VaataRistirahwa tähtraamat
ehk
Kristlik kalender
1...Ristirahwa tähtraamat
ehk
Kristlik kalender
1925
II. aastakäik
Tallinnas,
Eesti Misjoni Seltsi wäljaanne.
1924.
„Minge kõike maailma ia kuulutage armuõpetust kõigele loomale!“ Mark. 16,15.
Selle Issanda Jeesuse Kristuse käsu täit
miseks on Eesti Ev. Lutheruse usu kiriku liik
med Jumala abiga asutanud
MEesti Ev. Lutheruse usu Misjon i Seltsi
EH siht on, Jumala sõna viia nende juurde maaJ
ilmas, kes seda veel ei oie kuulnud ja kodumaal
H koguda neid, kes Issanda misjoni käsku tähtsaks
M
ja enesele siduwaks peawad Selts töötab siis
Mkahes harus:
M1. Välismisjoni harus,
W kes hoolt peab selle eest, et töötegijad välja läheksid ja
lM > tööd teeksid paganate keskel, ja
2. Kodumisjoni harus,
Hkes kõiki puhta lutherliku usutunnistuse põhjal seisjaid
ki
tahab koguda ja ühendada üheks misjoni koguduseks.
M Sest misjonaare ei saa välja saata, kui ei ole üksmeelist
W kogu, kes palve ja ohvriga seda võimalikuks teeb. Ja
^1
üksmeelses kogus ei ole kindlamat ühendussidet. kui
M üks usk ja üks vaim. Seda usku ja seda vaimu ei
M omandata aga teisel teel kui puhta ja selge Jumala
sõna õpetuse läbi. Kodumisjoni harus töötavad seltsi
M reisijutlustajad, kes kogudustes ja külades misjoni- ja
= palvetunde peawad
MKui sinu süda sind ka sunnib Issanda
lg
M
käsku täitma, siis
astu Misjoni Seltsi liikmeks.
MSeltsil on mitmelpool kogudustes ka haruM ühingud, mis töötavad samal alusel ja samas
NI
vaimus kui peaselts, ja kus neid ei ole, võib neid
ellu kutsuda, kui mõtteosalisi leidub.
Issand Jeesus ütleb ka sulle:
sa inimesi püüdma!" Luuk. 5,10.
„Sest
ajast pead
Seltsi esimees on kirikuõpetaja H. Põld, Kosel.
i^
Ristirahva tähtraamat
ehk
Kristlik kalender
1925
11. aastakäik.
Tallinnas.
Eesti Misjoni Seltsi väljaanne.
1924.
Märkide seletused.
3-1. — Kolmekuninga
K-a. = Kolmainu
** = kiriku ja riigi pühad
* = tähtpäewad
Ep. — epistel
Ew. — ewangeelium
Kiriku plikad.
Näärikuul: 1. Uus aasta; 6. Kolmekuninga päew.
Küünlakuul: 24. Eesti Wabariigi püha.
Paastukuul: 4. Palwepäew; 25. Maarja päew.
Jürikuul: 9. Suur Neljap.; 10. Suur Reede; 12 — 14. Lihawötte phd.
Lehekuul: 21. Taewaminemise ehk Suur Ristipäew; 31. Nelipühi I. püha.
Jaanikuul: 1. ja 2. Nelipühi II. ja III. püha; 24. Jaanis päew.
Wiinakuul: 4. Lõikuse püha; 31. Usupuhastuse püha.
Jõulukuul: 25—27. Zöulu pühad.
Väikese- ja kuuruarfutuled.
1. Täieline päikese warjutus 24. jaanuaril on näha Ameerikas ja Aafrika läänerannas.
2. Kmr warjutus 8. weebr. on nähtaw Euroopas. Algab
õhtul kell 9,3 min. ja lõpeb k. 1,15 m. Eestis warjub kuu palest
umbes 8/4.
3. Ringkujuline päikese warjutus 20. 21. juulil ei ole
Eestis nähtaw.
4. Kuu warjutus 4. augustil on nähtaw lõunapoolsel maakeral.
Aastaaegade algused.
Aewade algab 21. märtsil.
Suwi
„
22. juunil.
] |
li
Sügise algab 23. septembril.
Talw
„ 22. detsembril.
1995. aastal orr 365 päerva.
2
Ajaloolised aasta-arwud.
Sakslaste tulemine Liiwimaale ................................................ 1159
Munk Meinhard Liiwimaal . . . ............................... . 1186
Tallinna asutamis-aasta ................................
1219
Ordu walitsuse algus Eestis , ................................................. 1224
Eestlaste Wiimane Wastuhakkamine ........................................... 1343
Usupuhastuse algus Saksamaal ................................................ 1517
Usupuhastus Wastu Wöetud Eestimaal ..................................... 1524
Ordu -valitsuse lõpp ............................... . ........................... 1561
Liiivimaa saab Poola, Eestimaa Rootsi alla .
.
1561
Liiivimaa läheb ka Rootsi alla ................................................ 1629
Esimene (Stahli) eestikeelne lauluraamat ilmub . . . . 1632
Wastne Testament ilmub ........................................................... 1686
Kodumaa saab Wene Walitsuse alla
..................................... 1710
Eestikeelne Uus Testament ilmubtrükist .................................... 1715
Wennaste kogudus asub meiemaale ....................................... 1729
Piibli raamat ilmub Eesti keeles . . ................................ 1739
Tartu ülikooli asutamine ........................................................... 1804
Aleksander 1 annab Eestimaa talurahwa priiks
. . . 1816
Aleksander 1 annab Liiivimaa talurahwa priiks . . . 1819
Wene usk hakkab meie maale tungima
................................ 1841
5. W. Janseni „Perno Postimees" hakkab ilmuma . . 1857
Kreutzwald annab „Kalewipoja" Wälja ................................ 1857
Wallad saawad omawalitsuse ..................................................... 1866
Meie koolid Wenestatakse .....................................
. . 1887
Meie kohtud Wenestatakse ........................... .. . . 1889
Wene-Zaapani sõja algus ........................................................... 1904
Esimene üleüldine Wene rewolutsjoon .......................... . . 1905
Ususalliwuse manifest 26. Weebruaril ..................................... 1905
Suure ilmasõja algus ................................................................ 1914
Wene suure reivolutsjooni algus ........................ . . 1917
Esimene Eesti kiriku kongress Tartus .......................... . . 1917
Eesti kuulutatakse iseseisivaks
................................................ 1918
Eesti Asutaw kogu astub kokku ................................................ 1919
Eesti kirikule walitakse esimene piiskop
................................ 1919
Eesti-Wene sõja lõpp ................................................................ 1920
Eesti esimene Riigikogu hakkab töötama ................................1921
Esimene rahwahääletus (nsuöpetuse p.)
1923
I. Näärikuu ehk Jaanuar
Ep. Kal. 3,23'29; Ew. Luuk.
Neljap.
Hinge päewatoidus.
2,21 Jeesuse ümberlõikamine.
Illid aasta 19
Jumala ajad.
2 Reede.
20 Aja täius Kal. 4,1«7.
. 3 Laup.
Andu M D 21 Aja lõpmatus T. l. 102.
1 näd Ep. Pectr 4.12-19: Ew. Matt. 3,13-17 Jeesuse ristimine.
4 Pühap.
P. p. uut a. 22
Poja ilmumine.
5 Esmasp.
23 Meelepärane aasta Luuk. 4,16-21
6 Teisip.
Kolme L p. 24 Walguse tulemine Jes. 60,1-11
7 Kesknd.
! Wana kal. 25 Iisraeli päästmine Room. 11,25-36
8 Neljap.
26 Kristus õpetaja Jes. 61
j jõulud
9 Reede.
27 Issand on kuningas T. l. 99.
10 Laup.
Paawü P.S 28 Poja igawene au Ilm. 22
2. näd. Ep Room. 12,1-6; Ew. Luuk .2,41-52. 12. a Jeesus templis.
11 Pühap.
1.P p.3-k. P. 29
Poja lvalitsus..
12 EsmaSp. Walba n.
30 Kuningaks seadmine T. l. 110
13 Teisip.
31 Poja wöit T. l. 2
14 Kesknd.
1 Poja amet Kol. 1,15-29
15 Neljap.
Korjuse p. 2 Igawene Walitsus Taan 4,25-34
16 Reede.
3 Kutse kõikidele Jes. 55
Ilmar m.
Tõnise p. L 4 Wiimne wöit Ilm. 12,1-11
17 Laup..
3 näd. Ep. Room. 12.9-16; Ew. Joh. 2,1-11 Pulmad Kaana linnas.
18 Pühap.
2.P p. 3-t.p. 5
Jumala Hooned.
19 Esmasp. Wana 3-k. P. 6 Armsad Hooned T. l. 84
20 Teisip.
Wash. Seb. 7 Oige jumalateenistus Joh. 4,7-26
8 Templi puhastamine Joh. 2,13-22
21 Kesknd.
9 Elaw tempel 1 Kor. 3,11-23
22 Neljap.
Lemming m. 10 Hoone nurgakiwi Jes. 28,14-22
23 Reede.
Reet n.
H 11 Uus kogudus 1 Peetr. 2,1-10
24 Laup.
4 näd. Ep Room. 12,17-21; Ew. Matt 8,1-13 Kapernaurna pealik.
2 5 Pühap.
3 P.p.3-tp. 12
Jumala austamine.
26 Esmasp. sPauluse n.p. 13 Austamine looduses 2. l. 19
27 Teisip.
Joh. Kriis. 1 4 Austamine rahwa seas T■ l. 115
28 Kesknd.
15 Isa austamine Joh. 12,24-43
29 Neljap.
Saamu m. 16 Poja austus Eebr. 2,5-13
30 Reede.
W. Tõnise p. 1 7 Jumala au wägewus. Jes. 6
31 Laup.
Taal n.
3 18 Inglid annawad au. Ilm 4
4
II. Küünlakuu ehk Weebruar
Hinge päewatoidus.
5. näd. Ep. Room 13,8-10; Ew. M?tt. 8,23-27. Mere Waigiotamine^
1 Pühap.
4.P.p.3k.p. 19
Jumala tööd.
2 Esmasp.
20 Tema tööde suurus T. 1. 111
3 Teisip.
21 Tema tööde au T. l. 145
4 Kesknd.
22 Igawesed teod Ap. t. 15,12-32
5 Neljap.
Wirwe n.
23 Kardetawad teod Ilm. 15
24 Pojale antud teod Ioh. 5,24-47
6 Reede.
7 Laup.
25 Meile antud teod Ioh 14,1-14
6. näd. Ep. 1. Kor. 6,24-10,5; Ew. Matt 20,1-16. Lööregijaist wiinamääl.
8 Pühap.
9.P.e.Ül.p.G 26
Jumala kartuse tee.
9 Esmasp. Lumvalu p. 27 Jumala kartuse õnnistus T. l. 128
28 Elu õiges kartuses Eebr. 10,26-39
Endel m.
10 Teisip.
11 Kesknd
29 Südamlik kartus Ier. 32,37-42
12 Neljap.
30 Manitsus kartusele 1 Peetr. 1,17-25
31 Aukartuse paik 1 Moos. 28,10-22
13 Reede.
14 Laup.
1 Kartus käskude ees T. l. 119,160-176
7. näd.
15 Pühap.
8.P.e.K.Ü!ch. 2
Lapselik meel.
16 Esmasp. (Neitsi p. e 3 Hoiatus pahandajaile Matt. 18,1-11
17 Teisip.
4 Lapselik järelkäimine Luuk. 9,46-56
18 Kesknd.
5 Jumala laste elu Kaal. 4,6-20
6 Laste armastus 1 Ioh. 2,1-17
19 Neljap.
7 Walguse lapsed 1 Ioh. 1
20 Reede.
21 Laup.
Ellu 11.
8 Lapseks saamine Ioh. 1,9-18
8. näd. Ep. 1. Kor. 13; Ew. Luuk.. 18,31-43. Kannatcmise ettekuulutus.
22 Pühap. Paastu P.
9 Zeesuse tunnistus enesest.
23 Esmasp. (Wastla p. G 10 Tee, tõde, elu Ioh. 14,6-21
"24 Teisip. Cesti W. r. p. 11 Tulewiskaja Luuk. 12,49 59
12 Mina olen see Matt. 14,22-36
25 Kesknd. Tuha P.
26 Neljap.
13 Maailma walgus Ioh. 8,12-30
27 Reede. Laur m.
14 Jeesus Wabastaja Ioh. 8,31-45
28 Laup.
15 Tunnistus Wandega Matt. 26,57-66
24 Rahu igatsus. T. 1. 6
25 Südame rahutus. Hab. 2,4-20
26 Rahutu maailm. T. 1. 39
Alikk m.
Taliharja p. 27 Südame rahu. Room. 5,1-10
28 Rahu jagaja. Matt. 11,25-30
Wilma n.
1 Alaline rahu. T. l. 4
Patukahetsus.
4.P. Paast. 9
10 Patu häda. T. I. 130
O 11 Patu tunnistus. T. l. 51
Maarja p. 12 Andekssaamine T. l. 32
Eesti r. priiks- 13 Rahtva patu häda. Ier. n. l. 3,40-51
(lask. 1819. 14 Meeleheitmine. Matt. 27,3-10
15 Õige ümber pööramine. Joona 3
Ülestõusmine ja elu.
**12 Pühap. ^'sAristuse 30 !
**13 Esmasp. ^sülest, x 311 Surma äratvõttja. Joh. 11,1-27
1 Ülestõusmise lootus. 1 Peetr. 1,3-16
*14 Teisip.
2 Ülestõusmise tõde. 1 Kor. 15,1-22
15 Kesknd. (Karjal, p.
16 Neljap.
€ 3 Meie ülestõusmine. 1 Kor. 15,35-49
4 Meie wöit. 1 Kor. 15,50-58
17 Reede
5 Uus elu. Room. 6,8-23
18 Laup.
16. näd. Ep. 1. Joh. 5,4*12; Ew. Joh. 20,19*31. Uskmatu Toomas.
I.P.p.Kr.Nl.p. 6
Elu Kristuses.
19 Pühap
7 Ühendus Jeesusega. Joh. 15,1-16
20 Esmasp.
8 Ühendus Jumalaga. Joh. 17,1-26
21 Teisip.
9 Elu Kristusele. Room. 14,17-23
22 Kesknd.
23 Neljap' Jüri p. G 10 Elu andja. Joh. 6,27-40
11 Kõige elu alus. Kol 1,9-19
24 Reede.
Markuse p. 12 Elutee. Luuk. 13,24-30
25 Laup.
17. näd.
19. näd. Ep. Jak. 1,16-21; Ew. Joh. 16,5-15. Kristuse
äraminemisest.
4.P.p.Kr.Ul.p. 27 Laulmine Jumala kiituseks.
10 Pühap.
28 Laulma kutsumine. T l. 96
11 Esmasp.
29 Pühade laul T. l. 81.
Laine n.
12 Teisip.
30 Kõige Wan.kiidulaul.2 Moos. 15,1-21
13 Kesknd.
14 Neljap. Lehe j päew 1 Eluaegne laul. T l. 104
Õie n. €
2 Laul koguduses. Eew. 5,15-21
15 Reede.
3 alle kiitus. Ilm. 5
16 Laup.
20. näd. Ep. Jaak. 1,22-27; Ew. Joh. 16,23-30. Oigest palumisest.
Tänamine ja palumine.
17 Pühap. 5.P.p.Kr.Ül.P. 4
Lnamise
kaunidus. T. l. 92
5
18Csmasp. Eeriku p.
öotus
Palwele.
Jer. 29,7-14
6
19 Teisip.
7 Palwe Wägi Luuk 11,5-13
20 Kesknd.
u nnistus ja Palwe Ap. t. 1,4-14
8
Taewam.
P.
**21 Neljap.
Õiglase
palwe. Jaak. 5,7-18
22 Reede Sulew in. G 9
õndsate
tänu. Ilm. 11,15-19
10
23 Laup.
21. Ep. Peetr .4,7-11; Ew. Joh. 15,26-16,4
6.P.p.Kr.Ül.p. 11
24 Pühap.
25 Esmasp.
26 Teisip.
27 Kesknd. Qsmo m.
28 Neljap.
Willu m.
29 Reede
30 Laup. _
3
Rõõmustajast waimust.
Kristus koguduse Pea.
12 Jumala paremal käel, Kol. 3,1-17
13 Elu Kristusele. Room. 14,1-19
14 Pea on ihu juht. Eew. 4,7-24
15 Koguduse otstarwe. Eew. 3,1-12
16 Uus kogudus. Eebr. 12,18-29
17 Jgawene kogudus. Ilm. 21,1-8
8
Jumala sõna.
9 Jumala sõna au. T. l. 119,1-24
10 Sõna kindlus. 2 Peetr. 1,12-21
11 Isu sõna järele. T. l. 119,33-57
12 Sõna Walgus. T. l. 119,89-109
13 Sõna õnnistus. T. l. 1
7 magaja p. 14 Sõna on kindlus. T. l 147,7-20
2.P.p.K..a.J.P.G
^Pööri p.
Angewa n.
Jaani P.
Wiiu n.
26. näd. Ep. 1. Peetr5,6-11; Ew. Luuk. 15,1-10' Kadunud lambast.
28 Pühap. Z.P.P.K.-a.J.P. 15
Jumala riigi külivitös.
29 Esmasp. P.Paulip. 3 16 Rõõmsad sönumed. Ies. 52
30 Teisip.
Paul. m. p. 17 Oige ewangeelium. Kal. 1,6-24
9
VII. Heinakuu ehk Juuli
Hinge päewatoidus.
1 Kesknd.
2 Neljap.
3 Reede
4 Laup.
18 Misjoni tegeivus. Aggai 2,1-9
H. Maar. P. 19 Paganate kogumine. Zes. 66,15-24
20 Paganate misjon Ap. t. 13,42-52
21 Pauluse külwitöö Ap. t. 28,17=31
Elaiv usk.
6.p.p.L.-a.Ä.p. 6
Usu
tvägi.
1
Ioh. 5,1-16
7
Elia P. G
Usu
katsumised.
Eebr. 11,17-40
8
M. Magdaleena 9 Surnud usk. Iak. 2,14-26
10 Usu kinnitus. Ap. t. 4,5-31
11 Kristuse tunnistajad. Ap. t. 5,17-42
Käsk ja usk. Kat. 2, 16-3,14
12
Iaakobi P.
26 Pühap. 7.p.p.k.-a.3.p. 13
Uskmata meele wili.
27 Esmasp.
14 Soodoma hukatus. 1 Moos. 19,15=29
D
28 Teisip.
15 Hõela tunnistus. T. l. 53
29 Kesknd. Olemi P. 16 Höelate uhkus. T. l. 12
30 Neljap.
17 Wõitlus höelusega. T. l. 17
Koidula
31 Reede
18 Paltve höelate. pärast. T. l. 148
10
Lauritsa P. 28 Kurjad karjased. Es. 34,1-10
L 29 Waleprohwetid Jer. 23,13-32
Made n.
30 Hea hoolekandja Es. 34.11-22
31 Hea karjane Es. 34. 23-31
1
J.
14 Reede
Tühjad karjased Sakar. 11,4-17
Rukki M. P 2 Lammaste suurkarjane. Eebr. 13,7-51
15 Laup.
33. näd. Ep. 1. Kor. 12,1-11; Ew. Luuk. 19.41-48. Jerusalemma häwitamisest.
16 Pühap.
1V.P.P. K.-a.J.P. O
Jumala riigi tulemisest
17 Esmasp.
18 Teisip.
Armas m.
19 Kesknd.
G
20 Neljap.
21 Reede
22 Laup.
Alew m.
4 Tulemise aeg. Luuk. 17,20-37
5 Siionist tuleb õnnistus. Jes. 2,2-18
6 Uuendatud kogudus. Jes. 4
7 Jehoowa meie õigus. Jer. 23,1-8
8 Riigi uuendamine Matt. 21,33-46
9 Wõitlus riigi pärast. 2 Tim. 4,1-8
I8.P.p.K-a.Jp. 28
Usu tõotused.
Tasu
29 Mina ja mu Pere. Ioos. 24,2-24
30 Elu puhastus. Esra 9,1-10,12
Kai
Kolletam. P. 1 Tõotuse pidamine. Jer. 35,12-19
2 Täida tõotus! Ioon. 2
3 Palwe tõotused. T. I. 61
Helmi
4 Tõotused Jumalalt. L. l. 132
e
5
Lootus ei jäta häbisse.
6 Palwe häda sees. 2 Kun. 19,14-36
7 Palwe haiguses. Ies. 38
8 Jiobi õnnetused. Ziob 1,6-2,10
Kaasani M.p. 9 Iiobi õnnistamine. Iiob 42
10 Kindel lootus. T. l. 9
11 Jumala rahwa julgus. T. l. 36
Heiti B
19.P.P. K
a. g. p.1
6 Pühap.! 2. Ärist. tui. P. 23 Ettekuulutused Kristusest. 1
24 Mao ja naiseseeme. 1 Moos. 3,1-15
7 Esmasp. (Nigula P.
8 Teisip.
Maarja s.p.C 25 Kõige ilma õnnistus 1 Moos. 12,1-7
26 I Tõotuse kinnitus. 1 Moos. 22,1-19
9 Kesknd.
27 Jakobi õnnistamised. 1 Moos. 49,1-12
10 Neljap.
11 Reede.
28 Piileami ennustus. 4 Moos. 24,1-19
12 Laup.
29 Uus prohwet. 5 Moos. 18,9-19
50. näd. Ep. 1. Kor.4,1-5; Ew. Matt. 11,2-11. R. Johannese läkitus.
13 Pühap. 3. Ärist. tul. p. 30 Ettekuulutused Kristusest. II
14 Esmasp' (Luutsina P.
1• Tõotused Taawetile. T. l. 89,1-19
15 Teisip.
2 Taaweti järeltulija. T. !. 89,20-38
G'
3 Kristuse nimed. Jes. 9,1-7
16 Kesknd.
4 Taaweti kuningriik. Aamos 9,7-15
17 Neljap.
5 Kristuse riik. Jes. 32,1-18
18 Reede
19 Laup.
6 Kristuse kannatamine. Jes. 50
Kristu n.
51. näd. Ep Wil. 4,4'7; Ew. Joh. 1.19-28. R. Johannese tunnistus.
20 Pühap. 4. Ärist, tui p. 7
Kristuse eelkäija.
21 Esmasp. Tooma p. 8 Hüüdja Hääl. Jes. 40/1-11
22 Teisip. Pööri P. D
9 Ingel ja prohwet. Mal. 3
10 Johannese jutlus. Matt. 3,1-12
23 Kesknd. Tohwer
24 Neljap. Aadam, Eewa 11 Jumala Tall. Joh. 1,29-50
**25 Reede 1. Jõulu P. 12 Jõulu ewangeelium. Luuk. 2,1-20
**26 Laup. 2. Jõulu P. 13 Jeesuse sündimine. Matt. 1,18-28
52. näd. Ep. Eebr. 1,1-12* EW. Joh. 1,1-14. Jgawene Sõna.
14
Juural lihas.
15 Tunnis, ja salgajad. 1 Sim. 3,14-4,9
16 Kristus ja kogudus. T. l. 45
17 Koguduse sigiwus. Jes. 54
18 Jgawene Jumal. T. l. 90
15
Päikese tõusud ja loojangud 1925 a.
Tõusud ja loojangud on selles kalendris umbes KeskEesti kohaselt üles pandud ja wõib sellepärast mõnes kohas
nende ja täpsete andmete wahel künni 10 minutit wahet
olla.
Päikese tõusuajaks loetakse silmapilku, mill päikese
sõõri ülemine äär waatepiiri alt nähtawale tuleb, tema
loojangu ajaks — silmapilku, mil ülemine äär ära kaob.
Jaanuari
Weebrnari
rr
Märtsi
rr
FF
Aprilli
FF
Mai
Juuni
Juuli
FF
FF
Augusti
tr
#,
Septembri
FF
FF
Oktoobri
FF
FF
Nowembri
Detsembri
16
1. k. P. tõuseb päike k. 9,-- läheb looja k. 3,30 ai.
10.
„
„„, 8,55 „
„„ 3,45 „
20.
„
„
„
„ 8,45 „
„„ 4,— „
1. k. p. tõuseb päike k. 8,20 m.; läheb looja k. 4,30 m
10. „
w
>/
„ 8
„
„
„
„ 4,50 „
20. „
„
„„ 7,35 „
„
„
„ 5,45 „
1. k. p. tõuseb päike k. 7,10 m.; läheb looja k. 5,45 m.
10. „
„
„
„6,45 „
,,
„
„6,10 „
20. „
„
„„6,15 „
„„
„6,30 „
1. k. p. tõuseb päike k. 5,45 m.; läheb looja k. 7,—„
10. „
„„„ 5,20 „
•„
„„7,15 „
20. „
„„„ 5,
,,
„
„„7,40 „
1. k. P. tõuseb päike k. 4,20 m.; läheb looja k. 8,5 m.
10.
„
„„„4— „
„
„„ 8,25 „
20.
„
„„„3,40 „
„„„8,45 „
1 k. P. tõuseb päike k 3,20 m.; läheb looja k. 9,10 m
10.
„
„„„ 3,10 „
„
„
„9,20 „
20.
„
„„„3,6 „
„„„9,25 „
1. k. p. tõuseb päike !. 3,10 m.; läheb looja k. 9,25 m
10.
„
„
„ „ 3,25 „
„
„
„ 9,20 „
20.
„
„„„3,40 „
„„„9,5 „
1. k. p. tõuseb päike k. 4,5 m.; läheb looja k. 8,40 tn.
10.
„
„
„„ 4,25 „
„„„ 8,20 „
20.
„
„
„ „ 4,45 „
„
„
„ 7,55 „
1. k. P. tõuseb päike k. 5,15 m.; läheb looja k. 7,10 M.
10.
„
„„„5,35 „
„„„ 6,50 „
20.
„
„„„5,55 „
„„„ 6,25 „
1. k. p. tõuseb päike k. 6,20 m.; läheb looja k. 5,55 m.
10.
„
„
„„6,40 „
„„
„5,30 „
20.
................................ 7 - ..................................... 5- „
1. k. >. tõuseb päike k. 7,30 m.; läheb looja k. 4,30 m.
10.
„
„„„7,50 „
„„,, 4,10 „
20.
„
„„„ 8,15 „
„„„ 3,40 „
1. k. p. tõuseb päike k. 8,35 M., läheb looja k 3,35m.
10.
„„„„8,50 „
„„„3,25 „
20.
„
„
„
„ 9— „
„
„
„3,25 „
1 Eesti kuldkroon = 100 Eesti marka.
1 Eesti mark = 100 penni: 1000 E. marka = ligi 5 Wene
kuldrubla.
1 Wene kuldrubla = 100 kopikat.
1 Soome mark = 100 penni — ligi 10 E. marka.
1 Läti rubla = 100 kopikat = ligi 140 E. penni; 1 latt —
100 sentiimi — 50 Läti rbl.
1 Nootsi kroon = 100 ööri = umbes 100 E. marka.
b)
Endised, k u ld w aluu t as.
Austria gulden — 100 kreutseri . . . . .-- rbl. 78% kop.
Inglise 1 nael sterl. = 20 schillingi (ä 12 pence) 9 „ 45 4„
Itaalia liir = 100 senteesimi . . . . .
*
*
Prantsuse frank — 100 santiimi . . . .
. — „ 0/ 2 „
P. Ameerika dollar — 100 senti. .. ♦
• ! " 04 /4 „
Rootsi kroon = 100 ööri . . . . . .
*
51 „
Saksa mart = 100 Psennigit (Penningit) .
.— .
5„
Soome mark — 100 penni . . . . ♦
•
„37 /2„
21
Eesti Ew. Lutheruse kiriku ametikohad
ja nende aadressid.
A. Konsistoorium
Eesti Ew. Luth. usu Konsistoorium asub Tallin
nas, Toompeal Kiriku tän. 8. On asjaajamiseks awatud
iga äripäew kella 9—3. Tema liikmed on:
j.
Esimees: Eesti Ew. Lutheruse kiriku piiskop
Jakob Kukk: tema wastuwõtu tunnid on Konsistooriumis
teisipäewast reedeni iga päew kella 11 ja 1 wahel. Kirjad
piiskopile tulewad aadressida Konsistooriumi.
2.
Abiesimees: Tartu ülikooli õigusteaduse professor
J. Uluots. Aadress Tartu.
3.
Waimulik assessor: praost H. Põld. Koselt.
4.
Waimul. assessor:
Tartu ülikooli usuteaduse
professor H. B. Rahamägi. Aadress Tartu. Ülikooli Eesti
koguduse hingekarjane.
5.
Ilmalik assessor- doktor J. Masing, elab Tallin
nas.
6.
Ilmalik assessor: adwokaat 6. Soosaar, elab Tal
linnas.
Konsistooriumis alali tabataw on konsistooriumi sekretäär 0. Villa, kes ka aetawate asjade kohta seletusi annab.
B. Keskkassa
B.
Eesti Ew. Luth. kiriku Keskkassa asju aetakse
ka Konsistooriumi ruumides. Asjaajaja on konsistooriumi
sekretäär 0. Villa. Keskkassa walitsus seisab koos järgmis
test liigetest: Esimees praost B. Steinberg, Kadrina kog.
saadik Wiikmann, Helme kog. saadik Hendrikson, praost
G. Haller, köster Kasemets, konsistooriumi liikmed praost
Põld ja doktor Masing. Aadress: Konsistoorium, Kiriku tän. 8.
D. Eesti kiriku kogudused
koguduste järele
I. Tallinna praostkond.
Praost A Mohrfeld, Pauluse kog. hingekarjane.
Kogudused.
1.
Püha Waimu kog. Hk. Theodor Tallmeister sün
dinud 28. märtsil 1889, ordineeritud 17. juunil *
)
1912.
aadr.
Wäike Tartu maantee nr. 2.
* Kuupäetvad on 1917 a. lõpuni toana, 1918 a. algust uue kalend. järgi
22
Abiõpetaja Eduard Beekman, sünd. 23 juunil 1868,
ordin. 25 märtsil 1895.
2.
Jaani kog. I. pihtkonna hk. Bruno Hasselblatt,
sünd. 7. nowembril 1886, ordin. 24 juunil 1912. Kaupmehe
tän. 8.
II pihtkonna hk. Aleksander Sternfeldt, sünd. 23 nowembril 1888, ordin. 23 jaan. 1921.
III pihtkonna hk. Hans Kabu, sünd.
24 detsembril 1891, ordin. 5 okt. 1917. Kentmanni tän. 6-a,
3.
Kaarli kog. I. pihtkonna hk. Aleksander Kapp,
sünd. 24. juunil 1874, ordin. 29. weebr. 1904. Kaarli tän. 1,
II. pihtkonna hk. Friedrich Stockholm.
sünd. 19. septembril 1884, ordin. 22. jaan 1912. Kaarli
tän. 1.
III. pihtkonna hk. Arthur Sommer,
sünd. 21. mail 1890, ordin. 20. mail 1918. Kaarli tän. 1,
4.
Pauluse kog. tarwitab Ph. Waimu kirikut, hk.
praost Aleksander Mohrfeld, sünd. 14. jaanuaril 1857, ordin.
25. mail 1886. W. Tartu maantee 12.
5.
Nõmme kog. hk. Anton Eilart, sünd. 22. jaanu
aril 1892. ordin. 11. juunil 1922, elab Nõmmel.
Asutamisel on linna praostkonna - wikaari koht.
IL Ida-Harju praostkond.
Praost H. Põld, Kose kog. hingekarjane.
Kogudused.
6.
Jõelehtme, abikirik Prangli, Raasiku kaudu. Hk.
Oskar Tomberg, sünd. 23. oktoobril 1866, ordin. 3. weebruari1 1891. Endine abikirik Pandivere on Tall. Jaani I. piht
konna hingekarjase hooldamise all.
7.
Harju-Jaani, Raasiku kaudu. Hk. Gerhard Nor
mann, sünd. 28. nowembril 1891, ordin. 28. mail 1922.
8.
Kuusalu, Raasiku kaudu: abikirikud" Loksa (Koi
ga k.) ja Leesi. Hk. Kurt Kentmann, sünd. 5. aug. 1893,
ordin. 3. sept. 1917.
9.
Jüri, Lagedi kaudu. Hk. Jakob Aunwer, sünd.
10. mail 1891, ordin. 13. aprillil 1924.
10. Kose, Kose kaudu; abikirik Tuhala. Hk. praost
Harald Põld, sünd. 4. nowembril 1874, ordin. 14. aug. 1905.
11. Juuru, Juuru kaudu. Hk. Chrisifried Brasche,
sünd. 10. juunil 1875, ordin. 26. augustil 1901.
23
III. Lääne-Harju praostkond.
Praost K. Thomson, Hageri koguduse hingekarjane.
Kogudused.
12. Keila, Keila kaudu; abikirik Rannamõisa. Hk.
Ado Köögerdal, sünd. 28. detsembril 1890. ordin. 27. aug.
1917.
13. Harju-Madise, Baltiski kaudu.
Hk. Johannes
Brasche, sünd'. 9. jaanuaril 1875, ordin. 11. juunil 1906.
14. Baltiski. Hk. Adalbert Lesta, sünd. 30. jaanua
ri 1 1866, ordin. 22. detsembril 1896.
15. Risti, Wasalemma kaudu; abikirik Nõwa. Hk.
Wilhelm Schwartz, sünd. 22. jaanuaril 1891, ordin. 30. jaan.
1916.
16. Nissi, Liiwa kaudu. Hk. Roderich Bidder sünd.
9. nowembril 1886, ordin. 11. oktoobril 1915.
17. Hageri, Kohila kaudu. Hk. praost Konstantin
Thomson, sünd. 27. nowembril 1865, ordin. 2. dets. 1890.
18. Rapla, Rapla kaudu; abikirik Järwakandi. Hk.
Joosep Liiw, sünd. 22. aprillil 1870, ordin. 8. weebr. 1904.
IV. Lääne praostkond.
Praost G. Haller, Martna koguduse hingekarjane.
Kogudused.
19. Haapsalu, Eesti- ja saksakeelne. Hk. Ralf von
zur Mühlen, sünd. 14. oktoobril 1873, ordin. 1. okt. 1900.
20. Lääne-Niguld, Paliwere kaudu. Koht waba.
21. Ridala, Haapsalu kaudu. Hk. Richard Hoffmann,
sünd. 4. juulil 1868, ordin. 20. weebruaaril 1894.
22. Martna, Haapsalu kaudu. Hk. praost Gustaw
Haller, sünd. 22. aprillil 1871, ordin. 30. märtsil 1897.
23. Kullamaa, Silla kaudu; abikirik Piirsalu (Risti k).
Hk. Arwed Brasche, sünd. 9. jaanuaril 1878, ordin. 14.
mail 1902.
24. Märjamaa, Märjamaa kaudu. Hk. Oskar Meder,
sünd. 24. weebruaril 1885, ordin. 14. nowembril 1910.
25. Wigala, Wigala kaudu. Hk. Maksimilian Busch,
sünd. 12. juunil, 1870, ordin. 1. nowembril 1898.
26. Lihula, sõsarkirik Kirbla (Kirewere), Lihula kaudu.
Hk. Luuberg, sünd. 13. weebruaril 1884, ordin. 29. aprillil
1923.
27. Karuse, Karuse kaudu. Koht waba
28. Hanila, Karuse kaudu, hingekirjad Karusel. Koht
waba.
24
29. Warbla, Lihula kaudu. Hk. Wilhelm NerUng,
sünd. 9. weebruaril 1881, ordin. 16. augustil 1909.
V. Saarte-Lääne praostkond.
Praost E. Tannebaum, Noarootsi kog. hingekarjane.
Kogudused.
30. Noarootsi, abikirikud Sutlepa, Rooslepi ja Osmus
saare, kirjad Haapsalu kaudu. Hk. praost Eugen Tanne
baum, sünd. 4. detsembril 1892, ordin. 16. nowembril 1919.
31. Pühalepa, Haapsalu kaudu; abikirikud Kärtla
(Kärtia k.), Paluküla ja Kasari. Koht waba.
32. Keina, Keina kaudu. Koht waba
33. Emmaste, Keina kaudu, abikirik Mänspä. Hk.
Theodor Embeck, sünd. 28. jaanuaril 1859, ordin. 4. juunil
1889.
34. Rõigi, Kärdla kaudu, abikirik Kõpu. Koht waba.
VI. Järwa praostkond.
Praost Chr. Beermann, Peetri kog. hingekarjane.
Kogudused.
35. Paide, Eesti- ja Saksakeelne, Paide kaudu.
Koht waba.
36. Anna, Paide kaudu. Hk. käib Paidest.
37. Türi, Alliku kaudu. Hk. Paul Kuusik, sünd. 16.
mail 1890, ordin. 30 oktoobril 1916.
38. Peetri, Paide kaudu. Hk. praost Christoph Beer
mann, sünd. 8. juulil 1864, ordin. 20. nowembril 1888.
39. Koeru, Koeru kaudu. Hk. Hermann Ederberg,
Sünd. 24. jaanuaril 1893, ordin. 22. jaanuaril 1918.
40. Järwa-Jaani, sama kaudu. Hk. Arwed Rosenstein, sünd. 6. jaanuaril 1875, ordin. 1. detsembril 1902.
41. Järwa-Madise, Arawete kaudu. Hk. Arnold Wieckmann, sünd. 30. augustil 1877, ordin. 11. mail 1908.
42. Ambla, Ambla kaudu. Hk. Johannes Willberg,
sünd. 9. detsembril 1863, ordin. 11. detsembril 1888.
43. Tapa, Tapa alewis asumisel, weel on hingekarja
seta.
VII. Wiru praostkond.
Praost A. Hoffmann, Jakobi kog. hingekarjane.
44.
Rakvere,
Kogudused.
sama kaudu. Eesti- ja saksakeelne.
25
Hk. Eugen Pallon, sünd. 29. jaanuaril 1894, ordin. 18. juu
nil 1917.
Abiõpetaja Alfred Stein, sünd. 27. augustil 1872, ordin. 17.
märtsil 1902.
Saksakeelse koguduse asetäitja hk. Walter Holst, sünd. 25.
aprillil 1892, ordin. 29, mail 1920.
45. Kadrina, Kadrina kaudu, abikirik Ilumägi (Wõsu
k.). Hk. Gustaw Beermann, sünd. 21. juulil 1870, ordin. 26.
septembril 1899.
46. Haljala, Rakwere kaudu, abikirikud Käsmu, Esku
ja Wainupää. Hk. Martin Nurm, sünd. 28. jaanuaril 1870,
ordin. 2. juulil 1900.
47. Wiru-Jakobi, Rakwere kaudu. Hk. praost Artur
Hoffmann, sünd. 2 nowembril 1870, ordin. 24. juun. 1897.
48. Wäike-Maarja, Kiltsi kaudu. Hk. Paul Eberhard,
sünd. 28. detsembril 1865, ordin. 3. nowembril 1899.
49. Simuna, Rakke kaudu. Hk." Aleksander Mäggis,
sünd. 23. juunil 1891, ordin. 30. juulil 1917.
VIII. Narwa-Alutaguse praostkond.
Praost J. Jalajas, N^rwa Joa-oru kog. hingekarjane.
Kogudused.
50. Narwa Peetri kog., hk. Georg Kiviste, sünd. 14.
aprillil 1866, ordin. 8. weebruaril 1898. Aadr. Narwa.
51. Narwa Mihkli kog. Eesti-Soome, Narwa kaudu,
hk. kohuseid käib täitmas Fr. Slöör, Narwa-Jõesuust.
52. Narwa Joa-Oru ehk Aleksandri kog., Narwa kaudu
Hk. praost Jakob Jalajas, sünd. 19. nowembril 1869, ordin.
26. oktoobril 1897.
53. Narwa-Jõesuu, asetäitja hk. Frithjof Slöör, sünd.
11. juulil 1874, ordin. 14. nowembril 1899.
54. Waiwara, Sillamäe kaudu, sõsarkirik Peeterristi
(Meriküla k.). Hk. Leo Treumann, sünd. 6. detsembril 1890,
ordin. 14. nowembril. 1920.
55. Jõhwi, Jõhwi kaudu, abikirik Pühajõe. Hk. Jaak
Warik, sünd. 7. augustil 1882, ordin. 4. septembril 1916.
56. Iisaku, Jõhwi kaudu, abikirik Tudulinna. Hk.
Woldemar Kuljus, sünd. 2. oktoobril 1898, ordin. 21 oktoob
ril 1923.
57. Lüganuse, Püssi kaudu. Hk. Bruno Hörschelmann, sünd. 9. septembril 1889, ordin. 14. juulil 1918.
26
58. Wiru-Nigula, Kabala kaudu, abikirik Kunda. Hk.
Aleksander Alwer, sünd. 19. detsembril 1890, ordin. 28. ap
rillil 1918.
IX Tartu praostkond.
Praosti koh. t. A. Habicht, Tartu Pauluse kog. hk.
Kogudused.
59. Tartu-Maarja, Tartu, Õpetaia tän. 6. Hk. Robert
Funke, sünd. 17. aprillil 1878, ordin. 15. juunil 1914.
60. Tartu-Peetri I pihtkonna hk. Gustaw Ruutopõld,
sünd. 21. nowembril 1875, ordin. 9. juulil 1922, elab. õp.
majas; Il pihtkonna hk. Jaak Treumann, sünd. 27. weebruaril 1881, ordin. 12. detsembril 1910. Elab õp. majas.
61. Tartu-Pauluse. Hk. Arnold Habicht, sünd. 17.
mail 1878, ordin. 30. septembril 1907. Õp. maja, Riia tän.
Abiõpetaja Gunnar Knüpffer.
62. Äksi, Woldi kaudu. Hk. Friedrich Mickwitz,
sünd. 4. juunil 1878, ord. 17. juulil 1905.
63. Torma, Jõgewa kaudu, abikirikud Mustwee ja
Lohusuu. Hk. Aleksander Kuusik, sünd. 29 detsembril 1892,
ordin.?
64. Awinurme, Mustwee kaudu. Hk. Johannes Hauboldt, sünd. 4. weebruaril 1855, ordin. 6. detsembril 1881.
65. Laiuse, Jõgewa kaudu. Hk. Jaan Järwe, sünd.
25. septembril, 1894, ordin. 25. detsembril 1923.
66. Palamuse, Kaarepera kaudu. Hk. koht waba.
67. Maarja-Magdaleena, Tartu kaudu, abikirik Wara
(Prigitta). Hk. ülikooli dotsent Eduard Tennmann, sünd. 17.
juulil 1878, ordin. 9. oktoooril 1911,
68. Kursi, Jõgewa kaudu. Hk. Gustaw Punga, sünd.
9. weebruaril 1860, ordin. 15. juunil 1886.
69. Kodawere, Kallaste kaudu, abikirik Alatskiwi. Hk.
Johannes Eisenschmidt, sünd. 23. septembril 1873, ordin.
6. juunil 1904.
Tartu praostkonna wikaarid: Leonhard Brunowsky,
sünd. 25. juulil 1893, ordin. 16 septembril 1921. Gerhard
Perli, sünd. 2. detsembril 1889, ordin. 12. oktoobril 1924.
70. Wäljaspool praostkonna alluwust, otsekohe piis
kopile alluw kogudus on: Ülikooli kog. Tartus, Eesti piht
konna hk. professor Hugo Bernhard Rahamägi, sünd. 2.
juunil 1886, ordin. 16. aprillil 1914. Aadr. Wallikraawi tän. 25.
Abiõpetaja Arnold Kerem, sünd. 27. oktoobril 1893,
ordin. 12. oktoobril 1924.
27
X. Wõru praostkond.
Praost F. Ederberg, Kambja kog. hingekarjane.
Praostkond on jagunemisel kahte osasse.
Esimese osa kogudused.
71. Kambja, Kambja kaudu, abikirik Krüüdneri. Hk.
praost Friedrich Ederberg, sünd. 18. juunil 1859, ordin. 23.
juunil 1885.
72. Wõnnu, Wõnnu kaudu. Hk. August Ein, sünd.
8. augustil 1893, ordin. septembril 1923.
73. Nõo, Nõo kaudu, Hk. Aleksander Kruus, sünd.
23. juulil 1892, ordin. 1923.
74. Puhja, Tartu kaudu. Hk. Tõnis Markus, sünd.
27. weebruarii 1874, ordin. 16. nowembril 1914.
75. Rannu, Elwa kaudu. Hk Jaan Adamson, sünd.
24. nowembril 1865, ordin. 16. jaanuaril 1905.
76. Rõngu, Rõngu kaudu.
Hk. Winfried Hansen,
sünd. 26. weebruarii 1860, ordin. 31. mail 1887.
77. Ebwa, Elwa kaudu. Hooldaja prof. H. B. Rahamägi.
78. Otepää, Otepää kaudu. Hk. Johannes Lauri, sünd.
24. nowembril 1891, ordin. 17. juulil 1917.
79. Kanapää, Kanepi kaudu. Hk. Friedrich Heimann,
sünd. 20. jaanuaril 1894, ordin. 29. jaanuaril 1923.
80. Sangaste-Laatre, Sangaste kaudu. Hk. koht waba.
,
81. Walga-Peetri, Walga kaudu. Hk. koht waba.
82. Walga-Luke, Walga kaudu. Hk koht waba.
83. Walga-Jaani, Walga kaudu Läti- ja saksakeelne.
Hk. Karl Wehmann, sünd. 26. jaanuaril 1867, ordin. 8.
juulil 1898. On ka lätlaste wikaar kogu Eestis.
Teise osa kogudused.
84. Wõru, Wõru kaudu. Eesti- ja saksakeelne. Hk.
Nikolai Blumberg, sünd. 3. apriillil 1869, ordin. 6. juunil
1893.
85. Hargla, Hargla kaudu. Hk Theodor Meyer, sünd.
1. nowembril 1886, ordin. ? weebruarii 1921.
86. Karula, Karula kaudu. Hk. Theodor Wühner,
sünd. 13. weebruarii 1868, ordin. 31. oktoobril 1893.
87. Urwaste, Antsla kaudu Hk. Jaak Walk, sünd.
15. märtsil 1867, ordin. 18. nowembril 1901.
88. Põlwa, Põlwa kaudu. Hk. Christoph Schwartz,
sünd. 27. augustil 1869, ordin. 10. oktoobril 1899.
28
89. Rõuge, Wõru kaudu, abikirikud: Roosa, Pindi ja
Rogosi. Hk. Walter Wiks, sünd’ 8. jaanuaril 1859, ordin.?
1922.
90. Wastseliina, Wastseliina kaudu. Hk. Johannes
Nathan Aunwerdt, sünd. 7. aprillil 1889, ordin. 15. detsem
bri 1 1913.
91. Räpina, Räpina kaudu, abikirik Mehikoorma. Hk.
Anton Saarmann, sünd. 17. augustil 1880, ordin. 6. jaanu
ari 1 1916.
92. Petseri, Petseri kaudu. Hooldaja Wastseliina hk.
N. Aunwerdt.
XI Wiljandi praostkond.
Praost B. Steinberg, Pilistwere kog. hingekarjane.
Kogudused.
93. Wiljandi maakogudus, Wiljandi k., abikirik Kõpu.
Hk. Jaan Lattik, sünd. 1. oktoobril 1878, ordin. 29. nowembril 1909.
94. Wiljandi linnakogudus, Wiljandis. Eesti- ja saksa
keelne. Hk. August Westren-Doll, sünd. 9. nowembrit 1882,
ordin 10. weebruaril 1908.
95. Helme, Tõrwa kaudu, abikirik Taagepera. Hk.
Johannes Ustal, sünd. 9. aprillil 1880, ordin. 30. detsemb
ri 1 1912.
96. Tarvastu, Wiljandi kaudu. Hk Heinrich Laas,
sünd. 11. oktoobril 1900, ordin. 2 nowembril 1924.
97. Paistu, Wiljandi kaudu
Hk. Julius Feldmann,
sünd. 10. aprillil 1869, ordin. 2. juunil 1896.
98. Suure-Jaani, Olustwere kaudu. Hk. Georg Rosen
berg, sünd. 8. oktoobril 1870, ordin. 9. märtsil 1897.
99. Kolga-Jaani, Wõhma kaudu. Hk. Johann Tischler, sünd. 1. nowembril 1855, ordin. 13. märtsil 1891.
100. Pilistwere, Wõhma kaudu, abikirik Risti. Hk.
praost Bernhard Steinberg, sünd. 3. märtsil 1872, ordin. 3.
augustil 1903.
101. Põltsamaa, sama kaudu. Hk. Erik Frey, sünd.
8 juunil 1895, ordin. 17. juulil 1921.
XII. Pärnu praostkond.
Praost W. Schultz, Jakobi koguduse hingekarjane.
Kogudused.
102. Pärnu Elisabethi, Pärnus
Hk. Johannes Hassel29
blatt, sünd. 22. nowembril 1861, ordin. 20. märtsil 1888.
Sellel kogudusel on II pihtkond asutamisel.
103. Sindi, Sindi kaudu. Hk. Hugo Wühner, sünd.
25. juunil 1877, ordin. 10. augustil 1908.
104. Audru, Pärnu kaudu. Hk. Alfred Oebius, sünd.
4. detsembril 1873, ordin. 24. jaanuaril 1899.
105. Tõstamaa, Pärnu kaudu. Hk. Immanuel Hahl,
sünd. 27. weebruaril 1868, ordin. 29. juunil. 1897.
106. Tori, Tori kaudu Hk. Johann Reitag, sünd. 17,
augustil 1876, ordin. 7. märtsil 1904.
107. Wändra, Wändra kaudu, abikirik Käru (Lauri k.)
Hk. Johannes Nuudi, sünd. 18. jaanuaril 1867, ordin. 18.
aprillil 1894.
108. Jakobi, Hallika kaudu. Hk. praost Woldemar
Schultz, sünd. 23. detsembril 1864, ordin. 1. märtsil 1892.
109. Mihkli, Mihkli kaudu, abikirik Kipu. Hk. Her
mann Lezius, sünd. 31. märtsil 1863, ordin. 15. weebruaril
1887.
110. Halliste, Halliste kaudu. Hk. Erwin Dehn, sünd.
23. aprillil 1862, ordin. 29. oktoobril 1889.
111. Karksi, Nuia kaudu. Hk. Benedikt Masing, sünd.
9. mail 1884, ordin. 12. detsembril 1912.
112. Saarde, Killingi kaudu. Hk. Helmut Torrim, sünd.
6. septembril 1889, ordin. 8. oktoobril 1917.
113. Häädemeeste, Pärnu kaudu, abikirikWõiste (Tackerort, Tahkuranna). Hk. Ernst Jaesche, sünd. 30. septembril
1867, ordin. 5. septembril 1899.
XIII. Saaremaa praostkond.
Praost K. Wöhrmann, Karja kog. hingekarjane.
Kogudused.
114. Kuresaare, samanimelises linnas. Eesti- ja saksa
keelne. Hk ülemõpetaja Nikolai Bäuerle, sünd.
ordin.
Abiõpetaja koht waba.
115. Kaarma, Kuresaare kaudu. Hk. Herbert Lieberg,
sünd. 30. detsembril 1890, ordin. 27. aprillil 1914.
116. Kärla, Kuresaare kaudu. Kaarmaga ühine hinge
karjane.
117. Anseküla, Kuresaare kaudu. Hk. koht waba.
118. Jamaja, Kuresaare kaudu. Hk. Adalbert Willigerode, sünd. 11. oktoobril 1883, ordin. 26. detsembril 1911.
119. Kihelkonna, sama kaudu. Hk. Hermann Maehle,
sünd. 31. oktoobril 1881, ordin. 26. aprillil 1909.
30
120. Mustjala, Kuresaare kaudu. Hk. August Eber
hard, sünd. 6. mail 1856, ordin. 7. septembril 1880.
121. Karja, Leisi kaudu, abikirik Motsküla. Hk. praost
Karl Wöhrmann, sünd. 19. juulil 1864, ordin. 20 detsemb
ri 1 1892.
122. Pöide, Orisaare kaudu. Hk. Adalgoth Seck, sünd.
16. märtsil 1893, ordin. 9. mail 1920.
123. Jaani, Orisaare kaudu. Poidega ühine hk.
124. Waljala, Kuresaare kaudu. Hk. Gustaw Pundt,
sünd. 15. märtsil 1872, ordin. 1. nowembril 1898.
125. Püha, Kuresaare kaudu. Hk. koht waba, Waljala
kirikuõpetaja hooldamise all.
126. Muhu, Kuiwastu kaudu.
Hk. Jooseph Meeri,
sünd. 4. weebruaril 1870, ordin. 15. weebruaril 1904.
XIV. Saksa praostkond.
Praost K. v. zur Mühlen, Niguliste kog. hingekarjane.
Kogudused.
127. Toompea. Hk. Alfred Bidder, sünd, ordin.
Elab Kiriku plats 3.
128. Niguliste, 1. pihtkonna hk. praost Konrad v. zur
Mühlen, sünd. 25. weebruaril 1868, ordin. 29. mail 1894.
Elab Rataskaewu tän. nr. 9. II. pihtkonna hk. Oskar Undritz, sünd 18. septembril 1864, ordin. 12. weebruaril 1895.
Elab Rüütli tän. 12.
129. Oleviste, 1. pihtkonna hk. Viktor Speer, sünd, 17.
oktoobril 1875, ordin. 28. juulil 1902. Elab kirikumajas
Lai tän. 37. II. pihtkonna hk. Erich Walter, sünd. 31. juu
lil 1894, ordin. 12. nowembril 1917. Elab Lai tän. 37.
Olewiste abikiriku Diakonisside maja hingek. Paul
Walter, sünd. 26. detsembril 1872, ordin. 8. juunil 1897.
Elab Diakonisside majas, Suur Pärnu maantee 50.
130. Tartu-Jaani, Tartus.
Hk. ülemõpetaja Joseph
Sedlatschek, sünd. 12. märtsil 1889, ordin. 24. juunil 1918.
Elab Rüütli tän. 20. Abiõpetaja August Leyst, sünd. 30.
juunil 1860, ordin. 2. oktoobril 1888.
131. Tartu Ülikooli koguduse, Saksa pihtkond. Hk.
Ralf Luther, sünd. 23. juunil 1887, ordin. 7. oktoobril 1912,
Wallikraawi tän. 25.
132. Pärnu Nikolai kog., Pärnus. Hk. ülemõpetaja
Wilhelm Kentmann, sünd. 11. juulil 1861, ordin. 2. märtsil
1886. Elab õpetaja majas. Abiõpetaja Waldemar Thom
son, sünd. 9. septembril (u.k.) 1897, ordin. 27. jaanuaril 1924.
31
133. Narwa-Jaani, Narwas. Hk. Wilfried Kraack, sünd.
21. augustil 1894, ordin. 14. septembril 1919. Elab kiriku
majas.
134. Peetrimõisa Saksa kog. Kanapää kihelk., asumi
sel ja Saksa praosti hooldamise all. Saksa praostk. wikaarid: Woldemar Sibbul, sünd. 25. augustil 1869, ordin. 9.
weebruaril 1897. Elab Tallinnas, S. Arehna tän. 24. Aleks
ander Siegfried, sünd. 30. jaanuaril 1876, ordin. 11. märtsil
1901.
XV. Rootsi praostkond.
Praost E. Petzäll, Tallinna Mihkli kog. hk.
135 Tallinna Mihkli kog. Hk. Erik Petzäll, sünd.
10. juulil (u. k.) 1895, ordin. 26. oktoobril 1924. Abikirikud
Naissaare.
136. Wormsi (Hiiurootsi), Haapsalu kaudu. Hk. John
Klasson, sünd. 24. mail 1893, ordin. 30. mail 1920.
137. Ruhnu, Kuresaare kaudu. Hk. Gunnar Schantz,
sünd. 15. aprillil (u. k.) 1889, ordin. 20 mail 1923.
E.
Eesti kogudused väljamaal.
1. Lätis: a) Riia Eesti kog. Hk. Häusler, sünd,
ordin.
b) Marienburi Eesti kog. Marienburgis.
köster J. Wahi; hingekarjasena hooldab kogudust Hargla
õpetaja, d) Läti-Walga kog Hk J. Kerg, sünd. 21. jaanu
aril 1849, ordin. 17. aprillil 1878. On ka wikaar eestlaste
jaoks Lätis.
II. Wenemaal: Ingeri Eesti kogudused (Jamburi, Teschkowo, Gubanitsa ja teised) on osalt ilma hingekarjasteta,
niisama Peterburi jaani, Kroonlinna ja teised Peterburi
ümbruskonna kogudused. Neid hooldawad Wenemaa Lutheruse usu Eesti piiskop Oskar Palsa, sünd. 21. aprillil 1863,
ordin. 13. nowembril 1888, ja tema seatud ja ametisse õnnis
tatud diakoonid.
Oma õpetajad on olemas Walge kirikus (L. Schultz,
sünd. 25. detsembril 1877, ordin. 22. nowembril 1902),
Peterburi Jaani (prof. Jürgens).
32
Eesti Misjoni Seltsi tegernujest
1923V24> aastal.
Meie misjoni seltsi möödunud tegewusaasta, Wiies arwu
poolest, näib wist küll paljudele seltsiliikmetele ja Eesti misjonsöpradele pettumusaastana. Nähtawasti ei ole ta meid ligemale
wiinud meie seltsi suurele sihile, armuöpetust kanda paganate juurde.
Meie ainukene misjoni kastvandik, kes meile kolmest Weel oli järele
jäänud, on ka nüüd, enam kui kaheaastase õppeaja järel, oma
õppimise katki jätnud ja meie poolt üles seatud sihtidele ja juht
mõtetele selja pööranud. Esiteks ei meeldinud temale Soome mis
joni kooli kord ja teiseks ei jäänud La ka rahule selle usulise seisu
kohaga, mis seal walitses ja mille alusel noori töötegijaiks Walmistatakse; ta näis wabameelsemast usuteadusest enam huwitatud olewat ja rääkis igatsusest Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppida.
Nii jäi ta minewal sügisel misjoni koolist ära ja, kui seltsi juhatus
teda oma hooldamise alla Wöttis ja siin kodumaal teda natukene
tahtis juhtida ning ühtlasi ka lähemalt tundma õppida ja tema
selleks otstarbeks ühe kirikuõpetajast misjoni seltsi liikme juurde
elama ja õppima saadeti, siis jättis ta ka selle tee kohe pooleli ja
sõitis oma Wanemate juurde koju. Nii katkes meil Wiimane side
Mälismisjoniga teiste seltside kaudu, ja juhatus nägi täiemini kui
enne ära, et on tarmis teisele teele asuda, nimelt kõige Hoolega
hakata seda teostama, mis ka olude sunnil juba 1923. aasta Pea
koosolekul otsuseks tehti: oma õpeasutust soetama, et Wõimalust saada misjoni õpilasi kodus läbi sõeluda ja ette walmistada,
enne kui neid Mõõrsile, kas Soome ehk Herrnhuti, õppima saata.
Aasta on ka nüüd sellest mööda, kui peakoosolek otsuseks
wöttis oma ulualuse soetamise ja oma õpeasutuse ellukutsumise, et
sel teel misjoni tööle lähemale pääseda. Juhatusele ja nõukogule
tehti kohuseks, kõige jõuga selle sihi teostamise poole samme as
tuda. Tuli tänawune Peakoosolek (1924), ja seegi asi ei näinud
wälispidi sammugi edasi nihkunud otewat. Ainult niipalju oli
nõukogu edasi saanud, et ta oma wiimasel istangul ühemeelselt
oli otsusele jõudnud, maja ostu ehk ehitamise teel selle sihi Poole
püüdma hakata ja peakoosolekul ette panna, et ta tulewase Legewuse aasta peakassa sissetulekust poole maja soetamise kapitali
kaswatamiseks määraks. — Kuigi siis midagi nähtawat taga
järge aastasel ootamisel ei olnud, ühte oli ometi märgata, et nõu
kogu tahab oma ülesseatud sihtidele truuks jääda ja usub, et Ju
mal meid Marem ehk hiljem sellele sihile wiib. Sellele seisukohale
33
asus siis ka Wiimane peakoosolek, ja selle nõu juurde kindlaks
jäädes, tõi peakoosolek selle asja ka Palwes Issanda ette.
Nii oleme ometi oma peasihis edasi saanud, ja oleme sees
miselt kaswanud. Kus ihu silm ja külm mõistuse Hindamiswõime
midagi muud ei näe, kui jõuetust ja saamatust, seal wöib usu silm
ometi märgata, et Jumal on Eesti misjoni asja juhtimas, ja et
ta tahab meie seltsi täiesti iseseiswale jalale seada ning näidata,
kuidas Tema wägi meie suure nõtruse sees peab täie Wöimuse
saama. Ärgem siis oma julgust ära heitkem, millele suur palk
on tõotatud, (Eebr. 10,35), waid kaswagem selles usus, mis sinepiiwa suuruses suudab mägesid paigast liigutada. Meil on tõesti
suured takistuse mäed ees, mis loomulikult ärawöitmatutena Paistawad, aga usule ei ole midagi wõimatu. Kui meil aga seda
usku on! Oh Issand, kaswata meie usku niisuguseks !
Meie jääme siis nüüd kindlamini kui minewal aastal selle
sihi juurde, et meie oma misjoni Löö aluseks kõige Pealt Paneme
oma õppeasutuse ja ei kahtle selle juures, et meie misjoni
maja jaoks korjanduse tehes, misjoni tööd paganate heaks teeme.
Peawad ju sellest asutusest wälja minema käskjalad Paganate
juurde, ja on ju iga iseseisew misjoni selts sel teel oma tööd
alganud. Seda asutust läheb aga meile ka seks tarwis, et Walmistada koduseid töölisi, kes puhta Lutheruse õpetusega warustatud,
misjoni äratustööd teeksid kodukogudustes.
Kui meie siis minewa aasta aruandes kindlaks tegime, et
meie olime Wiimasel ajal seltsi peasihist, see on:
wälismisjoni asjast
eemale nihkunud, siis wöime nüüd ometigi öelda, et meie jälle oleme
hakanud
sellele sihile ligemale jõudma: oleme nimelt uue kind
lama lähtekoha Wolnud selle teostamiseks ja oleme ette wötnud
selles usus kaswada, mis läkitustööd teeb üksnes Jumala juha
tusel ja tema nõu ning abiga.
Muidu on misjoni juhatus Wälismisjoni suhtes tuimust
alal hoidnud paganamaa misjonidega ja on nende kaastööd tarwitanud ja lahkesti ka osaks saanud. Oma kõnedega ja ettekanne
tega on meie seltsi toetanud ja misjoni huwi äratanud Soome
Misjoni seltsi Aafrika misjonaar E. Lehto, kelle abikaasa sündi
nud Einberg, eestlane ja Amblast pärit. Lehto ja abikaasa sõitsid
möödunud suwel Aafrikasse tagasi, oma kolm last kodumaale jät
tes. Meie seltsi kutsetööline Wend H. Ruus juhtus nende ärasõi
dul Helsingi sadamas olema ja sai Weel nende kätt pigistada ja
ka Eesti misjoni sõprade poolt neile head teed ja Jumala õnnis
tust soowida. — Üle aasta on meie rõõmust ja muredest osa
wötnud ja meie äratustööd oma kõnedega elustanud Soome Mis
34
joni feltfi/Hiina tööala misjoni superintendent M. Meedar,
eestlane, kes 17 aastase tegewuse järele pikemale puhkusele oli tul
nud ja kõige aja Tallinnas elas. Nagu kuulda, jääwat ta Weel
mõneks ajaks kodumaale ja olewat meie Sisemisjoni seltsi reisi
sekretäri kohale kutsutud. Nii Wõime tema kaastööd Weel edas
pidigi loota. — Siis jõudis suwel Aafrikast puhkusele ka eestlane
misjonaar L. Blumer, kes Leipzigis misjoni teenistuses ja
meile tuttaw oma kirjade kaudu, mis ta „Meie Kirikus" kirjuta
nud. Meile on paik, kus tema Aafrikas töötab (Meerumägi)
tähtsaks saanud selle läbi, et seal 1896. aastal oktoobri kuul,
mustade poolt ära tapeti eestlane, misjonaar Eewald Owir Jöelehtmest, ja et Eesti märtri Weri seda paika Aafrikas on niisuta
nud. E. Misjoni selts määras misjonaar Blumeri kodutulemise
kulude toetuseks omalt poolt 30.000 marka. Nii tahtis selts ka
otse misjonaaride heaks midagi teha. L. Blumer on ka meie selt
sis kõnedega esinenud ja tahab nüüd talwel ka meie kogudustes
käija misjoni jutlusi pidamas.
Wälismisjoni sihis on ka hulk misjoni pühi aruande aasta
jooksul peetud ja ka seltsi reisijutlustajad on selles sihis töötanud.
