|
Mulgimaalt sirgunud kirjamees Juhan Kunder on oma muinasjuttude kirjapanekutega oluliselt mõjutanud eesti muinasjuturepertuaari. Tema jutuvaramu lätteks on suures osas rahvatraditsioon, kuid juttude stiil ning süžeede esitus lähtub kirjalikust kultuurist. 1885. aastal ilmunud kogumikus „Eesti muinasjutud“ on Kunder avaldanud üle Eesti tuntud muinasjutu „Kägu“ (ATU 720), mille vanimad kirjapanekud Eesti Rahvaluule Arhiivis pärinevadki Mulgimaalt – Hallistest (1868) ja Paistust (1874). Viimase on kirja pannud Kunderi täditütar Els Raudsep, kelle jutt oli tõenäoliselt ka kirjamehe trükiversiooni aluseks (vrd Mälk 1963: 255; lisaks vt Juhan Kunderi muinasjuttude kommenteeritud veebiväljaannet https://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html)
Jakob Hurda algatatud rahvaluule suurkogumise aegadest peale on Mulgimaal leidunud arvukalt kaastöölisi, kelle panus pärimuse kirjapanemisel on olnud tähelepanuväärselt suur. Tänu neile on Mulgimaa kihelkondadest talletatud folklooripärand Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes kõige rikkalikumalt esindatud. Ka muinasjuttude üleskirjutuste hulga poolest tõusevad Mulgimaa kihelkonnad teiste Eesti kihelkondade kõrval esile. Kogu Mulgimaalt on kirja pandud tuhatkond muinasjuttu. Kui näiteks Halliste ja Karksi on väga muinasjuturohked piirkonnad (mõlemas üle 200 pala), siis Paistu kihelkonna kogujaid on rohem paelunud rahvalaul ja muinasjutte on kirja pandud vähe (umbes 90 pala). See ei tähenda aga seda, et jututraditsioon oli Paistus nõrk, vaid et kogujad tundsid laulutraditsiooni vastu suuremat huvi.
Mulgimaalt kogutud muinasjutupärand hõlmab tervet sajandit – kirjapanekuid on 19. sajandi lõpust 20. sajandi lõpuni. Enamasti on muinasjuttude kogujaiks olnud kohalikud inimesed. Nende hulgas on põllumehi, kellest mõni on lisateenistuse eesmärgil või siis pelgalt huvist pidanud ka mõnda kirjutavat ametit (nt vallakirjutaja, ajalehtede kirjasaatja vms).
Esimeste rahvaluulekogujate hulgas on 1870-ndatel aastatel tegutsenud Patküla valla Soesaadu kooli õpetaja Aleksander Wahlberg (1838–1888), kes Eesti Kirjameeste Seltsi liikmena on rahvaluulet kirja pannud juba enne Hurda korraldatud suurkogumist. Jakob Hurda kaastööline oli Helme kihelkonnast pärit põllumees Matt Tomp (1863–?), kes rändas 20. sajandi alguskümnendil Venemaale ning soetas Peterburi kubermangus Peterhofi lähedale endale talu. Samuti Helme kihelkonnas sündinud Jaan Einer (1858–1931) õppis Tartu Ülikoolis farmaatsiat ning töötas hiljem Venemaal Moskva lähistel Kolomnas. Tema vend Peeter Einer (1863–1936), kellega nad koos kogumistöös osalesid, töötas sel ajal Karulas kooliõpetajana ja sama mõisas raamatupidajana.
Tarvastust saatsid rohkelt materjali vennad Jaan, Johan ja Andres Viira. Nende kogumistöö eestvedajaks oli vendadest vanim, Tüma talu peremees Jaan Viira (1856–1920). Tarvastu kihelkonnast on jutte kirja pannud samuti Johan Kala (1870–1950), kes pidas oma eluajal nii tisleri kui viinameistri ametit. Viimases ametis teenis ta peamiselt Leedu, Valgevene ja Poola piirialale jäävates Kowno (Kaunas) ja Grodno kubermangu mõisates. Nooremas eas oli Johan Kala aktiivne „Postimehe“ kirjasaatja, seal avaldati lisaks sõnumitele ka tema luuletusi. Viljakas kaastööline oli samuti Tarvastu kihelkonnast pärit Jaan Sikk, kelle elu ja tegevuse kohta kahjuks täpsemaid andmed puuduvad. Postiametnik Johan Vaine (1876–1905) tegi kaastööd nii Jakob Hurdale kui Matthias Johann Eisenile. Tema elutee jäi lühikeseks – 1905. aasta rahutuste aktiivse osalisena hukati ta sama aasta viimastel päevadel Kärus.
