VaataTallinna
Aadresskalender
1924
a
SISU:
...Tallinna
Aadresskalender
1924
a
SISU:
Kalender — Mõõdud ja kaalud —
Posti ja telegraafi taksid — Tulumaksu tabel
Walitsuse asutused — Wälisriikide esitused —
Eesti Wabariigi esitused wälisriikides —
Wiisumite hinnad — Tähtsamad riigi-, oma
valitsuse ja eraasutuste nimestik — Tallinna
õpeasutused — Tallinna adwokadid ja notaariused — Tallinna arstid — Tallinna uulitsate
ümbernimetused — Tallinna võõrastemajad ja
möbleeritud toad — Reisipiletite ja bagashiweo hinnad Eesti raudteedel — Hobuseposti
jaamad Eestis — Laadad —Raudtee sõiduplaan
- A. Einpaul H
y Karja-ja põllusaaduste Jj
(j
eksport
()
W
|g
M
M
W
tJ
M
|g
Tallinn, Siimeoni uul. 19
Kõnetr.: 22-24 ja 20-14
väljaveoks piirama- ZLClLJ ta arwul eksport- ja gC
pariisi-võid, kaseiini ja värskeid gj
kanamune, makstes kõrgemat M
päev ah inda
||
W
H
gf
M
gg
M
b"i
üleilma kõigekuulU U U sama margariini
vabriku VAN DEN BERGH'1
margariini
M
ö „SANELLA“
Õ
„VITELLO“
Ü
ja „ERA“
õ
||
KF
*gt
gg
ü
Ö
y
M
võistlemata odavate hindadega
M
TI
fl
Saada püüdelistes ja
naelalistes tükkides
f|
M
M
Eugen Brandt
Muusikatarbete äri
Asut. 1873. a.
Tallinn, Pikk tän. 29
Postkast 91
Kõige suurem ja täieli- ------------- kum nootide ladu Eestis
IGASUGUNE MUUSIKA-KIRJANDUS.
Alati ladus rikkalikus walikus kõige paremini väljatöötatud:
wiiulid, tsellod, mandoliinid, balalaikad, gitar~
red, puust ja metallist puhkpillid. Igasugused muusika
riistade tarbed; alati värsked keeled I-ses headuses kõiksugus
tele keelpillidele.
Järgmiste ilmakuulsate firmade ainuesitaja Eestis:
Rud. Ibach & Sohn, Barmen; RömMldt, Valmar
tõsine pärl klaveriehitus-kunstis, võistluseta väljatöötamise
poolest.
Wälistellimised täidetakse korralikult ja kiirelt, ladus puuduvad
noodid saavad soovi.peale väljatellitud, Järelpärimistele pa
lutakse postikulud juure lisada.
Kunstwerke allerersten Ranges
12goldene MedaillenundLPreise.
VonLiszt, BüloW, d’Albertwärmstens
empfohlen. Anerkennungsschreiben a. allen
Theilea der Welt.
1
ALKOHOLITA JOOKIDE
TÖÖSTUS
„AKWÄ“
soowitab wõistlemata headuses:
Mitmesuguseid likööri ekstrakte
Weini- ja Laua-äädikat
Äädika essentsi
Peale selle laialt tuntud „Äkwa“ limonadi
A. Laamann i
riidekauplus
Wene turu ja Narwa mnt. nurgal 1/4
Kõnetraat 14-52
Soowitab
mõõdukate hindadegai
Wi Ilast ja puuwillast kleidi- ja pluuseriideid; wiIlast ülikonna-ja palituriideid.
Pleegitud ja pleekimata pesu riideid
igas headuses. Madratsi- ja woodririideid, willaseid ja pikee tekke, suuri
rätte jne. Sidumise nööre jia niite. Wil
laseid, puuwillaseid ja linaseid lõnge
ja kangalõimi.
Linaste riiete ladu
Linade wastuwõtmlne ketramiseks ja
kudumiseks.
kui ka üksikuid mööblid tähendatud tubadesse.
Tellimise peale walmistatakse mööblid igas
soowitawas stiilis wabriku erijoonistuste järele.
1
ib
Puutöö osakond:
Walmistab ruttu ja korralikult tellimise peale:
rihma rattaid, uksi, aknaid, treppisi,
kaupluste sisseseadeid ja muid puutöid.
*
Weespordi osakond:
1
»
Süstad mitmesugustes mudelites jne. jne.
Hinnad ja kirjeldused esimese nõudmise peale.
Esimesed auhinnad näitustelt: kuld- ja hõbe - aurahad.
<
H Mi lWML
Kopli tän. 6
-sš
Walmistab hästi passiwaid ülikonde ja palituid,
naisterahwa kostüüme ja mantlid wilunud
sa.
meistri isiklikul juhatusel.
M Tellimised täidetakse ruttu tellija maitse järele.
S. Walmistamine tellija kui ka omast riidest.
Ülikonnad kõige paremast Inglise riidest —
■°
6000 kuni 10.000 mrk.
M Wõtan ka lasteriiete peale tellimisi wastu.
Alati kõige uuemad moodilehed
=
ja kõige parem wäljalõige.
on lauawõina kõige parem aseaine koorewõile, sellest
aga pool odawam.
Ükski väljamaa taimewõi ega margariin ei saa taimewõi „KORK’aga“ wõistelda, sest „KOKK“ saab
igapäew omal maal wärskelt walmistud
kuna väljamaalt tulev kaup juba veo ja tollide peal
nädalate kaupa viibib.
Taimewõi „KOKK“
sisaldab üle 80% rasvaollusi
ja on seega niisama toitev kui koorevõi.
«EESTI KOKOWÄR" sisaldab üle 90% rasvaollusi ja
on köögile kõige kohasem rasvaaine (praadimiseks,
küpsetamiseks jne.
Jällemüüjad saavad kindlad protsendid.
Ladus kõiki meie tööstusalal tarwilikka materjaale.
Fi
t
#
Z ^ll,ll!i1Ti!,l,,,ll,l,!iiTl!l,,lll,,l,!fffi!,lll,lll,,.,l1Tl!,,l,lllll,!l1TH,lll,|,"",,,,,,"ilViil,ll",,,iirtlhiiHii.. ................ . =
5^6
Märkide ja aegade seletused
H noor kuu 3 esimene weerand
J täis kuu
C wiimane weerand
k. = kell; m. = minut; p. = päew; e. 1. = enne
lõunat; p. 1. = pärast lõunat; s. = sündis; f = suri
lliniHiii
Aastaajad
Kewade algab 20. märtsil kell 10 õhtul
Suwi algab 21. juunil kell 6 p. 1.
Sügis algab 23. septembril kell 10 e. 1.
Talw algab 22. detsembril kell 6 hommikul
iiiii|niii
Sel aastal on 366 päewa
iiii'1'hii
Riiklised pühad 1924. aastal
Pühadeks loetakse järgmised päewad, mil
tööd ei tehta:
1) Uus-aasta (1. jaanuaril)
2) Kolmekuninga päew (6, jaanuaril)
3) Eesti wabariigi iseseisw. päew (24.weebr.)
4) Palwepäew (12. märtsil)
5) Suur Reede (18. aprillil)
6) Ülestõusmise pühad 20., 21. ja 22. apr.)
7) Esimese mai püha (1. mail)
8) Ristipäew(Taewaminemise-püha (29. mail)
9) Suwistepühad 8., 9„ ja 10. juunil
10) Jaanipäew (24. juunil)
13) Jõulupühad 25., 26. ja 27. detsembril
1)
2)
3)
4)
Töö lõpetatakse kell 12 päewa:
Ulestõusmise-pühade laupäewal
Suwistepühade laupäewal
Jõululaupäewal
Wanal-aastal (31. detsembril)
11
Jaanuar
!.
--
** 1
2
3
4
5
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
F. Fählmann s. 1798
Sõjariistade waherahu
[Wenemaaga 1920.
19
20
21
22
23
**6
7
8
9
10
11
12
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Kolmekuninga päew
24
25
26
27
28
29
30
13
14
15
16
17
18
19
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
31
1
3 2
3
4
Tõnise päew.
5
Päike t. 8,58, loojam. 4,03 6
20
21
22
23
24
25
26
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Nääri päew.
E
Paawli päew
K. A. Hermann t 1908.
MMM
Jakob Hurt f 1906.
Korjuse päew
C. Freundlich f 1872
7
8
9
10
11
12
13
14
15
M. Weske sünd. 1843.
Päike t. 8,40, loojam. 4,27 16
T 17
18
Päike tõuseb 10. kell 9,15 min., läheb looja kell 3,44 min.
„ 4,05
20. „ 8,57 „
4,30
8.36
„
30.
„
»
»
K. DETERT & Ko.
TALLINN
SUUR BATAREI TÄN. 12
TALLINN
Uue aasta visiit Teie armsama juure on tühine,
kui Teie ühes ei wõta K. DETERT &, Ko.
schokolaadi-karbi.
12
!
k.
|
I
W.
Weebruar
MMM
I
ii.
[1920. 19
Küünla p. Eesti-W. rahu|| 20
i! Reede
2! Laup.
21
22
| 23
W 24
25
26
27
3
4
5
6
7
8
9
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn
Neljap.
Reede
Laup.
10
1-1
12
13
14
15
16
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Päike t. 8,11, loojam. 4,58^ 28
29
30
K "^1
1
2
3
17
18
19
20
21
22
23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
[E- Rhrens f 1863
E. Päästekom.loom.1918
Päike t. 7,46, loojam. 5,22
G
Peetri päew
**24
25
26
27
28
29
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
R. Grenzstein s. 1849.
W. Reiman s. 1861.
Luuwalu p.
1
j
4
5
6
7
8
9
10
Iseseiswuse püha
11
12
Päike t. 7,30, loojam. 5,38 13
14
c 15
16
Päike tõuseb 10. kell 8,11 min., läheb looja kell 4,58 min.
„ 5.22
20. „ 7,46 „
.. 5,45
29. „ 7,21 „
77
n
»»
24
Liiwim. eesti, wab. 1819 25
26
27
Päike t. 5,20, loojam. 7,22 28
29
Eesti omawalits. k. 1917. 30
**13
14
15
16
17
**18
19
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Palmipuude püha
Künni päew
**20
**21
**22
23
24
25
26
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
J
Suur Nelja päew
Suur Reede
Tuule risti p.
TÕEDDISED
31
1
2
3
4
5
6
1. Ülestõusmise p. @ 7
2. Ülestõusmise püha 8
3. Ülestõusmise püha 1 9
Jüri päew. Asut. Kogu 10
[kokkuast. 1919.
1 11
12
13
Pühap.
J. Rosenplänter f 1846
Esmasp. Lehe risti päew
Teisip.
|
Keskn.
Juhan Liiw s. 1864.
14
15
16
17
Päike tõuseb 10. kell 5,20 min., läheb looja kell 7 22 min
20. „ 4,52
„
y
.. 7,46 „
"
30. „ 4,26
„
„
n
„ 8,10 „
SAAPAPARANDUS - TÖÖSTUS „KIIRKÄIK“
r-------- --------TALLINN, KOPLI TÄN. 16
i
.
.
.
on esimene ja ainus sellesarnane Eestis.
Meil on pikaajaline wäljamaa praktika.
Jaani päew
J. Bergmann f 1916.
7 magaja päew
J. Jung f 1900.
Peetri- Paawli päejv
r
16
17
Päike tõuseb 10. kell 3.1 ) min, läheb looja kell 9,32 min.
2030-
»
3,06 „
3,10
„
„
„
9,40
9,38
„
„
SAAPAPARANDUS - TÖÖSTUS „KIIRKÄIK“
------------------TALLINNAS. KOPLI TÄN. 16
------------------!
Kui soowite tugewaid groom-nahast SANDAALE
j
kahekordse woodriga —'neid saate
j
1
saapatööstusest ,,KIIRKÄIK“
j
Kopli län. 16
1
17
1 Teisip.
2 Keskn.
3 Neljap.
4 Reede
5 Laup.
6
7
8
9
10
11
12
W. k.
VII.
Juuli
H
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Päike t. 3,20, loojam. 9,31
Neljap.
7 venna päew
Reede
3
Laup.
23
24
25
26
27
28
29
Heina-Maarja päew
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
Pühap.
Esmasp.
Teisip
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup
30
1
2
3
4
G
5
[sõja algus 1914
M. Körber s. 1817. Ilma-1 6
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
7
8
M.-Magdaleena päew
9
J. Hurt s. 1839
10
J.H. Rosenplänter s. 1782. 11
Jakobi päew
m 12
C. R. Jakobson s 1841. | 13
Olewi päew
j 14
15
16
Päike t. 4,00, loojam. 8,49 17
J. Hurt s. 2839
18
MMM
J W. Jansen f 1890.
Päike tõuseb 10. kell 3,20 min., läheb looja kell 9,28 mirr.
»
»
20. „ 3,40
„
„
„
„ 9,10 „
n
„
30. „ 4,00
„
„
„
,, 8,49 „
................. K. DETERT & Ko.
\
l
18
TALLINN
SUUR BATAREI TÄN. 12
TALLINN
Heinakuul sõidab linnalanegi maale põllutööle
je võtab jänu kustutamiseks
K. DETERT & Ko.
schokolaadi
ühes
21
22
23
Krist. seletam. p.
24
25
3 26
Päike t. 4,24, loojam. 8,28 27
K. J. Peterson f 1822.
Laur.tsa päew
L. Koidula f 1886.
Rukki-Maarja päew
(J
Päike t. 4,45, loojam. 8,02
c
28
29
30
31
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
Pärtli päew
Fr. R. Kreutzwald t 1882.
11
12
13
14
15
Johannese surma p
16
Päike t 5,12, loovam. 7,<8 17
18
Päike tõuseb 10. kell 4,26 min , läheb looja kell 8,24 min.
20 , 4,48.........................
„ 7,56
„
„
„
“0.
5,12 „
„ 7,28
„
SAAPAPARANDUS - TÖÖSTUS „KIIRKÄIK“
------------------1
*
i
7
TALLINNAS, KOPLI TÄN. 16
--------------- --
Wastupidawamaid saapaid Teie mujalt ei saa, kui
meilt, sest töö tehakse ainult esimest sorti materjaalist. Tulge kord saapatööstus ,,K i i r k ä i k’u“,
Kopli tän. 16
19
0. W. Masing s. 1763
Mardi päew
Ilmasõja sõjariist, rahu
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
3
4
5
J. Jung s. 1835
E 6
Päike t. 8,27, loojam. 3,46 7
Leemeti-Maarja p.
8
Eesti-Wene sõja alg.1918 ! 9
23
24
25
26
27
28
29
Pühap.
Esmasp.
T eisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
30 Pühap.
MMM
Surnute püha.
10
11
Kadri päew
12
13
s 14
Eesti Maanõuk. seletus 15
[kõrg. wõimu kohta 1917 16
Andrese p.
17
Päike tõuseb 10. kell 8,00 min., läheb looja kell 4,10 min.
20. „ 8,24
„
„
„
„ 3,46 „
w
30.
„
8.48
„
„
„
.. 3,30 „
>'
SAAPAPARANDUS - TÖÖSTUS „KIIRKÄIK“
;■
TALLINNAS, KOPLI TÄN. 16
;
ž
Kinnitan, et wastupidawamaid taldu Teie kusagilt
muialt ei saa.
-
!
Töö tehakse soowi korral oote ajal.
-
22
Detsember
W. k.
xii.
18
19
20
21
22
23
1
2
3
4
5
6
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Juh. Liiw f 1913
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
24
25
26
Nigula-Maarja p.
Päike 19,04, loojam. 3,20 27
A 28
29
Lutsina p.
30
14
15
16
17
18
19
_20
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
1
2
3
4
5
6
7
21
22
23
24
**25
**26
**27
28
29
30
31
3
Nigula p.
Päike t. 9,12, loojam. 3,20
c
Pühap. Tooma p.
Esmasp. Talwe algus
Teisip.
Keskn.
L. Koidula s. 1843
Neljap.
1. Jõulu püha
Reede
2. Jõulu p. Fr. KreutzLaup.
3. Jõulu p. [wald s.1803
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Süüta laste p.
F. Wiedemann
H
f 1887
TÜEmSEI
8
9
10
11
12
13
14
15
1b
17
18
Päike tõuseb 10. kell 9,04 min., läheb looja kell 3,20 min.
3,20 „
20. „ 9.14
„
3,30 „
30. „ 9,2)
,,
............... K. DETERT & Ko. .................. ।
TALLINN
SUUR BATAREI TÄN. 12
Jõulukinkide ostu ettevalmistusel
seisku esimisel plaanil
K. DETERT & Ko.
schokolaad
Maat = 40 pange = 49195 liitrit.
Pang = 10 toopi = 12,299 liitrit.
Panges 30 naela wett (13^2u R. soojusel).
Setwert = 8 setweriku = 3,2 wakka = 209,92 l itrit.
Setwerik = 8 karnitsat = 26,237 liitrit.
Riia wakk = 6 tülimittu = 53V2 toopi = 2,625 setweriku.
Tallinna wakk = 3 kü imittu = 36 toopi = l,6is setweriku.
4. Raskuse mõõdud:
Puud = 40 naela = 16,389 kilogrammi.
Nael = 32 loodi = 96 solotn. = 9216 hooli = 409,725 grammi.
Lood = 3 solotn. = 1? 804 grimmi.
Solotnik = 96 doo.i = 5,268 grammi.
Apteeki nael = 12 untsi = 86 drahmi = 288 >krupl'.t = ö76O graan= 358,32 grammi = 84 so otnitu.
Unts = 8 drahmi, 1 drahm = 3 skrupltt.
Skrupel = 20 graani, 1 graan = 0,0622 grammi.
5. P a b e r i m õ õ d u d.
Pall = 10 riisi, 1 riis = 20 raamatud.
Raamat 24 poogna kirjutuspaberit ehk 25 trükipaberit.
24
Posti-telegraafi taksid.
Kirjad:
k o haliku d, esimese 20 grammi eest
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest
a)
b)
2 mk. — pn..
1 „ — „
s i s e m a a l i s e d, esimese 20 grammi eest
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 gr.
„
„
5
2
n
50
„
wälismaaki s e d, esimese 20 gr. eest
15 „ — „
iga järgmise 20 gr. ehk selle osa eest
7 „ 50 „
Kirja ülemu katus 45 cm. X 45 cm. ehk korukujuk.
75 cm. X 10 cm.
Kirja ülem kaal 2 klgr.
c)
a)
b)
c)
a)
b)
c)
a)
b)
a)
b)
Postkaardid:
kohalikud:
2 mk. — pn.
4 n — n
2 " 50
üksikud
wastusega
sisemaulised: üksikud
wastusega
w ä l i s m a a l is e d: üksikud
wastusega
Kaust mitte suurem kui 14 cm. X 9 ent.
ja mitte wähem kui 10 cm. X 7 cm.
5 „ — „
9 „ - „
18 „ - ,,
Riftpaelasaadetused:
kohalikud: iga 50 grammi eest
alammäär äripaberiteja kaubaproowide sest
sisem a akis e d: iga 50 grammi vest
alammäär äripaberite eest
alammäär kaubaproowide eest
w älismaa kised: iga 50 grammi
selle osa eest
alammäär äripaberite eest
alammäär taubaproowide eest
Ilma markideta, kui ta poolikult maksetud
saadetiste eest nõutakse saaja käest puuduw postimaks kahekordselt sisse, kuid
mitte wähem kui:
sisemaa l i s e eest
3 mk. — pn.
wälismaali s e eest
9 „ — „
Tähtsaadetised:
s i s e m a al i se d: lisamaksu (peale kaaluraha)
iga saadetise pealt
5 mk. — pn.
w ä k ism aakise d: samuti
15 „ — „
25
Rahakaardid:
s-i se maalised: kuni 3000 margani iga 100
marga ehk pooliku 100 marga eest
2 „
alammäär
•
10 „
Üle 3000 marga kuni 10.000 margani, esimese
3000 marga eest
.
60 „
Siis iga järgmise 100 marga pealt
1 „
üle 10.000 marga, esimese 10.000 marga eest 130 „
Siis iga järgmise 1000 marga pealt
5 „
Telegraafi rahakaardi t e eest makse
takse peale selle meel telegrammi maksu
nagu 20 sõnalise telegrammi eest.
Rahasaadete summa — piiramata.
Postitshekid:
5 mk.
a) s i s e maalis e d, esimese 1000 marga eest
Iga järgmise 1000 marga ehk selle osa eest
3 „
Dsheki üleMsumma — 50.000 marka.
Wäärtkirjad:
a)
—
—
„
„
—
—
—
—
„
„
„
„
— pn.
— „
S i s e m a a l i s e d:
kaalu ja tähitustaks nagu tähitud kirjade eest;
kinnitustaks iga 3000 marga ehk selle
3 mk.
osa eest
Kinnitustalsi alammäär
15 „
Wäärtlirjades on riigi raha ^saatmine keelatud.
Wäärtuse ülemmäär — 1.000.000 mk.
b) wälismaa l i s e d:
kaalu ja tähitustaks nagu wüljamanliste tähi
tud kirjade eest; kinnitustaks — awaldatud
wäärtüse summa iga 300 kuldfrangi ehk
35 mk.
selle osa eest
Wäärtuse ülemmäär, kuhu wäärtkirjad luba
tud, eritabeli järgi.
Postpakid:
45 mk.
i s e maal i s e d:
raskusega luni 1 klgr.
a)
1— 5
„
70 „
5—10
„
125 „
10 15
,,
175 „
Raskusega üle 15 klg. nrwatakse esimese 15 klg.
eest 175 mk. ja peale selle iga järgmise
kilogr. ehk selle osa eest
10 „
a)
Kinnitustaks (wäärtpalkide eest) nagu sisemaaliste wäärtkirjade juures.
Lihtpakke (is. o. ilma wäärtuse awaldnmiseka)
26
— pn.
„
— pn.
— pn.
— „
— „
„
—
„
b)
toõi6 -ka tähtsaadetistena .posKle mib>a tähi
lt asm alsu eest iga paki peält
Paki ulatused toõiwad olla:
100 cm. X 100 cm. X 100 cm. ehk
150 cm. X 50 cm. X 50 cm.
Paki ülemkaal 30 Kg.
Wäärtpaki awaidatud ülemwäärtus 500.000 mk.
wüli s m a a lised:
Kaalutaks raskuse, sihtmaade ja sihitusteede ko
haselt wälispostpakkide takside eritabeli
järgi.
Iga wäärtpaki peält saate lisataks
Wastawal korral tolliwormaliteedi toimingmaks (paKkaardile mitte kleepida)
Pürälejõudwate franlopakkide tollimaksude õien
damise eest
Paki ulatused-, ülemkaal, awaldatud wäävtuse
ülemmäär, ■— wälispostpakkide takside erikabeli andmete järgi.
5
„ •—
„
35 mk. — pn.
35
„
-—
„
15
„
—
„
Kojuwiimine:
r a h a k a -a r t i d e j a to äärt k irja de pealt
iga saadetise -iga 500 marga ehk selle
3 mk. — pn.
osa eest
Tallinnas:
;Mujal:
Nimekastid:
1000 mk. — pn. 500 mk. — pn.
aastas
500 „ — „ 250 /,
n
% aastas
250 „ — „ 125 „ — n
i/4 aastas
Wolipiletid:
100 mk. — pn.
aastas (kalendri a.)
50 n
dublikaadi eest kaotuse -korral
H
a)
b)
c)
Telegrammid:
kohalikud:
alammäär
iga sõna pealt
2 mk. — pn.
20 n
II
5
fi se m a a'l ise d: iga sõna pealt
40
alammäär
toälistelegrammid — eri sõnatakside järgi;
kiirkelegr a m m id 3 korda -kallimad;
makstud katse (collationnement paye) 1)4
telegrammi enese hinnast.
Eriadres s:
-aastas
y2 aastas
x/4 aastas
n
II
n
II
2000 mk. — pn.
1000 n
II
500 n
n
27
Tulumaks.
(Wäljawõte „Riigi Teatajas" nr. 63/64 — 1920. awaldatud tulumaksu-seadusest ja selle muudatustest „Riigi Teatajas" nr. 78 —
1922.).
Tulumaksu alla kütivad kõik füüsilisd ja juriidilised isikud,
mõne wäljamõttega, kellel on Eesti wabariigi piirides mingisugu
seid tuluallikaid.
Tulumaksust on wabad tulud kuni 30.000 margani aastas —
Tallinna, Narma, Petseri ja Walga linnades ja Nõmme alewis;
kuni 20.000 margani — muudes linnades ja maakondades, missu
gused määrad tulumaksu arwestamise juures maksukohuslase tulu
sa uirna st maha avwatakse.
Peale selle nrwatakse maha palga-tuludest meel 20 protsenti,
kuid mitte suuremas, kui eelpool nimetatud mahaarwamise määvad
wastawates kohtades on kindlaks määratud.
Nimetatud mahaarwamisi ei tehta juriidiliste isikute juures.
Tulusummast arwatakse maha maksukohuslase ülespidamisel
olema iga alla 17-aastase lapse, arsti poolt tõendatud tööwõimotu
wõi üle 60-aastase mana perekonnaliikme kohta Tallinna, Narwa,
Petseri Walga linnades ja Nõmme alewis 15.000 marka, muudes
kohtades — 12.000 marka.
Tähendus: Kooliskäiwate ja ametit õppiwate laske
kohta tehtakse selles paragrahwis tähendatud mahaarwamised
kuni 20 aasta Manaduseni.
Tähelepannes maksukohuslase enese ehk tema perekonnaliigete
pikaldast haigust ehk muid õnnetuid juhtumisi, wõib maksukohus
lase palwe Peale wiimasele määratud tulumaksu mahendada, kuid
mitte üle 50 Protsendi. Seda kergendust lubatakse ainult maksukohuslastele, kelle maksualune tulu üle 200.000 marga ei ulata.
Tulu hindamise kui ka maksumäära wastu mõiwad maksukohuslased wastawale jaoskonna komiteele wastulause esitada, tuues
ette tarwilised tõendused ja andmed.
Tulude pealt, mis üle selle seaduse lubatud mahaarwamiste
tõusewad, wõetakse maksu järgmiselt:
GHRHNTEERIN,
et Teie ajanäitaja peab käima ja õiget aega
näitama, kui ostate ehk lasete parandata
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiif iimiiiiiiiiuiiiin n nim tui uu uu
Soowitan kõiksugu pudu, parfümerie, kosmetika ja moodi kaupasied.
Kooli tarbeasju, kirjutusmaterjale, trikotage
ja kujutud kaubad, iseäranis suur
wäljawalik kõiki sorti wäljaõmblus lõngasi.
ENGROS
EN DETAIL
■
■
a
I
WI
I
I
a
a
a
29
WaMsuse asntused.
Siseministeerium. — Toompea lossis.
Siseministri Sõimi ett — lossi töisel korral, sissekäik lossihootoist.
Toompea lossis asutoad toe et järgmised siseministeeriumi asu
tused: 1) Ad Ministraiiito-asj ade peaivalitsus. 2) Omatoalitsuseasjade peatoa liisus. 3) Politsei peatoaliisus. 4) Tertoishoiu peaw alitsus.
Siseministeeriumi ehituspeatoalitsuse kantselei asub Kaarli
uul. nr. 1.
Tallinna linna politsei — Aia uul. 12.
1. Politsei jaoskond — Soo uul. nr. 28.
1. jaoskonna abijaoskond — Kopli tehas.
Balti puutoillatoabriku abijaoÄond.
2. Politsei jaoskond — Wladimiri uul. nr. 44.
3. Politsei jaoskond — S. Tartu maani, nr. 43.
4. Politsei jaoskond — W. Pärnu maani, nr. 7.
5. Politsei jaoskond — BMiski maani, nr. 38.
6. Politsei jaoskond —- Pühatoaimu uul. nr. 11.
Sadama jaoskond ■—- Uue Hollandi uul. nr. õ.
Arestimaja — Wene uul. nr. 21.
E. W. Rau dtee lpolitsei — Balti to oksa li juures.
Wälisministeerium. — Endises rüütÄkonna lossis, Toompeal.
Wälisministri kabineti.
Wülisministri abi kabineti.
Wälisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja.
Wälisministeeriumi informatsiooni osakonna juhataja.
W älism ini steeriumi pa ssi- osa konna j u h ai aja.
Wälisministri sekreiäüri-kabineit.
Kohtuministeerium. — WLike-Pärnu maani, nr. 3.
Kriminaal-peatoalitsus — Lai uul. nr. 48.
Tallinna iriminaal-politsei — Pagari uul. nr. 1.
Kohtu prokuratuur — Jaani uul. nr. 7.
Tähtsamate asja.de kohtuuurija — Jaani uul. nr. 7.
Kohtupalat — Jaani uul. nr. 7.
Rahukogu — Jaani uul. nr. 7.
Tallinn a-Haapsalu rahukohtunikud: 3., 4., ö., 6., 7., 9. ja 12.
jaosk. — Rahukohtu uul. nr. 3.
Talliuua-Haapsaln kreposti-jaoskond — Rahukohtu uul. nr. 3.
Kohtnuurijad: 1. jaosk. — U.-Maailma uul. nr. 6, krt. 9; 2.
jaosk. — Gonsiori uul. nr. 9, lri. 1; 3. jaosk. — Girgensoni uul.
nr. 11, krt. 1.
30
Rahaministeerium. — Gogoli puiestee nr. 3.
Riigikassa peawalitsus — W. Pärnu maant. nr. 4.
Otsekoheste maksude peawalitsus — Gogoli puiestee nr. 1.
Riigikontroll — Toompuiestee nr. 3.
Aktsiisi peawalitsus — Lai uul. nr. 1.
Tolliwalitsus — sadamas.
Kaubandus- ja tööstusministeerium. — Kohtu uul. nr.8.
Kaubandus-osakond, kauba- sa arwe-vsakonnad, sise- sa wäliskaubanduse jaoskonnad asuwad sealsamas.
Prvowikpda — Tolli uul. nr. 8.
Riigi kesklaboratoorium — Tolli uul. nr. 8.
Ladude jaoskond — Uue-Sadama uuk.
Mereasjanduse peawalitsus — sadama kollimas as.
Põllutööministeerium. — Wismari uul. nr. 7.
Ministri kabineti — tuba nr. 1, alumisel korral.
Kantselei — tuba nr. 2. Maakorralduse peawalitsus, põllutöö
peawalitsus, Tehnika peawalitsus.
Loomatevwishoiu peawalitsus — Toompeal, Rahukohtu uul.
nr. 5, kõnetr. 10-40.
Metsade peawalitsus — Toompeal, Kiviku uul. nr. 3.
Statistika osakond — Narwa maant. nr. 46.
Põllutööministeeriumi seemne kontrollsaam —- Tolli uul. nr. 8.
Sõjaministeerium. — Pagari uul. nr. 1.
Sõjaministri kabineti.
Sõjaministeerinmi warustuswalitsus.
Warustuswalitsuse riiete- sa kraami jaoskond.
Töö-hoolekandeministeerium. — Kooli uul. nr. 7, Toompeale
Haridusministeerium. — Tõnismägi nr. 11.
Haridusministeeriumile allmaad:
Majandusosakond, Kunstiosakond sa Kooliosäkond.
Teedeministeerium. — Toompuiestee nr. 3.
Riigi raudteewalitsus — Tehnika uul. nr. 16.
Liituurise osakonna ülem — Tehnika uul. nr. 16.
Weoosakond — Telliskiwi uul. 34.
Posti peawalitsus -— Romanowi uul. nr. 10.
Harju maakonna walitsus. — S. Roosikrantsi uul. nr. 12.
Harjumaa riigimaade ülem, Põllumajandus-, terwishoiu- ja
toitlusosakonnad.
Riigikontroll. — Toompuiestee nr. 3.
31
Wälisrnkide esitused TaUinnas.
Ameerika ühisriigid. Harold B. Q u a r t o n, Consul — Tal
linn, Wiru uul. 5.
William L. Peck, Vice-Consul. —- Tallinn, Kotzebue uul.
14, krt. 4.
Argentiinia. Antonio E. Mantecon, Consul General. —
Tallinn, Kuld Lõwi.
Austria. R. Holst, Consul. — Tallinn, Kinga uul. 1. Tel. 754.
Belgia. Michel Edouard Nicaise, Consul. — Tallinn, Lai
uul. 46.
Taanimaa. Jens Christian J o h a n sen, Consul General. —
Tallinn, Wana Sadama uul. 3.
Charles Andre Koeford, Represent du Ministere de l'Agriculture.
Hispaania. Richard Rant, Vice-Consul hon. — Tallinn,
Karja uul. 7. Tel. 157.
Saksamaa. Weddin g, Charge d'Affaires. — Tallinn, ToomKuninga uul. 11. Tel. 194.
Robert Schmidt, Vice-Consul. — Pärnu, Elisabeti uul. 13.
Karl Müller, Consul. — Tartu, Õpetaja uul. 12.
Dr. med. Woldemar Lange, Vice-Consul. — Rarwa, Rahu
uul. 12.
Soomemaa. Dr. Eino Rudolf Holsti, Envoye extraordinaire
et ministre plenipotentiaire. — Tallinn, Nunne uul. 18—3. Tel.
211, 292.
Prantsusmaa. Andre Gilbert, Envoye extraordinaire et mi
nistre plenipotentiaire. — Tallinn, Atendri uul. 3. Tel. 708.
Jules H e r m e, Agent Consulaire. — Tallinn, Uus uul. 14.
Tel. 213.
Angel Tournier, Agent commercial. — Tallinn, Kohtu uul.
3—2. Tel. 193.
Inglismaa. James Edmuud Peter Leslie, Consul, Charge
d'Assaires. a. i. — Tallinn, Lai uul. 17—1. Tel. 615.
Ronald Forbes M e i k l e j o h n , Lient.-Colonel, Chef du Ser
vice des Passeports. — Tallinn, Kentmanni uul. 18. Del. 757.
Ungur. Michael Jungerth, Charge d'Affaires.
Ferdinand Wirro, Consul. — Tallinn, Uus puiestee^ 11—12.
Tel. 1390.
Itaalia. Augusto S t r a n i eri, Envoye extraordinaire et
ministre plenipotentiaire. — Tallinn, Kadriorg, Villa Favorita.
Tel. 649.
32
Lätimaa. Janis Seskis, Envoye extraordinaire et ministre
Plenipotentiaire. — Tallinn, Kiriku uul. 4—2. Tatari uul. 32.
'Tel. 610.
Janis D j olin, Biee Consul. — Wall, Aleksandri uni. 19.
Leedu. Jonas Aukstuolis, Charge d'Affarres. (Riga.) —
-Kiriku uul. 6—1. Tel. 1397.
Joachim P u ch k, Consul. — Tallinn, Pikk uul. 55. Tel. 2615,
-2433.
Norramaa. Andreas Tostrnp Urbye, Dr. en droit, Envoye
extraordinaire et ministre yleniipotentiaire.
Edouard Ernest W. Forsman, Consul. — Tallinn, Suur
Roosikrantsi uul. 3. Tel. 71. Chancellereie: Jaani uul. 9—3.
Tel. 733.
Holland. Willem Louis Frederik Christian Chevalier de
Rap.pard, Envoye -et ministre penipot-entiaire.
Arie van den Bosch, Consul. — Tallinn, Jaani uul. 6—18.
Tel. 964.
Adolf Rodde, Consul. — Pärnu, Elisabeti uul. 13.
W. W este n b erg, Vice-Consul. — Narwa.
V. E. W. Lange, Vice-Consul. — Kures aar (Arensburg).
Poolamaa. Wenreslaw Tadeus Dobrzynski, Conseiller de
la Legation Charge d'Affaires. — Tallinn, Kohtu uul. 10. Tel. 954.
M. Antoine Swierzbinski, Consul. — Tallinn, T.-Kohtu
uul. 4. Tel. 1328.
Wenemaa. Leonid H. Start, Representant plenipotentiaire.
Tallinn, Pikk uul. 19. Tel. 665.
Rootsi. Olf Andreas Hedmann, Consul. — Tallinn, Narwa
maantee 11. Tel. 806.
Hans Schw,allbach, Vice-Consul. — Kuressaar.
Hendrik Wylhuizen, Vice-Consul. — Pärnu.
Jakob S i m e n s o n , Vice-Consul. — Narwa.
Helweetsia. Andreas H o f e r, Consul. — Tallinn, Tõnismägi 3.
Tel. 777, 1020.
Tsheho-Slowakkia. Vaclav C e ch, Vice-Consul. ■— Tallinn,
S. Tatari uul. 12.
33
"====10^5
1 tate i Müte II
jllnnlllllHHIil ............ . ................. ............... ......... <>>>»»>»>»»......... ii mmmm mm......... -............. mmmmm;
igaks hooajaks. Kraed ja muhwid.
Kõiksugu kübaraehteid. Pruutja leinaloore. Suur wäljawalik.
.. .............................................. .... sl:'" v=i.. :::iil||i:"8!$i::|....|l!l"'8:l
Aupaklikult
R. WIIDERMANN
34
l'i l
।
naisterahwa
IH
elegant
. .............................. .
Soowitan
ii
!1
1
/ 1',:
KUNINGA TÄN. 4
iL
I
!! MOODiARI !!
,'
।
i I
iW
?
jE.ri.1..........................
Eesti Wabariigi efitused wäljamaal.
Ameerika ühisriigid: Saatkond: Esitaja A. Piip.
Konsulaat: New-Pork, City, 38 Park Row, Room 417. Del.
aadr.: „Saatkond New-Pork."
Konsuli k. t. — Sekretäär Hans Leoke.
Austria: Saatkond'. Esitaja K. Menning (elab Berliinis, Hildebrandstrahe 5).
Konsulaat: Wien IIL Neulinggasse 42.
Konsul (hon.) ing. Erich Andresen.
Belgia: Saatkond: Erakorraline saadik ja tüisõiguÄ. minister
K. R Pusta (elab Pariisis, 7, Rue de l'Alboni).
Konsulaat: Antwerpen, 25. St. Dhomas Straat.
Konsulaar-agent M. Aertssens.
Daani. Konsulaat: Kopenhagen Upsalagade 18, Tel. aadr.:
„ S aa t kon d Kopen h a g en ".
Inglismaa. Saatkond London, 3. W. 7, Queen's Gate 167,
Tel. aadr.: „Saatkond London." Täisõigusline minister ja era
korraline saadik Dr. Kallas.
Konsulaat: London S. W. 7, Queen's Gate 167. Asekonsul
Nud. Mollevson.
Konsulaat: Hull, 2 Commercial Road, Etlerman's Wilson Linm.
Asekonsul (hon.) G. H. Little.
Konsulaat: Manchester, Palatine Bank Buildings, 10 Norfolk
St. Asekonsul (hon.) James Caro.
Konsulaat: Liverpool, 38 Nelson Street, Asekonsul A. W.
Timusk.
Konsulaat: Glasgow, 124, Broomielaw, Armour ja Eo. Ase
konsul (hon.) T. W. Armour.
Konsulaat: Southampton, 6 Canute Road, Snndell Bros.
Asekonsul (hon.) G. W. Sandell.
Konsulaat: Gardiff, 2 Ev-elyn Street, S. O. Stray Ltd. Ase
konsul (hon.) E. Gerrard.
Konsulaat: Dower, c/o G. W. Pvescott ja Eo. Asekonsul (hon.)
E. F. Prescokt.
Itaalia. Saatkond: Rooma 26, Via Cola di Rienzo 19. Tel.
aadr.: „Saatkond Rooma". Täisõig. minister ja erakorraline
saadik K. R. Pusta (elukoht Pariis). Sekretäär Aleks. Jürgenson.
Konsulaat: Genua. Asekonsul Christophe Kielland.
Latwia. Saatkond: Riiga, Skola eela 13, 14. Tel. aadr.:
„Saatkond Riga". Erakorraline saadik ja täisõigusline minister
Julius Seljamaa.
Konsulaat: Riiga, Skola eela 13, 14. Konsul Karl Mägi.
Konsulaar-agentuur: Lüke (Läti Wall). Konsulaar-agent A.
Stasenau, Eesti Walk, Waksali uul. Nr. 60.
35
Transiit w i i s a d sõiduks läbi
Lätimaa
Mrk. 300.—
Lätimaa edasi tagasi
600.—
fl
Leedumaa
ff
140.—
L e e d u m a a edasi tagasi
270.—
ff
Märkus: Wälispass Eesti kodanikutele maksab
Pooles aastas
2000.—ff
36
Taktsanrad riigi-, omatvalitjufe ja eraasutused
Tähestiku järjekorras.
Aadresslaud, Wene uul. 23, kõnetr. 3-99.
Atsiisi peawalitsus, Lm uul. 1, kõnetr. 11-60.
Balti puuwillawabrik, Kopli uul. 21, kõnetraat 1-48.
Balti päästeselts, Sadama uul. 5, kõnetraat 2-47.
Beckeri laewatehas, Koplis, kõnetraat 1-56.
Bövse komitee, Lm uul. 14, kõnetraat 10-98.
Diakonissi haigemaja, S. Pärnu maant. 50.
Dwigateli waguniwabrik, Lasnamäel, kõnetraat 1-52.
„Eesti-Lloid", kinnitus a.-s., PM uul. 28, k. 5, kõnetraat 17-03.
Eesti muuseum, Kadrioru loss.
Eesti pank, Kapjawärawa p., kõnetraat 6-20.
Eesti Panga osak., Lai uulL 1, kõnetr. 46.
Eesti tarw.-ühisuste keskühis., Estonia" p. 15, kõnetr. 9-94.
Eesti tehnikaselts, PM uul. 20, kõnetr. 9-66.
„Ek«", Eestimaa Kinnitus A.-S., Pikk uul. 6.
„Eta", Eesti telegr. agentuur, S. Karja uul. 18.
Eesti Wabariigi wigastatud sõjameeste ühisuste keskjuhatus, Pikk
uul. 67, kõnetr. 67.
Eestimaa maade krediitselts, Karjawärawa p. 1.
„Estoonia" põllumajand. keskähisus, Jaani uul. 6, kõnetr. 8-55.
Eaasiwabriku kontor, Troonipärija p. 27, kõnetr. 8-96.
Harju maakonnawalits., S. Roosikrantsi uul. 12, kõnetr. 10-61.
„Jlmarine" metallitööstuse a.-s., (end. Fr. Wiegand), Troonipärija
puiestee 21, kõnetr. 1-39.
Keskhaigemäsa, Kirikuaia uul. 8, kõnetr. 76.
Kõhtu palat, Jaani uul. 7, kõnetr. 58.
Korterite lepituskoda, Nunne uul. 2, kõnetr. 1-33.
Krulli wabrik, Kopli uul., kõnetr. 4-20.
Kunstmuuseum, Kadrioru loss, kõnetr. 13-14.
Kütteainete keskkomitee, Meripuiesteel 15, kõnetr. 7-51.
Külgehakkawake haiguste haigemaja, Magasini uul. 29.
Laewasõidu amet, U. Sadama uul. 2, kõnetr. 2-96.
Lastekaitseühingu büroo, Kapjawärawa puiest. 4, krt. 5.
„Laferme" tubakäwabrik, Pirita tee 6.
Liikumata waranduste maksuamet, Tõnismägi 5-a, k. 2, kõnetr.
9-49.
Linuawalitsus, raekoda, kõnetraat 1-32.
Linna koõliwalitsus ja hariduse osakond, Nunne uul. 2, kõnetr.
5-71.
Linna majandusosakond, Mündi uul. 2, kõnetr. 5-37.
Linna rahaasjanduse osak., Mündi uul. 2, kõnetr 10-67.
37
Linnapark, Mündi mil. 2, lõnetr. 3-13.
Linna statistiga büroo, Suur turg 9, kõnetr. 1-59.
Linna terwishoiu osak., Suur turg 9, Wnetr. 4-38.
Linna tööbörse jn töökaitse osakond, Lai uul. 40.
ch
Linna walg. ja weemurets. osak., Troonipärija p. 27.
Maanteede ja sisemiste weeteede walitsus, Toompuiestee 17-a, lõnetraat 7-15.
Maksu-inspektorid, Wittenhofi uul. 2, kõuetr. 2-49.
Meriasjandus-peawalitsus, sadamas, end. tolliw. ruum.
Metsade peawalitsus, Toomlirilu plats 3, kõnetr. 1-63.
„Noblessner", Peetri tehas, Soo uul. 22.
Otseikoheste maksude peawalitsus, Gogoli p. 1, kõnetr. 10-21.
Posti peawalitsus, Roman mvi uul. 10, kõuetr. 5-57.
Prokurööri kantselei, Jaani uul. 7, kõnetraat 3-20.
Proowikodn, Lai uul. 54, kõuetr. 4-13.
Põhja paberi ja puupapi wabrik, a.-s., S. Tartu mutant. 86.
Põllum. keskselts, Põhja Eesti, „Estoonia" teatrimajas.
Põllupank, Lai uuk. 1, kõneta. 10-95.
Rühaministeerium, Karjawärawa p., Eesti panga majas.
Raudteeptolitsei, Balti jaam 2. korral, kõuetr. 46.
Raudteewalitsuse kantselei, Tehnikeri uul. 16, kõnetr. 8-73.
«Reisibüroo", Pikk uul. 6.
Riigiarhiiw, Toompea loss, kõuetr. 17-18.
Riigikantselei, Toompea loss, kõnetr. 2-36.
Riigikassa peawalitsus, W. Pärnu m. 4, kõuetr. 3-83.
Riigi kesklaboratoorium, Lai uul. 54, kõuetr. 6-75.
Riigi liikumata waranduste maksuamet, Tõnismägi- 5-a.
Riigi raamatukogu, Toompea loss, kõnetr. 3-27.
«Riigi Teataja" kontor, W. Pärnu m. 3, kõuetr. 2-32.
Riigi statistika keskbüroo, Toompeal, Kooli uul., kõuetr. 23.
„Silwa" a.-s., Meripuiesteel 17, kõnetr. 9-29.
Rinnalaste ja emade kodu, S. Balesna uul. 10, kõnetr. 3-68.
Tall.-Haapsalu rahukogu, Jaani uul. 7, kõnetr. 2-10.
Tall.-Haapsalu ringkõnna rahukohtud, Rahukohtu uul. 3.
Tall.-Haapsalu ringkonna kohtu-uurijad, Rahulkohtu uul. 3.
Tallinna tehnikum, Pikk uni. 20, kõnetr. 9-66.
Telefoni wõrgu kantselei, Wene uul. 9, kõnetr. 8-00.
Tollimalitsuse kantselei, Sadama uul., uus tollimaja.
Tähtsamate asjade kohtu-uurijad, Jaani uul. 7, kõnetr. 7-43.
Wabrikantide ühisus, W. Wiru uul. 12, kõnetr. 17-50.
38
Tallinna õpeasniused.
Keskkoolid ja kutsekoolid.
'Linna poeglaste gümnaasium, S. Kloostri uul. 16.
Esimene linna realkool, Gogoli puiestee.
Teine linna realkool, Harju uul. 48.
Esimene tütarlaste gümnaasium, Narma maant. nr. 1.
Teine tütarlaste gümnaasium, Jaani uul. nr. 13.
Kolmas tütarlaste gümnaasium, saksakeelne, Wene uul. nr. 15.
Saksakeelne poeglaste realkool, Gogoli puiestee.
Linna õhtn-keskkool tüiskäsmanutele, Narwa maant. 1.
Tütaplaste kommertskool, Jaani uul. nr. 13.
Tütarlaste kaubanduskool, Jaani uul. 13.
Linna poeglaste kdmmertskool, W. Pärnu maant. nr. 19-a.
Poeglaste kaubanduskool, W. Pärnu maant. 19-a.
Kõrgemad ja alamad linna algkoolid.
i. linna algkool — Kooli uul. nr. 2.
— Wittenhofi uul. 42.
2.
ff
ff
— Pühawaimu uul. 6.
3.
,/
ff
— Uus uul. 15.
4.
ff
— Weevenni uul. 2-a.
5.
— S. Pärnu maant. nr. 18.
ff
6.
ff
— Tõnismägi nr. 8.
7.
ff
ff
— Wittenhofi uul. 29.
8.
ff
ff
— Wabri-ku uul. nr. 10.
9.
— Tui uul. nr. 12-a.
ff
ff
10.
— Kaasani uul. nr. 3.
ff
ff
11.
— S. Tartu maant. nr. 44.
12.
— S. Tartu maant. nr. 33.
13.
— S. Tatari uul. nr. 17.
14.
— Toom-Waeste!kooli uul. 3.
15.
— Girgensoni uul. 6.
ff
16.
ff
— Telliskiwi uul. 7.
ff
17.
— Lai uul. 25.
18.
— Pikk uul. 69 (Wene õpekeelcga).
19.
— S. Arehna uul. 6.
ff
ff
20.
— Poska uul. 6.
21.
ff
ff
— Aia uul, 18.
22.
— Witenhofi uul. 2-a (Saksa õpekeelega).
23.
— Kentmanni uul. 6-b.
24.
— S. Tartu maant. 62.
25.
— S. Pärnu maant. 47.
ff
26.
•— Wabriku uul. 10.
27.
ff
ff
39
Era-õpeasutused.
(Kesk- ja kutsekoolid.)
J. Westholmi poeglaste gümnaasium, Kordese uul. 4,
E. Lenderi tütarlaste gümnaasium, Maalri uul. 28,
Rüütelkonna Toomkool, Kooli uul. 15.
Elise kool, Toompeal, Duglase uul. 2.
Wenekeelsed mees- sa naisgümn., Narma maani. 4.
Kaarli -koguduse vealgümnaasium, Harju uul. 48.
J. Kirsipuu gümnaasium, Ahju uul. 12.
H. Kubu eragümna-asium, S. Arehna uul. nr. 6.
Tallinna Rahw-aülikool, S. Kloostri uul. 16.
Tallinna „College", S. Kloostri uul. 16.
Tallinna kõrgem muusikakool, Müüriwahe uul.
Ella Hirschi muusikakool, Allika uul. nr. 10
Ülemad ja alamad algkoolid:
P. Leysti Hansa kool (5.—7. a. kursus) — Brookusmä-el 14..
S. Hildeb randi i algkool (1.—4. a. kursus) — Raua uul. 38.
L. Studemeistri algkool (1.—4. a. kursus) — Tõnismägi nr. 7.
K. Fürbergi algkool (1.—4. a. kursus) — S. Tartu maani. 9..
J. Westerbergi algkool (1.—4. a. kursus) — S. Arehna uul. 34..
N. Prohorowa algkool (1.—4. a. kursus) — Narwa mnt. 18..
Puuwillawapriku algkool (1.—4. a. kursus) — Kopli uul.
Tallinna Juudi kogukonna -algkool — W. Tartu maani. 27.
40
Tallinna adwokaadid.
Bset, A., woun. adw. abi, Jaani uul. 6. 9—11, 4—6.
Birkenbreg, R., w-aun. adw., Wiru uul. 1.
Dangull, J., wami. adw., Lai uul. 32. 9—10, 5—6.
Eeck, toann. adw., Harju uul. 43, -kella 4—6.
Eldrmg, A., eraadw., Kullasep-a uul. 6, frt. 2. 9—10.
E-li-aser, R., toann. adw., Jaani uul. 6.
Erik, A., toann. adw. abi, W. Posti uul. 8.
Govschkoff, J., toann. adto., Wiru uul. 12.
Haiho, K., toann. adw., S. Karja uul. 2.
Hasselbiait, Ed., toann. adw. abi, Lai uul. 32, 10—11.
Hirsch, M., toann. adw., S. Karja uul. 7. 10—12, 7—8.
Hwolson, W., toann. adw., Harju uut. 30, kvt. 7. 9%—11.
Jaakson, J., toann. adw., Jaani uul. 6, kl. 9—10.
Jdell, O. J., adw., Lai uut. 7.
Johanson, W., toann. adw., S. Karja uul. 15.
Andrejew, Roman, toann. adw. abi, Munga uul. 4. 9—10 ja
5—7; kõnetr. 7-81.
Jürine, T., toann. adw., Wana kurg 1.
Ka-lbus, T., toann. adw., W. Posti uul. 6.
Kell-er, R., toann. adto. -abi, S. Karja uul. 15.
Kress, Gerh., toann. adto. abi, S. Karja uul. 15.
Kuuskmann, R., toann. adto. abi, Wanaturg nr. 1.
L-ewin, S., toann. adto. abi, W. Posti uul. 7, 5.
Limberg, B., toann. -adto., W.' Karja uul. 1. 9—10
Malsch, V., adwokaat, Harju uul. 34.
Marg-k, W., toann. adw. abi, S. Karja uul. 2. 9—10.
Maurer, A., toann. adw., Wana turg 1.
Maydell, Lndwig, toann. adto. abi, Lai uul. 28.
Meyer, S., adwokaat, Harju uul. 31, 4—6.
Nirk, Alfred, toann. adto. abi, S. Tartu m. nr. 4.
Pärit, J., mann, adto., Pikk uul. 5.
Peet, A., toann. adto., Jaani uul. 6.
Petroff, A., toann. adto. abi, Pikk uul. 43.
Pezold, W., toann. adto., Karja uul. 2.
Pohla, G., eraadw., Lai uut. 9. 9—12, 4—6.
Poska, G., toann. adto., Pikk uul. 49, -pool 10—11.
Pung, M., roann. adw., Jaani uul. 6, 6—7.
Rei, Aug., toann. adw. abi, Jaani uul. 6, kella pool 4 kuni
pool 6.
Ruub-el, P., toann. adto., S. Roosikrantsi uul. 10.
Sieg-el, K., roann. adw., Niguliste uul. 12, 10—11.
Soosaar, Gerh., roann. adw., S. Karja uul. 15.
41
Sorümn, A., tonnil, adw. abi, Wiru uul. 12.
Stackelberg, A., wann. adw., Harju uul. 30, ikrt. 7, kõnetunTiib Pool 9—11 ja 4—6.
Stran-dmann, O., wann. adw., Jaani uul. 6.
Talts, N., wann. adw. abi, Wiru uul. 13, kvt. 5.
Tannebaum, J., Uus uul. 3, kõnetr. 14-25, 4—6.
Te mant, J., wann. adw., Estoonia puiesteel 13.
Domberg, V., wann. adw. abi, S. Karja uul. 15.
Weiner, S., wann. adw., Wiru uul. 22.
Willmann, A., wann. adw., Wiru uul. 13.
Tallinna notaariused.
Hoffmann, O. — Harju uul. 43.
Linnamägi — S. Karja uul. nr. 18.
Ptschelin, H. — Wiru uul. nr. 8.
Riejenkamps — Kuninga uul. nr. 2.
Walt, K. — Lai uul. nr. 12.
TalUuna arstid.
Armsen, P., stsem., iseär. kõhuh., Wiru uul. 18, 4—5.
Ässmuth, Fr., lastehaigused, Pikk uul. 41, krt. 5, pool 10 kuni
pool 11 ja 3—4.
Bartels, J., stsem. haig., (eriala lopsu- ja südameh.), Wene uul.
nr. 10, 6—8. Wälja arwatud kolmap.
Blacher, W., lasteh., S. Arehna uul. 2—3 ja 4—5, kõnetr. 11-89.
Blumberg, M., siseh., Rünne uul. 18/22. 4—6.
Busch, E., haawah., Diakonissi haigem., kella 11—1.
Brasche, E., haawa-, kõrwa-, nina- ja kurguhaigused. Rüütli uul.
nr. 14, krt. 3, 10—11, 4—6.
Brehm, R., laste- ja sis., S. Tatari uul. 5, k. 8, 10—12.
Brehm, L., naha- ja suguh., S. Tatari uul. 5, t. 8, 10—12 ja
pool 5 kuni pool 7 meester. ja pool 7—7 naister.
Bunge, K., fts-eh., Estonia p. 19, 4—6.
Epstein, M., naistel), ja sünnitusabi. Wiruwärawa puiestee nr. 11,
-kella 5—6.
Ein, Joh., stsem. ja lasteh., W. Roosikrantsi uul. 6, kella 4—6.
Falk, A., stse- ja lasteh., Heeringa uul. 12-a, kella 8—9 ja 3—4.
Fick, W., haawah., Wana Wiru uul. 9, krt. 3, 5—6.
Friedenthal, A., waimu- ja närwih., Seewaldi haigem.
Fricke, Herb., stsem. haig., W. 2 ii toa uul. 20.
Feodoroff, Dmitri, stsem. haig., Narwa maani. 55, krt. 3.
Goldberg, H., stsem. haig. ja sünnitusabi, Pikk uul. 49.
42
Girgenson, E., siss- j« uaisteh., Lai uut. 19, k. 11—12.
luni 7%. Kõnetr. 74.
Goromulinsky, N., uaish. jn sünnitusabi, S. Roosikrantsi uut. lõ,
kella 4—5.
Gutkin-BeMn, E., sisem. ja uaistehaig., Wiru uut. 4.
Haller, O., sisem. haig., Posti täu. 5.
Hnnschmidt, E., (naha- neeru-, põie- ja suguhaigused, Pikk uu!,
nr. 48, kella 11—11, 5—7.
Hesse, G., tõikuseh., S. Roosikrantsi uut. 3.
Hirsch, H., närwih., Hobusepea uut. 3, 4—5.
Hossmann, Här., silmaarst, Lai uuL 19, krt. 1, 11—12.
Hossmann, Hugo, haawa-, nina-, kõrwa- ja kurgul)., Harju uul. 45.
Hansson, J., silmaarst, S. Roosikrantsi uut. 21, 10—11.
Hold, L., sisem. haig., Wiru uut. 1.
Hirsch, H., närwihaig., sanatoorium „Katarinental", Poska uut.
nr. 15, kella 10—11 ja pool 5—6. Kõnetr. 17-04.
Jsatschik, J., sisem. haig. ja sünnil., W. Tartu maant. 29, 9—11.
Jakobson, F., sisem. ja lasteh., eriti sapikiwi haigus. Toompuies
tee 4, kella 10—12, 5—6.
Jevwan, M., uaha- ja suguh., Hobusepea uul. 10, krt. 3, kella
5—7.
Kaegeler, kondi ja liikmete haig., W. Posti uut. 6, 3—5.
Kaplan, E., naha- ja suguh., Wiru uul. 18, 10—1, 5—8.
Katz, Sch., naha- ja suguh., (ainult uaister. ja lapsed), Pikk uut.
° nr. 36, kvt. 3, 10—12, 4—7.
Keller, F., silmahaig., Harju uul. 30, 8 kuni pool 10.
Keyserlingk, R., naistel), ja sünnil., S. Balesna uut. 10-a, kella
3—4.
Keerd, A., Posti uul. 5, 10—11, 6—7.
Kirnmann, E., sisem. ja lasteh., S. Pääsukese uul. 4.
Klompus, M., naha- jn suguh., Harju uul. 45, kella 11—1 ja 5
kuni pool 7. Kõuetr. 74.
Knüpffer, A., haawa- jn uaisteh., Jaani uul. 6, 4—5.
Koch, R., sugu- ja nahah., Tolli uul. 4, krt. 3, (Pika uul. lõpul),
Wastuwõtm. meester. 5—7, uaister. 7—8.
Koch, E., sisem. haigused, Wene uul. 6, 12—1, peale laupäewa.
Korschenowsky, W., sisem. haig., Wiru uul. 6.
Krasjt, A., sisem. haig., Narwa maant. 48, krt. 3.
Kraase, W., haawa- ja luuhaig., Jaani uul. 6, k 8.
Kuldwer, W., siseh., Niguliste uul. 14, k. 4, kella 11—12, 5—6.
Knrrikoss, A., nina- ja kõrwah., Jaani uul. 6, 10—11.
Mgelgen, E., sisem. ja närwihaig., S. Karja uul. 12, krt. 5, esmasp., keskn. ja reedel 3—5.
43
Kolomoitsew, M., naha- ja suguh., Wiru uul. 6, kõnetr. 17-40.
Kahn, S., silmaarst, S. Karja uul. 12, kella 10—12 ja 4—7.
Labbe, A., lastel)., Tatari uul. 18, 11—12, 4—5.
Lepp, O., silmal)., Wene uul. 10, krt. 1, 9—10, 4—5.
fiepasson, G., kõrwa, uima ja kurgul)., Wiru uul. 6, kella 3—õ.
Lnchsinger, J., sisem. ja naistel)., Lai uul. 31.
Lüüs, K., naha- ja suguh., Kaarli kiriku .puiestee 9, kella 9—11,
5—7.
Leesment, H., naish. ja sünnil., Uus puiestee 9.
Laamann, R., sisem. ja kastel)., Pikk uul. 9, krt. 2, 4—5.
finne, A., S. Pärnu m. 47.
Luiga, J., närwih., S. Roosikrantsi uul. 10, 4—5.
Laur, E., kurgu-, nina- ja kõrwah., Jaani uul. 6, 11—1 ja 5—7.
Luuk, naha- ja suguhaigused. Kaarli puiestee 9, kella pool 10 kuni
11, 5—7.
Lübek, A., sisem. ja lastel)., S. Tatari uuk. 1.
Liin, A., siseh. (kopsul).), Woorimehe uul. 5, kella 3—5.
Masing, J., naistehaig., Estovnia puiestee 21, 10—11.
Middendorf, M., silmah., Kaarli k. puiestee 7.
Möttus, A., Niguliste uul. 16, krt. 2, 5—6.
Michelson, E., närwih., Kaarli kiriku puiestee 7, 3—4.
Mutter, H., naisteh., Niine uul. 6, 4—6.
Mühlen, G., naistel), ja sünnil., Jaani uul. 9.
Olhin, A., kõrwa-- nina- ja kurgühaig., Pikk uul. 31, kõnetr. 7-21,
kella 4—6.
Otto, K., sisem., knlgeh. haig., S. Tatari uuk. 21-b, k. 12.
Oldekop, A., naisteh. ja sünnitusabi, füüsikaliste abinõudega rawitsemise kabineti, Diathermik, S. Karja uul. 2, 11—12 ja
5—7, kõnetr. 467.
Pedusaar, K., haawah., S. Karja uul. 18.
Pedusaar, P., sisem. ja lastel)., Uus uul. 8.
Pezold, A., sisem., eriti kopsul)., S. Karja uul. 12, 11—12 ja 6—7.
Piiskop, J., uaha- ja suguh., Harju uul. 26, 5—7.
Püümann, M., sisem. haig., Jaani uul. 6, 9—10, 5—6.
Peterson, T., sisem. haig., Rataskaewu uul. 22, 4—5.
Perli, H., nahahaig., T.-Kuninga uul. 7, krt. 3.
Pihlak, Ed., sisem. ja -lastel)., Wismari uul. 5, k. 9—10 ja 4—5.
Park, K., sisem. ja lasteh., W. Pärnu m. 7, krt. 1.
Perli, H., haawahaig., Toomkuuinga uul. 1, 4—5.
Pokjak, M., naha- ja suguh., Wiru uul. 8, kella 10—1 ja 5—8.
Pall op, O., sisehaig., wastuw. Mana turu kaekas nr. 3, kella pool
4—5 ja Köhleri (Dalshi) uul. 6-a, -kella 1—2.
Reimanu, G., sisem. ja südamest., Jaani uul. 6, 9—11 ja 4—5.
44
Riim, S. naisarst, stsem. ja naisteh., Lai uul. 7, kvt. 3.
Ruubel, J., naha- ja suguh., S. Roosikrantsi uul. 10, kella 8—9
'ja 6—8.
Rüütmann, H., naha- ja suguh., W. Tartu m. 14, kella 9—10 ja
7—8.
Rubanowitsch, suguh., Harju uul. 24, 10—12, ö—7.
Rübenberg, E., stsem. ja lastel)., S. Tartu maant. 15.
Rutkowsky, N., stsem. ja haawah., Laulupidu uul. 16.
Reinhold, A., stsem. haig., haiguste haigemajas.
Ruus, Paul, naha- ja suguhaig., hkõrgustikipäike), kella pool 9—10
ja 6—7, naister. kella 1—2, Jaani uul. 6, kõnetr. 24-95.
Rubiu, H., kõrwa-, uina- ja kurgul)., Wiru uul. 17, kõnetr. 10-28,
kella pool 9—11 ja 4—6.
Rutkowsky, R., stsem. ja haawah., Laulupidu uul. 11.
Rosendorf, A., sise- ja lastehnig., Mäekalda uul. 8.
Schwartz, H., stsem., närwi- ja suguh., Pilt uul. 3, 10—12, 5—7,
kõnetr. 3-49.
Sarm, Mk., stsem. haig., W. Laagri uul. 1, krt. 2.
Schröppe, V., naisteh., Tõnismägi 5-a.
Schumann, M., stsem. ja lastel)., Narwa maant. 25, 12—1.
Seegrön, A., naha- ja suguh., Wene uul. 2.
Seegron, E., stsem. ja naisteh., Harju uul. 21, 4—5.
Äsutat. 1863
G. BERGER
Hsutat. 1863
Tallinn, Nunne tän. Ne. 1
| Opllio-, iitiiriisliti ja paipiiMe tiauplus |
l ---- -------------
I hiili, lW, di
I Mhr
| oiieliire 1.1 e.
Soowitab:
—---------------
i
PämHMi ilal: j
<
wW
MM
I
d paberid jne. |
i Arsti- ja haigeteriistad. Wiinawabrikutele: ;
= alkoholimeetrid, sakkomeetrid, termomeetrid, i
45
Sp-indler, A., naha- ja suguh., S. Karja uut. õ.
Sooneks, E., sisem. lj et lasteh., S. Karlja uul. lõ, 10—11.
Sibul, K., sisem. ja närwih., S. Roosikrantsi uul. 10.
Samson, H. v., siseh., Kaarli .puiestee 7, kella 11—1.
Saar, K., sise-, naha- ja suguh., S. Roosikrantsi uul. nr. 11, krt. 1,
kella 9—10 Ija 6—7.
Stamm, A., haawah., Pikk uul. 35, lõnetr. 21-19, kella 5—6, wälIjaarwatud teisipüew ja reede.
Schumann, Marie, sischaig., (eriala: kopsud), wastuw. kella 2—4
Harju uul. 14, Vrt. 1.
Tamm, A., sugu- ja sisehaig., Jaani uul. 6, krt. 8, lõnetr. 14-13.
Kella 10—11, 4—6, naister. kella 6 luni pool 7.
Tuumi, A., silmahaig., Jaani uul. 6, kella 3—5.
Thar, R., S. Roosikrantsi uul. 10.
Thomson, E., sisem. haig., Kaupmehe uul. 11, 10—11, 4—5.
Tobiefen, J., lastel)., Uus uul. 19, lrt. 4.
Thamm, L., sisem., eriti lõhuhaig., Narwa maant. 48=6, kella 4—6.
Tõnisson, M., sugu-, põie- ja neeruhaig., Wiru uul. 4, Passafh,
kella 10—11, 5—7, lõnetr. 22-66.
Ungern, W., lasteh., Uus Kaarlipuiestee 9, lrt. 6.
Wahtril, B., haawa- ja luuhaig., Simeoni uul. 15, 3—4.
Wilken, W., sisem. !ja lasteh., W. Karja uul. 10, 10—11.
Wahl, Art., prof., põie-, naha- ja suguh., Rüütli uul. 4, krt. 7, kella
5 kuni Pool 7.
Willmgen, L., naistel)., S. Tatari uul. 20, kella 12 kuni pool 2.
Wigotski, K., õrwa-, nina- ja kurguh., Narwa m. 10, 9—10
Wulsf, E., sisem. haig., W. Roosikrantsi uul. 14, 4—5.
Zoege-Manteuffel, prof., haawahaigused, Tõnismägi 1, 1—2, kõ
netraat 78.
46
™D1SI FOTO-EMAILLE
UUDIS!
broschidelo, sõrmustele ja medaljongidele.
Valmistan ülesvõteid
igas suuruses. 6 pilti alates
35 mrk. ja kallimad. Päeva
pildid tunnistuste ja passide peale
mõne tunni jooksul.
Suurendused elusuuruseni.
Asjaarmastajatele - päevapiltnikudele toimetan asjatundlikult ja
hoolikalt kõiki tarvilikke töid, il
mutan ja kopeerin.
Pühapäevadel avatud.
Päevapiltnik
KARLOSOL
Mündi tän.
Raekoja
2,
wastas.
Tallinna uulitsale ümbernimetused
Ämaviku uul. — end. Uus-Alimani.
Endla uul. — Wit-tenhofi.
Estonia puiest. — Wiruwürawa.
Hobuse uul. — Hobusepea.
Hõbe uul. — W. Epinatjewi.
Iman ta uul. — S. Arefjewi.
Jakobsoni — Wladimivi.
Kalju — Kalamaja põik.
Kavu — Medweeshi.
Koidu — Keskmine Alimaui.
Koidula — Jn st i tudi uul.
Köhleri — Datshi.
Kreutzwaldi — Romanowi.
Kunderi — Aleksandri.
Lembitu null. — S. Balesna.
Lennuki uul. — W. Avefjewi.
Loode uul. — Nürnbergi.
Lutheri — Lutheri-Waestekooli.
Õle uul. — Grigori.
Paala uul. — Poltawa.
Raewalla uul. — Kulikowi.
Rannawärawa puist. — Troo
nipärija.
Roopa uul. — Siini.
Süda uul. — Ahju.
Derase uul. — S. Epinatjewi.
Timoti uul. — Timofejewi.
Tobiase uul. — Slobodlka.
Wabaduse tzuiest. — Gogoli p.
Wambola uul. — W. Balesna.
Waestspatuste uul. — Tshehi.
Weizenbergi uul. — Salongi.
Wi i de manni uul. — Lutheri.
Wilmsi uul. — Riisenkampfi.
1. Harju maakonnas.
Raasiku — x/4 klm. Raasiku raudteejaamast.
K u u s a l u - K i i u — 17 % klm. Kehra jaamast.
Kose-Risti — Kose alewi lähedal.
Kohila — % klm. Kohila jaamast.
Hagudi — x/4 klm. Hagudi jaamast.
Rapla — */4 klm. Rapla jaamast.
Keila — 1% klm. Keila jaamast.
Riisipere — % klm. Riisipere jaamast.
1. Kiktsi — Kiltsi mõis. — 2. Rakwere
— 3. Kadrina — Undla mõis. — 4. Iisaku
— õ. Jõhwi — Jõhwi mõis.
4.
Rakw. mõis.
Iisaku mõis.
Järwa maakonnas.
1. Arawete — Kuri soo mõisas, Ambla wallas.
2. Koeru — Koeru alewis, Weinjärwe wallas
3. Koigi — Koigi mõisas.
4. Kolu — Kolu mõisas, 1 werst Kolu jaamast.
5. Käru — Lauri raudteejaama juures.
6. K u k s e m a a — 2 wersta Järwa-Jaani jaamast.
7. Laupa — Särewere wallas.
8. Mustla - Nõmme — Anna wallas,
9. Mündi — 2 wersta Paide linnast.
10. Palu — Mäo wallas.
11. Piiometsa — Wäätsa wallas.
12. Purdi — Anna wallas.
13. Rakke — Rakke jaama juures.
14. Roos na-Alliku — Kuksemaa wallas.
15. Tapa — Tapa alewis.
16 Waa l i — Weinjärwe wallas.
17. Wahasku — W ah astu mõisas.
18. Wägewa — Wügewa jaama juures.
5.
Wiljandi maakonnas.
1. W i l j andi. — 2. Kärstna. — 3. Naw e st i. — 4.
Põltsamaa. — 5. O i u. — 6. Tarwnst u.
54
Pärnu maakonnas.
1.
2.
3.
4.
Pärnu.
HaIlinga.
Raja.
Moll w e t i.
6.
7.
5.
8.
Häädemeeste.
Tori.
Abja.
Wana - WändrH
1.
2.
3.
4.
õ.
6.
7.
8.
9.
7. Tartu maakonnas.
Maidla — 24 klm. Tartust.
Nuustaku alewis — 14 klm. Pritsu jaamast.
S a a r e l — 36 klm. Tartust.
Pritsus —■ % klm. Pritsu jaamast.
Jõge w a l — raudteejaama juures.
Tartus — Riia ja Pihtiva uuk. nurgal.
Woldis — 1 klm. raudteejaamast.
W a i a t u s — 21 % klm. Jõgewalt.
E k w a s — 1 klm. Elwa raudteejaamast.
1.
2.
3.
-4.
8. Malga maakonnas.
Malga — Herrade uiul. 12.
Tõr w a — Tõrwa alewis.
P u k a — Puka raudteejaama lähedal.
Ka ara -— Hargla akewikus.
1.
2.
3.
4.
1.
2.
3.
9. Mõru maakonnas.
Antsla s.
5. Räpinas
W a r b u s e s.
6. S ä n n a L.
W a st s e K o i a l n s.
7. W õ r u s.
Wastselii n a s.
10.
K n r e s a ar.
U u e - L õ w e.
Kuimaste.
Saare maakonnas.
4. Haeska.
5. Parasmet s a
Pofthobuste taks arwatakse iga kilomeetri pealt.
1 hobusega — 12 marka ja ametlikud sõidud 10 marka,
n 18
„
„
„
„
14 ,
>1
24
H
M
n
n
21 ,
55
Walga napsi- ja likööriwabrik
------- osa-ühisus..........
KASK L Ko.
Kõige suurem ia ainukene liköörija napsiwabrik Eestis, mis töötab
täielikult mehaanilisel jõul
soowitab oma kuulust
-
Benedikteesti
Curacao
ning teisi likööre ja napsisi.
Kroonitud esimeste auhindadega
suurte kuld aurahadega.
56
Reisipiletite ja bagaskiweo hititiaö Tallinnast»
3
Dal were
Dedja
Peteri
Pritsu
Puka
Püssi
Piu)a
Pääsküla
Rakke
Rakwere
Raasiku
Riisipere
Risti
Sangasie
Saue
Soldiro
Sompa
Sonda
Sõmerpalu
Taebla
Tamsalu
Tapa
Tartu
Ülemiste
Waeküla
Waiwara
Walk, Eesti
Walk, Läti
Wasalemma
Woldi
Wägewa
Mõru
Klass
Jaamade
nimetus
2
Aegwiidu
An sla
Aruküla
Au neere
Baltiski
Ellamaa
Elwa
Äaapsalu
Iõgewa
Iõhwi
Jäneda
Irboska
Kaarepere
Kabala
Kadrina
Karula
Keeni
Kehra
Keila
Kiltsi
Klocca
Kohtla
Kärkna
Lagedi
Lehtse
Lepasjaare
Musta
Mägiste
Narwa
9!õmme
Nõo
Oru
Neisipileti ja 5 tlgv bagashi hind Tallinnast, Sadama jaamast
Pärnu
Surju
Woltweti
Mõisaküla
Abja
Äalliste
Loodi
Wiljandi
Olustwere
Wõhma
Lllliku
Käru (Lauri)
^Raudtee talwine sõiduplaan.
Maksew lõ. oktoobrist 1923.
Tallinn—Malk—Riia ja tagasi:
Tallinnast Kiirrong nr. 1 kell 6 õhtul, Tapalt tl. 8.10 min.,
Tartust koll 10,52 min., Malgast K. 2.05 min. ja Riiga kell 7,5 minhommikul.
Riiast kiirrong nr. 2 kell 10.40 min. õhtul, Malgast kell 4.20
min. homm., Tartust kell 6.20 min., Tapale kell 9.5 min. ja jõuab
Tallinna kell 10.30 min. hommikul.
Tallinn—Walk—Irboska ja tagasi:
Tallinnast Postrong nr. 3 kl. 11.45 min. öösel, Tapalt kl. 2.40
min., Tartust kell 6.15 min. homm., Malgast kell 9.35 min. ja jõuab
Irboska kell 1.15 min. päewal.
Irboska st postrong nr. 4 kl. 4.30 min. lõun., Malgast kl. 8.50
min. õhtul, Tartust kell 11.55 min. öösel, Tapalt kell 4.35 min.
ja jõuab Tallinna kell 7.10 min. hommikul.
Tallinn—Tartu—Walk ja tagasi:
Tallinnast reisirong nr. 9/19 kl. 9.35 min. homm. Tapalt kl.
12,20 inin., Tartust kl. 4 ja jõuab Malka kl. 6,50 minutit õhtut.
Malgast reisirong nr. 20/10 kell 5 homm., Tartust kl. 7.50 min.,
Tapalt A. 6.45 nt. ja jõutb Tallinna kl. 9.15 min. õhtul.
Tallinn—Narma ja tagasi:
Tallinnast Postrong nr. 5 kl. 12.30 min. öösel, Tapalt kl. 4,
Ralwerest kl. 4.49 m., Jõhwist K. 6.50 m. ja jõunab Narwa kell
8.5 min. hommikul.
Narwast postrong nr. 6 kell 9.30 min. õhtnl, Jõhwist kl. 11
öösel, Rabiverest M. 1.26 m., Tapalt kl. 3.8 min. ja jõuab Tallinna
tl. 6 hommikul.
Tallinn—Narma—Petrograd ja tagasi:
Tallinnast reisirong nr. 7 kell 5 pl. lõun., Tapalt U. 7.23 min.,
Äialwerest K. 8.7 min., Narwast kl. 12.20 min. öösel ja jõuab Petro>gradi kl, 11 hommikul. •
Petrogradist reisirong nr. 8 kl. 6.40 min. õht., Narwast kl. 5.30
min. homm., Ralwerest kt. 8.38 min., Tapalt kl. 9.30 min. ja
jõuab Tallinna kl. 11.30 min. päewal.
Tallinn—Haapsalu ja tagasi:
Tallinnast postrong nr. 11 kell 4.40 m. p lõun., Keilast kl.
5.31 min. ja jõuab Haapsalu kl. 7.55 min. oht.
58
Haapsalust postroug nr. 12 M. 6.15 mm. homm., Keilast kl.
8.26 min. sa jõuab Tallinna kl. 9.6 min.
Tallinnast segarong nr. 15 kl. 8.33 min. homm.. Keilast kl.
9.52 min. ja jõuab Haapsalu kl. 1 paewal.
Haapsalust segarong nr. 16 kl. 3.35 min. p. lõim., Keilast kl.
7.14 min. ja jõuab Tallinna kl. 8.15 min. oht.
Tallinn—Baltiski ja tagasi:
Tallinnast postroug nr. 13 kl. 4 >p. lõun., Keilast kl. 4.53 min.
ja jõuab Baltiski kl. 5.20 min. p. l.
Baltiskist postrong nr. 14 kl. 6,5 min. homm., Keilast kl. 6.48
nt. ja jõuab Tallinna kl. 7.43 min. hommikul.
Tallinnast segarong nr. 17 kl. 9.30 min. homm., Keilast kl. 11,5
min. ja jõuab B-alliski kl. 11.50 min. e. lõun.
Baltiskist segarong nr. 18 kl. 4.20 min. p. lõun., Keilast kl.
17.40 min. ja jõuab Tallinna N. 6.40 min. õhtul.
Walt—Irboska ja tagasi:
Walgast -segarong nr. 21 lk. 3.20 min. p. lõun. ja jõuab Ir
boska kl. 10.25 min. õhtul.
Irboskas! segarong nr. 22 kl. 12.5 min. öösel ha jõuab Walka
kl. 7.20 min. hommikul.
Walk—Mõniste ja tagasi:
Walgast segarong nr. 1 -kl. 8.30 min. õhtul ja jõuab Mõnistesse kl. 11 öösel.
Mõnistest segarong nr. 2 -kl. 5 hommikul ja jõuab Walka kl.
7.30.
Tartu—Elwa ja tagasi:
Tartust segarong nr. 23 kl. 5.35 min. ip. lõun. ja jõuab Elwa
kl. 6.30 min. õhtul.
Elwast segarong nr. 24 M. 6.45 min. õhtul ja jõuab Tartu
kl. 7.37 min.
Tapa—Sondale ja tagasi:
Tapalt -kiirkaubarong nr. 99 kl. 10 hommikul, Rakwerest kl.
11.32 min. ja jõuab Sondale kl. 12.50 min. lõunal.
Sondalk ki-irkaubarong nr. 100 kl. 1.6 min. p. l., Rakwerest kl.
2.55 min. ja jõuab Tapale kl. 4 p. I.
Tallinn—Tapa ja tagasi:
Tallinnast reisirong nr. 7-bis (l-aup-äewadel) kl. 4.5 min. P. I.
ja jõuab Tapale kl. 6.15 min. õhtul.
TapM reisirong nr. 10-bis (pühapäew-adel) kl. 4.10 min. p.
lõun. ja jõuab Tallinna kl. 6.52 min. õhtul.
59
Tallinn—Wääna ja tagasi:
Tallinnast segarong nr. 47 kl. 3.35 min. .p. lõim., Nõmmelt
(wäike) tl. 4.07 min. ja Wäänal kl. 1,57 min. p I.
Männalt segarong nr. 36 kl. 6.03 min. homm., Nõmmelt (mai
ke) tl. 7.04 min. jn jõuab Tallinna N. 7.27 min. homm.
Tamsalu—Paide ja tagasi:
Tamsnilust sega rong nr. 1 14. 4.15 min. homm., jõuab Paide
kl. 7.35 min. homm.
Paidest sega rong nr. 2 kl. 1 lõunal ja jõuab Tamsalu tl.
4.15 min.
Tamsalu st sega rong nr. 3 kl. 7 õhtul jn jõuab Paide tl. 10.20
min. õhtul.
Paidest segarong nr. 4 kl. 11 öösel ja jõuab Tamsalu tl. 2.20
min. öösel.
Tallinn-Sadam—Pärnu ja tagasi:
Tallinn-Sadamast postrong nr. 5 kl. 7.35 min. homm., Türilt
kl. 2.26 m. p. l., Wiljandist tl. 5.35 min., Mõisakülast kl. 8.44
min. õhtul ja jõuab Pärnu kl. 11.40 min. öösel.
Tallinn-Sadamast reisirong nr. 3 tl. 7.40 min. õhtul, Türilt
kl. 1.38 nt. öösel, Wiljandist tl. 4.40 nt. homm., Mõisakülast kl. 7.40
min. ja jõuab Pärnu kl. 10.20 min. hommikul.
60
Pärnust Postrong nr. 6 kl. 4.30 min. homm., Aiõisakülasl kl.
8.03 min., Wiljandist,kl. 10.59 min. enne lõim., Türilt VI. 2.05 m.
ja jõuab Tallinn-Sadama kl. 8.30 min. õhtul.
Pärnust reisirong nr. 4 kl. 5.50 min. õhtul, Mõisakülast kl. 9.07
min., Wiljandist kl. 11.58 min. öösel, Türilt kl. 3.02 min. homm.
ja jõuab Tallinn-Sabama kl. 8.25 min. hommikul.
Tallinn—Türi ja tagasi:
Tallinn-Sadamast segarong nr. 7 kl. 5.30 min. p. toim, ja
jõuab Türile kl. 12 öösel.
Türilt segarong nr. 8 kl. 1.15 min. öösel ja jõuab TallinnSadama U. 7.10 min. homm.
Mõisaküla—Eesti-Walk ja tagasi:
Mõisakülast segarong nr. 3-bis kl. 9.10 min. õhk. ja jõuab
Wall-Eesti kl. 1.45 min. öösel.
Walk-Eestist segarong nr. 4-bis kl. 1 päewal ja jõuab Mõisa
külla kl. 5.40 p. toim.
Pärnu—Orajõe ja tagasi:
Pärnust segarong nr. 10/209 kl. 7 homm., Riiseljalk kl. 9.10
min. ja jõuab Orajõele kl. 12.45 m. toim.
Orajõelt segarong nr. 9/210 U. 3.30 min. p. lõim., Riiseljalk
kl. 7.35 min. ja jõuab Pärnu kl 9.10 min. õhtul.
ülalnimetatud rongid Pärnu—Orajõe wahel on käigus esmnspäewiti, kolmapäewiti, neljapäewi-ti ja laupäewili.
Lelle—Eidapere ja tagasi:
Eidaperest segarong nr. 406 kl. 10.50 min. homm., ja jõuab
Lelle kl. 12.20 min. lõunal.
Lellest segarong nr. 405 U. 3.50 min. p. toim, ja jõuab Eidaperre kl. 5.10 min. p. l.
Rongid, Lelle—Eidapere wahel on käigus pühapäewiki, teisiPäewiti ja reedeti.
Türi—Paide ja tagasi:
Paidest segarong nr. 8 kl. 12 öösel ja jõuab Türile kl. 12.40
min. öösel.
Paidest segarong nr. 10 kl. 12.40 min. päewal ja jõuab Türile
kl. 1.20 min. lõunal.
Türilt segarong nr. 7 kl. 3.20 min. homm. ja jõuab Paide kl.
4 homm.
Türilt segarong nr. 9 kl. 2.40 min. päewal ja jõuab Paide kl.
3.20 min. peale lõunat.
61
I
10. Sõlmil lõiillõri
NSFWS INÄSNt. 19
::::::
:::
M
Soowitab suures walikus: Wenn. Doneti
j
eht Wiini toolisid,
|
lapsewankrid ning uusi kui ka wäbe
pruugitud mööblid, kontorite wõõrastemajade, äride ja erakorterite
sisseseadeid.
iy
Ladust alati saada:
PuhiDeti M
diimU
suured peeolid,
M
Mil
Hinnad mõõdukad.
62
Müün
ajakohaste hindadega
saali*, söögi* ja magamistoa
mööblid
raudwoodid, laste - raudwoodid, peegli
klaase ja walmispeeglid, Türgi diiwane,
kuschette, madratsid, igaseltsi toole, kir
jutus- ja teisi laudu, raamaturiiulid, sirmiraamisi jne.
Mööblikauplus Jaani tän. 9
J. Kallo
Tallinn, Wäike Karja tän. 1
Soowitan
suures
walikus
jalanõusid
oma töökojas walmistatud ja
Jallemüüjatele hin
j nad wöistl emata.
63
fl.-S.IP.$M6i6RoJalle
Estonia puiestee Nr. 19
TELEFONID: Kontor 18-42 Tehnika osakond A ja B: 26-34
Kauplus 4-01
Wabrik ja ladu:
4-02
Telegrammi aadress: Walschneider — Tallinn
iMlt peaesitaja Eestis
soowitab wõistlemata headuses odawa hindadega:
A.-S. R. WOLF, Magdeburg — iokomobiilid ja rehepeksu
masinad
ORENSTEIN & KOPPEL, Berlin — wedurid ja raudtee tarbed
ERNST KRAUSE & Ko., Berlin — metalltööstuse masinad
A.-S. R. WERMCKE, Heiligen.beil — sahad ja heinarehad
DWF, Berlin — kuulilaagrid
MASSEY HARRYS, London — orig. amerik. niidumasinad
STEYR-Austria automobiilid on ainsad, mis meie teede olu
dele wastawad
TEICHERT & SOHN, Liegnitz — puutööstusemasinad
Hannowersche Eisengiesserei u. Maschinenfabrik — rõhu
ja wiljaniitjad ,,HAWA“
RICHARD FELDE, Remscheid — kreis, -gater, palgi-jne. saed
C. F. WEBER, Stettin — katusepapp, katusetõrw jne.
SCHARRER & GROSS, Nürnberg — naftamootorid
BISMARCKHÜTTt, Oberschlesien — tööriistade-, wedru- ja
reetallateras
DANO - STOCKER, Kopenhagen — aurukatla sisseseaded
põlewkiwi jaoks
A.-S. STELLA, Oos-Baden — laagrimetall ,,STELLA“
WEIPERT & SÖHNE, Heilbronn — gööpliga rehepeksumasinad
Alaline suur ladu
põllutööriistades ja masinates, rauas, terases, plekkides,
wäljamaa katusetõrwas ja -pappides, kõiksugu ehitusmaterjaalis, käsitööristades, teras- ja raudkaupades jne.
Wankriassid, sahaterad ja traatnaelad walmistatakse
oma wabrikus, Teliiskiwi tän. 33.
Sealsamas tehakse ka kõiksugu masinate, automo
biilide, mootoride jne. paranduse töid oma asja
tundja juhatuse all.
64
MM-IM |a a»i-!lWW
Estonia puiestee 17
Kõnetraat 16-23
TÖÖSTUSALA:
Remont töökodades, autode, mootorpaatide, lokomobiilide ja põllutööriistade parandused ning kõik või
malikud mehaanikatööd tehakse korralikult ja ruttu.
mammini......
«i . ............
... .... »« m
lüifni ....... ui... •» ■ ■....... ... «mm
» .. .................. .
. .. .... .
Autogeeniline metallide kokkukeetmise
osakond
võtab oma peale murdunud masinaosade ja lõhkiste
tsilindrite kokkukeetmise, aurukateldele uute tükkide
sissepanemisi, pragude ja lõhede parandusi toruseinte ja leektorude sees ja muid raud-, teras-, malm-,
vask- ja alumiinium-asjade parandusi. Tööd tehakse
korralikult mõõdukate hindadega ja vastutusega.
I
III
I
III
| u
II
I
11 1
lill 11
1
I III
1 1
II
II
II
I II I I
U
I
Auto-transport osakond:
Korralikud kergesõidu-autod igal ajal ja igasuguse
kauguse peale valmis. Veoautod, kandejõud kuni
300 puuda, võtavad oma peale kõiksugu kaupade ja
materjaalide vedu. Ka reisijate tarvis sisseseatud
suuremat, seltskondadele lõbureisiks: kohalikkatelli
misi võetakse kauguse peale vaatamata igalajal vastu.
1
EESTimAKl^lTlIS A.S^
Kas olete juba kinnitatud?
Kui mitte, siis ärge viivitage ja tehke seda
aegsasti!
Eestimaa Kinnitus - IV-S.
JL
Juhatus: Tallinn, Pikk tän. 6, omas majas.
Kõige suurem kodumaa selts, on
senini kahjutasuna üle 30 miljoni
marga välja maksnud.
Kalender — Mõõdud ja kaalud — Walitsuse asutused — Rahukohtunikkude töö
piirkond — Kohtuurijate tööpiirkond —
Wälisriikide esitajad Tallinnas — Sisseja läbisõidu wiisumite hinnad Eesti ko
danikkude wäljamaale sõiduks — Tallinna
õppeasutused — Tallinna adwokaatide
nimestik
Notaariused — Tallinna
arstide nimestik
Tallinna uulitsate
limbernimetused — Laadad — Tallinna
,võõrastemajad ja möbleeritud toad —
Raudtee sõiduplaan — Reisipiletide ja
bagashiweo hinnad Eesti raudteedel —
::
Raudteed Eestis — Kuulutused ::
Wälistellimised täidetakse
korralikult ja kiirelt, ladus
puuduwad n o o'd i d saawad
soowi peale wäljatellitud.
Järelpärimistele palutakse
postikulud juurde lisada.
1
Taimewõi
„Kokk"
on lauawõina kõige parem aseaine koorewõile, sellest
aga pool odawam.
Ükski wäljamaa taimewõi ega margariin ei saa taime*
wõi „KOKK'aga" wõistelda, sest „KOKK" saab
igapäew omal maal wärskelt walmisiud, kuna
wäljamaaIt tulew kaup juba weo ja tollide peal
nädalate kaupa wiibib.
Taimewõi „KOKK" sisaldab üle 80°/o raswaollusi ja
on seega niisama toitew kui koorewõi.
Taimewõi „STELLA" on wastaw wäljamaa kaupadele
sellel alal, et laseb ennast hästi alalhoida.
„EESTI KOKOWAR'' sisaldab üle 60% raswaollusi ja
on köögile kõige kohasem raswaaine (praadimiseks,
küpsetamiseks jne.)
üäHemüüjad saawad kindlad protsendid.
Aadress: Tallinn, Siiwersi tän. 3. Kõnetr. 25*26.
Telegrammi aadress: Kokk — Tallinn.
inglis riiet,
woodrid, siidi ja naFiku.
Trükitööstuse osaühisus ,,Waba Maa" trükk, Tallinnas
A. Wllde kirjastus
Riiklised pühad 1925. aastal.
Pühadeks loetakse järgmised päewad, mil tööd
ei tehta :
1) Uus-aasta (1. jaanuaril);
2) Kolmekuninga päew (6. jaanuaril);
3) Eesti wabariigi iseseisw. päew (24. weebr.);
4) Palwepäew (4. märtsil);
5) Suur Reede (10. aprillil);
6) Ülestõusmise pühad (12., 13. ja 14. apr.);
7) Esimese mai püha (1. mail);
8) Ristipäew (Taewaminemise-püha (21. mail);
9) Suwistepühad (31. mail, 1. ja 2. juunil);
10) Jaanipäew (24. juunil);
11) Jõulupühad 25., 26. ja 27. detsembril.
Töö lõpetatakse kell 12 päewal:
1) Ülestõusmise-pühade laupäewal;
2) Suwistepühade laupäewal;
3) Jõululaupäewal;
4) Wanal-aastal (31. detsembril).
KORWI-ja MÖÖBLITÖÖSTUS
A. LAURENBERG
Tallinn, Kaasani tän. nr. 7.
Walmistab:
korwmööblid, igasugu
seid ilu-jatarbekorvisid,
parandustöid ja toolipõhjasid,sissepunutud.
Hinnad mõõdukad.
ARH|'V>xAÄ :. .1 UTOGU '
Märkide ja aegade seletused.
G noorkuu
® täiskuu
D esimene weerand
E wiimane weerand
kl. — kell; m. = minut; p. — päew; e. 1. — enne
lõunat; p. 1. — pärast lõunat; s. — sündis; t — suri.
Kalendrisse ülespandud aeg on n. n. Ida
euroopa aeg. Ida-Euroopa aeg, mis Greenwichi
ajast 2 tundi ees, on Eestis ametlikult wastuwõetud aja-süsteem, mis Tartu Ülikooli tähetornist
antawate ajasignaalide abil sünnib. Ida-Euroopa
aeg on päikese ajast Eestis igalpool ees; et
keskmist päikese aega saada, tuleb Ida-Euroopa
ajast Tallinnas 21 minutit maha wõtta.
Sel aastal on 365 päewa.
S®
sg
> —< g
0 ZZ
oh
aa
Aastaajad.
Kewade algab 21. märtsil kl. 5,10 min. homm.
Suwi algab 22. juunil kl. 12,50min. päeval.
Sügis algab 23. septembril kl, 3,40 min. p. 1.
Talw algab 22. detsembril kl. 10,30 min. e. 1.
8
tö
(Ö «
28
Warjutused.
1925. aastal on 2 päikese je 2 kuu warjutust, milledest ainult osaline kuu warjutus 8.—9.
weebruaril Eestis näha on. Warjutuse algus
8. weebruaril kl. 10,08 min. õhtul, lõpp 9. weebruaril kell 1,15 min. p. I.
7
k
Jaanuar
|W.
I.
**] Neljap.
2 Reede
3 Laup.
Nääri päew.
4
5
**g
7
8
9
10
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
22
23
Kolmekuninga p.
24
25
26
[mann f 1908. (A 27
Paawli päew K. H. Her- 28
11
12
13
14
15
16
17
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
liMsid
19
[Wenemaaga 1920. 20
Sõjariistade vaherahu J 21
29
30
Jakob Hurt f 1906
31
Korjuse päew
1
2
Päike t. 8,59, loojam. 4,05 3
Tõnise päew
4
€ 5
18 Pühap.
6
19 Esmasp.
7
20 Teisip.
8
21 Keskn.
G. Freundiich f 1872
9
22 Neljap.
10
23 Reede
24 Laup.
T 11
25 Pühap.
12
26 Esmasp.
13
27 Teisip.
14
28 Keskn.
M. Weske sünd. 1843
15
29 Neljap.
v
16
30 Reede
Päike t. 8,36, loojam. 4,33 17
31 Lau p.
3 18
Päike tõuseb 10. kell 9,13 min., läheb looja kell 3,44 min.
20.
8,57 77
,,
,7
77
„ 4,05
77
30. „ 8.36 ff
„ 4,30
,»
n
,7
V
Pühap.
€ 1
Esmasp.
1
Teisip.
[E. A.hrens f 1863
Keskn.
E.
Päästekom.loom.
1918
Neljap.
Reede
Laup.
1
22
23
**24
25
26
27
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
liieifcii
2
3
4
5
6
7
8
Peetri päew
9
G [Wastla p. 10
Iseseiswuse p. Madisep. 11
G. Freundlich s. 1803 l 12
Päike t.7,31, loojam. 5,39 113
1114
[j 15
Päike tõuseb 10. kell 8,11 min., läheb looja kell 4,58 min.
„ 5.22 „
7,46 „
JJ
20.
„
5,45 „
JJ
,
7,21
„
Jt
29.
ff
M
TALLINNA RÄTSEPA TÖÖLISTE ÜHISUSE
i
järgu rätsepa töökoda
Tallinn, Wene tänaw nr. 11 (hoowipealses majas)
Wõtab tellimisi wastu igasugu meesterahwa
riiete walmistamise peale
Töö kiire ja korralik.
Hinnad mõõdukad.
Austusega TÖÖKOJA JUHATUS.
9
Märts
W. k.
IIL
ItaH
1
2
3
**4
5
6
7
Wene isew. langem. 1917
Pühap.
kl. 2,06 p. 1. 3
Esmasp.
Teisip.
Palwe päew
Keskn.
Neljap.
Päike t. 7,00, loojam. 6,06
Reede
K. Mauer(Kannike)t 1891
Laup.
16
17
18
19
20
21
22
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Esmasp.
kl. 4.21 p. 1. G
Teisip.
Keskn.
Neljap. Taliharja päew
Reede
Kr. J. Peterson s. 1801
Laup.
Pühap. O. W. Masing f 1832
Esmasp.
kl. 7,22 õ. C
Teisip.
Keskn.
C. R. Jakobson f 1882.
Neljap.
Kewade algus
Reede
Päike t. 6.21. loojam. 6,37
Laup.
2
3
4
5
6
7
8
9
10
kl. 4,03 p. 1. D 11
12
Paastu-Maarja päew
13
14
15
16
F. Wiedemann s. 1805. 17
18
Päike tõuseb 10. kell 6,52 min., läheb looja kell 6,10 min.
20. „ 6,22
n
„ 6,33 „
„
„ 6,58 „
»
» 30. „ 5,53 „
»
ODAVAM OSTUKOHT
on
Raekoja plats 13
Apteegi i. nurgal
Tf
71
XTXTpT "
Müüb kõiki muusikariistu
Muusikariistade - parandusi tehakse
korralikult.
10
1
2
3
4
iv.
Aprill
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Karjalaskmise päev
E. Ahrens s. 1803
** 5
6
7
8
9
**10
11
Palmip. püha
Pühap.
Esmasp.
Liiwim. eesti, wab. 1819
Teisip.
Keskn.
Neljap. Suur Nel iaple»
Suur Reede
Reede
Eesti omaval, k 1917
Laup.
**12
**13
*14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
£
litiitei
19
3
11
22
23
24
25
26
27
28
29
1. Ülestõusmise püha 30
2. Ülestõusmise püha 31
3. Ülestõusmise püha 1
[hünni päev
kl. 1,40 e. 1. C
2
3
4
5
6
7
8
9
Jüri p. Asut. Kogu 1919 10
J. KunderT 1888
O 11
12
A. Tor Helle f 1748
113
26 Pühap.
27 Esmasp. J. Rosenplänter f 1846 114
Lehe ristipäew
28 Teisip.
i15
1b
29 Keskn.
117
30 | Neljap. j Juhan Liiw s. 1864.
19
20
21
22
23
24
25
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
M. Körber j" 1893
Päike tõuseb 10. kell 5,20 min., läheb looja kell 7,22 min.
, 20. , 4,52 „
..
„
.. 7,46 „
„ 30. „ 4,26 „
„
„
„ 8,10 „
TALLINNA RÄTSEPA TÖÖLISTE ÜHISUSE
I JÄRGU RÄTSEPA TÖÖKODA
Tallinn, Wene tänaw nr. 11 (hoowipealses majas..
Wõtab tellimisi wastu igasugu meesterahwa
riiete walmistamise peale
Töö kiire ja korralik.
Hinnad mõõdukad.
Austusega TÖÖKO1A JUHATUS.
11
Mai
V
** ] Reede
2 Laup.
1. mai püha. Wolbri p. 18
kl 5,20 h. 3 19
3
4
5
6
7
8
9
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Risti leidmise päew
10
11
12
13
14
15
16
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
Linnu risti p.
E
1
J. W. Jansen s. 1819.
2
[M. Weske f 1890. 3
22
Pühap.
T 23
Esmasp.
24
Teisip.
25
Keskn.
Neljap. Päike t. 3,21, loojam. 9,30 26
27
7 venna päew
Reede
128
Laup.
Pühap.
E 29
30
Esmasp. J. W. Jansen f 1890.
1
Teisip.
•
2
Keskn.
3
Neljap.
4
Reede
* 1
Laup
M. Körber s. 1817. Ilma- 1 6
Pühap.
@[sõja algus 1914 7
Esmasp.
8
J. Hurt s. 1839
Teisip.
9
M.-Magdaleena päew
Keskn.
10
Neljao.
J. H. Rosenplänter s. 1782 11
Reede
112
Jakobi päew
Laup.
C. R. Jakobson s. 1841. 113
Pühap.
Esmasp. Päike i. 3,56, loojam. 8,56 j 14
Teisip.
3 15
16
Olewi päew
Keskn.
17
Neljap.
Päike t. 4,04, loojam. 8,48 18
Reede
Päike tõuseb 10. kell 3,20 min., läheb looja kell 9,29 min.
„
„
20. „ 3,40 „
„
„
„ 9,10
30. „ 4,02 „
8,50 „
ÄUUÄn^i
«KANNEL"
Raekoja plats 13, Apteegi tän. nurgal.
Soovitab suurel ja väiksel arvul
muusikariistu ja nende
osasid.
>:
Värsked k.eled kõikidele keelpillidele.
14
August
1
| W. k.
VIIL
19
i Laup.
9
10
11
12
13
14
15
20
Pühap.
@kl.lt59p.l. | 21
Esmasp.
K. J. Peterson t 1822. 22
Teisip.
23
Keskn.
24
Krist. seletam. p.
Neljap.
Dr. A. Eisenschmidt f 1914 25
Reede
Päike t. 4,24, loojam. 8,27 | 26
Laup.
27
Pühap.
! 28
Esmasp. Lauritsa päew
29
L. Koidula t 1886.
Teisip.
Ckl.ll,He.l. j 30
Keskn.
31
Neljan.
[Dr.A.Eisenschmidt s. 1876 I 1
Reede
2j
Rukki-Maarja päew
Laup.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
2
3
4
5
6
7
8
iitotal
Päike t. 4,45, loojam. 8,03
T
3
4
5
b
7
8
9
23 Pühap.
24 Esmasp. Pärtlipäew
Fr. R. Kreutzwald f 1882.
25 Teisip.
26 Keskn.
27 Neljap.
28 Reede
3 kl. 6,46 h.
Johannese surma p.
29 Laup.
30 | Pühap.
31 1 Esmasp. I
10
11
12
13
14
15
[16
117
118
(
Päike tõuseb 10. kell 4,26 min , läheb looja kell 8,24 min.
20. , 4,48 „
„
„
„ 7,56 „
„
„
30. „ 5,12 „
„
„
„ 7,28 „
TALLINNA RÄTSEPA TÖÖLISTE ÜHISUSE
I JÄRGU RÄTSEPA TÖÖKODA
Tallinn, Wene tänaw nr. 11 (hoowipealses majas)
Wõtab tellimisi wastu igasugu meesterahwa
riiete walmistamise peale
Töö kiire ja korralik.
19
20
21
22
Päike t. 5,26, loojam. 7,2 23
•
24
25
Üssi-Maarja p.
26
Päike t. 5,35, loojam. 6,59 27
c 28
29
30
>31
Risti ülendamise p.
1
2
3
4
Päike t. 5,56, loojam. 6,33 5
O 1 6
7
Madise p.
8
9
Sügise algus
10
[K. A. Hermann s. 1851 11
3 12
Õpet. Johannese p.
113
1114
15
Mihkli p.
16
|| 17
Päike tõuseb 10. kell 5,38 min., läheb looja kell 6,57 min.
20. „ 6,00 „
„
„
„ 6,26 „
30. „ 6,22 „
„
„
„ 5,57 „
----------- OSASID---------kõikidele muusikariistadele
soovitab suures valikus
gn „KANNEL" WM
Muusikariistade äri.
Raekoja plats 13. Apteegi fän. nurgal.
16
•>i
X.
Oktoober
matad
1
18
Maarja kaitsmise ja
1 Neljap.
G [eestkostmise p. 19
2 Reede
1 20
3 Laup.
21
Lõikuse p.
4 Pühap.
Esmasp.
5
I
6 Teisip.
7 Keskn.
8 Neljap. Päike t. 6,44, loojam. 5,31 25
E 26
9 Reede
27
10 Laup.
28
11 Pühap.
29
12 Esmasp.
30
13 Teisip.
1
Kolletamise p.
14 Keskn.
2
15 Neljap.
16 Reede
[@ 3
Päike t. 7,06, loojam. 5,05 4
17 Laup.
18
19
20
21
22
23
24
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
25
26
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Kaasani-Maarja p.
3
5
b
7
8
9
10
11
12
13
14
Simuna p.
15
Tallinna 1905. a. langen. 16
[malest, p. 17
Lut. usu puhast, püha G 18
Päike tõuseb 10. kell 6,45 min., läheb looja kell 5,25 min.
„
„
20. „ 7,09 ,,
„
„
5 00 „
„
30. „ 7,32 .,
.................... . 4,30 „
TALLINNA RÄTSEPA TÖÖLISTE ÜHISUSE
I JÄRGU RÄTSEPA TÖÖKODA
Tallinn, Wene tänav nr. 11 (hoowipealses majas)
Wõtab tellimisi wastu igasugu meesterahwa
riiete valmistamise peale
Töö kiir ja korralik.
Hinnad mõõdukad,
Austusega TÖÖKOJA JUHATUS.
17
xi.
r\Iowember
W. k.
1
2
3
4
5
6
7
Pühap.
Pühade päew
Esmasp. Hingede päew. J.WeitzenTeisip.
[berg f 1922
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Päike t. 7,57, ioojam. 4,12
19
20
21
22
23
24
25
3
9
10
11
12
13
14
Pühap.
€
Esmasp. O. W. Masing s. 1763
Teisip.
Mardi päew
Keskn.
Ilmasõja sõjariist rahu
Neljap.
Reede
Laup.
Päike t. 8,14, ioojam. 3,57
26
27
28
29
30
31
1
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Esmasp.
O
Teisip.
Keskn.
J. Jung s. 1835
Neljap.
Reede
Päike t. 8,26, ioojam. 3,47
Laup.
Leemeti-Maarja p.
2
3
4
5
6
7
8
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
MMil
Surnute püha. Eesti-W. 9
3 [sõja alg.1918 10
il
Kadri päew
12
13
[kõrg. wõimu kohta 1917 14
Eesti Maanõuk. seletus 15
29 Pühap
30 Esmasp. Andrese p.
@
16
17j
Päike tõuseb 10. kell 8,00 min., läheb looja kell 4,10 min.
*
" 20. „ 8,24 ,
„
„
„ 3,46 „
30. , 8.48 „
„
„
3,30 ,
VAADAKE ETTE
TONN.
1-meetriline (Prantsuse) tonn — 1000 kilogrammi — 61
puuda 1 nael 89 solotn. 59 dooli.
1 Inglise tonn — 1016 kilogr. — 62 puuda 1 nael 11 solotn..
54,6489 dooli.
1 Ameerika tonn — 907,2 kilogrammi.
1 Preisi tonn linaseemnele jaoks 129,39 liitrit — 103 toopi.
1 laewa tonn — 1021 kilogr. — 62 pd. 2 n. 20 solotn. 59 dooli.
Ton of Shipping New-york’is ja New-Orlean’is, Ameerikas,
harilikult raske kauba jaoks 2000 naela, kohwi jaoks
(kotis) 1830 naela, naha ja tee jaoks 1000 naela.
22
Walitsuse asutused.
SISEMINISTEERIUM — Toompea lossis.
Siseministri kabinett — lossi teisel korr., sissek. lossi hoowist.
Toompea lossis asuwad weel järgm. siseminist. asutused.
1) Administratiiw-asjade peawalitsus;
2) Omawalitsuse-asjade peawalitsus;
3) Politsei peawalitsus;
4) Terwishoiu peawalitsus.
Tallinna linna politsei walitsus — Pikk uul. 6o.
1. Politsei jaoskond — Soo uul. 23.
1. jaokskonna abi jaoskond — Inglis-Balti tehas 24.
1. jaosk. abijaosk. Balti puuwillawabr. — Kopli u. 21.
2. Politsei jaoskond — Jakobsoni uul. 44.
3. Politsei jaoskond — 8.-Tartu maant. 43.
3. jaoskonna abijaosk. Lasnamäel
Katusepapi u. 74. Politsei jaoskond — W.-Pärnu maant. 7.
5. Politsei jaoskond — Baltiski maant 23.
6. Politsei jaoskond — Pühawäimu uul. 11 Politsei sadama jaoskond — Uus-Hollandi uul. 8.
Politsei reserw — Polgu uul. 7.
Piiripolitsei Tallinna punkt — Uus-Hollandi uul. 8.
Politsei arestimaja — Wene uul. 23.
Raudtee politseiwalitsus — Balti jaamahoones, II koi rai.
Kriminaalpolitsei Tallinna jaoskond
Pikk uul. 63.
Kaitsepolitsei Tallinna jaoskond
Lai uul. 48.
Piiriwalwe walitsus — Lai uul. 48.
Kesk-Aadresslaud — Wene uul. 23 (awat. kl. 8 -7).
Rekwireerimise ja sõjakahjude hindamise peakomis j on
Lai uul. 48.
TÖÖ-HOOLEKANDEMINISTEERIUM — Toom-Kooli u. 7.
Hoolekande osakond.
Pensioonide ja abirahade jaoskond.
Töökaitse komissarid: 1. ja 2. jaosk.
Uus uul. 16.
10. jaosk. — Toom-Kooli uul. 7.
Tprwishoiu peawalitsus — Toom-Kooli uul. 7.
PÕLLUTÖÖMINISTEERIUM — Wismari uul. 7.
Ministri kabinett — tuba nr. 1, alumisel korral.
Põllutöö peawalitsus, Tehnika peawalitsus.
Kantselei — tuba nr. 2. Maakorralduse peawalitsus,
Loomaterwishoiu peawalitsus — Toompeal, Rahukohtu
uul. nr. 5; kõnetr. 10-40.
Metsade peawalitsus — Toompeal, Kiriku uul. 3.
Pöllutööministeeriumi seemnekontrolljaam — Tolli uul. 8.
23
RAHAMINISTEERIUMI — Wabaduspuiestee 3.
Ministri kabinett.
Riigikassa juhatus — W.-Pärnu maant. 4.
Otsekoheste maksude peawalitsus — Wabaduse puiest. 1.
Tulumaksu peakomitee — Wabaduse puiest. 1.
Iseäraline tulu- ja ärimaksu komitee — Wabaduse p. 1.
Riigi liikumata waranduste maksuamet. — Soo uul. 27.
Maksu ametid. — Endla uul. 2 ja Toompuiestee 3.
Tolli peawalitsus — Sadam, Uus-Hollandi uul. 4.
Aktsiisi peawalitsus — Lai uul. 1.
Eesti Pank — Wabaduse puiestee 3.
Eesti Panga osakond — Lai uul. 1.
VÄLISMINISTEERIUM — End. rüütelk. lossis, Toompeal.
Wälisministri kabinett.
Wälisministri abi kabinett.
Wälisministeeriumi poliitlise osakonna juhataja.
Wälisministeeriumi informatsiooni osakonna juhataja.
Wälisministeeriumi passi-osakonna juhataja.
Wälisministri sekretääri-kabinett.
KAUBANDUS-TÖÖSTUSMINISTEERIUM. — Kohtu uul. 8.
Kaubandusosakond, kauba- ja weo-osakonnad, sise- ja
wäliskaubanduse jaoskonnad ning tööstusosakond
asuwad sealsamas.
Proowikoda — Tolli uul. 8.
Patendiamet — Kohtu uul. 8.
Riigi põlewkiwitööstus — Juhatus: Lai uul. 54.
Riigi turbatööstus — Toom-Kohtu uul. 8.
Riiklik katsekoda — Pikk uul. 20.
TEEDEMINISTEERIUM. — Rahukohtu uul. 1.
Ministri kabinett.
Ministeeriumi kantselei.
Inspektsiooni osakond.
Tehnika osakond.
Sisewete uurimise büroo.
Riigi raudteede walitsus — Tehnika uul. 16.
Mereasjanduse peawalitsus — W.-Sadama uul. 21.
Laewasõiduamet — Sadama uul. 21.
Ehituspeawalitsus — Rahukohtu uul. 1.
Posti-telegr.-telefoni peawalitsus — Kreutzwaldi u. 10.
RIIGIKONTROLL — Toompuiestee 3.
HOOLEKANDE KOHUS. — Tallinnas, Jaani uul. 7.
KREPOSTI JAOSKOND:
Tallinna-Haapsalu kreposti jaoskond — Tallinn, Rahu
kohtu uul. 3. ülem: Rahukogu esimees.
Prokuröör: Kohtupalati juures: P. Wälbe
Tallinn,
Jaani uul. 7.
Wan. abid: 0. Ordlik ja E. Reisberg.
Sekretäär: A. Soonik.
Tallinna-Haapsalu rahukogu juures Prokuiööi.
G.
Awald, Jaani uul. 7.
Abid: 1. jaosk. — W. Kuusis; 2. jaosk. — P. Peterson;
3. jaosk. — B. Karoles.
\
KOHTUPRISTAWID:
Tallinnas: A. Tiik — kantselei S.-Karja uul. 18. A. Lebas
— kants. Jakobsoni uul. 71-b. E. Kippel.
kants. Jaani
uul. 7. J. Nõmm — kants. Jaani uul. 7. M. Pull — kants.
Jaani uul. 7. R. Tiik — kants. Jaani uul. 7.
25
Rahukohtunikkude tööpiirkond.
Tallinna 1. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (6. politsei jaos
konna põhja-lääne poolne osa, piiratud Harju, Kullasepa
(paarisnumbrid), Kinga (üksiknumbrid) ja Pika (üksik
numbrid) uulitsatega, end. Wanakraami turg ja Wabadusplats (majad 4. politsei jaoskonnas wälja arwatud).
Tallinna 2. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (6. politsei jaos
konna lõuna-ida poolne osa, piiratud Harju, Kullasepa (ük
siknumbrid), Kinga (paarisnumbrid) ja Pika (paarisnumb
rid, alates nr. 10) uul., wälja arwatud Uusturg).
Tallinna 3. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (1. politsei jaos
kond, ilma Koplita).
Tallinna 4. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (4. politsei jaos
kond) .
Tallinna 5. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (5. politsei jaos
kond) .
Tallinna 6. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (3. politsei jaos
kond, wälja arwatud Lasnamägi).
Tallinna 7. jaoskond — Rahukohtu uul. 3 (2. politsei
jaoskond, wälja arwatud Petrooleumi uul., Ranna tee (piir
läheb kitsarööpalisest raudteest alates Narwa maanteed
mööda, Pirita tee ja Kose tee),
Tallinna 8. jaoskond — Rahukohtu uul. 3 (Tallinna sadamapolitsei jaoskond, kitsarööpalise raudteepolitsei jaoskond,
Uusturg, mis 7. rahukohtu jaoskonnast wälja jäid, ja Las
namägi. 3. politsei jaoskonna abi jaoskond).
Tallinna 9. jaoskond — Rahukohtu uul. 3 (1. politsei
jaoskonnast Kopli abi jaoskond ühes puuwillawabrikuga,
laiaroopalise raudteepolitsei piirkond).
Keila jaoskond — Rahukohtu uul. 3. (Baltiski linn, Nõm
me alew. Wallad: Wääna, Keila, Saue, Riisepere, Laitse,
Kloostri, Paksi, Nõwa, Wihterpalu, Kernu, Saku, Warbola
(Wardi).
Raasiku jaoskond — Rahukohtu uul. 3. (Wallad: Nehatu,
Jöelehtme, Kodasu, Harku, Kurna, Nabala, Kilu, Koiga, Kõn-Anija, Alawere, Raasiku, Penningi, Rawila, Kui wa j õe,
Wiimsi, Rae, Prangli, Naissaar).
KOHTU-UURIJAD.
Tallinna 1. jaosk. tähtsamate asjade — J. Kuis, Tal
linn, Jaani uul. 7.
Tallinna 2. jaoskonna
Tallinn, Jaani uul. 7.
26
tähtsamate
asjade — E. Lass,
Tallinna 1. jaosk. — Tammist, Tallinn,
Rahukohtu
uul. 3. (Tallinna linna 6. politsei jaoskond, 6. ja 7. raioonita)
Tallinna 2. jaosk. — K. Beschanitsky, Tallinn, Rahu
kohtu uul. 3. (Tallinna linna 4. ja 5. politsei jaoskonnad).
Tallinna 3. jaosk. — k. t. wanem kohtuameti kand. W.
Babanow, Tallinn, Rahukohtu uul. 3. (Tallinna linna 1. po
litsei jaoskond).
Tallinna 4. jaosk. — G. Lementy, Tallinn, Rahukohtu
uul. 3. (Tallinna linna 3. politsei jaoskond. 6. poi. jaosk.
7. raioon).
Tallinna 5 jaosk. — K. Glaustroem, Tallinn, Rahukohtu
uul. 3. (Tallinna linna 2. politsei jaoskond).
Tallinna 6. jaosk. — k. t. wanem kohtuameti kand. B.
Karoll, Tallinn, Rahukohtu uul. 3. (Tallinna sadamapolitsei
jaoskond, liiakasuwõtmise asjad Tallinnas ja Harju maakon
nas ja 6. politsei jaoskonna 6. raioon).
Harju maakonna 1. jaosk. — M. Gorschkow, Tallinn,
Rahukohtu uul. 3. (Wallad: Alawere, Anija, Harku, Joelehtme, Kiiu, Kodasu, Koiga, Kuiwajöe, Kurna, Kõnnu, Nabala, Kehatu, Naissaar, Peningi, Prangli, Raasiku, Rae, Rawila, Wiimsi).
Harju maakonnä 2. jaosk. — G. Lieberg, Tallinn, Rahu
kohtu uul. 3. (Baltiski linn, Nõmme alew ja Rapla alewik.
Wallad: Ingliste, Juuru, Järwakandi, Kabala, Kaiu, Kehtna,
Keila, Kernu, Kloostri, Kohila, Kuimetsa, Laitse, Nõwa, Paksi, Raiküla, Rapla, Riisepere, Saue, Triigi, Warbola, Wihterpalu, Wääna).
q
GHRHNTEERIN,
et Teie ajanäitaja peab käima ja õiget aega
näitama, kui ostate ehk lasete parandata
OSKAR WIIKMANN I
kellasepa äris ja töökojas
TALLINN, WIRU TÄN. 15, TALLINN
Sealsamas wallkus saada kõiksugu kuld- ja hõbeasju ning
laulatussõrmuseid.
27
Wälisriikide esitajad Tallinnas.
Ameerika vhisriigid. Harold B. Quarton, Consul
Tallinn, Wiru uul. 5. William L. Peck, Vice-Consul.
Austria. R. Holst, Consul. — Tallinn, Kinga uul. nr. 1.
Telefon 7-54.
Belgia. Michel Edouard Nicaise, Consul. — Tallinn,
Lai uul. nr. 46.
Daanimaa.. Jens Christian Johansen, Consul General.
Tallinn, Wabaduse puiestee 1.
Hispaania. Richard Ränk, Vice-Consul hon.
Tallinn,
Karja uul. 7. Tel. 1-57.
Saksamaa. Wedding, Charge d’Affaires. — Tallinn,
Toom-Kuninga uul. 11. Tel. 1-94.
Soomemaa. Dr. Eino Rudolf Holsti, Envoye extraordinaire et ministre plenipotentiaire. — Tallinn, Pikkjalg 14.
Tel. 2-11, 2-92.
Prantsusmaa. . L. de Vienne, Envoye extraordinaire et
ministre plenipotentiaire. — Tallinn, Alendri uul. 3. Tel. 708.
Angel Tournier, Agent commercial. — Tallinn, Kohtu
uul. nr. 3—2. Tel. 193.
Inglismaa. Peakonsul: H. Montgomerz-Grove. — Tal
linn, Lai uul. 17—1. Tel. 615.
Ronald Forbes Meiklejohn, Lieut.-Colonel, Chef du Ser
vice des Passeports. — Tallinn, Kentmanni uul. 18. Tel. 757..
Ungar. Michel Jungerth, Charge d’Affaires. — Tal
linn, Kohtu uul. 4, Tel. 28-69.
Ferdinand' Wirro, Consul. — Tallinn, Kaarli puiestee
nr. 11. Tel. 13-90.
Itaalia. Augusto Stranieri, Encoye extraordinaire et
ministre plenipotentiaire. — Tallinn, Kadriorg, Villa Favorita.
Telefon 649.
Tschiili. Konsul: H. Winnal, Tatari uul. 1.
Lätimaa. Janis Seskis, Envoye exraordinaire et ministre
plenipotentiaire. — Tallinn, Tatari uul. 32. Tel. 610.
Leedu. Joachim Puchk, Consul. — Tallinn, Rannawärawa puiestee 21. Tel. 2615, 2433.
Norramaa. Edouard Ernest W. Forsman, Consul, —
Tallinn, Jaani uul. 9—3. Tel. 733.
Holland. Arie van den Bosch, Consul, Jaani uul. 6—18.
Telefon 964.
Poolamaa. Wenceslav Tadeus Dobrzynski, Conseiller de
la Legation Charge d’Affaires. — Tallinn, Kohtu uul. 10.
Telefon 954.
28
M. Antoine Swierzbinski, Consul. — Tallinn, T. Kohtu
uus. 4. Tel. 1328.
Wenemaa. Saatkond — Tallinn, Pikk uul. 19. Tel. 665.
Rootsi. Olf Andreas Hedmann, Consul. — Tallinn, Narwa maantee 11. Tel. 806.
Helweetsia. Andreas Hofer, Consul. — Tallinn, Tõnis
mägi 3. Tel. 777, 1020.
Tsheho-Slowakkia. Vadav Cech, Vice-Consul. — Tal
linn, S. Tatari uul. 12.
Sisse- ja läbisõidu wiisumite hinnad Eesti
kodanikkude wäljamaale sõiduks.
Eesti kodanikkudelt, kes wäljamaale sõidawad ja wälisriikide konsulaatidest Tallinnas sisse- ja läbisõidu wiisasid
soowiwad, wõetakse järgmise tariifi järele maksu:
Läbisõidu wiisa.
Sissesõidu wiisa.
Riigid.
1 kord 850 Emk.
Sinna 850 Emk.
Saksamaa
2 „ 1300 Emk.
Sinna ja tagasi 1300 Emk.
1 dollar.
10 dollarit
Ameerika
75 Emk.
750 Emk.
Austria
75 Emk.
750 Emk.
Belgia
4 krooni.
7 krooni
Daani
50 Emk.
500 Emk.
Soome
750 Emk.
750 Emk.
Prantsusmaa
80 Emk.
800 Emk.
Inglismaa
750 Emk.
750 Emk.
Ungari
300 Emk.
600 Emk.
Läti
130 Emk.
700 Emk.
Leedu
10 N. kr..
10 N. kr.
Norra
500 Emk.
Poola
500 Emk.
63 Emk.
360 Emk.
Rootsi
Tscheho-Slowakkia
1 k. fr.
10 k. fr.
Wenemaa
1100 Emk.
1100 Emk.
Helweetsia
65 Emk.
520 Emk.
Kõigilt teistesse riikidesse sõitjatelt wõetakse niihästi
sissesõidu kui ka läbisõidu wiisumite eest 10 kuldfranki.
29 •'
Tallinna õppeasutused.
LINNA- ja ERA-ALGKOOLID:
1. linna — juhat. A. Stimm — Kooli tän. nr. 2.
2. „ — juhat. J. Ollik — Endla tän. nr. 42.
3. „
tütarl. — juhat. W. Kinter — Pühawaimu 6.
4. „
juhat. M. Kippert — Uus tän. nr. 15.
5. „
juhat. M. Kahn — Weerenni tän. 2-a.
6. „
juhataja F. Kreitsman — 8. Pärnum. 18.
7. „
juhataja A. Wassiljew — Tõnismägi 8.
8. „
juhataja J. Unt — Endla uul. 29.
9. „
juhat. P. Talts — Wabriku uul. 10.
10. „
juhataja H. Janno — Tui uul. 12-a.
11. ,,
juh. G. Smetanin — Kaasani uul. 3.
12. „
juh. 0. Johanson — 8. Tartu m. 44.
13. „
juh. D. Treiman — 8. Tartu m. 33.
14. „
jüh. A. Kuus — 8. Tatari uul. 17.
15. „
juh. H. Kark — Waestekooli uul. 3.
16. „
juh. E. Mühlbach — Girgensoni uul. 6.
17. „
A. Puusepp — Telliskiwi uul. 7.
18. „
juh. J. Kulbusch — Lai uul. 25.
19. „
juh. A. Matwejew — Pikk u. 69 (Wene õpek.).
20. „
juh. T. Kanemägi — Imanta uul. 6.
21. „
juh. E. Martinson — Raua uul. 31.
22. „
juhat. K. Leinus — Aia uul. 18.
23. „
juh. K. Ramm — Endla u. 2-a (Saksa õpek.).
24. „
juhat. M. Jefimow — Kentmanni uul. 6-a.
25. „
Platoni nimelise kaswatusmaja juures asuw
-algkool — juhat. K. Pahk — üle Liiwa, Uue Riisepere m.)
26. „
juhat. H. Lellep — Koplis.
27. „
juhat. M. Uniwer — 8. Pärnu m. 47.
28. „
juhat. K. Hion — Wabriku uul. 10.
29. „
juhat. H. Bauer — Jaani uul. 13.
Linna awal. algkooli abikool — juhat. H. Janno — Tui
uul. 12-a,
Õpetajate seminaari harjutuskool — juh. K. Silde —
Wene uul. 31, seminaari ruumides.
1. linna õhtu — juhat. W. Waber — Lai uul. 25.
2. linna õhtu — juhat. A. Birk — Pühawaimu uul. 6.
Ameerika kristl. noosooliidu era-algk. — juhat. Nemirowitsch-Dantschenko, — Imanta uul. 32.
Balti puuw. wabr. algk. — M. Körtsing — Kopli uul. 21.
M. Florelli Saksa era-algkool — M. Florell — ToomKooli uul. 4.
K. Fürbergi era algkool — K. Fürberg — 8. Tartu m. 9.
.30
Hesse era-algkooli — A. Hesse — Kentmanni uul. 6.
S. Hildebrandti Wene era-algkool — S. Hildebrandt
Raua uul. 16.
L. Studemeisteri era-algkool — L. Studemeister
Tõ
nismägi nr. 7.
Juudi era-algkool — S. Tamarkin — W. Tartu mnt. 27.
J. Westerbergi era-algkool — J. Westerberg — Imanta
uulitsal nr. 34.
Rootsi era-algkool — N. Blees — Uus uul. 15.
KESKKOOLID.
Linna poeglaste humanitaar-gümn. — juh. A. Kuusik, —
Suur Kloostri uul. nr. 16.
Westholmi poeglaste era-humanit.-gümnaasium — juh.
J. Westholm — Kordese uul. nr. 6.
1. linna tütarlaste gümnaasium — juh. A. Törwand
Narwa maanteel nr. 1.
2. linna tüt. gümn. — juh. A. Pedusaar — Jaani uul. 13.
E. Lenderi tütarl. human.-gümn. — juh. E. Lender —
Maakri uul. 28.
Saksa tütarl. humanit.-gümn. — juh. G. Sternberg, Wene
uul. nr. 15.
Kaarli koguduse era-ühisgümn. — juh. L. Raudkepp —
Harju uul. nr. 48.
H. Kubu era ühisgümn. — juh. H. Kubu — Maakri 21.
Seltsi „Wene kool Eestis" era ühisgümn. — juh. L. Andruschkewitsch — Narwa maant. 6-a.
Rahwaülikoolide seltsi era ühisgümn. „Kolledsh“ — juh.
M. Wälbe — Suur Kloostri uul. 16.
Prantsuse lütseum — J. Kiiwet — W. Pärnu m. 19-a.
Toomkool — juh. D. Blosfeldt — Toom-Kooli uul. 11.
Era tütarl. realgümn. „Elise-kool“ — juh. E. Riemer —
Duglase uul. 2.
Kirsipuu ühishumanit.-gümn. — juh. J. Kirsipuu
Süda uul. nr. 12.
Linna Saksa realgümn. — juh. A. Spreckelsen — Wabaduse puiesteel nr. 2.
ühistehnika gümn. — juh. N. Neuhaus — Harju u. 48.
Linna tütarlaste kommertsgümn. — juh. H. Bauer —
Jaani uul. nr. 13.
Linna poegi, kommertsgümn. — juh. O. Kiisel — W.
Pärnu maant. nr. 19-a.
ühisgümnaasium — juh. P. Sepp — Narwa mnt. nr. 1.
Wene ühisgümn. — juh. G. Barchow — Narwa mnt. 6.
Õpetajate seminar — juh. H. Roos — Wene uul. 31.
31
KAUBANDUSKOOLID JA TEISED.
Tallinna linna tütarl. kaubanduskool — juh. H. Bauer
— Jaani uul. 13.
Tallinna linna poeglaste kaubanduskool — juh. J. Kiisel
— Pärnu maant. 19-a.
Hansa era kaubanduskool — juh. P. Leyst — Toom
puiestee nr. 3—5-6.
Tallinna kunsttööstuskool — juh. W. Päts — S. Tartu
maanteel nr. 11.
Tallinna kolledshi kõrgemad kursused — juh. M. Wälbe
— S. Kloostri uul. 16.
Riigi ühistehnika gümn. — juh. W. Pass — Narwa m. 46.
Haridusmin. Tallinna puutööstuse õppetöötuba — juh. T.
Ussisoo — Endla uul. 19.
Naiskutsekool — juh. W. Wanna — Tui uul. 12.
R. Reite kunstkäsitöö õppetöötuba — juh. R. Reite —
Koidula uul. 18.
Tallinna sõjakool — juh. J. Reisk — Tallinn, Tondil.
Tallinna merikool — juh. W. Russow — Narwa m. 63.
Meriwäejungide kool — juh. Masik — Tallinn.
Tallinna konservatoorium — Müüriwahe uul. 12.
E. Hirschi era muusikakool — juh. E. Hirsch — Al
lika uulitsal nr. 10.
TALLINNA TEHNIKUM — Pikk uul. 20.
Direktor — H. Reier. Inspektor — W. Päss.
Osakonnad: Elektrotehnika, masinaehituse, mereinseneri ja keemia — dekaan prof. Dreyer.
Ehitustehnika, laewaehituse, hüdrotehnika, maamõõdu ja
arhitektuuri — dekaan prof. Madisson.
õppejõud: F. Addof, A. Abjak, J. Annusson, E. Awik,
A. Bogdanow, prof. Dreyer, E. Ederberg, H. Einberg, A.
Gering, P. Gerwets, G. Hacker, E. Heinrichsen, Jaakson, E.
Hunt, J. Kiiwet, J. Kollist, H. Kuusik, A. Leppik, Luuk,
prof. Maddisson, P. Martin, E. Maasik, Mickfeldt, Perna,
prof. A. Polestschuk, W. Päss, A. Rattasepp, 0. Reinwald,
H. Reier, Russwurm, J. Saar, E. Tilxzen, Wellner, Wiikmann, P. Wolmer.
Wigastatud sõjameeste ühingu õppetöökojad, Tallinnas-.
kingsepa — juh. F. Antony — Narwa mnt. 9;
rätsepa — juh. Riis — Narwa mnt. 9;
lukusepa-mehaanika — juh. G. Poom — Tatari uul. 3;
päewapildi — juh. Ehrmann — Pikk uul. 49;
puu ja witsa — juh. Bundt — Pikk uul. 67.
32
Tallinna adwokaadid.
Arro, Juh., wann. adw. abi, Wanaturg 1.
Andrejew, R., wann. adw. abi, Munga uul. 4. 9—10 ja
5—7; kõnetraat 7-81.
Beek, A., wann. adw. abi, Jaani uul. 6. 9—11, 4—6.
Birkenberg, R., wann. adw., Wiru uul. 1.
Bock, M., wann. adw., Wiru uul. 9.
Bock, W., wann. adw., Wiru uul. 9.
Demkin, J., wann. adw., 8. Karja uul. 18—23, kl. 3-5 p. 1.
Daugull, J., wann. adw., Lai uul. 32. 9—11, 3—5.
Eeck, wann. adw., Müüriwahe uul. 18; kella 4—6.
Eldring, A., eraadw., Kullasepa uul. 44, k. 1.
Eliaser, R., wann. adw., Jaani uul. 6.
Erik, A., wann. adw. abi, W. Posti uul. 8.
Gorschkoff, J., wann. adw., Wiru uul. 12.
Gurewitsch, A., wann. adw,. Karja uul. 10.
Haho, K., wann. adw., Lai uul. 12.
Hirsch, M., wann. adw., 8. Karja uul. 10. 10—12, 7—8.
Hwolson, W., wann. adw., Harju uul. 30, krt. 7. 9%—11.
Jaakson, J., wann. adw., Jaani uul. 6, kl. 9—10.
Idell, O. J., adw., Lai uul. 7.
Johanson, W., wann. adw., 8. Karja uul. 15.
Jürine, T., wann. adw., Wana turg 1.
Kalbus, T., wann. adw., W. Posti uul. 6.
Kalm, J., wann. adw. abi, Lai uul. 12.
Keller, R., wann. adw. abi, 8. Karja tän. 15.
Kornel, K., wann. adw. abi, Wanaturg 1.
Kress, Gerh., wann. adw. abi, 8. Karja uul. 15.
Kuuskmann, R., wann. adw. abi, Wanaturg nr. 1.
Lewin, 8., wann. adw. abi, W. Posti uul. 7, 5.
Limberg, B., wann. adw., W. Karja uul. 1, k. 7, kella
9—11 ja 5—6.
Malsch, V., adwokaat, Harju uul. 34.
Margk, W., wann. adw. abi, Lai uul. 12. 9—10.
Maurer, A., adw., Wana turg 1.
Meyer, 8., adwokaat, Harju uul. 31, 4—6.
Nirk, Alfred, wann. adw. abi, 8. Tartu m. nr. 4.
Maydell, Ludwig, wann. adw. abi, Lai uul. 28.
Parik, J., wann. adw., Pikk uul. 5.
Palu, B., wann. adw., W. Karja uul. 1, krt. 2, kl. 5-6 p. 1.
Paul, 8., wann. adw. abi, Lai uul. 30.
Peet, A., wann. adw., Jaani uul. 6.
Petroff, A., wann. adw. abi, Pikk uul. 43.
Pezold, W., wann. adw., Karja uul. 2.
33
Pohla, G., eraadw., Lai uul. 9. 9 12,
■
poska, G., wann. adw., Pikk uul. 49,_ pool 10-11.
Pung, M., wann. adw., Jaani uul. 6, 6 7.
Puusep, M., wann. adw. abi, Wiru uul. 3.
Eei, Aug., wann. adw. abi, Jaani uul. , • P°
Rosenberg, Fr., wann. adw. abi, Lai uul. 12
Ruubel, P., wann. adw., S. Roosikrantsi uu .
Siegel, K., wann. adw., Niguliste tan. 1 ,
Soosaar, Gerh., wann. adw., S. Karja uul. 1 •
Sorokin, A., wann. adw. abi, Wiru uul. 12.
Stackelberg, A., wann. adw., Harju uul. »0, ki . ,
netunnid pool 9—11 ja 4 6.
Strandmann, 0., wann. adw., Jaam uul. b.
Tannebaum, J., Uus uul. 3, kõnetr. 14-25, 4—6.
Temant, J., wann. adw., Estoonia puiestee lo.
Tomberg, V., wann. adw. abi, S. Karja uul. 15
Tomson, Woldemar, Lai uul. 29.
Saapas, Juh., wann. adw. abi, Wanaturg 1.
Weiner, S., wann. adw., Wiru uul. 22,
Willmann, A., wann. adw., Lai uul. 12.
Tallinna notaariused.
Hoffmann, 0. — Harju uul. 4e>.
Linnamägi — 8. Karja uul. 18.
Ptschelin, H. — Wiru uul. nr. 8.
Riesenkampf — Kuninga uul. nr. 2.
Wäli, H., (k. t. A. Green) — Lai uul. nr. 12
Kristelstein, J. — Wana Posti uul. 6.
-
M DLZMWMMLL S
toimetas j® TttZDZtQLLLLsÄ
LBLZLZSG
S
ZD NWGtLS
LBMMLÄÄSÄÄ
Makrota nõuandmine.
34
Tallinna arstid.
Armsen, P., sisem., iseär. kõhuh., Wiru uul. 18, 4—5.
Assmuth, Fr., lastehaigused, Pikk uul. 41, krt. 5, pool 10
kuni pool 11 ja 3—4.
Bekker, A., sise-, naiste- ja haawahaig., Kaupmehe uul. 4,
kõnetr. 10-30, kl. 3—5 p. 1.
Bartels, J., siseh. (eriala kopsu- ja südamehaigused), 8.
Kloostri uul. 14, kõnetr. 14-37, kl. 5—7 p. L, wälja arvatud kolmapäew.
Belostotsky, 8., naha-, sugu- ja neeruh., W. Posti u. 3, k. 3;
kl. 10—12 ja 4—5; naister. kl. 12—1 ja 5—6.
Blacher, W., lasteh., 8. Arehna uul. 2—3 ja 4—5, kõnetr.
11-89. Blumberg, M., siseh., Nunne uul. 18/22. 4—6.
Busch, E., haavab., Diakonissi haigem., kella 11—1.
Brasche, E., haava-, kõrva-, nina- ja kurguhaigused. Rüütli
uul. nr. 14, krt. 3, 10—11, 4—6.
Brehm, R., laste- ja siseh., 8. Tatari uul. 5, k. 8; 10—12.
Brehm, L., naha- ja suguh., 8. Tatari uul. 5, k. 8, 10—12 ja
pool 5 kuni pool 7 meester. ja pool 7—8 naister.
Bunge, K., siseh., Estoonia p. 19, 4—6.
Engelhard!, R., Tatari uul. 2, kõnetr. 15-35, kl. 10—11, 4—5.
Epstein, M., naisteh. ja sünnitusabi. Wiruvärava puiestee
nr. 11, kella 5—6.
Ein, Joh., sisem. ja lasteh., W. Roosikrantsi uul. 6, kella 4—6.
Fick, W., haavab., Wene uul. 15, krt. 3; 5—6.
Friedenthal, A., vaimu- ja närvih., Seevaldi haigem.
Friedland, F., sise- ja lasteh., Wene uul. 17, krt. 4, kl. 10—12
ja pool 6—7.
Fricke, Herb., sisem. haig., Lai uul. 2. kõnetr. 18—39.
Feodoroff, Dmitri, sisem. haig., Narva mnt. 55, krt. 3.
Goldberg, H., sisem. haig. ja sünnitusabi, Pikk uul. 49.
Girgenson, E., sise- ja naisteh., Narva m. 52; kl. 10-11, 4-5.
Goromulinsky, N., naish. ja sünnitusabi, 8. Roosikrantsi uul.
nr. 115, kella 4—5.
Gutkin-Belkin, E., sisem. ja naistehaig., Wiru uul. 4.
Haller, 0., sisem. haig., Suur turg 16.
Hanschmidt, E., (naha-, neeru-, põie- ja suguhaigused, Pikk
uul. nr. 48; kella 10—11, 5—7.
Hesse, G., lõikuseh., 8. Roosikrantsi uul. 3.
Hirsch, H., Hobusepea uul. 3, 4—5.
Hoffmann, Har., silmaarst, Lai uul. 19, krt. 1, 11—12.
Hoffmann, Hugo, haava-, nina-, kõrva- ja kurguh., Harju
uul. nr. 45.
Hansson, J., silmaarst, 8. Roosikrantsi uul. 21, 10—11.
35
Hirsch, H., närwihaig., sanatoorium „Katarinental,“ Poska
uul. 15, kella 10—11 ja pool 5—6. Kõnetr. 17-04.
Hoid, L., sisem. haig., Wiru uul. 1.
Isatschik, J., sisem. haig. ja siinnit., W. Tartu maant. 29,
kõnetunnid 9—11.
Jakobson, F., sisem. ja lasteh., eriti sapikiwi haigus. Toom
puiestee 4, kella 10—12, 5—6.
Jerwan, M., naha- ja suguh., Hobusepea uul. 10, krt. 3,
kella 5—7.
Jakobson, R., naisteh., Wiru uul. 19, krt. 4, kõnetr. 15-47,
kella 11—1 ja 5—6.
Kahn, 8., silmaarst, Wiru uul. 9, krt. 10, kl. 10—12 ja 4 7.
Kalamees, E., sise-. naha- ja suguh., Pikkjalg 3, kl. 5 7 öht.
Kaegeler, kondi- ja liikmehaig., Lai uul. 11; kl. 10—12, 3—5.
Kaplan, E., naha- ja suguh., Wiru uul. 18, 10—1, 5—8,
pühapäewadel 12—1.
Kat?, Sch., naha- ja suguh., (ainult naister. ja lapsed),
Pikk uul. nr. 37, krt. 3, 10—12, 4—6.
Keller, F., silmahaig., Halju uul. 30, 8 kuni pool 10.
Keerd, A., sise- ja külgehakkawad haig., Posti uul. 5, kella
10—2, 5—6.
tLbX V3 t-K
Asutat 1863
Tallinn, Nunne tän. Nr. 1
.- —
Soowitab omast lad ust: ■
—-
Kirurgia instrumente, operatsiooni-toole ja -laudu,
sterilisatore, weresurumise aparaate, mikroskoope,
kubemerihmu jne. ja kõiki haigete raawitsemisel
tarwitatawaid abinõud.
36
Katz, Fanny, naha- ja suguh., Rüütli uul. 15; 10—12 ja4—6.
Kirnman, E., haawa-, luu- ja liikmehaigused, 8. Roosikrantsi
uul. 15, kõnetr. 6-73, kl. 4—5.
Klompus, M., naha- ja suguh., Harju uul. 45, kella 11—1 ja
5 kuni 7. Kõnetr. 74.
Knüpffer, A., haawa- ja naisteh., Jaani uul. 6, 4—5.
Koch, R., sugu- ja nahah., Tolli uul. 4, krt. 3, (Pika uul.
lõpul), wastuwõtmine meester. 5—7, naister 7—8.
Koch, E., sisem. haigused, Wene uul. 6, 12—1, peale laupäewa.
Korschenowsky, W., sisem. haig., Wiru uul. 6.
Krafft, A., sisem. haig., Narwa maant. 48, krt. 3.
Krause, W., haawa- ja luuhaig., Jaani uul. 6, k. 8.
Krull, V., naisteh. ja sünnitusabi, Uus uul. 5, krt. 1, kõnetr.
28-60, kl. 11—12 ja 5—7.
Kuldwer, W., siseh., Niguliste uul. 14, k. 4, kella 11—12
ja kella 5—6.
Kurrikoff, A., nina- ja kõrwah., Jaani uul. 6, 10—11.
Kügelgen, E., sisem. ja närwihaig., Lai uul. 7; esmaspäewal,
keskn. ja reedel 3—5.
Kügelgen, L., sisem. ja närwih., 8. Karja uul. 12, krt. 5,
teisip., neljap., laup. kl. 3—4.
Asutat. 1863
Tallinn, Nunne tän. Nr. 1
Optika-, arstiriistade- ja
päewapilditarbete kauplus
SOOWITAB: Prille, luupe, binokleid, pikksilmi, mikroskope, niveliire jne.
Päewapildi alal: Aparaate, platesid, paberid jne.
37
Kolomoitsew, M., naha- ja suguhaig., Wiru uul. 6, könetr..
17-40. Meester. 10—1 ja 4—7; naister. 1—2 ja 7—8 õht.,
pühap., kella 11—1.
Labbe, A., lasteh., Pikk uul. 33; 11—12, 4—5.
Lindeberg, W., Dr. med., närwi-, lihaste- ja sisesekr. näärmehaig., Kullasepa uul. 6, könetr. 11-00, kl. 3 6.
Lepp, O., silmab., Wene uul. 10, krt. 1, 9 10, 4 5.
Lepasson, G., körwa-, nina- ja kurguhaig., Wiru uul. nr. 6,
kella 3—5.
Luchsinger,
sisem. ja naisteh., Lai uul. 31.
Lüüs, K., naha- ja suguh., Kaarli kiriku puiestee 9, kella
9—11 ja 5—7.
Leesment, H., naish. ja sünnit., Uus puiestee 9.
Laamann, R-, sisem. ja lastehaig., Pikk uul. 9, krt. 2, 4 5.
Lane, A., S. Pärnu m. 47.
Luiga, J., närwih., S. Roosikrantsi uul. 10, 4 5.
Laur, E., kurgu-, nina- ja kõrwah., Jaani uul. 9—12, 5—7.
Luuk, R., naha- ja suguh., Kaarli puiestee 9, kella pool 10
kuni 11, 5—7.
Lübeck, A., sisem. ja lasteh., 8. Tatari uul. 1.
Liin, A., siseh., (kopsuh.), Woorimehe uul. 5, kella 3—5.
Liin, Johanna, sisem. ja lasteh., Woorimehe uul. 5.
Masing, J., naistehaig., Estoonia puiestee 21, 10—11.
Mühlberg, B., siseh., Kirikuaia uul. 3, kl. pool 9 — pool 10
ja kl. 4—5.
Middendorf, M., silmab., Kaarli k. puiestee 7.
Mickwitz, K., kurgu-, nina- ja kõrwah., S. Roosikrantsi uuL
nr. 8, kl. 4—%6.
Michelson, E., närwih., Kaarli kiriku puiestee 7, 3 4.
Moderow, G., põie-, sugu- ja nahah., Meripuiestee 15, krt. 7-a,
kella 4—%7.
Multer, H., naisteh., Niine uul. 6, 4—6.
Mühlen, G., naisteh. ja sünnit., Jaani uul. 9.
Mõttus, A., Niguliste uul. 16, krt. 2, 5—6.
Ojakäär, T., sisehaiguste eriarst (were, maomahla, röga,
urini ja wäljaheidete analüüsid), Liiwalaia uul. 34, kõ
netraat 28-64, kl. 9—11 ja pool 4 — pool 7.
Olhin, A., körwa-, nina- ja kurguhaig., Pikk uul. nr. 31,
könetr. 7-21, kella 4—6.
Pedusaar, K., haawah., S. Karja uul. 18.
Pedusaar, P., sisem. ja lasteh., Uus uul. 8.
Pezold, A., sisem., eriti kopsuh., 8. Karja uul. 12, 11—12
ja kella 6—7.
Piiskop, J., naha- ja suguh., Harju uul. 26, 5—7.
Püümann, M., sisem. haig., Jaani uul. 6, 9—10, 5—6.
38
Peterson, T., sisem. halg., Rataskaewu uul. 22, 4 5.
Perli, H., nahahaig., T.-Kuninga uul. 7, krt. 3.
Pihlak, Ed., sisem. ja lasteh., Wismari uul. 5, 9—10 ja 4—b.
Park, K„ sisem. ja lasteh., Jakobsoni uul. 38; 9—10 ja 4—ö.
Perli, H., haawahaig., Toomkuninga uul. 1, 4—5.
Poljak, M., naha- ja suguhaig., Wiru uul. 8, kella 10— ja
5—8, pühap., kella 12—1.
Pallop, O., sisehaig., wastuwõtm. Wana turu kaelas nr. ,
kl. pool 4—5 ja Köhleri (Datshi) uul. 6-a, kella 1—2.
Rail, Gerhard, ortopeedia eriarst (luu, liikmeh. ja kowerdused), Greifenhageni kliinikus kl. 6—%8.
Reimann, G., sisem. ja südameh., Jaani uul. nr. 6, kella 9
ja kella 4—5.
„
Riim, S., naisarst, sisem. ja naisteh., Lai uul. 7, krt. 4 k. 4 b.
Ruubel, J., naha- ja suguh., S. Roosikrantsi uul. 10, k .
Rüütmann, H., naha- ja suguh., W. Tartu m. 14, kl. 9—10
ja 7—8.
Rubanowitsch, suguh., Niguliste uul. 10. 10—1, 5—7.
Rübenberg, E., sisem. ja lasteh., 8. Tartu maant. 15.
Rutkowsky, N., sisem. ja haawah., Laulupidu uul. 16.
Reinhold, A., sisem. haig., haiguste haigemajas.
Ruus, Paul, naha- ja suguh., (kõrgustikpäike), kella poo
9 io ja 6—7, naister. kella pool 1 2, Jaani uul. 6,
kõnetr. 24-95.
Rubin, H., kõrwa-, nina- ja kurguh., Wiru uul. 17, kõnetr.
10—28, kella 9—10 ja 4 kuni pool 7.
Rutkowsky, R., sisem. ja haawah., Laulupidu uul. 11.
Rosendorf, A., sise- ja lasteh., Mäekalda uul. 8.
Saar, K., sise- ja nahah., Wene uul. 1; kl. 10—12 ja 5 7.
Sarw, Nik., sisem. haig., W. Laagri uul. 1, krt. 2.
Schröppe, V., naisteh., Tõnismägi 5-a.
Schumann, M., sisem. ja lasteh., Narwa maant. 25, 12—1.
Schumann, Marie, sisehaig., (eriala: kopsud), wastuwõtm.
kella 2—4, Harju uul. 14, krt. 1.
Schwartz, H., sisem., närwi- ja suguh., Pikk uul. 3, 10 12,
5—7, kõnetr. 3-49.
Seegrön, A., naha- ja suguh., Wene uul. 2.
Seegrön, E., sisem. ja naisteh., Harju uul. 21, 4—5.
Spindler, A., naha- ja suguhaig., S. Karja uul. 5.
Soonets, E., sisem. ja lasteh., S. Karja uul. 15, 10—11.
Sibul, K., sisem. ja närwih., Kirikuaia uul. 3-a.
Samson, H. v., siseh., Kaarli puiestee 7, kella 11—1Saar, K., sise-, naha- ja suguh., S. Roosikrantsi uul. nr. 11,
krt. 1, kella 9—10 ja 6—7.
39
Stamm, A., haawah., Pikk uul. 35, kõnetr. 21-19, kella 5—6,
wäljaarwatud teisipäew ja reede.
Stepanow, P., naiste- ja siseh., 8. Karja uul. 12, k. 3, k. 11—1.
Stroehm, H., naistehaigused ja sünnitusabi, Pikk uul. 9,
kõnetr. 11-77; 12—1 ja 4—5.
Tamm, Konst., närwi- ja naisteh., Waksali puiest. 8-b, krt. 3,
kõnetr. 28-31, kl. 4—6.
Tamm, A., sugu- ja sisehaig., Jaani uul. 6, krt. 8, kõnetr.
14-13, kella 9—%11 ja 4—6, naister. kella 6 kuni pool 7.
Taumi, A., silmab., Punkri uul. 3, krt. 3, kella 3—5.
Thar, R., 8. Roosikrantsi uul. 10.
Thomson, E., sisem. haig., Kaupmehe uul. 11, 10—11, 4—5.
Tobiesen, J., lasteh., Uus uul. 19, krt. 4, kõnetr. 27-46.
Thamm, L., sisem., eriti kõhuhaig., Narwa mnt. 48-b, kl. 4—6.
Tõnisson, M.^ sugu-, puie- ja neeruh., Wiru uul. 4, Passash,
kella 10—11, 5—7, kõnetr. 22-66.
Ungern, W., lasteh., Uus Kaarli puiestee 9, krt. 2, kõnetr.
Wahtrik, B., haawa- ja luuhaig., Simeoni uul. 15, 3—4.
Wilken, W., sisem. ja lasteh., W. Karja uul. 10, 10—11.
Wahl, Art., prof., põie-, naha- ja suguh., Rüütli uul. 4, k. 7,
kella 5 kuni pool 7.
Willingen, L., naisteh., 8. Tatari uul. 20, kella 12 kuni pool 2.
Willemi, K., sisehaiguste eriarst. Inhalatsiooni- ja pneumatotera põitil. Kabinett kopsu- ja südamehaigetele 8.
Roosikrantsi uul. 21, krt. 3, kl. 3—5.
Wigotski, K., kõrwa-, nina- ja kurguh., Narwa m. 10, 9—10.
Wulff, E., sisem. haig., W. Roosikrantsi uul. 14, 4—5.