Pea töö seltsis on aga siiski hakanud kodukoguduste ewangeliseerimise poole kalduma. Seda nõuab koguduste usuline seisukord
ja usuwoolude Wöitlus meie kirikus, mida nähes E. Misjoni selts
ei saa pealtwaatajaks jääda, waid peab kaasa rääkima ja kaasa
töötama. Seks, et piiblilik õpetus ja kindel usutunnistus Wõidule
pääseksid, sest üksi nende peale rajatud usk teeb misjoni tööd.
Sellest seisukohast waadates on E. M. S. otse õigustatud ja
kohustatud kodukoguduste kallal tööd tegema ja ajutiselt ka kõige
jõuga sellele tööle asuma, kuni tal oma suurele sihile wastaw alus
on pandud. Sellepärast on siis ka nagu iseenesest seltsi tegewuse
pearõhk aruande aasta jooksul langenud
kodumisjoni töö
peale, mis alles kahe aasta eest üles Wõeti ja mille jaoks seekord
ka seltsi kodumisjoni haru asutati.
Kodumisjoni harus on töö siiski ka alles selle Haru koonda
mise ja sisemise arendamise peale ära kulunud. On tahetud wälja
minna tuumkoguduse ellu kutsumisest. Selleks on misjoni juhataja
Tallinna kodumisjoni kogus aasta läbi iga kuus kaks ehk ühe
piibli läbirääkimise tnnni pidanud sealsete kodumisjoni haru liik
metega. Loeti ja seletati üheskoos apostel Pauluse kirja Eewesuse rahwale, milles apostel käsitab õige koguduse jõuallikast,
sündimist ja arenemist. Jõuti läbi Wõtta kirja õpetlik osa, Pea
tükid 1—3; tänawu jätkatakse manitsewat osa, peatükid 4—6.
Selle koguga ühenduses harjutati ka ühispalwet ja pandi kaks
35
korda paastu ja palwe nädal toime kodumisjoni Haru liikmete kes
kel meie kiriku usuwöitluste otsustawate päewade eel. Kodumis
joni Harus näib ka ohwrirühmade asi edaspidi kindlama
aluse ja kuju leidwat.
Kodumisjoni juhatawaks orgaaniks aga peab wälja kuju
nema külwirüh m. See pidas ka tänawu suivel Kosel, nagu
suwel enne seda Nissis, kolmepäewase teadusliku tööaja ära, kus
piibli põhjal kõnet peeti „Kiriku ja tema ülesannete üle," Esi
mese ristikoguduse ametite üle" ja „Esimese ristikoguduse elu üle."
Praegu kuuluwad külwirühma wast kaheksa kirikuõpetajat. WastuWötu tingimiseks on tõotus Kristuse misjoni tööd oma Waimuliku
töö ülemaks sihiks pidada ja kõikumata puhta ja kindla Lutheruse
usu alusel seista. Wastuwõetaw peab ka Walmis oleme, kui tarWis, ennast Lutheruse usu õpetuses katsuda laskma, ehk, kui nõu
takse, ka sellekohase kirjatöö kirjutama. Muidugi on asi kõik wast
arenemisel ja wõib täil hoogu Wötta alles siis, kui seltsi uue
põhikirja läbi, millesse on üles wöetud seltsi sisemise elu korralduse
jaoks oma kindla kodukorra loomine, ka seaduslik ja õiguslik alus
on pandud.
Külwirühm on õieti meie äratus o sa konna
keskkoht. Selle osakonna juhatuse liikmed koosnewad külwirühma
liigetest. Nemad korraldawad kursusi ja äratamistöö ehk ewangelisatsiooni nädalaid. Äratusosakonda kuuluwad peale külwirühma
kõik misjoni seltsi kutse ja ajutised töölised.
Wäga önnistusrikkaks kujunes tänawu suwel (1924)
Kuresaares toime pandud kodumisjoni kursus. Selle, nii
kui endistegi kursuste peatuumaks oli Martin Lutheri õpetusega
tutwunemine. Seekord esines Peaainena M. Lutheri õpetus õigeks
saamisest usu läbi, ja kanti seda ette Lutheri Kalatia kirja seletuste
põhjal. Muidugi olid kawas ka misjoni ained, pühakirja seletu
sed ja muud. Kursus kestis ühe nädala, — 11. augustist 17.
augustini. Tema alguses peeti 10. aug. Kaarmal misjoni püha
ja lõpuks Kuresaares kodumisjoni püha. Kursuse ajal peeti laie
matele ringkondadele õhtuti piibli — ning misjoni tunda Kuresaare kirikus, Waiwere Palwemajas, Naswal, Kärla kirikus ja
misjoni püha ka Mustjalas (õp. Hasselblatt). Kursuse! olid õpe
tust andmas misjoni juhataja H. Põld, siis kirikuõpetajad Z.
Hahl, B. Hasselblatt, G. Pundt. Palwetundidel kõnelesid peale
nende ka seltsi kutsetöölised ja Saaremaa omad kirikuõpetajad,
kelledest kursusel käisid N. Bäuerle, H. Maehle, A. Eberhard, A.
Seck, H. Lieberg ja 3- Meeri. Osawõtjaid kursusest oli 60
ümber, kellest suurem osa elawa isuga seda Wastu wötsid, mis
pakuti. See kursus jääb armsaks mälestuseks misjoni seltsi tege
lastele, Saaremaal nii soojalt ning lahkelt Wastu Wöeti. Kursus
36
oli tõesti kalliks külwi ajaks, mille õnnistus ei jää tulemata, kui
Jumal kastet annab. Saaremaa, eriti Kuresaare, on meie Mis
joni seltsile paigaks, kus misjoni jaoks palju Huwi leidub ja kus
ka puhtast Lutheruse usust lugu peetakse. Ka sealsed haru-ühingud,
Kuresaares, Kihelkonnal ja Waljalas töötawad edurikkalt.
Haru-ühingutest maisemaal on ka mõned õige elawat
tegewust näidanud. Nimetame siin Narwa-Jõesuu haru-ühingut,
kes suwel jälle suurema misjoni püha, ka kõnedega Wabas looduses
toime Pani; Narwa haru-ühingut, kus alaline seltsi kutse tööline
wend Tärn töötab; Rakwere haru-ühingut, kes tegewust awaldab
misjoni tundide kaudu, millede toimepanemisel ka koguduse õpetaja
wäga osaw on; Wöru-Jakobi haru-ühingut, kelle ümber ka juba
midagi tuumkoguduse taolist on kogumas; Haapsalu haru-ühingut,
mis wiimase kursuse järele iseäraliselt elu hakkas awaldama;
Napla haru-ühingut, kust suuremaid annetusi tulnud ja mõnda
teistki, kelle toetust peaselts on saanud tunda. Nende hulka tuleb
lugeda ka Tallinna Haruselts, kes senini nagu peaseltsi alustoeks
on olnud, nüüd aga temaga ühte tahaks sulada haru-ühingu ise
loomust loobudes ja peaseltsi juhatuse alla andudes.
Ühte wiisi agaralt on nii hästi kodu kui wälismisjoni külwitööd ka teinud seltsi kutseLöö lised reisijutustajad H. Ruus,
A. Kilmi ja J. Tärn. Iseäranis palju on liikunud kogudus
tes wend H. Ruus, ka Lõuna-Eestis, kus misjoni huwi wäiksem
ja ka endine Wennaste koguduse äratustöö suuremalt osalt kadu
nud. Wend Kilmi on osa aega Rakweres paigal olles töötanud,
on aga ka palju ringi sõitnud, enam Põhja Eestis, Wiru, Harju
ja Läänemaal. Wend Tärn on Narwas, Jõesuus ja seal ligikonnas töötanud.
Kodumisjoni arenemise piirkonda kuulub ka meie seltsi aja
kirja
„Meie Kiriku"
edenemine ja käekäik. Selle lehe suhtes on nüüd põhimõttelikult
Waatekohale jõutud, et see leht seltsile tarwilik ja et ilma temata
iseäranis kodumisjoni töö puudulik oleks. On ju see, mille eest
M. K. nüüd wõitleb meie kodumisjoni südame asjaks saanud ja
ei saa kodumisjon teisiti, kui et ta ka tööd lehe kaudu häda tarwiliseks peab ja seda toetada ja edendada tahab. Selles mõttes
läks ka kodumisjoni haru maikuu koosoleku ettepanek läbi, et kodu
misjoni Haru lehe oma hooldamise alla Wötab ja omast kassast
ka teda püüaks toetada. Aasta peakoosoleku ajal ära Peetud
kodumisjoni Haru koosolek uuendas selle otsuse ja walis lehele
hooldaja toimekonna, kelle liikmeteks said peale lehe toimetaja seltsi
37
liikmed H. Kiiwer ja P. Nõurn. See toimekond wötab üleüldse
seltsi kirjandusosakonna asjaajamise ainelisest oma hoole
alla. Uue toimekonna tegewus saab ehk ka mõnda muudatust
Looma lehe talitamisesse ja toimetamisessegi. Kuid seda peab tuletoit näitama. Aa lähemat selle asja kohta loetagi; „Meie Kiri
kust' enesest. Lühikene aruanne ei saa oma ülesandeks teha kõi
gist seltsi tööharudest põhjalikult rääkida. Lehe asjas aga Panek
sime ka siin kohal E. M. S. liikmetele südame peale „Meie Ki
rikule" rohkesti lugejaid muretseda. Selle läbi läheks lehe ülemalpidamine palju kergemaks ja leiaksid meie seltsi mõtted ja sihid
teed meie kiriklikult mõtleja rahwa sekka. Siin Peab igaüks kaasa
tõmbama. Ka see on misjoni töö, esiteks kodumisjoni töö, aga
õhutamise mõttes ka wälismisjoni töö. Wälismisjoni peale läheme
ju wälja iga asjaga, mis meie ette wõtame. Kui ka igaühe silm
niikaugele ei ulata seletama, aga Misjoni selts tegutseb küll igas
asjas selles sihis. Niisamuti on sellesihilised seltsi kirjastusel ilmuWad raamatud, ka mõlemad kalendrid, mille laialilaotamist ka
siin seltsi liikmete südame peale paneme.
Selle sihi peal hoidku ka meie seltsi see Maim, keda Issand
Jeesus käskis Isalt paluda ja kes esimesel nelipühil jüngrite Peale
wälja walati seks, et nad läheksid kuulutama armuõpetust kõiges
maailmas kõigele loomale. Seda Maimu palugem ka enesele ja
oma seltsile rohkesti Jumala käest, et meie usk tõuseks ja meie
saaksime neid tegusid teha ja seda käsku täielikult täita, mis jaoks
meie Eesti Misjoni Selts on asutatud ja Jumal meid tema sisse
ja ümber on koondanud.
H. Põld.
Palke MIL
Kord jutustas nende ridade kirjutajale üks naene
järgmiselt:
Mul oli joodik mees, kelle läbi meie abielu otse põr
guks muutus, mida üksi see Wõib tunda, kes joodiku
naene on. Mis mind kõige enam Haawas, oli see, et
mu joodik mees ka meie ainukest 16-aastast poega Wägist
alkoholi tarwitama sundis. Iseäranis püüdis ta seda
põrgulikku jooki poisile sisse ajada, kui mind toas ei ol
nud. Ma ei Wöinub siin midagi muud teha, kui palusin
wäsimata oma mehe ja poja eest Jumalat, et Ta isa joo
38
mise Wörgust wabastaks ja Poega toledajoomahimu eest hoiaks.
Ühel Päewal juhtusin ma oma poja magamise kamb
rist mööda minema. Ma kuulsin, et La nagu kellegagi
kõneleb. Sain aru, ta palub oma isa eest kangesti Ju
malat. Läbi Wõtme augu nägin ma teda laua juures
põlwitawat, silmad pisarates. Mu mees oli ka seekord
kaine, ja oli kodus. Ma palusin teda ka kuulama ja
Waatama tulla, mis meie poeg kambris teeb. Meie lask
sime ka mõlemad ukse taha pölwili ja kuulasime pealt, kui
meie laps südame liigutusega palus: „Armas Issand
Jeesus! Sul on meelewald ja Wöimus kõige patude ja
tema hirmsate kiusatuste üle — päästa mu armas isa
hirmsast jooma haigusest. Näita tema maimule oma Werd
ja Haawu, et La tundma õpiks, kuidas La oma hirmsa
patu Himuga Sind igapäew uuesti risti lööb. Hoia mind
ka selle hirmsa patu eest. „Ioodikud ei Pea Jumala riiki
pärima." Oh päästa mu isakene sest hirmsast kohtusõnast,
oh päästa teda oma surma ja Were pärast! Aamen.
Mis usklik naene üksi ei jõudnud Leha, sai nüüd usk
liku noore poisikesega ühendatud eestpalwes täide minna:
isa sai hirmsast jooma haigusest päästetud. Ta andis
oma südame Jeesusele, ja hakkas sest saadik uut, pühitse
tud elu elama.
I. S.
Ilus tunnistus.
Kord juhtus noor eurooplane kaewu ääres, Mõiste
misjoni asutuse lähedal, kristlikkude naistega kokku ja
hooples nende ees, ristiusku pilgates, kuidas tema oma
rikkuse tõttu suurepäralist elu elawat, — kuna n e m a d
ometi waesusest ja wiletsusest wälja ei pääse, mida ka kirik
neile sugugi pole koguda suutnud.
Üks pealtkuulajate naiste seast oli pime; ta oli mõni
aeg waikinud, — aga siis tellis ta, et teda otse pilkaja juurde
wiidaks ja tunnistas: „Minu silmad ei näe sind mitte, nii
et mina ei tea, kes sina oled ega kuidas sa wälja näed,
kuid seda ütlen ma sulle: ei ühegi hinna eest ei oleks mina
walmis, sinuga wahetama, sest ma tunnen ennast sinuga
wõrreldes lõpmata palju rikkam olewat, kuigi mul silma
nägemine puudub ..."
39
E. M. R. rahaline aruanne
Peakassa.
Sissetulekud.
1) Haru-Ühingute poolt: Tallinna 33,800-; Kuresaare 70.900 — ;
Wiru Jakobi 11.957.—; Narwa-Jõesuu 25.000.—; Kose 400.—;
Narwa 15 513.—; Hiiu-Kärdla 3.300 — : Kuusalu 1.590.—;
Haapsalu 30.557. —; Kihelkonna 7.860. — ; Wiru-Nigula
2625.—; Rapla 12.322 —; Jõelehtme 212.—; ja Helme
425.—: ............. ...
.......................... 220.061. —
2)....Koguduste poolt. Tallinna praostkond: Jaani Kog. 1 p.
1.250. — ja Seltsi aastapäewa korjandus Jaani kirikus
10.839.—; Kaarli kog I. pihtk. 50. : ......................12.139. —
Jda-Harju praostkond: Kuusalu 1001, — ja 5 rbl k u lda; Juuru
2500.—; Jõelehtme 3.600.—; Kose 2.990.-; Loksa 1.335.—;
(selle seas 2 annetust ä 500.); Leesi 485.—; ............. 11.911. —
Lääne-Harju praostkond: Nissi 3.667.—; Hageri 1.960. —; NõwaKabelist 200.—; Ristilt 300.—; Keilast 775.—; Harju-Madise 990.—; ja Rapla 4.036.—: ............. • • 11.928. —
Lääne praostkond: Ridala 20.000.—; Martna 1.100.—; Haapsalu
651.—; Karuse 207.-; ja Wigala 5.600.—: .
. . .
.
27.558. —
Järwa-praostkond: Tapa 880.—; Järwa-Madise 2.090.—; Ambla
4.000.—; Peetri 309.—; . .
. .
. . .
.
7.279. —
Wiru-praostkond: Wäike-Maarja 4.285.—; Wiru-Jakobi 5.149.-;
Kadrina-Jlumäe 728.—; Rakwere 15.260.—; Rakwere palwemajast 208.—; Haljala 1'400.—; .............................. 27 030. —
Narwa-Alutaguse praostkond: Narwa-Jõesuu 5.213.50; ja sealt
palwemajast 1.531 50; Waiwara 2.690.—; Narwa-Joaoru
2,480.—; Narwa-Mihkli 164 —; Narwa wennaste palwe
majast 1.000.—; Jõhwi 2200 —; ja Lüganuse 6.277.50: . .
21.556. 50
Tartu praostkond : Kursi 280.—; Maarja-Magdal. 252.—; Tartu
Peetri II pihtk. 370.-; Tartu Maarja 500.—; Tartu Pau
luse 2.425—; ja Tartu palwemajast 200.—:
4.027. —
Wõru praostkond: Kambja 310.—; Rõngu 1.731.—; Rannu 203 —;
Puhja 50 — ; Urwaste 65.—; Karula 787.—; Wastseliina
115.-; ja Ottepää 400—:
3.661. —
Wiijandi praostkond: Helme 1.300.—:
1.300. —
Pärnu praostkond: Tõstamaa 300.—; Häädemeeste 225.—; 1 ahkuranna 339.—; Halliste 600.—;
1.464. —
Saaremaa praostkond: Kuresaare 6 345.—; Kaarma 304 —; Waljala 260.—; ja weel üleüldise Saaremaa praostk. 3.574.50 : .
10.483.50
Rootsi praostkonnast: Wormsi 225.—:
225.—
3) Reisijutlustajate läbi: Ruus 6 479.15 ja weel 7 rbl. 50 kop.
kulda Soome misjoni heaks; Kilmi 920.—; ja misjonaar
Meedari läbi 7.891.—;
15.290 15
4) Liikmemaksusid:
14.749.—
5) Üksikuid annetusi, (nende seas 1 annetus 8.000.— Raplast ja
1 annetus 8.250 — Ridalast:)....................................................... 29.183.50
6) Wäljamaa rahade ette ......................................................................... 8.446. —
7) Liikumata waranduse kapitaali %.% ............................................... 730.—
8) Panga %.% ..............................................................................................................720.Summa 429.741.65
Saldo 30 VI.1923 a. 42.521.10
472.262.75
...........................................................................................19.500.—
Reisu kulud .......................................................................................... 2.071.________
3. Meie kiriku toetuseks ....................................... ... .............................. 18.000.—
4. Kodumisjoni püha laululehtede trükk .......................................... .
12.000.—
5. Kodumisjoni püha kulud Kaarli kirikule ................................... 1000.—
6. Mitmesugused kulud ......................................................................... 130 50.
Summa.............. 52.701.50
30. juuni 1924 a. Saldo .
11.660.—
2.
64.361.50
Soome misjoni tööst
aastal 19^3»
Kuna meie oma misjoni seltsis usutuli Weel ei ole nii
heledasti põlema löönnd, et Walguse kiired meilt hakkaksid ulatama
paganate maile, tahame endid õhutada ja õpetada lasta Wennasrahwa läkitustööst.
Toome siin ülewaale Soome misjoni tööst
selle aruande järele, mis meie seltsi auliige praost H. Haahti
andis 1924. a. jaanuaris Tampere kirikupäewadel.
Aruandja läks wälja mõttest, et lälitusLöö on ristiusu kiriku
oluline ülesanne ja et seda tööd ei tohi õieti jätta üksikute isikute
hooleks.
Juba kõige esimesed paganate seast tõusnud kogutused
tundsid seda kohustust ja tegid seda Lööd nagu 1. Tessal. 1, 8
seda näitab. Praegusel ajal olewat koguduste juhatajate ja
õpetajate kõige tähtsam töö, kui nad Jeesuse meele järele tahawad
toimetada, aina hoolt kanda selle eest, et koguduses mitte ainult
usulamp ei põleks, waid et see ka walgust lewitaks Paganuse
pimeduse paikadesse.
Läkitustöös olewat Issand Jeesus, surnust ülestõusnud ja
elaw Issand Jeesus, kõige ülem juhataja. Kui tema tee lahti
teeb, peawad inimesed usus edasi minema. Kui tema Lee kinni
paneb, peawad inimesed jääma ootama kuigi nad tahaksiwad
edasi minna. Niisugust juhatust sai näha apostel Paulus, kui
Issand teda ei lasknud minna Bitüüniasse, waid juhatas temaMakedoniasse (AP. t. 16, 6—9.) Niisugust juhatust—ütleb aruandja —
on ka Soome kirik saanud näha oma läkitustöös. Soome rahwale
näis loomulikuna, et nad misjonitööle asusid wennasrahwaste
seas Wene lagendikkude, ja aina sest ajast peale, kui Soome kirik
läkitustööle asus Soome misjoni seltsi kaudu, püüti sellele sihile
lähemale jõuda. Ja tänase päewani ei ole Jumaluseks uksi lahti
teinud ja teadmata on, millal ta seda teeb.
Siiski tuleb ka
sellele tööle walmis olla, ja Soome misjoni selts ongi juba selles
sihis ennast töö wastu walmistamas.
Olid aga uksed sugurahwaste juurde kinni, awas Issand
nad arusaadawa märguandmisega Lõuna Aafrikasse Ambo rahwa
keskele. Sinna läksid esimesed Soome misjonaarid aastal 1870.
Ja niisamuti awanes 1901 uks Hiinasse Hunani maakonda.
Sest ajast peale on mõlemad alad Soome kiriku tööaladeks olnud.
Issand on ka mitmel wiisil katsunud, kas meie ka tahame keset
raskusi püsida ustawatena selles töös, mis tema meie kätte annud,
ja on näidanud, et see töö on tema tahtmist mööda, sest ta on
seda rohkesti õnnistanud.
42
Uste awamist Jumala poolt näeme ka selles, et Soome
ristirahlva erilised ringkonnad on leidnud omale eri tööalad
paganamaadel.
Neist on nimetamise wäärt Soome Lutherlise
Ewangeeliumi ühisuse läkitustöö Jaapanis, mis algas a. 1902.
Sellel tööl on olnud suurte raskustega Wöidelda, sest et Jaapani
rahwas omapärasuses kinni on ja pealegi, nagu öeldakse, kõlbliselt
Wäga rikutud on.
Siiski on Ewangeeliumi ühisusel seal juba
1000 kristlast. Palju waewa Wötab nüüd oma kirikute soetamine
uutele kogudustele, mis iseäranis selle poolest wäga kulukaks
läheb, et Jaapanis ehitusplatsid kõrges hinnas seisawad. Ühi
suse aastane kuluarwe oli Wiimati 900.000 S. marka (9 milj.
E. M.).
Soome Misjoni seltsi töö, mida Soome kirik edendab, on
wiimasel aegadel palju suurenenud.
Kui sõja aegu mitmed
Saksamaa misjoni alad Aafrikas misjonaaridest tühjaks jäid, sai
ka Soome selts Saksa alalt lisa. Ambomaa naabruses asuw
Uukuanjama hõim läks tema hooldamise alla. Hoolimata töö
tegijate ja Wara puudusest julges Soome selts seda ette Wötta.
Siin oli Issand jälle ukse lahti teinud ja tema abi Peale lootes
tuli sealt sisse minna. Ja sellest on ka suurt õnnistust saanud
terwe Soome läkitustöö Ambomaal. Neil aastatel, kus Uukuan
jama kristlased olid ilma läkitusjutlustajateta Peaasjaliselt Pärisrahwast tõusnud õpetajate hoolde jäetud, tõusis seal suur nälg
Jumala sõna järele, millest tekkis suur ärkamis liikumine, mis
ulatas teistessegi hõimkondadesse ka Ondongasse, Soome läkitusalale.
Selle tagajärjel kaswas kooliõpilaste hulk ja ka ristitule
arw tõusis jõudsasti.
1919 naasta lõpul oli soomlastel 5000
ristitud hinge. See arw tõusis nelja aastaga 15.000 peale, seega
kaswades 200% Wõrra aastas.
See kõik on tulnud Issandalt ja rõõmuga kiidame meie
teda selle eest.
Aga see paneb meile ka uued kohustused Peale
maailma Issanda ees. Niisugusel ajal on tarwis enam kui
iialgi muidu, wägewasti ewangeeliumi kuulutada otsivatele hin
gedele. Niisugune aeg paneb siis ka koguduste juhatajaile iseäranis
suure Hoole peale hiljuti ristiinimeseks saanud hingede eest. Selle
läbi on ka Ambomaa töö Aafrikas laienenud. Väljamaalased
on pidanud jääma laialisemate alade ülemjuhatajaiks, töö kogudus
tes on pidatud andma pärisrahwa seest wõrsunud tööliste hooleks.
Selle jaoks on kooliõpetajate seminaari juurde, mis juba 10
aastat on töötanud, asutatud 3—4 aastased kursused Hingekarjaste
ettewalmistamiseks osawamate kooliõpetajate seast.
Koguduste
kaswamise tõttu on ka kirjanduse tarwitus suurenenud ja ka ses
43
asjas on uusi ettewötteid päewakorral. Piibli ümberpanek on
walmimisel trükis
Tähele pandaw on Weel, et Ambomaa misjoneerimine
evangeeliumi usulistele iseäranis tähtis on weel katoliku usu
kihutustöö pärast. Selle 53 aasta jooksul, mil Soome läkitustöölised on tegutsenud Ambomaal, on katoliiklased mitmel korral
katsunud oma misjonile sinna paika leida. Wiimati 1923 aastal
arenes asi nii kaugele, et mõni nende misjonaar asuski lähedusesse,
et siis edasi tungida Ambomaale. Katsuti ametiasutuste kaudu
nende sissetungimist takistada, aga see ei läinud korda. Alles,
kui Soome misjonaarid pöörasid Löuna-Aafrika kõrgema walitsuse
Poole, said katoliiklased käsu oma pealetulemist jätta. Kes kato
liiklaste misjoni juhtmõtteid tunneb, saab aru, missugune hädaoht
meie ewangeelset läkitustööd oli ähwardamas. Issand on aga
nagu uuesti meie kätte usaldanud need hõimud, ja see kohustab
meid uuesti usus oma jõudu pingutama seks, et paremini wöiksime
lõpule Wiia töö, mis Issand meie hoolde annud.
Hiinas töötab Soome kirik Jumala riigi alal mõnes
suhtes teistsugustes oludes kui Aafrikas. On ju Hiina Wana
haridusmaa, mis oma nõuded seab ka läkitustööle. Wöib öelda,
et Aafrikas läkitustöö wiimaselajal on ümber haaranud kogu
rahwa, tegutsedes täiskaswanute ja laste seas, kõiki esimestele
sammudele õpetades usu ja hariduse suhtes. Hiinas on Jumala
sõna kuulutamise körwal aga suurt rõhku olnud tarwis Panna
korraldatud kooli tööle laste ja noorte seas. On asutatud alamaid
ja ülemaid koole, kus lapsed saawad haridust, ilma et nad tarwitseksid kummardada Konfuutse nimelaua ees. On asutatud isegi
üks keskkool poislaste ja teine tütarlaste jaoks ja ühes teise kolme
misjoni seltsiga on ellu kutsutud kirikuõpetajate seminaar, mis
oma laadi poolest on arenenud kõige suuremaks Hiinas. Tööl
on Peale Soome misjonaaride 7 Hiina rahwa seast Wõrsunnd
kirikuõpetajat ja üks Hiina arst, kes kõik meie koolis on käinud.
Ja ehk küll niisugust rahwa liikumist Hiinas ei ole nähtud kui
Aafrikas, siis on sealgi koguduses juba 2000 liiget. Töötegijate
arw on aga liiga wähene töö jaoks, mis seal käsil. Sealt ongi
ka nii mõni töötegija koju tulnud murtud terwisega. Hiljuti saadi
mõneaastase waheaja järele Hiinase saata Soome arst. Tarwis
oleks usuteadlast Shekou seminaari ja keeleteadlast koolitöösse.
Muret teeb meile weel iseäranis Hiina naiste seisukord.
Hiina naised peawad usulises ja hariduslises suhtes elama kõige
sügawamas pimeduses ja suuremas alanduses. Ent nad Hakkawad
ärkama; On tärganud Hiina naiste wabastamisliikumine. Uksed
on ka neile selles suhtes lahti, kuid töötegijaid läheb tarwis. Ja
44
töö on ta^tja^.
Sest nii kaua kui Hiina naised ei ole ristiinimesiks saanud, jääwad Hiina kodud Paganalisteks ja läkitustöö
Wähe wiljakaks. Issand aidaku siin asju edasi.
Meie näeme siis, et läkitustöö seisukord kõigil tööaladel
seab Soome kirikule ja kristlikule rahwale suured ülesanded ehk,
õigemini öeldud, et Issand on tahtnud neil läkitustööaladel Soome
kiriku kätte usaldada suuremaid töid. Kas on kirik walmis neid
täitma?
Tuleb kurta, et Jrikuõpetajaiks ja misjonaarideks Püütjate
arw on Wähenemas. Õpilasi on misjoni koolis wähem kui enne.
Wähe on kirikuõpetajaid, kes misjoni tööle läheksid. Omal ajal
oli neid enam.
Mis ainelisesse küljesse puutub, siis peab Jumalat tänades
tunnistama, et Läkitusselts on oma kulude arlved saanud tasa
kaalu Wiia, ehk küll ainult sel teel, et on mõnda tegewust
kitsendatud ja et Ameerika lutherlik kirik on sõja järel omalt Poolt
suuri summe abirahasid annud. Aga juba on teatatud, et sealt
poolt enam abi ei tule. Ja see on loomulik. Kui meie Wõrdleme
Saksa misjoni abitarwidusi, siis ei julge meie ka enam abi paluda.
Soome misjoni eelarwe käesolewal aastal tõuseb 4 miljoni S.
margani ja sellesse ei ole weel üles Wõetud neid kawatsusi, mida
siin nimetasime.
Ja see eelarwe ei jõua weel endiste aastate
eelarwedeni, näit. 1913—1914 a. omadeni, kus see oli 461 ja
463 tuhat S. marka selle aja waluutas. Muidugi on Praegu
kitsas aeg, aga kui kõik kogudused oma kohust läkitusasja Wasta
täidaksid, ei tuleks meil ainelist puudust kätte.
Kui 2 marka
inimese pealt annetataks, wõiksime mõndagi asja weel ette Wötta.
Kui töölised puuduwad, ei tea kas rahagi tuleb? Ent
läkitustöös ei olegi töötegijad ega raha neid tegurid, mida kõige
Pealt tarwis lähewad. Läkitustöö wajadust tuleb küll ristirahwale
seletada ja ette panna. Aga tühi on seegi waew, kui ei leidu
usku, mis armastuses tegewaks saab. Usk on see, mis Soome
ristirahwale kõige enam tarwis läbeb. Jumal on meile Palju
tööd annud, meie oleme seda halwasti teinud. Meie Hingekarjastel
ja kogudustel tuleb alandada oma ülema karjase ette ja tunnistada.
Issand, meie usk on nõrk ja meie armastus külm, tee Sina
meid elawamaiks ristiinimesiks, et meie paremini saaksime olla
maailma walguseks.
Tampere kirikupäewa aruande järele — dl.
45
Hermannsburgi Misjon
Saksamaal pühitses sel survel oma 75 aastast juubelit. Alljärgnewad andmed selle misjoni-seltsi tegewusest olgu meile äratamaks
tõenduseks, — kui suuri asju ka üksik wäike maakogudus Jumala
abiga süütab korda saata.
Kirikuõpetaja Ludwig Harms oli uks mõjumamatest äratusjutlustajatest möödunud aastasaja esimesel poolel; tema maimustatud tunnistuste läbi sai ärkamist Hermannsburgi kogudus. Warsti
tekis ka mõte, iseseiswalt misjonitööle asuda; teiste misjoni seltsidega
ei tahetud ühineda, — sest L Harms'il oli omapärane kawatsus:
ta tahtis wälja läkitada mitte ainu sõnakuulutajaid misjonaare maid
ka kristlikka asunikka käsitöölisi, põllumehi j. n. e., kes oma elu
eeskujuga pidid kaasaattama kristlikku korda ja kommet paganate
seas kindlustada. Ka esitas L. Harms ja ühes temaga Hermanns
burgi kogudus — usutunuistuslist luiderlift woolu, ja selles seisis
üks raskus, mis takistas teiste misjoni seltside külge liitumist.
Hermannsburgi kogudus ostis misjoni asutuse jaoks talukoha,
ehitas maja ja juba a. *1849 hakkas 12 kaswandikuga õpetus peale,
mida juhatas L. Harmsi wend Teodor H. — Kuid misjoni
õhutajaks jäi ikkagi oma surmani L. Harms. Hermannsburgi
koguduse ümber kogus laiem ringkond misjoni sõpru 16 aasta
jooksul on L. Harms wäljasaatnud 44 misjonaari, 41 asunikku,
25 neidu, kes ka misjoni wäljadele rändasid ja 40 misjonaaride
pruuti — kes kõik wastawa kursuse läbi tegid. Esimesi misjonaare
ja asunika saadeti wälja laewaga, mis Hermannsburgi Misjoni
omadus oli. Kuid pärast seda enam ei tehtud. Ka mõte, kristlikka
asundusi paganate keskele asutada, tuli ebaõnnestanuks lu eda ja
misjoni juhatus loobus uuemal ajal sellest. Muidu aga laienes
misjoni tegewus märksalt ja leidis omale tööpõldusid kõigis osas.
Kõige tähtsamad olid misjoni asutused Jndiamaal,
Telugu rahwa seas Aafrikamaal, Sulu ja Betshuani
rahwa seas. Ka läkitati Ameerikamaake Austraaliasse saksa asundus
tesse lutherlisi õpetajaid, kelledest seal suur puudus tundus.
Hermannsbnrgi Misjon on omal ajal raske kriisi läbi elanud.
Ta wõitles puhta lutherlise õpetuse eest ja nägi
ennast Ükswahe sunnitud olemat rahwa kirikust wälja astuma waba
kirikut asutama.
Mõne aastakümmne järel jõuti küll misjoni tegewuse laiene
mise mõttes jälle kokkuleppele rahwa kirikuga, kuid praegugi weel
walwab Hermannsburgi Misjoni Kogudus selle üle, et isaisadest
46
päritud, lutherline ewangeeliumi usk puutumatuks jääks, ka tun
nistab praegune misjoni juhataja Haccius omas juu
beli aruandes, et wõitluse ajad ja raske kriis ometi käsikäes on
käinud hoogsa misjoni tööga ja omalt poolt kaasa aidanud, et
Hermannsburgi Misjon weel rohkem süweneks ewangeeliumi ja
usutunnistuste põhjasse.
Praegu on olude tõttu misjoni Löö Telugu rahwa seas
Indias seisma jäänud. Aafrikamaal loetakse Sulu rahwa seas
21 misjoni peajaama 18.021 kristlasega ja Betshuanid^seas 30 misjoni peajaama 72.208 kristlasega.
En 0. e sõda ohwerdas Hermannsburgi kogudus ja tema sõprade
ringkonnad aastas 2—300.000 mt läkitustöö Heaks,
see oleks praeguse kursi järel 20 —30 milj. Eesti marka!...
Ülendamaks sündmuseks kujunesid iga aastased misjoni
pühad Hermannsbnrgis. Need kestsid 2 päema. Esimesel päewal
olid rohkem jumalateenistused kirikus, teisel misjoni tunnid wabas
looduses.
Kuulutajaid oli kogest witest maa jaost: pasunakoorid,
laulukoorid; osawõtjaid ligi 10.000 in kõigist Saksamaa osadest.
Kõiki piduwõõraid moelt iili la kesti wastu H rmannsburgi küla
taludes ja misjoni asutuse ruumes.
Maailma sõda sulgus küll ka Hermannsburgi misjoniasutust,
aga nüüd töötab ta jälle õnnistusrikkalt. Peale sõda on juba
20 w enda wälja läkitatud, neist 11 misjonaaridena LõunaAafrikasse.
Praegu walmistatakse misjoni majas 21 wenda misjonaarideks.
Hermannsburgi Misjon on aga ka kodu koguduste
hooldamises sihikindlat tööd teinud.
Misjoniga kõige lähemas
ühenduses seisab keskkool poislastele 200 õppijaga ja kõrgem
tütarlaste õpeasurus 100 õppijaga. Siin kaswatatakse lapsi kristlikus
maimus. Usklikul talurahwal ei ole tarwis oma lapsi suure linna
kooli rikutud õhkkonda saata.
Aastal 1919 awati sealsamas ka rahwa ülikkool, milles
kõiki loenguid peetakse kristliku ilmamaale põhjal. Talwe ajal on
noortele põllumeestele kohased kursused, sume kuudel majapidamise
ja käsitöö kursused neidudele ja perenaistele.
Ka kodumisjoni alal on Hermannsburgi M. Selts tegew:
kolm wenda teemad tööd ewangeli stidena naabri kogudustes,
wõitlewad lahkusuliste wastu ja peawad äratawaid segaõpetuste
kõnesid ja tundisid.
Misjoni seltsil on oma suur kauplus, kirjastus ühisusega
ja raamatu laduga....
Eks see õnnistatud töö Jumala riigis näita ka meile, Eesti
Ew. Luth. Misjoni seltsi liigedele ja sõpradele, mis sihi poole
47
tuleb meil püüda, kuhu kohta käed külge panna, mida kõige pealt
oma palvetes Jumala ette kanda! ...
.. . „Kõik wõib sündida sellele kes usub!". . .
K. Kentmanu.
Kaks lõtkule tänupüha
Meeru mäe ääres Ida Aafrikas.
(Päewaraamatu lehtede järele.)
Eessõna.
Et ekwaatori lähedal talwest juttugi ei wõi olla, siis
külmatakse ja lõigatakse siin enamiste terme aasta ümber. Kõige
suurem külmumise aeg on peale suurt wihmaaega, juuli ja augusti
kuus, kus maa meel on rohkesti niiske. Pärast poole, kui mihmata
aeg ja ägedad ilmad tulewad, peamad põllud jõemeega, mis kraamide
kaudu põldudele juhitakse, kastetud saama. Kõige rohkem kasmatakse
siin maisi. Mais on siinse rahma peatoit. Siis külmatakse meel
erneid ja ube kasmatatakse magusaid kartuleid. Wiimastest istutakse
manadest kartulitest murtuid pealseid mulla sisse ja nende pealsete
alla kasmamad siis iseenesest nõndanimetatud magusad kartulid,
millede maitse meie külmamõetud kartulitega ühisust on, mida aga
siine pärisrahmas wäga armastab süüa. Kõige suurem lõikuse aeg
on jaanuari kuu lõpul ja meebruari kuu esimesel poolel Banaanid
kasmamad ja malmimad küll terme aasta ümber, ainult iseäranis
kuimadel aastadel ei ole neid mõnel kuul palju saada.
Lõikuse tänupühal ei mõelda aga mitte üksnes põllusaatuste
peale, mis Jumal aasta jooksul on kinkinud, maid ka loomade peale,
rahu peale, ülepea kõige pcale, mis maapealse elu ülespidamiseks
lärmis läheb ja mida meie ilma Jumala abita ja õnnistuseta kätte
ei saa ega ilma milleta ka siin elada ei wõida Ei olda siin meel
nii „targaks" saadud nagu seda nüüd paljud Euroopas ja mujal
on, kes Ütlemad: Jumalat ei olegi! Oleme kõik oma töö ja jõuga
tarkuse saanud!
Meie teame, ka meel peale selle, et kui Jumal
omal ajal wihma ja päikesepaistet ei annaks ja meid mitmesuguse
katku eest põllul ja majas ei hoiaks, et siis ka kõik töö ja tarkus
meid ei aidaks, igapäemase leima saamiseks. Oleme siis ka oma
Jumalale iga suupiste eest tänulikud ja täname teda ka iseäranis
selle eest, et ta meib igasuguse ebatarkuse eest seiamaani on hoidnud.
Temale tuleme omas ristikogudustes paganate seas kord aastas
iseäranis tänu ütlema oma südametes ja oma andidega, millega ta
48
meid aasta jooksul õnnistanud. Ka loomade ja lammastega tuleme
lõikuse tänupühal tänama. Seda oleme iseäranis peale maailma
sõja lahti puhkemist õpinud.
Ja meie ei kahetse seda
Meie
rõõm andmises ja misjoni töös on ainult kaswanud ja oleme ka
Jumala õnnistust selle läbi rohkem naha wõinud. Anded Jumalale
ei ole meid sugugi waesemaks, maid igat pidi rikkamaks teinud.
Kõik kokku tulemad anded tarwitatakse kõik misjoni töö heaks.
Meie noori ja wäikeseid ristikogudust õpetatakse ise misjoni töös
jõudu mööda kaasa aitama.
2. weebruar 1922. Neljapaew. Olen misjoni töö
pärast Nkoaranga misjoni osutusesse jõudnud, kus muude tööde seas
seekord iseäranis lõikuse tänupüha ettewalmistada ja pidada tuleb
Juba paari nädala eest lasksin köikis maakonna koolides kus pühapäiwiti jumalateenistusi peetakse, selle püha tähtsust seletada. Täna
olen kõik Nkoaranga koguduse mehed kokku kutsunud, et ka neile
Weel kord lõikuse tänupüha tähtsust selgeks teha. Kõik ihnsus
Jumala ja tema töö wastu peab kaduma. Igaüks toogu ja
andku armastusest, mis ta wõib. Kes seda teha e; wõi, see jätku
parem päriselt toomata.
Ainnlt rõõmust andjat armastab
Jumal.
Kui meie jõudu mööda ise oma annetega misjoni tööd
siin edendame, siis saamad ka teiste usklikkude südamed ja käed
meid seda rõõmsamini aitama. Laiska ja ihnsat ei aita keegi, ja
teda ei ole tarwiski aidata, see oleks ülekohus. — Sarnast ettewalmislamise tööd on iga aasta tarwis teha, sest et ka neegril
nagu suuremal jaol eurooplastelgi wiisiks on oma raha, loomi ja
maapealist wara rohkem armastada kui see just Jumala meele
pärast. Ega see lause siis põhjuseta Euroopas tekkinud ole, et pal
jude ristiusk ainult kuni rahakotini ulatab. Neegri juures pole
aga niisugust wara armastust sugugi imeks panna, sest et ta ainult
materialismi ilmawaates on üles kaswanud. — Peale seda peawad
mehed weel isekeskis nõu, et tulewat püha ausalt ja korrapäraliselt
pühitseda.
3. meebruar 1922. Reede. Saadan kutsed paarile
misjoni asutuse lähemses elawate eurooplasele, et nad meie lõikuse
tänupühast ka osa witaksid. Minu mana sõper, rootslane, lubas
tulla.
Üks teine lubas Arusharse lõikuse tänupühale tulla. —
Peale lõunat walmistan pärisrahwa kooliõpetajaid pühapäemastele
jumalateenistustele ette ja palun lõpuks neid homme koolides lõikuse
tänupüha peale rõhku panna.
Nad ise aga andku ka siin head
eesmärki teistele.
4. meebruar 1922. Laupäew. Nkoaranga misjoni
asutuses ei ole sõja algusest peale kirikut olemas. Wana kirik,
mis banaani puu koorest oli ehitatud, langes wanaduse tõttu kokku,
49
uut kiwikirikut taheti ehitama halkata ja muredseti ka osa ehitusmaterjaale kohale, kuid sõda ja rahapuudus keelasid ehitamast.
Rahapuuduse pärast pidi ehitusmaterjaal misjoni töö heaks jälle
ära müüdud saama. Jumalateenistused peetakse nüüd ühes kooli
majas, missugune ka weel walmis ehitatud ei ole. Harilikkude
jumalateenistuste tarwis on selles koolimajas ruumi, kuid suurte
pühade ajal on ta wäga wäikene. Nõnda ei mahu ka lõikuse tänu
pühal rahwas ja tema anded koolimajasse, ja meie oleme seda püha
wiimastel aastasel misjoni asutuse Hoovis lageda taewa all pidanud.
Seda tahame ka homme teha. Selleks piiratakse üks suurem plats
misjoni asutuses puude wahel seedripuu okstega ümber mis töö
täna walmis teeme. Okstest ehitatakse ka wäraw platsile, mille
Üle lõikuse tänupüha pärg lilledest, maisist, oa, ja erne wartest
riputatakse.
Platsi ülemisse äärde ehitatakse banaani puu lehtedest
wäike peawrri, mis ühtlasi altari aset täidab. Rahwas wõib muru
peal ümberringi aset wõtta. Misjoni asutuse Hoow ja teed puhas
tatakse, et ka wäljaspoolt kõik nägus oleks.
5. Veebruar 1922. Lõikuse tänupüha Nkoarangas.
Tõusen warakul üles, et ennast weel tänase püha
wastu ettewalmistada. Omast elutoa aknast näen, kuida purendamata maisi kandmused lõikuse tänupüha platsile lähemad. Seal
tulewad ka kooliõpetajad oma koolitega. Koguduse liikmed saadawad
neid.
Lapsed kannawad peade peal purendamata maisi. Nad
tulewad igast nelja ilmakaarest lauldes. Enamasti lauldakse nelja
häälega mitmesuguseid tänulaule. Natukene enne jumalateenistust
tuleb ka minu külaline, rootslane, kohale, niisamuti pärisrahva
pealik oma saatkonnaga.
Wiimane toob oma ja oma maakonna
nimel ühe härja tänuks
Kell 10 e. l. algab jumalateenistus.
Jumalateenistuse platsi keskel on mitu maisi hunnikut, igal koolikonnal on oma hunnik. Wäljaspool jumalateenistuse platsi on 26
kana ja kukke, 3 lammast, 1 kits ja 4 härgwasikat puude külge
kinni seutud — kõik tänuanded. Pean jutluse maajat keeles Joh.
ew. 6, 24—20 üle: Kahesugusest toidust: 1) ihule ja 2) südamele.
Peale mind räägib kooliõpetaja Andreas kiiros (Meeru ehk õigemine
Nkoaranga rahwa keel). — Puhtas rahas tuleb 25 rupiat 31
Hellerit (- 2,531 naelst.). Maisi oli umbes 20 tsentnerit (umbes
60 puuda) kokku tulnud. — Peale jumalateenistust õues läheme
weel kirikusse, kus kolm kirikliku kari all olewal kristlast kogudusse
wastu wõetakse ja kaks last ristitakse. — Lauluga tuleme kiri
kust wälja.
6. weebruaril 1922. Esmaspäew. Lõikuse tänu
püha mais saab riputatud puudesse, kus ta kuivama peab ja kust
teda siis vähehaaval müüakse. Kanad ja loomad jääwad niisamuti
50
meel misjoni asutusesse, ei neid müüte, kui ostjaid tuleb Seda
muretsewad koguduse wanemad. Saadud rahast makstakse siis osa
palka kooliõpetajatete.
9 . weebruar 19 22.Neljapäew. Eila tulin Nkoarangast
Arushasse tagasi
Tulewal pühapäemal tahame Arushas lõikuse
tänupiipa pidada. Et meil kirik olemas, mida sõja aial enamasti
oma jõuga ehitasime, siis wõime seda püha siin kirikus pühitseda.
Ainult kiriku kalus, mis banaani puu koorest ehitatud, on mädanenud
ja laseb wihma läbi. Et seda katust uuendada, selleks oleme jo
mõnda kuud ehituse materjaali kokku toonud. Tänaseks päewaks
olin kõik mehed, kristased ja misjoni asutuse töölised, kokku kutsunud,
et kiriku katust uuendada.
45 meest on selleks kokku tulnud.
Wana katus kistakse täna maha ja uut hakatakse põimima. Seal
on rohkesti järel waatamist ja juhatust tarwis. See on ka misjonaari ülesanne. Et äikse wihmi karta oli, mida ka peale lõunat
tubliste tuli, siis oli selle eest tarwis muretseda, et kirikus olewad
asjad mitte wibmast märjaks ei saanud
10 weebruar 1922. Reede. Täna on 50 meest tööl.
Kiriku katust ehitatakse edasi. Olen seismisest, jooksmisest, rääki
misest ja juhatamisest töö juures puru wäsinud, aga ei aita midagi:
katus peab pühapäewaks meel walmis saama. Ohtal pean meel
koguduse meestega misjoni töö ja koguduse asjade üle aru. Selle
juures nagu Nkoarangaski lõikuse tänupüha tähtsust seletades ja
rõõmsast andmisest rääkides, iseäranis rõhku koguduse iseseiswuse
peale pannes, mis jo meie misjoni töö eesmärk siinsetes maades
on.
See usumärk on küll weel kaugel meist aga meie peame
usinaste töötama, et teda kord kätte saada, ja selleks peabki iga
koguduse liige juba nüüd jõudu mööda kaasa aitama Meie ei
tohi ainult teiste inimeste annetest elada, waid peame ka ise
oma ja oma töö tarwis wirgasti kaasa töötama, olgugi et meie
arw ja jõud weel wäga wäikene on.
11. weebruar 1922. Laupäew. Kiriku katuse uuen
duse töö saab täna walmis. Siis algab kiriku, ja kiriku ümbruse
puhastamine, kus juures minu, abikaasa mulle rohkesti abiks on.
Ohta pimedani kestab töö
Ohta hilja tuleb üks sõjalesk oma
tütrega meile külaliseks, et homme meie lõikuse tänupühast osa wõtta.
12. weebruar 1922 Pühapäew. Lõikuse tänu*
püha Arushas.
Andeid tuuakse siin selsamal moel kokku nam
Nkoarangasgi. Üksikud tulewad oma kandmustega ja koolid lauluga.
Kõik eluta annid wiiakse kirikusse altari ette. Seal on ube, erneid,
banaanisid ja iseäranis rohkesti maisi (umbes 15 tsentnerit- 40
puuda).
Jutlust peetakse maasai ja suaheli keeles. Wäljaspool
kirikut on kanu, kaks lammast ja kaks kitse näha, mis ka tänu
51
andideks toodud. Puhast raha tuleb siin sisse 50 rupiat 99 Hellerit
(5,099 naelst)
Peale jumalateenistust on kristlastel omakeskes
weel ühine söömaaeg, kus juures rohkesti lauldakse. Igaüks mõtleb
rõõmuga õnnistuse peale, mille osaliseks Jumal teda siiamaani on
lasknud saada.
13. weebruar 1922 Esmaspäew. Lõikuse tänupüha
annid korraldatakse.
Elawad annid saamad kõik ära müüdud.
Toores mais wiiakse pärisrahma turule, kus ta kohe ära müüakse.
Kuim mais riputatakse puusse et teda siis pärastpoole müüa Kõik
töö tehtakse rõõmuga, lauldes ja maksuta. Tuleb ju kõik misjoni
töö heaks.
Järelsõna.
Ülewased read tahamad näidata, et noored
kogudused misjoni põllul ka ise rohkesti ja wirgasti kaasa aitawad,
et misjoni töö wõiks edeneda. Ega siis ka meie manad ristikogu
dused Euroopas selles töös ei tohi tuimaks ja leigeks jääda.
Lõpuks tahun meel ühe mäikese arme üles panna. Arusha
koguduses oli 1921 aasta lõpul 132 ristitud hinge, naised ja
imemad lapsed kaasa armutud. Need panimad 1921 aasta jooksul
kokku: 138,94 rupiat lõikuse tänupüha andeid, 83,25 rupiat ko
guduse liikmete maksusid, 65 rupiat kiriku karbi korjandusi, 10,50
rupiat maksusid ristimiste ja laulatuste eest, 15,25 rupiat kooliraha
laste koolis käimise sest, see on ühtekokku 312,94 rupiat ehk umbes
2,45 rupiat hinge pealt, mis praeguses Eesti rahas (1 naelst.1460 Emrk.) umbes 360 marka hinge pealt mälja teeb. Peale
selle on need kristlased weel kiriku ja koolide juures umbes 125
ruupia eest minemal aastal ilma maksuta töösid teinud. Muidugi
on see kõik Jumala sõna ja Waimu töö wili, kuid seesama Jumala
sõna ja Waim töötamad ka meie manades ristikogudustes. Armsad
usumennad ja õed, ärgem laskem endid noortest kogudustest paganate
seas häbistada.
Laisk sulane, kes seisma jääb
Kui tema isand sõtta läeb.
Wõtkem ka meie tööd teha, nii kaua kui päew on; öö tuleb
millal ükski midagi ei wõi teha. Joh. ew. 9, 4.
Arushüs,
Ida-Aafrikas,
juuli tuul 1922.
52
L. Blumer.
Ew. Lutheruse usu misjonaar.
Tuumkoguduste tekkimine.
Meie Eesti Ev. Lutheri kirik nimetab ennast w a b ak s
r a h w a k i r i k u k s. Kas sünniwad need kaks nimetust
kokku? Kas kirik wõib ühtlasi waba ja rahwa kirik
olla.
Kui „w ab a“ kiriku all mõista, et kirik on auto
noomne,
see on riigiwalitsuse suhtes rippumatu; ehk
seda, et wõimalust on, igal ajal temast wäljaastuda; ja kui
rahv a kiriku all mõista, et kirik peab täiesti natsionali
seeritud, tähendab eestistatud olema; ehk jälle: et rahwas
ülepea tema pühadusest peab rohkem osa wõtma — siis
muidugi hakkawad need kaks nimetust hästi kokku.
Aga kuidas on siis lugu, kui neid kahte mõistet nõn
da seletame, nagu neid tõe poolest tuleb seletada ja mõista,
nimelt: er „ra h wa k i r i k“ tähendab „ju urde kasw u
kirikut, see on niisugust kirikut, kus juba sündimise läbi
rahwa liikmed ka kiriku liikmeteks saawad; ja et „w ab a
ki r i k“ tähendab „w ab atah tl i kk u d e“ kirikut, see on
kirikut, kus ühe ühise usutunnistuse põhjal inimesed waba
ülesandmise läbi kokku liituwad, — kas siis sünniwad weel
need kaks nimetust ühte, wõi kas nad ei käi palju enam
otse risti teine teisele wastu?
Paljud arwawad seda wiimast; ja mina olen ka nõnda
mõtelnud. Nüüd aga arwan, et nad ühte sünniwad ja et
peawadki käsi käes käima: rahwa kirik ja wabatahtlikkude kirik, — mitte teine teise kõrwal, — waid tei n e
teise sees; ja nimelt nii, et rahwa kiriku põhjal
tekiwad tuu m kogudused, milledesse terwe
koguduse elu juhatus ja töö on koondatud.
Ainult kui asjad seda mööda arenewad, läheb meie kirikul
korda, oma aadet teostada nimelt „w a ba ks rahw a
k i r i 'k u k s“ saada.
Aga neid kahte asja ühendada ei ole mitte ainult meie
Eesti Ev. Lut. kiriku aade ja ülesanne, waid see on ter
we ristikoguduse probleem ehk ülesanne
siin maa peal.
„Jumala riik ehk ristikogudus” on kahes sotsioloogi
lises ehk ühiskonnalises liigis awaldunud: kirikus ja
osaduses
Kui Jeesus ütleb: „Jumala riik on ligi tulnud” ja
„uskuge ewangeeliumi” (Mrk. 1.15), ehk weel selgemini,
kui ta ütleb:
„Minge ja tehke jüngriks kõik rahwad”
53
(Matt. 28.19) — siis mõtleb tema laialdase ehk s u u re
kiriku peale! — Aga kui ta ütleb: „Kus kaks ehk kolm
minu nimel ühes koos on“ (Matt 18.20); ehk seal samal
kohal (1.17): aga, kui tema „kogudust ei kuule," j. n. e —
siis räägib tema wäi ksest kirikust ehk o s ad u s es t.
Kirik seisab
universalismi ehk üleilmmõtte peal, ta tahab kõiki tõe tundmiseie tuua ja selle
pärast ka kõiki oma sisse äramahutada. —
Osadus läheb wälja i n diw id ua1ismi ehk
üksikinimese mõistest, tahab neid koguda, kes sur
mast elusse on tunginudja oma wendi armastawad (Joh. 3.14).
Kirik toonitab rohkem wäljaspidiseid armuwahendeid:
sõna ja saakramenti osadus — enam isiklikku usku.
Mõlemad tüübid on õigustatud; peawad teine
teisega leppima ja teine teist toetama ega tohi mitte teine
teisega riidu astuda. Osaduse otsijad ei tohi mitte
kirikust wäljaastuda ja lahkuskusid sünnitada; ja kirik ei
tohi teid — osaduse otsijaid — mitte põlata ega taga kiu
sata, ta peab neid sa llim a.
Wõib julgesti ütelda: õige wahekorra leid
mine nende kahe ühiskondlise tüübi wahe1
on k i ri k u kõ i getä htsam s i sem i ne prob1eem,
n a g u m i s j o n i t ö ö t e m a w ä 1i n e t ä hts am ü 1esanne on. —
Pangem siis tähele, kuidas ristikoguduses kiriku aja
loo jooksul see nimetatud wahekord tegelikult on
teostatud ja wäljakujunenud.
Hakatuses kandis muidugi ristikogudus, kui ta
weel noor ja wäikene oli, „o s a d u s e“ iseloomu. Kogu
dus ei ole muud, kui wäike maailmast lahutatud hulgakene
Jeesuse ümber kogutud, ehk peale tema äraminekut: tema
waimust kokku hoitud hinged, kellel aga ühesuguseid usutundmisi ja waimulikka kogemusi oli.
Pärast, kui ristikogudus suuremaks kaswis, kui lasteristimine üleüldiseks pruugiks sai, kui ristiusk riigi-usuks
tehti ja Rooma riigis laiad rahwahulgad kõik kiriku sisse
woolasid — tuli „k i r i k u“ õitsemise aeg.
Õigused, mis koguduse käes olid, kadusid ära,
koguduse kiriklik kari ei wõinud enam teostatud saada,
isegi wanemate kogust, mis koguduse eesotsas oleks
seisnud, ei kuule meie enam pärast poole midagi: preester
(ehk õigemini piiskop) oli koguduse ainuwalitsejaks
54
saanud^ nagu ta pärast k irik u ainuwalitsejaks sai. Nii küll
ainult Õhtumaal. See on kiriku pilt keskaja jooksul.
Aga ka sel ajal ei puudunud ristikogudusel ka osa
duse tundemärke. Juba jumalateenistuse korras tuleb see
ilmsiks, teenistus jaguneb kahte jäkku: õ p ilaste jaoks
ja usklikkude jaoks — m i ssa catechumenorum ja missa fi d e 1i u m. Edasi tuleb see ilmsiks
munga seisuses ja kloostri elu s, siis ka
1 a h k u s k u d e s mis alatasa kohalikus kirikus ellu tõu
sid: alates donatistidega, kelledes esimest korda osaduseotsijate w a s t u w o o l kirikliku ühekülgsuse wastu nähtawale tuleb. Wõime ütelda, et päris wa i m ul i ku s sei
suses tuumkoguduse omadused ja õigused kontsentreeri
tud ehk keskendatud on; waimulik seisus, see on k i r i k
kitsamas mõttes —
Tuli usupuhastuse a e g. Nagu ta uue mõiste
u su st tõi, nimelt i n d i w idu a a 1s e, uueks - loo w a
usu mõiste — autoriteedi-usu asemele, mis ainult kiriku
õpetust tõeks tunnistab — nõnda tõi ta ka uue mõiste
k i r i k u kohta. „Jumal tänatud (ütleb Luther Schmalk.
Art. XII), meil teab seitsmeaastane laps, mis kirik on, ni
melt pühad usklikud ja 1a m b ak ese d, kes
oma karjase häält kuu1ewad.“
See usklikkude kogu (kirik) on aga nägemata, kuid
tuleb ka ikka ilmsiks, ja nimelt s ea l, kus Kr i st us t
k u u l u ta ta k s e. Nõnda on siis päris õige mis Augsburgi usutunnistus omas VII punktis kirikust õpettab: ta on
usklikkude kogu, kelle juures ew a n g e 1i • u m i p u h t a s t i k u u 1u t a t a k s e j a p ü hi s a akramenta ewangeeliumi järele jägataks e.
Paistab silma, et sel õpetusel kirikust on kaks kül
ge: teine seletab seda, mis rahwakirik on; see on
kirik laiemas mõttes (large dicta) — selle kohta käiwad
sõnad: kus ewangeeliumi kuulutatakse j. n e — Ja teine
ütleb seda, mis tuu m ko gu d u s, kirik kitsamal mõttes
(propri dicta) on nimelt: ta on usklikkude kogu.
Näg e mataks jääb kogudus ikka; aga wõib arwata,
et Lutheril uute ewangeeliumi-usuliste koguduste tegeliku
organiseerimise juures mõte tuli, mitte ükspäinis põhi
panna rahwakirikul e sellega, et ta puhta sõna kuulutamise
apparaadi sisse seadis, waid ka tu u m k o g u d u st e
kogumisele, mitte küll selles mõttes, et nägemata kiri
kut nähtawaks teha, waid et kogudusele tegew orga a n
luua.
55
See on ka tõesti Lutheri tahtmine hakatusest peale
olnud. Kes seda weel ei tea, ehk ei usu, see lugegu asja
järele prof. Hilberti
raamatust: Ecclesiola in
ecclesi a*), kus alikate waral Lutheri waated tuumkoguduste tekkimise kohta meile selgeks tehakse —
Tuumkoguduste kogumise küsimus läks põlewaks juba
1521 aastal, kus selgeks oli saauud, et ewangeeliumi usu
lised paawstist lahku lööwad ja om a eneste teed käima
hakkawad
Luther wiibis sel ajal Wartburgi lossis wangina. Melanchthon oli kimbus: ei teadnud, mis peale ha
kata. Kirjutab Lutherile kirja; küsib kas ta nõus on, et
tema ühes oma õpilastega, kes usutundmisele tulnud, hak
kab püha altari saakramenti wõtma s u b utraque,
(mõlemal näol), see on, leiwa ja wiinaga **). Luther on
nõus ja nõnda sünnib siis ka: Melanchthoo pühitseb esi
mest korda oma sõpradega püha armulauda mõlema armu
wahendi näol. Tuumkogudus on tekkimas ja suurest erine
mas.
Asja rahulise arenemise aga rikkus Melanchtoni ja
Lutheri ametiwend Karlstadt oma kannatamata meelega.
Mis Luther ainult tuumkogudustele tahtis lubada, ruttas K.
ka suurele kogudusele pakkuma, ja jagab ka suurele kogu
dusele armulauda mõlemal näol.
Kui Luther sellest kuuleb, on ta wäga pahane. „Kurat
on temale kiiret teinud“ — ütleb ta Karistadti kohta.
Tahab jälle asja muuta. Oma südametunnistuse
pärast paneb ta asjale wastu: „Siin on nõtradele usus
liiga tehtud; nad ep ole weel küpsed usus.“ Luther näeb
selles teos rahwa äraawatelemist wale poole. Inimesed
õpiwad jälle ainult wäljaspidiseid kiriklikka tegusid tegema
ja mitte, nagu tarwis oleks, usu ja armastuse peale mõtlema.
Oleks pidanud ära ootama, senni kui nad w ab at a ht 1i selt oleksid tulnud; muidu langewad nad paawstist ära,
aga Kristuse juurde nad ei tule.
Luther tahtis asja ära keelda, aga ei saannd enam!
Kuid tuum kogudustekogumise mõtte jäi te
male alles. 1523 aastal, kus koguduste organiseerimine
suurel mõõdul käsil oli, kirjutab Luther oma „S a k s a
missa t,“ milles tema ka omad mõtteid tuumkoguduse
kohta pikemalt seletab. Et need seletused meie aine suhtes
nii wäga tähtsad on, ja et nad on täidetud päris juma
liku tarkusega ja imewäärilise kainusega, siis tahame natu
kene nende juures wiibida.
*) Ilmunud Deicharti kirjastusel Erlangenis.
**) Katoliku kirikus anti laualistele ainult leiba.
56
Luther tahab kiriku iseloomust, nagu ta seda katoliku
kirikust oll pärinud, kinni pidada. Ta
hoiabrahwakiriku alles. Suures koguduses tahab ta esiotsa kõik
nõnda jätta, nagu ta seda eest leidis. Isegi ta tahab juma
lateenistust alles jätta ladina keeles; ainult ladina missa
k õ r w a 1 e tahab ta saksa missa sisse seada. Peale nende
kahe jumalateenistuse soowitab tema aga weel ühte k o 1 mandatkokkutulemise wiisi, mis täiesti osaduse
laadi kannab ja mida ta täieliseks ewangeeliumi
korraks nimetab.
Lutheri mõtteid kokkuwõttes wõime meie tema waatekohta: 1) suure koguduse suhtes 2) tuumkogudu se suhtes ja 3) wa hekorra suhtes nende kahe wahel
järgmiselt iseloomustada: Uus 1) Suur kogudu s ehk r a h w a k i ri k. Tema alla kulub kõik rahwas, ka need hulgad,
kes weel mitte ei usu. Lasteristimise peale waatamata,
millest nad kõik on osa saanud, ei ole nad weel mitte
ristiinimesed tõsises mõttes. Rahwa kirik on paganliku
maailma sarnane, mis esimest kogudust ümritses. Rahwakirik on usklikkude — tuumkoguduse — misjoni tööpõld.
Luther hindab rahwakiriku awalikku jumalateenistust kui
misjoni tööd. Ta ütleb, see olewat nii „nagu peaksime
meie kesk türklaste ja paganate seas, kusagil lagedal põllul
— jumalateenistust.'' Temal on selge, et maailm ja rahwahulgad weel mitte ristiinimesed ei ole.
