|
Põhja- ja Lõuna-Eesti keelelised ja kultuurilised erinevused on väga suured, põhinedes kunagisel hõimuerinevustel. Samavõrd erinevad on ka laulukultuurid. Lõuna-eestilised laulud on värsimõõdu poolest uuenduslikud, kajastades enam keeles aastatuhandete vältel toimunud suuri muutusi. Rahvaluulekogujaile tunduvad laulud lühikesed ja suisa katkendlikud, võrreldes näiteks Põhja-Eesti pikkade kiigelauludega. Muusikaliselt aga olid laulud väga erimoelised, erinevatel laululiikidel olid refräänist tulenevalt väga eriomased meloodiad.
Ka Lõuna-Eesti laulupiirkonnad on üksteisest silmapaistvalt erinevad.
Läänepoolne Võrumaa paistab silma oma mitmehäälse laulutraditsiooni poolest. Urvaste ja Karula piirkonnast on jäädvustatud burdonismi, algelist mitmehäälsust, mille puhul põhihäälest lahkneb väheliikuv alumine hääl. Arvatavasti Läti laulude mõjul on mitmetel lauludel individuaalne viis – regilaulule iseloomuliku rühmaviisi asemel (ühe viisiga võib laulda mitmeid sama liiki laule). Lätist lauluvarast on tõlgitud ka mitmeid kauneid vaeslapselaule.
Paladega saab lähemalt tutvuda, vajutades "vaata" nuppu - siis näeb ka pilti originaalsest käsikirjast, saab kuulata helifaili või lugeda tekstistust. Nimestikke ja pisipilte näevad ka anonüümsed kasutajad, suurema pildi nägemiseks peab KIVIKEsse sisse logima. Kogukonnaportaalis registreerunud kasutajad saavad kirjutada paladele kommentaare ja märksõnu - vastavad nupud on all vasakul nurgas.
Kogukonnaportaalis avatud materjalide kasutamine õppe- ja teaduslikel eesmärgil on kõigile vaba. Kasutamisel on vajalik viitamine Kirjandusmuuseumile (vt kuidas otsida).
|