Zoege-Manteuffel, prof., haawahaigused, Tõnismägi 1, 1—2,
kõnetraat 78.
llllhiiuHllll
iiiiiiim m • 11 ii i im i e i i 1111 m i ii 111 n s 111 ii 11111111111 si ii ii • 1111 ii 111 i 111 • 111 ii 1111111111111111111 ii 11 nt im
1 Igasuguste tunninäitajate
l
=
E
1
ja grammofonide parandus, 1
uute hammasrataste ja kõigi teiste osade juurdetegemine omas töökojas täiesti wõimalik. Töö korralik.
Laadad.
(Uute teadete järele kokku seatud.)
Kui laadapäew laupäewa wõi pühapäewa peale langeb,
siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Kuulaatu peetakse: Laura alewis igal 10. ja 25. kuupäewal, W.-Irboska alewis igal 21. kuupäewal, Rootowo wallawalitsuse j. igal 5. kuupäewal. Irboska jaama j. igal 20.
kuupäewal, Petseris iga kuu 1. ja 15. kuupäewal.
Hobustelaata peetakse Tallinnas kaks korda kuus
pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar.. 2. Kriitidneri w., end. Pusu kõitsi juures.
7. Tartus 3 nädalat; Wõrus; Haimre w. — 9. Kikewere k.,
Kapu w. — 10. Suure-Jaani alewis. — 12. Koeru ai., Weinjärwe w. — 15. Laekweres, Simuna kih., 2 p.
17. Kolowere w. — 20. Misso wallamaja j. — 21. Meeksi w., Mehi
koorma külas. — 22. Imawere w., end. Päia kõrtsi juures,
Türi alewis, Alliku rdt. jaama j. — 23. Walgas 2 p.; Haap
salus; Rasinas. — 24. Paides; .Jõelehtmes. — 30. Nissis,
Riisepere w.
Weebruar. 1. Mässu w., Uue-Wirtsu kiriku j.; Kallaste
alewis 2 p. — 2. Kilingi-Nommes; Halliste, Pornuse Lenhofi; Raplas. — 3. Jõgewa alewis, Liigalasma karjamaal,
Wesiaia wärawas, Maasi w. — 4. Wõrus, Pärnus 2 p.
5.
Weltsa w., Mihkli k.,. Tõrwa alewis 2 p.; . Narwas 2 p.;
Oisus, Alliku wallas. — 6. Oro w. — 8. Elwa alewis.
10.
Antsla alewis, Räpina wallas, Raasikul, Rakweres 2 p.
11.
Põltsamaa alewis. — 12. Tapa alewis 2 p.
14. Tamsalu
jaama j., Nõmküla w. — 15. Baltiskis, Lähtrus.
16. Wiljandis 8 p. —- 17. Tartus; Haibal, Kernu w. — 18. Peipsi
äärses w., Ninakülas. -- 19. Paides. — 20. Audrus, Misso
wallamaja j., Rawilas, Kose kihelk.; Wasknarwas. — 21.
Walgas 2 p., Muhu-Suure wallamaja juures. — 22. Mustwee
alewis. — 25. Wõrus 8 p.; Lihulas. — 26. Wõõbsu alewis. —
28. Wiljandis 2 p.; Tagawere karjamaal, Maasi wallas.
Märts. 1. Ristil, Piirsalu w.; Kärdla alewis; Jõgewa
alewis, Keawa raudteejaama lähedal, Kehtna w. — 3. Jöhwi
alewis 2 p. — 4. Wõhma alewis, Kiwiloos, Peningi w. — 5.
Kirbla w., Kirbla kiriku j.; Salla külas, Simuna kihelk. —
8. Kurista w., Aidu kõrtsi juures; Antsla alewis; Iisaku
mõisas 2 p., Tumala mõisa karjamaal. Uemõisa wallas 2 p.
9. Emmaste wallas, Metsalaugu külas; Hageri kiriku juu
res; W.-Jakobi kiriku juures; Küti w. 2 p. — 10. Haap
salus; Paatsalu w., Karuse kih.; Kõo mõisas; Suure-Jõel,
42
Uue-Wändras; Walgjärwe w., end. Kitse kõrtsi juures;
Puhjas, Kawilda w.; Laewa w., end. kõrtsi j. — 12. Wõrus;
Ardu kiilas, Triigi w.; Hellamaal, endise teemaja juures;
Amblas. — 13. Põltsamaa alewis. — 14. Käsukonna mõisas,
Imaweres; Mõisaküla alewis, Waimastwere wallamaja ümb
ruses; Kodijärwe mõisas; Mustjala wallamaja j. — 15. Rap
las. — 16. Rannu w., end. Kulli karjam. j., Rannaküla Römmi talu karjam.; Maasis. — 18. Sangaste kirikukõrtsi j.;
Kastnas, Tõstamaa kihelk.; Kallaste alewis 2 p.; JärwaJaanis, Wõhmuta wallas. — 20. Kuresaares; Märjamaa w.;
Misso wlm. j.; Awinurme wallamaja j.; Jüri kiriku j., Türi
alewis. — 21. Ulila w., end. Wäike-Ulila mõisas. — 22. Albu
wallamaja juures. — 23. Walgas 2 p.; Warnja külas, Kawastu w.; Leisi alewis; Walgjärwe wallas, end. „Kitse“
kõrtsi juures. — 24. Laiuse wallas, Mõra mõisas; Laekweres,.
Simuna kih., 2 p. — 25. Saadjärwe w., Woldi mõisas. — 26Rutikwere asunduses; Nolla-Kihlepas; Kärgula w., Sulbi
alewis; Krüüdneri w., Wana-Prangli m.; Wahastus. — 28.
Paides; Walguta m.; Kasepere poe j., Kloostri w.; Kellamäe,
kõrtsi j., Kaarma-S. w. 2 p. — 31. Mustwee alewis.
....Aprill. 1. Pindi wallas, Leewi mõisas; Juurus. — 2.
Walmisriiete kauplus
J. Weismann
Kopli uuk Nr. 2-a, kiwimajas
--------müüb-------omas töökojas walmistatud
kõiksugu meeste- ja naister.
sügise - mantlid
sise- ja wäljamaa riidest,
iilikonde, puksa j. n. e.
wõimalikult
Antsla alewis; Põlgaste w., Puskarus; Alajõel, Wirumaal. —
5. Harkus, Mäepeal. — 8. Kastre-Wõnnu w., .end. Suitsu
kõrtsi juures; Waiwara mõisas 2 p.; Roopaka mõisas, Pärsama wallas; .Einmanni wallamaja j. — 9. Elwas. — 10.
Sooniste wallas; Ellamaal; Sauel, Arudewahel; Loona wal
lamaja juures. — 11. Pati Nurmeotsal. — 12. Wõrus, Kikewere k., Kapu w. — 13. Kärla wallas, turuplatsil. — 14.
Hummuli „Soe“ kõrtsi juures; Peipsiäärses w., Nina kü
las; Wastse-Kuuste w., Koorwere k. juures. — 15. Säru wal
lamaja juures; Tapa alewis. — 16. Wiljandis 2 p.; Põltsa
maa alewis; Woltweti Keremal. — 17. Karula wallamaja
juures. — 18. Wigala w.; Tarwastu Mustla alewis; Liiwa
poe juures, Rahukülas, Kogula wallas; Koeru alewis. — 19.
Tartus; Kilingi-Nõmrnes; Rogosi w., Luutsniku mõisas;
Wiitna kõrtsi j., Kadrina kiir.; Lüganuse kiriku juures,
Püssi w. — 20. Kuresaares; Lihula alewis; Selis, Tõstamaa
kih.; Misso wallam. juures; Alaweres; Kuresaare linnas. —
21. Wäike-Maarjas. — 23. Orajõe Kablis; Sauga wallam.
juures; Krabi wallam. j.; Raadi w., end. Wasula Rojasilla
kõrtsi j.; Keilas. — 24. Wastseliina wallamaja juures; Lohusoo külas. — 25. Märjamaa w.; Saulepi w., Warbla k.,
Kabala wallam. juures; Koonga wallamaja juures; Kane
pis; Peri w.; Tsooru wallas, Roosikul; Külguste kõrtsi j.,
26. Suure-Jaani alewis; Laatre wallas, Tsirgulinna alewikus,
Jõgewa alewis; Kohilas. — 27. Saare wallas, Saare kõrtsi
j.; Narwas 2 p. — 28. Abja-Paluojas; Krüüdneri w., Sula
oja kõrtsi j.; Rakweres 2 p.; Käru rdt. j. — 29. Wiru maa
konnas, Skarjatina wallamaja juures; Walgas 2 p.; Wõtikwere w., Lullikatku külas; Ahja wallas, Kärsa külas; Liiwal, Koiga wallas. — 30. Kärgu alewis; Haanja wallas,
Haanja mõisas; Meeri w., Wastse-Nõo mõisas; Nissis, Riisepere w.
Mai. 2. Waikna wallas, Päri m. j.; Tõrwa alewis 2 p.;
Wändra alewis; Kõlliste wallas, Alamustil; Räpina walla
maja j.; Roela w., end. Torma jaama j.; — 3. Oro w., Lin
namäel, Lelle hiiekõnnus; Kawastu w., Koosa külas; Kaarepera w., Pikjärwe kõrtsi j.; Otepää alewis 2 p.; Anija wal
lamaja j. — 4. Tahewa wallamaja j. — 5. Haapsalus; Saa
luse wallamaja j.; Pala w., Kodawere Põllum. Seltsi pl. —
6. Pärnus 2 p.; Antsla alewis; Järwakandi wallam. j. — 7.
Mõisaküla alewis; Peri wallas, Põlwa kiriku j. — 8. Tahku
rannas, Wõiste kõrtsi j.; Walgjõel, Kõnnu w. — 9. Häädemeestel, Uue-Antsla wallamaja j.; Haiba poe j., Kernu w. —
10. Uduweres, Jakobi k.; Wana-Roosa wallamajÄ j.; Kuiwa-
44
jõel. — 11. Misso wallamaja j.; Wana-Kuuste w., Reola mõi
sas. — 12. Wõrus; Kaarli w., Õisu jaama j.; Kudina w.,
Rataste kõrtsi j. — 14. Holstre wallamaja j.; Karilatsi w.,
end. Karilatsi kõrtsi j. — 15. Kuresaares. — 16. Paides. —
18. Sangaste . kirikukõrtsi j. — 19. Meeks! wallas, Mehi
koorma külas; Leisi alewis 7 p. — 20. Misso wallamaja j.
22. Wõõbsu alewis. — 23. Walgas. — 26. Mätjaküla karja
maal, Pärsama wallas.
Juuni.. 1. Kärgula wallas, Sulbi alewis; Rasina w. — 2.
Türi alewis. — 5. Wiljandis 2 p. — 9. Antsla alewis. — 12.
Paides. — 13. Woltweti Keremal. — 14. Wastse-Kuuste w.,
Lootwina m. — 15. Märjamaal. — 16. Tapa alewis. — 20.
Põltsamaa alewis; Pikasillal, Patküla w.; Misso wallam. j.;
Mustwee alewis 2 p.; Järwa-Jaanis, Wõhmuta w. — 21. Wõ
rus. — 26. Wiljandis 2 p.; Piirsalu w., Ristil; Laiksaare
ltrisaares; Rakweres 2 p.; Wihulas, Haljala kih.; Tamsalu
jaama j.
Juuli.. 1. Pärnus 2 p.; Walgas 2 p.; Haapsalus. — 3.
Paides; Wiitna kõrtsi j.; Kadrina kih. 2 p. — 6. Tartus. —
7. Petseris. — 8. Taagepera wallamaja juures. — 10. Tarwastu w., Mustla alewis. — 12. Mõisaküla alewis. — 15.
Karksi-Nuias. — 18. Tõrwa alewis 2 p. — 20. Misso walla
maja j. — 23. Kuresaares 2 nädalat.
August. 1. Paides. — 2. Pärnus 3 nädalat. — 3. Elwa
alewis. — 7. Holstre wallamaja juures. — 10. Kuresaares.
12. Wana-Wõidu wallamaja juures. — 15. Tuhalaane wal
lamaja j. — 16. Martna w. — 18. Loodi w., .end. kõrtsi
juures. — 20. Misso wallamaja j.; Walgutas. — 21. Laiksaare-Urisaares; Kallaste alewis 2 p. — 22. Pati-Nurmeotsal. — 23. Walgas 2 p. — 25. Wõrus; Narwa-Jõesuus
2 p. — 26. Paides; Mõisaküla alewis. — 28. Rakweres 2 p.;
Petseris. — 30. Antsla alewis. — 31. Helme mõisas; Häädemeestel; Suurejõel, Uue-Wändras.
September. 2. Suure-Jaani alewis; .Kaarli wallamaja
juures. — 3. Selis, Tõstamaa kih. — 5. Wilzandis 2 p.; Sauga
wallamaja j.; Wõõbsu alewis. — 6. Wastsemõisa kõrtsi j.;
Meeri w., Wastse-Nõu mõisas. — 7. Hummuli „Soe“ kõrtsi
juures; Wana-Kariste wallamaja j.; Tamsalu jaama j. — 8.
Olustwere jaama j.; Hallistes, Pornuse Lenhofis; Kiwiloos,
Peningi wallas. — 9. Puiatu mõisas. — 10. Kärstna mõisas;
Rutikwere asunduses; Kilingi-Nõmmes; Puhjas, Kawilda w.;
Hellamaal, end. teemaja juures; Tapa alewis 2 p. — 11. Lelle
Hiiekõnnus. — 12. Meeks! w., Mehikoorma külas; Laewa w.,
end. Laewa kõrtsi j.; Wiitna kõrtsi j., Kadrina kih., 2 p.;
45
Tagawere küla karjam., Maasi w.; Türi alewis. — 13. Wal
gas 2 p.; Koiga-Jaani kiriku j.; Iisaku mõisas 2 p. — 14. Kuresaares; Wiitina wallamaja j.; Peipsiäärse w. Ninakülas;
Sisus, Alliku w. — 15. Warblas, Saulepi w.; Tammistes,
Pärnu kih.; Abja-Paluojas; Kohilas; Jõgewa alewis. — 17.
Uusna m.; Uduweres, Jakobi kih.; Räpinas 2 p. — 18. San
gaste kirikukörtsi j.; Alaweres; Kaarepera w., end. Pikjärwe
kõrtsi j. 19. Kergu alewis; Krabi wallam. j.; Mustwee ale
wis; Kalli küla karjamaal, Kogula wallas. 20. Kiwi-Wigalas;
Pindi wallas, Leewil; Kärgula wallas, Sulbi alewikus; Misso
wallam j. — 21. Tahewa wallamaja j.; Orajõe Kablis; Rõuge
kiriku juures; Wõlupe kõrtsi j., Pärsama w.; Wahastus,
Wahastu wallas, — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelkonnas. —
23. Tartus; Paides; Sürgawere asunduses; Holdre mõisas,
Helme k.; Järwakandis. — 24. Wörus; Kirbla kiriku j. —
25. Watlas, Paatsalu w.; Wana-Suislepi wallam. juures;
Nolla-Kihlepas; Antsla alewis; Loona wallamaja juures;
Liigalasma karjamaal, Wesiaia wärawas, Maasi w. — 26.
Tallinnas 3 p.; Pööraweres, Jakobi kihelk. — 27. Põlwa ki
riku j. — 28. Kuresaares; Põltsamaa alewis; Tori alewis. —
29. Haapsalus; Keblastes, Weltsa w.; Kirepi w., Kirepi kõrtsi
j.; Ambla alewis. — 30. Haanja w., Haanja mõisas.
Oktoober. 1. Waikna w., Päri mõisa juures; Oro w.,
Linnamäel; Audrus; Liiwal, Koiga wallas; Keawa raudtee
jaama lähedal, Kehtna w.; Rasina w., end Rasina kõrtsi j.;
Mehamäe wäljal, Lewala külas, Uuemõisa wallas, 2 p. —
2. Märjamaal; Tõrwa alewis 2 p.; Mõisaküla alewis, end.
Torma jaama j. — 3. Laanemetsa ,,Luure" kõrtsi j.; Wändra alewis; Loosi w. Lindoras; Kawastu-Koosal. — 4. Pal
diskis; Rõuge v., Wõru maak., Zooru wallas „Roosikul";
Sänna kõrtsi j.; Kuiwajõel; Wana-Kuuste w., Reola Walge
kõrtsi j.; Wiitna kõrtsi j., Kadrina kih. 2 p. — 5. Lihula
alewis; Kabala wallam. juures; Tsooru w. Roosikul; Narwas 2 p. — 6. Kudina w. Pataste kõrtsi j.; Jõhwi alewis 2
p.; Tapa alewis. — 7. Wiljandis 2 p.; Pärnus 2 p.; Hageris
— 8. Pukas, Sangaste k.; Mustjala mõisa juures, Mustjala
w. 2 päewa. — 9. Kikewere külas, Kapu w.; — 10. Wenewere wallas kaubtarw. ühisuse poe juures; Walgas 2 p.; Hel
lermaal, Hiiu-Suuremõisa w.; Imawere w.; Päia kõrtsi j.;
Walgjõel, Kõnnu w.; Lüganuse kiriku j., Püssi w. — 11.
Riidaja wallam. juurem. — 12. Tartus Wastseliina -wallam.
juures; Keilas; Illukal, Kuremäel 2 p., Leisi alewis 3 p. —
13. Wõrus; Kurista w., Aidu kõrtsi juures; Salla külas,
Simuna kih.; Kärla w., turuplatsil. — 14. Wiru maakonnas,
Skarjatina wallam. juures; Kilingi-Nõmmes; Erastwere w.,
46
Kanepi alewikus; Petseris; Albu wallam. j. — 15. Säru wallam. j.; Raplas; Rannu w., Kulli karjam. j.; Muhu-Suurewalla magasinida juures. — 17. Koluweres 2 p.; Koonga
wallam. j.; Anijal; Otepää alewis 2 p. — 18. Kuresaares;
Emmaste w., Metsalaugu külas; Suure-Jaani alewis; Wõõbsu
alewis; Antsla alewis; Lohusoo w., Lohusoo külas; WäikeMaarjas. — 19. Tarwastu, Mustla alewis; Rõigaste w., Puskarul; Rogusi wallam. j.; Jöelehtmes; Wana-Kuuste w., Loowina m. — 20. Misso wallam. j.; Wana-Roosa wallam j.;
Uue-Antsla wallam. juures; Kõlliste wallas, end. Tille kõrtsi
juures. — 21. Haapsalus; Saaluse wallam. j.; Kastre-Wõnnu
wallamaja juures; Koeru alewis. — 22. Kärgula w., Sulbi
alewis. — 23. Kõo mõisas; Moisekatsi w.; Kasepere poe juu
res, Kloostri w.; Raadi w., Wasula Rojasilla kõrtsi juures.
— 24. Laatre w.; „Tsirgulinna“ alewikus; Kõlliste w., Krootuse mõisas. — 25. Ellamaal, Sooniste w.; Rannaküla Römmi karjamaal. — 27. Saare w., Saare kõrtsi j.; Laekweres,
Simuna kih., 2 p. — 28. Taageperas, Ala alewikus; Woltweti
Keremal; Misso wallamaja j.; Puurmanni w., Pikknurme kü
las; Krüüdneri w., Pusu kõrtsi juures; Järwa-Jaanis, Wõhmuta w. — 29. Wõtikwere w., Lullikatku külas; Ahja w.,
Kärsa kõrtsi juures; Laura w., Stolbowo talus. — 31. Sindi
Lodja kõrtsi juures; Mõniste wallamaja juures.
Nowember. 1. Harkus, Mäe peal; W.-Jakobi kiriku j.;
Küti w. 2 p.; Mätjaküla karajamaal, Pärsama w. — 2. Pai
des; Suurejõel, Uue-Wändras; Kodawere Põlluni. Seltsi pl.
Pala w.; Laiuse w., Mõra mõisas. — 4. Nissis, Riisipere w.
— 5. Antsla alewis; Kambja w., Wissi kõrtsi juures. — 6.
Rõuge w., end. Alakõrtsi juures; Kaarepere w.; Kassinurme
wallam. juures. — 7. Walgas 2 p.; Uderna w., Elwa jaama
juures, — 10. Sauel, Arudewahel; Jõgewa mõisas. — 11.
Wiljandis 2 p.; Wõrus. — 12. Kuresaares; Lähtru w., Wahima w., end. kõrtsi juures; Ardu külas, Triigi w. — 14.
Käru jaama juures, — 15. Põltsamaa alewis. — 16. Tartus.
— 17. Halbal, Kernu w. — 20. Ristil, Piirsalu w.; Misso
wallam. juures. — 21. Tamsalu jaama j. 2 p. — 23. Paides;
Mustwee alewis 2 p. — 25. Raasikul, Türi alewis. — 26.
Pati-Nurmeotsal; Walgjärwe w., end. Kitse kõrtsi juures;
Einmanni wallamaja j. — 27. Wäike-Nigula kiriku juures,
Kalwi w. 2 p. — 28. Woltweti-Hallikukiwil, Keilas; Rootowa wallam. j. — 29. Wõrus. — 30. Wigalas.
Detsember. 1. Räpina wallam. j.; Tapa alewis. — 2.
Juurus. — 3. Walgas 2 p.; Alajõel, Wirumaal. — 4. Rak
veres 2 p. — 5. Amblas, — 6. Wihulas, Haljala kihelk. — 7.
Lelle-Hillekõnnus; Kallaste alewis 2 p. — 8. Wiljandis 2 p.;
47
10. Kilingi-Nõmmes; Mõisaküla alewis; Jüri kiriku j., Rae
w.; Narwas 2 p. — 11. Põltsamaa alewis. — 12. Martna ki
riku j.; Wändra alewis; Järwa-Jaanis, Wõhmuta w. — 13.
Pati Nurmeotsal. — 14. Antsla alewis; Peipsiäärses w., Ni
na külas. — 15. Wõrus; Kärdla alewis; Kohilas; Jõgewa
alewis. — 16. Pärnus 2 p.; Türi alewis. — 17. Moisekatsi w.,
end. Kauksi kõrtsi juures. — 18. Paides, Pööraweres, Jakobi
k. — 19. Jõhwi alewis 2 päewa. — 20. Haapsalus; Märja
maal; Wõõbsu alewis; Misso wallam. j.; Wasknarwas. —
22. Mustwee alewis. — 23. Krüüdneri w., Sulaoja kõrtsi j.
— 28. Walgas; Kawastu w., Kärn ja külas.
Raudtee talwine sõiduplaan.
Maksew 1. nowembrist 1924.
Tallinn—Walk—Riia ja tagasi.
Tallinnast kiirrong nr. 1 kell 6 õhtul, jõuab Tapale
7.56 min., Tapalt minek kell 8.06 min., jõuab Tartu
10.54 min., Tartust minek kell 11.10 min., jõuab Walka
1.25 min., Walgast minek kell 2.05 min. ja jõuab Riiga
7.15 min. hommikul.
kell
kell
kell
kell
Riiast kiirrong nr. 2, kell 10.45 min. õhtul, jõuab Walka
kell 3.40 min. hommikul, Walgast minek kell 4.20 min. homm.,
jõuab Tartu kell 6.20 min. h., Tartust minek kell 6.35 min.
homm., jõuab Tapale kell 9.18 min h. Tapalt minek kell 9.27
min. ja jõuab Tallinna kell 10.55 min.
Tallinnast postirong nr. 3, kell 11.40 min öösel, jõuab
Tapale kell 2.20 min. h., Tapalt minek kell 2.45 min h.,
jõuab Tartu kell 6.08 min. h., Tartust minek kell 6.24 min.
homm., jõuab Walka kell 9.15 min hommi., Walgast minek
kell 3.35 min. ja jõuab Riiga kell 10 õhtul.
Riiast postirong nr. 4, kell 8.25 min. h., jõuab Walka
kell 2.35 min. p., Walgast minek kell 9.10 min. õhtul, jõuab
Tartu kell 11.57 min. öösel, Tartust minek kell 1.13 min.
öösel, jõuab Tapale kell 3.42 min. h., Tapalt minek kell 4.10
min. h. ja jõuab Tallinna kell 6.40 min. hommikul.
Tallinn—Tartu—Walk ja tagasi.
Tallinnast rong nr. 9/19, kell 9.20 min. h., jõuab Tapale
kell 12., Tapalt minek kell 12.30 min., jõuab Tartu kell 5.35
min. h., Tartust minek kell 6 õhtul ja jõuab Walka kell 10.5
minutit.
Walgast rong nr. 20/10, kell 5 homm., jõuab Tartu kell
9.15 min. h., Tartust minek kell 1.50 min., jõuab Tapale kell
6.25, Tapalt minek kell 6.46 min. õht. ja jõuab Talinna kell
9.15 min. õhtul.
Walk—Irboska ja tagasi.
Walgast rong nr. 21, kell 9.45 min. h., jõuab Wõrusse
kell 12.30 min., Wõrust minek kell 1.05 min., jõuab ketseri
kell 2.45 min., ketserist minek kell 3.05 min. ja jõuab Irboskasse kell 4 p. 1.
Irboskas! rong nr. 22, kell 1.30 min. p., jõuab ketseri
kell 2.19 min., ketserist minek kell 2.47 min., jõuab Wõrus
se kell 4.45 min., Wõrust minek kell 5.25 min. ja jõuab Wal
ka kell 8.10 min õhtul.
49
Walgast rong nr. 23, kell 7 õhtul, jõuab Wõrusse kell
.8.07 min., Wõrust minek kell 8.50 min., jõuab Petseri kell
10.40 min. õhtul, Petserist minek kell 11.05 min. öösel ja
jõuab Irboska kell 12 öösel.
Irboskast rong nr. 24, kell 12.50 min. öösel, jõuab Pet
seri kell 1.39 min., Petserist minek kell 2.05 min., jõuab
Wõrusse kell 4.05 min., Wõrust minek kell 4.50 min. ja
jõuab Walka kell 7.40 min. hommikul.
Tallinn—Narwa ja tagasi.
Tallinnast postrong nr. 5, kell 12.30 min. öösel, jõuab
Tapale kell 3.40 min., Tapalt minek kell 4.05 min., jõuab
Rakwere kell 4.56 min., Rakwerest minek kell 5.08 min.,
jõuab Jõhwi kell 7.35 min., Jõhwist minek kell 7.45 min. ja
jõuab Narwa kell 9.10 min. hommikul.
Narwast postrong nr. 6, kell 8.10 min. õhtul, jõuab Jõh
wi kell 9.50 min., Jõhwist minek kell 10.08 min., jõuab Rak
were kell 12.58 min. öösel, Rakwerest minek kell 1.13 min.,
jõuab Tapale kell 2.10 min., Tapalt minek kell 3.05 min. ja
jõuab Tallinna kell 6 hommikul.
Tallinn—Narwa—Petrograd ja tagasi.
Tallinnast rong nr. 7, kell 5 pl., jõuab Tapale kell 7.15
min., Tapalt minek kell 7.25 min., jõuab Rakwere kell 8.04
min., Rakwerest minek kell 8.09 min., jõuab Jõhwi kell 10.01
min., Jõhwist minek kell 10.06 min., jõuab Narwa kell 11.10
min. öösel. Narwast minek kell 12 öösel ja jõuab Petrogradi kell 11.15 min. hommikul.
Petrogradist rong nr. 8, kell 7.15 min. õhtul, jõuab Nar
wa kell 3.20 min., Narwast minek kell 4.00 homm., jõuab
Jõhwi kell 5.11 min., Jõhwist minek kell 5.16 min., jõuab
Rakwere kell 7.15 min., Rakwerest minek kell 7.22 min.,
jõuab Tapale kell 8.04 min., Tapalt minek kell 8.14 min.
ja jõuab Tallinna kel 10.15 min. hommikul.
Tallinn—Haapsalu ja tagasi.
Tallinnast postrong nr. 114, kell 4.40 min. p. 1., jõuab
Keila kell 5.25 min., Keilast minek kell 5.33 min. ja jõuab
Haapsalu kell 7.30 min. õhtul.
Haapsalust postrong nr. 124, kell 6 homm., jõuab Keila
kell 8.07 min., Keilast minek kell 8.16 min. ja jõuab Tal
linna kell 9 hommikul.
Tallinnast segarong nr. 15, kel 6.45 min. homm., jõuab
Keila kell 8.13 min., Keilast minek kell 8.27 min. ja jõuab
Haapsalu kell 11.45 min. hommikul.
50
KULLA- JA KELLASEPA-SRI
o. uus
TÄLLINNÄS, WÄIKE PÄRNU MÄÄNT. 32.
Wastutan iga meilt ostetud ehk parandatud kella eest.
Töö odaw, kiire Ja korralik.
Töötan kõige uuemate abinõudega.
Wigased ja puuduwad osad uuendatakse.
Teen kõiksugu kellasepa alasse puutuwaid töid.
Saadawal kõiksugu kiwe.
Müügil tasku-, seina-ja äratuskellad, perlokid, sõrmused jne.
Soowitan kellasepa tööriistu ja materjaale.
Muusikariistade, grammofonide, kirjutus- ja arwemasinate
parandus.
Wigastatud Sõjameeste Ühingu
Tallinna osakonna
TOOKODA
Tallinnas, Narwa maani. 9, kõnetr. 7-97.
Tellimisi wõetakse wastu kõiksugu erakui ka wormiriiete peale. Esimese klassi
töö täieliku wastutusega.
Tehakse ka parandustöid.
JUHATUS.
51
Haapsalust segarong kell 3.35 min. p. 1., jõuab Keila kL.
7.16 min., Keilast minek kell 7.30 min. ja jõuab Tallinna
kell 8.40 min. õhtul.
Märkus: 1) Rong nr. 11 on käigus Haapsalu-Rohuküla
wahel igal teisipäewal ja laupäewal laewasõidu hooajal.
2) Rong nr. 12, Rohuküla-Haapsalu wahel käigus igal
teisipäewal ja laupäewal laewasõidu hooajal.
Tallinn—Baltiski ja tagasi.
Tallinnast postrong nr. 13, kl. 4 p. 1., jõuab Keila kell
5.10 min., Keilast minek kell 5.30 min. ja jõuab Baltiski kell
6.20 min. õhtul.
Baltiskist postrong nr. 14, kell 5.30 min., jõuab Keila
kell 6.25 min., Keilast minek kell 6.43 ja jõuab Tallinna kL
7.45 min. hommikul.
Rakwerest—Tapale ja tagasi.
Tapalt rong nr. 99 kl. 9.40 min. homm. ja jõuab Rakwere kl. 10.35 min. homm.
Rakwerest rong nr. 100*) kl. 4.50 min. p. 1. ja jõuab
Tapale kl. 6.10 min. õhtul.
*) Reisijad rongist nr. 100 Tapal saawad otseühenduse
Tallinna poole rong nr. 10, Paide ja Tartu poole ron
giga nr. 1.
Tallinn-Sadam—Pärnu ja tagasi.
Tallinn-Sadamast postrong nr. 5 kl. 7.30 min. homm.
jõuab Türile kl. 2.13 min. päewal. Türilt minek kl. 2.43
min., jõuab Wiljandi kl. 5.31 min. Wiljandist minek kl.
5.46 min., jõuab Mõisakülasse kl. 8.27 min. Mõisakülast
minek kl. 8.52 min. ja jõuab Pärnu kl. 11.40 min. öösel..
Pärnust postrong nr. 4 kl. 6 õhtul, jõuab Mõisakülla,
kl. 8.50 min. Mõisakülast minek kl. 9.15 min., jõuab Wil
jandi kl. 11.43 min. öösel. Wiljandist minek kl. 12.03 min.»
jõuab Türile kl. 2.50. Türilt minek kl. 3.10 min. ja jõuab
Tallinna=S. kl. 8.20 min. hommikul.
Tallinn-Sadamast rong nr. 3 kl. 8.10 min. õhtul, jõuab
Türile kl. 1.30 min. öösel. Türilt minek kl. 1.50 min., jõuab
Wiljandi kl. 4.41 min. homm. Wiljandist minek kl. 5.01
min., jõuab mõisakülla kl. 7.25 min. Mõisakülast minek
kl. 7.50 min. ja jõuab Pärnu kl. 10.30 min. hommikul.
Pärnust rong nr. 6 kl. 4.35 min. h., jõuab Mõisakülla
kl. 7.48 min. Mõisakülast minek kl. 8.13 min., jõuab Wil
jandi kl. 10.53 min. Wiljandie minek kl. 11.08 min., jõuab
Türile kl. 1.58 min. päewal. Türilt minek kl. 2.28 min. ja
jõuab Tallinna-S. kl. 9 õhtul.
52
11 lil »L- ia mvi
r Rataskaevu tän. 2, kõnetr. 26-64 (Enne Kopli t.2a)
r
|
r Alati laos rikkalik, valikus igasugu muusikariistad: I
r klaverid, viiulid, cellod, mandoliined, balalaikad,
gitarred. Puhkpillid täite orkestritele.
r
Keeled l-ses headuses kõigi keelpillidele.
t Grammofonid Mk. 2500.— alates. Platedest
r
kõige suurem valik Eestis.
Täieline vastutus igasuguste
(
I
r
r
l
muusikariistade eest.
Igasugused tellimised,
parandused ja
hääldeseadmised
täidetakse ruttu ja korralikult
53
Tallinn-Sadam—Türi ja tagasi.
Tallinn-Sadamast rong nr. 7 kl. 4.30 min. p. 1. ja jõuab
Türile kl. 11 öösel.
Türilt rong nr. 8 kl. 1.32 min. öösel ja jõuab Tallinna-S.
kl. 7.20 min. hommikul.
Märkus: 1) Türi, Paide ja Tamsalu kaudu on otse
ühendus laiaroopalise rongiga nr. 1 Tartu ja Walga poole,
rongiga nr. 2 Rakwere ja Tallinna poole ning ümberpöör
dult Paide ja Wiljandi.
Pärnu—Orajõe ja tagasi.
Pärnust rong nr. 10/209*) kl. 7.20 min. h. ja jõuab
Orajõele kl. 1.10 min. päewal.
Orajõelt rong nr. 210/9*) kl. 3.10 min. ja jõuab Pärnu
kl. 9.15 min. õhtul.
*) Rongid nr. 10/209 ja 210/9 on käigus ainult äri
päevadel.
Lelle—Eidapere ja tagasi.
Lellest rong nr. 405 kl. 4.20 min. ja jõuab Eidapere
kl. 5.25 min. p. I.
Eidaperest rong nr. 406 kl. 11.15 min. h. ja jõuab Lelle
kl. 12.20 min. päewal.
Segarongid nr. 405 ja 406 on käigus igal pühapäewal, teisipäewal, neljapäewal ja laupäewal.
Tallinn-Peajaam—'Wääna tagasi.
Tallinn-peajaamast rong nr. 9 kl. 4 homm. ja
Wääna kl. 5.27 min. h.
Tallinn-peajaamast rong nr. 11 kl. 5.10 min. p.
Jõuab Wääna kl. 6.28 min. õhtul.
Wäänast rong nr. 101) kl. 5.45 min. homm. ja
Tallinna-p. kl. 7.27 min. homm.
Wäänast rong nr. 121) kl. 6.45 min. õhtul ja
Tallinna-p. kl. 8.10 min. õhtul.
jõuab
1. ja
jõuab
jõuab
Türi—Paide—Tamsalu ja tagasi.
Türilt rong nr. 71) kl. 3.20 mni. h., jõuab Paide kl.
4.00 min.; Paidest minek kl. 4.20 min. ja jõuab Tamsalu,
kl. 7.40 min. homm.
Türilt rong nr. 92) kl. 3.15 min. p. 1., jõuab Paide
kl. 3.55 min.; Paidest minek kl. 4.15 min. ja jõuab Tamsalu
kl. 7.35 min. õhtul.
Tamsalust rong nr. 83) kl. 9.30 min. homm., jõuab
Paide kl. 12.40 min.; Paidest minek kl. 1 päewal ja jõuabTürile kl. 1.35 min.
54
J li
IJiiÄFTl UütfRTFl Ui^TTl I; 111111
Uia^TTTl
nTÄhiLI 111
iT^ÜLH hT!«iLl iT^SkLLl
|
Kõik kudumise tööd töötatakse
|
§
lühikese ajaga hästi ja teadlikult
E
wälja kudumise töökojas
::
~i
I
rx:
।
I
Iii
i
iki
Lk
।
::
I
I
I
H I
udu r“
ii
iii
I
Rataskaewu tän. nr. 2O) TaUinna.s
J
Walmis jakid, westid, sallid jne.
saadawal igal ajal.
Sili HTfl^Li fiT^LLi (ITÄÄLLl ilTS^iLi fi7?«hULl iTH^ilLi i 111 i I! I >209^1
| õmblusmasinaid.
W Müügil suures walikus, kõige wanemaist, kuni uuema Z
s süsteemini, masinate laewukesi, nõelu ja jagusid. W
|
N. P. KOLJO,
g
H õmblusmasinate paranduse eritöökoda D
==
Tallinn, Suur Roosikrantsi tän. nr. 25
U
Soowi korral tullakse koju parandama ja puhastama masinaid.
=
55
Tamsalust rong nr. 104) kl. 9 õhtul, jõuab Paide kl.
12.10 min. öösel.; Paidest minek kl. 12.30 min. ja jõuab
Türile kl. 1.05 min. öösel.
Walk-E.—Mõisaküla ja tagasi.
Walk-E. rong nr. 6 kl. 2.20 min. öösel ja jõuab Mõisa
külla kl. 7.35 min. homm.
Walk-E. rong nr. 8 kl. 3 p. 1. ja jõuab Mõisakülla kl.
7.40 min. õhtul.
Mõisakülast rong nr. 5 kl. 8.30 ho. ja jõuab Walka
kl. 1.30 min. päewal.
Mõisakülast rong nr. 7 kl. 9.20 min. õht. ja jõuab Walka
kl. 1.50 min. öösel.
Märkus: rongid, märgitud Tallinnast mineku all kell:
6.32; 8.07 ja Nõmmelt mineku all: 7.28 ja 8.46 on käigus
ainult äripäewadel.
Rongid märgitud Tallinnast mineku all kell: 11.00; 12.56
ja Nõmmelt mineku all kell 11.35 ja 13.30 on käigus ainult
pühapäewadel.
56
N. SOKOL'1
MOOBLIARI
NARWA MAA NT. 19
Soowitab suures walikus: Wenn. Doneti
eht Wiini toolisid,
lapsewankrid ning uusi kui ka wähe pruu
gitud mööblid, kontorite, wõõrastemajade,
äride ja erakorterite sisseseadeid.
Ladust alati saada:
Meli W,
dnM
peeglid,
laoad,
toolid,
Mi oina-näi
mise,
«oodid,
madratsid
lo palle teisi oslo.
Kuld-, hõbe- ja ehteasjade kauplus.
Tasku-, laua-ja-seinakellad suures walikus
odawate hindadega.
jj
jj
LAULATU-S-SÕRMUSED
j ||
Parandustööd
tehakse korralikult ja wastutusega.
jj
Ostetakse
kulda,
hõbedat
ja kalliskive.
31
:r i
rrrr
20
IIIHIilllll
I
j j| |j
j j;
••••
I
(Q
M
Autogeeniline metallide
kokkukeetmine
O. E. MARTJAK
Narwa maant. nr. 25
Igasuguste masinaosade, tsilindrite, kurbelvõllide, aurukattelde, reservuaaride ja põllu
töömasinate kokkukeetmine.
Töö kiire ja korralik.
K i tsaroopa 1 i sed teed:
Nõmme—Wääna................. 22,1
kilom,
Tamsalu —Paide......................
48,6
„
Walk—Mõniste...................... 39,3
„
Tallinn—Mõisaküla................ 195,5
„
Mõisaküla—Pärnu..................
53,5
„
Türi—Paide.............................. 12,8
Riiselja—Orajõe...................... 44,0
„
Kastna—Eidapere..................
14,0
„
Kokku . . 429,8 kilom.
>60
WIGASTAT. SÕJAMEESTE
ÜHINGU
TALLINNA OSAKONNA
PÄEWAPILDI
TÖÖKODA
TALLINN, PIKK T. 49, TEL. 22-38
=•=
Portreed
=•=
Grupid
Asutused
Suurendused
Amatööridele ilmutused ja
kopeerimine
61
ADELINE TANNBAUM1
Mii- ja OMe-W
ja
M Hejalil
Saada igas raamatukaupluses.
Ladu: Aleksandri tän. 21, krt. 3.
|
8
8
•
|
j
Hugo B. Siebert, |
wärwidespetsialist, sel alal tegew 1892. a., Tartus 1906 saadik.
Väga austatud perenaised !
Käsikäes edusammudega wärwitööstuses olen
pUüdnud kõiki saawutusi sel alal majapidamise jaoks
walmistatud pakiwärwide juures kasutada ja loodan
oma erisortide
i X.
8
•
8
ii JM isi" ।
;
perenaiste nõudeid täita.
8
5
Nüüd olen palju wärwe warjundeis walmistanud,
mis kohased on wärwimiseks ; peale selle saadawal
kõik moewärwid. Proowe on näha:
|
•
|
•
•
;
M Kesslerl rohu- ja wärwikaupluses
Tartus, Raatuse tän. nr. 7.
Kõige austusega HUGO B. SIEBERT.
62
•
z
I
Suur Karja tan.
g
63
R. WOLF Ä.-S.
MÄGDEBURG — BUCKÄU
hokomoMilid ja rehepeksumasinad
on meie maa nõuetele wastawalt ehitatud, sellepärast nõuawad
neid meie töösturid ja põllumehed ikka rohkem ja rohkem.
Ladu Tallinnas, Estonia puiesteel nr. 19.
ORENSTEIN & KOPPEL Ä.-S.
------------------------
BERLIN -------------------- —
raudtee tarbejaod, vedurid, vagunid, kraanad,
turba masinad, baserid, roopad jne.
PEAESITAJA EESTIS:
H. ID. MM $ l!, lallta
Estonia puiest. nr. 19
Telegrammi aadress: Walschneider —'^.Tallinn
Telefonid: 4-01, 4-02, 18-42 ja 26-34.
Älaline
suur ladu:
tp’"“"iupsu“mlaasin"d,
..............
D. W. F. teraskuulid ja
kuulilaagrid, kuulsad Heiligenbeili sahad, terast, rauda, plekki,
pappi, tõrwa, Port-Kunda tsementi, kõiksugu ehituse tarbe
ained, masinarihmad, õlid ja raswad. Suur walik kõiksugu
ehituse teras- ja rauakaupades jne.
Sahaterad, naelad ja wankriassid walmistatakse omas wabrikus.
Alaline masinate wäljapanek omas ladus
W. Tartu maant. nr. 9.
Suur walik kõiksugu mootorides.
64
ML-VL ja aulo - iraisponäii
Tallinn, Laulupidu täu. 22, omas majas
Kõnetraat 16-24 ja 16-23.
TÖÖSTUSALA:
Remont töökodades, autode, mootorpaatide, lokomobiilide ja põllutööriistade parandused ning kõik või
malikud mehaanikatööd tehakse korralikult ja ruttu.
Äutogeeniline metallide kokkukeetmise osakond
wõtab oma peale murdunud masinaosade ja lõhkiste
tsilindrite kokkukeetmlse, aurukateldele uute tükkide
sissepanemisi, pragude ja lõhede parandusi toruseinte ja leektorude sees ja muid raud-, teras-,malm-,
wask-ja alumiinium-asjade parandusi. Tööd tehakse
korralikult mõõdukate hindadega ja wastutusega.
Auto - transport osakond:
Korralikud kergesõidu-autod igal ajal ja igasuguse
kauguse peale walmis. Weoautod, kandejõud kuni
500 puuda, wõtawad oma peale kõiksugu kaupade
ja materjaalide wedu. Ka reisijate tarwis sisseseatud
suuremat, seltskondadele lõbureisiks: kohalikkatelli
misi võetakse kauguse peale vaatamata igal ajal vastu
VaataJuhan
Pahlbärgi
TÄHTRAAMAT
1932
TARTU
Maja...Juhan
Pahlbärgi
TÄHTRAAMAT
1932
TARTU
Majaomanikkude
SUURTURG 7 Pank OMAS MAJAS
Võtab raha hoiule ja maksab aja-
kohast protsenti / Annab laenusid
mitmesuguste kindlustuste vastu /
Toimetab kõiki pangaoperatsioone
Panga vastutajateks liikmeteks on
2328 majaoman. ja taluperemeest
LASTEVANEMAD!
Meie hiljuti maksmapandud
moodsad lapsekindlustuse tariifid
on ainsamad sellelaadilised Eestis.
Kindlustussumma väljamaksmine on olene-
malu lapsevanema varajasest surmast, kuna
sel puhul lõpeb preemiamaksmine.
Lapsevanema varajase surma juhuks on või-
malik kindlustada renti, mis makstakse lap-
sele igal aastal kuni kindlustuse tähtajani.
Meie tariifide järele on võimalik kindlustada
lastele õpperaha ja muuks otstarbeks ka-
pitali ning tütarlastele kaasavara, mis
välja makstakse abiellumise korral (mitte-
abiellumise korral aga 25. eluaastal).
Lapsevanema varajase surma korraks võib
kindlustust täiendada
rendikindlustusega, mida makstakse lapsele igal aastal
lapsevanema surmast alates kuni kindlustuse
tähtaja lõpuni.
Kindlustus! on võimalik sõlmida ka ilma arstiIise järelvaatuseta, kui tervisline seisund ta
kistusi ei tekita.
Tutvunedes nende tariifidega, leiate kind
lasti, et need Teie soove rahuldavad.
Meie tariifide kogu on kõige täielikum ja
rikkalikum Eestis, mis võimaldab igaühele
valida oma nõuetele vastava kindlustusviisi.
See ongi põhjuseks, miks meie elukindlustusala näitab järjekindlat kasvu.
Tutvuge uute tariifidega, mille kohta võite
saada lähemaid teateid meie peakontorist,
osakondadest ja esindajatelt.
KXSTDLFSTFSSIEI.TS
(Asut. 1907. a.)
Valitsus: Tartus, Suurturg 10, omas majas.
1
Moe-, pudu- ja pesuäri
Vennad Lepp
Tartus, Kaubahoov 2, tel. 4-81
Promenadi tän. 2, tel. 13-54
Alaliselt suur väljavalik:
valgeid ja värvilisi triiksärke, kraesid, mansette, kaelaside
meid, siidi kaelasalle, trakse, kindaid, sukki, sokke, tasku
rätte, meeste- ja naisterahva pesu, võimlemistrikoosid, puu
villast ja villast trikoopesu, koetud villaseid jakke ja veste,
pitse, pesatse ja kõiksugu hooaja moe-, pudu- ja pesukaupu.
Vihmavarje, jalutuskeppe
Käsitööniite D. M. C. ja C. B.
Villast lõnga rohkeis värves
Võimlemis- ja hommikukingi
KAABUSID
MÜÜK SUUREL JA VÄIKESEL ARVUL
HINNAD VÕISTLEMATA ODAVAD
Igasugune auruga riiete voltimine
Oleme avanud
jahitarvete
osakonna
müües eriliselt soodsate hindadega:
õn 'Veti: igav?
|L*
Teil kuhugi minna ?
T*uudub Teil vastav seltskondi?
Või soovite midagi iseäralist?
Siis leiate neil juhtudel alati
Sh>Sm ,,2to & ai ~ Filmi** kinodes
..GLORIA PALACE"
TALLINNA, VABAD USPLATS 3-a
„ATHENA“
TARTU,
KÜ ÜTR1
TÄNAV I
ihka paremaid
ilmatum tiimileoseid, mida siin
linastatakse.
JUHAN
PAHIBARGI
TAHTRAAMAT
f-t dfl.QOg.3
1
9
3
Märkide ja aegade seletused.
@ noorkuu.
3 esimene veerand.
@ täiskuu.
€ viimane veerand.
Kalendrisse ülespandud aeg on õige ainult Tartu kohta. Õige aja
kättesaamiseks teistes kodumaa linnades tuleb kalendris antud arvudele
iga kord järgmised arvud juurde lisada: Haapsalus —j-13 min., Kuresaares -|- 17 min., Paides -(-5 min., Pärnus -f 9 min., Põltsamaal -f-3 min.,
Viljandis + 5 min.
Aeg kalendris on n. n. Ida-Euroopa aeg, mis Eestis ametlikult vastu
võetud ja mille järele on seatud kellad kõigis telegraafi- ja raudtee
jaamades ja teistes ametlikkudes asutustes.
Aastaajad.
Kevade algus 20. märtsil kell 22. j Sügise algus 23. septembril kell 8.
Suve algus 21. juunil kell 17.
j Talve algus 22. detsembril kell 3.
Päikese- ja kuuvarjutused 1932. a.
1932. a. on kaks päikese- ja kaks kuuvarjutust.
1) Ringkujuline päikesevarjutus 7. märtsil. Ei ole meil näha. Näh
tav Lõuna-Jäämerel, Uus-Meremaa lõuna osas, Austraalias ja India
saarestiku keskosas.
2) Osaline kuuvarjutus 22. märtsil. Ei ole meil näha. Nähtav
idap. Aasias, Austraalias, Waiksel ookeanil, Põhja-Ameerikas ja LõunaAmeerika iäänep. osas.
3) Täieline päikesevarjutus 31. augustil. Ei ole meil näha. Nähtav
idapoolses Aasias, Põhja-Jäämerel, Gröönimaal, Põhja-Ameerikas ja
Lõuna-Ameerika põhjapoolses osas.
4) Osaline kuuvarjutus 14. sept. On meil näha. Poolvarju algus: kell
20.5 min. Täisvarju algus: kell 21 18 min. Keskmoment: kell 23 0 min.
Poolvarju lõpp: 15. sept. kell 1.56 min. Täisvarju lõpp 15. sept.
kell 0.43 min.
Pühad ja puhkepäevad.
Täielikud pühad, mil ametiasutustes tööd ei tehta, on järgmised:
1) Uus aasta (1. jaan.), 2) Kolmekuningapäev (6. jaan.), 3) Iseseisvus
päev (24. veebr.), 4) Palvepäev (17. veebr), 5) Suur Reede (18 märtsil),
6) Ülestõusmise pühad (27., 28. ja 29. märts.), 7) 1. mai püha, 8) Taeva
minemise püha (5. mail), 9) Nelipühad (15., 16. ja 17. mail), 10) Jaani
päev, 11) JÕulu-pühad (25., 26. ja 27. dets.).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: 1) Suurel laupäeval, (25. märts.),
2) Nelipühi laupäeval (14. mail), Jõulu laupäeval (24. dets.), 4) Vanal
aastal (31. dets ).
Sel aastal on 366 päeva.
I ENSV TA • FV
31 päeva
Märkuse
Päike tõuseb:
1. kuup. kell 8,35
11. „
„ 8,50
21. .
„ 8,59
31. ,
, 9,02
Läheb looja:
1. kuup. kell 15,29
11. .
, 15,22
21. „
„ 15,23
31.
, 15,30
@ k. 4,21
Toomapäev
Talve algus
1. Jõulu
2. Jõulu
3. Jõulu
Süüta laste
3 k. 22,22
p.
p.
p. #k. 13,22
p.
Saunaskäimine muutub selgeks rõõmuks, kui tarvitada
PAIjMÖIjI seepi
A. Prederklnij, Tartus
19
T
IgaUKS,
kes tahab elus edusamme teha soliidse esinemisega,
tarvitab AINULT
J. KULL’!
Narvas, Paemurru tänav 6, kõnetraat 84. Asutatud 1904. a.
mehaanilise paherossikestade tehase saadusi,
sest need on valmistatud kõige paremast paberist ja
varustatud nikotiini imeva vatiga.
Meie tööstuse saadused omavad ülemaailmlise kuulsuse.
Viimased on kroonitud näitustel kõrgemate auhinda
dega ja ülemaailmlisel näitusel Itaalias GRAND PRIX
esimese auhinnaga ning kuldauraha ühes kantava ristiga.
Jaan R.atnili’u
MASINAVABKIK
Tartus, Võru tänav 50, kõnetraat 3'•63.
Valmistab hobustega veetavaid aurukatlaid isesõitjateks,
põleva õli ehk gaasi mootoreid turba ehk puugaasi
mootoriteks ja teisi masinaid.
Tehakse igasuguseid treimise ja hööveldamise töösid, freesitakse kõiksuguseid hambarattaid ja masina osasid,
laagreid ja võlvisid.
Parandatakse aurukatlaid, aurumasinaid, mootoreid, trak
toreid, automobiilisid ja teisi masinaid.
Alaliselt valmis saada automaat tsilindri ja muid määrijaid,
biskviidi, sindli ja laastu masinaid. Kõik metallist masina
osasid parandatakse-sulatatakse autogeeniliselt kokku.
Šokolaadi-kompveki tehas
S. Lepasson.
TARTU
Šokolaadi-kompveki ladu
Tehas Emajõe
Telefon 5-69.
t.
4.
Ladu Söögiturg 5.
Telefon 4-98.
Meie tehases valmistatakse kaupa kõrges
väärtuses ja mõõduka hinnaga.
■----— Ladus saadaval kõigi
--------
Eesli parimate tehaste saata!
Kaupmeestele iseäranis soodus ostukoht.
Kui Tartus teete ostusid, siis astuge meie
ladusse ja veenduge.
2?
Laadad 1932. aastal.
Kokku seatud maa- ja linnavalitsuselt saadud teadete järele.
Kuulaatu peetakse: Petseris iga kuu 1. ja 15. päeval; Laura
alevis iga kuu 10. ja 25.; Irboska jaama juures iga kulu 20. ja VanaIrboska alevis iga kuu 4. ja 21; Rootovo vallas iga kuu 5.; Värskas.
Järvesuu vallas iga kuu 10.; Obinitsa külas Meremäe vallas iga
kuu 8.
Hobuste laata peetakse Tallinnas 2 korda kuus — pühapäeva
del1 peale 1. ja 15. kuupäeva.
Märkus; Langeb laadapäev laupäeva, pühapäeva või pühade
peale, siis peetakse laat järgmisel äripäeval
Jaanuaris: 4. Vana-Irboska alevis. 5. Rootovo vallamaja
j. 7. Võrus; Haimre v., Orgital 8. Tartus; Meremäe v. 10. Tsirgulinna alev., Laatre v.; Värskas, Järvesuu v.; Suure-Jaani alevis;
Laura alevis. 12. Koeru ai., Veinjärve v.; Antsla alevis. 14. Põlt
samaal. 15. Laekveres, Simuna k., 2 p.; Jõgeva mõisas; Võlupe
pl„ Pärsamaal; Kolga-Jaani kirikum. 17. Kolovere v.; Mehikoormas;
Mustla alevis. 20. Misso vallamaja j.; Järva-Jaanis; Irboska jaama
juures. 21. Vana-Irboska alevis. 22. Imavere v., e. Paia k. j.;
Türi linnas. 23. Valgas; Haapsalus; Rasinas. 24. Paides; Jõelehtmes. 25. Laura alevis; Võõpsus. 27. Esnas. 28. Keilas; Torma
v., Lullikatku k. 30. Nissis, Riisipere v.
Veebruaris: 1. Mässu v., Kõmsis; Kallaste alevis 2 p.;
Roela v., Viru mk., 2 p. 2. Kilingi-NÕmmel; Halliste, Pornuse; Rap
las. 3. Jõgeva alevis; Maasi v.; Veltsa v., Keblastes. 4. Võrus;
Vana-Irboska alevis. 5. Rootovo vallam. j.; Tõrva linnas; Oisu,
Alliku v. 6. Narvas 2 p.; Oru v., Linnamäel. 8. Elva alevis; Raa
sikul; Meremäe v. 9. Saare postijaama j. 10. Antsla alevis; Rä
pina v.; Raasikul; Rakveres 2 p.; Sooniste v., Ellamaal; Keina v.;
Värskas, Järvesuu v.; Laura alevis. 11. Põltsamaa linnas. 12. Ta
pal 2 p. 14. Tamsalus, Nõmküla v. 15. Paldiskis; Lähtrus; Puka
ai. 16. Viljandis 8 p. 17. Tartus; Haiba!, Kernu v. 18. Rakkes,
19. Paides. 20. Misso vallam. j.; Ravilas, Kose külas; Irboska
jaama j.; Kuresaares; Kurava p. j., Varbola v. 21. Valgas; VanaIrboska alevis; Muhu-Suure vallamaja j. 22. Mustvee alevis. 25.
Võrus 8 p.; Lihulas; Laura alevis. 26. VÕÕpsu alevis; Illukal. 28,
Viljandis 2 p.; Maasi v,, Tagavere kj.; Ninakülas, Peipsiäärne v,
Pärnus — küünlalaat veebruari esimesel kesknädalal ja neljapäe
val. Audrus — reedel enne vastlapäeva.
22
Märtsis: 1. Piirsalu vallas, Ristil; Kärdla alevis; jõgeva
alevis; Kehtna v. 2. Nabala v. Rutikveres; Puhmu k., Kapu v. 3.
jõhvi alevis 2 p.; Lehtses. 4. Võhma alevis; Vana-Irboska alevisKiviloos, Peningi v. 5. Rootovo vallam. j.; Kirblas; Kõrgesaare
Luidjal; Metskülas, Leisi v.; Salla k., Simuna khlk. 8. Antsla ale
vis; Meremäe v.; Laeva v.; Iisaku as. 2 p.; Uuemõisa vallas 2 p.
9. Emmaste vallas; Hageri kiriku juures; Küti v., V.-Jakobi k. j. 2
p.. 10. Haapsalus; Paatsalu v., Vatlas; Pilistvere alevikus; Värskas
Järvesuu v.; Laura alevis; Uue-Vändras, Suurejõel; Puhjas; Mehikoormas. 12. Võrus; Ardu külas, Triigi v.; Hellamaal; Veneveres,
Viru mk.; Amblas.^ 13. Puurmannis. 14. Käsukonna asunduses;
Vaimastvere v.; Mõisaküla alevis; Kodijärve asund.; Mustjala val
tani j. Reedel enne 15. märtsi — Põltsamaa linnas. 15. Raplas
16. Rannu^vallamaja juures; Maasis. 18. Sangaste kir.-kõrtsi j.;
Kastnas, 1 õstamaa k.; L.-iähkvere v., Sadala k.; Kallaste alevis
2 p.; Keilas; Järva-Jaanis; Kalvi v., V.-Nigula k. j. 20. Kuresaares;
Simuna kiriku j.; Märjamaa v.; Irboska jaama j.; Misso vallamaja
j.; Avinurme vallamaja j.; Jüri kiriku j.; Pindi vallas, Leevis; Türi
linnas. 21. Ulila v.; Skarjätinas; Vana-Irboska alevis. 22. Albu
vallamaja j. 23. Valgas 2 p.; Vasknarvas; Valgjärve v., põllum. s.
juures; Varnja k., Kavastu v.; Leisi alevis. 24. Laiuse v., Mõra as.;
Laekveres. Simuna khlk. 2 päeva. 25. Voldis; Laura alevis. 26.
Kärgula v., Sulbi alev.; Rakveres 2 p.; Krüüdneri v., Vana-Prangli
mõisas; Vahastus; Ruunal, Vihterpalu v. 28. Paides; Valguta asun
duses; Kasepere p. j., Kloostri vallas; Kellamäe kõrtsi j., Käärma
st v- 2 p. 31. Alustvee alevis 2 päeva. Viljandis — neljapäeval
pärast lihavõtte pühi 2 päeva.
Aprillis; 1. Juurus. 2. Anstla alevis; Põlgaste v., Puskarus; Alajõel, Virumaal. 4. Vana-Irboska alevis. 5. Harkus, Mäe
juures; Rootovo vallamaja j.; Väike-Kolkja k., Peipsiäärne v. 6.
Taebla v. 8. Kastre-Võnnu vallas, end. Suitsu kõrtsi j.; Roopaka
m,, Pärsama v.; Tamsalu jaama j.; Meremäe v. 9. Elvas. 10. Soo
niste v., Ellamaal; Põltsamaal; Värskas, Järvesuu v.; Võlla-Kihlepas; Sauel, Arudevahel; Loona vallamaja juures; Laura alevis.
11. Pati Nurmeotsal. 12. Võrus; Kolovere v., Jõgeval. 13. KärlasTorgu vallam. j. 14. Hummulis, „Soe“ k. juures; Puurmanni v.',
Piknurme k.; Vastse-Kuuste v., Koorvere kõrtsi j. 15. Säru valla
maja j.; Kuusalu alev.;; Tapa linnas; Kihelkonna alevikus; Rakkes.
16. Voltveti Keremal; Palivere vallas. 17. Karula vallamaja juu
res. 18. Vigala vallas; Tarvastu, Mustla alev; Rahukülas, Kogula
v.; Koeru alevis. 19. Kilingi-Nõmmel; Rogosi v., Luutsniku as.;
Kadrina khlk., Viitna kõrtsi j.; Lüganuse kiriku j., Püssi v. 20. Ir
boska jaama j.; Lihula alevis; Palupera rdtj. j.; Misso vallamaja
23
Suures valikus
raud
voodeid
madratseid ja reformpõhju
soovitab mõõdukate hindadega
K. IV AIT D & C°
Tartus, Riia tänav 69, hoovimajas.
M. Mitti naha ja nöörikauplus
Tartus, Poe tän. 9, telefon 6-03.
Soovitan nahakaupa nagu:
Talla nahka Grünvald-Union vabrikust, kooreparki pastlanahka, sedelga rihmu, rangi
roome, rangi kaeluseid, kroom, lakk ja teisi
nähku. Köie, ohja ja igat teist seltsi nööri
suurel ja väiksel arvul mõõduka hinnaga
M. Mitt, Poe tänav 9, Tartus
24
J.; Alaveres; Vaivaras; Kuresaare linnas. 21. Vana-lrboska alevis,-
Koiküla asund. Valgamaal. 23. Orajõe Kablis; Sauga vallam. j.;
Raadi v., Vasula Rojasilla k. j.; Keilas; Kuimetsa vallas; Võrus.
24. Roela asunduses; Vastseliina vallamaja j.; Amblas; Esnas.
25. Märjamaa v.; Kabala v.; Kanepis; Laura alevis; Peri v., Partsil;
Saulepi v., Varbla k.; Laimjala v., Kõiguste kõrtsi j. 2 p.; Narvas
2 päeva. 26. Alatskivil; Kunda ai. 2 p.; Suure-Jaani alevis; Laatre
Tsirguliina alevis; Lutiku alevis, Päidla v.; Moisekatsi vallam.
.!•; Jõgeva alevis; Kohilas. 27. Puhmu k., Kapu v.; Leebiku valla
maja j.; Saare v., Saare k. j. 28. Abja-Paluojas; Pihtla vallas;
Krüüdneri vallas, Sulaoja kõrtsi j.; Rakveres 2 p.; Kärus. 29. Val
gas; Torma v., Lullikatku k.; Ahja v., Kärsa k.; Liival, Koiga v.;
Stolbovo talus, Laura v. 30. Kärgu alevis; Haanja v., Haanja as.;
Meeri v., Vastse-Nõo asund. 2 p.; Nissi, Riisipere v.; Kuremaa v.,
Palamuse k. Esimesel reedel peale kevadpühi Väike-Maarja alevis.
Tartus — neljapäeval pärast kevadpühi.
Mais: 2. Järva-Jaanis; Vaikna v., Päri as. Mõniste vallam.
j. ; Tõrva linnas; Vändra alevis; Kõlleste v., Alamustil; Räpina val
lamaja j. 3. Oru v., Linnamäel; Lelle-HiiekÕnnus; Kavastu v.,
Koosa k.; Kaarepere v., Pisjärve kõrtsi j.; Krabi vallam. j.; Rõikal;
Otepää alevis 2 p.; Anija vallamaja j.; Uuemõisa v., Tumala as.
4. Mäe-Rõuge kirikuplatsil; Karilatsi vallas; Mustjala v., Võhma
k. ; Taheva vallamaja j.; Vana-lrboska alevis. 5. Haapsalus; Elistveres; Saaluse vallam. j.; .Salla v., Salla k.; Rootovo vallamaja j.;
Pala v., Kodavere PÕllum. Seltsi platsil; Velise v. 6. Antsla alevis;
Järvakandi vallamaja j. 7. Mõisaküla alevis; Kaubi poe j., Kogula v., Valjalas; Lohusuus 2 p.; Peri v., Põlva kiriku j. 8. Tsooru
v., Roosikul; Meremäe v.; Valgejõel, Kõnnu v. 9. Häädemeestel;
U.-Antsla vallamaja j.; Kernu v., Haiba poe j. 10. Priipalu as., Kuigatsi v.; Uduveres, Jakobi khlk.; Põltsamaa linnas; Värskas, Järve
suu v.; Vana-Roosa vallam. j.; Kuivajõel; Laura alevis; Rõngu ale
vikus; Verioras. 11. Misso vallam. j.; V.-Kuuste vallas, Reola as.
12. Antsla alevis; Koongas; Õisu jaama juures; Võrus; Sipa vallas;
Kudina v., Pataste 'k. j. 14. Hoistre vallam. j.; Karilatsi v., AlaJaani t.; Puka alevis. 15. Kuresaares; Kolga-Jaanis. 16. Paides.
18. Sangaste kir.-kõrtsi j. 20. Misso vallam. j.; Irboska jaama j.;
Selis, Tõstamaa khlk. 21. Vana-lrboska alevis. 22. Võõpsu alevis.
23. Valgas; Pärsama v,, Mätja k. 25. Laura alevis; Koeru alevis;
Ahja v., Läänistel; Pärnus — Jüri laat maikuu esimesel kesknädalal
ja neljapäeval. Leisis — riietelaat 2 p. enne Ristipäeva.
Juunis: 1. Kärguli v., Sulbi alevis; Rasina vallas. 2. Petseris; Türi linnas. 4. Vana-lrboska alevis. 5. Viljandis 2 p.; Roo
tovo vallam. j. 8. Rapla alevikus; Himmastes, Koidu v.; Meremäe
vallas. 9. Antsla alevis. 10. Tamsalus, Nõmkülas; Kärdla alevi
kus; Laura alevis; Hageri k. j.; Värskas, Järvesuu v. 12. Paides;
Elvas. 13. Voltveti Keremal. 14. Vastse-Kuuste v., Lootvina as.
15. Märjamaal; Mustla alevikus. 16. Tapa linnas 18. KilingiNõmmel; Keilas; Jõgeval. 20. Põltsamaa linnas;
Irboska jaama
j,; Pikasillal, Patkula v.; Misso vallam. j.; Mustvee alevis 2 päeva;
Nissi alevikus; Järva-Jaanis; Kaarma-Suure vallam. j. 10 päeva
riietelaat.
21. Võrus; Vana-Irboska alevis. 25. Laura alevis.
26. Viljandis 2 p.; Piirsalu v., Ristil; Laiksaare-Urisaarel; Rakve
res 2 p.; Vihulas, Haljala khlk. 28. Mõisaküla alevis. 29. Tahku
rannas, end. Võiste kõrtsi juures.
Juulis; 1. Valgas, Haapsalus; Vana-Kariste vallamaja j,
3. Paides; Viitna kõrtsi j., Kadrina khlk. 2 päeva. 4. Vana-Irboska
alevis; Antsla alevis; Tartus. 5. Rootovo vallamaja j. 7. Petseris,
8. Meremäe v.; Taagepera Alal. 10. Värskas, Järvesuu' v.; Tar
vastu asund.; Laura alevis. 12. Mõisaküla alevis. 15. KarksiNuias. 18. Tõrva linnas. 20. Misso vallam. j.; Irboska jaama j,
21. Vana-Irboska alevis. 23. Kuresaares 10 p. riietelaat. 24. Võ
rus. 25. Laura alevis; Puhmu k., Kapu v. Pärnus — Jaanilaat juu
likuu esimesel kesknädalal ja neljapäeval.
Augustis: 1. Kilingi-Nõmmel: Paides. 2. Pärnus 3 näd,
4. Vana-Irboska alevis. 5. Rootovo vallamaja juures. 6. Türi lin
nas. 7. Holstre vallam. j. 8. Elvas; iVLeremäe v. 9. Kaarli vallas.
10. Kuresaares; Esnas; Tsirguliina alev., Laatre v.; Värskas, Järve
suu v.; Laura alevis. 12. Vana-Võidu vallam. j. 15. Tuhalaane^
vallam. j.; Koeru alevis. 16. Martna alevis. 17. Põltsamaal; Puka
alevis. 20. Misso vallam. j.; Valgutas; Irboska jaama j. 21. Laiksaare-Urissaares; Kallaste alevis 2 p.; Vana-Irboska alevis. 22. Pati-Nurmeotsal. 23. Valgas. 25. Mustla alevis; Võrus; Narva-Jõesuus 2 p.; Laura alevis. 26. Paides; Mõisaküla alevis. 28. Rakve
res 2 p.; Petseris; Kaansoos. 29. Tõrvas 2 p. 30. Antsla 'alevis..
31. Helme asund.; Häädemeestel; Suulrejõel, U.-Vändras.
Septembris: 1. Nissi alevis; Sipa vallas; Kaarma-Suuremõisa j. 2. Suure-Jaani alevis. 3. Karula rdtj. j.; Selis, Tõstamaa
khlk. 4. Vana-Irboska alevis; Koiküla asund., Valgamaal. 5. Vil
jandis 2 p.; Sauga vallam. j.; Rootovo vallamaja j. 6. Vastsemõisas;
Meeri v., Vastse-Nõo asund. 7. Hummulis, „Soe“ k. j.; Võlla-Kihlepas; Vana-Kariste vailam. j.; Tamsalus, Nõmküla vallas. 8. Me
remäe vallas; Hallistes; Kihelkonna alevikus; Illukal. 9. Puiatu as.
10. Kärstna asund.; Olustveres; Puhjas; Hellamaal; Tapa linnas 2
p.- Värskas, Järvesuu v.; Verioras. 11. Lelle-Hiiukõnnul. 12. Laeva
v..’ end. kõrtsi j.; Loodi kõrtsi j.; Maasi v., Tagavere küla karja-
26
niaal; liiri linnas. 13. Valgas; Kolgajaani kiriku j.; Iisaku asund.
2 p. 14. Kuresaares; Viitina vallam. j.; Oisus, Alliku vallas. 15.
Varblas, Saulepi v.; Tammistes, Pärnu k.; Abja-Paluojas; Kohilas;
Ahja v., Lääniste k.; Jõgeva alevis. 16. Rõngu alevikus 17.
üusna asund.; Uduveres, Jakobi khlk.; Räpinas 2 p. 18. Sangaste
kirikukõrtsi j.; Alaveres; Kaareperes. 19. Kergu alevis; Mustvee
alevis;. Kalli küla karjamaal, Kogula v. 20. Paistu kirikumõisas;
Kivi-Vigalas; Rõikal; Irboska jaama j.; Kärgula v., Sulbi alevis;.
Misso vallamaja J.; Jõgeveste vallamaja j.; Põltsamaal. 21. Taheva
vallam. j.; Orajõe Kablis; Rõuge kiriku j.; Võlupe kõrtsi j.; Pärsamaa v.; Vahastu v.; Vana-Irboska alevis. 22. Kastnas, Tõstamaa
2?- Tartus; Paides; Sürgavere asund.; Holdre m.,Helme khlk.;
Järvakandis; Keina vallas. 24. Võrus; Kirblas; Priipalu alev., Kuigatsi v. 25. Vatlas, Paatsalu v.; Vana-Suislepi vallamaja j.; Laura
alevis; Antsla alevis; Oiul; Loona vallam. j.; Maasi v., Liigalasma
karjamaal, Vesiaia vär.; Kose alevikus. 26. Taebla vallas- Puur
mannis; Pööraveres, Jakobi k.; Kundas 2 p.; Alatskivil. 27. Kuu
salu alevikus; Põlva kiriku juures; Mehikoormas. 28. KuresaaresPõltsamaal; Tori alevis. 29. Haapsalus; Roela v., Viru mk 2 p Kirepis, kõrtsi j.; Kuimetsa v.; Koonga vallam. j.; Ambla alevisVarbola v., Kuraval; Karksi-Nuias; Kõrgesaare Luidjal; Vara v’
Matjamai. 30. Haanja vallas, Haanja asund.; Metskülas, Leisi v. ’
Oktoobris; 1. Elistveres; Tudolinna vallamaja j. 2pVaikna v., Pan m.; Oru v., Linnamäel; Audrus; Liival, Koiga v.;’
Keava raudteejaama lähedal, Kehtna v.; Krüüdneri v., Maaritsel;
Kardla alevikus; Rasina v., end. kõrtsi juures; Mehamäe väljal, Leva a k., Uuemõisa v., 2 päeva. 2. Märjamaal; Tõrva linnas; N'a^:
bala v. 3. Laanemetsa vallam. j.; Vändra alevis; Kambja vallas
Lirva k. j.j Kavastu-Koosal; Narvas 2 p.; Tõrvas; Pihtlas. ‘4. Paldiskis; Rõuge v., Sänna k. j.; Kuivajõel; Vana-Irboska alevis-Vmaa.kKadrina khlk-, 2 p.; Vana-Kuuste v., Reola valge kõrtsi
j.; Päidla v., Lutiku alevikus. 5. Lihula alevis; Kabala v., Ollepal;
Rootovo vallam. j. 6. Kudina vallas, Pataste kõrtsi juures; VanaLaitsna vallas; Jõhvi alevis 2 p.; Tapa linnas; Kaarma-Suuremõisa
juures. 7. Viljandis 2 päeva; Võhma k., Mustjala v.; Hageris.
8. Pukas; Meremäe v.; Himmastes, Koiula v.; Vaimastvere vallam.
j.; Mustjala asund. 2 p.; Velise vallas. 9. Albus. 10. Valgas;
Värskas, Järvesuu v.; Heltermaal, Hiiu-Suuremõisa vallas; Imavere
v., Paia k. j.; Valgejõel, Kõnnu v.; Lohusuus 2 p.; Lüganuse kiriku
j.; Püssi v.; Laura alevis. 11. Riidaja vallam j.; Torgu vallam. j.;
Mõisakülas. 12. Tartus; Vastseliina vallam. j.; Keilas; Leisi alevis
3 p.; Veltsa v., Keblaste. 13. Võrus; Salla külas, Simuna k.; Kärla,
valtas, turuplatsil. 14. Kilingi-Nõmmel; Vana-Tänasilma v. j.;
27
Erastvere v.t Kanepi alev.; Petseris; Skarjätinas; Mässu vallas,
Virtsus. 15. Säru vallamaja j.; Raplas; Rannus; Kuremaa v., Pala
muse khlk.; Avinurme vallam. j.; Rakveres 3 p. 16. Karula vallam..
j.; Leebiku vallamaja j.; Muhu-Suure valla magasiaida j.; VastseKuuste vallas, Lootvina asund. 17. Koloveres 2 p.; Anijal; Rakkes;
Otepää alevis 2 p. 18. Kuresaares; Emmaste v., Metslauka külas;
Suure-Jaani alevis; Võõpsu alevis; Antsla alevis; Roela asunduses;
Väike-Maarjas. 19. Tarvastu as.; Põlgaste v., Puskarul; Kolkja
külas, Peipsiäärses v.; Rogosi vallam. j.; Jõelehtmes. 20. Tabive
res; Misso vallamaja j.; Vana-Roosa vallam. j.; Uue-Antsla vallam.
j.; Kölleste v., end. Tille kõrtsi juures; Irboska jaama j.; Koeru ale
vis; Uulus; Laimjalas; Põltsamaal. 21. Haapsalus; Kaansoos’; Saa
luse vallam. j.; Vana-Irboska alevis; Kastre-VÖnnu vallam. j.; Puunal,
Vihterpalu v. 22. Kärgula v., Sulbi alev. 23. Kõo asund.; Moisekatsi v.; Kasepere poe juures, Kloostri v.; Vasulas, Rojasilla k. j,
24. Laatre v., Tsirguliina alev. 25. Ellamaal, Sooniste v.; Laura
alevis; Rannaküla Römmi karjamaal, Maasi v.; Tsooru v., Roosikul;
Esnas; Veneveres, Virumaal 26. Võrus. 27. Saare v., Saare k. j.;
Laekveres, Simuna khlk., 2 p. 28. Taageperas, Alal; Voltveti Keremal; Misso vallamaja j.; Puurmanni vallas, Piknurme k.; Loosi
v., Lindoras; Krüüdneri v., Pusu k. j.; Järva-Jaanis. 29. Torma v.,
Lulhkatku k.; Ahja vallas, Kärsa k. j.; Laura v., Stolbovo talus.
31. Sindi-Lodja kõrtsi juures; Mõniste vallamaja j. Pärnus —
Mihklilaat oktoobrikuu esimesel kesknädalal ja neljapäeval.
Novembris: 1. Vaivaras; Harku, Mäe juures; Viru-Jakobi
kirikul juures, Küti v., 2 p.; Mätjaküla karjamaal, Pärsama v. 2.
Paides; Suurejõel, Uue-Vändras; Kodavere Põllum. Seltsi platsil,
Pala v.; Laiuse v., Mõra asund. 4. Nissis, Riisipere vallas; VanaIrboska alevis. 5. Antsla alevis; Kambja v., S.-Kambja asund.; Rootovo vallam. j. 6. Rõuge v., end. Ala kõrtsi j.; Kaarepere v., Kas
sinurme asunduses. 77. Kölleste v., Krootuise asund.; Valgas; El
vas; Kaubi poe j., Kogula v., Valjalas. 8. Palivere v.; Meremäe
v. 10. Põltsamaal; Värskas, Järvesuu v.: Sauel, Arudevahel; Jõ
geva asunduses; Laura alevis. 11. Viljandis 2 p.; Võrus. 12. Ku
resaares; Lähtrus, Vahima k.; Karilatsi v., Alajaani talus; Ardu kü
las, Triigi vallas. 14. Kärus; Tartus. 15. Põltsamaa linnas; Tumala asund., Uuemõisa v. 17. Haibal, Kernu v. 20. Pindi v., Lee
vil; Simuna kiriku j.; Risti Piirsalu v.; Irboska jaama juures; Misso
vallam. j.; Kuusalu alevikus. 21. Tamsalus, Nõmküla v., 2 p.;
Otepääl; Vana Irboska alevis. 23. Paides; Mustvee alevis 2 p.;
25. Raasikul; Mäetaguse vallas; Türi linnas; Laura alevis. 26.
Võõpsus; Pati-Nurmeotsal; Valgjärve v., end. Kitse kõrtsi j.; Tam
salus, Einmanni v. 27. Viru-Nigula kiriku j„ Kalvi v., 2 p.; Amblas.
28
28. Voltveti-Hallikukivil; Keilas. 29. Rootovo vallamaja juures*
Võrus. 30. Vigalas.
Detsembris: 1. Abja-Paluojas; Tapa linnas. 2. Juurus;
Saare postijaama j. 3. Valgas; Alajõel, Virumaal; Räpina vallam!
j. 4. Rakveres 2 p.: Vana-Irboska alev. 5. Rootovo vallam. j.
6. Vihulas, Haljala khlk. 7. Kallaste alevis 2 p.; Jõhvis 2 p. 8. Vil
jandis 2 p.; Meremäe v. 9. Aravete k„ Albu v. 10. Kilingi-Nõmmel; Värskas, Järvesuu v.; Jüri kiriku j., Rae v.; Laius-Tähkveres,
Sadala k.; Ahja v., Lääniste k.; Laura alevis. 11. Narvas 2 p. 12
Martnas; Vändra alevis; Paluperas 2 p.; Järva-Jaanis; Kloostri v.,
Kasepera p. j. 13. Tartus; Pati-Nurmeotsal. 14. Vasknarvas;
Antsla^ alevis; Koerus; Ninakiilas. 15. Võrus; Kärdla alevis; Kohilas; Jõgeva alevis. Põltsamaa linnas — reedel enne 16. dets. 16.
Türi linnas. 17. Moisekatsi vallas, end. Kauksi kõrtsi j.; Rapla
alevikus. 18. Paides; Krüüdneri v., Sulaoja k. j; Pööraveres, Jakobi
k. ; Sooniste v., Ellamaal. 19. Elvas; Lehtses; Mõisakülas. 20.
Haapsalus; Tõrvas 2 p.; Märjamaal; Võõpsu alevis; Misso valla
maja j.; Irboska jaama juures. 21. Vana-Irboska alevis. 22. Must
vee alevis 2 päeva. 25. Laura alevis. 28. Valgas; Kavastu v.
Varnja k. Lelle-Hiiekõnnus — esmaspäeval pärast 2. Kristuse tu
lemise püha. Pärnus — jõululaat detsembrikuu kolmanda nädala
kesknädalal ja neljapäeval.
6fafggfen$ ja McflzhMhCfidI
Pahlbärgi nalja ja humoori seedib ainult see,
kelle kõht on täis tervishoidliselt puhast ja
toitvat toitu.
Meie teada saab sarnaseid toiduaineid väga
kasulikult osta Kooperatiiv-Ühing
«Eesti Kalast"
Tartus, Oildi tänav 14, telefon 11-71.
Prohv. J. Skamtoni.
1 küünar = % arssinat =12 verssokit = 21 tolli = 0,53 meetrit =
== 53 sentimeetrit 3 millimeetrit.
1 maamõõtja küünar = 2 jalga = 24 tolli = 0,6 meetrit = 60 sm.
7 mm.
1 jalg = 66/7 verssokit = 12 tolli = 30,47 sm = 30 sm 4,7 (mm.
1 verssok = 1% tolli = 4,445 sm = 4 sm 4,4 mm.
1 toll = % verssokit = 10 liini = 2 sm 5,4 mm.
Pinnamõõdud.
1
1
1
1
I. H e k t a a r.
ruutkilomeeter = 10.000 aari = 0,sre ruutversta.
hektaar (ha) = 100 aari = 10.000 m2 = 0,91 tiinu (10/u tiinu) —
= 2196,7 ruutsülda = 2,69 Riia vakamaad = 5,49 Tallinna vaka»maad = 1,9 tündrimaad.
aar = 100 m2 = 21,97 sülda2.
ruutmeeter = 109/io ruutjalga.
II. Vaka m a a.
I. K i 1 o g r a m m.
kvintal = 1 doppeltsentner = 100 kilogr.
6 pd. 4 n. 18 soL
54 dooli.
kilogramm (kg) — 1000 grammi = 2 Saksa naela — 2,44 Vene
naela = 2 nl. 42 sol. 40,g dooli; 1 kilogramm = 1 liiter vett.
gramm (g) — 1000 milligrammi — 22,5 dooli.
puud = 2 punda (leisikut) — 40 naela = 16,38 kilogrammi.
leisik (pund) = 20 naela = 8,19 kilogrammi.
nael U. = 32 loodi = 96 solotnikku\ — 409,52 grammi.
lood — 3 solotnikku = 12,79 grammi.
solotnik — 96 dooli — 4,26 grammi.
apteegi nael — 84 solotnikku = 358,32 grammi.
inglise tsentner (cwt) = 112 inglise naela (lbs) = 3,i puuda —
’= 50,8 kg.
II. Tonn.
meeter-tonn (mt) = 1000 kilogr. = 61 pd, 1 n. 89 sol. 59 dooli.
inglise tonn = 1016 kilogr. = 62 pd. 1 nael 11 sol. 54,0489 dooli,
Ameerika tonn = 907,2 kilogrammi.
laeva tonn = 1021 kilogrammi = 62 pd. 2 n. 20 sol. 59 dooli.
reg. tonn = 100 jalga3 — 2,832 m3.
Paberimaöduef.
Pall = 6—10 riisi.
Riis = 20 raamatut.
Raamat = 24 poognat kirjutuspaberit või 25 poognat trükipaberit.
Piirituse mõõdud.
1° (kraad) = Q,io pange = 0,i toopi = 0,123 liitrit 100°-list ehk
100%-list piiritust (absoluutalkohol), s. o. piiritust, mis vett
sugugi ei sisalda.
1 pang100°-list piiritust = 100°
1 liiter 100?-list
„
= 8,13°
1 liiter 96°-list
„
= 8,8°
1 toop 96°-list
„
= 9,o°
1 liiter 40°-list viina
= 3,25° piiritust.
33
Mõõdustikkude Yõrdlustabelid.
Alljärgnevad tabelid mõõtude ümberarvamiseks ühest mõõdustikust teise annavad võimaluse võrrelda mitmesuguseid mõõte ilma
igasuguse arvutamiseta. Nii, näiteks, tarvis teada, mitmele meetrile
võrdub 7,8 jalga. Selleks vaatame tabelist jalgade ümberarvamiseks
meetritesse põikrea „7“ ia püstrea „0,s“ ristpunkti, kust leiame otsi
tava arvu 2,3s; ehk kui tahame üle viia 6,3 meetrit jalgadesse, leiame
vastavast tabelist põikrea „6,o“ ja püstrea 0,3“ ristpunktist, et 6,3
meetrit võrdub 20,67 jalale. Neidsamu tabeieid võib tarvitada ka
10, 100, 1000 jne. korda suuremate või vähemate arvude jaoks.
Siis tuleb ainult komraa nii mitu kohta edasi või tagasi tõsta, kui
palju nulle on lisakasvatajas. Näiteks: 78 jalga = 23,8 meetrit;
0,78 jalga — 0,238 meetrit; 63 meetrit — 206,7 jalga; 630 meetrit =
— 2067 jalga.
Tabel jalgade ümberarvamiseks meetritesse.
(1 jalg
Jalad
2
3
4
5
6
7
8
9
0,30 meetrit).
0,o
O.i
0,2
03
0,4
05
0,6
0,7
0,8
0,9
0,30
0,61
0,03
0,34
0,64
0,06
0 37
0,67
0,09
0,40
0,70
0,12
0,43
0,73
0,15
0,46
0,76
0,18
0,49
0,79
0,21
0,52
0,82
0 24
0,55
0,85
0,28
0,58
0,87
0,91
1,22
1,52
0,94
1,25
1,55
0,9S
1,28
1,58
1,01
1,31
1,62
1,04
1,34
1,65
1,07
1,37
1,68
1,10
1,40
1,71
1,13
1,43
1,74
1,16
1,46
1,77
1,19
1,49
3,80
1.83
2,13
2,44
2,74
1,86
2 16
2,47
2,77
1,89
2,19
2,50
2,80
1,92
2,23
2,53
2,83
1,95
2,26
2,56
2,87
1,98
2,29
2,59
2,90
2,01
2,04
2,35
2,65
2,96
2.07
2,38
2,68
2,99
2,10
2,41
2,71
3,02
0
1
=
2,32
2,62
2,93
Pärandusmaksu seadus.
1.
§ 2. Pärandusmaksust on vabad:
a) varandused, mille väärtus on alla 1.000 kr., kui need lähe
vad, isikuile, kes tähendatud § 3 p. a, — alla 500 kr., kui need lähe
vad isikuile, kes on tähendatud § 3 punktides b ja d;
b) varandused, mis lähevad riigi-, kogukonna-, kaitseliidu,
heategevuslikkude, teaduslikkude ja hariduslikkude asutiste heaks;
kahtluse korral määrab nende asutiste iseloomu majandusminister.
3
34
d) Eestj vabadusesõjas surmasaanud isikute varandused, mis
antakse edasi päranduse teel § 3 p. a all ettenähtud kõige lähemaile
sugulastele.
§ 3. Pärandusmaksu võetakse järgmisel määral:
a) varandustelt, mis lähevad üle pärandusejätja abikaasale,
ülenevaile või alanevaile sugulastele või adopteeritud lastele, järg
mise tabeli alusel:
Kui ühele isikule ülemineva päranduse väärtus on:
kuni 2.000 kr., siis 2%
iile 2.000 kr.
4.000
3%
4.000 „
6.000
4%
6.000 „
10.000
5%
20.000
10.000 „
6%
20.000 „
30.000
7%
30.000 „
40.000
8%
b) varandustelt, mis lähevad üle pärandusejätja minijale või
väimehele, võõraspojale või -tütrele, õele või vennale (lihane õde
või vend või poolõde või -vend) ja õe või venna lastele, järgmise
tabeli alusel:
Kui ühele isikule ülemineva päranduse väärtus on:
kuni 1.000 kr., siis 5%
üle 1.000 kr.
3.000 „ „ 6%
„ 3.000 ,
„
6.000 „
„ 7%
„
6.000
10.000
,
„
10.000 „
„
8%
,
„ 20.000 „
„ 9%
„ 20.000 ,
„ 30.000 „
,. 10%
„ 30.000 ,
40.000 „ „ 12%
d) varandustelt, mis lähevad üle kõigile muile isikuile, järgmise tabeli põhjal:
Kui ühele isikule ülemineva päranduse väärtus on:
kuni 1.000 kr., siis 10%
üle 1.000 kr. „ 3.000 „ „ 12%
„ 3.000 „
6.000 „ „ 14%
„
6.000 „
10.000 „ „ 16%
„ 10.000 „
15.000 „ „ 18%
„ 15.000 „
20.000 „
„ 20%
„ 20.000 „
30.000 , „ 22%
„ 30.000 „
40.000 „ „ 24%
§ 5. Varandustelt, mis lähevad üle korraga mitmele isikule,
arvutatakse pärandusemaks igaühe osalt eraldi. Ühe isiku kätte
üleminev päranduseosa on vaba pärandusemaksust koguväärtuse
juures: a) alla 1.000 kr.t kui pärijaiks ilmuvad isikud, kes on tä
hendatud käesoleva seaduse § 3 p. a., b) alla 500 kr., kui pärijaiks*
Ilmuvad isikud, kes loendatud käesoleva seaduse § 3 punktides
b ja d.
„
35
Tartu advokaadid
Advokaadid, (vannutatud).
Genss, Julius, Suurturg 15.
Grau, Karl, Suurturg 7.
Hartmann, Voldemar Vana 2.
Jaska, Rudolf, Lai 12.
Jauram, V. Aleksandri 7.
Karlson, Ferdinand, Aia 17.
Karlson, Friedrich, Narva 4
Klaus, Voldemar, Rüütli 22.
Kriisa, Jaan, Jaani 1.
Luha, Chr., Lai 39.
Nääris, Hugo, Suurturg 14.
Olesk, Lui, Rüütli 11.
Ostrat, Johan, Rüütli 3.
Pikk, Karl, Raatuse 16.
Rütli, Oskar, Suurturg 3.
Schmidt, Arved, Lossi 13.
Sild, Karl. Rüütli 4.
|
j
S
|
Sepp, Johan, Küüni 1,
Sumbak, Hugo, Tiigi 27.
Sumberg, Hermann, Promenadi 7.
Tarrask, Roman, Vana 7.
Vannutatud advokaadi abid.
Brock, Arved, Rüütli 20.
Keller, Rudolf, Suurturg 8.
Kropmann, Boris, Riia 3.
Lange, Rene, Poe 3.
Nieländer, Adalbert, Lutsu 16.
Ojasson, Artur, Riia 55.
Sepp, Peeter, Kompanii 2.
Siii, Voldemar, Vabaduse puies
tee 11.
Soom, Eduard, Suurturg 8.
Treial, H., Aleksandri 3.
Tartu arstid
Sise- ja lastehaigused.
Arrak, A., Uueturu 9.
Fischer, E. Tähe 42—2.
Gernhardt, Armin, Sisehaigustekliinik.
Hollmann, V., Lodja 4.
Jürisson-Kleitšmann, Rüütli 19.
Kilk, Nikolai, Liiva 6.
Kremer, Simon, Raekoja 14.
Krõll, Gustav, Vene 2.
Lukk, Ed., Vabaduspuiestee 12.
Lüüs, Adu, Küütri 14.
Madisson, Hans, Jakobi 58.
Madisson, Olga, Jakobi 58.
Mahlstein-Männik, Liidia, Vana
tän. 1.
Masing, Ernst, Aia 28.
Mirvits, Samuel, Raekoja 6.
Normann,
Herbert,
VäikeTähe 1—2.
Peterson, Edgar, Sisehaigustekliinik.
Reimann, Arnold, Veski 6.
Reinhold, Karl, Narva 6.
Schulzenberg, A., Riia 24/28.
Siim, Hans, Narva 78.
Sõber, Hans, Rüütli 21.
Tamm, Rudolf, Pepleri 21.
Tamm, Arkadi, Kevade 5.
Tang, Aleksander, Narva 54.
Tedder, Richard, Ülikooli Hospidal-haavakliinik.
Urberg, Elmar, Karlova 6.
Vadi, Voldemar, Lossi 13.
Vilberg, Martin, Päikese 3.
Zimmermann, Vaino, Tähe 5.
Naistehaigused ja sünnitusabi.
Anderson, E., Vallikraavi 17.
Beifeldt, J., neeru-, põie, suguja naisteh. Riia 22-a.
36
Bernakoff, R. Riia 31.
Gurewitz-Gens, Sarah, Poe 9.
Kleitsmann, R., Rüütli 19—2.
Kook, Karl, Jaani 3.
Kremer, Simon, Raekoja 14.
Meyer, Johannes, Lossi 18.
Pfaff, Konrad, Karlova 13.
Säga, Ernst, Vabaduspuiestee 7.
Thomson, Bruno, Aia 40.
Orav-Väärsi, Ida, Pepleri 6.
Rooks, Herta, Botaanika 35.
Röntgenloogid.
Grünthal, J., Jaani 10.
Kienast, Fr. Ülik. 2. sisehaig.kliinik.
Närvi- ja vaimuhaigused.
Bresovsky, M,, Tallinna 46.
Fischer, E., Tähe 42—2.
Hion, V., Riia 135.
Klau, Fr., Küütri 14.
Madisson, Hans, Jakobi 58.
Ottas, Juhan, Aleksandri 9.
Perk, Johannes, ülik. Närvi
kliinik.
Peterhoff, Romeo, Aia 17.
Rives, Johannes, Narva 36.
Soans, Theodor, Tallinna 48.
Schmalz, Aleksander Promenadi 3.
Tervishoid.
Sumberg, Voldemar, Pepleri 32.
Kõrva-, kurgu- ja ninahaigused.
Mahlstein-Männik, Liidia, Vana
tän. 1.
Obersehneider, Paul, Uueturu
tän. 1.
Põdder, Paul, Aleksandri 25.
Saareste, Ernst, Küüni 3.
Schoff, Aleksander, Tähe 4.
Strömberg, Herm., Karlova 8.
Kohtulik arstiteadus.
Rooks, Gerhard, Botaanika 35.
Naha- ja suguhaigused.
Amon, A., Pepleri 2.
Beifeldt, J., Riia 22-a.
Dobruschkes, E., Rüütli 24.
Hansen, P., Jaani 3.
Imelik, J., Jaani 12.
Karask, Karl, Narva 91.
Kook, Aug., Jaani 1.
Normann,
Herbert,
VäikeTähe 1—2.
Paldrock, Aleksander, Tähe 7.
Schlossmann, Karl, Jakobi 6.
Terrepson, Edgar, Lutsu 2.
Silmahaigused.
Ottas, Juhan, Aleksandri 9.
Uudelt, Jaan, Silmakliinik.
Vogel, Karl, Vana 2.
j
Haavahaigused.
Ennulo, Juhan, Ülik. Hosp.~
Haavakliinik.
Gutmann, Paul. Aia 26.
Huik, V., Haavakliinik Toomel.
Jürgens, B., Karlova 6.
jürgenson, Herm., Tähe 39.
Karell, Ulrich,
Haavakliinik
Toomel.
Meder, Ralf, Tähe 63.
Pärtelpoeg, Valter, Riia 64.
Pobol, Aug., Tähe 14.
Puusepp, Ludvig, Karlova 30.
Steinfeldt, Valter, Haavakliinik
Toomel.
Sõrra, Johannes, ülik. Haavak.
Tedder, Rich., Kivi 30.
Vannach,
Rudolf,
Maarja
mõisa 8.
Vehik, L., major, Riia maan
tee 13.
Zeddelmann, Heinr., Veski 16.
37
Kalendrit egemine
pole nii nagu vanasti.
Üks lühikene sissejuhatav jutt, ilma milleta ei saa läbi
ükski tõsine raamat.
Lubage kõige pealt tutvustada vastset kalendritegijat:
Juhan Pählbärk, elukutselt sulevedaja. Haritud inimene, ülikoolistki vaikselt läbi (rohkem mööda) kõndinud. Välispidi
sele hiilgusele rõhku ei pane, armastab rohkem hingelist ha
ridust. Naisemees. Üks laps. Võlgu ei ole. Aga raha vähe.
ja praeguse elu üle nuriseb sama hiilgavalt, kui iga teinegi.
Omal ajal tegid kalendrit Faehlmann ja Kreutzwald. Ka
haritud inimesed. Aga tookord olid teised ajad. Rahvas är
kas orjaunest ja vaatas päikesesse niikaua kui silmad hak
kasid valutama. Aated liikusid kõigi südames, igamees luu
letas ja oldi erk ning kärmas. Nagu ikka, kui pikast unest
ärgatakse.
Nüüd on teisiti. Aateid on vähevõitu ja needki rohkem
portfellides kui südames. Ja portfellid on enamikus pangasuhvlites, täidetud siniviiru paberitega, millele notar lööb
teinekord oma arvamise peale. Omal ajal aateil notareid
ei olnud, olid ainult tsensorid. Need olid kah kurjad härrad,
kuid leppisid vähemaga: tõmbasid punase juti peale ja saat
sid paberikorvi. Notarid paberikorvist lugu ei pea, saada
vad oma „käsikirjad“ edasi rändama ja need rännakud on
nii kurjad, et võtab igal mehel söögiisu ära. Laulutujust ei
maksa rääkidagi.
Nii et aatemaailm on sügavasti muutunud. Ripub nii
tugevasti krooni küljes kinni, et päikesesse ei vaata enam.
38
keegi. Sest selle vahtimise eest ei maksta midagi ja mis sa
muidu vahid? Nüüd ei lähe keegi teatrissegi muidu, kui peab
peale makstama. Priipiletiga ka ei lähe. Raamatuid loevad
ainult kriitikud, sest nemad saavad reamaksu. Tavaline ini
mene on nii ratsionaalne ja uusasjalik, et ei raiska kallist
aega trükimusta vahtimisele. Ega ta loll ei ole. Iseasi, kui
keegi maksaks 10 krooni lehekülje pealt. Siis võiks isegi
mõnda luuletuskogu lugeda. Aga olud on nii viletsad, ajad
nii ääretult rasked, et säärase töö eest ei maksa keegi. Aru
saadav: väike rahvas, võimalused kitsad, millest sa maksad.
Iseasi oleks kui kultuurkapital ka lugejaskonda meeles
peaks ja inimesele, kes mõne raamatu läbi on lugenud, kas
või paarsada tuhatki auhindadeks määraks. Aga meie kultuurpolitika on üldiselt nii viltune ja rappajooksnud, et sää
rasele asjale ei maksa mõeldagi. Nendele, kes raamatuid kir
jutavad või teatris eesriide taga näitemängu ahastavad,
makstakse küll, aga peavaeva nägijaid, lugejaid ning teatriskäijaid, ei arvestata üldse. Kes see siis niiviisi kultuuri saab
tõsta?
Aga ega neil kirjameestelgi pole kiita. Saavad küll oma
auhinna või kuupalga, kuid seda on; ikkagi nii napilt, et ajab
naeru peale. Romaani lööd veel kuidagi valmis, aga luuleta
mine mingu juba parem metsa. See töö ei tasu. Oled elu
lähedane või harrastad rohkem vaimu, ükskõik. Seepärast
ei luuleta meil enam igamees, nagu ärkuseajal, vaid ainult
üksikud. Nii et mahub ,,Loomingusse“ parajasti ära, üle ei
jää juppigi. Sellest küll suuremat häda ei ole, sest värsse nii
kuinii keegi ei loe. Ise kirjutavad, ise loevad. Saagu õnd
saks. Kes raha ei saa, saab ikka õndsaks.
Kui ajad on muutunud, siis peab ka kalendritegemine
olema teistsugune. Ei saa enam nii, nagu tegid Faehlmann
ja Kreutzwald. Viinahukatusest ei tohi enam kõnelda, koduarstirnisest samuti, ilupuu okstest luuletamisest ammugi
39
mitte. Rahvakasust tuleb eemale hoida. See teeb kahtlaseks
ja igamees vihastab. Nüüd on nõuded teised.
Katsume siiski kuidagi läbi ajada. Ajad on rasked, iga
mees saab aru — pole asja uhkustada. Kui saab suutäis
naerda, asi seegi.
Juhan Pahlbärk.
Humoristi
kalender*
VARJUTUSED.
1932. aastal on varjutused umbes samad, nagu eelmistel
aastatelgi. Suuremad tegelased varjavad väiksemad ära, de
magoogia varjab ideed ja omakasupüüd riiklikud huvid. Muidu
on 1932. a. 2 päikese- ja 2 kuuvarjutust, millistest Eestis
näha osaline kuuvarjutus 14. sept. algus kell 8.05 p. 1.; keskmoment kell 11 õ.; lõpp kell 1.56 hommikul.
PÜHAD JA PUHKEPÄEVAD.
Politilistel direktoritel ja onupoegadel on 1932. aastal
366 puhkepäeva. Teistel surelikkudel on neid tublisti vähem,
nagu allpoolsestki selgub.
JAANUAR — NÄÄRIKUU.
1. Uusaasta. Muud ei tea tema kohta esialgu mi
dagi öelda.
6. Kolmekuningapäev. (See päev tuleks hoo
pis ära kaotada, ehk vähemalt ümber muuta kolmepresidendipäevaks.)
40
17. Tõnisepäev. Tõnisel on oma päev, aga tema
naisel Juulal ei ole. Naistel on siin veel palju võidelda.
23. Saunaskäimise päev. Läheb see, kes tahab,
sundust ei ole.
24. H i n g amisepäev, nagu kõik pühapäevad. Sel
päeval võivad kõik vabalt hingata, ka need, kelledel hing
muidu kinni pigistatud. Ainult hingekarjased peavad sel päe
val kõige hingega hingede päästmisel väljas olema.
VEEBRUAR — KÜÜNLAKUU.
2. Küünlapäev. Kus veel petrooleumi põletatakse,
seal petrooleumipäev.
9. L u u v a 1 u p ä e v. Kalendritegijatelt tuleks nõuda,
et sisse seataks ka peavalupäev.
13. V õ i n ä d a 1. Need, kellel võid vähe, pühitsegu ai
nult võipäeva, või ka võitundi.
17. Vastlapäev. Sel päeval lastakse liugu, peami
selt oma ligemise seljas.
18. Tuha päev. Arvatavasti ka muu prügi ja prahipäev.
25. P a 1 v e p ä e v. Sel päeval võetakse üks palvekiri
kalevi alt välja. Õnnelik, kellele see kiri peaks kuuluma.
MÄRTS — PAASTUKUU.
20. Palmipuudepüha. Kellel raha, sõidab Itaa
liasse palmide alla, kellel pole, see võib palmipuude püha pi
dada haokubu all. Ühtlasi algab ka kevade, olgugi et paljudel
elukevade lõpeb.
25. Suur Reede. Ühtlasi ka Paastu-Maarjapäev.
(Liig palju ühe päeva jaoks.)
27. 1. Ü 1 e s t. p ü h a. Mõni, kes esimesel pühal liiga
palju head nautinud, tõuseb üles alles peale pühi.
41
APRILL — JÜRIKUU.
1. Karjalaskmisep. Ka jalgalaskmisepäev peaks
sisse seatama, kuigi kassakratid just kindlast tähtpäevast
lugu ei pea.
14. K ü n n i p ä e v. Vaimupõllu kohta see ei käi. Vai
mukangelased lõikavad ilma kündmata ja külvamata.
23. J ü r i p ä e v. Aga miks Alaril päeva ei ole?
MAI —- LEHEKUU.
1. M a i p ü h a. Töölised peavad seda oma pühaks,
kodanlased oma pühaks ja Mai oma pühaks. Õigus on siiski
Maiel.
3. R i s t i 1 e i d m i s e päev. See on vale. Ka mõ
nel teisel päeval võib inimene oma risti leida.
15. 1. N e 1 i p ii h a. Pühavaimu väljavalamise päev.
16. 2.
„
Meie päevil mingisugust väljava17. 3.
„
lamist ei saa olla — igaüks kat
sub, kuidas saaks sisse teha.
JUUNI — JAANIKUU.
24. Jaanipäev. Aga teda pühitsevad ka kõik Jürid,
Antsud ja Mihklid.
27. Seitsme magajapäev. Vanasti imetleti seit
set magajat, — tänapäev ei imetle keegi 700 magajat (sooja
del kohtadel).
JUULI — HEINAKUU.
10. Seitsmevennapäev. Vist parteivennad. 7-est
mehest saaks juba ilusa erakonna.
22. Maarja-Magdaleena päev. Mitte ära va
hetada samanimelise kogudusega, kellel oma õpetajaga sel
päeval ühtegi protsessi ei ole.
42
AUGUST — LÕIKUSEKUU.
10. Lauritsapäev, õige tundmatu tegelane, see
Laurits. Ei tea, kes ta niisugune peaks olema?
15. Rukki- Maarjapäev. Heina-Maarjapäev oli
juba, — aga kus on vesivõsude Maarjapäev?
24. P ä r 11 i p ä e v. Kahju, et kalendris öid ei ole,
Pärtliööl oleks siis siin aukoht.
Lõikusekuul lõikavad kõik: Lõikab põllumees ja lõikab
linnamees, lõikab kirurg ja lõikavad need, kes riigipiruka li
gidal. Ia see viimane lõikus on see kõige viljarikkam lõikus.
SEPTEMBER — MIHKLIKUU.
21. Madisepäev. Aga ärgu iga Madis arvaku, et
see päev tema auks on.
29. Mihklipäev. Huvitav, millise Mihkli, — meil
ju neid Mihkleid õige rohkesti.
OKTOOBER — VIINAKUU.
2. Lõikusepäev. Siin lõikavad need erakondade
tegelased, kes lõikusekuul kõike valminud vilja ära lõigata
ei jõudnud.
31. Usupuhastuse püha. Vanasti oli usupuhas
tusele pühendatud üks päev aastas. Meie päevil kestab aga
puhastus terve aasta läbi: kord visatakse „ketserlikke“ õpeta
jaid kogudustest välja, kord tehakse kirikupäevil lärmi ja pes
takse musta pesu, kord jälle õpetajad ise hoolitsevad igasu-;
guste skandaalide eest.
NOVEMBER — TALVEKUU.
10. Mardipäev. Sel päeval tõmbavad ka need ene
sele maski ette/kes end elus muidu ei maskeeri.
DETSEMBER — JÕULUKUU.
28. Süüta laste päev. Siia hulka võivad end lu
geda ka süütud mittelapsed.
Romulus.
43
Ei, tänan — sarnane noorendamine läheb kalliks. Kui end noorendada
tahan, hakkan A/S. J. Liiki kreeme, lõhnaõlisid ja muid iludusvahendeid
tarvitama. Tean, et need muudavad mind nägusaks. Nendest paremad on
kreemid: Regina Extra rasvata, mis annab nahale õrna jume ja on hää
puudri alus. Regina Extra rasvaga, parim kreem kuivale nahale. Tedresan
ainuke parem ning mõjuvam vahend tedretähtede ja vinnide kaotamiseks.
44
Armastus
traadi kaudu.
Knut Rasmussen.
„Halloo, preili Gwendolen, andestage, et teile helistan,
aga mul pole julgust teile oma saladust näkku öelda. Telefoni
kaudu on mul julgust teile tunnistada, et ma teid armastan,
nagu oma silmavalgust"
„Nagu silmahaigust?"
„Silmavalgust, preili Gwendolen, silmavalgust. Silitan
vaimus üle teie juuste, mis on nagu samet hämaruses."
„Kuidas, mis?"
„Ma sain aru „lame", aga palun korrake seda teist
sõna veel kord. See kõlas nii umbes nagu ,„hämarus\"
„Jätame selle, preili Gwendolen. Kuulge parem sellest
edasi, mis mu hing räägib. Ma austan teid tõepoolest ja otse
koheselt, elementaarselt ja heroiliselt. Kõigevägevam Jumal
taevas on mu tunnistaja."
„Kes on teie tunnistaja?"
„Kõige vägevam Jumal taevas. Ta ei lase seda sündida,
et teie ema meie abielu vastu seisab, nagu kalju."
„Mis, kuidas?"
,,Ilus. Mind on naljaks võetud. Kaon jalamaid teelt, kui
hunt mürgise sööda eest."
„Kuidas, mis?"
„Laske mul ometi lõpuni rääkida. Niisiis kunagi pole
üks mees ühte naist nii palju armastanud kui mina teid."
„Ma ei saanud teist aru."
„Kas te ei mõista siis korralikult tähele panna? Lühi
dalt: suudlen teie jalajälgi, surun värisedes end teie varju
45
vastu, mis teie õrn keha enesest heidab ja olen armukade kas
tele, mis teie huuli kastab."
„Mis mu kuuli tõstab?"
„Tabagu teid kuul, te kurt lehm. Peske oma kõrvad kor
ralikult puhtaks. Usute te, et mul on aega, oma armuaval
dusi kümme korda korrata? Peani ma oma hääle ära kar
juma, kuni te taipate, et kuulun teile, te kaamel, te kurt, te
juhm kaamel!"
Naer ii
KOOLIS.
„Kui palju inimesi elab
Euroopas?"
„Ja.. . ah. . . hm. .."
„Noh, rutem, rutem —
mida kauem sa ootad, seda
rohkem neid tuleb!"
AIMAMATA.
Kõige noorem: „Isa, pa
lun kingi mulle 10 senti."
teri:
Keskmine: „Isa, ma va
jan tingimata 5 krooni!"
Abikaasa: „Armas Paul,
ole kea anna mulle 20
krooni!"
Isa: „Jumala pärast, mis
on ometi lahti? Kõik tahate
minult raha?"
„Jah, mu armas, kas oled
unustanud, et homme on
sünnipäev?"
KINOTEATER
“CAPITOLLINASTAB AINULT
VÄLJAVALITUD FILME
46
ÕLLETEHAS
LIVONIA
soovitab
kodumaa
Pilseni
Müncheni
otradest
ALUT
■
Keedsliid mõdu ia
üafiiraaMimonaadi
KONTOR KALDA 5/6,
TELEF. 2-3S
LAOD KÕIGIS LINNADES!
47
Naeru teris
KAKSIKVENNAD.
Mu vend on mulle nii
sarnane, et meid kõik ära
vahetavad.
Kui mu vend koolis mi
dagi kurja tegi, sain mina
karistuse.
Kord oli tal riid tänaval,
mind vangistati.
Hiljuti tahtsin ma abiel
luda. Mu vend aga tor
mas enne mind perekonna
seisu ametisse ja abiellus
mu mõrsjaga.
Lõpuks tuli ometi revanš. Surin möödunud ree
del — ja mu vend maeti
maha.
KORV.
„Kuulge mind,
preili
Keete! Kas tahaksite mu
elu päikene olla?“
,,Aga meeleldi. Oleksin
õnnelik, kui võiksin teist
100 miljonit kilomeetrit ee
mal viibida!"
UUSIM
„Ah,
laline
,,laulge
PARANDUSVIIS.
palun“, pöörab kü
majaproua poole,
mulle midagi ette!“
j
„Hea meelega/' särab
majaproua
meelitatult,
„ma ei teadnud, et olete
muusikaalne!"
„Seda ma pole," kinnitab
külaline. „Aga mul on neerukivid, ja mulle räägiti, et
te laulate nii, et ki
vid muutuvad peh
me k s!“
UUDISHIMU.
Saugas istub oma tühjas
äris ja mõtleb praeguste
kurbade aegade üle. Äkki
käib kell ja elegantselt riie
tatud härra astub sisse.
Rõõmsalt kargab Saugas
üles ja küsib härra soovide
järele.
„Palju tänu!"
vasta
takse. ,,Ajan sama äri
naabruses, mis teiegi ja
tahtsin kindlaks teha, kas
teie juures ka sama tühjus
valitseb, kui minu poes."
KIBEDALT.
,,Minu õde on päris vas
tand mulle."
,,Jah, olen seda ka kuul
nud, ta olevat ilus, kena ja
väga arrnas. . ."
48
ABIMEHED.
49
Peeter Sipelga mure.
Peeter Sipelgal oli täna hea tuju ning rõõmus meel,
Ta vajus kogu oma keharaskusega sohvanurka, hõõrus käsi
ja hõikas kallile abikaasale teise tuppa:
„Amaalie, ae!‘*
Kuigi Amaalie oli koos oma küljeluuga siin maailmas
rassinud ja vaeva näinud, oli töö ja tegevus tema kehale mõ
junud siiski vastupidiselt: Peeter oli jäme ja lihav, naisukene
aga kiipsakas ja kõhn. Millest see tuli, kes neid iooduseasju
teab seletada! Söögiisu oli mõlemil igatahes ühtmoodi tubli.
Amaalie ilmuski varsti ukselävele ja tegi imestunud näo:
„Noh, mis nüüd lahti?“
„Maja on valmis!“
„Või taevake, pidi ju nädala lõpuni kestma?“
„Jah, aga lubasin meestele kõvad jootrahad ja näe, val
mis ongi. Viimseni kõik korras. Muudkui koli sisse!“
Amaalie tõmbus üleni rõõmsale naerule. Nüüd on siis
käes see õnnelik tund, mida nii palju igatsetud ja mille heaks
niipalju vaeva nähtud — oma talu, oma kolle.
„Ainult üks asi teeb veidi muret,“ sõnas Peeter.
„Et mis?“
„Ei tea, kus kohas ta ära kindlustada. Kindlustama
peab, see on selge — muidu võid ühel tigedal päeval kogu
eluvaevast ilma jääda. Aga kus? Neid seltse on nii palju,
mine sa võta kinni, kus kõige kasulikum/*
Sellele ei teadnud ka Amaalie midagi öelda. Tema tead
mised olid siin veel napimad. Teadis ainult üht nõu anda:
„Eks sa küsi kellegi targema käest järele.“
Nii arvas Peetergi ja kõndis kohe välja. Mis täna teh
tud, see tehtud. Tahtis minna sõbra Kivi poole, kel kolm
maja ja neis kindlustusasjus palju kogemusi. Küllap tema
teab head nõu anda. Kuid jõudnud Vabadusplatsile, jäi ta
seisatuma ilmatu suure hoone ette, mis kui nõialoss oli rnaa4
50
pinnast taeva poole viskunud. Ja ennäe, nagu saatusega
kokku räägitud — seisiski sõber Kivi äkki Peetri kõrval.
„Tere kah!44
„Tere, tere! Tahtsin just sinu poole tulla. Aga nüüd
ütle ennem, kes selle lossi siia õige ehitab. Olen kuulnud küll,
aga päris kindlasti ei tea.“
„See on ju Eestimaa Kinnitus-A. S. „EKA“ uus maja.44
„Sooh! Ah et see kindlustab maju kah?“
„Just seda ta teebki. Mu oma majad seal ka kindlus
tatud !“
„Vaat kui tore! Mul sai maja valmis ja tahtsingi sinu
poole tulla küsima, et kus soovitad kindlustada. Kuidas see
„EKA“ on?“
„Ma ei taha sulle ju midagi peale ajada, aga sõbramehe
poolest võin öelda, et ,,Ekas44 on küll päris kindel asi. Selt
sil on suuri varandusi ja tugev alus — ei pruugi karta mi
dagi. Kahju korral makstakse raha kohe välja, nagu olen
ise näinud. Ja mis seal viga maksta, kui seltsil on aktsia
kapitali ja tagavarakapitali kokku kaugelt üle 100 miljoni
sendi. Soovitan sulle küll „Ekas“ oma maja ära kindlustada.
Ega kasulikumaid tingimusi ja kõvemat vastutust kuski mu
jalt ei leia.“
„01e meheks hea nõuande eest. Teen selle asja kohe
homme ära.44
„Aga soovitan sulle ka oma elu ära kindlustada. Mina
korraldasin selle asja ja nüüd on elamine kohe poole ker
gem/4
„Tohoh, või elu!44
„Jah. Kui elu ära kindlustatud, võid rahuliselt surmale
vastu minna — perekonnale makstakse raha kätte ja laste
tulevik on kindlustatud. „Eka?s“ on seda kõige kasulikum
teha. Sellest on inimesed kah aru saanud, sest kõigist elu
kindlustustest, mis Eestis tehtud, langeb üks kolmandik
„Eka“le. See teeb tervelt miljon senti. Mõtle järele!44
„See on mõistlik mõte. Ole sa terve!44
Rõõmsana ning rahuldatuna kõndis Peeter kodu poole—nüüd on needki mured ja vaevad kaelast ära.
51
TÕSINE KUNST.
See on selge — kunst pole mitte pilte teha — kunst — see on
pilte müüa.
52
Poiss või tüdruk.
Ungari jutuke.
Ei Szikaly.
Naised tulid ja läksid. Uksi avati ja suleti, kuna tule
vane isa istus toanurgas, üksinda, värisedes ja kartlikult. Kui
ta inimestelt midagi küsis, ei pandud teda üldse tähele, isegi
toatüdruk lasi mõista, et endine „armuline härra“ oli üleliigne
olevus majas. Piinatud väsimusest, sirutas ta end leentoolis
välja; kargas aga iga hääle peale üles, sest võib olla tuuakse
juba igatsevalt oodatud teade: poiss või tüdruk?
„Kas sünnib poiss või tüdruk?" küsis ta eneselt. „Veel
mõned minutid ja ma tean. Poiss või tüdruk? Mu Jumal, see
on ju iikstapuha; peaasi on, et esimene laps saabub: on ta
tüdruk, armastame teda sama palju nagu poissigi.
Leidub inimesi, kes on õnnetud, kui neile ei sünni poeg.
Nagu poleks see ükskõik! Näiteks abielupaar Vallas palus
hommikust õhtuni, et neile sünniks poeg; siis ei rääkinud
Vallas tervelt neli nädalat oma naisega ja ta on veel täna
õnnetu, et see mitte poeg polnud. Ma ei mõista, kuidas võib
üks intelligentne inimene selliselt mõelda. Laps jääb lapseks,
kas poeg või tüdruk, rõõm on ühtmoodi suur.
Ma ei tee oma naisele ühegi sõnaga etteheidet, kui on
tüdruk, vastupidi, teatud punktist välja minnes rõõmustaks
mind tüdruk isegi rohkem. Jah just, kui me saaksime tüdruku!
Kui palju on tüdruk armsam, südamlikuni, õrnaloomulisem,
ka naisel on teda kergem kasvatada. Poiss karjub, et seda on
võimatu välja kannatada, tüdruk on vaiksem. Kui kasvata
mata on poiss, kui ta suureks kasvab, kui palju ebamuga
vusi on temaga, ja kui ilusti võib üht tütarlast riietada. Poissi
pole terve päev kodus, ta lõhub terved päevad tänaval, tüd
ruk selle vastu on aina rõõmuks ja päikesepaisteks kodus, ta
on alati rõõmus, aitab majatalituste juures; õhtul istub ia
53
klaveri ette; ta 6n meie vanapäevade lohutus. Poiss mängib
kaarte, kaotab võiduajamistel terve oma raha, kirjutab minu
nime vekslile ja mina pean ta võlad maksma — olen ma sel
leks terve oma eluaeg töötanud?
Tüdruk, kui ta abiellub, tuleb oma vanemaid ka vahete
vahel vaatama; kui poiss abiellub, läheb ta oma naise pere
konda üle. Abiellub aga tüdruk, siis oleme veel naisega
noored, ja võime näha veel lapselapsi, tüdruk...
„Poiss!“ hüüdis hääl sel silmapilgul ukse vahelt.
„Poiss, poiss!“ hüüdis õnnelik isa ja tormas toole ja lau
dasid ümber lükates oma naise juure. ,,Poiss, poiss, las’ ma
vaatan teda, näidake teda mulle! Poiss! Jumal tänatud, et
poiss ja ta kaalub seitse naela. Seitse naela ja poiss — mil
line õnn, et ta polnud tüdruk!"
„Philips“ raadioaparaate
hõõglampe ja armatuure ning
igasugused
elektrikaubad
ostate kõige odavamalt
T. AUA
A-S. Kapsi & Co & „Philips“ materjalide ladu
Tartus, Suurturg 12. — Telefon 44.
54
Välismaa huumorit:
jookseb ajalehe toimetusse
ja annab sinna järgmise
kuulutuse:
«Otsitakse jõöksupoissi,
kel on võimalik 1000 krooni
kautsjoni sisse maksta. —
Kivisäkk ja Ko."
ÜLIM AEG.
„Me ei saa endid lasta
lahutada. Mis saab siis
meie pojast? Minu naine
tahab, et tast arst saaks,
mina tahaksin teda mee
leldi oma juure ärisse ja ta
ise tahab lenduriks!“
„See on muidugi raske!
Kui vana teie poeg on?“
„Oktoobris saab nelja
aastaseks!“
ARMAS LAPS.
„Saatsin oma raiskuläi
nud pojale kirja, kus kirju
tasin talle, et mu selg on
murest küürus."
„Ja mis ta vastas."
,,Ta saatis mulle seljapuu."
DOKTORI KÜSIMUS.
„Ema, miks sajab õieti?"
„Et maa vilja kannaks,
et õunad ja pirnid, vabar
nad ja maasikad võiks kas
vada!"
„Ja, ema — miks siis sa
jab tänavale?"
PESSIMIST.
„Ma ei salli neid ringikäivaid uksi, nad on otse
vastikud."
„Ma ei kannata neid ka,
kuna neid ei saa kinni põ
rutada, kui oled halvas tu
jus!"
MOODNE ÄRIAJAMINE.
Meie ja Ko on suures
hädas. Kivisäkk ja Ko va
jab raha, palju raha.
Aga kust võtta?
Mida teha? — Osanik
võtta?
Ei! — Need neelavad
liig palju ärist.
Šefil tuleb hea mõte: Ta
I
|
KOOLI LOOGIKA.
„Nii siis, kes teab kui
kaua olid Aadam ja Eeva
paradiisis?" — „Kuni sü
giseni!" — „Miks just sügiseni?" — „Varem polnud
ju õunad valmis."
55
Ants Lagi on elutüdinud ja tahab surra. Näeb
K^ä. £cod«se ferocnisf romaani
loeb seda ja uuesti ärkab elutahe. Sünge Ants Lagi
on elule mõtte leidnud!
56
80 aastat seepi.
A. Frederking’i seebi- ja soodavabriku tegevusest.
Vabriku asutas tema praeguses asupaigas 16. mail 1849.
aastal Bernhard Frederking. Bernhard Frederking oli pä
rit Arnstadtist, Saksamaalt. Peale ameti väljaõppimist asus
ta 1841. a- Rüga, kus töötas 8 aastat Kirsteini seebivabrikus.
10. mail 1849. aastal asus ta Tartu ja avas seal juba kuus
päeva hiljem oma vabriku. Kuid küllap kaup oli hea ja vab
rikant tubli ärimees, sest tööstus arenes jõudsasti. Peagi
olid vabriku saadused teed leidnud ka väljaspoole Tartut,
■nii Venemaale. Varsti läks korda tervelt kolme kardetavamat
konkurenti üles osta ja nii turgu täielikult enda kätte võita.
1890. a. andis B. Frederking vabriku üle oma vanemale po
jale Aleksander Frederkingüle. Peale 15-aastast tööd pä
randas Aleksander vabriku jällegi oma vanemale pojale —
Benno Frederking’ile, kes vabriku tunduvalt laiendas ja ehi
tas uusi hooneid. — 1917. a. omandas vabriku ostu teel
firma Lill ja Hakkaja, kellelt ta. 1925. a. läks üle praeguste
omanikkude prov. M. Hakkaja pärijate kätte. Tuleks nime
tada, et vabrik töötab eestlaste kapitaliga, seega täiesti
Eesti ettevõte.
Praegused omanikud pidid täie energiaga tööle hak
kama, sest seisukord oli peale sõja muutunud palju raske
maks, kerkinud rohkesti võistlejaid jne. Vabrikusse palgad
ametisse vilunud eriteadlasi. Samuti töötab vabrikus edasi
Aleksander FrederkingM aegne meister, kes jaanuaris 1932. a.
oma 40 a. tegevusjuubelit pühitseb. Ühtlasi täiendati sisse
seadet uute moodsate masinatega. Vabrik on täiesti modern
tööstuse põhimõtte kohaselt ümber korraldatud ja mehaniseeritud, kui palju seda meie olud vähegi lubanud on. Peale
selle on sisse seatud laboratoorium saaduste ja tooresmaterjalide proovimiseks. Tegelikult ei lase vabrik ilma labora
tooriumis analüüsimata ühtki seepi turgu. See kindlustab
täielikult kauba headuse.
57
Vabrik valmistab praegu tervelt 50 erisorti seepi, peale
selle soodat, pesupulbrit ja põhiseepi mitmele Eesti väikse-*,
male seebivabrikule. Seepide hulgast leiame kõige lihtsa
maid, samuti kui hoopis peeneid: tualett-saunaseepe, paar
kümmend sorti lillelõhnaseepe, glitseriin-, palm õli-, tõrva
ja igasuguseid teisi seepe. Viimasel ajal on vabrik püüdnud
seepidele ka eestipäraseid nimetusi anda, nagu „Mari“,
„Tarbeseep“, „Kümblusseep“ jne. Tööstusettevõtete jaoks
valmistab vabrik ka tekstiilseepi.
58
Tehnikaime ori ja kontor
9. Siblib
õrnem, Utecria iGiblik
soovitab oma rikkalikust laost:
Kirjutusmasinaid
Tartus,
Suurturg 10
Telef. 6-30
Arvemasinaid
Jalgrattaid, osasid ja kumme
Kudumismasinaid
Vusse ja laskemoona
2*äevapildi-ajparaale, ;plaate ja
paberit
MOODNE.
80-aastase Peeter Mar
kuse testament:
inflatsiooni korral jä
tan terve oma varanduse
linnale."
AJAPILT.
„Kas võid mulle öelda,
mis kell on?“ küsib keegi
kirjanik oma kollegilt.
„Kahjuks mitte," vastab
see, „sa näed ju, et mul on
smoking seljas!"
„Smoking? Mis on kella
ajal
smokinguga
tege
mist?"
„Noh, alati, kui ma smo
kingu pandimajast välja
toon, pean uuri asemele
viima."
PUUPEA.
„Kas kõik on väljas põ
levast majast?" küsib tule
tõrjuja. — „Jah, kõik peale
ühe võlausaldaja, kes ei
lubanud enne majast lah
kuda, kui ta oma raha on
kätte saanud!"
59
KULTUURI PAREMUS.
Noh, nüüd leiame vist kergemini ulualust — võime vähemalt
korterikuulutuse lehte panna.
60
Pahatuiu pg 1 g13imisGkss
OMAKASU PÜÜDMATA.
Noor tüdruk palub:
„Armas Jumal, ma ei
palu midagi enesele, aga
ma palun, hoolitse selle
eest ,et mu ema saaks väi
mehe!11
KUIDAS VÕTTA.
„Kuidas meeldib sulle
mu uus ülesvõte?14
„Ta võiks veidi halvem
olla!11
„No kuule, viisakas sa
just küll pole!11
„No hea, ta ei võiks hal
vem olla!11
Mul olid kõhuvalud, ka
need on mul praegu! —
Sellepärast ei puudu mu!
midagi.11
j
SÕBRANNAD.
„Ma ütlesin talle, et ma
temaga abiellun, kui ta hea
koha leiab!11
„Naeruväärt! Kui ta hea
koha leiab, ei tarvitse ta
ometi sinuga enam abiel
luda!11
!
j
I
ÜLIM REALISM.
^Loomulikkus
valitseb
uues
draamas,11
kiidab
proua Tartu, „keegi ei
suuda sellest kirjanikust üle
pakkuda.11
„Tõepoolest,“ noogutab
härra Tartu. „Kirikustseenis vajusid mul otse
kohe silmad kinni.11
TAL EI PUUDU MIDAGI.
Üks kuulus laulja võtab
supeluskuuri.
!
„Kuidas tunnete end?1'
küsib arst mõne nädala pä
rast.
,,Tänan teid, härra dok
HEA ABINÕU.
tor, mul ei puudu midagi!11
„Need köhatilgad on
on kiire vastus.
Arst on rõõmus. Kuid | väga head .Nad hävitavad
iga katarri ühe päevaga,
laulja jätkab:
„Vaadake, kui ma siia j Võin teile soovitada. Ma
tulin, oli mul kõrvades ko f ise tarvitan neid juba neli
nädalat.11
hin. See on mul nüüd ka.
NOOLE
„NooIew
pidevateks kaas
töölisteks on parimad
asjatundjad igalt
alalt.
JUHTKIRJAD valgustavad teravalt ja
objektiivselt meie riikliku elu nähteid
ja pahesid.
TEADUSLIKUD JA POPULAARTEA
DUSLIKUD algupärased artiklid tutvus
tavad lugejaid mitmesuguste uurimuste
tulemustega.
ILUKIRJANDUSLIK ala pakub kirjan
duslikult väärtuslikke, huvitavaid ja haa
ravaid novelle ja novelette.
KARIKATUUR JA FÖLJETON on pari
maid sellesarnaseid meil Eestis.
Toimetus ja talitus:
Tartus, Vallikraavi t. 4
Telefon 4-80.
„NOOL.“ on
võit
nud enamarenenud lugejaskonnas üldise
poolehoiu. Sellepärast tellib igaüks mitte
homme, vaid täna .NOOLE”.
OO
maksab
ainult 50 senti kuus, l/4 aastas 135 s.
ja aastas 5 krooni.
Tellimisi võtavad, vasta tzõtk posfltonforM, ajalebfedemüujad ja agendid.
62
RES hääd suitsu soovib,
see tarvitagu ainult Tartu Tubakavabriku tooteid!
20 tükki
„Concordia“ 20
W
„Kaunitar“ 25
>*
„Miss“
25 n
„Omar“
25 V
25 »
„Meedi“
„Desti“
25 W
„Miljon“
20 w
„Patent“
Kroonitud 1931. a. näitustel esimeste auhin
dadega.
— Suuv kuldaumžicf.
63
Lohengrin ia tebramund.
Alles mõne aasta eest jumaldatud laulja seletas järgmise
anektoodi:
„01in tol korral veel algaja ja võitsin oma esimesed loor
berid teenijaosades väikeses provintsilinnas. Meie direktor
oli auahne, julge inimene ja nii otsustas ta ühel päeval „Lohengrini" lavale tuua.
Peaosa laulis muidugi tenor, kes oli aga õnnetu inimene,
kuna tal oli kahtlus, et ta naine teda ühe oma koleegiga pe
tab, ja just selle koleegiga, kes pidi laulma Tebramundi osa.
Keegi oli isegi tenorile öelnud, et Tebramund ta naise sama
ooperi etenduseõhtul kohtamisele oli kutsunud, — ja just kol
manda akti kolmanda stseeni ajal. Tebramund sureb aga
nagu teada juba kolmanda akti teises stseenis, kuna Lo
hengrin kuni ooperi lõpuni lavale peab jääma. Seda vaba
aega tahtis võrgutaja Tebramund ära kasutada.
Lohengrin mõtles järele, kuidas saaks vastikut kohtamist
nurja ajada.
Äkki tuli talle päästev idee.
Kui Tebramund teise stseeni lõpul Lohengrini mõõga
läbi surnult põrandale langeb, pidi Lohengrin Wagneri inst
ruktsiooni järele aadlimeestele ütlema:
„Viige tapetu kuninga kohtu ette!"
Aadlimeestena riietatud teenrid tahtsid juba — nagu
proovil oli harjutatud — Tebramundi üles tõsta ja ära kanda,
kui Tebramund neile rääkides ütles:
„Jätke ta siia lamama kuni etenduse lõpuni kohutavaks
näiteks!"
64
Täielikumad ja odavamad
j uukse tööstuse
ärid
on Küüni tän. 3 ja Jaani tän. 3.
Härradele, daamidele ja teatritele on
Jaani tän. 3 50 % tööhinna alandust.
uudis t
Kestvad aurulokid
“"di*
täiesti ilma elektrita, juustele absoluutselt kahjutud.
Austusega J. LUKSEP,
diplom, meister Goiffeur.
LÄBIRÄÄKIMINE.
„Mis hirmus lärm seal
üleval Pajude juures ometi
on?“
„Ma usun nad löövad
juba nüüd talvereisi Rivierasse peast välja!“
JUKUKENE JA TA PÄRANDUSJÄRG.
Hiljuti oli mul oma väi
kese vennapoja Jukuga järg
mine kahekõne:
„Sa võtad muidugi ka
omale kord naise?“ küsisin
talt.
„Ah, mis!“ ütles Juku hal
vakspanevalt, „ma ei võta
kunagi naist!“
„Miks mitte?" küsisin ma
edasi.
„Ma ei taha lapsi saada,“
ütles Juku trotslikult.
Rahustasin teda. „Sa ei
tarvitse ju sugugi neid saa
da, kui sa neid ei taha!“
Poiss vaatas mulle otsa
vastas:
„On sul aimu, onu! Kui
aga mu naine — salaja hau
dub. .. ?“
65
Preili Mölder
palutakse telefonile.
Väike kohvik linna ääres. Spetsialiteet: puuviljajäätis.
Aga on sügis. Puude lehed lamavad märjalt ja kollaselt maas
vihma käes. Külm tuul hulub nurga taga. Kes sööb veel puuviljajäätist — kuigi see on „spetsialiteet“?
...........
,
,
Lokaal — kitsas, väike, mannetu — pole väga täis. Rohelised
plüüštooiikesed seisavad mahajäetult seina ääres. Väikesel poodiu
mil igavusest nukrutsev tšello ja passviiul vahariidesse mässitult
läikiva trummi kõrval. See oli kord. Keegi ei tee siin enam muusikat.
Paar vanemat härrat loevad tühjendatud kohvitasside taga ajalehte. Üks paarikene istub käsi-käes ja laseb väsinud kärbestel üle
ploomikookide joosta. Keegi paks daam, määratu suure sisseostudevõrguga enese kõrval, kirjutab oma väljaminekuid märkmeraamatusse.
Keegi, mitte just väga. noor tütarlaps, armsa, veidi imestunud
näoga, on kummardunud üle taldriku ja püüab hõbelusikaga pähklatordi viimaseid kübemeid.
Ta on seda torditükki j uba üle tunni söönud ja ei tea enam,
■kas nüüd ära minna, või 15 sendi eest veel teine tordikene süüa.
Ta pole tulnud, see Otto!
Viimane kord reedel tuli ta hilja, sõi ainult ühe vahukoogi, täni
tas sealjuures halva vahukoore üle, oma šefi, ilma ning halbade tule
viku väljavaadete üle ja võttis siis tüdruku natuke maad enesega
kaasa. Jala loomulikult. Autoga polnud nad enam ammugi sõitnud.
Nad läksid Lootuse tänavasse, kus Otto tahtis oma tädile sünnipäeva
puhul õnne soovida. „Võib-olla läheb õige ruttu,“ arvas ta. _ „Sa
võid teiselpool tänavat natuke aega edasi-tagasi kõndida. Kui sul
igav hakkab, siis võid muidugi minna...“ Tüdrukul ei hakanud aga
igav. Ta oli nii umbes poolteist tundi edasi-tagasi vantsinud — aga
Öttot ei tulnud. Selle eest aga suur vihmavalang. Tüdruk põgenes,
läbimärg, vesi kingades omnibusele... Sest saadik mingit elumärki
— aga tänane kohtamine kella viie ajal kohvikus jäi igaks juhuks
ikkagi.
Tüdruk oli seal. Kell oli juba kolmveerand kuus. Otto ei tul
nud — aga võib olla tuleb ta veel...
5
66
„Keegi preili Mölder palutakse telefonile/' teatas kohvikupreili,
mitte just laitmatult valges põlles. Ta oli selleks väikesele poodiu
mile astunud ja seisis trummi ja passviiuli vahel. Ta uuriv pilk li
bises üle kohvikuvõõraste, kui ta tungivalt kordas: „Keegi preili
Mölder palutakse telefonile!"
Klirisedes kukkus lusik taldrikule. „Kust pääseb telefoni juure?"
„Siit, palun, preili Mölder!"
„Kust teab ta minu nime?" mõtles punastav preili. Ja 'siis tuli
talle meelde, et see oli ju telefoni —
Ta leidis ka lõpuks telefoni, kui ta esimeses segaduses kööki
ja siis peaaegu härrade tualetti oleks sisse tormanud.
„Siin ma olen —,“ sosistas ta aparaati.
Läbi surina ja müra kuulis ta nagu teisest maakera otsast sumbutatult ja vaevaliselt üht mehe häält hüüdvat: „Halloo — halloo...“
Siis pingutas ta oma häält ja kordas: „Siin ma olen —“ Kaks
korda ütles ta seda.
Ja nüüd oli kuulda — küll segaselt ja umbmääraselt, kusagil
oli kindlasti äike — katkendilisi sõnu: „ ... siin ... veel mitte ära...
kahetsen... nelgid või roosid... tunni aja pärast... loomaaias...
ahvimaja ees . .. kindlasti seal . . . rõõmustab mind väga . . .
Ja jälle: „Ahvimaja“ Tervitus ja lõpp . . . mitte midagi enam.
„Kuidas siis...? Ma pean... Aga palun, oled sa veel seal...?
Su hääl kõlab nii sumbutatult... Hallo, Otto...!?"
„Räägite veel?" küsis tütarlaps keskjaamast.
„Ja muidugi... tahaksin veel —“
„Aga teiselt poolt on ära kõlistatud."
Tütarlaps riputas toru konksu otsa. Ta oli ju ikka imelik oma
äkilistes otsustes, see Otto. Ja õieti oli see tüdrukule väga vastu
meelt. .. Üldse ülepea, nii väga, nagu tol korral seal stenografistide
peol ei meeldinud poiss talle enam. Ta oli nii ennatlikuks, hajameefseks muutunud. Ah, Paula Peier, ta hea sõbranna, kes oli juba
kolm korda olnud kihlatud, ütles alati: „Anna, ära tee seda..."
Nad olid isegi peaaegu veidi tülitsenud, Otto ja tema,
kui nad reedel lahku läksid: „Noh, see vastik kohvik" — oli ta lõ
puks öelnud, tervitanud ja oma tädi maja ukse vahele kadunud.
Ja nüüd loomaaias — kuhu maksis sisseminek — sinna juure
veel sõit — sinna juure veel kaks pähklatorti... Ja ahvidemaja ees!
Ta polnud ammu1 enam seal käinud. Aga tal oli meeles, et
ahvide maja haises...
Aga küll saab ta teada, miks just seal.. .
Ta oli juba tänaval.
67
Aga mis oli nende roosidega — või nelkidega? Kas lubas Otto
need tuua? Tal muidu tulid harva säärased lüürilised mõtted — ja
väikese pangaametnikuna polnud tal ka raha sääraste asjade jaoks.
Ennem võis see küll nii olla, et tema — mingiks otstarbeks —
need roosid või nelgid kaasa pidi võtma. Otto oli tal mitmelgi kor
ral sääraseid väikesi sisseoste lasknud teha, kuna ta tüdruku maitset
rohkem usaldas. Kord kolm poollinast taskurätti, kord ühe krae,
number 41, kord villased meeste sokid. Aga nüüd — roosid või
nelgid... milleks? Ahvide söötmiseks — see oli mõttetus! Mõneks
sünnipäevaks? — ja tema pidi siis jälle kolmveerand tundi mõne
maja ees loomaaia lähedal jalutama, kuni tuleb vihma nagu pangega?
Ühe külmanud müüjanna käest loomaaia lähedalt ostis ta mõ
ned roosid. Ilusad, kollased veidi nukrad roosid. Müüjanna aevas
tas veel kord tugevalt pakkimise juures puketisse ja kogeles:
„See toob õnne!“
..Ahvidemaja ees,“ oli ta öelnud. Aga oli juba külm ja ahvid
olid kõik majja viidud — suur puur väljas oli tühi. Tuul aga puhus
puurist väljakolinud elanikkude hõngu. Anna ei pannud seda aga
tähelegi, vaid peitis oma nina roosidesse. Seal tuli talle meelde:
„See toob õnne“ — aga nohu hakkab ka külge. Ja nii kõndis ta
veidi umbusklikult edasi-tagasi ahvidepuuri ees.
Seal tuli keegi üksik härra. Just otse tema sihis. Aga kaht
lustavalt ja aegamööda. Ta polnud ei noor ega vana, mitte ilus ega
inetu, mitte elegantselt ega ka labaselt riietatud. Aga temas oli mi
dagi puhast, lahket, rahulikku ja kõnnak, ülikond, näoilme olid
soliidsed.
Seda enam imestas Anna, et see mees — ta isegi naeratas
veidi — just tema suunas tuli ja oma mütsi tervituseks kergitas. Tõe
poolest, nagu oleks keegi teda julgustanud nii tegema.
Kui nüüd Otto tuleks — sealt elevandimaja juurest — ja seda
näeks, mis ta küll siis arvaks!.. Aga miks polnud ta siis täpne,
see Otto!
Võõras härra oli juba päris ta juures. Ta nägu mõjus väga
sümpaatselt. Tal olid head silmad ja ilusad terved hambad. Ta
poolsiidist lipsus säras väike ärtutuus tumepunasest korallist. See
oli kõige olulisem, mida Anna nägi.
„Preili Mölder — kui ma ei eksi,“ sõnas härra ja kummardas
veidi pidulikult.
„Muidugi. Aga-------“ Ja kuna härra ta alustatud lauset ei
lõpetanud, jatkas ta veidi aja pärast: „Te tulete kellegi ülesandel?"
68
,.Siiski mitte. Seda ma poleks lu>banud. Tulin juba ise.“
„Teie olete — ise?“ Anna ei saanud enam millestki aru ja tun
dis nõrkust põlvedes. ..Kuidas nii, palun, olete te ise —?“
Seda rumalat lauset ei näinud noormees üldse mitte kuulvat.
..Kõige pealt, palun vabandust, et helistasin teile kohvikusse."
„Ah — teie helistasite?" Anna imestus kasvas.
„Jah( kes siis muu?" küsis mees lihtsatl. „Ma mõtlesin, et sää
rane esimene kohtumine kohvikus — inimeste keskel — magus koogi
lõhn —“
Hetkeks mõtles Anna: kui lõhn talle nii mõõduandev on, miks
määras ta siis kohtamise ahvidemaja ees? Ja siis edasi: kes oli
õieti see mees... mida ta tahtis temast? Miks kutsus tema tele
foniga siia?
Nagu vastuseks Anna arutusele tuli mehe suust: „Me algame,
kui see teile meeldib, loogiliselt. Tohin kui kooliõpetaja, kuigi ainult
rahvakooli õpetaja —"
„Ah, teie olete kooliõpetaja?"
„Jah, seda ma ju kirjutasin teile."
„Teie —• mulle? Aga härra —"
„Lots,“ täiendas mees kerge kummardusega. „Ludvig Lots.
Lehmann, millise all ma teiega olin kirjavahetuses, oli vaid varjuni
meks. Teie nimi, armuline preili, pole ometi ka mitte Müller, nagu
te mulle alati kirjutasite?"
„Ei, minu nimi on Mölder."
„Nii. Siis vabandage mind. Nimi Mölder on nii palju tarvi
tatav. Muide, kuidas ütleb Shakespeare .Rorneos ja Julias': ,Mis on
meile nimi — Mida me roosiks nimetame, kuidas me teda ka ei ni
metaks, lõhnaks ta ikka meile armsalt'.“
Tal ikka seisab lõhn meeles, mõtles Anna. Aga siis kuulis ta,
mis ta edasi rääkis. Kuulas teda, ilma et oleks ta jutulõnga katkes
tanud. Kuulas täie mõnuga, sest see hääl oli tõepoolest meeldiv. Ja
mis ta ütles, võitis niivõrt ta huvi, et ta selle imeliku kohtamise
eelloo unustas.
„Igaks juhuks," naeratas mees, „pole teil midagi selle vastu —*
teie kirjade järgi võin seda arvata •— oma nime Lotsi vastu
ära vahetada? Mina omalt poolt — seda tohin ma ometi öelda, sest
saadik... nojah, ma võin seda ometi tunnistada. Te toonitasite oma
kirjades tedretähtedest — ausalt öeldud, ma ei näe mitte ühtegi —
ja siis rääkisite ühest veast kõnelemise juures —- aga nii teravalt,
kui ma olen ka kuulanud, mu armas preili, ma ei märka midagi. Ka
69
kirjutasite te mulle, et teil pole normaalne kasv.
See oli küll nali
teie poolt? Siis nii ilusa .kasvuga, nii normaalselt suur, nagu teie,
kui ma seda öelda tohin... Noh, mu armas preili, tulin tagasihoidlik
kude lootustega sellele esimesele kohtamisele — mu Jumal, mul pole
ka teile üleliia palju pakkuda, — olen terve, mõistlik inimene, loo
duse ja raamatu sõber. Aga seda teate juba minu kirjadest — mul
on kena sissetulek ja pärastised õigused pensionile. Seda on vähe
ju kõik. Aga —“
„Seda tänapäevaks hirmuski palju,“ ütles preili Mölder ja mi
dagi ta rinnakorvis värises ja lendles kui linnukene ribide vahel.
„— aga et ma — et ma kord midagi nii armast ja ilusat ja juba
naeratuses.. .Jah, armas preili, kui ma teie poole tulin ütlesin ma:
,Lulu‘ ütlesin ma — vabandust, mu armas ema nimetab mind veel
tänapäev „Luluks“. Õieti on mu nimi —“
„ — Ludvig,“ naeratas tüdruk.
„Ludvig. Mu Jumal, kui ilusti kõlab see lihtne nimi teie suus!
Ludvig. Aga ma tahtsin rääkida, kui ma enne teie juure tulin, ütle
sin ma enesele: Luilu, ütlesin ma, ta on ju palju ilusam, palju naise
likum, palju veetlevam, kui kõik ta kirjad. Seda preilit, kui sul õnne
oleks olnud teda päris kehaliselt tundma õppida ja mitte üldisel abi
ellumise turul kirjavahetuse teel — seda preilit oleksid sa — nii arg
likuna kui ka natuur sind on loonud — pidanud tundma õppima —
sisemisel tungi sunnil tundma õppima.“
„Nüüd te tunnete ju mind,“ ütles Anna. Ja kuna ta seda ütles,
mõtles ta, pilk peatunud okasseal, kelle puurist nad parajasti möö
dusid: „Kas ei teadnud ma seda kohe, et Otto pole minu tüüp?!“
Tänan Teid südamest, armas sõber, et juhatasite mind
paberi- ja tapeedi-suurärisse
„Kodumaa“, Tartus, Aleksandri tn. 10.
Meie
BAAPIO
osakond esitab paremaid kodumaa
aparaate, nagu:
Tartu Telefoni Vabriku tüübid,
Ilmakuulsa Telefunken vabrikute
aparaadid, mis moodsamad vastu
võtjad sellel hooajal
Tuntud hääduses Philips vastuvõtjad
Esto-Muusika
Sei t
Toko
Schaub
Loeve
Lorenz
Parim ja nõuetavam aparaat maale
REX 3
Peale selle suur valik parematest
valjuhääldajatest ja täie
likum osade ladu.
"orus
Grammofoni
osakonnast esitame suures valikus moodsaid schlagereid, salong,
kunstilisi plaate ja ajakohaseid grammofone
Jalgratta ja mootorratta
osakonnad esitavad paremaid rattaid ja mootorrattaid, nagu
Husqvarna, D K. W., N. S. U., A. J. S., New-Hudson jne.
Foto -osakond esitab tuntud väärtuses kaameraid, nagu Voigtländer, Rolleiflex jne., pabereid, plaate, filme, kemikaale jne.
Elektripirnid ja tarbed.
Majapidamistarbed, ehitusmaterjal.
K'in«Tartus,VENNAD
DRUUS
Kaubahoov 20/21. Telefon 12-92.
71
OPTIMIST.
Varga-Jiirka: ,,Ärge ajage käsi külge, või muidu ma ei vastuta
oma tegude eest!“
Teie vajate kingi
Meie pakume suurimat valikut
Teie nõuate vastupidavust
Meie anname ainult kõige paremat
Teie tahaksite meeleldi uudiseid
Meie pakume viimaseid moode
Teie nõuate jalale parajat mugavust
Meie oleme just selle meistrid
Teie soovite asjatundlikult lahket teenimist
Meil on ainult vilunud müüjaskond
Teie tahate proovida ja võrrelda
Meie ei tunne ostusundi
MEIE HINNAD ON ALANDATUD JA KÕIGE ODAVAMAD
A. 0OSSET
Suurem ja vanem jalanõude äri Tartus, Küüni t. 4
Äri on asutatud 189 5. a.
73
UUS ASJALIKKUS.
„Mma olen vahva tulevikupant, ei tea palju nad pandimajas selle
eest võiksid maksta?“
74
Naeru teri:
ÕNNELIK ABIELU.
„Kui me nelja aas+a eest
abiellusime, tegime naisega
maha, et mina annan järele
suurtes ja mu naine väikes
tes asjades.“
„Noh, ja saite selle läbi
viia?“
„Suurepäraselt.
Ainult
seni pole veel suuri asju
juhtunud!"
juures, et andeid vaeste
jaoks vastu võtta.
Seal läheneb kaubanõu
nik. Ta on armuanni kõ
vasti sõrmede vahele sulge
nud ja tahab parajasti seda
kasti lasta; seal ütleb kirikuteener: „Andke aga kohe
siia, härra kaubanõunik,
mul kukkus just praegust
üks eest ära!“
OMAABI.
„Kas te annaksite mulle
nädalaks laenu, kui te kül
laldase kindlustuse saak
site ?“
«•Jah, siis küll.“
„Ilus. Ma ostan kaks tal
vemantlit. Oma panen ma
kohe selga ja mu naise oma
võite kuni tulevase pühapäe
vani enda käes hoida.“
MÄLESTUSMÄRK.
„Mu tuba on vist alles
hiljuti remonteeritud?“ kü
sis suvitusvõõras suvila ma
japeremehelt.
„Muidugi, alles kahe kuu
eest!“ vastas peremees uh
kelt.
„Vaadake, seda mõtlesin
kohe, ma nimelt leidsin eile
voodist ühe helevalge lu
tika!"
VANAD TUTTAVAD.
Üks tuntud ihnuskoi, ri
kas kaubanõunik, läheb ki
rikusse. Peale jumalateenis
tust seisavad kirikuteenrid
korjanduskarpidega
ukse
loomaaias.
„Isa, miks on elevandil
lont?"
„Rumal poiss, selle jaoks,
et me tema ja hobuse vahel
vahet võime teha."
75
Kihla- ja laulatussõrmuselt!, pulma ja muid kinke ostkejainult
V. HIRŠOVSTZI
kulla- ja kellasepaärist, Tartus, Uusturg 16.
ATELJEES.
Noor daam kunstnikule:
„Mis te mõtlete õieti?
Alul meelitasite mu siia ette
käände all, et te mind maa
lida tahate ja nüüd maalite
mind tõepoolest!“
DISKREETSUS.
„Isa, mis on vanapoiss?"
„Mees, kes pole abielus."
„Ja kuidas nimetad sa
seda meest, kes on abi
elus?"
„Niisuguseid väljendusi
ei tarvitse sa veel kuulda!"
RASKE.
„Ma olen küll selle poolt,
et ka niiviisi kirjutama
peab, nagu räägitakse."
„See on ju väga ilus, aga
kust võtta säärane sulg, mis
sosistab?"
VASTUOKSUS.
LAHUTUS.
Piipus otsustab oma nai
sest lahku minna.
Lahutuspäeval küsib koh
tunik põhjuste järele.
„Minu naisel," seletab
kaebaja, „on voorusi, mil
liseid mina ei hinda ja mitte
üht nõrkust, mis oleks mulle
meelt mööda."
„õla läheb odavamaks, aga
ikka nad kaebavad, et rasked
ajad!“
PIDUSÖÖK.
Perekonnapeol pakutakse
seakintsust praadi.
Kutsutud noormees:
„Armuline proua, ma lu
ban nüüd enesel teie kint
sust ka võtta!"
77
KOHTU EES.
„Kuidas tulite sellele, et
seda julma roima korda
saata, kaebealune?"
„01in
hüpnotiseeritud,
härra kohtunik."
„Rumalus, kes hüpnoti
seeris teid?"
„See oli enesehüpnoos,
härra kohtunik."
„Seda tahtsin ma kah
teha, aga sel aastal polnud
ju meil üldse suve!"
MEELITUS.
Naine: „Siin on kirjuta^
tud midagi tähelepanuväär
set. .. Naine räägib keskmi
selt 12.000 sõna päevas!"
Mees: „Näed sa, sa üle
tad kaugelt keskmise naise!"
TREENING.