Küll peawad
nemad selleks kaswatatud saama. Nende seas puudub weel
kindel kord, mille järele wõiks ristiinimesi ewangeeliumi
järele juhatada ja walitseda; aga õige koguduse peatundemärgiks on just see, et Jumala sõna tõesti tema sees
walitseks ja kiriklik kari tema sees teostatud
saaks. Rahwakirikus aga ei ole karjal ei maad ega
mõtet
Kõikidele peab küll rahwakirikus ewangeeliumi
õpetust kuulutata ma, aga kõiki ei saa mitte ewan
geeliumi järele juhtida.
Üksikute hingede noomimist ei
wõi kusagil mujal ette wõtta kui tu u m k o g u d u s e s.
Aga jälle s u r w e a b i n õ u s i d tarwitada suure hulga
juhatusel ilma milleta läbi ei saa, ei ole mitte koguduse
asi, waid see on kristlik u r i i g i w a l itsu s e
ü l e s a n n e.
(Lahkuminek siin Kalwiini mõttetega!)
Rahwakirikus on täitsa läbisegi aetud
ristiinimesed ja mitte-ristiinimesed,
Luther hoiatab sellepärast kuulutajaid selle eest, et nad
mitte tähelepanemata ei jätaks seda tõele wastawat asjaolu,
ja et nad mitte nõnda ei kuulutaks, nagu oleks suur
57
kogudus juba usklikkude kogu. Nimelt tuleb siin selget
wahet teha!
Isiklik usk ei ole mitte suure hulga asi.
Suured hulgad tulewad kirikusse ainult uudishimust aetud.
Ühesuguste õiguste andmine usklikkudele ja mitte-usk1ikkute1e
ei
ole
sugugi mitte Lutheri arwamise järe1
õige.
2) Tuumkogudus
Luther nimetab seda kogudust,
eraldatud
koguduseks (Sondergemeinde) ehk:
Õige ewangee1iumi1e wastawalt kor
raldatud k o g u du s (die rechte Art ewangelischer
Ordnung.)
Siia liituwad ühte kõik, „k e s tõs i s e l t
r i s t i i n i m e s ed ta li a w ad o 1 1 a“ (die mit Ernst
Christen sein wollen!). Nende ühinemine ei tähenda aga
mitte, et siin kõik tõsised ristiinimesed eraldatud oleksid
(nimi ristijnimestest.) Ka tuumkogudus ei ole mitte usklikkude
kogu. Õige kirik ei ole iialgi mitte nähtaw; ta on ainult
usu tundmisele kätte saadaw (sola fide pereeptib ili s). Tuumkogudus on ainult koht, kuhu kokku tulewad
need, kes tahawad olla tõsised ristiiniimesd ja kes
ühinewad just selle aate täidesaatmise ehk kättesaamise
otstarbeks.
Tuumkoguduses tuleb nähtawale osasaamin e
usus ja wendade arma stu s. Tuumkoguduste
koosolekutel loetakse juba kirja seletustega ja läbirääkimi
sega — muidugi ka ühenduses palwega; aga kõik sünnib
siin lihtsal wiisil, nõnda et suurt'"korraldust seks tarwis ei
olegi.
Jah, a walikk u jumalateenistust — liturgiat
— soowib Luther kaunistada kõiksuguste wäljaspidiste
abinõudega, laulukooride ja pasunakooride koostegewusega.
Tuumkoguduse koosolekud kandku rohkem perekon d
likku laadi. Tuldagu kokku kodades, mitte kirikus.
Luther räägib sellest, et tema hea meelega oma juures
k lo o st r i s, kus ta elas, neid koosolekuid peaks, kuna
ta jutlustamist kirikus ühe kaplaani (alama waimuliku)
hooleks jätaks. Kõik peab siin sihitud olema s õ n a peale,
palwe peale ja armastuse peale.
Silma paistab, et Luther nimelt selle koguduse kätte
saakramentide tarwitamise õiguse tahab anda. Selles ring
konnas saagu püha ristimise tallitus ettewõetud; s i i n
saagu püha armulaud pühitsetud! — Siin tuumkoguduses
teostatagu ka kiriklik kari; see on: wastastikune
hingede eest hoolekandmine ja kaswatamine.
Mis suures
koguduses mitte läbi wiidaw ei ole, on siin wõimalikuks
58
saanud: nimelt neid, kes mitte kristlikult ei ela, „äratunda,u
neid noomida, paranduse tee peale wiia, kui tarwis wälja
heita kogudusest, ehk ajutiselt neede alla panna Matt. 18,15
järele.
Kari tarwitamine on nii hästi üksikute wendade
kui terwe (tuum) koguduse asi.
Üldko gudus e s
karistatakse ka üleüldiseid, tuumkoguduses
manitsetakse ja karistatakse ka üksikuid. Siin on liik
med teine teisele tuntud ja, mis weel tähtsam on, siin on
liikmed walmis kaswatuse korra alla ennast paenutama ja
kui tarwis ka nuhtlust oma peale wõtma. Nõnda on siin
tõesti kiriklik kari läbi wiidud ja nimelt ainult waimu1ikkude abinõudega.
Ka wälja heitmine kogudusest, kas jäädawalt, ehk aju
tiselt, on waimulik abinõu; ta sünnib muidugi hingekarjase
huwides: peab mõjuma nagu rohi haigele. Ta on emalik
nuhtlus, mis tahab parandada, ja osasaamisele walgusest
eksijaid tagasi kutsuda. Wäljaheitmises ilmsiks tulew terawus
pehmendatakse selle ärakaalumisega, et awalikud patused
juba oma patuiangemise läbi nagu iseenesest kogudusest
wälja jääwad. Ja et waljaheitmine ainult tuumkoguduse suh
tes, sünnib, nõnda et rahwakirlk wäljaheidetuile ikka weel
armujuhatajaks saab olla. Muidugi on wäljaheitmise õigus
terwe (tuum) koguduse ja mitte üksipäinis ametikandja käes —
Iseenesest mõista kujuneb tuumkogudus suure koguduse
töökandjaks orgaaniks. Kes tuumkoguduse liikmeteks ennast
üles annawad, peawad walmis olema; k ä e ga ja s u u g a
ewangeeiiumi tunnistama. Sellest kujuneb wälja tuumkogu
duse kahekordne töö: esiteks armastuse töö ja teiseks
tunnistuse, ehk misjoni töö
Arma stus e töö kohta ütleb Luther, et wõiks ristiinimeste peale panna üleüldist maksu waeste heaks, mis
wabatahtliselt antakse ja millest wõiks wäljajagada waestele
apostel Pauluse eesmärgi järele 2. Kor. 9. 1. ja 12. Tuumkogu
duse ülesandeks loeb Luther aga ka tunnistuse tööd.
Jumala sõna wäljalaotamine p :ab tema peamureks olema.
Siin tuumkoguduses tuleb just ilmsiks üldüIdise pre stri ameti õigus, mis usklikkudele on antud. Kõigepealt
muretsegu tuumkoguduse liikmed nooresoo õpetamise
ja kaswatamise eest. —
Huwitaw on tuumkoguduse organiseerimise juures weel
üks asi: Luther räägib nende inimeste nimede sissek irju tam is e e t, kes tuumkogudusesse sisse astuwad.
Näib, nagu seisaks tuumkoguduse organisatsioon päris w a b a
seltsi" näol tema waimu silmade ees. Igatahes peawad kaks
59
asja siin koos olema: es iteks peab selge olema, kes tõesti
tuumkoguduse liige on; ja neil liikmetel endil peab selge ole
ma, et nad koduduse liikmed on ning et nad wabatahtliselt
ka kõik kohustused oma peale wõtawad, mis niisugune sisse
astumine nende peale paneb. Aga teiseks peab niisamuti selge
olema, et tuumkogudus ikka terwet kogudust
esitab ja terwe koguduse asju ajab ja et ta
mitte ühe juhuslise eraseltsi töö ei ole. Tuumkogudus on nõn
da kõige lähemas ühenduses terwe koguduse eestseisusega ja
tema ametnikkudega.
3) Mis nüüd w a h e k or ra sse puutub rahwakiriku ja
tuumkoguduse wahel, siis see juba on selgunud. T u um
kogudu s on te gew orgaan suure koguduse sees.
Tuumko gudus on mi s jo n i kogudus, rahwa kirik te
ma lähem misjoni tööpõld. R ah wakirik on tuumkogudusele põhjaks,kus peal tema seisab, p õ 11u ks, mi 11 e p e a 1
ta omale 1iikmeid kaswatab ja k og ub. Tuum
kogudus on rahwa kirikule sihiks, kus poole tema areneb ja
kus tema küpseks saanud liikmed aset ja tööd leiawad.
Lutheri aade kirikust on e c c 1e s i o 1 a in eccles i a:
kirikukene kiriku sees ehk tuumkogudus suure koguduse kes
kel; mitte ainult ü hte ja mitte ainult t e i st ei soowi tema,
waidmõ 1emaid teine teise sees,
Kas Luther katsus nüüd ka oma aadet t e o s t ad a? Ei
katsunud! Ja kui keegi Hesseni waimulik hakkas seda tegema,
keelas tema seda ära! Kuidas seda setetada?
Wägisi ei wõinud siin midagi peale hakata. Ülepea ei
wõi midagi selles asjas teha? Tuumkogudused peawad ise
enesest t e k k i m a, neid ei wõi ise luua. Luther ütleb selgesti,
mispärast tema midagi ei teinud ja ei wõinud teha: temal esi
teks ei olnud „ i n im e s i “ ja tema kartis teiseks 1 a h k u s a
tekkimist.
J a h tal ei olnud i n i m e si. Ehk küll ärkamine, mida
rahwas usupuhastamise ajal läbielas, üks suurematest on olnud,
mida ülepea kiriku ajaloos on ette tulnud, oli ometi see ärka
mine rohkem d o gma a t i 1in e. Isiklikus usutundmises oli
rahwas weel wäljaarenemata. Usupuhastuse ajajärgu waimlist
seisukorda iseloomustab kõigeparemini juhtmõte, mille järele
otsustati, mis usku keegi maa ehk riik on: K el le m a a,s e ll e
usk (cujus reg i o, i 11 i us rel ig i o.). Ja kus ka isik
lik us utu n dm i n e ilmsiks tuli, seal omandas ta sagedasti
märatsewa iseloomu. Usumäratsejatega oli Lutheril just Witten
bergis palju tegemist — ja selle pärast kartis tema tuumkogu60
dust hakata teostama, et mitte lahkusk sellest wälja ei tuleks(„dass keine Rotterei draus entstehe!")
Aga Lutheri waikseks lootuseks — salaarmastuseks —
jäi see asi ikka. Ka pärastpoole näeme meie temal seda mõtet
olewat. Omas kirjas Nik. Hausmann’ile (29. III 1527) arwab
tema niisamuti, et koguduse õpetaja peaks tuumkogudusi
koguma kakkama, kui tema koguduse olud seda lubawad.“
— Sedasama mõtet awaldastema kirjas 26. IV 1533 waimukudele Hesseni maal. Ja Schmalkaldia artiklites — see on
meie kiriku sümboli raamatus 1537 aastast Art IV —
ewangeeliumist ütleb Luther:
Ewangeelium saadab nõu
ja abi ka „per mutuum colloquium et
consolation em f ratru m,“ see tähendab „wastastikuse wennaliku läbirääkimise ja troosti kaudu. Nõnda
on see Lutheri aade kirikust ka meie sümbooli raamatusse
üleswõetud ja õpetuse poolest saktsioneeritud (kinnitatud).
Luther lootis oma mõtte täitmist tule w i k u s t, Esimine aeg, mis usupuhastamise aja järel tuli: orthodoksismuse
ehk õige, õpetuse aeg ei toonud tema mõtte teostamist mitte.
Aga teiseks läks asi järgnewal ajajärgul, mida pietismi ajaks
nimetame. Pietismus (wagadus), mis kõige peait elawat, tegewat usku toonitab, on otse ka oma programmi ülesse wõtnud:
usklikkude kogumise. See tuleb ilmsiks tähtsas raama
tus, mis selle uueaja tulemistsissejuhatab: S peneri raama
tus: Pia d es i der i a (wagad soowid). Tähtsam nõudmine,
mida siin ülesseatakse, on just „wagade koosolekute" sisse
seadmine (collegia pietatis). See aeg tõi tõesti suurte rahwahulkade, ka lihtinimeste ärkamist enesega kaasa ja igal pool
tekkisid Jumala sõna ümber usklikkude kogud.
Kõige suurem teene nende kogude korraldamisel on
Hernhutil olnud. Zinzendorf i otsekohene aade ja
tahtmine oligi: Lutheri mõtet tuumkoguduse kogumisest teos
tada.
Aga ei pietismil ülepea, ei Herrenhutil iseäralikult ei ole
kirikus seda mõju olnud, mis neil oleks wõinud olla ja oleks
pidanud olema: nad ei leidnud õiget wa hekorda kiri
kuga. Nad talitasid wäga iseseiswalt ja kirik waatas ikka
ikka waenuliselt nende töö peale ja hindas ikka nende tegewust, kui lahkusu tööd.
Niisamasugune lugu oli nii nimetatud „o s a du s e 1 i ikumis e ga“ (Gemeinschaftsbewegung), mis minewa aasta
saja lõpul Saksamaal tekkis ja ka meie maal laineid lõi. Igalpool tõusid usklikkude kogud — aga mitte, kui kiriklikud asu
tused, waid „wabade seltside" näol. Kus asi õnnestas, oli ka
61
wahekord kirikuga hea. Suuremalt osalt seisawad aga osadused
„alliants“ seisukohal, ehk on päris waenulikud kiriku wastu.
Igatahes ei seisa need seltsid, nagu tuumkogudustega peaks
lugu olema, mitte koguduse elu ja walitsuse keskpaigal.
Praegu on jälle usuärkamist märgata mõnedes kristlikku
des maades, kõigepealt nooruse seas. Ja just igatsus k i r ik u
järele ou nooruse juures suur, nagu tähtis nooruse juht Saksa
maal Erich Stange kahes kirjatükis: „Tulew kirik" ja „Noorus tulewa kiriku sees“ seletab, mida tema ajakirjas ,,Pastoralblätter“ 1924 Ns 9 ja 13 on ilmutanud. Igatsus kiriku järele on
suur; aga praegune kirik ei ole noorte meele järele T e m a l
p uu d u b süd a; tema l puudub tu u mko gu d us.
Tuumkoguduse tekkimine on just meie kodumaa
kiriku, kõigepäält endise Liiwimaa sinodi siiamaani laaendamata probleemiks jäänud.
Wõitlus Herrnhuti wastu ja
tema allajäämine Liiwimaal on selle probleemi temale üles
seadnud.
Wõitlus Herrnhuti wastu minewa aastasaja keskel oli
üks mööda pääsemata asi: kõige paremad Liiwimaa õpetajad
wõtsid selle üles ja wiisid ta läbi. Kahjuks mindi aga
liig kaugele selles wõitluses, ja kahjuks ei ole midagi
Herrnhuti asemele jõutud panna: t u u m k o g u d u s e d
jäid kiriku pooltkogumataja korraldamata.
Eestimaal ei ole wõitlust olnud Herrnhutiga kirik u
poolt, ei ole ka siin midagi sündinud tuumkoguduste tekkimise suhtes. See küsimus ootab nõnda ka
siin lahendamist.
Kas saame ülepea teda lahendada? Kas läheb meil
korda, mis weel ühelgi ajal terwe kiriku ajaloo jooksul
mitte ei ole korda läinud? Kas need kaks ühekorralist
koguduse kuju lasewad endid ühendada: kirik ja osadus?
Näib, et meie praeguse aja kirik just sinna poole
wälja areneda tahab, wähemalt ewangeeliumi kirik. Teed
on temal selleks rajatud:
1) Wabadus on tema 1e
antud; ja 2) igatsus se11e jä re1e on i ga1poo 1
põlew. Kui Jumal taewast nüüd ka weel ühte, annab,
mis küll selle asja juures kõige tähtsam on: kui ta inimesi
annab — siis wõime meie küll loota, et tagajärg saab
olema ja tuumkogudused tekkiwad.
Ei tea, mis Jumal wõtab teha ja kuidas asjad kujunewad. Aga seda wõime kindlasti ütelda: Tuumkoguduste tekkimise mõte otsustab meie tulewiku
saatuse ü1e.
Ki h e 1kon d a d e ü mber loomine elawateks kogudsteks,see onmeie
kiriku, see on meie rahwa elu küsimus.
J. Haht
62
Tõstamaa õp.
Toorus haigete wastu.
Kui toored wahel paganad oma haigete wastu olla
wõiwad, seda kujutab üks juhtumine Uue-Guinea’st, mida
misjonaar Kunze järgmiselt kirjeldab.
Kord käisin Papua-poisi saatel põlisest metsast läbi.
Tee oli kitsas ja ühtegi inimest ei tulnud meile wastu.
Olime juba hulga maad ära käinud siis nägime metsas onni
kest, mis nii wilets ja korratu oli, et mina muidugi arwasin
et tema sees enam keegi ei ela. Kuid urtsiku juurest para
jasti mööda sammudes, kuulsin mingisugust häält, ja astu
sin sisse.
Mis ma nägin! Kõwa maa peal lamas wanapoolne
naesterahwas, lugemata mädapaisete ja haawadega kaetud.
Käed ja jalad olid nähtawasti äramädanenud; nii oli ta täitsa
abita. Kohkunult küsisin poisi käest, kes mind saatis: „Kas
siis mitte keegi selle õnnetuma eest ei hoolitse?“ Tema
kostis: „See naene kuulub selle küla alla, kust praegu tu
lime. Wahete wahel tuleb külast mõni laps siia ja toob
wähe toidust haige jaoks; sellega ronib laps onni katusele
ja laseb ta katuse aukudest maha langeda; — haige püüab
siis kuidagi moodi ligi ulatada ja toidab ennast sel wiisil.“
— Igaüks saab aru, et haige mitte palju abi niisugusest toit
misest ei olnud saanud; ta oli alati hirmsas walus, korista
mata ja abita, ja piinaw nälja surm oli temale kindel.
Kui misjoqi jaamale tagasi jõudsin, jutustasin omastele
sellest, mis ma olin näinud . .. Mu saatja aga, kes muidu
wäga wiisakas ja armas laps oli, naeris ... Ma küsisin ta
käest, miks ta naerwat? Laps aga kostis: „Ma naeran selle
pärast, et sa selle wana naesega nii wäga kaasa tunned.“
Sellest näete, kui waesed — halastuse ja kaastundmise
poolest — paganate südamed olla wõiwad ja kui wäga tarwis neile oleks Temaga tutwuneda, kes kõikide arst ja
aitaja tahab olla ...
K. K.
63
Mille eest peaksid sina piiblit
tänama.
Kord tuli reisija, — kaupmees — sakslane — neegrikülasse Aafrikamaal. Pealiku majasse astudes, leidis tema
eurooplaste wiisi riietatud mehe toolil istuwat ja suurt raa
matut lugewat, mis tema ees laua peal oli. Sarnast pilti
ei olnud kaupmees weel kunagi näinud. Täis uudishimu
waatas ta raamatu sisse ja tundis ära, et see piibel oli.
„Kuulge,“ — ütles tema nüüd pilgates, — „s e d a
raamatut ei maksa enam lugeda; tema õpetus on meie
maal ammugi läbi kukkunud, — kõik on pettus ja wale.“
Rahulikult kostis pealik: „Mõni aeg tagasi olin met
sik ja kawal mees ja elasin kõikide naabritega alatises
sõjas; nüüd püsib igal pool rahu. Endisel ajal pidasin
suuri jootusid ja olin ise alati joobnud, — nüüd olen
karske. Endisel ajal peksin ja piinasin oma naisi, — nüüd
elan õnneliku perekonna elu.
Ja kust tuli see muudatus? Ta tuli piiblist. Selle
järel näitas pealik wõõrale suurt kiwi maja ligilähedal, ja
seletas: „Waata, selle kiwi juures piinati ja tapeti endisel
ajal kõiki walgeid mehi, kes iial meie maa piiridesse juhtusid
tulema; ükski neist ei pääsenud, — ka sinu elu oleks ot
sas, kui suur muudatus meil oleks tulemata jäänud; täna
siis piiblit, kes meid uuteks inimesteks tegi, et sina alles
elus oled!. ..“ Häbiga lahkus reisija pealiku kojast.
K. K.
64
kirjandusosakonna
väljaannetena
on
ilmunud
ja Misjoni seltsi kaudu saada:
A.
Eesti M. 8. Äratuskirjadest:
1. Väinö Havas „Kudas saavutame
puhta südametunnistuse?*6 Soome
keelest H. Põld ......................... hind 5 m.
2, A. Cordesi j. H. Valma „Raamatute raamat
B.
.hind 20
Eesti M. 8. kirjastikust:
1. Ada Lee, Chundra Leela, ühe In
dia naiskristlase elulugu. . . hind 25
2. J. K. H. Taylor Hingekarjane Hsi.
Ühe Hiina kristlase elulugu. Saksa
keelest
hind 50
D.
Väikene Kristlik
II aastakäik
E.
Ajakirjad:
kalender
1925 a.
hind 5
1. „Meie Kirik" 1921, 1922, 1923 ja 1924.
2. „Laste kirik
1 ja II aastakäik.
F.
Aasta raamat I. 1923 ja II. 1924. hind 20
SEISE
3E
3E
1JJ
S^^iiiiiiiiiiiwiiiiiiiiiiiiiiwiiiiiiiiiiiiiinii^
%
fKui Teie
H
U
J
U
J
U
Eesti Ev. Lutheruse kiriku arenemisest
huvi tunnete ja Ev. Lutheruse kiriku rajaja Dr.
Martin Lutheri sihis j^ vaimus puhta jumala
sõna alusel ja meie kiriku usutunnistuse juhtnööri mööda seda arenemist tahate edendada ja
toetada, siis
D
lugege,
%
F
%
uusi lugejaid, tellijaid ja laialijaotajaid juurde
M
muretsedes, Eesti Misjoni Seltsi poolt väljaan%
tavat kristlikku nädalalehte>
tellige
ja
lajali
laotage
U
M
J
M
U
H
L
J „Meie Kirik“|
Z
U
E. Ev.Lutheruse usukogudustele.
F
Tellimishind: Vi aastas postiga 300 m., postita 275 m
M
1/a „
»
150 „
„
140 „
^ „
,
80 „
„
70 „
Üksiku numbri hind 6 mrk.J
F
%
„M. Kiriku“ lisana, aga eraldi
ilmub üks kord kuus laste jaoks:
H
M
Äratushääl
tellitavalt,
%
t„Laste Kirik")
MHind: üksik nunimer 4 mrk/ 10 kaupa postiga
=
ä 40 mk. 10 eks., postita — 35; saja viisi 35 m. ja 30 m 100.
M
Aastakäik — postiga 50 m. postita 40 mrk.; ja
M
10 viisi 400 ja 350 mrk; saja kaupa 3500 ja 3000 mrk.
Mõlemate lehtede toimetaja on H Põld.
F
Teised toimekonna liikmed on H. Kiiver, P. Nõum.
A„Meie Kiriku" ja „Laste K riku" talitus on Tallin=
nas, Rüütli tän. nr. 13. Toimetaja H Põld elab Kose
M
kirikumõisas ja toimetusesse puutuvad kirjad ja lehtedele trükkimiseks, saadetavad käsikirjad palutakse otse
W
Kosele saata. Toimetaja kõnetraat: Kose nr. 11.
U
„M K “ ja „L. K.“ toimetus ja talitus.
M^!!^^^^!i>l!^^^l!lij!^^^l^i^l!^^^^i^!^^!^^lill!!l!^^,^!!!l!!!^,,^i!!!^!^^^
ZWETK0W i KITZEL
tLLINN, WENE TAN.
VaataH. E. Pitsahl.
Maa-alune käik
Narwa jõe all.
...H. E. Pitsahl.
Maa-alune käik
Narwa jõe all.
Kirjastus „Nauding" — Tallinnas.
H. E. Pitsahl.
Maa-alune käik
Narwa jõe all.
Kirjastus „Nauding" Tallinnas.
K. Kabanow'i trükk Tallinnas, 1932.
Maa-alune käik Narwa jõe all.
Narwa loss, wanalinn ja kind
luse bastioonid on säilinud tä
nini Võrdlemisi hästi, kuid linna
ümbritsenud müür kisti maha
juba 1860 a. paiku, warsti selle
järele, kui likwideeriti kindlus.
Daaniaegsest Narmast pole muud
säilinud, kui mast jõepoolne lossi
müüristik jõele wäljaulatawa n.n.
„danskeri" kohal ja see oli eralda
tud eelkindlusest sügama kraamiga.
Eelkindlus ise ehitati alles Daani
aja lõpul ja ordu ajal. Linnakirikuna esines praegune Wene kirik,
mis ehitatud arwatamasti 14. sa
jandi lõpul ja mille kõrmal aset
ses 1520 a. paiku asutatud Püha
Anna klooster. Mõned mallid (raweliinid) ehitati juba orduaja
lõpul, kuid praegused mallid on
pärit hilisemast Rootsiajast, mil
muudeti Narma tugemaks kind
luseks. Bastioonide ehitustööd lõ
petati mõni aeg enne Põhjasõda.
Olles ühenduses üksteisega mallialuste wõlwkäikudega need moo
dustasid terwikult maa-aluse ristkäikude laborindi, mille jäänused
on säilinud tänini. Hermanni
torn on orduaegne ehitis, kuid
esineb esmakordselt selle nime all
alles 1704 a. Linna taga jõe ääres
oli Liiwaküla. Kraenholmi (wist
praegust Krenholmi saart) maini
takse esmakordselt ordu ajal 1558
a., milline nimi tähendab alasaksa keeles kuresaart. Kose ääres
asetses juba 16. sajandi alul mesiweski ja selle maldajal juhtus
sageli kokkupõrkeid wenelastega
kosest ülalpool asuwatel saartel.
Jaanilinna mäenukki hüüti Püha
Gerassimi mäeks, wist seal aset
sema kiriku järele. Tallinna maan
tee siirdus linna alla praeguse
Narma aguli juures. Kõige manema külana esineb Narma jõe
alamjooksul Wepsküla. Wasahof
sai nime oma maldajalt krahwinna
Wasaburgült. Narma ümbruskond
ühes Waimara kihelkonnaga asustati ordu ajal.
*
1346 a. läks Harju- ja Viru
maa Liimi ordu maldamisele.
Pärast Jüriöö mässu alanud söjategewus Pihkwaga waibus, kuid
rahu ei sõlmitud. Sõda algas
uuesti Rootsi kuninga Magnus III
eestmõttel, kellel oli kindel kawatsus pöörda nomgorodlasi katolikuusku. Kuna rootslased katsusid
wallutada
Neema jõesuud ja
Pihkwa ning Nowgorodi sõja
mäed piirasid Nöteburki, läksid
ordumehed 1348 a. üle Narma
jõe rüüstama Wadjamaad. Sa
muti korraldati rüüstretk Pihkwa
ja Irboska ümbrusesse.
1349 a. aprillis said pihkwalased lüüa orduwäe poolt Irboska
all. Samal ajal ehitanud saksla
sed Narwa jõe äärde pihkwalaste
alewi wastu
(wist praegune
Skamja küla) kindlustatud lossi.
See ei meeldinud pihkwalastele;
nad kogunud sõjawäge ja otsus
tanud wallutada lossi. Saates
sõjawäge lotjadel, aga ka hobus
tel ujudes üle jõe nad süütanud
äkilisel pealetungil lossi põlema.
Lossis asuwatest sakslastest ju
eestlastest hukkunud paljud tules,
teised pääsnud põgenema, kuid
pihkwalased ajanud neid taga ja
tapnud kõik maha.
Sama aasta sumel ilmus Rootsi
kuningas Magnus sõjalaewastikuga Soome lahte ja tahtis maan
duda Kaporje all, kuid kuuldes
Wene sõjamäe tulekut Nomgorodist ta sõitis oma laewadega
Narma jõesuhu. Narma lahes al
gas aga torm, mis wigastas pal
jaid laewu, nii et Magnus oli
sunnitud pöörduma tagasi Rootsi.
Sõjategewus orduga oli katke
nud; mõlemad pooled ei tahtnud
seda uuendada. 1350 a. rüüstasid nowgorodlased Rootsile kuuluwat Karjalat ja põletasid maha
Wiiburi alewid. Magnus tõugati
troonilt ja siis sõlmiti Tartus
rahu Rootsi ning Nomgorodi
mahel. Piiriks jäi Sestra jõgi.
Samal ajal tahtnud Pihkwa esin
dajad sõlmida rahu ka orduga,
mis aga nurjunud. Sõjategemus rauges hoopis, kuid rahu ka
ei sõlmitud. Niisugune olukord
tuuris 1363 a., mil külastas
Tartnt ja Wiljandit Nomgorodi
saatkond. Siis sõlmiti nowgorodlaste waheltsobitusel rahu ordu
ja Pihkwa mahel.
Kuid see rahu ei kestnud kaua.
Wastastikused tülid algasid uuesti
1367 a., mil Tartu piiskopkonna
kalurid olewat uputanud ja poo
nud Peipsil Wene kalureid, hüwitanud nende mõrke ja põle
tanud maho hurtsikuid. Kättemak
suks pihkwalased rüüstasid üht
piiriäärset ordule kuuluwat küla.
Selle tagajärjel läks ordumeister
Wilhelm v. Freimersheim rüüs
tama Irboska ja Pihkwa ümb
rust, kuna samal ajal Tallinna
komtuur ühes Harju, Wiru, Järwa ja Põltsamaa foogtidega tun
gis üle Narwa jõe ning rüüstas
Pihkwa maid 6 päewa.
Pihkwalased palusid Nowgorodilt sõjalist abi, kuid ei saanud.
Siis nad saatsid ühe sõjawäerühma lotjadel Narwa jõele. 2. now.
1367 a. põletas see maha Narwa
linna, kuna teine rühm rüüstas
Alutagust, wallutas tormijooksul
müüri ja sügawa kraamiga kind
lustatud Jõhwi kiriku ning põle
tas maha. Rakwere foogt Her
mann v. Frilingshausen läks oma
rühmaga neid tagasi tõrjuma,
langes aga lahingus ühes 5 ordumennaga. Teine lahing pihkwalastega oli Narma jõesuus,
kus saanud surma 300 wenelast.
Järgmisel aastal piirdus sõjategemus maid Pihkwa ümbrusega.
1369 a. rüüstas Tallinna kom
tuur jälle Narwa jõe tagust 4
päewa jooksul ning tuli tagasi
rikkalikku rööwsaagiga, muu hul
gas 300 wangiga.
Samal aastal läks Narwa foogt
Arnold v. Altena üle jõe rüüs
tama, löödi aga tagasi. Wenelased tapnud 50 sakslast ja põleta
nud maha kolm ordule kuuluwat
küla, tappes seejuures ligi 100
inimest. Kättemaksuks Narwa foogt
läks jaanuarrs 1370 a. jälle üle
jõe, lõi Pihkwale kuuluwates kü
lades maha mitusada inimest ja
tõi wangidena kaasa 200.
1370 a. suwi oli wäga wihmane; sõjategewus rauges. Tal-
mel piirati küll Wastseliinat ja
rüüstati Kirumpea ümbrust, kuid
see oli ka kõik. 1371 a. suwel sõl
miti rahu Wastseliinas.
Kuid see rahu ei kestnud nähtawasti kaua, sest 1377 a. piirasid
pihkwalased jällegi Wastseliina
lossi. Alles siis sõlmiti kindel
rahu, mis tuuris 25 aastat.
Seda rahuaega kasutas Pihkwa
linn enda kindlustamiseks, ehita
des hoolega uusi müüre ja kaitsetorne. Samuti toimis ka ordu.
1381—90 a. roahel saadeti Põlt
samaa foogt Heinrich v. Oldendorp rajama praegust Narwat.
Linnale ehitati kiwimüür ümber,
mis siirdus lossi kraamini. Selle
juures jäid mitmed põllud sisse
poole ringmüüre ja need Võõ
randati. Seega hakkas linn kasmama, saades Tallinna kauban
duse laokohaks.
Wastukaaluks Narmale rajati
1384 a. Luuga jõe kõrgele kal
dale Jami kindlus.
Pidades silmas Narua tähtsust
kaubanduslises läbikäimises Nowgorodiga, püüdsid soodustada lin
na edenemist sel ajal ka ordu
meistrid, näiteks- Sivart Landern
v. Spanheim ja Cisse v. Ruthenberg, hoolitsedes linna õiguste
alalhoiu ja kodanikkude eluliste
huwide eest. Nagu mäidawad
selleaegsed ürikud, polnud linna
elanikkudel tuluallikaks enam ai
nult põllumajandus ja kalastus,
maid peamiselt juba kaubandus.
Kuid iseseiswaid kaupmehi lei
dus Narmas mähe. Peamiselt ta
oli ärarippum Tallinnast, ega
muidu poleks Tallinna raadil
tarmitsenud ülalpidada siin 2 hai
gemaja ja öelda otsustaw sõna
2
linna tehingutel. Kaupmeeskond
ja käsitöösturid olid koondunud
ka Narmas oma gildede ümber.
Orduajal mainitakse siin Antoniuse gildet. Eriti silmatorkav) on
see, et Narmas leidus orduajal
palju aadlisoost elanikke, mida
polnud märgata mujal, näiteks
Tallinnas.
1375 a. paiku teatas Narma
foogt Tallinna raadile, et koda
nik Ludeke Wilde ostnud eelmi
selt foogtilt Narmast ühe naise.
Nüüd olemat selle naise mees
tulnud üle ristiusku ja nagu
näha tema eluwiisidest, tahab olla
tõesti truu ristiusule. Sellepärast
palus foogt raadi, kas fee mõiks
mõjutada Wildet niimõrt, et ta
saadaks naise Narma tagasi mehe
juure. Foogt oleks meeleldi mal
mis saatma tagasi naise eest saa
dud raha, kui seda aga ei taheta,
siis annaks selle naise asemele 2
teist naist. Nagu näha sellest kir
jast, leidus meel orduajalgi Nar
ma ümbruses paganaid ja müüdi
Eestis inimesi.
1403 a. algasid jälle kokkupõr
ked menelastega Pihkwa piiril.
Selle tagajärjel ordumeister kor
raldas 1406 a. rüüstretke Pihkwa
maile. Nüüd tungisid ka wenelased üle piiri rüüstama Kirumpea
ümbrust, palusid isegi toetust Nowgorodilt ja kui sealt ei saanud,
siis Moskwalt. Sealne würst saa
tis oma wenna Konstantiniga
abiwäge. 1407 a. tungis Kons
tantin suure sõjamäega üle Nar
ma jõe ja käinud rüüstretkel isegi
kaugemal, kui omal ajal David.
Narma taga ta põletas maha
„Borchi" lossikese irvist Edise lossi
Iõhwi ligidal). Kui wenelased
lahkusid, läks ordumeister Pihk- hejuhtumise mõjul. Nimelt keegi
wn alla ja lõi wenelasi. Samal Eleva mürst Eberhard tahtnud
ajal saauud wenelased lüüa ka reisida Wenemaa kaudu PalesNarma jõe ääres, jätnud oma tiinusse. Kuid Wenest ta tulnud
lodjad sakslastele saagiks ja põ warsti tagasi Narma ja läinud
sealt Riiga, kus kaebanud, et
genenud ära.
Järgmistel aastatel sõditi Pihk- nowgorodlased olla teda kohtlewa ümbruses. Siis tüdinesid mõ nud teotawalt. See tekitas pa
hameelt ja õhutas sõjameeleolu
lemad pooled.
1417 a. sõlmitu rahu Nowgo- liimimaalaste hulgas. Ordume
rodi ja Pihkwa esindajate ning hed hakkasid kimbutama piiriäär
ordu wahel 10 aastaks. Piiriks seid wenelasi ja rööwima kaup
jäi Narma jõgi. 1420 a. sügisel mehi, kuigi ilma ordumeistri lu
peeti pikemaid läbirääkimisi me- bata. Nowgorodi saadikud tulid
nelastega ühel Narma jõe saarel, seda kaebama ordumeistrile, kuid
kus tehtud „igawene rahu". Ordu see käskinud neid röömida pal
esindajatena miibisid seal Wü- jaks ja saata tagasi piiri taha.
jandi komtur Goswin, Tallinna Sarnane teotus wihastas nowkomtuur Diedrich ja Narma foogt gorodlasi; nad saatsid oma sõja
Hermann. 1428 a. kinnitasid seda mäed üle Narma jõe, kus need
rahu Wene esindajad ristisuud- rüüstasid Peipsi ranniku ümb
rust 1443/4 a. taimel. Siis sõl
lusega Narma jõel.
1423—27 a. ehitati Narma jõe mis ordumeister Heidenreich Fink
ülemjooksule, wist 1349 a. maha- v. Overberg Pihkwaga 10. aastaks
lõhutud lossi asemele, Wasknarma rahu ja kuulutas Nomgorodile
loss, kuhu pandi ametisse ordu- sõja Llevs krahmi teotamise ja
foogt. Kuna koha peal puudub kõigi muu eest, „mida teinud
paas, siis toodi ehitusmaterjaal sakslastele häbitundetud ja julmid
Narma juurest. Müürsepad saa wenelased, kes alati meeleldi rööwiwad wõõrast wara ja pärast
deti Tallinnast.
1426 a. andis ordumeister weel nurisewad pealegi." Nüüd
Ciesse v. Ruthenberg Narmale ordumeister korraldas 2 sõjaretuue mapi, mis kujutas punast, ket üle Narwa jõe, kus piiras ja
risti walgel alusel 2 punase lil pommitas 1445 a. survel 2 päewa
lega risti mõlemil ülemisel kül Jami (Jamburi) kindlust, mida
jel. Seni oli tarwitusel daani- kaitses Susdali würst Wassili
aegne mapp — krooniga piira Iurjewitsch, põletas maha linna
ja okkupeeris ranniku. Ordu rüüsttud kala.
1431 a. ehitasid pihkmalased retked ulatusid kaugele, isegi NeePeipsi ligidal mäel asetsema Ou- wa jõeni Ishorasse ja Ingerisse.
Et sõdida edukamalt, ordu
dowa kloostri kindluseks. 1436 a.
Vangistati Saksa kaupmehi Pihk- meister palus toetust ordu kõrgemas,mille järele liiwimaalased hak meistrilt Preistst. See ei saanud
kasid kimbutama pihkwalasi Peipsil. anda ja soowitas astuda liitu
(Daam-,
1438 a. lõppes rahu erilise wa- Skandinaawia riikide
3
Rootsi- ja Norra) kuninga Lhristophiga. Pikkade läbirääkimiste
tulemuseks oligi kaitseleping Ehristophiga Nowgorodi wastu. Pä
rast selle lepingu sõlmimist hakkas
ka kõrgemeister hoolitsema toe
tuse eest. Et seda teostada, oli
kõige pealt tarwis muretseda raha
sõdurite palkamiseks. Raha ei taht
nud aga anda Preisi linnad
ja maawaldajad Liiwimaa jaoks.
Kuna mujalt ka polnud loota
raha, siis miimaks leiti selle ammutamiseks hea allikas: nagu
mujal Katoliku maades, nii ka
Preists andestati patte raha ert.
Sel roiisil kogutud rahast (Ablassgeld) kawatseti üks osa anda
sõjakulude katteks Wene wastu.
Seda ei lubanud aga paljud kõr
gemad waimulikud. Nüüd andis
kõrgemeister käsu orduprokuraatorile Roomas, et see küsiks sel
leks luba 1447 a. troonile saanud
paawst Nikolaus V-lt. Kuna sel
ajas Roomas ei tehtud midagi
ilma meelehead saamata, siis käs
kis kõrgemeister anda paawstile
ja kardinaalidele meelehead. Nüüd
lubas paawst oma bullas 1448 a.
2\3 sellest rahast, mida oli üldse
peale 3000 hõbemarga, kulutada
sõjas wenelaste wastu, ^3 aga
wõitluseks türklastega Ungaris.
Raha oli siiski napiwõitu; ka
üleskutsed ristisõjale ei annud
rahuldawaid tagajärgi.
Suure
waewaga saadi koguda sõjawäge
ja saadeti laewadel Danzigist Narwa jõesuhu, kuna kahurwägi lii
kus Preisist maad kaudu Narwa
alla. Kõrgemeistri käsul peeti ki
rikutes Iaanipäewast Mihklipäetunni palwet wõidu saawutamiseks
ning korraldati rahalisi korjan
4
dusi. Kuid warsti sai kõrgemeis
ter kurwa sõnumi, kus teatati, et
laewad küll saabunud õnnelikult
Narwa jõele ja sõjawägi maandu
des ühinenud Liiwi ordu omaga,
kuid wenelased ründunud äkki
distsipliinita orduwäge ja sel ol
nud suured kaotused. Osa mehi
uppunud ühes laewadega merel,
paljud saanud surma Iami kind
luse all ja muist langenud wangi.
Kuna sõda seega äpardus, sõl
miti weel samal aastal Rootsi
ja Tallinna linna waheltsobitusel
rahu ühel Narwa jõe saarel, see
kord 25 aastaks.
1471 a. peeti Narwa juures läbi
rääkimisi Nowgorodi esindajatega.
1478 ci., pärast Nowgorodi alis
tumist Moskwale, tungisid Moskwa suurwürst Ioann III Väerüh
mad okupeerides Wadjcnnaad ka
üle Narwa jõe rüüstama. See
sündinud pihkwalaste näpunäitel,
kes neid juhtinud. Orduwasall
Bertram u. Walgarden sattus
nende kütte wangi.
Nüüd wangistati Wene kaup
mehi Riias, Tartus ja Narwas.
Nende kaup konfiskeeriti rüüsta
mise läbi saadud kahju katteks.
8. märtsil tuli ordumeister Mal
gas peetawale maapäewale, kus
wõeti arutusele söjaküsimus. Seal
otsustati koguda sõjawäge. Iga
10 taluniku hulgast kawatseti
wõtta 1 jalamees ning iga mõis
nik 15 taluga kohustati andma
1 ratsaniku ühes warustusega.
Ka Nowgorodis wangistati St.
Peetri kaub.iboowi Saksa kaup
mehi ja konfiskeeriti neil kaup.
Ordumeistri ettepanekul saadeti
linnade esindajad Nowgorodi tea
tega, et sakslased peawad Narwa
juures asuwad kaubad seni pan
dina enda käes, kui Saksa kaup
mehed ja nende kaup Nowgorodis wabastatakse.
Kuna wenelased olid rüüsta
nud ka Soome piiril, tegi pahan
datud Viiburi foogt Erich Axelson Narma foogt Heidenreich v.
Walgardenile ettepaneku liituda
sõjaks Wene wastu. See liit pol
nud aga wastuwõetaw ordumeist
rile, sest Rootsi sõbrustas ordu
waenulise Riia peapiiskopiga. Ta
söömis meelsaminiliitudaLeeduga.
1479 a. lubas Erich Axelson
Rootsi asewalitseja Sten Sture ja
riiginõukogu nimel saata Eestisse
sõjawäelist toetust. Kuid ordu ei
alustanud meelgi sõda. Sumel
tehti Wulga maapäewal siiski
kindlaks sõjaplaan. Tartu ja Tal
linnale tehti ülesandeks sõjalaemastiku muretsemine Peipsile ja
Tallinnat kohustati andma 200
sõdurit. Kaupmehed, kelle kaupe
olid röömiuud wenelased, lubasid
ka toetust. Kuid linnadepäewal
oldi sõja wastu, sest loodeti meel
lahendada konflikti rahuteel. See
lootus aga nurjus, sest l.now.,29.
now. ja 4. dets, palus Narma raat
Tallinnalt sõjalist abi, kurtes, et
Wene mäed ähwardawad linna.
Nüüd alustas ordumeister 1.
jaanuaril 1480 a. sõda. Tallinna
piiskop Simon v. d. Borch ühes
mitme teise diplomaadiga saadeti
hankima toetust Preistst ja Poo
last. Kuna tegemist oli ühendatud
Wene mägedega, siis osutus sõda
raskeks; pealegi ei saadud roots
lastelt suuremat abi. Erich Axel
son korraldas küll ühe rüüstretke
Nomgorodi maa-alale ja rööwis
hiljem Wene laewu Narma lahes,
kuid sõlmis juba 1481 a. wenelastega maherahu.
Sõjategemus argnes peamiselt
Pihkwamail. Aga ka Narma kau
du tungiti Wenemaale. Pärnu
komtuur, Iärwa foogt Johann
Selbach, Wiljandi komtuur Diedrich v. Dornenburg, Tallinna kom
tuur Johann Freitag, Rakwere
foogt Engelbert Lappe v. Köningen ja Narma foogt Heidenreich
Walgarden korraldasid ühesHarjuWiru mõisnikkudega rüüstretke
Narma jõe taha, wallutasid 20.
jaanuaril Oudowa ja põletasid
alewiku maha. Siis palusid pihkwalafed abi Mõskma suurwürstilt. See saatis suure sõjamäe
Andrei Obolensky juhatusel appi,
kes tuli rüüstama Tartu piiskopkonda ja wallutas Emajõel
Kastre lossi.
Nüüd järgnes Liimimaa ühen
datud sõjawägede rünnak Pihkwa
ja Irboska suunas. Sõjalisest kait
sest Peipsil ei saadud aga asja.
Jäädi lootma, et Narma müürid
ja garnison suudawad panna
wastu waenlase rünnakule.
Peale edukat rüüstretket tuli
ordumeister tagasi, jäädes hai
gena Tartu. Augustis korraldati
uus sõjakäik ja hakati piirama
Pihkwat. Nüüd muretses ka Tal
linn Peipsile laewastiku ja see
sõitis Pihkwa alla. Kuna oli
karta linna langust, palusid pihkwalased rahu. Et laewastik häwitati ja piiramine lõppes taga
järjeta, tehti wiimaks waherahu
Pihkwaga, kusjuures jäädi kind
laks manade piiride juure.
Pihkwaga oli nüüd küll rahu,
kuid Nowgorodiga kestis sõda
edasi, mida mainiwad Narma
5
1501 a. alul tungis suur ru os
tu laste fõjawägt
Alutagusesse
rööw retkele, weeredes hukutawa
lawiinina üle maa. Teel rüüs
tati ja põletati maha kõik mõisad
ning talud, kuna elanikud, kes
ei suutnud pelgu jooksta metsa
ehk sohu, tapeti. Ellu jääti maid
noored ja tugewad, keda siis kar
jakaupa küüditi Moskoowiasse,
kus müüdi orjadeks. Mõisnikud
olid oma warandust, naisi ja
lapsi marjule miies põgenenud
aegsasti kindlatesse lossidesse, mil
lised olid Alutaguses Narma,
Wasknarwa ja Edise.
Üksi mapper Heinrich v. Bärenhaupt, kes oli üldiselt tuntud
oma hulljulgusega, ei põgenenud.
Ta kaitses relwastatud talunikku
dega mapralt oma kindlustatud
mõijat. Pidades häbiks pelgu
jooksta kaitsmate kindluse müü
ride mahele, oli rüütel otsustanud
ise omal jõul maenlastele südilt
wastu panna ja kui kaitsmine
osutub wõimatuks, siis isegi tar
bekorral hukkuda ühes mõisaga,
mis kõrge pihtaiaga piiratud tu
gema palkmajana pakkus suureparalist kaitset pealetungijate was
tu. Pealegi wiibis kodus tema
kallim marandus — noor, kena
naine ühes alaealise pojaga, keda
ju mingil tingimisel ei wõinud
jätta saagiks barbaarsetele moskulastele.
Metsiku kisaga jooksid moskulased mõisa peale tormi. Heinrich
kaitses küll hulk aega edukalt
oma maja, lüües tagasi mõne
kümne talunikuga maenlaste tor
mijooksu, nähes aga, et armulises
ülekaalus olewat maenlast oli
wõimatu tagasi tõrjuda, pidi ta
lõpuks taganema eluhoone pak
sude seinte mahele. Rüütli kaas
laste wastupanu nõrkes; nad
hukkusid pea miimseni, kuid pea
letungijate jõud kaswis ühtelugu
uute juuretulijate tõttu. See näh
tus wiis rüütli wiimaks meele
heitele. Märgates, et ei suuda
enam wastu panna armurikkale
waenlasele, otsustas ta taganeda
pikkamisi hoone sisemistesse ruu
midesse naise ja lapse juure, et
neid kaitsta wiimse Võimaluseni
ja siis ühes nendega waenlase
mõõga läbi surra. Seal kuulis ta
äkki seljataga heledat läbilõikawat
hädakisa. Heinrich kohkus; ta tun
dis selles ära oma naise hääle.
Jäädes mõneks hetkeks tardunult
seisma, püüdis ta jõuda otsusele,
kas on weel mõimalik rutata
naisele appi. Seda aega kasutasid
Vaenlased selleks, et tungides
kiiluna rüütli seljataha tahtsid
teda ümber haarata ja tee taga
nemiseks sulgeda. Kohkudes märHeinrich, et ta oli juba Vaen
laste hulgas, kes igaltpoolt tihe
da sõõrina tikkusid ta kallale.
Tõstes ähwardawalt mõõka tor
kas ta järsku pealetungijate rida
dest mõned Vaenlased surnuks
ja sööstis siis üle nende hoone
sisemusse, kus tekkis silmade ette
kohutaw Vaatepilt. Hoone tagu
mine osa lõõmas juba lausa tulemeres. Kawal ja toores Vaen
lane oli palkmaja taga kõrge
pihtaia purustanud ja siis hoone
tagaküljest kitsa akna kaudu sisse
tunginud. Nagu harilikult, nii
olid nwskulased ka siin kohe pu
nase kuke pannud kirema, et
hoone maha põletada ühes kaits
7
jatega. See polnud aga meel kõik.
Rüütli kitsas wõlwitud eluruumis,
kuhu rüüstajad parajasti sisse tik
kusid, seisis kirewate roäljaõmblustega ilustatud sametist kasukat
ja peas karmast terawa otsaga
sõjakübarat kandew pika habe
mega Wene bojaar, kes lange
tades äkki löögiks ülestõstetud
mõõka seisis kui halwatud pai
gal, waadates laial imestawal
pilgul rüütli naisele näkku — nii
wüga oli wõlunud karedat sõjalase südant wõõras ilus walgetwerd naine, kes tema ees nur
gas tugitoolil istudes ja meeltheitwal näol mäetit poisikest rin
na mastu surudes ootas Väri
sedes sissetungijatelt surmahoopi.
Salk habemikke Wene sõdureid
oli parajasti läbi akna sisse ro
ninud ja tahtis nüüd tungida
rüütli naise kallale, kuid bojaar
— ta oli meel Võrdlemisi noor —
tõstis ähwardawalt mõõka ja
asus kaitsjana naise ette. — Kõik
mis leiate, olgu teie omal —hüü
dis ta mehi tagasi tõrjudes. —
Kuid see naine jäägu mulle!
Bojaar ei jõudnud weel lõpe
tada Viimaseid sõnu, kui juba
tormas Heinrich nagu nool moskulaste kallale. Algas kohutaV
Võitlus elu ja surma peale. Hein
rich Võitles julgesti terme salga
wastu, sest teadmine, et päästab
sellega oma kalli naise ja lapse
elu, andis talle otse hiiglajõudu.
Üks wastane teise järele langes
tema raskest mõõgast tabatult
põrandale, kuid hulljulget Bürenhaupti ei puutunud ükski mõõgahoop. Ikka ligemale roomas lõõmaw tuli, mattes kogu ruumi
wänge suitsu sisse. Rüütlit Var
8
jas Vaenlase hoopide eest küll ta
raudrüü, kuid liginewad tulelee
gid tegid selle kuumaks. Ka oli ta
jõud juba nõrkemas. Mis nüüd
teha? Kõik näis olewat lootuseta
kadunud. Seal tuli Heinrichile
järsku pühe kohutaw mõte, kui
das seisukorda päästa, et naine
ühes pojaga ei sattuks Vaenlaste
kätte. Oo, see oli küll hirmus,
kuid — mis parata! Iga hetk oli
kallis, wiiroitada enam ei Või
nud. Hullumeelses wihas tõstes
Võimsalt mõõka raius ta pare
male ja wa^akule poole, aVades
sellega omale teed naise juure,
astus siis äkki selle ette ja — tor
kas terawa mõõga Välgu kiirusel
armastatud naisele rindu. See
langes waikse karjatusega ta jal
gade ette maha, surmaw haaw
südames. Kuid last ei saanud rüü
tel Vabastada, sest samal hetkel
ruttasid mõned moskulased kohale
ja haarasid poisikese oma kätte.
Kõik rüütli püüded teda Vabas
tada jäid asjatuks. Jagades üle
meelses wihas Vastastele hoope
hakkas ta wiimaks pikkamisi taga
nema põlewast hoonest wälja.
Seks oli ka juba wiimane aeg,
sest waewalt oli ta jõudnud mõi
sa õuele, kui kostis järsku tume
ragin. Palkmaja sarikad olid põ
lenud läbi, ja tulest lõõmaw ka
tus langes sisse, mattes põlewate
rusude alla palju seeswiibijaid
Wene sõdureid, kes ei suutnud
aegsasti wälja jooksta. Tardunud
pilgul jäid moskulased mõneks
minutiks kohutawat tuleetendust
waatama ja lõid hirmuga risti
ette. Seda aega kasutas aga rüü
tel põgenemiseks. — Kättemaksu!
Merist kättemaksu tõotan ma teile.
wiletsad rööwlid ja mõrtsukad!—
karjus ta õelalt, lõi teel meel
mõned moskulased maha, kes
püüdsid tema põgenemist takis
tada, ja oli peagi kadunud lähe
masse metsa. Moskulaste sõjamäerühmad jätkasid aga oma häwitustööd, riisudes kõik mõisad
ja külad paljaks, kust läksid läbi,
liikusid siis edasi Wirumaa süda
messe ja pöördusid roiimaks ta
gasi, wiies rikkaliku röömsaagi
üle Narma jõe oma maale.
Heinrich v. Bärenhaupt leidis
aga marju Narma lossi paksude
müüride mahel. Kuid temas oli
süpdinud järsk muudatus. En
dine elawaloomuga ägemeelne
mees oli jäänud nüüd hoopis
nukraks, hoidus sõpradest hoolega
eemale ega wõtnud teiste mõis
nikkude 'joogipidudest ja lõbus
tustest enam üldse osa. Sageli
nähti teda üksinda istumat sügamais mõtteis kõrgel kindlusemüüril laskeaugu äärel ja maatamat
süngelt alla sügamuses kohisema
jõe tumedatesse moogudesse, mille
tagast jõekääru sees asuma endise
Neitsimäe harjalt sirutas oma tü
sedaid nurgatorne taewa poole
mõni aasta tagasi ehitatud mos
kulaste tugewaim piirikindlus —
Jaanilinn.
Kuna wühemad waenlase rööwsalgad ikka meel liikusid linna
ümbruses, hoides kogu Narma jõe
äärset maad hirmul, katsus Nar
ma ordufoogt linnakodanikkude ja
mõisnikkude abiga neid tõrjuda
tagasi, läks isegi rüüstama Vene
maad, kuid sai lüüa ja taganes
Narma. Kuna moskulased hakka
sid nüüd Jaanilinnast tõsiselt timbuma Narwat, ilmudes sageli
isegi linna müüride alla, palus
m ilmaks Narma foogt Kurt Stryck
ühes linnaraadiga ordumeister
Pletteubergilt ning Tallinna lin
nalt sõjalist abi. Sama palwega
esines ka Wasknarma foogt. Vii
mase tungima hädaldamise peale,
et Oudowa kloostris asuwad mos
kulased ühmardawad lossi piira
misega ja toimiwad Peipsi ran
nikul omawolilisest, tegi minnaks
ordumeister Tallinna komtuurile
ülesandeks ordumäega ja Tallin
na tingisõduritega Vasknarmale
minna appi. Ühtlasi oli ka tor
mis otsustamast mälja astuda
moskulaste wastu, kes olid tun
ginud würst Penko ja Danilo
Schtsenja juhatusel lõuna poolt
rüüstades Tallinna suunas, neile
kättemaksta tehtud kahjude eest.
Saades toetuswäge Rakmereft ja
Toolfest sealselt ordufoogtilt, tuli
nüüd Tallinna komtuur Johann
v. der Recke 1502 a. kemadel oma
sõjamäerühmadega appi, olles mõ
ni aeg laagris Sillamäel puhas
tas Alutaguse moskulaste rööwsalkadest ja liikus siis Peipsi suu
nas. Seal tungis Wasknarma lossi
ligidal üle jõe Moskoomia piiri
desse, rüüstas Oudowa kloostrile
allumaid maid ja liikus lõpuks
edasi Narma suunas, kus asusid
suuremad moskulaste Väerühmad
tugemas Jaanilinna kindluses.
Kuuldes ocduwüe tulekut, tuli
Jaanilinna wojewoda Loban Kolõtschew neile 1600 hüstiõpetatud
ratfawäelasega (enamikus bojaariseisusest noored mehed) wastu,
sai aga ägedas mõistuses rän
gasti' lüüa. 200 ratsanikku ühes
mojewodaga langes lahingus, tei
sed põgenesid kabuhirmus Luuga
9
jõe suunas, et leida kaitset Jami
kindluse müüride wahel. Tallinna
komtuur ajas neid taga wõiduka
ordu ratsawäega Iami kindluseni
ja pöördus siis tagasi Jaanilinna
alla, kus põletas maha Wene
alewi ja surmas ligi 3000 ini
mest, kel ei õnnestunud põgeneda
kindlusesse marjule. Kuid tugewat
kindlust ei saanud komtuur Vallu
tada. Sealt tuli ta rikkaliku saa
giga üle jõe Narma, kust läks
tagasi Tallinna.
Ordumeister Wolter v. Plettenbergi wöidurikkad sõjaretked Ir
boska ja Pihkwa all, eriti aga Seritsa ja Smolina lahingud, loomutasid wiimaks maale 10 aastaks
rahu, mida hiljem uuesti piken
dati. Kaupmehed wõisid jälle wabalt kaubelda moskulastega, kuid
Narma ja Jaanilinna mahekord
jäi endiselt terawaks. Moskulased
kiusasid taga sakslasi, need aga
ei sallinud barbaarseid ja räpa
seid wenelasi. Eriti tehti takistusi
jõel kalapüügile. Kuid kõik need
piiritülid olid
ainult kohaliku
tähtsusega ja said lahendatud wahekohtu läbi, mille istanguid peeti
ühel jõesaarel.
Waatame nüüd, mis tegi wahepeal Heinrich v. Bärenhaupt.
Asudes Narmas, kus oli tal
maja, elas ta sõna tõsises mõttes
üksildase elu. Ainukesed kaasela
nikud kogu majas olid 2 keskea
list talunikku, kes hoolitsesid ma
japidamise eest, kuid rüütlil oli
nendega mähe asja. Oma mõisa
aherwartele ei tõstnud ta jalgagi.
Selleeest hoolitsejaksmääras kubja.
Kui Tallinna komtuur ligines
märtsikuus Narmale ja jäi sõja
mäega laagrisse Sillamäe jõeäär
10
sele kõrgustikule, oli Heinrich esi
mesi mehi, kes astus suure waimustusega ordu sõjamäe hulka.
Kaasa tehes kõik sõjaretked, Võit
les ta nagu wihale üritatud lõmi,
nottides halastuseta maha iga
moskulase, kes ta ette sattus, oli
see noor wõi mana, mees wõi
naine. Eriline tung tapmiseks
näis tal olemat suure Jaanilinna
alewi mahapõletamisel, mil pu
hul ta käskis pilduda wenelasi
hulgana elusalt tulde.
Sõda lõppes ja Heinrich tuli
tagasi Narma, kuid tema wiha
moskulaste wastu ei raugenud.
Et sõjas mäljendatud toorus ei
suutnud rahuldada rüütli kätte
maksu iha, siis ei wõinud ta ka
nüüd sellest loobuda. Mees sõitis
sageli salaja paadis üle jõe wõõrale maale, kus luusis ringi ümberriietatuna, ja — häda siis iga
Wene bojaarile ning sõdurile,
kes juhtus sel korral talle wastu
tulema mõnes kõrwalifes kohas
mõi üksikul metsateel.
Warsti sai rüütel kuulda, et
bojaar, kes rööwis talt lapse, on
määratud Jaanilinna kindlusesse
wojewodaks ja et tal olla kasmandikuks noor walgepealine ja
sinisilmaline poisikene, kelle õrn
walge näokarw hoopis ennemat
moskulaste pruunikast näokarwasi
ja tõmmukatest juukstest. See tea
de mõjus Heinrichile elustawalt;
ta sünge nägu muutis järsku
karma, silmadesse tekkis tume
läige. Nüüd luusis ta tihti Jaa
nilinna kindluse märawate ligi
dal, lootes näha hetkekski oma
last, kuid kõik ta püüded, näha
kaotatud poega, nurjusid alati, ja
rüütel tuli karmalt tagasi Narma.
Mõnikord läks ta üles kindlufetorni, mida kutsuti tüsedate
müüride ja harukordse kõrguse
tõttu „Herrmanni" torniks. Sealt
awanes awar waade kaugele üle
põldude ja metsade eemal walendawa mereni. Kogu Jaanilinna
kindlus oli näha nagu peopesal.
Heinrich jäi alati kauaks torni,
waadates süngel pilgul Jaani
linna kindlusele. Ta audus plaa
ne, kuidas bojaarile kättemaksta
naise surma eest ja oma kallist
poega wabastada.
Kord pidas foogt ühes Tallin
nast saabunud ordukonwendi lii
getega ja lossis asuwate orduwendadega remteris (suures saa
lis) koosolekut. Sellest wõttis osa
ka Heinrich,
istudes matkides
nurgas toolil, nägu tume ja sügawtõsine.
Koosoleku lõpul teatas äkki
foogt, ei Heinrich v. Bärenhauptil on esitada erakorraline palme,
mida tahab kanda ette suusõnal.
Kõik ajasid kõrwad kikki, jäädes
uudistusega kuulatama.
— Aulikud orduwennad ja
ametnikud! — algas Bärenhaupt.
— Teie kõik teate, et ma olin
meel hiljuti õnnelik inimene, an
dudes perekonnarõõmudele, nagu
see on lubatud ilmalikule wennale. Kuid moskulased hämitasid
mu õnne, riisudes naise ja lapse.
Ma sammuksin surmale wastu
ülima rõõmuga, kui mitte üks
mõte seda ei takistaks. See on
— kättemaks. Ta on mu süda
mest seni peletanud eemale kõik
mured ja kannatused, ta on mi
nut) mulle uut jõudu selleks, et
meel elan. Nüüd olen ka jõud
nud otsusele, mis teha tulemi-
kus, et leida rahu oma hingele.
Moskulaste kindlus, — rääkis ta
tõusma ägedusega, kusjuures hei
tis wihase pilgu aknale, kust
mõis näha Jaanilinna halli müüristikku ja nurgatorne, — on te
kitanud meile palju häda. Seal
wiibib mees, kes rööwis minult
õnne ja kelle näojooned on jää
nud mulle meelde seni kui elan.
Temaga tahaksin ma kord silm
silma wastus kokku puutuda ja
omawahelisi armeid
õiendades
näha, kas mu kasi seekord meel
määratav. Seda kättemaksu ei
mõi aga praegu teostada, sest
meil on sõlmitud rahuleping 10
aastaks. Pean kahjuks tunnista
ma, et mu hingel lasub palju
patte, milline asjaolu nõrgestab
märksa mu tahtejõudu. Sellepä
rast wajan andestust, milleks aga
on tarmilik loobumine maailma
lõbudest ja enesepiinamine . . . —
Uuesti libises Heinrichi sünge pilk
wõõra kindluse suunas ja ta hüü
dis kõrgendatud häälel: — Auwäärt koosolijad! Juba homme
tahaksin ma laskuda ühes 2 kaas
lasega alla „hauda" määramata
ajaks oma patte kahetsema. See
on mu palme.
— Wõi „hauda"! — kordas
lossikomtuur hämmastunult. Ka
teised waatasid Bärenhaupti otsa
imestuse ja hirmuga, sest „hauaks"
kutsuti lossi peahoone all asuma
keldri sügawamat osa, mida oli
kasutatud warematel aegadel ka
manglaks.
— Teie teate, aulikud wennad,
et Narmas ja üldse Alutaguses
pole kloostert, pealegi ei taha ma
loobuda jüädamalt ilmalikust elust.
