Räpina kihelkonnast on muinasjutte talletatud umbes sajandi jooksul. Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes on 183 Räpina muinasjuttu, mis on kõik kättesaadavad kogukonnaportaali kaudu. Kõige varasemad muinasjuttude kirjapanekud Räpina kihelkonnast pärinevad juba enne Jakob Hurda algatatud rahvaluule suurkogumisaktsiooni algust. Nii on 1876. aastast mitmeid üleskirjutusi Eesti Kirjameeste Seltsi kogus taluperemees Jakob Jagomanni sulest. Kõige hilisemad muinasjutupalad on kirja pandud 1960. aastate keskpaiku, lisaks on kogumis ka 18 helisalvestist 1980. aastast.

Esindatud on kõik muinasjutužanri alaliigid: imemuinasjutud (70 var), loomamuinasjutud (48 var), legendilised muinasjutud (22 var), rumala vanapagana muinasjutud (18 var) ja novellmuinasjutud (17 var), samuti üks vormelmuinasjutt.

58 juttu ehk peaaegu kolmandiku tervest Räpina kihelkonna muinasjuttude kogumist moodustab kohaliku kooliõpetaja ja aktiivse seltsitegelase Joosep Poolakessi poolt saadetu. Tema kirja pandud jutud on pikad ja terviklikud. Varasemad üleskirjutused on kirjakeelsed, kuid peagi asus ta Hurda soovitusel jutte kirja panema murdekeeles. 17 lühemat muinasjutupala on Hurdale saatnud teinegi kooliõpetaja Samuel Keerd. Mõlemad kogujad kasutasid oma kirjapanekutes kõrge i-poolse õ-hääliku märkimiseks kirillitsa ы-tähte.

Eesti Vabariigi perioodil on Räpina kihelkonna alalt muinasjutte kirja pannud folklorist Richard Viidebaum (Viidalepp). 1930. aastate lõpus on rohkearvuliselt kirjapanekuid Daniel Lepsonilt. Üldiselt on need jutud ehedas murdekeeles, aga võivad kohati olla mõjutatud raamatutraditsioonist.
Kümmekond muinasjuttu on üles kirjutanud Paulopriit Voolaine, kes on lisanud oma informantide taustandmetesse sageli info ka nende rahvus- ning usukuuluvuse kohta. Muuhulgas on üks tema jutustajatest kohalik luteriusku mustlane, kelle jutt on kirja pandud „Põhja-Eesti murdes“. Seega on siinses Räpina muinasjuttude kogumis üksikuid lugusid, mis on küll kirja pandud Räpina kihelkonna piires, aga mis võivad jutustajate sünnipaigast lähtuvalt olla pärit ka mujalt Eestist.

Umbes 20 valdavalt pajatuslikku loomamuinasjuttu on 1966. aastal arhiivi kogunud folklorist Mall Proodel (Hiiemäe). Tema ja Ellen Liivi salvestatud on teiste hulgas ka mitmed helipalad 1980. aasta Kirjandusmuuseumi ekspeditsioonilt Räpina kihelkonnna aladele.

Räpina kihelkonna muinasjutud moodustavad mitmekülgse kogumi Võrumaa muinasjuttudest ning pakuvad põnevat avastamist kõigile huvilistele.

Muinasjutud leiab portaalist koos originaalkäsikirjadest tehtud pildifailidega. Räpina muinasjuttude kogukonnaportaalis olevad tekstistused on esitatud originaalile vastaval, keeleliselt toimetamata kujul. Lugejal tasub teadmiseks võtta, et osas 19. saj lõpul kirja pandud tekstides on pikad kõrged vokaalid (ii, uu, üü) kirjapildis tähistatud toonase pruugi kohaselt diftongidega (ie, uo, üö) – Nii tuleb nt. sõnapaari „tuo mies“ lugeda kui „tuu miis“.
Alamleht „Räpina kihelkonna muinasjutud“ on loodud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude töörühma poolt. Jututekstid on originaalidega võrrelnud ja kontrollinud ning kogukonnaportaali toimetanud Mairi Kaasik, projekti toetas Rahvakultuuri Keskus Vana-Võromaa pärimuskultuuri programm.

 

Soovitud teema kataloogis avaneb palade nimestik. Paladega saab lähemalt tutvuda, vajutades "vaata" nuppu - siis näeb ka pilti originaalkäsikirjast, saab kuulata helifaili või lugeda tekstistust. Nimestikke ja pisipilte näevad ka anonüümsed kasutajad, suurema pildi nägemiseks peab KIVIKEsse sisse logima. Kogukonnaportaalis registreerunud kasutajad saavad kirjutada paladele kommentaare ja märksõnu – vastavad nupud on all vasakul nurgas.
Kogukonnaportaalis avatud materjalide kasutamine õppe- ja teaduslikel eesmärgil on kõigile vaba. Kasutamisel on vajalik viitamine Kirjandusmuuseumile (vt kuidas otsida).

Vaata: Liik transkriptsioon redigeering tõlge kokkuvõte foto kommentaar litereering originaaltekst tekstituvastus (ocr) Redigeeritud  jah ei  Kontrollitud  jah ei

					Kokku 47911 Näitan 1-20				Järgmine > Viimane >>
	Viide	Liik	Pealkiri	Redigeeritud	Kontrollitud	Sisestaja	Projekt	Ilmunud teoses	Lehekülje number	Järjenumber	Märkused	Algussõnad
	4M Klubi	tekstituvastus (ocr)										VaataKLUBI 4 M KLUBI KLUBI ASUTATUD 24. APRILLIL 201...KLUBI 4 M KLUBI KLUBI ASUTATUD 24. APRILLIL 2010 PILDIL KLUBI LIIKMED KLUBI TEGEVUSEST APRILL 2010 - APRILL 2015 KLUBI Mis toimus 24. aprillil 2010? Õige vastus: Asutati 4MKIubi On tervislikult turvaline meie meeste põli, Sest tegusalt ja rõõmsalt elab 4MKIubi. Neil elujõud ja kirglik meel veel valab tulle õli. Ideedest puudus pole, ei köida lihtsalt pubi. Kõik algas poiste ühishuvist — tervislikust spordist, Viis aastat tagasi, kui Krista puhus küünlaid sünnipäevatordilt Taas ujumist sai viljeletud Nõmmel ujulas nii hoos, Siis poisid otsustasid uude Tallinki hotelli sõita koos. Kusjuures sõita tuli selleks hoopis Riiga Ja 4MKIubi sel samal päeval asutatud sai nii ka. Sai alguse sest nelja mehe liit: Seal Andres, Arvo, Endel ja ka Tiit. Nüüd aastad möödunud on huvitavalt, kiirelt. On mööda merd ja mandrit tehtud mitmeid suuri tiire. Kord uhke olnud külastada Rootsi Kuningriiki Ja Läti kuurort Jurmalas on olnud vahvat liiki. Ka Eestis palju kohti olnud puhkamiseks valmis: On Pärnu, Narva, Tartu olnud nagu laulusalmis. Võiks meenutada Saaremaad, Rakveret, Narva-Jõesuud Või põnevust, mis tekitanud Viikingite küla puust. Ka abikaasad vahel võeti kaasa, Sest peret kallimaks on hinnatud kui kulda. Üksteise sünnipäevi peetud Tallekeses, Pullikeses, Von Glehni juures või siis Nõmmel Elsa juures. Kord Syrtaki Tavernas, Verosmanis või kus veel... Ei juhus see, et ükskord olid mehed Postimees, ee-s Kui pärast Elsa külastust siis leiti oma fotod netist üles. Neil möödub klubilises tegevuses aeg nii hästi, On väärikatel meestel super olla sõpradega mestis. On tegevpresidendiks olnud neil me Tiit, Ja siis aruandekoosolekule tuleb minna, Kus ilmestamas sündmust ikka maitsev kõhutäis, Väiksest õllest ega terakesest teravast ei pea saa minna täis. Ka ühistöö on hinnas, näiteks Anne-Arvo õuntest mahl. Kuid pausi pidama peab suveperioodil kah. Sest poistel siis on suvekodud hinnas, Küll Hiiumaal ja Muugal, Klooga-Rannas. See tekitanud mõnes lausa kadeduse luulu, Et on üks tore klubi, mis vaid kogub kuulsust. Neist neljast vanim ENDEL - kodulugu huviks. Ta ikka korralik ja täpne, aga aiandus on kireks. Siis ARVO, ikka heasüdamlik ja muhe, Tal härrasmehelikkusega otsene on suhe. TIIT tegus on, tal igaks tööks on kätt ja silma, Loeb Põhjamaade krimkasid ja naudib action-ilma. On noorim ANDRES - ei teadmistest tal puudus ole. Noh, näiteks spordist. Kuid poliitika tal tundub kole. Tal kiisu-miisudega südamlik on sott Ja ikka kaaslaseks on üle õla sinist värvi spordikott. Kolm klubiliiget nautimas on helget pensioni-põlve, Vaid Andres turvamehena on täitnud tööhõive. Neil viiest klubiaastast valminud on oma fotoalbum, Kuid ees veel palju head, mis tulevikus ootamas ju on. Jääb soovida, et klubi tegevus ei raugeks, Sest ühtehoidev tunne ei iial muuda kaugeks. 25. aprill 2015 VÄLJASÕIT RIIGA 17.-19.05.2010 Laevareis M/S Baltic Queeniga Stockholmi 15. -17. 02. 2011 Klooga-Ranna suvilas Treppoja tee 8, tutvumine lähiümbrusega 22.05.2011 STOCKHOLMIS ON LAHE!!! t tl/c *111110 I 700 Tervisepäevad Pärnu Estonia SPA-s 20.-23.11. 2012 si SPA-sse nautima vee-ja saunamõnusid, ri korral kasutama ka jõusaali. 1|ri£ Voucherit saab kasutada kuni 6. augustini k.a., ga meile sobiva kuupäeva SPA külastamiseks valime koos B! Minu poolt ka transport. TIIT 09.02.2012 ENDLI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAMINE RESTOS VON GLEHN 27.03.2012 PARUN NIKOLAI von GLEHN 1841-1923 TUTVUMINE PÕHJARANNIKUGA JA PUHKUS NARVA-JÕESUUS 13.-14.05.2013 *■ NARVA, NARVA-JÕESUU VIKINGITE KÜLA KÜLASTUS 23.09.2014 TALLEKE & PULLIKE 25.11.2014 VÄLJASÕIT TARTU 23.10.2014 VASTLAPÄEV PÄÄSKÜLAS 17.02.2015 HOOGTÖÖ ANNE-ARVO ÕUNAD MAHLAKS 29.11.2014 Pääsküla Tiidul talgud hoos 4M Klubilised kõik on hoos. Kitseküla Arvo ja Saue Andres tagatipus ka veel Mustamäe Endel. Tegid aga tööd ja heitsid nalja maitsid Tiidu mahla kalja. Lõunaks juba tööd olid õiges joones mehed aga käisid otsejoones. Raadio tegi laulu lustilise keegi heitis nalja vindilise. Kitseküla Arvo ja Saue Andres Mustamäe Endel ja Pääsküla Tiit neljakesi heitsid nalja kiitsid Tiidu gurmeed ja kalja. Kitseküla Arvo ja Saue Andres Mustamäe Endel ja Pääsküla Tiit kiitsid Tiidu talgutuju tegid kõik et jõuda koju!!!!! AUTOR- Mustamäe Endel RÄNNAK PÄÄSKÜLAST NÕMMELE Endli sünnipäeva tähistamine "Elsas" 25.03.2015 TERVISLIK TEGEVUS JA TOONUS Kitseküla Arvo ütles: Meie senise tegevuse võib heaks kiita. Oleme osanud üksteist mõista, ei ole olnud ühtegi konflikti. TEGEVUST JÄTKATA Saue Andres mõtles ja siis ütles: Hea sisemine arusaamine, toredad üritused. TULEB JÄTKATA #■ .m • • m Mustamäe Endel ütleb: Hea seltskond, keegi ei eristu teistest oma hobidega. Kõik hindavad head lauda. 1 Pääsküla Tiit arvab: Hea sõpruskond, kus austatakse teineteist. Ka tibake kulub vahest ära! KOOSTATUD APRILLIS 2015 PICTURE HAPPY, Photo book Classic. Designed by Picture Happy / www.picturehappy. Produced by Printmix / www.printmix.eu
	2004_39	tekstituvastus (ocr)										VaataARNO VIHALEMM / MARIONETID Mapp linoolloikeid v...ARNO VIHALEMM / MARIONETID Mapp linoolloikeid värssidega Seda mappi, mis on ilmunud autori väljaandel Ystadis 1958 ja mis sisaldab 20 lehte, on trükitud 200 nummerdatud ja signeeritud ning 23 nummerdamata eksemplari. Käesolev mapp kannab numbrit: tfr& Kuus selles mapis leiduvat linoolloiget on koondatud rootsikeelseks värssideta väljaandeks, mida on trükitud 37 eksemplari Tryckeri AB Aurora - Ystad Printed in Sweden Hiipiknnkk, marionett, mask, traadid ja meeltepett. Mõnikord tundub, et niihästi maa pääi kui taevas hüpleb väiksemas vaevas oma osast tõeliselt osasaanu — see, kes pimesi usub ÜLESANNET ja illusiooni. Kuid millega oma mängunälja kustutab nukk, kes mängust jäi välja? Raske on omapääd-jäänul koordineerida teistega hüplemistungi. Väike ebakõla iseenesest: Mina tegin selle raamatu. Marionetid, leht 2 Sub luna Puurilind, kes lendas puurist mõeldes uljast trubaduurist palmimetsas kauge saare palmirannal, sääl kus armust laulab iga lainehaare, see ei tundnud elu karmust: Võõras kass ta ära sõi, takkapääle nurru lõi. Sellest õpetlikust loost õpime kui ajaloost: Eestlasele eesti kass, oma maja ja rootsi pass — kallis Sass! Narride Paavst Quasimodo moonutet lõusta puhtel peeglist kaes Narride Paavst: — Mu Jumal, nii raske on tõusta ja olla kerge kui laast! Kaua sihitult hulkus linnas ja kui kellad lõid angelust, siis leidis: siit minekuks Sinna pole vajagi kangelust. Õhtul mustava Styxi kaldalt vene vette viis unine aer. ”Quasimodo ja Esmeralda!” kajas Narride Paavsti naer. 1936 Marionetid, leht 4 Ööõde Ööõde istus ja tukkus, taevast tähtesid kukkus, uksed olid kõik lukkus. Ööõde istus ja tukkus. Ööõde heegeldas enne, väledalt liigutas varrast — heegeldas kullast ja karrast teispoole paati ja parrast. Ööõde heegeldas enne. Ah kuidas eluõnn nurjus! Mina lamasin lautsil, olin pööraselt purjus, pea käis ringi kui ratas, segi häädus ja kurjus, avasin silmad ja nägin: Ööõde istus ja tukkus. Uksed olid kõik lukkus. Taevast tähtesid kukkus. Ööõde ainult tukkus. Sobrad Sõber sõbra sõi, naha turule tõi, selle maha jõi ja takkapääle siis praalis kui õilis on see, kel sõbra portree on kummutil kuldses ovaalis. Väikeats ja pöial Kord, kui väikseatsi pikkus oma pikkust jälle imetlema tikkus, ütles pöial temale: "Pikkust sul ikka on, kuid mõistust mitte küüneväärtki!” Marionetid, leht 6 3 1 ^ Kaks kodukäijat aastast 1939 Kaamel Minu seadused on minu rinnas, keegi kus piiludes ringi ei nuhi, mõtete käiku mul kordniku kinnas ei juhi! Nõnda mõtles koormakandja kaamel kõrveliivas, kui ta selga nuutiandja moslem kotte hiivas. Rakendus Auras laual lõhnav kook • • • Mehel, imeline nähe, isudest said päitsed pähe, selgroost look. ^rcj X**‘l h 3 Lahendus ja soov Elu on raske! Mats Mühak oli kõigil jalus ja ees. Siis sai temast sammaspühak, posti otsas üks püha mees. Nii polnud ta kellelgi ees. Ah, et võida seista kui sammas kesk turgu Patuperes, olla hunnitu naljahammas Suure Looja silmade ees ja mitte kellelgi ees! Marionetid, leht 7 SU S73C Klaasmäel Klaasmäele jõudis mu vaim alasti, vaene ja väeti. Kuid milleks, oh kallis kaim, siis sinna ta seisma jäeti? Nüüd keha veel ringi käib klaasmäe jalal ja ainult puhuti tõstab pead meeleheitmise vainult. Alati siis aga vaim, alasti, vaene ja väeti, kummitab klassmäelt kui laim mis rahvale naeruks jäeti. ru g hoO f /3 9 Marionetid, leht 8 Eneseteostus Desillusioneerunud hapukurk kord käärima hakkas ja talle ta purk jäi kitsaks. Siis tulid lõhnad ja hallitus ja seltskonnas vaevu-sallitus et-olla-end-ise roll. Kuid jäätmetetünni saabunud ta trots ja ta tusk olid laabunud ja ta leidis, ta leidis, et olla kurk on loll. Marionetid, leht 9 lk 5^2 Kolm sammukest rändamise teed (samm edasi, kaks tagasi) ehk Aastaarvud kõnelevad Jant kahel veeral 1937 1939 Lugejalt kirjanikule Kunstnik kriitikule Ära nii kangesti kohise. "Kunstnik turu jaoks ei tooda, Ole nurgas ja nohise: sisetungil raskem rõhk!" sest tänapäeva kriitikas — Usu, armasta ja looda, on valaskalaks viidikas. sisetungiks tühi kõht. Laula kodumaisest hurmast, Kõht ju kõige sisemine, kiida kukersiiti, turvast — vats on kõige varjat tuum. ja su pead siis võtab ehti Elu juhib, imeline, peotäis supilehti. soolikate tõmhetuul. 1958 1958 Kirjanikult lugejale Kriitik kunstnikule Vot — Partei ees ja kongress taga vormiga tuleks veel toime, tarkust jagab aamiga. mu keele-kude on eht Kunstnikule, kui ta ei maga ja mu stiili rahvalik toime kõige taga on parem kui Leberecht - ainult väike personaal-vaev il, kuid sot - jääb signatuuri ja raamiga. sialistlik punnitab sisu nii nagu Lõšenko nisu Vennas, — pool otra ja pool kaera. astu aga traadile Nuta või naera! ja asu maalima dekaadile! — artistid ja akrobaadid on armastatud nõukogude maal. cxj c *1 j$9 Vaimuvõit "Kas mingu ma küll homme kohtusaali, kuid VAIM peab võitma Mooloki ja Paali!" nii kirjastaja ajalehes praalis ja kirjastas kalendri. Tähtraamat — täht-teos! Kõik suured sündmused on selles eos ja otsapidi sellel peos kes uurib mitu nädalat saab paastust jõulu. Artisti epitaaf Tahtsid hoida kõrgel Kunsti kuldset plagu, aga plaguvarrega said järjest vastu magu. Puhka, vennas, vaevast maa ja mulla süles. Vaim läks vastu taevast liputagi üles. Marionetid, leht 10 lk SM3 Cogito ergo sum Maailm kui ettekujutus, fantaasia üleujutus — sest juhtus nõnda, et tujutus jäi lõpuks mu hinge sisse: Öö saabub, tühi ja tumm, mis olemast iial ei lakka. Mõtlen, järelikult olen vakka. H-cOj ^[( h® Tähetundjad ja kirjatargad Kui kaks korda kaks on neli, mis on siis viis? Pool kümnest pressiis! Õpi ja imesta, veli! Moraal sel lool: mitu on vähem kui pool. Nihil, nihil est! viimaks jääb järele sest. Marionetid9 leht 12 Harjutused kitsa värava ees Jälle rand ja jälle meri ranna taga — mustjas-roheline nii nagu pildil mille maaliksin veelgi. (Liiv kergelt lillakas, adrude rasket pruuni, oh oleks nüüd ainult veel roosat!) Siis on veel: tükk müüri mere kaldal, rusket ja halli, vana ja varisend nii nagu Vallimäel, (maakivist — milline muster!) ja ses müüris Uks värav — kitsas, raudne ja roostes. (Caput mortum tume, Beckers I: 25) Kuhu see viib? Aga keegi ei ole uudishimulik. Õhtul, kui kõik on vaikind, vastu ööd, kui keegi ei näe, ma harjutan märjal liival kitsa värava ees; tõstan käsi ja jalgu, painutan kohmakat kere kubemeist looka. Miski ei aita! Marionetid, leht 13 Kolm kannatamist Liblikas Liblikas lendas roosile, suurele õnneloosile. Ah liblikas, liblikas! Roos oli valts ja vale, punasest paberist pale. Ah liblikas, liblikas, koiliblikas vastu talve! Istus mõttes puketil paberipuhmal netil. Ah liblikas, liblikas, koiliblikas vastu talve, pea oma hinge eest palve! Marionetid, leht 14 \C S 0? Kapukas »Salm salmi külge sõlmi jõul, et jalad lendaksid kui aul...« A. Tschakski poeemist »Elu«. Õhkas oma õhkamist läbi õhtu õhu kapuk, keda raske rist vastu talda rõhus: Ah, rõhutut rõhuma iga mees on valmis isegi saapa sees! Ent suures linnas, näe, poolvend kinnas käib ringi kirjad rinnas! Kuid sama varras ja sama lõng ja sama villase lõnga hõng! Õhkas oma õhkamist. Sest daktül kannast pigistas, jamb elu põrguks muutis .. • Me vaene kapuk higistas kuid tegi mida suutis, sest: rVj£ fj^J Poeeti — keda väärikus ja tava taga sunnib, et värsijalad säärikus, käib ohtueelsel tunnil — kas saame Ei, teda tuleb süüdi mõista? mõista ja rõhutut rõhuma igamees kord on juba valmis saapagi sees ... Õhkas oma õhkamist. Ah, poeedi ainuke kapukas, ükski tuhvel su teeneid ei nendi, kuid me lüürikas, magusalt hapukas, sulle püstitan monumendi: SEE LABAJALG, MIS SIND KORD RÕHUS, KORD PUHKAB SU OMA KÕHUS JA SU LÄBIHIGISTET SISU KEEGI KURAT SUST VÄLJA EI KISU. Marionetid, leht 15 Ants Kulgur Ants Kulgur maantee tolmus käis vastu õhtu eha ja väsimust olid jalad täis ning hoopis roidund keha vastu õhtu eha. Siis sitasitik surises vastu õhtu eha. Antt Kulgur kohe nurises: ”No mis sa tahad teha! — sitasitikatki tiivad ühest paigast teise viivad vastu õhtu eha!” Ants Kulgur auto alla jäi vastu õhtu eha. Me teame: taevateed ei käi vaid lendab astraalkeha, kui ninna taeva-leha saab vastu õhtu eha. Marionetid} leht 16 Marionetid, leht 17 P. s. Olin surnud. Mahamaetud. Paradiisi ihast aetud hing, kui küll ju eksi reisind, jõudis pärale ja seisis pikas taeva koridoris. Pingid. Tukkujate norin. Piibuvingu. Naiste põlled. Seinal plakat ”Saku õlled!” Vastamatuks küll mu tere jäi, kuid väsind astraalkere viimaks siiski kahe matsi vahel leidis isteplatsi, kuhu vajus ohates, karmi tõelust kohates. Ah kui pikk ka pole ootus, teda siiski kuldab lootus! Homse-nimel kehitades tuimund liikmeid, ehitades mõttes oma taevatalu, püüdes taevalikke kalu, kadus aeg ja vaevalt märkas meel, kuis õhtust öö tääl tärkas pikk ja pime. Marionetid, leht 18 U t Vi e * Nagu ime äkki valgust sisse põikas, äratuse-lugu lõikas valla väravate taga ingel Miikael pasunaga: Lõpetage magamine, algab maade-jagamine! Kus siis tekkis kihin-kahin, naiste keskel päris lahing, sest et see, kes ees, see mees on ka taevariigi sees, Kilked-karjed, kisa-kära keerisena vajus ära imeruttu. Tühjalt tuhm koitis hommik. Loll ja juhm seisin üksi nagu sammas, mahajäänud karjalammas, sest et see, kes ees, see mees on ka taevariigi sees! Enne veel kui seda mõikas meel mul, hingest läbi lõikas: Jälle hilja, jälle ilma! Nutupisar tuli silma ja mul hakkas nõnda hale, et see kõik võiks olla vale, tühipaljas luulelugu, millest rahvas ei pea lugu — olgugi, et õpetuseks kordan veel kord, lõpetuseks: AINULT SEE, KES EES, SEE MEES ON KA TAEVARIIGI SEES. Marionetid, leht 19 Memento refrääniga Refrään: Üks panter Palestiinasse läks palverännakulle. Üks joodik armus Triinasse, kes segas vett ta viinasse. Üks liblik lendas tulle. Ilmas mis on imeline naerab aeg me tegusid, näitab kõiges viimaks ainult sääsesõja segusid. Üks panter Palestiinasse jne. Kuigi hoiad Kurjast kõrva, Patu eest sa põgened — Voorus seljas nagu sammal, tasapisi sõgened. Üks panter Palestiinasse jne. Sured, maetakse ja lehes ilmub surmakuulutus. Nagu kolka aganikku viis su viimne tuulutus. Üks panter Palestiinasse jne. Marionetid, leht 20 Vs 33 03 SISUKORD: Leht 1 Tiitlileht Leht 2 Hüpniknukk, marionett. . . Sub luna Leht 3 Linoollõige I Leht 4 Narride Paavst Ööõde Leht 5 Linoollõige II Leht 6 Sobrad / Väikeats ja pöial Kaks kodukäijat Leht 7 Lahendus ja soov Klaasmäel Leht 8 Linoolõige III Leht 9 Eneseteostus Kolm sammukest SUB LUNA ÖÖÕDE ÜKSI JA VABA ehk DIALOOG TÄHTEDEGA ehk POEET KÜLMETAB KLAASMÄEL Leht 10 Vaimuvõit / Artisti epitaaf Cogito Leht 11 Linoollõige IV Leht 12 Tähetundjad ja kirjatargad Harjutused kitsa värava ees Leht 13 Linoollõige V Leht 14 Kolm kannatamist: Liblikas Kapukas Leht 15 LOODUSE KROON JA KUNINGAS ehk KUNIN­ GAS MÕTLEB ehk COGITO ERGO SUM HARJUTUSED KITSA VÄRAVA EES Kapukas, järg Ants Kulgur Leht 16 Linoollõige VI Leht 17 Linoollõige VII HALLELUUJA ehk KÕRGUSTES HÕLJUV, LAU­ LEV JA ORELIT-MÄNGIV VANEM NAISSOOST VAIM Leht 18 P. S. P. Leht 19 Linoollõige VIII ENTEL-TENTEL ehk LÕPP HEA KÕIK HEA ehk ROMAANITEGELASED OOTAVAD PENSIONEERIMIST Memento Sisukord Leht 20 ÕNDSATE TAEVAMINEK ehk RUMAL LAPS JONNIB JA EI TAHA JÄRGNEDA s. i-n'/
	A 5	tekstituvastus (ocr)										VaataLeitud lapsed. Ehk: Wõitlemme põrglast...Leitud lapsed. Ehk: Wõitlemme põrglastega ja kõige ilusam kuninga tütar Kullake. —4H>— (©ntientuiftne jutt.) Kirjutanud M. Tõnisson. Tallinas, 1884. Trükitud kirjutaja ning wäljaandja kuluga. Leitud lapsed. Ehk: Wõitlemine põrglastega ja kõige ilusam kuninga tütar Kullake (Ennemuistne jutt.) Kirjutanud fl. Tõnisson ™4>SS*'~ Tallinas 1884, Trükitud kirjutaja ning wäljaandja kuluga. Дозволено Цензурою. —Ревель, 19. Декабря 1883. EivSV ТА Kirjan < с зиmi а .. 7fU ii 32 ОбJ Печатня 10. Гермеа въ Ревел*. 1. Hundi pesast peastetud. Kord elas kuningas, kes lahkuse, headuse, armas­ tuse ja helduse pärast oma riigi alamate wastu, igalpool kiidetud oli; ka tema ülimaga auus ja armas abikaasa oli nende asjade poolest tema sarnane. Aga mis neid, kui ka mitmeid järele mõtlejaid riigi ala­ maid kurwastas, oli see, et sellel auusal ning armu­ lisel kuninglikul paaril lapsi ei olnud, kes nende auujärje ning waranduse oleks pärinud. — Sell ajal oli meel wäga rohkeste suuri mõetmata metsasid ja põhjatu palju piiramata laanesid, kuhu sagedaste mitmed inimesed eksitusse langesimad. Et ülemal nimetatud kuningas sagedaste jahil käis, sellepärast juhtus ka temale tihti niisugust äpardust. Kord oli ta oma selsilistega ja sulustega suure põlise läänesse ära eksinud, kust nad mitmepäewalise püidmise ja katse järele ei oskanud enam wälja tulla. Nende ümbrus läks ikka imelikumaks ja isenäulisemaks: puud, lehed, lilled ja rohi oliwad nii armsad ja ilusad, et keegi oma elu sees niisugusid meel ei olnud näinud ega kuulnud; et küll päikest ei nähtud, siiski oli puude okste sees, rohus, maas ning ülewel suur walgus malitsemas; waikuses ning soojuses woolaw lõhn tegi näl­ jas ning janus olewaid eksitusse langenud jahilisi just kui 4 joobnuks ja uimaseks, et nad raskeste magama uinusiwad. Unest ülesse Lrkades nägiwad nad eneste peade kohal puu oksa peal siidi- ning pärli-sulgedega ehitatud ilusa suure linnu, kes julgeste nende peale wahtis ja lahkeste helistatud lauluga nõnda pajatas: „Auusad jahilised! Ma näen, et teile suur häda ja õnnetus osaks on langenud. Teie olete endid juba paar päewa wäljamineku püidmisega waewanud, aga olete teadmata kombel ometi weel kaugemalle kõndi­ nud. Sellest wõite aru saada, et teie ilma juhita ei oska siit wälja minna. See koht, kus praegu ma­ gasite — siit igale poole wersta kauguseni — on minu armas ja waikne riigikene, kus ma oma ala­ matega kenas elus ja rahulises olekus olen elanud. Muidu oleks kõik asjad korras olewat, aga minewal sügisel tungis „kiskja-hunt" oma kaaslastega, luba» küsimata, minu riigisse, ehitas omale siia pesa ning on halwade ja ülekohtuste tegudega meile palju kurwastust teinud ning südame walu walmistanud. Paari tunni eest tõiwad nad kaks pisikest lapsukest oma pesasse; need nutawad seal praegu haleda hää­ lega. Teie olete wahwad mehed ning tublid kütid, sellepärast julgen teid paluda: põrutage kurjad metsa­ lised maha, peastke inimeste lapsukesed nende meelervalla alt ära ja lubage neid suureks kaswatada! Kui teie seda tahate teha, siis juhatan ma teid eksitusest õigele teele wälja." Kuningas, kes lindude keelt mõistis ja sellepärast kõigist ütelustest selgeste aru sai, awaldas ilusa linnu juttu oma selsilistele ja lubas tema soowi hea meelega täita. Kõikidel jahilistel oli seda kuuldes suur rõem. 5 Nad seatsirvad jahi-rsistad korrale ja ootasiwad ilusa linnu juhatust. See aga palus neid weel pisut pea­ tada ja ütles: „Teie olete kaua aega söömata ning joomata olnud ja ei jõua sellkombel wõitlusele minna, sellepärast muretsen ma teile enne keha kinnitust. Sellejärele oli suur kahin ning mitmesuguste söö­ kidega ja jookidega läidetud laud-lina, mida 12 walget lindu äärt pidi oma nokkade wahel hoitsiwad, langes nende ette rohu peale maha. Road ning joo­ gid oliwad wäga kosutawad ja maitsesiwad jahilistele kümme korda magusamad kui muul ajal. — Peale söömist otsiti metsa-muride pesa ülesse, peasteti ini­ meste lapsed õnnelikult ning wigata ära ja saadeti pahategijad surmale ohwriks. Sellejärele hakkasiwad jahilised koju poole minema ja jõutsiwad, ilusa linnu juhatust mööda, kes nende ees ühe puu oksa pealt teise peale lennates rõemsaste laulis, poole päewalise käigi järele tuttawa kohale wälja, kust nad teisel päerval koju sõitsiwad. Et kuningal enesel lapsi ei olnud, siis wõttis ta hundi pesast peastetud ilusad lapsed oma lasteks, las­ kis neid kuninglikul wiisil üleskaswatada ja kõigesugustes taplustes ning teadustes õpetada. Kui poisikesed suuremaks kaswasiwad, siis nähti, et nad loomu poolest mõlemad terase tundmisega oli­ wad, kes etteantud õppimistest kergeste wõitu saiwad, aga siiski oli mõlemate wahel suur wahe, mille poo­ lest uad nagu tuli ja wesi teine teise kõrwal seisiwad. Et nende ristinimed kaswatajarel teadmata oliwad, siis hüiti neid nende eneste elu awaldatud tegude jä­ rele. Wanemat poissi, kes alati uhke, suureline, ise- 6 tujuline ning roallatü oli, kes igaühele meelepahandust tegi ja seal juures kawalal kombel oma süidi püidis ära marjata, nimetati Uhkeluseks; tema nooremat roenda aga, kes alati rõemus, lahke, helde ja õiglane oli, hüiti RõemulusekS. Ka kuningas ise pani poisikesi ning nende elu awaldusi suure hoo­ lega tähele ja andis kaswatajatele nõuu, et nad Uhkeluse õpetamise kallal suurema hoolega ning mõistli­ kuma meelega tööd teeksiwad. Aga selleaegne kasroatamise teadus oli siis alles niisuguses olekus, kus pahad paised üksnes kepiga, piitsaga ning ,,urroaplaastriga" taheti ära parandada, sellepärast ei saanud Uhkelusest mingisugust head; ta läks mõist­ mata tuupimisest meel tuimemaks ja hoolimataks ega wähendanud põrmugi oma paha tempusid. Hoopis teine lugu oli Rõemulusega. Tema oli lahke ning roiisipäralise olekuga kuninga ja kõikide inimeste mee­ lest armas. Rõemuluse ligidal olles, temaga rääki­ des ning tema armast olekut nähes, tundis kuningas ennast roaga trööstitud, rõemsa ja rahulise oleroat. Aastad ning päewad lendasiroad mööda, poisid kasroasiroad suuremaks ja kangemaks, kuningas ise jäi aga roanadusest roäetimaks ja nõrgemaks. Kui ta roiimaks oma elu - päeroad lõpekorrale armas ruttaroat ja surma päeroa ukse ette jõudroat, siis tahtis ta riigiülemad ning nöuuandjad kokku kutsuda ja Rõe­ muluse kuningaks lasta kroonida. Ka Uhkelus sai seda teada ja püidis nõuuandjate seas, kawalal kom­ bel, omale sõpru slumitada, mis temal mammona abil ka kaunis kenaste korda läks. Need sõbrad pidiroad arroamise koosolekul asja nii kaugele ajama, et Uh- 7 kelus oleks saanud kuningaks kroonitud. Niisugusest halwast asjast ning toimetusest ei teadnud roana ku­ ningas midagit, maid armas kindlaste, et noore ku­ ninga kroonimine kõikide poolt ühel- meelel, ruttu ja rahulises olekus pidi saama ära õiendatud. Kui wäga ehmatas ta aga ära kui kuulis, et suur hulk kokku­ tulnud liikmetest Uhkelust soowisiwad kuningaks kroo­ nida. Niisugune teadmata hoop oli tall raske ära kanda. Ta nägi oma mõtte ja parema soowimise nurja olewat läinud. Mis pidi ta selle parandamiseks te­ gema? Kudas wiisi asju õiendama, et kõikide mõtted, just kui loomulikult, ühele poole wajusiwad. Ta mõtles waikselt ja otsis selleks parajat '.vahendit. Seal lendas ilus lind, kes kuningliku jahi - seltskonna met­ sast wälja oli juhatanud, nõuu- koja aknast sisse, istus laest maha rippuma lühtre peale ja pajatas: „Anus kuningas! Ma tundsin Teie mõtet, kuulsin nõuuandjate soowimist, mis nii heaste teie kui minu meelt rahutuma olekuga täitis, nägin siis jälle teie igatse­ mist, mis niisugust head nõuu söömis saada, kus kõi­ kide mõtted — rahuga — parema ning kasulikuma walitawa poole saaksiwad pöördud. Mina tean ja tunnen niisuguse hea nõuu, sellepärast tulingi siia, et seda Teile wõiksin kuulutada. Teie antke mõlemalle walitamale kolm ühesugust proowi ette, nimelt: esi­ teks peab kumbki niisuguse kuld-õuna koju tooma, millega õerudes iga asi kullatud saab ehk kulla- ilul hiilgama hakkab; teiseks pooletoobilise pudeli täie kõige paremat mõdu, millest arwamata palju haamisid ja pudelid wõib täita, aga mis siiski tühjaks ei saa; kolmandaks niisuguse ilusa kuninga- ehk würsti- 8 tütre, kes kõikidest maapealsetest neiudest kõige ilusam peab olema ja kes süllapikuseid kulla-karma juuksid kannab. Kumb siis etteantud proowisi ja soowimisi paremine jõuab täita — saab kuningaks." — Koosolejad nägiwad küll ilust lindu ja kuulsiwad tema kenat helkijat häälekest, aga ei teadnud mitte, mis tema pajatamine pidi tähendama. Nad palusiwad kuningalt, kes lindude keelt mõistis, seletust. Kui kuningas ilusa linnu nõuu andmist sai awaldanud, oliwad kõik kuuljad sellega rahul ja soowisiwad ühel meelel, et nõnda pidi tehtama. 2. Kingitud sõrmus. Sellejärele kutsuti prinsid nõuu - kojasse, anti ot­ suseks wõetud mõte neile teada ja küsiti, kas nad peaks tahtma sellwiisil wõidu - õnne katsuda. „Jah tahame!" hüitsiwad prinsid just kui ühel häälel, seatsimad reisi-asjad malmis ja sõitsiwad meel sellsamal päewal kodust wälja. Paari päewalise ratsutamise järele nägiwad nad mana halli habemega waese mehekese tee ääres istuwat, kes kassa ülesse poole tõstes neid haledaste pa­ lus, et nad nii head oleksiwad ja teda hobuse selga wõtaksiwad, sest tema jõud olla koguni otsas j. n. e. Uhkelus sai pahaseks ja käritas: „Pea suu, sa närukael! Niisugusid talupoja lurjusid tee äärest ülesse noppida ja oma hobuse selga tõsta, oleks mull meel wiimne töö enne surma! Minu pärast mädanegu ta siia, kui La tahab!" ja sõitis rutuste edasi. — Rõe- 9 mulus aga hüpas hobuse seljast maha, rääkis wanakesega lahkeste, kinnitas tema närtsinud jõudu oma reisi - taskust wõetud leiwaga ning joogiga ja tõstis teda oma hobuse selga. Ehk küll wanakese kodu liig kaugel ei olnud, siiski läks Rõemulusel teda toimendates ja koju wiies kaunis tükk aega ära. Lahkumi­ sel tänas munakene teda awitamise eest ja kinkis te­ male ilusa kuld sõrmuse üteldes: „Igakord, kui sull mõnda äpardust on karta, hädaohtu oodata ehk head nõuu tarwis, siis koputa kolm korda selle sõrmuse Pihta, ta ütleb alati, mis sull tuleb teha ja annab ka sagedaste ilma küsimata õpetust, sest ta näeb kõik asjad ette ära. Tee aga igakord tema õpetuse järele!" — Rõemulus wõttis kingituse suure tänuga wastu, soowis meel wanakesele head termist ja ratsutas siis rahulise südamega edasi. Suure teele wälja jõudes ning sõitma hakates tahtis ta proowida, kas wanakese kingitud kuldsõrmus ka nii ime-tark pidi olema, kui temale oli seletatud. Ta koputas, õpetuse järele, kolm korda selle pihta ja — imelik arusaamata lugu — sõrmus häälitses ning pajatas: „Kallis ja auus prints Rõemulus! Teie tahate oma wennale järele sõita, aga ma annan nõuu, et Teie seda koguniste ei teeks; tema jättis Teid põlgtusega siia maha ja waatab edespidi paha meelega Teie peale; ka kannab ta juba ammust ajast kurja nõuu Teie wasta omas südames, sellepärast hoitke temast üsna eemalle! — Paari tunni­ lise sõidu järele lahkub tee kahte arusse, Uhkelus sõi­ tis pahemat kätt suure laia tee peal edasi, aga Teie walitage oma sõitmiseks parema käe poole pöörwat kitsast teed, siis jõuate soowitamate asjadelle ja — 10 — sellega ühes Lulewiku õnne - Mwadelle ikka lähemalle." Rõemulus uskus seda ja sõitis tema nõuu järele nimetatud kitsast teed mööda julgeste edasi. Ta ei olnud aga meel rniit werstagi edasi jõudnud, kui temale tundmata pikk mees wastu tuli ja haledal hää­ lel hüidis: „Oh, õnnetu inimene! Kes on Teid ometi niisuguse surmama tee peale juhatanud? Kõik, kes seda teed mööda on edasi sõitnud, pole enam eluga tagasi tulnud. Ma annan Teile head nõuu: kui Teil elu armas on, siis pöörge tagasi!" Niisugust juttu kuuldes oli Rõemulus pisut kahe wahel ning koputas, nõuu küsimiseks, jälle kolm korda kuld-sõrmuse pihta ja sai wastuseks: „See mees, kes Teiega räägib, on päris petis ja kelm, kes inimesi õigelt teelt ära eksitab. Sõitke aga edasi! kuni mind enesega ühes kannate, ei pea Teil mingisugust wiga olema!" — Ehk küll pikk mees temaga meel püidis rääkida ja teda tagasi meelitada, siiski ei hoolinud Rõemulus sellest midagit, maid tegi kuld-sõrmuse nõuu järele. Kolme päewalise sõidu järele jõuudis La kõrge kalju mägestiku juure, kust tee maemalisemaks hakas minema. Kõige järsuma koha peal oü suur kindel raud wäraw ja mürama ees kolm tugewat karu mähkideks, kes juba eemalt sõitjale wastu hmtfiwad: „Tule, tule lähemalle! niisugune suu-täis on meil roaga moka järele, sest meie pole mitmel nädalal enam liha saanud!" — Rõemulus jäi sõrmuse nõuu järele 20 sammu nendest eemale seisma ja hüidis: „Kui lugu nõnda on, siis ei aita wastupunnimine midagit, aga teie — 11 eneste asi pole ka mitte üsna selge. Hobusest ja me­ hest saab kahele, aga kes teitest ilma jääb, on alles teadmata. Et söögi juures riidu ega tüli ei tuleks, sellepärast on tarwis, et teie enne wõidu-õnne katsute. Siin ligidal kaswawad kolm suurt kuuske; nende otsa ronimisega saagu awalikuks, kes wõitjaks ja kes kaulajaks jääb. Kes teistest kõige enne latwa jõuab, saab hobuse, selle järgmine inimese, aga kõige wiimane jääb üsna ilma. Ruttu proowile!" Karud arwasiwad antud nõuust suurt kasu kaswattmt, uskusiwad seda ning hakkasiwad ametisse. Kuni nad suure praginaga kuuskede otsa ronisiwad, wõtlis Rõemulus raud wärawa lahti, puges sealt oma kabjakandjaga sisse, lukutas teda seestpoolt jälle kinni ja sõitis tuhatnelja edasi. Seda ei olnud aga karud rutulise ülesse ronimisega sugugi tähele pannud, maid kui nad, üks warem teine hiljem, kuuskede otsast maha jõudes meest ega hoost kusgil ei näinud, arwasiwad teda tagasi olewat läinud. Sellegi pärast ei tahetud seda nõnda jätta. Üks jäi wärawat wahtima ja kaks wõidumeest rändasiwad pahal tujul ning suure wihaga toodetud saaki otsima. Kui nad seda aga mitme tun­ nilise wadimise järele kuskilt poolt ei leidnud, siis keerasiwad nad — wäsinud ja higised — wärawa juure jälle tagasi. — Aga mis sündis Rõemulusega? Tema wärawast läbi-minek jäi karudelle küll teadmataks, aga sellegi pärast ei olnud tema häda päewad ega wiletsuse tunnid weel möödas. Poole päewalise sõidu järele jõudis ta teise niisuguse wärawa ette. Seal oli kolm madu hoidjateks ja hüitsiwad eemalt: wXuIe, tule lähemalle, niisugune suu-täis lähäb kaunis —. 12 — korda, sest meie pole enam mitmel aastal liha saa­ nud!" — Rõemulus jäi seisma ning wastas: „Kui lugu nõnda on, siiS ei aita wastupunnimine ega põ­ genemise katse midagit, aga mis ma näen, teie eneste asi pole mitte üsna selge; hobusest ja mehest saab üksnes kahele, aga kes ilma jääb on alles teadmata. Et söögi juures tüli ning pahandust ei tuleks, selle­ pärast tehke enne wõidu-proowi! Siin ligidal on kolm suurt kiwi hunikut; neid rutuste kõhtu neelates saagu awalikuks, kes wõitjaks ning kes kautajaks jääb. Kes kõige enne omaga otsale jõuab, saab hobuse, selle järgmine mehe, aga kõige wiimane jääb üsna ilma. Ruttu proowile!" — Maud wõtsiwad mehe nõuu kuulda ja neelasiwad kiwid kõhtudesse, aga — kärrvaku äpardus! ■— suurest kiwi koormast oli wats nii raskeks paisunud, et nendest keegi ennast asemelt ära ei jõudnud liigutada. Rõemulus wõis wärawa keelmata lahti wõtta ja edasi sõita. Et küll madu­ sid enam tarwis karta ei olnud, siiski lukutas ta wärawa seestpoolt tugewaste kinni. Pisut maad edasi sõites nägi ta suure kotka taewa all keerutawat, kes wiimaks ennast tema ette maha laskis, teda auusaste teretas ja nõnda pajatas: „Auus prints Rõemulus! Ma nägin, kuda Teie esimesest ning teisest wärawast mõnusa nõuuga sisse peasesite ja olin selle üle rõemus, aga takistused ja hädad pole md möödas. Pea jõuate kolmandama wärawa ette, kus Teil tõeste rohkem ettewaatamist ja kawalamat arwamist tarwis lähäb, kui esimeste juures. Kui teie minu nõuu jä­ rele tahate teha ja mind omale abiliseks wõtta, siis wõite wärawa wahi üle, kes kurjuse-riigi peremees on, kergeste wõitu saada." — 13 — Ilmas sünnib mõndagi. Kurjad, kadedad, üle­ kohtused ja salalikud kannawad sagedaste maga riidid seljas ning meelitawaid sõpruse sõnu suus, aga nende südames pesitab koguni teistwiisi mõte. Selle­ pärast oli ka Rõemulus kotka jutu järele pisut kahe wahel ja ei teadnud enne otsust anda kui sõrmuselt sai nõuu küsinud. Seda nägi kotgas, sai tema mõt­ test aru ja hakkas enesest rohkem rääkima ning sele­ tama. Ta jutustas: „Minul on küll kotka küined, tümad ja kuju antud, aga ma pole oma tegude poo­ lest mitte niisugune kui teised. Minu päris nimi on Õigus ning ininu pea pindmine on kurjust kautada ja headust malitsema panna. Seda tööd teen ma juba sündimisest saadik. Kord olen siin, kord seal ja püian igas kohas, niipalju kui wõimalik on, asja õiguse poole pöörda. Pimeduse riigi jüng­ rid wihkawad mind kangeste ja püiawad mind ära hukata, aga nende pahad nõuud on kõik nurja läi­ nud, mis nad minu hääwitamiseks ette mõtsiwad. —■ Tänu taewa Taadile, kes seda kõik nõnda on lask­ nud sündida!" — Niisugune südamelik kõne oli Rõemulusel wäga armas kuulda. Ta tänas kõnelejat pakutud abi eest ja lubas teda — kui kuld-sõrmus seda oli soowinud — hea meelega oma abiliseks ja nõuuandjaks wastu wõtta. Selle järele andis kotgas pisukese hõbe karbikese Rõemuluse kätte ja ütles: „Katsuge ehk saate wärawawahi selle sisse meelitada! Tema muudab en­ nast suureks ning pisukeseks ja kiidab seda kõigile. Ütelge temale, et Teie niisugust juttu muidu ei wõi uskuda, kui mitte proowi ei näe. Nii pea, kui ta 14 karbikese sees on, olete Teie tema üle juba wõimuse mees. Andke Teda aga siis kohe minu kätte! — Ma hoian hakatuses ennast marjul, et ta meie nõuust ja pindmisest aru ei saaks. Küll ma õigel ajal juure lendan." — 3. Pörglaste ots. Rõemulus tänas kotgast meel kord hea nõuu ning anni eest ja sõitis siis rutuga edasi. Wiie tunnilise ratsutamise järele jõudis ta kolmandama mürama juure, kus kümne aastase poisikese pikkune habemik mehekene köndis ja suurt mõeka mööda maad enese järel widas. Rõemulust nähes paisus ta hirmus suu­ reks ning hüidis koleda häälega: „Tule, tule lähemalle, ma söön sind ühes hobusega oma köhusse!" Rõemulus aga ei pannud seda hüidmist nagu tähe­ legi, maid ütles lahke häälega: „Auus härra! Teie olete põhjatu tark ning wõite ennast suureks ja weikeseks muuta, aga nii pisukeseks Teie ennast küll ei saa teha, et minu tubaka toosi sisse wõiksite pugeda?" — „Miks ei saa! Wõta aga oma tubaka toos wälja!" karjus põrglane ja kahanes ruttu pisemaks. Kuni Rõemulus toosi mälja tõmbas ja lahti wõtlis, oli ta juba kilgi kujuline, hüppas sisse ja hüidis: „Sinu toos wõiks meel wiis korda pisem olla, siiski oleks mull tema sees ruumi!" Rõemulus ei lausunud selle kohta midagit, maid wajutas toosi kaane kinni ja pani haaki. Selle järele lendas kolgas juure, hõiskas korda läinud toimetuse üle ja neelas pahareti ühes hõbe toosiga oma kõhusse........... ..... 15 — Siis astus Rõemulus wärawa juure ja pindis teda lahti wõtta, aga see oli nii raske ja kõwaste kinni, et teda liigutadagi ei jõudnud. Ta koputas kuld - sõrmuse pihta ja küsis nõuu. See wastas: „Auus prints! Teie peate oma jõudu suuremaks kaswatama, mis ka edespidi hädaste tarwis lähäb. Tei­ sel pool wärarvat ning kalju müiri on suur lille-aed, selle keskel kaswab kena õunapuu, millel kolm magust õuna otsas ripuwad. Kes need õunad ära sööb, saab nõnda tugemaks, et keegi tema wastu ei jõua wõidelda. Laske kotgas neid ära tuua!" — Kuni mägew lind õunade järele lendas, pajatas sõrmus edasi: „Olge igapidi hoolas ja ettewaatlik, sest nii pea, kui Teie wärawa lahti wõtate, tormawad järele jäänud pahareti jüngrid weel wiimase jõuuga Teie kallale ning tahawad Teid surmata! Hoitke aga wana jätisest maha jäänud mõek omas käes, sest muu sõariist neid ei surma, kuid üksnes see. Kui Teie nendega malmis olete saanud, siis minge ilusasse lille-aeda, kust kotgas praegu õunu toob, kõndige kolm ringi seal olema allika ümber, wilistage kolm korda ja lööge wõidetawa mõegaga kolm korda wastu mett, siis jõuate imelikul kombel alla ilmasse, kus Teie weel palju hoolsam ja ettewaatlikum peate olema, kui siin. Seal pole teil küll muuga tegemist kui üksnes pahareti pojaga, aga ta on palju wägewam ja kangem ära wõita, kui mana­ mees oli. Sellepärast jätke seal kamalus katsumata — wõidelge wägewusega ja kõwadusega!" — Selle aja sees oli kotgas juba tagasi jõuudnud. Rõemulus sõi toodud õunad ära ja tundis enese liik­ — 16 — metes roaga suure jõuu oleroat. Mõek, mida ta enne liigutadagi ei jõuudnud, oli siis kui õlekõrss ta käes. Raske roäraro praksatas ühe ainsa tõmbamisega lahti. Pahareti jüngred, kes hulga kaupa ta kallale asusiroad, hääroitas ta poole tunniga ära, kes hoobi sai, see maha jäi. Ka kotkas oli temale selle laastamise töö juures oma kõrva nokaga ja raudsete küinedega tubliste abiks, ning tuli pärast roõitu teda kuni alli­ kani saatma. Seal sooroifiwad nad rõemsa ning tä­ nuliku meelega teine teisele head õnne ja lahkusiroad ära. Rõemulus kõndis kolm korda allika ümber, roilistas kolm korda ja lõi moegaga kolm korda roee pihta. Sellejärele paisus allika ase palju suuremaks ja roesi sai laeroaks, kus sees Rõemulus just kui sulepatjade peal istus ja alla ilmasse wajus. Sõidu-riistal nähti tubli elu sees oleroat; ehk tal küll turvasid ei olnud, siiski lendas ta alt ilma ruumis linnu kombel edasi, kuni ta suure kristallist maja ette jõudis, mis nagu hele päikene alt ilma roalgustas. Rõemulus astus laeroast roälja, läks julgeste suurest trepist ülesse ja astus eeskoja paremat kätt uksest sisse. Esimeses tuas oli akna all lauud ja laua peal suur mõek, mis roanajätise mõegast roeel palju suurem ja raskem oli; akna mõlemal pool kõrwal seisis roalgest klaasist joogi pudel — parempoolse peale oli kirjutatud „Rammu-rohkendaja", pahempoolse peale „Rammu-roähenbaja". Rõemulus mõtles: „@ga küllus külluselle kurrja ei tee!" jõi rammu-rohkendaja pudeli tühjaks ning roalas rammu-wähendaja pudeli sees seisma wedeliku sinna asemelle, pani nad jälle endiste kohtade — 17 — peale tagasi ning tahtis teise tuppa minna. Sellsilmapilgul tuli müümisest uksest kolme peaga mees ähkides sisse, hoidis ilust kuld keppi käes ja karjus kolme häälega: „Kes sa oled, et luba küsimata julgesid minu majasse sisse tulla?" Rõemulus wastas: „Mina olen reisija, kes pealt- ja alt-ilma ime-asju tahab uurida ja sellel mõttel mitmeid soomitawaid osakesi otsida, mida ma aasta pärast koju pean wiima." Kuni ta nõnda rääkis, astus kolme peaga mees akna juure ning jõi rammu-rohkendaja pudeli sees olema medeliku, mis, nagu teame, rammu-wähendaja oli, wiimse piisani ära ja hüidis kurjustates: „Mina olen alt-ilma würst ja ei salli seda, et wüetimad ini­ mesed minu riigisse tulemad, sellepärast söön ma sind ära!" ........... „Tohoo, kolme peaga kohutaja!" hüidis Rõemulus, „ma pole sugugi nii maeti, nagu Teie mõtlete! Kui tahate, rcõime mõitlema hakata!" — „Ah, minuga mõitlema hakata?" karrjus alt-ilma elukas pahal meelel ja paisus paksemaks ning suuremaks. „Hakkame siis ametisse! Kui sa mind jõuad ära surmata, siis wõid kõik minu maranduse omale pärandada ja sinna minna kuhu sa ise tahad. Aga kui mina sind mõidau, siis ei saa ma sinust muud, kui üksnes kõhu täidet, nagu juba nimetasin." Wiimaste sõnade juures ajas ta oma suure suu pärani lahti, sirutas pikad küined wälja ning tahtis Rõemulust elusalt sööma hakata. See ei lasknud aga seda mitte sündida, maid hakas tubliste mastu ja pillas alt-ilma würsti, just kui taku koonalt ühest kohast teise. Kui ta aga miimaks nägi, et niisugune 2 18 pillamine wastalisele mingisugust waewa ei teinud, siis tõmbas ta laua peal olema suure moega ja hakas wahwaste raijuma. Aga, oh imet! Oh häda ning äpardust! Iga kord, kui ta kaks pead maha oli. löönud ja kolmandamut raijus, kaswasiwad esimestele uued jälle asemelle! — Rõemululusel tuli juba hirm peale, sest tuba oli maha raijutud päid poolest saadik täis, aga kolme peaga wastaline oli alles terme ja küsis pilgates: „Pojuke, kas ei saa meel wõitu kätte? Mikspärast sa nii ruttu kohkuma hakkad? Minu kullaning hõbeda-marandus on ometi jo maga suur. Miks­ pärast ei wõitle sa wägewamine?" — Rõemulus seisis mait ja mõtles. „Mõtle nii palju kui sa tahad!" pajatas noor paharett, „aga seda ma ütlen, kui sa ka kolm päewa sellkombel tööd teeksid, siiski sa minust wõimust ei saa, sest ega sull seda jõuudu ometigi ei ole, et sa minu kolm pead ühe korraga jõuaksid maha lüia." Wiimseid pahareti sõnu kuuldes läks Rõemuluse meel rõemsamaks ning uus lootuse säde lendas ta mõttest läbi. — Ta hakas uue puuga peale ning rai­ jus palju tugewamine kui enne. Kord juhtus ometigi niisugune kõma hoop minema, et kvik kolm pead korra­ ga maha kukkusiwad............. Sellejärele oli kange maawärisemine. Maja, kus Rõemulus oli wõidelnud, tõusis lendu ning jäi wiimaks peale ilmasse, kõrge mäe otsa seisma. Wõidetud wastalise otsast maha raijutud pead oliwad küll meel alles tuas, aga need oliwad kõik kapsa peadeks ja tema keha suureks kapsa juurikaks muudetud............. Wõit oli käes. Süda rahul ning rõemus. Wii- 19 — matte, kõige kurjem ning õelam waenlane oli lange­ nud. — Röemulus tahtis teise tuppa minna, aga selle uks oli nii kunstlikult kinni, et ta seda lahti ei oskanud roõtta. Selleks küsis ta kuld - sõrmuselt jälle nõuu, kes nõnda õpetas: „Wõta kuld kepp, mis tolme peaga paharetil käes oli ja puuduta sellega iga ukse pihta, kuhu sa tahad sisse minna, siis lähäwad nad iseenesest lahti." — Küsija tegi nõnda ning jõu­ dis sellkombel ilma roaemata teise tuppa, mis kulla ning hõbedaga ja kõige muu kallima materjaaliga oli kaunistatud. 4. Leitud. Seal oli palju ilusaid lappisid ja kastisid, mille uksed niisamuti kunstlikult oliwad kinni pantud ja kuld kepiga külge puudutates iseenesest lahti läksiwad. Röemulus roaatas nad kõik läbi ja leidis, oma suu­ reks rõemuks, ühe seest kuld õuna, millega külge puudutates iga asi kullana hiilgama hakas; ning pooletoobilise pudeli täie kõige paremat mõdu, mis mitte ei wähenenud, kui sealt juurest ära roõeti ehk mujale kallati, waid alati ühe tasa täis seisis. Need asjad rõemustasiwad leidjat roaga. Ta pistis nad taskusse ja astus kolmandamasse tuppa, mis roeel palju ilusarnine ja toredamine oli ehitatud, kui teine tuba; tema lagi ja seinad oliwad kristallist; põrand marmorist; toolid, rooodid j. m. kullast ning hõbedast; tekid ja padjad siidist ning sametist. Selles tvredaste ja kalliste ehitatud tuas kõndis roaga nä­ gus neitsi, kes kõikidest maapeal- — 20 — feteft neiudest kõige ilusam oli ja s ü l l a p i k u s e i d kullakarwa juuksid kandis. Rõemulus oleks tema silmitsemiseks omale mitu paari silmi soowinud; nii suur oli neiu kena­ dus. Aga kui ta meel oma peastjale lahkeste teretates wastu tuli, temale kätt pakkus ja teda südame­ likult tänas, siis tundis Rõemulus ennast just kui kõige kaunimas Paradiisis olewat.............................. Ka Kullakesega, nõnda oli ilusa neiu ehk maa­ pealse inglikese nimi, ei olnud tundmuste poolest lugu teisiti. Tükk aega läks neil niisuguses maitses taewalikus olekus mööda, enne kui jutt alustas, milles nad oma elulugusid ja imelikka juhtumisi teine teisele awaldasiwad. Kullake oli Heldela kuninga wanem tütar, keda kolme peaga paharett paari nädala eest tema isa ma­ jast oli ärawarastanud ja keda tema leinajad wanemad ning sugulased juba surnud arwasimad olewat. Rõemuluse küsimise peale: „Millkombel sai paharett Teid ära tuua?" jutustas Kullake nõnda: „Kord ja­ lutasin ma ilusamas roosiaedas, kust weikene ojakene läbi moolas, mille kaldal kõiksugused rohud kauniste kaswasiwad. Neid waadates tõusis minu ümber järsku hirmus kange tuul, mis mind lendu tõstis ja just kui sulepadjade peal edasi kandis, kus ma uimastawas palamuses magama uinusin. Kui ma jälle ärka­ sin, siis olin ma siin tuas, kust Teie mind leitsite. Ehk mulle siia küll kõiksugused head söögid ning maitsewad joogid käite kanti ja mitmesugusid asju ajawiiteks anti, siiski oli minu siin olemise aeg hirmus igaw ja piinlik. Ma trööstisin ja lahutasin oma meelt 21 kõige kaunimate lauludega. See ei olnud aga sugugr pahareti meele varast. Igakord, kui ma laulma hak­ kasin, põgenes ta eemalle. Küll maenitses ja ähwardas ta mind, et ma laulmise pidin maha jätma, aga ma et kuulanud sellest midagit, maid tahtsin ennemalt surra, kui säärase eluka mäng olla. Sellepärast wõttis ta kindlaks nõuuks mind surmata ja just täna oleks minule see hirmus tund kätte jõudnud. Aga siin tulite Teie, kui kaitseja ingel ja peastsite mind surma suust ära...... Tänu, tänu! Tuhat korda tänu Teile selle hea teu eest!" — Et noored inimesed jutustates ning rääkides teine teist tundma oliwad õppinud ja et nende armastus, nagu eespool juba nimetasin, kõige taewalikuma astme peal lehwitas, siis pole sugugi imeks panna, et Rõemulus ilusa Kullakese oma pruudiks kihlas, kus nad teine teisele surmani kestwat truudust tõutasiwad ja seda tõsise suu andmisega, kui kõige kindlama pitseri märgiga jäädawaks kinnitasiwad. — Kolm etteantud ja soowitud wõidu-proowi asja oliwad küll juba leitud, aga et tähendatud päewaks meel rohkem kui kolmweerand aastat aega oli, selle­ pärast ei mõtelnudgi Rõemulus koju minemise peale. Esiteks tahtis ta kristallist maja läbi kõndida ja paha­ retilt wõidetud waranduse üle waadata, siis Heldela kuninga ehk oma tulemase äiataadi ülesse otsida ja tema kurbtust kustutada. Toredaste ehitatud tuba, kust La ilusa neiu Kulla­ kese leidis, oli selles järgus wiimane. Sellepärast läksiwad nad eeskotta tagasi ning astusiwad sealt otse­ kohe teisele poole edasi. Esimesest tuast leitsiwad nad: — 22 tuld-wile, rulli keeratud laud-li na ja pika tahe teraga moega. Rõemuluse küsimise peale pajatas kingitud sõrmus nõnda: „Kuld wilet puhu­ takse suurte tööde toimetamise juures, mis inimeste jõuust kaugelt üle käiwad, nii kui: mägesid asemelt ära tõsta, järmesid kuimaks teha, teesid meredest ning jõgedest läbi teha, linnasid ning suuri majasid ruttu rvalmistada j. n. e. L a u d - l i n a on söögi walmistaja, kes oma peremehele igal ajal nõnda rohkeste ja nii palju toitu annab, kudas see soowib. Kahe terast mõeka tarwitakse sõa ajal; kelle päralt see mõek on, sellel pole tarwis mehi sõtta wiia, maid saatku teda üksi; temal on nii suur jõuud, et ta ühe ainsa tunniga mitmed tuhanded ära surmab." — Teie rvõitsite nende peremehe ära, sellepärast on siis need asjad, kui ka kõik tema muu warandus Teie oman­ duseks langenud. Wiige kõik, mis Teie siit leiate, enesega ühes ära!" Et Rõemulisel ja tema pruudil Kullakesel kõhud tühjad oliwad, sellepärast taheti laud-linaga proowi katsuda, et tema headust ja tulu tunda saaks. Rõemulus pistis kuld-wile taskusse, lautas lina laua peale laiali ja ütles: „Ma soowin, et siin kahe inimese jauks sööki ning jooki oleks!" — Alles oli soowimine awaldatud, kui juba laud mitmesuguste roogadega ja jookidega täidetud sai. Niisuguse leiduse üle oli mõlematel hea meel, nad istusiwad juure ja hakkasiroad rõemsaste sööma. Pärast sööki läksiwad nad edasi. Teisest tuast leiti: kaheksa kasti täit hõbe raha, palju kallimat seltsi kiwisid ja pär- — 23 I i t e f i; kolmandamast aga: kuus kasti täit paremat kullda, 300 siidi-, 100 sa­ meti- ja 2 0 0 kalewi-kangast. Peale nimetatud leiduste oli meel wäga palju muid ilu-asju ja kallist maja kraami. — Kui kõik tilad oliwad läbi käidud ja warandused waadatud, siis astusiwad Rõemulus ja Kullake wälja trepi peale, kus esimene leitud kunst - wilet puhus ja hüidis: „Ma soowin, et meil niisugune õhu sees lendaw laew oleks, mis meid kõige leitud warandusega Heldela kuninga õuele müks!" Paari minuti pärast oli soowitud sõidu-riift ukse ees. Rõemulus puhus jälle wilet ja soowis et kõik warandus laewas oleks. Kui see oli sündinud ja ne­ mad ise ka laewa istunud, tõusis kunstlik sõidu-riist ülesse ja lendas nagu lind taewa ning maa wahel edasi. — Ülemalt oli ütlemata imelik ilus alla waabata; külad, mõisad ja kihelkonnad paistsiwad, omas olekus, sõitjatele warjamata silma; waesed talunikud harisiwad nuttes ja õhkades mõisa põlldu, mille tänuks ning tasumiseks kubja kepp nende turjadel tantsis ja nende omad põllud kodus harimata pidiwad seisma, kus naised ja lapsed nälja-hädas nutsiwad ................ Niisugune hale pilt kurwastas Rõemulust ütlemata walusalt. Ta jättis oma lendama laewa paksu pilwe peale seisma ning hüidis walju häälega, nõnda, et taewa lautuse suur ruum, mis tema hääle weel tuhatkorda suuremaks muutis, hirmus wägewaSte wastu kostis: „Teie isandad ja ihnused, ärge tehke wähematele liiga, waid auustage neid kui oma wendil Pidage meeles, et kõik inimesed wägewa Looja — 24 — loodud lapsed on, kes wiimsel päewal iga ühe käest tema tegude üle aru nõuab! Mis wastust wöite teie siis oma kurja ning ülekohtuste toime­ tuste wabandamiseks anda? — Jätke tänasest päewast saadik õelus, kurrjus ja ülekohus maha ning elage kui wermad teine teisega, siis on Jumalal ja inimestel teitest hea meel!" Nende sõnade järele wõttis ta omast laewast hulga hõbe raha, puistas tööliste sekka maha, üteldes: „Makske sellest omad mõlad ja ostke näljastele leiba!" — Töölised röemustafiwad suure kingituse üle, aga nende isandad oliwad nõnda uimaseks põrunud, et nad kolmel püewal oma asemelt ülesse ei wõinud tõusta. ■— Sellesarnast lugu sündis meel mitmes kohas, enne kui Heldela riik nähtawalle ilmus. — Seitsme päemalise õnneliku sõidu järele jõutsiwad Röemulus ja Kullake soowitud kohale, kus neid ütlemata suure rõemuga ning auustamisega wastu wõeti. Heldela kuningas laskis omas riikis igalpool kuulutada, et tema kadunud tütar on leitud, ära peastetud ja õnnelikult koju toodud, ning walmistas suure rõemu pidu, millest kõrk ülemad ja rahwa wanemad osa wõtma^ paluti. Aga takistus tuli wahele. Õelus, Heldela kuninga kõige mihasem waenlane, sai rõemu pidust teadust ja kuulis ka, et kadunud tütar Kullake enesega palju kulda, hõbedat ja kõiksugu kallist warandust olla koju toonud. See äratas tema südames kurja mõtte ja sõa himu põlema. Lühikese ajaga kogus ta suure hulga sõawäge kokku ja tuli öösel nendega Heldela linna juure. Niisugusest, öö ajal järsku peale tungi­ misest, oliwad linna rahwas wäga kohutatud ja hirrmu — 25 — ning kartust täis. Heldeta kuningas tahtis oma sõamäe kokku kutsuda ning wastu-wõitlemisele walmistada, aga Rõemulus keelis ära ja ütles: „Selle tühja asja pärast ei ole tarrois sõa-mehi waewata. Antke nad minu hooleks, ma toimendan neid üksi pärni ära!" Et kuningas teda kui wappert meest tundis ja temast malmistatud toimetusi teadis, sellepärast oli ta tema nõuuandmisega täitsa rahul ja laskis sõnumikkudega linna rahwast waigistada, et nad hirmu ning kartuse kautaksiwad. Kui Õelus paljalt ühe mehe nägi eneselle wastu tulewat, siis armas ta, et Heldela kuningas ennast ilma sõata tema alamaks annab ja nägi juba omas ahnuse maimus, kudas kulla- ning hõbeda-warandus tema kätte toodi........... .. Aga kui hirmus wihaseks ta sai, kui kuulis, et asjad hoopis teist wiisi oliwad, sest Rõemulus kuulutas: „Kui teie minu nõuu kuulda wõtate ja siit riigist nõnda tagasi lähäte, et teie. kellegille mingisugust kahju ei tee, siis jääte kõik elama, aga kui mitte, siis langete surmale ohwriks!" Õelus sai neid sõnu kuuldes hirmus wihaseks, tampis jalga wastu maad, käskis Rõemulust puruks raijuda ja siis linna tormi-jooksuga ära wõtta. — Kui Rõemulus nägi, et head nõuu wastu ei wõetud, et rahu pakku­ mine meeletumal kombel jalge alla tallati ja ka tema enese elu püiti lõpetada, siis tõmbas ta leitud ime-mõega tupest wälja, käskides: „Raiu nad kõik maha!" .................. Mõek halas ametisse, meeste nupud kukkusiwad nagu kapsa pead maha ning paari tunni pärast oliwad werehimuline Õelus ja kõik tema sõamehed surma und 26 puhkamas. — Rõemulus wõttis kuld wile taskust, puhus seda ja hüidis: „Ma soowin, et waendlaste surnu kehad saaksiwad maha maetud, aga nende sõa riis­ tad, hobused, wankrid ja kõik moon linna wiitud!"....... See sündis. Tagasi tulles wõeti Rõemulust suurte auustamistega wastu. Heldeta linna ja riigi rahwad saiwad tema ime-teust teadust. Igalt poolt saadeti saadikud teda tänama ja temale mitmesugusid kingitusi trumm. Aga Rõemulus ei tahtnud midagit wastu wõtta ja ütles: „Olge rahul! Selle eest, mis mina teile tegin ja weel edespidi tahan teha, ei nõua ma omale mingi­ sugust tänu ega tasumist!" — Pärast seda andis ta oma äiale nõuu, et see sõawäe koju saadaks, sest nii kaua, kui tema seal olla, ei olewat tarwis suurt sõa meeste hulka koos hoida; ka olewat soowitaw, et sõa mehed wahel lahutust ning wabadust saaksiwad. Seda nõuu täideti. Heldeta kuningriigi pealinn ei olnud nii fuur ega ilus, kui teistel ümberkautsetel riikidel, sellepärast tah­ tis Rõemulus teda suurendada ning ilustada. — Arm­ sal ning ilusal Lehekuu päewal, kui kuninglik perekond kõrgel kohal, kuhu pealinn kõige majadega ning aeda­ dega ära paistis, jalutamas oli, püidis ta oma nõuu korda saata. Ta puhus kuld-wilet ja hüidis: „Ma soowin, et Heldeta kuningriigi pealinn kõikidest maa pealsetest linnadest kõige suurem ja kõige ilusam oleks!" — Selle soowimise järele langes paks udu maha, taewa lautusest ning maa pinnalt kostsiwad imelikud hääled kuuljate kõrwu: pillimehed mängisiwad lõpmata ilusaid lugusid, linnud laulsiwad, koerad aukusiwad, — 27 weised amusiwad, hobused hirnusiwad j. n. e.; peale nende kuuldi tublit wangerte mürinat, hooste kapjade laginat, kiwide müdinat, palkide kolinat, wete muli­ nat j. p. m. — Tunni aja pärast lahkus udu jälle ära, päikene hakas selgeste paistma ja pealinn säras kaunil kena­ dusel ning kultsel hiilgusel kümme korda suuremalt ja tuhat korda toredamalt kui enne. — Sealt koju sõites ilmus jalutajatele jälle isemoodi ime kuuldawalle. Linnas olejad inimesed rääkisiwad just kui ühest suust, et ilma ots olewat käes olnud, linna suuremaks ning ilusamaks muutnud, aga kõiki inimesi ilma wigata elama jätrntb j. n. e. — Warsti juhatati aga eksinud ja asjast arusaamata inimesed jälle õigele teele, kautati ebausklikud arwamised ära ja ei lastud neid mitte sellwiisil ega nii kaua sogase mee sees supleda, nagu meie päiwil seda tehakse........... Rahwale auti taieste teada, millkombel ja kudas wiisi kõik ime oli sündinud. — Pärast seda lugu ei tulnud enam minigisugust iseäralist asja ette. Rõemulus elas oma armsa ja kalli äia majas waikselt ning rahulikult, kuni koju minemise aeg kätte jõudis, mill teda suure auuga minema saadeti. Kullakesele anti wanemate poolt palju warandust ja teenijaid kaasa. Kõik oliwad rõemsad ning rahulikud. Rõemulus jõuudis wiis tundi, waremalt koju, kui tema wanem mend Uhkelus. — 5. 28 Uhkelrrse Ш*ШИ Rõemulust maha jättes ja suurt teed mööda edasi sõites jõuudis Uhkelus wiimaks, mitme päewalise rat­ sutamise järele, suure maja juure, mille ligidalle teist sellesarnast jälle ehitati. Halwaks arwatud kehwad inimesed oliwad selle walmistajad; nad ohkasiwad raske ikke all ja aurasiwad higist, millele kubja kepp ja piits meel jätku andis. Ka maja peremees, ise­ sugusest ilmast tulnud elukas, kellel õelus, tigedus, ülekohus ja uhkus ülemaks omanduseks oliwad, seisis ise juures ning teda nähti timuka sarnasest wähemate nuhtlemisest rõemu tundwat................. Sellesarnast pilti nähes oli Uhkelusel suur hea meel. Sinna ma­ jasse tahtis ta sisse minna ja sealt oma asjade toi­ me saatmiseks nõuu küsida, sest ta mõtles, nagu nüidki weel mõned lühikese mõttega ja hoolimata inimeseloomakejed arwawad, et üksnes niisugustel isandatel, kes orjade ihu alati siniseks pargiwad, rohkeste tarkust pidada olema. .............. Maja peremees, nimega Kurrjus, wõttis Uhkelust toredaste wastu. Kui wiimane esimesele oma elu- ja reisi-lugii oli jutustanud ning ka seda nime­ tanud kuhu ja mikspärast Rõemulus temast maha oli jäänud, siis toorustas Kurrjus kurjal kulmul: „Ah fooo! Nemad tahawad siis santide aitajat kuningaks teha ja ei mõtle sugugi selle peale, et niisugused lur­ jused kepi ning piitsa wäärt on, et sellel, kes neid aitab, terwet meelt ega mõistust ei ole........... Kui Rõemuluse sarnased mehed peaks kuningateks saama, Liis lõpeks meie suguste hea elu ruttu otsa. Sellepä­ — 29 — rast peate usin ja hoolas olema, et wõit mitte tema kätte ei langeks. Ette antud roõidu - prooroid on kõik rasked saada ja neid ei wõi muidu leida, kui üksnes kunstniku ning nõia abiga. Ma tean aga ühe niisu­ guse nõia. See rändas hilja aja eest feia ning elab praegu minu maa peal. Ta on maga kamal ja oskab alati niisuguse asja juures nõuu anda. Peale selle tahan ka mina Teile igal pool ja igal ajal nõuuks ning abiks olla. — Santide sõbrad ja wähemate ülendajad pearoad kaduma! — Kui niisugustd lontrustd ja töö-nnijasid auustama hakatakse ja kõigesuguste õiguste osalisteks pikitakse teha, mis siis meile weel järele jääb? Niisugune jutt rõemustas Uhkelust õieti rohkeste, oli just kui tema oma suust räägitud awaldus, ja ta jäi Kurrjuse juure kuueks nädalaks mäsimust puhkama. Selle aja sees sündis seal palju imelikka toimetusi, millest õelad isandad rõemu, aga rnähemad hirmust roaema, liig rõhumist ja kurwastust tundsiwad........... Kuue nädalise laisklemise järele hakas Uhkelus proowisi otsima. Kurrjus tuli temale seltsiliseks ning awitajaks. Kõige enne minti nõia juure, awaldadi soowisi ja kästi katsuda, kas temal peaks wõimalik olema ette antud proowi asju muretseda. Nõid oli rikkaid isandaid nähes rõemu poolest just kui meelest ära. Ta mõtles: mida toredamad abi-otsijad, seda suurem maks ja segas hoolega oma tarkuse-aida aa­ bitsa lehti, silmitses rotina kirja ning pajatas: „Kuld­ õuna ja mõdu pudeli room ma teile kolme päeroa pärast kätte muretseda, aga kolmandamat roõidu-prooroi peate ise otsima, kus juures mina teile üksnes abiks 30 — ning nõuuandjaks mõin olla." — „Ah, kolmandamast pole wiga, kui aga esimesed kätte saan!" hüidis Uhkelus, andis nõiale 10 rubla käerahaks ja käskis nimetatud asjad kolme päewa pärast Kurrjuse majasse oma kätte tuua. Kuni sortsilane lubatud asju muretses, walmistasiwad Uhkelus ning Kurrjus pikema teereisile, kuhu ka teda nõuuks ning abimeheks kutsuti. — Sellejärele algas kibe kuulamine ning suur sõitmine. Mit­ med kuninglikud ning würstlikud majad kõnniti kosja soowiga läbi. Sagedaste juhtus, et mitmes kohas Uhkelust wäimeheks oleks wõetud, kui ta mitte kõige ilusamat nägu ja süllapikusid kullakarwa juuksid ei oleks soowinud. Sellmiisil läksiwad nädalad ja päewad mööda, koju mineku aeg jõuudis kätte, aga kol­ mas wöidu-proow oli Uhkelusel ikka meel leidmata. Ta oli õieti pahane iseenese ja teiste üle, sellepärast jäiwad abilised ka palgast ilma. Kurrjus ei hoolinud sellest küll midagit ega hakanutgi pärima, aga nõid nõuudis ometi; ta oli jo temale kaks wõidu-proowi asja muretsenud ja kolmandama otsimiseks kolm-weerand aastat aega wiitnud ning imema näinud. Kui aga Uhkelus tema pärimisest midagi ei hoolinud, siis läks ta paha meelega oma majasse ja ähwardas kätte tasumist............... .. Oh sa õnnetu ja kangekaelne Uhkelus! Oleksid sa ivähägi õigust armastanud ja wühemaid mendasid ka inimesteks pidanud, sinu õnn ei oleks mitte nii halw olnud. +— „Wõtku neid punane pärgel ja sinine sada!" ki­ rus Uhkelus pahal meelel ning kihutas koju poole, 31 kus juures ta iseeneses nõnda mõtles: „Mis minul mõimalik ei olnud, seda ei wõinud ka Rõemulus mitte leida; wõib olla, et ta ka kuld-õuna ja mõdu pudelit pole saanud, siis on wõit ometi minu ning mina saan kuningaks! Aga siis tahan ma alles näi­ data, mis ma room teha! Witsad ja kepid, mis nüid juba kadumas on, pearoad jälle roõimule tõusma ja talu-taatide turjal tantsima. Rõemulus ja tema sõb­ rad pearoad minu riigist siis koguni roälja minema ja häda iga ühele, kes minu ees ennast põrmuni ei alanda................. " Niisugusid mõttid korrutates oli ta sinna kohale jõudnud, kuhu ta tulles Rõemuluse maha jättis. Seal keerutas järsku suur tuule pöörd tema ümber, ta lan­ ges ühes hobusega maha ning jäi raskeste magama. Kui ta paari tunni pärast ülesse ärkas, siis leidis la, et kuld-õun ja mõdu-pudel kadunud oliroad. Ta roaatas ümberringi, aga kuskil pool ei olnud kedagit nähä. Tuule hoog puhus üle tema pea ning ta kuulis kõrgelt neid sõnu oma kõrroadesse kostroat: „Mikspärast pidasid sa roähemaid roendi liig alatuks? Mikspärast mängisid sa ülekohtuga ning roalskusega? Et sa õi­ gust, headust ja au usu st oled maha jätnud, sellepärast on õnn ja õnnistussulleselga pöörnudning sinu st ära taganenud. — Kudas lükkad nõnda lähäb, kudas tõmbad, nõnda tuleb. Igaüks oma õnne sepp. — Ülekohus ei seisa kottis." Ehk need sõnad Uhkelusele tema omadusi küll meele tuletasiroad ja nrusaadaroalt näitasiroad, mikspärast temale niisugune 32 kitsikus oli tulnud, siiski ei hoolinud ta sellest midagit, ega mõtelnud meele parandamise peale, maid is­ tus hobuse selga ja ratsutas pahal tujul koju poole, kus teda juba oodati. — 6. Wõidu proowide awaldamme. Ehk Uhkelus küll midagit koju ei olnud toonud, siiski ei jätnud La oma paha tempusid seisma, maid püidis igal pool, kus mähe mõis, segadust sünnitada ja Rõemulust kahtlaseks teha. Riigi ülemad oliwad kõik kokku tulnud ja ootasiwad wõidu proowide awaldamist. Uhkelus teadustas, et tema ühte ainukestki soowitud proowidest ei olewat wõinud koju tuua, et niisugusid asju ei wõiwatgi keegi leida; see olewat kõik mõtlemata tegu olnud, et neid sähärduste asjade pärast kodust wälja saadeti j. n. e. — Aga kui Rõemulus kuulutas, et tema kõik kolm etteantud wõidu - proowi koju toonud, ja neid koosolejatele nähä lubas tuua siis hüidis Uhkelus: „Mitte siin, waid suure rahwa kogu ees peab proowisid näi­ datuma l" Sest La mõtles Rõemuluse toodud proowid kunstlikul kombel walmistatud silma - petused olewat, mida üksnes tuas wõimalik olla näidata, aga lageda wälja peal mitte. Seda soowisiwad ka mitmed üle­ mad ja wiimaks oliwad kõik selle poolt, et Uhkeluse nõudmine täide lähäks. Rõemulus sai roaga heaste aru, mis mõttega seda ettewõtet igatseti, sellepärast ütles ta: „Minu koju toodud wõidu-proowid on täieste loomulikud ning kestwad, ma room neid igal pool 33 näidata, olgu tuas üksikute ees ehk lagedal kohal hulga rahwa nähes! Antke aga rahwale käsku, et nad kokku teawad tulla!" Kolm päewa määrati mahe-ajaks ning rahwa kokku kutsumiseks. Alles neljandamal päewal pidi näi­ tamine allgama. Käsud saadeti igale poole wälja ning kutsutawaid wajus kui murdu kokku, sest kes ei tahaks mitte imet näha. Kõige esimene näidetaw asi oli kuld õun, mil­ lega õcrudes iga asi kulla ilul hiilgama hakas. Peale wühemate asjade õerus Rõemulus temaga ka kuning­ likku elumaja, mis paari minuti järele maapinnast kuni kõige kõrgema torni tipuni ennast kallima kulla karwaliseks muutis. Kui aga Uhkelus selle kuldamise üle laitust awaldas ja koosolewa rahwale püidis se­ letada, et see mitte jäädaw ei olewat, waid lühikese aja pärast jälle ära kaduwat, siis hüidis Rõemulus: „Tema arwamine ei ole sugugi tõsi! Mis ma olen kuldanud, jääb nii kaua kulla ilul hiilgama kuni maja seisab. Peale selle wõin ja tahan, kui koosolejad seda soowiwad, tunni aja sees uue, suure ja ilusa kuningliku lossi täieste puh ta st kullast walmis tada ning selle linna küm­ me korda suuremaks ja tuhat korda tore­ damaks muuta, kui ta praegu on. — Et kellegil selle wastu mingisugust ütlemist ei olnud, waid et kõik suure himuga imet tahtsiwad nähä, siis puhus Rõemulus kuld wilet ja hüidis: Ma soowin, et minu lubamine kuninglikust kuldlossist ning linna kümmekorda suuremaks ning tuhat korda toredamaks ehitamisest tõeks lähäks!"............. 3 34 Seda kuuldes pesitasiwad imelikud mõtted ja arrnamised koosolejate peades. Mõned maata jtroab waikselt ümber-ringi ja ootasiwad kuulutatud ime ilmumist. Teised arwasiwad töutuse naeru wäärilise ning tühise etemat j. n. e. — Pea nägiwad aga kõik, kudas maja maja järele juure ilmus ja linn silma nähtawalt suuremaks kaswis ning toredamaks ilunes. Tunni aja pärast oli kuninglik kuld loss malmis ja linn kümme korda suuremaks ning tuhat korda toredamaks saanud, tui ta enne oli olnud. Ilu oli igal pool nii suur, et rnaatajatel nägemine tahtis kustuda. Uhkeluse suu oli selle järele just kui lukkus. Ta ei tohtinud niisugust ime-tööd nähes enam midagit rääkida — tema lootus oli kadunud.................. Teine näidetarn rnõidu-proorni asi oli pooletoobilise pudeli täis mõdu, millest igaüks mõis juua ja palju nõuusid täis täita, aga mis siiski otsa ei lõpnud ega ei kahanenud. Selle imäeu juures ei olnud keegi enam kahtlane. Kui kõik magust keele-kastet oliwad maitsnud ja tema headust tunnistanud, siis tõi Rõemulus oma kolm andam а rnöidu-proorni — ilusa Kullakese — nähtarnalle, kes maa pealsetest neiudest ehk inglitest kõige ilusam oli ja kes süllapikuseid kulla karma juuksid kandis. Rõemulus oli etteantud soowimised taieste täit­ nud ja niisugused proowid koju toonud, nagu taheti — ta oli sellega Uhkeluse wöitnud ja kuningaks saanud. Kellegil ei olnud enam mingisugust rvastu rääkimist, maid kõik ülemad ning alamad tunnistasiwad temale — 35 — oma rahulolemist ja õiskasiwad: „Elagu meie noor kuningas Rõemulus ja tema kallis kaasa Kullake!" Selle järele algasiwad toredad pulmad, mille wäärilifi Aadama ning Eewa laste seas, enne ega pärast ei ole nähtud. Kõigil riigi inimestel oli 14-ne päewane ilus pidu, kus sõõki ning jooki nii rohkeste oli, kudas aga meel iganes mõis soowida. Ja mis шее! enam, selleks ei teinud keegi Lööd ega näinud maewa, maid seda toimetas Rõemulus leitud laud­ lina abil. Ka kuuldi igas linnas, igas külas ja igas majas wägewat ja ilust moosekantide mängimist ja laulikute lahket laulmist, ehk ka neid küll keegi oma silmaga ei näinud. —Pärast pulmi parandas Rõemulus suure hoole ja wahwusega riigi rahwa elujärge. Igal pool awitas ta waesid ning kehwemaid teistega ühesuguse järje peale, nõnda, et tema rahwa seas ühtegi santi ega waest ei olnud, waid kõik elasiwad kui tublid ja jõu­ kad kodanikud. Riigi rahwa tarkus kaswas ruttu nii suureks, et kõigist ümberkautseist maadest inimesed nende osawust waatamas ning kuulamas küisiwad. —Aga mis sai Uhkelusest? Uhkelus olla Rõemuluse pulma päewal nõnda ära kadunud, et teda pärast enam keegi et olewat näinud ega kuulnud . . . Headus woidab, kurjus kautab......... Kuningas Rõemulus elas oma ilusa ja armsa Kullakesega õnnelikus elus wäga manaks, nägi oma laste-lapsi mitu põlwe ja uinus wiimaks, nagu kõik õiglased ning armulikud inimesed, waikselt ning rahu­ likult igaweje une-rüppesse magama.
	A 6	tekstituvastus (ocr)										VaataWali äiataat. Tõeline perekonna lugu, mis armas...Wali äiataat. Tõeline perekonna lugu, mis armas ja õpetlik on lugeda. Eestikeelde toimetanud Head sõbrad. Tallinnas. Trükitud M. Tõnissoni kuluga. SM alt mataat. Tõeline perekonna lugu, mis armas ja õpetlik on lugeda. Eestikeelde toimetanud Head sõbrad. Trükitud M. Tõnissoni kuluga. Дозволено Цензурою. — Дерптъ, 12-го Октября 1889. ENSV ТА Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu Trükitud H. Mathiesen'i kirjadega Tallinnas 1890. Wali äiataat. 1. Londoni linna Belwedere uulits teeb Waterloo silla lähedal kaunis suure kõweruse, sest et ta poolringis ümber suure, ehitusepuude hoiukohaks olewa platsi läheb, mille taga hulk madalaid majakesi seisab. Ühes nendest majadest elas juba mitu aastat Weriwaene Markhamide perekond. Markhamid oleksiwad Wõinud heaste elada, sest isa oli haritud mees, kes raamatupidamist põhjani mõistis ja kaubatallitustes aruldane osaw oli. Aga kahjuks oli ta petetud lootuste läbi joo­ mise haigusesse langenud. Georg Markham oli 21. aasta Wanaduses rikka kaubahärra ainukese tütrega, kelle isa kaupluses ta haridust oli saanud, abielusse heitnud. Tema pulmad Rael Bentliga oliwad sell ajal, kui mõrsja isa kauba tallituste pärast Jdaindias oli. Salaliseks ei Wõidud seda abi1» elu ometi nimetada, sest et mõrsja ema selleks luba oli annud ja ise laulatuse juures olnud. Õnnetuseks oli proua Bentli üks wõi kaks nädalat enne abikaasa kojutulekut häkiselt ära surnud ja tema surmawoodi peal kirjutatud kiri, milles ta tegewuse põhjuseid teadustas, oli kaduma läinud. Härra Bentli oli ühtlasi imestanud ja Wihane, kui ta koju jõuudes oma tütre ühe oma kaupluse ametnikuga laulatatud leidis. Selle läbi oli tema mitme aastane magus loo­ tus, Raelit oma õepojaga, noorema kaubaosalise Cerus Kearn^iga abielusse panna, tühjaks läinud. Rikas kaupmees armastas küll oma tütart, aga tema uhkus oli haawatud, ja imha on ikka hallo nõuuandja. „Sa oled ise Walinud," ütles ta külmalt, kui Rael tema käest pisaril silmil andeksanduuft palus. „Ema tubast oli sinule küllalt, minust ei hoolinud sa, nagu näha, mitte midagit. Minu kaubamaja ametniku Georg Markhami naine ei wõi mitte minu katusse alla jäeda. Tema kodu on ta mehe juures. Ma lähen kolmeks Päewaks Londonist ära, — ja loodan, et ma tagasi tulles sind mitte enam omas majas ei leia." Nende Walju sõnadega läks ta tuast Wälja ja astus kontorisse, kus ta Markhami oma kirjutuse kamri laskis kutsuda, et temale tee­ — 5 — nistusest lahti saamist teatada. Esimene asi oli, et ta temale 1000 nael-sterlingite) kätte andis, mida üks kaugelt sugulane Raelile oli saatnud. „Mina lootsin," ütles raskeste kurwastatud noormees, „et Teie minu Wastu suuremeelelisem saaksite olema ja mind Wähemalt ometi ametisse jätma, sest ma olen Teid ikka truuiste teeninud." Kahtlusega segatud teutaw naeru joon libises üle Bentli huulte. „Kas Teil midagi minu auususe ütelda on?" küsis Georg uhkeste. Wastu „Teie raamatud on läbi Waadatud," lausus kaupmees tähtsalt, „ja kõik näitab korras olewat." „Kõik on korras!" Hüidis Georg ägedalt. „Ma tahan seda uskuda ja Teile selle järele tunnistuse anda," kõlas rahuline wastus. „Mina arwan, et Teie nüid ise oma käe peal kauplema hakkate ?" „Muidugi," kostis Georg upsakalt, sest ta tundis ennast raskeste teutatud olewat. „Head päewa, Härra!" Meel kolmas oli selle etenduse pealt kuulja. See oli Peeter Mängles, kaubamaja Wanem *) Livre Sterling = nael-sterling: meie raha järele 6 rubla 28"/ioo käpikut. — 6 — raamatupidaja. Tema ja Richard Bentli oliWad ühes koos üles kaswanud, ja ehk küll teine Peremees, teine teenija oli, oliwad nad siiski ikka sõbraks jäenud. Kui Georg wälja tahtis minna, Waatas Wana raamatupidaja oma kirjutuse puldi pealt ülesse ja hüidis teda nime pidi. Noormees pooris ümber. 1 „Mull on kahju, et meie Teid kautame," pajatas Peeter, nooremehele kätt andes. „Jumal kaitsku Teid! Kui Teie wahest sõbra tarwitate, siis teate kus teda leida on." „Ma tänan Teid, härra," ütles Georg liiguiatult. „Mina usun kindlaste, et Teie minu raamatuid ialgi läbi Waadata ega uurida ei oleks lasknud." „Ei, tõeste mitte!" „Teie arwate mind siis õiglaseks?" „Nii õiglaseks, nagu minu pea raamat, kostis wana mees, „ja kui keegi selle juures kahkleb, siis Wõite temale seletada, et Peeter Mängles seda on ütelnud." Georg wõis selle tunnistuse üle uhke olla, ja ta süda tuksus Wabamalt, kui La kamrist wälja läks. Isand Bentli aga tundis enesel kahewõrra halwa olewat, sest esiteks noomis ta süda teda, et ta oma lapse Wastu liig wali oli olnud, ja teiseks, et ta raamatupidaja tegeWus teda pahandas. „Mina artvan, Teie oleksite oma sõbruse awalduses selle inimese Wastu, kes mind nii raskeste on pahandanud, parajamat paika Wõinud otsida," ütles ta kibedal healel. „Aga mitte parajamat aega," kostis Manamees. „Ja Teie Piate Georg Markhami Weel tõeste ikka auusaks?" Peeter Mängles nikutas Peaga. „Sellest puudumast kümnetuhande naelalisest pandikirjast hoolimata, mis õnnetumal kombel üksnes Indias rahaks wöib teha?" küsis Bentli kannatamatalt. „Mina ei saa sellest aru," Mastas Peeter. „Niipalju aga on kindel, et Teie Mäimees sellest midagit ei tea. Rahakasti wõtmed ei ole silma­ pilgukski tema kätte saanud." „Kas need paberid ikka selles kapis oliwad?" küsis Bentli kahkledes. „Mina ise panin nad sisse," sõnus raa­ matupidaja. „Peale selle Mõtsin ma wõtmed ikka enesega ühes ja hoidsin neid peapadja all. Ahel hommikul oliwad pandipaberid kadunud. Selle kapi jauks on ainult kaks Wõtit, Teie käes üks, minu käes teine. Kas Teie omal Zdaindiasse ühes Wõtfite?" „Ei." „See ei olnud mitte õige." „Mina hoidsin Wõtme oma kirjutuse laua sala suhwlis, kus ta ka mu koju tulekul oli. — 8 — Georg Markham piab kaua majas olema olnud, „Tühi jutt," hüidis Peeter Wahele. „Mina ütlen Teile Georg on auus. Ma olen teda poisikesest saadik tähele pannud, ja tema Weikese kassa alati kopiku pealt õige leidnud. Teie Wõite niisama heaste ka mind süidlaseks arwata ja kes teab, kas Te seda mitte ei tee. Üks ülekohus tõmmab alati teise oma järele." „Nüid on ülekohus Teie Pool/ ütles kaup­ mees naeratades. „Aga ma annan Teile andeks, sest Teie mõtlete heaste. Meie ei pia mitte pahandusesse minema." „See ei ole mitte selgeste teada,'' wastas Peeter. „Mull on, nagu piaksin ma Teiega riidu hakkama, Richard Bentli, et mu süda siis kergemaks läheks. Waene Rael!" „Teie unustate minu tundmused ära," kostis kaubamaja peremees. „Rael on mu südame murdnud." „Kõrkus teeb seda!" pajatas raamatupidaja. „Kerjajale mehele minema!" „Kerjajale?" kordas Peeter. „Ma näen, meie läheme pahandusesse, muidu ei saa läbi. Kerjajale! Mis olite Teie siis, kui üks jõle, aga truu sõber, oma terwe Waranduse Teile andis, et Teie kauplemist wõisite alustada ? Georg Markhamil on just niisama palju kui Teil siis oli — usinus, mõistus ja õiglane — 9 — meel. — Tehke nõnda kudas Teie meelest hea on, aga mõtelge minu peale, tema tõuseb sellest hoolimata tähtsaks kauplejaks. Teie õntsal naisel oliwad kõigiti head põhjused, et ta selle abielusse heitmisega nõuus oli, ehk mina neid küll ei tunne. Tema oli hea naine, Richard, ja — " „Mina ei Wõi seda mitte kuulda, ka Teie käest mitte," hüidis kaupmees kannatamatalt toahele, — „midagi enam sellest!" „Teie piate mind kuulama," wastas Peeter ägedalt. „Teie toimetamine ei ole isale ega kaupmehele kohalik. Kudas Wõisite Teie niisu­ guse ülesäritatud inimesele nagu Georg on, tuhat naela kätte anda, kui Teie 'teda mitte hukka saata ei tahaks?" „Temal oli selle raha kohta õigus, Peeter!" „Wale! Rael ei ole Weel mitte täieialine. Georgi ettewõtmised piawad nurja minema, sest et tema mõtted rahulised ei ole. Aga seda Teie just tahate! Hea siis küll! Meie oleme üksteisega Walmis, isand Bentli! Siin on rahakasti Wõti ja siin raamatud, ning nüid Wõite Teie minu pärast rewideerija lasta tulla, et ta neid läbi waataks ja uuriks." Peeter Mängles Wõttis naela otsast oma kübara, surus ta kõwaste pähe ja astus ukse poole. — 10 — „Kas Teie tõeste minu juurest ära tahate minna?" küsis Wana sõber ja peremees koguni kohkunult. „^ay, mrcyaro. Need kaks sõna läksiwad Bentlile sügawaste südamesse. „Mis pian ma ilma Teieta peale Hakkama?" „Mina ei tea! Läheb muidugi mõista Halwaste," pajatas Peeter lämmatatud Healega. „Ja kaubamaja! Ehitus, mida meie kahe­ kesi waewaga oleme ehitanud, esimene kauba­ maja linnas! Ma ei wõi raamatuid enam kellegi teise kätte usaldada." See oli Peetri nõder külg; kaubamaja Waatas tema nagu ehitust kelle ülesse seadmiseks tema rohkeste oli ühes aitanud. Ta otsus hakkas kõikuma. „Teil on õepoeg!" lausus ta. „Cerus on tubli noormees, tal ei ole aga kaugeltki Teie elus kogutud tarkust," Wastas kaupmees. „Tulge, Wana sõber, Wõtke oma wõti jälle tagasi! Meie oleme ühes koos elu alustanud ja ei tohi nüid enam lahkuda. Sõnakuulmatad teeniwad õpetust." „Wõib olla," kõneles Wana raamatupidaja, kuna ta pisaraid warjata püidis, — „kui see aga mõistlik õpetus on." — 11 — „Jätame kõik aja, selle targema toimetaja Hoolde," lisas Bentli Weel juurde. Bentli rääkis tõtt, kui ta tähendas, et temal oma lapsega leppimine tulewikus Wõimalik Wõib olla. Wähemalt arwas Peeter nõnda; ta pani oma kübara jälle naela otsa ja unustas sündi­ nud Iu'u piagi raamatute kallal ära . . .. Nõnda, kui Peeter Mängles ütles, oliwad need tuhat naela sterlingi Georg Markhamile ennem kahjuks kui kasuks. Selle asemel et tee­ nistust oleks otsinud, hakkas tema oma käe peal kauplema ja ja Wõitles mõne aja mehiselt läbi, nõnda et asi Wististe heaste oleks läinud, kui ta kuskilt abi oleks saanud. Sellel Wiisil läks aga asi kõigest püidmisest hoolimata tagasipidi. Wõlauskujad, kes nägiwad, et tema neid mitte ei olnud petta tahtnud, ei teinud temale mitte seda häbi, et tema nime seitungides oleksiwad kuulutanud, waid leppisiwad sellega, et tema omaduse ära wõtsiwad ja seda kerjaWaeseks tegiwad. Nüid näitis Rael oma õnnetu mehele nagu õige trööstija ingel olewat. Iial ei naeratanud ta temale armsamalt wastu, kui õnnetuse päewadel. Küll oli tema lugu kurb, aga armastaja abikaasa ja ema pidas ennast ülewal, ja kui mõnikord kurbtus tema üle Wõimust tahtis Wõtta, tuetas waade hälli lapsu­ kese peale, jälle tema nõtra jõuudu. Georg Markham oli mitu kuud ilma tööta. Loomuse poolest elawa waimuga inimesele on — 12 sarnane sööta olemine Wäga kahjulik, sest La nõrgendab etkewõtmise Mõimu ja rööwib töö jõuudu. Bentli õepoeg Cerus Kearn Mihkas Georgi ja tegi omalt poolt mis Mõis, et noort meest taieste hukka saata. Tema kihutamise peale pidi üks inimene, keda Bentli tema lais­ kuse ja hooletuse pärast ametist lahti oli lask­ nud, Georgi joomisele katsuma harjutada. Peagi andis õnnetu kelmile järele ja hakkas sagedamalt ja sagedamalt piiritust pruukima. Mõnikord Wõttis ta kõwa nõuu, ennast sellest õnnetust saatjast joogist wabastada; aga kiusaja oli kangem kui tema hea tahtmine. Ta unus­ tas oma hea ettewõtte Warssi jälle ära. Selle tagajärg oli, et ta ühe koha teise järele kaukas ja Miimaks enam mingit teenistust ei saanud, kuni miimaks üks admokat teda omale ärakirjutajaks tarwitas! Nõnda oli Markhami pere­ kond aast-aastalt Miletsama järje sisse langenud, kuni nad Miimaks Belmedere uulitsas olemas majas asupaika pidimad Mötma, kus neil nüid Meel teine laps, tüdrukukene, Maesuse ja Wiletsuse sees sündis. Mitu korda oli Bentli käest abi palutud, aga ikka asjata. Wana mehe uhkus ja armas­ tus olimad liig raskeste haamatud. Sagedaste nägi ta seltsi majast koju tulles oma Wäimeest ühe kõlbmata hulguse seltsis joobnult uulitsal tuikumat; niisugune nähtus pidi tema südant muidugi meel kõMemaks tegema. Tema ei ai- mauud muidugi mitte, et sarnarre ivastu tumine osawaste sisse seatud oli; Weel wõis ta selle asja sünnitajat aimata. Markhami ja tema perekonna lugu oli juhtuwähem Georg koguni Halinas järjes. II. Nüid on aeg õnnetuma abielu paari lastest rääkida. Wanem, Richard, täis kolmatteistkümnendamat aastat. Ta oli ilus, suure kaswuga ja terwe poiss. Temal oli isa otsaesine, juuksed ja teratv mõistus, nagu ka ema sinised, mõtterikkad silmad ja tema pehme ja armastaw iseloom; aga kõige parem omadus oli tema hea süda. Ta armastas ema ja kuue aastast ilusat õekest Mariat ning püidis iga Wiisi kannataja ema kurbtust kahandada, kelle mees kõrtsis istus. Mõnikord ütles ta : „Warssi olen ma tugew küllalt, et teie eest Lööd Wõin teha, ja siis ei pia teil enam mingist asjast puudus olema." Wiimsel Wana aasta päewal istus Mark­ hami perekond oma kehwas aga puhtas maja­ keses napi pruukosti juures. Georg, kelle sil­ mad minewase öö priiskamisest alles punetasiwad, ei Wöinud süia, waid rüipis himukalt kuuma teed, et oma sisemist põletusi kustutada. Leiba — 14 — oli koguni Wähe, sest et Markham selle tartvis kogutud raha touna eest ära oli annud. Rael jautas wiimase tüki waitolles lastele ära ja jättis omale kogun: pisukese osakese. „Minu kõht ei olegi tühi," sosistas Richard ja andis omast jaust suurema osa emale tagasi. „Sa ei söönud eile õhtu sugugi." Georg tõusis tükikese aja pärast laua äärest üles ja astus akna all oletva pisukese laua ette, mille peal mõned paberid olitvad. Ta katsus kirjutada, aga käsi Wärises nõnda, et Warssi järele pidi jätma. „Kui kohmetu ma täna hommiku olen", pomises ta, sulge pahaselt käest ära wisates. „Ma pian natukeseks Wärske õhu sisse ennast kosutama minema." Tema naine teadis küll, mis see „kosutus" lähendas: kõrts ja piiritus. Langenud mees pani mütsi pähe ja läks, ilma et ühte armas­ tuse pilku omaksete peale oleks wiskanud. Temal ei olnud raha, aga ta teadis, et tema alati oma hea sõbra, wiletsa Stiles'i kukru Peale Wõis loota, kui wiina tarwis oli. Stiles sai selle eest Georgi Wihamehe, Cerus Kearni käest Head maksu. Surma ahastuses ootas Georgi naine oma meest koju tulema, sest lapsed olitvad näljas, ja temal ei olnud kopikutki raha, millega leiba oleks tvõinud osta. Aga päeto jõudis õhtusse — 15 — ja Markhami ei olnud ikka Weel näha. Kui wiimaks pimedaks läks, Wöttis õnnetu ema südame rindu ja läks oma Wana sõbra Peeter Mangles'i korterit üles otsima, kes teda juba mitu korda salajalt oli aitanud. Poja saadetusel, kes Weikest Mariat süles kandis, sammus ta senna, ei leidnud aga õnnetumal kombel raamatupidajat kodus olewat. „Hea küll," ütles ta kibedalt, „siis piame isa ülesotsima, ning siis piad sa süia saama, mu Waene, armas laps." Ta wöttis weikese Maria oma sülle ja as­ tus kõrtsi, kuhu tema mees alati käis. Uus pettus ootas teda siin: Georg Markham oli kelmi Stiles'i seltsis juba kõrtsist ära läinud, ja keegi ei teadnud, kuhu. „Siis ei jäe meile muud nõuu üle kui koju tagasi minna," õhkas waene ema meeleära-heitliku healega. „Mull on nii suur nõr­ kus, et ma jalal ei jõua seista !" Poja õla peale tuetades astus ta uulitsale. Külm õhk kosutas teda natukese, nõnda et ta wäheste edasi wõis astuda, kui Maria tasane oigamine tema sammu seisatas. Ta katsus last, see oli külm kui jäe ja wärises nagu palawikus. „Ta sureb!" ägas ehmatanud ema, „sureb nälja pärast!" Enam ei Wõinud poisikese lõhkew süda mitte — 16 — ära kanda. Ta meele kohad Põlesiwad kui tuli, pisarad ei suutnud neid jahutada. „Kanna teda koju, ema," hüidis ta. „Ole mureta, ma toon teile süia. Maria ei pia mitte surema. Ma tahan kerjata, tahan kõik teha, et teda peasta." „Richard, ära jäta mind maha !" Wastas rängaste hirmunud ema. Tema hüidmine oli hilja. uulitsa pimedusesse kadunud. Juba oli Richard Rael rändas õhkades ja laste eest palwetades edasi. Tema jalad käisiwad risti ja ta ei oleks wist mitte koju jõudnud, kui mitte üks hea südamega naabri emand, kes teda surnukahwatult oma poe ukse ees nägi seiswat, teda sisse ei oleks kutsunud ja söögi ning joo­ giga kosutanud. See oli abi kõige suuremas hädas. Rael Wõis hulga aja järele jälle korra kõhll täis süia ja südameliku tänuga koju minna. Richard jooksis selle wahe sees edasi, ilma tähele panemata kuhu külge, kuni La St. Ja­ mes': parki juurde jõuudis, kus ta hinge tõm­ mates seisma jäi. „Mis pian ma tegema?" küsis La meeleära-heitlikult iseeneselt ja ringutas kässa. Wiimaks Wõttis La nõuuks, kõige esimese käest, kes Wastu juhtub armu-annet paluda, ja läks edasi. Ta ei olnud Weel kaugele jõuud- — 17 — nud, kui ta ühe oma Wanaduse poisikesele Wastu juhtus, kes temale „pia kinni" hüidis. „Jak, kas sina oled?" küsis Richard. „Mina jah! Aga mis asi sind siia ajas?" oli Wasüls. Jak Menders oli Richardil peaaegu ainu­ kene tuttaw. Ta oli Londoni uulitsa-poiste mudel, libe, salalik ja kawal üle oma Wanaduse. Teda ei Wõidild mitte koguni halwaks nimetada, aga tal oliwad pikad näpud ja warastas, mis aga kätte sai. Ta oli koolis Richardiga püidnud sõbrust teha, ja sellel ei olnud mitte südant, teda enesest eemalle tõrjuda. „Mis asi mind siia ajab?" wastas Richard. „Ma tean seda waewalt isegi. Minu ema ja õde on näljas, ja mina tulin, et . . ." „Et Waadata, kust sa midagit üles Wõtta Wõiksid," ütles Jak Wahele. „Seal on sult taieste õigus !" „Kust sina oma ülespidamist saad?" küsis Richard. „Sinul on alati raha ja soojad rii­ ded ikka seljas." „Mina elan omast tööst," pajatas poisike. „Missugusest tööst." „Sa tead ju küll," Wastas Jak kogeldates. „Ei tea!" „Noh, ma Wõtan omaks mis saan." — 18 — „Sa oled Waras?" kudes. kisendas Richard koh­ „See ei ole minu süi," kõneles poiss. „Mina Pian Warastama, muidu onu, kelle juu­ res ma elan peksab mind. Tee ka nii kui mi­ na, siis ei ole sull waja nälgida." „Ei ialgi!" Hüidis Richard meele äraheitlikult. „Ei ialgi! Parem on surra!" „Selle juures ei ole mingit hädaohtu," rääkis Jak sosistades edasi. „Ma näitan sulle, kudas seda tehakse. Kas sa näed seal seda meest, kes akna luukisid kinni paneb? Waata kui ruttu ma tema taskud tühjaks teen." Richardi silmad läksiwad kirjuks. Ta kuu­ lis Jakki „jookse, jookse!" karjuma, kui üks politseiteener, kes neid puu tagasi oli Wahtinud, oma peidupaigast wälja kargas ja teda kinni Wõtta Püidis. Süidlane peasis ära ja Richard Wõeti Wangi. „On ometi ükski kelm käes!" kisendas po­ litseimees. „Mis Härra. seal on?" küsis akna juures oleto „Teie käest on Warastatud, härra!" „Aga mina ei ole waras," ütles Richard kindlaste, „ehk minu ema ja õde küll nälga suremas on." „Puhas Wale," pajatas politseimees. — 19 — ras. „Aga ometi Wõib La tõsi olla," sõnus wõe„Ärge pruukige wägiwalda, härra! Ma usun Teie tunnete mind?" Politseiteener kergitas mütsi. „Mis su nimi on, poiss?" „Richard Markham !" kõlas Wastus. Härra kordas pikalt seda nime. „Kas sull isa on?" küsis ta edasi. „Mis ameti mees ta on?" „Ennemalt kaubamaja ametnik. Aga tema Härra lasknud teda teenistusest ära, sellepärast et ta ilma tema lubata minu emaga abielusse heitnud. Sellest saadik on ta kõik olnud. „Kas see poiss tõeste minu taskurätiku ära Wõttis ?" küsis härra politsei ametnikult. „Ei Wõtnud, härra ! aga ta oli selle noore kelmi juures, kes . . „Küllalt!" sõnus Wõeras Wahele. „Kahju ei ole suur. Muretsege mulle üks kaarik! Kaarik oli Warssi seal ja Wõeras istus Richardiga sisse. Rad sõitsiwad kiireste edasi. Richard oli koguni hirmunud. „Kuhu Teie mind wiite?" küsis ta wiimaks. „Oh, minu ema saab mure pärast surema!" „Mina toimetan sinu kasuks/' lausus Härra šrnalt, — „kohuste tee ei ole igakord kõige —- 20 — lõbusam, aga La on see ainukene Lee, mis õn­ nele wiib." Enam ei räägitud sõnagi, kuni kaarik laias uulitsas ilusa maja ette seisma jäi. Lihtsas, aga ilusas riides teener tuli Wastu. „Saatke oma härra alla," käskis Wõeras. Mõne minuti järele ilmus majaperemees. Nüid alustas mõlemate härrade Wahel pikk ja elaw kõne, ühes keeles, niida Richard ei mõist­ nud. Wiimaks kästi teda Wankrist Wälja as­ tuda. Ta sammus mõlemi härra Wahel ma­ jasse. Majaperemees pani gaasi põlema, ja Richard nägi ennast oma saatjatega ilusas tuas olewat. „Teie teate juba, missugusel kombel ma poisi olen leidnud," kõneles Wõeras härra, „ja saate homme järele kuulama, kas La tõtt on rääkinud." „Hea küll!" Wastas Leine, kes oma wälimise nähtuse järele adwokat pidi olema. „Kui lugu nõnda on, siis teatage tale^ mis ma tema kohta ette olen wõtnud. Ma jä­ tan tema Teie hoole alla selles lootuses, et ta sõbralikku ümberkäimist ja hoolsat järelewaatamist saab leidma. Teie mõistate mind, Morton!" Adwokat nikutas jaatades peaga. Selle peale läks wõeras härra ära. — Poisikesele anti nüid süia ja siis juhatati ta ülesse tuppa magama. Esimest korda elu sees magas tema __ 21 — uhkes Moodis, aga ta uni ei olnud rahuline. Mitu korda hüidis ta läbi une: „Waene ema! Waene ema!" Teisel hommikul rääkis admokat temale, et eilane härra teda Londonist ära, kuhugi mujale kohta ühe Maimuliku juurde kooli tahta saata. „Kudas, nrina Piaksin Londonist ära mi­ nema, ilma et oma ema näha saaksin?" hüidis poisike. „Ei iialgi!" „Kuule mind edasi," ütles Morton. „Ei taha sa tema soowiga rahul olla, siis on mull käsk sind rahukohtuniku ette Miia, ja selle jä­ reldus on, et sind kui Warga seltsimeest kaheks aastaks mangi paniiakse. Ole mõistlik, ja ma tahan sulle lubada, et sa ka oma emale paari rida kirjutada wõid. Kas oled nõuus?" „Jah," kostis Richard raske wõitluse järele. „Ja sa tõukad mulle, et mitte ära ei jookse?" „Seda tõutust ärge nõudke minult," Mastas Richard; „sest ma tean, et kui ma Peasemiseks mahti saaksin, siis ma enam oma tõutuse peale ei mõtleks!" See Wastus oli Mortoni meele järele, sest selles ilmus poisikese otsekohene ja auus meel. „Siis pian ma oma teenrite walmsuse peale lootma," ütles ta naeratades. Richard õhkas. Ta sai tema põgenema ei pease. selgeste aru, et — 22 — „Millal tohin ma kirjutada?" küsis ta. „Peale keskhommiku. Kirjuta, et sa sõbra oled leidnud, kes sinu eest hoolt lubab kanda. Minu nime ei tohi sa aga nimetada." Kiri sai kirjutatud ja nädali lõpul läks Richard, uued riided seljas, seadusetundja kaa­ sas Jersei saarele, et seal kirikhärra Browni Hoole alla saaks antud, kes kuut kaswandikku Wäeteenislusele, Jdaindia reisile ja suurkoolile ette Walmistas. Enne ürareisimist oli Richard oma heategi­ jaga jutul, kes heameelega poisikese wälimist olekut silmitses. „Kas sa mulle kätt ei anna?" küsis ta. Poisike tegi seda nähtawalt Wastu meelt. „Ma näen, sa Wihkad mind," ütles tema heategija. „Ometi ei pane ma seda imeks, — ma ei oota siin ilmas mingit tänu." „Ma ei Wihka Teid," pajatas poisike. „Mikspärast tõrgud sa siis minule kätt andes?" „Et ma Teitest mitte aru ei saa. Tuhat korda ennemalt läheksin ma Waesusesse ja omaste juurde tagasi, kui . . ." „Hm! Täieste truu meel!" pomises tund­ mata. „Selle eest on mull oma ema tänada." „Sinu armastust tema Wastu ei pane ma imeks, sest mida enam ma seda sinust näen, — 23 — seda enam osawõtmist tunnen ma ise tema Wastu. Ma oleksin temale ka oma abi pakkunud, aga kuulsin, et keegi teine seda juba olla teinud." „Minu wanaisa!" Hüidis Richard rõemuga. „Tõeste on see minu wanaisa! Kui õnnelik on mu ema selle läbi!" „Kas su wanaisa siis nii rikas on?" „Mina ei tea tema rikkusest midagi, tean aga paljalt, et mull wanaisa on, sest et mind tema eest palwetama õpetadi. Minu ema ar­ mastab teda kõigest südamest." „Noh siis, Jumalaga, mu armas!" lõpe­ tas wõeras kõnet. „Ära tee minu kohta min­ git otsust, enne kui juba nii Wana oled, et minust aru saad! Püia minu armu tubli oleku läbi ära teenida, ja sa saad näha, et mu tegewus sulle Weel tululikum on kui minu sõnad!" Wõera tõsine heal mõjus Richardi peale; ta tegi oma südame ajamise järele ja pakkus hea­ tegijale kätt. „Jumal õnnistagu sind, mu Waene poisike!" Hüidis härra, soojalt tema kätt pigistades. „Meie saame aega mööda kõige paremateks sõpradeks!" „Ta piab mind enne mu emale tagasi andma," ütles Richard uulitsal. „Ma tunnen, et ma teda siis armastada Wõin." — 24 — „Iga asi omal ajal," lausus seadusetuudja naeratades. Southamptoni Lee peal kõneles ta oma kaas­ lasele, et temal Richardi Wanadune poeg Wiiet aastat kirikhärra Browni juures olla ja lisas juurde: „Ma loodan, et Teie sõbraks saate, aga sa piad minule tõutama, et sa temale ilma minu lubata mitte ei räägi, miil kombel LuttaWaks saime. Ei ole sa sellega nõuus, siis Pian ma temale teist koolmeistert otsima/' „Minu pärast mitte/' lausus Richard. „Ma annan Teile soowitud tõutust." Adwokat tänas teda ja ei kahklenud mitte, et Richard sõna saaks pidama. Kaks päewa hiljem saiwad nad eesmärgile, Jersei saarele, ja Richard leidis ilusas mõisakeses ülespidamist, kelle aknatest wäga kena sa­ dama peale oli waadata. „Kui poeg isa sarnane on," mõtles Richard aurulaewa peal seiswa Mortonile järele Waadates, „siis hakkan ma teda muidugi armas­ tama. Aga kudas saab see asi lõppema? Kas see unenägu Wõi ilmsi olek on?" Neid küsimisi pani ta enesele ette, kui La oma kaswataja kõrwal mõisa tagasi läks. See oli saare walitsejale ja sadama ametnikkudele teatanud, et nad poisikest tähele paneksiwad, kellel ehk himu Wõiks tõusta ära põgeneda. — 25 — IIL Pöörame nüib ^oififefe ema juurte tuguL kes pärast tema kadumist koju puudes ühe naabri naise armu käbi kuakese õige soojaks käetud leidis olewat. Ta läks Richardi sängi juurde, aga see oli tühi. Siiski ei heitnud ema meelt ära, sest laps Mõis ju ko)U tagasi tulla. Ta heitis tühja sängi ette põlwili ja puistas omad lootused ning mured pakmes Wälja. Kell oli kaks, kui Georg koju tuli; ta oli nii kangeste joobnud, et MaeMalt tooli juurde jõuudis lammutada; senna jäi ta istuma ja wahtis wildukile silmadega koldes põlema tule peale ja naise peale, kelle õnne ta ära oli HäMitanud. Wiimaks ometi toibus ta omast Miinauimastusest nii kaugele, et sängi jõuudis tui­ kuda. Tema naine, murest ja öösisest Walivamisest mäsinud ja kahmatu, hakkas pruukosti Malmistama, kui Manger ukse ette sõitis. Magusas lootuses, et keegi Richardit tagasi toob, ruttas ema Mälja, aga sügam õhkamine tõusis ta rinnust, kui tema oma Mana sõpra Peeter Mänglese ära tundis. „Oi, Rael," ütles Mana mees natuke paha­ selt, „Teie ei näita mind nähes sugugi rõemustamat, ja ometi tulen mina teile oma abi — 26 — pakkuma, sest et Teie mind kodus ei leidnud." õnnetumal kombel „Oh, mu sõber," Wastas ema, „Teie eksite. Mina õhkan oma poja pärast." „Mis tal toiga on?" küsis raamatupidaja tuppa astudes. „Kas ta haige on?" „Kadunud!" kaebas Rael. igatveste kadunud." „Ma kardan et Suure nutuga rääkis ta raamatupidajale poja kadumise lugu. „Paha, Wäga paha, aga siiski mitte ilma lootuseta," lausus Mängles. „Londonis ei lähe midagit nii hõlpsuste kaduma, kui aga otsida mõistetakse. Ma loodan, et meil poisi­ kene pea jälle käes on." Enne kui Rael Wastata sai, astus üks naabri eit sisse, kes Richardi kadumisest kuul­ nud oli. „Ah, Markhami emand," on kurblik lugu!" hüidis ta, „see Rael läks tveel kahtvatumaks kui ta enne oli. „Noh, mis on sündinud?" küsis raamatu­ pidaja. „Ütelge ometi kord ära!" „Ma kuulsin Jak Manders'i käest," was­ tas naine, „et Richard taskuwarguse pärast Wangi on Wiidud." Rael kisendas läbitungiwa Healega ja kukkus minestanult maha. Weikene Maria hakkas Wal- — 27 — juste nutma ja hüidis isale, et ema surnud olla. Kisa äratas joodiku unest. Oma endist sõpra nähes ehmatas tema kangeste, sest ta tundis oma eksituse suurust täieste. „Mis — mis on?" küsis ta. Peeter näitas tema tundmuseta maas olewa abikaasa peale. „Taewa pärast, seletage minule!" kisendas õnnetu mees, kes nüid korraga täieste kaineks oli saanud. „Teie olete oma naise tapnud," Wastas Wana mees pühalikult, „olete oma poja Wargile, teutuse sisse ja Wangi ajanud. Oh Georg, Georg, kas see on see lootus, mis mull kord sinu kohta oli?" Markham pani kübara pähe ja tormas kui meeletu uksest Wälja, kindlas nõuus, et kõik Londoni tahtis läbi otsida, seni kui oma poega saaks leidnud. Peeter Mangles seisis tüki aega nõuuta. Wiimaks jõudis ta otsusele, mähkis naabri naise abil Raeli teki sisse ja kandis Wankrile, pani Weikese Maria tema kõrwa ning käskis kutsarit Blakheati tagasi sõita. Peeter Mänglese majatallitaja ei imestanud mitte wähe, kui tema härra külalistega koju sõitis. Ometi hakkas ta hoolega kutsumata külalisi teenima ja pani Raeli sängi. Peeter — 28 — ise ruttas arsti otsima. See oli alles Haige juures ametis, kui järsku Beutli senna tuli ja kangeste kohkus, kui tema Peeter Mänglese käest minewase öö ja tänase homiku sündmusid kuulis. „Ma kardan," ütles Peeter jutu lõpetusel, „et Teie tütar ära sureb." „Sureb!" kisendas isa südametundmise hir­ mul. „Oh, laske mind tema juurde! Ma olen wist liiga Walt olnud! Oh, laske mind tema juurde!" Kui ta haige tuppa tahtis minna, astus tohter temale Wastu ja keelas teda sisse minemast. „Aga mina olen tema isa!" peale. „Üks ta kõik! Keegi ei tungis Bentli tohi siia sisse minna," Wastas arst. „Haige olek on Wäga kahtlane, kõige wähem üritus Wõib temale kahju teha." „Siis on ometigi lootust?" küsis Bentli. „Lootust on," Wastas tohter, „aga see on nii wähe, et ta kui juukse karwa küljes ripub. Alles kahekümne nelja tunni pärast Wõin ma kindlamini ütelda." Teisel homikul kuulutas arst haige juures paranemist tunda olewat, ja selle läbi natukene rahulisemaks jäedes ruttas Peeter oma ame­ __ 29 — tisse. Tee peal juhtus ta Raeli abikaasaga kokku, kes nii kurwa näuga tema ligi astus, et hea südamega raamatupidaja temale midagit Halwa ei suutnud ütelda. „Jumala pärast, üks ainukene sõna!" Hüidis õnnetu mees. „Kudas on lugu minu nai­ sega? Ma wahtisin kõik selle öö tema akna all ja mu süda on murtud." „Tohter ütleb teda parema olewat, hoolsa rawitsemise all toibuma saab." „Jumalale tänu, tedagi tapnud!" et ta siis ei ole ma Wähemall „Kas Teie oma pojast midagit ei ole tuul? nud ?" küsis Peeter. „Ei midagit!" ägas kahetseja isa. „Ma käisin kõik politsei jauskonnad läbi, aga ei ole temast jälgegi leidnud." „Öö läbi Wäljas, ja pealegi niisugusel ööl!" mõtles Peeter kaastundlikult. „Säh, Georg!" lisas ta siis Waljuste juurde ja pak­ kus temale raha, „Teie piate ennast kosutama." Georg pigistas Peetri kätt, ei Wõtnud aga pakutud annet mitte Wastu. „Siit saadik piab see leib, mis ma söön, minu usinuse Wili olema," ütles ta. „See ei ole mitte uhkus, uskuge seda, sest see on juba ammugi maha sõkutud, Waid on kahetseja süialuse kindel otsus, kui Wõimalik, oma teritatud — 30 — nime jälle anu sisse tõsta, oma naise käest andeksandmist paluda, ja selles teadmises surra, et mu Waesed lapsed oma isa mälestust mitte Wanduma ei saa." „Tema kohta on Weel lootust!" ütles Peeter iseeneses, kui Georg rutuste tema juurest ära läks. „Ma olen seda ikka ütelnud, sest saadik kui ma nägin, et ta juba poisikesena oma Weikest kassa raamatud korras pidas." Rael paranes wähe haawal, mis juures iseäranis selle kirja kätte saamine palju awitas, mida Richard enne Jerseisse reisimist temale oli kirjutanud ning mille läbi ta wähemalt niigi palju teadust sai, et tema poeg elus ja heas järjes on. Sellsamal mõedul nagu Raeli terwis pa­ ranes, jahtus ka ta isa süda tema Wastu, ise­ äranis sellest silmapilgust saadik, kus Rael oli seletanud, et ta omast mehest mitte lahkuda ei taha. Bentli oli nimelt Peetri läbi teatanud, et ta Walmis olla teda jälle tütrena majasse Wõtma, aga ainult selle titlgimisega, et ta ennast laseb kohtulikult mehest ära lahutada. Seda tingimist ei Wõtnud Rael Wastu ja tegi sellega Peeter Mangles'i arwamist mööda üsna õigeste. Georg Markham ei olnud mitte enam endine joodik; La oli ennast täieste parandanud ja mitte — 31 — enam mitmel nädalal, sest saadik kui ta ühes wabrikus tööd oli leidnud, Wiina tilkagi maitsnud. Kui Peeter oma peremehele Raeli otsust teatas, ei jõuudnud Bentli oma imestust ja paha meelt mitte maha suruda. „See on meeletus, hullus!" kisendas ta. „Mis Wõib ta joodikust loota. Möödaniku kibe saatus Wöiks lale ometi selgeks teha, mis temal tulewikus oodata on." „Aga Georg ei ole enam joodik," Wastas raamatupidaja. „Ta on Waras," käritas Bentli. Niisugust õiguseta suiks ajamist ei oleks kaupmees enesele ialgi lubanud, kui ta mitte niiwäga äritatud ei oleks olnud. Peeter aga hoidis Georgi poole ja seisis oma kaitsealuse eest. „Teie olete täna Wäga pahas tujus", rää­ kis ta. „Kui sagedaste pian ma Teile kordama, et Teie ise sugugi auusam ei ole, kui Teie Wäimees. Jah, tehke suured silmad, —- selles asjas ei anna ma Teile karwa Wäärt järele." „Kes muu oleks paberist Wõtta wõinud?" „Kes muu?" Wastas Peeter. „Noh eks... aga olgu peale, ma ei taha Teie wiisi kellegi auu külge puutuda, ilma et selget tunnistust oleks." „Ma tean, kelle kohta Teie tähendus piab trehwama," wastas Bentli. „Teie ei salli minu õepoega." — 32 — Raamatupidaja kehitas õlasid, nagu ta ikka tegi, kui La Wasturääkida ei tahtnud. „Ma tunnen Teie Wiha põhjust tema Wastu," kõneles kaupmees edasi. „Kas tõeste?" „Tema saatis Teie soowi Wastu Sterlingi asemel Santfort^i Jdaindiasse, ja seda ei anna Teie temale ialgi andeks." „Jah, ei ialgi!" hüidis ivana mees mõnuga, „sest selleläbi läks 10,000 naela kadumise sala­ duse ilmsiks saamine tühja. Sterling on auus, tubli kaupmees, aga Santfort — ometi saagu sellestki." „Kas Teie ka edespidi Georgile ja tema naisele abiks olete?" „Jah." „Ehk Teie küll teate, et tema see on, kes minu ja mu tütre wahel seisab? Ma kardan, et Teie usaldus Georg Markhami Wastu Teid liiga kaugelle wiib. Temale ei wõi mitte raha usaldada !" „Minu raha on minu oma," pajatas Pee­ ter, „ma olen teda hapult küllalt teeninud ja wõin temaga sellepärast teha, mis ma tahan. Georg Wõib teda aknast wälja wisata, kui ta tahab, selle tarwis ei ole tal waja kellegi käest luba küsida." — 33 — Ehk Peetrile küll Raeli ja Weikese Maria seltsiks olek üsna tarwilikuks saanud, siiski Wõttis La nõuaks seda lõpetada, niipea kui tema külaline niikaugele saaks kosunud, et ilu­ sasse majakesesse oleks Wõinud minna, mis ta tema tarwis Charlote uulitsasse, selle Wabriku ligi, kus Georg tööd tegi, oli üirinud ja sis­ seseadnud. Wana mees ei tahtnud, et abielu paar lahus pidi elama. Ta ise wiis Raeli uude elukohta ja näitis temale rõemsa südamega kõik nurgad majas läbi. Raelile langesiwad pisarad silmi. „Minu heategija!" Hüidis ta ja püidis tema käele suud anda, mis aga Peeter miski hinna eest ei oleks lubanud. „Kudas Wõin ma ennast ialgi Teie otsatu armu eest tänuliku näidata !" „Ärge rääkige sellest," Wastas Peeter sü- gawaste liigutatult. „Minu edespidine auus elu piab minu tänu olema," ütles Georg. „Nii on õige, mu armas, ja muud tänu ma ei nõua. Tehke Rael õnnelikuks, ja mina tunnen omale rohkeste tasutud olewat." „Saagu taewas temale tasuma!" Rael, kui manamees ära oli läinud. ütles „Meil ei ole ialgi wõimalik seda teha." 2 — 34 — Georg Markham sai koguni pisukest palka; ometigi kinnitasiwad mõlemad Raeliga oma Heategijale, et see nende tarwituseks küllalt jätkub, ega Wõtnud mingit abi pakkumist Wastu. Wana raamatupidaja rõemustas südamest selle üle ja pidas oma sõbrast seda rohkem lugu, et ta seda kehwä teenistust nii tubliste kinni pi­ das. Kui ta Weel kuulis, et Georgi Peremees, kellele tema hea ülespidamine meele järele oli, temale omas kaubamajas koha oli annud ja palka Heaste kõrgendanud, tundis ta enese nii uhke ja rahulise olewat, nagu siis, kui ta mõnda Head kauba „sehwti" oli teinud. Ka Rael oli selle üle wäga rõemus, sest see oli temale tunnistuseks, et abikaas enam ialgi Hukkasaatwa eksiteele tagasi ei lähe. IV. Ühel hommikul astus Peeter Mangles oma harjunud ajal peremehe kaubamajasse ja leidis Bentli õepoja Cerus Kearn^i aruldasel Wiisil juba seal olewat, kes muidu wäga hilja oma kirjutuse puldi juurde ilmus. „Ahah!" Hüidis Peeter pilkawa naeratusega, „Jdaindia post on tulnud." — 35 — „Teie teate seda wist ajalehest/' lausus Cerus kerge punastamisega. „Ei!" „Kust siis?" „Sellest, et Teie siin olete." „Kas Teie juba kirjad läbi olete Waatanud?" küsis Cerus ägedalt. Paljas „ei" oli teinale Wastuseks. „See oleks mulle meele järele olnud, ma ootan erakirjasid." Peeter tõmbas kirjatasku Wõtme karmanist Wälja. „Pia, pia!" Hüidis ta, kui nägi, et Cerus suisa tasku kallale tahtis tormata. „Kirjasid ei tohi mitte sellwiisil lahti teha, — fee ei ole kaupmeeste mood." Ta pani nad teatud korda oma ette laua peale ja hakkas neid siis silmitsema. „Teie uurite neid ju liig Heaste," nurises Cerus kannatamatalt. „Ei wõi ialgi küllalt heaste uurida." „Muidugi, Wististe kaubamaja ametnikkude Wastu!" „Igaühe wastu!" 2* — 36 — „Teie unustate, omanik olen." et ma kaubamaja kaas­ „Mina unustan arwaste midagit, isand Kearn," Wastas loana mees, „ma ei unusta sedagi, et Teie kaheksandama jauga kaasomanik olete. Ennä — uus tunnistus minu heast mälestusest — siin on see kiri, mis Teie oma sõbra Santford^i käest ootate." Jällegi mängis Pilkatv naeratus Peetri huulte ümber. Cerus kiskus kirja ägedalt oma kätte ja murdis pitseri lahti. „Kas on kaubamaja kohta uudiseid?" „Ei ole. See ei ole kauba tallitusline." „Siis ei lähe ta minule midagi korda," sõnus Peeter teisi kirjasid uurides. „Mis tühi/' lisas ta pomisedes juurde, „kelle käest see Wõib olla?" Kiri, kelle kohta küsimine käis, oli ilus, aga mitte kaupmehe käega Bentli kätte adres­ seeritud, ja nagu „era", saatmise koha Jerseiga tähendatud. „Juba teine ühe kuu aja sees," mõtles Peeter. „Kas siis Bentlil seal kõrwalisi toi­ metusi on?" Kui nimetatud härra kaubamajasse tuli, oli ainukene kiri, mis ta Waatas, see, mida Pee­ — 37 — ter tähelpanewlikult oli silmitsenud. Bentli luges tema hoolega läbi ja naeratus ilustas tema muidu tõsist nägu. „Kas kauba asjaline?" küsis raamatupidaja. „Kõrwaline," wastas kaupmees, „kauba asjus ei ole mull Teie eest mingit saladust." „Siin on Weel teisi kirsasid, — Jdaindiast." „Palun, et mind nende poolest rahu jätate; Teie teate ju, kudas nad Wastata tulewad." „Teie õepoeg sai oma sõbra Santsord'i käest kirja. Ta nähti Wäga Hirmulikult ootawat — oli juba enne minu tulekut siin. Muidu ei tule ta mitte nõnda Wara." „So! Ja mis Teie sellest arwate?" „Midagi! Mitte midagi!" lausus Wanamees. „Ainult see tuleb mulle aruldane ette, et mõlemad kaubamaja kaasomanikud ühel Päewal kõrwalisi kirjasid saawad. Mull on ka weel teisi uudiseid. Stanson ja seltskond on Teie wäimehe eeskujuliku eluga nii wäga rahul, et nad temale omas kaubamajas koha on annud." Bentli kuulas hoolega ja nähti selle teaduse üle rõemustawat, ehk ta küll seda aimata ei lasknud. „Kas ta on seda Wastu Wõtnud?" — 38 „Täna Homiku ametisse astunud." Esimest korda hulga aja järel küsis isa nüid oma tütre terwise järele. „Parem, palju parem, Richard Bentli, — mehe tubli olek mõjub imelikult kosutawalt tema peale." „Ta tunneb ennast nüid siis õnneliku olewat?" „Õnneliku küll mitte, õhkab kadunud poja järele." sest Waene ema „Ah ja, õige!" pomises Bentli. „Ja tütar igatseb isa andeksandmise järele," lisas Peeter juurde. „Noh, ärge tehke ühti nii wihast nägu, ma olen juba Walmis. Aga pi­ dage minu sõnu meeles, ühel päewal saate Teie oma Walju olekut tütre Wastu kahetsema." „Ma mõtlen, Peeter, meie oleme kokku lep­ pinud, et sellest asjast mitte enam ei räägi," ütles kaupmees, kätt usaldawalt Peetri õla peale pannes." Tagajärg tehku otsust, kumba toimetus targem oli." „Minugi pärast," pomises raamatupidaja, kuna ta oma puldi juurde istus ja ruttu kir­ jutama hakkas, „minul ei ole hirmu." „Minul ka mitte," ütles Bentli. Tume „Hm" oli Peetri Wastus selle peale. Paranenud joodik ei olnud Weel kaua uut ametit pidanud, kui temale teine, Weel parem — 39 — Wahetus ette tuli. Üks härra Thornton, kes juba mitmest aastast saadik Bentli ja seltsi kaubamajaga tuttaw oli, tuli Peetrile kauba­ majasse külaliseks ja teatas temale kõne jook­ sul, et ta kaubatoimetuse ühte aru Londonisse tahta seada. „Rõemustan seda kuuldes," lausus raama­ tupidaja, kes ennast kirjutamises eksitada ei lasknud. „See tuleb muidugi head raha maksma," rääkis wabrikant edasi, „aga mitte see ei ole pea takistus. Kui ma aga ühe mehe leiaksin, kellel kauplemises annet ja osawust on ning kes kõikumata truu on, et tema minu äraoleku ajal toimetust juhataks." Nüid pani Peeter sule kõrwale, sest ta mõt­ les Georgi, Raeli ja Weikese Maria peale. „Mina tean kohalist meest," ütles ta. Tema õiglase loomu eest Wõin mina hea seista, sest ta on minu silmade all üleskaswanud. „Kas ta auusa ülespidamisega on?" küsis Thornton. dik. „Nüid Wäga auusa, aga enne oli ta joo­ Lühidelt, ma ei mõtle kedagi muud kui Georg Markham^i." „Bentli Wäimeest?" — 40 — „Jah, Sentli, kes ialgi mõistlik ega õig­ lane selle Waese nooremehe Wastu ei ole olnud, ja mina ei Wõi Teile mitte ütelda, kui Wäga suurt meelehaigust see mulle teeb-." Ta jutustas nüid Georgi terwe eluloo tõtt mööda ära, ja rikas wabrikant kuulas osawõtmisega pealt. „Minul on temast kahju," Lähendas ta, kui Peetri jutustus otsas oli, „ja ma Wõiksin küll temale kasulik olla; aga ettewaatliku mehena ei wõi ma oma uut asutust mitte ilma sissemak­ suta tema kätte usaldada." „Sissemaksuta? Mis kohta?" „Tema auususe kohta." „Kui suur summa?" „Wiistuhat naela." Peeter Mangles wõttis oma sule, kirjutas wäga pikkamööda kuus rida ja luges kaks korda üle, et näeks kas ehk wiga sees ei ole. See oli kõige tähtsam kirjatükk, mis ta omas elus oli kirjutanud, sest et ta selleläbi ennast 5000 nael-sterlingiga Georg Markhami auususe eest wastutajaks tunnistas. „Siin on sissemaks," ütles ta kirja Thorntoni kätte andes, — „ja see koht . . ." „On tema," pajatas wabrikant, paberit oma taskuraamatusse pannes. „Teie olete tõeste auusal kombel oma sõbra kasuks toimetanud." — 41 — „Jah, murule ei tule sellest mingit kahju," wastas Wana raamatupidaja. „Mina tunnen seda meest." Jälgi ei olnud Peeter oma elu sees nii Wäga ameti tundide lõpetust ootarrud, kui sellel tähtsal päewal. Ta ajas asja koguni nõnda kaugele, et omnibuse *) asemel, mis tema kannatamata meele kohta liig pikkamisi käis, tagasi sõitmiseks Woorimehe Wõttis. Aga selle ase­ mel, et oma koju sõita, käskis ta Markhami korteri ees kinni pidada. Noore abielupaari rõem ja tänu oli suur, kui nad oma tulewiku õnnest teadust saiwad, ja wana sõbra auus meel liigutas neid sügaWaste. Rael ei wõinud rõemupisarate pärast sugugi tänu sõnu leida. „Kudas Wõin ma nõnda palju heldust ära teenida," Hüidis Georg südamest liigutatult. „Sõnadega ei wõi ma Teid tänada, tulewik piab seda tegema. Ärge kartke minu pärast midagit, sest kõigist minu wigadest hoolimata ei ole mind Weel talgi auuta mõte kiusatuse sisse Wedanud." „Mina usun Teid, mu armas Georg," pajatas Peeter. „Kui aga sarnane lugu piaks ette tulema, siis ärge unustage mitte, et selle *) Omnibus = reifuvanter, kus palju inimesi sees istub. 