„Aga Juku, sa rikud ju
oma kõhu ära, kui sa too
rest õuna sööd." — „Seda
ma tahangi; me lähme ju
tuleval nädalal pulma, ma
pean ju enne oma kõhtu
treenima."
NOORUSE ÕIGUS.
Poeg: ,,Isa, miks on just
„roheline" lootuse värv?"
Isa: „Kuna sa ainult siis
loota võid, kui oled rohe
line."
VÕIMATA.
„Armas poiss, sa lubasid
mulle ju oma võlad suve
jooksul tagasi maksta!"
„Sa jälle ei tea, kus on
parempool!“
„Tean küll, aga ma olen
vasakukäeline.“
78
Karusnaha ja mütsitööstus
G. KANGRO
Tartus, Aleksandri tänav nr. 15.
0*0
Valmistan kasuka ja kraenahku, suve- ja talimütse.
0*0
# Korralik, kiire ja odav töö. •
Võtan tellimisi vastu igasuguse
diivan-voodi
klubi mööbli
pääle. Töö kiire ja korralik. Hinnad võistlemata
odavad.
T ärtus,
Aia tän. 2, k. 1.
1
A. Akkerta.
79
RINGIS.
„Te lubasite mulle palga
kõrgendust, härra direktor!"
„Muidugi, aga ma tooni
tasin seal juures: ainult sel
tingimusel, kui te kunagi ei
nurise!"
„Ja, aga ma pole ka ku
nagi nurisenud!"
„Siiski, te tahate ju pal
gakõrgendust!"
KOKKUHOIDLIK PERE
NAINE.
„On teie naine õieti kok
kuhoidlik, härra kolleeg?"
„Oojaa, mõnede asjade
juures eriti: oma 42. aasta
sünnipäevaks pani ta näi
teks 28 küünalt kringli
külge!"
HAISEV IHNUS.
Šotlane tellib klaasi õlut.
Peale selle kui ta on
klaasi pooleli joonud, mär
kab ta, et klaasis ujub kär
bes.
Ta püüab kärbse kinni ja
hoiab selle üle klaasi, et ta
tilguks kuivaks.
Siis joob ta õlle lõpuni.
Seebi- ja sooda vabrik
J. TIITSO
Narva — Telef. 134
„ASTOR“ SEEP
„32“ SAUNASEEP
KIRJU SEEP
on kõige paremad ja odavamad
seebid.
80
KREDIIT PANK
TALLINNA, SUUR KARJA TÄN. 20, OMAS MAJAS
OSAKONNAD:
Abjas, Antslas, Haapsalus, Hiiu-Keinas,
Jõhvis, Narvas, Nõmmel, Petseris, Pärnus,
Tapal, Tartus, Türil, Viljandis ja Võrus
Põhikapital .... Kr. 1.400 000.—
Tagavarakapital . „
789.000*—
TARTU
OSAKOND
Tartus, Suurturg 11 • Telef. 1-67, 5-74
Pank toimetab kõiki pangaoperatsioone
Tartu
Triikpesu Vabrik
TARTUS, SÖÖGITURG 4
•
TELEFON 2-22
Valmistab
meesterahva triikpesu artikleid, nagu: kraesid,
triiksärke, manžette, rinnaesiseid jne.
Müügil kõikides paremates
en gros ja en detail ärides
Üksikute särkide valmistamine ka tellija mater
jalist — odavate tööhindadega
VaataCafé
Mascotte
Juhan
Pahlbärgi
Jalanõud
FLA...Café
Mascotte
Juhan
Pahlbärgi
Jalanõud
FLAMINGO
Tartu, Kaubahoov 3
TÄHTRAAMAR
1933
Eelolevad aastad ja võib-olla ka aastakümnedki
mööduvad kokkuhoiu tähe all.
Seetõttu omab tänapäeval
võrratu tähtsuse
elukindlustus,
kui viimistetum ja parim
kokkuhoidmisviis.
Kindlustusselts
"EESTI"
pakub elukindlustuse alal suurimaid
soodustusi, võimaldades
madalaid preemiaid,
rikkalikku valikut kindlustusviisidest,
soodsaid kindlustustingimusi,
soodustusi kindlustatute tervise huvides tasuta
perioodilise arstilise ülevaatuse, tervishoidlikke
küsimusi käsitleva ajakirja ja operatsiooni
kulude lisakindlustuse kaudu.
KINDLUSTUSSELIS ..EESTI" (Asut 1907. a.).
Osakonnad Tallinnas ja pea kõigis maakonnalinnades.
Moe-, pudu- ja pesuän
Vennad Lepp
Tartus
Kaubahoov 2
Promenadi 2
Tel. 4-81
Tel. 13-54
cxso
-------- Alaliselt suur väljavalik: -----valgeid ja värvilisi triiksärke, kraesid,
kaelasidemeid, siid- kaelasalle, trakse,
kindaid, sukki, sokke, taskurätte,
meeste- ja naisterahva pesu, võimlemistrikoosid, puuvillast ja villast
trikoopesu, koetud villaseid jakke ja
veste, pitse, pesatse ja kõiksugu
hooaja moe-, pudu- ja pesukaupu
Vihmavarie, jalutuskeppe
Käsitööniite D. M. C. ja C. B.
Villast lõnga rohkeis värves
Võimlemis- ja hommikuklngl
Kaabusid
Igasugune auruga riiete voltimine
Müük suurel ja väiksel arvul
Hinnad võistlemata odavad
Häid tagajärgi
riidevärvimisel
saavutate ainult tuntud hääduses
E. Günther’i
riidevärvidega.
K/m. E. Günfhep
Tallinn.
OSAKONNAD:
Tartus, Kaubahoov 26.
Viljandis, Tartu.
26503
vwiKootm
'kupong! m... 26503
Seesuguse piletiga võidate 3.000 korda
Saku odeCadu
ja
karastusjookide tööstus
TARTUS, Emajõe tän. 10.
Telefon 37
Uuesti avatud1. jaanuarist 1933. a.
PILSENI ÕLUT
MÜNCHENI
„
MÄRTSI
EXPORT
„
SIDRUNI SOODA
PUUVILJA JOOKE
LIMONADI
TUNTUD HEADUSES
SUMAN
PAHLB1RGI
TÄHTRAAMAT
19 5 5
r
ATHENA-CAFfi ja ATHENA
söögisaal asuvad Tartus. Gustav-Adolfi 10, tel. 40-3.
Mugavaim kohvik. Parim söögisaal.
Ka need, kelle rahapung ei ole
pungil, vaid isegi tihti sisaldab
ainult õhku, peavad nägema häid
filme 1933. aastal. Selleks on
%artu rahvamaja
Pääsmete odavus ja filmide
kõrge väärtus — on meie trump !
7
Kalendris tarvitatavad märgid ja seletused.
G — noorkuu
(§) — täiskuu
J
|
3 — esimene veerand
C = viimane veerand
m. — minutit; s. — sündinud; f = surnud; a. = aastal; e. — ehk;
e. 1. — enne lõunat; p. 1. — pärast lõunat; lõun. — lõunal; p. — päev
ehk püha; J. k. tähendab Juutide kalender.
Kõik aja-arvud kalendris on Ida-Euroopa aja järele Tartus
arvatud.
Varjulised.
1933. a. on kaks päikesevarjutut, nimelt:
1. Ring kujuline päikesevarjutis 24. veebruaril. Ei ole
meil näha. L.-Ameerikas, Atlandi ookeani lõunapoolses osas ja Aafrikas,
Kreekamaal, Arabias, Persias ja India ookeani põhjapoolses osas nähtav.
2. Ringkujuline päikesevarjutis 21. augustil. Meil
osalt kella 7 ajal hommikul näha. Varjutis algab kell 4,52 m. ja lõpeb
kell 10,45 m. hommikul.
Kuuvarjutisi sel aastal ei ole.
Aasta-ajad.
Kevade algab 21. märtsil kell 4 e. 1., kestab 92 p. 19 tundi.
Suvi
„
21. juunil
„ 11
p. 1.,
,
93 . 15
„
Sügis
„
23. septembril „ 2 p. I.,
„
89 „ 19
,
Talv
„
22. detsembril „ 9 e. 1.,
„
88 „ 19
„
Maakera on päikesele sel aastal kõige ligidamal 3. jaanuaril, päike
sest aga kõige kaugemal 2. juulil.
Pühad ja puhkepäevad 1933. aastal.
Uus aasta (1. jaan.). Kolmekuninga päev (6. jaan.). E. Vabariigi
iseseisvuse p. (24. veebr.). Palvepäev (8. märtsil). Suur Reede (14. apr.)
Kr. Ülestõusmise pühad (16.—18. apr.). Mai püha (1. mail). Taeva
minemise püha (25. mail). Suviste pühad (4.—6. juunini). Jaanipäev
(24. juunil). Jõulupühad (25.-27. dets.)
Töö lõpetatakse kell 12 päeval:
Suurel laupäeval (15. apr.). Suvistepühade laupäeval (3. juunil),
Jõuiu laupäeval (24. dets.). Vanal aastal (31. dets.).
Sel aastal on 365 päeva,
8
I
Jaanuar — Näärikuu
o. Nädala3
3
päevad
1 Pühäp.
2 Esmasp.
3 Teisip.
4 Keskn.
5 Neljap.
6 Reede
7 Laup.
28
29
C k. 11,30 p.l.
30
31
1 Risti ülendamisepäev
2
3
17
18
19
20
21
22
23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neijap.
Reede
Laup.
4
5
6
7
8
9
10
24
25
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neijap.
Reede
Laup.
11
12
13 Johannesep. Z k. 5,36 p. 1
14
15
16 Mihklipäev
17
G k. 8,21 e. 1.
Sügise algus
„Melange
kohvil
= pole =
võistlejat.
Päike tõuseb:
1. kuup. kell 5,11 min.
11.
.
. 5,33 .
21.
,
. 5,55 ,
Läheb looja:
1. kuup. kell 7,16 min.
11.
. 6,47
„
21.
,
„ 6,19 „
Kuitedretähed, päevitas ja vistrikud CK/J ,
r
«
teevad meelepaha, siis ostke seepi
CLTflOVJOSCL
teeb valgeks ja pehmeks naha.
. —
A. FREDERKING, TARTUS.
KARL A
TARTUS, KAUBAHOOV NR. 8.
Soovitab suures valikus odavasti valmisriideid, naister.
mantleid, meesterahva palituid, jopesid, ülikondi, pükse
jne. ning kõiksugu talve riidekaupa ja karusnahku, kleidiriideid, shalle jne. Tellimised valmisriiete peale tehakse
omas töökojas esimese järgu juurdelõikajate ja parimate
meistrite poolt, hästi istuvalt, äri täielikul vastutusel,
soovikorral 12 tunni jooksul. Iseäranis asjatundlikult ilu
said ning uuema moe järele valmistatud frakke, smokin
geid, sakosid ja teisi peoriideid.
: *:
:»:
: -:
: *:
:
: *:
: *:
*:
->:
Tööhinnad alandatud.
Külastage
ja otsustage, et
KARL ABEL’i
RIIDE- JA VALMISRIIETEKAUPLUSES
Tartus, KAUBAHOOV 8
on hinnad odavad.
:«
Rikkalikus valikus on meil alati laos:
Jalgrattad: Naumann, Primus, National.
Õmblusmasinad: Naumann, Pfaff, Vesta.
Kirjutusmasinad: Ideal, Erika.
Grammofonid ja plaadid; Homocord.
Koorelahutajad; Vestfaiia.
ja kõik osad.
Hanomag autod.
En gros.
En Detail.
Soodsad järelmaksutingimused. Mõõdukad hinnad.
u
KR. SAAR & KO.
iga kavandi järele kõige paremast materjalist
Registraatoreid, kirjakorraldajaid,
kopeerraamatuid ja igasuguseid
rbeid.
KARL ui\ivjur\
Tartus, Ülikooli 26 (enne Jaani 8) Tel. 5-57.
Teie vajate jalanõusid.
Enne kui kavatsete omale jalanõusid osta, astuge
minu juure sisse ja tutvunege kauba hääduse ning
hindade odavusega.
igal hooajal soodsam ja täielikum
jalanõude ostukoht I
R. Hansen
Tartus, Kaubahoov nr. 1.
Reisitarvete osakonnas saadaval igasuguseid reisi
kohvreid j. n. e.
Minu äris ei tunta ostusundi.
Tutvuge minu kaupadega — ja Teie teete alati
oma sisseostud minu juurest.
^----- ~
i mm
j naha- ja nöörikauplus
TARTUS, POE T. 9,
TELEF. 6-03.
Soovitab igasugust naha- ja nöörikaupa suurel ja
väiksel arvul mõõdukate hindadega.
Auruvärvimis- ja keemr
lise puhastuse koda
„Progress“.
..
Töökoda: Tartus, V3ru tan. 11-13.
Vastuvõtukoht: Riia tän. 10.
Värvitakse ja puhastatakse keemiliselt: meeste ülikondi ja üliriideid,
naiste villaseid ja siidist kleite, kas või rikkalikkude ilustistega, lahuta
tud või lahutamatu olekus, pitse, väljaõmblusi, näputöid, vaipu ja
põrandariideid, voodi ja ukse eesriideid. Kardinate puhastamine.
Kiirpressimine Hoff-Man süsteemi masinaga.
Ainuke päästerõngas,
mille abil võib päästa vaest eesti rahvast.
Sinna on juba kümmekond aastat tagasi, kui seisin oma
Jutaga altari ees. Nägu oli roosat täis ja Juta õilmitses
kui roosipõõsas. Kogu tulevik näis olevat tulist armu tulvil
ja ihu põles, nagu oleks istunud tulipalaval leilikivil.
Aga niiiid on sel roosipõõsal kõik õied maha varisenud.
Ja ainult okkad üle jäänud. Ega poleks sellest midagi, sest
ka päikene läheb looja ja tsiipsessidki löövat närtsima, kuid
väga sant asi on see, et needsinatsed okkad on sihitud just
minu vastu.
Iga päev tsusatakse sulle üks nõelakene naha alla.
Täna aga pisteti päris kotinaglaga. Juta oli saanud pa
rajasti valmis Koidula tütardega, mille aitamiseks oli pida
nud kolm nädalat järgimööda pikki koosolekuid, ja nüüd oli
tal otsemaid uus idee peas.
Ideel polnud iseenesest viga midagi. Aga Jutal on veider
komme, et tema haudub mõtteid, mina aga pean neid teos
tama. Olen oma koduses ühiskonnas midagi täidesaatva
komitee taolist -— käsk kätte ja ole mees, et õigel ajal val
mis saad. Seep see ongi, mis paneb südame valutama ja
ajab karvad püsti. Aga iga abielumees teab, et ole nii kõva
kaikamees kui oled, naise näo all lükkad kõik põhiseadused
põuetasku.
Nii minagi. Lükkasin oma kindla karakteri laua alla ja
kugistasin silmad kinni, selle uue idee ilusasti — kah alla.
„Härra Kekštu," seletas proua Juta, „asutas ühe uue
vassistide liiga, mis hakkab juba homsest päevast peale eesti
rahvast päästma. Härra Pirtsaul on juba minevast nädalast
töötamas ,,Eesti kuklukskani püha Ordu", mis on siiani juba
ära päästnud kaks talumeest ja ühe kärumehe, kes olid lan
28
genud erakondade korruptsiooni ohvriks. See päästetöö
jätkub. Härra Kukemägi on välja töötanud juba kolm põhi
seaduse kava ja loodab tulevaks nädalaks 30 tükki valmis
lüüa. Ta ise ütleb, et kui jõuab 50-ni, siis on eesti rahvas
päästetud. Sa näed, pole peaaegu ühtki inimest minu selts
konnas, kes ei päästaks isamaad. Ja nüüd küsin sinult, mis
asja sina oled teinud?"
„Nojahnoh,“ kohmatasin, silmad häbi täis. „Nojaanoh“,
kordasin veel kord„See „nojaanoh“ on ilus sõna. Aga see ei vii sind kuhugi.
Võta nüüd kohe oma pea kätevahele, jäta kord kõht täis
söömata ja tööta välja üks kava, mille kaudu sa mõtled isa
maad päästa. Aga pea silmas, et see oleks täiesti uudne ja
et peab olema tingimata organisatsioon. Niisugune kõva ja
kange liiga või leegion. Muidu ma ei julge homme enam
nina väljagi pista. Otsekohe proua Kekstu küsib, et kuidas
teie, proua Pahlbärk, isamaad päästate? Ja proua Pirtsau
viskab muigavalt juure: „Teie mees, proua Pahlbärk, vist ei
hakkagi eesti rahvast välja vedama korruptsioonist ning
erakondade saagihimust?" Ma ütlen, et seda alandavat mui
gamist ei suuda ma enam välja kannatada. Noh, mis on sul
öelda?"
Kui olekski olnud midagi öelda, ega’s ma nii vilumatu
pole, et säärastel silmapilkudel pikemalt kõnelema hakkan.
Kodurahu on kallis asi. Ja nii ütlesin lühidalt, et muidugi,
taevas hoidku, kes säärast alandust suudab läbi elada! Nii
sugune päästekava saab otsekohe tehtud, einoh, see on lihtne
asi, olen isegi juba mõtelnud, et ega teisiti saa, rahvas tuleb
ära päästa. Kaua sa lased teda sedasi vaevelda.
Heakene küll, hakkasin päästma. Peab tunnistama, ei
olnudki nii lihtne, nagu esialgu arvasin. Raskusi tegi juba
see,et need härrad Kekstud ja Pirtsaud olid kõik võimalikud
päästemoodused juba ära kasutanud ja oli väga raske siin
midagi uut leida. Vassistid juba on, leegionid on, kuklukskan on, nuiamehed on, kotkamehed on — mis uut sa veel
suudad välja mõelda? Varesemehi ja kikkharakaid veel ei
ole, aga passib siis säärastega üht kanget rahvast päästma
hakata?
29
Mida sügavamale mõte langes, seda meeleheitlikumaks
olukord muutus. Tammusin nii põhjatumas rabas, et hakkas
enesest halemeel ja lugesin enese pääsmatult kadunuks selle
päästmisetöö juures- Tundsin, et kogu see päästmise värk
võib tõepoolest inimese hukatusesse saata ja et kui eesti rah
vast needsinatsed kikkjürid ikka edasi päästavad, siis...
Hallooh! Justkui taevast sadas pähe imekaunis mõte!
Nüüd teadsin, missuguse päästekava pean koostama. Ja
missuguse löökorganisatsiooni looma, et eesti rahvas hukka
ei läheks.
Kirjutasin otsemaid paberile:
„Põhikiri löögipataljonile, mille ülesandeks on eesti rah
vast päästa kõigi päästegruppide ahnete lõõride vahelt.“
Ainult selle abil võib eesti rahvas veel püsima jääda!
Ainuke päästerõngas!
Juhan Pahlbärk.
Pagari- ja kondiitri äri
J. LELL
Tartus, Riia tän. 11.
Soovitan lugupeetud kaubatarvitajaile oma pa
gari- ja kondiitri tööstuses rikkalikus valikus
valmistatud lihtsaid ja kõigeparemaid kohvisaiu, kooke, kuivikuid ja küpsiseid.
Valmistan tellimise peale: torte, kringleid ja
teisi maiustusi
Kaupmeestele ja koolidele jõuluks igasugu
seid piparkooke ja präänikuid
soodsalt tingimusil.
Pääle täielikku remonti ja äri suurendamist avanes võimalus
ka kohvijoojate nõudeid rahuldada.
mmxmxmmmmmmmflmmfr
Suurim ja täielikum
Mootorrataste,
jalgrataste,
kirjutusmasinate,
päevapildiaparaatide ja
-tarvete ladu Eestis.
Firma
G. F. LIBLIK
j Nr. 10, Telel. 6-70.
„CERES’i“ Tervisleib
erineb harilikust rukkileivast sellepoolest, et ta ei ole valmistatud rukki
jahust, vaid tervetest rukkilinnase teradest.
Seega jäävad tervisleivasse peale viljatera sisemise tärklismassi
veel viljatera ümbritsevad kestad, nagu kaitsev tselluloosist väliskest ja
väärtuslik valgurikas aleuroonkest, samuti jääb alles idu.
Aleuroonkestas ja idus sisalduvad väärtuslikud valkained, vitamiinid
ja toitesoolad ja kõik see jääb „T e r v i s 1 e i v a s“ alles, kuna hari
likud puhastamise ja koorimise masinad seda eemaldavad. „Tervisleivas" on tärklis osaliselt diastaasi toimel suhkruks muudetud. Nii
sisaldab „Tervisleib“ umbes kümme korda rohkem suhkrut kui
harilik rukkileib ja seetõttu on ta ka märksa maitsevam.
„T e r v i s 1 e i b a“ küpsetatakse umbes 140° kuumuses, mille juu
res aga leiva sisu temperatuur üle 95° ei tõuse, seetõttu jäävad vita
miinid oma jõusse. Sellepärast on „T e r v i s 1 e i b“ tähtjamaks toitaineks.
Eriti soovitav on „Tervisleib“ neile, kes kannatavad kõhu
kinnisuse all, sest ta mõjub reguleerivalt soolte tegevusse.
Põli tika rõõmuvahendina.
Üks tilluke jõuluhtimoresk verivorstist
ning kõrgest politikast.
Ma lähen alati õrnaks, kui kuusepuu tuuakse tuppa.
Tekib säärane mõnus ja õnnelik tunne, nagu oleksid terveni
lahti kistud sest maisest rämpsust, inglid nagu kõnniksid
mööda tuba ja tunned enese olevat nagu ilmsüütu lapse,
keda ükski erakondlik dekreet ei pääse tusastama.
Hoopis pidulikuks läheb meeleolu aga siis, kui küünlad
põlema pannakse. Siis istud nagu paradiisi lõhnavate vil
jade ääres, süda on härras ja otsid inimest, kellele tahaksid
öelda kõige õrnemad sõnad. Säärastel puhkudel alles tun
ned, kui hea on olla naisemees — alati sul käepärast õrn ja
habras olevus, kelle jalge ette puistad oma märja südame.
Oma Juta jalge ette viskan neil korril oma priske hinge.
Pean aga siinkohal olema avameelne ja tunnustama, et
need (härdad tunded pole tingitud mitte ainult jõuluküünalde
pühalikust särast, vaid siin on oma pisut maisemadki
põhjused.
Jõulud on ju nii suurepärased asjad, aga tõtt öelda,
serveerivad nad tavaliselt mulle õige tugeva portsjoni kannatusigi. Olen nimelt säärane inimene, kes verivorsti ei või
näha silma otsas, rääkimata suu juure tõstmisest Paneb
ahastama, kui näed toda verist mauku täies oma lihalikus
toreduses vaagnal. Aga jõulu traditsioon nõuab, et peab
sööma tingimata verivorsti. Muidu pole mingit jõulu, ütleb
Juta ja on ju loomulik, et kui Juta nii ütleb, siis olgu vorst
kiiremini kui muidu söödud. Edasi — olen niisugune va
namoeline, kelle organism ei kannata sülti. Sealiha sööd
veel kuidagi, angerjat maitsed kah ja lepid lõpuks eesti heeringagagi, aga sülti ei kannata. Võtab näost valgeks ja
paneb silmad vett jooksma. Organism on säärane narr.
Aga Juta ütleb, kui ei söö sülti, siis pane palit selga ja mine
kallil jõuluõhtul parem maskeraadile — sest ilma süldita
jõulud olevat sama kui ilma juuremaksuta peekon. Käsk on
käsk — tuleb silmad kinni pigistada ja süüa.
32
Aga möödunud jõulul pääsin ilma nende kannatusteta.
Ja tänu just sellele momendile, et mu süda läheb soojaks
jõuluküünalde all ja tõuseb suur iha kellelegi öelda hapraid
sõnu. Rakendasin selle lüürilise kalduvuse tegeliku elu tee
nistusse.
Nimelt sedaviisi:
„Armas Juthen,“ sõnasin; „mu kullakarrakene; rohulillekene, viiulivindikene, ehatuulekene, vurrukannikene, jojo
kettakene. . . Süda on kuum ja silmad tõmbuvad niiskeks
õndsalikult pühast ning magusast tundest. Kui sa poleks
mu naine, suudleksin sind. Mu mehesõna, et suudleksin.
Nii pehmeks võtab hinge rinnus. Ja tead Juta, kui selles
õnnesäras lepiksime nii kokku, et mina jätan verivorsti
söömata..."
Jutal lõid põsed roosaks:
,Jätad verivorsti söömata?!“ hüüdis ta, silmad täis
tumma üllatust.
„Ei, ei... nojaa, see on sedasi... et mina luban
sulle. . . et asutan ühe uue isamaa päästmise rünnakseltsi. . .
„Püha Juta nimelise isamaa päästmise ordu," panen talle
nimeks ja kohe peale pühi hakkan isamaad päästma. Kol
mandal pühal juba löön pihta. Tõsi küll, ma pole käinud
Siberis, kõrtsmik pole olnud, seebivabrikut pole kunagi oma
nud, mingisuguseid snitte pole kunagi teinud — aga usu
mind, mu tutusatukene, ma saan sellega hakkama. Võin
isegi oma põhiseaduse muutmise kava välja töötada, ei, ei,
selle teen juba homne päev. Ja küll näed, ma päästan isa
maa ära, juba lihavõtteks on valmis. Aga, kallis sõpsikas
ja lilleritsikas, luba mulle ainult, et ma verivorsti ei pruu
giks süüa. . . See tilluke tingimus ainult. ..."
„Hõmm jaa..." ütles Juta. „Isamaa tuleb päästa
küll... Härra Kekstu kuuldavasti juba päästab, härra
Krumski hakkab homme, nagu proua kõneles ja härra Pirtsaul on juba 10 põhiseaduse kava valmis, uueks aastaks
loodab viiskümmend valmis lüüa. . . Sa oledki juba andeksandmatult kaua viivitanud. Varsti on kogu rahvas juba
päästma hakanud ja polegi enam kedagi, keda päästa.
33
Aga — kas sa ei sooviks siiski vorsti, noh ütleme veerand
vorsti. .. "
. „Liirilinnukene,“ sõnasin pehmelt; „mis ma sellest veerandistki enam saan. Võtan siit seda leebervursti parem,
ennevanasti sõingi ainult seda jõulu ajal. Ja kujuta ette,
kui su nimi lüüakse kuldtähtedega isamaa ajalukku. „Minu
päästis 1934. a. proua Juta Pahlbärk," kõneleb isamaa ja
kõik nutavad suurest liigutusest. Eks ole — ma ei söö jah."
„Ära siis söö, kui sedasi teed," sõnas Juta, silmad niis
ked. „Aga võta nüüd sülti. . .“
„Sinikannikene, roositähekene, jäätillikene," sõnasin
härdalt. „Tead, mis ma veel mõtlesin — ma hakkan Koi
dula tütarde abistamist põhimõtteliselt propageerima. Kohe
homme kirjutan lehes härda loo ja luban, et terve tuleva
aasta läbi kirjutan iga päev. Ja panen alati juure, et mu abi
kaasa Juta mõtleb just samuti ja on kogu oma elu sellele pü
hendanud, et Tallinna naisorganisatsioone viia niikaugele, et
need küsimuse täies põhimõttelises ulatuses üles võtaksid...
Luba ainult, et jätan seekord süldikese maitsmata, võtan pa
rem pisut neinukkeid aanispitsi alla. Eks ole — jah?"
„Jaa," mõtles Juta; „jaa... See nõu on ilus asi...
Kuldse südame liigutavam avaldis. . . Aga... sa lubasid,
et jääd ainult põhimõtte juure, propageerid ainult põhimõt
teliselt?"
„No kuidas siis ometi teisiti, mu vahukurukene. . ."
„No siis... hea küll. Võta neinukkeid."
Nii päästsin enesele tõsise jõulurõõmu, õieti öelda, oli
see lugu küll pisut teisiti, lubadused olid nimelt möödunud
aastal teistsugused. Need, millest siin praegu juttu olnud,
kuuluvad mu selleaastase jõulurepertuaari. Ja et Jutal
praegu siin ei ole, ta praegu kõnnib just naisliiga komisjoni
koosolekult ühe teise komisjoni koosolekule, mille nimi pol
nud tal eneselgi enam meeles, siis loodan, et ta neist luba
dustest enne õiget aega teada ei saa, ja olen selgi aastal
verivorsti ning süldi hiilgavalt võitnud.
Moraal: politika ja avalik tegevus võib peale muu ka
inimese jõulurõõmu toredaks teha, inglitaevad panna laulma
hinge alla ilma ühestki verikäkist segamata.
Juhan Pahlbärk.
A-S Prov. Jul. Lill
Kosmeetiline laboratoorium
|
TEDRESAN-KREEM ja TEDRESAN-SEEP puhastavad ja pleegitavad näonahka, hävitavad vistrikud ja plekid näolt.
REGINA-KREEM rasvata. Pehmendab nahka, on parim
puudri alus.
REGINA-PUUDER katab ühtlaselt ja kergelt nahka. Saadaval mitmes varjundis.
KUMMELI-SHAMPOON annab juustele ilusa läike, kõrvaldab kõõma, värskendab päänahka.
|
|
|
|
|
j
|
J.. Pealadu: Tartus, Narva 6. Abikauplus Rüütli 10.
Aurukatelde, masinate, pumpade ja põllutööriistade
parandamine.
Raudkonstruktsioonide valmistamine, autogeeniline me
tallide kokku keetmine ja vasevalamine.
Vesivarustuse, kanalisatsiooni, keskkütte ja ventilat
siooni sisseseadmised.
Laos: pumpe igaks otstarbeks, tuletõrje pritse, toru
sid, armatuure ja vesivarustuse tarbeid.
Saladus.
Oli väike vaheaeg.
Või paus.
See sündis jutuajamisel, mis aeti Kerilaua perekonnas
sünnipäeva-pidustusel.
,Minul on üks saladus/' sõnas siis härra Kärbes, suure
palja peaga mees.
„ jutustage," ütles proua Kerilaud.
,Mulle räägiti see ainult sel tingimusel, et ma ei kõne
leks edasi mitte ühelegi inimesele," sõnas härra Kärbes.
,Jutustage!" hüüatasid kõik juuresolijad.
„01en pühalikult tõotanud, et ei jutusta kellelegi".
„Oi-oi kuis, te viivitate," hüdüis proua Raudnael, „me
otse lõhkeme pingutusest!"
„01en," ütles härra Kärbes, nihutades kaugemale
proua Raudnaelast, „ olen lubanud..."
„Oodake!" hüüdis härra Kerilaud. „Ärge praegu veel kõnelege! Petersonid pole veel tulnud. Kõlistasid, et tulevad
otsemaid. Vihastavad kindlasti kui kuulevad, et siin on
teistele enne neid nii huvitavat lugu jutustatud."
„Ah, aga vanaema!" hüüatas proua Kerilaud. „Oodake
veidi, jooksen otsima vanaema."
,Jutustage aga otsekohe!" närvitses proua Raudnael,
„ei jõua, ei jõua oodata. Küll nad kõik kuulevad hiljemgi."
-Jutustage kohe, ma lämbun!" hüüdis preili Korts.
„Kohe, kohe, jutustage!" hüüdsid 13 muud külalist.
„Elagu, siin ongi Petersonid!" ütles härra Kerilaud.
„Kas vanaemal on kuuldetoru kaasas? Sel härral on siin
suur saladus. Noh, jutustage juba!"
,,Kallis pererahvas," sõnas härra Kärbes; „m!s imelik
müdin see on?"
,,Seinad ainult värisevad," seletas härra Kerilaud; „kõik
uaabrikorteri elanikud on surunud enese vastu seina, et pa
remini kuulda. Jutustage taeva pärast jalamaid, muidu terve
maja vajub kokku."
„KaIlis pererahvas/' ütles Härra Kärbes; „nagu juba
20 korda olen öelnud, on saladus mulle usaldatud ainult sel
tingimusel, et ei jutusta sellest ühelegi hingele..."
„Asja juure!"
„Ja seepärast," jätkas härra Kärbes; „seepärast ma
sellest ei kõnele. Ei kõnele. Lähen koju sööma magusha
pud heeringat keedetud kartulitega. Head aega!"
Läks oma teed.
„Häbematus!" hüüdis proua Raudnael. „Õrritas, et on
saladus ja ei jutustanudki. Jõledus!"
„See mees on alati olnud pisut ebanormaalne."
„Lõksutaja!"
„Jäme inimene!"
„Andeks, palun väga andeks," sõnas härra Kerilaud.
„Tõepoolest väga piinlik, et niiviisi tülitati. Kinnitan, et
säärast skandaali vähemalt minu perekonnas enam ei
juhtu!"
Maitsekaid
torte,
kooke,
küpsiseid ja
saiu
leiate alati pagaritööstuse ärist
Jaani tän. 16, Raekoja taga.
■
Suures valikus
raudvoodeid
madratseid ja reformpõfaju
soovitab mõõdukate hindadega
pakuvad suurepäralist naudingut. Suitsetage
järjekindlalt Tartu Tubakavabriku paberosse.
Tartu
Majaomanikkude Pank
SUURTURG Nr. 7, OMAS MAJAS
Asutatud 1923. a.
Kõnetraat 6-30.
Võiab vaba hoiule ja annab laenusid,
mitmesuguste bindluslusle -vastu
Panga juures asuvad : I järgu komisjoni kontor ja kinnitus
A.-S. „TURIS’i peaagentuur.
Pank on ühistegeline
rahaasutus ja tema tegevuse
nikud ja taluperemehed.
eest vastutavad majaoma
Juhatus.
Riiete keemiline puhastus, kiirpressimine,
plisseerimine ja auru-värvimine
„Hoff-Man’s Method"
Rüütli 11. Promenadi 4.
Puhastatakse, pressitakse ja värvitakse kõiksugu siidi plüüš, sameti
villast ja puuvillaseid riideid. Töö odav, kiire ja korralik.
MUGAVAD OOTERUUMID
ülikonna kohal pressimiseks, mis toimub 15 min. jooksul.
Tänan Teid süda
mest, armas sõ
ber, et juhatasite
mind paberi-ja ta
peedi - suurärisse
„KODUMAA“,
TARTUS,
Aleksandri 1.10.
Naeruteri.
PIKK KÕNE.
Kõneleja (kes on kõnelenud juba üle kahe tunni):
„Nüüd ei tüüta ma teid enam kauem. Olen vast rääkinud
liig kaua, aga et siin saalis ei ole kella, siis ei märganudki,
kui aeg läks.. . “
Üks kuulajaist: ,,Aga kalender on ju selle eest
olemas. . .“
VANAD RIIDED.
Proua: ,,Siin käis täna üks vaene naine vanu riideid
küsimas."
Härra: „Kas andsid talle?"
Proua: „Jah. Andsin sinu kümme aastat tagasi
ostetud kuue ja ühe oma palitu, mille ostsin möödunud
kuul.
EKSIS.
Ema: „Nüüd oled sa olnud väga paha poiss ja pean
sulle andma vitsu, et see sulle meele jääks."
Jüts: „Aga kas sa mitte ei eksi selles, kus kohas see
meel on?"
AJAKAJASTUS.
Õpetaja seletas klassis, et luuletaja Milton oli pime.
Järgmisel päeval ta küsis, kas kõigil on kah meeles, milles
seisis Mitoni õnnetus.
„Ta oli luuletaja," sõnas üks väike poiss.
VANADUS.
Pastor: „Märkasin, et Vilguvälja peremees läks
keset jutlust kirikust välja. Kas ta jäi haigeks?"
Perenaine : „Teate kallis kirikhärra, ta on nii va
naks läinud. Nüüd ta on hakanud juba unes kõndima."
PIHIL.
,,Mis on sinu kõige suurem patt, mu tütar?"
„Edevus. Võin seista tundide kaupa peegli ees ja en
nast imetleda."
„Ei see pole edevus, mu tütar, see on ettekujutus."
Üks harilik roti jaht.
Väikeses toas magavad neli inimest: — pagar Marask, ta naine ning kaks last. Kogu väike ruum on täis
kiilutud kahest sängist, lauast, kapist ning mõnest muust
hädavajalikust mööblitükist. Ainult akna juurest ukseni on
kitsas riba teerada.
Pagar Marask magab juba ammu. Ta on pööranud
kõhuli vastu õlgkotti ja norskab. Ka lapsed magavad tei
ses sängis ning nende ühetoniline hingamine kostab vaik
ses ruumis. Ainult naine on ärkvel — tal valutavad ham
bad. Igal õhtul hakkavad emand Maraskil hambad valu
tama ning tuiskavad hommikuni. Nüüd hoiab ta suus pii
ritust, kuigi see ei vähenda valu.
Ja nõnda sääl kõrval sängis lamades kuuleb ta äkki
tasast krõbinat. See kostab kapi alt, vaikib järsku ja algab
uuesti akna juures. Iga öösi krõbistavad toas rotid ning
emand Marask kuuleb ja valvab nende häälitsusi. Siis
kostab närimine juba ukse juurest. Emand Marask mäle
tab, ta jättis sinna omad tuhvlid ja võib olla praegu
järabki neid rott.
Ta lööb mehele külge ja ütleb:
— Kuule!
See häälitsus tuleb vaevaliselt emand Maraski suust
sest ta ei taha piiritust alla neelata. Ent mees magab ras
kesti. Uuesti müksab naine teda küünarnukiga ja vihas
tub pisut. Teda on lakkamatu hambavalu ja öösine valva
mine muutnud pisut tigedaks ning kannatamatuks.
— Ärka ometi! hüüab ta ja neelab piirituse alla,
— Mh? ümiseb mees.
— Aja silma luugid lahti, rott närib saapaid.
Nõnda virgubki mees. Tuba on pime ja ta ei näe
midagi. Siis võtab sängijalutsilt püksid ja hirmutab nen- |
dega. Nüüd kuuleb ta hirmunud roti jooksu.
•—* Tapa ta ära, sunnib naine kannatamatult.
— Millega?
— Süüta tuli ja löö maha.
42
Nõnda tõusebki pagar Marask keset ööd ja süütab
tule. Tuba on hämar selle väikese lambi paistel. Nurgad
kaovad hoopis pimeduses. Mees otsib mõnda käepäralist
löömisasja. Selleks sobib kõige paremini püksirihm.
— Topi ahju juures pragu kinni, siis ei lippa ta mi
nema, õpetab naine.
Mees panebki augule paberitropi ette ning hakkab siis
rotti otsima. Urgitseb kapi all, vaatab sängide taha, kolab
siin ja sääl, kuid rotti pole. Ent siis järsku vilksatub ta
lilie-postamendi vahelt. See sündis nõnda äkki, et Marask
ei saa rihma löögikski tõsta.
— Ah-haa, nägin, lausub ta rõõmsalt ning jahihimulisemalt.
Ta urgitseb jälle kapi all. Säält jooksebki väike hall
kerake ahju juurde ning tahab lipata tuttavasse auku. Kuid
paberitropp on ees. Ja siis käib Maraski rihmalöök. Ent
hilja, võib olla ainult üks kümnendik sekundit, kuid siiski
hilja.
Rott hüppab ja Marask teeb mingi veidra liigutuse.
' — Sa kardad, torkab naine sängist.
— Pea suu! vastab mees, — ega’s ta mõni lõvi pole.
Ent siiski oli tal niisugune veider äkiline tunne.
Siis vilksatub jälle ühe lauajala tagant rott, kuid jäl
legi ei saa Marask hoopi anda. Naine sängis muutub juba
kannatamatuks. Mõlemad lapsed on virgunud ja vahivad
isa, kes kolab mööda tuba, rihm pihus, vurrud pisut sorakil
ja laup kortsus.
—Löö... löö! karjub äkki naine, — näe, sääl...
sääl. . .
Käib rihmaplaks, kuid jälle hilja.
— Sinust pole midagi asja, heidab naine,
— Noh tule ise ja aja taga! vastab mees pahaselt.
— Muidugi lähen!
Ja naine tõusebki sängist. Nad hakkavad mõlemad
rotti taga ajama; mees seisab ukse, naine akna Juures. Rott
vilksatub siia ja sinna, jookseb hirmunult kapi alt sängi
alla, siis toolide vahele, kastide taha ning riidenagi varju.
Marask hoiab kalossi käes ning valmistub tabanii-
AA Aini leiti Iilis.
Tartu Osakond soovitab Tartu laost oma veski kõrgeväärtuslikumaid saadusi: nisupüüli sõredat, poolsõredat, pehmet
mannat, sepikujahu, rukkipüüli, rukkijahu, nisukliisid, tangu ja kruupe.
VÕI-EKSPORT OSAKOND.
Tartu laos alati suur tagavara tarbeid piimaühisustele.
Auto ja mootor
ratta kummide
CONTINENTAL
esitus.
Kontor ja ladu Tartus, Tiigi tän. 67, tel. 5-50.
*7
odavaid
soovitab
tuntud hääduses
M. We§ter
Tartus, Promenadi tn. 5.
Hüpoteegi Panga majas
K. Konsen
Tartus, Riia tän. 18,
telefon 12-85
kauplus ja tööstus
soovitab oma tööstuses valmistatud kõiksugu
ialunniicifl valmis kui ka tellimise peale. Hinnad
JdicinUilSiQ, mõõdukad. Töö eest täielik vastutus.
A. LELUe diivanitööstus
Tartus, Aleksandri 50-a. Soovit. koiks, moodsaid diivaneid ja garnituure.
KASULIKUM.
Klaveriõpetaja: „Ma olen päris jahmunud et
sa tuled jällegi tundi ilma harjutamata. Mis kasu sa arvad
olevat muusikast, kui sa ei harjuta?"
.... Õp i 1 a n e : „ Isa käest kakskümmend viis senti õhtu
pealt."
45
seks. Aga ta viskab kalossi rotist mööda ja ka naine rahmab asjatult rihmaga. Ta heidab rihma vihaselt sängi
alla ning haarab toapühkimise harja. Nüüd urgitseb ta
sellega sängi all, kapi taga, igal pool, kuid rott on kadunud.
— Lipsas mõnda auku, arvab mees.
— Otsi, otsi! käsutab aina naine, — enne ma ei
jäta, kui löön ta maha.
Ent rotti pole kuski.
— Tõmba too kast seina äärest eemale.
Mees tõmbab, kuid ka sääl pole otsitavat.
— Läinud! ohkab mees.
Kuid naine jätkab kangekaelselt otsimist. Ta kolistab
toole, tõukab laudu ja juba ärkavad kõrvaltubades üürni
kud. Vaheseinad on õhukesed, iga väiksemgi krõbin kos
tab ühest toast teise läbi kogu selle õõnsa puulobudiku.
Ent siis järsku, kui naine liigutab lauda, hüppab selle
alt rott. Naine kiljatab ja pillab harja põrandale. Üks
vaas lendab ümber ja puruneb.
—Vaat, kus kuulas, näru! lausub mees.
Ent naine on nüüd tige. Katkine vaas ja lisaks veel
ehmatus, see ärritab teda. Ta süda otsekui väriseb ja
tükiks ajaks on temas kadunud jahituhin. Kuid siis kaldad
ta oma sapimeele mehele ja küsib:
— Miks sa ei löönud teda maha, vahid nagu tola?
Mees ei vasta.
Miski nagu oleks liigutanud nurgas paberi all. Seal
on niisugune kahtlane kühm. Äkki virutab Marask mürt
sudes sinna kalossiga. Midagi kliriseb. Need olid väi
kesed pudelid, milledes naine hoidis bensiini, mõnd rohtu
ja õli. Nüüd on kõik sodi.
— Lollpää! karjub naine. — Sa ei oska enam teha
vahet roti ning pudelite vahel.
— Ma arvasin. . katsub mees end kaitsta.
— Ainult lollid arvavad, jätkab naine, — kasi sängi
laste juurde, sa ei püüa kinni ainustki, rotti.
Tükk ega sõnelevad mõlemad ärritatult. Naise meel
on tige ja sapine. Ta heidab mehele ette mõningaid vanu
tülisid ning pahandusi.
46
— Pea suu! müristab mees ja viibutab käes kalossi.
— Ah-haa, tahad mulle visata! Viska, seisan ees,
viska! Niisugune näru!
Mees ongi peaaegu valmis viskamisel, ja küllap ta seda
suurt alusundrukus ja hargnenud juukstega eite ikkagi ta
baks, kui järsku seinale koputatakse.
— Andke öösekski rahu! hüüab kare mehehääl. —
Minge homme luhale ja lõuake seal.
See on lihunik, lühike ja jäme mees, härjakaela ning
punase näoga.
— Vasika surm! heidab naine ärritatult.
Nüüd hakatakse teiselpool seina rusikatega ägedalt
tampima. Kogu sein väriseb ja vihane hääl möirgab: —
Küllap homme murran su kondid pikuti pooleks!
Ärkab kogu maja. Väljas võõruses avatakse uksi ja
lüüakse jälle kmni. Kogu see kahekordne majalobudik on
muutunud äkki elavaks nagu mesipuu. Mitmelt poolt kos
tavad hääled ja sammud. Marask heidab kalossi nurka
ning viskub sängi. Ta meel on kibe ning ärritatud. Kuid
naine ei tule enam tema kõrvale magama, vaid käratab
ühele põngerjale:
— Kasi sängist maha! Mine tolle vana ahvi juurde.
Poiss ronib sängist välja ning kobib isa juurde. Emand
Marask ronib lastesängi ja puhkab üle päitsi otsa tule.
Kogu toas on jälle vaikne ning ka võõruses ja kõrvaltubades on vaikinud hääled. Lihunik on roninud tagasi sängi
ja hoiab rusikaid rinnal. Küllap ta homme tollele vana
moorile näitab.
Marask lamab seliti ja mõtleb. Ta ei märka isegi,
mida mõtleb, kuid nüüd on uni kogu ööks läinud. Naisel
on aga lakanud hambavalu ning ta jääb väsinult ja süda
metäiega magama. Ja siis selles vaikuses kostab jälle
tasane krõbin. Ainult Marask kuuleb seda ja ta närvid
kargavad jälle pinguli. Nõnda kuuleb ta kogu öö seda
ühetoonilist järamist, kord kapi all, kord ukse lähedal või
ahju ees, ja alles hommiku eel suigub viivuks magama.
Negri.
Kõik muusikariistad,
klaverid, harmooniumid,
raadio-aparaadid, gram
mofonid ja heliplaadid
leiate suurimas vali
kus Tartus
ainult
K-m. TEATER & MUUSIKA
ladus, KÜÜNI TÄN. 6, kõnetraat 4-68.
Suurim muusika-eriäri Lõuna-Eestis.
E. Sattelberg’i kaalutehas
4*
Soovitab oma laost
kaubanduse|, .
hektoliitri)
põllumajanduseM meetri1
apteegi- ja haigemajade- j
liitriJ
Kaalude ja mõõtude kordaseadmine proovikoja kaudu
tembeldamiseks.
O-------------------------------------------------------*----------------- O
Üle Eesti kõige odavam jalanõude ostukoht
„Võistlus“ Tartus, Riia tän. 25.
, liHffifflHw
Töö headuse eest täielik vastutus.
Austusega JAAN TANKSON.
Vaata"Wambola", koloniaal-kaubamaja Tallinnas Wene turg..."Wambola", koloniaal-kaubamaja Tallinnas Wene turg 3
Kaubatarwitajate
tähtraamat
1925
4
Kaubamaja Mambota wäljaanne
kaubamaja
JDambolm
Tallinnas, IDene turg, 5
Kõnetraat 22=01
on omale ülesandeta teinud oma kõrgesti lugupeetud
Faubatarroitajaid roarustada alati kõige parema, esi
meses headuses, kaubaga.
Kaubakohale saatmine korralik ja kiire, mida
mõimaldaroad meile meie hobused ja auto. Ka
wüljaspoole Tallinnat roõime autoga kaupa kohale
toimetada.
Teenimine wastutulelik.
Kõige suurema austusega
K/m. ..TDamboia".
„WAMBOLA“
Koloniaabkaubamaja Callinnas, iDenc turg nr. z
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew Jüri p.
Reede
Markuse p.
Laupäew
26
27
28
29
30
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew Tuule risti p.
30
31
1
2
C 3
4
5
6
7
8
9
G 10
11
12
„Wambola"
wene turg nr* 3
on alati saadawal
järgmised kaubad:
Kompwekid kõiki seltsi,
purkides ja paberi
tes, segu ja üksikud.
Shokoladi kompwekid
likööriga ja ilma,
mitmet seltsi.
Shokolad tahwlites ja
lahtine, mitmetest
wabrikutest.
Biskwiit, kastides, kar
pides ja rullides
mitmet seltsi ja mitsuguses hinnas.
13
14
15
16
17
1. tõuseb päike kell 5,42 min.; läheb looja kell 6,53 min.
11. „
„ 5,14 „
„
„
„ 7,18 „
21. „
„
„ 4,46 ................................ 7,38 „
Mai — Lehe-kuu.
v
2
'QDii
'9
MM
11
12
13
14
15
16
17
1. tõuseb päike kell 4,20 min.; läheb looja kell 8,01 min.
11........................... 3,56............................
„ *8,23 „
21.
„
„
„ 3,35
„
„
„
„ 8,44 „
Pühapäew Kolm. Jum. p. n 25
26
Esmaspäew
Teisipäew
27
281
Kesknädal
29
Neljapäew
ts 30
Reede
C
31
Laupäew
14
15
16
17
18
19
20
Pühapäew
Esmaspäew Midi P.
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
ncr
eo
2=
s
21 Pühapäew
22 Esmaspäew Suwe algus.
23 Teisipäew
*24 Kesknädal
Jaanipüew.
25 Neljapäew
26 Reede
7 magaja p.
27 Laupäew
28 Pühapäew
29 Esmaspäew
Peetri p.
30 Teisipäew
3
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
s 13
14
Kaubamajas
Mambota"
IDene turg nr» z
on alati saadawal
järgmised kaübad:
Kakao, mitmesuguses
headuses, pakkides
ja lahtine.
Kohwi, pakkides, mitmetest wabrikutest.
Sigurid, pakkides ja
lahtine, praetud ja
praadimata.
Kohwi oad, praetud ja
praadimata, mitmes
hinnas.
Tee, kõike seltse.
Sahariin Tahlberg
nr. 2.
15
16
17
1. tõuseb päike kell 3,17 min.; läheb looja kell 9,04 min.
11.
3,08
9,18
21.
3,05
9,24
Juuli — Heina-kuu.
vii
31 p
«j
Uus kalender
1 Kesknädal
2 Neljapäew
3 Reede
4 Laupäew
N
18
Heina-Maar. p. n- 19
S 20
21
5
6
7
8
9
10
11
Z. 22
Pühapäew
G L 23
Esmaspäew
Teisipäew
24
Kesknädal
25
Neljapäew
26
Reede
7 wenna p.
27
Laupäew
28
23 Pühapäew
24 Esmaspäew Pärtli p.
25 Teisipäew
26 Kesknädal
27 Neljapäew
28 Reede
3
Johannese surma p.
29 Laupäew
10
11
12
13
14
15
16
30 Pühapäew
31 Esmaspäew
17
18
1. tõuseb päike kell
11.
„
„
21
„
vm
Kaubamajas
„Wambola"
wme turg m\ 3
on alati saadawal
järgmised kaubad:
Wanilje.
Sahwran.
Kardamom.
Wanilin.
Pipar.
Wirts.
Nelgid.
Kaneel, tükkides.
Kaneel, peenike.
Muskat.
Jllgwer jne.
Kilu rohi, kõige parem,
oma walmistud,
loodi ja naela wiisi.
4,03min.; läheb looja kell
4,25 „
„
„
„
4.47 „
„
„
„
8,36 min.
8,12 „
7,46 „
September — Mihkli-kuu.
Uus kalender
1
2
3
4
5
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäev)
Reede
Laupäew
L
19
20
21
22
23
| 24
6 Pühapäew
! 25
7 Esmaspäew
Ussi-Maarja p.
26
8 Teisipäew
27
9 Kesknädal
L 28
10 Neljapäew
29
11 Reede
30
12 Laupäew
31
13 Pühapäew
14 Esmaspäew Risti ülendamise p. 1
2
15 Teisipäew
3
16 Kesknädal
4
17 Neljapäew
G 5
18 Reede
6
19 Laupäew
20 Pühapäew
21 Esmaspäew Madise p. Sügise
salgus.
22 Teisipäew
23 Kesknädal
24 Neljapäew
3
25 Reede
Op. Johannese p.
26 Lanpäew
27
28
29
30
Pühapäew
Esmaspäew
Mihkli P.
Teisipäew
Kesknädal
1.
11.
21.
7
8
9
10
11
12
13
,1B10QU1BQIk UI M
ix
14
15
16
17
tõuseb päike kell 5,11 min.; läheb looja kell 7,16 min.
„
„
„ 5,33 „
„
„
„ 6,47 „
„
„
„ 5,55 „
„
„
„ 6,19 „
järgmised kaubad:
Õlle linuaksed.
Jaani leib.
Päewalille seemned.
Pähklid, mitmesugus.
Prännikud, kõiki seltsi.
Jõulu küünlad,
walged ja wärwilis.
Küündla hoidjad
Jõulu kompwekid.
Suhkru siirup pipar
kookide tarwis.
Kilud karpides ja
ämbrites.
Sprotid.
head uut aastat I
14
Pühapäew 3. Jõulu p.
15 D
Esmaspäew Süüta laste p.
Teisipäew
x 16
Kesknädal
®
|18
Neljapäew Wana aasta.
1. tõuseb
11.
„
21.
„
xii
paike kell 8,35 min.; läheb looja kell 3,30 min.
„ „ 8,52 „
„
„
„ 3,22 „
„ „ 9,00 „
„
„
„ 3,22 „
LcraõllÄ.
Uuesti kokku seatud maakonna- ja linnawalitsuselt saadud teadete järele)
r
laadapaew laupäewa wõi pühapäewa peale langeb, siis peetakse laat jära
misel too- ehk esmaspäewal ära.
1
j
Euulaatu peetakse: Laura alewis igal 10. ja 25. kuupäewal, W. Irboska
alewrs igal 21. kuupaewal, Rootowo wallawalitsuse j. igal 5. kuupäewal irboska
laama j. igal 20. kuupäewal, Petseris iga kuu 1. ja 15. kuupäewal
peale ldf/Uõs^°t° »°°t°!K T-l-in«°z I-ks l-rda kuus - Mhaptewadel
, Jaanuar. 2. Krüüdneri to., eud. Pusu kõrtsi juures. - 7. Tartus 3 nädalat Worus; Darmre w.
9. Kikewere k., Kapu w. — 10. Suure-Jaani alewis. —
& Wemrarwe to. - 15. Laekweres, Simuna kih., 2 p. - 17. Kolowere
to- “ 2°- Misso wallamaja j. — 21. Meeksi w., Mehikoorma külas. — 22. Ima
were to., end Päia kõrtsi juures, Türi alewis, Alliku rdt. jaama j. - 23. Walqas
2 p.; Haapsalus; Nasinas. — 24. Paides; Jõelehtmes. — 30. Nissis, Riisipere' w.
? & W^bruar. 1. Mässu w., Uue Wirtsu kiriku j.; Kallaste alewis 2 p. —
2. Kilingi-Nommes; Halliste, Pornuse Lenhofil; Raplas. — 3. Jõqewa alewis Liigalasma karjamaal, Wesiaja wärawas, Maasi w. — 4. Mõrus, Pärnus 2 p —
S.W°lt,° w, MMi I Tõrwa alewis S p^; «arwas 2
Dift
810. Antsla alewis, Räpina walas, Raasikul, Rak23‘ ~ 11 ■ Põltsamaa alewis. — 12. Tapa alewis 2 p. — 14. Tamsalu jaama
L?°@fua T ~
räf,truš' ~ 16- Wiljandis 8 p. — 17. Tartus; Haibal, Kernu w. — 18. Peipsiäärses w Ninakülas. — 19. Paides. — 20. Audrus
Misso wallamaia j., Rawilas, Kose kihelk.; Masknarwas. — 21. Walqas 2 p. Mulun
luures. — 22. Mustwee alewis. — 25. Mõrus 8 p.; Lihulas. —
26. Wowbsu alewis. -- 28. Wiljandis 2 p.; Tagawere karjamaal, Maasi wallas.
, .
Ristil, Prnsalu to.; Kärdla alewis; Jõgewa alewis, Keawa raudteeiaama laheda!, Kehtna w. — 3. Jõhwi alewis 2 p. — 4. Mõhma alewis, Kiwiloos, Penmgi to. — 5. Kirbla to., Kirbla kiriku j., Salla külas, Simuna khk 8. Kurista to Aidu kõrtsi juures; Antsla alewis; Iisaku mõisas 2 p., Tumala mõiia
karjamaal, Uuemõisa wallas 2 p. - 9. Emmaste wallas, Metsalaugu külas; Hageri
üriku Mures; M.-Jakobi kiriku juures; Küti w. 2 p. — 10. Haapsalus - Paatsalu w.
Karuse kih.; Kõomõisas; Suure-Jõel, Uue-Wändras; Walgjärwe w., end. Kitse kõrtsi
Mures; Puhtas, Kawilda w.; Laewa to., end. kõrtsi j. - 12. Mõrus; Ardu kiilas
Trugr w.; Hellamaal, endise teemaja juures; Amblas. — 13. Põltsamaa alewis. ; ^^^Eonna mõisas, ^maweres; Mõisaküla alewis, Maimastwere wallamaja ümbK?dnarwe mmsas; Mustjala wallamaja j. — 15. Raplas. — 16. Rannu w.,
^o. Kulli farjant. j. Rannaküla Römmi talu karjam.; Maasis. — 18. Sangaste kirikukortst j. ; Kastnas, Tõstamaa kihelk.; Kallaste alewis 2 p.; Keilas; Jürwa-Jaauis,
Mohmuta wallas.
20. Kuresaares; Märjamaa w.; Misso wlm. j.; Awinurme wallaüriku j., Türi alewis. — 21. Ulila w., end. Wäike-Ulila mõisas. —
22. Albu wallamaia juures. — 23. Malgas 2 p.; Maruja külas, Kawastu w.; Leisi
alewis.
,24. Lamse wald., Mõra mõisas; Laekweres, Simuna kihelk., 2 p. —
25. Saadjarwe w., Moldi mõisas. — 26. Rutikwere asunduses; Nolla-Kihlepas - Kärgula w., >sulbi alewis; Krüüdneri w. Mana-Prangli m.; Mahastus. — 28. Paides’ ®a^ere poe j-, Kloostri to.; Kellamäe kõrtsi j., Kaarm-S. w 2 p'
31. Musttoee alewis.
'
+
APriü. 1. Pindi wallas, Leewi mõisas; Juurus. — 2. Antsla alewis- Põlgaste to., Juskarus; Alajõel, Mirumaal. - 5. Harkus, Mäepeal. - 8 Kastre-Mõunu
mulla?' |UttfU f5r? FEs; Waiwara mõisas 2 p.; Roopata mõisas, Pärsama
Ernmanni wallamaja p - 9. Elwas. - 10. Sooniste wallas; Ellamaal;
k-?rubeto?^^; Soona wallamaja juures. - 11. Pati Nurmeotsal. - 12. WõKikewere k., Kapu w. — 13. Kärla wallas, turuplatsil. — 14. Hummuli «Soe»
kõrtsi juures; Peipsiäärses w., Nma külas; Wastse-Kuuste w. Koorwere k. juures —
vallamaja juures; Tapa alewis. - 16. Wiljandis 2 p.; Põltsamaa aleWoltweti Keremal. — 17. Karula wallamaja juurus. — 18. Wigala w.; Tarwastu Mustla alewiv;Lnwa poe juures, Rohukülas, Kogula wallas; Koeru alewis. 19. Tartuv; Kiüngi-Nommes; Rogosi to., Luutsniku mõisas; Wiitna kõrtsi j., Kadkih.; Lüganuse üriku juures, Püssi w. - 20. Kuresaares; Lihula alewis; Selis,
Lostamaa nh.; Misso wallam. juures; Alaweres; Kuresaare linnas. — 21. Wäike-
Maarjas. — 23. Orajõe Kablis; Sauga wallam. juures; Krabi wallam. j.; Raadi
w., end. Wasula Rojasilla kõrtsi' j.Keilas. — 24. Wastseliiua wallamaja juures;
Lohusoo külas. — 25. Märjamaa w.; Saulepi w., Warbla k., Kabala wallam. juures;
Koonga wallam. juures; Kanepis; Peri w.; Tsooru wallas, Roosikul; Kõiguste kõrtsi
j., Laimjala w. 2 p. — 26. Suure-Jaani alewis; Laatre wallas, Tsirgulinna alewikus, Jõgewa alewis; Kohilas. — 27. Saare wallas, Saare kõrtsi j.; Narwas 2 p. —
28. Abja-Paluojas; Krüüdneri w., Saluoja kõrtsi j.; Rakweres 2 p.; Käru rdt. j.
29. Walgas 2 p.; Wotikwere w., Lullikatku külas; Ahja wallas, Kärsa külas; Liitval,
Kolga wallas. — 30. Kargu alewis; Haanja wallas, Haanja mõisas; Meeri w., WastseNõo mõisas; Nissis Riisipere w.
Mai. 2. Waikna wallas, Pär. m. j.; Tõrwa al. 2 p.; Wändra alewis; Kõlliste wallas, Alamustil; Räpina wallamaja j.; Roela w., end. Torma jaama j. —
3. Oro w., Linnamäel, Lelle Hiiekõnnus; Kawastu w., Koosa külas; Kaarepera w.,
Pikjärwe kõrtsi j.; Otepää alewis 2 p.; Anija wallamaja j. — 4. Tahewa wallamaja
j. — 5. Haapsalus; Saaluse wallamaja j.; Pala w., Kodawere Põllum. Seltsi pl. —
6. Pärnus 2 p.; Antsla alewis; Järwakandi wallam. j. — 7. Mõisaküla alewis;
Peri wallas, Põlwa kiriku juures. — 8. Tahkurannas, Mõiste kõrtsi juures; Walgjõel, Kõnnu w. — 9. Häädemeeste! Uue-Antsla wallam. j.; Haiba poe j., Kernu w. —
10. Uduweres, Jakobi k.; Mana-Roosa wallamaja j.; Kuiwajõel. — 11. Misso wal
lamaja j.; Mana-Kuuste w., Roela mõisas. — 12. Mõrus; Kaarli w., Oisu jaama
juures; Kudina w., Pakaste kõrtsi j. — 14. Holstre wallamaja juures; Karilatsi w.,
end. Karilatsi kõrtsi j. — 15. Kuresaares. — 16. Paides. — 18. Sangaste kirikukõrtsi j.
— 19. Meeksi wallas, Mehikoorma külas;. Leisi alewis 7 p. — 20. Misso wallam. j.
22. Mõõbsu alewis. — 23. Walgas. — 26. Mätjaküla karjamaal, Pärsama wallas.
Juuni. 1. Kärgula wallas, Sulbi alewis; Rasina w. — 2. Türi alewis. —
5. Miljandis 2 p. — 9. Antsla alewis. — 12. Paides. — 13. Moltweti Keremal.
14. Mastse-Kuuste w., Lootwina m. — 15. Märjamaal. — 16. Tapa alewis. — 20. Põlt
samaa alewis; Pikasillal, Patküla w.; Misso wallam. juures; Mustwee alewis 2p.;
Järwa-Jaanis Mõhmuta w. — 21. Mõrus. — 26. Miljandis 2 p. Priisalu w., Ristil;
Laiksaare-Urisaares; Rakweres 2 p.; Mihnlas, Haljala kih.; Tamsalu jaama j.
Juuli. 1. Pärnus 2. p.; Walgas 2 p.; Haapsalus. — 3. Paides; Wiitna
kõrtsi j., Kadrina kih. 2 p. — 6. Tartus. — 7. Petseris. — 8. Taagepera wallam. juu
res. — 10. Tarwastu w., Mustla alewis. — 12. Mõisaküla alewis. — 15. Karksi-Nuias.
— 18. Tõrwa alewis 2 p. — 20. Misso wallam. j. — 23. Kuresaares 2 nädalat.
August. 1. Paides. — 2. Pärnus 3 nädalat. — 3. Elwa alewis. — 7. Holstre
wallam. juures. -- 10. Kuresaares. — 12. Wana-Wõidu wallamaja juures. — 15. Tu
halaane wallam. juures. — 16. Martna w. — 18. Loodi w., end. kõrtsi juures. —
20. Misso wallam. j.; Walgutas — 21. Laiksaare-Urisaares; Kallaste alewis 2 p. —
22. Pati-Nurmeotsal. — 23. Walgas 2 p. — 25. Wõrus; Narwa-Jõesuus 2 p. 26. Pai
des; Mõisaküla alewis. — 28. Rakweres 2 p.; Petseris. — 30. Antsla alewis. —
31. Helme mõisas; Häädemeeste!; Suurejõe!, Uue-Wändras.
September. 2. Sunre-Jaani alewis; Kaarli wallam. juures. — 3. Selis,
Tõstamaa kihelk. — 5. Miljandis 2 p.; Sauga wallam. j.; Mõõbsu alewis. — 6. Wastsemõisa kõrtsi juures; Meeri w. Wastse-Nõo mõisas. — 7. Hummuli «Soe» kõrtsi j.;
Wana-Kariste wallamaja j.; Tamsalu jaamas. — 8. Olustwere jaama juures; Hal
listes, Pornuse Lenhofis; Kiwiloos, Peningi wallas. — 9. Puiatu mõisas. — 10. Kärstna
mõisas; Rutikwere asunduses; Kilingi-Nõmmes; Puhjas, Kawilda w.; Hellamaal, end.
teemaja juures; Tapa alewis 2 p. — 11. Lelle Hiiekõnnus. — 12. Meeksi w., Mehi
koorma külas; Laewa w., end. Laewa kõrtsi j.; Wiitna kõrtsi j., Kadrina kih. 2 p.;
Tagawere küla karjam., Maasi w.; Türi alewis. — 13. Walgas 2 p.; Kolga-Jaani
kiriku j.; Iisaku mõisas 2 p. — 14. Kuresaares; Wiitina wallam. juures; Peipsiäärse
w. Ninakülas. Oisus, Alliku w. — 15. Warblas, Saulepi w.; Tammistes, Pärnu kih.;
Abja-Paluojas; Kohilas; Jõgewa alewis. — 17. Uusna m.; Uduweres, Jakobi kih.;
Räpinas 2 p. — 18. Sangaste kirikukõrtsi j.; Alaweres; Kaarepera w., end. Pikjärwe
kõrtsi j. — 19. Kergu alewis; Krabi wallam. j.; Musiwee alewis; Kalli küla karja
maal, Kogula wallas. — 20. Kiwi-Wigalas; Pindi wallas, Leewil; Kärgula wallas,
Sulbi alewikus; Misso wallam. j. — 21. Tahewa wallam. j.; Orajõe Kablis; Rõuge
kiriku juures; Wõlupe kõrtsi j., Pärsama w.; Wahastus, Wahastu wallas. — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelkonnas. — 23. Tartus; Paides; Sürgawere asunduses; Holdre
mõisas, Helme k.; Järwakandis. — 24. Wõrus; Kirbla kiriku j. — 25. Watlas, Paat
salu w.; Waua-Snislepi wallam. juures; Nolla-Kihlepas; Antsla alewis; Loona wal-
lamaja juures; Liigalasma karjamaal, Wesiaja wärawas, Maasi w. — 26. Tallinnas
8 p.; Pööraweres, Jakobi kih. — 27. Põlwa kiriku j. — 28. Kuresaares; Põltsamaa
alewis; Tori alewis. — 29. Haapsalus; Keblastes, Meltsa w.; Kirepi w., Kirepi kõrtsi
j.; Ambla alewis. — 30. Haanja w., Haanja mõisas.
Oktoober. 1. Mairna w. Päri mõisa juures; Oro w., Linnamäel; Audrus;
Liiwal, Kolga wallas; Keawa raudteejaama lähedal, Kehtna w.; Rasina tv., end. Na
sina kõrtsi j.; Mehamäe wäljal, Lewala külas, Uuemõisa wallas 2 p. — 2. Märja
maal ; Tõrwa alewis 2 p.; Mõisaküla alewis, end. Torma jaama j. — 3. Laanemetsa
«Suure» kõrtsi j.; Wändra alewis; Loosi iv. Lindoras; Kawastu-Koosal.
4. Pal
diskis ; Rõuge w., Sänna kõrtsi j.; Kuiwajõel; Mana-Kuuste w., Roela Malge kõrtsi
j.; Miitna kõrtsi j., Kadrina kih. 2 p. — 5. Lihula alewis; Kabala wallam. juures;
Tsooru w. Roosikul; Narwas 2 p. — 6. Kudina w. Pataste kõrtsi j.; Johwi alewis
2 p.; Tapa alewis. — 7. Wiljandis 2 p.; Pärnus 2 p.; Hageris. — 8. Pukas, San
gaste k.; Mustjala mõisa j. Mustjala w. 2 p. — 9. Kikiwere külas, Kapu w. — 10. Mal
gas 2 p.; Hellermaal, Hiiu-Suurmõisa tv.; Jmawere tv., Päia kõrtsi j.; Walgjõel,
Kõnnu tv.; Lüganuse kiriku j., Püssi tv. — 11. Riidaja wallam. juures. — 12. Tar
tus; Wastseliiua wallam. juures; Keilas; Jllukal, Kuremäel 2 p.; Leisi alewis 3 p. —
13. Mõrus; Kurista tv., Aidu kõrtsi j.; Salla külas, Simuna kih.; Kärla tv., turu
platsil. — 14. Kilingi-Nõmmes; Erastwere tv., Kanepi alewikus; Petseris; Albu wallamaja j. — 15. Säru wallam. j.; Raplas; Rannu tv., Kulli karjam. j.; Awinurme
wallam. j.; Rakweres 3 p. — 16. Karula wallam. juures; Muhu-Suure walla magasiaida juures. — 17. Koluweres 2 p.; Koonga wallam. j.; Anijal; Otepää alewis 2 p.
—-18. Kuresaares; Emmaste tv. Metsalaugu külas; Suure-Jaaui alewis; Mõõbsu ale
wis; Antsla alewis; Lohusoo tv., Lohusoo külas; Mäike-Maarjas.
19. Tarwastu,
Acustla alawis; Põlgaste tv., Puskarul; Rogusi wallam. j.; Jõelehtmes; Mastse-Kuuste
tv., Lootwina m. — 20. Misso wallam. j.; Mana-Roosa wallamaja j.; Uue-Antsla wal
lam. juures; Kõlliste wallas, end. Tille kõrtsi juures. — 21. Haapsalus; Saaluse wal
lamaja j.; Kastre-Mõnnu wallam. juures; Koeru alewis. — 22. Kärgula tv. Sulbi ale
wis. — 23. Kõo mõisas; Moisekatsi tv.; Kasepere poe juures, Kloostri iv.; Raadi tv.,
Masula Rojasilla kõrtsi j. — 24. Laatre tv., «Tsirgulinna» alewikus; Kõlliste tv., Krootuse mõisas. — 25. Ellamaal, Sooniste tv.; Rannaküla Römmi karjamaal. — 27. Saare
tv. Saare kõrtsi j.; Laekweres, Siimuna kih., 2 p. — 28. Taaaeperas, Ala alewikus;
Woltweti Keremal; Misso wallamaja j.; Puurmanni iv., Pikknurme külas; Krüüdneri
w. Pusu kõrtsi juures; Järwa-Jaanis, Mõhmuta w. — 29. Motikwere tv., Lullikatku
külas; Ahja tv., Kärsa kõrtsi juures. Laura iv., Stolbowo talus. — 31. Sindi-Lodja
kõrtsi juures; Mõniste wallamaja j.
Nowember. 1. Harkus, Mäe peal; M.-Jakobi kiriku j., Küti w. 2 p.; Mätjaküla karjamaal, Pärsama w. — 2. Paides; Suurejõel, Uue-Mändras; Kodawere Põllum. Seltsi pl. Pala tv.; Laiuse tv., Mõra mõisas. — 4. Nissis. Riisipere iv. — 5. Antsla
alewis; Kambja iv. Missi kõrtsi j. — 6. Rõuge iv., end. Alakõrtsi juures; Kaarepera
iv.; Kassinurme tv. j. — 7. Malgas 2 p.; Ilderna tv., Elwa jaama j.
10. Sauel,
Arudewahel; Jõgewa mõisas. — 11. Wiljandis 2 p.; Mõrus. — 12. Kuresaarcs; Lähtru
tv., Wahina k.; Karilatsi tv., end. kõrtsi juures; Ardu külas, Triigi w.
14. Käru
jaama juures. — 15. Põltsamaa alewis. — 16. Tartus.
17. Haibal, Kernu tv.
20. Ristil, Priisalu w.; Misso wallam. j. 21. Tamsalu jaama j. 2 p. — 23. Paides;
Mustwee alewis 2 p. — 25. Raasikul; Türi alewis. — 26. Pati-Nurnteotsal; Walgjücwe iv., end. Kitse kõrtsi juures; Einmanni wallamaja j.
27. Mäike-Nigula ki
riku j., Kalwi tv. 2 p. — 28. Moltweti-Hallikukiwil; Keilas; Rootowa wallam. j. —
29. Mõrus. — 30. Migalas.
Detsember. 1. Räpina wallamaja j.; Tapa alewis. — 2. Juurus. — 3. Mal
gas 2 p.; Alajõel, Mirumaal. — 4. Rakweres 2 p. — 5. Amblas. — 6. Wihulas, Hal
jala kih. — 7. Lelle-Hiiekõunus; Kallaste alewis 2 p. — 8. Wiljandis 2 p. — 10. Ki
lingi-Nõmmes ; Mõisaküla alewis; Jüri kiriku j. Rae iv.: Narwas 2 p. — 11. Põlt
samaa alewis — 12. Martna kiriku j.; Wändra alewis; Järwa-Jaanis, Wõhmuta tv.
13. Pati-Nurmeotsal. — 14. Antsla alewis; Peipsiäärses tv. Nina külas. — 15. Wõrus; Kärdla alewis; Kohilas; Jõgewa alewis. — 16. Pärnus 2 p.; Türi alewis. —
17. Moisekatsi tv., end. Kauksi kõrtsi j. — 18. Paides; Pööraweres, Jakopi k.
19. Jõhwi alewis 2 p. — 20. Haapsalus; Märjamaal; Wõõbsu alewis: Misso wal
lam. j.; Wasknarwas. — 22. Mustwee alewis. — 23. Krüüdneri w. Sulaoja kõrtsi
juures. — 28. Malgas; Kawastu tv. Warnja k.
SBESEBEBSEEiaEEEEEElEEEGlEE]
KoloniaaHtaubamaja
mambota
wme turg nr. 3
Miv oma austatud Kaubatarmitajate täbelpanu
felle peale, et Ka wäiKfel armul fealt Kõiksugu
KoloniaabKaupa saada on, nagu ftin Kalendris
nimetatud.
Cnne asus fee Kauplus TOäiKe Karja tän. nr. 7
Keldri poodis.
Palume KoiKi endiseid meie austatud Kaubatarmitaiaid, meid waatama tulla.
Kõige austufega*
K/m. „n)ambola
Kaubamaja
Mambota
tõöstus"Ofakond
Klaafmgi tau. 11, kõnetr. 651
rnineraalwete ja maitseainete töökojas
jooke, nagu: kwasfi, limonaöi, selterst jne.
Kunstlisi puuwilja fiirupifi pudelites ja suhkrusiirupit.
Walatakse äädikat mitmesugustesse pudelitesse mitmes kanguses.
walmistab oma
mitmesuguseid
Cöö Kõige puhtam ia KorraliKum*
hinnad wõiftlemata odawad.
VaataPilke- ja
Nalja-Matsi
tähtraamat
1933 a.
Kirjast...Pilke- ja
Nalja-Matsi tähtraamat 1933 a.
Kirjastus * Pilke- ja Nalja-Mats", Tallinnas.
Kaunim valik
mööbleid | Mööblitehas :
AS.,J1assopro(iaM‘i S. Tartu mnt. 73, tel. 308-96 : Külastage meie ladu tehase juures 1j Soodus osamaks. :
Tartus, Raekoja tän. 6. Tallinnas, Estonia pst. 13.
Kõige kasulikum ostukoht
kaupmeestele ja tarvitajatele! Naha, Jaianõuäe |a hohaserilstace Kauplus.
NIKOLAI BÕSTROV Tallinnas, Veneturg N® 1 (Narva mnt. poolel)
Kõnetr. 313-13
Müük suurel ja väikse! arvul. Laos alati saadaval:
iTallanahad, pastlanahad, igasugused hobuseriistud, rihmad, pealis- ja voodrinahad, veesaapa saared ja pea. nahad, rangivilt, saapamäärded, voolikud — vee, benBiini ja kõrgesurvele, käsi- ja reisukohyn , jalgratta sise- ja väliskummid, kalameeste kummi- ja na last saa pad, kalossid ja botikud, kõik sadulsepa ja kingsepa tarbed.
A-s. Globuse-Unioni jalanõud müü gi! tehase suurmüiigi hinnaga.
Tähtraamat 1933. Sel aastal 3 6 5
päe roa,
,
Aastaajad: II ||
Kervade algus 21. märtsil kell 4. Sume algus 21. juunil kell 23.
Sügise algus 23. sept, kell 14^ Talrve algus 22. dets, kell 9.
k. — kell: m. — minut: p. — päew: e. l. — enne lõunat ja tähendab aega kella 12-nest öösi kuni kella 12-ni päewal; p. l. — pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-nest päewal kuni kella 12-ni öösi; s. — sündis t = suri; * — riigipüha.
Päikese- ja kuuwarjutused. 1933 a. on kaks päikeseniarjutust. Kuuwarjutusi sel aastal et ole. 1) Ringikujuline päikesewarjutus on 24. weebr u a r i 1, seda et ole meil näha. Nähtaw Lvuna-Ameerika lõunapool ses osas ja Atlandi ookeani lõunapoolses osas. Aafrikas wäljaarwatud loodepoone osa, Kreekas, Wäike-Aasias, Kaukaasias, Arabias, Persias ning India ookeani läänepoolses osas. 2) Ringikujuline päikesewarjutus 21. augustil on meil näha osalisena warjutusena. Warjutuse algus Tallinnas kell 5,41 m; keskwarjutus kell 6,18 m; warjutuse lõpp kell 5,56 nt; suurim faas 0,19. Ringikujulise warjutuse riba läheb üle Egiptuse, Persia, Jndv-Hiina ja Põhja-Austraalia. Osaliselt näha Kesk- ja Jda-Euroopas, Aasias, KirdeAasrikas ja Austraalias. Warjutuse algas Tartus kell 5,37 m; keskwarjutus kell 6,16; warjutuse lõpp kell 6,58; suurim faas 0,21.
Kell 12 päewal lõpetatakse töö ametiasutustes waikse nädala laupäewal, nelipühi lau päeval, jõuht laupäewal ja wana-aasta laupäewal.
Meie majanduspoliitika Lonkab. Meil on aetud seni sihita majanduspoliitikat, mille tagajärjel oleme sattunud raskustesse, millest mäljapääs wäga raske ja füfitaro. Riigi sisse tulekud on kuiwanud kokku ja riigikassa tühi Maksudega on kodanikud üle koormatud, kuid sellepeale waatamata pannakse meil järjest uusi makse peale. Paljud ärid on selle tagajärjel maksujõetuks jäänud ja äritegewuse lõpetanud. Maal paugub oksjonihaamer juba 1928. a. alates. Paljudel on sta-isade talud oksjonil müüdud. Sajad talud on minemas müügile. Linnas kaswab kärjest töötatööliste arm. Tuhanded inimesed nälgiwad ja elawad wiletsuses. Ametnikkude arwu pole wähendatud. Isegi riigikogu liikttieidki pole mahen datud ? Riiki walitseb tõikwõimas erakondade roõim, kes murctieb ainult omamcestele mitmeid kõrgepalgalisi kohte. Näit, paljud meie pvUüikategelaieb saamad kaugelt üle 100.000 sendi kuus palka. Sarnase pillamise poliitika tagajärjel oleme peatselt kõigega pankrotis, kui meie poliitikategelased rnklrkult mõtlema ei hakka.
Ilmatark ennustab. Jaanuarikuu alul on keskmised talweilmad. Lumetuid>, ei ole. Kuu keskel sajab ja peale 2One lähemad ilmad külme maks. Weebruari kuus kõweneb külm. Kuu keskel ja lõpupool on lumetuiske. Kewade algab warakult. Aprillis sajab rohkesti wihma ja ilmad on wahelduwad, kuid siiski wilused. Maikuu esimesed päewad on ilusad kuiwad ilmad, kuid Lõuna- ja Kesk-Eestis sajab hooti äikesewihma. Juunikuu saab Rnw, peale 20-ne läewad ilmad haruldaselt soojaks. Äikesewihma sajab kohati, kuid wõrdlemisi wähe. Soojad ja päikeserohked ilmad püsiwad kuni juulikuu lõpuni. Üldse on juulikuus sademete hulk wäike. Ainult Kesk-Eestis on rohkem wihma wõimalusi, kuna lõuna- ja Põhja-Eestis püsiwad kuiwad ilmad. Augusti alul sajab kogu Eestis wihma, kuid sadu ei weni pikale. Kuu keskel on kuiwad ilmad, kuid kuu lõpupoole on loota suuremaid sademeid. Septembris on wõrdlemin kuiwad ja soojad ilmad, kuid wahepeal sajab ka wihma. Ilusad ilmad püsiwad oktoobrikuu keskeni. Nowembrikuul hakkab külmetama ja sajab lumerätsa. Detsembris sajab lund ja kõweneb külm.
ICWfM ITÖÖSTUS W «PQMJALA*V
1SWmJ JTtKNtS KN»6*B.L . .
j
Kontor ja I ad ü : Tallinn, Pikk tän. 33 tel.443-12
|
Unistuste ja lootuste kuu. Orkester mürtsugu ... On aasta uus Taas meile saabunud — Nüüd õnnesoowid kõigil suus, Üks aastaist ajamerre hääbunud. Head unistused täidawad me meeli — Neist ühine me kõigi soow: Nii häälestada saaks kord riigipilli keeli, Et ta helin oleks õige, tulutooro Ja wähendaks me häda, kriisi. Meid petnud alati need lootused — Ta uuel aastal kriiskab roana roiist, Meil lohutuseks ainult ootused, Mis täide kunagi ei lähe — Meil riigitarkust liiga roähe.
Jaanuar — Näärikuu Mälest.- ja tähtp.
Pühap. Aus aasta Esmasp. Teisip. I k. 18,24 Keskn. 5 Reljap. ** Q Reede 3 Kuningapäew 7 Laup.
sellega annate tööd Ja leiba tuhandeile töölistele
Uus kalender
**■£ 2 3 4
31 p.
Tartltage kodumaa rlidekaupa,
A
Tondikuu. Tööpuuduse, kriisi, näljatont Me keskel liigub ringi. On awar nende tegewule horisont. Kus kugistawad inimhingi. Nad elu põrguks muutnud maa peal. See meieaja tont su kannul Käib igal sammul — Ei teda hirmuta ka kuke hääl. Me walttsule telgi taga, Seal pesitseb korruptstooni tont, Kes neile kuh utu on oga. Sest söödaks temalegi kodaniku font. Et nende eest me põgeneda saa, On kogu riik ju nende tallermaa.
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede (C k. 16,08 Laup.
19 20 21 22 23 ** 24 25
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Peetripäew Neljap. sMadiepäew Reede EeSti w. aastp. Laup. W k. 14,44 W 26 Pühap. 27 Esmasp. 28 Teisip. Wastlap.
Märkusi
19 Jaanuar 20 21
22
23 24 25
26 27 28 29 30
31 1 Weebruar 2 Küünläpäew
3 4 5
6 7 8 9
Luuwalup.
10 1.1 12
13 14 15
Päike tõuseb 1. k. 8,34 m. läheb looja k. „ „ 5. „ 8,25 ,. „ „ „ „ „ 10. „ 8,12 „ „ „ „ » „ 15. „ 8,00 „ „ „ „ » „ 20. „ 7,46 „ „ „ „ „ » 25. „ 7,32 ...................................
16,37 nr. 16,47 „ 17,00 „ 17,12 „ 17,25 „ 17,38 „
omad
Keskn. Neljap. Reede Laup.
Wana kalender
KALEVI MANFAKTUURI
1 2 3 4
Mälest.- ja tähtp.
on NARVA
Uus kalender
28 p.
Parimad ülikonna-, mantli- ja palituriided
II
Paastukuu. Me riigilaen? on päris räbal nüüd — On mitmed erakonnad teda roolinud, Ja saaki omal noolinud — Liig suur on nende omakasupüüd. KeS minister olnud kuu wõi kaks. Ei rohkem talle pole maja — Siis rahapung tal üsna paks Ja pealinna kohe tekkib maja. On raske rahwale see koorem kanda — Kes teab kuhu lõppeks jõuame . . . Kas üldse saame paremasse randa. Kui nõnda edasi weel sõuame.
20 21 22 23 palivepäew 24 25 26 Taliharja p. 27 M k. 4,46 28 1 2 3 4 5 c k. 23,05 6 7 Kewade alg. k. 4 8 9 10 11 Paastu-Maarjap. 12 G k. 5,20
1. k. 5. „ 19. „ 15. „ 20. „ 25. „
7,20 7,09 6,55 6,40 6,25 6,10
m., „ „ „ „
Märkusi
16 Weebruar 17 18 19
Peetrip.
Madisepäew
Märts
Taliharjapäew
LI 14 15 16 17 18 läheb looja „ „ „ „ „ „
17,48 m. 17,57 „ 18, 9 „ 18,22 „ 13,34 „ „ 18,46 „ k. „ „ „
W ä lis m a a k a u p
1 2 3 4
Wana kalender
31 p.
viib meie rahe v lismaale, röövib meie tööl istelt tööd Ja tekitab tööta töölisi.
ui
Petmisekuu. On igapäewne, harilik see poos Nii kõrtsis, ministeeriumi kabinetis. Kui direktor armastusehoos On oma alluwaga, Siis kodanik kui wiimne petis. Ta ikka ootku ukse taga, Nii aprilli talle teeb Direkror oma kabinetis, Kui kaisutusist weri keeb, Siis sina ikka „tule homme" — See meie asutuste komme.
Üht wäikest kõrwalhüpet nõudnud Neilt meieaja mood, Kel juba nõnda kaugel lood. Et abielu randa jõudnud. Ent pettumuse tihti see on toond Ning lahutust neilt nõudnud.
Orgiatekuu. Mai tulnud, pakatanud urwad Ja lilli, rohelusse upub nurm. Peast peletanud mõtted kurwad Suur lõbu-, nautimisehurm. Näe, saatan, see põrgupintsel, On elumees galant. On naised alasti ta kintse! Süüd rotina järgi sirutand. Kõik naised teda kiidawad, Talt naudingut ;a lõbu ihkaroad, Ta jalge roahel rõõmul aega roiidawad Ja moraali, rooorust roihkaroad.
Mai — Lehekuu
Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
18 Aprill 19 R i s t i l e i d m i s p. 20 [3 k. 0,39 21 22 23 Jüripäew
Välismaa kaup teeb meie maa vae- J seks ja laseb meie töölised nälgida ! 1
V
Suplemise ja suwituskuu. On käes nüüd süda suwi Ja kõigil rõõmus meel. Ei poliitikagi paku huwi, Kui rõõmust, Lõbust laulab keel. Kui oled suurem rahamees Ja riigitüüril kõrge koht, Siis sumad lustil meremees. Ei nälga iial tunne kõht.
Aga kui sul omal raha pole, Rikka narse armukest sa mängi, Siis itta noobel potisaks sa oled. Naine lahkelt su'ga jagab sängi.
paneb Eestis ühed kangruteljed terveks päevaks seisma!
Uus kalender |
30 p.
Üks ülikond välismaa riidest
VI
Spordikuu. Kõik juulis teemad sporti — Seda nüüd on mitut sorti: Mõni spordib rannamees, Teine töö ja higi seesDiplomaadel spordiks löömingud, Banketid, muusika ja fox. Riigikogul spordiks löömingud — Seal wõitja see, kel selge poks. — Demagoogia on erakonna spordiala. See neile suuremat toob tu!u — Nii käes neil püsib leiwapala Ning rahwa! osaks suurem kulu. Kes sume! armusporti liigutab, See talrvel lapsi kiigutab Ja tihti wiimsed sendid Ta'lt ära wiiwad alimendid.
Juuli — Heinakuu
VII
Uus kalender J Mälest.- ja tähtp. ]
Märkusi
Mana kalender
18 Juuni
1 Laup.
31p.
1—l , 1
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede ® k. 13,51 Laup.
Üks ülikond kodum aa riidest annab tööd päe vas 1 kangrule ja 4 teisele töölisele ja kindlustab seega 5 töölisperele terve päevase teenistuse ja leiva. Kas olete selle üle järele mõelnud?
9 10 11 12
Presiderrdikuu. Riigiisad Toompea lossis Tahtsid saada Presidenti — Aga nüüd neil näod on mossis, Rahwas näitas tagumenti: ' Pole tarwis sellist meest meil pukki, Ta ei wähenda me hädaohtu, Uusi makse meile toob maid tutti, Et waid täita „oma meeste" kõhtu. Nüüd nad kõrtsis lahutuwad meelt Laual kallis konjak, miin. Aga kodanik waid limpsab keelt — Kohwi, tee sees nüüd tal sahariin, Mida talle toonud kõrge suhkrutoll Seega täitsid ärimehed oma pugu. Ja lahkelt lubas seda riiklik kontroll — See meil ju mana tuntud lugu.
Näppamisekuu. Küll räbal siis on lugu, Kui taskus pole raha, Siis asi üsna paha — Nii kaebab wargapoiste sugu. Nüüd moodne kassakratt Kõik laekad tühjaks teind — Ei üle jäägi teisi teid. Kui külastada politseid — Wast seal meel leidub wäike matt. Kui raha sealgi pole, Siis asi päris kole — Jääb üle ainus tee: End lasta mangi panna, Siis ikka leiwa, mee Riik annab maksuta.
September — Mihklikuu 19 August 20 21
G k. 7,04
22 23
24 Pärtlipäew 25 Ussi-Maarjapäew 26 27
28 Pühap. 29 Johannese surEsmasp. (C k. 23,30 jmap. 30 Teisip. 31 Keskn. Ristiülendp. 1 September Neljap. 2 Reede 3 Laup. 4 Pühap. 5 Esmasp. 6 G k. 20,21 Teisip. 7 Keskn. 8 Ussi-Maarjap. Madrsepäew 21 Neljap. 9 22 Reede Sügise algus k. 14 10 23 Laup.
10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20
24 25 26 27 28 29 30
Märkusi
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
Päike tõuseb 1. n „ 5. " " ^O. „ „ 15. „ „ 20. „ 25.
11 12 Op. Johannesep. 13 O k. 17,36 14 Ristiülendamisep 15 16 Mihklipäevi 17 k. „ „ „ „ „
Wiinakuu. Siis maa peal tõesti oleks paradiis. Kui taewast nõnda sajaks rotina Ja elukandlel kõlaks lõbus roiis, Ei keegi tunneks muret, piina. Wast siis eh? langeks riigiroiin Ka hinnalt pisut alla. Kui tõesti ime juhtub siin. Et Jumal wiinakeldrid unustaks kord roakla.
See oleks tore ninanips Me agarale tollile Ja aktsiisi panderollile — Siis läbi oleks nende lips.
•
Oktoober — Wiinakuu Uus kalender | Mälest.- ja tähtp. j
Pühap. Esmasp. Teisip. Kesjkn. G k. 7,45 Nelap. Reede Laup. Kaasani-Maarjap. 9 22 Pühap. 10 23 Esmasp. 11 24 Teisip. 12 • 25 Keskn. 18 26 Neljap. 3 k. 0,21 14 Kolletamisepäew 27 Reede It Simunapäew 2E Laup. lk 2S Pühap. 17 3C Esmasp. Usupuhastuse p. 1E 31 Teisip. läheb looja k. 17,56 m. Päike tõuseb 1 k 6 24 m. 15 16 17 18 19 20 21
n
„ n
5. .. 6,33
,,
15. „ 6,58 , 20. „ 7,09 n 25. „ 7,22
„ „ „
n
„
„ „ „ „ „
» 17^ „ 17,30 „ 17,15 „ 17,01 „ 16,47
„ „ „ „ „
ca ca S cti aojjS (3D w—A
"5 5 co lO o «OxO -f—•
— 09 =S 09 co S oa co CB w Z oo
-õü >*
Sooja koha otsimise kuu. Nüüd on rooja riigtpaat Jälle sõuda kriisiroette — Siis me uue roalitsuse looja, Olgu ta kas põllumees roõi sots, Toob liiderile koha sooja, Nii et käeS on jälle riigiraha ots. Nii nad parlamendi harja uue lipu tooroad, Kuhu külge kodaniku pooroad. Aga EeSti taadil kaes on malk, Mis saagijagajate palk. Kuid armas taat, sa ole roalt kui haud, Muidu kätest seob sind roangtraud.
Päike tõuseb 1. k. „ 5. „ 10. „ , 15. „ „ 20. „ „ 25. „
7,40 m. 7,49 8,02 8,14 8,26 8,38 n
läheb looja k. 16,29 m. ff
ff
ff ff
ff ff n
„ „ „ „
16,07 15,56 15,46 15,37
ff ff
ff
H
riie iüe riigi kõigis paremates nidekauplustes ja rätsepatel saadaval
Uus
30 .p
Narva Kalevi FlanuiaMuori
Xi
Warraasta wiimne kuu. Aasta eest jõulu eel Põllutöökoda loodi meel — Sinna pesa tegi „potituus" Ja matsil kaelas maks on uus. Põllumees, sa maata pealt Ning ära tõsta oma häält. Kui saamamehed karwupidi koos On uue noosi jagamise hoos. Neile maksa oma wiimne sent, Selle tasuks kallis sul tsement. Ent unustagem see ning rõõmus olgu meel, Sest pühi häid G. M. Mats teil' soowib weel.
Detsember — Jõulukuu
.
„ „
Märkusi
4 Kristuse t. p. [® k. 4,53
To omapäew Talwe alg. k. 9 3 k. 22,9 1. Äõulupüha 2. Jõulupüha 3. Jõulupüha
on Eestist jäädavalt kadunud Nõua kodumaa kaupa — vähenda tööpuudust!
XII
28
Laadad. Laupäewal ja pühapäewal laata ei peeta, waid järgnewal tööpäewal. Petseri linnas peetakse laadad uue kalendri järele iga kuu 1-sel ja 15-mal. Aastalaadad: 15. weebruaril Boorna laat, 21. märtsil Urbe L, 4. aprillil Tooma l., 6. mail Ristipüewa L, 7. juulil Jaani l., 28 aug. Maarja l., 14. okt. Mihkli l. Laura alewikus iga kuu 10. ja 25. päewal. Irboska jaama juures iga kuu 20. päewal. Stolbowo talus (Laura w.) 29. . aprillil ja 29. okt. Rootowa wallam. juures iga kuu 5. kuupäewal ja 29. now. Mana Irboska alewikus iga kuu 4. ja 21. kuupäewal. Obinitsas, Meremäe wallas iga kuu 8. päewal Wärskas, Järwesuu w. iga 10 kuupäewal.
Hobustelaat peetakse Tallinnas kaks korda kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa. Jaanuar: 7. Orgital, Mõrus. 8. Tartus. 10. Tamsalus, Suure-Jaanis, Tsirgulinnas. 12. Koerus, Antslas. 14. Põltsamaal. 15. Jõgewal, Mõlupvs, Kolga-Jaanis, Iklas, Laekweres 2 p. 17. Mehikoorma!, Mustlas, Koloweres. 20. Kuresaares, Järwa-Jaanis, Missos. 22. Türil, Imaweres. 23. Haapsalus, Nasinal, Malgas. 24. Jõelehtmes,Paides. 25. Wöõpsus. 27. Esnas. 28. Lullikatkul, Keilas. 30. Nissis.
Weebruar: Kuu esimesel keskn. ja neljap. Pärnus. 1. Wiru Roelas, Mässul 2 p. Kallastel 2 p. 2. Kilingi-Nõmmel, Raplas, Pornusel. 3. Keblastes, Liigalasmal, Jõgewal. 4. Wõrus. 5. Alliku Oisus, Tõrwas reedel enne wastlapäewa. 6. Oro, Linnamäel. 8. Elwas, Raasikul, Narwas 2 p. 9. Saarel. 10. Soonistes, Keinas, Antslas, Räpinas, Rakweres 2 p. 11. Põltsamaal. 12. Tapal. 14. Nõmkülas. 15. Lähtrus, Paldiskis, Nukas. 16. Wiljandis 8 p. 17. Albus, Haibal, Tartus. 18. Rakkes. 19. Paides. 20. Missos, Warbolas, Kuresaares, Rawila Kosel. 21. Malgas, Muhus. 22. "Mustmees. 25.Wõrus 8 p. Lihulas. 26. Kuremäel, Wöõpsus. 28. Tagawere Nina k. Wiljandis 2 p.
Metsamaterjalide mõõdad. Tihumeeter (Festmeter) tähendab 1 kantmeeter (1X1X1 meetrit) tn3) tihedat puumassi ilma õhuwahedeta sa wõrdub 35,32 ingliskantalale. 1 kants ala wõrdub 0,0283 tihumeetrile. 1 kantsülo (ruumimõõt 7’X7'X7’) wõrdub 9,71 ruumimeetrile. 1 „ sisaldab 6,8 tihumeetrit puumassi. Palkide sa pakkude pikkus mõõdetakse meetrites ja detsimeetrites (1 detsimeeter — 10 sentimeetrit-, jämedus palgi wõi paku ladwapoolest (peenemast otsast ilma kooreta, keskmise jämeduse kohast täis senti meetrites, kusjuures poolikud sentimeetrid jäetakse arwesse wõtmata. Ruumi meeter (Raummeter) tähendab 1 kantmeetri 1+1X1 meetrit) mõõdus üleslaotud metsamaterjalide hulka, kusjuures kant meetrisse on arwatud ka materjalide waheline õhuruum.
Mere- ja sügawusmõõdnd. 1 sõlm ehk 1 meremiil — 1852, (täpselt 1851,85) meetrit (ühe meridiaani minuti pikkus). 1 kabeltau — x/io meremiili — 185 meetrit. 1 sügawussüld (tarwitatakse meresügawuste mõõtmiseks) on tu handik osa meremiilist — 1,85 meetrit 1 registertonn — laewa ruumimõõt Moorsoni süsteemi järele — 100 Inglise kantjalale — 2,833 kantmeetrit.
Jõumõõdud. 1 meetcrsentner kujutab enesest tööhulka, mis tarwilik teha 50 kilogrammilise raskuse tõstmiseks 1 meetri kõrgusele. 1 meeterkilogramm — tööhulk, mis tarwilik 1 kilogrammi tõst miseks 1 meetri kõrgusele. 1 hobusejõud (P. S.) — jõud, mis tõstab 75 kg. 1 sekundi jooksul 1 meetri kõrgusele. Jnimjõud wõrdub umbes V5 hobuses õule. 1 atmosfäär — 1 kilogrammi taoline rõhumine 1 ruutsentimeetri pinnale.
Hinna ümberarwutamise tabel naela hinnast kilogrammi hinnaks. siis maksab Kui 1 ars. siis maksab Kui 1 toop siis maksab 1 liiter maksab 1 meeter maksab 1 kg.
Mitmesuguste ainete kautsülla raskus. Kui palju teataro ruumiühik (kantsüld, -jalg, -meeter) aineid, näiteks põhku, heina jne., kaalub, on sagedasti tähtis teada. Ol gugi, et arwud, mis näitawad, kui palju näiteks üks kantsüld mitut liiki põhku, heina jne. kaalub materjali headuse, kinnisõtkumise ja kinniwajumise tagajärjel ja mõnel muul Põhjusel köiguwad, on siiski sagedasti wõimalik neid rahuldawate tagajär gedega kasutada. Alamal toodud arwud on keskmiselt wõetnd ja näitawad, kui mitu puuda üks kantsüld nimetatud materjalidest umbes 4—5kuise kinniwajumise järele kaalub. 1 kant-süld 1 kant-süld puuda puuda Hea maahein . . . 39—57 Loomatoidu juurikate 225 lehed (pealsed) Maahein (keskm.) . . 35—45 .... 375 51 Peedid Ristikhein. . . . . 438 35 Porgandid . . . Segahein . . . . . 240 Laudasõnnil . . . 432—600 Toores rohi . . . . 23 Telliskiwid . . . 750 Nisupõhk . . . . . 26 Sarvi................. 960 Kaerapõhk. . . . . 24 Liiw................. Rukkipõhk . . . . . 798 25 Turwas .... Odrapõhk . . . . . 240 552 Haganad . . . . . 48—72 Jää .................. 400 Hapu toit . . . . 360—540 Kartul .... . . Kantsüld on ligikaudu 10 kantmeetrit.
36
Kandmise ja haudumise kalender. Hobused'. 48^2 näd. ehk
340 päewa. Eeslid: Natuke rohkem kui ho bused. Lehmad: Umbes 40 kuni 40V2 näd. ehk 278 kuni 285 päewa. Lambad ja kitsed: Umbes 22 näd. ehk 154 päewa. Sead: 16Va kuni 17 näd. ehk 115 kuni 120 päewa. Koerad: 9 näd. ehk 63 kuni 65 päewa. Kassid: 8 näd. ehk 56 kuni 60 päewa. Jänesed: 4^ näd. ehk 30 päewa. Kanad ja põldpüüd: Hauduwud 19 kuni 24 päewa. Kalkunid ja sasaanid: 26 kuni 29 päewa. Haned ja pardid: 28 kuni 32 päewa. Tuwid: 18 päewa. Paarimise aeg.
Hobune, lehm ja lammas wajawad 22—36 tundi, siga 30— 40 tundi. Kui nad selle aja jook
sul paaritatuks ei saanud, siis otsib hobune 7—10 päewa pärast, lehm 21—28 p. pärast lammas 14—21 p. pärast ja siga 21—28 p. pärast. Poegi mise järele otsib hobune 14 p. pärast, lehm 28 p. pärast lam mas 185 p. pärast ja siga 35—42 p. pärast. Sugutamise aeg.
Täkku wõib kasutada suguta miseks 5-st kuni 20 aastani, mära 4 - 12 aastani, pulli 2 — 7 aastani, lehma 18 kuust kuni 10 aastani, kulti 1 — 4 aastani,emist 9 kuust kuni 8 aastani, sinast 2—6 aastani ja lammast 2—8 aastani. Emaloomade arw.
Ühe isalooma jaoks arwatakse emaloomi: hobustel 35—40, weisel 40 -45, lambal 35—40 kitsel 60—80, seal 25—30 kanal 15—20, pardil 10—12 kalkunil 8—12, banel 5—8 tuwil 1.
Seemnete idanemise aeg. 7—10 päewa: Oad, herned, läätsed, arbusid, sibulad ja kaer. 10—15 päewa: Kartulid, köömned, petersellid ja porgandid. 4—7 päewa: Kapsad, kaalikad, peedid, rukkid, oder ja uisu.
Loomade kaalumine. Tapetud looma kaal moodustab järgmise osa eluskaalust, protsen tides arwatud: nuumatud l. lahja loom rasrvane l. härjad ja pullid 46—5O°/o 50—52O/o 52—600/0 lehmad 42—48° o 48—500/0 52—550/0 wasikad 52—56°/o 56—6O°/o 6 —650/0 sead 63-670/0 71—780'0 78—860/0 lambad 43—470/0 47—49% 49- 530/0
37
Tiinuse ehk kandmise aja arwestus. Tiinus e
Tiinuse algus
Hobustel
1. Jaanuaril 8. „ 15. 22. 29. " 5. Weebr. 12. 19. 26. 4. Märtsil 11. 18. * 25. " 1. Aprillil 2. 15. 22. " 29. 6. Mail 13. 20. 27. " 3. Juunil 10. 17. " 24. : 1 Juulil 8„ 15. „ 22. 29. „ 5. Augustil 12. „ 19. 26. : 2. Septemb. o. „ 16. 23. 30. 7. Oktoobril 14. 21. " 28. „
11. Augustil 18. „ 25. \ li Sept. 8. „ 15. „ 22. 29. 6. Oktoobril
Tiinuse
lõpp Lammastel
7. Aprillil 14. „ 21. „ 28. „ 6. Mail 13. „ 20. „ 27. „ 2. Jittinil
Sigadel 24. Weebr. 3. Märtsil 10. „ 17. „ 24. „ 31. „ 7. AprilliL 14. „ 21. „
Posti-telegraafi-Laksid. Kirjad, mille raskus kuni 20 grammi, maksmvad sisemaale 10 fentf,. wälismaale 20 senti. Iga järgmise 20 grammi wõi selle osa pealt fisemaale 5 senti, wälismaale 12 senti. Kirjade raskuse ülemmäär on 2 kilogrammi. M ä r kus: Sisemaa taksi järele käiwad kirjad ka Läti ja Leedusse. Postkaartide saatemaks hariliku (üksiku) kaardi pealt on 5 senti sise maale ja 12 senti wälismaale. Wastusega kaardid sisemaale 10 senti wälismaale 24 senti. Ristpaelasaadetised (äripaberid, kaubaproowid-trükitooted) iga 50 grammi pealt sisemaale 2 senti, wälismaale 4 senti. Alammäär äripaberite eest sisemaale 10 senti, wälismaale 20 senti. Alammäär kaubaproowide eest sisemaale 5 senti, wälismaale 8 senti. Tähtsaadetised registreeritakse wastuwõtmisel raamatusse ja antakse soowikorral kwiitung wastu. Tähitusmaksu wõetakse iga kirja, postkaardi wõi ristpaela pealt peale hariliku saatemaksu (kaaluraha) weel sisemaale 10 senti ja wälismaale 20 senti. Juurcmaksuga kirjad. Nendelt kirjadelt, postkaartidelt wõi ristpaelasaadetistelt, mis kas ilma margita wõi puudulikult margistatud, nõu takse kirjasaajalt sisse postimaksud kahekordselt, kuid mitte wähem kui 5 senti. Postpakid. Sisemaaliste pakkide vealt wõetakse saatemaksu (kaalu raha) kuni 1 kilogrammini 50 senti, 1—5 kilogr. — 1 kroon ; üle 5 kiloar. wõi selle osa pealt 1 kroon. Peale selle iga paki pealt tähitusmaksu 10 senti. Pitseerimismaksu postisaadetiste pitseerimise eest postiasutuse lakiga, wõetakse iga saadetise pealt 15 senti. Rahakaardid (rahatransferdid). Kindel taks iga rahatransferdi pealt sisemaale 10 senti, wälismaale 20 senti. Peale selle iga 10 krooni wõi selle oia pealt sise- ja wälismaale 5 senti. . nt saadetised (s. o. liht- ja tähtsaadetised, wäärtkirjad, postpakid nmg posntransferdid ja telcgraasilised rahatransferdid, mis erikäsksalagac
39
Eoju kätte toimetatakse) maksawad peale harilikkude postmaksude: si s ewaalised: a) kirjade maksuta laialikandmise piirkonda adresseeritud Tirjad ja rahakaardid, — 40 senti, postpakid — 65 senti; b) — posti saadetised wõi telegraafilised rahakaardid, mis adresseeritud wäljaspoole Eirjade wõi telegrammide maksuta laialisaatmise piirkonda, iga kilomeetri pealt 20 senti, kuid mitte alla 1 krooni. Lendpostiga saatmise eest (kuhu lendpostiga wahetus käimas) peale harilikkude postimaksude wõetakse lisamaksu lendpostmarkides: a) kirjade eest iga 20 grammi wõi selle osa pealt sisemaale 10 senti, wälismaale 20 senti; b) postkaartidelt sisemaale 5 senti, wälismaale 15 sentr, rrstpaeladelt iga 50 gr. wõi selle osa pealt sisemaale 15 sentr, wälrsmaale 45 senti. Wäärtkirjad. Kaalu- ja tähitusmaks nagu tähitud krriade eest. Kmrritusmaks iga 10 krooni ehk selle osa pealt sisemaal, Lätis ja Leedus 20 senti. Sisemaal — wäärtuse ülemmäär — 10.000 kr. , Nõudekirjad : a) postisaadetiste järelotsimise üle rga saadetise kohta sisemaal, Leedus ja Lätis 20 senti, wälismaal 40 senti; 2) postisaade tiste tagasinõudmise wõi aadressi muutmise üle iga saadetise üle posti teel sisemaal 20 senti, wälismaal 30 senti. Kojuwiimine (kus korrespondentsi kojuwiimine sisse seatud): rahatransfertide ja lunaliste saadetiste eest (wäljaarwatud postpakid) iga saa-detise iga 5 krooni wõi selle osa pealt 3 senti, alammäär 10 sent:. Kojusaadetawate summade suurus on piiratud: linnades 500 kroo nini, mujal 100 kroonini. Telegraafilised rahasaadetised iga summa peale. Wäärtkirjad kuni 100 kroonini wiiakse koju kätte ilma maksuta, kus kojuwiimine sisse seatud. Telegrammid: a) lihttelegrammid äripäewadel 5 senti sõna, alam määr 40 senti, öösel ja pühapäewad kaks korda kallim. Ööks loetakse aeg kella 9 õhtul kuni kella 6-ni hommikul. Ajakirjanduse telegrammid makfawad 3 senti sõna. Leedu- ja Lätimaale saadetakse telegrammid sise maa taksiga. Wirktelegrammide kättetoimetamise eest erilise käskjalaga wõetakse Eisamaksu iga klm. pealt 20 senti, alammäär 1 kroon.
Tempeluraks. Tempelmaksu kohustus oleneb dokumentide sisust, mitte aga nime tusest rvõi pealkirjast. See asjaolu, et dokumendile on peale kirjutatud Jroühnig", ei õigusta meel tempelmaksustamist krviitungite tariisi jä rele, kui see dokument kannab arme iseloomn. Tempelmaksu alammää raks on 5 senti. Arwed alla 10 krooni on tempelmaksust wabad. Alates 10 kroonist wõetakse arrvetelt tempelmaksu O,2°/o arme summast, s. o. iga 1000 sendi pealt 2 senti, aga wähemalt 5 senti peab igal arivel olema. Wabad on arwed, mis esitatakse teenijate poolt teeenistusandjale tehtud kulude üle, samuti ühe ja sama ettewõtte sisemise asjaajamise arwed. Kwiitungid alla 10 krooni on tempelmaksust wabad. Kwiitungi5)ett 10—-10J kroonini wõetakse tempelmaksu 5 senti, üle 100 krooni liste lt kwiitungidelt wõetakse 10 senti iga kwiitungilt. Nagu juba eel
46 pool tähendatud, ei tohi kwiitungi ära segada srwetega. Kwiitungiksloetakse dokument, mis sisaldab ainult rahasumma kättesaamise tõen duse. Dokument, kus üles loetud tehtud töö roõt kaubad, ei ole kwiitung, maid arme. Wabad on kwiitungid: teenitud palga ja töötasu kätte saamise ule. Paltvekirjad, awaldused, teadaanded, ettekanded, kaebused, wastused, seletused, wastulaused (kajad) ja muud paberid, mis esitatakse eraasjus riigi-, administratiiw- ja kohtuasutustele ja nende ametnikku? xr omaroalitsusasutustele ja ametnikkudele, tempelmaksustatakse 25-sendilise tempelmaksuga poognalt. Ametiasutuste ja ametnikkude 2® * roaljaQrttub lahendatawad paberid, mis sisaldawad wastuseid asja sisu kohta, kärwad samuti 25-sendilise tempelmaksu alla. Tähendab, kui palwekrrzale root ettepanekule soowitakse wastust, tuleb ligi lisada 50 s. tempe lm arke. Palwekirjad, mis on wähemad kui poogen, käiwad °Ua, mis terme poogengi. Igasugu eelpool loetletud halduste lisad tulewad tempelmaksustada 10 sendiga poognalt. Wabad f?,?alwed. kõik kuri- ja wäartegude kohta käiwad paberid, kiriaro ahetus vaesusetunnistuse wäljaandmise üle ja waesusetunnistus, tulumaksu wastulaused, pensioni palwed. Maapanaale "esi tatud palwed, ktrjawahetus waestelastekohtutes. V ' r ?"^s,tuslepingutelt wõetakse tempelmaksu 1 % kokkulepitud Lasu summast. Km neis ettenähtud tasumäär ei ületa: aastas 1200 krooni tuu§ /rooni wor päewas 6 krooni, siis on nad tempelmaksust wabad? tempelmaksu 0,2% wSlasummast. Eel lepingud maksustatakse Vs lõpliku lepingu maksu summaga. maksu öZVnÄ roa“°8roala kobta.^-etaks- tempel-
rendilepingud ja nende pikendused käiwad .rmpelmaksu alla järgmiselt: km aastane üür on 50—200 kr. — 02% Ü?400, kr- "0,4%, üle 400—800 kr. — O,6°/o, üle 800—1600 tr’ ulr 1600 kroom — l°/o rendi- roõt üürimaksusummast terroo lepingu kesüvuse aja eest ühes lisatmgimiste wäärtusega. , , õolttvsed: a) eriroolitused üheks ainsaks tegewuseks, üheks aim saks toimetuseks roõt uhe asja ajamiseks kohtutes ja ametasutustes — 20 semt; b) koguroolttused teatama liigi asjade ajamiseks kohttttes ja ametasutustes 1 kroon; c) üldwolitused piiramata ulatusega esineÄttieJ5 ~ 2 kroont. Wabastatud on wolitused postisaadetiste ja korres pondentsi wastuwotmiseks, trükitöö tasu, kengiste (gratifikatsiooni), abi rahade ja pensioonide kättesaamiseks, kui summa ei ulata üle 150 krooni, jo mõned teised liigid. . „r Wabad on tempelmaksust kõik dokumendid, mille objekti wäärtus ei uteta 50 kroont, roäljaartvatud arroed, kwiitungid, aktsiad, osatähed ja osamaksutahed. 7 i° paberid tempelmaksustatakse tempelmarkideqa, 10 sularahaga. Sularahaga maksmisel tuleb paber efitada Eestt panga osakonnale, kus annab kwiitungi maksu tasumise üle. koduseid kustutamine. Eraisikute ja asutuste omawahelisi Pdmai-aib tempelmarkibega tempelmaksustades, tulewad tem„«■■« Eirjutamist, nii et dokumendi l “' I c “( lnr oorumem jääd) kõigist tempelmarkibest läbi ulatub.
41
Erandina eelpool lähendatud määrusest on lubatud ainult arwetel ja kwiitungidel tempelmarke kustutada ka järgmises korras: igale margile kirjutatakse kustutamise aeg (päew, kuu, aasta) ja markidest kirjutatakse läbi arme rvõi kwiitungi wäljaandja nimi wõi firma, nii et kirjatähed ümberolewale paberile ulatumad. Kui arme summa jääb tasumata, märgitakse tempelmargi alumi sele äärele maid kustutamise aeg, kuna margid ise kustutatakse firma wõi asutuse templiga. Tempelmaksu trahwid. Tempelmaksu seaduse wastu eksijad lange mad trahwi alla tempelmaksu kümnekordses suuruses, kuid mitte rohkem kui 5°/o summast, mille järele kuulub dokument tempelmaksustamisele. Peale selle tuleb tasuda ka maksmata tempelmaks. Arvalduse tempelmaksuta jätmine ei pane palwes esitatud küsi muse otsustamist seisma, kuid tempelmaks nõutakse kahekordses suuruses sisse.
Tähtsamad kaugused Tallinnast Wälismaa.
Leningrad................. Riga......................... Kaunas ..................... Warssaw................... Berliin..................... Rooma..................... Genf......................... Amsterdam .... Brüssel..................... Paris......................... Praha........................ Monte-Carlo. . . . Budapest . . Wien......................... Madrid..................... Lissabon..................... Königsbera .... Wenetsta.................... München ... Neapol.....................
Külmamispunkt. Keemispunkt. 800 Reamuur................. ............................. 00 100° Celsius......................... ............................. 0° 212° Fahrenheit................. . . . . ... 320 nii 120 R — 150 C — 3/4 R „ 590 F — 150 (x — s/g (F—32) „ 100 C — 8° R — C „ 50° F - 8» R — 4/9 (F — 32) „ 85° C —185° F - 9/5 C -si 32 68° R =185° F - 9/4 R -j- 32
Koduapteek. Joodtinktuur: Igasugustele wäikestele naha riketele, Eriimustustele ja torgetele paale panna. Haawa ümbruse mää rimiseks. Hambawalu puhul igemete määrimiseks. Riitsinusõli: Kõhu kinniolekul 1-2 supilusikatäit Psse wõtta. Põletushaawadele panna. Hapetega ja lehelistega Mürgituste korral sisse wõtta (kaitseb mao ja söögitoru seinu). Palderjani tilgad: Südame kloppimise ja erkude rahustamiseks 10-20 tilka. Põletatud magneesium 15,0: Vastumürgiks mär gistuste puhul hapetega, fosforiga, arseenikuga, joodtinktuuriga 1—2 teelusikatäit klaasi wee pääle 1—2 klaasi sisse wõtta. PõLetushaawadele pääle raputada.
44
Hoffmanrri tilgad (liikwa): Meelemärkuseta oleku, minestuse, kahwatuse ja nõrkuse puhul nina all hoida. Kui haige meelemärkusele tulnud, 20—30 tilka meega sisse anda. Tannalbin 0,5 10 pulbrit: Kõhu lahtiolekul 1—2 pulb rit meega sisse wõtta Boorhape 30,0: Boorwee malm istumiseks kompres sideks, suu ja kurgu loputamiseks, kuiwanud haawasidemete lahtileotamiseks— 1 teelusikatäis klaasi keedetud mee pääle. Tinkpiiritus: Minestuse kordadel nina all hoida, sa muti meelemärkuseta olekul. Pääwalu ja nohu puhul nuusutada. Ussi hammustamise, mesilaste ja wapsikute pistete korral haawale panna. Hapete wastumürk (5 tilka napsiklaasi pääle 3—4 klaasi). Söögisooda: Wärskete põletushaawade katmiseks komp ressina, kangete hapetega põletatud haawadele raputada. Söögi äädikas: Leheliste wastumürk, 1—2 klaasi äädika jooki. Bensiin: Naha ja haawa ümbruse puhastamiseks määr dest, raswast jne., kleepima plaastri (leukoplasti lahtileotamiseks haawalt. L ü s o o l 200,0: Käte, asjade, Väljaheidete, röga, mäda, pesu haigusetekitajaist pisikuist puhastamiseks 1—2 supilusikatäit toobi mee pääle. Mangaanhapu kaalium 10,0: Mõni kristall klaasi mee pääle, et mesi läbipaistew lilla oleks. Lõputuseks ja kiris tamiseks. Mürgituse puhul morfiumiga, kokaiiniga ja rikkiläinud toiduainetega, sisse wõtta 1—2 klaasi. Maarj ajää: Ninast werejooksu sulgumiseks 1 teelusika täis klaasi keedetud külma mee pääle — seda ninasse tõmmata. Prowangsõli: Haudunud kohtadele määrida. Hapetega, lehelistega ja põrgukiwiga mürgituste korral sisse wõtta. Kaitseb mao ja söögitoru seinu põletuse eest. Sidumismaterjal: Hügroskoobilist watti 50,0, puuwatti (ligniin) 50,0, 2 marlisidel 5 sm lai, 2 marlisidet 10 sm lai, ühed anatoomilised näpitsad. Tümoolpiiritus 75,0: Haawade sidumisel marli niis keks teha sellega ja haawale panna. Ka käte desinfitseerimiseks 1 gr tümooli 500 gr 6O°|o=Itfe piirituse pääle.
45
Esimene abi õnrretusjrrhtrrrrrrrstel. Haawad. Lahtiste haawade hädaoht peitub, mustuse, mäda ja haigustekitajate sissetungimises. Seda wõimalust mööda ärahoida, on esimesabiandja kohus. Esimeseks nõudeks on, et abiandja iie haawa ei infitseeri, mida saawutakse isikliku ja sidemete puhtusega. Käed pestagu hoolega sooja mee, seebi ja har jaga, eriliselt sõrmewahed ja küüned. Hea on peale pesemist käed piiritusega üleõõruda. Haaw ise jäegu puutumatuks. Tawaliste „wäljapesemistega" wiiakse mädatekitajad sügawale. On nähtawaid wäikesi mustusosakesi, siis on pari maks eemaldusabinõuks wesiniku ülihapend. Haawale walades hakkab ta mahutama ja kõrwaldab seega mehaniliselt mustuse. Wigastamatud nahka haawa ümbruses puhastatagu alkoholi ehk bensiiniga, wõib ka joodiga mää rida. Wäikestele kriimustustele ja wäga pealiskaudsetele wäikestele haawadele wõib joodi peale panna. Haawa sidemeks tarwitaste puhast (aseptilist) marli. On suurem werejooks — tarwitada hyposkoobilist watti, seda aga mitte otsekohe haawale (jätab kiude), waid mõnele marli kihile. Aseptilise marli puudusel wõib tar witada ka puhast, wärskelt triigitud linast riiet.
Werejooksu d. Suurte lahtiste haawade juures ettetulewaid tugewaid werejookse tuleb otsekohese eluhädaohu tõttu kiirelt sulguda. Weri on kas tuiksoonest — hele punane, purskab hooti, wõi tõmbsoontest — tumepunane, nirisew. Tõmbsoonle werejookse waigistakse lihtsalt tugewa sidemega. Tuiksoonte werejooksu lõpulik seismapanek jääb arsti hoolde. Tuiksoone werejooksu sulgumiseks pigrstakse tuiksoon haawast ülewalpool wastu luud. Käe were jooksu puhul Pigistatagu õlawarre weresoon wastu õlannrre luud käe sisepoolel, kus juurepääs soonele kõige lähem. Jala werejooksu puhul pigistatagu tuik soont reiel wähe allpool kübet. Jääb werejooks wähemaks wõi seisma, tehakse sealkohal kinnitõmbe. Hea on kinnitõmmet teha uue, wäljawenitatud kummi toruga, ehk ka rätikuga, mida pulgaga kinnitõmmatä. Kinnitõmme ei tohi ühtejärgi rohkem kui 1 Va tundi olla, Wastasel korral kaotab liigend eluwõime. Siis wallandada wähe, kuni were nirisemiseni, mõneks minutiks, ning uuesti tugewasti kinnitõmmata. Werejooksude puhul kaenlaaugust, kubemest ja kaelatuiksoonest, ei saa kinnitõmmet teha, waid abiandja peab weresoont sõrmega wastu luud lit suma, kuni sulgeb were arst. Olgugi, et ärapigistatud liikmetest sageli pole tugewat werejooksu, peab ettewaatuse mõttes ikkagi kinnitõmbe tegema, muidu wõib kergesti tekkida transpordil elukardetaw werejooks. Kergemail juhtudel aitab wastawa liigendi ülewalhoidmine. Haaw seotakse werejooksude puhul alles peale weresulgumist. Werejooksu puhul ninast, hoitagu pea kukla, ninale ja kuklale pannes külmawee lapid. Terwe ninasõõrm kinnihoida ja läbi werdjookswa õhku pikkmööda sissehingata ja suuläbi wäljahingata. Wauade inimeste juures peab nina werejooksude puhul ettewaatlik olema ja kui werejooks ei waibu, kohe arsti poole pöörata, sest wAmalik on lubjastanud weresoone lõhkemine.
46 Werezooksud suust on kas kopsudest wõi maost (oksendamine). Mõlemil puhul on haigele wajalik täieline rahu, haige ei tohi midagi süüa ega juua Kulm kompress pannakse rinnale ja kõhule. Lastakse wäikesi jäätükikesi neelata ia kanget soolwett juua.
Põletishaawadele pealepanna kas linaseemne õli ja lubjawee (pooleks) kompress ehk boorwaselnui, kui kumbagi käepärast Pole, siis söögisoodat, magedat wõid, magedat raswa, ehk kooritud toorest kartulit. a Sool- waäwel-, karbol- ja teiste hapete põletishaawadele pealeraputada soodat, kui seda ei ole — kriiti, hambapulbert, magnesiumi. Lehelistega põletatud haawadele, nagu seebikiwi jne. peale panna üädikawee kompressid, sidruni mahla.
Luumurded. ®Pme[e abi andja peab liikme liikumatasse olekusse paigutama ja sellesse asendisse, mis haigele kõige wähem walurikas. Igasugusest murtud luu osade kohale panemisest peab hoiduma 1 Murtud kehaosa tuleb lahasse rvõl latti panna. Sealjuures tuleb silmaspidada, et mõlemad naaberliigesed oleks ka lahasega kaetud. Nii saawutakse parimalt liigendi täieline liikumatus Lahaseks wõib tarwitada traatlatti, pappi, õhukesi lauatükke, hädakorral ka keppe. Lahast et tohi mitte paljalt wastu ihu siduda, waid olgu mähitud mõne pehme riidetükiga, matiga, wõi takuga. Samuti olgu täidetud kahad luu ja, lahase wahel. Igasuguste abinõude puududes wõib näiteks haiget jalga fertue jla külge siduda, sealjuures peawad aga warbad (mõlemil jalal) üles poole waotama. Käeluu murrete puhul painutatagu käsi alati küünarliigendist. Lahases ja lahasse pandud kasi seatagu rätikuga kaela. . Lahtiste luumurrete (murded, kus üks luu ots läbistunud naha) juu res et tohi kunagi seda luuotsa haawa tagasi litsuda, waid katta puhta marliga, nagu kogu haaw. Siis liiges lahasse panna ja wõimalikult kiirelt arsti juurde saata. . On liiges paigast ära, teha külmad mähised paistetuse ärahoidmiseks kuni arsti kohalejõudmiseni. teha Rikastuste puhul loastaw liige sidemesse panna ja külm . kompress
Uppumine. Uppunu wallandakse riidest, asetakie kõhuli, tõstetakse kõhu piirkonda ja klopitakse seljale, et wett maost ja õhuteedest eemaldada. Siis asetakse uppunu selili, puhastakse suu ja nina. Keel tõmmatakse suust ja kinnitakse sidemega lõua külge, et ta tagasilangemisega hingetoru ei ummistaks. Hammaste wahele asetatagu puutükk wõi kork. Ristluude koht lõrgendakse riiete allapanemisega ja alustakse kunstlikku hingamisega. Sealjuures põlwitab abi andja uppunu peakohal. Wõtab mõlemad käed küünarnukkidest kinni ja litsub rinnakorwile, rõhku aegamööda suurendades — s. o. wäljahingamine Sisse hingamist saawutakse, kui rõhk järsku kaob ja kaed ülepea tõmmatakse. Neid liigutusi peab toimetama umbes 16—18 korda minutis (normaalne hingamise wahekord) Soowitaw on sealjuures kõwasti lugeda, et õiget kiirust alalhoida Lugeda aeglaselt 1-2-3, litsudes rinnakorwile, 1-juures käed järsku tõsta 2—3 käed paigal hoida; 1—2—3 käed rinnale lttsuda j. n. e. Kunstlikku hingamist peab niikaua tegema, kuni uppunu ise sügawasli hingama hakkab.
47
Loomuliku hingamise algul tuleb kunstliku hingamisega teda järeleaidata. Kunstlikku hingamist tuleb sageli teha 4—5 tundi, seepärast aegsastr abiliste eest muretseda. Loomulikult ka kohe arsti järele saata. • Kunstliku hingamise ajal on hea, kui abiline õõrub soendamrseks up punu keha. Ka südamepiirkonna kloppimine ja õõrumine awaldab kasulikku ärritust südametegkwusele. Meelemärkusele tulles antagu kuuma jooke.
Päikese- ja kuumusepiste. Haige wiiakse warjulisse, jahedasse paika, wabastakse riideiÜ ja tehak se kunstlikku hingamist. Hea on sealjuures naha ärritus weepisardamise ia jalataldadekõditamise näol. Nuuskpiiritust nina all hoida. Meelemärkusele jõudes kanget kohwi, teed, Hoffmanni tilgad haigele sisseanda.
Minestus. On haige kahmasu, tuleb asewda pea ja ülemine kehaosa allapoole, meelemärkusele tulles anda ärritawaid aineid (tee, kohu», wein), samuti hoo litseda kehasoendamise eest. Raskematel juhtudel teha kunstlikku hingamist.
Külmumine. Külmanu wiiakse külma ruumi — õõrutakse lume ehk külma weega, alles siis kui kangestus järele annud, wõlb woodi panna ja willaste asja» deaa õõruda — meelemärkusele jõudes, antakse tulist kohwi, weini. , On külmanud üksikud kehaosad, õõrutagu neid lumega kuni punetusenr ja pärast waseliiniga ehk mageda raswaga sisseõõruda.
Wingumürgituse puhul wiidagu haige kohe wärskesse õhku, elluäratamiseks teha kunstlikku hingamist ja anda ülalnimetatud ärritawaid aineid.
Elektri ja pikselöök Haawad rawida kui harilikud põletishaawad. Katta õnnetu sooja riie tega ja teha kunstlikku hingamist, ja wõimalikult kiirelt arst kutsuda.
Leheliste ja hapete mürgistused. Leheliste sühuwõtmise ja allaneelamise puhul tuleb otsekohe juua ja suud loputada sidruni ja äädika weega. Hapete puhul (wäljaarwatud sosforhappe juures ei tohi piima anda) anda rohkesti piima ia sooda wett. Sattuwad need ained silma, asetatagil haige selili ja kohe rohkelt wett silma kallata, siis magedat wõid ehk raswa peale panna.
Dr. L. Martinoff.
Nõudke
Anusol
GOEDECKE & Ko A.-S.
HÄMORROIDIDE (päratõmbsoonte) haiguste vastu. Oiged ainult punastes karpides, vabriku plommiga. Müük apteekides.
48
Reisipiletite hinnad Tallinnast lähemas sihituses2 kl. 3 kl. Pagas 10 kg.
Jaamad
1. Aegwiidu Aiamaa . Anne . . Antsla . Aakre . . Aruküla . Aumere . Ellamaa. Elwa . . Haapsalu Hiiu . . Husari .
Autobrrselimide nimestik. Tallinn—Kuus alu—Wiinistu Tallinna —Walgejõe—Wõsu Tallinn—Anija—Koitjärwe Tallinn—Kurna—Nabala Tallinn—Juuru —Kaiu Tallinn—Märj am aa Tallinn—Keila-Joa ^eila-Joa—Keila alew Tallinn—Rannamõisa— Suuropi Tallinn—Wiimsi—Tammneeme Tallinn—Waida—Kose-Kuimetsa Tallinn—Waida—Kos e—Ardu Tallinn—Jüri—Alamere Tallinn—Pärnu Klooga—Laulasmaa ^asalemma—Wihterpalu Nõwa Riisipere—Märjamaa Aisti-Wigala Risti—W irtsu—Kures aare Haapsalu - Lihula Haapsalu—Sp ith am Pärnu—Sindi Mrnu—Sindi—Jõesuu Pärnu - Jakobi—Udmvere Pärnu—Talli—Kilingi-Nõmme Pärnu—Häädemeeste--Ikla Pärnu—Tõhela Pärnu—Lihula Pärnu—T õ stam aa—S aulep i saalepi - Warbla—Lihula Wiljandi—S -Jaani—Kaansoo Wiljandi—Suure-Kõpu Wiljandi-Tõrwa Wiljandi—Oiu Wiljandi—Tarm astu—Suisleva Põltsamaa—Wiljandi Põltsamaa—Jõgewa Põltsamaa—Wõhma Põltsamaa—Paide ^kartu - Oiu—Wiljandi P^rtu—Pikasilla—Wiljandi ^nrtu-Põltsamaa Tartu—Wõru Tartu—Põlrva Tartu—Ahja—Meeksi Tartu—Räpina—W õõpsu Tartu—Alatskiwi—Pala Tartu—Mustwee—Lohusuu Torma—Malga Tõrwa—Puka Abja—Nuia—Torma Nuia—Wiljandi Wõru—Mõniste Wõru—Põlwa Wõru—Wastseliina—Misso Wõru—Räpina—Wõõpsu Wõru—Rõuge—Laitsna Wõru—Kanepi—Kallaste Wõru—Wõru r. jaam Wõru-Osula-Kärgula-Kooraste Wõru—Antsla—Urmaste Petseri—Petseri r. jaam Petseri—Suura Palupere—Otepää Rakke —Paaswere Rakke —Koeru Aeqwiidu—Ambla—JärmaMadise Rakmere—Paaswere—Wenewere —Simuna Rakmere—Wiru-Nigula Rakmere—Wõsu Jõhwi—Iisaku Rakmere—Kiltsi r. j. Aumere—Narwa-Jõesuu Narma—Skamja Kuresaare—Torgu Kuresaare—Mustjala—Wõhma Kuresaare—Kihelkonna Kuresaare - Leisi—Parametsa Kuresaare—Lümad a Kures aare —Pihtla—Tõlluste Luide-Kõrgessaare-Hellermaa Emmaste—Keina -Heltermaa
52
Tallinna juht. Walitsuse keskasutused. Riigikogu, esimees, asjadewalitseja, kantselei — Toompea lingikogu hoone. Riigiwanem, — Toompea loss. Riigikantselei riigisekretär — Toompea loss. Statistika keskbüroo — Toom kooli tn. 13. ohtu - ja siseministeerium — kantselei, admimstratiiwosakond, piiriwalwe walitsus, wangimajade walitsus, politseiwalitsus — Toompea loss. Haridus-ja sotsiaalministeerium — kantselei, teaduse- ja kunsti osak., kooliwalitsus, terwishoiu- ja hoole kande walrtsus, töökaitse osak. — Tõnismägi 11. Majandusministeerium — kantselei, rahandus cla*-' kaubanduse amet, tööstuse amet, patendi amet — Toompea, Kohtu tn. Proowikoda — Lai tn. 54. Maksude wälitsus — Toom-Kooli tn. 17. Pöllutõöministeerium — Wismari tn. 7. Maa korralduse amet katastri amet - Falgi tee 6. Riigimaade ja E sade walitsus - Wismari tn. 7. Riigi metsatööstus — Falkpargr tn. 4. Teedeministeerium — Toompea, Rahukohtu tn 1 välisministeerium — Toompea, Kohtu tn. 1. Kaitseministeerium — Pagari tn. 1 Riigikontroll — Suur-Roosikrantsi tn. 10-a.
Omawalitsused. Linnawalitsus — Raekoda. Statistikabüroo ia perekonnaseisuamet — Raekoja plats 9. Waestelastekohus - Mün di tn. 2. Terwishoiu osakond — Nunne tn. 2. Kooliwalitsus — ^unne tn 2. Hoolekande osakond — Wabaduse pst. 4. Töödors — Wene tn. 23. Linna pandimaja — Maneeshi tn. 4. Linna tapamaja - Wilmsi tn. 37. ar iu maawali tsus — Suur-Roosikrantsi tn. 12.
Politsei. muua-Harju Prefektuur — Pikk tn. 63. -SLAtla' ; Soo tn. 23. Politsei 2. jaoskond 3- jaoskond — S. Tartu mnt. 43. 45olttfet 4. jaoskond — W. Roosikrantsi tn. 4. Politsei 5. jsk.
53
— Paldiski mnt. 23. Politsei 6. jaoskond — Püham aimu tn. 11. Balti Puuwillawabriku jsk. — Kopli tn. 21. Kopli jaoskond— Wene Balti tehas 24. Lasnamäe jaoskond — Katusepapi tn. 38. Sadama jaoskond — Sadama tn. 19. Aadress- ja leiubüroo— Pühawaimu tn. 11. Kriminaalpolitsei — Pikk tn. 63. Politiline politsei — Pagari tn. 2. Politseikool — Lai tn. 48.
Kohtud. Kohtupalat — Jaani tn. 7. Tallinna-Haapsalu Rahukogu — Jaani tu. 7. Tallinna-Haapsalu Rahukogu IL aste — Rahu kohtu tn. 3. Kinnistusjaoskond — Rahukohtu tn. 3. Rahukoh tunikud L—10. jaosk. ja Raasiku — Rahukohtu tn. 3. Prokuratuur — Jaani tn. 7. Kohtupristawid — Jaani tn. 7. Wannutatud tõlk — Niguliste tn. 8—10.
Kaits ewäeas utus ed. Harju kaitsewäe ringkonna ülem — Gilde tn. 3. diwiisi staap — Pagari tn. 1. Meriwägede staap — W.-Patarei t. 10. Kaitseliit — Kaarli tn. 8.
Haigemajad. Linna keskhaigemaja — Kirikuaia 8. Linna külgehakkawate haiguste ja tiisikuse haigemaja — Magasini tn. 29. Linna naha- ja suguhaiguste haigemaja (naisterahwastele) — Uus Tatari tn. 25. Sõjamäe keskhaigemaja — Juhkenthali tn. 52. „Seewald" (närwi- ja waimuhaigete maja) — Paldiski maantee 52. Diakonisside asutuse haigemaja — S.-Pärnu mnt. 50. Eesti erakliinik — Kaupmehe tn 10. „Greiffenhageni" erakliinik — S.-Roosikrantsi tn. 2-a.
Kiriku keskkogud. Ew. Lutheri usu konsistoorium, piiskop — Kiriku tn. 8. Apostliku õigeusu sinood, mitropoliit — Pikk tn. 64. Baptistide usuühingute liit — W.-Tartu mnt. 29. Tallinna juudi kogudus — Maakri tn. 5.
i54
Pangad. Eesti pank — Wabaduse pst. 3. Eesti panga Tallinna osakond — Suur-Karja tn. 23. Eesti Maapank — Wabaduse pst. 1. Pikalaenu pank — Harju tn. 33. Eesti Rahwapank — Suur-Karja tn. 19. Põllumeeste keskpank — Suur- Karja tn. 3-1 Krediitpank — Suur-Karja tn. 20. Eesti Laenupank — Suur-Karja tn. 18. Tallinna Linnapank — Mündi tn. 2. A.-S. Scheel ja Ko — Suur-Karja tn. 1 Tartu pank — Kinga tn. 1.
Muid tähtsamaid asutusi. Kaubandus-tööstuskoda — Lai tn. 45. @eäti tehniline järelwalwe selts — Suur-Kloostri tn. 22. Eesti Punane Rist — Niguliste tn. 12. Börs — Pikk tn. 17. Eesti turistide ühing — Wiru tn 26 Eesti tarwitajateühisuste keskühisus -',ETK«-Lai tn. 41. Eest: reisibüroo — Mündi tn. 6. ,,Estonia eksporttapamajad" — Suur-Tartu mnt 79 „ Merimeeste kodu" — Uus-Sadama tn. 11-a PsllumajanduAik keskühisus Fstania' - Jaani tn. 6. maadro Ringhääling — Estonia teaatrimaja. Tallinna Eesti Põllumeeste selts — Õllepruuli tn. 1 Wigastatud sõjameeste ühing — Pikk tn 67 Eesti Põllumeeste keflselts — Pikk tn. 40. Eesti seakaswatajate selts — Pikk tn. 40 Eesti seemnewilja ühisus — Walli täit. 6. Loomakliinik — W -Roosikrantsi tn. 6 Majandusühisus — Estonia pst. 21 Maanaiste Keskselts — Pikk tn. 40. Xalube hindamise ja ostu-müügi nõuande koht — Pikk tn. 40.
Tartu juht. Omavalitsus. Maawalitsus, Promenadi t 2 Lmnarvalitsus, Raekoda (Raekoja-
Perekonnaseistlamet, Gildi t. 8. Linnakovliwalitsus. Gildi t. 8.
Kohtnasutused.
Tartu-Wõru Rahukogu, Weske t. 1
55 Tartu 1. ja 2. jaosk. rahukohtunikkude kantselei, Tähtwere t. 4. 3. ja 4. jaosk. rahukohtunikud, Riia tän. 41. Tartu 1. ja 2. jsk. kohtu-uurijad. Rüütli t. 27. Tartu 3. ja 4. jsk. kohtu-uurijad. Maarjamõisa t. 52. Rahukogu prokuröri kants, ja Rii gikohus, Aia t. 35. Rahukogu krepostiosak. tsiwiil- ja administratiiwosak. Meski 32. Kriwinaal- ja üldjsk.. Meski t. 32. Linna hoolekande-osak. waestelaste kohus. Kaluri t. 12. Kohtupristaw 1. jaosk. A. Sarap. Sawi t. 1. Kahtuvristaw 2. jaosk. P. Zion, Äia t. 39. Kohtupristaw 3. jaosk. J. Sarap, Tallinna t. 67. Kohtupristaw 4. jaosk. A. Pikat Tööstuse t. 11. Notarid: J. Kallas, Küüni t. 5. J. Reimann, Kompanii 2. A. Siska, Suurturg 12. H. Mihalem, Suurturg 1.
Politsei Tartu linna politsei 1. jsk. komis sar, Jaani t. 9. Linna 2. jsk. komissar. Riia t. 32. Linna 3. jsk. komissar. Kalda t. 7. Tartu-Walga kriminaalkomissar Gildi t. 12. Tartu-Walga Prefektuur, Gildi tän. 14. Tartu 1. jsk. politseikomissari kants. Riia t. 77. Politilise politsei komissari kants. Küüni t. 3.
Pangad. Tartu Majaomanikkude pank,Suur turg 7.
Tartu pank. Suurturg 20. Tööstuspank, Jaani t. 24. Ühispank, Suurturg 18. Põllumajanduse pank. Suurturg 9, Eesti panga Tartu jsk. laenud ja Pikalaenu panga asjaajamine. Kompanii t. 2. Kauba-pank, Suurturg 12. Krediit pank. Tartu osak. Suur turg 11.
Haigemajad. Linna haigemaja. Lina t. 6. Linna haigemaja meeste- jä suguhaig. os., Aleksandri t. 86. Linna haigemaja. Puiestee t. 87» Tartu erakliinik, Riia t. 34. Maarjamõisa kliinik, Riia tee ääres. Lastekliinik, Weski t. 6. Ülikooli haawakliinik. Toome peal. Ülikooli naistekliinik. Toome peal. Ülikooli närwikliinik. Maarjamõisa wäljal. Ülikooli polikliinikud, Jakobi t. 2. Ülikooli silmakliinik, Wallikraawi t Ülikooli waimuhaiguste kliinik,. Tallinna t. 48. Ülikooli hospitaal-haawakliinik. Maarjamõisa wäljal. Loomaarsti-teadusk. haawaklnnrk, Wene t. 26. _ Loomaarst, sisehaig. kliinik, Wene: tän. 30.
Apteegid. Linna apteek. Raekojas. Apteek — Küüni t. 5. Karlowa apt.. Tähe t. 64-a. Krastingi apt. Promenadi t. 14. Lill ja Hakkaja apt.. Peterburi t. Maarja apt., Pepleri t. 9.
Pärnu juht. Ametiasutused. Linnawalitsus, Wilmsi tän. 5. Linna haigemaja, Sillutuse t. 2 Aadresslnud, Possieti tän. 12.
56 Rahukohtu 1. ja 2. jsk.. Rüütli 19. 1. 2. jaosk. kohtu-uurija, Rüütli tän. 19. Kohtupalati prokuröri noorem abi Rüütli tän. 19, sissekäik Wee tänawalt. Tolliwalitsus, Wee tän. 8 Sadamawalitsus, malli pääl. Lootside kontor, malli pääl. Notar A. Hansschmidt, Ku ninga tän. 1. Notar T. Kullafepp, Brackmanni tän. 2. Pärnu kaitsewäe rinqkonnaülem, Wilmsi tän. 6. Posti- ja telegraafi kontor. Rüütli tän. 21.
Maawalitsus, S.-Sepa tän. 16. Kaitseliidu Pärnu Malewa staap, Brackmanni tän. 5. Kaitseliidu Pärnumaa Malewa staap, Riia tän. 23. Piirimalwewalitsus, Januseni t. 2 Trisikusehaigetele maksuta nõuande punkt. Kuninga tän. 7. Emade ja rinnalaste maksuta nõu ande punkt. Uus tän. 10
Maawalitsus, Pikk tän. 3. Linnawalitsus, Linnu tän. 1.
Pangad.
Kohtuasutused.
Mjandi-Pärnu rahukogu. Posti t. Mrhandr 1. ja 2. js. rahukohtunik. Posti tän. Wiljandi-Pärnu rahukogu kinnitusjaoskond Posti t. 22. Rahukogu prokurör. Lossi t. 15. 1. ja 2. jaosk.. Pikk 1. Notar Talts, Lossi tän. 24. Notar P. Sarepera, Tartu t. 11. Kohtuprrstaw 1. jaosk.. Koidu t. Kohtuprrstaw 2. jsk., Lembiür pst.
«n-r-
Politsei
Wrhandr prefektuur, linnakomissar. maakonna 1. jaosk. komissar, .""^alkomissar ja politilise Abikomissar — kõik süstes Wrhandi mõisa uues rosps.
.Kaitsewäeasutused.
^?än Z^sewäeringk. ülem,Losfi
Omawalitsus.
Linnawalitsus, Raekoda.
®eštL P?uga Wiljandi osakond. Tasuda puiestee 2. Krediit panga Wiljandi osakond. Lossi tän. 19. Ühispank, põllum. seltsi majas. Sakala Pank, Lossi tän. 22 Tartu Panga Wiljandi osakond Lossi tän. 35. Sakalamaa Ühispank, Lossi t, 14
Haigemajad, apteegid.
utma haigemaja, Wäike tän. 4. Linna külgehakkawate haiguste haigemaja. Mäe tän. 2. Maakonna ambulatoorium, maawalitsuse majas, Pikk tän. 3. E- H. Jürgenfi apteek. Suur turg 10. Luiki apteek. Lossi tän. 24. Linna apteek. Tartu tän. 9. Maakonna loomakliinik, maawalitsuse majas. Juhataja maa konna loomaarst K. Pitkart.
Narwa juht. I Kreenholmi M-ri peawalitsus, j Kreenholm, Uus kontor 44.
57
Kohtuasutused. Rahukohtunik 1. jsk., Walge t. 7. Rahukohtunik 2. jsk.. Posti t. 36. Kohtu-uurija, Walge t. 7. Prokuröri abi 2. jsk. Rüütli t. 18. Notarid: J. Hanfing, Peetriplats 2; R. Meyer, Westerwalli t. 6.
Politsei. Politsei abiprefekt. Posti t. 36. Politsei 2. jsk., Kreenholmi 31. Politilise politsei komissar. Posti täit. 36. Piiriwalwe walitsus. Uus liin 34. Kriminaal abikomissar. Posti t. 36.
Maksuametid. Maksuamet, Nanva jsk., täit. 7. TolliwcMsus, Koidu t. 7.
Walge
Tolliwalitsuse 1. walwep.. Narma raudteejaam.
Pangad
Eesti pank. Narma osak.. Suur tän. 4. Majaomanikkude pank, Peetriplats 2. Narma ühispank. Joata t. 18. Krediitpank a.-s., Westerwalli t. 6. Tartu pank. Narma erg., Rüütli t. 18.
Haigemajad, apteegid.
Linna haigemaja. Sepa t. 34. Kooliealiste laste ambulants, Waeselapse t. 3. Apteegid: Luchsingeri pärijad,. Rüütli t. 18. J. Lust, Suur t. 26. H. Paris, Uus liin 34. T. Peetri, Peetriplats 3.
Rakwere juht. Omawalitsus. Linnawalitsus, Tallinna t. 5. Wiru maawalitsus, Kadrina tee.
Kohtuasutused. Rahukogu, Rohuaja t. 8. Rahukohtunikud 1. ja 2. jsk., Tal linna t. 47. Kohtu-uurija kants.. Tallinna t. 47. Rahukogu kinnitusjaosk.. Rohuaia tän. 8. Rahukogu prokuratuur. Pikk t. 46. Kohtupristaw, Waksali t. 29. Notarid: H. Laheste, Tallinna n tän. 25. Thomson, Tallinna t. 19.
sn ,
Politsei.
atatwere politseikomissar. Rohuaia tän. 11-a
Prefektuur, Rohuaia t. 11-a. Kriminaalkomissar, Tallinna t. 38. Politsei arestimaja. Tallinna t. 3.
Pangad.
Eesti pank, Rakwere osak.. Tal linna t. 3. Majaomanikkude pank. Tallinna tän. 20. Pärnu krediitpank. Tallinna t. 25. Rakwere ühispank. Lai t. 17. Tartu pank, R. osak.. Tallinna tän 27. Wirumaa ühispank. Pikk t. 15.. Wiru pank a.-s.. Pikk t. 2.
Haigemajad ja apteegid. Linna haigemaja. Tallinna t. 44. Linna apteek. Pikk t. 14. Wiru maawalitsuse apt.. Parkali tän. 1.
Wõru juht. Omawalitsus. Diaawalitsus, Jüri t. 12. Annawalitsus, Jüri t. 7. Perekonnaseisuamet, Jüri t. 7.
Kohtuasutused. Rahukohtunik, 1. ja 2. jaosk., Wabaduse t. 13. 1. ja 2. jsk. kohtu-uurijate kantse lei, Wabaduse tän. 13.
58 Kohtupristaw, Kreutzwaldi t. 35. (Kengsepp). Notar A. Sermat, Kasarmu t. 3. Politsei. Mõru politseikomissari kantselei, Kreutzwaldi t. 52. Kriminaal-abikomissart kants elei, Wabaduse t. 13. Wõru prefektuur, Kreutzwaldi tän. 52. Politilise politsei wanem assistent, Kreutzwaldi t. 48.
Pangad. Eesti pank, Wõru osak.. Karja tän. 24. Tartu pank, Wõru osak., Jüri t.18. Ühispank, Jüri t. 22. Krediitpank, Wõru osak., Jüri tän. 16-a. Wõru pank, Aleksandri 14.
Haigemajad, apteegid. Linna haigemaja, Aleksandri t. 22. Linna apteek, Jüri t. 26. Wana-apteek, Kreutzwaldi t. 15.
Walga juht. Kaitsewäeasutused.
Omawalitsus. Maawalitsus, Lai t. 19. Linnawalitstrs ja perekonnaseyuamet. Sepa t. 1.
Walga kaitsewäeringk. kantselei. Kesk t. 15/17. Kaitseliidu mal. pealik, Kesk t. 9.
Pangad.
Kohtnasutused. Rahukogu, Wabaduse t. 6. Rahukohus, Wabaduse t. 6. Motar H. Tuul, Wabaduse t. 6.
Politsei. -Politseikomissari kantselei, Waba duse t. 6. Politilise politsei abikom.. Turu tän. 3. Kriminaalpolitsei, Wabaduse t. 6.
Eesti pank. Aia t. 16. Walga laenu- ja hoiukassa. Kesk tän. 15/17. Walga pank, Wabaduse t. 6. Ühispank, Kesk t. 23.
Haigemajad, apteegid. Linna haigemaja. Puiestee t. 6. Apteegid: Kesk t. 27. „ Wabaduse t. 26.
Petseri juht. Linnawalitsus, Turuplats 17. Maawalitsus, Waksali t. 6. Rahukohtunik 1. jsk., Riia t. 63. Rahukohtunik 2. jsk., Pihkwa t 18. Kohtupristan», Riia t. 50. 1. ja 2. jsk. kohtu-uuriiad, Prhkwa tän. 43. Notar: J. Piip, Riia t. 26. 'Petseri politseikomissar, Smolensk: tän. 4. Politiline politsei. Smolenski t. 4. Kriminacrlpo lits ei. Smolenski t. 4.
Maksuamet, Tiigi t. 17. Kaitsewäeringk. staap. Aia t. Petseri mlw. pealik, Waksali t. 13. Eesti laenu pank a.-s.. Tartu t. 7. Eesti pank. Turuplats 7. Petseri Ühispank, Riia t. 26. Petseri laenu- ja hoiuühisus. Tartu t. 5. Maawalitsuse haigemaja, Bogdcrnowkas. Apteek, Meomuttel, Riia t. 5.
Haapsalu juht. Omawalitsus. Maawalitsus, Suur Lossi t. 43. Linnawalitsus, Kooli t. 2.
Kohtuasutused. Rahukohtunik, Saue t. 18. Kohtu- uurija, Wee t. 7.
59*
Notar: T. Akermann, Wiedemanni tän. 24.
Politsei.
Politseikomissar, Wiedemanni t. 26. Prefektuur ja kriminaalkomissar, Wiedemanni t. 26.
Maksuametid.
Maksuinspektorite kants. 1. ja 2. jsk.. Kooli t. 3. Riigimaade ülem. Jaani t. 6. Tolliwalitsus, Sadama t. 12.
