Lihtotsing (Kivikese avalehel) - otsib tähe-või numbrikombinatsiooni kõigilt säiliku, pala või failiga seotud väljadelt. Sobib, kui te täpselt ei tea, mis materjali hulgas teie otsitav võiks leiduda, aga teate näiteks mõnd materjali kirjeldavat märksõna, kohanime vm.

Liitotsing - saab valida tunnuseid ja tüüpe; otsivälju rohelise ristikese abil lisada; täpsustada soovitavaid kitsendusi. Valikuid saab vaadata rippmenüüdest.
Kui liitotsingus pole rippmenüüst määratud arhiivi, saab otsida üle kõikide väljade.
Kui valida arhiiv (Arhiivraamatukogu, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Folkloristika Osakond), on võimalik teha otsinguid nende arhiivide kogudele kõige tüüpilisemate tunnuste seas.
Loogikaoperaatoriteks on rippmenüüst valitavad "sisaldab" (otsitakse sõna ja sõnaosa) ja "on" (otsitakse ainult väljale kirjutatud tähe- või numbrikombinatsiooni).

Isikutega seotud otsinguteks sobib kõige paremini isiku otsing. Tegijatena on materjaliga seotud selle loomisprotsessi kõige olulisemad isikud: autor, esitaja, koguja, fotograaf. Selle otsingu eeliseks on, et on võimalik jõuda ühe isiku materjalideni tema erinevatest nimekujudest hoolimata.

Andmeid saab sirvida ka projektide kaupa. Projektid on materjali loomise, kogumise või digiteerimisega seotud ettevõtmised: välitööd, üritused, suuremahulised digiteerimisprojektid.

Suur osa Kirjandusmuuseumi kogude (sh digiteeritud kogude) sisust on avatud kaartkataloogides, mida saab kasutada ainult Kirjandusmuuseumis kohapeal.
Teisalt leidub Kivikeses ka selliseid kirjeid, mille juures faile hetkel veel pole. Sellisel juhul tuleb klõpsata puuduva materjaliga säiliku või pala juures "Telli fail" või materjalide kasutamiseks Kirjandusmuuseumi tulla.
Digiteeritud failide sisust otsimise võimalus on olemas, kuid see on suhteliselt piiratud.

Trükiste sisust otsimiseks soovitame kasutada ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR, sest arhiivraamatukogu trükised on eri projektide raames dighiteeritud ja arhiveeritud DIGARis (Eesti trükise punane raamat ja massdigiteerimine). Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu ajalehtede sisust saate  otsida portaalist Digar Eesti artiklid ja artiklite andmebaasist BIBIS.

Viitamine:

Kivikeses leiduvatele materjalidele tuleb viidata nende korrektse arhiiviviitega. Selle leiate metaandmete loetelust väljalt "täisviide". Kui täisviide puudub, siis tuleb kasutada välja "viide".

Trükistele viitamisel palume kasutada arhiivraamatukogu nime: Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, kohaviit.

Igal Kivikeses oleval kirjel on ka oma püsiidentifikaator (PID), mida ei kasutata allikaviitena.


Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) materjalid ja nende otsinguvõimalused

Lähemaid selgitusi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude, registrite, viitamise jms kohta leiab siit.

1. Arhiivimaterjalid

Kivikesest on võimalik leida materjale kõigist ERA alamarhiividest: käsikirja-, heli-, foto- ning filmi- ja videoarhiivist. Failihoidla täieneb, pidevalt lisatakse nii vanemate arhiiviallikate digiteeringuid kui uut digikujul sündinud ainest. Osa materjalidest on avalikult kättesaadavad, osale on üleandjad kehtestanud juurdepääsupiiranguid. Esitage arhiivile tellimus, kui soovite digifailist koopiat või soovite taodelde juurdepäärsu piiratud materjalile.

1.1. Esitused ehk failid

Käsikirjakogud on Kivikeses avalikuks kasutamiseks pdf- ja jpg-formaadis koopiafailide e. esitustena; säilitusvorminguks on skaneeringute puhul tif-failid, mida on vajadusel võimalik arhiivist tellida.

Heliarhiivi salvestusi saab kuulata MP3-failidena ning vajadusel on võimalik tellida WAV-faile.

Fotod on kättesaadavad JPG-failidena ning tellida saab TIF-faile.