42 — läbi minult oma naist ja Weikest Mariat röötvite." See oli weikese perekonnale õnnelik õhtu, ja ainult ema otsa peal lehtvitas ajuti tume pilw. Ta mõtles oma kadunud poja peale, ja ehk küll naeratus tema suu ümber lehtris, asus kurbtus ometi südames. V. Cerus^el, nagu kaubamaja nooremal kaas­ omanikul oli alama ametnikkude seas palju neid, kes tema lugupidamist püides salaja Pee­ ter Mänglese järele luurasiwad. Sellepärast sai tema toarssi teada, et toana raamatupidaja oma kaitsealust Georgi Thorntoni asutatatoa kaubamaja juhatajaks oli sootoinud. See sõ­ num mõjus tema peale nagu sapp ja koirohi, sest tema ohtoer sai selleläbi oma wiletsast sei­ sukorrast peastetud ja Wõis oma head niine kaupluse ilmas jälle auu sisse tõsta. Cerus nägi selle takistuseks ühte ainust teeb; oma onu selle Wastu Wälja astumist, — ja seda tahtis ta toarssi korda saata. „Wististe olete Teie juba Thorntoni kauba­ — 43 — maja osast Londonis kuulnud?" rääkis ta pea selle järele oma onu Wastu. „Thornton on ettewõtja mees ja teenib head järeldust," sõnus Bentli. „Jalgi ei ole ühe kaubamaja toimetused suurema hoole ja ettewaatusega juhatatud saanud, kui tema omad." „Siiasaadik küll." Iseäraline rõhk sõna peal „siiasaadik" sundis Bentlit, kes parajaste kirjade kallal ametis oli, silmi ülesse tõstma ja küsides Ce- rus'e peale waatama. „Thornton on Mänglese „nurumise" peale Georg Markhami oma uue ettewõtte juhatajaks Wõtnud," ütles Cerus. Bentli mõtles natukese aega järele. Wii- maks ütles ta: „See oli Manglesil Wäga ettewaatamata tegu, ja ometi ei ole mull õigust temale selle­ pärast süidi mõista, sest et ta kui sõber ja mitte kui minu raamatupidaja on toimetanud." „Ma loodan, kallis onu, et Teie minu jutust mitte Halwa ei mõtle," lausus Cerus. „Ei, ma ei laida sind sugugi, sest et mull enesel needsamad mõtted on," pajatas Bentli. „Aga Thornton on lahtise silmadega toimeta­ nud, ta tunneb nooremehe loomust ja piab sel­ — 44 — lega, mis sunnib, rahul olema. Mina ei saa mitte aru mikspärast ma ennast wahele Piaksin segama." Cerus oli taieste sihist kõrwa läinud. Tema oli onu wiha põlema süttimist lootnud ja us­ kunud, et see nabrikantile nõuu saaks andma, Georgi wõtmata jätta. Et seda mitte ei sün­ dinud, läks La süda täis. Aga et enese kohta mitte kahtlasi mõtteid ei sünnitaks, marjas ta Hoolega oma sisemisi tundmusi. Weel sellsamal homikul Wõttis Bentli oma raamatupidaja nelja silma all käsile. „See on minu asi, Richard," ütles Pee­ ter, „ja niikaua kui mina ennast Teie tege­ mistesse ei sega, ei saa mina mitte aru, mis Teie minust tahate. Minul on niisama Heaste õigus Georg Markhami kaitseda, kui Teil teda maha rõhuda. Ma tean küll, kelle käest Teie seda teada saite. — Cerus'e käest. Aga ma ütlen Teile, pange minu sõnu tähele: Kui Teie Georg Markhamile tähtsaks meheks saamise juures takistuseks olete, siis ei lähe mina mitte üksnes Teie teenistusest ära, waid astun pealegi temaga ühendusesse ja hakkan oma käe peal kauplema." „Minul ei ole mitte nõuu ennast Hulka segada," tähendas Bentli. „Kui aga Teil mitte oma usaldust kahetseda ei tuleks ja — 45 — Thornton selle läbi kahiu ei saaks, et ta Teie nõuu ning soowitamist kuulda Wõttis." Terwe järgmine aasta oli Georgi elukäik niisugune, kudas aga tema naine ja Hea Peeter seda iganes soowida wõisiwad. Armastawad ja wihkawad silmad waatasiwad tema peale, aga midagit ei olnud näha, niis ühedele muret, teistele kahjurõemu oleks ivõinud sünnitada. Wara ja hilja oli Georg oma uue härra kauba­ majas, ja oli omas tegewuses nõnda Hoolas, et ta Thorntoni täie usalduse ära teenis. Rael tundis ennast rahul ja õnneliku olewat, ning üksnes poja mälestus Wiskas tema elu peale Warju, mis aga mitte enam nii raskeste ei rõhunud, kui enne. Ta oli ühel päewal jällegi oma poja käest kirja saanud, mille sees see oma armastust kinnitas ja teda enese pärast mureta käskis olla,, sest tema käsi käia Heaste. See trööst täitis tema südant uue julguse ja lootusega. Kui Peeter Mangles, kellele muidugi teada seda kirja näidati, sellest oma härrale teatas, läks see näust punaseks ja walgeks ning oli koguni segane. „Kas ta kirjutab, kus kohal tema on?" küsis ta ägedalt. Peeter raputas hingas kergemalt. eitades pead. Kaupmees — 46 „Ükskord leiame tema ometi ülesse," ütles raamatupidaja. „Saatus toimetab ikka targe­ malt^ kui meie mõistame. Kes piaks ometi see härra olema, kes poisikese eest hoolt on Hakkanud kandma?" Bentli kehitas õlasid. „Kas Teie tõeste usute, et saatus siin tegew on?" küsis ta. „Täieste! Georg Markhamile oli waljut hoopi tarwis, et ta oma süidi tundma ja ümberpöörma pidi. Tema poja kadumine ja naise meeleäraheitmine aitasiwad teda parane­ misele. Ka ei tahtnud taewas oma plaanide tööriista mitte hukka saada lasta, Waid saatis temale ühte sõpra, kes teda isaliku armastusega Waslu Wõttis." Bentli Waatas imestusega Peetri peale. Iialgi enne ei olnud see nõnda kõnekalt ja ühtlase mõtteteadlikult rääkinud. „Ma rääkisin täna Thorntoniga," jutustas Peeter edasi. „Tema ei jõua Georgi osawust ja usinust küllalt kiita. Kauplus kaswab ruttu suuremaks. Thornton räägib sellest, et teda Weel rohkem suurendada ja Teie Wäimeest kaas­ omanikuks wõtta." „Kaasomanikuks?" kordas Bentli imestanult. — 47 -- „Jah, Richard; raha poolest aidata. ja mina tahan Georgi So! Nüid on südame pealt ära." Weel sellsamal nädalal sai 4000 nael-sterlingit Thorntoni kaubamajale ära antud ja Georg Markham kaubamaja kaasomanikuks kin­ nitatud. Sellest ajast saadik ilmus tema nimi Thorntoni omaga ühenduses, kes kaupluse il­ mas Maga kõrgel seisis. See oli Peeter Mänglesele õnnelik päew, õnnelikum kui ta ialgi ära arwas olemat ela­ nud. Wäga pahandaw päew oli see aga Cerus Kearn'ile, kelle wiha Wana raamatupidaja pil­ kama Maatuse läbi Meel rohkem tõusis. VI. Ühel hommikul astus meile LuttaM kelm Stiles Kearni tuppa ja teretas teda häbemata usaldusega. „Mull on Teile üks uudis teatada, mille eest mist Heaste maksate," ütles ta. „See puu­ tub Teie onu Bentli külge." „Kas tõeste?" „Teie oleksite hea meelega teada tahtnud, kuhu tema läks, kui ta nii salaja kodust ära kadus." „Kas Teie Wöite selle üle otsust küsis Cerus ägedalt. anda?" „Jah." „Siis rääkige! Mull on ..." „Mitte nii ägedalt, Härra Cerus," kõneles Stiles tema jutu Wahele, „siin juures on enne üks tingimine." Kearn sai wäga heaste aru, mis Stiles mõtles, ja andis temale 10 kullatükki, mida see naeratades tasku pistis. „Noh, ma räägin siis," ütles ta, — „härra Bentli käis Jerseis." „Jerseis? Seal ei ole temal mingit kaubatoimetust." „Ei, aga tal on seal üks poisikene koolis." Cerus kargas selle teaduse juures nagu wälgust trehmatud tooli pealt ülesse. Kahtlane mõte käis tema peast läbi. Kas see poisikene ehk mitte kadunud Richard Markham ei olnud? Tal tuli ka see „era" kiri meelde, mille üle Peeter Mangles niiwäga pead oli murdnud. — 49 — „Teie treite minna," ütles ta Stilesüle. „Ma Pian selle asja üle järele mõtlema." „See piab onu tütre poeg olema," pomi­ ses Cerus, kui ta üksi oli. „Kas Markhamid piaksiwad sellest teadma? Ei! sest ta on seda Peetri eestki salaja hoidnud. Ta piab poisi­ kese Wanemate järelt Warastanud olema, et teda oma järeltulijaks koolitada ja oma Wara pä­ rijaks panna. Oma wara pärijaks! Ei ialgi! Mina olen ennast liiga rohkeste süidega koor­ manud ja ei wõi nüid seda hinda kaduma lasta minna. Kui Rael mind ära põlgas, Wandusin ma, et wähemalt tema isa waranduski minu omaks piab saama. Onu, sa mängid minu wastu kardetawat mängu, külap näeme, kumb wõitjaks jäeb. Praegu on küll trumbid sinu käes, aga homme juba wõiwad nad minu kätte sattuda." Warssi tuli Stiles jälle ja tõi uusi teatusid. „Kõik on õige," ütles ta. „Poisikene Jerseis on Georg Markhami poeg; ta on ühe waimuliku juures koolis ja kosti peal, kes üksnes rikka rahwa lapsi wastu Wõtab. Bentli on keda juba kaks korda waatamas käinud, ja näi­ tab, nagu oleks tema terwe süda poisikese kül­ jes. Ilma kahtlemata on tal nõuu, teda oina Waranduse pärandajaks teha." „Wististe," Wastas Cerus kibedalt. „Mina — 50 — tänan Teid selle teatuse eest, ci arwa aga Teie teenistust edespidi enam tarwis olewat." Ta andis temale jällegi ja laskis teda minna. mõned kullatükid Cerus mõtles nüid järele, mis teha tuleb. Ta jõudis peagi otsusele. Tema läks poodi ja ostis omale kunstliku mokahabeme ja soldati mundri. Mis tarwis, saame meie eespool nä­ gema; nüid aga pöörame kord Richard Markhami juurde tagasi. Richard oli ühe aasta kirikhärra Browni Hoole all olnud ja õppimises kiiduwäüriliselt edasi jõudnud. Kõige raskematest õpetustükkidest sai ta nii kergeste jagu, et ta peagi tei­ sed poisid kätte sai, kes juba mitu aastat auusa waimuliku õpetuse all oliwad olnud. Ladina keeles oli ta teistest kaugel ees, aga iseäranis näitis tal elawate keelte, nimelt Hindostaani keele õppimiseks annet olewat. Richardi parem sõber oli Heinrich Morton, adwokati poeg, kelle majas ta uueaasta ööl oli olnud. Poisikene oli temaga ühe Wanune, waba ja auusa meelega. Nende mõlemate Wahel walitses täieline usaldus. Esimene raske proow oli Richardile suwine kooli Waheaeg, kui tema seltsimehed koju läkfiwad. Juba mõni nädal enne seda sündmust, — 51 — mis koolipoistele niitvaga tähtjas on, pidi ta kuulma, missugusid tulewiku plaanisid teised sepitsesimad. Tema süda läks selle juures ras­ keks, mitte kadedusest, Waid murest. See tegi teda waikseks ja könetuks, ning ühel hommikul, kui teised mängima läksiwad, läks tema üksikusse paika ja mõtles oma lugu järele. Heinrich otsis teda Warssi ülesse. Omaks imestuseks leidis ta temal pisarad sil­ mis olewat. „Mis sull Wiga on, Richard?" küsis ta osa­ võtmisega. „Ei midagit!" Wastas Richard sunnitud naeratusega. „Sa ei nuta ometi mitte „ei midagi üle," ütles sõber. „Ma piaksin arwama, et ligidal oletv kooli waheaeg sind kurwastab". „Nõnda on lugu tõeste." „Mikspärast?" „Esiteks, et ma siis sinust pian lahkuma." „Aga sina lähed ju ka oma sugulasi Waatama ja lahutus wältab ainult mõned nädalad!" Heinrichi suureks imestuseks jutustas Richard nüid, et tema kooli Wahe ajaks saare peale piab jäema, ja et tema põhjuste pärast, mida ta mitte 52 — nimetada ei tohtiwat, Weel kaua Wanemid näha ei Wõiwat saada. aega oma „Mis kurja sa siis oled teinud, et nii­ sugust trahwi piad kandma? Brown ütleb, sina olla tema kõige parem koolilaps, ja mina pian temale selles õigust andma." Hele puna lendas üle Richardi näu. „Mina usun, see on ennemalt Hoolekand­ mine kui nuhtlus," ütles ta. „Hoolekandmine?" „Jah; et ma mitte ära ei jookseks. Kas sa ei ole tähele pannud, et mina see ainuke kõigist poistest olen, kes taskuraha ei saa?" „Muidugi pannud j" oleme meie kõik seda tähele „Noh, minul oleks waja tõutada, et ma saare pealt ära ei lähe, — ja ma saaksin nagu teisedki taskuraha, — aga ma ei ole seda teinud. Ära küsi enam edasi, sest ma ei tohi sulle wastata. Tõuta mulle, et sa nende tea­ tuste pärast minust mitte halwaste ei mõtle ja mind mitte Wähem ei armasta kui enne." Heinrich tõukas soojalt, et mingi asi tema sõprust kõigutada ei Wõida. Nõnda lõppes poisikeste kõne. — 53 — Järgmisel Päewal kirjutas Heinrich isale pika kirja, milles ta temale oma sõpra Richardit nooruse waimustuse kõne osawuses kirjeldas; ta rääkis tema kurblikust seisukorrast ja palus lõppeks, et ta koju tulles Richardit ühes tohis Wötta. Morton näitas seda kirja Richardi heategi­ jale, kes keegi muu ei olnud kui rikas kaup­ mees Bentli. Wana mees tundis ennast kirja läbi lugedes sügawaste liigutatud olewat. Tema lapselapse heade omaduste kirjeldus, tema usi­ nus, edasijõudmine ja kindel meel, millega tema oma tõutust pidas, mõjusiwad Wäga Wana Härra peale. Oleks tema oma paranduse plaanisid wäimehe kohta muutnud, siis oleks ta hea mee­ lega noore Mortoni ettepaneku järele , teinud, nõnda aga ei wõinud see sündida, ja tema soowi peale andis adwolat oma pojale tagasilükkawa wastuse. Põhjuseks andis ta, et Richardi wanemad tema suweks sinna jäemist soowida. Wacne Heinrich nägi ennast omas lootuses ki­ beduste petetud olewat, ja poisikesed lahkusiwad kindlas sõbruse kinnituses, kus juures nad endid peatse jällenägemisega trööstisiwad. Heinrich Mortoni kiri oli Bentli sees seda elawat soowi äratanud, et oma kaswandikku kord jälle näha. See soow läks temas nii wägewaks, et ta ette Wõttis seda waigistada. — 54 — Richard seisis raamat käes tühja mängu­ platsi peal, kui tema õpetaja ta juurde tuli ja teatas, et Inglismaalt üks härra olla tulnud, kes temaga rääkida tahta. „Kas see härra Morton on?" küsis Richard ägedalt. „Ei, see on üks mees, kes Teie hea käe­ käigu eest nii Wäga hoolt kannab, mis Teile küll imelik näitab, aga mis siiski heast süda­ mest tuleb, — see mees nimelt, kes Teid Mortoni hooleks on usaldanud. Tema teab kui auusaste Teie oma tõutust olete pidanud ja kui jõuudsaste õppimises edasi läinud. Mina annaksin Teile nõuu, teda nii tänulikult Wastu Wötta, nagu tõsine ja omakasu püidmata armas­ tus seda on teeninud." „Tema on mind mu Wastas poisikene tõsiselt. emast lahutanud," „Teie kasuks," kostis Waimulik. „Mina ei saa sellest mitte aru. Tõsi on, et mull midagit ei puudu; minul on hea söök, head riided, ja saan heaste kastvatatud; aga see kõik ei Wõi seda Walu tasuda, mis ta minule on walmistanud. Siiski tahaksin ma kõik unustada kui ma ainult üheks silmapil­ gukski oma ema näha ja tema käte Wahel hin­ gata tohiksin." — 55 — „Seal on see härra/' ütles waimulik, kui Bentlit tua juurest mängu platsile nägi sammuwat. „Ma jätan Teid nüid temaga üksi. Teie Wõite omad tundmused temale awalikult ära rääkida, sest ma ei kahtle mitte, et Teie heategija ennast wabandada mõistab." Nende sõnadega läks waimulik eemalle ja jättis kaupmehe oma tütre-pojaga üksi, selles lootuses, et ta nüid midagit seletab, sest tema arwamise järele oliwad tema kaswandiku tund­ mused niisama loomulikud kui õiged. Richard tõusis selle mehe liginemisel püsti, kes tema elukäigust nii tähtsalt osa wõttis, ja jäi küünalt aga auupaklikult tema ette seisma. Omast noorusest hoolimata mõistis tema küll, kui palju tänu tema Wõerale Wõlgu oli, aga tänu tundmused oliwad selle teadmise läbi kül­ maks jäänud, et ta oma head põlwe ema hinge­ rahuga oli pidanud ostma. Nad silmitsesiwad teineteist tükikese aega wastastiku. Kaupmehele näitis poisikese Parem wälimine nähtus, wiisakas seismine ja ilus, Waimurikas nägu Wäga meelt mööda olewat, ja oleks ta oma sisemise sunni järele tahtnud teha, siis oleks ta teda oma südame wastu surunud. Aga aeg ei olnud weel tulnud. „Ma näen, et Teie mind tunnete," ütles ta. — 56 — „Jah, härra." „Aga Teie ei rõemusta mitte mind nähes?" Richard Markham jäi Wait. „Ja ometi olen mina, ainult armastusest Teie wastu, pikka ja rasket reisi ette wõtnud." „Oh, härra!" Hüidis Richard, „mikspärast ei lasknud Teie mind niu Wanematega kokku saada? Teie toimetate ülekohtusel kombel iseeneste Wa§tu, sest et mulle Wõimatuks teete Teid armastada, nagu ma tahaksin, ja nagu ma Teid armastada Wõiksin, sest ma tunnen, et Teie minuga heaste mõtlete." „Kas siis Wanemaid näha igatsemine nii kange on, et Teie selle Waigistuseks õnneliku tutewiku lootuse ohwerdaksite, ehk . . ." „Ta on kangem kui ialgi enne," Pajatas poisike tema jutu Wahele. „Ma näen nendest und ja ei lähe ühtegi ööd mööda, ilma et ma nende kahwatanud nägusid ei näeks, kes minu aseme juures leinawad. Teie olete minu ema südame purustanud," lisas ta kaeblikult juurde, „ja mind selle juures tööriistaks tarwitanud!" „Richard," ütles Bentli, tema kõrwale pingi peale istudes, „minna kannan Teie tulewase hea käekäigu eest rohkem hoolt, kui Teie seda arwate, ja tegin sellepärast mis Wõimalik oli, et mingisugune halw õpetus Teie elu ei roo- — 57 jastaks. Nüid aga leian ma, et mure Teid enne aega meheks on teinud, — ei mitte aastate poolest, Waid otsusetegemise poolest. Sellepärast tahan Teile oma ettewõtmisi seletada, ehk ma esiteks küll seda ei mõtelnud teha." „Ma tahan Teid kannatlikult kuulda." „Ja minu põhjusid õigeste otsustada?" „Ma loodan nõnda!" lausus Richard. „Kui meie esimest korda kokku juhtusime," Wõttis Bentli jälle sõna, oli mul tahtmine Teid kuristikust eemalle tõmmata, mille kaldalle Teid waesus ja Walu, et oma armsaid puuduses nä­ gite, oli ajanud. Mina kogusin Teie üle tea­ dusi ja sain seal juures ka Teie ema kurba lugu ja — isa halwa elu teada." Richard läks näust punaseks. „Enne kui ma Teie üle kindlat otsust Wõtsin," rääkis Bentli edasi, „panin ma enesele kaks küsimist ette. Kas oli see mõistlik, Teid niisuguse halwa eesmärgi juurde jätta, et Teile selle mehega ümberkäimist oleksin lubanud, kes oma kohusid lapse wastu nii raskeste oli unus­ tanud! Teiseks küsisin mina, kas ei oleks Wõimalik isat ja poega selle läbi peasta, et ma esi­ mest wiimse saatuse üle teadmatuse sisse jätak­ sin, mis teme südametunnistust pidi äratama. Sest walu on ainukene tõsine südamete ärataja, ja se otsus sundis mind Teie palweid mitte — 58 — kuulma ning Teid Londonist häkiselt jäljeta kaduda laskma. Taewale olgu tänu, minu plaan on korda läinud. Georg Markham ei mitte enam endine kõlbmata joodik, Waid on ennast parandanud ja teenib auusaste ülespida­ mist. Kui ma Teid temale tagasi Wõin anda, stis ei pruugi Teil mitte oma isa üle punas­ tada." Waikses tänus pani poisikene käed kokku. Tema süda oli sõnade jauks liiga rohkeste rõemu täis, sest ta teadis, kui õnnelik tema ema selle muudatuse üle pidi olema. „Tema naesega," kõneles Bentli edasi, „oli mull raske ülesanne. Poja kadumine oli temale Hoop, mis südame Werd jooksma pani. Ma sain teada, et üks truu sõber teda Waesusest wälja oli awitanud; aga tema hinge Walu Wõis ainult aeg arstida. Ta leidis tröösti mehe parandamises ja kosub lootuses, et tema poeg ühel päewal jälle tagasi tulema saab!" „Oh härra," ütles Richard Bentli kätt Wõttes, „andke mulle andeks, et ma Teie auusast toimetusest nii halwaste mõtlesin. Kui suurt ülekohut olen ma Teile teinud!" „Kui Teie kõik teate," rääkis jälle Bentli, „on Teil Woli iseenese üle otsust teha, ja kui tahate, Wanemate juurde tagasi minna. Aga Wõtke esiteks selle järeldust silma. Teie teate — 59 — kui sagedaste Teie isa oma parandamise tõutust murdnud on. Kas piab ta jälle kaebtuse Wäärilise joodiku Põlwe sisse tagasi langema, Wõr artvate paremaks, Weel üks ehk kaks aastat praeguses seisukorras äraoodata, et tema head kombed juurt Wõtaksiwad? Ma jätan Teie oma otsustada." Richard esimene mõtte oli ema kaissu tõtata. Aga lähemal silmapilgul tuli temale meelde, kuidas ema sagedaste oli ütelnud, et ta teda ennem surnud kui auuta näeks olewat. Tema liig ruttamine Wõis emale wiletsuse kuristiku lahti teha. Richard ei suutnud mitte, seda sündida lasta. „Tehke Teie minu eest otsust," ütles ta. „Teie tarkus walwaku minu harjumata mõis­ tuse üle. Mina mõistan Teid nüid ja ei saa Teie otsuse üle enam kahtlema!" „Ehk mulle oma kätt keelma, kui ma jälle kord Jerseisse tulen?" sõnus Bentli oma tütre­ poja auusa meele üle sügawalt liigutatult. Soojusega tvõttis poisikene Bentli käe ja tõstis selle oma huulte juurde. Terweks kooli Wahe ajaks jäi Wana härra saare peale, et oma lapselapsele seltsiks olla, ning see läks tema meelest nii armsaks, et tema — 60 — kahetsusega kooli Wahe aja lõpmist nägi kätte jõudwat. Sellest ajast saadik jäiwad kõik kit­ sendused järele ning Richard Markham sai nii­ sama heaste nagu iga teine poisike taskuraha. Jälle läks aasta mööda. Suwi oli käes, aga seekord Waatas Richard ilma kurbtuseta kooli Wahe ajale wastu. Kõnelemine heategijaga oli raske koorma tema südame pealt äraweeretanud. Nii kaua kui ta omaksid puuduses ja Wiletsuses teadis olewat, oli ta süda Wäga kurb olnud; nüid kus ta selle asja kohta waigistust oli saanud, Wõis ta kannatlikult oodata. Peale selle ootas peatset kaupmehe wõersiks tulemist. Wiimaks tuli see päew kätte, mis tema seltsimehi kodumaale wiis. Richard saatis neid sadama-tammini ja waatas nende laewa minekul pealt. Wiimsetel kuudel oli tänulik poisike kõik priid tunnid selle tarwis pruukinud, et kõik saare ilusamad kohad ülesse joonitas, mis ta Heinrich Mortoni kätte, enne kui see laewa peale läks, isale kingituseks kaasa andis, kelle heldust ta ikka wäga elawalt mäletas. Ta Waatas laewale seni kaua järele kuni see kalju Warju kadus, siis pööris ta oma õpetajaga koju tagasi. „Kas Teie sellel prii ajal Härra Brucherit — 61 — külaliseks ootate?" küsis Richard. Brucher oli see nimi, mida tema Wanaisa saarel kandis. „Jah," Wastas Waimulik, „aga alles mõne päewa pärast. Mina rõemustan teda nähes niisama nagu Teiegi, sest ma olen oma kasWandiku edase jõudmise üle uhke. Kas Teie ehk mõne iseäraliku põhjuse pärast küsite?" Poisikene teatas temale oma ammust soowi, kord jala reisi saart mööda ette Wötta ja tema merekäärusid waadata. Et selle reisi peal min­ git hädaohtu karta ei olnud siis andis Brown lahkeste luba ja sai kindlaks tehtud, et Richard teisel Päewal reisima läheb. See sündis. Et Richardil aega küllalt oli, siis rändas ta wähe haawal ja piatas igas kohas, mis temale tähtjas näitis olewat. Kolmandamal päewal jõuudis üli-ilusa kaljustiku juurde, mis ühe merekääru sees oli. Kes Wee mööna aegus sinna peale jäi, see ei saanud muidu maale, kui pidi lootsikuga minema ehk ennast järsust kaldast köie otsas rippuwa korwiga üleswinnata laskma, mida kalamehed eneste tarwis kaugeile mere sisse ulatawa, alt õõne kalju nurga peale oliwad seadnud. Koht oli Wäga ilus ja Richardil oli suur himu teda ülesjoonitada. Aga temal ei olnud Wõimalik üksipäini kuidagi wiisi alla saada. — 62 — Juba tahtis ta oma nöuu katki jätta, kui üks soldati riides härra, pealt näha reisija, nagu Richard isegi, kalju peale ilmus. „Ilus maakoht, noor härra," ütles Wõeras ligemalle astudes. „Wäga ilus, Härra!" „Teie olete wist kunstnik, nagu ma näen?" „Paljalt lõbuotsija." „Ja tahaksite hea meelega seda merekääru ülesjoonitada ?" „See „aga ma mitte ei nema ja nõuu pian julge muul mull küll oli," Wastas Richard, seda järele jätma, sest et ma üksipäini köiega alla hakata mi­ Wiisil alla ei saa." Wõeras astus ettewaatlikult peale ja Waatas alla. kalju serwa Siis ütles ta: „Mina olen Walmis Teid alla laskma, kui Teie soowite." See nähtawalt sõbralik pakkumine sai tä­ nuga Wastu Wõetud. Richard pani oma reisi­ koti korwi, astus siis ise ka ja andis Wõerale märki alla lasta. See toimetas hakatuses Heaste ja haspeldas köit pikkamisi Wõlla ümbert lahti. Aga kui kolmas jagu köit juba lahti — 63 — oli, pidas ta kust Wälja. hasple kinni ja Wõttis nua tas­ „Kõige parem on, ma lõikan köie katki," pomises La. „Keegi ei näe mind — üks kraps ja kõik on möödas." Nuga oli kõwaste kinni, Hammastega lahti kiskuma. ta hakkas teda Selle aja sees nähti ühte Wangert teed mööda pikkamisi ligemalle tulewat, kus kirik­ härra Brown ja Bentli sees istusiwad. Wiimane oli ennemalt tulnud kui teda oli ooda­ tud ja igatsusest kihutatult Waimulikuga oma tütrepoega otsima läinud. Richard oli koguni imestanud, kui forte enam allapoole ei Wajunud. Ta hüidis ülesse, et asja põhjust järele nõuuda; aga teed suu­ remaks läks tema rahutus, kui Wastust ei tulnud. Selle koha peal, kus tema hädaohtlikus fei-sus rippus, ulatas üks kalju nurk eemalle wälja, mis parajaste nõnda suur oli, et inimene hä­ dalt tema peal wõis seista. Köie iseäraline wärisemine oli Richardile manitsewaks märgiks, et ta ähwardawas hädaohus on. Ruttu kargas ta korwist wälja ja jõuudis õnnelikult Peastja koha peale, peaaegu sellsamal silmapilgul, kui köis katki läks. Üks silmapilk hiljem ja tema oleks purustatult all kalju rünka peal olnud. — 64 — Salalik mõrtsukas oli nii hoolsuste omas häbematus ametis, et ta Wankri rataste müri­ nat ega meeste sammusid ei kuulnud, kes Wankrist wälja astusiwad ja tema juurde Luliwad. Wilets loom oli käpakile kalju serwa peale lask­ nud ja Waatas alla sügawusesse, kui Waimulik kohkunud Healega hüidis : „Köis on katki läinud !" Neid sõnu kuuldes kargas mõrtsukas püsti. Bentli tundis teda kohe ära, ehk tal küll Wale habe moka peal ja Wõerad riided seljas oliwad. „Wõtke mõrtsukas kiuni!" kisendas Wana mees. „Köis ei ole mitte ise katki läinud, waid on lõigatud, ning see kelm Cerus Kearn on selle kurjategija !" Kui Cerus Kearn onu healt kuulis ja en­ nast temast tuntud nägi olewat, pistis ta Põ­ genema, kindlaste uskudes, et ta nurjatu plaan korda oli läinud. „Mina salgan, et mina see olen olnud," pomises ta kiirelt jookstes. „Ükski ei Wõi tõeks teha, et mina see olen olnud, ka minu onu mitte. Minu kawal pea saab mind awitama!" Keegi ei mõtelnud tema tagaajamise Peale, sest maha jääjad oliwad ehmatusest liig kohme­ tanud. — 65 — „OH," Hüidis kirikhärra Walutundwa Healega, „Waene poisikene on surnud!" Kutsari walju appihüide peale ruttasiwad kalamehed eemal olewatest urtsikutest sinna. Waewalt oliwad nad kuulnud, mis oli juhtu­ nud, kui mõned nendest mõrtsukat taga ajama läksiwad. Nad tuliwad aga tühjalt tagasi, sest Kearn oli jõuudnud ennast juba ära peita. „Mu Waene poisikene!" Üks kalamees kuulas alla. tis tema kõrwu. õhkas kaupmees. Tume kisa kos­ „Kas paadid all on?" küsis ta. „Ei ole!" wastasiwad seltsimehed. „Siis pian ma õnnetuma poisikese waimu olema kuulnud." Tume hüie kõlas teist korda ja mõned eba­ usklikud tahtsiwad juba põgenema hakata, aga kirikhärra astus neile wastu. „Taewas on teda wististe imelikult hoid­ nud," tähendas ta. „Kas keegi teitest ei taha järele Waadata, mis õnnetumast on saanud. Teie piate head maksu saama. Hea palga lootuses läksiwad mehed kalju serwa peale. Kõikide imetuseks nägi üks 3 — 6G — Richardit kalju tipu peal istuwat, kuhu ta korwist oli tärganud. Rõemu-õiskamisega keerasitvad mehed esiteks köie otsani lahti ja leidsiwad tema õnneks nii pika olewat, et Richardi juurde ulatas. Siis tegi üks köiele silmuse otsa ja teised lasksiwad teda alla. Nüid tuli kõigile silmapilkne põnewus, sest keegi ei Wõinud ette teada, kas kalamees ennast kaljunurga juurde sai õetsutada, ja kui see korda läks, kas siis mitte köie .võnkumine mõ­ lemaid maha ei kukutanud. Rõemukisa kuulutas, et Wähemalt esimene osa katsest korda oli läinud. Mees oli kalju peale saanud. „Mis on sündinud?" küsis Richard MarkHam, kes sellest kõige wähematki ei aimanud, et köis meelega katki oli lõigatud. „Õnnetus, härra." „Seda ma mõtlesin. Härral seal ülewal oli sellest wist muidugi kahju." Auus kalamees ei lausunud sõnagi. Ta ei tahtnud poisikest selle teatuse läbi, et tema elu peale kiputi, mitte araks teha. Ehk julge poiss küll iseäraliste ettewaatuse seadustele Wastu tõrkus, ei jätnud niisuguses — 67 — asjus harjunud meremees siiski järele, Waid sidus teda oma kaela rätikuga köie külge kinni, enne kui ta märki andis ülesse tõmmata. See oli Wäga tarviline, sest niipea kui Richard õhus kõikus, hakkas köis nagu kella tilgut edasi ja tagasi kõikuma ja selgeste oli näha, et Richard alla oleks saanud Wisatud, kui mitte siutud ei oleks olnud. Kui poisikene jälle kindlat maad jalge all tundis, oli ta nii segane, et tükil ajal oma õpetajat ega Bentlit ei tunnud. Wiimane, kes kangest ehmatusest alles üsna kahivatanud oli, mõis oma lapselapse õnneliku peasemise üle ai­ nult waikist tänupalwet taewa poole saata. „Mu armas poisike," hüidis Brown, „kõi­ gest südamest soowin Teile õnne!" „Minu peasemine on tõeste imelik," kõne­ les Richard, „aga ma tundsin, et köis järele andis ja mull läks Weel õigel ajal korda kaljunurga peale saada." „Järele andis?" ägas tema wanaisa. „Ta sai katki lõigatud!" „Lõigatud?" kordas Richard imestades. „Kes Wõis ometi nii halwaste teha? Mina ei ole Weel talgi, nii palju kui ma tean, kellegi ini­ mesele halba teinud." — 68 Bentli pigistas rõemujoowastuses Richardi Wastu rindu ja ütles temale ära, et ta tema Wanaisa olewat. Ta lubas oma tütrepoja näid niisuguse kaitse alla panna, et selle ees iga kelmitöö häbisse Pidawat saama. „Minu Wanaisa!" Hüidis Weel ikka segane poisike ja Waatas Wanamehe ärritatud näu Peale, — „oh, see seletab kõik." Enne tui nad Bronm'i koju läksiwad, kut­ sus kaupmees kalamehed enese ümber kokku ja jautas kõik oma juures olewa raha neile ära. Üksnes see mees, kes Richardi juurde alla oli läinud, ei saanud kopikatki. „Kudas tema käest. Teie nimi on?" küsis kaupmees „Jakob Tawgella," kostis ta auupaklikult. „Tulge hommen selle härra majasse," rää­ kis Bentli edasi, „ja Teil ei pia mingit põhjust olema minu ihnuse üle kaebada. Teie töö on niisugune, et seda mitte palja rahaga maksta ei saa. Ma mõtlen selle eest hoolt kanda, et Teie oma Wanal päewadel mitte puudust ei pruugi tunda." Ja nõnda see ka sündis. Enne ärareisimist käskis ta, et Browu poi­ sile Heaste Hindostani keelt pidi õpetama. „See on mulle iseäranis tähtjas," lisas ta — 69 — juurde. „Tema eluülesanne kutsub teda In­ diasse." „Indiasse?" küsis Waimulik imestades. „Kas Teie suudate temast lahkuda?" „Seda on tema isa auu pärast Waja." „Ma mõistan," Wastas Brown, — „ja olen julge, et ta oma ülesande korda saadab. Aga hiljutine hädaoht paneb mind tema pärast kartma." „See kartus saab kõrwale heidetud, pajatas kaupmees. „Ma saadan temale Wahi, keda keegi Waenlane „Wäärata" ei jõua." Kui Bentli oma tütrepojaga jumalaga jät­ tis, teatas ta temale mõndagi, millest poisikene enne midagi ei aimanud. Richard teadis nüid, et ta oma isa auu peastjaks oli määratud, ja et tal waja oli kõiki oma jõuudu selle toime­ tusele ettewalmistamiseks kokku Wõtta. „Enne kui aasta mööda on, leiate Teie mind India reisile ettewalmistatud olema," ütles ta. Pea pärast Bentli ürareisimist tuli üks Härra Browni juurde, kes kaupmehe käest kirja ühes tõi, mille sisu oli, et Jdaindia sõjawäes teeniw pealik, Georg Marsh Richardi hoidjaks - 70 — ja kaitsjaks oli kinnitatud, mis ametit ta ka kohe peale hakkas. Tema ja Richard saiwad ka piagi kõige paremateks sõpradeks, sest Marsh näitis ennast kui truu ja anus mees üles. VII. Sest ajast, kui Cerus Kearn Richardi elu oli katsunud Wõtta, oli kaks aastat mööda läi­ nud. Bentli saatis oma aega sagedaste Jerseis käimise ja oma .ilusas mõisas elamisega mööda. Richard oli Waheajal oma õppimist lõpeta­ nud ja Wanaisale kaks korda kirjalikult tema tõutust meelde tuletanud, et teda Indiasse saa­ daks, isa anu päästmiseks tarwilisi tunnistusi koguma. Aga see tõutus koormas kaupmehel juba ammugi südame peal ja ta Wõttis nõuuks, kui see kuidagi wõimalik oleks, Richardit tema nõuust ära pöörda, sest et ta temast lahus ole­ kut mitte ärakanda ei arwanud suutwat. Juba mitu nädalat oliwad Richard ja tema kaitsja ning sõber, pealik Marsh, Wanaisal Meldawa mõisas külaliseks, aga ei kumbki, wanaisa ega tütrepoeg ei olnud selle aja sees — 71 — weel sõnagi India reisist rääkinud. Manamees uskus kindluste, et Richard reisi nvuu wiimaks ikka katki jätab. Ühel õhtul kõndisitvad mõlemad sugulased parkis, kui Bentli toreda ratsahobuse peale näitis, mida tallipoiss ümber talutas. „See on sinu!" ütles ta. Noormees jäi mait. Ta oli ammugi aima­ nud, et ivana mees oma tõutusest hea meelega lahti oleks tahtnud saada, ja need sõnad tegiwad temale seda artoamist Weel kindlamaks. „Minu kingitus ei näita sind rõemustawat," tähendas kaupmees. „Mina arwasin, et kõik noored inimesed hobuste armastajad on." Mina ei ole mitte nii tänamata, et ma Teie sunrest armust lugu ei mõistaks pidada," wastas Richard. „Kui ma mitte kingituse wastuwõtmisega ei tänanud, siis on selle põh­ jus ühes asjas, mida Teie, nagu ma kardan, unustanud olete." „Mis asi see on?" „Minu peatsene Indiasse reisimine teeb Teie kingituse minule kasutuks." „Richard/' ütles kaupmees madala tamme Warju istudes „aeg on, et mere oma asja Poh- — 72 — jani läbi räägime. Kuule mind kannatlikult ja Pane iga minu sõna õige kaalu peale, sest Lulewik, mis sulle Weel kaua aega õnne ja auu tõutab, pakub minule ainult Weel wiimast siitpoolse haua päikese kiirt, ja see ripub sinu wastuse küljes. Mina olen rikas, mu Poeg' ja aeg, mis minult abikaasa ja lapse rööwis, on mulle warandust kuhja kaupa kaela puista­ nud, mis minu pärandajale kõik maailma auud ja rõemud kätte saadawaks teeb." Ta pidas kinni, Panna, aga Richardi silmade hiilgus ega tunda, et ta ennast oleks lasknud. et oma sõnade mõju tähele nägu jäi muutmataks. Ei huulte wärisemine annud rikkuse hiilgusest meelitata //Nagu näitab, ei mõista sina raha Wäärtust mitte auustada," ütles wanaisa omas loo­ tuses petetult. „Kas wõib temaga õnne osta?" küsis Richard. „Ilm saab sulle ja Wastania." „Mikspäraft ei ole siis Teie mitte õnnelik, Wanaisa?" „Julge küsimine, aga ma tahan teda tõtt mööda wastata: sellepärast, et ma rikkuses pea asja, aga mitte kaasannet nägin. Kui saatus sind minu hoole alla andis, olin mina uhke, — 73 — Wali mees, — uhke oma seisukoha peale kaup­ luse ilmas ja paindumata wali omas otsustes. Alles sinu läbi sai animugi lahti läinud armas­ tuse side jälle kokku sõlmitud, wististe selle läbi Weel kõwemalt kui enne, et ta kord lahti oli. Ma ei wõi sind, Richard, mitte enese juurest ära lasta! Lahkumine oleks minu surm." „Aga see kestab wähe aega, wahest ehk üks ainus aasta, siis olen ma siin tagasi," kõneles noormees sügawaste liigutatult. „Oh, ära räägi mitte nõnda!" Hüidis Wana mees walusalt. „Teie tõutus!" „Sa piad ta mulle tagasi andma. Wasta minule alles siis, kui sa hinda oled kuulnud, mida ma sulle selle eest maksta tahan." Sõnade „Hinda" ja „maksta" juures ajas Markhani ennast täies pikkuses sirgeks, sest see tegi tema õrna tundmusele haiget. „Mina olen," pajatas wanaisa edasi, „juba Walitsuse juures sammusid teinud, et luba saak­ sin, sind oma nime kandjaks ja Waranduse päri­ jaks teha." „Wanaisa, wanaisa!" kisendas Waluga, — „missuguseks halwaks, noormees südameta — 74 — inimeseks Piate Teie mind pidama! Olge õig­ lane iseenese ja minu Wastu. Aastate kaupa olen ma omast wanematest eemal pidanud olema! Ja seda ei teinud ma mitte raha pärast, kelle Peale Teie nii wäga uhke olete, Waid lootuses, et minu kadumine mu isat parandusele saab awitama." „See eesmärk on käes," õhkas kaupmees, „ja ilma minewikuta saaksin ma teda rõemuga Wastu wõtma." „Mina ei usu mitte, et minewik nii paha oli, wastas Richard. „Minu Waene isa on raskeste teutatud saanud, ilma et tale Wõimalikuks tehti ennast õiendada. Kui mina Teie soowi järele tahaksin teha, siis piaksin ma ise­ enese ees häbenema. Ma Pian Indiasse mine­ ma. Alles siis, kui helde saatus mulle Wõimalikuks on teinud, mu isa ilma-süitust awalikuks teha, on mull õigus tema käest oma kauaaegse waikimise üle andeksandmist paluda." „Mõtle, minu terwe warandus . . ." „Ei kaalu minu otsuse kohta poolt niipalju kui Teie soow. Ja kui ma selle soowile wastu panen, siis ei maksa muud mitte nimetadagi." „Tänamata!" Hüidis kaupmees mõrudalt. — 75 — „Wõtke see sõna tagasi, see ei tulnud mitte Teie südamest," lausus noormees. „Kas ma Teid Teie rikkuse pärast olen armastanud? Teie näete, ma lükkan teda tagasi. Kui tusane Heal waikinud on, siis, Wanaisa, saate Teie armulikumalt minu üle otsustama ja mulle mitte enam ettewiskama, et ma oma kohust kullast enamaks arwasin. Lahkume armastuses ja andke mulle oma õnnistust mu raske tee peale ühes." Kaupmees tõusis pikkamisi püsti, surma kahwatus kattis ta nägu. Aga auusad tund­ mused Wõtsiwad tema sees Wõimuft, kui ta pisaraid nägi, mida Richard asjata maha Püidis suruda. Ta langes temale kaela ümber ja nuttis kibedaste. „Sa oled Wõitnud!" Hüidis ta, „ja Wististe armastan ma sind sellepärast Weel rohkem. Luba mulle weel wäheks ajaks seltsiks olla, ja kõik piab sündima, nagu sa soowid. Ma ei taha mitte kauem sind su walitud tee pealt tagasi hoida." VIII. Härra Bentli täitis oma lubamist. Mõne Päewa pärast laskis ta Richardi hulga raha- ja — 76 — mõnusa soowitus-kirjaga pealik Marssi saadetusel Indiasse purjetada. Siin leiame Richardit Kalkuta linnas, Chutner'i tähtsas kaubamajas, kus ta Palgata Priitahtlikuna teenis. Sellessamas kaubaurajas tee­ nis Santford, kes, nagu lugeja mäletab, Cerus Kearni soowi järele Indiasse oli saadetud, esi­ mese raamatupidajana. Üksnes see inimene Wõis selle üle otsust anda, kuhu Bentli kassast kadunud 10,000 nael-sterlingilised hinnapaberid oliwad jäenud. Richardi Waew seda Pimedust Walgustada, mis asja üle oli, jäi kaua aega asjatuks. Santford Wõttis teda küll wiisakalt ja auupaklikult, aga nii tagasihoidlikult Wastu, et temale kuskilt küljest ligineda ei saanud. Juba oli mitu kuud mööda läinud ja Richard kahtles juba selle üle, et ta selgusele jõuab, kui imelik juh­ tumine asja seisu järsku muutis. Cerus Kearni eest ei jäenud mitte kauaks marjule, et Richard Markham Jdaindiasse oli läinud, ja tema kuri südametunnistus ütles tale, et sellest temale head ei tule. Ta kirju­ tas oma hea sõbra Santfordile, teatas temale, et Richard irana Bentli tütrepoeg olla, käskis Hoolega ette waadata ja tähendas lõppeks, et hea oleks, kui noormees kõrwale saaks toimeta­ tud, kui wõimalik, igaweseks. — 77 — Santford raputas seda kirja lugedes pead. Ehk La ennast hea palga pärast küll mitme§ Cerus'e plaanis oli lasknud tarwitada, ei olnud ta ometi nii suur kurjategija, et teise elu külge oleks julgenud puutuda. Ühtlasi aga tegi see kiri temale suurt muret. Kui Richardil korda läks sala rada ülesse nuuskida, Wõis temale sellest paha lugu tiilla. Esiteks oleks ta Chutneri juures oma hea koha kautanud ja tei­ seks oleks ta kõhtudega wõinud kimpu sattuda. „Äla pian järele uurima," pomises ta iseeneses. „Ehk wahest eksib Cerus Kearn, ja noormees ei olegi Bentli tütrepoeg. Aga et selles selgust saada, pian ma tema paberid läbi sorima. Nagu ma tean, hoiab tema neid koiva seedripuu kasti sees, millel Euroopa maa lukk ees on. Õu ta see, kelleks Cerus teda piab, — siis kadugu ta! Aga ilma wägiwallata, ilma mõrtsuka tööta. Viinu mõjudus Chutneri kohta on küllalt nõnda suur, et ma noortmeest kuidagi jviisi kauplusest Wälja saan toimetada. On see korda läinud, siis ei Wõi ta mulle enam milgi kombel kahjulik olla." Richard oli omale Indiasse tulles ise maja üirinud, kus ta pealik Marssi ja mõne Eu­ roopa ning India teenriga elas. Et ^antsord temal sagedaste külaliseks oli käinud, teadis ta maja olekut üsna selgeste, niisama ka seda, et — 78 — kahte India teenrit alt käe pistmisega kergeste oma nõnnsse wsis meelitada. Selle Peale" ehi­ tas tema oma plaani. Santford läks usinaste töö kallale. Üks teener lubas tulewal ööl raamatupidajat tema abilistega majasse lasta. Õnneks oli Richard sõbra Diarsh^i поuu peale sellel homikul, millal ööse Wargad pidimad tulema, India teenrid ära lasknud ja üksnes kaks Inglast teenistusse jät­ nud. Jndlane aga oli ennast õue ära peitnud ja tegi ööse Märawad lahti ning laskis kirjade remideerijad sisse. Inglis teendrid Jakk ja Edmard istusimad alles söögituas ja jutustasiwad ühest ning tei­ sest asjast. Korraga kuulsimad nemad suures saalis kabinal. „Mis see on?" küsis Edmard püsti karates. „Wait!" sosistas Jakk, rutuste tuld ära kustutades, „Mõerad on majas." „Wargad ?" „Muidugi mitte sõbrad!" „Kas ma pian kära tegema?" „Waatame enne mis seal tehakse," Mastas Jakk, ja Mõttis seina pealt kaks püstulit, — 79 — millest La teise selsimehe kätte andis. Siis läksiwad nemad tasakeste saali ukse taha ja Jakk waatas läbi Wõtme haugu sisse. Ta nägi kolme Judlase riides meest; kaks nendest oliwad seedripuu kasti kallal ametis, kus sees Richard oma erakirjasid hoidis, ja kol­ mas näitis toimetust juhatama. Pikka aru pidamata kiskus truu poiss ukse lahti ja laskis pistule Wargate peale tühjaks. Edward tegi tema eesmärgi järele. Kaks warast kukkusitvad, kolmas peasis ära. Paukude peale jooksiwad Richard ja pealik omast magamise kambritest Wälja. Mõlemil oliload sõjariistad käes. Etendus ei tarwitanud mingit seletust; ta oli ümmer lükatud kasti kui ka Haawatud kelmide läbi selge küllalt. „Jakk, kas Teie haawatud olete?" küsis Richard murelikult. „Ei," Wastas teener, „paugud tuliwad meie käest. Kahel öökullil kärpisime tiiwad ära." See jõmsikas on surnud," ütles Edward, ühte keha jalaga ümber keerates. „Jr mis teisesse puutub, siis . . — 80 — „Siig olen ka pomises Haawatud. mina pea ilma hingeta," Ümberolijad kohkusiwad seda healt kuuldes. „Santsord!" hüidis Markham, kes teda kõige enne ära tundis. „Mis asi ajas Teid niisuguse kurja teu Peale?" Haawatud näitas kaeti peale. „Seal ei ole midagit Warandust," tähen­ das Richard, „waid paljad paberid ja kirjad." „Nimelt neid ma tahtsingi näha," lausus Santsord, kes Waewaga rääkida wõis, sest et tal kuul läbi kopsu oli läinud. „Ütelge mulle, Härra, kas Teie olete Bentli tütre poeg?" Santsord õhkas ja langes kurwameele sisse. Pealiku käsu peale oliwad politsei teener ja Haawaarst sinna kutsutud. Wiimane katsus Santsordi haawa läbi ja seletas teda surmaWaks. „Ärge laske Santsord, „ma kurja teinud." niind ei wangi Wiia," palus ole Teile ju midagi tõsist — 81 — „Ei tõeste mitte mina anna teile andeks," Wastas Richard. „Aga kas ei ole Teil nüid, kui mind Bentli tütrepoja teate olema, minule midagit teatada ?" „Mina ei ole mingit kurja teinud," ütles surija, „Wähemalt mitte mingit suurt." „Ei ka midagit salaja Hoidnud?" See küsimine mõjus nähtawalt raamatupi­ daja Peale. „Härra," rääkis Richard edasi, „mina ei ole mitte üksnes Bentli tütre poeg, Waid ka Georg Markham^i poeg, kelle hea nime Teie ja Cerus Kearn ära häwitasite." „Nuhtlus tulgu temale kaela!" Pomises Santford. „Peeter Mängles kuulutas temale ja minule alati ette, et meile kurb ots tuleb. Minule on see juba kätte jõuudnud, aga Cerus^ele saab ta ka tulema. — Sähke see," ütles ta Weikest Wõtit taskust Wõttes. „Ma tahan ülekohut beaks teha nii palju kui Wõin. Minu kambris on pisukeses laekas, — tehke ta lahti, kui ma surnud olen, — ja Teie isa saab õigeks, taieste õigeks." Need oliwad tema wiimsed sõnad. Lämmatus tegi temale otsa. — 82 — Richard ja pealik läksirrad teisel hommikul politsei ametnikuga, kes ka Santforti tunnistust oli kuulnud, Santfordi korterisse, Wõtsiwad laeka ära, andsiwad kõik muu politsei ametniku hoole alla ja läksiwad koju tagasi. Richard leidis kastist täielised ja kindlad tunnistused, et Cerus Kearn hinnapaberid oli Warastanud, osalt oma tarivituseks, osalt Georg Markhami hukka saatmiseks. Tubli noormees nuttis rõemupisaraid. Tema isa auu oli peastetud. „Esimese laewaga reisime Inglismaale ta­ gasi," ütles ta oma sõbra Marsh^ile. Mõni päew peale Richardi Londonisse jõuudmist sai Cerus Kearn sedelikese, mida luge­ des temal weri palgesse tõusis. Peeter Mäng­ les teatas temale, et ta punkt kella ühe ajal kaubamajas pidada olema. Ta ei tohtida mitte ära jäeda. „Mis see ähwardus piab tähendama ?" küsis ta iseeneselt, „ja mis on minul oodata?" Seatud ajal läks ta kaubamajasse. Tema leidis seal Peeter Mangles'e üksi ja küsis onu järele. — 83 — „Oodake kuni ma nende rehnungidega Walmis olen," ütles Peeter külmalt. Kui Cerus rohkeste pool tundi piinlikus kannatamatuses oli ootanud, tõmbas Peeter wiimaks kella, mis peale üks noor kaubamaja ametnik sisse astus. „Wiige need paberid härra Bentli kätte ;" käskis Peeter. „Kas ei Wõi mina neid tema kätte Wiia?" küsis Cerus ägedalt. Teie onu tahab Teiega alles siis rääkida, kui ta asja seisukorda täieste tundma on saa­ nud, mis nende paberite läbi sünnib." „Kas mu onu ometi terwe on?" „Ihu poolest küll, aga mitte waimu poo­ lest, sest ta on halbu teatusi saanud." „Ega ometi mitte kaubaasjus?" küsis Ce­ rus kirjutuse laua juurde astudes, nagu tahaks ta Peetril paberite korda seadmise juures abiks olla. „Mitte nii ligi, isand Cerus!" Hüidis see. „Teie unustate, kes ma olen." — 84 — „Ei, Teie olete Bentli õepoeg kaubamaja noorem kaasomanik." ja „Olin? Mina olen praegu see!" Eerus. olite kisendas „Õige, paberile ci ole Neel alla kirjutatud." „Missuguse Paberile?" Bentli kella kolistamine ei annud Peetrile aega Wastata. „Küsige oma onu käest," ütles ta külmalt. Sunnitud kindlusega astus Cerus oma onu kirjutuse kamriose. Ta sammus laua ligi ja pakkus oma sugulasele kätt, nris aga jae kül­ musega tagasi sai lükatud. „Cerus," alustas kaupmees, „ша lasksin sind kutsuda, et sinuga aru teeksin. Sina oled meie ühes koos kauplemise lepingut rikkunud ja sellega teda tühjaks teinud." Cerus suruda. näris mokki, et paha meelt alla „Selle tunnistused on Wekslid, mis sina Wälja oled annud ja mitte tagasi lunastanud — 85 — ei ole. Oma nime teutuse eest kaitsemine sun­ dis mind neid wälja lunastama." Selle teatuse peale hiilgasiwad Cerus'e sil­ mad rõemu pärast, sest tema oli kergemeelsel kombel ilma onu lubata suured summad Wetse- lite peale Wõtnud. „Kas kõik?" küsis ta. „Kõik, peale kahe, millede peal kauba­ maja allkiri wõltsitud on. — Kas sa tead, mis Wõltsimise tagajärg on? Auutus, wangi- koda ja kustumata häbi." „Teie ei saa ometi kaebtuse läbi minu Wastu iseennast teutada tahtma?" Hüidis tabatud kelm. „Kumb on suurem teutus," küsis kaupmees, „kas see, et täieline kurjategija õepojaks, wõi see et süidlaseks tehtud mees Wäimeheks on?" „Teie mängite mängu," pajatas Georg Markhami Cerus mõrudalt. kasuks „Ärge unustage mitte, et mina kaebtuse tõstja ei olnud." „Ma ei unusta mitte," wastas Bentli, „ja üksnes selleläbi peased sa nuhtlusest. Hä­ — 86 — bemata laimdus piab tagasi Mõetud ja tema ilmsüitus kõige ilma ees tunnistatud saama." „Kõige ilma ees tunnistatud? Kelle läbi?" „Sinu läbi!" „Teie nõuate enam kui nuttu Wõimuses sei­ sab. Kuidas Wõin mina tema pealt seda Leutust ära mõtta?" „Lihtsalt selle läbi, et sa iseennast Margaks tunnistad," Mastas Bentli rahuliselt. „See teeb ka kõige kahtlasemaid rahulikuks." „Kuidas?" kisendas Cerus, „et halma ümber­ käimise eest peaseda, pian mina ennast ühes tegewuses süidlaseks tunnistama, mis mulle il­ maski mõttesse ei ole tulnud? Ei ialgi! Kas see on Teie õiglane meel ema surnud õe poja Mastu?" Kaupmees lautas rahulikult paberid Mälja, mis Richard Santsordi laekast oli leidnud ja Manaisa kätte annud. Cerus Kearn kahmatas ära nagu surnu. Ühe silmapilguga nägi ta, et tema pettused täieste awalikuks olimad saanud. „Sa nõuad õigust," wõttis Bentli jälle sõna, „see piab sulle osaks saama. Mina olen — 87 — ettevalmistatud, oma toimetusi sinu wastu ilma ees taieste wastama. Minul ei ole mitte waja sulle meelde tuletada, et sa koguni nur­ jatu inimene oled ja et ma mingisugust halas­ tust — oma tütrepoja — salajamõrtsuka Wastu ei tunne." Cerus ägas. See hoop oli trehtvanud. „Teil on õigus," kogeldas ta, „mina olen kerjaja, ja kui ma loota tohiksin ..." „Ära nõua mingisugusid tingimisi!" Põru­ tas Bentli. „Olgil siis! Ma olen Teie käes ja tahan teha, mis Teie soowite." Bentli märguandmise peale astus Peeter Mängles sisse; tema järel tuliwad: Morton, kaubamaja adivokat, Georg Nearkham, selle kaaskaupleja Thornton ja Inglismaa panga di­ rektor. Georgi nähes lendas jälle surnukahwa- tus üle Cerus'e näu. Georg Markham pakkus oma äiale kätt. „Weel mitte," ütles see, „Teie piate esi­ teks täie õiguse kätte saama! Siis alles tunnen ma, et oma endist eksitust Teie käest Wõin an­ deks paluda." — 88 — Peeter Mänglesel silmis olitoad pisarad. „Õlge nii Hea, lugege Walmis kirjutatud paberid ette," ütles Bentli adwokadile. Esimene kiri oli ühenduse lõpetamine, mis siia saadik onu ja õepoja wahel oli olnud. „Kirjuta alla!" käskis kaupmees. Cerus Wiiwitas. „Kirjuta alla!" kordas kaupmees Waljuste. „Mina ei manitse enam." Cerus põikles wastu ja palus armu. Bentli Wastas sellega, et ta Peetrit käskis kohtuteenert sisse kutsuda. „Pia !" kähistas Cerus, „ma täidan nõud­ mist." „Pange tähele," ütles Morton, — „see ^iab Teie poolt Wabameelne toimetus olema!" Süidlane kirjutas nime alla. Peeter Mäng­ les ja üks selle tarwis sisse kutsutud Wanem kaubamaja ametnik tõendasiwad allkirja. „Lootuse järele wõin ma nüid minna," üt­ les Cerus. — 89 — „Weel mitte," on Weel waja." wastas onu, „ühte allkirja Ta andis Santforti kirjad adwokati kätte, mida see tähtsalt ja sõna sõnalt ette luges. Lugemise ajal kattis külm higi wiletsa Cerus^e nägu, kuna teiselt poolt Georg Markhami põs­ kedel auuline uhkus punetas, kes ennast nüid korraga kõigest teutusest wabastatud tundis olema. Thornton pigistas õnne soowides tema kätt. „Küllalt!" kisendas Cerus. „Laske mind allakirjutada, kui ma mitte meelest nõdraks ei pia minema!" Bentli oli sellega rahul ja Cerus kirjutas tunnistusele nime alla, mis läbi tema kuritööd kinnitatud saiwad. „Georg Markham," ütles nüid Bentli, „nüid alles, kui ma oma endist eksitust heaks olen teinud, palun ma Teie kätt!" Lepitus sai wastastikuse sooja käe pigista­ misega kinnitud. „Ma teadsin küll, et nõnda tulema saab," ütles Peeter liigutatult. „Ikka ütlesin ma, et — 90 — tema süda nii õige on, nagu minu pea raamat, ja selle eest Wõin mina hea olla!" „Mine!" ütles Bentli selle peale oma nurja­ tumale õepojale. „Kahetse, kui sa Wõid, ja saa auusaks meheks!" Wiha ja meeleäraheitmise pilguga läks Cerus Kearn Wälja. Tal oli oma palk käes, ja aiuult möödaminnes olgu Weel tähendatud, et ta mõne kuil pärast haledal kombel juba otsa sai. Sellesama püewa pealelõunal, mill Cerus Kearn oma paiga sai, oli Bentli Peetri oma wüimehe majasse saatnud ja oma tütrele ütelda käskinud, et tema ise ka tuleb ja Raelile ilusa kingituse ühes toob. Rael oli oma isa teatuse kätte saanud ja murdis selle üle alles pead, kui juba Wanger ukse ette sõitis ja kohe selle Peale Bentli südamelikult teretades tuppa astus, kus Georg Markham, Rael, Maria ja Peeter Mängles koos oliwad. Bentli istus kolde juurde ja seisis pead käe peale tuetades natukene aega mõttes. Silmanähtawalt oli temal midagit südame peal. „Sa ei ole mitte Wäga ütles ta Wiimaks tütrele. uudishimuline," — 91 — Rael Waatas iinestades tema peale. „Kas sa selle kingituse ära oled unustanud, mis ma sulle Peeter Mänglesel läbi lubasin? Kas minu anded sinu meelest midagit wäärt ei ole?" „Teie teate/' Wastas Rael, „kui kalliks ma Teie kõige wähemat armastuse tunnistust pian. On see mull kindel, siis ei ole mull midagit enam soowida." „Siis piad sa õnnelikum olema, kui rem jagu teisi inimesi," Wastas Bentli, wähe inimesi siin ilmas wõiwad kiita, et was neile enam mingit õnnistust anda ei Kudas? Kas sull enam ühtegit soowi ei Mitte ühtegit?" suu­ „sest taeWõi? ole? „Isa!" Hüidis erutatud naine ja pisarad langesiwad temal silmist, „mina usun, et Teie sõnad Heaste mõeldud on, aga nad lõikawad mulle südamesse. Kui teie minu kurbtust, minu otsa saamata muret tunneksite, siis saaksite Teie teisite otsustama. Kui minu huuled ajuti naeratawad, siis sünnib see sellepärast, et ma teiste rõemu ei taha rikkuda. Olge armuline minu wastu ja ärge osatage seda haawa mu südames, mis juba mitu aastat minu elu kibe­ daks teeb!" — 92 — Maria ruttas ema juurde, hakkas tema ümbert kinni ja pliidis ilmaaegu tema rohkeste woolawaid pisaraid ära musutada. Peeter selle Wastu täks näust punaseks, tarwitas tihti tasku rätikut ja Waatas Wihaselt oma peremehe peale. „Temal on täieste krokodill süda!" Pomi­ ses ta. „Härra Bentli," sõnus Georg, Largaste? on see armurikkalt?" „Wait!" Wahele. „on see Pajatas kaupmees träimehe jutu „Rael," rääkis La siis ilmaaegu Waljuks teha Püidwa Healega, „sina ei saa wististe mitte armuta olekut süiks andma; sa oled ema ja Wõid sellepärast Wanemaliku arniastuse üle otsustada. Palju ennemalt, kui et ma sinule asjata Walu Walmistaksin, wötaksin ma seda enese külge." Raeli nägu lubjatud sein. läks Häkitselt Walgeks, nagu „Jumal on halastaja," rääkis Bentli edasi, „õnnistus, mis meie sagedaste enestele Palatva Paltvetuste, õhkamiste ja pisaratega Healitseme, — 93 — on mõnikord juba enne Walmis, et temaga meie kannatust tasuda. Läbitungiw kisa — meie ei Wõi teda röemu, Weel wähem lootuse Hüideks nimetada — tun­ gis ivaese ema rinnust, kui nende sõnade tähen­ dus häkitselt tema hinges selgeks sai. „Teil on teatust minu pojast!" Hüidis ta. „Ma tunnen seda, ша luen seda Teie silmist, mis armastusest üle jooksewad. Teie olete liig armuline, kui et mind petliku lootustega tahate piinata. Ta elab! Rääkige! Oh isa, mikspärast seda tühja etteivalmistamist! Ema süda on kõwa! Rääkige, ehk Põnewus tapab mind! Richard, mu poeg!" Richard, kes Wanaisaga ühes oli tulnud, seisis eestuas ja tema süda peksis kannatamatalt ootuses, sest tema pidi nüid wiimaks, wiimaks nii kauase lahutuse järele, oma ema, oma isa, oma õde jällenägema. Kui ta oma nime nii kaebawalt hüitawat kuulis, ei ootanud ta mitte enam wanaisaga kokku räägitud sisseastu­ mise märgi Peale, waid tormas tuppa. „Ema, kallis ema!" Need oliwad ainukesed sõnad, mis ta erutus teda laskis kõnelda, aga nendes oli nõiawõim, — 94 — mis ema südames kaua uinuwat wastukaja kuuldawalle tõi. Ühe silmapilguga oliwad ema käed jälle leitud poja ümber Hakkanud, nende südamed tuksusiwad teineteise kulles ja ema uuled röhusiwad poja põskede peale. Tükil ajal ei julgenud isa ega õde jälle­ nägemise kutsust segada; sest nad tundsiwad, et siin ema armastusel püham õigus oli, kui nen­ del. Ometi ei unustanud Rael ka neid. „Georg," nuuksus La, „meie poeg! Maria, sinu Wend!" Richard Wõttis nutja tütarlapse ümbert kinni, kes oma pea tema õla peale laskis Wajuda. „Mu poeg, ütles sügawaste liigutatud isa, Richardi kätt peusse Wõttes, — „mina Wõin sulle ilma häbipunata wastu astuda. Mure ja ingli süda on mind joomise haigusest arstinud." „Ma tean kõik, tean, kudas Teie Wõidelnud ja Wõimust saanud olete, ning olen selle peale uhke, et Teid isaks tohin nimetada," Wastas noormees. Ohtu läks wastastikuse seletustega mööda, millest kõik elawalt osa wõtsiwad. Härra Bentli katsus oma Waljut toimetust wabandada, aga ei peasnud ometi kõikide kaisutamise nuhtlusest. Juba koitis, kui perekond lahkus, et puhkamist — 95 — otsida. Kiri Bentli minema läks, tahtis Richard temaga ühes minna, aga wanaisa lükkas teda õrnalt tagasi. „See maja on nüid sinu kodu, Richard," ütles ta. Ka minu maja ei saa enam rõemuta olema, sest need õnnelikud näud, mis ma siia maha jätan, saatvad nagu rõemsad mäles­ tused minu ümber lehtvitama." Sellel ööl ei olnud küll rõemsamaid inimesi tertve maakera peal, km Georg Markhami katukse all. Küll olitvad nad oma õnne pida­ nud kallilt ostma, aga tema maitsemine oli nüid seda magusam. Nõnda lõpeb see lugu. Lugeja Wõib temast näha, kudas iga hea ja kuri töö Warem ehk hiljem oma palga leiab. Meie elu on nii­ sugune, et temas mitmed kiusatused ette tuleWad, aga meie piame neid mehiselt ära kandma, ja kui niisuguste ebavooruste sisse langeme, nagu tviina- ning õllejoomine ja muud niisu­ gused elu hukkajad wiad on, siis piame nii­ samati nende tvastu Wõitlema, nagu Georg seda tegi. Lastele panen ma Richardit eesmärgiks, kes oma Wanemaid Palatvalt armastas ja isa auu peastmist ülemaks artvas, kui suurt tvarandust ja rikkust. Hind 20 kop
	A 7	tekstituvastus (ocr)										VaataLumemäe nõid. Tõsine jutt talurahva elust. Ees...Lumemäe nõid. Tõsine jutt talurahva elust. Eestikeelde toimetanud Head sõbrad. Trükitud M. Tõnisson 'i kuluga. Lumemäe nõid Tõsine jutt talurahwa elust Eestikeelde toimetanud Head sõbrad. Trükitud M. Tõnisson'i kuluga. Дозволено Цензурою. — Дерптъ, 16-го 1юня 1890 г. Печатано въ Типограф!и Г. Матизена въ Ревелй, 1890. Lurnemäe nõid. Suuremal mõedul ei jooda Wa uimastawat Wedelikku mujal kuskil, kui Kobara kõrtsis, Haseliugeuis. Seal on enamiste igal Päewal Palju inimesi joomas ja oma kopikaid ning rublasid kõrtsi papa kätte pakkumas, kõige rohkem aga pühapäevadel peale kiriku teenistust. Niisugune raswane saak on aga ka peremehe lihast pak­ suks ja raha poolest nõnda raskeks teinud, et ta enese wäärilisi palju ei leia. Ja ta on uhke, kui oma Wiina Waatide ja ankrute hulka särawail silmil Waatab, mis suures keldris, soldatite lombel, rias seisawad, sest üksi temal on kõikides Saksamaa jagudes kaswatatud Wiina. Jah, õigust ütelda, ta Wõib seda — tal on selleks küllalt jõudu — sest Haselingenis elawad inimesed, kes ebausu ja rumaluse poolest kuulsad on. Niisuguses kohas wõib kõrtsimees õitseda, nagu meie Kobara papakese juures näeme. Wäga arwa juhtub ettetulema, et t-ema leti esine üsna tühi on, nii kui täna õhtupoolsel, kus temal ainult kaks „tipsu Wõtjat" näikse olewat. Nende Wälispidine olek, kui ka kõrtsimehe suur hoolsus auustamises ning talitamises näitab selgeste, et nad sealt nurga tähtjamad elanikud on. Ja tõeste oli wanem Wõeras kõige rikkam talupoeg ümberkaudu; Kirneri karjamõis oli tubli rütlimõisa sarnane, ja kõik aasad, põllud 1* 4 — ning metsad, mis silm üle Waadata suutis, oliwad tema päralt. Kirner oli pika kaswuga mees; ta oli juba seitsekümmend aastad Wana, tema juuksed lumitvalged; ometi tunnistas terwise punas hiilgaw nägu, nagu ka kindel keha hoidmine, et Weel küllalt jõudu tagawaraks on, umbes tosin aastaid edasi elama. Tema oli Wanapoiste liitis ja oli Lal üksainuke pärandaja, nimelt tema surnud õe poeg, mölder Kaarel, kelles meie teist Wöerast teretame, kes täna Kobara kõrtsis on. Kaarlit ei wõinud niisamati enam noorte meeste hulka lugeda, sest tal oli juba täis kuuskümmend aastad turja peal; tema keha küirus hoidmine laskis teda aga palju Wanemaks arwata. Tema oli pikk kuiwetu mees, tõsise, peaaegu walju näujoontega, mille juurde tema lühikesed sasis, halli ja musta salgulised juuksed wäga heaste passisiwad. Peale selle paistis tema päikesest pruuniks põlenud näust lugupida­ misele sundiw olek, mille ette talupojad tahtma­ tult kummardasiwad. See wõiski põhjuseks olla, et Kaarlit harilikult Krahwi-möldriks hüiti. Tema oli niisama küla rikkamate meeste seast, ehk tema Warandust Kirneri omaga küll wõrrelda ei wõinud. Aasta eest oli ta oma nelja paari kiwidega weskit uute masinate läbi parandanud, misläbi tema aga mitmesuguse mure sisse langes, sest et see ümbermuutmine wäga palju raha nõudis. Krahwi- mölder oli — 5 — küll oma onu ainukene pärija, aga sest, et see Wecl kaua Wõis elada ning enne surma kopikatki wälja ei annud, siis ei olnud Kaarlil sellest mingit kasu. Talupojad ei aimanud mitte tema kitsikust, sest ta mõistis oma saladusi Warjata. Tema oli talupoegade silmas nüid niisama suure auu sees nagu ennegi, mis aga siis mitte ei oleks sündinud, kui ta ennast sõprade wõi tuttawate kätte oleks usaldanud. Mure, mis tema südant sagedaste rutemine põksuma pani, ei astunud ialgi tema näu peale, mis iga elumuutuse juures ühesuguseks jäi. Üksnes tema hallid silmad näitasiwad Wahel tu­ medamad olema, aga ka ainult siis, kui ta rendis, et keegi teda nägemas ei ole. See sündis siis ka nüid, kui ta — käed püksi laskus — Wöerastetua kaheksama akna ees seisis, kuni onu kõrtsimehega lobises ja Glotteri orus kaswatatud Wiina rüipas. Krahwi-mölder wahtis üksisilmi aknast wälja, siiski ei näinud ta maakoha ilu, sest mõtted, mis tema rinnas liikusiwad, tegiwad temale loori silme ette. Wiimaks tõmbas ta sügawaste hinge, pööris ümber ja sammus laua juurde tagasi, mille juures onu Kirner platsi oli Wõtnud. „Istu siia ja joo," hüidis Wana karjamõisa omanik, temale täidetud klaasi pakkudes. Kaa­ rel Wõttis pakkumise wastu. Tema silmad, mis wähe aja eest nii kurblikult waatasiwad, oliwad jälle endise kuju wõtnud, ning heal ei — 6 — Märisenud mitte Mähematki selle koorma all, mis ta rinda litsus, kui La nüid ütles: „Kas sa tõeste linna tahad minna, onu? . .. Mina arwasin, et sull homseni aega oleks, siis oleks ma sinuga ühes tulnud." „Ei," Wastas Kirner, „täna lähen ma linna ja sina tuled ühes." Mölder kehitas õlasid ja wastas: „Sa Lead, ma olen sinu heaks meeleks alati Malmis, täna aga pian ma „ei" ütlema. Ma ei Wõi koguniste kodust ära minna." „Mikspärast ei Wõi?" „Ma ootan pealinnast masinameistert tulema. Weski rattawärk ei taha Heaste kokku sündida; ta piab hoolega läbi waadatud ja praawitatud saama." „Ma arwasin kohe, et see uus wärk suur asi ei ole," pomises manamees, „ma hoiatasin sind küll õigel ajal, aga noored inimesed ei Wõta head nõuu kuulda. No jah, nüid piad sa selle eest kibedust tundma." „Noor" kuuekümne aastane mölder naeris waljuste. „Ära aja tühja lori, onu. Mis Lead siis sina uutest masinatest! Oma Prae­ guse weski wärgiga Wõin ma kahe aastaga enam raha teenida kui enne kuue aastaga." „Noh, soowin õnne," pajatas Kirner Pilkawalt: „Sull piab palju raha kottis olema, et niisuguse kapitali Meskisse seisma Mõisid Panna," lisas La terawat kõrwalist pilku sugu­ lase peale misates juurde. 7 — Kaarli nägu muutus silmapilguks teise karwaliseks, sest ta tundis liig Heaste, et kawal sugulane tema olekust enam teadis, kui temale armas oli; siis tegi ta paha mängu juurde Hea näu ja Wastas: „Sull on üsna õigus, onu, rahast ei ole minul puudu, — ja mull oleks teda kord üle­ liiagi, kui —" „Kui minu silmad kinni oleks," täiendas Kirner. „Jah muidugi — aga kas tead, praegu ei mõtle ma Weel sugugi surma peale." „Hoidku Jumal," Hüidis Kaarel elawalt. „Ei, ei, onu, sa piad weel kaua oma elust rõemustama. Eks ole tõsi, kõrtsipapa?" „Seda arwan mina ka," Wastas kõhukas pead nikutades, „ja et see „piisake" nüid ärajoodud on, siis mõtlen mina, et meie Weel keldrist toome ja onu terwiseks rüipame." „Tubli!" hüidis Kirner naerdes, „ja sina maksad Wiina, Kaarel. Mis need paar kopikut nii rikka mehe kohta tähendawad, nagu sina oled!" Mölder märkas pilkamist, aga ta nikutas naeratades peaga, wiskas kõwa taalri laua Peale ja hüidis kõrtsimehele käskiwalt: „Tooge selle eest tops Glotteri-orulist!" Paksust kehast lugupidamatalt kargas kõrtsi­ mees hirwe kombel minema ja tuli juba mõne silmapilgu pärast wiinaga nähtawalle, kui ka kangeste köhides, sest et kiire jooks tema hinge kinni oli pannud. — 8 — Wiin awab inimeste südamed. Vähemalt oli Kirneriga see lugu. Ta kraamis kõik sü­ dame pealt Mälja, mis ta tundis ja mõtles. Iseenesest mõista saiwad ka Kaarel ja kõrtsi­ mees oma jau, sest esimesele Wiskas ta kerget meelt ja teisele ihnust nina peale. Mida enam manamees sõimas, seda enam naersimad teised, ja miimaks naeris ta ise ka ühes. Lõppeks oli wiin otsas ning Kirner tõusis, ehk küll juba natuke tuikudes, tooli pealt püsti. „Ära unusta oma rahakotti," Hüidis Kaa­ rel, kui onu ukse poole hakkas sammuma. Kirner Wõttis täidetud kaelatasku seina pialt maha, kus ta teda rippuma oli pannud, ja pajatas: „Eks ole tõsi, sa tahaksid seda kõige täiega omale? . . . Ja jah, köwad taalrid oleks sinu rattawärgile üsna tarwilikud." „Mina jahmatan ainult jahu," Wastas Kaa­ rel, „ja mitte hõbedat." „So, so," lausus Manamees pilkama pil­ guga. „Igaüks oma Miisi; minul on aga kõlisew metall armsam." „Ja ometi miid sa selle ilusa summakese linna ning lahutad enesest ära?" andis mölder Mastuseks. „Lobise nii palju kui sa tahad," hüidis Kirner nüid pahaselt. „Sa tead Mäga Heaste, et ma raha linnas panka panen; seda ei Mõi — 9 — siin aga mitte igamees teha. Sina oled mui­ dugi rikas mees, õepoeg, aga siiasaadik ei ole sa Weel mitte iga poole aasta tagast raha linna Wõinud Wiia, nagu mina tänagi jälle Leen." „Selles asjas on sull täieste õigus," kin­ nitas mölder kunstliku rahuga. Kui aga lugu nõnda oleks, siis teeks ma asja hõlpsamalt ja sõidaks linna, ega hakkaks sinu wiisi jala) käima." „Mina teeksin niisamati," Wõttis nüid kõrtsi­ mees sõna. Tee üle Lumemäe on järsk ja ütlemata paha. Maantee on küll palju pikem, sest et ta köweralt käib; tema peal ei ole aga mitte nõnda kõigest ilmast kõrwal kui Lumemäe metsatee peal. Seal ei tule Hiirtki Wastu, Weel wähem õiget inimest, — olgu siis mõni ümberhulkuja, noh, aga niisuguste eest hoiaks ma täie rahakotiga parem kõrwale." „Mina ei karda ühtegit inimest," Wastas Wanamees kindlalt. „Jumal on minule kaks tugewat rusikat kinkinud, ja sellepärast ei an­ naks ma kellegille nõuu külge hakata." Nende sõnadega tõstis ta käed ülesse ja raputas rusi­ kaid, mill tema muidu lahked silmad metslikult wälkusiwad. „Peale selle," lisas ta ühte paela otsas rippuwat tukatit nähtawalle tõmmates juurde, „kannan ma seda amuletti rinna peal. See on minu õntsa isa mälestus ja kaitseb mind iga hädaohu eest." „See on sulle hea," pajatas Kaarel, kes 10 — niisamati minema hakkas. „Ma soowin sinule head teed ja mitte suurt janu, mis Wiina ja päikese palawa läbi Wististe tulemata ei jäe." „Kuule näid poisikest!" kisendas manamees. „Kas siis sina arwad, et ma nii nõrk olen nagu sina, kes midagit ära kannatada ei suuda? . . . Tooge nüid, kõrtsimees, mulle Meel üks mehine naps; ma tahan selle ninatargale näi­ data, et ma wiina ja päikese palamust kanda jõuan." „Olgu nõnda, nagu sa ise heaks arwad," lausus Kaarel, kui kõrtsimees jälle keldri tõt­ tas, „mina ütlen sulle aga „head päewa" ja lähen koju." Seda üteldes läks ta uksest Mälja. Kirner Maatas temale mõttes läbi akna järele ja pooris siis kõrtsimehe poole, kes wiina pudeli ja klaasiga auupaklikult tema ette astus. „Ma ei Wõi enam miina juua, tahtsin muidu õepojale „Mingerpussi" mängida. Jooge see Miin ise ära, ma tean et ta teile maitseb, sest teil on alati janu. Siin on teil selle eest raha." Nende sõnadega miskas ta ühe Hõbe raha laua peale, surus õle kübara köwaste pähe ja sammus uksest mälja. Peagi oli küla tema selja taga, ja kui ta paar minutit mööda maanteed edasi oli läinud, pööris ta kõrwalise tee peale, mis otsekohe Lumemäele wiis. Mäe jalal, teest pisut kõrmal, oli Kaarli — 11 — weske. Suure Weeratta mühinat ei olnud täna mitte kuulda, sest eesseiswa parandamise pärast oli weski seismas. „Masinakunstnik ei näita pealinnast Weel mitte siia olema jõudnud/' ütles Kirner seisma jäädes iseeneses. „Wähemalt ei näe ma siin mingit tõlda, ja jala käima nii suur Härra ometi ei hakka." Ta rändas^uueste edasi, jäi aga jälle seisma ja pomises: „Õepojaga läheb mäest alla poole; ta on ennast Wõlgade sisse annud, niipalju näen ma nüid juba. Tema on uhke kõrgi mee­ lega mees, kes kõik paremine teada tahab ja kellegile head sõna ei taha anda, kui ta abi tarwitab. Seekord piab ta aga ometi tulema ja ennast minu ees alandama. Ma ei taha teda mitte hädasse jätta, juba tema abikaasa, Kadri pärast, kes tubli naine on. Ja peale selle lubasin ma oma õntsa õele, ta surma woodi peal, tema poja eest hoolt kanda. Noh, mina olen mees, kes sõna piab. Mina tahan Lepoega Kaarlit tubli raha summaga jälle ja­ lale aidata, aga, nagu üeldud, piab ta ennast enne alandama . . . Aga noh," ütles ta Häkitselt juttu poolele jättes, „kes see on siis, kes kohutatud hirwe kombel Lumemäelt alla jookseb? Ma arwan, see on wist nõdrameelne Jokerle!" Praegu nimetatud inimene jõudis Wähe aja pärast Kirneri juurde. See oli kahekümne aas- — 12 — tarre nõdrameelne poiss,, kes kõigile küla rahwale märgilauaks oli. Üksnes Wana karjamõisa omanik oli tema wastu lahke, mikspärast ta siis ka truuiste selle poole hoidis. Tema pikad juuksed rippusiwad säsiselt mõlemilt poolt pead alla, aga madala otsa pealt tõusiwad nad Harjaste kombel püsti. Nüid seisis ta lõõtsutades Kirneri ees, kes ennast, tema jooksmise põhjust teada saada tah­ tes, ilmaaegu waewas. Jokerle tegi paljalt imelikku Healt, Wehkles kätega ja hakkas Wii- maks naerma. Kirner katsus nüid teist nõu; ta puistas kukrust raha peu peale. See aitas kohe. Nii­ pea, kui Jokerle raha kõlinat kuulis, kargas ta juurde ja kisendas: „Ah, — ilus raha, läikiw raha — anda Maese Jokerlile, eks?" „Muidugi annan," kostis Kirner, „aga enne piad kõnelema, mikspärast sa nii wirgaste jooksid." „Oo! . . . oo!" Hüidis nõrgameelne. „Jokerl nõiamoori näinud . . . seal — sügawal, sügawal sees!" Selle juures näitas ta metsa poole, mis Lumemäe harjal kaswas. Kirner Waatas imestades poisi Peale. — Külas walitses manast saadik usk, et Lumemäel üks nõiamoor elada, kes ennast aga üksnes siis inimestele näidata, kui mõni õnnetus ligi olla. Haselingeni küla rahwas teadis temast kohuta- — 13 — Maid lugusid kõnelda, mis ühest põlwest teise kätte ulatas ja mille tõsidust igaüks kaljukind­ lalt uskus. Sellepärast Wõib Kirneri imestust aimata, kui ta Jokerli suust kuulis, et see nõia- moori olla näinud. „Kas see aga ka tõeste tõsi on?" küsis ta wiimaks pead raputades. „Oli see ka tõeste nõiamoor?" „Nõid," kokutas nõdrameelne. „Jokerl — nõiamoori näha — metsas." „Noh, ja missugused riided tal seljas oliwad?" „Riided mustad — üsna mustad," kostis Jokerl mürisedes. „Terawa otsaga nuga käes — aukusid kaewama maa sisse — huhu!" Kirner kratsis körwatagust, siis küsis ta uueste: „Kus kohal sa teda nägid?" „Risti juures." „Risti juures?" kordas manamees uskmatalt. „Ei, Jokerl, sa oled ennast petnud; nõid kardab niisamati risti, nagu saatan isegi, ega tule tema ligidalle." Nõdrameelne raputas pead ja tähendas selle läbi, et ta õigeste näinud olla. „Nõid — risti ees — pikali. Kahin Põesas — nõid kaduma — Waene Jokerle jooksma." „Sellest saagu üks teine targaks," kisendas Kirner. „Poiss lobiseb ühte ja teist kokku, ja lõppeks on ta seda kõik paljalt unes näinud." See süiandmine tegi nõdrameelse wihaseks; 14 — ta tõmbas käed rusikasse, õetsus edasi ning ta­ gasi ja karjus, ühe jala pealt teise peale lam­ mutades: „Jokerl mitte und näha — ilmsi — kõik nägema! Nõid metsas — huhu!" „Noh, siis tahan ma ise teda waadata," ütles Kirner kindlalt. „Minu tee läheb mui­ dugi läbi metsa. Ma annan aga nõiale nõuu kümme sammu minust eemalle jääda, sest mina olen mees, kellel tugewad rusikad on ja kurja naisega korda saab, kui see ka sadakorda nõi­ dade perekonnast oleks. Sina aga, Jokerl, katsu et sa koju saad ja esialgult suu ilusaste kinni piad, kas mõistad? Sinu enneaegne jutt Wõiks sulle hea nahatäie tuua, mitte minu, Waid su oma sõprade käest külas. Jumal kaitsku sind!" Sellega andis ta nõdrameelsele kerge patsu õla peale ja sammus nurgalt edasi. Ta ei Waatanud mitte kordagi tagasi, nagu Jokerle, kes seisma oli jäänud, lootis. Wähe aja pärast kadus toana mehe tugew kogu metsa Warju; nõdrameelne aga kisendas metslikult „huhu!" ja tormas noole kiirusel külasse. Oli sellesama päewa õhtul. Suures Kobara kõrtsis oli asi õige elatv. Iga laua juures istusiwad purjutajad talupo­ jad ning piklikud neljanurgelised lauad ägasiWad õlle-, Weini- ja põletatud tviina-klaaside all. Paks piibu suits täitis Luba, ja et kõiki — 15 — aknad — Mustmetslaste kombe järele — kinni oliivad, siis Wõib arwata, kui halw õhk tuas oli. Talupojad Lundsiwad niisuguse kortre aga üsna hea olema ja suurem jagu suitsutas oma kuiwatud lehti niisamasuguse isuga, nagu oleksiwad need kõige Peenem Türgi tubakas olnud. Ülemise laua ääres istusiwad küla tähtsa­ mad mehed; kõige esimene oli Wali pürjermeistri isand, tema pahemal pool nõukoja kirjutaja, selle kerival köster koolmeistriga, siis karjamõisade omanikud järjestiku, ning Wiimane nendest oli Krahwi-mõlder, kellel selleläbi auu oli kõrge ametniku paremal käel istuda. Kõne oli kaua aega põlluasjandusest olnud, kui La Häkiselt ühe uue juurde tulija läbi teise külge pööris. Hiline tulija oli nõdrameelse Jokerli eest­ kostja. „Mikspärast nii hilja, Grundeli pere­ mees?" hüidsiwad mitmed temale Wastu. Tema Wõttis esiteks auujoogi Wastu, mida Mustmetsas Wana kombe järele igale uue juur­ detulijale antakse, ja kui ta ennast sellega tubliste oli karastanud, wastas ta karedal toonil: „Mull oli Jokerliga tublit tegemist. Poi­ sil oli täna jälle halw tund ja lobises niisugust lugu, mis juuksed peas püsti ajab." „Siis jutusta ometi, Grundeli peremees," tungisiwad uudishimulised külalised Peale, Hunikusse kokku jookstes. „Jokerl oli täna õhtupoole Lumemäe Peal,^ — 16 — kõneles eestkostja, „ja tormas kui hull minu õue. Muidugi tahtsin mina teada, mis teda niitvaga kohutas, aga ta tühipaljas ei tahtnud rääkida ja ütles, et Kirner teda olla keelanud suud lahti teha." „Noh," naeris üks talupoeg, „sinu pilliroo­ kepp tegi muidugi tema suu lahti." „Ei koguni," kõlas pahane Wastus, — „poiss läks weel pöörasemaks, ja kui mitte minu naine teda maheda kõnedega ei oleks mee­ litanud, siis oleks ta wait jäänud nagu kala." „Siis pihtis ta Wiimaks ometigi?" küsis pürjermeister ja tvõttis oma puust tubakatoosist tähtjalt ninatäie. „Mis on siis olnud?" „Aia tahaksin parem, et ma ei oleks kuul­ nudki," pomises Grundeli peremees. Narr tahab Lumemäel nõiamoori näinud olla!" See teatus mõjus nagu elektri löök; üle­ mad ja alamad kargasiwad ühtlasi toolide pealt püsti, panitvad käed kokku ja kisendasiwad: „Nõiamoor? Taewas olgu meile armuline, see toob õnnetust!" Sellsamal silmapilgul tehti uks järsku lahti ja nõdrameelne Jokerl tormas surnukahtvatanult sisse. Kõikide silmad pöörsiwad imestades Wärisetva poisi poole, kes ehmatuse pärast muud ei saanud ütelda kui: „Nõiamoor . . .. Huhu!" Selle järele tuli minuti pikkune siis kisendas Grundeli peremees: Waikus, — 17 — „Kuidas tohtisid sina siia tulla ja mis lo­ bised sa jälle nõiamoorist — kus ta on?" „Seal . . . seal — !" sosistas Jokerl ja näitis pimedasse ettekotta. Ning tõeste ilmus nüid ukse alla must kogu, kes liikumatult seisma jäi. Joomalaud, mis ukse ligi seisis, oli Häkiselt kõigist, igaõhtustest külalistest, maha jäe­ tud; need oliwad, niisama nagu teised talupo­ jad, kõrtsi tahapoole nurka põgenenud ja Maatasiwad hirmuga ukse all seisma kogu peale. Krahwi-mölder oli ainukene külaline kes kartust ei näitanud, sellemastu paistis tema silmist wiha ja metslik olek; ta pigistas mokad kinni ja tampis mitu korda kõwaste jalgadega. Kole Waikus sai Wiimaks sügamast naisterahma healest murtud. „Tere õhtust!" kõlas Heal, ja ühtlasi astus arwatud Lumemäe nõid ukse juurest pimedast täielise lambi Malguse sisse. „Kas mind siin enam keegi ei tunne? Kas ma nii puru manaks olen jäänud, et minu külles kõik muutnud on?" Keegi kõrtsi wõerastest ei julgenud rääkida, aga kõik sirutasimad uudishimulikult kaelad Mälja, et Mõera nägu ligemalt tunnistada. See oli Mana naine, kelle lumimalged juuk­ sed hädapärast ühest mustast rätikust kaetud saimad. Kolkunud nägu oli kanawarmaid täis ja kongjas nina oli ennast nagu mõidu rõemus üle sisse langenud hammasteta suu painutanud. — 18 — Wanamoor waatas nagu teutawalt tuas ümber, kuni ta silmad ühe koha peale seisma jäiwad. „Siis ei tunne mind keegi enam?" alustas tema sellepeale uueste. „Ja ka sina mitte... krahwi-mölder?" Pooris ta häkitselt selle poole, sest tema oli see olnud, kelle peale eidekese teraw pilk seisma oli jäänud. Kaarli silmad näitasiwad tuld purtfawat, ja palju ei puudu­ nud, siis oleks ta wõera kallale karganud ja teda maha kiskunud. Wanamoor aga ei kart­ nud tema wiha Waid astus ta juurde, lõi temale õla peale ja hüidis pilkawal toonil: „Noh, kudas on, kas sina mind ära tahad salata, õemees?" Üks Wande sõna tungis Kaarli huultest ja imestuse hüie talupoegade suust. „Jumal taewas !" hüiti igast küljest, „Madli!" „Ah," lausus Wanamoor pilkawalt ja ajas ennast sirgeks, „siis ei ole teie oma noore põlwe tuttawat Weel mitte unustanud! Ma tänan teid selle truu meelespidamise eest." „Kõrtsimees," pooris ta ennast selle Poole, „mina tulen nagu wõeras kodumaale tagasi, ja ei ole minul ega mu tütretütrel Weroonikal, kes minuga ühes tuli, praegu peawarju. Kas teie ei tahaks meid nõnda kaua oma juures pidada, kuni meie mujale korterit oleme leidnud!" Paks isand ei tahtnud teda mitte oma — 19 juurde lubada, aga kartis seda ütelda; selle­ pärast jäi ta soola samma moodi seisma. Aga kui Madli Lüki aja ootamise järele teda käskiwal toonil nõudis tuld Wõtma ja teda ma­ gamise kambri juhatama, nikutas ta ainult peaga ja sammus ees õue, kus üks talupoja riides imeilus kuueteistkümne aatane neiuke seisis. „Tule, Wroneli," hüidis Wanaema lapse­ lapsele, kõrtsiisand lubab meile ulualust. Head ööd," hüidis ta siis kõrtsituppa, „magage ra­ huliste ja ärge nähke Lumemäe nõiast liiga palju und!" Nende sõnade järele läks ta Wroneliga kõrtsimehe juhatust mööda trepist ülesse Pöningi kambrisse. Wõeraste tuas jäi aga kõik Waikseks, ja kui kõrtsmik wiis minutit hiljem tagasi pööris, leidis ta ainult tühjad toolid ja pin­ gid eest, — kõik talupojad oliwad jäljetuks kadunud. Ruttu kraamis ta sulase ja ümardaja abil tühjad klaasid ja pudelid ära, pani ukse lukku, kustutas tule ära ning ruttas sängi, kus ta teki üle pea tõmbas. Päike oli Honnkul juba suu­ re l kõrgel, kui kõrtsimees higist märjalt ülesse ärkas. Öösel oli mitukorda hirmulik ehmatuse Hüidmine: „Mõrtsukatöö!" tema kõrtvu tungi­ nud; ometi ei teadnud ta mitte, kas see unes Wõi ilmsi oli olnud. — 20 — Jutu käik nõuab, et meie natuke Madli ja Kaarli minewiku peale Waatame, enne kui kõ­ nelemises edasi läheme. Sellest ajast oli nüid just kolmkümmendkaheksa aastat, kui krahwi-mölder ühe Waese talutüdrukuga abielusse heitis. Tema noorel naisel ei olnud, peale ühe Wanema õe, kedagit sugulast ilma veal, sest isa ja ema puhkasiwad juba ammugi kalmu künka all. Külas imestas igaüks, et ahne Kaarel waese naise Wõttis, ega mõistetud seda lugu mitte teisite seletada, kui et Kadri õde noore Kaarlile nõiajooki olla annud. Madli waikne ja üksi olekut armastaja loomus oli igaühe meelest kahtlane, ja et ta natukene tohtri tuustist teadis ja arstirohtusid Walmistada mõistis, siis arwati teda täitsa nõiaks. Kaarli abielu oli kõikide arwamist Wastu õnnelik, ja kui Jumal selle paarile lapsi oleks kinkinud, siis oleks maapealne elu mõlemile paradiisi eluks olnud. Noor abielu Paar oli igas asjas ühes meeles, armastus Wälja arwatud, mis Kadri oma õe wastu südames kandis. Kaarel pidas naise õe wastu kustu­ mata wiha; Wististe oli temale onu läbi nõmjoogi jutt kõrwu puutunud, mis tema kui eba­ usklik inime täieste uskus. Küll armastas tema oma Kadrit ega kahetsenud ühte silmapilkugi selle üle, et ta teda naiseks oli Wõtnud, teiselt poolt aga pahandas teda, et ta Madli poolest nagu Wande alla oli pandud. Ja sest, et temal — 21 — hea jagu auuahnust oli, siis kaswas tema paha meel naise õe Mastu ikka enam ja enam, kuni see wiimaks heledas leekides Wälja purtsas ning tema abielu rahu rikkus. Siis tegi Madli paha asjale selle läbi lõpetust, et ta — ainult õe hea käekäigu peale mõteldes — maitselt külast wälja, laia maailma sisse rändas. Kui Madli jälle kodumaale tagasi tuli, oli ta kolmkümmendkuus aastat wanemaks saanud. Ta oli tõeste illma näinud, sest tema oli kaugeile üle Saksamaa piiride jõudnud, ning Inglis-, Schoti- ja Prantsniemaa ei olnud temale mitte enam Mõerad nimed. Pariisis oli ta oma ilu­ sama aja elanud, sest seal sai tema ühe Maese aga waimurikka muusikandile mehele. Wirsteistkümmend aastat mättas tema abielu õnn, — seal tuli surm ja kiskus armastatud mehe tema kõrwalt ära. Lese Malu oli suur, aga ühe tröösti oli Jumal temale jätnud — armsa, ilusa tütrekese, kes ruttu neiuks sirgus ning mõni aasta hiljem mehele sai. Madli leidis nüid oma õnne tütres ja mäimehes, ning kui Jumal neile ka tütrekese kinkis, oli tema rõem ärarääkimata suur. Rõemude ja kurbtuste, loo­ tuste ja pettuste all kadus aeg, kuni weikese Weroonika miieteistkümnemal sündimisepäewal jällegi Malju saatuse hoop Mana eite trehMas; tütar ja Mäimees surimad ühe katkutaulise Hai­ guse kätte, mis selles linnajaus möllas, kus ne­ mad elasiwad. Nüid oli Mana eit kõigist maha _ _ 22 — jäetud suures Pariisis. Seal tõusis Waikne, mägedest ümberpiiratud kodune külakene tema waimu silma ees üles. Wastuseismata Wägi tõmbas teda sinna, kus ta esmalt ilma walgust oli näinud. Nii ütles ta oma „uinuma armsatele" uhkes Seine-linnas head und ning rändas Wroneliga kodusesse Mustmetsa mägestikku. See, kuidas teda kodus wastu Wõeti, ei olnud tema puhkusi tarwitawa südamele mitte rahu toonud; palju enam oli sinna kibedust ko­ gunud, mida tema enne mitte ei olnud tunnud. Madli oli järsku teiseks saanud ja Wroneli waatas kartliku imestusega Wanaema peale, kui La teisel homikul tema wastas istus ja neid metslikka pilkusid nägi, mis Wana eide tume­ daist silmist Wälja wälkusiwad. Madli istus tooli peal, tõmbas aeg ajalt käed rusikasse ja pomises ühtelugu iseeneses. Wroneli hüidis teda mitmele korrale, aga asjata, tema ei kuulnud ega näinud midagit, — nõnda oliwad tema mõtted ametis. Ukse peale koputadi. Wroneli tõstis pea ülesse ja ütles: „Wanaema, keegi tahab sisse tulla." Aga Madli ei kuulnud neid sõnu ja wahtis endist wiisi maha. Teist korda koputadi, ja nüid kõwemalt kui enne. Wroneli pani oma pehme käe Wanaema õla peale ja lausus: — 23 — „Wanaema, ukse peale koputatakse, keegi on wäljas!" „Üks surnu — mis?" kähises nüid Madli, kuna Wroneli ehmatades tagasi kargas, sest wanaeide silmist õõgas salaline tuli. „Tee lahti! . . . Tee lahti!" Hüidis Madli tütar­ lapsele käskiwal toonil ja näitas luise käega ukse poole, — „tee lahti!" Nõnda ei olnud Wroneli Wanaemat ialgi näinud, ta hakkas teda kartma ning pööris aralt ukse poole, et tema käsku täita. Waewalt oli ta aga riiwi eest ära lükkanud, kui uks Wäljast poolt järsku lahti kisti ja üks sandarm mitme talupojaga sisse tormas; kõige järel tuli meel hirmunud kõrtsimees. Wroneli kargas kohkudes tagasi, Wana eit selle wastu seisis sirgelt, Wahelite pandud kä­ tega ja wäljakutsuwa waatega; kõigewähematki kohmetust ei paistnud tema näust, ning näitis, nagu oleks La selle waenliku tuleku peale ette- Walmistatud olnud. Madli rahuline, kindel olek mõjus talupoe­ gade peale, isegi sandarm jäi ukse kõrwale seisma. „Mis on? Mis teie tahate?" käratas Madli tema peale. „Kuidas julgete teie ilma lubata sellesse kambrisse tungida, mis praegu minu päralt on?" Seaduse teener ei mõistnud niisuguse jutu peale wastust anda ja talupojad pomisesiwad arusaamata sõnu habemesse. — 24 — „Kas ma saan ükskord Wastust?" nõudis wana eit ettepoole astudes. Politsei teener jäi Weel segasemaks. Wiimaks Wõttis Grundeli peremees, kes ka seal oli, südame rindu ja ütles: „Meie ligidal, Lumemäe peal metsas on mõrtsuka töö tehtud." „Jah, nõnda see küll on," kinnitasiwad tei­ sed talupojad, kellede julgus nüid kaswas. „Noh — ja mis edasi?" küsis Wana eit rahulikult ja kindlalt. „Üks tubli, hea mees on seal häbematal kombel — äratapetud," alustas Grundeli Pere­ mees uueste, ja sandarm julges nüid juurde lisada: „Täna öösse leidsin mina tema surnu­ keha ülesse." „Meie ei pruugi wististe mitte ütelda, et Kirner see tapetud on," rääkis Grundeli Pere­ mees edasi, „ja et seda kurja tööd teie Peale arwatakse. Meie oleme sellepärast tulnud teid kinni Wõtma." „Kinni wõtma," kordas sandarm, — „ja Wangi Wiima!" Wroneli kisendas Waljuste; ta tõttas wanaema juurde, kelle rinna peale ta langes; Wana eit pani tütarlapse tasakeste tooli peale ja as­ tus üsna talupoegade ette: „Teie olete mind oma rumala ebausuga juba ammugi suureks nõiaks arwanud, olete rääkinud, et mina nõia - jookisid mõistwat Wal- — 25 — mistada, mis inimeste tahtmise jõudu taltsutab ja elajaid —" „Ja fee on ka tõsi," ütlesiwad talupojad wihaselt wahele. „Poleks teie ükskord Kaarlile armu-jooki sisse annud, siis ei oleks ta teie õde muidugi mitte WLtnud." „Teie ebausklikud oinad!" Hüidis Madli ja raputas nii ähwardawalt oma kuiwetanud rusi­ kaid, et sandarm ja talupojad tahtmatult tagasi astusiwad ning paks kõrtsimees tulise kiirusega rrepist alla põgenes. „Mina arwasin," kõneles Madli äritatult edasi, „et teie wiha minu wastu mu pika ära­ oleku ajal lahkunud on, aga nüid näen ma, et teie endiseks olete jäänud. Teil ei ole sellest weel mitte küllalt, et mind nõiaks olete tem­ beldanud, waid tahate nüid weel koguni mõrt­ sukaks teha!" „Oh," pilkas Grundeli peremees, „ärge lootke, et teie ilusad kõnekäänud meid eksitada jõuawad; teie veale süi arwamiseks on põhjuseid küllalt!" „Kas tõeste?" hüidis Madli põlewil silmil, — „siis nimetage neid!" „Seda ei ole meil waja teha," wastas Grundeli peremees, „kohtu ees saate seda kül­ lalt kuulda. Nüid aga tulge meie järele!" „Minul on pürjermeistri poolt käsk teid wangi wiia," sõnas sandarm. „Taewa pärast," palus Wroneli ülestõste­ tud kätega, kui Wana eite mitmest küljest kinni — 26 tabati, „Halastage ometi! Mõtelge et see minu Wanaema on, kelle peale teie kaebtust tõstate, — minu Wanaema, kes ühegi loomale paha ei tee, Weel wähem inimesele, kes temale pealegi Wõeras on!" „Hoia omad sõnad parem enesele, plika," käritas Grundeli peremees karedalt. „Meie tun­ neme sinu wanaema paremine kui sina; teame ka, et tapetud Kirner temale sugugi Wõeras ei olnud, waid et La teda wihkas, sest et see tema nõiatempusid ja imejookisid tundis." Madli wiskas põlastawa pilgu rääkija Peale, siis hakkas ta waese Wronelile kaela ümber ja ütles trööstides: „Ära nuta, laps, ja ära muretse minu pä­ rast sugugi. Enne kui asi minu elu peale käib, piab tunnistustega tõeks saama tehtud, et mina tõeste seda kuritööd olen teinud, mis minu Peale kaebatakse, — aga see saab kohtule raskeks minema. Ole julge, tütar!" Ja jälle Hiilgafiwad Madli silmad selles salalises tules, mis kõiki juures olijaid Wärisema pani. „Tulge, teie oinad!" hüidis ta siis talu­ poegadele, „Wiige mind Wangi; ärge usaldage aga keegi mind enam puutuda, muidu pistan ma nuaga —" tema parem käsi otsis kramp­ likult pealiskuue taskust pistnuga, mis sinna oli peidetud, aga tasku oli tühi ja ahastuse kisa kõlas Madli huultelt. 27 — „Ahah, nüid oled sa meie käes," hüidis sandarm. „Sinu wanadusest nõder mälestus on sulle halwa tükki mänginud! Ja jah," kõ­ neles ta teutawalt edasi, kui ta Wana eite kahWatama nägi, „sina oled rutuga nua, mida nüid otsid, Waese Kirneri rindu jätnud!" . . . Talupojad Wõtsiwad nüid Madli küllest kinni ja wedasiwad tema kamrist wälja. Wroneli sammus neile kurwalt järele. Paks kõrtsimees seisis käed Laskus, ukse ees ja Waatas hea meelega rongile järele, kes mäest alla, pürjermeistri maja poole liikus. Kui wiimaks talupojad tema silmist ära kadufiwad, keeras ta ümber, tegi ukse peale kolm risti ja käskis tüdrukut seda tuba, kus Madli ja Wro­ neli oliwad maganud, kadakatega ära suitsutada, et mitte kõige wähematki nõiduse märki maha ei jääks. Ähwardawad Pikse-Pilwed seisiwad mägestiku kohal ja mustad jooned lääne kaares näitasiwad selgeste, et seal juba sadas. Wiimane lapikene sinist taewast kadus ja mägede wastukaja kan­ dis kaugelt müristamist kord korralt ligemalle. Haselingi külas oli kõik nagu surnud; üm­ berringi ei olnud kedagit näha, peale pääsukeste, kes — halwa ilma kuulutades — maa­ pinna Ligidal lendasiwad. Kuskilgi ei olnud ühte inimest näha — aga pia, seal maantee peal liigub aeglase, pühaliku sammudega must — 28 kogu. See on surnurong. Mustad rätikud lehwitawad tuule käes ja peade peal kantakse midagit; see on puusärk --------- tapetud Kirneri wiimne kodu, keda täna maetakse. Kõik külarahwas oli surnut saatmas; nad oliwad kõik õiglast, hea südamega meest armas­ tanud. Puusärgi kannul käis ainukene päran­ daja krahwi - mölder. Kaarli kurbtus näitis rõemust, et ta nüid ülirikas mees oli, palju suurem olewat, wähemalt tunnistas seda tema wankuw käik, kahwatu nägu ja kurblikud sil­ mad. Ta pani sagedaste taskurätiku silmade ette ja nuuksus Waljuste. Siiasaadik ei olnud külas keegi Kaarlil nii pehmet südant arwanud olewat ning arwati seda üleüldse Wõimatuks, et tema ühte pisarat nutaks; nüid aga näitis lugu teisiti olewat ja kõikide südamed saiwad tema Wastu osawõtlikuks. Pea jõuti surnuaiale, ja kui Kirneri puu­ särk hauda lasti, käis Hele Wälgu löök ning selle järele wali pikse kärgatus, millest mäed mühasiwad. Suurepäraline looduse-wäe ilmumine algas, ja sellega ühes matmine. Wihma Woolas nagu ua warrest maha, tuul hulus tumeduste ja kaeb­ likult ning möllawad elementid käisiwad kirik­ härra healest üle, kes lahkunud Wennale Hauakõnet pidas. Suurem hulk kuulis läbi tormi ainult üksikuid sõnu, nagu: „Leinaja õepoeg — anus mees — mõrtsuka töö — kättemaksmine!" — 29 — Kui matmine möödas oli, sammusiwad ma­ tuselised kodu Poole. Kirikhärra pindis leina­ jat Kaarlit trööstida. Selle aja sees läksiwad pilwed laiale ja selge taewas sinas lõbusaste. „Waadake üles, armas Kaarel." rääkis Wana õpetaja uueste oma pihtilapse Wastu, „ja nähke, kuidas Jumal kurwastuse järele jälle rõemu saadab. Paha ilm, mis meid kohutas, on möödas ja päikene waatab lahkelt naerata­ des meie peale alla. Kas ei ole inimeste elus mitte niisamasugune lugu? Jumal saadab meile sagedaste kurbtust ning katab meie hinged öö ja pimeduse alla, aga Ta walgustab meid ka jälle oma jumaliku rõemu kiirtega." „Teil on täieste õigus," Wastas Krahwimölder tasase Healega, „aga ma ei suuda Weel mitte selle mõttega ära harjuda, et minu ar­ mas, hea onu siit ilmast lahkunud on. „Oh," lisas ta Waljuste luksudes juurde, „ma tahak­ sin, et ta alles elaks, mina waene, Weriwaene mees oleksin!" „See mõte ja tundmine teeb teie südamele aun," wastas kirikhärra lahkeste ja pigistas õrnalt Kaarli kätt. Wäheaja Waikimise järele alustas ta uueste: „Teil saab praegusel olekul raske olema Madli ülekuulamise juures olla, kes üksi Waese Kirneri surmast süidlane on. Mina soowisin küll, et pürjermeister selle asja homseks jätaks, aga sest — 30 — et kohtu uurija juba Homikul kreisi linnast siia on jõudnud, siis piab asi ikka täna toimetatud saama." Kaarel Waatas kohmetult kirikisanda otsa ja pooris siis teisele. Häkitselt küsis La: „Eks ole tõsi, seda süidi arwatakse Wana Madli Peale?" Jmestanult kostis kirikhärra: „Ma arwan, et pürjermeister teile seda kõik teadustanud on." „Jah on," tõendas Kaarel, „aga ma olen seda oma kurbtusega ära unustanud." Ta oh­ kas sügawaste ja pajatas siis edasi: „Läheme rutemine, kõrgeauuline, et ülekuulamise alustu­ seks sinna saame." Ja ilma wastuft ootamata sammus ta kiiremalt edasi; natukese aja järele jäi ta aga jälle seismu ja küsis: „Mis tegi Madli, kui teda kinni Wöeti? Kas ta . . . kas ta . . ." Et mölder lauset ei lõpetanud, Waid Lummalt oma ette Wahtis, siis Wõttis kirikhärra sõna ja ütles: „Weel ei ole tema midagit tunnistanud, ehk teda küll kitsikusesse aeti; ometi loodan mina, et kohtu uurija püidel parem tagajärg on." Kaarel langes sügawasse mõtetesse ja ei rääkinud kõige Lee peal, kuni pürjermeistri ma­ jasse, ühtegi sõna enam. Weikene kohLusaal oli pealtvaatajaid puu­ püsti täis, nõnda et kirikhärra ja mölder WaeWalt ruumi saiwad. Kaebtuse aluse pink oli alles Lühi, selle wastu istus kohtu uurija rohe- — 31 — lise kohtulaua taga. Ta näitis koguni Wall mees olewat; jah mõnegi Pealtwaataja meelest oli, nagu kannaks ta üksnes sellepärast prillisid, et tarwilikul korral teisele südamesse wõiks waadata. Tema ees laua peal oli protokoll, mis pürjermeister nöukoja kirjutaja abiga Madli esimise ülekuulamise peale oli kirjutanud. Õpe­ tatud härra tuetas kirja uurides küinarnukiga laua peale ja keerutas otsapealist juuksesalka tuustakuks kokku, ja kui ta sellega Walmis oli, siis lõi ta käega protokolli peale ja andis selle­ läbi märki, et ülekuulamine alustab. Kõikide silmad waatasiwad tema pealt ukse poole, kust Madli sandarmide saadetusel sisse tuli. Ta oli wäga kahwatu, siiski ei olnud temal mingisugust hirmu tunda; ta astus kind­ lal sammul pingi juurde ja istus sinna peale. Juba ennegi ei julgenud keegi Walju sõna kõnelda, aga nüid Walitses otse pühalik Waikus ja iga üks pidas hinge kinni, kui kohtu uurija pikalt ja pühalikult kaebtuse, kui ka Madlikinniwõtmisesse puutuwad põhjused ette luges. „Mis on teil sellepeale Wastata?" küsis ta kaebtuse aluse käest, akti kõrwale lükates. „Muud midagit kui seda, et ma, minu peale aetud kurjategu mitte ei ole teinud," Wastas Madli kindla Healega. „Siis tehke need, teie wastu tunnistawad põhjused, tühjaks!" käskis kohtu uurija, mis Madli lühidelt järgmiste sõnadega tegi: — 32 — „Iga mõistlik inimene saab aru, et, kui ma sellel õnnetumal õhtupoole! kodumaale tagasi tulin, mina kõige wähemaltki ei wõinud arwata et Kirner sellsamal tunnil täie rahakotiga üle Lumemäe rändas. Juba see lugu piab mind mõrtsukaks arwamise alt wabastama." „Mitte koguni," Wastas kohtu uuria. „On tõeks tehtud, et teie Kirnerit wihkasite, sest et tema esimene oli, kes teid nõiaks nimetas. Teie Wõisite selleläbi, et teda ära tapsite, oma kättemaksmise himu Waigistada. Teie tulite oma tütretütrega ühes külasse, nagu mitmed tunnistajad kinnitawad, kes teid on näinud; ühtlasi on tõeks tehtud, et teie lühemat teed üle lumemägede üksi olete tulnud ja alles siin pool mäge jälle oma sugulasega kokku saanud." „See on tõsi," lausus Madli. „Mikspärast lahkusite teie oma lapselapsest ära?" päris kohtu uurija edasi. „Miks ei tulnud teie temaga seltsis lühemat teed üle lumemägestiku?" „Et mu süda ikka enam liigutatud sai, mida ligemalle ma kodule jõudsin," Wastas Wana naisterahwas wärisewa Healega, — „et ma tükikest aega oma mõtetega üksi tahtsin olla, et metsas risti juures Jumalalt õnnistust paluda, nagu ma ükskord tegin, kui ma kodu­ maalt ära läksin. Oma lapselapsele ei tohti­ nud ma oma pisaraid mitte näidata, mis teda araks oleks teinud, sest et mina tema ainuke tugi olin." — 33 — Kohtu uurija, kes oma Hiilgawa prillide läbi üksisilmi Madli peale Wahtis, Wastas tüki aja pärast: „Ma tahan teie sõnu uskuda; nüid aga teine küsimine. Kas teie tahate salata, et teil pistnuga, millele teie nime esimesed tähed Pea sisse lõigatud, ühes oli?" Madli raputas pead ja pajatas: „Kes nii pikka teed on käinud, nagu mina oma lapse­ lapsega, pidi enesel muidugi mingisuguse sõja­ riista ühes pidama, sest et meie oleme nõrgad naisterühmad, kellele igaüks oleks Wõinud külge hakata." „Selles annan mina teile täieste õigust," sõnus kohtu uurija. „Aga," lisas ta Waljult juurde, „kuidas sai see nuga Kirneri rindu?" Madli kahwatanud paled õõgasiwad, kui ta selle peale kostes hüidis: „Jumal üksi on mu tunnismees, et mitte minu käsi see ei ol­ nud, kes Kirnerile surmahaawa pistis. Nuga piab minu taskust Wälja kukkunud olema, kui ma risti ees püsti tõusin." Kohtu uurija rääkis edasi: „Tahetakse näh­ tud olla, et teie metsas nuaga mitmesse kohta haukusid olete kaewanud; mis see tähendas? ... Kas ehk mõtlesite Kirneri raha mulla sisse matta?" See ootamata küsimine pani Madli koge­ lema. Weel mõned küsimised ja siis sai san­ darm käsu kaebtuse alust linna wiia, kus Wannutatud mehed tema üle otsust Pidiwad tegema. 2 — 34 — Nüid sündis südant liigutaw etendus, sest Wroneli, kes ka seal oli, tormas Kanaema juurde ning kisendas: „Mina ei lase sind enese juurest ära — inimesed on halwad ja tahawad sinule paha teha!" Wana eit silitas tütarlapse kullakarwalisi juuksid; ta püidis rääkida, aga sügaw Haledus keelas seda tegemast. Wiimaks Lulitvad temale pisarad silma, ühtlasi lainetas aga ka tema rind üles ja alla ning heleda kisaga langes ta hingetumalt maha. „Teie olete minu Wanaema tapnud!" Lan­ ges Wroneli kisendates tema peale. Selle wahel andis kohtuuurija sandarmile salajat märki, et see minestanut ukse ees Walmis seisivasse wankrisse wiiks. Juba Wõttis kohtu teender mitme talupoja abiga Madli kullest kinni, kui häkkitselt saali tagumisest nurgast sõnad kostsiwad: „Laske teda Wabaks — ta on ilmasüita!" • Iseenesest mõista Pöörasiwad nüid kohtu uurija nagu ka kõigi juures olijate pilgud selle mehe poole, kes neid tähtjaid sõnu oli rääki­ nud, ja imestus kaswas Weel palju enam, kui awalikuks sai, et keegi mu, kui krahwi-mölder, wabaks tunnistaja oli. Magades rändaja kombel ligines tema kohtu uurijale ja rääkis edasi: „Minu onu häkiline surm on mu pea natukene segamine ajanud. Nõnda — 35 — siis tuli, eL ma alles — nagu ka kiriku Härra tunnistada Wõib — peale matmise siia tulles mäletasin, et Madli — selle kurjateu pärast kaebtuse all on. Ja Weel praegu lõpetatud toimetuse ajalgi käis mu pea ümber, kuni tüd­ ruku hädaline kisa mind meelemõistusele tõi. Ja nõnda tunnistan ma siis, et Madli ilma süita on, et tema seda --------- tegu mitte koguni ei Wõi teinud olla, sest et tema sell ajal, kui minu Waene onu — hinge heitis, mi­ nuga üsna mu weski ligi kokku juhtus. Jah, nõnda see on!" Hüidis ta metsliku Healega kui talupoegade hullas imestuse hüided kuuldaWaks saiwad. „Ja kui soowitakse, tahan ma oma ütelust Wandega kinnitada!" Nende sõnade järele tõusis saalis niisugune sumin nagu mesipuus. Talupoegade imestusel ei olnud enam piiri, sest suurem hulk oli salaja selle üle rõemustanud, et Madli surmale saab mõistetud. Aga nüid ei aitanud mingi asi — möldri tunnistus andis Madlile priiuse tagasi. Kui ta minestusest toibus ja kuulis, mis Wahe ajal ette oli tulnud, pani La käed silma ette ja hakkas kramplikult luksuma. Kohtu uurija küsis mitmele korrale, mikspärast ta kohe alustuses ei tunnistanud, et tema Kirneri tapmise ajal mujal oli olnud, aga Wana eit ei näinud ega kuulnud midagit, ning sellega ei jäenud seaduse tundjal muud midagit üle, kui ära sõita. Talupojad läksiwad niisamati kohtukojast 2* — 36 — Wälja; üks osa sammus urisedes koju, Leme osa kõrtsi, et seal pahandust kõrist alla loputada. Wiin pani aga meeste meeled Weel enam kihama ja nad waidlesiwad ägedaste üksteisega, kuni Wiimaks paks kõrtsipapa sõnasõale selle läbi lõpetust tegi, et ta Prohwetliku Healega ütles: „Kas teie siis sugugi aru ei saa, kudas see tuli, et Kaarel ivana nõia eest-kostjaks hak­ kas? .. Tema on lihtsalt pärast oma kurja tööd Weski juures möldri Wastu läinud, teda oma magnetliku wõimuga magama pannud ja siis temale jooki fu(;ii kallanud, millel see mõju oli, et ta pärast oma ärkamist kindlaste Madli ilmasüitust uskus — haha, küll mina seda Wanamoori tunnen!" Kõik talupojad kisendasiwad ühest suust : „Jah , kõrtsiperemehel on õigus, nõnda Wõib see muidugi olla olnud!" „Ma tahan teile weel midagit ütelda," alustas paks uueste, „Madli, kes nii ja nii palju aastate eest wöerale maale rändas, ei ole enam sugugi tagasi tulnud." „Noh," pomises Grundeli peremees, „kes peab siis see Wana naine olema, kes täna kohtu ees oli?" Kõrtsimees tegi salalise näu ja lausus sosistawalt: „Lumemäe nõid!" Talupojad kargasiwad ehmatades ühest koost laiale ning nende juures sai jälle tõeks, et — 37 — ebausu-rumalus usinaste wõitu saab. Kõik jäitvad kõrtsimehe juttu uskuma ning õhtu koju jõudes rääkisiwad nemad ka naiste ja lastele seda lugu. Et öösel, peale selle, Haselingeni külas tvähe inimesi oli, kes rahuliste magada saiwad, Wõib lugija kergeste arwata. Lumemägi, mis meie jutu sees juba nii mitu korda nimetud on, on Haselingeni küla ümberkauduses kõige kõrgem koht, sest ta ulatas nelituhat jalga üle mere pinna. Paks kuuse ja männa mets kaswas tema harjal; ta saatis inimesele niisugust hirmulikku tundmist, et toaga artoaste mõni inimene sinna läks, sellest hooli­ mata, et teiselpool metsa Waatajale paradiis­ lik ilus maakoht silma paistis. Arwamata hulk kaljukinkusid ja mäeahelikkusid lasksitvad mõtelda, nagu oleks mõni hiiglane neid Wallatuse tujus maha külwanud. Kaugelt paistis sinikas tviir, mis silmaringis piltoedega kokku näis sulawat; need olitvad Wogeeseni mäed. Nende ees sirutas ennast Keisri-tool tvälja, siis tuliwad Kandeli- ja Feldbergi-mäed, kuna üsna Waataja silma ees kolme naabri oru üm­ ber seiswad kalju rahnud torni kombel Ülesse kerkisiwad. Weike maantee, mis wiimseid ühte sidus, näitis Lumemäelt Waadates nagu kitsas lint oletvat ja kadus wiimaks kalju seina Warju. Üksikud talu hooned olitvad näha, jah, Pahe­ malt poolt paistis koguni ühe päikesest Helen- — 38 — dawa kiriku katus. See kirik oli Wana kloostri päralt, mis ühe mäekingu otsast koguni sõbra­ likult eemale Waatas. Maakoha pildi esimene külg oli Lumemäe aasadest ja põldudest ning ühest talumajast kokku pandud, mis ainult paarsada sammu ala­ mal, parempoolsel küljel seisis. Ja see hurtsik ongi, kuhu meie nüid oma sammud pöörame. Harimata litleaiakene, mis hurtsikut osalt ümberpiiras, tühi koera onn, katkised aknaruutud, lühjad laudad — kõik näitasiwad selgeste, et majakene tühjalt seisis. Ja siiski oliwad kaks inimest madalas elutuas ning waatasiwad läbi akna ilusat maakohta. Mõlemite käed oliwad kokku pandud, ja noorema huultel kõlas tasasel, kaeblikul Healel: „Kodus ilus elada, Mäe kõrge harjaka, Häkilise kalju otsas. Aasal rohelises metsas, Kuhu kari sööma läeb : Kodus silm mull rõemu näeb!" Waewalt oli wiimane lause waikinud, kui laulja wana eidele kaela ümber hakkas ja nuttes Hüidis: „OH, Wanaema, siin sinu kodumaal on ilus — kui aga inimesed paremad oleksiwad!" Madli silitas lapselapse palgeid ja püidis teda trööstida, aga Wroneli raputas pead ja — 39 — Wastas: „Ei, Wanaema, siinsed inimesed on tigedad ja Halwad. Kui ma sinuga peale kohtu oleku külas ühe ukse eest teise ette hulkusin, et öömaja paluda --------- kas ei aetud meid igast kohast Walju sõnadega ära ja ei hüitud pilga­ tes järele: rünnake Lumemäe peale, seal on nõia pesakonnale küllalt korterit!" Wana eit õhkas sügawaste ja Wroneli rää­ kis edasi: „Sina ei ole oma elu ajal Weel kellegile inimesele paha teinud, ja siiski nimetawad ne­ mad sind mõrtsukaks ja nõiaks, sind, Hea Wa­ naema, kes minule headuse ja Wooruse ning wiisakuse eeskujuks on olnud. Waene Wana­ ema, sa piad palju kannatama!" „Keda Jumal armastab, seda Tema karis­ tab," andis Madli rahulise, kindla Healega wastuseks, „ja minu rist, mis mull kanda antud, on sule kergune selle Wastu, mis Issand oma armsa Pojale peale pani. Inimesed on meid enestest ära tõukanud ja Lumemäele ajanud; kas meil sellepärast midagit wiga on? — Kas on maa peal weel ilusamat kohta kui siin? Waata mägede, nende Kalewipoja sammaste peale, mis õhutaewast kandma on määratud; tõsta omad silmad üles nende poole, kust meile abi tuleb — jah, ehk juba tulnud ongi, sest meie oleme nüid wiimaks ometi kodupaika leidnud, kesk paradiisi, kus Jumal hea meelega wiiwib." — 40 — „Kui kauaks jäetakse meid siin ülemal rahule?" pajatas Wroneli, — „kas ei hakka walju süda­ mena inimesed meid mitte uueste tagakiusama ja fut ara ajama?" „Ma ei usu seda," arwas wanaema, — „siin hurtsikus ei taha ju ometi keegi elada, sest et kõik Lumemäe nõida kardawad; nad arwawad, et see öösete siin majas oma wigurisi teha, elajad laudas ära nõiduda ja Wilja põllul ära kuiwatada." „Oh rumalad, ebausulised inimesed!" Hüidis Wroneli wihaselt naerdes. „Kelle oma on aga see majakene, wanaema?" Madli kulm läks kortsu ja ta silmis pais­ tis jälle see salalik tuli, mis Wronelit Wiimasel ajal nii wärisema oli pannud; nähtawalt Wastumeelt ütles ta Wiimaks: „Krahwi-mölder on siin peremees." „Seda pahem," lausus Wroneli; „tema wihkab sind, ehk ta küll kohtu ees sinu heaks rääkis, — jah, üks sisemine heal ütleb mulle, et ta mitte enne rahule ei jäe, kui ta sind hukka on saatnud; sellepärast, wanaema, põgeneme parem ära, Jumal on igas kohas ja Tema ilm on suur; Tema saab meid muidugi kuskil paigakest leida laskma, kus meie rahuliste elada Wõime." „Ei, ei," Wastas Wana eit, „mina ei lähe mitte siit ära!" „Mikspärast?" „Et minu süda siin üksi rahu Wõib leida,et ma — 41 — ootama pian, kuni—" Madli jättis jutu Poolele ja .langes mõttesse. Häkitselt kuuldi mäljast hüidmift: „Hei, Madli! Tule wälja, kellegil on sinuga rääkimist!" Madli läks õue; tükk maad majast eemal seisis üks talupoiss. „Viis on?" küsis Wana eit, — „mis teie minust tahate?" „Alina mitte midagit, — hoidku taewas selle eest," wastas tölplane risti ette lüies; „ma olen paljalt oma peremehe käsu Peal Wäljas!" „Kes su peremees on?" „Krahmi-mölder." Madli kohkus seda nime kuuldes, poiss aga rääkis edasi: „Möldri kaasa on raskeste haige ja laseb teid paluda, niipia kui Wõimalik tema juurde tulla, sest et ta oma miimist tunnikest ruttu liginema tunneb ja oma õde Meel kord näha tahaks, enne kui surm silmad kinni paneb; need on karma pealt tema sõnad." „Ma tulen kohe sinna," kõlas Madli huul­ telt, mispeale poiss kiireste metsa marju kadus. Wana naisterahmas jäi tükiks ajaks liikumatalt seisma; Miimaks häigas ta käega üle silmade, mis pisaratest hiilgasiwad. „Waene Meikene Kata," sosistas ta, „nõnda on siis see tund ka kätte jõudnud, millal sina siit ilmast lah­ kuma piad. Kudas igatses mu süda Mõeral maal sinu järele, kudas põksus ta, kui ma sellel kohutamal — 42 — õhutupoolel Lumemäelt weske punast katust silma­ sin, tus sina perenaisena tallitasid!.. ." Siis läks ta tuppa tagasi, kus Wroneli temale wastu tuli. „Minu õde on raskeste Haige," alustas Madli, „ja ma pian tema juurde minema." „Siis läheme kahekesi, Wanaema," hüidis Wroneli kartlikult. „Mikspärast?" „Et ma sind kaitseda Wõin, kui Krahwrmölder sinule halwa tahab teha." „Ole rahul, mu laps, mina seisan Jumala kaitse all, ja see tund on Weel kaugel, millal mind tema poolest hädaoht ähwardab. Jäe aga rahulikult koju!" „Aga õhtutuleb kätte",lausus Wroneli arglikult. „Ma olen peagi tagasi," wastas Madli, litsus tütarlast õrnalt Wastu rindu ja ruttas siis uksest wälja. Kartliku südamega Waatis Wroneli temale niikaua järele, kuni ta paksu kuuskede Warju kadus. Siis läks ta pikkamööda tuppa tagasi ja laskis akna ette põlwili, mägede poole waadates, mille latwadel lahkuwa päikese kiired hiilgasiwad. Kaua, kaua seisis Wroneli akna all põlwili. Kuu oli juba ammugi ülesse tõusnud ja hiilgas kõrgel taewa külles, isalikult lapse peale alla waadates, kes nüid püsti tõu­ sis ja ukse juurde ruttas, sest ta oli Wanaema liginewaid sammusid kuulnud. Wroneli tahtis Wanaemale kaela ümber hakata, aga selle tõrjuw liigutus ehmatas teda tagasi. — 43 — „Wanaema, mis sull on?" hüidis tüdruku­ kene ehmatatult, kui ta Madli imelikku nägu nägi. „Ära puutu mind nüid mitte," wastas Wana eit Healetult. „Mu Jumal, mis on sündinud?" „Ei midagit," kõlas Madli lühike Wastus. „Ja — sinu haige õde?" küsis Wroneli kartlikult edasi. „Ta on nüid õnnelik, sest et Jumal tema wiletsa elule otsa on teinud." „Tema on surnud?" „Surnud," wastas Madli tumedalt. Tema silmad waatasiwad wihaselt, ja siiski weeres üks pisar mööda palet alla. Wroneli süda läks ikka rohkemalt hirmu täis ja ta ütles Wärisedes: „Kas meie ei lähe mitte siit ära, Wanaema? Kuu paistab nii heledaste ja näitab meile teed. Tule, läheme rändama!" „Ei," kostis Madli, „meie jäeme siia, ja keegi ei tohi meid siit ära ajada, sest see majakene on nüid minu — ma olen teda oma Waese õe käest pärandanud." Wroneli waatas imestades Wanaema peale, aga tema pilk ei leidnud wastamist, sest Wanaema oli sügawa mõtte sisse wajunud ja istus suure pottahju kõrwal seiswa pingi peal. Wro­ neli küsis ühte ja teist, aga ei saanud mingit wastust. Warssi kadus kuu ning sügaw pime­ dus walitses õues. — 44 — Tuli kole öö. Tuul wilistas ümber maja, — kaarnad ja harakad kädistasiwad. Tuas ei liigu­ tanud ennast keegi. Wroneli oli ühte nurka maha istunud, Pea käe peale tuetanud ja nuttis; Madli istus endist wiisi sügawas mõtetes pingi peal. . . . Kiirelt Weereb ajaratas. Mööda on lilled ja päikese paistus, paljalt ja külmetades seisawad lehteta puud, ning aasade ja põldude roheline ilu on talwise lume alla maetud. Wali külaline on tulnud ja rõhub kõik oma jäese rusikaga maha. Põldude peal seisab töö, aga seda elawamalt läheb lugu külas. Lustiliselt heliseb reh­ tedes kootide klipp-klapp, kuna majade ees Wanad ja noored labidaid ja luudasid sunniwad, et mitme jala kõrguseid hangesid ära ajada ning teed lahti teha. Suur ahi, mis suwel tähelepanematalt tua nurkas seisis, on jälle oma Mana auu kätte saanud ning suurtele ja Weikestele kogumise paigaks saanud, iseäranis õhtu ajal, kus majaelanikud tema ümber tikuwad ja noore­ mad Wanade jutustusi kuulatvad. Niisugune tore sooja saatja oli ka Krahlvimöldri elutuas, ning pink tema juures oli koguni poleeritud; ometi ei Wõtnud keegi lustilik selts­ kond tema peal platsi, ei kuuldud sealt lõbusat kõnet ega lustilist naermist. Ainult ühte kuiWetanud kogu, nähti pika halli kuue sisse mähitult ajuti selle pingi peal istuwat, aga ka isegi siis — 45 — wähe aega, sest rahutu Waim kihutas teda ühest kohast teise, tuast weskisse, sealt keldri, Pööningille, lühidelt igale poole suure maja ruumi­ desse. Mured ei Wõinud need mitte olla, mis Kaarlit nüid rõhusiwad, sest Kirneri surmast saadik oli ta rikkaks meheks saanud. Wana onu oli ka üsna õigel ajal silmad kinni Pannud, sest oleks tema ainult kaheksa päewa hiljemalt igawikku läinud, siis oleks õepojal juba bankrott käes olnud. Rikas pärandus aga andis Krahwi-möldrile Wõimust toimetust suurelt edasi ajada, nagu ta seda ikka oli püidnud: kõik tema soowid oliwad täidetud, ja sellegipärast ei näitanud ta rahul olema. Nukralt ja põrmitsedes käis ta oma omaduses ümber, ühtegi sõbraliku sõna ei tulnud tema huultelt, küll aga Wandeid ja sõimusõnu, mis ta oma teendritele kinkis, kes midagit tema tahtmise järele ei jõudnud teha. Teendrid ei seisnud sellepärast tema juu­ res, Waid üks tuli, teine läks. Ka muud ini­ mesed ei tahtnud temaga tegemist teha, olgu siis kõrtsimees, kelle kukkur, tema läbi, nüid üsna nähtawalt paisus. Kaarel oli kõrtsis õh­ tuti alati kõige hilisem Wõeras ja ei läinud ialgi enne koju, kui ennast uimaseks oli joonud. „Mina pian enesele sellwiisil und sigitama," ütles ta wabandades peremeestele, kes tema rohke joomise üle päid raputasiwad, — „ma ei saa muidu terwel ööl silma kinni. Tühi teab, kust see tuleb, aga ma näen lahtise silma­ — 46 — dega tontisid, niisuguseid koledaid, mis mind Wiimaks Meel hulluks teewad!" See tunnistus ei sündinud koguni mitte tema tahtmise järele, waid wiin tegi tema keele lahti; ta pahandas teisel homikul Wäga niisuguse awaliku seletuse üle ja Wõttis nõuks edespidi oma mõtteid ainult enese teada pidada. Tema aruldane olek pani kõiki imestama, aga prohwetlik kõrtsimees mõistis ka seda sele­ tada; ta andis talupoegade küsimise peale järg­ mist Wastust: „Kas wõibki siis lugu teisite olla, kui keegi nõiutud on? Wõi olete teie unustanud, et Kaa­ rel Lumemäe nõia küifis on? Tuletage ometi meelde, mis kõik juba sündinud on! On ju Wanamoor Krahwi-möldri kitsidusestki Wõitu saa­ nud. Kas ta terwe mõistuse juures oleks Lumemäe jalal seiswat maja ära kinkinud? ..." „Üleüldiselt wõib teil õigus olla," Wastas Grundeli peremees, „teie Wiimane tähendus läheb aga liiga kaugelle, sest teie unustate, et see majakene Kadri oma oli, ning see teda Madlile, — oma õele — kinkis." „Ärge rääkige mitte ikka Madlist," naeris kõrtsmik, „see on ammugi surnud ja kõdunenud!" Niisugused jutud kergitasiwad talupoegade ebausku, ja peagi hoidis suurem hulk Kaarlist eemalle, et ka mitte nõiutud ei saaks. Krahwi-mölder pani seda wiimaks tähele, ka oliwad mõned „head" sõbrad, kes tale selle — 47 — asja põhja seletasiwad. See tegi teda pööra­ seks, Wihaseks, ja oli tema juba enne õel olnud, siis ei saanud temaga nüid enam keegi läbi... Kallid Jõulupühad oliwad ligi. Talupoegadel oli kodus köikisuguseid Walmistusi, sellepärast oli kõrtsis täna õhtu koguni Wahe Wõeraid. Kaarel istus üksiku laua ääres; ta oli pea käe peale tuetanud ja maalis parema käe esi­ mese sõrmega kõiksugusid Wigurisi laua peale. Seda tegi tema aga paljalt sellepärast, et siis tähele ei pandaks, kudas tema elawas jutus olewaid talupoegi silmitses. „Nagu ma Leile ütlen," tähendas üks neist, kuna La oma sõnade kinnituseks rusikaga laua peale lõi, „Jppelberger on oma kümnetaaldri-wekseli jälle tagasi saanud!" Nimetatatud Hebrealane oli loomade kaup­ leja, kes maakonna linnas elas ja kadunud Kirneriga omal ajal palju „sehwti" oli teinud. „Kudas tahab tema siis teada," küsis kõrtsi­ mees, „et see seesama weksel on, mis tema sel­ lel päewal, kui mõrtsuka töö sündis, tahab Kirnerile olla armud?" „Oh sa Warblase pea!" Wastas talupoeg ägedalt, — „tema teab seda kartva pealt, sest sest sellel Wekselil oli ülema paremapoolse nurga küljest tükk ära, ning Kirner ei tahtnud teda koguniste Wõtta, kuni Jppelberger oma nime sinna peale kirjutas." — 48 — „Sellega ei ole aga ammugi Weel mitte sel­ geks tehtud, et see kümnetaaldri-weksel selle summa külge puutub, mis Kirner enesega ühes kandis ja mis tema käest rööwitud sai," pajatas kõrtsi­ mees vlasid kehitades. „Kui sina mitte nii palju Wahele ei lobiseks, Waid rahulikult ootaksid, kuni jutt otsa saab," lausus talupoeg; „sinu suu ei seisa ühte silma­ pilkugi kinni. Jppelberger oli selle Päewa lõuna ajal, mill mõrtsuka töö sündis, Kirneri talus, et tema käest kahteteistkümmend lammast osta. Nemad tingisiwad kaua aega, kuni Wiimaks kaubaga kokku saiwad. Et elajakaupmees Weel selsamal õhtupoolel linna tagasi tahtis minna, siis Wõttis Kirner nõuks ühes minna, sest et ta, nagu alati, poole aasta korjandust panka tahtis wiia. Ta tõi kõik üleliigse raha Wälja ja lisas Jppelbergi käest saadud summa finna juurde. Juudi silmade ees pani ta raha kaelkotti ning tahtis just temaga minema Hakata, kui tema seal tuppa astus." Selle juures näitis ta Kaarli peale, kes, nagu nähti, sügawa mõtete sisse oli wajunud. „Temal oli Kirneriga kõnelemist ja nõnda reisis Jppelberger üksi ära. So, nüid ei saa sull enam minu kõnele wasturääkimist olema, kõrtsimees — Wõi ei ol­ nud Kirneril rahakott mitte ühes, kui ta tund aega hiljem sinu juurde sisse astus, ennast tee peale kinnitama?" Paks-magu naeratas kahtlaselt ja raputas — 49 — pead; warssi peale selle tegi tema tähtsa näu ja ütles: „Siis teadis Jppelberger, et Kirneril raha ühes oli? Tema on koguni kawal, salalik jõmpsikas — kes teab, kas mitte tema ise Mana­ meest ära ei