Kaitsewäeasutused. Kaitsewäeringk. ülema kantselei. Kalda t. 37. Kaitseliidu mlw. staap. Karja t. 6.
Haigemajad, supelasutused. Maakonna haigemaja, Waba t. 8.. Linna ambulants. Sadama t. 2. Laidoneri sanatoorium (survel),. Sadama t. 21. Supelasutus, Arroneti, Suur Mere tän. 20. Linnasupelasutus, Suur Liiwa tän. 15. Apteek, Turuplats 7.
Pangad. Eesti pank, H. osak.. Karja t 27. Krediitpank, Turuplats 4. Haapsalu ühispank. Karja t. 14.
Kuresaare juht. Maksuametid.
Omawalitsus.
Kohtuaiutused.
Maksuamet, Kubermangu t. 14. Riigimaade ülem. Komandandi tän. 9. Tolliwalitsus, Tolli t. 18.
Rahukohtud, Lossi t. 2. Notar: A. Lulla, Pargi t. 2. Kuresaare kinnistuseiaosk.. Lossi tän. 2.
Kaitseliidu Saaremaa staap. Tolli tän. 15. Kaitsewäeringk. ülem. Pikk t. 42.
Maawalitsus, Lossi t. 1. Linnawalitsus, Kubermangu t. 2.
Politsei. Politseikomiss., Kubermangu t. 14. Politiline politsei. Alte t. 4. Kriminaalpolitseis Kubermangu tän. 14.
Kaitsewäeasutused.
Haigemajad, supelasutused.
Maakonna haigemaja. Loode mnt. Linna mudasupelasutus, Pagari t. 8. Uus mudasupelasutus. Pagari t. 8. Maakonna apteek. Kubermangu-, tän- 12.
Paide juht. Omawalitsus. Järwa maawalitsus, Tallinnat. 6. Linnawalitsus, Turuplats.
Kohtuasutused. Rahukohtunik, Rüütli t. 8. Kohtu-uurija, Rüütli t. 8. Kohtupristaw, Aia t. 8. Notar: Wihalem, Pärnu t. 24.
Politsei. Paide politseikomissar. Tallinna tän. 10. Kriminaalpolitsei, Tallinna t. 10.
Maksuametid. Maksuamet, Tallinna t. 6. Riigimaade ülem, Weski t. 10.
Pangad. Eesti pank. Paide of., Turuplats. Järwa ühine laenu- ja hoiukassa. Tallinna t. 5. Paide ühispank. Tallinna t. 10.
Haigemajad. Linna haigemaja, W. Aia t. 14. Järwa maakonna haigem.. Pärnu tän. 10. Apteek: Lindke, Turuplats 13.
60
Paldiski juht. Linnawalitsus, Katariina t. 27. Waeste laste kohus, sealsamas. Rahukohtunik, Keila jsk., Keilas. Kohtu-uurija, Harjumaa 2. jsk., Tallinnas.
Politseijaosk., Peetri t. 15. Arestimaja, Kiwi t. 2. Tolliamet, Nikolai t. 4. Apteek: E. Kull, Jüri t. 18.
Põltsamaa juht. Linnawalitsus, Weski t. 2. Wana Põltsamaa wallawalitsus. Lossi t. Rahukohtunik, Lossi t. 7. Notar: Lindeberg, Jõgerva mnt. 10.
Kohtupristaw, Lossi t. 20. Politseikomissar, Weski t. 2. Kriminaalpolitsei, Lossi t. 20. Haigemaja, Pajusi mnt. 1. Apteek, Rudols, Lossi t.
Tapa juht. Linnawalitsus, Nigoli puiestee 3. Rahukohtunik, Pikk t. 25. Kohtu-uurija, Pikk t. 25. Notar: J. Martow, Pikk t. 18. Kohtupristaw, Ambla null. 9. Arestimaja, Pikk t. 23.
Politseiabikomissar, Ambla mnt. 2. Politilise politsei abik.. Lai t. 8. Kriminaalpolitsei wanem assistent, Pikk t. 35. Apteek, J. Pari, Pikk t. 9.
Turi juht. Türi linnawalitsus. Paide t. 7. Türi politsei abikomissar, S. Pär nu t. 25.
Postkontor, Paide t. 5.
Tõrwa juht. Linnawalitsus, Walga t. 24. Politseiabikomissar, Weski t. 7. Notar: R. Mölder, Walga t. 21.
Postkontor, Walga t. 7. Helme riigimaade walitseja, Kaarlimäel.
Maailma suurimad linnad. Londonis elab 7.476.168 inimest; New-Iork 6.103.384: Berliin 4.024.165; Pariis 3.500.00; Chicago 2.701.705; Tokio 2.270.000; Miin 1.842.000; Philadelphia 1.823.779; Buenos Aires 1.722.000; Osaka 1.633.000; Moskwa 1.600.000; Peking 1.300.000; Kalkutta 1.263.292; Kanton 1.250.000; Budapest 1.200.000; B nnbcry 1.172.953; Rio de Janeiro 1.1600.000; Sydney 1.100.000; Hamburg 1.079.126; Glasgow 1.034.069; Konstatinoopol 1.000.000; Warssaw 1.000.000; Detroid 993.678; Birmingham 919.438; Melbourne 912.130: Brüssel 808.000; Liwerpool 803.119; Kairo 800.000: Cleweland 796.836; Louis 772.897; Madrid 750.000; Riia 370.000; Helsingis 220.904; Tallinn 129.139.
61
Põllumajanduslikud koolid. Põllutöökeskkooli ülesanne on anda õpilastele põllumajanduslikku kutseharidus!, neid ette walmistades: 1) tegelikkudeks põllumeesteks; 2) tehnikuteks ja instruktoriteks. Kooli põhikursus kestab kolm aastat. Talwe õppesemestrite kestus on wähemalr 30 nädalat aastas; kaks suwe õppesemestrit — igaüks wähemalt 12 nädalise kestwusega — on õpilased kooli juures ja ühe suwe harjutuskohtades tegewad. Wastu wõetakse VI kl. algkooli lõpetajaid eksamitega.
Põllutöökeskkoolid. Koolid asuwad : 1) Eesti Aleksandri põllutöökeskkool, asub Olustwere mõisas,Olustwere kaudu. Koolijuhataja aar. W. Männik. 2) Pöhja-Eesti põllutöökeskkool, asub Jäneda mõisas, Jäneda kaudu. Koolijuhataja mag. Miljan.
Põllutöökoolid. Põllutöökoolidesse wõetakse sundusliku algkooli lõpetajaid, kusjuures eesõigus antakse 6-klassilise algkooli lõpetajatele.
Kaheaastased põllutöökoolid. Kaheaastases põllutöökoolis kestab teoreetiline õpetus kaks talwe. Suwewaheajal töötawad õpilased harjutuskohtades wõi kooli majapida mises. Koolid asuwad: 1) Wahi põllutöökool, asub Wahi talus. Tartu kaudu. Koolijuhataja agr. M. S õ r r a. 2) Wodja põllutöökool, asub Wodja mõisas. Paide kaudu. Kooli juhataja agr. H. E i n e r. 3) Wigala põllutöökool, asub wana Wigala mõisas, Wigala kaudu. Koolijuhataja K. J ll i m a r. 4) Kõljala põllutöökool, asub Kõljala mõisas. Saaremaal, Kuresaare kaudu. Koolijuhataja agr. P. Häidesk. 5) Polli põllutöökool, asub Polli mõisas, Nuia kaudu. Koolijuha taja agr. A. Männik. 6) Wäimela põllutöökool, asub Wäimela mõisas, Wõru kaudu. Koolijuhataja agr. P. Kitsberg. 7) Arkna põllutöökool, asub Arkna mõisas, Rakwere kaudu. Koo lijuhataja agr. K. Ehrenwerth. 8) Helme põllutöökool, asub Helme mõisas, Tõrwa kaudu. Kooli juhataja agr. A. R o n d i k.
Üheaastased põllutöökoolid. Üheaastases põllutöökoolis on üheaastane kursus. Talwise õppetöö kestwus on wähemalt 25 nädalat aastas. Suwel töötawad õpilased har jutuskohtades. Koolid asuwad: 1) Waua-Wõidu põllutöökool, asub Wana-Wõidu Mõisas, Wiljandi kaudu. Koolijuhataja A. Leesment. 2) Rootsi põllutöökool, asub Pürksi mõisas. Haapsalu kaudu. Koo lijuhataja E. Adelheith. 3) Petseri põllutöökool, asub Lasarewos, Petseri kaudu. Koolijuha taja agr. K. Tönnis.
62 Karjamajandus- ja piimaasjanduskoolid.
A. K a rj ak a s w atu s ko o l i d. Karjakaswatuskooli wõetakse 6-kl. algkooli lõpetajaid. Koolid asuwad: 1) Kuremaa karjakaswatuskool, asub Kurcmacr mõisas, Jõgewa kaudu. Koolijuhataja A. K ä r k. 2) Kuusiku k-rjakaswatnskool, asub Kuusiku mõisas, Rapla kauduKoolijuhataja agr. J. S õ r m u s. B. Karjatalitajate koolid. Karjatalitajate kooli ülesanne on ette malmistada karjatalitajaidKursus on peamiselt praktiline ja kestab aasta läbi, alates 1. maist. Koolid asuwad: j) Purila karjatalitajate kool, asub Purilamõisas^ Hagudi kaudu. Koolijuhataja A. A l b e r g. 2) Wäimela karjatalitajate kool, asub Wäimela mõisas, Wõru kaudu. Koolijuhataja agr. P. Kitsberg. C. Kontroll-assistentide koolid. Kontroll-assistentide kooli wõetakse wastu 6-kl. algkooli eelharidu sega karjakaswatuse-, karjatalitajate- ja põllutöökoolide lõpetajaid. 1 Koolid asuwad: 1) Kuremaa kontroll-assistentide kool, asub Kure maa mõisas, Jõgewa kaudu. Koolijuhataja A. K ä r k. 2 ) Kuusiku kontroll-assistentide kool, asub Wahi talus. Tartu kaudu Koolijuhataja agr. M. S õ r r a. D. Piimanduse koolid. Piimanduse koolide ülesandeks on meierite ettevalmistamine. Wastu wõetakse 6-kl. algkooli lõpetajaid, kellel kaheaastane praktika pnmatalituses. . , ~.. ~.r Töötab üks kool: Oisu piimaasjanduse kool, asub Ostu mõyas, Oisu kaudu. Koolijuhataja agr. J. G r ü n b e r g.
Metsanduskoolid. Metsanduskooli ülesandeks on metsnikke ette walmistada. Kooli wõetakse wastu 6-kl. algkooli haridusega isikuid. Seni töötab üks kool: Woltweti metjanduskool, asub Woltwetr mõisas, Kilingi-Nõmme kaudu. Koolijuhataja A. R e i n w a l d.
Sooharimiskoolid. Töötab üks kool: Tooma sooharimiskool. Tooma sookatsejaamaA. Wägewa kaudu. Koolijuhataja agr. N. Roosa. Õppetöö koolis kestav kaks talwet ja üks suwi.
Kodmnajanduslikud koolid tütarlastele.
Kooli wõetakse wastu sundusliku algkooli lõpetajaid, kuid eesõigus antakse 6-kl. algkooli lõpetajaile. . r Koolid asuwad: 1) Saku makaptdannskool, ajub Saku mosias-. Saku kaudu. Koolijuhataja pr. A. Käsper. ~ z t . 2) Wasula majapidamiskool, asub Wasula mõisas, Tartu kaudu. Koolijuhataja agr. J. Walsiseh. 3) Mõdriku majapidamiskool, asub Mõdrrku mõisas, Rakwere kau Koolijuhataja pr. A. Maide. , . 4) Orgita majapidamiskool, asub Orgita mõisas. Marjamaa ka Koolijuhataja n. H. M a r l a n d.
63 5) Antsla majapidamiskool, asub Wana-Antsla mõisas, Antsla kaudu. Koolijuhataja P. Leibu s. , 6) Kehtna tütarlaste põllutöö- ja majapidamiskool, ajub Kehtna mõisas, Keawa kaudu. Koolijuhataja aar. A. Ara k. Kooli ülesandeks on ettewalmistada: a) kodumajanduslikkude koolide õppejõude ja b) majapidamise ja aiatöö instruktoreid. Kooli maetakse wastu keskkooli lõpetajaid.
Kodumajandus-täienduskoolid tütarlastele Pärnumaal. Kooli kursus kestab 2 aastat. Soorvijad wõiwad ka lõpetada ühe aastaga. Kooliastujailt nõutakse algkooli haridust. Eesõigustatud alg kooli lõpetajad. Uduwere kodumajandus-täienduskool, asub Uduwere alewikus, P.-Jakobi kaudu. Koolijuhataja Liisa Kiwi. Audru kodumajandus-täienduskool, asub Wõlla-Kihlepas, Pärnu kaudu. Koolijuhataja Elsriide Aule. Tõstamaa kodumajandus-täienduskool, asub Tõstamaa mõisas, Tõs tamaa kaudu. Koolijuhataja Olinde Seimann. Saarde kodumajandus-täienduskool, asub Kilingi-Nõmmes, Kl.Nõmme kaudu. Koolijuhataja E ll a K a l m. Halliste kodumajandus-täienduskool, asub Pornuse-Kamaral, Halliste kaudu. Koolijuhataja Alma Luukas. Tori kodumajaudus-täienduskool, asub Tori alewikus. Tori kaudu. Koolijuhataja Tõnis W e n t s e l.
Põllumajanduslikud ajakirjad. „A g r o n o o m i a". Põlluteaduslik kuukiri. Ilmub kord kuus. Talitus: Tartus, Holmi tatt. 12. Tellimise hind: 3 kr. 50 senti aastas, 1 kr. 75 senti pooles aastas. „P õ ll u m e e s". Põlluteaduslik ajakiri. Ilmub kaks korda kuus. Talitus: Tallinn, Pikk tän. 40. Abitalitus: Tartus Holmi täit. 12. Tel limise hind: 2 kr. aastas, 1 kr. 20 senti pooles aastas. „T a l u". Põlluteaduslik kuukiri. (,,Põllumehe" lühendatud wäljaatttte). Talitus: Tallinn, Pikk tän. 40. Tellimise hind: 75 senti aastas, 40 senti pooles aastas. „Üus Talu". Põlluteaduslik kuukiri. Ilmub üks kord kuus. Toimetus ja talitus: Tallinn, Lai tän. 39. Tellimise hind: 1 kroon 20 s. aastas 70 senti pooles aastas. „K a r j a m a j a n d u s". Karjamajanduslik kuukiri. Ilmub üks kord kuus. Talitus: Tallinn, Pikk tän. 40. Tellimise hind : 1 kr. 50 senti aastas, 90 senti pooles aastas. „Loomakaswataj a". „Uus Talu" karjakaswatusline lisa. Ilmub neli korda aastas. Toimetus ja talitus: Tallinn, Lai tän. 39. Tellimise hind: 75 senti aastas. „Taluperenain e". Ilmub kord kuus. Talitus: Tartus, Suur turg 8. Tellimise hind: 4 kr. aastas, 2 kr. 25 senti pooles aastas. ^Piimandus". Piimaasjanduslik eriajakiri. Ilmub kord kuus. Toimetus: Tallinnas, Jaani tän. 6. Kirjade aadress: Tallinn, postkast nr. 248. Tellimise hind aastas 2 kr. 50 senti, pooles aastas 1 kr. 25 senti.
Kunstwäetiste tarwitamisest Kunsiwäetiste tähtsus on teada igale põllumehele. Tõstab ju kunstwäetiste tarwitamine põllusaaki tunduwalt ju kunstwäetis tasub ennast alati. Tarwis on ainult õieti ja õigel ajal tarwitada. Toome siinkohal mõned näpunäited kunstwäetiste tarwitamise kohta eriteadlase kokkuseatud tabeli järele. Kustwäetise normid on antud kilogrammides ühele hektaarile ja klambrites on märgitud normid puudades tiinule. Nukki ja nisu wäetiS. Kergetel ehk liiwastel maadel tuleks wäetiseks wõtta 150 kg (9 pd) kaalit 4O°/o 200 kg (12 pd) toomasjahu 100 kg (6 pd) salpeetrit ehk wääwelhapuammoniaaki, rasketel ehk sawistel maadel aga 100—150 kg (6—9 pd) kaalit 40% 150—200 kg (9—12 pd) superfosfaati 100 kg (6 pd) salpeetrit ehk wääwelhapuammoniaaki, ja kultiweeritud madalsoodel 200 kg (12 pd) kaalit 40% 250 kg (15 pd) toomasjahu. Kaalisool ja superfosfaat külida kesale kohe peale korduskündi. Salpeetrit ehk w.-ammoniaaki külida wara kewadel, kuiwa ilmaga ja ilma kasteta orasele. Nisule on soowitaw salpeetrit kewadel rohkem anda, s. o. 150 kg ja eriti kehwale orasele. Parem on anda kahes osas ja nimelt: külida 75—100 kg (4—6 pd) wara kewadel ja äestada, 10—14 päewa pärast külida uuesti ja sama palju. Suiwiljaöe (kaer, oöer, nisu, segaöiS) WäetiS. Kergetel maadel tuleks anda 100—150 kg (6—9 pd) kaalit 40% 200—250 kg (12—15 pd) superfosfaati 100—150 kg (6—9 pd) salpeetrit ehk wääwelhapu ammoniaaki, kuna rasketel maadel salpeetrit ehk wääwelhapuammoniaaki wäetis ära wöib jääda. Kultiweeritud madalsoodele tuleks anda 300 kg (18 pd) kaalit 40% 300 kg (18 pd) toomasjahu Kunstwäetis külida segatult põllule peale kewadist korduskündi.
68
Odrale ja suinisule külida salpeetrit siis, kui oras umbes 1—2 tolli pikkune. Kaerale ja segadisele wääwelammoniaaki ühes superfosfaadi ja kaaliga enne seemendamist. Kui kewadel suiwilja orased paiguti kollakaks lööwad, siis on see lämmastiku puuduse tundemärk — sarnasel korral on soowitaw salpeetrit külida vealtwäetiseks. WäeLis kartulile.
Kergetel maadel tuleb anda 200—300 kg (12—18 pd) kaalit 40%, 200—300 kg (12—18 pd) superfosfaati 100—200 kg (6—12 pd) wääwelhapuammoniaaki jq rasketel 150-250 kg (9—15 pd) kaal. 40% 200—300 kg (12—18 pd) superfosfaati 100—150 kg (6—9 pd) wääwelhapuammoniaaki. Kui antud tugew sõnnik, siis aitab poolest kaali ja super fosfaadi normist, lämmastikwäetis wõib ära jääda. Kultiweeritud madalsoodel tuleb kartulile anda 400 kg (24 pd) kaalit 40% 300 kg (18 pd) superfosfaati. Kaaliwäetis tuleb wara kewadel 2—3 näd. enne kartuli panekut maha külida. Seda nõuet tingimata täita. Superfosfaati ja ammoniaaki külida magudele enne nende kwniajamist. z . Paremad kartuli sordid wõiwad korraliku waetuse juures kuni 2000 kg (125 pd) mugulaid hektaarilt enamsaaki anda. Loomatoidu juurikatele tuleb nii kergetel kui ka rasketel maadel anda 200—300 kg (12 — 18 pd) kaalit 40% 200-300 kg (12 — 18 pd) superfosfaati 150—200 kg (9—12 pd) salpeetrit 100 kg (6 pd) wääwelhapuammoniaaki ja kultiweeritud madalsoodel 400—500 kg (24—30 pd) kaalit 40% 300—350 kg (18—20 pd) toomasjahu ehk supe»f. Kaali, fosforwäetised ja w.-ammon. külida põllule kohe peale kewadist k-orduskündi ja siis äestada. Salpeetrit anda kahes osas kõblimise ja harwendamise ajal.
69 Prof. Nõmmik ütleb, et juurwili annab kõrget saaki ainult rikkaliku kaali ja lämmastikwäetuse juures, kuna ilma kunstwäeöiseta teda üldse pole mõtet kaswatata. polluheinale
tuleb nii kergetel, kui ka rasketel maadel anda 150—200 kg (9—12 pd) kaalit 40% 100 kg (6 pd) superfosfaati 100 kg (6 pd) Eesti fosforiiti. Kunstwäetis tuleb külida kõik korraga wara kewadel, kohe Peale lume minekut. Kergetel ja liiwastel maadel on teise aasta heinale soowitaw enne söömist külida 75-100 kg (4%—6 pd) salpeetrit. Alalistele heina- ja karjamaadele tuleb esimesel wäetamise aastal anda kergetel maadel: 200 kg (12 pd) kaalisoola 40% 200 kg (12 pd) superfosfaati • 200 kg (12 pd) Eesti fosforiiti 0—150 kg (0—9 pd) lubjalämmastiku, rasketel maadel: 200 kg (12 pd) kaalisoola 40% 200 kg (12 pd) superfosfaati 200 kg (12 pd) Eesti fosforiiti ia kultiweeritud madalsoodel 300 kg (18 pd) kaalisoola 40% 300 kg (18 pd) superfosfaati ehk toomasjahu. Järgnewatel wäetamisaastatel kergetele maadele: 200 kg (12 pd) kaalisoola 40% 250 kg (15 pd) toomasjahu Rasketele maadele: 150 kg (9 pd) kaalisoola 40% . 200 kg (12 pd) superfosfaati lct kultiweeritud madalsoodele: 200 kg (12 pd) kaalisoola 40% 250 kg (15 pd) toomasjahu ehk superfosfaati. , Heina- ja karjamaade wäetamise juures on äestamine wäga ^'wilik. Niisama tarwilik on ka liigwete äralaskmine, mätaste vokimine ja wõsastiku äraraiumine. Kõik wäetised külida wõi^alikult warern, kohe peale lume äraminekut.
70
Wäetamine ei anna siin esimesel aastal mitte hmburoatfc tagajärgi. Sellep. nõuab heina- ja karjamaade wäetamine kan^ natust; kuid selle tasuks annawad järgmised aastad järjekindla wäetamise juures poole suuremaid saake. Viljapuudele tuleb 100 ruutmeetri peale anda 2—3 kg kaalil 40% 1V2—2 kg toomasjahu ehk superfosfaati 2—3 kg rvääwelhapuammoniaaki. Kaalit anda sügisel. Teisi wäetisi — kewadel.
Tellimiste täitmine täpne. Hinnad väga mõõdukad! Kõiksugu lõhketöid toimetatakse kiiresti. Tarvitajad! Ostke kodumaa lõhkeaineid, sellega takistate valuuta väljavoolu!
-ž
Rahad. 1 Eesti kuldkroon — 0,403,226 grammi puhast kulda. . 1 kuldrubla — 25,3765 inglise kuld pensi, — 2,6667 kuld franki,—2,160> Saksa knldmarka, — 0,5146 Ameerika kuld dollarit. 1 naelsterling — 9,4576 kuld rubla, — 25,2216 Prantsuse kuld franki,-^ 20 4295 Saksa kuld marka, — 4,8666 kulddollarit. 1 kuld dollar — 1,9434 kuld rubla, — 49,316 kuld pensi, — 5,182 Prantsuse kuld franki, — 4,1979 Saksa kuldmarka. 1 naelsterling — 20 shillingit 240 pensi.
71
Isapõder Metssikk (isahirm)
Jsamõtus ja isateder
Ä
Ä s
A
&
Kõik teised eespool nimetamata jäänud jahiloomad Äööwlinde ja rööwloomi wõib kogu aasta tappa
Lubatud aeg
Märkus 1:
August Septemb. 1 Oktoober 1 Nowemb I Detsemb. |
I I I
B B B
B B B 15
13 K
■ ■ W
S W si
■ s
13 a
B 13 «
B «
M 3
B
7:5 13 B B 25
K 88 K B 3 W K S 13 B B V S K
Ematedred, emamõtused, laanepüüd __ ja soo kanad
1
W
Jsapardid
Jänesed ja fasaanid
28
BBBB
Haned ja luiged
Põldpüüd
8 8 W
25 13 i
Emapardid, topelsnepid.mudasnepid jal teised ülemal tähendamata jäänud -snepid ja weelinnud
B B B M B B B B 1 B B B B
13
Waldsnepp (korbiits, kurwits)
U jahil käia.
Ju u n i Ju u li
a I Sl S B a 13 3 ® L B W te B ■ S 3 a 8 B 1 13 ■ W Z 28 @ B 8= ä
1
# Q
I
M ärts
Aprill
■ S
*s Z
BBB
Emapõder, emahirw (metskits) ja nende wasikad
jonuopfi |
nimed
W eebruail
|
Loomade
1
Jahikalender.
■
B ■ B 25 B i ■ 28 : s B B B 1 B B e a 3 A 15 ■ B B B K 13
13
3
Keelatud aeg, looma hoiu- ja kaitseaeg.
Riigi metsades on igasugune jahip damine ainult n etsaülc-
mate poolt wäljaantud jahipiletite põhjal lubctrd. Märkusil:
Niihästi metsaülematelt jahipiletite saamiseks, kui ka oma
wõi renditud erimaade jahi -luba wõtta.
jahipidamiseks on tarwis mcakonnawelitsusklt
72
Kohtust. E, w; Põhiseaduse järgi teostawad Eestis õigusemõistmist oma Legewuses rippumatud kohtud. Kohtute lahendada on^ era isikute wahekorrad, kuriteod, anietiasutuste tegewuse seadusUkkus ja hoolekande asjad. Selle järgi nimetatakse siis kohtud tsiwnl-^ kriminaal-, administratiiw- ja waestelastekohtuiks. Sisu järele on kohtuasjad suurema ja wähema tähtsusega. Wähema tähtsusega asju arutab rahukohtunik, suurema tähtsu sega — üldkohus — Rahukogu, kui esimese astme kohus. — Rahukogusid on neli: Tallinnas, Tartus, Rakweres, Wchandrs; Kohtupalat - Tallinnas; Riigikohus - Tartus. Et õigust Latte saada, arutatakse kohtuasju 2 astmes sisuliselt, ia wormrüselt ühes astmes —- kassatsioonaste, milleks on Riigikohus. Riiaikohtus ja kriminaalasjus (ka mõnedes hoiukassa aszus) wõtab kohtuistungist osa prökurör, kes on süüdistaja ja seaduse kaitsja. — Kohtunikud kinnitatakse ametisse eluajaks RiigiEoh^Kchtus wõib asju ajada ise ehk wolinikkude läbi, kelledeks on seaduse poolt lubatud adwokaadid. Tsiwiilkohtust. Tsiwiilkohus arutab nõudmiseasju. Rahukohtunikule alluwad! 1) nõudmised ja muub täitmised kuni ühetuhande kroonini; 2) rikutud pidamise ja serwituudi jaluleseadmine ühe aasta jooksul rikkumise algusest arwates; 3) tulemaste nõuete eelkindlustus, waatamata summa suurusele; 4) ülalpidamise (aiy mentide) nõuded, waatamata summa suurusele; 5) pärijate testamendi kinnitamised. - Rahukohtuniku otsuse pääle mõrv edasikaewata (apelleerida) ühe kuu jooksul Rahukogule, edasikaebus sisseanda rahukohtunikule Rahukogu nime pääle. Rahukogu kui teise astme kohtu otsuse pääle wõib kassatsio o n anda kahe kuu jooksul Riigikohtule,, mis aga otsuse tärtmü seisma ei pane ilma erilise palwe ja põhjuseta. Rahukogule, kui esimese astme kohtule, au luw ad: 1) nõuded ja sunnitäitmised üle 1000 krooni; 2) nõw ded ja waidlused kinniswara (liikumata wara) kohta nõudehr^ nast hoolimata; kinniswara hulka kuuluwad ka asundus- ja rR airenditalud; 3) abielulahutused, lapse seadustamised, jne., üldsi asjad, mis ei allu rahukohtunikule. Rahukogu otsuse pääle wR edasi kaemata ühe kuu jooksul Kohtupalatile ja wiimase otsim pääle kassatsiooni korras Riigikohtule 2 kuu jooksul.
73 Rahukohus ja Rahukogu tarwilistel kordadel teeb mõne üleskerkinud küsimuse kohta määruse, nulle pääle erakaebus 7 Päewa jooksul järgmisse astmesse.
Nõudmised tõstetakse kohtus, mille piirkonnas elab kostja, erandid on täpselt seaduses ette nähtud, nagu: kinniswarast tekkinud nõuded — nende asukohtade järgi, rikutud pidamise ja serwituudi jaluleseadmine — koha järgi, kus rikku mine aset leidis, lepingu täitmise asjus — kohas, milles pidi täidetama, päranduse asjus — kohas, kus pärandus awanes, üleskirjutatud warandusest tekkinud nõuded — koha järele, kus üleskirjutatud.
Nõudmine antakse kohtule sisse palwekirjana ja lema peab sisaldama: 1) kohtu nimetuse, 2) nõudja nime ja aad ressi, samuti kostja oma, 3) nõudehinna, 4) lühikese asjaolude kirjelduse, 5) tõenduse näitamise, 6) palme punkti s. o. mida Nõudja palub otsuseks teha. Rahukohtunikule antakse palme sisse Ühes eksemplaris, Rahukogule — nii paljus kui kostjaid. Nõudmise tõenduseks wõiwad olla: 1) tunnistajad, dokumendid ja poolte öigekswõtmised. — Wastaspoole nõudel •öõif) ligemaid sugulasi, isikuid, kes pooltega kohut käiwad wõi kasu saamad, tunnistamisest tagandada. Tunnistajat, kes põhju seta kohtusse ei ilmu, trahwitakse kuni 25 kr. — Kostjal on õigus Ma s tu n õ u d m i st tõsta, kui see on ühenduses algnõudmisega. ^Vastunõudmine peab esimesel kohtuistangul tõstetama. _ Kui kellegi isiku huwid saamad puudutatud otsuse tegemi sest ühe ehk teise poole kasuks, siis on sel isikul õigus protsessi astuda k o kmi a n d a i si k u n a, milleks peab esitama wastawa palme kohtE. Ei ilmu kostja kohtuistungile, siis teeb kohus nõudja salmel tagaselja otsuse, millest saadetakse ärakiri kost jale, kellel on õigus 2 nädala jooksul ärakirja saamisest arwajes, kaja anda, s. o. asja paluda läbiwaadata uuesti samas ahtus. Kostja wõib ka apellatsiooni anda ühe kuu jooksul, raudja mitteilmumisel lõpetab kohus asja ära, kui ei ole palu"td asja ilma nõudja ilmumata otsustada. Kui nõudja ehk kostja soowib, et asjaajamise kulud pannakse kaotaja poolele, siis peab ta seda paluma, samuti tuleb ^luda ka e e l t ä i t m i st. Ka tunnistajad, kui nad soowiwad 'asu saada, peawad peale tunnistuse andmist seda paluma.
74
Kohtumaksud.
Palwekirjale kohtusse tuleb panna 25. s. eest tempelmarke lj iaale lisale 10 s. eest. Kohtulõiwu wõetakse 3%, kui nõudehtnd on kuni 1000 kr., üle 1000 kr. kuni 10.000 kr. wõetakse lõtnm esimeselt lOOO-lt 30 kr. ja ülejääwalt summalt 2V2X; üle 10.000 kr. wõetakse 2%. Edasikaebusele tulewad samad maksud. Kassat st 00 n-kautsjon tsiwiilasjus makstakse kohtulõiwu suuruses, kuid mitte wähem kui 5 kr. Kohtuotsuste täitmisest. Täitmisele kuuluwad seadusejõusse läinud kohtuotsused ja need, mis on eeltättnnsele pööratud. Otsus wiiakse täide nõudja soowil, milleks antakse wälja kohtu poolt täiteleht. Nõudmised 250 kr. wnb täide kons taabel, üle selle kohtupriistaw. Awalduses täitwale isikule peab näidatama wara, millele arest tuleb panna. Aresti ei ivõt panna: 1) kantawatele riietele, 2) pesule ja sööginõudele, pahu neid tarwis kostja perekonnale, 3) woodile ja woodipesule^ 4) ühe kuu söögiainetele, 5) kinniswara päraldistele, s. 0. asja dele, mis kuuluwad liikumata wara juure, nagu: loomatoit, hei nad, wili põllul jne. , . . Warandusele, mis asub 3-nda isiku juures, et tvõt aresti panna, waid peab wõtma 3-ndalt isikult allkiri waranduse tema juures oleku üle. Kui see 3-s isik annab wale andmeid, sus wastutab ta^oma warandusega. Pärandusasjad.
Päranduse õigustesse kinnitamise palwed esitatakse rahukohtunikule 6 kuu jooksul pärandusejätja surmast arwates, hiljem esitatult wõetakse mõni protsent trahwi pärandusmaksult. Pärijate ja testamendi kinnitamise toimetusele lisa takse juure järgmised dokumendid: 1) surmatunnistus, 2) pere-, konnatunnistus, 3) päranduswara seaduslikud hindamised, nagu^ kinnistusjaosk. tunnistus, wallawalitsuse tunnistus puhtakasu rublade üle, tulekinuituse poliis, 4) päranduse teadaanne 2 eksem plaris kokkuseatud paluja poolt, 5) raha kuulutamiseks. Päri jate kinnitamise korral määratakse pärandusmaks, misjon kõrgem^ mida suurem pärandus ja kaugem suguluswahekord pärandajaga Pärandusmaksu maksmist wõib Maksude Peawalitsuselt paluda pikendada kuni 5 aastani. Administratüwkohwd.
Adminstratiiwkohtud arutawad ja otsustawad, kas on üh? ehk teise ametiasutise korraldus ja määrus seadusepärane. AdM-
75
Kaebust ei saa iga ametniku ja ametiasutise peale anda, waid seaduses on üles loetud, milliste peale wõib kaemata. Nende umetiasutiste korralduste peale, mis seaduses ei ole loetletud, rvõib kaemata nende otsekohesele ülemale, kuni selleni, kes allub Kohtule. Õigus kaemata on kõigil isikuil, kelle huwid on puu dutatud. Rahukohtunikule allu,wad kaebused ja protes tid walla- ja alewiwolikogude ja -walitsuste määruste ja otsuste peale, politseikomissaride tegewuse peale. Rahukogu 1 astmele alluwad: a) kaebused ja pro testid linna- ja maawolikogude, nende walitsuste ja komisjonide, määruste ja otsuste peale, kui ka üksikute walitawate ametnik kude tegewuse peale. Riigikohtule alluwad kaebused ministeeriumide, nende osakondade ja teiste kõrgemate asutiste otsuste ja mää ruste peale. Samuti edasikaebused rahukohtunikkude ja rahu kogude otsuste peale. Riigikohtu otsused on lõplikud. Kaebused ja protestid antakse sisse ühe kuu jooksul, kui sea duses teist tähtaega ette nähtud ei ole, arwates ajust, mil mää rus wõi korraldus kaebajale teatamaks sai. Kaebus antakse sisse ametiasutusele, mille korralduse peale kaewatakse, adresseerides kaebust wastawale kohtunikule. Kohtupidamise kord on sarnane tsiwiilkohtu korrale. Edas ikaebused antakse ühe kuu jooksul Riigikohtu nime Peale, andes neid sisse kohtule, kes otsuse tegi. Ligi peawad olema ärakirjad pooltele. Administratiiw asjus kohtulõiwu ei wõeta ning pooltele Asjaajamise kulusid ei määrata. Pooled kannawad kõik protses siga seotud kulud, nagu tempelmaks, tunnistajate tasu jne. Waestclastekohiust.
Waestelastekohtud hoolitsewad alaealiste ja omanikkudeta varanduste eest. On olemas walla- ja linna waestelastekohtud. Waestelastekohus nimetab wanemateta alaealistele, pärandus tompudele, teadmata äraolija warandusele—hooldajad, walwab Nende tegewuse järgi. Kriminaalkohtud.
Kriminaalkohus arutab süüteoasju. Kuritegu on see toiNling, mis on seaduse poolt karistusega keelatud. Raskemaid Euritegusid arutab üldkohus, kergemaid — rahukohus.
76
Rahukohtunikule alluwad: wargused, petmises raiskamised jne. kui kuriteost sündinud kahju ei ole üle 1000 kr. Samuti alluwad rahukohtunikule erasüüdistused, nagu: sõima-' mine, laimamine, omawoli, ähwardamine, peksmine jne., s. o. süüdistused, kus on leppimine wõimalik. Rahukohtuniku otsuse peale wõib edasikaewata (apelleerida> Rahukogusse 2 nädala jooksul, kusjuures edasikaebus tuleb sisse anda rahukohtunikule Rahukogu nime peale. Rahukogu otsuse peale wõib kasseerida Riigikohtule, kahe nädala jooksul, kusjuu res tuleb kohe juurelisada 10 kr. kassatsioonikautsjoni. Rahukogule, kui 1. astmestohtule, alluwad kõik ras ked kuriteod, mis ei allu rahukohtunikule. Rahukogu otsuse peale kaewatakse kohtupalatisse kahe nädala jooksul. Kohtupalati otsuse peale wõib kasseerida Riigikohtule kahe nädala jooksul. Asjus, mis on ettenähtud seaduses, wõib rahukohtunik teha käskotsuse, ilma et kaebealust saaks kohtusse kutsutud. Käskotsuse peale wõib ärakirja saamisest arwates 7 päewa jooksul kaja anda, s. o. paluda asja arutada harilikus korras. Samuti on tagaseljaotsuse peale õigus 7 päewa jooksul kaja anda, tuues ette põhjusi, miks asjaarutamisele wõimalik polnud ilmuda. Siin wõib kohus kaja tagajärjeta jätta. Tagaseljaotsuse peale wõib ka kohe apelleerida, ilma kajata. Rahukohtuniku määruste peale wõib erakaebusi anda 7 päewa jooksul. Kriminaalasjus wõib wandeta ülekuulata lasta: l) kõu õigused kaotanud isikud, 2) kahjusaaja, tema naine ja lähedalt sugulased; 3) isikud, kes mõnesuguses wahekorras, nagu hool daja, usaldusmees, wõi kellel ühe asjaosalisega kohtuasjad eežSüüteo asjadest aeguwad, millede eest noomitud rahatrahw wõi arest, 6 kuu jooksul; teised rahukohtunikule allnwad asjad 2 aasta jooksul. Rahukogule alluwad asjad aeguwab mõned 5, mõned 10 aasta jooksul.
Wäljawõtteid weksliseadufest. Weksli tähendus. Weksel on seaduses määratud korra rele erilisel tempelpaberil antud rahamaksu tõotus, mis ei olene tegelikust rahasaamisest. Weksel peab täidetud olema wäljaanln misel ning hiljem ei ole weksliandjal õigust mingisuguseid roa§Z/ tuwaidlusi tõsta.
77
Weksli wäljaandmine. Wekslid antakse wälja oma ehk teise nimele. Esimesel korral kutsutakse wekslid lihtweksliks, teisel puhul käskweksliks. Lihtweksel on wõlglase rahamaksu lubadus, käskweksel on teisele awaldataw käsk weksliomanikule raha maksta. Weksli koostamine. Weksel kirjutatakse selleks määratud tempelpaberile ja peab eneses sisaldama: 1) weksli kokkusead mise koha ja aja äratähenduse (aasta, kuu ja päew,) 2) akti nimetust tekstis sõnaga „weksel", 3) weksliandja kohustust selle weksli järgi maksuliseks, 4) weksli saaja täis-, ees- ja perekon nanime ehk firma nimetust, kellele kohustatakse maksma, 5) mak susumma üratähendust sõnadega, 6) maksutähtaega ja 7) weksli andja allkirja. Maksutähtaeg. Maksutähtaeg wõib olla kindla päewa pääle ehk teatama aja pääle wõi weel ettenäitamisel. Tähtaeg ettenäi tamisel wõi teatama aja pääle ei wõi pikem olla kui 12 kuud weksli andmise päewast arwates. Weksli edasiandmine. Wekslisaaja wõib wekslit teisele isi kule edasi anda. Sama õigus on igal järgmisel weksli omanikul. Weksli edasiandmine märgitakse ära päälkirjaga, mida nimeta takse edasiande päälkirjaks ehk giroks. Harilikult on see plankoallkirja näol. Wõib ka edasi anda, ilma et edasiandja wastutust enda pääle wõtaks, siis tuleb enne allkirja märkida „ilma minu wastutuseta." Weksli edasiandmist wõib ka keelata, milleks tuleb wastaw märkus teha wekslile. Wolitusest. Weksli iga seaduslik maldaja wõib anda weksli järgi raha saamiseks wekslile wolituse, mis on tempelmaksuta ja ei tarwitse tõestatud olla. Wolitus wõib olla järgmine: ,,Maksu käesolewa weksli järgi wolitan wastu wõtma NN-i," ning all kiri, milline wolitus on küllaldane kohtusse esitamiseks ega kustu isegi wolituseandja surmaga. Wekslisaaja õigusest. Wekslisaaja ei ole kohustatud eel miste päälkirjade ehtsust kindlaks tegema, s.-o. selgitama, kas eelmised päälkirjad õiged on. Wastutajatest weksli järele. Pääle edasiande päälkirja wõib kolmas isik wastutuse weksliandja kui ka päälekirjutaja eest enese pääle wõtta, missugune antakse erilise wastutuspealkirjaga. Kui on mitu wastutajat, siis tasumisel wastutatawa eest, on neil omawahel summa jagamise õigus, nad ei saa aga nõuda terwet summat, nagu eelpool asuma girandi käest. Weksli kohustus. Weksli kohustus käib kõikide kohta, kes wekslile alla ehk pääle on kirjutanud, nagu oleks igaüks iseseiswa
78
^võlakohustuse wälja annud. Kui weksel ära ei ole tasutud ja selle kohta seaduslik protest on tõstetud, siis on wekslipidajal õigus oma arwamise järele nõuda kas kõigilt weksliwõlglastelt üheskoos, wõi igalt üksikult terwet wekslisummat. Kui selgub, et mõni allkiri on wõltsitud ehk maksew ei ole, siis see ei kustuta teiste allkirjade makswust. Maksu tähtaeg. Enne maksutähtaega ei wõi wekslipidaja maksmist nõuda ega pole ka kohustatud osalist tasu wastu wõtma. Weksel peab maksmiseks wekslipidaja poolt esitatud saama. Weksel peab maksmiseks esitatama tähtpäewal ehk kahel järgnewal päewal. Weksli, mis eeltähendatud ajal ei tasutud, peab uõudmisõiguse ülalhoidmiseks notari juures laskma protestida. Kui weksel jääb protestimata, siis langemad ära päälekirjutajate wastutused, kuigi weksliandja oma kestüb. Weksli maksmine. Wekslipidaja ei wõi pakutud osa maksu wastu wõtmata jätta, aga weksel jääb wekslipidaja kätte. Wekslile teeb tasuja märkuse osalise tasumise 'üle. Täieliku tasumise korral peab wekslipidaja weksli ühes wastawa kwiitungiga ära andma. Maksukohaks loetakse weksli wäljaandmise koht, kui wekslis muud maksukohta määratud ei ole. — Kui weksel makswiseks ette ei pandud wekslipidaja maksu wastu ei wõtnud, siis on maksjal õigus protestiaja möödumisel raha kohtusse sisse maksta. Weksli järgi nõudmine. Weksliomanik, kes weksli on mit temaksmises lasknud protestida, wõib weksliandjalt wõi päälekirjutajatelt nõuda: 1) tasumata wekslisumma ühes 6% maksu tähtajast kuni tasumiseni, 2) protesti kulud, 3) 1/4°/o°/o> tasttraha terwest maksmata summast ja ühtlasi kohtu- ja asjaajamise kulud. Sama õigus on ka weksli järgi äramaksnul päälekirjutajal weksliandja ja temast eelpool olewate päälekirjutajate wastu. — Protestitud weksel esitatakse kohtule otsusetegemiseks sunnitäite korras jcr lõiwu tuleb tasuda pool harilikust nõudelöiwust. — Nõudmine weksliandja wastu tuleb tõsta rotte aasta jooksul, arroates tähtajast, päälkirjutajate (girantide) roastu samuti roastutajate roastu, ühe aasta jooksul Girandil on girandilt õigus nõuda 6 kuu jooksul tasumisest arroates, kuid 3 aastat pärast tähtaega ei ole neil enam oma roahelist nõudmiseõigust. Nende nimetatud tähtaegadest mittekinnipidamisel kustub üldse nõudmiseõigus weksli järgi.
79
Tulumaks. Tulumaksu alla käiwad kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Tulumaksust on wabad isikud, kelle tulu on linnades wähem 6G0 kr. ning abielusolijail 900 kr., muudes kohtades — 400 kr., abielusolijail — 600 kr. Tulumaksu alla ei käi ühekordse tasusaamise iseloomu kandwad tulud, nagu tulud pärandusest, kin gitusest, loosi wõidud, tasu waranduse wõõrandamise eest, samuti sõjawäelaste tasu natuuras ja inwaliidide paiukid ning abi rahad, wõlgade tagasimaksud. Tulumaks määratakse eelmise aasta sissetuleku järgi, kus juures tulud liigitatakse: 1) tulud rahalistest kapitalidest,. 2) tulud liikumata warandustest, kaubanduslistest, tööstuslistest ja teistest tulutoowatest ettewõtetest, 3) tulud teenistus- ja töö tasust, 4) tulud elukutselisest tulutoowast tööst. Tuludest arwatakse maha: tulusaamise kindlustamise ja hoidmise kulud, kulud teenijatele ja töölistele, laenud, mille tasumine lootuseta, wõlgade protsendid, haigekassasse maks tud summad. Töötasu juures 20% palgakuludest, kuid mitte üle 600 kr. Ka arwatakse maha elukinnituse preemiamaks ja eelm. aasta tulumaks. On tulumaksja ülespidamisel perekonnaliikmeid alla 17 wõi üle 60 aasta wanad, samuti arsti poolt tööwõimetuks tunnistatuid, siis arwatakse iga perekonnaliikme kohta maha: linnades 300 kr. ning maal 20Õ kr. Tulude pealt, mis üle lubatud mahaarwamiste tõusewad. wõetakse maksu: 0 kr. kuni 1000 kr. 5% „ 2000 1000 „ 6% „ 3000 u 2000 „ 8% „ 4000 // 10% 3000 „ „ 5000 tr 12% 4000 „ „ 6000 5000 „ 14% „ 7500 // 16% 6000 „ ‘ „ 10000 // 18% 7500 „ „ 15000 22% 10.000 „ 25% „ 20000 15.000 „ „ 25000 28% 20 000 „ „ 30000 ff 32% 25.000 „ üle 30.000 krooni. . . » . 36% 1930 aasta seadusega on tulumaks 10% wörra wähendatud. Tulu teadaanne antakse sisse 1., weebruanks. Teaoaanne
80 antakse sisse eelmise aasta 15. detsembri elukoha järgi. Maa ja nlajaomanikud peawad 30. dets, iga aasta andma sisse ela nikkude nimekirja. Maal antakse teated wallawalitsusele. Põllumajaudusline tulu arwatakse keskmiste normide järgi, millised iga aasta wäljakuulutakse. Kui peremees ise majapidamises kaasatöötab, wõib tema tulu suurendada 50% mõrra. Maksulehed pearoad tuluruaksjatele wäljasaadetud olema 1. juuliks. Maksu tähtaegadeks on 30. september ja 30. nowember. Maksu wõib tasuda kumbagil tähtajal pooles suuruses, wiiwituse päält wõetakse trahwiprotsente. Leiab keegi, et ta on ebaõigelt maksustatud, wõib La kuni 1. augustini wastawale jaoskonna komiteele esitada wastulause. Jaoskonna komitee otsuse pääle wõib kaemata 2 nädala jooksul teadaande kättesaamisest arwates; Tulumaksu Peakomiteele ning selle otsuse pääle Riigikohtule samuti 2 nädala jooksul. On keegi majanduslistes raskustes, siis wõib paluda maksuwõla pikendamist. Isikud, kes ei esita 1. weebruariks oma tulude teadaannet, langemad rahatrahwi alla kuni 100 kr. Maa- ja majapidajad, kes nimekirju ja teateid õigel ajal ei esita, langemad trahwi alla kuni 50 kroonini.
KLmttstusmaks. Kinniswarade ehk selle osade üleminekul ühelt isikult teisele, ostu wõi kinkimise teel, wõetakse riigikassa heaks kinnistuslõiwu (krepostimaksu) 6% üleminewa kinniswara hinnast. Lepingud kinniswara üleandmiseks peawad notariaalselt sõlmitud olema, kes on ka kohustatud seadusliku hinnastuse järgi walwama. Kin niswara seaduslik hind arwatakse wälja pärandusmaksu seaduses ettenähtud normide järgi. — Kui lepinguosalised üleminewa kin niswara hinda on warjanud, siis arwatakse kinnistuslõiw warjatud osa päält kahekordses suuruses. Iga lepingu pealt tuleb tasuda aktilõiwu 50 senti. Kinnistusosakonnas wõetakse kantseleimaksu: kinnistusregistris uue hüpo teegi numbri arvamise eest 5 kr., kinnistusakti wäljaandmise eest 3 kr., krediiditunnistuse wäljaandmise eest 3 kr., kinnistustunnistnse eest 1 kr. 50 s., kinnistuspäälkirja tegemise eest 1 kr. 50 siga kinnistusraamatu, kinnistusregistri iga kinniswara osa waatamise eest 50 senti.
81
Pärand usinaks. Varandused, mis päranduse teel (seaduse, testamendi, päranduslepingu ehk surma juhul) lähemad tasuta üle teisele ra kule käiwad pärandusmaksu alla. Päraudusmaksusi. on wabad: warardused, mille wäärtus alla 1000 kr., kui nad lähemad üle pärandusejätja adikaasale, ülenemaile ja alanewaile sugulasile ; warandused, mis lähemad asutusile, ja Eesti Wabadussõias sur masaanud isikute warandused, kui need pärandakse ligemaile sugulasile. Ka on waba pärandusmaksust kodune sissesead, runt 2000 kr., mis pärandusejätjal ei olnud tulu esemeks, kui see sissesead 'läheb üle ligemaile sugulasile. Pärandusmaksu wõetakse: , , . a) warandusilt, mis lähemad üle päranduseiätza abikaasale, ülenemaile wõi alanewaile sugulasile ja adopteerituo laslele. kuni 2000 kr., siis 2°/0 4000 „ „ 3°/o üle 2000 kr. 6000 „ „ 4% 4000 „ . 5»/0 10000 „ 6000 „ 20000 „ „ 6o/o 10000 „ 30000 „ „ 7% 20000 „ 40000 „ „ 8°/° 30000 „ 60000 „ „ 9% 40000 „ 80000 „ „ 10% 60000 „ „ 12% 80000 „ lähemad üle pärandusjätja miniiale b) warandusilt, mis wäimehele, wõõraspojale wõi -tütrele, õele wõi wennale nina nende lastele: luni 1000 kr, siis 5% 3000 üle 1000 kr. M 6% 6000 3000 // n 70/° n n 10000 n 8% 6000 20000 9% 10000 30000 ft 10% 20000 40000 tf 30000 n 12% , 140/v 60000 40000 // 16% 80000 60000 18% „ 80000 „ c) warandusilt, mis lähemad üle kõigile muile isikuile, on värandusemaksu suurus 10—30%. Pärandusemaksu alla kuulumast pärandustombust tulemas
82
maha arwata: a) tasumata palgad ning rawitsemise kuluks b) mõlgu , olewad maksud, c) päranduswaral lasuwad wõlad^ pärandusejätja isiklikud ning äriwõlad. Iga päranduse kohta, mis maksu alla käib, peawad pärijad 6 kuu jooksul surmast arwates sisse andma parandusõigustesse kinnitamise palme ühes päranduse teadaandega, mis peab sisaldama: pärandusejätja nime, suremise aja, koha ja wiimse alalise asukoha; pärijate nimekirja igaühe päranduse osa ninss suguluse wahekorra pärandusejätjaga ja täielise päranduse nimekirja. Teadaande mitte õigel ajal sisseandmise korral armutaksetrahwi 1 % kuus pärandusmaksu summast. Pärandusmaksu tasumise raskuste korral wõib maksudewalitsust paluda seda pikendada kuni 5 aastani.
Kuidas Leha testamenti. Waranduste tasuta üleminekul on testamendil tähtsaim oscr teiste dokumentide seas. Testament on teatud isiku ühekülgne korraldus, milles ta ära määrab oma waranduse saatuse peale surma. * Testamenti eraldab teistest tasuta waranduse edasiandmise dokumentidest kaks olulist momenti. Esiteks on testament täiesti ühekülgne tahteawaldus ja teiseks saab testament tegemusesse astuda ainult peale testamenditegija surma. Sellest tingitult wõib testamenditegija testamenti igal ajal oma äranägemise järele muuta. Juh tub aga, et testamenditegija on teinud mitu testamenti, siis iga hiljem tehtud testament muudab eelmised, teiste sõnadega, iga warem tehtud testament kaotab makswuse hiljem tehtud testamendi ees. Testamenti wõib teha
igaüks, kes täielikult walitseb oma mõistuslikkude ja waimliste wõimete üle ja ühtlasi ka wõimeline on oma waranduse kohta korraldusi tegema ja oma tahtmist wäljendama selgesti. Nõnda on testamendi tegemise juures peatingimuseks, et testamendiLegija oleks täie mõistuse ja selge arusaamise juures. Testamenti teha ei ole õigust
alaealistel olla 20. eluaastat. 17-aastased wõiwad testamenti teha ainult siis, kui nad hoolekande kohtu poolt on täisealistekstunnustatud. Makswuseta on ka waimuhaigete poolt kokkuseatud testamendid. Ainult sel juhusel, kui kindlaks on tehtud, et waimuhaige testamendi tegemisel oli selge mõistuse juures, on tema.
83
Poolt kokku seatud testament maksew. Kuid kohtu poolt maimuhaigeks tunnustatu tehtud testament on igal juhul makswusetu. Weel loetakse makswusetuks kohtu poolt pillajateks tunnustatute testamendid. Ainult Tallinna linnas wõiwad pillajad testament: teha. 'Kitsenduseks testamendi tegemisel on kõrge wanadus, haigus 4a kehalikud wead (tumm, kurt-tumm jne.). Loetletud nugade all kannatajate testamendid loetakse ainult siis makswuserms, km mead takistawad testamenditegija tahte telget awaldannst. Praegu roaga moodsat haigust põdejate enesetapjate testamendid tuleroad maksmaks lugeda, kui enesetapja testamendi kokkuseadmise ajal oli wastutuswõimeline (mitte hullumeelne). Testamendi teel pärandada
ilma kitsendusteta, wõib ainult oma iseomandatud marandust Päritud — seadusejärjelise pärimise teel saadud — warandust saab pärandada ainult seaduslikkudele pärijatele. Olgugi et pä ritud marandust ei saa testamendiga körwalrstele isikutele Pärandada ilma seaduslikkudel pärijate nõusolekuta, stiski. pole testamendid, kus sellest nõudest mööda mindud, makswujetud, maid seaduslikkude pärijatel on õigus nõuda päritud waranduste wäljaandmist, kuna muus osas jääb testament maksmaks Testamenditegija, kellel pole ise omandatud marandust, wow testamendi teel pärandada heategewaks otstarbeks end. Lrrwrmaa osas Vio päritud kinniswarast, end. Eestimaa osas aga a/l0 kogu päritud warandusest. Mõlemil juhtudel arwatak^e maha päritud warandusest sellel lasuwad mõlad ja koormatused. Selle järele wõib testamenditegija end. Eestimaa osas enda ise omandatud warandusega talitada täiesti oma äranägemise järele, end. Liiwimaal aga kõige wallaswaraga (ka päritud) ja tse omandatud kinniswaraga. Siin peab silmas pidama et ala ealistele lastele, kui neil endil marandust ei ole, tuleb testamenditegijal jätta oma ise omandatud warandusest sarnane osa, mis wõimaldab nende kaswatamist ja koolitamist. Pärandusest kõrwaldamme.
,
Seaduses ettenähtud põhjustel wõib testamenditegija kõrwaldada pärijad, kellel seaduse järele pärimise õigus. Paran dusest kõrwaldamme ja selle põhjused peawad mema tähenda tud testamendis. „ ,, Ainult fakt, et testamenditegija on osast pärijatest wamLes mööda läinud, ei kõrwalda neid pärijaid weel pärandusest.
84
Seadusjärjeliste pärijate pärandusest kõrwaldamise põhjus teks on: tegelik haawamine, teotamine, elukallalekippumine, kuritegijatega ühenduses olemine, testamendi tegemise takistamine, ebamoraalne eluwiis jne. Peale selle wõib seadusjürjelisi päri jaid pärandusest kõrwaldada, kui see on tarwilik pärandatawa kinniswara terwiku alalhoidmiseks. Abikaasade suhtes ei wõi testament kitsendada õigusi, mis neil seaduse järele on ühe surma korral. Abikaasat saab päran dusest kõrwaldada samadel põhjustel, mis on aluseks lahutuse nõudmisel. Testamendid oma wäliselt wormilt jagunewad kahte liiki r 1) awalikud (notariaat) testamendid ja 2) era- (kodused) testa mendid. Awalikud testamendid tehakse
awalikus korras notari juures, kes kannab testamendi registrisse. Awalikku testamenti saab teha ainult testamenditegija ' isiklikul juuresolekul, ja peale selle on tarwilik weel kolme tunnistaja juureswiibimine. Testamenditegijale antakse wäljakirjutus re gistrisse sissekantud testamendist, mille kohta niihästi testamen ditegija kui ka tunnistajad annawad oma allkirjad registrisse.. Awalikkude testamentide paremuseks on asjaolu, et nende wastu ei saa waidlust tõsta alglikkuse kohta. Ei soowi testamenditegija tunnistajatele teatamaks teha eratestamendi sisu, siis ei ole tunnistajatel õigust nõuda testamendi sisu eitamist. Jätkub sellest, kui tunnistajad tõendawad, et tes tamendi tegija on neile teatanud, et neile esitatud ja allakirju tatud dokument sisaldab tema wiimastahtelise korralduse'. Sarnaselt tehtud eratestamenti peetakse ühewäärseks awaliku testamendiga, kui testamenditegija selle annab hoiule notari kätte. Selle juures peab testamendi hoiuleandmine sündima isik likult testamenditegija poolt kinnises (pitseeritud) pakis, ühtlasi ära tähendades, et selles on hoiuleandja wiimastahteline kor raldus. Liiwimaa seaduse järele on igal sarnaselt notari kätte hoiule antud testamendil awaliku testamendi tähendus. Erates tamendi makswakstunnistamiseks
vn tarwis tõendusi, et testament on tõepoolest testamenditegija wiimane tahteawaldus ja selle tõenduseks on tarwilik wähemalt kahe tunnistaja juureswiibimine testamendi tegemisel, Tallinna linnas aga olgu wähemalt 7 meestunnistajat. Testamendis peab tähendama, et tunnistajad on kutsutud selleks, et testamendi-
85-
legija nende juuresolekul awaldab oma wijjpastahtelise korralTunnistajateks testamendi tegemisel ei saa olla isikud, kes oma kehaliste ja waimliste puuduste tõttu ei wõi aru saada tehtama akti tähendusest, ja nimelt: waimuhaiged, alaealised, pimedad, kurttummad. Samuti ei saa tunnistajatena olla kohtu poolt pillajaks tunnistatud, kohtu poolt kõigi iseäraliste õiguste kaotamisega karistatud ja isikud, keda on tehtawas testamendis pärijateks määratud. Juhul, kui testamendi sisu tunnistajatele teadmata, siis pole wiimane kitsendus nende kohta maksew. Lõ puks ei saa tunnistajateks olla purjus isikud. Testamenditegija sugulased wõiwad olla tunnistajateks juhusel, kui neist pole juttu, testamendis. Eratestamendid on kas kirjalikud wõi suusõnalised. Kirjalik eratestament kirjutatakse
kas testamenditegija enese poolt wõi tema soowil mõne teise isi-ku poolt. Kuid testamendile peab ta tunnistajate juuresolekul alla kirjutama. On aga testamendile juba alla kirjutatud, siis peab ta tunnistajatele teatama, et allkiri on tema tehtud.. Ei oska testamenditegija kirjutada wõi on see mõnel muul põhjusel wõimatu, siis wõib tema palwel testamendile alla kirjutada kol mas isik (kuid mitte üks kahest tunnistajast), mille kohta tuleb teha testamendis wastaw märkus, ühtlasi ära tähendades põh jusi, miks testamenditegija ise ei saanud alla kirjutada. Wigade parandused ja kustutused testamendis tulewad tes tamendi lõpus ära tähendada enne testamenditegija ja tunnis tajate allkirjasid. Kui testamendi kirjutas testamenditegija enese käega ja see testamendis tähendatud, siis pole ei testamenditegija ega ka tunnistajate allkirju tarwis. Kirjalikud eratestamendid on Eesti ja Liiwi maaseaduse järele makswad ka siis, kui nad tunnistajate poolt alla kirjuta mata; kuid ainult tingimusel, kui kahtlust ei teki, et testament on tõesti testamenditegija wiimastahteline korraldus. Linnade seaduste järele on aga tunnistajate allkirjad alati nõuetawad. Kirjalikkude eratestamentide tegemise juures on, peale loet letud erandite, tarwis wähemalt kahe tunnistaja juuresolek. Tallinna linnas on aga tarwilik 7 meestunnistaja üheaegnejuuresolek.
86 Suusõnaliste eratestamentide tegemisel on tunnistajate juurekutsumine igal pool ja igal juhusel tarwilik. Tunnistajaid peab olema wähemalt kaks, Tallinnas aga
seitse. Testamenditegija peab tunnistajatele arusaadawas keeles rväljendama oma wiimast tahet. Pärast testamenditegija surma wastaw rahukohtunik, pärijate palwel, kuulab tunnistajad want>e all üle ja määrab kindlaks testamendi sisu. Iseäralistel, asjaoludel, nagu sõja korral, loodusliste õnne tuste puhul ja juhustel, kui pole wõimalik seaduse nõuetest Einni pidada, loetakse maksmaks eratestamendid, kui neis on kõrwale kaldutud wormilistest seaduse nõuetest, sel tingimusel, kui ei teki kahtlust nende alglikkuses ja nad tõesti wäljendawad testamenditegija tahet. Waidlusi testamendi wastu peab ette toodama nõude kor bas. Kes ainult testamendi awamise ja kuulutamise korras tes tamendi wastu waidleb ning testamendi makswuse wastu waidlust ei tõsta nõude korras, on loobunud waidlusest testamendi wastu. Peale kohtu poolt määratud tähtaja (6 kuud) möödumist tunnustatakse kõik nõudmised, õigused ja waidlused kustunuks ja testament seadusejõusse astunuks. ■
H •S»1'!11» Miss--
4
I=<
ii
Ainuke Eesti õlletehas
»i i H il
-
Z A I f W W Tanus
õlu Ainult Kodumaa otradest.
I=«
Koostanud Ae tJ Ü 81 <> Se
Ä8
IMTIJ ÖSTI MAJANDUS-BHISUS TARTUS, Holmi uulitsal 12-18, telefon 10, 10-70 ja 2-61, ning Võru uul. 4, telefon 10-30. Osakond Räpinas telef. 33.
Omad majad ja laoruumid. Suurem põllumajandusline ühis tegeline ostu-müügi ühsus Eestis. Asut. 1908. a.
Omakapital Liikmete vastutus Aastane läbikäik
Kr. 270.000 w 225.000 w 2.500.000
Laos kõik põllumajanduslised tööstuse masinad, riistad ja kaubad, raudteras-kaubad, ehitusmaterjal, koloniaalkaubad.
Oma kasuks teeb iga põllupidaja kõik omad ostud Tartu Eesti Majandus-Ühisusest ja astub sinna liikmeks.
89*
Kalendri toimetaja prohvetina. Mis sünnib aastal 1932?
M o 11 o : Mina olen mees, kes põrgus käind. Ja selle au ja ilu näind.
Jaanuar. Kust poolt puhuvad nüüd tuuled, Seda lugeja sa kuuled. Vana läinud, tulnud uus, Kellel alles sosku suus. Lastel suur on söögitahe, See on hirmus räbal pahe. Söök see nõuab ikka raha, Nõutaks raha, lugu paha. Uuel aastal uued vembud, Paljastan siin tema tembud. Lugeja — kas sa tead, Et sa uskuma mind pead. * * * Suitsumehed — midagi süveneb, pakitseb tulla, Mis viib välismaale kõik meie kulla! Tõesti — teie elu pole kiita, Monopol armuta teid võtab niita. Pole siis leida «Karavaani*' ega «Palmi",
90
Kui teie loete seda salmi. See siis on täis eestimees, Kellel sammal piibu sees. Et sammal tõrjub välja tubaka kalli, Seda monopol ei või salli. Parteid löövad tema leeri Ja siis võetakse monopoliseeri Kõik suits, mis suust tuleb, Olgu see sammal või prügi, mis piibus põleb. Tulevikupilt: Kel nägu tahmane ja silmad ähmi täis, See korstna otsas suitsu pahvimas käis.
Veebruar. Emaõigust naised nõudvad, Näivad sihile ka jõudvat. Uue seaduse nad loovad, Kohe riigikokku toovad. Pajatan teil salamahti, Mis meil siis läheb lahti. § 1. Naine olgu mehe pea, Siis elu Eestis täitsa hea. § 2. Kuri on see paragrahv — Meestel keeldud napsiklahv. § 3. Naistel uus on elurada, Mehe hooleks pliit ja pada. § 4. , Sünnitamine jääb naise mureks, Mees peab muutma aga kureks. Märkus:
1. Mitu kurge naine ka Alati võib pidada. 2. See punki on kõige kenam, Meestel lisanaisi pole enam, Sest juba ühe naisega On armuasjus raske saada hakkama.
Alus :
Loodusseaduse järele : Naine on päike, Mees ainult äike,
91
Kes lahutab siis palavust, Kui naisel selleks on lust § 5. Kõik kulud tasutakse mehe poolt, Peab naise eest alati kandma hoolt Lõpumärkus : Perekonnahümn on järgmine r
Naine, oh naine, Olen ma joobnud või kaine, Ikka alandlikult armastan sind — Ka siis, kui nuhtled sa mind. Keelatud on meeste lõpulaul: „Ma olen mees, kes põrgus käind Ja selle au ja ilu näind."
Märts. Ettekujutuse tiivad Tulevikku mind nüüd viivad. Täide läinud magus ootus — Parteimeeste kuldne lootus Elu keeb kui pudrupada, Erakondi mitu sada. Tähtsamad neist üles nuhin, Teile tähelpanu juhin: 1. Naeru* ja naljaerakond. Liideritel palju tarkust, Rahvale nad nõudvad tsirkust. Kõrgelt kroonult muud ei taha, Ainult veidi taskuraha. 2. Vanapiigade erakond. Mida leida nende programmi seest ? Seda, et kroonu muretseks neile mitu meesU 3. »Pr otveks." (Protestitud vekslite sünnitajate erakond.)
Liikmete nimekiri seisab mu ees, Pärgli pihta! kõige suurem erakond vaba* riigi sees. Kui selle liidrid suud teevad valla, Siis igaüks peab vandma alla. Nad lubavad kroonut õpetada, Kuidas võlga korstna tuleb kirjutada:
92
4 Shiirovendade partei. Arad ja ausad - neil osaks kurbus, ja nutt, Ja kõrvus heliseb neil üks muinasjutt — Et kord ka neil oli vara, raha . . . Olgugi, et nende elu paha, Siiski kroonult nad abi ei taha.
Aprill. Elu meil veereb vulinal, Ööd ja päevad sulinal. Vahel süda vihast keeb, Kui saatus sulle aprilli teeb. Kosisid neiukese, kes kena kui lill, Möödus pulmad ja vot suil aprill! Nägu kortsund kui suitsusink, Petnud on sind puuder ja smink ! Kui pluusi avad, siis sa näed, Et rinde asemel vatimäed 1 Ja jah — ainult see pole vale, Et naisuke kondine ja liiga sale. * * * Lugeja — rõõmustama pead, Aprillikuu tõotab palju head. Oksjonid kõik seisma pandaks, Laenupikendust igale antaks. Vekslid korjataks kõik ära, Kadund nende kuldne sära. Sest nad teinnd palju paha, Samuti kui valeraha. Pankroti põhjus — veksel ikka, Vaeseks teeb ta varsti rikka. Ühed saadab vangitorni, Kus on elu üpris morni. (Morni — see sõna uus. Tähendab: „nagu tuli toores puus"), Miks meil seda paberit vaja, Mis meilt riisub vara, maja ? Nii siis : vekslid korjataks kõik ära, Kadund nende kuldne sära. Kui see on aprillinali, Siis saatus endiselt on vali! !!
93
Msi. Kerge pole meil kellegi!! Plikake see ohkab nõnda — Kavaieera tunnen mõnda. Löövad ainult tiivaripsu, Mängivad sulle ninanipsu. Registreeri nad ei taha, Jätavad su ennem maha. Jah, kerge pole meil kellegi!! Metsas hõiskab rõõmsalt kägu — Kurb on rahamehe nägu. Pangad vähendand protsenti, Krooni pealt nii mitu senti. Äastas palju kahju saab, Südame see täis küll aab. Jah, kerge pole meil kellegi!!
Selja taha jätaks linna, »Grünesse“ nüüd tahaks minna. Nõnda ohkab viinanina, Kui vaatleb päikest, taevasina. Kuid suvitamine hirmus piin, Kui puudub elurohi — viin. Jah, kerge pole meil kellegi!!
Prouad, herrad mure sees, Supelaeg on ukse ees. Suvitama kuhu minna ? Haapsalu või Pärnu linna. Tõesti valik muret teeb, Südames aina viha keeb. Jah, kerge pole meil kellegi!! Kui näljane sult palub abi, Siis igast taskust otsi, nabi, Ja otsa eest sa pühi higi
94
Ja ütle: pole punast penni ligi! Siis korda ka neid tuntud sõnu (Ikka lahkelt, siis on teine mõnu.) Jah, sõber, kerge pole meil kellegil l
Juuni. Jaanitulelaul. Alguses me’ laiutame, Pärast kokku tõmbame. : : Hõišsa ja hõisassa : : Rohkem on meil käsuandjaid, Kui neid vaeseid kulukandjaid I : : Hõissa ja hõisassa : : Ei sult kusta kas suil tööd, Kas sa ka üldse sööd. : : Hõissa ja hõisassa : : Kohtupristav kange mees, Väikse Eesti riigi sees. : : Hõissa ja hõisassa : : Nende arvu suurendati, Nende vaeva vähendati. : : Hõissa ja hõisassa : : Seadushaamer riigikogus, Oksjenhaamer rahva kodus. : : Hõissa ja hõisassa : :
Juuli. Oh usu, armas sirguvend, Et ajad tõesti muutvad end. Kas nägid vanast mõnda Manni, Kes võttis alasti päiksevanni? Nüüd mererannal kõik on segi, Seda moodne kultuur vist tegi. Juulikuu palav päike Annab ihule pruuni läike. Daamel tarvis pole ennast ehti. Kandvad trikoost viigileht!. (Samuti ka meeste pere Kannab vööt allpool kere.) Jalge, säärte, rinde võlu
95
Uimastab kui kange õlu. Hakkab pähe armu-uim, Igal, kes pole totter tuim. Võsastikus salamahti, Peetakse armujahti. — Ämoril on palju tööd, Kui on kõrvaldatud vööd. Ka kurelind saab uut kuraasi, Sest oodata on suurt pagaasi. Ja meestele, kes on vanas eas, On kõigil varsti sarved peas! Ja mõnelgi pere suureneb, IVlis suvitusest juureneb. Ei maksa tõesti tõsta kisa. Et mõnel lapsel mitu isa. Lõpusõna: See laul ainult seda huvitab, Kes ise suvel suvitab.
August. Sõna «plokk" on läinud moodi, Olgugi, et võõrsilt sisse toodi. See sõna kõik asjad lahendab, «Kampa lõõma" tähendab. Kui seda nõuab peenem toon, Siis plokk võib olla koalitsioon. Plokk riigikogus peremees, Kõik kumardavad tema ees. Ta rahvale võib mängi kolli, Võib seadust anda, tõsta tolli, Kõik riigiasju lahendada Ja valitsusi vahetada. Kui vabrikantel lugu paha, Nende kaupa rahvas osta ei taha, Siis loodaks plokk — nenda keeles trust — Ja elada on jälle lust. Sest rahvas jälle ostma peab, Mis sest, et vannub, sülgab, neab. Et välismaalt kaupa sisse ei saaks toodud, Seks kõrge tollikaitse loodud.
96
Nii — kodanik, sa kollanokk, Saad aru, mis on kuulus plokk. Kui mehel-naisel terve keha, Siis võivad nad ka plokki teha. Et meie rahval oleks edu, Seks tollivaba on laste «sissevedu". Kah nõnda ütleb vana, noor, Parem pool muna, kui tühi koor. Punkt. Olgu laul lühike või pikk, Peaasi, et on õpetlik.
September. Koolipapad peavad nõu — Laste kasvatus käib üle jõu. Hukas olla noorsugu, Ei pea mingist enam lugu. Ei nupp neil õppust kinni pea, See nähtus pole tõesti hea. Kui kasvatus peab vilja kandma, Peab tastel õppust mujalt andma. Ja leiutati õige rohi, ja koht — mida nimetada ei tohi. Et õpilasi eluks kergem vooli, Seks vitsahirm toodi jälle kooli. Ja kui kord vitsahirm pinda leidnud siin, Siis levineb kiirelt nagu lumelaviin. Vitsahirmu saavad maitsta kõik seltskonna kihid. Kel tumedad on elusihid. Ja kurvalt õhkab mõnigi seltskonnatuus, Tõesti ränk on see karistus uus. Kui naine teise mehega kurameerib, Siis mees seda vitsaga kohe realiseerib. Kui mees vintis peaga õhtul koju tuleb, Siis naine kohe ukse ta järel suleb, ja vitsaga pohmeluse rohtu annab, Nii emalikult ta eest hoolt kannab. Nii aetakse vitsaga elu meil viiki Ja õiendatakse asjad—ükskõik mis liik
97
Oktoober. Kui sa oled parteimees, Kõik uksed lahti sinu ees. Kohe antakse koht, mis hästi soe, Sa ainult sinna sisse poe. Mõistust tarkust pole sul vaja, Partei peale ainult lootusi raja. Jah, see huvitab vist küll mõnda, Miks see elus on just nõnda, Et kui sa pole parteimees, Leiba pead sõõma palehigi sees. Lollike — kas sa ei tea, Et rumalal kunagi ei vea. Ei suuda sa vara korjata, Kui parteid ei võta orjata. Kui pole sa parteimees, Kuid siiski hea nupumees. Siis lööd ka siin maailmas läbi, Ega tunne nälga, muret, häbi. Nõi arohu-veksliga Ilmas hea elada. Ei sa jää iial plinni. Teised maksvad võlad kinni. Elagu oktoober — viinakuu ja neiuke kena, kes on truu.
November. Kodanik saab tunda vatti, Igaüks talt võtab matti. Maksusid on igasugu, Näha, et ta’st peetaks lugu, Kõik on raha peale maiad, Isegi naised pole paiad, Kui sa neile raha ei anna, Sest raha on see elumanna. Kui makstud on sul tulumaks, Siis ootamas on kasumaks Ja mõnel jälle isikumaks. Maaomanikul — kes kõike saks — On soolas tubli maamaks. On aga sul linnas maja,
98 @ni
Auruvärvimise vabrik
R. NATUS - Viljandis Asut. 1883 a.
Tartu tän. 24.
Telef. 58.
SPETSIAALTÖÖSTUS r
kõiksugu kodukoeiud kangaste värvimine, vanutamme, pressimine ia käärimine Kantud riiete ja kõiksugu lõngade värvimine.
KEEMILINE PESEMISKODA: . Kõiksugu pidu- ja leeri kleitide, siidiräiikuie meesterahva ülikondade jaoks. Lambanahkade ja akna-eesriiete pesemiskoda.
7öö I I
ja
saab ruttu Ja korralikult tehtud.
Vastuvõtmise kohad: . , u Tallinnas, Narva mnt. 26, oma ladu, r-a ^rieimarbeit Harju 29. A. Kraan, Pärnu mnt. 33. Tartu., Riia tän. 21 B Daugull. Raatuse tän. 16 J ja kõigis kodumaa linnades ja alevites
KR. SAAR & Ko. Tallinnas, Estonia pniest. 27. Kõnitr. 26-69. Äri asub kõrval majas, uutes ruumes. Abikauplused: TARTUS, RAKVERES, JÕHVISÕmblusmäslnad: NAUMANN, PFAFF ja VESTA. Kudumismaslnad: WALTER'3-CLORIOSA, Mühlhausenist Kirjutusmasinad: IDEAL ja ERIKA, Seidel L. Naumann
vabrikust, Dresdenis. Jalgrattad: NAUMANN, NATIONAL, PRIMU5, JUNO, ROYAL Grammofonid ja plaadid: «HOMOCORD . Koorelahutajad: WESTFALIA, DIABOLO, VIKING j. t. on ainus hea kaup, kus ostja müüja sõbralik vahekord kauakestvalt püsima jääb.
Müük kuuviisi järelmaksuga soodsatel tingimistel.
99
Siis linnale on maksta vaja. Ja on sul kutsu seltsiline, Siis maksa ta eest viieline. Ja kui sul on ka sälu tallis, Ka tema eest maks on kallis. Armas veli — oled maias Ja rõõmu leiad suhkrus, saias, Siis tea — ka nendelt võetaks ise taks, Üks väga kõva tollimaks. Ja kui sind enam elu ei võlu, Ainsaks lohutajaks siis viin ja õlu, Ka nende pealt sa maksu maksad Niipalju kui sa juua jaksad. Ja seda ka sa vist ei salga, Kui lased siit maailmast jalga, Et maksuta võid sa surra — Tühi puru— va surm ka maksusid ei murra.
Detsember. Kingitusi jõuluvana toob, Seega meile rõõmu loob. Ainult see on veidi paha, Et kinki saab, kell on raha. Vaene kingist ilma jäeb, Kingist ainult und ta näeb. * * * Nüüd panen lukku oma suu, Sest käes on kallis jõulukuu. Ei taha mina enam rassi Ja ajada elulõnga sassi, Sest seisvad juba ukse ees — Need ainsad kolm päeva aasta sees — Kus rahust räägib iga keel Ja inimestel hea meel. Kas kõigil ... tst pidin eksima, Vabandust veel kord palun ma. Häid pühi ja head aastat uut, Et kõigil läheks hästi .kuut". (.Kuut" saksa keeles tähendab head, See olgu seletuseks, et tarvis poleks murda pead.)
Kirfttseep ^on lühikese ajaga saanud igas majas esimese järgu tarbe aineks, sest ülrinsecp Msnnor—vahutab hästi, mrjiiseep M@m®r — kulub äärmiselt vähe. KSrjuseep M@rH10r on hea lõhnaga. KiF)lIS£€P ?ZLFkKKF Igä — pesu pestes jääb pesu värskeks, lõhnavaks ja valgeks. Tähelpanu: Iga tükk kannab templit „MARMOR“. Ilma selle templita ei lase vabrik ühtki tükki müügile. Vabrik valmistab ka saunaseepi „Laborator‘‘ ja pesusoodat.
Seebi- ja soodavabrik PH. Vahtrik ja J. Moses, TALLINNAS, Paldiski mnt. 46, tel. 432-40.
|
101
Kassisaba-Karla kiri Jaak Jooramile. Ära imesta kedagi, et ma just Sinu poole pööran oma kirjanatukesega. Aga ütle ise, kelle poole ma veel siis peaks pöörama, kui mitte sinu selgeotsaga aru ja puhteestlase iseloomu joone poole, va kallis Jaak. Sina oskad oma „Mikumärdit“ valitseda ja oma rahvast vao vahel hoida ja sina oled ka oma sulastest kasvatanud ühed hakkajad mehed. Ma mõtlen, et nagu nüüd on see põhjussääduse muutmise ja presidendi tooli sissesäädmise asi käima pandud, siis olen ka mina selle poolt ja hääletan selle eest, et sina, va Jaak Jooram, presidendi pukki pääseks. Siis võid sa lamada mitte üksnes enam oma õue peal nii kaua kui sa tahad, vaid võid seda teha kogu va bariigi pinnal. Sest sina oled siis peremees majas. Ja kord on majas. Aga ma usun ka, et sul on nii kõva süda, et sa ka kuulda võtad minu häda ja paiIvet, mille pärast ma just sinu poole põõrangi. Ega seda eesti vaimu meile kuskilt palju ei anta. Võta või meie raadio. Puha väljamaa Peetohvenid j Või mis nende nimed seal on. Aga kas ei võiks kord ka raadio kaudu edasi anda, ütleme, puhastverd eesti seatapmist „Mikumärdi" talust. Meie peekoni kisa kostaks korraga üle maakera ja teeks vägevat rek laami meie peekoni asjandusele. Tehtagu kordki ometi katset. Mina olen sinu sulase Antsuga, kes nii viksilt Peab nüüd virtspoodi, päris laadna mehed ja ta on sinust mulle rääkinud palju häid asju. Et sa oskad jga mehele seda kanget eestlase vaimu sisse ajada. Waata, ma pean ütlema, et ega minagi põle päris pannipunn. Mul ka ikka oma kolm maja Kassisaba kandis. Aga nüüd kipuvad need esemed mul vägisi haamri alla minema. Miks? sa küsid. Las ma seletan. Vaata, kui mina olin noor ja hakkasin elama, siis Võtsin igast otsast kinni ja tegin igasugust tööd, mis ?ga leiba andis. Olin sibi poisiks, korjasin vana kaltsu konti, müütasin turul sibulaid ja silmak-ivi ja pida$in virtspoodi ja muud sehvti. Mäkke läksin, sest M polnud haridust ja olin tume inimlaps ning mina
102
võisin igat asja teha ja käima panna. Aga majad; Kassisaba all muud kui kerkisid. Mul polnud ühtki keelt suus peale maarahva keele. Aga kui ma läksin Jaapani sõtta, siis jätkus mul nii palju vene keelt küll, et võisin kümme jaapanlast maha virutada. Ja vene keelt on mul veel praegugi. Waata, kui general Karapatkin vojevaitas jaaplastega, siis Vidivoluskis tuli mäsu ja vot tehe toru tõika.. Eks see ole ometi üks puhas wparusski", mida me noored enam ei oskagi. Seda olin ma õppinud Jaa* pani sõjas. Võiksin oma poisilegi veel õpetada. Nojah, nüüd läkski jutt poisi peale, kelle pärast kirjutangi. Vaata, armas Jooram, mul on ikka hästi tore, pee* nike ja haritud poeg — see Õlak Logard. Ja minu vahmiili nimeks on Nüplich. Nii et ka üks saksa värki nimi, aga eks selle nime ole mulle annud ar mulised parunihärrad, kes nüüd on saksamaale siir dunud tagasi, kust nad kord tulnud. Minu poeg on lõpetanud algkooli, keskkooli ja ülikooli. Task on tal punnil täis igasugu tokumente ja pabereid ja aukraadisid. Ja suus peaks tal olema vähemalt oma kümme keelt, kuigi tegelikult ei oska enam ühtki õieti. Vaata, Jaak, nüüd olen ma selle poisiga püsti hädas, sest ta ei kõlba enam ühegi too peale. Ise ta arvab, et ega ta ei võiks küll vähema kohaga leppida, kui ministri ehk panga direktori kohaga. Aga kust sa võtad neid kohte, kui erakonna mehed on need kõik oma vahel juba ära jaganud Otsustas siis poiss, et hakkab õige kirjanikuks või pohmeellaseks, kudas seda peenemalt kirjutakse. Ja pistis siis luuletama, mis hirmus. Kõik maja tape tid olid ta vaimusünnitusi täis. Einoh, ega ta ha * vemgi ei luuletanud, kui teisedki noorpojeedid. u laulu lisan sulle juure, et tutvuksid ta vaimuann tega.
Kevade õhtu. Porises trum-tade-rumtade-rumrm Olen tumm. Udujumm. Udujumm. Käib kõveras taeval kuu. Ptruu l
103
Mu juure ikka, kallim, jää! Säh, Sass, sa sõõ see soe seasaba ää . . . Lind laulis uksel serenaadi. Ma jäsin restos härjapraadi. Ning kuskilt kuuldub öök ja öök . . . Oi-ridiradipumm — vernöök! Olen tumm. Udujumm. Porises trum-tade-rum-tade-rum! Tõepoolest, minagi saan oma vanainimese mõis tusega aru, et see on üks väga moodne ja mahlakas luule, nagu meie noored seda ainult oskavad luule tada. Kõik oleks läinud hästi ja mu poisist ehk oleks saanud suur kirjanik ja kuulus mees, aga ta arvas, et peab ka omama teised välised tundemärgid, et oled tõesti keenius ja suurvaim. Ning siis ta võttis kätte ja võltsis vekslil minu allkirja, sest ütles, et ta tahaks teada saada, mis tundmus see õieti on, kui oled saanud suureks kurjategijaks. Et kirjanikul pea vad olema suured kogemused ja läbielamused, muidu ta ei saavat seda suurt piratsiooni või kudas ta ni metas seda asja. No siis ma ütlesin, et jäta poiss see kirjaniku amet kus seda ja teist, kui seda kutset ei saa omandada ilma vangiraudadeta. Muidu mu ma jad lähevad haamri alla ja on minu Jips* ka „durch“. No ega tal siis jäänud muud üle, kui jättis selle ameti maha. Ütlesin küll poisile, et võta minu virtsahvt oma kätte, olen mina leiba saanud heeringa müügiga, saad sina kah. Äga kus poiss! Et see ikka ei lähe, kui ülikooli haridusega inimene kaalub hee ringaid. Pealegi, kui ta on omandanud korporatsioo nis nii peened kombed, et ei oska enam lihtsa agulirahvaga ümbergi käia. Hingasin kergemalt, kui läks sõduriks, sest ar vasin, et nüüd tehakse temast mees. Äga siis hakka sid tulema kirjad. Esite käskis saata raha, sest tal olevat kuulipilduja ära varastatud, vaja uus osta. Saatsin. Siis tuli juba teine kiri, et nüüd olevat suur tükk üle loodud, ta olnud vahi peal ja jäänud tuk kuma. Saatsin veel raha, et osta kähku uus asemele. Siis aga tuli kolmas kiri, ja selles poiss kurtis, et
104
|
AKtSla-SClIS
| .öiljandi Linamabrili* | Wiljandls, lossi tän. 41 Telefon nr. 16. W
Posti jooksew arwe Nr. 2178.
I
Soowitah wabrlkn laost:
| Mitmesuguses jämeduses H
linast ja takust lõnga, niiti ja sidumise nööri
I Pieebimata ja pleegitud W
laudlina, käterätt särgi ja woodilinariiet
| Linast ja tabast käsitöö, püksi, madratsi, koti ja juferiiet
| libistatud ja imbutamata W
| | | | |
walmis presente ja presendiriiet.
Moodsaid woodt päewatebbe Riidest masinaruumi. WiljižbOttC puuwillast wolünööri jne. wabribu laos alati saadaval
"1
J
Puuwillase lõimega laua-, ihu- ja woodipesu riiet,
W W
Soovijatele nende oma linadest ja takkudest valmistatakse igasugust lõnga ja riiet ruttu, hästi ja odavasti.
I
PõHupidaja tele parim lioamüiigi kohtu,
H
Austusega
wabFlkU jüUatUS.
j
105
terve patarei varastatud tal ära. No siis saatsin ta parajasse paika. , . Tuli sõjaväeteenistusest ära, ütles, et hakkan nüüd ennast erakonna liidri elukutsele ette valmis tama. Hea küll, ütlesin, valmista. Muretses poiss omale fraki ja silindri, käib bankettidel ja koosviibi mistel. Et harjutada esinemisoskust ja kõneosavust. Pea igal õhtul on tal läbirääkimised ja nõupidamised restorani kabinettides. Tuleb hommiku eel yaarudes uksest sisse, manab ja käratseb endamisi, ülistan annast ja lööb rusikaga vastu lauda. Laulab siis vä gevalt, et maja mürtsub ja üürnikud ähvardavad majast välja kolida: Pista pintsli oma Singeri masin, pista pintsli oma ilu ja au . . . Ja need teised sõnad mida mu sulg ei suuda kirjagi panna. Õhtul küsib jälle mu käest raha, et peab ju teiste seas väärikalt esinema, nagu seisus ja haridus nõuab Ei või ometi perekonnanime häbistada. Ja muudkui hädaga anna jälle. Juba üks maja on mul äinud poisi tuksi. Teine on minemas. Ja poiss on lelle liideri ettevalmistamisega ka tõesti päris liiderikuks juba läinud. . Ütle nüüd, armas Jaak, ise, mis ma pean tegema? Kui ma talle raha ei anna, siis ähvardab enese re volvriga maha lasta, nagu nüüd noorel rahval kom beks, ja on juba kirjagi valmis kirjutanud. Selle sisu käib nii: „Lasin enese maha. Tee oma majadega nüüd, mis tahad, mul pole neid enam waja. Ilus on surra, kui oled noor, rfdjõö, Mimmi . . . Muudkui anna aga hirmuga jälle poisile raha. Jaa, ega meil pole kerge kellegil. Nüüd tahab minna poiss ennast veel valjamaale täiendama, sest arvab, et praeguse haridusega ei rsaavat ikkagi Eestis midagi peale hakata. Mis pean tegema ? Kas pean ta tõesti saatma veel täiendama r Kas pean ka viimase maja laskma minna liha teed ? Kallis Jaak Jooraml Aita nüüd siin mind veidike, teeme poisist ühisel jõul veel mehe. Ole nii kallis ja võta mu poiss mõneks aastaks õige oma juure — mis? Ega ma sulle teda sulaseks ei soovitagi, sest
106
selleks peaks ehk ta enne veel tõesti väljamaale' täiendama saatma, kuid ma paneks ta sinu sulase juure õpipoisiks. Selleks peaks ehk tal praegu* sest haridusest jatkuma. Vaata, kui ta siis on juba korralikuks sulaseks saanud ja oskab tööd teha, siis ehk kõlbab ta edaspidi ka viimaks erakonna liidriks ja võib temast veel mees saada. Ja ma võin talle pärandada oma virtspoe. Äga ta peab enne oman dama sinu kanget eesti vaimu, siis suudab ta ka oma haridusega midagi peale hakata. Ootan sinult vastust, et kas oled nõus mu poissi võtma oma sulase õpipoisiks ? Südamlikumate tervitustega kallis Mikumärdi peremees Sinu Karle Niiplich. Virtspoodnik ja majade omanik, Kassisabas.
Sport sõnas ja pildis.
i. ArmusporL Kui kukk kanaga teeb sporti, Siis järeldused miimet sorti.
107
Kindlam neist on väike kukk või kana — See sport on juba igivana.
D.
Veesport Mehed — see huvitab vist ainult teid. Kui spordib moodne näkineid. Ja vette sulpsab võluv naisekeha . . . Ja, jah! Tooga võiks veel mõnusamat sporti teha.
108
BONAj, L PRIIM
X parimat taimewõid ^^nh^iimÄiiihÄiirnmiiiiu&inlÄiii^ÄiiuÄiiinBiinÄihTHinÄuihÄiihÄiitÄ
ji M. MÄNNIL a Ko. Tallinnas,
Pikk 13,
tel. 431-49.
is
Raud- ja teraskaubad, ehi tusmaterjal, Rootsi, Ameerika, Inglis ja Saksa vabrikute töö riistad; kõiksugu noad ja käärid. Juukselõikuse ja ha V bemeajamise tarbed, pe su i rul! id ja väänamisemasinad, liurauad, vask kardinahoidjad, petroleumiahjud. Laske* riistad, laskemoon ja iga------ sugused Hinnad mõõdukad!
Suur väljavalik I
7?rti! ilzTl I ll“nl iiluTaiilI nüSIÕi! iluTTui
109
IV. Keelesport. Me sportlased viie meelega Ja sporti teeme keelega. Niikauaks kui sülge jätkub veel, Ei väsi ära meie keel.
V.
Auiosporf. Jumalik — see auiosporf — Inimene ees kui tort.
110
VI.
Lennusport
Kui kõrgesse lendad, armas vend, Ja rentslist jälle leiad end, Siis sellega võid trööstida, Et peasend mõne muhuga. Kui aga taeva all teed õhusõidu, Ja linnuga kihutad sa võidu, Siis kergesti kirikutorni tippu, Võid lennukiga jääda rippu.
111
VII.
Töösport. (Kõige ausem sport.)
Tõõsporii ei hinda väike Jüri, Sest labidas tal* ikka nüri. Ja viha täidab tema rinda, Sest keegi seda sporti ei hinda.
Kõige vanem puusärgi-äri.
,#EA. NEIDORF Väike Tartu mnt. 1.
Tallinn.
Laos alati suures valikus valmis puusärke, pär gi ning kõ ki muid matmisetarheid ja hauakaunistusi (aiad, ris tid jne.) Telefon (2)34-99 — (Pühapäiviti (1)26-02. Tellimisi võetakse vastu igal ajal.
To spordiharu — sääsekaal, On tuntud praegu igal maal. Spordiriistaks on väike luttu, Millega kiirelt spordib ennast tuttu.
\
\
See sport ei nõua palju vaeva, Kuid siiski juhib elulaeva. Kui tead, kus iga riigi raad, Siis saadikukoha kohe saad.
\
113
XL
/Vanderselir-sport. HOhJsa tuline silk 1 Nina otsa tekkib tilk. Suure vaevaga jalgu sa taga vea, Tõesti — kondimootori sport pole hea'
Emsy päevik. Katkendid. r®*" 19. jjuunil. Otsus on langenud — mina lähen siit ära — linna ! Elu siin kõrvalisel maakohal ei ole muud, kui üks kiratsemine. Mina aga tahan elada. Mis asja! Milleks ma siis linnas keskkooli lõpetasin
114
ja pealegi kuldaurahaga — cum 1 aude! Seepeaks ju midagi ütlema. Äga see rumal talurahvas ei tee sellest väljagi. Ei, sellele sõgedusele tuleb lõpp. 21. juunil. Soo . . . Nüüd olen jälle linnas . . . üsna teine asi ikka! Mis sa ei arva ! Emast ja isast on veidi kahju ka . . . aga ega mina siis selles süüdi ei ole, et nad nii vaesed on, ja mind ülikooli ei suut nud panna. See armetu popsi koht ... ja sellelegi noolib vend, kes varsti algkooli lõpetab. Korterit sain tädilt. On see aga rumal vanaini mene ! Ütleb, et ma olla selle aastaga, mis peale kooli lõpetamist maal olen olnud, palju ilusamaks läinud ! Rumalus ... ma tunnen asja ! Olen palju matsilikumaks ja tõntsakamaks läinud. Maal ju see alaline pudru söömine, see võtab paksuks. Ja puuderdada ning naha ja küünte eest hoolitseda ei saanud seal kah; kohe oli kisa lahti. Enne, kui inimeste silma lähen, on tublit remonti tarvis. 24. juuni. Jaanipäev. Ma ei mõista, kui lollakad on inimesed: jaanipäevaks maale! Mis asja! Siin on palju lõbusam ja huvitavam. Ja tädigi, küsib: «Kas sa jaanipäevaks maale ei sõidagi . . . ?“ Sõidan, sõidan . . . Eile õhtulgi olin maal — Rannamõisa restoraanis . . . Äga seal oli vahvnoi . . . Täna sõidame Piritale. Küll olin hommikul koju tulles tä diga kimbus . . . ikka: «Kus sa olid?" Kus ma olin ? Elfriede pool olime ... Jäi sellega lõpuks rahule. Vanad inimesed on ju lollakad. Mul ükskõik! 25. juuni 1. Äga oli eile Pirital tore. Peale kooli lõpetamist ei olnud ma ligemale aasta enam sinna saanud. Kogu jaanilaupäeva õhtune kamp Ranna mõisast kogunes sinna. Isegi see vana solhnokk härra, kes nii palju veini ostis, oli seal. Suudles teine mu käsivarsi, õlgu, ja pudistab, et just minu pärast tulnud, et näha, kui ilusad mu kontuurid supeltrikoos on. Vana elevant . . . Mis ta ei arva! Äga noh, olgu! Tal on raha, ta ostab hiiglama shokoladikamakaid, kuna noortel poistel pole raha. Las vahib,, kui see talle meeldib . . . Ega see tükki ära ei võta. Mis asja mere rannal . . . !
115
30. juunil. Mitu päeva valutas pea — kõvast võtmisest. Eile, pühapäeval, oli meie kampa jälle koos ja läksime kesklinna «Sigrimigri" kõrtsi kabi netti. No, oli aga seal lõbu ! Küll vana elevant, s. o. hr. Nospel käristas välja. Poisid — Freddy Kutt, Maddy ja plikad — Liisi, Lonny ja Elvine jäid kõik purju. Nad ei suutnud kuigi palju kanda. Mina jõin rohkem kui nemad kokku . . . Ons mul mõni mure. Hr. Nospel võttis sisse mitmesuguseid pulbreid ja mõnda nuusutas . . . temal ei olnud ka väga viga. Äga küll tikkus mind pigistama. Lubas mulle sügispalitu kotikkraega kinkida. Eks kinkigu ! Lal va raha puru küllalt. Pärast sai Freddyga suudeldud. No aga on see üks poiss. 2 juulil. -Äh, seda kuradima Elvine-plikat . . . Või tema tädile ära rääkinud kõik Rannamõisas ja Pirital käimised, kõrtsis pummeldamise ja puha . . Ja kõik selle vana tühja asja pärast, et Freddyga sai veidi musi tehtud. See nokk mulle ei meeldigi, kuigi hästi suudleb. Ta on puruvaene. Äga tädi on marus ja käskis korterist lahkuda, õhtuks olgu plats puhas. Ei tea mis teha. Äga — mis asja 1 Ma lähen püüan hr. Nospliga kokku saada. Ta käskis julgesti oma poole põõrda, kui häda käes. 5 juulil. Mis asjal Nüüd mul oma korter ja puha. Pole tarvis tädi virris nägu vahtida ja tema manamist kuulata. Näe, läksin hr. Nospli juure, et vaat, nii on . . . «Pole viga ühtgi," ütles ta. Läksime välja ja ostsime uue «Päevalehe" numbri. Saelt leid sime möbleeritud tubade aadresse ja ■— mis asja! mul on omaette sissekäiguga möbleeritud tuba. Vana Nospel tõi veini, likööri ja shokoladikompvekke „soolaks-leivaks“, nagu ta ütles, ja nii tegime kohe mugava olemise. Äga ta oli väga galantne. Kogu Õhtu suudles mu kätt, õigem sõrmeotsi ja lubas mind toetada, kuni koha leian, või mehele lähen. Tõotas ise kaasa aidata kohaotsimisel. On ikka va mõnus elevant — vahva vunts. 6. juulil. Eile õhtul tuli Nospel jälle hiiglama ^laadungiga. Olime parajasti auru all. Siis vana võttis
116
Suurem ja täielikum linatööstus, värvimisja villatööstus
Pärnu Linatööstusel-S. Pärnus, Rääma tän. 38. Teleff. 125
LINAVABRIKUS Rääma tän. 38 valmistatakse linast ja puuvillast riiet, roosilisi ja mit mesugustes mustrites laudlinu, käterätte, voodilina-, särgi ja püksiriiet ja mitmesugust vaheriiet. Põllupidajatele linade vastu vahetatakse kohe lõngu ja valmisriiet. Kalameestele kalavõrgud, võrgulõngad, selise- ja Õngenöörid kanepist ja puuvillast. VÄRVIMISVABRIKUS Vana-Pärnus, Siimo silla juures ja Tallinnas, Vana Posti t. 6, värvitakse riiet ja lõnga, vanutatakse (uhutakse), pressitakse, auru** tatakse, skääritakse ja pestakse kangaid, ruui rätte ja vaipu. Värvitakse ja trükitakse vooditekke. VILLATÕÕSTUSES
värvimisvabriku juures VanaPärnus kraasitakse ja kedratakse villa ning korrutatakse igas jämeduses lõngu. Hea töö ja rahva rohke osavõtu tõttu kasvab ja suureneb vabrik alatasa
Pärnu Linatööstuse A.-S. vabrikute tööde vastuvõtmiskohad igas linnas ja rahvakäidavamates kohtades maal.
117
kätte ja noris musi. Hästi küh. ei meeldinud . - •• Aga mul ükskõik! Vanainimese asi, kuula nuud . tema musu või mis . . • Hakkas teine kohe nn asarti . . . Aga — pole minu asi ! Ta kah, üsna mõ nus vana. On minu peale küllalt raha kulutanud. 9. juulil- Vana mehkeldab nii minu ümber ringi, et päris lust on vaadata. 15. juulist kutsus Narva-Jõesuhu — 2-heks nädalaks. Temal on sus puhkuseaeg. Kaasdirektorid on käinud puhkusel esi meses järjekorras, nüüd siis tema ja mina - • • Mis asja ! Saab mindud I 12. juulil-^ Noh, asi on kindel. Vana ostis veel mõned hilbud ja kingad, mis mul niigi väga Puudu likud olid. Nüüd on vahvnoi Jõesuhu minna. Ette valmistusi on palju, teen lühidalt. 17. juulil. Oleme teist päeva Narva-jõesuus. No see on palju nooblim kui Pirita. Lasksin siin trikoos ühe pildi teha ja saatsin isale-emale, et nemad ka näeksid, kuidas tütar elab. Siin on lõbu lai ait . . . aga—vana on veidi armukade . . • Mis mul asja . . . Siin on peenike noorhärra Tripsberg, kes mulle kan gesti meeldib. Tema suudleb veel palju paremini, kui Freddv ja vanast Nospelist pole rääkidagi. Aga Nospel ei "salli teda. Ostis suure ja laia supelmantli, et kandku ma seda. Mis see Tripsberg ikka mu kon tuurest vahtivat ! Aga mis kindlus või soomus see mantel ei ole! Seda saab ümber võtta ja ümbert ara võtta ... - XT 22. juulil. On ikka üks hea asi, et vanal Nospelil sellest unest puudu ei tule. Kui tema kodus põõnab, on hr. Tripsbergiga hea metsas kolava. Ma uden: vahvnoi ... Ja mis on vana Nospel mulle ? Mees või ? Nii kui koha saan, ci tunnegi ma teda enam . . . 25. juulil. Aga näe, vana elevant ei tahtnud enam rannas olla. Ei meeldinud paganale, et ma Tripsbergiga tegemist tegin. Nüüd oleme jahe unnas. Enne, kui kaks nädalat täis sai. Aga ma olen vihane. Vahekorra olen temaga nüüd klaari hoidnud, loob küll igapäev kompvekke ja shokoladi; ka raha annan,, kuid ma ei paindu. Tripsberg oli ikka teine asi . . -
-118
Muret teeb, et koha leidmine nii viibib. Õieti ma polegi teda senini otsinud. 10. august. Kogu see aeg pole muud olnud, kui vana Nospliga üks igavene pahandus, aga ma jäin kindlaks. Jah, aga - vaat see nüüd ongi see lugu, et ma ei ole kindel oma peale Nn paha, kui seeiasi ka ei ole, aga ma pean temaga rääkima 12. august. Küll lõi lärmi . . . Aga 50 krooni dr. Pridulinski jaoks andis siiski. Ütles veel, et mind vaatama ei tule. Raha nüüd on aga see operatsioon veid hirmutab ikka kah. . 29. august. Jälle kodus . . . See pagana Pri dulinski on ka üks käperdis. Tulid palavikud ja muud sihukesed värgid. Sain veel koju kirjutada, et tulge järgi. Nüüd ma siin olen. Küla rahvas aga kihinat-kahinat täis, et näe „Napa“ Emsy on Ka jälle suvitamas! tagasi . • •
Koduapteek. Dr. Raudhabe.
1) Ameerika plaaster. Kui haavata saand jalasääred Ja haaval on laiad ääred, Siis seda plaaster! tarvita Ja varsti võid sa jälle karata.
2) Ammoniaak-aniis s.
Usu mind — egas ma sind tõga . . . On suil kange koha, röga, Viisteistkümmend tilka palava rinnatee sees. Ja köhal on kohe sõit sees.
3) Arnika-tinktuur.
Kui oled käe, jala nikastand Või mõni sulle vastu vahtimist and, Siis haige koht arnikaga sisse määri Ja haigus varsti meeletuletust ei vääri.
4) Aspiriin.
See on alles mõnus rohi, Mida unustada ei tohi.
1191
Oled külmetanud, pohmeluses, valutab pea, Paar tabletti aspiriini ikka hea.
5) Äädika eeter.
Kui naisuke vihahoos ära minestand Ja oled temakese voodi kand, Siis anna seda eeter! haisutada Ja varsti võid teda jälle kaisutada.
6) Äädikahapu savimaid. Kui suil hääl kahiseb ja on kaelavalu, Siis apteegist seda savimulda palu, Vala kaks supilusika täit toobi vee peale Kurista ja varsti saad tagasi oma hääle.
7) Baldriani tinktuur.
Baldriani või palderiaani tinktuur On tuntud rohi, mille mõju on suur. Olgu rikkes närvid, kõhuvalu või südameviga, Tarvita palderjaani ja pikk on eluiga.
8) Bismuium subgallicum.
On kurg sulle väikese lapse toonud Ja oled tema terviseks joonud, Siis selle pulbriga õrnalt määri lapse naba Ja mingi haigus last ei taba.
9) Boorhape.
Silmahaigused on mitmekesised Vahel silmad tuhmid, vahel vesised. Ja kui su tarkus kaugele ei ulata Siis teelusika täis boorhape! kummelitees sulata. Ja silmade kastmiseks tarvita seda segu Ja kohe näed et hüva rohuga on tegu.
10) Glitseriin. Glitseriin on rohi libe Pehmeks teeb, kui mõni koht on kibe.
11) Hiina-iinktuuri segu. Kui suil ei maitse suhkrusai, ei hapukurk, Ja isu ei ärata isegi moosipurk, Siis võta seda segu 25 tilka veega enne sööki Ja varsti jooksed toitu otsma kööki.
12) Karl$badi~sooi.
Kui su kõht on kurjalt kinni, Asjata sa võtad pinni.
120
Siis hommikul leige veega — teelusika täis võid võita Ja otseteed teatud kohta tõtta.
13) Koleera tilgad. Kui suil aga kõht on lahti, Istu, käia ei anna mahti. Siis võta seda suhkruga tilka kakskümmendviis Ja küll sa näed, mis sünnib siis.
14) Konnasilma plaaster. Kui piinab sind kuri konnasilm, Siis ei huvita sind teater, tants ega film. Teeb rohkem valu kui võluv neiusilm Kuid plaaster aitab. Kas plaaster seda suudab, et neiu sind ka paitab ? Kahtlane! Seks krooniplaaster parim abinõu, Kui see suli ei käi ülejõu.
15) Daani kuninga tilgad. Vanal ajal oli hea rohi, Nüüd vist enam pruuki ei tohi! Oleme kõik demokraadid, Kadund kuningate aukraadid. Pole ka veel kuulda olnud, Et presidendi tilgad müügile oleks tulnud.
16) Hispaania kärbes. Selle eest hoiatan sind, Eesti kärbes ausam lind. Aga parem, kui mõlemad Sinu kodus puuduvad.
Põllumajanduslik o-ü. „Ovo“ Osfab piiramata arvul aasta ümber luunamune ja maksab kõrgemat päevahinda. Jaoskonnad igas maakonnalinnas ja kogumispunktid üle maa.
Kontor: Tallinn, Suur Karja 18-d. Tel. 445-71, 447-53 Keskladu: Tallinna, Estonia puiestee 13. Tel. 307-25 Telegrammid „OVO“ Tallinn
Postkast 246
121
Naljapudemeid. «Kas olele selle härraga tuttav ?" «Ja, kuid õige kaugelt. Meid oli 14 last; mina olin esimene ja tema oli viimane."
Vana kolonel tervitab noorsõdureid ja küsib ühe käest: „Noh poeg, kuidas meeldib sõjaväe elu ? «Ah sa oledki minu isa. Ema otsis sind 20 aastat." «Teie tahate saada filminäitlejaks ? Aga kas teate ka» mida niisugune inimene tegema peab ?" küsib lavastaja. «Tuleb ette juhuseid, kus teid järjest visatakse trepist alla." «Oh, siis olen ma justkui loodud filminäitlejaks! Ma olin nimelt ühe kinnitusseltsi agent." ¥
«Oh, milline tappev palavus!" «See ka mõni palavus ! Vaata Aafrikas on nii palav» et kanadel on kõigil kõvad munad." ¥
Naine: «Siin jaamahoones on ju nii külm, et võtab hambad suus lõdisema." Mees: «Mine teise seina äärde, seal ripub suvine sõi duplaan." * «Miks olete nii pahas meeleolus, härra doktor?* «Patsiendid on selles süüdi.* «Kas nad on siis tõesti nii raskesti haiged?" «ja------ — nad ei maksa mulle." ¥
«Noh, Karl, millal on kõige parem aeg puuvilja koris tamiseks? küsib õpetaja. «Siis kui koer kinni on," kõlab vastus.
1122
|
Tarvitajad!
<
Ostke kõik tarvisminevad riidekaubad
Kodumaa vabrikute riidekauplusest
W E=
W »
Hermao SSOSv«s« Tallinnas, Estoonia puiestee 11, könetr 304-80.
Et minu äri kaupleb ainult kodumaa saadustega, siis on mul ka võimalus pakkuda lugupeetud ostjaskonnale kõige suuremas valikus kodumaa vabrikute riidekaupu. Kodu maa riidekaup ületab välismaa riidekauba hindade odavuse ja ka kõrge headuse poolest.
Müük suurel ja väiksel arvul„Kui kauaks jäid Aadam ja Eeva paradiisi ? «Sügiseni!" vastab Ilse. wMiks sa just niiviisi arvad, armas laps ?" Jah, siis said ju alles õunad valmis!" * „Kui teie nii väga tõõd armastate, miks te siis seda kunagi ei leia ?" Kerjus: Jah, hea proua, te teate ju, et armastus on pime !" * „ Palju maksab üks kihluse kuulutus ?" «10 senti millimeeter/ „See on pööraselt kallis. Mu peigmees on 1,80 m. pikk." «Millest see vana Jauram siis ära suri ? Seda ei tea keegi." «Imelik! Kui Jauram elas, siis ei teadnud keegi millest ta elab, ja nüüd, kus suri, ei tea keegi millest ta suri."
123*
Sõjaväes. «Mis olid sa eraelus ?" «Habemeajaja, härra veltveebel." «Noh, siis kartuleid koorima, marss!" * «Sa petad mind Mary, sa rääkisid unes kellegist Jaa
nist."
Naine: «Sa oled päris naeruväärne, tema nimi ei ole ju sugugi Jaan." M
Vene kirjaniku Krõlovi tegid kuulsaks ta valmid ja kohutav laiskus. Tollest mehest räägitakse otse anektootilisi lugusid. Kord puhkes majas, milles elas Krõlov, tulekahi. Uni selt küsib ta toatüdrukult, kes teda äratama tulnud, «kusi' otsast maja põleb ?" Saades vastuse, et maja põleb teisest otsast, lausub Krõlov: «Oh, siis saab veel pool tundi magada." * Kolm inglast: isa, poeg ja nende naaber on ööselkalapüügil. Säärikud on vaid pojal, mida kordamööda vahikorral olles tarvitatakse. Isa vahikorral olles tõuseb suur torm ja paiskab vanamehe tekilt merre. Naaber, kes seda näeb, äratab poja ja seletab talle olukorra. «Kuradi vanamees viis mu hääd säärikud ühes," oli poja külma vereline vastus, kusjuures ta teisele küljele pööras ja rahu likult edasi magas.
Setu ja üliõpilane. Setuveli sõidab potikoormaga Võõpsust Tartu. Linna lähedal tuleb talle rühm tudengeid vastu, kes otsustavad setut narrida. Üks tudengeist küsib setult: «Hei kapten, kas laev on müüa ?" Kulla herr olõ'i ma kapten, ma olõ õnnõgi madrusk, ku kapteniga tahad kõnõlda, siis astugõ kajutihe," kus juures ta hobuse saba piitsavarrega üles tõstab, «olgõ hüäsk"
124
Unenägude seletaja. Unenäod, mis täide läinud või täide saavad minema. Abielus olemine.
Kes seda unes näeb magades, Sell abieluõnne jagades On kurvad tulemused ees, Ta armuasjus varsti pigi sees.
Daami nägema. Lootusrikast tulevikku, Mida võib ainult ärarikku Armukade vanapiiga, Kui sa teed talle liiga.
Ema nägema.
Ei ole tarvis murda pead, See tähendab ikka ainult head. Loojumata on ema arm, Olgu saatus kui tahes karm.
Hunti nägema.
Kui tahad sõbrale shiirot anda, Siis võtad võla oma kanda. Hunt unes tähendab inimest,kes sala Tahab võtta teise käest viimse pala.
Ingleid nägema. Õnnetusest saad sa jagu, Elust tunned alles magu. Kuradit nägema. Kui topkal sa liialt tõstad. Siis kuradit ka ilmsi näha saad.
Lilli noppima.
(Poissmehel) Abielusadama poole sõuad, kuhu sa ka varsti jõuad. (Neiul) Kevadel, kui häälitseb lind, Kena noormees kosib sind. (Abielulisel) Kõrvalhüppe armupala Tarvitate tihti sala.
Magama ilusa naisega. Ilus silmapilk on see, Seda sa ka ilmsi tee.
125
Naerma.
Oksendama. Pummeldama.
Rotte nägema. Tonti nägema.
Ujuma.
Varastama.
Mureta sa elust rändad läbi, Ei karta viletsust ega häbi. Ei kohuta sind surmasäng, Sest terve elu on ju ainult mäng. Uueaasta õõsel sa Õnne hakkad valama.
Õõd ja päevad läbi orjad, Kõrtsimeestele raha korjad. Isegi unes sa Pummeldamisest ei või loobuda. Uue aja haigust näed, Pankrotti varsti jäed. Kui unes näed tonti, Siis kõrvad lase lonti. Sul oodata haigust, palavikku, Mis kergesti võib tervist rikku. (Segases vees) Selle unenäo tähen dus on hea, Seda sina meeles pea. Sest kalu püüda segases vees Oskab ainult erakonnamees. Pane kokku tänus käed, Kui seda ainult unes näed. Saatus su eest hoolt veel kannab, Hoiatusi unes annab.
Unepuudus. Kui käite on jõudnud õhtu, Siis ära liialt täida kõhtu. Ja võta nelikümmend palderjaani tilka, See aitab — egas' ma sind pilka. Ära tarvita iial unerohuks oopiumi, Siis palelt kaob varsti jumi; Ka külm vesi teeb palju head, Kui sellega pesed oma pead. Enne magamaminekut veidi loe Ja siis rahulikult teki alla poe.
126
Põllumajandusline Keskühisus ..Estonia" Tallinn, Jaani tän. 6, Telegrammid: „Zentrestonia'r<, Eesti vanem ja suurem ühistegeline Keskorganisat sioon, Põllumajandusline Keskühisus «Estonia" asutati 1911 a. dr. Aleksander Eisenschmidfi eestvõttel «Kooperatiivliste Piimatalituste Ühisuste Keskühisuse «Estonia" nime all. Keskühisuse liikmeks võivad olla ainult piimatalitusühisused. Sisseastumisemaks on 10 krooni ja osamaks 100 kr, Keskühisuse peakoosolekul on õigus liikmete täiendavat osamaksu kindlaksmäärata vastavalt eelmisel aastal läbi töötatud piimahulgale. Peakoosoleku otsusega 1925. aastast arvatakse osamaksu 2 krooni iga läbitöötatud 1000 kg, piima pealt. Keskühisuse liikmeteks oli: 1925. a. algul 82 piimaühingut 138 1926 176 1927 194 1928 215 1929 230 1930 238 1931 P. K. «Estonia" ülesandeks on kodumaa piimanduse Igakülgne edendamine, või ja muude piimasaaduste välja veo korraldamine, piimatalitiste varustamine paremate ma sinatega ning kõigi tarvilikkude riistade ja tõöstusabinõudega samuti karjapidajate varustamine karjajõutoiduga ja vaja likkude abinõudega. P. K. «Estonial" on põllutõõministeeriumilt pikema aja peale renditud Viljandimaal asuv Õisu mõisa, mis on üheks eeskujulisemaks majapidamiseks kodumaal. Mõisa peaülesandeks on loomakasvatuse edendamine, milledest tähtsamad veise- ja seakasvatus. Kari on Angelni tõugu. Sigadest peetakse Inglismaalt importeeritud suurt Inglise tõugu. P. K. «Estonia" Õisu mõisas töötab Õisu piimanduskool ühes eeskujuliku öppemeiereiga asjatundjate juhatusel, kus ettevalmistatuse teadlikke piimatalitise juhatajaid — meierist. Koolis annavad õpetust 4 õppejõudu ja õppemeierei juhataja. 1929. aasta kevadel asuti uue ja moodsa 99
II
»
JV
II
99
99
II
99
99
Jp
99
99
,/
99
99
99
127
õppemeierei ehitamisele, missugune ehitus 4. aug. 1930. a. pidulikult avati. Kohtadel, kus kõik eeldused olid olemas edukaks kanapidamiseks ja piimanduse arendamiseks, põllupidajate! aga võimalused puudusid iseseisva ühispiimatalitiste ellu kutsumiseks, asutati piimataliiised P. K. «Estonia" poolt. Praegu tõotavad P. K. «Estonia" juhtimisel kolm meiereid: Kadrina, Kullamaa ja Kasari. 1 adinnas on P. K. „ Estonial" piimaäri ja Keskmeierei, mille ülesandeks linnaelanikkude varustamine piima ja piimasaadustega. Toiduainete kauplusi on P. K. „ Estonial" Tallinnas - 3. Viimastel aastatel on Eesti piimandus ja piimasaaduste väljavedu tunduvalt suurenenud ja ühenduses sellega ka P. K. „Estonia" läbimüük. P. K. ..Estonia" kaupade läbimüük oli: 1922.a. Kr. 4.938.000.— 1923 „ « 6.280.000.— 1924 „ „ 9.392.000.— 1925 „ „ 16.623.000.1926 „ „ 20.386.000.— 1927 „ „ 20.955.000 — 1928 „ „ 23.694.000.— 1929 „ „ 24.897.562.— 1930 „ „ 22.000.473.— Seega on P. K. „ Estonia" kujunenud kõige suuremaks ja tugevamaks ühistegeliseks ettevõtteks Eestis. Omakapi talid on lühikese ajaga kasvanud 1.000.000— kroonini. P. K. „Estonia" kõrgemaks valitsemise organiks on peakoosolek, kes valib nõukogu ja juhatuse.
Värskeid lõhkeaineid mäetööstustele, kivimurdu dele, põllu- ja metsamajan dustele müüb kohalikust laost Esindaja D. Lebedev
Tallinn, Im anta tänav 4.
A.-S. „LIÜNOZA Telefon (2) 27-15.
128
Kunsväeiiste tarvitamisest. (Lõpp. Algus-lehek. 66) Eelpool (lehek 66—70) tähendud väetisnormides on soovitatud foomasjahu neil alustel, mis kogutud toomasjahu kohta aastakümneid tagasi. Viimasel ajal on aga toomasjahu omas väärtuses halvenenud nii, et Põllutööminisieerium on toomasjahu sisseveole keelutolli peale pan nud, et laiemaid hulkasi põllumehi, kes vana usu peale seda väetisainei tarvitavad, kahjude eest hoida. Samal ajal on ka mitmeaastaste teadusliste kui ka ülemaaliste vaetiskatsetega selgunud, et kodumaa fosforiit üksi, iseäranis aga segus superfosfaadiga, annab märksa tulusama saagi kui toomasjahu ja tihti ületab ka puhta superfosfaadi. Toome siin prof. A. Nõmmik u Gsegaiosfaat ) väetiskatse Tartu ülikoolis. Ristikheina saaK Väetus. 1 hektarilt (tiinult) 1) Väetamata 5740 kg. 2) 31/2 kotti toomasjahu............................... 6540 „ 3) 3 „ fosforiiti....................................... 6810 „ 4) 3 „ superfosfaati................................ 7620 „ 5) 3 „ segafosfaafi (fosforiidi ja super fosfaadi segu)................... 7810 „ Kaalisoola antud igalpool ühevõrra. Nii on 3 kotti fosforiiti aimud 270 kg. rohkem heina kui 31/2 kotti toomasjahu. Segafosfaat on annud kõige suurema saagi. Ülemaaliste väefiskatsete juures, kus toimetati ühtekokku 57 katset ristikheinaga ja 136 katset maaheinaga, on segafosfaat (fosforiidi-superfosfaadi segu) annud keskmiselt 107—108 kg. rohkem heina, kui puha$ superfosfaat. Samuti ei ole ka seniste teravilja katsete juures segafosfaat superfosfaadist maha jäänud, vaid on seda tihti ületanud, iseäranis rukki juu res. Kõigi rukki katsete keskmised saagid on annud segafosfaadi juures 203 kg. rohkem teri, kui superfosfaadi juures. Nii tuleb igalpool, kus soovitatud toomasjahu, tarvitada segafosfaaii (fosforiidi-superfosfaadi segu) ja ka liivastel maadel tuleb seda võtta puhta superfosfaadi asemele. Savistel ja lubjarikastel maadel segafosfaat ei jää esimesel aastal ka superfosfaadist maha, kuid järgmisel aastal an nab ta kindlasti superfosfaadist suurema järelmõju. Seal, kus segafosfaat vabrikus valmistud kujul müügil puudub, tuleb põllumeestel seda endiselt ise valmistada, ostes ühevõrra fosforiiti ja superfosfaati ning segada need hästi kokku. : Nõudke
ainult
tuntud
Prov.
H. Jürgeni'!
i Dor-Tgmol seepi
: Londonis suure kuldaurahaga kroonitud. Kauba: märk wPesev laps". Kõrgemas hääduses » tualettseep: vistrikkude, iedretähtede, päevapõlefuse • ja üleliigse higistamise vastu, teeb naha siledaks ja : valgeks. Müük apteekides, rohu- ja teistes pare•
mates kauplustes.
iEdu" trükk, Tallinnas. S. Kompassi 40.
/MiiäiKe Eesti õlletehas
„LH0NIA“ Tartus.
ÕLU ainult kodumaa otradest
Orana Prii - LONDON 1932.
s ■K
Rootsi kuullaagrite Müügivõrk üle Eesti: A/S. A. Rosenvald & Co H. V. Sinisoff A/S. H. Puis Pärnus K. Viks A/S. A. Rosenvald & Co Viljandis, G. Limberg Rakveres, P. Falk A. Sibul Võrus, N. Mägi Karvas, Kuresaares, A/S. K. Bergmann
Tartus»
Peaesindus ja ladu: Linke & Martinson, Tallinn, Vene
11.
SS»S»WSW»0N«VSSN>«»SS ,Edu* trükk, Tallinnas. S. Kompassi 40.
VaataNARVA
KALENDER
1933.
Raske majanduslis...NARVA
KALENDER
1933.
Raske majanduslise aja tõttu tehke oma
ostud sealt, kust saate parema kauba ja
soodsamad hinnad.
Kui külastate
II
Moe, pudu ja pesuäri
Narvas, Joala tän. 22.
Telefon 3-02.
siis leiate sealt head kaupa soodsate
hindadega.
Villane koetud kaup. Siidi ja poomvilla
triko pesu.
Sukad
Härradele
Floor ja Fildicose
särgid, kaelasidemed,
sokid jne.
SIID ja VILLASED.
Kõiksugu galanterii kaup.
PILU, SIKK-SAKK ja PESU ÕMBLUS.
Narva kalender.
Narva linn asub 59° 20’23” — 59° 24’ 28” põhja
laiuse ja 28° 08’ 28” — 28:) 13’ 51” läänepikkuse all
(Greey witchi järele). Linn ulatab põhjast lõuna 7,6
km ja idast läände 5,1 km. Praegune linna üldine
pindala on 1927,98 ha. Narvas elab: eestlasi 15.733, ve
nelasi 7.607, sakslasi 628, juute 274, poolakaid 233,
soomlasi 194, lätlasi 132, rootslasi 54, inglasi 50, prants
lasi 16, muid 244. Kokku 25.205.
Narva linn on asutatud 13. aastasajal, sel ajal kui
Eestimaa oli Taani valitsuse all, kas 1223 või 1256.
aastal.
Riigiasutused.
Peamiselt kõik Narva riigiasutused on postkontori
majas, mis asub' Valge ja Posti tänavate nurgal 7.Z36-38.
Seal asuvad: posti-telefoni-telegraafikontor, kaitseliit,
Narva 1. ja 2. jsk. rahukohtunikud (ühine saal, kus
ka rahukogu istungid)', töökaitseinspektor, prefektuur,
leiubüroo, aadressbüroo, politsei li. jsk., kriminaal
politsei, kohtu-uurija, poliitiline politsei ja piirivalve
Narva jsk.
Narva maksuamet asub Koidu t. 7, telef. 5 ja val
vepunkt asub Narva jaamas.
Narva laadad.
1933. a. on Narvas laadad: Küünla — 6. ja 7. veeb
ruaril, Jüri — 25. ja 26. aprillil, Mihkli — 3. ja 4. ok
toobril, Jõulu — lil. ja 12. detsembril.
Narva turistide kaupluses
on vabriku esinduse näol müügil:
Narva Linavabriku saadusi:
põrandavaibad, voodilina-, käterätiku-, käsil ööri ie,
laudlinad, j üttest lõimed jne.
Väljamüük vabriku hinnaga.
Samas kaupluses: Eesti Punase Risti nägusaid
nahktöid, käsitöö esemeid,, Narva vaateid, kooli
tarbeid jne.
____
Narva notar Aleksander Madissoni kontor asub
Posti tn. 53—2 (teisel korral) telef. 1-44.
5
Narva Kalevi
Manufaktuuri
riidekaupluses
on suures valikus:
Moodsad daamide ja härrade
ülikonna- ja palituriided.
Kaitseväe ja kaitseliidu mundrija palituriided.
Linased laudlinad, salfrätikud,
käterätikud ja voodilinad.
Põranda vaibad, portjerid, juttest
lõimed, kalureile iga sorti võrgu
niidid.
$
Linased
naisterahva
kleidiriided.
S
|
|
Kauplus avatud
k. 9—12, 12,30-5 p. I.
laup. k. 9—12, 12,30—4 p. I.
Märkide seletused.
3 esimene
c§) täiskuu,
C viimane veerand,
kl. = kell; p. = päev; s. = sündis; f = suri.
9 noorkuu,
Varjutused.
Sel aastal on kaks päikesevarjutust. Kuuvarjutusi
ei ole.
1) Päikesevarjutus 24. veebruaril on rõngakujuli
ne, näha Aafrikas, Atlandi okeanil ja Lõuna-Ameerika
lõunapoolseis osades. Eestis ei ole näha.
2) Päikesevarjutus 21. augustil on mõnes kohas
rõngakujuline ja näha Kesk- ja Ida-Euroopas, KirdeAafrikas, Aasias ja Austraalias. Eestis on näha.
Päikesevarjutus algab meil kell 5,43 m. Varjutuse
lõpp kell 6,55 m.
Pühad, mil tööd ei tehta.
1) Uus-aasta (1. jaan.), 2) Kolmekuninga päev
(6. jaan.), 3) Iseseisvuse püha (24. veebr.), 4) Palvepäev (8. märts), 5) Suur Reede (14. apr.), 6) Ülestõus
mise pühad (16., 17. ja 18. apr.), 7) L mai püha, 8)
Ristipäev (25. mail), 9) Nelipühad (4., 5. ja 6. juunil),
10) Jaanipäev (24. juunil), 11) Jõulupühad (25., 26. ja
27. dets.).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: 1)
Suurel laupäeval (15. apr.), 2) Suvistepühade laupäe
val (3. juuni), 3) Jõululaupäeval (24. dets.), 4) Vana
aastal (31 dets.).
5
Ülikond välismaa riidest paneb Eestis ühed kangruteljed
terveks päevaks seisma, äga ülikond kodumaa riidest,
annab päevase töö tthelj kangrule Ja neljale teisele tööIlsele ja kindlustab viiele töölispereie päevase teenistuse
ja leiva.
Urm ai 2 t) Päri, Keava. 2. Nabala, Märjamaa. 3. Harja
2 P Tõrvk
v”vändra, Kambja, Liiva, Pihtta, Kavwtu.
4 Sänna, Viitna 2 p., Reola, Paldiski, Lutiku, Kallaste,
Kuivajõe. 5. Lihula, Ollepa. 6. 1Vana-Laitsn^ Jõhvi 2P-,
Tf-mJina Kaarma 7. Lümmada, Hageri, Mustla, Vil
jandi 2 p. 8. Tapa, Koiola, Vaimastvere, Velise, Must
jala 2 p 9. Albu. 10. Heltermaa, \alga Lüganuse, Val
gejõe Aulepa, Imavere, Lohusuu 2 p. 11. Riidaja, lor
U 12, Keblaste, Keila, Tartu Vastsel™, Lemi 3 p.
13 Sulla, Võru, Kärla v. 14. V.-Tanuassilma, Virts ,
K.-Nõmme, Kanepi, Skarjatina. 15. Kapla, Kakvere
3 p Palamuse, Rannu, Avinurme, Säru. 16. vastseKuuste, Muhu, Leebiku, Karula. 17. Rakke, Otep aa 2 p.
Aniia Kolovere 2 p. 18. Roela, Kuresaare, Emmaste,
V.-Maarja, S.-Jaani, Võõpsu, Antsla. ^^^tme-togosi V.-Kolkja, Tarvastu, Puskaru. 20. Misso, laim
jala’ Uulu, V.-Roosa, Koeru, Põltsamaa, U.-Antsla, Tabi
vere, KÕlleste Tille. 21. Haapsalu,.. SaaluseKaamoo,
Vihterpalu, Kastre-Võnnu. 22. Kargula Kodi järve.
23 Kõo, Moisekatsi, Vasula, Kloostre v 24. Laatre. 25.
Sooniste-Ellamaa, Esna, Maasi Rannaküla, Venevere,
Tsooru. 26. Võru. 27. Laekvere 2 p., Saare valla. 28.
Lindora, Taagepera, Misso, Järva-Jaam, K^nurme,
Krüüdneri-Pusu, Keremaa. 20. Karsa, Lullikatku. 31.
Sindi, Mõniste.
.
TT .
November: 1. V.-Jakobi 2 p., Vaivara, Harku,
Pärsamaa. 2. Kodavere, Paide, Vändra
4. Nissi, Einmanni-Tamsalu. 5. Antsla, Kambja. 6. Kas
sinurme, Rõuge. 7. Valga, Krootuse, Kogula-Kaubi,
Elva. 8. Palivere. 10. Jõgeva; Saue. 11. Viljandi 2 p.,
Võru. 12. Kuresaare, Karilatsi, Triigi-Ardu, Lahtru.
14. Käru, Tartu. 15. Põltsamaa, Tumala. 17. Haiba.^20.
Misso, Simuna, Leevi, Kuusalu Risti. 21 Otepää, Nomküla 2 p. 23. Paide, Mustvee 2 p. 25. Atsalama, Raa
siku Türi. 26. Pati-Nurmeotsa. Valgjärve, Voopsu 27.
V. Nigula 2 p., Ambla. 28. Keila, Hallikukivi. 20. Võru.
^IH^ember: Hiiekõnnu esmasp. pärast 2. Kr.
tui. püha. 1. Abja-Paluoja, 2. Saare v., Juuru. 3 Rapina Valga, Tapa, Alajõe. 4. Rakvere 2 p. 6. Vihula.
7 Jõhvi lp., Kallaste 2 p. 8. Viljandi 2 p 9. Aravete.
10. Jüri, Ahja, Sadula, K.-Nõmme 2 p. 12. Narva 2 p.,
21
Vändra', Kasepere, J.-Jaani;, Martna, Palupera 2 päeva.
13. Pati Nurmeotsa, Tartu. 14. Koeru, Antsla, Vasknarva, Ninaküla. Reedel enne 16. dets, Põltsamaa. 15.
Jõgeva, Kärdla, Võru, Kohila. 16. Türi. 17. Rapla, Moisekatsi. Kuu kolmanda nädala keskn. ja neljap_. Pärnu.
18. Sulaoja, Pööravere, Sooniste, Paide. 19. Mõisaküla,
Lehtse, Elva. 20. Tõrva, Võõpsu, Misso, Haapsalu, Mär
jamaa. 21. Kuresaare. 22. Mustvee 2 p. 28. Varnja,
Valga,
_______
TALUPIDAJALE TARVILIKUD ASUTUSED
JA ORGANISATSIOONID.
I. Valitsuseasutused.
P õli u t ö 6 min i s t e e r i u m —- Tallinn, Vismari t. 7.
Katastri ja
Maakorralduse osakond —
Tallinn, Lai t. 41.
Keskveekomisjon — Tallinn, Lai t. 41.
Põllumajanduse Osakond — Tallinn Lai t. 41.
Riigi Seemnekon troll jaam — Tallinn.
Kiriku t. 4.
m
Loomatervishoiu Osakond — Tallinn Lai t. 41
Riigimaade ja Me t s ade Valitsus — Tallinn, Vismari t. 7.
II. Pangad.
Eesti Maapank — Tallinn, Vabaduse pst. 1.
Pika laenupank — Tallinn, Harju t. 33.
III. Tähtsamaid organisatsioone.
Põllu töökoda — Tallinn, Pikk t. 40, tel. 464-21
ja 464-24.
Põllutöökoja juures asuvad: põllumajanduse-, põl
lumajandusliku raamatupidamise-, nõuande-, maaparanduse-maamõõdu- ja ehitusetalitused.
Asunikkude, Riigi rentnikkude ja Talu
pidajate Põllumajandusliit — Tallinn,
Lai t. 41, tel. 444-32.
22
Eesti Põllumeeste Keskselts — Tallinn,
Pikk t. 40.
E. Metsa ühi ngute Liit — Tallinn, Pikk t. 40,
tel. 464-26.
Aianduse - Mesinduse Keskselts — Tartu,
Ülikooli t. 19, tel. U-88.
Väikemaapidajate Keskliit — Tallinn, Pikk
t. 40, tel. 464-26.
E. Ühistegeline Liit — Tallinn, Narva mnt. 27.
Põllumaj. Ühisuste Revisjoniliit — Tal
linn, Pikk t. 40.
Turba ühing ute Liit — Tallinn, Lai t. 41,
tel. 444-32.
Masinata rvitajiaite
Ühingute Liit —
Tallinn, Estonia pst. 27, tel. 462-99.
K a r t u 1 i ü h i s u s t e Liit — Tallinn, Müürivahe
t. 16, tel. 445-54.
Eesti K a r t u 1 ik a s v a t a m i s e Ühing — Tal
linn, Pikk t. 40, tel. 464-26.
Eesti Niidu ja Karjamaa Arendamise
Ühing — Tallinn, Pikk tn. 40, tel. 464-26.
Kont roll ühisuste Liit — Tallinn, Pikk t. 40,
tel. 464-29.
E. Seakasvataja t e Sel t s — Tallinn, Pikk t.
40, tel. 4421-87.
Ühist, ostu-müügi organisats.
Eesti Tarvitajate Kesk ühisus (E. T. K.)
— Tallinn, Narva mnt. 27, oma tel. keskjaam.
Põllumaj. Kesk ühisus Estonia — Tallinn,
Jaani t. 6.
E. Piimaühisüste Liit — Tallinn, Estonia pst.
27, tel. 460-01.
_______
Kingitusi
Igaüks, kes tellib järgmisel leheküljel oleva
tellimislehega kodumajanduse ajakirja «Maanaise
Kodu“, saab
kingituseks väärtuslikke raamatuid,
Kuna tuhanded perenaise tööd ja askeldami
sed vajavad tarvilikke näpunäiteid ja teadmisi,
ei tohi puududa «Maanaise Kodu“ ühegi pere
naise laual.
Siit leiab perenaine vastuse igale tema kut
sealasse puutuvale küsimusele, nagu: majapidamise
korraldamine, käsitöö, kudumine, riiete õmblemine,
lõiked, aia- ja köögivilja kasvatamine, sulgloomade pidamine, tervishoid, lastekasvatus, toitude
valmistamine jne. jne.
^Maanaise Kodu" annab kaasa suure
käsitöö - mustrilehe.
«Maanaise Kodu“ kaastöölisteks on paremad
asjatundjad vastavatelt erialadelt, nagu:
Linda Ormesson, prof. Paldrock, Dr. Selma Kask, Hilda Ottenson,
mag. A. Kurvits, S. Linno-Mägi, Dr. Johanna Liin, Aino Käsper, Liina
KuuseDtal, prof. M. J. Eisen, Meeta Vaksman, Anna Pedukson, El. Volmer,
Elsa Käsebier, Ein. Kuusik, Helmi Nääris, J. Utno, J. Kirsimägi, arh. Erika
Volberg, A. Summer, Leeni Vageström, R. Klesment, J. Pachel, Liina
Luppe ja paljud teised.
«Maanaise Kodu" maksab ainult 1 kroon aastak.
Aadress: Tallinn, Lai t. 41. ^Maanaise Kodu".
Palun sa ala minule „Maanaise Kodu"
1933 aasta peale Ja maksuta siin järgne
vast raamatule nimekirjast kolm allakriip
sutatud raamatul (soovitud raamatutele
kriipsutada alla).
Ea psf
# p
h E
8 B
8 a
cm
8 9
X V
9
Maksuta raamatute nimekiri:
P. Rallit
A. Ojasalu
A. Lange
— Tulusa piimakarja toitmine.
— Koduloomade tervishoid ja ravitsemine.
— Missugust aiavilja ja kuidas tulusalt müügiks
kasvatada.
J. Aamisepp — Talu kanapidamine.
P. IAebus
— Esimesed juhatused mesila asutamiseks.
G. Põhjakas — Piim, selle saamine ja hoidmine.
P. Rallit
— Noorkarja kasvatamine.
J. Aamisepp — Lo .maloidu juurvilja kasvatamine.
A. Ojasalu — Koduloomade sünnitusabi.
MISSUGUST PÕLLUTÖÖMASINAT OSTA?
Praegusel kriisi ajajärgul, kus põllusaadused on
langenud 50% ja veel rohkem hinnas, kuna aga tööstussaaduste hinna langus on vaid 10—15%, on põllu
mehel raske tarvisminevaid masinaid muretseda. Tei
sest küljest on aga põllumees sunnitud mõnesuguseid
masinaid ostma ja uuendama, sest tema majapidamine
on varemalt selle järele sisse seatud ja. mitmed masi
nad on vaatamata praegustele odavatele põllusaaduste
hindadele, siiski majanduslisalt kasulikud, nagu rohuniitja, kartulivõtmise masin jne.
Masina ostmisel praegusel ajal peab põllumees eriti
kaaluma, missugust ja kust kohalt osta. Masinaid on
mitmesugustest vabrikutest, mitmesuguse ehitusega ja
omadustega; ühed on suure vastupidavusega ja hõlp
sad käsitada, teised ei ole aga seda mitte. Käesolevate
ridade ülesanne oleks sel alal põllumehele näpunäi
teid anda.
Mullaharimise riistad: Atrasid valmis
tab kodumaal A/S. Krull, need on Teguri tüübilised.
Krulli adrad on meie keskmistele oludele kohased, nen
de väärtus on keskmine. Kergematele ja keskmistele
maadele võib soovitada PS tüüpi, laskematele maa
dele T tüüpi ja päris rasketele maadele TR tüüpi. Kus
muld eriti kleepuv ja adra hõlm halvasti puhastab
(savikruusa ja raskemaila maa) seal on ainukeseks
otstarbekohaseks adraks R. S a c k i karastatud
hõlmaga adrad S7E ja S7A — vähemad ning S9E
2-le tugevale hobusele.
Vedruäketest j a k u 11 i v a a t o r i t e s t võib
soovitada Deeringi omi, mis üldiselt tuntud.
Deeringi vedruäkked ja kultivaatorid on varustatud
erilise tellimiseseadega, mille abil on võimalik nende
riistade esimest otsa sügavamalt mullasse rõhuda.
Kivisel maal on see hädatarvilik.
Uudism a a j a sö ö di peenendamiseks cn ko
hased Deeringi ja R. S a c k i randaalid, mis va
rustatud kõige paremast terasest taldrikutega. Nad
on vastupidavad ja otstarbekohased.
R e a s k ü 1 vi m a s i n a t e tarvitus on viimasel
ajal tõusnud teravilja monopoli tõttu. Neist masina
27
test on põllumehed eelistanud Deeringi ja Mc
Cormicku omi, nende lihtsa ja vastupidava ehituse
tõttu. Deeringi reaskülvimasinate külvihulga telli
mine on äärmiselt lihtne, kuid siiski täpne.
Rohuniidu ja vilja niidu masinate alal on
suur väljavalik. Üksteise võidu vabrikud pakuvad
omi saadusi. Ka hinnad on langenud. Kuid siin ei
ole suurt kaalumist vaja sel põllumehel, kes soovib
saada hääd masinat, sest sarnaseks masinaks on prae
gu ainult uus Deering G 2, mis varustatud kin
nise käigu kastiga, kus hammasrattad töötavad õli
sees. Nad on kaitstud tolmu ja prügi eest ega kulu
kiirelt. Masina pealaagrid saavad määritud automaat
selt. Vikati lõikamise kiirus on palju suurem, kui vanematüübilistel masinatel, selle tõttu hobused võivad
liikuda edasi aeglaselt ja masin niidab ka metsaheina
madalalt ega ummistu. Deeringi uuel masinal on pal
ju paremusi, mida siin võimata kõik üles lugeda. Kes
aga soovib osta omale odavamat masinat, see valib
Mc Cormicku, mis ka vastupidav. Kõige odtavamad aga on Vene masinad, mis valmistatud Deeringi
järele. Samuti on odavad ka vene hobuse re
had. kuid selle juures siiski ajakohase ehitusega. Ka
Eestis on hakkanud Fr. Krull valmistama hobuse re
hasid, need on Deeringi tüübilised, kaunis korralikult
väljatöötatud. Omavad samad paremused, mis origi
naal Deeringi rehadel rootsi rehade üle.
Kartulivõtmise masinad _ on viimasel ajal
tublisti levinenud. Ka neid . valmistab Krulli vabrik
Saksamaa Harderi uuetüübiliste masinate järele. Need
on kerged vedada, nõuavad vaid 2 hobust ja ei um
mistu.
Vi lj a peks um asi na te _ ostule saavad mõtel
da vaid üksikud põll umehed_ ja m asina ühingud, sest
need masinad on kallid ja võl^u ei usalda ärid enam
müüa. Viljapeksumasinate alal on meie oludele kõige
kohasemad rootsi masinad, nad on kerged vedada ja
vastupidavad. Nimetada võiks Munktelli viljapeksu
masinaid, mis Eestis juba üle 30 aasta töötanud. Uue
mad masinad on varustatud täielikult kuullaagritega.
Lõpuks olgu veel tähendatud, et igast ärist ei ole
soovitav masinat osta, sest paljud vähemad ärid ja
28
vabrikud: on läinud pankrotti (Silva, Schneider, Sinisoff, Virkhaus) ja nende poolt müüdud masina osi on
raske saada pärastpoole. Suured ärid, iseäranis ühistegelised ärid (ETK) seisavad kindlamal alusel, ja
neilt ostetud masinate osi on ka tulevikus saada.
_______
Ins. G. Liideman.
UUENDUSI PÕLLUTÖÖMASINATE JA
-RIISTADE ALALT.
Põllumajanduses tarvitatavaid põllutöömasinaid,
-riistu ja muid sisseseadeid täiendatakse iga aastaga.
Selle eesmärk on: põllumehe rasket tööd teha kerge
maks ja vähendada tootmiskulusid.
Ka Eestis on viimastel aastatel ilmunud turule mitu
uudismasinat ja riista. Siin võiks nimetada veetavat
viljakiirkuivatis „Viku’t“ tüüp B, statsionäär kiirkuivatis „Viku“ tüüp C, siis reaskülviaparaat „01impia“
kultivaatorile, kõrgesurve aiaprits „Awo“ j. m. t.
Viljakiirkuivatis „Viku“.
Viljakiirkuivatis „Viku“ tüüp B on veetav kolme
hobusega talust tallu. Kuivatab 3 tunniga 100 pd. ru
kist. Köetakse puude või turbaga. Kuivatamise ajal
pole vaja vilja segada. Terade idanevust ei riku, nagu
seda on kinnitanud mitmed laboratoorsed katsed Tar
tu Ülikoolis ja Riiklikus Seemnekontrolljaamas. Kui
va tustöö on hõlbus ja kiire ning vilja kuivatamine
tuleb odav. Tarvitades „Viku’t“ tüüp B pole vaja vil
ja vedada talust kuivatisse ja tagasi, vaid kuivatamine
sünnib kohe talus peale vilja peksmist. See võimal
dab suurt tööjõu ja aja kokkuhoidmist,
29
Viljakiirkuivatis „Viku“ tüüp C on statsionaarne
ehitus s. o. paigaline ja mitmeti on sarnane tüüp B-le.
Selles kuivatises (väiksem suurus) võib kuivatada
100—1201 pd. rukist 3 tunniga; suuremas kuivatises aga
100—200 pd. 3 tunniga. Üks niisugune suurem kuivatisseade töötab Tartu lähedal Ülenurme mõisas. „Viku“
tüüp C jaoks pole vaja kapitaalehitust, nagu see va
jalik harilikule plekkkui vatisele, mis meil praegu
laialt tarvitusel. Temale on küllalt kuurialusest, mis
kaitstud tuule ja vihma eest ja mille pikkus on 10 m.
ja laius 5 m. See kuivatis koosneb kuivatisahjust — A,
mis soojendab õhku nõuetava temperatuurini. Ahju
köetakse puu või turbaga. Mootor — M (3 h. j.) surub
ahju ventilaatorite abil soojendatud õhku eriliste to
rude — K kaudu viljakuivatuskastidesse — N, milli
seid on arvult neli. Suurema küttepinnaga ahju juu
res võib kastide arvu suurendada. Kaste võib lasta
töötada korraga kui ka üksikult, mida korraldatakse
siibrite — S abil. Yiljakiirkuivatis ..Viku“ tüüp B ja
C peale antakse maatulunduskapitalist laenu 2% aas
tas kuni 10 aasta peale ning 75% ulatuses kuivatisseade hinnast. Paljud masinatarvitajate ühingud on
„Viku“ ostmisel seda laenu tarvitanud.
1032. a. ilmus turule reaskülviaparaat „01impia“,
mida monteeritakse külviajaks kultivaatorile. See apa
raat võimaldab teha samasugust reaskülvi, kui see oli
seni võimalik teha suure, kalli reaskülvimasinaga.
Reaskülviaparaait „01impia“ prooviti 1932. a. augusti
kuus riiklises põllutöö katsejaamas, kus selgus, et see
aparaat töötab hästi rukki, nisu, kaera, odra ja herne
külvis. Suure oa külviks ei kõlba.
Arvestades praeguse majandusliku kriisiga, kus
põllumehel tuleb olla kuludega kokkuhoidlik, on proo
vitud külviaparaat eriti tervitatud tema odava hinna
tõttu, mis teeb ta kergesti kättesaadavaks.
Erilist põllumehe tähelpanu väärib kõrge surve
aiaprits „A W0“, sest see riistapuu võimaldab
põllumehele, kellel viljapuu aed, saada aiast paremat
tulu.
Viimastel aastatel on õuna eksport Soome'kasva
nud järjekindlalt. 1930. a. eksporteeriti Soome üle 400
tonni õunu, ümarguselt 12 miljoni sendi väärtuses,
30
Kingitusi
igale peremehele.
Igaüks, kes tellib põllumajanduse kuukirja
„CIUS TflLU“ järgmisel leheküljel oleva teliimislehega, saab
Kingituseks väärtusiiKie raenfuid.
Põllumehe seisukord on praegu raskem, kui
kunagi varem. Põllumajandussaaduste hinnad lan
gevad järjekindlalt, kuid tarvete hinnad, mida
põllumehel endal osta tuleb, püsivad endisel
tasapinnal, osalt tõusevadki, Sarnase seisukorra
kestmine võib kujuneda hävitavaks suurema hulga
põllumeestele.
Osalt on võimalus kergendada seda olukorda
Valitsuse korralduste ja antud soodustustega, kuid
suuri jõupingutusi tuleb teha ka igal põllumehel,
kui ta tahab püsima jääda.
Kuidas ja mis teha praegusel ajal, selles
tahabki põllumehele abiks olla „UUS TALU“
oma laialdase kaastööliste perega, kuhu kuulu
vad kõik meie paremad põllumajandusteadlased
ja suurte kogemustega tegelikud põllumehed.
Seepärast üheski talus ei tohi puududa põl
lumehe parim abimees ja nõuandja „UUS TALU“.
„UCIS TALU“ maksab ainuit 1 kroon 20
senti aastakäik.
Aadress:
Tallinn, Lai t. 41.
31
„ Uus Talu40 talitusele.
3
Tallinn, Eal 1. 41.
Palun saata minule „Uus Talu" 1933 a.
peale ja maksuta siin järgnevas! raama
tute nimekirjast neli allakriipsutatud raa
matut (soovitud raamatutele kriipsutada
alla).
Maksuta raamatute nimekiri:
Th. Pool
— Karjakoplid.
M. Pill
— Vilja sort ja seeme.
N. Rootsi
— Külv ja külvimnsinad.
Th. Pool
— Karja tõust ja selle arendamisest.
G. Põhjakas — Piim, selle saamine ja. hoidmine.
P. Kallit
— Tulusa piimakarja toitmise alused.
Th. Pool
— Talu karjalaudad.
J. Aamisepp — Loomatoidu juurvilja ■‘kasvatamine.
A. Sepp
— Talu elumaja.
P. Tischler — Talu ehituste materjalid.
i K. Liideman — Umbrohud põllul.
L. Timpka — Kiulina kasvatamine.
Th. Pool
SUofoit ja selle valmistamine.
A. Ojasalu — Koduloomade tervishoid ja ravitsemine.
A. Lange
— Missugust aiavilja ja kuidas tulusalt müü
giks kasvatada.
G. Liideman — Maaharimise, külvi ja hoolitsemise riistad.
G. Liideman — Talu jõumasinad
A. Eslas
— Taluvaamatupidamine algelisemal kujul.
L. Rinne
— Sookultuur.
G. Liideman — Koristamise ning toitude ettevalmistamise ma
sinad.
K. Zolk
— Tähtsamate taimekahjurite vastu võitlemine.
G. Liideman — Viljapeksu, puhastamiseja sortimise masinad.
A. Lepik
— Maaparanduste läbiviimine ja korrashoid.
Õuna ekspordist saadud tulu oleks võinud olla märksa
suurem, kui aga saaksime anda soomlastele terveid ja
puhtaid õunu. Näiteks, müüakse Soomes meie õun
test maitselt mitte paremaid Ameerika ja Tirooli õunu,
kuid terveid ja puhtaid, pea kaks korda kõrgema
hinnaga.
„
..
Et tõsta meie eksportõunte väärtust, selleks on hä
davajalik Õunapuude pritsimine kevadel mitmesuguste
vedelikkudega. Puude pritsimisega seotud kulud ta
sub aed suurema ja parema saagiga mitmekordselt.
Parimaks aiapritsiks on kõrgesurve aiaprits
„AWO“, mis töötab 10—12 atm. survega, üleni vasest,
seega põlise vastupidavusega. Ehituselt on „AWO“
lihtne, käsitamine hõlbus ja mis pea asi „AWO“ on
50% odavam kui välismaa sama omadustega kõrge
surve aiapritsid. „AWO“ prits on kohane ka ruumide
valgendamiseks, seega väga tarvilik riistapuu meierei
des, koorejaamades ja mujal, kus sageli vaja ruume
puhastada ning seinu-lage valgendada.
Ins. Y. Lindström.
VÄETAMIST TASUVAID VILJU.
Rukis ja nisu kuuluvad meie põllumehele kasva
tamist hästi tasuvate viljade hulka, sellepärast mõni
sõna nende eest hoolitsemisest.