Filmi- ja videoarhiivi salvestusi põhiosas alles hakatakse Kivikesse lisama, praegu on vähesed kättesaadavad kasutuskoopiad MP4-formaadis ning vajadusel saab tellida AVI-faile vm vastavalt võimalustele.

1.2. Tekstistused

Teksti kujul on Kivikeses olemas märksa vähem ainest kui digiteeringutena (skaneerigute, pildi- ja helifailidena). Igal süsteemi kasutajal on võimalik olukorda parandada ja sisestada nt endale huvipakkuvaid tekste käsikirjalehekülgedelt või litereerida helisalvestusi (vt Vabatahtlik kaastöö).

Praeguseks on Kivikesse imporditud kõik tekstid regilaulude andmebaasist (www.folklore.ee/regilaul) ja mõistatuste andmebaasist (http://www.folklore.ee/moistatused/), rahvajuttude tekstistusi on süsteemi kõige enam lisandudnud kohapärimuse andmebaasi Koobas kaudu.


2. Andmed materjalide kohta ja otsinguvõimalused
 
Kui soovite Kivikeses teha otsingut ainult Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalide hulgast, valige liitotsingu vormil lahtrisse <Arhiiv> ERA.
Otsingut saab kitsendada, valides lahtrisse <Kataloog> ühe alamarhiivi (nt Käsikirjaarhiiv, Heliarhiiv vm) või mõne konkreetse kogu või seeria (nt ERA: Käsikirjaarhiiv: Jakob Hurda rahvaluulekogu). Samuti võib piirata otsingut alamliigi (foto, käsikirjasäilik jne) järgi.

Kui soovite otsida ainult neid materjale, millest on Kivikeses juba olemas ka digikoopia (skaneering, MP3-fail jne), lisage linnuke lahtrisse „Ainult failiga kirjed“. Kui vajate ainult neid, mille tekst on juba olemas ka arvutikirjas, lisage linnuke lahtrisse „Ainult tekstiga kirjed“.

Süsteem pakub vaikimisi <leitavaks> säiliku  (vormil vasakus ülanurgas). Säilik on nt üks käsikirjaköide, mis sisaldab käsikirjalehekülgi (sageli mitusada); üks heli- või videosäilik (nt heliplaat, magnetofinilint, videokassett jne), mis sisaldab heli- või videopalu; säilik on ka iga foto.

Valides <leitavaks> pala, saate teha detailsema otsingu. Pala on iga sisuline folklooriüksus, nt üks laul, üks muinasjutt, üks pillilugu, üks vanasõna, jne, jne, mis sisaldub säilikus mingil käsikirjaleheküljel, heli-või videosalvestusel.

Kui olete eelnevalt leidnud mõnest väljaandest või paberkartoteegist teid huvitava materjali arhiiviviite(d), saate otsida selle/nende alusel.

Säiliku viite (nt: H II 25) võib sisestada kas lihtotsingusse või liitotsingu vastavasse lahtrisse. Kui olete saadud säiliku avanud, kuvatakse kõigepealt metaandmed, tegijad, palad ja tekstistused (kõiki saab avada plussikesest vasakul nurgas) ning seejärel säiliku koopiafailid – juhul, kui säilik on juba digiteeritud.
(Käsikirjasäiliku puhul leiate terve köite skaneeringud jpg- ja pdf-esitustena (lehekülgede failid avanevad plussikesest või nupust Ava). Valides kasutamiseks jpg-esituse, saate ühelt (paaris)lehekülje faililt teisele liikuda nuppude "järgmine", "eelmine" abil (paremal ülanurgas). Kui valite pdf-esituse tervikfaili, peate arvestama, et see on enamasti mahult väga suur ja avaneb aeglaselt, kuna sisaldab kõiki köite lehekülgi).

Pala viite (nt EKRK, Fon. 7 (1)) järgi otsides kuvatakse konkreetse heli-, video- või käsikirjapala metaandmed, tegijad jne (avanevad plussikesest) ning saab avada koopiafail(id), kui need on olemas – salvestuse puhul nt kuulata konkreetset pillilugu, käsikirjapala puhul avada nende lehekülgede skaneeringud, kus pala (nt üks muinasjutt, üks loits vms) asub.
Kui koopiafaile veel ei ole, saate need tellida.

Sisuliste tunnuste alusel otsimiseks (kihelkond, täpsem koht, koguja, esitaja, žanr, kogumisaeg jne) tuleb kasutada liitotsingu vormi.

Žanrid, nende seletused ja registrites/kartoteekides kasutud lühendid