nukitsenud!" „Wõtku sind pagan kõige su rumala loriga!" käritas talupoeg mihaselt. „Sa oleks Malmis meid kõiki mõrtsukateks luuletama. Jppelber­ ger on kawal Juut, kes peu sisse naerab, kui ta meid kedagit petta saab, aga niisugust tegu, nagu sina temale selga tahad ajada, ei tee tema ialgi. Peale selle ei läinud tema mitte metsa teed maid maanteed ja juhtus kohe teisel pool küla lihunikuga kokku, kes niisamati linna läks. Sa näed nüid, kui rmnal sinu lori —" „Jätke ometi ükskord riidlemine järele!" ütles üks teine talupoeg Mahele. „Jääme pea asja juurde! See Meksel on Mäga tähtjas ja Mõib kergeste aidata, et kohus mõrtsukale jälge peale tuleb." „Hahaha!" kõlas selle laua äärest, kus Krahml-mölder istus. Talupojad kargasimad kohkunult üles ja maatasimad sinnapoole; aga Kaarel jäi endisesse olekusse ega liigutanud ennast sugugi. „See on jälle Miina täis," tähendas talu­ poeg, kes kõige Miimate oli kõnelenud, „kui ta nõnda edasi teeb, siis on tema suur Marandus peagi mokkas." — 50 — „Ja jah," sosistas kõrtsimees, „niisuguseks on nõid teda teinud. Ma Wõin teile ütelda, et mull tema eest alati hirm on ja et ma iga kord rõemus olen, kui ta koju läheb. Ta is­ tub mõnikord süda ööseni laua ääres, joob ühe klaasi täie teise järele ja räägib iseenesega." „Noh, mis ta siis räägib?" küsisiwad talupojad. „Jah, kui ma ühest ainukesestki sõnast aru saaksin," Wastas kõrtsmik pahaselt. „Ma olen küll mitu korda üsna tema ligi läinud, aga asjata. Ma usun, ta räägib nõialadinakeelt." „Kõrtsimees, Weel üks tops!" Hüidis KrahWi-mölder sellel silmapilgul, klaasiga kannatamatalt laua peale koputades. „See on täna õhtu juba kuues," sosistas paks oma Wõerastele, mis peale La Kaarli juurde ruttas, tema tühja klaasi täitma . . . Talupojad oliwad ammugi kõrtsist läinud, kui Krahwi-mölder minema hakkas. Ta waatas suure Mustmetsa kella peale, mis praegu homiku tundi kuulutas. „Alles Wara homiku," ütles ta naljata­ des kõrtsimehele ja sirutas ennast. „Öö on kuuwalge, lumi hiilgab, et üsna lust näha. Mull oleks tõeste himu weel weikest jalutus­ käiku Leha, enne kui magama heidan." Neid sõnu rääkis Kaarel enam iseenesele, mispä­ rast kõrtsmik paremaks arwas temale mitte wastata. Hiline külaline Wõttis oma laia äärtega kübara, — 51 — pani pähä ja läks, Jumalaga jätmata, uksest Wälja. Kõrtsimees Waatas minejale imestades järele. „Tema pea sees ei wõi mitte kõik õiges korras olla," pomises ta iseeneses. „Jalutuskäik praegu! Kui ma ometi teaksin kuhu ta tahab jalutada! Mina kar­ daks ennast surnuks, kui ma nüid Wäljas ümber piaksin jooksma. Hu!" lisas ta Wärisedes juurde, „kudas tuul ümber maja wilistab, — see läheb üsna luust ja üdist läbi. Ei, parem on tõeste sängi minna." Ja mõni minut hiljem lamas ta pehme aseme peal. Krahwi-mölder aga sammus pikka­ mööda ja sügawas mõttes läbi küla tänawa. „Ma pian omale rahu nõutama," pomises ta iseeneses, maksku see mis tahte! Kõige pealt on waja Wana nõid kõrwale toimetada. Aga kudas? See on küsimine . . . Ja oma Perega weskis on mull ka tarwis teist nõuu ette Wõtta; poisid luuriwad mulle salaja järele, kuulawad mind magadeski; alles minewal ööl nägin, kui ma hirmutawast unest ärkasin, ühte kogu ruttu tuast wälja lippama; aga ma tundsin teda — see oli uus sulane Ruppert, keda ma Jppelbergi soowituse peale enese juurde Wõtsin. Ma tean ka, et ta minule, kui ma wälja lähen, hullu Jakobi järele saadab. Mikspärast teeb ta kõik seda? Aga oota, küll ma sinuga nõuu leian!" Kaarel jõudis koju. Kui ta pimedasse õue astus, märkas tema teraw silm ühte Walget kogu, kes ennast nurga warju litsus. — 52 — „He! kes seal on?" kisendas Kaarel ja tõmbas tikust tuld. „Mina olen," Wastas ennemalt nimetatud Rupperti heal. Kaarli nägu läks tumepunaseks, ja Wiha pärast wärisewa healega tähises ta: „Mis sa teed siin nii hilja? Sa piad en­ nast maja seaduse järele pidama, ja see kirju­ tab ette, et igaüks kella üheksa ajal sängis on, et siis homiku kell neli jälle töösse saab. Kui minu maja seadus aga sinule mitte ei kõlba, siis Wõid oma teed minna! Kas mõistad!" „Jah," wastas sulane. „Ma lähen juba homme ära." „Roemustab mind," naeris Kaarel wihaselt. „See öö on sull aga weel minu käskude järele olla: siis nüid ruttu sängi!" Kaarel nähti trepist ülesse mõtlemat minna ja Ruppert läks pikkamööda sinna, kuhu kästi. Kui tema sam­ mud waikinud oliwad, läks mölder jälle õue ja keeras ukse enese järelt kinni. „Poisi molkus ajas mu une ära," pomises ta. „Nüid pian ma ennast esiteks wäsinuks jooksma." Ja uueste astus Kaarel oma öösise rändamisele. Waewalt oli ta õuest wäljas, kui pööningi aknast köis maha lasti, mida mööda, warssi selle peale, meesterahma kogu alla libises. Ta waatas ettemaatlikult ümber, naeratas ja kadus sinnasama külge, kuhu Kaarel oli läinud. See tee ei olnud aga mitte muu, kui see, mis Lumemäele wiis ja mida mööda, õnnetumal õhtupoolel, Kir- — 53 — ner oli läinud. Kaarel astus teadmatalt tema peale, sest juba tormasiwad tuhanded mõtted rahutuma Hingest läbi ja lasksiwad unustada, mis tema ümber sündis. Ikka wägewamalt möllas torm. Pilwed lendasiwad kiirelt edasi, nagu tagaaetud kurjategijad, ja ruttu wahetaw kuuwalgus tuletas hirmust ning lootusest piinatud südametunnistust meelde. Krahwi-mölder oli just metsa äärde jõudnud, km külas kell kaks lõi ja ööwahi heal helises, kes laulis: „Kuulge minu hüiet! praegu „On ju kella kahe aegu. „Kes hulgub alles ümber weel, „Käib julgelt kurja waimu teel, „— Kui kurja töödele ta läeb, „Küll taewa kohtumõistja näeb!" Tahtmatalt takistas Kaarel oma sammusid ja jäi seisma; tuul oli selgeste iga sõna tema kõrwu kannud. Ta oli oma sügamast mõttest ärkanud ja waatas ümber. Ehmatuse kisa tungis tema rinnust, sest ta seisis risti ees, mille ligidal Kirner ära oli tapetud ja mis näid kuupaistel hiilgas. Kaarel tuikus ja pidi ennast ühe kuuse tüivi wastu tuetama. Aimamata hirm tuli tema peale, ta wõttis kõik oma jõuu kokku ja tahtis koledast kohast ära põgeneda, kui ta metsa äärest sammusid kuu­ lis. Ebausk asus ka tema hinges, ja hirm tontide eest ajas teda, sest et salalik krabin tagasimineku tee kinni oli pannud, sügawamalle metsa sisse, kust ta koertest tagaaetud hirwe kombel läbi ruttas, kuni Madli maja­ kese juurde jõudis; seal jäi ta hingetult seisma. Kart­ likult kuulas ta, kas neid kohutawaid sammusid weel kuulda oleks, aga ta ei kuulnud muud midagit kui tormi lohisemist ja oma südame kange põksumist. Ta nägi umbes saja sammu kauguselt tuld paistwat. See säras Madli tuast, kus roana eite edasi ja tagasi nähti kõndiwat. Häkitselt kustus tuli ja kohe sellepeale tuli moor weikest laternat käes kandes tuast wälja. Kui — 54 — ta hoolega igale poole ümber oli waatanud, hakkas ta mäest ülesse ronima, ja just selle koha poole, kus krahwimölder seisis. Ruttu astus see metsa tagasi ja peitis ennast põesaste taha ära. Madli oli sellest ajast saadik, kui meie teda wiimati nägime, wäga manaks ja jõuetumaks jäenud. Ainult suure waewaga jõudis ta kõrgemal seisma metsa juurde ja lõõtsutas kaua aega, enne kui jälle toibus. Krahmi-mölder nägi, et tal peale laterna meel labi­ das ühes oli; Madli pani laterni maha ja Hakkas Hoolsaste kuulama. Kui ta kuulis, et mingit kahtlast kahi­ nat ligidal ega kaugel kuulda ei olnud, hakkas tema maa sisse auku kaewama. Kaarel maatles tema tööd ja toimetust terawaste, kus juures temale kuu walgus, mil­ lel nüid enam kadeda pilmedega mõitlemist ei olnud, tubliste abiks oli. Madli kaemas ilma puhkamata weerand tunni aega edasi, siis pani tema labida käest ära ja kükitas maha. Ainult waewaga jõudis peidus oleja Krahwi-mölder imestuse kisa tagasi tõrjuda, kui ta oma naise õde rasket raha kasti august wälja wõtma nägi. Madli tegi kasti kaane lahti ja kuu walgusel särasiwad temale kuld ja hõbe rahad wastu. Kaarli ahned pilgud näitasiwad ennast niisamati rahaga lahutawat, mis ää­ reni kasti täitis, ja nikutas peaga roana eide poole, kes nüid ütles: „Teie kuld ja hõbe rebased olete õige mõnusad as­ jad. Kellel teid on, sellel ei ole mitte roaja inimeste käest armu andeid paluda. Mull on teist Hea meel, siiski pian ma teitest paar tükki ära wõtma, sest teie teate, et Jõulud ukse ees on ja Wroneli riideid ning kingi tarwitab." Nende sõnadega wõttis ta kastist kaks kuldtükki wälja, mis ta hoolega tasku peitis, siis pani ta kasti oma koha peale tagasi ning hakkas mulda peale ajama. Natukese aja pärast oli hauk jälle kinni, ja peale selle, kui Madli mulla kõwaste oli ära tallanud ja lume peale ajanud, läks ta pikkamisi ja rahulise näuga koju tagasi. Alles siis, fui" tuli tuas nähtawalle tõusis, ustus Krahmi-mölder peidupaigast wälja. Tema silmist pais­ tis metslik rõem ja ta huulte ümber mängis saadanlik naeratus; mähe puudus, siis oleks ta waljuste naernud, aga tema hoidis seda mägise tagasi, wiskas meel ühe kahjurõemulise pilgu Madli walgustatud majakese akna poole ning kadus siis öö ja metsa pimedusesse. Kui tema jälle meski ette jõudis, laulis öömaht: „Kuulge minu hüide heli! „Kett on praegu löönud neli. „Ju hiilgab ida-taewa wiir, „Pea näha päikse kuldne kiir. „Nüid üles, sest et otsas öö „Ning ootamas on päematöö!" Suur rõemu päew, püha Jõulu laupäema õhtu oli wiimaks ometi kätte jõudnud. Haselingenis oleks küll nii toredaste ehitatud jõulupuud, nagu linnades leida on, asjata otsida wõinud; aga laste südamed oliwad siiski rõemsad ja ootamine wärwis nende õitsemad näud meel punasemaks. Missugune taemalik anne rahuline meel on, mõis küla noorukeste juures tähele panna. See oli ju selgeste teada, et Jõulud mitte suurt kingitust ühes ei toonud, ja siiski tuksusimad laste südamed õntsalikus lootuses. . . Oli kella nelja aegus peale lõunat, kui üks armsa näuga tütarlaps, korw käewarres, Lumemäelt alla tuli, et pagari, lihuniku ja kaupmehe käest pühade tarwitusi osta. Kui ta tänamas mängija laste ligi sai, kiskusimad suuremad weiksemaid tagasi ja kisendasimad: „Kas teie Wronelit ei näe — wõi tahate, et ta teid ära nõiub?" Ja kui Wroneli liha karni sisse astus tuliwad ne­ mad ukse peale ning kisendasimad: — 56 — Meister, maadake ette, et teie kulla asemel kassikulda wastu ei wõta!" Wroneli oli küll külas iga ühe suust teutust kuulma harjunud, siiski tuliwad temale nüid pisarad silmi. Kui piigakene kõik mis waja, ära oli ostnud, pühkis tema silmad kuiwaks ja sammus rõemsa südamega Lumemäele^ Kellad, mis orus hüidma Hakkasimad ja kalli Jõulu õhtu liginemist kuulutasiwad, saatsiwad onnist tundmust Wroneli südamesse. Wiimaks jõudis ta koju. Tua uks oli aga kinni pandud ja wanaema ei teinud ka mitte lahti, waid hüidis seest: „Mina ei wõi sind siin nüid mitte tarwitada, süda­ mekene, sest Jõululaps on siin ja tahab praegu kingi­ tusi andma hakata. Mine nüid kööki ja keeda söök ära; ma olen seal juba kõik walmis pannud!" „Toimetan kõik korrapärast," hüidis Wroneli lusti­ likult tagasi ja läks lauldes ukse tagant ära. Madli oli parajaste jõulupuu ehitamist lõpetanud ja ajas ennast sirgeks, kui ta weikeses eeskojas jalaasteid ning ukse peale koputamist kuulis. Wana eit kuulatas ja tundis nüid ka Wroneli healt, kes ehmatanult hüidis: „Taewakene, mis seal siis jälle on?" „Meil on sinu wanaemaga sõnakest kõnelda," kõlas wastus. „Ta piab ruttu ukse lahti tegema." Ühe silmapilgu seisis Madli nagu kiwistatud, siis kraamis ta ruttu pühade kingitused laua pealt ära, ja alles siis, kui ta neid kumutisse oli peitnud, astus ta ukse juurde ja tegi seda lukust lahti. Sisseastujaid oli mitu meest ja üks nendest käskis Madlit tuld ülesse wõtta. „Jah ütlesimad teised, „juba on widewik ja marsi on kottpime." Madli süitas lambi põlema ja mõis nüid oma Hiliseid külalisi tunda. Nad olimad: pürjermeister, kaks sandarmi ja kohtu-uurija. Madli nägu läks küll teise — 57 — karwaliseks, aga ta ei lausunud sõnagi, waid ootas ra­ hulikult, mis tulema saab. „Ah, siin on ju ka jõulupuu," ütles kohtu-uurija. „Teeb mulle kahju, et puu ehitamine meie läbi takista­ tud saab! Aga seadus ja õigus käiwad iga lusti ees." Selle paljutähendawa sissejuhatuse järele istus ta ühe laua ääres seiswa tooli peale. „See on wäga paha lugu, Madli, mis meid täna õhtu teie majasse toob," alustas ta natukese aja pärast uueste, „see on jälle Kirneri tapmise pärast. Muidugi salgate teie ikka, et sellest osa olete wõtnud?" Wana eit nikutas tummalt piaga. „Seda ma arwasin," ütles seaduse tundja. „Teie wastuajamine ei saa teid aga seekord mitte palju aitama, sest et kohtul tähtjaid tunnistusi on, mis teie süidi awalikuks teemad." Madli seisis ikka alles mait, ometi nähti tema wärisemast käest, millega ta Wroneli pead silitas, tema sise­ mist liigutust. „Terme küla," rääkis kohtu-uuriija edasi, „on teid siitsaadik maeseks pidanud; nüid aga näitab, et teie rikas olete. Teil on Ülemal Lumemäel õige ilus warandus maha maetud, — — aha, see mõjus!" hüidis kohtu­ nik, sest et Madli lugemaste liigutas. „Aga olge üsna rahulik, meie ei taha teie marandust koguni mitte ära wõtta, kui see ------- õigusega saadud on, mis teie muidugi tõeks tegema piate." Nende sõnade järele tõusis ta püsti, läks teise san­ darmi juurde ja wõttis tema käest midagit ära, mis see siiamaani sineli hõlma all oli hoidnud. Madli kisendas ehmatusest, sest see oli tema raha kast, mis kohtu-uurija nüid ettemaatlikult laua peale pani. „Kas see on teie oma ehk mitte?" küsis ta karedal toonil manaeide käest, kes ainult peaga nikutada mõis. „Hea, siis ütelge, kust teie seda saite." — 58 — Pikka iseenesega mõitlemise järele kostis Madli wiimaks: „Ja mikspärast pian ma seda tegema?" „Sellepärast, et seda tapetud Kirneri rahaks armatakse," wastas kohtu-uurija, iga sõna rõhudes.. „Jumalale tänu," hüidis Madli sügawaste hinge tõmmates, „et see süiksajamine mitte minu külge ei puutu ja ma tunnistada wõin, kudas ma selle weikese waranduse sain." Ta häigas käega üle silmade ja alustas: „Kui Haselingeni talupoegade ebausk mind nii ja nii mitme aasta eest kodumaad mahajätma ja wõeralle maale minema sundis, ei teadnud ma mitte, mill wiisil ma omale, ausal kombel, elu ülespidamist pidin muretsema. Seal tahtis saatus, et ma omal reisil, ümberrändawate muusikantidega kokku juhtusin, kes mind mitte üksnes eneste hulka wastu ei wõtnud, waid mind ka kannelt ja wiiulit mängima õpetasiwad. See kunst sai minule sellest saadik leiwateenistuseks. Ma rändasin mööda ilma ümber, kuni wiimaks enesele Pariisis kodupaika leidsin." Madli jutustas nüid oma elu-lu'u ära, nagu meie teda tunneme, ja lõpetas järgmiste sõnadega: „Minu mees ja wäimees olimad jõukad inimesed, nõnda et minul mitte maja ei olnud oma weikest summakest puutuda, mis ma aja jooksul olin kogunud. Et ta kasu peale wälja oli antud, siis kaswas ta wiimaks kaunis suureks, nagu ta praegu kasti sees on. Ma teadsin, et mu raha üle siin kadedust saaks tuntama, pealegi teda ära rööwida püitaks, sellepärast matsin teda maa sisse. Minu ettewaatus ei ole aga midagi aitnud," lisas ta kibedalt juurde, „inimesed piawad minust wäga palju asja ning tulewad wiimaks kõigi minu tegemistele jälgedele." „Seda teewad nad muidugi," kinnitas kohtu uurija, kuna ta pilkusid ähwardawalt Madli poole pööras. „Teie olete mulle ilusa jutu kõnelenud, kahju aga, et ta mitte tõsi ei wõi olla." Nende sõnade järele wõttis ta kastist ühe paela otsa pandud raha, hoidis selle mana — 59 — eide silme ees ja küsis: „Mis ütlete teie selle raha kohta, mis? . . Madli waatas teda ja wastas: „Mis ma pian ütlema? See on mulle koguni tundmata." „Mina nõuan tõelikult, et teie salgamist järele jä­ tate," hüidis kohtu uurija wihaselt. „Teie teate liig Heaste, et tapetud Kirner seda raha kaelas kandis. Selle­ pärast peitsite tema ilma silmade eest ära maa sisse." Madli silmad hiilgasiwad ja wälkusiwad, ta wõttis kätega kramplikult juukstest kinni ja kisendas: „Halastaja Jumal! See ei ole mitte tõsi!" Wroneli püidis wanaemat trööstida; ta tuletas temale seda Piibli salmi meelde, mis ütleb, et ilma Ju­ mala tahtmata warblanegi katukselt maha ei lange. „Õige, mu laps piab siin maa peal palju kanna­ tama," kostis wanaema. „Mõtle ainult Õnnistegija peale, kes oma risti Kolgatalle kandis. Tema oli täieste ilmasüita ja langes oma waenlastele ohwriks." Siis pööris ta ennast jälle kohtu uurija poole ja rääkis haledalt: „Mina olen teie meelewallas, siiski palun, et mulle üt­ leksite, kes teile seda paika juhatas, kus minu Warandus ära peidetud oli!" „Mull ei oleks küll waja teile wastata," kostis kohtunik, „siiski tahan ma seda headuse pärast teha ... Eile õhtu saime meie kirja, et Lumemäe lõunapoolsel jalal teie rahakast maha maetud olla. Siiasaadik olla teid waeseks arwatud, ja sellepärast wõida nüid mõtelda, et teie seda warandust õigusega ei olla saanud. Koht oli wäga selgeste ülesse antud. Ma tulin nende amet­ liku tunnismeestega siia, — ja waata, meie ei leidnud mitte üksnes raha kasti, waid ka Kirneri kaelas kantama raha seal sees. Teie saate nüid aru, et meil täielik õi­ gus on teid walju wastutamise alla wõtta. „Täieste," lausus Madli pead nikutades, „ja ma — 60 — tänan teid selle teadustuse eest, kohtu härra. Nüid ai­ nult weel niipalju: kes oli selle kirja saatja?" „Seda ei wõi ma mitte Üelda," wastas seaduse tundja, kirjal ei olnud nime all." „Seda ma arwasin," ohkas Madli. „Näidake mulle seda kirja!" Kui wana eit ühe ainsa pilgu kirja peale oli wisanud, langes ta kisendades: „OH, minu aimamine . . . see oli Krahwi-mölder" maha. Warssi aga kogus ta ennast jälle ja ütles: „Mina nõuan, et Kaarel minuga suu suud wastu saaks seatud!" Seaduse tundja oli niisuguse nõudmise üle pahane, andis aga siiski ühe sandarmile käsku Kaarlit sinna tuua. Tund aega läks mööda, enne kui saadik Krahwimöldriga tagasi tuli. Wiimase kahwatanud näust paistis niisugune olek wälja, mis selgeste tunda andis, et ta midagit ei tun­ nista. Nõnda tuli siis, et suure waewaga alles teada saadi, et tema kohtule oli kirjutanud. „Ja teie usute, et Madli seda kurja tööd on teinud?" küsis kohtu uurija. See wältas tüki aega, enne kui Kaarel wastas; teda nähti kangeste iseenesega wõitlewat, ja nii sagedaste kui ta ka silmad Madli poolt ära pööris, jälle keeras ta neid sinna tagasi. Wiimaks ütles ta: „Tõsi piab tõeks jääma ja nõnda wastan ma siis: ja." „Kaarel!" kisendas Madli. „Ah, pia omad lõuad," karjus Krahwi-mölder. Ma tunnistan, kohtu härra, et ma wanamoori kurjast teust juba alustuses teadsin, aga minu naine — tema õde — sundis mind wait olema." „Kaarel!" kisendas Madli jällegi meeleheitwalt. „Ära aja mind nii kaugelle, et ma wannet murran!" Kohtu uurija waatas kord Kaarli kord Madli peale ja ütles wiimaks jälle Madli poole pöördes: — 61 — „Andke mulle selle sõna üle seletust!" Madli rind tõusis ja wajus ning tema silmist pais­ tis seestpidine wõitlus wälja, aga ta suu jäi kinni. „Madli," manitses kohtunik, „minule näitab, nagu wõiksite teie tähtjat sõna ütelda, kui aga tahate. Ma nõuan teid tungiwalt, seda teha!" Ei ikka weel wastust. „Aeg läheb ruttu edasi," tungis kohtunik uueste peale. — „Ma nõuan teid weel wiimast korda ülesse! Seletage wande murdmisest!" „Ei, ei, ei!" kisendas roana eit, „ma ei wõi — ei tohi! ... Jumal üksi piab kohut mõistma!" „Noh, kudas ise tahate," kostis kohtunik õlasid kehi­ tades. „Teie sunnite mind siis kurwa kohut täitma ning teid Kirneri mõrtsukana kinni tabama." Wastupanematalt sirutas Madli oma käed sandarmide kätte siduda, ja juba hakkasiwad seaduse teendrid oma ametit täitma, kui uks lahti läks ja üks passi Heal käskiwalt hüidis: „Pidage kinni! Siiasaadik ja mitte edasi!" See häkiline toon ehmatas kõiki, kõige enam Krahwimöldrit, kes kramplikult kokku langes. Uued juurdetulijad oliwad sulane Ruppert ja elaja kaupleja Jppelberger. „Kohtu uurija härra," alustas Ruppert, „laske Madli esiotsa wabaks ja lubage mulle, et ma tähtjat asja tunnistada wõin!" „Sinu tunnistus ei maksa midagit," hüidis Krahwimölder, „see on roale! Sina mõtled mulle kättetasuda, sellepärast, et ma sind teenistusest ära ajasin!" „Rahu!" käskis kohtu uurija ning sundis Ruppertit rääkima, mis ta teab. See alustas: „Mina olin mõne nabalt eest möldri teenistusse astunud, aga paljalt selle tarwis, et tema tehtud kurja teule jälge veale tulla." „Walelik!" kisendas Kaarel ja tahtis Rupperti ka!- — 62 — lale tormata, sai aga sandarmitest weel õigel ajal kinni tabatud, kes teda nüid sellest silmapilgust saadik enam lahti ei lasknud. „Räägi edasi!" käskis kohtu uurija möldri sulast, aga elaja kaupleja tuli sellele ette. „Lubage, auus kohtuherr," ütles ta. „Piab, mina enne reegib paar sena, enne kui Ruppert edasi keneleb." Ja nüid hakkas tema sellest wekselist rääkima, millest meie ennegi kuulsime. „Nehkeb, auus Herr, saab minu oleb see meksel Kaarli käest, -------- ati wai, mull neitab, tema minu Hammusteda tahta! Nehkeb, kudas tema plaksab Hammad, herr kohtusaks, — oleb teil heldus minu kaitsma temast!" Kohtu uurija lubas seda teha, mis peale siis Juut tunnistas, et ta Kaarli käest mekslit saades kohe süidi selle peale arwanud, aga et asjale selgust saaks, siis oma sugulase Nupperti tema teenistusse soowitanud ning tale käsku annud hoolega peremeest tähele panna. Sellepeale kõneles Ruppert, et tema öösite luurides mitu korda kuulnud, kudas mölder kahtlasi sõnu pomi­ senud. Siis rääkis Ruppert ka sellest öösisest jalutus­ käigust ning tuli ilmsiks, et need,tema sammud olimad, mille krabin Kaarlit põgenema oli ajanud. „Kaarel läks sellel ööl weel kord lumemäele, ja mina, nagu tema wari, tale järele. Ma nägin, kudas ta kasti wälja kaemas, lahti tegi ning kaela-tukati sisse poni, et sellel wiisil süi kahtlust enese pealt ära heita. — Mis ma rääkinud, on tõsi ja ma olen malmis seda mandega kinnitama." Osamal kohtu uurijal ei olnud nüid raske Kaarlit amaliku tunnistusele sundida. Waewalt oli see sündinud, kui Madli põlmile langes, kokku pandud käed taema poole tõstis ja Hüidis: „Issand, ma tänan sind! Nüid mõin ma kõneleda, ilma et wannet rikuksin!" — 63 — Juuresolijad saiwad näib kuulda, et Madli ilma tahtmata selle pealtwaataja oli olnud, kui Kaarel oma onu tappis. Lugeja saab mäletama, et naisterahwas, kes sellel päewal risti ees palwetas, liginema sammude eest ära oli põgenenud. Ühe põesa taga seistes nägi ta Kaarlit, kes niisamati peidupaika näis otsiwat ja seda ka risti ligidal leidis. Mõne minuti pärast ilmus Kirner, ja waewalt oli ta risti juurde jõudnud, kui Krahwimölder peidust wälja kargas ja temale selja tagasi sisse pistis. Madli ei jõudnud ehmatuse kisa tagasi tõrjuda; Kaarel kargas ruttu tema peidukoha ligi, siiski läks wana naisterahwal korda mõrtsuka käest, kes teda niisamati ära oleks tapnud, ära põgeneda. Niipalju aga teadis Madli, et teda ära oli tuntud, ja et kurjategija kõik saaks tegema, et teda hukka saata. „Miks ei ole teie sellest kohe kohtule teatanud?" ütles kohtunik tema jutu wahele. „Oh härra, ärge nuhelge mind sellepärast!" palus Madli. Ma mõtlesin ju oma õe peale, keda ma üle kõigi armastasin! — Kas ma wõisin seda häbi tema maja peale saata, ilma et mull tema hingerahu ja elu pärast karta oleks olnud? . . . Ja kui ma pärast tema juurde sain kutsutud, leidsin ma teda surma moodi pealt. Kaarel oli oma unes rääkimise läbi temale seda koledat saladust amaldanud ja tale sellega surmahoobi annud. Nõnda rääkisin mina temale oma kaasteadmist ja ei wõinud mitte tagasi hoida, et ta mind manduda laskis Kaarli kurjategu saladuseks pidada. Ma tegin seda, sest ma teadsin, et mu waene õde üksi siis hauas rahu saaks leidma. Nüid aga olen ma wandest lahti ja olen rõemus, et amalikult tunnistada wõisin." Kohtu uurija andis wana eidele kätt ja ütles tasakeste. „Teile on suurt ülekohut tehtud ja teie olete palju kannatama pidanud! Piaks Jumal teile paremaid päiwi saatma!" — 64 — Nende sõnade järele andis ta sandarmidele märki, Kaarlit ära wiia ja läks neile järele. Wroneli aga langes nuttes Madli rinnale ja hüidis oma terwe tundliku südamega: „Waene, hea wanaema!" * * * Krahwi - mölder on kurjatöö palgaks wangihoones. Kuningas on, oma armu läbi, wannutatud meeste otsust „surm timmuka käe läbi" eluaegseks wangipõlweks muutnud. Wana Madli käest on Haselingeni rahwas andeks palunud ja oma ülekohut wanaema ning tütretütre wastu armastuse ja sõbrusega heaks püidnud teha. Kaarli rikast pärandust ei ole Madli mitte wastu wõtnud, sest ta usub, et ülekohtuga saadud warandusel õnnistust ei ole. See, mis kasti sees, ulatab isegi nii pikale, et tema ja Wroneli rahulikult ja mureta elada wõiwad. Rahuliste ja waikselt lähewad wana eide päewad edasi; Lumemäe majakeses on kõik nagu surnud, — ai­ nult õhtute tungiwad sealt muusiku Healed kuulaja kõrwa. Talupojad kuulawad hea meelega neid imelikka wiisisid, sest nad teawad, et riist, mida Madli mängib, mitte mõni „pärgeli" leidus ei ole, waid auus kannel; ja ka Wroneli laulu kuulawad nemad hea meelega, ehk küll sõnad wõeralt kõlawad — nad teawad, et need Prant» suse rahwalaulud on. Ühte asja aga teawad nemad weel peale selle: nimelt, et paks kõrtsimees ebausklik lollpea on, ja et mäe waimusid ega nõidasid ei ole. Sellega lõppes ka nende muinasjutt ja lapsikud arwamised Lumemäe nõiast. Uued juturaamatud. 1. 2. 8. 4. 5. 6. 7. 8. Wali äiataat. Hind 20 kop. Suured saladused. Hind 20 kop. Nõia-wesle. Hind 15 kop. Elusalt maetud. Hind 15 kop. Hella. Hind 10 kop. Lossi maim. Hind 1 5 kop. Merest leitud. Hind 10 kop. Wandra jutumees. Hind 20 kop. Hind 15 lop. es- -LO
	A 8 (15)											VaataNeli neitsid jooksevad nurme pidi, üks ajab ühte, ...Neli neitsid jooksevad nurme pidi, üks ajab ühte, teine teist taga, aga kunagi nad ei saa teineteist kätte
	A 8	tekstituvastus (ocr)										VaataNõia-weske. Tõsine ning õpetlik lugu, kus nõidade...Nõia-weske. Tõsine ning õpetlik lugu, kus nõidade ja kodukäijate saladus ilmsiks tuleb. Eestikeelde toimetanud Head sõbrad. Tallinnas Trükitud M. Tõnisson'i kuluga. Nõia-weske. Tõsine ning õpetlik lugu, kus nõidade ja kodu­- käijate saladus ilmsiks tuleb. Eestikeelde toimetanud Head sõbrad. Trükitud M. Tõnisson'! kuluga. Дозволено Цензурою. — Дерптъ, 10-го Октября 1889. '^^«^E^^0^^ Trükitud H. Mathiesenü kirjadega Tallinnas 1890. Nõia-weske. Reini jõe parempoolse mägede Peal, Wisperi oru ligidal, on koht mida Weel Wäga Wähe tuntakse. Rahtvas nimetab teda „Suure tamme ümbruseks". Kui ümberkaudne mets äraraiuti, et laas­ tatud maad põlluks teha, ei julgenud Puuraijujad mäe harjal kaswawat määratumat suurt tamme mitte puutuda. Nõnda oli ta seisma jäenud ja seisab praegugi, ehk ader endise metsa asemel küll juba mitmed aastakümned maad ümber tuhnib. Puu oli tuule ja tormiga Wõideldes Wäga tugemaks kaswanud. Kõrge seisukoha ja mää­ ratu suuruse pärast oli ta ümberkaudse rähmale teejuhiks. „Suure tamme ümbruses" käisimad palju teesid üksteisest läbi, ja igaüks, kes mõnda teed mööda tuli, oli harjunud ikka tamme juurde Mälja minema. Sagedaste kuuldi üteldaMat: „Ahah, suur tamm on seal! Nüid saan ma ikka õige tee peale." Aga palawal päemadel kuuldi tihti õhkamist: „Piaks ma ometi juba suure tamme juurde jõudma!" Kui rändaja wiimaks oma pale higi sees kõrgustiku peale oli jõudnud, sai tema Maew ülitoreda nähtuse läbi rohkeste tasutud. Tiheda 1 — 4 — lehelise puu all pahkades wõis ta kaugele üle nägusa maakoha Waadata ja looduse ilust rõemustada. Reini jõe orgu ei nähtud sealt mitte. Sel­ lest üle paistis Hunsrükki minew tee, mille Laga sinine kõrgustik silmaringi piiriks oli; tema alumine serw aga nii ligi paistis, nagu ulataks aasade ja metsade Wahel olewaid külasid käega katsuma. Siitpoolne maakoht oli sealtpoolsega nn Wäga ühesugune, et igaüks, kes seda selgeste ei teadnud, kõiki orgusid ja kõrgustikkusid üheks pidas. Ainult Wisperi org, mille kuristikkudesse ja kõrwaliste orgudesse meie kõrgustiku pealt wõis waadata, awaldas selle lõbusa koha körwal isemoodi olekut. Siin oli nii järsk mäerind ja niisugune salaline metsarägastik, nagu seda naljalt leida ei ole. Sagedaste mitme penikoorma rända­ mise järele alles saadi mõne inimese elumaja juurde, oli see Wana sammeldanud Weske, metsawahi maja ehk paar sawionnikest maha lange­ nud lossi Waremete ääres. Näituseks all metsa ääres olewast kirikust kuni metsahärra toreda Walge majani, mis mõne tunni kaugusel ülewalt metsarägastikust wälja paistis, ei näinud rändaja ühtegit inimese urtsikut. Selle Wastu kuulis ta, iseäranis külmal — 5 — talwel, orgudes huntisid Hulumat, kes Prantsuse maalt üle külmetanud Reinijõe siia Luliwad. Endisel ajal oli siin nurkas palju rohkem inimesi elanud ja oli ta ritteridele ning munka­ dele asupaigaks olnud. Metsa peidus leitakse nimelt palju lossiwaremeid. Isegi Nassau krahwidel ja härtsogidel oliwad siin oma kõige wanemad sugukonna lossid. Metsa ääres aga oli palju kloostrisid, millest kaks tänase päeMani kaunis korras seisawad. Teine nendest oli meie kõrgustiku ühe külje poolt näha. Sealt alustas jälle nägus org lokkawa põldudega, haljendama aasadega, aidadega ning hulga küladega; üksnes mäeahelikud oliwad metsaga kaetud. Külade keskel oli klooster. Üksik ratsanik sõitis „suurest tammest" mööda kloostri poole. Kui ta puu juurde jõudis, pidas ta järsku hobuse paigal ja Waatas uuriWal pilgul Wisperi metsa kauugele ulatama nurga peale, mis Maewalt sada sammu „suurest. tammest" eemal oli. Nähtuse ilu ei tahtnud see mees mitte mait­ seda. Selleks oliwad tee ja maakoht temale liig tuttawad. Tema oli juba kolmkümmend aastat siin kohtas tegew arst, doktor Tugi. Nähtuse üle rõemustamiseks oleks ka ilm pida­ nud kaunim olema. Sügisine torm kihutas mässawa mäega üle Marjuta kõrgustiku ja puistas wiimsed lehed tamme küljest maha. Ratsanikule lõi tema — 6 — mantli krae plaksudes Wastu nägu, ja ta hobune wõis ennast waewalt otsekohe hoida. „He! Holla!" Hüidis tohter mitu korda päris karu Healega mäe pealt alla ja näitas käega. Wiimaks ometi nähti teda kuuldud ning tuntud olema. Sest noor, sirge poiss kitsas, rohelises metsawahi riides, tuli metsast Wälja ja sammus otsekohe tohtri juurde. Suur koer kõndis tema kannul. Kui noormees nii ligidalle tuli, et juba sõnu kuulda Wõis ja teretades mütsi kergitas, ütles tohter: „Noh, kuidas käsi käib, tulewane ülem metsahärra? Kas kodust lahkumisel pisa­ rad silma tuliwad? Mis teewad sinu seitse kaunist õde? Kuidas käib õrna ema käsi? Kas La mõtleb Weel mõnikord wana lustilise doktor Tugi Peale? Mis ta selle kohta on ütelnud, et mina nüid wanaks olen jäenud? Mis teeb isa? Kas ta ikka alles oma Wana tubakat suitsutab, wõi on ta juba seda proowinud, mis mina temale saatsin?" Noor mees naeris selle küsimise koorma üle. Wastata ei saanud ta aga mitte, sest tohter küsis jälle: „Kus jänessed on? Kas Teil jälle õnnetus on olnud, ülem jäägrimeistri Härra?" Tohter heitis noore mehega hea meelega nalja, kes muidugi mitte harjunud küttide kõrwa ei wõinud astuda, keda aga teised siiski alati hea meelega ühes jahi peale wõtsiwad. Metsawaht läks näust punaseks ja pomises oma wabanduseks midagit metsawargatest, kelle jälgede peal ta olla. Tohtri teraw kõrw oli tormist hoolimata oma noore sõbra tasast kõnet kuulnud. Tema naerulik nägu läks tõsiseks. „Ma olen kuulnud, et „pikk Lents" jälle oma tempa teha," ütles ta mureliku Healega. „Ma palun sind Otto, seisa temast rahu. Tee seda oma ema pärast. Lents on hirmus ini­ mene ; temal on juba mõnigi mõrtsuka töö hinge Peal, mida waikiw mets katab. Tule minuga kloostri tädi juurde! seal saame wististe ka sinu „pealiku", ülema metsawahi leidma, kes meid kannatamata ootab, et ta siis oma uuemaid jahilugusid jutustada saaks." Otto Seeboldil — nõnda nimetati noort meest — ei olnud mingisugust põhjust tohtri kutsele Wastu panna ja sammus sellepärast tema hobuse kõrwal mäest alla. Nõnda oliwad nad mõni sada sammu edasi läinud, kui neile õõnesteel talupoja Wanker wastu sõitis, mille peal üks rätikute ja Lekkide sisse mässitud naisterahwas küirutas. Talupojal, kes hobust ajas, pidi halw süda­ metunnistus olema. Ta ehmatas kangeste, kui ta tohtert nägi, ja püidis kartlikult kõrwale pöörda, et wastumeelsest kokkujuhtumisest peastda. Aga kõrged ja järsud teekaldad tegiwad temale kõrwale pöörmise Wõimatuks. — 8 — „Kuhu sina, „Kingissepa Willem", selle Halwa ilmaga sõidad?" hüidis doktor. „Ja keda sa oma uhkes sõnnikuwiu tõllas Wiad?" Kingissepa Willem pani käe kõrwa äärde, nagu ei kuuleks ta õiete, ja ütles: „Jah, Teil on õigus, tohtri härra: Ilm on Halw! tuul on külm!" „Aha, manamees! Sull on jälle kurdiks jäemise tuju," Wastas tohter; „siin ei ole asi mitte õiges korras. Pia oma kaarik paigal!" Kingissepa Willem tegi, nagu oleks La tei­ siti kuulnud. „Jah, ma pian edasi sõitma, muidu jäen hiljaks," ütles ta ja tõmbas Wana kimlile ohjad sirgu, et tohtre hobusest ruttu mööda sõita. Aga see oli nagu wälk oma hobuse seljast maas, astus tee peale ette ja kisendas pikse Healega „paigal!" nõnda et mees ja hobune kohkudes tagasi põrkasiwad. „Eest ära, wana narr!" ütles ta, Willemit kõrwale lükates. „Ma pian Waatama, mis asja siin Wankri peal peidad." Ta kiskus katte pealt ära ja nüüd paistis noor naene silma, kellel ülespundunud näuga laps süles oli. „Ahah!" hüidis tohter, „Ma mõtlesin küll, et asi nõnda saab olema. See on siin metsawahi kaasa, kes oma mehe äraoleku ajal — tema teadmata ja tahtmata — Kingissepa Wil- — 9 — lemi eesliga Wisperi nõiamöldri juurde sõidab, et seal last „posida" lasta." Naine ei mõistnud häbi pärast muud Leha kui hakkas nutma. Tohter aga kõneles Hoolimatalt edasi: „Netikene, sa oled naisena nii­ samasugune ani, nagu sa neiunagi olid. Ma ütlesin sulle juba, et lapsel suurt häda ei ole. Sa piad lapse eest üksnes rohkem hoolt kandma. Mikspärast tahad sa seda waest ussikest Wiletsa kihwtisegajale ohwerdada? Kas Jumal sulle sellepärast nii ilusa, armsa lapse andis? Nüid kata jälle laps kinni, et ta ei külmeta, ja sõida koju tagasi!" Ta kiskus Willemi käest ohjad ja piitsa ära, ajas hobuse õõnesteest Wälja, keeras seal ümber ja andis siis ohjad ja piitsa kohmetanud talu­ pojale tagasi. „Nüid sõida meie ees," ütles La, „ja usi­ naste, et õigel ajal koju tagasi saad! Kui sa piaks hakkama wigurisi pruukima, siis ma sulle . . ." Ta ähwardas ratsapiitsaga. Kingissepa Willem sõitis sõnakuulelikult tagasi, tegi aga nii Weidra näu, et noor metsaWaht naerma hakkas. Ka tohter naeris. Ta jäi Weel natukeseks ajaks seisma, siis aga kargas jälle hobuse selga ja ratsutas wankri järele. „Tohtri härra", ütles metsawaht, kellel kitsa tee pärast Waew oli ennast hobuse kõrwale hoida, „ma olen selle üle sagedaste imestanud, kudas Teil rahwa kohta nii suur mõjudus on. — 10 — Waewalt würst wõiks niisugust tingimata sõna­ kuulmist nõuuda, nagu Teile rahwas näitab." „See ei olegi nii ime/' ütles tohter. „Mina tunnen rahwast, rahwas tunneb mind. Inimesed teawad, et ma kuri wõin olla, aga teawad ka, et ma Heaste mõtlen; nad lasewad mind oma peasid pesta, ja armastawad mind seal juures pealegi. Mina olen ilmas mõndagi läbi teinud ja mitmele õige doktor Tugi olnud. Sest rumalus ja nõdrus walitsewad siin ilmas nii Heaste suurt kui Weikest. Mina oleks ka palju enam teinud, kui mõned talupojad mitte nii salalikud ja kangekaelsed ei oleks. Ega needki seal ees sellega rahul ei ole, ehk nad küll alandlikku nägu näitawad. Kes teab, kas nad Weel täna uueste ei püia nõiamöldri juurde minna, niipea kui nad meie filmist peasewad." Tohtri ütelus oli õige. Niipea kui mõle­ mad härrad kloostri tädi juurde oliwad sisse pöörnud, kihutas Kingissepa Willem juba „suu­ rest tammest" mööda „nõiaweske" poole, nõnda et Wana „Walge" saba taga keeru lõi. II. Orus, kõrge müiriga ümberpiiratud kloostri õue peal, kus rikas „kloostri tädi" rajamata wõimusega walitsejaks oli, ei puhunud tuul mitte nii suure jõuuga, nagu ülewal „suure tamme" juures, aga külm ja läbilõikaw oli ta siiski küllalt. — 11 — Umarbaja seisis Presskaewu juures, hoidis külmetawaid kassa põlle all ja pahandas tuule peale, et see tema toobrit täis ei lasknud jooksta, Waid Wee kõrwale puhus. Sulane, kes praegu peksetud õle kubusid warju alla pani, puhus aeg-ajalt sooja hinge­ õhku külmast kohmetanud käte peale. Terwest kanakarjast julges üks ainukene kukk sulgi püsti ajawa tuule kätte minna, et kuini eest mõnda terakest otsiks, aga ka tema keeras peagi seina Warju tagasi ja laulis, omast Waprast meelest uhkust tundes, wõidu laulu. Wanaaegse kiwi maja ümber kaswas hulk aawasid, aga need ei wõinud ometigi mitte keelata, et mõned sammeldanud kiwitahwlid kõrge katuse pealt maha kukkusiwad. Aawad isegi kumardasiwad oma kõrgeid peasid, kui kange tuulehoog wingudes nende peale puhus. See oli esimene Mm päew pika ilusa sü­ gise järel; seda lõbusam oli sooja ahju taga, iseäranis kloostri „nurgakammris." Kloostri-talus oli wanast ajast saadik õlleja Wiinaköök ning trahter olnud. Laatade ja pühade ajal tuliwad kõik kloostri suurtesse ruu­ midesse kokku. Seal helises siis klarnet ja seal möirgas pass-wiiol, ning marjawiina aamide kraanid jooksiwad kloostri keldris nagu press- kaewu toru. Ometi oli juba Wiimane kloostri peremees trahteri pidamist kitsendanud, ja kui tema suri, — 12 jättis ta lesk, nõndanimetatud „kloostri tädi", selle ameti koguni maha. Ainult Paar põlist külalist, keda aga ennem perekonna sõprade hulka Wõis lugeda, tuliwad Weel igal päewal kloostritalu ilusasse nurgakammrisse kokku, et „tipsuke" kloostri tädi Wiinamäest saadud mär­ jukest maitseda. Nurgakammer oli Waidlemata kõige kaunim tuakene terwes majas. Seal oli igas kohas hea olla, kas istuti lõpmata laia aknate Peal, kust lähema külade ja kõrgustikkude peale wõis Waadata, ehk istuti suure portsellani ahju kõrwas olewa pingi peal. Kõige parem paik aga oli külalistele seina äär, kus padjadega katetud pingid ümber laua seisiwad. Siin oli igal külalisel oma kindel paik, kuhu temale seatud ajal piip ja wiina klaas ehk õlle kann toodi. Külalisteks aga oli peale tohtri Weel juba ennemalt nimetatud ülem metsawaht, siis weel apteeker ja tema abiline, kohalik kaupmees ja ümberkaudsed Waimulikud, kes ajuti külali­ seks tuliwad ning wiimsel ajal mõnikord ka noor metsawaht Otto Seebold, lapseta kloostri tädi kasupoeg. Ülem metsawaht oli lihtsa kombega mees, keda aga palju asju ilmas pahandasiwad. Ei olnud mitte wõimalik ütelda, kes teda rohkem wihastasiwad, kas lapsed kodus wöi puu- ja linnu-wargad metsas. Ta oli alati tusane ja Wahtis mokahabet keerutades nii metslikult üm­ — 13 — ber, nagu tahaks ta mõnda ära füia, aga ometi ci olnud ta Weel kedagi ära söönud, Maid Wöis küllalt naerda ja lustilisi lugusid jutustada. Apteeker oli kõige Weidram mees Lerwes seltskonnas. Temal oli pikk kuiwetu keha, wäga kumer otsaesine ja punnis silmad, mille­ dega tema ühtepuhku teise ilma nähti waatawat. Tõe poolest pidas tema ennast maimude nägijaks. Ta ütles, et tema igakord juba nädalite kaupa ette ära näha, kui üks tema Luttawatest surema viab, ja kui ta rohtu walmistamat, siis teadMat ta üsna selgeste, kas haige seda pruukida saab ehk ei. Suremise korral näha tema rohuklaasis terwet surnu mahasaatjate rongi kuju­ tatud olewat, nagu see pärast ette tulla. Tema kahetsewat nüid alati seda tundi, mill ta otsu­ seks teinud apteekris saada ja lubas ühtepuhku oma ameti maha jätta, aga ei teinud seda ometi. Waimude nägemise kõrwal mängis tema weel priiwaimulist ning oli sellepärast kokkujuhtuwate waimulikkudega alati käredas Maidluses, kus juures ta aga ikka wõidetud sai. Apteekri abiline oli juba kaunis elatanud wanapoiss, kellel wäga suur himu ennast sugeda ning siluda ja lehkawa rohtudega wõida oli. Tema õerus iga üksiku härra osawa üteluse juures kässa ja ütles naerdes : „Hea, wäga hea, ülikena !" 14 Kaupmees kõige wiimati oli endisel ajal „reisija" olnud ja palju asju ning imefib näi­ nud. Ta uskus aga nüid, et ta igas kohas on olnud ja kõik näinud. Tema ei kõnelenud ialgi ühte jutustust otsani, sellepärast et alguse ikka ära unustas. Seltskond oli juba koos, kui doktor Tugi oma noore kaaslasega sisse astus ja soojaks toetub ahju äärde istus. „Hea, et Teie ometi kord tulite, doktor," hüidis ülem metsawaht. „Apteekril on täna jälle pöörane päew ja ajab mulle oma ette­ kuulutustega hirmu peale. Mõtelge ometi, tema tõendab, et ta minu metsawahi surnurongi olla näinud, kudas teda maha lastult metsast koju tuuakse." Tohter naeris Waljuste ja ütles : „Ruma­ lus ! Mina ei usu apteekrit sugugi enam, sest saadik kui ta Wana Glaasewit surnuks Lahtis Leha. Ta on juba kolm korda tema surnu-rongi näinud, aga tema elab alles ikka." „Hea! Wäga hea!" kihistas abiline. Aga „Ülikena" jäi tal kõrisse kinni, sellepärast et ta peremees, kelle alanduse üle ta rõemustas, Wihaselt tema Peale Waatas. Apteeker Wõttis omale selle hariliku surnu näu ja ütles nagu hauast kostwa Healega: „Mina jäen selle üle kindlaks, mis ma näinud olen." Ülem metsawaht kahwatas ära, aga tohtrile paisus wihaioon otsa peale. — 15 — „Kas Teie siis tõeste sõgedaks olete läi­ nud, apteeker?" kisendas ta. „Niisuguseid jampsimist tõeks pidada on taieste andeksandmata kurjus. Ei üelda mitte ilmaaegu, et igal apteekril üks kruw lahti on; Teil on WäHemalt kolm tükki lahti. Ma arwan, ta usub ise oma rumalust, ja ometi on see paljas sisse harjutus. Kui rnina rohu-tähe olen kirjutanud, wõib tema nagu apteeker juba rohust tunda, et haige wiimase Meerandi peal on. Siis ei ole mitte palju luulewõimu waja (ehk küll apteek­ ril seda liig palju on), et enesele surnurongi ettekujutada ja siis õnnetuse prohwetina ligi olewat surma kuulutada. Esiteks arwab, siis luuletab ja wiimaks kuulutab tema. Nõnda on ka tänane lugu esiteks Heaste kokku­ seatud, et siis juhtuwat õnnetust ette kuulutada wõiks. Tema teab, et metsawaht „Walgetorni" juurde läks ja enne ööd tagasi ei tule. Peale selle teab tema, et „pikk Lents", kes metsawahile surma on Wandunud, Mangist lahti on ja uueste oma nurjatumat ametit ajab. Mikspärast ei wõi siis pimedas Wisperi metsas mitte kuritegu sündida? Minul eneselgi on kartlikud mõtted pähä tekkinud." Kaupmees liigutas ennast ja ütles: „Mina arwan ometi, kui ma Schoti maal reisisiu, sagedaste maimude nägemisest . . . ." Aga tohter ei annud temale mahti rääkida, maid kõneles hoolimata edasi: „Niisama nagu apteekri 16 — nägemisega, on lugu kõigi aimamiste, unistuste, nägude ja nähtustega. Mis inimene loodab ehk kardab, seda aimab, näeb ja unistab tema. Loomulikult mängitvad seal juures argtus, üritatud Pudusooned, omakasu, rumalus ja uskmata olek suurt näite-osa. Mina annan waimulikkudele, kes uskmata oleku Wastu Wöitlewad, täieste õigust. Miski kõrgema olemuse najale piab inimene ometi ennast tuetama. Kui ta mitte Jumalat ei usu, siis usub ta tontisid. Suurem osa meie praegusest ebausust on Weel pagana aja pärandus." „Aga kuulge tohter!" ütles ülem metsawaht. „Ometi on asju, mis nagu ebausk näitab oleWat, aga siiski ei ole. Mikspärast? Selle­ pärast, et ma ise Proowinud olen, et see tõsi on." Mina ei uskunud ka mitte, et jääger siis tühjalt koju piab tulema, kui Wana naine temale metsa minnes wastu komberdab. Seal juhtus mulle aga mõne aasta eest tagasi, suure jahi ajal, kaks päewa järgimööda üks Wana kerjaja naine Wastu tulema, ja esimesel päewal ei saanud mina midagit lasta, ehk küll teised tuhandeid loomi ja lindusid maha kõmmutasiwad, ning kui ma koju minnes häkilise mäe serwast mööda sammusin, kargas üks jänes, nagu teutuseks, üle minu pea ja kiskus mull kübara peast maha. Teisel päewal jooksis mulle üks metssiga, keda ma lasta tahtsin, jalge Wahele, ja ma pidin üleüldiseks naeruks, tagaspidi, sia seljas ratsutama. — 17 — „Ütelge nüid, doktor, kas see õige asi oli? Sestsaadik pööran ma alati koju tagasi, kui mulle jahi käigul mõni Wanamoor Wastu tuleb." Palja pealaega apteekri abiline õerus rõemu pärast kässa ja Hüidis: „Hea! Wäga hea! ülikena!" Doktor aga urises pahaselt: „Tean, tean juba. Igaüks on ebausus midagit proowinud, iga ivana naine, iga karjane, iga talupoeg, iga postipoiss. Reisija ehmatab, kui jänes tema ees üle tee jookseb. Nüid teab ta tõeste, et temale tee peal õnnetus juhtub. Kloostri tädi pühib tua ära kui kass silmi peseb ehk kahivel maha kukkudes põranda sisse püsti seisma jäeb, sest siis tuleb temale külalisi. KarjaPeeter Wõerutab üksnes siis Wasikaid, kui kaalu pilt tähtraamatus näha on, sest siis kaaluwad wasikad palju." „Hea! Wäga hea! ülikena!" kihistas apteekri abiline. Tohter aga rääkis edasi: „Kes ei ole juba seda meeletust kuulnud, et see inimene põdema hakkab, kellele kassi karw suhu juhtub. Kes ei Wasta mitte, kui tema loomi kiidetakse: suu­ red asjad nad küll ei ole! sest muidu „teeb teise kiitus tema loomad ära." Kas ei lähe mitte hirmu wärin läbi seltskonna, kui järsku nähtakse, et kolmteistkümmend inimest laua ääres istuwad. Isegi suurtsugu inimesed ei häbene selle üle hirmu tunda. Sest ebausk ütleb, et — 18 sellel aastal siis üks seltskonna seast sureb. Kui kägu kuskil maja ligi oma kukku! kukku! Hüiab, siis on Waidlemata tõsi, et sellest majast keegi sureb; sest käu kukkumine tähendab: kuku Hauda! Ka siia joomalauani tungib ebausk. Waadake ometi, minu härrad, seda kergemeelset apteekri abilist, kes praegu poolikusse klaasisse pudelist Weini Walab. Kas Teie õnnetu siis ei tea, et rahwa usu järele see, kes poolikusse klaasi peale walab, jooksja haigusesse jäeb?" „Hea! Wäga hea! ülikena!" kihistas apteekri abiline, kui ta omast esialgusest kohkumisest toibus. „Jah, mu härrad," rääkis tohter oma hari­ liku hea tuju sisse saades edasi. „Suurem jagu ei teagi, mis eest nad endid hoidma piawad. Kes hommikul ülestõuseb, ei tohi pahema jalaga enne sängist wälja astuda, muidu on ta päewa otsa pahane. Kui keegi teise peresse läheb, ei tohi ta mitte püsti seisma jäeda, waid piab istuma, et mitte pererahwa und ära ei wiiks. Balti maal, Sangaste kihelkonnas, pidawat inimene, kes kuhugi majasse juhtub minema, kus wõid tehakse, teretamise asemel „sawi koormad Lulewad" ütlema. Muidu saawat ta kohe sõimata, sest et teda wöi õnne arwatakse ära wiiwat. Ust ei tohi keegi nii kõwaste kinni panna, nagu meie ülema metsawahi ameti püidja Otto Seebold praegu tegi, muidu Wõib ta rahwa usu järel mõne eest ka taewa ukse kinni lüia. — 19 — Teie naerate, minu härrad. Aga ometi on see nii. Teie ei tea Weel mitte kõiki. Teie teate Wististe, et kelle pahem kõrw pilli ajab, sellest Halwaste räägitakse, ja et tule ääres aewastamine kirja tähendab; aga seda ei tea Teie ometi mitte, et keda kirp käe pealt ham­ mustab, see saab kohe sellsamal päewal uudist kuulda." Kõik naersiwad Walju Healega. Apteekri abiline aga kihistas: „Hea! Wäga hea! ülikena!" Nüid oleks jutt muude asjade peale pöörnud, kui mitte ülem metsawahil Weel midagit südame peal ei oleks olnud. „Tohter," ütles ta, „et Teie nii suur tea­ duse mees olete, siis piate mulle ühe asja üle Weel seletust andma. Kuidas on lugu WereWaigistamisega, mis nii mitmed teha mõistawad? Ka seda arwatakse ebausu külge, aga mina olin hiljuti oma silmade ja kõrwadega sarnase luo juures tunnistuseks." „Mina lähen ühel hommikul raiendikku ja näen et kõik inimesed ühe puuraiuja ümber koos on, kes omale kirtega jala sisse on löö­ nud, kust koleduste palju Werd jookseb. Juba oliwad kõik abinõuud ära katsutud, aga Werejooksmine ei jäenud sugugi wähemaks. „Ei aita midagi. Piame nõiamöldrit kut­ suma," ütles keegi, ja juba lippas ta Nõiaweske poole. — 20 — Selle aja sees langes haawatud mees mines­ tusesse. Meie ei teadnud mis teha. Rohkem tunni aja pärast tuli mees tagasi ja nõiamölder temaga ühes. Weri nõrjus ikka alles. Aga nõiamölder näitis haawade arstimist mõistwat. Da litsus Haawa kokku, pani kaks ölekõrt ristiWiisil senna peale; siis ütles La, Haawa Peale puhudes, pühalikult mõned sõnad, millest ma muud aru ei saanud, kui „abek", „sabek" ja pühad nimed. Werejooksmine jäi kohe järele. Siis sidus ta haawa hoolsuste kinni ja luges Weel salmikese põletiku Wastu. Haawatud mees ärkas selle aja sees mines­ tusest ülesse. Nõiamölder Pööris tema Poole ja ütles: „„Mine nüid tasakeste koju ! Wiilip tuleb sinuga ühes. Siis ole Wagusaste tuas ja kolme päewa pärast wõid sa jälle kõndida."" Nagu tema ütles, nõnda oli ka. — Kas siis see nüid ka ebausk on? Tohtril oli ülem - metsawahi jutustuse ajal jälle wihasoon ülespaisunud. Nüid urises ta : „Tean küll! Tean küll! Mõistan ka neid sõnu. Werewaigistuse sõnad on: „Aabek, Waabek, saabek; Kristuse aias on kolm punast roosi; üks on headusele, teine Werele ja kolmas ingel Gabrielile. Isa, Poja ja püha Waimu nimel." Põletiku sõnad on: „Meie armsal Is­ sandal Jeesusel Kristusel oli palju wermeid ja haawu ja ühtegi ei saa- 21 — NUd siutud. Nad ei paistetanud, nad ei läinud Palawaks, ei mädanenud ega jooksnud Werd. Sealt Wõtan ma Wett ja Werd, se^ on Haawadele ja Wermetele hea. Onnis on fee mees, kes kõiki wermeid ja haawasid ars­ tida Wõib. Isa, Poja ja püha Waimu nimel." Kas Teie, ülem metsawaht, nüid tõeste usute, et sarnane lobisemine ja Jumala nime kurjaste pruukimine kedagit aidata Wõib? „Mikspärast ei Wõeta niisuguseid nõiameistrisid mitte wäehospidalisse ? Missuguseid imetegusid wõiksiwad nemad pärast lahingit teha! Mikspärast ei panda neid politseiamet­ nikkudeks? Sest nagu haiguste arstimiseks, nõnda on neil ka Wargate taltsutamiseks ja tule kustutamiseks sõnu. Mikspärast ei lööda mitte tohtrisid otsekohe surnuks, kes ju ometi paljad igawad „Wusserdajad" ning inimeste pahandajad on? Wähemalt meie nurkas oleks hea küllalt elada. Wispris on nõiamölder, kes kõik hai­ gused ja haawad arstib, ja wärawa ees elab Wana Kaarti-Liina, kes kaartidest igaühele õnne kuulutab: ihnusele suurt pärandust, mehele mineku himulisele meest, haigele terwist, kartlikule pikka iga. Mis on inimesele Weel waja?" Metsa isand ei lausunud midagit, Waid hakkas piipu täis toppima. Aga kaupmees — 22 — Mõttis sõna ja ütles: „Seda kõiki ei usu nüid mina ka mitte. Aga kui ma Bostonis olin, õppisin ma laua liikumist ja maimude kopu­ tamist tundma. See ei Wõi ometi mitte pet­ tus olla." „Siis usute Teie ka Maimude päemavildi tegemist ja Maimu-pidu, mis nad Marsti tahta teha?" naeris tohter. „Niisuguste Ameerika kelmustega jäege minust eemalle. Selle Mastu on nõiamölder ja Kaarti-Liina üsna lapsed. Peale selle ei ole Teie ialgi Ameerikas olnud, kui Teie waewaks Mõtaksite meelde tuletada, kaupniehe isand." „Kui mitte muud midagi ei ole, siis kodu­ käijaid ometi on. Seda Mõin mina tunnis­ tada," ütles häkitselt naisterahma heal. See oli kloostri tädi, kes miimase kõne aeges sisse astunud ja ahju kõrwa pingi peale oli istunud. „Ah Teie olete siin, tädi? meje ei teadnud seda sugugi/' ütles tohter ette astudes. „Aga mis nägu Teie olete? Kas Teie haige olete?" „Haige ma küll ei ole," Mastas naine, „aga mu elu on hapu." „Mis Teile on juhtunud? Andke oma käsi siia, ma tahan Mere tuksumist katsuda!" „Ei!" ütles naine kindluste ja tõusis ülesse, et .ära minna. „Siis heitke Moodisse ja Higistage Heaste!" „Ei, ei ilmaski enam!" Hüidis naine pisar­ silmil ja läks tuast ära. 23 — „Mis piaks temale juhtunud olema?" küsis tohter. „See on õige, Otto, mine temale jä­ rele!" ütles ta siis noore metsawahi poole pöör­ des, kes walmis oli, oma wanatädi ja kasuemale järele ruttama. „Kloostri tädi ei saa enam käu kukkumist kuulda," ütles apteeker häkitselt oma hauast kostwa Healega, „Apteeker, Teie olete täieste metsaline!" kisendas tohter ja tahtis esimese kallale karata. Seal Wõttis üks talupoeg, kes tuppa oli tul­ nud, tema käest kinni ja ütles: „Tohtri Härra, Teie piate kohe metsawahi juurde tulema. Ta on surmale haawatult metsast koju toodud." Kõik kahwatasiwad ära. Apteekri näu üle libises Wõidurõemuline naeratus. III. Kloostri tädile ei oleks keegi hälli juures laulnud, et temast kord Kloostri talu perenaine saab, ja hiljem, kui ta kerjusena külast külasse rändas, oleks keegi Weel Wähem niisuguse elu­ saatuse muutmise peale mõtelnud. Tema isa oli Waene metsawaht, kes oma naise ja lastega üksina Wisperi metsas, lange­ nud majas elas. Palju ahastust ja häda oli selles majakeses leida, mis kuristikus, kaugele ulatawa kalju serwa warjul oli. Naine oli enamiste alati haige maas, lap­ sed küsisiwad leiba, ja metsawahi palk oli nii — 24 — Weikene, et temaga mitte aasta läbi ei saanud. Iseäranis kewadel, kui talwe tagawara ära oli söödud, tunti kõige kibedamat puudust. Nii oli pika, Halwa talwe järele jälle kewade tulnud. Sula tuul puhus läbi kalju lõhestikkude ja kõrgustikkudest Woolas lumewesi alla. „Jumalale tänu, et sa kodus oled," ütles naine õhtu kojutulewale metsawahile. „Mull on täna nii hirm, nagu aimaks ma ligi olewat õnnetust." „Selles asjas petad sa ennast," wastas metsawaht rõemust hiilgawa näuga. „Minul on täna õnnepäew. W . . . metsawahi koht, mis kõige parem siin ümberkaudu, on minule lubatud. Selle läbi kauwad kõik mured. Sina saad nüid ka terweks, Miinakene. Sa ei tea mitte kui rõemus ma olen. Siin on ka leiba ja kohwi esimiseks näljakustutamiseks." Haige nägu hiilgas rõemu pärast. Ta pi­ gistas metsawahi kätt ja ütles: „Oh sa hea mees!" Siis pööris ta laste poole ja rääkis: „Tallitage nüid ruttu, lapsed, et kohwi saame. Sina, Prits, too tallist puid ja tee tuli ülesse, ja sina, Roosi, lüpsa kits ära." Waewalt oliwad lapsed tallide juurde jõuudnud, mis mäe sisse oliwad kaewatud, siis oli esmalt iseäralikku praksumist ja mürinat kuulda ning selle järele tuli nii wali hoop, et lastel kuulmine ja nägemine kadus ning nad mõtlesiwad, et mägi kokku langeb. _ _ 25 — See kaljunurk, mis maja kohal rippus, oli sisemise niiskuse ju silla ilmade läbi katki mur­ dunud, kukkudes metsawahi maja ja kes seal sees oliwad, puruks löönud, ning lapsed, kes lautas marjul oliwad, puru ja mulla alla matnud. Wältas kaua aega, enne kui lastele abi tuli. Õnneks oli kits lüpsja ja tema jauks ka rohkeste toitu walmis, misläbi lapsed mitte nälga ei surnud. Ka tungis ühe Prau Mahelt Märstet õhku sisse, nõnda et nad mitte ära ei lämmastanud. Sest rohkem kui kaheksa püewa läks mööda, enne kui nad oma koledast Mangikojast lahti peasesimad. Juhtumise kaupa tuli kolmandamal päewal üks puuraijuja, kes metsaMahiga kokku tahtis saada, senna üksikusse kuristikku ja tema läbi saadi külades õnnetumat juhtumist teada. Alles neljandamal päewal hakkas surnute Mäljakaemamine peale. Keegi waewajate seast ei mõtelnud seda, et sealt mõnda Meel elusalt Mõis leida. Waesed wangistatud lapsekesed kuulsiwad kopsimist ja töötegemist ning lootus ärkas nende südametes. Aga kui jälle waikseks jäi, tikkus meeleäraheitmine nende kallale. Teisel päewal jutustati külades, et „lammaAndres" metsawahi maja Wareme juures lapse healt ja kitse määgimist kuulnud. Hakati siis uueste kaewama ja saadi lapsed kätte. — 26 — Kogukonna Walitsus tahtis lapsi kõige ligema sugulase juurde anda. See oli Wana Wisperi nõiamõlder. Tema ütles, et ta kolmeteistkümne aastase Pritsu wõtab, aga tüdrukukest mitte mingisuguse hinna eest. Tütarlapsekene sai siis awalikult Wälja pakutud ja kõige wähema hinna wõtja juurde antud. See mees oli ameti poolest kingissep, pidas aga peale selle Weel poole tosinal muid ametisi käes. Ta oli kogukonna kasakas ja külakuhjas, lehma- ja siakarjane, kellamees ja öbwaht. Aga kõik need ametid ei jõudnud teda paari lahja põllu-lapi ja kingissepa istme körwal toita. Ta saatis sellepärast lapsed kerjama ja ei teinud ise midagit. Niisamati saatis ta Roosi kerjama ning wiis raha, mis tema ülespidamiseks makseti, Wiina eest kõrtsi. Roosi aga ei jõudnud kerjamise ametiga ära harjuda, ehk ta küll juba aasta otsa selles toimetuses oli. Ta läks ainult sellepärast ma­ jade sisse, et tema õhtul peksta sai, kui mitte midagit ühes ei wiinud. Majasse sisse astu­ des seisis tema ilma sõna rääkimata, kuni ta peale halastad:. Nõnda seisis ta ka ühel külmal Nowembri kuu päewal palja, siniseks külmetanud jalgadega Kloostri õues külma kiwitahwlite peal. Ta oli juba mitukorda seal seisnud, aga perenaine ei olnud teda Weel näinud, ehk ta küll muidu kõik nägi. Täna aga pidi temale õnnelikum tund tulema. — 27 — Perenaine nägi teda ja kutsus tuppa sooja ning andis Lale kohwi ja Wõid-leiba. Laps ei söönud, Waid nuttis kibedaste. Perenaise süda läks haledaks, ta Wõttis nõuuks last oma juurde jätta. „Ants, Ants!" Hüidis ta läbi akna õue peale. „Tule tuppa!" Ants oli Kloostri talu peremees. Ta oli Weike, kõhetu, käbe meheke, kes igawese Juudi rahutuse enesele näitis olewat rentinud. Kõige armsamalt koperdas ta hommikusel ämarusel mööda õuet ja tallisid ümber. Sus oli temal kõrge, Walge tanu peas, nahksed põlwpüksid, millest särk Wälja rippus, ja lopsuwad saapa tuhwled jalas. Tema rõem oli teenrisid kurja Leu pealt kinni tabada. — See oli aga ka ime, kui nemad endid julged arwasiwad ole­ wat, seal tõusis peremehe pikk, teraw nina ja kõrge tanu nende ees häkitselt nähtawale. Mis Kloostri peremees niisugustel kordadel nägi, seda ei unustanud ta ialgi ja Wiskas tihti ette. Ülepea oli ta niisugune inimene, keda keegi ei sallinud. Ühtepuhku oli temal kohtu käimist, aga ta wõitis igakord. Kui peremees' sisse tuli ja perenaine temale oma plaani ette pani, ei tahtnud see sellega sugugi leppida. Wiimaks aga pidi ta ometi õrnema poolele järele andma. Perenaine wõttis Waese lapsega omale õnne ja rõemu majasse. Roosi paisus Kloostri õues toredaks roosiks. Ta oli ümberkaudu kõige — 28 — ilusam, aga ka kõige targem ja usinam tüdruk. Perenaine nägi temas oma noort põlwe. „Mina olin oma noorel põlwel," ütles ta tihti, „Wäle küllalt tööle, ja mis ma tegin, oli Heaste tehtud; aga Roosi on Weel sada korda Wäledam (usinam) kui mina, ja tema käes näi­ tab kõik kasivamat ja õitsewat. Jgaivene kahju oleks, kui tema hiljemalt mitte suure talu pere­ naiseks ei saaks." „Selles asjas wõiks nõuu leida, ema," ütles ühel päewal kui ta jälle nõnda oli rää­ kinud, tema poeg Gottsried, kes realkooli ja põllutöö kooli läbi oli käinud ja nüid ise Lubliste põllutöösse hakkas. „Kudas nõnda?" küsis ema ja Mahtis, prillisid nina pealt ära Mõttes, õmbluse töö pealt ülesse. Gottsried läks tulipunaseks ja Roosi lippas kui tuul uksest Mälja. „Ah! Kas asi nõnda on?" küsis pere­ naine kõigist aru saades. „Selle peale ei ole ma tõeste mitte mõtelnud." „Ema, selle kulles on mu eluõnn," ütles Gottsried pisarsilmil. „See tuleb kõik Mäga häkitselt," ütles pere­ naine tõsiselt. „Isa on muidugi ka selle Mastu." „Kui aga sina mitte Mastu ei ole, armas emakene, ja et sa Mastu ei ole, seda näen ma su silmist. Sulle isegi on see mõte rõemuks," ütles Gottsried. — 29 — „Noh, olgu minugipärast," naeris fee, „Leie olete ju mõlemad minu lapsed, kelle õnne ma mitte millioni eestki häwitada ei tahaks." „Ema, ema!" hüidis poeg, temale kaela ümber hakates, siis ruttas ta Roosi järele, et ka temale õnne kuulutada. Peremehega oli aga perenaisel suurem Wõitlus ees, kui ta seda oli arwanud. See oli juba mitmed õige rikkad minijad Walmis Waatanud ega ei tahtnud oma plaanisid milgi kom­ bel tõrwale heita. Mimals pidi ta ometi järele andma. Noored inilnesed oliwad juba ammugi abielu paelus ja kaks last, ilusad nagu koidu kiired, kaswasiwad nende kõrwal. Waata, seal suri perenaine mõne päewa Wältusel sooja tõbesse. Aasta pärast läks peremees temale järele. Ta oli peale naise surma nii kangeste protsessima hakkanud, kui ta süda Weel wähe himustas. Ometigi Pidiwad just need protsessid tema elu lõpetama; muidu oleks ta Wahest Weel mitu aastat oma Walge tanuga mööda õuet koperdanud. Aga üks lautatud protsess wihastas teda nõnda, et La Woodisse heitis ja enam ülesse ei tõusnud. Mis päewa kaalus ta elu ja surma wahel, siples rahutumalt ja oli suures Waewas. Inimestel hakkas juba hirm, nad ütlesiwad: „Temal on wist midagi südame peal ja ei Wõi sellepärast surra." — 30 — Tõeste pidi teda mõni saladus rõhuma. Ta laskis poja tihti enese juurde kutsuda, et temale midagit awaldada; aga kui see tuli, ei rääkmud La ometi midagit. Ja nõnda surigi La Minnaks, ilma et midagit oleks rääkinud. Sellsamal talwel hakkas seal nurkas scharlachi haigus möllama, mis ka mõlemad kloostri lapsed mulda Wiis. Noored inimesed oliwad koguni rõhutud. Aga nendele tuli Weel muid muresid. Waewalt oli Wana peremees hauda saanud, kui kisa tõusis, et ta „kodus täitvat". Kord jooksis ümardaja poole lüpsiku täie piimaga laudast koju, kahwatanud ning kõigist kehast mürisedes, ning kinnitas: „Peremees olla, nagu ta ikka teinud, oma pika nina ja kõrge tanuga talli uksest sisse Maatanud. Kümme ho­ bust ei jõuda teda enam lauta tvna." Sarnasel kombe! sündis majas igal ööl kära, kus üks ehk teine appi karjudes omast kamrist wälja jooksis, ja igaüks jutustas: Tema olla ülemal olnud, ja seal olla Mana peremees tema üle kumardanud, nagu tahaks temale midagit kõrwa sisse sosistada. Pere ütles teenistusest lahti. Keegi ei tal)tnub enam tontlikus Kloostri talus teenida. Sellsamal ajal tõusis jutu kõmin kuuldawale: Kloostri peremees ei leida hauas rahu, sest et La Kloostri talu „pika Lentsi" käest ära olla Marastanud. Noor perenaine ei pannud laste murega neid juttusid esiteks tähelegi. Aga Wiimaks pidi ta ometi neid tähele panema. Ta küsis oma mehe käest, mis see kõik tähendada, aga see ei teadnud isegi. Sellest saadik jäi perenaine koguni raske­ meelseks. Enne oli tema selge ja Jumalakart­ liku Waimuga. Nüid langes ta ehmatuse ja ebausu sisse. Nii päewal kui ööl nägi ta oma äia Waimu ümberhulkuwat. Ühel päewal leiti tema mees, kes jahi Peale oli läinud, surnuks lastult metsast. —• Ta jäi nüid nõdrameelsuse sisse, millest ta alles pika aja järele paranes. Sest ajast saadik oli kakskümmend aastat mööda- läinud, ning selle aja sees oli õnnetu lesk oma endise kindluse jälle tagasi saanud, milles tema kõigile tuttawaks, ümberkaudu rik­ kuse poolest kuulsaks „Kloostri tädiks" sai. Kloostri tädiks hakkas teda esile üks tema kadunud ämma õe tütar nimetama, keda La omale lapse asemele oli WStnud, ja wiimaks nimetas teda kõik ilm nõnda. Noor tütarlaps, keda tema majasse oli Wõtnud, tõi oma rõemsa waimuga jälle õnne­ likku aegu tagasi; aga ainult lühikeseks ajaks, siis läks ta ülema metlawahile Seeboldile mehele. Pärast oli selle kasulapse poeg, meile tuttaw metsawahi ameti õpilane Otto Seebold, Kloostri talusse tulnud ja tädi pailapseks saanud. - 32 — Kloostri peremehe mõrtsukas oli, kõigist uu­ rimistest hoolimata, teadmataks jäänud. Ai­ nult üleüldine arwamine jäi „pika Lentsi" Peale, kes juba sellel ajal kõige kurjem metsloomade Waras oli. See kadus aga Warssi mõneks ajaks sealt nurgast, sest et teda petliku pankrotiks tegemise ja majapõletuse pärast mõneks aastaks Wangi pandi. Nõnda oliwad rahulised, armsad ajad Kloostri talusse tulnud, kui ka mitte endised õnnelikud. Aga nüid kahekümne aasta pärast näitasiwad endised pimeduse maimud jälle ärkanud olewat. Nüid oli jälle metsas mõrtsuka töö sündi­ nud. Ja Kloostri peres kõneldi, et Wana pe­ remees oma Walge tanuga jälle kodu käiwat. Ning see sündis, nagu arwata Wõis, Kloostri talu omandamise pärast. Sest Kloostri tädi oli paari nädala eest päranduse kirja kirjutada lask­ nud ja pärandajad nimetanud. IV. Niisuguse tarwiliku Wana aja sündmuste arutamise järele piame jälle selle õhtu juurde tagasi pöörma, kus apteekril nii koledad etteaimamised oliwad ja talupoeg tohtri Haawatud metsawahi juurde kutsus. Teatus metsawahi raskest Haawamisest ei olnud mitte üksi külaliste seltskonnas, waid ka — 33 — lertves Kloostri talus hirmulikku üritust sünni­ tanud, kõige enani tädi juures. Metsatvaht oli tema mehe ristipoeg ja tema päranduse kirjas nimetatud pärijate seast olnud. „Wõi siis metsas on ka juba lugu lahti, ei ole Weel sellest küllalt, et meil tondid jälle majas on," hüidis õnnetu naisterahtpas. Ta istus maha, sest uimastus käis tema peast läbi ja ta silmad läksiwad pimedaks. Nõnda leidis teda Otto Seebold, kes, nagu meie teame, tema järele oli läinud; ta pani külma wee sisse kastetud rätikuid tädile meele kohtade peale ja andis tale siis klaasi täie jäekülma Wett, mis läbi Wanake Warssi toibus. Siis saatis tädi Otto metsatvahi maja juurde, Waatama, kudas lugu Haatvatuga on. Tädil hakkas üksi igaw, ta tegi akna lahti ja jahutas oma kuuma pead külma tuule käes. Salalik hirmuwärin käis temast läbi, mässawa tormi hulumist kuuldes, mis kõikisuguseid kaeblikka ja ähwardawaid Healesid kuulda andis. Ta tahtis praegu akent kinni panna, seal jäi tema pilk ühe tontliku kogu peale seisma, kes häkitselt õue peal ilmus. Perenaise juuksed tõusitvad pikka mööda püsti, hammad lõiwad plaksudes kokku ja külm Wärin käis kõigest liik­ metest läbi. See oli tõeste ivana kloostri peremees, nagu ta elas. Ta koperdas ühe talli juurest 2 — 34 — teise juurde ja pistis oma walge tanu ja pika nina ukse wahelt sisse. Häkitselt pööris ta ennast ümber ja silmas akna juures seiswat perenaist. „Ma tulen," ütles tema, ning hakkas üle õue maja juurde koperdama. See oli Kloostri tädile liig. Ta lõi akna kinni ja kisendas appi. Korraga tuli temale meelde, et ta ainu üksi kodus oli, et üks osa peret kedruse tuppa läinud, ja teine osa küla­ listega ühtlasi metsawahi majasse oli jooksnud. Meeleäraheitmisel langes ta sohwa nurka ja Wõttis põlle silmade ette, et midagit ei näeks. Aga seda põnewamalt kuulatas tema. Kuule! Nüid tehti koja uks lahti. Trepist tuldi ülesse, aga need ei olnud mitte Wanamehe klaperdajad asted. Nüid astus ta tuppa. Jäekülmad sõrmed pandi tema käe peale ja Otto Heal rääkis: „Tädi, kas sa ei ole Weel parem? Metsawahiga ei ole asi mitte koguni halw, palju halwem lapsega, keda mõistmata naine paha ilmaga Nõiamöldri juurde Wiis." Wärisewa Healega rääkis nüid tädi, et loana peremees kodu käiwat. Otto hakkas suure Hea­ lega naerma. Aga kui ta tädi tõsist nägu nägi, ütles ta: „Ma ei oleks mitte uskunud, tädi, et sa ennast muistejuttude läbi hirmutada lased !" — 35 — „Otto," ütles ta, „sa tunned mind am­ mugi, et ma mitte kõige suurem argpüks ei ole, ja sellepärast wõid seda enam minu juttu us­ kuda. Kahekümne aasta eest tagasi nägi teda kõik Pere ja kartuse pärast läksiwad kõik teendrid ära. Ka Kadri oli teda näinud." „Kadrist ära räägi mulle midagit," ütles noormees, „see on isegi tondi sarnane, kui ta kassi wiisil salajalt ümber luurab. Ma ei saa ka mitte aru, miks sina niisuguste inimestega tegemist teed! Esiteks oli sull Kaardi-Liina tüd­ rukuks ning nüid tema tütar. Ma kardan, et neil mõlemil selle tondi luoga rohkem tegemist on, kui seda arwata Wõib." Kloostri tädi ütles, et ta Kaardi-Liinat sellepärast armastab, et nad ühes koos kerja­ mas olla käinud. Tema ei uskuda aga mitte, et neil naisterahmastel tondiga midagit tege­ mist wõib olla. — Tema palus, et Otto öö­ seks tema juurde jäeks, millega see ka kohe walmis oli. „See on üsna minu soomi järele," ütles ta. „Mina tahaksin seda weidrat elukat Hea meelega näha. Sa lubad, et ma paar raa­ matut ja oma pistulid sisse toon, sest Mahest wõib neid niisuguse Maimu Mastu maja olla, nagu sa teda kirjeldad." Ta istus sohma nurka ja hakkas lugema. Tädi istus laua ääres tooli peal; lamp Põles tema ees. 2* — 36 — Kesköö jõudis kätte. Noormees oli juba magama uinuuud. Kell lõi kaksteistkümmend. Kloostri perenaine Waatas kartlikult ümber, sest nüid oli Waimudel täielik priius ümber hulkuda. Aga Weel ei olnud midagit näha. Wäsirnus Wõttis wiimaks ka tema üle Wõimust. Oli lõppes lambist otsa; tuli jäi wähe Haawalt pisemaks, Wälkus wiimaks weel paar korda ja kustus. Ainult nõrk kuuwalgus paistis kahe magaja peale, kelle korralisest hingamisest hiir põranda all midagit tähele ei pannud. Järsku ilmus warju sarnane kogu nagu seina seest wälja ning silmitses hoolega maga­ jaid. Siis koperdas ta otsekohe perenaise juurde. Külm käsi puutus tema otsaesise külge ja kui ta ärkades ülesse waatas, nägi tema pika nina oma kõrwa ääres ja walge tanu, terawa otsaga, oma kohal olewat. Ta kisendas kõigest jõuust appi. — Tont koperdas nagu ehmatades tema juurest eemale ja tõukas, nagu Wana peremees seda ikka oli teinud, wihaselt toolid koha pealt ära, ja tõstis siis jälle tagasi. Noor metsawaht ärkas Wana tädi appi Hüide peale ülesse. Ka tema ei wõinud salalikku tundmust keelda. Minut aega wahtis ta am­ muli suu ja pärani silmadega kohutawa kogu peale. Siis aga kargas täielise tiigri hüppa­ misega üle oma ees seiswa laua, et tuas üm­ ber koperdajat elukat kinni tabada. — 37 — Juba arwas ta teda kätte saawat, kui ta korraga nurka ära kadus. Palawa Werega noormees tormas peaga Wastu kiwist seina. Inetu naermine, nagu wana kloostri pere­ mees ikka naeris, kui tal mõni temp korda oli läinud, kostis sügawusest ülesse. Häkitselt aga muutus naermine iseäraliseks kaebawaks healeks, mis sügawa õhkamisega lõppes. Selle järele käis wali hoop, nõnda et maja seinad wärisesiwad ja sellega oli tont otsas. Aruldane rahutus tuli noore mehe peale. Ta lootis seda nähtust kuidagi wiisi põhjendada ja seletada wõiwat, aga see ei läinud temale korda. Tema katsus ust: see oli alles niisamati lukkus, nagu ta õhtu oli pandud. Ta koputas wastu seina, aga kuskil ei olnud õõnest kõla kuulda. Igas kohas oli kindel kiwi müir. Ja ometi oli ta kogu näinud ning tema healt kuulnud, ja sina nurka oli ta kadunud. Kuidas pidi ta seda mõistma? Külm Wärin jooksis temal üle selja. Aga ta kogus ennast peagi. Oma nõdruse üle waljuste naerdes ütles ta: „Nii arusaamata kui see asi ka näitab, on selle taga ometi pettus warjul." Kui wanatädi natukene toibunud oli, ütles ta nõrga Healega: „Otto, kas sa tahaksid homme minu heaks ühte käiku ette Wõtta? Kas sa tahad nõiamöldri juurde minna, tema käest nõuu küsima?" — 38 — „Ennemalt läheksin ma politseisse abi ot­ sima," Wastas see, „aga minugi pärast ka nõiamöldri juurde." V. Wisperi orus on paljugi nõiamöldrifid olnud. Sellepärast ei ütle mina ka mitte, missugusest nende hulgast mina kõnelen. Seal on Prantsuse Wanasõna maksaw: Le roi est mort — vive le roi! (Kuningas on surnud — elagu kuningas!) Sest niipea kui üks nõiamölder sureb, on teine kohe jälle asemel. Nõiamöldrid on surematad. Wisperi orus näitab nagu õhu seeski midagit tontlikku olewat. Reini jõel purjatajad laewamehedki piawad nõndanimetatud Wisperi Luult nõia-tuuleks, mis pahast Maimudest Malitsetud ja juhitud saab, kelle kelmuste ja migurite üle nad imeasju teawad jutustada. Miks ei Piaks seal siis ka mitte nõiamöldrit olema? Peale selle on nõiamöldri amet kaunis ka­ sulik, palju ette kui liht-möldri amet. Üeldakse, et neli Mesket ei jõuaks seda jahu jahmatada, mis selle raha eest osta Mõiks, mida nõiamöldritele „kingitusena" kokku tuuakse. Ja „kingitus" piab see olema. Päris maksu ei Wöta ükski nõiamölder, ja mitte üksnes kohtu kartuse pärast, Maid juba ka sellepärast, et nõidus oma mõju ei kautaks. Iga nõidus piab palgata tehtud saama. — 39 — See nõiamölder, kellest mina siin jutustan, oli rahwa petmises esimene meister. Tema kuulsus ulatas kaugele. Tema abi ei käinud mitte üksnes talupojad otsimas, Waid ka tõldasid nähti sagedaste nõiaweske ees. Mitmed suurt­ sugu inimesed tuliwad terwisewee alikatelt ära, nõiamöldri abi otsima. Tema juures oli ka ennast kunst ja loomus ühendanud, et La rohkeste abiotsijate Waimu Peale Wõis mõjuda. Pikk, Walge habe piiras tema natuke pruu­ nikat nägu, kust kawalalt uuriwat silmad Wälja waatasiwad. Tema paljaks minewat pead kattis Türklase kübara (turbani) sarnane peakate, ja oma ilusa wormiga keha mähkis tema mantli sisse. Muidu käis tema ikka natukene küirus, tema silmad oliwad tumedad, nägu kolkunud ja kõne wenitaw ning sume. Aga nii pea, kui ta nõialiku talituste juurde astus, näitis ta ennast täielises suuruses. Tema silmad Hiilgasiwad siis nagu tulised süed ja tema heal kõlas täieste ja wägewas Waimustuses. Temaga sündis nii­ sugune muudatus, et abiotsija mõnda kõrgemat olemist arwas nägewat. Tema pea wõim oli La heale kõlas. See helises nii magusalt, waigistawalt, et erutatud, lootuseta haige kohe uut elulootust sai ja terWekssaamise üle sugugi enam ei kahklenud. — 40 — Weske, kus nõiamölder elas, oli wana, kõdunenud ehitus, mis wesiratta käimise läbi nagu laew siia ja sinna õetsus ning Warssi maha langewat näitis. Aga niisugune oli ta juba kõige Wanemate inimeste mälestusest saadik olnud ja ikka Weel seisis ja ägas wana Weske kõige ilma imestuseks, kes ka selles nõiduse wõimu arwas tundwat. Weske oli üksikus Wisperi orus, kõigist inimeste asupaikadest eemal, kus metsa rägastikud ja kalju rünkad koha nii koledaks tegiwad, et arg inimene seal päise päewa ajal tontisid arwas nägewat. Nõiaweske juures oli moodiks, et kui walwaja poiss mõnda abiotsijat nägi tulewat, siis kohe weske jooksma pani, ka siis, kui midagit jahmatada ei olnud. Nõiamölder ise aga rut­ tas ülemise tuppa kust tema wõeraft nägemata Waadata ja kuulata wõis. Wõeras leidis nüid niisamasuguse hariliku Weske, nagu neid mujalgi oli, ühe nähtawalt juhmi, poolkurdi möldrinaise ja Paari Harimatat, kõlwatumat poisikest, keda tema oma tahtmist mööda möldri õpipoisteks ehk poegadeks wõis arwata. Nõiamöldrist enesest ei kuulnud ega näinud ta midagit. See wältas kaua, kuni külaline kurdi Wanamoorile kaks ehk kolm korda oma tulemise põh­ just oli kõrwa sisse karjunud ja möldri järele küsinud. Siis alles sai Wanamoor aru ning Wastas, et möldri mitte kodus ei ole. Aga ka — 41 — Mid Meel ei tulnud tema. Alles siis, kui külaline ootamisest juba tüdinema hakkas, tuli ta. Nii pea kui tema läwe peale astus, jäi Weske klaperdamine järsku seisma ja pühalik Waikus astus tema asemele, mis juba isegi Mõera Waimu peale mõjus. Wõeras tahtis rääkida, aga mölder andis temale auuliku käe liigutusega märki toalt olla. Temale ei pruukinud keegi nüdagit rääkida, ta luges külalise tulemise põhjust juba tema näust ja kätest. Ja ta teadis inimeste lõpmataks imestuseks sagedaste palju rohkem, kui ta üle­ malt sala-august kuulnud oli. Selle tarwis oli temal esiteks palju sala­ kuulajaid, kes temale teadusid tõimad, siis aruldane LeraM pilk, suur inimeste tundmine ja teraw mõistus otsuse tegemises. Nõnda ütles ta toaga arwaste Wiltu, ja kui seda sündis siis teadis ta niisugusel korral ikka kudas ennast Wälja awitas. Oli niisuguste kunst-tükkide läbi abiotsija tarwilikult ettewalmistatud, siis Wõis päris nõidus peale hakata, mida nii pühaliku tembutustega toimetadi, et arstitawal põnewuse pärast hing kinni jäi. Isegi siis, kui nõiamölder ainult haige ini­ mese sõrme küisi lõikas, neid peki tükikese sisse pistis ja seda musta kassile süia andis, ehk kui ta Warguse aMaldamiseks Hollandi juustu tüki peale joonekesi kriipsis mida ta inimesele andis, — 42 — et see seda kodus oma koerale süia annaks, kes siis haukumise läbi Warast tunda pidi andma — siis tegi ta seda ikka niisuguse salaliku tembutustega, et igaüks usklikult Weskelt ära läks ja Wanamoorile, kes selle tarwis ukse juu­ res ootas, mõnegi kopiku Wõi rubla pihku pistis. Kui homikul, peale tutwa kodukäija öö Kloostri talus, walwaja noore Seeboldi tulekut teadustas, kellele murelik Kloostritädi Kingissepa-Willemi saatjaks kaasa oli annud, sosistas nõiamölder oma naisele kõrwa sisse : „Tädikene läheb lõksu. Meie Wahendik on mõjunud. Aga nüid ettewaatlikult, et La jälle ära ei lipsa ! Ma tahan kohe „pika Lents^i" üles otsida ja ka tema piab oma näiteosa ära õppima. Pia sina noort isandat siin, aga Kingissepa-Willem katsu ära saata. Meile ei ole kedagit kutsu­ mata tunnistajat Waja." Enne kui külalised tuppa tulitvad, lipsas nõiamölder tagumisest uksest Wälja ning sammus lossi Wareme juurde, mille Warjuliste keldrites „Pikk Lents" korterit oli Wõtnud. Noor metsawaht lootis kindlaste, et tema nõiamöldri juures käimisega tondi asjus selgust saab, aga tema lootus sai heaste nõrgentatud, kui ta Wiimaks Weske juurde jõuudis. Wanamoor oli kurdim kui enne ialgi. Kingissepa-Willem, kes ennast küll tihti kur­ diks tegi, ei näitnud möldrimoori kuulmise — 43 — kohta sugugi kahtlust, waid kisendas temale kõrwa sisse, nii kõwaste kui ta jõuudis. Tuleb ju tihti ette, et petised endid kõige hõlpsamalt petta lasewad. Mis Wiimaks Wanamoori käest kuulda saadi, oli see, et möldrit mitte kodus ei olla, aga ta saada Wististe enne lõunat tagasi tulema. Ehk see teatus küll halw oli, pidiwad kü­ lalised siiski sellega leppima. Otto istus akna alla ja 'wahtis Wälja. Willem aga seisis ahju ees ja kuiwatas oma märgi riideid. Sest Wäljas sadas Wahetpidamata peenikest Wihma. Wanamoor aga arwas järele, mill Wiisil ta Kingissepa-Willemi kõige hõlpsamine majast wälja saaks ajada. Järsku tuli temale hea mõte. Ta tõi kruusi sisse, mis märga liiwa täi oli, pani teda ahju rinna peale, otsekohe Willemi Wastu, wiskas Weel mõne halu puid ahju ja läks siis wälja. Nüid tõusis igas kohas kloppimine kuuldawaks. Kord kuuldi ühte hoopi ülewalt, kord alt, kord ühest ehk teisest seinast. Kingissepa-Willem silmitses kartlikult ümber. Ta Waatas Seeboldi peale, aga see ei näitanud midagit kuulwat, waid kloppis rahulikult sõrmedega akna peale. Koputamine läks kangemaks ja Willemi hirm sigis suuremaks. Ta teadis ju liig Heaste, et ta nöiaweskes oli. — 44 — Korraga koputadi igast küljest, ja sellsamal silmapilgul kargas kruus ahjus tuhandeks tükiks. Palawad kruusitükid lendasiwad KingissepaWillemile wastu kintsa, ja nendega peaaegu ühes tuli mehine laeng palawusest sätendawat liiwa, mis kui tulega pükstest läbi põletas. Waene Willem hüppas tulise Walu pärast esiteks ülespidi ja jooksis siis hüides : „Siia ei Wõi ma jäeda — siin ei ole õige asi ! umisjalu koju poole. Otto oli omast mõtetest ülesse ehmatanud, La kargas püsti ja pidi püssi kätte Wõtma, aga juba tuli wanamoor sisse, kes waljuste naerdes jutustas : tema olla kruusi täie liiwa ahju Pan­ nud, et sellega oma külmi jalgu soojendada, aga seal olla kruus pirruks läinud ja kuum liiw Kingissepa-Willemi peale karganud. Nüid naeris ka Otto ja ütles: „See jutus­ tab kodus wististe ilusaid lugusid. Wiimaks tuli mölder koju. Seekord ei olnud temal midagi sellest püha­ likust kombest, mis ta muidu enesele Wõttis, waid ta teretas „oma noort onu-poega",nagu ta teda nimetas, lihtsalt ja südamelikult. Seal juures tegi ta, nagu arwaks tema, et noor metsawaht halwa ilma pärast weskes warju otsib ja ütles: „Ma pian halwa ilma üle rõemustama, sest muidu ei oleks meie onupoja isandat mitte nii pea weskes näha saanud. Seeboldid on liiga uhked." — 45 — „Aga, naine," kisendas ta siis, „mikspärast sa meie külalist nii kaua kuiwal lased is­ tuda? Too üks pudel Weini siia, ja siis muretse meile tubli lõuna-söömaaeg!" Noor mees läks segadusest möldri lahkuse üle punaseks ja ei mõistnud kuidagi oma asja rääkima hakata, kuni nõiamölder wiimaks kü­ sis: „Noh, mis teeb Kloostri tädi? Ma ei ole temast mõnel aastal midagit kuulnud. Kas on ikka terwe ja „käbe" nagu ennegi? Mis?" Siis alles sai Otto jutu otsa peale ja kõneles, et ta tema käsul siin on. „Mis?" hüidis nõiamölder. „Kloostritädi küsib minu järele? Mina mõtlesin, et see enam ei teagi, kas mind ilmas on ehk ei." Otto rääkis nüid, et inimesed ütelda „pikal Lentsil" Kloostri talu pärimise õigust olewat. Sellepärast olla tädi teda siia saatnud kuulama, kas ehk mölder seda asja paremine ei Lea. Mölder Wastas: Lentsil ema olewat temale mõne aasta eest tagasi ühte kirja näitanud, milles seista, et Kloostri peremees oma talu Lentsite annab, aga kas see kiri Weel alles on ja kas „Pikk Lents" sellest ülepea midagit teab, seda ei wõiwat tema ütelda. Pikk Lents olla liiga kardetaw, kui et temaga sõprust wõida pidada. Ta ütles lõpetuseks : „Kui keegi oma õigust nõuudma ei tule, siis on ju kõige pa­ rem asja niisamati jätta." Otto ütles, et tädi süda rahutu olla ja — 46 — tema sellepärast hea meelega asja üle selgust tahta saada. Tondist ei rääkinud ta sõnagi, ehk nõiamölder küll temale tawalaid küsimisi ette pani. „Kui kuidagi „pika lentsi enesega selle asja üle rää­ kida saaks," ütles wiimaks Seebold; „aga temaga ei ole wõimalik kokku saada, sest et keegi tema elupaika ei tea." „Mina ei tea ka, kus ta elab," ütles mölder mõtel­ des. Ühte wiisi wõiks siiski abi leida, aga ma ei julge seda Leie suguse „studeeritud" härrale kõneldagi. Teie hakkate minu üle naerma.,, „Mis nõuu see on?" küsis Otto ruttu. „Kui ma teda nõiduse wäel siia kutsuksin," ütles mölder naerdes. „Teie teate ju ometi, et Te' nõiamöldri juures olete." „Oh, kui Teie teda siia saaksite — üks kõik mill kombel ütles noormees. „Aga Teie teete muidu nalja." „Ei, ma räägin tõtt!" wastas mölder. „Küll Te' saate näha, Teie uskmata." Neid sõnu üteldes läks .nõiamölder kööki, tuli aga pea jälle tagasi. Ta oli omale mantli õlade peale ja turbani pähä pannud ning käes kandis ta mitmesugusid asju, nimelt leiba, soola linnasid ja uue panni. Ta seadis panni tule peale, pani siis tema pealc kolm leiwa tükki, kolm peutäit soola ja kolm Peutäit linnassid ning ütles pühalikul wiisil: „Lents! leiba, linnassid ja soola kõrwetan siin mina, et oma liiga uhkust maha jätaksid nüid sina. See tehku kopsus, maksas, südames sull hirmust walu, et wiibimata siia ruttaksid sa ummis-jalu. See tehku sulle kohe kanget ahastuse sundi, et kahtlemata kätte arwad jõudwat surma tundi. Su luudes, lihas olgu tunda tema kange mõnu, et kuulda wõtaksid sa minu kutsumise sõnu." „Tule! Tule! Tule! Tule!" Hüidis ta siis läbi tungima Healega, kus juures ta ennast iga nelja ilma kaare poole pööris. Siis hingas ta sügamaste nagu raske töö järele, ja ütles, ennast Seeboldi poole pöördes: „Ta tuleb. Otto naeratas uskmatalt, aga ei wõinud ometi ühte — 47 — iseäralist tundmust enesest tagasi lükata. Möldri wälimine nähtus ja heale kõla oliwad wäga selle ligi, et teda ära wõita. Lõuna oli juba ammugi mööda. Teekatel porises ahjus. Wäljas sadas wihma „nagu ua warrest", ja sügisene päewake hakas õhtusse jõuudma. Seal kargas nõiamölder järsku püsti ja ütles: „Sealt tuleb „pikk Sente". Noor Seebold oli selle^mõte juba ammugi maha jätnud ning sai nüid imeliku kokknjuhtumise pärast kangeste ärritatud. „Minge natukeseks siia kõrwalisse tuppa!" ütles nõiamölder. „Sealt wõite Teie sõna sõnalt kuulda, mis meie räägime, aga mina pian temaga enne üksi rääkima ja teda Teiega kokkusaamiseks ette walmistama. Teie teate, et ta metsawahtidega hea meelega kokku ei taha puutuda." Peaaegu liig-suur kogu, määritud ja katkise riietega, astus tuppa. Tema metslik, kolkunud nägu paistis wihmast tilkuma wiltkübara alt wälja. „Wõtku tühi ilma!" ütles pikk Lents tooli peale istudes, mis tema all ragises. „Ma olen nii märg, et Hamma all kuima kohta ei ole." Tõeste jooksis temast mett maha ja tegi poole tuba märjaks. „See ei sünni enam Heaste minu manaduse kohta," rääkis ta edasi. „Ma oleksin parem Rantseli kõrtsi jäänud istuma. Seal olin ma kuiwas tuas ja kõige paremas seltskonnas. Aga nagu wõeras mägi ajas mind siia ja just kui kange malu oli mu sisekonnas, seni kui ma wiimaks tulema hakkasin. Ülepea tahtsin ma juba kord ennemalt sinu juurde tulla, nõiamölder. Siin on mull üks mana paberi tükk, millest ma mitte aru ei saa. Sina oled osapärast kirja uurija, katsu siis ehk saad sina temast jagu. Nii paljuke olen ma temast aru saanud, et ta meie õigustest Kloostri talu kohta räägib." Mölder oli prillid nina peale pannud ja „tudeeris" kõwaste ivana kirjatüki kallal. „See kiri oli juba ennem kord minu käes," ütles ta. Sinu ema andis teda mulle lugeda. Aga kust sina teda kätte said!" — 48 — „See on naeruwääriline jutustada," wastas pikk Lents. Sa tead, et mina tondi lugusid ega muud sihu­ kest tühja paljast ei usu. Kui need kõik tõsi oleks, siis oleks wanapoiss mind juba ammugi wiinud. Aga ma nägin paar ööd järgimööda unes: wana Kloostri pere­ mees tuli minu sängi juurde ja sosistas mulle kõrwa sisse et minu ema riide kappis üks paber olla, mina pidada selle ära wõtma ja tegema, et tema hauas üks­ kord rahu saaks. Ülesse ärkades naersin ma selle üle. Aga kui see lugu juba kolmat korda sündis, mõtlesin mina, waatan õige kord järele; ja tõeste, see wana paber oli seal. — Nüid ütle, mis ma temaga peale pian hak­ kama? Sina olewat ju ümberkauda kõige targem mees." „Selle üle ei wõi ma mingit wastust anda," wastas nõiamölder, „aga küsi seda noort härrat oma selja taga see annab sulle wastust!" Noor metsawaht oli omas ürituses nende juttude üle kamrist wälja, kesk tuba tulnud. Ta wõttis oma tuleku üle kohkunuks tegewa Lentsi käest paberi, et seda lugeda ja proowida. See oli määrdinud kollatanud paberi tükk, mis kusgil raamatust näitis wäljakistud olewat, ja kuhu peaaegu aru­ saamata kirjaga oli kirjutatud, et Kloostri peremees oma talu Lentsile annab. Allkiri nähti õige olewat. Seebold oli mitut niisugust Kloostri peremehe allkirja näinud. Nõiamölder waatas naeratades noore mehe peale ja ütles: „Kohtu ees ei maksa see kirjatükk midagi. Tema pärast wõib Teie wanatädi rahuliste magada. Surnud piaksiwad ise tunnistuseks üles tõusma, muidu ei usu seda keegi." Noor Seebold oli wäga kahwatuks jäänud ja ütles: „Kes teab, kas surnud juba tunnistuseks ülestõusnud ei olegi? Minu wanatädi on wiirastusi näinud." Nõiamölder heitis wõidu-rõemulise pilgu „pika Lents'i" peale. „Andke see kiri minule ühes," ütles Otto natukese aia pärast. „Ma tahan teda ivanatähile näidata!" — 49 — Pikk Lents lubas. Ta ei näinud mitte nõiamöldri keelawat pilku. Seebold pistis kirja taskusse. Nõiamõlder oli oma seltsimehe rumala teu üle nii wihane, et ta peaaegu noore mehe kuuldes „praksuma" oleks Hakkanud. Ometi jõuudis ta ennast meel õigel ajal taltsutada. Aga kui Otto wälja läks ilma waatama, pahwatas ta: „Jgawene lammapea! Kas sa oma rumala tem­ buga terwe plaani jälle hukka tahad aiada? Sellel paberil on üksi siis wäärtust, kui ta meie käes on. Temaga wõime ainult poisikesi ja wanu naisi hirmutada ja neid ülekaela toimetustele kihutada; aga juhtub ta mõne teise, näituseks tohter Tugi näppu, siis ei maksa ta midagit. Kiri piab, ükskõik mill kombel, jälle tagasi wõetud saama. Aga sina pia omad käed rahu." Teine ei wastanud midagit, osalt oma süi tundmise, osalt selle pärast, et noormees wäljast tagasi tuli. Otto tahtis minema hakata. Widewik oli juba käes ja tema pidi ruttama, sest et ta teed ei tunnud. Aga nõiamõlder seisis kõigest wäest selle wastu. „Kas Teie arwate, et ma Teid minna lasen?" ütles ta. See oleks mull siis küll ilus tegu, kui ma niisu­ guse ilmaga, kus hea peremees koeragi ulu alt wälja ei aja, sugulase öö ajal metsa kihutaksin. Nii weike, kui weske ka on, öö-korterit wõib temas ikka leida." „Mina pian minema," wastas noormees kindlaste. Eile alles on metsawaht maha lastud, ja kui mina nüid ööseks kodust ära jäen, wõib tädi karta, et minule see­ sama lugu on juhtunud." Pikk Lents rüipas ruttu suure klaasi täie põletatud wiina ära, mis tema ees laua peal oli, ja wahtis wihaselt enese ette. „Siis jäege ometi!" ütles mölder, kui noormees oma püssi ja mütsi wõttis. „Kui Teie mitte heaga ei jäe, siis pian ma oma nõiduse kunsti appi wõtma ja selle läbi Teid siia lausuma." „Tehke seda ometi!" ütles Seebold naerdes. — 50 — „Hea küll!" wastas nõiamölder. „Ma lasen Teid nüid minna, aga poole tunni pärast olete jälle siin tagasi." „Siis pean ma küll waatama, mis kell praegu on/' pilkas metsawaht. Lühikese jumalaga jätmise järele astus ta kange wihma kätte õuue ja sammus rutuste edasi. Seal juures ei pannud tema tähelegi kudas temale wihaselt järele waadati, ja kudas nõiamölder pilkawalt waljuste naeris, kui ta teda esimest jalgrada, mööda mis orust ülesse läks, minewat nägi. Päris külade tee läks kakskümmend sammu kauge­ malt. Esimene rada käis ümber Nõiameske päralt olema heinamaa tükikese ja tuli weikese ringi järele teiselt poolt küljest jälle weske juurde tagasi. Nõnda jõudis ka Otto poole tunni pärast jälle weske juurde tagasi. Ta ei saanud sellest esiteks aru, sest et ka päris tee ühe weske juurest läbi läks. Ta pani ai­ nult imeks, et nii ruttu juba pool teed käidud on. Seal kuulis ta nõiamöldrit Hüidwat: „Tulge sisse, onu­ poeg! Taldrek on Teie jauks juba walmis, mana eit tegi Teile aseme ka malmis. Teie näete nüid, et Te' mitte ära ei saa minna, kui mina seda ei taha!" Otto istus terme õhtu tusaselt ja maikselt, ehk küll mölder iseäranis jutukas oli. Ta jäi wara nniseks, mis wist unerohu süi oli, mida mölder temale salaja meint sekka pani. Teda juhatadi ülesse tuppa. Waewalt oli noormees sängi heitnud, kui ta kohe magama jäi. Kesk­ öö mõis mööda olla, seal kohkus magaja järsku unest ülesse ja kuulatas imelikku healt, mis teda oli äratanud. Nüid kisendas see heal jälle: „Mina toon oma paberi ise ära ja teen tema seal juures külmaks, nagu ma noore Kloostri peremehe ja metsamahi külmaks tegin. Kõik, mis minu ja Kloostri talu mahel on, piab kaduma, nii tõeste küi ma Lents olen." See oli „pikk Lents", kes kui pöörane mässas ja keda nõiamölder asjata püidis taltsutada. — 51 Seebold oli ühe kargamisega sängist wäljas ja otsis kaitseriista; et see ähwardus tema kohta käis, seda mär­ kas ta silmapilgul, ehk tema küll unine oli. Kuule, nüid rääkis ka nõiamölder, aga need oliwad noore mehe kohta waigistawad sõnad. „Mina ei salli," ütles nõiamölder, „mõrtsuka tööd omas majas. Metsawahi lugu wõib isegi küllalt kibe­ daks minna." „Mina sellest ei hooli," kisendas Lents. „Mina otsin oma õigust!" „Õigust?" Hüidis nõiamölder pilkawalt naerdes. „Ma tahan sulle ütelda, mis sinu õigus on. Maata, sinu isa oli niisamasugune joodik nagu sinagi. Tema oli Kloostri wanaperemehe wastu protsessi kautanud ja istus Rantseleri kõrtsis meelt jahutamas. Ta seltsimehed pilkasimad teda. Siis sai tema süda täis ja ta ütles: „Teie piate meel nägema, kudas ma Kloostri peremehega ümber käin. Kui ma tahan, piab ta meel täna ööse oma talu minule lubama." Teised maidlesimad wastu. Weeti kihla. Sinu isa kiskus laua peal wedelewa lauluraamatu seest esimese walge lehe wälja, kirjutas talu kinkimise senna peale ja ütles: „Kloostri peremees kirjutab täna ööse nime siia alla, ehk ta on homme surnud." Teised naersiwad selle üle ja pidasiwad seda naljaks. Aga sinu isal oli see tõe asi. Tema teadis omast isast, kes enne kloostris oli elanud, ühte salateed, mida sina ka tead, mida aga Kloostri peremees ise ei teadnud. Seda mööda läks tema ja seisis järsku magaja Kloostriperemehe woodi ees. Perenaine keetis sellel ööl köökis pirni sahwti. Sinu isa toppis Kloostri peremehele rä­ tiku suu ette, et ta karjuda ei saanud ja peksis teda ko­ ledal kombel. Siis pani ta kirja tema ette ja sundis teda allakirjutama, mis see häda sunnilka tegi. Selle peale tuli perenaine, kes midagit kahtlast oli kuulnud, sisse ja sinu isa põgenes sala teed mööda ära. Oma 52 joowawendade juurde ei saanud ta enam tagasi, sest ta kukkus sellel ööl rängaste ja suri kahe päewa pärast ära. Waata, Lents, see palju räägitud „Lentside õiguse Kloostri talu kohta ei ole muud midagit kui sinu isa kuritöö, ja muud midagit ei ole ka see saladus, mida Kloostri toana peremees ühes hauda wõttis ja mis Kloostritädile weel tänagi hirmu teeb." Ülemal tuas kuulataja nägu hiilgas selle seletuse juures. Nüid olimad ju kõik mõistatused seletatud, mis nii raskeste mana-tädi hinge peale olimad rõhunud, ja mis isegi tema noort maimu köitma kippusimad. „On ometi hea, et ma nõiamöldri juurde tulin," so­ sistas ta. All rääkis aga nõiamölder edasi: „Et see lugu tõsi on, wõib sulle „Rantseleri kõrtsi" manamees jutustada. Tema on seal juures olnud. Seal on ka lauluraamat. Wäljakistud leht sünnib karma pealt. Ma ise olen proominud. Kas sa nüid weel oma õiguse peale uhkeldad? Mis?" Hirmitas nõiamölder. „Siis on see sinu süi, et ma ilmasüita merd olen walanud," kisendas Lents hirmsas mihas. „Vainule jäi isast hea talu omaduseks ja ma oleks auusat elu mõinud elada; aga sina oma kamaka keelega eksitasid mind kur­ jale teele. Seal juures panid sa minu maranduse oma kamalusega nahka. Sinu läbi olen ma nüid see, mis ma olen; sa inimese näuline metsaline!" Seebold kuulis rasket asja wastu seina lendamat. Nõia­ möldri külge ei olnud see puutunud; sest ta naeris pilkawalt. Nüid aga näitis üleüldine mõitlus pika Lentsi wastu algawat. Möldrile oliwad naine, pojad ja õpipoisid appi tulnub. Koledat heitlemist, ähkimist ja müdinat oli kuulda, selle peale tume mütsatas, nagu oleks keegi ras­ keste kukkunud; siis jäi kõik waikseks. Noorel mehel hakkas hirm. Ta tahtis parajaste alla minna, toaatama mis seal on, kui ta kuulis, et tema tua uks tasakeste riiwi pandi. — 53 — Seda tegi nõiamölder. Tema oli üles läinud, et salajalt waadata, kas külaline magad wõi kuulatab ta. Surnukahwatult läks ta trepist alla. „Tema on kõik kuulnud," pomises ta iseeneses. „Elusalt ei pia see poiss mitte Wisperilt ära minema." VI. Sellsamal Homikul, kui noor Seebold nõiaweske juurde oli läinud, oli ülem-metsawaht politsei ametniku ja mõne puuraijuja saadetusel sinna kohta metsa läinud, kus metsawaht Haawatud oli saanud. Ei olnud aga midagit leitud, peale kitsa jalajälje, mille kohta üks puu­ raijuja tõendas, et see tõeste „Pika Lentsi" oma saab olema. Tema olla selle kingasid näinud. Ülem-metsawahi peale tungimisel oli paranemata metsaloomade warga enese ülesse otsimise ametisse Haka­ tud, aga see waew oli asjata. — Hirmsaste pahandates oli ülem-metsawaht koju läinud. Õhtu istus terwe seltskond nukralt koos, üksnes kaupmees oli lustilik ja jutustas naljatusi, mis ta wiimsest ajalehe numrist oli lugenud, nagu oleks need temal enesel Taga-indias wõi Eskimoode seas sündinud, ning apteekri abiline õerus "kässa ja ütles: „Hea! wäga Hea! ülikena!" Waewalt oli tohter kloostrile tulnud, kui perenaine teda mõneks silmapilguks oma tuppa laskis kutsuda. Tema teadis, et tohter läbi hea mees on, ja selle­ pärast usaldas ta temale kõik seda, mis ta enne Ottole oli jutustanud. „Sa armas aeg!" Hüidis tohter, „missugused luod! See on ju täielik salaseltskond, mis meie silmade all oma mängu mängib, ja meie ei aima sellest midagit. Miks ei rääkinud Teie sellest ennemalt? Kas Teie teate ka, et Teie suures hädaohus olite, et Teie julge ja kõige peale walmis kelmide küisis olete? Aga nüid olge rahul! Mina tahan Teie heaks töötada. Neile — 54 — kõlmatumatele jälge peale tulemine on tõeste aun asi. Kõige pealt aga jätke see rumal, lapselik tontide kartus maha! Aga nüid pian ma minema. Mull on juba mõte walmis. Ma tulen pea tagasi, et Teile rohkem teatada." Minnes raputas ta meel pead, iseeneses ümisedes: „Tuhatnelja, missugused luod!" Kui ta nurkakamrisse tagasi tuli, istus ta maitolles ahju suu ette ja silmitses oma terawa pilguga apteekert. Siis pööris ta, ilma apteekert silmist laskmata, ülemmetsamahi poole ja ütles: „Ülem-metsamaht, Teie Higistasite täna ilmaaegu metsa mööda über jookstes ja mõrtsukate jälgi otsides. Mina arwan Teid jälgedele juhatada wõiwat, ilma et meie kaugelt pruugiksime otsida. Minult on nimelt see kindel arwamine, et nüidsel ajal enam prohwetisid ei ole, mähemalt mitte apteekrite seas, ja kes midagit ettekuulutab, mis pärast karma pealt nõnda sünnib, see on harilikult ise selles asjas kaasa tegija. Apteekri härra, Teie ütlesite meile eile metsamahi Haamamist ja surma ja niisamati kloostritädi surma ette; ettekuulutus on osalt täide läinud, mõlemate elud on hädaohus, ja ei tea praegu mitte mis saab. Nüid saate Teie küll nii lahke olema ja meile ütlema, kust Teie seda kõik teate. Ma annan Teile kaks teed: kas Teie tunnistate meile kõik amalikult ära, ehk küsib kohus Teie käest. Et sellel õigus küsida on, saate Teie oma karwapealse ettekulutustega küllalt aru." Apteeker oli kahmatanud kui surnu, nii oli ehmatus teda tabanud. Ta mürises kõigest kehast, aga ei lau­ sunud sõnagi. Tohter sai wihaseks: „Kas Teie räägite," hüidis ta, „ehk ma ratsutan täna öösel meel kohtuniku juurde, ja homme wiiakse Teid ahelas ära." Nüid alles tunnistas apteeker:,, Kaardi-Liinaütles mulle." „Oo, wõi Kaardi-Liina ütles?" sõnus tohter wenitades. „Sellega olete Teie siis salaühenduses." „Ei mitte salaühenduses," wastas apteeker. „Tema — 55 — luges seda kaartidest. Ma lasksin kaartidega katsuda, kes pea surewad." See lugu oli esialguse põnewuse järele nii weider, et kõik waljuste naerma hakkasiwad ja sugugi hinge tagasi ei tahtnud saada. „Ja see nimetab ennast priiwaimuliseks ja toob oma tarkuse kaardipanija käest," pajatas tohter ning naeris uueste. Siis aga, tõsiseks saades, küsis ta: „Ja muud ühendust ei ole Teil Kaardi-Liinaga?" „Ei koguni," wastas apteeker pühalikult, „nii tõeste kui Jumal elab." „Heal" ütles tohter. „Ma mõtlen, et teised härrad mitte apteekri wiisi ei arwa, et metsawahi Haawamisest wõi kloostritädi haigusest midagit kaartides seisab. Kui Kaardi-Liina seda ette kuulutab, siis piab ta waidlemata teadma, et nende wastu midagit ette on wõetud, ehk ta on ise selles ettewõttes osaline., Niipalju näen ma nüid selgeste: Seltskond õppi­ nud kelmisid on kokku heitnud, et mõnda kuritööd korda saata. Ma arwan, et mull wõimalik on ka nende ^ees­ märki nimetada. Selle häbemata julguse üle piab tõeske imestama. Nendel on nõuu meie armsa kloostritädi ja tema pärijate käest kloostritalu ära rööwida." „Kas tõeste?" „See ei wõi tõsi olla," Hüidsiwad imestanud külalised. „Ma wõin Teile seda tõendada, minu härrad. Osalt tehakse selle tarwis wägiwallaga, osalt kodukäijate hirmuga tööd. Kahjuks ei tea ma tegewaid inimesi weel mitte ja ei tea ka kudas ehk kuhu need tegewuse paelad kokku jooksewad, ehk ma küll natukese aimata wõin. Kõige pealt on see mulle rõemuks, et apteeker sellest ei teades, ega teadmata osa ei ole wõtnud. Sellewastu on ta meid õige jälgede peale wiinud. Sellest jäljest Kaardi-Liinaga peab kinni hoitud saama. Aga tunnis­ tage, minu härrad, kas ei pia Teie mitte ütlema, et ma tubli jälgede leidja olen?" — 56 — Ülem - metsowaht Hüidis: „Taieste, doktori härra. Mina kummardan ja wõtan oma mütsi maha. Kui ma täna mööda metsa ümberjooksin ja jälga otsisin, ei wõinud ma sugugi mõtelda, et see jälg mulle nii ilma otsi­ mata, wiina klaasi juures wastu tuuakse." Aga ma palun Teid, härrad," ütles tohter. „Mitte üks sõna kõigest sellest ei tohi siit tuast wälja minna. Meie wõime kelmisid ainult ootamata peale langemisega awalikuks teha. Mina teatan teile selle eest truuiste kõiki oma kange­ lase tegusid. Näituseks wõin ma tänase öö kohta järg­ mise programmi anda: Mina teen täna ööse ühe maimu, ies juba kahekümne aasta eest ümber uitis ja nüid uueste jälle ümberrändab, nõnda siis kardetawa ja kangekaelse waimn, taltsaks ja kahjutuks." „Kas tohin mina sellest kangelase toimetusest osa wõtta?" küsis ülem-metsawaht. „Nüidse aja maimud kannamad sagedaste nuge ja remolmrisid kaasas." „Ma loodan üksi malmis saama," mastas tohter. „Waim wõiks tulemata jäeda, kui ta aru saab, et teda püida tahetakse. Aga mõib küll olla, et ma meel täna ööse Teie abi tarwitan. Ma wõin siis Teie peale loota?" „Täieste!" ütles ülem-metsawaht. Nüid tuli lustiline tuju seltskonda. Apteeker pidi sellega rahul olema, et teda tubliste nokiti. Omas südame hädas jõi ta ennast kaunis joobnuks ja naljatas nüid ise teistega ühes. Aga ettekuulutama ei Hakkanud ta elu ajal enam. Enne kui seltskond koost ära lahkus, oli tohter Kloostritädi juurde läinud ja temale ütelnud: „Ma lähen nüid weel kord haiged metsamahti waatama, siis tulen ma siia tagasi. Ma tahan Teiega tondi tulekut ära oodata. Aga minu tagasi tulekut ei pia majas keegi aimama, isegi luurija Kadri, Kaardi-Liina tütar mitte. Teie saate mulle seda head tegema, et siis, kui täieste teate, et kõik inimesed magama on läinud, ukse lahti teete, et ma nägemata Teie kamrisse wõin tulla." — 57 — „OH, kui ometi Otto juba tagasi oleks!" õhkas perenaine. „Enne üks, pärast teine, auustatud sõber," ütles tohter. „Teie teate, et Otto mulle südame külge on kaswanud. Kui ma ka nüid küll juba wanapoiss olen ei ole ma ometigi unustada wõinud, et minul kord nõuu oli tema ema oma prouaks teha. Sellepärast on poiss mulle peaaegu nagu oma poeg. Mina ei saa teda mitte mõttest laskma. Aga teine asi on praegu hädalisem. Jällenägemiseni siis! Ma loodan Teie peale, Kloostritädi." Tunni aja pärast tuli tohter tasa ja ettewaatlikult tagasi. Ta istus, ainult käega näitamise läbi rääkides, woodi eeskatte taha, kust teda tuttawasse nurka mitte ära ei mõidud näha. Perenaine istus, nagu minewal öölgi, laua ääres tooli peal. Waene naine oleks hea meelega oma murest rasket südant mana sõbra ette wälja puistanud. Sest temal oli Otto pärast hirm, kes meel mitte tagasi ei olnud tulnud. Aga kui ta suud lahti tahtis teha, näitas tohter et ta mait piab olema. Wiimaks uinus ta magama. Wäljas kohises wihm nii ühetooniliselt, tuli põles ahjus nii praginal. Tuas walitses muidu waikus. See kõik oli niimäga und peale meelitaw. Aga tohter hoidis ennast ärkmal ja wahtis terawaste nurka. Kuula! seal liigutas keegi. Ei olnud küll meel mitte maimude käimise aeg, aga maim tahtis wististe magama minna ja mõtles seller pärast maremalt ära käia. Jälle koperdas Kloostri mana peremees, nagu ta elus oli, nurgast wälja sammus tasakeste astudes ja perenaise peale waadates, tule juurde, et seda ära puhuda. Tohtri seal olekust ei aimanud maim midagit. Aga kui ta ennast tule üle tahtis kummardada, wõttis tohtri tugem käsi teda kukla pealt kinni ja müristaw Heal Hüidis: „Paigal!" Waim mürises ja wabises tohtri käes nagu Haawa — 58 — leht ning ehmatuse kisa kõlas tema suust, mis Heale järele naesterahwa huultelt näitis tulewat. „Oled sa ometi kord meie käes, linnuke!" õiskas tohter. „Aga nüid roni ka pettuse tupest wälja." Ta kiskus waimul tanu peast ja pika nina näust, ning ütles siis ülesärkanud perenaisele: „Waadake nüid seda tonti kord ligemalt, mõib olla ehk tunnete teda!" „Jumal taewas, see on ju Kadri!" Hüidis imesta­ nud perenaine. Ta mõttis ümardaja õlast kinni, raputas teda ja kisendas: „Sa wilets, kõlbmata loom! Kas see on kõigi nende heategude palk, mis ma sinule ja su emale olen teinud, et teie mind mana naesterahmast ton­ diks käimisega surnuks tahate hirmutada? Kudas tulite teie selle mõtte peale, et niisuguseid tempa hakkasite tegema?" „Kadri," ütles tohter, „ma nõuan sinu käest tõsist wastust! Ütle mulle, kes on teid ära ostnud? Otse­ kohene tunnistus mõib teid peasta, aga maletamine teeb teie lugu Halmemaks." Kadri ei wastanud. Ta pigistas huuled meel kõmemine kokku. „Hea!" ütles tohter, „sa ei taha kõnelda. Siis ei taha ka mina armu Heita! Nõnda, nagu ta siin on piab tema nüid kinni köidetud ja kaherattaga wankri peal kohtu ette saama wiidud. Tema ema piab kohe kinni mõetud saama, sest ta seisab metsamahi mõrtsukaga ühenduses ja kes teab, Kloostri tädi, kes Teiegi meest on tapnud." Nüid tuli tondi tegijale hirm peale. Ta hüidis järsku: „Ma tahan tunnistada. Meie oleme ilmasüita. Nõiamölder hirmutas meid seni ja pakkus raha, kuni meie nõuusse heitsime." „Arwastme juba," ütles tohter. Ja tema õpetas teile, kudas teha, eks ole tõsi? Ja, jah, ma tean nüid kõik. Kahekümne aasta eest mängis sinu ema sedasama näiteosa, mis sina nüid mängid. Aga kes juhatas teile — 59 — seda ilusat teed siia kamrisse? Wististe „pikk Lents?" Kadri nikutas peaga. „Näed, ma tean kõik, „Lentsid" oliwad kloostri maja­ dega tuttawad. Aga nüid näita mulle ka seda teed!" Nad läksiwad kõik nurka. Seal käis tükk põrandat wedru läbi lahti, kust trep alla läks. „See on ju koguni kena," ütles tohter, „ja siin on ka su waimu tuli, mu talleke. Aga ütle, kuhu see tee lõpeb?" „Aias, abti (kloostri ülema) Seweriinus'e mälestuse samma juures," wastas tüdruk. „Teine kord uurime seda teed paremine järele," ütles tohter. „Nüid ei ole aega. Perenaine, pange Kadri oma tuppa kinni, ja ärge laske teda mingisuKUse tingi­ misega wälja. Ma pean kord Otto järele waatama, ta jäeb tõeste liiga kauaks wälja." Tohter ruttas kiire sammudega küla poole. Ulemmetsawahi maja juures jäi ta seisma ja koputas, mis peale kohe lahti tehti. Kell lõi parajaste keskööd, kui tohtri ja ülem-metsawahi tugewad kogud, kõwaste mantlite sisse mähitult, uksest wälja astusiwad, kus ülem-metsawahi emand tuld näitas, ja nüid usinaste Wisperi metsa poole tõttasiwad kus juures tohter Kloostris sündinud uudist kõneles. Meie ruttame lugejaga neile nõiaweske juurde ette. Nõiamölder oli, sest et ta nooremehe ülesandmist kartis, kindlaste ettewõtnud, teda ühe ehk teise wiisi peal ilmast wälja saata. Õnneks ei olnud nõiamöldri loomus mitte niisugune et ta suisa tapma oleks läinud. Tema laskis ennemalt teisi, ehk weel parem, juhtumisi oma eest töötada. Aga kes pidi seekord tema eest platsi astuma? „Pikk Lents," kes muidu tema truu teener olnud, oli nüid esimest korda tema wastu waenulist olekut näitnud. Teda ei wõinud usalda. Ei wõinud ka teada, missuguses tujus ta sai olema, kui ta omast surma-sarnasest unest oleks ärkanud, — 60 mille sisse tema põrandalle kukkumise järele oli jäenud. Oma poegasid ei tahtnud nõiamölder mitte lausa mõrtsu­ kateks teha, ehk küll toored jõmpsikad, kes ammugi metsa loomade warguse ametit pidasiwad, hea meelega noore metsawahi maha oleksiwad lasknud. Kõige parem oli, kui temale õnnetus juhtus; aga kudas? Möldri kawal pea leidis warssi nõuu. Ülemise tua ainukese akna all, kus Seebold sees oli weerles wesiratas. Niikaua kui see käis, ei wõinud noormees põgenemise peale mõteldagi. Seda oli nõiamölder kohe arwanud, kui ta kambri ukse riiwi pani. Sellepärast ei olnud ta ka akna alla wahti pannud, ehk see küll maja tagapool küljes seisis. Nüid mõtles mölder aga teisiti. Noormees pidi just põgenema, ja see põgenemine pidi temale hukatuseks olema. Kui weske seisma pandi, siis pidi ju Otto üle wesiratta ära katsuma põgeneda; niisugusel järjel polnud muud teha, kui weske jälle käima panna — ja ratas ning weewoog oleksiwad soowitud õnnetuse sünnitanud. Nõiamölder andis sellepärast poistele käsu, wesket. seisma jätta, ise aga wahti pidada ja niipea, kui noortmeest ratta peal näha oleks, weske jälle jooksma panna. Waewalt oli mölder käsud wälja jaganud ja tuppa tagasi tulnud, kui waljuste ukse peale kohutati. Ta tahtis kutsumata külalistega läbi akna kõnelema hakata, kui uks mis mitte wäga kõwaste kinni ei olnud, lahti läks ja wöerad sisse astusiwad. Oma suureks ehmatuseks tundis nõiamölder sisseas­ tujat tohtrit ja ülem-metsawahti, keda tema praegusel sikmapilgul mõlemaid kus seda ja teist oleks soowinud. „Kus on noor Seebold, nõiamölder?" hüidis tohter ilma pikema sissejuhatuseta oma wägewa Healega, nõnda et see heal terwest majast läbi kostis. „Ta oli siin," wabandas nõiamölder, „aga ta läks juba ammugi ära." — 61 — „So, kelle see jahipüss siis on, mis siin seina peal rippub?" küsis tohter. „Ja kes on siis fee, kes siin magab?" küsis ülemmetsamaht. „Kas see ei ole mitte „pikk Lents"? Kas Teie niisuguste meestega ka ühenduses olete?" Tohter, kellele „pika Lentsi" seal oleku läbi^ kartus südamesse tõusis, pani möldrile laetud püstuli otsa avastu rindu ja kisendas: „Nõiamölder, ma nõuan Teitelt noort Seeboldi." „Mina ei tea," kogeldas mölder, „kus tema on." *Seal kisti uks lahti ja Seebold tormas sisse, Hüides: „Mina olen siin, doktor. Ma peastsin ise ennast mangist, ehk tee küll natuke kaelamurdja oli, sest see käis üle wesiratta." Nõiamöldri pojad oliwad, tohtri kisendamise läbi rahutumaks jäädes, weske parajal silmapilgu! käima pa­ nemata jätnud ja nõnda oli kergejalgsel ning osawal noorel mehel julge põgenemine õnneks läinud. Weel ilmaski ei olnud osaw nõiamölder niisuguses kohmetuses olnud kui nüid. Ta ei mõistnud enam midagit ütelda. „Nõiamölder," ütles tohter, „mina mõtlen et Teie aeg siin möödas on. Ta läheb lõpule. Kas Teie ise ei saa seda aru? Kõige parem oleks, kui Teie omad arstirohud ja nõiduse raamatud kokku wõtaksite ja Amee­ rika maale rändaksite. Seal mõistetakse Teie sarnaseid inimesi paremine auustada. Seal saamad nad .. .. Teie teate ju — (ta tegi käega poomise märki) kõrge­ masse seisusesse upitatud." Nõiamölder oleks wiha pärast lõhki läinud, aga ta ei julgenud midagit ütelda. „Otto, mõla oma püss!" ütles tohter. „Ja siis edasi! Mull on siin õhk wäga umbne. Ka oodetakse sind kodus igatsemalt." Nüid wõib Kloostritädi rõemu mõtelda, kui ta juba kadunuks armatud noorimeefi walge hakatusel õue nägi — 62 — sawmuwat. Tohter kuulutas endi tulemist juba kaugelt walju Hurraga, nõnda et kloostris kõik ukse ja aknate peale jooksiwad. Kohwi lauas kiitles tohter: „Mina tegin ühe kardetama maimu, kes juba kakskümmend aastat inimesi Hir­ mutas ja neile kahju tegi, taltsaks ja kahjutamaks. Ja weel enam, mina wõitlesin wägewa tuuslariga ja peastsin selle noore printsi tema nõialossist ära, mis magawaist hiiglastest ja kollidest kubises. Ütelge, missugune toana wõi uue aja ritter wõib ennast minu kõrwa seada?" „Mina arman," ütles noor Seebold naerdes, „en­ nast weel suuremaid tegusid olewat teinud. Mina olen üksipäini sellesse nõialossi sisse tunginud, kuna minu kaasaline arglikult punuma pistis, ja olen selle kardetawa tuuslari käest tema kõige parema saladuse wälja „urgitsenud"; mina olen kõige kangemad nõidused puruks katkestanud ja ennast kõige suuremast hädaohust kaelamurdwal teel peastnud." Ta wiskas Lentsi kirja laua peale ja ütles: „Siin on kõige nende mõistatuste wõti, mis juba aastate kaupa selle maja peal rõhusiwad." Ning nüid jutustas tema nõiamöldri ja pika Lentsi seletusi, mida ta ülewal tuas oli kuulnud. Wiimaks hüidis ta: „Nüid ütelge, kes on suuremat ja julgemat tööd teinud?" Tehke otsust!" „Ei!" hüidis tohter wahele, „mingisugust otsust. Ma näen, Otto, sa oled minu tubli kannupoiss. „Ma löön Jinb marssi ritteriks." Õhtu olimad nurgakamris kõik rõemu tujul. Kloostritädi tõi kõige paremat weini ja walas ise klaasidesse, mispärast tohter ka seda päewa tähtraamatus punaseks tahtis märkida. Senikaua aga, kui kloostritalus lustimängu mängiti, sai Wisperi orus kohutam kurbmäng etendatud. Nõiamölder oli pärast külaliste äraminekut meel tüki aega tooli peal istunud ja oma Halwa seisukorra üle — 63 — järele mõtelnud. Siis oli ta sinnasamasse magama uinunud. Ta magas kõwaste ja sügawaste, ehk tema seisukord küll halb oli. Homik jõuudis kätte. Sellega ärkas ka „pikk Hents". Ta ei teadnud hakatuses olete, kus ta oli. Alles aega mööda tuli see temale meelde. Seal juures ärkas temale ka mälestusesse, et see mees, kes seal tooli peal istus, teda nii sügawasse oli langetanud. Tema oli teda mõrtsukaks teinud, oli talt auusust, elu ja õnsust riisunud. Wihasooned paisusiwad temal kohutawalt ülesse. Ta oli werejanulise metsalise sarnane, kes oma saagi peale kargab. Nõnda tõusis ta püsti. Tal ei olnud muud sõjariista kui oma raudsed käed. Aga need pigistasid tema nagu kruuwidega nõiamöldri kaela ümber, et appihüie ega hinge tõmbamine enam läbi ei peasnud. Selle nägu läks siniseks, silmad läksiwad punni, keel lõmpsis õhu järele . . . Kõik oli möödas, nõiamöldre raske keha kukkus müri­ sedes põrandalle. Pikk Lents aga, kolmekordne mõrtsukas, läks wälja ja riputas ennast kõige ligema kuuse oksa. Sellest saadik on palju aastaid mööda läinud, aga nendest inimestest, keda meie jutu sees tundma oleme õppinud, et ole weel kedagi surnud, ka metsawaht ja tema laps mitte, kes apteekre ettekuulutusest ja KaardiLiina kaardi-tarkusest hoolimata peagi terweks saiwad. Nad elasiwad kõik Heaste ja õnnelikult. Sellewastu on aga Kaardi-Liina ise ja tema tütar kibedat eluõpetust maista saanud. Igas kohas ei ole nendega mitte nii õrnalt ümberkäidud, nagu kloostritädi tegi, kes neile raha andis, et nad kohtu karistuse eest ära wõisiwad põgeneda. Nad — 64 — läksiwad kaugelle suurde linna ja hakkasiwad jälle rahwast petma, aga seal wõeti nad kinni ja pandi mitmeks aas­ taks sunduse wangitöösse. Kloostritädi elab nüid üsna priskeste. Ei ole kuskil suuremat ebausu waenlast, kui tema. Ta wõitleb kõigest jõuust selle wastu. „Uskuge Jumalat, aga mitte ton­ tisid/^ on tema alaline sõna. Noore Seeboldi isa on ennast ametist lahti mõtnud ja saab nüid armuleiba. Ta asus kloostri ligidalle külasse elama. Otto, kes põllutööd elu ülesandeks on teinud, saab wanatädist ühtepuhku sunnitud, et ta naise wõtaks ja peremehe ametit pidama hakkas, aga tema ei ole siiasaadik kumbagit teinud ja on ikka alles lootuserikas kosjakandidaat. Nurgakamri seltskonnas ei ole mingit muudatust ette tulnud. Tohter on oma sõnadega ikka niisama osaw, aga ka ikka niisama hea tööle walmis nagu ennegi. Ülem-metsawaht on wanas Seeboldis omale wastase saanud ja tihti waidlewad nad teiste suureks rõemuks jahilugude peale. Apteeker on Darwini õpetuse poole hoidjaks saanud ja tõendab, et inimesed ahmidest olla siginud, milles tohter temale, mis apteekri enese kohta puutub, õigust annab, muidu aga wastu waidleb. Apteekri abiline lehkab ikka weel roosiõlist, õerub kässa. ja hüiab: „Hea! wäga hea! ülikena!" Kaupmees on Põhja telegrahwi Seltsi läbi nii sega­ seks läinud, et ta usub, tema olla ka juba põhja pooli juures olnud, kust tohter teda ühtepuhku tagasi tahab tuua. Ülepea on see ikka alles wana lõbus seltskond, kelle Hulkas minagi alati hea meelega olin. Kui keegi, lugejatest, juhtumise kombel „Kloostritädi" juurde Kloostri talusse juhtub, siis palun teda härradele minu poolest palju tuhat terwisid wiia. Uued raamatud. Wlindla jutumees. Kümme õpetlikku muistejuttu. Kaunis paks raamat. Hind 20 kop. Walt äiataat. Põnew ja imelik pere­ konna lugu, mis armas ja õpetlik on lugeda. Hind 20 kop. Aadressid ja Proottri kirjad. Õpetus, kudas adressisid ja kõiksuguseid tuju tuleb kirjutada. Paks raamat. Hind 20 kop. Hind 15 kop.