Rukis ja nisu, nagu kõik teised teraviljad, on suu
red lämmastiku tarvitajad. Meil rukis peaaegu eran
dita saab sügisel tubli laudaväetuse. Enam arenenud
majapidamistes sügisel lisaks sellele veel vähe supe
rit ja kaalit. Sel juhusel on orasele sügiseks küllalt
ka lämmastikust, mis vabaneb sõnniku käärimisel ja
muutub salpeetriks. Juba enne talve tulekut sügise
sed vihmaveed ja kevadine suurvesi uhuvad sügise
sest orase tarvidusest juhuslikult üle jäänud salpeetri,
kui seda üldse üle jäi, sügavamale põhjavette. Ke
vadel hakkab aga sõnnik käärima ja vähehaaval and
ma salpeetrit elule tärganud orasele alles siis, kui muld
on jõudnud soojeneda kuni kaheksa (8) kraadini. Selle
vastu aga rukkioras hakkab juba vähehaaval kasvama
siis kui muld on jõudnud soojeneda 1—2 kraadini,
talinisu küll alles siis kui mulla soojus on 4° (kraadi).
Sellel ajavahemikul, mil muld sooje-
neb ühest kraadist kaheksa kraadini,
mis meil vahel vältab 2 kuni 3 nädalat,
mõnel vilul kevadel isegi kauem, kan
natab elule tärganud ja karmist tal
vest vintsutatud oras kibedat lämmas
tiku nälga. Ainult sellepärast meie
orased seisavad varakevadel kaua kal
lid, nõrgad j a, kui v i 1 u d i 1 m a d püsivad
kauem, siis muutuvad üsna punaseks
ning paranevad väga visalt ka hilise-
mate soojade ilmade tulles.
Seda kurba pilti saame hõlpsasti parandada ainult
sellega, et anname orasele varakevadel lämmastikku
tsellel kujul, milles oras suudab omada lämmastikku
kõige kiiremini ja kõige täielikumalt, s. o. tšiili sa 1p eetrin a.
.
Kunstväetise morju ei avaldu kusagil ega kunagi
nii selgesti ja täielikult, kui tšiili mõju varakeva
del orastele. Kes sääl tšiilit kord tarvitanud, sellel on
tuttav pilt, kuidas mõni päev pääle tšiili külvi koltu34
iiud oras loob rõõmsalt haljendama ja lokkama, kuna
juhuslikult tšiilita jäänud rindevahed püsivad endi
selt hallidena. Rukist veel tundelikum tšiilisalpeetri
mõjule on talinisu, mille oras ei saa jalgu_ alla õige
sagedasti ka soojade ilmade tulekul, olles liialt riku
tud karmist talvest. Selle vastu aga mõõdukas tšiili
salpeetri annus, juba mõne päevaga, nagu rebib välja
haljendava orase halli kulu alt.
Rukkile varakevadise päältväetusena* siis kui
maa on juba tahenenud, oras liikunud ja hakkab juba
kasvama (umbes ristikheina külvamise ajal), antakse
100—150 kg tšiilisalp eetrit hektaarile (2—3
pd. riia vakana.). Kõige kasulikum on külvata tšiili
2—3 annuses 1/4—2 nädalalise vaheajaga. Külvata
kuiva ilmaga või pääle vihma kui oras on juba kuiv.
Enne tugevat vihma väetise külvamine on kahjulik,
kuna suurem sadu uhub kergesti sulava väetise kas
üldse põllult ära või sügavamale maa sisse kui soo
vitav.
Talinisu vajab rukkist suuremaid tšiilisalpeetri
norme — 150 kuni 2 00 kg hektaarile 3—4
puuda riia vakamaale). Samuti tuleb talinisule tšiili
külvata umbes nädalapäevad hiljem kui rukkile, sest
ta hakkab hiljem kasvama. Anda samuti 2 või 3 an
nuses pooleteise kuni kahenädalaliste vaheaegadega.
Suvinisule antakse päältväetusena hektaarile
100 —150 kg tšiili salpeetrit. Esimene pool
siis kui oras on juba kahes lehes (kämbla pikkune),
kui taimel on juured all ja ta ise võtab toitu mullast.
Teine pool 2 nädalat hiljem. Külvata kuiva ilmaga.
?
agr. J. Kass.
HEINA- JA KARJAMAADE VÄETAMISEST.
Kõik loomasöödad ei ole mitte ühesuguse toiteväär
tusega. Seda on pannud tähele ka iga põllupidaja.
Ristikhein, näiteks, on toitvam kui põhud, viljajahud
on ristikust toitvamad jne. Loomasööda toiteväärtust
hinnatakse peamiselt sulava valgu (munavalge) jä
rele. Mida suurema valgu sisaldavusega (mida kõr35
gema protsendiline) on teatav sööt, seda toitvam on ta
ja seda paremini ta mõjub lüpsilehma piimatoodan
gule.
.
...
Kõrgete piimatoodangute saavutamiseks peab sööt
ma lüpsilehmale võimalikult neid söötasid, mis sisal
davad rohkem valku.
......
Kõrge valkaine sisaldavusega kodused loomasoodad
on esimeses järjekorras kõik liblikõislased taimed,
nagu: herned, vikid, ristikhein jne. Odrad, kaerad ja
rukkid sisaldavad vähem sulavat valku, kuna hari
mata ja väetamata sooheinamaa hein koguni valguv adile uu.
,
,
Nii on siis selge, et kui soovitakse kasvatada talus
söötasid lüpsikarjale, siis peab panema rohkem rõhku
ristiku ja segaviljade (kaera-viki ja kaera-herne) kas
vatamisele. Ka alalistel heina- ja karjamaadel peab
soetama liblikõislast taimestikku. Seal on aga niisu
guse taimestiku kasvatamine võrdlemisi kerge, sest
väetamise mõjul tekkib sinna iseenesest ristikhein ja
hiirehernes. Seda näitavad selgesti kõik väetuskatsed
heina- ja karjamaadel. Erilist mainimist väärivad
aga Kuusiku katsejaama mitmeaastased väetuskatsed.
Meie oludes on kaali- ja fosforväetistel see üllatav
omadus, et nemad kutsuvad esile liblikõislaste taimede
(valge ristikhein, hiirehernes, pastarti jne.) arenemise.
Eriti suur tähtsus on selles suhtes kaalisooladel.
Kui vaatleme Kuusiku katsejaama 6 aasta vaetuskatsetest saadud andmeid, siis näeme, et fosforvaetus
üksinda kiirustas liblikõislaste arenemist vaga vahe:
kõigist 1,6 protsendi võrra (s. o. väetamata rohumaai
kasvas teiste rohtude seas ainult 1,3 protsenti liblikõislasi taimi, kus oli aga antud fosforväetust, seal oli
neid 2,9 protsenti). Kui fosforväetisele lisati aga juur
de veel kaaliväetist, siis tõusis seal liblikõislaste prot
sent korraga 2,9% pealt 27,7% peale. Seega roh
kem kui 20 kordseks.
Nagu juba tähendasime, on liblikõislased kõrge
valgu sisaldavusega taimed, seega oli kogu heinatoiteväärtus kõvasti tõusnud.
Et saada selget pilti nendest katsetest, selleks ar
vestame heinasaagid ühele hektarile ja rehkendame
36
Ülesvõte tehtud Raadi katsejaama väljapanekust Tartu näitusel 1932 a.
Heina kuhjad on kõige paremad väitjad selles, et õige heina väetis on
Kaali ja fosfor.
välja nende saakide sulava valgu (munavalge) sisaldavust kilogrammides. Arvestuse tulemused on ülla
tavad!
1 hektarilt väetamata heinamaalt saadi 1900 kg
kuivi heinu, mis sisaldas 209 kg valku;
1 hektarilt ainult fosforväetistega väetatud heina
maalt saadi 2 310 kg kuivi heinu, mis sisaldas 219,5 kg
valku;
1 hektaarilt kaalisoolaga ja superfosfaadiga väeta
tud heinamaalt saadi 3060 kg kuivi heinu, mis sisaldas
487 kg valku;
1 hektarilt kaalisoolaga, superfosfaadiga ja väävelhapu ammooniumiga väetatud heinamaalt saadi 4060
kg kuivi heinu, mis sisaldas 430 kg valku.
Nagu siit näeme, on just kaali- ja fosfor-väetistel
kõige paremad tulemused. Nad on annud kõrge heinasaagi ja ühtlasi ka kõige rohkem sulavat valku hektaari kohta. Väävelhapu ammooniumi juurdelisamine
on tõstnud küll heinasaaki, kuid valgu saak on vähe
nenud. Toiteväärtusest väljaminnes, ei ole meil mitte
niivõrd tähtis ühe hektari saagi hulk, kui saagis lei
duva valgu kogu.
Võttes seejuures arvesse veel sulava valgu hinda,
näeme, et kõige odavama hinnaga saame talus valgu
kilogrammi kätte kaali-fosfaatväetiste mõjul.
Kõiki eelpool toodud andmeid kokkuvõttes, võime
oletada:
37
1) Heinamaid ja karjamaid ei maksa väetada mitte
ainult fosforväetisega, sest see tõstab küll näiliselt
saaki, kuid saagi väärtus toitvuse suhtes suureneb
väga vähe — ja seega ei tasu end väetuse peale kulu
tatud raha.
2) Õige heina- ja karjamaade väetus on kaali-fosfaatväetus. Ta annab kõige odavama lüpsikarja toidu.
Soovitav väetus karja- ning heinamaadele on prae
guste hindade ja olukorra juures:
VA kotti kaalisoola 40% ja
3
„ segafosfaati.
_______
Agr. 0. Lõvi.
EESTI PIIMAÜHISUSTE LIIDU TEGEVUSEST.
Läinud 1931. a. arenes Liit võrreldes eelmise aasta
ga 4,2-%lt 6,3% peale tervest eesti võitoodangust, eksporteerides ümarguselt 18000 tn võid mitmesugustesse
maadesse ja lõpetas oma tegevusaasta väikese kasuga.
Sedasama arenemiskäiku näitab Liit ka käesole
val aastal järjekindlalt edasi, vaatamata võrdlemisi
raskematele tegevustingimustele.
1932. a. kümne kuu jooksul on Liit eksporteerinud
21754 tn ehk 10% kogu eesti võiekspordist.
Välisturgudel tekkinud tõkestused ja alaliselt lan
gevad hinnad on surunud vaheltkasu minimumini,
mille tõttu on tulnud töötada väheste tööjõududega ja
äärmise kokkuhoiuga. Ka nõuab niisugustes oludes
töötamine äärmiselt täpset ja korralikku asjaajamist,
sest vähemgi kõrvalekaldumine tekitaks ühingutes aru
saamatusi, nagu see päris loomulik piimaühingute sei
sukohast, kes õigustatult näevad vähemaski asjas äh
vardavaid kahjusid.
Peale harilikkude ülesannete on Liit mitmeski as
jas esirinnas sammunud ja uusi ideesid teostanud, mis
hiljem üldistusele on tulnud ning eesti piimaasjandusele kõigiti kasulikuks osutunud. Nendest võiks nime
tada: või inglis turule saatmist kastides, esmakordist
eesti või minekut inglise tarvitaja juurde eesti või ni
me all, kultuurkarjakoplite asutamist, piimaühingu
tesse odava karjasööda propageerimist Liidu reklaamsummadest ja muud.
38
Või kastides eksporteerimine on alleis uudne ia
kestnud vaevalt mõned kuud. Sellegi lühikese aja jooksul on see pakkimiseviis ostjaskonna lugupidamise
võitnud. Kui kastidega võimalduks vähemalt 10—20%
eesti võist eksporteerida, oleks see suureks võiduks
meie rahvamajandusele, sest kastid tehakse ju kodu
maal kasvanud lepa st-kasest kodumaa vabrikus.
Õieti puudub praegu võiturul nõudmine, kui nii
sugune. Yoid leidub turgudel küllaldaselt ja igasugu
seid sorte. Iga maa üksikult püüab oma kaupa rohteatavale turule mahutada ja seal ka omale ost
jaid kindlustada. Ostja kindlustamiseks on aga tingi
mata tarvilik ostjale kõrgeväärtuslist võid pakkuda
ja seda järjekindlalt. Sellele kõigile seltsib veel tea
tud maitse, mida võib ainult siis läbi viia, kui ühes
ja samas meiereis valmistatud võid pidevalt saab juliitud alati sama. ostja kätto. Viimane asjaolu1 ongi turu sissetöötamine, mida eesti üldiselt kahjuks mitmesuguste mõjutuste tagajärjel läbi viia pole suutnud.
,
Mis puutub Liidu kaudu eksporteeritud eesti Või
kvaliteeti, siis on see üks kõrgemaid, sest Liiduga töö
tavad, peaaegu eranditult parimat võid valmistajad
piimaühingud. Viimane asjaolu on eriti hinnatud ost
jaskonna poolt, pealegi veel käesoleval erakorralisel
ajal, kus pakkipnine kaugelt ületab nõudmise.
Kuna Liidu või hea kvaliteet välismail üldiselt tea
tavaks on saanud, saabuvad Liidule järjest järelpäri
mised. ja nõudmised Liidu läbi eksporteeritava või pea
le, mis võimaluste piirides rahuldatud, kusjuures on
sõlmitud uusi sidemeid kapitalikindlate välismaa äriduga, kos valmis oleks Liidult võid ostma piiramata
hulgal.
.. Need väljavaated ja Liidu korralik asjaajamine on
vnmasel ajal toonud Liiduga koostööle juurde paljuid
uusi ühinguid, milline asjaolu võimaldab piimaühingu
tele Ludule saadetava või eest maksta kõrgemat hinda.
im Sellepärast on piimaühingute enda huvides võima
likult rohkeni koonduda Eesti Piimaühisuste Liidu ümber ja oma võitoodangut eksporteerida Liidu asjatund
liku ja piimaühingutele kasuliku vahetalituse kaudu.
39
BETOON PÕLLUMAJANDUSES.
Ig-a aastaga leiab tsementbetoon uusi rakendusi põl
lumajanduses. Peaaegu kõike, taluehituses ettetule
vaid konstruktsioone, võib valmistada betoonist: edu
kalt valmistatakse betoonist hoonete vundamente,
keldriseinu ja lugesid, lautade veepaake, kuivatustorusid, korstnakive, künasid, salvesid jne.
Viimasel ajal levib elumajade ehitamine tsementkivest Nopsa-sü s teemi j ärgi, millised ma j ad
on soojad, kuivad, tulekindlad, põlised ja ka odavad.
Betoon on v ä g ai tugev mate r j a 1, kus
juures ta tugevus aja jooksul ikka suure
neb; ta ei karda niiskust ega külma, on
tulekindel; betooni on lihtne vormida ja
asetada; betooni tööriistad on lihtsad, betooni osaained on igalpool saadaval, ning lõpuks — betoonehitused on odava d.
.
Et valmistada hääd betoontööd, tuleb silmaspidada
ja täita järgmist:
.
1) Liiv olgu hästi puhas ja mitmeke
sise teraga; savi tohib olla mitte üle 5%; ei,ole
lubatav savi katusekivide liivas ning põranda pääliskihi liivas.
2) Tarvitage võimalikult rohkem kruusa ja
kivikillustikku segus; nad olgu aga hästi puh
tad, pestud.
. .
3) Segu vahekorrad (mahu järgi 1 osa tse
mendi peale) peavad olema mitte nõrgemad, kui:
kruusa või kruusa tera
suuruse
killustikku.
ülemmäär
mahu osa.
mm.
70—100
5—8
4-5
liiva
Vundamendil
Veekindla keldri sein ja
2—3
põrand
Põranda pealiskiht
1—1^
(2—4 sm)
3—4
Korstnakivid
3—5
Seinakivid
Kaevutorud ja aiapostid 2—3
Katusekivid ja kuivatus^
2
torud
40
2—3
70
2—3
3—4
4-5
2K—3
12
25
25—30
20—25
—
3
4) S e g a d a tuleb enne kuivalt liiv tsemendiga,
siis lisada värskelt pestud jäme lisandus, jälle segada
ja ühtlasi pritsida vett.
5) Vett panna mõõdukalt, meelespidades, et üle
liigne vesi teeb betooni nõrgaks ja vettläbilaskvaks.
6) Kõik valmistatud segu tuleb 1 — 2 tunni
jooksul paigale panna, sest tarduma läinud
tsement ei kõlba.
7) Asetamisel peab betooni hästi tampima
ja sörkima, silmaspidades, et mida; enam tambitud,
seda vastupidavam tuleb betoon.
8) Puurakendused peavad olema küllalt tu
gevad et ei nõtkuks; enne betoonimist neid tarvis
niisutada.
Vormid ning tööriistad peab korras hoid
ma ja igapäev õlitama.
9) Värsket betooni peab hoidma niiskena
ja kaitsma tuule, päikese, kui ka külma vastu.
10) Värsket betooni ei tohi enne tarvitusele võtta,
kui ta täitsa kõvenenud on; harilikult 4 nädala vanu
selt avatakse betoonpõrandad, nõud, ning võetakse
tarvitusele betoonkivid.
Need on üldised juhatused, mida peab täitma kõi
kidel betoonitöödel. Eksib aga töötegija mõne nende
punkti juures, siis tuleb betoon rabe, nõrk või laseb
vett läbi.
Lähemaid juhatusi asja kohta annab
«Tsemendi- ja betoonitööde käsiraa
mat" (128 lehek., 122 joon., hind 50 senti).
Betoonitöödest huvitatuile meie tsemendivabrikud
korraldavad loenguid ja kursusi kohtade peal, ning
igaaasta juuni ja oktoobri kuude esimestel päevadel
tsemendi- ja betoonitööde kursused
Kundas, kus osavõtjad ise teevad kõiksugused tsemenditööd, mis põllumajanduses ette tulevad; peale
selle peetakse loenguid ja antakse igasugust juhatust
ehitustööde kohta. Kursused on tasuta. Ösavõtta
soovijad peavad ette teatama aadressil: .
„ESTOTSEMENT“ Tallinn, Vana-Viru
12, tel. 450-44,
kust saab ka igasugust nõuannet tsemendi õige tarvi
tamise kohta.
A. Grauen,
dipl. ins.
RAAMATUKOGU IGASSE TALLU.
A. R. T. Põllumajandusliidu väljaandel ilmunud
käsiraamat tegelikkudele põllumeestele koosneb 6-est
eraldi köitest. Toimetanud: K. Liideman, J. Mets ja
Th. Pool. Kokku 6% Ihk., 210 pildiga.
Kõik kuus köidet korraga tellides, hind 4 kroo
ni, Aadress: A. R. T. Põllumajandusliit, Tallinn
Lai t. 41.
Nimetatud käsiraamat on määratud eestkätt just
tegelikkudele põllumeestele, kes vajavad otsekoheseid
kokkuvõtlikke ja selgeid juhtnööre igapäevaseks eluks.
Käsitatud on siin kõiki talupidamises ettetulevaid kü
simusi: taimekasvust, loomakasvust, ehitusi ja masi
naid, saaduste turuletoimetamist, tasuva majapidamise
üldist korrastamist jne. Käsiraamatu sisu on kirjuta
tud rahvalikus keeles, mida täiendavad omalt poolt
rohked pildid. Nagu ülalpool nimetatud, koosneb kä
siraamat kuuest köitest, kuid kõik need köited on tar
vilikud ka omaette ja kõlbavad osta ning tarvitada sa
muti väga hästi üksikult eraldi. Allpool üksikute köi
dete sisukord.
I. Vii j a kasvatusest põllul. 138 Ihk. ja 18
pilti. Hind 90 senti.
Sisu: M. Pill — vilja sort ja seeme. N. Root
si — külv ja külvimasinad. N. Rootsi — kõrsviljade kasvatamine. J. Aamisepp — kartuli kasva
tamine. J. Aamisepp — loomatoidu juurvilja kas
vatamine. L. T i m p k a — kiulina kasvatamine. K.
Liidemann — umbrohud põllul. A. Käsebier —
tähtsamad põllutaimede haigused. K. Zolk — täht
samate taimekahjurite vastu võitlemine.
II. Põllu ja rohumaade
parandami
sest ja väetamisest. 104 Ihk. ja 6 pilti. Hind
70 senti.
42
Hundiaugu Tõnu oli arukam peremees val
las — kolme lapse isa ja eeskujuliku talu omanik.
Oli sügis — põllud olid koristet ja viljad salves,
ning Tõnu võis hinge tõmmata, võis mõtteid
mõlgutada tehtud töö ja rahuloldava saagi üle.
Tõnu oli endaga täiesti rahul. Talu oli ta suutnud
õitsvale järjele viia ja selle pidi nüüd pärima
tema vanem poeg Hans; teine poeg Jaan pidi
arstiks saama, oli päris nupukas poiss ja hea
õppija. Tütar oli aga veel ainult kolme aastane
ja siin jäigi Tõnu mõte peatuma: aga kas jõuan
ma ka tütrele väärilise kaasavara koguda — pojal
tuleb veel ülikool lõpetada, see võtab kõik ko
gutud sendid, mis jääb tütrele? Kohalik
agent oli soovitanud Tõnul enda elu kindlustada
2000 kr. peale tütre kasuks, ja nüüd arutas Tõnu
endamisi, mis peaks ta tegema? Ta oli juba
varem uurinud kindlustuse küsimust, teadis, et
on suurim kindlustuse selts Eestis,
teadis ka et Lääne-Euroopas on pea iga inirrrene
oma elu kindlustanud, miks ei peaks siis ka tema
seda tegema. Mõte süvenes, ning pea oligi otsus
tehtud: — kindlustan end tütre kasuks, siis olen
oma kohustused kõigi vastu täitnud. Nädal hiljem
oli Tõnul juba
elukindlustuse poliis
2000 kr. peale käes ja süda oli veelgi kergem,
sest tütrele on kaasavara kindlustet ka sel korral,
kui tuleks surm ka juba täna, homme.
«EJC/l»
«E.K./1»
«E.tC/1»
43
Sisu: K. Liidemann — kunstväetiste tarvi
tamine. K. Liidemann — kodused väetisained ja
nende tarvitamine. Th. Pool — karjakoplid. L.
Kinne — sookultuur. A. Lepik — maaparanduste
läbiviimine ja korrashoid. K. Liidemann — mul
laharimine. 104 Ihk. ja 6 pildiga.
III Lühike loomakasvatuse õpetus.
168 Ihk. ja 41 pilti. Hind 125 senti.
Sisu: Th. Pool — karjatõust ja selle arenda
misest. P. Ka liit — tulusa piimakarja toitmise
alused.' Th. Pool — silotoit ja selle valmistamine.
G. Põhjakas — piim, selle saamine, hoidmine ja
ühismüük. K. Tagepera — taluhobune. G. Pulk
_talu tulusa seakasvatuse alused. J. Aamisepp —
talu kanapidamine ja munamüügi ühisused. A. O ltOjasalu — koduloomade tervishoid ja ravitsemine.
A. Olt-Ojasalu — koduloomade sünnitusabi. A.
Arras — esimene abiandmine loomadele õnnetuste
ja haiguste korral.
.
.
IV. Talu korrastusest ja aia asutami
se s t. 122 Ihk. ja 0 pilti. Hind 100 senti.
Sisu: Th. Pool — majapidamise korralduse
alused. Th. Pool — talu külvikord. Th. Pool selgitagem majapidamise harude tasuvust. A. Eslas
taluraamatupidamine algelisemal kujul. R. Klesment — puuviljaaia asutamine ja korrashoid. P. Lieb u s — esimesed juhatused mesila asutamiseks. A.
Lange — missugust aiavilja ja kuidas tulusalt müügiks kasvatada. A. M a t h i 6 s e n — talu metsakasva75 senti.
Sisu: Th. Pool — talu karjalaudad. Th. Pool
— silotoit ja selle valmistamine. A. Sepp — talu elu
maja. J. V i 1 m s — elumaja tervishoid. P. T i s c h 1 e r
— taluehituste materjalid.
_ ..,
,, .
VI. Talu masinad. Ins. G. Liidemann. 76 Ihk.
80 pilti. Hind 75 senti.
Sisu: Maaharimise, külvi ja hoolitsemise riistad.
Koristamise ning toituda ettevalmistamise masinad.
Viljapebsu, puhastamise ja sortimise masinad. Talu
jõumasinad.
_______
44
Toimetab kõiki pangaoperatsioone:
Võtab raba boiule tähtajalisele ja jooksvale arvele.
Laenab raha — vekslite kui ka väärtpaberite vastu
----ning kinnisvarade kindlustamiseks.
----Ühispank on kõige usaldusväärsemaks rahahoiukohaks.
Narva Ühispanga Juhatus.
,,Põhja Marjaveinitööstus"
Narvas.
Yahe tänav 6. Tel. 2-86.
Narvas.
Soovitab parimaid kodumaa VEINE, nagu:
Portvein, Madeira, Parsak, Muscat, Tokayer, Dessert
veinid, vahuveinid jne. saadaval igas veinikaupluses
Üle Eesti.
Austusega omanik: J. VEBER.
Tapa vorstikauplus.
Delikatessid.
K. LAUPMAN
Narva.
Joala tänav 11.
Narva.
Alati saadaval värske kaup.
Hinnad odavad.
fteialä
iuurevilja ja kolonial kauplus
asub Peetri platsil.
KAUP VÄRSKE.
E.
Hinnad odavad.
loh. Blumendiali
lihakauplus
Viru tänaval.
Valmistab:
iga sorti ühekordseid ja
korrutatud lõngu trikoo- ja
muu riietekudumise tööstus
tele; igasuguseid puuvillariideid—pleekimata, pleegi
tud ja kirju-värvilisi, frottekäterätikud ja voodilinasid;
: —: vatti iga sorti. : — :
Müük
A.-S. „Kreenbalti“ kaudu.
Tallinn, S. Karja tänav 13.
Kreenholmi puuvillasaaduste
Manufaktuuri O.-Ü. Narvas
>•••••••«MMMM MMM««•••••••• ««MMM MMMCO ••MM«« #••••••• MM
Piirituse mõõdud.
1° (kraad) == 0,oi pange = 0,1 toopi — 0,123 liitrit 100°-list ehk
100%-list piiritust (absoluutalkoholi), s. o. piiritust, mis vett
sugugi ei sisalda.
1 pang 100°-list piiritust = 100°
liiter 100°-list
8,13°
liiter 96°-list
7,8°
toop 96°-list
9,6°
1 liiter 40°-list viina
3,25° piiritust.
Mõõdustikkude võrdlustabelid.
Alljärgnevad tabelid mõõtude ümberarvamiseks ühest mõõdustikust teise annavad võimaluse võrrelda mitmesuguseid
mõõte ilma igasuguse arvutamiseta. Nii, näiteks, tarvis teada,
mitmele meetrile võrdub 7,8 jalga. Selleks vaatame tabelist
jalgade ümberarvamiseks meetritesse põikrea „7Ä ja püstrea „0,8“
ristpunkti, kust leiame otsitava arvu 2,38; ehk kui tahame üle
viia 6,3 meetrit jalgadesse, leiame vastavast tabelist põikrea
„6,o" ja püstrea „0,3“ ristpunktist, et 6,3 meetrit võrdub 20,67 ja
lale. Neidsamu tabeleid võib tarvitada ka 10, 100, 1000 jne.
korda suuremate või vähemate arvude jaoks. Siis tuleb ainult
komma nii mitu kohta edasi või tagasi tõsta, kui palju nulle
on lisakasvatajas. Näiteks: 78 jalga = 23,8 meetrit; 0,78 jalga
= 0,238 meetrit; 63 meetrit — 206,7 jalga; 630 meetrit —2067
jalga.
Tabel jalgade ümberarvamiseks meetritesse
1 jalg = 0,30 meetrit).
Väike-Maarja Ühispank 1930. a.
Möödunud aasta peale pilku tagasi heites, osutub ta
mitterahuldavaks majandusaastaks. Juba aasta algus
vähese lume tõttu takistab korralikku liikumist ja tal
vised teenistused vedudest jäävad hoopis väikesteks.
Sooja talve tõttu ei ole ka nõudmisi küttepuude peale
ning metsadest loodetud sissetulekud jäävad ära. Eelmise
aasta viljahindade languse tõttu ilmaturul on meie turud
odava viljaga täidetud ja omamaa põllupidajate rukki
tagavarad pea kõik realiseerimata. Puudub välisturul
ka nõudmine meie kartuli järele. Kuna ümaruskonnas
iga aasta häid sissetulekuid saadakse kartulikasvatusest
ja nii mõnigi kroon tagavaraks jääb, ei jätku nüüd
kartulihinna odavuse tõttu kartulist saadud sissetuleku
test igapäisete tarvete rahuldamiseks, tagavara kogu
misest rääkimata. Ühtlasi langeb ka või hind. Eelmi
sist aastaist on veel järele jäänud hulk kohustusi, mis
omakorda realiseerida tulevad. On küll mõnesuguseid
laenusid, mis ikaldusaastail tehtud, pikendatud, kuid
võlg jääb ikka võlaks ja sellega peab arvestama. Uute
laenude tegemisel tuleb ettevaatlik olla. Hädaliste lae
nude tekkimise juures ei saa üht ega teist süüdistada,
kuid tarbetuid asju ei tohiks veksli vastu küll osta.
Rukki tollide muutmine sügisel ja vilja kokkuost siseriigist, parandavad põllupidajate seisukorda tunduvalt.
Tänu ümbruskonna usaldusele on hoiusummad Ühis
pangas tõusnud 190.000 kroonini, mille tõttu on
22
möödunud aasta (1930) jooksul võimalus olnud ligi paari
saja uuele liikmele laenu välja anda. Laenusid oli üldse
väljaantud kuni 1. detsembrini ligi 220.000.— krooni.
1. jaanuaril 1928. a. oli laenusid väljas ligi 120.000.
krooni ja hoiusumme ligi 10.000.— krooni. Omakapi
talid on kasvanud 25.000 — kroonini. Need summad
on V.-Maarja ümbruskonnale küllalt suured ja kõnelevad
selget keelt ühistegelisest tööst. Võib julgesti loota, et
edespidi niisama järjekindlalt panga tegevus areneb.
Iga kodanik on küllalt nii palju arenenud, et oma vaba
raha asjata kodus ei hoia ja selle kohalikku panka hoiule
viib, kust seda hädaajal tarvitada saab. Peale selle on
need kokku pandud väikesed summakesed suureks väär
tuseks kasvanud, mis omakorda hulga loovat tööd suudab
ära teha ja protsente pealegi annab. Iga vaba kroon
panka hoiule! Nii kindlustame oma kodu ja hädaajal
võime muretult elada.
Hääd uut aastat kõigile ühispanga klientidele soo
vides, jääme lootma meie edurikkale koostööle.
Väike-Maarja Ühispanga juhatus.
23
Väike-Maarja Tarvitajateühisus
20 aastane.
Meie seadused tunnistavad 20 aastase kodaniku täieealiseks. Sellesse ikka on jõudnud ka meie tarvitajate
ühisus, seega täieõigusline kodanik ühistegelises peres.
20 aastat on lühike aeg, kuid selleks küllalt pikk, et
pilku heita käidud teele ja püüda vaadata „üle aia“
tulevikku.
20 aasta eest oli Väike-Maarja seltskondliku elu tuik
sooneks põllumeeste selts. Teda võime õigusega nime
tada hiljem tekkinud seltside ja ühingute isaks: tema rü
pest tärkasid nende eod. Samuti ka tarvitajateühisus.
Kui 1907. a. tarvitajateühisuse põhikiri Vene võimudelt
kinnitamata tagasi saadeti, siis katsus põllumeeste selts
selle aset täita oma liikmetele põllutööriistu, seemet ja
põllurammu muretsedes. Nõudmise suurenedes ei jõud
nud põllumeesteselts vahetalitust rahuldada, mispärast
õnne katsuti uue tarvitajateühisuse põhikirja registreeri
misega. Seekord oli katsel tagajärgi ja 14. augustil
1910. a. saadi põhikiri kinnitatult tagasi. Kohe algas
kibe töö ühisuse korraldamiseks ja kaupluse avamiseks.
Ühisuse avamise koosolek peeti 12. septembril 1910. a.
millist päeva ühisuse sünnipäevaks tuleb pidada. Liik
mete ja kapitali kogumine oli tükk rasket tööd ja võttis
aega, nii et kauplus võidi avada hra J. Kotli lahkel
vastutulekul tema ruumikais kaupluse ruumides 8. jaa
nuaril 1911. a. 59 liikme 850 rublalise osakapitaliga.
Erilist huvi ja armastust asja vastu tundis esimene juhatuseliige-raamatupidaja A. Allast, kes kandva jõuna
ühisuse tegevust aitas juhtida pikemat aega algaastail.
Tänuväärt tööd noore ühisuse lapsepõlves tegid ka juhatuseliikmed J. Treimann ja J. Blurnfeldt.
Raske oli algul. Puudus raha, puudusid kogemused,
tugevaid võistlejaid oli palju. Kuid- juhatuse ja agara
ärijuhi G. Rosenbergi ettevaatliku ja visa tegevuse tõttu
24
Väike-Maarja Tarvitajateühisuse juhatus 1980. a
25
suutis ühisus omale rada rajada ja vastaseid teilt tõr
juda. Juba 6-aastase töö järele võis ühisus 1917. a.
algul avada Kiltsi jaama juures osakonna ja laduruumid,
ning sama aasta sügisel omandada Väike-Maarja ale
viku südame: turuplatsi ja kaupluseruumid kõrvalehi
tustega. 1917. a. on suur tõusuaasta, siit peale areneb
tegevus kiiresti: liikmeid tuleb juurde, läbimüügid tõu
sevad, kapitalid kasvavad, avatakse uusi osakonde, mil
lede arv praegu 5. Rõõm oli tööd teha — asi edenes
äriliselt kui ka ideeliselt.
Oli ka raskeid õppetunde. Tähtsamaks tuleb pidada
suurema osakonna soliidset puudujääki 1922. a., mille
tekkimise põhjused tänini selgitamata. Kuid soodsate
aegade tõttu ei suutnud see tegevust halvata, andis vaid
tõuke paremaks korraldamiseks.
Ühisus võib 20 aasta tegevuse peale rahuldusega
tagasi vaadata ja täieealiseks saamise juubelit pühitseda.
Olgugi, et paar viimast majandusliselt kitsast aastat
sunnivad tegevust koomale tõmbama, kuid tuju see ei
riku: ettevaatlikkusega on saadud ja saadakse ka prae
gustest raskustest üle. Me ei karda oma ühisuse tule
viku pärast. Võib küll tegevuse kokkutõmbamist konjuktuuri mõjul tulla, kuid mitte kokkuvarisemist, sest
ühistegevus meie ajal on kujunenud nii tähtsaks ja mit
meharuliseks teguriks, et ilma temata meie majandus
elus näiteks kaubandus, piimandus, rahandus ja mõni
muu ala mõeldavadki pole.
Võrdlemisi väikeste lapsepõlve pattudega astub täie
ealiseks saanud Väike-Maarja Tarvitajateühisus vanemate
ritta puhta nimega. Ta ei unusta oma tähtpäeval au
kohust vanemate vastu, kes teda armastusega käekõrval
talutanud. Leinates hüüab ta kalmu varisenud juhatuseliikmetele A. Allastile ja J. Treimannile ning ärijuhile
G. Rosenbergile: tänu teile hauassagi, musta mulla katte
alla! Maitske rahu K. Einberg ja isa Juulmann!
Peale kalmuspuhkavate tunnustab oma pikaajaliste
tegelaste J. Blumfeldi, J. Elkeni, J. Kalda, J. Linnu ja
F. Lälle tüsedat tööd. Kõik te olete kaasaaidanud noort
26
27
Väike-Maarja Tarvitajateühisuse revisjonikomisjon 1930.
ühisust kasvatada terveks ja elujõuliseks. Tervitusi as
jalikkudele revidentidele, teadlikkudele liikmetele, püüd
likule äriteenijateperele ja kõikidele ühistegevuse sõp
radele.
Vaim teeb elavaks.
Et ühisus ennast kindlustada on suutnud ja tunnus
tamist leidnud, on tingitud peale muude tegurite pea
asjalikult ühistegelisest vaimust, mis kandnud tegelasi
vastutusrikkas töös 20 aasta jooksul. Osavõtnud juha
tuse tööst ühisuse sünnipäevast tänaseni pean meeldi
vaks kohuseks kinnitada, et juhatuses alati asju on ae
tud täielises ühes-, ütleksin parem — ühistegelises mee
les, isiklikke huve unustades ja täit erapooletust hoides.
Poliitilised intriigid, mis viimasel ajal palju üldiseid ette
võtteid halvanud, pole aset leidnud meie ühisuse juha
tuses üldse, ainult paaril peakoosolekul on pisikest po
liitilist pusklemist märgata olnud.
Ma usun, et sarnane puhas ja terve vaim ühisuse
juhtivates tegelastes ka edaspidi püsima jääb ja noore
mad jõud vanadelt pärandatud ühisuse hea nime samas
vaimus veel kõrgemale viivad. On vaim terve, ei jää
ka ärilised tulemused saavutamata ja ühisus rühib iga
aastaga oma etteseatud sihile lähemale, milleks juubi
larile rohkesti õnne, püsivust ja jõudul
A. Lepik.
Väike-Maarja Tarvitajateühisuse
1930, arvult 20 nes, tegevusaasta on möödumas ning
temale pilku tagasi heites peegedub sealt praegune majandusliselt raske aeg. Ühingu läbimüügid, võrreldes eel
mise aastaga, on tunduvalt vähenenud ning eelarve täit
mine on kogu aasta kestel ühingu tegelaste meeli köit
nud. On püütud põllupidajatele kaasa aidata riikliste
28
seemnevilja laenude tasumisel, laene osaliselt omal arvel
pikendades, niipalju kui ühingu piiratud krediidi olud
seda on võimaldand. Kaubaost on viidud pea täielikult
sularaha peale, mille läbi on suudetud äritegevuse tulu
kust kassaskontode näol suurel määral tõsta. Raskustele
vaatamata loodetakse 1930 äriaasta eelmistele võrdsete
tagajärgedega lõpetada.
Toome allpool ülevaate ühingu tegevusest 20 a. kestel:
Väike-Maarja Tarvitajate Ühisuse tegevuse ülevaade 1911. a.
kuni 1930. a.
Aasta
lõpul
Väike-Maarja Piimaühisus.
Väike-Maarja Piimaühisus on asutatud 1923. aastal.
Tööd alustati 16. juulil 1923. a. Koonu mõisa endises
meiereis kõigest 17 piimatoojaga. Algus oli raske, sest
suuremal osal põllupidajad puudus usk ühisuse elujõusse, seda enam et enne ilmasõda Väike-Maarja esimese
piimaühisuse eraettevõtted surnuks võistlesid, mida ka
nüüd kardeti, sest asutatava ühisuse piirkonnas töötasid
siis kaks auru-, kaks käsitsi ja üks mootor-meierei ja
selge oli kõigile, et ühismeierei asutamisel eraettevõtted
kõik abinõud tarvitusele võtavad, et nõrka asujat sur
nuks võistelda.
Esimesel aastal tõesti terava võistluse tagajärjel
kiratses noor ühisus, kuid juba teisel aastal suurenes
piimatoojate arv pea neljakordseks nii et ühisuse tege
lastel julgus oli uue ajakohase aurumeierei ehitamisega
algust teha, mis 14. veebr. 1926. valmis sai. Uue
meierei tööle asumisest peale on meiereisse toodav
piimahulk iga aasta ligi poole miljoni kilogrammi võrra
suurenenud, nii et uus meierei, mis ehituse ajal viis
korda suurem tegelikust tarvidusest projekteeritud sai,
nende ridade kirjutamisel kitsaks on jäänud. Iseäranis
on ühisuse tegevus 1930. a. jooksul tunduvalt suurenenud,
sest sel aastal on ühisusel korda läinud oma loomu
likust piirkonnast kõiki eraettevõtteid, peale Kiltsi Nikolajevite meierei, välja võistelda, asetades neid oma koore
jaamadega, nii et ühisus, kes 1929. a. või väljaveos 29
kohal Eestis asus, 1930. a. oktoobri kuul juba 10 kohale
jõudis. 1930. aastal on ühisus asutanud 2 uut koore
jaama ja uuendanud 2 endises koorejaamas sisseseaded.
1931. a. tuleb tegevuse suurenemise tõttu omandada
uus suurem aurukatel, ümberehitada katlamaja ja jääruum ning juurde ehitada koorevannide ruum ja kaseini
valmistamise ruum. 1. jaan. 1931. a. hakkab VäikeMaarja Piimaühisus piima eest maksma peale rasva %
veel piimaheaduse (kvaliteedi) järele, sest majanduslise
kitsikuse tõttu on nüüd hüüdsõnaks saanud ,,valmista
30
kõige paremat kaupa, et võiksid temast lahti saada!*
Head võid aga saab ainult heast piimast valmistada.
Ühingu arenemisest annab kujuka pildi alljärgnev tabel:
Aasta
Tabelist selgub, et piimahulga suurenemisega ümber
töötamise kulu 1 kg piima pealt peaaegu poole võrra
on vähenenud, sellest järeldus: mida rohkem piimatoojaid
ühisusse koondub, seda väiksem kulu 1 kg piima pealt
ja suurem väljamaks 1 kg piima eest põllupidajale, selle
pärast peaksid kõik põllupidajad, iseäranis Kiltsi erameiereisse piimaviijad, Väike-Maarja Piimaühisusse koonduma,
sarnasel juhul oleks võimalik 1 kg piima ümbertööta
mise kulu ühe sendi peale viia.
tastikku
nitusselts
kindlustab:
leid ja vallasvara tule vastu;
iloomi surma, hädatapu ja
väärtuse kaotuse vastu; 3)
ja rahe vastu. — Suuremad
1 Eesti Kindlustus-Keskseltsis
l kindlustatud kuni 100 %.
mine odavam kui kindlustussitsides. Näit. maksab puust elupa katusega, 1000 krooni väärindlustamine 1 a. peale 4 krooni
30 s. Kõik maksud koos.
tuste vastuvõtmine igal äripäeval
arja Ühispangas kella 9-st kuni 14-ni.
/õetakse vastu Maapangas ja Pikai Pangas laenude kindlustuseks.
VaataUus Edu-kalender 1922
5. Songi trükk ja kirjastu...Uus Edu-kalender 1922
5. Songi trükk ja kirjastus, Wõrus 1922.
3Bl^==]BE
— -^ = i D at=
i
nnn
nnn
Kuues aastakäik.
BBE
t= = = = = i n n n n a n
Edo-Kolender
1922.
i
i
n n n n n n r-
— —
nnr
3B0I
■1BB
Uus
Edu-Kalender
1922.
Kuues aastakäik.
S. Songi trükk ja kirjastus, Wõrus, 1922.
Hlärkide ja aegade seletused.
G noor kuu.
3 esimene weerand.
G täis kuu.
C wnmane weerand.
k. = kell- m. = minut- p. = püha, päew, pärast; e. I. == enne
lõunat ja tähendab aega kella 12-st öösi künni kella 12 päewa;
p. l. = pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-st päewa künni
kella 12-ni öösi; ** == Ametlikud pühad ja puhkepäewad.
Märkus: Posti-, telegraafi-, raudtee- j. m. asutustes ar
vi atakse kella aega ka nii, et keskpäewa k. 12-st ühes järjes ikka
edasi k. 13, 14 j.n.e. künni k. 24 loetakse, s. o. teise keskööni. Nii
saame näituseks:
kell 15 ehk k. 3 p. l.
16 n n 4 n n
17
n n
n
H
23 n n 11 öösel.
12 n
n 24
Rasfaajad.
Kewade algab 21. märtsil, wana kal. järele 8 märtsil.
Suwi algab 22. juunil, wana kal. järele 9. juunil.
Sügis algab 23. sept., wana kal. järele 10. sept.
Talw algab 22. dets., wana kal. järele 9. detsembnl.
kaikele ja kuu roarjutufed.
1. Päikese warjutusi on 1922 a. kaks, mis Eestis aga näha
ei ole.
2. Kuu warjutusi sel aastal ei olegi.
Tähendus: Selles tähtraamatus on nädalapäewade ees uue,
aga nädalapäewade taga wana kalendri kuupüewad.
Sel aastal on 365 päewa.
ID2>
l
I.
**1
2
3
4
5
**6
7
Jaanuar — Nääri-kuu.
n. p. Luuk. 2, 21.
19
Pühap. Uus aasta.
20
Esmasp.
21
Teisip.
22
Kolmap.
23
Neljap.
Kolmekuninga p. D 24
Reede
25
Laup.
1. pi hap. p. Koi mekuninga p. Luuk. 2, 21
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Esmasp.
Paawli p.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
1. Jõulu p.
2. Jõulu p.
z. Jõulu p.
Süüta laste p.
Pühap. p. Jõulu.
31 i Pühap. 1
11
12
3 13
14
15
16
___ 17
Luuk. 2, 33—40.
1 18
31 p.
Päike tönkd:
1. kuup. kell 8,35
11
„ 9,08
n 9J7
21.
»
Lähed looja:
1. kuup. kell 3,30
» 3,19
n. »
„ 3,19
ZL
•
Mõõdud, kaalud ja rahad,
meetri mõõdud.
Nende paremaks arusaamiseks olgu teada, et alusmõõduks
on pikkusemõõt meeter. Kõigi teiste suuruste mõõdud, peale
ajamõõdu, on meetriga ühenduses. Nõnda on ka kõigi mõõtude
Vahekord 10, 100, 1000, nagu meie arwamise süsteemis.
Alusmõõdu nimest saadakse teised, et ette pannakse sõnad:
deka, mis tähendab 10,
hekto, „„100,
kilo, „
„
1000,
miria, „
„ 10000,
detsi, „
„
i/io,
tsenti ehk senti „
1/1OO,
milli
„
i/iooo,
Pikkuse mõõdud.
1 miriameeter — 10000 meetrit — 9,37 wersta.
1 kilomeeter — 1000 meetrit — 468 sülda 4 jalga 10 tolli 7,9
liini.
1 meeter
3,28 jalga — 3 jalga 3 tolli 3,7 liini.
1 meeter— 1,4 arssinat, s. o. pisut Vähem kui IV2 arssinat.
1 tsentimeeter — 1/100 meetrit — 0,39 tolli 1,9 liini.
1 millimeeter — 1/1000 meetrit — 0,39 liini.
Pinna mõõdud.
1 aar — 21,97 ruutsülda.
1 hektar — 100 aari — 0,91 dessätini — 2196,8 ruutsülda.
Õõnesmõõdud,
1 liiter — 0,3 karnitsat —
toopi.
1 hektoliiter — 100 liitert — 3,8 tsetwerikku.
Raskufe mõõdud.
1 kilogramm (kg.) — 1000 grammi — 2 Saksa naela — 2,44
s. 0. umbes 2V2 Wene naela — 2 naela 42 sol. 40,8 dooli.
1 gramm — 1000 milligrammi — 22,5 dooli — umbes
sol.
Suurte raskuste mõõt on tonn; meetrlline, s. 0. Prantsuse
tonn on 61 puuda 1 nael 89 sol. 59 dooli.
— 15 -
Rahad,
Enne tõda Wene rahas.
1 Inglismaa naelsterling — 20 shillingi, (1 shil9 r. 45 kop.
ling 12 pense) . . - ■ • ,
ii
o 37
1 Prantsuse, frank — 100 jantuni .................
94 ii
1
P.°Am.
Ühlsr.
dollar
—
100
senti
1
37 ii
1 Soome mark — 100 penni
46 ii
ii
1 Saksa „ — „
Austria
kulden
—
100
kreutseri
....
n
ii 78
1
52 ii
1 Rootsi kroon — 100 öre . . . .
Nendele juure tuli Eesli 1 mart — 100 penni
Rahade wahekord ehk kurs on nüüd wäga tõikuw. „Uue
" ajal
’ I oli Tallinna börse kursisedel järgmine:
Edu-kalendri"
trükkimise
1535 Eesti marka.
naelsterling
.
.
1
390 ii
ii
1 dollar ....
155
100 Saksa marka. .
ii
765
100 Soome „ . •
ii
9100
100 Rootsi krooni .
ii
7100
100 Daani „
2750
100 Prantsuse franki
135
Läti
rubla
.
.
100
Wõtame sellel alusel wälisraha (walmda) Eesli rahaks ümberwahetamise proowid ette, siis leiame, et:
3 naelsterlingi on 1535x3 =>= 4605 Eesti marka.
360 Saksa marka on 155x360
^8 Eesti matta.
100
425 „
„
on 15ox425
658 75
marfa.
100
ehk
425 „
„
on 155x4 = 620
-1- 155 : 4 == 38.75
Kokku 658.75
„
630 Soome marka on 765x630
<819,50 E. marfa.
29
„
145,60 „
„
on 765 x 29 = 221g5 & ^atta.
100
on «><765
U13g4
jagatud 100 peale, on 1113,84 Eesti marfa.
16
Laadad.
(Uuesti kokku seatud maakonna- ja linnawalitsustelt saadud
teadete põhjal „uue kalendri" järel).
.ftut laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis
peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Kuula atu peetakse: Petseris iga kuu 1. ja 15. päewal, Isborskis — iga kuu 21. pöetud, Laura alewis — iga kuu
20. päewal.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus —
pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäetva.
Jaanuar.
7. Orgital 1 p.; Tartus, aastalaat 3 nädalat; Mõrus. —
15. Laekweres, Simuna kih., 2 p. — 17. Koloweres 1 p. -21. Meeksi w., Mehikoorma külas lp. — 22^ Jmaweres, Päia
kõrtsi juures lp. — 23. Haapsalus; Nasinal; Mõnnus 2 p.; Mal
gas 2 p. — 24. Jõelehtmes 1 p.; Paides.
Meebruar.
2. Raplas. — 4. Audrus (reedel enne wastlapäewa); Mõ
rus. — 5. Oisus, Iärwa maak.; Keblastes, Mihkli k. — 9. Pär
nus 2 p.; Rakweres 2 p. — 10. Raasikul 1 p.; Räpinas 1 p.
— 11. Põltsamaa alewis. — 15. Lähtrus. — 16. Miljandis 8
P. — 17. Tartus 2 p. — 19. Paides. — 21. Malgas 2 p.;
Älluhu Suure rvallamaja juures; Petseris (teise paastunädala es
maspäewal). — 25. Lihulas; Mõrus 8p. — 28. Ninakülas, Kodawere k.; Miljandis 2 p.
10. Antsla alewis.
20. Rawilas, Kose külas.
20. Masknarwas.
Märts.
1. Ristil, Piirsalu tv.; Iõgewa alewis 1 p. — 3. Jõhwi
alewis 2 p. — 4. Kiwiloos, Peningi tv. — 8. Iisaku mõisas 2
P.; Kurista Aidu kõrtsi juures; Tumala mõisa karjamaal, Uue
mõisa wallar. — 6. Petseris. — 9. Hageri kiriku juures, Kohila
wallas; Kulinal, Miru-Iakobi kihelk. 2 p.; Mõnnus. — 10. Kõo
mõisas; Matlas, Karuse kihelk.; Malgjärwe wallas, Pikajärwe mõi
sas, Kitse kõrtsi juures; Põltsamaa alewis (reedel enne 15. märt17
sit). — 12. Hellamaal, endise teemaja juures^ Ardu külas, Triigi
wallas; Amblas; Wõrus. — 13. Riidaja mõisas. — 14. Kodijärwel, Kambja k.; Sihi kõrtsi j., Waimastweres, Laiuse t, Must
jala wallamaja j.; Käsukonna mõisas, Pillistwere kihelk.; Mõisa
küla alewis. — 15. Raplas. — 16. Rannus, Kulli kõrtsi juures;
Wana-Laitsna wallas, Ziruli laat. — 18. Kastnal, Tõstamaa
kihelk.; Keilas; Järwa-Jaanis; Kallaste külas, Kodawere kihelk. 1
p.; Sangaste kirikukõrtsi j., Tartumaal; Mustmees 3 p. — 20.
Taeweres 2. p.; Wäike-Ulilas 2 p.; Märjamaal; Jüri kiriku j.,
Rae wallas; Kuresaares. — 23. Leisi alewis; Warnjas, Peipsi
järwe ääres; Wasknarwas. — 24. Laekweres, Simuna kihelk., 2
p.; Mõrra mõisas, Laiuse wallas. — 25. Moldi m. kõrtsi juures,
Äksi k.; — 26. Kärgula w., Sulbi alewis; Mahastus, Türi kch.;
Mana-Pranglis, Kambja k. — 28. Malgutas, Rannu kih.; Kel
lamäe kõrtsi j., Saaremaal, 2 p.; Kasepere poe j., Kloostri w.;
Paides; Malgas 2 p.
2. Taeweres 2 p.
23. Malgas.
Lihawõtte nädala neljapäewal Tartus.
Aprill.
1. Iuurus; Pindi wallas, Leewi mõisas. — 2. Alajõel, Mirumaal; Antsla alewis; Põlgaste w., Puskarus. — 8. Ropaka
mõisas, Pärsama w. Saaremaal; Waiwara m. 2 p.; 10. Wiitnal,
Palmses, Kadrina kih. 2 p. — 9. Udernas, Elwa jaama j. —
10. Hellamaal, Sooniste wallas; Petseris esmasp. peale palmipuude püha. — 11. Pukas. — 12. Mõrus; Mastseliina walla
maja j.; — 14. Sadukülas, Piknurme kõrtsi juures; Nina külas,
Kodawere k. — 15. Tapa alewis. — 18. Tarwastus, Mustla
alewis; Liiwa poe juures, Rahukülas, Kogula wallas.
19.
Kilingi-Nõmmes; Wahukülas, Koeru !.; Rogosi w., Luutrmku
mõisas; Kuresaares. — 20. Alawere mõisas, Alawere wallas; Lihu
las; Wiljandis; Tartus.— 21. Põltsamaal (reede! enneImipaewa);
Wäike-Maarjas. — 23. Wasula kõrtsi juures, Tartu lähedal. —
24. Petseris. — 25. Kõiguste kõrtsi j., Saaremaa! 2 p.; Peri w.,
Partsi laat; Tsooru w., Roosikus; Kastre-Wõnnu Suitsu kõrtsi
juures. — 27. Saaremõisas, Maarja-Magdaleena k. — 28. SuureJaani alewis; Rakwere' linnas 2 p.; Krüüdneris, Kambja k.;
Maiatus, Ahja-Kärsal. — 29. Liiwal, Kolga wallas; Stolbowo
külas, Panikowitshi wallas; Malgas 2 p. — 30. Haanja mõisas,
Võrumaal; Mastse-Nõos, Nõo k., Aleeri wallas 2 p.
18 —
14. Hummuli „Soe" kõrisi j.
20. Alawere mõisas.
Mai.
1. Nissis, Riisipere w.; Kergu alewis, Jakobi kihelkonnas;
Mana-Laitsnas, Kornetis. — 2. Alamustes, Krootuse w.; Torma
alewis; Haapsalus 4 p. - 3. Kuresaare linnas; Lelle Hnekonnus;
Nuustaku alewis 1 p.; Soodlas, Anija wallas; Kaareperal 4. Pärnus 2 p.; Kawastu-Koo;al.
5. Haapsalus.
6. Jarwakandis. — 7. Lohusoos; Peri wallas, Põlwa laat. — 9. Heademeestel — 10. Kuiwajõel, Harjumaal. — 12. Patastel, Kaiaweres. Maarja-Magdaleena
2 p.; Mõrus. — 14. Kähri wallas,
Karilatsi kõrtsi j. - 15. Holstre wallamaja juures; ^uresaares.
— 16 Paides. — 18. Sangaste ünkukorts: j. — 19. Meeks:
Vallas Mehikoorma külas. — 20. Haiba poe juures, KirnaKohatu wallas. - 22. Räpina wallas, Mõõbsu alewis . 23.
Mätjaküla karjamaal, Pärsama wallas; Malgas. — 26. Petsens,
(taewaminem. pühal).
12: Antsla alwis.
Juuni.
5. Wiljandis 2 p. — 12. Mustwees 3 p. — 14. Mastse
Kuustes, Mõnnu k. — 15. Märjamaal. -- 16. Tapa alewis. —
20. Järwa-Jaanis. — 21. Mõrus. - 23. Mustwee alewis 1
p.
24. Petsens (Jaanipäewal). — 26. Ristil, Piirsalus; Wil
jandis 2 p. — 27. Põltsamaa alewis. — 28. Rakweres 2 p.—
29. Tahkurannas, endise Mõiste kõrtsi juures.
Juuli.
1. Haapsalus; Mana-Kariste Käwardil; Malgas 2 p. —
3. Palmsis Miitna kõrtsi juures, Kadrina k. 2 P-; Paides. — 4.
Tartus. — 7. Petsens. 8. Taagepera wallam. j. — 10. ^arwasm
Mustla alewis. — 14. Leisi alewis riiete laat 7 p. — lõ.Karch
mõisas. — 20. Pärnus 2 p. - 23. j. - 5. aug. Kuresaares riiete laat.
August.
2.—22. Pärnus aastalaat. — 10. kuresaares.
12. M.Mõidu wallas. — 15. Tuhalaanes. --- 16. Mana-Lo^snas Jrtuli kõrtsi juures. — 18. Loodi kõrtsi juures.
23. Malgas.
25. Mõrus. — 26. Mõisaküla alewis; Kaarli nlogas; Paides.—
28. Holstre wallamaja j. — 30. Rakweres 2 p.
31. Helme
mõisas; Häädemeeste!. — 28. Petseris.
19
September.
1. Nina külas. — 2. Taeroere wallas. — 3. Sekis, Tõs
tamaa kihelk. — 5. Wiljandis 2 p. — 6. Wastsemõisa kõrtsi j.—
8. Peningi Vallamaja j.; Olustwere maksalt j. — 9. Puiatu mõi
sas. — 10. Kilingi-Nõmme alewis; Kärstna mõisas; Hellamaal,
end. teemaja juures, Saaremaal. — 11. Lelle Hiiekõnnu kõrtsi j.
12. Wana-Suislepa wallas; Mehikoorma külas, Meeks! m.; 12. Kose
wallas, Kriuscha külas. — 13. Kolga-Jaani kirikumõisas; Iisaku
mõisas 2 p. — 14. Kuresaares; Wiitina wallamaja juures; Oisus,
Türi k. — 15. Abjas, Halliste kihelk.; Iõgewa alewis; Tammis
tes, Pärnu m. — 17. Uduweres, Pärnu-Jakobi kihelk.; Räpina
mõisas 2 p.; Uusnas. — 18. Sindi alewis; Sangaste kirikukõrtsi
j.; Alawere mõisas, Alawere wallas; Puhjas. — 19. Kergu ale
wis, Jakobi kihelk.; Kalli küla karjamaal, Kogula wallas. — 20.
Kiwi-Wigalas; Pindi wallas, Leewi mõisas. — 21. Wõlupe
kõrtsi j., Pärsama w.; Rõuge kiriku juures, Rõuge wallas; Wahastus, Türi kihelk. — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelk. — 23. Tar
tus 2 p.; Holdre mõisas, Helme k.; Sürgawere mõisas; Iärwakandis, Rapla k.; Paides. — 24. Mõrus. — 25. Wallas, Lääne
maak.; Antsla alewis. — 26.—28. Tallinnas. — 26. Pööraweres,
Jakobi kihelk.; Haapsalus 2 p. — 27. Põlwas. — 28. Põltsa
maal; Tori alewrs; Kuresaare linnas. — 29. Malgas 2 p.; Keblastes, Mihkli k.; Amblas; Kirepis, Rõngu k.; Petseris (Mihklipäewal. — 30. Haanja mõisas, Mõrumaal; Malgas.
7. Hummuli „Soe" kõrtsi juures.
Oktoober.
1. Audrus; Mehimäe wäljal, Lewala külas. Uuemõisa wal
las, 2 p.; Liitval, Kolga wallas; Nasinal, Mõnnu kihelk., 2 p. —
3. Mana-Mändras; Laanemetsa w. „Suure" kõrtsi j.; Loosi tv.,
Lindora; Tinsol, Keenis; Kawastu-Koosal. — 3. Tõrwas 2 p.
— 4. Taalis, Tori L; Rõuge tv., Sänna kõrtsi j.; Palmses, Miitnas, Kadrina k., 2 p.; Kuiwajõel; Mastse-Nõos 2 p. — 5. Tsooru
w. Roosikul; Lihulas. — 6. Tapa alewis; Iõhwi alewis 2 p.;
Patastel, Kaiaweres, Maarja-Magdaleena k. — 7. Hageris, Ko
hila wallas; Wiljandis 2 p. — 8. Mustjala mõisa j. 2 p.; Kõn
nul, Kärdes, Laiuse t; Arulas, Otepää k.; Pukas, Sangaste k. 2
p. — 10. Hellermaal, Hiiumaal; Jmaweres, Päia kõrtsi j. — 11.
Kilingi-Nõmme alewis; Malgas 2 p. — 12. Pärnus 2 p.; Leisi
alewis, Saaremaal; Zllukal, Kuremäe! 2 p.; Keilas; Tartus 2 p.;
20
Vastseliina Vallamaja suures. — 13. Kuristal, Aidu kõrtsi j.;
Rakwe.e linnas 3 p.; Võrus. — 15. Raplas; Koluweres; Kul
lil, Rannu k. — 16. Muhu saare magasinida juures. — 17.
Nuustaku alewis lp. — 18. Väike-Maarjas 1 p.; Lohusoos 1
p.; Räpinas, Võõbsu alewis; Kuresaare linnas; Suure-Iaani ale
wis. — 19. Tarwastus, Mustla alewis; Rogosi wallas, Luutsniku mõisas; Põlgaste w. Puskarus; Jõelehtmes; Vastse-Kuuste
wallas, Lootwina kõrtsi juures; Ahja Kärsal 2 p. — 20. Krootuse w., Tille kõrtsi j.; Vahu külas, Koeru k. — 21. Haapsalus;
Hummuli, Soe kõrtsi j.; Loosi wallas, Holstal; Suitsu kõrtsi j.,
Võnnu k. — 22. Sulbi alewis, Kärgulas. — 23. Kõo mõisas;
Tõrwas; Moisekatsis; Wasula kõrtsi juures, Tartu lähedal; Kase
pere kõrtsi juures, Kloostri w. — 24. Krookuse mõisas; Laatres,
Sangaste k. — 25. Sooniste wallas, Ellamaal. — 27. Laekweres, Simuna k., 2 p.; Saaremõisas, Maarja-Magdalena k. —
28. Iärwa-Iaanis; Pikknurme külas, Kursi k.; Krüüdneri w.,
Veski mõisas, Pusu kõrtsi juures; Taageperas. — 29. Stolbowo
külas, Panikowitshi wallas; Vaiatu mõisas. — 31. Mõnistes;
Sindis; Taeweres. 14. Petseris.
Nowember.
1. Kulinal, Viru-Iakobi k. 2 p.; Mätjaküla karjamaal, Pärctma w., Saaremaal. — 2. Rõusa mõisas, Vändras; Mõrra
mõisas. — 4. Nissis, Riisipere w. — 5. Vissi kõrtsi j., Kambja
kihelkonnas; Antsla alewis;. — 6. Kassinurmes; Rõuge Alla
kõrtsi juures; Valgas 2 p. — 9. Elwas. — 10. Suure-Lähtrus,
Nahina k.; Jõgewal, Laiuse k. — 11. Võrus; Viljandis 2 p. —
12. Kuresaare linnas; Ardu külas, Triigi w.; Kähri wallas, Karilatsi kõrtsi juures. — 14. Kärus, Lauri jaama j.; Vana-Laitsnas, Korneti kõrtsi juures. — 14. Tartus 2 p. — 20. Haibas,
Kirna-Kohatu wallas; Ristil, Piirsalu w. — 22. Patis, Saarde
k. — 23. Paides; Mustwee alewis 3 p. — 25. Raasikus. — 26.
Valgjärwe w., Pikajärwe mõisas, end. Kitse kõrtsi juures. — 28.
Voltwetis, Hallikukiwil; Põltsamaa alewis; Keilas — 29. Korsakowo mõisas, Panikowitshi w.; Võrus. — 30. Vigalas.
Detsember.
1. Tapa alewis. — 2. Juurus. — 3. Valgas 2 p.; Ala
jõel, Virumaal. — 5. Amblas; Lelle Hiiukõnnus (esmasp. pärast
teist Kristuse tulemise püha). — 7. Kallaste külas. — 8. Rakwere linnas 2 p.; Viljandis 2 p. — 9. Põltsamaal (reedel enne
21
15. detsembrit). — 10. Jüri kiriku j., Rae w.; Mustmees 1 p.
— 12. Wana-Wändra alewis; Iärwa-Iaanis. — 14. Pärnus 2
p.; Nina külas, Peipsiäärses wallas; Wasknarwas; Antsla alewis.
15. Mõrus; Kohilas. — 18. Iärwa-Iaanis; Pööraweres, Jakobi
Paides. — 19. Iõhwi alewis 2 p. —* 20. Märjamaal; Mõõbsus. — 23. Krüüdneris, Pusu kõrtsi juures, Kambja k. — 28.
Warnjas, Peipsi ääres; Malgas. — 29. Wasknarwas. — 31.
Moisekatsi w., Kauksi kõrtsi V
Laste armsamad raamatud on:
P. Rätsep’a
MMM.
1. jagu.
Jseõpetaja.
Aabits.
2. jagu.
Lugemise ja kirjutamise õpetus.
Mõlemad raamatud on kõwas köites, hea! walgel paberll, hulga piltidega.
Mesinikkude! on kasulik ja õpetlik tunda raamatut:
Mesilaste mädapoja haigus ja
selle arstimine.
W. Lobanowi auhinnaga kroonitud kirjatöö.
nud P. Leinbock. Mk. 10 —
22
Tõlki
Tartu-Wõru Rahukogu rahukohtumkkude
jaoskonnad.
1. jaoskonna rahukohtunik asub Tartus. Tema
tegewuspiirkonda kuulub L Tartu linnapolitsei jaoskond (1914. a.
piirides) ja lil. linnapolitsei jaoskonna jagu, mis on piiratud Raa
tuse tänawa paarita majanumbritega kuni Fortuuna tänama nur
gani ja Fortuuna tänawalt kuni Põik tänawa nurgani.
2. jaoskonna rahukohtunik — Tartus tegutseb
11. politseijaoskonnas ja 111. politseijaoskonna osas, mis on piira
tud Põik tänawa paaris maja numbritega, Raatuse tänawa paa
rita maja numbritega. Põik tänawa nurgast kuni Uue tänawa
nurgani ja Uue tänawaga.
3. jaoskonna rahukohtunik — Tartus. Tegewuse piirkond: 111. politsei jaoskond, Välja arwatud see jagu, mis
esimese ja teise rahukohtuniku alla kuuluwad, s. o. kuni Raatuse Länawani ühes vaaris numbrite all olewate majadega. Peale selle
wallad: Anja, Kastre, Wõnnu, Mäksa, Wastse-Kuuste ja Nasina.
4. jaoskonna rahukohtunik — Tartus. Tegewuspiirkond järgmistes waldades: Kuremaa, Laiuse, Roela, LaiusTähtwere, Maimastwere, Härjanurme, Wara, Kudina, Laewa,
Puurmanni, Saare, Saadjärwe, Soolaga, Ellstwere, Tähtwere, osa
Peipsiäärse walla külasid, kuni Kaiwastu walla piirideni ja Täht
were mõisamaa peal asuw linna osa.
Z. jaoskonna rahukohtunik on Mustwees.
Tema alla kaiwad Awinurme, Lohusuu, Wõtikwere, Kasepää, Kokora, Pala, Rannu ja Alatskiwi wallad. Peale selle osa Peipsi
äärseid külasid Alatskiwi walla piirideni ja Mustwee alew, ühes
samanimelise wallaga.
6. jaoskonna rahukohtunik —Tartus. Wallad:
Haaslawa, Kawastu, Kambja, Krüüdneri (endise Wana-Prangli
ja Meski Valdadega), Luua, Luunja, Ropka, Mana-Kuuste, Ulila
ja Morbuse. Peale selle allub sellele rahukohtunikule Ropka walla
maa peal asuw linna osa (endine Karlowa ja Meeriku eeslinn).
7. jaoskonna rahukohtunik — Elwas. Tegewuspiirkond: Aru, Aakre, Walguta, Hellenurme, Kawilda, Kirepi,
Kodijärwe, Konguta, Kuigatsi, Meeri, Palupera, Paidla, Pilkuse,
Pühajärwe, Rannu, Rõngu, Pangoti wallad, wäljaarwatud Mana
23
Nõomõisa, mis allub 6. rahukoht. jaoskonnale. Siis käiwad 7.
jaoskonna alla meel Uderna ja Wana-Otepää wallad.
8. jaoskonna rahukohtunik asub WZrus. Tema
tegewuspiirkonda käiwad järgmised wallad: Aleksandri, Walgjärwe,
Weriora, Wõru, Kähri, Kahkwa, Kioma, Kooraste, Krootuse,
Meeksi, Moisekatsi, Wastse-Otepää (Tartu maakonnas), Põlgaste,
Peri, Räpina, Koiola, Timo, Toolamaa ja Erastwere.
9. jaoskonna rahukohtunik asub Wõrus ja te
gutseb järgmistes waldades: Wana- ja Wastse-Antsla, Sõmmerpalu, Waabina, Kärgula, Krabi, Linnamäe, Nursi, Rõuge, WanaRoosa, Urwaste, Tsooru, Rogosi, Wiitina, Säru ja Uue-Roosa.
10. jaoskonna rahukohtunik — Wõrus. Tema
alla käib Wõru linn ja järgmised wallad: Pindi, Haanja, Kasaritsa, Laswa, Misso, Wastseliina ja Loosi.
Petseri esimene jaoskond. Selle jaoskonna rahu
kohtunik asub Petseris ja tema tegewuspiirkonda käiwad Irboska
ja Panikowitshi wallad.
Walga esimene jaoskond, rahukohtunik asub Mal
gas. Temale allub Walga linn ja waldadest: Walga (Paju),
Kaagjärwe, Karula, Laanemetsa ja Tahewa.
Walga teise jaoskonna rahukohtuniku asu
koht on Walgas. Tema alla käiwad Sooru, Holstre (Hoomeli), Leebiku Hummuli, Lõwe, Koorküla, Iõgeweste, Taagepera,
Helme, Pattküla, Kuigatsi, Laatre, Sangaste, Tõlliste ja Keeni
wallad. Peale selle Tõrwa alew ja raudteeliin Malgast Tapa
poole.
Kodus ja koolis aitab õppijat edafi
S. Songi
Saksa-Kesti keete
sõnaraamat
uuemas kirjaraiifis, tormiliste grammatikaliste sele
tuste ja juhatutega.
fiind Hlk. 40.—
24
Jahikalender,
Walge ehk tühi ruum tähendab: lubatud aeg jahil käia. A keelatud aeg,
looma hoiu- ja kaitfeaeg. (R. Teat,, 26. 7. 1920 a., nr. 101 [102).
*
ti
ä
loomade nimed
o
-O
E
E
c
5
5
03
E
E
E
B
Q
Cmapõder, emahirm (mets
kits) ja nende roafikad
Jfapõder.
.....
ITlefsfikk [isahirto] .
.
.
Jtamõtus ja Hateder .
.
E=J B
Waldlnepld
Haned ja luiged . , . .
Jtapardid
Emapardid,
topelfnepid,
mudatnepid ja teited üle
mal tähendamata [ne
pid ja weelinnud . . ,
13
Põldpüüd
Jänesed ja fafaanid.
.
.
Emateder, emamõtuled, laa
nepüüd ja fookanad. .
Kõik teiked eespool nime
tarnata jahiloomad .
Röörolinde ja -loome roõib
kogu aasta tappa.
25
Sõjategijad.
Terme A. roald oli homseks W. metsa raudtee jaama puid
roedama käsutatud, Naabri talus, Ala- ja Mäe-Wahtral lepiti
nõnda kokku, et nad üle kahe kolm hobust saabawad. Nendega
loodeti päewa jooksul määratud kaks sülda wäljarnedada. Kuna
wanematel. inimestel kibe heinatöö käsil, siis määrati hobustemeesteks mana 60-aastane Märdi-onu, kes popsnikuna Ala-Wahtral
elas ja kummagilt talult karjapoisid Peeter ja Willem temale abi
listeks. Mõlemad karjapoisid ei olnud weel elu ilmas raudteed
näinud, nüüd tahtsiwad nad seda imelooma käega katsuda.
Koidu tulekuga rakendati ruunad wankrite ette ja sõideti W.
poole teele, ning kella 10 paiku jõuti esimeste koormatega raudtee
jaama.
Esimene asi oli Peetril ja Willemil raudteed kaema minna.
Esiti seisatati rööbastest teatamas kauguses, ning silmati neid
raudtee jooni autundwa imestusega, siis sammuti ettewaatlikult
wähehaawal ikka ligemale, jalgu koguni raudtee pakkudele panda
usaldades. EL keegi manem inimene neid tähele ei pannud, siru
tas Willem nagu pool margsi käe wälja, teda roopa peale pan
nes, kuid samal pilgul kähku jälle tagasi tõmmates.
— Näe, näe! sosistas Mihkel, teise waadet eemale juhtides.
Ähkides ja suitsujaga korstnast wälja puhkudes ilmus rong
maekäänaku lagast nähtawale tulles jaama poole.
Mõlemad wahtisiwad imestades liginewat rongi.
— Taasperi tuleb! — sosistas Willem.
— Nigu mähk ronib taasperi! — ütles Mihkel.
— Poisi! Kos tii wamblasõ olet, et hobõste perra kae õi?
Kas teid sijä raudtiid wahtma, wai puid widämä saadeti? Odot,
küll ma õdagu peremehele ütle, poisi mugu lõöwä huuslari! Wil
lem, mis sa wahit, aja hobene siija riida manu, saami innembä
jäll mõtsa ja aiksahe är' kodu minema, puulpääne paim! — See
oli mana Märdi hääl, ja poistel ei jäänud muud, kui sõna kuulda.
Järgmise mooriga jõuti kell 4 jaama. Puud laoti koorma
test riita, puu wasturnõtja andis Lähe, et määratud arm puid
mastu mõetud. Hobustele pandi heinad ette, neid oli tarmis mähe
puhata lasta, sest koormad olid küllalt rängad ja Lee miimane osa
liimaite, nõnda et rattad rummuni käisid.
— Minge wahtke nüüd raudtiid niiwõrt, kui süda kuts! —
ütles mana Märt poistele. — Ma istun siija willu piipu palama
26
pandma, las hobestel ittrte minekit weibufene hinge haarda. Kodu
minnen roõimi neid järroe roeeren juuta! —
Suurem osa puuroedajaid olid juba ära sõitnud, teised kihu
tasid teed mööda linna poole, et tolm keerles. Mõned hiljaks jää
nud liikusiroad siiski puukoormaga meel roaksali poole.
Mihkel ja Willem Vaatlesid raudteed, usaldasid isegi jaama
hoone ees olemast suurest Veenõust keedetud mett jünu kustutuseks
maitseda, mis nende meelest liig maitseta ja lääge oli. Jaama esi
sel olewa pumba wesi oli hästi maitseroam, külm ja karastav).
Mõtetes sammusid poisid puuplatsile hobuste juure. Sääl käis
häkitselt ja ootamata kuskil ligidal wali kõmakas, millele järgnes
teine, kolmas, neljas. Poiste kehast käis tõrksatus läbi. Mis see
oli? Kõmakad oliwad kanged ja Peeter arwas paugu ajal maad
jalgade all põruwat. Küsiwalt waatasiwad poisid teineteise otsa.
Korraga — uued kõmakad. Willem Vaatas ligema metsatuka
poole ja näitas käega Peetrile. Jälle kostawad uued paugud,
ning paukude järele kerkib üle puude latVade midagi suitsu sar
nast, mis õhus laiali lagunedes pikkamisi kaob. Poisid on ärewil.
Paugud on ka mana Märdi jalule ajanud. Nohisedes toi
metab ta hobuste juures, neid sõiduroalmis seadides ja poistele
nagu sõnata ehmatades märki andes, et aega rotita ei maksa. Sõ
nalausumata asuti roankrile ja Märdile järele, kes tuhatnelja linna
poole ja sealt peatamata edasi koju poole kihutab.
Mitmed roastutulejad päriroad imestades, kas roanamehel
poistega sajasõit ees olnud, roõi nad ehk roargaid tagaajamas on?...
Kodus imestati ja nuriseti ühtlasi, et hobustega koduteel
nõnda hoolimatalt aetud, sest roaesed loomad olid üleni märjad.
— Hää, et esi roiil terroe nahaga Lrr pässime! — pomises
roana Märt.
— Mis tuu tähendas, kas mõni õnnetus johtu roõi? —
päris peremees.
— Õnnetus, — osatas Märt. — Sõda taplõp! Ei mina
inämp lima poole uina jalga wii, kas ta wai palagu! —
— Mis narri juttu sa ajat? Konnes sõda sõs õige urn?
— Konnes um? KM poistelt, egas ma ütsinda sääl es
olõ. Piitre ja töiste Willem kuuli ja ka näiroa!
Õige jah! — ruttas nüüd Peeter tõendama. —Paugu
mugu käroroe inne, üts tõõsest iks kõwemba. Kuuli es sataki
meist Väega kaugõlõ. Tolm ja suits mugu karel üles?
Terroe majapere oli kokku kogunud ja sattus kirjeldamata
ärerousesse.
27
— Issänd Jumal — hädaldas^ perenaine, — waiwalt
!• ime sõast toibuma ja joba jällki taplõwa! Ei tijä, kes miika
nüüd hamba um kokku töönu? —
— Kes sis mu, ku lätlane. Timä waimlane tahtwat jo
termet Mulgimaad hindäle! — tõendas peremees.
Parajasti sõitis Tagaküla peremees puude medamiselt
koju, peatas mürama juures hobuse ja astus õue kaemule janu
kustutama.
— Noh, tere kah, mis nõu sis siinpool nii peetas, et kõik
rabwas koos um? — päris tuleja.
— Sa tullid perast poole mii meestest limast, kuis tu sõaga
sõs õigeste um? — päris peremees,
— Näe, mii poisi wana Märdiga tõendama, et walsali
lähkon ju suurtükü mürisewat?!
— Mis tii, tsura, tühja lörri aat! — rvastas küsitaw. —
Nuu olõ es suurtükü paugu. Liina handali nalatasi kannustikun.
Ma es kümme man kaeman. Pandwa hööriku asa, nigu küünlajupi kannu alla hauda, matma mullaga kinni. Walgõle nõõ* riotsale pistma tikuga tulõ otsa ja esi mant kaugembale plagama,
et kondsa mülkma. Tükükese aja perast käup prautsahus ja kand
lindas üles taiwa poole, liima ja pilpeid ütten pillen! Wõi neil
ullel olõmat sõda!
naeris Tagaküla peremees.
Kogu talupere peasis nagu rõhuma koorma alt.
— Näe nüüd maaplasi rumalaid, — naeris perenaine, käsi
ettepoole kerkinud kõhu peale risti pannes, •— mai mugu tõsitase,
et sõda taplõwat!
Sõjategijad wahiwad jalge ette murule ja waikimad. Wana
Marti kuuldus enesele sosistama: . — palagu ta mu perast mai
maani maha, mina umma jalga sinna inämb et mii! —
fl. Daniel.
Kõikus.
Katke teatelt „K3ikufe piir*.
. . . Waata ka sina, mu wend, mu õde, mu waenlane, kui
das kumab ja mabiseb sinu kohal malgus. Silmitse ka sina, kuis
taemas sinab ja õõtaewas tähist kiirgab. , Kuula, mu jõber, kui
das kumiseb läbi õhu ja looduse elu müdin. See on lõikuse mai
gus. See on lõikuse sina sinu kohal. Kõikuse müdin on see.
28
Waata, kuis elu öösel mere kaldal kuulab. Wetewäli lõõt
sub, wetekohin õõtsub, metelaul toob elu hinge sülle troostisädet.
See on kõiksue troost.
.. Elu saadab mere kaldalt oma pilgu tumenemate metsi, nurmi
ja niite poole luusima. Aga see luusiw pilk on ka lõikuse piik.
Tüki aja pärast tõmbab elu sügaroalt hinge ja tema silmad
pvörduwad üles lõikuse okeaani poole, kus tähed hiilgawad, mis
peegelduwad mere hällis. Tähti sära on waikne, meelitaw, rahustaw ja waimustaw. Kõikuse okeaanist rändab ussina läbi unistaw, lootust suurendaw, müstilik, maheda helgiga linnutee ja libi
seb horitsondi taha öö nõiduwusse. Õö nõiduwus peegeldab lõi
kuse nõiduwust, pimedus näitab lõikuse maimu: mida pilkasem pi
medus, seda suurepäralisem kõikus.
Maadeldes kiirgawat koidutähte ja kumawat taemast ühes
linnuteega, kuulates metsa tumedat müha ühes lindude helinaga,
heites pilku üle õitsema aasa ja haljendama nurme, silmitsedes
kahejalgset maailma suurteel ning tundes tema kohal saatust hõljuwat, asub ajusse lõikuse mõiste ja tungib südamesse igamiku
tunne, lõikuse mõiste ja igamiku tunne mähendab su mina, teeb
sind igamiku ees jõuetuks ja su mõte püüab tungida läbi udu, läbi
mõõtmatuse.
Ometi ei tungi sa mõõtmatusest läbi, maid uidad nukralt, rusuma igatsusega kõikuse radadel ja troosti toob su
südamele ainult see, et ka sina oled üks lüli piirita, mõõtmata
kõikusest.
Igamiku mõte on kõikuse näol lehwimas. Inimese maim
tahab tabada kõikuse mõtet ja aeleb elu padrikus. Elu padrikus
põrkab ta tiigritega kokku ja sellega mitmeneb maimu siht: otsides
igamiku mõtet, hakkab inimene mõnikord tiigri mõtet otsima.
Kui hinges kohiseb saatuse öö, kui loodust maldab kõikuse
õö, kui maapinnal hõljub igamiku hämarus, siis wirmendawad kõr
kuses koidutähed. Hinge öö on hinge koidutäht, looduse öö on
murdja lootustäht ja rnaapinna hämarus on ehatähe mäles
tus. Ehatähe mälestus koidab südames ja südame koit on kõikuse
koit. Kõikuse koit helgib geeniuse ajus ja geeniuse südametuksumine on kõikuse hümnus.
Kui mabiseb tuule käes õitsem looming, kui lilleke maru aial
maani kumardab, kui tuksub elutormi käes süda, siis tuksub ja wabiseb kõikus.
Kui tume müdin läbi metsa ratsutab ja ägab linde trilin,
silin, siis sumi lustilikult õilmitseb. Kas sa kuuled, kuis kased
tähisemad, männad mühamad? Eks ole see kõikuse mühin?
29
Rahutu lõunatuul käib üle põldude, läbi meisa, IM südame.
Koikule tuul on see. Tuulekohin uimastab hinge, wärskmdab
roaimu ja fubub aatefangajf. See kõikus uinutab yingc, Värs
kendab maimu ja tudub aatekangast.
Mets kewadetuute käes! Kas sa meel mäletad sügis-öõ
nukrust? Sügisöö on lõikuse nukrus.
Lootuse hõlmas mirmendab kemade kuma, kuid kemadel on
pilmed segased, salalikud. Segane ja salalik on ka kõikus. „
Ma tunnen kemadet ta tuulest, ma tunnen kemadel männiku
mühinast. Tunnen mähet, kui kahiseb kaasik lehekuul ja sügisootel. Aga kõik kohin ja kahin on kõikuse kohin.
Oh kemade! Kui sa mädand, koltund lehti meeretad metsa
all, siin tunnen su maimu. Koltumine ja mädanemine on ka lõi
kuse maim.
YJ
, .
5tui sinikasmalge järmepind mammstamalt muerraari maatab, siis maatleb kõikus. Kui kased kemadel esimese haljuse omamad, siis haljendab lõikus. Kui meri tormitseb tuulisel sügisel,
siis tormab kõikus. Kui pääsuke niidu kohal lendleb ja atfemab
pilgu ees silma mastupeegelduse rõngad taema all, jns lendled
kõikus ja aeleb lõikuse pill.
Kui keha pannakse hauda, siis on kõikuse ainuelu mõte täiu
sele jõudnud, siis on see kõikuse haud. Kui aade oma käed hauast
mäljasirutab, siis on see kõikuse aade.
Mõte mis maatleb inimest -a elu, mis tungib läbi südame
ja maailma, on lõikuse mõte. Laul, mis südames heliseb, on lõi
kuse laul. Maim, mis elus närtsib ja hauas õitseb, on kõikuse
maim. Mälgus, mis sumeoõl nutab, on kõikuse malgus.^ ^
Korjake arstirohu taimi enesele tuluks, teis-
tele abiks!
Järjest kasmam arstirohtude puudus junntb meid tähele
panemist juhtima meie kodumaa taimeriigi külluse peale.
Llrsiirohutaimede korjamine mõils olla heaks sissetuleku alli
kaks nii toom oimetutele kui ka lastele täiskasmanute juhatusel.
Meie kodumaal metsikult kasmamad taimed, mille jagusid
kuimatatult ostetakse apteekides, on näituseks:
--
30
Kadaka marjad, ladinakeelne laime nimetus Jun i perus
communis. Küpsed, mustsinikad marjad korjatakse hilja sügisel.
Lina laotatakse põõsa alla ja lüüakse roitsaga marjad maha.
Kalmuse juured, Acorus calamos. toootoim. Jäme
roniw juurikas puhastatakse peenikestest juurtest ja warrejätistest.
Korjamise aeg on kewadel ehk hilja sügisel.
Köömned, Carum carvi. Walminewad seemned korjatakse
ühes lõigatud wniiega, köidetakse kimpu ja kuiwatatakse. Pääle
selle raputatakse seemned marte küljest ära ja tuulatakse puhtaks.
Köömne kaswamine kerge sarvi maa peal tasub ennast mitmekord
selt ära. Kükitakse augusti kuul. Annab saaki teisel suwel.
Kuuse kasud, Pinus silvestris. Kuuse küljeoksadest no
pitakse kewadel helepruunid kasud ära, siis kui nad weel 3/4 tolli
pikkused on.
Mustika marjad, Vaccinium myrtillus. Malmid,
kuiwa ilmaga korjatud marjad saawad esiteks mõne päewa päikese
käes ja siis sooja ahju pea! kuiwatatud.
Paiselehed, Tussilago farfara. Konvõielised, mille õie
warred warasel kewadel, enne lehtede ilmumist, nähtawale tulewa d. Taimel on üksainus helekollane õis. Korjatakse ainult lehed.
Palderjaani juured, Valeriana officinalis. Mitme
aastane taim, kaswab niiskel heinamaal. Juurikas korjatakse ke
wadel ehk sügisel, pestakse puhtaks ja kuiwatatakse.
Palderjaani kaswatamine tasub ennast rikkalikult ära, sest et
kulliweeritud juurikad jämedamad on ja nendest paremat hinda
maksetakse.
Kes arstirohutaimi korjama hakkad, peab neid täiesti tund
ma ja kindel olema, et korjatawad taime seltsid suuremal arwul
leida on. Mähe leiduwaid taimi korjata ei tasu ennast ära, peale
tungalterade korjamise, mis mõnelegi noorele korjajale sissetuleku
allikaks wõiks olla. Iga taimeselts kuiwatatakse ja hoitakse eraldi.
Korjatakse ainult kuiwa ilmaga, niiske ehk wihmase ilmaga kor
jatud materjaal läheb kuiwatamrse juures mustaks ja kõlbmataks.
Kohe peale korjamist ja enne kuiwatamist puhastatakse taime osad
ära. Taimed, lehed ja õied korjatakse, kui nad täiesti wõrsunud
on, kohe peale õitseaja algust; juuri ei tohi mitte wigastada, et
järelkasv) ei saaks rikutud. Juured korjatakse kewadel enne lehtede
wüljatulelut ehk sügisel, kui lehed kolletawad. Koorte korjamise aeg
on kewadel enne lehteminekut. Kuiwatamist toimetatakse tolmuta
warju all, kus tuuletõmbus on.
31
Põllutöö Ministeeriumi poolt on registreeritud
S. Songi seenmekauplus,
kus ainult head, proowitud, kindlasti idanewat loomatoidu
juurikate, aia- ja keeduwilja seemet müügile lastakse.
Seemnetemüük algab weebruari kuus, kapsta seemne
tega; nendele järgncwad kodu- ja wäljamaa paremate seemnekaswatuste loomatoidu peetide, porgandite, naeriste (Turnips) jne. seemned, mida wähemal mõõdu! ka postiga, suu
remal mõõdul, raudtee kaudu kätte saadetakse.
Lühike tellimiste aadress: S. Songi, Wõrus.
Kuue aasta järele oleme kaupade walikus ja ladu suu
ruse poolest rahuaja seisukorrale tagasi jõudnud. Nõnda wõib
S. Songi kauplusest,
=== Wõrus, ==
juba muusikariistu, nagu: wiiulid, balalaikaid, gitarreid, man
doliine jne. ühes nende osadega: keelte, poognate, pulkade,
jalgadega jne. saada
Häda oli koil sõja aeg
jalgrataste puudusel.
Nüüd wõib neid uuesti
juures tellida ja igal ajal kohe saada jalgratta gumme,
pumpe ja teisi osasid.
S. Songi
TrükikodaB Raamatu- ja
kirjutusmaterjali kauplus
Wõrus, Jür? fän.
Nageli majas.
Suur paberi ja papi ladu.
Koolide, roallacoalitsuste, kõhtude ja
teiste ametikohtade tormi aste ladu.
Kõige
jookswale ja tähtajalisele arwele ja maksab
kõrgemat ajakohast protsenti. Suure
mate summade pealt kõrgem protsent.
Annab laenu
wekslite, Väärtpaberite, Väärtasjade ja kau
pade kindlustusel. Põllumeestele, kellel
pangas jookswad arwed ehk hoiusummad olnud, alandatud °|o°|o=dtt.
Ostab ja müüb
Väljamaa raha ja tshekke päewa kursi järele.
Toimetab
sissenõudmist (inkasso), rahasaatmisi ilma
tasuta ja kõiki teisi panga operatsioone
kodu- ja wäljamaal.
Ühendus kõikide kodumaa ja wäljamaa suuremate linnadega.
Aus
Edu-Kalender
1923.
Seitsmes aastakäik.
6. Songi trükk ja firjasius, Wõrus, 1922.
Märkide ja aegade seletused.
G noor kuu.
3 esimene weerand.
G täis kuu.
C wiimne weerand.
k. = MI; m. = minut; p. = püha, päew, pärast; e. I. = enne
lõunat ja tähendab aega kella 12-st öösi kuni kella 12 päewa;
p. I. = pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-st päewa kuni
kella 12-ni öösi; ** = Ametlikud pühad ja puhkepäewad.
Märkus: Posti-, telegraafi-, raudtee- j. m. asutustes arwatakse kella aega ka nii, et keskpäewa k. 12-st ühes järjes ikka
edasi k. 13, 14 j. n. e. kuni k. 24 loetakse, s. o. teise. keskööni.
Nii saame näituseks:
kell 15 ehk k. 3 p. l.
» 16 n m 4 n n
n
„
17
J-1 n
h
5° h
h
23 „ „ 11 öösel.
Aastaajad.
^lewade algab 21. märtsil, wana kal. järele 8 märtsil.
Suwi algab 23. juunil, wana kal. järele 10. juunil.
Sügis algab 24. sept., wana kal. järele 9. sept.
Talw algab 23. dets., wana kal. järele 10. detsembril.
Päikese ja kuu warjutused.
1923 aastal on kaks kuu ja kaks päikese warjutust, millest
Eestis näha on kuu warjutus 3. märtsil hommiku kella 4,28 nt.
kuni kella 6,36 nt.
Tähendus: Selles tähtraamatus on nädalapäewade ees uue,
aga nädalapäewade taga wana kalendri kuupäewad.
Sel aastal on 365 päewa.
^3 rt/)Z
I.
2
3
4
5
**g
Jaanuar — Naarr-kuu.
Esmasp. Aus aasta.
Teisip.
Kolmap.
G 4,33 e. I.
Neljap.
Reede
Laup.
Kolmekuninga p.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Tooma p.
Reede
Laup.
4. Kristuie tulemile püha.
23
24
**25
**26
*27
28
29
Luuk. 21, 25—36.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
jtohnop.
Neljap. Luulsina p.
Reede
3 4,38 e. I.
Laup.
z. Kristuie tulemile püha.
16
17
18
19
2Q
21
22
Matt. 21, 1—9,
19
Pühap.
20
Esmasp.
21
Teisip.
22
Kolmap.
23
Nigula
p.
Neljap.
W 3,30 e. I. 24
Reede
25
Nigula-Maarja p.
Laup.
2. Kristuie tulemite püha.
9
10
11
12
13
14
15
31 p.
3
4
5
6
7
8
9
Jah. 1, 19—28.
Talwe algus. G 9,33 10
[e. l. 11
12
1. Jõulu Püha.
13
2. Jõulu Püha.
14
3. Jõulu Püha.
15
Süüta laste p.
16
Luuk. 2, 33-40.
c 11,07 p. l. 17
18
1. kuup, kell 8,35
11. ■
» 9,08
21,
„
„ 9,17
Läheb laaja:
1. kuup, kell 3,30
11.
. 3,19
21. ),
« 3,19
Jahikaknder.
Tühi (valge) ruum: Lubatud aeg jahil käia. M keelatud aeg, looma
hoiu- ja kaitfeaeg. (R, Teat., 26. 7. 1920 a., nr. 101/102.)
£oomade nimed.
emapõder, emahirv (mets
kits) ja nende malikad
,
.
.
metstikk (ifahirro) .
.
.
Hamõtus ja Hateder
.
.
Isapõder.
.
,
.
Waldfnepid
Haned ja luiged ....
Käpardid
Cmapardid,
topelfnepid,
mudafnepid ja teised üle
mal tähendamata (nepid
ja veelinnud . . , .
Põldpüüd
Jänesed ja fafaanid.
.
.
Cmateder,
emamõtukd,
laanepüüd ja tookanad
Kõik teised eespool nime
tamata jahiloomad . .
Röövlinde ja -loome ruõib
kogu aasta tappa.
Kaitfemetfa piirkond Wõru maakonnas, kus jahipida
mine ainult röömlindude ja -loomade peale lubatud on:
I) Wana- ja Uue-Purfi meHandikus: Zirgupalu, Lükka, Reeda ja
Wana-UurH vahtkondades (1682 tiinu).
2) Juba meHandikus: Juba vahtkonnas (143 timu).
Mõõdud, kaalud ja rahad.
Meetri mõõdud.
Nende paremaks arusaamiseks olgu teada, et alusmõõduks
on pikkusemõõt meeter, tiõigt teiste suuruste mõõdud, peale
ajamõõdu, on meetriga ühenduses. Nõnda on ka kõigi mõõtude
wahekord 10, 100, 1000, nagu meie arwamise süsteemis.
Alusmõõdu nimest saadakse teised, et ette pannakse sõnad:
deka, mis tähendab10,
hekto, „
„
100,
kilo,
„
„
1000,
miria, „
„
10000,
detsi, „
„
i/io,
tsent: ehk senti „
iioo,
miili
„
iiooo.
Pikkuse mõõdud.
1
1
1
1
1
1
miriameeter — 10000 meetrit — 9,37 mersta.
kilomeeter — 1000 meetrit — 468 sülda 4 jalga 10 tolli 7,9 liini.
meeter — 3,28 jalga — 3 jalga 3 tolli 3,7 liini.
meeter — 1,4 arssinat, s. o. pisut wähem kui 1V2 arssinat.
tsentimeeter — Vioo meetrit — 0,39 tolli 1,9 liini.
millimeeter — i/iooo meetrit — 0,39 liini.
Pinna mõõdud.
1 kilogramm (kg.) — 1000 grammi — 2 Saksa naela — 2,44
s. o. umbes 21/2 Wene naela — 2 naela 42 sol. 40,8 dooli.
1 gramm — 1000 milligrammi — 22,5 dooli — umbes 1 4 sol.
-i*
*
Suurte raskuste mõõt on tonn; meetriline, s. 0. Prantsuse
tonn on 61 puuda 1 nael 89 sol. 59 dooli.
Nahad
Enne I8da Wene rahas,
1 Inglismaa naelsterling — 20 Mingi (1 shilling
12 pense)................................................... 9 r. 45 kop.
1 Prantsuse, frank — 100 santimi...................... — 37
1 P.-Am. Ühisr. dollar — 100 senti.................... 1 „ 94
1 Soome mark — 100 penni ....... — 37 "
1 Saksa
„ — 100 „................................. " 46 ”
1 Austria kulden — 100 kreutseri...................... — ” -78 ’’
1 Rootsi kroon — 100 öre............................... — ” 52 ”
Nendele juure tuli Eesti 1 mark — 100 penni'.'
Rahade wahekord ehk kurs on kõikuw. Ütleme, Tallinna
börse kursisedel oleks järgmine:
1 naelsterling . . . . 1535 Eesti marka.
1 dollar................. . 390 „
100 Saksa marka . . • 155 „
100 „
„ . .
4,15 E. marka.
100 Soome „ . . • 765
„
„
100 Rootsi krooni . . -9100 . „
„
100 Daani „
. . •
7100 „ „
100 Prantsuse franki . .
2750 „ „
100 Läti rubla . . . . 135
1 kuldrubla. . . . - 166
„
„
Wõtame sellel alusel wälisraha (waluuta) Eesti rahaks ümberwahetamise prooroid ette, siis leiame, et:
3 naelsterlingi on 1535X3 = 4605 Eesti marka.
6540 Saksa marka 360
opa
„
425
„
425
„
„
lUUAlUU
= 271,41 E. marka.
lt)5X360
rr
»
on — 100---- ~ õo8 E. marka.
155X425
~
on ---- 100— 658,75 E. marka,
ehk
„ ’ on 155X4 - 620
4- 155 : 4 = 38.75
Kokku 658.75 E. marka.
„
Laadad.
(Uuesti kokkuseatud maakonna- ja linnawalitsustelt saadud
teadete põhjal „uue kalendri" järel.)
Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis
peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus —
pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäeroa.
Jaanuar.
2. Pusul, Krüüdneri rold., Tartust 33 w. 7. Wõrus;
Orgita mõisas 1 p., Riisipere rdt. jaamast 31 w.; Tartus, aastalaat 7—28. jaan. 12. Weinjärwe w., Wahu k., Rakke j. 9 w.
17. Kolowere nt., Iõgewa kõrtsi j. 12. w. Risti rdt. j. TallinnLihula maantee ääres. 21. Mehikoormas, Meeksi w. 67,2 klm.
Wõru rdt. j. 22. Imarvere w., Päia kõrtsi j., Wõhmast 25 w.
23. Walga linnas 2 p.; Nasina w., kõrtsi j. (Laeroa sadamast
10 to.); Haapsalu linnas. 24. Paides; Jõelehtmes.
15. ja 16. Laekweres, Simuna kihelk. 2 päewa.
Weebruar.
2. Raplas; Halliste laat Pornuse-Lenhofil. 3. Keblastes,
Mihkli k., Pärnust 40 w. 4. Mõrus. 5. Alliku w., Õisus,
Kärewere j. 4 w.; Tõrwa al. 2 p.; Keblaste m., 40 w. Pärnust.
6. Narmas, Küünla laat 3 p. '9. Nakweres, Küünla laat 2 p.;
Pärnus 2 p.; Audrus, reedel enne Mastlapäewa. 10. Antsla
alewis, 1/4 klm. rdt. j.; Räpinas, 49,2 klm. Mõru rdt. j.
Raasikul. 11. Põltsamaa alewis, Wõhmast 25. w. 12. Tapa
alewis 2 p. 15. Iõgewa alewis, rdt. j.; Lähtrus, Martna k.,«
Haapsalust 24 w. 16. Wiljandis, Küünla laat 8 p. 18. Nina
külas, Peipsiäärne w., Tartust 45 w. 19. Tartus; Paides. 20.
Rawilas, Kose külas. 21. Malgas 2 p.; Muhu-Suure wallam.
j. 65 w. Kures. 25. Mõrus 8 p.; Lihula alewis, 44 w. Risti
rdt. j. 26. Mõõbsu alewis, 55,3 klm. Mõru rdt. j. 28. Wiljandis,
Wastla laat 2 p.
9. ja 10. Rakwere linnas 2 päewa; 20. Wasknarwas 1 p.
Märts.
1. Iõgewa alewis, rdt. j. juures; Kolowere-Risti laat 1
w. Risti rdt. j. 4. Kiwiloos Peningi w.; Wõhma a. Kõo w.
5. Kirbla w., 36 w. Risti rdt. j. ja 8 w. Lihula alewist. 8.
Antsla alewis; Kurista w. end. Aedu kõrtsi j. Iõgewa jm. 14
w.; Tumala m., Uuemõisa w. 51 w. Kures. 9. Emmastes Hiiu
maal, 32 w. Hellermaa sadamast; Haageri kir. juures Kohila w.
10. Puhjas, Kawilda w.; Watla m. Paatsalu w. 43 w. Pärnu
linnast; Kõo mõisas Wõhmast 10 w.; Suurejõel Uue-Wändras;
end. Kitse kõrtsi j. Walgjärwe w. Mõrust 46,4 klm. 12. Ardu
külas Triigi w.; Mõrus; Amblas 7 w. Lehtse j.; Hellamaa end.
teemaja j. 70 w. Kures. 14. Waimastwere „Sihi" Pedja j. 2V2
w.; Kodijärwel Elwa j. 8 w.; Käsukonna m. Jmawere w. Wõh
mast 25 w.; Mõisaküla alewis; reedel enne 15. märtsi Põltsamaa
alewis; Mustjala wallam. j. 29 w. Kures 15. Raplas. 16. End.
Kulli karjamõisas Elwa j. 11 w.; Rannaküla Rõmmi talu kar
jamaal, Maasis, 51 w. Kures. 18. Keilas; Kasinas Tõstamaa kih.;
Mõhmute w. I.-Iaanis, rdt. j.; Sangaste kir. kõrtsi j.; Kallaste
al. 2 p. Moldi j. 40 w. Tartust 46 w. 20. Jüri kir. juures
Rae w.; Taewere w. S.-Iaanis Olustwerest 5 w.; Märjamaa
alewis 33 w. Riisipere rdtj.; Kuresaares. 21. Mäike-Ulila mõi
sas Tartust 18 w. 22. Albu wallam. j. 22 w. Lehtse jm. 23.
Malgas; Kawastu Maruja külas Tartust 40 w.; Leisi alewis
40I/2 tö. Kures. 24. Mõras, Laiuse w. 12 w. Iõgewa j. 25.
Moldis Saadjärwe w. 26. Sulbi al. Kärgula w. 24,1 klm.
Mõru rdt. j.; Mahastus 24 w. Lelle rdt. j.; Mõlla-Kihlepas,
Pärnu maal; Kohilas; Mana-Prangli m. 25 w. Tartust. 28.
Paides; Kasepere poe juures Kloostri w.; Malguta mõisas 11
w. Pritsu jaamast; Kellamäe kõrtsi j. 2 p. — 2 w. Kures. 31.
Mustwee alewis 40 w. Iõgewa jaamast, 2 p.
3. ja 4. Iõhwi alewis 2 päewa; 8. ja 9. Iisaku mõisas
2 päewa; 9. ja 10. M.-Iakobi kiriku juures, M. Jakobi kihelk.
2 päewa; 24. ja 25. Laekweres, Simuna kihelk. 2 päewa.
Aprill.
Reljapäewal pärast Lihawõtte pühi „Pori" laat 2 p. Miljandis. Reedel enne Iüripäewa Põltsamaa alewis. 1. Juurus;
Leewi mõisas 19 klm. Mõru rdtj. 2. Antsla alewis; Puskarus
Põlgaste w. 24,5 klm. Mõrust. 5. Tartus. 8. Suitsu end. kõrtsi
j. Kastre-Mõnnu w., 5 w. laewa sadamast, 25 w. Tartust. 8.
Roobaka ms. Pärsama w. 42 w. Kures. 9. Elwas, 1 w. jaamast;
\
14. Ninakülas 45 w. Tartust, laewa sadama juures. 10. Ellamaa
rdtj. 1 w. kõrtsi j. Sooniste tö.; Loona wallam. j. 14 w. Kures. 12.
Mõrus. 14. Koorwere külas Mastse-Kuuste w., 37 w. Tartust.
14. Hummuli Soe kõrtsi j. 20 w. Malgast. 15. Säru Valla
maja juures 40,2 w. Mõru rdtj. 15. Tapa alewis. 16. Moltweti Keremal. 18. Migala kir. j., 42 w. Risti rdtj. ja 45 ro.
Pärnust. 18. Meinjärwe w. Mahu t; Mustla alewis Tarwastu
ro., 28 tö. Miljandist; Kogula w. Liiwa poe j. Rohukülas 28
w. Kures. 19. Luutsniku mõisas 27,5 klm. Mõru rdtj. 19. Kilingi-Nõmmes. 20. Alawere mõisas, Lihula alewis; Selis Tõs
tamaa kih. 20. Kuresaare linnas. 23. Wasulas 9 w. Tartust.;
Orajõe-Kablis. 24. Lohusuu külas, Mustwee laewa sadamast 13
w. Iõgewalt 53 tö.; Mastseliina wallamaja j. 21,3 klm. Mõrust,
15 klm. Mastsel. rdtj. 25. Partsi Peri w. 30 klm. Mõru rdtj.;
Roosikus Zooru w. 22,7 klm. Mõru rdtj.; Marblas, 55 w. Pär
nust. ; Märjamaa alewis, Koonga wallam. j.; Kabala wallam. j.
9 w. Mõhmast.; Rarwas 3 p. Jüri laat.; Kõiguste kõrtsi j. 2 p.
35^2 tö. Kures. 26. Iõgewa alewis ja rdtj. 27. Saare kõrtsi j.
25 tö. Tartust, 19 tö. Moldist. 28. S. Jaani al. Taewere w. 5
tö. Olustwerest. 28. Kärus Lauri rdtj. juures.; Abja Paluojas.
28. Sulaoja kõrtsi j. Krüüdneri w. 30 w. Tartust. 29. Maiatul,
24 w. Iõgewalt.; Kärsa külas, Tartust 35 w., Läänistist 10 tö.
29. Liiwal, Koiga wallas.; Malgas 2 p. 30. Nõos, IM2 tö.
jaamast.; Haanja mõisas 14 klm. Mõru rdtj.
2. Alajõel, Mirumaal 1 päew; 8. ja 9. Maiwara mõisas
2 päewa; 19. Miitnal, Kadrina kihelk. 1 päew; 27. ja 28. Rakwere linnas 2 päewa; 21. M.-Maarjas 1 päew.
Mai.
1. Kergu alewis Pärnu m.; Nissis, Riisepere w., Harju
m. 2. Roela Tormal, 42 w. Tartust, Mustweest 21 tö.; Tõrwa
al. 2 p.; Mändra al., Pärnu m.; Päri mõisa j., Lääne m. 20
tö. Risti rdtj.; Alamustis, Kõlliste w. 37,2 klm. Mõrust. 3.
Eoodlas, Anija w. Harju mk; Pikjärwel, Kaarepere jm. 3 tö.;
Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu-Koosas; Nuustaku a. 2. p., Pritsu jm.
13 tö. 4. Pärnus Jüri laat 2 p. 5. Haapsalus; Kodaweres,
põllum. seltsi platsil, Pala w.; Saaluse wallam. j. 18,2 klm. Mõru
rdtj. 6. Järwakandis Harju m. 7. Mõisaküla alewis Pärnu m.
Põlwa kir. j. 29,1 klm. Mõru rdt. 8. Tahkurannas, Mõiste kõrtsi
j., Pärnu m. 9. Häädemeeste; Uue-Antsla wallamaja j. 8 klm.
Antsla rdtj. 10. Kuiwajõel; Aduweres, Jakobi kih.; Mana-Roosa
wall. j. 31,3 klm. Mõru rdtj. 11. Reola m. 12 w. Tartust; Misso
wallam. j., 42 klm. Mõru rdtj. 12. Mõrus; Antsla alewis V4
klm. rdtj.; Pataste kõrtsi j., Kudina w., Moldi jm. 12 w. 14
Holstre wallam. j. 12 w. Miljandist; end Karilatsi k. j. 41,2
Mõru rdtj. 15. Kuresaare linnas. 16. Paides. 18. Sanqaste
kir. kõrtsi j. 19. Mehikoorma külas, Meeksi w. 67,2 klm. Mõru
rdtj. 20. Haiba poe j., Kirna-Kohatu w. Harju nt. 22.
Moodsus 55,3 klm. Mõru rdtj. 23. Malgas; Pärsama w. Mätlaküla karjamaal 37 w. Kures.
5. Salla külas, Simuna kihelk. 1 päew.
Juuni.
5. Miljandis 2 p. 9. Antsla alewis. 12. Paides. 13
Moltweti-Keremal. 14. Lootwina nt., Mastse-Kuuste w., Tartust
28 w. 15. Märjamaa alewis, 33 w. Riisipere rdtj. 16. Tapa
alewis. 20. Mustwee alewis, Jõgewalt 40 w., laewa sadama
j.; Mõhmuta w. J.-Jaanis 21. Mõrus. 26. Kolowere-Risti;
Laiksaare-Urisaares, Pärnum.; Miljandis Jaanil. 2 p. 27. Põlt
samaa alewis. 28. Rakweres „Jaani" l. 2 p.
26. Mihulas, Haljala kihelk. 1 päew.
Juuli.
1. Malgas 2 p.; Haapsalus. 3. Paides. 4. Tartus. 7.
Petseris. 8. Taagepera wallam. j., 44 w. Malgast ja 12 w
Tõrwa alewist. 10. Tarwastu w., Mustla et., Miljandist 28 w.
12. Mõisaküla alewis, Pärnum. 14—21. Leisi alewis riiete
laat. 15. Karksi Nuias; 18. Tõrwa alewis 2 p. 20. Pärnus
2 p. (Jaanil.). 23—5. aug. Kuresaares riiete laat.
3. ja 4. Palmses, Miitna kõrtsi juures 2 päewa.
August.
1. Paides. 2. Pärnus 2.-22. aastalaat. 7. Holstre wallamaja j. ^Viljandist 12 w. 10. Kuresaares. 12. Mana-Mõidu
wallam. j. Miljandist 5 w. 15. Tuhalaane wallam. j. Miljandist 26 w. 16. Martna kir. juures 20 Haapsalust. 18. Loodi
w. end. kõrtsi j. Miljandist 10 w. 21. Laiksaare-Urisaares. 23.
Malgas. 25. Mõrus. 26. Kaarli nt. Hallistest 8 w.; Mõisa
küla alewis. 26. Paides. 28. Petseris. 30. Rakweres 2 p.
3U Helme nt. 35 w. Malgast ja 2 w. Tõrwa alewist. 31. Suurejõel Uue-Mändras. 31. Häädemeeste!, Pärnum.
25. ja 26. Naroowa-Jõesuus 2 päewa.
September.
2. Taewere to., Suure-Iaani alewis. 3. Selis, Tõstamaa k.
5. Viljandis 2 p.; Wõõbsus. 6. Wastse-Nõo mõisas, Meeri w.,
li|2 wersta Nõo j. 2 p. 6. Wastsemõisa kõrtsi juures., Wiljandist 12 w. 7. Wana-Kariste roallam. j.; Hummuli „Soe"
kõrtsi j. 20 w. Malgast. 8. Peningi wallam. j. Hallistes, PornuseLenhofil; Olustwere jaama j. 9. Puiatu mõisas, 14 w. Wiljandist.
10. Puhjas, Kawilda to.; Kilingi Nõmmes; Tapa alewis 2 p.;
Kärstna mõisas, 36 w. Wiljandist; Hellama end. teemaja j. 11. LelleHiiekõnnus, Pärnum. 12. Mehikoormas, Meeksi w., 67,2 klm.
Wõru rjm.; Maasi w. Tagawere küla karjamaal 40 w. Krs.
13. Malgas 2 p.; Kolga-Iaani kiriku j., 31 to. Wiljandist. 14.
Alliku w. Õisus; Kuresaares; Nina külas, Peipsiäärne w.; Mii
lina wallam. j. 19,2 Mõru rdt. j. 15. Marbla kih., Saulepi to.,
55 to. Pärnust.; Jõgewa jaam ja al.; Tammistes. Pärnu kih.;
Abja Paluojal, Pärnum.; Kohila wallas. 17. Uduweres, Ja
kobi kih.; Uusna mõisas, 10 w. Milj.; Räpina mõisas, 49,2 klm.
Mõru rdt. j. 18. Pikjärwe end. kõrtsi, j., Kaarepere to.; Sindi
al., Pärnum.; Sangaste kiriku kõrtsi j.; Alawere mõisas. 19.
Kergu al., Jakobi kih.; Kogula w., Kalli küla karjamaal
31 w. Krs. 20. Leewil, Pindi w. 19 klm. Mõru rdt. j.; Migala
kiriku j., 42 to. Risti jm. ja 45 to. Pärnust. 21. Mahastus,
Järwamaal; Tahewa wallam. j., 31 to. Malgast; Rõuge kiriku
j., 13,1 klm. Mõru rdt. j.; Orajõe-Kablil; Pärsama to. Mõlupi k. j.,
421|-2 to. Krs. 22. Kastnas, Tõstamaa kih. 23. Holdre nt,
Helme kih., 40 to. Malgast ja 14 to. Tõrwa al.; Iärwakandis;
Sürgawere mõisas, 15 to. Wiljandist; Paides. 24. Kirbla, to.,
Läänemaal; Wõrus; Tartus. 25. Antsla alewis, l|< klm. rjm.;
Wõlla-Kihlepas; Watla m. Paatsalu to., Läänem.; WanaSuislepi wallam. j.; Loona wallam. j. 26. Pööraweres Jakobi kih.,
Pärnum. 27. Põlwa kiriku j., 29,1 klm. Wõru rjm.. 28. Tori ale
wis; Põltsamaa alewis; Kuresaares. 29. Kirepi kõrtsi j., Pritsu jm.
5 to.; Ambla al., Järwam.; Keblaste m. Mihkli kih., 40 to.
Pärnust. 30. Haanja nt, 14 klm. Wõru rjm.
12. ja 13. Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk. 2 päewa; 13.
ja 14. Iisaku mõisas 2 päewa.
Oktoober.
1. Audrus; Kolga to. Liiwal; Waikna w. Päri m.; Nasina
kõrtsi juures.; Uuemõisa to. Lewala k. Mehamäel 2. p. 48^2 to.
Krs. 2. Roela It end. Torma jm. j.; Tõrwa alew. 2 p.; Märjamaa
alewis; Mõisaküla alewis. 3. Kawastu to. Koosa külas; Laane
metsa „Suure" kõrtsi j. 23 w. Malgast; Narwas Mihkli l. 3 p.;
Tõrwa alewis 2. p.; Mändra alewis; Lindoras, Loosi w. 23,2
klm. Mõru rdtj. 4. Mana-Kuuste w. Reola Malge kõrtsi juures;
Rõuge lv. end. Sänna kõrtsi j.; 18 klm. Mõru rdtj.; Kuiwajõel,
Harjum. 5. Zooru w. Roosikul; Lihula alewis 6. tudina w.
Pataste kõrtsi j.; Tapal. 7. Miljandis Mihkli IL 2. p.; Kohila
w. Hageris. 8. Pukal Sangaste kih.; Mustjala m. j. 2 p. 10.
Hiiumaal end. Heltermaa k. j.; Malgas; Jmawere w. end. Päia
kõrtsi j. 11. Riidaja wallam j.; Kilingi Nõmmes. 12. Keilas;
Leisi alewis; Wastseliina wallam j.; Tartus; Pärnus Mihkli l. 2
p. 13. Mõrus; Kurista w. end. Aedu k. j.; 14. Petseris; Albu
wallam. j. Iärwam. 15. Rannu w. Kulli karjamõisa j.; Säru
wallam. j.; Rakweres Mihkli lt 3 p.; Raplas; Kolowere nt. end.
Iõgewa k. j. 16. Muhu-Suure w. mag. aida j. 17. Nuustaku
alewis 2 p.; Koonga wallamaja j. 18. Kuresaares; Lohusuu
külas; Mõõbsus; Taewere w. Suure-Iaani alewis; Emmaste
w. Hiiumaal, Metsalauka külas. 19. Tarwastu w. Mustla ale
wis; Iõelehtmas; Mana-Kuuste w. Lootwina mõisas; Põlgaste
w. Puskarul; Rogosi w. Luutsniku mõisas. 20. Mana-Roosa
wallam. j.; Uue-Antsla wallam. j.; Kõlliste w. Tille kõrtsi j.
26,6 klm. Mõru rdtj.; Meinjärwe w. Mahu k. 21. Suitsu laat
Kastre-Mõnnu wallam. j.; Saaluse wallamaja juures, 18 klm.
Mõru rdtj.; Haapsalus. 22. Kärgula w. Sulbi alewis, 24,1 klm.
Mõru rdt. \._ 23. Raadi w. Masula Rojasilla k. j.; Moisekatsi w.
43,3 klm. Mõru r. j.; Kõo nt. Miljandim.; Kloostri w. Kasepere
kõrtsi j. 24. Kõlliste w. Krootuse mõisas, 36,7 Mõru rdt.; Laatres — 19 w. Malgast ja 4 w. Sangaste jm.; 25. Sooniste
w. Ellamaa kõrtsi j. 27. Saare w. Saare kõrtsi j. 28. Puur
manni w. Piknmme külas; Krüüdneri w., Pusu k. j.; Taageperas — 44 w. Malgast ja 12 w. Tõrwa alewist; Mõhmuta w.
I.-Iaanis; Moltweti Keremal; Misso wallam. j., 42 klm. Mõru
rdt. j. 29. Mõtikwere w. Maiatu lt. Lullikatku külas; Ahja w.
Kärsa kõrtsi j. 31. Mõniste wallam. j. 41,3 klm. Mõru rdtj.
ja 3 klm. Mõniste rdt.; Sindi Lodja k. j.
4. ja 5. Palmses, Miitnal, Kadrina kihelk. 2 päewa; 6. ja
7. Iõhwi alewis 2 päewa; 12. ja 13. Jllukal, Kuremäel 2 p.;
13., 14. ja 15. Rakwere linnas 3 päewa; 18. Salla külas, Si
muna kihelk. 1 päew; 18. Mäike-Maarjas 1 päew; 27. ja 28.
Laekweres, Simuna kihelk.
Nowember.
w. Nissis. 5. Antsla alervis; Missi kõrtsi j. Kambja w.; 6.
Rõuge w. end. Alakõrtsi j.; Kaarepere w. Kassinurme nt j.; 7.
Malgas 2 p.; Elwas. 10. Jõgewa w. ja nt.; Lähtru w. Mahima külas; 11. Mõrus; Miljandis Mardi laat 2 p. 12.
Triigi w., Ardu külas; Karilatsi w. end. kõrtsi j., 41,2 klm. Mõru
rdrj. 12. Kuresaares. 14. Käru. w. Lauri jm. j.; Lähtru w.
25 w. Haapsalust; Tartus. 20. Kolowere-Risti laat.; KirnaKohatu w. Haibas. 23. Paides; Mustmees. 25. Raasikul.
26. Malgjärwe w. end. Kitse kõrtsi j. 46,4 klm. Mõr^u rdtj.
28. Moltweti-Hallikukiwil; Keilas; Põltsamaa alewis. 29. Mõrus.
30. Migala m. end. Poti kõrtsi j.;
1. ja 2. Jakobi kiriku juures, M.-Jakobi kihelk. 2 päewa.
Detsember.
1. Tapa al. Lelle Hiiekõnnus esmaspäewal pärast 2. Krist.
tul. püha. 2. Juurus Harjum. 3. Jõgewa alewis ja rdtj.; Malgas,
2 p. 5. Rakweres Jõulu lt. 2 p.; Amblas Järwam. 7. Kallaste al.
2 p. Moldi jm. 40 w. ja laewa sadama j., Tartust 46 w. 8.
Miljandis. 10. Jüri kir. j. Rae w.; Mõisaküla al. 11. Rarwas Jõulu laat 3 p. 12. Martna kir. j. 20 tv. Haapsalust. 12.
Mõhmatu w. j.; Mändra alewis. 14; Peipsiäärse w. Ninakülas;
Antsla al. 14. Pärnus Jõulu lt. 2 p. Reedel enne 15. dets.
Põltsamaa alewis. 15. Mõrus; Kohilas Harjum.; Mõhmatu w,
Järwa Jaanis. 17. Moisekatsi w. end. Kauksi k. j. 42,2 klm.
Mõru rdtj. 18. Paides; Pööraweres, Jakobi kih. 20. Mõõbsus; Märjamaa al. 22. Mustwee al. Jõulu lt 2 p. 23. Krüüdneri w. Sulaoja k. j. 28. Kawastu w. Maruja k.; Malgas.
3. Alajõel, Mirumaal 1 päew; 6. Mihulas 1 päew; 19. ja
20. Jõhwi alewis 2 päewa; 20. Masknarwas 1 päew.
Petseri linnas saawad laadad 1923. aastal järgmiselt
ära peetud: Uue kalendri järele, iga 1. ja 15. kuupäewal. Liikuwad laadad wana kalendri järele: 1) Suure paastu teise nädala
esmaspäewal. 2) Suure paastu 7. nädala esmaspäewal. 3)
Esmaspäewal peale Lihawõtte pühi. 4) Järgmisel päewal peale
Taewaminemise püha. Alalised aasta laadad uue kalendri järele
on: 5) 7. juulil, 6) 28. augustil ja 7) 14. oktoobril.
Petserimaal peetakse 1923. a. laadad järgmiselt: 1) Lauras,
Laura wallas iga kuu 20-mal päewal. 2) Stolbowas, Laura
wallas 29. aprillil ja 29. oktoobril. 3) Korsakowas, Pankjawitsa
wallas 29. nowembril. 4) Irboskas iga kuu 21 päewal. 5)
Wärskas, Iärwesuu wallas iga kuu 10. päewal.
Wõõbsus peetakse turgu iga 5. ja 20. kuupäewal.
Hertsog ja karjapoiss.
Üks Schoti suurtsugu mees, kes põllutööst palju lugu pidi, os
tis kord oma jõuka naabri käest lehma. Loom tuli kohustuse
järele järgmisel hommikul ostjale ära saata.
Hommiku wara, kui hertsog jalutamas oli, nägi ta ühte poissi,
kes waewaga lehma hertsogi elutuse poole ajada püüdis. Lehm
oli aga wäga kangekaelne, ja waene poisike ei jõudnud tast jagu
saada. Karjane, hertsogit mitte tundes, hüüdis tema poole:
„Kuule, mees, tule siia ja aita mind selle elaja poolest!" Hert
sog sammus pikkamisi edasi, poissi nagu mitte märgatagi tahtes,
kes aga ikka appi hüüdmist ei jätnud. Wiimati kui poiss otsu
sele jõudis, et tal wõimata on omast jõust loomaga edasi saada,
karjus ta wihaselt: „Mees, tule ometi siia ja aita mind,- ka ta
han ma sulle tasuks poole sellest anda, mis ma ise saada wõin."
Hertsog lähines ja laenas oma aitajat kätt abiks.
„Ü1le nüüd mulle," sõnastas hertsog, kui nad mõlemad lehma
järel astusid, „Kui palju loodad sa siis õige saada?" „Ei tea",
wastas poiss, „kuid ma loodan kindlasti midagi ikka saama, sest
need inimesed seal suures majas on igaühe wastu head."
Elutusele ligi jõudes, tõmbas hertsog poisist end tagasi ja
otsis teist teed oma lossi.
Kui ta ühe teenri enese juurde kutsunud oli, pistis ta Vii
masele kümnelise pihku, öeldes: „Eee anna sa seal poisile, kes
lehma ajas!"
Sellepeale pööris hertsog ise sama kohale tagasi, kust ta
ära kadus, nagu oleks ta karjapoissi tagasi tulekul ootanud.
„Noh palju sa said?" küsis hertsog.
„Ühe marga", ütles poiss, „ja säh! siin on sulle sellest
pool."
„Aga sa said ometi rohkem kui selle ühe marga?" usuteles
hertsog.
„Ei saanud", tõendas poiss, „see on kõik, ja ma arwan,
seda on ka üsna küllalt."
— „Seda ma et usu", seletas herra, „siin peab üks wiga
olema; aga et ma hertsogi sõber olen, ja kui sa tagasi lähed,
annab ta sulle rohkem, seda ma tean."
Mõlemad läksid ka tagasi. Hertsog helistas kella ja käsu
tas omad teenrid kokku.
,,Nüüd," ütles sama herra poisile, „näita mulle, kes nen
dest isikutest andis sulle tolle marga!"
— ,,Waat, see siin," ütles karjane, toapoisi peale tähendades.
Teener langes nüüd põlwili, tunnistas oma süü üles ja
palus andeks; kuid hertsog käskis teda karjapoisile kuldkümnelise
ära anda ja jalamaid teenistusest lahkuda.
„Sina oled nüüd mõlemad kaotanud — koha ja au," se
letas hertsog, ,,tulewikus pea meeles, et ausus ikkagi üle kõige on."
Alles nüüd sai karjapoiss aru, kes temal lehma ajada ai
tas. Hertsog ise oli üpris rõõmus poisi tubliduse ja meeleaususe
üle, et ta poisi kooli pani ja tema eest kooliraha maksis.
Lug. jär. S.
Ees huroitawat, põnewat ja tuumakat lugemismaterjaali ihaldarvad, leiawad seda rahwalikult toimetatud
„Romaan",
Ä
mille asetalitus on Wõrus, S. Songi rmtkpl.
Toome siin proowiks ühe jutukese, mis nimetatud ajakirjast
wälja on rvõetud.
3 sa.
Florra kirjaniku Björnstjerne-Björnson’i jutustus.
Mees, kellest see jutt räägib, oli kõige wügewam oma ki
helkonnas. Ta nimi oli Thord Õveraas. Ühel päewal seisis
ta õpetaja kirjutustoas, sirgesti ja tõsiselt.
„Sain poja ja soowin, et ta ristitaks", ütles ta.
„Mis talle nimeks saab?"
„Finn, nagu minu, isal".
„Ia kes on roaderid?"
Mees nimetas nimed ja need, olidterroes kihelkonnas kõige
enam lugupeetud mehed ja naised, ühtlasi isa sugulased.
"Kas on sul muidu roeel midagi ütelda?" küsis õpetaja
ja waatas tale otsa.
Talunik seisis silmapilgu waikides.
„Sooroiksin, et ta isepäinis ristitaks", ütles ta.
„See tähendab äripäewal?"
„Tulewa laupäewal kell 12 lõunal".
„Kas on sul midagi muud roeel?" küsis õpetaja.
„Ei tea enam midagi".
Talunik keerutas kübarat käte roahel, nagu tahaks ta lah
kuda. Nüüd tõusis õpetaja püsti.
„Siis lase mul enesele weel kaasa anda soow , ütles ta,
astus mehe juure, roõttis ta käest kinni, roaatas temale silma ja
ütles: „Andku Jumal, et see laps sulle õnnistuseks oleks!"
Kuusteistkümmend aastat hiljem seisis Thord jälle õpetada toas.
,,Sa oled samasugune tui enne", ütles õpetaja, kes tema
juures wähematki muudatust ei näinud.
,,Mul ei ole ju mingisugust muret", roastas Thord.
Õpetaja waikis.
Natukese aja pärast küsis ta:
„Mis soow on sinul täna õhtul?"
,,Tulin poja pärast, kes homme esimest korda armulauale läheb .
",Ta on tubli poiss".
. .
,,Tahtsin Teile maksud maksta, aga enne weel kuulda, mis
suguse koha ta kirikus saab".
„Määrasin temale esimese koha".
Nii, nüüd tean — siin on Teile kümme taalrit".
"On sul weel mõni soow?" küsis õpetaja ja waatas Thordrle.
„Ei tea enam midagi".
Ütles ja läks.
, , v „ T „r
Jälle oli kaheksa aastat mööda läinud, kur ühel paewal roaljast õpetajamaja eest wali jutukõmin kajas. Tuli hulk mehi, esi
mesena Thord.
Õpetaja waatas üles ja tundis Thordi ära.
„Sa tuled täna teiste saatel".
„Soowin poega maha kuulutada; tema tahab abielusse as
tuda Karm Storlideniga, Gudmundi tütrega; Gudmund ise sei
sab ka siin".
„See on ju kõige rikkam neiu terwes kihelkonnas'.
"Nii räägitakse", wastas talunik, oma juukseid silitades.
Opetaia istus pisut aega nagu mõteldes; ilma, et midagi
oleks ütelnud, kirjutas ta selle peale nimed oma raamatusse, ja
mehed kirjutasid alla.
Thord pani kolm taalrit lauale.
„ Minule on ainult üks maksta", ütles õpetaja.
„Tean, mis Teie õigus on saada, aga Finn> on mu ainus
laps — tahaksin oma asja heameelega hästi teha.
Õpetaja wõttis raha wastu.
„Nüüd oled sa poja pärast juba kolmat korda siin, Thord".
„Aga nüüd olen temaga ka malmis", wastas Thord, sidus
rahakoti kinni, ütles Jumalaga ja lahkus.
Mehed läksid talle järele.
Neliteistkümmend päewa hiljem sõudsid isa ja poeg maikse
ilmaga üle mee Storlideni, et seal pulmade asjus lähemalt läbi
rääkida.
„Sõudepink logiseb minu all", ütles poeg ja tõusis üles
pinki korraldama.
, Samal pilgul libiseb laud, millel ta seisab, pisut kõrwale;
ta wiskab käed üles, karjatab ja kukub mette.
„Wõta aerust kinni!" hüüdis isa, tõusis ruttu üles ja ula
tas talle aeru.
Aga kui poeg juba mitu korda selle järele kahmanud, tardu
sid ta käed.
„Oota, oota!" hüüab isa ja sõudis tema poole.
Seal kukub poeg seliti, heidab isale pika pilgu ja wajub
põhja.
Thord ei tahtnud seda õieti uskuda, Mis paadi paigale ja
wahtis tardunult täpile, kuhu poeg kadunud, nagu peaks ta meel
Veepinnale kerkima. Tõusid üles mõned mullid, meel mõned,
siis meel ainult üks suur, mis lõhkes — ja meri oli jälle peegel
selge. Kolm päewa ja ööd nägid inimesed isa selle koha ümber
sõudwat, ilma et oleks söönud, ilma et oleks maganud; ta otsis
poega. Alles kolmanda päewa hommikul leidis ta tema ja kan
dis ta ise üle mägede oma kodu.
Sest päewast saadik oli wist terwe aasta mööda läinud.
Õpetaja kuuleb weel hilja sügise õhtul kedagi koja ukse taga olewat ja ukse käepidet kobawat. Ta awas ukse ja sisse astub pikk,
küüru wajunud mees, kõhn ja walgete juustega. Õpetaja tunnis
tas teda kaua, enne kui ära tundis.
Oli Thord.
„Tulid nii hilja?" küsis õpetaja ning jäi ta ette seisma
Järgnes pikk waikus. Wiimaks ütles Thord:
„Mul on midagj kaasas, mida tahaksin heameelega anda
waestele; kawatsen põhjendada kapitaali, mis peaks kandma minu
poja nime".
Ta tõusis üles, pani raha lauale, ja istus siis jälle.
Õpetaja luges raha.
„Siin on hulk raha", ütles ta.
„Pool müügihinnast, mis oma talu eest sain".
Kaua istus õpetaja waikselt; siis küsis ta pehmel toonil:
„Mis karoatsed sa nüüd peale hakata?"
„Midagi paremat!"
Jälle istusid nad tüki aega waikides, Thord — silmad
maas, õpetaja — teda silmitsedes.
„Müd usun ma, et su poeg on sulle õnnistuseks olnud"?
„Jah, nüüd olen minagi selle peale kindel", wastas Thord
üles waadates, ja kaks pisarat weeresid pikkamisi ta palgelt alla.
Kõige wägewam loodusejõud.
Keegi noor naesterahwas küsis kord Georg Etefensonilt,
aurumasina ülesleidjalt, missugust jõudu tema kõige wägewamaks
loodusejõuks peab.
Kuulus mees oli parajasti lõbusas tujus, sellepärast tahtis
ta neiut meelitada ja wastas:
„Kõige wägewam loodusejõud, armuline neiu, on naese silmad
mehele, kes teda armastab. Reisigu mees kas wõi teise maailma
jakku, õrn pilk,.mis naene mehe peale heitnud, tõmbab ta jälle
kodu tagasi. Ükski teine loodusejõud ei saaks selle Vägitükiga
korda".
—ta—
Kasulikud näpunäited.
Willaste sukkade, särkide ja muude asjade kokkutõmbamist
pesemise ajal wõib sel teel takistada, et pesuwette salmiakiwaimu
(tinkpiiritust) pannakse ja ainult leige, s. o. mitte palawa weega
pestakse. 30 toobi wee peale jätkub 20 grammist salmiakiwaimust
küllalt, mis puhastamata olekus ka õige odaw on. Sellega jääb
ka seebikulu kandmata, sest salmiakiwaimuga segatud wesi wõtab
ilma seebitagi kõik mustuse kergesti lahti.
Muidugi peab salmiakiwaim tarwitamise puhul täiesti kange
ja ärahingamata olema.
Ristimise pruutidest.
Üks rõõmsamatest perekonnapsudest on see toimetus, kus
lapsele nimi antakse. Iga rahwas on neist, kui kindlakssaanud
traditsioonidest, oma pühama tunde järele kinni pidanud.
Katoliku maades arwatakse, et laps on kurdina sündinud
ja wiibib esialgul kurjawaimu wallas. Preester peletab oma
roandega kurjawaimu eemale, ja parema käe pöidlaga lapse pa
rema kõrwa külge puudutades lausub ta: „mine lahti". Last
hoiab meeswader. Siis wõtab naiswader lapse sülle, käändes
selle jalad hommikupoole. Kui meeswader lapse nime on ütel
nud, kurjawaimu langemise järele, teeb preester ristimismärgid,
lausub pühad sõnad ja paneb mõned soolaterad lapsele suhu.
Laplased ristiwad last poolkuu kujulises kätkis. Raske
haiguse järele walitakse lapsele uus nimi, kuna endine küllalt hea
kaitsja ei olnud.
Karaiiblaste waderid torkisid laste kõrwadesse, alumistesse huultesse ja ninasõõrmetesse augud, kuhu rõngad ja hel
med riputati. See talitus ei wõi muidugi mõista enne sündida,
kui laps juba küllalt wastupidawaks on saanud.
Floriida indiaanlased waliwad lapsele nime sellest
waenlasest, keda isa oli ära tapnud, ehk sellest külast, mida isa oli
häwitanud, wõi jälle mõnest õnnelikust sõjajuhtumisest, millest isa
osa wõtnud.
Merit os wiidi hiljutisündinud wäikesed templisse, kus
preester iseäralises jutluses manitses neid kõigi elu katsumiste wastu
kindlaks jääma, ^ui pojast taheti soldatit saada, pandi tema pa
remasse kätte mõõk ja pahemasse kilp. Kui temast loodeti amet
meest, anti talle kätte wastawat ametit tähendawad märgid. Siis
wiis preester lapse altari ette ja laskis tema kõrwast ja muudest
kehaosadest tilga werd. Lõpuks toodi weeämber, kus last ristiti.
Leidus ka wariatsioone, kus ristimisi ilma iseiiraliste kommeteta
toimetati. Imetaja wiis lapse õue, kuhu weeämber oli toodud.
Sinna kasteti last kolm korda, mille ajal kolm wäikest kolmeaas
tast poisikest kõigest kõrist ristitawa nime hüüdsid.
Teised loodusrahwad andsid oma lastele nime wäga liht
salt. Kui nad sel ajal mõnda looma nägid liikuwat, andsid nad
lapsele selle looma nime.
Araablased walisid luulelisi nimesid, iseäranis tütarlas
tele. Nad kutsusid neid „Päikeseks" ehk „Kuuks", „Roosiks" ehk
„Jasmiiniks", „Teemandiks" ja „Helmeks". Ei puudunud isegi
sarnased nimetused, nagu: „Iumala headuse isa" ehk „Täiskuu ema".
Lääne-Aaf rikas asuwate muhamediusku Mangikashõimurahwaste juures anti lapsele nimi seitsme wõi kaheksa päewa
wanuselt. Lapse pea aeti paljaks. ' Kutsutud wõõrastele Valmis
tati jahudest ja hapupiimast dega-nimeline warruroog. Ristsejutlustaja luges dega üle pika palwe, mille kestwusel keegi juures
olijatest roa sellejaoks iseäraliste taldrikute peale pani. Sellepeale
wõttis preester lapse käest kinni ja luges teise pika palwe, siis
sosistas tema lapse kõrwa ja hingas näkku. Sellejärele jagas isa
dega niimitmesse ossa, kuipalju kutsutud wõõraid oli.
Persias pidi isa, kui ta mitte wäga kehw polnud, —
oma sõpradele pidu korraldama, kuhu ka preestrid olid kutsutud,
kellele kõigile maiustoitusid pakuti. Üks preestritest tõstis hällist
mähkmetes lapse ja pani ta maha. Wiis nime oli kirjutatud wiie
paberilehekese peale, see asetati koraanilehtede wahele, wõi Vaiba
nurga alla. Siis loeti esimene lugu koraanikaanelt, awati raa
mat umbes, ja preester tõstis raamatu üles, sosistades lapse kõrwa
sisse paberilipaka peal olewa nime. Selle järele annetati lapsele
kingitusi.
Pärsid, tulikummardajad, hoidsid last tule kohal.
„Esmasp."
,Sulbi4 riidetööstuses
Kärgulas
wärwitakse, wanutakse, pressitakse ja tikateeritakse riiet lühikese ajaga kõrges headuses.
TÖÖ WASTUWÕTMINE
Sulbis.
Wõrus: hrade S. Songi ja Sandt’e kauplustes.
Antslas: Tarwitajate Ühisuse kaupluses.
Urwastes: hra J. Simm i kaupluses.
Austusega L. MURU.
IBD"~.........................................................................
*
VMM I*
S(«onai
♦
-V
Wõrus,
y Wp llllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllll
foocoitab ülemaaliselt laaüsate hindadega:
Z toiiulib,
H
bratscheid,
eellod,
D
balalaikaid,
D
mandolineid,
Z
guitarreid,
D
puhkpille,
W
kontra-basse,
S
trumme,
W
taldrikka,
D
triangelid,
S
noodi Pulte,
igasuguseid keeli mänguriistade jaoks,
W metronoome, s. o. taktilööjaid, et igas
tempos õige ja kindla taktiga Harjuneda; healematutajaid, keelpillide
poognaid ja nende osasid, Wiiuli roope,
kampsoli jne.
h
• Mis ladus ei juhtuks olema, muretsetakse telli
mise peale Viibimata, wabriku hindadele ainult Väi
kest wahetasu juurde lisades.
IIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
Jullus tibblngl
:
kulla- ja kellasep aarist
z-
ostate Teie kõige paremini omale kuld-, hõbe
ja uuskuld ehte- ja tarbeasju. Seina-, laua-,
mängu- ja taskukelli. Palju sorte häid õmb
lusmasinaid, elektri taskulampe, batareisid, kõiki
sorti prille, habemenuge, mänguriistade keeli jne.
Kõrge odawam ostukoht!
Mõrus, Jüri t. 9, wastu „Põllumehe" kaupl.
— Ostan kulda ja hõbedat. —
Auruwärwimise wabrik
R. Hatus, ÄiWis.
Spetsiaal-tööstus
t0“
laste, puuwillaste ja linaste kangaste wärwimise,
wanutamise, pressimise ja käärimise jaoks. Peale
selle weel kõiksuguste kantud naiste- ja meester. riiete,
millaste, puuwillaste — ja linaste lõngade wärwimise jaoks. —
Wastuwõtmise koht Wõrus r
Eostele fooroitotud pildi- ja lugemisraamatud,
mis
S. Songi raamatukaupluses
Worus, peale muude, müügil on:
Gori, £öbus aed lastele.
R. R cd e r t f ch e n k o, naljajutud, odaco pilke- ja naljakirjaroara.
Th. Usfifao, T. Kuufik, £aste pildid, 1. Hoomad,
11. Hoomad, lil. Hirmud.
Halb eksitus, Jaapani jutuke lastele.
Oullioer fžärjapolrolaste juures. Imelikud juhtumifed meresõitja elult,
Wallatud lapsed,
Parun münchhauseni imelikud reitijuhtumited.
Wägimehe wiperused.
SeiHe kaarnat.
6. £9ns, murdjad.
D. Defoe, Robinfon Grusoe.
m. Dalmer, Kalamehed.
K. Evald ja 6. Chr. Rndersen, Wana rambe
kaaslane.
P. Grünfeldt, Rladine imelamp. muinasjutt 1001
ööst.
mängumees. Walitud muinasjutud 8—13 aastastele.
R. £iia)-Beto, JTleieaja muinasjutud lastele.
6. Chr. flnderfon, Oletsluiged.
P. Grünfeldt, Rohutirtsud.
T. Kuufik, Tahma-Tõnu.
Gori, Jänes-Koljat. muinasjutt lastele.
Gori, Ripet-Räpet, lastenaljad.
Gori, Kriimustused.
6. Saar, Käbid torbiku fees ja teised lastejutud.
Wäike Roofike ja kuri roõorasõde.
6. Ch risti on, Rnderteni muinasjutud, fiuiga piltidega.
I
Speckferi pildid, Hey’i lugudega Eesti-rahroa lastele.
Laste kodumaa.
minu Raamat, laulud ja pildid lastele.
Rahcoaste muinasmaalt. Koguke rnõõraste muinasjutte Eesti lastele.
W. Cunkemitfchi järele R. Rõuk, Kaks tüütut
kannatajat.
e
P. Grünfeldt, muinasajast ja kodumajalt.
6. Wagner, Lood loomadelt.
Laste karussell.
R. Su u rk a lk, Laste jõuluraamat. Reodele lastele
kingituteks.
i
Gori, Kiitu-Kiitu. Lostenoljod.
Gori, Sõdur Sats, lastelugu.
R. K i ro i t, maalirnite raamat lastele, Wäike Taidur,
Eesti rahroa muinasjutud.
Käkimäe kägu.
Rara, ilus jutustus orjaelult.
R. J a a k t o n, kui Rndrei müts ära kadus.
Laste Jõulu laulud.
J. T i 1 k, Soome muinasjutud.
Walifud muinasjutud.
Jumala laste Wõidu-Palmid.
m. 1. E i t e n, Etimanemate roarandus.
flcid ja teisi lasteraamatuid, Ka Sakfa ja Wene
keeles, footpitab omast lodust
S. Songi raamatukauplus
Wõrus, Nageli majas.
i
I
|
l
I
!
jj
|
e
š
e
e
e
e
e
Võras taks korda nädalas ilmnwa ajalehe
„ffl6ruman“
hind
aadress:
Mk. 30 postiga,
„ 25 postita
WÕRUS, post
kast
kuus.
25.
\A/Ari
on ainuke provintsi* ajaleht, mis
kõige pealt wäliselt oma harul
dase korralikkuse poolest silma paistab, milles
kuulutused ja tekst nii maitserikkalt on üles lao
tud ja mis lühikese aja kestel peale Wõru ja
Petseri maakonna kaugele üle nende maakondade
piiri on ulatanud ja sõpru leidnud kõigis kihtides.
,, VV UI Ullldd.
\ X JAt*i im Q1on wõimaldanud selle harulj, VV UJ Ullld-d.it:
daselt rohke poolehoiu tema
kerge ja populäärne kirjawiis, õiglane ja heasüdam
lik arwustus ja toon ning kokkuvõtlikult ülevaat
lik sisu.
Ei ole kahtlust, et igasugune kuulutus või
tekst „Wõrumaas“ oma otstarbe saavutab.
Aadress: Wõru, postkast 25.
kirjastusel Mõrus on ilmunud ja
ka mujal saada:
W. Lobanow.
Mesilaste mädapoja haigus ja
selle arstimine.
Auhinnaga kroonitud töö. Eesti keelde P. Leinbock. H. 20 mk.
Noorte laulik.
Meelelahutuseks kodus ja wõersil. H. 10 mk.
Kerged Saksa-Eesti
keele kdnelemised.
Teine täiendatud trükk. H. 3 mk.
Märkus: Esimene trükk osteti ilmu
mise korral kohe ära. —
Kuke-aabits.
Kolmas parandatud trükk. H. 20 mk. Kaanel salmiga:
„Su lapsepõlwe waew
On pärast rikkus-kaew".
Oma puhta trüki ja kokkuseade poolest on see „Kuke-aabits"
paljudest parem ja laste noortele silmadele kaunimaks kiidetud.
Emakeele helinad.
Wiis peatükki ja mõned piiblilood kodu- ja leerilastele.
H. 5 mk.
Riide- ja puumärwe,
Koolitinti ja koolikriiti,
Wärnitsat ja wärwimulda,
Pesuseepi ja -soodat,
Saapanöõre ja -määret,
Lõhnaõli ja -seepe,
Habemeajamise abinõusid,
Kõiksugu rohuteesid,
Ussiköömneid (solkna rohi),
Keemia õpiabinõud koolidele
jne. jne.
Pargib kõiksugu nähku juhiks, pastlaks, tallaks,
sheremetiks ja woodrinahaks, ka lambanahku kasukaks.
Walmistab kõiksugust nahasaadusi, nagu: saapasääri,
peanahku ja masinarihmu.
Ostab ja müüb kõiksugust nähku ja nahasaadusi
ja paju- ja kuusekoori.
Wõrns, Aleksandri tän. U, omas majas, Kõnetraat 107.
Aktsia kapitaal Mk. 2.000.000.—
Pank wõtab raha hoiule ja mak
sab harilikud °|o °|o. Annab wälja
laenusid ja toimetab kõiksugu
panga operatsioone kodu- ja wäli
jamaal.
WORU ÜHISPANK.
Endine Wõru kesti Laenu ja hoiu Ühisus, asutatud 1903 a,
Ainuke ühistegeline rahaasutus Wõrus.
Asub Aleksandri tän. nr. 8. 1. jaanuarist aga Wõru
tarcoitatajate ühisuse «Põllumees" uues majas, Jüri tän.
nr. 22. Arvatud 9—2 iga päem paale pühapäevade.
Annab: laenusi oma liikmetele.
Wõtab raha hoiule: maksab tähtajal 7—8°/o, jooksma! arwel6°/o.
Ostab ja müüb roälisraha.
Toimetab rahasaatmist ja inkasso kodu ja mäljamaale. Korres
pondendid igas kodumaa linnas ja alerois.
Wäärtuste hoiule matmine tulekindlasse teraskambrisse.
Ühistegevus on töötavate rahvakihtide oma asi. Iga
rahva penn olgu hoiul «Ühispangas", säält ta läheb
laenuna tagasi rahvale. Ärge hoidke raha kodus!
Igas Wõrumaa talus olgu «Ühispanga" liige! Ühen
dus teeb tugevaks! Uusi liikmeid maetakse igal ajal taastu.
IBI
S. SONGI
raamatukaupluse juures Wõrus on ka eeskujulik
0
0
lahHulõMi,
kus igasugused lihtsad kui ka kõige peenemad iluköited walmistatud saawad. Raamatukogudele tuleb
köitmine hulgawiisi õige kasulik. Rookimisele wõetakse uusi kui ka wanu raamatuid. Samuti raamitakse ka igasuguseid pilte sisse, kuna raamid
sealsamas saada on.
3e==3ÖÖE=ii
0
0
WMKWWMKsW
S. Songi
trükikoda
Wõrus, Jüri tän. nr. 14.
s
B:
Kõige suurem ja kõige paremini
sisseseatud trükikoda — Wõrus.
Suhkrut,
Teed,
Kohwi,
Riisi,
Kompwekke,
Jahu,
Heeringaid,
Petroleumi,
Bensiini,
Masinaõli,
Seebikiwi,
Soola jne. jne.
TULETIKUD, PABEROSSID JA TUBA
KAS PAREMATEST VABRIKUTEST.
Kaupmeestele kõrged
1-1°
V
| fl. Klnossenlg pagari- ja kondiitriäri. g
Q ........ Riia tänaw N» 21.
W
- M
Soowitan omast ärist kõiksugu saiu, kookisid, biskwiiti, kuiwikuid tuntud headuses. Tellimisi wõtan kõiksugu tortide ja küpsiste peale igal ajal
wastu ja täidan kiirelt ja korralikult.
m
m
U
m
JÄLLEMÜÜJATELE KÖRQEP FR0T5ENPIPH!
W
Jõudu Madis!
LSLS
paremini laulatus- ja kihlasõrmuseid osta?
öngAtif Kas sina siis weel ei tea, et terme
Mõru linn ja ümbruskond sõrmused,
igasugu ajanäitajad kellad, õmblusmasinad, pril
lid, käemõrud jne., ka mäljamaa lõõtspille (härmonikuid) 2, 3 ja 4 reaga ostab ainult
Karl Kriis'i
kulla- ja kellasepa ärist.
dod
hinnad ei ole mitte kallid.
Mõrus, Riia tän. nr. 18, wastu roana apteeki,
ddo
Zl-
A. Hawift.
s Mõrus, Otita tän. nr. 19-a. s
Soowitab ladust:
Kudumismasinaid
kõikides numbrites suka ja kampsonitööstustele.
Austraalia willa
walget pehmet.
Inglise willa
walget ja musta.
Willast lõnga
mitmetes wärwides.
Kunst siidi lõnga.
Habemenuge, kääre, lauanuge, lusikaid, iga
sugu terasriistu Inglise ja
Saksa wabrikutest. Saed,
saewiilid, tangid, taskunoad, tapanoad, raswamasinad,
petrooleumi köögid, Soome
Elektrotehniline osakond:
rooolumõõtjad, elektrilambid ja kõik täieline materjaal elektri sisseseadmiseks. Wäljamaa esitu
sed tehnika alal ja tarbekorral materjaalide Välja
maalt otsekohe tellimine.
Silmad siia!
Olen oma töökoja uuendanud kõige uuemaaja nõuetel ja mölan igasuguseid tõid wastu, nagu:
kudumismasinaid,
õmmelusmasinaid,
kirjutusmasinaid,
koorelahutajaid,
jalgrattaid.
Parandan kõiksugu laskeriistu.
P. S. Ligemal ajal saab sisseseatud jalg
rataste raamide
emaileerimine.
Jalgrattasõitjad, pidage seda meeles, kui tahate, et
Teie jalgrattad saaks sõidu hooajaks emaileeritud,
siis tooge oma jalgrattad enne kewade tulekut re
monti. Freseerin kõiksugu hambarattaid. Töö kor
ralik ja kiire.
Aupaklikult
Mehaaniker A. Eiche.
Wabaduse ja Riia tänama nurgal.
tänaw nr. 19.
Wabaduse
Kõige paremini ja kokkuhoidlikumalt kraasid ja ketrab
ainult
B — Wõru —
| willatööStnS,
H
sest tema on kõige uuemate nõuetele wastawate masina
tega roarustatud. Töö headuse eest täielik wastutus.
Willu ümbertöötamiseks wõetakse wastu iga päew kella
7 hom. kuni kella 6 p. l. kontoris, Riia tän. 51-a.
y .
Kõige austusega
il
B
G. Randmeks ja 3* Kurg.
Mõrus.
Linaharimise wabrii ja
jahuweski.
Ostetakse ja wõetakse harimiseks leotatud ja põllul kuiwatatud murdmata ja murtud linu wastu. Iahwatamine
ja püüli tegemine
waltsidega.
Kontor awatud kella 8—1 ja 2—6.
Wõru Linakööskuse Ühisus,
Wõrus, Riia tän. nr. 59.
j
m | ffi
Keelte õppijatele sootnitame
8. Songi
Saksa-Eesti keele
sõnaraamatut
uuemas kirjaviisis, tormiliste grammatikaliste sele
tuste ja juhatusega. — fühikesed, kokkumõtlikud
märkused ja tabelid teemad sõnaraamatu otse gram
matikaks, aitaroad uusi sõnu ja sõnamorme luua,
keelt nende poolest rikastada, et lugemise ja kõnele
mise juures õige paljudest sõnadest arusaada. Raa
mat on kõmas köites, 164 lehekülge, hind 40 marka,
mis oma odamuse poolest üks ainsamatest raama
tutest ja nõnda siis igas paremas raamatukaupluses
saada on.
OdatD ja kaunis!
P. Rätsep’a
Emakeele Elawad
healed
õpetoroad lapsele^ kodus mängides lugemise ja kirju
tamise kergesti kätte ja on koolis truud edasiaitajad. 1. jagu 66 lehek., 11 jagu 112 lehek. Raama
tud on heal roalgel paberil ja rikkalikult piltidega
kaunistatud.
P e a 1 a d u
5, Songi raamatukaupluses, Wõrus.