Sellepärast otsustasin paluda teilt
11
luba, minna lossi alumistesse keld
ritesse kahetsema patte. Ühtlasi
palun teid pidada meeles, et neis
pimedates keldrites wiibiwad 3
inimest, kelle elu on kallis kogu
Liiwimaale, sest nad pühendasid
endid Võitlemiseks meie kardetawate waenlaste Vastu ja tahawad ka seda igal Võimalikul ju
husel täita. Kui kord heliseb kell,
mis seatakse üles keldrite kohade,
siis Võimaldage meile näha jälle
jumala ilma ja walgust.
Kuigi Heinrichi joom tundus
erikummalisena, jäi mees siiski
kindlaks oma ette Võttele. Konment andis takistuseta loa ja nii
mõis rüütel wiia läbi oma taht
mise. Weel samal päernal seati
keldri kobale kell ja tehti lossi
köögimeistrile ülesandeks igapäew
määratud ajal minnata alla keldriss
sööki ja jooki 3 mehele.
Rüütli maja, mis asus Wiru mü
rama juures, jäi selle eest ordufoogtile kasutamiseks.
Järgmisel päernal liikus maikne
rongikäik linna peakirikust Välja,
pöördudes mööda Lossi ehk Suurt
tänawat lossi poole. Eel sam
mus plebaan (preester) Valges
ametrüüs; temale järgnes Hein
rich, kes oli omale selga ajanud
musta Dominikaani ordu munga
rüü. Rüütli selja taga kõndisid
aga mõlemad kaaslased — ta
teenrid,— ka mustas rüüs ja sil
mi alandlikult maashoides; lõpuks
järgnesid mõned ordurnennad kal
getes mantlites, siis rühm 'Alu
taguse mõisnikke ja tähttsamaid
linnakodanikke, Viimastel põlernad
tõrmikud käes. Rongi taga liikus
uudishimuliste salk. Kaupmehed
ja käsitöölised seisid uudishimu
12
likult oma maja lämel ja Võt
sid rongikäigu möödudes mütsid
peast, lüües usulises kartuses hoo
lega risti ette...
Lossi tänama otsalt rniis töstesild üle laia kraami eelkindlusesse. Sellest sillast liikus rongi
käik üle eelkindluse õuele, sealt
üle teise silla peakindluse massiirnsete müüride rnahele. Siin pea
tuti lossi kabeli ees ja preester
luges lühikest palrnet. Siis pöördud?s Heinrichi poole küsis, kas
see meel Viimasel silmapilgul ei
tahaks loobuda oma otsusest, weel
olla ^elleks aega.
— Ei! — wastas Heinrich tu
meda, kõlata häälega. — Mul on
palju põhjuseid, mis sunniwad
minema alla pimedasse lossi keld
risse, et seal, eraldatud maail
mast, elada Vaikses palrnes üksik
last elu.
Nõndanimetatud „handa" pääsis kitsast neljanurgelisest pea
kindluse õuest. Sealsed maa-alused keldrid olid kaewatud üsna
sügarnasse paekihti, kuna jõe ääres
ringmüürist wäljaulatama „bans»
keri" kõrwal asus ka sügaw kaem,
mille kaudu Vinnati mett üles
otse alt käreda mooluga jõest.
Keldri kitsa sissekäigu ees asus
tõsteminn, millega lasti üles ja
alla raskeid maate, sest siin asu
sid lossi moonolaod. Oma suure
ratta ja selle Ümber keritud roos
tetanud ahelaga paistis see Vaat
lejale õudsena.
Kolm korda esitas preester Hein
richile samu küsimusi ja igakord
wastas Viimane kindlal toonil:
— Ei!
Viimaks pöördus preester Hein
richi kaaslaste poole ja küsis neilt:
— Aamen! —. lausus preester
— Kas soowite ka Vabatahtli
kult minna alla oma isanda pühalikult ja lahkus keldri wõlVistikust.
seltsis?
— Aamen! — kordasid ka tei
— Jah, omal wal al soo mil,—
Vastasid mõlemad mehed nagu sed kooris ja läksid tummas Vai
kuses laiali. Kohale jäi waid
ühest suust.
Nüüd- andis preester kõigile Valwur, kes hakkas tühja tõstekolmele oma õnnistuse, ja siis tooli alt üles winnama.
aw rti sellekohase märguande peale
II.
keldri sissekäik; tugema pehastuMöödusid aastad, kuid keegi
nud tammepuu ukse hinged Vin
gusid kaeblikult ja keldri süg-awu- polnud Veel kuulnud kellahelinat
sest hoomas wastu niiske, läm keldri kohal. Igapäev) lasti alla
bunud õhk, kui mehed tummas sügawusesse toitu ja alati kerkis
Vaikuses astusid üle lame sisse. tõstetool jälle üles — muidugi
Tõrwikute walgusel mõis näha, tühjalt.
Kord ometi kuulis malwur kella
et all haigutama sügawuse kohal
rippus raskete ahelate küljes maike helisemat. Mees ruttas suure ärewusega sellest teatama lossikomtõstetool.
— Kinkigu püha neitsi ise teile tuurile, kes saabus peagi kopale.
jõudu ja püsimust, — trööstis Lühikese aja jooksul kogunesid
preester rüütelt ja terna kaaslasi kõik ordumennad keldri sissekäigu
õnnistades, kuna saatjaskond lau ette, igaühel põnew uudishimu
lis waljul häälel koraali, mille näol. Maadeldi kärsitult rasket
pühalikud helid kajasid tumedalt ahelat, mis end mässides pikka
mastu keldri madalate ■ mõlmide misi ratta ümber hakkas winna
all. Siis anti Heinrichile ja tema ma üles tõsteta oli. Sirutades
kaaslastele kätte põlewad tõrmi- päid ettepoole jäädi ootama pikkud, mille peale kõik kolm astu kisilmi töstetooli kerkimist. Wiisid pikkamisi mõlwistikku, asudes maks ometi... tõstetool ilmus
tõstetoolile. Nüüd hakkas päratu nähtawale alt mustawast kuristi
ratas liikuma ja selle ümbert kust. . . Äge sumin läbistas koos
wajus raudne ahel pikkamisi alla. olijate ridu. Walgustati põlewa
Walju häälega lauldes „Te Deu- tõrwikuga ähmist ruumi ja tõsmi" kadus Heinrich ühes kaaslas tetooli, * kuid põrgati kohe kohku
tega keldri sügamusse. Ikka kiire des tagasi, sest tõstetoolil nähti
mini keerles ratas ja Vaiksemaks lebawat liikumata musta kaltsus
jäi Heinrichi laul, kuni lõpuks inimkogu, kelles tunti ära rüütli
kadus hoopis põhjatu sügamusse. üks kaaslane. Mees oli surnud.
Äkki jäi ratas seisma, ahel tõm Ordumennad pöördusid pettunult
bus pingule ja wärijes, nagu tagasi oma eluruumidesse. Zäid
oleks puutunud mingi kõma asja kohale waid sõdurid, kes kandsid
külge. See oli tunnuseks, et tös- elutu keha lossi kabelisse. Laiba
tetool ühes 3 mehega oli jõud käed olid karedad, nagu oleks
und teinud rasket tööd; mehe
nud alla.
13
kollakal kortsunud näol peegel nanes ennem elawa luukerele,
dus selgesti weel hiljuti läbiela kui hariliku inimesele, Bärenhaupt
tud raske waew. Milline — selle astus kohalerutanud preestri juu
saladuse wiis ta loomulikult ene re, langes selle ette põlwili ja
suudles risti. Siis tõusis pikkamisi
sega kaasa hauda ...
Möödunud juhtumus ununes. püsti ja kui silmad harjusid pisut
Heinrich v. Bärenhauptist ei rää püewawalgusega, waatas wälkugitud enam, üksi walwur ei loo wail silmil ringi, näol külm ja
bunud oma kohustusest, igapäew sügaw rahu.
— Olge terwitatud, lugupeetud
lasta alla „hauda" sööki ja jooki,
kuid ka tema ei murdnud enam sõbrad,— rääkis Heinrich tumeda,
pead selle üle, misjaoks küll rüü õudse häälega, mis kostis nagu
tel walis pimeda ja rõske maa hauast kuulajate kõrwu ja mõnelgi
aluse keldri enesele ja kaaslas mehel seda kuuldes jooksid jubeduswärinad üle keha. — Jumala
tele elukohaks...
Nii möödusid weel
mõned õnnistus olgu teiega. Nüüd ma
olen täitnud oma kohut; kõik mu
aastad.
Jälle helises kell. Teist korda püüded on läinud korda. — Ja
ruttasid orduwennad, uudishimust rüütel jutustas lühidalt, kuidas
aetud, keldri wõlwisrikku. Nüüd ta oli „hauas" kogu aeg ennast
ei tulnud neil oodata kaua, sest piinates ja palwetades saatnud
tõstetool kerkis üles warsti ja mööda aastaid.
Siis lahkus ta oma truu kaasnähtawale tuli kõigile üllatuseks
oma kaaslase seltsis — Heinrich lase seltsis lossist. Ennenägemata
v. Bärenhaupt — ,,hauast", kus auawalduste saatel jõudis Hein
oli weetnud järgimööda mitu rich, peaaegu kätel kannetud sõp
rade poolt, warsti koju.
pikka aastat.
Kuuldus tema tagasitulekust
Heinrichi wõis weel waewalt
„hauast"
lewines kiiresti üle kogu
tunda ära — niiwõrt oli mees
muutunud selle aja jooksul. Ta maa. Kõik tuttawad ruttasid meest
tihedad tõmmukad juustesalgad waatama imestusega.
Ühel õhtul saabus Heinrichi
olid nüüd läinud halliks ja nüokarw kollakaks, kuna sügawates majja, mis asus teatawasti Wiru
aukuwajunud silmades kiirgas pa- würawa ligidal kitsal tänawal,
lawikulme, kustutamatu kirega hulgakaupa relwastatud külalisi—
leek. Põsed sissewajunud, pikk enamikus ümberkaudsed mõisni
walge rinnuni rippuw habe lõua- kud. Nähtawasti korraldati seal
otsas, riided räpased ja katkenud, mõni salajane koosolek, sest koja
— nii nägi praegu wülja endine uksel ja tünawanurgal seisid waluhke ja kõigist kardetud rüütel v. wurid, hoides hoolega eemale iga
kahtlase isiku. Kooswiibimine kes
Bärenhaupt.
Heites sügawa, sünge pilgu tus hommikuni; siis hakkasid kü
ümberolijatele, kes piinlikult wlii lalised ükshaawal ja salgakaupa
kides ja nähtawa hirmuga silmit lahuma, kadudes saladusrikkalt
sesid Heinrichi, sest wiimane sar sosistades tänawate rägastikku.
14
Päew möödus päewa järele,
ilma et oleks juhtunud midagi
erilist. Bärenhaupt elas jälle nagu
endiselgi ajal kinnist elu. Harma
nähti teda liikumas linna tänawatel; seda enam wõis teda aga
leida ringi sõitmas maal. Milli
sed asjaolud seda wajadust põh
justasid, jäi teistele saladuseks.
III.
Oli pime sügisöö. Ilm muu
tus tormiseks, ja Luul wingus
haledasti Jaanilinna kindluse tü
sedate müüride wahel. Eemalt
kostis Narma kose tume kohin.
Nagu waeuulised, ähwardawad
jõud mustendasid öises pimedu
ses mõlemil pool jõge teineteise
wastus kaks kindlust, sirutades
oma tüsedaid nurgatorne kõr
gele üles sünkja, tumehalli taewa
poole, kust sadas alla peenikest
uduwihma.
Üle Narma jõe kärestikkude hõl
jus walkjas udulinik, mis ei wõimaldanud tõusma kuu hõbekiirtel peegelduda wastu kõrgete
paekallaste wahel rahutult alla
mere poole tõttawatel moogudel.
Jaanilinna kindluses puhkasid
kõik maitses öörahus. Seda waikuft segasid ajuti maid malmurite
hüüded ja mõne oölinnu kisa
kindluse tornidest. Äkki oli kuul
da isesugust tasast Lerawat wilet
ja marsti pärast seda relwade
kõlinat. Walmurid ülal müüril
tõstsid päid ja mähkides teraselt
alla wallikraawi jäid kuulatama.
Seal polnud aga märgata min
git kahtlast liikumist; samuti pol
nud näha mustamal jõepinnal
liikumas ühtki paati. Pisut aja
pärast kuuldus uus mile, seekord
aga hoopis teisalt; ka relwade
kõlinat oli uuesti kuulda. Aima
tes halba, walwurid andsid üks
teisele sellest waljute hüüetega
märku, kuid oli juba hilja, sest
pimedusest kerkisid ruttu nähtawale tumedad kogud, ning walwurite suud suluti äkki seljata
gant torgatud piigipistetega, mille
tagajärjel mehed langesid surnult
maha, kuna mõned lükati kallale
tungijate poolt müürilt alla meega
täidetud kraawi.
Kindluses walitses meel mõni
hekk sügaw waikus. Siis kuuldus
äkki mitmelt poolt järsk, metsik
hädakisa ja warsti walgustasid
põlema süüdatud tõrwikud kind
luse müüride wahel argnewat ko
ledat waatepilti. Pealetungijad
lõid armuta surnuks kõik unest
ärganud kindluse kaitsjad, kes
ei suutnud pugeda peitu. Weresaun oli otse kohutaw, sest wiimase sõja läbi saadud raskete
kahjude tõttu wihale üritatud
Alutaguse mõisnikud häwitastd
ära tule ja mõõgaga kõik, mis
neile juhtus kindluses iganes sat
tuma ette. Nende suust kõlasid
wahetpidamata toored kättemaksu
hüüded, mida et suutnud lämma
tada Venelaste wanded, laste ja
naiste hädakisa ning relwade kõlin.
Jaanilinna wojewoda elutses
erilises palastis, mis asus keset
kindluse õuet walgeks wõõbatud
kiriku kõrwal.
Sinna tungisid
nüüd wõidukad wõõrad sisse. Wojewoda oli kisa kuuldes ärganud
aegsasti üles, teenri abiga ruttu
riietunud ja sidus endale para
jasti mõõka wööle, kui oli kojas
kuulda äkki müra ja samme, mille
järele põrutati raske asjaga ukse
15
pihta ja see langes tugewate hoo
pide all purunedes maha. Heites
hirmunud pilgu sinnapoole, nägi
ta läwel seismat pika halli habe
mega küürus meest, kelle tume
dates silmades hiilgas metsik wõidurõõm.
— Ha, ometi kord oled sa mul
käes! — hõiskas wõõras sissetun
gija, kes polnud keegi muu kui
Heinrich v. Bärenhaupt. Waadates
toas rutuga ringi, astus ta jul
gel sammul wojewoda ette ja jäi
seisma nii, et pühapildi ees põlew
lambike walgustas hästi nägu.
— Bojaar, kas tunned mind
meel? — küsis ta terawa pilkega.
— Heldene aeg, sa oleks wõinud
kaotada elu mõne muu isiku käe
läbi, — kuid taervas ise juhtis
minu sammud siia! Kas sa mä
letad seda ilusat naist, keda sõja
ajal ühes mõisas otsustasid walida oma tooreste kirgedele ohwriks, kuid kes sai surmatud oma
mehe käe läbi — minu mõõgast?
Põgenedes tõotasin sulle wandega
seda tasuda kätte meriselt ja nagu
nüüd näed, olen ma ka pidanud
ausalt oma sõna. Astu wälja jo
wõitle — silm silma ja hammas
hamba wastus!
— Mina müün oma elu kal
lilt! — hüüdis wojewoda ägedalt,
tõstis wõimsalt mõõka ja tungis
Heinrichi kallale. See lõi aga kõik
hoobid osawasti kõrwale. Wiimaks
hakkas bojaar wäsima ja taandus
toa nurka, et asuda kaitseseisukorda. Seda märgates alustas Hein
rich ründumist uue hooga ja tal
õnnestus wiimaks lüüa äkilise
hoobiga wastasel mõõga koguni
pooleks.
— Relwata wastasega mina ei
ta
wõitle, — ütles Heinrich uhkelt ja
langetas mõõga.
Samal hetkel ilmusid mõned
rüütli sõdurid uksest sisse.
— Siduge teda käsist ja jalust!
— käskis Heinrich mehi, osutudes
käega wojewodale. — Aga häda
teile, kui julgete temal puutuda
ühtki juuksekarwa, sest ta kuu
lub üksnes mulle, — kuulsite —
mulle! — lisas ta juurde kahjurõõmsa hirwitusega.
Sõdurid tungisid aegawiitmata
bojaari kallale. See rabeles wastu äärmise jõupingutusega. Mitu
meest oli tema löökidest juba wigastatud, kuid ka tal enesel lei
dus kardetumaid haawu; äge
wõitlus ja rohke werekaotus hak
kasid awaldama wiimaks mõju —
mees nõrkes. Seal kisti äkki lahti
üks kõrwaluks ja sööstis tuppa
noor tõmmuna õline tütarlaps,
õhetawail palgel ja korratult üle
õla rippuwate juustega. Rutates
bojaari rinnale ja põimides oma
käed selle kaela ümber, hädaldas
ta: — Jumala pärast, halastage!
See on minu isa!
Tütarlaps oli wäga ilus, waewalt 15 aastat mana. Mõned sõ
durid tahtsid teda tõugata kar
milt eemale, kuid Heinrich keelas
neid, hüüdes: — Ärge puutuge
tütarlast; ta kuulub waid mulle!
Siis haaras rüütel tütarlapse
oma kaissu, kusjuures paistis ta
näolt põrgulik hirwitus, mis küll
midagi head ei tõotanud. Noo
ruke kiljatas weel kord meeleheit
likult ja wajus siis minestades
rüütli karedate käte wahele.
Wahepeal oli bojaar seotud
kinni. Heinrich jägas parajasti
sõduritele uusi käske, kui äkki rut
tas kohale ilus walge näoga noor
mees, kes kandis moskulaste kirewat sammetist riietust ja kuu
lus nähtawasti bojaari perekon
naliikmete hulka. Noormees tuli
tütarlapsele appi, püüdes wiimast
wabastada rüütli käest.
— Eest ära, sõge jõmpsikas!"
tõreles Bärenhaupt,tõugates noor
meest jalahoobiga toorelt eemale.
— Sina pole seda wäärt, et mu
käe läbi langeksid. Katsu, et siit
silmapilk kaod!
Kuid nöörimeest ei heidutanud
sugugi Heinrichi sõnad.
— Jumal annab mulle selleks
jõudu, et suudan taltsutada sinu
uhkust! — wastas ta julgesti, il
ma et oleks taganenud sammugi.
— Noh, siis palu meel wiimast
korda jumalat, sest sinu wiimne
tunnike on käes, — ütles Heinrich
tumedalt ja tõstiks löögiks mõõka.
— Peatu, õnnetu! Ära tapa
oma lihast poega! — kõlas samal
hetkel wali hääl.
Hüüdjaks oli bojaar. Bärenhaupti nägu tardus, ta ise jäi
seisma sambana nagu oleks pik
sest rabatud, ja raske mõõk kukkus
kolinal põrandale. Ka sõdurid
jäid keeletult seisma; kõik olid
nagu puuga
pähe löödud...
Tekkis sügaw, piinlik waikus ...
Wali alarm sundis wiimaks
katkestama seda waikust. Wäljas
löödi ägedalt kella ja arwurikas
Jaanilinna kaitsewägi, kes oli esi
meses segaduses jooksnud laiali,
korraldas end aktiiwseks wastupanuks. See asjaolu tekitas ärewust käputäie sakslaste hulgas;
otsustati nii ruttu kui wõimalik
lahkuda kindlusest ja anti selleks
signaali.
Seda kuuldes taipas
Heinrich, et tal tuleb tegutseda
ruttu, kui tahab meel õigel ajal
pääseda eluga. Tõstes maast üles
mõõga, torkas ta selle otsa järsu
liigutusega bojaarile südamesse,
haaras siis tugewate kätega po
jast kinni, wiskas selle oma õlale
ja andis sõduritele käsu minestunud tütarlast ning rööwitud warandust wõttes endaga kaasa järg
neda temale. Mõni hetk hiljem
olid kõik lahkunud wojewoda ma
jast ja ruttasid kindluse wärawa
poole,mis oli wahepeal langenud
sakslaste kätte, awatud ilma pi
kema waewata ja kust nüüd
põgeneti wälja Jaanilinnast, wõt
tes kaasa rikkaliku
rööwsaagi.
Peagi olid nende tumedad kogud
kadunud öisesse pimedusse...
Kes suudaks küll kirjeldada
moskulaste hämmastust ja hirmu,
kui nad toibudes segadusest ei
leidnud kindlusest enam ühtki saks
last. Need olid wajunud nagu
maa sisse, kadudes sama ruttu
kui olid ilmunud. Hommiku saa
budes suudeti kindluses seada ja
lule küll jälle endine kord, kuid
mil wiisil pääsesid sakslased öösel
Jaanilinna, see küsimus jäi la
hendamata mõistatuseks.
Lüües ebausklikult risti ette
seisid Wene wäeülemad kaua kind
luse wallil ja wahtisid sügawas
waikuses kartlikult üle kohisewa
jõe Narwa lossi suunas. Seal pol
nud aga märgata mingit erakorra
list liikumist.
IV.
Mõni püew hiljem leiame Hein
richi kodus rikkalikult roogadega
koormatud lauas istumas. Ta ees
seisis Jaanilinnast leitud poeg.
17
pea murtult rinnale wajunud,
näol sügaw hingewalu.
— Otto, mu kallis poeg! —
rääkis rüütel. — Kas need wastikud moskulased on sind tõesti
wiinud nii kaugele, et häwitasid
su südames armastuse isa wastu
täiesti? Wõi on nad sind ära
nõidunud? Wasta!
Kibe naerujoon lehwis hetkeks
Otto huultel, kui ta wastas mõ
rud alt :
— Mitte nõidusega pole nad
seda saawutanud, isa, waid hea
hoolekandega minu eest. Ära mõt
le, et ma olen unustanud ema
surmaloo; ta wiimne pilk surres
tungis mulle niiwõrt südamesse,
et ma seda ei suuda kunagi unus
tada. Bojaar, mu kasuisa, poleks
teda igatahes tapnud...
— Õnnetu! Kas sa siis ei tai
pa, mis oleks see metslane teinud
temaga?
— Andesta, isa, aga ma ei
tohi ju mõtelda halwasti mehest,
kes on teinud mulle palju head.
Pealegi olen kaswatatud üles nen
de usus ja see õpetab põlgama
kõiki muulasi kui paganaid...
— Oh sa, õnnetu hing! — Ja
Heinrich marjas kätega oma silmi,
kuhu oli nõrgunud paar jämedat
pisarat. — Juba homme peab
sind salwitama uuesti katolikuusku,
mida on pidanud pühaks sinu esiwanemad pikkade aastasajandite
jooksul. Mõistad?
Nüüd wajus Otto rüütli ette
põlwili. maha ja hakkas nutma.
— Ära lase seda sündida, isa! —
palus ta ärdalt. — Ma ei wõi loo
buda moskulaste usust. Kuula mi
nu südame sügawamat saladust
ja halasta oma õnnetuma poja
18
peale. Tea, et ma armastan bo
jaari tütart, oma kasuõde, ja ka
tema armastab mind. Kui ar
mastus on liigutanud kunagi sinu
karmi sõjamehelikku südant, siis
sa mõistad wäga hästi, milline
mure maewab mind. Luba mind
parem minna siit ära Jaanilinna,
seal naeratab mulle wastu elu
õnn, seal on minu õige kodumaa
— siin olen aga täiesti wõõras
ja jään ka selleks.
— Noh, see puudus weel!
Heinrich kargas äritatult istmelt
üles ja hingas raskelt. Siis wälkus tema sügawates silmades järs
ku õrn leek.
— Otto! — algas ta pühalikul,
pehmel toonil. — Sa kahtled, kas
ma tean, mis on õieti armastus.
Waene laps, kas wõib sinu nõrka
tunnet, mis sulab kui waha, wõrrelda selle palawa kirega, mis
mind waldas õppides tundma
sinu ema. Ma armastasin teda
hullupööra, — rüütli hääl müri
ses, — ja see armastus, mis ei
raugenud kunagi, otsustas wiimaks minu edaspidise saatuse. Sa
kahtled, kas ma olen õieti armas
tanud. Hoidku taewas! Ma pida
sin seda tunnet niiwõrt kalliks, et
kaotades sinu ema otsustasin minna
kauaks ajaks elusalt hauda, tehes
enesele ülesandeks ennem mitte pu
hata, kui olen tasunud kätte sellele
julmile kurjategijale, kes mult rii
sus eluõnne. Seal pimedas maa
aluses kuristikus, ülal kohisewa
Narwa jõe all, tegin ma rasket
tööd ööd ja püewad ühes oma
kahe truu teenriga. Seal kohutawas hauas raiusime meie rauge
mata jõuga ja äärmise kannatu
sega paekihi sisse maa-aluse käigu.
ilma et oleks saanud hingata aas
tate jooksul wärsket õhku ja näha
päikese walgust, mis oleks meid pi
sutki kosutanud ja annud uut jõu
du raskeks tööks. Siiski, ma ei
kaotanud julgust; pidin maksku
mis maksab miima läbi oma kawatsused. Jah, niiwiisi, leppides
kehma toiduga ja tehes rasket, pii
narikast tööd, kaewasime meie pal
jude aastate kestel awara maa
aluse käigu jõe alt läbi otse Jaa
nilinna kindlusesse...
Heinrich peatus hetkeks, et waadata, millist mõju awaldawad tema
sõnad pojale, siis jätkas kõrgenda
tud toonil:
— Seda käiku kasutasime meie,
tungides öisel ajal Jaanilinna. Ja
nagu näed, õnnestus mul see,
mida igatsesin kaua aastaid—wa°
bastada sind.
Rüütli hääl oli muutunud õige
soojaks; ta pilgust hoomas wastu
südamlik õrnus ja rõõm. Kuid
imelikuna osutus, et isa lahkus ei
amaldanud pojale mingit mõju.
Ta jäi tuimaks ja osawõtmatuks
kõigi õrnustele, millega muidu nii
karm ja toores rüütel teda külmas
ohtralt üle.
Nutma nooremehe
mõtted wiibisid kogu aeg oma arm
sama juures Jaanilinnas, kust ta
oli toodud siia mägiwaldselt. Selle
juures ei wõinud Otto aimatagi,
et wiibib oma armastatud neiuke
sega ühise katuse all, sest sõdurid
olid rüütli käsul toonud wiimase
Jaanilinnast wangina kaasa ja toi
metanud salaja linna. Rüütlil oli
kindel kamatsus waigistada noore
tütarlapse kallal oma aastate jook
sul tuha all õõgunud kättemaksu
iha, matides teda ohwriks toorestele kirgedele.
Kõik Bärenhaupti püüded poega
rahustada jäid asjatuks. Noormees
jäi endiselt kurmameelseks ja sõna
ahtraks.
Nähes, et Ottost ei saa muidu
jägu, mõttis rüütel appi wiimase
abinõu.
— Sa tahaksid teada, kas ma
tean, mis on armastus, — algas
ta lahke saladusrikka naeratusega.
— Nagu ma kuulsin, armastad
sa bojaari tütart. Selle wastu pole
mul öelda midagi. Juba täna õh
tul saab ta sinu orjaks ja sina
wõid temaga teha, mis aga iga
nes soowid... Ma toon ta siia.
Kas kuuled?
Otto waatas pärani silmil isa
otsa. Ta ei mõistnud esimesel het
kel, kas see räägib tõtt wõi teeb
lihtsalt nalja. Wiimaks tuli talle
meelde jõe-alune käik ja siis aimas
ta seisukorra tõsidust. Haarates
kramplikult isa käest kinni hüüdis
ta hirmunult: — Jumala pärast,
isa, ära tarwita wägiwalda. Tema
isa pole mulle teinud halba ja
sellepärast ei wõi ma lubada, et
tütrele tehtaks liiga. Ennem saan
mina ise tema orjaks, kui et...
— Lollpea! — põrutas Heinrich
sügawa põlgtusega. — Sina, ühe
Liiwimaa waneima sugukonna ai
nus järeltulija, tahaksid olla wi°
letsa Slaawi plika ori...— Ta
waikis mõni hetk, surus siis käed
kramplikult risti ja ohkas surutud
häälega: — Püha Neitsi, miks ka
ristab kõigewägewam jumal mind
nii raskesti 1... — Ja pöördudes
wiimaks poja poole, lausus õrna,
peaaegu paluma häälega: — Otto,
kas siis isa .. palwed tõesti sulle
ei mõju?
Ütle waid mõni lahke
sõna — ja kohe on neiu, keda sa
19
armastad, siin ning teda pearoad nema roarsti hauda selles kurroas
kõik inimesed austama kui tule teadmises, et kõik minu roiimastel
mast Otto v. Bärenhaupti abikaa aastatel läbielatud raske roaero on
jäänud asjatuks ja seda just siis,
sat. Oled sa sellega nõus?
Otto ei mastanud. Laskudes pea kui olin juba kindel oma roõidus.
furroalt norgu näis ta enesega Kuid olgu sellest — ma tahan
mõltleroat. Isa waatas põneroa jääda üksi oma muredega ja ei
ootusega talle näkku. Mõne aja nurise oma saatuse üle. Sa roõid
pärast tõstis noormees silmad äkki minna meie roaenlaste juurde, ela
ülespoole, raputas pikkamisi pead nende hulgas nagu hurdakoer hundipesas ja tea, et roõid kosida oma
ja ütles kindlal, julgel häälel:
— Luba mind siit minna ära tüdrukut, kuid mitte enne, kui sel
üle jõe moskulaste juurde, isa! on — roärdjas minu poolt, sest ta
Siin ma olen hoopis mõõras ega roiibib praegu siin majas minu
suuda kunagi kohaneda olukor roõimu all.
— Isa, sa mäletad! — ahastas
raga. Täida mu palroet, isa, siis
noormees
ja haaras nagu hullu
saan sind pidama alati tänuga
meelne rüütli rinnust kinni.— Ütle,
meeles.
Heinrich majus jõuetult istmele, et sa roaietab ... muidu
Kaugemale ta ei saanud, sest
nägu kahwatu nagu surnul, kuna
silmades kiirgas hullumeelsuse leek. Heinrich tõstis järsu liigutusega
Poja kindel roastus oli tulnud liig kätt ja mirutas pojale näkku raske
ootamatult ja roana rüütel oleks rusikahoobi, mille mõjul see tuikus
saanud selle mõjul peaaegu raban kahroatanud näol eemale.
— Wõi mind nimetad sa roale»
duse. Hulk aega kestis toas sügaro,
piinlik maikus. Wiimaks ometi suu likuks, häbematu! Katsu et siit kaod!
tis Heinrich end koguda. Ta tõusis Nüüd oled sa teotatud ja hoidu
järsku ägeda liigutusega püsti, as selle eest, et me üksteist kusagil
tus ähroardaroal näol poja ette ja enam ei kohtaks! — põrutas Hein
maadates sellele teraroa, lübitungi- rich uuesti ja osutus käskiroalt käe
roa pilguga silmi, ütles karedal ga uksele.
Ottol roalgus roeri pähe; näol
toonil:
kihroatas
äge roihapuna. Esimeses
— Wõi nii! Noh, siis tea, et
tänasest päewast algades pole ma roihahoos tahtis ta karata isa kõri
enam sinu isa. Mina, Liiroimaa kallale, roajus aga äkki tagasi, hak
roasall, seisan nüüd kui kohtunik kas kõigest kehast roärisema ja jook
sinu ees ja nimetan sind isamaa sis siis nagu nool roaljusti nuttes
äraandjaks. Kõik need unistused uksest roälja.
Rüütel roaates talle kaua tar
ja lootused, mida hellitasin hulga
aastaid jooksul oma südames selle dunud pilgul järele ja ohkas lõ
kindla otsusega, et wabastan oma puks sügaroasti. Jah, tänane päero
poja ja roõiksin oma roanu päeroi oli küll kõige raskem tema elus,
mööda saata tema seltsis rahus ja sest ta oli roast leidnud oma kaua
õnnes, on nüüd warisenud kokku tagaigatsetud ja armastatud poja
lõpulikult. Murega pean küll mi ning selle kohe ka kaotanud.
20
V.
Sakslaste julge sissetungimine
Jaanilinna tekitas suuri diplo
maatilisi sekeldusi ordu ja Mõsk
ma suurwürsti wahel. Narma
foogt sai ordumeistrilt käreda
noomituse ja käsu, sündmuse käi
ku juurdleda ning süüdlasi karis
tada. See omakord mabandas
jälle, et tema ei teadmat asjast
midagi. Narma kodanikud rõõ
mustasid aga omawahel mõisnik
kude kordaläinud kallaletungi üle,
kusjuures upsakad moskulased
olid kaotanud surnutena hulgana
inimesi ja wojewoda sai elukardetawa haawa rindu otse südame
ligi — Bärenhaupti käsi oli siiski
wääratanud. Selle kõigile oota
mata sündmuse läbi tekkinud teram
wahekord
mõlemi kind
luse wahel kestis
kaua, kuni
wiimaks tüli leidis lõpulikku la
hendust Narma foogti ja suurmürsti wolinikkude — pristawite — wahel sellekohasel kokkulep
pel ning likwideeriti harilikus kor
ras nagu teisedki piiritülid, kus
juures ordu kohustus maksma
heatahtlikult kaunikese summa kah
jutasu ja andma Wene kaupmees
tele piiril kauplemiseks mõningaid
uusi soodustusi.
Waatame nüüd, mis juhtus
wahepeal Bärenhaupti ja tema
pojaga. Otto ei tulnud enam
tagasi isa majja; ta jäigi kadu
nuks. Teati rääkida, et ta oli
lahkunud jalamaid linnast ning
sõitnud Liiwaküla ja Wäikse saare
ligidal paadis üle jõe moskulaste juurde. Narwa müüride
wahel ei nähtud teda enam iialgi.
Jaanilinna saabus hiljem Hein
richi juurest ka bojaari nägus tü
tar, kuid — missuguses halatsemisewäärilises seisukorras!.. Äranarritud ... otse hullumeelne ilme
näol... Heinrich oli pidanud po
jale antud sõna: see mõis nüüd
kosida tüdrukut, kuid kas tohtis
olla kindel, et — ilma wärdjata
isa poolt...
Bärenhaupti wiha wenelaste
wastu kaswis uue hooga. Pärast
poja lahkumist wananes ta märk
sa ja kulm oli alati kortsus, kuna
silmades kiirgas tume tüdimuse
leek. Tema ettepanekul kawatseti
weel kord wõtta ette ootamata
kallaletung Jaanilinnale, — mui
dugi ilma ordufoogti teadmata.
Selleks waliti öö, mis oli eri
liselt pime. Linna wärawad olid
ammu lukustatud ja walwurid
kukkusid igaüks oma nurgas, kui
hiilisid saladuslikud relwastatud
inimkogud ükshaawal kindluse kül
je all jõekääru ja wallikraawi
wahel asuwasse paemurdu, kadu
des kõrge paekalda sisse tekki
nud awarasse lõhesse. Siin oli
maa-aluse käigu suu, warjatud
hoolikalt körwaliste inimeste eest.
Moodustades paekihi alla kaewatud sügama koopataolise awause,
wiis maa-alune käik wallikraawi
alt läbi lossi keldrisse, kust siir
dus kaares jõe alla, ulatades Jaa
nilinnas otsaga wälja ühte tühja
kuuri, mida ammugi enam ei ka
sutatud.
Kui kõik asjaosalised olid ko
hal, laskusid mehed peale lühikest
nõupidamist ükshaawal koopasse.
Käik oli kaunis kõrge, kuid nnwõrt kitjüs, et waid 2 inimest
mahtusid üksteise körmal käiv a.
Juba olid mehed jõudnud ke
set jõge, kui Heinrich, sammudes
21
põlema tõrwikuga rongi eesot
sas, äkki ehmudes peatus. Kaugel
oma ees haigutawas maa-aluses
käigus. Jaanilinna poolses osas,
nägi ta tulekuma ja kuulis sel
gesti ligineroaid samme...
— Põrgu ja needus! — karjus
ta üremalt. — Meid on ära an
tud. Taganeme keldrisse ja wõtame seal waenlasi mastu nii, et
ükski ei pääse terme nahaga!
Heinrichi hüüde peale jätkusid
mehed segadusse, hakates kiiresti
tuldud teed tagasi walguma, et
seada end keldris tarwiliselt mal
mis maenlaste ümberhaaranüseks.
Käik oli aga liig kitsas ja selle
tõttu jõuti edasi wäga pikkamisi.
Heinrich polnud meel kuigi kau
gel, kui ta kuulis enda kannul
juba menelaste samme ja kellegi
mehist, julgustawat hüüet:
— Tungige julgesti edasi, wennad! Jumal aitab meid saada
waenlasi kätte ja neid mõita.
Hetkeks roana rüütel tardus; ta
tundis ära häälest hüüdjas oma
poja ja teadis ka, et see temast
osawuses ja julguses ei jäe maha
sugugi. Nüüd olid mõlemad weriwaenlasid kohtunud, sellepärast
polnud oodata midagi head...
Judedusemärin läbistas Hein
richi südant; ta aimas ette loo
musunnil peatset hukkumist ja
otsustas selle tõttu müüa oma elu
kallilt. Wihast pöõrlewate silma
dega jäi ta äkki seisma, pöördus
ümber ja sattus kokku silm silma
mastu oma pojaga, kes liikus
moskulaste eel ja oli nähtawasti
neile juhiks.
— Wilets uraandja! Üks meist
peab surema — kas sinu wõi
minu! — möirgas rüütel kohuta
22
ma häälega, haaras wälgu kiiru
sel möölt mõõga ja keerutades
seda ähmurdamult ülal oma pea
kohal kargas nagu mihale ürita
tud metsloom pojale mustu. Üht
lasi püüdis ta selle läbi kaitsta
põgenemate seltsimeeste seljata
gust, et neile Võimalduda häda
ohuta Väljapääsu õudsest jõealusest käigust.
Ka noormees tõstis tulises mihas mõõka ju astus julgesti rüüt
lile wastu. Mõõgad kolisesid Vas
tastikku. Algas äge Võitlus isa
ja poja mahel, millist wuatepilti
Valgustasid lämmastuwas maa
aluses õhus ähmjad tõrwikud.
Mõlemil pool Võideldi ühesuguse
ägedusega, m õle mi silmad pildu
sid Vihaseid wälke, püüdes hüwitada üksteist. Oli tunne, nagu
poleks need sugugi inimesed, nii
wäga sarnanesid nad tigedatele
metsloomadele, kes malmis murd
ma teineteist.
See toores wõitlus elu ja sur
male ei kestnud kuigi kaua. Poja
liigutused olid Väledamad, tema
mõõgahoobid tihenesid, ja äkki
torkas ta halja mõõgatera isale
rindu. Sügam oige tungis nüüd
manakese rinnust, ta kõhn kogu
määrus, ja löögimalmis käsi mõõ
gaga wajus jõuetult alla. Siis
korises mehe rind miimast korda,
ahmides ahnelt õhku sisse, ja
pikkamisi majus endine wapper
rüütel Heinrich v. Büreuhaupt
surres oma poja jalgade ette
maha.
Samal hetkel kostis eemalt jõealuje käigu sügawusest raali mü
rin, millele järgnes kange weekohin. Maa-oluse käigu raõlra
ülal raõitlejate kohal mürises ja
osa sellest warises alla. Nagu
nägematu jõud hoomas järsku
midagi märga meestele kaela ja
tõukas nad pikali. Enne kui suu
tis keegi toibuda
ehmatusest,
mattis määratu weewoog mehed
oma alla, sest käreda wooluga
jõewesi oli ühes kohas murdnud
lae sisse augu, tungis kähisedes
maa-alusesse wõlwistikku ja'upu
tas sõbrad ning maenlased. Keegi
ei pääsnud eluga.
Nii hukkus mana Bärenhaupt
oma poja käe läbi. Ta laip jäi
leidmata, ja et puudusid otse
kohesed pärijad, wõeti ordule
rüütlile kuulunud mõisad ja asu
lad, mis asetsesid umbes paari
miili kaugusel linnast ja kuhu
püstitati hiljem Tallinna maan
tee äärde Püha Peetri nimeline
wäike puust kabel.
Kokkuwarisenud jõealuse käigu
jäänused olid näha meel kaua
jõeäärses orus, paemurrus, püsi
sid isegi Rootsi ajani. Siis aga
lõhuti ära uute kantside ehituse
puhul ja mudi kiwid mallide
kindlustamiseks. Sageli tugewate
sügistormide ajal hulus tuul maa
aluse käigu suus ja wingus ha
ledasti ajahambast näritud wõlwistikus. Sel puhul rääkisid eba
usklikud kalurid: see olewat Hein
richi hing, kes ei leia rahu ja
kurdab taga enda kõrwal jõe põh
jas puhtamat hukkaläinud poega,
et see oli saanud oma isa mõrt
sukaks.
Sündmused Narwa jõel Daani ajal ja Narma linna
asutamine.
Tiheda uduga on warjatud
meie silmade eest Narma jõe ümb
ruskonna ürgaeg. Millisena esi
nes see maa-ala jääaja haihtu
des, kui Peipsi mood siit paerünkast murdsid tee läbi Soome
lahe suunas, pole teada. Kuid
kindlate tunnuste waral wõib
oletada, et meel kaua pärast jää
aega ulatas Peipsi weepind Terewere mägedeni. Narma jõe lii
nil isegi kaugemale, kuna teiselt
poolt uhtus meri paekihti, mis
Narwa linna alt siirdub kaares
Udria randa, tungib aga jälle siseniaale Waiwara mägede kohal,
millised mäed moodustawad en
dise ranna kontuuri.
8—12. sajandini teotsesid Lää
nemerel wikerlased, tungides lotjadel Wäina jõe kaudu üles
praegusele Venemaale, samuti
Neewa jõe kaudu Laadoga järmele ja sealt edasi Wolhowi jõele,
kus oli kaubitsemise keskkohaks
Laadoga linn (Aldeigiaborg). Hil
jem walgus kaubandus peamiselt
Nowgorodi ja Pihkwa, siis sõideti
ka mööda PärnujõgeWirtsjärwele
ning sealt edasi Emajõe kaudu
Peipsile. Kolmas kaubatee Pihk
wa käis Narwa jõe kaudu.
Kas oli see kitsas kuiw maa
riba, mis asetseb Narwa ja Iõhwi
wahel, ka asustatud inimestega,
pole teada. Kuid pidades silmas
23
asjaolu, et ürgajal elutsesid inimesed peamiselt roete ääres, lei
des ülalpidamist peamiselt kala
püügist ja. kasutades liiklemiseks
weeteei), peab küll uskuma, et Narwa jõe ääres leidus mõningaid
asulaid, eriti just praeguse Karma
linna kohal, kust ju käis läbi
suur kaubatee Eesti ja Wadjamaa wahel. Otsemat teed Nar
ma ja Nowgorodi wahel polnud
roeel 17. sajandilgi, mil kaubawoorid liikusid Iami ja Kaporje
kaudu Nowgorodi, kuna weeteeks
kasutati Luuga jõge Tessowo lin
nakeseni, kust wiis maantee Now
gorodi.
Pole kahtlust, et 13. sajandi
alul oli Alutaguse idaosa kuni
Narwa jõeni asustatud wäga
õredalt. Sellest nähtawasti tekkis
ki Wene kroonikates mainitud
Narwa jõe ümbruse nimetas —
„Rugodiw", mis tähendab asus
tamata ehk metsikut maad. Ena
mik sellest wõrdlemisi suurest maa
alast Soome lahe ja Peipsi järwe wahel seisis põliste metsade,
soode ja rabade all, kuna ini
meste elamuid wõis
leiduda
waid merepoolsel kuiwal maari
bal kui ka jõe ääres, kus elutse
sid kalurid. Ja needki polnud arwatawasti eestlased, waid kuu
lusid ligema hõimrahwa — Vad
jalaste— perre. Teisel pool Nar
wa jõge oli Wadjamaa, mis moo
dustades Lauga (Luuga) jõgi
konna maadest erilise
Wadja
wiiendiku (pjätina) kuulus Now
gorodi osariikide hulka.
Narwa jõe kallas allus aga
Sheloni wiiendikule ja sinna oli
asunud juba ka wenelasi, kes
tulles Peipsi tagast tungisid Plüs24
sa jõe suunas siia wadjalaste
hulka ja walitsewa klassina haa
rasid siin juhtiwa osa enda kütte.
, Kas enne daanlaste ilmumist
Wirumaale tuli ette sõjalisi kokku
põrkeid eestlaste ja wenelaste
wahel Narwa jõe kallastel, nagu
seda juhtus sageli Peipsil, pole
teada.. Alles pärast maa wallutamist ja rahwa ristimist kuule
me seda esmakordselt 1221 a.,
mil eestlased ühes sakslastega käi
sid Narwa jõe taga rüüstamas
Wadjamaad. Samuti toimisid wenelased pärast Alutaguses. Nüüd
nihutasid daanläsed ja sakslased
oma wõimupiiri Narwa jõeni,
ja hiljem 1240—42 a. paiku mai
nitakse 8 adramaa suurust Naroia
küla, mis nagu kõik piiriäärsed
kohad kuulus kuningale ja asus arwatawasti praeguse Narwa linna
juures kohal, kus jõgi tasandab
oma käredat woolu ja algab ma
dal liiwakallas.
Kunas ehitati Narwa loss, pole
kindlasti teada. Wene kroonika
andmete järele hakati ehitama
Narwa jõe äärde üht lossi ku
ningas Ehristoph I ajal 1256 a.,
kuid see sündis teiselpool kaldal.
Wäide, nagu oleks Daani peali
kud Wessenborg ja Sunne kuningg käsul rajanud Rakwere ja
Narwa, ei leia ka tõestust. Nakwere loss esineb küll juba 1252 a.,
kuid Narwat mainitakse esma
kordselt 1277 a. Daani asehalduri
Eilhard v. Obergi kirjas, kus see
nimetab end Eestimaa, Narwa ja
Tallinna pealikuks (capitaneus).
Sellest kirjast ei wõi aga weel
järeldada, et oli juba Narwa linn
ja loss, sest sõna „Narviam“
all wõidi märkida ka Narwa jõe
äärset maad, mis 1270 a. kokku
leppe põhjal jäi lõpulikult daanlastele.
Ristinud rahwa ja asutanud
Mahalõhutud eestlaste
linnuse
asemele Reveli rannal puust Tal
linna lo^si, kuhu asetati sõjawägi,
daanlased ei suutnud oma mõju
maksma panna täiel määral Ees
tis, eriti aga Wirumaal, kus toi
misid sakslased omapead. Selle
pärast pole ka imestada, et sattu
des tülli mõõgavendade orduga
nad kergesti tõrjuti wälja Tal
linnast, mis ühes kogu maaga
läks ordu maldamisele 1228 a.
Kuna kuningas Waldemar II
oli langenud mangi Schwerini
krahmi kätte ja Dannis tekkisid
sisitülid, oli sakslastel nüüd kerge
esineda Pöhja-Eestis täisõigusliste peremeestena. Wabanedes
wanglast hakkas Waldemar kohe
nõudma tagasi kaotatud maid,
mis ta! toitmaf5 õnnestus paawsti
abil. 7. juulil 1238 a. Steusbys
sõlmitud lepingu põhjal anti Tal
linn ühes Harju- ja Wirumaaga
Daanile tagasi. Lepingus ei mai
nitud neid enam „püha Rooma
riigi" maadena ega Daani promintsidena, maid erilise territoo
riumina (terrae), mille malitsejaks Daani kuningas, kes nüüd
lisas oma senise tiitrile „Danomm Slavorumque rex“ (daanlaste ja flaamlaste kuningas)
juure „dominus Estoniaeu (Eesti
maa isand), hiljem 1271 a. aga
„dux Estoniae“ (Eesti hertsog).
1240—52 a. koostatud katastriraamatu (Liber census Daniae)
järele oli Wirumaal 5 kihelkonda
wõi külaskonda (parochia’t) 3000
adra ma aga. Igas kihelkonnas oli
muidugi kirik. Alutagune kuulus
siis Iõhwi ja Lüganuse kihelkon
dade alla. Alutaguse ja Viru
maa piiriks loeti
umbkaudu
Purtse jõe liini.
Stenby rahu järele tuli paawsti
legaat Modena piiskop Wilhelm
ühes ordumeister Hermann Bal
liga Tallinna, kus andis üle lossi
ja maad kuninga esindajatele.
Warsti määras Waldemar siia
oma asehaldnri, kelle asukohaks
jüi Toompea loss ja kes end ni
metas algul Tallinna prefektiks
(praefectus Revaliae), 1250 a.
alates aga kuninglikuks pealikuks
(Capitaneus regis), ka foogtiks
ehk kohtunikitks (advocah). Va
salle, kes olid nüüd juba enami
kus sakslased, sest 'eesti- ja daanisoost mõisnikud kadusid ajajook
sul, hakati nimetama lihtsalt „knninga meesteks" (homini regis).
Kaotades Harju- ja Wirumaa,
otsustasid mõõgawennad asuda
paawsti õnnistusel Põhja-Wenemaa wallutamisele, milleks pak
kus soodsat juhust Rootsi marshall
Birger Jarli ja Soome piiskopi
Tooma sõjaretk Rowgorodile alluwasse Karjalasse. Ühes eestlas
tega nad läksid üle Narma jõe
Wadjamaale, kus rüüstafid Nowgorodi stulnas Luuga jõe äärseid
maid, häwitasid Eesti piirile lä
hemal astuva Tessowo linnakese,
hakkasid siis ristima sealset tah
mast ja ehitasid endile toetus
punktiks Kaporje jõekese äärde
künkale lossi, jättes sinna saks
lastest ning eestlastest koosnema
garnisoni. Samuti toimis ordu
meister Hermann Balk ühes en
dise Pihkwa würsti Wladimiri
poja Iaroslawiga, kes oli mõõ25
gawendade juures ja wihkas wenelasi. Tema ja saksasõbralise par
tei ässitusel, mille eesotsas keegi
Twerdilo Iwankowitschi nimeline
Pihkwa mõjukamaist
meestest,
mõõgawennad wallutasid Irbos
ka ja Pihkwa, kus alustati katoliseerimist ja pandi ametisse ordufoogt. Ordule abiks Waldemar oli
saatnud ka Daanist sõjawäge oma
2 poja — Knuti ja Abeliga,
kes saabusid laewadel Tallinna
1240 a., ilmus ühtlasi palju ristisõdureid Holsteint krahwi Adolfi
juhatusel. Kuid rootslased said
löödud würst Aleksander Newski
wägede poolt Neewa jõel, millele
järgnes Kaporje Vallutamine saks
lastelt, kusjuures garnisoni moodustamad
orduwennad wõeti
wangi, lihtsõdurid (eestlased ja
wadjalased) aga poodi wõlla.
Ligi 2 aastat oli Pihkwa ordu
maldamisel. Siis kogus Aleksan
der sõdureid ja tuli wabastama
Pihtivat. Kuna kaitsjaskond oli
tal õnnestus kergesti
wäike,
wallutada linna. 17 orduwenda
langes, 6 wõeti wangi ja sur
mati hiljem. See juhtus talwekuul 1442 a. Ordumeister And
reas v. Velwen läks sõjamäega
Pihkwale appi, kuid hiljus. Vene
lased koondasid nüüd oma sõjajõud
Pihkwa järwe taha ja tulid jääd
kaudu Domasch Twerdislawitschi
juhatusel Mehikoormani (Ismeni),
kus astus neile wastu ordumarschall Friedrich Stulter arwurikka sõjamäega. Kuid see lahing
Peipsi jääl lõppes ordu täieliku
kaotusega. Mõõgawennad enami
kus hukkusid, kuna eestlastest koosnew wäeosa taganes wähemate
kaotustega randa.
26
Mehikoorma katastroof oli ras
keks hoobiks sakslastele Eestis,
häwitades kõik senised saawutised
Narwa jõe taga ja Pihkwamail.
Waldemar II, nähes ordu edu
kat piiride laienemist sõja läbi
Pihkwa mail, kawatses ka korral
dada ristisõja Narwa jõe taha,
et wõtta osa Wadjamaa Vallu
tamisest ja sel teel saada osa Või
detud maade jägamisest ning asu
maade kaotusega Saksamaal saa
dud kahju katteks nihutada piirid
Narwa jõest idapoole. Tema kawatsus meeldis wüga paawst Gregorius IX-le, kes oma bullaga 14. dets.
1240 a. tegi Lundi peapiiskopile
ülesandeks, walmistada ette ris
tisõjaks ja lubada kõigile osawõtjatele pattude andestust, nagu
seda said Palestinas käinud ristisõdurid. Ristisõda jäi aga tule
mata, sest Waldemar suri 1241 a.
kewadel ja trooni päris tema
wanem poeg ErichIV Plogpennig,
kellel algasid troonitülid wendade Abeli ja Ehristophiga, nii jäigi
ristisõda teostamata.
Wahepeal oli käinud ordu käsi
halwasti Wenemaal. Sakslased
tõrjuti wälja Pihkwast ja nad
said otsustawalt lüüa Aleksander
Newski wägede käest Mehikoormas Peipsi jääl 1242 a. Kuna
oli karta wenelaste sissetungimist
Eestisse, saadeti nüüd Tallinna
asehalduri ja ordumeistri poolt
kuningale palwe, et see saadaks
Eestisse kiiresti sõjawäelist toe
tust ähwardawa hädaohu wastu.
Kuningal õnnestus lepitada tüli
Abeliga ja siis hakkasid mõlemad
walmistama sõjale, kuid ettewalmistused wenisid pikale, nii et
sõjawägi asetati laemadele sõiduks
Eestisse alles 1244 a. Mädti
sadamas. Enne ärasõitu saabus
aga Tallinnast uus saatkond tea
tega, et ordu ja Nowgorodi roahel on sõlmitud rahu ning selle
tõttu pole abi enam roajalik.
Siiski saatis Erich osa sõjaroäge
Abeli juhatusel Tallinna, kust
sõdurid paigutati piiriäärsetesse
kindlustesse.
Uus paarost Innocentius IV
uuendas 1245 a.
eelmainitud
bulla ja lubas 1247 a. Erichile
roõtta raha ristisõja kulude kat
teks isegi l/3 kiriku heaks nõuetawast kümnismaksust Lundi piiskonna maadelt. Kuid ristisõja
alustamisest ei tulnud ka seekord
midagi roälja, sest Daanis jät
kusid roalitservates ringkondades
omaroahelised tülid ja kümnis
maksust saadud raha kulutas ku
ningas muuks otstarbeks.
Ometi roiimaks lõppesid sisitülid Erichi kasuks. Siis kutsus ku
ningas Roskjöldis kokku seimi,
kus tõstis üles ristisõja küsimuse.
Seim aroaldas sõja alustamiseks
oma nõusolekut ja andis mää
ruse, mille järele sõjakulude kat
teks roõetaks maaharijatelt iga
adramaa pealt erilist maksu. See
maksustamine ei meeldinud aga
nii kui nii maksudega koormatud
rahroale. Puhkes aroalik mäss,
mida tuli suruda maha relroade
abil; sõda lükati jällegi edasi.
1249 a. keroadel saabus küll Erich
arrourikka sõjamäega Eestisse, kuid
mingit retket siit Wadjamaale ei
roõtnud ette. Tagasiminekul Taa
nisse ta tapeti reisul 10. augus
til 1250 a. Troonile pääsis nüüd
Abel, kes oli ise tegelikult roõt
nud osa tapmisest. Et kindlustada
oma roõimu Eestis ja hankida
poolehoidu Liiroimaa Saksa roõimumeeste hulgas, muutis Abel
8. augustil 1251 a. Stensby le
pingu, loobudes jäädaroalt kõi
gist pretensioonidest ning õigus
test Saaremaa, Läänemaa, Iärroamaa, Alempoisi, Nurmegunde
ja Waiga
*)
maade kohta, mis kord
olnud Waldemar II päralt maa
rahroa ristimise puhul, kuigi ai
nult nimeliselt.
Abel ei roalitsenud kaua. Pan
ditud losside Väljaostuks ta nõu
dis rahroalt uut maksu. Taanla
sed maksid roastutõrkumata, kuid
Schlesroigi friislased tõstsid mäs
su. Kuningas läks mässu relroade
abil suruma maha, kangekaelsed
friislased aga häwitasid kuninga
sõjamäe ja nottisid ka ta enese
surnuks.
Kuuldes isa surmast Abeli poeg
Erich ruttas Pariisist koju, kuid
teel teda wangistas Kölni pea
piiskop, nõudes Daanilt tema
eest kõrget lunastusmaksu. Lühike
seks ajaks pääsis küll walitsema
Gustaw I, kuid peagi Taani
mõisnikud ja prelatid matisid
kuningaks Christoph I, kelle ajal
algasid sisitülid uue hooga, sest
tema waenlased olid Holsteini
krahm, Brandenburi markkrahm,
Rootsi kuningas ja lüübeklased.
Ka tekkis kuninga ja kõrgemate
maimulikkude wahel äge tüli, mis
tuuris palju aastaid.
Loomulikult ei wõinud sisitülide tõttu olla juttugi ammu kamatsetud ristisõja alustamisest.
*) Alempois — praegune Türi kihel
kond, Nurmegunde — Põltsamaa ümb
rus ja Waiga — Iõgewa ümbruskond.
27
Seda nähes hakkas paawst uneski
sõjale õhutama daanlasi ja roots
lasi, ka ordut, kes oli rahu pida
nud wenelastega juba 10 aastat.
Tekkisid wastastikused õõrumised
piiril, mille tagajärjeks oli 1253 a.
ordu sõjaline aktsioon rüüstretkega Pihkwani. Nowgorodi sõja
mäed ruttasid Pihkwale appi, et
aga ordumehed lahkusid Pihkwa
alt, tulles tagasi üle piiri, ot
sustasid Nowgorodi wäejuhid,
hankides sõjawäge ka Wadjast ja
Karjalast, minna üle Narwa jõe
Eestisse „karistama" sakslasi. Nad
tungisidki kesksuwel üle jõe Alu
tagusesse, kus rüüstasid 3 nädala
jooksul. Liitudes Pihkwast saabu
nud sõjawäega rüüstati ka Peipsi
äärseid Tartu piiskopkonna maid.
Sõjaline tegewus tuuris weel
mõni aeg, kuid tagajärjeta.
Kuna 1248 a. paawst Inuocentius IV ettepanek, astuda Rooma-Katoliku usku ja ühineda
Rooma kirikuga, lükati tagasi
Aleksander Newski poolt, kuu
lutas paawst 1254 a. tarwilikuks
ristisõja Leedu ja Wene mõjualustesse maadesse, et wõita seal
seid elanikke katolikuusule. See
üleskutse leidis wastukõla ka Põhja-Eestis, kust püüti juba am
mu suruda wadjalastele ristius
ku peale. 1255 a. alul 2 aad
likku, Daam wasall Diedrich ehk
Tydemannus v. Kivel Tallinna
piiskopkonnast ja Otto n. Lüne
burg Riia peapiiskonuast, saat
sid paawstile teate: nemad olewat oma waldkouna naabruses
Wadjamaal mõjutanud hulga pa
ganaid niiwõrd, et need soowiwad pöörduda ristiusku. Mõlemi
aadliku ettekande põhjal tegigi
28
paawst Aleksander IV oma bul
laga 19. märtsil 1255 a. Riia
peapiiskop Albert Suerbeer'ile
ülesandeks ristida mainitud pa
ganaid, neile ehitada kirikuid ja
seada ametisse Wadja, Zngeri ja
Karjala jaoks piiskop, kelleks mää
ras Hamburi kanooniku Friedrich
Haseldorfi (pärastine Tartu piis
kop). Sellest ei kujunenud aga
nähtawasti midagi suuremat wälja, sest järgnesid sõjalised kokku
põrked wenelastega ja nurjusid
kõik ilusad kawatsused. KatolikuUsk ei suutnud end panna maks
ma Wadjamaal ja uus piiskop
kond ei esinenud enam iialgi.
Tüdinedes sõjast, wenelased sõl
misid orduga waherahu. Waewalt
oli see sündinud, tulid Soomest
Turu foogti saadetud rootslased,
kellega nowgorodlased olid alaliselt
waenujalal, katsuma omakord sõ
jalist õnne Ingeri rannikul. Ühes
hämälastest ja teistest soomlas
test koosnema sõjawäega nad saa
busid Narma jõele, kus ühinedes
Daani wasalli Tidman'iga (näh
tawasti Diedrich 'v. Kivelliga *),
kes tuli „kogu oma waldkonna
meestega", alustasid Narwa jõe
ääres
ehitaina
toetuspunktiks
kindlat lossi. Arwatawasti waliti
lossi asukohaks jõe käänu sisse
*) Diedrich v. Kivelile oli antud kõige
rohkem maad lääniks. Daani hindamisraamatu järele tenmle kuulus 1252 a.
paiku üldse 22 maatükki 403 adraga,
r e st Jõelehtme kihelkonnas Maardus
18 atra, Haljalas 12 küla 282 adraga,
Wicu-Nigulas 3 käia 40 adraga. Püs
sis 25 atra. Alutaguses Jõhwi kihelkon
nas Puru küla 26 ad.raga, Wiru-Iakobis 40 atra, Roelas ja Awanduses—10.
Narma küla ja teised Jõhwi kihelkonna
külad kuulusid kuningale.
ulataw paekihi rüngas,
kuhu
rajati hiljem Jaanilinna kindlus.
Kui kaua seal tegutseti, pole tea
da, kuid Wene kroonika teatel
olewat rootslased kuuldes., et
nowgorodlased koguwad mäge ja
palumad appi Aleksander Newskit, ruttu „lasknud jalga'/ mere
taha omale maale. See sündmus
olnud 1256 cl
.
Kui kauaks jäi ^ehitatud loss
püsima, seda ei mainita, sest
Aleksander Newski läks esijoones
rüüstama hämälaste maad. Kuid
hilisemate teadete najal wõib ole
tada, et rootslaste lahkudes jäi
Kivel, kellele oli wististi lääniks
antud Narvia küla, lossi omani
kuks kuni ' tulid wenelased ja
lõhkusid selle arwatawasti ära —
tegid „maatasa", nagu mäidab
tihti Wene kroonika rootslaste
ehitatud kantside suhtes.
Wahepeal oli Daanis kuningas
Christoph I saanud wõidu oma
wastaste Vaimulikkude üle. See
üritas waimulikke mehi niiwõrd,
et üks preester talle puistas Vii
nakarikasse mürki, mille mõjul
kuningas suri 1259 a.
Trooni päris tema 10-aastane
poeg Erich V Glipping oma ema
Margareta eestkostel. Sellega pol
nud rahul Dauni Vaimulikud;
nad kutsusid kuningaks Abeli poja
Erichi, kes sai lunastatud Välja
Kölni peapiiskopi Vanglast Holsteini hertsogi poolt. Ühes Rügeni
würsti Iaromir'iga ja Holsteini
hertsogiga alustas see kohe sõda
Erich V wastu, kes langes 1261
a. ühes emaga mangi Holsteini
krahwi wastu Võideldes. Wabanedes Vanglast ta alustas uuesti
sõda endise hooga.
1259 a. hakkasid Harju ja Wiru
mõisnikud ühiselt (universitas
vasallorum) korraldama omaVahelisi asju, pannes seega aluse
rüütelkonnale.
1266 a. andis Erich V PõhjaEesti (tsrra Estoniae et Vironiae)
eluaegseks kasutamiseks oma ema
Margaretale, kes nüüd nimetas
end „domina Estoniae44. Tülid
kuninga ja Vaimulikkude wahel
tüürisid üga edasi endiselt, lõppe
des alles 1274 a. paawsti wahelsobitusel.
Kõik need sisitülid olid ainult
kohaliku tähtsusega ega ulatunud
Eestisse, mille ainsaks isandaks
oli kuningas. Nowgorodiga oldi
siiski Vaenujalal, kuigi puudus
aktüwne sõjategewus. 1268 a.
tuli Norvgorodi würst Iaroslaw
wõi Jüri üle Narma jõe rüüs
tama, liikudes Rakmere suunas.
Rakmere lossist tulnud daanlastega tuli kokkupõrge, kusjuures
üks kõrgem daanlane ühes 6 sõ
duriga surmatud, teised pääsnud
eluga. Nähes nõrka kaitset, nomgorodlased korraldasid jaanuaris
jälle suurema sõjaretke üle Narma
jõe. Nende peahoop oli sihitud
seekord Rakmere lossile. Aleksan
der Newski poja mürst Dimitri,
Iaroslawi, Konstantini. Iaropolki, Pihkwa mürsti Dewmonti,
Mihaili ja selle wenna Swjätoslami juhatusel nad liikusid mit
mest küljest korraga
Rakmere
suunas. Teel satuti ühe koobastiku juure, kuhu sisse oli puge
nud peitu hulgana eestlasi ühes
naiste ja lastega.