	A 10.009	tekstituvastus (ocr)										VaataMITMESUGUSTE VÄLJAÕMBLEMISE TÄHTEDE JA MONOGRAMMI...MITMESUGUSTE VÄLJAÕMBLEMISE TÄHTEDE JA MONOGRAMMIDE KOGU HIND: M. 100.- KONSTANTIN JAIK'I KIRJASTUS/TARTUS 2 4 5 6 n 1 8 10 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 25 28 29 K. Jaiki raamatu-, kirjutusmaterjali-, papi- ja vaatekaartide - ladu ja kauplus Tartus, Raatuse tän. nr. 2, soovitab oma rikkalikust ladust üksikult ja hulgaviisi teadusliku, vaimuliku ja ilmaliku sisuga eestikeelseid raamatuid liht- ja iluköites. Kõik uued raamatud on kohe peale ilmumist saada ja niisamuti ka kõik ennemalt ilmunud raamatud, millede trükk veel otsas ei ole. Täielik ladu kooliraamatuid uusi ja pruugituid, mis linna- ja maakoolides tarvitatakse ja peale selle on kõik muud õppeabinõud üksikult ja suuremal hulgal odavate hindadega saada. Lauluraamatuid lihtköitest kuni kõige toredamate välismaa iluköideteni on suures väljavalikus saada kõige odavamate hindadega. Albumeid päevapiltide, postkaartide ja mälestussalmide jaoks suurepäralises väljavalikus. Hinnad odavad. Siuir, täielik väljavalik kirjutusmaterjali, nagu: kirjutuspaberit, postpaberit, ilupaberit, kirjaümbrikke, vihikuid, kladded, sulgi, sulepead, pliiatsid, igasugust tinti, taskuraamatuid jne. suures väljavalikus, odavate hindadega. Kõige uuemaid piltpostkaarte lihavõtte-, suviste- ja jõulupühadeks, uueks aastaks, kõige tähtpäevade jaoks, nii kui sünni-, leeri-, kihluse-, pulmapäevaks jne. Armastajad, lillekaartid, looduse, ilu, Eesti maakohad ja muid postkaarte kõige suuremas väljavalikus. Õnnesoovikaartisid lihtsaid ja toredaid sündimise-, leeri-, pulma- ja hõbepulma jaoks, leina puhul kaastunde-avalduse kaartisid jne. Õlivärvi- ja liht piltisid suures väljavalikus ja parajate hindadega. Konfettisid, serpentinisid, piltpostkaartlsid tantsu-õhtuteks lendava posti jaoks. Pergamiini ja pergamenti. Valget ja pruuni soome ja läti pappi suurel ja väiksel arvul. Igasuguseid tshekl- ja kviitungi-raamatuid. Tarvitan jällemüüjaid teistes paikades ja annan neile kõige paremad protsendid. JflllemQOjutel, kooliõpetajatel, seltsidel, raamatukogudel ja lugemise ringidel kiige kasulikum sisseoslukokt Kirjalikke tellimisi täidetakse ruttu. Rohket osavõttu lootma jäädes kõige austusega K. Jaiki raamatukauplus Tartus, Raatuse tän. nr. 2. H. Laakmann, Tartus.
	A 10.131	tekstituvastus (ocr)										VaataKoolikirjandus nr. 1 Wene keele uue kirjawiisi ...Koolikirjandus nr. 1 Wene keele uue kirjawiisi reeglid ja alused Eesti Kirjastuse Ühistu Petrograd, Fontanta 27 Koolikirjandus nr. 1 P. Sepp. Wene keele uue kirjawiisi reeglid ja alused Eesti Kirjastuse Ühisus, Petrograd, 1922  Trükitud Eesti Töörahwa Ülikooli trükikojas, W.S., 1. liiuia nr. 52. Õigekirjutamise alused. Igal õigekirjutamise wiisil on kaks alust: foneetiline ja etümoloogiline. Foneetiline nõuab, et sõna just nõnda kirjutatakse kui räägitakse, s. o. tähed peawad oma järjestikus ja kõlawuses sõna häälikutele waStama. Etümoloogiline alus hoiab alles endisi ajaloolisi sõnatuletuse toorme, seob kokku endist wäljaütlemist praeguseaegse kirjutamisega ja tarwitab kirjamärkides muistseid jäljendusi. Esimesest tun­ neme keele kõlawust, teisest — keele ajaloolist toäljaarenemist. Mõlenraid aluseid tunnistab iga kirjatoiis, kuid selle ehk reise keele iseäraldused nõuawad ühele poolele sagedasti ülekaalu. Endine Wene keele kirjatoiis oli ülitoõimu etüuroloogilisele alusele annud, mis keeleuurimise edenemisega uusi ewolutsioone, seadusi ja ülesandeid sünnitas. Teine alus nõudis omale samasuguseid õigusi ja jürelandnnst iseäranis sääl, kus teatato wäljaütlemine oli murrakutes juba ühiseks saanud ja kus etümoloogiline põhjendamine õppijatele üle­ liigseid raskusi tekitas. Kummagi wastolu korraldamine oligi toiimse kirjatoiis! uuendamise põhjuseks. Praegu Wenemaal maksma pandud kirjatoiis andis ülekaalu soneetilisele alusele. 4 I. Tähtede kirjutamine. Täht и. Endises Wene tähestikus oli häälikul „и“ neli kirja­ märki - 1, », ii, ja v. Wiimne leidus greeklastelt laenatnd sõnades, nagu муро, сунод,- сумвол. Et ta Wene keeles foneetiliselt täiesti и-gn ühte sulas ja tarwitamine juhuslist laadi kandis (sama õigusega ta oleks pidanud seisma sõna­ des, nagu: система, типография j. t.), siis heideti ta 1885. a. Wene tähestikust wälja (akad. J. Groti kirjawiisi parandusel). Täht i tuli ette kõige wanemates Wene käsikirjades ridade lõpul sääl kohal, kus и jaoks wühe rmtmi oli. Pä­ rastpoole hakati teda tarwitama täishäälikute ja poolhüäliku ii ees. Kuid siin tekkis pea palju erandid, mis õigekirjutamist raskendasid ja keeleõppijale ülepääsemataks jäid. Sõnade liitumise puhul, kui efimerte sõna selle häälikuga lõpeb ja järgmine kõma täishäälikuga algab, kirjutati reeglikordselt и: пятиоконный, десятиаршинный ; wõõrakeelsetes liituuastes aga — kord nii, kord teisiti: пятиэтажный, naTpiapx. Wahel anti ühele liidule eesõigus j-ga esineda, teisele mitte 7 прочить, прюкрыть, ниоткуда. Tegeline tähtsus oli L-l juursõnas Mip (maailm), kuna мир (rahu) n-ga kirjutati. Kuid tuletussõnades sündis segadusi. Вла­ димир, näit. kirjutati ka Вдадимф, kuna manades wenekeelsetes käsikirjades ainult Владимер ja Владим-fep ette tuleb. Et mõistete mahe lause sisust selgub, siis kaob ise­ enesest mainitud- erandi praktiline wajadus. Teised tähed, и ja ii, olid wõrdlemisi otstarbekohase­ mad. ii, kui lühendatud и, on wüljaütlemises hästi kuulda ja alati rõhust waba: война; пойти — поить; мой —мои. 5 Kirjamärkide arrou lühendamise puhul pidi eesõigus и wormile andma, sellep., et 1) L-le pää panemine kulutab rutulises kirjutamises aega ja juhib käe kirjutusjoonelt kõrwale, 2) et kahe i kooskirjutamist (прыскать) oleks kergesti ü-ga ära wahetada wõidud, mis omakord oleks wiimse wormimuutuse wälja kutsunud. Seepärast on Wene uuendatud kirjawiisist täht i wälja jäetud ja tema asemele igal pool и Wõetud: учение, Россия, пиявка, Иоанн, высокий. Täht ii. Kiriku-Slaawi ja Wene keeles olid ii ja e wanasn kaks iseseiswat täishäälikut, millel foneetiline wahe oli. Aja jooksul kadus see wahe niiwõrd ära, et juba XI. aastasaja käsikirjades mõlemate tähtede ärawahetamine ette tuli Näit. Slaawi keeles juhtus ib sagedasti rõhualustes juur­ sõnade .rfe, p* silpides ehk eessõnades; Wene keeles ta muutus süül kas kahekodseks 6-ks (öpir — берег) ehk kaheks о-ks (мл*>ко •— молоко), wõi jäi е-na püsima, mõnikord e-na kõlades, missugust häälikut Slaawi keel et tunne: средство, время, треба, вред, пред, чрез, чрево, трезвый, клей, шлем, член, извлечь ; клепать (поклёп), мрежа (мерёжа), блеск (блёстки), клен (клён). Ka muudes ühendustes tuli e tihti 1> asemele: ведро, векша, девер, купель, мелкий, некогда, песок, семья, темя, ja ümberpöördult, mõnikord tungis täht rl> sinna, kus etü­ moloogiliselt e pidi olema: зм-Ьй, хмЪль, копейка, бр^ю. Wõõrakeelsetes laensõnades läks mõlemate tähtede wahekord etümoloogiliselt ülepää segaseks. Näit.: Елисвй (greekakeelne Elisaios), фарисей (gr. farisaios), Матвей (gr. Matphaios), Аггей (gr. Aggaios) jne. Leidus ka sarnaseid sõnu, akad. Groti korralduste pääle waatamata., kus ii ja e pärast kuni wiimse ajani waieldi, kummale neist 6 tuleb eesõigus anda: решето, р-Ьсница, редька, л-Ькарь, Kuna elamas keeles li ja e wahel enam mingisugust Mähet ei kostnud (mõrdle, näit., соловей ja Матвей, день ja надънь, Моисей ja Алексей, монет ja нГт, средний ja редкий, течь ja рЪчь), muutus kirjutamisewiis loomuwastaseks ja raskeks. Wiimaks kujunes wahekord niisugu­ seks, et „elato keel enam t> ei tunne: ta jääb ainult küsi­ tada õigekirjutusesse ja grammatikasse" (Я. К. Гоот. Спорные вопросы русского правописания, стр. 309), Õppijale said mõlemad tähed „üheks kõige raskemaks Wene keele õigekirjutamise peensuseks" (А. И. Соболевский. Лекции по истории русского языка, стр, 61). Ъ tar­ vitamine muutus ülepää juursõnades ja tuletuslõppudes „harjumuse asjaks, kus ajaloolisele alusele au pakuti, ilma et tema õige tarwitamise eest oleks hoolitsetud (Грот. Рус­ ское правописание, § 67). Mainitud põhjustel heideti b uuest kir­ ja wi isi st hoopis w ä l j a, i g a l p o o l tema a s e meie e tarwitusele mõttes. T ä h t v. Ii wäljalangemifega tõuseb wajadus tähte e saal kabe täpiga ara märkida, kus ta kui j о kõlab ja isemõistet tähen­ dab : мел (frtit), мёл (pühkis); небо (taewas), нёбо (kurgnlagi). Aga et lausest juba selgub, kuidas iga sõna mõista ja lugeda tuleb, siis on <" tarwitamine sootoita to aks, kuid mitte sunduslikuks tunnis­ tatu d. Tartois tähele panna, et ё-d iialgi ei kirjutada asemel, kui toitume täie kõlatousega и järel seisab, ehk katsikhäälikus on, wõi prantsuskeelsele gnHe mastab: миллион. Иоанн, Иосиф, батальон, почтальон, компаньон. Sönu^ 7 nagu сериозный, куриозный (Itaalia keeli curioso), kus Saksa keeles ä, Prantsuse keeles eux leidub, wõib ka ä-ga kirjutada: серьезный, курьезный. ё ja о pärast ж, ш, ч, щ. Et ж, ш, ч, щ iseenesest peh mesti kõlawad, siis Hak­ kas rõhu all olem e juba XII. aastasajal s-ks muumma: жё, шё, чё, щё, millele osaline о-ks muutumine järgnes. Viimaks jäi tahe e о-ks ümberkujunemine lõpuliselt peatama; 1) rõhu all sõnade lõpus: .свежо, хорошо, горячо, плечо; 2) rõhutamas ka lsikhäa litus ой: чужой, большой; 3) rõhualuses liites бк : сверчок, пушок* кружок; 4) rõhualuses liites 6в, hariliselt pärisnimedes: Чи­ жов, Большов, Горячов, Борщов; erandina juursõnas: шов; 5) ainsuse kaasaütlewa rõhualuses lõpus: ножом, шалашом, душою, мечом, свечою, плащом : 6) sõna sees rõhu all olemates lahtistes silpides, s. o. niisugustes, mis täishäälikuga lõpewad : шбпот (шептать), шорох (шероховатый, шершавый), обжора (обжираться). Erand: еще. Kõigil teistel kordadel, s. о. umbhüälikuga löppewates kinnistes silpides, kinnistes suurojades, kinnistes muutelõppudes kirjutatakse ё: щет-ка, жест-кий, шелк, счет, лжешь, ре-шен, те-чешь, наре-чен, присты-жен. Erandirra kirjutatakse о harukordadel kinnistes rõhualustes silpides e asemel, kui ühtemoodi Mamme sõnade wahel tahetakse mõistelist mähet teha: черт (род. п. мн. ч. от черта) ja черт (дьявол), шесть (kuus) ja самшост' (kuus seemet), душенька (hingekene) ja душонка (kõlmatu hing), жены (naise) ja жоны (naised). 8 ё j а 6 p ii r n st ц. Kui umbhääliku ц kaheks lahutame, siis saame temast ts. Umbhaalik s harilises kõnekeeles püüab aga lahemaid pehmeid häälikuid kõwendada: держись kõlab kui держис ehk koguni держыс, купаться — купатса, кататься — цифра — цыфра, сюда — суда ehk суды. Selle w 0 kaalhar m oonia — seaduse järele kirjutatakse: цифер­ блат, циркуль (ladinat, circulus), цирульник (lad. chirurgus, Poolat, cyluiik). Seep ä r a st tuleb igal korral n - taguse kõhualuse e asemel kõwendatud häälikut о tarw itada: лицо (лицевой), кольцо (кольцевидный), яйцо jne. Täht о. Täht о mi Greeka keele kirjamärk, mis sääl wanasti teistmoodi kõlas kui ch. Kuid juba ammu ühinesid need mõlemad umbhäülikud foneetiliselt. Ja ühesuguselt wäljaräägitawatena laenati mõlemad ka Wene keelde. Seepärast leiame wanemates wenekeelsetes käsikirjades ärawahetamisi: Феодор, Феодосий — Эеодор ja беодосий asemel. Ehk küll õpetlaste arwamised e Väljaheitmise poole kaldusid, ometi püsis ta wiimse ajani, selle pääle Vaata­ mata, et Greeka keele tundmatuse tõttu raske oli mõlemate tähtede õiget kohta üles leida. „Aeg on kütte tulnud," nõudis juba 30 aasta eest akad. Grot, „seda Wene aabitsa monopolisti wäja tõrjuda ja kirjutama hakata: Мефодий". Täht e on nüüd Vülja heidetud ja ainult ф t a r Vitusele jäetud: Афанасий, кафедра, фимиам, Фома. Täht ъ. Muistselt kostis ъ häälikuna, mille kõlawus lühike ja osalt wüljaarenematu oli. Aja jooksul kadus ta mõnedes ahtumistes ära, teistes muutus o-ks. Sõuu, nagu: дъза, дъно, гънати, съна, съказъка jne. hakati rääkima ja kirjutama: два, дно (cp. донный), гнати (выгон), сна (сон), сказка (сказочник). Sõnade lõpust langes ъ, kui häälik, täiesti wälja, kuid jäi kirjawiisis peatama ja hakkas „kõmendamisemärgina" esinema. Wiimne ülesanne ei wõinud asjakohaselt Põhjen­ datud olla, sest kui sõnade lõpus „pehmendamisemärk ь“ puudus, siis kõlasid lõpu umbhaälikud iseenesest juba kõwasti. Oleks, näituseks, asjata kõwendamisemürki tarwitada sõna­ des: пятьдесят . . . восемьдесят (десят on sõna „десять" mitmuse omastawa muistne worm), сам-десят, сажен (mitm. omast, sõnast сажень). Samuti üleliigsena oleks ъ mitmuse omastamas neis sõnades, mis ainsuse nimetumas nn-gr lõpeMad ja millel lõpu eel umbhüülik ehk poolhüälik й on. Sest mitmuse omastamas kõlawad nad kõik, parmad erandid aimamata (nagu: барышня, кухня), kõwasti: басня -— басен, башня — башен, бойня — боен, колокольня — коло­ колен, конюшня — конюшен, обедня — обеден, песня — песен, сотня — сотен, таможня — тамо­ жен ; aga барышень, кухонь. Mainitud põhjustel o n k õ w e n d a m i s märgi ъ f tr j uta mine sõnade lõpu st wälja jäätud: д о м , меч, сад, хлеб. Sõnade sees langeb ъ wälja: 1) ^Võõrakeelsetest liitsõnadest täishäälikute õest: контр-адмирал. 2) Sõnade ühendustest kõmade täishäälikute n, о, у eest: суметь, сузить, сумасшедший, разум, предостав­ лять jne. 3) Liitsõnade lahutuskohalt pehme täishääliku и eest, kui see ы-na kuuldub (r, п==ы): предыдущий — пре- 10 дидущий, возыметь — возиметь, обыгрывать — обы­ грывать, безызвестный — безызвестный, безыменный — безыменный. Igal wõimalusel tuleb aga endisele kirjawiisi wormile, kui foneetiliselt reeglikordsemale (wõrdle, näit., подыму — под ja Slaawi: имати), eesõigus anda. Kõigil teistel kordadel, kui ъ sõnade liitumisel lahuiatrn märgina esineb, kus hariliselt järgnema sõna esimene täishäälik on eelseiswast liidust n-taolise kõlawusega eralda­ tud, kirjutatakse sõna keskel ъ : разъяснять (йа), съесть (йэ), объем (йо), адъютант (йу). Seega on ъ sõnade lõpult ja liitsõnade wahelt w ä l j a % n genud, a g a l a h u t a m i s m ä r g i n a sõnade keskele alles jäetud. Täht ь. Pehmendamismärk ь on kõigis juhtumistes, kus teda seni tarwitari, muutmata alles jäännd. See seadus käib ka ncnbe kordade kohta, kus ъ ilmub pärast ж, и, ш, щ: ложь, настежь, режь, речь, прочь, говоришь, вещь jne. Iialgi ka ei tohi ta lahurusmärgina esineda: обьединекие. il 11. Uuendused sõnade ühendamises ja muutmistes. oro ja его. Wanasti oli Wene keeles täislöpulise omadussõna omastamas käändes (род. n.) ikka oro ja его. Lõpud ai о ja яго on roana Slaawi keelest laenatud. Wiimse mõju all kirjutati kuni möödaläinud aastasaja wiimse weerandini aro isegi siis, kui ta rõhu alla langes (слепаго, дурнаго). Siis aga hakati omadussõnu, mille muutelõppude pääle rõhk langes, ого-ga kirjutama: большой — большого, немой — немого. Ehk küll juba ammu mitmed õpetlased täielist aro wüljajätmist soowitasid, jäi ra keeleuuenduseni ometi peatama. Juba kuulus arwustaja W. G. Belinsky otsustas, et „täht a ei pea omadussõnade omastamas kään­ des müre leiduma". Aga nüüd on see slaamikeelne jäänus, kui põhjenda­ mata, Wene kirjawiisist wälja tõrjutud. Kõik sõnad, mis omadussõnadega ühternoodi käänatakse, nagu kordarwulised arwsõnad, mõned aegsõna wormid, asesõnad — wõtawad a insuse omastamas muutelõpu аго asemel — oro ja яго asemel — его: нищего, бешеного, доброго, синего, свежего, пятого, любящего. ые ja ие — ык ja 1я asemel. Juba wanemas Wene keele arenemise ajajärgus olid omadussõnade, arwsõnade, kesksõnade ja aegsõnade mitmuse sugulõpud kõige kolme soo tähendamiseks ühesugused. Wõrdlemc nüüdseid morme: божьи, эти, те, все, мри jne. 12 „Meie (Weue) koolide grammatikate õpetusel," ütleb akad. prof. A. J. Ssboljewsky, „et meessool mitmuse lõpud ые, ie olewat, nais- ja kesksool aga ыя ja in — puudub täiesti mingisugune alus." „Mitmuse nimetawa ja osastawa (ви­ нит.) käände lõpud ci tohi soo poolest lahku minna, matb peawad igasuguste sõnade jaoks ühtemoodi olema" (K. S. Aksakow). P r a e g ü u e k i r j a w i i s i p a r a n d u s m ä ä r'a s omadussõnades, ko rdarwu lis tes arwsõnades, kesksõnades ja asesõnades mitmuse nimetawa ja osastawa (винит.) lõpud kõigile sugudele ühesarnased — ые, не: белые ночи, синие облака, первые ученицы, бегущие дети, такие причины. один endise однЬ asemel e. Mitmuse arwsõna käänded одни ja одн1; on Weue murrakutes wahet tegemata kõikide sugude tähendamiseks tarwitusele wõetud. Siiski pruugitakse enamasti tornini ' одни. Kirjakeel jättis naissoo jaoks ainult однЪ. Uus kirjawiis toalis aga , p ruu gitalvam a toormi — одни, одних, одним, одними — kõ i g i k o l m e soo sõnade ü r a t ä h e n d a m i s e k s: одни мужья, одни бабы jne. они endise он1> asemel. Wene kõnekeeles on mõlemad toormid tuntud, ilma et nende läbi sõnasugudele wahet tehakse. Sagedamini räägi­ takse : они. Kuid juba K. Aksakow tunnistas, et „tarwis on üks toorm kõikide juhtumiste jaoks wõtta". „Ehk küll praegusel ajal neist wormidest mõnede pääle on hakatud waatama kui ainult naissugu eriwormide püüle (onü, однъ) — kuid ei wanad hallikad ega meieaegne keel ei anna õigust 13 seesugusest seisukohast finni pidada," ütleb arad. A. J. Soboljewsky. Nue kirjawiisi jär ele on lubatud ainult . üks toorm — они. ee endis с ея a f cm e l. Elaw keel tunneb toormi её naissoo osastawas (винит, пад. женск. p. от он) fui omastawas (род.) käändes. (Wõrdle: самое, одное). Ея toonu tekkis kirikuslaawikeelsete lõppude ie ja ui reeglitoastasest toLljaarenemisest Wene keele pinnal. Wiimsetele lõppudele Wene keeles wastab alati ee, mille t ct r to 11amine on nüüd lõpuli­ selt kinnitatud; näit. ее мать, ее тетрадь. Määrsöim, mis on sündinud nimisõnade, omadussõnade ja artosõnade liitumise läbi eessõnadega, lubatakse koos ja lahus kirjutada: встороне ja в стороне, втечение ja в течение, вдвое ja в двое jne. Märkus: Lahus peab kirjutama: за границу, sest siin on eraldi kaks isesugust sõna, kuna sõna „заграница" ei ole Wene keeles olemas. Eessõnad ja eelliidud: из, воз, из, раз, роз, низ, без, через, чрез — kirjutatakse täishäälikute ja kölawate umbhäälikute ehk kaashäälikute eel muutumata ja koos, aga kinniste umbhäälikute к, п, с, т, ф, x, ч, m, щ eel kirjutatakse küll koos, kui з muutub c-ks: извещать, воззвание, взглянуть, разбирать, разлука, розговенье, низвергать, бездождие, безмолвие, чрезвычайно, ис­ правление, воспитывать, встрепенуться, всхожие, се­ мена, расцеловать, расшевелить, роспись, нисходить, бестолковый, чересполосица, чересчур. 14 Seega uue maksma korralduse järele: 1) без, через ja чрез ei ole teistest eessõnadest eraldatud, kus з muutub e-ks; 2) umbhäälikute sekka, mille eel з muutub е-ks, ar watakse ka kinnine umbhäälik c. Näit., раз: рассказ, рас­ сматривать, рассада, рассол, расспросы, расстилать, расстрелять, рассвет, расселина. Sõnade poolitamine. Sõnade poolitamine ülewiimisel ühest reast teisi oli üks kõige suurematest endise lirjawiisi raskustest. Ta nõudis hääd folreetikaseaduste tmldmist, eeldas põhjalikke teadmisi sõnade koosseisu, tuletamise, isegi laenamise üle pääasjaliselt Kiriku-Slaawi ja manadest keeldest. Nii jäi haritlastelega keda keelepeensused ei huwitanud, mitmete sõnade ülewiimine alatiseks wigade allikaks, nagu: нельзя, польза, езда, когда, надменный, крестьянин, москвич ; ehk: завтра (за ja утро), Александр (Greeka keeli: Alexandros), контракт (ladnrakeelsest con-traho), транспортир (ladina­ keelsest trans-porto) j. p. t. Tihti tulid ülewiimises toormib eite, mis tõepoolest reegliwastased olid: так-тический (greekakeelsest sõnast taxis, kus liitumahäalik ks (x) jaga-nataks pidi jääma). Ka ei wõi tunnistada, et endine jaotamisewiis keele kõlawust oleks edendanud: näit. Мо-сква (сква — umbhäälikute kogu), раз-ум (раз — röhualune kinnine silp). Uue kirjawiisi seadused on lihtsad ja selged. Nimelt: 1) II m b i) ä ä l ikut, m i s täishääliku ees on, ei tohi te m a jt lahutad a. S ei s a b täishäälik и c e s m i tn u nt b () ä ä I i E it t, siis wi t a ks e t a g u min e neist edasi: ко-ро-ва, Моск-ва, Конс-тан-тин. 2) O n u m b h n ä likute kogu s õ n a a l g u sel, sгis jääb ta järgnewa täis häälikuga ühte: стре-миться, стрем-ление, стра-на. странст-вие. 3) K u i pool häälik й umbhäälik u e e l o n, siis jääb ta eelseiswa täishääliku k ii Ige: вей-на, трой-ной. 16 4) Sõna lõpul jääwad eelseiswa täishää­ liku külge: a) täht ii, näit. : са-рай, боль-ной; b) tv 11 m n e u tn b häälik (Siit selgub, et ühe tähega täishäülelise silbi jätmine ehk ülewiimine on lubataw: У-ральск, мо-е): сапог, стр-речь; c) ümbhäälikutekogu: моло-дость, По-лоцк. 5) Ku i liitsõnades esimene li ii osa umbhääliknga lõpeb ja t eine umbhäälikuga al­ gab, siis jääb eessõna u m bh ä ä l i k edasi w i i mata. Näituseks: Бес-сонница, под-ходить, раз-лука. Aga: pä-зум, бе-зумие. Seega ett praegu maksmast Wene kirjawiisist kõik endised rasked ülewiimise seadused wälja jäetud.
	A 10.138	tekstituvastus (ocr)										VaataTalurahwa kirjandus nr. 2. Kõigi maade töölised, ...Talurahwa kirjandus nr. 2. Kõigi maade töölised, ühinegem! Uus maatarwituse säädus. Eesti Kirjastuse Ühisus, Petrograd, 1922  Trükitud Eesti Töörahwa Ülikooli trükikojas. Uus maatarwituse säädus. Uue maasääduse ülesandeks on luua õiglast, korralikku ja kindlat ning kohalistele majanduslikkudele tingimustele ja oludele wastawat maatarwituse korraldust, mis wõimaldaks -põllumajanduse jalulesäädmist. Ülewenemaaline Kesktäidesaatew Komitee otsustas IX. ülemaalise nõukogude kongressi otsuse Põhjal maaküsimuses (punkt 6) makswate määruste muutmiseks ja täiendamiseks kinnitada järgmist põhisäädust maatarwitamise kohta. I osa. Maatarwituse kord: 1) Selle määruse wäljaandmise päewast alates on igal külakogukonnal õigus alal hoida, ehk kui maatarwitajate täieõiguslikkude liikmete enamus, s. o. 18 aasta wanadusest mõlemist soost soowiwad, wabalt walida kohalikkudele tingimustele wastawat maatarwituse süsteemi. 2) Maatarwituse kord külakogukonnas wõib olla: &) kogukondlik, s. o. ühemääraline maa jaotus kogukonnas asuwate majapidajate wahel; b) tükaldatud, s. o. muutmata õi­ gusega igal talupojal maa pääle, kas põlluribastamise, üksi­ kute majapidamiste ehk kruntide näol; c) seltskondlik, s. o. ühine maa harimine kõikide kogukonnas asuwate liikmete tööjõu abil, põllumajanduslik kommuun, artell wöi maatarwitamise ühisus; d) segawiisiline, s. o. maatükkide kasuta­ mine mitmel Viisil. 3) Vabatahtlik majapidamise wiiside wäljawalik on maksew ka põllumajanduslikkude kollektiiwide kohta, mis tek­ kinud talupoegade hingemaadel, ostetud maadel ja ka en­ distel mõisamaadel, kui maa külaelanikkude wahel tööaluste! tarwitamiseks ära jaotatud ja tema tarwitamine maaosakondade wöi kongresside otsusel lubatud. Nende põllumajan­ duslikkude kollektiiwide liikmete kohta, keS üheS maaga kollektiiwist lahkuwad, jääb kohustus tagasi maksta iga liikme pääle langew osa, riigilt saadud rahalistest ehk ainelistest laenudest. Märkus: Põllumajanduslikkude kollektiiwide likwideerimise kord ja tingimused, kui nad organiseeri­ tud neil mail, mis weel enne kollektiiwi tekkimist tükel­ damata jäänud (uõukogu mõisad, alewid ja teised riik­ likud maatükkid, mis asutustele, organisatsioonidele ja ettewõttetele tarwitada antud) määratakse ära erilistes määrustes. 4) Kui külakogukonnas maa täieliselt ümberjaotatud saab, on majapidamiste!, kui ka üksikutel peredel täieline õigus wäljaastuda ilma kogukonna nõusolekuta ja nõuda maa wäljajaotust üksikutesse kohtadesse niisugusel armul, palju neil jagamise juures õigus saada, arwele wõtteS maa wäärtust. Wäljajaotatud maatükkidel wõib olla ka teistsu­ gused maatarwituse wiisid, kui see kogukonnas olemas. 5) Neil juhtumistel, kui kogukonnas maa ühetaoliselt ära jaotatud ei saa, on Võimaldatud kogukonnast ühes maaga wäljaastuda ilma wiimase lubatu, kui seda kõige 5 Vähem y5 kogukonnas elawatest majapidamistest nõuawad, f. o. mitte wöhem kui 50 maatarwitajat, kui kogukonnas mitte alla 250 rnaatarwitaja. Kasutamata ja looduslikult eraldatud maatükkide pääle asumine on igal ajal lubatud ilma kogukonna nõnsolekuta, kui see aga üldist maa ümberjaotust ei nõua. 6) Iga Väljaastumise juures määrab kogukond jaga­ mise järele maa põhiüksuse ära, s. o. hingede, tõöjõuliste jne. järele, (üldine maa suurus kogukonnast Väljaastujatele arwatakse Väljajagamises ettetähendatud põhiüksuste järele. MärkuS: Talumaade ja hoonete tarwitamine sünnib eriliste määruste järele. 7) Maa wäljajaotusel tuleb silmas pidada mõlemate poolte huwisid, nende kes jääwad kogukonda kui ka nende, kes kogukonnast ühes maaga wäljaastawad, ära kaotades maa ribastamist, maakiilustust, kaugemaalsust, õigluseta pii­ risid, teede ja wee puudust, arwesse Võttes kõiki maakorral­ duste kuuluwaid tingimusi, mis erimäärustes ette nähtud. Kõik küsimused, mis puudutawad kogukonnast Väljaastumist, otsustatakse käsitawas määruses § 11 järele. 8) Pääle kogukonna üleminekut ühe rnaatarwitamise Viisi juurest teisele, üheS maatükkide wäljaeraldamisega, on edaspidised Väljaastumised, mis uut, e«ne tähtajalist maa ümberjagamist nõuawad, ainult siis lubatud, kui kogukond sellega nõus on, kusjuures tuleb aga neid tingimusi täita, mis R. K. N. dekreedis maa ümberjaotuse kohta 30. april­ list 1920. a. awaldatud (sääduste kogu 1920. a. nr. 35, § 170). 9) Kubermangu täidesaatwatel komiteedel on õiguskuber. maaosakondade ettepanekutel ja põllutöö rahwakommissariaadi kinnitusel wäljaanda sundislikke määrusid maa jagamise üksuste kohta, kubermangus wõi üksikutes rajoonides, wiies neid kokkukõlla kohaliste olude ja majanduslikkude süsteemidega. Enne nende määruste wäljaandmiste jääb jagamise üksuste suuruste ära määramise õiguseid kohaliku kogukonna täieõiguslikkude liigete enamuse otsustada. Neil juhtumistel, kui kuber. täidesaatew komitee oma määruse püäle jaotust wälja annab, ei kohusta see määrus kogukonda ennetähtajalist maajaotust seisma panema. Märkus: Otsused, mis selle punkti järele wastuwõetakse autonoomiliste wabariikide maakommissariatide ja oblastide maaosakondade poolt, wiidakse esialgselt kokkukõlasse söderatsiooni rahwamaakommissariaadiga. 10) R. K. N. 27. mai, 1920. a. dekreedi (sLLduste kogu 1920. a. nr. 53 § 226) põhjal ei ole jlubataw toi­ metada ümberpaigutamisi ja wäljaeraldust nendest maadest, mis kogukonnale ei allu ja eeskujuliste parandatud majan­ duste päralt. 11) Iga maatarwituse süsteemi muutmine, nttž sette määruse korras ette wõetakse ja kogukonnast wLljaastunline ning üldise maa ümberjagamise läbiwiimine sünnib järgmi­ ses korras: a) Kõik küsimused harutatakse esialgselt kogukonna ül­ disel koosolekul läbi; b) Kui waielused ja kaebtused puuduwad, wiidakse kogukonna otsused päLle maaosakonnas registreerimist ellu : maaosakond on kohustatud niisuguseid küsimusi kuu aja jooksul läbi waatama, alates nõudmise sisseandmise päewast; c) Juhtumistel, kui maaküsimuses waielused wõi ra­ hulolematused tekkiwad, on rahulolematadel õigus kaebtust tõsta kogukonua otsuste üle, maa tarwitamisse puutuwate küsimuste lahendamise korras ja ainult paate lõpulise järelwaaluse ning asja otsustamise, registreeritakse otsns kreisi maaosakonna poolt ära; d) Juhtumistel, mis § 5 ettenähtud, waadatakse ko­ gukonnast wäljaeraldamine niisaniuti järele ja wiidakse ellu, nagu see punkt „b" ja äratähendatud. On aga kogu­ kond nõus, siis sünnib see ainult liht registreerimise näol, et ole aga kogukond nõus, siis — maaküsimuste lahenduste määrustes ettenähtud korras. II. osa. MaatarwiLuse õigused. 12) Ühtki maatarwitajat ei wõi maalt muidu kõrwaldada kui ainult sääduses etrenähtud juhtumistel. Kõik rarwitajate käes olewate maatükkide piiride ja kohtade muutmine Wõib sündida ainult maapidamise süsteemi muutmisel, maa ümberjagamisel neis kogukondades, kus käsil kogukondlik maaharimine. 13) Õigused mis tõelistel alustel maatarwitajatele antud, wõiwad ntuudetud saadaa) kui kõik täieõiguslised perekonna liikmed wabatahtlikult maatarwitusest lahti ütlewad; 8 b) kui perekond täieliselt lõpetab oma iseseiswa maa­ pidamise. c) kui majandus täieliselt wäljasureb; d) lõpuliselt teisele kohale ülemineku ja endisel kohal majapidamise lõpetuse puhul; e) kohtu otsusel kuritegude pärast, mis sääduseS selle kohta ettenähtud; f) ja kui maa ettenähtud korras riigi ehk ühiskondlik­ kude asutuste tarwitamisele läheb, (s. o. raudteede, teede, ehitamiseks jne.). 14) Juhtumistel, kui üksikud liikmed majapidamisest mobilisatsiooni puhul punasesse sõjawäkke ehk ühiskondlikku­ desse wõi nõnkogulistesse asutustesse walimise teel tegewusse astuwad, jääb selle liikme päralt otero maatükk kuni teenis­ tuse lõpuni majapidamisesse endiselt tarwitada; läheb keegi perekonna liikmetest oma riikliku tööjõu abil kõrwalisse tee­ nistusse, jääb tema päralt olew maatükk majandusse kahe külmi ringkäigu jooksul tarwitamiseks edasi, algates sellest ajast pääle, kus Lramineja perekonnast lahkus- Tema ta­ li tuleku pnhul pääle tähendatud aja antakse temale maa warast uuesti maad, kui niisugune tagawara olemasMaa tagawara puudusel aga esimesel wõimalnsel kogukonna liigetega ühesugusel õigusel järgmisel maa jaotuse puhul. 15) Kui maatarwitajate käest riikliku ehk ühiskondliku asutuste tarwituseks (punkt 13) ära wõetakse, antakse neile maad teistes kohtades ja maksetakse kahju wälja üldistel alustel, s. o. maa paranduse eest. 16) Kui maatarwitaja maa ilma mõjuma põhjuseta oma majanduses kasutamata jätab ehk rendile annab, s. o. ääbuft rikub (III osa), siis rodtB teda ajutiselt selle maa­ tüki kasutamisest üheks aastaks kõrwaldada, maa asjade lahendamise asjus ettenähtud korras. 17) Maa tarwituse lõpetamisel läheb wabaks saanud maatükk kohaliku maa tagawarasse üle ja määratakse esime­ ses järjekorras selle kogukonna tarwitada, kus maa tarwitamiseõigused kaotanud majandus asus. 18) Ostmine, müümine, edasimüümine, kinkimine jn maa pantimine on keelatud, kõik tehtud lepingud selles suh­ tes loetakse tühjaks, isikud, kes selles süüdi, jäetakse pääle kaelakohtulise karistuse weel sellest maast ilma, mis neil tar­ witada oli. III. osa. 211 aa rentimise kohta. 19) Ajutiselt tööjõudu kaotanud majapidamist s. o. stühiliste ja muude õnnetuste tagajärjel (tulekahju, wiljaikaldus, loomade wäljasuremised jne. (wõi tööjõu puudusel, s. o. (surma puhul, mobilisatsiooni, muule alale tööle minekul ja walimise teel nõukoguliste asutustesse tenistusse minekul), lubatakse maad anda rendile, kas üks osa ehk kõik maa, kas raha, produktide wõi mõne teistsuguse tasu eest, tähelepannes allpool järgnewates punktides ettenähtuid tin­ gimusi. 20) Rendile anda lubatakse weel rohkema aja pääle, kui seda renditud maatükil üheks külwiaja ringkäiguks tarwis läheb, õieti korraldatud külwiaja ringkäigu puudusel mitte rohkem kui kolmeks aastaks. 10 21) Iseäralistel juhtumistel wõib wallanõukogu rendi aega pikendada, kuid mitte rohkem kui kahekordselt külwiaja ringkäigu järele, s. o. mitte rohkem kui 6 aastat, aga kui wäljarentija selle aja lõpul ei suuda iseseiswalt oma majandust korraldada, siis läheb maa rendiaja lõpul kohalise maa tagawarasse üle, kust maatükk edasi antakse selles kogu­ konnas elawatele maad tarwitajatele liikmele. 22) Rendile andmine (punkt 19) on lubataw ainult tõelisel alusel: mitte keegi ei wõi ühegi rendilepingu põhjal oma tarwituseks rohkem saada kui ta suudab oma maatüki kõrwal omal jõul ära harida. 23) Rendileping astub jõusse kohe pLLle selle, kui ta wallanõukogus registreeritud. Antakse aga rendile wähem kui :y4 kõigest maast, siis wõib see kinnitatud saada külanõukogu poolt. 24) Rendile andmise lepingud wõiwad olla kirjalised ju suusõnalised. Suusõnaline leping peab walla ehk küla täidesaatwa komitee poolt koolitatud liikme juuresolekul sün­ dima, (punkt 23), mis pääle lepingu tegemist sisse kantakse iseäralisesse lepinguraamatusse. 25) Rendile andmine ei ole siis lubataw, kui wLljarentija majandus oma iseseiswa majapidamise lõpetab, kas lõpuliselt teise kohta elama mineku tõttu, wõi teisele tööalale mineku puhul. 26) Rendilepingu põhjal peab rentija oma majandust renditud maal sama hästi ja kindlasti korraldama, kui täie­ line peremees ja ei tohi mingil tingimusel maad teistele edasi anda. Selle juures maksab rentija wäljarentija PLLle 11 l «ngewatest maksudest ja kohustustest rendiaja wältel kõik maksud, mis rentija käesolewa maatüki pääle määratud. 27) Rendilepingut wõib kohe enne tähtaega lõpetatuks lugeda, kui rentija neid kohustusi ja nõudmisi, mis 26punktis ette nähtud, rikub. Rendilepingut ja kõik siit järgnewad war anduslikud ja muud waielused, wõib tühjaks tunnistada, kui seda wäljarentija ja ka rentija wahel ära otsustatakse maa küsimuste lahendamise otsustes ette nähtud punktide põhjal. 28) Püäle rendiaja lõppu antakse maatükk jälle wäljarentijale tagasi ühes kõige nende parandustega, mis rentija maa paranduses korraldanud ja mida pole wõimalik maast eraldada. Et maatükk selle läbi ei kannataks, lisatagu lepingutegijate kokkuleppel lepingule juure kõik wastastikused löpuarwed ja selle juures ka rentija poolt tehtud tarwitamata parandused. IV. o s a. Abi mõttes palgaliste tööjõu tarwitamine põllumajanduses. 29) Abi mõttes palgalise tööjõu tarwitamine tõelistel aluste! on põllumajanduses lubntaw ainult neil juhtumistel, kui niajapidamine oma tööjõu ja inwentaari puuduse tõttu ei suuda täita õigel ajal neid töid, mis põllupidamine nõuab. Palgatud tööjõu tarwitamine on ka weel siis lubataw, kui majapidamises - kõik tööjõulised perekonna liikmed ühel määral palgatud tööjõuga oma majapidamises töötawad. 30) Kohtades, kus wäikemaapidamine olemas, on pal­ gatud tööjõu tarwitamine üksikutel ajajärkudel ajutiselt nõr- 12 genbaiub majapidamistes täiel määral lubatud, (neil, kellele on lubatud maad rendile anda), s. o. selleks ajaks kui ma­ japidamine oma tööjõuga walmis ei saa (näituseks: niidu ajajärgul, wilja kokkupanekul jne.). Kohtades, kus suurmaa­ pidamine ja majanduste tekkimisel uutes kohtades, mis ümberpaigutuse ehk elamaasumise tõttu sünnib, on palgatud tööjõu tarwitamine ainult neis piirides lubataw, kuiwõrd seda nõuab põllumajanduse all olema maa täieline rutuline harimine. 31) Palgatud tööjõudu tarwitatakse neil tingimustel, et igal juhtumusel oleks silmas peetud töönorm ja kaitsesäädus^ V- o sa. Cöelikn maatarmitufe Ja maakorralduse kindlustuse kohta. 32) Et kiires korras luua kindlat ja hästi korralda­ tud maatarrnitamist, on selle sääduse wüljaandmise päewast yüäle, kõik maa kohtadel kindlustatud waldade, külade ja jteiste põllumajanduslikkude ühenduste alaliseks targutuseks ne. mis faktiliselt juba nende tarwitada oli ja mis sääduslikult ja maa osakondade ehk kongresside otsuste põhjal lu­ batud, (matta, kreisi ja kubermangu kongressidel) ja mis jaotuse alla käib. Märkus: Juhtumistel, kui' puudub rnõimalus punktipäälselt maapiirisid ja suurust faktiliselt teada saada, läheb maieluseall olem osa jaotamisele maa­ küsimuse lahenduste otsustes ettenähtud järjekorras nende külade ja teiste põllumajanduslikkude ühenduste wahel, mis wastawad hingede maatarmituse täitmisele ehk nõudmistele. 13 33) Sama eesmärgi kättesaamiseks lõpetatakse tulewikus maa ühemüäraline tasandamine waldade ja külade wahel sunduslikus järjekorras ja edaspidine maakorraldus wiiakse läbi nii, et luua elanikkudele soodsamaid rnaatarwituse tingimusi, s. o. kõrwaldades maa ribaStarnist, kaugewaalsust jne. Märkus: Maakorralduse Lööd, mis selle sääduse wäljaandmise ajani kawanditena maa osakonda­ des on kinnitatud wõi kinnitamisel, lõpetatakse ära enne maks mate süäduste põhjal. 34) Sunduslikud maakorralduste Lööd wiiakse maaosa­ konna ettewõttel ainult järgmistel juhtumuste! läbi: a) maa tagawara tekkimisel ümberasutamise ja laialiasundamise otstarbeks wabadest ja ülejäänud maadest; b) ning suurel määral oimate wallawaheliste ja külawaheliste põlluribade kõrwaldamiseks, mis tuleb kohe ära kaotada, km see on ettenähtud maaosakondade poolt majan­ duslikkude tarwiduste seisukohalt. Kõigis teistes juhtumustes peab maakorralduse töösid kohaliste elanikkude huwide ja nende majanduste arwel täidetama, mille järele üldine ja sunduslik maakorraldus täiesti lõpetatakse. 35) Neis raioonides, kns maatarwituse wahekorrad külade ja teiste põllumajanduslikkude ühenduste wahel sega­ sed, wiiakse maaosakondade poolt riiklikus järjekorras maa; tarwituse üleskirjutus läbi, s. o. maa registratsioon, mis iseäralistes reeglites maatarwituse kohta ettenähtud, ülessäädes maa suuruse piirisid ja wälja andes elanikkudele selleks wastawad dokumendid. 14 VI. osa. Lõppmäärus. 36) Põllutöö rahwäkommissaariaadile antakse õigus maaosakondadele wäljaanda wastawaid instruktsioone ja käske selle saaduse täitmiseks ja elustamiseks. 37) See süüdus on maksew W. S. F. N. W. pinnal ja ka iseseiswates, lepingute põhjal asuwates ja sõbralikku­ des riikides. Muutused, mis iseäraliste kohaliste tingimuste tõttu ilmsiks tulewad, kõrwaldatakse Kesktäidesaatwa komitee juures asuwa Föderatsiooni Komitee otsuste põhjal ülessäetud õiguste järjekorras. Eesti Kirjastuse Ühisus soowitab 1922. a. ilmunud uuemat kirjandust: Nõukogu-Wenemaa ja Eesti Wabariik. Kuidas wõetakse toitlusmaksu. -y. ALaas, Minevikust. A. Blsk, Kaksteist. * * * Altai muinasjutud. 3. Stexanow, Usu arenemise lühike ülewaade. G. Engel, Tormikell. A. Dixi ja Lssserwa Aaarel, Paradiis (piltideg pilkeleht). Kooliraamatuib: Al. lvalln-r. Aabits. Ar. lvallner. Aritmeetika. Al. j)okrowski,f Wenemaa ajalugu I. II ,, nn * * * Õigekirjutuse sõnaraamat. j). Sepp, Wenekeele õigekirjutuse uued reeglid ja kused. Ladus on alati saadawal Eestimaal ilmunud kirjandus. \ I
	A 10.144	tekstituvastus (ocr)										VaataTöörahwa kirjakogu Nr. 1 Kõigi maade töölised, ...Töörahwa kirjakogu Nr. 1 Kõigi maade töölised, ühinegem! Wenemaa Kommunistlise (enamlaste) Partei programm Wastu wõetud Partei 8. kongressil Moskwas, 18-23. märtsil 1919. H. Pöögelmanni tõlge. Hind 15 rubla. K. P. Siberi Oblasti Büro Eesti agitats. ja propaq.vsak. kirjastus Omskis, 1920. Trükitud „Sojuspanga" trükikojas, Omskis. Wenemaa Kommunistlise (enamlaste) Partei programm. Wastrr wöetud Partei 8. kongressil 18—23. märtsil 1919. Oktobrirewolutsioon (25. okt. — 7. now. --1917) teostas Weiienmal ptoletariaabibiftahmri, kus proletariaat, krhwemate talupoegade chk poolproletariaadi toetusel, kommunistlise ühiskonna aluseid looma hakkas. Reioolutsiooni arenemiskäik Saksamaal ja Austria-Ungaris, proletariaadi rewolutsioonilife liikumise kaswamiue kõigil eesrinnarnail. nõukogude-ku;u, s. o. otseteed proletariaadidiktatuuri teostamise poole sihitud kuju laialilagunemine selles liikumises, —kõik see näitas, et Äie ilmse proletaarlise, kommunistlise rewolutsiooni aiajärl on alganud. See rervolüinoon on paratamäta tagajärjeks kapitalismi "aremurises,-niis suuremal osal haritud maadel meel malitfeb. Kapitalismi p- koLanlise ühiskonna loomist iseloomustas meie mana programm •õieti .. - kui partei mitte täitsa õige „sotsiatdömokraatliseks" parteiks nimetamine maha annata — järgmistes põhilausetes: ,,Niisuguse ühiskonna päälfcäraldufeks on kaupadewalmistus kapitaliftliste' Walmistamisewahekordade alusel, milkjuures kõige täirsam ja suurem osa kaupade walmistamise ja läbikäimise abinõudest mänsearwuiise klassi isikute päralt on, kuna elanikkude määratu ena­ mus proleta^rlaStest ja poolproletaarlastest koos seisab, keda nende pmjcmdusline seisukord sunnib alaliselt mvi järguwiisi oma tööjõudu müüma, ?. o. kapitalistidele palgal isteks astuma ja oma tööga 'ühis­ konna kõrgematele klassidele sissetulekut looma. „ Kapitalist! iste walmistamiswahekord.ide ival itsem ise Piirkond laieneb ikka enam \a enam sedamööda kuidas tehnika alaline xäient; •mine. suurettewõtete mai andus! ist tähtsust tõstes, wäikseld iseseiswa^d wülmistajaid kõiwcile tõrjub, osa neist proletaarlasteks teeb, teise osa tähtsust ühiskonna majanduslises elus kitsendab ja paiguti nad enaierwäheut täielikult, enamwähem silmanähtaivalt, enam wsr wätzem vastelt kapital mõju MaBsead. 4 .-Samane tehniline edu aimab paäleselle ettewõtjatele tudimatun: kaupade malmibtamiiel ja ringjooksul ikka juuremai mõõdul naiste rahwaste ja laste tööd tarwitada. Kuna fee aga, teifefttiUjeft, elama tööjõu tarbet ettemõljatel'tvõrdlettnfi mahendab, siis jääb tööjõu nõud mine muidugi wäheuiaks tui pakkumine, u lille tagajärjel palgatöö t!:n enam kapitali mõiu alla sattud ja ta lurnamise tasapind tõuseb. ii jt seisukord iobauli • nii be ema piirides ja mu im maade alaliselt terawamaks minew- tvastastikune wõistlus iii na tuna teeb ikka raskemaks ja raskemaks kaupadest, mida alaliselt kasmawnl. määral matmidtetaffe,1 lahti saada. LngwalmiStus,'^) mis ena nt wõi mähem ieramaieS Löösiusekitsikustes ilmsile tuleb, millele pikemad tro; lühemad tööstuse seisakud jürgnewad, on Zkodanlises ühiSromras maiimatama te jõudude- arenemise p ara tarnata tagajärjeks. Kriisija mäa lufc.fc.ifaru ajajärgud häwitawad omakorda meel enam • wäikseid w!Umi st aj md, fimrenbamab meel enam kapitali mõju palgatöö iii.u pahensarcad meel iitränini ^võrdlemisi, mõnrkyrd aga ka abfalmiifeir, t öülistv rl assi seisukorda. ,,'Sci tõmbel on tehnika täienemine, .mis toötoitjafiiie faUoamic susiks klassi modern laienemisele, kauguse suurenemisele toaroiafe sa maiata kihtide yiahel, ja elan iile kindlusetuse, tööpuuduse ning minnesuguste puuduste ‘ammamifvle ikka laienevates, löörahwahuckadal. f,5tiiih sel mõõdul kuidas tv ii n,ceb, ködanlisele ühiskonnale oma­ sed wastolud faSroawab ja aiencmaa, kaswab ka töötama ja iimuttm oa. rahwahulga mhulolemaius. olewa olukorra wastu, kaswab proletaar­ laste ärm ja ühtchõidnüne jo terawiieb nende wõitlus oma kurnajatega. Ühtaegu loob tehnika taiemame walnuStamisi ja läbikäimise abi-< nõusid keskendades ja töökäiku kapitalist!istes ettewötetes ühisrouo--, lusiades. ikka fitrematt ja kiiremalt ainelist tvõimalust kapitalisiliste mal.Du.Stam iswahekorda de asemele lonnuunistliste mahe kordade sead­ miseks, fee mt -- sillaks sotsiaalseks rsm-olutsiooniks, mis rahwuswahellle fbuutmnitflifc partei kui klassilisi liikumise teadliku aiuaV daja logu tegewusi löMeesmärgiks on. „ Selle järele, kui' pfoletäriaadi sotsiaalne rewolutsioon malmistamife ja läbikäimise abinõude kohta maksma eraomanduseõiguse ase­ mele ühiskondlike omanbiifeõigufe seadnud ja kõigi ühiskonnaliikmete hüü käekäigu kindlustamiseks tthiskondlise walmistamiskäigu plaani­ kindla korralduse sisse sea dnud, hämitab fee rewolutsioon ühiskonna klas*) „Ülewalrnrs!us",s. o. kaupade ivahniytaminc suuremal määrul kui turg neid äta. ttiitoiiaba jaksab, mille tagajärjel osa kaupasid mõneks ojaks ladudesse paisu jääb. Tõlk. iäb. srdcsse-aaunettlise ära ja waöastad sellega rõhutud inimsoo, sest et La igale kurnamisele, mis üks ühiskdnnaosa teise kallal toimetanud, lõpu teeb. „ Selle rewolutsiooni tarwiliseks tingimiseks on proletariaadid krai uur, s. o. proletariaadil niisuguse poliitilise mõhnu kättewõitmiue, mis. talle wöimaluse annad kurnajate igasugust waSm paneku .naha suruda. Omale ülesandeks seades proletariaati La suure aja­ loolise töö täitmiseks kõlbuliseks Leha, organiseerib rahwuswaheline rcmnmniftiine partei La iseseis roaks poliitiliseks parteiks, niis kõigi kodanliste parteide 'vastu seisab, proletariaadi klassiwSitlufe kõiki elüawaldusi juhib, lepitamatu wastolu kurnajate ja fumatamate hurvide wahel tööliste ees paljastab ja neile eesseiSwa sotsiaalse rewolutsiooni ajaloolise tähtsuse ja rarwilikud ringimifeb ara seletab. Ühtlasi näi­ tad ta kõigile teistele lõötawatele ja fumato matele hulkadele mnbr Lootuseta seisukorda kapitali silises ühiskonnas ja sotsiaalse rewolutsiooni wajadust nende endi wabanenriseks kapitali ikkest. Iöölisteklassi partei, ksmmunistline partei kutsub oma ridadesse kõiki töötawaid ja kurnata waid kihte, sedawõrd kuidas need proletariaadi waatekohale asuwad." Kapitali koondumise ja keskenemise kaik lõi 20. aastasaja algus, maba wõistlust häwitades, wägewad kapitalistide monopolistlised ühisused — sündikaadid, kartellid, trustid — mis kogu inajandusliseS elus otsustama tähtsuse omandasid, sularas määratutes koondustes ühte pangakapitali jatõöstusekapitali ja hakkas kapitali suuremal mõõdul teistele maadel wälja wedama. Lerweid kapitalisti iste riikide gruwesid oma alla mõttes hakkasid trustid majandusliselt maailma jagama, miv pinnaliselt juba rikkamate ' riikide wahel jaotatud oligi? See nuans- (raha-) kapitali ajajärk, imS wõitlufe 'kapitalistliste maade rvahel paratamata terawaks ajab, mi imperialismi ajajärk. Siit järgnewad paratamata imperiali silised sõjad, sõjad kauba turgude, kapitali tegewusesse mahutamise mõjukondade, tooresainete tü tööjõu pärast, f. o üleilmlise mõimu ja wäikeste ning nõrkade tolimaste üte inatiifernife pärast. -Niisugune nimelt oli esimene suur imperiatiftliite sõda 1914—1918. a. Maailma kapitali arenemist haruldaselt kõrge järg üleüldiselt; riigimouopolistlise tapitalisn? i astumine waba wõistluse asemele; tarbeasjade waünistamise ja jaotamise ühiskondlise korraldamisekäigu aparaadi eitewälmistamine pankade kui ta teiste kapitalistideühisnste poolt: kapitalistliste monopolidega ühenduses olem hindade tõus ja sündikaatide surwe töölisteklassi turjal, tööliste orjastamine impetio uil!iie riigi poolt, proletariaadi majanduslise kui la poliitilise wõittufe määratu raskendamine; koledused, imieifitfcb, puudused. Mis imperialistline sõda sünnitas ; kõik fee tegi kapital ismi kokkulangemise ;o ühiskondlise majapidamise kõrgema kuju juure mineku parutamataks. L Jmpenalistline sõda ei moinub õiglase rahuga lõppeda; weel enam — La ei wõinud üleüldse mingi enamwähem kindla rahuga kodanlisie riikide wahel lõppeda. Ta pidi, sel arenemiseastmel, kuhu lapitalism jõudnud, paratamata muuutuma ja muutub meie silmade nähes kodusõjaks, linnatamnte tõörahwahulkade, nende eesotsas pro­ letariaadi wõitluseks kodanluse waStn. Sumenew pääletung iil tite proletariaadi poolt ja iseäranis ta mõibub ühel ja teisel mant tõstawad kurnajate wastupaneknt ja Mfmvub nende pool kapitalistide „rahwuswahelise" ühinemise uute morniideJoomise l„Rahwasteliit" sa nr. f.) elule, mille kaudu nain kõigi maailma rahwaste kawakindlat kurnamist üleilmlistes piirides organiseerides, kõigepäält oma jõu kõigi maade proletariaadi rv.vvolutsiooniliSte liikumiste otsekohese mahasurumise paale sihiwad. See liidab üksikute riikide sisemised kodusõjad paratamata ühte nende rewolutsiogniliste sõdadega, mis'üheftküljest ennast kaitsewad proletaarlised riigid, teisestküljest allarõhntud rahwad imperialiftliSte suurriikide ikke wastu peawad. Neil tingimistel ei ole rahujutlustamife, rahwusmahelise lv;ariiMade-mahapanemise (kapitaliftlise korra juures), wahekohtute ia m. s. hüüdsõnad mitte ainult taginiihe utoopia (luulekawatsus), maib töõtawrte hulkade otsene pettus, mille eesmärgiks on proletariaadi söjariistade-mahapaistk ja ta tähelepaneku kõrwalejuhtimine kurnaja^ iclt sõjariistade xürawõtmise ülesandest. Ainult proletaarline, komm unist line rewolutsioon wõib inimsoo wülja miia sellest Umbkotrst, mis imperialism ja imperialistlised sõjad loonud Missugused ka iganes remolutfiboni raskused ja ajntiieb mõtmaltfub lüüasaamised' ehk wasturewolutsioonilaened peatud olema, ----- proletariaadi lõpulik tvnit on paratamata kindel. See üleilmlise protetaarlise rewolutsiooui wõit nõuab eeSnrma maade ttzölistcklassi kõige täielikumat usaldust, kõige ligemat weuna likku ühinemist ja remolutsioonilise tegewuse wõimalikult suuremat ühtel: itunst. Nende tingim iste teostamine on mõrmatil, fui mitte põhjusmõtte­ likult lahku ei lööda ja halastamata wõitlusesse ei astuta selle sotsia­ lismi EobanÜfe moonutusega, mis ametlikkude sotsialdemokraatliste ;o iotsialistliste parteide kõrgemates ringkondades wõidule on pääsenud. Niisugune moonutus on ühestküljest paenlüse ja rahwus hull ustuse mool, mis ainult sõnades sotsialism on. tegudes aga rahwushullustus, oina rahwustise kodanluse rvõwhuwide kaitse warjamtne isamaakaitse petliku hüüdsõnaga, niihästi üleüldiselt nii ia iseäranis imperialistlife sõja jooksul 1914—-1918. a. Selle woolu sünnitajaks tm fee asjaolu, et eesrinnas seiswad kapitaliftlised riigid. asumaade m teisi nõrku rahwaid röõwides, kodanlusele wõimaluse andsid selle rööwimise teel saadud liigkasu arwel proletariaadi kõrge-Miaib ringkondi eesõigustatud seisukorda panna, neid sel kombel ära osta, neile rahuajal korrapätalist kodanlast elukorda kindlustada ja selle kihi juhtisid oma teenistusesse mõtta Paenlased ja sotsiaalrahwuslased, kui kodanluse teenrid, on proletariaadi otsekohesed klassimaeulafeb, iseäranis nülib, kus nad ühes kapitalistidega, sõjariistad Laes, oma kui ka wõõrastel maadel proletariaadi rewolutsioonilist liikumist maha suruwad. Teisestküljest on sotsialismi kodanliseks moonutuseks ka „?eskmooi", mida niisamati kõigil kapitali stUstel maadel nõid tähele paima, mis fotsiaal.rahwuslaste ja kommunistide wahel kõigub, esimes­ tega üheitdüft otsides ja pankrottijäänud II. Jnternetsionaalile uut elu sisse ajada püüdes/ Proletariaadi wõitluse juhtijaks ta wabastamise teel on ainult uus, Kolmas Konnnunistline Internatsionaal, miile üheks wäesalgaks ' Venemaa Kommunisti ine Partei on. See Internatsionaal on tegelikult loodud kommunistliste parteide sündi» luisega endiste sotsialistliste parteide tõsiselt proletaarlistest alustest hulga! mail, iseäranis Saksamaal, ia on wormiliselt asutatud märtsihiui 1919, La esimesel kongressil Moskwas. Konnnunistline Inter­ natsionaal. nti5 kõigi maade proletariaadi hulkades ilka enam poole­ hoidmist leiab, ei pöördu mitte ainult oma nimetusega marxismile. maid teostab ka kogu oma ideelik-poliitilise sisuga, kõige oma tege-» wufegä Mani remolittsioonilift õpetust, mis rodanlikpaendl istest moonutustest puhastatud. Wencmaa kohta, mille pääiseäralduseks elanikkude wäikckodanilole kihtide armuline üleolek on, proletaarlise diktatuuri ülesandeid ligemalt !, näärab Venemaa Kommunistlike Partei need ülesanded järgmiselt ara: Nlerrldrfe poliitikn WerAas. j. Kadaniiae wabariik, isegi kõige demokraatlisem, mida ülerühmalise, utemmuife, wäijaspool klassistd seisma tahte hüüdsõnadega pühitsetakse, jäi tegelikult Paratamata — selle mõjul, et alles jäi eraomanduseõigus maa ja teiste malmiotatn 1 ieabh\onbe kohta — kodanl u sed r ktatuuriks, määratu suure töörahwaenamuse kurnamise ia aiiarõhumise masinaks peotäiele kapitalistidele. Selle wastandins muutis proletaarline ehk nõukogude demokraatia just nimelt kapita liotitt poolt rõhutud klasside, proletaarlaste ja kehwemate talupoegade — poolproletaaclaste hulgalised organisatsioonid, s. o. elanilkude määratu enamust, kogu riiklise aparaadi alaliseks ja ainukeseks aluseks. niihästi kohtadel fui ka keskkohas, alt nuti üles., Sellega teostas nõukogu deriik, muuseas, wõrdlemata awaramal kiisul tui fee kusagil mujal sündinud, kohaliku ja ritqiofaUfe omamai ilfufC ilma mingi ülemalt poolt nimetatud wöimudeta. Partei ülesandeks on möfimata tööd teha, et tõesti täielikult teoks teha seda demokratismi kõrgemat algkuju, mis oma korralikuks töötamiseks hulkade kultuurilikkuse, korralduse sa isetegewuse,tasapinna alalist kõrgendamist nõuad. 2. Wastuoksa kodanlasele demokraatiale, tuis oina riigi klassi­ list iseloomu salgas, tunnistab nõukogudewalitsus awalikult, et iga iii! parotamaia klassilist iseloomu peab kandma, kuur ühiskonna klassidesse jagunemine ja ühes sellega igasugune tiirane mölin täiesti ära ei ole kadunud. Nõukoguderiik' on juba oma olu poolest kur­ najate wastupaneku mahasurumisele sihitud, ja Mukogude-Pohjusseadns — wälja minnes sellest seisukohast, et iga wabadus on, kui ta wastu käid tööliste wabaZLamiftle kapitali ikke alt — ei kohku tagasi kurnajatelt poliitiliste õiguste ürawötmisest. Proletariaadipartei ülesanne seisab selles, et — kurnajate wastupaneku mahasurumist iDäaibiiniatalt teostades ja kodanliste õiguste ja wabaduste kõiguta­ mata iseloomu kohta sügawalt sissejuurdunud eelarwamistega idee­ liselt wõidelbes— ühtaegu seletada, et poliitiliste õiguste ärarvõtmfne ja ükskõik missugused wabaduste kitsendused ainult kui ajutised abinõud rvõitluses kurnajate katsete wastu, nende eesõigusid alal hoida mõt uuesti elule kutsuda, tarnu kikud on. Sedamööda kuidas Ara kaod tegelik wõimalus, et üks inimene teist kurnaks, kaob ka nende ajutiste abinõude wajadus, ja partei püüab neid siis kitsendada sa neid taielikult körwale heita. Kodanline demokraatia leppis ainult sellega, et ta wormiÜfeli kõrgile kodanikkudele ühetasa poliitilised õigused ja wabadused, nagu: koosolekute, ühisuste, ajakirjanduse jne. õigused, andis. Tõe­ liselt aga tegi niihästi abmtu iftratirwliue praktika kui ka pääasjaki­ kult tööta mate kihtide majandust ine päriöorjus n-innaStele lod anii­ sis demokraatias wõimatnks .iteib õigusi d ja w ala duši wühegi awa­ ramal' määral ära kasutada. Sellewastu saab proletaarlme demokraatia õiguste ja wabaduste wormilife wäljakuulutanrife asemele nende tegeliku kätteandmise köigeyäält ja kõige enam neile elanikkude klassidele, keda kapitalism rõhus, f. o. proletariaadile ja talus egadeie. -5 lleks mölab nõukogudewalitsus kodanluselt ruumid, trükikojad, pabenladud, jne. ära ja annab need töõtawatele hulkadele ja nende organisatsioonidele täielikuks tarwitamiseks. W. K. P. ülesanne seisab selles, et ikka laiemaid töötahwalmlkasid demokraatli-Me õiguste \a wabaduste tarwitamisele tõmmata ja selleks ainelist wõimalust laiendada. 4. Koda niine demokraatia kuulutas aastasadssid inimeste ühe- õigustust sirgu, usu, tõu ja rahwuse paale waatamata, tegelikult aga ei lubanud kapitalism kusagil seda üheõiguslust läbi lotia, ja oma imp' rialistlisel järgul ajas ta tõu ja rahwuslise furroe äärmise terawusem. Ainult sellepärast, - et nZurogudewalitsus töörahwawalitsus »n, wõis ta selle üheõiguslUse lõpulikult ja korgil elualadel esimest korda ilmas läbi toim — kuni rraiöterahwa õiglusetuse wiimaste jälgede täieliku häwitamiseni abielu alal ja üleüldse perekonnaõigurtccC Partei ülesandeks on praegusel silmapilgul pääasjalikult idee­ line jt? kaswatusliue töö selleks, et lõpuni dm häwitada kõik endise õiglusetuse ja eelarwanriSte jäljes iseäranis mahajäänud Proletariaadi ja talrrpoegäde keskel. Partei ci lepi mitte ainult naisberahwaste wsrmilise üheõigus(utega, toast- püüab neid ka manaue.rmd kodule majapidamise aine? listest raskustest wabastada, selle asemele ühiselumajasid, ühiskondnupaike jne. seades. ä. Töötatoatele hulkadele walimiste toimetamiseks ja saadikute tagasilütsumiseks töölistele ja talupoegadele kõige kergemal ja kättesaadawamal wiifiLiüõrblemata äwaramat wöimalust kindlustades kui kodanlise demokraatia ja parlamentarismi juures,'häwitav nõukogudewalitsus ühtaegu ära Parlamentarismi watjuküljed. iseäraDs seadus«n.dlise ja tüideiaätwa-wõmm eraldamise, rahwahulkade eenialseüw esituskogudest. jne. Nõilkoguoeriik ligendab riiklist aparaati hulkadele ka sellega, et waliisuse üksuseks ja riigi algrakukeseks mitte pinnaline (territoriaalne') ringkond ei jää, maid r.ajarlduslme (toaimištamife) üksus — wabrik, töötoda. Partei ülesandeks on, ül sihil kogu tööd jätkates, sel alusel et töölisrehrttgal tegelikult nia kindlamini ja ikka täielikumalt demo­ kratismi teo c ta nad, siceranis sel teel, et ametnikkude wastutus jn: «ruandruine läbi n-üakse, püüda walitjuseasutusi ta edaspidi toet röölistehulkadele lühendada. <). - Kuna kodanl e hei -c-naaüa, õrna üwalikkudest seletustest hulkadest ara lahutas ja toil hwa wastu seadis, soldatite wöimalust ema' poliitiliste õiguste teüÄLmifest- häwitades wöi 'raskendades,! — liidab' nöuksgüderiik töölised ja soldatid oma asutustes —nõuko­ gudes — neitbe täiei-eu Ührõ.gusluse ja Hiktviksiihtlu r pinnal Ühte. Partei ülesandeks on teda tööliste, ja'soldatite ühtlust nõukogudes kindlasti alal hoida ja edasi arendata, sõjariistus jõu lahutamata sidet proletariaadi ja poolproletariaadi organisatsioonidega köwendades.' 7. Linna tööstusproletariaadi, kui kõige enam koondunud ja ühinenud, kõige selgema waatega ja wõitlüses karastatud töölistekihi juhtito osa terwes rewolutsioonis tuli niihästi nõukogude. tekkimises kui ka nende walitsuseasutusteks arenemise käigus nähtawale. Seda kajastas meie nõukogude põhjusseadus seega, et- ta tööstuseproletanaadile, küla rohkemkillustatud wäikekodanliste hulkadega wõrreldek. mõned eesõigused andis. ' Nende, küla sotsialistide organiseerimiste raskustega ajalooliselt Rhendatud eesõiguste ajutist iseloomu ara seletades peab W. K. P. püüdma seda tööstuseproletariaadi seisukorda^ toa arbumata ja kawakindlalt selleks ära tarwitada, et kitsastsunftilistele ja kitsasametiÄhisuslistele huwidele, mis kapitalism tööliste keskel üles kas toata s, wastukaaluks kõige enam mahajäänud ja killustatud külaproletaarlaste jtöölisrega ligemini ühendada. . 8. Ainult uõukogudelise riigikorralduse kaudu oli proletariaadirewolutsioonst wõimalik toona kodanlist, ametnikkude ja kohtunikkude riigiaparaati otsi rohe purustada ja põhjani ära Häwitada. Kuid laiade hulkade mitte küllalt kõrge kultuuriline tasapind, hulkade poolt wastuwõetawatrl-. kohtadele seatud töötajate tarwiliseharjumuse puudus roaltb semisetegewuses, rooja dns rasketes tingimistes kijresti roana korra eritead­ lasi töösse kutsuda ja linnatööliste kõige enam arenenud kihi söjatööle saatmine sünnitas nõukogude korras paiguti bürokratismi uuesti elule. Bürokratismiga lõige õtsustaroamat roõitlitst pidades nõuab W. K. P. ta täielikuks ärawöitmiseks järgmisi abinõusid: 1) Iga nõukogu liige tuleb tingimata riigitoalitsemises teatama kindla töö pilale panna. 2) Neid töösid järkjärgult toahetada, nii et nad aegamööda kõigisse roalitsemiseh arud esse ulataksid. 3; Aegapidi kogu töötaw rahroas uuimefent riigiwalitsennseTööle tõmmata. Kõigi nende sammude täielik ja igakülgne täbitoitmine, fui kaugem järk sel teel, kuhu Pariisi Kommuun astus, ja walitsustöö Lihtsustamine tööliste kultuurilise tasapinna tõusmisel toiib rriklise wõimu hätoitamisele. Nahwusliste wohekorLade alal* 9. Rahwuseküsimuses on W. K. P.-l järgmised põhialused juhtnööriks: 1) Etteotsa seatakse mitmesuguste rahronste proletaarlaste lähen­ damise poliitika, et ühises retoolutsioonitooitluses mõisnikke ja kodaniMft kukutada. 11 2) Et allarõhutud itmo.be. töölistehnlkade umbusku neid maid röhuwate riikide proletariaadi wastu ära kaotada, on tarrvis kõikide rahwusliste gnrpete igasugused eesõigused ära häwitada, rahwuste täielik uheõiauslns maksina panna, asumaade ja õigustes kitsendatudrahwuste kohta tunnistada, et neil õigus on endid riikliselt eraldada. 3) Samql otstarbel seab partei üheks ülemineku wormiks täieliku ühinemise teel — nõukogude tüüpi järele organiseeritud riikide föderatiiwse ühinemise juhtmõtte üles. 4) Selles küsimuses, kes rlülite (ranemise asjas rahwa tahtmise «maldajaks on, seisab W. K. P. ajaloolik-klassilisel. Vaatepunktil, i elle järele otsustades, missugusel ajaloolisel areNeüiiseastniel teatud rahwas seisab: kas reel keskosast kodanlise-õse deruokraatiasse. wõi kodanlisest demokraatiast nõukogude ehk proletaarliftsse denrokraatiässe, rpöi m. m. .Igatahes peab proletariaat neil mail, mis teisi rahwaid SL rõhunud, ' iseäranis ettewaatlü jr tähelepanelik olema rõhutud ehk õiglastes ütjenbahtv rahwasto fõölist-chulkade rahwusliste tunnete jäänuste wastu. Ainult seesugune poliitika Võib luua eeltingimised rahwuswahelise proletariaadi rahwusliselt mitniesuguste olluste töeliwusliste nõukogridewadar iii de ilhinemise lugu noukogirde Wmemaa ümber näitas. Lojttlisel aiaU 10. Sõjalisel alal määrawad partei ülesanded ära järgmi­ sed -põhialused: 1) Imperialismi lagunemise ja kodusõja kaSwämise ajajärgul eu wö imata niihästi mana saia mäge alal hoida, fui ka uut sõjawäge nõndaninretatud Väljaspool tlassisid seiswal ehk kogurahwalisel alu­ sel üles ehitada. Punasel söiawäel. tui pröWariaadidirtatuuri töö­ riistal. pead imbini ata selge klassiline iseloom olema, s. o ta tulek äittuli proletariaadist ja sellele ligidal seiswatest talurahwa poolproletsarlivtest kihtidest kokku seada. Alles ühes klasside ärahäwitamisega muutub sarnane klassiline sõjawägi rogurah Väliseks sotsialistlisekÄ miilitsaks. 2) Kõigile proletaarlastele ja poolproletaarlastele on tavvuU kõrge awaramates piirides svjategewust õpetada;a wastawate ainete, õpetamist koolis sisse seada. " 3) Sõjalise õpetamise ja punase-sõjawäe raswatamise töö sün­ nid klassilise kokkuliitmise ja sotsialistlise arusaamise selgitamise Põh­ jal. Sellepärast on tarwis woitlusejuhatajate (fnjaiUemate) kõrwal poliitilised komissarid, usaldatawate ja ennastsalgawate kommunir- iibe. hulgast ametisse panna, ja igas wäeosaL kõmmuni silise organi­ satsiooni osakesed luua, et sisemist ideelist sidet ja teadlikku korra­ pidamist luua. 4) Mana sõjamäe korrale mastukaaluks on Larwis : puhtkasarmulise õpetamise eega moirnaliiult lühendada, kasarmuid sõja ja sõjopoliitilistele koolidele lühendada, wüeosade korraldamisel wõimalikult ligidat sidet pidada wabri utega, töökodadega, anletiühifusitga ja küla kehwemate kihtide organisatsioonidega. 5) Tarwüise organisatsioonilise sideme- ja pii siinuse toõib noo­ rele rewolutsioonilisele sõjamäele ainult teadlikkude tööliste ja talu­ poegade keskelt tõusnud juhatajate kaudu anda. kuigi meel wiimased esiotsa ainult alrmajärgulised oleksid. Kõige andelisemate, füuimate ja kõige enam sotsialismile andunud soldatite ettewalmistamine wüejuhatajate ametitele on sellepärast sõjamäe loomises üks kõize tähtsamatest ülesannetest. 6) Wiimose ilmasõja õpetused niihästi operatsioonide fui ka sõjatehnika alal tulewad kõige laiemalt ära tarwitada ja kasutada. Mhcs sellega tuleb sõjamäe organiseerimisele ja wõitlustegewuse (ope­ ratsioonide) juhatusele kutsuda kõige laiemal määral toana sõjamäe koolist läbikäinud sõjaeriteadkasi. Teisesiküljest on seesuguse kutsu­ mise tingimiseks sõjamäe poliitilise juhatuse ja Mäejuhatuse üle iga­ suguse kontrollipidanrise keskendamine tööliste kätte. 7) Väejuhatajate walimise nõue, millel määratu põhjusmõtte­ line tähtsus oli kodanlise sõjamäe kohta, kus ^väejuhatajate kogu selleks wälja waliti ja üles kaswatati, et aparaadiks olla soldatitele ja soldatite lauba töölisteklassi klassilisel küüsishoidmisel, see nõue kaotab täielikult oma põhjusmõtteliku tähtsuse klassilise tööliste im talupoegade punasewäe kohta. Kas walimise wõi nimetamise pöhjusmõtet tarwitada, seda määrawad rewolutsioonilisele klassilisele fsjctöäele ainult tegelikud asjaolud, ja oleneb see worminnsel kätte­ saadud tagajärgedest, wüeosade kokkuliitumise järjest, iväejuhatajate kogu koosseisust jms. Kohtu alal. 11. Kui proletaarline demokraatia kõik mõimu oma kätte oljüõtnnb ja todaulise walitsuse asutused, saal hulgas ka endise sisse­ seadega kohtud, wiimase jäänuseni fõmmlbanub, seadis ta kodanlisi demokraatia juhtsõna asemele: ^kohtunikud peamai) rähma poole malitud olema!" klassilise hüüdsõna: „ kohtunikud walitakse ainult tööliste poolt ja tööliste seast ja wiis selle iogu kohtutekorrolt LuseS läbi, seejuures ühtlasi meeste- ja naisterahwastele niihästi Mjbmiffube walimistel fui ka kohtunikkude kahustersitmisel Kõigiti ühesuguseid õigusid andes. Et õigusemõistmisest kõige laiemaid proletariaadi- ja kehwade taluvoegadehulkasid osa wõt na tõmmata, selleks on alaliselt waheldawate asutiste kaaskohtunikkude osawõtrnine sisse seatud, kui ?«. kohtunikkude-nimekirjade kokkuseadmine tööliste 'hulgaliste organisat­ sioonide, ametiühisuste jne. poolt. Ühise rahwakohtu loomisega — otsatu rida endiste, mitme­ suguste sisseseadmistega ja hulga järkudega kohtute asemele - tegi nõukogudewalitsus kohtu sisseseade lihtsaks ja kõigile elanikkudele täitsa kättesaädawaks. ja kõrwaldas igasuguse asjata wenitamise «sjade ajamises. Kukutatud ^valitsuste seadusi körwale heites, andis nõukogudevalitsus nõukogude poolt walitawate kohtunikkude hooleks proletsTififibi taht'.uist teostada, juhtnööriks tema bcfrcetifib. nende puu­ dust wõi puudulikkuse puhul aga sotsialistlist fiigusetunnet • tarwiLaLM. Karistamise alal on sel kombel organiseeritud kohtud karist» tnmik iseloomus juba põhjaliku muudatust toonud, uimelt seega, et nad õige laial mõõdul Lingiurisewiisi süüdlaseks mõistmist tarwitawad, amatifu laituse karistusemääruste hulka on mõtnub, wabadus»kaotamise asemel sunduslikku tööd tsiklist wabaduse juures tarwits;mab, wangikodade asemele kaswatusasutused on seadnud ja w§im«Xiife annamab seltsimeheliku kohtu tegewüst tarwitada. Kohtu arenemist edaspidigi selsamal teel nõudes püüab W. K. B. selle poole, et terroet töörahwast wiimafeni kohtunikkude kohustetöirmielc tõmmata, ja et karistuste-sisteemi asemele lõpulikult kasw«tuSlist iseloomuga abinõude sisteemi seada. Mahwaharimise Aini. 12. Rahmaharimise alal seab W. K. P oma ülesanded orioobrirewoluisiornis 1917 algatud tööd, kooli ümbermuuhmfel kodanlust klasfirvalitsuse tööriistast ühiskonna klassidesse jagunemise täielise häwinemise, ühiskonna kommunistlise ümbersündimise tösriistaks, lõpule wiia. Pro-etariaadidiktatuuri ajajärgul, s. o. ajajärgul, kus ette walmiStatakse. tingimisi, mis wõiMalikuks teemad fomnumvšim täielikult teostada, ei pea kool mitte ainult kommunismi pöhjusmõtete istutasaks üleüldiselt olema, uurid proletariaadi ideelise, organisatsioonilise ja kaswatawa mõju külwaja poolproletaarliste ja mitteproletaarli-ie töölistehulkade sekka, et üles kaswatada uut põiwr, kes suudaks tom.ruunisnli lopulikxlt maksma panna. Läheniaks ülesandeks fct teel on praegusel, silmapilgul järgulisi rrõukügudewalüfuse poolt kooli- ia haridustöö juba kindlaks määratud põhialuseid edasi arendada: 1) Läbi toila maksuta ja sunduslik üleüldise ja politehnillise siingi tähtsamate wälmMmharüde teooria ja.praktstagS tutwustawahariduse andmine mülemist soost lastele. ! 7 aasta nwmüeni. 2) Luna wõrk koolieelseid arutusi: lastewarjupaike, lasteaede, ühiskonde, ja m, s., et ühiskondlist kas ivatust parandada ja naiste rahma orjakütkeid purustada. Kj Taielikult teostada ühise töökooli pohjusmötteid, kus õpetuse tnbmine emakeeles sünnib, inõlcmift soost lapsed üheskoos õpiwa sad täiesti ihihilif cil s. o. toaba igasuguiest usulisest mõjust, n;£ õpetuseandmist ja ühiskondliselt tululikku tööd ligidalt seob ja koich Arttnistlife ühiskonna" igakülgselt arenenud liikmeid ette walmiswd AV Kõigile õpilaskele riigi kulul toitig kehakatet, jalanõusid ja. «peabmõusid muretseda. 5) Uusi haridusetöö tegijate kogusid eite walmistada, kes !cr-. rüunismi ideedega oleksid läbi nnbunuö. 6) Töörahtoa kaasatõmbamine haridustööst tegelikule osawõtrniMe (.„rahwoharimise nõukogude" Laiendamine, kirjaoskajate movili--feertunne jne.) 7) Igakülgset rjillist abi anda tööliste ja talupoegade eneseharimisele ja enesetäiendamisele' (luua wõrk asutusi hariduse tvta tufelš wäljaöpool tooli, nagu: raamatukogud, koolid täiskaswanutele. rahwamajad ja ülikoolid, kursused, eticL gc inised, kinod, hnvSii töökojad jm.). 8) Laial määral edendada kutseharidust ütztS üleüldiste oo tn tehniklisle teadmistega inimestele 17 aasia avanNsest Püüle. 0) 91 toor rnõlmalus auda kõigile, kes õppida seotoiwad, ec$>-. kätt stööl istele, kõrgematesse õpeasulustesse sisse pääseda;• õpejõududeks kõrgematesse õpeasulustesse kutsuda kõiki, kes süül õpetust anda toöituab ; (ira kaotada igasugused wahetegemised wärsketh teaduslikkude .jõudude ja au-ellilult tunnistatud. üadnsernecste wahel; õpilaste -inelist seisukorda kindlusraba, et tööststele -a talupoegadele tegeli aldi wõimalust anda kõrgematest öpeasutustest osa tootfa. 10) 6 ammi on ta rivis a irada ja iöörahwale kättesaadawaks tk ha kõik kuustiwarandused, mis tööliste kurnamise alusel on loodud ja seni ainule kurnajate tanvitaba on olnud. 11) Kommunistliste aadete propagandeehimift kõige laiema: mõõdul edendada ja selleks otstarbeks riifhfe toõiimt aparaati ja tbinönfib tormi taba. llfttiištc wahekordade tvUti. 13. Usuasjus ei jää W. K. P. .meel sellega rahule, et dekreedi ,.bi kirik riijift ja kool kirikust on ära lahutatud, s. o. nõudmistega, mis kodanlus oma programmides üles sead. kuid kusagil ilmas li; puüfitlt läbi ei ole toitbub, sest et kapital.maga mitmesuguste fidencte kaudu usulise propagandaga feotub on. W. K. P. juhtnöõrcks on tõearwamine, et alles plaanikindluse ]<$ teadlikkuse läbiwiimine terwes rahwahulkads ühiskondlik-majanduül3es kegewuseS usulikkude eelarwamiste täieliku wäljäfuremise kaasa toob. Parteis püüab sidet kurnajate klasside ja usulise propa­ ganda organisatsiooni wahel täielikult ära 1) arv'taba, seega töölistehulkade tõelikule Vabanemisele usulikkudest eelarwamistest kaasa aida­ tes ja kõige laiemat teaduslik-walgustaivat ja usnwastast propagantumtete igasuguse teotamise eest, mille tagajärjeks ainult usulise hnlAistuse üimitamhic õieks. Maser uduse w allus. 1. WäLrdumata. jätkata ja lõpule vutid kodanluselt waranduste rrawõtnlinL, mis juba alanud ja pää- ning põhijoontes läbigi wiidud; walnriStamise- ja läbikäimise abinõude wabariigi omanduseks, ä o. kogu töörahwa ühiseks omanduseks muuta. 2. Pää- ja põhialuseks, mis nõukogudemai itsuse terme majan-Susvoliiüka ära määrab, tuleb panna maa walmistamifejõudude igapidine tõstmine. Kõige raskemas lagunmses, mida riik praegu läbi elab, peab kõik muu taganema selle tegeliku ülesande eest: räh­ ma!? kõige hädalisemalt tarwisminewate toiduainete hulka, wiiwitamaia ja rttaksku mis- maksab, suurendada. Sellekohaste tegelikkude' tagajärgedega tuleb mõõta iga — rühma majanduslise eluga seotud — nõukogudeasutuste tööjvudfust. Eestkätt tuleb sellejuures tähelepanemist pöörata järgmise asjaolu pääle: 3. Fmperialistlise majapidamise lagunemine jättis nõukogude ehitustöö esimesele ajajärgule päranduseks teatama korralageduse Val­ mistamise korralduses ja Valmistamises. .Seda Lungiwamalt on tarrvis — ja see on üks põhi ülesannetest — kogu riigunajandusUst tegewust niipalju kui iganes, Võimalik ühte üleriiklisesse kamasse ühendada; Valmistamist tuleb Võimalikult laialt keskendada, niihästi sel mõttel, et teda üksikute Valmistushärude ja harugruppedr kaupa kokku ühendada ja kõrge parematesse walmistamisepaikadesse koondada, fui ka majaudnslirte ülekannete täitmise kiiruse mšttcl; walruista mifeaparaat peab kõige paremasse korda seatama ja riigi ainelised taga «arad tulemcb kõige uituliunnal ja kokkuhoidlikumal wiisil ära kasu da. Sellejuures on tarrvis hoolt kanda, et uiajonhiilme koostöö fernine ja poliitilised sidemed teiste rähwastega laieneksid; ühteaegu Mcfc püüda nende ral.rnastega. kes juba nõukogude riigikorra juure mi jõudnud, ühine urajandnsl ne plaan kindlaks fc«ba.' 4. Mis maike- ja kodutööstusesse puutud, siis tuleb seda — krdukäsitöölistele riifiie t telli nr iste andmise teel — laialt, ara käsu­ tada ; Wäike- ja kodutööstus tuleb tooresainete ja fiittcmaferjali jao tantife üleüldisesse kamasse panna ja teda ka rahaliselt toetaba, fui: üksikud kodnkasitöölised ja.kodutööliste artellid, malmiktdmifefocpero tiimid ja, üksikud mniftcb et te mõtted walnus on suuremateks walmiotamise- ja muudeks ariettcmõteteks ühinema; sarnast ühinemist tulebitga õhutada mmmubuvtiste.. eesõiguste andmisega, miile otstarbeks — ühes teiste abinõudega — peab olema koLukäsitöõliste püüet, wäikester.s iööstuseettemõt; ateks muutuda, halwata ja neile maha jäänud malm islami: cmi sidele wõimalust luua malütrt iile minna kõrgema situ r m asi nai öö stuse luure. r>. UhiSkondluLtatud tööstuseaparaat peab ennast eestkätt ametiühisuste püüle toetama. Need wiimased pearoad ikka enam kitsast tfunftimmmuft mabemema ja suurteks walmistuseühisusteks muutuma, mikledesse suurem oür töölisi — pärastpoole kõik töölised miimfem -*-• teatamast malmirüm >r. t kuulnbl . Kuna aiiiettütjifufeb n.Zukogudewabariigi seaduste jä wäljäikuiunettüd praktika järele ju Va töLstuswaliisnse ‘tõigi- kohalikkude ja m f asutuste osanikud ongi, reemab need ühisused tülewikus kogu raiun Majanduse kui iile moiandrislise Üksuse, walitsnse'Legewuse oma Ititfe-koonöama. Sel kombel riigi feffMlitfiife, rahwanrajanöust ja toörah«a laialiste hulkade iraM katkestamata sidet kindlustades peawad «'.iretinhisused 'tr.;isi kõige, laiemates piirides otsekoheselt Majmrdu Life elu juhatamise tööle tõmbama. Ameiühnuste osawötmine ntajan-uriise elu jrchtimpcst ja' stende ühisuste kcmdu töölisiehulkade raa r tõmbamine on üluloji ka pääabinõms wõiiluscs nõmogudrwalitsu': «ajünduslise aparadi bürokraatlikuks mummi jt wastu ja annab rmalusK maXtuislnSsaadustd m. lifc.lt raama kontrolli alla panna. i. Mõükügudewal isuse majanduspoliitika kõige lähemaks üle3= sildeks rahvamajanduse fameimbia edendamise eesmärgil, ülesandeks, mida see mai Uju 5 armilt kõige ligevras» ühenduses ametiühisustcge suudab teostada, on. kõike riigis oluvar tööjõudu Mm ase wõimaluserri ära kasutada, teda õieti ata jaotada, niihästi kohalikkude kui ka rahvamajanduse üksikute harude nõuete järele. 'Kogu tööjõulise rahwa 17 erandita mobiliseerimine nõukogudewatttsuse poolt ametiühisirste osawötrnifel, teatawate ühiskondliste tööde täidesaatmiseks, peab wõrdl emata awaramäl mõõdul ja kawakindlamäll sündima kui seni. 7. Töö kapitalistliku korralduse lagunenrise tingimistes wõib ainult liialiste seltsimeheliku korrapidamise, nende kõige suurema isetegevuse, maõiutnfehmbe ja töö milj akust kõige waljuma wastastirfujv kontrolli aluse! riigi walmistamisejõudusid uuele elule kutsuda u edasi arendada, fui ?a sotsialistlist rr.almi§tqmisewi!st kindlustada. Selle eesmärgi kättesaamine nõuad wisat ja kawakindlat tööd hulkade ümberkaswatamisel. mis nüüd sellepärast kergem on, et rahwaPulgad regelikult kapitalisti. mõisniku ja kaupmehe kõrwaldamist uäewad ja omaenese tegeliku eluõpetuse järele sellele tõearwamisele niletoab, et nende hää käekäigu kõrgus ainuüksi nende oma töötege­ mist korrapidamise kindlusest oleneb. Sellest ime sotsialistlist kerra loomisetõõst langed päävsa ameti Äh-süste paale. Selle eesmargi kättefaanüseks peawad need, oma sissejuurdunud mormiStft lahti üteldes,' wäga mitmesuguseid amnõusid tärwitusele tootma ja tegelikult järele katsuma, iragu: or kandmise stsseseahmine, saaduste wäljatõötamise normide kindlaks­ määramine, wastutustse tootmine eriliste seltsimehelikkude tõölistekohtiite ees ja m. f. h. Seesama rpalmistawate jõudude edendamise ülesanne nõuab fiu»iiali§iBtttt meile päranduseks jäetud eriteadlaste ja tehnikeride aiamiitmata, laialist ia igakülgset ärakasutamist, sellest hoolimata, et nad suuremal osal paratamata kodanlrse ilnrawsatega ja kodanliste lnniunnnstkga läbi on imbunud. Partei arwab, et teraroa wõitluse ajajärk, mis selle kihi organiseeritud tSõtõrkunrine tema wastu ellu kutsus. lõpule on jõudnud, sest et see tõrkumine üleüldiselt maha on muvhb. Ametiühisustega lähedas ühenduses peab partei oma endist nbn Niõöda edasi r uuema: ühelpool ei ' tohi ta kõige wähemaski üvico järele unda tähendatud kodanlstne kihile ja pead iga ta wastulewoiutsioouiUse vuudr armuta maha suruma; teiselpool veab ta 21 iifama armuta wõitlema selle päältuühä käremeelsuie, kuid tõepoolest u-nga rumala istreadlikkust wastu, nagu suudaks töörahwas kapitaxivuiift ja kodanlisest korrast roõitu saada, ilma et ta kodanlastelt ori nodi astelt õpiks, treid ära kasutaks, kaua aega nende kõrwal õppides tööd teeks. Ühesugust tasu igasuguse töö eest ja täielikku kommunismi kutte püüdes ei roõi nõukogudemaii-sus siiski selle töötasu ühtlustamise ai auti innata teostamist praegusel silmapilgul, kus alles esimesi tammusid kapitalismilt kommunismile minekul astume, oma üles­ andeks seada. Sellepärast tuleb eriteadlastele weel mõnda aega 2 kõrgemal tasu maksta, et nad mitte hatwemini, waid .paremini Võiksid töötada fui ennemalt, ja samal otstarbel et wõi fa lahti ütelda erata su (preemiale) maksmise fioteemift kõige jõudsama \ a iseäranis organiseerimise töö eest. Niisamuti tulewad iobanlifeb eriteadlased ühise seltsimeheliku löö olukorda panna, kus nad käsikäes kälwad lihtlõõlistehulgaga keda teadwuslised kommunistid juhi toad, et sel teel kapitalistlises korras lahutatud kehalise ja roaimlifc töö tegijate - Vastastikku-ete trufactmifde ja liginemisele kaasa aidata. 9. Ilõukogudewalitsus on juba terme rea sammusid astunud, mis teaduse edendamisele ja ta lähendamisele- Valmistamisega on sihitud, nagu: terme kogu tegelik-teaduslikkude asutuste, laboratoo­ riumide, Mjeiaantabe ja uute tehniliste tööwiiside, täienbii5te iv leiduste teadusliku järelkatsumise töökodade loomine, kõigi teaduslik kude jõudude ja abinõude 'arwelemõtmine ja organiseerimine jne Kõiki neid fcmmmfib toetades püüab W. K. P. neid edaspidigi edendada ja kõige sündsamaid tingimisi luua teadusliku töö Leg . . seks, uus ühenduses seisab riigi rvalmistawate jõudude tõstmisega. PöllumKsinrdUsc alal. 10. Mukogudemalrtsus, mis eraomanduscõiguse maa kohta taiekikult on ära kaotanud, on juba terme rea sammude läbiwiimrsele alunud, mis sotsialistlise suurmaapidamise organiseerimise poole on sihitud. Tähtsamad neist on: 1) Nõukogude majapidamiste, s. o. suurte sotsialistlistt mõisate asutamine; 2) kogukondade ja ühisuste toetamine ühisel maaharimisel; 3) korraldirs riikliselt kõigi.— ükstapuha kelle oma — fcemenbamata põldude täiskülimiseks; 4) kõigi põlluteadliste jõudude riifline mobiliseerimine hoogsate abinõubt tarwitusele Võtmiseks võllumajanduslise kultuuri tõstmisel; 5) toe tusandmine põllumajanduslistele kommuunidele, kui täiesti Vaba­ tahtlikkudele põlluharijate ühisustele, mis ühise suurmaapidamise jaoks äiutatub. Kõiki neid abinõusid ainukeseks teeks pidades, mis põllutöö Viljakuse tõstmise tingimata Vajaduse täitmisele miil), püüab n. K. P. neid sammusid Võimalikult täielikelt läbi toita, neid kaugemale mahajäänud .maarmrkadessegi laotada ja kaugemaid sammusid samas sihis ette Võtta. Iseäranis nõuab W. K. P.: lj igapidist riiflift toetust pöllmnajanduslisele ühistegewustle^ mis põllupidamise saaduste ümbertöötamise alal lärmas; 2) laialiselt läbirviidud inaaparanbu|e[isleemi: ;>) kehwadele ja keskmistele talupoegadele laialist ja plaane kindlat mwentaari uiuietfc.imft sellekohaste LarwituselKandmise o:u tuste kaudu. Sellega rehkendades, et talupoegade wäikepõllup ida mine meel kaua edasi kestab, püüab W. K. P. terivet rida abinõusid läbi rorša, mis talupoegade majapidamise witjakuse tõstmise poole ivinvad. Need oi: i) talupoegade maatarwitamise fonalbrnniiie (põldude ribas tamise, pilkade maaribade ärakaotamine ja m.); 2) talupoegadele pare­ mate seemnete jakunstsöumku muretsemine; 3) talupoegade kariloomade tõu parandamine; 4) põlluteaduste laialilaotamine; 5) põlluteadus Use abt andmine talupoegadele; 6) talupoegade põllupidamise iuwen taari parandamine^ nõukogude parandamrsetõökodades ; 7) imuentari: laenu kslmdmise kohtade/ katsejaamade, näitlikkude põldude jne, asutamine; 8) taluni aabe parandamine. 11. Silmas pidades, et wastuolu linna ja lilla wahel küla majandusi ise ja kultuurilise mahajäämise üheks kõige sügawamaks põhjuseks. on, tuna see mahajäämine niisuguse fägama kriisi ajajärgul, nagu praegune, niihästi linna tui maa watjasurennse ja hukkamineku otsekohesesse hädaohtu wiib, näeb W. SL P. selle wastuolu kaotamises ühte koummnistlise ehitustöö põhiülesannet ja peab, teiste üleüldiste t&tnõube iõimal, tarwilikuks tööstustööliste laialist ja karva kindlat kaasatõulhauust kommunistlisele ehitustööle põllumajanduses, nöuko gudeualitsuse poolt sel srhrl juba asutatud üleriiklise „Tööl iste taastegemufe komitee" tegewuse edendamist ja muab sarnast. 12. Kogu oma tegewuses toetab W. K. P. külas endistwiisi küla proletaarliste ja poolproletaarliste kihtide paale, organiseerid köigepäült neid rseseiswaks jõuks, loob külas parreiorganisatftoom rakukesed, kehwade organisatsioonid, küla proletaarlaste ja poolprole taarlaöte iselaadilised ametiühisused jne., ligendab mid igawiisi firma proletariaadiga ja kisub nad wälja küla kodanluse ja wüikeoman it­ kude huwide mõju alt. Mis külakurnajatesse, küla kodanlusesse Puutub, siis peab W. K. P. otsustawat wõitlust nende kuruamisepüüetega ja fumb tuuba nende waStupanekut nõukogude poliitikale. Talupoegade keskkihi kohta seisab W. K. P. poliitika selles, et ta teda pikkamisi ja kawakiudlalt sotsialistlisele ehitustööle, kaasa tõmbab. Partei seab oina ülesandeks seda kihti külakurnajatest ahuLada i: teda tövlisteklassi poole wõita. mitte kogunisti surweabinöu bega, waid tähele pannes tema puudusid, ideelise mõjuga ta maha­ jäämuse wastu wöideldes igal juhtumisel, mis tema elulisi huwisid puudutab, püüda temaga kokku leppida, tegelikult temale sotsialist liste muudatuste läbiwiimise wiiside äramääramises järele andes. :>0 Jaotamise akrk .13. Jaotamise alal seisab nõukogudewalitsuse ülesanne prae­ gusel ajal selles, et edaspidigi wäürdumatalt kauplemist kaotada ja selle asemele kawakindlaL ja" üleriiklisel' mõõdul korraldatud tarbeainete: jaotamist seada. Eesmärgiks on terwet rahwast organiseerida ühisesse tarwitamife komnmunade Võrku, mis kõige fmirema kiiru­ sega. kõige plaanikindlam mi ja kokkuhoidlikumalt uina kõige Vä­ hema jõukulutusega suudaks kõrki tarwisminewaid aineid ara jao­ tada. tuna kogu jaotamise aparaat kindlasti tsentraliseeritud oleks. Tarnütarurskommnunade ja nende ühenduste aluseks tülemad olemas ülemad üleüldised ja tööliste kooperatiiwid panna, mis kõige suurem tarwitajate organisatsioon on ja kapitalismi ajaloo poolt kõige paremini ettewalmistutud aparaat hulgaliste aruste jaotamiseks. Ühistegewuse aparaadi seesugust kõmmunistlift edasiarendamist —' mitte ta körwaleheitmist — põhjusurSttelikült ainukeseks õigeks teeks lugedes, peab W. K. P. kawakindlalt oma poliitikat jätkama: Kiki partei liikmeid kohustama kooperatiiwides töötama, neid ka ametiühijuste abil — kommunistlises ivaimitu juhtima, kovpera tiimidesse ühinenud tõörahwa isetegewust tõstma, püüdma et terme rcchwas • kooperatiiwidesse kuuluks ja et need kooperaliiwrd üheks x ühiseks. terwet nõukogude Vabariiki alt üles enesesse mahul arvaks kooperatiiwiks kokku fulaksid; lõpuks -.. ja see on püäasi — püüdma, et proletariaadi waldani mõju teiste töörahwakihtide kohta, alaliselt fiübluatatiib oleks ja et tegelikus elus igal pool läbi katsutaks mitmesugused fammub, mis tuanabe kapitalisti ist kuju wäikekodanliste ta mi itajateüh isuste muutumist proletaarlaste ja poolproletaarl aste poolt juhtiwaLeks konrmuunadeks kergendaksid ja toetaksid. Maha- m. pangaasjarrduse alal. 14. Pariisi fomüntima eksisammude eest hoides haaras nõukosiudewõrm Venemaal riigipanga otsekohe oma kätte, astus sellejäi.-ic erafaubanbuje pankade natsionaliseerimisele, hakkas natsi onalikeritud pankasid, hoiukassasid ja rente:sid riigipangaga ühendama, lõi sel kombel nõukogude Vabariigi ühise rahrvapanga •. kont tore ia muutis panga, mis siWNs- (raha-) kapitali majanduslrse roaTlijiift Keskpunkt ja kurnajate poliitilise mõhnu tööriist oli olnud, töürahwawaliisufs tööriistaks ja majanorrslise rewolutsiooni tõstekaugiks. Nõukogude Valitsuse poolt algatud töö edaspidist järjekindlat löpulenhimift oma eesmärgiks Võttes, seab W. K. Pk esimesel vaigal iärgmised põhimõtted üles: 1) kogu pangaaSjanduse monopolifcenmuie nõukoguderiig kätte: 2) panga te gewuse põhjalik muutmine ja lihtsustamine sellega, et paugaaparaat ühelaadilise arwele mötmife ja nõukogude wadarirgi üleüldise arwepidamise aparaadiks muudetakse. Selle järele, kui ühiskonna maianbuvüne elu plaanikindla korralduse järel-' hakkad täima, hääbub pank ja muutub koMmunistlise ühiskonna lej! raminüripidamiseks. 1,5. Kapitalismilt konnnuniMrle mineku esimesel ajajärgul, kus ainete foor. uimi filme watmiStamine ja jaotamine wee; mitte täielikult organiseeritud ei oie, %m matmata raha ära kaotada, dliä suguses olukorras .Mutümab rahkH kodanlifed olused seda raha, mis neile eraomandusena alale on jäänud, spekuleerimiseks, kafuaduuft u-iseks ja töhrahwa kööwimiseks ära. Pankade naiftortaltraerhntfe 'pütile toetades püüab W. K.'P. mõndagi abinõu läbi wäa, .mis rahata aimete õiendamise piirkonda laiendawad ja ratzaha idumstt ette maunigtamab, nagu: sunduslik määrus rahwapangas hoiduniekö; arweraamatukeste sisstseadmi-te; raha asemel tshekkide, lühikeseajaliste toiduainetesaamife piletsisseseadmine ja tn. f. NahaaÄjanduse aial.. iv. Kapitalistidelt ärawõetud roalmistamisabinõudr. ühiskond lustamise ajajärgu algamisega ei jää riiguvõim mitte enam pära siitlisels (iluta asjata söödikute) aporaadirs, tuis walmistannse ‘ ivusest kõrgemal seisab, ta halkad organisatsiooniks muutuma, mis' otsekoheselt riigi majandus!ise elu juhatamise kohusid täidab, ja. samal utõõbut inuütub riigi eel arme rahwä üleüldise majapidamise eelarweks. Pieil tingimistel au riigi sissetulekute ja wäljaminetute tafafaalu jeabmine annilt tarbeainete riiklise walmistamife ja juotamife kawakindla korralduse juures Võimalik. Mis aga riigi otsekoheste wäljaminekute katmisesse ülemineku ajajärgul puutub, siis nõuab W. St P., et. kapitalistidelt toutiibulfrooni nõudmise sisteemi ase­ mele, luis fotfiatrftlife rewolutsiooni esimestel aegadel ajalooliselt tarwilik ja õigustatud oli, progressiiwline sissetuleku- ja warunduk^ uraks sisse seataks. Sedamööda aga, 'kuidas see maks ära iganeb vAmkate klasside omaduse laialisel määral ärawõtmise tagajärjel peab riikliste wäljaminekute katmine mitmesuguste riigimonopolide sissetulekute paale jääma, millest osa otsekoheselt riikliseks sissetule­ kuks wõetakse. 22 KovtcrMrsimnse aial* 17. Korteriküsimust, mis iseäranis sõja jooksul terawatS läks, (ahendada püüdes. wõttiL nõukoglide walitsus kõik majad kapitalist(istelt majaomanikkudelt täielikult ära ja andis need linnade nõu­ kogude kätte r asendas töölised hulgatoiisi linna äärtest kodanlaste majadesse; andis kõige paremad niajad tööliste organisatsioonidele, kusjuures ta nende majade ülewalpidarnife riigi arwele wõttis. hakhas tööliste perekonde niüöblitega warustama jne. W. K. P. ülesanne seisab selles, et ülemal tähendatrrd teeb edasi minnes ja mittekapitalistlise Majanduse huwisid sootuks puu­ tumata jättes, kõige jõuga püüda töölistehulkade korteriolusid paran­ dada : kuhjatud kooselamist ja terwisewastaseid otuiib toana be5 ünnajagades kaotada, kölbmata korterid ära häwitada. toartu ümber ja uusi juure ehitada, nii et need töölistehulkade uutele elutungimistele wastalsid, töölisi otstarbekohaselt laiali elama asetada. TöökQiLse \a ShislkorrdLise kindlAstanrise wallas. Proletariaadi diktatuuri maksmapanemisega tekkis esimest korda wölmalns sotsialMiSte parteide programmi minimumi (lähemaid nõudmisi) töökaitse alal täielikult teoks L ha. Nöukogudewalitsus teostas seaduseandlisel teel. ja kinnitas „ Tööseaduste kogus": 8-tunnise töüpäewa kõigile töölistele, kui tööaja kõige pikema normi, kusjuures neil töölistel, kes alla 18 a. manab, rool tennisele ifcäralbi kahjulikkudes tööharudes töötamab, kui ka kaeMandustöölised, kes maa all töötamab, tööpüeto mitte üle 6 timi ei tohi lesta; iganädaline 42-tunniline toaheta puhkeaeg kõigile töö­ listele; üleüldise määrusena — ületundide ärakeelamine; laste ja alaealiste (kuni 16 aasrani) töö tarroiiamife ' ärakeelamine; öötöö, terwisliselt iseäranis kahjulikkudes tööharudes töötamise ja iilctim^- be ärakeelamine kõigile naesterahwästele kui ka meesterahwastele alla 18 a. manuselt; naesterahwaste wabastarnrne töölt 8 nädalat enne ja 8 nädalat pärast sünnitamist, kuna nad kõige selle aja eest täieliku palga edasi saamad, niisama ka maksuta arstiabi ja rohud, ja ime= tamiseajal neile töö juures iga kolme tumri tagant rnähematt pooleks tunnrks imetamifeaega antakse, ühtlasi ka lisapalka irnetarnatele ema­ dele; töö ja terwisliste olude järelwalwcrjate ametisseseadminH, k* ametiühisuste nõukogude Poolt walitukse. SeadufeandliseS korras andis nöukogudewalitsus täieliku üdis .korrdliku kindlustuse kõigile töölistele, kes wõõrast tööjõudu ci efe plsatecri, tõõwõimu igasuguse kaotuse puhul, sa — esimest korda itmaS — ka töötaolekü puhul, töõlistepalkade ja riigi kulul, kindUlstatawate täielikku oruawalitsüst alles hoides ja ameti ühisuste laialisel osawõtmisel. Weel enam: mõnes tükis läks nõukogudewalitfus programmi rn j mummist kaugemalegi ja seadis samase „ Tööseaduste kogu" järele sisse: tõölisteorganisatsioouide afarootmife tööliste palkamise ja lahtiiafintifc küsimuste otsustamisel; kuulise puhkeaja palga edasisaarni-ega — kõigile töölistele, kes wähemalt aasta aega waheta on töötanud; tööpaiga riiklise korraldamise nende palgatamftöc, alusel, iiitS ametiühisused wälja töötawad; isesugused asutused, nimelt töö­ jõu jaotamise ja arwelewötmlse osakonnad nõukogude ja ametiühisuste juures, kes töötatöölistele pearoad tööd muretsema. Wõimatu laastus, mis sõda toonud, ja üleilmlise imperialismi pääletungimine sundisid nõukogudewalitsust siiski järgmisi kõrrvelelalAtwaid sammusid astuma: lubama harukorralistel juhtumistel üjeiunbifib Leha, kuid mitte üle 50 paeroa aastas; lubama noorecaüSte (14—16-aastaste) tööd tarroitaba, kuid mitte üle 4 tunni vöewas; asutiselt ühe kuu asemel kahenadalift puhkeaeg i andma ; öötöö pikkust 7 tunni püüle määrama. 28. K. P. peab laialist kihutustööd tegema, et töölised ise kõige töökaitse ülal ettewõötud sammude energilisest läbhniimifeft tegelikult osa mölaksid, milleks maja on: ] i Töö jürelwalwuse organiseerimise- ja laieudamrsetööd koloen­ dada, selleks otstarbeks tööliste eneste keskelt tegervaid jõudusid wälja ■' nltba ja ette wahnistada, ja seda jarelwalwust ka wäike- ja kodu­ tööstuses sisse seada. 2) Töökaitset igasuguse töö kohta laiendada (ehitustöötrste, isiemaawete weotööliste. koduteeni jäte ja põllutööliste kohta). 3) Alaealised taielikult tööst mabaStaba ja noorealiste tööpäewa Meelgi lühendada. Paäleselle peab W. K. P. omale ülesandeks tegema sisse seada: 1) edaspidi, kui töö viljakus üleüldiselt on tõusnud, tööpäewa üumilist ülemäära, iluta töötasu wähendamiseta. sellejuures aga töölisi kohustades püüle tööaja kahte tundi päewas ilma tasuta ameti t malmistamise tc aariale, riigiwalitfemise tehnika tegelikule öppimi>!e ja sõja' msti õppimisele pühendama; 2) ergutus ta su maksmise süsteemi — tööwilsakuse tõstmiseks. Ühiskondlise kindlustamise alal püüab W. K. P. laialist riiklist aiianbutift organiseerida, ja mitte, autult jõjafannatajatele ja loodusjoulisle õnnetuste puhul, maid ka ühiskondliste mahekordade loomuroastasuste shwritele ; päälefeH? pead ta otsilstawat mõitlust igasu- 24 guste parasiitidega (ilmaasjata söödikutega) ja päclvawaraStega. k seab oma ülesandeks kõiki, kes tööiegeiltije rööbastest mafja lülatvh/ Lagani töötegemisele tõmmata, ' , Är.ahw«r LerwisfEse waUas. Oma tegewufe aluseks rahwa^ terwiskaitfe alal paneb D. K. i;. köigepöäit laialiste tenockkdüwate ja terwishoidliste korralduste lae;miitmfe, mitte eesmärgiks on haigeksjäämiste ebenenufe cc st hatva Proletariaad ifcilMtmr on jn Va toõhnalufe aimub terwet -ida : r. mv Otxmaib ja arsti isi korraldusi läbi tuita, Mille teosiannne iv Pauli?..' ühiskonna piirides mõhnata oli, na^n: apsteek-do. suurte. eraciMiüHui töötanub arsti iste afntudte ja tmvi-pormitmfc paikade (im rueh:nctfiononfeeximtne, arstliste jõudude töösundus jn-.. Settele waLtawo.lt seab W. K. P. oma ligemaks ülesande Lv 1) laialiste terwishoidlis^ korral b ütle ta Vi wiimise Muohn.-.e huwidel, nagu: . tine faili >; b) ühiskondlisr toitmise seadmine temushöidlik-teadm-t•:fui: fiUtfeie ; (!) korralduste loomine, mid külgehakkawale haiguste edenemise jn laialilagunemise, eest pnmwad hoidum; <>,) terwishoidliSte seaduste andmine. 2) Ühiskondliste haiguste (tiisikuse, suguhaiguste, alkoholismi' jne.) mõlilcmtne. 3) Üleüldiselt kätte saadama, maksuta ja imatifi Üfeerif ub uinin teadule nõuete kõrgusel sciswa) üidtitibi ja rohtude finblndtamin •k
