Eesti Kirjandusmuuseum koosneb kolmest arhiivist – Arhiivraamatukogust, Eesti Rahvaluule Arhiivist ja Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist ning kahest teadusosakonnast – folkloristika ja etnomusikoloogia osakonnast.
Arhiivid on loodud 20. sajandi algul Eesti Rahva Muuseumi juures. Trükiseid ja käsikirju koondavad osakonnad eraldati Eesti Rahva Muuseumi ainelise vanavara kogudest 1940. aastal, mil nende baasil loodi Riiklik Kirjandusmuuseum. 1947. aastal loodud Keele ja Kirjanduse Instituudist välja kasvanud folkloristika ja etnomusikoloogia osakonnad liitusid Eesti Kirjandusmuuseumiga 2000. aastal.

Kõigis kolmes arhiivis tegeletakse nii rahvusliku kultuuripärandi säilitamise kui teadustööga. Arhiivraamatukogu (AR) on loodud 1909. aastal Oskar Kallase algatusel. Arhiivraamatukogu koondab kõiki läbi aegade ilmunud eestikeelseid ja Eestis välja antud võõrkeelseid trükiseid, samuti Baltimaade kultuurilugu ja fennougristikat puudutavaid teavikuid – raamatuid, ajakirjandust, maakaarte, noote, pisitrükised. Eri kollektsioonidena säilitatakse kirjanike, kultuuritegelaste ja teadlaste isiklikke raamatukogusid. Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonnas (AR BO) koostatakse eesti ajakirjanduse analüütilist retrospektiivset bibliograafiat. Osakonna kartoteekides ja andmebaasides on üle 2,5 miljoni ühiku. Arhiivraamatukogu kogudesse kuulub ca 970 000 teavikut.

Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) asutati keskse folklooriarhiivina 1927. aastal, selle esimene juhataja oli Oskar Loorits. Kõigepealt toodi arhiivi hoiule Jakob Hurda rahvaluulekogu, seejärel koondati ERAsse ka teiste kogumisaktsioonide käigus loodud suuremad rahvaluulekogud (Matthias Johann Eiseni, Õpetatud Eesti Seltsi, Eesti Üliõpilaste Seltsi jt kogud), mis moodustavad maailmas ainulaadse rahvaluuleteadusliku uurimisbaasi. Kogusid on süstemaatiliselt täiendatud ning nüüdseks on Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud üle 1,5 miljoni lehekülje käsikirjalist materjali. ERA koosseisu kuulub ka kiiresti kasvav heli-, video- ning fotoarhiiv.

Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA) loodi 1929. aastal Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjanduse Seltsi, Akadeemilise Kirjandusühingu ning Akadeemilise Ajaloo Seltsi kirjandus- ja kultuurilooliste kogude ühendamisel. Siia kuuluvad nii personaalkogud kui ka mitmete ühenduste, seltside, kirjastuste jm arhiivid, jaotatuna käsikirjade, foto-, kunsti- ja audiovisuaalsesse kogusse. Tegeletakse elulugude kogumise, uurimise ja publitseerimisega. EKLA kogudesse kuulub ühtekokku enam kui 430 000 säilitusühikut.

Folkloristika Osakond (FO) loodi 1947. aastal Keele ja Kirjanduse Instituudi juurde, alates 2000. aastast on osakond Kirjandusmuuseumi koosseisus.  Osakond tutvustab eesti folkloori ja folkloristikat nii kodu- kui välismaal. Folkloristika Osakonnas on loodud palju andmebaase, mis on koostatud kas liigikeskselt või mõne piirkonna või valdkonna pärimusest.

Kivikeses leidub materjali kõigist kolmest arhiivist ning Folkloristika Osakonna andmebaaside kaudu siia jõudnud materjalidest. Liitotsingu puhul on võimalik rippmenüüst valida, millise arhiivi säilikute seast otsingut teha. Täpsustamata päringu puhul näidatakse otsisõnaga seostuvad säilikud kõigist arhiividest. 


Juhend Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalide otsimiseks ja kasutamiseks Kivikeses

 
Kivikeses leidub kahte tüüpi teavet: arhiivimaterjalid (st digiteeringud ning digitaalsena arhiivi saabunud aines) ja andmed materjalide kohta (metaandmed), sealhulgas ka viiteid neile materjalidele, mille digiteeringud veel Kivikesse jõudnud pole. Kumbagi liiki teave pole ammendav, seda lisatakse jooksvalt vastavalt digiteerimis- ja andmesisestustöö võimalustele.
 
I. Arhiivimaterjalid
Praegu on Kivikesest võimalik leida ainult ERA käsikirjakogu materjale kas faili kujul (mitmesugused vormingud) või teksti kujul (käsikirjast või salvestuselt tuvastatud tekst).

1. Esitused ehk failid.
Skaneeritud käsikirjalehekülgedest on Kivikeses avalikuks kasutamiseks jpg- ja pdf-esitused; säilitusvorminguks on reeglina tif-fail, mida on vajadusel võimalik arhiivist tellida.
Failidena on praegu Kivikeses:
a) Jakob Hurda käsikirjalise rahvaluulekogu skaneeringud (materjal ajavahemikust 1860–1906, 162 köidet ehk säilikut).
b) Digikäsikirjad seeriast ERA, DK (alates 2005. aastast digikujul laekunud materjal) – tegemist on valdavalt kaasaja ja lähimineviku ainesega, mistõttu enamik selle seeria säilikutest pole avalikult kättesaadavad erinevate juurdpääsupiirangute tõttu (tuvumiseks ja/või allalaadimiseks tuleb saada materjali koguja nõusolek vms). Säilikute kasutusvõimaluste kohta saab infot arhiivist e-kirja teel, telefonitsi või kohapeal.
c) Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu (EÜS, materjalid aastaist 1875–1917) ja Riikliku Kirjandusmuuseumi suureformaadiline käsikirjaseeria RKM I (1945–1996), alustatud on ka ERA fotokogu digiteeringute impordiga Kivikesse.
 