Wene-, Saksa-, Inglis- ja Prantsuskeele kirjandusest
on
S. W
Wõrus kena ladu, näituseks olgu:
FIOJIHBAHOBL, Jl., Pyccxasi xpecTOMaTin, paanwfl
naeru, üari ynoTpeönenisi npn HsyneHin reopin no331H.
AJIEKCAH5P0BCKIH, .HtchIs no HOBtnmen pyccKOH
jinTepaTypt,.
ZELIN5KY, V., Pages choisies,
KNAPP, M. A., Evang. Liederschatz für Kirche und
Hans., B. I. u. IL
SPYRI. J., Kurze Geschichten.
OSCAR WILDE, Lady Windermere’s Fan.
„
„
The Picture of Dorian Cray.
/gC=3E
..=11
.. I&
TARTU PANK
30E
asut. 1868.
"Põhikapital Emk. 30.000.000.
S
Wõru Jaoskond
a,
Jüri tän. Nš 10.
PEAPANK TARTUS.
H
Jaoskonnad: Tallinnas, Wiljandis, Wõrus \J
ja Põltsamaal, rf
HOIUSUMMADE WASTUWÕTMINE.
H
m
Kuludeta rahasaatmine igasse Eestis olewasse
pangaasutusse.
Wäliswaluuta ja tshekkide ostmine ja müümine.
Inkasso.
Akkreditiiw.
KÕIK MUUD PANGA OPERATSIOONID.
< ^1.. ............ '
Wõtab raha hoiule
jookswale, tingitud ja tähtajalisele armele ja
maksab kõrgemat ajakohast protsenti.
Suuremate summade pealt kõrgem protsent.
Annab laenu
wekslite, Väärtpaberite ja kaupade kindlustu
sel. Põllumeestel, kellel pangas raha
hoiul on ehk kunagi olnud, on laenu
saamisel eesõigus.
Ostab ja müüb
wäljamaa raha ja tshekke päewa kursi järele.
Toimetab
sissenõudmist (inkasso), rahasaatmisi ilma
tasuta ja kõiki teist panga operatsioone
kodu- ja wäljamaal.
Ühendus kõikide kodumaa ja wälja
maa suuremate Linnadega.
■■■■■■■■■■■■■■■■
Llus
Edu-Kalender
1924.
Kaheksas aastakäik.
S. Songi trülk ja kirjastus, Mõrus, 1923,
Märkide ja aegade seletused.
G noor kuu. ! 3 esimene Veerand.
G täis kuu
j C wiimne weerand.
k. = kell; m. = minut; p. = püha, päew, pärast; e. l. = enne
lõunat ja tähendab aega kella 12-st öösi kuni kella 12 päewa;
p. l. = pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-st päewa kuni
kella 12-ni öösi; ** = Ametlikud pühad ja puhkepäewad.
Märkus: Posti-, telegraafi-, raudtee- j. tn. asutustes ar
utatakse kella aega ka nii, et keskpäewa k. 12-st ühes järjestikku
edasi k. 13, 14 j. n. e. kuni k. 24 loetakse, s. o. teise keskööni.
Nii saame näituseks:
kell 15 ehk k. 3 p. l.
n 16 n n 4 •» n
h 17
x1
» n ° n n
„ 23 „ „ 11 öösel.
Aastaajad.
Kewade algab 20. märtsil, wana kal. järele 7. märtsil.
Suwi algab 21. juunil, wana kal. järele 8. juunil.
Sügis algab 23. sept., wana kal. järele 10. septembril.
Talw algab 22. dets., wana kal. järele 9. detsembril.
Päikese ja kuu warjutused.
20. weebruaril kell 7,58 m. õhtul täielik kuu warjutus,
mille lõpp ka meil näha on.
8. mail kell 7,36 m. hom. Merkuri läbiminek, mille lõpp ka
meil näha on.
14. augustil kell 8,31 m. õhtul täieline kuu warjutus, mis
ka meil näha on.
Tähendus: Selles tähtraamatus on nädalapäewade ees uue,
aga nädalapäewade taga wana kalendri kuupäewad.
Päike tõuseb:
1, kuup, kell 8,30
11.
„
„ s,45
21.
„
„ 8,53
Eäheb looja:
1. kuup, kell 3,32
11.
»
» 5,25
21.
„
„ 5,27
Laadad.
(Uuesti kokkuseatud maakonna- ja linnawalitsustelt saadud teadete
põhjal „uue kalendri" järel.)
Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis peetakse
laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar.
2. Pusul, Krüüdneri wld., Tartust 33 w. 7. Wõrus; Orgita mõisas
1 p., Riisipere rdt. jaamast 31 w.; Tartus, aastalaat 7,—28. jaan. 10.
Suure-Jaani alewis, Olustwerest 5 kilom.;
12. Weinjärwe w., Wahu k.,
Rakke j. 9 w. 15. ja 16. Laekweres, Simuna kihelk. 2 päewa. 18. Kolu
vere m., Jõgewa kõrtsi j. 12. w. Risti rdt. j. Tallinna Lihula maantee
ääres. 21. Mehikoormas, Meeksi w. 67,2 klm. Wõru rdt. j. 22. Imawere
w., Päia kõrtsi j., Wõhmast 25 w.
23. Walga linnas 2 p,; Rasina w.,
kõrtsi j. (Laewa sadamast 10 w.); Haapsalu linnas. 24. Paides; Jõelehtmes.
Weebruar.
Pärnus, Küünla laat esimesel kesknädalal ja neljapäewal. 2. KilingiNõmmes; Raplas; Halliste laat Pornuse-Lenhofil. 3. Liigalasma karjamaal,
Wesiaia wärawas, Maasi wallas, Saaremaal; 3. Keblastes, Mihkli k., Pär
nust 40 w. 4. Wõrus. 5. Alliku w., Oisus, Kärewere j. 4. w.; Tõrwa
ai. 2 p.; Keblaste m., 40 w. Pärnust. 6. Narwas, Küünla laat 3 p. 9.
Rakweres, Küünla laat 2 p.; Pärnus 2 p.; Audrus, reedel enne Wastlapäewa. 9. ja 10. Rakwere linnas 2 päewa;
10. Antsla alewis. 1/4 klm.
rdt. j.; Räpinas, 49,2 klm. Wõru rdt. j.; Raasikul. 11. Põltsamaa alewis,
Wõhmast 25 w. 12. Tapa alewis 3 p. 15. Jõgewa alewis, rdt. j.; Lähtrus, Martna k., Haapsalust 24 w. 16. Wiljandis, Küünla laat 8 p. 18.
Nina külas, Peipsiäärne w., Tartust 45 w. 19. Tartus; Paides. 20. Rawilas, Kose külas; Wasknarwas 1 p. 21. Walgas 2 p.; Muhu-Suure wallam.
j. 65 w. Kures. 25. Wõrus 8 p.; Lihula alewis, 44 w. Risti rdt. j. 26.
Wõõbsu alewis, 55,3 klm. Wõru rdt. j. 28. Wiljandis, Wastlalaat 2 p.;
Tagawere karjamaal, Maasi wallas, Saaremaal.
Märts.
1. Jõgewa alewis, rdt. j.; Kolowere-Risti laat 1 w. Risti rdt. j.
4. Kiwiloos Peningi w.; Wõhma a. Käo w. 5. Kirbla w., Risti rdt. j. ja
8 w. Lihula alewist. 8. Antsla alewis; Kurista w. end. Aedu kõrtsi j. Jõ
gewa jm. 14 w.; Tumala m., Uuemõisa w. 51 w. Kures. 9. Emmastes
Hiiumaal, 32 w. Hellermaa sadamast; Haageri kir. j. Kohila w. 10. Puh
jas, Kawilda w.; Watla m. Paatsalu w. 43 w. Pärnu linnast; Käo m. Wõh
mast 10 w.; Suurejõel Uue-Wändras; end. Kitse kõrtsi j. Walgjärwe w.
Wõrust 46,4 klm. 12. Ardu külas Triigi w.; Wõrus; Amblas 7 w. Lehtse
j.; Hellamaa end. teemaja j. 70 w. Kures. 14. Mustjala wallamaja juures ;
Waimastwere „Sihi“ Pedja j. 21/2 w.; Kodijärwel Elwa j. 8 w.; Käsukonna
m. Imawere w. Wõhmast 25 w.; Mõisaküla alewis; reedel enne 15. märtsi
Põltsamaa alewis; Mustjala wallam. j. 29 w. Kures. 15. Raplas. 16 End.
Kulli karjam. Elwa j. 11 w.; Rannaküla Rõmmi talu karjamaal, Maasis, 51 w.
Kures. 18. Keilas; Kastnas Tõstamaa kilu; Wõhmute w. J.-Jaanis, rdt. j.;
Sangaste kir. kõrtsi j.; Kallaste ai. 2 p. Woldi j. 40 w. Tartust 46 w.
20. Jüri kir. j. Rae w.; Taewere w. S.-Jaanis Olustwerest 5 w.; Märjamaa
ai. 33 w. Riisipere rdt. j.; Kuresaares. 21. Wäike-Ulila mõisas, Tartust
18 w. 22. Albu wallam. j. 22 w. Lehtse jm. 23. Walgas; Kawastu Warnja
külas, Tartust 40 w.; Leisi alewis 40^2 w. Kures. 24. Mõras, Laiuse w.
12 w. Jõgewa j. 25. Woldis Saadjärwe w. 26. Sulbi ai. Kärgula w. 24,1 klm.
Wõru rdt. j.; Wahastus 24 w. Lelle rdt. j.; Wõlla-Kihlepas Pärnumaal;
Kohilas; Wana-Prangli m. 25 w. Tartust. 28. Paides; Kasepere poe j.
Kloostri w.; Walguta m. 11 w. Pritsu jm.; Kellamäe kõrtsi j. 2 p. — 2
w. Kures. 31. Mustwee alewis 2 p. 40 w. Jõgewa jaamast.
3. ja 4. Jõhwi alewis 2 p. 8. ja 9. Iisaku m. 2 p. 9. ja 10. W.-Jakobi
kiriku j., W.-Jakobi kihelk. 2 p. 24. ja 25. Laekweres, Simuna kihelk. 2 p.
Aprill.
Neljapäewal pärast Lihawõtte pühi „Pori“ laat 2 p. Wiljandis. Ree
del enne Jüripäewa Põltsamaa ai. 1. Juurus; Leewi m. 19 klm. Wõru rdtj.
2. Antsla ah; Puskarus Rõigaste w. 24,5 klm. Wõrust. 5. Tartus. 8.
Suitsu end. kõrtsi j. K.-Wonnu w., 5 w. laewa sadamast, 25 w. Tartust. 8.
Roobaka ms. Pärsama w. 42 w. Kures. 9. Elwas, 1 w. jaamast. 10. El
lamaa rdtj. 1 w. kõrtsi j. Sooniste w.; Loona wallam. j. 14 w. Kures. 11.
Pati-Nurmeotsal. 12. Wõrus. 13. Kärla walla turuplatsil. 14. Nina külas,
45 w. Tartust, laewa sadama j.; Koorwere k. Wastse-Kuuste w., 37 w.
Tartust.. 14. Hummuli Soe kõrtsi j. 20 w. Walgast. 15. Säru wallam. j.
40,2 w. Wõru rdtj., 15. Tapa ai. 16. Woltweti Keremal. 18. Wigala
kir. j., 42 w. Risti rdtj. ja 45 w. Pärnust. 18. Weinjärwe w. Wahu k.;
Mustla alewis Tarwastu w., 28 w. Wiljandist; Kogula w. Liiwa poe j.
Rahukülas 28 w. Kures. 19. Luutsniku m. 27,5 klm. Wõru rdtj. 19. Kilingi-Nõmmes. 20. Alawere m., Lihula ah; Selis, Tõstama kih. 20. Kuresaare linnas. 23. Wasulas 9 w. Tartust; Orajõe-Kablis; Sauga wallam.
juures; Krabi wallam. j. 24. Lohusuu külas, Mustwee laewa sadamast
13 w. Jõgewalt 53 w.; Wastseliina wallamaja j. 21,3 klm. Wõrust, 15 klm.
Wastsel. rdtj. 25. Partsi Peri w. 30 klm. Wõru rdtj.; Roosikus Zooru w.
22,7 klm. Wõru rdtj; Warblas, 55 w. Pärnust; Märjamaa ah, Koonga
wallam. j.; Kabala wallam. j. 9 w. Wõhmast; Narwas 3 p. Jüri laat; Kõiguste kõrtsi j. 2 p. 351/2 w. Kures.; Ritsiku Erastwere wallam. j. 26. Jõgewa
alewis ja rdtj. 27. Saare kõrtsi j. 25 w. Tartust, 19 w. Woldist. 28. S.-Jaani
ai. Taewere w. 5 w. Olustwerest. 28. Kärus Lauri rdtj. j.; Abja Palu
ojas. 28. Sulaoja kõrtsi j. Krüüdneri w. 30 w. Tartust. 29. Waiatul, 24 w>
Jõgewalt; Kärsa k., Tartust 35 w., Läänistist 10 w. 29. Liiwal, Koiga w.;
Walgas 2 p. 30. Nõos, l1/a w. jaamast; Haanja mõisas 14 klm. Wõru
rdtj.; Kärgula alewis.
2. Alajõel, Wirumaal 1 p. 8. ja 9. Waiwara m. 2 p. 19. Wiitinal,
Kadrina kihelk. lp. 27. ja 28, Rakwere linnas 2 p.; 21. W.-Maarjas 1 p.
30. Haanja w. Haanja m.
Päri m. j., Läänem. 20 w. Risti rdtj.; Alamustis, Kõlliste w. 37,2 klm.
Wõrust; 2. Räpina wailam. j. 3. Soodlas, Anija w. Harjum.; Pikajärwel,
Kaarepere jm. 3 v/.; Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu-Koosas; Nuustaku ai. 2 p.,
Pritsu jm. 13 w. 4. Pärnus Jüri laat 2 p. 5. Haapsalus; Kodaweres,
põllum. seltsi platsil, Pala w.; Saaluse wailam. j. 18,2 klm. Wõru rdtj.
6. Antsla ai. 1/,4 klm. rdtj.; Järwakandis Harjum. 7. Mõisaküla ai. Pärnum.;
Põlwa kir. j. 29,1 klm. Wõru rdtj. 8. Tahkurannas, Wõiste kõrtsi j., Pärnum.
9. Häädemeestel; Uue-Antsla wailam. j. 8. klm, Antsla rdtj. 10. Kuiwajõel; Uduweres, Jakobi kih.; W.-Roosa wailam. j. 31,3 klm. Wõru rdtj.
11. Reola m. 12 w. Tartust; Misso wailam. j., 42 klm. Wõru rdtj. 12. Wõrus;
Rataste kõrtsi j., Kudina w., Woldi jm. 12 w.; Kaarli wallas, Oisu jaama
juures. 14. Holstre wallamaja juures, Karilatsis, 12 w. Wiljandist; endise
Karilatsi kõrtsi j. 41,2 Wõru raudteejaamast.
15. Kuresaare linnas.
16. Paides. 18. Sangaste kir. kõrtsi j. 19. Mehikoorma külas, Meeks! w.
67,2 klm. Wõru rdtj. 20. Haiba p oe j. Kirna-Kohatu w. Hsrjum. 22.
Wõõbsus, 55,3 klm. Wõru rdtj. 23. Walgas; Pärsama w. Mätjaküla karjamaaal, 37 w. Kures.
5. Salla külas, Simuna kihelk. 1 päew.
Juuni.
1. Sulbi alewis. 5. Wiljandis 2 p. 9. Antsla ai. 12. Paides. 13.
Woltweti-Keremal. 34. Lootwina m., Wastse-Kuuste w., Tartust 28 wersta.
15. Märjamaa ah, 33 w. Riisipere rdtj. 16. Tapa ai. 20. Mustwee ai.,
Jõgewalt 40 w., laewa sadama j.; Wõhmuta w. J.-Jaanis, 21. Wõrus. 26.
Kolowere-Risti; Laiksaare-Urisaares, Pärnum.; Wiljandis Jaanilaat 2 p. 27.
Põltsamaa ai. 28. Rakweres «Jaani" 1. 2 p.
20. Põltsamaa alewis. 26. Wihulas, Haljala kihelk. 1 p.
Juuli.
1. Walgas 2 p.; Haapsalus. Pärnus, Jaanilaat, esimesel kesknäda
lal ja neljapäewal. 3. Paides. 4. Tartus. 7. Petseris. 8. Taagepera
wailam. j., 44. w. Walgast ja 12 w. Tõrwa ai. 10. Tarwastu w., Mustla
a., Wiljandist 28 w. 12. Mõisaküla ai., Pärnum. 14.—21. Leisi ai. riiete
laat. 15. Karksi Nuias. 18. Tõrwa ai. 2 p. 23.—5. aug. Kuresaares riiete laat.
3. ja 4. Palmses, Wiitna kõrtsi juures 2 päewa.
August.
1. Paides. 2. Pärnus 2.—22 aastalaat. 7. Holstre wailam j. Wil
jandist 12 w. 10. Kuresaares. 12. Wana-Wõidu wailam. j., Wiljandist 5
w. 15. Tuhalaane wailam. j., Wiljandist 26 w. 16. Martna kir. j. 20 w.
Haapsalust. 18. Loodi w. end. kõrtsi j., Wiljandist 10 w. 21. LaiksaareUrisaares. 23. Walgas. 25. Wõrus. 26. Kaarli m., Hallistest 8 w.; Mõi
saküla ai.; Paides, 28. Petseris. 30. Rakweres 2 p.; Antsla ai. 31. Helme
m, o5 w. Walgast ja 2 w. Tõrwa ai. 31. Suurejõel Uue-Wändras. 31, Hääde
meestel, Pärnum.
22. Pati-Nurmeotsal. 25. ja 26. Naroowa-Jõesuus 2 päewa.
September.
2, Taewere w., Suure-Jaani ai.; Kaarli wallamaja juures, Õisu pooljaamast, Wiljandimaal. 3. Selis, Tõstamaa kihelkonnas.
5. Wiljan
dis 2 p. 6. Sauga wailam. j, Wõõbsus; Wastse-Nõo m., Meeri w., l>/2w.
Nõo j., 2 p.; Wastsemõisa kõrtsi j., Wiljandist 12 w. 7. Wana-Kariste
wallam. j.; Hummuli „Soe“ kõrtsi j,, 20 w. Walgast. 8. Peningi wallam.
j. Hallistes, Pornuse-Leonhofil; Olustwere jaama j. 9. Puiatu m., 14 w.
Wiljandist. 10. Puhjas, Kawilda w.; Kilingi-Nõmmes; Tapa ai. 2 p.; Kärstna
m. 35 w. Wiljandist; Hellama end. teemaja j. 11. Lelle-Hiiekõnnus, Pärnu
maal. 12. Mehikoormas, Meeksi w., 62,2 klm. Wõru rjm.; Maasi w. Tagavere
k. karjamaal, 40 w. Krs, 13. Walgas 2 p.; Kolga-Jaani kiriku j., 31 w.
Wiljandist. 14, Alliku w. Qisus; Kuresaares; Nina k., Peipsiäärne w.;
Wiitina wallam. j. 19,2 Wõru rdtj, 15. Warbla kih., Saulepi w., 55 w.
Pärnust; Jõgewa jaam, ja ai.; Tammistes, Pärnu kih,; Abja Paluojal. Pär
numaal; Kohila w. 17. Uduweres, Jakobi kih.; Uusna m., 10 w. Wiljandist;
Räpina m., 49,2 klm. Wõru rdtj. 18. Pikajärwe end. kõrtsi j., Kaarepere
w.; Sindi ai., ärnum.; Sangaste kiriku kõrtsi j.; Alawere m.
19. Kergu
ai, Jakobi kih.; Kogula w., Kalli k. karjamaal, 31 w, Krs. -20. Leewil,
Pindi w. 19 klm. Wõru rdtj.; Wigala kiriku j,, 42 w. Risti jm., ja 45 w.
Pärnust; Sulbi ai, 21. Wahastus, Järwamaal; Tahewa wallam. j,, 31 w.Walgast;
Rõuge kiriku j., 13,1 klm. Wõru rdtj; Orajõe-Kablil; Pärsama w. Wõlupi
k. j., 421/s w. Krs, 22. Kastnas, Tõstama kih. 23, Holdre m , Helme
kih., 40 w. Walgast ja 14 w. Tõrva ai.; Järvakandis; Sürgavere m., 15
v. Wiljandist! Paides. 24. Kirbla v., Läänemaal; Wõrus; Tartus. 25.
Liigalasma karjamaal, Wesiaia väravas, Maasi vallas, Saaremaal,
Antsla ai.,
klm. rjm.; Wõlla-Kihlepas; Watla m. Paatsalu w., Läänem.;
Wana-Suislepi vallam. j.; Loona vallam. j, 26. Pööraveres Jakobi kih.,
Pärnum. 27. Põlva kiriku j , 29,1 klm. Wõru rdtj. 28. Tori ai.; Põltsamaa
ai.; Kuresaares. 29. Kirepi kõrtsi j,, Pritsu jm. 5 v-; Ambla alev., Järvam,;
Keblaste m. Mihkli kih., 40 v. Pärnust, 30. Haanja m., 14 klm. Wõru rdtjm,
12. ja 13. Palmses, Wiitnal, Kadrina kih. 2 p.; 13. ja 14. Iisaku
mõisas 2 p. 30. Haanja v. Haanja mõisas.
Oktoober.
Pärnus, Mihkli laat, esimesel kesknädalal ja neljapäeval. 1. Audrus;
Koiga v. Liival; Waikna v. Päri m.; Rasina kõrtsi j.; Uuemõisa v. Levala
k, Mehamäel 2 p. 481/2 v. Krs. 2. Roela It. end. Torma jm. j.; Tõrva
ai. 2 p.; Märjamaa ai.; Mõisaküla ai. 3. Kavastu v. Koosa k.; Laane
metsa „Suure" kõrtsi j. 23 v. Walgast; Narvas Mihkli laat 3 p.; Tõrva
ai. 2 p,; Wändra ai.; Lindoras, Loosi v. 23,2 klm. Wõru rdtj. 4. WanaKuuste v. Reola Walge kõrtsi j.; Rõuge v- end. Sänna kõrtsi j.; 18 klm.
Wõru rdtj., Kuivajõel. Harjum, 5. Zooru v. Roosikul; Lihula ai.; Kabala
vallam. j. 6. Kudina v. Pataste kõrtsi j.; Tapal. 7. Wiljandis Mihkli
laat 2 p.; Kohila v. Hageris. 8. Pukal Sangaste kih.; Mustjala m. j. 2 p.
10. Hiiumaal end. Heltermaa k. j.; Walgas; Imavere v. end. Päia kõrtsi
j. 11. Riidaja vallam. j.; Kilingi-Nõmmes. 12. Keilas; Leisi ai.; Wastseliina vallamaja j.; Tartus. 13. Kärla valla turuplatsil; Wõrus; Kurista
v- end. Aedu k. j.; 14. Petseris; Albu vallam. j. Järvam. 14. Ritsika
Erastvere vallamaja juures; Kilingi-Nõmmes. 15. Rannu v. Kulli karjam.
j,; Säru vallam. j.; Rakveres Mihkli laat 3 p.; Raplas; Kolovere m., end.
Jõgeva k. j. 16. Muhu-Suure v. mag. aida j. 17. Lohusuu k.; Taevere v. Suure-Jaani ai,; Emmaste v. Hiiumaal, Metsalauka k.; Koongas
wallam. j. 18. Wõõbsus; Kuresaares ja Antsla ai. 19. Tarwastu w, Mustla
ai.; Jõelehtmes; Wana-Kuuste w. Lootwina m.; Põlgastew. Puskarul; Rogosi
w. Luutsniku m. 20. Wana-Roosa wallam. j.; Uue-Antsla wallam j.; Kõlliste
W- Tille kõrtsi j. 16,6*klm. Wõru rdtj.; Weinjärwe w. Wahu k. 21. Suitsu laat
Kastre-Wõnnu wallam. j.; Saaluse wallam. j., 18 klm. Wõru rdtj,; Haapsa
lus, 22. Kärgula w. Sulbi ai., 24,1 klm. Wõru rdtj. 23. Raadi w. Wasula Rojasilla k. j.; Moisekatsi w, 43,3 klm. Wõru rdtj,; Käo m. Wiljandimaal; Kloostri w. Kasepere kõrtsi j. 24. Kõlliste w. Krootuse m, 36,7
klm. Wõru rdtj.; Laatres — 19 w. Walgast ja 4 w. Sangaste jm.; 25.
Sooniste w. Ellamaa kõrtsi j.; Ranna küla, Rõmmi talu karjamaa juures,
Maasi wallas. 27. Saare w. Saare kõrtsi j. 28. Puurmanni w. Piknurme
külas; Krüiidneri w., Pusu k. j.; Taageperas — 44 w. Walgast ja 12 w.
Tõrwaal.; Wõhmuta w. J.-Jaanis; Woltweti Keremal; Misso wallam. j., 42 klm.
Wõru rdtj. 29. Wõtikwere w, Waiatu laat Lullikatku k.; Ahja w. Kärsa kõrtsi j.
31.Mõnistewallam.j.41,3klm. Wõru rdtj ja3klm.Mõniste rdtj.; SindiLodjak. j.
4. ja 5. Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk. 2 p. Kabala wallamaja j.
6. ja 7. Jõhwi ai. 2 p. 12. ja 13. Illukal, Kuremäel 2 p.; 13., 14. ja 15.
Rakwere linnas 3 p.; 13, Kärla walla turuplatsil. 14. Kilingi-Nõmmes.
18. Salla külas, Simuna kih. 1 p.; 18. Wäike-Maarjas 1 p. 25. Ran
naküla Rõmmi talu karjamaal, Maasi wald. 27. ja 28. Laekweres, Simuna
kihelk. 31. Mõniste wallamaja juures.
,
Nowember.
1. Pärsama w., Mätjakülas. 2. Suurjõel, Uue-Wändras; Paides; Palal Kodawere kih.; Mõra m. Laiuse w. 4. Riisipere w. Nissis. 5, Antsla ai.:
Wissi kõrtsi j. Kambja w. 6. Rõuge w. end. Alakõrtsi j.; Kaarepere w.
Kassinurme m. j. 7. Walgas 2 p.; Elwas. 10. Jõgewa w. ja m.; Lähtru
w. Wahima k. 11. Wõrus; Wiljandis Mardi laat 2 p. 12. Triigi w., Ardu
k.; Karilatsi w. end. kõrtsi j., 41,2 klm. Wõru rdtj.; Kuresaares. 14. Käru
w. Lauri jm. j.; Lähtru w. 25 w. Haapsalust; Tartus. 15. Põltsamaa ai.
20. Kolowere-Risti laat; Kirna-Kohatu w. Haibas. 22. Paides; Mustwees.
23. Paides. 25. Raasikul. 26. Walgjärwe w. end. Kitse kõrtsi j. 46,4 klm.
Wõru rdtj. 28. Woltweti-Hallikukiwil; Keilas; Põltsamaa ai. 29. Wõrus.
30. Wigala w. end. Poti kõrtsi j.
1. ja 2. Jakobi kiriku juures, W.-Jakobi kih. 2 p. 15. Põltsamaa
alewis. 26. Pati-Nurmeotsal.
Detsember.
Lelle Hiiekõnnus esmaspäewal pärast 2. Krist. tui. püha. 1. Tapa ai.;
Räpinas. 2. Juurus Harjum. 3. Jõgewa ai. ja rdtj.; Walgas 2 p. 5. Rakweres Jõulu laat 2 p.; Amblas Järwam. 7. Kallaste ai. 2 p. Woldi jm. 40
w. ja laewa sadama j., Tartust 46 w. 8. Wiljandis. 10. Jüri kiriku j. Rae
w.; Kilingi-Nõmmes; Mõisaküla ai. 11. Narwas Jõulu laat 3 p. 12, Wõhmatu w. j.; Wändra ai. 13. Pati Nurmeotsal. 14. Peipsiäärse w. Ninakülas; Antsla ah; Pärnus Jõulu laat 2 p. Reedel enne 15. dets. Põltsa
maa ai. 15. Wõrus; Kohilas Harjum.; Wõhmatu w., Järwa- Jaanis. 16.
Põltsamaal. 17. Moisekatsi w. end. Kauksi k. j. 42,2 klm. Wõru rdtj.
Pärnus, Jõulu laat kolmanda nädala kesknädalal ja neljapäewal. 18. Paides;
Pööraweres. Jakobi kih. 20. Wõõbsus; Märjamaa ai. 22. Mustwee ai. Jõulu
laat 2 p. 23. Krüüdneri w. Sulaoja k. j. 28. Kawastu w. Warnja k.; Walgas.
3. Alajõel, Wirumaal 1 p. 6. Wihulas 1 p. 16. Põltsamaa alewis.
19. ja 20. Jõhwi ai. 2 p. 20. Wasknarwas lp.
Petseri linnas saawad laadad 1924. aastal järgmiselt ära peetud:
Uue kalendri järele, iga 1. ja 15. kuupäewal. Liikuwad laadad wana ka
lendri järele; 1. Suure paastu teise nädala esmaspäewal. 2. Suure paastu
7. nädala esmaspäewal. 3. Esmaspäewal peale Lihawõtte pühi. 4, Järg
misel päewal peale Taewaminemise püha. Alalised aasta laadad uue ka
lendri järele on; 5) 7. juulil, 6) 14. oktoobril.
Petserimaal peetakse 1924. a. laadad järgmiselt: 1) Lauras, Laura
wallas iga kuu 20-mal päewal. 2) Stolbowas, Laura wallas 29. aprillil ja 29.
oktoobril. 3) Korsakowas, Pankjawitsa wallas 29. nowembril. 4) Irbos
kas iga kuu 21. päewal. 5) Wärskas, Järwesuu wallas iga kuu 10. päewal.
Wõõbsus peetakse turgu iga 5. ja 20. kuupäewal.
ZahrkaLender.
Tühi (tüdige) ruum: Cubatud aeg jahil käia. W keelatud aeg, looma
hoiu- ja kaitfeaeg, (R, Teat,, 26. 7. 1920. a., nr. 101/102.)
Emapõder, emahirro (mets- |
kits) ja nende vasikad |
Isapõder
-
ITletsfikk (isahirv)
[E
■
aQB
sniB
Kamõtus ja ilateder
Waldfnepid
Haned ja luiged
Käpardid
Cmapardid,
topellnepid,
mudainepid ja teiied üle
mal tähendamata tnepid
ja veelinnud
[E
Q
Q
Põldpüüd
13
läneled ja fataanid
kmateder,
emamõtufed,
laanepüüd ja kookanad
Kõik teised eespool nimetarnata jahiloomad
13
B
13
Q
Röövlinde ja -loome võib
kogu aasta tappa.
Kaitlemetla piirkond Wõru maakonnas, kus jahipidamine ainult
röövlindude ja -loomade peale lubatud on: 1) Wana- ja Uue-Nurli
meffandikus: Zirgupalu, Tukka, Reeda ja Wana-Hurti vahtkondades (1682
tiinu). 2) Juba metfandikus: Juba vahtkonnas (143 tiinu).
Rändaja.
Kodu kenadust ma wihkasin,
wõerast ilu wäga ihkasin:
tahtsin näha kaugeid kuulsaid maid,
lootsin leida kohti kenamaid.
Kaua rändasin ma ilma sees,
esmalt naerul näol, siis — silmamees:
palju, palju paiku olin näind, —
kodukoht ei iial meelest läind!
Igatsus mu kirge jahutas,
südant wõeraist paigast lahutas;
ja nüüd rõõmul õiskab minu rind:
jalge all mul jälle kodupind!
Oh, et soojem soow mul täide läeks,
et ma siin kord elu-õhtut näeks,
ja kui kustutab surm elu-tuld,
siis mind hellalt kataks Eesti muld!
J. M. Jaanus.
Papa ja mamma.
Poega noomis Taga-Metsa Tiina:
„Kuis sa, Eedi, wastikuks nii laed?
Tunnen sinust ainult hinge piina. ..
Ilm kord õpetab sind — kiili sa näed!
Mäleta, mis Kirjas ammu kästi,
Austa isa, austa ema ka,
et wõiks käia sinu käsi hästi,
kaua ilmas elada wõiks sa !“
Eedi kostis : „Jäta rumal kisa >
Kirja käsk — ei see mind puuduta:
mul ei ole ema ega i s a,
mul on ainult — mamma p a p a g a !“
J. M. Jaanus,
Natuke nalja
Ärimees.
Sõber: Kuule, linu wümane romaan on juba kuuendas trükis ilmu
nud! Kuidas jõudlid fa tema tutvustamHega nii luurepäralifelt
toime laada?
Teine: Wäga lihtfalt. Mina panin ajalehtedesse kuulutule, öeldes, et
otsin naist, kes ligikaudu minu romaani naiskangelase sarnane
oleks. Ja kohe kahe päerva jooklul oli esimene trükk maha müüdud.
Restoraanis.
W õ õ r a s : See meesterahvas seal ümargule laua juures sai parema
lõuna ja on paremini teenitud, Mina tahan äripidajale kaevata.
Kus ta on?
Kelner: Tema fee ongi, kai ümargufe laua juures, mu herra,
Praktiline.
Räti ep p, emale, kes poisijõmpsikale uut ülikonda tellib: Kas soo
vite, et ma õlad vatteerin?
P o 1 f s : ki, mamma, ütle, et tema mu põlvpükste istekoha ära vatteeriks.
Jämedalt.
Perenaine: See on hirmus, — lihas, mis teie tõite, on ainult kondid.
Tüdruk: Lihunik ütles, kõigil loomadel on kondid, isegi teil.
Aha!
Sasfi:
Karli:
.Minu Ha on pagar; mis teeb linu Isa?"
Kõik, mis ema käieb.
Tulevikuplaanid.
Peigmees: Noh, Cmma, kas sa ulud, et ma laan oma abielu lae
vukese peal hea madrus olema?
Pruut: muidugi, mu kallim; ja lina, uiud sa, et ma leal hea kapten
olema saan?
Lihtsalt.
.Hiina ei laa aru, miks neid sõnu ilmas nii palju on!" hüüdis tütar
laps õigekirjutust õppides.
.Mispärast", ütles vend, .need tulevad inimeste tülitsemisest.
Sest, la tead ju, üks fõna toob ikka teise".
Aued rikkad.
Jakob: Ma kuulfin, et la oma abikoolale jõuluks automobiili kinkifid. Kas ta mitte hirmu ei tunne lellega föita?
Joolep: ki põrmugi! Reed on tänavatel kõndijad,kes hirmus olgu.
Põhjus.
mees: miks lee naisterahvas lind tervelt pool tundi ukle peal
kinni ptdas?
Caiajutuline naine: Ta ütles, et tal aega ei ole lisle tulla.
Edewus.
Ühel ratlalõidu kunsti etendulel kihvad paljud daamid elimestes
ridades üles, tagapool istujate vaadet varjates. Kui viimastelt rida
delt elimeli daamilid tagajärjeta istuda paluti, hüüdis, keegi taipavalt:
«Kas lee ilus daam lahkesti mitte maha ei istuks?" Selle peale istulid ees umbes viiskümmend vanemat eite kohe oma irtmetele.
Muusikasõbrad.
.TRiks teie fiis kontkrtile käite, kui teie muuhkatf midagi aru
ei laa?"
.minule meeldib maadelda nende nägusid, kes kai samuti midagi
aru ei laa?"
Tõusik.
moodsas, toredas seltskonnas, kui daamid söögilaualt kaali tagasi
pöörasid, istus majaproua, sügavale paljastelult riietud ja säravat kaela
ehe! kandes, toredasse tugitooli maha ja tundis välkelt külmavärinat.
.Johanna*, hüüdis majaproua mäfinult teenri poole, .minul on
jahe, too mulle minu teine briljantidega kaelaehe".
*
.
*
*
Prof. Shakowi kõnest Mõrus r
kesti ikkisvus on märkklt ärarippuv kesti naisterahva moraalklt jõult, puhtuklt ja energialt.
Põllumehed!
Pange rõhku hea seemne peale, see
on hea lõikuse iiks peatingimistest.
Seemnekauplus olgu aastate jook
sul ära proowitud. Niisugune kin
del, usalduswääriline seemnemüük on
S. Songi
kaupluses Mõrus,
Siiri tän. 14.
See seemneäri oli mullu üks ainsa
matest, mis ministeeriumis registree
ritud, mis katse wälja kandis, mille
käigule takistusi ei tehtud, nagu seda
muldega ette tuli.
Kes õiglase hinna eest head sõõgija sõõdawilja seemet soowiwad, neid
palun kewadel minu ärisse astuda.
Aupaklikult
S. Songi
Wõrus, Siiri tän. 14.
liras. Tarto oti. lk 15, - loona majas.
Kõnetraat
Kõnetraat
r
K
»
IS.s
I
Suur wäljawalik kõiksugu jalanõusid, nagu:
naisterahwa kingi, meesterahwa kamasse, weesaapaid ja igasugu wärwides kingasid.
Kõige uuemad mõõdud.
Iseäranis soowitan kuulsaid ESTOKING
kaitsemärgiga meesterahwa, naisterahwa ja
laste jalanõusid. Soowitan omast rikkalikust
ladust meesterahwa, naisterahwa ja laste
kalosse,
wilte,
botikuid ja
wõimlemise kingi.
c s>
Peale selle igasuguseid kummiplekkisid, saapa
ja kinga nööre, naha määret ja kreemi igast
wabrikust. Igasuguste päälsete tegemine.
Shawro, lakk ja wärwilisi nähku igast wärwist.
Koiga austusega
Gustaw Tullus.
»
»
»
S. SONGI
kirjastusel on trükist ilmunud järgmised näitemän
gud ja on mängimiseks saada:
E. LAMPSON’1
Nali ühes waatuses.
Ja ptüi Kile
Naljamäng kolmes waatuses. Bayard ja de Vailly
järele. Eestikeelde E. Lampson.
Lähemal ajal ilmub trükist:
„Isa lubas“.
A. LArronge järele.
Eestikeelde E. Lampson.
Kella-, kullasepa- ja prillideäri
Wõrus, Jüri tän. nr. S,
wastu ^Põllumehe" uut maja.
Õmblusmalinatelt „ Vestu"
Perenaistel, kui aeg kulin,
Oltke kohe piimamatin,
Kõige parem nüüdlel ajal.
Hiis fee „ Vesta" headurttõstab? Puhtaks koorib, ruttu laab,
Teras märk ja roaikne heal,
Palju kulu üle jääb.
Õmbleb Õhukeft ja pakfu,
Julgrutustelt on forte palju,
Cdafi ja tagati,
Odatoaid ja kallid ka;
^Väljanägemine ilus,
Sellepärast kõigil on neid
fiind ei ole kallis ka.
Wõimalik ka omanda.
On ka teistelt mulinatelt
Grammofonid rõõmu teemad
Palju lorte olemas.
noortele ja roanule,
Suurem wäljuwulik Wõrus,
Cestikeeheid laulunoote
Jüri tänatu ühekla.
Soowita roõin kõigile.
Seina-, laua-, taskukellad
Kuldfõrmuleid, käeroõruüd
Kõiki lorte, mis lo nõuad,
Ja kaelakapslid ilulaid,
Käituad hästi õieti,
Ka kõrroarõngad, prosied.keed
Küll läramad meel hästi need. Wastutan ka täiesti.
Kubeme- ju tuskunuge,
Kääre, prille ju weel muud,
Kuup on küünis, hind on oduro,
Wäljuwulik tuur ju lui.
Austusega
J«lius TibbiNg
Jüri tän. nr. 9.
P.S.
Ostan kul
da,hõbedat
ja töötan
mastu kella
jukullafepa
parandustöölid.
IViaier
Kreutzwaldi tänaw nr. 14, wastu VW
MZ „ A1 e k s a n d r i “ wõerastemaja.
Wõtab oma peale kõiksugu maalritöösid nii linnas kui ka maal. —
W
Töö korralik.
M
SiiiiiiiiiiiiiiiiiiieiiiiiiiiiHii
S. Songi
Wõrus, Jüri tän. nr. 14.
o
■
W
Kõige suurem ja kõige paremini sisseseatud trükikoda Wõrus. Telefon 130.
Walmistab kiirelt ja uue
matele nõuetele wastawalt
kõiksugu triiltitöid, nagu:
raamatuid, blankette, kuu
lutusi, ajakirju j.n.e. j.n.e.
Gyõ)
GYe)
SfT
Trükikoda on täiendatud kõige uuemate
:;
kirjade ja ornamentidega.
::
Raamatukauplus. Suur paberi
ja papi ladu. Raamatuköitmise töötuba.
ItaiknM Mi | j
S. Songi Wõrus,
jg
soowitab ülemaaliselt soodsate hindadega:
•
wiiulid,
bratscheid,
cellod,
balalaikaid,
mandolineid,
gitarreid,
puhkpille,
kontra-basse,
trumme,
taldrikka,
trianglid,
noodi pulte,
igasuguseid keeli mänguriistade jaoks,
metronoome, s. o. taktilööjaid, et igas
tempos õige ja kindla taktiga harjuneda; healematutajaid, keelpillide
poognaid ja nende osasid, wiiuli roope,
kampfoli jne.
:
\
:
\
:
:
:
:
:
j
:
:
:
:
:
;
;
j
Mis ladus ei juhtuks olema, muretsetakse
tellimise peale wiibimata, wabriku hindadele
ainult wäikest wahetasu juurde lisades.
; W
:
W
W
M
W
W
Jj
W
M
W
W
W
W
M
WW
W
M
W
W
■ Mai
M. GOLbBERG
Jüri tän. nr. 2
pargib nähku juhiks, pastlaks, tallaks, seremetiks, shewretiks ja woodriks. Lambanahku willaga kasukateks. Täidab telli
misi masinarihmade ja muude nahasaaduste peale. Naha headuse peale kõige
suuremat rõhku pannes. Müüb walmis
nahka kõigis sortides. Ostab tooreid
nähku, paju-, ja kuusekoori.
Nahakauplus M.Goldberg
Wõrus, Jüri tän. nr. 2.
Ostab kõiksugust metsa ja walmis metsasaadusi: palkisi, liipreid, plankisi ja
laudu.
Müüb hariliku hinnaga oma saewabrikutest, nii kui linnas: kõiksugust puuja ehitusmaterjaali, nagu palkisi, plan
kisi, lae- ja põrandalaudu, woodrilaudu punnituid ja hööweldatuid.
o
Speditfioni ja tolliklaarimise Sri
J. Mitt
e==3
Malgas, Mihkli tLnaw 17 e=3
toimetab igasugust kaupade transporteerimist ja tollimist
sise- kui ka wäljamaale.
Asjatoimetus kiire ja korralik.
Austusega
J. Mitt.
S. SONGI
raamatukaupluse juures Wõrus on ka eeskujulik
■Min töötuba.
kus igasugused lihtsad kui ka kõige peenemad iluköited walmistatud saawad. Raamatukogudele tuleb
köitmine hulgawiisi õige kasulik. Rookimisele wõetakse uusi kui ka wanu raamatuid. Samuti raamitakse ka igasuguseid pilte sisse, kuna raamid
|.
sealsamas saada on.
......
j]
I
lj
j
MM
Raamatukauplus S. Songi
Wõrus, Jüri tän. nr. 14.
•r.-WZZE
Suure, wõistlemata hinnaalandusega
müüme oma ärisõpradele järgmisi raamatuid, mida proowida maksab:
p. R ä t s e p p , Emakeele elawad healed I., 64 Ihk.,
„
kõwas köites, hind 25 nirk.
Emakeele elawad healed IL, 112 Ihk., kõwas köi
tes, hind 50 mrk. Kõige edukamalt kawatsetud aabits ja lugemise raamat, hinna poolest
kõige odawamad ja kõigile kättesaadavvad õperaamatud.
p. L e i n b o ck , W. Lobanowi järele, Mesilaste mäda-
poja haigus ja selle arstimine, 26 Ihk., h. 10 m.
Auhinnaga kroonitud töö.
Noorte laulik, 32 Ihk., hind 10 mrk.
s. Songi, Saksa-Eesti keele sõnaraamat, 164 Ihk.,
„
„
„
„
kõwas köites, hind 40 mrk. Iseäranis kasulik
Saksa keele õppijatele kodus ja koolis.
Kerged Saksa-Eesti keele kõnelemised, teine
trükk, hind 3 marka.
Kuke-aabits, kolmas parandatud trükk, h. 20 m.
Kaanel salmiga: „Su lapsepõlwe waew on pä
rast rikkus-kaew".
..Emakeele helinad“, wiis peatükki ja mõned
piiblilood kodu- ja leerilastele, hind 5 mrk.
..Pildid lastele", wärwilised pildid paksul pabe
ril, hind 25 mrk.
Wõru suurem tapeetide ladu.
i
Tartu Pank
asut. 1868. a.
m mi
Põhikapital Emk. 50.000.000Tartu — TaMnn
Paide —
Põltsamaa — Nakwere — Wiljaudi — Wõru.
Wõrn Jaoskond
Jüri tän. nr. 10.
Hoiusummade wastuwõtmine.
Kuludeta rahasaatmiue igasse
Eestis olewasse pangaasutusse.
Wäliswaluuta sa tšekkide ostmine
ja müümine.
r!
Rahasaatmine Wenemaale.
Kõik muub pangaoperatsioonid
G
Põhja Pank A.-S.
Peapank Tallinnas, Suur Karja tän. 20, oma majas.
Osakonnad: Tartus, Wiljandis, Wõrus, AbjasjaTüril.
Omad kapitaalid Mk. 35.000.000.—
Äriseis 1-ks augustiks 1924. Mk. 454.000.000.—
8
H
WÕRCI OSAKOND
M
H
E
wõtab raha hoiule Eesti kuldkroonides ja markades ja maksab alakehast kõrgendatud protsenti.
ffl
6)
L
H
Kõik teised panga operatsioonid.
0
Üheksas aastakäik.
Aus
Edu-Kalender
/ ■ ’< v-.;’
.............................. A .
Sel aastal on 365 päewa.
Märkide ja Lähenduste seletused:
G — noorkuu. 3 — esimene weerand.
G — täiskuu.
E — witnine weerand.
m. = minut; p. = püha, päew, pärast; e. l. = enne
lõunat; p. l. = pärastlõunat; ** = ametlikud pühad.
Aasta-ajad r
Heinade algab 21. märtfil kell 5,13 m. e. 1.
5umi algab 22. juunil kell 12,50 m. e. 1.
Sügife algab 23. fepf. kell 3,44 m. p, I.
Taime algab 22. detsembril kell 10.37 m. e. 1.
Päikese ja kuuwarjutused r
1925. a. on kaks kuu ja kaks päikeleroarjutuft, mil
ledelt meil ainult näha osaline kuutuarjufus 8.—9.
roeebr. Warjutus algab 8. weebr. kell 10,48 m. p.l.
ja lõpeb 9. weebr. kell 2,35 c. I.
S, Songi trükk ja kirjastus Wõrus, 1924.
4. Ärist tulem, p.
7
Tooma p.
8
Talwe algus.
9
[31,08p.I. 10
11
1. Zõulu P.
12
2. Zõulu p.
13
**27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Äolmap.
Neljap.
3. Zõulu p.
14
15
16
D 4.01 e. l. 17
18
Süüta laste päew.
Päike tõuseb:
Cäheb looja:
1. deflembril kell 8.19 m,
kell 5,18 m.
H»
n 8,35 „
„ 3,11 „
2}:
”____ » 8,44 „_____ „ 3,12 „
Märkused:
Laadad.
(Uuesti kokkuseatud maakonna- ja linnamalilsustelt saadud teadete põhjal „uue kalendri"
järel.)
Uui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa
peale langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk
esmaspäev)cil ära.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks
korda kuus — pühapäewadel peale 1. ja 16.
kuupäewa.
Jaanuar.
2. Pusul, Krüüdneri w. 5. Rootowo wallam.
j. 7. Mõrus; Orgita m. 1 p.; Tartus, aastalaat 7.-28. jaan. 9. Kikiwere k., Kapu w.
10. Laura al.; Suure-Iaani ai. 12. Koeru ai.;
Weinjärwe ro., Mahu k. 15. ja 16. Laekweres, Simuna kihelk. 17. Kolowere m., Iõgewa
kõrtsi j. 20. Misso wallam. j.; Irboskas. 21.
Mana-Irboska al.; Mehikoormas. 22. Türi ai.;
Imawere w., Päia kõrtsi j. 23. Malgas 2 p.;
Rasina w., kõrtsi j.; Haapsalus. 24. Paides;
Iõelehtmes. 25. Laura al. 30. Nissis, Riisi
pere w.
Weebruar.
Pärnus, Küünla laat esimesel keskn. ja neljap.
1. Uue-Wirtsu õigeusu kiriku j.; Kallaste al. 2
p. 2. Kilingi-Nõmmes; Raplas; Halliste, PornuseLenhofil. 3. Iõgema al.; Liigalasma, Maasi
w., Saaremaal. 4. Mõrus. 5. Narmas 2 p.;
Rootowo waliam. j.; „Keblaste laat," Meltsa
w.; Tõrwa al. 2 p.; Õisus, Alliku w. 6.
„ Linnamäe" laat, Oro m. 8. Elma al. Audrus,
reedel enne Mastlapäewa. 10. Antsla al.; Rä
pinas; Rakweres 2 p. Lama al.; Raasikul. 11.
Põltsamaa al.; Tapa al. 2 p. 14. Tamsalu j.
j. 15. Lähtru w.; Baltiskis. 16. Miljandis 8
p. 17. Tartus; Haibal, Kernu w. 18. Nina
L, Peipsiäärses wallas. 19. Paides. 20. Misso
mallam. j.; Waskwarnas; Irboska jaama j.; Rawilas, Kose kihelk. 21. Muhu-Suure mallam.j.;
M.-Irboska al.; Malgas 2 p. 22. Muftmeeal.
25. Mõrus 8 p.; Laura al.; Lihula al. 26.
Mõõbsu al. 28. Tagawere karjam., Maasi m.;
Miljandis, Mastla laat 2 p.
Märts.
1. Iõgewa al.; „Risti" laat, Piirsalu w.;
Kärdla al.; Keama raudtee j. j. 3. Iõhwi ai.,
2 p. 4. Kiwiloos, Penningi w.; Mõhma ai.
5. Salla k., Simuna kihelk.; Rootowo mallam.
j.; Kirbla kiriku j. 8. Tumala m. karjam., Uue-
nwtfa tv. 2 p.; Antsla ai.; Iisaku m. 2 p.;
Aedu kõrtsi j., kurista w. 9. Wiru-Iakobi ki
riku j. 2 p.; Metsalaugu L, Emmaste tv.; Ha
geri kiriku j. 10. Puhjas, Kawilda tv. j Laewa
znb. kõrtsi j., Laewa tv.; Põllum. s. m. j., Walgjärwe tv.; Laura ai; „Watla" laat, Paatsalu
tv.; Haapsalus; Kõo m.; Suurejõel, Uue-Wänbras. 12. Hellamaa end. teemaja j.; Wõrus;
Audru k., Triigi w. 13. Amblas. 14. Must
jala rvallam. j.; Waimastwere wallam. ümbrus;
Kobijärwe w., Kobijärwe m.; Käsukonna mõi
sas, Jmaweres; Mõisaküla ai. 15. Raplas. 16.
Rannaküla Rõmmu t. karjam., Maasis; Kulli
karjamõisas, Rannu w. 18. Kallaste ai. 2 p.;
Keilas; Sangaste kiriku kõrtsi j.; Iärwa-Iaanis; Kastnas, Tõstamaa kihelk. 20. Kuresaares; Awinurme wallam. j.; Misso wallam. j.;
Irboska jaama j.; Marjamaa tv.; Jüri kiriku
j.; Türi ai. 21. Mäike-Ulila nt, Ulila tv.; WanaIrboska ai. 22. Albu wallam. j. 23. Leisi ai.;
Warnja k., Kawastu tv.; Malgas 2 p. 24.
Mõra m., Laiuse tv.; Laekweres, Simuna kihelk.
2 p. 25. Moldi nt., Saadjärwe tv.; Laura ai.
26. Mana-Prangli nt., Krüüdneri tv.; Sulbi ai.,
Kargula tvallas; Rõlla-Kihlapeas; Mahastus.
28. Paides; Kellamäe kõrtsi juures, KaarmaSuure wallas 2 päewa; Maiguta mõisas, Mai
guta wallas; Kasepere poe juures, Kloostri w.
31. Mustwee ai. 2 p.
Reedel enne 15. märtsil Põltsamaa alewis
Aprill.
1. Leewi m., Pindi tv.; Juurus. 2. Antsla
ai; Puskarus, Põlgaste tv.; Alajõel, Wirumaal.
5. Roowwo wallam. j.; Harkus, Mäepeal. 8.
Roopata m., Pärsama w.; Suitsu kõrtsi j., KostreWõnnu w.; Waiwara m. 2 p.; Einmanni wallam.
j. 9. Elwa jaama j. 10. Loona wallam. j.;
Laura al.; „ Ellamaa" laat, Soniste w.; Sauel,
Arudewahel. 11. Pati-Nurmeotsal. 12. Mõrus;
Kikiwere kihelk., Kapu w. 13. Kärla w. turupl. 14. Nina k., Peipsiäärses tv.; Koorwere
kõrtsi j., Mastse-Kuuste tv.; Hummuli „Soe"
kõrtsi j. 15. Tapa al.; Säru wallam. j. 16.
Moltweti-Keremal. 17. Karula wallam. j. 18.
Liiwa poe j., Rohukülas, Rogula tv.; „KiwiMigala" laat, Migala tv.; Tarwastu, Mustla
al.; Koeru al. 19. Tartus; Luutsniku m., Rogosi m.; Mutina kõrtsi j., Kadrina kihelk.; Lü
ganuse kiriku j.; Kilingi-Nõmmes. 20. Kuresaares; Misso wallam. j.; Irboska jaama j.; Li
hula al.; Alaweres; Selis, Tõstamaa kihelk.
21. Mäike-Maarjas; Mana-Irboska al. 23.
Masula Rojasilla kõrtsi j., Raadi tv.; Krabi
wallam. j.; Keilas; Orajõe-Kablis; Sauga
wallam. j. 24. Lohusuu k., Lohusuu tv. 2 p.;
Mastseliina wallam. j. 25. Kõiguste kõrtsi j.,
Laimjala w. 2 p.; Kanepi alewikus; „Partsi"
laat, Peri tv.; Roosikul, Zooru tv.; Laura al.;
Märjamaa tv.; Marbola kiriku j.; Kabala wallam.
j.; Koonga wallam. j. 26. Iõgewa aL; Kohi
las; „Tsirgulinna" alemikus, Sangaste raudtee
jaama j.; Suure-Jaani ai. 27. Saare kõrtsi j.,
Saare tv.; Narmas 2 p. 28. Sulaoja kõrtsi j.,
Krüüdneri tv.; Rakweres 2 p.; Abja-Paluojas;
Käru raudtee jaama j. 29. „Wajatu" laat Lullikatku t, Torma w.; Kärsa k., Ahja w.; Liiwal,
Koiga tv.; Malgas 2 p. 30. Mastse-Nõo m.,
Meeri w. 2 p.; Haanja mõisas ja tv.; Nissis,
Riisipere tv.; Kärgu alewis.
Neljap. pärast Lihawõtte pühi Miljandis 2
p. Reedel enne Iüripäewa Põltsamaa alewis.
Mai.
2. Torma jaama j., Roela tv.; Alamustil,
Kõlleste w.; Räpina wallam. j.; Päri m. j.,
Waikna tv.; Tõrwa ai. 2 p.; Wändra ai. 3.
Koosa k., Kawastu tv.; Pikjärwe kõrtsi j., Kaare
pere tv.; Nuustaku ai. 2 p.; „ Linnamäe" laat,
Oro tv.;* Anija wallam. j.; Lelle-Hiiekõnnus. 4.
Tahewa wallam. j.; Mõisaküla al. 5. Kodumere
põlluni, s. platsil, Pala tv.; Saaluse wallam. j.;
Rootowo wallam. j.; Haapsalus. 6. Järwakandi
wallam. j 7. Põlwa kir. j. 8. Malgejõel, Kõnnu
tv.; Tahkurannas, Mõiste kõrtsi j.; Zooru tv.,
Roosikul. 9. Uue-Antsla wallam. j.; Haiba poe
j., Kernu tv.; Häädemeeste!. 10. Mana-Roosa
wallam. j.; Laura al.; Kuiwajõel; Uduweres,
Jakobi kih.; Priipalu al., Kuikatsi w. 11. Reola
m., Wana-Kuuste wallam. j.; Misso roallam. j.
12. Ptltaste kõrtsi j., Kudina v.; Sõõrus; Antsla
ai.; Õisu jaama j. 14. Kmilatsi kõrtsi j.; Holstre
wallam. j. 15. Kuresaares. 16. Paides. 18.
Sangaste kiriku kõrtsi j. 19. Mehikoorma L,
Meeksi w. 20. Misso wallam. j.; Irboska
jaama j. 21. Wana-Jrboska ai. 22. Wõõbsu
ai. 23. Mätjaküla karjanr, Pärsama w.; Mal
gas. 25. Lama ai.
Maikuu esimesel keskn. ja neljap. Pärnus
„Jüri laat." Leisi alewis 2 p. enne ristipäeva,
kestab 7 päeva.
Juuni.
1. Rasina v.; Sulbi ai. 2. Türi ai. 5. Roo
ta vo v. j.; Miljandis 2 p. 9. Antsla ai. 10.
Lama ai. 12. Paides. 13. Woltveti-Keremcü.
14. Lootvina m., Wastse-Kuuste v. 15. Märja
maal. 16. Tapa ai. 20. Missos; Mustvee
ai.; Pikasillal 2 p.; Wõhmuta v. I.-Iaanis;
Põltsamaal.; Irboska rdt. j. 21. Mõrus; W.Irboska al. 25. Lama ai. 26. Piirsalu v.,
Risti; Laiksaare-Urisaares; Miljandis; Wihulas,
Haljala kihelk.; Rakveres 2 p.; Tamsalus
Juuli.
1. Malgas 2 p.; Haapsalus; Pärnus, Iaanilaat, esimesel kesknädalal ja neljap. 3. Paides;
Palmses, Wiitna kõrtsi j. 2 p. 5. Rootowo w. j.
6. Tartus. 7. Petseris. 8. Taagepera w. j. 10.
Tarwastu w., Mustla ai; Lama al. 12. Mõisa
küla al. 14.—21. Leisi al. riiete laat. 15.KarksiNuias. 18. Tõrwa al. 2 p. 20. Misso wallam.
j- Irboska rdt. j. 21. M.-Irboska al. 23.-5.
aug. Kuresaares riiete laat. 25. Laura al.
August.
1. Paides. 2. Pärnus aastal. 3 näd. 3.
Elwa al. 5. Rootowo w. j. 7. Holstres. 10.
Kuresaares; Laura al. 12. Wana-Wõidu w. j.
15. Tuhalaane w. j. 16. Martna w. 18. Loodi
w. end. kõrtsi j. 20. Walgutas; Misso w. j.;
Irboska jaama j. 21. Kallaste al. 2 p.; ManaIrboska al.; Laiksaare-Urisaares. 22. Pati-Rurmeotsal. 23. Malgas 2 p. 25. Mõrus; Narwa-Iõesuus 2 p.; Laura al. 26. Paides; Mõi
saküla al. 28. Rakweres 2 p.; Petseris. 30.
Antsla al. 31. Helmes; Häädemeestel; Suurejõel, Uue-Mändras.
September.
2. Suure-Iaani al.; Kaarli wallam. j. 3. Se
kis, Tõstamaa kih. 5. Rootowo wallam. j.; Miljandis 2 p.; Sauga mallam. j. 6. Wastse-Rõos;
Wõõbsu al.; Vastsemõisas. 7. Hummuli „Soe"
kõrtsi j.; Wana-Kariste w. j.; Tamsalu jaama j.
8. Kiwiloos, Peningi w.; Olustweres; Hallistes.
9. Puiatu m. 10. Hellamaa end. theemaja j.;
Puhjas, Kawilda tü.; Lama cil; Kärstna mõisas;
Rutikweres; Kilingi-Nõmmes; Tapa alewis 2 p.
11. Lelle-Hiiekõnnus. 12. Tagawere k. karjam.,
Maasi w.; Laewa kõrtsi j. Laewa w.; Mehikoormas; Wiitna kõrtsi j., Kadrina kih. 2 p.; Türi
al. 13. Iisaku m. 2 p.; Walgas 2 p.; KolgaIaanis. 14. Kuresaares; Nina külas, Peisiäärses ro.; Wiitina w. j.; Oisus. 15. Jõgewa al;
„Warbla" laat, Saulepi ro.; Kohilas; Tammis
tes, Pärnu kihelk.; Abja-Paluojas. 17. Räpinas
2 p.; Uusnas; Uduweres, Jakobi kih. 18. Pikjärwe kõrtsi j., Kaarepere w.; Alaweres; San
gaste kirikuk. j. 19. Kalliküla karjam., Kogula
ro.; Mustwee al.; Krabi wallam. j.; Kergu al.
20. Leewil; Sulbis; Misso wallam. j.; Irboska
jaama j.; „Kiwi-Wigala laat, Wigala w. 21.
Wõlupe kõrtsi j., Pärsama w.; Rõuges; W.-Irboska al.; Tahewa wallam. j.; Orajõe-Kablis;
Wahastus. 22. Kastnas, Tõstamaa kih. 23. Pai
des; Tartus; Iärwakandis; Holdre m., Helme
kih.; Sürgaweres., 24. Priipalu al., Kuik. w.;
Mõrus; Kirbla kir.
25. Loona wallam. j.;
Liigalasma karjam., Maasi w.; Antslas; Lamas;
„Matla" laat, Paatsalu w.; Mana-Suislepi w.
j.; Molla-Kihlepas. 26. Tallinnas 3 p.; Pööraweres, Jakobi kih. 27. Põlwas. 28. Kuresaares; Põltsamaal; Toris. 29. Kirepi kõrtsi j.,
Kirepi w.; ,,-Keblaste" laat, Meltsa w.; Haap
salus; Amblas. 30. Haanjas.
Oktoober.
1. Mehamäe Lewala k., Uuemõisa w. 2. p.;
Nasina w. k. j.; Päri m., Waikna w.; „Linna
mäe" l.,Oro w.; Liiwal, Kolgaw.; Keawa rdtj.
lähedal; Audrus; 2. Torma jaama j., Nõela w;
Marjamaa tv.; Tõrwa al. 2. p.; Mõisakülaal.
3. Karvastu w. Koosa k.; Lindoras, Loosi w. ;
Laanemetsa wallamaja j.; Wändra al. 4.
Nõela kõrtsi j. Wana-Kuuste w.; Sänna kõrtsi
j., Rõuge w.; Wiitna kõrtsi j., Kadrina kih.2p.;
Kuiwajõel; Baltiskis. 5. Roosikul, Joom tv.;
Narmas 2 p.; Rootowa tv. j.; Lihula al.;
Kabala tv. j. 6. Pataste kõrtsi j., Kudina w.;
Iõhwi al. 2 p.; Tapa al. 7. Hageris; Miljandis 2 p. 8. Mustjala m. j., Mustjala tv.
2 p.; Pukas, Sangaste kih. 9. Kikewere külas,
Kapu tv. 10. Lüganuse kiriku j.; Laura al.;
Hiiu-Suure mõisa tv.; Walgejõel, Kõnnu tv.;
Malgas 2 p.; Päia kõrtsi j., Imawere tv.; 11.
Riidaja w. j. 12. Leisi al. 3 p.; Tartus;
Vastseliina tv. j.; Illukal, Kuremäel 2 p.; Kei
las. 13. Kärla tv. turuplatsil; Mõrus; Salla
külas, Simuna kih.; Aedu kõrtsi j., Kurista tv.
14. Kanepi al.; Kilingi-Rõmmes; Petseris;
Albu tv. j. 15. Kulli krjm., Rannu tv.; Awinurme tv. j.; Säru tv. j.; Rakweres 3 p.; Rap
las; 16. Muhu-Suure w. magasiaida j.; Karula
tv. j. 17. Nuustaku al. 2 p.; Kolowere tv. 2
p.; Anijal; Koonga tv. j. 18. Kuresaares; Lo
husuu w. ja k. 2 p.; Wõõbsu oL; Antsla qL;
Wäike-Maarjas; Metsalauga f., Emmaste w.;
Suure-Jaani al.
19. Lotwina m., Wastseituuste tü.; Rogosi w. j.; Puskarus, Põlgaste
w.; Iõelehtmes; Mustla al., Tarwastus. 20.
Misso w. j.; Wana-Roosa w. ; Uue-Antsla
w. j.; Tille kõrtsi j., Kõlleste w.; Irboska jaama
j. 21. Kastre-Wõnnu w. j.; Saaluse w. j.;
W.-Irboska al.; Haapsalus; Koeru al. 22.
Sulbi al. 23. Wasula Rojasilla kõrtsi j., Raadi
w.; Moisekatsi w.; Kasepere poe j. Kloostri tö.;
Kõo mõisas. 24. Krootuse nt., Kõlleste tn. ;
Tsirgulinna al., Laatre w.
25. Rannaküla,
Rõmmi karjamaal; Laura al.; „Ellamaa" laat,
Sooniste w.; Roosikul, Zooru w. 27. Saare
kõrtsi j., Saare w.; Laekweres, Simuna kih. 2
p. 28. Pikknurme k., Puurmanni w.; Pusu
kõrtsi j., Krüüdneri w.; Misso w. j.; Taagepera
Ala al.; Woltweti-Keremal; I.-Iaanis. 29.
„Waiatu" laat, Lullikatku k., Torma w.; Kärsa
k. j., Ahja w. 31. Mõniste w. j.; Sindi-Lodja
kõrtsi j.
Oktoobrikuu esimesel kesknädalal ja neljapäerval Pärnus Mihklilaat.
Nowember.
1. Pärsamaa w., Mätjakülas; W.-Jakobi k. j.
2 p.; Harkus. 2. Suurjõel, Uue-Wänd-ras; Pai
des ; Palal, Kodawere kih.; Mõra m., Laiuse w.
4. Riisipere tv. Nissis. 5. Antsla ai.; Missi kõrt,
j. Kambja tü.; Rootowo w. j. 6. Rõuge w. end.
Alakõrtsi j.; Kaarepere w. Kassinurme k. j. 7.
Malgas 2 p.; Elmas. 10. Jõgewa m.; Laura
al.; Sauel, Arudewahel. 11. Mõrus; Miljandis Mardi laat 2 p.; Laura w., Stolbowo ta
lus. 12. Triigi w., Ardu t; Karilatsi tv. end.
kõrtsi j.; Kuresaares; Lähtru tv. Mahima k. 14.
Kärus. 15. Põltsamaa al. 16. Tartus. 17.
Haibal, Kernu tv. 20. Misso põlluni, s. m. j.;
Irboska rdt. j. 21. Piirsalu Risti laat; M.Irboska ai.; Tamsalus. 23. Paides 2 p.; Must
mees. 25. Raasikul; Laura al.; Türi ai. 26.
Walgjärme põllum. s. maja j.; Pati-Nurmeotsal.
27. W.-Nigula k. j. 2 p. 28. Woltweti-Hallikukimil; Keilas. 29. Mõrus; Rootowo mallam.
j. 30. Wigala m. end. Poti kõrtsi j.
Detsember.
.
Lelle Hiiekõnnus esmasp. pärast 2. Krist. tui.
püha. 1. Tapa al.; Räpinas. 2. Juurus,Harjum. 3. Malgas 2 p.; Alajõel, Wirumaal. 4.Rakmeres Jõulu laat 2 p. 5. Rootowo w. j.; Amblas. 6. Wihulas. 7. Kallaste ai. 2 p. 8. Wiljandis. 10. Jüri kiriku j.; Kilingi-Nõmmes;
Mõisaküla al.; Narmas Jõulu laat 2 p.; Laura
al. 12. Wändra al.; Martna k. j.; J.-Jaanis.
13. Pati Nurmeotsal. 14. Peipsiäärse tv. Nina
külas; Antsla al. 15. Mõrus; Kohilas; Kärd
las; Iõgewa ai. Reedel enne 16. dets. Põltsa
maal. 17. Moisekatsi w. end. Kauksi k. j. Pär
nus Iõulu laat kolmanda nädala keskn. ja neljap.
18. Paides; Pööraweres, Jakobi kih. 19. Iõhwi
ai 2 p. 20. Mõõbsus; Märjamaa w.; Masknarwas; Misso ro. j.; Irboska rdt. j.; Haapsalus.
21. W.-Irboska ai. 22. Mustwe ai. 2p. 23.
Mrüütmertuj. Sulaoja k. j. 25. Laura ai. 28.
samastu w. Warnja k.; Malgas 2 p.
Liikuwad laadad Petseri linnas peetakse
ära roana kalendri järele järgmiselt: 1. Suure
paastu 2. nädala esmasp. 2. Suure paastu 7.
nädala esmasp. 3. Esmaspäewal p. Lihawõtte
pühi. 4. Järgmisel päewal p. Taewam. pühi.
S. SONGI
muusikariistade
ladus, Wõrus,
on wiiulid, mandoliined, balalaikad, gitarred,
isegi cellod ja koguni kontrabassid; keeled,
poognad ja muud osad.
°A. H.wlst,
Wõrus, Kreutzwaldi tan. nr. 19-a.
= Habemenugade ja kääride
teritamine.
-
löö kiire.
-
Tähtis talurahroak, töö kiire ja tugew, koetakte ajakohaste kõige uuemate masinatega.
-
kamplonite, naisülijakkide, iastekamplonite,
mütside, tukkade, sokkide ja sallide peale. —
l
Naisterahwa iilijakke walmistatakse
Inglise lõngast wiimaste roäljamaa uu-,
Töö kiire.
KudumisLõõstus.
e
Tellimisi wõetakse wastur
diste ja moodi järele.
i
e
e
i
e
e
l
- -------- Willased Pearätid.
koetud asjade mehaaniline wanutamine
ja wilditamine. Lõnga- ja willamüük.
Pesuseep, lõhnaseebid, lõhnaõli ja peakammid. Elektri taskulambid, batareid „Daimon", „Koit" ja „Planet". Peeglid kõiksugused, taskunoad, kalapüügi nöörid ja õnged.
Naiste käekotid ja rahataskud.
| A. Hawist — Mõrus,
Kreutzwaldi fän. nr. 19-a,
...............
A. Hawist/
Mõrus, Kreutzwaldi tän. nr. 19-a.
Soowitab ladust:
Australia willa Inglise willa
walget pehmet,
valget ja wärwililt,
willast lõnga
kudumistöästustele, mitmes wärwis.
Habeme- ja taskunuge, kääre, lauanuge, lusikaid, habemenugade teritusrihmu, pintsleid, wahutopse, terituskiwe-luiske, meesterahva peiu, kae- lafidemeid, kraefid ja rinnaefifeid, taskurätte,
trakfe, fpordifärke, lokke ja fukke luures valikus, ennegi elimeft forti tugero kaup.
walmistatakse omas töökojas. —
Töö kiire ja korralik. Tellimisi ku
dumistööde Peale wõtan wastu.—
Hinnad mõõdukad.
Aupaklikult
A. Hawist.
i Mõrus, Kreutzwaldi tän. nr. 19-a. -
Stes........ ............... mu................
^nnmifnn kui roQbrikufe eH"
OUULUIiUll taja luures roäljawalikus täieliku ruastutuiega pare
mate mabrikute õmbusmafinaid:
„Pfaff„Vesta", „Clara“, „6ritzner“,
p. L on ka telli forte, nagu „Victoria*, „fiaid-neu“ jne. Õmblusmasina ostjale ilutikandustööde kaklus maksuta, P. s, müün wastutusega läbiproo
vitud seina-, laua-, tasku- ja käekellatid, kuld-, hõbe- ja
uuskuld ilu- ja laulatussõrmused, kaelaehteid, medaljonge,
prosfe, armbante, Ihlipiinõelu, manshetinööpe, hõbe porthgarre, rediküüle, lauanõuHd, kõiksugu prille, habeme- ja taskunuge, taskulampe, batareifid jne. —
Ostan kulda ja Hõbedat. Teen kõiksugu kellaE3 ja kullasepatõõsid kiirelt ja korralikult, o
Austusega
Zulius Tibbing.
I3 ^ella- ja kullasepaäri Mõrus, Jüri t. nr. 9, roasln „PõlluineHe" kpl.
I
Peapaik Tallinnas. Suur Karja t. 20. oma lajas.
OSAKONNAD:
Tartus, Wiljandis, Wõrus, Abjas,
Antslas, Jõhwis ja Türil.
Mli. 36.000.000.~~*
Äriseis 1. aug. 1925. „ 460.000.000Omad kapitaalid
Wõru osakond.
Wõtab raha hoiule
marka
des ja kuldkroonides ja maksab
kõrgemat ajakohast protsenti.
Annab laenu.
Toimetab kõiki teisi pangaope
ratsioone kodu- ja wäljamaal.
Kümnes aastakäik
N«s
Edu-Kalender
1926.
: Sel aastal on 365 päewa.
Märkide ja lähenduste seletused:
O — noorkuu. B — esimene weerand.
G — täiskuu.
C — roitmne weerand.
m. = minut; p. = püha, päew, pärast; e. I. = enne
lõunal; p. l. = pärast lõunat; ** = ametlikud pühad.
Aasta-ajadr
ttewaäe algab 21. märtlil kell 11 e. 1.
Suan algab 22. juunil kell 6 hom.
Sügife algab 23. septembril kell 9 õhtul.
Taime algab 22. detfembril kell 5 p. 1.
Päikese ja kuuwarjutusedr
1926. a. on kaks päikeiernarjutust, Kuumarjutufi ei ole. 1) Täieline päikefemarjutus 14. jaanuaril.
€i ole meil näha. 2) Ringikujuline päikefemarjutus
9.—10. juulil. Ci ole meil näha.
Päike tõuked:
1. deftembril kell 8,54 m.
11.
„
n 8, 50 „
21.
„
„ 9,01 „
Märkused:
31 p.
Eäheb looja:
kell 3, 29 m.
„
3, 21 „
„
3,21 „
Laadad.
(Uuesti kokku seatud maakonna- ja linnawalitsustelt saadud teadete põhjal „uue kalendri"
järel.)
Kui laadapäev) laupäewa ehk pühapäewa
peale langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk
esmaspäewal ära.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks
korda kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15.
kuupäewa.
Jaanuar.
12. Koeru alewis.
lö.Wõlupe laadaplat
2. Pujul, Krüüdneriw.
sil, Pärsamaa w.
5. Rootowo wallam. j.
15. ja 16. Laekweres,
7. Sõõrus.
Simuna kihelk.
7. Orgita m.
15.Iõgewa mõisas.
9. Kikiwere k., Kapu w. 17. Koloweres.
10. Laura alewis.
20. Misso wallam. j.
lO.Suure-Iaani al.
20. Irboska jaama j.
12.Weinjärwe wallas,
21.Wana-Jrboska ai.
Wahu külas.
21. Mehikoormas.
5. Õisus, Alliku w.
6 „ Linnamäe" laat,
Oro wallas.
8. Elwa alewis.
Audrus, reedel enne
Mastlapäewa.
10. Antsla alewis.
10. Räpinas.
10. Rakweres 2 p.
10. Laura alewis.
10. Raasikul.
10. Keinas.
Wsebruar.
10. Ellamaa, Sooniste
Pärnus, Küünla laat esi
wallas.
mesel keskn.janeljap.
11. Põltsamaa alewis.
I.Uue-Wirtsu õigeusu
11. Tapa alewis 2 p.
kiriku juures.
14. Tamsalu jaama j.
1. Kallaste al. 2 p.
15. Lähtrus.
2. Kilingi-Rõmmes.
15.Baltiskis.
2. Raplas.
16. Miljandis 8 p.
2. Halliste, Pornuse17. Tartus.
Lenhofil.
17. Haiba poe juures,
Kernu wallas.
3.Iõgewa alewis.
18. Nina k., Peipsiäärses
3. Keblaste, Mihkli k.
3. Liigalasma, Maasi
wallas.
19. Paides.
w., Saaremaal.
20. Misso wallam. j.
4. Mõrus.
20, Masknarwas.
b.Narwas 2 p.
5. Rootowo wallam. j. 20. Irboska jaama j.
5. Tõrwa alewis 2 p. 20. Rawilas, Kose küla.
22. Türi alewis.
22. Imawere to., Päia
kõrtsi juures.
23. Malgas.
23. Rüsina w., kõrtsi j.
23. Haapsalus.
24. Paides.
24. Iõelehtmes.
25. Laura alewis.
30. Nissis, Riisipere w.
20. Kurama poe juures,
Warbola wallas.
20.Wõõbsu alewis.
21. Muhu-Suure wallamaja juures.
21.W.-Jrboska alewis.
21. Malgas.
22. Mustwee alewis.
23. Tagaweres, Maasi
wallas.
25. Mõrus 8 p.
25. Laura alewis.
25. Lihula alewis.
28.Miljandis 2 p.
Märts.
I.Iõgewa alewis.
1. „Risti" laat, Piir
salu wallas.
1. Kärdla alewis.
1. Keawa raudtee j. j.
2. Nabalas.
3. Iõhwi alewis 2 p.
4. Kiwiloos, Peuningi
wallas.
4.Mõhma alewis.
5. Salla k., Simuna
kihelkonnas.
5. Metskülas, Leisi w.
5. Rootowo wallam. j.
5. Kirbla kiriku j.
8. Tumala m. karjani.?
Uuemõisa w. 2. p.
8. Antsla alewis.
8. Iisaku m. 2 p.
8. Aedu kõrtsi juures?
Kurista wallas.
9. Wiru-Iakobi kiriku
juures 2 p.
9. Metsalauka k., Emmaste wallas.
9. Hageri kiriku juures.
10. Puhjas, Kawildaw.
10. Laewa end. kõrtsi j.?
Laewa wallas.
10-Laura alewis.
10. ,,Watla" laat, Paat
salu wallas.
10. Haapsalus.
10. Kõo mõisas.
10. Suurejõel, UueWandras.
10. Walgjärwe võllum.
seltsi maja juures.
12. Hellamaa end. teemaja juures.
12. Mõrus.
12. Ardu k., Triigi w.
13. Amblas.
14. Mustjala wallam. j. 20. Laius-Tähkwere w.,
14. Waimastwere Valla
Sadala külas.
maja ümbruses.
21.Mäike-Ulila mõisas,
Ulila wallas.
14. Kodijärwe Vallas,
21. Wana-Irboska al.
Kodijärwe mõisas.
22. Albu wallam. j.
14. Käsukonna mõisas,
23. Leisi alewis.
Jmaweres.
23.Warnja külas, Ka14. Mõisaküla alewis. i
wastu wallas.
15. Raplas.
!
23. Malgas.
16. Rannaküla Rõmmi
24. Mõra nt., Laiuse w.
t. karjam., Maasis.
24. Laekweres, Simuna
16. Kulli laat, Rannu
kihelkonnas 2 p.
wallam. juures.
25. Moldi nt., Saad18. Kallaste alewis 2 p. J
järwe wallas.
18. Keilas.
? 25. Laura alewis.
18. Sangaste kiriku
26. Mana-Prangli mõi
kõrtsi juures, i
sas, Krüüdneri w.
18. Järwa-Jaanis.
26. Sulbi alewis, Kär18. Kastnas, Tõstamaa !
gula wallas.
kihelkonnas.
26. Mõlla-Kihlapeas.
20. Kuresaares.
26. Mahastus.
20. Awinurme walla- [ 26. PuunahMihterpalu
maja juures, i
wallas.
20. Misso wallam. j. I 28. Paides.
20. Irboska jaama j. - 28. Kellamäe kõrtsi juu
20. Märjamaa wallas. ;
res, Kaarma-Suure
20. Jüri kiriku juures.
wallas 2 päewa.
20. Türi alewis.
j 28. Maiguta m., Mai
20. Leewil, Pindi w. ।
guta wallas.
12. Mõrus.
12. Kikiwere kih., Kapu
wallas.
13. Kärla w. turupl.
13. Torgu wallam. j.
14. Nina t, Peipsiäär
Aprill.
ses w.
14. Koorwere kõrtsi j.,
1. Juurus.
Mastse Kuuste w.
2. Antsla alewis.
14.
Hummuli „Soe"k.j.
2. Puskarus.Põlgaste
15. Tapa al.
wallas.
15. Kuusalu al., Kiin w.
2. Alajõel, Mirumaal.
15. Säru mallam. j.
õ.Rootowo wallam.j.
15. Kihelkonna al.
5. Harkus, Mäepeal.
16. Woltweti-Keremal.
6. Taeblas.
16.Paliweres.
8.Miljandis 2 p.
17. Karula wallam. j.
8.Roopakas,Pärsama
18. Liiwa poe j., Rohu
wallas.
külas, Kogula w.
8. Suitsu kõrtsi juures,
18.
„Kiwi-Wigala"laat
Kastre-Wõnnu w.
Wigala w.
8. Waiwara m. 2 p..
18. Tarwastu Mustlas.
8. Einmanni wallam.j.
18. Koeru al.
8. Tartus.
19. Luutsniku nt.
9. Elwa jaama j.
10. Loona wallam. j. 19. Mutina kõrtsi j. Kad
rina kihelk.
lO.Laura al.
19. Lüganuse kiriku j.
10. „Ellamaa"laat,So'
19. Kilingi-Nõmmes.
niste w.
10. Sauel, Arudewahel. 20. Kuresaares.
20. Misso wallam. j.
11. Pati-Nurmeotsal.
28. Kasepere poe juures,
Kloostri wallas.
ZI.Mustwee al. 2 p.
Reedel enne 15. märtsil
Põltsamaa alewis.
20. Irboska jaama j.
20. Lihula ai.
20. Alaweres.
20. Eelis,Tõstamaa kih.
21.Wäike-Maarjas.
21. Wana-Irboska ai.
23. Sõõrus.
23. Wasula Noojasilla
kõrtsi j., Raadi w.
23. Leilas.
23. Orajõe-Kablis.
23. Sauga wallam. j.
23. Kuimetsa wallam. l.
24. Lohusuu k., Lohusuu
w. 2 p.
24. Vastseliina wlm. j.
25.Koiguste kõrtsi j.,
Laimjala w. 2 p.
25. Kanepi alewikus.
25. Partsi laat, Peri w.
25. Laura ai.
25. Marjamaa w.
25. Varbla kiriku j.
25. Kabala mallam. j.
25. Koonga wallam. j.
26.Jogewa alewis.
26. Kohilas.
26. „Tsirgulinna" ale
wis, Sangaste rj. j.
26. Suure-Iaani ai.
27. Saare k.j., Saare w.
27. Narmas 2 p.
28. Sulaoja kõrtsi juu
res, Krüüdneri w.
28.Rakweres 2 p.
28. Abja-Paluojas.
28. Käru raudteej. j.
29. Lullikatku k., Torma
wallas.
29. Kärsa k., Ahja w.
29. Liiwal, Koiga w.
29. Valgas.
30. Vastse-Nõo mõisas,
Meeri w. 2 p.
30. Haanja mõisas.
30. Nissis, Riisipere w.
30. Kargu ai.
30. Kuremaa w., Pala
muse külas.
Reedel enne Jüripäewa
Põltsamaa ai.
Mai.
2. Torma j.j.,Roela w.
2. Alamustil, Kõlleste
wallas.
2. Räpina wallam. j.
2. Pärim.j.,Vaiknaw.
2.Tõrwa ai. 2 p.
9.U.-Antslaroallarn.j.
2. Wändra ai.
9. Haiba poe j., Kernu
2. Mõniste wallam. j.
roallas.
3. Kawastu Koosal.
3. Pikjärwe kõrtsi j., ! 9. Hääderneestel.
10.Wana-Roosa ro. j.
Kaarepere w.
3. Nuustaku ai. 2 p. 10. Laura ai.
10. Kuiwajõel.
3. Krabi w.
3.,, Linnamäe" laat, 10. Uduroeres, Jakobi
kih.
Oro w.
10. Priipalu ai, Kui3. Anija wallam. j.
katsi ro.
3. Lelle-Hiiekõnnus.
3. Tumalas, Uuem. w. | 10. Rõngu alerois.
3. Otepää alewis 2 p. > 11. Reola m., WanaKuuste wallarnaja
4. Tahewa wallam. j.
juures.
4. Mõisaküla ai.
11. Misso roallam. j.
5. Kodaweres,Palaw.
12. Patuste kõrtsi j., Ku5. Saaluse wallam. j.
dina ro.
5. Rootowo wallam. j.
12. Mõrus.
5. Haapsalus.
12. Antsla ai.
8. Mõisaküla ai.
12. Õisu jaama j.
5. Welise wallas.
6. Iärwakandi roim. j. 14. Karilatsi kõrtsi j.
14. Holstre roallarnaja
7. Mõisakülas.
juures.
7.Võlwa kiriku j.
7. Lohusuu ro., Lohu 15. Kuresaares.
suu külas 2 p.
16. Paides.
8. Walgejõel, Kõnnus. 18. Sangaste kiriku k. j.
8. Mõiste kõrtsi juures, 19. Mehikoormas.
20. Misso roallam. j.
Tahkurannas.
8. Zooru ro., Roosikul. 20. Irboska jaama j.
23. Walgas.
25. Laura al.
Maikuu esimesel keskn.
ja neljap. Pärnus
„Iüri laat".
Leisi al. 2 p. enne ristipäeroa, kestab 7 p.
Zuttm.
1. Rüsina w.
1. Sulbi al.
2. Türi al.
S.Rootowo w.
5. Viljandis 2 p.
8. Raplas.
9. Antsla al.
10. Laura al.
10. Hageris.
12. Paides.
13. Woltweti-Keremal.
14. Lootwina mõisas,
Wastse-Kuuste w.
15.
16.
Märjamaal.
Tapa al.
18. Kilingi-Nõmme al.
2 päeroa.
20. Missos.
20. Nissi al., Riisipere w.
20. Mustwee al. 2 p.
20. Pikasillal 2 p.
20. Mõhmuta w., Järwa-Iaanis.
20. Põltsamaal.
20. Irboska rdtj. j.
20. Kaarma Suure ront,
hoonus riiete laat
10 päewa.
21. Mõrus.
21.W.-Jrboska al.
25. Laura al.
26. Piirsalu w., Risti.
26. LaiksaareUrissaares.
26.Wiljandis 2 p.
26. Wihulas, Haljala k.
26.Rakweres 2 p.
26. Tamsalus.
29. Tahkurannas, end.
Mõiste kõrtsi j.
Znntt.
1. Walgas.
1. Haapsalus.
Pärnus Iaanilaat esi
mesel keskn. ja neljap.
I.W.-Kariste wallam.
juures.
3. Paides.
3. Palmses, Wiitnak. j.
2 päewa.
4. Tartus.
õ.Rootowo w. j.
8. Taagepera wallam.
juures.
10. Tarwastu Mustlas.
10. Laura al.
12. Mõisaküla al.
14.—21. Leisi al. riiete i
laat.
I
15. Karksi-Nuias.
18. Tõrwa al. 2 p.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska rdt. j.
21.W.-Jrboska al.
23. Kuresaares
riiete
laat 10 päewa.
24. Wõrus.
25. Laura al.
3. Elwa al.
5.Rootowo w. j.
7. Holstres.
10. Auresaares.
10. Laura al.
12. Wana-Wõidu w. j.
15. Tuhalaane wallam.
juures.
16. Martna w.
18. Loodi w. end. kõrtsi j.
20. Walgutas.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
21. ballaste al. 2 p.
21.Wana-Irboska al.
21. LaiksaareUrissaares.
22. Pati-Nurmeotsal.
23. Malgas.
25. Wõrus.
25. Narwa-Iõesuus2p.
25. Laura al.
26. Paides.
26. Mõisaküla al.
28.Rakweres 2 p.
30. Antsla al.
August.
31. Helmes.
1. Paides.
31. Häädemeeste!.
2. Pärnus aastalaat 3 31. Suurejõel, Uuenädalat.
Wändras.
10. Kilingi-Nõmmes.
10. Tapa alewis 2 p.
1. Kaarma-Suuremõi11. Lelle-Hiiekõnnus.
sa j.
12.Tagawere k. karjam.
2. Suure-Iaani al.
Maasi w.
2. Kaarli wallam. j.
12. Laewa kõrtsi j.
3. Selis, Tõstamaa kih. 12. Mehikoormas.
5. Rootowo wallam. j.
12. Viitna kõrtsi juures,
5. Viljandis 2 p.
Kadrina kih. 2 p.
5. Sauga wallam. j.
12. Türi al.
6. Wastse-Nõos 2 p.
13. Iisaku m. 2 p.
6.Wõõbsu al.
13. Valgas.
6. Vastsemõisas.
13. Kolga-Iaanis.
7. Hummulis, „Soe"
14. Kuresaares.
kõrtsi j.
14. Nina küla, Peipsi
7. Wana-Kariste w. j.
äärses w.
7. Tamsalu jaama j.
14. Viitma w. j.
8. Kiwiloos, Peningi
14. Oisus.
wallas.
15.Jõgewa al.
15. „Varbla" L, Sau^
8. Olustweres.
lepi w.
8. Hallistes.
8. Kihelkonna al.
15. Kohilas.
15. Tammistes, Pärnu
9. Puiatu m.
10. Hellamaa end. theekihel.
15. Abja-Paluojas.
maja j.
16. Rõngu alewis.
10. Krabil.
17. Räpinas 2 p.
10. Puhjas, Kawildaw.
17. Uusnas.
10. Laura al.
17. Uduweres, Jakobi
10. Kärstna mõisas.
kihelk.
lO.Rutikweres.
September.
18. Pikjärwe kõrtsi
kaarepere w.
j.,
18. Alaweres.
18. Sangaste kirikuk. j.
19. Kalliküla karjam.,
Koguta w.
19. Mustwee ai.
19. Kergu ai.
20. Sulbis.
20. Misso waUam. j.
20. Irboska jaama j.
20. „Kiwi-Wigala" laat
Wigala w.
21.Wõlupe kõrtsi juu
res, Pärsama w.
21. Rõuges.
21. W.-Irboska ai
21. Tahewa luaUam. j.
21. Orajõe-Kablis.
21.Mahastus.
22. Kastnas, Tõstamaa
kih.
23. Paides.
23. Tartus.
23. Iärwakandis.
23. Holdre m., Helme
kihelk.
23. Sürgaweres.
23. Keinas.
24. Priipalu ai, Kuik.ro.
24.Wõrus.
24. Kirbla kiriku j.
25. Loona wallam. j.
25. Liigalasma karjam.,
Maasi w.
25. Antslas.
25. Lauras.
25. „Matla" laat Paat
salu W.
25. Wana-Suislepi W.j.
25. Wõlla-Kihlepas.
26. Tallinnas 3 p.
26. Põöraweres, Jakobi
kihelk.
26.
27.
27.
28.
28.
28.
29.
29.
Taeblas.
Põlwas.
Kuusalu ai., Kiiu w.
Kuresaares.
Põltsamaal.
Toris.
Karksi-Nuias.
Kirepi kõrtsi juures,
Kirepi w.
29.
„ Keblaste" laat,
Meltsa roallas.
29.
29.
29.
Haapsalus.
Amblas.
Kurawa poe juures,
Marbola ro.
29. Kuimetsa w. l.
30. Haanjas.
30. Metskülas, Leisi w.
Oktoober.
I.Mehamäe Lewala
k., Uuemõisa w. 2 p.
1. Nasina w. k. juures.
I.Päri m.,Waikna w.
1.,, Linnamäe" laat,
Oro wallas.
1. Liirval, Kolga w.
I.Keawardtj. lähedal.
1. Audrus.
2. Tornia jaama juu'
res, Naela wallas. i
2. Märjamaa wallas.\.
2. Tõrwa alewis 2 p.
2. Mõisaküla alewis.
2. Nabalas.
3. Kawastu w. Koosa
külas.
3. Lindoras, Loosi w.
3. Laanemetsa wallamaja juures.
Z.Wändra alewis.
4. Neola kõrtsi juures,
Wana-Kuuste w.
4. Sänna kõrtsi juures,
Nõuge wallas.
4. Wiitna kõrtsi juures,
Kadrina kihelk. 2 p.
4. Kuiwajõel.
4. Baltiskis.
5. Narwas 2 päewa.
5. Rootowo wallam. j.
5. Lihula alewis.
5. Kabala wallam. j.
6. Pataste kõrtsi juu
res, Kudina w.
6.I õhwi alewis 2 p.
6. Tapa alewis.
6. Kaarma-Suuremõisa j.
7. Hageris.
7. Wlljandis 2 p.
8. Mustjala mõisa j.,
Mustjala tv. 2 p.
8. Pukas, Sangaste k.
8. Welise wallas.
8. WamrastwereWallamaja juures.
9. Kikewere k., Kapu
wallas.
10. Lüganuse kiriku j.
10. Laura alewis.
10. Hiiu-Suure mõisa
wallas.
10. Walgejõel, Kõnnu
wallas.
10. Malgas.
lO.Päia kõrtsi juures,
Jmawere wallas.
10. Hellermaa, HriuSuuremõisa wallas.
10. Lohusuu w. ja külas
2 päewa.
11. Riidaja wallam. j.
11. Torgu wallam. j.
12. Leisi alewis 3 p.
12. Tartus.
12.Wastseliina wallam.
juures.
12. Illukal, Kuremäel 2
päewa.
12. Keilas.
12. Keblastes, Meltsa
wallas.
13. Kärla w. turuplatsil.
13. Mõrus.
13. Salla kül., Simuna
kihelkonnas.
13. Aedu kõrtsi juures,
Kurista wallas.
14. Kanepi alewis.
14. Kilingi-Nõmmes.
14. Albu wallam. j.
14.Wirtm, Mässu w.
15. Kulli laat, Rannu
wallam. juures.
15. Awinurme wallam.
juures.
15. Säru wallam. j.
15.Rakweres 3 p.
15. Raplas.
15. Kuremaa w., Pala
muse külas 2 p.
16. Muhu-Suure walla
magasiaida juures.
16. Karula wallam. j.
16. Lotwina m., WastseKuuste wallas.
17. Nuustaku al. 2 p.
17.Kolowere w. 2 p.
17. Anijal.
17. Koonga wallam. j.
17. Otepää alewis 2 p.
18. Kuresaares.
18. Lohusuu wallas ja
k. 2 päewa.
18.Wõõbsu alewis.
18. Antsla alewis.
18. Wäike-Maarjas.
18. Metsalauka k., Em
maste wallas.
18. Suure-Jaani al.
19.Rogosi wallam. j.
19. Puskarus, Põlgaste
wallas.
19.Iõelehtmes.
19. Mustla alewis, Tarwastus.
20. Misso wallam. j.
20. Wana-Roosa wallamaja juures.
20. Uue-Anlsla wallam.
juures.
20. Tille kõrtsi juures,
Kõlleste wallas.
25.
20. Irboska jaama j.
21. Kaftre-Wõnnu wallamaja juures.
21. Saaluse wallam. j.
21.Wana-Jrboska ai.
21. Haapsalus.
21. Koeru alewis.
21. Puunal,Wihterpalu
wallas.
22. Sulbi alewis.
23.Wasula Rojasilla
kõrtsi j., Raadi w.
23. Moisekatsi wallas.
23. kasepere poe juures,
Kloostri wallas.
23. Kõo mõisas.
24. Krootuse mõisas,
Kõlleste wallas.
24. Tsirgulinna alewis,
Laatre wallas.
27.
25.
26.
27.
Roosikul, Zooru w.
Mõrus.
Saare kõrtsi juures,
Saare wallas.
Laekweres, Simuna
kihelkonnas 2 p.
28. Pikknurme k., Puur
manni wallas.
28. Pusu kõrtsi juures,
Krüüdneri wallas.
28. Misso wallamaja
juures.
28. Taagepera Ala ai.
28. Woltweti-Keremal.
28.1- Iaanis.
29. Lullikatku k., Torma
wallas.
29. Kärsa k. j., Ahja w.
31. Mõniste wallam. j.
31.Sindi-Lodjakõrtsij.
Oktoobrikuu esim. keskn.
ja neljapaewal Pär
nus Mihklilaat.
ll.Lauraw.,Stolbowo
talus.
l.Pärsamaa wallas,
12. Triigi w., Ardu k.
Mätjakülas.
12. Karilatsi wallas end.
l.M.-Iakobi k. j. 2 p.
kõrtsi juures.
1. Harkus, Mäepääl.
12. Kuresaares.
2.Suurjõel, Uue12. LSHtru w., Mahima
Wändras.
külas.
14. Kärus.
2. Paides.
14. Tartus.
2. Palal, Kodawere
15. Põltsamaa alewis.
kihelkonnas.
IZ.Tumala as. karjam..
2. Mõra tn., Laiuse w.
Uuemõisa wallas.
4. Riisepere w. Nissis.
17.
Haiba poe juures,
5. Antsla alewis.
Kernu wallas.
5. Missi kõrtsi juures,
20. Kuusalu al., Kiiu w.
Kambja wallas.
20. Misso wallam. j.
5. Rootowo wallam. j.
20. Leewil, Pindi w.
6. Rõuge walla endise
20. Irboska rdtj. j.
Alakõrtsi juures.
20. Piirsalu Risti laat.
6. Kaarepere wallas, 21.Mana-Irboska al.
Kassinurme mõisa j.
21.Tamsalus.
23. Paides 2 p.
7. Malgas.
23. Mustmees 2 p.
7. Elwa jaama juures.
25. Raasikul.
8. Paliweres.
25. Lama alewis.
lO.Iõgewa mõisas.
25. Türi alewis.
10. Lama alewis.
10. Sauel, Arudewahel. 26.Malgärwe poBum.
seltsi maja juures.
11. Mõrus.
26. Pati-Nmmeotsal.
ll.Miljandis 2 p.
Nowenrber.
27. W.-Nigu!a k. j. 2 p.
28.Woltweti-Hallikukiwil.
28. Keilas.
29. Mõrus.
29. Rootowo wallam. j.
30. Migalas.
10. Lama alewis.
10. Laius-Tähkwere tv.,
Sadala külas.
12.Mändra alewis.
12. Martna k. j.
12. J.-Jaanis.
13. Pati Nurmeotsal.
14. Peipsiäärse w. Nina
Detsember.
külas.
14. Antsla alewis.
Lelle Hiiekõnnus es15. Mõrus.
masp. pärast 2 Krist.
15. Kohilas.
tulemise püha.
15. Kärdlas.
I.Tapa alewis.
15.Jõgewa alewis.
1. Räpinas.
Reedel enne 16. dets.
l.Abja-Paluojas.
Põltsamaal.
2. Juurus, Harjuni.
Pärnus Jõululaat kol
3. Malgas.
manda nädala keskn.
3. Alajõel, Mirumaal.
ja neljap.
4-Rakweres Iõulu
17. Moisekatsi tv. endise
laat 2 päewa.
Kauksi k. juures.
5. Rootowo wallam. j.
17. Rapla alewis.
5. Amblas.
18. Paides.
6. Wihulas.
7. Kallaste alewis 2 p. 18. Põõraweres,Jakobi
kihelkonnas.
8. Wiljandis 2 p.
10. Jüri kiriku juures.
18. Ellamaa, Sooniste
10. Kilingi-Nõmmes.
wallas.
10. Mõisaküla alewis.
19. Jõhwi alewis 2 p.
10. Narwas Iõulu laat
20. Mõõbsus.
20. Märjamaa wallas.
2 päewa.
20. Wasknarwas.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska raudtee
jaama juures.
20. Haapsalus.
21. Mana-Jrboska al.
22. Mustwee alewis2p.
23.
Krüüdneri w. Sula
oja kõrtsi juures.
25. Laura alewis.
28. Karvastu wallas
Maruja külas.
28. Malgas.
Laadad Petferi linnas 1926. a. pee
takse järgmistel päewadel: iga kuu 1. ja 15. päeroal ja 1. jaanuari asemel — 2. jaanuaril.
Aastalaadad:
Boorna laat. . 22. märtsil.
Urbe
„ . . 26. aprillil.
Tooma
„ . . 10. mail.
Ristipäewa laat. 10. juunil.
Jaani laat . .
7. juulil.
Maarja „ . . 28. augustil.
Mihkli „ . . 14. oktoobril.
S. SONGI wvvnvfvmmvnm
WMiMM ladus
K Wõrus, turu ääres, Nageli majas, B
on suures walikus: wiiulid, mandoliined,
balalaikad, gitarred, cellod, kontrabassid,
grammofonid; keeled, poognad ja muud osad.
Bretagne ranna kalamehed.
Kogu Bretagne (uje) ranna kalamehed elawad merest ja aitawad märksalt kaasa, et elani
kud sisemaa suunas ja isegi terwe Prantsusmaa
peatoidust saab.
Igal aastal, aprillikuu algul, kordub teataw
wäljaminek teatama kombeks saanud pidulikku
sega: ükskõikse mere õnnistamisega, rongikäiguga
mõõda reas seiswaid laewu. Siis raukade, emade
ja laste ning pruutide möödumine. Wiimased
paluwad mereleminejatele taewa õnnistust. Laeroad lahkuwad sadamast kahe Või nelja laupa,
weetud wedurlaervadest. Siis nagiseb laewa
takelwärk, purjed paisuwad, lootsikud libisewad
peaaegu liikumata weepinnal edasi, kuna madru
sed, wahwad ja julged, pead paljastades, kõlama
healega püha neitsile hümnust, kiituselaulu algawad: „Sa mere täht, Sind terwitame!" Ranna
rännakteel tõstetakse ja raputatakse õhus Viima
seks lahkumiseks käsa ja tanude härmiku all woolawad pisarad.
Õnnelik, kes kaugelt kalapüügilt jälle koju
jõuab!
Naljad.
Ettekääne.
Isa: Mina kuulsin, et sinu klaveriõpetaja
sulle ütles: „Mu elu ühe musu eest/'
Tütar: Ah, see on ühe waltseri pealkiri,
mille mängimist ta lõpetas.
Põhjendatud hoiatus.
— Nii siis on Teil nõu minu tütart kosida?
— Just nii, ja ma arwan, et meie õnne
likud saame olema.
— Teie unustate, et minu abikaas Teie
ämmaks saab.
Eneste wahel.
— Millal õppisite Teie oma meest tundma?
— Esimene kord, kui temalt raha küsisin.
Kõlbmata õpetajanna.
Wäike Elli tuleb esimesell koolipäewalt koju.
Ema ruttab teda küsima. — No, Ellike, kuidas
sulle koolis ka meeldib?
— Ah, muidu on kõik meeldiw, kuid see
koolipreili et näi suuremat midagi teadma: ta ei
oskanud minu kirjutustki lugeda.
Loogiliselt.
— Atsi, sinu pale ja su käed on alati mus
tad. Ma küsin sind, kus sa end selle pori ja
mullaga määrid?
— Aga, ema, eks sa ise mulle kord öel
nud, et meie ei ole muud kui tolm ja muld.
— Seda küll, kallike.
Aga mispärast?
— Sellepärast siis ma arwan, et see on
must, mis läbi tungib.
— kahjatsen wäga, herra, kuid meil ei ole
seda: on wäga harwa nõutud.
Aegamööda selgub.
J ass:
waks said?
Ütle, ema, kuidar sa isaga tutta-
Ema:
tis mind.
Mina olin uppumisel, ja isa pääs
J ass: Ah, seep-see
ujuma õppida keelab.
on,
miks ta
mind
Naissõbrad.
— Minu õmblejanna
rõõm on minule õmmelda.
ütleb, et tal suur
— Ja muidugi, tõsised meistrid ja kunstni
kud armastawad raskusi.
Kunstnikku.
ftui ma kosin, siis kosin
Noormees:
naiskunstniku.
Neiu: Muusikas wõi maalimises.
Noormees:
Ei, keedukunstis.
Häbematus.
— Juba on Viisteistkümmend korda, kui
ma arwega Teilt raha otsin.
— Näib, et Teil palju aega on.
Asjalikult.
E m m a: Waata, mis ma oma mehe juu
res armastan, see on tema otsekohesus. Ta ei
wiiwita mulle mu wigu ütlemast ja abinõusid
näitamast, kuidas neid parandada.
Anna:
missuguste puuduste peale
on ta siis sulle näidanud?
Emma: Senini mitte ühegi peale weel.
Meeste wahel.
— Tõendan sulle, et mu naine oma juukseid
ei wärwi.
— Usun roaga, sest ta ostab neid rvalmilt.
Wilunud.
— Lubage, preili, et ma Teid selleks roalt-
seriks palun?
— Kahjatsen, herra, olen juba kahe lähema
rvaltseri peale ära lubanud, ja mamma on rotte
minuti pärast minemas.
— Pole ühtegi, preili, roiisakus on näidatud.
Wõõritr mõistnud.
— Teie üle on head teated, — tähendas
kaupmees, — aga kas oskate ka kiirkirja?
— Ja, herra,—roastas kontori koha sooroija.
— Teie tunnete ka kahekordset raamatupi
damist ja roõite Prantsuse ja Saksa keeles kirju
roahetada, ma usun?
— Küll, mu herra.
— Hm, kas Teie suitsetate ehk joote?
— Ei, mu herra, — oli roastus; — aga
ma roõiksin sellega pea hakkama saada, kui Teie
ka seda minult soorolle.
Ta andis kleidi.
Naine: Armas mees, mina ei ole mitte
sarnane naine, kes oma meest ainult siis paitab,
kui ta kas kleiti roõi uut kübarat tahab, eks ole nii?
Mees: Ma loodan roäga.
Naine: Aga, kallike, minu armas, ema
ütleb, et mina teist kleiti roajan ja ma ütlesin
temale, et ma seda sinult küsida et taha, sest sa
oled nii hea, nii helde minu roastu.
Soowikan omast kellade,
kuld- ja höbeasjade ärist
kõigeparemaid näitusel
I. auhinnaga kroonitud
õmblusmasinaid,
jalgrattaid, seina-,
laua-, taskukellasid,
kullast kihla-, laulatusesSrmuseid,
feJ» uuri- ja kaelakette,
paberossitoose jne.
P. S. Kõiksugu
prille, habemenuge, elektritaskulambi
batareifid
5 volti. Põleb umbes 8 tundi.
Kullasepa ja kellasepa tööd
tehakse täieliku -vastutusega.
Ostan kulda ja hõbedat suuremal
ja -väiksemal arwul.
Kõige austusega
Wõrus, Jüri tän. 5-b.
K. KEs
Kõnetraat 90.
Suitsetsjatele
tuli möödunud aastal suur hindade alandus.
Teatamast! astusid tubakawabrikud sündikaati, ja
ei olnud ka Mõrus pea muud kui kõrgendatud
hinnaga tubakasaadusi müügil. Wäljaspool le
pinguosalisi leidus Wõrus
S. Songi nldäri,
kes ainsamatest tubakawabrikutest, mis sündikaadis ei olnud, tubakasaadusi kokku ostis ja odawamate hindadega müügile laskis. Nüüd on
sellel alal hinnad alla krumitud, ja sama äri peab,
roastawalt suitsetajate soowidele, ka muid, maga
palju sorte
paberossidest ja tubakast,
mille peale siinkohal tähelpanu juhime, et iga
tarwitaja teaks, kus tema ssowid rahuldatakse.
Hülsid peale muu.
*
Pidutoimijad
kergendawad enesele jalawaema ja hoiawad ku
ludes kokku, kui nemad Wõrus S. Songi üldärisse pöõrduwad, kus kohe kuulutused ja piletid
trükitakse, amoripost suurepäralise piltkaartide waliku ja alati saadawal olewate trükitud rindnummerte ja nööpnõelte abil korraldatakse. Serpentiin ja paberipuru on siin ka käepärast, isegi
hinnaalandusega, sest et pidudele ikka rohkem wõetakse. — Kui suwel wõi talwel mõni pidupaik
enam mugawustele meelitama peab, siis on sel
leks ilulaternad ja ilupaber soowitatud. — Rõõm
salt wiidetud pidutundidelt tuuakse kaasa ilusad
piltkaardid ja hoitakse muude mälestustega alale
S. Songi kauplusest ostetud albumides.
Peale nende albumide on müügil roeel mälestussalmide ja päewapiltide albumid.
*
Kingitusteks
ja igapäiseks tarwituseks soowitab mainitud üldäri: kirjutusnõud, marmorist ja klaasist, paberpresse, tindipotte, näpuniisutajaid, kirja-kaalukesi,
kirjaaluseid, kirjamappe, paberinuge, rahakotte,
portfelle, rikkalikku wäljawalikut kirja ilupaberist
karbikestes ja ümbrikutes jne.
Kõik koolide, kontorite ja ametkohtade tarwidused on S. Songi kirjutusmaterjaalide
kaupluses kõige sündsamalt saadawal.
Suur paberi- ja pappide-ladu. Eriti mee
lespidamist wäärib tapeetide-ladu, mis maitse
rikka roäljawaliku ja mõõdukate hindade poolest,
nagu märgatud, wististi ühtegi tapeetide tarwitajat rahuldamata pole jätnud. — Ühenduses
tapeetidega on ka seinapapp ja pappnaelad seal
samas saadawal. — Tiisleritele soowitame liimi
ja puupliiatsid. — Ostame maha, walmistame
ja müüme kunstkärgi, mille hinnad wiimasel
ajal isegi alanenud. Reisijatele reisikohwrid.
*
Jalgrattasõitjatele
wõime oma kaupa ilma ülistamata soowitada,
s. o. jalgrattaid ise, kumme, üksikuid ose — wänte,
kruuwe, mutreid, Pöide, kuule, kodaraid, liimi,
paike, wentiile, sadulaid, käepideid, pumpe jne.
Peale waimuwalgustuse raamatule näol,
pakub S. Songi üldäri ka elektriwalgrrstust
taskulampide, batareide, pirnide, hülside
—
Aga ka tuletikud on ladus,
ei ole
teada, et Wõrus tuletikud kusagil odawamad
oleks kui siin.
S. Songi uldari, Wõrns.
Telefon nr. 130.
J Aurüwärwimise wabrik l
I
Spetsiaal-tööstus
kõiksuguste kodukootud wülaste, poolwillaste, puuwillaste ja linaste kangaste
wärwimise, wanutamise, pressimise
ja käärimise jaoks; peale selle weel
kõiksuguste kantud naiste- ja meesterahwa riiete, willaste, puuwillaste ja
linaste lõngade wärwimise jaoks.
=— laitotfflise kohad: =
Wõrus, J. Pajo raamatukaupluses.
Tartus, Raatuse tän. 16, Ed. Friedrich.
„
Riia tän. 2.
„
mis polliimajanöufes ja ivaifetöostufcs waja läfyeb.
Wõtab oma peale piimatalituste sisse
seadmist.
Maksutingimised kõige lahedamad;
kõige suurem wastutulek.
OSlabr
linu, linaseemet, ristikheinaseemet ja maksab kõrget hinda.
Wõiad raha hoiule ja maksab
kõrge
mat protsenti.
Annab Põllumeestele maksuta
agronoo
milisi ja juriidilist nõu.
Põllupidajad,
ja astuge tema liikmeks!
koonduge oma ühisuse ümber
g
!
j
|
truj
Wõrus,
Jüri tänaw nr. 14.
Telefon 130.
j
G
I
|
Walmistab kiirelt ja
uuematele nõuetele
wastawalt kõiksugu
trükitöid, nagu: raa
matuid, blankette,
kuulutusi, ajakirju,
loteriipiletis! jne.jne.
*
TRÜKIKODA ON TÄIEN
DATUD KÕIGE UUEMATE KIRJADE
*
JA ORNAMENTIDEGA.
*
puduari
M. Peeker
WSrus, Jüri tan. 14-b, Nageli m.
k8iktu9u moodu- iQ Pudu*
UVVIUUUV Kaupa, wihrnawarjud, jalutuskepid, elektri taskulambid ja batareid ning
kõikfugu muud elektritarbeasjad. — Kõige suu
rem ujäljarualik. fljakohafed odatoad hinnad.
Jällemüüjatele kõigeparemad cstutingimifed.
Austusega
M. Pecker.
ö Qfl U p I raamatukaupluse juures
- ui vUNul Wõrus on eeskujulik
| raamatuköitmise töötuba.
|
5
I
|
|
|
|
:
kus igasugused lihtsad kui ka kõige
peenemad ilukõited walmistatud saawad.
Raamatukogudele tuleb köitmine hulgawiisi õige kasulik. Köitmiseks wõetakse
uusi kui ka wanu raamatuid. Samuti
raamitakse ka igasuguseid pilte sisse,
kuna raamid sealsamas saada on.
i
r
UMMMMmHIIIHtWIIIWURHHimMHMIIIIWtM»
$
0)
öo
.S.
t>
"p
3
C
riide-ja pudukauplus
mis rahuajal asus mõisnikkude poodi kõrwal,
asub nüüd Munna
majas
3
5
Jüri ji Tartu L
.
K
3
Ä
ic5
3
3
"S3
Z Oma kaubaladu
end. J. Mõttuse /
suurendamise ja
ruumes.
/
/ wabrikutest suurte
J
/
partiide ostmise
jgF
Z<5§v pealt iseäraliku hinnaalanduse
saamise
Z tõttu on minul wõimalik
Soawitab omast laiust odava ilusaga:
Mootor-bensiini, drogisi, kosmeetikaaineid, maalri- ja riidewärwe; fosforilupja; kemikaalisid, tinti, klaasnõusid
ja põrandaõli koolidele; sidemeid ja
marlet; masina- ja koorelahutaja-õli; oli
ja piirituslakke; fotograafia tarbeid;
prille; pesu- ja lõhnaseepe; kummipritse ja -torusid; wääwli- ja soolahapet;
koolikriiti, kärpsepaberit, tulemasinaid
ja -kiwa; elektripirne, juukse ja habeme
ajamise masinaid, habemeajamise apa
raate ja nende nuge; akna- ja toatermomeetreid; Eesti mängukaarte jne.
B
Weiksel ja suurel arvul.
Habemenugade ja kääride
töö
kure,
teritamine. T8ä kiirg-
Kudumistõõstus.
Tähtis falurahroale, töö kiire ja tugen?, koetakfe ajakohaste kõige uuemate maNnatega.
Tellimisi wõetakfe waslur
kampfonite, naisülijakkide, lastekamptanite,
mürtide, tukkade, lokkide ja fhallide peale. —
Naisterahwa ülijakke walmistatakse Inglise lõngast wiimaste roäljamaa uudiste ja moodi järele.
------- Lõnga- ja willamünk. -------Koetud asjade mehaaniline wanutamine ja
wilditamine. Pesuseep, lõhnajeebid, lõhna
õli ja peakammid. Elektri taskulambid, batareid „Daimon" ja „Primir". Kõiksugu
sed peeglid, taskunoad, kalapüügi nöörid
ja õnged. Naiste käekotid ja rahataskud.
A. Harvist—Wörirs.
Kreutzwaldi tän. nr. 19-a.
VILJANDI JA PET5ERI NÄITUSTEL.
I, AUHINNAGA KROONITUD VILJANDI JA PET5ERI NÄITUSTEL.
Mõrus, Kreutzwaldi tan. nr. 19-a.
I. AUHINNAGA KROONITUD
A. Hawist,
ALATI SAADAWAL WÄR5KED ELEKTRI TASKULAMBI PIRNID.
Soovitab:
süsteem ,,Gillette" habemenuge
ja nende terafid, teradeterifajaid „ldeal“ ja
rahva pesu, kaelasidemeid, kraesid ja rinnaelHeid, taskurätte, trakse, Ipordilärke, lokke
ja lukke luures ajalikus, ennegi elimelt forti
tugero kaup.
Willaseid kamp sõne,
naisülijakke, lastekampfone, fportkampfcme,
mütle, fhalle, lukke, lokke
walmistatakse omas töökojas. —
Tõõ kiire ja korralik. Hinnad mõõ
dukad.
Aupaklikult
A. HaWist.
TELLIMISI KUDUMISTÖÖDE PEALE WÖTAN WASTU.
Mõrus, Kreutzwaldi tan. nr. 19-a.
o
A. Hawist,
O
Wõrus, Kreutzwaldi tänaw nr. 19-a. ||
| kirjastusel Wörus, orr ilmuI
rwd järgmised raamatud:
N. Aunwerdt, Zgapäewane palwealtar
noorele ja toanale, 132 lehek.,
üleni riidesse köidetud, hind 150 mrt
:
P. Rätsepp, Emakeele elawad healed L,
64 lehek., hind 20 mrk.
:
„
•
:
Emakeele elawad healed IL, :
112 lehek., kõwas köites, hind 40 mrk.
51õige edukamalt kawatsetud aabits
ja lugemise raamat, hinna poolest
kõige odawamad ja kõigile kättesaadawad õpperaamatud.
:
•
:
:
Mesi- :
laste madapoja haigus ja selle •
arstimine, 26 lehek., hind 10 mrk. :
P. Leinbock, W. Lobanowi järele,
Auhinnaga kroonitud töö.
:
|||ii|||itai|iii|i|ij|i |||||[||||| |j |
II11 hÜBiiiimB llftilL. Illil
Saksa-Eesti keele sõnaraa
mat, 164 lehek., kõrvas köites, hind
S. Songi,
40 mrk. Kasulik Eesti ja Saksa keele
õppijatele kodus ja koolis.
„
Kuke-aaLits, kolmas parandatud
trükk, hind 20 mrk.
„
Kerged Saksa-Eesti keele kõnelemised, teine trükk, hind 3 mrk.
Emakeele helinad, rotis peatükki
„
ja mõned piiblilood kodu- ja leerilastele, hind 5 mrk.
„
Pildid lastele, roarroilised pildid
paksul paberil, hind 25 mrk.
* * * Noorte laulik,
32 lehek., hind
10 marka.
K. Undritz, H. v. Holst'i järele, Kange
laste wõitlus, 32 lehekülge, hind
15 marka.
O. Schwerini järele Linda U., ,,Haruldased nappajad^^, kriminaaljutt
Saksa keelest, hind 15 mrk.
iHSffllB
ü
MMM
HILI___ iil
FAIRY TALES L: “BEAUTY AND THE
BEAST". "BOMERE POOL". Inglise-,
eesti- ja saksakeelse sõnastikuga, 16
lehek., hind 15 mrk.
FAIRY TALES IL: "THE HISTORY OF TOM
THUMB", 24 lehek., hind 20 mrk.
Näidendid:
E. Lampson, ^Kahekordne surm", nali
ühes Vaatuses, hind 40 mrk.
„
Bayard ja de Vailly järele,
„Ta
peab maale minema",
nalja
mäng 3 Vaatuses, hind 75 mrk.
„
A. L'Arronge järele, „Zsa lubas",
naljamäng ühes Vaatuses, hind
50 mrk.
Dcnde näitemängude ettekandmifel
kirjastaja luba ega makfu ei ole.
Tellimise aadress:
S. Songi raamatukauplus, Worus.
~~n~n~^i iiimHiiiiiiiniiiiiiiiHiiiiiiiiiiniiiiinii i
Hll I IIIIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIII1 I
"li
Ii
Põllumehed!
Pange rõhku hea seemne peale,
see on hea lõikuse üks peatingimistest. Seemnekauplus olgu aastate
jooksul ära proowitud.
Meie seemnekaupluse põhimõte
onr Hea lõikus tuleb heast seem
nest ja head seemned on saada
S. Songi
Wõrus, Jüri tän. 14.
Kes õiglase hinna eest head sõõgija sõõdawilja seemet soowiwad,
neid Palun kewadel minu ärisse
astuda.
Põllumehed, wõrrelge meie seem
nete hindu ja wäärtust ja soowitage meie äri oma tuttawatele.
Teie soowituse eest oldakse tänulik.
Aupaklikult S. Songi
Wõrus, Jüri tän. 14.
U-
------------
TnrluPonh
rr= ASUT. 1868. A. --------
Tartu — Tallinn — Paide — Põltsa
maa — Rakwere — Wiljandi — Wõru.
Agentuurid
° ; :
Jtus,
ärwa^
aams-J.
aj,wasTuns,
Wandras.
cK
WÕRU JAOSKOND
Jüri tän. 18. K. Äermaonsoil majas.
Hoiusummade wastuwõtmine.
Kuludeta rahasaatmine igasse
Eestis olewasse pangaasutusse.
Wäliswaluuta ja tshekkide ostmine
ja müümine.
Rahasaatmine Wenemaale.
Kõik muud panga operatsioonid.
Tartu — Tallinn — Paide — Põltsa
maa — Rakwere — Wiljandi — Wõru
S6EHTD0BIB:
H
WÕRU JAOSKOND
M täil. 18. K. Hermannsonl majas.
Hoiusummade wastuwõtmine.
Kuludeta rahasaatmine igasse
Eestis olewasse pangaasutusse.
Wäliswaluuta ja tshekkide ostmine
ja müümine.
Rahasaatmine Wenemaale.
Kõik muud panga operatsioonid.
m. = minut; p. — püha, päew, pärast; e. l. = enne
lõunat; p. I. = pärast lõunat; ** = ametlikud pühad.
Aasta-ajad.
K^ruade algab 21. märffii Kell 5 õhtul.
Surul algab 22 juunil Kell 12 p.
Sügis algab 24. kpt. Kell 3 homm,
Tala? algab 22. detk. Kell 10 õhtul.
Päikese ja Luuwarjutused.
1927. a, on kaks päikese- ja kaks kuuruarjutult.
Neilt meil näha: 1) alaline päikekroarjutus 29. juu
nil kell 6.30 m. hom. ja 2) täieline kuuruarjutus 8.
detl. kell 6,54 m. õhtul.
• IQo - '
OGG WWOUOWW
S. SONGI
üldäri Mõrus
Jüri tän. nr. 14, kõnetraat 130.
27
Paawü p. J k. 4,43 28
lp- l. 29
30
31
1
Korjuse p.
2
Tõnise p.
__ §) f. 0,27 öösel.
3
4
5
Wanadsõnad ilmadest.
Jaanuari sulad, wihmad ja weewoolud kuulutawad
külma, märga ja heinarikast suwe. — Selge Paawlipäew — hääd suwe, pilwine ja tuuline — halba suwe.
— On jaanuaril hästi sügaw lumi, kaswab suwel pikk
ja paks wili.
Septuagesima.
Pühap.
Esmasp. ।
Teisip.
®f.6,18p. I.
Kolmap.
Neljap.
Reede
i
31
1
; 2
3
1 4
I 5
Wanadsõnad ilmadest.
Mida tuulisem weebruar, seda ilusam märts ja
aprill. — On weebruar sula, tuleb halb adra aasta.—
Küünlakuu udu toob wihmase suwe. — Kuidas küün
lakuu — nõnda lõikusekuu. — Mida külmem weeb
ruar seda soojem saab suwi.
21
22
23
24
Palwe p.
3 k. 1,03 p. I. 25
26
27
Taliharja p.
13
14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
O k. 12,24 p.
:
6
7
8
**9
10
11
12
«
C
OrM
■
1O '
...... —
N CO
Wanadsõnad ilmadest.
On märts wihmane, sajab terwe suwi wihma. —
Waikib õhtuks tuuleke, tuleb ilus ilmake. — Tuulekeerise peale tuleb kolmandal päewal wihma.
28
29
30
[ftiinnt p. 31
Suur Neljapäew.
1
Suur Reede.
2
3
**17 Pühap. I.ÄLest.p.Gk.5,35
**18 Esmasp. 2. rr
n
[4)0111.
4
5
Wanadsõnad ilmadest.
Märja aprilli järele tuleb kuiw juuni. — On enne
Jüripäev.a halla, härmetist, saab hää suwewilja aasta.
Aprilli lumi on septembri sõnniku eest.
Wanadsõnad ilmadest.
Läheb mets ruttu lehte, peab põllumees kahekäega
külwama, — Kuiw lehekuu — märg juunikuu.
Pää
suke toob sooja päewa, ööpik sooja öö, lõoke sooja
lõuna.
Wanadsõnad ilmadest.
Kust poolt tuul pööripäewal puhub, säält poolt
E’ b ta enamiste 3 kuud. — On hommikul paks
kaste maas, saab päewal ilus ilm, ei ole aga
kastet ehk on seda wähe, hakkab wihma sadama.
Wanadsõnad ilmadest.
Kuidas juuli, nõnda jaanuar. — Seisab udu metsa
latwade peal, on wihma oodata. — Sinine udu toob
põuda. — Wihma eel lendawad pääsukesed ligi maad
ja ligi wett.
Wanadsõnad ilmadest
Kui augustikuu esimene nädal selge ja palaw,
saab pikk ja külm talw. — Laewamoodi pilwed toob
kolmandal päewal sadu, mis kolm päewa kestab.
— On pihlakatel palju marju, saab wihmane
Wanadsõnad ilmadest.
Sajab septembri kuul, on jaanuaril lund küllalt. —
Kui kuu ehk päikese ümber ratas on, siis läheb ilm
halwaks. — Tumedalt paistwad tähed kuulutawad sadu,
heledad aga selget ilma.
MihM-krrrr.
Uus kalender
30 p.
JTlälesf.-ja tähtpäemad
w. 1
Kal.|
6
7
8
9
10
11
19
20
21
22
23
24
Esmasp.
Teisip.
Lolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
Sügise algus k. 3 h.
25
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Lolmap.
Neljap.
Reede
12
G k. 12,11 öösel. 13
14
15
16
Mihkli p.
IL
■
Madise p.
Päike töukeb:
1, septembril kell 5, 09 m.
» 5,31 „
11.
21,
n 5,53 „
16 Pühap.
17 Esmasp.
L t. 4,32 p.
18 Teisip.
_ __ _ ____ __ __ ___
3
4
5
____________
Wanadsõnad ilmadest.
Sügise udu tähendab sooja. — Külm ja tuuline
oktoober kuulutab külma ja tuulist jaanuari ja veeb
ruari. — Oktoobri lõpu wihin annab hea aasta ja jõu
luks tuisused ilmad.
Wanadsõnad ilmadest.
On Jõulu aeg sügaw lumi, saab Jaanipäewaks
rohkesti wihma. — Kaksteistkümmend päewa enne
Jõulu on 12 kuu ilmade ettekuulutajad tulewal aastal. —
Jõulu tuisus on õunad ja marjad warjul.
Jörrlrr-Luu
Uus kalender
mälest.-ja tähfpäeroad
31 p.
.... kai.
19
20
21
22
23
24
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
6
7
8
Tooma p.
Talwe alg. k. 10 õht. 9
10
O k. 6,13 hom. 11
1. ZZuku P.
2. Jõuku p.
3. Jõuku P.
Süüta laste p.
3 k. 1,22 p.
Päike tõuked:
1. detsembril kell 8, 34m.
11.
,
„ 8,50 „
21.
,,
» 9,01 „
Märkused:
12
13
14
15
16
17
18
läheb looja:
kell 3, 29 m.
„
3,21 „
„
3,21 „
gggg
iS , !* LÜfeJ^i
i^j^i i^šj^
Head loomapeetide,
naerte,
porgandi ja
kaalikate,
samuti aia-,
keeduwilja ja
lillede
seemneid
saate
S. Songi
seemnekauplusest
Wõrus.
8
M
W
M
W\
MM
W
LM
M'
A"L
LM
O.
LM
AM
LM
LM
M
LM
Laadad.
Kui laadapäew laupaewa ehk pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmasp.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda
kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar, 2. Pusul, Krüiidneri w. 5. Rootowo
wallamaja juures.
7. Wõrus; Orgita mõisas. 10.
Lauras. 12. Weinjärwe vvallas, Wahu külas. 15. ja
16. Laekweres. 17. Kolowere rn. 20. Misso wallam.
j.; irboska waksali j. 21. Mehikoormas; Wana-Irboska
ai. 22. Imawere w., Päia kõrtsi j.; Türi alewis. 23.
Walgas; Rasina w., kõrtsi j.; Haapsalus. 24. Paides;,
Jõelehtmes. 25. Laura ai.
Weebruar. 1. Uue-Wirtsu õigeusu k. j.; Kallaste
ai. 2. Raplas; Halliste laat Pornuse-Lenhofil. 3,_Keblastes; Jõgewa ai. 4. Wõrus. 5. Alliku w., Oisus;
Tõrwa ai.; Keblaste m.; Rootowo wallam. j.; Narwas,
Küünlal.; Pärnus; Audrus reedel enne Wastlap. 8. Elwa
ai. 10. Antsla ai.; Räpinas; Laura ah; Rakweres; Keinas; Raasikul. 11. Põltsamaa ai. 12. Tapa ai. 14.
Tamsalu jaama j. 15. Lähtrus, Martna k. 16. Wiljandis, Küünlal. 8 p. 17, Tartus. 19. Paides. 20.
Rawilas, Kose k.; Wasknarwas; Irboska waksali j. ;
Misso wallam. j. 21. Walgas; Muhu-Suure wallam. j.;
Wana-Irboska ai. 22. Mustwee ai. 25. Wõrus 8 p.;
Lihula ai.; Laura ai. 26. Wõõpsu ai. 28. Wiljandis.
5. Rootowo wallam. j.; Kirbla w. 8. Antsla ai.; Tumula m.; Iisaku m. 9. Hageri kiriku j.; Wiru-Jakobi
k. j. 10. Puhjas; Watla m.; Laura ai.; Haapsalus;
Walgjärwe w.; Suurejõel, Uue-Wändras. 12. Ardu k.,
Triigi w.; Wõrus. 13. Amblas. 14. Waimastwere
„Sihil"; Kodijärwel; Käsukonna m., Imawere w.; Mõi
saküla ah; reedel enne 15. Põltsamaa ai.; Mustjala
wallamaja j. 15. Raplas. 16. End. Kulli karjam.;
Rannakülas. 18. Keilas; Kastnas; Sangaste k. k. j.;
Kallaste ai. 20. Jüri k. j.; Märjamaa ah; Leewil; Misso
wallam. j.; Irboska jaama j.; Kuresaares; Türi ai. 21.
Wäike-UIila m.; Wana-Irboska ai. 22. Albu wallam.
j. 23. Walgas; Kawastu Warnja k.; Leisi ah; Walgjärwe w., põllum. a. j. 24. Mõras; Laekweres. 25.
Woldis; Laura ai. 26. Sulbi ah; Wahastus; WõllaKihlepas, Wana-Prangli m. 28. Paides, Kasepere p.
j.; walguta m.; Kellamäe k. j. 31. Mustwee ai.
Aprill. Neljap. pärast Lihawõtte p. „Pori“ laat
Wiljandis. Reedel enne Jürip. Põltsamaa ai. 1. Juu
rus. 2. Antsla ai.; Puskarus; Alajõel, Wirum. 5. Roo
towo wallam. j. 8. Tartus; Roobaka m.; Waiwara m.
9. Elwas. 10. Ellamaa k. j.; Loona wallam. j.; Laura
ai. 12. Wõrus. 14. Ninakülas, Peipsiäärne w.; Koorwere k.; Hummuli Soe k. j. 15. Säru wallamaja j.;
Tapa ai. 16. Woltweti Keremal. 17. Karula wallam.
j. 18. Wigala k. j.; Kogula w., Liiwa poe j.; Koeru
ai. 19. Luutsniku m.; Kilingi-Nõmmel; Wiitnal, Kad
rina kih. 20. Alawere m,; Lihula ai.; Selis, Tõstamaa
kihi; Kuresaares; Misso wallam j.; Irboska waksali j.
21. Wana-Irboska ai. 23. Wõrus; Wasulas; OrajõeKablis; Keilas. 24. Lohusuu k.; Wastseliina wallam.
j. 25. Partsis, Peri w.; Lauras; Märjamaa ai.; Koonga
wallam. j.; Kabala wallam. j.; Warblas; Kanepi ai.
26. Jõgewa ai. ja raudteej.; Tsirgulinna ai.; Sangaste
raudteej.: Kohilas; Moisekatsi wallam. j. 27. Saare
kõrtsi j.; Rakweres; Narwas. 28. Kärus, Lauri raudt.
Abja Paluojas; Suluoja r. j. 29. Liiwal; Walgas. 30.
Haanja asund.; Nõos ; Nissis, Riisipere w.
Mai, 2. Räpina wallam. j. j Alamustil; Tõrwaal.J
Roela Tormal; Päri m. j.; Wändras; Mõniste wallam.
j. 3. Soodlas, Harju maak.; Pikkjärwel, Kaareperes;
Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu-Koosas; Nuustakus; Krabi
w.; Otepää ai. 4. Mõisakülas. 5. Haapsalus; Kodaweres; Saaluse wallam. j.; Rootowo wallam. j.; Pärnus
„Jüri laat”. 6. Järwekandis. 7. Mõisakülas; Põlwa
k. j. 8. Tahkurannas, Wõiste k. j.; Roosikul. _ 9.
Häädemeestel; Uue-Antsla wallam. j. 10. Kuiwajõel,
Uduweres; Rõngu a.; Wana-Roosa wallamaja j. 11.
Reola m.; Miss_o wallam. j. 12. Wõrus; Antsla ai.;
Pataste k, j.; Õisu jaama j. 14. Holstre wallam. j. ;
end. Karilatsi k. j. 15. Kuresaares. 16. Paides. 18.
Sangaste k. j. 19. Mehikoormas. 20. Misso wallam.
j.; Irboska jaama j. 21. Wana-Irboska ai. 22. Wõõpsus. 23. Walgas; Pärlama w. 25. Lauras.
Juuni. 1. Sulbi ai. 2. Türi ai. 5. Wiljandis;
Rootowo wallam. j. 9. Antslas. 10. Lauras; Wärskas. 12. Paides. 13. Woltweti-Keremal. 14; Lootwina m. 15. Märjamaa ai. 16. Tapal. 18. KilingiNõmmel.
20. Mustwee ai.; Järwa-Jaanis; Missos;
Põltsamaal; Irboska waksali j. 21. Wõrus; Wana-Irboska ai. 25 Lauras 26, Kolowere-Ristil; LaiksaareUrisaares; ^Wiljandis; Wlhulas; Rakweres.
Juuli. 1. Walgas; Haapsalus; Pärnus esim, kesknäd. ja neljap. ,,Jaani laat”. 3 Paides ; Palmses. 4.
Tartus. 5. Rootowo wallam. j. 7. Petseris. 8. Taa
gepera wallam. j. 10. Mustla ai.; Wärskas, Lauras.
12, Mõisakülas- 14.—21. Leisi ai. riiete laat, 15,
Karksi-Nuias. 18. Tõrwas, 20 Misso wallam. j.; Ir
boska waksali j. 21, Wana-Irb oskas. 23. 5. aug.
Kuresaares riiete laat. 24. Wõrus. 25. Lauras.
August. 1. Paides. 2.—22. Pärnus aastal. 3.
Elwas. 5. Rootowo wallam. j. 10. Kuresaares; Lauras; Wärskas. 12, Wana-Wõidu wallam. j. 15. Tu
halaane wallam. j. 16. Martna k. i. 18. Loodi wal.
20. Misso wallam. j.; Irboska waksali j. 21. Laiksaare-Urisaares. 23. Walgas. 25. Wõrus; Narwa-Jõesuus; Lauras. 26. Mõisakülas; Paides. 28. Rakweres.
30. Antslas. 31. Suurejõel, Uue-Wändras; Häädemeestel.
September. 2. Suure-Jaani ai, 3. Selis, Tõsta
maa k. 5, Wõõpsus; -Wiliandis; Rootowo wallam. j,
6. Wastsemõisa k, j. 7. Wana-Kariste wailamaja j.;
Hummuli „Soe" k. j. 8- Peningi wallam. j.; Hallistes,
Pornuse-Lenhofil. 9. Puiatu m. 10. Puhjas; KilingiNõmmes; Tapal; Krabil; Lauras; Wärskas, 11. LelleHiiekõnnus. 12. Mehikoormas; Türil; Wiitnal, Kad
rina k. 13. Walgas; Kolga-Jaani k. j. Iisaku m. 14.
Nina k., Peipsiäärne w,; Wiitiila wallam. j. Kuresaa
res; Alliku w. Õisus. 15. Warbla kih., Saulep i w.;
Jõgewa jaamas ja ai.; Tammistes; Abja Paluojal; Ko
hila w. 17. Uduweres; Uusna m.; Räpina wallam. j.
18. Pikajärwes; Sangastes; Alawere m. 19. Kergu
ai.; Kogula w.; Mustwee ai, 20. Sulbis; Misso wal.
j,; Irboska jaama j. 21. Wahastus; Tahewa wallam.
j,; Rõuges; Orajõe-Kablil; Pärsamaa w.;Wõlupi k. j.;
Wana-Irboskas. 22, Kastnas; 23. Holdre m ; Järwakandis; Sürgawere m.; Paides; Tartus, 24 Wõrus;
Kirbla w. 25. Antslas; Wõlla-Kihlepas; Wastla laat
Patsalu w.; Wana-Suislepi wallam. j.; Loona wallam.
j.; Lauras. 26. Tallinnas; Pööraweres. 27. Põlwas.
28. Tori ai.; Põltsamaal; Kuresaares. 29. Kirepi k.
j.; Amblas; Keblaste 1.; Haapsalus. 30. Haanjas.
Oktoober. 1. Audrus; Koiga w,; Waikna wal.;
Rasina k. j.; Uuemõisa w. 2. Roelas; Tõrwas; Märja
maal ; Mõisakülas. 3, Kawastu w.; Laanemetsa „Suure“
k. j.; Wändras; Lindoras. 4. Reola Walge k. j., Sännas; Kuiwajõel; Palmses; Baltiskis. 5. Lihulas, Narwas; Rootowo wallam. j. 6. Kudina w., Pataste k.j.,
Tapal; Jõhwis; Pärnus Mihkli 1. 7. Wiljandis; Kohila
w. 8. Pukal; Mustjala m.; Waimastwere wallamaja j.
10. Hiiumaal, end. Heltermaa k. j.fWalgas; Imawere
w., end. Päia k. j.; Lauras; Wärskas; Lohusuus. 11.
Riidaia wallam. j. 12, Keilas; Leisi ai.; Wastseliinas,
Tartus; Illukal. 13. Wõrus; end. Aedu k.j. 14. Albu
wallam. j. ; Kanepis. 15. Kulli karjam. j., Säru walj,; Raplas; Rakweres. 16. Muhu-Saares; Karulas. 1/.
Nuustakus; Koonga wallam. j.; Otepääs. 18. SuureJaanis; Kuresaares; Lohusuus; Wõõpsus; Emmastes,
Wäike-Maarjas; Antslas. 19. Mustla ai; Jõelehtmes;
Puskarul; Rog'osi wallani. j* 20. ^Zana-Roosas, UueAntslas; Tille'k.j.; Missos: Irboska jaamas. 21. KastreWõnnus: Saaluses; Haapsalus; Wana-Irboskas; Koe
rus. 22' Sulbis. 23. Wasula Rojasilla kõrtsi j.; Moisekatsis; Kõo m.; Kasepere k. j. 24. Laatres. 2^.
Ellamaa k. j.; Roosikul; Lauras. 26. Wõrus. 2>.
Saare k. j.; Simuna k. j. 28. Puurmanni w.; Pusu k. j.;
Taageperas; Järwa-Jaanis; Woltweti-Keremal; Missos;
Lindoras, Loosi w. 29. Kärsa k. j.; Wõtikweres. 31.
Mõnistes; Sindi-Lodjas. 6. Wana-Laitsna wallam.
Nowember. 1. Jakobi kiriku j.; Pärsama w. 2.
Suureiõel;Paides; Palal; Mõra m, 4. Nissis. 5. Ants
las; Wissi k. j.; Kambjas; Rootowa wallamaja j. _ 6.
Rõuges; Kaareperes. 7. Walgas; Elwas. 10. Jõgewal; Lauras; Wärskas. 11. Wõrus; Wiljanais; Stolbowos. 12. Triigi w.; Karilatsis; Kuresaares. 14. Lauri
im. j.; Tartus. 15. Põltsamaal. 20. Missos; Leewil;
Irboska rdt-j. 21. Wana-Irboskas; Tamsalus. 23. Pai
des; Mustwees. 25. Raasikul; Lauras; 1 äril. 26. Walgiärwes; Wõõpsus. 23. Keilas. 29. Wõrus; Rootowas. 30.
Wigalas. 7. Kooraste asund.
Detsember, 1. Räpinas; Tapal; Lelle-Hiiekõnnus
esmaspäewal pärast 2. Kristuse t. p. 2. Juurus. 3.
Petseri linnas saawad laadad järgmiselt ära pee
tud: Uue-kalendri järele igal 1. ja 15. kuupäewal.
Aastalaadad: 4. märtsil, 18. apr,, 2. mail, 2. juu
nil, 7. juulil, 28. aug., 14. oktoobril.
27. apr. Leebiku wallam. 4. mail Tahewa wallam.
10. mail Priipalu ai. 14. mail Puka ai. 20. juunil
Pikasillal. 31. aug. Helme m.
20. sept. Jõgewešte
wallam. 24. sept. Priipalu ai. 16. okt. Leebiku wm.
24. okt. Krootuse m., Kõllestes.
Laura alewis iga kuu 10. ja 25. Wana-Irboska
alewis iga kuu 4. ja 21. Wärskas, Järwesuu w. iga
kuu 10/
Anekdoot»
Kord rääkis juudikooliõpetaja õpilasele:
„Schepschelewitsch! Sa ei ole terwe nädal
koolis olnud. . . Poisi jõmpsikas, mis see
tähendab ometi?"
Wäike Schepschelewitsch pilgutas silmi,
waatas lakke, silmitses imestades oma tin
diga mustaks määritud sõrmi ja wastas, minut
aega mõteldes:
„Ei olnud wõimalik tulla."
„Mis see tähendab — ei olnud wõimalik?"
„Ei olnud aega."
„Kuidas, koolipoisil ei ole aega kooli
tulla?! Mis sa tegid näituseks pühapäewal?"
Schepschelewitsch jäi mõttesse.
„Pühapäewal? Ei saanud. Ma olin koolitulekuks walmis, astusin juba toast wälja,
kuid näen meie wärawate juures suurt, suurt
koera lamawat. Mõtlesin iseendast, et kui
see koer mind nüüd hammustab, siis on
õige lugu lahti! Pöörasin tuppa tagasi ja
istusin terwe päewa, nagu loll kodus. Ütle
mata kahju!"
„Hm. . . Aga esmaspäewal. . . Lamas
wist jällegi koer?"
„Ühtegi koera ei lamanud! Esmaspäe
wal olin kohe koolitulekul, astusin üle turu
platsi — waatan, hulk inimesi ühte kokku
kogunud ja peksawad warast. Ja kui palju
inimesi seal oli, kohe hirmus! Oi, oi, mõt
lesin. . . Kuidas ma küll niisugusest rahwahuIgast läbi peasen? Waatasin tükk aega,
kuidas wargale tuupi tehti ja läksin kodu
tagasi."
„Hea küll! Aga teisipäewal?"
„TeisipäewaI tuli meile üks külaline ja
ütles: Täna on laupäevv. Ma rumal usku
sin ka ja ei tulnud kooli. Kui ma oleks
hinges teadnud, et mitte laupäew ei olnud,
waid teisipäew, oleks muidugi kõige parem
olnud — kooli tulla."
„Sa oled suur wõrukael, Schepschelewitsch. Mispärast ei olnud sa siis kesk
nädalal õpetundidel?"
„Kesknädala hommikul ostis ema õunu.
Ma kartsin, et kui ma nüüd kooli lähen, sööwad mu õed ja wennad õunad ära ja mina
jään ilma. Nii, et kesknädalal pidin ma
kodus õunu walwama. Kuidagi wiisi ei olnud
wõimalik ära tulla."
„Ah, wõtaks sind tont! Aga mispärast
ei olnud sa siis reedel koolis?"
„Säh sulle? Üks päew ei tule kooli,
juba kära lahti. Siis ühte päewa ei tohi
enam puhata. .
Arkadi Awertschenko järele.
Taewa wärawal.
(Araabia legenda.)
Muhamed seisis taewa wärawal ja laskis
usklikke sisse. Seal seisis neid karjakaupa,
küll wanu, küll noori mõlematest sugudest.
Praegu oli kord kolme mehe käes, kes kaue
mat aega juba sisselaskmist olid ootanud.
Ukse juure saades, koputab esimene — see
oli keegi wanapoiss.
„Hailo! Kes seal on?" küsis prohwetiteprohwet.
„ Usklik Araabiast; käisin igal aastal
Mekas ja suudlesin su püha kiwi!"
„See on kõrwaline asi. Ütle lühidalt,
kas olid maa peal poissmees wõi naisemees?"
„Olin lahtises põlwes, sest et ma —1“
„Kasi põrgusse!" katkestas Muhamed ta
kõnet, „olid maa peal poissmees, said isegi
head elu maitseda!"
Kurwalt läks wanapoiss allapoole minema.
Teine mees koputab.
„Hallo! Kes on?"
„Usklik, naisemees!"
„Soo, tule igawesesse rõõmusse! Oled
naisega maa peal küllalt kannatada saanud,
Taewas tasub su raskusi!"
Mees astus paradiisi wärawast sisse.
Koputas kolmas.
„ Hallo! Kes on?"
„Olen usklik — kahe naise mees?"
„Kas mõlemad korraga?"
„Ei, üks suri, teise wõtsin!"
„Siis kasi põrgusse!"
„Kuis nõnda, prohwetite-prohwet; praegu
ütlesid ju ise, et naisemees maa peal palju
kannatada on saanud ja sellepärast taewast
ära teeninud!"
„Ja," wastas Muhamed, „meie wõtame
küll kannatajaid wastu, aga mitte lollisi. Kes
juba ühe naisega hädas on olnud ja weel
kord abielusse astub, on loll ja nende koht
on — põrgu!"
S. Songi
kirjastusel Wõrus on ilmunud:
N. Aunwerdt, Igapäewane Palwealtar noorele ja Manale, sootoifflfub leerilastele. 150 mrk.
*** Emakeele helinad, wiis peatükki
ja mõned piiblilood kodu- ja leerilastele, hind 5 mrk.
P. Rätsepp, Emakeele elaMad heaLsd
piltidega aabits, 20 mrf.
P. Rätsepp, Emakeele elawad healed IL, lugemik ja jutukesed, laste
kaunim sõber, hind 40 marka.
S. Songi, Saksa-Eesti keele sõna
raamat, õppijatele kodus ja koolis,
hind 40 mrk.
S. Songi, Kerged Sakfa-Eesti keele
kõnelemisel», hind 2 mrk.
S. Songi, Kuke-aabits, hind 20 m.
„
V
Pildid lastele, hind 25 m.
Noorte laulik, hind 10 marka.
S. Songi
kirjastusel WZrus on ilmunud:
St Undritz, H. v. Holst'i järele, ,,Kan-
gelaste wsitlus", hind 15 mrk.
O. Schwerini järele Linda U., „Harulvased näppajad", kriminaaljutt,
hind 15 mrt
FAIRY TALES L: “BEATY AND
THE BEAST“.
“BOMERE
POOL1'. Sõnastikuga. 15 mrk.
FAIRYTALES IL: “THEHISTORY
OF TOM TH(JMB“, sõnastikuga.
Hind 20 marka.
P. Leinbock, W. Lobanowi järele. Me
silaste madapsja haigus ja
selle arstimine, hind 10 mrk.
Th. Neumann, Kalkunikasivatus,
hind 30 mrk.
Th. Neumann, Tegelik kanakasivatus, hind 60 mrk. ,
Th. Neumann, Aue- ja pardikasivatus, hind 40 mrk.
LSVSo!
Peapank Tallinnas. Sodi Karja 120, ema majas.
OSAKONNAD:
Abjas, Antslas, Hiiu-Keinas, Jõhwis,
Kohtlas, Tartus, Türil, Wiljandis ja
Wõrus.
Omad kapitaalid
Mk. 7S.000.000 tos 1. sept. 1926.
546.000000-
Wõru osakond
Wõtab raha hoiule
marka
des ja kuldkroonides ja maksab
kõrgemat ajakohast protsenti.
Annab laenu.
Toimetab kõiki teisi pangaope
ratsioone kodu- ja wäljamaal.
S. Songi trükikoda
Wõrus,
Jüri tän. nr. 14, kõnetr. 130.
Walmistab kiirelt
ja uuematele nõuetele
wastawalt kõiksugu trükitöid,
nagu: raamatuid, blankette, kuu
lutusi, ajakirju, loterii
piletis! jne.
jne.
Täidab kõiksugu tellimisi üle
maaliselt kiirelt ja korralikult.
Trükikoda on täien
datud kõige uuemate kirjade .
ja ornamentidega. !
VaataTeine aastakäik.
Uus
Edu-kalender
1918.
Se...Teine aastakäik.
Uus
Edu-kalender
1918.
Sel aastal on 365 päewa.
S. Songi kirjastus, Wõrus.
,,Kultura“ trükk, Wõrus.
Märkide seletused.
noor kuu
täis kuu
esimene weerand
wiimane weerand
p= püha, päew, pärast; k. = kell; m.= minut
*Luteruse-usuliste kiriku püha; + ** Greeka-öigeusuliste
kirikupüha.
Aasta ajad.
Kewade algab 8. märtsil.
Suwi algab 9. juunil.
Sügis algab 10. septembril.
Talw algab 9. detsembril.
Põikele ja kuu marjutamifed.
1918 aastal on 2 päikese ja üks kuu marjutus.
l. Täieline päikese marjutus 26.—27. mail. Täielik
marjuMe riba hakkab Waikles okeanis peale, läheb üle
D9hja-Rmmkü ja lõpeb Atlandi okeanis ära.
2
Osaline kuu marjutus 11. juunil. €i ole meil näha
3. Ringkujuline päikese roarjutus ,20. nomembril. Ring
Kujulise warjutuse riba hakkab Waikfeft okeaniit peole,
läheb üle Cõuna-Amerika ja lõpeb Atiiandi okeanis ära
Kalendrite ajaarvamine,
Wenemaal, peale Soomemaa, öreekamaal, Rumeenias,
Serbias ja Bulgarias tarroitatakie Julianufe ehk roana ka
lendrit, muis riikides Gregorianufe kalendrit. Gregorianufe
kalender on meie, Julianufe, kalendrilt 13 päetoa ees
kuid 1. Ülestõusmise püha langeb tarna päetoa peale-.
Jaanuar
■fl Csmap,
Naari-küu.
Uus aasta.
2 TeHip.
5 Kolmap.
- 4 ncli«P,k 439
5 Reede
[m.p.i.
••j6 Caup
: Kolme k. p.J
7 Piihap. j
8 Csmap. :
4 Teifip.
Kolmap. Paaroli päero.
lleljap, ;
Reede
Ca up.
27 Pühap.
S12:04 n -7 9!
101
28 €smap.
11
29 Teifip.
121
50 Kolmap.j
13 j
1*5! Reljap, j Taewam. p.
Päike tõuleb:
1. mail k. 5,50 m.
11. ,. k. 3,51 m.
'1. ., k. 3,16 m.
\
£äheb looja:
k. 8,31 m.
k. 8,51 m.
k. 9,09 m.
j
i
1
j
Juuni -
i 14
15
1 Reede
2 Laup.
Pühap.
Csniap.
Teifip.
Koi ma p.
7 Fleljap.
8 Reede
9 laup.
3
4
5
6
' :•/ n
Tl 1
•12
13
14
15
. 16
Jaani-kuu.
m. 16
33 ,14
P. l. :
17
18
19
20
21
22
i. Ne lip.
Pühap.
Csmap. 2. Ne Kp,
z. Ne lip,
Teifip.
Kolmap.
Fleljdp.
Midi uäeto.
Reede
laup.
23
24
25
26
27
28|
OQI
Koi ma nuluni, p. 301
17 P ü h q vt
m. A
18 €smau,
c LO.44
e. !.
19 Teifip
2
20 Kolmap.
Ji
21 fleljap.
22 -Reede
5!
6
23 Laup.
" 7I
Jaani pae’3
'•24 Pühap,
iO,23
m,
3
25 €sm ap.
e. 1
9
26 Teifip.
10
v 27 Kolmap. 1 7 meig op p
11
28 Fleljap. 1
29 Reede i Peetri Paamü p. 12
13
Paas)! m. P80 Laup.
Päike i Suleb;
1* jt unil k. 5,07 m.
„
k. 5.07 m.
il.
„ k. 5, 5 m.
21.
Läheb lao j u :
k. 9,22 m.
k. 9,26 m.
k. 9,22 m.
Juuli — Hema-kuu,
10
1 Pahop.
*2 Esmop. Iieina-lllaarja p.
zli6ik.8,z6m,
3 TciCip.
vP c. 1.
4 KoSmap.
5 fleljap.