Venelased
piirasid mitu päema koobast ega
saanud seda enne wallutada, kui
keegi tuli mõttele juhtida koo
29
passe wett, mida ka tehti. Uppumissurma hirm sundis eestlasi
koopast wälja tulema, kus nad
kõik tapeti. See lugu juhtus
wististi Lüganuses maa-aluse jõe
Uhaku suudme kohal Purtse jõkke,
kus on säilinud tänini pooleldi
kinniwajunud paekihi all asuwad
urked.
Kuuldes suure Nowgorodi sõ
jamäe tulekust, olid Tallinna asehaldur, Tartu piiskop, Lihula ja
Viljandi komtuurid oma ühen
datud sõjamäed koondanud ViruNigulasse Kähala ehk Semi jõele
Venelaste wastu. Venelaste saa
budes tuligi lahing, mis kestis
paar päewa ja oli üks suurimaist,
mis kunagi Virumaal peetud.
Mõlemi mastase kaotused olid
suured, muuhulgas langes Tartu
piiskop Aleksander. Aga ka wenelaste hulgast sai surma palju
kõrgemaid mehi, nagu mainib
Vene kroonika. Kuigi menelased
ei saanud otsekohe löödud, sest
nad tunginud isegi üle jõe, aja
des taga sakslasi, mõjusid pärasti
sed rasked kaotused niiwõrd, et nad
olid sunnitud taganema ja läksid
tagasi Nowgorodi. Selle lahingu
mälestuseks wist ehitatigi ViruNigulasse Maarja kabel, mille
juurest läbiwoolaw ojake kannab
tänini Verioja nime.
Et oli karta wenelastelt uut
sissetungimist, mida Nowgorodi
würst ka kawatsenud, saatis ku
ningas Daanist abiwäge Mathias Florthorpi juhatusel Ees
tisse. 1270 a. jõuti aga nowgorodlastega kokkuleppele ja sõl
miti rahu, kusjuures , kuninga
mehed" loobusid täiesti Narwa
jõe tagusest maast.
30
Rahu tegemiseks mõjutasid ka
kaasa Hansa liitu kuuluwad Sak
sa kaubalinnad, kelle huwides oli
kaubanduse edendamine Nowgorodiga. 1269 a. sõlmisid Lüübek,
Gotland, Vismar, Rostock, Stralsund ja Greifswels Nowgorodiga
rahu- ja kaubalepingu, mis wõimaldas sõita nende kaupmeestel
Venesse. Kuna kaupade saatmine
Riiast maad kaudu üle Polotski
oli hädaohtlik waenulise Leedu
piiri läheduse tõttu, siis hakkas
kaubandus nüüd walguma Eestist
läbi. Et aga Venes sageli tööwiti kaupmehi ja rohkem saaks
tulu kaubandusest, otsustasid or
dumeister, Tallinna asehaldur.
Saaremaa ja Tartu piiskopid ning
Riia peapiiskop ühisel kokku
leppel tuua kaubaturg Venest
kas Eesti- wõi Liiwimaale, luba
des sellejuures kindlustada kaup
meeste julgeolekut. Nii teame, et
1274 ja 1277 a. anti Eesti wetes
ja Peipsil sõitwatele kaupmees
tele terwe rida soodustusi, lubati
wedada kaupe tolliwabalt, sada
maid kasutada maksuta, keelati
kohalikke elanikke laewaõnnetuste
puhul tarwitada „rannaõigust"
(jus albinagii), s. t. röowida kau
pe, laewade paranduseks wõidi
raiuda rannalt metsa jne. Hansa
kaupmeeskond oli sellega nõus ja
teatas, et loobub sõidust Vene
maale, millele järgnes 1278 a.
Eesti ja Liiwi wõimude teada
anne, et nad ei luba enam kaubawedu Venesse ei laewadel ega
maad mööda, waid kaupmehed
wõiwad tulla siia kauplema wabalt niihästi mere tagant kui ka
Venest. Nähtawasti sai nüüd
Tallinn selle kaubitsemise keskko
haks, kust merd ja maad kaudu
saadeti kaubad Wenesse, sest meel
samal aastal audis kuningas Lübekile Vabakaubanduse õigused
Tallinnas ja 1282 a. kuninganna
Margareta ja magistraadi palmel Tallinna linnale 168 peatükist
koosnema Lübeki kogutonna-seaduse (communitas civitas ehk
civium) täienduseks endisele, ning
Tallinn astus Hansa liitu 1283
a., hiljem ka Tartu ja Pärnu.
Wast sel ajal wõi mõni aasta
warem mõis tekkida Narma loss,
kuid mitte Kiveli, maid kuninga
maa-alale. Põhjust selleks andis
Tallinna asehalduri lubadus kaits
ta kaubawedu ja kaupmeeste jul
geolekut Wene piirini. Et Rakwere ja Tallinn olid kaugel ja
sealt oli raske teostada kontrolli
ja sõjawäelist walmet piiril, põ
lised Alutaguse ürgmetsad Iõhwi
ja Narma jõe wahel aga osutu
sid teeröömlitele julgeks asuko
haks, oli hädawajalik luua piirile
sõjaline kaitsepunkt, mis ka leidis
teostamist kui meel mitte sel ajal,
siis igatahes hiljem.
1268 a. sõjakäigu puhul pol
nud meel Narma lossi, mida
mõime järeldada sellest, et kuna
Wene kroonikates on loetletud
selleaegsed lossid, kust saabusid
sõjamäed — Rakmere, Tallinn,
Lihula, Wiljandi, Tartu, — pole
Narmast juttu. Ometi pidi Nar
ma jääma w enelas te tulekul üle
jõe esimesena sõja jalgu ja loo
mulikult ka Vallutatama.
1283 a. suri Margareta ja 22.
okt. 1286 a. tapeti Erich VI, kelle
tüli suurnikkudega oli mõtnud
jälle uut hoogu, Marshall Stigo
ja teiste waenuliste mõisnikkude
poolt. Trooni päris tema 12-aastane poeg Erich VI Menved ema
Agnese eestkostel, kelle ajal mõisid mõisnikud toimida jälle oma
tahte järele.
Kaubitsemine Tallinnas ei meel
dinud nähtawasti Hansa kaup
meestele, tundudes neile kitsana.
Sellepärast nad hakkasid jälle
sõitma otseteed Wenesse, kus oli
rajatud 1276 a. paiku Hansa
kaubahoow Nomgorodis, lootes
teenida seal enam. Seda püüdsid
nähmwasti takistada Tallinna
mõimumehed ja Wiru mõisnikud,
ega wist muidu poleks Viimased
rööwinud Wiru rannikul randa
uhutud kaubalaewu. Kuna Tal
linn seda kas meeleldi lubas
sündida, Või kogunsi ise neid
õhutas taga, pole teada, kindel
on aga, et rööwimised kordusid
1286 aastani ja selle tagajärjel
tekkis Lübeki ning Tallinna linna
wahel äge märgukirjade Vahetus.
Tallinnat lubati isegi heita Välja
Hansa liidust.
Lübeki kaebuse
peale keelas kuninganna Agnes
1287 a. sarnase omawoli kõwasti
ära. Nagu sellest kaebusest näha.
Võtsid rööwimisest ja kaupade
Varjamisest osa pea kõik suure
mad Wiru Vasallid, nende hul
gas ka Diedrich v. Kivel ja Lüga
nuse kihelkonnas ning Maumi
rannal asuwate maade maldaja
Odoard v. Lode. Saagijägamisest
olid Võtnud osa isegi Vaimuli
kud mehed — Tartumaal Emajõe
ääres asetsema Walkna (Kärkna)
kloostri mungad, millisele kloostrile
kuulusid Iõhwi kihelkonnas mit
med maatükid. Tüli tagajärel
hakkasid Lübeki laewad jälle sõit
ma otseteed Wenesse.
31
1294 a. asutas Wene kroonika
teatel Tidmani poeg (wist ka
Diedrichi nimeline
*)
teisele poole
Narwa jõge oma isa endise lossi
kohale uue lossi ja sattus selle
juures tülli nowgorodlastega, kes
lugesid seda kallast omaks. Need
saatsid kohale sõjamäe, kes lõhkus
ära lossi jm põletas siis ka maha
tema suure küla (wist Norvia
küla, mis weel polnud kaswanud
linnaks).
Saksa kroonikad ei tea sellest
aktsioonist midagi rääkida. Nähtawasti toimus selle üksiku wasalli
ettewõte ainult isiklistes huwideset pärandusõiguse najal endale
kindlustada warem isale kuulunud
maatükki ega äratanud sellepä
rast suuremat tähelpanu.
*) Mõned ajaloolased arwawad, et
poja nimi oli Otto ja uut lossi kutsuti
Ottenburgiks wõi Otiolinnaks. Kuid see
wäide pole küllaldaselt põhjustatud, sest
kusagil pole öeldud, et poja nimi oli
just Otto. Keegi Otto v. Kivel esineb küll
ürikutes 1298 j ci 1306 a. Wirumaal, kuid
samuti leiame ka Diedrich v. Kiveli nime
1287 ja 1306 a. Hiljem ei esine neid
ürikutes enam, ja lääniks antud maad
roõett wist kuningale tagasi.
Daam hindamisraamatus on märgi
tud, et Puru küla Iõhwi kihelkonnas oli
Didrich v. Kiveli maldamisel, kuid ilma
omandusõiguseta ja kuulus kuningale.
Kuna teised ümbruskonna külad, näiteks
Kukruse, Edise, Iõhwi, Paate, Wasawere, Kurina, Ediwere, Ohakwere, Pa
gari ja Mäetaguse, loeti kuningamaade
hulka, siis wõiks wast sellest järeldada,
et hiljem ka need ühes Narvia külaga
anti Kivelile ja pärast tema surma po
jale kasutamiseks, kelle nimi wõis olla
samuti Diedrich. Rannäärsed ja Püha
jõest idapool asetsewad külad puuduwad
nimestikus. Arwatawasti neid siis weel
et olnud, ja praegune Waiwara kihel
kond oli asustamata. Sõtke jõe ümbrus
konna külad esinewad alles orduajal,
15. sajandi alul.
32
Üldse on daanioegne sündmus
tik Eestis 13. sajangnl teisel poo
lel ja 14. alul wäga tume, sest
puuduwad selleaegsed aktid, mis
on ajajooksul häwinenud Kopen
hagenis ja mujal.
1296 a. kaebasid kaupmehed
Tallinna asehaldurile ja Eesti
maa mõisnikkudekogule, et koha
pealse Daani wõimu esindaja
Heinrich v. Orgysi käsul wõetud
neil Narwa jõe taga kaubad ära
ja toodud kuninglikkude losside
käsutusse. See juhtumus näitab
jälle, nagu oleks olnud piiril kui
mitte loss, siis wähemalt mõni
sõjaliselt kindlust ttud palkmaja,
kust walwati piiri.
Ühtlasi wõib ka konstateerida
nende ja hilisemate teadete waral, et Daani ajal ei alganud
Wene asulad kohe Narwa jõe
teisel kaldal, waid alles Luuga
jõe ääres, ja see wahemaa oli
wühe asustatud.
Ega muidu
poleks rööwitud kaupmehi Nar
wa ja Luuga jõe wahel. Weeteel
sõideti Luuga jõele mööda prae
gust Nossoni jõge.
Kaubandusline läbikäimine tõi
elamust Eesti linnadele ja need
hakkasid hoogsalt kaswama. Tal
linn tõusis wägewaks kaubanduses
ja Nakwere lossi kõrwale tekkis
alew, niida mainitakse juba 1287
a. ja millele kuningas Erich andis
1302 ci. samad õigused, millised
olid Tallinnal. Rööwimiste ära
hoidmiseks andis kuningas 1307 a.
käsu, et kui keegi juhtub rööwima
kaupmehi, siis peab süüdlaste
wastu tarwitama kõige karmimat
karistust, nagu oleks rööwitud
kuninga warandust, ja nad peawad tasuma kauba wäärtuse.
Ei wõi jätta märkimata, et
tolajal Wiru mõisnikud tõesti
toimisid liig omawoliliselt ja ül
belt. Seda märgib ka ordumeis
ter Gottfried v. Rogga oma kir
jas Tallinua raadile 1300 a.
paiku, ja kroonikakirjutaja Wigand v. Marburg kirjutab otse
kohe: „Wasallide omamoli oli
nii suur, et nad wägistasid eest
laste tütreid ja naisi, rööwisid
neilt warandused ning üldse toi
misid nendega kui orjadega.
Saades täieealiseks Erich VI
sattus tülli waimulikkudega ja
käskis neist mõnda karistada häbistawalt. Selle eest sai ta pan
dud paawst Bonifatius VIII poolt
interdikti alla. Kuna see riiwas
ka Eestit, siis teatas Tallinna
piiskop Heinrich paawstile, et
Alutaguse idaosas on meel ini
mesi, kes alles paganad ning
palju wastristituid, kes interdikti
tagajärjel ning naabruses elawate
Wene wadjalaste mõjutusel meel
sasti loobuksid ristiusust, mispä
rast palus wabastada Eestit interdiktist. 1301 a. täitis paawst
tema palwet.
1302 ci. käisid Nowgorodi saa
dikud Daanis, kus sõlmiti kindel
rahuleping. Nähtawasti mõjus
selleks kaasa rootslaste agar edasi
tung Karjalas, kes 1291 a. Vii
buri asutamisega ja rajades 1300
n. Neewa äärde Oh ta jõesuhu
Landskrona kindluse hakkasid te
gema takistusi kaubalaewade liik
lemisele Neewa jõel. Venelased
lõhkusid küll Landskrona ära 1301
Q., kuid laewatee Neewa jõesuhu
jäi siiski suletuks, waatamata
kindla Kaporje kindlusele, mille
würst Dimitri oli lasknud 1297 ci.
uuesti ehitada üles. Selle tõttu
hakkas kaubandus käima peami
selt Eesti kaudu Nowgorodi, ja
wenelastel oli tarwis kindlustada
rahu Daaniga.
Kaubanduse juurewool elustas
liiklemist Narwa jõel, sest juba
1288 ci. alates hakkasid Hansa
laewad sõitma Narwa jõele ja
seega kaswis ka Narwia küla aja
jooksul linnaks. Pealegi lubas
kuningas nüüd Hansa laewu sõita
otseteed Narwa jõele, kus wõidi
Venelastega wabalt kaubelda Luu
ga jõel, millise nimega kutsuti ka
praegust Rossoni jõge.
Et eernaldada Daanist oma
Vaenulist wenda Christophi, Erich
andis 1303 a. Eestimaa 6 aas
taks laenuks Christophile tingi
musel, et see kaitseks maad sõja
puhul, milleks kuningas annaks
talle tarwilisel arwul sõjawäge,
kuid hertsog peab
kohustuma
omaltpoolt saatma kuningale sõja
ajal toetuseks 50 sõdurit ühes
warustusega ja manduma truu
dust ning sõnakuulmist. Sellest ei
tulnud aga midagi wälja, sest
Eestimaa
wasallid kartsid, et
Ehristoph kärbib nende õiguseid
ning wõtab ära läänimaid. Neil
oli kasulikum, et maa waldaja
wiibiks kaugel Eestist, sellepärast
awaldati ägedat protesti ega lu
batud Christophi tulla Eestisse.
Astudes ilma kuninga lubata
ühendusse orduga, nad wõtsid
osa 1304 a. Tartus peetawast
maakogu koosolekust, kus ordu
meistri ettepanekul sõlmiti kõigi
Liiwimaa esindajate ja HarjuViru Vasallide wahel ühine kait
seleping, milles kõiki Düüna ja
Narwa jõe wahel asuwaid mõis
33
nikke kohustati üksteist wastastikku toetama sõja puhul. Ühtlasi
wõeti wastu ka resolutsioon, kus
muuseas öeldud: „Et kuningas
Erich oma Eesti wasallid endast
eemaldab, milleks tal pole õigust,
siis protesteerime selle üle ega ei
luba endile teha wägiwalda."
Nende õiguste läbiwiimiseks lu
bas anda toetust ordu.
Nüüd wõtsid wasallid ilma
Tallinna asehalduri lubata, omawahelise lepingu põhjal, kõik lossid
enda maldamisele. Asehaldur tea
tas loost kuningale. Selle käsul
wastutusele wõetud wasallid se
letasid, et nad waldanud lossid
ainult endi ja maa kaitseks. See
kõik sündinud waid kuninga huwides, ja et nad mingil tingimi
sel ei taha wabaneda kuninga
alt. Kuningas oli sunnitud lep
pima sarnase seletusega ja tunnis
tas 1305 a. mehed süütuks. 1306
ci. Rakweres peetud nõupidamisel
kuulutasid wasallid, et nad olewat
walmis endi käes hoitawaid losse
andma meelsamini Tallinna piis
kopile kui kellegile teisele, sest
ainult tema olewat kuningale
truu. Lõpuks nad palusid kunin
gat, et see ei kahtleks piiskopi
truuduse üle. Wist taheti sellega
näidata, et piiskop Heinrich nen
dega ühel nõul ei tegutsenud.
Samal koosolekul nõudsid wa
sallid ka oma endiste õiguste
alalejätmist, muuhulgas, et wõiksid „wanawiisi" mõista kohut
eestlaste üle, neid tarbekorral pii
nata ja tarwitada n. n. „rauaproowi", s. t. piinata tules kuu
maks aetud rauaga, kui kaebealuseid süüdistati wande all mõ
nes kuritöös. Nende nõudmistele
34
allakirjutajate hulgas esinewad
ka Diedrich ja Otto v. Kivel'id.
Ehristoph nähtawasti Eestitel
omandanudki, wähemalt polnud
sellest midagi kuulda. Küll aga
andis kuningas talle pärandatawaks lääniks Südhallandi ja
Samsoe, mille hertsogina ta esines
1307 a.
Üldse Erich VI oli wäga wastutulelik mõisnikkudele,
andis
neile mõnesuguseid eesõigusi kau
banduses, kinkis Tallinna piis
kopkonna
kapiitlile,
kirikutele,
kloostritele, linnadele ja koolidele
maid ning õigusi. Ka Narwa
elanikkudele ta olewat annud
mõnesuguseid õiguseid, isegi lin
naõigused, kuid selle kohta puuduwad tõestawad dokumendid.
On teada, et 1315 a. Erich
kinnitas mõisnikkudele laiemaid
õiguseid läänimaade kohta. Wast
mõjus selleks kaasa raha, mida
maksid talle ohtralt Eesti mõis
nikud. Näiteks on teada juhus
1310 a., mil kuninga wolinik
Johann Kanne, kelle käsul Tallinn
piirati kiwimüüriga, andis ku
ninga nimel mõisnikkudele kwiitungi 82 Riia hõbemarga saamise
üle, milline raha oli jäänud
maksmata asehaldur
Nicolaus
Ubbesonile selle lahkumise puhul
Eestist.
Erich VI suri 1319 cl, jättes
leinama 14 last, neist 8 poega.
Trooni päris wend Ehristoph II,
keda ei tunnustanud suurnikud
enne kuningaks, kui pidi laien
dama netde õiguseid, kärpides
seega tunduwalt oma wõimu.
Alles pärast seda pääsis ta walitsema ja kinnitati seimi poolt
kuningaks Vyborgis 1320 a.
1323 a. oli pääsnud woimule
Pihkwas Leedu würst David, kes
kuulutas Pihkwa wabaks Nowgorodi ülemwõimu alt. Kuna
ordu ja Nowgorod sõlmisid omawahel lepingu, milles kohustusid
Pihkwaga mitte enne lepinguid
sõlmida, kui see on tunnustanud
omamlluwust Nowgorodile, siis
tuli David 3. weebruaril suure
sõjamäega üle Narma jõe ja
rüüstas maad Tallinnani. Põh
juseks toodi ette, et 1322 a. tap
nud sakslased Peipsil Pihkwa
kaupmehi, kalureid Narma jõel
ja rüüstanud Tsheremeski randa.
Ermelandi piiskop Eberhardi tea
tel wenelased tapnud ja wiinud
wangina kaasa ligi 4000 inimest,
põletanud maha 52 kirikut ja
tapnud palju waimulikke, milline
arm on aga wist liialdatud, kuigi
rüüstati ka Tartu piiskopkonda.
Kewadel läks ordumeisterPihkwa
alla, piiras linna ja rüüstas
maad 18 päewa jooksul. Katsuti
ka masinate abil purustada müüre,
kuid David ruttas Pihkwale appi,
ja ordumehed tulid tagasi.
Sel ajal läksid sisitülid Daanis
kuninga, tema kaaswalitseja Erichi
ja wõimumeeste wahel niiwõrd
suureks, et Christoph II oli sun
nitud põgenema Saksamaale ja
seim walis kuningaks Abeli poja
Waldemar III Holsteini krahw
Gerhardi nõudel 1326 a. Lübeki
ja teiste Hansa linnade toetusel
sai Christoph troonile tagasi ja
Waldemar III loobus sellest tema
kasuks 1330 a.
Christoph II kinkis 1329 a.
mõisnikkudele Eestis wäga suuri
õigusi. Olles Saksamaal pelgus,
ta esines ikka weel Eesti hertso
gina ja sai siinsetelt mõisnikkudelt
maksu, wast isegi rohkem kui
omalajal Erich VI, sest 21. sept.
1329 a. ta saatis Kopenhagenist
neile tõotuse, et Eestimaa iialgi
mingil tingimisel ei wõõrandata
Daani krooni alt. Kuid sellest
tõotusest hoolimata Christoph II
läänistas mõni nädal hiljem,
nimelt 11. nowembril, Eestimaa
Hallandi ja Samsoe hertsogile
Knut Porselle, kes suri 30. mail
1330 a. ja ta pärandus langes
poegadele. Eesti mõisnikud ei
tahtnud küll loobuda Daanist,
kuid nende soowist ei hoolitud
enam. Andes oma tütre Margareta naiseks Saksa keisri Ludwig
IV pojale, Brandenburi markkrahw Ludwigile, Ehristoph II
lubas kaasawaraks 4200 marka
hõbedat,
millest 1200 marka
pidi makseta ma kohe pärast pulmi
ja 3000 hiljem. Laulatus toimus
Verdinborgis, ja kuningas pan
tis siis oma Eestimaa mõisad
Ludwigile. Christoph suri 1332 a.
ja siis andis tema wanem poeg
Otto oma noorema wenna Waldemari nõusolekul 6. oktoobril
1333 a. terme Eestimaa Ludwi
gile. Seega markkrahw tunnistati
Harju- ja Wirumaa täieõigusliseks
peremeheks ja ta wõis neid igal
ajal müüa edasi. Ühtlasi Otto
andis keisrile tõotuse, et kui
mõisnikud ei kuula käsku ega
alistu uuele peremehele, siis ta
neid sunnib selleks wäewõimuga.
Christoph II kirjas 1329 a.
mainitakse juba Narwa linna ja
lossi ja sest ajast alates esi
neb ikka ühewäärilisena teistega
castrum et civitas aga ka oppidum (alewi) nime all.
35
Kuuldus, et maa pole enam
kuninga maldamisel, tekitas Ees
tis suurt ärewust.
Asehaldur
Marquard Breyde lahkus ametist
ja andis kuninglikud lossid ära.
Kellele — pole teada, sest ordu
neid oma maldamisele ei mõtnud.
Harju-Wiru mõisnikud ja Tal
linna linn pakkusid endid Rootsi
kuninga Magnu e alamateks, kuid
sest ei tulnud midagi mülja. Siis
sõbrustas Breyde orduga, tõota
des mitte kunagi tegutseda ordu
kahjuks. Samasuguse wastutõotuse andis Paide ordufoogt Reiner Mumme. Milliseks kujunes
asi lõpulikult, pole teada, kuid
kartes Narma üleminekut sõjaka
ordule sõlmis Nowgorod 1333 a.
Rootsiga rahu tingimusel, et roots
lased sõja puhul Narma mõimudega ei liituks.
Pärast Lhristophi surma alga
sid Daanis sisitülid uue hooga.
Prints Otto mangistati 1234 a.
ja troonile pääsis auahne Gerhard. Kuid nüüd läksid segadu
sed meel suuremaks, kuni 1240 a.
tapeti ülekohtune Gerhard ja
wõimule pääsis Christophi noo
rem poeg Waldemar IV Atterdag, kes tõi karmil käel rahu
maale.
Eesti mõisnikud ei tahtnud
nähtawasti ikka meel alistuda
Ludmigile. Sellepärast keiser Ludmig IV wist paluski 9. märtsil
1339 a. Preisi ordu kõrgemeistert
Diedrich v. Altenburgi, et see wõtaks Eestimaa ja Tallinna ala
ealise Valdemari nimel
oma
kätte hoiule; kulud maksaks kei
ser. Ühtlasi ta teatas kõrgemeistrile, et Eesti kuulub Valdema
rile ning Brandenburg mark36
krahwile ning tuleb neile pärast
anda jälle tagasi. Soomib aga
ordu osta Eesti omale, siis ta
oleks malmis astuma kohe selleks
samme.
Mida ordu sellele ettepanekule
mastas, pole teada, kindlasti ta
jäi ootawasse seisukorda ega oku
peerinud Eestit.
1341 a. alul saatis Waldemar
Tallinua asehaldur Eonrad Preenile käsu, anda kõik kuninglikud
lossid markkrahmi maldamisele
Ludmigi esimese nõudmise peale.
Kuid möödusid kuud, ja asi jäi
lahtiseks. Ka ordu matkis, kuigi
leidub andmeid, et juba järgmi
sel kuul Ludmig pakkus Eestit
müüa kõrgemeistrile 6000 kuldmarga eest Tangermündes, kuna
Waldemar IV ühes abikaasaga
määras
ostuhinnaks maikuul
13.000 marka puhast hõbedat.
Alles 1343. a. puhkew Iüriöö
mäss tõi olukorda järsu pöörde.
1340 ci. tekkis jälle maen ordu
ja Pihkma wahel, milleks andsid
põhjust peamiselt õige tühised
nääklemised piiril, muuhulgas kakelus ühes Pihkma kõrtsis, kns
wenelastele anti „naha peale".
Warsti pärast sedcr algasid kokku
põrked meNelastega Pihkma pii
ril. Üks pihkwalaste mäerühm
saadeti lotjadel Narma jõele. 9.
aprillil 1341 a. tungis see salaja
Narma linna sel ajal, kui elani
kud miibisid parajasti kirikus
lihawõtteeelsel messil,rüüstasid ja
põletasid hooned maha. See õn
nestus neil mist sellepärast ker
gesti, et kirik asus arwatawasti
lossi juures wõi koguni eelkindluses. Teine rühm saabus lotjadel
Emajõele ja rüüstas Peipsi ran
nikut. Sama aasta juunikuul läi
nud 50 pihkwalast kellegi Karp
Danilowitschi juhatusel sakslaste
wastu sõdima. Samal ajal tul
nud sakslased üle Narma jõe ja
rüüstanud jõeäärseid Pihkwale
alluwaid külasid. Karpi mehed
läinud neile Kuscheli küla juures
soos kallale ja löönud surnuks
20 sakslast. Teised põgenenud ära
ja jätnud rööwsaagi maha. Wenelased ajanud neid taga jõeni,
rvõtnud ka nende sõjawarustnse
ära ja läinud siis tagasi Pihkwa.
Et saada kasu kaubitsemisest pii
ril, püüdsid Narma mõimumehed
mõnesuguste ettekäänete ja tõkete
waral sundida kaupmehi läbisõi
dul linnas peatuma ja seal müütama kaupe. Kes neist korraldus
test püüdis hiilida mööda, sel
konfiskeeriti kaubad. Selle üle tõs
teti sageli nurinat. 1341 a. kaebas
keegi Mathias Esche Tallinna raa
dile, et teda Conrad Preeni ja ku
ninglikkude nõunikkude käsul Nar
mas wangistatud mingi mõlgade
tasumata jätmise eest Tallinna
kodanikkudele.
Samuti kaebas
Tartu raad Lübekile, et 1341 ci.
enne Lihawõtte pühi reisinud 2
Lübeki kaupmeest, Marquard Volkestorp ja Tidekin Pallas, mõne
Tartu kodanikuga
Nowgorodi.
Preen lasknud oma poja Peetri
läbi 2 tartlast kinni pidada, siis
ka teised teelt tagasi tuua ühes
kaubaga, muuhulgas isegi Wisby
kodanikkude kaubad, Narma lossi
juure, kus nõudnud, et nad tu
leks Nelipühiks oma kaupa Narma
juure müüma sellest hoolimata, et
linn pole meel kindlustatud müü
riga. Üldse Preen tegewat kaup
meestele piiril raskusi, sundimat
neid liiklema keelatud teedel jne.,
mille tõttu kaup sageli rikuti, aga
ka rööwiti. Kahju olid saanud rööwimise läbi ka Nowgorodi kaup
mehed 1337 a. Seal esinesid keegi
Ignati, Leonti, Foma ja Rodion.
Iüriööl 1343 a. puhkenud Har
ju mässu ajal, mil anti Tallinna
ja Rakwere lossid ordu kaitse
alla, ei mainita Narma lossi.
Sel ajal oli Narma nähtawasti
orduwaenulise
Conrad Preeni
maldamisel. Wene kroonika teatel
olnud mässuliikumine ka Narma
(Nugodimi) waldkonnas. Kas pii
rasid mässajad menelaste toetu
sel linna wõi keeldus Preen and
mast lossi ordumeeste kätte, pole
teada, kuid on säilinud mõnin
gaid teateid, et mõned Daani
mõisnikud Harju- ja Wirumaal
1344 a. teatasid, ordu olewat neile
Narma tagasiwõtmisel appi tul
nud. Kuidas kujunes õieti lugu
Narmaga, on selguseta, kuid teatawasti wangistati Conrad Preen
ühes oma poegadega ja mitme
Daani ametnikuga ordu poolt ja
wiidi Paide lossi, kus teda pee
tud kinni raudses puuris. Seal
peetud tema üle kohut, kuna
süüdistajatena esinesid Tartu raadi
esindaja, Pärnu ja Wiljandi kom
tuurid ning Iärwa foogt. Preeni
sunniti mandega tõotama, et ta
loobuks kättemaksust enda wangistuse eest ordule ja teistele
osamõtjatele, ka Woldemar v. Dolen ja Ioh. v. Üksküll. Wangistus
sündinud kaupmeeste nõudel 212
marga pärast,
millise summa
wäärtuses wist Preeni süü läbi
Narma juures rööwiti kaupe. Siis
wabastati Preen wanglast, ja
hiljem ta ei esine enam.
37
Sõjalise abiandmise puhul tek
kis Daanil 1423 marga suurune
id õlg ordule. Selle mõla eest panditigi jaanuaris 1345 a. Narma
loss ordule 1 aastaks, kusjuures
tunnistasid ordumeister Burchard
v. Dreyleven, maamarshall Willekin, Wiljandi komtur Ioh. v. Witt,
Tallinna komtuur Goswin v. Herike, Järwa foogt Hermann Gudacker ja Põltsamaa foogt Hildebrand oma allkirjadega, et nad
Daüni kuninglikkude nõunikkude
ja wasallide tungiwal pakmel
ja igast küljest ähwardama sõjahädaohn pärast wõtnud Narma
losii oma maldamisele 1 aastaks,
et seda hoida alal Daani kroo
nile ja Eestile. Kui mainitud
nõunikud ja wafallid mõla —
1423 marka Riia hõbedat—pole
tasunud ära tähtpäewaks, siis
pearoad wolinikud tulema Wil
jandi lossi seda pikendama. Ta
sutakse aga mõlg ära, siis kohus
tub ordu andma sellekohasel nõu
del loss ühes marandusega tagasi
Daanile 1 kuu jooksul.
Kuna loss oli ordu maldami
sel, andis Tallinna asehaldur Stigot Anderson kuninga nimel 25.
juulil 1345 ci. Narmale kirja,
milles kinnitas ja laiendas linna
õiguseid. See armukiri sisaldab lü
hidalt kokkuwõttes järgmist:
„Meie, jumala armust Daani
ja Wendi kuningas, Eestimaa
hertsog, teatame sellega kõigile, et
oleme wõtnud meie Narma linna
oma erilise kaitse alla ja kinni
tame talle kõik samad eesõigused
ning mabadused, mis on saanud
Tallinna kodanikud meie manaisa
kuninga Erichi ajal. Kinnitame
Narmale kõik tema põllud, heina
maad, metsad, meed ja kalapüügi
õigused ülal- ja allpool linna ühes
kalade ülesostu õigusega, nagu
neid õiguseid on kasutanud waremaltki Narma kodanikud. Ükski
kaupmees ei tohi kaubelda wenelastega Lanke (Luuga) jõel ilma
Narma linna lubata. Kui Vene
lased häwitawad linna, siis luba
takse kodanikke kolida kõigi oma
marandusega eelkindlusesse (praeurbium) ja elada seal."
Narma oli wäike ja kirik maene, sellepärast tegi kuningas 1345 a.
lossiülemale ülesandeks anda kapellaanile ja scholaaridele oma ku
lul lossis prii söögi, iga aasta
hea lk kalewit riietuseks (tunika ja
toga õmblemiseks) ning üldse hoo
litseda nende eest. Et kihelkond
roaga laialdane, siis olgu preestril
alati kasutamiseks lossis 2 hobust,
keda toidetagu heinte ja kaertega.
Septembris tuli Valdemar IV
ise Tallinna tutwunema olukor
raga ja miibis siin mi st kogu tol
me. Sellele järgneski Eestimaa
müük ordule, mis toimus Preisimoal Marienburi lossis 29. aug.
1346 a. 19.000 marga hõbeda eest
Kölni kaalu järele. Enne seda ra
huldati aga teised pretendendid,
nimelt Knut Porse pojad Haakon
ja Knut, markkrahw Ludwig ning
prints Otto. Esimesed 2 said lää
niks Holbeki hertsogkonna ja loo
busid oma õigustest Eesti suhtes,
Ludwig oli müügiga nõus, kui
saab 6000 marka omale, ja Otto
kawatses astuda ordusse, mille
järele tema õigused päris ordu.
1. now. 1347 a. anti Harju
ja Wirumaa lõpulikul ordule, ja
paawst ElemensVI kinnitas 1348 a.
müügilepingu.
Ilmus trükist ülihuwitaw raamat
Tallinna ajaloost:
Pirita kloostri saladused
I osa.
Hind 25 senti.
Poola aeg
Eestis
on huwitawaim raamat Eesti ajaloost.
VaataEsimene anne. 1933. Uusim MÖÖBEL
ja teisi arhitek...Esimene anne. 1933. Uusim MÖÖBEL
ja teisi arhitektooni uudsusi. Ilmub
võimalust mööda. Koostaja-paljundaja
P. Illep /endine joonestaja-tisler
mööblivabrikuis/.
Aadress: Tallinn, V.Patarei 2-3.-—-¥ööb 11 joonis on vaid siis hea^ Kui—*
iima tisleri töö rohKendamata võima--*
ta paremat teha. -------- -------- -------Jär&itrüKK Keelatud.. —
ANDE HIND unes saatekuluga 25 3. 3
eks9mplaart või 5 annet Kr.l.- Anne
milles mööoli osa värvidega 73 s.
Saksa mööbli kataloog NiöTfner-Möoel"
viimane väljaanne, ühes lunamaksuga
Kr.5.MAS3TAA9I3T. Mööbli jne. Joonised,
mis maaratnd tööde teostäjatiQ, tehaK^se harilikult masstaabis 1:10, mõni
kord aga ka paberil oleva ruumi suu
ruse järele/ nagu käesolevas trüki
töö t e 3 .
PEITSIDEST. tarvitage ainult keemili
selt puud ok3i teenivat ?J5lr&geen-vahapeltsi järgmistel põhjustel: l/ et
selle järel ei ole tarvis ei vahatamist ega pclituriga Katmist, sest see
annab ühtlasi ka ilusa aiat läike. 2/
imbub sügavale puusse ja ei pleegi
iialgi välja. 3/ ci karda vett ega
vee nritarne id. 4/ annab iga puule rik
kaliku ja loodusliselt värvilise puu
tooni. Hirageon on viimaag aja leiu
tis ja vedelal kujul müügil.
"IRACEEN i! KÄSITLUSEST . Mi raaeeni kan
takse peltsltava pinnale paksu uju
va korrana ja pehme, ilma ntetallrongata,harja3pint3liga. Kui peitsi
lamme on rasva sarnaseks paksuks tõm
bunud cerutakse see pikki puud üheta
saselt pintsliga läbi. viimane toiming
on läbi vineeri jne. imbunud liimi
ärapanemiseks. Kuivada lastakse 12-24
tundi ja võimalikult jahedas ruumis.
/järgneb/.
nende jooniste kollektsioon.
Z)
Tooli tugilauJ Kinni
tatakse peale
liimi pcldiga. viimast
Katab or
nament.
ELUTUBA-SOeCITUBA-1-
^ '
*-.1 -' <
T
-!—
MAGAMISTUBA
—}y
+
+
ELUTUBA
Toolid voetakse
lenek. 6. Aaderdud
on mõeldud tei
sest puust ja
ncleerituna.
dr—
* **—1^* '"***.-* *—!*<"
K ^/' ^ V
^
^
31lher-klaasl
ja poleeritud
osadega.
Laud nagu
leheküljel 3.
voi Rchstruktsiooni uudsusi. Ilmubvõimalust mööda. Koostaja-paljundaja—
P.lllep /endine Joonestaja-tigHeE---moöbli vabr 1knis/.------- ----- --------Aadress: Tallinn, V.Patarei 2-$.- - —
Konstruktsiooni uudsused saavad olema
koitis annetas huvitavad ja kergelt- —
teostavad-------------------------------
järeltrüKk keelatud
^- 4-- 4- 4
^
^
ALLALASTAV LAENAGI: Kaubaladusse jne.
0
o
Märkus:
-------±1----------1--f
ICnn,
1 lehek. on Lapsevankri juhed.
Survepael pannakse ümber seotava
puntra ja surutakse jalaga Kuni geotui.
Selle peal võib Ka tapeedi rullide
jne. puntraid siduda.
KOTI LAHTIHOIDJA ja TOSTEAITAJA. /Proovitud/.
Kotisuu Keeratakse ümber ko"t ihoidj a A ääre
seestpoolt väljapoole ja Kinnitatakse
Konksule ^ otsa. Nöörist C tõstetakse
keeramise moodi veslloodl ja viiakse
põlvede najal aida põrandast mada
lamal 3eis va vankrile.
yott,
Kui liistud sees tehakse viikide ja põl
vede kohad korralikult märjaks ja pannakse
kuivama. Peale tarvitamist pannakse vahepulgad lamavalt nuutide sisse.
+t4t+(W*t!^ --- 1---- 4————-j—
^---- !--- -h-----^^
Läbilõige loomulikus suuruses
PÜKSTE PRFSSIWISF LIISTUD,
mis pannakse saarTe viikide kohta//Proovitud/
Nende liistude järeltegemine müügi sihiga
keelatud /E^V. patent Nr. 1739/.
VEDRUTAV ISTFLAUD TALU TOOVANKRILE. /Proovitud/.
Mutrite A abil keeratakse see is^e peelepuude peale pingule. Kongsud liiguvad pcclumarguste raudade
peal.
ODAV H09VPIP1NK.
/Proovitud/.
Pingi pulgad
MASSTAABJE JÄRELE PERSPEKTIIVIS JOONESTAMISE VALEM.
Käesolev pilt Kujutab kubik meetrilise keha joonestamist.
Esiteks tehakse joon A, selle järel punktid J3 ja
Viimaste kohta lüüakse lauasse naelad * mis joonlaua
tL?eks on. Siis tõmmatakse jooned D, E, F, tehakse
masstaap ja märgitakse tstrkiiga asja kõrgus.
/sügavuse joonte H ja K masstaabi järele mõõtmise
üle järgmises an?eg/. Kui punktid B ja ^ koos,
tähendab vaade ligidalt, punktid kargel vaade
xorgelt. Silma vaatepunkt 0 on keskei.
VaataTartu linna Pedagoogiline Muuseum
Ekskursioonikomi...Tartu linna Pedagoogiline Muuseum Ekskursioonikomisjoni Toimetised nr. 1.
E. Eisenschmidt Tartu linna V algkooli juhataja
Juhiseid ekskursioonide Korraldajaile
K./U. „L 0 0 D US“, TARTU.
Kari Orviku
TUISKLIIV Hind 1 kr. 90 senti. SISU: Rannal. Tuiskliiv. Luide. Kujunev luidestik. Surnuc luited ärkavad. Tuultest. Luidete rändamissuunast. Vired. — Teksti selgitavad 30 pilti.
Karl Orviku
MAAVARAD
(Geoloogilisi ja majanduslikke andmeid Eestis leiduvate maavarade kohta.) Raamat on varustatud rikkalikult piltide,diagrammide ja võrdlustabelitega, mis pakuvad rohkesti uudset ja üllatavat materjali.
Eerik Laid
EESTI MUINASLINNAD 124 lk., 33 joon. ja 1 kaardiga. Hind 1 kr. 50 senti. Muinaslinnadel pole mitte ainult teaduslik tähtsus. Nad on vaba Eesti mälestussambad, suurimad tunnistused sellest jõust ja kultuurist, mis siin oli loodud enne maa langemist. Käesolev teos on soliidne ja põhjalik aruanne sellest, mis Eesli muinaslinnust praegu on teada. Ma usun kindlasti, et see teos leiab hindamist ja äratab lugu pidamist Eesti muinasjäänuste kohta. Prof. A. M. Tallgren.
Eerik Laid
KODUMAA MUISTSED PELGUPAIGAD 30 lk., 6 joon. Hind 30 senti. Eesti muistsete pelgukohtade ja pelgukoobasie arheoloogilised registreerimised, kirjeldused ja katsed nende pelgupaikade ajaloo liste funktsioonide kindlakstegemiseks.
H. Moora
EESTLASTE KULTUUR MUISTSEL 1SESEISVUS-AJAL
93 pildi ja 2 värvilise kaardiga. Hind 3 kr. 50 senti. Kogu eestlaste muistsest kultuurist annab mag. H. Moora teos selge ülevaate. M. J. Eisen. „Eesti Kirjandus11. H. Moora teos on meie eestikeelses teaduslikus kirjanduses sündmuseks. Loodan, et meie koolielu juhtivad võimud hoolitsevad selle eest, et see raamat iga ajalooõpetaja ja iga kooli raamatu kogusse läheb. H. Sepp. „Postimees“.
Tartu Linna Pedagoogiline Muuseum Ekskursioonikomisjoni Toimetised nr. 1.
E. Eisenschmidt Tartu linna V algkooli juhataja
Juhiseid ekskursioonide korruldoluile
K./U. „L 0 0 D USM, TARTU, 1933.
ENSV TA Kirjandusmuuseumi
Arhiivraamatukogu 42170
O/ü. «Trükikoda Ed. Bergmann*, Tartu, 1933.
Saateks Ekskursioonidel on kooli jooksvas õppetöös täita suu red ja tähtsad ülesanded. Need ülesanded on leidnud fik seerimist ametlikkudes õppekavades ja neile on korduvalt õpetajate tähelepanu juhitud Haridus- ja Sotsiaalministee riumi vastavate ringkirjades. Ekskursiooni korralik läbiviimine nõuab õpetajalt suuri pingutusi, palju eeltöid ja mitmekesist ettevalmistust. Juba sobiva koha leidmine ekskursiooniks tekitab õpetajale teatavaid raskusi, eriti algajale õpetajale, kui ta õppetööd peab alustama vähetuntud ümbruses. Pole kerge ekskursioo niks vajalikkude andmete kogumine, sest neid tuleb sageli hankida mitmesugustest allikatest ja mitte iga kord ei juhtu neid käepärast olema. Ka pole mainitud allikate olemasolu õpetajale alati teada. Kuid eriti valusasti annab õpetajale tunda ekskursioonide korraldamise töös eestikeelse metoo dilise kirjanduse puudus sellel alal, kust õpetaja leiaks vaja likke näpunäiteid ekskursiooni juhtimise tehnika üle. Õpe tajal tuleb enesel katsetada. Ei esine harva seepärast eks kursioone, mis muutuvad lihtsateks jalutuskäikudeks või lõbureisudeks ja taotlevad üht ainsat sihti meelelahutust. Et pakkuda õpetajale teatavat abi ja kergendust eks kursioonide korraldamise töös, moodustati 1932. aasta sügi sel Tartu Linna Pedagoogilise Muuseumi juurde ekskursioonikomisjon (juhataja E. Eisenschmidt, liikmed : O. Ignats, J. Karma, D. Koppel, A. Parts ja j. Võites). Komisjon seadis enesele ülesandeks: 1) ekskursioonidesse puutuvate materjalide kogumise, 2) nende materjalide metoodilise läbitöötamise kooli õppetöö seisukohalt, 3) läbitöötatud materjalide kättesaadavaks tegemise koolidele kui ka teis tele asjast huvitatud isikutele (huvireisijatele). Selles suunas tööle asudes otsustas komisjon koostada üksikasjalised kavad nende ekskursioonide kohta, mis Tartu koolidele kõige kättesaadavamad, kuid seejuures mater jalirikkamad ning huviküllasemad. Nendeks on komisjoni
4
arvates järgmised ekskursioonid: 1) Haaslavale ja selle ümbrusse (koostab J. Võites), 2) Saadjärve ümbrusse, s. o. Vooremaale (koostab O. Ignats), 3) Elva-Vapramäe ümbrusse (koostab J. Karma), 4) Otepää ümbrusse (koostab E. Eisenschmidt), 5) Peipsi rannikule ja Alatskivi ümbrusse (koos tab A. Parts) ja 6) Taevaskoja ümbrusse (koostab D. Koppel). Mainitud töödega loodavad komisjoni liikmed valmis saada 1933. aasta sügiseks Kuid eeskätt otsustas komisjon koostada lühikese üle vaate neist metoodilistest algnõuetest ja praktilistest näpu näidetest, mis hädavajalikud iga korraliku ekskursiooni läbi viimiseks. Selle töö tulemusena ilmubki käesolev kokku võte, mille on koostanud komisjoni juhataja ning mis on komisjoni poolt läbi kaalutud ja vastu võetud. Tahaksin loota, et järgnevatest ridadest õpetaja leiab kasulikke näpu näiteid ekskursiooni juhtimiseks ning suudab süvendada eks kursioonide tähtsust jooksvas õppetöös. Tartu, 8. mail 1933. a.
E. Eiscnschmidt, Tartu Linna Ped. Muuseumi ekskursioonikomisjoni juhataja.
Ekskursioonide ülesandeid. Ekskursioonide ülesanneteks on : 1) Õpilaste teadmete rikastamine nende kodukohas, lähis- ja kaugümbruses esinevate looduslikkude, geograafi liste, ajalooliste, kultuuriliste jne. -teguritega, neid tundma õppides, vaadeldes, hinnates ja võrreldes. 2) Õpilaste ergutamine isetegevusele, iseseisvale vaatlu sele ja uurimisele. 3) Mitmekesisuse, värskuse ja huvi toomine jooksvasse õppetöösse. 4) Õpilaste klassis omandatud teadmete süvendamine ja jäädvustamine. 5) Huvi ja armastuse arendamine õpilastes kodumaa looduse vastu, teritades õpilase silma nägema huvitavat ja ilusat ka seal, kust harilikult möödutakse mõistmatult ja külmalt. 6) Korra ja ühistunde kasvatamine õpilastes väljaspool kooli. 7) Tahtejõu ja elurõõmu arendamine õpilastes niisugu ses suunas, et ekskursioonil esinevad ebamugavused toidu, korteri ja ilmastiku suhtes ei muutuks õpilaste silmis mitte vintsutusteks ja kannatusteks, vaid huvitavateks sündmusteks argipäevaelus. 8) Õpetajate ja õpilaste üksteisele lähenemine, mis võimaldab õpetajal õpilaste individuaalsete omaduste pare mat tundmist ja õiglasemat hindamist.
Ekskursioonide liigitus. Ekskursioone võime liigitada nende ulatuse, kestuse ning üldpõhimõtete suhtes järgmiselt: 1) Õppekäigud toimuvad õppetöö ajal ja võivad kesta 1—6 tunnini. Neile rajatakse kooli või kodukoha lähisümbruse tundmine (vaba loodus, töökojad, mitmesugu
6
sed asutised jne.)._ Iga vanema klassiga tuleb seda piir konda laiendada. Õppekäigud on rakendatud üksikute õppe ainete teenistusse ja seepärast olgu nende kavad piiratud väikese arvu vaatlusobjektidega. 2) Õppereisud on määratud kooli (kodukoha) kaugümbruse tundmaõppimiseks ja võivad kesta 1 2 koolipäeva. Nende siht olgu mitmekülgne, käsitella tuleb kaugümbruses esinevaid looduslikke, geograafilisi, ajaloolisi, kultuurilisi ja teisi tegureid, arvestades seejuures õpilaste eelteadmeid, võimeid ja arenemist. Algkoolide seisukohalt võib õppe reise kasutama hakata alles 4. õppeaastast alates ja tuleb piirduda eeskätt oma maakonnaga, sest nimetatud piirkond pakub harilikult küllaldaselt vaatlusobjekte algkooli õppe kavale vastavas ulatuses. 3) Õpperännakud (turism) ei ole otseses seoses jooksva koolitööga, sest nad toimuvad väljaspool ametlikku koolitööd (peamiselt suvevaheajal) ja võivad kesta pikemat aega. Õpperännakud süvendavad suurimal määral õpilastes kodumaa-tundmist, eriti selle tänapäevaseisundit, lubavad õpilastel põhjalikult nautida kodumaa looduse ilu, seovad õpilast tuhandete niitidega kodumaa külge ja karastavad õpilase tervist ning tahtejõudu. Õpperännakuid tuleb tõsi selt soovitada keskkooli vanemate klasside õpilastele. 4) Kooli üldväljasõidud (sõidud või minekud rohelisse) on mõeldud kooli üldise meeleolu ja ühistunde loomiseks ning võivad kesta kuni üks koolipäev.
Õpetaja eeltööd ekskursiooniks. Ainult korralikult ettevalmistatud ekskursioonid suuda vad täita oma ülesanded ja muutuda väärtuslikuks teguriks õppetöös. Eeltöödele asumisel pidagu õpetaja silmas järg misi nõudeid: 1) Igaks ekskursiooniks, ka lühemateks õppekäikudeks, tuleb koostada üksikasjaline kava. 2) Ekskursiooni kava tuleb õppetöö seisukohalt põhja likult läbi mõelda, kokkukõlastada maksvate õppekava nõue tega ja kohandada õpilaste võimetele, arenemisele ja teadmetele. 3) Ekskursioonide kavad koostatakse terveks õppeaastaks ette ja need tuleb märkida klassi töökavasse ning esitada õppenõukogule heakskiitmiseks.
7
4) Ekskursiooniks valitud objektiga (maastik, töökoda, muuseum, asutis) peab õpetaja koolitööst vabal ajal põhja likult tutvuma, ja tarbe korral selleks valitud maa-ala läbi matkama, et tutvuda selle üksikasjadega. 5) Et olla võimeline lahendama ekskursioonil tekkivaid küsimusi, peab õpetaja tutvuma teatava ekskursiooni alasse puutuva kirjandusega. 6) Ekskursioon peab toimuma takistamatult ja kavas ette nähtud piirides. Et vältida ebameeldivaid takistusi, tuleb õigel ajal ühendusse astuda (kas kirjalikult, traadi teel või isiklikult läbi rääkides) vastavate isikute ja asutistega sõiduja külastamisloa hankimiseks, külastamisaja kindlaksmäära miseks, öökorteri saamiseks jne. 7) Õpilasi tuleb ekskursiooniks korralikult ette valmistada.
Ekskursiooni kava koostamine. Silmas pidades eespool-tähendatud metoodilisi nõudeid, tuleb ekskursiooni kavas fikseerida: 1. Klass. 2. Aeg (näited : septembrikuu algus, maikuu lõpp, enne jõulu, veebruar). 3. Koht (näited: Raadi kruusaauk, Vasula mets, Ropka park, Maarja surnuaed, „Postimehe“ trükikoda, J. Künnapuu savitööstus, Eksport-tapamaja, Otepää ümbrus jne.). 4. Teema (näited: viljade levik, park sügisel, männi metsas, künklik moreen-maastik, kevad aias jne.). 5. Vaatlusülesanded (näide : ekskursioonil Otepää ümb russe võib olla teemaks: «Künklik moreen-maastik“, vaat lusülesanded : jälgida vaguni aknast maapinna (reljeefi! muu tust Tartust Pukani, koostada ümbruse kirjeldus, registreerida kuuldud laululinnud laulu järgi, jälgida ümbruse pidevat tõusu Meegaste mäeni, selgitada moreen-maastiku üld pilti, toetudes otsesele vaatlusele mõne kõrgendiku laelt jne.). 6. Matkakava (marsruut), peatused, puhkeajad jne. 7. Vältus (näited: üks päev, 2—3 tundi, 1 tund jne.). 8. Kulude eelarve.
8
Õpilaste ettevalmistamine ekskursiooniks. Enne ekskursioonile asumist peab õpetaja varakult sel gusele jõudma (õppekäikudel mõni päev enne seda), kas õpilased on võimelised lahendama ekskursiooni ülesandeid, toimetama vaatlusi, mõõtmisi ning kas õpilased on teadlikud korranõuetest ekskursioonil. Selleks on vaja: 1) Õpilastega läbi võtta (korrata, kui sellest varemini juttu olnud) ekskursioonil vajalikke üldteadmed. 2) Meelde tuletada korranõuded ekskursioonil. 3) Õpilasi tutvustada kavatsetud matkakavaga, vaatlus objektidega ja töö-ülesannetega. 4) Korraldada õpilase ekskursiooni märkmik. Pikemate ekskursioonide (õppereisude) puhul on väga soovitatav lasta õpilastel märkmikku sisse kanda matkakava, vaatlusobjektid, töö-ülesanded ja muud vajalikud andmed selles järjekorras, nagu õpilased neid matkal ees leiavad. See võimaldab õpi lastel teel iseseisvalt orienteeruda ja arendada isetegevust. Üksikute sissekannete vahele märkmikku tuleb jätta vaba ruumi täjendavate märkuste ja kirjelduste tarvis matkal. 5) Õpilasi tuleb varakult tutvustada ekskursioonil vaja liku varustisega (kehakate, õppetarbed, toit).
Liiklemisvõimalusi ekskursioonidel. Ekskursioonidel kodumaa mitmekülgseks tundmaõppi miseks on kahtlemata suurima väärtusega jalarännakud. Kuid neid saab eduga kasutada ainult õppekäikudel kodukoha lähisümbruse tundmaõppimiseks ning õpperännakutel, kus ajakulu pole mõõtuandev ja kus osavõtjate arv pole suur (võimaldab kergemat toitlustamist ja öömaja leidmist taludes). Ekskursioonidel kodukoha kaugümbrusse pääsemiseks kooli töö ajal tuleb kasutada mitmesuguseid mehaanilisi liiklemisvahendeid. Säärase ekskursiooni matkakava koosneb see pärast kahest eriosast: 1) tuleb mingisuguse liiklemis-vahendiga jõuda ekskursiooni sihtpunkti ja 2) asuda sihtpunktis ekskursiooni ülesannete lahendamisele. Ei ole eriti tähtis, missuguseid liiklemisvahendeid kasutada kodukoha ja eks kursiooni sihtpunkti vahemaa katmiseks, sest vaatlusi toime tatakse siin vähe, teinekord sugugi mitte, näiteks sõitude puhul öösi. Kuid asudes tööle ekskursiooni sihtpunktis tuleb ainsa liiklemisvormina harrastada jalarännakut.
9
Mehaaniliste liiklemisabinõudena võivad meil tulla kõne alla ainult rong, laev ja auto (veoauto, omnibus). Viimasel ajal on moodi läinud autode kasutamine ekskursioonidel, sest on ju autol vastuvaidlematuid paremusi teiste liiklemisabinõude suhtes: autoga pääseb kergesti igale poole, autoga võib kiiresti maha kihutada suured vahemaad, ekskursioon pole seotud tülika sõiduplaaniga, paraja arvu osavõtjatega on ekskursiooni kulud minimaalsed, sõit autoga võimal dab osavõtjatel rohkem tarbeid kaasa võtta (toit, rõivad, ööbimistarbed) ega väsita nii õpilasi nagu pikad jalarännakud. Kuid ka suuri puudusi on autosõidul, mida tuleb arvestada: ekskursioone tabavad tihti autoõnnetused, mis tingitud eeskätt meie halbadest teeoludest; õpilased võivad autosõidul kergesti haigustuda, eriti tuuletõmbuse _ pärast; paljud õpilased kannatavad „merehaiguse“ all jne. Õppetöö seisukohalt tuleb autosõidu suurimaks puuduseks lugeda selle provotseerivat mõju tervet matkakava lihtsalt maha kihutada, „ei ole aega“ kuski peatuda ja töösse süveneda, püütakse rohkem kilomeetreid ära sõita, mille kurvaks järelduseks on teinekord ekskursiooni ülesannete sootuks unustamine. Sää rasel ekskursioonil puudub kasvatuslik väärtus, saavutatakse vaid negatiivseid tagajärgi, kasvatades õpilastes pealiskaud sust. Autot tuleb kasutada ainult ekskursiooni sihtpunkti jõudmiseks, mingil tingimisel aga mitte terve matkakava mahakihutamiseks. Jalarännakutel võivad õpilased liikuda kas vabalt või korraldatud ridades. Vabalt liikudes valib iga õpilane endale meelepärasema tee — üks liigub tee ääres, teine hüppab üle kraavi ja sammub põlluäärsel teerajal jne. Vabalt võib liikuda maanteedel, metsas ja üldse vabas looduses. Hoiduda tuleb ainult heinamaade ja põldude tallamisest. Kuid vabalt liikudes tuleb siiski käia koondatud rühmas, kusjuures ette- ning kõrvale-jooksmised, samuti mahajäämine pole lubatud. Korraldatud ridades (paarikaupa) tuleb liikuda linnas, alevis ja mujal rahvarikastes kohtades. See on tarvilik sel leks, et õpilased rahvahulka ära ei eksiks, mis salgana liiku des kergesti võib juhtuda: siis takistab korraldamata salk rohkem üldliiklemist kui paarides liikumine; viimaks, vaba liikumine jätab korraldamatuse mulje ja kutsub esile kooli kohta lugupidamatustunde.
10
Et paarides liikumine toimuks korralikult, tuleb õpeta jal järgmist silmas pidada: 1) Paaridesse kogunemise tehnikas tuleb õpilasi harjutada enne ekskursioonile minekut. Õpilased peavad võimelised olema ekskursioonil kiiresti ja rüsinata paaridesse seisma, kui selleks antakse käsklus. 2) Paaridesse rivistuvad õpilased kasvu järgi — lühe mad ette, pikemad taha. 3) Paarid peavad asetsema üksteisest väljasirutatud käe kaugusel. See distants tuleb säilitada ka käimisel. 4) Kahe õpetaja ekskursioonist osavõtul liigub üks õpe taja ees, on teejuhiks ja määrab käimise tempo, teine õpe taja liigub taga ja valvab korra järele. 5) Ühe õpetaja osavõtul tuleb määrata teejuhtideks kaks täiesti kindlat ja korralikku õpilast, kes teed tunnevad,, kes pole hajameelsed ja suudavad õiget sammu pidada. Õpe taja ise sammub kas taga või kõrval ja peab tervet õpilaste rühma silmas. Rongi ja laevaga ei pääse alati ekskursiooni sihtkohta. Tuleb teinekord kilomeetreid jalgsi matkata, enne kui ekskur siooni ülesannete lahendamisele saab asuda. Mitmepäevaste ekskursioonide puhul, kus õpilastel tuleb kaasas kanda ka ööbimistarbed ning toit, muutub säärane jalarännak õpi lastele väga raskeks. Sellisel korral tuleb palgata voori mees õpilaste pakkide ja pealisrõivaste veoks. Voorimehel tuleb kõik aeg liikuda ühes ekskursiooniga, et õpilastel alati või malus oleks kaasavõetud asju kasutada, näiteks palituid vihma puhul, kaasavõetud toiduaineid peatuste puhul kehakinnitamiseks jne.
Ekskursiooni Juhi kohustest. Vastutus ekskursiooni hea kordamineku eest lasub täie likult ekskursiooni juhil. Ekskursiooni edu või ebaõnnestu mine oleneb sellest, kuidas ja kui suures ulatuses suudab juht maksma panna alljärgnevaid ekskursiooni põhinõudeid: 1) Ekskursioonil peab valitsema kindel kord. Õpilastel tuleb ekskursioonil töötada eritingimustes, kus palju kiusa tusi ja hädaohte igal sammul on varitsemas: seal tormavad õpilased rüsinal veel liikuvale rongile — „kartuses“ maha jääda; seal sunnib massipsühholoogia õpilasi ülemeelikutele tegu dele — püütakse viimasel silmapilgul tormava auto eest üle
11
tee joosta, et näidata oma julgust ja kärmust, või jälle, min nakse hulgana paati ja hakatakse sügaval kohal vallatama, et näidata oma kartmatust; seal mängitakse peitmist rukki põllul; seal tormavad õpilased indiaanlaste sõjakisaga lepi kusse, kasumetsa või pargi võsasse ning hakkavad oksi murdma, puid rikkuma jne. Ainult kindla korra maksma panekul kaovad säärased pahed. Kui ekskursioonist võtavad osa mitu õpetajat, siis tuleb ühel neist täita ekskursiooni juhi kohuseid ja temale peavad vastuvaidlematult, alluma nii õpetajad kui ka õpilased ning täitma juhi korraldusi. Juhil olgu ekskursioonil diktaatori õigused. 2) Väljatöötatud ekskursioonikavast tuleb kõrvalekaldu matult kinni pidada. Tuleb kindlasti hoiduda matkal juhus likult üleskerkinud teemade pikemast käsitlemisest, mis õpi laste tähelepanu kõrvale juhivad ja asjale ainult kahjuks on. Loodus on nii rikas mitmekesistest nähtustest, ja kui õpe taja ei oska õpilaste tähelepanu õigesse rööpasse juhtida, siis saab vaevalt ettenähtud ülesannete lahendamisele asuda. Seepärast tulebki teotseda ainult koostatud kava piirides. 3) Ekskursiooni kurjaks vaenlaseks on pikad ning üksik asjalised seletused õpetaja poolt, sest need väsitavad asjata õpilast. Ei tohi unustada, et looduses, kus nii palju näh tusi õpilase tähelepanu mujale juhivad, õpilane võimeline pole õpetaja pikki seletusi kuulama: seal ronib sipelgas õpilase jalal ja kutsumata külalist tuleb ära ajada; seal keer leb kurjalt sumisedes õpilase pea ümber herilane; seal hüp pab oksalt oksale väle orav. Kui korranõuded on hästi maksma pandud, siis istuvad ja kuulavad õpilased küll päris vaikselt, kuid nad soomustavad endid õpetaja pikkade sele tuste vastu ükskõiksuse ja hajameelsusega. Pikkade sele tuste õige koht on klassis. 4) EJcskursioonil tuleb tegelda ainult konkreetse mater jaliga. Õpilasi tuleb tööle rakendada, kus nad võivad tege likult tutvuda looduses esinevate nähtuste ja esemetega, neid vaadeldes, mõõtes ja kirjeldades. Lühidalt, õpilastel tuleb tööle rakendada mitte üksnes pea, vaid ka lihased ja meeled. 5) Kunagi ei tohi lootma jääda õpilase mälule. Kõik ekskursioonil kuuldud või töötulemustena saadud and med tuleb järjekindlalt märkmikku sisse kanda, et neid hiljemini kasutada klassis jooksva töö juures. 6) Ekskursioon täidab oma, ülesande ja jätab osavõtjatele kustumata mälestised siis, kui osavõtjate keskel valitseb
12
ülev meeleolu, sõbralik vahekord ja heatahtlik suhtumine ekskursiooni miljöösse. Ekskursiooni juhist sõltub see suu rimal määral. Kui õpetaja (juht) suhtub elurõõmsalt ekskur siooni raskustesse ja oma meeleolu ei lase langeda äpar duste puhul ning kui ta on igal pool elavaks eeskujuks, siis õpilased vastavad samaga. Mitmesugused raskused ja eba mugavused ekskursioonil, nagu öökorteri, toidu ja ilmastiku suhtes kutsuvad õpilastes harilikult esile nurina ja rahulole matuse,. kuid õpetaja mõjul, kui ta oskab seda teisest seisu kohast valgustada, paistavad õpilaste silmis need raskused ja ebamugavused huvitavate sündmustena igapäevses elus. Et olla õpilastele eeskujuks, ei tohi õpetaja endale lubada mingisuguseid eralõbusid ja suuremaid mugavusi ei toidu ega ööbimisvõimaluste suhtes. Kõiki raskusi tuleb ühiselt kanda.