	A 10.149	tekstituvastus (ocr)										VaataKuidas wõetakse toitlusmaksu TALURAHWA KIRJA...Kuidas wõetakse toitlusmaksu TALURAHWA KIRJANDUS No 1 Kõigi maade töölised, ühinegem! KUIDAS WÕETAKSE TOITLUSMAKSU (Ühtlase toitlusmaksu rahwalik selgitus) PETROGRAD, 1922 EESTI KIRJASTUSE UHISUS MIS ON TOITLUSMAKS JA MIKS TEDA WÕETAKSE? Meil hakati esimest korda 1920 a. lõpul toitlusmaksust rääkima, kuid see mõte oli tol korral nii wärske, et teda enne weel kaua aega sõeluti ja alles mõni kuu hiljem otsus­ tati. See oli täiesti loomuline, sest meie ei saa toitlusmaksu küsimust kitsalt wõtta, waid peame teda üheskoos riikliku majandusliku poliitikaga waatlema, milles ka samal ajal teine seisukoht tuli wõtta. Kui meie nõukoguwabariigi majanduslikku poliitikat waatleme, mida aeti oktoobrirewolutsioonist kuni uue majan­ dusliku poliitikani (wiimse algus langeb 1921 a. märtsikuu pääle), siis paistab silma, et kõik see aeg tüüritä kogu töös­ tuse, selle hulgas ka põllutööstuse, koondamise poole üleüldi­ sesse riiklikku majapidamisesse. Suuremad wabrikad natsio­ naliseeriti (wõeti riigi kätte) kohe pärast oktoobrirewolutsiooni, põllutõöstuses tehti sedasama ka mõisatega, kuhu asutati nöukogulised mõisad ja weel 1920 a. detsembris ilmus mää­ rus, mille põhjal natsionaliseeriti isegi wäiksed töökojad, kus töötasid 5—10 töölist. See kõik näitab meile, et loodi üle­ üldine riiklik tööstuslik wõrk, mis oli säärasel ajajärgul, kus tuli kümnete ja kümnete pääletungiwate waenlastega wõidelda, hädasti tarwilik. Noukoguwabariik pidi kogu oma jõu koondama, et waenlasele wastu panna ja see ei olnud tei­ siti wõimalik, kui kodanluse ma)andusliku wõimu käivita­ mise teel. Nii ei saa endise majandusliku poliitika pääle waadata, kui wea pääle, sest ta oli tol ajal paratamatu. Siis olid meie ühiskonna klassilised wahekorrad teistsugused, kui praegu, ja igasugune poliitika peab klassilisi wahekqrdasid silmas pidama. Kui näituseks töclisteklass peab oma wõimu alal hoidmise eest wõitlema, kuid kodanluse, kelle käes on töös­ tus, seisukoht on talle risti wastu, siis ei tohi töölisteklass oma wõimu kindlustamise mõttes tööstust le enam kodan­ 1 4 luse kätte jätta. Samasuguseks näituseks wõime ka teist juhust tuua: töölisteklass, kes oma klassiteadlikkuse tõttu töörahwa klassihuwidest aru saab, peab kodusõda mässawate kodanlaste wastu, kes katsuwad ka talurahwast, silmas pida­ des nende klassilise seisukoha selgusetust, ära kasutada, ja kui jõukas talurahwas läheb üheskoos kodanlusega, siis peab töölisteklass ka jõukate talupoegade majapidamiste wastu tei­ siti ülewal pidama, kui kehwade ja keskmiste wastu. Kui talle on waja toitaineid, siis ei saa ta mässawalt talupojalt neid mitte teisiti, kui sunniteel. Siit tekkiski tarwidus sun­ dusliku wiljawõtu järele jne., mida meil sõja ajal tarwitati. Kodusõda lõppes. Kõik kindralid ja ka naaberriigid, nagu Eesti, Läti jne., olid sunnitud tunnistama, et nad ei suuda nõukoguwabariiki, mis sisaldab eneses endise Wene suurriigi kogu töörahwa wõimu, ära wõita. Seega lõppes piiri­ mail sõda ja selle loomulisteks tagajärgedeks olid ka muutused sisemaal. Kodanlus kaotas pää ja pidi jaatama seda arwamist, et nad ei suuda nõukoguwõimu häwitada. Nad ei orga­ niseerinud enam nii ägedasti mässusid. Jõukamad talupojad, kes seni kodanlust toetasid, wõtsid samasuguse seisukoha ,weel waremalt. Seega muutusid klassilised wahekorrad. Järjeliselt tuli ka walitsewal klassil oma poliitikat nende wastu muuta. Kui praegu põhimõtteliselt seisukohalt uut majandus­ likku poliitikat põllutööstuses waatleme, siis wõime säält kahte põhjust leida, mis sundisid meid uuele teele minema, ja ni­ melt poliitilise ja majandusliku. Poliitiliselt oli tarwis see­ pärast uus seisukoht wõtta, et küla endised kehwikud olid rewolutsiooni wältel muutunud keskmisteks talupoegadeks ja nõudsid wastawalt uut majanduslikku poliitikat. Majandusli­ kult oli tarwis seepärast uus seisukoht wõtta, et aasta-aastalt wähenes alatasa külwipind ja wiljasaaky millele ei olnud loo­ tust senise poliitikaga piiri panna, sest sunduslik wiljawõtmine kohutas kõiki oma külwipinna suurendamisest eemale. Tihti katsutakse meil seletada, et tegeliselt pole pärast oktoobrirewoiutsiooni mingisugust muutust kilas tekkinud. Igasuguste kihtide, mida sisaldab eneses tume nimetus „talurahwas", wahekord olla jäänud majanduslikult seisukohalt vaa­ dates endiseks, aga see on wale. Seda walet laotawad hariliselt need laiali, -kellele ei ole muutust is külas tekki­ nud, meelt mööda. Muutuste tõendamiseks wõime tuua küm­ ned. andmed. 5 Meie ei hakka siin mitte selle kohta andmeid tooma, kuipalju said talupojad maad juure, waid peatume hoopis selle juures, kuidas on see maa talupoegade wahel ära jao­ tatud, mille said nad pärast oktoobrirewolutsiooni oma kätte harimiseks. 1917 a., see on enne oktoobrirewolutsiooni oli sarnaseid ■majapidamisi, kus hariti põldu ühe hobusega, kõigist teistest majapidamistest 43,8 prots. ehk teisiti: 100 majapidamisest oli 43,8 majapidamist, kus oli ainult üks hobune, aga 1920 a, ulatas sarnaste majapidamiste arw 79,3 prots. Mida see näi­ tab? Ta näitab, et ühehobusega majapidamiste arw oli suu­ resti kaswanud. Siin wõiwad üksikud seda nii seletada, et talupojad on jäänud waesemaks. Aga lood ei ole tõeliselt mitte nõnda. Esiteks wähenes 1920 aastaks sääraste maja­ pidamiste arw, kus ei olnud sugugi mitte hobust ja nimelt 28,7 prots. kuni 25,1 prots.; teiseks wähenes kahehobusega majapidamiste arw 66,8 prots. wõrra ehk selgemini öeldes, kui waremalt oli 100 kahehobusega majapidamisi, siis jäi neid ainult 33,2 prots. järele ja kolmandaks wähenes weel mitu korda suuremini kolme- ja neljahobustega majapida­ miste arw nimelt kolmehobusega 74,5 prots. ning neljahobusega ja weel suuremate — 93,8 prots. Need andmed ütlewad meile selgesti, et külas on olnud suured majanduslikud muutused, mis paratamata tõid ka en­ daga poliitilisi muutusi. Jõukad talupojad on waesenenud ja üheskoos sellega on nad teatud määral kehwadega oma warandust jaganud. Pilt saab weel hulga selgemaks, kui ka seda meele tuletame, et majapidamiste arw on samal ajal tublisti kaswanud, sest maatamehed said mitmel pool revo­ lutsiooni ajal maad, mida saadi mõisa- ja riigimaadest. 1905 a. oli Euroopa-Wenemaal üleüldises kokkuvõttes ainult 76,3 tiinu 100 tiinust talurahwa käes, kuid 1919 a. ulatas see arw 96,8 tiinuni. Kõik sarnased andmed räägivadki nendest muutustest, mis on tekkinud talurahwa keskel. Mis puutub külwipinna ja wiljasaagi wähenemisse, siis oli siin rida põhjusi, millest kõige tähtsamad need, et esiteks wältas sõda, mis tõmbas terwed maakonnad sõjatallermaaks ja laastas tööjõudu, ning teiseks ei olnud wabakauplust ju kogu ülejääk, mille põllumees oma maalapilt sai, oli ta kohustatud riigile andis- . Timse põhjuse tõttu ei olnud põllumehel mingisugust huwi rohkem wilja maha külwata, kui talle ja tema perekonnale tegeliselt toiduks tarwis läks. 6 Külwipind langes meil kodusõja päewil õige kiiresti. Meie wõisime küll teatud määral ka waremalt langemist tähele panna, nimelt imperialistliku sõja ajal, kuid see oli wäike. 1913 a. oli Euroopa-Wenemaal 49,4 miljoni tiinu külwipinna all, kuid 1916 a. wähenes see arw 45,9 miljoni tiinuni ja langes 1920 a. 30,5 miljoni tiinuni. Siit näeme, et 1920 a, langes külwipind, wõrreldes 1913 a., üle ühe kol­ mandiku võrra. Samal ajal langes ka wiljasaak. 1914 a. rehkendati mustamulla kubermangudes keskmiselt 52 puuda tiinu päält, aga 1919 a. ainult 42 puuda jne. Asjata on weel siia juure lisada andmeid karjapidamise kohta. Kõik need eelpool toodud andmed walgustawad küllalt neid muutusi, mis tekkisid külas ja selle tõttu peaks kõigil selge olema, et need majanduslikud muutused käisid käsikäes poliitilistega ja nõudsid muutust üleüldse meie tulewases po­ liitikas, mille juure Ü. К. T. K. (Ülemenemaaline keskfäidesaatew komitee) läinud aastal asus. 1921 a. 21. märtsil ilmus Ü. К. T. K. poolt määrus, kus kuulutati kõigile, et sunduslik wiljawött, mida tundsime „раз­ верстка* nime all, kaotatakse ära ja saetakse sisse toitlusmaks, mille kohta öeldi, et „maa majanduslikud ja rahaasjanduslikud huwid nõuawad toitlusmaksu õigeajalist ja täie* list täitmist.* Meil ei maksa pikemalt nendest põhjustest rääkida, mis sundisid ja sunniwad nõukoguwabariiki põllumeestelt toitlus­ maksu wõtrna. Põhjused on lihtsad. Iga riik, olgu see monarkistlik, kodanlik wõi ka nöukoguwabariik, on sunnitud praegusel silmagilgul maksusid wõtrna ja nimelt seepärast; riigikulud nõuawad tasumist ja seda on praeguses olukorras wõimalik ainult maksude abil teha. Kui meie wõime seda linnaelanikule kaupmehelt jne. raha näol nõuda, siis pole see maal mitte wõimalik. Maal on raha wähe ja ta wöib loo­ muliselt seda kõige paremini toiduainete näol tasuda. Tei­ seks on riigil otsekohe toitaineid waja. Ühes ehk teises rii­ gis seisab wahe maksuwõtmise alal ainult selles, missugu­ sel teel, kellelt ja missuguses suuruses maksusid sisse wõetakse. Kodanlus kisub pääosa maksudest tõörahwa käest, nöukoguwabariik jälle omakord kodanluselt jne. Muidugi ei ole walitsewal klassil wõimalik oma klassi täiesti maksust wabastada, sest see wiiks liig kaugele ja seepärast ei saa ka nöukoguwabariik mitte oma klassisid — töölisteklassi ja talurahvast — maksudest wabastada. 7 Riigikulud sunniwad walitsust talurahwalt toitlusmaksu võtma. Selle kohta wõib siiski mõnel kahtlus tekkida. See­ pärast ei ole asjatu, kui natukeseks selle küsimuse juures peatume. Kuigi meie läinud talwel igalpool asutustes tööliste arwu wähendasime, siiski jäi neid küllalt järele, kelle ülevalpida­ mine tekitab riigile kulusid, aga kelle tööta ei suuda riik mitte läbi saada. Siin wõime tähendada punasewäe, rilgitööstuse ja weotööstuse tööliste, riigiasutuste teenijate, kõrge­ mate ja eriliste õpeasutuste õpilaste, warjuta haigete ja laste pääle, kes nõuawad riigilt ülevalpidamist, kuid kelle tõösaadust ei saa müüa, sest ta läheb riigi hääks. Näituseks ei saa punasewäelase, suurtüki vabriku töölise, üliõpilase jne. tõõsaadust müüa. Pääle selle on riigile veel muuks otstar­ beks toitaineid vaja. Meil on tarvis veel terve rida taga­ varasid asutada ja nimelt:, tehniliseks otstarbeks (kartulast piiritust, rasvast seepi jne.), seemneteks, näljastele, metsa- ja turbatööstnseks. Kõigi tööliste ülevalpidamiseks ja ka tagawarade loomiseks on toitaineid vaja, mida ei suuda ega saa praeguses olukorras keegi turult osta, vaid mida wõib ainult talurahva käest maksuna saada. Selles seisabki see tarwidus, mis sunnib meid toitlusmaksu wõtma. Kui tahame sellest toitainete hulgast, mida on tänawu riigile waja, selget pilti saada, siis waatleme üksikasjaliselt seda, kuipalju on tarvis riigile toitaineid, et kindlaksmäära­ tud normi järele kõiki riigitöölisi warustada: Produkti nimetus Arw Terawilja.................... Kartul at.......................... Liha............................... Raswa......................... Loomawilja..................... Heina — õlgi .... Üleüldse . . 159.900 39.380 9.500 5.600 52.000 tuh. puuda „ „ , , Arw rukki üksustes 159.900 6.600 28.500 84.200 41.600 33.100 tuh. puuda „ „ . „ „ 353.900 tuh. puuda Nii on riigile tänawu waja 353.900 tuh. puuda rukist, aga läinud aastal, kus oli meie sõjawäe ja riigitööliste arv mitu tuhat inimese wõrra suurem, oleks see arv pidanud ka palju suurem olema. Loomuline, et kogu seda summat ei 8 wõi riik ainult talurahwa pääle panna. Osa sellest läheb praeguses olukorras kodanluse ja töölisteklassi kanda, kellelt wõetakse maksu rahas, aga suur osa sellest, silmas pidades, et talurahwast on meil riigis kõige rohkem, nimelt 100 ini­ mesest 75,. tuleb siiski talurahwa kanda. Läinud aastal oli toitlusmaksu üleüldine suurus 380 mil­ joni puuda, millest tegeliselt suudeti nälja ja teiste hädade tõttu ainult 175 miljoni puuda kokku koguda. Sellest hoopis ei jätkunud meile. Meil tuli wäljamaalt juure osta. Siin awitasid kirikuwarandused. Tänawu ei ole loota, et kirikuwarandused meil wastu lööwad suure hulga toitainete ostmiseks wäljamaalt ja see­ pärast tuleb meil, sest ka wiljasaak saab üleüldises mõttes läinud aasta wiljasaagist parem olema, toitlusmaksu teel roh­ kem wilja koguda. Et seda läbi wiia ja pealegi hästi läbi wiia, otsustas Ü. К. T. K. toitlusmaksu kogumis© juures need tehnilised puudused kõrwaldada, mis läinud aastal takistasid.. Selleks anti 17. märtsil sel aastal uus määrus wälja ja ni­ melt ühtlase toitlusmaksu määrus. Läinud aastal oli toitlusmaksu kogumisel üheks suure­ maks tehniliseks puuduseks see, et 13 iseseiswa määruse järele nõuti põllumeestelt 18 aines maksu maksmist. Nimelt nõuti igalt majapidamiselt mune, lina, wõid, mett jne., kus­ juures ei pandud seda tähele, et paljudes majapidamistes ei olnud neid aineid hoopis. Seega oli maks õige keeruline ja. raske, mis raskendas riigiasutuste ja põllumeeste tööd. Tä­ nawu, ühtlase toitlusmaksu tõttu, tehti siin suured parandu­ sed. Tänawu ei määrata majapidamisi üksikute harude jä­ rele maksu alla, waid kohe kõik harud, terwe majapida­ mine, ühekorraga, kusjuures peetakse silmas wiljasaaki kolbulist maapinda ja kariloomade arwu. Selle kõrwal on teine suurem muudatus: maksu ei nõuta mitte 18, waid ainult 6 aines, kusjuures lubatakse põllumehel neid aineid oma äranägemise järele walida. Neile seltsib weel terwe. rida wäiksemaid kergitusi. Lõpuks peame tähendama, et riigi majanduslik seisu­ kord sunnib riiki kogu rahwalt maksu wõtma, et riigikulusid katta. Maksusid wõetakse raha ja toitainete näol, kusjuures maksumaksja tööala ja jõukust silmas peetakse: tööline mak­ sab rahas, põllumees — toitaines, jahimees — jahisaagis, kaupmees — rahas jn®. WAUTSU5E MÄÄRUS ÜHTLASEST TDITLUSM AKSLIST. Eelmises päätükis tähendasime, et Ü. К. T. K. kuulutas 18. märtsil s. a. määruse ühtlasest toitlusmaksust wälja. Määruses põhjendatakse üleminekut ühtlase toitlusmaksu pääle sellega, et .talurahvale anda suurt wabadust põllumajanduse üksikute harude arendamises ja oma töösaaduste täielises kasutamises". Meie nägime esimeses päätükis, et läinud aastal tuli toitlusmaksu kogumisel terwe rida puudusi nähtawale. Need puudused tulid toitlusmaksu eelseiswal uuel kogumisel ära kaotada. Et seda suurt ülesannet täita, kutsuti läinud aasta lõpul rida nõupidamisi kokku ja tehti alaliselt tööd rahwatoitluse kommissariaadi,' aga ka kubermangu toitlusosakondade, juures asutatud kommisjonides. Igalpool wõeti need puudused ja wäärnähtused kokku, mis läinud hooajal nähtawale tulid, püüdes nende arutamise kaudu tänawu uut teed leida. Ühek­ sanda nõukogude kongressi puhul, s. o. 1921 a. detsembris, peeti weel erakorraline nõupidamine selle üle. Sellest nõu­ pidamisest wõtsid 70 inimest osa, kes kõik olid maksuwõtmise alal eriteadlased. Kauaaegse järelkaalumise ja arutamise töösaaduseks oli wiimaks määrus ühtlasest toitlusmaksust,' mille üksikasjaliselt, nimelt punkt punkti järele, selles päätükis läbi wõtame. ( li tl а не toitlusmaks. 1. 1922—23 aastal määratakse 1921—22 a. toitlus­ maksu asemel põllumajanduse — söögiwilja (terawili, õliseemed, kartul), heina, piimasaaduste, liha, munade, linnu, mee, willa, lina, kanepi, naha, metslooma naha, tubaka, juurwilja ja puuwilja — saaduste pääle ühtlane toitlusmaks, See pukt ei nõua selgitust. 10 Missuguseis aines wõetakse ühtlast toitlusmaksu ? 2. Toitlusmaksu algüksuseks wõetakse rukki-kaal puu­ das (rukki üksus), kuid nisu kaswatamise raioonis nisu-kaal puudas ja maksetakse makssumaksjate poolt järgmiste põllu­ majanduslikkude algainetega: terawiljadega (söögi ja looma­ toidu wiljas), õliseemnetega, kartulitega, heintega wõi lihaga. Märkus. Maksumakjatel on ka õigus teiste põllumajandus­ likkude Saadustega maksu maksta rahwatoitluse kommissariaadi iseäralise juhatuskirja järele, mis käsikäes rahwamaa kommissa­ riaadi ja keskstatistika walitsuse poolt wälja töötatakse. See punkt on üks tähtsamatest punktidest käsitlewas määruses, sest selle järele wöib põllumees toitlusmaksu 6 põllumajandusliku saadusega tasuda, mis on majapidamises põhisaadusteks, kuid läinud aastal tuli maksu 18 saaduse näol anda, mis mitu korda maksumakmist raskendas. Meie ei saa seda punkti nii seletada, nagu ei wõlks põllumees toitlusmaksu mitmekesisemate saadustega tasuda. Sugugi mitte. Maksumaksmine on nii korraldatud, et esi­ teks määratakse need 6 saadust iga walla pääle eraldi kind­ laks, kusjuures wõetakse arwesse seda, missuguseid saaauseid põllumees selles vallas kõige rohkem saab, teiseks wõib iga maksumaksja kolmweerand maksust tasuda oma soowi järele ühe ehk teise saadusega määratud 6 hulgast (ainult teatud määral piiratakse maksmist heina, kartuli ja kaeraga, sest neid on raske suurel hulgal edasi wedada) ja kolman­ daks wõib iga põllumees ülejäänud weerand maksu tasuda oma äranägemise järele ühe ehk teise saadusega, mida ei ole 6 hulgas ette nähtud. Piltlikult wõime seda punkti järgmiselt ette kujutada: oletame, et Meritinitski wallas Pihkwa kub on põllumehel rohkesti lina, mida ta kaswatas müügi jaoks, siis wöib sar­ nasel juhusel Pihkwa kub. toitlusosakond lubada sel wallal oma maksu pääasjaliselt linaga tasuda. Samuti wõib ka teistes kubermangudes korraldada ja sääl nende saadustega tasuda, mida põllumehed sääl kõige rohkem kaswatawad. Maks makstakse, nagu läinud aastalgi, walmistuskontori ja tema eest ei makseta tasu, sest tasumaksmise korral ei oleks ta mitte enam maks. Mingisugust tasu ei saa ka mitte weö eest kontori juure. Kui juhtub, et kusagil tuuakse maks rikkiläinud ainetes, siis on kontorijuhataja kohustatud asja kohta protokolli tegema, et pärast maksumaksjat wastutusele wõtta. Samuti on ka need juhused ette nähtud, et kogutud 11 ained kontoris hooletu ümberkäimise tagajärjel rikki lähewad, mille eest on kontorijuhataja kohustatud wastust andma. Kui suur on maks üleüldse? 3. Toitlusmaksu üleüldiseks summaks W. S. F. N. W. piirides, Ukraina ja Turkestan wälja arwatud, määratakse läinud aastase toitlusmaksu üleüldise summa asemel, mis oli 380 miljoni rukkiüksust suur, keskmise wiljasaagi puhul 340 miljoni rukkiüksust (puuda). Sellest punktist selgub, et keskwalitsus wähendas toit­ lusmaksu üleüldist summat 40 miljoni puuda rukki wõrra. See on kaunis suur arw. Siiski tekib paljudel küsimus kee­ lele, et kas ei ole wõimalik toitlusmaksu üleüldist suurust weelgi wähendada? Kui meie tahame ülessäetud küsimusele wastust leida, siis peame algusel selle kohta selgusele jõudma, kuhu see kogutud toitlusmaks läheb. Meie puudutasime seda eelpool. Siin tuletame weel meele, et praeguses olukorras on riigil tarwis warustada 7 miljoni inimest, kes töötawad sõjawäes, riiklikus tööstuses ja riiklikkudes asutustes. See inimeste arw on kaunis suur. Meie eelmise wäljarehkenduse järele (lhg 7) on riigil waja, kui arwame kõik ained rukki puudas, 353 miljoni puuda rukist. Meil on tarwisminew summa teada ja see iseenesest räägib, et sellest ei jätku ülesmärgitud ülesanneteks. Siin awitawad rahalised maksud, mida wiimsel ajal korraldatud. Kuid meie peame mõistma, et tegelik puudujääk saab weel suurem olema, kui siin (353 m. p. — 340 m. p. — 13 m. p.), sest kogu summa ei tule mitte iialgi kokku. Siin on paljud põhjused: osaline wiljaikaldus, mahaarwamine korraliku mak­ sumaksmise eest, nimelt 4 naela puudast jne. Sest läinud aastal saime 380 miljoni puuda asemel ainult 175 miljoni puuda rukist, kui kõik ained rukki pääle rehkendame. Kokkuwöttes on selge, et määratud summa ei ole suur, waid wäike, mille juures tuleb v/eel teisi teesid otsida, kui­ das puudujääki tasuda. Maksu suuruse kindlaksmääramine. 4. Maksu suurus arwatakse iga üksiku majapidamise kohta: a) majapidamise künni- ja heinamaapinna (põllumaaks ümber arwates); b) majapidamise saadusi andwate loomad® — 12 ja c) raiooni keskmise wiljasaagi järele tiinult. Maksu suu­ ruse määramiseks jaotatakse majapidamisid künni- ja heinamaapinna suuruse järele iga sööja pääle 9 gruppi; 4 gruppi kariloomade arwu järele, kõiki kariloomisid sarwloomadeks üle arwates ja 11 järku wiljasaagi järele, alates 25 puuda­ sest wiljasaagist tiinult, juure lisatud tabeli järele *). i Märkus i. Maksu alla loetakse järgmine maapind: a) põllupind, mis tali- ja suwiwiljade, külwi, heina, kesa ja söödi all; b) igasuguste heinamaade maapind, mida niidetakse, ülearwates künnipinnaks. Neis raioonides, kus peetakse maad kesa ja söödi all, reh­ kendatakse künni- ja heinamaapind sel teel wälja, et kaswatatakse külwipind kahe wõrra. Maksu alia käiw maapinna kindlakstege­ mise wiisid määratakse rahwatoitluse kommissariaadi iseäralise juhatuskirja järele, mis käsikäes rahwamaa kommissariaadi ja keskstatistika walitsusega wälja töötakse. Märkus 2. Kubermangu normid heinamaa üksikute liikide ülearwamise kohta põllumaaks töötatakse keskstatistika walitsuse poolt käsikäes rahwatoitluse ja rahwamaa kommissariaadiga wälja. Kubermangu statistika büroo, käsikäes kubermangu toitlus- ja maaosakonnaga, määrab kreiside ja raioonide kohta normi kindlaks sel teel, et keskmised kubermangu normid ei saaks muudetud. Märkus 3. Karja hulka, mis käib maksu alla, loetakse kasutoow kari (sarwloomad, lambad, kitsed ja sead), mis olid 1. jaanuaril majapidamises selles wanaduses, mis iseäralise juha­ tuskirja poolt kindlaks määratud, kus määratakse ka kindlaks kuidas üht ehk teist karilooma sarwloomade hulka arwata. Märkus 4. Nendes raioonides, kus peetakse hobuste kaswatamist ja kus pole ta põllumajandusega seotud, wöetakse ühtlane toitlusmaks rahwakommissaride nõukogu iseäralise määruse järele. See punkt on määruses kõige keerulisem ja ta nõuab üksikasjalisemat selgitust, mispärast peatuma selle punkti juures järgmises päätükis, kus katsume kõik arusaamatused ära selgitada. Kultuurilised majapidamised. 5. Maapind, mis külwiheinte, juurwilja ja teiste eeskujulisemate taimede seemnekultuuri all, wabastatakse rahwa­ maa kommissariaadi iseäraliste määruste põhjal, kokku leppi­ des rahwatoitluse kommissariaadiga, maksu alt ja kustutakse üksikute majapidamiste maksualla minewast maapinnast maha. *) Tabel on 20 Ihg. ja järgmine päätükk on pühendatud selle tabeli selgitamiseks (Toim.). 13 Siin wõib üksikutel arwamine tekkida, nagu wabastataks selles punktis tähendatud juhustel kogu maapind, mis majapidamise käes, maksu alt. See on ekslik. Maksu alt wabastatakse ainult see osa maapinnast, mis on seemnekultuuri all. Missugune eesmärk sel punktil, — see on kõigile arusaadaw. Nõukoguwalitsus wõtab kõik abinõud tarwitusele, et põllumajandust üleüldse tõsta. Paratamata on tarwilik siis ka neid majapidamisi toetada, mis sellele teele asunud, et oma maapinnal kultuurilist majapidamist korraldada ja ka teistele eeskujuks olla. Maisi kaswatamine. 6. Et maisi kaswatamist, kui põuale wastupanewa taime kaswatamist, põuarikkastes raioonides, kus maisi wähe kaswatatakse, laiali laotada, seks wabastatakse tema all olew maapind maksust, nimelt rehkendatakse maks poole maa­ pinna eest, mis maisi külwi all. Märkus. Põurikkasteks ja wähe maisi kaswatawateks kuber­ mangudeks kuuluwad järgmised: Kurski, Tuula, Orelli, Tambowi, Woroneshi, Samaara, Saraatowi, Saksa kommuuna, Tsaritsõni, Astrahani, Altai kub., Kirgiisia ja Baschkiiria wabariigid, Ufa, Simbirski ja Pensa kubermangud. Eesti põllumeestel ei tule selle punktiga palju tegemist» sest ainult Samaara, Saraatowi ja Simbirski kub., osalt ka Kaukaasias, kaswatatakse maisi. Põhjapool seda ei juhtu. Aga kui kusagil tuleb maisi päält wõetawa maksuga tege­ mist teha, siis peab järgmiselt talitama. Esiteks pööratakse külanõukogusse, kes üheskoos maksuinspektoriga asja läbi uurib ja siis, kui jaatawalt otsustatakse saadetakse kreisi, kust maksumaksjale wastaw tunnistus wälja, antakse. Kaidas on näljakiibermangudega? 7. 1922 a. wiljasaagi puhul wabastatakse maksumaks­ jaid nendes kohtades, mis Ü. К. T. K. poolt nälja kuber­ mangudeks kuulutatud järgmiselt: kui wiljasaak alla kesk­ mist. siis kogu maksust, keskmine wiljasaak — 50 prots, ja keskmisest parem wiljasaak — 30 prots. kogu maksust. See punkt ütleb meile ainult seda, et nendes kuber­ mangudes, mis Ü. К. T. K. poolt nälja kubermangudeks kuulutatud, on teatud kergendused, mis tingimata tarwilikud, 14 kui nende praegust rasket seisukorda arwesse wõtame. Meil jääb siin see selgusetuks, missugune wiljasaak loetakse kesk­ miseks jne., kuid selle kohta annab keskkoht erilise määruse kubermangude kohta wälja, mida kohapääl kreiside ja raioonide kohta laiendatakse. Pimasewäelased ja toitlusmaks. 8. Sel eesmärgil, et neile perekondadele, kelle liikmed teeniwad punasewäes ehk laewawäes, kuid ka neile, kes ras­ kesti walgekaardlaste all kannatanud, maksumaksmist ker­ gendada, antakse järgmised kergendused: a) Maksu suuruse wäljarehkendamise puhul wõetakse nendes majapidamistes kõik punasewäes ja laewawäes teeni­ wad perekonna liikmed nimekirja, kusjuures kursandid ja komandöörid kuni pataljoni komandöörini loetakse kaheks perekonna liikmeks. b) Nende perekonnad, kelle perekonna liikmed punase­ wäes ja merewäes teeniwad ja kelle maksu alla käiw maa­ pind on üks ja pool ehk wähem tiinu, wabastatakse kolmweerand maksust. c) Nende perekonnad, kelle perekonna liikmed punase­ wäes ja merewäes teeniwad ja kelle maksu alla käiw maa­ pind on kaks ja pool ehk wähem wabastatakse kõigest mak­ sust, kui perekonnasse ei jäänud enam ühtegi tööjõulist meesterahwast. d) Kodusõja inwaliidide ja sõjawangis olewate punase­ wäelaste perekonnad saawad samasugused kergendused, mis­ sugused saawad tegewas punasewäes teeniwate perekonnad (käesolewa punkti jaotused „au, „b“ ja nc“). e) Punasewäelaste perekonnad, kelle liikmed Vabastati punasewäest pärast 1922 а. 1. aprilli ja tulid majapidami­ sesse tagasi, wabastatakse maksust, kui nende perekonnas ei ole teisi tööjõulisi meesterahwaid ja kui maksu alla käiw maapind ei ulata üle 2 ja poole tiinu. g) Majapidamised, mis said walgekaardlaste pool tõsi­ selt kannatada ehk purustatud wõitluses nõukoguwõimu eest, wabastatakse täiesti maksust. Need punktid tõendawad, et nõukoguwalitsus wõtab kõik abinõud tarwitusele punasewäelaste perekondade majan­ dusliku olukorra paranduseks. Seda on tingimata tarwis teha, sest kõik perekonnad, kes mõne tööjõulise perekonna liikme 15 sõjawäkke saadawad, kannatawad selle all õige rohkesti, Weel raskem on nende seisukord, kus see tööjõuline mees ainukeseks tööjõuks oli. Mis puutub eelpool nimetatud kergendustesse, siis ei nõua nad mingisugust suuremat seletust, sest nende tarwidtis on kõigile selge. Peab ainult weel selle pääle tähendama, et majapidamise suurus tuli selle tõttu kindlaks määrata, et nende kergenduste osalisteks ei saaks mitte jõukamad, kelle majanduslik seisukord seda ei nõua. Kuidas kusagilt maksu wöetakse? 9. Et maksuwõtmist üksikute põllumajanduslikkude raioonide ja kubermangude iseäraldustega kokkukõlasse wiia, seks määrab keskkoht 15. juuliks kindlaks — missuguseid toitaineid ja teisi aineid, kuid ka missuguses kindlas protsen­ dilises wahekorras, ühes ehk teises raioonis ja kubermangus toitlusmaksu wöetakse. 10. Wõttes kindlaks määratud protsendilist wahekorda toitainete ja teiste wahel aluseks, mis tuleb maksuna anda, määrawad kubermangu toitlusosa konnad, käsikäes kuber­ mangu maaosakonna ja statistilise bürooga, kubermangu üksikuid iseäraldusi silmas pidades, nädala wäitel kindlaks missuguseid saadusi ja missuguses kindlas protsendilises wahekorras tuleb maksuna üksikutes kreisides, raioonides ja waldades anda, kusjuures tuleb tähele panna, et toitainete ja teiste ainete hulk wastaks arwule, mis rahwatoitluse kommissariaadi poelt kindlaks määratud. Märkus. Kubermangu toillusosakonnale lubatakse sel juh­ tumisel, kui maksumaksjad ei saa kindlate protsendiliste wahekordade põhjal maksu maksta, punkt 10 põhjal wäljatöötatud protsendilisi wahekordasid muuta. 11. Rahwatoitluse kommissariaat määrab käsikäes rahwamaa kommissariaadi ja keskstatistilise walitsusega 20. juu­ liks kindlaks ekwiwalendi, mille põhjal wöetakse teisi aineid rukki (nisu) asemel wabariigi ühes ehk teises raioonis, kus­ juures peab tähele panema riigi tarwidusi ühe ehk teise aine järele, nende wäärtust, iga raiooni iseäraldust, kuid ka ühe ehk teise majapidamise pidamist ehk kultuuri kaswatamist. Need punktid on suurel määral seotud punkt 2, mille juures pikemalt peatasime. 16 Wiljasaagi tähtsus. 12. Kui selgub wiljasaagi suurus, kuid mitte hiljem 20. juulit, pannakse rahwakommissaride nõukogule ette iga kubermangu kohta wiljasaagi järk kindlaks määrata. Iga kreisi kohta määratakse wiljasaagi järk kubermangu täidesaatwa komitee, kuid walla kohta kreisi täidesaatwa komiiee poolt, kusjuures tuleb silmas pidada, et rahwakommissaride nõukogu poolt kinnitatud wiljasaagi järgust ei wõi kreisi järgud üleüldises summas mitte wäiksemad olla. Märkus i. Kubermangu täidesaatwatel komiteedel luba­ takse wiljasaagi mitmekesiduse puhul üksikute waldade, ka külade kohta oma wiljasaagi järgud kindlaks määrata. Märkus 2. Siberi ja Ida-Kirgiisia kohta määratakse jär­ gud 15. augustiks kindlaks. Maksumaksjate nimekirjad. 13. Küla nimekirjad säetakse iga majapidamise kohta, wõttes arwele toitlusmaksu määruses tähendatud tundemär­ kisid (põllumaa, heinamaa ja kari), 15. maiks 1922 a. kokku walla ja küla täidesaatwate komiteede poolt toitlusasutuste juhtnööride ja kontrolli järele. Pärast seda, kui rahwakommissaride nõukogu kuber­ mangude, kubermangu täidesaatwad komiteed kreiside ja kreisi täidesaatwad komiteed waldade kohta wiljasaagi järgud kindlaks määrawad, lõpetawad walla täidesaatwad komiteed nimekirjad, kandes sisse maksu suuruse, mida igal majapida­ misel tuleb maksta, käies maksu alla käiwa maa kohta wäljaantud tabeli järele. Tegeliselt teostatakse seda nii, et külakomiteed teewad alguses majapidamiste nimekirja, kus kõik tarwilised teated, nagu külwipind, heinamaa, kari, perekonna liikmed, üles tähendatakse ja siis pärast seda, kuni maksu suuruse kind­ lakstegemiseni, wõib üks ehk teine majapidaja, kui ta leiab, et nimekiri ei ole õieti kokku säetud, nõuda nimekirja muutmist. Nimekirjad peaksid juba ammu walmis olema, kuid tegeliselt oli 15. juuniks see ainult kolmes kubermangus läbi wiidud. Kes wastutab nimekirjade tõelikkuse eest? 14. Wastutus maksu suuruse wäljarehkendamise, maksu alla käiwa maapinna ja karja suuruse kindlakstegemise, kuid ka maksumaksjate nimekirjade kokkusäädmise eest, langeb walla täidesaatwate komiteede ja küla nõukogude pääle. Maksu äramaksmise aeg. 15. Maksumaksjad on kohustatud kohe pärast wiljakorjamist maksu maksmisele asuma. Üksikute saaduste äraand­ mise tähtaeg määratakse rahwatoitluse kommissariaadi poolt kindlaks, kusjuures peab kohalikke tingimusi silmas pidama. Rahwatoitluse kommissariaat määras maksumaksmise kohta järgmised tähtajad, mis on kõige hilisemad ja mida wõib kubermangus muuta, määrates neid warasema tähtaja pääle. a) taliwili . . . . b) suwiwil . ... c) hein . , ... d) liha . . ülejäänud ... e) wõi . . ülejäänud ... g) kartul . ülejäänud . . . 50 prots. 50 n 50 „ 50 » 25 50 » 25 У! 25 H 50 п 25 п 25 Vi 50 25 „ 50 п 50 » 1 1 15 1 1 15 15 1 15 15 15 15 1 1 15 oktoobriks; nowembriks; oktoobriks; detsembriks; nowembriks; jaanuariks; weebruariks; nowembriks; detsembriks; jaanuariks; nowembriks ; maiks; juuliks; oktoobriks; okroobriks. Siit näeme, et kõik iseäraldused, mis ühe ja teise toitaine juures silma torkawad, on selle punkti põhjal wäljakuulutatud tähtaegades tähele pandud. Pealegi wõib tähtaega pikendada, kui seda waja. Selle punkti juures tuleb weel tähendada nende ker­ genduste pääle, mille osaliseks saawad need põllumehed, kes maksu õigeks ajaks tasuwad. Kõik põllumehed, kes maksawad toitlusmaksu tähtajaks ära, saawad oma määratud toit- lusmakšu normist 10 prots. wähendatud ehk teiste sõnadega nõutakse neilt 40 naela asemel ainult 36 naela toitlusmaksu. KOrwalepOiklejacl peawad wastutama. 16. Kodanikud, kes maksu ei tasu, langewad kohtu teel ehk administratiiwselt karistuse alla. 17. Tähendatud määruse täitmine pannakse rahwatoitluse kommissariaadi pääle, kellele antakse õigus wastawaid määruseid ja juhatusi wälja anda. 18. Tähendatud määrus hakkab maksma 1. augustist 1922 a. Kõik teised määrused, mis waremalt toitlusmaksu kohta awaldatud, kaotatakse 1. augustist 1922 a, Esimesed kaks punkti räägiwad sellest wastutuselewõtmisest, mis järgneb maksu mittetasumisele, kuid wiimne ütleb seda, et 1. augustil sel aastal muutub tähendatud määrus makswaks ja sellest silmapilgust kaotawad kõik säädused ja määrused, mis waremalt toitlusmaksu alal wälja antud, tähtsuse. WJAJAPIDAmiNE JA TOITLUBmAKSÜ SUURUS. Eelmisest päätükist lugesime, et toitlusmaksu suurus rehkendatakse iga majapidamise kohta käsikäes wiljasaagi hääduse, põllu- ja heinamaapinna rohkuse ja karja suuruse järele wälja, kusjuures majapidamisi mitmesse järku ja liiki eelmiste omaduste järele jaotatakse. Esialgselt wõib paista, et selle toitlusmaksu suuruse wäljarehkendamine on õige kee­ ruline ülesanne. Tõeliselt pole see sugugi mitte nii. Meie mahutame järgmiste lehekülgedele tabeli, mille awaldas Ü. К. T. K. 10. aprillil sel aastal ja katsume selle tabeli kaasabil toitlusmaksu suuruse wäljarehkendamist liht­ sustada. See on . ka täiesti wõimalik. Meie ei kahtle, et iga põllumees, saades lähematel päewadel ajalehest wõi wallast teada, missugusesse järku loetakse nende walda wõi küla wiljasaagi järele, wõib kergesti toitlusmaksu suuruse wälja rehkendada, mis tal tuleb riigile maksta. Eriti wõib ta selle abil kontrolleerida seda, kas on nimekirja üleswõetud maksu summa tõele wastaw wõi mitte. Ü. К. T. K. poolt awaldatud tabeli järele jaotatakse majapidamised maapinna suuruse järele, mis on majapida­ mises sööja kohta, 9 gruppi, mille järele on üheksandas grupis sarnased majapidamised, kus tuleb iga sööja pääle kolm wõi rohkem tiinu maapinda. Samal ajal jaotatakse majapidamisi kariloomade arwu järele 4 gruppi, kusjuures esimesse gruppi kuuluwad majapidamised, kus ei ole ühtki sarwlooma, teisse — kahe sarwloomani, kolmandasse — ka­ hest kuni nelja sarwloomani ja neljandasse, kus üle nelja sarwlooma. Siin tekib kohe küsimus, kuidas saab kindlaks teha üleüldise põllupinna suurust ja sarwloomade arwu, kui meie määruse 4-dat punkti silmas peame, kus öeldakse, et ka heinamaa tuleb põllumaa pääle üle arwata ja samuti wäik- Maksu tabel, mis kinnitati io. aprillil 1922 a. U. К. T. K. presiidiumi poolt. MAKSU SUURUS, MIS LANGEB ÜHE TIINU PÕLLU- ja HEINAMAA (arwatee põllu­ maaks) PAALE, KUSJUURES HILJA SA AK, MAA SUURUS, MIS ON 1 SÖÖJA PÄÄLE ja KARI (arwafces sarvloomadeks) MAJAPIDAMISES ARWESSE WÖETAKSE. Majapidamised Majapidamine karja järele. Majapidamine karja järele. Majapidamine karja järele. p. n. p. n. 1 10 2. j ••• — 20 — 20 • • • _ 20 — 30 1 — 1 05 p. n. p. n. — 10 — 30 1 — — 10 — 20 1 — 1 20 — 20 1 — 1 20 1 20 1 — 1 20 1 35 1 — 1 15 1 30 1 20 2 - 1. V4 tiinu ja vvähem — p. n. p. n. p. n. — 10 — 10 — 30 У4—V2 tiinuni . . . — 10 — 20 — 20 8. Va-V4 - 4. У4-1 - 5. I-IV2 6. lVa-2 4 ja cohkem. 2 —4 kari­ p. n. loomani. 2 kariloo­ mani. Karjata. 4 ja rohkem. kariloomani. 2 —4 2 kariloomahi. Karjata. 4 ja rohkem. loomani. 2—4 kari­ p. n. — 10 — 30 — 30 1 10 1 Karjata. maaks üle arwatud, 2 kariloo­ järele, mis põllu­ mani. j põllu- ja heinamaa Kohad, kubermangud, kreisid ja wallad wiljasaagi järele. III II I 80 kuni 85 puuda 25 puuda ja wähem 25 kuni 80 puuda 1 tiinult. 1 tiinult. 1 tiinult. p. D. — p. n. 1 10 p. n. — 1 20 — 10 1 30 2 — — 20 2 10 1 20 1 20 2 — 2 20 2 10 2 15 2 30 2 10 3 — 2 25 3 15 3 30 2 30 3 — 3 — 3 30 4 — 4 10 3 — 2 — 2 20 2 — 2 10 2 20 2 20 3 — 3 10 3 20 3 30 4 20 4 30 5 и ... 2 — 2 20 2 30 3 — 3 — 3 20 3 30 4 — 4 10 5 10 5 20 5 30 9» üle 3 tiinu............ 2 20 3 — 3 10 3 20 3 20 4 — 4 10 4 20 5 — 6 — 6 10 6 20 1 u > 2 — Ю 1 30 to 1 20 <1 „ ... — 30 ... 1 — 1 20 8. 21/2—3 — Järk I. Kohad, kubermangud, kreisid ja wallad wiljasaagi järele. IV V VI 85 kuni 40 puuda 40 kuni 45 puuda 45 kuni 50 puuda 1 tiinult. 1 tiinult. 1 tiinult. Majapidamine karja järele. Majapidamine karja järele. p. n. p. n. p. n. — 20 1 20 2 20 1 — 2 — 3 — — 20 1 20 2 20 3 20 V4—V2 tiinuni . . . — 20 1 20 2 20 3 20 1 — 2 — 3 - 4 — 1 20 2 20 3 20 4 20 1 20 2 20 3 15 4 20 2 — 3 — 3 35 4 30 2 30 3 20 4 15 5 10 2 20 3 20 4 10 5 — 3 — 4 — 4 30 5 20 3 20 4 20 5 10 6 — J/4 tiinu ja wähem 3. Va V4 - I 4 ja rohkem. p. n. loomani. Karjata. p. n. 2 — 4 kari­ 4 ja rohkem. p. n. loomani. ______ ____ p. n. 2 —4 kari­ p. n. — mani. p. n. 2 kariloo­ p. n. Karjata. p. n. 4 ja rohkem. 2 —4 kari­ p. n. — loomani. 2 kariloo­ mani. 001 Vi *5 cs 6 maaks üle arwatud. 1. Majapidamine karja järele. Karjata. järele, mis põllu­ ! põllu- ja heinamaa I Majapidamised 4. */4-1 ■ 5. 1—IVa . ••• 3 10 4 20 5 5 5 30 3 30 5 — 5 25 6 10 4 10 5 20 6 5 6 30 (5. IVa—2 „ ... 4 10 5 20 6 — 6 20 4 30 6 — 6 20 7 — 5 10 6 20 7 — 7 20 7 20 7 35 8 10 9 — 7. 2—2‘/3 „ ... 5 10 6 20 6 35 7 10 5 30 7 — 7 15 7 30 6 10 8. 2i/a-3 „ ... 6 10 7 20 7 30 8 — 6 30 8 — 8 10 8 20 7 10 8 20 8 30 9. üle 3 tiinu............ 7 10 8 20 8 30 9 — 7 30 9 — 9 10 9 20 8 10 9 20 9 30 10 — Jä rk II. Kohad, kubermangud, kreisid ja wallad wiljasaagi järele. VII IX VIII Majapidamised 55 kuni 60 puuda 1 tiinult. 60 kuni 75 puuda 1 tiinult. Majapidamine karja järele. Majapidamine karja järele. Majapidamine karja järele. 4 ja rohkem. Karjata. kari­ loomani. 4 ja rohkem. p. И. p. n. p. n. p. в. p. n. p. n. p. n. p. n. 1. ‘/4 tiimi ja wähem 1 10 2 10 3 10 4 10 2 — 3 — 4 — 5 — 3 — 4 — 5 — 6 — 2. 2 10 3 10 4 10 5 10 3 — 4 — 5 — 6 — 4 — 5 — 6 — 7 — ... 3 10 4 10 5 6 — 4 — 5 — 5 35 6 30 5 - 6 — 6 35 7 30 —V2 tiinuni. . . 3. V3-3/4 - 5 mani. 2 kariloo­ Karjata. 2 —4 2— 4 kari­ loomani. p. n. mani. 2 kariloo­ mani. p. n. maaks üle arwatud. 2 kariloo­ Karjata. p. n. mis põllu­ loomani. p. n. järele, 2 —4 kari- 4 ja rohkem. j põllu- ja heinamaa 50 kuni 55 puuda 1 tiinult. 4. >/4-1 - • • • 4 10 5 10 6 — 6 30 5 — 6 — 6 30 7 20 6 — 7 — 7 30 8 20 5. 1 —172 » • • • 5 — 6 10 6 35 7 20 5 30 7 — 7 25 8 10 6 30 8 — 8 25 9 10 6. IVa—2 , ... 6 — 7 10 7 30 8 10 6 Э0 8 — 8 20 9 — 7 30 9 — 9 20 10 — 7. 2-2Va , ... 7 — 8 10 8 25 9 — 7 30 9 — 9 15 9 30 8 30 10 — 10 15 10 30 8. 2J/a—3 „ ... 8 — 9 10 9 20 9 30 8 30 10 — 10 10 10 20 9 30 11 — 11 10 11 20 9 — 10 10 10 20 10 30 9 30 11 — 11 10 11 20 10 30 12 — 12 10 12 20 9. üle 3 tiinu............ Järk Ih. Kohad, kubermangud, kreisid ja wallad wlljasaagi järele. X Majapidamised põllu- ja heinamaa 75 kuni 100 puuda 1 tiinult. 100 puudu ja rohkem 1 tiinult. Majapidamine karja järele. Majapidamine karja järete. kem. Karjata. 2 kariloo­ mani. 2 —4 kari­ p. n. p. n. p. n. p. n. p. n. p. n. 4 ja roh­ kem. 4 ja roh­ p. n. loomani.j loomani. n. maaks üle arwatud. mani. p. 2 kariloo­ 2 —4 kari-i põllu­ Karjata. järele, mis XI 1. 1/4 tünu ja wähem . 4 — 5 - 6 — 7 — 5 20 6 20 7 20 8 20 2. V4—*/3 tiinuni.... 5 — 6 — 7 — 8 — 6 20 7 20 8 20 9 20 3. Va-*/4 - -------- 6 — 7 — 7 35 8 30 7 SO 8 20 9 15 10 10 4. з/4_1 „ .... 7 — 8 — 8 30 9 20 8 20 9 20 10 10 11 — 5. ................. 7 30 9 — 9 25 10 10 9 10 10 20 11 05 11 30 — 1--1V3 Ö. 1Ч.Г-2 „ .... 8 30 10 10 20 11 — 10 10 11 20 12 - 12 20 7. 2—21 /2 „ .... 9 30 11 — 11 15 11 30 11 10 12 20 12 35 13 10 8. 2t/3—3 и 10 80 12 — 12 10 12 20 12 10 13 20 13 30 14 — 11 13 — 13 10 13 20 13 10 14 20 14 20 15 — 9. .... üle 3 tiinu............... 30 Moskwa, Kreml, 10. aprillil 1922 a. Ü. К. T. K. esimees M. Kalinin. Ü. К, T. K. sekretäär Jenukldse. 24 sed koduloomad suurte kariloomade ehk sarwloomade pääle üle arwata. See on kerge ülesanne. Oletame, et Nowgorodi kub. Borowitshi kreisis on kusagil wallas ühes majapidamises 4 tiinu põldu, 6 tiinu heinamaad ja 1 tiin karjamaad. Nüüd on põllumehel tarwis teada, missuguse normi jä­ rele tuleb tal heinamaa põllumaaks üle arwata. Ta peab teadma seda määrust, mida awaldati eelpool toodud määruse järele rahwatoitluse kommissariaadi ja keskstatistika walitsuse poolt (waldades ja kreisides wõib erilisel juhtumisel normi muuta) normi kohta. Selle määruse järele jaotatakse kogu riigi heinamaad kolme raiooni. Esimesse raiooni kuuluwad kuber­ mangud, kus wastab tiin heinamaad ühe kolmandiku tiinule põllumaast — Arhangelski, Põhja-Düüna, Wologda, Olonetsi, Kostroma, Wjätka, Permi, Jekaterinburi, Tjumeni, Tsheljäbinski kubermangud ja Sõrjäni, Karjala, Baschkiiria, Wodi, Kalmõki, Kirgiisia maakonnad ja wabariigid; teisse raiooni kuuluwad kubermangud, kus wastab tiin heinamaad poole tiinule põllumaast — Petrogradi, Pihkwa, Nowgorodi, Tsherepowetsi, Tweri, jaroslawi, Röbinski, Witebski, Smolenski, Kaluuga ja Iwanowo-Wosnesenski kubermangud ja kolman­ dasse kõik ülejäänud kubermangud, kus wastab tiin heina­ maad kolmneljandiku tiinul? põllumaast. Nii on alustatud ülesande wäljarehkendamine täiesti kerge, kui põllumehel on Borowitshi .kreisis 6 tiinu heina­ maad ja 1 tiin karjamaad, wiimne ei käi maksu alla, ja Nowgorodi kubermangus wastab tiin heinamaad poole tiinule põllumaast, siis loetakse ehk arwatakse 6 tiinu heinamaad 3 tiinuks põllumaaks, millele tuleb weel tõeliselt olew põllu­ maa 4 tiinu juure arwata (6 : 2 — 3 -j- 4 = 7). Seega tuleb näituses wõetud talupojal maksta 7 tiinu põllumaa päält. Natuke teisiti on lood, kui on olemas sööt, juurewilja kaswatus jne. Mitte sugugi raskem ei ole ka teine ülesanne, kus meil tuleb wäiksed kariloomad sarwloomadeks üle arwata, sest seda tehtakse ainult maksuwõtmise lihtsastamise mõttes, Ka siin on juba kindel norm olemas, mille järele tuleb wäljarehkendamise puhul käia. Nimelt rehkendatakse lammas ehk kits, kes talwe juba üle elanud, Vs sarwloõmaks; siga, kes üle 4 kuu wana 3/4 sarwloomaks; noored sarwloomad, kelle wanadus kõigub 1 aasta ja 1V2 aasta wahel V2 sarwloomaks ja kõik kariloomad, kes üle P/2 aasta wanad, 1 sarwloõmaks. 25 Eriti tuleb weel tähendada, et nõukoguwalitsuse määruse järele ei wõeta hoori sarwloomasid, kes alla aastat wanad, lamba ja kitse tallesid, kes alla 4 kuud wanad, ja samas wanaduses seapõrsasid mitte üleüldse arwesse, sest sel teel püü­ takse talurahwast wirgutada karjakaswatuse arendamisele. Nüüd on meil kerge wälja rehkendada, missugusi looma­ sid ja missuguses wanaduses tuleb sarwloomadeks üle arwata ühes ehk teises majapidamises üleüldse. Oletame, et Oudowa kreisis Usmina wallas on ühel põllumehel 3 lehma, 2 kakeksakuulist wasikat, 1 aastane wärs, 4 ületalwe elanud lammast, 6 talle, 8 põrsast, kes 3 kuud wanad ja 2 kahe­ aastast siga. Meie ülesanne seisab praegu selles, et tuleb wälja rehkendada, mitmeks sarwloomaks seda karja arwatakse. Eelpool tähendatud normi põhjal langewad 2 kaheksakuulist wasikat, 6 talle ja 8 põrsast kõigeesiteks wälja, sest need ei käi oma wanaduse tõttu üleüldse mitte maksu alla. Nii jääwad alale 3 lehma (3), 1 aastane wärs (1 X Va = Va), 4 ületalwe elanud lammast (4 X Ve — 4/s = Va) ja 2 siga (2 X Va = 1), mis kogusummas teewad 5 sarwlooma wälja (3 + Va + Va + 1 = 5). Meie waatlesime seni seda, kuidas ühes ehk teises majapidamises heinamaa ja kariloomade ümberarwamist korral­ dada põllumaaks ja sarwloomadeks. Sel waatlemisel jõudsime otsusele, et see ei ole sugugi mitte raske, kui meil on teada need normid, mille järele heinamaad põllumaaga ja wäikseid kariloomasid sarwloomadega wõrreldakse. Praegu on meil wõimalus õige kergesti tabeli järele wälja rehkendada, kui meil wiljasaagi järk teada, kuipalju wilja nõutakse ühest ehk tei­ sest majapidamisest. Oletame, et Mägede asunduses Krasnogora wallas, Luuga kreisis on põllumehel 15 tiinuline majapidamine, kus 5 tiinu põldu ja 10: tiinu heinamaad, kuid kariloomade arw on: 3 lehma, 8 lammast, 12 talle, 2 wasikat, 1 mullikas ja 2 siga. Majapidamine, nagu näeme, on Petrogradi kub. ja te­ mas on 5 sööjat Meie ülesanne on selgeks teha toitlusmaksu suurust, mida ta peab maksma. Petrogradi kub. kuulub teisse raiooni heinamaade jä­ rele ja seega tuleb tal põllumaad üleüldse, kui heinamaa põllumaaks arwame, 10 tiinu (10XV3=5-[-5=10). Sööjaid oli majapidamises 5 inimest ja seega tuleb iga sööja pääle 2 tiinu põllumaad, mille tõttu kuulub majapidamine tabeli järele põllumaa suhtes 6. gruppi (IV2 kuni 2 tiinuni). Karilooma- 26 dest jääwad wälja 12 talle ja 2 wasikat, kuid teised, kui meie neid sarwloomadeks üle arwame, teewad wälja järg­ mise sarwloomade arwu: 2 siga = Va sarwlooma, 1 mulli­ kas — Va sarwlooma, 8 lammast — 1 sarwloom ja 3 lehma, kokku 5 sarwlooma (V2 —j— Va —f- 1 —j— 3 = 5). Seega kuulub majapidamine karja järele 4 gruppi. Meil on nüüd teada, et majapidamises tuleb sööja pääle 2 tiinu põllumaad ja üle­ üldse on 5 sarwlooma ning kui meie siia juure lisame, et wald on wiljasaagi järele 2 järgus, siis wõime tabeli põhjal öelda, et sel majapidamisel tuleb maksta 3 puuda rukkiüksust tiinult, aga kui maksu all olewat maad oli üleüldse 10 tiinu, siis tuleb üleüldse maksta 30 puuda rukkiüksust (3 puuda X 10 — 30 puuda). Kõigest sellest selgub, et toitlusmaksu suurust ei ole mitte raske wälja rehkendada. Tabel paistab meile esialgul ainult seepärast keeruline olema, et sääl on majapidamised wiljasaagi järele 11 järku jaotatud, mida ei ole waja mitte igal wallal teada, sest walla kohta määratakse ikka üks järk ehk erakordsel juhusel kaks järku. Aga selle tõttu lubab tabel ennast lihtsustada. Tarwis pöörata kohapääl ainult selle järgu pääle tähelpanekut, missugune wiljasaagi järk on kohalikus külas ehk wallas maksew. Nii ei ole kusagil mingisugust raskust, et selle üle selgusele jõuda, kuipalju tuleb majapidamisel maksu maksta. Типография Эстонского Педагогического Института в Петрограде, В. О., 1 линия, д. 52. — Р. Ц. № 1922 — Тир. 1000.
	A 10.184	tekstituvastus (ocr)										VaataJ. Depman Matemaatika sõnad Leningrad Pa...J. Depman Matemaatika sõnad Leningrad Parandused Lehek. 17, 6. ja 5. real alt tuleb lugeda „täisnurgalise püstküliku (прямоугольный прямоугольник)" asemel: wõrdkülgne püstkülik (равносторонний прямоугольник). Lehek. 24, rida 18 ja järgmine „complimenti* asemel: complementi. Lehek. 66, rida 6 alt „liitlaselt* asemel: ühtlaselt. Täiendnsei погрешность wiga, eksitus смежный kõrwuti-, -ne J. DEPMAN MATEMAATIKA SÕNAD I. OSKUSSÕNADE SÜNNITAMISE PÕHIMÕTTED II. MATEMAATIKA SÕNASTIK „KtlLWAj A" KIRJASTUS LENINGRAD, 1926 Kirjandüs^^v v * ^ h •' / T!'1 r-r'' Тин. Лен-. Горн. Инст., Вас. Остр., 1 лин. 52. Ленинградский Гублит № 20706. Тир. 1000. I. Oskussõnade sünnitamise põhimõtted. Oskussõnade küsimus ei ole meie kooliõpetaja töös mitte wiimane neist raskustest, mis talle iga sammu peal ennast tunda annab. Sellest raskusest ei saa üle mitte sellega, et Eestimaalt tellime seal wäljatöötatudsõnastikud mit­ melt teaduse alalt (seal on olemas ma­ temaatika-, fiisika-, keemia- ja teisedki sõnaraamatud), ega ka sellega, et siin neist ühe üldise oskussõnade kogu teeme. Raske on sõnaraamatus kõiki tarwisminewaid sõnu aegsasti ette walmis teha, sest elu areneb ju iga päewaga edasi, iga päew tekiwad uued mõisted, mis uusi sõnu nõuawad, iga päew nihkuwad päewakorda uued asjad, mida kõige ettenägijam sõnaraamatulooja ette aimata ei wõinud. Sellepärast on nii­ sama tähtis, kui juba tarwitusel olewatest sõnadest käsiraamatu loomine, os­ kussõnade loomise põhimõtete peal pea­ tada. Sest kui hea wõi halb keele­ meister ka kooliõpetaja ei ole, tegelik koolitöö sunnib teda eestikeelsele õpe­ tusele asumisel uusi sõnu looma. Ja 4 selle loomise juures wõib wäga palju eksisamme ja asjata jõukulutamist ette tulla, kui mõned kõige alglisemad juht­ nöörid ja põhimõtted selgitatud ei ole. Selles kirjutuses peatamegi mõne nii­ suguse põhimõtte selgitamise peal, mis puutuwad eestkätt matemaatikat. Üldine mõttekäik maksab aga, asusaadawalt, iga teaduseala kohta. Silma ees oli selle kirjatüki kirjutamisel mul Odessa ülikooli professori Stsherbina sellesisu­ line kirjutus, mis minüteada ainukene sel aial on. Ilma sõnadeta ehk nende asenditeta {näituseks on matemaatikas sõnade asenditeks märgid, kurttummal — käe­ liigutused) ei wõi teaduslik mõtlemine sündida. Mõttetöös wõib kaht tegewust tähele panna. Ühestküljest püüab mõis­ tus üleüldsustamise, abstra­ heerimise poole (mõistete tekita­ mine), teiselt poolt otsib ta mõistetele konkreetset, asjalist esitajat, substituuti. Niisugusteks esitaja­ teks on harilikult mitmesugused kujud: kõlalised (sõnad), nähtawad (numbrid, tähed, joonistused), katsutaw- motoorlised (arwelaua nööbid, laste arwamise abinõud, pimedate märgid). Juba öeldust selgub, kui suur tähtsus on terwes mõttetöös sõnal ja kõnel, matemaatikas sümboolidel, õpetamises üleüldse nägelikkatselisel küljel. Kuid iseäranis suur \ 5 tähtsus on teaduslikkudel oskussõnadelwöi terminitel — sõnadel wõi hääleIistel kujudel (sümboolidel), mis teadus­ likkudele mõistetele wastawad. Missuguses korras oskussõnad tekiwad, selle üle on mitmesugused waated olemas. Kahte äärmist wöime siin üles märkida. Ühed tõendawad, et inimese teadwuses (сознание) esite tekib mõiste (понятие) ja selle järele alles wastaw sõna. Teised kinnitawad, et asi wastapidises korras sünnib. Tegelikus elus wõib juhtuda see kui teine mõistete ja sõnade tekkimise järjekord. Uue, senini tundmata mõiste tekkimisel ilmub, mui­ dugi, esiti mõiste ja siis alles tema nimi — oskussõna. Omandab aga ini­ mene juba olewat mõistetekogu, näitu­ seks koolis wõi elus, kui inimene uute ümbrusesse sattub, kus temale senini tundmatad mõisted tarwitusel on, siis omandab ta harilikult esiotsa tarwitusel olewa sõna ja alles hiljem, teinekord hulga aega hiljem, omandab ta uuele sõnale wastawa mõiste. See nähtus, nimelt sõnade omandamine enne mõis­ tete omandamist, ongi asi, mille üle meie muigame nende ladwikute poolharitlaste kõnet kuulates, kes tarku sõnu tarwitades neid tihti mõttewastaselt hunikusse kuhjawad: neil inimestel ei ©le õieti muud wiga, kui et nad enam sõnu ^kui mõisteid on omandanud. Sedasama 6 pilti wõib tihti haritlaste laste juures tähele panna, kes maast madalast kõ­ neledes sõnu immanente, transtsen­ dentne jne tarwitawad, millele wastawad mõisted' nende peas muidugi puuduwad. Ka koolielus wõib mõlemaid sõnade ja mõistete tekkimise järjekorde täheje panna. Arutihti tarwitawad lapsed sõnu: круг ja окружность, ilma et nad nende mõistete wahel wahet teeks. Eestikeel­ sed wastawad sõnad: круг — ring, окружность — r i n g j о о n hoiawad nende segamise ära. Teisest küljest on juba alama gruppe õpilasel, näitu­ seks, logarütmi mõiste olemas, kuid sõna puudub. Paljud matemaatika - mõisted tarwitasid oma tekkimiseks wäga pikka aega, nagu seda meile selgitab matemaatika ajalugu. Koguni niisugune lihtne mõiste, nagu naturaalarwude rida 1, 2, 3, 4, 5 . . ., nõudis inimesesoolt aastatuhandatepikust arenemist, mida tõen­ dab see asjaolu, et mõned looduserahwad tänini üle kahe lugeda ei suuda; neile on kõik, mis arwu poolest üle kahe läheb, üks selguseta „palju". Niisuguse aeglase arenemise juures oli loomulik, et sõnade tekkimine mõis­ tete tekkimisest ette jõudis: enne „kahe" mõiste tekkimist oli inimesel sõna ,,körwad“ olemas, mis mõnes keeles mõiste „kaks" nimeks jäigi, nagu sõna „käsi" 7 mõiste ,,wiis“ nimeks. Üleüldse peab koolipraktika ja ka elu kohta tunnis­ tama, et siin harilikult sõna, nimi enne omandatakse, kui mõiste. Matemaatika kohta maksab see eriti weel sellepärast, et siin üpris suurt osa mängib mõistete laiendamine, üleüldsustamine: olewale mõistele ja sõnale antakse igal järg­ misel astmel laiem tähendus, kuna aga sõna endiseks jääb. Nii teeme meie näituseks arwu mõistega, kui meie algame naturaal- (täis-) arwudest ja sammsammult loome murdarwud, suh­ telised arwud, ratsionaal-ja irratsionaalarwud, imaginaararwud, transtsendenb arwud, algebralised, ideaal-arwud jne ilma lõputa. Siin ja kõigis sarnastes juhtumistes, millest terwe matemaatika koos seisab, on sõna loodud ja kiwinenud, kuid mõiste on kõik aeg ja jääb igawesti muutumise ja sündimise seisukorda. Arusaadaw on, et matemaatikas oskussõnade sisteem iseäranis suurt osa mängib, sest matemaatika tarwitab ju kõige laiemal mõõdul sümboole:1 meie ei toimeta matemaatikalisi tehteid ju mitte suuruste eneste kallal, Waid nende arwude kallal, mis suurustele wastawad. 7 Matemaatika tarwitab peaasjalikult kaht seltsi sümboole: silmanähtawaid; (numbrid, tähti, joonistusi jne) ja häälelisi — oskussõnu. 8 Sellepärast peab matemaatikas oskus­ sõnade sisteemi loomisel äärmiselt ettewaatlik olema ja igat sõna mitmest küljest kaaluma. Sest iga uue sõna tarwitamiselewõtmise ja tema otstarbe­ kohasuse peale matemaatikas wõib wähemalt kolmest seisukohast waadata: i) a b s t г а к t -1 e a d u s 1 i к u s t seisu­ kohast (matemaatika enese, loogika ja psüholoogia seisukohast), 2) peda­ googika seisukohast ja 3) rahwuslisest (õpilase keele ja psühika iseäralduste) seisukohast. Et mõnikord %õigi kolme seisukoha nõudmised üks­ teisest lahku wõiwad minna, on enam kui wõimalik. Siin awanebki lai wäli koolmeistrile oma osawuse näitamiseks. Kooliõpetaja ette kerkib siit tähtis nõud­ mine— enese peas need üleüldised nõud­ mised enne kokkukõlla wiia, kui ta uusi sõnu looma hakkab. Ühe ja teise asja peale sel alal tahamegi siin tähele­ panemist juhtida. Matemaatikat nimetatakse täpseks tea­ duseks. Niisama sagedasti kutsutakse teda tegelikuks loogikaks. See waade määrab talle tema koha teaduste hulgas. Niisugune matemaatikale antud koht ko­ hustab teda wäga mitmes sihis, peale muu ka oskussõnade sisteemi —- termi­ noloogia — loomises eeskuju näitama. Ja kui ta ka sellest kõrgest ülesandest — teistele teadustele eeskujuks olla — 9 lahti ütleb, nagu ta seda tõepoolest alati teeb nende matemaatikateadläste suu läbi, kel matemaatika tõelisest sisust ja laadist selge arusaamine on, siiski jääb tema peale kohustus oma terminoloogiat palju suurema hoolega luua, kui teised teadused seda teha. pruugiwad, sest iga mitte küllalt õnne­ lik sõna annab oma puudulikkusest ma­ temaatikas palju terawamini tunda, kui neis teadustes, kus sümboolid wähemat osa mängiwad ja täpsus puudub. Kõige sellepärast ei ole ehk ka teiste teaduste esitajatele huwituseta matemaatika ter­ minoloogia kohta käiwad harutused. I. Puhas - teadusline, wõiks öelda ieoorialine waatekoht oskussõnade loomisel paneb meie ette järgmised nõudmised:1 1. Soowitaw oleks, et igale kindlale mõistele wastaks üks ainus kindel oskussõna. Tihti on ühele mõistele wastawaid oskussõnu rohkem kui üks ja sellest ei ole suurt wiga, kui need sõnad küllal­ daselt tuttawad on. Iga oskussõna aga tähendagu ainult ühte mõistet, muidu ei wõi selle sõna tarwitamisest teaduses juttugi olla. 10 Selle nõude seisukohast ei ole pal­ jud tarwitusel olewat matemaatika oskus­ sõnad rahuloldawad. Eestikeelsetest matemaatika oskussõnadest selles mõttes ei maksa rääkidagi, sest meil tarwitab iga kooliõpetaja isesuguseid sõnu ja samu sõnu isesuguses mõttes, kuid ka Wene matemaatika õperaamatutes, kus aastasadade jooksul oleks pidanud kindel oskussõnade sisteem tekkima, ei ole asi selles mõttes kuigi kiiduwäärt. Professor Stsherbina toob ette terwe rea mate­ maatika õperaamatu harilikke oskus­ sõnu, mis selle nii loomuliku ja alge­ lise nõude wastu patustawad. Näitu­ seks sõnad: а) величина, b) „простое" число, с) десятичная дробь, d) реше­ ние и корень уравнения, е) неравен­ ство, f) прямая линия, д) перпенди­ куляр, наклонная, касательная, секу­ щая, h) градус, минута, секунда, i) поверхность. Waatame lühidalt, mis nendele sõnadele ette heita wõib, et niisuguste puuduste eest eestikeeiseid oskussõnu hoida. a) Sõnale „величина" wastab Wene keeles kaks mõistet, mida mitte segada ei tohiks; ühest küljest tähendab ta kõike seda, mille kohta wõib tarwitada nõndanimetatud wõrdlemise postulaatumisi (näituseks, mille kohta wõib tar­ witada sõnu: wõrduw (равны), suurem, wähem) ja teiseks tähendab sõna „ве- 11 личина" arwulist wäärtust wõi hulka, kui, näituseks, öeldakse, nagu seda õperaamatutes leida wõib, et „IV2 ар­ шина и 2 сажени суть величины однородные". Esimeses mõttes tarwitame sõna „величина" asemel Eesti keeles „suurus" = Grosse = grandeur; .teises mõttes — „wäärtus" = Wert = valeur. Wene keeles peaks ütlema, nagu seda ettewaatlikumad sõnade tarwitajad teewadki: .l1^ ар­ шина и 2 сажени суть два значения одной и той же величины, которая называется длиной." b) Sõna „простое" число tarwitatakse igapäewases kõnes wäga tihti walesti, kuid patustatakse temaga ka aritmeetika-raamatutes. Mõned tarwitawad sõna „простое число" täis wõi terwete arwude mõttes: nii paneb Werestshagin omas aritmeetika ülesannete kogus, mida meie wanem põlw kooli­ õpetajaid tarwitas, terwele ülesannete kogu osale pealkirjaks: „Задачи на простые числа", mis peab tähendama täisarwude tarwitajaid ülesandeid (за­ дачи на целые числа). Mõned auto­ rid tarwitawad sõnu „простое имено­ ванное число", seda eraldadas teistest, mida kutsutakse „составные имено­ ванные числа" (peab küll tähendama, et rewolutsioonieelses koolis laialt tarwitusel olnud A. Kisseljowi aritmeetika 12 õperaamat wähemalt 1910. aastast peale seda wahet enam ei tunne); teised tarwitawad sõna „простая дробь" ni­ metuse „обыкновенная дробь" asemel; kolmandad pruugiwad weel sõna „про­ стая периодическая десятичная дробь" sõnade „чистая периодическая дробь* asemel. Kuid sõna „простое чис­ ло" tohib tarwitada ainult ühes mõttes, nimelt selle naturaal- wõi täisarwu kohta, mis ennast jagada annab ainult iseenda (ja ühe) peale, nagu 1, 2, 3, 5, 7, 11, 13, 17, 19 jne. Eesti keeles nimetab „Matemaatika sõnastik" 1 neid arwusi algarwudeks,. kuna про­ стая = обыкновенная дробь on harilik wõi t a w а 1 i k murd, простая = чистая периодическая дробь on puht-perioodne ja смешанная периодическая дробь — s e ga - perioodne murd. с) „Десятичная дробь" — kümnend-murru all mõistetakse mõnes raamatus murdu, mille nimetaja 10, 100, 1000 jne on,_ selle peale waatamata, kuidas see murd on kirjutatud, kas nimetaja abil, wõi ilma (öeldakse, et nilMsti Too, 1000, kui ka °’01' °’003 jne on „десятичные дроби"). Loogika 1 Kolmas ümbertöötatud ja laiendatud trükk, Tartus, 1922. Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimekonna Toimetused nr 1, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. 13 seisukohast ei ole niisugune ühe sõna tarwitamine kahe mõiste wõi asja nime­ tamiseks soowitaw. Loomulik oleks kümnend - murdudeks kutsuda ainult ilma nimetajata, komma abil kirjutatud arwe (mõned autorid ja nimelt järje­ kindlamad nimetawad weel niisugusi murdusi „десятичное число", mida waewalt küll soowitada wõib). d) „Корень" ehk „решение" урав­ нения = w õ r randi juur ehk la­ hendus on mõlemad nimetused, mil­ lel omad puudused on. Mõlemad sõnad tähendawad seda muutuva arwu wäärtust, mis wõrrandi mõlemad pooled ühewäärilisteks teeb. Kuid need sõnad tähendawad peale selle-weel teisi mõis­ teid : juur on arw, mida meie isesuguse tehte „juurimise" (извлечение корня) ehk „juure arwutamise" abil leiame; sõna lahendus wõi lahendarpine '(ре­ шение) tähendab ühtlasi ka tegewust. lahenduse wõi juure otsimist. Oleks soowitaw, et siin wahet tehtaks tegewuse enese ja tegewuse järelduse, re­ sultaadi wahel. „Matemaatika sõnas­ tik" annab selle üle mitte küllalt selge wastuse; 2. leheküljel antakse tõlge: Auflösung решение'= lahendamine, lahendus, ja 26. leheküljel: Lösung = решение — lahendus. Soowitaw oleks esimeses juhtumises ainult sõna „lahendamine" pruukida,. 14 teises — ainult „lahendus". Sõna „juur" = Wurzel = корень tarwitatakse sõnastikus ainult „juurimise re­ sultaadi" = результат извлечения корня mõttes. e) Sõna неравенство Ungleichung = ebawõrrand tarwitatakse ka kahes mõttes. On ebawõrrandid, mis alati, muutuwa arwu iga wäärtuse kor­ ral, ebawõrranditeks jääwad, teised ebawörrandid jääwad niisugusteks ainult muutuwa arwu mõne wäärtuse korral. Näituseks on alati > a2 + b2 > 2ab, missugused wäärtused meie ka ei annaks a-le ja b-le ; kuid ax '-j- b >■ о ainult niikaua, kuni on а Oleks parem, kui kummagi eba-,, wõrrandi jaoks oma isesugune nimetus saaks leitud. Mõnes wenekeelses õperaamatus tehaksegi seda wahet: esi­ mene ebawõrrand on неравенство тож­ дественное, teine —- неравенство, со­ ответствующее уравнению. Eesti kee­ les wõiks seda öelda, nii: samasuse (тождество) laadi ebawõrrand, s a m asus-ebawörrand ja wõrrandi laadi ebawõrrand. Need ütelused on puudu­ likud nii Wene kui Eesti keeles ja 15 oleks soowitaw nende asemele lühemad ja paremad otsida. f) Sõnaga прямая линия = sirge joon tähendatakse mitte üksi ilmotsatut, lõpmatut sirget joont, waid ka sirge joone lõiku (отрезок прямой), .mis asjata segadust sünnitab. g) Niisama tarwitatakse sõnu пер­ пендикуляр — ristjoon, наклон­ ная — k а 1 d j о о n, касательная = puutuja, секущая — lõikaja kahes mõttes: nad tähendawad lõpma­ tuid joone, mis teatud sihis asuwad, ja nende joonte mõnesuguseid lõikeid. Näituseks loeme Kisseljowi geomeetriaõperaamatus ühel kohal: перпенди­ куляр и наклонная к одной и той же прямой пересекаются = ühe ja selle­ sama sirgjoone ristjoon ja kaldjoon trehwawad, ja teisel kohal: если из одной и той же точки, взятой вне прямой,- проведены к этой прямой пер­ пендикуляр и какие-нибудь наклонные, то перпендикуляр короче всякой наклонной — kui mõnest punktist, mis sirgjoonest eemal asub, tõmmata sellele sirgjoonele ristjoon ja kaldjoon,. siis on ristjoon igast kaldjoonest lühem. Selge on, et esimeses lauses ristjoon ja kaldjoon tähendawad lõpma­ tuid joone, teises lauses allakriipsuta­ tud ristjoon ja kaldjoon aga — sirgjoonte lõikeid. 16 h) Sõnu градус = kraad, ми­ нута — minut, секунда r= sekund tarwitatakse tihti nurga ja kaare (дуга) kohta, ilma et omadussõna juure lisa­ taks, mis näitaks, millest õieti jutt on. Peale selle wõib ju kraad weel tähen­ dada piirituse ja mõne wedeliku segu kangust, puhta piirituse mõõdu-üksust (1 kraad on Vioo wedru), temperatuura mõõtu. Sõnad minut ja sekund tähendawad weel aja mõõtusi. Nii on sõnal kraad w i i s mitmesugust tähendust, sõnadel minut ja sekund — kolm tähen­ dust. Arusaadaw, et see soowimata nähtus on. i) Sõnaga поверхность — pind tähendatakse ka kahte asja: ühest küljest punktide klassi, mis geomeetrialise kuju (геометрический образ) sünnitawad (Hilbert) ja millega keha eral­ datud saab muust ruumist; teisest kül­ jest tähendatakse sõnaga поверхность omasugust {sui generis) suurust, näitu­ seks ütelustes: боковая поверхность, полная поверхность. Peab üles mär­ kima, et mõned uuemad raamatud selles mõttes sammu edasi on teinud ja wiimaste üteluste asemel tarwitawad üte3usi: боковая площадь, полная пло­ щадь (niisugused ütelused leiduwaa, näituseks, raamatus: Филипс и Фишер, Элементы геометрии, перевод Мрочека). Eesti Matemaatika sõnastik tarwitab 17 sõna площадь mõttes pindala, selle­ pärast on soowitaw, et tarwitaksime ütelusi: koonuse külje pindala, piramiidi täis.pindala jne. Kui Wene keeles ütelus боковая площадь esiotsa wõõras paistab olewat, on eesti­ keelsed wastawad ütelused ilma mingi wõõra maiguta. Eelpool ülesseatud nõudmisi silmas pidades ei pea teisest küljest mitte unustama, et mõiste laiendamise ja üleüldsustamise, nagu ka tema piiramise korral, ühesõnaga mõiste muutmise juhustel endist olewat oskussõna wastawalt muuta tuleb: tuleb kas wastaw omadussõna endisele nimisõnale juure lisada ehk hoopis uus sõna luua. Nii teeme meie algebras „arwust" „negatiiwse arwu“, „irratsionaalse arwu“, „kompleksarwu“ jne selle järele, kui­ das arwu mõiste muutub; geomeetrias nimetame täisnurgalise parallelogrammi . wõi rööpküliku (прямо­ угольный параллелограмм) püstkü la­ kuks = прямоугольник, wõrdkülgse rööpküliku (равносторонний парал­ лелограмм) — kaid r-u u t u k s wõi rombiks, täisnurgelise püstküliku (пря­ моугольный прямоугольник) — ruu­ duks jne. Sellepärast ei tohi mitte tarwitada sõna „arw“ ilma lähema määramiseta (täis-, murd-, positiiw-, negatiiw-, irratsionaal-, reaal- [вещест- 18 венное, действительное], imaginaar[мнимое] jne), sest seesugune sõna tarwitamine wõib segadust sünnitada. Iga kooliõpetaja teab, kuidas reeglid, mis maksawad, näituseks, ainult täisarwude kohta, ilma sõna lausumata murdarwude ja teiste arwude kohta makswaiks tun­ nistatakse selle lihtsa põhjendusega, et need on jü ka arwud. Selle loogika­ lise eksisammu ärahoidmiseks on soowitaw, et meie sõna ,,arw“ ilma ühegi määruseta siis enam kunagi ei tarwita, kui juba mitmesuguste arwudega tutwust on tehtud. Niisama ei peaks sõna „nurk" ilma määruseta tarwitama, kui jutt on tahknurkadest: neil korda­ del peab ütlema: kahetahune nurk — двугранный угол, h u 1 ktahune nürk — многогранный угол jne. Ka niisugused sõnad, nagu aritmee­ tika, algebra ei ole weel omale kindlat sisu wõi wastawat mõistet leidnud: igal maal mõistetakse kumagi sõna all õige suurel mõõdul üksteisest lahkuminewaid asju ja igal üksikul maal ei ole piir aritmeetika ja algebra wahel kuigi kindel. Paljud peatükid leiduwad ühes õperaamatus aritmeetika, teises — algebra piirkonnas. Kuidas algebra sisu ja ulatus aja jooksul muutunud on, selle üle leiab lugeja seletust huwitawast raamatukesest: Проф. В. Каган, 19 Что такое алгебра? издание „Матезис". Одесса, 1910, 2. Ei tohi tarwitada sõnu, millel ei ole wastawaid mõisteid, ehk, mis weel pahem on, kui neid ollagi ei wõi. Niisugused sõnad on, näituseks, järg­ mised: а) конкретное число, имено­ ванное число, b) календарное число, с) арифметическое число, . d) арифме­ тические и алгебраические задачи, е) низшая и высшая математика. a) Sõnad конкретное число— kon­ kreetne arw ja именованное число = nimega arw tulewad kui ülearused ja mõttetud tarwituselt ära jätta. Niihästi „wiis pliiatsit" kui „wiis meetrit" on absrakt-arw; esimene käib teatawa asjade gruppe, teine pidewa suuruse (непрерывная величина) kohta. Niisama on täiesti ülearune sõnade kuhjamine ütelused „простое" ja „составное име­ нованное число". .Kasu nende sõnade tarwitamisest ei ole mingit. b) Ütelust календарное число = ka­ lendri arw tarwitatakse mõnikord ajaülesannete lahendamise juures. See on ka täiesti ülearune ja lubamata sõna­ sünnitus, sest ei ole mõistet, mis talle wastaks. Kui öeldakse, et „25. juuli 1926. aastal" on kalendri arw, 1925 aastat 6 kuud 24 päewa aga aritmeeti- 20 kaline arw, siis on see otse loogika wägistamine. Wõiks öelda: esimeses juhtumises on aeg wõi silmapilk öeldud kalendri keeles wõi wiisil, teises juhtu­ mises -— aritmeetikaliselt. c) Mitte ainult selles mõttes, nagu eelmises punktis, ei wõi tarwitada sõna „aritmeetikaline arw". Seda sõna ei pea tarwitama ka nende arwude kohta, millega aritmeetika tegemist teeb, sest meie . nägime, et aritmeetika enese mõiste kindlasti wälja ei ole kujunenud. Ahelmurdusi (непрерывные дроби — jälle ütelus, mis otse kõrwa lõikab, sest непревывность — pidewus on mõiste, mis ahelmurru juures kuidagi silma ei torka) õppisin mina omal ajal aritmee­ tika õperaamatust, nüüd ei leidu neid tihti enam algebra õperaamatuski, — ons ahelmurrud siis aritmeetikalised arwud wõi algebralised arwud? Niisama lubamata oleks ütelus „algebralised arwud", kui selle sõnaga tahetaks nime­ tada neid arwuliikisi, millega algebra tegemist teeb, sest „algebraliste arwude" all mõistetakse arwuteoorias ammu juba kindlaksmääratud mõistet, kuna aga algebra piir õppija arenemise järele wäga ja wäga mitmekesine wõib olla. d) Ütelused „aritmeetikaline üles­ anne" wõttis teaduslises mõttes esime­ sena tarwitusele läinud aastasaja teise poole tuntud matemaatika - pedagoog 21 A. J. Goldenberg aastat wiiskümmend tagasi (waata tema Aritmeetika metoo­ dika õperaamatu 54. lehekülg ja järg­ mised — 13. trüki järele), hiljuti sur­ nud teine tuntud matemaatika-pedagoog S. J. Schohor-Trotski wõttis need sõnad mõne wäikese muudatusega ka wastu (waata tema „Aritmeetika metoodika katse", 67. lehekülg ja järgmised, 1888. aasta trükist). Kuid raske on neid sõnu teaduslikkudeks tunnistada, sest ei Goldenberg ega ka Schohor-Trotski ei eraldanud selgelt wälja neid mõis­ teid, mida tähendatud sõnad pidid tä­ hendama. Waewalt wõib seda loogika­ liselt teha. Weel wähem wastawad teaduse nõuetele need ütelused, kui neid ülesannetekogude pealkirjades tarwitatakse, kus „aritmeetikalised üles­ anded" peawad tähendama neid üles­ andeid, mida lahendatakse aritmeetika õppimisel ja „algebralised ülesanded" neid, mida tehakse algebratundidel, sest teatawasti wõib ju ühti ja neidsamu ülesandeid mõlemaiks otstarbeteks tarwitada. Goldenbergi seletuse järele wõiwad aritmeetika tunnis lahendatawad ülesanded olla niihästi aritmeetika­ lised kui ka algebralised. e) Ütelused высшая математика = kõrgem matemaatika ja низшая мате­ матика = algmatemaatika on ka wäga soowimata ütelused. Ei ole ei ,,kõr- 22 gemat" ega „madalamat” matemaa­ tikat: kui teadus ja õpeaine on ma­ temaatika üks, kuid wõib wahet teha matemaatika alg-wõi elementaarkursuse ja kõrgema kursuse wõi teaduslise ma­ temaatika wahel. Öelda, kuskohal selle kahe kursuse piir on, on raske. Ele­ mentaarkursuste õperaamatute sisu ula­ tab wiimastes peatükkides wäga mitme­ sugusesse kaugusesse selle järele, kelle jaoks õperaamat on kirjutatud, ja kõr­ gemad matemaatika kursused algawad wäga mitmesugustelt astetelt peale, tihti mida tõsisem kursus, seda madalamalt. Ekslik oleks arwata, et matemaatika elementaarse ja kõrgema kursuse wahe ära määrawad need küsimused, mida õperaamatus käsitatakse. Aritmeetika ja algebra põhimõistete üle, mida harili­ kult loetakse algmatemaatika aineks, on kõige kõrgemad ja raskemad trak taadid kirjutatud, nagu teisest küljest differentsimist ja inteegrimist, mida tawaliselt „kõrgema matemaatika" põhi­ ülesandeks peetakse, õige elementaar­ selt õpetada ja matemaatika algkursu­ sesse mahutada wõib. Weel pahem sõnawärdjas, kui algmatemaatika ja kõrgem matemaatika on ütelus средняя математика = keskmatemaatika. Kui see sõna tahab tähendada keskkooli kursust, siis on ta juba selle poolest mõtteta, et keskkoolisi alati wäga mit- 23 met liiki on olnud, mis oma matematika-programmi poolest järsult üksteisest lahku läksid ja lähewad. Ammu juba naljatati, et analüütiline geomeetria on see matemaatikaosa, mis realkooli õpi­ lase ja kadeti päha mahub, aga gümnaasiumi-õpilase pea jaoks ülesaamata raskus on. Nii siis, kui just tahame keskkoolis opetawast matemaatikast rääkida, siis tuleb teda nii nimetatagi: keskkooli matemaatika kursus, kuid mitte „ keskmatemaatika" = средняя математика.. 3. Kuigi meil tänini puudub see niathematica universalis, mil­ lest nii mitmed filosofid on unistanud, teadus, mis pidi olema terwe looduse mõistmise wõti ja sisteem, ometi on iga teadus, matemaatika eriti, suurel määral uniwersaalne ja internatsionaalne, selle­ pärast peab ka tema termino­ loogia (oskussõnad) püüdma sinnapoole, et olla arusaadav/ ja kättesaadav/ kõigile matemaatika-õppijatele, mis rahwusest õppija ka ei oleks. Niisugustest rahwuswahelistest sõ­ nadest on soowitawamad need, mis on v/õetud „erapooletutest" Greeka ja La­ dina keeltest. Sellest seisukohast tuleb 24 terwe hulga matemaatika oskussõnade eestistamise katsest lahti öelda. Nii­ sugused oleks näituseks: matemaatika, aritmeetika, algebra, geomeetria, trigo­ nomeetria, radius, piramiid, tsilinder (Matemaatika sõnastik" tarwitab wormi «silinder"), koonus, ratsionaalne, irrat­ sionaalne, kompleks-, sektor, logarütm, mantissa, proportsioon, progressioon, sinus, cosinus, tangens, cotangens, secans, cosecans jne. „Matemaatika sõnastik" tarwitab worme „siinus" ja „koosinus", mida mitte sbowitada ei saa, sest teatawasti tekkis sõna „cosinus" sõnast „sinus" nii: Cosinus on täiendawa (kuni 90 kraadini) nurga sinus, Ladina keeles: sinus complimenti, lühendatult sinus со. Aja jooksul tõsteti со ette ja saadi со sinus, ehk täielikult kirjutades „complimenti sinus" ja weel hiljem hakati lühendatud sõnu kokku kirjutama ja saadi „cosinus". Sõna cosinus on tekkinud niisama, nagu meie praeguses tegelikus igapäewakeeles igasugused lühendused,' kõik ilmarwuta rabkor’id, uik’id, wik’id, otkomhos’id jne, tähendab see keele „rikku­ mine", mille üle neid uusi lühendatud sõnakujusid lugedes ja kuuldes paljud pahandawad ja seda wiimase aja „aluste kõigutamise" arwesse panewad, ei ole mitte täna-eila wälja mõeldud, waid aastatuhandeid wana, See, muidugi 25 mõista, ei õigusta liialdusi sel alal, ni_ meltuue keele, nõndanimetatud „ируяз"* keele loomist, mille üle Moskwa „Prawda" kaebas. „Sinus11 ja „cosinusu asemele wõtta wormisi „siinus" ja „koosinus", nagu „Matemaatika sõnastik" soowitab, ei loe meie mitte otstarbekohaseks, kuna sümbooiid sin ja eos kirjutamise juures kõi­ gis keeltes tarwitusel on ja ka „Eesti Matemaatika Õpetamise Komisjon" omas „Matemaatika sümboolikas" soowitab tarwitada sümboole: sin, eos. Professor Stsherbina soowitab muutmata jätta weel terwe rea internatsionaalseid sõnu, nagu: центр, диаметр, перпендикуляр, параллельный, параллелограмм, ква­ драт, куб, призма, конгруэнтный (рав­ ный), kuid nende mõistete jaoks, mis igapäewases elus tih|i ette tulewad, on elawais keeltes rahwäkeelsed nimetused olemas, sellepärast ei ole põhjust nende jaoks wõõrakeelseid nimesid tarwitusele jätta. Kõige enam mida wõiks lubada, oleks see, et neid rahwuswahelisi sõnu omakeelsete kõrwal wõib tarwitada. Wäga hästi kõlbawad eestikeelsed ni­ metused: центр — keskpunkt, перпен­ дикуляр = ristjoon, параллельные (ли­ нии) = rööpjooned, квадрат = ruut, конгруэнтный = равный= ühtiw, куб =1 1 ируяз — исковерканный русский язык- 26 kuup. „Matemaatika sõnastik" soowitab tarwitada sõnu: rööpkülik = параллело­ грамм, tahksammas — призма. Nende sõnade kõrwal wõiks tarwitada ka worme parallelogramm ja prisma; wiimast sõnaraamat soowitabki wormi „tahk­ sammas" kõrwal. 4. Iga sõna, mis mõne mõiste tähendamiseks tarwitusele on wõetud, olgu see 1 oomulikult wõi kunst­ likult sündinud, peab mõiste sisule wastama ehk wähemalt mitte mõiste sisu üle ekslikku ettekujutust andma. Nii mõnigi tarwitusel olew sõna ei rahulda seda nõuet, nagu, näituseks, sõnad: а) мнимое число, b) сложение, с) вычитание, d) умножение, е) деле­ ние, f) квадратный и кубический метр jne. а) Sõna „мнимое число" = imaginaararw (otsekoheses tõl­ kes tähendab see: arwataw, aga mitte olew, wale-, ^yari-) wiib eksitusse mitte ainult neid, kel matemaatikast aimu ei ole, waid ka matemaatika tundjaid. Ometi on aga need „walearwud" samasugune meie mõistuse produkt, kui kõik teised arwud. Mis puutub aga reaalse ilma nähtustesse, siis tarwitawad nad oma 27 matemaatikaliseks kirjeldamiseks palju enam neid „walearwe", kui realseid arwe.1 b, c) Sõnad „сложение = kokkuarwamine" ja „вычитание = mahaarwamine" ei tähenda juba negatiiwsete arwude juures enam suurendamist ja wähendamist, mis „kokkuarwamise" ja „mahaarwamise" sõnadega seotud. Kohasem on tarwitada sõnu: Сложение — liitmine, вычи­ тание = lahutamine. d, e) Nimetused „умножение = kaswatamine" ja „деление — jagamine", toowad mõttele, et kaswatamise olulik tundemärk on suurendamine, jagami­ sel — osadeks jaotamine, seega wähendamine, kuna see aga juba murdude tawitamiselgi enam nõnda ei ole. „Matemaatika sõnastik" soowitab kas1 Ukraina keeles on tarwitusele wõetud „мнимое" asemel „уявне" n; воображаемое. See nimetus on sugu parem, sest уявне ei tähenda mitte „ettekujutatawat, mida olemas ei ole“, nagu „мнимое". Ukraina keele matemaatika-sõnad leiduwad raamatutes: Проект геометрично1 терминологЛ, Кшв, 1917 р. Видання „Т-ва Шюльной ОсвНи". Проект алгебрично1 терминологЛ. Ухвалено матем. комис. „Тгва Шюльной ОсвНи", Кшв, 1917. Программа систематичного курсу арихметики i терминолопя. Зложена математ. KOMiciero „Укр. Т-ва Шкшьно1 ОсвПи" Кшв, 1917. I 28 watamise asemele wõtta sõna ,kor ru­ tus", „jagamise* nimetuse jätab ta muutmata. f) Mõned metodistid on ammu juba tähelepanemist juhtinud selle peale, et sõnawormid „ruutmeeter*, „kubikmeeter“ jne soowitatawad ei ole, kuna nad wale ettekujutuse annawad lineaarsete, ruut- ja kubikmõõtude wahekorra üle. А. I. Goldenberg, näituseks, soowitab omas metoodika õperaamatus (lehekülg 127 1899. aasta, wäljaandes) tarwitada ütelusi: аршинный квадрат, вершко­ вый квадрат, mis ehk küll teatawal määral selgemad on, kuid siiski kau­ geltki mitte head ei ole. Harilikult ei panda tähele seda, et ütelused „ква­ дратный аршин* ja niisama „аршин­ ный квадрат" pindala mõõtmise üle rääkides sellepärast puudulikud on, et pindala üksuseks ei ole mitte see wõi teine ruut, waid selle wõi teise ruudu pindala, nagu ka ruumala üksuseks on selle wõi teise kuubiku ruum-ala. 5. Oskussõnad olgu nii­ sugused, et nad teaduse arenemise juures üleüldsustamisele ja mõiste wabale muutmisele takistuseks ei oleks. See on matemaatika oskussõnade kohta wäga tähtis nõudmine, sest nagu juba tähendanud oleme, etendab mate- 29 maatikas wäga suurt osa mõistete järk­ järguline üleüldsustamine ja laienda­ mine. Selles õieti seisabki matemaa­ tika arenemine ja kõik, mis seda aremise wabadust kitsendab, on matemaa­ tika seisukohast äärmiselt soowimata. Ei öelnud ilma põhjuseta Cantor, et matemaatika elu seisab tema wabaduses. See nõue matemaatika oskussõnade kohta paneb nii mõnigi kord eesõigust andma wõõrakeelelisele, internatsionaal­ sele (greeka- ja ladinakeelsele) sõnale, iseäranis kui meil tegemist ei ole täiesti kindla, reaalsele asjale wastawa mõis­ tega. Arusaadaw, et see nõue meie endiste nõuetega oskussõnade asjus kokku põrkab, ja neist kõrwaldamata kokkupõrkamistest kohasema wäljapääsetee leidmine -ongi see ala, kus leidlik keelemeister ja koolimees oma osawust wõib näidata. Waatame näitustena sellest seisu­ kohast mõnda sõna, mis matemaatikas ammu juba aset on leidnud, nimelt sõnu: а) равный, b) умножение и де­ ление, с) угол, d) прямая линия, пло­ скость. а) Sõna „равный", mida meie igapäewases elus tõlgime sõnaga „ühe­ suurune", ei wasta mitte täpselt mõis­ tele, mis temale matemaatikas antakse, näituseks transfiniit-arwude alal. 30 b) See, mis „kaswatamise“ ja „ja­ gamise", nagu ka „kokkuarwamise" ja „mahaarwamise" kohta eelpool on öeldud, näitab juba, et need sõnad oma mõistetele ei wasta ja nende üleüldsustamisele ja arenemisele takistuseks on, sest juba lihtsamate arwudega, nagu murdude ja negatiiwsete arvudega tehete tegemisel on need esialgsed nimetused ainult takistuseks. Pikemalt selle üle wõib lugeda raamatus: К. M. Щербина, О преподавании систематического курса обыкновенных дробей, Киев, 1911. Siin oleks ehk otstarbekohasem olnud mõned võõrakeelsed nimetused tarwitusele wõtta,1 nõnda et sõna oma elulise tähendusega arwu mõiste are­ nemisel tehte mõistet ei seoks eelmiste arwuklasside omadustega. Peeter Suure ajal kirjutas Magnitski aritmeetika õperaamatu, mis Wene matemaatikalise hariduse arenemises suuremat osa on edendanud, kui ükski teine raamat. Selles esimeses Wenemaal trükitud aritmeetika õperaamatus (warem, nimelt 1699. aastal, on ilmu1 Eesti keeles tarwitusele woetud „imaginaararw" on sellepärast parem kui wenekeelne „мнимое число", sest et ta, kui wöõrakeelne, õpilasele mitte oma otsekohest tähendust peale ei suru. Alamal astmel ehk ei ole soowitawgi sõna enese tähendust õpilastele seletada. 31 nud kõigest üks wenekeelne aritmeetika õperaamat Amsterdamis Peetri telli­ misel) tarwitatakse aritmeetika tehete jaoks wõõrakeelseid nimetusi, millele wenekeelsed juure lisatakse: аддиция или сложение, субтракция или вычи­ тание, мултипликация еже есть умно­ жение, дивизия еже есть деление.1 c) Harilik „nurga" ettekujutus takis­ tab selle mõiste laiendamist nurga kohta, mis 360°-le wõrdub ehk suuremgi on, nagu iga trigonomeetria õpetaja seda tunda on saanud. d) Sõnad „прямая линия — sirg­ joon", „плоскость = tasapind" tekki­ sid matemaatikas konkreetsete kujude mõjul, sellepärast teewad nad raskust geomeetria, kui loogikalise sisteemi omandamisel (Hilberti õpetuse oman­ damisel). Niisama takistawad nad mitte-euklidiliste geomeetriate aluseks olewate mõistete omandamist (Lobatshewski ja Riemanni geomeetriad). II. Pedagoogika paneb omaltpoolt oskussõnadele rea nõudmisi ette. 1. Oskussõnad peawad õpi­ lase teadwuses kui mitte iga1 Waata Ариеметика Магницкаго, точное воспроизведение подлинника, издание П. Ба­ ранова, Москва, 1914. 32 kord täielist ettekujutust mõistest sünnitama, siis wähemait teda meelde tuletama. See nõudmine põrkab kokku eel­ misega ja niisugustel kordadel tuleb igakord kaaluda, kumb külg loodawa sõna juures tähtsam on. Kui eelmise nõude loogikalist külge tähtsamaks pee­ takse ja sõna tarwitusele wõetakse, millega ettekujutust seotud ei ole, siis peab kooliõpetaja esiotsa tähelepane­ mise pöörama selle peale, et uue sõ­ naga seotaw mõiste selgitatud saaks. Antakse aga pedagoogika nõudele suu­ rem tähtsus ja wõetakse tarwitusele sõna, mis õpilase peas ettekujutusega seotud on, siis tuleb alati silmas pi­ dada seda, et mõistete laienemisel endine nimetus kitsaks wõib jääda ja õpilase tähelepanekut tuleb juhtida selle peale, et ta mitte laiendatud mõis­ tete kohta makswaks ei loeks seda kitsamat ettekujutust, mis tal esiotsa sõnaga seotud oli. Sõnad üksliige = одночлен (selle mõiste jaoks weel sõna „monoom" tarwitada, nagu seda soowitab „Matemaatika sõnastik", on üle­ arune), h u 1 к 1 i i g e — многочлен polünoom on niisama ülearune), kaldj о on = наклонная, ristjoon = перпендикуляр, lõikaja = секу­ щая, puutuja — касательная, kaar = дуга, kolmnurka тре- 33 угольник, hulknurk = много­ угольник (polügoon on ülearune) ja paljud teised sõnad on pedagoogika nõuetele wastawad, kuigi nii mõnigi neist sõnadest ei rahulda nõudeid, mis teistest waatekohtadest oskussõnadele ette peab panema. 2. Oskussõnad ei pea õpi­ lasele mõistete arenemise käigul takistusi ja raskusi tegema. See on sisuliselt seesama nõudmine, mis meie eelmises peatükis teaduse enese seisukohast oskussõnade kohta awaldasime. Puudulikkude oskussõnade näitustena wõiks tuua neidsamu sõnu, mis meie loogika seisukohast puudu­ likkudeks tunnistasime (kaswatamine, jagamine, nurk jne). Iga õpetaja on, arwatawasti, nõus sellega, et murdude „kaswatamise" ja „jagamise" peatüki lapsed palju kergemini omandaks, kui neil tehetel nimed oleks, mis mitte ei tekitaks ettekujutust, et „kaswata­ mine" peab arwu suurendama, „jaga­ mine" :— wähendama. 3. Oskussõnad ei pea oma wormi poolest rasked wäljaütlemiseks ja meelespidami­ seks olema. Niisugused on wenekeelsed sõnad коэффициент = kordaja, перпендику- -34 ляр = ristjoon (selle asemel oleks palju lihtsam ja kergem sõna нормаль, mis analüütilises geomeetrias tarwitusel), параллельный = rööp-, параллело­ грамм — rööpkülik, параллелепипед = rööptahukas jne. Nagu siin ettetoodud wastawaist eestikeelsetest nimetustest näha, ei ole omakeelsetel seda puudust, loomulikult, mitte. Iseenesest mõista on wiimasel peda­ googika nõudel tähendus ainult alg­ õpetuse juures. III. . Rahwuslikkude iseäralduste nõudeid oskussõnade küsimuses ei tohi milgi tingimisel tähelepanemata jätta. Sest teadus ja kunst, nagu ka terwe kultuura, sammub oma üldinimsoolise. internatsionaalse ideaali poole natsio­ naalsete abinõude kaudu. Mitte rahwusliste iseäralduste tähelepanemata jätmise ja eitamise, waid kõikide nende ärakasutamise kaudu rikaneb üldine kultuurawäärtuste kogu. Kõne ja tema üksikud elemendid — sõnad peawad loomulikus sidemes olema rahwa psühikaga ja fisioloogiaga, need aga on igal rahwal teatawal mõõdul isesugused.1 1. Sellepärast peawad os­ kussõnad wõimalikult ema­ keelsed olema. 35 See nõue põrkab kokku mõne eel­ pool ülesseatud nõudega. Meie nime­ tasime juba, et algõpetuse andmisel aine omandamise kergendamine sunnib kokkuleppeid otsima ja mõnda üleüldist* nõudmist, mis kõrgemal arenemisejärgul otsustawalt tähtsad, aine oman­ damise kergendamisele esiotsa ohwriks tooma. 2. Kui mitmest olewast sõnast tuleb ühte walida, siis tuleb wõtta see, mil igakülgse hindamise juu­ res kõige wähem puudusi. Ukrainakeelsetest sõnadest „розвьязок р1внання“ = wõrrandi lahendus ja „коршь р1внання“ wõrrandi juur, mis, nagu Eesti keeleski, mõlemad ühewõrra omad, jäädi peatama esimese peale. Niisama tuleb ka Eesti keeles teha põhjustel, mis eelpool seletatud. 3. Uus, kunstliselt loodaw sõna ärgu patustagu keele laadiwastu. Ukraina keeles on aritmeetika mõiste jaoks mõnede poolt tarwitatud sõna щотниця („Арихметика або щотниця, Ол. Конисський, Спб, 1863, uus trükk 1918) mille wastu aga hiljem protes­ teeriti sel põhjal, et mõisteid „считать = lugema" ja „вычислять = arwutama" Ukraina keeles öeldakse sõnadega „ni- 36 чить“ ja „рахувать", aga mitte sõnaga „считать". 4. On emakeelne oskus­ sõna õpilastele niisama tundmata, arusaamata ja raske, kui rahwuswaheline sõna, siis tuleb wiimasele eesõigus anda. Sellest seisukohast tuleb Ukraina sõnastikus „елементи" = elemendid kohasemaks lugeda, kui „пёрвютки" — alged, kuna wiimane >sõna niisama tundmata lastele on,, kui esimene. Eesti keeles wõiks sõna „alged" „ele­ mentidest" soowitawamaks pidada („Ma­ temaatika sõnastik" soowitab „elementisi"). Niisama on sõna „конгруентHiCTb" kongruentsus soowitawam, kui „пристайшсть", mis niiwõrra uus sõna on, et teda 1926. aasta Ukraina-Wene sõnaraamat (Л. Савченко, Практичный украшсько - россшский словник) ei tunne. Niisama on kahtlane, et „ Matemaa­ tika sõnastiku" poolt soowitataw „ühtiw" parem on, kui „kongruentne". Wormidest „алгебричний B3ip“ ja „алгебрична формула" soowitatakse teist, olgugi et ta internatsionaalne on. Ka Eesti kee­ les on kahtlane, et „walem" „wormelist" soowitawam oleks; wähemalt wõiks neid mõlemaid kõrwuti tarwitusele jätta, kuni üks neist teise warju jätab. Nii­ sama ei pea meie soowitawaks rahwus- 37 wahelise sõna „proportsiooni" asemele wõtta sõna „wõrre", mis liiga lähedane on sõnadega „wõrdus" = равенство, „wõrrand" = уравнение, et karta on nende mõistete segamist õpilase poolt. Pealegi tarwitab igapäewane keel juba proportsiooni sõna nii mitmel alal (pro­ portsionaalne esitus, jagamine jne), kust seda sõna raske on kõrwaldada. IV. Kokkuwõte. Kõiki nõudmisi, mis eelpool oskus­ sõnade kohta awaldatud, kokku wõttes, tuleme järgmistele lõpuotsustele. 1. Olewate oskussõnade asemele uute panemisega peab wäga ettewaatlik ja järelkaaluja olema, meeles pidades, et olewa oskussõna asemele, mil üks puudus oli, wõib uue panna, mis mit­ mest palju kaaluwamast waatekohast puudulik on. Niisugune lugu sünnib, kui, näituseks, Ukraina keeles „пер­ пендикуляр" asemele pannakse Poola keelest wõetud „простопад". 2. Ainult siis tuleb olewat oskus­ sõna wahetada, kui tema mitme nõude seisukohast puudulik on. Seda on soowitaw teha kollektiiwselt — õpetajate wõi teadlaste konwerentsil, teaduslikus seltsis, kooli nõukogus. 3. Teatawal mõõdul on seisukorra parandamine juba see, kui olewale puudulikule oskussõnale, eriti wõõra- 38 keelsele, algõpetusel emakeelne juure lisatakse, mis arenemise edaspidises käigus wähehaawal kõrwale jääb. Nii wõib see sündida sõnadega „koeffizient — kordaja", „eksponent — astme­ näitaja = показатель степени*, „dia­ meeter — läbimõõt, poolitaja" (esimest kahte wormi soowitab „Matemaatika sõnastik") jne. 4. Kui olew emakeelne oskussõna küllalt hästi mõiste sisu ei awalda, siis tuleb niisugust sõna alles jättes (kui paremat tema asemele kerge leida ei ole) õpilastele sõna puudulikkust allakriipsutada (näituseks, sõnad : jaga­ mine, nurk, sirgjoon jne). 5. Kunstlikult uue terminoloogia loomisel tuleb iga sõna kõigist waatekohtadest kaaluda, selle juures tuleb suurem tähendus anda teaduslik-loogikalistele nõudmistele, mis ju ei piirdu algõppuse ajaga, waid terwesse õpeajasse ja teaduslisesse aranemisesse ulatawad, kuna aga pedagoogikalised ja rahwuslised nõudmised peaasjalikult algõppuse astmel tähtsad ja otsustawadki on (mõiste wäljatöötamisel ja oskussõna omandamisel). Sellepärast tuleb rahwuswahelistele oskussõnadele teaduse kõrgemate mõistete tähenda­ misel eesõigus anda ja neile algõppuse astmel emakeelsed nimetused ajutiselt juure lisada, mis siiski peawad wõima- 39 lust mööda wastama loogika ja peda­ googika nõuetele. Üleüldse ei saa nõuda muutumatuid, kiwinenud oskus­ sõnu algõpetusest kuni kõrgemate ast­ meteni; arenenud õpilane kõrgemates klassides omandab muudetud oskus­ sõna ilma waewata. 6. Püüdes läbi ajada ühe emakeelse oskussõnaga peab aläti silmis pidama wõimalust, et sõna, mis tema tarwitusele wõtmise ajal kohane oli ja nõuetele wastas, õpeaine ja õpilase arenemise käigus kitsaks ja puudu­ likuks wõib jääda. / Meie lõpuotsused lähewad teatawal mõõdul lahku Eesti „Matemaatika sõnastiku" juhtmõttest, mis rahwuswahelise sõna lubab tarwitusele wõtta ainult sel korral, „kui keeles tarwitatawaist sõnust mõnele tarwilikule mõis­ tele eestikeelset sõnawastet ei saa kokku seada".1 Nagu eelpoolsetest seletustest järgneb, wõiks selle nõudega leppida, kui jutt on ainult matemaatika algõpetusest „Matemaatika sõnastik" aga ei piirdu mitte ainult algõpetuse sõnadega, waid teeb tegemist oskus­ sõnadega wähemalt keskkooli kursuse piirides, tuues ka kogu matemaatika kõrgema kursuse oskussõnu. Prof. J. Depmaii 1 „Matemaatika sõnastik", eessõna kolmanpale trükile, lehekülg 4, juhtmõte 6. il. Matemaatika-sönastik. Aj A2 А — üks, А — kaks А' А" А — koma, А — kaks koma А А — kriips абсолютный absoluut, -ne абсолютное значение absoluutwäärtus абстрактный abstrakt, -ne абсцисса abstsiss _аксиома aksioom / аксонометрия aksonomeetria алгебра algebra алгебраический algebra-, -line алгорифм algoritm амплитуда amplituud, laius анализ analüüs аналитический analüütiline аналогия analoogia ангармонический anharmooniline, kak­ sikангармоническое отношение kaksiksuhe антилогарифм logaritmi arw антитеза antitees, wastuoletus апофема apoteem аргумент argument арифметика aritmeetika 41 арифметизация aritmeetistus арифметический aritmeetika-, -tiline арифмометр arwutusmasin арк- arcus, kaar асимптота asimptoot асимптотический asimptootiline ассоциативный ühenduwассоциативность ühenduwus аффект affekt базис alus, põhi безграничный piiramatu безусловный tingimata бесконечно-малых infinitesimaalбесконечность lõpmatus бесконечный lõpmatu беспредельный piiramatu биквадратный neljanda astme бинарный binaar-, -ne бином kaksliige, binoom биномиальный kaksliikme-, binoomбинормаль binormaal биссектриса nurgapoolitaja близкий lähedane, ligidane большая ось suurtelg большой круг suurring буквенное исчисление tähtarwutus вариация teisendlus, wariatsioon вариировать teisendama, teisendlema, muutuma (rajades) вариационное исчисление wariatsioonarwutus вектор wektor векторное исчисление wektorarwutus 42 величина suurus / вероятность tõenäosus вероятный tõenäone вертикальный püstвертикальный угол tippnurk верхний ülem вершина tipp ^эс kaal ветвь haru • взаимно - однозначный (соответствие); wastamisi ühene (wastawus) взаимно-простой ühistegurita взаимность wastastikkus взаимный wastastik (une) вид laad, liik винт kruwi винтовой kruwiвключать sisetama включая | kaasa arwales включительно } внешний wälis-, wälimine внутренний sise-, sisemine внутри sees (pool) \ в общем üldse вогнутость nõgusus вогнутый nõgus возвышать в степень astendama, astmele wõtma, tõstma возвышать в квадрат ruutima возможный wõimalik возрастать kaswama возрастающий tõusew, ülenew восьмигранник kaheksatahk, oktaeeder 43 :в первом приближении esimesel lähe­ nemisel (liginemisel), esimeseks lä­ henduseks вписанный sissejoonistatud вписанный угол piirdenurk вращать pöörama вращаться pöörduma вращение pöördumine тело вращения pöördkeha всеобщность üldsus вспомогательный abiвставлять asetama, paigutama встречать kohtama встречаться kohtuma вывод tuletamine, tuletus выводить tuletama выполнять teostama (sooritama) выпрямленный угол sirge nurk выпуклость kumerus выпуклый kumer выражать awaldama выражение awaldus выражение в скобках sulgawaldus выражение состоит из 3 членов awal­ dus on 3-liikmeline высота kõrgus, kõrgusjoon вычет resiid вычисление arwutus, arwutamine вычислительная (машина) arwutusmasin вычислять arwutama вычитаемое lahutataw, lahkuja вычитание lahutus, lahutamine 44 вычитать lahutama гармонический harmooniline гексаэдр kuustahk, heksaeeder геометрия geomeetria геометрический geomeetriline гипербола hüperbool гиперболический hüperbool-, -ne гиперболоид hüperboloid гипергеометрический hüpergeomeetri line гипотеза hüpotees гипотенуза hüpotenuus главный peaгладкий sile гомогенность homogeensus гомогенный homogeen-, -ne гомологичный wastaw гониометрия goniomeetria гониометрический goniomeetriline горизонтальный rohtus (rõhtsa), rõht horisontaal-, -ne градус kraad граница raja, tõke график graafik графический graafiline группа rühm группировать rühmitama группировка rühmitamine, rühmitus густой tihe давать (значение) andma (wäärtuse) данные andmed двадцатигранник kakskümmendtahk двенадцатигранник kaksteisttahk AS движение liikumine двойной kahekordne двойственность duaalsus двугранный kahetahune двузначный к'аЬепе двуполый kahekattene двухлистый kaheleheline двучлен kaksiiige (binoom) двучленный kaheliikmene дедуктивный deduktiiw, -ne дедукция deduktsioon действие tehe действительность reaalsus действительный reaal-, reaalne деление jagamine делить пополам poolitama а деленное на b а jagatud b-да делимое jagataw делимый jagunew делимость jagunewus делитель jagaja делить jagama делиться jaguma делиться нацело täpselt mahtuma, si­ salduma делящий пополам poolitusдесятичный kümneдесятичный знак kümnendmärk десятичная дробь kümnendmurd десяток kümneline детерминант determinant деформация deformatsioon деформировать deformima 46 диагональ nurkjoon, diagonaal диаметр läbimõõt, diameeter диаметральная плоскость läbimõõdu tasapind Диофант Diophantos директриса juhtjoon дискриминант diskriminant дистрибутивный j jaotuw (распределительный) j дистрибутивность jaotuwus дистрибутивный закон jaotuwusseadus дифференциал differentsiaal дифференциальный differentsiaalдифференцирование differentsimine дифференцировать differentsima дифференцируемый differentsuw длина pikkus для краткости lühenduseks добавочный kõrwalдодекаэдр kaksteisttahk, dodekaeeder доказательство tõendus доказательство от противного wastuoletusline tõendus доказывать tõendama, näitama доля murdosa дополнение täiendus дополнение до 90° täiendus 90"-ni дополнительный täiendaw допускать oletama допущение oletus достаточный küllaldane, piisaw достигать ulatuma дробная (часть, доля) murdosa 47 дробь murd дробь неправильная liigmurd дробь правильная lihtmurd дробь простейшая algmurd дуга kaar элемент дуги kaarelement единица üks, ühene, üksus, mõõt единица меры mõõt естественный loomulik Зависеть olenema, rippuma V зависит от х у oleneb, ripub rr-st зависимая переменная olenew, rippuw muutuja зависимость olenewus, rippuwus зависимый olenew, rippuw задача ülesanne за исключением некоторых значений peale mõne wäärtuse заключать в скобки sulgudesse panema закон seadus [dus закон распределительный jaotuwusseaзак. переместительный wahetuwussead. закон сочетательный ühenduwusseadus закономерный seaduspärane заменять asetama, paigutama, asemele panema замкнутый kinnine зеркальное изображение ) peegeldusзеркальное отображение J kuju зеркальное отражение peegeldus знак märk знак равенства wõrdsusmärk знак суммы summamärk 48 знакопостоянный definiit-, -ne знаменатель nimetaja значение wäärtus значение крайнее äärmine wäärtus (ekstreemum) значение противоположное wastaswäärtus золотое сечение kuldlõige зона wöö зона зрения nähtewöö идеал ideaal идеальный ideaal-, -ne избыток liig (liia) известный tuntud извлекать корень juurima, arwutama (juurt) извлечение корня juurimine, juure arwutamine изгибание paindumus изложение kujutus, esitus, seletus изменение muutmine, muutumine, muu­ tus изменчивость muutuwus изменять muutma изменяться muutuma измерение mõõtmine; mõõt измеримый mõõdetaw, rhõõtuw измерять mõõtma измеряющее число mõõtearw изображать kujutama, esitama изображение pilt, kujutus, esitus изолировать eraldama изоморфный isomorf-, -ne 49 изопериметрический isoperimeetriline икосаэдр kakskümmendtahk, ikosaeeder именованное число nimega arw иметь место ! maksma иметь силу j maksew olema имеющий место maksew инвариант inwariant инвариантный muutumatu, inwariantne инверсия ümberpööramine, ümberpööre, inwersioon индекс indeks, näitaja, järjenäitaja индуктивный induktiiw-, -ne индукция induktsioon интеграл integraal интеграция I inteegrimine интегрирование | интегрировать inteegrima интегрируемость inteegruwus интегрируемый inteegruw интервал wahemik, interwall интерполировать interpoolima интерполирование ! interpoolimine интерполяция i интранзитивный intransitiiw-, -ne иррациональность irratsionaalsus иррациональный irratsionaal-, -ne исключать elimiinima исключая ühes arwamata исключение erand (eliminatsioon) исключительный случай erandjuhus исследование harutus, analüüs исследовать harutama, analüüsima исправление õiendus 50 истинный tõelik исходный lähteисчезать kaduma исчезающе малый kaduw, häwiw wäike метод исчерпывания tühitusmeetod исчисление arwutus, arwutamine исчислимость nummerduwus исчислимый nummerduw исчислять nummerdama, ära lugema итерация taastamine, taastus итерировать taastama кажущийся näiw канонический kaanonine кардинальное число põhiarw касание puutumine, puude касательная, -ый puutuja, puuteкасаться puutuma катет kaatet квадрант ringi neljandik квадрат ruut квадратичный ! ruut.; teise astme квадратный j квадратура ruutimine, ruude (ruute) кватернион kwaternioon класс klass классификация klassitus классифицировать klassitama колебание wõnkumine, kõikumine колебаться wõnkuma, kõikuma количество arw количество подкоренное jnuritaw кольцо rõngas кольцевая поверхность rõngaspind 51 кольцевидный _ I rangakujuline кольцеобразный | комбинация ühendlus, ühendlemine комбинаторика ühendlusõpetus, kombi­ natoorika коммутативность wahetuwus комплекс kompleks комплексный kompleks-, -ne конечность lõplikkus конечный lõpp-, lõplik конический !, koonus-, kooniline конусообразный | коническое сечение koonuslõige конус koonus конус усеченный tüwikoonus континуум kontiinuum контроль kontroll контролировать kontrollima контур äär концентрический ühiskeskne координата koordinaat начало координат koordinaatide algus корень juur корень из единицы ühejuur корпус числовой arwkond косвенный kaudne косеканс cosecans (loe: koseekans) косинус cosinus косо- kaidкосой kaid-, ne; kiiw, kiiwas котангенс cotangens коэффициент tegur, kordaja, koeffitsient 52 коэффициент пропорциональности pro­ portsionaalsuse, wõrde tegur край äär крайнее значение äärmine wäärtus крайний äärmine кРатно" \ kordne кратное | кратный korrutaw, kordne, mitmekordneкривая kõwer кривизна kõwerus кривизны kõwerusкритерий kriteerium, tunnus критический kriitiline круг ring круг с радиусом равным единице üksusring круг широты laiusring круговое соответствие ringsugulus кручение keerdus куб kuup кубатура kuupimine, kuube кубический kuupлежать asetsema, lamama лемма abilause, lemma лемниската lemniskaat линейка joonelaud, liineal линейный lineaar-, -ne линейчатая поверхность joonpind линия joon линия горловая kaeljoon линия центров kesksirge лист leht логарифм logaritm 53 логарифмика logaritmikõwer логарифмичеккий logaritmiline луч kiir любой mis(sugune) tahes, mistahtene, iga максимум maksimum, ülemwäärtus максимальный maksimaal-, -ne малая ось wäiketelg мантисса mantiss (-ssi) математика matemaatika математический matemaatiline матрица matriks машина вычислительная arwutusmasin медиана mediaan между sees(pool) место koht метод wiis, meetod , метод исчерпывания tühituswiis метод приближения lähenemis-, ligenemismeetod мера mõõt минимум miinimum, alamwäärtus минимальный minimaal-, -ne минор alamdeterminant минус miinus мнимый imaginaar-, -ne многогранник hulktahk многозначный mitmene, mitmewäärtusline многократно mitmekordselt многократный mitmekordne многоугольник hi^lknurk многоугольный hulknurkne 54 многочлен hulkliige множество hulk множимое korrutuw, korrutatuw множитель korrutaja модель mudel модуль moodul мощность wõimsus наибольший maksimaal-, -ne наименьший minimaal-, -ne наклон kalle (kalde) наклонно kaldu наклонный kaldнакрестлежащие углы põiknurgad направление siht направляющий sihiнацело делиться sisalduma начало põhimõte, printsiip начальный algusначертательная (геометрия) kujutaw(g.) невозможный wõimatu невечыт ebajääk неделимый jagunematu независимый olenematu, rippumatu незамкнутый lahtine неизвестная tundmatu неизменная (точка) kinnispunkt неизменность püsiwus неизменяемый muutumatu неисчислимый lugematu не нарушая общности üldsust segamata, rikkumata необходимый tarwilik неограниченный piiramatu 55 неопределенный indefiniit-, -ne; mää­ ramatu неопределенное уравнение Diophantose wõrrand непереходящий intransitiiw-, -ne Henep Napier неподобный ebasarnane неполный ebatäielik непосредственный otsene неправильный korrapäratu неправильная дробь liigmurd непрерывность pidewus непрерывный pidew неприводимый taandumatu неравенство wõrratus, ebawõrrand неравный ebaühtiw (geomeetrias) неравномерный ühtlusetu неразложимый lahutumatu неразрешимый lahendamatu, lahene­ matu неразрешимость lahendamatus, lahene­ matus несимметрический | ebasimmeetrillne несимметричный i несобственный päratu несовместимый sobimatu несоизмеримый ühismõõdutu неспрямляемый sirgestumatu несравнимый ebaühtiw (geom.), ebakongruent (arwuteoor.). несущественный ebaoluline неустойчивый püsimatu нечетный paaritu 56 неэвклидовый mitte-eukliidiline неявно ilmutamatult неявный ilmutamatu нижний alam нисходящий langew, alanew нормаль normaal нормальный normaal-, -ne нуль null Объем ruumala область (рациональная) piirkond (rats.) обобщать üldistama обобщение üldistus, üldistamine обозначать tähistama, märkima обозначение tähistamine; tähis, märgis, оборот keerd образ kuju образование kujund образовывать kujutama, moodustama образующая sünnitaja обратимый ümberpöörduw обратно-пропорциональная вел. wastuproportsionaalne, pöördwõrdeline обратный ümberpöördud, invers-, pöördобращать ümber pöörama обращение ümberpööramine , ümberpööre, inversioon обход tiir обыкновенный tawaline, harilik общий üldne, ühine, ühis-, koguовал owaal овальный owaal-, -ne огибать mähkima огибающая mähkija, mähis- 57 огибаемая mähkuw ограничение kitsendus ограничивать piirama ограничиваться piirduma одновременно samaaegselt одновременный samaaegne однозначность ühesus однозначный ühine, ainuwäärtusline одноименный samaaineline однократный liht-, ühekordne однообразный ühtlane однополостный ! ühekaltene однополый j однородность homogeensus однородный homogeen, -ne одночлен' üksliige окрестность ümbrus , округлять ümmardama окружность ringjoon октаэдр kaheksatahk, oktaeeder операция tehe описывать (около A) joonestama (kolm­ nurga ümber) определение määramine, määrus; defi­ nitsioon определенный määratud определитель determinant определять määrama определять (давать определение) defiinima определяющее уравнение määraw wõrrand ордината ordinaat 58 ортогональный täisnurkne основание (базис) alus, põhi; alus punkt основной põhiособенность iseärasus особенный )> isearane • . особый I остаток jääk остаточный член jääkliige острие tipp острый teraw ось telg ось ординат ordinaattelg ось абсцисс abstsisstelg ось большая suurtelg ось координат koordinaattelg ось малая wäiketelg ось радикальная kordaal ответ wastus отвлекать loobuma (millestki) отвлеченный abstrakt, -ne отвлеченное число nimeta arw, ab straktarw отделение eraldamine отделять eraldama откладывать asetama, eraldama отклонение põige 4 отклоняться põikuma, erinema открытый lahtine отличный mitmesugune, isesugune, erinew отмерять mõõtma относительно x-a x-i suhtes 59 относительность relatiiwsus, suhtelisus относительный suhteline, relatiiw, -ne относиться suhtuma (millessegi) отношение suhe, wastawus отображать kujutamine отображение i peegeidus, peegeldamine отражение < отражение зеркальное peegelduskuju отрезок lõik отрицательный negatiiw-, -ne отыскивание otsimine отыскивать otsima оценка hindamine очевидный selge, silmanähtaw ошибка wiga падающая кривая langew kõwer napa paar парабола parabool параболический parabool-, -ne параболоид paraboloid параллелепипед rööptahukas параллелепипед прямоугольный täis­ nurkne rööptahukas параллелограмм rööpkülik параллель rööpjoon, rööbik параллельный rööpпараллельное перемещение rööplüke, -nihe параллельность rööbikus, parallelsus параметр parameeter первоначальный i aj первообразный I перегиб kään 60 передний eesmine перекладывать kummutama переложение kummutus, kummutis перемена wahetus, muude, muut перемена знака märgimuut переменная muutuja переменная зависимая olenew, rippuw muutuja переменная независимая olenematu, rip­ pumatu muutuja переменяемый wahetataw переменять wahetama переместительное (свойство) wahetuwusomadus переместительный (закон) wahetuwusseadus перемещать nihutama, lükkama перемещаться nihkuma, lükkuma перемещение lüke, nihe, lükkamine переномеровывать nummerdama переносить siirma (siiran) пересекать lõikama пересекаться lõikuma пересечение läbilõige переставлять wahetlema перестановка wahetlus переход к пределу piirile minek перечислять lugema периметр ümbermõõt, perimeeter период periood ; периодический perioodne переодичность perioodsus периферия piire (piirde) / 61 перпендикуляр ristjoon перпендикулярно rist-, risti перспектива perspektiiv/ перспективный perspektiiw-, -ne петля silmus пирамида piramiid пирамида усеченная tüwipiramiid пирамидальный piramiid-, -ne пифагоровый Pythagorase планиметрия planimeetria плоский tasa, tasane плоскость tasapind плотный tihe площадь pindala, pinnasuurus плюс pluss поверка kontroll поверхность pind поверхностный pindфигура