(, Reede
7 Laup.
Pühap. j
€smap. ! Ciifabi p.
^k. 5,21 m.
Teiiip. j
Kolmap. S Leemeti maarja p.
Reljap. 1
Reede |
Laup. |
25
26
27
28
29
30
Pühap. j Surnute püha.
€smap. |
[Kadri p.
Teiiip. 1
^k.4,33 m.
Kolmap.j
Reljap. j
Reede j Andreie päem.
Päike toule b :
I. narocmbril k.
m.
i>
„
k. 8,22 m.
21.
„
K. 8,42 m.
48
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
Läheb looja :
K. 5,58 m
k. 5,40 m
k. 5,28 m.
Tähenduicd.
Detsember — Jõulu-kmi.
14
1 Laup.
*2
5
4
5
!6
7
8
1. Kr. tulem. p.
Pühap.
Esmap.
'Mk. 9,19 m,
Teifip.
p. I.
Kölmap.
Reljap. Riguia p.
Reede
Rigula-Rlaarjap.
Laup.
15
16
(7
18
19
20
21
9
10
Il
12
15
14
15
Pühap.
Esmap.
Teifip.
Ä^k. 8,32 m
Kdimap.
'•w' e. j.
Reljap. Cuuffina p.
Reede
Laup.
22
23
24
25
26
27
28
16
17
18
19
20
21
22
129
Pühap.
30
Esmap.
31
Teifip.
Koimap.
*
M,lc. 10,25 2
Reljap.
^ m. e. 1.
z
Ulult Toomas.
Reede
Laup.
4
23
24
•f25
--'26
*27
28
29
Pühap.
Esmap.
Teifip.
Koimap.
Reljap.
Reede
Laup.
50 Pühap.
51 Esmap.
5
Aadam ja Eeroa. 6
i. Jõulu püha.
7
2. Jõulu püha. 8
)l p-3“2.T 9
10
Süüta 1. p.
11
Silmester.
Päike tõuked :
j. detiembril K 8,56 m.
H.
„
k 9,05 m.
21,
„
k, 9,02 m.
,12
113
Caheb looja :
k. 3.21 m.
k. 5,24 nt.
k. 5,55 m.
Tähendufcd.
-
16
Laadad.
Kubermangu coaSiffuIe kalu järele er ole luba laupa*
mai ega pühapäeval laota pidada, maid kui nõnda juh
tub, peab [eda te iie nädala äripäeval pidama,
jaanuaris.
Pärnus, lelle kuu tuumale! koimapäetual ja neljapäetual.
. . ladus 5 nad.; Wõrüs 5 p, Orgifal 1 p.; — S. Tflehikoormas 1 p
9. Imaroere mõifas (Pillittro.) l p. — 10. Haapfalus 1 p.; Heinastes
2 p; Raimal 2 p.; Walgas 2 p. — 11, lõelehtmes, Hiidu kortli jui
res I p.; Petteris I p. — 17. Kolu meres 2 p. —- 20. Raplas 2 p.
2?. Rakrocres 2 p. — 29. Põitfamaal 1 p. — 5u. Weimaris 2 p.
Weehruaris.
Lihulas esmapäeroal ja teilipäemal enne roaltlapäema.
2. Baifiskis 2 p. — 3. Kcbiastes 1 p.; Wiljandis aastalaat 3—Ii
eoeebruarini, Räginamäel, Suures-Lähtrus 2 p. — 4. Tartus 2 p.
IVõrus 1 p. — 6. Paides 2 p.; Hormas 3 p. — 3. Waigas 2 p. — 15
Cähtrus 1 p. — 15. Hina külas, fiiatskiroi tuallas. — 18. 3õhrois 5
5 p.; fiudrus. — 20. Õiüu mõisas, Türi kihelkonnas 1 p.; Kituiloc
kõrtii juures 2 p. — 22. XVõrus 8 p. — 23. Sutiema mõiias Huager?
kiriku j. 2 p,; Jfaku mõisas 2 p. — 24. Kulinas 2 p. — 26. Rmbias
2 p, — 27. Wahu külas, Koeru k. 2 p.
Märtsis.
Weimaris lelle kuu elimelel esmapäeroal. — Raplas lelle
kuu elimelel esmapäeroal ja teifipäeroal. — Keilas miienda paastu
nädala esmapäeroal ja teifipäeroal. Lihulas paastu elunete nädala
esmapäeroal. Palmfis kelku ja neljdp. päralt Ciharoõtet. Walgutas
neljapäetual enne Palmipuude püha, Wlljqndis neljapäetual päralt
Oharoöfte pühi; Lihulas neljcp. päralt Liharoõtfe pühi. Raktoeres
esmap. ja teilip. päralt LiharoSrte pühi — 1. Kodijärme Kitfel Waimattroere Sihi kortli juures; fb manni mdifas Pilliftroere kihelk.;
Kadrina mõiias Tartu maak., »t inas Oudoroa maakonnas 3 p ; Olt
rorois 11 p — Z. Rannus, Kt. 4 kortli juures. — 4. Kaltnas ; Püh
tittas lp. — 5. Kallaste ’ as; Sangaste kiriku kortli j. — 7.
Wäike-UlUas 2 p — 8. [adavere mõiias 2 p. — Watla mõiias 1
p. — 10 Wõrus • p,; Wafknarroas 1 p.; Strägeroa kiriku juures
17
3 p.; Kuhjas; Walgjärme Kitie kortli juures 1 p.; Leile! lp.
11.
ITlõra mõilas, Tartu maakonnas.— 12. Woldil.— 13. Wana-Pranglis; Kärgulas, Sulbi olemis 1 p. — 15. Paides „Porilaat“ 2 p.;
U7alguta mõilas. — 20, Sõriste Puskarul 1 p.; Wana-Antsia Hau
kal 2 p ; Kloagas 1 p.; Märjamaal. — 23. Koolas, Kõuge kihel
konnas. — 26. Wairoara mõilas 2 p.— 27. Uderna kortli juures.
— Tartus ülestõusmise nädala neljapäeroal. — 28 Misku mölla
ma ja juures.
Aprillis.
Pärnus kolmapäeroal ja neljapäeroal enne Jüripäeroa.
Põltsamaal reedel enne Jüripäeroa. — Kakroeres esmap. ja teikipäeroal päralt Ohamõtte pühi. — Kole Uuemõifas esimesel esmap.
ja teifip. päralt Jüripäeroa. — 1. Waltle-Pranglis, Koorroere kortli
juures; tiisli kiriku juures; Sadu külas^ Pikknurme kortli juures;
Wante-Koiola, Leeroil; Kuiroajõel, Kole kihelkonnas 2 päeroa. —
5. Koeru Peedi Wahul 2 p.; Muktia olemis Tarroastus. — 6. Cuuts
nikus 1 p.; Kilingi-tlõmmes 2 p. — 10. Wõrus 2 p.; Wahilas; VPatlas 2 p. — 12. ellamaal; Kuristas Suirtu kortli j.; Soonistes 2 p.;
Maarja-Magdal kih.; Sadukülas, — 15. Krüüdneris, Sulaoja kortli
j.; Koiga roallas, Liiroa kroonu roiinapoe juures 2 p.; Kuusalus.
16. flhja Kärlal 2 p.; Waiatus. — 17. Saare mõilas; Waftle-nõos
2 p.; Haanja roallamaja juures 1 p.; Haista kortli j., Saaluse roal
las. — 18. tiislis 2 p.; Waigas 2 p.; Kergus, Pärnu maakonnas
1 p. — 19. Alamustes; Tormas 2 p. — 20. Kuhjas 2 p.; nuusta
kul 2 p.,- Anija mõisas 2 p.; Kaareperas; Lelles. — 21. Waigas ;
Wolmaris 2 p.; Karoastu-Koolal 2 p. — 23. Järroakandi mõilas
2 p. — 25. Pärtli mõilas, Põlroa kihelk.; Tioorus, Rõuge kihelk.
— 26. Häädemeeste! 3 p,; Narmas 3 p. — 28. Mislus; Reolas. —
29. Kaiaroere Pataste kortli j. 2 p.
Mais,
9.
1. Kähri Karilatfis 2 p. — 5. Sangaste kiriku kortli j. —
Wõõblus 1 p. — 10. Oudoroas, — 12. Wõrus 1 päcro.
Juunis.
Tartus esmap. enne Jaanip. — 1. Waltle-Kuustes. — 10.
Mustmees 3 p. — 12. Märjamaal 2 p. — 14. Põltsamaal. — 16.
Wõiste kortli juures, Tahkuranna roallas 3 p.; Kakroeres 2 n.
18. Walgas. — 20. Paides 2 p.; Palmses 2 p.; Wiitina kortli j. 3
p.; Tallinnas aastalaat kaks nädalat; Wõrus I p. — 21. Tartus
2 p. — 23. Keilas, Haraku kortli juures; Ml jandis 2 päeroa. —
27. Tarroastus.
2**
18
Juulis.
Pärnus esimesel selle kuu kolmap. ja neljap. — 2. Karkfis
3 p.. — 20. Pärnus aastalaat kuni 10. augustini. — 26. Weimaris
1 päerv. —28.Tali mõisas 1 p.
Augustis.
2. Tuhalaanes, Paistu kih. — 7. Mõisaküla roakfali juures
2 p. — 8. Urifaare külas, Laiksaare mallas. — 9. Koimalinnas
(fldielis.
10. Walgas; Cemfalus. — 72. Saarde Pati mõisas 3 p.;
15. ITlarienburis. —18. fielmes 2 p.; Häädemeestel 3 p.; Pootlis,
Seti ro. 2 p, — 21. Taalis, Müral 2 p. — 24. lamburis 3 p.; Kuh
jas; Roota mõisas; Waltlemõisas, Wiljandimaal 2 p; Waltfe-flõos
2 p. — 26. YVõrus 1 p.
28. Kilingi-Flõmmel 3 p.; Lelles lp.—
30. Kaanfus; Mehikoormas. — 31. Kolga-Jaanis.
Septembris.
Uue-Mõisas esimesel selle kuu teifip. ja kolmap. — Pärnus
kolmap. ja neljap. enne Mihkli päeroa. — 1. Jifakus 2 p.; Õilus,
Türi kihel. 1 p.; Raanitias 1 p.
2. Abjas 3 p.; Tammistes, Pärnu
maal. — 4. Räpinas ja Uusnas. --- 5. Kuhjas; Sangaste kirikukõrtli
juures; Sindis 2 p.; Pikkjärroe kortli juures. — 6. Kergus 2 p. —
8. Tartus 3 p.; Rõuges 1 p.
9. Kaitnal, Pärnu maak.; Kimi-Wigala poe juures 2 p,; Koimalinnas 1 p. — IC. Järroakandi mõisas
2 p.; Paides 2 p.; Sürgaroeres 2 p.; fioldres 2 p,; Polnal 3 p. — 12.
Wana-Antsla Haukal 2 p. — 13. Pöörameres, Pärnu maakonnas.
— 15. Toris 2 p.; Watlas; Orgital 2 p.; Põltsamaal 2 p. — 16. Kirepis 2 p.; Amblas 2 p,
17. Haanja mallarnaja juures 1 p. — 18.
Audrus 2 p.; Koiga ro. Liiroa roiinapoe juures 2 p.; Rafinal 2 p. —
19. Uuemõisas, Saaremõifas 2 p.; 20. narmas 3 p.; W7ana-W7ändras
2 p.; Laanemetsa mõisas 1 p; Karoastu Koola kortli j.! Keeni Tinfu
kõrtsi j.; Heinastes 2 p.; Torma olemis 2 päeroa; Leemi mõikas. —
21. Sännas; Paltiskis 2 p.; Reolas; Wolmaris; Palmses 2 p. — 23.
Kalamcre Pataste kortli juures 2 päeroa; Ceeroil. — 24. Lihulas;
Wiljandis 2 p.; Wõrus 2 p.; Sutlemas 2 p; Haageris. — 25. Pukas
2 p.; Kärdel, Konna kõrtti juures. — 26. Tallinnas 2 p.; — 27. Põlroas; Jmarocre m. — 28. Rakroeres 3 p.; Rõuge kiriku juures. —
29. Jllukste m' 2 p.; Keblastes; Keilas 3 p.; Tartus 2 p.; Raroanurmes 3 p.: Walgas 2 p.; WaKfeliinas 1 p.
Oktoobris.
lõhroi alerois neljanda näd. esmap., teitip. ja kolmapäemal
päralt ITlihklipäeroa. — Raplas eümelel reedel ja laupäeroal pärast
ITtihklipäeroa. — 1. Craltroeres i p.; Heinastes 3 päeroa. — 2. Rak-
19
meres 5 p.; Rannus, Kulli kortli j. —- 4. Jõhmis 5 p.; Suures-Cähtrus 2 p.; Kalaweres 2 p.; nuustakul 2 p. — 5. Cohufuus 2 p.; Wõõbfus 1 p. — 6. Cuutsnikus I p.; Tarraastus 2 p.; lõelehtmes, Riidu
kortli j.; Lootmine kortli j. — 7. Koeru Preedi Wahul 2 p.; Hurmi
mõisas, Tille kortli juures; Heltermool, Suures mõikas. — 8. Haap
salus I p.; Laekweres 2 p.; Hummulis, Soe kõrtsi j.; Kuristal, Suitsu
kortli j.; Holsta kortli j., Saaluse roallas. — 9. Kärgulas, Sulbi ole
mis 1 p.— 10. Wafulas; Kõos 2 p.; ITloostes 1 p., Koluweres 2 p.—
11. faatres, Tartu maak. 2 p. — 1?. Soonistes 2 p.; Sindis 1 p.;
Wõrus 1 p.; Hellamaa kortli j.; Riski kih. 2 p.; IRaarja-IRagd. kih.
15. ellamaal. — 15. Pikknurme kortli j.; Kurtis; Oriku kõrtsi j. 1 p.;
Räginamäel, Suures Cähtrus 1 p.; Weskimõifas; Taageperas, Hel
mes 2 p. — 16. Ahja Kärla! 2 p.; Waiatu mõisa j. — 17. Watlas.—
18. IRõnistes 1 p. — 19. Kulinamõifas 2 p. — 20. Rõusa kõrtsi juu
res, Uues-Wändras 2 p ; Mõra mõisas; Oraroa mõisas; Haukal 2 p.
22. Riskis 2 p. — 23. Wana-Antsla Haukal 1 p.; Raanitle mõikas.—
24 Kassinurmes; Rõuges; Mustjala Sika kõrtsi j. 3 p. — 25. Udernas. 28. Jõgeroa mõisas 1 p.; IRisfus 1 p.; Walgas; Wolmaris 3 p
30. Kähri Karilatfis 1 p.
Nowembris,
1. Tartus; Kärus 2 p. — 4. Pühitias; Patis, — lO.Wõrus 2 p>;
Multwee olemis 3 p.; Ruhjas 2 p.; Paides 2 p. — 13. Walgjärroe
Kitte kortli j. 1 p. — 15. Woltroetis 3 p.; Põltsamaal; Wigalas 2 p.
20. Walgas 2 p. — 22. Ambla olemis 2 p. — 25. Wiljandis 2 p ;
Wolmaris 3 p.; Keilas. — 26.Kulinal, — 28. Wõrus 1 p - 29,WanaWändras.
Detsembril.
Pärnus kolmapäeroal ja neljapäeroal päralt kolmandat Kristule tulemite püha. — Põltsamaal reede enne 16. detsembrit. — Lelle
mõisas miimale nädala esmapäeroal enne Jõulu pühi. 1, Watknarwas 1 p.; nina külas Alatskiroil. — 2. Petleris; Rakmeres. — 5.
Pööraroeres. — 7. Rakmeres 2 p.; Wöõblus 1 p. — 9. Rarroas.
10. Krüüdneris, Sulaoja kortli juures; Ruhjas. — 12. Märjamaal.
13. Wõrus 3 p. — 15. Puka kortli j,; Walgas 10 p. — 16. Paides
2 p.; Märjamaa kiriku juures 2 p. — 18. ITloostes 1 p. — 20.
Weski möllas.
Petleris on laadad igal 1. ja 15. kuupäeroal.
20
Uecrltza.
n, P. ITlamontoroi järele wene keelelt fl. Tibar.
Juba aegadelt saadik, mida keegi enam ei mäleta,
seilab küla lähedal maantee ääres üksik, roana roilturoajunud puu rist, mida tihedasti istutatud kiburoitfa põetad
ümber piiraroad.
See roana rilt on palju omas elus näinud. Ta
roõiks palju teekäijale jutustada, kes tema lähedale jalga
puhkama jääb. Kuid halastamata aeg on oma hoolsa
käega kõik roäljalõiked tema peal tasaseks teinud ja keski
ümbruskonna elanikkudelt ei mäleta, kelle poolt see lugu
peetud mälestas üles on laetud. —
Seal kõrroal seilab ka meel teine mälestus —
luurepäralilelt brongliff roäljatoötatud lunastaja kuju.
Sellelt teati juba roõrdl.emifi rohkem. RäägitaMe, et mõifaomaniku proua lelle kahekümne kahe aasta eelt olla
laiknud oma ainsa, haigufe-kütkelt peafenud poja mäles
tuseks leha, kes mitte arstide kunsti, roaid Jumala taht
mise läbi terroeks olla laanud.
Kõrgesti ülestõstetud parema käega õnnistab ta lähedalleisroat küla, kaugele mäe peale ulatama roiljapuu
aiaga mõisat, roaikift rohelist metsa ja rahulist künnimaad,
Ja kes talile aukartusega oleks kujutule ilusatesse
silmadesse roaadanud, ei oleks küllalt sõnu leidnud imestamileroäärt kunstniku kiituseks, nii armuline oli püha
kuju nägu, nii palju õrnuft rooolas temalt roälja, olgugi,
ct Teda käesoleroal silmapilgul tunda ei laanud, kuid sü
ga roale hingesse tungis ta, mis mässama südame roaigistas ja kahtlustused laiali ajas. Jgaüks käis oma teed,
kõiki lootusi lelle peale pannes, keda ofaro kunstnik nii
elutruult kujutas.
*
*
*■
Ühel roihmafel noroembri-kuu päeroal kõlafiroad
naabruses olema mäe pealt püsti paugud, raske-luurtüki
21
kuulid lendafiroad kuludes üle metsa külasse ja maantee
peale soldatite fekka,® kes küla ümbruses olemast põefastikuft roälja jookfiroad.
Ci läinud kahte tundigi mööda, kui küla hooned,
nagu hiiglasuur kütis, roaenlafe suurtüki tule all põlema
hakafiroad ja kust hirmu päralt segaseks läinud elanikud
nuttes igale poole laiali jookfiroad, roanat ärarikutud majakraami ja paberilt püha pildikesi ühes mõttes, kuna
kallim kraam ja isegi lapsed koguni ära unustati.
Terme päero otsa kestis mastastikune laskmine.
Kõrges õhus lõhkefiroad fchrapnellid, fuitlupilmekefi järele
jättes, mihafeit kaeroaliroad kranadid maad, kuna püssi
kuulid roilistades läbi õhu tungifimad.
Õhtu eel juhtus eelpool nimetatud mälesMefamba
juures esimest korda merine kokkupuutumine. Pikarourrudega roengerlafed tungiliroad meie kütiroodule peale,
kes mullahunikute taha maha olimad heitnud, kuid ala
mad kogupaugud lundihroad neid jälle taganema.
lTlaha jäi road hirnud ja raskesti haamatud.
Pimeduse tulekul anti Wene jalaroäele käik kü
lasse asuda.
niuftjashallid kogud tulimad üksteise järele keemi
kutelt roälja ja sügamast! ettepoole kumargil olles, et
äraandliku maigule eeh karmale hoida, mis põlemast kü
lalt tuli, löMiroad nad kuni mõisani.
Kuulid lendafiroad igas sihis.
Anton Boboroitski, kes kõige järel tuli, lai millegi
asjaga tugema hoobi paha. Ta komistas ja kukkus täie
raskusega porile maa peale. Jefreitor Koroaltfchuk nägi
kukkujat, raputas teda õlalt ja nähes, et see ennäh ei
liigutanud, lõi ta risti ette ja läks oma tehti meestele
järele.
Kolme tunni päralt tuli Boboroitski jälle meelemär
kusele. Tema pea roalutas kuuli löögilt, mis roastu mälesMelamba kiroih alult tagahpõrgates temale päha tuli.
22
Ta tundis kõigis liikmetes arusaamata nõrkust ja täiskasroanud inimene, kahe lapse isa, keda ta kodu jättis, oli
meel abitum, kui weikene rinna laps.
Küla oli juba maani maha põlenud. Kuhu poole
läks Antoni wäeoso, seda ta enam ei mäletanud. Ta tea
dis ainult seda, et teda siia üksinda maha oli jäetud ja
see teadmine riitus temalt kõik ta mehisuse, iilis teha,
kuhu minna. . .
Tuul ajas pilmeä laiali — otse enese ees nägi Bobömitski kuu nõrgal maigule! brongfitt kuju. Ta tõusis
jalgade peale ja püsti najale toetades jõudis ta kuni ki
mlit aluseni, kus ta oma koti ja püsti karmale pani ja
fiis maha istus. Warsti wajutimad tema silmad uuesti
tuure mätimute päralt kinni.. .
fiobuste kapjade plagin maanteelt äratas tema üles.
Kes on need — kas omad ehk maeniane?
Rägu elektri säde, tekkis temas aimtus lähenema
hädaohu üle. Kuu malgustab maanteed ja mäljatid. Põ
geneda ei ole kuhugile roõimalik, ka ei ole selleks jõu
dagi. Hrapeita, aga kuhu ? fiilja. luba nägiroadki.
Wäritedes tõuseb Boboroitski põlroili ja roaatab
kaugusesse. Sellel silmapilgul kõlab pauk ja plaksudes
tuli kuul roastu mälestutesamba alult. Lõhkes ja lõi si
nise tulena põlema. . . Anton roõttis oma miimale jõu
kokku ja roomas brongfift kuju taha, et teal maenlale
hufaride eelt marju leida. Uuesti kõlab karabineri kuiro
pauk. Kuju liigub ja nagu hoigaks löögilt. Kuul on
talle ätte rindu läinud.
Uuesti koltlimad hobuste kapjade löögid ja kaugelt
maanteelt nähti kogusid, kes lähemale jooklimad. Wene
eelmahid märkatimad kolme maenlale ratsanikku, kes
nüüd minema kihutahmad.
Kütid jõudfiroad jutt lelleks silmapilguks linna, kui
Anton teilt korda meelemärkuseta maha kukkus.
*
*
*
'
23
Grenaderid liiguroad maanteed määda edafi, maa
hindajaid ette saates. Waenlane taganeb, kaemikuid tüh
jaks tehes. Jgal pool medeleroad koristamata surnuke
had, katkimurtud püssid, tühjad patruni-kestod ja muud
kraami. Haaroatud austerlased paluroad meie sanitari
delt abi.
Pea-roäeotal on käsk antud küla lähedal maanteel
peatama jääda, kuni kasakate kohalejõudmiseni. Soldatid
roiskaroad endid kraami kalda peale pikali. Ohroitfer
matab oma märkuste raamatu, kuhu ta oma fõjajuhtumited ja muljed üles kirjutab.
— Wäga kena kuju, — tähendab mälestussamba
peale näidates noor lipnik. — Kuid mis temaga on?
— Ulinge roaadake!
Haaroatud kuju rinnus paistis määratu suur auk.
Õhukene brongs oli lõhkema kuuli „dumm-dumm“ poolt
jutt selle koha pealt lõhki kistud, kuhu temale passima
mantli olla alam kunstnik südame oli peitnud.
Gnnatt ohroerdas ta terme ilma peastmiseks, nüüd
ohroerdas ta oma kujutute nende eest, kes uiu ja palroega
tema külge hakkaroad. —
«KK,
Mis maksab praegune sõda.
Scharlottenburi tehnika institudi professori wäljaarwamise järele läheb see sõda umbes 75 miljoni rubla
igapäew maksma: Saksamaale 20 miljoni, Austria-Ungariie 10 miljoni, aga liitlastele 45 miljoni. —
Selle kohta aga, kui kalliks üks sõjas surma saa
nud maksma läheb, wõiks arwata, et sõja tehnika ala
lise edenemise tõttu sõjad ikka enam surmawad on.
Ometi on see arwamine ekslik, sest 1870 a. sõjas tuli
365 kuuli, aga. Wene-Jaapani sõjas 1053 kuuli ühe ta
petu kohta.
24
Mis läheb aga iga soldati surm maksma?
Wene-Türgi sõjas 1877—78 a. tuli ta 75 tuhat
franki maksma, Wene-Jaapani sõjas— 102 -tuhat, PreusiPrantsuse sõjas 1870 a. aga 105 tuhat franki, —
Selles sõjas tõuseb nimetatud hind "arwatawasti
kõrgemale.
Tulufad näpunäited.
Kuidas hobusid kärbeste eest kaitsta.
Selleks, et hobusid kärbeste eest hoida, tarroitatakle
järgmist abinõu: Karboli-hapuga nihutatud mammiga õerutakte neid hobuse kehaosalt, mis kärbeste kallale tükkirnile tõttu kõige enam kannatada laamad. See abinõu on
roäga hea ja otstarbe kohane, tehet putukad karbolihapu
lõhna möljakannatada ei roõi ja lelle tõttu hobustest ee
male hoiaroad.
______
„ Majapidajas" on järgmine kühmus ja roastus, mis
põllumehele tähelepanemilemäärt roõiks olla:
Mõisas on roana elatanud sakslane roalittejaks.
See ei lale seemet ialgi muul ajal külroada, kui
õhtu. \X7i!i näikse hästi kasroaroat. Kas on lellel
misgit teadussilt põhjust, roõi sunnib ebausk teda
õhtule! ajal külroama?
\X7astus: Teaduslitt põhjust õhtutele külmumisele
roõiks ainult lelles leida, et leeme öö läbi lahtiselt kaste
niiskuse käes seilab ja teisel hommikul niiskelt mulla sisse
laab küntud. Ebausku selle juures ei ole, maid roanarahroa ärroamine, mida Saksa ja Rultria põllumeeste juu
res laialt leitakse. Ilad tõendaroad, et teeme, mis õhtul
roäljaküiroataMe ja öö läbi lahtiselt maa peal lastakse
seista, mõni päero roaremalt ülestuleb, rutem kasroab ja
küpseb ning pikema kõrre ja pea kasroatab ja raskemad
terad annab, kui teeme, mis kohe peale külroamitt saab
tisteküntud.
r
VaataUus
Edu-kalender.
1919.
Kolmas aastakäik,
...Uus
Edu-kalender.
1919.
Kolmas aastakäik,
Hind 1 rbl.
S. Songi trükk ja kirjastus, Wõrus.
Uus
Edu-kalender.
1919.
Kolmas aastakäik,
S. Songi trükk ja kirjastus, Wõrus.
Tähendus.
Selles tähtraamatus on nädalapäewade
ees uue, aga nädalapäewade taga wana
kalendri kuupäewad.
Märkide ja aegade seletus.
= noor kuu
= täis kuu
= esimene weerand
= wiimne weerand
p. = püha, päew, pärast; k. = kell; m. = minut;
** = Luteruee usuliste kiriku püha.
Aastaajad.
Kewade algab
Suwi algab
Sügis algab
Talw algab
21. märtsil
22, juunil
2b. teptembr.
22, detlembr.„
k. 6,06
„ 1,41
„ 4,23
11,14
m. p. 1.
„
„„
„ e. 1.
„ p. 1.
päikese ja kuu roarjufufed 1919 a.
1919 aastal on 2 põikele ja 1 kuumarjutus.
1. Täieline päikese marjutus 29. mail. Algab k.
12,20 m. p. 1., lõpeb k. 5,31 m. p. 1. Täielise marjutufe
riba läheb üle Cõuna-Hmeerika, Atlandi okeani ja £õunaAfrika.
2. Osaline kuumarjutus 7.—8. ncmembril. On näha.
Kuu fisfeminek maakera poolroarju 7. nom. k. 11,20 m.p.l.
„
„
„
marju
8. ,. ,, 12,45 „ e. 1.
Warjutule keskpaik
8. „ ,,
1,31 ,, „ „
Kuu mäljatulekmaakera marjult
8. „ „ 2,17 „ „ „
„
„
„
poolroarj. 8. „ „ 3,42 ,, „ „
3. Ringikujuline paikese marjufus 22. nomembril.
Algab k. 2,01, m. p.
lõpeb k. 8 p. 1. Ringikujulise
marjutufe riba läheb Põhja-Rmeerikalt üle Atlandi okeani
ja lõpeb Cääne-Afrikas.
Sel aastal on 565 päeroa.
4
Jaanuar — Nääri-kuu.
**1 Kolmap,
2 Flcljap.
3 Reede
19
jfl10’11 |2C
Uus aasta.
21
4 £aup.
22
Pühap, p. nääri päeroa. Matt. 3, 13--17.
5 Pühap.
23
**6 €smap. Kolme k. p. 24
7 Teifip.
25
8 Kolmap.
26
9 Reljap.
312,42 27
Paaroli p. P" ‘ 28
10 Reede
11 Laup.
29
1. pühap. p. Kolmek. p. Luuk. 2.41- 52.
12 Pühap.
30
13 Esmap,
31
14 Teifip.
1
15 Kolmap.
2
V 16 Reljap
ei0-?1 3
17 Reede
Tõrufe p.
4
18 £aup.
5
2. pühap. p. Koimck. p. Jah. 2, j — fi.
19 Pühap.
6
20 €smap.
7
2 3 Teifip.
8
22 Kolmap.
9
23 Reljap.
10
(1*6,09 | 11
24 Reede
25 £aup.
12
3/pühap. p. Kolmek. p. Matt. 8, 1-13.
26 Pühap.
13
27
28
29
30
31
Csmap.
Teifip.
Kolmap.
Reljap.
Reede
14
15
16
17
18
Päike tõuseb:
Läheb looja:
k. 3,18 m.
l. jaanuaril k. 8,49 m.
k. 3,34 m. j
il.
,
k. 8,42 m.
k. 3,54 m. j
21.
„
k. 8,29 m.
Tähendufed.
Weehruar — Küünla-kuu
I Laup.
012,54 e.!.| 19
4. pühap. p. Kolmek. p. Matt. 8,23— 27.
Küünla päew. 20
2 Pühap.
3
16 Pühap,
4
17 Csmap.
5
18 Teifip.
6
19 Kolmap.
7
20 rieljap.
8
21 Reede
9
22 Laup.
8. p. e. Kr. ülestõusm. p. Luuk. 8,4—-15'
23 Pühap.
cs 10
11
24 Csmap.
ITladife p.
12
25 Teifip.
13
x 26 Kolmap.
14
27 rieljap,
15
VX7öi nädal.
28 Reede
Päike tõuleb:
Lähed looj a ;
1. Weebruaril k. 8,08 m. k. 4,20 m.
k. 7,45 m. k. 4,44 m.
H.
k. 7.21 m. k. 5,09 m.
21.
Tähendufed.
5
6
Märts — Paastu-kuu.
1 £aup.
| Wõi nädal.
|16
Paastu püha. Luuk, 18, 31—43.
2
3
4
5
6
7
8
Pühap.
Csmap.
Tcifip.
Kolmap.
Reljap.
Reede
Laup.
Igl12-56 17
Talur. roab. p.P
18
Walfla päero.
Tuha päero.
19
20
21
22
23
1 pühap. paastus. Matt. 4, 1 —li.
9
10
11
**12
13
14
15
Pühap.
€smap.
Teifip.
Kolmap.
Reljap.
Reede
Laup.
3J? 24
25
26
Palme p. lali-
27
[harja p. 28
1
2
2. pühap. paastus. Matt. 15, 21—28.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
p.
€smap.
Teilip.
Kolmap.
Reljap.
Reede
Keroade algus.
Laup.
3
4
5
6
7
8
9
3. pühap. paastus Luuk. 11, 14—28
23
24
25
26
27
28
29
Pühap.
€smap.
Teilip.
Kolmap.
Reljap.
Reede
Laup.
10
Cp°-?‘ 11
Paastu Maarja p. 12
13
14
15
16
4. pühap. paastus. Joh. 6, 1 —15.
30 Pühap.
31 €smap.
Päike tõused:
1. Märtsil k. 6,59 m.
21.
„
K. 6,02 m.
Palmipuude p. 31
1
2
3
4
Suur Neljap.
5
Suur Reede
6
Kr. Ülestõusm. p IRark. 16, 1—8.
i. (Jlest. p.
7
**20 Pühap.
8
**21 Csmap. ^
n
n
9
*22 Teifip.
3•
»
»
23 Kolmap. Jüri p. Ch 10
11
24 fleljap.
12
25 Reede
ITlarkufep.
13
26 Laup.
1 p. p. Kr. ül«st0usm. p. Joh. 20,19 — 31.
14
27 Pühap.
15
28 Csmap.
16
29 Teifip.
17
30 Kolmap.
•
Päike tõnfeb:
l. aprillil k. 5,31 m.
11.
„
k. 5,02 m.
21.
.
k. 4,35 M.
Läheb looja:
k. 6,39 m.
k. 7,01 m.
k. 7,24 M.
Tahendufed.
7
Mai — Lehekuu,
8
1 Reljap.
2 Reede
3 £aup.
18
Wolbri p.
j 19
Risti leidm. p.
20
2. p. p. Kr. ükst. p. 3oh. 10, 11 — 16.
21
4 Pühap.
22
5 £smap.
23
6 Teifip.
3e' 1. 24
7 Koimap.
25
8 Reljap.
Tuule risti p.
26
Rigula päero,
9 Reede
27
10 £aup.
3. p, p. Kr. ükst. p. Joh. 16, 16—23.
11
12
13
14
15
16
17
Pühap.
€smap.
Teifip.
Koimap.
Reljap.
Reede
£aup.
28
29
30
£innu risti p.
sM 2,48
1
2
3
4
4. p. p. Kr. ükst. p. Joh. 16, 5—15.
18
19
20
21
22
23
24
Pühap.
Csmap.
Teifip.
Koimap.
Reljap.
Reede
£aup.
5
6
7
8
£ehe risti p.
9
[C”f 10
11
5. p. p. Kr. ükst. p. Joh. 16, 23—30,
12
25 Pühap.
26
27
28
**29
30
31
Csmap.
Teifip.
Koimap.
Reljap.
Reede
£aup.
13
14
15
16
Taewam. p.
ies 17
18
Päike tõukb
1. mall k. 4,08 m.
11. „ k. 3,44 m.
21. „ k. 3,25 m.
Läheb looja:
k. 7,47 m.
k. 8,09 m
k. 8,31 m.
Tähendufed.
1
Juum-kim — Jaani-kuu.
6. p. p. Kr. ülest. p. Joh. 15, 26—16,4
Pühap.
Tooma p.
Esmap.
Taime algus.
Teifip.
[0»12’42
Kolmap.
i. Jõulu püha.
Reljap.
2. Jõulu p.
Reede
z. Jõulu p.
Caup.
Pühap. p. Jõulu.
28
29
30
31
8
9
10
11
12
13
14
Luuk. 2, 33-40.
Pühap.
Süüta laste p.
Esmap.
Teifip.
37,13
Kolmap.
15
16
17
18
Päike tSufeb:
Läheb looja:
1. detsembril k. 8,21 m. k. 3,17 m.
il.
..
k . 8,37 m. k. 3,09 m.
21.
„
k. 8,48 m. k. 5,09 m.
Tähendufed.
15
16
Kubermangu maüffuie käsu järele ei ole luba lau
päeval ega pühapäeval laota pidada, maid kui nõnda
juhtub, peab seda teile nädala äripäeval pidama.
Jaanuaris.
Pärnus, kile kuu roiimakl kolmapäeval ja neljapäeval. —
7. Tartus 3 näd.; Võrus 5 p.; Orgita! 1 p.; — 8. Rlchikoormas. 1 p.;
9. Imavere võitas (Pilliltv.) lp. — 10. Haapialus 1 p.; Hei
nastes 2 p.; Halinal 2 p.; Valgas 2 p.; — 11. lõclehtmes. Riidu
kõrtli juures 1 p.; Petleris 1 p.; — 17. Koluveres 2 p.; — 20.
Raplas 2 p„- Võnnus 1 p. — 27. Rakveres 2 p. — 29. Põltsa
maal 1 p. — 50. Valmaris 2 p.
Weebruaris.
Ohu las esmapäeval ja teisipäeval enne vastlapäeva. —
2. Baltiskis 2 p, — 5. Keblcstes 1 p.; Viljandis aastaiaat 5—11
veebruarini, Räginamäcl. Suures-Lahfrus 2 p. — 4. Tartus 2 p.;
Võrus lp. — 6. Paides 2 p.; Harvas 3 p. — 8. Valgas 2 p.
— 15. £ähtrus 1 p. — 15. Uina külas, Rlatskivi vallas. — 18.
Jõhvis 3 p.; Audrus. — 20. õijju mõisas, Türi kihelkonnas 1 p,;
Kiviloo kortli juures 2 p, — 22. Võrus 8 p. — 23. Sutlema
mõikas, Haageri kiriku juures 2 p,; Kaku mõikas 2 p. — 24,
Kulinas 2 p. — 26. Amb las 2 p. — 27. Vahu külas, Koeru kih. 2 p.
Märtsis.
Weimaris kelle kuu esimesel esmapäeval, — Raplas Selle
kuu cKmefel esmapäeval ja tälipäcmai. — Keilas viienda paastunädala esmapäeval ja teilip, Lihulas paastu elimele nädala
esmapäeval. Palmlis ketkn, ja neljap. päralt Ohavõtet. Walgutas
neljapäeval enne Palmipuude püha; Viljandis neljap. päralt
Lihavõtte pühi; Lihulas neljap. päralt Lihavõtte pühi. Rakveres
esmap. ja teilip. päralt Lihavõtte pühi. — 1. Kodijärve Kittel,
Vaimastvere Sihi kortli j,; Ärmanni möllas, Pillilt vere kihelk.;
Kadrina mõikas. Tartu maak,, Painas, Oudova maak. 5 p.; Oft—
ravis 11 p. — 3. Rannus, Kulli kõrtli juures. — 4. Kaltnas; Pühtitlas lp. — 5. Kallaste külas, Sangaste kiriku kõrtli j. — 7.
Wäike-Ulilas 2 p. — 8. Laekvere möllas 2 p. — 9.Watla mõikas
1 p. — 10. Võrus 1 p.; Valknarroas 1 p.; Strägova kiriku juures
17
z n; Ruhjas; Walgjärme Hitte kortli juures 1 p.; LeileI 1 p. — n.
mära mõilas, Tartu maakonnas. — 12. Woldil. — 13. Wana-Pranglis; Kärgulas, Sulbi olemis 1 p. — 15. Paides „Porilaat 2 p,
Walquta mõikas. — 20, Sõriste Puskarul 1 p.; Wana-Hntsla Hau
kal 2 p; Kloogas 1 p.; märjamaal. — 23. Koolas, Rõuge kihel
konnas. — 26. Wairoara mõikas 2 p. — 27. Uderna kortli juures.
— Tartus ülestõusnule nädala neljapäemal. — 28. Misku mallamaja juures.
Aprillis.
Pärnus kolmapäemal ja neljapäemal enne lüripäema. —
Põlttamaal reedel enne lüripäema. — Rakroeres esmap. ja tenipäemal päralt Ohamõtte pühi. - Hoke Uuemõitas ekimekel esmap.
ja teikip. päralt lüripäema. — 1. Waltte-Pranglis, Koormere kõrtti
juures; Risli kiriku juures; Sadu külas, Pikknurme kõrtti juures;
Waitte-Koiola, Ceeroil; Kuimajõel, Hoke kihelkonnas 2 päema. —
5. Koeru Peedi Wahul 2 p.; ITluitla olemis Tarroastus. — 6. tuutsnikus 1 p.; Kilingi-riõmmes 2 p. — 10. Wõrus 2 p.; Wafulas; wat
las 2 p. — 12. ellamaal; Kuristas Suittu kõrtti j.; Soonistes 2 p;
maarja-magdal kih.; Sadukülas. - 15. Hrüüdneris, Sulaoja kõrtti
j.- Kolqa möllas, Oima kroonu miinapoe juures 2 p.; Huujalus^
16, flhja Kärlal 2 p.; Waiatus. — 17. Saare mõikas; Waktke-Roos
2 p - Haanja mallamaja juures 1 p.; Haista kõrtti j., Saalme malJas."— 18. Riskis 2 p.; Walgas 2 p.; Kergus, Pärnu maakonnas
lp — 19. Alamustes; Tormas 2 p. — 20. Kuhjas 2 p.; Ruustakul 2 p.; Anija mõikas 2 p.; Kaarcperas; Helles. — 21 Walgas ;
Wolmaris 2 p.; Kamastu-Koolal 2 p. — 23. lärmakandi mõikas
2 p. — 25. Partii mõikas, Põlroa kihelk.; Tloorus, Rõuge kihelk.
— 26. Häädemecstel 3 p.; Rarroas 3 p. — 28. Rlislus; Reolas.
29, Kaiamere Pataste kõrtti j. 2 p.
Mais,
1, Kähri Karilattis 2 p. — 5. Sangaste kiriku kõrtti j.
Wõõbfus 1 p. — 10. Oudoroas, - - 12, Wõrus 1 päero.
Juunis.
Tartus esmap. enne Jaanip. — 1. Waftte-Kuustes. — 10.
muitmees 3 p. — 12. märjamaal 2 p. — 14. Põlttamaal. — 16.
Xüõiste kõrtti juures, Tahkuranna möllas 3 p.; Rakroeres 2 p. —
18. Walgas. — 20. Paides 2 p.; Palmfes 2 p.; Wiitina kõrtti j. 3
p - Tallinnas aastalaat kaks nädalat; Wõrus lp. — 21. Tartus
2 p. — 23. Keilas, fiaraku kõrtti juures; Wiljandis 2 paeroa. -
27. Tarroastus.
2*«
18
Juulis.
Pärnus esimesel selle kuu kolmap. ja neljap. —. 2, Karkiis
5 p.. — 20. Pärnus aastalaat kuni 10. augustini. ^-26. Weimaris
1 päero. — 28. Tali mAlc^L l p. .loDmopöm ;.q I LQvovl)1 • q s (orf
Augustis.
2. Tuhalaanes, Paistu kih. — 7. mõisaküla roaktah juures
2 p. — 8. Urifaare külas, Laiksaare möllas. — 9. Koimalinnas
(Hdfelis. — 10. Walgas; Lernlalus. — 12. Saarde Pati maikas 3 p.;
15. ITlarienburis. 18. Helmes 2 p,; Häädemeestel 3 p.; Pootlis,
Selt w. 2 p,
21. Taalis, mitral 2 p.
24. lamburis 5 p.; Kuh
jas; Roota mõikas; Wastkernõilas, Wiljandimaal 2 p,; Wastse-Nõos
2 p. - 26. Wõrus l p.
28. Kilingi-tlõmmel Z p.; Lelles 1 p. —
30. Kaanfus; nichikoormas. - 31. Kolga-laanis.
Septembris.
Uuemõisas esimesel kelle kuu teifip. ja kolmap. — Pärnus
kolmap. ja neljap. enne mihkli päeroa. — i. lifakus 2 p.; ÕHus,
Türi kihel. l p.; Raanitias 1 p. 2. Abjas 3 p.; Tammistes, Pärnu
maal. — 4. Räpinas ja tlusnas. — 5. Ruhjas; Sangaste kirikukõrtli
juures; Sindis 2 pt; fikkjärroe kõrtii juures. — 6. Kergus 2 p. --8. Tartus 5 p.; Rõuges 1 p. — 9. Kaftnal, Pärnu maak,; Kiroi-Wig ala poe juures 2 p,; Koimalinnas 1 p — lv. Mrroakandi ma ilas
2 p.; Paides 2 p.; Sürgaroeres 2 p.; Holdres ? p,; Pojnal 3 p. — 12.
Wana-Antsla Haukal 2 p. — 13. Päörameres, Pärnu maakonnas.
--- 15. Taris 2 p.; Watlas; Orgita! 2 p,; Põltsamaal 2 p. — 16. Kirepis 2 p.; Amblas 2 p. — 17. Haanja mall omaja juures lp. — 18.
Audrus 2 p.; Koiga ro. Li ima miinapoe juures 2 p.; Rosinal 2 p. —
19. Uuemõisas, Saaremõikas 2 p.; 20. hormas 3 p.; Wana-Wändras
2 p.; Laanemetsa mõikas 1 p; Kamgstu Koola kõrtsi j.! Keeni Tiniu
kõrtsi j.; Heinastes 2 p.; Tõrma olemis 2 päema; Leemi mõikas. —
21. Särinas; Paltiskis 2 p.; Reolas; Wolmarjs; Palmses 2 p. — 23.
Kalamere Patuste kõrtsi juures 2 päeroa; Leemil. - 24. Lihulas;
Wiljandis 2 p.; Wõrus 2 p.; Sutlemäš 2 p ; Haageris. —•'■■25. Pukäs
2 p.; Kärdel, Konna kortli juures. — 26. Tallinnas 2 p.; — 27. Pai
mas; Jmaroere m. — 28. Rakroeres 3 p.; Rõuge kiriku juures. —
29. Jllukste m‘ 2 p.; Keblastes; Keilas 3 p.; Tartus 2 p.; Raroanurmes 3 p.: Walgas 2 p.; Waltselünas 1 p.
rsäCkktfliadbfllSWDT .zriuuj iihõj} 5t?u'öW
lõhroi olemis neljanda näd. esmap., tejkip. ja kolmapäemal
päralt ITUhklipäcma.— Raplas elimelel reedel ja laupqeroai päralt
mihklipäerna. — 1. Crattroeres i p.; Heinastes 3 päema. — 2. Rak-
19
meres 3 p.; Rannus, Kulli.kõrtfi jj.
4. TÕhrois 3 p.; Suures-Cähtrus 2 p.; Kolomeres 2 pk Nuustakul 2 p. — 5. Hohuluus 2 p.; Wõõblus 1 p. — 6. Cuutsnikus 1 p.; Tarroastus 2 p.; lõelehtmes, Riidu
kõrtfi j.; Cadtmine kõrtfi j. — 7. Kaeru Preedi Wahul 2 p.; Hurmi
mõifas, Tille kõrtfi juures; Heltermaal, Suures mõisas. — 8. fiaaplalus 1 p.v Caekmeres 2 p.: Huntmulis, Soe kõrtfi j.; Kuristal, Suitfu
kõrtfi j.; Haista kõrtfi j, Saaluse möllas. — 9. Kärgulas, Sulbi ole
mis 1 p. - - 10. Wasulas.- Kõos 2 p.; Hloostes ! p.. Kolumeres 2 p. li. Caafres, Tartu maak. 2 p. — 1?7 Soonistes 2 p.; Sindis 1 p.;
Wõrus 1 p.; Hellamaa kõrtfi j.; tiisli kih. 2 p.; ITlaarjä-lTlafld. kih.
18. ellamaal— 13. Pikknurme: kõrtfi*j.; Kursis; Orchu kõrtfi j. l p.;
Räginamõel, Suures Cähtrus 1 p.; Weskimõilas; Taageperas, Helmes 2 p.
16. Ahja Karjal 2 p.; Waiatu mõifa j. — 17. Waflas.—
18. mõnisteš 1 p. - 19. Kulinamõiias 2 p. — 20. Rõufa kõrtfi juures, llues-Wändras 2 p; ITlõra mõifas; Grama mõisas: Haukal 2 p.
22. Tiislis 2 p. — 23. Wana-Antsla Haukal 1 p ; Raanitfemõifas.—
24 Kassinurmes; Rõuges; Mustjaim Sika kõrtfi j. 3 p.
25. Udernas. 28. Jõgema mõifas 1 p.; ITlisfus 1 p.; Walgas; Weimaris 3 p
30. Kähri Karilatfis 1 p.
Nowembris,
... l. Tartu-s; Karus 2 p. — 4. Pühitfas; Pafild^^ 10,Wõrus 2 p.;
KluUtuee aierois 3 p.; Ruhjas 2 p.; Paides 2 p.
13. Walgjärroe
Kitse kdrtfi j. 1 p. — 15. WolfroetiS 3 p.; Põltsamaal; Wigalas 2 p.
20. Walgas 2 p. — 22. Ambla olemis 2 p. — 25. Wiljandis 2 p ;
Wotmgfis 3 p.; Keilas. --- 26.Kulinal, -- 28. Wõrus 1 p. — 29,Wanawanaras7^ n" 0
omsiuq ulm -0Tc9 U
, R' .
•uDDminnü?! tlilurlm oj
ilirffocn .totiöm opnin
Pärnus kolmapäeroal ja neljapäemal pärast kolmandat Kris
tuse tulemise püha. — Põltsamaal reede enne 16. detsembrit. — Helle
mõifas roiimale nädala esmapäemal enne .Tõutu pühi. 1. Wafknarftids l p.; Hitia külas Alatskiroil; ^ 2. Petferis; Rakmeres. — 5.
Pööraroeres. - 7. Rakmeres 2 p; Wõõbfus l p — 9. Narmas.
10. Krüüdneris, Sulaoja kõrtfi juures; Ruhjas.
12. märjamaal.
13. Wõrus 3 p. — 15. Puka kõrtfi j.; Walgas 10 p. — >6. Paides
'^P.; SWjafhM M!tW'juuretzl'^p- ^' lK?MWLteÄ^!p.s-l— 20.
Weski mõifas.
Petferis on laadad igal 1. ja 15. kuupeteroah
20
Uecrlkzcr.
n, P. ITlamontoroi järele U7cne keelelt fl. Tibar.
Juba aegadelt saadik, mida keegi enam ei maleta,
seilab küla lähedal maantee ääres üksik, mana milturoajunud puu rilt, mida tihedasti istutatud kiburoitfa põetad
ümber piiraroad.
See roana rist on palju omas elus näinud. Ta
roõiks palju teekäijale jutustada, kes tema lähedale jalga
puhkama jääb. Kuid halastamata aeg on oma hoolsa
käega kõik roäljalõiked tema peal tasaseks teinud ja keski
ümbruskonna elanikkudelt ei mäleta, kelle poolt fee lugu
peetud mälestus üles on fäetud. —
Seal kõrroal seilab ka roeel teine mälestus —
fuurepäralifelt brongfiff roäljatöötatud Lunastaja kuju.
Sellelt teati juba roõrdlemifi rohkem. Räägitakfe, et mõi
saomaniku proua lelle kahekümne kahe aasta eelt olla
lasknud oma ainsa, haigufe-kütkeft peafenud poja mälestufeks teha, kes mitte arstide kunsti, maid Jumala taht
mise läbi terroeks olla saanud.
Kõrgesti ülestõstetud parema käega õnnistab ta lähedalfeisroat küla, kaugele mäe peale ulatama roiljapuu
aiaga mõisat, roaikift rohelist metsa ja rahulist künnimaad.
Ja kes tõsise aukartusega oleks kujutule ilusatesse
silmadesse roaadanud, ei oleks küllalt sõnu leidnud imestamiferoäärt kunftniku kiifufeks. Nii armuline oli püha
kuju nägu, nii palju õrnust rooolas temalt roälja, olgugi,
et leda käesoleroal silmapilgul tunda ei laanud, kuid sügaroale hingesse tungis ta, mis mässama südame roaigistas ja kahtlustuTed laiali ajas. Jgaüks käis oma teed,
kõiki lootusi lelle peale pannes, keda alam kunstnik nii
elutruult kujutas.
iii;. 5 Ühel roihmafel nomembri-kuu päeroal kõlafimad
naabrufes olema mäe pealt püsfi paugud, raske-fuurtüki
21
kuulid lendafiroad kuludes üle metsa külasse ja maantee
peale soldatite sekka,' kes küla ümbruses olemast põetastikuft roälja jookhroad.
€i läinud kahte tundigi mööda, kui küla hooned,
nagu hiiglasuur kütis, roaenlafe suurtüki tule all põlema
hakafiroad ja kust hirmu põrast segaseks läinud elanikud
nuttes igale poole laiali jookfiroad, roanat ärarikutud majakraami ja paberilt püha pildikesi ühes mõttes, kuna
kallim kraam ja isegi lapsed koguni ära unustati.
Terme päero otsa kestis mastastikune laskmine.
Kõrges õhus lõhkeliroad khrapnellid, Tuitfupilroeken järele
jättes, mihafelt kaeroahroad kranadid maad, kuna püstikuulid milistades läbi õhu tungifiroad.
Õhtu eel juhtus eelpool nimetatud mälestuteiamba
juures esimest korda merine kokkupuutumine. Pikarourrudega roengerlated tungihroad meie kütiroodule peale,
kes mullahunikute taha maha olimad heitnud, kuid olamad kogupaugud tundiÜroad neid jälle taganema.
Ulaha jäimad hirnud ja raskesti haamatud.
Pimeduse tulekul anti Wene {alamäele käsk kü
lasse asuda.
muttjashallid kogud tulimad üksteise järele keemi
kutelt mälja ja sügamast! ettepoole kumargil olles, et
äraandliku maigule eelt karmale hoida, mis põlemast kü
lalt tuli, läkfimad nad kuni mõisani.
Kuulid lendafiroad igas tihis.
Anton Boboroitski, kes kõige järel tuli, sai millegi
asiaqa tugema hoobi päha. Ta komistas ja kukkus täie
raskusega porile maa peale. Jefreitor Koroaltfchuk nägi
kukkujat raputas teda õlalt ja nähes, et tee ennast ei
liigutanud, lõi ta risti ette ja läks oma seltsimeestele
järele.
Kolme tunni päralt tuli Boboroitski jälle meelemär
kune Tema pea roalutas kuuli löögilt, mis roastu mälestulelamba kiroift alult tagalipõrgates temale päha tuli.
m
Td tundis kõigis liikmetes druiadmatd nõrkuft ja täiskasrodhtiä inimene, kdtie lapfeifä, keda ta kodu jättis, oti
wee! abitum, kui meikene rinna laps.
i
- Kiila dii juba maani maha põlenud. Kuhu poole
lõks Rntani mäeafa* feda ta enam ei mäletanud. Ta tea
dis ainult seda, et teda liia üksinda maha oli jäetud ja
fee teadmine riitus temalt kõik ta mehitufe. Hiis teha,
daihii mitma. ,-^riü ibdibliq rjriüq tlmdoq oj imDDufBi
Tuul ajas pilmed laiali — otse enese ees nägi Bobomitski kuu nõrgal malgufel bronghlf kuju. Ta tõusis
jalgade peale ja püsti najale toetades jõudis ta kuni kiwM aluseni, kus ta oma koti ja püsti kõrmale pani ja
füs maha istus. Warsti majutiroad tema tilmad uuesti
!kMEd^wWM>Äe p^fö^tn^innhrKtb’)
>9 ü}jR
-locai sfiöbuste kapjade Plagin maanteelt äratas tema ülg?.
Kes dn need — kas omad ehk maenlane ?
Tlagu elektri säde, tekkis temas aifntus lähenema
hädaohu üle. Kuu malgustab maanteed ja mäljafid; Põ
geneda ei ole kuhuqilc roõimalik, ka ei ale lelleks jõu
dun flrapeifa^ aga kuhu ? fiilja. juba nägimadki.
Wäritedes tõuseb Bobomitski palmib ja roaätab
Kaugusesse. Sellel silmapilgul kõlab pauk ja plaksudes
: tuli kuul mastu mälesfufefamba aluft. rohkes ja lõi ti
rite tulena põlema. . .
Anton mõttis oma miimafe jõu
kokku ja roomas brongblt kuju taha, et teal maenlaje
hutaride eelt marju leida. Uuesti kõlab kambihen fuliro
pauk. Kuju liigub ja hagü töupfcs lõõgW. Kuulan
ijsStnoffgl rjihhli NS&judgiöjl
iririimodv
1 r
3iõt ?.u?y<#ebtl>fkdl^itöödi hobuste kapjade löögid ja kaugelt
maanteelt nähti kagusid, kes lähemale jookljwad^/Mepe
eelroahid märkatiroad kalme maenlafe ratsanikku, kes
^fatmdrmilfcindprkthutäfitocrtj. stts jfeh nt iõl .bunDtuoiil
Kütid jõudbroad jutt lelleks silmapilguks finnd, kpi
Anton teilt korda meelemärkuseta maha kukkus.
Grenaderid liiguroad maanteed mööda edasi, maakuulajaid ette fgates. Waenlane taganeb, kaemikuid tüh
jaks tehes. Jgal pool roedeieroad koristamata
had, katkimurtiid püssid, tühjad patruni-kestod
kraami. Haamatud austerlased paluroad meie ianifaribUM9mm e r
.S!KMSp70A
Pea-roäeolal on käik antud küla lähedal maanteel
peatama jääda, kuni kolakate kohalejõudmiseni. Soldatid
miskaroad endid kraami Mdäa peale pikali. Ohroitfer
töötab oma märkuste raamatu, kuhu ta oma [õjajuhtubiludoii b 2rfslis&
— Wäga keha kuju, ^ tähendab /mälesfuManrba
peale näidates noor lipnik. — Kuid mis temaga on ?: ,n
u° “rT M °
d rm D?i
rn d ri9 Dpi 6^ utlõt sl im
-59
nflufc?paj^t^..MHsiM[iijWrdi$&8Õhukene brongs oli lõhkema kuuli „dummrdumm“ PM
juh selle koha pealt lõhki kistud, kuhu temale passima
mantli olla alam kunstnik südame oli peitnud.
(innalt ohroerdas ta terme ilma peäftmifeks, ritftid
ohmerdas ta oma kujutute nende eelt, kes ulu ja põimega
tema külge hakkamad. —
blb] ho rv)l .Idcödcdbd?! fiibri triibu iliW* .utriõ
ifpssrn
sbi'
inMi8] Nsi^ab praegune Aocja.^ ■
Schaflottenburi tehnika institudi professori ^ äijä
ärwa mis e järele läheb see Sõda umbes 75 miljoni rubla
igapäev/ maksma: Saksamaale 20 miljoni, Austria-Unmilj on i r aga ihitiädtilefmHDMLmea ocoiim
Selle kohtažaga,, kui kalliks üks sõjas surma saa
nud maksma läheb, wõiks arvata, et sõja tehnika/aja
lise edenemise tõttu sõjad ikka enam surmawad on.
Ometi on see arwamine ekslik, sest 1870 a.' sõjas tuli
365 kuuli; aga Wene-Jaapani sõjas 1053 kuuli ühe ta
petu kohta.
.hutnüjbteif
24
Mis läheb aga iga soldati surm maksma?
Wene-Türgi sõjas 1877—78 a. tuli ta 75 tuhat
franki maksma, Wene-Jaapani sõjas — 102 tuhat, PreusiPrantsuse sõjas 1870 a. aga 105 tuhat franki, —
Selles sõjas tõuseb nimetatud hind arwatawasti
kõrgemale.
Tulufad näpunäited.
Kuidas hobusid kärbeste eeft kaitsta.
Selleks, et hobusid kärbeste eest hoida, tarroitataMe
järgmist abinõu: Karboli-hapuga nihutatud mammiga õerutakfe neid hobuse kehaofafi, mis kärbeste kallale tükkinihe tõttu kõige enam kannatada laamad. See abinõu on
maga hea ja otstarbe kohane, sest et putukad karbolihapu
lõhna roäljakannatada ei roõi ja teile tõttu hobustest ee
male hoiamad.
.Majapidajas" on järgmine kühmus ja mastus, mis
põllumehele tähelepanemheroäärt roõiks olla:
JTlõhas on roana elatanud sakslane roalittejaks.
See ei lale seemet ialgi muul ajal külroada, kui
õhtu. \X7ili näikse hästi kasroaroat. Kas on sellel
misgit teaduslih põhjust, roõi sunnib ebausk teda
õhtutel ajal külroama?
Wastus: Teaduslih põhjust õhtutele külroamhele
roõiks ainult lelles leida, et teeme öö läbi lahtiselt kaste
niiskuse käes seilab ja teifel hommikul niiskelt mulla hsle
laab küntud, ebausku lelle juures ei ole, maid roanarahroa armumine, mida Saksa ja Rultria põllumeeste juu
res laialt leitakse. Nad tõendaroad, et teeme, mis õhtul
roäljakülroatakte ja öö läbi lahtiselt maa peal lastakse
seista, mõni päero roaremalf ülestuleb, rutem kasroab ja
küpseb ning pikema kõrre ja pea kasroatab ja raskemad
terad annab, kui teeme, mis kohe peale külmumist laab
lisleküntud.
25
Tungaltera (Mutterkorn).
Sagedasti leitakse rukkipeade küljest tun
galteri; nad on tuntawad oma tömmu-sinise
ehk sinikas-haiii wärwi poolest. Wiljapeast
Wäijapaistwad terad on kuni 3 sentimeetrit (üle
1 tolli) pikad. Tungalteradel on kui arstirohul
määratu tähtsus, sellepärast tuleb tähele panna,
et wilja puhastamise juures tungalterad mitte
ära ei wisataks, waid et neid korjataks. Praegu
maksetakse nende eest 8—10 marka kilogrammi,
s. o. 8 kuni 10 marka 2i;2 naela eest.
Kuda pilroed ilmamuufuff näifaroad.
1. Kui fulepilroed ilmuroad, baromeeter tõuleb ja
põhja- ehk idatuul puhub, fiis jääb ilm leigeks ja kuitoaks.
2. Kui fulepilroed ilmuroad, baromeeter roajub ja
põhjalääne ehk läänetuul puhub, fiis tuleb roihma.
3. Kui fulepilroed nagu pikk roalge linik taeroas
ilmuroad, fiis ennustaroad nad tuult ja nõitaroad teda
Ühti, kutt ta tuleb.
4. Kui päikesetõus roähe punane ja tema etimefed
kiired madalalt tulles leigelt paiftroad, liis tähendab lee
ilulat ilma. Rga kui paike piimede roahelt tõuleb ja
neid roäga laialt punama paneb ehk kui pilroed roäga
tumeda punale plekilifed ilmuroad, liis tähendab fee
toihma.
5. Kui lõunapoolne taeroas õhtu leige on, liis tu
leb teifel päeroal ilus ilm.
6. Kui põikele allaroajumile karral pilroed roäga
laialt punaroad, fiis tähendab fee roihma.
7. Kõrged rünkapilroed, mis nagu roalged lumemäed ilmuroad, tähendaroad head ilma.
26
8. Kui muiged rünkapilroed enne lõunat ilmumad
|a baromeeter majub, Uis tuleb päralt lõunat pikne.
9. Kui hommiku kuni kella 9 roihma fajab, liis
tuleb lõuna ajal ja peale leda päikelepaistet.
10. Kui taeroas tume ja päralt lõunat roihma la
jab, liis kestab ladu roeol teifel päeroal edali.
J 1 - Kui taeroas katkenud tumedad pilroetiikid kii
resti jookleroad, liis tuleb pikaline roihmaladu.
12. Kui udu maalt üles läheb, liis tuleb roihma.
13. Kui udu maha langeb, liis jääb ilm kuiroale.
Ilmamuutuse ennustamine.
Õhuringi ja piImede uurimiste ja nähtuste järele
mõime ilma muutmilt ette teatada.
1. Kui päike alla roajudes leigelt paistab, baro
meeter fõuteb ja tuul idalt ehk lõunalt on, liis tuleb
ilus ilm.
2. Kui päike paklude pilroede taha alla majub,
baromeeter langeb ja tuul põhjaläänelt ehk lääne poolt
puhub, liis tuleb roihma.
3. Kui kange tuul puhub, liis takistab lee roihma
ladu algamalt.
4. Kui tuul äkitlelt ühelt kaarelt teile pöörab
liis muutub ilm. Kui ta läände lööb, tuleb roihma, kui
idasle, tuleb kuiroa.
5. Kui baromeeter kõrgel leilab, jääb ilm Hulaks.
6. Kui baromeeter madalal leilab, tuleb roihma.
7. Kui baromeeter äkitlelt tõuleb, liis läheb ilm
leigele ja kuiroale.
8. Kui baromeeter äkitlelt langeb, liis tuleb luur
ladu ehk pikne.
9. Kui päralt lõunat ja terme öö läbi roihma la
jab, baromeeter tõuleb ja tuul idalt ehk lõunalt on, liis
läheb ilm tel päeroal Hulaks ja kuiroale.
10. Kui honimisu roara udune on ja baromeeter
tõuleb, liis jääb Hm lel päeroal Hulaks ja kuiroale.
27
11. Kui hommikune udu üles tõuteb, baromeeter
toajub jo kaugeid tähti leigelt näha roõib, fiis tuleb coarsti
wihma.
12. Kui põikele ees tõustes ehk majades pilroetid
ei ole ja baromeeter kõrgel seilab, fiis tuleb ilus ilm.
13. Kui hommikul taeroas piirnes ja enne lõunat
ilgele läheb ning baromeeter tõufeb, fiis jääb ilm fel
päeroal ilusaks.
14. Kui hommiku pilrolik, päike tõustes heledalt
punetab ja baromeeter roajub, fiis tuleb tel päeroal roihma.
15. Kui päike alla roajudes ilma kiiredeta nagu
helepunane kera õhuroingu ja pilroede sekka ära kaob,
his tuleb tel öösel ja teisel päeroal roihmafadu.
Külmalt äramöetuie uus arsfimiieroiis
praegusel ajal arstitakse külmanule tagajärge õige
edukalt roetiniku üiihapendi (WatfeilfofMuperoxyd) man
atuste ehk lelle m äh iste abil. Wefiniku üühapend iegatakle pooleks ehk 2/s osalt tooja meega; niisugusesse manni,
28—30° R. soe, pistetakse 15—20 minutiks ära küjaie
tatud käsi ehk jalg. Selle juures tooroitatakle anumat
(üuda, pangi) miliegiga pealt kinni katta. Uina ja kõr
vade jaoks tuleb roannituste asemel sellesama sulatise sooje
Mähitusi tarroitada.
Märgataw paranemine aroaldub juba esimeste 2—z
jaanitule ehk mähiste järele.
VXMhjad,
mis lõpnult ehk uimatelt keedetud, on kahjulikud. Kind
laks tundemärgiks roähjade juures, mis eluta ehk elusalt
keedetud, on fee: uimaseks jäänud roahjadel on kael
roäija sirutatud; teistel, selle mastu, on kael alati kokku
tõmmatud ja teda enam, mida elaroam ja tugemam mähk
enne keetmist oli. Jõuetute, haigete ehk uimaseks jää
nud roähjade kael on pärast keetmist koguni roäija sirgu
nud ehk roähe kokku tõmbunud, — Cfimeste kahjulikkus
on lelles, et nende söömise tagajärjel kihrotitus tekkida
roõib.
Eesti elu ..edendajad".
Ühes kodumaa linnakeses afus uus inspektor ame
tisse. „Küll on Teie linn ka roäike!" aroaldas ta oma
imestust tutrousjutul kooliõpetajale.
«fierra inspektor, Teie eelkäijale näis ta koguni
suur olema, sest ta eksis alati ära, kui ta koolikatsumise
järele kodu minema hakas, nii et ma teda kättpidi õi
gele feele talutama pidin".
„Rga kuidas leidis ta siis Teie kooli üles?
«Ülemuse mastu oleme meie ikka alandlikud ja
mütakad; nii aitasime ja juhtisime meie teda isiklikult ehk
laste läbi ühelt koolilt teiste".
Uuele ülemale oli kooliõpetaja seletus roähe roõeras,
isegi nagu aualandaro. Ta kattus asja kaunimaks kuju
tada ja, et aga enesest paremat mõju tunda laske, täien
das ta rinda ette lüües: „Rga ta oli ometi hea reroideerija, mathematiker, mufeumide sõber, päris kasroatusteadlane! “
»Ta oli roaimulikuft seminarist", herra inspektor.
Reroideerimifel ei roõinud tema ka õiget pilti saada, sest,
lubage teietada, Teie eelkäija oli pealiskaudne. Rehken
duse kattel, näituseks, tuli ette, et inspektor ainult ühte
29
poisfi kütiteles, teda pea fuuretahroli ette kattudes, pea
koha peal praamides, mida üks kasroandik teistelt enam
tilmapaittma tormede rapututega lõbutasti katutada mõis".
„riu, ja, mu eelkäija oli küll miimatel ajal roististe
haiglane".
„€i tea", mastas keskeltläbi kätualune. „Rga ma
tean, et ülemalpool tema armamiti mõõduandroaks peeti,
koguni muldade nõukogude enamutett ette, nagu tee mii
matel ministeriumi kooliõpetaja malimitel ilmtiks tuli".
„Kas Teil koolis muteum on?" käänis uus üle
mus kõrmale.
Kooliõpetajal tuli meelde, et ametimennad hiljuti
malju noomitute toonud, kuna nendele mõne emakeele
tõna tarroituit rehkendate ülesannete teletutes tüüks pandi,
ja mastas:
' „On, kuid täiendame alatuta".
Kudus uus ülemus emakeele abile mõtmite peale
roaatas, ei latknud etitelemine meel telgitada, küll oli
ühett teitett inspektorilt tuttaroaks laanud, kes kuni tea
tama kooliõpetajate koosolekuni emakeelelise õpetute äge
mastane oli, päralt kohe teile poolehoidjaks lõi, kuigi ehti
neljatilma all, nii et tee mõfteamaidus tema karjeeri di
rektoriks taamiteks lugugi ei rikkunud. —
Jndia kuningas Shehran nõudis malemängu (Schach)
roäljamõtleja Setta 6ba Daheri käelt, nii teatab Rrabia
kirjanik Rtephad, et malemeister ite leidute eelt enetele
talu raaliks. Wiimane palus Tits teile
nituteraäe tumma, mis laadakse, kui etiDRV Bj
mete ruudukete peale I tera, teile ruummmm ;
b m m a
dukete peale 2 tera, kolmanda peale 4
B B E B
B B ■ B:
j, n. e. iga 64 ruudu peale eelmitett
B B B fl
kahekordselt arroatakte. Kui tee armu
B B B B!
1 1 S S 1
des roälja armati, tiis kohkus kuningas,
30
nähes, et tee nii kole tuur tumma oli, mida rudimata
temal tudija maksta.
Kui tuur tee nitu nõudmine oli ?
Kes ei tuuda rehkendama hakata, tee uskugu, et
nõudmine tegi ruälja:
18.446744.073709.551615 tera ehk
18 triljoni
446744 biljoni
073709 miljoni
ja 551615 tera.
Ligemal järelekaalumist on leitud, et niipalju nitu
ruõidakfe taada alles 70 aasta jcoktul, kui teile juures
terme ilma kindelmaa (ümargutelt 2 miljoni ruutpenikoormaf) nitu kölmi alla mõetakte. Rimetatud kogu teeks
roälja 52 biljoni puuda. Teiteti öeldud: teile nituga roõiks
kogu maakera kuiroa ata 1/s tolli pakfutelt nitukorraga
üle raputada.
Setumaa piiril hakas endine monopoli-müöja uut
kursti mõttes kooliõpetajaks ja aroas fealfamas ka oma
poodi. Ühel päetual tuli tema juurde tuftaro tetumeli ja
lautus: „Poodi-täks, a kuis taaste mullõ üts torokomka
nõutada ?“
„lllul ei ole, pole ka tarrois!“
„lTlis Sa no, herr, talgad, — rojet ma raha masta;
tuu Sulle ka mai hummõn päim uma Jroroo kuule.
noormees; «Ütelge mulle, kuidas meeldib Teile minu
uus fhlips ?“
Tuttaro neiu: «Oleks roaga ilus puhta maneski peal".
Sife-V\7encmaal olid talupojad jaotamilel ka klaroeri kallale
hakanud, mida ei tarroitada, ei nimetada olanud.
31
Wiimaks lepiti kokku, et klamer pooleks koogiti, mille ke
relt ühele lehma ruhi, tekkele leo mold roal ja tuli.
Samuti taadi kuurepäralikekt paarikümne tuhandalriett kunltmaakrit, mis pea terroet leina ehtis, ainult paar paan piltidega
mooderdatud päkka ja üks ahjuküte puid.
Lapse suu.
majaproua külalilele: „Pean reile, naabriproua, ütlema, et
enne pühaiid on küll roaga palju talitamilt. Cila oh mei tapetleenid maalmeister, põrandate puhastaja, petunaine, omblcjanna!
— „Hga kohtu pristaroi unustatid Sa, mamma, ara , täien
das maike Hans.
Sõnaroahäus.
Keegi naine pani tähele, et tema mees laulatulekõrmukt mitte
iSrmes ei kanna, maid rahakotis ja tegi temale etteheidet.
mees: „Illis ka Siis tahad ? Seal on ka tema koht: tulid
Sa ju mulle mitte minu, roaid mu rahakoti päralt .
Lapselik arusaamine.
Wäike Rnni laulab kõige taSiduiega ühte kirikulaulu ko
guni roeidral roiihl.
Cma: „Rga, flnnike, mis Sa $eai laulad r‘‘
Rnni: „£auluraamatus teriab ometi — omal miilil".
Kontferdis.
naisterühmas: „Küll peaks lauljannal raske tundmus olema,
kui ta näeb, et ta heal kaduma kakkab
meesterahroas: «Publikumil on meel piinlikum, kui laul
janna lellelt aru ci laa".
_____
WabandasD põhjus.
Kohtunik karskuie leiti! lackahoidjale: «Süüalune, Teie
olete leltli raha ära railanud ?“
Süüalune: «61, mul oli nõu kahjulikku puskari kokku osta
ja teda meie tegeroute piirkonnalt häroitada.
32
Cüialdöne talitus.
„Kui luur Teie põllumeeste selts on?" kükis rnõeras.
Liige mastas: „Ta on nii luur, et kuue aasta eelt ärapee
tud roäljanäituie sissetulek meel peakasfasle pole jõudnud".
Armastus ja hambawalu worreldes.
Nii kui armastus, nii wõtab ka hambawalu
söögi-isu, piinawad iseäranis öösel ja ei lase
magada.
Nii kui armastaja, nii ka hambawaluline,
ehk küll mitte alati hulluks ei lähe, nagu tõendawad, aga pea alati teewad mõlemad rumalusi.
Ei armastust ega hambawalu ei saa
warjata.
Nii kui palaw armastus, nii ei ole ka kange
hambawalu' miilaski igawene.
Armastajad ja hambawalu-haiged on mõ
tetes, kurwameelsed, waiksed, ctsiwad üksildust
ja ununemist.
Armastuse asjus ja hambawalu wastu on
palju rohtu, kuid ühtegi põhjalikult mõjuwat.
Wiimaks, nii kui armastus, nii ka hamba
walu jääwad sootumaks ära ja on wöimatud,
kui suus enam ühtegi hammast ei ole.
PruudikoOmine roöike-roendoste juures.
mõni päero enne Peetri-Pauli paeroa tuli roana £ukini-moor uudilega Rntolchini pererahroa poole: WäikeBorokiit tulla pühadel kosjailad kosilasega, et mõrsjat
näha saada.
33
«Teil on kaup, nendel ohja, ja ostja astub ette",
ütles roa’ Cukini-moor.
ITlitu päeroa käis flntokhini Dutinja nagu palaroikus ümber, tema mõtles:
„Kuidas mu tuleroane roälja näeb? Kuis ta ka
on ja kas mina temale meeldin?"
Duunja oli alles 17 aastat roana, tema nägi aga
meel üsna kui laps roälja, Uiski loeti teda külas juba
istuma jäänud tüdrukuks.
Pühadel, kell 2 lõuna ajal, kuulutas roihaielt hau
kaja RnMchinite õuekoer roõerase elteilmumift. Ulajas
ei olnud külakombe järele midagi ette roalmistatud, et
«ostjaid" roastu roota: laud oli katmata, Duunja oli juba
hommikul oma sõbranna juurde läinud, et sealt kutsuda
laske, kui parajane aeg pidi olema.
Külalised astuiid palaroasse, roaigu järele lõhnaroasfe tuppa, istuUd kõige pealmiste riietega ukse lähe
dal maha ja alcjafiroad ükskõiklatt, sagedasti peatama
jääroat juttu. Wiimati tuli Duunja. Tema oli õige eru
tatud. Ta ütles ainult: «Tere lõunalt," ja roilptatas
üle toa, kus ta toites otsas ühe eesriide taga ära kadus.
Seal ootas teda tema õde, üks agar ioldati-naine, et riietesse
ümberpanemife juures aidata. Tõmmati ka ainult uued
moodis-asjad roälja ja pandi roaljusti krääkhiroad kingad
kõrgete kontsadega jalga.
Kui Duunja enese ehtimisega malmis oli, roiis teda
õde kesk tuba, kus ta seisma jäi, et ennast maadelda
laske.
Kosilane, ilma habemeta noormees, piilus pool mär
gub tema peale ja lõi silmad maha, niipea kui märkas,
et teda tähele pandi.
Peigmehe hakkaja ema tõusis üles, astus Duunja
juurde, roaatles teda igalt kullest, kas temal ka kõik eht
sad asjad on ja kas juuMepats mitte roale ei ole.
Silmitsemine loppis Duunja kaluks ; peigmehe ema
pani roeel ette, et tütarlaps mitu korda üle toa käigu.
34
Duunja, kes häbilt filmi ei teadnud kuhu pöcrda,
täitis roiimafe fooroi. Sellega oli läbiroaatamife kohus
täidetud ja äriline külg tuli efile.
IMalie, manem õde, korraldas kõik luure arusaa
misega. Tema talutas noored inimesed mäikeste, kõrroaliste kambrisse ja ütles: „Flüüd tehke tutrouft". Tükike
aega istufiroad noored tummalt roaikides üksteise kõrrou.
Wiimati mõttis peigmees julgust ja kütis: „Kuidas Teie
nimi on?"
Jemdokija", mastas tüdruk mürisedes. „Kuidas
Teie ila kutsutakse?“ oli järgmine kühmus.
„Pamel Stepanoroitfch", kuuldus häbelikult antud
roastus.
„Ja Teie ema ?“ küsis noormees koguni tasa, selt
tal tuli meelde, et ema öelnud oli, ta rääkigu tala, et
prooroida, kas Duunja mitte nõrga kuulmisega ei ole.
„Glafira feodoromna", mastas Duunja. Jälle tuli
roaikus. lõpul kütis ta edasi: „ millega Teie tegemist
teete?"
..Jsa on potisepp. €ma ja mina talitame majas,
külroame ja lõikame milja," andis Duunja mõstuteks,
ennast kokku mõttes,
„ma olen juba kuulnud, et Teie ise milja lõikate,"
ütles noormees naerul muigataroali, sett Duunja meeldib
temale, ja ta kütib:
„Kas ma Teile meeldin, Jemdokija Pamlomna?"
Duunja tai koguni kohmetuks: mis pidi ta ütlema,
kuidas olema?
„Kui ma Teile meeldin, fiis taate Te’ minu näiteks;
ei meeldi ma Teile aga mitte, fiis ütelge mulle teda lauta
amalikult: parem nüüd aroalik olla, kui et päralt meie
roahel ühtegi kokkuleppimist ei ole, “ jatkas kosilane
edati.
See aupaklik, Mine toon liigutas Duunjat ja ta
kostis:
35
„Teie olete minu meele järele, ometi ei tea mina
mitte, kas minu roanematel tel aastal küllalt jõudu on,
et mind mehele panda".
„Kui neil mitte jõudu ei oleks, kiis ei oleks nad
meid mitte liia tulla latknud", armas peigmees.
Duunja oli lellega nõus. Seal amanes uks, ja flatalie kuttus peigmehe tuurde tuppa, ite ta aga jäi Duunja
feltti ja kütis teda, kudas kõik olnud; tiis miis ta õe
tuppa, kus Duunja jällegi eesriide Iraga ära kadus.
Waheajal olid külalited paktudes kulukates toojatelt
õige hõõguma läinud, kuna kombelt kinni pidades pea
lisriiete äraroõtmine ka tünnis ei olnud; nõnda aotatiroad nad asju, mis teal tulema pidid. Kui nüüd Duunja
tulnud oli, tiis nähti lellelt, et noored inimeted üksteisele
meeeldimad. Wanad tünditiroad ka kokku ja nõnda roõidi
tiis raske arutute peale kaatamara päralt üle minna.
Duunja ila hoidis ennatt diplomaatiliselt: tema ei
lausunud sõnagi, fuittetas piipu ja tülitas põrandale.
Üheltpoolt oli tee temale möga meeldiro, et teitett külalt
tuldud oli, et tema tütart kolida, teiteltpoolt tuli temal
raske ette, end omalt armtatt tütrelt lahutada; ka tundis
tema mõndatugutt kartust tütre mehelepanemitega ühen
duses oleroate kulude päralt. Kõnelemise jättis tema oma
targa naite hooleks. -Kuna miis ja komme nõudis, et rahaline ata lellel
alal meeste poolt õiendatud taaga, tiis algas kotilate itä,
kuiroapoalne, maiklane Tichan :
„noh, pruudi-ifa, nüüd tahame meie kaubad kokku
ajada, jlma lelleta ei lõhe. Kui palju mõtlete omale tüt
rele ühes anda?"
„Kui palju Teie nõuate?" kütis Paaroel etteroaatlikult.
„Kui palju Teie annate?" kütis Tichon häbelikult,
„ITleie anname oma tütre, Teie annate oma poja,
ja meie oleme tala," ütles Paamel naeratades.
„3a, ja, aga on ju kord miiliks, et pruudile ka
kaatamara ühes ontakte."
36
Paarolile näis see ootamata tulema.
— „ITleie anname omale tütrele kaks kasukat,
kümme kleiti, patju ja tarnalt ühes, kõik, nagu tünnis,
JTlis Teie meel tahate?"
— „Hm, hm," tegi Tichen, Jee on kõik hea, aga
—--------kaataroara ?“
— „Ja,“ armas Tarnel, „kolm rubla kaatamara
mõin ma igatahes meel anda".
Selle jutuajamise ajal istus kosilane kombe kohaselt,
allapoole majutatud peaga nurgas, mõlemad emad ta muti.
Pamli mii maste sõnade juures kerkis peigmehe ema eru
tatult jalule ja hüüdis: „Teie teete küli halja! Kes
annab tiis kolm rubla kaatamara?!"
Tekkis piinlik paate. Mi maks ütles Thekla Tichonile: „Wõta oma müts, lähme! Sa näed ometi, et
meie mitte ioomitud ei ole".
Reed tõnad haamaiiroad ölafirat ja tema ütles:
rJa meie tütar on Teile ainult tiis hea ja armas, kui
ta raha ühes toob! Kui palju nõuate Teie tiis?"
Tichon andis Theklale märku matkida ja ütles:
„ Pruul meeldib meile. Andke kaheksakümmend rubla, ja
tiis tahame paimelada."
„€nam kui kolmkümmend rubla meie ei anna,"
ütles Glafira kindlalt.
Pruadiroalijad tõult mad püsti ja lankufimad taatt,
kuna nende rõhutud, sõnakuulelik poeg neile järgnes.
„Kahju," ütles Paroel, „kosilane ei olnud laita, —
aga ema ...!"
Seal kostsid eeskojas tammud ja sisse astusid pruudrhõutajad.
„llleie lepime siiski meel kokku," tõnastas Tichon
naerdes.
Cdatitagan sõelumine algas uuesti ja loppis lellega,
et mõerad ukselt majja astusid ja äragi laitsid.
37
Glafira tõi pomiledes ühe roägeroa sõna kuuldumale
ja läks tütrega ära ühele nimepäeroa-pidule, kuna Paroel
ahju peale magama heitis.
flga umbes roeerand tunni päralt peatas ukie ees
üks laan, ja pruudinõufajad olid jälle seal.
— „JTleie oleme ara eksinud ja pöörasime uuesti
tagati. Lubage meid siia öömajale jääda?" ütles Tichon.
»01ge terroed tulemast," kõneles Paroel ahju pealt
ronides, „maja on ruumikas ja äket kaob kõikidele."
„Kas meie ei roõtaks siiski kõige enne ärilist ära
lõpetada ja kokku leppida?" pani lichon ette.
„riaine ja tütar ei ole kodus," andis Paroel roastufeks.
„mine, pruudi-itake, too nad ära: on ju ilma pere-emata ja tütarlapseta nii üksildane," meelitas Thekla,
Paroel täitis palroe ja läks. Pea oliroad kõik koos.
Duunja ruttas jällegi eesriide taha, kuna kauplemine
uuesti algas.
See kord aeti kaup kokku. Paroel lubas 40 rubla
anda; ka pidid mõlemapoolsetele sugulastele kingitused
tehtud saama. Rüüd roõeti roeimeroakaft kõik kaataroara
palakesed raõlja ja roaadati hoolsasti läbi. Kui see sün
dinud oli, ütles Tidion :
„Rüüd roõtkem palroetada."
Rurgas rippuroa pühale ees tülitati lambike põlema.
Pruutpaari õnnistati pühapildiga. Selle kombe lõpetutel
hakas Duunja roalitleroa ronti järele kibedasti nutma,
test temal pidi ikkagi raske olema isamajast lahkuda.
Paroel ruttas külakõrtsi ja tõi napsi. Raisterahroad kat
sid laua, töiroad auraroa teematina liste ja paniroad suu
piste malmis Peigmohe ema oletati au-ittmele ja lõbus
iöögipidustus algas. Rlles hommikute koidu tulekul tõittiroad külalised ära ja majarahroas läks puhkama.
Duunja aga ei saanud magada: tema pidi tuleroiku
peale mõtlema, ja ta süda tuksus pea rõõmu, pea hirmu
päralt, nagu linnukesel, kes ennast pefalt roälja lendama
toalmistab.
„Baltifche Zcitungi" järele äakla keelelt 5. 5.
Amper — elektri woolu tugewuse mõet. 1-amperiline wool
suudab 1 sekundi jooksul 0,009324 grammi wett ära lahutada.
40
Atmosfer — 30 tolli kõrguse elawhõbedasamba ehk 34
jala kõrguse weesamba rõhumine (raskus).
Diiün — jõu^d, mis 1 grammi raske olluse kiirust suudab 1
sekundi jooksul 1 cm. wõrra suurendada.
Hobusejõud — wõim, mis 1 sekundi jooksul suudab 15
puudalise raskuse l jala kõrgusele tõsta.
Kalooria — soojuse hulk, mis 1 liitri wee 1° wõrd soojemakstegemiseks ära kulub.
Oom — elektri takistuse mõet. Kui elawhõbedast juht
1,063 meetrit pikk ja 1 ruutmillimeetrit paas, siis teeb sarnase
juhi elektriline takistus 1 oomi välja.
Watt — elektri tööjõu üksus, 1 watt 1/736 hobusejõudu.
Wolt — elektrivoolu põnevuse mõõt. Kui 1 oomi takis
tusega traatjuhti mööda 1-amperiline wool jookseb, siis on voolul
I volt põnevust.
6.
Rahad.
a) Wenemaa rahad.
1 imperial zz 15 rubla;
2h
imperiali
imperiali zz 7 rubla 50 kop.;
1 rubla zz 100 Kop.
1/2
1/3
ZZ
10 rubla.
imperiali ~ 5 rubla.
Soomemaa 1 marn zz ICO penni zz 3?i/s Kop.
b) Wäljamaa rahad.*)
Sansamaa 1 marK ZZ 100 penningit. .
Austria Kulden zz 100 Kreutseri. . . .
Inglisemaa 1 nael sterl. zz 20 schillingi (ä 12
pence)
Italia 1 liire zz 100 sentesimi.....................
Prantsuse 1 franK ZZ 100 santimi . , .
Põhja-AmeriKa 1 dollar zz lOo senti . .
Rootsi ja Norra 1 Kroon s= 100 öre . .
— rbl. 462/s Kop,
-
»
783/4
„
9
„
453/4
„
- »
— »
1 »
571/2 „
371/2 „
941/4 „
*) Et rahakurs praegu wäga„muutlik on, sellepärast ei ole siis võima
lik kindlat tabelit kokku seadida. Ülevalpool tähendatud arvud on õiged sõja-eelse raha kursi järele.
41
Kolm tõenda.
Raamatult „Tori ja Tutebi ja teifed muinasjutud lastele-'.
Clalid ilmas kolm menda ja neil tuli mate hästi
palju fhen-fchcni roõlja kaemata, et rikkaks laada. naeratas neile roastu ja nad leicütd niiiugufe juurika, mis
oma fadatuhat keldri maksis.
Siis kanelelid kaks menda isekeskis:
„Tapame oma kolmanda roenna ära ja matame
ka tema osa endile".
nii nad tegidki.
Päralt jälle hakkas igaüks neilt, kes elusfe olid
jäänud, oma ette aru pidama, kuidas oma teilt menda
ära tappa.
Rad jõudsid ühe küla lühidale.
„lTline,“ ütles üks roend teisele, „osta külalt fuli
(toiina), mina ootan sind fiin".
Kui mend oli külas ära käinud, suli ostnud ja oo
taja roenna juure tagati ruttas, ütles tee roend:
«Kui ma nüüd oma roenna ära tapan, tiis on kõik
tali minu ja juur ka,“
„nii ta ka tegigi: laskis roenna püssiga maha ja
jäi fuli ära.
Suli oli aga mürgitatud, sett et tapetud roend oli
tahtnud sellega ka menda tappa.
nõnda taid kõik kolm menda surma. Kallis juur
Qga mädanes ära.
Sellelt ajalt saadik ei otti korealased enam ei juurt,
eflct raha, maid ottiroad endile rohkem roendi.
k
*) «Wcnnastamile" ehk mennas-ISprufe tegcmüe mood on
boreas roaga ltlaldalelt tarroituiel ja Tuure au Tees.
ja wanem raamatukaup--------- lus Worus on ---------
turu ääres, NAGELI majas, wastu turupoodisid.
Soowitame suures wäljawalikus kõiksugu waimulikkaj
teaduslikka ja juturaamatuid, niisama näitemängu raa-!
matuid ja luuletusi.
Suur paberi ja papi ladu. rzz
Kõiksugu kooli-ja kantselei tarvidusi, nagu: kopeerimist
ja konto-raamatuid, kirjutus-, post-, pergament-, kopeeri'
mise-, siidi-, kustutus-, joonistuse-, glanz- ja ilupaberitj
Maakaartide kopeerimise paberid.
Soome paberi ladu.
sulgi, sulepäid, joonelaudasid, tuschisid, maalimise wär
wisid, tsirklisid, pintslid, gummisid, joonistuse sõesid jne
S. Songi raamatukauplus,
WSrus, turu ääres, NageN majas,
Mänguriistad:
wiiulid, mandolinad, gitarred. balalaikad jne. ja nende
üksikud jaod ja keeled olid rahu ajal oma hääduse ja
odawa hinna poolest tuttawaks saanud.
Grammofoni plated. Peenemat sorti nahakaup, nagu rahakotid, portmaned, kirjataskud jne. Metall- ja portselan asjad, nagu
marmori ja klaasist alustega kirjutusnõud,
küündiajalad, kujud, waasid jne. Liht- ja
kunstitööde pildid, sisseraamitud ja raamimata. Akna ja pildiraamimise klaasi ladu.
Tasku-, laua- ja seina peeglid.
Juukselõikamise masinad, käärid, noad, ha
bemenoad, kammid, harjad, prillid, elektri
lambid, batareid ja tulesüütajad. Paremate
wabrikute lõhnaõlid ja seebid. Kraadiklaa
sid, Ilmanäitajad (baromeetrid) ja binoklid.
Jalgrattad ja õmblusmasinad on S. SONGI
kaupluses ainult kõige parematest wabrikutest.
Ka jalgrataste üksikud jaod ja gummid.
Toredad päewapildi, postkaartide ja salmide al
bumid. Suur piltpostkaartide ladu.
jflriiiste kirjade adress: S. Songi, Wõrus.
August Elber.
== Wõrus, ~~
Tartu uul. JNo 15, Munna majas.
IV
Kolonial-,
Tubaka,
Raud,
Teras,
Klaas ja
wj:
Portselani
kaubad.
Hinnad mõõdukad!
-^J
-□□l
Whus. Järi nui. Me 13b (mi Terrepsoni itaaites)
Soowitab
mõõdukate hindadega
Atru ja adra terasid,
Koorelahutajaid,
Hekslimasinaid,
Wankri telgi ja pussisid,
Wõimasinaid,
Peksumasina trumli liistusid,
Kaiasid, köie ja ohja nööri,
Akna klaasi, wankri määret ja
Kõiksugust teras ja raud kaupa.
Möldritele
soowitan
kunstkiwi materjali, nagu:
Räni,
Klormagnesiumi ja
Magnesiti.
Igafugufeid trükitöõfid, liht ja roavroitrukis,
roõimalikulf mõõdukate hindadega roalmistab
.SlWlÜM
WSrus,
riageli majas, turu ääres, nagu näituseks:
Waliffuskohfadele ja kohtutele:
fori ja kõiki roalla raamatuid, plankettifid ja
muid frükifööfid. Ka on ladus malmid roallaraamatud ja planketid.
Selffidele ja ühisustele: P^uiutuii, pidudude ja koosolekute eeskamatid, põhjuskirju, alesKutseid, aruandeid, kirjapeafid jne.
Koolidele:
^00ll.tunnistuJi>. aruandeid,
Ul’ tung, raamatuid jne.
fhurnalifid kroii-
Ärimeestele:
kirjapeafid, kumäärifid, armeid, tfeki.
. /oamatuid, äri-kuulutufi ja kaarfifid
hinnakirja jne.
'
Craifikufele :
,nln}e,kaaria» kihlakaarta, kutfekaarta,
......
ioii-atuie-, ristimise- ja matufe-laulufid.
Iinfifid hauapõrgade farmis, kõiksugu raamatuid jne.
fctf* hiri S* frÖk*-.tl*d2 k,?.i9e uu
|E
Palume adresli tähele panna
Seemne olijatele
täheleponemileksü!
Hea lõikus tuleb ainult heaft seem
nest. Tingimata iarroilik on selleparast
ainult head seemet maha külmata.
Kutt on nüüd head feemet
roõimalik odamasti osta?
Ainult
ongi
...... ...
Kaupluselt
Wõrus, Rageli majas, turu ääres,
kus seemnete kauplus iga aastaga laie
neb, kuna ostjate ringkond ühtelugu kasmab. See ostjate ringkonna alaline kasmamine ongi põhjuseks, et meie seemneid
suurel armul tellida maime. \X7eel tähtis!
meie jääme auliste ostjate ees term eks
aastaks kindlas kaupluses mastutajaks
ja ei kao turult. Head lõikust soowib
aupaklikult
S. Songi.
Wõrus, Rageli majas, turu ääres.
Palame adrcsli hästi tähele paana.
Cesti ITtaarahroo Oidu häälekandja
6 e s t i p ä e cd a 1 e h t
p ■ ■ ■
-— ■
ilmub 6 korda nädalas Tartus. =—____
Toimetuse ja talitule ruumid, Suurturg nr. 8.
£eht on sÕnnrnetewärske ja sisurikas, toob teateid
igast kodumaa nurgast, roäljamaalf ja Wenemaalt. Mu
retseb oma lugejatele selgeid üleroaateid kõikidelt sünd
mustest praegusel luurel ajaloolisel ajal ja roõitleb €estirahma tuleroiku ja hää käekäigu eelt.
Maaliidu ümber on ennast Lesti paremad ajakirjanduslifed ja leltskondlifed jõud koondanud.
Päätoimctajaks on kaubandus-teodufe kandidat 6. Westel*
Toimetule liikmeteks ajakirjanikud: M. Vekker, fi. ITloorton, 1. mändmets, 6. Mölder, õigufcteadlane 3. Parik, ajakirj.
iil. Raud, fl, Schnicker, õiguieteadl.R Tupits ja kirj. J. W. Weske.
Cehe lähemad kaastöölised on: 6. Ruie, Chr. flrro, M.
h Ellen, 3. Grünbcrg, Joh. Hanlcn, 3. fiünerlon. fi. Johani R.
3ürmann, P. Helilt, loh. Kalm, fl. Kitjberg, J. Ho dr es, R. Rohroer
J. Raamat ja hulk telli tegelasi ja haritlasi. . HZ
Cehe tellimife roasturoõtmife Kohtasid on
igas kodumaa linnas, kihelkonnas ja trallas.
Kuulutustel on Maaliidus suur mõju, sest
et lehe lugejate ringkond õige suur ja mitmekesine on.
Cehe tellimife ja kuulutule hind on lehe esimesel küljel
leida.
Käige austusega
Kirj astu fe Ühifus maaliit.
LcrsteLe
muretfege £esti keele õppimifcks kodus ja koolis:
P. R ä t [ e p’ a
128 lehekülge.
Hind
2
rubla,
P. Rätsepa
IM l
1. raamat, ileõpetaja aabits, II 11. jagu, esimese taime koo»
kõmas köites, kõige parema
liiastele, teMamal paberil,
ennesõjaaegse roalge paberi lj kõmas köites, piltidegapeal. 66 lehek. Hind 50k. jj 112 lehekülge. Hind 1 rbl.
Eelfeismate raamatute kohta on lugupeetud, erapooletult asja
peale roaatajad kooli- ja kirjamehed kõige parema loocoitule teinud.
S. Songi
Auke-crcröits.
Hind 40 kop.
Mesilaste mädapoja haigus ja lelle
arstimine.
Auhinnaga kroonitud kirjatöö.
Eesti keelde P.
fiind 30 kop.
C
e i n b 0 ck.
Uued ja
uuesti ilmunud raamatud,
mis S. Songi raamatukauplusest, Wörus foada on.
Geomeetriline joonistamine, Th. Usfifoo.
Kujutaro geomeetria, Th. Usfifoo.
Coodufeõpetus (algkoolidele ja kefkkoolide algkfasfidele,
fi. weidermann.^
Turnimife õpetus, R. Õunapuu.
Algebra ülesannete kogu, D. Rootsmann.
Anorgaaniline keemia, Annusfon,
Orgaaniline keemia, A. Aljak.
Analüütiline keemia, P. Kogermann.
Paar fammukeft rõndamife teed nr. !., Kreutzwald.
kesti manemad laulikud nr. II. ja 111., Kunder.
.Kooliõpetaja kalender-käfiraamat 1918—1919."
Sifu: Tabelkalender, tunnikaroad, pfieroaraamaf,
klasfi-journal, teated ja ametlik määr kõigi kesti
afut. kohta, teated kooliõpet. ühifufeft, kesti õperaamatute üleroaade, mõõdud, oskussõnastik j. m.
.Kodule roärroimife õpetus", kokku teadnud Alma Johanfon. .Odamehe" kirjastus.
.nurjaläinud äpardus,-' Ploompuu kirjastus, Tallinnas.
„Wares roaga linnuke", .Odamehe- rahroatõhtraamat
1919 a. jaoks.
„Sakfa keel ifeõppimifeks", Ameerika õperoiis roõeraste
keelte õppim. Dr. R. Rofenthali järele kokkuseatud.
.Ühisfegeroufeleht" nr. 1.
.Tegelik kasroatus enne kooli ja koolis," €. 6. niggol.
.Õppige Sakfa keelt".
.Tarroilik Sakfa-kesti sõnaraamat". Täiendanud keelteteadlased R. Kann ja Gusfaro Suits. 1TI. 40.—
.Sakfa-Cesti keele sõnaraamat" uuemas kirjaroiifis, tarroiliste grammatikaliste seletuste ja juha
tutega, 5. Songi, fiind 6.—
.Sirroilaud" 1919 a. kesti rahroa tähtraamat. Eesti Üli
õpilaste Seltti kirjastusel.
.Sakta keele õpetus" Eesti koolidele.. Kokku teadnud
liitkond fiaapfalu kooliõpetajaid,
«Termile õpetus", Dr. med. P. Heiiar.
«Sordikasroatus", M. Pill.
«3uureroilja feemnekasroatamine", R. Kohroer.
«Seemnemilja külroiroäärtus", 171. Pill.
«Sordikasroatus", 1. eriofa. Kartul, lina ja kõrsroiliad
m. Pill.
1 '
w1919 a. Põllumehe tasku-fcalender käfiraamat1.
«Põllutööleht" nr. 8.
«Sakfakeele õpetus", H. Kann.
«Sinine puri". Luuletus, m. llnder.
«Piierrot". Tuuletus, J. Semper.
«Teekond Hispania", fr. Tuglas.
«Kriitilised tundmused", 3. Oks.
.lume inimeselaps", J. Oks.
«Siluetid ja dekaratfionid", R. Roht.
„Siuru" 1., koguteos.
-
H.
„ iRoment" 1., koguteos.
.Roheline moment".
«3g arvetes labürendis", R. Roht.
«Kooliõpetaja kalender-kättraamaf", ilmunud «Odamehe"
kirjastusel.
„3umalaga €ne“, luulet., UJisnapuu.
«Eluõitteng", luulet., 171. Under.
«Tähelend", Koidula elulugu, R. Kallas.
«Hing ja roeri", fõjajutustus, R. Roht.
„R. K Tammsaare essee", ?r. Tuglas.
«Kunst ja sõna", koguteos, toimetanud sr. Tuglas.
»3ngeburg", romaan, B. Kellermann.
«Walge kinnas", romaan. M. Read.
«Rahroa-tähtraamat nr. I." «Odamehe" kirjastus.
«Kahe olemusega Mk", jutustus, I. London.
«nelja mäfk^nr. 2." Romaan.
«Keskaeg". Õperaamat, €. Rsfon.
«Kaduked märmid", R. lohannfon.
«Kodune tubaka kasroatamine ja roalmistamine".
«Rahroa ülikool", Eesti keele Õigekirjutuse sõnaraamat.
«Tuletõrjuja", R. Punga järele 1. Tammemägi.
«Ühismõngud nooresoole". R. Rull.
„Uus arstimifeteadus". Õperaamaf ja nõuandja termetele
ning haigetele (Weega arstimine), fouis Kuhne.
«Keetmise õpetus" R. Hoffmann.
«Karjakasrootamite õpetus", H. Sdiulzenberg.
«Kunlttriikimine ja ilutriikimine" ühes plekkide mäljaroõtmife õpetusega, £uife Põdder.
«Täieline feebikeetmiie õpetus", prao. fl. Kuuik.
«Uleie noored", J. Cattik. K. R. Hindrey pildid.
«Jgapäemane elu". Jaan Cintrop.
„eiu pudemed", Rntomardi.
«Sõja päiroilt", flnfomardi.
„du sügamutett". £uhan £iiro.
«Sutejaanistuted", 0. Hlünther,
«Arkamifel", J. Jägemer,
^Õnneotsijad ehk rahutumad maimud".
«Kuritöö", WI. Korolenko.
„R. Ttchehoroi roõljaroalitud jutud", 0. Truu tõlkes.
«Kuidas sõjas sõditakse", jutustus Peeter Suure ajast.
«Tiifus", Õnnistegija seltsiline ristifambas.
«Sootaguse tüdruk", S. £agerlöfi järele 1TI. Vekker.
«Emade kasroatamife kühmus", C. H. Riggol.
«Püüa edasi, ehk kuidas raskusi roõidetakfe", 0. S. Marden.
„Jme", 5. Bettexi järele ?. W. €derberg.| ^
„£uterufe roäikene katekismus", koolile ja leerile lühi
dalt ära teietanud, 171. Tipp.
«Katekismuse seletused", kirj, õpetaja 0. Sild.
„Wana lugu — alati uus". 3 maatuies.
«Õmbleja ja lauljanna". 4 maatuies.
„0ue Anne õnn". Rali 1 maatuies.
„Ööpik ja õe-tütar".
«nooruie pildid".
«Adrookat tohtri ametis".
„ mets “.
«fiafemanni tütred".
«ükskord ammeti on ta hästi teinud".
«Woorimees Aeniel".
«Bagdadi Kalif".
«Ratfafõitjate roõit".
«Saaremaa onupoeg".
«Kuilp Ants.
«Ceonarda".
«mari lones jo tema piibel".
«mängumehe laulud".
«maja maantee ääres".
«ITlerosi ema". Kalameeste draama 5 maatuies.
«maie mõte, ehk kes teab kuidas lood meel lähemad".
«Barfel Turafer”. Draama 3 maatuies.
.Kõrgemäe koolipapa".
«Puuiepad". K. Schänherri kurbmäng 1 maatuies, Juhan
Liim ja A. Simmi tõlkes.
«Kommisiari herra". 6. Courteline ühejärgul. pilt elult.
»Soo pinnal", näitemäng 3 maatufes.
«Tiiger". Qhejärguline naljanäitus, fileklis Kiroi,
Laste näitemängud:
„Rasta oma lastega".
„knele parandaja",
«haldjad".
„3dulu ingel8,
„3õulumees tuleb",
„Keu)ade teretus".
„£eib“.
„£umiroalgeke“.
„ITlajaroaimud".
«Marja ITladii ehk leitud sõrmus".
„mis kuuskede haldijad lasistaüwad". 4 rots.
«Pöialpoiss".
«Talroe tulek."
.Raorule pildid".
«Tabamata ime".
lidu kaob, kui Teie Edu kirjastuie raamatuid
loete. Lugeda ja õieti mõista!
„Sotfialne remolutfion", K. Kautsky.
«Seltskonna sotsialiseerimine", fl. Bebel.
«Majandusteaduse õpetus", H. Pöögelmann.
„€lu ja roditlus" 1. a., H. Pöögelmann.
..Sotfialdemokratia põhjusmõtted ja ligemad nõudmised",
6. Pöögelmann. Kautsky, Schönlanki ja teiste järele.
«Sotfialne rerooluMion* II. j., K. Kautsky.
Mitmesugused raamatud.
«Kes on Kaleroipoeg, Suur-Tõll ja nende kaastegelaled",
Willi Rndi.
«Kidunemife põhjused", K. Cinbund.
«kesti Karskuse Seltside Rastaraamat", k. K. S. Kefkt.
«Karskuse töös", Leeni Ploompuu.
«Lühikene kesti näitemängu ajalugu", 5. R. Pärmi.
„Kunit väetusainete tarvitamine", prof, Dr. P. Wagner.
harilikumad põllu kahjulikud mardikad ja nende hävi
tamine. Rgr. 3. Kipper.
kesti Põllumeesteseltside Rustaraamat, k. P. Ketkfelts.
Wiimasel ajal puudus täiesti Saksa-Eesti keele sõna
raamat. Nüüd on soowijatel vvõimalik niisugust sõ
nastikku, millest siin wäljawõte, 6 marga eest saada,
see on: 8. Songi
Saksa-Eesti keele sõnaraamat.
zufammen koos, kokku, ühes.
zufammen-binden kokku köit
ma, kokku liduma; -bredhen k. langema; -falten
k. panema; -kuppeln kos
ja sobitama.
Zufammenkunft f. -ünfte, kok
kutulek;
kokkusaamine,
koosolek.
zuiammen-fcharren
kokku
kaapima, (raha) k. ajama.
Zusatz m. -ahe, juurdepanck,
lisa, täiendus.
Zuschauer m., —, pealtroaataja.
zukhlagen kinni lööma,
Zutchneider m„ —, juurdelõikaja.
zuschneiden juurde lõikama.
ZutchuH m. -ütte, lisandus,
toetus.
Zuttand m. olukord, seisukord.
zuftändig asjakohane, omane.
zuRimmen nõusse hakkama,
n. heitma.
zutrauen usaldama.
Zutritt m. llglpealemlne, juurde
saamine.
zuuerläHig kindel, utaldam, us
ta®.
Zuöerficttf f. kindel laetus.
zuoorkommend
mütakas, tähele
panelik.
Zuroachs m. juurde kasroamine.
zumeilen mõnikord, roahel.
zumider roastu.
zumiderhandeln mastu käsku
tegema, talitama.
Zroang m. fundus.
Zroangs-arbeit f. -en, sunni
töö.
zmangsroeife tunniroiitil, mägiii.
zroanzig kakskümmend, 20.
zroanzig-jährig kahekümne
aastane ; -pfündig kahekümne-naelane.
zwonzigster Tag kahekümnes
päero.
zroar küll, igatahes.
Zmeck m. -e, eesmärk, ots
tarbe.
zroecklos otstarbeta,
zroeekmä^ig otstarbekohane,
zroei kaks, 2.
ztoei-beinig kahejalgne; -deutig kahemõtteline,
zroei-erlei kahesugune; -fach
kahekordne.
Zmeifel m., —, kahtlus.
Laste Katewipoeg.
Toimetanud Th. Uustalu.
Raamatu pealkirja jarde maid arroata, et ta ainult lastele
on kirjutatud. Teda raõib aga noorele kui ka manale ioomitada,
selt lellea raamatus on meie kuulsa lugulaulu „Kalemipoja“ silu
jutuks Seatud ning nii ladusas keeles ja huroitaroalt ette kantud,
et teda ;jaüks rdemuga loeb, w
j
Meie kuulus kirjamees C, R. Jakobfon ütleb «Kalemip o j a“ k< lita: «kesti kõige esimene ia kallim raamat ilmalikkude
raamatute hulgaft on „Kalero!pa g“, mille läbi eeitlafed tar
gemate rc hmaste juures on tuttamaks laanud. See raamat ei
tohiks keiiclgi puududa, kes taline eestlane tahab olla".
Meie parem Kalemipojo tundja, õpetaja Reimann ütles
a s f e K a 1 e m 1 p c j a“ koMa muti ieas : «Peame tunnistama,
et «Laste Kalev'poeg" Tifu jr, toore poolelt hea raamat on”.
Raamatu hind
5 kop.
S. Songi
raamatuköiirrnse ja pildiraamimise
= iööftt6a =
teeb igafugufeid raamatukõitmife töösid
lihtfaft köitelt kuni kõige peenema
o d. a o kuld köiteni o o a a
Wõetakfe
igafufufeid pildiraamimife
töölid roastu.
c’t==3n
1
Wöru EestiS«
li
m
Uil lill
Jüri uul. Linnavalitsuse majas,
Wotob raha igasugustes summades hoiule
ja maksab praegu:
oosfa peale pandud summade eest 4%
jooksma arme peale pandud surn. „ |°/o
seal juures ei ole hoiu lepa nejatel mingisu
gust margi- ega muud kroonumaksu kanda. ;
ühisus annab laenusid kuni 5 aastani maaparandamiseks, tööriistade muretsemiseks, seminete ja põllurammu ostmiseks ja igasugusteks
teisteks loomateks ette mõteteks.
Laenude kindlustuseks mõimad oila kaemehed, roäärtpaberid, obligatsionid jne.
j
j
\
i
Laenusid antakse ainult Ühisuse liikmetele.
ühisuse liikmeks mõib igaüks täisõigusline
isik saada.
t|
laenude eest coõtab ühisus praegu 7°/o.
lj
ii
j
Ühisus on arvatud igal äripäeroal.
|
I
lubatuse koosolekud, kus laenuandmine
otsustatakse, on igal esmaspäeval ja nel~
VaataUus
Edu-kalender
1920.
Neljas aastakäik.
U...Uus
Edu-kalender
1920.
Neljas aastakäik.
Uus
Edu-Kalender
1920.
Neljas aastakäik.
S. Songi trükk ja kirjastus, Wõrus, 1919.
Tähendus.
Selles tähtraamatus on nädalapäewade
ees uue, aga nädalapäewade taga wana
kalendri kuupäewad.
Märkide ja aegade seletused.
noor kuu.
täis kuu.
esimene weerand.
wiimane weerand.
k. = keIl; m. = minut; p. = püha, päew, pärast;
e. l. = enne lõunat ja tähendab aega kella 12-nest
öösi kuni kella 12-ni päewal; p. l. = pärast lõunat
ja tahendab aega kella 12-est päewa kuni kella
12-ni öösi; ** = Luteruse usuliste kiriku püha.
Tähtraamatusse üles pandud aeg tähendab
Ida-Euroopa aega. Nõna kaua aa kui meil mak-
sew on Tallinna keskaeg, tuleb tähtraamatusse
üles pandud ajast 21 minutit maha arwata.
Aastaajad.
Kemade algab 2r.-märtsil kell 12.09 m. n 1
^umi algab 21. juunil kell 7,44 m. p. I.
Sügis algab 23. septembril kell io,26 m. e. 1.
olw algab 22. detsembril kell 5,17 m. e. 1.
Päikese ja kuu marjufused 1920 a.
mm.,**19?0 nQsfQl on 2 päikese ja 2 kuu varjutust
millest amulf esimene kuu marjutus meil näha on
_.
r!l Ta'elllle kuuvarjutus 2. mail; näha Curoopas faane-Hasms ja Jda-flmeerikas; algus kell 2
kefld4 Jf16.roartutus kell 3,15 min. hom.; ISpp
kell 5.41 mm. hom.
.
Osaline päikese marjutus 17. mail; näha
omult lõuna poolkeral.
i,
imeline kuu roarjuius 27. oktoobril; algus
Kell 2,26 mm. p.
lõpp kell 5,57 min. p. 1.
9
h.n - *1 Online päikese marjutus lo. novembril
Ameerikas * P' "
^äne-euroopas ja Põhja-
Pühap. 2. JÕuill p. [s. 1803. 13
Kreutzwald 14
Csmap. 3 • >i
s,
Teisip. Süüta 1. P. [Kunder
1652. 15
Kolmap F. Wiedemann + 1887. j 16
fleljap. [J. Bergmann s. 1856 | 17
Reede
18
Päike tõuseb:
Lähed looja.
1 kuupöero. kell 8,37 m.
11
*
„ 8,531 ff
21
„
» 9,02 „
kell 3,3o m„ 3,23 „
„ 3,23 „
Lcrcrdcrd,
mis pühade järele seatud, peetakse uue kalendri
järele, aga mis kuupäemade järele määratud, need
peetakse ikka mana kalendri järele, seni kui amet
likku muutust pole tehtud. Caupäeroal ja pühapäemal laata ei peeta, kui laadaaeg nende päemade
peale langeb, siis peetakse järgm. õripäeroal.
Jaanuaris.
Pärnus s k. miimasel keskn. — 6. Oudomas
I. meebruarini. — 7. Tartus, 5 nädalat: Wõrus,
3 päema; Orgital, 2 p.; — 8. JTlehikaormas 1 p. —
10. Haapsalus, 2 p.; Walgas 2 p.; Rosinal, 2 p.; —
II. Jõelehtmes Riida kõrtsi juures 1. p-; — 17. Kolumeres, 2 p.; — 20. Raplas flilo mõisa j. 2 p.; —
27. Rakroeres 2 p.; — 29. Uue-Piltsamaal; —
30. Wolmaris 2 p.
Weebruaris.
Lihulas esmap. ja teisip. enne Wastlapäeroa.
1. Baltiskis. — 3. Keblastes 2 p.; Wiljandis 8 p. —
4. Suure-Cähtrus 2 p.; Tartus 2 p.; Wõrus 1 p.;
Rägimäel, 5uures-£öhtrus 2 p, — 6. Paides 2 p.;
Harroas 3 p, — 3. Walgas, 2 p. — 12. Kuresaares
10 p. — 15. Wiljandis 3 p.; Oina külas Rlatskirai w.
— 13. Jõhmis 3 p. fiudrus, reedel enne Wastlap. —
2ö. Oisu m. 3 p.; Kimiloo kõrtsi juures, 2 p. —
22. Wõrus 8 p. Saaremaal, Orisaare mõisas; Sutlemma mõis, Iisaku m. 2 p. — 24. Wana-Kaltenis,
Kulinas 2 p. — 27. Rmblas 2 p. — 23. Pilguste mõis.
Saaremaa! 2 p.
Märtsis
Weimaris s. k. esimesel esmapäcmal. Raplas,
selle kuu esimesel esmap, ja teisip. Keilas, esmep.
pärast Z. paastupüha. 1, Ostrorois 10 p.; mõisaküla
alerois; Kodijärroe-Kitsel; Waimastroere-Sihil; Kar
manni mõisas, Pilistmere kihelk,; Painas, Oudoma
maak. 3 p. — 3. Rannus Kulli kõrtsi juures. —
5. Kastnal, Pühtitsas. 1 p. Kallaste külas. — 7, WäikeUlilas 2 p. — 9. Caekrocre mõisas 2 p.; Watla mõisas
2 p. — 10. Wõrus 1 p.; Wasknarmos, 1 p. Strägoroa
kiriku juures 3 p.; Ruhjas, Pikkjärroe Kitse kõrtsi j.
1 p. Ceisis. — 11. ITlõra mõisas, Tartu maak. — 12Wäike-Ulilas, Woldil; Wana-Pranglis; Kärgula-Sulbil
lp. — 15. Kellamäe mõisas, Saarem. Paides 2 p,;
Walguta mõisas 1 p,; märjamaal. 16. Walgas. —
20. Sõriste-Puskarul 1 p.; Wana-Rntsla Haukal 1 p.—
23. Roosas, Rõuge kihelk. 26. Wairoara mõis. 2 p,
— 27. Uderna kõrtsi j. 28. ITüssul Wasiselinna kih.
Wõrumaal.
Aprillis.
Wiljandis ncljap. pärast fiharoõtte p. tibulas,
neljap. pärast Ciharoõtte pühi. Pärnus kesknädal, ja
neljap. enne Jürip. — Rakroeres csmapäemal ja teisip.
pärast Ciharoõtte pühi. — Palmses kolmap. pärast
Ciharoõtte p. — Kose-Uuemõisas, esimesel esmap.
pärast Jüripäeroa. 1. Wastse-Pranglis, Koormere
kõrtsi juures. — Sadukülas, Pikknurme kõrtsi j.;
mustla alerois, Tarroastus. — 5. Koeru-Preedi Wahui
2 p. — 6. Cuutsnikus 1 p. Kilingi-Tlõmmel 2 p. — lo.
Wõrus, 2 p. Wafulas. — 11. Saaremaal, 2 p. lluetõroe m, — 12. ellamaal, Soonistes, 2 p. Kuristel
Suitsu kortli j. — 14. Saarem. Uhmardu kortli j.;
OimimaaL — 15. Kröüdneris Sulaaja kõrtü juures;
Haiga Maial 2 p, — 16. Walgas 2 p. Ahja Hartal,
2 p. Waiatus. — 17. WaMs-Aõas 2 p. ja Wõrumaal
Haanja roallas. 13. Aistis,- Kergus Pärnu maak. 1 p. —
19. Alamustes; Tormas 2 p. — 20. Kuhjas 2 p.; Auuslakulj 2 p.; Anija mõü. 2 p.; Kaareperas, Celtes. —
21. Walmaris 2 p. Karoastu-Koosal 2 p. — 23. Järroakandi m. 2 p. 25. Partii mõisas, Põlroa kih. Tfoorul,
Rõuge kiheik. — 26. Häädemeestel 5 p. Karmas
5 p. — 28. Alistus l p.; Reolas. — 29. Kaiameres
Rataste kõrtti juures 2 p.
Mais.
1. Karilatfi-Kdhril 2 p, — 5. Sangaste kirikukõrtfi j. — 9. Wõõbius l p. — 10. Oudomas. — 12.
Wdrus 1 p.
Juunis.
1. Wastse-Kuustes. 10. Mustwees 3 p. 11. Wõnnus 2 p. — 12. Märjamaal 2 p. — 14. Wana-Põltsamaal. — 16. Tahkuranna w. Woiste kõrtsi j. 2 p.: Rakweres 2 p. — 13. Walgas; Wana-Karistes. — 20. Paides 2 p.; Palmses 2 p.; Wõrus 1 p. — 21. Tartus 2 p.
27. Wiljandis 2 p. — 22. Tarwastus 2 p.
Juulis.
1. Leisis kaubalaat, — Pärnus, juulikuu esime
sel kolmap. ja neljap. — 2. Karksis, 3 p. 10. Kuresaares 10 p, — 15. Kuiel. --- 20. Pärpu aastalaat kuni
10. augustini. — 26. Weimaris. 28. Talli mõisas.
Augustis.
1. Saaremaal Säärel. 3 p. — 2. Tuhalaane m.
Wiljandimaal. — 7. Mõisaküla waksali j. 2. p. — 8.
Urisaare k. Laiksaare w. 1 p, 9. Koiwalinnas (Adselis). — 10. Walgas — 12. Saarde Pati mõisas 5 p. —
15. Marienburis. 18. Helmes 2 p. Häädemeestel 3 p.
— 21. Pootsis Selil w. 2 p. — 24. Jamburis 5 p.; Ruhjas; Vüastse-Nõos 2 p.; Vastsemõisas. Viljandimaal
2 p. Taliswiiral.
26, Wõrus l p.; Mõntos (Olbrükil),
Saaremaal. — 28. Kilingi-Nõmmel 3 p. — 29. Lelles.
— 30. Kaan sus; Mehikoormal 1 p. 51. Kolga-Jaani
kirikumõisas.
Septembris.
Uuemõisas, selle kuu esimesel teisip, ja kolmap.
— Pärnus kolmap. ja neljap. enne Mihklip. — 1. lisakus 2 p.; Õisus, Türi kih. 2 p.; Loode kõrtsi juures,
Kuresaare ligidal; Raanitsas. 2. Abjas 3 p,; Tammis
tes, Pärnumaal. — 4. Uusnas; Räpinas; Uduweres.
... 5. Ruhjas; Sangaste kirikukõrtsi juures; Pikkjärve
kõrtsi juures. Sindis 2 p. — 6. Taageperes; Kergus
2 p. — 8. Saaremaal, Wõlupe kõrtsi juures; Rõuges;
Põlvas. — Tartus 3 p. — 9. Kastnal, Pärnu maak.;
Kiwi-Wigala poe juures 2 p.; Koiwalinnas; Saaremaal,
Paju mõisas. — 10, Saaremaal, Opi kõrtsi juures,
Järv/akandi m. 2 p.; Paides 2 p.; Sürgaweres 2 p.
Oldres 2 p.; Muhu Wana-Salitses ja Suures m. 4 p.;
Polnas 3 p. — 11. Saaremaal Koigi m. 3 p. — 12.
Wana-Antsla Haukal 2 p. — 13. Pööraweres, Pärnu
maak. —14. Toris 2 p,; Waltus; Kuresaares; Orgita!
2 p.; Põltsamaal 2 p. 16. Kirepis 2 p.; Amblas 2 p.
— 18. Rasinal 2 p,; Kolga-Liiwal; Audrus 2 p, Narwas;
Oudowas. — 20. Wana-Vändras 2 p.J Laanemetsa m.,
Kawastu Koosa kõrtsi j.; Keeni Tintsu kõrtsi j.; Hei
nastes 2p.; Tõrwa alewis 2 p. — 21, Taalis; Sännas;
Baltiskis 2 p.; Reolas; Wolmaris; Palmses 2 p.
23.
Kaiawere Pataste kõrtsi j. 2 p. —- 24. Lihulas 3 p.
Viljandis 2 p.; Võrus 2 p.; Sutlemas 2 p.; —
25. Saaremaal, iTlustla mõisas; flrulas2 p.; Kärdel Kannu kõrtsi j. — 26. Puka m. Tartu
maal; Tallinnas 2 p. — 28 jmaroere m.
Viljandimaal — 28 Kilingi Nõmmel; Rakmeres 3 p, — 29. Keblastes 3. p,; Keilas 2 p.
Tartus 2 p.; Leisis; Valgas 2 p.; Vastseliinas 1 p.
ÖKtobris.
Raplas esimesel reedel pärast ITiihklipäema. — 1 Crastmeres; heinastes 3 p.;
Rannus Kulli kõrtsi j. — Jõhrois s. k. kolman
dal esmap. 3 p. — Nuustakul 2 p.; Koloroeres. — 5. lohusuus 2 p.; Võõbsus; 6. Euutsnikus; Tarroasfus 2 p.; Jõelehtmes, Niida
kõrtsi ja Eafroine kõrtsi j. — 7. Koeru-Preedi
Vahul, 2 p.; Nurmi m. Tille kõrtsi j. 8. Haapsa
lus 2 p.; fžummulis Soe kõrtsi j,; Karistel,
Suitsu kõrtsi j. — 9. Kergulas Sulbi olemis.
— 10. Vasulas; Kõos 2 p. iRoostes. —
11. Krootuses; Eaatres Tartum. 2 p. — 12
Soonistes 2 p.; Võrus. — 14. Saaremõisa
Uhmardu kõrtsi j. Eiiroimaal. — 15. Pikknurme
kõrtsi j.; Kursis, Oriku kõrtsi j. 2 p.; Räginamäel, Suure-Eähtrus, 2 p,; Veski mõisas; Ta
gaperes, Nelme kih. 2 p. — 16. Rhja-Kärsai
2 p.; Waiatu mõisa j. — 18. Sindis; Hlõnistes, — 19. Kulina mõisas 2 p. — 20.
Eoosi-Einäora); Uues-Wändras Rõusal 2 p.;
FTlõra mõisas. — 22. Flissis 2 p. — 2.3. WanaRntsla-fiaukal; Raanifse mõisas. — 24. Kassi
nurmes; Rõuges. — 25. Walgas; Orvas; must
jalas. — 27. Udernas. — 28. Jõgema mõisas;
iTlissus; Weimaris 3 p. — 30. Kähri Karilatsis.
Nowembris.
1. Tartus; Kärus 2 p. — 4. Pühtitsas.
— 9. Patil. — 10. Wõrus 2 p.; Mustmee
alemis 3 p.; Ruhjas 2 p.; Paides 2 p. —
13. Pikkjärme-Kitse kõrtsi juures. — 15. Walroetis 3 p.; Wigalas 2 p. — 2ö. Walgas 2 p.
— 25. Wiljandis 2 p.; Weimaris 3 p. — 28.
Wõrus; Rmbla alemis 2 p.; Keilas. — 29.
Wana-UJändras.
Detsembris.
Pärnus kolmap. ja neljap. pärast 3. Kr
tulemise p. Eeli es, Hiiekõnnus esmap. pärast
2. Kr. tui. püha. — 1, Wasknarroas. — 3.
Rakroercs 2 p. — 5. Pööramercs. — 7. Wõobsus. — 8. Rarmas 2 p. — 10. Krüüdneris,
Sulaoja kõrtsi j.; Ruhjas. — 12. märjamaa
kiriku juures 2 p. — 13. Wõrus 3 p,
16, Paides 2 p. — 18. ma ost es. Kauksis. —
20. Weski mõisas. — 15.—24. Walgas.
Posti ja telegrafi tah
t ■ Kirjad:
kollalised, iga 15 grammi eest
kadumaalised, iga 15 grammi eest
roäljamaalised, „ 15
„
2.
—
„
50 „
—
—
-•..
„
,,
»
„
15
30 „
20 „
40 „
Postkaardid:
kadumaalised: üksikud
reastusega
roäljamaalised: üksikud
reastusega
3.
— mrk. 15 pn
Ristpa.elasa.ated:
kohaHsed, trükitööd kuni 15 grammini
muidu iga 100 grammi eest
alamäär äri paberite ja kaubapraa
mi de eest
kadumaalised: iga 5a grammi eest
alamäär äripaberite ja kaubapraoroide eest
roäljamaalised: iga 50 grammi eest —
alamäär aripaberite eest
r,
IVU
U U kl JJ I U U UJ
eeest
(' b I
kaubaproavoide
Trükitööd? ja äripaberite raskuse
ülimäär — 2 klg.
//m«
markideta,
Ls poolikult
maksetud saadete
eest nõutakse saaja käest puudutu
posfimaks kahekordselt sisse.
5
10
10
10
”
„
25
10
50
30
.5,
Tähisaadete
(kinnitatud saadeti?) eest lisamaksu
(pääle kaaturaha): iqa saate
paalt
6,
Rahakaardid:
kodu maal isad, kuni 25 margani
üie 25 marga kuni 100 margani
iga järgmise? loo marga ehk pas
liku loo marga eest
Telegraafi rahakaartide eest makse
takse paale selle meel: raha
kaartide eest kuni 100 margani
rahakaartide eest üle loo marga
Telegraafiline teade telegraafi raha
kaardi käfferoilmise eest
Tahasaafe summa — piiramatu.
7..
Wäärikirjcd:
sisamaalised: kaaluraha nagu kir
jade eest; pääle selle kinnituse
lvi..... raha iga 100 marga paalt
u/a ärtus — piiramatu.
Tahifusraha iga kirja päält
(Väärtus eelpool tähendatud tabeli
järele.
8.
Pakid:
kaaluraha iga kilogrammi eest
atamäär
Wäärtusemaks (cuäärtpakkide eest)
nagu määr! kirjade juures.'
Cihtpokid (s. o. ilma määrtuscta)
mõiroad ka tähtsaadetena
postile antud saada lisamaksu
eest iga paki paalt
Paki ülikaai = 50 klgr,
9.
Tagatiskwiitung
10.
Nõudekirjad:
postisaate järgiotsimise üle, iga saate
kohta
postisaate tagastamise ehk tema
adrcssi muutmise üle, iga
saate kohta >
11. Järelmaks:
Jga iOO marga järelmaksu eest
Järelmaks roõib tähtsaadete, mäartkirjäde ja pakkide paale pan
dud saada.
12.
Kojuwümine:
rahakaartide ja tnäärfkirjade paalt
mitte üle 500 marga, iga saate
eest
pakkide päälf iga üksiku eest: kuni
5 kilogrammini
üle 5 klgr. iga kilogrammi ehk selle
jao eest lisamaksu
13.
Abitööd rahwale:
adressi kirjutamine
kirja ning adressi kirjutamine
nõudekirja kirjutamine ilma trükitud
tühikuta (blanketita) postikroiitungi kopeerimisega
14,
Telegrammid:
— mrk. 15 pn.
kehalised, iga sõna pääit
alamäär
1 „ 50
kodumaolised, iga sõna päcüt
— » 25,,
alamöär
' 2 „ 50 „
kiirtelegrammid — 5 korda kallimad
HKõõdud.
Meetri mõõtude eel- ehk tünnitustõnad:
kilo = 1000, hekto = 100, deka = 10,
detfi = 1|io, tenti = ^ioo, miili — ^iooo.
Pikkufe mõõdud,
Rlusmõõt on meeter.
Kilomeeter (km) = 1000 meetrit, hektomeeter (hm) = 100 meetrit, dekameeter (dkm)
10 meetrit, meeter (m) = 3 jalga
3 i7jioo tolli ehk ligidalt 1 t?Ja arL, detfimeeter
(dtsm) = 11 io meetrit, sentimeeter (sm.) =
I/ioo meetrit, millimeeter (mm) = ^iooo meetr.
Pinna mõõdud.
Ruutmeeter = l09iio ruutjalga. Põllumõõtudeks tarroitatakfe aari \a hektari. Rar on
1 ruutdekameeter, hektar on 100 aari ehk
100 ruutdekameetrit ehk 10!n desscitini.
Ruskute mõõdud.
Hlusmõõt on gramm (gr,).
Kilogramm (kilo) kg, - 3 000 gr. = 2 naela
42 2|5 foSotnikku, I. o. ligidalt 21!2 naela,
gramm"™ 2 3 4tilioo dooli, L 0. ligidalt '4 lolofnikku, milligramm (mg) - di000 grammi,
tonn - lo fcntneri ----- .1000 kilogrammi -61,048 puuda^fenfner
3 00 kilogrammi
6,105 puuda, 1 SaMa fenfner = 50 kilo
grammi = 3,052 puuda,
Kas on kasulik ning odav pesu jaoks
seebi aseainet „Leokogen’:iH pulbrit
tarvitada.
Selle küsimise võin ma rohkem kui
jaatavalt vastata. Jiisikliku katse kaudu
olen otsusele jõudnud, et nüüd võin ise
ja alati oma pesu väikese vaevaga
pesta, pole tarvis ei libedat ega seepi,
vaid ainult seebi aseainet „Leukogen’i,,
pulbrit. Kui seebiga pesu pesta, läheb
tarvis kas kanget libedat ehk soodat,
mis aga käed veriseks lõhub. Tegin
katset „LeukogenT‘ pulbriga pesu pesta
ja se sündis väikese vaevaga. ,,Leugo~
Senti*‘ olen mina järgmiselt tarvitanud:
20 naela pesu jaoks võtsin 3 pange
sooja vett, milles 7* „Leukogen,i“ pubri
pakikesest ära sulatasin, (Ühes pakis on
Va naela ehk200grammi pulbrit). Pulbri
tõttu läks vesi hästi pehmeks, panin
pesu sinna vette ning lasksin seal ühe
öö leos olla.
Järgmisel hommikul pesin samas vees
pesu korralikult läbi, viskasin selle vee
ära ja võtsin 3 pange keeva vett, milles
ma ülejäänud s/4 osa „Leukogen’i“ pul
brist ära sulatasin; selles vees keetsin
ma pesu 2 kuni 3 tundi. Siin juures
on tähtis tähele panna, et pesu, mis väga
must pole, läheb poole tunni keetmisega
puhtaks. Et kokkuhoidlik olla ja puid
mitte raisata, keetsin ma pesu lõuna
söögi valmistamise ajal. Kui pesu keede
tud — saab ta samas vees jälle hästi läbi
pestud, siis puhtas külmas vees lopu
tatud ja välja riputatud. Ka rasvasid
plekke riiete seest, millel aga kindel
ning hea värv, saab selle pulbri
abil ära kaotada. Lõpuks pean ma
tihendama, et seebi aseaine „ Leukogen'i" pulbriga pesemine palju oda
vam tuleb, kui seebiga. Näituseks
ühe poole naela raskuse musta särgi
peale kulub 5 grammi „Leukogen’i“
pulbrit, mis 12i/2penni maksab.(„Leukogini pulbri pakike, 200 grammi ras
kune, maksab 5 marka).
Postimees 25. nom. Ns 259-
1 ürtu mul.,M'9bKubly kfu.iplns
Tsartiu uu!. M !§, Fflima
äoolo
Suhkrut
Tee. cl
Köh CD!
Kökkciö
Komwekke
trossi
Paberossi kestusi
j, n, €-
DC
o
ziiniziõzzs.
3ö
A H K G IZ D H G H K
Seebi kärni
Seepiisi
masina õli
Pefroleomi
Tisleri liimi
Kabja raudu
naelu
Sõnniku miglad
Teras-kdupasi
Klaas asju
j- n. e.
jr*
S. Sor)g?
sõnaraamat
uuemas kirjaviisis, j tarviliste
gramatikaiiste seletuste ja
juhatusega.
Iseseismaks ehk teiste
raamatute kärmal tulu
saks käsiraamatuks
kodus ja koolis määratud.
3
(enne Terrepson)
Jüri uul. Nr, 13b
Soomifob omast lodust
t
Petroleum!
Seebi kimt
Köie ja ohja nööri
Uisu raude.
Mitmesugust raud- ja
teras-kaupasid
J(olorfialfaupasicl
h.
jne. jne.
jS
S. SONGI
Trükikoda (Kulfur), raamatukaup
lus, raamafuköiimife- ja pildi*
raamimise töötuba.
‘"kewadel'
Loomatoidu-, aiaroilja- j. n. e.
korraline Seemnete
W üük.
Warits, turu ääres, RageH majas.
£ühike adress ja telegrammid:
S. Songi, Wõrus.
Cdülildf |üoodföt(? kirjadega, nagu kõik
parem aua kirjandus, on trukitud:
P, Rätiep' a
healed.
L raama!:, ifeapelaja
aabits, kõmas köites,
kaige parema eimefujaaeuie malge paberi
peal. 66 letid:.
H. jagu, etimefe taime
koolilastele, felleüamal
paberil, kõmas köites,
piltidega. 112 üehek.
6el teis toal e raamatule kohta on lugupeetud,
erapooletult asja peale vaaatajad kooli- ja kirjamehed
kciige parema, loom Ilule teinud.
S. S ängi
timd 40 penni.
Rlefilaste mädapoja haigus ja
lelle arstimine.
Rukirmaga kroonitud kirjatöö.. Lesti keelde
P. Ceinbock.
Tartu tuil, JN» <>a.
Soola
Suhkrut
Kohtul
Teed
fieringaid
Pipra-kilu
Seebi kiu?!
Seepisi
Petroleum]
fiobuse raudu
Raua haake
Paberosse
Sigarid
Paberossi kestasi
Küünlaid
j. n. e.
VaataJ. Lindeberg & A. Enno
riidekaupluse ja
walmisr...J. Lindeberg & A. Enno
riidekaupluse ja
walmisriieteladu
kalender 1925
Tartus, Kaubahoowis nr. 36
Lahkeks meeletuletuseks wanadele
tuttawatele ja uutele arisSpradele.
J. Lindebergi & A. Enno kirjastus, Tartus 1925.
Uuesti asutatud ja ainukene
kõige täielikum Eesti
walmisriieteladu.
2
---------------- ■—-——————
Teretuseks.
Hea kaup on iga ostja ülem hüüd.
Seda pakkuda on meie suurem püüd.
Teame, et äril siis on õige alus,
Kui on ausus, õiglus tema talus.
Sellest meie hüüdsõnast juhitult, asutasime
endise E. Tobiase ärisse
ttt. 36,
Kaubahoowis
LLrre täiendatud riideLaRpluse ja
esimese suurema walmisriieteäri
ja loodame kindlasti toonu tuttavaid, kes meid juba sellest ajast tunnewad, kui olime alles wõõral leitoal, kui ka uust ärisõpru ja poole
hoidjaid toõita.
Meie äri peab kõikumata kinni õiglastest hindadest.
Meie äri peab kõikumata kinni kauba headusest, mis hinnale
vastab.
Tulgu laps, tulgu tudisev vanakene, tulgu asjatundmata ini
mene, — keegi ei pea nurisema, et tema oskamatust ehk nõrkust on äri
lises mõttes ära kasutatud.
Mõnes kaupluses ei taheta inimest toälsa lasta, kuni ta omale
midagi on ostnud. Temale topitakse, sunnitaks poolvägisi midagi
kaela, ilma et see mõnikord ostja maitsele vastaks.
Sarnast tüütamist meie kaupluses ei tunta.
Tulge ainult
vaadake, walige, kuulake hindasid. Ei leia teie omale selkorral teie
nõuetele vastavat kaupa, siis ei tohi meie äris keegi teid ostusunniaa
tülitada, vaid katsume oma kaubaladu alatasa täiendades ka igat eri
nevat soovi arvestada ja seda jõudumööda täita.
Usume, et rahvas meie noort ettetoõtet toetab, mis õiglaseks
vahemeheks tahab rndewabrikute ja rahva toahel olla, soovime kõiaile
wiljakat ja töörõömsat aaStut I
a
Z. Lindeberg & A. Enno
Riidekauplris ja walmisriieteari,
===== Tartrrs, Kembnhoowis rrr. 36.
3
Nääri-kiiu
Küiinla-kuu
Paastu-kau
Jaanuar.
Weebruar.
Märts.
19
N. Nääri p.
2 R. p. t. 9,02 3 20
21
8 L. L L 3,32
4
5
*6
7
S
9
10
22
P. p. 1.9,01
23
E. L l. 3,36
T. Kelmek.p. 24
25
K.
26
N.
27
R.
L. Paavli p.
28
11
12
13
14
15
16
17
P. p. t. 8,55
E. 1. 1. 3,48
T.
K. Karjuse p.
N.
R.
L. TBnise p.
18
19
20
21
22
23
24
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
p. t. 8,46
L l. 4,02
25
26
27
28
29
30
Sl
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
p.t. 8,34
l. 1. 4,17
29
30
31
1
2
3
4
€ 5
P.
E. Kihla päev.
T. p. t. 8,16
K. L 1. 4,39
N.
R.
L
19
20
21
22
23
24
25
i
2
3
*4
5
6
7
P. p. t. 7,10
E. 1. 1. 5,42
T.
K. Palwe p.
N.
R.
L
valmis ülikonnad ja palitud, suures
väljavalikus ja odavate hindadega.
J. Lindeberg & Ä. Enno
rödekauplus ja walmisriiete-Iadu.
2
3
€ 4
5
6
7
alg. 8
16
17
18
Kaubahoowis 36.
eo
&
16
17
18
19
20
21
22
i
2
3
4
5
6
7
I
1
I
I
4
Jüri-kuu
Lehe-kuu
Aprill.
Mai.
1 | K.
2 N.
3 IR.
4 |L
*5
6
7
8
*9
*10
11
1
1
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
p. t. 5,42 -tz
L 1. 6,53
19
20
21
22
Palmip. p. 23
24
Uiwiiii. eesti. 25
[waU ISIS 26
8. Neljap. 27
S.Reede[® 28
29
*12 P. l.Ü.p. Eesti 30
omiw. k. 191?
*13 E. 2. 0. p.
31
*14 T. 3. Ü. p.
1
15 K. [SBhui piew 2
16 N. p. t. 5,- M 3
17 R. L 1. 7,27
4
18 L.
5
19
20
21
22
23
24
25
P.
6
E.
7
T.
8
K.
11919. 9
N. ÄsutSegnkck. 10
R. Ulriplnr.® 11
L. Markase paew 12
26
27
28
29
30
P. p. t. 4,33
1. I. 7,50
E.
T.
K.
N. Taale risttp.
*1 R. Esim.maip. 18
2 L. [Woläri p-3 19
3 P. listi 1. p.
20
4 E. p.t.4,12
21
L
1.
8,08
5 T.
*22
6 K.
23
7 N. Linna risti p. 24
8 R.
25
9 L. lipsis p.
26
10
11
12
13
14
15
16
P. p. 13,58
27
E. L L 8,21
28
T.
29
K.
30
N. Lehe r. p.
1
R.
€ 2
L.
3
17
18
19
20
*21
22
23
P. p. t. 3,43
4
E. I. 1. 8F6
5
T.
6
K.
7
N. Taewni. p. 8
R.
S 9
L.
10
24
25
26
27
28
29
30
13
14
15
16
17 *31|
Jaani-knu
Junni.
*1
*2
3
4
5
6
E. \2. Nelip.
T. 3. Nelip.
K.
N. Tallinnani .eest
R. sakist 816.
L.
7
8
9
10
11
12
13
p.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
14
15
16
17
18
19
20
p.
E. Mi piew
T.
K.
N.
R.
L
21
22
23
*24
P. p. t. 3,30
11 25
E L L 8,50
12 26
T.
13 27
K.
14
N.
15 28
R.
16 29
L.
3 17 30
P,|L Nelip.
18
p. t 3,11
1. L 9,13
19
20
21
22
23
24
|
1
25
26
27
28
29
30
e 31
2
3
4
5
6
7
1
P.
H
E. Suwe alg.
9
T.
10
K. Jaani p. 11
N.
12
R.
13
L. 7 ssgeja p. 14
P
15
E. Peetri p. 3 16
T.
17
Kangal Õ ime
kõrges headuses ja suures wäljawalikus.
Pleegitud ja pleekimata kodu- ja
zx e
1 j
wäljamaa wabrikutest
pvö Ui llCl,
Tüll- ja soome akna-kardinatd ja kõiksugu sowe
hooaja uudiseid, nii et seda nähes juba süda ilutsema lööb.
J. Lindeberg & A. Enno LNLL
Kaubahoov M 36.
1
j
|
s
j
I
5
Heina-Im
Lõikuse-kuu
Juuli.
August.
1
2
3
4
äeisa-M.p.
p. t. 3,13
L L 9,22
18
19
20
21
5
6
7
8
9
10
11
P. p-1 3,15
E. 1. L 9,20 @
T.
K.
N.
R. 7 weeaa MV.
L.
22
23
24
25
26
27
28
12
13
14
15
16
17
18
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L
29
30
1
2
3
4
5
19
20
21
22
23
24
25
P. P. t. 3,37
6
E. L 1. 9,02
7
T.
8
K. HI*M. p. 9
N.
10
11
R.
L. Jakobi päw. 12
26
27
28
29
30
31
P. p. t. 3,51
E. 1. L 8,49
T.
3
K. Oltwi piev.
N.
R.
p. t. 3,25^
L L 9,12
13
14
15
16
17
18
September.
L.
19
P. p. t. 4,05
E. L L 8,34
T.
K.
N.
R. likkiva sel. p.
L.
20
21
22
23
24
25
26
9
10
11
12
13
14
15
P.
E. Uäiifiž päew.
T.
T
K.
N.
R.
MM. ?.
27
28
29
30
31
1
2
16
17
18
19
20
21
22
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
23
24
25
26
27
28
29
P.
E. Partii MV.
T. p. t. 4,56
K. L L 7,35
3
N.
R.
L. letem. p.
1
2
3
4
5
6
7
8
30 P.
31 E.
twr-
•
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
1
2
3
4
5
T.
K.
N.
R.
L
6
7
8
9
10
11
12
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
13
14
15
16
17
18
19
P.
31
E. Biiti Kenj. p. 1
T. p. t 5,42
2
K. L L 6,36
3
N.
4
R.
G 5
L.
6
20
21
22
23
24
25
26
P.
T.
K.
N.
R.
L.
7
8
[Sügise alg. 9
p. t. 5,59
10
L L 6,13 &
11
Uste. $.p. 12
Öp. Job. p.
13
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
14
15
DM. 16
17
a. t. 5,11
1. L 7,16 Ä
yssi-Maarjo p.
p. t.õ,29
LI. 6,53 E
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
39
üdist p.
Wtiamamautlid kummist ja presendist.
Moodsad suwi - ülikonnad ja palitud meesterahwastele, et
ilusamat ei leia.
Kauni-mustrilisi suweriideid neidudele, noo
rikutele ja naistele, nii et kuskilt
paremat ei saa.
J. Lindeberg & A. Enno*
riidekauplus ja walmxGriiete-ladto.
Kodu- ja wäljamaa wabrikute palitüriiet.
Häid karakul ja teisi mitmesuguseid kraenahku ja krae*
sametit, watti ja watiini meeste- ja nalster. palitute jaoks.
J6ulumehed, kes suure jõulukotiga perekondadele, sugulas
tele ehk sõpradel^ rõõmu tahate teha, kõigeparemad wäljawaliku
võimalused leiate alati
J, Lindeberg & A.Enno
Kaubahoowis nr. 36.
7
HOüd rahwale I
Kõigele rahwale — linnas ja maal,
Kõigile teatame kodumaal:
Riideäri, moodne ja uus,
Asub nüüd Kaubahoowis
1 - - kti nm
uu $,
Lõunapool küljes, kus mahe ja soe,
Põhjatuuled seal ligi ei poe,
Juhiwad kauplust, kes aastate reas
Harjunud, wilunud kaupade seas.
Ostma ei sunni, ei tüüta, ei käse. —
Walige, waadake, proowige ise.
Nähes me riiete — siidide sära,
Paljugi kaupa siis ostate ära;
Asub siis tutwus ja sõpruse side;
Lahkus ja Õiglus, see olgu ta pide.
Mugawam rlideostukoht Tartu linnale ja
ümbruskonnale kui ka esimene suurem waSmisriieteSadu
TöM «MMM nr. 36.
1 iMfci z
l
too
end. K. Abeli ärijuht
9.
8
Esimene WUKS« Eesti oalmisrliete-Iadu
Tartus, Kaubahoovis nr. W
Meesterahwa
ülikonnad.
kevade-, suveja talvepdlllUll
mitmesuguses headuses ja mit
mesuguste hindadega.
Ladus alati
TartllS» MÄÄZSEis N. M
Naisterahwa
:: palitud
iga aastaaja jaoks, kõige uue
mad moed, pidav riie. Hin
dade ja väljatöötamise poolest
suur mitmekesidus ja välja
valik.
Kõiksuguseid kraenahku
meeste- D naisterahvaste palitute laoks
Sada protsenti
wõib iga noormees neidude
armastust wõita, kui ta oma
mehisuse tõstmiseks mood
sa ülikonna J. Lindeberg &
A. Enno walmisriiete-ladust
ostab.
Kui ladus ei juhtu erine
vatele tahetele vastavaid ülikondi, meeste- ehk naisterahvapalituid olema, siis õmmel
dakse nad kiires korras ja
samade hindadega nagu nad
laduski müügil on.
Kõige austusega
1.1
Palume kõike linna- ja
maarahwast meid waatama
tulla. Meie siht on suur läbi
müük, võimalikult väikese
kasuga. Walmisriiete-äri ole
me oma riidekaupiuue peale
II-korrale asetanud, kus ost
jatel avara ruumi tõttu välja
valiku ja selgapassindse või
malus suur.
UIL
Sada protsenti
wõidab iga mees- ja nais
kodanik oma wälimuse tõst
miseks, kes ostab omale
hästipassiwa hooaja palitu
J. Lindeberg & A. Enno
walmisriiete-ärist.
Walmisriiete-ladii ja riidekatiplus.
10
Eesti riigi wiimarre pahe orr kvrwaldatad
Meil käiwad kõrged külalised
Sest a'ast, kui Eesti riigi lõi.
Siit proowiks endale nad wiiwad'
Me' põlewkiwi, munad, wõi.
Kõik neile wäga meeldib, sobib —
Küll sea-pekk ja karbonaat.
Ja Eesti rahwa sitkust kiidab.
Mi peenelt iga diplomaat.
Kuid siiski, keegi mõõras leidis:
Liig hooletult me riietud,
Me rätsepatel' ette heitis —
Üks kandwat kuube nagu kotti.
Kust sisu wälja puistatud.
Ja teisel kael, kus Pole lotti.
On liiga wälja lõigatud.
Seal palitud kui kaabuääredOn eest ja tagant kõwerad;
Nad kulutawad tzüksiääred,
Ja kandjat nõnda tüütawad.
Mi laitnud wõõras meie moode
Ja meie riide kohmakust.
Et asi kuidagi saaks joonde —
Diis kindlat kätt on tarwis just.
Siis Lindeberg ja Enno kohe
Ai kokku targad rätsepad.
Et kaoks Eestist seegi pahe,
Saaks ülikonnad kaunimad.
Nüüd nende walmisriide ladu.
On suure pöörde Eestis teind.
Ses suhtes hallitusel on kadu,
Mis külalise käitus toond.
*
Sest tulge naised, tulge neiud.
Me walmisriide ladusse.
Siin alati teil suured leiud,
Wõiü kaunist kanda kodusse.
11
Kas olgu sügis, talwi ehk suwi —*
Teil palit kohane on siin.
Sest keegi halba teil ei soowi.
Mis pärast kanda oleks piin.
Ja meeste jaoks on shik ja noobel
Häid ülikondi passiwaiö.
Kas Lalwepalit — krae karakul,
-Ehk 'suwi-sügispalituid.
Millal tuleb maailma lõpp?
Wiimasel ajal on tekkinud hulk ennustajaid, kes tunnewad
ennast kutsutud olewat peatset maailma lõppu ette kuulutama;
selle tagajärjel on ikka nagu sarnastel juhtumistel, teataw ärewus rahwa seas.
Mis on selle põhjuseks, et sarnased ettekuulutused kergesti
uskujaid leiawad, küsib ehk mõnigi uudishimuline lugeja.
Erakorralised usulised, sotsiaalsed, poliitilised ja klimaati
lised olud.
Usklikud ütlewad: Kristuse wastane on iiles tõusnud (mõ
ned arwawad, see olewat usuwihkaja Wenemaa), kes oma küüned
terwe maailma järele wälja sirutab, sest kurat lastakse enne wiimast päewa lahti ja temale antakse meelewald inimeste üle.
Siis annawad weel suurt tõuget maailma lõpu uskumisele
kohutawad kuritööd, mis siin ja seal sünniwad. Tekiwad inimeseliha-sööjad ja noorte inimeste tapjad-wägistajad, nagu seda
hiljutised Saksamaa sündmused ja protsessid näitawad, kus ini
mese jätistega aeda wäetati ja inimlihast worstid müügile saa
deti. Ameerika noored miljonäride pojad meelitawad oma sama
Manuse sõbra kõrwale ja tapawad selle ära, et mingisugust hir
must kirge rahustada, ja kohe nagu wastukajaks.tulewad sarna
sed teated ka Itaaliast.
Tahtmata jääb ehmatades iga inimene nlõttesse, ehk on
siiski tõde, et kuri on lahti lastud möllama, sest aeg ja kohtupäew on ligi.
Selle mõju tõstmiseks töötawad ka meie usuwabal ajal pal
jud usulahud kaasa, iseäranis adwentistid. Nende kogudused
12
kaswawad fiirestt nii limal fui linnades, sest neid loetakse fiutoitawateks oma ettekuulutuste pärast. Piibli, tabelite ja piltide
abil nättawad nende jutlustajad inimsoole kiirelt liginewat ilmalõppu. Ameerika adwentistid proklameerisid terwes maailmas
ema lendlehtedega kõige üha lõppu 6. weebruariks s. a. „ Nende
kuulus naisprohwet olewat nägemist näinud ja temale tähenda
tud päew teada antud, adwenttstide ettekuulutustest on nii Paliu
tühja läinud, sellepärast wõeti ka mõnel pool koguduste juhtide
poolt ennustus kaheldes lvastu, siiski lagunes kohutalv teade
kiiresti laiali, mitte ainult adwent-usklikkude seas, waid mõjus
ka teistesse, sest hirmul öeldakse suured silmad olewat. Nii miimestki kodumaa nurgast tuli teateid, kus inimesed oma töö lvastu
hooletuks jäid ehk kergel käel oma waranduse äraandsid. Nüüd,
kus 6. weebruar ilma põrutawate sündmusteta möödunud, tunnewad nad pettumust. Nende juhid aga leiawad muidugi jälle
wabandüwaid põhjusi ja seawad uued tähised ja tähtpäewad üles,
kus maailm põleb ära kui paber.
