Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder Kivike on loodud kolme Kirjandusmuuseumi koosseisu kuuluva arhiivi - Arhiivraamatukogu (AR), Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (EKLA) ühistööna aastatel 2010-2012 ja töö tema sisuga täitmisel ning arendamisel kestab edasi. Kivikese kaudu on nüüdseks olemas ligipääs ka  Kirjandusmuuseumi allasutuse Folkloristika Osakonna (FO) ERA arhiiviainesel põhinevate temaatiliste andmebaaside andmestikule.

Aastail 2010–2012 digiteeriti Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti "Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide säilivuse ja kättesaadavuse tagamine" toel kokku 240 000 lehekülge eesti kultuuri seisukohalt olulisi trükiseid ja arhiivimaterjale Kirjandusmuuseumi arhiividest. Rahastus toimus läbi Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rakendusasutusena oli partneriks Riigi Infosüsteemi Amet.
Arhiivraamatukogu (AR) digiteeritavate trükiste valiku aluseks olid erinevate Eesti mäluasutuste koostöös valminud nimekirjad "Eesti trükise Punane Raamat 1535–1850" ja "Eesti trükise Punane Raamat 1851–1917".   Digiteeris Eesti Rahvusraamatukogu, trükiste failid arhiveeriti ja tehti kättesaadavaks DIGARis kogumina Eesti trükise Punane Raamat. Digiteeringud on lingitud Eesti raamatukogude ühiskataloogi ESTER. 
Eesti Rahvaluule Arhiivist ning Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist digiteeriti projekti käigus käsikirjade kõige esinduslikum osa. Käsikirju konserveeris OÜ Mandragora ja digiteeris Tartu Ülikooli raamatukogu.
Kivikese tarkvara töötas välja Piksel OÜ tihedas koostöös Kirjandusmuuseumi arhiivide töötajatega ning riistvara tarnis Infosüsteemide OÜ.

Kivikese tarkvara digimoodulit arendati 2013. aastal SA Archimedes toetatud projektist "Säilituslaborite ja -seadmete ajakohastamine" TAP 33-2 (nr. 3.2.0302.12-0399).

Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti "Eesti Kirjandusmuuseumi avaandmete kättesaadavaks tegemine" käigus loodi aastail 2013–2015 Kivikese kaudu ligipääs Kirjandusmuuseumi teiste andmebaaside andmestikule, rahastas taas Euroopa Regionaalarengu Fond läbi Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rakendusasutusena on partneriks Riigi Infosüsteemi Amet. Avaandmetena tehti projekti käigus kättesaadavaks senisest suurem osa Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi fotokogudest ning lisati olulises mahus Jakob Hurda rahvaluulekogu andmekirjeid. Mugavamaks muutus ka otsisüsteem ning kasutusõiguste jaotamine. Materjalid tehti kättesaadavaks ka teisi avaandmeid koondavate platvormide kaudu nagu e-varamu portaal ja avaandmete teabevärav.

2015. aastal lisati Kivikesele Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti "Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamine teadusteema IUT22-4 raames" audio-videomoodul, mis võimaldab üles laadida heli- ja videomaterjale ning teeb neist väikesemahulised kasutuskoopiad, mida saab kuulata ja vaadata süsteemi sees.

Aastail 2017–2018 uuendati Kivikese  tarkvara litsentse Euroopa Regionaalarengu Fondi  meetmest "Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (ASTRA) Eesti Kirjandusmuuseumi projekti "EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks" (EKMDHUM) baasil. Rahastaja SA Archimedes, tarkvaraarendaja Degeetia OÜ. Kivikest täiendatakse uue digitaalse ainesega sama projekti vahendite kaasabil 2016–2022.
Kivikese Serverite töös hoidmise eest vastutab Kirjandusmuuseumi IT-spetsialist Saamuel Vesik.