Praegusel Ida-Virumaal ning 1945. aastani Virumaa koosseisu kuulunud Narva-taguse alal on juba aastasadu olnud segaasustus. Seal on elanud vadjalased (kuni keskajani oli vadja asustus valdav), isurid, eestlased, ingerlased, venelased. Umbes 17.–18. sajandil kujunes lisaks neile välja omapärast vene-eesti segakeelt kõnelnud rahvastik (peamiselt Alutaguse lõunaosas) – algselt olid nad arvatavasti vene-õigeusulised, kuid hiljem (18. saj.) segunesid nende kiriklikud ja usutavad luterlike traditsioonidega, nad hakkasid käima nn. eesti kirikus ning neid hakati kutsuma poluvernikuteks (või poluvertsikuteks) ehk pooleusuliseteks.
19. sajandi lõpus ja 20. sajandil hakkasid poluvernikud vähehaaval eestistuma, 19. sajandi lõpust on pärit ka esimesed kirjalikud keelenäited. Keele omapära väljendus nii häälduses, sõnavaras kui ka grammatilistes vormides (nt vene kaashääliku л asemel hääldati vene у; eesti laenudele võisid lisanduda liited -уша, -ия: пиргуша ’põrgu’, корвия ’korv’ jne).
1930. aastatel elas poluvernikuid kõrvuti eesti ja vene peredega veel paljudes Iisaku ümbruse külades (Lemmaku, Kauksi, Kuru, Sälliku, Podgriiva, Pootsiku, Porskuva, Poludenka, Luuga, Varesmetsa jne.). Ise pidasid nad endid siis juba enamasti venestunud eestlasteks (mitte vastupidi) ning ka keelemurre oli veelgi rohkem eestimõjuline. Riikliku eestistamise kampaania käigus (alates 1934) muudeti ka paljud koha- ja isikunimed eestipäraseks: Podgriivast sai Liivaküla, Porskuvast Vaikla, Poludenkast Kasevälja. 1960. aastateks olid poluvernikud pea täielikult eestistunud.
Iisaku ala asustust ning poluvernikute omapärast keelt ja rahvapärimust on uurinud ajaloolased, etnograafid, eesti ja vene murdeuurijad, folkloristid jt.
Ariste, Paul. Korjamismatkal poluvertsikute maal. – Eesti Kirjandus 1930, 364–370.
Ehrenberg, Menda. Iisaku kihelkonna venelaste-poluvertšikute mütoloogilist terminoloogiat. Äratrükk Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatust IX (1933). Tartu 1934, 105–113.
Хейтер, Хелле. О русском диалекте в Ийзаку. – Труды по русской и славянской филологии X. Ученые записки Тартуского государственного университета. № 200. Тарту 1967, 131–142.
Хейтер, Хелле. Из истории изучения русских говоров северо-восточной Эстонии. – Труды по русской и славянской филологии XX. Ученые записки Тартуского государственного университета. № 279. Тарту 1971, 206–222.
Хейтер, Хелле. Об отражении межъязыковых контактов в лексической системе одного из русских говоров Северо-Восточной Эстонии. – Труды по русской и славянской филологии XXV. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Vihik 375. Tartu 1975, 95–106.
Hiiemäe, Mall. Ida-Virumaa rahvakalendri erijoontest. – Ida-Virumaa rahvakultuurist. Koostanud ja toimetanud Ingrid Rüütel. Rakvere – Tartu: Viru Instituut 2013, 109–125.
H. R. „Poluwernikute” maal. Alutaguse metsakolka elanikud ja nende olukord. – Postimees (Tartu), nr 219, 4, 1930.
Kaldmaa, Ida. Iisaku kihelkonna poluvertsikud. – Eesti Kirjandus 1937, 309–317.
Kulakov, Dmitri; Nurgamaa, Anne. Iisaku poluvernikute järglased ja nende keel. – Väikesed keeled mitmekeelses ühiskonnas. Võro Instituudi toimondusoq 24. Võro 2010, 113–137.
Kulakov, Dmitri; Nurgamaa, Anne. Rahvamälu ja teaduse vahel: Iisaku poluvertsikute keelest. – Iisaku Muuseumi toimetised. Iisaku Muuseum 2012.
Ligi, Priit. Etnilistest oludest Alutagusel muinas- ja keskajal. – Ida-Virumaa rahvakultuurist. Koostanud ja toimetanud Ingrid Rüütel. Rakvere – Tartu: Viru Instituut 2013, 13–18.
Liiv, Otu. Vene asustusest Alutagusel kuni XVIII sajandi esimese veerandini. Akadeemilise Ajaloo-Seltsi Toimetused V. Tartu 1928.
Masing, Wilhelm Otto. Poolwernikud. – Mahrahwa Näddala-Leht. Nr 12. jaanuar, 1821.
Moora, Aliise. Eesti ja vene elemendid Eesti NSV kirdeosa elanikkonna materiaalses kultuuris. – Eesi NSV Teaduste Akadeemia Toimetised nr 2. II köide. Tallinn 1964.
Moora, Aliise. Peipsimaa etnilisest ajaloost. Ajaloolis-etnograafiline uurimus eesti-vene suhetest. Tallinn 1964.
Must, Mari. Vene-eesti kakskeelsus Kirde-Eestis. – Slaavi-läänemeresoome suhete ajaloost. Toim. H. Moora, L. Jaanits. Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Tallinn 1965, 107–124.
Nurgamaa, Anne (koost.). Iisakumaa poluvernikud. Iisaku Muuseum 2007.