Ekskursioonide töömeetoditest. Ekskursioonide läbiviimisel kasutatakse kaht meetodit: illustreerivat ja uurivat (euristilist). 1) Illustreeriva meetodi puhul õpilased tutvuvad eks kursioonil tegelikult sellega, millest neil kujutlus juba olemas, millest neile klassis räägitud. Näiteks, kevadisel ekskursioonil algkooli VI klassiga Alatskivi ümbrusse õpilas tel on kujutlus Peipsist, järve rannikust, rannikul asetseva test venelaste tänavküladest, venelaste elust-olust, nagu juur vilja kasvatamisest, kalastamisest, siis Peipsi madalikust ja sellel asetsevatest soodest, heinamaadest ja lodumetsadest, siis kujutlus Juhan Liivist, tema elust, tööst ja loomingust ning viimasest puhkepaigast Alatskivi kalmistul. Ekskursi oonil näevad õpilased seda tegelikult — see on elav illust ratsioon klassis läbivõetud materjalidele. Illustreeriva mee todi puhul langeb eeltöödele pearaskus. Järeltööd piirdu vad peamiselt jutustusega ekskursiooni käigust, muljetest, korraldatakse kollektiivselt ekskursiooni album, koostatakse mõned kirjandid jne. 2) Uuriva meetodi puhul langeb pearaskus töödele eks kursioonil ja sellele järgnevatele järeltöödele klassis. Eeltööde tarvidus piirdub vaid sellega, et õpilasi ette valmistada ise seisvalt töötama ja et nad võimelised oleksid õpetaja, juha tusel toimetama vaatlusi, mõõtmisi, kirjeldusi ning tegema vastavaid järeldusi. Näiteks, kevadisel ekskursioonil algkooli V klassiga Pühajärvele õpilaste otsesed teadmed eks
13
kursiooniks valitud maastikust on kaunis väikesed — IV klassis on sellest juttu olnud, kuid seda paremini tuntakse kodukoha ümbruse loodust, pinnavorme jne. Ekskursioonil asuvad õpilased uurivale tööle, koostavad otseste vaat luste põhjal künkliku moreenmaastiku kirjelduse, jõuavad selgusele selle maastiku looduslikkude ja teiste tegurite suhtes, uurivad Pühajärve randjoont, poolsaari, lahti, tutvu vad nende nimetustega, vaatlevad ja kirjeldavad Hobusemäge jne. Säärasel viisil ekskursioonil kogutud materjalid töötatakse hiljemini klassis põhjalikult ümber, koostatakse ühi sel jõul õige pilt läbimatkatud maastikust, mis omakord aluseks seatakse teiste, kaugemate maastikkude läbivõtmiseks klassis.
Ekskursiooni järeltööd. Igale ekskursioonile peale selle sooritamist kas otsekohe või hiljemini peavad järgnema mitmesugused tööd klassis, kus läbi võetakse ja läbi töötatakse kogutud materjalid. See juures tuleb silmas pidada järgmisi võimalusi: 1) Meelde tuletada ekskursiooni käik, toimetatud vaat lused, mõõtmised, koostatud kirjeldused jne. 2) Valgustada ja selgitada kõike seda, mida õpilased nägid ja kuulsid ekskursioonil. 3) Täiendada ja süvendada ekskursioonil ülestõstetud küsimusi. 4) Siduda ekskursioonil nähtud üksikasjad teatavaks ter vikuks. 5) Ekskursioonil kogutud ja kaasatoodud materjalid ära kasutada praktilisteks töödeks klassis ja kooliaias. 6) Koostada ekskursiooni-muuseum kaasatoodud ese metest. 7) Koostada ekskursiooni-album õpilaste kirjanditest, kogutud päevapiltidest ja õpilaste originaal-joonistest ning diagrammidest. Lisaks eespool-mainitule tuleb õpetajal koostada aruanne ekskursiooni üle ja esitada see hiljemini õppenõukogule tead miseks. Aruandes tuleb fikseerida ekskursiooni täpne aeg, vältus, õpilaste arv ning töötulemused.
Korranõuded ekskursioonil I. Ekskursiooni edu sõltub suurimal määral ekskursioonil valitsevast korrast. Seepärast on vaja aegsasti õpilasi tut
14
vustada korranõuetega ekskursioonil ja need valjult maksma panna. Rongis (ka trammis). 1) Rongi lähenemisel õpilased paaridesse korraldada ja platvormi äärelt eemale viia. Tungi ärahoidmiseks rühm kaheks jaotada (poolitada), et võimalik oleks õpilasi kahelt poolt vagunisse juhtida. Õpilasi kohalt mitte varem lubada lahkuda, kui rong on seisma jäänud ja sõitjad vagu nist väljunud. Vagunisse juhtida õpilasi rahulikult ja mää ratud järjekorras. Hoiduda tunglemisest, tõuklemisest ja närvitsemisest! 2) Rongi peatuspaikades õpilastel mitte lubada rongilt lahkuda. Ka trepil või uksel seismine ei ole lubatud. 3) Reisijate kohta käivaid määrusi tuleb täpsalt täita. Soovitatav on reisijate kohta käivad määrused lasta õpilastel sõidu vältel sisse kanda ekskursiooni märkmikku. 4) Sõidu ajal vagunist vagunisse mitte liikuda. 5) Sõidu ajal vaguni avatud aknast pead mitte välja pista, sest kergesti võib puru silma sattuda ja halvemal juhul esile kutsuda silmapõletiku. Ka peakattest võib ilma jääda, kui ettevaatamatult pea välja pista avatud aknast. 6) Mõni minut enne raudteesõidu sihtpunkti jõudmist õpilastel lasta oma asjad kokku koguda, siis rongi peatudes õpilased rahulikult vagunist välja juhtida ja veel kord vagun läbi käia ja kontrollida, kas midagi maha pole unustatud. Rongilt lahkudes õpilased üle lugeda! J alarännakul. 1) Läbi rahvarikaste kohtade liikuda korraldatud rida des paarikaupa, väiksemad ees, suuremad taga. Paaride vahe maa olgu küllalt avar, et sammumist mitte takistada (välja sirutatud käe kaugus). Liikuda rahulikult, ridadest õpilasi mitte lubada välja joosta. Liikudes säilitada tarvilikku rahu, mitte lärmitseda ega möödaminejate kohta märkusi teha. 2) Maanteel ja vabas looduses võib liikuda vabalt, kuid koondatud rühmas. Ette- ja kõrvalejooksmine, samuti ka mahajäämine on täiesti lubamatu. Õnnetuste ja äparduste puhul tuleb peatada terve rühm. Kui juhi märguandel rühm peatub vajalikkude vaatluste toimetamiseks või vastavate seletuste saamiseks, peab rühmas valitsema täielik vaikus ja kord. Rühma peatamiseks, kokkukutsumiseks või üldise korralduse tegemiseks olgu juhil kaasas vile või pasun.
15
3) Kui ekskursiooni juht peatab rühma vajalikkude seletuste andmiseks või matkal leitud esemete demonstree rimiseks, asetuvad õpilased ümber juhi kahes ringis (ringide raadius veidi üle meetri), lühemad õpilased esimesse ritta, pikemad tagumisse ritta esimeste vahekohtadele. Soovitatav on säärane asetuse tehnika õpilastega läbi võtta enne eks kursioonile asumist. Seletuste andmisel või esemete de monstreerimisel õpetaja pöördub aeg-ajalt ringi. Sellise asetuse puhul on õpetajale garanteeritud teadmine, et terve rühm teda kuuleb ning näeb demonstreeritavaid esemeid. Väiksema arvu õpilaste puhul (alla 15) see asetus pole tarvilik. 4) Õpilastel on viisiks tarbeta lilli noppida ja seda sageli massiliselt, ning hiljemini neid hoolimatult ära visata (tütar lapsed), samuti oksi murda, keppe lõigata, keppidega õienuppe ning puudelt ja põõsastelt lehti maha peksta (poeg lapsed). Säärast südameta looduse hävitamist tuleb võtta kui õpilase tooruse ja kasvatamatuse nähtust ning kindlasti hukka mõista. Selle pahe ilmsikstulekul tuleb õpilastele selgitada loodusekaitse tarvilikkust. Lillede noppimine, tai mede kitkumine ja oksakeste murdmine on lubatud ainult õppetöö huvides ja õpetaja teadmisel. 5) Peatuspaikadel loobitakse sageli murule maha muna koori, paberit, toidujäänuseid ning rüvetatakse muul viisil ümbrust. Sellest inetust kombest tuleb kindlasti hoiduda ja kõik sellised jäänused tuleb hoolega kokku korjata ja ära peita või maha matta; äärmisel juhul võib ka ära põle tada, kuid sel puhul tuleb olla väga ettevaatlik ja õpetaja jäägu tule juurde selle täieliku kustumiseni. 6) Tulega oldagu äärmiselt ettevaatlik, nii kuivas met sas kui ka öömajal viibides, eriti kus magamisasemeks õled. Ööbides ruumis, kus magada tuleb õlgedel või heintel, nagu lakas või küünis, võib valgustada ainult elekter-taskulampidega. 7) Argu kutsutagu kohalikkude elanikkude meelepaha esile, tallates nende heinamaid ja põlde. Liikuda võib vaid olemasolevaid teid ja jalgradu mööda. Ainult seal, kus talla mine ei tekita kahju, võib liikuda vabalt, nagu metsas, söödil ja karjamaal. Põllupeenral ja kitsal jalgteel liikuda hanereas ! 8) Suplemine on lõbus ning tervisele kasulik toiming, kuid ekskursioonidel, kus massipsühholoogia sunnib õpilasi ülemeelikutele tegudele ja uhkustamisele, millele võivad järg
16
neda kurvad õnnetused, tuleb suplemisest kindlasti hoiduda. Ka paadisõit on ekskursioonil küllaltki ohtudega seotud, see pärast tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, eriti nooremate õpi lastega. Kui õpetajal puudub kindlus õpilaste võimetes paadisõidus, siis tuleb sellest loobuda. 9) Kergesti võivad õpilased ekskursioonil külmetada, juues sooja kehaga külma vett. On ekslik arvata, et palava ilmaga ja kuuma kehaga külma vee joomine kaotab janutunde. Just vastuoksa, külma vee joomine aina suuren dab janutunnet ja mõneminutise rahuldustunde järel algab veel tugevam janu. Et janu on sageli petlik tunne ja seda eriti ekskursioonidel, kus ühe õpilase janu üle kaebus kutsub massilise janutunde ka teistes õpilastes, tuleb võimalikult hoiduda joomisest matkal. Janutunnet võib kaotada jalgade ja käte pesemisega või suu loputamisega külma veega. 10) Jalarännakul toimuvad kõik õpilase kehalised funktsi oonid palju kiiremini kui harilikult. Seepärast tuleb teha sagedamaid peatusi võsa, metsa või salu läheduses, tarbe korral ka teeäärsetes taludes, ja õpilasi lubada lühikeseks ajaks vabaks oma loomulikkude tarvete rahuldamiseks. Ka siin peab õpetaja silm valvel olema, et ei toimuks midagi lubamatut. Eriti tuleb tähelepanelik olla peatuste puhul taludes, kus õpilased võivad ära rüvetada kas hoonete ümbruse või isegi mõne kõrvalise hoone (sauna, küüni). Pahanduste vältimiseks parem juba selles asjas nõu küsida mõnelt koha likult elanikult. 11) Rõõmsa meeleolu loomiseks ja matkaraskuste võit miseks on parimaks vahendiks laulmine, mida rohkesti tuleb kasutada. Selleks tuleb varakult õpilasi ette valmistada. Vältida tuleb ainult ebakohaseid laule. 12) Õpilased suudavad täita ekskursiooni ülesandeid ja jälgida õpetaja seletusi ainult siis, kui nad on korra likult välja puhanud. Väljamagamata õpilased on loiud, närvilised, ärrituvad kergesti ja satuvad sageli teistega tülli, nende meeleolu langeb tühiste põhjuste pärast ja nad kaota vad huvi iga asja vastu. Seepärast tuleb hoolt kanda, et öö oleks ainult puhkamiseks. Peale kokkulepitud märgu annet (õhtupalve, laulud, koraal või mõni isamaalaul) valitsegu magamisruumis täielik vaikus ja kord. Ka hommikutundidel valitsegu vaikus seni, kuni õpetaja annab käsu ülestõusmiseks. 13) Ühiskoolide ekskursioonidel tuleb õpetajatel eriti valvel olla, et midagi lubamatut ei toimuks õpilaste vahel
17
ning taks mõju tajad
et liiga vaba vahekord poeg- ja tütarlaste vahel ei ära seltskonnas võõristust ega kahtlust kooli kasvatusliku suhtes Ühiskoolide ekskursioonidel olgu kaasas õpe mõlemast soost. 14) Nii korra kui ka ühistunde huvides peavad õpetajad magama õpilastega ühises ruumis (vastavalt soole). Ka pole sünnis, kui õpetaja lubab enesele suuremaid mugavusi aseme ja koha suhtes, kui seda on võimaldatud õpilastele.
Korranõuded ekskursioonil II. (Õpilase märkmikku sissekandmiseks.) Väga soovitatav on lühidalt formuleeritud korranõuded lasta õpilastel sisse kanda ekskursiooni märkmikku. 1. Mine rongile ja lahku rongilt rahulikult ning õpetaja poolt määratud järjekorras. 2. Ära lahku rongilt selle peatuspaikadel. 3. Ära seisa rongi peatuse ajal vaguni trepil ega uksel. 4. Ära liigu sõidu ajal vagunist vagunisse. 5. Täida täpsalt reisijate kohta käivaid määrusi. 6. Sõidu ajal ära pista pead välja avatud aknast. 7. Matkal liigu õpetaja korralduste kohaselt kas koonda tud rühmas või paarikaupa. 8. Kunagi ära lahku rühmast õpetaja teadmata ja loata. 9. Peatuste puhul seletuste saamiseks võta aset ringis ümber õpetaja sulle määratud kohal. 10. Seletuste ajal ära tegele kõrvaliste asjadega. 11. Tunne halastust ning armastust sind ümbritseva looduse vastu —- ära nopi asjatult lilli, ära riku puid ega põõsaid. 12. Ära rüveta peatuspaikadel toidujäänustega ega muu prahiga ümbrust — korja see kokku ja vii õpetaja poolt näidatud kohale. 13. Ära talla heinamaid ega põlde — liigu vaid olemas olevaid teid ning jalgradu mööda. Kus teed või rada pole, liigu õpetaja juhtnööride kohaselt. 14. Õnnetuse või äparduse puhul teata sellest otse kohe õpetajale. 15. Ära lase oma meeleolu äparduste või raskuste puhul langeda — võida kõik matkaraskused rõõmsa lauluga. 16. Ära kunagi ekskursioonil tegele tulega — jäta see õpetaja hooleks.
18
17. Ära joo matkal külma vett, sest sellega ei kustuta sa janu kuigi kauaks, vaid talita sel puhul õpetaja nõuande järgi-
......
18. Ara tülita õpetajat suplemise loa nurumisega, sest suplemine on ekskursioonil keelatud. 19. Öömajal viibides loobu peale õpetaja sellekohast märguannet igasugusest jutuajamisest, sosistamisest ja naerust ning täida öörahu nõudeid hommikuni, kuni õpetaja tõus miseks käsu annab. 20. Täida korralikult ja parima tahtmisega kõik õpetaja käsud ning ülesanded — seega aitad kaasa ekskursiooni heaks kordaminekuks.
Õpilaste varustis ekskursioonil. Õpilaste varustis ekskursioonil oleneb: 1) ekskursiooni vältusest, 2) ekskursiooniks valitud sihtpunktist ja 3) liiklemisabinõude kasutamisest ekskursioonil. Lühematele eks kursioonidele (õppekäikudele) lähevad õpilased otse koolist, seepärast erilisi ettevalmistusi need ei nõua varustise suhtes — kehakatteks harilik kooliülikond, kehakinnitamiseks paar võileiba jne. Pikemate ekskursioonide (õppereisude) puhul tuleb õpilaste varustise küsimus hästi läbi mõelda ja vasta valt tarvidustele ning võimalustele rohkem või vähem varustist kaasa võtta. 1. Kehakate. Sobivamaks rõivastiseks ekskursioonil vabasse loodusse on kantud, kuid korras ülikond (tü tarlastel kleit), mis ei karda maaslamamist, vihma ega teisi ekskursioonil juhtuvaid äpardusi. Kaasa tuleb võtta paran duste tegemiseks papi sisse pistetud nõel ja veidi niiti (mässida ümber papitüki). Ka jalatsid olgu kantud ja jala järgi vajunud. Kindlasti tuleb hoiduda uutest jalatsitest, tütarlastel lisaks sellele veel kõrgete kontsadega jalatsitest, sest need osutuvad õpilastele suurimaks nuhtluseks ekskursioonil. Ihupesu tuleb kaasa võtta üks vahetus tagavaraks, et higis tamise või vihma puhul võimalus oleks öömajale jõudes niis ket pesu kuivaga vahetada ja seega hoiduda külmetamisest. Peakatteks on kõige sobivam harilik õpilase nokkmüts (vor mimüts) poeglastele ja barett, pearätt või ka vormimüts tü tarlastele. Tütarlastel tuleb hoiduda õlgkübaratest, mis eks kursioonil võivad saada rikutud (murduvad). Kaasa võtta veel 2—3 taskurätti ja 1—2 paari sukki. Jalarännakul kan
19
natavad jalad väga sageli higi ja hõõrdumisvigastuste all, kuid seda on võimalik kergesti vältida sageda jalgade pesemi sega (jalad tingimata peale pesemist korralikult ära kuivatada, mitte liikuda märgade jalgadega!) ja kuivade sukkade vahe tamisega. Ekskursioonidele linna ning selle asutistesse võivad õpi lased minna ka harilikus kooliülikonnas (kleidis), sest rõivaste rikkumise hädaoht on siin märksa väiksem. 2. Ööbimistarbed. Kui õpilased peavad ekskur siooni sihtpunkti jõudmiseks osa teest jala käima, siis tuleb olla väga ettevaatlik varustise valikuga ja ainult kõige hädavajaisem varustis kaasa võtta. Selleks sobivad villane tekk või palitu, mida võib kasutada ka kehakattena vihmase ilma ja külma puhul, siis veel voodilina ja padjapöör (õlgedega täit miseks). Peapatjadest ja vateeritud tekkidest tuleb kindlasti loobuda, sest nende kandmine matkal muutub õpilastele väga koormavaks ning halvab nende osavõttu õppetöös. Kui aga ekskursiooni sihtpunkti jõudmiseks kasutatakse autot või teisi liiklemisabinõusid ja õpilastel pakke kanda ei tule, siis võib kõiki tarbeid suuremal määral kaasa võtta. 3. Puhastusvahendid. Kaasa võtta käterätik, seep (seebikarbis) ja hambahari. Tütarlastel veel kaasa võtta juuksekamm ja väike taskupeegel. Üldiseks tarvitamiseks tuleb kaasa võtta 1—2 riide- ja saapaharja ning mõni karp saapakreemi. 4. Toiduaineid tuleb kaasa võtta vastavalt ettenäh tud matkakava vältusele kas üheks, kaheks või kolmeks päe vaks (viimasel juhul 2 koolipäeva ja pühapäev). Tuleb kind lasti eelistada lihtsaid toiduaineid ja selleks on eeskätt ha rilik rukkileib. Hoiduda tuleb soolastest toiduainetest, sest need tekitavad janu. Maiustiste kaasavõtmise keeldu tuleb rõhutada, sest need tekitavad janu, põhjustavad korrarikku misi ja pole soovitatavad ühistunde huvides — tekitavad keh vemates õpilastes teatavat kadedust ja meelekibedust. Ka tuleb hoiduda toiduainetest, mis põhjustavad ebameeldivaid üllatusi. Nendeks on eeskätt pehmed munad ja paberisse pakitud või — munad purunevad seljakotis ja või sulab pa beris päikesepaistel ning tagajärjeks on rikutud ja määritud asjad õpilase seljakotis. Seepärast tuleb kaasa võtta ainult kõvakskeedetud mune, võid aga kindlates nõudes (plekk karbid, alumiiniumist võitoosid). Võid võib kaasa võtta ka teisel viisil — leivapätsil ots ära lõigata, sisu välja õõnes
20
tada, õõs võiga täita ning lõpuks äralõigatud osaga (koo rikust kaantega) võitagavara kindlalt suruda leiva külge ja siis paberisse pakkida. Tuleb nii korraldada, et õpilased matkal kaasavõetud kuiva toidu juurde küllaldaselt piima saaksid. Rohke piima joomine aitab kaasa janutunde kaotamiseks. Väga soovitatav on, et õpilased pikematel ekskursioonidel saaksid ka sooja toitu, sest tervishoiu seisukohalt pole luba tav, kui õpilased peavad kaua aega läbi ajama ainult kuiva toiduga. Lisaks toiduainetele tuleb kaasa võtta veel nuga ja ple kist kruus piima joomiseks. Kui aga lootust pole piima saada, siis kaasa võtta suhkrut ja teed. Tuleb hoiduda kaasa võtmast klaas- või portselan-nõusid, mis teel kergesti purunevad. 5. Õppetarbed. Igal õpilasel olgu kaasas aegsasti korraldatud ekskursiooni märkmik. Selleks on kohane väiksemakaustaline kaustik, mille võib nööriga kas kaela või nööbi külge siduda, või mida võib taskus kanda. Märkmiku külge tuleb siduda ka pliiats ja kummi. Soovitatav on õpilastel kaasa võtta eks kursioonidele vabasse loodusse mallist kombineeritud kõrgen dikkude ja lohkude nõlva nurgamõõtmis-riist (malli keskele kinnitada niit, niidi otsa raskuseks nööp), mis nööriga tuleb siduda märkmiku külge. 6. Seljakott. Väga ebakohased on ekskursioonil käeskantavad kohvrid, portfellid ja kartongid. Need väsita vad pikapeale käed ära ja — mis peaasi takistavad käte vaba tegevust. Kõik kaasaskantavad esemed tuleb asetada seljakotti või kui nad sinna ei mahu, siis siduda seljakoti külge, näiteks tekk või palitu. Kui seljakotti pole, siis võib seda ise lihtsalt valmistada, näiteks padjapöörist, sidudes paraja pikkusega nöör või pael (parem pael, sest see ei sooni õlgadesse) otstega padjapööri külge selle kinnistesse nurkadesse, lahtine osa tuleb kinni tõmmata nööri või paela keskosast moodustatud jooksva silmusega. Ka võib selja kotti valmistada käterätikust, seda pikuti kokku pannes ja servadest kinni õmmeldes (traageldades).
Õpetaja varustis ekskursioonil. Lisaks isiklikkude tarvete rahuldamiseks kaasavõetavate varustisele peab õpetajal kaasas olema õppetööks tarvismine
21
vaid riistu ja vahendeid ning- seda vastavalt ekskursiooni tarvidustele. 1. Ümbruse kaart. Kõige kohasemad selleks on Vene üheverstased kaardid (tellida võib ametliku kirjaga Kindral staabi topograafia-osakonnalt Tallinnast, väiksemad lehed ä 10 senti, suuremad lehed — veidi kallimad). Kui õpilased on harjunud lugema topograafilist kaarti, siis on otstarbekohane neid muretseda suuremal arvul ning õpilastele matkaks välja jagada (3—4 õpilase peale üks eksemplar). Enne õpilastele kätteandmist tuleb kaardile märkida punase joonega matkakava ja venekeelsetele kohanimedele eestikeelne nimi tušiga peale kirjutada (mitte tindiga — läheb niiskuse käes laiali !). Väga kohased on tarvitada ka D. Koppeli poolt koostatud turistide kaardid (äratõmbed D. Koppeli atlasest „Eesti kaardistik“, Orioni kirjastus, Tartu), kuid kahjuks on seda kaardimaterjali vähe: 1) Tallinna ümbrus, mõõt 1:100 000, 2) Viljandi ümbrus, mõõt 1:100 000, 3) Viru rannik, mõõt 1:300 000, 4) Otepää ümbrus, mõõt 1 :50 000 ja 5) Voore maa mõõdud 1:100 000 ja 1 :300 000, hind ä 10 ja 15 senti. Kaardi tarvitamisel õpilaste poolt ekskursioonil on suur kasvatuslik väärtus — see arendab õpilaste isetegevust, aitab selgitada maastikuvorme, eriti pinnavorme, ja pakub õpilas tele lakkamatut huvi reisida kaardi järgi. 2. Vajalikud käsiraamatud, nagu reisujuhid (Tartu juht, Turist Kagu-Eestis, Rändur Eestis jne.), taimede, lindude, liblikate, kalade jne. määrajad. 3. Mõningaid riistu ja vahendeid tööks ja tegevuseks vastavalt tarvidustele : mõõterihm, mall, baromeeter, kompass, taimepress, karbid ja pudelid putukate korjamiseks ja surma miseks, liblikapüüdmise võrk, geoloogiline vasar, fotoapa raat, binokkel, elekter-taskulamp jne. Neid asju võib kand miseks õpilaste vahel välja jagada. 4. Reisuapteek.
Reisuapteek. Väiksemad vigastused, nagu nahakriimustused ja päikese põletused, siis kergemad haigused, nagu kõhuvalu, seedimisrikked, peavalud, nõrkus päikesepaistese ilmaga jne. on ekskursioonidel sagedad nähtused. Seepärast peab eks kursioonil kaasas olema kogu lihtsamaid vahendeid õpilas tele esimese arstiabi andmises ja vähemalt üks kaasasolev
22
õpetaja peab oskama anda vajaduse korral esimest arstiabi. Reisuapteek peab sisaldama järgmisi vahendeid: Arstirohud: 1. Jood — kriimustuste ja väiksemate haavade desin fitseerimiseks (hoida ainult kindlas klaaskorgiga pudelis, kork igakordse tarvitamise järel lapiga kinni siduda — soovitatav kummiriie). 2. Tümoolpiiritus — haavade ja hõõrutud kohtade pese miseks. 3. Hoffmanni tilgad — minestuse, meelemärkuseta oleku, südamenõrkuse puhul päikesepaisteste ilmadega 10—20 tilka veega sisse võtta. 4. Palderjanitilgad — ehmatuse, südamekloppimise puhul ning erkude rahustamiseks 15—20 tilka veega sisse võtta. 5. Boorvaseliin tuubis — haudunud kohtade ja päikesepõletatud haavade võidmiseks. 6. Oopiumitilgad — kõhuvalu ja kõhu lahtioleku puhul 5—10 tilka veega sisse võtta. 7. Hambavalutilgad (Chloral. hydrat. Camphor. aa 3,0 OI. menth. pip. 0,5) — vatitükiga haige hamba õõnsusse panna. 8. Aspiriin — külmetuse puhul 1 pulber sisse võtta õhtul (ettevaatust higistamise puhul!). 9. Lämmastikhape — ussi hammustuse puhul happesse kastetud tikuga haavale vajutada, et mitte tervet nahka vigas tada. Ussi hammustuse puhul esimesel võimalusel arsti poole pöörduda! (Hapet hoida nagu joodigi!) Sidumisabinõud: 1. Marlisidemed (ä 5 ja 8 sm laiad) — haavade sidu miseks, haavade katmiseks (marlitükk mitu korda kokku panna, piiritusega niisutada ja siis haavale peale panna). 2. Hügroskoopiline vatt — piiritusega niisutatult haa vade pesemiseks, polstriks haavade sidumisel. 3. Rauavatt — verejooksu sulgemiseks ninast jne. 4. Kolmenurgelised rätikud — haavade sidumiseks, käe kaela sidumiseks, pea sidumiseks jne. 5. Kautšukplaaster (leukoplast) — väiksematele haava dele sidumismaterjali kinnitamiseks.
23
Arstiabinõud: 1. Maksimaal-termomeeter — kehasoojuse mõõtmiseks. 2. Anatoomiline näpits — pindude väljavõtmiseks jne. 3. Anatoomilised käärid (lahtivõetavad). 4. Vedrunõelad. Soovitatav on reisuapteegi jaoks lasta valmistada kas tuge vast papist või nahast vastava suurusega karp, kuhu kõik tarbed sisse mahuvad ja neid sealt kergesti igal ajal kätte saab. Seda karpi võib rihmaga kaelas kanda või asetada seljakotti.
Kelle loal |a kui kauaks võib õppetööd katkestada ekskursiooni toimepanemiseks. (H. S. M. ringkiri nr. 3643, 13. V 1930.)
Ekskursiooni toimepanemiseks võib katkestada õppetööd kas terves koolis või üksikus klassis: 1) koolijuhataja loaga mitte rohkem kui üheks päe vaks; 2) koolijuhataja põhjendatud ettepanekul a) omavalit suste poolt ülalpeetavates koolides ning kõikides erakooli des kohaliku maa- või linnakoolivalitsuse loal ja b) riigi koolides H. S. M. loal mitte rohkem kui kaheks päe vaks; 3) pikemaajalisi ekskursioone kodumaal ja välisekskursioone võib korraldada ainult Haridus- ja Sotsiaalministee riumi igakordsel loal.
Sõiduhinna alandus raudteel. (Väljavõte veotariifist nr 93, R. T. nr. 35—1931, art 242.)
Ministeeriumide või koolivalitsuste poolt registreeritud õppeasutiste või pikemaajaliste kursuste õpilaste ja õpeta jate vedu õppereisijatena toimub 3. klassis 50% hinnaalan dusega, arvesse võttes mitte vähem kui 10 reisijat. Õppereisu korraldajad peavad andma võimalikult kolm päeva enne kavatsetavat sõitu lähtejaama ülemale selleko hase kirjaliku avaldise, milles tähendatakse: sõitjate arv, väljasõidu aeg, lähte-, siht- ja peatusjaamad, peatuse kestus ning tagasisõidu aeg esialgsest siht- või mõnest teisest jaa mast ja andmed, kelle poolt ja millal on registreeritud õppeasutis või kursused. Jaamaülem teatab, mis päeval ja missuguse rongiga on võimalik korraldada sõitu. Sõidu
24
korraldaja peab võimalikult mitte hiljem, kui 1 tund enne määratud rongi väljumist ilmuma jaama ja esitama hinnaalandusetunnistuse sõidudokumendi saamiseks ning sõiduraha maksmiseks. Õppeasutiste või pikemaajaliste kursuste sõitude korral antakse sõidudokumendiks lisamaksukviitung, mille järgi raha vastu võetakse, ning iga sõitja jaoks antakse kontrollkupong, mis on maksvad ainult ühes lisamaksukviitungiga, millel tähendatud vastavate kontrollkupongide numbrid. Kontrollkupongid kompostreeritakse. Tarvitatud kirjandus. 1.
Hariduse- ja Sotsiaalministeeriumi ringkirjad ekskursioonide kohta (nr. 3643, 13. V 1930 ja nr. 25, 2. I 1922). 2. Algkooli õppekavad. Haridusministeeriumi väljaanne 1928. 3. H. Anso. Õpereiside juht. Tallinn, 1924. 4. B. E. Raikov. Metodika ja tehnika ekskursii. Moskva, 1927. 5. J. Lang. Tartu juht koolidele ja huvireisijaile. 1931. 6 «Riigi Teataja" nr. 35 — 1931, art. 242.
Sisu. Saateks........................................................................................................................ ^ Ekskursioonide ülesandeid................................................................................ Ekskursioonide liigitus................................................................. Õpetaja eeltööd ekskursiooniks ....................................................................................6
Ekskursiooni kava koostamine............................................................................. ^ Õpilaste ettevalmistamine ekskursiooniks....................................................... 8 Liiklemisvõimalusi ekskursioonidel.............................................................................8
Ekskursiooni juhi kohustest................................................................................ ^ Ekskursioonide töömeetoditest.............................................................................z 1O Ekskursiooni järeltööd..................................................................................... Korranõuded ekskursioonil I .................................................................................^ Korranõuded ekskursioonil II (Õpilase märkmikku sissekandmiseks) . 17 Õpilaste varustis ekskursioonil...................................................................... Ä r
#
orv
Õpetaja varustis ekskursioonil.................................................................................^
Reisuapteek................................................................................................. .. ! Kelle loal ja kui kauaks võib õppetööd katkestada ekskursiooni 3
VILSANDI LINNURIIK Hind 1 kr. 45 s. Raamat on varustatud rohkete teksti selgitavate piltidega. Alma Thomi raamatut võib soovitada kõigile, kes vastu võtlikud looduse suurusele ja ilule ja kel kallis loodusekaitse kõrge aade. b Piiper, „Postimeesu. Eestimaa taimestikku ja loomariiki käsitlevate raamatute arv on äärmiselt piiratud. Seepärast ongi säärane raamat, nagu Alma Thomi .Vilsandi linnuriik', eriti tervitatav. ..Vilsandi linnuriik" ei tohiks puududa üheski raamatukogus, eriti meie koolides Sgr., „Vaba Maa*.
G. Vilberg
MEIE KEVADETAIMED Hind 60 senti. Säärasel raamatul peab olema tähtis koht uues koolis loodus loo õpetamisel ... J. Käis. ,Eesti Kirjandus\
G. Vilberg
EESTI TAIMESTIK (Abiraamat taimede tundmaõppimiseks.) Teine täiendatud trükk. 60-f-260 lk., 537 joon. Hind 4 krooni, köites 5 krooni. .Eesti taimestiku' teise trükki on mahutatud kõik taimede liigid mis seni Eestis omamaistena tähele pandud. ' jooniseid sisaldab raamat tervelt 557, mis raamatu käsitamist tunduvalt kergendab. Oma täielikkuse tõttu on ta hädataryilik igale kodumaa taimestiku uurijale, eriti suurt tähelepanu väärib ta aga õpetajate ja õpilaste käsiraamatuna.
G. Vilberg
HARJUMAA Maateaduslik lugemik. 224 lk., 52 joon. Hind 2 kr. 15 senti. Vilbergi raamatut võib julgesti soovitada kodumaa-tundmise sõpradele, eriti noorsoole lähemaks tutvumiseks Põhja-Eestiga.
Vaata
JOH. KÄIS
ESIMESED
VAOD
EMAKEELE
LUGEMIK ... JOH. KÄIS
ESIMESED
VAOD
EMAKEELE
LUGEMIK
TÖÖRAAMAT
II ÕPPEAASTA
SÜGISEST JÕULUNI
II õppeaasta
Esimene pool
Lõbusaid päevi
koolis.
Nr. 1
Valter ei taha lugema õppida.
l.
Nüüd oli ka Valtril aeg hakata koolis käima, — poiss
oli juba kaheksa aastane. Ta tundis küll pildiraamatust lõvid,
tiigrid ja mõned muud elajad. Aga kui ta pidi raamatut lu
gema, kus esilehed, kaaned ja väikesed ning suured tähed
olid, siis Valter ei näinud raamatus muud kui naljakaid jooni,
millest üks oli sirge ja teine kõver, ja mustad kõik nagu
kärbsed.
Valtri meelest oli lugema-õppimine see kõige üleliigsem
asi maailmas.
,,Aga kui sa lugeda ei oska, siis teised, targemad veavad
sind ninapidi,“ arvas isa. „Sa jääd rumalaks nagu vana saa
bas, ja kõik teised poisid naeravad sind. Siis sa ei saa mitte
midagi sellest kõigest teada, mis raamatuis seisab, ja kõik
ilusad muinasjutud jäävad sul lugemata. Kõnnid nurmel, siis
härg möliseb sulle : „M-m-m 1 Mis sa ka oled ? Näe, ma olen
parem kui sina.“ Musti müriseb väravalt: „Mina olen sinust
targem.“ Kõnnid metsas, siis kõnelevad puud isekeskis:
„Näe, seal see loll Valter tuleb, kes lugeda ei oska/4 Väike
liblikaski ütleb : „Ma oskan kõik, mis mul tarvis, aga näe,
Valter ei oska, mis ta peaks oskama. Ta õpiks selle küll pea,
kui ta nii laisk ei oleks/4
„Aga ma ei taha lugeda, noh; ma tahan joosta ja män
gida Iu jonnis Valter.
„Või sina ei taha!44 ütles isa. „Tead sa ka, kus su taht
mine on. Ema taskus. Hommepäev lähed kooli lugemist
õppima.44
2.
Kui Valter õhtul magama heitis, mõtles ta: „Täna öösi
ma magama ei jää. Ootan, kui kõik on magama jäänud, siis
lähen jooksen metsa. Seal on palju lõbusam kui koolis/4
Seda mõeldes uinus Valter varsti. Une-Mati lähenes, ja
Valter magas nagu kott hommikuni.
Hommikul Valter arvas asja järele. Aga mis siis, kui
hakkaksin hoolega lugema! Ega ometi vitsa pärast. Kas ma
seda tühja kardan? Mitte sugugi. Aga hull oleks küll, kui
rumalaks jääksin. Ja härg peaks end minust paremaks! Ja
Musti sõimaks mind! Ja teised poisid ütleksid naerdes: seal
see loll Valter on, kes midagi ei mõista 1 Näitan neile, et
minagi võin õppida. Homme loen nagu mees.
S. Topelius.
Mõtlemiseks i Valter pidas õppimist liigseks. Mis oli siis tema
meelest vajalik ? Miks Valter arvas, et metsas on lõbusam kui koolis ?
Kui Valter tõesti oleks öösi metsa põgenenud ? Miks ta otsustas hakata
siiski õppima ? Kas Valter hakkas lugema „nagu mees“?
Harjutuseks.
Kirjutan tükist välja isa, härja, Musti ja teiste sõnad (ilma jutumär
kideta). Algan nii:
Laisk Va Iter saab tõrelda.
Isa: Kui sa lugeda ei oska, ..............................................
Härg: M-m-m! ................................................................
Musti: ...................................................................................
Puud: ...................................................................................
Liblikas:
.........................................................................
Valter: Aga ma ei taha ..............................................
Kuidas väike Andi kooli astus.
t.
Kui ema väikese Andi esimest korda kooli viis, ütles
koolipreili imestudes:
„Oi Jumal, kui väike! Vana ta siis õieti on ?“
„Kuueaastane ikka teine juba — seitsmenda peal, pole
ta enam nii titeke ühtigi,“ ütles ema.
„Ei, kallis, niisugust ma vastu võtta ei või. Meil koolis v
muidugi väga kitsas, pole ruumi suurtelegi, ja te hakkate
veel sülelapsi tooma. Mis ma nendega teen ? Ei, seda ei või..
„Illike,“ hüüdis ema, „ärge nüüd vaadake, et ta nii väike
on, — poiss on terane kui naaskel! Ja Õppida tahab teine
ka kangesti, muudkui ajab aga peale: vii ja vii kooli. — Aga
Andi, kõnele ometi ka koolitädiga, muidu arvab, et keeletu
oled.“
Andi nuusatas, keerutas mütsi ja ütles :
„Mul on Muri 1“
„Mis Muri see on ?“ küsis koolipreili naerdes.
„Ah, ta kõneleb koerast 1“ vastas ema poisi asemel.
„Meil on koer Muri, pole teine suur asi midagi, aga nii Andiga
ühes, muudkui jookseb aga poisile järel, ikka jalaga seltsis.
Ega neid miski asi lahuta !“
„Tema on aga asi 1“ vastas Andi haavunult. „Ta on hea
koer! Teenida mõistab ja — ennäe, seal ta ongi 1“
Ja väike poiss näitas sõrmega akna poole. Tänava
poolt aknast vaatas karvane koera pea sisse. Ema kõige suu
remaks ehmatuseks vilistas Andi korraga nii kuidas veel vähe
jaksas.
„Mis sa teed 1“ pahandas ema, „mis nüüd koolitädi sust
arvab 1 Mis ! Ja kooli ta niisugust koera poissi ei võtagi..
Koolipreili aga naeris, nii et pisarad olid silmis, Andi ja
tema Muri üle, kes oma peremehe vile peale kohe haukumise
ja vingumisega vastas. Naerdes ütles ta:
„Noh, hea küll, olgu nii, saatke siis poiss kooli.“
Ema ja poiss läksid välja. Rõõmsa haukumisega kargas
Muri neile vastu ja lakkus esiteks Andi näo üle. Koolipreili,
kes akna juures seisis, kuulis veel, kui Andi talle ütles:
,,Tead, Muri, ma jälle astusin kooli! Sa ära tiku enam
minu juurde.“
2.
Kui väike poiss truu Muri saatel kooli tuli, võeti ta
teiste laste poolt naeru ja tönkamisega vastu.
,,Vaadake, vaadake, poisid, kus mees tuleb ! No see on
alles koljat! Ja koer ka teisel kaasas. Vaat’, kus alles
koer! Ha-ha-ha!“
Väike poiss ei pannud neid märkusi tähelegi ja turtsus
ainult ninaga. Koolipreili aga ütles :
„Te ei tohi väikest poissi nokkida. See on patt, kui
väikestele liiga tehakse.“
Siis Andi pandi esimesse pinki istuma ja tund algas.
Vanemad õpilased arvutasid, vähemad õppisid tähti hääldama
ja väike poiss laulis nendega kaasa: „A-a-a ... M-m-aa ..
Väljas, akna taga, mullahunniku otsas võis näha Muri kar
vast pead, kes oma peremeest ootas. Muri istus vaikselt,
nagu aru saades, et väike poiss praegu tõsist tööd teeb.
Ainult harva tõstis ta oma karvaseid kõrvu, kuulates imelikke
hääli, mis kostsid koolist.
Nii hästi algas Andile esimene päev koolis, ja koju minnes
vilistas ta rõõmsasti ning laulis oma ette : ,,A-a-a 1 M-a-a-a .. 1“
Muri kõndis poisi kõrval ja vaatas uhkesti ringi, nagu tahaks
öelda : „Vaat’, mis mehed me täna jälle oleme, käisime koo
lis õppimas !<£
(„Lastelehest“.)
Mõtlemiseks : Mis Andi kodus tegi ? Miks ta nii noorena kooli
tahtis ? Miks ta hakkas kõigepealt oma Murist rääkima ? Ja õpetaja ei
pahandunud sugugi, vaid ainult naeris selle üle. Miks nii ? Mis oleks siis
juhtunud, kui õpetaja ei oleks poistel keelanud väikesele Andile liiga teha ?
Kuidas läksid Andil järgmised koolipäevad ?
Harjutuseks.
1. Kirjutan tüki 1. osa (niipalju kui jõuan) ja panen kõik kirja
vahemärgid värvpliiatsiga.
2. Kirjutan tüki 2. osast ainult selle, mis Andi kohta käib, õpilaste
ja koolipreili sõnad jätan välja. Pealkirjaks:
Andi koolis
Kui väike poiss
Väike poiss ei pannud
II õppeaasta
Esimene pool
Sügis käes.
Nr. 2
Väikesed marjulised.
1.
Noored perepojad Kaarel ja Jaan ei olnud enam
kaua karjamaa] käinud. Karjamaa asus teisel pool sood, kas
vatas ilusat noort metsa ja lagedal rohkesti palukaid.
Ilusal õhtupoolikul läksid poisikesed oma suviseid mängukohti vaatama. Palukad olid üleni punased. Neid kasvas
siin nii palju, et kõrgemad mättad marjadest aina punetasid.
Oli palukaid küllalt söödud, otsustati neid ka koju
kaasa viia.
„Mina rebin nad ühes vartega ja seon kimpu,“ ütles
vanem vend Kaarel, „siis läheb korjamine jõudsasti “
Jaanil hakkas ilusatest marjavartest kahju. „Aga kui
kõik marjulised ikka värsi rebiksid/4 küsis ta, „kas siis palu
kad tuleval aastal meie karjamaal veel õitseksid ja marju
kannaksid ? Jätame varred parem kasvama ja teeme torbikud
marjade jaoks.44
Nii sündiski. Puuhalgudest, mis raismikul sülda laotud,
kisti kasetohtu. Sellest tehti suured torbikud ja täideti need
palukatega.
2.
Karjamaalt lahkudes läks Kaarel üleannetuks ja tahtis
oma jõudu näidata. Ta võttis maast vembla ja hakkas sel
lega noortel kuusetaimekestel oksi küljest peksma.
„Ainsa hoobiga teen kuusel kogu külje lagedaks 1“ Nii
hooples Kaarel oma jõuga, kui ta ühe hoobiga kolm oksakest
oli maha löönud.
Seesugust nurjatust ei võinud Jaan sallida. Kuid Kaarel
oli temast palju tugevam. Jõuga ei suutnud ta puukesi kaitsta.
„Kuule, Karla, kui sa noored kuusekesed nii ära laasid,
kust me siis ilusaid jõulupuid saame?44 tuli Jaanil meelde
küsida.
See aitas. Kaarel märkas nüüd, kui armetuks ta puukesed oli peksnud, ja viskas vembla käest.
M. Kampmann.
Mõtlemiseks : Karla oli vist varemgi üleannetusi metsas teinud.
Mis nimelt ? Aga kui Jaan oleks siiski Karlat keelanud ja kui Karla ei
oleks keeldu kuulanud ? . . . Kas Karla edaspidi ikka rikkus puukesi ?
Harjutuseks.
Harjutus nr. 1. „E m a k e e 1 e töö vihu s.“
Lepiku rahvas kartuleid võtmas.
1.
Sügis oli veninud pikale. Rukkid olid lõigatud, niisama
odrad, kaerad ja herned. Valge kõrs oli aga veel põldudel
näha. Lehed langesid puudelt. Rändlinnud olid juba läinud
lõunamaile. Vaikus ja rahu oli looduses. Tundus, nagu oleks
see jäänud juba talve pikka und ootama.
Kuid mõned looduseannid olid veel kogumata. Muu seas
magasid veel kartulid maas.
Hallide sajuste päevade järel tuli korraks jälle selge
ilm. Päeval oli õige ilus, taevas kõrge ja sinine, lehtmetsad
kirjus värvide säras. Aga öösiti oli külm. Ja ühel hommikul
märgati, et külm oli kartulivarred ära võtnud. „Nüüd on aeg
minna kartuleid võtma,“ ütles Lepiku peremees.
2.
Sügise värskes õhus oli lõbus kartulimaal töötada. Pere
mees ajas vaod adraga lahti. Siis rahvas kaevas labidate ja
kookudega kartulid mullast üles ja nobedad käed noppisid
need korvidesse. Noppimist toimetasid lapsedki meeleldi ja
usinasti. Korvidest kallati kartulid vankrikehadesse, milles
need koju sõidutati ja talvisesse hoiukohta — keldrisse paigutati.
Päike oli loojunud ja õhtu pimenes, kui kartulivõtjad
koduõue jõudsid. Oli nõnda külm, et lapsed kohmetanud käsi
hingeõhuga pidid soendama. Kuid läbi toa akna kumas lõ
bus, leegitsev koldetuli õue. See oli sügisõhtu külmas pime
duses väga armas ja veetlev. Pea olid kõik toas koos,
oodates kuumi kartuleid, mis perenaine tuhas õhtuks oli
küpsetanud.
Harjutuseks.
Kirjutan tüki teise osa vihku nii, nagu sünniks see kõik just nüüd.
Muudetud sõnad kriipsutan alla. Algan nii :
Kartulivõtmine.
Sügise värskes õhus on lõbus ..............................................
Peremees ajab .............. .................................................
Vares ja koer.
Vares: Vaak, va-vaak,
kuhu kadus mu saak —
kuhu viidi rukkihakk ?
Koer: Sellest tehti kena kakk.
Sain isegi selle koorukest närida,
sul ei maksa seda järele pärida.
Vares: Vaak, va-vaak,
kuhu kadus mu saak —
kuhu viidi põllult oder ?
Koer: Sellest tehti maitsev puder.
Anti mullegi veidi maitseda,
sest et karja aitan kaitseda.
Vares: Vaak, va-vaak,
kuhu kadus mu saak —
kuhu jäänud nisupea?
Koer: Sellest sepik tehti hea.
Näha sa seda ei saa —
mina ka, mina ka!
A. Taar.
Mõtlemiseks: Kust leiab vares praegu toitu ? Ja kust pakasel talvel ?
Kes oleks võinud sedasama küsida, mis vares küsis ? Vares arvab, et
viljasaak oli tema oma, peremees arvab vist küll teisiti, kui näeb vareseid
hakkidel või rõukudel. Mis ta siis teeb ?
Harjutuseks.
Kirjutan kõik varese küsimused korraga, ilma kordamiseta. Samuti
koera vastused ; nendes aga sõna ^sellest* asemele panen asja nime (rukkihakist, odrast, nisupeast).
Sügisel.
Vihma sajab sahinal, valab kui oavarrest. Vaata, kuidas
katusetorud voolavad I Karja-Murigi on pugenud oma put
kasse varjule ega julge sealt nina välja pista; tuvikesed on
läinud räästa alla peitu.
Toas, jah seal on niisuguse kurja ilmaga hea istuda,
pealegi veel, kui vanaema korviga puid toob ja tule ahju pa
neb. Vanaisal on külm, ta ongi juba hästi ahju ligi nurka
istunud ja popsutab seal piipu.
Lastel on isast hale meel, kes niisuguse sajuga peab
väljas teel olema. Väike Mäidu sest küll palju ei hooli: ema
on talle õuna andnud, suure, suure õuna, nagu neid ainult
aida taga vana õunapuu otsas kasvab. Selle puu on vanaisa
sinna istutanud.
„Tuleb 1“ kilkab korraga väike Peedu, kes akna alla
pingile on roninud ja välja vaadanud. „Isa tuleb 1“
Ta on isa kõnnaku ja vihmavarju juba eemalt ära tund
nud. Nüüd ei jäta ka pisike Tiina järele, enne kui ema ta
akna alla pingile tõstab. Ta tahab ka näha, kui isa tuleb.
Kiisu, — temal ei ole muuga tegemist, ta püüab märga
kanapoega, kelle vanaema tuppa kuivama toonud.
Küll lapsed järele valvavad, et kiisu talle kurja ei teeks,
kui aga isa enne kodu on ja näha saab, kas ta ka lastele midagi
kaasa on toonud.
A. Kitzberg.
Mõtlemiseks: Kellel on halb vihmase ilmaga?
Mõistatis: Maa täis, org täis, mets täis, pihku ei saa pisutki.
Harjutuseks.
Vastan lugemispala sõnadega. Mis teevad : Karja-Muri ? Tuvikesed ?
Vanaema ? Vanaisa ? Mäidu ? Peedu ? Tiina? Isa? Ema? Kiisu? Algan nii:
Igav on sügisel.
Karja-Muri on pugenud oma putkasse varjule ..................
Tuvikesed on
Rändlinnukeste õhulaev.
1.
Viis väikest rändlindu alustasid sügisel pikka reisi kau
gele soojale maale, kus leidub rikkalikult toitu. Nad lendasid
hulk aega üle maade, jõgede ja järvede, üle mägede ja metsade.
Viimaks jõudsid nad suure mere rannale. Selle mere
taga asus soe maa, kuhu linnukesed rändasid. Endi keskel
olid nad head sõbrad ja oleksid heal meelel ka üheskoos üle
suure mere lennanud. Kuid nende tiivad olid tillukesed ja
nõrgad, nad ei usaldanud nii pikka lendu ette võtta. Nüüd
ootasid nad, et keegi neid kannaks üle laia mere.
Ei kestnud kaua, kui linnukesed nägid suurt kala lige
male ujuvat,
„Armas kala, kas võiksid meid üle mere kanda ?“ palu
sid nad.
„Minu seljast kukuksite karsumdi! merre,“ lausus kala ja
kadus sügavasse vette.
Sattus lammas sinna tulema.
„Lambake, kanna meid üle suure mere!“ palusid jälle
linnukesed.
„Ei saa,“ vastas lammas, ,,ei oska lennata ega ujuda!
Kuid oodake vähe. Varsti tuleb suur lind, kel on hästi pikk
nokk, pikk kael ja väga pikad jalad. See võib küll teiesuguseid linnukesi üle mere viia.“
2.
Mõne silmapilgu pärast kuuldi ülal õhus kohinat ja
palju suuri linde jõudis rannikule. Need olid kured. Nad
hoidsid kaelu õieli ja lehvitasid õhus tiibadega üsna aega
mööda, nagu polekski lendamine raske.
„Kas kannad meid üle mere ?“ hüüdsid linnukesed esi
mesele kurele.
„Mul on juba täis koorem seljas, kuid mu neljas seltsi
mees on veel vaba. Katsuge, et talle nobedasti selga asute!“
Teine ja kolmas suur lind lendasid mööda. Siis järgnes
neljas. See lubas nad kaasa võtta. Ruttu istusid väikesed
rändlinnud viiekesi tema selga suurte tiibade vahele.
„Kas olete juba paigal ?“ küsis kurg.
„Piip, piip, piip!“ vastasid linnukesed.
„Hoidke endid kõvasti kinni 1“ hoiatas kurg. Ise alustas
ta teiste seltsimeeste kannul lendu üle suure ja sinise mere.
Sellest ilusamat ja uhkemat õhulaeva pole vist kuskil
nähtud. Väikesed rändajad ta seljal olid üliõnnelikud.
Mõtlemiseks : Keda oleksid linnukesed veelgi võinud paluda ja
rais oleks neile vastatud? Kure turjal lennata ikka ei saa. Aga kes
võiks tõesti linnukesi üle mere sõidutada ? Kuidas võivad linnukesed ka
omal jõul üle mere lennata ?
Harjutuseks.
1. Kirjutan vihku ainult selle, mis jutukese tegelased räägivad üks
teisele. Nende sõnad algavad ja lõppevad jutumärkidega. Panen need
märgid iga tegelase sõnade algusse ja lõppu.
Iga uue küsimuse ja uue vastusega algan uuest reast. Algan nii :
Linnukeste õhulaev.
„Armas kala, kas võiksid meid üle mere kanda ?“
„Minu seljast kukuksite karsumdi! merre.“
2. Kirjutan jutukest algusest vihku niipalju kui jõuan ja näitan püst
kriipsudega, kuidas poolitada sõnu ühest reast teise viimiseks.
Sügis.
Päike ei paista, päike ei sära,
kõik linnud väikesed lendavad ära.
Õues on külm, seal lapsed ei mängi, —
vara läheb pimedaks, vara poevad sängi.
Vihma sajab rabinal, vihma nii palju,
tuul on nii kuri, tuul on nii valju,
rebib kõik lehed ja ulub: „u-huu 1“
Käes on oktoober, see sügisekuu.
J. Oro.
Harjutuseks.
Kirjutan laulukese vihku peast. Enne loen selle veel kord hoolega
läbi. Uuest reast algan ainult uut salmi.
Magav õun.
1.
Aias kasvas suur õunapuu. Ilus punane õun rippus tema
küljes kõrgel oksal. Väike Leida jooksis aeda. Ta tuli õunapuu
alla ja vaatas ülespoole.
„0i, mis küps õun!“ hüüdis ta rõõmsalt. „Kas ei võiks
ma sind endale saada ? Armas õun, tule alla 1“
Kuid õunal oli lehtede varjus hea olla. Lehed olid ta
magama suigutanud. Seepärast ei kuulnud õun lapse kõnet.
Leida ootas pisut ja palus uuesti:
„Armas õun, ärka ! Oled ju küllalt uinunud."
Kuid õun ei liikunudki rohelises sängis, vaid naeratas
ainult unes.
Siis mõtles Leida:
„Pean endale kedagi appi kutsuma." Ja kui päike hele
dasti paistis, ütles tütarlaps päikesele: „ Armas päike, ärata
õun unest!“
„Tahan katsuda," vastas päike ja silus õuna põske. Aga
õun ei liikunud paigast, vaid magas edasi.
2.
Tuli lind ja istus puu otsa.
„Armas linnuke," palus Leida, „kas võid õuna unest
äratada? Laula õige kõvasti ja heledasti, nii et õun laulu
kuuleb!“
Siis puhastas lind oma noka ja alustas nii ilusat laulu
viisi, et laps seesugust enne polnud kuulnud. Kuid seegi
ei aidanud. Õun püsis vagusi oma voodis.
Viimaks tõusis aias tuulehoog. See nägi Leidat õunapuu
all seisvat ja küsis sõbralikult:
„Sa tahad vist meelsasti punast õuna ? Oota aga, ma
äratan ta unest."
Mis tegi nüüd tuul ? Ta ei paitanud õuna nii hellasti
kui päike. Ta ei laulnud nii ilusasti kui linnuke. Ta hakkas
ikka kõvemini ja kõvemini puhuma. Puh, puh! õõtsutas ta
õuna. Ja päris õige. Õun ärkas ehmudes ja hüppas oksalt
alla Leidale põlle.
Rõõmsasti jooksis Leida õunaga minema ja hüüdis:
„Tänu sulle, hea tuul 1“
R. Reinik.
Sõnade tähendus
Meelsasti — meeleldi, hea meelega.
Õõtsutama — üles-alla kõigutama.
Mõtlemiseks : Miks Leida arvas, et õun magab ? Keda Leida
oleks võinud veel paluda ? Kuidas oleks Leida võinud ise õuna äratada ?
Mis lind see võis olla, kes aias nii ilusasti sügisel laulis ?
Harjutuseks.
Kirjutan tükist lühikese lookese ainult sellest, kuidas Leida, päike,
lind ja tuul katsusid õuna äratada.
Kõik Leida, päikese, linnu ja tuule sõnad jätan välja. Algan nii:
Õun ei taha ärgata.
Leida palus õuna alla. Kuid õun .....................................
Päike silus õuna põske. Aga ..............................................
Henn ja leevike.
Henn, pisike poisike, sammus jõele,
veest ilusaid kive läks otsima õele.
Laululind leevike lepikus hõikas,
sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas.
„Ütle, leevike — lind, miks laulad veel ?
Näe, käes on sügis, — kas kurb pole meel,
teades, et lehed pea langevad puult?
Kas sa ei karda ka külma tuult ?“
„Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! —
Näe, kuidas sügis puid kullaga silus...
Jah, peagi lehed puust tuul rebib maha,
siis ma vist küll enam laulda ei taha.“
J. Oro.
II õppeaasta
Esimene pool
Minu isamajakene.
Nr. 4
Minu vanaema.
Vanaema helde, lahke
oli kallis minule,
oli minu lapsepõlve
soojendaja päikene:
Kuis ta õnnis pehmel käel
minu peakest silitas,
armurikkal häälel, sõnal
õpetas ja juhatas I
Kuis ta heldeist silmist läige
lendas minu põuesse I
Lustil hõiskasin ja laulsin
nurmel, väike karjane.
Hauas hingab vanaema,
aga minu südame
jäänud läige tema silmist,
tema kuju kullane.
Kullerkupud, jaanililled
eide haual õitsegu,
tähesära, päiksehiilgus
kallist kalmu ehtigu 1
Anna Haava.
Harjutuseks.
Kirjutan luuletise vihku (niipalju kui jõuan) ja näitan püstkriipsu
dega, kuidas poolitada sõnu ühest reast teise viimiseks.
Mis ma täna öösi nägin.
1.
Oli kesköö, kui uni ära läks. Kõik magasid. Kuulsin
teisest toast jutukõminat ja naerukihinat. Ronisin voodist
välja ja läksin vaatama. Piilusin salaja ukse vahelt.
Ja mis ma nägin! Laine nukk ja ema kohvimasin pida
sid pulmi. Mõlemal olid paberist roosid rinnas ja nukk hoidis
kohvimasina vändast kinni. Pulmalisi oli kõik põrand täis.
2.
Pada ja pann tegid kahekesi muusikat, teised kõik tant
sisid. Tuletangid keerutasid pudrunuiaga ja isa vildid hüp
pasid ahjuroobiga. Kõik lasksid läbisegi labajalavalsse Kohvi
tassid ja teeklaasid veersid kui värtnad ühest seinast teise.
„Ärge niipalju lärmitsege 1“ taples vanaema kolmejalgne
iste: „Pererahvas ärkab üles, vaat’, siis on me lõbul ots.“
Seda ei pannud aga keegi tähele.
3.
Niikaua naerdi ja tantsiti, kuni üks kohvitass põrkas
vastu suhkrutoosi. Kohvitassil käis kõrv küljest ära ja suhkru
toos läks ümber. Kõik suhkur põrandale laiali.
„Kas ma ei öelnud 1“ pahandas vanaema iste.
Kõik ehmusid hirmsasti ja jooksid oma kohtadele. Mina
pugesin voodisse tagasi. Ema arvas hommikul, et rotid on
seda pahandust teinud.
Mõtlemiseks : Unenäo-pulmalisi oli veel teisigi. Kes need olid ?
Mis nad tegid ? Mõtlen teissuguse lõpu pulmapeole.
Harjutuseks.
Kirjutan tükist välja kõik koduste asjade nimetused : esmalt ainult
ühe asja kohta ja siis selle kõrval sama nimi paljude asjade kohta.
Kirjutan nimesid peast. Algan nii:
Kodused asjad.
Nukk — nukud.
Kohvimasin — ...
Kodukohakene.
Mu kodune kohake kena ja vaik
ja õitega ehitud ilusam paik:
seal puhub nii lahkesti kosutav õhk
ja paitab rahu ja lillede lehk.
Oh kodune kohake, kena ja vaik!
Oh kodune kohake, ilusam paik.
K. A. Hermann.
Jüts reisimas.
Aino ja Leida võtsid nukud ning hakkasid neid söötma ja
ravima. Jütsile nukud ei meeldinud. Ta tahtis hobusega
sõita ja reisida. Ta pani tooli põrandale pikali. Sellest sai
hea reisivanker. Järi ta sidus ohjadega hobuseks ette.
Siis pani mütsi pähe, kuhu ta ema tolmuluuakese oli
tutiks ette sidunud. Nii arvas ta enese rohkem reisimehe
nägu olevat.
Ta võttis veel ühte kätte pasuna ja teise piitsa. Siis
istus vankrisse. Nüüd oli mees reisivalmis.
Jüts rändab kaugele, kaugele. Aga väike viga oli Jütsi
meelest see, et nii vabalt edasi ei pääsenud, kui oleks taht
nud. Majariistad olid tüliks ees. Teispool tuli sein vastu.
Küll oleks mees edasi kihutanud, aga ei pääse.
Emagi ütles naeratades: „Tasa, tasa, Jüts 1“
Kui ikka hästi edasi ei pääsenud, võttis Jüts oma sõiduki
ja hobuse ning läks õue — vabadusse... Seal ta tundis end
jälle nii üksinda.
„Kust saaksin endale reisikaaslase ?“ mõtles Jüts.
Aga siinsamas nägi ta väikest toakoera Lustit. „Näe,
temast saab mulle hea reisisõber,“ arvas Jüts.
Nüüd Lusti reisijaks ja Jüts küüdimeheks. Oh seda
rändamist siis, kui lõbusasti see läheb 1 Ei puud ega muud
ole teel ees näha.
Nõnda olid lapsed igapäev hoolega töös ja mängimas.
Ei läinud neil aeg millalgi igavaks ega pikaks. Vanemad
vaatasid rõõmsa lootusega laste tegevust ja liikumist.
Mõtlemiseks: Kuidas Jüts oleks «reisinud*, kui tal oleks olnud
mänguhobune ? vanker ? auto ?
Mõistatis: Kaks jooksevad ees, kaks ajavad taga, aga üksteist
kunagi kätte ei saa.
Harjutuseks.
1. Kirjutan tüki 1. osa vihku ja näitan püstkriipsudega, kuidas
poolitada sõnu ühest reast teise viimiseks.
2. Harjutus nr. 2 „E m a k e e 1 e töövihu s.“
Minu isamajakene.
Minu isamajakene
linnu pesa sarnane,
siiski ma kui linnukene
igatsen ta järele.
Selge allikas seal jookseb,
sealt ma lapsepõlves jõin ;
kenas koplis paju õitseb,
sealt ma pajupilli tõin.
Kena sirge kask seal seisab,
temast magust mahla sain,
pihlakpuu seal õues õitseb,
temalt magust marja sõin.
Vaikne kena kohakene,
kõige kallim surmani;
armas isamajakene,
minu meeles alati!
M. Körber.
Harjutuseks.
Kirjutan luuletise (või paar salmi) peast. Enne aga loen veel kord
hoolega läbi. Pärast kirjutamist vaatan, kas ei leidu vigu.
••
••
r 11 õppeaasta •l
•
! Esimene pool l
••
••
Kodusest elust.
Nr. 5
Hooletus.
Salme ema kasvatas oma aias mitmesugust keeduvilja.
Kord ütles ta oma väikesele tütrele:
„Salme, kas sa näed väikesi kollaseid munakesi kapsalehtede alumisel küljel? Nendest kasvavad ilusad, aga väga
kahjulikud röövikud. Täna pärast lõunat käi sa kõik vaod
läbi ja pigista kapsalehtedel munad puruks, et meie kapsad
ilusaks ja terveks jääksid.'4
Salme arvas, et tal selleks tööks veel aega küllalt on.
Ta jättis sel päeval ema käsu täitmata ja unustas selle vii
maks hoopis.
Ema oli selle järele paar nädalat haiglane ja ei võinud
aeda minna. Kui ta jälle terveks sai, võttis ta hooletu tütre
käekõrvale ja viis aeda kapsaid vaatama.