Poliittlised põhjused ja nähtused on, et kõik riigid kõigist
jõupingutustest hoolimata ei suuda segadustest, rahutustest, rahakriisidest ja tööpuudusest wälja, millesse neid ilmasõda wiinud.
Suured rahwahulgad kannatawad majandusliste wiletsuste all
ja ei tea wäljapääseteed. Riikide diplomaadid keerlewad kui
sääskede parwed ühest konwerentsist teise, kirjawahetused ja Pro
testid lendawad edasi-tagasi, kuid õiget platwormi ei leita ja kõik
walitsewad jõud tunnewad endid nagu miini otsas istuwat, mis
iga silmapilk wõib lõhkeda ja uusi lõpmata segadusi ja wiletsusi
sünnitada. Kuningad ja keisrid on wõimutüüride juurest tagasi
surutud, nende asemele astuwad teised weriseo wõimumeheo ja
diktaatorid, kuid ka nende alust õõnistawad jälle wastasrindlased, et ka neid päewasuurusi .langetades saaks omakorda wõimn
haarata. Kõrk nad pWawad rahwahulkasid suurte lubadustega
enese järele tõmmata.- Kuid suured hulgad on pettunud ja toiletsusse langenud, lüüakse mõrudalt käega ehk hakatakse peatset
ilmalõppu uskuma ja ootama, kus kõigil sellel narrimängul ots
oleks.
Manal ajal, kui astronoomiat ehk täheteadust praeguses ula
tuses ei tuntud, asus würstikodades ja walitsejate lossides.liik
inimesi, keda meie käetarkadega wõrrelda wõib. Need nõndani
metatud astroloogid uurisid taewatähtede seisukorda nagu must
lane käejooni ja kuulutasid sellest sätendamast tulikirjast riikide
13
Poliitilist seisukorda p selle maailma wägewate tõusu sa langust
ette. Ka praegugi pole toeel nähtawasti nende aeg mööda.
Kuningad sa würstid neid küll enam omal kulul ei sööda, aga
laiades rahwahulkades leiawad nemad nagu igasugused teisedki
täpilargad siiskr poolehoidjaid sa uskujaid. Astroloogid kuulutawad käesolewaks aastaks Lige tumedaid assu ette. Tähtede
seisukord meie maakera wastu olewat äärmiselt halb. Meie
klimaatilised segadused, kus lõunas külm sa lumi walitseü, kuna
meil Põhjas siida talwel maasikad õitsema kipuwad, mille sarnast
järjekindlat sooja isegi wanemad inimesed et mäleta. See kõik
tähendawat halbu aegasid, mitmel maal puhkewat jälle mässud
lahti sa nii mõnigi wõimumees laugemat pistoda wõi rewolwrikuuli läbi, kuna wiljaikaldused ja maawärisemised suurt kahsu
sünnitawat. Mõned lähemad Meelgi kaugemale. Nad seletawad,
et meie maa olewat päikese sa kuu ühise külgetõmbamise jõu läbi,
mis sel aastal harukordselt ühele Poole sattunud, oma loomulikust
ringjooksust wälja kistud sa kihutab nüüd täie auruga päikese
palawasse kaissu. Ja siis on muidugi lõpp sellel maisel möllul.
Kas on wõimalik leida mingisugust seletust kõigile nendele
kurbadele wäljawaadetele, mis pakuwad ennustajad ? Wõi Peame
tänulaulusid laulma, et Miimaks ometi see kuri ilm oma teeni
tud palga kätte saab?
Öeldakse: „Midagi uut ei sünni halli taewa all." Mitte
esimest korda ei kuulutata maailmale lõppu. Need lõpu-uskumised on ajaloos mõnikord palju suurepäralisemad olnud kui
praegune. See kõik on möödunud ja ilm on seisma jäänud.
Metsikud ajajärgud inimkonna sotsiaal-elus on sama kohu
tavad olnud, ehk weel halastamatamadki kui praegu. Metsikute
hunnide tung Lääne-Euroopasse; Cesari ja Napoleoni toere;
rikkad sõjakäigud, millele järgnesid kohutawad katkud ja näljad,
nagu meie esiwanemategi mahatapmisel Saksa rööwrüütlite poolt.
Taewas ilmusid imetähed: hiilgawate sabadega komeedid; on
sadanud werist wihma, tuhka ja wääwltt. Ka siis tõusid prohwetid sa ennustajad, kes peatset maailma lõppu kuulutasid.
Aküüd on nii mõnigi selleaegne taewaime loomulikku ja teadusliffit lahendust leidnud. Usume ka nüüd, et kõik see ärewus
asjata on ja emakene-maa weel aastatuhandeid oma lapsi toidab
ja katab.
14
Saloworri tarkrrse sõnad meestele.
Teie noored mehed Eesti suguwõsast, niipea kui tunnete
oma südant armetusest rakhwa tütarde wastu tuksuma hakkawat,
siis ärge laske oma pahemal käel teada. Mis parem teeb. Ma
ütlen: see Pole mitte tühi töö ega waimu närimine, kiri teie suurtel
pühadel ehk pruudi sünnipäewal ei unusta teda ehtimast kauni
riidega. Siis nooredmehed, ehitate juba oma maja kalju peale;
kulud, mis kantud, tasutakse tuhandewõrra. Iga kleit maksetakse
kinni musudega, iga bluus armastuse protsentidega, enne juba
ütNnkeses mõrsjapõlwes ja siis abielus — nii ja maa — igawesti.
Ent teiegi, abielumehed, kes teie raha teenite, ärge unus
tage oma naist — Puskari pudelite ja humala pottide juures,
waid teadke, et nad on teie majale lukuks ja südamele wõtmeks.
Tehke oma käed lahti ja suurendage oma kodust õnne selle läbi, et
teie naise truuduse ja ustawuse palgaks ehite teda nagu Saaroni
lillekest Liibanoni orus. Tal saab siis ikka kui hoolsal neitsil
armastuse õli lambis põlema ja teid hästi wastu wõtma, kui teie
wahel puhtumisi ilma-laanest tulles, komistades ja wäsinult hilja
koju jõuate.
Sest mehed, Pange tähele need õpetusesõnad, et teie käsi
hästi käiks ja naise truudus ja armastus teie pimedat ja külma
eluteed walgustaks ja soendaks.
Naljad.
Head naabrid. Wäike Linda: Ema saatis teile ka
jõuluworstisid mekkida, tahtis toeel rohkemgi anda...
Naabri-naine: Suur tänu sellegi eest.
Wäike-Linda (kogeledes): tahtis rohkemgi anda, aga
isa ütles: „Las' neelawad needki ära."
A.: Missugune teaduskond ülikoolis tuleb üliõpilasel kõige
kallim maksmas
B.: Arstiteaduskond, iseäranis naistearstidel.
A.: Kuidas just naistearstidel?
V.: Ja, selle ala üliõpilastel tuleb palju naisanatoomiat
uurida kabareedes ja kabinettides) mis wäga suuri summasid
nõuab.
15
Kohakuulaja: Lugesin ajalehest, et teie kassameistrit
tartoitate?
Äri omanik : Ja. Kas teie teate,, kuidas pääseb kõige
hõlpsamini Ameerikasse?
Kohakuulaja: Tean küll.
Äriomanik: Siis ei wõi ma teid kahjuks tartoitada.
Õpetaja (noomides): Waata, armas Juhan, see pole
sugugi hea, et sa alati purjus oled, waata, mina ei joo kunagi
toimet ja olen alati kaine.
Juhan: See pole ju kellegi kunst, siis kaine olla, kui
õpetaja herra tonn ci ei toota.
Kor teri otsi ja (korterit toaadates): Mis teie selle seaputka eest üüri tahate.
Majaperemees: Kui üksinda siia elama asute, siis
1500 marka kuus, tuleb aga teine siga weel, siis 2000 marka.
A.:
B.:
Miks teie kunagi ka kirikusse jutlust kuulama ei lähe?
Dh, seda loeb mu toanamoor kodu mulle isegi küllalt.
Kusagil mustas wõõrastemajas oli eeskotta kuulutus sei
nale Pandud: Palutakse jalad ära pühkida. Keegi
naljahammas oli sinna juure kirjutanud: toälja minnes
tänawale.
Jürka: Kuule Jaska, kuidas see tuleb, et sina kunagi
sisse ei kuku.ehk'sa küll iga öösi aknaid lahti kangutades tubasid
rüüstad.
Jaska: Lihtne asi, mul on neil käikudel alati gitarre
kaenlas ja lillekimp käes ja mõnigi kord on kordnik mind aknaid
lahti tegema näinud, kuid ta ei eksita mind, sest tema arwates
olen ma ainult armastaw, öö-rüütel, kes oma kallikese ukse aha
mängima ronib.
_
;
■
...... .
r
-
ii
i
-
............... au mu........... ................ .
Trrlewal 1926. a. ilmub meie arikalender suurel
kujul ajakohase hnwitawa sisuga ja jagatakse hinnata
kaubatarwitajatele wälja.
j[ Ei kahetse, ei raiska raha
kes meie äri maatama tuleb.
Suur ladu kodu-ja väljamaa riiet.
Meesteriilifln kasuka- jope-ja püksi- M
jfiiyrffit riiet
Suures walikus woodririiet nagu:
lasting;
musta, mitmewärwiüst ja kirjut; liberti, satääni
kõigis wärwides.
Willaseid, vateeritud, pikee ja
laste tekke.
TilsollliseM
seinte Sft
shall-rätte, taskurätte jne.
Kleidi ja garnituur sammetit ja kõiki
1925. a. hooaja uudiseid ostate kõigeparemate tingimistega
J.Lindeberg&A.Enno
riidekauplusest Kaubahoowis nr. 36.
.Postimehe" trükk, Tartus 1924.
Asut. 1883. a.
2 kuldauraha Grand-Prix Pariisis 1892, 2 hõbeauraha
I auhind Tallinnas 1921.
Aktsia-Selts
Tartu Pärmivabrik
Tartus.
Kõnetraat 33.
Aktsia-Seltsi alla kuuluvad oma pärmi, piirituse-,
piirituse rektifikatsiooni- ja linnasevabrik. — Auru
katlale küttepind üle 250 ruutmeetri. — Vabrik on
varustatud kõige uuemate ja paremate masinatega
ja abinõudega. — Oma külmutusruumid ja labora
toorium. ----------- iga päev värske vilja presspärm.
Sissejuhatus.
Perenaistel on seni puudunud oma tähtraamat, Maajamata stmrte ülekannete peale, missuguste täidesaatmisel
wäga sihti tähtraamat on hädatarmilik. Laimewõitehas a.-s.
Extraktor, seda ära nähes ja arwestades tähelepanuga, mille
osaliseks on saanud perenaiste juures tema taimewõid, ott
meeldimaks kohuseks pidanud perenaiste kalendri küsimust la
hendada, mis käesvlewa wäljaandega teostatud.
Ühtlasi juhime lugupeetud perenaiste tähelepanu sel
lele, et meie poolt hinnata wälja saadetakse neile, kes kirja
likult oma aadressid teatawad, üldiselt tunnustatud maja
pidamise- ja keeduõpetaja Pr. A. TannebaumM kokku seatud raamatu: «Taimewõi majapidamises", mis sisaldab
hulk retsepte toisirde walmistanuseks.
Luk. 18, 31—43.
6
Paastu püha
7
Reinhard
Wastlapäew G 10,41 e. t, 8
Gufytapäew
9
Wiktor
(Madise-p. 10
Lesti wabariigi asut. p. 11
Nestor
12
Matt, 4. 1—11.
1. Püha paastus
13
14
Leander
Justus
} 4,21 e. l. 15
16
Palwepaew
1. skp. tõuseb päike kell 7,57 nt.; läheb looja kell 5,3 nt.
ff
„ 7,41 „
„
„
5,21 if
11. „
„ 7,22 „
„
„
„ 5,38 „
ff
f>
21. „
7
31 p.
1
2
3
Neljap.
Reede
Laup.
K>. näLal.
4
5
6
7
8
9
10
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
11. nädal.
11
12
13
14
15
16
17
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
12. nädal.
18
19
20
21
22
23
24
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
13. nädal.
*25
26
27
28
29
30
31
1.
ll*
21-
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
MärtS
Albinus
Luise
Kuningunde
31 p.
17
18
19
Matt. 15, 21—28.
2. Püha paastus.
Friedrich
Aridolin
( 12,27 p. l.
Zelieitas
Philemon
Prudentsius
Henriette
20
21
22
23
24
25
26
Luk. 11, 14—28.
3. Püha paastus.
Rosine
Ernst
Sakarias
( 4,20 p. r.
Isabella
Gertrud
Anselm
27
28
29
1
2
3
4
2oan. 6, 1—15.
4. Püha paastus.
Joosep
Huubert
Beneditt
D 9,29 p. l.
Kasimir
Eberhard
Gabriel
5
6
7
8
9
10
11
Joan. 8, 46—59.
5. P. paast. P.-Maarjap. 12
Emanuel
13
Rupert
14
Gideon
) 12,54 p. l. 15
Lustasiius
16
Guido
17
Amos
18
skp. tõuseb päike kell 7,3 tn.; läheb looja kell 5,55 nt.
m
,,
ft
,, 6,42 ,,
,,„ ,, 6,12 ,,
„
„
,, ,,
6,19 „
,,,t
,, 6,29 „
»
30 p.
14. ncidal.
2
3
4
**5
**6
7
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keftn.
Neljap.
Reede
Laup.
15. ncidal.
**£
**10
*11
*12
*13
*14
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keftn.
Neljap.
Reede
Laup.
16. nci-al.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keftn.
Neljap.
Reede
Laup.
17, nci-al.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
18. nci-al.
29
30
Aprill
30 p
Matt. 21, 1-9.
Palmipuuöe püha
19
Kristjan
20
Huugo
21
Ambrosius
22
Suur Neljap. O 4,38 e. l. 23
Suur Reede
24
Suur hingamisepäew
25
Mark. 16, 1—8.
1. Ülestõusmise püha
2. Ülost, püha
3. Ülest. püha
Leo
Iulius
Justin ( 9, 9, e. l.
Herman
2oan. 20, 19—31.
1. P. p. Ülest. p.
Karistus
Rudolf
Zlorentin
Amadeus
Werner G 6, 25 e. l.
Adolf
3oan. 10, 11-16.
2. P. p. Ülest. p.
Georg
Albert
Markus
Reimarus ) io, 42 p. t.
Terefe
Sibilla
26
27
28
29
30
31
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
Ivan. 16, 16—23.
Pühap. | 3. P. p. Utest, p.
SsmospJ Iosua
16
17
1. skp tõuseb päike kell 5,55 nt.; läheb looja kell 6,4 6 nt.
»
» » 5,32 „ „
,, » 7, 3 „
11.
9 „
»
» » 5,12 „
„
„ »
Sl. ,,
31 p.
2
3
4
5
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19. nädal.
6
7
8
9
10
11
12
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Kestn.
Neljap.
Reede
Laup.
20. nädal.
13
14
15
16
*♦17
18
19
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
22. nädal
♦♦27
**28
♦*29
30
31
31 p.
18
Mai-p.
Wtilip
19
20
Monika
t leidmise p. Q 9,12 $>. l. 21
22
Gothard
2oan. 16, 16—23.
4. P. p. Ülest. p.
Stamslaus
Gordian
Nigula p.
Mamertus
Pankratius
Bonifatsius < 9,50 p. k.
23
24
25
26
27
28
29
Joan. 16, 23—30.
30
Pühap. 5. P. p. Ülest. p.
1
Gsmasp. Sohwia
2
Teisip.
Peregrinus
Ubald
3
Keskn.
Taewaminein. p.
4
Neljap.
5
Eerik
Reede
Potentiana
G 2,14 p. l. 6
Laup.
21. nädal.
20
21
22
23
24
25
26
Mai
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Soan. 15, 26-27.
6. P. p. Ülest. p.
Helene
Julia
Urban
Beda
Wilhelm
Naksimilian ) 10,12 e. t.
7
8
9
10
11
12
13
Soan. 14, 23—31.
1. Nelipühi p.
2. Nelipühi p.
3. Nelipühi p.
Wigand
Petronilla
14
15
16
17
18
1. skp. tõuseb päike !ell 4..52 nr.; läheb looja kell 7.35 nr.
ff
ff
ff
4/35 ff
,/
//
// Z/Ol tr
11. „
4 71t ff
8 5 »
ff
Tfw
ff
ff
ff
V*/
»
ff
21. „
10
30 p.
1
2
Reede
Laup.
23. nädal.
3
4
5
H
7
8
9
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
24. nädal.
10
11
12
13
14
15
16
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
25. nädal.
17
18
19
20
21
22
23
Vühap.
Esmasp.
Teisip,
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
26. nädal.
**24
25
26
27
28
*29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
1. skp. tõuseb päike
11-»
«
»
21. „
„
»,
Juuni
Iurventius
Lrasmus
30 p.
19
20
Ioan. 3, 1—15.
Kolm. Ium. p. O b 14 p.l. 21
Karpasius
22
Robert
23
24
Lukretsia
Nedardus
25
26
Barnim
Margareta
27
Luk. 16, 19—31,
1. P. p. Kolm, p.
Barnabas ( 6, 61 e. l.
Klaudina
Tobias
Nlodestus
Wiidi p.
Süstina
28
29
30
31
1
2
3
Luk. 14, 16—24.
2. P. p. Kolm, p. G 9,42 p. l.
Wolkmar
Paulina
Rafael
Jakobina
Alois
Basilius
4
5
6
7
8
9
10
Luk. 1, 57—80.
3. P. p. Kolm, p. Saani p.
Llegius
j) n,47p.l.
Seremias
7. magaja p.
Ladislaus
Peetri-Paawli°p.
Luksina
11
12
13
14
15
16
17
kell 4,10nt.; läheb looja kell 6,18 m
h
4, 4 „
»,
»>
h 8,27,,
» 4, 4 „
*
»
» 8,32„
11
31 p.
27. nädal.
1
*2
3
4
5
6
7
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
28. nädal.
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
29. nädal.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
30. nädal.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
31. nädal.
29
30
31
Juull
Luk. 6, 36—42.
4. P. p. Kolm. p.
Heina-Naarja p.
Teobald Q 3, 49 e. k.
Kornelius
Ulrich
Anselm
Willibald
31 p.
118
,19
20
21
22
23
24
Luk. 5, 1—17.
5. P. p. Kolm. p.
25
Kilian
26
7 wenna p.
( 1, 16 p. r. 27
Heinrich
28
Pius
29
Alfred
30
Walter
1
Matt. 5, 20-26.
6. P. p. Kolm. p. Apostl. j. 2
Aleksius
3
4
Maternus H s, 36 e. l.
Karolina
5
RuL
6
Glia p.
7
Daniel
8
Matt. 17, 1—9.
7. P. p. Kolm. p.
Albertina
Kristina ) 3, 38 p. r.
Jakobi päew
Anna
Berthold
Marta
9
10
11
12
13
14
15
Matt. 7, 15—23.
Pühap. 8. P. p. Kolm. p.
Gsmasp. Beatritse
Teisip.
Abdon
16
17
18
1. skp. tõuseb pätte kell 4, 8 m.; läheb looja kell 8,32 m.
„ 4,16 „
,,
„
„ 8,20 „
11. „
tf
1*
„ 4,28 ,,
>#
* » 8,17 w
»
»
21. „
12
31 p.
1
Keskn.
2
3
4
Neljap.
Reede
Laup.
32. nädal.
5
*6
7
8
9
10
11
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
33. nädal.
12
13
14
*15
16
17
18
31 p.
Peetruse ahel. p. o^i p l- 19
20
August
21
Perpetua
22
Dominikus
Luk. 16, 1—9.
9. P. p.
Kristuse
Donatus
Kajetan
Roman
Lauritsa
Klaara
Luk. 19
Kolm. p.
selet. p.
( 6, 24 p. l.
p.
23
24
25
26
27
28
29
41—46.
30
Pühap. 10. P. p. Kolm. p.
31
Esmasp. Hildebrant
1
Gusebius
Teisip.
Rukki-Nlaarjap. #2,49 p l 2
Kestn.
3
Neljap.
Isak
4
Bertram
Reede
5
Emilia
Laup.
34. nädal.
19
20
21
22
23
24
25
August
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Luk. 18, 9-14.
11. P. p. Kolm. p.
Sebald
Bernhard
Anastasius
Gswald ) 9, 21 e. t.
Pärtli p.
Ludwig
Mark. 7, 31—37.
12.
P. p. Kolm. p.
Pühap.
Esmasp. Gebhard
Rufus
Teisip.
Joannese s. p.
Keskn.
Neljap. Raimund
Reede
Benjamin O 3, 34 e. l.
6
7
8
9
10
11
12
35. nädal.
26
27
28
*29
30
31
13
14
15
16
17
18
1. skp. tõuseb päike kell 4,44 tn.; läheb looja kell 8, 2 m
II. m
m
»
w 4,56 „
,i
,,
» 7,45 „
21. „
h
„
,, 5,14 ,,
*
n
n
7,25 „
27
14. P. p. Kolm. p.
28
Bruno
>
Sostenes
29
30
Otttlie
Kristlib
31
t ülenö. p.
G 2, 21 e. l. 1
2
LamberL
15. P. p. Kolm. p.
Tiitus
Ianuariits
§austa
Mooriks
Matkeuse p.
Ioel ) 3, 85 e. I.
3
4
5
6
7
8
9
Luk. 7, 11-17.
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Ree-e
Laup.
40. nädal.
30
20
21
22
23
24
25
26
Matt. 6, 24-34.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Ree-e
Laup.
39 nädal.
23
24
25
*26
27
28
♦29
13. P. p. Kolm. p.
Rahel, Lea
Rofalia
Magnus
Regina (ii, 3üp. l.
A-rian
Maarja sünd. p.
Luk. 17, 11—19.
87. nädal.
9
10
11
12
13
14
16
19
Luk. 10, 23—37.
86. nä-al.
2
3
4
6
6
7
♦8
30 p.
September
16 P. p. Kolm. p.
Kleopas
Kiprianus
Ioan. §p. p.
Kosmas
Wentseslaus
Mihkli p. O L 43 p. l.
|1O
11
12
13
14
15
I6
Luk. 14, 1—11.
Pühap.
17.
P. p. Kolm. p.
17
1. skp. tõuseb väike kell 5,31 ui.; läheb looja kell 7,2 tn
FF ^>,^7 />
„
„ 0,39 ,,
N. „
»
.♦/
23. „
»
»
»f
6,2
w
N
N
N 6,1 <■ N
14
31 p.
1
2
3
q
5
6
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Heljap.
Reede
Laup.
41. nädal,
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Heljap.
Reede
Laup.
42. nädal.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Heljap.
Reede
Laup.
43. nädal.
21
22
23
24
25
26
27
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Heljap.
Reede
Laup.
44. nädal.
28
29
30
31
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Oktoober
Maarja kaitsm. ja eeftpal. p.
Remigius
Gwald
§rants
§ides
Karikas ( 6, 6 e. l.
31 p
18
19
20
21
22
23
Matt. 22, 34-46.
18. P. p. Kolm. p.
Lwraim
Dionisius
Rmalie
Burkhard
Koloman
Eduard G 4.53 p. L
24
25
26
27
28
29
30
Matt. 9, 1—8.
19. P. p. Kolm. p.
Wilhelmine
Hedwig
(Sattus
Luukas
Wendelin
Ursula
1
2
3
4
5
6
7
Matt. 22, 1—14.
20. P. p. Kolm.p. 5 io,6 p.L
Kas. Maarja p.
Sewerin
Krispin
Adelheid
Amandus
Sabina
8
9
10
11
12
13
14
5oan. 5, 47-54.
21. P.P.K. p. Simon õuda
Hartsissus
[Q11,43 p. l.
Serapion
Wolfgang
15
16
17
18
1. skp. tõuseb väike kell 6,18 nt.; läheb tooja kell 5,54 nt.
11. „
,,
», 5,32
»
» ,» 6,35 ,, ,,
x 6,51 N
w
»
* 6,11
2L „
N
N
ts
30 P.
1
2
3
Neljap.
Reede
Setup.
45. nädal.
4
5
6
7
8
9
10
*23
22
23
24
Matt. 18, 23—35.
Matt. 22, 15—22.
Matt. 9, 18—26.
Pühap. 24. P. p. Kolm. p.
Lsmasp. Otto
Llisabet ) 2^6 p. l.
Teisip.
Maarja ohwerd. p.
Keskn.
Neljap. Alfons
Klemens
Reede
Natalie
Laup.
48. nädal.
25
26
27
28
29
30
19
20
21
Pühap. 23. P. p. Kolm. p. M. piis- 29
Lsmasp. Teodor O io,35 e. l. [top. 30
31
Kunibert
Teisip.
1
Eugen
Keskn.
2
Neljap. Leopold
3
Vttomar
Reede
4
Gelasius
Laup.
47. nädal.
18
19
20
Pühade päew
Hingede päew
Teofil
30 p.
Pühap. 22. P. p. Kolm. p. C 3,6 p. l. 22
23
Lsmasp. Iida
24
Lharlotte
Teisip.
25
Leonhard
Kefkn.
26
Lrdmann
Neljap.
27
Klaudius
Reede
28
Mardi päew
Laup.
46. nädal.
11
12
13
14
15
16
17
Nowember
Pühap.
Lsmasp.
Teisip. I
Keskn. 1
Neljap. 1
Reede !
5
6
7
8
9
10
11
Matt. 24, 15—28.
25. P. p. Kolm. p. Kadrina
Konrad
[p.
Lot O 10,6 e. r.
Günter
Ldmund
Andrekse päew
12
13
14
15
16
17
1. skp- tõuseb päike kell 7,10 m.; läheb looja kell 4,49 m.
j)
„ 7,27 „
„
,,
» 4,33 „
11. „
„ 7,44 „
www 4,20 „
21. „
w
w
Meie ajakirjandus taimewöist.
(Wätjawöte ^põllumehest" nr. 20 —1927. o.)
Wõi wülzawedu Za teimetvõi.
Mere põllumajanduses on wiimasel ojal karjakaswatuse
peale üle mindud, mis aastate jooksul ka edurikkaid taga
järgi armud. Lehitsedes 1926. a. Niigi Statistika Keskbüroo andmeid imeme, et kaupade üldine wäljawedu Eestist
on sel aastal olnud 9.556,9 milj. mk. suurune, millest 2.377
milj. mk. ehk ümmarguselt 25 % on saadud wõi wäljaweost.
.Arusaadawalt ei ole meie Meel kaugeltki jõudnud wõi wäljaweos õrna naabri Soome ja Daaui arwudeni, kuid tähtis on
siin ära märkida, et meie sellel alal aasta-aastalt ikka edasi
jõuame. Tahaksin siin peatuda ühe küsimuse juures, millel
wõi wäljaweo arendamisel kahtlemata oma suur osa on, ja
nimelt taimewõi tarwitamise küsimuse juures. See küsimus
ci ole küll just Päris uudis, kuid siiski wõib selle selgitanrine üldiselt kasulik olla.
Taimewõi on küll paljudele tundmata, aga agaramad
perenaised tunnewad wiimastel aastatel seda wäga hästi.
Üldiseks selgituseks olgu siin lühidalt tähendatud, et selle
tiine ajalugu läinud aastasaja teise poole sisse ulatub. Esi
mesed katsed tehti Prantsusmaal, kus taimewõi walmistamiseks tarlvitati loomaraswasid.
Wiimasel ajal tarwitatakse ikka rohkenr ja rohkem taimeraswasid, peaasjalikult
Eookusrasiva. Peale selle tarwitatakse hapupiima, wõiwärwi
ja soola. Taimewõi walmistamine on pea sarnane hariliku
Wõi walmistamisele.
Ei ole huwituseta lähemalt waadata, kuidas wälismaadel on wälja kujunenud taimewõi tarwitamine. Üldjoontes wastawate statistiliste andmetega tutwunedes näe
me, et kõige suuremad taimewõitööstused kui ka kõige suu
rem taimewõi tarwitamine on neis maades, kus karjakaswatus kõrgel astmel ja ühtlasi sellega suur wõi wäljawedu.
Nende hulgas sammuwad esirinnas Daani ja Soome. See
paistab esialgu Maadeldes päris uskumatu olewat, kuid on
siiski MastMvaidlemata tõde, mida tõendawad ametlikud sta
tistilised andmed. Seda wõime juba sellest näha, et Hol
landis 22, Daanis 127 ja Soomes 11 taimewõitehast töötawad, kust miljoneid kilogramme taimewõid turule lastakse.
Nii walmistas Hollandi 1925. a. 131.000.000 klg.. Taani
1926. a. 70.171.000 klg. ja Soome 5.150.000 klg. taimewõid aastas, kusjuures Daani importeeris lisaks 1.700.000
21
klg. ja Soome 550.000 klg. taimewõid. Kuna üldisest on
teada, et nii Eesti kui ka teised maad suurel määral oina
toõi Inglismaale wälja weawad, siis wõib arwamine tek
kida, et seal taimewõid üldse ei tunta. Kuid statistilised
andmed 1925. a. kohta tõendawad, et Inglismaa tarwitaü
nädala jooksul 5.458.000 klg. wõid ja 6.547.000 klg. taimewõid. Tähendab Inglismaal on taimewõi tarwitamine üle
kaalus. Umber arwates neid armusid ühe elaniku kohta
näeme, et Daanis tarwttab keskmiselt iga kodanik umbes 40
ja isegi Inglismaal 10 korda rohkem taimewõid fui meil
Eestis.
Arusaadatvalt tekib küsimus — millega seletada, et just
ülalnimetatud wöi wäljaweo maad tarwitamises esirinnas
seisalnad.
Selleks on loomulikult mitmesugused põhjused,
lkks peapõhjustest on kahtlemata taimewõi enese omadused:
see on wöi hea aseaine, nii oma toitwuse kui ka muude terwishoidliste omaduste poolest. Seda küsimust on wälismaaLes (Saksamaal prof. D. U. B i s ch o w, dr. F i n d e l j. t.
Inglismaal ja mujal) põhjalikult uuritud ja need uurimused
ja katsed on taimewõi kasuks rääkinud. On kindlaks tehtud,
et toiduainetel ärakasutataw on: lehmawõil 97 %, taimewõil
96,5%, searaswal 96% ja kalal 91% kogu kaalust. Üht
lasi on kindlustatud uue taimewõi seadusega taimewõis raswauormid 82%, mis sarnane toõi raswa protsendiga.
Kõige selle juures ei saa nimetamata jätta, et taimewõi
peaaegu igal pool maksab ainult Pool toõi hinnast. See
toiimane asjaolu teeb seda ainet igaühele kättesaadawaks.
. Tuleb toeel tähendada, et taimewõi tarwitamine nii Hollan
dis kui Daanis on tunduwalt kaasa aidanud wõiekspordile.
Kui tootta wõrdluseks meie olud, siis teame, et meil on um
bes 350 ühispiimatalitust, kust keskmiselt ehk 4 pütti wõid
kuus oma liikmed ise ära tarwitawad. Kui arwata toõi püti
hinnaks 13.500 marka, siis teeb see kuu jooksul — 13.500
mk. X < X 350 = 18.900.000 mk., aasta jooksul —
18.900.000 X 12 = 226.800.000 mk. wälja ehk 9%%^
1926. a. toõi wäljaweost saadud summast. T ä h e n d a t u d
s u m m a st oleks w ä h e m a l t Pool ■— 113.400.000
mk. — põllupidajate puhaskasu olnud. Hol
landis ja Daanis on ettetoodud arwud Mitmekordsed, mis
kahtlemata on mõjuwaks tõukeks olnud taimewõi tarwitusele
tootmiseks. Sama teed tuleb soowitada ka meie põllupidajatele. Mida toarem sellest aru saadakse, seda parem, sest see
on meie põllupidajate huwides, samuti põllumajanduse kui
ka toõi wäljaweo tõstmiseks tarwilik. Iseenesest mõista tuleb
nõuda, et taimewõi peaks kõrgewäärtuslik olema ja see
22
ei pruugi ka toülismaalt sisse lveetub olla, kuua meil omal
sellekohased tehased olernas, missugustest täielikum ja suurem
on a.-s. Extraktori taimewõitehas Tallinn a s, mis asub Telliskitoi uul. nr. 21. Kodumaa tööstuste
kasuks räägib ka see, et Miimased riiklise terwishoidlise järelwalwe all töötatoad ja nende saadused kiirelt ja wärskelt tarwitajatele kättesaadawad oit. Seda ei saa aga alati öelda wälismaalt sisseweetawate kaupade. kohta, mis tihti kaua teel
wiibitoad. Wõiks ehk õigusega küsimus tekkida — kuidas
taimewõid maal kättesaadawaks teha, kuid see ei peaks wist
ülepäüsmata raskusi tegenm. Iseäranis hõlbus oleks taimewõid maal kättesaadawaks teha ühispiimatalituste kaudu,
millel oma ümbrusega kõige tihedam kokkupuutumine.
Käesolewad read on selleks, et põllumehed ja perenaised
ise seda küsimust pikemalt läbi kaaluksid ja selle kohta sõna
wõtaksid, sest wõi toäljaweo tõusust oleneb peaasjalikult põllunwhe sissetulek. Peale selle on teada, et mitmed taluperenai
sed juba alalised taimewõi tarwitajad on.
—e.
(Wäljawõte „NaiS1e Hääl" nr. 12 —1927. a.)
Taimewõi majapidamises.
Perenaise ülesanded majapidamises on alati mitmekesi
sed ja rasked olnud ka enne suurt ilmasõda. Sõda, mis
iseenesest kõik läbisegi on paisanud, on ka perenaise kohu
sed raskemaks muutnud, sest tarbeained on kulla alusel
hinnas tõusnud, kuna suurel hulgal kodanikkudest on sisse
tulekud märksa wühemad kui enne sõda. Selle tagajärjel
on ka perenaise kassa kehwem, kuna wäljaminekud on püsima
jäänud, ehk isegi stmrenenud, kui kultuurinimese nõudsid
wähegi rahuldada ajakohaselt. Seda arwesse wõttes tuleb
eeskujulikul perenaisel nüüdsel ajal kõik abinõud tarwitusele
wõtta, et iga sammu peal kokkuhoidu saawutada. On raske
ja isegi wõimatu käesolewas artiklis täielist juhatust anda
perenaistele, kuidas majapidamises kõige paremaid taga
järgi kätte saada. Seepärast peatume ainult ühe küsimuse
juures ja nimelt — taimewõi kui wõi aseaine tarwitamisele
wõtmise juures ja kas taimewõi tarwitusele wõtmine on ots
tarbekohane ja tulus.
Peab küll tunnistanra, et see aine — ehk küll toed pal
judele tundmata —- siiski Minnasid aastatel, kus ta
wõrreldes kättesaadaw on olnud, — on agaramad perenaised
taimetoõiga hästi tuttawad. Kaugeltki ei saa Meel öelda, et
suurem hulk Perenaist seda ainet lähemalt tunneks, seepä-
23
rasi olgu lühidalt tähendatud, et selle aine ajalugu ulatub
juba läinud sajangu keskele. Esialgu walmistati tairnewõid loomarasmast teatud walmistuswiisi järele, kuid wiirnasel ajal tarwitatakse selleks rohkem taimeraswu, nende
hulgas kõige suuremal määral kookusraswa. Selle juure
tarwitatakse weel teisi taimeõlisid, hapendatud piima, wõiwärwi ja soola. Iga taimewõi wabrik walmistab taimewõid oma walmistuswiisi järele, kuid üldiselt sünnib see
samade tehniliste abinõudega kui moodsas ühispiimatalituses wõi tvalmistamine.
Et taimewõi wäliselt päris wõi sarnane, seda peab iga
üks tunnistama, krnd nii tähtis ei ole perenaisele taimewõi
wälimus, mis tihti Petlik, waid tähtsamad tema sisemised
omadused — toitwus ja terwishoidline külg. Puudutades
taimewõi toitwuse küsimust, wist Ml paljud ei usu, kui kin
nitatakse, et taimewõi on koorewõiga raswaainete sisaldawuse poolest ühel astmel. Mahe on küll selles, et taime
wõi sisaldab raswaaineid taimeriigist, kuna koorewõi raswaained on pärit loomariigist. Ka kaheldi warem, kas taime
wõi on küllalt toitew. Md see küsimus on ajajooksul nii
perenaiste kui ka teadusemeeste poolt jaatawalt lahendatud.
Nii kasutab inimese organism lehmawõist 97 %, taimewõist
96,5%, searaswast 96% jne. Selles mõttes on ka meil
Eestis tuntum majapidamisõpetaja pr. A. Tannebaum taimewõid täie õigusega laiematele ringkondadele soowitanud.
Ei tule mitte unustada, et kõigi omaduste juures taime
wõi weel pool wõi hinnast maksab, mis selle aine tarwitusele
wõtmisele eriliselt kaasa räägib. Nii näiteks, fui arwata,
et 6-liikmeline perekond nädalas tarwitab 3 nl. wõid, siis,
Larwitades selle asemel taünewõid wõib nädala jooksul koKü
hoida (120 mk. — 55 mk.) X 3 = 195 mk. ehk aasta jook
sul 195 mk. X 52 —10.120 mk., mis iseenesest ühe kesk
mise perekonna isa kuupalk on. Selle raha eest wõib wäga
mitmesuguseid teisi hädatarwilisi nõudeid täita. Näiteks
wõib selle eest terwele 6-liikmelisele perele saapad jalga osta.
On wahel Mrlda, nagu oleks piinlik taimewõid tarwitada. Md see põhjeneb kahtlemata eelarwamistel. Suu
remates wõi wäljaweo maades — Daanis ja Soomes, kuS
koorewõid suuremal artvul walmistatakse fui meil,
on
teisele arrrsaamisele tuldud. Nii tarwitatakse Daanis —
20,8 klg. keskmiselt ühe inimese kohta aastas. Eestis aga
tarwitatakse taimewõid ainult mnbes y2 klg. elaniku kohta
aastas (waata „Uus Talu" nr. 2 —• 1927 a., lhk. 92). Juba
ette toodud arwuö peaksid küllalt autoriteetsed olema ja
ütlema, missugust seisukohta tuleb meie perenaistel wõtta
24
taimewõi suhtes. Meil aga ollakse tihti sedaivõrd tagasihoidlik, et et juleta proowiks ühtki naela taimewõid osta.
Selle tagajärjel on ka siis puudulik arttfommne, kui Word
fee aine majapidamises kasulik.
Taimewõi Larwitamisel ei tule ara unustada, et meik
õrna kodunraal on tööstused sel alal, milledest suurem ja
täielikum a.-s. „Extraktori" wabrik Tallinnas. Kodumaa
tööstused on aastate jooksul töötades näidanud, et nende
saadused Parenrate wälismaade saadustega wõistelda jmt*
dawad, kusjuures kodumaa tööstuste saadused wärskemalt
tarwitajate kätte lähewad. Wiimane asjaolu on eriti täh
tis, kuna wälismaalt sisse toeehtb kaup tihti wedudel kan
natab.
Lõpttks olgu tähendatrtd, kt taintewõi walmistamine
kodurnaal sünnib rvalitsuse terwishoidlise kontrolli all ja
et hiljuti on maksma Pandud wastaw seadus taimewõi tar
witajate, huwide kaitseks.
Käesolewad read olgu selleks, et perenaised ise selle küsirmrse pikemalt läbi kaaluksid ja oma järeldused teeksid.
Dr.
(20äijatoöte „Uue Xalu" nr. 2 —1927. 0.)
Margariin, selle tSöstus sa tarwitamine.
Harilikult waadatakse meil margariini kui wõltsitud piimawõi peale ja seepärast on ka tema tarvitamine Eestis
wõrdlentisi wäike. On kaht liiki margariini: üks, mis walmistatakse loomaraswast, seda liiki walmistatakse ja tarwitatakse wõrdlemisi wähe ja tema wäärtus toiduaittena leh
mapiimast wõiga wõrreldes on muidugi madalam, sest tema
sisaldab raswaolluseid, mille sulamiseks waja kõrgeincit tem
peratuuri, soojust. Teine rnargariini liik walmistatakse taimeraswast, mis koosneb juba sarnastest raswaollustest, mille
sulamise ternperatuur on hoopis madalmn.
Prof. Rubneri uurimuste tulemustest näeme, et need
raswaained, mille sulamise temperatrmr kõrgem kui inimese
keha soojus, nõrgalt seediwad, küna 50° temperatuuri juures
sulawad ained üldse ei seedi. Seedimine on seda täielikum,
mida madalama temperatuuri juures raswaained sulawad.
Seepärast siis ka walmistatakse ja samuti tarwitatakse
Peaasjalikult taimeraswast margariini ehk, nagu meil nimetatakse, tairnewõid, kunstwõid.
Kiu meie wõrdlemiseks toõtame toiduainete kasutantist
ühes kui teises toidus, siis näeme, et margariin ehk kunstiööl
seisab lehrnawõi ja searaswa wahel. Nii näiteks oma katsetel
2s
leidsid dr. H. Fnrdel ja prof. D. U. Bischoff, et alljärgnewate
toiduainete ärakasutamine on järgmine: lehmawõi 97,0 %,
taimewõi 96,5%, searasw 96%, liha 94,0% ja kala 91,0%
kogu kaalust.
Taimewõi walmistamisel tarwitatakse mitmesuguseid
taimeraswasid ja mitmesuguses koosseisus, kusjuures ka
wäikesel mõõdul eriti hapendatud piima (ehk lahja piinra)
tarwitatakse. Taimewõi walmistamisel ühes kui teises tai
mewõi tehases tarwitatakse oma retsepte ja neid harilikult hoi
takse saladuses. Suurelt tarwitatakse taimewõi walmistami
sel kookuspähkli raswa, mille sulamise temper. on 20—22°.
Kookusõli on tähtis weel seepärast, et ta on waba kõikidest
hapetest ja seepärast temast walmistatud taimewõi on arstide
arwamise järele wäga soowitaw toiduna neile, kel seedimis
organid on nõrgad.
Taimewõi keemiline koosseis on umbes samasugune fui
lehmawõilgi, kuna raswaolluseid on pisut suurem %. Kont
rolli nõudmised taimewõi kohta on samasugused kui lehmawõi kohta. Nii Daanis nõutakse, et taimewõi peaks sisaldama
wähenmlt 80% raswa ja mitte iile 16% wett ega terwisele
kahjulikke konsertueerimisaineid.
Nii siis näeme, et
taimewõi toitluswüärtns ei ole halwem kui lehmawõi ema,
fttna hind o« tal alati kaks ehk rohkem korda madalam km
lehmawõil.
Berliini linna statistikaosakond pani 1925. aastal toime
toiduainete hindade uurimise ja leidis, et kõikide teiste toidu
ainete hinnad olid 2—3 korda kallimad kui enne sõda, kuna
ainult margariini hind oli tõusnud wõrdlemisi wähe, ainult
6—10%. Et sellesemel aga ta kwaliteet ennesõjaaegsega
wõrreldes Palju tõusnud oli, siis sellega hinna tõusu wõib
cmttttt kvaliteedi tõusu arwele kirjutada.
Taimewõi tarvitamine meil ja mujal.
Selle peale ) vaatamata, et taimewõi wäärtus kõrge ja
ta hind odaw, on meil taimewõi tarwitamine õige wäike.
Andmed näitawad, et meil 1925. a. tarwitati taimewõid um-.
bes 1 nael keskmiselt elaniku kohta, millest y2 naela sisse weetü,
Saksamaal on samuti taimewõi tarwitamine wäike, roh
kem tarwitatakse seal lchmÄvõid, ehkki ostmisjõud Säksanraa
elanikul teiste maadega wõrreldes suur et ole.
Suurem tarwitaja ja Mewedaja on Inglismaa.
Sinna weetakse suurel määral ka lehmawõid sisse, tähendab^
rt selle aine tarwitamine on saal suur.
26
Ajakiri „Imperial Economic Committee" toob wõrdluse
1907. a. ja 1925. a. kohta, kui palju Inglismaal ühel kui
teisel moimtub aastal wõid ja margariini tarwitati. Nime
tatud ajakiri tuleb otsusele, et lehmawõi tarwitamine on tähendatnd 18 aasta jooksul suurenenud 6,7% wõrra, kuna
margariini tarwitamine on ühe inimese kohta suurenenud
126% ja nimelt keskmiselt üks inimene tarwitas:
1907. a.
1925. a.
wõid . . . 15.29 naela 16.32 naela
margariini . 4.45 „
1'0.06 „
Selle aja sees on onramaa wõitööstus langenud ühe inimefe kohta 4.72 n. Pealt 4.29 n. peale, kuna margariimtõöstus on tõusnud 2.21 n. pealt 6.29 naela peale ehk kolme
kordselt.
Samal ajal on wõi ja margariini sissewedu tõusnud
ühe inimese kohta järgmiselt:
1907. a.
1925. a.
wõid . . . 10.57 naela 12.03 naela
margariini . 2.24 „
3.14 „
1925. a. lõpul oli Inglismaal ühe nädala tarwitamine
wõid 5500 tonsi ja margariini 6600 tonfi, mis kilogrammi
des 5.456.000 ja 6.547.200 wälja Loeb.
Iseäranis suurt margariini walmistamist ja tarwitamist näeme just neis maades, kus snurel määral wõid walmistatakse ja wälja weetakse. Nii näitas Hollandis ivalmistati:
1921.
1922.
1923.
1924.
1925. aastal töötas seal 22 kunfttvõi- ehk margariinitehast.
Nhe inimese kohta tarwitati Hollandis:
1921.a. 1922.a. 1923.a.
Wõid
. . 6.3
6.6
6.8
margariini . 5.8
5.4
6.0
Daanis ott margariini tööstus ja selle
rveel suurenr.
Margariiniwabrikuid oli Daanis:
1911—1915. a. läbistikkn 38
1922. a.
„
81
1923. a.
„
110
1924. a.
„
120
1924.a.
6.0 kg.
6.9
tarwitamine
27
1924. a. oli Daanis kogu margariini toodang 120 wabrikus 69.4 miljoni kg., millest 60.6 milj. kg. taimesaadustest
ja 8.8 milj. kg. loomasaadirstest.
j 924. a. importeeris Daani 1,2 nrilj. kg. urargariini, sel
aastal eksporteeris 0,8 milj. kg. ning samal ajal tarwitas
ta ise ära 69,8 milj. kg. Margariini sissewedu kui ka wäljawedu on Daanis tolliwaba, mida sellega tuleb seletada, et
Daanis on taimewõitööstus eeskujulikult arenenud ja ei
karda isegi sissewedu Hollandist.
Keskmiselt ühe inimese kohta tarwitati Daanis margariini aastas:
1911.—1915. a. 15 kg., 1922. a. 17.3 kg., 1923. a.
19.3 kg., 1924. a. 20.7.
Selgub, et Daanis tarwitas 1924. a. üks elanik keskuüfelt 50 naela margariini, kuna meil samal aastal y2 naela
tarwitati.
Ka meie naabril Soomel tõuseb -kiirelt margariini
toodang kui ka selle tarwitamine. Mi näeme, et Soomes
walmistati margariini 1914. a. 0.6 milj, kg., 1920. a. 2,2
milj, kg., 1923. a. 4.3 milj. kg. (11 tehases), 1924. a.
5.1 milj. kg.
1924. a. oli Soomes aastaile margariini sissewedu
156.984 kg., kuna samal ajal wälja weeti ainult 16.311 kg.
Nii tarwitati Soomes taimewõid 5.133.323 kg., sellega um
bes 1.5 kl. elaniku kohta aastas.
Olgu tähendatud, et Soomes taimewõi on tarwitannsel rohkem haritud perekondade laual, kuna töölised taiinewõid ei salli.
Meil Eestis töötawad praegrr kaks taimewõitehast
„Kokk" ja „Extraktor". Wiimane on kuulsaks saanud oma
wäljapanekutega põllumajanduslistel näitustel, kus nad
simre eduga on esinenird.
Taimewõi rohkemale tarwitamisele peame ka
meiegi üle minema,
see on odawanr toiduaine kui lehmalvõi, kurm toitewäärtuS
on sanrasugune. Selle asemel tuleks kallimat toiduainet,
wõid, rohkem wälja wedada.
Eksportwõi ioäärtuse tõusmisega jääb lvähem seda ainet
siseüirule, missugune asjaolu wõihinna tõusule siseturul
weelgi kaasa aitab. Sellepärast tuleb paratamata meie ko
danikul wäljamaa eeskirjul rohkem taimewõid tarwitama
hakata.
J. Faanyold.
Na u eelpool t ->o5uõ tabelist näha, on toiduained hinnatud kaht
toiifi. Esimese tabeli osad on arwatnö toiduaine wäärtus 1000 fafoti eest, kuna kalorite ariu määrab toidnwöärtuse. Seal on näha et
1000 kalorit mitmesugustes ainetes ivaga mitmesuguselt tuleb hin
nata. Nü maksad 1090 lal. rukkijahus 5, wõis 35 ja taimewöis 17 raha
29
WäljawSte „GeSti Statistika", september 19'27.
cl
sisalduse järele 1922—1927. a.
Ainete järjekord kalorilise maksumuse järele
üksust, IMS tõendab, et taimetoõi meie wüärtuse järele üle 2 karm odatvam koorewõist.
Tabeli teises osas on toiduained kalorilise nratsumuse järele kind
lasse järjekorda seatud. Seal loeme rukkijahu ta esimesel kohal, taimewõi 17-5al kohal, kdvrewõi—23-Sal kohal, sealiha 27-dal kohal
n e.
80
(Wäljawöle «postimehes^ ilmunud näitus-messt
firjeföufcft 19. aug. 1927. a.)
... Kttna meie eelmises kirjutuses juba teisi toiduai
neid käsitasime, peatume praegu wast pikemalt ainult
„Extrakt0 ri"
taimewõide
juures, mis wiimasel ajal tähelepanu on köitnud. See firma
on wiimasel ajal uue lauawõi „B 0 n a" wälja annud, mis,
nagu maitsmisel selgus, harilikust wõist eraldatav
ei ole. Wärw ilus, täiesti loomulikule wõile wastaw.
Selle sordi walmistomisele on „Extraktor" erilist rõhku pan
nud ja tuleb teda suursaawutuseks omal alal lu
geda. Kahjuks suhtuti meil taimewõisse meel mitmel pool
õige umbusklikult, kuid „Extraktori" tooted on suutnud juba
nii mõndagi perekonda taimewõi tarwitajaks wõita. Ei saa
tähendamata jätta, et isegi niisugused jõukad põllumajandus
likud riigid, nagu Hollandi ja Daani, teda suurel määral
tarwitawad. Daanis tuleb ühe inimese Peale keskmiselt 20,7
kg-, Hollandis 6,9 kg., kuna Eestis waewalt pool kg. tarwitatakse inimese peale aastas. — Peale lauawõi „B 0 n a"
produtseerib ,,Extraktor" toeel „A l f a"'t, mida mitmed samuti koorewõi asemel leiwa peal tarwitawad, ning „Pri m a", mis eriti kasulik saiade ja kookide walmistamisel.
„Primaga" walmistatud küpsis jääb pikemaks ajaks peh
meks. „T a i m i" sobib ülihästi pirukate ja kookide keet
miseks. ..
(QltoalÖatuÖ „NahtvaleheS" nr. 42 — 9. apr. 1927.)
sosinatega takmewöt".
Mitte kõik hea ei tule wälismaalt.
Meil on kaubatarwitajaid ja kaupmehi, kes wälismaa
kaupu ka siis eelistawad, kui need omamaa saadustest halwemad ja kallimad. Meil osatakse head taimewõid walmistada, sellegipärast importeeritakse wälismaadelt kallimat
ja halwemat taimewõid.
Keegi Olustwere elanik L. E. tõi minewal nädalal Wiljandist muuseas ka naela taimewõid. Oli sini-punasekirjaline kinnikleebitud pakk „Palurdi" nimeline. Maksnud 65
marka. Poodnik soowitanud — on kodumaa wõist 10 marka
kallim, aga selle eest on palju parem. Kodus pakki awades
leidis ostja sellest wanaksläinuö taimewõi, mis wast wankrimäärdeks we-el kõlbulik. Wõid sulatades leidis
ta selle st mitu surnud kärbest.
31
Eelpooltoodud
wüljawõlled
ajakirjandusest
oleme
awaldanud selleks, et wõimaldada laiematele ringkondadele
selget pilti saada — mis on taimetoõi ja kuidas on selle aine
tarwitamine arenenud nii meil kui ka wälismaal.
Kasulikud näpunäited pere
naistele.
Ühe ja sama, hulga kartuli toiduwäärtus on
■ oktoobris
100 %
jaanuaris
90 %
aprillis
70%
juulis
10 %
Keskmiselt wõetud.
Kartuleid kerge külmaga wedada wõib ilnia halwa ta
gajärjeta, üri kartulikotid wees märjaks kastetud on.
Seasinke hoitakse kuiwamise eest seega, et neid wäljastPoolt singiraswaga sisse hõõrutakse.
Kuidas aiawilja ussidest puhastada. Tarwitataiv aiawili, milles usse ja tigusid arivatakse olewat, pandakse mõ
neks minutiks soolcNvee sisse, siis ronilvad ussid ruttu wälja.
Kõige paremaid knrgiseemneid saab siis, kui warre otsas ainult üks kurk lastakse kaswada. Seemnekurk peab
kaswamise ajal asetatama alusele, kõige Parem klaasitükile,
seniks kuni ta walmib.
Munade wärskekshoidmiseks on neid tarwis talla õhu
kese korra linaõliga ehk seguga: 1 osa wedelklaasi ja 6 osa
toett. Sarnaselt konserweeritud munad seisawad kuni aasta
aega wärsked.
Wana elaja liha keeb pehmeks, kui keeduweele wiina
juure lisatakse.
Wanu erneid saab maitswaks keeta, kui neid 15 tundi
külmas wees leotatakse. Mesi ära kurnatakse ja erned 48 tun
di soojemas kohas willase riidega kaetult hoitakse. Erned
saawad maitswamaks ja keewad ka rutemini.
Wärwilise wõi tumeda riide pesemise juures tulewad
Plekid enne pesemist inalge niidiga piirata, sest märja riide
peal ei ole nad enam nähtawad, ja wõiwad seega kergesti
wälja pesemata jääda.
Ostes i nl. WSt asemel i nl. taimewõid, —
hoiate kokku wähemalt 50 Mk.
82
Õppige tarnitama taimewõib, — sits alles sel
guv Leile taimewõi tegelik wüSrtus.
Siibtfttffe, rätikuid, kaelasidemeid jae. pestakse kooritud
kartulite keetmise wees i(nm seebita, ehk jälle seebijuurtega.
Wöib Pesta ka seebiwahuga, millele natukene piiritust putre
lisatud.
Hallitasplekke puhastatakse i valgest ja wärwilisest riidest
harilikult sel teel, et hoitakse pleki koht paar öödpäewa kooritud Piimas ehk hapupiimawees. Selle järele pestakse riie
kuuma seebiwee ja libedaga.
Tõrwa- ja wankrimäärdcplekid kõrwaldatakse riidest
neid ivõiga sisse määrides ja siis rohelise seebiga pestes.
Peenemate riiete juures tarwitatakse rohelise seebi asemel
bensiini.
Raswa plekid wõetakse lvillasest riidest ja lvaipadest ben
siini ja kartulijahu pudruga ehk puhta bensiiniga tvälja.
Punwilja plekkide eemaldamise juures ülikondadest,
waipadest, kleitidest, wärwilisteft linadest jne. tuleb silmas
pidada, kas plekk on ivärskest Mõi sissetehtud puuwiljast.
Wiirnasel juhul tuleb plekki enne leiges wees pesta suhkrlt
eemaldanriseks. On see Lehtrid, pestakse pleki koht salmiaagupiiritusega. Walgete kleitide, laudlinade, salwrätikute jne.
juures tuleb tarwitada „wääwliga pleekimist". Selle läbiwiiuriseks parrnakse enne pleki koht ööseks külma, kooritud pii
ma likku, siis pannakse lehtri all tükk wäcüvlit Põlema ja
hoitakse niiske pleki koht lehtri otsa kohal wääwliauru
sees. Nõnda toimides inmrtub pleki koht pikkamööda heledamoks ja kaob wiimaks täiesti. Peale pleekimist pestakse
plekk puhta meega iile.
Wärskete Plekkide juures aitab ka sidruni mahl, mitte
järele pleki koht leiges seebimoes tuleb pesta ja külnras uh
ta. Siidist ja pitsidest on soowitaw eemaldada Plekid Miina ehk piiritusega.
Jahukotid puhastatakse templitest petrooleumiga. Sel
leks kastetakse templi koht lambiõlisse ja lastakse seal umbes
ööpäew seista, mitte järele pestakse paar korda kuuma libe
daga ja lõpuks selles keedetakse, Uhetakse külma weega ja
kuiwalatakse.
Raswaplekkide eemaldamine paberist sünnib bensiini
abil. Pleki alla Pannakse kliimatuspaber, siis surutakse ben-
LaimewõttEostuse suursaawutused on — taime-
wõiv: „Vrjma" „3Iifa"ia ,,Bona".
33
Ostes i nl. wõi asemel 1 nl. taimewsiö, —
hsraie kokku wähematt 50 Mk.
siini sees märjaks tehtud tükk watti plekile, kuid ilma hõõ
rumata, sest hõõrudes saamad bensiinis lahtisulatatud paberi*
kiud ja trükrmust segatud. Korratakse kuni lõpuliku pleki
häwinemiseni.
Walgeid trükita kohti iv oiu puhastada bensiini ja põtetotud magneesia pudruga.
Pärast puhastamist hõõrutakse kartvaseks muutunud
kohad talgiga üle, mille läbi need siledamaks nmutrrwad.
Piiritnseplekid eemaldatakse lakeeritud asjadelt õli ja
soola seguga.
Kasi puhastada Lorivast ja pigist saab neid petrooleumi*
ga Pestes. Kartuleid wõi õunu koorides mustaks läinud käsi
tuleb pesta lahja äädikahappega wõi sidrunimahlaga.
Jalanõusid, mis liig ära kuiwanud ehk kangeks intui*
tunud, Pehülendatakse ritsinusõliga korduwalt sisse määri
des ehk määrides kergelt kord üle petrooleumiga.
Wasknõude puhastamiseks on hea abinõu oleiiui hape,
mida willase lapiga puhastatawale nõule kantakse ja siis
wiimast kõwasti hõõrutakse.
Alumiininmkatlaid puhastatakse seguga: 10 gr. aminoniaki, 50 gr. booraksit ja 1 liiter Mett. Hõõrutakse lapiga,
uhetakse ja kuiwatatakse pehme riidega.
Hõbe, mis unistaks läinud, puhastatakse salnüaagu
Maimuga ja kriidipulbriga.
Katlakiwi teekatlast eemaldatakse kergesti seguga, mis
koosneb 2 osast weest ja 1 osast soolhappest. Segu hileö
katlas edasi-tagasi loksutada kuni katlakiwi seinte küljest iva*
baneb. Pärast kiivi eemaldamist tuleb katel korralikult kuu
ma weega pesta.
Lutikaid saab kergelt hüwitada lüsooliga. Selleks tnleb ninretatud ainet pintsliga igasse kohta Panna, kus litti*
ka- Pesitsewad.
Lüsooli asemel wöib tarwitada petrooleumi, Wene ter*
pentiini, äädkahapet ja bensiini, mis ka häid tagajärgi ait*
nawad.
Prussakate häwrtamiseks on kõige lihtsam ja wäga mõjuw abinõu: 50 gr. booraksit ja 50 gr. nisujahu segu, mida
paberile pannakse prussakatele söömiseks.
õppige tarwitama talmewõid, — siiHes sel
gub Teile taimewöl tegelik wäärtus.
34
Lmmewõttööstufe suuksaawutuseö on — taime-
wsid- „Vrima" „,Alsa i° ,,Bona".
Kirbud pesitsewad peaasjalikult põranda pragude toahel, seepärast on soowitaw praowahed tihendada ehk, kui see
wõimatu, siis pesta põrandaid paar korda üle paari nädala
seguga: 1 kg. maarjajääd 10 liitri wee peale, seejuures ei
tohi põrandat pärast pesemist kuiwatada, waid sellel ise kiriWada lasta.
Rottidest saab lahti, kui neid mõned päewad sööta jahu
ja peensuhkru seguga. Pärastpoole segule 1/8, siis Va ja lõPuks y3 osa kustntatnata lupja juure lisada. Parem on
lubja asemel tarwitada põletatud kipsi, kui seda on käe
pärast.
Hiirte eemalepeletamiseks on head metspiparmündi
warred, millega hiirte augud tulewad täita. Warte aset
täidab ka piparinimdi õliga niisutatud taku-- ehk watitükikene,
rnis hiireauku asetatud.
Samrrti surmab hiiri raswa sees praetrrd nreresibul.
Koi ei kannata wärskelt trükitud ajalehe wärwi lõhua,
seepärast on soowitaw alalhoitawad asjad Pakkida wärskelt
triikitud ajalehtedesse ja iga kuu neid uuendada.
Hea n. n. „koirohi" on jodoforrn ja kanrpfer.
Pnnnssid surmab ussiaukrrdesse pritsitrrd bensiin, terPeutiirr ehk petrooleum.
Hammustajaid hobuseid arstitakse seega, et neid las
takse hammrrstada haisewat liha ehk Pehmekskeenud, weel
kuuma, naerist. See abinõrr nrõjub pikenra aja peale.
Kapjade lohede kinnitamiseks tuleb lõhesid rnäärida segirga: 7 osast wahast, 14 osast loomaraswast ja 21 osast
kalaraswast, mis soojalt segatud; ehk 7 osast wahast, 7 os.
terpentiiuist, 14 os. searaswast ja 14 osast linaõlist, mis
soojalt segatrrd, ehk tehnilise waseliiniga.
Lehmale, kes piima kätte et taha anda, tuleb märg
kott ristluudele patuta.
Näriwad koduloomad Puud, ott neil tarwidus soola
järele.
Wasikaid joota kooritud piimaga wõib sama tagajärge
dega kui sooja (koorimata) piinragagi, kiri ülessoojendatud
kooritud piimale 1 supilusikatäis taimewõid ühe toobi piima
kohta juure segatakse.
Ostes i ni. wõi asemel 1 nl. taimewõib, —
hoiate kokku wähemalt 50 Mk.
35
Õppige tarwltama talmewöid, — siss alles fežsub Leile taimewõi tegelik WStirtus.
Lööjat lehma lüpsta on wõimalik, kui lehmal parem esimene jalg ülal hoitakse. Pärast harjub lehm ära ja laseb
rlma mlga hoidmata lüpsta.
!
põlemist saab kustutada seega, et ahju wõi
Plrlöc alla nwned peotäied waawlit wisatakse.
wa ehk^uE^^^leumi kustutada wõib ainult piima, lill
"k--eesriiet° ehk teiste asjade kusta,
taimseks on kaeparast olem mette kastetud põrandahari hea
rarwrtaüa.
„r. Tõrwnse piut saagimise juures ei määrita sae lehte mitte
virga, ward Petrooleumiga.
Lohuawad waadid täidetakse weega, millele kliisid hull
kasegamriemkaarrma lastakse minna. Käärinud segu kall
waha ja uhetakse waat puhta weega. See abinõu
aitab trhtr.
Pudelid õlist puhastada: Pudelid, millede sees enne
oh on olnu > jo puhastada tahetakse, täidetakse wee ja ta|aga, pannakse katlasse wee sisse, lisatakse mõni peotäis tuh.
fa sEe ia keedetakse pool tundi. Kui pudelid wee sees ära
b!mta^niŽ' to0.etai'"e na6 Eja j° uhutakse liiwa ja meega
tu Kaks. Ka warnitsa pudelid wõib sel wiisil puhastada
"sidest puhastada: Korstnast wõetakse
Imtiwat noge, hõõrutakse peeneks, kallatakse keewa mett peale
fe„e
"igahtunud ja selginud, siis pritsitakse selle
.
W ia põõsaid.
vttÄelt kaswada f°USUb ,utnittt hlaa8
Teisel hommikul la^ud wõiwad jälle
Jalgade higistamise ärahoidmiseks wõib heade tagajär
gedega laiutada largmist segu: 2 gr. salitsiilhapet, 7% ar.
boorhapet ,a 70 gr. talki, mida jalanõusse raputatakse? '
te»c waewaga sõrmest
aro wotta km umber sõrme, otsast peale hakates, kuni sõrmu.
sem pael tchedalt mähitakse, umbes 5 minuti pärast mähis
ara wõetakse m kast 5 minutit ülal hoitakse. Mõne korda,
rrste Marele läheb sõrm nirwõrd peenemaks, et sõrmus ker
gelt ara tuleb.
ä,.
2l/G. öflroftofi taimelvöitehas — nagu iga
mooöne meierei — on warusiatud alakohafe
Mmutusfisfeseadega Za puurlaewuga.
36
Kuidas taimewõid alal hoida.
Taimewõi ja lehmawõi on oma omaduste poo
lest sarnased, mille tõttu ka nende alalhoidmise wiis üht
lane. Et taimewõi wõimalikult kaua wärske ja heamaitse
line seisaks, tuleb taimewõi alalhoidmisel järgmiste asjaolude
peale erilist rõhku panna:
1) Taimewõi alalhoiu ruum peab olema kuiw, kulm ja
wõimalikult pime ehk wähe walgustatnd.
2) Tuleb arwesse wõtta, et taimewõil, nagu lehmawöilgi, on omadus igasuguseid wõõraid lõhnu enese sisse
imbutada — seepärast ei tohi taimewõid asetada seebikastide,
yceringatünnide ja teiste lõhnawate ainete lähedale.
3) Taimewõi tagawarade muretsemisel tuleb arwesse
wõtta, et kasulikum on tihedamalt, kuid wähemal arwul sisse
osta, siis on taimewõi alati wärske ja maitsew. Eriti tu
leb seda suwel arwesse wõtta.
4) Majapidamises taimewõi tarwitamisel tuleb Pere
naistele soowitada — taimewõid alal hoida klaaspurkides
soolweega kaetud.
Taimewõi tarwitajad, kes eelpool ülesloetud juhtnööre
täidawad — jääwad weendumusele, et taimewõi tarwitamine
on kasulik ja Praktiline.
Kaalud ja mõõdud.
1 tonn ----- 1000 klg. ----- 61 p.
2 nl.
1 kilo = 1000 gr = 2V2 nl.
400
200 11 == 72 „
100 „ = 74 „
50 ii == 7s „
= 3 loodi
38
25 n = 2 „
121/2 „
1 lood
61/2
—1/2 loodi
31/4 „ =74 „
3 klaasi jahu ----- 1 nael —
— 400 gr.
2 klaasi shkrt. — 1 nael ----— 400 gr.
1
I (liiter) -----1000 gr.
a/s *
----- 500 „
1921
Sisukord:
Kalendarium. — Laadad. — Möödud
ja kaalud. — Posti ja telegrafi tak
side tabel. — Eesti Wabariigi põhi
seadus. — Maaseadus. — „Esimene
kord",algnp. jutt. — Rahwanaljad jne.
Kirjastus „Walaus" - Wiljandis.
kirjastusel kuuni
1920. a. lõpuni ilmunud raamatute
.nimekiri.
Hellimife aörefs: „Walgus", Wihandis.
1921. a. „Walgus'e" kirjastusel ilmunud raamahtte nimekiri
saadetakse esimese nõudmise peale Hinnata.
^1.
Kooli- j a
õperaamatu d.
A. Marfeldt: Учебник русского языка. Первая часть:
Беседа и чтение. Uue loomuliku õpewiisi järele.
G. Mootse joonistatud pildid
II. täiend, trükk.
„Aabits. Esimene õveraamat lastele uue loomu
liku õpewiisi järele. Pildid G. Mootse joonis
tuste järele.
Õpetajate rühma „Kaasaegse" kirjastik № 1. P Wassil.
Wene Keete etümoloogia. Uue kirjawiist järele.
Lisadega.
Anton Herman. Ladina keele lugemik. Lingua Latina
Lectiones.
11.
Teaduslikud
kä si raamatu d.
Kesti Wabaviigi Udused ja määvnfed,
awaldatud „Riigi Teataias" 1918. ja 1919. a. (Tä
hestiku järele koondatud ja korraldatud,. Kokkuseadnud Wiljandi-Pärnu 3. jaoskonna rahukohtu
ni k J. Daniel.
Kr. Kull. „Juhatused tubakakaswataj atele".
„Ui nu w ad Warandused" Käsiraamat wanarahade korjajatele. Haruldaste ja hinnaliste ra
hade nimekiri ja tundemärgid.
J. Daniel.
111.
Ilukirjandus.
Ludwig Bauer. „Kuriteo küü si s"
Hingeteadusliselt
Ültpõnew kriminaal jutustus.
St. Przybyszewski. „M ere koha l". Kuulsa Poola kirja
niku parem teos.
N. A. Jantarewa. „Marranid". Ajalooline jutustus inkwisitsiooni ajast Hispaanias.
Kirjastus „Walgus" - WiljandiS.
Päikese ja luu warjutused.
Päikesewarjutused tulewad seeläbi, et kuu otsesihil maa
kera ja päikese Wahelt ja kuuwarjutused seega, et maakera kuu
ja päikese toomelt läbi läheb. Ühes aastas ei wöi enam kui Wiis
päikese- ja enam kui kolm kuuwarjutust ja kõiges mitte enam
kui seitse toar;utaft ette tulla. Iga aasta peab kõige wähem
kaks päikesewarjutuft olema; kuu Wöib mõnel aastal Warjutamita räädaKäesoleival 1921 a. on 2 päikese- ja 2 kuuwarjutust,
millest on meil näha päikesewarjutus 8. aprillil kell 10—1 ja
kuuwarjutus 16. oktoobril kell 11—2 öösel.
Sel aastal on 365 päetva.
Märkide seletus.
H — noorkuu.
D — täiskuu.
) — esimene Weerand.
E — Wiimane Weerand.
Liikuwate pühade tabel.
Ülestõusmise püha on:
1926 aastal 4. aprillil.
1921 aastal 27. märtsil.
1927
„
1922
„
16. aprillil.
17.
„
1923
„
1.
„
*1928
„
8.
„
*1924 „
20.
„
1929
„
31. Märtsil.
1925
„
12.
1930
„
20. aprillil.
Märgiga on lisaväewa aastad.
Teised liikuwao pühad käiwad ülestõusmise pühade järele: neliPübid on 7 nädalat hiljem: taewaminemise püha 40 päewa pärast üles
tõusmise pühi ehk poolteist nädalat enne nelipühi: palwepäew 5 Va nä
dalat enne ülestõusmise pühi.
Pühad ja puhkepäevas.
Kahe ** Üratähendatud.
Seadusandliku delegatsiooni poolt 27. aprillil 1920 a.
MastuMdetud m äärus pühade iа puhkepäewade
kohta („Riigi Teatama" № 67/68—1920).
Täielisteks pühadeks loetakse järgmised päewad, mil tööd
ei tehta:
1. Uus aasta (1. jaanuar).
2. Kolmekuninga püew (6. jaanuar).
3. Eesti wabarrgi isesciswase päew <24. Weebruar).
4 Palwepäew.
5. Suur-nelroPäeM.
6 Suur-reede.
7. Ülestõusmise pühad (3 päewo).
8. Esimese mai püha (1. mait)
9. Ristipäevi (taetvaminemise püha).
10 Nelipühi (3 päewo).
11. Jaani päew (24. juunil).
12. Mardi päew (10. novembril).
13. Jõulu pühad (3. Päewa).
1.
2.
3.
4.
Töö lõpetatakse kell 12
Ü estõusmise pühade Laupäewal.
Nelivühi laupäewal.
Jõulu laupäewal.
Manal aastal (31. detsembril)
päewal:
Kalender.
Kalendri nimetus on tulnud sõnast „calendae", millega
Wanad roomlased kuu esimesi päemi nimetasid. See sõna ise
tekkis tümest: calare, mis wäljahüüdma, teatama tähendab.
Nimelt oli Wanaste. kui kuude algust kuu loomise järele arwati,
preestritel kohuseks MäljaarMata, mil ajal kuuloomine ja mil
kuu algus on. Seda pidiwad nad siis rahwale hüüdmiseteel
teadaandma. Muhameedlaste!, kelle kuu ikka järgmisel päewal
Peale kuuloomist olgab, on see praegugi weel miisiks. Meil on
Wäljahüüdjaks — kalender.
Nädala
Päew
Uus aasta
$
Laup.
Pühap. Pärast Nääri päewa
2
3
4
5
**g
7
8
1.
28
1
O. Masing s. 1832
2
3
)
4
5
6
Palmipuude püha.
20 Pühap
21
Esmasp.
2 2 Teisip.
23 Kolmap.
G
**24 Neljap.
Suur neljap,
**25 i Reede
Suur Neede P.M -P
26 Laup.
Kr. ülestõusmise p.
1. Ülestõusmise P.
**27 Pühap
**28 Esmasp. 2. Ülestõusmise p
3 Ülestõusmise p.
**29 Teisip.
30 Kolmap.
31 Neljap.
19
20
S 2!
22
Taetvamin. päew
23
24
6, pühapäew pärast ülestõusmise päewa
Nigula päew
*
!:ti
25
26
27
В 28
3 29
30
CO
1
Nelipühi
**15
**16
**17
18
19
20
21
22
28
24
25
26
27
28 i
1.
29
30
31
Pühap.
1. Nelipühi
Esmasp. 2. Nelipühi
Teisip.
3, Nelipühi
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
Kolmainu Jumala P.
о
-о
р
Z
2
3
4
5
6
7
8
Pühap.ä
9
о
Esmasp.
10
с 11
Teisip
Kolmap.
а 12
Neljap.
2 13
Reede
со 14
Laup.
15
Pühap. Pärast Kolmainu Jumala Р_
Pühap.
а 16
Esmasp.
^^ 17
10
Teisip.
18
5. pühap. Pärast Kolmainu Jumala p.
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Peetri p.
13
14
15
§ 16
T-1 17 ]
S Z
30 P.
1
2
Nädala
Päew
Reede
Laup.
Heina Ma rja p.
1
kal.
Kuu
Päew
Julian j
VII. Juuli — Heina-kuu
18
19
6. pühap. p. Kolmainu Jumala p.
Pühap.
Esmasp
Teisip.
S
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
20
21
22
23
24
25
26
_7. pühap. P. Kolmainu Jumala P.
! 0 Pühap. 1
II Esmasp.
12 Teisip.
r
13 Kolmap.
14 Neljap.
15 Reede
16 Laup
27
28
29
30
1
2
3
3
4
5
6
7
8
9
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
8. pühap. P. Kolmainu Jumala p.
Pühap.
4
Esmasp.
5
Teisip.
6
Kolmap.
7
G
Neljap.
8
Reede
Maria-Magdalena p. 9
Laup.
10
9. pühap. P. Kolmainu Jumala p.
Pühap.
11
Esmasp. Jakobi päew
12
Teisip.
13
Kolmap.
14
Neljap.
C
15
Reede
16
Laup.
17
10. pühap. P. Kolmainu Jumala P.
! Pühap. j
1 18
31 P.
VIIL August — Löikuse-kuu
Kuu
Päew
2
3
4
5
6
Nädala
Päew
Esmasp.
Teisip.
Kolmap
Neljap.
Reede
Laup.
Kõige kõrgemat protsenti
kannab see raha, mis ajalehtede tellimise ja kir
janduse o st mise peale kulutatud. Igas perekonnas leidku
ajaleht ja raamat aset.
Eestis ilmuwad järgmised
suuremad ajalehed^
Päewalehed:
„Sotsialdemokraat". Eesti Sotsialdemokraatlise Tööliste
Partei häälekandja. Ilmub Tallinnas.
„Waba Maa". Eesti Tööerakonna häälekandja. Ilmub
Tallinnas. Pärnus „Pärnu wäljaanne".
„Tallinna Teataja". Eesti Rahwaerakonna häälekandja.
Ilmub Tallinnas.
.Rahwaleht". Eesti Rahwaerakonna häälekandja. Ilmub
Tallinnas.
„Postimees". Eesti Rahwaerakonna häälekandja. Ilmub
Tartus. Pärnus ilmub „Pärnu wäljaanne".
„Rajalane". Eesti Rahwaerakonna häälekandja. Ilmub
W algas.
„Päewaleht". Erapooletu. Ilmub Tallinnas.
„Kaja". Maaliidu erakonna häälekandja. Ilmub Tallin
nas. Pärnus ilmub „Pärnu wäljaanne."
Nä d a l l e h e d :
„Sakala". Erapooletu. Ilmub Wiljandis 3 korda
nädalas.
„Põhja Kodu". Ilmub 3 korda nädalas. Narwas.
„Meie Maa". Ilmub 3 korda nädalas Kuresaares.
„Wõru Teataja". Ilmub Mõrus.
*
*
Ajakirjadest telligu igaüks „Kodu" ja „Murrang"; ilmu
wad Tallinnas.
Ostke rohkem kirjandust, keegi ei saa seda kahetsema.
Kõige parem sõber on hea raamat.
Saadad peetakse uue kalendri järele.
...
.Juhtub laat >aupäewa wõi vü^avtewa peale, siis veetakse ta ära
largmisel aripäewal, wäljaarwatud P.tseci maakond, kus seniajani laa
dad ka laupäewal ära Peeti.
Nääri kuus.
7-20. Tartus aastalaat; Mõrus 3 p. - 20 Orgital. - 21.
»»hlkoormas.
22, Wilmnd:maal Jmaweres, Pöia kõrtsi juures. —
Nasinal 2 v.; Haapsalus; Malgas 2 p.: - 24. Paides; Jõelehtmel,
Niidu kõrtsi mures - 30. Kvluweres.
Küünla kuus.
Pärnu küünlalaat oli wana kalendri järele jaanuari wiimafel
kolmapaewal ja neliapäewal, maakonnawalitsuse seletuse järele veetakse
ta nüüd 2 nädalat hiljem. Audrus — reedel enne Wastlapäewa.
Lihulas — esmaspäewal enne Wastlapäewa. Petseris - teisel
suure paastu esmasväewal looma laat.
2. Raplas 2 p. - 3. Baltiskis 2 p. — 4. Mõrus. - 10. RakWeres küünla laat 2 p. - - 11 Põltsamaal 2 p. — 16. Miltandis 8 p.
Keblastes, Rägina mäel, Suiire-Lahtrus 2 p. — 17 Tartus 2 P. —
19. Paides 2 v« Narwas 3 p. — 21. Malgas 2 v. Muhu Suuremaila
Wallamaja juures. — 22. Mõrus 8 p. — 26. Lähtrus. — 28. Nina
külas, Alatskiwi wallas. Miljandis Mastlalaat 2 v.
Paastu kuus.
Wal gutal — neljapäew enne palmipuude püha; Põltsamaal
— reedel enne 15. märtsi; Petseris — teise paistu nädala esmas
päewal — urbelaat.
2. Taeweres, Miljandimaal 2 р. — 3 Jöhwis 2 P. — 5. Õisu
Aõrsas, Türi kihelk.; Kiwiloo kõrtsi juures 2 p. — 8. Iisaku mõisas;
Kurista Aedu kõrtsi juures; Tumala mõisa karjamaal, Uuemõisa wallas
Saaremaal; Saaremaal, Qrisaare mõisas: Sutlema mõisas, Hageri ki
riku juures. — 9. Kulinal, Wirn-Jalobi kih. - 10. Kõo mõisas 2 p.
~ 11 Amblas 2 p. - 12. Watla mõisas; Hellamaa endise teemaja
Mures Saaremaal; Mahu külas Koeru kih. 2 p. — 13. Riidaja mõisas
2 р. — 14. Waimastweles, Sihi kõrtsi juures; Kodijärme Kitsel; Käsukonna mõisas Pilistwere kih.; Mõisaküla alewis; Mustjala wallamaja
mures Saaremaal. — 16. Rannus. Kulli kõrtsi juures — 18. Kasinas,
Tõstamaa kih.; Kallaste külas; Mustmees 3 p.; Sangaste kirikulõrtft
18 —
juures. — 20. Wäike-Ulilas 2 p. — 22. Watla mõisas; Walgjärwe
Kitse kõrtsi juure». — 23. Wask-Narwas; Saaremaal, Leisi alewrs. —
24 Laekweres, Simuna kih. 2 p.; Mõra mõisas, Tartu maakonnas.
25. Woldis. — 26. Mana-Pranglis; Kärgulas, Sulbi alewrs
28.
Walgutal; Paides porilaat 2 p.; Saarenraal^Kellemäe kõrtsi juures. Raplas — paastu kuu esmaspäewal ia teisiväewat; Keilas wiienda
paastunädala esmaspäewal ja teisiväewat.
Jüri kuus.
Tartu s — Lihaw^te nädala ne javäewal; Pärnus küünla
laat — kolmaväewal ja netjapäewat enne wana Jüripäewa; W ilja n di
porrlaat neijaväewal pärast Lihamõtet; Lihulas — neljaväewal pä
rast Lihawotet; Põltsamaal - reedel enne Jüripäewa; Kadrina
Palmsel — kesknädalal pärast Lihauoõtet; Petseris wanal ristiväewal — ristitaat. — Kose Unemõisas esiinesel esmaspäewal ja teisipäewal pärast wana Jüripäewa.
2. Alajõel, Wirumaa!; Söriste Puskarul: Wana-Antsla Haukal
2 p. Kloogas. — 3. Märjamaal. — 5. Raos is, Rõuge kih. — 8. Waiwara mõisas; Wiitna kõrtsi juures. Palmse w l.; Ropaka mõisa-., Parsaniaal, Saaremaal- — 10. Wõrus; Misso matkamaja uures. — 14.
Wastse-Pranglis, Koormere rõrtu juures; Sadu külas Pikknurme lörtsi
juures; Nissi kiriku juures; Wastse-Koio!a Leewit; Kuuvajõel Kose k Hetk.
2 p.; Houas, Malga maat. — 15. Tapal. — 18. Tarmastus, Musita
alewis; Saaremaal, Liima voe juures; Rahu küla Kogule wallas; Koeru
Preedi Mahul 2 p. — 19. Kilingi-Nõmmet. 23 Matta mõisas; Wasutas. — 25 Kuristas, Suitsu kõrtsi juures; Soomistes 2 p; Sadu
külas; Saaremaal, Köiguste kõrtsi juures. — 2?. Saare mõisas Saare
kõrtsi juures, Bormanis. — 28. Ratwere Jüri laat 2 V.; Krüüdueris
Suluoja kõrtsi ju -res; Waiatus; Malgas 2 p.; Ahja Kärsal 2 P.; Kuiga
w. endile Liitva kroonu miinapoe juures 2 p.; Nissis.
30. WastseNõos; Saare mõisas, Uderna kõrtsi juures.
Lehe kuus.
Petseris — Taewamineniise pühal Wana kalendri järele. — 1.
Kergu alewis Jakobi kih. — 2. Alamustil; Tõrwa atewis. — 3 KaareVeras; Nuustaku atewis; Lelle Hiiukõnnus; Jõhwi alewis 2 p.; Kuresaares; Anija mõisas 2 p. — 4. Kawastu Koosal. — 5. Järwakandi
mõisas 2 p. — 8. Partsi mõisas, Põlwa kih ; Tsoorus, Rõuge kih. —
9. Häädemeestel' — 10. Jüri laat Narmas 3 p. - 11. Reotas; Missus. — 12 Wõrus; Kaiawere Pakaste kõrtsi juures., - 15 Holstre
wallamaja juures. — 16. Paides. — 18. Sangaste kirikukõrtsi juures.
— 22 Wõõbsus. — 23 Mätja küla karjamaal, Pürsamaa wallas.
Saaremaal.
Jaani kuus.
maal. — 26. Wiliandis 2 P.' Rakmeres jaanilaat 2 p. - 27 Põltsa
maa alewis 2 p. — ,29. Tahkurannas end. Wöiste kõrtsi juures. —
Petseris wanal Jaanipäewal.
— 19 —
Heina kuus.
Pärnus maarjalaat — kolmandal selle kuu kesknädalal 2 V- —
1. Mana-Kariste Kämardil; Malgas. -- 3. Paides; Palmses Wiitna
kõrtsi luures. — 4, Tartus. — 5 Keilas, Haraku kõrtsi juures.
8.
Taagepera wallamaja juures. — 10. Tarwastu Mustla alewis. — 14.
Vilt alewis. Saaremaal, riide laat. — 15. Karksi mõisas.
Lõikuse kuus.
.^ Wana-Wõidus 2 p.
15. Tuhalaanes.
18. Loodi lörtsi
suures 2 p. - 23. Malgas.
25. Mõrus. - 26 Raides; Mõisaküla
ollwiö; Kaarli mõisas 2 p.
28. Holstre wallamaja juures- — 31.
^elme wallamaja juures; HäädemeestelMihkli kuus.
... E- Taewere wallas. — 3. Selis, Tõstamaa kih. — 4. Mastemõisa
'orlsi luures 2 p. 5 Miljandis 2 p. — 6. Roosa mõisas.
8.Olust
vere waksali j.
9. Puiatu mõisa j.
10. Kärstna mõisas' Kilingi°
^rutme alewis; Saaremaal Hellamaa endise teemajaj — 11. Lille, Hiiu*
isunul. -- 12. Mehiloormas, Wana-Suislepi wallas. — 13 KolgaMuulil kiriku luures 2 v ; Rakweres Mihkli laat 2 p.; Iisaku mõisas 2P.
Huresaares; Loode kõrtsi juures Saareuiaal. - Öis is Türi kih.;
RaanitseS.
15. Abjas Halliste kid-; Taministes Pärnumaal.
16
Ramnas. - 17. UduwereS Jakobt kih.; Uusuas 2 V- — 18. Sangaste
^rllu kõrtsi j.; Sindi alewis. — 19 Kergus, Jakobi kib.; Saaremaal
Kalli küla kariainail, Koguta wallas. — 21. Baliimis; Saaremaal
Autu-e süla ju res Päri -maa wallas. — 22. Kastnes Tõstamaa kih.;
Kuru Ä-igala poe j
23. Tartus 2 p.; Paides; Holdre mõisas 2 p.;
Iurgawere mõisas Wiljandimaal 2 v-; JärwMandi mõisas 2 p. - 24
^õrutz; PööraWeres Jakobi kih. — 25. Wana-Antsla Haukal 2 v. —
Põltsamaal 2 p.; Tori alewis; Wat as 2 P.; Kuresaare linnas;
Orgital 2 p. — 28. Kirepis, Tarturnaal; Amblas 2 p. - 30. Kureuure Loodes. — Uueruõilas selle kuu esimese teisipüewal ja kolmapäewal.
Wiiua kuus.
Pärnus — kolmapäewal ja neliapäewal enne Wana MihkliVä'wa. — 1. Kulinal Wiru-Jakobis, Audrus, Rannal, 2 p.; Kolga
wallas eud. Liiwa kro- nn wirnapoe juures.
3 Laanem tsa M.;
Tõrwa alewis 2 p.; Wana-Wändros; Heinaste alewis; Kawastu Koosa
lörtsi Juures; Keeni Trnsu kõrtsi juures. — 4. Reolas; Narwas
^lh^i laat 3 p.; Palmus Watna kõrtsi juures; Taalis Tori kih. —
iapal; Kaiawere Pataste kõrtsi juures; — 7. Sutlemas 2 p.;
Wtliandis Mihkli laat 2 p. — 8. Pukas; Kärdel, Kinna k§ tsi i. —
Põlwas; Jmaweres Päia kõrtsi j. — 11 Rõngu kiriku j; Malgas
^V; Kilingj-Nömmes; Lihulas. — 12. Keilas 8 p.; Rawanurmes 3 v.;
Kaitseliin 's; Tartus 2 p.; Jllukal Kuremäel. — 13 Wörus; RakWeres 3 p.; Kuristal, Ardu kõrtsi juures. — 14. Erastweres. — 15.
Rannus. Kulli kõrtsi j.; Kuresaares. — 17. Nuustakul; Kolmpere kõrtsi
2 p; Suures Lähtrus 2 p. — 18. Lohusuus 2 p; Wõõbsus. —
Ahta Kärsal 2 p.; Tarwastus, Mustla alewis 2 p.; Jöelehtmes,
— 20 —
Niidu kõrtsi juures- — 30. Hellermaal, Suures mõisas; Koeral Preedi
Mahul 2 y.- 2I Haapsalus; Hummulis. Soe kõrtsi juures; Kristas,
Suitsu kõrtsi juures. — 22. Kärgula-, Sulbi alewis; Hovas. - 23.
Tõrwa alewis 2 у; Kõo mõisas 2 y.; Koluveres 2 y.; Wasulas. 24 Laatres, Tartumaal; Moostes. — 25. Kurrstal, Su:t,u loku I.;
Maarja-Magdaleena kih; Soonestes 2 V-; Nissi kih. 2 v — 27. Saare
mõisas; Lcn-kweres, Simunas 2 v — 28. Pikknurme korts: mures Kur
sis, Oriku kõrtsi juures, Räginamäel, Suures Lähtrus —
Wamtu
mõisas — 30. Watlas. — 31. Taeweres, Willandimaal; Sindis; Monistes, Mõra mõisas; Orawa mõisas — Raplas esimesel reedel ja laupäewal pärast Mihklipäewa.
Talvekuul.
1. Tapal; Saaremaal, Mätja küla karjamaal, Pärsamaa toal. 2 Rõuse mõisas, Mändras. - 4. Nissis 2 у. - 5. Wana-Antsla
1 Jnglispeniloorem—1760 Yardi^754 sülda 2 jalga.
1 futdom (fütb)=24 t|arbi=6 jalga.
1 h^rd—3 jalga—36 tolli.
Muude Maade mõõdud.
1
1
1
1
1
geograafia penikoorem—Vis kraadi ekvaatori peal—6,956 tv.
Austria penikoorem—7,1114 wer.
Soome penikoorem—^0 Wer; 1 Rootsi penikoorem—10,s W.
Sakla penil.—7,0304 wer.; 1 Daani penik.—7,0009 Wer.
merejõlm—1,739 to.=1854 meetrit.
2)
а)
Pinnamõõdud.
Kodumaa
mõõdud.
1 toona Tallinna tündrimaa—1377,5 rtsülda—0.63 hektari.
1 uu8 Tallinna tündrimaa—1200 rtsülda—3 Tallinna Wakam,
—172 Rna ‘iratamaab=0,55 hektari.
1 Tallinna Wakamaa—4^0 rtj.—0,167 tiinu=0,I82 hektari.
1 tülbas ehk postiwahe—4 Tallinna toatamaab=1600 rtsülda.
— 22 —
1 Riia tünbrimaa=85 kapamaad--14.000 rt(maamõõdu)küün.
=14 wakamaad--0,48 tiinu—0,52 Hektari.
1 Riia wakamaa---25 kapomaad--!0.000rl(maamõõduMünart—
40.000 rtialga=0.34 tiinu--0,7l Tallinna tünbrtmaab=
0 37 hektari--1,46 Preisi morgenit =0,92 Inglise aere.
1 kapamaa--40 rtiniba=1600 rtjalga.
1 maamõõdu rtlüünar= 4 rtjolga.
1 Riia wakamaa—2 Tallinna Wakamaad--816.33 rtsutda.
1 quarter----28 Inglidnaela----12,70 kilogr.--32 Wene naela.
1 Попе (titoi)=14 ^ngli§naela=15,5 Wene naela
1 3ngü3nael=7000 Inglis tromaela=l Wene nael 10 s.2 / d.
1 Ameerika tonn---907,2 kilogrammi.
Posti ja telegrafi takside tabel.
1 .
Kirsad.
Kohalikud, iga 15 grammi eest ..................................... mrk 1.—
Kodumaalised, iga 15 grammi eest...................................
2.—
Wäljamaalised, iga 15 grammi eest ...................... ,..............2.50
Raskus — piiramata.
2
Postkaardid. Sise- kui ka Wälsamaale:
Üksikud.'
«rk. 1.-
**
— 25 —
Kaust mitte suurem kui 14 cm. X 9 cm.
ja mitte Wätzem kui 10 cm. X 7 cm.
3.
Ristpaelasaadetised:
Kohalikud, iga 50 grammi eest
mrk. ^,25
Alammäär üripaberite ja kaubaprootoide eest . .
„
1'—
Kodumaalised: iga 50 grammi eest
„ —.50
alammäär ärip«üerite rest
„ 2_
Alammäär kaub»pro»wide eest _____________ ,______"___ 1__
Wäljamaaltsed: iga 50 grammi Wöi selle osa eest....... " —.50
Alammäär äripaberite eest . . . . . . ..
„....... 2.50
„kaubaproowide eest ............................... *....... 1.—
Trükitööde ja äripaberite raskuse ülimäär 2 klg.; kaust 45 cm.
X 45 cm X 45 cm. ehk torukujulistel 75 cm. X 10 cm.
Koubaproowlde Ülikaal — 350 grammi; kaust 30 cm. X 20
cm. X 10 cm. ehk torukujulistel 30 cm. X 15 cm
4. Ilma markideta fui ka poolikult maksetud saade
tiste eest nõutakse saaja käest puuduw postimaks kahekord
selt sisse.
5.
T ä h tsa adetise d (kinnitatud saadetised):
Lisamaksu (peale kaaluraha) iga saate pealt kodum.
Väljamaale...................................... ..... „2.50
mrk.
2.—
6. Rahakaardid:
Kodumsalised kuuni 3000 margani iga 100 marga
eht pooliku 100 marga eest ...................... mrk
2—
Alammäär................................
/äi
ule 3000 marga künni 10000 margani, esimese
3000 marga eest 60 marka, siis iga järgmise
100 marga pealt .................................................. „
1,Üle 10000 marga, esimese 10000 marga eest 130
marka, siis iga järgmise 1000 marga pealt .
„
5.—
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle Weel
telegrammi maksu nagu 25-sõnalise teleg
rammi eest.
Telegraafiline teade telegraafi rahakaarti kättewiimise Üle nagu 10=fõnaltie telegrammi eest.
Rahasaate summa — piiramata.
— 26 —
7. Wäärtkirjad.
Sisemaalised, kaaluraha nagu kirjade eest; peale selle
kinnituse raha künni 3000 margani, iga 100
marga ehk pooliku 100 marga ee^. . . . mrk. 2.50
Kinnilusraha alammäär .................................................... „
5.—
Üle 8000 marga tunni 10060 margani, esimese
3000 marga eest 75 marka, siis iga järgmise
100 marga pealt
„
1.50
Üle 10000 marga, esimese 10000 marga cest 180
murta, siis iga järgmise 1000 marga pealt
„
5.—
WLärtus piiramata.
8.
Pakid:
Kaaluraha iga kilogrammi eest ................................. mrk. 10.—
Alammäär ..................................................................„25.—
Kinnitnsmats (wäärtpaktide eest) nagu määrt^irjade
suures.
Lihtpakid (s. o. ilma wäärtuseta) Wõiwad ka tähtsaadetistena poktile antud saada tähitusmutsu
eest iga paki pealt ........................................ „
2—
Paki ülekaal — 50 klgr.
Paki üliulatus : 135 cm. X 40 cm. X 80 сm. ehk
100 cm. X 50 cm. X 50 cm. „
60 cm. X 60 cm X 60 cm.
Wäärtpaki üliwäärtuZ 20000 marka.
9.
Wäljastuskwiitung (обратная росписка):
Kodumaalised ............................................................ mrk. 2 —
Wäljomaalised...................................................................
2.56
Wõib juure lisada igale saadetisele, mille postile wõtmise üle
kwiitung wälja antakse.
10:
Nõudekirjad:
а) postisaadetiste järgiotsimise üle iga saadetise kohta:
Kodumaal...................................................................... mrk. 2.—
Wäljamaal ................................................................. „
2.50
b) Postisaadetiste tagasinõudmise ehk aadressi muutmise üle, iga saadetise kohta:
Kodumaal
4.—
Wäljamaal ..........................................................................6.—
— 27 —
Tähendus: Riigiasutuste ametlikkude
tiste kohta käivad nimekirjad on maksust vabad.
11.
saade»
Järelmaks:
Iga 100 marga järelmaksu eest ................................ mrk. 3.—
Alammäär............................................................................. 10.—
Järelmaks võib tähttaadetiste, väärtkirjade sa paktide peale
pandud saada.
12.
Kojuwiimine:
Rahakaartide ja Väärtkirjade pealt iga saadetise iga
500 marga eh! selle osa eest................................ mrk.
3. —
Märkus: Kojuviidavate saadetiste väärtus on
1000 mrk. piiratud, väljaarvatud maakonna ja teised
linnad, kus need väärtused 10.000 mrk. Piiratakse. Rahatelegrammid toimetatakse iga summa peale koju.
13.
Nimekastid:
Aasta eest ................................................................ . mrk. 150.Vr aasta eest .................................................................... „ 100.—
14.
K Lsiposti tarvitamine:
Sunduslikud abonendid
Wabatahtllkud . . .
15.
.
.
)
)
_
400
Wolipiletid:
Aasta eest........................................................................... Mrk. 10.—
Dublikaadi eest kaotuse korral ........................................ „
5.—■
16.
Kuuni 1 korda kuus ......................................10%
„ 6
„
aastas .................................. 8%
Märkus: 1) Protsendid arwatakse «tulene hin
nast, mis maktew iga käessletva aasta 1. jrsnuaril
2)
Juhtumistel, kui tellimise hinda tõstetakse, maksetakse
postikuludeks: endisest hinnast taksi särgi, kõrgendatud hinna
Wahest aga 50% wähem.
Ajalehtede juures laialisaadetawate kuulutuste ja reklaamide
eeft iga 50 grammi pealt 25 penni.
18.
Abitööd ro H W ale:
Rahakaardi,' pakikaardi, paki, kirja etzk postkaardi
aadressi kirjutamise eest
.......... Nirk. 1.—
Postkaardi kirjutamise eest ühes aadressi kirjutam.
Nõudekirja kirjutamine ühes postikwiitungi kopeerin:.
19.
„
„
3.—
3.—
Telegrammid;
Kohalikud, iga sõna pealt ...................................... mrk. 1. 10.—
Alammäär .
.......................................................
2.—
Kodumaalised, iga sõna pealt.................................
15.
—
Alammäär ................................. ,.............................
Kiirtelearammid — 3 korda kallimad.
Makstud katse (оплаченная проверка) 50% teleg
rammi hinnast.
Ärakiri iga 100 sõna pealt......................................
Telegraafiline wäljastusteade (увЪдомлен!е о до
„ 15 ставленiи).................................................
„45.—
Kiirwäliastusteade......................................................
„3—
Wäljastusteade posti kaudu......................................
5.—
seesama — tähitud (kinnitatud). . . . . . .
”1000.—
Eriaadress (условный адресъ) . . : . ...
20.
Pankade rahatelegrammide
Liht — polteisekordne sõnamaks.
Kiir — kolme ja poole kordne sõnamaks.
eest:
— 29 —
eesti (vabariigi põhiseadus.
(Asutawa Kogu voolt 15. juunil 1920 a- Wastuwõetud ja „Riigi Tea
tajas" 9- aug- nr. 113 —114 awaldatud).
Eesti rahwas, kõikumatus usus ja wankumatus tahtmises
luua riiki, mis on rajatud õiglusele, seadusele ja wabadusele,
laitseks sisemisele ja Wälisele rahule ning praegustele ja tulewatele põlwedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus,
tohtis Wastu ja määras Tihitama Kogu kaudu järgmise põhi
seaduse:
Peatükk I.
Üleüldised määrused.
§ 1. Eesti on iseseisew, rippumatu wabariik, kus riigiWöim on rahwa käes,
§ 2. Eesti maa-alasse luulutoob Harjumaa, Läänemaa,
Järwamaa, Wirumaa ühes Narwa linna ja ümbruskonnaga,
Tartumaa, Wiljandimaa, Pärnumaa, Walga linn, Wõrumaa,
Petserimaa ja muud piiriäärsed mannermaa kohad, kus Eesti
rahwast asumas, Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa ja muud Eesti
Wetes olewad saared ja leetseljakud.
Eesti piiride kindlaksmääramiue sünnib rahwuswaheliste
lepingute läbi.
§ 3. Eesti riigiwõimu ci saa keegi teostada muidu, kui
põhiseaduse Wöi põhiseaduse alusel antud seaduste põhjal.
§ 4. Eestis maksawad tema enese asutuste poolt antud
Wõi tunnustatud seadused. Rahwuswahelise õiguse üldiuunustatud
määrused maksawad Eestis tema õigusliku korra lahutamatuina
ojadena.
Keegi ei wõi end wabandada seaduse mitteteadmisega.
§ 5. Eesti wabariigi riigikeeleks on Eesti teel.
Peatükk. II
Eesti
kodanikkude ^põhiõigustest.
§ 6. Kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised. Ei
wõi olla awaliköiguslikte eesõigusi ja paheõigusi, mis olenewad
sündimisest, usust, soost, seisusest wöi^rahwusest. Seisusi ja sei
suslikke tiitleid Eestis ei ole.
§ 7. Eesti Vabariik ei anna autähte ja aumärke oma
kodanikkudele, wähaarwatud kaiisewüelastele sõja ajal. Samuti
— 30 —
ti oie Eesti kodanikkudel õigust Wastu Wõtta Wõõraste riikide
aumärke ja autähti.
§ 8. Isikupuutumatus on Eeslis kindlustatud.
Kedagi ei wõi lälgida muidu kui seadustes ettenähtud
juhtumistel ja korras.
Wälja arwatud kuriteolt tabamisel, ei wõi kedagi Wangistada wõi kitsendada isikulises Wabaduies muidu kui kohtuwöi°
mude otsusel, kusjuures see otsus põhjendatuna peab olema kuu
lutatud wangistatule mitte hillemalt kui 3 Päewa peale wan^õtamxfe. Otsuse kuulutamist Wangistatule on õigus nõuda
igal kodanikul, kui kuulutamine mitte sündinud ei ole eelnime
tatud tähtajal.
, . ..
Ühtki kodanikku ei wõi wastu tema tahtmist temale seaduse
poolt määratud kohtu alt üle toila teise alla.
§ 9. Eestis et wõi karistada kedagi tema teo pärast
ilma, et fee tegu karistuswääriliteks oleks tunnistatud seadu
ses, mis enne selle teo kordasaatmist maksma hakanud.
§ 10. Kodu on puutumatu. Ei wõi olla tungimist elualemesse wõi selle läbiotsimist muidu kui juhtumistel ja nõuete
täitmisel, mis on seaduses tähendatud.
§ 11. Eestis on usu $a südametunnistuse wabadus. Keegt
ei ole kohustatud korda matma u utunnistuslikke tegusid, olema
usutunnisturliku ühingu liige ega kandma selle kasuks awalikks
kohustusi.
, . .
.
Usuliste talituste täitmine on takistamatu, titt see ei tai
awaliku korra ja kõlbluse wastu.,
ll utunnistus ega ilmamaade ei wõi wabanouseks olla kuri
teo kordasaatmisele wõi kodaniku kohuste täitmisest lorivaleHoidmisele.
Rngiusku Eestis ei ole.
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eeslis Waba.
Õpetus on kooliealistele lastele sunduslik
ja ragma-oolis
maksuta. Wähemusrahwastele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi Ülewalwe сП.
Kõrgemaile õpeasutustele kindlustatakse autonoomia ners
piirides nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel
kinnitatud pöhikir..
,
§ 13. Eestis on wabadus omi mõtteid awaldada sona^
trükis, kirias, pildis wõi kujutuses. Seda wabaduft wõib kitsen
dada ainult kõlbuse ja riigi kaitseks.
Tsensuri Eestis ei ole.
— 31 —
§ 14. Eestis on kindlustatud sõnumite ja kirjade saladus,
mis edasi antakse posti, telegraasi ja telefoni Wõi mõnel muul
Üldtarwitatawal teel. Erandeid teha on õigus kohtuwöimudel
seadustes ettenähtud juhtumistel.
§ 15. Eestis on kindlustatud õigus pöörata toestustega
ja Palwetega vastavate avalikkude asutuste poole. Pööramiste
kaasas ei tohi käia mingi surweabinöu. Wastawad asutused on
kohustatud asiale andma seadusliku käigu.
§ 16 Ei ole tormis mingisugust eelluba riigiametnikkude
kohtulikule Wastutusele Wõtmiseks.
§ 17. Liikumine ja elukoha muutmine on Eestis Waba.
Selles vabaduses ei wõi kitsendada ega takistada kedagi muiou
kui kohtuwõimude poolt.
Tervishoidlikke! põhjustel wõiwad seda wabadust kitsendada
wõi takistada ka teised võimud wastawais seadustes ettenähtud
juhtum stel ja korras.
§ 18. Kõigil Eesti kodanikkudel on õigus awalikku rahu
rikkumata koosolekuid pidada sõjariistadeta.
Ühinguisse ja liitudesse koondamine on Eesis Waba.
Streigi wabadus on Eestis kindlustatud.
Neid õigusi wöib seadus piirata ainult awaliku julgeoleku
Huwides.
§ 19. Eestis on kindlustatud wabadus elukutset Walida
ja ettewötteid awada ning laiutada põllutöös, kaubanduses,
tööstuses, samuti muil majandusaladel
Selles Vabaduses ei
Wõl kedagi kitsendada wõi takistada muidu kui seaduste põhjal
ja piirides.
§ 20. Iga Eesti kodanik ou waba oma rahwuse mää”
ramises. Juhtumistel, mil isiklik määramine mitte wõimalik ei
ole, sünnib see seaduses ettenähtud korras.
§ 21. Eesti piirides elawate wähemusrähwuste liikmed
wõiwad ellu kutsuda oma rahvuskultuurilises ja hoolekande
Huwides sellekohaseid autonoomseid asutusi, nii palju kui nad
W^stu ei käi riigi Huwidele.
§ 22. Neis kohtades, kus elanikkude enamus ei ole Eesti
waid kohalikul vähemusrahvusel, wöib kohalikkude omawalitsusasutuste asjaajamise keeleks olla selle wähemusrahwuse keel,
kusjuures igalühel õigus on tarvitada neis asutustes riigikeelt.
Kohalikud omavalitsusasutused, kus wähemusrahwuse keel tar-
— 32 —
toitudel, peawad riigikeelt tarwitama läbikäimises riiklikkude
asutustega, kus ei ole tarwitusel sama wähemusrahwuse keel.
§ 23. Saksa, Wene ja Rootsi rahwusest kodanikkudel on
õigus pöörata riiklikkudesse keskasutustesse kirjalikult oma keeli.
Eriseaduses määratakse ligemalt nende rahmuste keelte tarwitamine kohtus ja kohalikkudes riiklikkudes asutustes, kui ka omawalitsusaiutustes.
§ 24. Eraomandus on Eestis igale kodanikule kindlusta
tud^ Ilma omaniku nõusolekuta Wöib seda Wõõrandada ainult
üleüldistes Huwides seaduste põhjal ja seadustes ettenähtud
korras.
§ 25 Majandusliku elu korraldamine Eestis peab Wastama õigluse põhimõtteile, mille sihiks on iuimesewäärilise üles
pidamise kindlustamine sellekohaste seaduste läbi, mis käirvad
harimiseks maasaamise, eluaseme- ja töösaamise, samuti oma
kaitse, tööjõukaitse ning nooruse, Wanaduse, tööwöimetuse Wõi
õnnetuste puhul Larwiliku toetuse saamise kohta.
§ 26 Kodanikkude õiguste ja Wabaduste üleslugemine
eelseiswais §§ (6—24) ei körwalda mitte teisi õigusi, mis järgnewad selle põhiseaduse mõttest ehk on temaga kokkukõlas.
Kodanikkude wabaduse ja põhiõiguste erakorralised kitsen
dused astuwad jõusse seaduslikus korras kindla tähtajani Wäl°
jakuulutatud kaitseseisukorra puhu! wastawate seaduste põhjal
ja piirides.
Peatükk 111.
R a H W a s t§ 27. Riigiwöimu kõrgemaks teostajaks Eestis on rahWas ise oma hääleõiguslikkude kodanikkude näol. Hääleõiguslik
on iga kodanik, kes on saanud kakskümmend aastat wanaks ja
on olnud wahetpidamata wähemalt ühe aasta Eesti kodakond
suses.
§ 28. Hääleõiguslikud ei ole kodanikud: 1) kes seadusli
kus korras on tunnistatud nõdra - wõi hullumeelseks ja 2) pi
medad, kurttummad ja pillajad, kui nad on eestkostmise all.
Hääleõigusest jäetakse ilma mõned liigid kuritegijaid Riigi
kogu Walimisieaduse põhjal.
§ 29. Rahwas teostab riigiwöimu: 1) rahw^hääletamise
2) rahwaalgatamise 1a 3) Riigikogu walimise teel.
§ 30. Iga Riigikogu poolt wastuwvetnd söadus jääb
wäljakuulutamata kahe kuu kestes tema waStuwõtmije päewast
— 33 —
arvates, kui seda nõuab kolmas osa Riigikogu seaduslikust koos
seisust. Kui selle aja jooksul kakrkümmendwiir tuhat hääleõiguslikku kodanikku nõuab, et nimetatud seadus esitakse rahwale Wastuvöimiseks Wõi tagasilükkamiseks, siis oleneb pärastine Väljakuulutus rahvahääletuse tagajärgedest.
§ 31. Rabwaalgatamise korras on kahelkümneltoiiel tu
handel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antaks,
muudetaks wõi tunnistataks maksvusetuks. Sellekohane nõud
mine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule. Riigi
kogu Wõib eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata, Wiimasel juhtumisel Pannak;e eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks
wöi tagasilükksmiseks rahvahääletamise korras. Tunnistab rah
vahääletusest osavõtjate enamus eelnõu vastuvõetuks, omandab
ta seadusliku jõu.
§ 82. Kui rahvas lükkab tagasi Riigikogu poolt vas
tuvõetud seaduse Võr võtab Vastu Riigikogu poolt tagasilüka
tud seaduse, kuulutatakse välja uued Riigikogu valimised, mis
võetakse ette hiljemalt seitsekümmendviis päeva pärast rahva
hääletamist.
§ 33. Rahvahääletused sünnivad Riigikogu juhatuse üle
valvel. Rahvahääletamise alused ja kord määratakse eriseadu
ses.
§ 34. Rahvahääletamisele ei kuulu ega wõi rahvaalgatamise teel otsustamisele tulla eelarve ja laenude tegemine, mak
suseadused, sõjakuuluta ine ja rahutegemine, kaitseseisukorra väl
jakuulutamine ja lõpetamine, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
väljakuulutamine, samuti ka lepingud võõraste riikidega.
Peatükk IV.
Riigikogu.
§ 35. Rahvaesitajana teostab riigi seadusandlikku võimu
Riigikogu.
§ 36. Riigikogus on sada liiget, kes valitakse üleüldisel,
Ühetaolisel, otsekohesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse
põhimõtete alusel.
Riigikogul on õigus oma liigete arvu suurendada; selle
kohane seadus hakkab maksma järgmistel Riigikogu valimistel.
Riigikogu valimisseadus antakse välja eriseadusena.
§ 37. Õigus Riigikogu liigete valimisest osa võtta või
ennast Riigikogu liikmeks valida lasta on igal Eesti kodani
kul, kes on hääleõiguslik. '
— 34 —
§ 88 Riigikogu liikmed, wäliaarwatud Wabariigi Walitsuse liigete abid^ ei wõi olla wabariigi walitsuse ega tema asu
tuste poolt nimetatud ametites.. „„.
к 39
Iga kolme aasta särele Wöetakse ette uued Rirgikogu valimised. Riigikogu liigete wolituste algus arwatakse Rnm^au walimiste tagajärgede ^väljakuulutamise päewast.
40. Juhtumisel, kui Riigikogu liige kaotab oma walrmisõiause, on Wangistatud Riigikogu loal, lahkub surma luht
wõi woiitusi maha pannes, astub tema asemele walimisseaduse
korras uus liige eelmises paragrahwrs ettenähtud tähtajani.
§ 41. Riigikogu astub kokku korraliseks istungjärguks tgal
aastal oktoobri esimesel esmaspäetval
§ 42. Riigikogu juhatus wöib Riigikogu kokku kutsuda
ka erakorralisteks istungiteks, kui asjaolud seda nõuawad. Ta
peab seda tegema, kui seda nõuab wabariigi walltsus Wõr A
Riiaikogu seaduslikust koosseisust.,
о 8 43. Riigikogu walib oma esimesel peale Walimist istungil esimehe ja teised juhatuse liikmed. Seda istungit juha
tab kuni esimehe walimiseni eelmise Riigikogu esimees.
§ 44. Riigikogu annab wälza oma kodukorra, Mis awal-
dLtakse seadusena.
§ 45. Riigikogu liikmed ei ole teotud mandaatide luht.
§ 46. Riigikogu on otsuswöimuline, kui on koos Wähemalt pooled liikmed tema seaduslikust koosseisust.
847. Riigikogu koosolekud on awalikud. Ainult era
korralistel juhtumistel, kui sellega on nõus 2/g koosolijaist liigetest, wöib kuulutada Riigikogu koosoleku kinniseks.
' 8 48. Riigikogu liige ei kanna mingisugust Wastutust
peale kodukorras 'ettenähtud poliitiliste avalduste eest, Mis ta
on teinud Riigikogus ja tema ^ominisjonides.,
§ 49. Ilma Riigikogu nõusolekuta et Wõi tema liiget
Wanglstada, wäljaarwatud juhtumised, mil ta on tabatud kuri
teolt. Niisugusel juhtumisel antakse wangistuseä teada ühes
selle põhjustega mille hiljem kui 48 tunni kestes Riigikogu ju
hatusele.^ paneb selle ette Riigikogule otsustamiseks järgmisel
koosolekul.
Riigikogul on õigus oma liigetele määratud Wangivtusi
wõi teisi kitsendusi edast lükata kuni Riigikogu istungjärgu
waheajani wõi wolituste lõpuni..
§ 50. Riigikogu liikmed wabastatakje nende Wolituste
kestusel riigikaitseteenistusest.
- 35 —
§ 51. UtigtEogu liikmed saawad sõiduraha ja Lasu, mille
suurus määratakse kindlaks seaduses ja mida Riigikogu Wöib
muuta ainult järgnewate Riigikogu koosseisude kohta.
§ 52. Riigikogu annab Wälja seadusi, määrab riigi sisse
tulekute ja WLljaminekute eelarwe, otsustab laenude tegemise
ja muid asju põhiseaduse alusel.
§ 53. Riigikogu poolt Wastuwõetud seadused kuulutab
Wälja Riigikogu juhatus.
§ 54. Kui seaduses eneses muud korda ja tähtaega ei
ole ette nähtud. Hakkab ta maksma kümnendal Päewal peale
awaldamist „Riigi Teatajas".
§ 55. Riigikogu teostab riigi asutuste ja ettewõtete
majandusliku tegewuse ja riigi eelarwe täitmise kontrolli tema
poolt ametisse seatawate wastawate asutuste kaudu.
.§ 58 . Igal Riigikogu liikmel on õigus „Riigikogu koos
olekul küsimustega Wslitsuse poole pöörata
Ühel neljandikul
Riigikogu seaduslikust koosseisust on õigus walitsuselt aru
pärida, mille peale tuleb seletus anda.
Peatükk V.
W a l i t s u s e st.
§ 57. Wlitsemist wõimu teostab Eesti Wabariigi Walitsus.
§ 58. Walitsus seisab koos riigiwanemoA ja ministritest.
Wiimaste arw, tööjaotus nende Wahel, kui ka lähem asjaaja
mise kord määratakse kindlaks eriseaduses.
§ 59. Wabariigi Walltsuse kutsub ametisse ja wabastab
selleit Riigikogu. Üksiku ministri lahkunust puhul täidab tema
kohuseid uue ametisse astumiseni üks Wabariigl walitsuse liige
test Walltsuse määramisel.
§ 60. Wabariigi Walrtsus juhib riigi sise- ja Wälispolitikat. hooli seb riigi wälise puutumatuse, sisemise julgeoleku ja
seaduste täitmise eest. Tema
1) seab kokku riigi sissetulekute ja wäljaminekute eelarwe
ja esitab selle Riigikogule kinnitamiseks;
2) nimetab ametisse ja wabastab sellest kaitsewäelisi ja
kodanlifi ametnikke, kuiwörd see ülesanne ei ole usaldatud sea
duste järele teiste ametasutuste kätte;
3) teeb Eesti wabariigi nimel lepinguid Wöõraste riiki
dega ja esitab need Riigikogule kinnitamiseks;
4) kuulutab sõja ja teeb rahu Riigikogu wastawa
otsuse põhjal;
— 36 —
6) k uulutab Välja kaitseseisukorra nii üksikuis riigiosades,
kui ka kogu riigis ja esitab selle Riigikogule kinnitamisel»;
6) e
sitab seaduseelnõusid Riigikogule;
7) a nnab välja seadustega
kokkukõlas määrusi sa
korraldusi ja
8) o
tsustab armuandmise palwed.
§ 61 , Riigiwanem esitab Eesti Vabariiki, juhib ja üht
lustab vabariigi walitsuse tegevust, juhatab Valitsuse istungeid
ja wõib aru pärida ütfituilt ministritelt nende tegewuse kohta.
§ 62. Riigiwanemale määrab wabariigi Valitsus oma
liigete hulgast asetäitja.
§ 63. Walitsuse istungid on kinnised. Ainult iseäralis
tel pidulikke! juhtumistel wõib neid lahtisteks kuulutada,
§ 64. Wabariigi walitsusel neab olema Riigikogu usaldus.
Walitsus wõi tema üksikud liikmed lahkuwad ametist, tui
Riigikogu neile avaldab otsekohest umbusaldust.
§ 65. Wabariigi walitsuse juures on riigikantselei, mis
seisab riigivanema walwe all. Riigikantseleid juhatab riigisekretäär, kelle nimetab ametisse wabariigi walitsus.
§ 66. Kõik valitsemise aktid, mis antakse walitsuse poolt,
peawad kandma riigiwanema, wastawa ministri la riigisekretääri allkirja.
§ 67
Riigiwanema ja ministrite kohtulikule vastutusele
Võtmine ametalaste süütegude eest wõib sündida üksnes Riigi
kogu sellekohase otsuse põhjal. Asja harutamine allub riigikohtult.
Peatükk Vi.
Kohtust.
§ 68. Õiguse mõistmist Eestis teostawad omas tegewuses
rippumatud kohtud.
§ 69
ülemat kohtuwõimu Eestis teostab Riigikogu
poolt walitud riigikohtunikkudest koosseisew riigikohus.
§ 70. Kohtunikke, tui nad seaduse järele ei ole Valitawad, nimetab ametisse riigikohus.
§ 71. Kohtunikke wõib tagandada ametist ainult kohtu teel,
Kohtunikke wõib Wastu nende tahtmist paigutada ühest
kohast teise ainult seaduse täitmisest tingitud juhtumistel.
§ 72. Kohtunikud ei wõi vidada peale seadustes ette
nähtud juhtumiste kõrvalist palgalist ametit.
§ 73. Sellekohaste seaduste alusel ja korras alluvad
— S7 —
Üksikud liigid kriminaalasju Wandekohtule. Wandekohtunikke ei
seo eelmise paragrahwi nõuded.
^К
§ 74. Erakorralised kohtud on lubatud sellekohase seaduse
siirides ainult ssjaajal, kaitseseisukorras ja söjalaewadel.
Peatükk VII.
O m a^w a lits u s e st.
§ 75. OmawalitsuSLe kaudu teostab Walitsemist kohal
riigiwõim, kuiwõrd seaduses selleks ei ole loodud eriasutufi.
§ 76. Omavalitsusüksuste esttuskogud Walitalse üleül
disel, Shctaolise!, otsekohesel ja salajasel hääletamisel proport
sionaalsuse põhimõtte alusel.
§ 77. OmaMalitsuSükiuStel on õigus oma ülesannete
täitmiskks maksusid Wõtta ja koormatust peale panna seaduses
kindlaksmääratud piirides ja korras.
Peatükk VIII.
Riigikaitsest.
§ 78. Kõik Eesti kodanikud on kohustatud osa Wõtma
Wabariigi kaitsest seaduses ettenähtud alusel ja korras.
§ 79. Wabariigi kaitseks moodustatakse kaitsewäed, mille
korraldus määratakse kindlaks eriseaduses.
§ 80. Mobilisatsiooni wäljakuulutamise kui ka ^õia al
guse korral läheb wabariigi kaitsewägede juhatamine Wabariigi
Walitsuselt tema poolt määratud iseäralise kaitsewägede ülem
juhataja kätte, kelle wõimupiirid on kindlaks määratud eri
seaduses.
§ 81 Wabariigi waliisusel on õigus Wälja anda erisea
duses ettenähtud alustel ja korras kaitsewägedesse puutuwaid
seadlust ja määrust.
§ 82. Wabariigi kaitsejõudude mobilisatsiooni Wäljakuulutamise otsustab Riigikogu.
Wabariigi Walitsusel ou õigus ilma Riigikogu otsust oota
mata mobilisatsiooni wälja kuulutada,kui Wöõras riik on kuulu
tanud vabariigile sõja, alanud sõjalise tegewuse Wõi Wälja
kuulutanud wabariigi wastu mobilisatsiooni.
Peatükk 1X.
Riigi maksudest ja eelarwest.
§ 83. Ühtegi awalikku maksu wõi koormatust ei wõi kelle
legi peale panna muidu kui seaduse alusel.
— 38 —
§ 84. Ei tohi kellelegi riigi tulul Paiukit. MaeMatasu
Mdi muud tasu määrata muidu kui sellekohase seaduse põhjal
§ 85. Iga aasia jaoks seatakse riigi sissetulekute ja wäljaminekute üleüldine eelarme kokku. Seadusandlikul teel Wöib
selle maksmust jaotiselt pikendada kuni uue eelarwe WastuWõtmiseni.
Peatükk X.
Põhiseaduse jõust ja muutmisest.
§ 86. Põhiseadus on wankumatuks suhteks Riigikogu
ning kohtu ja walitsuse asutuste tegewuse8.
§ 87. Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on rahwal
rahwaalgatuse korras, kui ka Riigikogul harilikus korras.
§ 88. Rahwas otsustab rahmahääletusel põhiseaduse
muutmise, olgu see algatud kas rahwaalgatnse korras Wöi Rii
gikogu poolt.
§ 89. Põhiseaduse muutmise eelnõu peab rähmale teada
antama mähemalt kolm kuud enne rahmahääletuse päewa.
Asutama Kogu esimees: A. R e i.
Sekretäär: H. M a r t n a-
Wabariigi põhiseaduse uius Riigikogu walimiste,
ja rahwaalgatamise õiguse sea
duse malsurapauelu seadlus.
Asutawa
Kogu
poolt 2. juulil
Wastu Mõetud.
1920
a.
§ 1. Wabariigi põhiseadus omandab seadusliku jõu peale
tema Mäljakuulutamise „Riigi Teatajas" ja hakkab maksma
järgmisel päeMal Peale Riigikogu Walimirte tagajärgede Mäljakuulutamise „Riigi Teatajas."
Wabariigi võhiseaduse paragrahmidest halkamad maksma
käesolema seadluse awaldamisega „Riigi Teatajas" need. miL
käsitawad Riigikogu walimist (§§ 27, 28, 33, 36, 37, 45).
Wabariigi walitsemise ajutise korra § 26 (^Riigi Tea
taja" nr. 44 — 1919 a.) kaotab oma makswuse käesolema
seadluse awaldamisega „Riigi Teatajas".
— 39 —
§ 2. Wabarngi põhiseaduse maksmahakkamisega lõpevad
Asutawa Kogu volitused ning lõpetavad oma maksvuse: Asu»
tawa Kogu valimisseadus („Riigi Teataja" nr. 2. 4.
1918. a.), wabarngi Malitsemise ajutine kord („Riigi Teatena"
nr. 44. — 1919. a.), seadusandliku delegatsiooni seadlus („Rttgt
Teataja"
nr. 47. — 1919. a.), seadlus rahvahääletuse ja
ja rahwa
seadusalgatamisõiguse
kohta
(„Riigis ^ataja" nr. 84. — 1919. a.), armuandmiste lahendamise kord
Asutavas Kogus (.Riigi Teataja" nr. 105. — 1919. a ). ja
määrus Wabariiai Matitiuse õiguste kohta riigiasutuste koosser»
• sude ja riigiteenijate palkade asjus („Riigi Teataja",nr. 44 /о0
— 1920. a.).,
.
§ 3. Wabarngi walitsemise ajutise korra § 12=a (,Rrtgr
Teataja" nr. 109. — 1919. a.) jääb aruliselt maksma, nii kaua
kui Riigikogu teda mitte ei ole ära kaotanud.
§ 4. Maksmates seadustes ettenähtud Asutama Kogu
õigused lähevad wabarngi põhiseaduse maksmahakkamisega üle
Riigikogule.
.
§ 5. Wabariigt walimne arutrie korra Pohral moodus
totud vabariigi valitsus jääb peale wabariigt põhiseaduse maksmahakkamise ametisse, kuni R laiugu uue wabarngi Walitsuse
ametisse kutsunud, ja töötab vabariigi põhiseaduse alusel.
§ 6. Riigikogu wslimiied tuulutab välv Asutava Kogu
juhatus Asutama Kogu sisudel'
Riigikogu valimiste, rahvahääletami^ ja rahvaalgatamtse
seaduses Riigikogu juhatuse peale pandud ülesandeid täidab Rii
gikogu kokkuastumiseni Asutama Kogu. juhatus
Riigiko-m esimese is-umise avab Asutava Kogu esimees.
§ 7. Riigikogu valimiste, rahvahääletamise ja rahvaalgatamiie seoduies ettenähtud hääletamise jaoskonnad määra
vad kindlaks selle seaduse § 2. ettenähtud asutused hiljem lt 20
päema pärast peale käesoleva seadluse avaldamise „Riigi
Teatajas".,
§ 8. Riigikogu valimiste, rahvahääletamise ta rahmaalgatamise seaduse § 17. ettenähtud hääleõiguslikkude kodanikkude
nimekirjade kokkuseadmine alaab 30 päeva pärast käesoleva
seadluse avaldamist „Riigi "Teataras" ja lõpetatakse kahe
kümne päevaga
* . „
Nende nimekirjade kokkuseadmise tõelikud kulud kaetakse
Asutava Kogu juhatuse poolt krediidist, mis Riigikogu valimiste
toimetamiseks Asutama Kogu poolt määratakse.
— 40 —
|S.
Riigikogu
Walimirte,
rshÄ-hääletamife
ja
rahwaalgatamise seaduse § 17. ettenähtud esimesed järje
korralised hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjade parandused
ja täiendused Wõetakse ette 1921. aastal samas paragrahves
nimetatud tähtajal.
Afutawa Kogu esimees: A. R e i.
Sekretäär: H, M a r L n a.
Maaseadus.
(Asutawa Kogu poolt 10. okt. 1919. wastuwõetud.)
1. Wõörandataw maa ja inwentaar.
§ 1. Riikliku maatagawara loomiseks Wõõrandatakse riigi
omanduseks kö?k Eesti wabariigi piirides oleleab mõisad ja maad^
mis Balti eriseaduse (1864. a, Väljaanne) § 597. tähendatud,
ühes kõigi nende päraltolemiste ja kõlbulise pöllumajanduselise
inwentaariga, olgu wiimane mõisi omaniku, pidaja ehk rent
niku päralt.
Tähendus 1: Wõõrandamise alla ei kuulu: 1) lin
nade, Heategevate ja teaduseliste asutuste, maakondade ja Walbabe päralt olewad mõisad ja maad; 9) maatükid (Landstellen,
Balti Eraseaduse § 597. Punkt 5.) kui need rüütlimõisa oma
nikkude päralt ei ole; 3) surnuaiad, kirikute ja kloostrite alune
pind ühes tarwiliku õuemaaga; 4) mõisa rentnikkude päralt
olem ühe mõisa inwentaar, kui nimetatud rentnikud enne 11.
novembrit 1918. aastal rendilepingu põhjal mõisat ise tegeli
kult pidasid ja kui nad ei ole rüütlimõisa omanikud; 5) kiriku
mõisate ja maade pidajate inwentaar.
Tähendu s 2: Endistelt wõõrandatawa maa pidaja
telt, kui nad maad harimiseks saawad, jäetakse uue majapid»mite sisseseadmiseks tarwilik elate ja eluta inwentaar Wõõrandamata.
12 . Wõõrandatawad maad ja inteentaar lähewad üle
Eesti wabariigi omanduseks selle seaduse jõusse astumise päewast alates ja wastutawad nende eest pidajad, kui ilma Wolitnseta Võõraste asjade ajajad („negotiorum gestores", Balti
Eraseadus §§ 4423.—4463.), künni Warauduse üleandmiseni
põllutööministeeriumile.
- 41 —
11. Wõõrandatawa Varandusega ühendatud
õigused ja kohustused.
§ 3. Kõik Wõõrandatawa Warandusega ühendatud õigu
sed ja eesõigused lähevad senni^telt omanikkudelt üle Eesti
wabariigile, kohustused aga allpool, ZZ 4—9. tähendatud määral.
§ 4. Võõrandatava maa osade kohta tehtud kreposteerimata NÜSgilspinzud tunnistatakse maktwuseLakr, kui nad on
tehtud peale 12. juuli 1917. a. ilma seadusliku kreposteeriMise loata.
§ 5. Kõik wõõrandatawa mas peale tehtud a) rendile
pingud, b) metsa ja maaPõue-waranduSte kasutamise lepingud
kaotavad maksvuse.
Tähendus: Põllutööministeeriumil sn õigus neid
lepinguid uuendada.
§ 6. WSõrandatawat maad koormawad a) asjalised fer*
Wituubid (Balti Eraseadus § 1103, 1864. a. Väljaanne) jääwad jõusse, nii palju, kui nad maa tarvitamist ;a jagamist
ei takista; b) isiklikud serwituudrd (§§ 1199.-1250. seals.)
tunnistatakse löppenuteks.
§ 7. Wõõrandatawüt maad koormawad reaalkohustused
(§§ 1297.—1321. seals.) riigi ja omawaliisuste asutuste heaks
jäävad maksma; reaslkohustused seisuseliste asutuste, kirikute ja
eraisikute heaks kaotatakse.
§ 8. Müügi ja jagamise keelud, tagasiostu õigus (§ 1613.
seals.) ja sugukonna fideikomiss-öiguied (§ 2535. za järgmised
sealss) kaotatakse ja tunnistatakse tühjaks kõik seaduse määrused,
kohustused ja lepingud, mis takistavad wõõrandatawa maa
riigita mist, tarwitamist ehk jagamist.
§ 9. Selle seaduse §§ 5,—8. tähendatud lepingute ja
kohustuste ennetähtajalise lõpetamise eest tarbe korral Lafumaksmise ja selle tasu suuruse määramine lahendatakse selle
kohases eriseaduses.
III. Wõõrandatawa maaja inwentaari eest
makstaw tasu.
§ 10. § 1. tähendatud wõõrandatawa maa eest tasu
maksmise ja vastaval korral tasu suuruse, kui ka ilma tasuta
võõrandatavate maaliikide kindlaks määramine lahendatakse
sellekohases eriseaduses.
§ 11. Elawa inwentaari eest tasu määramisel võetakse
aluseks 1914. *. turuhind.
— 42 —
§ 12. Eluta inwentaari alushinnaks Wõetakse inwentaari
hind sellest ajast, mil asi omandatud. Kui inwentaar Wanane°
nud, siis arwatakse tema hinnast maha wastaw Wananemise
protsent.
§ 13. Inwentaari hindamist Loimetawad kommisjonid,
kes koos seisawad:
a) põllutsöministeeriumi esitajast esimehena,
b) mäakonnawaliLsuse esitajast, ja
d) wallanõukogu esitajast.
Hindamise juure Wõib omanik saata oma esitaja.
Peale selle wõiwad kommisjon ja hinnatawa inwentaari
omanik eksperte juure kutsuda.
§ 14. Wõõrandatawa Waranduse hindamise kommisjoni
otsuste üle wõib edasi kaebata hindamise eeskirjade rikkumise
korral hindamise peakommisjonile, kes koos seisab: kohtu
ministri, põllutööministri ja riigikontrolli esitajast ning kahest
wabariigi walitsuse poolt nimetatud liikmest..
IV.
Riikliku
maatagawara
tarwitamine
§ 15. Riikliku maatagawara maa antakse: a) pöllumajaPidamiseks põliselt (pärandatawalt) tarwitada wäikemaapidamistena sellekohase eriseaduse järele; b) Hariduselistele, omawa'
litsus Astele, ühistegelistele, kaubanduselistele ja tööStuselistele
asutustele pikaajaliseks tarvitamiseks, kui ka artellidele ühisharimiiekL; d) rendile lühikeseks ajaks üksikutele isikutele.
Tähendus: Riik wõib maid ka oma kätte jätta
pidamiseks.
§ 16. Maad antakse neile, kes seda hariwad üksikult ehk
teistega koos, olgu et nad endid ainult maapidamisest elatawad,
ehk maad Peawad kõrwaltööharuna.
§ 17. Põliseks tarwitamiseks antakse maad neile, kes ai
nult maapidamisest elawad ühe perekonna ja kahe hobuse töönormi suuruses, silmas pidades maa headust, seisupaika ja muid
kohalist olusid.
§ 18. Neile, kes maad peawad kõrwaltööharuna ehk aiapidamisena, antakse maa põliseks pidamiseks tarbe järele, kuid
mitte üle j 17. määratud suuruse.
§ 19. Linnade ja alewite lähedusesse jäetakse tarwilik
osa maad linnade, alewite ja nende elanikkude Wojadusteks.
§ 20. Wäikemaapidamiseks maasaamise järjekorra mää
rab kindlaks maakonnawalitsus wallanõukogu ettepanekul.
— 43 —
§ 21. Esimestena saatvad maad: 1) kodanikud, kes Eesti
Wabastussõjas mäerinnak iseäralikku wahwust on näidanud; 2)
sõdurid, kes Wabastusiöza MöitluSteS Migastotud; 3) Mabastussõjas langenud sõdurite perekonnad; 4) sõdurid, te5 wabaStussõias tegewuseft Waenlase MaStu osa Wõtnud, silmas pidodes
tegewuse kestust.
§ 22. Riigistatud maade saamiseks, mis senni wäiketaludena rendil olid, antakse eesõigus nende talude rentnikkudele,
kuid selle suures wmb nit maid uuesti kruntida (§§ i 7. ja
18. alusel).
§ 23. WSörandatud mõisate metsad ei tule mitte jaga
misele, Maid jäämad riigi omanduseks.
§ 24. KehMematele maatarwitaiatele annab riik abi ehi
tuste, imoentaari muretsemise ja maaparanduste ^aoks pttaajalise kustutatama laenu näol. Suuremaulatuselised ja põhjaliku
mad maaparandused tehakse riigi ehk omamalitsuse kulul ta
korraldusel.
§ 25. Jnwentaar antakse MLikepõllupidasatele eraoman
duseks mäljaostu teel.
V.
Maapõue loodusmarad.
§ 28. Kõik maapõues pestumad loodusmarad Eesti riigi
piirides tunnistata!^ riigi omaks
Maapõue Marade walitsemise ja kasutamise kohta antakse eriseadus.
V!.
Maapank,
§ 27. Kõigi maauuendamisega ja tarwi^amisega
rahaliste operatsioonide jaoks asutatakse Maapank.
VII.
Seaduse
seotud
maksmapanemine.
Z 28. Selle seaduse tegelik maksmapanemine ühes õigu
sega korraldamaid määrusi anda jääb wabariigi walitsuse
hooleks.
(Äratrükk „Riigi Teat." № 79/80—1919 a.)
— 44 —
Esimene Kord.
Ruttu Toom.
Hendrik ärkas millegift kabinast kohutatuna Üles. Ta
Hõõrus käega silmi ja Waatas ümberringi. Luugi awaus muu
tus järsku pimedaks, keegi tuli laole. Siis sahisesid heinad ja
luugiauk awanes jälle. Laol läks jälle walgeks ja Hendrik
nägi, et tuleja oli teenijatüdruk Liisa. Ta oli nähtawasti heina
tööst õige wastnud ja wajur poisi lähedale heintesse. Siis
ohkas ta kord kui kergitatult ja jäi magama, nagu ta tihetasane, pikaldane hingetõmbamine tunnistas.
Hendrik pööras teisele küljele ja püüdis uue-ti magama
jääda. Silmi kinnipigistades laotas ta käed laiali, nagu ta
harilikult magama jäädes tegi. Kuid und ei tulnud. Ta mõt
ted tungisid wägisi naisterühma poole, kes paar sammu te
mast eemal heintes magas. — Imelik tüdruk oli fee Liisa.
Perepoeg mõtles ja ei saanud ega saanud temast aru. Tugew
ja suur tüdruk oli ta ja ihuk^rw oli walge kui piim. Ta oli
alati rahulik ja mõistlik ja kui ta naeris, siis läksid poiste
pead segamine. Sulane Jakob käis pea igal öösel aidas tema
juures magamas; kuidas nad seal siis olid wöi mis nad te
gid, seda Hendrik ei teadnud. Aga ilusti nad läbi said ja olid
teineteisele nii head, et Hendrikul waheft peaaegu kade hakkas.
Paar korda oli ka tema püüdnud Liisa juure magama peaseda, kuid tüdruk oli iga kord tema nii häbemats-pilkawalt
waljanaernud. Hendrik ei saanud aru, mida Liisa temast õige,
mõtles, teda narriks pidas Wõi? Wöi koguni lapseks? Siis
tundis poiss, kuidas tema hinges midagi wihataolift tõusis.
Oodaku ta! Ta peab ükskord nägema, et Hendrik ka mees on,
weel tublim mees kui Jakob. Oodaku see Liisa aga !
Kuid und ei tulnud. Midagi kui keerles, näris noore
mehe hinges. Ja praegu oli ta paar sammu temast eemal
Heintes; see suur, tugew, ilus Liisal Magad ja ei tea aimatagi,
et see poisikene, kellest ta nii wähe lugu peab, tema kõrwal
wiskleb Kui ta teaks, ta naeraks wist. Ei tea, mis ta teeks.
Ta tahtis näha, kuidas ta magab, kuidas ta magades wälja
näeb, ta ei olnud weel kunagi teda magades näinud. Üks
ainus kordki. . .
Noormees hakkas kiiresti hingama ja pea läks tal kuu
maks. Aga ehk ärkab ta Üles ? . .
— 45
Hendrik ajas enese tasa, õige tasa küljele ja Waatas
magaja naisterahwa poole. Liisa oli Pooleniste Heintesse wajunud ja wiibis sügamas unes. Parem käsi oli wäljasirutatud,
teine puhkas korralikult mõõnawal, paisuw-neitsilikul rinnal.
Walged heinalise riided olid körtsu läinud ja parem põlw oli
pooleniste katmata Silmad olid kõwasti kinnipigistatud ja ta
ei näinud praegu sugugi nii mõistlik, külm ja pilkaw olewat,
waid rahulik, armas ja hea — ütlemata hea. Juuksed olid
sassi läinud ja üks suur kähar salk piiras wallatumalt ta otsa
esist; maike, natuke määrdinud suu oli waikfelt kinni ja rahulik.
Poiss Wahtis teda ja tema hinges tõusis midagi wõimsat, kaunist ülesse. Ah, kui ilus, kui armas see Liisa ometi
oli! Kui ta ometi teda ei naeraks, tema wastu hea oleks,
temale üheainsagi hea sõna ütleks. . .
Nagu eneseteadmatalt oli poiss ülestõusnud ja tüdruku
kõrwale läinud. Mingisugune jõud kiskus teda naesterahma.
juure, millele ta wastupanna ei suutnud. Ta tahtis tema lä
hedal olla, tema ilusaid, määrdinud huuli üks ainus kordki
suudelda, tulgu siis pärast mis tuleb. . .
Hätki lõi tüdruk silmad lahti ja waatas poisi silmi, kes
ehmatuses, pea kahmatades, pea punastades tema ees seisis ja
sõnagi wälja ei saanud. Siis pilgutas Liisa raskelt uniseid
silmi, raputas kord pead, silus korratumaid juukseid ja sosis
tas' nagu wäsinud, roidunud toonil:
, „Oi, küll sa olet rumal poiss, tükit tütrigu manu... Kas
sul äbi põrmugi ei ole, esi olet kuhalt poisikene miil.. . Küll
ma kaiba esäle ära, oodot!.." Ja siis wõttis ta oma tugewate, ümarguste käewartega poisi ümbert kinni ja surus teda
tugewasti enese vastu, nii et mõlemil peaaegu Hingamine
seisma jäi ja Hendrikul minestus peale kippus. Nagu une
näos lõi ta oma käed ta piha ümber, kuna tüdruk tema kõrwa
ääres tasa edasi kudrutas ja suudles teda põse ja kaela peale.
Kirelained lõid ta ülepea kokku, weri tungis kohlsedes pähe ja
ihu täitis iseäralik uimastus. . .
Häkki käis wälguna mõte ta peast läbi: Elsa! Kui Elsa
näha wõiks, kuidas ta siin lao peal Liisa kaenlas rippub!
See mõte lahutas Hendriku pead ja ta tundis kuidas kirgede
Pilwed sealt hakkasid „lahkuma. — Ja kus isa-ema pahandus,
kui pärast — — — Ühel tema koolisõbral oli minewaasta
suwe-waheajal niisugune rumal pahandus juhtunud ja kõik
wallarahwas naeris ja kõneles seda lugu.
— 46 -Need mõtted tegid poisi pea kohe kaineks. Ta Wabastas
ennast omale imestades ja wihaselt otsawaatawa naisterahma
käte mahelt ja sammas luugi poole, kuna tema seljataga wihase naesterahma alandusetundest märisem heal kõlas:
„Di sa miisrajakas küll, mai naesterahmas ei tohi enämb
kohekile magama heita, siss tema nigu mõtsluum manu . . .
Oodot, küll ma karba esäle ärä, nais kas ta lahk su malgaga
läbi mai et 1 Oodot i"
Õhtul söögilaua juures paistis Hendrikule, nagu lasuks
inimeste kohal mõni raske äikese pilw. Söödi waikselt, meele
olu oli kõikidel tõsine ja juttu ei aetud. Isa oli tusane ja
mõttes, ei rääkinud kellegiga sõna ja ema waatas mahest
aralt tema poole, nagu vahandusepäemil ikka. Liisa ja Jakob
sosistasid isekeskis, tui nad armasid, et peremees neid tähele
ei pane. Pärast söömist läks peremees raskeil, kõmamail tam
mel tagatuppa, kuna teenijad kambrisse ja aita magama läksid.
Ema hakkas söögilauda korraldama ja kandis nõusid ja taldrikke kööki. Hendrik püüdis akna lähedal ühte raamatut lugeda
ja tahtis ka juba magama minna, kui tagasi toast järsku isa
Põruw hüüe kõlas:
„Hendrik, tule siiä !"
Hendrik täitis käsku ja läks tahatuppa. Wana oli omas
sängis tubaka suitsu pilwe sees ja müras edasi:
„Poiss, mes lii om, mes ma sinust pia kuulma? Kas
sa sedümiisi massat oma wanembile seda waiwa, mes na si
nuga om nännu? Kas ma sellejaos sinu ole kaswatanu, et
sa enne nakat tütrikega ümbre aeama ja äbi koguma minu
pää pääled Mes ?"
Hendrik waatas matkides suitsu pilwe poole ja unustas
imestuse pärast isegi suu lahti. See tõrelemine tuli tale täiesti
ootamata. Kas wast mõni tema endine, senini saladusekatte
alla jäänud koerustükk ilmsiks ei olnud tulnud ? Ja Hendrik
püüdis mõtetes oma lühikesest minewikust midagi niisugust leida.
„Mes sä ollit ommuku lao pääl tennu? Sa ollit Liisale
külgikaranu ja teda tahtnu ära wägistädä. Katsul äbi om kah!"
Nüüd lõi walgus Hendriku hingesse. Ühtlasi tõusis te
mas hirmus wiha. Ta wastas wärisewal Häälel:
„Sii ei ole õigus. Liisa om sulle wõlsnu".
— 47 —
Selle põrutawa kaitsekõnele järgnes lühike waikus. Siis
mürati suitsupilwest Weel kurjemini:
„Kas sa arwat, et ma sinu juttu wast usu? Pane tähele,
selle koerustüki iist kulus sulle üits hää keretäis anda".
„Anna kui tahat!" trotsis poeg, täis julgust ja usku oma
õigusesse, wastu, ehk ta küll näost ära kahwatas, „aga —"
Järgmisel silmapilgul ilmus suitsupilwest manamees
wälja, tõukas ema, kes teda püüdis tagasi hoida, kõrwale 1а
tormas kööki. Natukese aja pärast tuli ta sealt tagasi, umbcs
kahe jala pikkuse ja sõrme jämuse kepiga . .
Kui Henorik natukese aja pärast ähkides ja puhudes oma
magamise asemele kodis, needis ta — muidugi mõttes
Liisa, isa, ema, Jakobi, isegi Elsa ja kõik maailma — põrgu
põhja .. .
Neiud.
Nooruses õitsew õrnemsngu on inimlik liblikate maailm;
armaStamad enam naeru, kui mehed ja on täis elutuld. Naisterahwa iseloom, on rohkem MaStumõtlik rõõmule, kui kurbmsele tema ergud on tundlikumad ja ka armurikkamad, nad
naerawad endid elust läbi. Nähtawasti on nad looduse poolest
meheliku tõsidusele wastukaaluks loodud — elu magusaks te
gijateks. —'Iludus, armsus, õrnus on õrnema soole osaks saa
nud, mille peale pilk mõnuga wöib puhkama jääda, ja meie
oleme õnnelikud, et meie lapsepõlwe aastad nende hoole all
mööda saadame ja et nemad meie esimeseks eluasemeks on.
Jumal lõi neiu, mees tegi temast alles naise. Inglased
räägiwad küll „bird witted"
*),
mille ma Miisakuse pärast tõlki
mata jätan, seda nende tulemaste abikaasade hoolde jättes.
Kõik on neiukeste juures õrnem, MSikiem, kergem, Ümalifnm — sellepärast wõiwad nad ka kergemini ja kauem tant
sida ja naerda, sest et ka nende peaaju kergem on, kui mehe oma.
Kui neiukestel pead longus,
siis on armastus selles
süüdlane ja neile meeldiwad metsikud noormehed rohkem kui
magusa iseloomuga; abiellu astumisega õpiwad nad aga Wastuoksa mõtlema iseloomu asjus.
*) Linnu mõistus.
— 48 —
Ka oma Warjuküljed on naissool olemas. Kui kuulsa Accursiuse käest küsiti, mispärast õrnem sugu kiiremalt areneb, kui
meessugu. Wastas ta: „Sellepärast, et umbrohi kiiremalt kas-Wab* ja õigusteadlased loewad neiusid nende asjade kilda, mis
mitte kaua wärsked ei seisa. — Rootsi kuninganna Ehristinele
öeldi, et naised ei tohi iialgi walitseda, sest kes kaitsta ei suuda,
see ei pea ka mitte walitsema ja Walitsemiseks on tarwis ise
loomu kindlust, mis aga naistel puudub. Tuhalabida walitsus
ei saa siin juures arwesse Wõetud.
(Katke „Demokritttst ").
Rahwanali.
Õndsa "ema elupäiwil,
Kihnn ja Pootsi mees saiwad kahekesi kokku. Jutt tuli
jutust, kõne kõnest. Pootsi mees pärima: „Millas sa oled
sündinud, Enn?",
Kihnulane wastu: „Seda ikka juba hulk aega tagan,
jah, küllap ikka aastat 50, — jah, on küll, see oli wist itta
alles õndsa ema elupäiwil.
Ei ole maias.
Sandile anti talus silku süüa. Sant wastu: ,Er ma
nii maias ole, et silku, mis kaugelt kalli raha eest toodud on,
sööma hakkan. Ma olen lihagagi rahul, mis igal pool kodu
kaswab.
Naer on terwiseks.
Kord oli üks ohwitser, kellel üks Lentsik-teenija ja kana
oli. Ühel ilusal hommikul, enne teenistusesse minekut, käskis
ohwitser tentsikut lõunaks kana ära tappa ja supiks keeta, mida
ka tentsik lubas teha. Peale oma ametikohuste täitmist koju
tulles, küsis ohwitser tentsiku käest, kas supp keedetud on.
„Mitte kuidagi mitte", kõlas wastus. „Mis, kas sina kana
ära ei weristanud?" — „Mitte kuidagi mitte!" - „Aga mina
andsin sulle selleks kindla käsu!" — „Mitte kuidagi ei olnud
wõimalik!" — „Mikspärast mitte!", — Sellepärast, et kind
rali kutt heaks arwas temaga plaani tegema hakata!"
Kaera Jaan.
Eugen Tfchirikow. „Kirgede w)im" Õudne jutustus
,
munkade elust.
„E lu muinasjutt". Anderikka kirjaniku kütkestaw sulesünnitus.
Juri Sljeskin, „Pariisi uudisjutud". Sisu: 1) Mis
on armastus; 2) „Trocadero" neiuke; 3) Kerjaja jne.;
Tsarskoje palee saladused.
IV. Mitmesugune kirjandus.
P Narsoni „Repertuaar". Kupleed ja pilkelaulud.
„Nalja ja pilke album". Wärwitrüki pildid. Huwitaw sisu.
„Jõulu A lbum" (1919. a. wäljaanne). Mitmekesine huwitaw sisu, hulk pilte.
„R ah w a kalender" 1921. a.
„Seina kalender" 1921.a.
Nõudke 1931» a. nimekirju!
„Margus", Wiljandis.
E. HunFi
■TnaniKDDHB
VILJANDIS, POSTI TÄN.
Valmistab kõiksugu
:: TRÜKITÖÖSID, ::
liht- ehk kunst-värvi:: :: trükis. :: ::
Töö maitse
rikas ja puhas
Mõõdukad :: ::
::
::
:: hinnad
Trükikoja juures
raamatuköite tööstus
о^ll01!^^
S^ f/^14
SBiljanbtS,
Kirjastusäri. Kirjanduse ladu Ajakirjanduse kon
tor. Kirjutusmaterjaalid. Ilu- ja mänguasjad.
Opes ja tarbeabinõud. Kuulutuste wahetalitus.
'W WW
Teadusliku- ja ilukirjanduse, tooli- ja õperaamatute
kirjastus. Kooli- ja õperaamatute kokkuseadjatele ja kirjanikkudele
Hend tingimised.
Airznndu^e £ а6мs on alati kõige wanem kui ka kõige
uuem eestikeelne kirjandus jaadawal, M uu & ee1пe kirjandus.
Kõige kasulikum ostukoht kõikidele.
Seda peaks silmas pidama kõik raamatukapid,
misetoad ja kirjanduse sõbrad.
luge-
Ajakirjanduse kontor.
Kõigi Eesti ja Eestis ilmuwate ajalehtede ja ajakirjade ük
sikute nr. müük üksikult ja Hulgawiisi. Ajakirjanduse ja kir
janduse wälismüügi ainuõigus Wiljandis.
— -
Kirjutusmaterjaalid.
Ilu- ja mänguasjad.
•
Õpe- ja tarbeabinõud
Pealinna kaubamaja „Laine" ilu- ja mänguasjade tööstuse
„Töö ja Ilu" Wiljandi ja ümbruskonna esitus.
Kuulutuste wahetalitus.
Kuulutuste wastuwõtminc talituste hindadega kõigi Eestis
ilmuwate ajalehtedele ja ajakirjadele. Kuulutuste asjatundliku
kokkuseade ja silmapaistwuse eest hoolitseb wahetalitus lisa
maksuta.
Ajalehtede ja ajakirjade tellimiste wastuwõtmine
Piltpostkaardil».
pildistused.
в
wõtmine
Õunesoowikaardid.
Päewa-
Maakaardid. Tellimiste wastu-
kõiksugu trükitööde peale,
а
„Wnkgus"
Postkast 33.
Wilj andis. Lossi tän. № 14.
Telegrammide adress: Walgus, Wiljandis.
Е. Hunti trükk Viljandis.