равной площади wõrdpindne kujund по возрастающим степеням д-а x-\ tõuswate, ülenewate astmete järjes повторение kordamine, kordumine повторять kordama пограничный raja-, piir- (wäärtus) подводить (под знак радикала) (juuremärgi alla) wiima подъинтегральная (функция) inteegritaw подкоренное (количество) juuritaw подниматься tõusma подобие sarnasus подобный sarnane (millegagi), wastawalt asetsew 62 подставлять asetama, paigutama подстановка asendus, asetus, paigutus показатель astmenäitaja, eksponent показательный eksponentпокрывать pealistama покрытие pealistamine, -stus; pealis полагать oletama полигон hulknurk, poligoon полином hulkliige, polinoom полный kogu-, täielik половина pool положение asend положительный positiiw-, -ne полоса riba полость kate полу- poolполусфера poolkera полусходящийся tingimisi koonduw полюс naba, poolus поляра polaar полярный polaarпонижать alandama понятие mõiste попеременно положительный и отрица­ тельный waheldumisi positiiwne ja negatiiwne поперечное сечение läbilõige поперечный põigitine, põikпоправка õiendus порядковое (число) järgarw; (tuletise, puute jne) järguarw порядок korraldus, -mine; järgistus^ -mine; järg, järk 63 последовательность jada (jaa); järg последовательный järgne, järestikune постоянная konstant-, -ne постоянство püsiwus построение konstruktsioon построить konstruima постулат postulaat потенциал potentsiaal по убывающим степеням alanewate astmete järjes по частям ositi почленно liikmeti пояс wöö правило juhis правильный korrapärane правильная дробь lihtmurd предел raja (geom.); piir (algebras) предельный raja-, piirпредложение lause предполагать oletama предположение oletus, seang представлять esitama преобразование muundus, transformat­ sioon преобразовывать muunduma, transformima преобразуемость muunduwus, transformuwus преобразуемый muunduw, transformuw прерывность katkewus прерывный (разрывный) katkew прибавлять lisama приближаться lähenema, liginema 64 приближение lähenemine, lähendus, li­ ginemine, ligendus в первом приближении esimesel lähe­ nemisel (ligenemisel), esimeseks lä­ henduseks (ligenduseks) приближенно ligikaudu приближенный ligikaudne, ligic большим приближением wäga lähedalt приводимый taanduw приводимость taanduwus приводить taandama; lühendama(murdu) призма tahksammas, prisma призматический tahksammas-, tahksambane, prisma-, prismaline признак tunnus, kriteerium прикладной rakendusприлагать rakendama, tarwitama прилегающий . jähis_ . прилежащий I приложение I rakendus; tarwitus применение j применять rakendama, tarwitama пример näide принцип põhimõte, printsiip приращение kasw присоединение lisamine, ühendamine присоединенный kaasприсоединять lisama пробегать kulgema (konjug. nagu jul­ gema) проблема probleem проблема обращения ümberpöördeprobleem 65 проверять kontrollima прогрессия progressioon, rida (aritmeeti­ line, geomeetriline) продолжать jätkama продолжаться jätkuma продолжение jätkamine, jätk проективный projektiiw-, -ne проектировать projektima проекция projektsioon произведение korrutis производить moodustama, sünnitama производная tuletis производная (функция) tuletisfunktsioon производящая sünnitaja, moodustaja произвольно малый kui tahes wäike произвольный meelewaldne промежуток wahemik, interwall промежуточный wahelmine пропорциональный proportsionaalne, wõrdeline пропорциональность proportsionaalsus* wõrdelisus пропорция proportsioon, wõrre (rde) простейшая дробь algmurd простой algпространство ruum пространственный ruumпротекать kulgema противолежащий , wastas противоположный • противоречие wastolu прямое (доказ.) otsene прямая sirge, sirgjoon 66 прямая касается окружности sirgjoon puutub ringi прямой угол täisnurk прямолинейный sirgjooneline прямопропорциональная вел. periproportsionaalne, periwõrdeline прямоугольник püstkülik прямоугольный täisnurkne, püst-, rist-, ortogonaal-, -ne прямоугольный параллелепипед täis­ nurkne rööptahukas путь tee пучек kimp пятизначный wiiekümnendine равенство wõrdsus; wõrdus (wõrrandi ja samasuse ühine nimetus), geomee­ trias: ühtiwus, kongruentsus равенство имеет место при некоторых значениях переменной wõrdus on maksew mingitel muutuja wäärtustel равная часть, доля jagu равнобедреный wõrdhaarne равнобочный wõrdkülgne равнозначащий ühewääriiine, samawäärne равной площади wõrdpindne равномерно ültlaselt равномерное приближение к предель­ ному значению ühtlane lähenemine (liginemine) piiriwäärtusele равномерный ühtlane равноотстоящий sama kauge 67 равносильность ühewäärilisus, samawäärsus равносильный waata равнозначащий равносторонний wõrdkülgne равноугольный wõrdnurkne равный wõrdne (millegagi); sama suur; ühtiw, kongruentne радиан radiaan радикал juur, juuremärk радикальный radikaalрадиус raadius радиус-вектор raadiuswektor развертка ewoluut развертывать laotama, tasandama, lahti kerima развертывающийся laotuw, tasanduw разветвляться harunema разделение jagamine, jaotamine, jaotus раздельный diskreet-, -ne, hõre разделять jaotama разлагать lahutama разлагающийся lahutuw, arenduw, arendataw различный mitmesugune, isesugune, erinew (millestki) разложение lahutamine разложение в ряд rida-arendus, reaksarendamine разложение на простейшие дроби algmurdudeks lahutamine разложимый lahutuw, arenduw разноименный isenimeline разность wahe 68 разностный waheразносторонний isekülgne разрез lõige разрешимый , lahenduw> lahenew разрешаемо I разрывность katkewus разрывный katkew ранг astak раскрывать скобки sulgusid kõrwaldama, awama располагать korraldama, järjestama расположение järjestus, -amine, korral­ dus, -amine распределение jaotumine распределительный (закон, свойство) jaotuwus распределять jaotama распространение laiendamine, -dus, ulatus распространять laiendama, ulatama распространяться ulatuma расстояние kaugus, wahe растяжение sirutus расходимость hajuwus расходиться hajuma расходящийся hajuw расширять laiendama рациональность ratsionaalsus рациональный ratsionaal-, -ne ребро serw ребро возврата serwjoon резольвента resolwent результант resultant 69 результат saadus рекурсионная формула taanduswalem решать lahendama решение lahendamine, -dus род sugu, laad, liik ромб kaldruut ромбоид isekülgne käldrööpkülik, romboiid ряд rida ряд убывающий alanew rida разложение в ряд ridaarendus, reaksarendamine C -ga с большим приближением wäga lähedalt ' свойство omadus свойство переместительное wahetuwus свойство распределительное jaotuwus свойство сочетательное ühenduwus связка mühk (mühi) связный sidus (sidusa) связь sidusus, ühendus сгущение kuhjumine, tihendus сектор sektor секунда sekund секущая lõikaja семейство pere, parw сеть wõrk сечение lõige сжатиё lamendus, lapikus сжатый lapik, lamendatud символ sümbool символический sümboolne 70 симметрический , sümmeetriline симметричный i симметрия sümmeetria синтез süntees синтетический sünteetiline синус sinus синусоида sinussoid система sisteem система уравнений wõrrandsisteem скалар skalaar скаларный skalaar-, -ne складывать liitma скобка sulgmärk скобки круглые ( ) ümmargused sulud скобки прямые [ ] nurgalised sulud скобки фигурные | loogelised sulud выражение в скобках sulgawaldus слагаемое liituja, lildetaw слагаемый lisataw слагать liitma след (траектория, орбита) tee, trajek­ toor, orbiit следствие järeldus, järelduslause сложение liitmine сложный liitслучай juhus случайный juhuslik, juhuline смешанный segaсмысл mõte, siht собственный omas-, päris совершенный täielik совместно ühtjalt совместный ühtjas (ühtja) V 71 совмещать pöörama, kummutama (tasa­ pinnale) совмещаться ühtima совмещение pööramine, pööre, kummutamine совокупность kogu совпадать ühtima совпадение ühtesattuwus содержание sisu, ala содержать sisaldama содержаться sisalduma, olema соединять ühendama, siduma \ соединительный ahendusсоединение ühendamine, sidumine* ühendus со знаком плюс plussmärgiga соизмеримый ühismõõtne сокращать lühendama сокращение lühendamine, lühendus сомножитель tegur соответственный wastaw соответствие wastawus ставить в соответствие wastawusse seadma соответствовать wastama соответствующий wastaw соотношение seos, wahekord соприкасание kooldumus соприкасательный kooldumisсоприкасающийся koolduw соприкасаться koolduma сопряженный kaas-, -ne состав ühendamine, koosseis 72 составлять ühendama, liitma составная часть osa составной liitсостоять (иметь место, силу) olema, maksew olema софокусный konfokaal-, -ne сочетательный ühenduw сочетать ühendlema союзный hõim-, hõimlane специальный eri-, eritine спираль spiraal способ wiis справедливость makswus справедливый maksew с произвольной постоянной meelewaldse konstandiga спрямление sirgestus спрямляемый sirgestuw спрямлять sirgestama [(arwuteoorias) сравнение wõrdlus, -mine, kongruents сравнивать wõrdlema сравнимый kongruent-, -ne среднее ühis (hulk, -rühm); keskmine ставить в соответствие waata соответ­ ствие степень aste степенной asteвозвышать в степень astendama (mil­ legagi) стереографический stereograafiline стереометрический stereomeetriline стереометрия stereomeetria столбец weerg 73 сторона haar (haara), külg строка rida , ступень aste сумма summa суммирование summimine суммировать summima суммируемый summitaw существенный oluline Существование olemine, olemasolu теорема существования olemislause существовать olemas olema сфера kera, sfäär ' сферический kera-, sfääriline сфероид sfäroid, pöördellipsoid сходимость koonduwus (критерий) сходимости koonduwuskriteerium сходиться koonduma сходящийся koonduw счеты arwutusraam считать lugema с частными производными osatuletistega таблица tabel таблица уножения korrutustabel, üks­ kordüks тангенс tangens текущий jooksew телесный угол kehanurk тело keha теорема lause, teoreem теорема сложения liitmislause теоретический teoorialine 74 теория teooria теория групп rühmateooria тернарный ternaar-, -ne тетраэдр nelitahk, tetraeeder тип tüüp тождественный samane тождество samasus толкование tõlgitsemine, -tsus тор rõngas точка punkt точка возврата tagasipöördepunkt, nokktipp точка неизменная kinnispunkt точка округления ümmaruspunkt точка перегиба käänupunkt точка разветвления harunemispunkt точка сгущения kuhjumispunkt точность täpsus, eksaktsus точный täppis (täpsa), eksakt-, -ne траектория (след, орбита) tee, trajek­ toor, orbiit трактование käsitlus трактовать käsitama, käsitlema транзитивный transitiiw-, -ne трансверсаль põikjoon, transwersaal трансверсальный põigitine, põikтранспозиция wahetus, transpositsioon трансфинитный transfiniit-, -ne трансцендентный transtsendent-, -ne трансцендентность trantsendentsus трапеция trapets требование nõue треугольник kolmnurk t 75 треугольнный kolmnurkne трехгранный kolmetahune трехкратный kolmekordne трехсторонний kolmkülg трехсторонний kolmkülgne трехчлен kolmliige, trinoom трехчленный kolmeliikmeline тригонометрия trigonomeetria тригонометрический trigonomeetriline трисекция kolmeksjagamine трином kolmliige, trinoom трубчатая поверхность kanaalpind тупой nüri тупоугольный nürinurkne убывать kahanema, wähenema, ala­ nema убывание kahanemine jne убывать до бесконечности lõpmata ka­ hanema убывающий langew, alanew убывающий ряд alanew rida убывающие степени alanewad astmed увеличение suurendus, suurendamine, suurenemine увеличивать suurendama увеличиваться suurenema угловая (точка) tippугловой nurgaугол nurk угол наклона kaldenurk x угол при основании alusnurk угловая точка, вершина (nurga)tipp удаление pagu 76 удваивать kahendama удвоение kahendus удлинение pikendus, pikendamine, pi­ kenemine удлинять pikendama удовлетворять rahuldama уединять eraldama узловая (точка) sõlmpunkt указатель järjenäitaja, indeks уменьшаемое wähendataw уменьшать wähendama уменьшаться wähenema уменьшение wähendus, wähendamine, wähenemine умножать korrutama (millegagi) умножение korrutamine, korrutus униформировать uniformima уничтожать kõrwaldama, häwitama уничтожаться häwima уплотнение tihendus упрощать lihtsustama упрощение lihtsustus уравнение wõrrand система уравнений wõrrandsisteem уравнение деления окружности ringijagamiswõrrand уравнение диофантово Diophantose wõrrand уравнивание tasandus уравнивание по методу наименьших квадратов tasandusarwutus wähimruutude wiisil уравнивать tasandama уровень tase (taseme), niwoo усеченный, ая tüwi — условие tingimus условно tingimisi устойчивый püsiw устранимый kõrwalduw утверждать wäitma (mina wäidan) утверждение wäide «факультет fakulteet фигура joonis фокус tulipunkt, -täpp, fookus фокальный tuli-, fokaalформа kuju, worm, kujund формальный wormaalne формула walem, wormel фундаментальный põhiфункция funktsioon функциональный funktsiooniхарактер (ise)loom, karakter характеристика karakteristik (-ku) характеристический i iseloomuline, характерный 1 karakteriline ход kulg (kulu) хорда kõõl (kõõlu) целочисленный täisarwuline целый täis центр keskpunkt центр тяжести raskuspunkt центральный keskцепной ahelцепь ahel цикл (t)sükkel циклический (t)sükline / 78 циклоида (t)sükloid циклометрия (t)süklomeetria циклометрический (t)süklomeetriline цилиндр silinder циркуль sirkel циссоида tsissoid цифра nummer Насть osa части пропорциональные proportsio­ naalsed, wõrdelised osad частично tükati частичный osaчастное jagatis частный osa, osaline; eri-, eritine частная производная osatuletis чередоваться wahelduma черта (дроби) murrukriips чертеж joonis чертить joonistama четверть weerand четный paarisчетырехугольник nelinurk четырехгранник nelitahk четырехзначный neljakümnendine число arw число измеряющее mõõtearw численный number-, numbrine (теория) чисел arwuteooria числитель lugeja числовой arwuчисловой корпус arwkond чистый puhas, puht- 79 член liige члены взаимно уничтожаются liikmed häwiwad wastastikku Шаг (винта) keermetõus шар kera шаровая поверхность kerapind шарового сегмента поверхность kalott шестигранник kuus шиРина I laius . широта • шкала astmik I Эвольвента ewolwent эволюта ewoluut экватор ekwaator эквивалентность ühewäärilisus, samawäärsus эквивалентный ühewääriline, samawäärne экстраполирование . ekstrapolatsioon экстраполяция I экстраполировать ekstrapoolima экстремаль ekstremaal экстремум äärmine wäärtus эксцентриситет eks(t)sentrisus, lahkkeskesus экстдетричный eks(t)sentrine, lahkkeskene элемент element элемент дуги kaarelement элементарный elementaar-, -ne, algэллипс ellips эллипсоид ellipsoid 80 эллиптический elliptiline, ellipsэпициклоида epi (t)sikloid явно ilmutatult, ilmsi явный ilmutatud ядро tuum. , Nii mõnigi neist sõnadest on puudulik. Nende awaldamise eesmärk on kooliõpetajale eestikeelsele õpetusele asumise korral abiks olla, mil otstarbel sõnad wenekeelsete järele on korraldatud (Eesti Kirjanduse Seltsi „Mate­ maatika sõnastik* on saksakeelsete nimetuste järele korraldatud ja sellepärast Eesti kooli­ õpetajatele Wenemaal tarwitamiseks wähe kõl­ bulik). Sõnaraamatu tarwitajatelt jääme mär­ kusi, parandusi ja ettepanekuid terminoloogia kohta ootama. „KÜLWAJA*, Ленинград, Фонтанка 53. Hind 80 кор»
	A 10.218	tekstituvastus (ocr)										VaataJ. DEPMAN SANDARMIWALITSUSE SALAKIRJAKOGUST ...J. DEPMAN SANDARMIWALITSUSE SALAKIRJAKOGUST Teated 1905. aasta liikumise üle Teated Hans Pöögelmanni üle Ajaleht „Edasi" 1905. aastal Narwa „Kiir" ja kaastöölised KÜLWAJA raamatuladu LEENINGRAD - 1926 J. DEPMAN SANDARMIWALITSUSE SALAKIRJAKOGUST Teated 1905. aasta liikumise üle Teated Hans Pöögelmanni üle Ajaleht „Edasi“ 1905. aastal Narwa „Kiir“ ja kaastöölised KÜLWAJA raamatuladu LEENINGRAD - 1926 Kirjand f Ek 1}0S?> J пн. «Коминтерн», Центр. Изд-ства Народов СС<Л\ Ленинград, Екатерингофскип пр., 87. Ленинградский Гублит № 8153. Тираж 1000 экд. I 1905. aasta liikumise kohta käiwad teated. 1905. aasta sündmuste kohta Ees­ tis on teadetekogumine osawõtjaie ja pealtnägijate suust laias ulatuses käimas. Sel teel kogutud teated käiwad peaasjalikult sündmuste kohta linnades ja teistes suurema­ tes keskkohtades, kus sündmustekäigule «tegijaid ja nägijaid» leidub. Loomulikult on raskem otsekohe­ seid teateid saada sündmuste kohta üksikutes wähemates kohtades, kuid need teated ise ei ole terwe liiku­ mise kujutamiseks mitte wähema huwitusega. Tsaariaegse sandarmiwalitsuse arhiiwis (polilsei-departemang] on meil teine ülirikas teadeteallik olemas 1905. aasta sündmustekäigu kirjeldamiseks. Siia saatsid hoo­ lega, mis parema ülesande wääriline, omad aruanded ja teated kok­ ku küll kubernerid, küll kuber­ mangu - sandarmiwalitsused, küll raudtee-sandarmid ja iga teist wärwi ametlikud ja wabatahtlikud nuhid. Missuguse hoolega nad seda tegid, näitab see, et Eestimaa kul* 4 bermangu sandarmiwalitsuse üle­ male polkownik parun Noldele 1905. a. politsei-departemang mitu korda märkusi tegi liiga üksikasja­ liste teadete eest. Politsei-departemangu ja teiste isewalitsuse ametkondade arhiiwidest Eesti kohta käiwate ainete üles­ otsimise kallal iöötawad asjast huwitaiud seltsimehed juba mitmendat aastat. Wäikene osa selle töö suu­ rest saadusest on irükisgi ilmuda wõinud. 1 Järgnewates ridades awaldame mõned aktid 1905. aastasündmuste kohta, ning eelpool tähendatud põhi­ mõttel eestkätt nende üksikute sündmuste kohta, mis suurematest; keskkohtadest körwal asusid. laan Sihwer. Loomulik on meie üksikuid aktiiükka 1905. aasta sündmuste kohta alata sm Jaan Sihweri kohta käiwate teadetega ja seda sedaenam, et isegi lähemad seltsimehed 1 Eesli kirjanduseloo ained Wene isewalilsuse arhiiwides, toimetanud J. D e pman: 1) Narvva «Kiir» ja teised Narwa lehed. Tsensor Л\. Punits. 1908— 1915. 2) testi ajalehed Peterburis 1905—1917: «Edasi», «Kiir», «Tööline» jt. Lähemal ajal ilmumas: Tartu ja Tallinna iöölistelehed 1905 — 1917. «Kiihvaja» kirjastus Leeningradis. 5 sm Sihweri revolutsioonilise tegewuse esimese ajajärgu üksikasju peaaegu sugugi ei tunne. Seda asjaolu tõendab ka see, et kõik sm. Sihweri kohta käiwad kirjutu­ sed tema tegewuse esimesest aja­ järgust täitsa waikides mööda lähewad (waata Töörahwa kalender 1919—1920, Peterburis 1919). Tuleb see, muidugi, sm Sihweri isikust. Tema kuulus nende rewolutsionääride hulka, kelle kohta Lenin ütles, ei on olemas rewolutsionäärisi, kes «ilma sõna lausumata surma lähewad», kel kõnelemiseks aega ei jää. Sm. Sihwer asus 1905. aastal rewolutsiooni wõitlusesse küsimata sellest, millega see temale isikli­ kult ähwardab, ja sunnitöölt pääse­ des asus ta uueste rewolutsioonitöösse, ilma et tal aega oleks jää­ nud ehk mõttesse oleks tulnud oma tööst pikemalt rääkida. Sellepärast on meie kohus nüüd tagant järelegi tema tegewust 1905. aastal arhiiwiaktide järele kujutada. Awaldame need aktid muutmata kujul. Politsei-departemangu VII asjaajamise akt nr 7449, aastast 1905: «kontori-' ametniku Sobolewski, koolid õpetaja Sihweri ja teiste üle, keda süüdistatakse kriminaalsea­ duse §§ 121., 123. ja 126. põhjal». 6 Blank А. Salakiri. Poliisei-depariemangu. Teadusius uurimise algamise üle„ 1. Uurimise-asja nimelus: kontoriieenija Sobolewski, kooliõpe­ taja Sihweri ja teiste süü­ distamine kriminaal-seaduse §§ 121., 123. ja 126. ettenähtud kuritegudes. 2. Uurimise algus: 23. detsembril 1905. a. 3. Uurimise üleswõimise ja toime­ tamise koht: Riia. 4. Kes uurimist toimetab ja missu­ guse prokuröri walwel: Liiwimaa kubermangu sandarmiwalitsuse ülema abi riitmeister Papadshanow Riia ringkonna­ kohtu prokuröri abi 5uslo walwe all. 5. Süüdistamise alus: PeterburiWarssawi raudtee polilseiwalitsuse Tallinna-Pärnu osakonna ülema kirjaga nr 152, 25. det­ sembrist sel aastal sissetulnud kirjawahetus. Liiwimaa kubermangu sandarmiwalilsuse ülem; polkownik Wolkow. № 10954. 29. detsembril 1905. a. 7 Liiwimaa kubermangu Sandarmivvalitsuse ülem. 29. detsembril 1905. a. № 10955. Riias. Salakiri. Politsei-depariemangu. (51ank A saadetud sellega ühel ajal.) Peterburi-Warssawi raudtee sandarmiwaliisuse Pärnu-Tallinna tee osakonna ülem saatis mulle oma kaaskirjaga nr 152 25. detsembrist sel aastal kirjawaheiuse, millest selgib, et kontoriametnik Sobolewski ja kooliõpetaja Sihwer wiimase raudteeieenijate streigi ajal sõjariistadega warustatud raudieeteenijate ja kõrwaliste isikute salga eesotsas omawolilisell rongidega Liiwimaa kitsarööpalistel teedel üm­ ber kihutasid ja ähwarduste abil sundisid nende teede ametnikka töötamist lõpetama. Selle tagajärjel on minu alla usal­ datud sandarmiwalitsuses kriminaalkohlupidamise seaduse § 1035. kor­ ras uurimine alatud tähendatud isi­ kute wastu, neid süüdistades kuri­ tegudes, mis kriminaal - seaduse §§ 121., 123. ja 126. ette nähtud. Uurimise toimetamise olen ma oma abi rittmeister Papadshanowi peale pannud. Polkownik Wolkow. 8 Telegramm Pihkwast 22. jaanuaril 1906. a. Waslus 20 maksetud. Peierburi, krahw Wiitele. Palun Teie Hiilguselt peatset kodanlist kohust ehk minu wabastamist. Minu kinniwõimise põhju­ seks olewad teod sündisid enne Liiwimaal sõjaseaduse wäljakuulutamist. Minu perekond on ilma leiwaraasuia. Pihkwa wangimaja poliitikaline Sihwer. Selgitada. 23. jaanuaril [siseminister]. Teateid nõuda. 24. jaanuaril [politsei-depariemang]. Politsei-departemang. 28. jaanuaril 1906. a. № 772. Salakiri. Liiwimaa kubermangu Sandarmiwalitsuse ülemale. Politsei-departemang palub Teie Kõrgeausust wõimalikult pea tea­ teid saata tagajärgede üle, mis uurimine Pihkwa parandus-wangimajas kinnipeetawa Sihweri üle on annud, nagu ka asja seisukorra ja kinniwõtmise põhjuste üle ning ühtlasi teatada oma otsus tema wahi alt wabastamise wõimaluse üle. Abi-direktori asemel Sawitski. 6 Liiwimaa kubermangu Sandarmiwaliisus. 3. weebruaril 1906. a. Nš 1283. Riia. Wasfuseks Nš 772 peale. Salakiri. Politsei-departemangu. (Blank A saadetud 29. detsembril 1905. a. nr 10954 all.) Pihkwa parandus-wangimajas kinnipeetawa Sihweri kohta on uurimine järgmist kindlaks teinud: 12. detsembril 1905. aastal ilmus Sihwer Tallinna-Pärnu kitsarööpa1 ise tee Mõisaküla jaama insener jalowelski juure kolme tundmata isikuga ning ennast Mõisaküla sot­ siaaldemokraatide komitee esi­ mehena esitades ja teatades, ei Mõisaküla sotsiaaldemokraadine komitee tegutseb samasuguse Riia komitee käsul, andis insener Jalowetskile «Pärnu sotsiaaldemokraat­ ide komitee» esimehe allkirjaga teadaande ning nõudis enda tarvvitamiseks erilist rongi, millel sõites ta Pärnu-Tallinna kitsarööpalise raudtee teenijaid streigile kihutada tahtis. Kui talle rongi ei antud, siis seadis Sihwer teiste isikute abiga omawoliliseli rongi kokku, millel lähemast jaamast weel sel­ samal päewal ühes Sihweriga neljasajaliikmeline sõjariistus salk sisse sõitis, raudteeteenijaid terrorisee- 10 rides, mille tagajärjel ka tähenda­ tud raudteel streik lahti puhkes. Peale selle andis Sihwer oma all­ kirjaga sõidulubasid isikutele,^ kes rewolutsionääride poolt ärawõeiud maakohtadest läbi sõita tahtsid. Kõige selle tagajärjel saatsin ma 23. jaanuaril N° 823 all Pihkwasse nõudmise, et Sihwer selles asjas iile kuulataks, ning ühes sellega tõstsin ma tema wasiu süüdistust kriminaalseaduse §§ 125. ja^ 126. põhjal; walwe abinõuks on wõeiud wahi all pidamine ning sellepärast loen ma wõimataks Sihweriijvahi alt enne tema kohtuasja lõpule jõudmist wabastada. Sihweri üle­ kuulamise andmed ei ole weel siia jõudnud. Polkownik Wolkow. Teatada, et tema palwe tagasi on lükatud. 13. weebruaril. [Siseminister.] Pihkwasse. Sandarmiwalitsuse ülemale. Teatage kooliõpetaja Sihwerile parandusmajas, et tema wabasiamise palwe täitmata on jäetud. Direktori asemel Subowski. 17. weebruaril 1906. a. № 872. 11 Blank G. Salakiri. Poliisei-depariemangu. Teadusius uurimise lõpulejõudmise iile. 1. Millal ja mis N2 all Blank A sisse on saadeiud: 29. detsembril 1905.a. N2 10954 [waata ülemal]. 2. Uurimise lõpulejõudmise aeg: 7. mai 1906. a. 3. Millal ja mis N2 all uurimisematerjal prokuröri käite saadetud: minu abi rittmeister Papadshanowi kirjaga N2 70, 7. maist sel aastal, Pärnu kreisi 3. jaos* konna kohtuuurija käite. 4. Süüdistatawate arw: wahi all — 1. Süüdistatawate ja asitunnisiusie nimekiri on siin juures. Liiwimaa kubermangu sandarmiwalitsuse ülem polkownik Wolkow. N2 5867. 8. mail 1906. a. Süüdistatawa kohta käizuad teated: 1. Nimi, seisus, wanadus: S i h w e jv Jaan Hansu poeg, Mõisaküla alewiku talupoeg, Pärnu krei­ sist, Liiwimaa kub. 2. Walwe abinõu: Pihkwaparanduswangimajasse asetatud. 12 Uurimiseakti juures olewate asitunnistuste nimekiri. 1. Telegrammi ärakiri. 2. Tartu rahwaasemikkude koos­ oleku otsused. Liiwimaa kubermangu Sandarmiwalitsuse ülem Polkownik Wolkow. Kohtu ministeerium. 12. nowembril 1908.a. № 11011. I departemang. III kriminaal jaoskond. Sellega saadetakse Politsei-depariemangu teated riiklise kuriteo eest süüdimõistetute üle. 1. Seisus, nimi, wanadus: talupoeg Jaan Hansu poeg Sihwer, 26 aastat wana. - Kohtuotsus ja tema tegemise aeg, süüdistuse sisu ja paragrahwid: Jaan Sihweri süüdistuse asjas kriminaalseaduse §§ 51. ja 131. punkt 1. järele. Peterburi kohtu­ palati otsusega 26. oktoobrist 1907. aastal mõisteti Sihwer kri­ minaalseaduse § 131. punkti, põhjal wiieks aastaks kindlu­ sesse, missugust karistust tarbe­ korral 1906. aasta 22. nowembri seaduse põhjal muuta wõib; uurimise-wangis olemise aeg üks aasta ja kümme kuud loe­ takse sellest ajast maha. 3. Kohtuotsus astus seaduslikku jõusse ja teostati: 12. nowembril 1907. aastal omandas kohtu­ otsus seadusliku jõu; teostatud Riia ringkonnakohtu prokuröri , läbi 4. nowembril 1908. aastal. Sedawiisi oli 12. nowembril 1907 aastal maksma hakanud kohtu­ otsusega sm. Sihwer peale eelwangistuse aja mahaarwamise weel kolmeks aastaks ja kaheks kuuks kindlusesse asetatud. Sedawiisi oleks kindluses istumise aeg pida­ nud 1911. aasta algul lõpule jõudma. Kuid meie teame, et sm. Sihwer alles 1917. aasia weebruarirewoluisiooni ajal sunni­ töölt lahti sai. Sellest tuleb ole­ tada, et temale weel teisi süüdisi 1905. aastast leiti, mis esialgset kohtuotsust kõwendada lubasid. Selle kohta käiwaid akte ei ole seni üles leida õnnestanud. Küll leidub aga politsei-departemangu aktis nr 7449, kust eelmine kirjawahetus wõeiud, weel üks paber kooliõpetaja Jakob Sih­ wer i kohta, kelle all, arwalawaste ka J. Sihwerit tuleb mõista. Selle paberiga liikuma pandud uurimise käigust ei ole aktis nr 7449 jälgi järele jäänud. Kiri ise on järgmine: 14 Blank А. Salakiri. Politsei-depariemangu. Teadusius uurimise algamise üle. 1. Uurimise-asja nimetus: Jakob Sihweri, Johan Komstomi, Jaan Endsini, Hans Betlemi ia teiste süüdistamine kriminaalseaduse § 131. ettenähtud kuritegudes. 2. Uurimise algus: 11. juulil 1906. a. 3. Uurimise kohi: Tallinn. 4. Uurimise toimetaja ja järelwalwaja: eraldatud sandarmikorpuse alampolkownik Tihonowitsh Tallinna ringkonnakohtu prokuröriabi A. Grüni ülewaate all. 5. Süüdistamise alus: 1905. aasta 3. ja 4. detsembril tegid Hans Betlem, kooliõpetaja Jakob Sihwer, tema abiline Johan Komstom ja wagunirattamäärija Jaan Endsin Tallinna - Pärnu kitsarööpalisel raudteel nekrutisalga sõidu ajal nekrutite hul­ gas kihuiusetööd selleks^ et nad koju sõidaks, teiste sõna­ dega, kihutasid nekrutisi üles oma sõjamehekohustuste täit­ misest kõrwale hoidma. Eestimaa kubermangu Sandarmiwalitsuse ülem Polkownik Mesenisow. № 1372. 11. juulil 1906. a. 15 Liiwimaa kubermangu sandarmiwalitsusele edasi antud. J о h. Lehman. Woldi jaama teenija Joh. Lehmani süüdistamine kriminaal-seaduse para~ grahw 129. järele. (Politsei-departemangu VII asjaaja­ mise akt nr 7727 — 1905. a.) Ajutine Liiwimaa kubermangu Sandarmiwalitsuse Olem. 18. jaanuaril 1906. a. Riias. № 639. . , . - oaiaKiri. Politsei-departemangu. St.-Peterburi-Warssawi raudtee Sandarmiwalitsuse Tallinna jaos­ konna ülem saatis minu abilisele Tartus kirjaga 8. detsembrist 1905. a. N2 132 all kirjawahetuse, millest näha on, et 4. detsembril Woldi jaama juures olewas pritsimajas peetud koosolekul selle jaama telegrafist, Tartu maakonna, Saadjärwe walla talupoeg Juhan Jaagu poeg Lehman waliisusewastase kõne pidas, milles sõjariistus wastuhakkamisele üles kutsus. Selle tagajärjel alustas minu abi­ line rittmeister Pokroschinski kriminaal-kohtupidamise korra paragrahw 1035. põhjal uurimist, tähen­ datud Lehmani kriminaal-seaduse 129. paragrahwi järele süüdistades. Polkownik Pawlow. 16 14. juunil 1906. a. teatab rittmeister Pokroschinski politsei-departemangu, et uurimine 21. mail lõpule on jõudnud ja süüdistatawat taga otsitakse. Süüdistuse-akii juure lisatud asitunnistused: 1) 5 eksemplari «Eesti keeles trü­ kitud rewolutsioonilise sisuga laulu, mis «AYarseljeese» pealkirja kannab, 2) 2 blanki pealkirjaga «Ülewenemaaline raudteelaste ühisus», 3) 1 eksemplar Bebeli broschuuri «Ametiühisuste liikumine ja poliiti­ lised parteid», 4} 1 eksemplar eestikeelset trü­ kitud lehte «Rahwaasemikkude koosolek». Seda kõike oli, nähtawaste, süü­ distamiseks küllalt. Asja järgnewa käigu üle aktis teateid ei ole. Peeter Laius. Talupoja Peeter Laiuse süüdistamine kriminaal- seaduse paragrahzu 7 26.järele (Politsei-dep. VII asjaajamise akt № 7726 - 1905. a.) Ajutine Liiwmma kubermangu Sandarmivvalitsuse Olem. 18. jaanuaril 1906. a. № 651. Riias. ; . Salakiri. Politsei-departemangu. Tartu maakonna 2. jaoskonna kohtuuurija saatis oma kaaskirjaga 17 № 3560 18. detsembrist 1905. a. minu abilisele Tartus Tartu politseimeist­ rilt saadud kirjawahetuse, millest näha on, et Tartus läinud aasta 12. detsembril olnud korratuste ajal Tartu maakonna Kodijärwe walla talupoeg Peeter Mihkli poeg Laius kinni on peetud, kes korratust sünnitawat ja linna miilitsa [kas oli sel ajal mingi «linnamiilils» olemas? Tõlkija] peale tuld andwat rahwarnurdu üles kihutas rahwast laiali ajama tulnud linnawahtide komando kallale tungima ning ise linnawahiide numbrid üles märkis. Kinni peetud Laiuse juurest leiti kirjawahelus, mis tema kuriteolist tegewusi awalikuks teeb. Ettetoodu põhjal alustas minu abi Tartus ritimeister Pokroschinski kriminaalkohiupidamise korra paragrahw 1035. põhjal uurimist, tähendatud Laiusi kuriteos süüdistades, mis kriminaalseaduse paragrahw 126. eite nähtud. Polkownik Pawlow. Riiimeister Pokroschinski teatab omakorda 11. jaanuaril 1906. a. poliisei-depariemangu, et ta 19. det­ sembril Riia ringkonnakohtu prokuröriabi W. A. Elmani ülewaate all uurimist on alustanud ning et uuri­ mise alustamise põhjuseks on olnud peale eelmises kirjas eite toodud 2 18 Laiuse tegewuse weel asjaolu, ei Laiuse juurest läbiotsimisel on lei­ tud pilet pealkirjaga: «Eesti sotsiaal - demokraatlise töölistepartei Tartu grupe liige» ning kwiitung «sama ühisuse kassasse maksu maksmise üle». 14. juunil teatab sama rittmeister Pokroschinski, et ta 23. mail uuri­ mise lõpetanud ja 26. mail Riia ringkonnakohtu prokuröriabi ette­ kirjutuse tagajärjel terwe akti Tartu maakonna II jaoskonna kohluuurija kätte on toimetanud, ja ei süüdistaiaw talupoeg Peeter Laius Tartu politseiwaliisuse juures olewas arestimajas wahi all on. Süüdis­ tuse asiiunnistusena ei ole ikkagi Laiuse «kuriteolist iegewusi awalikuks toowast kiriawaheiusest» muud nimetatud, kui partei liikmekaart ja maksukwiiiung. Ka selle asja järgnewasi käigust ei ole aktis midagi näha. II. Hans Pöögelmann. Elulolised andmed. 7. Politsei-departemangu VII asjaaja­ mise akt nr 5 anne II — 1906. aastast. Eestimaa kubermangu Sandarmivvalitsuse Olem. 18. jaanuaril 1906. a. Nš 126. Salakiri. Politsei-departemangu. Selle aasta 17. jaanuari tele­ grammi № 190 tagajärjel saadan 19 Politsei - departemangu nõutawad teated kõikide isikute üle, kes po­ liitilistes süüdistusasjades aresieeritud ehk minu käite usaldatud Sandarmiwaliisuse uurimise all on. 128 aresteeritud ja minu käite usaldatud Sandarmiwalitsuse uuri­ mise all olewast isikust on 69 isiku süüdistusasjad erilise nõupidamise kätte saadetud. Need wiimased isi­ kud langewad järgmistesse gruppedesse: II. Salajase Eesti rewolutsiooni komitee liikmetest on kaheksa ares­ teeritud, kuna seitsme ülesleidmaiaks jäänu, nimelt: N= 6. Hans Pöögelmanni................ kohta aresteerimise käsk on antud ja nende üle selle aasta 11. jaa­ nuaril № 85 all tagaotsimise isirkuläri jaoks tarwilikud teated Poliisei-departemangu saadetud. Eestimaa kubermangu Sandarmiwalitsuse ülem polkownik parun Nolde. Teatele wõtta. 25. jaanuaril. Politsei-departemangu direktor Wuitsh. 2* 20 2. Politsei-departemangu VII asjaaja­ mise aktist nr3, anne I— 1906. aastast. Siseministeerium. Poliisei-depariemang. Eriline jaoskond. 28. jaanuaril 1906. a. № 1510. . Salakiri. Kuberneridele, linnapealikuiele, ülem-poliiseimeislritele, kuberman­ gude sandarmiwalitsuste ülematele, raudteede sandarmiwalitsuste üle­ matele, walwe-jaoskondade ülema­ tele, piiripunktide sandarmiohwitseridele. Wiimasel ajal on mitmel kohal üte terwe riigi läbiotsimiste ja aresteerimisie juures paljudele waliisusewastaste organisatsioonide liik­ metele õnnestanud ära põgeneda. Sellega Teile tagaotsitawate isikute nimekirja saates palub Politseidepartemang iseäralisi abinõusi tarwitusele wõtta, et selles nime­ kirjas ülesloetud isikud nende asu­ koha leidmise korral saaks läbi otsitud, aresieeriiud ja saadetud wastawa kubermangu Sandarmiwalitsuse Ülema kätte peate nende isikute, kelle üte erand on tehtud, ja ühtlasi sellest Politsei-depariemangule teatada. Direktor Wuitsh. jaoskonna ülema eest W. Saitsew. 21 Lisa: tagaoisiiawate nimekiri. Eestimaa kubermang: Pöögelmann, Hans Gustawi poeg; asukoha ülesleidmise korral läbi otsida, aresteerida ja Eestimaa » kubermangu Sandarmiwalitsuse Ülema kätte saata, Politsei-departemangule teatades. Jaoskonna ülema eest W. Saitsew. s. А. M. Q . .. . Politsei-deparlemang. VII asjaajamine. 31. jaanuaril 1906. a. № 1015. oaiaKin. Kuberneridele, Linnapealikuiele jne. [ühe sõnaga: kõigile, kõigile, kõi­ gile, nagu eelmisesgi kirjas]. Sellega kaasas saates poliitilistes süüasjades tagaoisitawate nimekirja palub Poliisei-departemang wastawaid wõimukandjaid, kui nad kel­ legi nimekirjas seiswa isiku asu­ kohta leiawad ehk teateid saawad, mis nende isikute ülesleidmist wõiks kergendada, sellest Politsei-departemangule teatada. Direktor Wuiish. Asjaajaja Sawitski. Nimekirjast: N§ 9. Pöögelmann, Hans Gustawi poeg, Liiwimaa kubermangu Wiljandi maakonna Aidu walla talu­ poeg, 30 aastat wana, luteriusku. Elas wiimasel ajal Tallinnas, ka­ dus sealt, arwatawasle, Peterburki. Otsitakse taga kui isikut, kes sala­ jase rewoluisioonilise komitee liik­ meks oli ja kes selle eest on administratiiwsel teel maalt wäljasaalmiseks ette pandud. Tundemärgid: keskmist kaswu, kõhnapoolne, näowärw puhas, walkjad juuksed, wurrud harilikud^, walged. Ülesleidmise korral saata Eesti­ maa kubermangu Sandarmiwalilsuse ülema kätte. Asjaajaja Sawitski. s. A. M. Polilsei-depariemang. Salakiri. Eriline jaoskond. 5. detsembril 1906. a. № 23547. Kuberneridele, Linnapealikuiele jne. Politsei - departemangul on au ülesloetud wõimukandjaiele tea­ tada, et isikute hulgast, kes otsi­ mise tsirkuläris 28. jaanuarist 1906. aastal N§ 1510 ja tema lisades üles loetud olid, ainult neid läbi otsida ja aresieerida tuleb, kes siia juure lisatud nimekirja on jäetud, kuna teiste ülesleidmise korral ainult nende tegewuse ja läbikäimise jä­ rele salajane walwe sisse tuleb seada. Ase-direkiori kohuste täitja Harlamow. Jaoskonna juhataja Wassiljew. 23 Nimekirjas [aresteeriiawaie]: Eestimaa kubermang: Pöögelmann, Hans Gustawi poeg,. -* Selle järele tuleb «Aidu walla talupoja Hans Pöögelmanni» nimi weel mitmele korrale politsei-departemangu 1906. aasta kirjawahetuses eite, nagu ka lähematel järgnewatel aastatel. 3. Politsei-departemangu erilise jaos­ konna aktist nr 259, anne II11913. aas­ tast «Eestimaa sotsiaaldemokraadine partei. Legaalne kirjandus». 9. septembril 1912. aastal kirju­ tab politsei-departemang Eestimaa sandarmiwaliisusele ette ajakirjast «Uus Ilm», mida Hans Pöögelmaiin Ameerikas toimetab ja missugune leht ennast soisiaaldemokraallise töölistepartei häälekandjaks tunnis­ tab, need kirjatükid wenekeelses tõlkes politsei-departemangu sisse saata, «mis tähelepanemise wäärilised on». Selle ettekirjutuse põhjal hakkabgi Eestimaa kubermangu sandarmiwalitsuse ülem järjekindlalt igast «Uue Ilma» numbrist täielikku tõlget politsei-departemangu saat­ ma, nii et neist õige kehakas akt tekkis. Tõlkeid toimetab keegi A. Sobach Tallinnas, nad kirjuta­ takse suure hoolega masinal ümber, 24 kõik pealkirjad ja nimed punase vvärwiga trükitult: nähtawaste peeti ierwet ülesannet wäga tähtsaks ja iga «Uue Ilma» rida «tähelepane­ mise wääriliseks». 21. jaanuaril 1913. a. paneb poliisei-departemangu direktor järje­ kordsele «Uue Ilma» numbri tõlkele resolutsiooni peale: palun «Uues Ilmas» leiduwate teadete põhjal ülewaade teha Ameerika Eesti sot­ sialistide ühenduse üle. Selle resolutsiooni tagajärjel tehtakse järgmine ülewaade: «Ameerika Uhisriikides olewasse «Ameerika sotsialistidesse ühendu­ sesse» kuuluwad kõik Eesti orga­ nisatsioonid, nagu: New-YorgiEesti soisialistline ühisus, samasugune ühisus S.-Franciskos, Portlandis ja Bostonis. Ühendusel on oma kesk­ komitee ja häälekandja «Uus Ilm». «Uus Ilm» ilmub New-Yorgis Eesti keeles ja awaldab oma weergudel rewolutsioonilise sisuga kirju ja Wenemaalt saadud teateid, ena­ maste wale wõi laimawa sisuga. Lehe weergudel ilmuwad ka Eesti sotsialistliste ühisuste kassaaruanded ja teated nende ühisuste iegewuse üle. «Uue Ilma» toetuseks pannakse piduõhtuid toime. Organisatsioonide iegewuse aru­ annetest 1912. a. kestes on näha, ei nende koosolekutel siseparteilisi 25 asju arutatakse ja poliitiliste ainete iile kõnesid peetakse. Organisat­ sioonidel on omad raamatukogud. Leiduwad weel teated selle üle, et nooresoole soisialistliste ideede külgepookimiseks hinnata noorsoo lehte «Young Soe. Mag.» laiali lao­ tatakse. Ühest «Uue Ilma» kirjatükist on näha, et Ameerika Eesti soisialist­ liste organisatsioonide keskel wiimasel ajal tungi märgata on Amee­ rika soisialistlise partei külge lii­ tuda, milleks ainult weel keskko­ mitee otsust oodatakse. 18. weebruaril 1913. а.» Sellesama otsuse «Uue Ilma» kohta annab politsei-departemang 16. oktoobril 1913. a. Liiwimaa ku­ bermangu sandarmiwalitsuse üle­ male kindral Wolkowile, kui see 9. oktoobril teatab: «Minu käite usaldatud Sandarmi­ walitsuse poolt kriminaal-seaduse § 126. põhjal wastutusele wõetud Johannes Jaani poja Kirkmanni juu­ rest leiti läbiotsimisel käsikiri, mil­ lest näha on, et ta rewolutsioonilist eestikeelset lehte «Uus Ilm» sai ja laiali laotas. Kirkmanni juurest seda lehte ei leitud, kuid süüdistamise juures oleks teda waja, mispärast Poliisei-departemangu palun seda mulle saata ja otsus anda selle lehe sihi üle». 26 III. „Edasi" —1905. 18. nowembril 1905. aastal pöörawad gümnaasiumi kooliõpetaja õi­ gustega lulius laagu poeg Sõr­ mus ia Iwan Maksimi poeg Möl­ der trükiasjade peawaliisusesse palwega, et neile lubataks Peterburis eestikeelset wäikekaustalisi poliiti­ lisi päewalehte «Edasi» nime ali wälja anda, mille wastutawaks tosmetajaks lubab olla Julius Sõrmus. 24. nowembril annab trükiasjade peawalitsuse ülem A. Bellegarde sellekohase lubatunnistuse nr 13748 wälja. Lubas on tähendatud, et leht.i Ima eeltsensuuraia ilmub. See oli wähemalt ülearune iindiraiskamine, sest sel ajal ei ol­ nud ju enam ühtegi eeltsensuura all olewat lehte olemas. Isegi tsensor Truusmann Tallinnas oli selleks ajaks, peale kuberner Lopuhini ka­ hekordse kaebtuse tema peale ja triikiasjade-peawalitsuse ettekirju­ tuste tagajärjel eeltsensuurasse leh­ tede saatmise nõudmise ära jätnud. «Edasi» esimene nummer ilmub 3. detsembril pealkirja all: Edasi. Wenemaa sotsialdemokratline tööliste partei. Kõige maade proleiarlased, ühinege! Alla kir­ jutanud: Toimetajad wäljaandjad: J. Mölder, J. Sõrmus. Wastuiaw toi­ metaja: J. Sõrmus. 27 Möödaminnes olgu tähendatud, et kõne all olew J. Mölder, selle­ aegne üliõpilane, keegi muu ei ole, kui praegune Eesti kindral­ konsul Leningradis. «Edasi» nr 1 algab järgmise juht­ kirjaga, mille siin, kui dokumendi, muuimatalt awaldame. Teisel kohal — seerias «Eesti к i r j a n d useloo ained Wene isew а 1 it s u se ar hiiwides(«Külwaja» kirjastus) peatame pikemalt terwe «Edasi» loo peal ja toome weel mõne tüki 1905. aasta «Eda­ sist». EDASI! Edasi, töölised! Edasi proleiarial! Suur Wene rewolutsioon kut­ sub meid. Ta hüided lähewad ikka waljumaks, ta jõud kangemaks. Meie kõige suurem waenlane, kahepeaga elukas, lamab surmawalt haawatud meie ees maas. Tamm, mis rahwa elu laeneid aasia-sadasi kinni pi­ danud on, on purustatud ja need laened lööwad ikka kõrgemalt kokku, nende tõkked lähewadjkka tugewamaks. Ei ole enam jõudu, mis neid laeneid tagasi suruda jõuaks, maru lähenemist takistada suudaks. Mühise wägewamalt.maru! Tõuke iugewamalt, torm! 28 Meie teame, et maru järele waikus tuleb, ei tormi järele päikene paistma hakkab, uue elu päikene. Senini oleme meie enestele wangikodasi ja raudu walmistanud, siis peab aga isegi mälestus nen­ dest kaduma. Senini oleme meie nälginud, pilkases pimeduses kõn­ dinud, üks teist taga kiusanud, tapnud, siis peab aga aina küllus, walgus, wennasius waliisema. Niisugune on see kord,kuhu poole meie püiame, mis meie sihiks on. See kord on sotsialismus. Ja meie, töölised, meie, prpletariai, oleme need, kes selle korra idusi eneses kanname, kes sotsialismuse eest wõitleme. Ja see tund­ mus, et meie see klass oleme, kes terwe inimese soo parema tulewiku eest wõitleb, kes niisuguse korra eest wõitleb, kus enam ei ole к 1 a s s i s i, waid kus on ainult inimesed — see tundmus peab meie rindu uhkusega täitma. Sellepärast, edasi, töölised, edasi proletariatl Ei pea takistust olema, mille ette meie seisatama jääksime, ei pea raskust olema, mis meid tagasi kohutaks. Kõik wäiklane, kõik isikline olek peab meilt kaduma. Meie peame püha-toimetajate sarnased olema, kes tulewiku korra altaril ohwerdawad. 29 Niisama kristall selged, nagu meie ideal on, peame meie ka ise olema. Ja piiidmine, ennast oma ideali kõrgusel hoida, peab meie terwet olemist wangi wõima, päewa ajal, kui meie raskes töös oleme, öösel, kui meie karedas woodis lamame. Oleme meie aga eynasl niisugusele kombelisele kõrgusele jõudnud tõsta, siis ei ole midagi ilmas, mis meid meie ideali kätte saamast takistada wõiks, siis ei ole meil haawad walusad ega surm hirmus. Niisugusele kombelisele kõrgu­ sele kutsume meie kõiki oma selt­ simehi üles. Ja siis edasi! .. Suur Wene rewolutsion kuisub meid! * Warsti hakkasid kaebtused uue lehe peale kokku woolama. Peter­ buri kuberner teatab 9-st det­ sembrist, et Jamburi kreisis on konfiskeeritud «Edasi» nr 1, milles «rewolutsioonilise par­ tei manifest» irükilud. Siin on jutt tööliste saadikute nõukogu, ülevenemaalise talupoegade ühi­ suse, s.-d., s.-r. ja Poola sotsialisilise partei keskkomiteede manifes­ tist, mille awaldamise eest kõik selleaegsed lehed wastuiusele wõeii. 13. detsembril teatab «Eesti aja­ kirjanduse järele walwaja» Harry . 30 Jannsen manifesti awaldamisesi «Edasis» isensuura-komiteele, kes samal päewal otsustab «Edasi» nr 1 peale aresti panna ja Sõrmuse ning Mölderi wastu süüdistust tõsta krimminaal-seaduse 129. paragrahwi punktide 1. Ja 3. põhjal. Weel samal päewal jõutakse trükiasjade peawalitsusele sellest teatada, kes ka samal päewal kohtupalati pro­ kuröri kätte süüdistuse saadab, ning 15. detsembril tuleb wiimaselt wasius, et 15. detsembril «Edasi» kohtupalati poolt kinni on pandud. 16. detsembril saadetakse otsus linnapealikule täidesaatmiseks ja ielegrahweeritakse kuberneridele, kuid samal 16. detsembril jõuab weel «Edasi» nr 4 ilmuda. Siit leiab Jannsen uueste süüdistamise põhjust kirjatükis «Kas olla wõi mitte olla», ja Peterburi isensuurakomitee otsustab weel kord Sõr­ must 129. paragrahwi põhjal wastutusele wõtta ja «Edasi» nr 4 ka aresti alla panna, missugune otsus ka kohtupalati poolt 20. detsemb­ ril kinnitamist leiab. Nüüd, kus «Edasi» kõikide paragrahwide järele wagaks tehtud oli, tuleb korraga 12. jaanuaril 1906. a. politsei-departemangu ülema poolt teade, ei «Edasi» nr 1 «teatud re­ volutsiooniline üleskutse «Mani­ fest» ära olla trükitud» ja et sellest 31 seda ja seda järeldust lehe kohta tegema pidawat. Trükiasjade-peawalitsuse ülem, endine Eestimaa kuberner Bellegarde, teatab õige pilkawa wiisakusega politsei-depariemangu ülemale, et süüdistus lehe wastu ammu juba tõstetud ja leht ise kinni pandud on. Siis läheb 7 aastat mööda, kus «Edasi» asjast kihku ega kahku kuulda ei ole, kuni wiimaks 10. mail 1912. aastal tsensuura-komitee korraga «Edasi» nr 4 (16. det­ sembrist 1905.a.) kirjatükis «WittePlehwe» kriminaalseaduse paragrahwide 128. ja 1034. rikkumist leiab. Ja nüüd tehakse 1905. a. detsembri «Edasi» nr 4 aresti alla panemise otsus, ning saadetakse 10. mail 1912. aastal märkusega «Kiire!» linnapealikule ja posfiülemale «tarwilikkude korralduste» tegemiseks, teiste sõnadega: ära­ korjamiseks ja postil kinnipidami­ seks! 24. oktoobril 1912. aastal kinnitab kohtupalat weel korra aresti «Edasi» nr 4. peale ning 19. augustil 1913. a. teatab kohtu­ palati prokurör palati otsusest «Edasi» nr 4 ärahäwitamise üle, mis 5. septembril linnapealikule iäidesaatmisehs läkitatakse. Ka sellega ei olnud weel «Edasi» lugu lõppenud, sest nr 4 peale oli weel ju teine kaebxus olemas. 32 Selle kaebtuse iagajärjel tegi palat otsuse weel kord «Edasi» nr 4 ära häwiiada, millest prokurör^ 16. nowembril 1913. aastal trükiwalitsusele teatab. 21. jaanuaril 1914. aastal saadab wiimane kohtupalati prokurörile linnapealiku teate, et «Edasi» ühtegi nummert aresti all ei ole, mispärast tema häwitamise otsust toime saata ei saa. Sellega lõpeb «Edasi» kohta käiw kirjawahetus amelkohtade wahel. Kokkuwõte: neli nummert «wäikekaustalist lehte» ja üle kaheksa aasta igasugu üliekstselleniside kirjawaheiusi, rida kohtuotsusi lehe kinni­ panemise ja ärahäwitamise üle «ühes kõikide tema trükkimiseks walmistatud abinõudega» ja, arwatawaste, wastawad autähed ülesnäi­ datud hoolsuse eest. IV. Narwa „Kiir“ ja tema kaastöölised. [Politsei-departemangu arhiiwist 1913.) Eestimaa kubermangu . Sandarmiwalitsuse ölem. Salakiri. 2. aprillil 1913. a. № 686. Tallinnas. Walwepunkii asjaajamisest. Politsei-depariemangu Erilisele Osakonnale. Narwa linnas ilmuw eestikeelne töölisteleht «Kiir» tõmbas terwel 33 oma ilmumise ajal enese peale tähelepanekut oma eriliselt sotsiaal­ demokraatide sihiga. Oma niisu­ guse sihi kuulutas ia wiimaks ka awalikuli ühes oma esimises numb­ ris juba wälja, nimelt № 14, 14-st septembrist 1912. aastal, kirjatükis «Kas on tööliste häälekandja olemasolemine õigustatud», milles sele­ tatakse, et kui töölised ennast juba waimliselt «kodanluse ja pastorile» mõju alt on wabastanud, siis ka nende majandusime wabanemine enam kaugel ei ole», et olewad eestikeelsed ajalehed, mis kodan­ luse huwisid kaitsewad, tööliste häälekandjateks olla ei wõi, sest et kummagi klassi huwid üksteise wastu käiwad, mispärast Eesti iöölisieklassil on õigus oma hääle­ kandjat asutada ja nõuda, mis teiste rahwaste töölised ammu juba teoks on teinud {sakslaste «Vorwärts», Austraalia «Arbeits-Zeit», soomlaste «Tyomies», wenelasie «Звезда» ja «Правда», lätlaste «Zihna» ja teised). Kirjatükk lõpeb «Kiire» toetamise üleskutsega: «Eesti töölistel ei ole senini oma häälekandjat olnud. Meie peame kõik oma waimlise ja ainelise jõu pingule tõmbama, ei «Kurt» eluwõimelikuks teha, teda nii kõrgele tõsta, et ta wõiks iga 1 ehega wõistlusesse astuda ja rah wahulkade huwide kõrgusele tõusta. 3 34 Ta on wäike. Kuid kogume kõik jõud kokku selleks, et «Kiir» suu­ reks ja tugewakspäewaleheks muu­ duks, sest tal on elamise õigus. Wäga rõõmustawaks nähtuseks on see, et «Kiire» põhikapitali jaoks juba annetused kokku tulema hak­ kasid. Äratundmine, ei igal klas­ sil oma ajaleht peab olema, mis klassi kasusid kaitseb, peab töölisi weel enam taga kihutama oma lehe kasuks töötama ja kaasa mõjuma, et praegune «Kiir» muutuks üleüldi­ seks Eesti töörahwa häälekandjaks. Meie tunnistame, et töörahwa hääle­ kandjal eluõigus on, sellepärast peame tema tugewaks tegema, et ta meie ajaloolist teekäiku walgustada wõiks.» See «Kiire» awalik tunnistus, et ta tahab sedasama teed käia, mida käib Läti põrandaalune leht «Zihna» (Wõitlus), mis üleskutseid Wenemaal olewa riigi- ja ühiskonna­ korra kukutamiseks awaldab, mää­ rab küllalt selgelt selle lehe sotsiaal­ demokraadise sihi ära. «Kiire» hilisematest numbritest on näha, et ta enda laiendamiseks ühendu­ sesse on astunud mitte üksi Eesti sotsiaaldemokraadiste grupedega Narwas, Peterburis ja Soomemaal, waid ka Ameerika sotsialistide gru­ pedega, kelle awalikuks häälekand­ jaks on eestikeelne leht «Uus Ilm». 35 Nende sidemete ja ühenduste tõttu hakkasid «Kiire» toimetusesse tä­ hendatud Eesti sotsiaaldemokraa­ tide grupedelt rahalised toetused ja kirjad tulema; wiimasi wahetab «Kiir» iseäranis «Uue Ilmaga», mis­ sugune leht ka oma weergudel Venemaal olewa riigi- jaühiskonnakorra kukutamiseks üleskutseid awaldab. Täieste kindlat ja selget sotsiaal­ demokraadist sihti omandades hak­ kas «Kiir» järgnewates numbrites kõwa kihutustööd tegema selleks, et ta Tallinna tööliste hulgas laiali­ lagunemist leiaks, missugusel ees­ märgil lehes mitu korda ilmusid üleskutsed Tallinna töölistele aine­ lise ja waimlise toetuse asjas. Sel eesmärgil käisid «Kiire» toimetuse nimel ja Peterburi sotsiaaldemo­ kraadise grupe wolitusel Tallinnas selleks eriliselt saadetud delegaa­ did ~ Narwa wäikekodanik Johan­ nes Jüri poeg Käspert ja Lehtse walla talupoeg (Paide maakonnast) August Joosepi poeg Sep man. Lõpuks awaldas «Kiir» oma 13. numbris, selle aasta 31. jaanuarist, awalikult oma kaastööliste nime­ kirja, kus leidub suurem osa endisi ja praegusi rewolulsiooni-tegelasi: J. A n w eit, R.Astrem, W.5uk,< J. Depman, J. Elbe, R. Eli ser, Lilli Ibrus, W. Kan 3* 36 H. Kiilaspea, W. Kin gissepp, J. Kirkmann, A. Koni, J. К ä s peri, N. Köstner, J. Lilienbach, K. Luts, W. Maasik, M. Mõru, O. Miin ih e r, A. Oi­ nas, W. Puss, O. Sternbeck, R. Treufeldt, A. Tõnürist, rohuteadlane R u d. Wallner, A. Weiler, Helena Oiglas, A. Blauberg, A. Keskküla, R.Janson,M. Martna, H.Pöögelmann. Toime pandud walvve ja Peterburi kubermangu Sandarmiwalitsuse üle­ ma abilt (Jamburi ja Oudowa maa­ kondade jaoks) saadud teadete põhjal selgib, et ajalehe «Kiire» nimeliseks toimetajaks on Pada walla (Rakwere maakonna) talu­ poeg Anton Kaarli poeg Arm, -tõelisteks lehe juhtideks aga on: j 1) Wõru maakonna (Liiwimaalt) - talupoeg Willem Daaweiipoeg Buk, kes juba 1907. aastast poliitilise jäA relwalwe ja kirjawahetuse põhju­ seks on ja korra juba Ballimaa L~ piiridest wälja oli saadetud; 2) toimetuse kontori juhataja, kirjawahetuse toimetaja ja rahaliste asjade ajaja Narwa wäikekodanik Johannes Jüri poeg Käspert, kes Narwas poliitilises süüdistuses uuri­ mise all on olnud; 3) korrektori kohuste täitja, juriskonsult ja kaastööline, Tallinna 37 maakonna Juuru walla talupoeg Jaan Jaani poeg Anwell, kes 1912. aastal juba korra Peterburi Kohtupalati poolt aresti on mõiste­ tud süüteos, mis kriminaalseaduse paragrahw 129. eite nähtud; 4) lehe sõnumitekorjaja Narwa wäikekodanik Robert Jüri poeg Kokkasson, linawabriku tööline, kes ka juba kord poliitilises süü­ distusasjas kirjawahetuse aineks on olnud; 5} kaastööline Narwa wäikeko­ danik Gustaw Hansu poeg Hapsai, kelle üle ka Narwas juba kirjawahelus käimas on. Samadest allikatest saadud tea­ detest selgib, et ajalehte «Kiir» trükitakse Narwas «Pihlaka» trüki­ kojas, mille tõeliseks omanikuks on Narwa wäikekodanik Reinhold Mihkli poeg P õ d d e r, kes Peter­ buri kubermanguSandarmiwalitsuse poolt wastutusele wõetud ja korra juba Wologda kubermangu wälja saadetud oli. Ajalehe «Kiire» kaastöölistest on: 1} Aidu walla (Wiljandi maakon­ nast, LiiwimaaltJ talupoeg Hans Gusiawi poeg Pöögelmann, praegu New-Yorgis Eesli soisiaaldemokraatlise lehe «Uus Ilm» toi­ metaja, oli warem 1905. aastal Tal­ linnas tekkinud Eesti rahwuslise partei liige, missugune partei endale 38 ülesandeks tegi sõjariistus mässu abil Eestimaale iseseiswust nõuda; peale selle partei häwitamist pidi Pöögelmann maalt wälja saade­ tama, kuid kadus ära ning seisab Politsei - departemangu tsirkulär № 1015 põhjal 1906. aastast iagaotsitawate nimekirjas; 2) A s t r e m, Robert Mardi poeg, Waiwara walla (Rakwere maakon­ nal talupoeg, kes praegu Peter­ buris asub ja keda warem Politseidepartemangu tsirkuläriga taga otsiti; on praegu Peterburi Eesli karskuseseltsi «Usiawuse» juhatuse esimees, missugusel seltsil ka sotsiaaldemokraatline siht on; 1910. aastal laotas selts sotsiaaldemo­ kraadise organisatsiooni ja revo­ lutsioonilise punase-risti korjanduseraamatuid laiali; 3) D ep man, Jaan Jaagu poeg— Peterburi ülikooli üliõpilane, kes j alalisi ühendusesidemeid Tallinna j sotsiaaldemokraadise rühmaga alal j hoiab; 4} Elbe, Johannes Adolf Tõnise poeg, Worbuse walla {Tartu maa­ konna) talupoeg, seisis 1910. aas­ tal kriminaal-seaduse paragrahw 129. põhjal süüdistuse all; 5) Ikmelt, Jaan Jaani poeg, Keila walla talupoeg Tallinna maa­ konnast, kes Tallinnas ka kriminaal- seaduse 129. paragrahwi põhjal süü­ distuse all oli; 6) Eli ase r, Roman Iwani poeg,, Sangaste walla (Tartu maakonna) talupoeg, on Tallinnas kohaliste kuriteoliste ühenduste nõuandjaks; 7) Ibrus, Liina Hansu tütar, Wiljandi maakonna talurahwast, sei­ sis kriminaalseaduse 102. para­ grahwi põhjal süüdistuse all; 8) Kann, Wladimir Wassili poeg, Tallinna wäikekodanik, Peterburi ülikooli üliõpilane, seisab alalistes sidemetes Tallinna sotsiaaldemo­ kraatide organisatsiooniga; 9) i К i i 1 a s p e a, HansHansu poeg, Wiljandi maakonna Heimthali walla talupoeg, Soome sotsiaaldemo­ kraatide partei liige, warem Tartu karskuseseltsi «Sõbra» liige; 10) Kirk ma n , Johan Jaani poeg, Uue-Wändra walla (Pärnu maa­ konna) talupoeg, oli kriminaal-seaduse paragrahw 126. põhjal süü­ distuse all; 11) Lilienbach, Juhan Juhani poeg [Jüri poeg], Rakwere maa­ konna ja samanimelise walla talu­ poeg, oli Ballimaall wälja saadetud; 12) Maasik, Willem Jaani poeg, Wõru maakonna Waslseliina walla talupoeg, oli kriminaal-seaduse pa­ ragrahw 126. põhjal uurimise all; 13) Sternbeck, Otto Jüri poeg, Paide maakonna Albu walla talu- 40 poeg, sai 1905. aastal Marta Lepa rewolutsionääride grupes aresteeritud ja oli juba enne seda po­ liitilistes süütegudes wastutusele wõeiud; у % 14) Tõnu rist, August, endine kooliõpetaja, kes Jõhwi wallas rewolutsioonilisest liikumisest osa wõttis; 15) Keskküla, Aleksander Mardi poeg, Tartu maakonna Saadjärwe vvalla talupoeg, oli kriminaalsea­ duse 126. paragrahwi põhjal uuri­ mise all ja põgenes wäljamaale; 16) Martna, Mihkel Jüri poeg, Haapsalu maakonna Welise walla talupoeg, 1905. aasta rewolutsioonilise liikumise ninamees, põgenfes wäljamaale. «Kiire» ümber koondunud Narwa sotsiaaldemokraatide rühma kõik püüded Tallinna töölisi oma poole tõmmata, et selle kaudu lehele aine­ list toetust saada, ei ole senini suuremaid tagajärgi annud, waatamata ülemal nimetatud Käsperti ja Sepmani Tallinna sõitude peale. Sellepärast tuli umbes kuu aega tagasi selleks otstarbeks Narwasi Tallinna «Kiire» kaastööline Tartu maakonna Kongota walla talupoeg August Johani poeg Koni. Järeleluuramise teel saadi teated, et tä­ hendatud Koni ilma passi sissekirjulamata Walga maakonna ja walla 41 talupoja August Augusti poja О a iliti juures, Suurel turul № 17, kor­ ter 3, elab ja kohe hoogsasse tegewusesse asus «Kiire» laialilaotamise ja müümise alal, milleks talle «Kiirt» Narwast bagaasis järele saadeti. 30. märtsil saadi teated, et «Kiire» toetajate osaühisuse asutamise ja «Rahwa Sõna» wäljaandmise küsi­ muse arutamiseks selle ühisuse liik­ med koosolekut 31. märtsil kokku kutsuda tahawad,mida kusagil linna­ ümbruses mõeldakse ära pidada. Sellepärast sai 31. märtsil Koni ja teiste tuntud soisiaaldemokraatlise rühma liikmete järele walwe kor­ raldatud, mis kella 2 paiku kokku tulnud isikute kinniwõtmisega lõp­ pes. Kinni wõeti: 1) ülemal tähendatud August Koni, 2) Tallinna maakonna Saue walla talupoeg Johan Johani poeg Sai­ ma n , 3) Tallinna maakonna Rapla walla talupoeg Oskar Peetri poeg Kõppo, 4) Rakwere maakonna Salme walla talupoeg Aleksander Tõ­ nisson, 5) Tallinna wäikekodanik Oskar Kaarli poeg W e r i n g, 6) Tallinna maakonna Kohila walla talupoeg Jüri Jüri poeg Rästas, 7) sama walla talupoeg Otto Jüri poeg Rästas, 42 8) sama walla talupoeg Hans Hansu poeg Jerils, 9} Tartu maakonna Wara walla talupoeg Kristjan Mardi poeg Grünbach, 10) Narwa wäikekodanik Karl Mihkli poeg Laur, 11) Rakwere maakonna Undla walla liige Alma Mihkli tütar Hopf e 1 d, 12) Tallinna maakonna Saue walla liige Klaara Mihkli tütar Salman, 13} Rakwere maakonna Maarja walla talupoeg Johannes Hansu poeg Klein ja 14) Pärnu maakonna Halliku walla talupoeg Jaan Jakobi poeg О i i о n son. Peale selle sai läbi otsitud ja läbiotsimise tagajärgede põhjal kinni wõetud Wiljandi maakonna Puiatu walla talupoeg Jaan Kaarli poeg Saks, kes olewate teadete järele «Kiire» ja «Uue Ilma» müügi ja laialilaotamise aagendiks oli. Isikute läbiotsimisel leiti asju, mis koosoleku eesmärki selgelt näitawad: August Koni, Johan Salmani, Jüri Rästase, Otto Rästase, Hans Jeritsa ja Karl Lauri käest leiti «Kiire» ja «Rahwa Sõna» tellimiste wastuwõimise kwiilungiraamatud. Oskar Kõppolt, Aleksander Tõnis­ sonilt, Oskar Weringili ja Kristjan Grünbachilt wõeii ära kirjawahetus 43 ja taskuraamalud, mille sisu weel uurimise alla iuleb; teistelt ei saa­ dud midagi. Koni ja Salmani kor­ terile läbiotsimisel leiti «Kiire» ja «Rahwa Sõna» laialilaotamise aru­ anded ja kassaraamatud. Ettetoodud teated näitawad kül­ lalise selgusega, ei tähendatud koosolekul kinniwõelud isikud Eesti sotsiaaldemokraatlisesse töölisteparteisse kuuluwad, missuguse or­ ganisatsiooni ülesanne on jõuga Wenemaal olewat riiklist ja ühis-j kondlist korda kukutada, et need-] samad isikud lubata ja seaduse-, wasiasest koosolekust osa wõtsid, kus taheti parteielu küsimuste aru­ tamist ette wõita, eriti sotsialistliste ideede laialilaotamise küsimust töö­ liste hulgas, selleks trükisõna ära iarwitades, ometi ei anna kinniwõtmise ja läbiotsimise tagajärjed larwilikku alust, et nende isikute wastu wõiks kriminaal - süüdistust tõsta kriminaal-kohtupidamisekorra 1035. paragrahwi alusel, sellepärast saab tähendatud isikute kohta käiwkirjawaheius saadetud selleks, et nad administratiiwsel teel karistatud saaks Isanda Eestimaa Kuberneri sundusliku määruse II jao 1. ja 2. punkti rikkumise eest, missugused määrused ära keelawad mitte üksi igasugu kokkutulekud ja miitingud riiklise korra ja julgeoleku wastu ‘44 sihitud sammude arutamiseks, waid peale selle igasugu parteiliste koos­ olekute kokkukutsujate^ kohuseks teewad neist koosolekutest koha­ likule politseile teatada. Polkownik Tihonowitsh. {Märkused politsei-departemangu poolt:] «Lääneraioon». Eriline osakond. 5. apr. 1913. Sissetulekute № 11.378. Eesti organisatsiooni akti panna. 22/IV. [Kõik ettetulewad nimed on ise­ suguste märkidega äraiähendatud, mille põhjal isikud, arwalawaste, patu suuruse järele sellesse wõi teisesse kahtlaste isikute nimekirja asetati.] Politsei-departemangu erilise osa­ konna akt № 259, jagu 3, aastast 1913 _ «Eesti sotsiaaldemokraat­ iale erakond: awalik kirjandus». * Tsensuura-walitsuse arhiiwistwõedud Narwa «Kiire» kohta käiwast kirjawahetusest1 on teada, et Eesti 1 Waaia: ]. Depman, Eesli kirjanduseloo ained Wene isewalilsuse arhiiwides. «Kiir» ja teised Narwa lehed ja tsensor Pukits. «Kiilwaja» kirjastus, Leeninqradis, 1926. ajalehtede «järelewalwajale» M. Pukitsale ülesandeks oli eriti Narwa töörahwa-lehtede üle teateid anda. Toome paar wäikest näitust niisu­ gustest «teadetest» politsei-departemangule. Töörahwa ajakirjandus. ölewaade 21. septembril 1913.a. «Narwa Kiir» 14. septembrist 1913. a. teatab, et ta marksistlise töörahwa - ajalehena esiotsa kaks korda, peatselt kolm korda näda­ las ilmuma hakkab. Kaastöölisteks olewat paremad Eesti marksistlised ajakirjanikud. Juhtkiri «Wõitlus olemise eest» seletab: töölisteliikumisele, eriti töörahwa ajakirjandusele, on ras­ ked wõitluspäewad kätte jõudnud. '«Olemise õigust tuleb nüüd wõitluse teel omandada. Walitsewad klassid ei ole weel suutnud ära har­ juda töörahwa isetegewusega, kui kõrwaldamaia pahega.» Kõik kodaratesse pistetawad tõk­ ked ei suuda aga mitte liikumisi seisma panna. Tööliste meeleolu ei tohi langeda, kuigi nende aja­ kirjandus ajuti on sunnitud waikima. Nad peawad ühinema ja oma aja­ kirjandusele kõlblist ja ainelist toe­ tust andma. Märkuses «Okkaline teerada» teatatakse Wene töölisie-lehe «See- 46 * wernaja Prawda» kinnipanemise iile. «Ei wõi kahtlust tõusta, et töörahwa ajakirjandus, hoolimata kõikidest tema wastu iarwitusele wõetud abinõudest, siisgi edasi elama saab. Wenemaa töölisteliikumine on nii kaugele arenenud, et töölisieklass ilma oma eriliste ajalehtedeta elada ja areneda ei wõi.» «Praegusel silmapilgul on töö­ rahwa tähtsam ülesanne — oma ajakirjanduse eluõiguse eest wõidelda. Kõik jõupingutus töölisteklassi suud sulguda on asjata.» Lehes leiduwod töölisieajalehe «Narwa Kiire» heaks saadetud an­ netuste nimekiri: Riiast — 16 rbl. 85 kop', ja Peterburist (automobilistidelt] — 24 rubla 50 kop. Politsei-depariemangu erilise osakonna arhiiwi akt nr 351, jagu 2, aastast 1913 — «Tööliste küürimised majanduslistel põhjustel». Tööliste sotsiaaldemokraadine liikumine. Ulewaade 28. weebr. 1914. a. «Töö Hääl» (Narwas, 20. weebruarist) mõistab juhtkirjas administratiiwset tööliste wüljasaatmist hukka. Leht kirjutab peale muu: «Teisest küljest toowad need wäljasaatmised iöölisteliikumisele teatawat kasu: tegewamad ja teadli- 47 kumad töölised saawad, nii ütelda, plaanikindlalt üle riigi, ka kõige pimedamatesse riigiosadesse, jao­ tatud, kus nad töölisteklassi ideesi laiali wõiwad laotada. Administ­ ratsiooni poliitika on bürokraatide arwamise järele wäga peenelt wälja mõeldud, kuid tema tagajärjed on head ainult iöölisteklassile.» Seesama «Töö Hääle» nummer teatab, et õigeks on mõistetud kinnipandud töörahwalehe «Kiire» toi­ metaja ja wäljaandja, kes Saksa­ maa sotsiaaldemokraailise partei esimese maiproklamatsiooni awaldamise eest kohtu all olid. See olewat, teatab leht, esimine juhtumine Wenemaal, kus ühes toi­ metajaga ka wäljaandja wastustusele wõeti ja kus mõlemad enne kohtuotsust wahi alla wõeti ja kohtu­ otsuseni kinni peeti. Lehi iarwitab sündsat juhust ja awaldab teist korda ülemal tähen­ datud proklamatsiooni täielikult. Politsei-departemangu IX asja­ ajamise akt nr 341 —1914. aastast— «Tööliste käärimised majanduslistel põhjustel». % R.—40.
	A 10.250	tekstituvastus (ocr)										VaataKõigi maade töölised, ühinege! Eesti Kirjastuse...Kõigi maade töölised, ühinege! Eesti Kirjastuse Ühisuse Põhikiri LENINGRAD, 1924. Eesti Kirjastuse Ühisus. Eesti Kirjastuse Ühisus tekkis kaks aastat ta- gasi Leningradis grupi seltsimeeste erialgatusel, kes mõtlesid kogu jõu kokku wõtta meie oludes eesti­ keelse kirjastuse soetamiseks. Mõtte üleswõtjad leidsid sooja osawõttu terme rea asutuste poolt, mille hulgas iseäranis W. K. P. Keskkomitee Eesti Osakond elawalt esines. Kaks aastat, tagasi, 1922 aasta märtsis, elustati tekkinud mõte' ja Eesti Kirjastuse Ühisusele pandi organisatsiooniliselt alus. Kohe alguses koon­ das ta oma ümber 20>ne inimefelise rühma, kes ka tema ümber esialgu kogu raske majandusliku aja« järgu üle elas. Praegu, kus ühisus aastast aastasse uusi pooldajaid oma ümber kogunud ja kuS ühisus julgelt wõib öelda, et ta oma jalgealuse täiesti kindlale alale pannud, seisab meie ees meel viljarikkama töö saavutamiseks laialisemate ringkondade koondamine, missugune ülesanne viimsel üle­ üldisel koosolekul juhatuse õlgadele eelseisroal tööaaStal pandi. Eesti Kirjastuse Ühisus säädis alguseS kohe omale ülesandeks kirjanduse soetamise järgmistel ala­ del: poliitiline, põllumajanduslik, teaduslik, näitekirjandulik, ilukirjanduslik jne. Üksikute ajajärkudel on — 2 seda ülesannet wastawalt turu ja üleüldse lugejate tarnete kohaselt osaliselt muudetud. On olnud nende üksikute alade ürnberwahetust ühelt kohalt teisale nende tähtsuse järele. Nii näituseks säädis ühisus tänawu oma päämiseks ülesandeks järgmiste alade kir­ jastamise : sm. Lenini tööde, näitekirj mduse ja põlluteadusliku kirjanduse kirjastamise, aga läinud aas­ tal pöörati tähelpanu teistele aladele. Missuguseid tagajärgesid on ühisus oma kirjaStuslikus tegkwus saawutanud? Eesti Kirjastuse Ühisus on kahe aasta wältel üleüldiselt 75 trükipoognat wälja lasknud, millest poliitilist kirjandust 16 trükipoognat, põllumajandusliku — 10, teaduslikku — 14, näitekirjandust — 20, ilu­ kirjanduslikku — 15. Pääle oma raamatute kirjastamist on ta abiks olnud meie riiklikkudele kirjastus­ tele, nagu riigikirjastus ja läänekirjastus, nende raamälute kirjastamisel. Käsikäes kirjastusliku tegewusega käis raamatutc müügi korraldus ja ka meie maakooüde marus» tamme üheskoos rahwahar duse komissariaadi rahwuswähemufe osakonnaga eestikeelsete kooliraama­ tutega. Siin oli töö palju raskem, sest esiteks puu­ dus ühisusel kooliraamatute rväljaroalik ja teiseks üle» üldse raamatute müügi alal andis ennast malufastt meie turu tingimused tunda, sest pole kellegile uudiset wiimse ajani on rahakurss järjesti kõikunud, mille tõttu mingisugust normaalset kauplemist ei wõi olla kaugel metsanurkades asuwate asundustega ja küla­ dega, kus siiski kogu meie tegerouse ajal päänine ostja on asunud. Kõigi raskuste pääle waatamrta on katsutud sellest olukorrast wälja pääseda. Kooli­ raamatute puudust katsuti ührSkoos rahwahariduse kommissariaadiga Eestist währgi wastawate raama­ tute muretsemisega kõrvaldada, aga müügi aSjuS — 3 — lep eraforbfelt kerged tingimused seltsimeestele, kes maal kirjandust laiali laotawad. Mindi isegi tihti nii kaugele, et ühisus raamatuid alla oma hinna walja saatis. Missugused wäljawaated on Eesti Kirjastuse Ühisusel lähema tuleviku paale? Eestkätt kirjastamine. Tänarnu kahe kuu vältel on Eesti Kirjastuse Ühisus juba 26 trükipoognat rvälja annud. Käsil feisawad terme rida töid eelpooltähendatud aladel, mis oma esialgse tarna järele ligi .200 trükipoognat nõuavad. Ühisus on enam kui kindel, et ta jõuab eelseiswaks koolide töö hooajaks nii kaugele, et kõik maakoolid wõiwad saada tatmt* lised õperaamatud, mille teostamine täsikäeS riigikirjastusega läbi wiiakse. Ühisus on enam kui kindel, et käesolewa aasta wältel suudab ta oma lugejatele 100 trükipoogna ümber sm. Lenini rahvalikke tõid anda, mida seni eestikeelsel raamatuturul pole olnud. UhisuS on enam kui kindel, et uus näitekirjandus ja ilukirjandus mis seni ei ole näinud eestikeelset kir­ jastajat, meie kirjandusturule ilmub. Eesti Kirjastuse Ühisuse tänawune kirjastamine et lähe ka mitte ainult raamatute kirjastamise alal, waid ühisus wõttis käesolewal aastal W. K. P. Keskkomitee ettepanekul tema häälekandja „(šöajt* kirjastamise oma pääle. Ajalehe tähtsust silmas pida­ des, mi? eestlastel siinpool Uurali ainukeseks hääle­ kandjaks, toetas ühisus La varemalt ajalehte. Tule­ vikus saab raamatute ja ajalehe kirjastamine kokku, kõlas sündima. Pääle selle algas märtsist ühisuse kir­ jastusel kuukiri „Säde" ilmuma, mis tahab nii roanadel, kui ka noortele häälekandjaks olla ja kanda sädemeid sinna, kus neid seni pole näha. Wäljawaated raamatute laialilaotamises on ka paranenud. Rahauuendus mis meid kindla rahakursfi — 4 — juure tõi, kindlustab siin meie tööd. Esiteks tekib lu* gejatel wõimalus raamatuid palju kergemini osta, sest kindla rahakursi juures pole kurssiwahet, mis seni ennast walusasti tunda andis. Teiseks on meil wõimalus käsikäes trükitööde odanemisega raamatute hin­ dasid alla poole kruwida. Kolmandaks loodame, et eelseisew aasta meie ühisuse liikmeteks uued sajad liikmed toob igast nurgast laialt Wenemaalt, mis side. meid kirjastaja ja lugeja wahel meelgi rohkem kiud» lustab ja meelgi rohkem ühisel jõul anutab raama­ tuid odawamaks teha. Säärased on meie wäljawaated ja säärased üles­ anded seisawad meie ees. Meie kutsume kõiki kirjan» dussõbrasid kaugetest küladest ja linnadest meie ühi­ suse ümber koondama. Meie kutsume kõiki poliitilisi, kooli ja wäliskooli asutusi ühisuse liikmeks astuma. Meie kutsume kõiki majanduslikke asutusi — kõiki koperatiiwisid, kõiki põllutöö artellisid, kõiki põllu, meeste ühisust — oma liikmeks astumisega ühisuse ümber liituda. Kõik töölised ja talupojad, kõik manad ja noo­ red, kõik seltsid ja ühisused, kõik koolid ja klubid, —kõik teie, kes asute meiega ühes wäerinnas, asuge ühi­ suse liikmete ritta! Alus on kindlustatud. Töö on laiendatud. Kõik töölised ja talupojad, kõik manad ja noo­ red, kõik seltsid ja ühisused, kõik koolid ja klubid, — kõik teie, kes toojate kirjanduse järele, olge kõige energiliste mateks uute lugejate ja edustaajate wõitjateks! Tuhanded uued lugejad ajale­ hele! Tuhanded uued kirjastuse e d и S t a j a d. Eesti Airjastuse Ühisuse 9õhikiri. Ühisuse eesmärgid. 1. (Eesti Kirjastuse Ühisus asutatakse (Eesti organisatsioonide kultuur-haridusliku tõS toetamiseks, neile õpetliku ja muu kirjanduse kirjastamiseks ja W. S. F. N. W- pinnal olewate Eesli koolide warustaMiseks õperaamatutega. 2. Nende ülesannete teostamiseks: a) kirjastab Kirjastuse Ühisus eestikeelset kirjandust nõukogude Vabariikide pinnal; b) warusiab oma liikmeid mitmesuguse kir­ janduse ja õpeabinõudega; cl) korraldab wahetust wäljamaa kirjas­ tustega ; g) ühes W. K. P. E.Sti sektsioonidega peab silmaS Eest! organisatsioonide kultuur-hariduslikke Nõudeid ja wõtab abinõusid tarwitusele nende ra­ huldamiseks ; h) organiseerib tarrviduse järele oma osa­ konnad ehk esitused teistes linnades; i) oma ette jäetud eesmärgi saawutamiseks astub ühisus asutustega, organisatsioonidega ja — 6 — eraisikutega ühendusse, teeb lepinguid, wõtab oma paale kohustusi ja muretseb omale tarwiSminewot inwentaari; j) astub tema huwidele wastawate asutuste-, seltside ja ühingute liikmeks. 3. Ühisusel on kõik juriidilise isiku õigused on oma pitsat nimetuse ära tähendusega. 2. ja Ühisuse koosseis. 4. Ühisuse liikmeks wõiwad olla kõik EeSti or­ ganisatsioonid, nagu: poliitilised klubid, koolid, torn» muunad, artellid, põllumajanduslikud seltsid, ühisu" feb, kooperaliiwid ja teised organisatsioonid ning ük­ sikud isikud5. Ühisuse igal liikmel on üks otsustan) IjaäL 6. Ühisuse liikmeid roõtab wastu üldine koos­ olek. Üldine koosolek wõib liikmete usastumõtmife õiguse juhatusele edasi anda. 7. Ühisuse kohustusi ja kahjust kcnnawad ühi­ suse liikmed täiendawalt pääle liikmemaksu, milline summa kindlaks määratakse üldisel koosolekul, kuid mit e üle kümnekordse liikmemaksu suuruse. Selleks annarvad liikmed kohustuse ühisusesse astumisel. 3. Ühisuse sissetulekud. 8. Ühisus tekitab omale järgmised kapitaalid r a) jooksev), b) tagawara, d) erakorraline. 9. Jooksev) kapitaal sünnib liikme- ja teistest maksudest (osamaksud) kui ka mitmesugustest sisse­ tulekutest. 10. Liikmemaks üksikutele isikutele on kaks rubla ja 50 kop. sisseastumise maksu. Märkused: 1) Kõik asutused maksmvad eran* drta 10 rubla liikmemaksu ja 1 rubla sisseastumise maksu- 2) Liikmemaksu wõib maksta, kas rahos wõi natuuras, kusjuures naturaalset maksu hindab juhatus üldise koosoleku poolt saadud juhtnööride järele. Liikme­ maksu maksmine wõib sünk ida järkude wiisi, millised tähtajad lindlaks määrab üldine koosolek. 3) Osatähtede edasiandmine on keelatud. 12. Jookstw fopitool läheb ühisuse tkgrwuskepitaaliks ja cn ta kohustuste kindlustuseks. Ühi­ suse likwiderrimise puhul maksetakse liikmetele liikme, maksud tagasi ainult pääle wõlgade kustutamist. 13. Tagawara kapitaal sünnib ühisuse igaaastasest puhtakasu mahaarvamisest, mis mitte olla ühe mnenbitu eelmise aasta puhtast kasust ei wõi olla, kuni see kopüaal ei kujune pooleks osaks jooksmast kapitaalist. Edaspidine suurendamine oleneb üld­ koosoleku sellekohasest otsusest. Togawarakapitaal määratakse kahjude katmiseks. Tagowarakapitaali hoitakse ja kulutatakse üldkoosoleku sellekohaste ot­ suste järele. 14. Kui togawarakapitaal kahjude katmise pu­ hul alla eelmises paragrofis tähendatud normi lan­ geb, täiendatakse eeskätt tagowarakapitaali järgmiste aastate puhtast sissetulekust kuni normini. 15. Üldkoosoleku otsuse põhjal wõib ka erilisi kapitaalisid luua. Nende kopitaalide tekkimise ja kulutomise määrab kindlaks üldine koosolek. 16. Jooksma ka Pila oli suurendamiseks on ühi­ susel õigus wõtta awanst ja toetust, teha laenusid riik­ likkude ja ühiskondliklude asutuste, kui ka eraisikute käest. Ühisusest lahkunud liikmetele maksetakse liikme­ maks tagasi ainult pääle aruande aaSta lõppu. 4. Ühisuse kasud ja kahjud. 17. Puhtakasu jagamine, pääle togawarakapitaali, mille suurus § 13 ära on tähendatud, sünnib üld­ koosoleku otsuse järele, tarwitades seda eeskätt joskSwa kapitaali suurendamiseks, erikapitaalide loomiseks ja ühisuse tööstuslikkude tarwituste pääle. 18, Ühisuse läbikäigust sündinud kahjud, kaetakse tagawarakapitaalist. Kui kahju sel teel on wöimata katta, oleneb üldkoosolekust selle kahju katmine teis­ test summadest ehk jagada kahju ühetasaselt ühisuse liikmete pääle. Mis ühe ühisuse liikme käest aasta jooksul saamata jäi, jagatakse ühisuse teiste liikmete pääle. Mõla äramaksmiseks määratakse igale Võlg­ nikule tähtaeg, mitte kauem aasta lõpuni, kusjuu­ res määratud summa mittemaksmise korral nõutakse fee kohtu teel sisse. 5. Ühisuse juhatamine. 19. Ühisust juhatab: a) juhatus. b) liikmete üldine koosolek. A. Juhatus. 20. Juhatus on ühisuse täidrsaatew wõim. Ta juhatab ühisuse kõiki asja ja esitab ühisust ilma eri­ liste Volitusteta kõiges asjaajamises ja läbikäimises. 31. Eriliselt on juhatuse kohus: a) ühisuse jooksev) töö; li) ühisuse liikmete üldkoosolekute otsuste elluwiimine. d) eelplaanide, säädluste ja instruktsioonide Väljatöötamine üldkoosolekule ettepanekuks; g) ühisuse tegewuse aasta aruannete kokkufäädmine ja eelarwete tegemine; h) rahasummade wastuwõtmine ja Väljaand­ mine eelarwe ja üldkoosoleku otsuste järele; — 9 j) ühisuse teenijate palkamine ja lahti laskmine; k) ühisuse kirjawahetuse juhatamine ja üldse ühisuse jookswate asjade ajamine; l) teised kohustused, mis olemas põhikirjas ära tähendatud kui ka põhikirja piirides üldkoos­ olekute otsuste põhjal juhatuse pääle pandud. 1 j 22. Juhatus on kohustatud mitte hiljem kui neli kuud pärast operatsiooni aasta lõppu aasta pääkoosoleku juhatuse poolt kokku kutsuma kokkusäätud aruande läbiwaatamiseks ja kinnitamiseks. 23. Juhatus seisab koss mitte wähem, kui kol­ mest liikmest, keda üldisel koosolekul kinnisel hääleta, misel walitakse: neile juure Valitakse sama korra ja. rele mitte wähem kui kakS kandidaati, kes ajutiselt puuduwate juhatuslukmete aset täidawad ja nende wäljamineku puhul nende asemele astuwad. 24. Juhatus walib oma hulgast esimehe ja abi. Juhatuse liikmete ametite jagamine ja kohustuste täit­ mise järjekord määratakse kindlaks juhatuse enese poolt. Märkus: Kõik jooksew kirjawahetus ja doku­ mendid kirjutatakse alla ühe juhatuse liikme poolt; lepinguid ja kohustusi kirjutab alla esimees ehk selle abi ja tiks juhatuse liige. 25. Juhatuse koosolekud on siis otfufemõmmli» fed, kui sellest osa wõtawad mitte wähem, kui kolm juhatuse liiget nende hulga- esimees wõi tema abi. 26. Kellegi juhatuse liikme haiguse ehk äraoleku puhul, astub selle kohale kõige rohkem hääli saanud kandidaat. 27. Küsimuste otsustamin: juhatuse koosale» kutel sünnib lihtsa häälteenamusega. Juhtumistel, kui hääled proleks lähemad, on esimrhr hääl otsuseandew. - 10 — 28. Üldine koosolek wõib juhatuse liikmetele lasu määrata kas kindla palga näol ehk tasuna koos­ olekute eest. Juhatuse liiget wõib tegewusest kõrwaldada üldkoosoleku otsuse põhjal kinnise hääleta­ misega. Kaeblusi juhatuse pääle antakse üldkoosole­ kule, kuid mitte muidu kui juhatuse läbi, kes seda oma otsusega üldkoosolekule ette kannab. B. 29. Üldkoosolekud. Üldkoosolekute tegewufeks on: a) juhatuse ja rewisjonkommisjoni liik­ mete walimine ja nende armu kindlaksmääramine ühisuse volinikkude, kandidaatide ja asetäitjate walimine kui ka juhatuse, rewisjonkommisjoni, wolinikkude, kandidaatide ja asetäitjate kõrval­ damine; b) juhatule ja rewisjonkommisjoni liikmete tasu kindlaksmääramine; d) põhikirja täiendamine ja muutmine; g) juhatuse orgaoni instruktsioonide ja õi­ guste läbiwaatamine ja kinnitamine; h) aruannete ja eelarvete läbivaatamine jts kinnitamine; kasu ja kahjude jagamine; i) ühisuse ttgeruse lõpetamise küsimuse ot­ sustamine; j) kommrsjonide asutamine ühisuse Legewusse puutuwate küsimuste väljatöötamiseks; k) liikmemaksude ja ühisuse erikapitalide maksude, kui ka ühisuse kapitalide hoidmise ja ku­ lutamise korra kindlaksmääramine; l) juhatuse pääle sisse antud kaetuste läbi* waatamine; di) juhatuse, rewisjonkommisjoni liikmete ja volinikkude kõrwalekaldumiste js wõõriti tege» — 11 — Wuse küsimuste läbiwaatarnine ja wastulusele wõt° mine; n) olemate ja wäljoantawate dekreetide põh­ jal elutu inwentaari muretsemise küsimuste otsus­ tamine; o) ühisuse laenude küsimuste otsustamine ja juhatusele luba andmine ühisuse nimel laenu teha riigiasutustelt, kooperatiiwsetelt organisatstoonidelt ja eraisikutelt; p) ühisuse liikmete «väljaheitmine ja r) üldse kõikide küsimuste läbi «vaatamine, mis juhatuse wõimupiiridrst üle ei käi. 30. Üldkoosolekuid kutsub kokku juhatus mitte wähem kui üks kord aastas. Pääle selle kutsutakse üldkoosolekuid kokku torwiduse järele juhatuse otsu­ sel ehk rewisjonkommisjoni ehk ühe kümnendiku ühi­ suse liikmete nõudmisel. Kui juhatus kaks nädalat päöle nõudmise teadaande äraandmist koosolekut kokku ei kutsu, kutsutakse koosolek rewisjonkommisjoni poolt kokku. 31. Üldkoosoleku kokkukutsumise kord määra­ takse üldkoosoleku enese poolt. Igal juhtumisel tuIeb üldkoosoleku kokkukutsumisest «lähemalt nädal aega enne koosolekut kuulutada, ära tähendades paewakorra punktid, mis koosolekul arutusele tulervad. 32. Üldkoosolekud peetakse ära, kui neist wähemalt üks kolmandik ühisuse liikmetest osa wõta° amb. Kui koosolekud kutsutakse kokku küsimuste ot­ sustamiseks: ühisuse tegevuse lõpetamiseks, seltsi­ meeste wastutawuse muutmiseks, kahjude jagamiseks ja põhikirja muutmiseks, on need otsuse wõimulised, kui neist mitte wähem, kui poo! ühisuse liikme­ test osa wõtawad. — 12 — 33. Km üldkoosolekuks määratud päewaks § 32 ära tähendatud arw liikmeid kokku ei tule, siis kutsutakse mitte hiljem, kui kahe nädala jooksul eel­ misel koosolekul ülessäetud päewakorra läbiarutamiseks uus üldkoosolek kokku, mis kokkutulnud liikmete armu pääle, Vaatamata otsusewSimuline on. 34. Üldkoosolekut juhatab isik, keda üldkoosЫеГ selleks walib. 35. Üldkoosolekutel on igal liikmel ainult üks otsustaw hääl, kusjuures hääle edasiandmine keela­ tud on. Ühisuie üldkoosolekust wõiwad osa wõtta fa juhatuse poolt kutsutud wõõrad. 36. Juhatuse liikmed wõtawad üldkoosoleku­ test osa üheöiguslikult teiste liikmetega, kuid ilma otsustama hääleõiguseta järgmiste küsimuste läbiwaatamisel: 1) juhatuse tegewuse arrvustamine; 2) neile tasu määramine; 3) neid kohtulikule wastutufele «võtmine. Samasugune kord on maksew ka juhatuse kohta tema poolt walmistatud aruande läbivaatamise juures. 37. Põhikirja muutmise, erilise kapitaali jaoks maksu kindlaksmääramine, seltsimeeste wattutarvuse muutmine ja ühisuses tegewuse lõpetamise küsimuste otsustamiseks on tarnis üle kahrkolmandiku kooswiibijatr häältest Muud küsimused otsustatakse lihtsa häälteenamusega. Häälte pooleks minemise puhul jääb küsimus otsustamata. 38. Üldkoosolekute protokollid kirjutatakse erilisse raamatusse, ehk kirjutatakse eriline protokoll, millele alla kirjutab koosoleku juhataja, koosolekul wiibiwad juhatuse liikmed ehk wähemalt üks liige. Protokollile pannakse juure koosolekul wiibiwate ühisuse liikmete nimekiri. Nimekiri peab kinnitatud olema koosoleku juhataja ja koosolekul wiibiwate juhatuse liikmete poolt. Üldkoosoleku sääduslikud otsused on makSwad — 13 ühisuse kõikide, nn osawõtjate kui ka puuduwate, liik» mete kohta,., 39. Üldkoosolekutel on seltsimehel õigus ühe ehk teise küsimuse kohta oma arwamist awaldada ja nõuda selle arwamise sisse kandmist ühisuse protokolliraamatusse. 40. Kui ühisuse liikmete arw üle kolmesaja tõuseb, siis wõib üldiste koosolekute asemel moünit* kude koosolekud kõiki asju otsustada, Wäljaarwatud ühisuse likwideerimise küsimus. Üldkoosolekute asemel wolinikkude koosolekute tarwitusele wõtmine sünnib üldkoosolekul kahekolmandiku häälteenamusega teh­ tud otsuse põhjal. Juhtumistel, kui liikmete arw alla kolmesaja kahaneb sünnib wolinikkude koosolekutest üldisele koosolekule üleminek samasuguse korra järele. 41. Volinikud walitakse ühe aasta pätile — uks toolini* kooperatiiwi iga 5 liikme pääle, kusjuu. res ühisuse liikmed toite ronsi jagatakse üldkoosolekul Väljatöötatud juhatuskirja järele. 42. Wolinikkude koosolekud arutawad asju selle põhikirja §§ 30—39 ära nähtud korra järele. 6. Rervisjonkommisjoir. 43. Rewisjonkommisjon seisab koos mitte Vä­ hem, kui kolmest liikmest ja kahest kandidaadist, keda Valitakse üldisel koosolekul kinnise hääletamisega ühe aasta pääle liikmetest, kes mitte juhatuses ei ole. Märkus: Rewisjonkommisioni liikmed wõiwad oma töö eest üldkoosoleku otsuse Põhjal wastawat tasu saada. 44. Retvisjonkommisjoni kohus on*. a) mitte wähem kui kord aastas ja ka tarwiduse järele rewideerlda kassat, Varandust, aasta aruannet ja üldse ühisuse tegewust; — 14 — Ъ) üldkoosolekul aruanne nii juhatuse aasta­ aruande kui ka rewideerimise tagajärgedest kogu aasta jooksul ette kanda. 45. Kaebtusi rewisjonkommisjoni pääle an­ takse üldisele koosolekule, kuid kommisjoni läbi, kes seda HheS oma otsusega üldkoosolekule ette kannab. 7. Arwej-idaririne ja aruanded. 46. Ühisuses peab õieti arvepidamist ja aruan­ net peetama. 47. Ühisuse aruande aasta algab 1. jaanuaril ja kestab 31. detsembrini. Esimene aruande aasta loe­ takse ühisuse arvamisest 31. detsembrini. 43. Enne aruande ettepanekut üldkoosolekule, rewideeritakse aruannet ühes kassaraamatutega rewis­ jonkommisjoni poolt läbi, kes selle kohta oma otsuse teeb järgmisel üldkoosolekul. 49. Aasta aruanne peab malmis olema ning juhatuse ja rewisjonkommisjoai liikmete poolt alla kirjutatud mitte hiljem, kui kaks nädalat enne üld­ koosolekut, millele ta kinnitamiseks ette pannakse. Selle kahe nädala jooksul peab aruanne teatud tundi­ del juhatuse ruumides kõigile sooarijatele kättesaadav» olema waatamiseks. 50. Üldkoosoleku poolt kinnitatud aruanne seisab ühisuses, kuna ärakiri saadetakse wastawatele asutustele kui ka teistele ühisustele, teile liikmeks ühisus on. — 15 — 8. Ühisuse tegewuse lõpetamine. 51. Ühisus lõpetab oma tegewuse: 1) ühisuse liikmete üldkoosoleku otsuse põhjal. 2) kui ühisuse liikmeid on alla miie ja et täiene uute liikmetega kuni oleku kokkukutsumiseni. likwideerimise koos- 52. § 51 äranähtud juhtumistel on juhatus kohustatud wiibimata kokku kutsuma üldkoosoleku ühisust likwideerimise korra kindlaksmääramiseks. 53. Üldkoosoleku otsust ühisuse likwideerimise aSjus teatatakse asutusele, kes ühisuse põhikirja registteennub ja. kuulutatakse ühes kohalikus ajalehes. 54. Ühisust likwideerimist toimetab juhatus, lut seda üldkoosoleku otsuse põhjal mitte teiste isikute paale ei panda. Likwidaatorite orm et tohi mitte alla kolme olla. 55. Likwidaatorid alluwad üldiste määruste alla, mis maksawad juhatuse liikmete kohta, kui ka rewisjonkommisjoni rewtdeerimise alla. 56. Likwidaatorid täidawad ühtsuse kohustusi, laaroab ja nõuawad tema nõudmiste järele. Uusi kohustusi oma pääle wõtta wõiwad likwidaatorid ainult sel juhtumisel km selleks üldkoosoleku poolt wolitus on antud. 57. Kui ühisuse waranduseft kahjude katmiseks ei jäiku, siis nõuawad likwidaatorid ühtsuse liikmetelt juuremaksu nende oma pääle wõetud kohustuste wöimupiirideZ (§ 10). 58. Pääle ühisuse palkade tasumise ja liikmetele liikmemaksu tagasimaksmise, annawad likwidaatorid Aejäänud waranduse ühistegewuslikkude ehk teiste üld­ kasulikkude tarbete jaoks üldkoosoleku sellekohase ot« Me põhjal. — 16 — 59. Pääle likwideerimise lõpetamist sääwad liikwidaatorid aruande kokku, mida rewisjonkommisjonk otsusega üldkoosolekule kinnitamiseks ette pannakse. Pääle likwideerimise aruande kinnitamist teatatakse sellest asutusele, kes ühisuse registreerinud, was« tawaks mahakustutamisel ja ajalehes avaldamiseks. Sama asutusele antakse üle ka ühisuse raama» tub, kirjavahetus ja dokumendid. Тип. Эст. Пединститута, В. 0. 1 лин. 52. Ленинградок, гублит. 5050. Тираж 500 экз. N?29. I l on ainuke asutus Nõukogude Venemaal, kes varustab kõiki kultuur-hariduslikke asutusi ja eraisikuid KDIEE UUEWft j. ka "kSTgE MHEWA EESTIKEELSE KIRJANDUSEGA, mis ilmunud Nõukogude Venes kui ka Eestis. Iseäranis pööraku koolid tähelpanu E. K. Ü. pääle, sest koolide nõudmised täidetakse alati kõige kiiremas korras. E. K, Ü. ladus on alati, saadaval suuremal arvul igasugust kirjandust, mis võimaldab rahuldada kõigi tellijate nõudeid. E. K. Ü. ladus olevat kiriandust müüakse enneolemata odavate hinda­ dega ja kollektiivselt tellides antakse kõrged protsendid. Kõigile Eesti Kirjastuse Ühisuse liikmetele hinnaalandus oma kirjanduse päält 20 protsenti, teiste kirjastuste ja Eestis ilmunud kirjanduse ning „Edasi" päält 15 prots. Eesti Kirjastuse Ühisus, LENINGRAD, Fontanka 27. Типогр. Эстонок. Педаг. Инст. Ленинград, В. О. I линия, 52 Ленинградский гублит № 5050 . Тираж 500 экз. № 29. FESTI KIRJASTUSE sl UISUS
	A 10.257	tekstituvastus (ocr)										VaataWASTUTAWA TÖÖLISE NAINE Töörahwa näitekirjan...WASTUTAWA TÖÖLISE NAINE Töörahwa näitekirjandus № 11 WASTUTAWA TÖÖLISE NAINE Nali ühes waatuses Eesti Kirjastuse Ühisus — Leningrad 1925 ^1^^^^ ^ Arhiivraamatukogu 41740 Тип. „Коминтерн" Госуд. Изд-ва Ленинград, Екатерингофский просп. 87. Ленинградский гублит .М: 1330. Тираж 2000 — 1 лист. OSALISED: Wastutaw tööline. Tema naine. Sõber. Aeg: Olewik. Tuba wastutawa töölise korteris. Suur kirjutuslaud kuhjatud raamatute Ja ajalehtedega. Woodi. Toolid. Kella kolme ajal öösel. Laua ääres, pää kätel magab reast, töö. lise naine. Koputatakse. Naine (ärgates): Kes seal on? Mina, Marikene! (palitu taskust paistavad ajalehed, kaenla all paks portfell). Sa ei magagi weel? Wast. tööl, (sissetulles): Naine: Ei, ma tantsin! Wast. tööl.: Täna sain täitsa ootamata kutse ühele koosolekule — siiamaani kestis. — Päewakorras olid wäga huwitawad küsimused. Ja kujuta omale ette... Naine: See ei huwita mind mitte põrmugi! Wast. tööl.: lahti on? Sa oled pahane? Noh, mis siis jälle Naine: Ma ütlen ju — mind ei huwita teie koos­ olekud. 6 — Wast. tööl: Mis sa siis pahandad? Ega see siis minu süü ei ole, et koosolek nii kaua kestis! Meerits esines resolutsiooniga... Naine: Ah, jäta mind rahule oma resolutsioonidega! Wast. tööl.: Marike! — Ma ei saa sust aru! Mis siis õieti on? Milleks sarnane toon? Naine: Ah, sa ei saa aru? Wõi nii? Muidugi, mõista! Kui siin oleks jutt koosolekutest ja re­ solutsioonidest — siis oleks sul kõik päewaselge! — aga, kui asi su naisesse puutub — kus sul selleks arusaamist wõib olla?!... See kõik on mind ära tüütanud. Mõistate? Wastik on! Wast. tööl.: No, mis sa kisendad? Ega ma kurt ei ole? Räägi tasamini. Mis sul siis on? Mis­ sugune kärbes sind jälle on hammustanud? Naine: (kõwastl): Ma räägin tasa! Mul on wastik sarnane elu! Päewad ja ööd koosolekutel ja istangutel, haudud resolutsioone, jooksed ringi nagu hull koer! Ma pean aga üksi kodu istuma, nagu wang, siin nelja seina wahel i Uhtkl sona ei kuule sult kunagi! Muud sul meeles ei ole kui need lollid koosolekud ja kuigi kodu tuled tuhnid ajalehtedes. Wast. tööl.: No, kuule. Ma olen wäsin’d. Tahaks natuke puhata! Mul on mõtelda tarwis! Homme hommikuks pean aruande tegema. Heida parem magama! 7 — Naine: А! Sa paned mind magama! Su aruanne on sul rohkem kui mina! Küllalt! Silmapilk ütle mulle — saab sarnane elu weel kaua kestma? Kes ma teil õige olen?! Kas naine wõi ori? Wast. tööl.: No, jäta. segad mind. Heida parem magama. Sa Naine: Mina segan? Nii! Kas wastate mulle wõi ei? Mis on teil kallim, kas mina wõi teie istangud ja koosolekud? Wast. tööl.: Marikene! Ära soni! Mul on kiire töö. Ma pean mõtlema. No, ole hea, no, heida magama! Naine: A! Mõtlema peate teie! Aga, mis te siis mõtlesite kui naist wõtsite? Omandasite uue asja, keda ükskõik kuhu panna wõis? Orja? Ilma hingeta olewust? Ei! Austatud härra! Ma nõuan, kuulete, nõuan, et teie silmapilk wastaksite, kui kaua mõtlete teie weel mööda koos­ olekuid jooksta, mind siia nelja seina wahele jätta, wastikutes ajalehtedes tuhnida? Wast. tööl.: Aga ma nõuan, et sa ei karjuks, nagu kipuks sulle keegi kallale. Sa äratad ju kõik naab­ rid üles. Mis sa tahad? Et ma mööda koos­ olekuid sind weaks? Wõi tahad sa, et ma kodu istuks ja su seelikut kinni hoiaks? Jah? Ma olen üle pea ja kaela wastutawa töö sees ... Mul on punktipäälsed asjaajamised. Pean hom­ 8 — mikuks aruande walmistama. Aga sina, selle asemel, et sest kõigest aru saada, mulle rahu anda, wõimalust töötada, teed nii suurt kära, teatmata, mis põhjusel! On sul kodus igaw istuda? Mine jaluta, loe raamatuid, hakka kur­ sustel käima, lõpuks hakka teenima! Naine: Ja? Tänan nõuandmise eest! Tänan! Sa ta­ haks ju häämeelega nii sisse seada, et meie üle­ üldse üksteist ei näeks. Mõistan. Nüüd ma alles m .. õ .. i.. stan! Nüüd ma tean missugused istangud teid nii awatlewad. Et ma sest ennemalt aru ei saanud! Wast. tööl.: Wat’, kus weel nummer! Naine: Ja! Ja! Nüüd on mulle kõik selge! — Sina — sina — mitte koosolekutel pole sa alati, waid oma armukese juures! Waat’ mis! Wast. tööl.: Oled sa hulluks läinud? Naine: Ja, ja sul on armuke ja seal sa oled kõik päewad ja ööd, aga mind petad sa mingisuguste koosolekutega. Wast. tööl.: Mari! Ma keelan sulle sarnaseid asju rääkida! See on alatu! Naine: Miks Madisson mööda koosolekuid ei jookse? Nad on niisamasugused töölised, kui sinagi! aga oma naiste jaoks jätkub neil ikka aega! Wast. tööl.: Madisson ja Allik pole wastutawad töölised, mina olen wastutaw tööline. 9 - Ma wastutan ema töö eest. Ja, kui mult homme küsitakse, miks ma aruannet ei ole walmistanud — siis wastan, — et selles mu armas abikaasa süüdi on! Kui wõimata loll see kõik on?! 24 tundi töötan ma järgimööda, aga mulle öeldakse, mul olla armukesed! Kuidas meeldib see teile? Naine: Aga kuidas see teile meeldib, et ma ainult ööse oma meest näen? Kui ma millegist rääkida tahaks — siis tuled sa oma resolutsioonide, aru­ annete ja referaatidega? Ja, kui ma ütlen, et sarnane elu mind ära on tüütanud — siis soowitatakse mulle magama heita. — Ma räägin, et mul üksi igaw on — soowitatakse jalutama minna! Silmapilk wasta mulle. Keda sa kosisid, kas mind wõi seltskonna tööd? Kellele awaldasid sa armas­ tust, kas mulle wõi resolutsioonile? Wast. tööl.: Praegu kahjatsen ma, et ma sulle ar­ mastust awaldasin — aga mitte resolutsioonile — see poleks mulle wähemalt perekonna tülisid tei­ nud ega lollisi küsimusi ette pannud! Naine: A—а! Wõi nii? Sarnasel juhtumisel — ma teid kinni ei pea! Wõite suudelda oma resolut­ sioonidega. Jääb ainult üks pääsetee — lahu­ tada! Wast. tööl: Ole hea! Kas wõi praegu! Ma olengi juba lahutatud! Palun sind mitte segada! — Ma walmistan aruannet (kirjutab). — 10 Naine: Wastutaw tööline! —Kui keegi tunneks seda töölist! Tirann! Piinaja! Häbemata! (nutab). Wast. tööl.: Noh, asi läheb ikka hullemaks! (läheb naise Juure). — Noh, kuule, noh, jäta! Ma ei wõi kannatada naiste pisaraid. No, Marikene, saa ometi aru — sea end minu asemele! Mul on wastutaw töö, hulk kõiksugu asjaajamisi! Ma ei wõi ju ometi kõigest sellest lahti ütelda, seepä­ rast, et sul igaw on?!.. Seltsimehed, olge hääd, wabastage mind tööst - mu Marikesel on igaw! Noh, jäta järele, noh ära ole nii! — Noh, ma annan sulle oma sõna niipea, kui ma selle töö walmis saan — oleme koos, läheme teaatrisse, ettelugemistele — teeme wäljasõitusi, loeme „Orast". Naine: Pole tõsi, seda räägid sa niisama, et rahus­ tada!.. Wast. tööl.: No, kas sul häbi pole nii rääkida? Päris tõsi! Ma olen praegu ülepea töö sees, no, niipea kui walmis saan... Naine: Ega sa ei waleta? Wast. tööl.: Marike! Naine: Noh, hea küll, hea küll! Ära pahanda kallis! Ma olen ju nii tüdind — ikka üksi ja üksi! Wast. tööl.: Noh waat’ kui hää — oled rahuline? Ole kallis, heida magama — ma pean weel töö­ tama (istub laua juure, hakkab kirjutama). 11 — Naine: Aga räägid sa õigust, et sul armukest ei ole? Wast. tööl.: Marike! Naine: Noh, hea küll, ära ole tige. Sa, wõib olla, tahad ehk süüa? Wast. tööl.: Ei, kallis (kirjutab). Naine: Ehk jooksid sa piima? Wast. tööl.: Mari! Sa segad ju! Heida magama! Naine: Kas sa saatsid Liinele kirja ära? Wast. tööl.: Kirja? Ah, ja, saatsin, saatsin! Alles praegu tuli meele. Sul on tema käest ka kiri — ma unustasin selle riiuga koguni ära! Kuhu ma ta panin? (otsib taskutes). Noh, kuhu ma selle siis panin? Siin ei ole. — Wististe palitu taskus — (otsib palitu taskutes), — Ka siin ei ole! Noh, kus ta siis on? (otsib portfellis). — Kurat wõtaks! Naine: Kas sa pahemasse tasku ei waadan’d? Wast. tööl.: Ei ole. — Kuhu ta siis ometi wõis jääda? Ah, kurat — ma jätsin ta ühes resolut­ siooniga koosolekule. Naine: Mis? Koosolekule? Kuidas sa ometi resolut­ siooni asemele oma pead sinna ei jätnud? Wast. tööl.: Aitab, aitab — homme saad sa kätte. Naine: Ei, sa kaotasid selle ära! Wast. tööl.: Ma räägin ju ometi sulle, et ma selle ühes resolutsiooniga ära andsin. — 12 — Naine: Kuidas see teile meeldib? Wõerast kirja ühes resolutsiooniga ära anda. Wast. tööl.: Mis sa siis nüüd õige tahad? Et ma praegu ööse su kirja järele jookseksin? See on terwe ja homme saad sa kätte. Ega sa homseks ära ei sure. Naine: Aga ma tahan praegu — silmapilk anna kiri siia! Wast. tööl.: Mari! Naine: Ära lõuga! Ma pole kurt! Anna kiri siia! Wast. tööl.: Tähendab... Naine: Anna kiri siia! Wast. tööl.: Oled sa hulluks läinud? Naine: Ei, seda oled sina! ja sarnasele ini mesele läk sin mina mehele! Jumaluke, mis eest mind küll nuheldakse? Ei nii edasi kesta ei wõi —lahutus, lahutus, lahutus! Wast. tööl.: Ole nii hea! Kas wõi kakskümmend lahutust! Mina ka sarnase warandusega enam elada ei suuda! Õnnetu hädapasun! Hullumeelne! Naine: Mis? Mina hullumeelne? Oma jalga ei tõsta ma enam siia! Küllalt! (Hakkab riidesse panema). — Küllalt! Wast. tööl.: Mari jäta need wigurid! Kuhu mõtled sa ööse kella kolme ajal minna? Naine: See ei ole teie asi! Suudelge parem oma aruannet. (Läheb, wisates kinni ukst). 13 — Wast tööl.: Mari!!! Ah, kurat [käib ärribult mööda tuba, siis hakkab kirjutama}. — (Koputatakse) — Sisse! (tuleb sõber wäsinult, tüdinenult) — Sina? Niisugusel ajal! Mis on juhtunud? Sõber: (wiskab mütsi käest, — langeb toolile). Ma ei suuda enam! Wast. tööl.: Kuidas!? Mida ei suuda enam? Sõber: Ei. Sa ei oska enesele ettekujutada, missu­ gune koledus see on. Tuled koosolekult kodu — seal tormab naine nagu tiiger mu kallale. — Kar­ jub, et ma petta teda — käia armukese juures. — Nõuab lahutust. — Tõstis öösel sarnast kisa — ei jäänud muud üle, kui tulin tulema. — Utle, kas su juures wõib ööd magada? Wast tööl.: Kuidas, sinuga on seesama lugu? Sõber: Kas sul ka? Wast. tööl.: Oleks sa mõni minut warem tulnud, oleksid alles lahingut näinud? Ja lõpuks jooksis see hullumeelne naine kuhugile ära. Sõber: Kõige hullem on see, et mul on hommikuks aruanne. Wast tööl.: Mul niisamuti. — Noh, wennas, mis kuradi pärast me õige naised wõtsime? Sõber: Ja — а —, mis kuradi pärast... Wast. tööl.: Waat’ mis, sõber — sülitame kõige selle peale! Mängime õige rahustuseks üks partii! Läheb ? — 14 — Sõber: Olgu! Wast. tööl, (malekujusid seades): Ja mis kõige koledam on, et meie naistel sugugi loogikat ei ole. Sa räägi talle kuidas tahes, tema ajab ikka oma jonni. Noh sinu käik! Sõber: Ja, mis puutub siin loogikasse... noh seal... Naine [tuleb wihaselt, riietub end): Ärge arwake, et ma tagasi tulin! Hommikul lähen ma täiesti ära. Ega ma öösel ometi uulitsal wõi magada. Sõber: Tere! Te wabandate, et nii hilja. wenis pikale. Koosolek Naine: Teame neid koosolekuid {läheb laua juure, lööb käega malekujud laualt). — Põrgusse! Ma tahan magada! Te wõiks siin weel miitingut pidada! {mõlemad korjajad vaikides põran­ dalt kujukesi). (Mari heidab riides woodisse, palitut peale võttes.) Wast. tööl.: Noh, mis, heidame magama. Sõber: Aga aruanne —? Wast. tööl.: Ah, kus siin öösel... (Panemad pali­ tud maha, wast. tööline kustutab tule). (Eesriie.) Kunsti, kirjanduse ja teaduse ajakiri АЖ Toimetus: H. Pöögelmann, A. Sisask, E. Teiter. „ORAS“ ilmub 1925 aasta jooksul kolm nummert, umbes 15—18 trükipoognat (240—290 lehekülge). Aastatellimine maksab: 1 aasta — 1 rbl. 50 kop. Üksiknummer — 60 kop. „^ Ж cl. CA Noorsoo ajakiri. „SÄDE" ilmub aasta jooksul kuus nummert (umbes 140 lehekülge). Aastatellimine maksab: 1 aasta — 1 rubla. Üksiknummer — 20 kop. ,, G1i 11 mh aes66 VÄI t Põllumajanduslik ajakiri. Wast. toim. W. Kirik. „Põllumees" ilmub „Edasi" kaasandena 26 nummert aastas (umbes 400 lehekülge). Aastatellimine maksab: 1 aasta — 1 rubla. „Edasi" tellijad saawad „Põllumehe" hinnata О А £лв уу пеаналеймолись- кенерсивве* на.н вены втнасв вессобс-нн Ilmub igal tööpäewal. W. К. P. keskkomitee ja Põhja-Lääne büroo Eesti sektsioonide häälkandja. Toimetus: K. Treufeldt, J. Palwadre, H. Pöögelmann, A. Sisask, W. Kirik. Hõik „Edasi" aastatellijad saawad hinnata kaasandena 1925 8. jooksul: 1) „Edasi seinakalender 1925 a. pääle. 2) 26 nummert „Põllumeest" (ilmub 1. jaanuarist pääle 16 leheküljelisena, senise 8 Ihk. asemal, mis aasta jooksul annab umbes 400 lehekülge praktilisi ja kasulikke näpunäiteid meie põllumeestele. 3) Umbes 1000 lehekülge huwitawat ilukirjandust (romaane jne.), iga nädal 16 Ihk., mida igaüks eriraamatuna kokku köita wõib. 4) 12 raamatut ja nimelt: M. Gorki „Walitud tööd“; Ed. Aibel „Kar­ tuli kaswatus ja kartuli tähtsus wäikep611upidamises“; A. P. Jurmaliat „Kuidas korraldada piimamajapidamist"; Maksupoliitika külas; Maksim Gorki „Kuidas mina õppisin"; M. Gorki „Wangikoda"; „Ilulugemised"; E. Blonina „Naistöölised Internatsio­ naalis"; „Tormipuhangud" (noorte luuletused); P. J. Dõschler „Maja- ja põllupidamise süsteemid Põhja- ja Kesk-Wenemaal"; Ed. Aibel „Seakaswatus"; A. P. Jurmaliat „Kuidas toita piimakarja". „Edasi" tellimishind ühes kaasannetega ja lisadega: Linnades: Maal: 1 kuu . . . . 1 rbl. — kop. 3 kuud ... 3 „ — 5 „ 50 » 6 » 12 ...1 „ - » » 1 kuu. . . . — rbl. 50 kop 3 kuud . 1 „ 50 , 3 „ — , 6 , * .. 5,60 , 12 39 Aadress liht- ja rahasaadetustele: Ленинград, Фонтанка, 27 Контора газеты „Эдази“. Kontor on awatud kella 10 homm. kuni kella 7 õhtu. Hind 20 kop.