Röövikud olid kapsad nõnda ära söönud, et paljad kont
sud ja raod seisid veel püsti. Häbistatud tüdruk puhkes oma
hooletuse pärast nutma.
Ema aga ütles: „Tänasida toimetusi ära viska homse
varna.44
Sõnade tähendus.
Raod — lehevarred ja sooned; lehtedeta oksad.
Kontsud — lehtedeta varred.
Mõtlemiseks: Miks Salme ei täitnud ema käsku ? Missuguseid
aedvilju rikuvad veel ussikesed (röövikud, tõugud) ? Kuidas neid hävita
takse ? Mõtlen veelgi lookese sellest, et kui kohe ei tee, siis on pärast
juba hilja.
Mõistatis: Suvine poisike, sajakordne kasukas seljas.
Harjutuseks.
Kirjutan lookese nii, nagu jutustaks Salme ise. Ema sõnad kirjutan
hoopis lühidalt: „Salme, täna pärast lõunat käi kõik vaod läbi ja pigista
kapsalehtedel munad puruks.® Algan nii:
Kui ma hooletu olin.
Minu ema kasvatas oma aias ..............................................
Parem ja vasem.
Salme ristiema käis meil. Ta oli väga lahke ja tõi
Salmele uue ilusa nuku. Ta võttis Salme sülle ja andis talle
kompvekki. Ja lahkudes ta silitas Salmekese pead.
„Tule homme meile! Meil on väike hea tütarlaps. Ja
meil on mitu ilusat nukku. See pole pikk tee.“ Nii lausus
ta minnes.
Hommikul ärkas Salme aegsasti. Oli kiiresti vaja tõusta.
Oli palju, palju toimetusi. Pidi nukud riidesse panema. Pidi
nende riideidki pisut kohendama. Siis võis minna. Ja ema
saatis Salme väravale.
„Seal see maja paistab. Minnes jõuad teeharule. Pööra
siis paremat kätt 1“ Nii õpetas ema.
Salme kõndis teed mööda. — Küll see on lõbus ! Mängime
kogu päeva — nii mõtles ta. Ja siis ta jõudis teeharule.
Ema käskis paremat kätt pöörata. Seda Salme mäletas.
Aga kumb on parempool? Seda nüüd Salme ei teadnud. Ja
ta mõtles kaua. Ei aidanud, pidi koju tagasi pöörama.
„Ema, kumb on parem käsi?“ Nii küsis Salme. Ja
näitas mõlemaid käsi.
„Vaata, seesama ta on. Sellega antakse kättki teretu
seks.“ Ja ema sidus punase lõnga Salme parema käe ümber.
Nüüd Salme pidas meeles. Ja siis ta läks uuesti teele.
Ega olnud tal enam vaja teelt tagasi pöörata. Küll ta nüüd
tundis parema käe ilma lõngatagi.
Mõtlemiseks : Parema ja vasema käe olen vahetanud ise ka mõni
kord ära. Millal see oli ? Salme oleks võinud teeharult ristiema maja poole
ikka edasi minna. Miks ta koju tagasi tuli ? Kus elavad minu ristiisa ja
ristiema ?
Harjutuseks.
Kirjutan tükist ainult selle, mis Salme tegi. Kõik muu jätan välja.
Algan nii:
Ristiema kutsus Salme külla.
Hommikul ärkas Salme aegsasti. ......................
Kass — laste õpetaja.
Nuru istus hommikul toolil. Ta kastis käpa keelega
märjaks ja tõmbas siis mõne korra üle silmade.
„Nüüd tuleb võõraid," arvasid lapsed. „Näe, kass peseb
silmi 1 Vist tuleb tädi sealt kaugelt, sest Nuru tõmbab käpaga
õige kaugelt kõrvade takka. Siis tuleb ikka kaugelt võõraid."
Ja lapsed hakkasid ootama tädi tulekut. Tädi oli ennegi
käinud ja lastele külaleiba ja muud toonud.
Päev jõudis õhtule. Tädi ei tulnud täna ühtigi. „Miks
pesi Nuru täna silmi, kuna võõraid ometi ei tulnud ?“ Nii
pärisid lapsed emalt.
„Nuru tahtis teid õpetada," vastas ema. „Peab olema
puhas ja viisakas ka siis, kui võõraid ei tule. Peab iga hom
miku end pesema, juukseid siluma ning korralikult ja puh
tasti riidesse panema. Viisakat ja puhast inimest on alati
hea meel näha, on endalgi parem olla puhas ja viisakas."
Mõtlemiseks s Millal räägitakse veel, et külalised tulevad? Muidugi
võib juhtuda siis samuti, nagu selleski lookeses . . .
Mõistatisi: Ümber ilma ulatuvad, ümber pea ei ulatu. Öösi
kinni, päeval lahti.
Harjutuseks.
Kirjutan tükist ja täiendan ise:
Nii õpetab ema.
Peab olema pahas ja................................................................
Mardisandid.
Akna taga: tok-tok-tokk!
Kes seal koputamas ?
On seal vares-näsunokk
varbaid nokitsemas ?
Või on nõiad, kurjad tondid
pugend räästa alla?
Ei, seal väiksed mardisandid
tahtvad tuppa tulla.
Seal on Salme-sinisilm,
Jüts ja Peedu väike
ehtind end, oh sa ilm,
kirevaks kui päike.
„Mardid tuppa tulla laske,
mardid õnne toovad !
ukse taga seista raske,
varbad külmetavad."
Tulid tuppa mardisandid,
oi, mis ime sündis!
Mardid toas kui väiksed tondid,
üks neist kätel kõndis.
J. Oro.
Harjutuseks.
Kirjutan luuletiee järgi lühikese jutukese nii, et oleks vastus küsi
mustele : Kes läksid mardisandiks ? Mis mardisandid tegid ukse taga ?
Mis nad tegid toas ? Pealkiri sama.
Mardisandid.
Salme, Jüts, väike Peedu ja
mardisandiks. Nad ehtisid end
läksid
II õppeaasta
Esimene pool
Mardipäeva lõbud.
Nr. 6
Väikesed mardisandid.
1.
Oli mardipäeva õhtu. Ats ja Eevi mängisid nurgas kivimängu, ema istus laua ääres ja kudus sukka. Korraga jättis
aga Eevi mängimise ja ütles:
„Täna on mardipäev. Täna tulevad mardisandid.“
„Aga kas te lugeda ka oskate ?“ küsis ema, „sest mardid
tahavad, et lapsed oskaksid lugeda, muidu panevad nad lapse
suurde kotti ja viivad ära."
„Kas tõesti ikka kotti kohe ?“ küsis Eevi hirmuga.
„Ei pane ühti," tähendas Ats, „mina küll marti ei karda."
„Aga kui paneb kotti ja viib siiski ära," hädaldas Eevi.
„Läinud aastal uskusin ma ka seda," seletas Ats, „ja
kartsin ka, kui mardisandid tulid uksest sisse ja käskisid
lugeda, et panevad mu kotti. Aga nüüd tean, kes need mardi
sandid olid. Need olid ju Otsa Juku, Teistre Miku, Mäe Aadu
ja Uuetoa Peedu. Pärast sain teada."
„Aga neil olid ju niisugused hirmsad näod," tähendas
Eevi.
„01id küll, aga need olid paberist. Riieteks olid neil
pahupidi kasukad. Vaata, Eevi, mina oskan ka niisugust
mardinägu paberist teha ja teen endale ka. Ja lähen veel
täna õhtul ise Otsale mardisandiks, panen Juku lugema, —
vaatame siis, kas oskab. Pealegi antakse mardisantidele igal
pool hõberaha." Nii seletas Ats ja hakkas emalt luba paluma
mardisandiks minna. Ema oli viimati nõus, aga käskis Eevi
ka ühes võtta, sest sellel olevat muidu kodu üksi igav.
2.
Lapsed otse särasid rõõmust. Ruttu tehti paberist mardinäod, tõmmati pahupidi kasukad selga, ja varsti näeme kaht
väikest mardisanti üle Otsa läve astumas.
„Meie oleme mardid, tuleme kaugelt maalt," ütles Ats
karuse häälega. „Tulime teile ja te peate andma meile hõbe
raha."
„To-hoh 1" ütles Otsa ema, «missugune mart siis kohe
raha hakkab küsima ?"
Ats sai aru, et ei olnud õige kohe raha küsida, ja ütles:
„Tulime ka vaatama, kas teie lapsed oskavad lugeda. "
Nüüd tuli Otsa Juku nurgast, võttis riiulilt raamatu ja
astus mardisantidele lähemale. Jukul oli aga niisugune kel
mikas nägu ees, kui ta raamatu lahti lõi ja sealt lugema
hakkas. Ta luges:
„Küll tulid aga meile täna rumalad mardisandid."
„Ei, niiviisi seal kirjutatud ei ole," kärgatas Ats, „poiss,
sa ei oska lugeda, panen su kotti."
Juku lükkas aga raamatu Atsile nina alla ja ütles:
„On küll nii kirjutatud. Säh, loe ise."
Nüüd oli aga Atsi lugu täbar ja poolnutuse häälega ko
geles ta: „Ma-ma, ei os-oska lugeda!“
Kõik pahvatasid toas naerma ja Otsa ema ütles:
„Küll on aga mardisant, teisi lugema sunnib, aga ise ei
oska. Kuid esimene asi, kui uksest sisse saab, on rahaküsimine. Häbi peaks sul olema 1"
Atsil oli ka tõesti häbi. Ruttu tõmbas ta Eevi käistpidi
toast välja, ja meie väikesed mardisandid sammusid kurva
meelega koju tagasi.
(„Laste Rõõmust**.)
Harjutuseks.
Kirjutan tüki näidendina kahes vaatuses :
M a r d i s a n d i d.
1. vaatus.
Kodu s.
Lapsed ......
Ema : . . .
Eevi: . . .
A is: . . .
2. vaatus.
Otsal.
Ats: . . .
Otsa ema : . . .
Ats: . . .
Juku [loeb) : . . . jne.
II õppeaasta
Esimene pool
Veelgi kodust ja
koolist.
:
:
Nr. 7
Ilmari sulepea.
t.
Ilmar on juba suur ja käib koolis. Isa on ostnud Ilmarile
ilusa punase sulepea. Ilmar armastab oma sulepead väga.
Sulepea armastab Ilmarit ka, aga Ilmar ei tea seda.
Esiteks oli sulepea küll kurb, et ta Ilmari omaks sai. Parema
meelega oleks ta tahtnud mõne vanema poisi käes krabinal
üle paberi lennata.
Pärast hakkas aga Ilmar sulepeale meeldima. On ju
vähe nii häid ja hoolsaid poisse kui Ilmar. Sulepea loodab,
et Ilmarist saab kord tubli ja tark mees.
2.
On ilus sügisene päev. Koolitunnid on lõppenud. Rõõm
salt vaatab päike klassiaknast sisse ja meelitab lapsi välja.
Ruttu,' ruttu püüavad kõik õue.
Ka Ilmar ruttab. Kiiresti paneb ta raamatud kokku. Ise
ajab naabri Jukuga juttu. Nad tahavad täna seltsis koju
minna. Sulepeagi on kirjutamisest väsinud ja igatseb koju
puhkama.
Seal juhtub aga õnnetus. Ilmar unustab sulepea lauale.
Küll hüüab sulepea Ilmarit, küll püüab ta rabeledagi, aga kõik
asjata.
Ei kuule Ilmar sulepea hüüdmist, ei näe ka tema rabe
lemist. Rõõmsalt vadistades lähevad nad naabri Jukuga klas
sist välja.
3.
Päike on vajunud metsa taha. Ainult tükike taevast
säravate tähtedega paistab läbi klassiakna. Ja kui vaikne 1
Ei ole kuulda midagi peale seinakella tiksumise: Tikk, takk,
tikk, takk.
Vaene sulepea on ikka veel klassis laual. Tal on hirm.
Järsku kuuleb ta oma ümber sosistamist.
„Ilmar on oma armsale sulepeale halb olnud,“ lausub
kurvalt klassitahvel.
Sulepea vaikib ja kuulatab. Nutt kipub talle peale.
Selgesti kuuleb ta, kuidas lauad ja pingid, tindipotid ja muudki
asjad üksteisega kõnelevad. Rõõmsa sosinaga kiidetakse häid
lapsi. Kurvalt ohates kõneldakse halbadest. Vastu hommikut
uinub sulepea.
4.
Ilmar on voodis. Isa, ema ja väike õeke magavad juba.
Ilmarile aga ei tule uni. Koolist koju jõudnud, leidis ta, et
tema ilus sulepea on kadunud. Küll tahtis ta otsima minna,
aga ema ei lubanud.
„Küll isa ostab uue“, ütles ta.
Kuid Ilmar uut ei taha. Uus ei või kunagi nii ilus olla
ega nii armas ka.
„Kuhu võis ta jääda,“ mõtleb Ilmar ja ohkab. Ema
kuuleb seda ja ärkab.
„Miks sa ei maga ?“ küsib ta.
Ilmar hakkab nutma ja räägib emale, et ta ei saa unus
tada oma armast sulepead.
„Ära nuta, pojake, homme leiad üles,“ lohutab ema.
5.
Juba hommik. Klassis on veel videvik. Sulepea ei
maga enam. Igatsusega ootab ta Ilmarit. Natukese aja eest
käis majahoidja ahju külmas ja põrandat pühkimas. Sulepeal
oli hirm, et maha kukub, kui lauda liigutatakse. Aga ta ei
kukkunud.
Nüüd on jälle kõik vaikne. Lauad ja pingid, tindipotid
ja muudki asjad vaikivad. Kui sulepea nende öist kõnele
mist oma kõrvaga ei oleks kuulnud, siis võiks ta arvata, et
nad on tummad.
Järsku läheb uks lahti. Väike poisike tuleb joostes
klassi. See on Ilmar. Kiiresti läheb ta laua juurde ja leiab
sealt oma armsa sulepea.
„01ed ikka veel elus,“ sosistab ta, „iialgi enam ei jäta
ma sind maha.“
J. Kuulberg.
Mõtlemiseks: Kuidas juhtus, et Ilmar unustas sulepea? Missugune
see sulepea oli ? Mis rääkisid öösi asjad klassis õpilastest (tahvel, pink
tindipott, tool jne.) ?
Harjutuseks.
1. Kirjutan tüki teise ja kolmanda osa nii, nagu oleks see olnud
juba varem. Muudetud sõnad kriipsutan alla.
Ilmar unustas sulepea.
Oli ilus sügisene päev ............................................................
2. Kirjutan iga osa sisu õige lühidalt (nagu tunnis ette valmistatud).
3. Kirjutan ise:
Minu ko oli asj a cl.
II õppeaasta
Esimene pool
Talv ligineb.
Nr. 8
Mikul muhk peas.
Kui Mikk ühel hommikul õue läks, leidis ta pehme pori
asemel maas teravaid konaraid. Nende otsa oli valus astuda.
Aukudes konarate vahel oli vesi jääks külmunud. Kuid jää
oli valge ja ei kannatanud sugugi pealeastumist, sest ta oli
alt õõnes. Mikk läks aida taha lombile, kus jääd rohkem
pidi olema.
Õigus ! Ka lompi kattis jää, kuid selge läbipaistev jää.
Sel seisis vesi all ja läbi jää võis lombi põhjagi näha.
Mikk katsus jalaga jää kõvadust. Jää kandis peal. Ja
kui sile ning libe ta veel oli I Just nagu klaas. Tsiu ja tsiu!
laseb ta kahel jalal lombi ühest otsast teise. Sai suure, pika
sõidu.
Mis sellest, et käed külmetavad 1 Neid võib ju püksi
taskutesse pista. Ja Mikk hakkaski liueldes käsi taskus hoidma.
Kui ta esimest korda kinniste kätega jääle tormas, et
umbjalu liugu lasta, libisesid tal mõlemad jalad alt. Mikk
kukkus põmmdi! tagurpidi jääle. Kel käed taskus, kukub
ikka rängasti. Jalad läksid ülespidi ja pea käis vastu jääd.
Nüüd sai liuglemisest küllalt. Kätt kuklal hoides jooksis
Mikk suure kisaga tuppa õnnetust emale kaebama. Ema soris
Miku juukseid ja leidis kukla tagant suure muhu.
„Oh, kulla pojuke,“ ütles ta, „sa oled ju tugeva põmmu
saanud!“
Siis tõi ema laia kööginoa, vajutas selle lapiti pööratud
teraga mitu korda muhku ja ütles:
„Varesele valu, harakale haigus, mustale linnule muu
häda! Minu laps saab terveks." Ja Miku muhk hakkaski
alanema.
M. Kampmann.
Mõtlemiseks: Mikuga oleks võinud jääl mõni teinegi äpardus
juhtuda. Missugune ? Mis ta siis oleks teinud ?
M õ i s t a t i s : Hambaid pole, aga pureb.
Harjutuseks,
1. Kirjutan tükist vihku niipalju kui jõuan, aga nii, nagu oleks see
lugu juhtunud minu endaga. Algan nii:
Kuidas s ai n muhu pähe?
Kui ma ühel hommikul õue läksin, leidsin pehme
2. Vastan küsimustele: Mis on konarlik ? Mis on sile ? Mis on libe ?
Mis on kare ? Kirjutan enne küsimuse, siis vastuse :
Mis on konarlik ? Konarlik on halb tee, puukoor....
Talve tulek.
„Kõik loodus peab surema 1“
nii hüüdis tali vihaga.
Külm põhjatuul maast üle käis,
kõik paiskas paksu lume täis.
Siis vaikis metsas lauluhääl,
ja rohi tardus aasa peal.
Kõik lilled olid surnud maas,
veepinda kattis kõva kaas.
Kuid ära hõiska, talveke,
silm petab, rõõm on varane:
nii kergelt kaduda ei või
see elu, mida Looja lõi.
Kord tuleb, tuleb tunnike,
et lõpeb tali tuisune,
siis ärkab elu põllu peal,
ja metsas kõlab lauluhääl.
G. E. Luiga.
Mõtlemiseks : Mida vihane põhjatuul kõik ähvardas teha ? Mis
ütlesid talle lapsed ? Mis tardub külma käes ? Mis sulab soojas ?
Lumehelbed jutustavad.
1.
Esimest lund sajab. Valged udusulgsed helbed tantsivad
õhus üles-alla. Paar neist laskub aknaruudule, mille taga
istub väike laps ja vaatleb lumehelvete tantsu.
Kui ilusad valged on nad, ja missugused kenad tähed ja
täpid on neil küljes! Keskel seisab mõnel lumehelbel ime
pisike kuusnurk, kuus ülipeenikest nõelakest seisavad iga
nurga küljes, nõelakestel on jälle mõlemal pool oma väike
sed tipukesed.
Lumehelbed tulevad kaugelt. Pilved on nende laevad ja
vedurid. Kaugete merede ja maade tagant tulevad nad meile
külla. Kes aga kaugel käinud, see ka palju näinud ja võib
sellest palju rääkida. Ja lumehelbed võivad ka seda.
2.
Esimene kõneles : Meie, lumehelbed, rändasime pilvega
üle laia, laia maa. Külm tuul puhus, ja kõik vesi muutus
jääks. Hüppasime alla põllule ja katsime noore orasepõllu
pehme vaibaga. Varjasime uinuvad lilled metsas ja aasal,
samuti ka tuhanded putukad, liblikatuped ja tõugukesed kinni,
et neil külm ei hakkaks.
Üks lapsuke läks läbi metsa ja istus väsinult kivile.
Seal uinus ta magama. Isa ja ema ootasid teda, ja kui ta ei
tulnud, siis läksid nad teda otsima. Jälgi mööda, mis olid
jäänud värskesse lumme, läksid nad metsa järele ja leidsid
siit oma lapse.
„Oh häda,“ nuttis ema, „mu laps on surnud!“
„Ei 1“ hüüdis isa, „teda on lumi kaitsenud.“ Ta hõõrus
last lumega, viis ta aegamööda sooja kätte; laps toibus ja sai
terveks.
3.
Teine lumehelve jutustas : Kaugelt maalt purjetas laev
sadamasse ja just sel ajal, kui lund sadas. Keegi mees astus
kaldale ja ütles:
^Tere, lumehelbekesed ! Tüki aja järele näen teid jälle!
Seal kaugel maal paistis päike liiga palavasti. Nii puud, loo
mad kui ka inimesed nõrkesid palavuse käes. Üleliigne soo
jus teeb seal inimestele ja elajaile kahju ja haigusi. Oh, mis
annaks seal inimene peotäie lumehelvete eest 1 Ka mina olen
väsinud ja haiglane, aga nüüd vist paraneb kõik.“
See mees läks läbi lume majakese juurde; seal elas
vana emake. Lumehelbekesed olid tee õrnalt üle riputanud
nagu mõnel pühapäeval.
Majakese ette oli vennakene lumememme teinud ja laskis
nüüd ise kelguga mäelt alla liugu. Mees vaatas üle lumise
aia kõike seda pealt, võttis lund, surus selle palliks ja viskas
venna pihta.
Vennake lõi silmad üles ja jooksis kiljatades mehele
vastu, kes ta sülle võttis ja tuppa viis.
„Eks ma öelnud," ütles sisseastuja võõras, „siis tulen
ma tagasi, kui lumi maad katab .. .“
„Lumi maad katab! Ja, ja...“ rõõmustus ema ega
teadnud, mis öelda.
4.
Lumesadu lõppes. Päikb tuli pilvede tagant välja ja
paistis nendele lumehelvetele, mis aknale olid jäänud. See
paiste oli nii palav, et helbed sulasid ja muutusid veepiiskadeks. Päike paistis veel natuke, ja juba olidki piisad aknalt
kadunud.
„Jumalaga, jumalaga 1“ said nad veel lapsele öelda, kes
akna taga istus, „nüüd hakkab meie lugu otsast jälle peale ;
nüüd peame jälle pilve minema, seal lumeks saama, et kuhugi
maha langeda. Hea oleks, kui jälle aknale langeksime, mille
taga lapsed istuvad, kes neid lugusid armastavad kuulda, mis
me jutustame."
Mõtlemiseks : Mis jutustaks kolmas, neljas . . . lumelielve ? Kus
saavad lumehelbed oma reisil kauem puhata ? Kus ei ole neil rahulik
lamada ?
Mõistatisi: Ihu must, valge särk. Pehmem kui vill, külmem
kui kivi, lendab kui lind ?
Harjutuseks.
Kirjutan tüki 1. ja 2. osa (kuni sõnadeni: „Üks lapsuke .. .“) nii,
nagu jutustaks seda ainult üks lumehelve. Muudetud sõnade lõpud kriip
sutan alla. Algan nii:
Nukela.
t.
Väike Hilda oli vanemate ainus laps. Seepärast sai ta
kõik mänguasjad endale, mis vanemad tõid. Käis isa või
ema kuski väljas, siis Hildale ikka midagi toodi. Ühel päe
val tuli isa linnast ja tõi talle väikese maja nuku eluasemeks.
Nukud olid Hildal ju enne mänguasjaks.. Seda nukkude uut
kodu Hilda nimetas Nukelaks.
Nukelas oli kõik, mis meil elumajadeski. Seal olid koduloomadegi jaoks oma ruumid. Hobune seisis tallis. Leh
mad ja lambad olid laudas. Kukel ja kanadel oli oma puur.
Kass istus toa uksepakul. Koer vahtis tooli all, nagu ootaks
kassi endaga mängima.
Hilda istus laua äärde nukule süüa pakkuma. Aga kui
nüüd nukk ei osanud süüa ega kass näuguda ega ükski neist
liikuda, tüdis Hilda viimaks neist ära. Ta oleks endale soo
vinud niisuguseid mänguasju, mis oskavad süüa, liikuda ja
häälitseda.
2.
Ühel päeval naabri Alma tõi Hildale põlle sisse peide
tud kompsu. Hilda tegi kompsu lahti. Oi imet! Kompsust
tuli välja päris elav pisitillukene kassipoeg.
Nüüd Hildal jälle häda: Kuidas seda oskad hoida! Nii
sugust polnud tal veel enne olnud.
Ta pani kassipoja põrandale. Aga seal hakkas see valju
häälega näuguma ja Hilda järele jooksma. Oh sa heldekene!
Mis taga peab küll peale hakkama ?!
Korraga tuli Hildale meelde, et naabritädi oli oma lap
sele keetnud rõõska piima ja siis last süles hoidnud, kui see
nutma hakkas.
Hilda jooksis ruttu kambrisse, võttis rätiku, pani kassi
poja sinna sisse ja hoidis süles. Pärast, kui ema tuli lehmi
lüpsmast, pakkus talle ka sooja piima. Oi, kuidas kassipoeg
seda ilusasti oskas lakkuda 1
Nüüd algasid Hildal lõbusad päevad. Kassipoeg lakkus
hea meelega sooja, rõõska piima ja kasvas päev-päevalt suure
maks. Hüppas ja mängis ilusasti ja magas süles. Niisugust
nukku Hilda oli just soovinudki Hilda hüüdis teda Katiks.
8.
Ühel päeval oli Kati nii haiglast nägu. Ei söönud ega
mänginud.
„Mis tal ometi peaks olema ?“ mõtles Hilda.
Ta hoidis teda süles, silitas ja pakkus üht ja teist söö
mist. Kuid miski ei aidanud. Viimaks võttis rohupudeli ja
andis väikesele Katile rohtu. Siis viis ta Kati sängi pehmele
asemele magama. Nii oli ema Hildagagi teinud, kui ta haige oli.
Juba natukese aja pärast tuli Kati asemelt ja hakkas
Hildaga mängima.
Mõtlemiseks: Kes olid Hilda mänguseltsilised? Või ei olnudki
tal neid? Missugused loomakesed on lastele head mänguseltsilised? Kui
das nad mängivad? Kuidas teadis Hilda kassile head rohtu anda? Kas
oligi Kati haige?
Harjutuseks.
1. Kirjutan laste mänguasjade nimed, kui neid on igaühest üks ja
kui neid on palju. Lapse nime valin ise.
Laste mänguasjad.
(Hildal) oli mänguasju: nukk...........................................
Kaupluses on väga palju mänguasju; seal on nukud, . . .
2. Kirjutan ise:
„Mis (Hilda) tegi kassipojaga.“
........ pani kassipoja põrandale. Aga seal hakkas see..............
Kassi-koera.
Koer ja kass on mõlemad koduloomad, aga harva lepi
vad nad kokku. Enamasti valitseb kassi ja koera vahel vaen,
nii et riiakate inimeste kohta öeldakse: „Nad elavad nagu
kassi-koera 1“ Aga mõnikord saavad kassi-koera nii suureks
sõbraks, et nad teineteise eest tulest ja veest läbi lähevad.
Jõepere Nuru ja Muri olid teineteisega suured sõbrad.
Teine püüdis sõpruse ülesnäitamises teisest ette jõuda. Kumb
neist midagi suupärast leidis, selle jagas ta õiglaselt teisega.
Iseäranis maiad olid mõlemad liha peale. Aga kes kas
sile või koerale liha annab? Kass aga mõtles:
„Kui ei anta, võtan ise!“
Varsti leidis Nuru salaurka seina alt, mille rotid sinna
olid õõnestanud. Ta puges sealt sisse, ja oh seda rõõmul
Auk viis otsekohe toidukambrisse.
„Mis nüüd viga liha võtta: keegi ei näe!“ mõtles kass.
Ta võttiski vaagnast hea tüki hammaste vahele ja lippas
minema. Toa taga andis ta muist Murile, ja mõlemate sabad
kiitsid süües.
Nii sündis mitu päeva. Perenaine märkas liha kadumist
ja arvas süü rottide selga. Otsis, leidis rotiaugu. Kohe pani
perenaine lõksu augu suhu ja mõtles:
„Kui rott öösi august sisse poeb, küll ta siis lõksu läheb!“
Teisel hommikul läks perenaine toidukambrisse ja vaatas
lõksu. Kes oli sees? Nuru!
Perenaise süda läks täis. Ta võttis kassi kõige lõksuga
ja viis peremehe juurde:
„Vaata, kus lihavaras! Mis nuhtluse talle määrame ?“
Peremees kostis: „Pista kotti, seo suu kinni ja viska
jõkke!“
Perenaine täitis karvapealt kohtuotsuse.
Muri vaatas kõike seda haleda silmaga pealt. Jõgi jook
sis käredasti ja viis koti kõige kassiga ruttu perenaise silmist.
Aga ka Muri oli kadunud.
Tüki aja pärast tulid Nuru ja Muri kõrvu õueväravast
sisse, mõlemad vesimärjad. Muri oli jõkke hüpanud, koti
suust hammastega kinni haaranud ja koti kaldale tirinud. Seal
oli ta koti lahti närinud ja Nuru välja lasknud. Kass ei ol
nud uppunud, sest kott ujus vee peal.
Vahepeal oli perenaise viha jahtunud. Kassile anti süü
andeks, ja Muri ning Nuru elavad mõlemad alles Jõepere talus.
(„Lastelehest“).
Mõtlemiseks: Jätkan seda lookest nii: Muri toob midagi suu*
pärast, peremees tahab karistada Muri; Nuru aitab Muri . . .
Mõis tatis: Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab
magama.
Kõnekäänud.
Sõber sõbra eest läheb läbi tulest ja veest; sõber aitab
igas hädas, päästab..............................................................................
Naabrid elavad nagu kassi-koera; nad alati............................•
Muri leidis midagi suupärast; see oli..............................................
Perenaine arvas süü rottide selga; ta mõtles, et ............................
Muri ja Nuru sabad kiitsid süües; sabad.....................................
Perenaise stidaläkstäis;ta...........................................................
Perenaine täitis otsuse karvapealt; ta tegi . . . nagu kästi.
Perenaise viha jahtus; perenaine..................................................
II õppeaasta
Esimene pool
: LoOIllüd — laste
: mänguseltsilised II.
Nr. 10
Mis Tiitsu tegi.
1.
Iga palukese, mis ema Mikule juhtus andma, jagas see
Tiitsuga, sest nad olid suured sõbrad. Tiitsu oli ka väga ar
mas, tikkus aga sääraseid asju tegema, mida Miku ja Raksi
ei sallinud; ei tahtnud ka igakord ühes joosta. Juhtus Miku
Tiitsut sabast kiskuma või katsus teda vähekeseks sülle
võtta, siis kiskus ta käe kohe katki. Raksi aga mõistis nõnda
hammustada, et mitte just väga valus ei olnud.
Ühel ilusal päeval ajasid Miku ja Raksi aias teineteist
taga. Tiitsu kutsuti küll ka mängima, kuid see ei tahtnud,
jooksis aeda karusmarja-põõsa alla, ja sealt teda enam kätte
ei saadud. Miku ja Raksi mängisid siis kahekesi.
2.
Taga müüri nurgas, otse müüri ääres, kasvas kõrge lõh
mus ja lõhmuse lähedal oli sirelipõõsas. Sinna oli Miku isa
kuldnokkadele majakese üles pannud, et nad seal varju leiak
sid ja oma pesa võiksid ehitada.
Miku oli mõnigi kord tahtnud kuldnokkadele külali
seks minna, aga oksad olid liiga kõrgel, ja isa ning ema ei
lubanud ka. Mida Miku kätte ei saanud, seda ta viimaks ka
enam ei tahtnud; ta arvas paremaks oodata, kuni suureks
kasvab. Raksi oli sellega täiesti nõus.
Tiitsul olid aga teised mõtted. Et kuldnokki kätte ei
saa, seda ta juba teadis, aga neid väikesi hallivatimehi, Varb
lasi, oli lõhmuse kõrval väga mõnus püüda. Ta oli neist
juba mõnegi murdnud. Sellest ta ei lausunud muidugi Mikule
ja Raksile sõnakestki.
Tiitsu hiilis tasahilju sirelipõõsasse. Varblased püüdsid
parajasti sireli otsas lehepõrnikaid, ajasid vallatades juttu ega
pannud Tiitsut tähelegi.
Korraga tõusis varblaste hulgas kisa; kõik lendasid lõh
muse otsa. Tiitsu oli ühe kinni napsanud. Küll hurjutasid
teised, aga Tiitsu ei lasknud enam linnukest lahti.
3.
Miku ja Raksi kuulsid kisa.
„Kull on aias," ütles Miku.
„Jah,“ haugatas Raksi.
„Lähme ruttu appi!"
„Jah, jah!" kräuksus Raksi.
„Kutsume Tiitsu ühes."
Raksi jooksis põõsa alla, aga Tiitsut ei olnud.
Miku tõmbas suure õhinaga vitsa kätte ja Raksi haukus
mis jõudis. Nõnda jooksid nad kulli ära ajama.
Tiitsu tuli parajasti sirelipõõsast, varblane suus, kui
Mikut-Raksit pärale jõudsid.
„Mis sul suus on, Tiitsu ?“ küsis Miku umbusklikult.
Tiitsu ei vastanud.
„Sul on ju linnuke suus?" päris Miku pahaselt.
Tiitsu ei vasta.
„Ah, sina kurjategija, või murdnud linnukese. Valu
säärasele!" ütleb Miku ja kipub linnukest ära võtma.
„Valu jah!" haugatab Raksi ja tormab Tiitsu kallale.
Tiitsu pistab plehku, Raksi ja Miku järele.
4.
Küll Tiitsu jooksis, aga aiast välja ei pääsenud.
oli väle järele, Miku ei jäänud ka kaugele maha.
Raksi
Tiitsu laskis varblase suust, ronis viimaks kõrge tulba
otsa ja arvas, et sealt müürile suudab hüpata, aga müür oli
liiga kaugel.
Nüüd oli vallatu Tiitsu lõksus.
Aga Raksi ei ulatu Tiitsut maha tõmbama. Miku ka ei
küüni.
„Raksi, jää sa valvama, ma lähen kutsun isa.“
Raksi jäi Tiitsut valvama, Miku jooksis ja hüüdis isa.
Miku jutustas muidugi Tiitsu pahateo ära, isa võttis Tiitsu
tulba otsast, viis murtud linnu juurde, andis talle vitsu ja
keelas kangesti ära linnukesi murda.
Raksi ja Miku aga matsid linnukese maha ja valvasid
hästi järele, et Tiitsu aias linnukestele viga ei läheks tegema.
E. Enno.
Mõtlemiseks : Kes oli süüdi, kui Tiitsu kriimustas Miku kätt ?
Mis tegi Raksi, kui Miku talle haiget tegi? Mis oleksid teinud Miku ja
Raksi, kui nad ise oleksid Tiitsu tulba otsast kätte saanud ? Kuidas oleks või
nud Tiitsut sealt kätte saada? Kas Tiitsu jättis linnukeste püüdmise järele?
Harjutuseks.
1. Kirjutan tüki esimese osa minu enda jutustusena. Muudetud sõ
nad kriipsutan alla. Algan nii:
Minu sõbrad.
Iga 'palukese, mis ema mulle juhtus andma, jagasin ma
2. Kirjutan tükist välja liitsõnad, mida võib jagada kaheks (kol
meks) arusaadavaks sõnaks, ja näitan püstkriipsuga, missugused sõnad on
liidetud.
Liitsõnad.
Iga | kord, . . .
Esimene ratsutamine.
Juku tahab ratsutada — väikese, elava hobuse seljas
ratsutada. Poiss Juhan on ta küll paaril korral enda ette
Valge turjale võtnud ja elumaja juurest alla tallini sõiduta
nud, aga see oli ikka seks korraks.
Iga kord, kui hobused töölt koju tulid, oli Vana-Leenul,
Juku hoidjal, tegemist, et väikest peremeest rahustada. Ta
tahtis just väikese hobuse turjale ja nimelt vana Valge varsa,
väikese täku selga.
Poiss Juhan oli teda ka juba mõned korrad katsunud
varsaga sõidutada — see oli aga iga kord eest ja takka üles
löönud ja ära jooksnud.
Peremees, Juku isa, oli küll öelnud, et lapse tahtmist ei
tohi alati täita, aga Juhan oli hea laste sõber, ta katsus väi
kese mehe soovi korda saata. Harjutas ja meelitas väikest
täkku söögi-vaheaegadel, sest vana Valge oli tema tööhobune,
õpetas täku juba leiba sööma ja viimaks tuli Juku igatsetud
silmapilk, kus väike teda oma turjal kannatas.
Pärast korrati seda muidugi õige tihti, aga Jukul ei läi
nud tema esimene ratsutamine väikese täku seljas mitu aega
meelest — ta jutustas tihti seda emale ja isale, kuidas VanaLeenu teda hoidnud, Muri haukunud, pardid ja haned kõr
vale jooksnud ja Juhan suukõrvast täkku juhtinud — küll
see olnud ilus 1
M. Nurmiku lugemikust.
Mõtlemiseks: Missuguseid soove oli veel Jukul? Kuidas võisid
need täide minna? Kui varss oleks Juhani käest lahti pääsenud?.. Mis minul
on väga hästi meeles oma mänguajast?
Harjutuseks.
Kirjutan tüki järgi lühikese lookese :
Kui Juku ratsutas.
Juku tahtis ratsutada ..............................................
Poiss Juhan võttis ta ..............................................
Aga Juku tahtis just..............................................
Juhan oli hea .................................................................
Viimaks tuli silmapilk.............................................
Juku jutustas oma ratsutamisest, et .....
n õppeaasta :
5
Esimene pool
Veelgi koduloomade ellist.
Nr. 11
Liinu.
1.
Liinu oli hea lüpsilehm. Kui ta rõõmsa ammumisega
lõunal või õhtul koju tuli, siis anti talle veel sületäis toorest
rohtu ette. See maitses Liinukesele hästi.
Väike Raksi ei näinud aga seda sugugi hea meelega, et
Liinuke paremat sai kui teised. Ta tuli rohusületäie teisele
poolele ja hakkas käredasti haukuma. Liinuke arvas aga
enda õiguse oleval rohtu süüa. Ta puhus vihaselt ja hakkas
koera eemale tõrjuma. Karjane kutsus koera ära. Siis võis
Liinuke jälle rahuga hakata rohtu sööma.
2.
Nüüd tuleb perenaine lüpsikuga. Liinu seisab ees ilu
sasti vagusi ja laseb rahuga lüpsta. Kõht on tal täis ja meel
hea. Piima saab palju; see on maitsev ja rammus. Paks
koor kerkib peale, millest saab ilusat võid.
Ööd magab kari kodus. Hommikul aetakse ta jälle metsa
sööma. Suvel, kui päevad pikad ja palavad, käib kari ka
lõunal kodus. Loomad saavad juua, vilus magada ja lehmad
lüpsta. Õhtupoole aetakse nad jälle metsa sööma.
Mõistatis: Neli andjat, neli kandjat, kaks tulenäitajat, kaks
koeratõrjujat, üks parmupiits ?
Harjutuseks.
Kirjutan tüki esimese poole nii, nagu sünniks see lugu praegu (olevikus).
Tüki teise poole aga kirjutan nii, nagu oleks see juba olnud (minevikus).
Muudetud sõnad kriipsutan alla. Algan nii :
Liin u.
1.
Liinu on hea lüpsilehm. Kui lõunal või õhtul koju tuleb,
siis antakse ........................................................................................
2.
Nüüd tuli perenaine......................................................
Meie lapse sukad-kingad.
Aha ai, aha pai,
kust me laps need sukad sai?
Ema kudus päeva kaks,
sukk nüüd soe, pehme, paks —
aha ai, aha pai,
nii see laps need sukad sai 1
Aha ai, aha pai,
kust me laps need kingad sai?
Kingsepp vasaraga lõi
kok-kok-kok ja koju tõi —
aha ai, aha pai,
nii see laps need kingad sai!
Tipa tapp, tipa tapp,
siia sinna kipp ja kapp
käib me laps ja laulu lööb,
võid ja leiba peale sööb —
aha ai, aha pai,
sest nii lõbus olek sai.
E. Enno.
Harjutuseks.
Kirjutan luuletise vihku ja panen kõik kirjavahemärgid värvilise
pliiatsiga. Kirjutan salmides.
Paha siga, mitu viga.
Kord lasti sead kesale. Hakkasid teised seal kõik ilu
sasti kes sööma, kes tuhnima, aga igaüks ikka teeb midagi.
Ainult on üks väike kollanokk, põrsas, kes rohtu ei söö ega
tuhni ka.
«Mispärast sa ei söö ?“ küsib emis.
„Kus ma’s võin süüa," kostis põrsas-ninatark, „kui oha
kad torkavad."
„Siis tuhni," ütleb vana siga.
«Kärss on kärnas, ei saa," viriseb aga noor omasoodu
vastu.
Jääbki siis seekord niisama, ja põrsas kohutab aga peale
päeva käes. Kodus, noh seal sööb teine jälle nii palju, et pa
neb ikka oma jao nahka ja teiste oma ka veel.
Teinekord lähevad sead jälle kesale. Aga mis vana
virinakene — jälle niisama.
«Mispärast sa siis ei tuhni ?“ küsib põrsaema.
„Maa on külmunud, ei saa,“ vastab põrsas, et aga
ennast kuidagi vabandada. Noh, ära on siis vana siga ka
vihaseks saanud, käratanud teine korra:
„Oh sa, laiskvorst, temal maa jaanipäeva aegu külmu
nud. Pole sinu kärss kärnas, pole maa külmunud. Laisk
sa oled!“
Ei siis põrsal enam muud kui hakka aga tuhnima...
O. Luts.
Harjutuseks.
Harjutus nr. 3 .Emakeele t ö ö v i h u s.“
Lammas ja tall.
Mää, memmeke, mää!
See lilleke pole ju hea!
Suu teeb nii mõrudaks,
kõhugi valusaks.
Hea memmeke, mää !
Pää, pojuke, pää!
See, katsu, siin õieti hea!
On magus maitseda,
sööd, paneb kõpsuma.
Hea pojuke, pää !
Mää, memmeke, mää!
See lilleke pole ka hea!
Suus on veel mõrudam,
kõht palju valusam.
Hea memmeke, mää!
Pää, pojuke, pää!
See rohuks siin kõhule hea!
Rips tõmba ribinal,
kraps tõmba krabinal.
Hea pojuke, pää!
Mää, memmeke, mää!
Pipp kõhule üksi on hea.
Suu teeb nii magusaks,
kõht ei jää valusaks.
Hea memmeke, mää!
E. Enno.
Harjutuseks.
Kirjutan luuletise järgi lamba ja talle kahekõne. Algan nii :
Lammas ja talleke.
Talleke: Mää, memmeke, see lilleke pole hea
Lammas: Pää, pojuke, katsu seda, see on hea.
Talleke: ...................................................................
Tark hiir.
1.
Hiir tuli august ja nägi seal ligidal lõksu.
„Ennäh,“ ütles ta, „seal seisab lõks! Oh te kavalad
inimesed! Seadnud kolme pilpa najale raske telliskivi üles ja
pannud ühe pilpa külge tükikese pekki; seda riista nimetavad
nad nüüd hiirelõksuks. Kena küll, kui me, hiirekesed, tar
gemad ei oleks. Me teame aga väga hästi: niipea kui peki
külge puututakse, prantsti! langeb kivi maha ja lööb maia
hiire puruks. Minge metsa, ma tunnen teie kavalust!“
2.
„Aga,“ rääkis ta edasi, „peki lõhna nuusutamine ei või
ju kahju teha. Paljast nuusutamisest ei või kellegi lõks kinni
kukkuda. Pealegi on mulle peki lõhn üle kõigi asjade armas.
Natuke pean sest magusast lõhnast ninna tõmbama".
Ta jooksis lõksu alla ja nuusutas pekki. Lõks oli aga
väga õrnasti üles seatud; vaevalt puudutas ta ninaga pekki —
prantsti! kukkus kivi maha ja lõi maia hiire surnuks.
Mõtlemiseks: Miks langes hiireke ikkagi lõksu ? Ka lapsed teevad
mõnikord seda, mida teha ei tohi. Mõtlen mõne lookese niisugusest lap
sest (õun, kompvek meelitab).
Harjutuseks.
1. Kirjutan tüki esimese osa nii, et oleks juttu ainult ühest ini
mesest ja ühest hiirest (ainsus).
Tark hiir.
................................................................ Oh sa kaval inimene !
.................................................... Seda riista nimetad sa
lõksuks. Kena küll, kui ma, hiireke, targem ei oleks.
2. Harjutus nr. 4 „E m a k e e 1 e töövihus'.
••
••
! II õppeaasta ;
J Esimene pool l
••
••
Jõüdke, jõudke,
jõulukesed!
Eit ja taat.
1.
Elasid eit ja taat Ei nad olnud rikkad ega vaesed. Oli
igapäevane leib, oli süüa ja juua parajasti. Oma majagi oli
neil, ning hobune tallis ja mullikas laudas. Taat käis tööl,
eit toimetas kodus.
Istusid eit ja taat jõuluõhtul ahju ääres pingil. Laual
säras väike kuusk ja ahjus valmisid maitsvad toidud.
„Küll on me elu räbal ja vilets,* kaebas eit.
„Pole tal suuremat viga,* vastas taat. „On igapäevane
leib, on süüa ja juua parajasti 1“
„Räbal me söök, vilets me jook 1“ ohkas eit. „01eks see
minu tegemine, tuleks see minu tahtmine, küllap meelsamat
mõtleksin, küllap paremat ütleksin!*
2.
Aga äkki oli jõuluvana toas, nina punane, habe takune.
„01gu siis sinu tegemine, tulgu siis sinu tahtmine,* ütles
ta eidele. „Täna, kallil jõuluõhtul, võite soovida kolm soovi,
mis jalamaid lähevad täide.*
Juba tahtis eit soovida siidsukki ja kuldkingi, hõbepõlle
ja sametsalli; kuid taat pani käe ta suule. Jõuluvanagi hoia
tas targasti:
„Ara rutta, ära tõtta ! Ei edevus õnne too, ei toredus tar
kust anna. Mõtle hästi järele, mida soovid, et pärast ei
kahetseks.*
Ja jõuluvana läks.
3.
Istusid siis eit ja taat lauda. Eit tõi ahjust põrsaprae
ja kapsapoti, tõi jõulusaia ja verikäki. Sülti ja sinkigi sahv
rist kaunisti kandis.
Sõid nüüd sülti ja sõid nüüd sinki, praele ja kapsastele
asuti juurde. Saiagi tublisti söödi. Kuid eit vangutas pilka
valt pead, mossitas matsutades suud:
„Mida’s see sink, keda’s see kapsas, paremat see praadki
pühadeks pole I Saia ja võid ma nüüd sööksin, aga kõrvali
seks kuluks maotäis maksavorsti nagu sakstele.*
Vaevalt sai öelda viimase sõna, kui laual vedeles mak
savorst, jäme kui juurikas, pikk nagu palk.
Taat sai pahaseks. Miks ei pidanudki pahandama, kui
eit nii rumalasti soovis. Kas siis paremat tahta ei mõistnud,
targemat teada ei olnud?
„Et kasvaks see vorst sulle ninasse kinni!“ hurjutas taat*
4.
Vaevalt sai öelda viimase sõna, kui vorst kargas otsaga
eidele ninasse; kinni ta kasvas.
Sellest sai naerdagi taat. Eit nagu elevant, londiga loperdab siia ja sinna.
Naeris ja irvitas taat, kõhtki värises ■’ naerust.
Aga kaua sa ikkagi naerad. Mõtles, et pahagi on, kui
eit nagu elevant londiga loperdab siia ja sinna. Toob ta vett,
siis on lont tal jalus, komistab, märjaks teeb põranda. Kan
nab ehk puid või talitab loomi, ikka see segab. Ja on see
veel üldse kellegi eit, kes vett ei too, puid ei kanna ega
talita loomi laudas!
Mõtleb ja arutab taat:
„Parem küll oleks, kui vorst kaoks jällegi ära!“
Ja kadunud oligi vorst. Eit oli nii nagu enne: vett võis
tuua, puid võis kanda ja loomigi talitada laudas.
Kuid soovitud olidki soovid, rohkem neid üle ei jäänud.
Kõik oli nagu varem.
Aga eit istus lauda, sõi saia"ja kiitis:
„Küll on kuldne me elu! On sülti, on sinki, on saia,
on liha . . .
Mida’s see maksavorst ka ei ole — ei santki sihukest
söö 1“
(„Laste Rõõmust*4.)
Mõtlemiseks: Kus elasid eit ja taat? Mis tööd tegi taat? Mida
tahtis eit? Taat pahanda?, et eit soovis maksavorsti. Mis olid taadi
soovid? Kui pärast londi kadumist oleks veel võinud kahte asja soo
vida . .. Mis oleks siis juhtunud? Mis oleks'minu kolm soovi pühiks?
Mõistatis: Nahktuba, odraivad sees.
Harjutuseks.
1. Kirjutan tüki 1. osast ainult jutukese eidest.
Algan nii:
Eit tahab paremat elu.
Elas eit. Ei ta olnud ............................................. .....
2. Kirjutan ise :
Mis on minu igapäevane toit.
Leib, piim, .................................... ........................
Mis on jõululaual.
Vorstid, sült,............... ........................................
3. Harjutus Nr. 6„Emakeele töövihu s.“
Jõuluteel.
Üle lume lagedale
viib meid jõulu rõõmus tee,
tee viib orust mägedele
üle külmetanud vee.
Olgem rõõmsad, velled hellad,
laulu lajatagu keel!
Helisegu jõulukellad
lumerikkal talveteel!
Uhke kuuse tuppa toome
jõulurõõmuks lastele.
Tuju lõbusama loome,
jõulutuju kõigile.
Olgem rõõmsad, velled hellad,
laulu lajatagu keel!
Helisegu jõulukellad
lumerikkal talveteel!
Särab kuusk ja särab tuba,
lapsed rõõmsad kuuse ees.
Kuulge, kuulge, tuleb juba
lastesõber, jõulumees !
Olgem rõõmsad, velled hellad,
laulu lajatagu keel!
Helisegu jõulukellad
lumerikkal talveteel!
J. Oro.
Mõtlemiseks: Kes sõidab jõuluteel? Kus on sõitjad teise salmi
ajal? Salm: „01gem rõõmsad...* räägib jõulurõõmust. Miks see salm
kordub ?
Harjutuseks.
Lõpetan poolikud laused:
Jõuluteel.
Jõuluõhtul lapsed sõitsid....................Tee viis..................
Tee oli kaetud . . • . . Õhus helisesid................Laste tuju
oli........................Nad unistasid, kuidas.......................................
Kaugel helisesid ikka „
"■-/•w
'j
m
•• |
Jouluool.
Oi, seda lund, oi lumekest, mida sajab ja sajab!
Oi seda talvist tuulekest, mis väljas seal juttu ajab !
— Tuul kõneleb kuule ja tähile, ta kõneleb jõuluööst;
puud lumega kaetud, nad kuulavad, mis räägib tuul imede-ööst.
Oi, seda tuult, ta kõneleb, et tulemas jõulumees,
ja oi, kui ta tuleb, siis säramas tal lumeke taga ja ees;
ning pambud tal seljas, ka vitsakimp — vist lastele, arvab
[küll Endu, —
ei, see on selleks, kui varesed teel, neid hirmutab, et tõuseksid
[lendu.
Oi, seda lund, oi lumekest, mida sajab ja sajab !
Oi, seda talvist tuulekest, mis väljas seal juttu ajab!
— Tuul kõneleb säravast jõulupuust ja sellest, mis Endule
[toodi.
Küll mängis Endu, see latseke, ta väsimus viimaks viis
[voodi . . .
J. Oro.
Harjutuseks.
1. Kirjutan ise:
„Mida jutustab tuul jõuluöö1“
Algan nii:
Tuul kõneleb kuule ja tähile jõuluööst.
Puud kuulavad
. Tuul jutustab, et
II õppeaasta !
Esimene pool J
Jõulud on ukse ees.
Nr. 13
Jõulupuud toomas.
1.
Jõululaupäeva hommikul ärkas Miku vara, aga ema ja
õde Leeni olid veel varem üles tõusnud. Emal oli tegemist
ja toimetamist, Leenigi oli endale ette sidunud põlle; ta oli
pliidi juures ametis, puhus tuld paja alla, nii et põsed pungil.
Miku ootas, kuni ilm juba valgemaks muutus, siis val
mistas end metsaminekuks, sest jõulukuuse toomine oli tänavu
jäänud Miku tööks, kuna isa oli suvel haigeks jäänud ja surnud.
Miku mähkis enda isa poolkasukasse, mis ulatus poisil
allapoole põlvi.
Kinnitas kasuka keskpaigast vöörihmaga
kinni ja pähe tõmbas kitsenahast mütsi. Kirve vöö vahele
pistnud, oli Miku varustatud, nagu mõni vana metsamees
kunagi.
„Ära sa aga liiga sügavale metsa mine,* õpetas ema,
„eksid viimaks ära.*
Miku kuulas ema õpetust tähelepanelikult. Eksimise
kartust tal aga ei olnud. Mitu korda on ta käinud metsas.
Iga puu ja põõsas tuntud, kuidas niisugusel korral eksimist
karta.
2.
Ilm oli vaikne, kui Miku metsa poole teele astus, päike
oli tõusnud juba, üle puulatvade liikusid hallid pilved. Mets
ei olnud eluta.
Kui Miku ühe heinaküüni lävel jalgu puhkas, lendas
tedrekari lähedalolevate kaskede otsa. Hallid kudrutajad ematedred nokkisid nobedasti urbi. Isased, süsimustade läikivate
sulgedega, erk-punased lapid silme ääres, kiikusid uhkelt
ladvas ja lasksid kuulda oma kõhisevat rõõmuhüüdu. On
neil tedrekukkedel aga silmad: Mikut nad märkasid varsti ja
lendasid parinal minema.
Küüni kõrval kasvas poolkuivanud kask, selle poolt
kuulis Miku korraga kummalist häält, ikka: tõrrrr... ja
tõrrrr!.. • Kirju rähn ! Miku tunneb seda pikanokameest.
Suvel aga, kui mets kohiseb ja lindude laul alati rõkkab, ei
ole rähni põrinat nii selgesti kuulda.
Edasi astudes kohtas Miku haaviku-emandat — jänest.
See kuulis vist lume krudisemist Miku jalge all ja jäi küünal
sirgelt tagumistele käppadele istuma.
Miku lõi kirvesilmaga vastu puutüve. Puu oksilt sadas
lumi padinal alla. Miku jäi valgeks nagu mölder, jänes aga
pistis väledasti jooksma.
3.
Tasakesi tõusis tuul. Lagedal väljal oli näha halle varje,
mis kihutasid edasi nagu kehata ratsanikud. See oli tuisklumi, mida tuulepuhangud üles keerutasid ja metsa servani
viisid. Miku jäljed kadusid varsti.
Metsas oli aga veel vaikne. Siin ei olnudki suurte puude
all mõnes kohas lund. Miku nägi pohlavartega kaetud mät
taid. Suur sipelgapesagi oli lumest pooleldi paljas. Miku aga
ei näinud siin enam seda kihavat elu, nagu ta suvel oli tähele
pannud. Sipelgate-pere oli nüüd sügaval pesa põhjas talvekorteris.
Aeg kulus erksaid oravaid vaadeldes. Heameelega oleks
Miku tahtnud tabada üht neist nõelsilmalistest elukatest, kes
kohevil sabaga ühe puu otsast teise hüppasid ja kõrgel imestudes vaatama jäid inimlast, kes ennenägematu külalisena siin
mühavas metsa-riigis.
4.
Paras kuuseke õlal, sammus Miku metsast välja. Nüüd
alles sai ta aru, mis see saladuslik mühin männiladvus tähen
das : lagedal kees ja kihises lumi nii, et polnud enam näha
maad ega taevast. Endiste jälgede leidmisest ei olnud nüüd
enam juttugi.
Miku hakkas umbes sinna poole minema, kus arvas ole
vat kodu. Soo peal oli hangi, mis ulatusid Mikule rinnuni.
Ta superdas mitu korda käpakile langedes lumes ja kippus
väsima, sest suur kasukas segas liikumist.
Heinamaa-metsa ta jõudis, kuid siin ei osanud ta enam
õiget sihti hoida. Ta ei näinud enam tuntud heinaküüne ega
kuhje, arvas, et on hoidnud väga palju põhja poole ja pöördus
järsku vasemale.
Varsti sattus ta aga padrikusse, mis
suguse ta teadis olevat raba läheduses.
Nüüd jäi Miku kurvaks: kodu pidi olema nii kaugel, aga
tema jõud oli lõpukorral. Ilma kuuseta oleks kergem käia,
aga kuidas võib Miku jätta kuuse.
Kodus ootavad ema ja Leeni. Ta võttis viimase jõu
kokku ja sammus edasi, teadmata, kuhu poole ta läheb. Eh
mudes märkas ta, et juba hämardub.
Miku langes nuttes hange. Ta ümber tuiskas lumi. Tuul
vihises läbi metsa, puuoksad murdusid praginal.
5.
Kodus oodati Mikut asjata. Kui tuul tõusis, kartis ema
kohe, et Miku tuisuga ehk teelt kõrvale võis sattuda ja metsas
eksib. See kartus suurenes, kui juba hämardus, aga jõulupuutooja ikka veel ei ilmunud.
„Ei aita muud, kui pean hobuse ree ette rakendama ja
Mikut otsima minema/ ütles ema.
Vana kõrvike nagu teadis, et noor peremees on hädaohus,
sest ta rühkis vahvasti läbi hangede.
Hobune puristas ja jäi sagedasti väsinult seisma. Tuul
rabas ta lakka ja sundis pead keerama ikka allatuult.
Ema hüüdis Mikut. Ei olnud aga kuulda Miku vastuhüüdu kuskiltki.
.
Korraga märkas ema lumes musta kogu. Ta juhtis
hobuse sinna poole. Siin oligi ,Miku juba pooleldi lume all.
Ema haaras ta kätele, hüüdis ja raputas lume tema riietelt.
Miku avas silmad.
„Ema, armas ema ! Ma väsisin ... arvasin, et suren ...
Silmad sulgesin .. . nägin valgeid kogusid oma ümber... Vii
mind koju, ema.*
„Küll me sind ootasime, Miku/ rääkis ema. „Aga kas
sa jõulupuud üldse ei leidnud ?“
Nüüd ärkas Mikule meelde: „Jõulupuu 1 See peab siin
olema : ma pidasin tema tüve käes, kuni langesin hange.“
Nad leidsidki kuuse pisut maad eemal. See oli samuti
lume alla tuisatud nagu kuusetooja ise.
6.
Nüüd algas tagasisõit. Varsti jõudsid nad koju. Ema
vabastas Miku märgadest riietest, aga ahju peale sooja ema
Mikut ei lubanud minna : ta kartis, et poja käed on palju külma
kannatanud ja nüüd järsku palavasse minnes hakkavad sõr
med kibelema.
Kuuselt sulas lumi kohe. Ta seati keset tuba. Ema tõi
ehted ning sidus küünlad kuuse okste külge. Jõuluvalgus
säras varsti.
Miku ja Leeni seisid ristiskäsi, nende nägudel oli õnnelik
naeratus. Ununenud oli eksimine metsas ja külm säng hanges.
Kui aga ema lastele maiustisi jagas, siis tuli Mikule
meelde vana kõrb, kes teda üles leida aitas. Miku tahtis, et
ka kõrvil jõulud oleksid. Ta avas rehealuse ukse ja läks pani
mitu sületäit ristikheinu hobusele ette.
Hele valgus tungis toast loomade eluruumi. Laste piimaandja, vana kirjak, sirutas kaela ukse poole, lambad unusta
sid mäletsemise ja isahani tõstis oma kollaka noka kõrgele,
tehes üllatunult „kaaga-gaa!“ Mikul järel ilmus ema rehe
alla, külimitt kaenlas. Jagas loomadele leiba ja hanedele teri.
Pärast mindi tuppa, kus lapsed istusid laua äärde ja
ema luges jõululapsest, kes tõi inimestele valgust, lunastust
ja jõulurõõmu.
(„Laste Rõõmust.44)
Mõtlemiseks : Kui vana võis Miku olla ? Missuguseid loomi oleks
võinud Miku metsas veelgi näha ? Mis häält need teevad ? Millal Miku varem
metsas käis ? Kes oleks võinud päästa Miku, kui ema ei oleks teda leid
nud ? Mikul pidi veelgi loomi olema. Mis need said pühadeks ?
M õ i s t a t i s i: Jala tulevad, hobusega lähevad. Tuleb kui kuningas,
läheb kui sant.
• Harjutuseks.
1. Kirjutan tüki esimese osa (või rohkemgi) lühendatult nii, nagu
oleks see lugu juhtunud minu endaga. Algan nii:
Jõululaupäeval.
(Miku jutustab.)
Jõululaupäeval ärkasin vara. Ootasin, kuni ilm juba val
gemaks muutus, siis.............................................................
2. Loen veel kord jutukese 2.—4. osa, panen tähele, missuguseid
hääli kuulis Miku metsas ja kirjutan sellest. Algan nii:
Metsas pole talvelgi vaikne.
Isased tedred, süsimustade ..................................... lasksid
kuulda oma .................................... . Küüni poolt kuulis
Miku korraga ..........................................................................
3.
Kirjutan tüki 6. osast :
Ka loomadele tuli jõulumees.
{Miku jutustab.)
Kui ema meile maiustisi jagas, tuli mulle meelde vana
kõrb, kes mind
II õppeaasta
Esimene pool
Jõulu muinasjutt.
Nr. 14
Kuusk.
1. Antsukest kutsutakse õue.
Jõuluöö. Antsuke puhkab voodikeses ja näeb uneski
asjakesi, mis ta jõulupuu juures kingituseks saanud. Seal
ärkab ta korraga tasase muusika peale üles ja hõõrub uniseid
silmi sinakal valgusel, milles ta voodi näis hõljuvat. Siis
arvab ta kellegi hüüet kuulvat. „Tule, laps!“ kutsub teda
keegi.
Antsuke tõuseb istukile ja kuulatab. Kes kutsub teda
nüüd, öösi? Ja kuhu kutsutakse teda? Aga uuesti kostub
sama hääl ta lähedalt, nagu seisaks hüüdja jõulupuu taga
varjul, mis voodikese kõrval kuupaistel hiilgab.
Antsuke tuleb voodist ja käib naeratades ümber kuuse:
vahest on seal keegi ta omastest ennast ära peitnud ja teeb
temaga nalja. Aga imelik! Kuuse juures ei ole kedagi.
Ainult jõulupuu ehted kõrisevad tasa, kui Antsuke okste külge
puutub. Ukse poolt aga hüüab jälle keegi: „Tule, laps I Tule,
laps!“
Poisike läheb. Ühes temaga hõljub imelik valgus ja on
nagu teejuhiks, kuhu minna. Uksed avanevad iseenesest vä
hemagi hääleta. Antsuke on lävel ja vaatab kartlikult välja.
Õues tuiskab. Lumekübemed mängivad seal väsimata oma
ringmängu. „Tule, laps! Tule, laps 1“ kostub endine hääl.
„Kuhu siis ?“ mõtleb Antsuke. „Külm on ju.“ Ometi ei
jõua ta imelikule kutsele vastu panna; ta astub lumistunuid
trepiastmeid mööda alla ja imestub, et tal pole sugugi külm.
Paljaste jalgade all krudiseb lumi, kuid tundub nagu käiks ta
pehmel soojal murul.
2. Antsuke kingib võõrale lapsele oma särgi.
Majakese kõrvale, väikesesse aeda läheb teekond. Aia
nurgas silmab Antsuke tumedat kogu. Lähemale minnes leiab
ta, et see on naisterahvas, kes hoiab pool-alasti last süles ja
püüab väetikest oma hingeõhuga soojendada.
„Ära nuta, ära nuta!“ ütleb ema lapsele. „Vaata, sealt
tuleb ka laps, kes pool-aiasti.44
,,Mispärast olete nii siin ?“ küsib Antsuke rõõmsalt. „Siin
on külm."
„Meil ei ole mujale minna, Antsuke," vastab lapse ema.
„Kas teil siis kodu ei ole?"
„Ei, meil ei ole kodu."
„Temal on ju külm," ütleb Antsuke lapsele näidates;
võtab siis oma ainsa katte, särgikese, seljast ja ulatab võõrastele.
„Aga sa ise ?" küsib ema lapsele särgikest ümber mässides.
„Mul on kodu,44 vastab Antsuke ja tunneb, et tal särgita
on veel soojem kui enne. Lapsuke ema süles on sooja saanud
ja hakkab rõõmsalt häälitsema. „Kuuled, Antsuke/4 ütleb
ema, „ta tänab sind.44
Ja Antsukesel on võõra sõnadest ja lapse häälitsemisest
lõpmata hea meel. Isegi kingitused ununevad ja soe voodike
ja omaksed ja ... Kõik, kõik unustab rõõmus andja.
,,Oodake, ma toon teile maiusasju jõulupuu küljest,“
ütleb ta ja jookseb kambrisse.
„Kas teil ka jõulupuu oli ?“ küsib ta tagasi tulles.