2. Tekstistused
Arhiivimaterjalide tekstesitusi on seni Kivikesse kantud ja sisestatud üksnes katseliselt:
a) regilaulude andmebaasist (www.folklore.ee/regilaul) on imporditud kõik seal leiduvad regilaulutekstid, mõistatuste andmebaasist (www.folklore.ee/moistatused/) mõistatuste tekstid;
b) kohapärimuse andmebaasi Koobas kaudu on Kivikesse jõudnud mitmesuguseid rahvajutte;
c) sisestatud on väike hulk Mulgimaa rahvaluuletekste.
 
 
II. Andmed materjalide kohta ja otsinguvõimalused
 
Kui soovite Kivikeses teha otsingut ainult ERA materjalide hulgast, tuleb minna liitotsingu vormile ning lahtrisse <Arhiiv> valida ERA.
Soovi korral saab otsingut kitsendada, valides lahtrisse <Kataloog> mõne konkreetse kogu või seeria (nt ERA: Käsikirjaarhiiv: Jakob Hurda rahvaluulekogu). Lihtotsingu puhul otsitakse peale ERA ka Arhiivraamatukogu ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi materjalide hulgast.
 
1. Valdavas osas Jakob Hurda kogust saab hetkel otsinguid teha vaid viidete alusel. Selleks, et leida mingi koha või isikuga seotud ainest, teatud teemat või folkloorižanri, tuleb eelnevalt kasutada paberkartoteeke ja käsikirjalisi sisustikke ERAs kohapeal ning leitud viidete alusel otsida konkreetsete köidete ja/või lehekülgede skaneeringud Kivikesest.

Köite e säiliku viite võib sisestada kas lihtotsingu vormile või liitotsingu vormile mooduli <Säilik: Kitsendused> vastavasse lahtrisse, nt: H II 25 – otsingu tulemusena saadakse terve köide koos kõigi lehekülgede skaneeringutega (rida faile).
 
Otsingu tulemusena pakutakse teile sama materjali (säilikut) erinevate esitustena:

  1. valides jpg-esituse, saate edasi liikuda ühe faili e. paarislehekülje kaupa (klõpsates paremal nurgas nuppu "järgmine", "eelmine");
  2. valides pdf-tervikfaili, saate kerida kogu köite (säiliku) lehekülgi.
 Konkreetse lehekülje viite järgi otsimiseks tuleb liitotsingu vormil all paremas nurgas klõpsata linki "Rohkem" ning sisestada lehekülje viide mooduli <Fail: Kitsendused> vastavasse lahtrisse, nt: H II 25, 18 – otsingu tulemusena saadakse konkreetne (paaris)lehekülg (1 fail).
 
2.Sisuliste tunnuste alusel
(kihelkond, täpsem koht, koguja, esitaja, žanr, märksõna, kogumisaeg jne)saab Hurda kogu skaneeringute hulgast hetkel materjali otsida viie Mulgimaa kihelkonna piires (Helme, Karksi, Halliste, Paistu, Tarvastu) ning kogu esimestest köidetest. Andmeid lisandub iga päev!
Sellisteks otsinguteks tuleb kasutada liitotsingu vormi, valides vasakul ülanurgas lahtrisse <Leitav> kas Pala või Säilik. Detailsema tulemuse annab palaotsing: kuvatakse loend paladest koos metaandmetega ning iga üksiku pala juurest saab minna lugema vastavat käsikirjalehekülge Hurda kogus. Paralleelselt saab avada ka tekstistuse, kui see on olemas.
 
2) Digikäsikirjade seeria ERA, DK materjalide hulgas saab otsinguid teha säiliku tasandil viite, koguja, kihelkonna (ja täpsema koha) alusel. Säiliku sees pole detailsemat otsingut võimalik teha, kuna palade andmestikku sisestatud ei ole.
 
3) Helisalvestuste andmestiku hulgast saab praegu folklooripalade tasandil sisulisi otsinguid teha kahe kogu piires: aastail 1936–1938 Riigi Ringhäälingu stuudios plaadistatud rahvamuusika ja -laulude seeriast (ERA, Pl.) ning Eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri helisalvestuste seeriast (EKRK, Fon., aastaist 1955–1989), kättesaadav on ka osa RKM, Mgn. II s
eeriast (1953–1993). Salvestusi endid (helifaile) praegu veel Kivikeses kuulata ega alla laadida ei saa. Leitud viidete alusel saab koopiaid tellida arhiivist.
 
4) Kivikesse sisestatakse jooksvalt kogu arhiivi laekuva materjali üldandmestik. Nii võib otsinguid tehes leida viiteid alates 2009. aastast ERAs arvele võetud fotodele, filmidele, salvestustele, käsikirjadele, kuid kõik need materjalid ise ei ole praegu veel Kivikeses kättesaadavad. Vastavalt leitud viidetele saab küsida täpsustusi, tellida koopiaid jne e-kirja või telefoni teel ning muidugi arhiivis kohapeal.

Aadress: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, 51003 Tartu
Avatud E–N 9.00–17.00 R 9.00–16.30 Telefon: 7 377 730; Fax: 7 377 706
E-post: era[ät]folklore.ee


 
Head otsimist ja leidmist!


NB! Ootame vabatahtlikke andmesisestajaid!