	A 10.320	tekstituvastus (ocr)										VaataWeike Töörahwa tähtraamat 1920 PpeMK kivfa...Weike Töörahwa tähtraamat 1920 PpeMK kivfandus nv 2 a N- Leenini pilt................................. 1 K. Marxi „ - - -........................... Fr. Engelsi „ • • • •.......................... Päikese- ja kuuwarjutuied.............. 4 Aastaaegade algused ........................... Pühad ja tähtpüewad ............................ Kalendaarium (jaanuar—detsember)- 7—18 Moedud Peterburi Ee. ti kirjastuse nimekiri. Wõrdlew tsentimeetri, tolli ja wersoki suurus....................................... 33 17. riigitr. Peterburis, 7- r, 26 2 3 4 5 25 kündis |0. (22.) aprillil ^870 5. mai 8— чч märts ^88Z - 28. пот. 1820 — 5. aug. 18Y5 PäikeD- ja kuuwarjutuscd 1SLV. a. (Teated Pulkowa tähetornist) Täielik kuu ma r jutus on 3. mail, mis Eestimaal näha. Üleüldiselt on warjutuse algus näha Eroopas, lääne-Aastas, Aafrikas, Atlandi okeaanil, põhja- ja lõuna» Ameerikas. Lõpp on nähtaw lääne-Eroopas, lääne-Aafrikas, Atlandi okeaanil, põhja- ja löuna-Aasrikas. Osaline paikesema r jutus on 18. mail, nähtaw ainult Austraalias. Täielik kuuwarjutus o n 27. o k toob r.t I. Eestimaal on ainult lõpp näh­ taw. Üleüldiselt nähtaw põhja-Ameerikas, Waiksel okeaanil, Aastas, Austraalias, India okeaanil. Warjutuse keskpilk . . k. 16,13 m.) Peterburi Kuu wäljatulek marjust k. 17,59 „ } aja Warjutuse lõpp . . . k. 19,0 „ J järele Osaline p äikesew arj utus 10. nowembril pole Eestimaal näha. Üleüldiselt on ta aga nähtaw põhja-Ameerikas, Atlandi okeaanil, lääne-Aafrikas ja Eroopa äärmi­ ses lääneosas. Aastaaegade algused Tallinna ajas Kewade algus on 21. märtsil . k. 0,23 min. Wwe " „ 21. juunil . „20,4 „ Kugrse „ „ 23. septembril „ 10,52 „ Xalroe „ „ 23. detsembril „ 5,39 „ ....Oöpäewa arwamine keskööst kesk­ ööni, lugedes 0 tunnist kuni 24 tunnini. Pühad ja tähtpäewad Kirikupühi peetakse Wenemaal mana kalendri järele 1. jaan, uueaastapäew 6. „ kolmel, p. uue kalendri järele 7—8.„ jõulud roana kalendri järele 19. „ kslmek. p. tv. k. j. 22. „ 1905. a. 9. jaan. mäl. p. 2. weebr. küünlapäew u. k. j. 13-14.,, roõinädal u. k. j. 15. „ küünlapäew ro. k. j. 17. „ roastlapäew u. k. j. 20—21.,, roõinädal ro. k. j. 24. „ roastlapäew ro. k. j25. „ palroepäew ш k. j. 3. märts, palroepäew ro. k. j. 12. „ iseroalits. kukutam. p18. „ Pariisi torn. mäl. p. 25. „ paastumaaja p. u. k. j28. „ palmip. p. u. k. j. 1—14. apr. kooliroaheaeg 1. apr. suur nelj. u. k. j. 2. „ suur reede u. k. j. 4„ palmip. p. ro. k j. 4— 6 „ lihaw. p. u. L j. 7. „ paastumaarja p- ro k- j. 8. „ suur nelj. ro. k- j. 9. „ suur reede ro. k. j. 11-12.,, lihaw. p- ro- k. j- 6 1. mail rahwusw. töölistepüha 6. „ jüripäew w. k. j. 13. „ ristipäew u. k. j. 30- „ „ w. k- j. 23-25. „ nelip. u. k. j. 30-31. „ „ w. k. j. 24. junn, jaanipäew u. k. j. 2. juut einamaarja p- u. k. j. 7. „ jaanipäew w. k. j. 15. „ einamaarja p. w. k. j. 25. jaagupipäew u. t j1. juulist 1. septembrini kooliwaheaeg 6. aug. Kr. selet. p. u. k. j. 7. „ jaagupipäew w. k. j. 15. „ rukkimaarja p. u. k. j. 19. „ Kr. selet. p. w. k. j. 28. „ rukkimaarja p. w. k. j. 1. juulist 1. septembrini kooliwaheaeg 29. sept, mihklipäew u. k. j. 12. okt. mihklipäew w. k. j7. now. proletaarlise rewolutsiooni tusepüha Wenemaal 10. ,, mardipüew u. k. j. 23. „ „ w. k. j. 25. „ kadripäew u- t j. 8. dets, kadrip. w. k. j. 23. „ kuni 7. jaan, kooliwaheaeg 25-27. „ jõulud u. k. j. mäles- 7 Jasmiwr — Näärikuu Nädalapäemad Nädala- | £ päewad 1 2£ Reede Laup. Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. G Neljap. Reede Laup. Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. B Neljap. Reede Laup. 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 СО Jq « z NZ Dets. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Neljap. Reede Laup. Pühap. Esmp-^ Teisi p. Keskn. Neljap. Reede Laup. Pühap. Esmasp. Teisi v-C 14 15 Keskn. Neljap- 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 Jaan. 1 2 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 Märkused Päikese tõus ja l o o s a m i n e k I Peterburis I Tallinnas _ Tartus tõus loos. tõus lüot. tõus loosi t. m. t. tn. t. m. t. m. 1. m. t. m. Aaan. 4 9 0 15 10 8 57 15 13 8 45 15 16 11 8 54 15 21 8 51 15 25 8 39 15 66 ' 18 8 43 15 38 8 41 15 41 8 28 15 52 ,, 25 8 30 15 54 8 28 15 56 8 21 16 5 I 8 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 Nädalapüewad W ana k a le n d e r Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. S Dieljap. Reede Laup. Pühap. Esmasp Teistp. Keskn. E Neljap. Reede U us j kalender ! W ana ka le n d e r Nädalapäewad 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 i Pühap. Esmasp. Teisi p. Keskn. Dkeljp.H Reede Laup. Pühap. Esmasp. Teistp. Keskn. Neljap. Reede 3 Laup. Pühap. 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Mär­ kused | U u s || k a le n d e r! Weebruar — Küünlakuu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1? 14_[ Laup. Weeb. 1 Päikese tõus j a loojaminek Weebr. 1 „ 8 „ 15 „ 22 „ 29 । Peterburis tõus! loos. t. m.i t. m. 8 14,1613 7 57 116 31 7 38 16 50 7 18,17 5 6 58'17 25 Tallinnas tõus looj. t. m t. m. 8 12' 16 15 7 55 16 32 7 37 16 51 7 17 17 6 6 58 17 26 Tartus tõus | looj. t. m. i t m. 8 5 16 21 7 50 |16 39 7 32(16 56 7 14(17 10 6 56 (17 27 9 17 16 18 17 19 18 20 19 21 20 21 23 22 24 23 25 24 26 25 27 26 28 27 29 28 Märts 29 14 Pühap. 1 30 15 Esmasp. 2 31 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 ESmasp. Teisi p. Keskn. 8ieljP. K Reede Laup. Pühap. Esmasp. Teisi p. Keskn. 'Jieljap. Reede C Laup. Nädalapäewad W ana kalender U us ka le n d e r W ana Nädal apäewad kalender 1 Märts — Paastukuu Teisip. Keskn. Ncljap. Reede Laup. G Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup. V Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Mär­ kused Päikese tõus ja loojaminek Peterburis tõus looj. t. m. t. m. Märts 7 6 36 17 44 „ 14 6 17 18 0, „ 21 5 54 18 171 „ 28 5 34 18 341 Tallinnas tõus looj. t. m. t. m. 6 38 17 45 6 17 18 0 5 54 18 17 5 34 18 34 Tartus tõus looj. t. nt. t. nt. 6 37 17 44 6 17 18 0 5 55 18 16 5 36 18 33 10 W ana kalender U us i kalender 1 W ana I U u3 kalender Nädalapäewad Neljap. Reede Laup. Pühp.G Esmasp. Teistp. Keskn. Neljap. Reede Laup. Pühp. D Esmasp. Teistp. Keskn. -Neljap. Reede 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Mär­ kused I i Nädala1 päewad kalender^ April — Jürikuu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Neljap. Reede Laup. G Pühap. Esmasp. Teistp. Keskn. Neljap. Reede Laup. Pühp. C Esmasp. Teistp. 14. Keskn. 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 Aprtl 29 1 301 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 Päikese tõuS ja loojaminek Peterburis tõus looj. t. tn. t. m. April 4 5 13 18 52 „ 11 4 53 19 10 „ 18 4 30 19 26 „ 25 4 13 19 43 Tallinnas tõus | looj. t. m. t. m. 5 14 18 51 4 54 19 9 4 32 19 25 4 15 19 41 Tartus tõus looj. t. m. 't. tn. 5 15 18 50 4 57 19 7 4 36 19 21 4 20 19 37 11 Reede Laup. 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 T -< со С М » Päikese tõus Peterburis tõus loos. t. tn. t. m. Mai 2 3 51 20 0 „ 9 3 34 20 17 „ 16 3 17 20 34 „ 23 3 3 20 51 „ 30 2 50 ■ j ШИ kalender 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Mai 1 2 Nädalapäewad W ana 14 15 18 kalender I Laup. Pühap. Esmp.T Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup. Pühap. Esmasp. Teisip. C Keskn. Neljap. W ana [ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 kalender i I Nädalapäewad । au; kalender il Mai — Lehekuu Pühap. Esmasp. Teisip.O KesknNeljap. Reede Laup. Pühap. Esmp.D Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup. Pühap. Esmasp.j 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Mär­ kused j a loojaminek Tartus Tallinnas tõus looj. tõu$ | looj. t. m- t. m. t. tn. t. m 3 53 19 58 4 0 19 51 3 37 20 15 3 44 20 7 3 201 20 31 3 28 20 24 3 5 20 49 3 16 20 39 2 53 21 0 3 6 20 48 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 19 16 20 17 21 18 22 19 23 20 24 21 25 22 26 23 27 24 28 25. 29 26 30 31 27 Juuni 28 Esmasp. 1 29 2 30 Teisip. Teisip.G Keskn. Neljap. Reede LauvPühap. Esmasp. Teisi p. Keskn. C Neljap. Reede Laup. Pühap. W ana Nädal apaewad kalender U us ka le n d e r W ana Nüdalapüewad kalender U u; kalender I Juuni — Juunikuu Keskn.« Neljap. Reede Laup. 3 4 5 6 Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. H Neljap. Reede Laup. 7 8 9 10 11 12 13 Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. 14 15 16 17 Mär­ kused Päikese tõus ja loojaminek Juuni 6 „ 13 „ 20 „ 27 Peterburis tõus looj. t. nt. t. nt. 2 44 21 14 2 38 21 22 1.2 37 21 26 12 40 21 27 Tallinnas tõus looj. t. nt. t. nt. 2 47 21 12 2 40 21 19 2 40 21 23 2 42 21 24 Tartus tõus looj. t. m. t. nt. 2 59 20 59 2 54 21 7 2 52 21 10 2 56 21 11 1 1 Neljp.A Reede 3 Laup. 4 Pühap. 5 Esmasp. 6 Teisip. 7 - Keskn. 8 Neljap. 9 Reede G 10 Laup. 11 Pühap. 12 Esmasp. 13 Teisip. 2 14 15 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 16 17 18 19 20 21 22 23 24 .5 26 27 28 Juuli 29 1 30 Keskn. Neljp.G 2 31 Päikese t v u 5 Peterburis tõus i looj. t. m- t. m. Juuli 4 2 49 21 21 „ 11 2 58 21 14 „ 18 3 10 21 2 „ 25 3 27 20 46 J ka le n d e r j W ana | Reede Laup. Pühap. Esmasp. Teifip. Keskn. Neljp. D Reede Laup. Pühap. Esmasp. Teisip. KesknNeljap. Reede Laup. K Mär­ kused I U u- kalender Nädala­ päevad | Nädala­ il aervad W ana Д-i kalender I 1 Junti — Einakuu 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 j a loojaminek Tallinnas Tartus tõus looj. tõus looj. t. nt. t. m. t tn. 1. m. 2 51 21 19 3 4 21 7 3 0 21 11 3 12 21 1 3 13 21 0 3 23 20 50 3 29 20 44 3 36 20 35 14 14 15 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 Auz. 29 Laup. G 1 30 2 31 Pühap. Esmasp. Teisi p. Keskn. Neljap. Reede Laup. D Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup. Pühp.O Esmasp. Teisip. M ana PühapEsmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup. C Pühap. Esmasp. Teifip. Keskn. Neljap. Reede Nädalapüewad kalender 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 U ue Nädalaväewad KZ k a l ender U us kalender j | August — Lõikusekuu Mär­ kused 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 ) Päikese tõus j a loojaminek TartuS Peterburis Tallinnas tõus looj. tõus looj. tõus looj. t. m. t. tn. t. m. t tn. t. M. t. ntAug. 1 3 43 20 30 3 45 20 28 3 53 20 21 „ 8 4 0 20 13 4 2 20 12 4 8 20 5 „ 15 4 17 19 54 4 20 19 53 4 24 19 48 „ 22 4 33 19 34 4 34 19 33 4 38 19 30 „ 29 [4 49 19 13; 4 50 19 12 4 52 19 10 15 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Keskn. Neljap. Reede Laup. Pühp. C Esmasp. Teifip. Keskn. Neljap. Reede Laup. Pühp.O Esmasp. 1 Teifip. Keskn. 19 16 20 17 21 18 W ana Nädalapäewad kalender U us kalender W ana Nädala­ päev) ad kalender September — Mihklikuu Neljap. Reede Laup. 3 Pübap. Esmp.B Teifip. Keskn. Neljap. Reede Laup. 6 Mar­ kused 4 5 22 23 24 25 26 27 28 29 19 20 21 22 23 24 25 30 26 31 27 Sept. 28 29 1 2 30 Pühap. Esmasp. Teifip. J Keskn. Neljap. 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Päikese tõus ja loojaminek, Sept. 5 12 „ 19 - „ 26 Peterburis tõus looj. t. m. t. m. 5 6, 18 50 5 23 18 30 5 40 18 9 5 56 17 48 Tallinnas tõus looj. t. m. t. m. 5 7 18 50 5 23 18 29 5 40 18 9 5 56 17 48 Tartus tõus looj. t. m. t. m. 5 8 18 48 5 25 18 29 5 41 18 8 5 56 17 49 16 Reede Laup. Pühap. (Lsmasp. Teistp. C Keskn. 3ieljap. Reeve Vaup.. Pühap. Esmasp Teisip-G Kesta. 14 15 Neljap. Reede 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Okt. 1 2 U us tu le n i)e r 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 Paikese tõus Peterburis tõus looj. t. m. t. m. Okt. 3 6 13 17 28 „ 10 6 30 17 6 „ 17 6 47 1645 „ 24 7 4 16 26 „ 31 7 22 16 8 W ana ta le n b c r 1 | KNN 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Nädalapäewad Laup. Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. D Neljap. Reede Laup. Pühap. Esmasp. TeistpKeskn. G 9ieljap. Reede Laup. Pühap. 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Mär­ kused 1 1 Nädalapä eruni) W ana ta le n b c r Oktoober — WLLnakuu ja loojaminek Tartus Tallinnas tõus looj. tõus looj. t- tn. t. m. t. m. t. m. 6 13 17 28 6 12 17 29 6 29 17 6 6 27 17 10 6 46 16 46 6 42 16 49 7 3 16 27 6 59 16 31 7 21 16 10 7 16 16 15 17 Nowernber — Talwekuu Nädalapäewad ÄZ «Ä jQ 7-7 1 2 3 4 э 6 7 8 9 10 11 12 13 Esmasp. Teifip. Keskn. C Neljap. Reede Laup. Pühap. EsmaspTeisip. Keskn. e Neljap. Reede Laup. 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 16 17 18 19 20 14 15 Pübap. Esmasp. Now. 1 2 Nädalapäewad ÄZ Teisip. Keskn. Neljp.B Reede Laup. 3 4 5 6 7 21 Pühap22 Esmaep. 23 Teisip. 24 Keskn. 25 Neljap. 26 Reede © 27 Laup. 28 Pühap. 29 Esmasp. 30 Teisip- 8 9 10 11 12 13 14 la 16 17 Märkused Päikese tõug j a loojaminek Now. 14 21 28 Peterburis tõus looj. t. m. t. m. 7 41 15 49 7 58 15 34 8 16 15 20 8 30 15 7 Tallinnas tõus looj. t. m. t- m. 7 39 15 51 7 56 15 37 8 13115 23 8 28 jl5 10 Tartus tõuS looj. t. m. t m. 7 32 15 59 7 48 15 44 8 5 115 30 8 18 15 20 18 Teistp. Keskn. 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 Neljap. Reede Laup. D Pühap. Esmasp. Teistp. Keskn. Neljap. Reede Laup. © Pühap. Esmasp. Teistp. Keskn. Neljap. Reede W ana 14 15 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Dets. 1 2 Nädalapäewad kalender Keskn. Neljp-C Reede Laup. Pühap. Esmasp. Teistp. KesknNeljap. Reede ф Laup. Pühap. Esmasp. U us W ana 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 kalender Nädalapaewad kalende» U us |! kalender ä Detsember — Jõulukuu Mär­ kused 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Päikese tõus ja loojaminek Dets. 5 12 19 26 Peterburis tõus looj. t. m. t. m. 8 44 15 0 8 55 14 5 9 1 14 55 9 3 14 59 Tallinnas tõus 1 looj. t. m. t. rv. 8 41 15 3 8 52 14 59 8 58 14 58 9 0 15 2 Tartus tõus looj. t. m. t. m. 8 30 15 14 8 41 15 10 8 46 15 10 8 49 15 13 Mv edud Meetrisisteem Pikkusemõedud 1 meeter on on 1,406 arssinat. 10 meetrit on 1 dekameeter ehk 14,06 arss. 100 „ ehk 10 dekameetrit on 1 hektomeeter ehk 140,6 arss. 1000 meetrit ehk 10 hektomeetrit on 1 kilo­ meeter ehk 0,937 rversta Meetri osad Vio meetrist on 1 detsimeeter ehk 2,25 wersokit. Vioo „ ehk Vio detsimeetrist on 1 tsentimeeter ehk 0,225 wersokit Viooo „ ehk Vio tsentimeetrist on 1 milli­ meeter ehk 0,022 wersokit 1 kilomeeter —. 10 hektomeetrit 1 hektomeeter — 10 dekameetrit 1 dekameeter 10 meetrit 1 meeter — 10 detsimeetrit 1 detsimeeter — 10 tsentimeetrit 1 tsentimeeter — 10 millimeetrit 20 Murdarwu 2547,295 meetrit wõib lugeda sära­ miselt: 2 kilomeetrit, 5 Kektomeetrit, 4 dekameetrit, 7 meetrit, 2 detsimeetrit, 9 tsentimeetrit ja 5 millimeetrit Pinnamõedud Aluseks on a a r ehk 100 ruutmeetrit (um­ bes 22 Wene sülda) 100 aari on 1 hektar (umbes 0,9 dessatinist) Mahutusemõedud Aluseks on liiter ehk Viooo kantmeetrist ehk 1 kantdetfimeeter (umbes 0,003 kantarsstnat ehk 3 karnitsat) 100 liiterit on 1 hektoliiter (umbes 8 Wene ämbrit ehk 3Vz tsetwerikku) Raskusemõedud ehk kaalud Aluseks on 1 kanttsentimeetri keemiliselt puhta mee raskus Celsiuse 4 kraadi juures, mida kutsutakse grammiks (umbes 22Vž dooli) 1000 grammi on 1 kilogramm (umbes 2,4 Wene naela) 1000 kilogrammi on 1 tonn (umbes 61,048 puuda) Wene nrõedud ja nende wõrdlus meetri* mõõtudega Pikku semõedud 1 penikoorem — 7 wersta .1 werst = 500 sülda . . .. 1,0668 kilomeetr 1 1 1 1 1 1 21 süld — 7 jalga 2,1336 meetrit. arssin ----- 16 wersokit . . . 0,7112 „ jalg = 12 tolli • 0,3048 „ toll — 10 liini 2,54 tfentim. liin — 10 punkti küünar = »/4 arss. = 21 tolli. 53,19 Pinnamõedud 1 dessatin 24M ruutsülda—1,09254 Nektarit 1 ruutsüld — 9 ruutarsfinat — 4,55225 ruut­ meetrit 1 ruutarssin — 784 ruuttolli = 256 ruutwers. — 0,505805 runtmeetr. 1 ruutjalg —144 ruuttolli — 0,092903 ruut- ‘ meetrit Mahutusemõedud kantsüld — 27 kantarSs. — 343 kantjalga — 9,71268 kantmeetr. 1 kantarss. — 4096 kantwers. — 359,729 lanttsentim. 1 kantjalg = 1728 kanttolli = 28316,8 kanttsentim. > Wilja mõõdud 1 tsetwert^8tsetwerikku . . 2,0991 hektoliitrit 1 tsetwerik = 8 karnitsat . . . 26,239 liitrit Wodelikurnõedud 1 ämber (pang) 10 toopi . . 12,299 liitrit 1 toop ■= 10 topsi = 4 kortert . 1,2299 liitrit 1 rneinipudel — 0,0625 ümbert . 0,76871 „ 1 wiina- ehk õllepudel-0,05 ümbr.OFlM „ 22 Raskusemõedud ehk kaalud 1 berkowits = 10 puuda. . 163,805 kilogr. 1 puud — 40 naela .... 16,380 1 nael — 32 loodi 96 sol. . 0,40951 l lood = 3 solotnikku . . . 12,797 grammi 1 solotmk = 96 doolr . . . 4,2657 Üks nael on 25 kanttolli puhta mee raskust, 1 puud = 40 naela on 1000 kanttolli puhta roee raskust PaSerimõedud 1 pall = 10 riist, 1 riis = 20 raamatut, 1 raamat — 24 poognat kirjutuspaberit, 1 raamat — 25 poognat trükipaberit Eesti mõedud Raskus emõedud 1 leisik — 20 naela Pinnamõedud 1 tiin — 3 Liiwimaa ehk Riia wakamaad = = 6 Tallinna wakamaad —2 Kura waka­ maad — 2400 ruutsülda Lõuna-Eestimaal 1 wakamaa = 25 lavamaad = 10000 ruutmaaküünart — 800 ruutsülda 1 tündrimaa = 35 kapamaad^- 14000 ruutmaaküünart 1 adramaa — 80 taalrit — 12 päewamaad 23 Põhja-Eestimaal 1 wakamaa =^00 ruutsülda = J/e tiinu Liiwimaal innatakse maad taalri arwu sarele (1 taaler---90 tenga (krossis) järgmiselt: l^/ioo makam. I numbri põllumaad l68/ioo „ II „ „ — 1 taaler 2io/ioo’ „ III „ „ 280/100 „ IV „ l^/ioo wakamaad 1 numbri emamaad — — 26*/г tenga (krossi) родео wakamaad II numbri emamaad = — 19u/i6 tenga (krossi) l— 147/i6 tenga (krossi) 140/юо wakamaad IV numbri emamaad — — 87/ie tenga (krossi) Wilj amõedud 1 tsetwert = 3 Riia wakka 1 Riia tünder = 2 wakka = 12 kulrmittu — -- 108 toopi 1 Tallinna sälitus -- 24 tündrit = 72 wakka 1 Eestimaa wakk — 3 külimittu — 36 toopi Ajamõedud 1 aasta = 12 kuud -- 52 nädalat = 365 (366) päewa 1 päew — 24 tundi 1 tund — 60 minutit 1 minut — 60 sekundi 24 1 nädal — 7 naerva Kaubanduses luetakse ühes kuus 30 päerva ja ühes aastas 360 päerva Mitmesugused mõedud 1 geograafia penikoorem = 6,9569 ,versta = — 7,420437 kilomeetrit 1 merepenikoorem—4,7362mersta—1,8522 kilo­ meetrit (maakera meridiaani min. pikkus) 1 sõlm ebk Ingl, penik. — 1,7371 wersta — -- 1,8532 kilomeetrit — 6080 jalga (jarmi-tatakse laewasõivus) Merekaubanduses tarwitatakse järgmist möetust: 1 Inglise tonn — 100 kantjalga 1 Peterburi standart — 165 kantjalga 1 standart peeneid puid on umbes 3 tonni 1 laad puid — 55 kantjalga, 1 last puid — — 70 kantjalga 1 Riia last ----- 12 Riia tonni = 6-/r Inglis tonni — 400 puuda 1 keel kiwisüst ----- 850 kantjalga 100 tsetwerti nisu = 16,12 tonni (ä 62,0278 puuda) 100 tsetwerti seemet ----- 15,07 tonni 100 „ rukkid ------ 14,51 „ 100 „ kaeru ----- 9.67 „ Kõmmu nistlise partei Eestimaa keskkomitee kirjastuseta-» Peterburis, Fontanka 53, k. 9. Teles. 4 36 02 Postiaadress: Петроград. Фонтанка 53. Эстское издательство Töörahwakirjandus 1. H. Pöögelma n n. Ühtlane elamiseraha üks kommunismuse nurgakiwidest. Jutlus Eesti kommuuna-tööwäetemplis 2. K. Zetkin. Wõitlus wabaduse ja rahu eest Wenemaal........................... 2 3. L. Trotski. Nõukogudewalitsus ja rahmuswaheline imperialismus. Moskwas 21. aprillil 1918 peetud ette­ lugemine .............................................. 6 4. R. W a kman n. Imperialismus . . 5. G. S i no n> j e w. Töölistepüha 1. mai 6. Elagu Esimine Mai! Kommunistlise Internatsionaali üleskutse kõige maa­ ilma töörahwale 1. maiks 1919 . . . 7. H. Pöögelmann. Kommunistline Internatsionaal................................. 18 8. K. Radek. Anarhistid ja nüukogudeWenemaa.............................................. 3 9. M- K o n k o l. 1871. a. kommuunLühike kirjeldus Pariisi tööliste üles­ tõusmisest 1871. a.................................. 6 10. J. Steklo w. Miks me kommunistid oleme? Seletus Wenemaa kommunist­ lise partei nime kohta..................... 5 4 16 4 3 26 11. G. Sinowjew. Meie partei aja* loost. Peterburi organiseerijate-kommunistide koosolekul peetud kõne . . 9 12. Wenemaa kommunistlise partei (enam­ laste) programm. Wasta rvõetud partei VIII kongressil Moskwas 18—23. märtsil 1919................ 7 13. H. Pöögelmann. Ääremärkused Wenemaa kommunistlise partei pro­ grammi juure.................................... 3 14. H. "Pöögelmann. Mõned põhi­ jooned majanduslise elu korraldami­ seks Eesti töör. nõukogudewabariigis 8 15. Jaan A n w e l t. Töörahwa moimurvalitsuse kindlustamisest................ 12 16. L. Trotski. Oktoobrirewolutsioon 24 17. J. Stern. Ajaloolinematerialismus 4 18. F. Mehring. Ajalooline materia­ lismus .............................................. 50 19. K. Kautsk t). Marxi majanduslised õpetused............................................ 20. J. Steklo ro. Karl Marx. Tema elu ja tegewus................................ 21. A. ^unatsharskijaG- Sinowi e w. Marx ja sotsialistline rewolutfion 10 22. K. Kautsky. Karl Marx ja tema ajalooline tähtsus........................... 15 23. N. Leni n. Karl Marx 24. K Marx. Wabameelsed walitsemas 10 25. Karl Mar x. Mõtteteaduse wiletsus. 26. Karl Atcrrx ja Friedrich En­ ge ls: Kommunistlise partei manifest. (Eessõnadega) . ... ........................... 14 27 26з Kommunistlisest manifestist. I. K. Kautsky eessõna .....................4 26bKommunistlikest manifestist. IL Marxi ja Engelsi eessõnad.....................2 26äKarl Marx ja Friedrich En­ ge l s: Kommunistline manifest. (Ees­ sõnadeta) ............................................ 8 27. Fr. Engels. Kommunismuse põhjus­ mõtted ........................................... 28. Fr. Engels. Sotsialismuse arene­ mine teaduseks ............. 29. F. Mehring ja P. L a f a r g u e. Friedrich Engels............................ 30. Karl Marx Kölni wannutatudmeeste-kohtu ees. Friedrich Engelsi eessõnaga......... 31. Anton Pannekoek. Saagijagamine....................................................4 32. A. 33 ebei. Ristiusk ja sotsialismus 33. W. L i e b k n e ch t. Teadus on jõud, jõud on teadus 34. Jljin(Leni n). Riik ja rewolutsioon 35. G. Sin o w j e w. Lenin (Uljanow). 36. H. P ö ö g e l m a n n. Nõukogudewalitsus Wenemaal..................... 37. N. Bucharin. Klassiwõitlus ja rewolutstoon Wenemaal................. 38. R. Bucharin. Wõimurvalitsus („Klassiwõitlus ja rewolutfioon Wene­ maal" II)........................................ 439. N. M. Lükin (R. Antonow). Kuda tsaari-isewalitsus langes............ 40. P. Arski. Wene rewolutfioon^ teed. 28 41. W. Kingissepp. Jseseiswuse ikke all :............................ 42. S- D. Kataj a> Kodanluse irmuwalitsus Soomes........................ 43. Kuusinen. Soome riigipöörest. Cnesearwustus................................ 44. A. Arnold. Kommuuna surnukehad 45. Bucharin jaPreobrashenski. Kommunismuse aabits................. 46. Roosa Luxemburg. Kas paran­ dus roõi pööre ................................ Sõjawäekirjaudus 1. Tarwilikumad sõjaasjanduse üksikud sõnad ja ütelused Wene ja Eesti keeles 7 2. Õppigem sõjaasjandust.......................... 1 3. I. Mis asjamees on punase-sõjawäe soldat. — II. Pea meeles, seltsimees vunasesõjawäelane.............................. 1 4. Meie lipp.................................................. 1 5. I. Juhatuskiri punasesõjawäelasele. — II. Juhatuskiri sõjariistadega ümber­ käimiseks. — III. Õia püssi! . . . . 1 6. Wisshnjakow. Kuidas eaks märgi* laskjaks saada. Käsiraamat noorema­ tele instruktoritele (westetes) 5 7. Õppige kuulipildujaga ümber käima! 1 8. Algin. Meelespidamiseks punasesõjawäe instruktorile........................... 8 9. Marssimise juhatused.......................... 2 10. PüssÄaskmise juhatukiri...................... 3 29 11. Eesti punane-sõjawägi ja töörahma kultuur................................................ 2 12. J. Jürgens. Punane-söjawägi ja Eesti kultuur.................................... 2 Põllumajanduslik kirjandus 1. Kii: Talukogukonnast sotsialistlise kommuunani............ 4 2. P. Dösshler. Miks ja kuda põllutöökommuunasid asutada.............. 3. Jaan Anwelt. Miks kommunistid mõisadejagamise wasta on.......... Teaduslik kirjandus 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. A. Wallner. Kaswatus ja aridus töörahma riigi ja majandusteaduse seisukohalt............................................ 47 A. Wallner. Ons kool ja eriti töö­ kool meie ariduseasutuse ideaal? . . 8 J. Jürgens. Uus ilmamaade ja usuküsimus........................................ 27 K Timirj asew. Punane lipp . 7 A. Lunatsharski. Kuidas sündis teadus? Kuidas sündis kunst? . . - 4 A. Lunatsharski. Üleilmline ja klassiline kultuur ......... 8 91. Wallne r. Proletariaadi kultuura põhijooned................................ 50 Õpetlik kirjandus 1. Dr. 9l l e k s a n d r o w s k i. Lugemiseterwisoid.............................................. 5 30 2. Töörahwa tähtraamat 1919—1920 13 2a Weike töörahwa tähtraamat 1920 15 2b Tasku-tabelkalender 1920 ................... 5 2d Seinakalender 1920 (Internatsionaale lauluga)............................................. 15 3. Töörahwa tähtraamat 1920—1921. Nooresookirjandus Maksim Gorki. Kuidas mina õppisin.................................................. 6 2. Lucian Descaves- Püssipoiss. 1871. a. Pariisi kommuuua ajaloost 6 3. W. Buk. Kahekesi............................ 4 1. Ilukirjandus 1, Eessaare Aadu. Wiimne pauk 11 2. Eessaare Aadu. Kalal .... 8 4. Eessaare Aadu. Raudtee ääres 4 5. Eessaare Aadu. Masti. ... 30 6. Eessaare Aadu. Metsa sermal 4 7. Nikolai Sõsojew. Kirg ja mõistus ................................................ 17 8. M' E. Saltõkow (S t s h e d r i n). Mõnda......................................,. . 9. A. A m n u e l. Maraa (Marat). Ühewaatusline näidend Prantsuse suure rewolutstooni ajast...................... .15 10. Kurt Eisner. Mai-nowellad . . Ajakirjandus „Kl a s s i w õ it l u s". Piltidega kuukiri. I aastakäik 1919. Kaksiknumbris 1/2, 31 1/4 ja 5/6 ä 16 r-, nr 7 8 r., nr. 8 30 r., nr 9 14 r., nr 10 14 r.f nr 11 32 r., nr 12 16 r. Terme 1920. aasta­ käik . . .142 Teine aastakäik. Ilmunud nr 1-2 25 r., nr. 3-4-5 40 r „Eesti Koo I" nr 5 16 r., nr 6 20 r., nr 7 16 r.f nr 8-9 30 r., nr 104142 32 r , nr 13 16 r Terme kogu................'......................... 120 ,,Töörahwa Kultuur" nr 1-2 32 r., 3-4 35 r., nr 5-6 40 r Terme 1920. aastakäik 107 Eestitöörahma kom muuna nõu­ kogu dekreedid, määrused ja teada­ anded nr 1 16 r., nr 2 10 r......... Terme kogu 26 Noored üles. I. Toim. H. Pöögelmann.................................................. 20 Piltpoftkaardid 1. J. Sihwer. 2. J. Anwelt. 3. J. E. Sõrmus. 4. J. Jaures. 5. W-Liebknscht. 6. K. Liebknecht. 7. P. Lafargue. 8. Eesti kommunistliste sõjawägede konianderide kursuste ostmised lõpetajad. 9. Eesti *** kommunistlise kütipolgu ratsaluurajatekomando Betseris. 10. Eesti kommunist­ lise diwiisi soomusrong. 11. Eesti kommunistline kütipolk läheb eelmistele, seisukohtadele. 12. N. Lenin. 13. L Trotski. 14. G. Sinowjew. 15. F. Mehring. 16. 32 A. Bsbel. 17. F. Lassalle. 18. K. Marx. 19. F. Engels. 20. R. Luxemburg. 21. M. J. Kalinin. 22. J. Rabtshinski. 23. Punaste surnukehad Tamperel. 24. W. Õssip (tapetud). 25- J. Jegorow (L). 26. J. Kuppar ja J. Schüts- (t.) 27. M. Saarits (puusärgis). 28. H. Wilbach. 29. A. Tischler. 30. M. Peterkop ... i5 Seiuapildid 1. Karl Marx. 2. N. Lenin. 3. L- Trotski. 4. Jaan Anrvelt. 5. Roosa Luxemburg. 6. K. Liebknecht. 7. Pariisi kommunaaride mälestusemüür. 8. G. Sinowjew. 9. F. Mehring. 10. F. Engels...................... ä 15 UU,,J. UUMUJIL JILUUMJ _ ШШ1.И1И <1 >1 I ........... ... ........................... 1) Raamatud, mille inda siin ära pole tähendatud, on ttimt’ kirja trükimise ajal meel trükist ilmumata. 2) Waremilmunud raamatute ja ajakirjade inna alammäär on 4 rubla trükipoogen (16 raamatu- ehk 8 ajakirja-lehekülge, kaaned kaasa arwatud), see on umbes pool inda sellest, mi* praegu uute mäkmandmine maksma läheb. Я) Korrapidamise ja tökjllu kokkuoidmjse tarbel müüdakse kirjandust ainult kohemakse» tawa raha eest. Saadetakse pealepandud maksuga, tui osa innast ette on saadetud. Asutustele ja organisatsioonidele suuremate tellimiste pealt 10 protsenti innaalandust. Pakki­ mine ja saatmine tellija kulul. 4) Tellida roõtb seeria nime­ tuse ja numbri järele (ilma raamatu roõt wäljaande nimeta,. Wõrdlew tsentimeetri, tolli ja wersoki suurus — —— 1 \ ] 1----- 1------ 1----- ------- 1----- 1-------1----- ------- 1----- 1------ 1----- i ---- 1——T-----r /ye7(4^o-K.txt h,;i i .I.. I..I i, -LLL -LLL -LLL -LLL Д-Li Lu 1,. tt i I n I " Jumala armust 1896 — 1917 1õ r.
	A 10.383	tekstituvastus (ocr)										VaataNr. 1692 LEMBITU TÜTAR TAARALASE näidend-revüü...Nr. 1692 LEMBITU TÜTAR TAARALASE näidend-revüü kolmes vaatuses proloogiga TAVET MUTSU Teaterkirjastus Tallinn Nr, 1692. Lembitu tütar Näidend-revüü kolmes vaatuses proloogiga Taaralan e TAVET MUTSU Teatrikirjastus, Tallinn. Käesolewa pearaamatu wõi osade ärakirjutamine on keelatud. Eksijad wõetakse wastutusele. Mänguloa an­ nab Tawet Mutsu teaterkirjastus Tallinnas. „Teaterkirjastuse" trükk S. Karja 21. Tallinnas. 1929. TEGELASED. Linda. Laulik. Mall. Poolakas. Tark. Rootslane. Ordumeister. Venelane. Frits. Poisikene, Franz. Tütarlaps. Jaan. Murueide tütred. Nõid. Inimesed. I. vaatus — Vabadusaja lõpp. 2. vaatus — Võõraste valitsus. 3. vaatus — Vabadusvõitlus ja iseseisvus. PROLOOG. Ma sinule, sa Eesti tõusev sugu, Kes rõõmustad end jälle priiusest, Siin tahan jutustada mõistulugu Me möödaläinud, vanust aegadest — Neist aegadest, mil alles hädakisa Meil kostis ühelt vainult teisele, Ja näidata, kuis Eesti vaim, nii visa, Kord pääseb siiski viimaks võidule. Nii — käies ajaraamatute rada — Me muistseid pilte näeme silma ees, Ja, mis on kestnud seitse aastasada, Siin läbielame nüüd mõne tunni sees. Siin kolmes pildis Eesti rahva saatus Su silme eest kui lendes läbi läeb ... Kuid — olgu sest — kui lõpeb viimne vaatus, Küll igaüks siis isegi ju näeb. ESIMENE VAATUS. Mets. Esiplaanil mõned kivid ja kännud. Tagapool tulekuma. Videvik. Inimesed põgenevad kompsud seljas ja süles. I. inimen e. Oh, häda! Oh, häda! 2. inimene. Taara avita! 3. inimene. Raudmehed tulevad. 4. inimene. Põgeneme, põgeneme! 5. inimene. Aga kuhu? Aga kuhu? 6. inimen e. Soode ja rabade taha. M all (kümne aastane tütarlaps, mähkmetes laps süles, komistab). Võtke mind kaasa, võtke mind kaasa! 6. inimene. Pole aega! Igaüks hoo­ litsegu enese eest. Mall. Ma ei suuda. Võtke vähemalt see laps! 7. inimene. päästa võib. Päästku igaüks, mis Mall. Oh, mu joud on otsas! (Kohendab enese istuma, vaatab lapse peale ja laulab. Viis: Kus on, kus on kurva kodu?) Oh sa vaene, oh sa väeti, Mahajäänud marjuke! Kõigist sind nüüd maha jäeti, Kuhu viin sind varjule? 6 Taaralane Lembitu on sõjas langend, Surma sülle suikunud; Kõik ta kangelased raugend; Sinu kodu hävitud! Oh sa vaene, oh sa väeti! Oled üksi, abita. Kõikidest sind maha jäeti . . . Taara ise avita! Tark (vana, halli habemega ja pikkade juustega mees, pikas mustas kuues). Laps ! siin üksi pimedas metsas!? Mis teed sa M all vanake? Kes sa oled, (tõuseb ehmudes üles). Tark. Ära karda mind, lapsuke! Sa tahad teada, kes ma olen? Seda ei tea ma õieti isegi: olen nii vana, et oma nimegi ei mäleta, — Ma elan seal kaugel metsa põhjas ja inimesed nimetavad mind lihtsalt vanaks targaks. (Rahutult, räägib rohkem ise­ enesele.) Aga täna ei võinud ma koju jääda, ma tunnen eneses imelikku rahutust... mu kõrvus on kõiksugu hääli... ma kuu­ len nagu sõjariistade kõlinat ja naiste ning laste nuttu... mu süda ütleb mulle, et midagi hirmsat on sündimas. Ma pidin tulema ja vaatama, mis see tähendab. Ehk võid sina mulle midagi seletada? Aga enne ütle, kes oled sina? Mall. Ma olen Mall, Lembitu kasu­ tütar. Tark. Lembitu kasutütar. Aga miks oled sa siin? Lembitu tütar 7 Mall. Vanaisake, kas sa siis midagi ei tea? Et meie linn on maha põletatud, külad hävitatud ja rüüstatud, raudmehed riisuvad ja tapavad kõik, mis ette juhtub! Tark (äärmiselt üllatatult). Kuidas? Linn maha põletatud. . .raudmehed. .. Mis teeb siis Lembitu ? Mall. Ka sedagi ei tea sa veel! Noh, siis ütlen ma sulle — Lembitut ei ole enam — ta langes täna lahingus. Tark (põrutatult). Lembitu (Vajub kännu otsa, katab näo kätega.) langenud! Siis see oligi mis mu süda nii valusalt aimas. Lembitu, Lembitu! — miks pidid sa nii noorelt langema ja just nüüd, kus sind kõigerohkem tarvis on! Kes on nüüd veel see mees, kelle sõjasarve hääl üle maa ühest piirist teise kostaks, kelle sõna peale terve rahvas, kui üks mees üles tõuseks. Kas võisin ma aimata siis, kui sa alles poisikesena mu põlvedel kiikusid ja mina sulle esivanematest lugusid pidin jutustama kas võisin ma aimata, et Taara mind vanaspõlves niisugust õnnetust näha laseb. Lembitu, Lembitu! Sa eestlaste au ja uhkus, kelle vahvust ja tarkust, õiglust ja heldust kõigil maal imestati, — kui sina langesid, siis on kõik kadunud ... siis on kõik kadunud . . . (Järsku.) Mall! Kus on Lembitu naine? Mall. Ta on surnud, Ta ei tahtnud põgeneda, vaid julgustas viimse silma­ pilguni teisi võitlusele. Ta ütles: „Kus 8 Taaralane Lembitu on, seal olen ka mina.“ Raudmehed lõid ta oma ukselävel surnuks. Ainult mina pääsesin selle lapsega tagaukse kaudu põgenema. (Toimetab lapse juures.) Tark (pühalikult). Rahu sulle, kallimeelne naine! Aga mis laps sul seal on, Mall? M all. See on Linda — Lembitu tütar. Tark (tõuseb,) paljastab pea). Lembitu tütar... Linda! Siis ometi ei ole Lembitu sugu veel maapealt kadunud, siis ei ole Taara meid veel täiesti maha jätnud. (Tõstab käed üles.) Taara! Ma olen eluaja sind tee­ ninud ja su salamõtteid uurinud, aga nüüd näen ma, — et ma liig nõder olen neid mõistma. (Laseb käed vajuda.) Mu silmad kustuvad mu rahva õnnetust nähes — Jäta mulle siis see viimane lootus, see teadmine, et sa selle lapse — Lembitu tütre — oma kaitse alla võtad, et sa seda Eesti õrna taimekest ei lase hukka saada, vaid et sa teda varjad ja lased tugevaks kasvada tulevasteks õnne aegadeks, mida minu vaimusilmad nagu kauget koidukuma aimavad. (Tostab käed.) Taara! kui sa mind kuuled, siis anna mulle märki! (Kõuemürin.) Kuuled Mall! Taara on meie palvet kuulda võtnud. Ära siis karda midagi, kõnni julgesti oma teed ja kanna hoolt lapse eest, rohkem isegi, kui enese eest, sest tea: — temas peitub kõik Eesti tuleviku lootus, temas elab edasi Lembitu vaim; praegu küll vaevalt hingitsedes, nagu tuha all hõõguv Lembitu tütar 9 tulesäde, aga tuleb kord aeg, kui ta väge­ vana lõkkena leekima lööb ja rahvale uut õnne koitu kuulutab. (Õnnistades.) Ja sina, Linda, Lembitu tütar! Sa oled küll kõik kaotanud, mida inimesed oma õnneks nimetavad, aga selle eest oled sa omale ühe vägeva kaitsja leidnud. Sellepärast ära sinagi karda! Sa saad küll viletsust ja ohtu näha, vangipõlve ja ahelaid kanda, aga ära lase kustuda oma hinges seda vabaduse tuld, mis Lembitu sinule on pärandanud. Ära kuula ei meelitusi ega ähvardusi — jää truuks iseendale. Ka kõigesuurem hädaoht ärgu hirmutagu sind, vaid looda, et kord paremaid aegu näha saad, sest seda on Taara mulle tõotanud. Ja nüüd lähen ma ja viin Taarale oma viimase ohvri. (Läheb.) (Aegamööda on kuuvalgus tõusnud.) Mall. Milline imelik vanamees, see Tark. Taara ise vastas temale! Ja kui julgelt tema sõnad kõlasid! Ma ei saanud küll kõigist hästi aru, aga ometi on mu süda nüüd palju rahulisem. (Võtab lapse jälle sülle.) Noh, Lindakene, mis meie siis nüüd kahekesi peale hakkame? Sa naeratad ja vaatad nii armsalt mulle otsa, nagu ei aimakski, missugune õnnetus sind on tabanud. Ah, nüüd korraga teed niisuguse kibeda näo! No jah, see on praegusel korral igatahes kohasem. Ära sa aga häält tee, siis oleme mõlemad kadunud. Pane aga parem jälle silmad kinni ja jää magama. lo Taaralane Mu oma silmad kipuvad vägisi kinni, aga seda ei tohi, tahan ainult vähekese jõudu koguda. Ja siis peame vaatama, kust enestele peavarju ja toitu leiame. (Tuleb ettepoole, istub, kiigutab last põlvedel.) Noh, mis On, — kas sa ei taha ikka veel magada? Oota, ma laulan sulle unelaulu: Uinu, väikene Lindakene, äia, äia! Lindakene, lillekene, äia, äia! Ei sul isa hoidemassa, äia, äia! Ema armu aitamassa, äia, äia! Ise sa, kanni, kasva kauniks, äia, äia! Kasva kauniks, sirgu suureks, äia, äia! Ehtigu sind murueite, äia, äia! Taeva taati andku tarkust, äia, äia! (Vajub kivi kõrvale maha, laps kaisus, ja jääb magama.) M uru e id e tütred (tulevad heljudes, igaülel oksake käes, jäävad poolringis laste ümber seisma. Laul. Viis: Hinge hellal igatsusel). Vaiksel ööl siin puude vilus Metsa põues sügavas Puhkad, lapsukene ilus, Uinud unes magusas. Aga isa silm ei maga, Sinu üle valvel ta. Kui sa oled ikka vaga, Siis ta sind ei unusta. Usaldad end tema kätte, Siis sind kaitsvad vaimuväed, Ja sul teevad varju ette, Et ei leiaks kurjad käed, (Pistavad oksakesed püsti magajaile ümber.) II Lembitu tütar Kindlalt kaitseb sind see vari; Maga aga mureta. Tulgu vaendlasi küll kari, Ei nad sind ei puuduta. (Kaovad. Sarvehääl, trummipõrin, sammude mürtsud, relvade kõlin. Laul lava taga. Viis: Du bist verrückt, mein Sohn.) Raudmehed oleme Ja tuleme nüüd Saksamaalt; Me himust põleme, Kõik hävitada Eesti raalt. Hüüdkem siis valjemalt; Las eestlased kuulevad: :,: Et nüüd hoidke alt, et nüüd hoidke alt, Kui raudmehed tulevad!:,: Ordumeister (mõõgavennaste ordu riie­ Siia, Frits ja Franz! Otsige see metsaserv läbi! Kaugemale ta ei võinud pääseda, sest mets on igast küljest ümber piiratud. tuses). Franz. See on meie käes tühine asi, muudkui hakkame peale. Tule Franz! (Lähevad Malle ja Linda poole. Kõuemürin. Mehed põrkavad tagasi. Donnerwetter! Ordumeister Maria! (lööb risti ette). Sancta Franz. Ja! Ära kohutas teine! on üks nõiduse temp. See Ordumeister. Noh, miks te otsimise järele jätsite? Laske edasi! 12 Taaralane Fritz. Ei tea. .. aga mis tühjast siis nii otsida — aastane lapseräbalas. Franz. Jah, see nagu polekski täis­ mehe töö — lapsega jännata. Ordumeister. Juhmid olete küll mõlemad. Kas teie siis aru ei saa, milline hädaoht meid selle lapse poolt ähvardab? Temast kasvab ju omal ajal inimene, ja kui temal osagi oma vanemate vaimust on, siis ei tohi meie siin maal kunagi julged olla. Või kas olete unustanud, kuidas Lembitu täna võitles, kuidas ta meie mehi nagu loogu maha niitis, ja kuidas tema nainegi kolm sakslast teise ilma saatis. Ei, meie peame selle soo maapealt ära hävitama, või vähemalt oma võimusesse saama. Fritz. Õige ta ju on: ma näeksin kõigesuurema lõbuga, kuidas ta mul piigi otsas siputab, aga kust teda siin pimedas tead otsida. Franz. Ja, see on ikka täbar küll. Ordumeister. Modonna nimel, leid­ ma ta peame. Ja kes ta leiab ja mulle kätte toob, selle löön rüütliks. Fritz. Ohoo, see juba tasuks vaeva. Ordumeister. Olge aga siis kärmed! Mina lähen vaatan, kas kõik oma kohal on, (Ära.) Lembitu tütar 13 Franz. Kerge öelda — olge kärmed. Teised pidutsevad laagris ja meie peame siin mööda metsi kolama. Fritz. Seda minagi ütlen. Ja pealegi veel tühja kõhuga. Ptüi! Franz. Pea, siga, sa sülitad ju mulle habemesse. (Tõukab.) Fritz. Ära tõuka ! Vaata, et kisun su habeme kõigi juurikatega välja. (Märkab lambakintsu Franzu kaenlas, lahkelt.) Kuule, mis sul seal kaenlas on? Franz. Lambakints. Sain niigi palju külast näpata; see on kõik mu sõjasaak, Fritz. Oh, sa kuldne mees! Mis meil nüüd viga! Franz. Mida’s sina sellest nii rõõ­ mustad? Fritz. Kuidas siis, ega sa ometi seltsi­ meest ilma jäta. Ega minugi suu pole sarvest. Franz. Mõni seltsimees sa mul oled: jätad mu lahinguväljale uimaselt lamama ja ise putkad ei tea kuhu. Fritz. Mis sa Anna juba! sellest veel räägid. Franz. Sul ju omal suur pundar puusa peal, nähtavasti oled paremini varustatud kui mina. Fritz. Siin pole midagi söödavat, need on rebase nahad. 14 Taaralane Franz. Ohoh! Sellepärast siis sul oligi nii kiire; oskasid aega kasulikult tarvitada. Fritz. Igatahes. Ma võin selle kintsu ära osta, kui sa nii kade oled. (Võtab vöölt koti ja viskab Franzule mõned hõbetükid.) Ega mul hõbeda puudust ei ole. So, anna nüüd pool siia. (Võtab kintsu, hakkab lõikama.) Fran z. Ja, jah, ma näen, sa oled ikka külas päris vahva mees olnud; lahingus hoidsid ikka rohkem minu selja taha. Fritz. Oli su seljast niigi palju kasu. Pagana vintske liha, ei saa teist pooleks. Franz. Too siia, sa ei saa sellegagi hakkama. (Lööb kintsu kännu otsas mõõgaga pooleks.) Säh! Fritz. Kohe näha, et sa oma vana ametit veel unustanud pole. (Hakkab aplusega sööma.) Franz. Mis see sinu asi on! See on jah minu amet: olen aus lihunikusell, ei salga seda ja pole mulle sugugi tarvis seda nii tihti nina peale visata. Mis sa siis teeksid, kui mina sulle igapäev ette laulak­ sin, mis asjamees sina enne olid. Fritz. Katsu sa seda teha, siis ma su kaela väänan. Franz. Nojah, näib, et sinagi oma vana ametit pole unustanud: ütle õige, mitu kaela sa oma eluajal oled väänanud? Fritz. Ära sa mõtle — saan sinu omaga ka veel valmis. Lembitu tütar 15 Franz. Ära ikka ole nii väga tragi. Alles ikka Saksamaal pääsesid võllast, juba hakkad siin jälle. Fritz. Kuule, täna õnne, et meid praegu keegi ei kuule — omavahel võib ju rääkida, mis tahes — aga peaksid sa rüütli ees sellest niiksatama, siis... Franz. No mis sa temastki nii väga häbened, ega‘s temagi alati nii püha mees pole olnud. Fritz. Kas sa tundsid teda juba varemalt ? Franz. Muidugi tundsin. Fritz. Mis ta oli? Franz. Harilik teeröövel. Fritz. Oo — see on ju siis mulle päris paras paarimees. Franz. Seda küll. Aga mulle, õigust öelda, terve see kupatus ei meeldi. Mõtlen, et kogun siin natuke varandust ja pistan Saksamaale tagasi. Fritz. Miks siis üldse sealt ära tulid? Franz. Eks ikka see rahaahnus, mis muud. Fritz. Aga minule meeldib küll siin väga. Muidugi, need eestlaste sõjanuiad ei meeldi ka minule sugugi, aga pruugib siis minul just ette hüpata. Muidu aga — tapa ja röövi niipalju kui süda kutsub ja oled tubli mees veel pealegi. Vanad patud andis piiskop andeks ja kui nüüd veel Lembitu tütre leian, saan viimati rüütliks. 16 Taaralane Franz. Kuule, juba rüütel tulebki ja sina alles siin. Frits. Oi, sa pagan! (Jookseb ja komistab kännu otsa.) Ruttu otsima! Appi! Ordumeister. Mis seal on? Kes karjub ? Fritz. Mina, Fritz. Sattusin vaenlas­ tega kokku Ordumeister. Vaenlased? Kus nad on ? Fritz. Põgenesid metsa. Ordumeister. Taga ajada! Kinni võtta! Aga ruttu ! Fritz. Kohe, kohe, rüütlihärra. (Läheb.) Ordumeister. Franz, mida sina veel ootad? Franz. Midagi. Fritz luiskab, polnud siin kedagi vaenlast. Fritz (Tarka kaasa vedades). Mis sa vale­ tad, Franz! Näe, üks on siin! Ordumeister. Aa — tubli poiss, Fritz. Aga kus on teised? Palju neid oli? (Targale.) Tunnista, vanamees! Tark. Ma ei tea, mis tunnistust sa mult tahad? Ordumeister. Mis sa hulgud siin metsas ? Tark. Käisin vaatamas sinu hävitus­ tööd külas. Tagasi tulles kuulsin appihüüdu ja tulin vaatama, kes tarvitab abi. Lembitu tütar 17 Ordumeister. Tunneme juba nii­ sugust juttu. (Fritzule.) See on väga hea, et ta kinni püüdsid: see näib olevat pagana­ usu preester. Temalt saame kindlasti teada, kus on Lembitu tütar. Tark. Sa eksid, võoras, äraandmine pole siin viisiks. Ordumeiste r. Tühi jutt. Vasta siis, kui sinult küsitakse! Kõigepealt, kes sa oled? Tark. Palju rohkem õigust oleks mul küsida seda sinult: kes oled sina ja mis õigusega sa siin talitad? Ordumeister. Mina tulen püha Rooma paavsti käsul tooma teile, paganatele, õndsaks tegevat ristiusku ja püha kiriku õnnistust ja võitma seda maad püha neitsi Mariale. Tark, Ma ei tunne ei sinu Rooma paavsti ega neitsi Mariat. Tunnen ainult sind, niipalju kui seda sinu tegudest näen; ja mis su teod mulle näitavad, on hirmus. Sa talitad siin hoopis teistsuguse õiguse põhjal, ja see on rusikaõigus. Ordumeister. Vastuhakkajatega ei saa teisiti. Ags kes mulle sõnakuulelik on, sellele tahan hea isand olla. Tark. Kes on sind siia isandaks pannud? Võin sulle ainult ühte öelda: kuni leidub siin maal veel põlvekõrgune poisikene, niikaua ei ole sa selle maa isand. i8 Taaralane Ordumeister. Vanamees, ära vihasta mind! Parem ütle mulle, kus on Lembitu tütar ja ma tasun sulle hästi. Ole minu nõus, see on sulle palju kasulikum. Tark. Ütlesin juba — ma ei ole äraandja. Ordumeister. Mis äraandmine see on? Ega ma talle midagi kurja ei tee, ma kasvatan ta kristlikult üles ja kannan ta eest isalikult hoolt, Teen seda kõik selgest armastusest. Tark. Su keelel on mesi, aga südames mürk. Olen küllalt vana, et su sõnu mitte uskuda. Mitte õnnistust ei tulnud sa tooma, vaid tapma ja röövima; mitte armastus ei kihutanud sind, vaid ahnus ja saagihimu. Ordumeister (lööb mõõgaga). Säh sulle, teotaja, see on su kangekaelsuse palk. (Tark langeb. Metsas kuuldub haldjate nuttu ja oigeid.) marduste kiljatusi, Franz. Kui õudne siin on! Lähme siit ära! Ordumeister. Mis sa kardad! Üks vastuhakkaja jälle vähem. Fritz, Vastik vanamees. See oli talle paras. Siiski — mina läheksin ka meeleldi siit kaugemale. Ordumeister. Võib ju ka minna. Lembitu tütar meie käest ikkagi ei pääse. (Lähevad.) Lembitu tütar 19 Laulik (kandlega. Viis: Kuu kumab kõrgelt ülevalt). Oh kellele nüüd kaeban ma, Mu kurbust, mis nii lõpmata, Et valust lõhkemas on rind Ja nutust märg on mullapind! Mis see targa juure.) oli? Nagu oigas keegi. (Läheb Vana Tark! Mis sul viga on? Tark, See oled sina, Vanemuise saadik. Õnnistatud olgu sinu tulek, just sind igatsesin ma enne surma veel näha. Laulik. Mis on sinuga juhtunud? Sa oled haavatud. Oota, ma kannan su koju ja seon haava kinni. Tark. Jäta! Sellest ei oleks kasu — minu aeg on möödas. Hoolitse elavate eest! Laulik. Tark, sa ei tohi surra; mis saaks siis meist. Sinuga läheks hauda kõik meie esivanemate kallis pärandus. Tark. Tarkus ei sure. Laulik. Aga kes õpetab meile ja meie lastele teda tarkust, meie vanemate usku ja kauneid kombeid — Tark. Seda teed sina, laulik. Selleks andis Vanemuine sulle selle kuldse kandle. Sina maapeal ja Taara taevas — teie hoolde jätan ma Eesti rahva hinge, Lembitu tütre. (Tõuseb.) Taara, kaitse ja õnnista Lembitu tütart! (Sureb. Laulik asetab ta maha ja suleb ta silmad.) 20 Taaralane Laulik. Rahu sulle, Vana Tark! (Istub kivile, võtab kandli, — viis endine.) Mu armus kannel, ole sa Veel ainukene trööstija! Sest algab meil nüüd raske töö Ja Eestis pime orjaöö. Eesriie. TEINE VAATUS. Avamäng. Mets vähe harvem kui esimeses vaatuses. Aegamööda läheb valgemaks. Tagaplaanil rüütliloss, mille kõrval taluhurtsik. Linda (noor neiu, eesti riides, köiega puu või posti külge seotud). Ordumeister. Tubli, Fritz! See tüdruk, kes nii kaua meile muret tegi, on nüüd kahjutuks tehtud. Selle teo eest nimetan su paruniks ja kingin sulle selle mõisa, kus sa senini opmanniks olid. Fritz. Tänan, ordumeister! Ordumeister. Sa pead aga valvel olema, et ta kunagi teada ei saaks, kes ta on; et ta uskuma jääks, et ta orjaks cn loobud ja selleks peab jääma. Fritz. Küll ma selle eest juba hoolt kannan. Ordumeister. Nii, nii. Ole aga siis tubli ja vahva. Minu ja meie püha piiskopi Õnnistus olgu sinuga. (Ära.) Fritz. Kas kuulsid, Linda? Mina olen nüüd siin peremees ja sa oled minu oma ihu ja hingega. Linda. Seda ma näen. Olen valmis kõik tööd tegema, mis sa käsid. Taaralane 22 Fritz. Mitte tööst üksi pole jutt. Ma olen kuulnud, sul olla peigmees, talupoiss Jaan. Aga minul, kui parunil on sinu kohta suurem õigus. Sa pead kohe minuga mõisa tulema, Lin da. Ma ei mõista, mis õigusest sa kõneled ja mis sa mult veel nõuad. Fritz. Küll näed. esimese öö õigus. Minu õigus on — Linda. Parun, ma hoiatan sind: — täna on jüriöö. Fritz. Mis see mulle korda Tule. (Hakkab rebima.) läheb. Lin d a. Appi, appi! Jaan. Eemale, kõlmatu! Fritz. ette, ori! Mis see tähendab? Põlvili mu Jaan. Tänasest peale pole enam orje. Linda, sa oled vaba. F ri tz. Siis sure, mässaja! (Tungib kallale.) (Päästab Linda lahti.) Jaan (haarab Fritzu sülitsi ja murrab ta maha. Taga hüüded: Hõissa, jüriöö! Tulekahju kuma. Laul: „Mõisad põlevad, saksad surevad jne.) Fritz. Ordumeister, appi! Ordumeister. Mis see on? Orjade mäss! Madonna, kaitse meid ! (Tungib peale. Jaan kargab talle vastu, mõõgaga maha.) kuid Ordumeister lööb ta Fritz. Tänan, ordumeister, see oli abi õigel ajal. Lembitu tütar 23 Ordumeister. Jah, ma näen, sinul oleks võinud halvasti minna — õnneks on ta nüüd surnud. Aga peab ütlema, vahva poiss oli. Fritz. Häbemata oli ta, nagu nad kõik. Pean nad raudu panema, et nii kergesti lahti ei saaks. Ordumeister. Tee seda. Mina pean minema, mul on seal naabritega sekeldusi. (Lähevad.) Linda (kummardub nuttes Jaani üle). Jaan. Linda! Linda. Jaan, sa elad, sa ei ole surnud! Jaan. Ei, ma ei ole surnud. Aga see oli siiski raske löök. Peaaegu oleks see mu elu maksnud. Kanna mind kuhugi varjulisse paika, kus ma aega saan toibuda. (Linda toetusel ära.) Fritz (ahelatega). Kus see tüdruk nüüd on? Ahah, tule aga siia, ei sa pääse mu käest enam kuhugi. (Seob käed.) Sa pidasid mu vastu kurja nõu, aga vaata, mis sest välja tuli. Istu nüüd siin ja mõtle järele, ehk saad siis targemaks. Venelane (bojaarikuues, tuleb luurates lähemale). pika habemega, Fritz. Noh vana livan, mis sina siin luusid ? Venelane. Mina vaatap jilus tjudruk. Fritz. Kas sul Peipsi taga tüdrukuid vähe ? 24 Taaralane Venelane. Oo kjull. Mina tahan see ka. Fritz. Kui sa end siit ei korista, siis kutsun ordumeistri. Venelan e. Oo — ei taha: ordumeister paha mees, raibe mees. Juba mina Ijaks. (Lindale.) Ei kardap, jeesti tjudruk — minul Moskvas poig Pjotra — kjull tema sinu võtap. Fritz. Mine, mine ja ära enam siia oma nägu näita! (Trügib venelase välja.) Linda (laulab, iga salmirida näiteseinte taga. Viis: Lätsi küiiä.) kordab koor Oh, seda ohtu orjapõlve, orjapõlve, Oh seda pikka piinapõlve, piinapõlve. Olen mina noori neitsikene, neitsikene, Olen mina piiga peenikene, peenikene, Kas minul süüdi sündidessa, sündidessa, Kas tegin kurja kasvadessa, kasvadessa, Et pean kandma kammitsaida, kammitsaida, Olema orja ahelassa, ahelassa. Ei mina oska ohkeid hoida, ohkeid hoida, Ohkeid hoida, kaebtust köita, kaebtust köita. Seni ma ohkan, kuni elan, kuni elan, Seni ma nutan, kuni nõrken, kuni nõrken. N Õid (inetu vanamoor, tuleb hiilides sisse, räägib kähisedes). Linda! (Vahe.) Linda, kas üksi oled? (Tuleb lähemale.) Mis sa istud siin pea norus ja laulad niisugust kurba laulu ? Linda. Pole rõõmustamiseks põhjust. N õid. Ja mis põhjus on sul siis kur­ vastamiseks ja peanorutamiseks ? Lembitu tütar 25 Lind a. Seda ei maksa küsidagi. N õid. Äh, äh, äh! Või nii — ei maksa küsida. No ega ma siis küsigi. No ega ma siis küsidagi. Aga vaat, mis ma sulle ülten : kõik on su oma süü. Linda. Mis sa mind kiusad, sa tige nõid ? N õid. Ah, äh, äh! Sõimaku küll mind inimesed nõiaks või kelleks tahes — sina ei peaks mitte nii ütlema; sinule olen ma ainult head soovinud. Mis? Kas sa ei usu seda? Jah! ja praegugi soovisin ma sulle ainult head. Ja mina ütlen sulle otsekohe, heast südamest: kõik on su oma süü. Kes käsib sind nii turtsakas, nii kangekaelne olla? Mis sa sellega arvad võitma? — Mitte midagi. Ainult kahju teed omale. Aga katsu vähe lahkem, vähe järelandlikum olla — vaata — kohe hoopis teine asi. (Saladuslikult.) Vaata, meie armuline parunihärra on niisuguse helde ja lahke südamega härra ...ta kutsub sind mõisa ... No, noh! Jää nüüd ikka rahule, ära ninna karga... Nojah, et siis ära jälle nii rumal ole, et vastu punnid. Mõtle, mis sul mõisas viga elada: ei pruugi sul seal rasket tööd teha, ei haganaleiba süüa. Ka neid kaltse (Puudutab Linda käist.) ei pruugi sa kanda — käi kas siidis ja sametis. Linda. Ära puutu mu riideid! Tuhatkord ennem kannan ma neid kaltsusid, nagu sina neid nimetad, kui et ma neid 26 Taaralane sinu siidi ja sameti vastu vahetaksin. Nad on mulle armsad, sest ka nemad seal (Näitab välja.) kannavad niisuguseid riideid. Nõid. sead! Nemad!... Päh!... talupoja Linda. Häbene ometi minuga niimoodi kõnelemast. Mina olen ju niisamasugune kui nemadki. Nõid. Nojah, nojah — seda minagi ütlen, et kas see pole küllalt suur arm meie parunihärra poolt, et ta sinusuguse peale silma on heitnud. Linda. Kuidas julged sa mulle nii­ sugust juttu rääkida! Iga su sõna on häbemata vale. Mõisahärra arm ja heldus... Vaata ja kuula vähegi, mis seal väljas sünnib, ja ütle siis, kas see on su mõisa­ härra kiidetud arm ja heldus. Noh, kuula ometi! Hääled (kuuldub vankrite loginat, hobuste puristamist, üks hääl jorutab). Igav ja pikk oli linna tee, Öö oli pime ja pilkane — nöö. Jaani kell lõi — jõua, jõua, Kaarli kell lõi — kliua, kläua. Nõõ, saaks koidu ajaks linna! Linda. See on mõisa killavoor, mis läbiööd linna läheb. Mehed jorutavad laulu, et uni peale ei tükiks, sest nad on mitu ööd juba magamata. . Lembitu tütar 27 Hääl (jorutab). Jiut, tiiut, tee oli viltu Kõrtsinaine kõndis viltu Valas aga viina mõõdu viltu ... Linda (valusalt). Kuuled! Sellest ei ole veel küllalt, et ta neid ihulikult orjaks tegi — ta tahab ka nende vaimu orjastada — ta õpetab neid seda põrgulaket, seda hirm­ sat viina jooma, et selle abil iga inimlikku tundmust nende südames hävitada... Ja vaesed, õnnetud inimesed, kes ei oska vahet teha hea ja kurja vahel, joovad, et silmapilgukski oma eluviletsust unustada ja ei märkagi, kuidas nad selle läbi ikka sügavamale ja sügavamale viletsusse lan­ gevad. Nõid. Ah, sina tüdruk! Kes sind õpetas nõnda rääkima! Linda ja hääled. Kes õpetas! Kas ma ise seda küllalt ei näe? Peaks pime või kõlvatu olema, et seda mitte näha. (Rehepeksu kolksud.) Kuule! Seal lõpetatakse praegu mõisa rehepeksu, mis terve öö kestis; nüüd lähevad nad põllule tööle; terve päev voolab higi — kes ära nõrkeb, viiakse talli juure.. . ja tuleval ööl kordub seesama lugu . . . ikka kuni laupäevani ... (Kaugel lõikajate laul: heleli, hele-ee! Ahah, — veel pole valge väljas, aga juba nemad on põllul tööl. Ja kubjas oma kepiga on järel... (Piitsaplaks ja karjatus.) Ahh !! See oli opmanni nahkpiits, mis jälle mõnele õnnetule verise vorbi selga lõi! (Peidab näo käte vahele.) 28 Taaralane Noid. No mis valu siis sinul sellest on ? Linda. Sa südameta inimene! on ju minu vennad ja õed. Nõid. õdesid. Nad Lollus. Sul pole ju vendi ega Linda. Nad on mu sugurahvas. Mina ei salga oma sugurahvast nagu sina. Nõid (tigedalt naerdes). Ah jaa... ma ju unustasin, et sinu Jaan ka nende hulgas on. Nojah — see on ju hoopis teine asi. (Linda laseb pea norgu.) No vaata praegu, kui rumal sa oled: seda Jaani, seda rumalat talupoissi pead sa paremaks, kui armulist parunihärrat. Kuidas võib ometi inimene nii juhm olla. Mõtle ometi vähe: — mis on Jaan! Üks talupoisi molkus, kellele meie armuline parunihärra iga silmapilk piitsa võib anda, sellepeale vaatamata, et sel poisil karu jõud on. Ta on ikka üks tööloom ja muud midagi. Vaata aga selle­ vastu meie parunihärrat: kui ilus, kui peenike, kui lahke ja helde... Lin d a. Mine ja jäta mind rahule! Nõid. Ah, või nii? . . Oh seda kangust, seda kangust küll sel tüdrukul. See on sul vist küll juba sinu vanematest... (Saab sõna sabast kinni, lööb omale käe suu peale.) Lin da (kargab üles). Nõid! Mis tead sa minu vanematest? Räägi mulle minu vanematest! • Lembitu tütar 29 Nõid (kohmetanult, siis häbematalt). Mis ma neist siis pean teadma? Ena mul asja kellest vaja teada. Eks nad olnud sama­ sugused matsid kui need teisedki seal. Või kes teab — olid ehk koguni mõned kaabakad. Linda (langeb kummuli kivi peale, pea käte vahel). N Õid (vähe pehmemalt). Ja mis Sa neist ilmaaegu küsidki ... ükskõik kes nad olid. Sa muretse aga parem eneses eest. Noh, kuidas siis arvad selle asja kohta? Mis? Kas sa midagi ei vasta? Ei? Oh seda kangust, seda kangust!... Noh, hea siis küll . ... ma võin ju ka ära minna, aga pea sa mu sõnad meeles. (Minnes.) Kuuled sa, Linda, pea meeles, mis ma sulle ütlesin. (Ära.) Laulik (laulab. Viis: Mis sa nutad, mis sul viga). Kaste pisar koidu ajal Langes lille äärele; Seal ta kurval kaebekajal Ohkas, nuttis ärdasti: „Rändan üksi mööda ilma, Väeti kastetilgake; Parem, kui siin tunda külma, Poeksin mulda varjule! Aga päike kostis talle: „Ära vala pisaraid! Vaata ümber, kaugemalle — Seal on neid veel tuhandeid. Sinu isa — see on meri — 30 Taaralane Ema — pilved taevateel; Ehteks teid, kui kuldseid teri Nopib päike enesel’ Sul on väge, võimu palju Kõigis paigus looduses: Sa võid murda kange kalju Mässavates voogudes. Sina joodad põllupinda Karastava kastena, Ehid ilul ema rinda Kevadiste õitega. (Astub lähemale.) Neitsike, sa oled ise Hiilgav kastetilgake: Sa ei tea, mis imelise Kuulutan sul sõnume. Lin da (tõstab aegamööda pead, vaatab kui võlutud lauliku otsa; sõnade juures „sinu isa" tõuseb üles, astub vähehaaval ikka lähemale.) Kes sa oled? Laulik. Ma olen laulik. Linda. Kust said sa selle kandle? Laulik. Vanemuine andis. Lin d a. Kust võtsid sa need sõnad? Laulik. Enese südamest. Vanemuine on nad sinna istutanud. Linda. Miks tulid sa siia? Laulik. Vanemuine saatis mind. Linda. See kõik on nii imelik... nagu unenäos ... Niisugust laulu pole ma iialgi kuulnud ja ometi oli ta mulle nii Lembitu tütar 31 tuttav... iga sõna oli nagu minu enese südamest, iga sõna tõi nagu uut elu mu hingesse. Ja mul on aimdus, nagu oleksin ma midagi sarnast ometi kord kuulnud ... millalgi ammu, ammu, kauges lapsepõlves... Ah! Miks ei tea ma midagi oma lapse­ põlvest, oma vanematest! Laulik. Seda tulin ma sulle ütlema, Linda... et sa teaksid, kes sa oled. Kuula siis: sa olid aastane laps, kui su kasuõde raudmeeste eest põgenedes sind siia metsa tõi. Murueide tütred kasvatasid ja imetasid sind, kuni sa inimeseks said. Nad käivad ka praegugi igal ööl su palgeid punaga ja su juukseid kullaga ehtimas. Taara ise valas su pähemõistust ja su südamesse julgust, sest tea Linda — sa oled kuning­ likku sugu, sa oled Lembitu tütar! Linda. Ah! kui see tõsi oleks! Laulik. See on tõsi. Ma nägin, et meeleheitmine su üle võimust võtab, ma teadsin, et surmamõtted su südames pesit­ sevad, ja sellepärast tulin ma sulle ütlema. Elu on ilus, Linda, ja sinu elu on alles ees, sinu päike on alles tõusmata, aga ta tõuseb kord ja sa näed, kui kaunis on elu. Ainult oota ja kannata! Linda. Siis on ometi see tõsi, mis minu vaimusilma ees vahest nagu une­ näos heljus; mis ma oma südames arg­ selt aimasin, aga ei oskanud sõnades Taaralane 32 avaldada. Seda kõik oled sina mulle ütelnud, laulik; ole sa õnnistatud! Laulik. Olgu õnnistatud, Taara! Li nda. Ja mis pean ma nüüd tegema? Laulik. Ma ütlesin: oota ja kannata. Lin d a. Kui kaua? Laulik. Kuni saabub aeg. Praegu pole veel aeg. Ja nüüd pean ma minema. Linda. Ära mine, laulik! räägi veel! Jää veel, Laulik. Ei ole veel aeg, mil ma vabalt võin rääkida: siin maal on võõrad, need ei salli mind. Ma tohin ainult ööpimeduses mööda hurtsikuid käia ja, kus mure ja ahastus lämmatama kipuvad hinge, seal kõlab minu kannel julgustavalt ja lohuta­ valt. Siis siluvad kortsud näol ja silmis vilguvad sädemed. Aga kadedate võõraste pilgu eest pean ma end peitma. Ja ka sina peida need sõnad oma südamesse ja ära ilmuta neid kellelegi. Küll tuleb aeg. Ja kui aeg käes, siis tulen ma jälle. (Käega õnnistades ära.) Fritz (ratsapiits käes). Aa! siin sa oledki. Väga hea! Ma tahan sinuga mõne sõna juttu puhuda. Linda. Isandal juttu puhuda. Fritz. Ära ole pole orjaga midagi ikka nii pirtsakas! Lembitu tütar Kuula enne, mis mul 33 sulle ütelda on. (Laulab. Viis: Sealt Läänemere kalda pealt.) Mind vaata, kena neiuke, Kas pole poiss ma peenike, Mind vaata igast küljest sa, Ja ikka leiad laitmata. Nüüd tähel pannud olen ma, Et väga ilus neiu sa. Ja armust põksub minu rind... Kas tahad armastada mind? Noh, mis sa ütled selle peale? Kas ma vastust ei saagi? Linda. Kui mu käed vabad oleksid, siis saaksid sa niisuguse vastuse, nagu sa seda just väärt oled. Fritz. Haa! Ma näen, et väga hästi tegin, kui su käed raudu panin. Sa oled nüüdki juba ninakas küllalt, mis veel siis, kui sa vaba oleksid. Linda. Kui lugu nii on, mis vastust sa siis veel ootad? Hakka aga siis pikka­ mööda minema pealegi! Fritz. Häbemata tüdruk! Mis su arus on, et sa minuga, oma isanda ja paruniga, niimoodi julged kõneleda. Põlvili peaksid sa mu ette langema, mu käele peaksid sa suud andma. Ära unusta, kes sa oled: alatu orjatüdruk, keda ma iga silmapilk ... Linda (kähvatades sirgeks). Mina tean väga hästi, kes ma olen. Aga sinule ei pruugi ma seda nina peale kirjutada. Mõtle parem järele, kes sa ise oled. 34 Taar alane F ritz. Mis sa sellega tahad ütelda! Linda. Ei midagi. Ainult seda, et minu vanemad olid vähemalt ausad inimesed, kuna sina... Fritz. Noh, noh, — ütle välja! Linda. Tead seda isegi. Küllalt sellest, kui näed, et see minugi ees saladus pole. Fritz. kahetsema. Haa, tüdruk! (Tahab üles Seda tõstetud sa pead piitsaga kallale tormata.) Poolakas (tema kaasas Poola tantsu grupp Poola rahvuslises ülikonnas). Pea! Milline toores inimene — pruugib kaitseta naisterahva vastu piitsa! Niisuguseid kombeid Poola­ maal ei tunta. Fritz. Mis õigusega sa ennast minu asjadesse segad? Mis õigusega sa siin peremeest mängid ? Poolakas. Just sellesama õigusega, mis ordumeistergi. Fritz. Oota, küll ordumeister su mine­ ma kihutab. Poola kas. Ordumeister on viimasel hingetõmbusel. Tänasest peale on sul tegemist ainult minuga. Mine ja valva, et keegi meid segama ei tule, sest va „Hirmus livan ‘ on siin lähedal luusimasFritz. Ah, mu härra, palun väga vabändust. Ma ei teadnud seda. Mis aga neisse orjadesse puutub, siis on nad nii­ sugused kangekaelsed, et nendega ilma Lembitu tütar 35 piitsata midagi teha ei ole. Ja ega nad seda pahaks ei panegi Veel kord vabandage. (Minnes.) Neetud poolakas tuli parajal ajal segama. Noh, pole viga — eks me veel näe, kuidas asjad arenevad. (Ära.) Poolakas (Laulab. Viis: Siis istume me sääl). Ma ennast tutvustan: Ma olen Poola pan. Ja sind, mu neiu, mina tervitan. Sest sinu ilu, see Mul võitnud südame, Mu ülikena eesti neiuke! Ma olen poola pan; Sind siiski armastan, Sest kõike kaunist mina kummardan, Mu väike puurilind, Ma tahan kaitsta sind, Et rõhutult ei ohkaks sinu rind. (Poola tants.) Nii siis, mu armas ... tule mu kaenlasse !. Linda. Mul on nälg ja haigus vapustab mu ihu. Palju mõistlikum oleks, kui vaa­ taksid, kuidas nälg ja katk ümberringi möllavad, (On kuulda oigeid.) Poolakas. See mind praegusel korral ei huvita ja pole mul selleks ka aega: pean naabreid valvama. Nojah, mis ma ütlesin — juba üks siin. (Rootslane tuleb.) Rootslane! No, mis tuul sind mere tagant siia ajas? Taaralane 36 Rootslane. Arvan, et mul siin sama­ sugune õigus on olla kui sinulgi Ma sind ei sega, meil on siin ruumi mõlemil. Poolakas. Ei, sinuga ei soovi ma midagi tegemist teha. Sina oled teist usku kui mina. — Küll me sinuga veel siiski kitsal teel kohtame. (Läheb.) Rootslane (Rahvuslisesriides, laulab. Viis: Jõua ju kaugelta.) Oh, tere, eesti Tulin kord ka Mõndagi sust Tahtsin näha neid. vaatama teid. kuulnud ma; silmaga. Nüüd näen, et küll on vist Kanda sul siin raske rist. Tahaksin sind aidata, Kui mu omaks saaksid sa. Linda (laulab). Jää terveks, võõras mees, Näen, et süda sul on sees. Ainus viga on sul see: Sa ei ole eestlane. (Tagapool on näha, kuidas venelane ja Fritz millegi üle tingivad ja lõpuks kokku lepivad.) Venelane (must kaftan seljas, selle all punane särk, punased püksid, lakk- ehk värvilised saapad, müts punase voodriga, lõõtspill kaenlas). Eks ma ütle: juba Roots roal, ei Vene­ lane vaene teagi. Rootslane. Jah, see on juba kord sinu saatus, ikka hiljaks jääda. Lembitu tütar 37 Venelane. Aga nüüd otsustame ruttu, kes meist siin üleliigne on, kas sina, või mina. Rootslane. Muidugi sina, sest mina olin ju enne siin. Venelane. Noh, seda otsustab alles jõud. Tule välja, vaatame järele. (Fritzule.) Tsuska siis sa ka sekka! Rootslane. Ah, see häbemata ära­ andjal See on sulle küll paras seltsimees. Noh, kui nii, siis targem annab järele. Head tervist, neiu Linda. Kahjuks suutsin sinu heaks küll väga vähe ära teha. Las vähemalt jäävad need raamatud Eesti lastele mälestuseks, (Paneb raamatu maha.) et Rootsi onu nende hariduse eest hoolt kannud. Linda ja rootslane (duett). Jää terveks igavest! Ütlen sulle südamest.' Armsalt sind ma mäletan, Ikka meele tuletan. Venelane. Päh! Kas see ka mõni laul on? Vaat’ kui mina alles... (Laulab. Viis: Stenjka Rasin.) Venemaa on suur ja vägev, Venemaa on lai ja pikk. Vene mees on tark ja tugev, Venernaine õnnelik. Ennast küta ma ei taha; Asi kõik mul oleks hea, 38 Taaralane Aga see on ainult paha: Viin mul tihti segab pea. Tule Linda, naiseks mulle, Sea mul majasse üks kord, Siis truu mees ma olen sulle, Tasun sulle tuhatvõrd. Vaata Linda, kas ma ei ole üks mõnus mees! Mis mul hinge peal, see on ka keele peal, salata ega varjata pole mul midagi — ühesõnaga — duschaa-tshelovek. Minuga saab sul tore elu olema. Anna mulle oma käsi ja kaup on koos. Linda. Sa näed ju, et mu käed alles ahelas on. Venelane (kratsib kõrvatagust). Oige küll! Paha lugu ... päästaks su käed lahti, aga... oota, ma lähen enne, küsin parunilt nõu. Linda. Kui tema nõu oodata, siis peavad nad küll igavesti ahelasse jääma. Venelane. Ma usun, sul on õigus. Noh, ükskõik, — teen oma vastutuse peale; silmapilk — (Võtab ahelad kätest, viskab minema. Läheb valgemaks.) So! — Sa oled prii nagu lind. Linda. Tänan sind! See oli suure­ meelne tegu, seda ei unusta ma iial. Kuule kuidas sinule Taara mäel kiitust lauldakse. (Laul: Mu kõige kallim laulu hääl on minu keisrile. Võiks ka lauljate rong üle lava minna kõige ees „Pernu Postimees“, nagu ta lehe esiküljel kujutatud oli.) Lembitu tütar Venelane. rahul? 39 Nii et sa oled minuga Linda. Ja. Ma tunnen, kuidas uut jõudu mu liikmetesse voolama hakkab. Ometi kord võin ma vabalt liikuda, kuigi ma võõrana pean elama oma maal, mis sakslane mu vanematelt röövis. Venelane. Jaa ... maa... vaata, see on juba hoopis teine asi . . . Parun on siin juba mõnda aega peremees ja ma ei tahaks teda meeleldi pahandada... Aga, kas tead mis? — Sülita parem selle maa peale: mõni asi see maa nüüd — va kartulimaa! Vaata, kus ikka minul on maa — kasvatab sibulaid ja kurke kui puru. Kas sul seal ruumi vähe on. Linda. Ei, ma tänan. Olgugi siin ainult, — nagu sina seda mõnitades nime­ tasid — kartulimaa, aga ta on ometi mu vanemate maa ja on mulle palju armsam, kui kõik sinu Sarmaatia lagendikud. Venelane. Ei, selles asjas ei või ma midagi parata — parun on minu hea sõber, ja ma ei taha temaga tüli norida, muidu võib ta kergesti vaenlaseks saada. Ja õigust öelda — ma teda natuke kardangi, sest tal on vägev suguvõsa. Linda. Noh, siis on meie jutt ka otsas. Venelane. Mine ikka! Meie jutt alles algab. Oota, kui ma sulle kõik ära räägin, kuidas meie elama hakkame, siis sa 40 Taaralane alles näed, kus ikka elu on. Kõigepealt kingin sulle ilusa uue sarafani ja viltsaapad ; need hilbud viskame kus seda ja teist. Siis hakkan sulle vene keelt õpetama, sest meie lapsed tohivad ainult vene keelt rääkida. Ja vaata, mõne aja pärast oled sa ise juba päris vene „baaba“. Eks ole tore. Suurt tööd sul ka ei ole, ainult kaksteist korda päevas pead mulle samavari panema. Muidu võid päevad otsa päevalille seemneid nosida. Linda. Ei. Niisugune elu mind ei meelita. Venelane. Tohoo, hullu! Missugust elu siis sina veel tahad. Või ei meeldi ma ise sulle? No siis tunned sa mind alles vähe. Oota, ma näitan sulle, mis mees õieti olen ja mis ma kõik oskan. (Vene tants.) Noh, kas polnud vahva, mis? Tule, ma õpetan sulle ka! Linda. Minul oleks raske sinu pilli järele tantsida ja pole selleks ka tuju. Õpeta parem parunit! Venelane. Oo — ei see parun vene pilli järele tantsi. Temal on saksa pill, mille järele tema tantsib. Kuule! (Laul: Die Waht am Rein, selle sekka kauged kahurimürtsud.) Saksakeelne laul. Nähtavasti paruni semlakid. (Vaatab.) Ja ronivad üle minu aiamulgu. No see on juba hoopis käest ära. Oot’ oot’ küll ma nad varssi minema kupatan. (Läheb mängides lõõtspilliga: „Mnoogi leeta, mnoogi leeta, pravoslavnõi russki tsar“. Eesriie. KOLMAS VAATUS. Avamäng: vabalt. Lava seesama. Tagaseinal lossi asemel varemed, hurtsiku asemel ilus talu, mõlemad alul valgustamata. Üldiselt koiduvalgus. Kaugel veel mõned kahuripaugud. Linda Istub ja nopib karikakra õit. V e n e 1 a n e (jookseb hingeldades). Ma sain kolki, ma sain haledasti kolki, mind aetakse taga! Oi, kui palav mul on! (Teeb nööbid lahti.) Pea! Mul tuli tore mõte: teen enese päris tundmatuks, otsigu siis — (Kisub kaftani seljast, viskab minema, jääb punase särgi ja pükstega.) Linda. Ja mis sa siis nüüd õieti teed? Venelane (tähtsalt). Ma teen luutsiat. Lin d a. Niisama lihtsalt? revo- Venelane. Minu käes käib kõik lihtsalt. Mis sa siis veel tahab? (Võtab mütsi, pöörab punase voodripoole peale, üleni punane on.) Näed, mis nii et ta nüüd enne must oli, on nüüd punane. Linda. Ja mis sellest kasu on? Venelane. Oo — kasu on palju. Kõigepealt: näed, kas sakslased julgevad veel mulle järele tulla — ehee — ei julge. Teiseks on ju niimoodi palju lahedam elada — ma ei saa isegi aru, kuidas ma seda vana kuube nii kaua kannatasin. 42 Taaralane Ma olen nüüd hoopis naga teine inimene, nagu uuesti sündinud. Ja mis peaasi, kui kena, kui moodne! Eks ole, Linda, nii meeldin ma sulle palju rohkem? Linda Ei tea esiotsa veel suurt kiita. Venelane. No miks ei tea — ikka kohe hoopis teine mees. Vanast pole mär­ kigi järel. Vanasti sundisin sind omale naiseks tulema, aga nüüd annan sulle vaba voli — vali keda tahad. Aga kui sa peaksid julgema kedagi teist valida peale minu — no siis hoia oma nahk! Linda. Ikka seesama vana laul. Venelane. Oh ei — ka laulud on mul .nüüd aina tuliuued. Oota, ma laulan sulle üks väga tore ja moodne laul: (Laulab Marseillaise viisil.) Ma olen üks eht proletaarlane Ja tapan maha pursuid. Linda (hakkab valjusti naerma). Venelane. No, mis sa naerad? Kas polnud vahva laul? Linda. Viis oli väga ilus, aga sõnad olid küll vist su oma tehtud. V enelan e. Iseenesestki mõista. Sellest võid sa näha, kui tark mees ma olen. Ma ei armasta üldse teistest eeskuju võtta, sest mina olen see mees, kes teistele eeskuju näitab. Kas hakkad nüüd aru saama, et minu sarnast teist meest maailmas ei ole, et ma kõigetargem, kõigetugevam ja, mis Lembitu tütar 43 peaasi, kõige edumeelsem (revolutsiooni­ lisem) olen. Ma toon sulle paradiisi maa­ peale, ma viin sind õnnemaale, kus pudru­ mäed ja piimajõed on ja kus praetud põr­ sad kahvlid seljas mööda tänavaid jookse­ vad. Kas sa nüüd veel ütled, et mind ei taha ? (Linda naerab.) Aga mis sa jälle naerad? Linda. Ära pane pahaks, aga kui ma sind nii vaatan, siis tuleb mulle vägisi üks lugu meele, mis vanaisa Kröloff mulle kord jutustas. Venelane. Käigu põrgu vanaisa — mina ei . tunnista mingit vanaisa .., ma võin ise oma vanaisa olla kui tahan. Aga huvitav oleks siiski kuulda, mis see vana päevavaras sulle rääkis. Linda. See lugu on väga lihine — madu ütles mehele: „Vana kesta a’asin maha, nüüd ma enam ei tee paha, heitkem sõbraks, vennike!" Mees tal kostis, malga tõi: „Ehk küll ussil kest on uus, kuri kihvt tal siiski suus.“ Ning siis ussi surnuks lõi. Venelane. See on pilkamine, see on teotus, see on kontrrevolutsioon. Seda ma sulle ei kingi. Tule, läheme tribunaali — küll seal sind õpetakse, mis tähendab saboteerima. (Hakkab Lindat kättpidi tirima; korraga kuuldub viis: „Deutchsland, über alles“ — jääb kätt silmadele varjuks pannes kaugusesse vahtima; laseb käest lahti.) Aga kes sealt siis tuleb? Oh, sa pagan — see on ju parun oma semlakkidega. See mait on jälle ühe äraandmisega hakkama saanud, ta tuleb muidugi mind 44 Taaralane siit välja ajama. Oh sa tuline pirakas küll — usu nüüd veel kodanlast! Aga keda ma süüdistan — ma ju ise lubasin teda siin omapead talitada. Vott sulle nüüd ilma annektsioonideta ja kontributsioonideta. (Põ­ rutab jalaga.) Hei! Kõik proletaarlased siia — näitame sellele valgekaardile! Keegi ei tule — mu tribunaalid on kõik sääred teinud. Pole minulgi muud, kui lase jalga. (Lindale.) Aga oota, tüdruk! Ega see veel sellega pole jäänud: ma varitsen ainult paraja aja ja küll ma siis i sind veel kägistan. (Ära.) Jaan (Manisfestiga, jookeb hõisates sisse). Lembitu tütar! Sa oled vaba. Eesti sa' seisad lootusrikka tuleviku ees. (Hele valgus — tagaseinas paistab Eesti talu.) Linda. Jaan ! Vaata seal tõuseb praegu päike,., see on meie õnnepäike. Ta valgastab meie kodu! Päike, päike, kui ilus oled sa! (Näiteseinte taga koorilaul: Linda veime­ vakka valmib kalli kaasale.) Aga vaata, juba tuleb must pilv läänest ja varjab ta ära. (Valgus muutub tumedamaks.) Jaan. Kuid see hetk oli ometi ilus, kuigi ta nii üürike oli. See ei unune kunagi, sellest ammutame jõudu tulevasteks võit­ lusteks. Linda. Ja, seda läheb tarvis ja vist õige pea. Jaan. Oleksin kohe valmis sinu eest kellega tahes võitlusesse astuma. Lembitu tütar 45 Linda. Ei, Jaan, sa oled alles nõrk ja relvatu. Mine puhka veel, kogu jõudu. Jaan. Puhkamisest pole juttugi, aga jõudu koguda tahan küll. (Ära.) Fritz. Haa! Eks ma ole jällegi siin. Kas näed nüüd, et minu vastu ükski võim ei aita? Üks tuleb, teine läheb, aga mina olen siin põline ja häda igaühele, kes mind julgeb puutuda Kas näed, kes mul siin on, (Näitab sõdurit.) tema juba ei lase kedagi võõrast oma jalga siia tõsta. Eks ole tõsi, Franz? (Patsutab sõdurile õla peale. Tuleb Linda lähedale.) Noh, mu tibukene! Mis siis muidu teie pool ka head kuulda? Oled muidugi selle aja sees targemaks saanud, oled roh­ kem järele mõtelnud!? Nüüd oled valmis mind kahe käega vastu võtma, mis? Linda. Ei! Fritz. Ei? Tohoo, põrgu! Kas ikka veel nii kangekaelne? Ah soo! sul ju nüüd käed vabad, sellepärast sa nii uhke oledki. No olgu peale — kahjuks ei saa ma neid enam siduda; pole enam need ajad. Aga siiski — näe mis ma veel teha võin: ilma minu näpupassita ei tohi sa paigast liikuda. Kas on nii, Franz? Franz. Jah, mina keelan. Fritz. Ja, jah! ära sa mõtle ühtegi... venelane tõi sulle küll revolutsiooni, aga mina toon okkupatsiooni. 46 Taaralane Noid. Linda, Linda! Mis sul arus on, et sa niisuguse mehe tahad tagasi lükata. Kas ma sulle ammu juba ei öelnud, et ega meie armulise parunihärra vastu ikka keegi ei saa, ja näed nüüd, kui tuline õigus mul oli. Sa olid küll tema vastu häbemata, aga veel pole hilja seda heaks teha. Kui sa nüüd teda ilusasti palud ja tema käele suud annad .. . Linda. Mine minust eemale sa kõlvatu 1 Nõid (parunile). Jah, jah, parunihärra ta ütleb, et on nõus. F r i t z. Hea küll. Selle üle on meilveel aega küllalt rääkida: meie jääme ju nüüd päriseks siia. Aga nüüd kõige pealt, Linda, too meile süüa: meie oleme näljased kui hundid. Too kõik, mis sul on: leiba, liha, võid, mune, piima, kartuleid, pekki... Franz. Mina käsin. Nõid. toob. (Toob Ja, jah, parunihärra, küll ta leiva ja või-püti, annab Franzule teine­ teise kaendlasse.) Fritz. Vaat nii! Siin maal maksab ikka elada. Senini olin ainult parun, nüüd saan varsti herzogiks. Peaks ma ainult selle Jaani nüüd kätte saama, sest nagu ma kuulen, pole see mässaja veel surnud ja voiks mulle takistusi taha. (Marseillaise helid. Franz ehmub, läheb vaatama.) Mis pagana kära seal lahti on? Fui! mis halb musiik. See paneb mul ikka kõhu valutama. Lembitu tütar 47 Poisike (läheb üle lava, mängib nõela otsa kinnitatud paberist tuuleveskiga, seda keerlema puhu­ des). Fritz. Hei, poiss, tule siia! Ütle mulle, mis maja see on. (Osutab talu.) Poisike. See on Jaani talu. Fritz. Või nii? Minu maa peal! Ütle talle, ta tehku aga aegsasti rattad alla, või, kui tal omal ei ole, siis ma võin talle need rattad kinkida. Poisike. Suur tänu soovimast. Mina võiksin parunihärrale ka midagi kinkida, olge head! (Annab veski.) F r i t z .(mõtlemata võtab vastu). Mis see on? Poisik e. Propeller. Fritz. Ah, sina nadikael . . . Franz. Baron, komm, komm ! Vaterland ganz kaput! Fritz (vaatab). Donnerwetter! Katsume, et minema saame! (Jooksevad ära, hoiab tead­ vusetult veski nii, et see keerlema hakkab.) Nõid (ähkides järele). Ach, mein Gott, ah, mein Gott, parunihärra, mis nüüd saab! Linda. Head teed sulle, parunihärra! Laulik. Õnn sulle, Lembitu tütar! Linda. Ole tervitatud, Laulik! Kus sa nii kaua viibisid? Laulik. Aeg on saabunud ja ma tulin nagu lubasin. Vabalt ja julgelt võib nüüd 48 Taaralane kõlada laul üle maa, sest täitunud on kõik, millest enne vaevalt unistada julgesin. Vaata seda maad oma ümber, seda maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannani ja Munamäe metsalt murult käib lahke Soome laheni; vaata neid mühavaid män­ nikuid, neid muistseid Taara tammikuid, neid kasesalkusid, mis sinivetes peegel­ duvad. See on sinu vanemate maa, — see on sinu maa, sina ja su rahvas on vabad, vabal maal! Tütarlaps. Lembitu tütar! Tahtsin sutle selle lillekimbukese tuua. (Ulatab lille­ kimbu.) Need on esimesed kevadlilled meie aasalt. Ma sooviksin, et meie Eesti tütred oma isamaale niisamuti ehteks oleksid, kui need lilled meie aasale. Linda (suudleb tütarlast). Tänan sind, väike armas virvekene! Kes sind õpetas nõnda kõnelema? Tütarlaps. Laulik. Tema on mulle nii palju ilusaid lugusid jutustanud ja õpetanud mind oma isamaad armastama. Poisikene. Ka minule on ta palju jutustanud, eriti sinu isast Lembitust ja teistest kangelastest. Kuidas ma tahaksin nende sarnaseks saada! Linda. Tubli, mu noor kangelane. Niikaua kui meil sarnasetd mehepoegi kasvamas, on meie kodu hästi kaitstud. Võib olla, et ma sinu abi õige varssi vajan. Lembitu tütar 49- Poisike. Lembitu tütar, sinu kaitseks olen valmis oma elu jätma. Laulik. Süda läheb härdaks, kui neid noorukesi kuuled ja vaatad. Linda. Tänu sulle, laulik, see on sinu töö vili. Laulik. Jah, tänu Taevaisale, — ei või olla ülimat õnne, kui näha oma töö vilja. Vaata neid noori: kas see ei ole tuli, mis nende silmist särab, kas see ei ole leek, mis nende südamest tõuseb, kas see ei ole valgus, mis nende peade ümber kumab? See on priiuse tuli, see on teaduse valgus, see on armastuse leek — armastus isamaa vastu, armastus sinu vastu, Lembi­ tu tütar! See on see leek, mis Kalevipoja käed kaljukammitsast päästab, et ta võib tulla oma rahvale õnne tooma — Eesti põlve uueks looma. Poisike. Idast läheneb vaenlane nagu kohutav rahepilv. Ma lähen talle vastu. Laulik. Oota tulipea! Kus on Jaan, tema peab meid juhtima. Tulge, seame endid valmis ja siis — löögu kõik peerud kahel otsal lõkendama. (Ära.) Linda (laulab. Viisil: Vennad võtke vahvast laulda). Eesti pind! sa ööde vilu Küllalt kaua tunda said. Nüüd, kui näind sa päikse ilu, Ärkab elu sedamaid. Taaralane 50 Usun nüüd su saatusesse: Tulgu küll, mis tuleb ka, Ei sind enam orjusesse Keegi suruda nüüd saa. (Internatsionaali helid.) Venelane (sessamas ülikonnas, kuid ham­ buni sõjariistus: püstolid, kinsaalid, mõõk, käsigranaadid, padrunirihmad ümber keha, hiilib sisse). Ahaa, sakslane on läinud, see on hea, nüüd on paras aeg. Noh, tüdruk! Nüüd oled sa mul käes, — nüüd ma su kõri pigistan. (Läheneb Lindale.) Linda. Oh, kui hirmus! (Taganeb. Vene­ lane haarab ta viimati kinni.) Jaan (astub äkitselt vahele). Käed küljest, Sa punane koletis! (Mõlemad tõmbavad mõõgad.) Venelane. Mis sina, kirp, minust tahad ? Jaan. Muud midagi, kui et sa ennast silmapilk siit koristad! Siin on meie maa ja sinul pole siit midagi otsida. Venelane. Pea lõuad, neetud valge­ kaartlane! Või teie maa? Ma vilistan selle peale — kui see mulle meeldib, siis on ta minu maa. Aga kõigepealt tahan ma seda ninatarka plikat seal õpetada. Eest ära. (Tungib peale.) Jaan. Elu või surm! mõõkadega. Tagapool pragin. Jaan taganeb.) kuuldub (Algab kahevõitius sõjakära ja püssi- Lin da (põlvitab. Sel silmapilgul kostavad korraga Porilaste marssi helid, ühtlasi kostavad lahin­ gukära sekka ka suurtüki mürtsud. Venelane hakkab aegajalt taganema; Jaan tungib peale.) Lembitu tütar 51 Fritz (hiilib sisse, tal on nüüd rohkem kaa­ baka välimus; ta tõmbab saapasäärest noa ja tahab Jaanile selga torgata.) Elagu Landeswehr! Hurraa! Jaan . (ühtlasi ennast venelase vastu kaitsedes annab tagasikätt löögi. Fritz langeb maha, kuid ajab ennast veel üles ja püüab jalust kinni haarata. Jaan pistab mõõgaga. Fritz jääb lamama. Kogu aeg kestab võitlus venelase ja Jaani vahel edasi). Fritz. Sa võitsid, Jaan. Mis saab nüüd minu lastest? Jaan. Sinu lapsed võtan oma hoolde. Neil ei pea midagi viga olema. Lind a (aitab Fritzu välja). Venelane (on kulissideni surutud; laseb väsinult mõõga langeda; hingeldades). Dovolno, dovolno, tavaristsch! Nitsevoo, ne naado bolsche! Jaan. Mis tovaristsch sa mulle oled! Kõrilõikaja! (Vaheajal on sõjakära vaikinud.) Venelane. Laadna, laadna! nitsevoo... pole viga! Lepime ära! Jaan. So! Või nüüd tahad leppida? Aga teinekord tuled jälle siia meid kollitama. Venelane. Ei tule, jumala eest, ei tule. Jaan. Leppimise vastu pole mul mi­ dagi. Aga enne peaksid end mu mõrsja ees vabandama. Venelane. Linda, ära pane pahaks. Küll ikka on molodets, see sinu Jaan. Ära tahtis minu tappa. 52 Taaralane Jaan. Ja. Ega meie pool nalja mõisteta. Venelane. Ja nüüd mina ütlen: anna käsi ja oleme aõbrad; mina jätan sind rahule, sina jäta mind rahule. Jaan. Ega ma pole su kallale tulnudki Venelane. No ja — ükskõik — ei ole. Mina kogemata tulin, aga.,, lepime ära. Tule, ma annan sinu pruudile üks ilus kingitus! Jaan. Pea veel natuke. Enne pead meile pühalikult tõotama, et sa enam üle selle piiri ei astu. Venelane. Nu, vot tehe jei Bogu. (Lööb risti ette. Enesele.) Tfu! kodanline eel­ arvamine Jaan. Olgu siis. (Annab kätt.) Meest sõnast, härga sarvist. Venelane. Tot, vot: meest sõnast, venelast sarvist. (Läheb ära.) Jaan (vaatab naeratades venelasele järele). Näib, et sa kogemata tõtt ütlesid. Aga noh, ega ma sind ka rohkem ei usu kui silmaga näen. (Pistab mõõga tuppe.) Lin da. Minu elupäästja. Kuidas peak­ sin ma sind tänama. Võta aupalgaks see lill! rohkem mul anda ei ole. Jaan. Milline ülendav silmapilk! Viim­ ne orjuse pitser on me pealt ärapestud, mineviku ülekohus on lepitatud. Sa oled jälle vaba ja ma seisan iga silmapilk valvel, et meie iseseisvust mingi hädaoht ei äh­ vardaks. Kui nüüd ometi Lembitu veel Lembitu tütar 53 korrakski hauast võiks tõusta ja näha, et tema ohver mitte asjata ei olnud. Aga ma tean: tema vaim valvab praegugi meie üle ja õnnistab meie kätetööd. (Laul: Eesti vaprad vanemad jne.) Lin da. Sealt tulevad juba meie rahva­ vanemad. (Rahvas, sõdurid, põllumehed, kalurid, poisike käsi­ töölised, naised jne. tulevad hüüetega: „Õnn Lembitu tütrele! Ole tervitatud vaba Eesti esimene kodanik, Jaan ! ) Linda (jagab lilli). Jaan. Tänan teid, mu tublid kodanikud! Mis võib kaunimat olla, kui see, et terve rahvas nagu üks mees oma kodu ehitami­ seks ja kaitseks kokku astub. Linda. Kus on nüüd laulik, kes üt­ leks sõnad, mis praegusel silmapilgul ko­ hased. Laulik. Need sõnad on teie kõikide sudames. Laske nad vabalt voolata, siis tekid laul, mis kostab üle Eesti. (Laul: „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm." Loomulikult tõuseb publik püsti. Kui aga laul publikut kaasa tõmbab, siis pöör­ duvad näitlejad publiku poole ja ühinevad temaga üheks kooriks. Eesriie. Lopp. REKVISIIDID. Esimene vaatus. Põgenejad: kompsudega. Mall: mähkmetes laps. Murueide tütred: oksad. Franz: lambakints, mõõk. Fritz: rahakott, hõberaha. Laulik: kannel. Teine vaatus. Fritz: ahelad, ratsapiits. Venelane: lõõtspill. Kolmas vaatus. Linda: karikakra õied, lilled. Jaan: mõõk. N õid: leib, võipütt. Poisike: paberist tuuleveski. Tütarlaps: lillekimp. Fritz: puss. LAULUDE VIISID. Esimene vaatus. Avamäng: vaba valiku järele. Oh, sa vaene, oh, sa väeti. Viis: „Kus on, kus on, kurva koduu ehk „Nagu pääsu, päevalindu" M. Hermann. Laulmise õpetus koolidele I anne Nr. g, Ihk. 20. Ka M. Hermann. Laulmise õpetus koolidele I Nr. 66. Ka VI Eesti üldise laulupidu meestekoorid Nr. 7, Ihk. 7. Ka Tamman. Kooli lugemise raamat jne. Uinu, väike Lindakene. Leelutus. Motiive võib leida M. Saare, J, Aaviku j. t. lastelauludes, ka mardilauludes jne. Vaiksel ööl siin puude vilus. Viis: Hinge hellal... Dr. K. A. Hermann. Eesti rahvalaulud sega­ kooridele I vihk Nr, 37, Ihk. 68. Ka Rahva laulukoorid I Nr. 20. Ka Tamman. Kooli L. R. sõnadega: Tähekene, miks sa vilgud. Raudmehed oleme . . . Marss „Rändan ma rõõm­ sasti." I. M. Sommer. Naljakad laulud Eesti meestekooridele. Lõpposa ,,Naljakast segalaulust“ Nr. 3. (6 viimast takti lõpust välja jätta. Oh, kellele nüüd kaeban ma. Viis: Kuu kumab kõrgelt. Dr. K. H. Hermann. Eesti rahvalaulud segakooridele I vihk Nr. 8, Ihk. 18. Ka „Rahva laulukoorid" II vihk Nr. 32. Teine vaatus. Avamäng: vabalt. Oh seda ohtu-orjapõlve. Viis: „Lätsi külla." Tuleb laulda aeglases tempos ja veidi teisendatult laulu sõnade rütmile vastavalt. Leidub erinoodina. Üldiselt tuntud. Lõpe, lõpe, põllukene. Dr. K. A. Hermann. Eesti rahvalaulud segakooridele I vihk. Nr. 7. Ka A. Lemba. 5 laulu segak. Nr. 5. Ka Tamman kooli L. R. Kaste pisar. Viis: Mis sa nutab, mis sul viga. Dr. K. A. Hermann. 'Eesti rahvalaulud sega­ kooridele I vihk. Nr. 36, Ihk. 67. Mind vaata, kena neiuke. Viis: Sealt Läänemere kalda pealt. Kuhlbars. Rooli kannel. Nr. 135, Ihk. loo. Ka Kuhlbars. Vanemuine ehk 4. kordne laululõng. Nr. 8. Ma ennast tutvustan. Allegretto „Naljakast segalaulust." Nr. 3, sõnadega: Siis istume me sääl. I. M. Sommer. Naljakad laulud Eesti meeste­ kooridele. Oh, tere, Eesti neid. Viis: Jõua ju kaugelta. M. Vares. Kalevala konts, laulud II anne Nr. 38. Venemaa on suur ja vägev. Viis: Stenjka Rasin — Volga, Volga, matj rodnaja. Üldiselt tuntud. Leidub erinoodina. Mu kõige kallim lauluhääl. Dr. K. A. Hermann. Koori ja kooli kannel II anne Nr. 26. Ka C. F. Kok. Vaimulikud ja ilmalikud laulud Nr. 24. Die Wacht am Rhein. Leidub enamasti kõigis Saksamaal ilmunud klaverikoolides. Selle ase­ mel võib aga ka mõni teine tuntud saksa laul olla, näit. Deutschland, über alles. Mnogi leta, pravoslavnõi russki zar. Preobrashenski marss. Kuhtbars. Skoljnõja gusselki Nr. 60, Ihk. 40. Kolmas vaatus. Avamäng: vabalt. Linda veimevakka valmib. 2 salm laulust „Vaprad vennad, kallid kaimud." Üldiselt tuntud. Viis leidub Uues kiriku lauluraamatu viisiraamatus lisas sõnadega „Vennad, vaata, lippu tõstab." Marseillaise. Rahva laulukoorid II vihk. Nr. 23. Ka erinoodina. Eesti pind, sa ööde vilu. Viis: Vennad, võtkem vahvast laulda. Kuhlbars. Kooli kannel. Nr. 138. Ka Grenzstein. Kooli laulum. rmt. III j. Nr. 22. Internatsionaal, Nüüd üles, keda needus rõhub. Tööliste seas üldiselt tuntud. Porilaste marss. M. Hermann. Laulmise õpetus koolidele 1. Nr. 48. Ihk. 78. Ka erinoodina. Üldiselt tuntud. Eesti vaprad vanemad. 3 salm laulust ,,Eestimaa, mu isamaa. Kuhlbars. Kooli kannel Nr. 128. Ka Rahva laulukoorid III v. Nr. 63. Ka Grenz­ stein. Kooli laulum. raamat. V jagu. Nr. 10. Mu isamaa, mu õnu ja rõõm.