Karksist on pärit vennad Jaak ja Jaan Hünerson. Jaak Hünerson (1874–1940) saatis Hurdale kaastööd isegi Soomes põllupidamist õppides. Tema kogumistööga liitus vend Jaan Hünerson (1882–1942), kes õppis Königsbergis põllupidamist ning omandas Bonnis agronoomikutse. Hiljem sai temast poliitik ja Eesti Vabariigi minister. Karksi kihelkonna viljakaim koguja on Jaak Kivisäk (1868–1903), kellel jätkus koduse põllutöö kõrval aega ka kirjutamiseks. Lisaks Hurdale on ta rahvapärimust saatnud M. J. Eisenile, Jaan Jungile ja Friedrich Kuhlbarsile. Lisaks oli ta kirjasaatja mitmele ajalehele. Selle põhjal võib öelda, et kirjutamine ja avalikus kirjakultuuris osalemine oli talle oluline.
Tarvastu kihelkonnas sündinud ja Paistu kihelkonnas Holstre kandis elanud Jaak Reevits (1866–1962) tegeles kogu oma pika eluea raamatukauplemise ja kirjastamisega. Paistust on kaastööd saatnud luuletaja ja tõlkija Jaan Leppik (1861–1943). Temagi ei piirdunud üksnes Hurdale kaastöö saatmisega. Leppiku kirjapanekuid leidub veel ka M. J. Eiseni ja Eesti Kirjameeste Seltsi kogus. Kogumistööle naasis ta veel hiljemgi ning saatis oma materjali Eesti Rahvaluule Arhiivile.
Siin on nimetatud vaid mõned Mulgimaa mehed, kes pärimuse kogumist ja kirjapanemist oluliseks pidasid. Enamik neist osales aktiivselt teisteski 19. sajandil aset leidnud ühiskondlikes liikumistes, olid tegusad ja uuendusmeelsed põllumehed ning tegusad äris ja poliitikas.
Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude põhjal on koostatud mulgimurdeline muinasjutusari „Ämäriguaa luu“, millest on ilmunud viis raamatut (Tarvastu 2018, Paistu 2020, Elme 2022, Karksi 2022, Halliste 2025). Kokku on neis avaldatud 160 Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes leiduvat muinasjuttu. Väljaande koostaja ja toimetaja (Kristi Ilves) on avaldatud tekstid murdekeelseks toimetanud. Kogukonnaportaalist on võimalik leida avaldatud juttude tekstistused, mis on seotud KIVIKE-ses oleva originaalkäsikirja skaneeringuga. Tänu sellele on võimalik tutvuda avaldatud juttude originaalkirjapanekutega, uurida lähemalt omaaegset kirjaviisi, iga üleskirjutaja stiili ja kirjutamisoskust.
Saatesõna kirjutamisel on kasutatud Rein Saukase koostatud materjali Jakob Hurda kaastööliste kohta.
Projekti toetas Rahvakultuuri Keskus (Mulgimaa pärimuskultuuri toetamine 2023), teostasid Mathilda Matjus ja Kärri Toomeos-Orglaan Eesti Rahvaluule Arhiivist.
Oktoober 2023, 2025
KIRJANDUS
Ilves, Kristi 2018: Ämäriguaa luu. Tarvastu. Kokkusäädai ja toimetei Kristi Ilves. Tarvastu:Tarvastu Muuseumi Sõprade Selts.
Ilves, Kristi 2020: Ämäriguaa luu. Paistu. Kokkusäädai ja toimetei Kristi Ilves. Mulgimaa:Tarvastu Muuseumi Sõprade Selts.
Ilves, Kristi 2022: Ämäriguaa luu. Elme. Kokkusäädäi ja toimetei Kristi Ilves. Mulgimaa:Tarvastu Muuseumi Sõprade Selts.
Ilves, Kristi 2022: Ämäriguaa luu. Karksi. Kokkusäädäi ja toimetei Kristi Ilves. Mulgimaa:Tarvastu Muuseumi Sõprade Selts.
Ilves, Kristi 2025: Ämäriguaa luu. Alliste. Kokkusäädäi ja toimetei Kristi Ilves. Mulgimaa:Tarvastu Muuseumi Sõprade Selts.
Kunder, Juhan 1885: Eesti muinasjutud. (Eesti Kirjameeste Seltsi toimetused, 65). Korjanud ja ülesse kirjutanud J. Kunder. Rakvere: G. Kuhs.
Kunder, Juhan 1924: Eesti muinasjutud. (Noorsoo kirjavara, 99). Korjanud ja üles kirjutanud J. Kunder. Teine trükk. Redigeerinud D[aniel] Palgi. Tartu, Eesti Kirjanduse Seltsi Koolikirjanduse toimkonna kirjastus.
Kunder, Juhan 2007: Eesti muinasjutud. Kommenteeritud väljaanne. [Võrguteavik.] Toimetanud Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan. Tartu: TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/
Mälk, Vaina 1963: Eesti Kirjameeste Seltsi osa eesti folkloristika arengus. Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused, 7. Tallinn.
|
