|
Saaremaa muinasjutupärand hõlmab tervet sajandit – kirjapanekuid on 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi keskpaigani. Veel enne Jakob Hurda algatatud rahvaluule suurkogumist on Saaremaal leidunud ärksaid mehi, kes on pidanud vajalikuks rahvaluulet kirja panna. Eesti Kirjameeste Seltsi rahvaluulealane tegevus nakatas ka Saaremaa kooliõpetajaid, kes kogusid ise ja ärgitasid teisigi rahvaluulet kirja panema (nt Carl Allas, Villem Mets, Villem Mägi). 1930. aastatel Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud kogumisaktsioonidest võtsid osa kooliõpilased, sõjaeelsetel aastatel käisid kogumisretkedel noored filoloogiatudengid. Hiliseimad muinasjuttude kirjapanekud pärinevad 1960. aastatest.
Saaremaalt on muinasjutte kogutud kõigist kihelkondadest. Teistest enam on kirjapanekuid Kaarma, Pöide ja Valjala kihelkondadest, Jaani ja Kärla kihelkondadest on muinasjutte kogutud võrdlemisi vähe. Enamasti on muinasjuttude kirjapanijaiks olnud kohalikud inimesed (nt Aleksei Küng, David Jakson, Tiina Õunpuu, Kaljo Lepp jt). Osa jutte on üles kirjutatud folkloristide ja keeleuurijate kogumisretkedelt (nt Paul Ariste, Oskar Loorits, Amanda Raadla).
Saaremaa muinasjutupärand hõlmab kõiki muinasjutuliike. Teistest enam on kirja pandud looma- ja imemuinasjutte, kuid leidub ka legendilisi ja novellmuinasjutte ning rumala vanapagana muinasjutte. Kõige populaarsemaks jutuks Saaremaal võib pidada loomamuinasjuttu „Lestakala kõver suu“ (ATU 250A), mille üleskirjutused pärinevadki Saare- ja Hiiumaalt. Sellel lool on tugev seos tekkemuistendina tuntud süžeega (Aa US 64), milles seletatakse lesta välimust. Kooliõpilaste repertuaari on kuulunud mitmeid seletusmuistendlikke muinasjutte, näiteks „Sipelgas on kõigist tugevam“ (ATU 280), „Ämblik ja sipelgas“ (Ee 284) ning „Kartlikum kui jänes“ (ATU 70). Imemuinasjuttudest on enim kirja pandud lugu „Naine oherdiaugust“ (Ee 423*), mis liitub legendilise muinasjutuga „Kurat kirjutab kirikus magajate nimed hobusenahale“ (ATU 826).
Ülevaate Saaremaal leiduvatest rahvajuttudest leiab samuti Saaremaa folkloori veebikogumikust „Söit, söit, söit Sörve poole“ (vt http://saaremaa.folklore.ee/wordpress/), mille koostamisel toetuti samuti Eesti Kirjandusmuuseumis leiduvale arhiivimaterjalile.
„Saaremaa muinasjutud“ on loodud Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude töörühma poolt Eesti rahvajutu aastal 2020.
Projekti toetas Rahvakultuuri Keskus (Saarte pärimuskultuuri toetamine 2020).
|