	A 10.398	tekstituvastus (ocr)										VaataA 10.398 1918—1928 Svenska Lärarförbundet i Estla...A 10.398 1918—1928 Svenska Lärarförbundet i Estland 10 år Minnesskrift Utgiven av Svenska Lärarförbundet. Förord. Samlandet av materialet för denna lilla minnes­ skrift har varit förenat med stora svårigheter. Ti­ den har varit för knapp och förbindelserna med en del orter dåliga. Det har därför blivit några luc­ kor i uppgifterna, som man får ha överseende med. Uppgifterna angående de olika skolorna ha medtagits i den form de insänts av lärarne, varför data angående lärares födelseår och dag saknas på en del ställen. Men då samma lärare oftast verkat vid olika skolor, så återfinnas felande födelsedata m. m. med få undantag bland uppgifterna från nå­ gon annan skola. Sökandet torde icke bereda för stora svårigheter. Det måste emellertid medgivas, att minnesskriften, trots sina brister, ger en god och överskådlig bild av de estlandssvenska skolor­ na och deras småningom skeende utveckling ända från 1870-talet till närvarande stund, och i den ha samlats uppgifter, som kanske annars skulle gått förlorade för eftervärlden. Minnesskriften torde därför i mer än ett avseende ha sitt värde för lä­ rarförbundets medlemmar och andra intresserade. Reval i februari 1929. Utgivaren. Svenska Lärarförbundets nuvarande styrelse. H. Pöhl, ordf. o. kassör. 2 N. Blees, sekreterare. A. Stahl. 1 SVENSKA LÄRARFÖRBUNDETS I ESTLAND STYRELSE. 1919. 1920. 1921. 1922. 1923. 1924. 1925. 1926. 1927. 1928. Joel Nyman, ordf. Alexander Heyman, v. ordf. Johan Berggren, sekr. Johan Nyman, kassör. Densama. Joel Nyman, ordf. Johan Berggren, sekr. Anton Vesterberg, kassör. Kaleb Andersson, ordf. Marta Blees, sekr. Herman Timmerman, kassör. Kaleb Andersson, ordf. Herman Timmerman, sekr. Eduard Tui, kassör. Hans Pöbl, ordf. Johannes Gjärdman, v. ordf. Joel Nyman, sekr. Eduard Tui, kassör. Hans Pöhl, ordf. o. kassör. Nikolaus Blees, sekr. Hans Westerblom. (Nargö) Ombud: För Wormsö — Joel Nyman. „ Nuckö — Eduard Tui. „Rickholtz — Arvid Nyman Styrelsen och ombuden desamma. Hans Pöhl, ordf. o. kassör. Nikolaus Blees, sekr. Marta Gottkampf, (f. Blees) (Nargö) Ombuden desamma. Hans Pöhl, ordf. o. kassör. Nikolaus Blees, sekreterare. Andreas Stahl. Ombuden desamma. 4 SVENSKA LÄRARFÖRBUNDET ESTLAND. I Sv. Lärarförbundet höll sitt konstituerande möte i Nuckö klockargård den 3 dec. 1918. Förbundets ändamål är att bevara det svenska språ­ kets livsintressen i våra svenskspråkiga skolor, befrämja den svenska lärarekårens utbildning samt sträva för höjandet av dess ekonomiska ställning. Under den tid som gått, isynnerhet under övergångs­ åren, då folkskolan efter Estländska Republikens grund­ läggning nydanades, har förbundet haft sin största bety­ delse, men det kommer alltid att hava sin stora uppgift att fylla i den estlandssvenska skolans utveckling. För att rätt förstå förbundets uppgift, måste vi på­ peka, att våra svenska folkskolor, fördelade på fyra skol­ distrikt (skolorna på Ormsö och Nuckö tillhöra Viks, d. v. s. Hapsals skoldistrikt, skolan på Runö Ösels distrikt, skolan på L. Rågö, Nargö, Korkis och Wichterpal — Harriens distrikt och skolan i Reval lyder under staden Re­ vals skolstyrelse), icke hava någon enhetlig ledning samt att de estniska skolmyndigheterna på de respektive orter­ na ej kunna, om de ock vilja, fylla de uppgifter, som lä­ rarförbundet fått åtaga sig. En mycket viktig fråga var att skaffa lämpliga lä­ roböcker från Sverige och Finland. Frågan om lärarekå­ rens utbildning är ännu, men var isynnerhet under de första åren, en livsfråga. Under tiden Estland var rysk provins skedde undervisningen i våra skolor på ryska, och lärarne hade uteslutande fått rysk utbildning,som gav dem en mer eller mindre nöjaktig kompetens för kallet, men ingen av dem hade fått undervisning i modersmålet. Nu gällde det att anordna kurser, f. o. f. i svenska språket och an­ dra allmänna ämnen. Den första kursen, som kom till stånd på Estländs­ ka Statens bekostnad (genom Svenska Folkministerns för­ medling), hölls i Hapsal sommaren 1919. Där fingo våra lärare för första gången undervisning i modersmålet på statens bekostnad. 5 Kurserna utvecklades och fortsattes under de föl­ jande åren. 1920 anordnades en sommarkurs i Uppsala, 1921 på Birkas folkhögskola, 1922 i Hapsal. Genom des­ sa kurser, som arbetat enligt officiella seminarieprogram, hava flera av våra lärare skaffat sig full kompetens och några även lärardiplom. Under de följande åren har hållits en pedagogisk eller studievecka med referat i olika ämnen, då medlem­ marna under sällskaplig samvaro fått överlägga om frå­ gor, som röra uppfostran och undervisning samt det kul­ turella arbetet i bygderna. Är 1925 avhölls en 3 veckors sommarkurs på Birkas och 1926 en studievecka därsammastädes. 1927 avhölls „veckan“ på Ormsö, Hullo, och 1928 igen vid Birkas folk­ högskola. De gångna tio åren, som i huvudsak varit ett ban­ brytande- och organiseringsarbete, vittna om, att våra svenska lärare tagit sin uppgift på fullaste allvar och gjort sin plikt efter bästa förmåga, samt att de framsteg som vunnits äro av grundläggande betydelse för vår kul­ turella förkovran, utveckling och bestånd. I denna minnesskrift äro införda korta krönikor över våra estlandssvenka skolor. Dessa siffror och årtal, som till det yttre äro ett tort material, gömma dock i viss mån levande bevis på det pioniärsarbete, som de trogna kämparne fått utföra i det tysta, och om mången dukat un­ der eller givit efter i hopplös kamp mot övermakten, har hos de flesta dock hoppet på en ljusare framtid för vårt folk ej slocknat, och detta har fått värma och lysa i det fördolda. Ät dessa sina trogna kamrater, som gått ur tiden utan att se den nya tiden randas, ger vår estlandssvenska lärarekår på 10: de årsdagen sin tacksamma hyll­ ning. H. Pöhl. 6 Paschleps seminarium. Då i mitten av 1860-talet allmän skolundervisning stadgades i Estland och härvarande svenskar ej ägde utbildade lärare, så vände sig pastor L. Mozelli i Reval och W. Girgensohn på Nuckö till svenska missionssällskapet i Stockholm, Ev. Fosterlands-Stiftelsen, och ombad den att hitsända svenska lärare, (se därom i 1928 års almanack.) Denna bön hörsammades och i aug. 1873 anlände hitut 3 lärare, av vilka Thure Emanuel Thorén, född i Hjo d. 21 okt. 1843, stannade på Nuckö och antogs som lärare i det av prosten Girgensohn på estländska riddarskapets bekostnad nyinrättade seminariet för svenskar på godset Paschlep. 12 elever inskrevos, 6 från Nuckö, 3 från Vormsö och 3 från Vichterpal, av vilka dock en avled och tre avgingo a annan orsak, så att endast 8 avlade avgångs­ examen efter en treårig kurs, 1874—1876. — Såsom andre lärare i e tniska och ryska språken, samt musik tjänstgjorde klockaren Anton Vestersten, f. d. 27 juni 1850 gamla stilen död i Reval) och eleverna måste två dagar i veckan vandra den över 3 verst långa vägen till klocka­ regården under två års tid; sista året 1876 antogs som lärare i estniska och ryska Johan Kuuskmann från Nyby, (f. d. 17. 8. 1853, död i Petersburg), så att eleverna sluppo vandra fram och åter. Undervisningen pågick, som sagt, tre år med 2 månaders sommarlov varje år och efter slutad kurs erhöllo alla genast platser utom en, som var för ung, blott 17 år. Andra kursen begynte den 10 jan. 1877, då 12 ele­ ver inskrevos, av vilka en snart avgick, men en annan i stället antogs vid andra terminens början. Kursen fort­ gick oabrutet med samma lärare till dec. 1879, då 11 elever utexaminerades och erhöllo lärareplatser, utom en som blev bibelkolportör. I januari 1880 mottogs en tredje klass med 11 elever, alla utom 3, ester, och undervisningen måste hädanefter ske på estniska språket, utom tyska och ryska och detta till följd därav, att den svenska lärarbristen numera var 7 avhjälpt. Thorén, som ej behärskade estniska språket, kom nu i en svår ställning, så att han av överansträngning med inlärandet därav och även av andra orsaker så för­ svagades till hälsan, att han ej kunde deltaga i undervis­ ningen och hans estniske lärare J. Liewoh måste assistera för honom. Så fortgick det till maj 1881, då han var nöd­ sakad ta avsked och flytta hem till Sverige. Läraren i estniska och ryska, vilken även i st. för svenska undervisade i tyska, blev genast i början av tredje terminen sindessjuk och måste naturligtvis sluta med un­ dervisningen; det var den 3 febr. 1880 och i hans ställe kallades Paschleps folkskollärare Johan Nvmann (f. d. 21 juli (2 aug.) 1859. Denne blev nu Thoréns ställföreträdare och skolförestråndare och i den avgående Kuuskmanns ställe anställdes Thoréns estniske lärare Jaan Liewoh, (f. d. 3 jan. (15) 1862). Med dessa lärarkrafter fortgick skolan till kursens slut i juni 1882, då 9 elever avlade avgångsexamen. Då nu lärarbristen för tillfället var avhjälpt—semina­ riet var ju grundat särskilt för svenskarna — så upplös­ tes skolan på Paschlep; men då nu skolan en gång var grundad och riddarskapet ännu lemnade sitt understöd, så uppfördes eget hus på pastoratets jord, halvvägs mellan kyrkan och byn Gutanäs. Här skulle skolan fortsättas och ny kurs påbörjas, och till lärare kallades en f. d. Paschlepselev, Johannes Westersten, (f. d. 17 juni 1864 g. st.) Det var i januari 1887, och endast tre elever anmälde sig till inträde. Nu kom förryskningstiden och undervisningsspråket skulle vara ryska och det hade till följd att rid­ darskapet indrog sitt understöd. Då därtill ännu kom att läraren heller icke var kompetent, så slutade skolan snart och seminariet likviderades. Huset, som sedan hyste en och annan hyresgäst, försåldes åt Paschleps och grannbyar till bönelokal. Joh. Nymann. Uppsalakurserna sommaren 1920. av Joel Nyman. „Till flydda tider återgår min tanke än så gärna". Dessa skalden J. L. Runebergs ord kunde tillämpas även på dessa fagra minnen, 16 estlandssvenska lärare och lärarinnor medfört från sina urfäders land, som de haft glädjen gästa under sex veckor sommaren 1920. Anlednigen till denna kurs var helt enkelt den, att vi lärare behövde få en grundligare kunskap i behand­ lingen av vårt svenska modersmål. Ty alla hade vi fått vår utbildning i ryskspråkiga skolor, en del hade knappast blivit i tillfälle genomgå ens svensk folkskola. Vidare var det av största vikt, att vi fingo se vårt urhem, som vi kände endast efter tidningar och böcker. Vi behövde komma i omedelbar kontakt med våra stamförvanter andra sidan Östersjön, höra pa nära håll Moder Sveas hjärtslag för dessa sina barn, som i otaliga sekler gått vilse i den stora förskingringen. Själva voro vi dock oförmögna att förverkliga denna vår längtan över till „Frihetens stamort på jorden." Vän­ ner i Sverige sågo sig nödsakade träda hjälpande emellan. Främst av dessa nämna vi H. H. Ärkebiskopen N. Söder­ blom, sa vår gamle vän Gideon Danell, vidare kyrkoherde David Froste, skriftställare Jakob Blees m. fl. Och efter många om och men stodo vi äntligen på ångarens däck, som skulle föra oss till vara drömmars land i väster. Resan över havet och genom Finlands och Sveriges skargård var en oförgätlig njutning. Hur klappade icke våra hjärtan, då Sverige äntligen dök upp bakom hori­ sonten i väster. Därifrån hade våra fäder någon gång i den gråa forntiden flyttat äver till vårt nuvarande hem­ land. Och dit hade många av de våra i tider av nöd räd­ dat sig undan plågande förtryck. , Vi stodo som förhäxade, da vi foro genom den leende skärgården. Och till sist uppenbarar sig „Mälardrottningen i all sin glans. Redan på kajen mottogos vi av gamla och nya vänner, mottogos med öppna armar och varma hjärtan. Vi föras från den ena sevärdheten till den andra. Vi njuta och beundra. Kanske se vi också något bortkomna utidenna för oss så främmande omgivningen. Men det förstå våra vänner så väl. Så ila vi genom fagra bygder till den eviga ungdo­ mens stad Uppsala. Där samma varma mottagande, Svea­ rikets Arkebikop visar oss sitt ståtliga hem och det äre­ vördiga templet, domkyrkan. Här hälsar han oss välkomna till Sverige under dessa mäktiga valv, som sett „släkte följa släktes gång". Ja, vi voro djupt rörda, kände en fläkt av „tonen från himmelen.« 9 Så följa arbetsfyllda dagar, vilka dock omväxla med oförfalskad glädje. Nya intryck, nya vänner, nya bevis på förståelse och intresse. Ty under tiden hava vi fått göra en resa ned till sydligaste Skåne, vara med om ett stu­ dent- och seminariemöte. Oförgätliga dagar! Och så nalkas dessa sex sommarveckor sitt slut. Med vemod taga vi avsked av våra många nyförvärvade vänner, men kosan styres inte hemåt utan ännu längre bort mot väster till utlandssvenskarnas huvudstad Göteborg. Vi få resa i salongvagn, tänk vilken upplevelse för fattiga söner och döttrar av Estlands kargaste byggder. Vi voro uppsluppt glada. Färden går genom Sveriges fagraste bygder, och allas vår vän Kaleb Andersson är med, underhållande och roande. På vägen, en god bit från Göteborg, mötas vi av professor Vilhelm Lundström, som skall taga oss om hand. Och vid stationen i rikets andra stad äro åter nya vän­ ner tillmötes. Nya intryck, nya rörande bevis på kärlek och tillmötesgående. Aldrig skola vi glömma den festliga sommaren med de ledande männen för Riksföreningen för svenskhetens bevarande i utlandet. Eller utflykten till Kungelas ruiner eller den härliga slottsskogen, hamnen och jätteångaren Drottningholm. Det blev intryck på intryck,, så att det till sist snurrade alldeles runt. Men allt har ett slut. Vi vinkade farväl till Göteborg och till Stockholm och så sutto vi igen på vår förra ångare, som skulle föra oss tillbaka till vår karga hembygd och till de många uppgifterna härute. Men vi hade blivit ri­ kare på minnen och intryck, rikare även på kunskaper och på rörande bevis, att vi ej voro ensamma i kam­ pen för den svenskhet, vi fått i arv av våra fäder. Och alla ville vi göra vad på oss beror, att detta arv måtte gå vidare till efterkommande led. Vi kände oss ännu mera intimt sammanknytna med stamfränderna i Sverige och världen runt, glada över vad vi fått se och erfara — och glada över att vara svenskar! 10 Revals svenska skola. För Revals svenskar, ett litet samhälle på c. 500 personer, har det ursprungligen icke funnits någon svensk undervisning. De svenska barnen i församlingen ha besökt ryska, tyska och estniska skolor. Svensk söndagsskola har dock existerat under långa tider, och har undervisning­ en i den skötts av församlingens svenska präster och delvis även klockåre. Egentlig skolundervisning blev det på hösten 1917, då nuvarande svenska skola öppnades. Till lärarinna kallades redan året förut fröken Ester Eleonora Nyman från Ekenäs, som genomgått seminariet i nämnda stad och förut haft lärarinnetjänst i Finland. Vintern 1916/17 erhöllo svenska barn, som besökte andra skolor, undervisning i modersmålet och religion — dåvarande ryska myndigheter tilläto icke öppnandet av någon svenskspråkig privatskola — av fröken Nyman. Och på hösten 1917 bör­ jade fröken Nyman undervisningen i den nyöppnade privatskolan på Rid­ daregatan 9, först endast med en klass, med så ökades klassantalet varje år med en klass tills skolan var sexklassig, såsom den ännu i denna dag är. Lärarantalet ökades också med åren, och ha sedan i skolan arbetat 1 å 2 lärare jämte timlärare. — Med fröken Nymans flyttning till Reval blev det också mera liv i den svenska verksamheten härstäder. Hon kom med nya idéer från ett kulturland, och den nyöppnade skolan om­ fattades med livligt intresse icke blott av ungdomen utan även av de äldre, som genom sammanskott och anordnande av fester helt och hållit utan understöd underhöllo skolan under den första tiden. Skolans lokal har varit förlagd än till svenska kyrkans gård å Riddaregatan 9 och än till samma kyrkas gård å Riddaregatan 3, där den för det mesta verkat och numer blivit bofast. — Svenska Odlingens Vänner, som är ägare till och förmyndare för privatskolan, har hela tiden fått stå för kostnaderna för hyra, ved, lyse, vaktmästare, och un­ dervisningsmaterial och staten och staden Reval ha förutom under de första åren betalt lärarlönerna. — 1927 företog Sv. Odl. Vän. en grundlig renovering av lokalen å Riddaregatan 3 och hyrde den på 10 år av svenska kyrkan. Från och med 1921 betalar stat och stad lärarlönarna, ett å två år dessförinnan erhölls ett mindre anslag av staden. Elevantalet har varit mycket omväxlande. Under den första tiden cirka 25—30 pr år 1921 c. 40, sedan 30—35, under de tre sista åren har antalet sjunkit, såsom över allt, så vi haft endast 18—24 under dessa år. Följande lärarekrafter ha verkat här : 1. Ester Eleonora Nyman, f. 5/5 1892, 1917—1923, 2. Edith Vestersten, f. 15/2 1894, 1919 till denna dag, 3. prosten Nils Linderstam, f. 15/1 1887, 1919—1921, 4. Nikolaus Blees, f. 28/12 1883, 1920 till denna dag, 5. Elna Edit Kristola, f. 4/2 1892, 1921-1923, 6. Selma Myllylä f. 24/5 1889, 1923—1926, död i Finland 5/6 1927, 7. Anna Östergren, f. 19/1 1904, 1926/27, 8. Andreas Stahl, f. 11/2 1898, 1927 till denna dag, 9. Maria Blees, f. 11/2 1898, 1927 till denna dag. 11 Höbrings folkskola. Höbrings skola började sin verksamhet något före jul 1877 i för ändamålet uppfört skolhus. Det byggdes åren 1876—1877. Huset remonterades, uppbyggdes år 1914. Från och med hösten 1920 är skolan 4-klassig. Åren 1877—1920 var skolan 3-klassig. Elevantalet har varierat i medeltal pr år 1877—1895 40, 1895— 1905 45, 1905-1915 58, 1915-1925 66, 1925—1928 67. Följande lärare ha tjänstgjort : 1877—1893 läraren Joh. Dans, född d. 25 april 1856, död 20 okt. 1927. 1893—1901 läraren Custav Brandt, född d. 24 okt. 1857. 1901—1904 „ Hans Pöhl „ „ 16 aug. 1876. 1904—1912 „ Joel Nyman „ ,, 29 juni 1882. 1912—1913 „ Johannes Lemberg „ ,, 1913—1914 „ Erik Thomsson „ ,, 14 nov. 1891, 1914—1910 „ Nikolaus Blees „ ,, 28 dec. 1883. 1919—1922o.1925 „ Anton Vesterberg „ „ 5 juni 1897. 1910—1921 „ Emilie Blees „ „ 24 dec. 1899. 1911—1925 „ Emmy Grönström ,, „ 6 sept. 1902. 1912—1923 „ Matias Viberg „ „ 13 april 1904. 1913—1925 „ Ida Kivarimees „ „ 1 maj 1893. 1915—1926 „ Kristof Freiman „ „ 25 juli 1891. 1916— „ Alide Blees „ „ 25 nov. 1906. Rosleps folkskola. Skolan började sin verksamhet den 2 nov. 1901 i det nyuppförda skolhuset. Huset byggdes 1900. 1903 brann taket ner, och på hösten ut­ fördes därpå en större remont. Det viktigaste i skolans liv är att den på hösten 1921 förvandlades till 4-klassig folkskola och hösten 1927 till V klassig. Ända till hösten 1921 var skolan 3-klassig. — Elevantalet har varierat i medeltal pr år under ryska tiden mellan 30—35. Under det första årtiondet efter ryska tiden 40, andra årtiondet 40—45. Under de 5 sista åren 30—35. — Följande lärare ha tjänstgjort : 1901—1903 Johan Tomty, född d. 13 aug. 1868, död d. 19 april 1921, 1903—1905 Nikolaus Blees, född den 28 dec. 1883, 1905—1908 Karl Barudd, född d. 14 jan. 1889, död den 22 juni 1916, 1908—1915 Alex. Timmerman, född d. 17 juli 1886, död d. 21 aug. 1920. En kortare tid tjänstgjorde Johannes Dans och Erik Thomsson, un­ gefär 4 månader för A. Timmerman. 1915—1916 Albert Palmkron, född den 18 jan. 1888, 1916—1920 Alex. Heyman, född d. 18 aug. 1889, död d. 10 juni 1920, 1920—1921 Maria Äppelblom, f Timmerman, född den 8 sept. 1894. 1921—1928 Arvid Nyman, född den 22 juni 1895, 1927-1928 Carl Blees, född den 12 okt. 1905, 1928 — Helene Laving, född den 31 jan. 1904. I och II klasserna av Rosleps skola äro förlagda till Bergsby, f. d. Bergsby skola. Ursprungligen voro Rosleps, Spithamns och Bergsby sko­ lor en enda skola, benämnd Kålsve-skola. 12 Spithamns folkskola. Skolan i Spithamn började sin verksamhet 1919 i byns bönhus Det visade sig snart att huset var för trångt och för övriot lånot ifrån dugligt till skollokal. 1921 borjade man bygga den nuvarande skolan, som blev färdig hösten 1922. Den 6 dec. samma år flyttade skolan till den nya lokalen. Under sina första verksamhetsår var skolan 3-klassig, emedan 4-de klassens barn besökte skolan i Roslep.? Ar 1922 förvandlades skolan till 4-klassig. — Elevantalet har varierat mellan 20—30. — Från skolans början till 1921 tjänstgjorde vid skolan läraren Johannes Dans, nuvarande lärare vid Odinsholms skola. Sedan 1921 tjanstgor vid skolan läraren Herman Söderholm. Odinsholms folkskola. Skolan började sin verksamhet 1883 i det för ändamålet uppförda skolhuset. Det nuvarande skolhuset — det förra förföll — byggdes 1919—1920. Större remonter utfördes 1925. Skolan förvandlades till 4-klassig 1924. , Klassernas antal under de olika perioderna : 1883—1893 3 klasser 1910 3 klasser, 1921 2 klasser, 1922—1924 3 klasser, 1924-1828 4 klasser’ Elevernas antal under ryska tiden 7—9 elever, nu 13—16 elever. Följande lärare ha tjänstgjort : 1883—1893 Johan Nyman, född den 2 aug. 1859, 1910 — Johannes Timmerman, 1921—1928 Johannes Dans, född den 5 januari 1898. Hullo folkskola, Ormsö. Hullo folkskola är en direkt arvtagare till L. J. Österbloms skola, vilken tog sin borjan år 1873 å Ormsö prästgård. Skolarbetet försiggick i s. k. „harbäre“, som numera är rivet. A Eget hus fick skolan år 1881, då läraren och missionären L. J. Osterbloms „Fridhem“, numera Ormsö kommunalhus, blev färdigt. Sedan flyttades skolan till sin nuvarande lokal, f. d. kommunalhu­ set, som torde vara uppfört år 1886. Nuvarande klassrummet tillbvoodes senare, år 1900. Ar 1887 landsförvistes läraren Österblom och besökte skol distriktets barn ett år skolan i Sviby, som arbetade under läraren Johan Lindströms ledning. Sedan denna skola nedlagts, återupptogs arbetet i Hullo i Osterbloms „Fridhem“. Till lärare hade kallats Hans Alkvist, hemma från Hullo, Ormsö, Från och med läsåret 1918 -1919 början blev skolan rent svensk­ språkig ifrån att förr hava varit blandspråkig. Läsåret 1919—1920 blev skolan fyrklassig. Hösten 1922 fick sko­ lan sin V klass och året därpå även den VI klassen. Elevantalet har varierat mellan 30—50 under ryska tiden och se­ dan klassernas antal utökats till sex, har antalet elever gått upp till 70- 13 Skolans första lärare var således 1) Lars Johan Österblom från Sverige, som arbetade åren 1873—1887. 2) Hans Alkvist 1888—1900, 3) Leontine Amalie Kalff 1930—1918. 4) Joel Nyman 1918— till denna dag. 5) Magdalena Hollingers 1919— till denna dag, 6) Martha Blees 1922—1923. 7) Edit Hansson 1923—1924. hemma från Finland. 8) Sigrid Heldring 1924-1925. 9) Ida Kivaremees 1926—1927. 10) Tomas Gärdström 1927—1928. 11) Marta Holm 1928— till denna dag. Kärrslätts folkskola på Wormsö. Skolan började sin verksamhet 1877 på hösten (15 oktober). Skolhuset byggdes år 1876 i Kärrslätt byn. Skolan började sin verksamhet i det nybyggda skolhuset år 1877 och arbetar ännu i dag i samma lokal. En större remont utfördes 1900. År 1919 fördubblades skolan till 4-klassig och elevantalet i Kärrslätt skoldistrikt fördubblades ; samtidigt öppnades vid skolan 2 paralellklasser, en i Borrby och den andra i Förby. Från 1877—1917 var klassernas antal i skolan 3 och från 1917— 1928—4. I första och andra årtiondet varierade elevantalet mellan 50 och 60, i tredje och fjärde mellan 60 och 80 och i femte mellan 100 och 140. Som lärare hava tjänstgjort vid nämnda skola från år 1877—1928 följande : 1) Johan Hammerman, född I. X. 1851—1877—1900 2) Alfred Hammermann, född 25 IX. 1879, 1900—1906 o. 1917—1918 3) Karl Barudd född 14 I. 1889, 1908-1913, + 22. VI. 1916. 4) Johan Kalff född I. III. 1893, 1911-1915 o. 1991— 5) Johan Berggren „ 18. IV. 1897, 1913—1915. 6) Herman Timmerman „ 21. X. 1897, 1915—1916. 7) Maria Timmerman „ 8. IX. 1894, 1915—1916. 8) Ida Kiraremees „ 1. IV. 1893, 1916—1917. 9) Karl Väeden „ 2. III. 1891, 1916-1917. 10) Maria Kivaremees „ 7. IV. 1890, 1918-1918. 11) Anders Vesterblom „ 16. IX. 1896, 1919—1928. 12) Johannes Gjärdman „ 8. V. 1897, 1920—1926. 13) Johan Lindström „ 1929—1922 o. 1927— 14) Alide Vesterblom „ 10. V. 1895, 1920—1924. 15) Anders Äppelblom „ 21. X. 1900, 1923—1928. 16) Katarina Hammerman „ 12. XI. 1894, 1928— I Borrby, vanligen kallad Borrby skola, har Kärrslätts skola paral­ lellklasser. Både Borrby och Förby skolan höra till Kärrslätt skola. Förby folkskola. Under ryska storväldets tider fanns på Västervackan på Wormsö en enda gemensam skola i Kärrslätt. Dit hörde även Förby, som var den avlägsnaste av byarna. Tidigt på morgonen skulle barnen börja sin. 14 skolvandring genom skogen, under vintern på ofarbara vägar. Efter den långa mödosamma skoldagen nådde barnen slutligen hemmet under sena kvällen, dödströtta och uthungriga. Efter maten blev det nog inte myc­ ket av läxläsningen, ty „John Blund" tog nog snart barnen i sitt ljuva sköte. Man kan förstå, huru mycket barnen under sådana förhållanden hinna inhämta kunskaper, som även så sparsamt meddelades i skolan. Un­ der den långa vägen lärde man sig alla möjliga odygder. Föräldrarna insågo så småningen, att det där icke gick. Man sade, att det icke lö­ nade sig, att skicka barnen ut och frysa Under två—tre års tid besöktes inte alls Kärrslätt skola av Förby barn. En ny tid uppgick emellertid för vår ö samtidigt med Estlands sjävständighetsförklaring. Vägen stod nu öppen och möjligheter funnos även för bildningens höjande. Skoltvånget gjorde, att Kärrslätt skola ej kunde inrymma barnen från Förby. Enda utvägen var att grunda egen skola i Förby, vilket även av myndig­ heterna beviljades. Som skollokal upplåts bönehuset, skolmöbel, förfär­ digade barnaföräldrarna själva och skolan kunde börja sin verksamhet den 18 oktober 1920. Som lärare anställdes Johannes Gjärdman, Nuckö. Med det ökade antalet barn ökades också klassernas antal med åren. På tredje året an­ ställdes ytterligare en lärare, näml. Anders Äppelblom, Hullo ; och för detta läsår 1922/23 på våren utkommo de första barnen med 4-klassigt avgångsbetyg. Från denna tid har skolan haft två lärare och 4 klasser. Hösten 1927 flyttades lärarne : Anders Äppelblom till Borrby sko­ la och läraren vid Borrby skola Anders Vesterbiom till Förby skola. Den 1 febr. 1928 kallades J. Gjärdman till Nuckö. Bisholms sko­ la. I läraren J. Gjärdmans ställe anställdes f. d. lärarinnan vid Borrby skola, fru Alide Vesterblom. Skolan arbetar nu under sitt 9-de läsår och ett femtiotal elever hava genomgått skolans 4 klasser. Norrby folkskola. Skolan började sin verksamhet 28 (15) oktober 1918 med 3 klas­ ser och en lärare. Som lokal användes den delen av det nuvarande skol­ huset, som byggts redan året 1912. Hösten 1919 utvidgades den till 4-klassig skola och fick en lärare till. Den nya klassen inhyrdes först i en bondstuga. Senare, den 15 nov. 1921, flyttades klassen in i nya lokalen, som under tiden byggts vid skolhuset. Hösten 1928 utvidgades skolan igen, denna gång till 5-klassig och fick nu en tredje lärare. Elevernas antal har under de olika skolåren varit följande : 1918/ 19—43, 1910/20—54, 1920/21-52, 1921/22-51, 1922/23—42, 1923/24— 36, 1924/25—40, 1925/26 45, 1926/27—51, 1927/28—47, 1928/29—55. Av de elever som under dessa år besökt skolan, hörde tre till estnisk, de övriga till svensk nationalitet. Lärare, som tjänstgjort vid skolan, äro följande : 1) Johan Berggren, född den 18 April 1897, erhållit lärarediplom år 1922, anställd här sedan 1918. 2) Katarina Berggren, född den 30 dec. 1900, deltog i lärarekur­ serna 1919 (Hapsal), 1920 (Upsala) och 1921 (Birkas), anställd från 1919. 3) Anders Nyman, född den 11 dec. 1904, utdimitterad från folk­ skollärareseminariet i Nykarleby, anställd från 1928. 15 Sutleps folkskola. Skolan började sin verksamhet på hösten 1867. Läraren Gustav Umda, som slutat det estniska seminariet i Kunda, börjande undervis­ ningen hemma hos sig i Dyrslätt Rehans rie. Godsägaren G. Taube ha­ de utsett tomt till det nya huset i mitten av byn Sutlep samt skänkt 200 timmerstockar och 600 tegelstenar för ändamålet. På hösten 1868 invigdes det nya huset och skolan flyttade dit. Av gamla Sutleps krog, som förut var på samma ställe, äro skårstenen och köket ännu kvar. Skol­ huset tillsammans med nödiga uthus värderades till 647 rubel, varje ar­ betsdag beräknades till 20 kopek (40 cent). Lärarlönen var 111 rubel pr år, arrendet för jorden inberäknat. Ordningen var mycket sträng, stryk vankades rätt ofta. Skolan var tvåspråkig, ester (såkallade maalapsed) och. svenskar, varvid esterna gingo 3 och svenskarna 3 dagar i veckan. Äldre barn, som slutade vardagsskolan, gingo i söndagsskola året runt. Den 24 mars 1873 beslöt skolans koratorium framgå till myndigheterna med förslag, att de äldre barnen skulle befrias från skolgången under sommarmåna­ derna från Sant Irja till Mickjal, vilket även beviljades. Från och med 1876 äro barnen tvungna att besöka skolan 5 dadagar i veckan och från denna tid gå ester och svenskar samtidigt 5 da­ gar. De äldre barnen besöka skolan på lördagarna, senare endast på lördagseftermiddagarna. Den 10 mars 1894 finner man den första ryska anmärkningen i protokollboken. Läraren G. Umda har gjort sin sista anmärkning i bo­ ken den 2. XII. 1895. I juni samma år avled han, efter att hava verkat 28 år på samma plats. Den 15. XI. samma år tog Gustav Tomty emot skolan — var verksam till år 1912. Han hade slutat seminariet i Paschlep, men gift med estinna var hemspråket estniska. Under dessa två lärares tid gick det nedåt med svenskheten. Sutlep by, som förr var nästan uteslutande svensk, har nu till större delen estniskan till hemspråk. 1913 valdes till lärare Alexander Heyman, från Roslep. Han hade själv fått nyare tidens undervisning och hemtade även till skolan mycket nytt: metoder, nya förordningar, mänskligare behandlingtsätt m. m. År 1915 är han tvungen att lämna skolan Anställd blir nu Villem Ambros från Hosby, men lämnar platsen 1917 på grund av dålig hälsa.8 Efter oktoberrevolutionen blir Villem Talback vald till lärare, men slu­ tar 1918. Av ockupationsmakterna anställes läraren Joel Nyman, men trött av oförståelse från något håll, lämnar han skolan och flyttar till Ormsö, Därigenom får svenskan i Sutlep ett sår som aldrig kan läkas. Läraren Anton Vesterberg från Rickholtz anställes 1918, men trives inte bra och lämnar skolan samma år 1918. Nu anställes läraren Karl Alun, som ti­ digare varit anställd i Österby skola. Han är verksam under skolåret 1919/20. På våren 1920 slutar frihetskriget och lärare, som deltagit i det, komma tillbaka, bland dem är löjtnant Herman Timmerman. Han blir vald till lärare vid Sutleps skola, men stadfästes inte av svenskfientliga skolstyrelsen i Hapsal. Efter ett krångel, som räckte ända till Bildningsministeriet, blev han registrerad efter att hava arbetat ett år utan lön. Ar 1921 inrättades IV. klassen och K. Alun blev ånyo anställd som andre lärare. Undervisningen bedrives på för- och eftermiddagarna, vilket är förenat med stora svårigheter. Vi hoppas på en bättre framtid. 16 Nuckö (Bisholms) folkskola. Bisholms (f. d. Klockaregårdens eller Nuckö folkskola) grundades av prosten Girgensohn år 1872 i Nuckö klockargård. Skolhuset byggdes 2 år senare 1874 vid klockaregården. Nu inrymmes skolan i förra Bis­ holms herrgårdsbyggnad, antagligen byggd år 1858 av Birkasbaronen Un­ gern- Sternberg åt hans syster, änkefru Carlblom. Vid skolan ha större remonter utförts åren 1926, 1927 och 1928. År ‘920 nedbrände delvis Klockargårdens skolhus, så att arbetet en tid måste bedrivas i klockarens egen bostad. Ar 1924 på hösten överflytta­ des skolan till Bisholms herrgård, som kommunen hade köpt från rege­ ringen för detta ändamål. 1925 förvandlades skolan till 4-klassig. Skolan arbetade från dess startande till 1925 med 3 klasser. Från 1925 med 4 klasser. Under förstnämda period bedrevs arbetet med 3 klasser samtidigt ; sista året med 2 klasser samtidigt skiftesvis, ena året I och III kl. andra året II och IV kl. Nya elever intagas vartannat år. Om elevantalet för 1. och 2. årtiondet saknas uppgifter. Årtiondet 890— 900 var elevantalets medeltal : svenskar 2, ester 11; 1900—1910 svenskar 13, ester 15 ; 1910—1920 svenskar 12,7, ester 11, 4; 1920— 1 928 svenskar 10, ester 14. För närvarande besökes skolan av 10 svenska och 17 estniska barn, inalles 27 barn. Vid ovannämnda skola ha tjänstgjort följande lärare och lärarinnor: 1) Klockaren Anton Kristiansson Vesterste n, f. 10.7. 1850, 1782— 1880, flyttade till Reval där han dog. 2) Alexander Hansson K i b b u s, f. 5. 1. 1859, död 8. 10.1882, 1880— 1892. 3) Klockaren Johan Kristiansson Nyman, f. d. 3. 8. 1859,1893—1913; för andra gången 1917—1924. 4) Arvid Johansson N yma n, f. 21. 6. 1895, 1913—1915. 5) Johannes Josefsson Vestersten, f. 10. 7. 1864, 1915—1924. 6) Kristof Kristiansson F re ima n, f. 25. 7. 1891, vårterminen 1925, 7) Fröken Nadezda K a a v, f. 11. 6. 1903, 1925—1928, 8) Johannes Andersson G j ä r d m a n, f. 8. 5. 1897, från 1 febr. 1928, förr tjänstgjort som lärare vid Kirrimäe folkskola i Taibel kommun åren 1914—1916 och efter krigstjänsten vid Förby skola på Wormsö 1920— 1928. Åren 1918—1920 innehaft olika andra befattningar. Paschleps folkskola. Paschlep folkskola började sin verksamhet 1865 i Paschleps gamla krog. Folket i bygden hade inte förr fått någon skolundervisning, där­ för blevo de efter bildning törstande unga flickornas och pojkarnas antal större än den gamla krogen kunde inrymma. Eleverna måste delas i två grupper, bestående av flickor, den andra av pojkar. Båda grupperna un­ dervisades tre dagar i veckan. Efter några års verksamhet flyttades sko­ lan till Nuckö prästgård. Skolhuset byggdes år 1874. Nuvarande skolhus byggdes 1901. Större remonter ha utförts år 1922 och år 1925. Skolan har flyttat tre gånger till annan ort. Första gången från Paschleps krog till Nuckö prästgård, andra gången från prästgården till skolans egen lokal i Paschleps byn och tredje gången till dess nuvarandet lokal, som ligger mellan byarna Enby och Paschlep. 17 Skolan har varit 3-klassig från 1874 till 1920 och från 1920 4- klassig. Elevantalet har från 1895—1905 i medeltal varit 40 pr år, 1905— 1915 39 elever, från 1915 till 1925 68 elever. Under ryska tiden har medeltalet varit 40 pr år och under republikens tid 80 elever pr år. Den sista siffran (80) har varierat mellan 58 och 108. Vad beträffar elevernas indelning i nationer, så synes det, att större delen av eleverna alltid ha varit svenskar, då de flesta familje­ namnen i de gamla journalerna äro svenska. Följande lärare hava tjänstgjort vid Paschleps folkskola : 1) Hans Kibus, född d. 23. III. 1836, dog i april, 1915 1865—868, 2) Anders Brus, f. d. 17. VIII. 1849, d. 3. X. 1878, 1868-1877, • 3) Johan Nymann, f. d. 2. VIII. 1859, 1877—1880, Gustav Dreiman, f. d. 19. VII. 1861, 1880—1900, 5) Joel Nyman, f. d. 29. VII. 1882, 1901 -1903, 6) Johan Tomty, f. d. 3. VIII. 1868, d. 19. IV. 1921, 1903-1921 o. 1900—1901, 7) Anton Vesterberg, f. d. 4. VI. 1897, ock. 1918 — dec. 1918, 8) Martha Gottkampf, f. d. 23. XI. 1895, 1920-1923, 9) Eduard Tui, f. d. 10. VII. 1898, från 6. III. 1921 till denna dag, 10) Voldemar Sedman, f. d. 2. I. 1904, 1922 1926, 11) Emmy Linno, f. d. 6. IX. 1902, 6. IV. 1926 — I. V. 1926, 12) Nelly Söderholm, f. d. 17. VIII. 1906, från I. VIII. 1926 till denna dag. Österby folkskola. Österby skolan började sin verksamhet år 1868, i början med 3 klasser. Skolhuset byggdes år 1867 av gammalt material, vilket hade till följd att det icke kunde användas mera än 8 år. Det nuvarende skolhuset uppbyggdes på samma plats år 1876, och var det dåtidens vackraste skolhus i kommunen. År 1921 blev skolan remonterad och erhöll nuvarande form. År 1926 förvandlades skolan till 4-klassig folkskola. Följande lärare ha tjänstgjort : Hans Kibus, född den 15. V. 1836, död d. IV. 1915, 1868 1874, Johan Kuuskmann, f. d. 17. VIII. 1853, död i Petersburg, 1874 1875, Kristian Engbusk, f. d. 8. XI. 1853, 1875—1885, Jaan Lievoh, f. d. 16. I. 1862, 1887—1893, Hans Pöhl, f. d. 16. aug. 1876, 1893—1901, Johannes Pöhl, f. d. 8. VII. 1883, 1901—1904, Karl Alun, f. d. 11. VII. 1887, 1905-1916, Gustav Tomty, f. d. 16. I. 1860, död 27. I. 1925, 1916 1918 och 1925 1926. Herman Timmerman, f. d. 21. X. 1897, 1918—1918, Ida Kivaremees, f. d. 1. V. 1893, 1922-1923, Martha Gottkampf, f. Blees, f. d. 24. IX. 1895, 1925-1925 och 19251926. Nadezda Kaav, f. d. 11. VI. 1903, 1925-1925, Alexander Sedman, f. d. 9. IV. 1904, 1923—1925 och 1926 till denna dag. Elevantalet har varierat mellan 20—30, bland dem 1/3 svenskar. 18 Rågö folkskola. På Rågoöarna (Stora och Lilla Rågö) har skolundervisningen egentli­ gen börjat omkr. år 1860 som söndagskola på Lilla Rågö i Poars gård. Från 1870 har det varit mera regelbunden skolgång. — 1836 byggdes det första skolhuset på Stora Rågö, dit skolan nu flyttade. Detta skol­ hus nedrevs emellertid och ett nytt uppfördes på Lilla Rågö 1901. Där arbetar skolan ännu i denna dag — eleverna från Stora Rågö besöka samma skola och måste under tiden, då förbingelserna äro dåliga, bo på skolan eller hos bekanta på Lilla Rågö. — Ar 1912 utfördes en grundlig remont, varvid även skollokalen utvidgades. Skolan arbetade först som söndagsskola, från 1870-talet till 1916 har den varit en vanlig treklassig skola. Från denna tid och egentligen under självständighetstiden utökades klassantalet till 4. Från 1928 fick skolan också en V klass och utvidgades nästa år till sexklassig skola. Elevantalet ha varierat : 1870-1880 8-12; 1881—1890 10-15; 1891-1900 10-18; 1901—1910 8—25 ; 1911—1920 18-28; 1921—1928 16—29. Följande lärare ha verkat : 1) Thomas Österberg, 1860—1877, död 1923, 2) Johannes Falk, missin. från Sverige, 1877/78, död för några år sedan, 3) Gustav Brandt, 1880—1882 (födelsedag se Höbring), 4) Johan Palmkron, 1882—1889, 5) Mihkel Arm, 1891-1893, 6) Johannes Vestersten, 1898—1906, 7) Johannes Pöhl, 1906 till denna dag. Wichterpals svenska skola. Fr. o med den 1. okt 1919 blev anställd som andra lärare vid Wichterpals folkskola (IV klassig då) en svenskkunnig lärare. Svenskan var obligatoriskt undervisningsämne för barn med svenska till moders­ mål. — Från denna dag och detta år vidtager således i Wichterpal skola på nytt svensk undervisning. Men även tidigare hade förkommit svensk undervisning i religion för svenska barn. Med förryskningstidens början upphörde dock denna undervisning. Undervisningen år 1919 försiggick i skolan i Puuna (skolhuset än beläget vid Wichterpals kommunalhus). Även den tidigare undervisnin­ gen hade försiggått på samma ort. I den äldsta redogörelsen över skolorna, som man kan komma över i kyrkoarkivet i Kors, anmärker pastor A. Assmuth år 1870/71, att skol­ huset är nytt, nyligen färdigbyggt och rymligt och att han har invigt det under de första månaderna under sin vistelse i Kors. Läraren Johannes Palmkron var före julen försöksvis lärare och fick till en början endast 50 Rbl. i lön. Efter julen fick skolläraren Jo­ hannes Palmkron av församlingen 130 Rbl. Svenska skolan arbetade som privatskola i Uggla från den 1. nov. 1920—1. aug. 1921. Från den 1. aug. 1921 är svenska skolan förenad med den estniska skolan och existerar där som paralellklass. Skolan är inrymd i Wichterpals herrgårdsbyggnad. Den estniska skolan flyttade från Puuna till herrgården också 1. aug. 1921. 19 Sommaren (i augusti) 1925 besökte kapten P. O. Carlander som Riksföreningens representant Estlands svenska bygder. På denna resa besökte också kapten Carlander Wichterpals skola, som är Riksförenin­ gens Lokalavdelningens i Borås skötebarn. Klassernas antal har varit : 1919/20-1922/23 — IV klasser. 1923/24-1924/25 — V klasser. 1925/26-1828/29 — VI klasser. Efter det skolan blev 4-klassig tager man in barn till skolan vart­ annat år. Den estniska skolan blev Vi klassig 1928/29. Föregående år vo­ ro V klasser obligatoriska. I Wichterpals 3-klassiga skola fanns år 1910/11 — 44 elever. År 1919/20 — 60 elever, därav 15 svenska. År 1928/29 — 90 elever, där­ av 12 i svenska klassen. 4 svenska barn ha i år sökt och vunnit inträde i estniska skolans I klass. I svenska skolan har i medeltal funnits 14 barn. Det högsta barnaantalet i klassen har varit 18 barn. Följande lärare ha verkat här : Alexander Samberg, född den 1 jan. 1899. från 1 okt. 1919 till 1 aug 1922 och från 1 aug. 1927 till denna dag. Katarina Hammermann, född den 12. nov. 1894, från 1 aug. 1922 till 1 aug. 1927. Korkis svenska skola. Korkis svenskarna voro under en längre tid i avsaknad av egen svensk skola tvungna att sända sina barn till Kors estniska skola. Det hade till följd att svenskan här bland de yngre så gott som helt och hål­ lit höll på att förglömmas. Den 15 okt. 1909 öppnade därför Svenska Odlingens Vänner på sin bekostnad en svensk privatskola i Korkis. Till att börja med arbetade skolan i hyrd lokal, men 1912 byggde Korkisborna själva, med tillhjälp av Svenska Odlingens Vänner, ett nytt skolhus. Den 12. nov. 1914 blev skolan officiell och arbetade som kommunalskola till augusti 1921, då den tillföljd av det ringa barnantalet likviderades (barnantalets minskning berodde på magtyfus i byn med många dödsfall). Hösten 1925 öppnades skolan ånyo av S. O. V. som privatskola och är det ännu i denna dag. Klassernas antal har under hela tiden till 1925 varit 3, från 1925 är skolan 4-klassig. Elevantalet har i medeltal varit : 1909—1921 17 ; 1921 till närva­ rande tid omkr. 12. — Under de sista åren arbetas varje år med en­ dast 2 klasser, omväxlande med I och III kl. och II och IV kl. Nya ele­ ver mottagas vartannat år. Följande lärare ha varit anställda : 1) Nikolaus Blees, 1909—1910, 2) Rudolf Timmerman, 1910—1912, 3) Joel Nyman, 1912—1918, 4) Arvid Nyman, 1918—1921, Ingen skola till 1925, 5) Olga Hallberg, 1925-1927, 20 7) Ida Kivaremees, 1927 till denna da?. Under tiden Joel Ny­ var i krigstjänst voro hans ställföreträdare : a) Anton Vesterberg, 1915 3 mån. . b) Voldemar Neiman, 1916 2 „ c) Albert Palmkron, 1917 — Nargö folkskola i Harrien. Nargö folkskola grundades i augusti 1874 av den svenska missio­ nären Petrus Bergsten. Under de första 2 månaderna arbetade skolan i den förra av rysserna nedbrända Nargö St. Maria kyrkan. Därifrån flyt­ tade skolan till Schmidts gård i stora byn. I januari 1876 flyttade sko­ lan in i det nya skolhuset. I det av missionär Bergsten uppförda skolhuset hölls skola, 1876 1914, då kriget utbröt och nargöborna tvingades att lämna ön. Är 1920 öppnades skolan igen i ett privat hus i byn Lillängen, enär skolhuset stod nästan fallfärdigt. År 1924/25 remonterades skolhuset grundligt och på hösten samma år (1925) flyttade skolan in, där den ännu i dag arbetar. Från år 1874 till 1914 var Nargö skola 3-klassig. Alla barn, vil­ ka avslutat 3 klasser, undervisades dessutom en vinter i den s. k. „endagsskolan“ (skola hölls en dag i veckan). Är 1920 öppnades skolans IV klass och år 1928 V klassen. Elevantalet under första decenniet 1874—1884 uppgick i medeltal till 30, 1884—1894 till 31, från 1894 till 1904—29, 1904 till 1914—28, från 1920 till 1928-24. Första läraren Petrus Bergsteen verkade på ön från 1874—1882. Hans efterträdare blev Karl Berg, svensk missionär, 1882—1886. Efter honom blev en este, vid namn Treumann, lärare härstädes från 1886— 1887. Under läsåret 1887/88 förblev skolan stängd i brist på lärare. Hös­ ten 1888 valdes Johan Klanmann till lärare. Han verkade här i 22 år, 1888—1910. J. Klanmann var hemma från Nockö, Sutlep by, född den 10 VII. 1858, dog den 17 dec. 1927. Hans efterträdare blev Nikolaus Blees, född den 28 dec. 1883 i Höbring by, Rickholtz kommun. Verka­ de på Nargön 1910—1914. Nästa lärare var Erik Thomsson, född år 1891 i Höbring by, Rickholtz kommun. Arbetade i Nargö skolan 3 år 1920—1923. Thomsson flyttade 1923 till Amerika. Han efterträddes av Hans Westerblom, född på Wormsö år 1899. Efter 3 års lärareverksam­ het från 1923 till 1926 flyttade han till Reval. Hösten 1926 valdes Mart­ ha Gottkampf, född Blees, till lärarinna för skolan. M. Gottkampf är född i Höbring by, Rickholtz kommun den 24 nov. 1895. Ar fortfarande lärarinna därstädes. Runö folkskola. Om Runö skola saknas närmare uppgifter. Söndagsskolan har där, liksom över allt, varit den egentliga skolans föregångare. För det mesta har det varit församlingens präst och klockare, som skött un­ dervisningen. Enligt här tillgängliga uppgifter, undervisades till att börja med endast i katekesen, bibliska historien och psalmboken. 21 Bland lärare voro följande : Lydia Dreijer, till 1892, död 20 V. 1927, pastor K. Kalpa, 1892—1896. död 1919, fru Olga Kalpa, 1892—-1896, Andreas Bisa, 1896, 1897 död 1925, kyrkoh. Oskar Sevelius, 1897—1902, f. 15. I. 1873, „A. Zetterkvist, 1909 —1914 „Nils Linderstam, 1918, 1919, f. 15. I. 1887, „Ernst Gordon, 1920—1922, f. 25. IX. 1892, „Gunnar Schantz, från 1923, f. 15. IV. 1889, fru Schantz „ 1924. Under mellantiderna, då präst icke fanns, har klockaren skött om undervisningen. Barnantalet har varit mycket olika, således fanns det 1892 33 barn, 1900 endast 17. F. n. är antalet 32, och arbetar skolan från 1923 med 4 klasser, förut var skolan 3-klassig. Under pastor Kalpas tid — hans fru var utbildad lärarinna — in­ fördes även nya ämnen i skolan : skrivning, räkning, naturlära och geo­ grafi. Under Oskar Sevelius tid tillkom dessutom uppsatsskrivning, poesi och notlära. Birkas Folkhög- och Lantbruksskola. Birkas Folkhögskola började sin verksamhet hösten 1920 och invigdes för sitt ändamål den 6 november 1920. Nuvarande lokaler i Birkas herrgårdsbyggnad voro ställda till förfogande av Estniska staten. Under mer än ett årtion­ de hade ledande estlandssvenskar drömt om och skisserat planer för en svensk ungdomsskola, men den ryska regi­ men och det senare följande världskriget omöjliggjorde varje dylik plan. Med freden och Estlands självständig­ het kom förutsättningar att förverkliga folkhögskoletanken. Den blev också verklighet, och år 1928 har den nya skolan avslutat sin 8: de vinterkurs. Skolan har grundats och ledes av föreningen Sven­ ska Odlingens Vänner i Estland. Föreningens centralstyrelse jämte Nuckö lokalavdelningens styrelse ut­ gör styrelse för skolan. Centralstyrelsens ordförande är lektor Hans Pöhl, Reval, samt sekreterare och kas­ sör svenske fo1ksekreteraren Nikolaus Blees, Reva1. Skolan är inregistrerad under estniska jordbruksministeriet som jordbruksskola („põllutöökool“) med rätt till inrymmande av folkhögskoleämnen i kurserna, och erhål­ 22 ler skolan från Estniska staten anslag till lärarelö­ nerna. Riksföreningen för svenskhetens bevarande i utlandet har lämnat sitt bistånd för sko­ lans grundande och utveckling. Sveriges regering och riksdag har genom medgivande av sökt statsbi­ drag under senaste åren givit skolan ett stöd, som varit av störsla betydelse för dess verksamhet och bestånd. Utom för de ordinarie vinterkurserna har skolan vid ofta förekommande tillfällen använts för kortare jordbruksoch föreläsningskurser, diskussions- och föreningsmöten lärarekonferenser, ungdomsfester, m. m. Tre sommarkur­ ser för de svenska folkskollärarna ha varit förlagda till Birkas. Senast gällande kursplan för skolans vinterkurser har upptagit följande ämnen och timantal : 1) Modersmålet (Svenska språket) . . . . 75 timmar 2) Estniska språket ........................................... 50 „ 3) Historia och Geografi ................................ 75 „ 4) Matematik och fältmätning m. kartritning 75 „ 5) Hälsolära ...................................................... 25„ 6) Fysik ................................................................. 50 „ 7) Kemi ................................................................. 50 „ 8) Botanik ........................................................... 50 „ 9) Zoologi ........................................................... 25 „ 10) Jordbrukslära 11) 12) 13) 14) 15) 16) 17) 18) 19) 20) 21) 22) 23) ......................... 100„ Jordförbättring .............................................25 „ Trädgårdsskötsel .............................................25 „ Husdjurslära .................................................100„ Veterinärlära .................................................... 25 „ Mjölkhushålling ....................... 25 Lantbruksekonomi m.bokföring . .. 75 Byggnadslära medritning ........................... 25 Samhällslära .................................................... 25 Sång .................................................................... 25 Diskussionsövningar ......................................... 25 Vävning och handarbete (kvinnl. elever) 250 Födoämneslära „ „ 50 Barnavård och hygien ,, , 25 „ „ „ „ „ „ „ „ „ Härjämte ingår i kursen, som regelbundna turer, praktiska arbeten med övningar i stallar och å fältet och särskilt för kvinnliga elever i kök och hushåll med bakning, matlagning m. m. 23 Kursen pågår i 6 månader (frånräknat julferierna) el­ ler 25 arbetsveckor med normalt 46 undervisningstimmar pr vecka eller 8 timmar pr dag utom lördagar, då 2 eftermiddagstimmar äro fria. Före första undervisningstimman hålles dagligen morgonandakt, för vilken är anslagen en tid av 15 minuter. Skolans lärare. Tidigare ha vid skolan tjänstgjort : Folksk.-l. Kaleb Andersson, rektor åren 1920— 1924, Agronom Erik Gree n, lärare och jordbruksföreståndare åren 1920—1924, Eröken Dicken Axell, lärarinna och husmoder åren 1920—1923, Fröken Signe Flyström, lärarinna år 1921—1922, Fru Ingeborg Andersson, lärarinna åren 1922—1924, Fröken Ester L junglöf, lärarinna och husmo­ der år 1923—1924, Fröken Martha Blees, timlärarinna åren 1920— 1922, Teol. kand. Per S ö d e rbäc k, rektor åren 1924— 1927, Fru Anna Södebäc k, lärarinna och husmoder åren 1924—1927, Fröken Karin J a n s e, extra lärarinna år 1926— 1927. Nuvarande lärare äro : Agronom Emil Adalbert, lärare o. jordbr.-förest. sedan 1/8 1924, rektor sedan 1/8 1927, Fru Ester Adalberth, lärarinna sedan 1/8 1924, husmoder sedan 1/8 1927, Fil. mag. Sven Fraenk i, lärare sedan 1/8 1927, Fröken Lydia Einbl ut h, extra lärarinna sedan 20/10 1926, Folksk.-l. E dvar d T u i, timlärare sedan 1/11 1924, Fröken Agneta Lindström, timlärarinna se­ dan 20/10 1927. 24 RÅGERVIKENS SVENSKA SKOLOR. Rågervik kallades det gammalsvenska fiskarsamhälle, som fanns på det ställe, där nu staden Baltischport är belägen. Namnet användes numera även för att beteckna vi­ ken mellan B-port, Korkis, Wichterpal och Rågö. En stor del av strandborna kring denna vik har tidigare va­ rit svensk. Innevånarne äro numera bönder, sjömän och fiskare, men tidigare voro de vikingar. I viken lågo de i lä med sina skepp. Från de höga stränderna hade de god utsikt över vikens sund. Men allt detta är ett ka­ pitel för sig. Det är antagligt, att åt svenskarna här på fastlandet har ägnats tidigare alltför lite uppmärksamhet från hög­ re, d. s. v. kyrklig ort. Eller varför är annars svenskhe­ ten här så blaserad ? Huru skall man annars förklara detta, att skolundervisningen i sin första form, husförhör med barn en gång i veckan, för c-a 60 år tillbaka i Kor­ kis bedrevs på estniska. Och det var då, när icke en ända gård i byn hade estniska som hemspråk. I Wichterpal voro förhållandena något bättre. Skola hölls näm­ ligen även på svenska i Ugga. St. Mathias socken, dit även Kors och Neve tidigare hörde, intar egentligen märkesställning i Estlands kultur­ historia. Här på St. Mathias prästgård föddes år 1660 (ungefär) Bengt Gotfrid Forselius, svensken och prästen, som blev landets första skolan. I Kors socken grundades Estlands första skola. Efter Forselius död fortsattes skol­ arbetet i Kors av hans efterträdare Gabriel Gabrielsson Herlinus och major v. Essen. Med ryska tidens inbrott avstannade skolarbetet. Släktled födas och släktled dö i okunnighet. Först på 1870—1880- talet börjar skolan sin verksamhet. För Rågö är den svensk, för Korkis estnisk och för Wichterpals svenskar i början delvis svensk, delvis estnisk för att till sist helt och hållet under förryskningstiden i lik­ 25 het med landets övriga skolor övergå till ryskan som undervisningsspråk. Det var således i elfte timmen som Svenska Odling­ ens Vänner, efter att ha fått sina stadgar stadfästa, år 1909 grundade svenska skolan i Korkis. Och det skedde i en lyckosam stund. Ty trots allt slit och släp, som föreningen, skolans lärare och dess vänner och gynnare haft för densamma, har själva idén och den starka tron på företagets framtid verkat uppfostrande och enande på strändernas svenska folk. . Genom skolan satte man ett stopp för förestningen av svenskorterna österifrån. Ty visst är, att mera än ett gammalsvenskt samhälle utmed kusten mellan Narva och Korkis har lyktat sin tillvaro i brist på egna, nationella skolor. Nu blevo barnen i Kor­ kis satta i tillfälle att bevara sitt arv genom egen svensk skola, de blevo i tillfälle att få undervisning i egen hemby. I Svenska Odlingens Vänners historia skall det kapitel, som handlar om Korkis skola, helt säkert betraktas som ett av de vakraste. „Vad du i kärlek vill, kan ej av ti­ den härjas." I Wichterpal arbetar svenska skolon nu det 10-de året. Svenskarna här äro starkt uppblandade med ester. Enskilda gårdar finnas dock, där kärleken till svenskan är stark och äkta. Det är dock betänkligt huruvida ett svenkst skolarbete här i framtiden kan bedrivas under lugna omständigheter. För svenskhetens fortbestånd i Korkis och Wichter­ pal bidrager även den omständigheten, att öarnas folk i norr, rågöborna, äro svenskar. Där finns det skola på lil­ la ön. Alla dessa skolor ha verkat bildande och väckande bland folket. Därför älskar folket här sina skolor. Där­ för bär det i tacksam hågkomst Rikföreningen och dess lokalavdelningar i Malmö och Borås, som ha hjälpt sko­ lorna ekonomiskt. Men det synes, som om de svenska skolorna kring Rågerviken i en framtid ändå voro för svaga och för små i sin nuvarande organisation. I Padis Kloster, i Kors och Wichterpal arbeta estniska skolor med 3—5 lärare. Enligt ett uttalanden skall, Korkisskola läggas på bredare bas genom att förena skolan i Wihhterpal med Korkis sko26 la. Den sistnämnda skulle i så fall komma att arbeta med två lärare och föreståndarinna för internatet. Kan­ ske kunde man få över till Korkis även barn från Stora Rågö. Självfallet skulle Korkisborna vara mycket glada över en „stere skol". Skolan skulle komma att verka som kommunalskola. Men detta är ännu blott uttalanden och planer. De svenska skolorna här behöva ekonomisk hjälp, då kunna de bättre rustade verka för sin uppgift. Svenskarna kring Rågerviken måste hålla ihop. De behöva ett gemensamt fäste, en folkskola i Korkis med större arbetsmöjligheter än den nuvarande. A. Samberg. 27 •• o HÄDANGÅNGNA LÄRARE. Bland de lärare, som icke mera höra till de levande, må 'här nämnas följande : 1. Karl Barudd, f. 14. 1. 1889, t 22. 6. 1916, tjänstgjort som lärare i Roslep 1905—1908 o. i Kärrslätt 1908—1913. 2. Johan Dans, f. 25. 4. 1856, + 20. 10. 1927. Efter av­ lagd lärarexamen vid seminariet i Paschlep 1876 kallades han till lärare i Höbring 1877 och verkade där ända till 1893. Förutom lärarekallet, som han skötte framgångsrikt, ledde han under mån­ ga år skoldistriktets första av honom själv bildade sångkör. 3. Alexander Heyman, f. 18. 8. 1889, t 10. 7. 1920. Efter slutade studier i Hapsal ägnade han sigi början åt sjömansyrket och annan verksamhet — förkovrade sitt vetande genom själv­ studier och bivistande av lärarkurser i Åbo och Hapsal — och kallades 1913 till lärare i Sutlep, efter 2 år slutade i Sutlep och antog 1916 lärarplatsen i Roslep, där han verkade till sin död. Lärare Heyman var en mycket ombetrodd man och förutom lärarekallet verksam på olika områden. Skada bara, att han vid så unga år fick sluta. Han dog genom olyckshändelse. Alexander Heyman. 29 5(4. Johan Klan­ mann, f. 10. 7. 1858, + 17. 12. 1927. Genomgått seminariet i Paschlep 1878, tjänstgjort som lä­ rare först på ett par ställen i Estland, sedan kallades 1888 till lärare, klockare och kommunalsekreterare på Nargö, där han verkade i 22 år till 1910. Sedan kloc­ kare i Valk, flyttade där­ på till Reval och ägna­ de sig åt predikoverk­ samhet. Han har dess­ utom översatt en mängd andliga sånger till estniska. 19 5. Selma Myllylä, f. 24. 5. 1889, f i Finland 5.6.1927, genomgått Ekenäs seminarium, förutom lärarinnebefattning i Fin­ land tjänstgjort som lä­ rarinna vid Revals sven­ ska skola 1923—1926. Johan Klanmann. 6. Alexander Timmerman, f. 18. 7. 1886, f 21. 8. 1920. Efter att ha genomgått Hapsals stadsskola 1905 och absolverat seminariekursen i nämnda stad 1906 kallades han 1908 till lärare i Roslep, där han verkade till 1915. Han var en myc­ ket ivrig befrämjare av bildningsarbete och föreningsverksamhet, isyn­ nerhet nykterhetsarbetet. En mång­ kunnig och omtycket man. Det då­ liga hälsotillståndet tvingade honom bara att allt för tidigt dra sig till­ baka från offentlig verksamhet. Alexander Timmerman. 30 Johan Tomty. Gustav Tomty. Gustav Tomty, f. 16. 1. 1860, f 27. 1. 1925. Genomgått Paschleps seminarium, lärare i Sutlep 1895—1912, i Österby 1916— 1918 o. 1924/1925. 8. Johan Tomty, f. 13. 8. 1868, t 19. 4. 1921. Roslep 1901—1903, i Paschlep 1903—1921. Lärare i Förutom ovannämnda lärare ha även andra lärare från tidi­ gare data gått ur tiden, men då närmare uppgifter icke kunnat skaffas, omnämnas de icke i denna förteckning. Icke heller har det varit möjligt att få allas porträtter. En del data återfinns emellertid på andra ställen i minnesskriften, även angående de döda lärare, som här icke uppräknats. 31 BIRKAS Folkhög- och Lantbruksskola avser och önskar att från Estlands svenskbygder mottaga ungdomar, som avslutat folkskola och som vilja förvärva ökade kunskaper jämte praktisk duglighet till gagn för sitt framtida livskall. Åt dessa sina elever vill skolan gi­ va vad den förmår av boklig och praktisk utbildning. Därjämte vill skolan medverka till fostran av goda män­ niskor och goda medborgare, som med bibe­ hållande och aktandet av sin svenskhet och sitt svenska modersmål göra sitt bästa för att gagna och ära det est­ niska fosterlandet. Birkas vill vara svenskungdomens skola och samtidigt en härd och en samlingspunk för ungdomens kulturella och idéella strävanden. 5) O ve - 1, : 4 M. Tamverk‘i trükk, Haapsalus, 1929 a.
	A 10.426	tekstituvastus (ocr)										VaataANTON SUURKASK ELU UNISTUSEDELU TÕED A. Suu...ANTON SUURKASK ELU UNISTUSEDELU TÕED A. Suurkask’! kirjastus, Viljandis, 19 2 9 A, / Co Anton Suurkask. Elu unistused elu tõed. VW? Luuletised 1902—1918. A. Suurkask’! kirjastus, Viljandis. 1929. J. & O. Lepiku trükk, Valgas, | ENSV TA Fr. R. Ki r Ai aiüi ilm. • toi Need laulud on väljavõte trükist ilmumata luuletiskogust, 2000-leheküljelisest käsikirjast. Anton Suurkask 1908. a Sündinud 7. aug. 1873. a. 1 ' ! Õhtul metsas. Hää on olla metsas, kui kustumas õhtul eha ja hämarad varjud heidavad puude all maha... Nii unenäolik jutt ja sosin on lehtede sahinas kuulda, mis sünnitab ümbruses magusat armsust, toob rinda imelist rahu... Ja hämarus suurdub, tiheneb varjavaks katteks... Mets mõtetes suigub — — ka lehtede sahin jääb vaikseks... Liginev öö astub kuulmatul sammul, salajal rammul, kui määratu vöö, siduvalt läbi looduse, vajub üle kauguse ... 5 Kõik uinub pehmes unerahus ja leiab puhkust, kosutust. Lai unevaip on vaikses õhus, mis varjab päevaväsimust... Mustas öökuues, sügavas unes unistab mets ... Harva vast sääseke suriseb pimedas õhus. Aeglaselt tuuleke liigutab latvade lahus ... Ma pigistan silmad kinni ja tunnen, et midagi armsat mu südames liigub... Siin metsa unistustes igatsust kuulen, mis magusa une hõlma mind kutsub; une-hõlma, kus ilusad kujud liiguvad vaimu eest mööda, — neidude naeratus, nooruse tujud paisuma panevad rinna! Leheke pudeneb, oksalta libiseb, langeb kuulmatult maha, tasa mu pähe... See on kui tervitus, sõbralik soovitus uinuvailt puudelt — — ja magusaim naeratus, õnnestav tuksatus, libiseb palavailt huultelt!... Ma metsast ei saa ära minna, jään kauaks sinna, — kuulen suikuvaid, salajaid häälesid... Tunnen magusaid, uimastavaid õnnesid... Elan sügavas aimuses kaasa looduse tunnetes, mis hõljuvad läbi metsa, üle aasa, roosi-õhulistes lainetes... Hää on olla metsas, kui kustunud õhtul eha ja sügav pimedus täidab uinuva metsa ... Siis unenäolik jutt ja sosin on lehtede sahinas kuulda, — mu ümbrus täis nõidlikku, magusat armsust, mis rinda toob imelist rahu... 1907. a. Sügisaimus. Midagi ju lehvib läbi õhu — liigub, lainetab, kui unistus ... Surub südamesse kurbus-rõhu! — Looduses on vaikne väsimus, mis kui leinaline udu-vari murupinnalt üles kerkineb ... Ähvardava surmalaine rulliv hari kaugelt mühisedes ligineb. Õis nurmel nüüd õhkab ja väriseb tasa! Vist surma ta märkab seal metsade taga, kus tume mühin kerkib, tõuseb — — tuul langenud lehtedes vingudes keerleb .. 7 Ja väsimus suurdub, ta kõigesse juurdub, mis suvel ilutses, õitses ja õnnestas, armastust maitses — nüüd surmale vastu see väriseb nuttes ja nõrgalt, sest hauasse astu ja kaduda — kurblik on küllalt! Eks vanakenegi taha elu maitsta? Ta püüab surma vastu ennast kaitsta, et veel võiks elada ja seda tunda, kuis süda tuksub, tõstab väsind rinda! Sest elu on ilus, on raskustes, vaevaski ilus — ei tahaks, ei tahaks veel uinuda mulla all vilus! — Seepärast lilleke ka nutab kastepisarates ja värisedes kaebab õhtul õhates! Eks õitseda kaunis, nii armas ju olnud — miks kare sügis nii ruttu on tulnud ?! Kuid ajal ei halastust ole, kaastundmust ei tunne — me kallima wara viib kalgilt ta ära! Sest on mu tundelik süda täis leina ja nuttu: miks kaob kõik elu ja ilu nii kurvalt, nii ruttu?! 1907. a. 8 Lehestikus. Õrn sosin räägib salasõnu, leht lehe vastu sahiseb ... Ma kuulan, — imeline mõnu mu südamele ligineb. See on kui õnnis armukõne, mis kannab magus lillelehk; kui ilus laul, mis metsa üle toob kõrvu pehme tuuleõhk . Ja lehtede all õrnus, ilu end lillekattel laotab — siin sirutub noor taimeelu ja päiksevalgust ihaldab! — Puu tüvele end toetades ma seisan — õnn mind ümbritseb ... Rind kerkib tasa lainetades — hing miskit armsat ihaldab! Üht pehmet kätt, kes tasakesi ja hellalt puudutaks mu pead ... Siis läheksime kahekesi, üksteisel’ oleksime head! Meid linde laul ja lilleõhud kui unenäos saadaksid, ja armastuse salajutud me südamesse kostaksid ... Nüüd aga üksi seisan, kuulan, kuis lehtedes tuul sahistab .. . Üht igatsuse laulu laulan, mis loodusest hing osastab. Mu ümbruses on ime-ilu, õrn salasosin, armujutt... Ja igal pool noor, priske elu a’ab mullapinnas võimsalt juurt 1908. a. 9 Rannas. Vaikne, pehme tuuleke lehtis libistab ... Hõbeselge laineke randa silitab. Tasa hingab sügavusevoog, uinub maruhoog ... Üle valge rannaliiva lendab liblikas. Usaldab ta nõrka tiiba laintel lehvimas ? Aga — selge merepeegel, päik’sel hiilgades, meeliteleb ilupettel kaugel’ kutsudes. — Pea peituda võib päik’sepale ja ärgata võib uinuv voog — ei jõua liblik merest üle, vaid teda matab tormihoog sügavuse sülesse, määratu meresse ... Rannas lainte vulin, vete sulin; eemal metsa kohin, tuule tuhin, sulavad nii pehmelt üheks viisiks, muutvad õhu armsaks heliriigiks .. . Kõrvu kostab hääli salajaid, mis toob südamesse tundeid ilusaid nagu puhas, läikiv merepind, peidab sügavasti õnnis rind noore elu magust armastust, elusaladuse pühadust! — Kevad jälle, ilm on iluehtes, — tuhat värvi särab lillelehtes. Elu tõstab põrmust oma idu, loodus peab hõiskel rõõmupidu. Nooruse käes lehvib võidulipp, — Kuldsel kumal särab kauge mäetipp ... Laine laulab, laine paisub, laine laulab võiduviisi, — läbi looduse see kaikub, täidab haljaid Taara hiisi: „Noorus, ära jää norgu, tõrju uimastuste und — kevade sul rinnas olgu, elu ärkamisetund! Sidugu sind ühendusevöö, saatjaks olgu haridus ja töö. Noorus, ärgu kustugu sul sära silmast ega rinnast vaimustuse sund; kuni elu veel on leida ilmast, täitku hinge kevadine tung: püha vabaduse hosianna, elumurest muljund rindadesse kanna!“ — Vaikne, pehme tuuleke lehis libistab ... Hõbeselge laineke randa silitab. Tasa hingab sügavuse voog, uinub veel marude hoog! — 1909. Sügislaul. Üle koltunud raja lehvib nüüd midagi, nagu nutulik kaja kaugele edasi . . . Läbi looduse liigub sügis, võitmatus väes . . . Viimne lilleke kiigub külmade tuulede käes . . . Pea on kadunud ilu, närtsib, mis haljendab veel — sügis, nii sume ja vilu, õudselt haigutab eel! — Langend lehekeste sahin metsas kurbust kuulutab — väsind, leinaline kahin läbi laane lainetab . . . Tundub, nagu tina-raskelt rõhub loodust surma võim — pisar läigib õie palgelt, närtsib viimne haljas taim . . . Tihti ööde külm ja sadu kordamisi vaheldub, — kõigile toob kurba kadu, mis veel elab, hingeldab! — Nüüd salalik surma värin käib läbi pimedast ööst, ning nutu ja õhkete helin toob tunnistust hukkavast tööst, mis sügise karedus kannab ja ohvreid kalmule annab. — Tahaks, sooviks ühes nutta, loodusega leinata; valust, vaevast osa võtta suure surmalauluga . . . Salaline, magus iha tõuseb hinges ülesse, et ka sügisel mu keha suiguks surma sülesse! Armas on ju tööde lõpul väsind tundel uinuda — loodust täitval leinalaulul külma hauda kaduda . . . Äga kuula! — põhjapiirelt tõuseb üles kiirelt tume tormide kohin — — kas nüüd uinuda tohin? £i! — mind kutsub elu, kui see on ka talvine, vilu! Sest eesmärk pole veel käes, vaid raske tormide väes pean veel võitlema, saatusega heitlema, kuni pika talve järgi tuleb kena kevade — toob mull’ ühes õiepärgi, kui ma jõudnud võidule. — Sest ma laulan uneviisi, uinuv loodus, sinule! Surm küll täidab kodu hiisi — lootus veel jääb minule: kindlalt kaob kord talve vilu, päike loodust äratab, — tuleb kevad, lille ilu tuhatkordselt laotab! 1909. a. 13 Metsas. Metsa vilus on armas ja ilus, rinda toob rahu, õndsuse õhu. Puuladvus kohin, nii salalik sahin, kui vestaks suil’ juttu, mis kaotab nuttu. Suil’ lilled sääl õits’vad ja linnuk’sed laul’vad, see rõõmu toob põue, viib ilude õue. Siis vaheks ajaks rind vaevast saab vabaks, ja magusas rahus võid puhata rohus. Kui rahutus vaevab ja elu sind piinab, siis loodusest otsi sa rahu ja tröösti. (Siberi taigas, 1904 a.) 14 Õhtul magestikus. Nagu kullavool, kui tuleläige heidab pikkamisi üle looduse veerev päike ilul punetades oma viimse õnnistava valguse. Kaljutippudel ta pehmed kiired unenäoliselt mängivad, orupõhjast aga pimedusepiired salaliselt välja venivad ... ■ Uv. Järve lainetes on nagu verevirve, Kalake seal lustil laksu lööb ... Punaläige heidab üle pilve, päike jälle mäe taha kaob. Orust tõuseb valge uduvari, nagu küjuksid seal salalised käed... Kõrgel punetab veel kaljuhari, pimeduses suiguvad ju mäed... Varsti kaugel, kaugel vaatepiiril viimsed ehajooned kustuvad... Kõrges sinitaeva uhkel võlvil esimesed tähed ilul säravad... (Krasnojarskis, 1904. a.) 15 Kevadõhtul. '/ Tasa pehme tuuleke^£, metsa s'säm s t a b, nagu soniv huuleke/T^ lehis** sosistab, + * *U4c^ . 1).hrÄ.õiek!T tuules Kumm ardub, viimne päik^ekiireke/»^ teda^onhistab. ^ & t 7tMk 6)n*AXjr 3j /Ur> *3 Õhtulaulu linnuke .4 oksäf ülistab, nupme nõlval lõokee unistab. Sääsc^^^S^hulga^r K auger va^epiirj|^, pilved ^punavad. Rahuvalm end^ üleuŽoause — * päeva vaeva Kaotab H>*^4£une rahusse.S Hommikul. Uut eluvärskust tõid mulle sa kuldne hommikukoit, sest laulan ma kiitust sulle, sa taevane leegitsev loit. Su jumalik valgusevoolus maailmasid õnnistab, ja uusi idusid põrmus ta elule äratab... Oh, kuidas su poole kõik elu täis ihaldust sirutub, — suil’ naeratab lillede ilu, sind linnulaul ülendab. Nii pühalik palve-sumin on hommikul looduses, kui magus õndsuse värin end liigutab lehtedes... See imeväega tõest’ tungib nii sügavalt hingesse, et piinav igatsus vaikib, õnn asub mu põuesse. Kui lapsuke naeratades Käed sirutan ülesse ja rõõmsasti palvetades pilk tungib mul kõrgesse! (Kanskis, 1904. a.) 2. Hnton Suurkask. „Elu unistused — elu tõed“. 17 Sügis. Lehed kolletavad, käes on sügise. Vilud õhud sõudvad üle väljade. Looduses on tunda tumma igatsust, nagu täidaks teda une-väsimus. Päike kaugelt vaatab üle metsade — viimast tervist saadab tühja’ nurmele! Pimedusevari öösel suureneb; tuul on tihti vali, sadu sahiseb. Ja ma seisan mõttes; vaatan kaugele: kas sealt hallis pilves — surm ei ligine?! (Irkutskis, 1904. a.) 18 Nommelill. Helepuna-õiekene üksi õitseb nõmme peal; kuldseil’ taevatähtedele naerateleb õndsalt seal. Siis, kui hommikune kaste ehib tema pääkest, nõidusline ilupaiste hiilgab õielehtedest. Päeval selged päiksekiired hellalt teda suudlevad; kuldsed õnnistuseviired temast üle heituvad. Kanarbik ja haljas sammal rüpes teda hoiavad; tormiilmal, ööde külmal soojas hõlmas varjavad. — Ilus nõmmelillekene, õitse nüüd veel õrnasti, sest et päik’sekiirekene jagab elu sinule! (Angara jõe kaldal, 1904. a ) 9* Hfüf Tähele. oma kuldse kiirekse. Vaikseis mõtteis mina vaatan, salasoovitusi saadan sulle, armas täheke, ; sinitaeva võlvile. Hingöš,igatsused4õu^’vad, —MfM&f ~~ sinu poole poole a*H tahaksin siit ktfakttete,, AUT tähteriiki rutata! Ei seal enam eluvaevad, ! põrmulise murepaelad, mind ei suuda siduda, < ; rinda raskelt rõhuda. Seal kui valge pilvekene, sinu seltsis edasi. Üle kauge ilma raja, ; läbi otsatuma aja rändaksime üheskoos ' sinitaevas, õhuvoos . . . (Borsas, 1904. a.) Ohtu rahu. Vaiksel õhtu rahutunnil küll on õnnis puhata, päeva väsimuse sunnil unehõlma uinuda. Siis on kõige kõvem ase väga pehme sinule; lihtne, kare kehakate ; ; üliarmas ihule: muremõtte muljutused rahutumat und ei too. ,; Magus unerahu laotab su üle tiib asid — pehmesti ta kinni katab raskeid päevavaevasid. vU-söse (Harbiinis, 1904. a.) 21 Viimsed tervitused. Viimne linnukene lendas kaugele; viimne lillekene närtsis nurmele! Nendele ma hüüdsin viimsed tervised, — kurval tundel panin sõrmed kandlile. Mäng’sin viimse viisi õhtu-õhusse... Pisar aegamisi veeres palgele. Sest, kes teab, kas iial võin ma tereta’ maikuu koidukumal loodust lauluga ?! Tasakesi toetan pead käe najale — kurvalt unistades Vaatan kaugele! (Vladivostokis, 1904. a.) Sest veel... Õiekene, veel ma suudlen hellasti su pääkest; veel su seltsis rõõmustelen vaba kõigist vaevadest. Sest, kes teab, kas teine aasta, kui kord tuleb suveke, ehib elu veel mu rinda, või on kustund tuluke ?! Ehk vast juba kooljakuues hingan kalmukambrissa, muru alla, mulla põues, kaugel võõrsil üksinda . . . Õiekene, sest veel suudlen hellasti su peakest, — lapselikult rõõmu tunnen sinu lehkvaist õilmetest! (Mukdenis, 1904 a.) Pilvetombukene. Üks pilvetombukene on siniõhu sees, kui valge vahukobar, mis mere laenevees. Seal otsatuses üksi nii tasa libiseb; just nagu kullavirve ta ümber väriseb. 2 Sest päike imeliselt ta serva palistab — õrn pühadusepaiste seal ilul leegitseb ... Ma vaatan ja mu süda täis kuuma igatsust: oh, kuidas sooviksin ma ka sarnast vabadust! — j Kuid pilvetombukene kaob ära kaugele — tumm igatsuse valu mul tardub palgele! (Hiinamaal, 1904. a.) /xUjir ^Lj^t \ 24 Vaikse ookeani kaida!. Laine laine järgi veereb kohisedes kaldale; valge vahukobar keerleb, tuiskab kaljuseinale. Mõttes istun kalju serval, vaatan alla laintesse — vaatan, kuidas kaljukaldal laine peksab kõrgesse... Tunded, imelised tunded täidavad mu südame — sealgi nagu liiguks lained valges vahus kaldale.. . Õhtu jõuab ... päike vajub nagu mere laintesse ... Punetaja läige hõljub üle laineharjade ... Õhtu jõuab! — võib ju olla, o et ka varsti minule elupäike vajub alla, kustub läige kulmule ?! (Koreas, 1904. a.) 25 Kevadel. Juba orus ojakene vahulaineil vuliseb; rõõmuhüüd ja linnulaulud laanelahust heliseb. Juba päik’sekiirekene mahedasti meelitab, põrmupõuest eluidu tasakesi äratab ... Uued eluhääled tõusvad, läbi õhu hõljuvad — õnnetundeid sünnitades südamesse tungivad! Küll on armas haljal murul paisund rinnal kõndida, esimesi õiekesi hellal armul tervita... (Ussurimaal, Imanis, 1905. a) Metsa vilus. Ärmas on halja metsa vilus mõtteid mõlgutades kõndida; looduse värskuses, helluses, ilus õnnelik olles viibida. Pehme tuuleke lehis liigub, salajuttusid sosistab ... Linnuke painduva oksa peal kiigub, lauldes häälekest helistab. Metsa all hõljuval õhuvoolul kannike õrnalt end nõtkutab — hääleta sõnal, nõiduval mõjul, armust ja õnnest ta jutustab. Lindude laulud ja lillede ilu, lehis sosistav tuuleõhk, äratab põues mul õrnust ja elu, — kustub kurbus, murede rõhk. Nagu lapsuke, rõõmsamal meelel tahaksin õnnel ma hõisata, lillede ilule, lindude keelel, jälle siis sõnata vaikida. Kuulda, kuis laulud, lõbu ja ilu metsa all hellasti heliseb; näha, kuis armastus sünnitab elu, — põhjatus õndsuses väriseb!... 1906. a. 27 Saju ajal. Sajab ja sajab vihma, kõik taevas on pilves ja sume — ja tuba on tume — mind võtab hämarus hõlma... Udused varjud tõusevad, vaovad ja üksteise järele kaugele kaovad... Siin toas on vaga, kuid eemal üks neiu laulab... ja seina taga nii tasaselt vihma sajab, kui nutaks keegi, kel süda on kurb, meel nukker ja tuju on raske, — kuid siiski pisarais naerata’ võib ka läbi raskema õhke... Südames midagi liigub, hõljub kui üksik vari sügisel kuuvalgel ööl — kaob ja uuesti ilmub; tõuseb kui mägede hari määratul kaljusel rinnal... Kuid õues sajab, sajab sahinal tihedat vihma... Vari varju taga ajab — kauguse hämarus võtab neid hõlma.. Mul on, kui kuuleks kurba juttu ja närtsind lillekeste nuttu, mis nurmelt, niidult nõrgalt kostab — tall’ langend lehte värin vastab... 28 — Sügis! jah, sumedalt sõuab, armuta ohvreid nõuab — kõik suve ilu on närtsinud aasal ja nurnii ligi kui kaugel. — jmel, Raskelt toetan pääd käe na’ale, süda tasa väriseb — lillekeste leinamaale viimne viis veel heliseb! — Sajab, jah sajab vihma, kõik taevas on pilves ja sume ja tuba on tume — mind võtab hämarus hõlma... 1911. a. 29 Suveöö unistus. Mul on, kui tunneksin unes üht magusat unistust, mis äratab ülesse põues nii imelist igatsust! See hõljub, kui suveöö hõiske, täis õnne, täis kutsumist... Ja liikuma paneb ta kõike, mis jutustab õrnusest... Ja õhk on nii soe ja vaga, ei lehekest liikumas puul. Ka ööpik laulab veel tasa, nüüd südant süütaval suul. Kuid selles õrnuses, ilus ja vaikuses sõnata, öötaeva all kastevilus, ma pole üksinda — vaid midagi imelist õnne mu rinnale ligineb; kui õieke langeb mu sülle, mu hingega ühineb. See on kui maa ja taevas, kui keskööl salalik kuu; kui paradiis maapealses vaevas õrn, naeratav neiuk’se suu... 30 Sest määratu õnn mu rinnas nüüd sügavalt lainetab! Ta hiilgab ilul, on hinnas, mind värinal meelitab ... Ma koidukullani kuulen Öölaulu nii ilusat, ja rinna sees liikumas tunnen suurt õnne, üht pühamat! Ehatäht. Kui õhtune hämarus täidab maailma ja õues on tume ja vaga, siis paistab mull’ hele täheke silma — seal kõrges, ööpilvede taga. Kord varjudes peitub, kuid jällegi vaatab kui häbelik neitsi sealt alla. Ta tervitust uinuva’ ilmale saadab, mis täidab öövaikuse valla. See lehvib kui unistus lillede õitel, kui magus joovastus õhus, ja vabastab nagu salajail kätel kõik seda, mis rinda mul rõhus. Siis imelik õnnis rahu asub mu tormiste tundmuste ilma, — ta mõjul mu hing ja ihugi kosub — kõik karmus kaob pehmuse hõlma ... Siis heleda’ tähele vastuseks saadan hulk südamesoovisid üles! Ma õndsuse ilusas unenäos vaatan ta hiilgust seal otsatus süles. 1912 a. 32 Wam ett < Mets unistab... Mets unistab ... õhtune vaikus... Jõe kaldal õrn uduloor... Üks hõiskehüüd laanes kaikus, kus vaikinud lindude koor ... Veel pilvedes eha jume, kui neitsilik punastus, kuid metsa all venib öö tume ja varjude viirastus ... Õrn lilleke naeratab unes — öökaste tal annab suud ... Ja pehmes, nii paitavas tuules veel latvasid hõljumas puud ... Üks värisev hüüe nüüd liigub kui igatsus läbi öö! Kas koitu sealt ülesse kutsub, kus kahvatu valgusevöö ? — Ma k-uuAan .. . mu südpnt täidab õrn tundihus ja leegi$sely rind, — kõik mõtteid öö igatsus köidab ja kaisutab hellasti mind... Ma pigistan silmad ja suigun, kui magusa unenäo sees, ja vaimus ööhäältega hõljun siin otsata ilude ees ... 3. Rnton Suurkask. „Elu unistused — elu tõed." 1912. a. 33 Võitlus ja võit! Lustilised lumehelbed õhutantsu tantsivad — nagu udusuled valged laialt maha langevad. Tali tapleb kevadega, külm ja soojus võitlevad. Taevatütred lilledega võitjat üle külvavad. Kevad astub, roosioksa hoidvad kõrges tema käed. Ei tal vastu seista jaksa vaenulised vanad väed. Noorus värskel rammul võidab, noorus elu uuendab; teelt ta kõrvale kõik heidab, mis vast edu takistab. — Tere, kevad! mets ja muru sulle kiitust häälitseb. Kauge üksik laane kuru hõiskeist vastu heliseb ... Ärkamise laulu kuuldes süda süttib, väriseb ... Elu ärkab, ärkab lauldes — päike kõrges leegitseb ... 1913 a. 34 Õhtul järve kaldal. Siin järv on nii peegelpuhas, mind mõtetes uinutab . . . Seal kalda varju sees luhas üks kalake sulksatab . . . Ja õhtueha kui kulda vee sängisse asetab; kui kustuva päikesetulda, mis pilvesid palistab . . . Õrn hämarus varjusid veab — suur, vangistav unistus . . . Ju loodus end unele seab, mis tundub kui õnnistus . . . Üks sitikas suriseb õhus, kui kokkukõlata toon . . . Maa tume ... kõik kohad on rahus ... Kordkorralt kaob ehajoon . . . Järv hallilt ja sügavalt läigib, kui peidaks suurt saladust . . Üks täheke kõrgelt ju helgib — ma saadan tall’ tervitust! — v Siin öine loodus mind peidab nii pehmesti hõlmasse, — mu tundmus ta rahusse heidab ja mõtete unesse . . . 1913. a. 35 Purje paadi laul. Mu sõber, nüüd purjed sa lahti tee, me sõit laeb üle mässava vee, — siit tõttame määratu’ merele la lainete vabale perele. Ehk tuul küll on kuri, kuid vastu peab puri. Ja laksuva’ lainete harjade peal On kuulda me lustilik lauluhääl: Hallii hiihoi, hallii hohoi, ei hooletu siin olla või! Soot kinni seo purjede poomile ja käsi siis kindlasti tüürile. Paat lain’te peal lendab kõrgele, vaht tuiskab ja pritsib me palgele. Las mässata meri, meil julgeks jääb veri. Jõud, vahvus tuikab me südame sees, sest tormi ei karda mehine mees. Hallii hiihoi, hallii hohoi, tuul suure laine vastu tõi! Rand vaatepiiril kaugele jääb, sõit lain’te peal kiiresti edasi lä’eb, — kui linnutiivul me sõidame ja vägevaid laineid võidame. Meil kindel on käsi, ei võideldes väsi. Las laksuda laine ja tuisata vaht, me sõidame, kuni ees naeratav laht. Hallii hiihoi, hallii hohoi, veel ees on veteväli lai! 1908. a. 36 Eelaimus. Kuhu tõttad tuulekene? Millest laulad tormihääl? Kellel’ hõiskad linnukene, lehestikus oksa peal? Lillekene, miks sa õitsed? Kellele sa ehid end? Sügav meri, mida mõtled, kui on vaikne sinu pind? Tuul see tõttab koidukoju; vabadusest tormilaul! Linnukene rõõmulugu valgusele hõiskab aul. Lillekene võitlejaile võidupärjaks ehib end, — tänutäheks uinujaile, keda matab mullapind . . . Vaikne meri hindab jõudu, salavõimu voogudes, ja kui kaob vaikus, udu — tung siis tuikab lainetes . . . 1908. a. / 37 Meri mässab. Meri mässab, meri möllab — vahulained veerevad üle kaljurahnude... Vihma taevast maha kallab, piisad tormis keerlevad üle lain’te harjade. Meri mässab, kallas ägab, laine raske rõhu all — näib, kui nõtkuks kindel maa ... Lõpmata nii randa häigab kihiseja laine-vall — meri vaikida ei saa. Meri mässab, ärrituses paisub tema hiiglarind sügavuse tungist üles. Valges vahulainetuses kerkib, vajub vetepind, tormi võimsas kaisutuses. Meri mässab. Üle lain’te valge puri vilksatab, nagu üksik tormilind, kes end vahel kastab vette, jälle õhku sirutab — lain’tel laeva metsik lend! Meri mässab ... Kõrge taevas nagu vajuks madalaks — lainetega kokku sulab... Kostab hüüe surma vaevas... Ilm lä’eb öiseks, pimedaks... Laine laksub, — maru laulab !... 1917. a. 38 Looduse hõlma! Välja, õitseva looduse hõlma tahaksin rõhu alt rutata; läbi ilusa kevadeilma rõõmulauluga kõndida. Lilled ja linnud, sinine taevas, päiksepaiste nii meelitav, äratab tuhandeid tundmuseid rinnas, on nii armas ja elustav. Terve ilm on kevadehtes, lõpmata laulu ja kenadust... Tuulehoog sahistab haljais lehis — ümbrus täis ilu ja armastust! Süda mul paisub ja rahutus veres, hinges suur igatsus ilmutab — sügavas, sügavas tundmuste meres hiilgavais voogudes lainetab... Välja, õitseva looduse hõlma ruttan ma hõiskava rõõmuga; teretan kenamat kevadeilma õnnetundmuses lauluga! 1908. a. 39 Kevadõhtu eel. Õrn, helkiv laine virvendab, kui hõbeläige üle vee. Järv tasa, hellalt lainetab — üks õnneunistus on see... Ja järve kaldal tärkab taim, õrn kevadine valge õis. Uut elu hingab ärkav vaim — ta vabaneda vangist võis... Siin kuusemets... üks muinasjutt puuladvus tasa sahiseb; kui rõõmulauluks muutund nutt, mis armuõnnes väriseb... Ja päik’sekiir kui elutuld nüüd puistab üle maa ja vee... Täis elu muheneb sest muld — suur ülestõusmine on see! 1917. a. 40 Päike. Päike, elu sa tood ja uueks kõik lood. Kuhu su valgusekiired iial langevad, siis tumedad surmapiired sealt kaugevad... Ja ärkab elu täis hõiskamist, ilu! Päike, kui sa hommikul, pühalikul tunnil, kerkid kuldsel koidikul — ärkab kõik su sunnil. Läheb lahti uinuv silm, elu tõuseb unest. Rõõmsas ärkamises ilm hiilgab sinu tulest. Pühaline palvevõim liigub hinges tasa — igavese elu aim kaugele viib kaasa .. Tööle sirguvad nüüd käed, julged, eluvõimsad — kõrged õnnistusemäed töödest üles tõusvad .. Kui kõrgest taevast läkitad keskpäeval soojust alla; kõik vilud võimud kütkestad ja läbi elu-valla siis tuksub vägev Looja võim, mis kõike muudab, täidab. Ka sirgub võimsaks nõder taim kõik täiusele püüab. On näha, tunda igal pool, et edupüüe liigub . . . kui kuldne sädemetevool, ta ülespoole kiigub . . . Kõik küpseb, muutub tõsiseks ja elutõde tunneb — töö muutub raskeks, higiseks, meil’ kohust peale paneb . . . Siis välgub vili elupuus, ja terve seeme sigib, kust ärkab kevadel kord uus noor elu — tööle valmib . . . Päike, kui õhtul looja lä ed, hingama siis jäävad eluväed. Une-ingel silmi kinni vaotab, magus rahu väsimust siis kaotab. Pimeduse varjud suurduvad, üle maailma venivad . . . Lootusega, et pea jälle näevad päikest, magama kõik jäävad. Kaugelt näha nõrka õhtuvalgust — mis öö järgi tõotab uue päeva algust... 1917 a. 42 Oö. Siis, kui vaatepiiril välgub õhtul eha punav vöö, viimne kustuv valgus vilgub, võtab võimust vaikne öö. Pimeduse pehme süle, tihe varjuvalla rüüd, laotab ennast kõigest üle — ümbrus nägematu nüüd... Mustendavas metsa rahus öökull korraks häälitseb... Kõrges taevas, pilvelahus, ehatäht ju leegitseb... Elu hingab... ööde õhus puhates jõud sigineb... Uinuv maa ja valvav kõrgus nägematult ligineb... Unekujud pimeduses udu tõusul hõljuvad... Igatsused viirastuses kuldakangast kujuvad . 1917. a. 43 Mereõhku . . . Mereõhku tahan mina sügavasti hingata! Kuhu upub taevasina, sinna sooviks tõtata . . . Kaugel paadi puri kiigub . . . lain’tel lendab valge lind . . . Igatsus nüüd hinges liigub, rahutust on täis mu rind! Päike paistab, laine läigib, — sügavus täis ööd ja und . . . Eksiv mõte hinges sigib----kutsub — kutsub salasund!... Mereõhku, vabal merel, tahaksin ma hingata, — kaugel, läikivatel lain’tel, puhtas õhus puhata . . . 1917. a. 44 Pühas templis. Ma vaatan tuult ja lehtemängu, head õhku hingan himuga; end heidan halja heina sängi, rind paisub elujanuga. Ja päik’sekiir mu üle heidab energiat, noort elutuld . . . Õrn õis end häbelikult peidab — seal süüta naeratusekuld. Siin valgus, soojus, vaba elu, noor armastus ja magus õnn, ning tuhatkordne lilleilu------siin mulle püha tempel on! Sügistorm. Mets mühiseb tormilaulus ja ägavad kõrgemad puud. Täis hääli on laane kaugus... puu ladvad annavad suud. Ja taeva all pilvede kari, hall põgenev argade hulk. Neil kannul on virvendav vari, — seal kaob, kus metsas lai kolk. On hüüdu, on üksikuid sõnu puu latvades mühina sees ... Tuul tormab, kui tunneks ta mõnu siin põliste mändide ees... Ja metsa all elu nüüd kuulab, ta kuulab ja — väriseb, — kuis sügistormi hääl laulab, et tali pea ligineb... Sest kanarbik nõmmela kolkub, vaob longu ka haljendav hein, ning sügava laane sees ilmneb suur sõnata kurbus ja lein... 1917. a. 46 Valged lained. Valged lained mürisedes ranna poole ruttavad; kalda rinnal lagunedes üle liiva veerevad. Sügisine päike heidab pehmet valgust üle vee. Pilve vari lain’tel lendab — nagu tume, looklev tee... Tormi kihutusel pilved üle taeva liuglevad. Merel valged vahulained võidujooksul veerlevad. Üksik kaljukambak seisab rannas raskelt liiva peal. Temast üle laine paiskab — nagu lumi tuiskab seal. Kaldal valged merelinnud lain’tel saaki otsivad... Mõned murdund lauakillud lained randa kannavad... Tormilaul käib üle mere, vägev, võimurikas viis... Kasvab kõrgeks lain’te pere — naer ja nutt on kuulda siis... Sügisine päike paistab läbi tormipilvede. Rüsinaga laine paiskab vahtu üle kivide... 1917. a. 47 Öine sügistorm. Tormav tuul ja mühav maru, sügisisel õudsel ööl, veerleb üle metsa, aru, võimsal hävitusetööl. Kolletanud lehte sadu puude okstelt variseb. Suve ilu, lein ja kadu raagus puudes väriseb! Langend lehed pimeduses tormitantsul keerlevad... Viimsed lilled ahastuses surmalaulu kuulevad... Valkjad varjud võidulennul libisevad pilve all... Põgeneva suve kannul tormab sügis sume, hall. Surmauni sigib õues, — matused on looduses. Tühjal põllul, leina kuues, kõnnib elu surma ees. — Mässab tuul ja mühab maru pimeduses õudsel ööl; vingub vihas, üle aru tormab hävitusetööl... 1917. a. 48 II. See oli poisikene! See oli poisikene, süütu poisikene, kes viimse veeringi kord andis vaesele, ehk küll tal endal oli tühi kõhukene, heameelel oleks ostnud ühe saiak’se! Ta aga märkas kerjus-eide kortsund palge peal nii kõrvetavaid näljahäda pisaraid, ja kuulis, kuidas sosistas ta väsind hääl, kuis palves väljasirutatud käsi tasa värises... See oli poisikene, süütu poisikene, kes vagal meelel kirikusse tõttas palvele, ja viimsed kopikad siis ohvrilaekasse ta pani armsa ema õpetuse järele. Ta väikest rinda täitis pühalik aukartus, kui kõrgest kantslist kostis õpetaja hääl... Nii salaliselt ohvritule kumav valgus siis välkus altaris, seal püha laua peal... See oli poisikene, süütu poisikene, kes nägi oma ümbruses nii palju imelist — kuis oli laane sügavus siis salaline, täis arusaamatust, täis saladust ja mõistatust... 4. flnton Suurkask. „Elu unistused — elu tõed“. 49 Ning jõed ja järved mustendavas põhjas siis peitsid palju tondikujusid... ja kõige sügavamas kohas, varjuvallas, võis näha Ähti maja kuldseid harjasid... See oli poisikene, süütu poisikene, kel oli puhas süda, nagu kastetilk, mis karastades kastab kannikese õilmet, ja milles peegeldub õrn, ilus koiduhelk. See poisikene uskus, et kõik inimesed, Kes elasid siis tema ümbruses, on nõndasama rõõmsad, õnnelised, kui tema ise omas süütus nooruses... Siis oli poisikene, süütu poisikene, nüüd on ta aga meheks kasvanud, ja kõik see hingepuhtus imeline on nagu uduvari ära kadunud! Nüüd silm on selge, elutundja vaade, kõik mõistatusekujud läinud, kadunud; ning mehekohus, siht ja püüe, aade — kui kaljumägi rinna peale rõhunud! 1902. a. 50 Tasane igatsus. Hellasti liigub mu põues tasane igatsus, nagu pimedal öösel unenäo magusus: Sooviksin korrakski näha sind veel, mu koduke — õnnedest unistades istu’ su murule! Kuulda, kuis tuttavas orus allikas vuliseb; näha, kuis lilleke ilus õrnasti õilmitseb. Tahaksin tuttavaid kohti korrakski vaadata, — läinud rõõmu ja kurbust meelde veel tuletada. Sest mu põues nüüd liigub tasane igatsus, nagu pimedal öösel unenäo magusus... (Hiinamaal, 1904. a.) Sest isamaa ja koduke. Üks isamaa, üks koduke on armas südamel’, kus kasvasin ma lapsuke, kord elukevadel. Kus hoidis hella emake mind õrna armuga; kus kõndis kallis isake käekõrval minuga. Kus laste seltsis murule ma läksin mängima ja halja metsa kurule, kus lilled, kõndima. Siis oli ilus elada, — rõõm, õnn kui lilleloor kõik ehtis kuldse läikega ja hõiskas süda noor... Need mälestused armsamad veel hinges heljuvad, — kui kuldsed tähed ilusad öö varjus vilguvad. — Sest isamaa ja koduke on armsad südamel’, kus kasvasin ma lapsuke kord elukevadel! 1911. a. Tormi eel. Kui tõusevad tuuled ja kerkivad lainete mäed, kui vingumist kuuled, mustpimedaid pilvi sa näed, siis tea, et ärkamas meri, suur meri, mis araks teeb mehi, kes elu mõnu on maitsnud ja tormides pole end kaitsnud. Neil aga kui teras on meel, kes rändasid tormide teel — nad pidid ju igat sammu võitma, kui raugeski rammu, sest saatus ei tunnud nalja, kui tõukas neid lain’tele välja ... Ja siis, kui ärkab meri, ka tuksatab nende veri! Nad julgeks jäävad ja merele lä’evad — juhivad laevade sõudu, kasvatavad eneste jõudu, tormidega võitlemiseks, saatusega sõitlemiseks ... Torm kasvatab kangelasi, võitmata vägilasi, kuid murrab ka mehi, kui puudest lehti... Kui tõusevad tuuled ja kerkivad lainete mäed; kui vingumist kuuled, mustpimedaid pilvesid näed, siis tea, et puhastus tuleb vägeval, võitmatul sammul, kus laiskade valitsus langeb ja aset teeb nooruse rammul’. Ootke, ei ole kaugel see tund, millal torm teie mõistmatuse und jäljetult minema pühib, välgunoolesid sihib ülevalt alla ja läbi orjusevalla käib kohutav kõuekärgatus — võimude vabastus! 1909. a. 54 Läbi tormide. Tuul vingub ja öö on pime, ei tähtesid seleta silm, sest taevas on pilvedes, tume, ja mässamas tormine ilm ... Kuid läbi see metsiku tormi ja läbi sest koledast ööst, ma astun julgesti üksi — käed kõvad ja karmid on tööst. 1907. a. 55 Vanne. Raudsele vandele tõstan käe üles, viimsele suurele vandele. Süda on leekivas tahtmisetules, tõotus libiseb mu huultele: Meri, sa otsatu meri, suur jõud su lainetes peitub ... meri, kes mässad kui veri, mis südames praegu mul tormab, kuule mu vannet, kui ohvrit, kui annet, mis tõotab mees, kes nõrkuse sees nii mõndagi korda viibis, kuid uuesti tugevust leidis. Kuule mu tõotust, sügavat, rasket vannet, mis tõuseb ärganud jõust ja ilmutab enesetunnet: „End tahan ma võita igal elutunnil ja kiusatust köita tugeval tahtmise sunnil. Mu elu, mu tööd olgu rõhutud vendade kasuks; ma tahan tõrjuda ööd, et päiksekiir hingedes asuks. Ja vabadus, vaimuvalgus olgu võitluste lipu pealkirjaks, et elu lõpp ja algus kord kaunimalt kokku kõlaks ... Meri, sa määratu meri, nõnda vannub mu mõistus ja veri: kui langen ma nõtruse alla, siis tee sügavus valla ja neela mind armuta ära kui laevuk’se ara, kes kaheldes tormiga merele sõitis, kus laine teda võitis Kuid, ma tahan võita, julgesti välja sõita, mässav meri, su lain’tele, mis ahmavad kõrgele ... Võit on selle, kes edasi tungib, lodevust töödele ohvriks toob; kes ennast tugeval tahtmisel sunnib, see suure tuleviku enesele loob. 1908. a. 57 Kas? Kas peab siis surema, kahvatult nõrkema see suur ja võimukas tung, madalate arvamiste all’, surutud sügaval’, kus ligineb meeleheitmise tund ? Peab siis rinnas kustuma, söena mustuma, see leek, mis mägede tipuni üles võib tõusta ? On siis võimu, niisugust laimu, mis meest tema pühamas püüdes võib võita? Ja vaata — laine tuleb, müürina langeb, kui määratu mägi, võitmata vägi, mu püüete sihil mu peale . . Sellega kaasas on vahtu, nii must kui pigi, mis ahnesti matab mu tööde ja püüete higi... Ja kihinal, kahinal kuulen ma naeru, pilkajate [hääli... Mõru tundmus tõuseb rinnas üles, joodab südant äädika ja sapiga, — tunnen ennast jälgi kaisutuse süles, kataks’ silmad, põgeneksin häbiga, põgeneksin kaugele siit ära, võõra ilma sisse aset otsima. . Hävitaksin igatsuste kallist vara, rinnas kindlaks kasvand püüded kõigega. Maitseks’ üürikese elu rõõmu, jooksin puhtast õnnest suure sõõmu . 58 Äga, — kodumetsa kohin, kaljuvalla tuulte tuhin, jutustavad minevikust, kujutavad tulevikust hoopis isesugust aega, valmind vilja kogumise päeva ... Peavad siis mu pühad püüded surma sülle suikuma? Vaimustavad võiduhüüded laane põhja kaikuma? Kas? Ei! Nagu palav hoog käib südamest läbi ja soonte sees tuliselt tuikab mu veri ei suuda mind takista’ „suuruste‘ vägi, ei tagasi tõrju mind tormine meri! Tungin üle mägede, üle vihaste lainete edasi, sihil sinnapoole, kus on rajatud inimsoole tõsine õnne alus, ühtlane elu õigus. — Ka pole ma üksi sel sihil edasi püüdmas, vaid tuhandeid teisi näen enese ees ja kaasas ... Sest murrame müürid ja kaevame mäed, meil tööga on raudaseks kasvanud käed! 1909. a. 59 Vaade sinavasse kaugusesse. Kauge nooruse unenägu, kuhu, oh kuhu kadusid sa ?! Viisid mu elust üht ilusat jagu, unistust — magusat otsata . .. Peitud sa sinava metsa taga, mis vaatepiirel kui udune joon ? ... Mul põues soov nii sügav, nii vaga: kas tema sealt ükskord veel tagasi toon ? Kas mis Siis siis maitsen veel seda magusat õnne, õieõhuna kaisutas mind ? kaoks kuldkiirte sees eluvanne, otsatus õndsuses hõiskaks mu rind! — Kuid sõnata vaikus ja sinav kaugus, kui peidaks suurt pilget ja kibedust... Kordkorralt kaob vaatepiiril valgus ja öö seal laotab pimedust... 1912. a. 60 Torm kutsub! Torm kutsub mind merele, lainete perele, kus must kui öö on pilvevari ja vahutab, tuiskab lainete hari — kõrgesse ülesse, pilvede poole, siis jälle sügavasse sülesse, langeb tagasi voole... Nii, nagu määratu hiiglase rind, kerkib rahutu pind; ja lainete mäed, nagu metsikud väed, pahinal, kahinal tormavad ranna liiva peale. Laksudes vahu sees kuulen tormi kiunuva hääle: „Mees, tule merele, lainete perele, metsiku voogude sängi! Siis me üheskoos algame laintevoos vägevat võitlusemängu..." Ja veerev voog paiskub mu jalgade ette. Tõuseb kõvemaks tormi hoog — kalda liiv kordkorralt kaob vette. Ma taganen samm-sammult ja tormi rammult tunnen ägedat ärritust veres: ma palavalt tahaksin, et praegu ma oleksin kaugel, seal mühavas meres, kerge paadiga, katkenud purjega, — ja algaksin vägevat võitlust, metsikut sõitlust, vihase merega, laksuvate lain’tega... Siis tunneks’ kuidas jõud mu südames tuikab, kui lainete sõud mind võitlema huikab, elu ja surma peale välja, kus pole lodevust, nalja, vaid laine võib katta, sügavus matta, kui natuke hooletu oled, või tüdimust tunned — Aga mu käsi ei väsi; las mässata vesi! Ma tüüri pean, katkenud purje sean ja tean, kus üle tormava vee, kui lõpeb kardetav tee, kesk mere süles kerkib saarestik üles, — kus raugevad tuuled ja vendade, õdede huuled hõiskavad vägevalt „hosianna“ ja maitsevad vabaduse manna. Küll on seal ilus! Ja puude all vilus on julge’ võitlejate kujud, 62 keda matsid tormide tujud, vanaduses, või nooruse eas kesk võitlejate reas ... See on see saarestik, kus koidukullas tõuseb üles ihaldatud kallas... See on see saarestik, kuhu tuhanded püüdvad, ühenduseks üksteist üles hüüdvad, ja edasi tungivad, kuni kaovad, voogudesse vaovad... Kuid muist? — Need ometi kord võidavad! Sest tunnen ma tungi, võitmatut sundi, vägevais voogudes võidelda, elu ja surma peale heidelda. Ja mu käsi ei väsi, ehk mässab küll vesi! Kui ka ilma tüüri ja purjeta, paadi viimase killuga, aga edasi, kuni veel silmades sära pole kustunud ära! Ei kohuta laine, ei torm, ei tuultest lõhutud vene, ei surm — edasi! Torm kutsub mind merele, mässava lainete perele! 63 Lõhutud paati ma sean ja seda kindlasti tean, et kui ka langen mina hauda, ei leita enam mu paadigä lauda, kuid see aade, see valgus, see päike, mille eest võitleme, vägeva võimudega sõitleme, see ometi kord — võidab! ja tuhandeid rindasid õnnega täidab.. 1909. a 64 Kütketest ärkamine. Kaua kui needmine segas mu mõtete sõudu, halvas mu jõudu; ja kustus selge teadmine, kui õhtune päikesekiir, mil mustaks laeb punetav viir ja algab öö — vangistav vöö laotab laialt end looduse üle, kui puistaks määratu süle und ja tardumist alla ... Nõnda mu luule koorma all kummargil õhkas! Sõna tardus siis suule, uinus ja kadumist aimas ... Ja vaikis valu ja vaibus viha ning kustus leegitsev iha. Siis kadus mu püüe ja rindu kinni jäi hüüe, — mis enne seal tormina paisus, see tardus nüüd unenäo kaisus ... Raske vaikus ... Äga, seal sähvatas pimedast pilvest alla loogerdav välk kui tuline madu, — järsk raksatus, mürin ja läbi öise valla sahises raske, kuid elustav sadu. Torm tõusis, möirgas kui metsikus valus ärgates ja tormas läbi laane, puid murrutades ... Vesi tõusis, vesi sõudis, jõudis kindla paisu taha, 5. Anton Suurkask. „Elu unistused — elu tõed“. 65 kuhu pandud palgid maha, kivid kindlalt kihutatud, et saaks voolus takistatud. Sinna siis põrkasid vood tugeva tammi vastu kui vahva võitlejate root, kes sammu ei tagasi astu. Ja vesi tõusis, laine kerkis — käis kõrvulukustav raksatus läbi mässava’ voogude, tormi hoogude ... Kui ähvardaks tasuv hukatus. Nüüd värises kindel tammi sein, ta murdus kui hein, ja rüsinal tormasid laksuvad veed, kaasa kiskudes kive ja palke kui udusulgi, kui kimbukest õlgede salka, ja murdsid hõisates vabadusele teed!... Rõhk on kadunud, tõke on murdunud — vaba mu tunnete tee, — mis takistas, murtud on see! — Kui võidupüha nüüd peavad mu meeled ja jällegi kõlavad kullased keeled mu südame kandli peal hellalt... Langes needmise vanne, ärkas rõhutud anne ja uuesti helgib lootusetaevas, mis õhkas öövaevas ! 66 1910. a. Aratushüüd, Kõva kui terase kõlin, kui mõõkade helin, kostku see aratushüüd: aeg on virguda, aeg ju sirguda — ülesse tõusta nüüd! Kaua see uni küll kestis, kaduvus lõppu meil’ vestis sügavas surma süles... Lahti nüüd mingu hauad, lõhkegu kirstude lauad — uinujad, tõuske üles ! Ida pool taevas ju koidab, valguselainetes loidab — naeratab kevade algus. Elutung looduses tuksub, võitlema elu eest kutsub — juurduma peab nüüd julgus! Mehi ja raudaseid käsi, mis kaljusid murdes ei väsi, on elava’ elule tarvis. Kui pole meil Eestis mehi, kel’ mehisus rinda ei ehi ja kadund on noorus ja tervis, siis tõuske Kalevid kaimud, muistsed Eesti vaimud, kui kevadel tormihoog. Pühkige und ja udu, roidunud mõtete kudu — paisugu vaimustav vool... Kõva kui terase kõlin, kui välkuva mõõkade helin, kostku see äratushüüd: aeg on virguda, aeg ju sirguda — uinujad, ülesse nüüd! 1912. a. 68 Haua laul, Nagu surmarahusse vaikib mu rind ... Sügavasse hauašse langeb elu ilusam hind — nooruse armastus nagu otsatu meri millest lainetas mu rahutu veri.. Uinuge nüüd väsind tunded magust puhkamise und, kuni langend viimsed kütked, jõudnud vaba koidutund, millal uued soovid a’avad hinges haljaid idusid; tunded elustatud saavad, maitstes uusi rõõmusid ... Seniks — õhtu jõuab, öötund sõuab; viimsed kiired, ehaviired, valgustavad värsket hauda, kus ei ole risti leida! Ainult õhtutuuled sosistades ühte nime nimetavad ... Kalmu üle kahistades langend lehed lendavad ... Kallist surnut matsin külma mullasse, viimse pilgu saatsin alla hauasse, kuhu igavesti jääb see hingama, kes mull’ õnneõisi pidi jagama, kareda elu sees, võitluste teel — tõuseva’ tormide ees, lainete veel... Külmalt üksi astun nüüd ma edasi! Ükstakõik, mis leian, käies radasid läbi kaljurahnude, üle lain’te laidude, sinna, kus tõuseva tormi eel lehvivad võitluste lipud, kus on meeste meel kindel kui teras; kui mägede tipud on kõrged neil soovid, selginud sihid. — Õhtuõhk nii pehme, kuumust jahutab ... Metsa kohin kerge, rinda rahustab... Magus unevina surub silmades, — nagu raske tina tundub liikmetes ... Tahaksin pääd panna murumättale, magusasti jääda puhkeunele ja siis ärgata kord, või — ka mitte! 1909. a. Töö laul. Kirvred kätte, astke ette, vennad, vabavõistlusele! Võsad maha, et võiks saha künniks viia põldudele! Suured rabad, laiad luhad muutke nurmeks, niitudeks! Küll siis vaevad, rasked päevad saavad tööde võitudeks! Vennad, püha Eesti pinda, vanemate verehinda, hoolsa tööga harige. Meie kallist kodumulda, nagu puhastatud kulda, omaks varaks pärige. Võtke tööga oma tagasi; astke hariduse radasid. Murdke müürid, mis on ajajooksul eduteele tehtud ülesse, — kevad lõhub tõkked kangel voolul, vesi tungib mere sülesse... Ilma rahvastega astke edusammu, siis ei rauge kalevlaste rammu.— Eesti põllumees su raudsed käed võitvad ära vaenulised väed, — rohke vili täidab sinu salve, koju tood kord tõsist õnnepõlve... Töö on Eesti võidu lipukiri, töö on meie olemise põhi; tööle truudust meie vannume, kuni mulla põue kaome! — Jõudu tööle, Eesti põllumees! Lõpp saab ööle — tulevik on hiilgav ees... 1909. a. 72 Lapsepõlve mälestused... Need lapsepõlve puhtad mälestused on nagu kuldsed tähed taeva kõrguses . . . Nad ilmuvad kui õndsad viirastused mu mõttes vaikselt pühalikus õrnuses. Veel nagu tunneks, kui mind emakene käe kõrval murumaale juhatas, — just nagu kõrvus kõlab tema häälekene, mis elu vastu siis mind õpetas . .. Ma tunnen ema kätt, mis silus pääd mul, kui noorelt ju mind tormid tõukasid. Oh armas, imearmas oli see küll — kõik kurbused mu väik’ses rinnas vaikisid. Ka kõiges puuduses ja tihti silmavees mul siiski oli ilus, armas elada, sest et siis emake käis juhatades ees ja kõik mu mõte, meel see oli temaga... Jah, lapsepõlve puhtad, kallid mälestused on nagu kuldsed taevatähed kõrguses, — mull’ ilmuvad vast nii kui viirastused ja täidavad siis südant õndsuses ... 1914. a. 73 Ei saa! Unistab mets ja unistab maa, — kuid mina? — ei mina unista’ saa! Kõrges kõrvetab elutõe päike, eemal on välkude helk ja äike, peletab unistust kaugele — higi nõrgub mu palgele ... Mina ? ei mina nüüd unista’ saa — kibuvitsu täis põuane maa! — 1912. a. 74 Raagi ! Ära räägi armastusest mulle, murelapsele, sellest õnnest, rõõmustusest, mis saab osaks teistele. Emaarm on hauapõhjas, mullas magab isake — nende arm mul oli ainus, mis tõi rõõmu rinnale! Räägi mulle tormilaulust, tööst, mis teevad raudsed käed; räägi murest, räägi valust, kõik, mis elutões näed ! 1912. a. 75 Torm — mees. Torm mässas väljas ja südame sees ja sellest vankus ja värises mees, mees mehine, tugeva hingega, kes palju on võidelnud eluga. Ma vaatasin — kumb neist võitjaks jääb ? Kas mees nüüd nõrkeb ja hukka lä’eb? Äeg ruttas. Mees seisis kui kalju kesk merd, ehk ümber kees aina küll lainete keerd . . . Torm — mees, nad mõlemad tugevad, kui ükteisega rinnu koos võitlevad. Ma nägin: mees tormi armastab, sest võideldes jõudu ta kasvatab. 1915. a. 76 Aeg on ... Aeg on naerda, aeg on nutta, aeg on õnnel hõisata, Äeg on üksteist kaissu võtta, suudelda ja armastada. Äeg on elus tõde tunda, kallist kulda koguda. Aeg on õlal koormat kanda, aeg on hauda kaduda! Äeg on kevade, on suvi, sume sügis, tali ka. Igal ajal oma huvi, mis käib kaasas meiega. 1915. a. 77 See paneb mõtlema. See paneb mõtlema, et meie elu võib silmapilkselt ära kaduda — meid vastu võtab haud, nii vaikne, vilu, kus võime rahuunes uinuda . . . See paneb mõtlema, et kõik peab jääma meist maha, mis meil kallis elu sees . . . Saab au ja kuulsus kurvalt kahvatuma, kui seisame kord surmatunni ees . . . See paneb mõtlema, et meie ihu kui närtsind taim kord kantaks kalmusse, ja aja jooksul on ta põrm ja pihu, üks peotäis, mis kaob mullasse . . . See see kui kui paneb mõtlema, et kõik, mis elab, elab selleks, et kord kaduda, õhkehüüd, mis otsatuses kõlab, mälestus, mis ilma nimeta . . . 1917. a. 78 Otsides Üksi käisin. Kurb mu süda. Mida tahtsin? Ei sa tea, sina, kes sa nägid seda, et mul norgu langes pea. Mina ? Mina tahtsin leida inimest, üht inimest, kes end vale alla ei heida, kes on puhas südamest. Ära küsi, miks ma tahtsin leida seda inimest? Ei sa aru saada suuda iial nendest soovidest! 1915. a. 79 Elusügis. Märkamatult hallalumi langeb meie juukstele. Palgel närtsib suvejumi, — päike vajub kaugele. Eiusügis nägematult kurva tõena ligineb; tuleb meile ootamatult, veres sala sigineb ... Hallalumi tasa sajab — palgel elutõe vaod ... Mälestus veel juttu ajab — kauged noorusunenäod ... Hing siis elab unistustes, lapsepõlve päevades, kuna elu, naeratades, tõttab hauda kaevates! 1917. a. 80 Mineviku mälestused Pikemate päevade peatused, armsamate aegade aimused, suveöö sumedad sonimised, eha valgeta ihkamised ilmuvad hilja veel sügiseöödel, kaugusest välkuvad valgusevöödel... Kõrges lä’eb selgeks siis taevane telk — hiilgab sealt mälestuste helk, mis kui meelitav tähtedekuld sütitab väsinud südames tuld. Ja imelik õndsus siis rinnasse asub, mis nähtud vaevu ja võitlusi tasub. Siis paistab töö, mis eluteel tehtud, siis vaetud vaev, mis võideldes nähtud, ja head teod, kui pärlite read ehivad hõbedaläikelist pead. Siis tunnistab tõde: ei elu oln’d tühi, vaid kõigel, mis tehtud, all väärtuslik põhi. 1917. a. 6. Anton Suurkask. „Elu unistused — elu tõed.‘ 81 Õnnetuste aeg. (Saksa okupatsiooni ajal.) Pikk on õnnetuste aega, pikk ja kibe kurnaja; sooja südant külma käega muljub, musta murega! Siis on kurvad Rinnas silmad nädalad ja päevad — aasta pikkused! pakitsevad vaevad, niisked, udused... Südames on valutuli, — leinalipud lehvivad! Paastupalve, paastuõli ohvrilambis põlevad ... Pikk on õnnetuste aega, pikk kui pime igavik ... Saatus varjab raudse käega, mida toob kord tulevik! — 1918. a. 82 Elusügise öötunnil. Üksi istun... Öö on pime... Akna taga vingub tuul... Kuulan — elusügis sume riisub lehti põõsal, puul... Mõtlen: iluaeg — ta oli üürike, üks silmapilk! Elutõde karmilt tuli — kustus silmis rõõmuhelk ... Kaugelt läbi pimeduse, välgub hõõguv lootuskiir ... Kas kord uue iluduse kutsub üles punav viir ? — Tõsiselt mu peale vaatab läbi akna sügisöö ... Ja mu mõtteid, meeli täidab nähtud vaev ja tehtud töö ... Nüüd? Oh, nüüd ma üksi pole avab mineviku ilm... Vaates käidud teesid üle, kaob pimedus ja külm. Mineviku kannatused nagu tähed välguvad, — raskel kaalul võitlemised eluvõlga tasuvad... 1918. a. 83 Mul on, kui tuleksin ... Mul on, kui tuleksin sügavast orust, ja väsinud valust ja vaevast, kus matsin ma hauda rõõmu ja noorust ja jätsin mu lootuste taevast. Ju öökull huikab kesköö tundi — hääl rändab kui eksija metsas ... Ma tunnen õhus üht salalist sundi, mis lainetab minuga kaasas. Nüüd sammun üksinda külmas udus, mu rinnas on leinatunded. Eel haigutab vastu pime kaugus ja keerlevad tuulehood vinged ... 1913. a. 84 Kuhu lä’en ? Kuhu lä’en mina kurba lindu ? Kuhu saan vaeseke puhkama ? Laulud lahked on väsinud rindu sügise halla ja külmaga! Ä y&OJL......... - -talve-uni, jäätanud rahu ja üksikus... JCermi ta twsu- tants«J-4a -tuü* nagu suur metsik^ftieeletus ... O • Kuhu-siifr mina lä’etyuksik lindu? Kuhu võin heita ma1 unele? _ „ , -ei-suuda" m» tõusta loncki — tykuL* #4^ b ?Mc maha viot lang on siinflumele »fli ! 1913. a. 85 Kõrves ! Ma olen kui üksik rändaja kõrves, kel kodu kuskil ei ole! Mu ainsad sõbrad on tähed seal kõrges ja kõrve lai tühjus nii^ kole ... Siin liiva sees mitmedki pleekinud kondid mull’ näitavad, mis mind kord ootab ... Kui tõusevad tormid ja tuiskude tondid — mind kõrve liiv jäljetult matab . Üks kõik! Eks kaduvus võtab mind hõlma, ja vaikivad mu tunded ja valu Ei paista ka enam see pettepilt silma mu unistus — oaasi viir — salu. . 1913. a. 86 Tuleviku lävel. Kui ees siis üks läbi uduse kauguse paistis mu tulevik, hävitas kõik mu õndsuse piinavaim tondilik . . . Nüüd tumedad pilved tõusevad — kaob lootuse kaugusemaa . . . Öö varjud kui haua seest kerkivad------mul raske, — ei hingata saa! Ja kahjurõõmus, tondilik naer, kui irvitus heliseb nüüd . . . Kes sõuab merel ? Nii raskelt käib aer — ees paistab hall surmariiüd . . . Mu tunded nüüd abi otsides kui põgenev lindude parv, nad lendavad ümber eksides — — kas täis on mu aastate arv ? ju kustumas püha tuluke mu südame altari peal . . . Ja üksik vilkunev täheke öö kauguses langeb nüüd seal . . . Kui oodates tuleva tunni ees, mis õnnetust kuulutab, ma istun pilkase pimeda sees — hing hoigab, — rind valutab! — 1918. a. 87 Kes siis tuli? Kes siis tuli, kui ma olin üksik musta mure käes ? Lootus tuli, teda tundsin aimuses ja usuväes. Tema tuli nagu neitsi, palgel õnne naeratus, — andis ennast minu seltsi — 1 ‘.kohe kadus kurvastus. ' ) ; > ’ Kätt mu õla peale pannes ütles: „Lähme edasi! Õnnetuses, nii ka õnnes, käime seltsis sedasi“! Nagu kevadine tundmus, suur ja sügav südames, liikus . ... ja ma polnud enam ' *.üksik mure metsa sees ... ’i ) 1913. a. 88 Eluvõitluses. Ma suudlen tormi, ma suudlen päikest, ka kaisutan mustavat sügisööd! Ma ihaldan vägevalt põravat äikest ja armastan kirglikult välkude vööd. Ma tunnen, kuis tuli, kuum elutuli, mu soonedes põleb ja tuikab ja keeb. Mind huikab eluvõitlus nii vali, ja raudne saatus mind võitmatuks teeb. Siin seisan^ rusikas kätel su vastu ma tulen, mu saatus, ei karda ma sind. Üht sammu eõtahama tagasi astu, täis võitluse jSuSSvpaisub mu rind. Sind suudlen ma — torm, sind suudlen ma — sind kaisutan sügavmust tormide öö! [päike; Mu.taevasjnürijtab *äge«rd* äike ja hiilgab $rgjrf$£älkude vöö 1917. a 89 (J Sa olid ainukene! Sa olid ainukene truu süda minule, mu hella emakene — ma kallis Sinule! Sa olid ainukene, kes tundis, mõistis mindi Su arm nii imeline — ei unusta ma Sind! Sa olid ainukene! Teist südant ma ei tea kes Sinu vääriline, täis armastust, nii hea. * Sa olid! — Nüüd ei ole Sind enam! Vaikne surm tõi magust rahu Sulle ja mull’ jäi — elu kam?! . 18. II. 1917 -:i::o:::MsS:»::::o::::o^::o::::«s::::o::::o::::fl!::::o::::o::::*::::o::::o::::o::::o::ncc::a«:š:- III. Suurreede. Suurreedc on minu hinges, suur leinapäev südames ... Rist seisab Kolgatal kõrges, öö pimeda pilvede sees. Seal risti löödud mu püüe, mu nooruse igatsus — — ju vaikinud valu hüüe, ta viimane ahastus ... Tekk templis on kärisend lõhki — silm kurba tõde seal näeb — see mõistatus avar ja lahti, kus elu teo raskusi vaeb... Äll Kolgata orus mu tunded täis kohkumist seisavad; ja kaugelt mu töö ja püüded kui eksijad vaatavad. — Suurreede on praegu mu hinges, suur surmapäev südames — rist seisab Kolgatal kõrges nüüd vere hiilguse sees! 1908. a. 91 Matused. Matused on minu hinges — ühte surnut maetaks’ seal... Hingekella lüüaks’ põues — õudselt kumab kaebav hääl! Vaiksel valul kõik mu tunded leinarongi saadavad; nende vagad lauluhääled tumedasti kostavad ... Puusärk lastaks’ alla hauda — matusliste hulk end seab. Mõistus nagu õpetaja haua päetsis kõnet peab ... Viimaks lõpvad laul ja palved, kellahelid vaikivad: tööle astvad külmad tunded, haua kinni ajavad ... Ja ma vaatan ristikirja vastu eha välkuvat: „Noore-ea lootust siia elutõed matsivad“. — 1906. a. 92 Tormine tundmus. Üks tundmus kui tormine meri mul asetseb südame sees ... Sest tugevalt tuikab mu veri, kui lainekeerd kaljude ees, kus tuiskab lainerind kõrgesse üles, siis langeb ja vahutab voogude süles. See tormine tundmus, ta paisub kui keskööl marude laul, — alt sügavast ülesse kutsub hulk vaimusid nõidlikul aul... Siis vägevaks leegiks saab kirgline idu ja algab tormitsev ihade pidu... Kuid laine tuiskab ja möllab, ränk maruhoog rullib merd, mets rannal ja kaljusein kohab ja ähvardab lainete keerd... Nüüd selles üks uinuja pea üles tõstab — kui võitlusehüüe öötormi seest kostab !... 1908. a. 93 Nurgakivi. Usinasti kõik mu tunded täna töötavad — raudarasket nurgakivi üles seavad, mille peale kõrge koda peab kerkima, — kaljukindla’ müüridega, uhke mööbliga ... Oma jõud on juhatajaks, töötab kõige ees, tema tahab selles kojas olla peremees. Mõistus seisab veidi eemal, vaatab, manitseb: „Nii ja nii on tarvis teha, muidu pudeneb!" — Nõnda kivi kivi peale kindlalt liidetaks’; ühendatud nõul ja võimul raskus võidetaks’... 1907. a 94 Suusamees. Ei tunne tuska suusamees, tal takistust ei ole ees, vaid vabalt lendab nii kui lind ja ikka rõõmus on ta rind! Lai lumeväli ääretu, kus külma käes kõik hääletu. Seal hiilgel pärlid, välgub kuld kõik kohad on täis teemanttuld. Ja selles ilus, hiilguses on libisemas suusamees. Kõik peegeldub ta südames, mis välgub vastu ümbruses. Nii edasi lä’eb suusamees, tal takistust ei ole ees — lä’eb läbi metsa, üle mäe, ei vabal teel ta lõppu näe ... Ja tuleb koju suusamees, siis kõik, mis nägi ümbruses, on heljumas ta rinna sees nii imelises hiilguses. — Ja kui talv loodust vangistab ning lume rohkus takistab, siis lendab lustil suusamees, tal tõket kuskil pole ees. Mälestus. Üks puhas kuju mu meelde jäi sügavalt järele . . . Üks kuju, nii õrn, nii ilus, tõi õnne mu hingele . . . See hõljus kui lillelehk õhus, kui unistus kuuvalgel ööl . . Mu südame haavasid sidus nii pehmelt kui unenäo vööl Nüüd õnnis tunne mu põues kui taevas vees peegeldub . ja üle see puhtuse, ilu — õrn mälestus lehvitab . . . Üks igatsus! Siit tahaksin kaugele minna, kus koit annab taevale suud . . . Ma sirutaks’ tiivad, lä’eks sinna, ei ihkaks siis midagi muud. Mu soovid kui heledad jooned seal taeva all liuglevad, kui puhtad allika sooned, mis mägedelt langevad. Seal hommiku koidukullas hing hõljuks kui unistus . . . ja ihu puhkaks maamullas — üks kustunud väsimus . . . 1913. a. 7. flnton Suurkask. ,Elu unistused elu tõed“. 97 Unenägu. Üks unenägu see oli, üks virvendav viirastus, mis sala mu ligi tuli kui taevane pühadus . Ma tundsin, et süda paisus, ja tundsin, et tuksus mu rind — just nagu unenäo kaisus üks tundmus meelitas mind. Ma märkasin kevadepidu, suurt hõiskamist looduses . . . Ja aimasin imelist idu, mis tärkas mu südame sees . . . Kuid korraga kadus see uni, see vaimustav viirastus. Mu õnn? — ta kadunud oli . . see magusam mälestus. Nüüd süda on kurb ja põues suur rahutus lainetab, sest seda, mis nägin ma unes, hing ilmsi veel ihaldab! — 1913. a. 98 L.i sa tea! Mina tahan — — mis ma tahan? Ei sa seda tea! Ja kui sina seda ei mõista — vast see ongi hea? Sest kui minu püüded, mõtted sulle ilmuksid, astuksid kord sinu ette — sina kohkuksid! Sina ütleksid, et vaimud unund haudadest, vabanend on hiiglakujud kirstulaudadest . . . Mina tahan — — mis ma tahan? et sa seda ei tea, selle tõttu oled mulle sõber ülihea. — Minu hiiglased mu põues, surnukirstudes, on ju rahutumas unes — päikest oodates !.. 1914. a. 99 Tõde elu seest Mina — mis ma ütlesin, ära seda usu! Äga mida mõtlesin — seda võiksid usku’.. Kuid, et sina seda ei tea, see on ütlemata hea! Ei see mulle rõõmu tee, kui mu sõbraks saaksid; selle juures kindel see — vaenlaseks mul jääksid. Sõber koorib naabrimeest — see on tõde elu seest. Äus ja vahva vastane vähem ta mind vaevab, kui üks armas sõbrake, kes mul hauda kaevab. — Et mu mõtteid sa ei tea, meile mõlemail’ see hea. 1914. a. 100 Luine vana. Luine vana, vikat õlal, astub sala hiilides... Kaarna kari raipe kallal pidutujul kisades ... Hallid varjud läbi küla udu kombel kiiguvad. Venivad sealt üle valla — linna poole liiguvad ... Kahvatuvad roosad palged, eluhüüe väriseb ... Käed on nõrgad, huuled valged viimne õhke heliseb! — Tarretuse õudne udu kujub surmalinasid... Oh, mu kodu! oh, mu sugu! oh! — kui palju haudasid! — Terashallid leinapilved toovad külma üle maa ... Puhuvad nüüd tuuled vinged — ah! ma hingata ei saa ! — Luine vana keerutades vikatiga vihistab, — üle haude kihutades kurja naeru kihistab... Võõras raakija. Ta räägib — jah, temagi mõtleb, kuid, võõras on mulle ta keel. Vist ilusaid sõnu ta ütleb — ei siiski neid mõista mu meel. Ta kõnes on mõistuse säde, on mõte, mis võrdlusi teeb, — kuid mulle jääb võõraks see tõde, mis välja ta sõnadest keeb... Ta silmadest välgub kui tuli, pilk sütitab salaja mind. Üks taevane tundmus see oli ja selles paisub ta rind .. Ta räägib ja — imelik asi! — mul tundub, kui mõistaks’ nüüd ma. See tundmustekõne on tõsi, on sõnata selge mull’ ka. 1917. a. 102 Saladused. Kust ma sain need igatsused? Kuis need soovid ärkasid? Hinge pühad saladused — Kunas, meel, neid märkasid? Vist nad ööde pimeduses rinnas a’asid idusid? Kõik mu tunded unistuses salasõlmi sidusid. ) ■> Märkasin, et hele tuli põles hinge altaril. Miski võõras tulnud oli, lehvis templi võlvidel... Sest nüüd soovid, igatsused leegitsevad rinna sees. Kauged, pühad saladused — * ' juba ilmuvad mu ees... j 1918 a. 103 Ära küsi! Sa ära küsi, mis põues mul sügavalt lainetab, mis lauliku aimuses, hinges end salaja ilmutab. Sa ära küsi, mispärast mu pale on tõsine, kurb, kuid varsti jälle mu silmist lööb lõkkele tuline kirg. Sa ära küsi, kui kuuled, et hõiskab mu kandle viis — mispärast aga mu huuled end kramplikult suruvad siis Sa ära küsi, kuis jõuan ma pisarais naeratada, kuis laimulainetes suudan ma seista nii rahuga? Jah, ära küsi! — Sa seda ei iialgi mõista või, mis jõudusid lauliku süda kuld elupeekri seest jõi! Seal kaugel . .. Kas seal kaugel metsa taga peitub õnnis igatsus — igatsus nii süütu, vaga — suve ööde unistus?! Kas seal kaugel, vaatepiiril hingab puhas armastus, naeratades koidukiirel, nagu taeva õnnistus?! Jah, seal kaugel, seal neil kodu, kuhu ükski ligi ei saa! Nagu unes läbi udu paistab õnnistatud maa . . 1912. a 105 Viimne sõit. Tormi tõukel möllab meri, lairTtel laeva pillutab, — aga tuul on sõiduks peri, hullul kiirul kihutab laeva koduranna poole, kuhu veereb lain’te voole. Nagu hiigelluige tiivad valged purjed paisuvad; kiirel käigul laeva viivad — vahutükid keerlevad. Tüüri taga sõidurada kihab, keeb kui põrgupada. Meremeeste kanged käed tormi vastu võitlevad, aga — hukatusemäed sügavusest tõusevad raksub, paugub laevakere ... julge siiski meeste pere. Tüüril, nagu raudne kuju, seisab kindel meremees — hirmu ei too tormi tuju, südidus on südames: juhib laeva julge käega, võitleb väsimatu väega. Juba paistab kodukallas tormi musta pilve all . . . Aga, kalju vetevallas peitub ranna lähedal, salalikult varitsedes, oma saaki ahnitsedes. Kui ju meestel kindel lootus koduranda pääseda, lõpeb järsku magus ootus hirmsa ehmatusega: kalju lõhub uhke laeva, neelab meeste võiduvaeva. — Väsimatult möllab meri, kalju kohal keerleb vaht, — matab julgeid meremehi . . . Lauakilde täis on laht. ftinult lained võivad kanda surnukehad koduranda! 1909. a. 107 Kojuigatsus! Kaugel on mu kallis kodu, ilmataga isamaa, — tema suveööde ilu ei vist enam näha saa! Selgesti küll paistab päike idamaadel iluga, aga minu kurba hinge ei ta suuda rõõmusta’. Mustad murepilved tõusvad vaatepiiril ülesse — õndsad igatsused sõudvad igaviku öödesse . . . Nagu põuavälgu valgus kaugusest veel kumendab, mille kiirtes viimne lootus silmapilguks seisatab! — (Mandžuurias, 1904. a.) 108 Leinanõmm. (Saksa okupatsiooni ajal.) Närtsinud, kuiv on nõmmemaa, kõrbenud kuiv. Ei siin elu tärgata saa — — põudne on päev! Kaobki kanarbik nõmme peal, tuiskab veel liiv ... Vaikuses uppumas eluhääl — viimne on viiv ... Puhub kõrvetav lõunatuul — jänus on maa ... Laulud vaikinud lauliku suul — hüüda ei saa! — Tõsiselt nõmmel siin seisavad üksikud puud. Palava liiva peal luituvad kooljate luud ... Pilvita taevas tuim, tardunud — surmast näeb und ... Lemanõmmeks maa kõrbenud-----raske on tund ! — 1918. a. 109 Raskel ajal, (Saksa okupatsiooni ajal.) Mu mõtted kui rahutud linnud, nad lendavad taevasel teel... All paistavad tuhanded kalmud ja juurde neid kaevetaks veel. Näen leina, nuttu ja valu — kuum ahastus kõrvetab verd... Surm läbi käib linna ja talu... Näen hukatust, häda kui merd! — Kalk surve end sirutab välja — must, hirvitav, verine tont! Sööb paljaks me lootusmaa halja — Ööl hulub kui näljane hunt! — Kus abi? Ei leida, ei näha! Külm udu me põllule vaob ... ja udu sees mägede taha mu lootus, mu igatsus kaob!... 1918. a. 110 Tõotatud maa. Mu haud on üks rahutempel. Nutt, kaebus on keelatud seal. Kõik vaikne .. kalm ehtinud õitel, kui ohvrid, mis altari peal... Mu elu? See oli suur võitlus! Torm tõukas ja ümbritses mind — üks alalõpmata heitlus, nii kaua kui tardus mu rind ... Sest haud on mu rahutempel, mu palava võitluse lõpp; on palgaks mu püüetel’, töödel’ — üks kalmutäis maakese lapp ! Nii kallilt ta ostetud mulle, nii lõpmatu kõrge see hind, — sest jätke see rahupaik mulle ja ärge siin segage mind! — Mu põline kodu, mu tempel on emak’se mullamaa sees ... ja kalmu peal koidiku ehtel kõik lilled on pärlitevees ... Sest, rändaja, pole sul luba mu rahu-und segada — see koht on puutmatu, püha, on võitleja tõotatud maa! — 1918. a. 111 Kui hea oleks! Kui hea oleks jääda magama, igavesti uinuma! Ei tahaks enam ärgata, seda ilma märgata, mis on toonud tuhat valu, mürgitanud minu elu... Jah! hea oleks jääda —------Tahaks rahu saada! Mis kui sügav taevasina, pehme nagu surmalina, uputaks mu valutunded, mässiks kinni mõtted selged, nii et miskit ei suudaks ma mõtelda, sõnades välja ütelda, mida on elu mulle kingituseks toonud — igatsetud õnned kõik õnnetused loonud... Tahaks! jah, tahaks kaduda, kui eilse-päeva valu mälestus... Hing ihkab kuhugi vajuda, kus lehvib suur, sügav unustus... Seal hääletu vaikus mind ümbritseks ning õhtune valgus teeks uniseks... Kui hea oleks jääda uinuma, väsinult heita nüüd magama! Näe, õhtu-varjud ju venivad — mind sügava unele kutsuvad! — 12. II. 1916 112 V.... >1 IV. Vari. Raskelt, pikkamisi heidab tume vari üle maa; korraks nagu päikest peidab leinalise looriga . . . Vainul vaikne valuvärin liigub läbi loodusest . . . Hingekella kaebav helin kõrvu kostab kaugusest. Tungib läbi musta varju, hõljub üle metsade, kerkib üle kõrge kalju, ^ile laia merevee . . . Vaatlen — vari võimsalt suurdub, lehvib nagu leinarüüd . . . Rahva rinda mure muljub — üle maa käib tume hüüd! — Ei see vari lihtsalt kao, õnnetus ta kannul käib; ei ta üksi hauda vao — palju elu kaasa viib! 1904. a. 8. Hnton Suurkask. „Elu unistused — elu tõed“. 113 Neiule! Kellele pead ennast andma? Kelle sülle südant kandma? Kelle oma olema? Sellele, kes kindel meesi, iseseisvalt rändab teesid, rajab laande radasid. See teeb neiu rõõmsaks naiseks, kihlab kalliks kaasakeseks — sellega saad õnneliseks! 1911. a. 114 Armastuse õied. Armastuse hellad õied kuumas rinnas õitsevad. Siidipehmelt õrnad eied puhast südant seovad. Ainult rikkumata hinges sigib õnne igatsus — kevadises õie-ehtes ilmub elu magusus. Taevatuli põleb silmas, koiduroosid palgedel . . . Kalli kaisutuste hõlmas armujook on huuledel. — Armastuse hellad õied ainult ükskord õitsevad, aga nagu raudsed köied surmani meid seovad! 1918. a. 115 Võõrad — omad. Sind vargsi vaatan — Su silmades on leegitsev, sütitav säde . . . Neis sügavais sinivoogudes mull’ ilmub üks tundmatu tõde . . . Su palgerooside naeratus on virvendus päikesekullas; õrn igatsev, magusam meelitus — hüüd muinasjuttude vallas . . . Kes kutsub? Ei tea! — Vist südame hääl nii tuksub, kui kõneleks põues? Üks sosistab, sosistab hellasti seal — kui roosilõhn kevadel õues . . . Kust tuli see? — Näen, Sa silmitsed mind — õrn küsimus ilmub Su pilgus: „Sa võõras, — mul siiski, kui tunneksin Sind l Miks vargsi mind vaatad ? Kus julgus ?“ „Ma olen võõras!“ nii vastab mu pilk, „mind juhus Su teele on toonud. Kuid mullegi tuttav Su silmade helk — see kevadet rinda mull’ toonud .. Sa ligined mulle ja hellasti on käsi kätt vastu võtnud. Üks tundmus seob magusalt, õrnasti — vist süda on südame leidnud! ? 1918. a. 116 Elu magusus. Magus on neidu armastada, ilust inglikest suudelda! Kes tohib kudrukest kurvastada, kui ihkab ta peiukest kallistada? Säravad silmad ja õhetab pale, huuledel jänunev õiekuu kaste; rind täis igatsust, lootust, meel hale, süda lööb armule tugevasti. Nõnda üks valminud neiuke vaatab mehele mehisel’ silmasse; magusat ihaldust südames süütab, meelitab õnnede hõlmasse... Sest magus on neidu kallistada, ilust inglikest suudelda. Kes tohib temakest kurvastada, kui süda noor ihaldab armastada?! 1914. a. 117 Üks vari. Mu naabri aknal on kardinad ja kardina vahel õrn neiu. Ta õmbleb... ja sõrmed nii nobedad... Ma mõtlen: kes on küll ta peiu? — Nii valge ja puhas kui riie ta käes — ma usun — on tema süda ... Mis mõtleb ta nõnda meeldivalt, tões? Ei suuda ma seleta’ seda. — Ta tõstab pääd. Pilk sätendab tuld, täis nooruse armastust, iha. Ma tunnen, see puhas hingekuld meest õnnelikuks võib teha... Seal kardin liigub ja neiu kaob kui vari, mis unenäos kaugeb ... Mu süda nii ime-rahutult taob ... Ma mõtlen: õnn ? — ruttu ta raugeb ? 1915. a. 118 Ma armastan! See on tõsi — ma armastan teda, kas usute seda või ei usu ? Häbi küll nii lausa on ütelda seda — ma ihaldan anda tal musu ! Noh, ütelge mis tahate, ma kauem end varjata sest tema armastus on eks näe, — kuis ta mu kuid asi on tõsi, ei suuda, mõnus kui mesi — meelt ei muuda! Jah, nõnda! — Mu asi on pagana paha, mu südamega pole enam nalja: ma armastan talupoja — haput kalja, mis vee kisub silmist välja! 1914. a. 119 Kuulus Mari. Kord elas üks kuulus Mari, kes naabreid küll erutas. Tal ikka punetas hari — lori-juttusid kõõrutas. Kõik asjad ja ilmavärgid ta teadis kui aabitsast. Missugused naistel on särgid, ju tundis ta undrukust. Mis maal või linnas sündis, mis naabrieit kuulutas, see teda erutas, sundis, et hoolsalt kõik tuulutas. Ta teadis ka neidude vead ja poissmeeste elulood. Missugused lambad ja sead — ah! — ta tundis kõik rabad ja sood Ja kosilastest? — Oh taevas! Mis nendest ei teadnud kõik ta! — See teda kangesti vaevas, keda Jass võtab kosida ? Tal omal ju tütar ka oli, nii väike ja tige kui kass. Siis algas pagana nali, kui neile tuli Tõistre Jass. Noh, tütar? — siis oli nii vaga ja armas, kui sulanud või! Kuid ema, see sundis taga, nii et poiss end haigeks seal sõi. Siis viimaks — oh pimeda häda! läks koledaks kurjaks see kass, sest Liisa sai üheksasada ja sinna läks kosja nüüd Jass. Nüüd Mari tuld turtsus ja tõrvas, ta ähkis kui vihane härg, nii kaua kui ära ta kärvas ja kokku kuivas kui kärg ... Ta tütar jäi vanaks kui kõbi — pikk nina ja ripendav lõug. Ja tuli kord kõhutõbi — siis otsas oli see tõug! 1917. a. 121 Tõistre Tõnis. Tõistre Tõnis, uhke mees, sõidab, kallis hobu ees. Saan on uus ja väikene, läigib nagu päikene. Tõnis ohje nihutab, külast läbi kihutab, nii et lumi aina keeb, sõidumehel nalja teeb. Neiukesed vahivad, südamed neil põksuvad — vast ehk Tõnis, uhke mees, peatub nende ukse ees ? Neiud, ärge vaadake, Tõnist kosja oodake — saani ees see linalakk võlgu on veel uhke täkk. Saan, mis lakil vaabatud, maalri käest on laenatud. Kasukas ja nahkne müts — andis võlgu kaupmees Jüts. Talumajad ripakil, oru kaldal upakil. Nabrad nurmel vahivad, varesed seal jahivad — Tõistre Tõnis, uhke mees, laisk on suure talu sees. Otsib endal’ rikast naist, aga ei leia teda va’est! 1917. a. 122 Armastus. Üks rääkis, et armastus olla õrn kevadelilleke; kui taevaõnnistus tulla ta alla maailmasse. Ja teine, et armastus olla kui metsik tormihoog, mis pääsenud jõuliselt valla — siis kõrgelt lööb rahulik voog Ja kolmas, et armastus olla kui vagane ohvritall, kes ennast ära anda — ka rõõmus on risti all. Ja tuhandet moodi nad rääk’sid, kuid tundsid kõik huvitust; nad sõimasid, kiitsid ja laitsid ja — ihkasid armastust! Kuid armastus nendega mängib, kui looduse loomisetung; ja kui ta ehk ükskord vaikib, siis — surnud ilm sulle — head und! 1912. a. 123 Mis sa räägid! Sina ütled, et ma üksik, vaene terve valla sees. Mina vastan: pole tõsi — ma ei ole üksik mees. Mul on mõtteid — oh kui palju! ei kõik jõua nimeta’; nad on seltsilisteks mulle — truud ja sõbrad otsata. Salved täis mul hingekulda, vaimuvara külluses . . . Kas veel üksik, vaene olen? Mis sa räägid, rumal mees! 1914. a. 124 S i s u. I_hk. Lhk. I. II. Õhtul metsas................ 5 Sügisaimus..................... 7 Lehestikus......................... 9 Rannas.............................10 Sügislaul.........................12 Metsas.............................14 Õhtul mägestikus ... 15 Kevadõhtul.....................16 Hommikul.........................17 Sügis.................................18 Nõmmelill.............................19 Tähele .................................20 Õhtu rahu.........................21 Viimsed tervitused ... 22 Sest veel................ .23 Pilvetombukene .... 24 Vaikse ookeani kaldal . 25 Kevadel................................. 26 Metsa vilus.........................27 Saju ajal.............................28 Suveöö unistus .... 30 Ehatäht.................................32 Mets unistab .................... 33 Võitlus ja võit.....................34 Õhtul järve kaldal ... 35 Purjepaadi laul.....................36 Eelaimus.............................37 Meri mässab.........................38 Looduse hõlma .... 39 Kevadõhtu eel.................... 40 Päike..................................... 41 Öö.........................................43 Mereõhku.............................44 Pühas templis.................... 45 Sügistorm.............................46 Valged lained.................... 47 Öine sügistorm .... 48 See oli poisikene! ... 49 Tasane igatsus.................... 51 Sest isamaa ja koduke . 52 Tormi eel.............................53 Läbi tormide .................... 55 Vanne.............................- 56 Kas?..................................... 58 Vaade sinava’ kaugusesse 60 Torm kutsub.....................61 Kütketest ärkamine . . 65 Äratushüüd........................ 67 Haualaul.............................69 Töölaul.............................71 Lapsepõlve mälestused . 73 Ei saa!.................................74 Räägi!..................................... 75 Torm — mees.................... 76 Aeg on.................................77 See paneb mõtlema . . 78 Otsides................................. 79 Elusügis.................................80 Mineviku mälestused . . 81 Õnnetuste aeg.................... 82 Elusügise öötunnil ... 83 Mul on kui tuleksin . . 84 Kuhu lä’en?.........................85 Kõrves.................................86 Tuleviku lävel.................... 87 Kes siis tuli?.................... 88 Eluvõitluses........................ 89 Sa olid ainukene .... 90 III. Suurreede............................. 91 Matused ................................. 92 Tormine tundmus ... 93 Nurgakivi.............................94 Suusamees.........................95 Lhk. Lhk. Mälestus .............................96 Üks igatsus.........................97 Unenägu .............................98 Ei sa tea.............................99 Tõde elu seest...................100 Luine vana.......................101 Võõras rääkija...................102 Saladused...........................103 Ära küsi!...........................104 Seal kaugel.......................105 Viimne sõit.......................106 Kojuigatsus.......................108 Leinanõmm...................... 109 Raskel ajal.......................110 Tõotatud maa.................. 111 Kui hea oleks.................. 112 IV. Vari....................................... 113 Neiule ...............................114 Armastuse õied . . . .115 Võõrad — omad .... 116 Elu magusus.......................117 Üks vari...............................118 Ma armastan .................. 119 Kuulus Mari.......................120 Tõistre Tõnis.................. 122 Armastus..................... 123 Mis sa räägid!...................124 Ilmusid trükist Anton Suurkask’i kirjutatud uued raamatud: 13 Mälestuspärg unustamata poja kal­ mule. Pühendatud stud. theol. Heino Suurkask’i mälestu­ seks. Hind 1 kroon. 23 Uued Vaimulikud laulud. 435 uut, algupäralist ja ajakohast kirikulaulu tuntud viisidega. Hind 3 krooni. 33 Rändaja laulud. Luuletised. Hind 2 krooni 50 senti. 43 Elu unistused — elu tõed. Luuletised. Hind 2 krooni 50 senti. 53 Raamat leinajaile. Tröösti-, lootuse- ja julgustusevested kõigile neile, kes surma läbi kalli kaotanud. See raamat ei tohiks puududa ühelgi, kelle pere­ konnas surm külas käinud. Tarvilik noorele ja va­ nale. Hind 1 kroon 50 senti. Kes hinna ära saadab, neile saadetakse raamatud (saate­ kuludeta) postiga koju kätte. Tellimise aadress: Kirjastus A. Suurkask, Viljandis, Uueveski tee 16, oma majas. . ■ / : . ■ ■ . ' • ■ ■ ■ y Hind 2 krooni 50 senti. «