„Ei meil ei olnud jõulupuud,44 vastab lapsukese ema.
,,Me oleme siin võõrad, koduta, kust peaksime jõulupuu saama?
Õhtu saatsime külmas laudas mööda. Mu lapsuke magas
sõimes, karedatel heintel.44
„Teil ei olnud jõulupuud ? Teil ei olnud jõulupuud ?“
kordab Antsuke nukralt. Ta ei suuda aru saada, kuidas võib
olla jõulusid jõulupuuta. „Oodake,44 ütleb ta jälle, „ma toon
teile jõulupuu.44
3. Jõuluõhtu pühitsemine jõululapse juures.
Antsuke jookseb uuesti kambrisse, toob väikese jõulu
puu aeda ja paneb võõraste jalgade ette lumme. Ta ei jõua
küllalt imestuda imeliku valguse üle, mis ta ümber hõljub ja
teda nagu näib kandvat. Aga siis tuleb mure. Nad istuvad
küll kuusekese juures, vaatavad, kuidas nõrgad jõuluehetega
koormatud oksakesed tuule käes värisevad, aga jõulupuu on
pime. Kuidas saab siin küünlaid põlema süüdata, kui tuul
tule ära puhub ?
Seal naeratab laps ema süles ja sirutab käekesed välja.
Kohe läheb kuusk valgeks. Okste küljes hiilgavad säravad
taevatähed. Imelik valgus, mis Antsukesega ühes käis, laotab
end nende üle välja, tuul vaikib, lumekübemed muutuvad
hõbedaseks ja liuglevad aeglaselt alla, kuuske särava korraga
kattes. Lapse pea ümber hiilgab imelik ring nagu päikese
kiirtest punutud pärg. Kui Antsuke silmad üles tõstab, näeb
ta üleval lõpmatuse meres ingleid lehvivat. Kostub tänulaul
sellele, kes maailma tuli kurbi trööstima. Kaua, kaua tahaks
Antsuke lapsukese juures istuda ja laulu kuulda.
Aga hommik läheneb. Tähed kuuse küljes muutuvad
kahvatuks, imelik valgus kaob, laul jääb aegamööda tasase
maks ja kostub, nagu kannaks pehme tuuleõhk teda kuskilt
lõpmata kaugelt. Ema ja laps kaovad tähtede säraga nagu
ilus unenägu. Varsti ei näe Antsuke enam muud kui lapsu
kese ilusaid silmi ja päikesekiirtest punutud pärga. Nagu
läbi udu sirutavad kellegi pisikesed käed Õnnistades Antsukese
poole. Antsuke laskub ja palvetab oma lihtsat hommikupalvet,
mis ema talle õpetanud.
Kaua ta on nii põlvitanud, seda ei tea Antsuke, aga kui
ta silmad lahti teeb, on jälle lumijja tuisk tema ümber. Jõulu
puu on kustunud, ehted kõrisevad abitult tuule käes nagu
paludes, et neid varju viidaks. Siis hüüab keegi: „Tule,
laps !“ Antsuke võtab kuuse, läheb kambrisse ja poeb asemele.
4. Jõululapse tänu.
,,Kus su särgike on ?“ küsib ema Antsukeselt hommikul.
„Särgi andsin sellele poisikesele...“ Antsuke hakkas
emale imelikku unenägu jutustama, jääb aga korraga vait ja
vaatab mõttes jõulupuule. Oli see siis tõesti ainult unenägu?
Ta paneb kähku riidesse ja tõttab aeda. Aias pole aga ühtegi
jälge ega tunnust, et seal öösi keegi käinud, ainult tuul kee
rutab lumehelbeid vihisedes ringi ja ehitab hangi.
Kuid seal! Mis näeb Antsuke ? Aia nurgas kasvab
väike kuusk, mida seal enne keegi ei ole näinud. Õigus, sel
kohal istus ta öösi lapsukesega ja ta emaga.
Igal jõuluööl hakkab pisike kuuseke aianurgas särama
ja käharatel okstel hiilgavad taevatähed. Kui siis Antsuke
kuuse juurde maha istub ja üles vaatab, näeb ta seal, lõp
matus valgusemeres, ingleid lehvivat, ühtlasi kostub tänulaul
sellele, kes maailma tuli, et kurbi südameid trööstida. Ja kui
hommik läheneb, kui tähed kuuseokstel tumenevad ja imelik
valgus kahvatub, siis ilmuvad kaks ilusat lapsesilma päikese
kiirtest punutud pärjas ja kellegi pisikesed käed sirutavad
õnnistades Antsukese poole.
O. Luts.
Mõtlemiseks : Mis on selles lookeses unenäolist ja muinasjutulist,
mida tõeliselt ei või olla ? Mis on selles muinasjutus samuti kui Jeesuse
sündimiseloos ? Kust Antsuke oli Jeesuse sündimisest kuulnud ? Millest
see võis tulla, et Antsuke nägi und jõulupuust, jõulukingest ja Jõululapsest?
Kuhu jäi Antsukese särgike ? See jõuluöö unenägu muidugi ei kordunud.
Aga mis kordus uuesti järgmisel jõulupühal? Mis jäi Antsukesel oma une
näost sügavasti meelde ?
Harjutuseks.
1. Kirjutan muinasjutu 1. osa (niipalju kui jõuan) Antsukese enda
jutustusena. Muudetud sõnad kriipsutan alla. Algan nii:
J õ ulu muinasjutt.
(.Antsuke jutustab.)
Jõuluöö.
Ma puhkan voodikeses ja näen uneski asju,
mis ma jõulupuu juures kingituseks sain....................................
2. Kirjutan tüki 2. ja 3. osa järgi lühikese jutukese :
Mis Antsu ke aias nägi.
Antsuke nägi aias naisterahvast. See hoidis pool-alasti
last süles .............................................................................................
Lähemaid teateid saab näituse büroost:
Tartu Maavalitsus (Promenadi 2)' tuba 17,
telefon 1-01.
Eesti Põllumeeste Selts Tartus.
RUD. PARIS
TALUMÖÖBEL
KIRJASTAJA:
EESTI PÕLLUMEESTE SELTS TARTUS
PEALADU: E. K.-Ü. "POSTIMEES"
Postimehe" trükk, Tartus 1933.
Saateks.
On ebaloomulik, et talumööbel, mööbel,
mille keskel kasvab enamik eesti rahvast, mis
annab meie suurima ühiskonnakihi kodudele
ilme, on püsinud väljaspool avalikku tähele-
panu. Kui meil paari viimase aasta kestel
on avaldatudki eestikeelseid trükktooteid
mööbliküsimusest, siis käsitlevad need eeskätt
linnaelamute sisustusülesandeid. Linnamööbli
ja härrasmajade sisustusvõimaluste harutlu-
sega pole aga lahendatud talumööbli küsimus.
Eesti maaomase kodukultuuri arendamh
sel talumööbli tähtsust silmas pidades otsus
tas Eesti Põllumeeste Selts Tartus 1932. aas
tal välja kuulutada talumööbli kavandite üle
riiklikud võistlused ja erilist tähelepanu
juhtida oma järgnevail põllumajanduse näi
tusil ka talusisustamise väljapanekuile. En
dastmõistetavalt pole nende sammudega veel
kohe võimalik anda talumööbli suhtes lõp
likke lahendusi. Kuid säärane tegelik selgi
tustöö koos praktiliste rakendusnäidetega
omab otsustavat tähendust. Sellega on esi
tatud võimalus elukutseliste mööblivalmista
jate, arhitektide, kunstnikkude ja talurahva
koostööks meie talumööbli arendamise sihis.
3
Säärane ühise sihi taotlemine on seda häda
vajalikuni, et meil puuduvad talumööbli alal
kaugemad traditsioonid, ja luua neid tradit
sioone maaolude praktilistele nõuetele vasta
valt ning rahvapärast kunstimaitset rahulda
valt on võimalik ainult sellise pidevama koos
töö tagajärjel.
Käesoleva väljaande ülesanne on ainult
talumööbli küsimuse ülesvõtmine üldistes
joontes. Selleks on püütud piltlikke näiteid
tuua ja tähelepanu juhtida rohkelt esineva
tele lahendusviisidele. Näited on võetud pea
miselt Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi üle
riiklikule võistlusele esitatud kavandite hul
gast. Ühtlasi on selgitavat pildimaterjali
saadud ajakirjalt „Taluperenaine“, mille toi
metusele lahke vastutuleku eest avaldame
siinkohal tänu.
Kuna Eesti Põllumeeste Selts Tartus on
otsustanud edaspidistel sügisnäitusil korral
dada talumööbli kavandite ja valmismööbii
osakonda, siis saavad need ulatuslikumalt
kaasa aitama meie talumööbli arengule.
Kasvagu sellest Eesti Põllumeeste Seltsi
algatusest viljakas kaasaaitav tegur meie
maamööbli kujundamisele ning liitugu seal
koostööks kõik, kellele meie laiemate rahva
kihtide kodukultuuri küsimus on südame
lähedane.
4
Talumööbel vajab enne kõike, väljudes
rakenduslikust seisukohast, teisi materjale ja
vorme kui linnamööbel. Selle mööbli vormid
ja materjal peavad olema kohased tegeliku
maaelu nõuetele. Talumööbli kujundamisel
peetagu silmas selle ehituse lihtsust kon
struktsioonides, et seda võiks tarbekorral val
mistada ise omal jõul kodusel teel, või seda
võiksid külatislerid teha, kellel puuduvad
sageli keerukamad sisseseaded puutööks.
Üheks oluliseks nõudeks on talumööbli oda
vus, sest selle valmistamine peab olema raha
liselt jõukohane ka kümnetele tuhandetele
väike- ja keskmajapidamistele. Samuti nõuame
ka talumööblilt suuremat vastupidavust ja
tugevust. Ei sobi üldiselt taludesse poleeri
tud ja vahatatud mööbel, sest säärase mööbli
korrashoid on kulukas ja aeganõudev.
Ka
pole soovitav üldiselt talumööblite valmista
misel tarvitada vineeri, kuna see on kallis ja
vähe vastupidav maamööbliks, mille korras
hoid ja puhastamine toimub veega pesemise
ja märjalt pühkimise kaudu. Seepärast peaks
tarvitama talumööbli valmistamisel neid puusorte, mis kasvavad meie maal ja on hõlp
sasti kättesaadavad, ning rakendama mööbli
valmistamisel lihtsamaid ehituspõhimõtteid
ja tarvitama mööbli vastupidavuseks ja kor
rashoiu hõlbustamiseks õlivärviga katmist,
peitsimist ja lakeerimist.
Kuid endastmõistetavalt on võimalik maa
elamute sisustamisel, arvestades suuremaid
5
Joonis nr. 1
E. Volberg: vaade peretuppa
majapidamisi, tarvitada kõiki neid materjale
ja tehnilisi abinõusid, mida tarvitatakse linnamööbli valmistamisel.
Seejuures tuleb
vaid kaaluda, millistes ruumides ja missugu
ses ulatuses seda võiks teha.
Kuid eelöeldu ei tähenda veel seda, et
meie maamööbli valmistamisel lihtsamais
konstruktsioones, käepärastolevate puusortidega ja odavamate ning vastupidavamate katmisviisidega peaksime loobuma ilunõudeist.
Ei! Kõik need materjalid ja ehitusviisid
võimaldavad tervel määral luua esteetilist,
kunstimaitselist sisustust ja omapärast, ilu
tundele vastavat kogupilti meie elamutes.
Selleks on tarvis ainult vaeva näha vormi
küsimusega mööbli valmistamisel või telli
misel, on vajalik kaaluda, mida meie peame
nõudma oma tubade sisustamisel mööblivalmistajalt, et see annaks huvitava, maitseka
ja otstarbekohase mööbli meie kodudele. Ja
sääraseks kaalumiseks annab tugeva aluse
see, kui ainult mõtleme, et mööbel valmista
takse meile aastaiks ja aastakümneiks, et
meie peame tema keskel viibima püsivalt ise
6
Joonis nr. 2
E. Volberg: vaade elutuppa
ja temaga esindama ka oma ilutunnet ja tähe
lepanu oma kodu vastu igale võõrale ja küla
lisele, kes üle läve astub meie majja.
Enne kui asuda aga lähemalt talumööbli
vormiküsimuse juure, on vajalik puudutada
meie talude ruumijaotust, millest oleneb
mööbliüksuste iseloom ja nende kokkukÕlastamine.
Nagu üldiselt tuttav, ei valitse meie talu
des tänapäev ühtlast ruumidejaotuse põhi
mõtet. Ruumide arv ja nende rakenduslik
iseloom sõltub talumajade vanusest, juureehitistest ja talude jõukusest.
Harilikku
tüüpi talumajad sisaldavad kolm tuba ja
köögi, kuid esineb ka nelja- ja kahetoalisi.
Ruumide arvust ja pere suurusest sõltub loo
mulikult nende sisustamisel ka mööbliüksuste
arv ja iseloom. Kuid mööblivormide valikut
mõjustavad ka taluomanike erinevad vaim
sed huvid ja praktilised nõuded. Et igal
erijuhul on mitmed lahendused aja- ja asja
kohased, seda peetagu kogu mööbliküsimuse
ülesvõtmisel silmas.
Kõrvale jättes kõiki neid üksikasju ja
7
Joonis nr. 3
E. Purfeldt: vaade peretuppa
loendamatuid ruumide jaotuses üleskerkivaid
eriküsimusi, võtame mööblivalmistamisel alu
seks kõige üldisemaid maaelamutes esine
vaid põhimõtteid.
Nagu mainitud, sisaldab üldine taluelamu
meil kolm tuba, millele seltsivad kõrvalruu
mid. See ruumide arv jääb nähtavasti meie
taluelamutes ka edaspidi üldiseks. Need on
peretuba, elutuba ja magamistuba.
Peretoa ülesanne vastab üldiselt söögi
toa omale, kuid peretuba on ühtlasi ka talu
majapidamises esinevate sisetööde kohaks,
eriti talvel, kus peretoas tehakse rida naistetöid, nagu kudumine jne., ning korraldatakse
ka vajalikke talu meestetöid. Samuti on suu
rema talu pere juures peretuba ka magamis
toaks. Seega on peretuba meie taludes kõige
mitmekesisema iseloomuga universaalruum,
mis jääb ühele osale taluinimestest alaliseks
töö- ja eluruumiks. Need mitmekesised pere
toa ülesanded nõuavad peretoa mööblilt liht
sust, vastupidavust ja rakenduslikku ise
loomu. Peretoa mööbel on seetõttu püsinud
Joonis nr. 4
A. Kotli: elutuba-köök
oma lihtsais vormes ja vastupidavuses kõige
tüüpilisemana meie taluruumide sisustuses.
Ka edaspidi peaks selle toa mööbel omama
tugevaid ja lihtsaid vorme. Seal peaks hoi
duma eeskätt ülearuse mööbli kuhjumise
eest, sest selle ruumi mitmekesised ülesan
ded nõuavad korrashoiu hÕlbustust ja suu
remat vaba ruumi. Peretuppa kuuluvad kol
metoalise taluelamu süsteemis lauad, vastav
istemööbel, söögikapid ja tarbe korral voo
did ja riidekapid.
Siin on võimalik seina
ehitatud kappidega ruumi kokkuhoidu teos
tada ainult kõige uuemate ehitiste juures.
See lahendus olgu üldiselt teada ning ärgu
jäetagu kõrvale seda kasustamisvõimalust
ühelgi ümberehitusel meie taludes.
Üht sellist lihtsat lahendust peretoas näi
tab pilt nr. 1. Harilikult tuleb aga arves9
Pilt nr. 5
Sööginurk köögis. „Taluperenaine“ nr. 3, 1930
tada meie seniste maaelamute peretoa sisse
seades kõigi tarvilike mööblitiiüpide omaette
ehitust. Neid tuleb stiililiselt ühtlustada, et
kogu ruum võtaks ka väliselt huvitavama ja
maitsekama ilme, nagu näeme joon. nr. 1—12.
Laudade ja pinkide kõrval oleks soovitav
peretoas tarvitada järisid, taburette — kui
hõlpsasti käsitatavat istemööblit. See annaks
toale elavama ja rõõmsama seadeldise, pin
kide süsteem tooks aga ruumi arhaistlikuma
ja tüsedama vormikõne, mida selgitab joo
niste nr. 1 ja nr. 2 võrdlus.
Nagu istemööbel ja lauad peavad pere
toas olema vastupidavad sagedasele ja mit
mekesisele tarvitusele, nii olgu seal ka kapid
tugeva ehitusega ja hõlpsa rakendusega. Ena
mik kappe meie talude peretoas täidab puh
veti- ja söögikapi ülesannet; seal asuvad iga
10
Joonis nr. 6
N. Espe: vaade söögituppa
päev korduvalt tarvitatavad nõud. Kuid sel
les ruumis esinevad ka sageli riidekapid ja
kirstud teenijatele.
Üldise mööbli stiili läbiviimiseks olgu
juhtivaks korduvus vormide iseloomus ja kau
nistavates motiivides.
Kui näiteks tarvita
takse raskemõõtmelist vormi kappide ehitu
sel, siis püütagu seda. võimalust mööda kanda
ka laudade ja toolide vormidesse. Samuti on
samalaadiliste ornamentide esinemine suuri
maks teguriks ühtlustamisel.
Väiketaludes, kus ruumide arv on eriti
piiratud, võib peretoa söögitoa ülesannet
siduda ka köögiga, mis annaks meile nn.
elamisköögi, nagu näitab pilt nr. 4. Selline,
äärmiselt praktiline ja kokkuhoiuline toatüüp eeldab aga meie oludes palju hoolt kor
rashoiuks, sest meie talude majapidamine
kannab elamiskööki rohkesti pori ja mustust,
kõnelemata veel säärasest köögist, kus val
mistatakse karjatoitu. Kuid tarvilike seina
pinkkastidega ja töölaudadega võiks säärane
11
Joonis nr. 7
A. Kotli: vaade elutuppa
toatüüp olla meie väikepõllupidajaile ideaa
liks. Selle eelduseks on tarvis läbi viia ainult
mõned korraldused üldise töötegemise suh
tes, et ruumi võiks hoida puhtana. Loo
mulik, et sel juhul on mõeldav eraldi kõr
valruumina magamistuba. Ka võiks väiketalus, kus pereliikmete arv on eriti väike*
siduda köögiga kogu peretuba, mis samuti
tooks suure hÕlbustuse teiste ruumide lahen
dusse.
Sellist sööginurga korraldust kõige
napimal kujul näitab pilt nr. 5, kus kitsas
kööginurk moodustab kokkuhoiulise söögiruumi. On endastmõistetav, et jõukamates
taludes võiks tarvitusele tulla ka erituba söö
gitoana, nagu näeme joonisel nr. 6.
Mis puutub kolme ruumiga talutüübi elutoasse, siis on see tavaliselt ruum, milles
töövaheaegadel puhatakse, loetakse, tehakse
kirja- ja puhtamaid töid ning võetakse võõ
raid vastu. On kahju, et linna mõjul kohati
12
Joonis nr. 8
L. Mey-Starkopf: vaade elutuppa
ka maal sisustatakse see ruum ajast ja arust
läinud saalimööbliga ja peetakse seda ruumi
peamiselt võõraste vastuvõturuumiks. Selle
ruumi kaunistamine, selle mööbli vormide ise
loom võiks leida rohkem viimistlust. Esiteks
et tule elutoa mööbli tarvitamisel arvestada
igal tingimusel mööbli lihtsust, nagu see on
vajalik peretoas, vaid siin on võimalik kulu
tada rohkem tähelepanu kaunistuslikule kül
jele.
Suuremat vormirikkust ja isikliku
maitse arendamist võimaldab elutuba juba
selle poolest, et mööbel pole seal määratud
nii üldiseks ja mitmekesiseks tarvitamiseks,
seal puuduvad otseses mõttes universaallaud,
standard-istemööblid ja söögi-, köögi- ja rii
dekapi segatüübid, nagu seda sageli leiame
peretubadest. Ka on võimalik selle toa puh
tama iseloomu tõttu rakendada seal mööblivalmistamisel riiet, mis annab ilutunde lahen
damiseks mööblile sootuks avaramaid võima
lusi. Ja kogu selles ruumis võimalik seinaja pÕrandavaipade ning muude dekoratiivriiete tarvitamine annab ka mööbli vormide
kujundamisele suurema tähtsuse. On aru
saadav, et meil selle toa sisustamisel puudu13
Pilt nr. 9
A. Volberg: eesti rahvuslikel ainetel valmis
tatud mööbel
vad samuti igasugused traditsioonid, ja nende
loomisele tuleb alles asuda.
Mis puutub elutoa üldisse mööblistiili,
siis võib seda kas arendada meie primitiivse
mast maamööbli tüübist, kaunistada rahva
päraste motiividega, või võtta tarvitusele
moodsamaidki mööbliliike. Kõigepealt peab
aga põhjalikkusega kaaluma oma isikliku
maitse suunda ja arvestama tegelikke läbi
viimise võimalusi.
Ühe praktilise ja ajakohase elutoa sisus
tuse esitab arhitekt A. Kotli (vt. joon. nr.
7), mis sisaldab lihtsate konstruktsioonidega
ühepoolse kapiga kirjutuslaua, raamatute
riiul-kapi ja omakootud riidega kaetavaid
diivaneid ja toole.
Peaaegu senise talutoa omaga sarnlevat
sisustuslaadi esitab kunstnik Lydia MeyStarkopf lihtsa, kuid kõike arvestava seadel
disega (joonis nr. 8). Huvitava osa toas moo
dustavad kastalustega istekohad nurgas, mida
14
Pilt nr. 10
Vaade elutuppa. „Taluperenaine“ nr. 4, 1930
Pilt nr. 11
Elutoa nurk. „Talupere naine“ nr. 1, 1932
15
Joonis nr. 12,
L. Mey-Starkopf: vaade magamistuppa
võib kasustada panipaikadena taliriiete jaoks
jne. Pealt ärakäivad kõvad polsterpadjad,
mida ka toolide juures tarvitatakse, on ilu
sad, mugavad ja mittekallid. Kirjutuslauda
asendab tavaline lauatüüp külgedele ehitatud
mahukate sahtlitega.
Pilt nr. 9 esitab rahvuslikel motiividel
valmistatud mööbli arh. A. Volberg’ilt, mis
näitab maitsekat ja omapärast mööblit rahva
pärase ornamentikaga.
Salgamatult on elutoa sisustamisel piira
matud võimalused, kui arvesse võtta kõiki
neid moodsaid mööbli vorme, mille käsita
mine kodusel teel ei ületaks võimalusi. Pil
did nr. 10 ja 11 toovad näiteid diivanite ühen
damisest väikesemõoduliste raamaturiiulitega,
millised asetatakse sel juhul diivanite otskülgedesse.
Kuid kõiki neid mööbliüksusi
soetades peab eeskätt arvestama nende häda
vajalikku tarvidust.
Mis puutub meie taluelamute magamistu
badesse, siis on mööblimuretsemisel eeskätt
tarvilik lähtuda vaid kõige vajalikumast ja
püüda leida neid mööbli vorme, milliste kor16
Pilt nr. 13
Vaade magamistuppa. „Taluperenaine“
nr. i, 1931
rashoid puhtuse mõttes on hõlpsam. Tava
liselt oleme harjunud nägema talu magamis
toas panipaika kõigele ülearusele ja kõigele,
mida võõraste eest tuleb koristada.
Mis puutub magamistoa üldstiili, siis
tuleb arendada võimalikult lihtsaid vorme,
millele võib vahest anda lõik- ja ornamentkaunistisi. Üldine ajakohane nõue on ma
dalavõitu sirgjoonelise sängi vorm, mille otslauad võivad olla väljalÕigatud jalgadega või,
mis küll puhastamise mõttes pahem, kinni
sed, põrandani ulatuvad. Laste sängid pea
vad kinni samast vormist, nende küljelauad
on aga kõrgemad, tihti hõredatest pulkadest,
redelitaolised. Laste kasvamist arvestades
on väga praktilised väljatõmmatavad voodid.
Seda tehakse kas otstest, või kui vajatakse
17
2
£^vaad^
CfVAAOS;
l&L
Joonis nr. 14
E. Eolberg: taburette
18
Joonis nr. 15
N. Espe: pink
ööseks laiemat aset, siis külje pealt. Prae
gusel ajal on laialt tarvitusel nn. öökapid,
väikesed kapplauad voodite juures, mille alu
mist osa — kappi — tarvitatakse saabaste
hoiukohaks, pealmist plaati lambi aluseks
jne. Magadistoa kappide juures tuleks roh
kem rõhku panna nende avarusele ja süga
vusele. Kummutite asemel on soovitavam
üks kolmandik kapist varustada riiulitega,
sahtlitega ja seda tarvitada pesu panipaigaks.
See osa kapist, mis on määratud pesu jaoks,
võib olla ka varustatud eri uksega.
Üks mööbliese, mida ikka harvemini
leiame maal ja mis oma ilu poolest ületab
kummuti, on riidekirst.
Riidekirstu võib
samuti pidada üldises stiilis mööbliga, teda
võib ka katta dekoratiivse riidega ja tarvi
tada istmeks. Riiete mahutamise hõlbusta
miseks võiksid kaasa aidata osalt ka elutoas
ja magamistoas leiduvad kahekordse põhjaga
diivanid, kuhu mahutatakse taliriided või
magamisriided. Tervishoiu seisukohast peaks
püüdma magamistuppa tuua rohkem valgust
ja päikest ning sisustuse lihtsust, mis ker
gendab korrashoidu.
Kui asuda üksikute mööbliliikide vali19
Joonis nr. 16
N. Espe: toole ja pinke
kule, siis peetagu siin silmas neid laialdasi
stiili ja komplekteerimise võimalusi, mida
pakuvad meile taluelamute ruumijaotused.
On tarvilik arvestada kõigepealt ruumide
suurust ja neid praktilisi nõudeid, mis üles
20
Pilt nr. 17
E. Kuusik: toole Seltskondlikust Majast
T allinnas
kerkivad igal erijuhul. Siin maksab juhis,
mis ei luba ehitada ühe ruumi jaoks eri stii
lis, lahkuminevate proportsioonidega tunne
tatud ja eri kaunististega varustatud mööblit.
Küll võib olla ühes ruumis mitut süsteemi
istemööblit, laudu ja kappe, kuid neid ühen
dagu ühtlane maitse suund, vormi iseloom,
ornamentatsioon või teadlikud vormide ja
värvide kontrastid. Aga teravalt kõige selle
juures peetagu silmas praktilisust, sest möö
bel on osalt siis juba meeldiv, kui selle vor
mid on arenenud meie elunõuetest ning ta
21
Pilt nr. 18
E. Kuusik: toole Seltskondlikust Majast
Tallinnas
vastab igati käsitusele ning on ka hinnalt
jõukohane.
Xstemööblina võiks mööbliliikide alalt
soovitada talumajja järisid ehk taburette.
Nad on hõlpsasti rakendatavad kõigis ruumi
des, võtavad vähe ruumi, on kergesti ümberasetatavad ja ei valmista ehituse suhtes min
git raskust neid kodusel teel valmistades.
Joon. nr. 14 näitab taburettide tüüpe: lauast,
kõrkjanöörist, riidepaelast või nahkribadest
põhjadega. Kui seda nõuab üldine mööbli
iseloom, siis võib taburettide jalgu kaunis22
Pilt nr. 19
L. Mey-Starkopf: toole
tada lõigetega või raami ääri ilustada orna
mentidega. Järidega rakenduslikus suhtes ei
võistle küll joon. nr. 15 esitatud vahepealne
tüüp, kuid selle istemööbli praktilisus laseb
soovitada teda nii peretoa- kui ka köögi
mööbli hulka.
Mis puutub pinkidesse, siis esinevad need
laialdaselt meie talu peretoa istemööblina.
Olgu siin tähelepanu juhitud sellele, et otslaudade vähesed lõiked teeksid selle mööbli
sootuks huvitavamaks vormi mõttes, nagu
näitavad joonised nr. 1 ja 3. Ning veelgi
suuremat vormirikkust annaksid pingile pulkjalgade asemele asetatud profileeritud laudjalad, mida võiks samuti kaunistada lõik- või
pÕletisornamentidega, nagu näitab joonis
nr. 16.
23
Joonis nr. 20
J. P.: tugitooli tehniline joonis. „Taluperenaine“ nr. 1, 1931
Kui on küsimus rahvapärasest stiilist,
siis ei tule unustada neid võimalusi, mida
pakub eesti rikkalik ornamentika õllekannu
del ja muul puutööl, koguni mitte vaibaornamentikat.
Nende lõikmotiividega ilustatud toolitüüpe esitavad erhitekt Kuusiku kavade
järgi valmistatud
toolid Seltskondlikust
Majast Tallinnas — pildid nr. 17 ja 18. Sa
muti Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi talumööbli kavandite võistlusele esitatud kunst
nik N. Espe joonised nr. 16. Seljatoega too
lide valmistamisel tarvitatakse samuti tooliselja loodispuude, eriti keskpuu profileerimist või ristpuude lõikeid, nagu näitab joo
nis nr. 19. Kõik need vähesed lõiketööd
24
Joonis nr. 21
E. Volberg: magamistoa ja elutoa tugitoole
annavad istemööblile sootuks viimistletuma
ilme.
Kui eespool on jutt istemööblist, mille
praktiline iseloom sobib eeskätt pere- ja elu
tuppa, on huvitavaks ja mugavaks vaheldu
seks tugitooli tarvituselevõtmine elu- ja ma
gamistoas. Neid tooli liike võib samuti val
mistada lihtsate konstruktsioonidega kodusel
teel. Sellise toolitüübi konstruktiivset puu
ehitust selgitab joonis nr. 20. Huvitavat
maapärast vormi näitavad arhitekt E. Volbergi tugitoolide joonised nr. 21. Nende juu
res on tarvitatud nii kõrkjanöörist kui ka
riidest põhjakatet.
Kui seda nõuab kogu toa sisustusstiil,
võib tarvitada tugitoolide kaunistamiseks ka
25
Joon. nr. 23
A. Roosileht: pehme polstriga tugitool
lõikornamente ja profiile tugitooli seljatoel,
küljetugede esikülgedel ja jalgade vahepuudel, nagu näeme joonisel nr. 21. Pole või
matu maalgi omal jõul valmistada lihtsate
konstruktsioonidega veelgi mugavamaid peh
me polstriga toole, mille üldvormi annab
joonis nr. 22, ja iste- ning lamamismööblina
pehme polstriga sohvat, diivanit, nagu näeme
joonisel nr. 23.
Joon. nr. 22
A. Roosileht: pehme polstriga diivan
26
Pilt nr. 24
Diivan.
.,Taluperenaine“
Salgamatult nõuab säärase mööbli valmis
tamine tegijalt suuremat tähelepanu ja vaeva.
Kuidas kodusel teel toime tulla pehme pols
termööbli ehitamisega, võib tutvuda lähemalt
kunstnik A. Roosilehe kirjutisest ajakirjas
„Taluperenaine“ nr. 11 1932. a.
Puhkemööblina on soovitav tarvitada eluvõi magamistoas diivanit, mille valmista
mine pole niivõrd keeruline, selleks piisaks
raamidele kinnitatud madratsist, mis kae-
Joon. nr. 25
N. Espe: peretoa laud
27
Pilt nr. 26
I. P.: kirjutuslaud. „Taluperenaine“
nr. 1, 1931
takse omakootud vaibaga. Säärast diivanitüüpi esitab pilt nr. 24.
Mis puutub laudade vormidesse, siis siin.
peetagu silmas kõigepealt laua ülesannet
ning toa vormi iseloomu, kuhu laud on mää
ratud. Ühegi teise mööbliliigi vorm ja kon
struktsioon pole sel määral sõltuv toast ja
tarvitamise iseloomust. Talu peretoa-, samuti
köögilauad olgu tugeva ehitusega. Pealmise
lauapinna materjal ei tohi olla kuuse- ega
männipuu, see annaks kuludes ja pestes
pinde.
Ühtlase kunstilise toa kogupildi saami
seks võib tarvitada lauajalgadel lõikekaunis28
Pilt nr. 27
Klapp-kirjutuslaud.
„Taluperenaine“
nr. 2, 1930
tust. Kuidas oleks võimalik ühtlustada stii
liliselt laua välimust tooli vormidega, näitab
joonis nr. 25, millele vastaks joonisel nr. 16
ülareas esitatud tooli vorm. Seal on laua
otslaudadeks antud samasugune lõikevorm
kui tooli seljatoel. Säärast vormi ühtlusta
mise põhimõtet leiame samuti joonistel
nr. 1, 3, 6 ja 9, mille algmed ulatuvad rahva
pärase maitse juure. Ülaltoodud näited anna
vad salgamatult ruumis huvitava rahvapärase
arhaistliku vormikõne kogu mööblile.
29
Joon. nr. 28
A. Roosileht: elutoa nurk
Mis puutub elutoa laudadesse, siis seal ei
valitse tänapäev laudade mõõtudes ja vormis
kindlat reeglit. Diivanite ja kušettide juure
võib tarvitada madalaid, nn. teelaua tüüpe,
töölauad mõistagi peaksid omama harilikku
Joon. nr. 29
Pakk-kastist riiul
30
Joon. nr. 30
E. Volberg: „kasvav kapp“, I variant
kõrgust. Elutoaiaudadena, seal, kus tehakse
osalt ka kirjatööd ja loetakse, võiks soovi
tada lihtsaid, kahel pool riiulitega laudu,
Joon. nr. 31
E. Volberg: „kasvav kapp“, II variant
31
Joon. nr. 32
L. Mey-Starkopf: puhvetikapp
nagu näitab pilt nr. 26, või ühepoolse kapiga
kirjutuslauda, mida esitab joonis nr. 4. Üldi
selt on soovitavad ümmarikud lauad oma
mahutuse ulatuse poolest. Ka pole ülearune
küsimust tõsta säärasest kirjutuslaua konst
ruktsioonist nagu pildil nr. 27, mis hoiab raa
matuid ja kirjutusmaterjali tolmu eest ning
on sobiv hoiukoht dokumentidele. Üldiselt
peab iste-, lamamismööbli ja laudade ning
sinna kuuluvate riiulite kokkukõlastamisel
arvestama koduseid võimalusi ja isiklikku
maitset ning sellest lähtudes asuma mööbli
valmistamisele.
Üht sellist elutoa nurga
moodustamist koduste abinõudega näitab
joonis nr. 28.
Kui asuda kappide küsimuse juure, siis
on laudade kohta mainitud mitmekesisuse
põhimõte siin samuti maksev: kappide ehi
tuslik iseloom sõltub sellest, milleks ja kuhu
nad on määratud. Joonis nr. 29 esitab riiulit,
mis valmistatud väga lihtsal viisil — papp
kastist. Seda võib tarvitada raamatute pani32
Pilt nr. 33
Puhvetikapp.
Taluperenaine“ nr. 3, 1930
paigaks või muuks otstarbeks ja uksega varus
tatuna annab see algelise kapitüübi. Pere
tuppa ja kööki tuleks soovitada kõige lihtsa
mat, nn. kasvavat kappi. Kasvava kapi pare
mus seisab selles, et teda võib tarbekorral
laiendada, juure lisades selle ala- või ülaosale
samasugustes mõõtudes ja vormes kappe või
riiuleid, nagu näitavad joonised nr. 30 ja 31.
Säärase kapi valmistamine oleks otstarbe
kohane ja odav ning selle laiendamine sün
niks orgaaniliselt rahade ja rakenduse seisu
kohast. On loomulik, et kappe võib valmis
tada igast meil esinevast puusordist. Jooni
sel nr. 32 võime näha tänapäev levinud puhvetikapi vormi kahe pealmise ja kolme alu
mise jaotusega. Kapi üldine vorm on mada
lavõitu, võrreldes endiste puhvetikapi mõõ
tudega. Hõlpsamaks ehituseks tarvitatagu
raamidele ehitatud uksi, kuna silepindadega
ukse ehitus nõuab vähemalt ristamisi kolme3
33
Joon. nr. 34
E. Volberg: üldvaade kööki. „Taluperenaine“
nr. 12, 1932
kordselt liimitud lauapindasid, et takistada
uksi kiiva tõmbumast.
Moodsat puhvetikappi esitab pilt nr. 33.
Ta koosneb madalamast alaosast ja ühelt poolt
sahtlitest. See kapi vorm on tänapäeva eba
sümmeetrilise ehitusprintsiibi näiteks, mida
võib rakendada ka teiste mööbliliikide juu
res. Kuna nüüdisajal tarvitatakse pesuhoiuks
vähem kummutit, siis on eriti riidekappide
juures, mille üldmõõdud nii sügavuses kui
laiuses on kasvanud, selle uue ebaühtlase jao
tuse põhimõtte rakendamine tarvilik: pesu
hoiuks ehitatakse riidekapi üks pool riiuli
teks. Ka on võimalik siduda riidekappi pesu
kapiga nn. kasvava kapi põhimõtte alusel:
ehitatakse samasuguses kõrguses pesukapp ja
liidetakse see riidekapi külge.
Talu köögimööbel! Sinna on senini rän
nanud kõik vananevad lauad, toolid ja
34
Pilt nr. 35
Nurk ülesoomemaalisel põllumajanduslikul
näitusel 1932. a. Viiburi Martaliidu poolt
esitatud väiketalu köögist. „Taluperenaine“
nr. 9, 1932
kapidki. Ja ometi — see ruum, mis meil
taludes on olnud toamööblile hauaäärne,
peaks omama kõige otstarbekohasemat erimööblit, peaks vastama kõige rohkem tege
likkudest kogemustest kasvanud nõuetele.
Köögimööblil puuduvad aga kõikjal üldmaks
vad vormid, sest selle iseloom on otseses sõl
tuvuses majapidamise suurusest, isiklikest
tarvetest ja võimalustest. Ilunõuded — need
olgu viimastena arvestatavad köögimööbli
ehitamisel ja need võiksid avalduda vaid köö
gimööbli värvimisel. Kapid, lauad ja pingid,
mis paigutame kööki, peavad olema lihtsate
vormidega ja kergesti pestavad. Selleks tu
leb neid katta õlivärviga. Joonised nr. 34 ja
35 toovad paar näidet köögi sisustusest.
Eespooltoodud vähesed näited ei või
malda talumööbli küsimusse tuua kindlaid
ettepanekuid. Nende ülesandeks on tähele
35
panu juhtimine mitmekesistele lahendustele,
mis meile tulevikus esitab talu sisustamine
vastava talumööbliga. Selleks, et kindlaks
määrata meie elulisi nõudeid ja rahvuslikke
kunstitarbeid maamööbli suhtes, on tarvilik
levitada teadmisi meie maamööbli väljaku
jundamise vajadusest. Kodune elupraktiline
korraldus ning koduse ümbruse vormi mõjud
ja maitse, millele põhilisi jooni annab eeskätt
mööbel, on meie stiilitunde ja kunstimaitse
esimesi arendajaid. See on ka meie kodu
tunde tiheduse määrajaid.
36
Rutake õnnepileti omandamisega!
Eesti Põllumeeste Seltsi
Vahi koolid
«••••■
v
»
Vastu võetakse mõlemast soost
õpilasi, kellel on 6-kl. algkooli
haridus.
Vastu võetakse mõlemast soost
õpilasi, kellel on 6-kl. algkooli —
keskkooli haridus.
Lähemaid teateid saab koolijuhatuselt, Tartu
kaudu. Telefon Tartu 2-54.
Eesti Põllumeeste Seltsi Vahi koolitalu
pudelipiim ja aiasaadused
on kvaliteedilt parimad ja hinnalt odavamad.
VaataJOHANNES BARBARUS
E. V.-r.
VIII
KOGU VÄRSSE
...JOHANNES BARBARUS
E. V.-r.
VIII
KOGU VÄRSSE
& POEEME
1927 — 1982
Mõningaid trükieksimusi, mis kauge korrektuuri tõttu
teksti libisenud, palutakse enne lugemist lahkesti
vaevaks võtta vastavalt parandada:
Lhk. 3. 3. rida alt — Wresen — pro Dresen.
„ 31. 1. 99 ülalt (2-ne plaan) -- aineil — pro laineil.
„(1-ne plaan) -- ärtu — pro härtu.
» 42. 5. 99
„ 42. 9. 99 alt
(2-ne plaan) -- vabrilgl — pro vabariigi
„ 49. 9. 99
„
(1-ne plaan) -- fakel — pro fakkel.
„ 52. 1. 99 ülalt (1-ne plaan) -- lainil — pro laineil.
„ 55. päälkirja klambrin — guasl — pro quasl.
„ 60. 6. rida ülalt — hingelisi — pro hingelisi.
„ 120. 8. 99
„
— liit — pro silt.
„
— Lnn — pro Linn.
*> 121. 9. 99
„ 124. 10. 99 alt — oli — pro oli.
JOHANNES BARBARUS
E. V.-r.
VIII
KOGU VÄRSSE
& POEEME
1927 — 1932
Tallinna Eesti Kirjastas-Ühisaae trükikoda, Pikk tän. 2. 1932.
„Horizontoj" -- valik värsse esperantokeelsen
tõlken (tõlkija Hilda Wresen).
*
llmuman (valmis käsikirjana) : Jaan Vahtra, —
monograafia.
■
EELSÕNA,
Moto: Der menschliche Geist schatft
sich eine elgene Realität . . .
(Die literarische Welt.)
Olen pikemat aega vaaginud, kas viiiku vältusel kuhjunud
ajalaule, millised meeleldi kõrvale jäet eelmiste kogude puhtluulelisest loomingust, erlraamatuna üldse välja anda ?
Kui järgnev põimendus toimunud, siis päämlselt sel põhju
sel, et aeg ei seisatu, vald sööstab meie vaimu kaudu igavikku,
Jätten järele lainetusi, mille amplituud päev-päevalt väheneb:
ajalaulud iganevad, nagu inimene Ise, kes omakord — kaudu aja voolab minevikku.
Olen katsunud läheneda sellele aja voogavusele ja alalisele
teisumlsele puhtloova printsiibiga: ühineda vahenditult kõige
ümbritseva eluga, vahel isiksuse haihtumiseni — sulada ühte sel
lega kõigen tema varjamatun otsekohesusen ja siirusen, luuen
puhtisendilise realiteedi — oma vabariigi, oma „E. V.-r.“i, mis pole
identne ametliku „E. W.“-ga, sest igal luuletajal on oma
lipukavand, oma sisemine riigikord, mida ta kaitsma
peab, ehk kui tal seda ei ole, siis pole ta luuletaja...
Pole ime, kui loominguvabariiki iseloomustab põhjalik erinemine
üldsusest ja tavalikkusest, sest: luule on sageli autori
maapagu. . .
*
Kuigi: „aeg modelleerib inimesi, inimene aega", pean tun
nistama, et käenolevan kogun tingimata aeg on rohkem modelleerind mind kui mina aega, kuigi olen katsunud „väljuda enesest
kui tõe lähtekohast." Pean tunnistama: sen põimendusen räägi
vad kaudu mu suu rohkem teised kui ma ise, — kõnelevad kihid,
rahvas, inimesed, — ka need tähtsuseta olevused ja põlatud töö
loomad, kes muide on pidanud vaikima, — need väikesed inimesed
— pigemini objektid kui subjektid, kel pole sõnaõigust ega suurt
kuulajaskonda, kelle hääl pole küiinind rahvatribüünini ja kõne
tooli paraadlikkuseni, — selle näitelavalise & teeskleva isamaalsuseni, — sest:
halveimad patrioodid on, kes tänavnurkel
hurra! karjuvad...
5
Ka „E. V.-r“än esinevad värsid on omamoodi „isamaalaulud“,
kuna nad väljendavad meie rahva (just mitte väikese osa!) tunne
tusi ja suhtumisi, registreeriden ajalisi sündmusi ideeliselt seisu
kohalt. (Nii mõnelgi värsil peaks pääle selle-ajaloolise dokumendi
väärtus olema.)
Kõike seda arvestaden, laskem siis aeg räägib oma mitme
kordse ja paljundet suuga, oma tuhande keelega! Kel kõrvad, —
see kuulgu! . . .
*
Kui meie — ülemiljonillsest rahvahulgast nood sada luuletis
kogu lugejat (milline optimism!) raamatun haistavad apokrlvallsi
mõtte & idee julbatusi (= valesti väljakukkumist), siis süüdistagu
nad aega, elu, olukorda ja neid suuri „lsamaalasi“, kes kaukahuviden kipuvad liiga tegema oma vähemale vennale. Mind süüdis
tada ei saa, sest esinen ise prokurööri osan. Olen teotsend ümbrit
seva elu siira väljendajana, — üldsusele kuulmata jäänud nõrkade
ja kaugete („väljarändajad!“) mõtteavalduste häälekõvendajana . .
Audiatur et altera pars!
Ü1 e j ä[ä vale luuleanalfabeedilisele osale eesti
rahvast (s. o. umbes 1.100.000-le) on aga ükskõik:
kas üldse kirjutetakse, või mis kirjutetakse —
seega mu värsikogul on kunstilist ja ideelist vas
tutust kanda ainult saja inimese een. Olen õnnelik,
kui mu kogu luule lugemisest täitsa võõrdunud „kultuuritegelasi“,
kes kogu meie vabariigi iseseisvuse ajal ka ühtki rida proosat
ei ole sirvinud, taas trükitähe manu juhatab, kuigi see peaks
sündima prokuröörliku nuhkiva tagamõttega, sest viimast (— taga
mõtet!) võib meil rohkem leida kui harilikku puhast mõtet . . .
*
Tiivustet noist „suurepäraseist luule väljavaateist“, astun
külma rahuga üle meie elu ümbritsevast „suurest üks-ta-puhast“, —
rõõmusten, kuis:
„päeviga saabuv haarab uuest vormist,
kant minutite, sekundite tormist“ . . .
Pärnu, sügis, 1932. a.
J. BARBARUS.
6
E. V.-r.
(TSÜKL ESIMENE)
E. V.-r. — AVANG
Kellele Maarja-, kel Tuulemaa,
Eesti — okkaline luulemaa:
nõgestega aia äären, ohakate umbrohuga,
ikaldusaastate nälja hädaohuga.
*
Vihmade vintsutada, sadude sarjata,
võimata väljade varasi varjata:
Eesti — pilvede penide pureda, —
murravad mudaks mulla mureda.
*
Taevas i n a helgib ainult vabariigi lipun:
must, — mure, öö, mille kohal ta ripub.
Oleme ise valge asetanud alla, —
haua poole valgus meile akendel valla.
*
9
Eesti sündind emast, — vene revolutsioonist)
luuletaja lipukavand, — jälgige joonist:
...
s
i
n
iPü
(pustm
u
ttt aloodin!),
v a
1
g e:
ne
koidiku kumma kastnud vabariik alge.
Poeetide põuen — päike, peerg — tuleriit:
südame põlevkivi, koks, kukersiit,
kuigi ka hingen vahel udu mingi:
rappa rajat süda, — sood ümberringi.
*
Vihmade vintsutada, tormide tallata,. . .
ei ma taha omi pisaraid kallata,
Eesti, — su vettinud väljadelle lisaks . . .
Ärgu mu värss saagu kaebeks — kisaks!
Ikaldusaastal, 1928.
10
E. V.-r. LINNULENNULT.
Moto: Linnulennult kas te näinud,
pilvedega kaasan käinud?
J. B.
1.
Vaibad, — soode ja rabade
tikit kanarbiku pleekinud lillaga,
— Eesti maastik:
salude vahel — põlde, aasade sillaga,
taamal ruuduna raiesmik — laastik.
Üle väljade vabade
aerotiibade sirutet lend:
vaatle isamaad, vaatle endi
*
Nõnda vist kevadel hanede kaelad
sihivad pilvedest kaikuva „ga-ga“-ga,
silmin Lõunamaa sinine meri,
rändude võluga — seikluste saagaga,
näljased otsivad põldudelt teri.. *
Samuti minu pupillide taelad
jänunevad järele luule,
mis kant kahe tiiva ja tuule*
11
Majade konnakarbid rannikule poetet,
tagaseinaks vabrikute varemed, — Pärnu,
katuste punaga rohelusest kelgib.
Meri nagu peni lakub kallaste kärnu,
taamal — kalurite üttide telgid
seljaga sinetava metsa vastu toetet.
Mõtiskelen: on see unen, või ilmsi ?
elukohaks: 28, Viimsi!
*
Horisondil paatide liblikud valendavad
üle lainte harjade õitseva muru
hõljuden, — vahulille õislehel’ lasku
purjede tiivad tahaks: tuul et ei suru
rusikaga fokkriide pingutet tasku...
Juba mu silmad põlde ruutudel maletavad:
salude vahed — aasade sillaga,
majade malendid — sirelite lillaga.
12
2
Vaat: väliseljakud — oosid,
vitsiku karjasega tursunud turjal;
orgudest paisub künk — kaamel kühmjas,
rändrahn veeretet käel kurjal
kaldale järve, mille vesi näib ühmjas.
Taamal majade tikutoosid
pilvede peegeüdusse heidavad varju:
kastavad vette õlekatuste harju.
Viljandi — tsükloop, — järve monookel
silmitseb sõbralikult õhku ja ümbrust:
varemed — vastu, kaldal — kantsid.
Venivad varjud veen — sooritaden kümblust.
Sakala Saiome, kellele tantsid?
surmale suikunu suudluse ootel,
mineviku verine Jokanaani pää
ei su käte vahel elusaks lääi
Virvendab Võrtsjärve lihvitud peegel, —
Haigutav udude amalgaam pinnal,
mõnulevad majad — õhukupud
maakera mulla mügerlisel rinnal;
paistavad tornide teretavad nupud:
maantee käärul kirik — keegel,
keegli otsan — kukk, ehk rist...
Äkselt, nagu maa alt kist:
kt-
Tartu — Emajõe sängin,
pilved vooguden peegeldavad,
taevad teevad toaletti,
vette pitsi heegeldavad ...
Vaatlen tänavate ketti,
majadega malet mängin.
Toomelt („Poeet, kust idioot!“)
püüab kalu silme noot.
*
14
Ole tervitet Eesti Parnass!
Katuste kandikud, ladvastikud lõigutavad,
aedade avarusist puude buketid
rohelist spleeni taeva poole haigutavad...
Ootavad ostjaid „ Kaubahoovi* letid...
On’s meie muusidel kodune, kas?
pudukauplusist pehkinud pinnal,
väikekodanlisen laixnurohken linnan.
3.
lähemalt õhust, kui mujalt on keelat
,, üle vait alla* oma isamaale vaatan:
taamal tuuliku tiivade crueifix.
Kuigi nagu Jeesust mind avatleks saadan,
sügavalle süvenend idee fixe, —
kui teiste maade eetrit kopsesse neelat,
ei siis lipitsejat lahkesti laani,
kumarda kiusajat madalalt — maani.
*
15
Tasandikud, luidestikud, kõrgustikud kõhnad,
paelana jõgi läbi mergelsavi,
vesi, — niidid, pais on suga,
vilksatab hõbedana hirmunud avi:
veepinnal virvendab jooksev juga ...
Monotoonsed maanteede mõhnad:
tõusud + langused looklevad veena,
tõttavad kuhugi tolmuse teena.
*
Kandur, näe! põllul, — juba aastasadu
inimene otsib oma elumõtet mullast,
sahaga selgitab südame sihti,
unistaden: salveden viljade kullast.
Ent see juhtub sagedasti — tihti:
ahtraks jääb aas, viljatuks vagu...
tummana tukub siis varjusurman talu,
sosistab salaja sünge salu.
*
Inimene maanteel... vanker vurab,
nõlvakul karjaloomi, — kirjud kannid, —
murude mänguasjad vitsikute vahel.
Päikse rebu praadub Peipsijärve pannil,
pahemal lookleb raudtee ahel,
Saadjärve silmad — käel kural, —
nõnda kannab mind pilvede tee
kaudu Jõgeva, mööda Mustvee*
16
Rakvere rajal... jääb nägemata Narva, —
viisnurk, vasar & sirp Vene piiril.
Arvan, et võin õhust kõrgelt tunda
silmade sihtivate laske tiirils
Aseri—paremal, kurale—Kunda,...
Meri taob maasse mõne terava talva:
Mungalaht, Papilaht, Koiga,... juba Tallinna
vaatepiiril kerkib — tumeda vallina.
4.
Lehvivad vabrikukorstnail suitsulipud,
tõstekraanad sadaman hiivavad spleeni,
dokkide tõusvate tervitab telling,
kergitab paigalolu — seisusordiini
laevade liuglemiseks ehitet helling.
Majade rägastikust kirikute tipud:
Oleviste uhkeldav — kõrk antenn,
vaesus all, kun tänava renn.
E. V-r.
2
17
Kandvad kalmistulgi laibad oma ristit
keha ei pääse veel pääle surma survest,
ahelaist lahti ei saa inimene hauan:
mure vahib vastu malmi kullatet urbest,
künkad kõik kettiden, raot rauan.
Vllisten vaibuvat viisi — Valse triste’i,
vingub vahel tuul, punub päike pärga,
suudleb lillesilma haual-pisarmärga.
*
Linn nagu hirmund: vankrite põgin
rahutu, — raudtee, tramme vurisev vinge,
askelduvi inimeste sõelumine kiire.
Midagi kotkalennust siirduman hinge,
teeme kui Toompea kaljudel tiire,
— südamen mootori halltõve login,
propelleri õhkutung pakitseb poorin,
laulab ruumi paisat rakukeste koorin.
*
Patkuli trepilt vana orjaaeg vahib, —
alla, kun võimule allund rahvavalg.
Tõtaten Toompeale, ei taipa ministrid,
kumb neist parem: Pikk, Lühike jalg,
karjääri avaneks et kergest’ registrid,
kahel otsal põleksid peerud & tahid . .
Tõkkejooks õnnestub sellel, kes ergem,..
valitsustoolil juba istmikul kergem.
18
Kõndiden kõrgelt — läbi Viru ja Harju,
astuden õhun üle väravate torni,
tahaksin unest’ kive lupja kasta t
mälestused maalivad mineviku morni,.. .
muistne küps, — et õhku lasta,
Vaatke vanapiiga viirastuste varju:
minevik — suur, vaja varemaeg sulgu,
olevik olgu, tulval tulevik tulgu!
5.
Säinad ja lahed lausa sukelduvad silmin:
Naissaar, Aegna, neemed merre hüppel,
sirutavad saared, — Lääne laiutavad käsi,
lainte loksutavan laisklevad rüppen.
Silmadega kui ju väsin,
südamkaameraga filmin,
sõrmedega kompan — käin:
juba peon mul Soela väin.
2*
19
Ei ma näind, kuis värtnad — poolid
Kärdlan ketrasivad kangast,
all kas paas, ehk madal madar ?
Möödusin kui Ristna pangast,
kaugel Kassaar, — „kataitt — kadar,
vete vahun vooge voolib,
ümber udulinik — aur,
tuukrina — mu silme kaur.
*
Noodsaarest — Narvani, Lääne rannikute pitsist,
Sõrve merest, — piiriks Lätimaa — Irbeni,
meridiaanide pigistavad pihid.
Kompassi uuesti kohendame kirdeni:
Ruhnost mööda — Peipsini sihid:
27-idapikkus kuu GreenwichMst...
Litsuvad laiuskraadid — torkivad tangid,
merest ehk maad, Eesti, juure kord hangid ?
*
Üle selle maa lehvib sini-must-valge,
Haanja munamäest — saareni Kokskäri
vabariigi varda valitsev toonus.
Linnulennult võib ju olla ka peri:
puudub kui kõrgustike karastav koonus,
pöörata kuhu poeet võiks palge, —
aero, = mäe aseaine, õhul on pind,
inimene tiival, nagu oksalgi lind.
20
FILMVÄRSS.
(PÄÄLINNA NEGATIIV).
1.
Milline kummaline sügise õhtu:
vedur on vihane, ära nagu arust,
vastupeksvast vihmast, läbi söösten marust,
ähvarden piksepilve poolekski lohku.
Taamal aga soodesüled kuis auravad,
suruden üles oma märjast rüpest
pilvi, — kui suitseks saunad laupäeva küttest.
Vagunid joobnuina tuigerdavad, jauravad.
Ja vilksatab : Raasiku, Lagedi, Ülemiste ...
Seitse lööb õhtune tornikella gong,
saabub kui Baltijaama pire rong.
Hingen mul rahutuse terav piste s
Kuskilt olen põgenend iseenda eest,
tänavate mõrda — aet vaistust, ujund,
kalana, silmin teiste randade kujund,
— välja elu magedast, seisvast veest.
21
Tahaksin ajada end püsti nagu Oleviste,
sirgena astu üle ümbritseva rädi.
Vaatan: üksteisest kuis rahulikult läbi
tõmbavad tänavad lugematuid riste.
Mõni neist ei-kuhugi välja meid vii,
inimese elu vahest jookseb nõnda umme,
— sulgeva müüri krohvi määrdinud lumme,
et matkajal taganemistee ainnlt prii.
2.
Ja inimesi sõelub ... All vihmavarju-seene
jalgur kisub köötsi, ise sammub nagu torn:
mõttesse vajund — ilme kohutavalt morn.
Pisaraid sügisesi nõrgub jalgteele.
Lisaks klaverkeeltelt ülalt sajab helivihma
kaudu avat akna... veetorude saksofonid
häälitsevad kaasa, nagu undaksid telefonid:
trummnahal tunnen oktaaviderihma.
Nunnekuja kuhilad all katuse kaabu
lakkamatult matkavad muistseid radu,
minevikku hüüden, mida ähvardab kadu:
aeg mis möödund, ei iial enam saabu.
22
Ja järsku mööda kõnniteid, Lühikest Jalga
Moosesena Siinailt — ledib Patkulilt alla
lõõtsutaden rahvasaadik, hõlmad tuulen valla,
raju een keegi oma kabuhirmu ei salga.
Portfellin kaenla all — käsulaude tal virn,
pää kohal pajapõhjast mustem pilvmägi, —
sammude müdin»] taevane ratsavägi
ründab, — inimnägudel närvitsev hirm.
Trümmisid põristab paraadiline kõu:
risti ja põiki piksepiikide sähvatusi,
tulisõrme hoiatusi, hukatuse ähvardusi,
vaatke! kõik taganeb eel selle jõu.
Ikka lähemalle, lähemalle kapjade plaginal:
pilvede ratsanikud, hobulakkade lehviden,
millede kahurvägi rasketel rehvidel
järgneb galopina — rataste raginal.
23
Tühjenevad kabuhirmun platside sõõrid,
juba lööb valusalt traati ja karda
— vihma vastu Raekoja gootilist sarda ...
Uluvad iilidest tänavate lõõrid...
Armutult peksab torm majade rõuke,
lõpeb nõuda õhtu ja saabub sügisöö,
koomal’ ümber linna tõmbub müüride vöö,
tallab jalg astuv valgeid rahetera-tõuke.
*
Kisub mu südagi öön ennast kerra
— linade lumme. Kuulen, voodin kui keeran end:
tornikell tunde taob, pooli & veerandeid ...
unelmad sõuavad unelmate perra.
Juba end valmistan vastu narkoosiks,
uni — öö kloroform kustutab aja,
kõrvadest kumiseva ruumigi kaja,
väsimuse mürk toim’vaks osutub doosiks.
Tõuseb mingi laul alateadvusest üles
tahaksin öelda nagu midagi õrna,
sosistada kusagil kuulavasse kõrva ...
Pää — ööpõlvedel, patjade süles.
24
Ja mu mõtted kui suits, kui udu-lend-suled s
arvud tõusvad kuskilt: Aja, Ruumi & võimaluste.
Uinuvad inimesed taga nummerdet uste,
kustuvad silmin ja majaden tuled.
4.
Hommikul valgus läbi luukide filtri
sisse murrab, silm tunneb lõbu sest helgist,
vihma järel lahti löönd taevasest nelgist...
alt kuuled kärgatusi, kurjustusi kiltri.
Mehhaanilise kõnnakuga argipäev astub,
tuulutav auto ajab lehkavat vagu;
sõiduki neelab kitsas pöiktänav — pragu,
inimesed tõttel — nagu kallistuseks vastu.
Ämblikuna silm näht pinnast, vormist, värvist
kinni haarab: sõrmede vahel tabat hetked,
üksteisest mööda sihit sammude retked,
ellu hüppab kõrgevoolupinge igast närvist.
Platside noodad täis kihavat loomust,
tänavate hõlmad pärra tõukavad lisa.
Turgudel tõuseb fortissimoks kisa,
kauplejad pingutavad häälpaelte toonust.
25
Turu nurgal kordnikud-keerubid valvel,
paradiisi väraval, eraldaden muust,
võtta kes tahaks Hää-Kurjatunde puust.
Kerjuse käsigi almuseks palvel.
*
Tornide mõrravaiad usklike püügiks
laotavad agulini tänavate võrke,
pastorid-kalurid iga patuse tõrke
neavad, neil monopol jumalamüüglks.
Vaatan eluvahtu linna riisuval kurnal:
imeline kujutella, kui ei kõnniks siin keegi,
kaoks kui inimesed ... Nõnda läbi seegi
astu võib, haiged kui suikund kõik surmal*.
Äridki jahmataks, kuis kohkuks vitriinid,
keegi kui ei suunduks enam sisse ja välja,
maakera puhtaks pühit katku, kui nälja,
järel jätaks haigutavad tänavate liinid.
Nüüd siin pankur kuldkalana ujub,
liiguten tasa omi pehmeid uimeid,
varitseden saaki ka siis, kui meid
ammu on pühkind ta kõikvõimsad tujud.
26
Küüru litsut töötu häbin silmad lööb maha,
süüdi nagu oleks, kui paluks veel andeks,
sisemiselt ainult paisub needeks, tas vandeks,
ilma et lood üldse: naine, leib, raha.
Vaatab ümberringi — elu hall, sootu must:
pennigi leida pole tühjunud kukrust,
laotab viletsus nimeta nukrust...
võimalused sulet, pole rõõmudesse ust,
*
Ja ikka tõukab tänav teisi õnnetuid uusi,
haarat oled masendavast raskest filmist,
pisar kipub veerma ema hardund silmist:
piima pole rinden — all näruse bluusi.
Ent põuen, kun nooruslik süda kord tuksus
kivina kuumana — tükk valus raske.
Keldritoan rõsken teda välja nutta laske,
kõnniteil kui laiutab karusnahke luksus.
27
5
Astub nii sügis. Juba pudeneb lehti...
Elada: tund, päev, aasta, ehk sajangud,
viletsuse täidet aina rulluvad ajangud,
elu nagu selleks, et surmal* end ehti.
Nälg vahib näkku — seljataga kel vangipõli,
masinate apokalüptiline ulumine,
väntade askeldus, poltide surumine,
hinge kust nõrgund aina tahma ja õli.
*
Toompea vahib aga kõrgilt, üsna mornilt,
viletsusest pööritab, — härrastel ökk.
Mäelt Harjuvärava „Kick in de Kök“
libastuman, loskunud tasakaalult, vormilt.
*
Tänavate hõlmad ikka püüavad kalu ...
sadaman aurikud röögivad, tõttel...
Oleks siis tähendus ujumise mõttel,
kui see viiks üle mere kannatuste valu!
28
„E. V.-r.“
(POEEM KAHEL PLAANIL.)
Moto asemel: Esmakordseltkuuluteti „E. V.-r.“ Pfirnun välja. Kuulutan seda oman poeemln teist
* korda. . .
J. B.
I
Ajalukku plakat:
E. V.-r. on hakat.
Seitsme sajangu ududest,
kaugete kannatuste kududest,
lepalinnu leinalaulest,
orjaaege ähmast-aurest,
vabadusse äkki hüpe.
Eestimaa — taas emarüpe,
tõstnud rahvas orjakäe,
mis te lootus? vaat! ennäe:
lehvib sini-must-valge,
peidab punalipp palge.
Seitsme sajangu öö
langes nagu vallandet vöö.
29
Kargas kartsale kikas,
tõusis teiba tiivuline,
sabasulin siivuline,
kirevana: kukerekuu!
lahti laulune suu.
Vahtis vaene. Vahtis rikas,
kandamina kanden kõhtu,—
„kikas õnne kireb õhtu,
punaharja puneten, —
ilma uut, — teist uneten,
lehvivi lõpuste lokuten
koriseva kõriga kokuten.“
Vaatab vaene vabadik:
pilve alla punapäike...
Popsi peoski püssitikk
pööraks otsa — tuleläike,
valvaks vaese vabadust:
tahetakse tabaust,
riivi risti rajada,
auku alamaid ajada.
Vahib vastu vastik lõustik,
tekib tarbeasi — tõusik,
klassivõitlus virgub visa,
kommunism me ristiisa!
30
Kana kartlikult kõõrutas:
muna murega muneda,
(uimane urvake uneta!)
kuhu kanda,
paika panda?
Sekund sündmusi sõõrutas
ajalugu lüpsis lehma:
tahtis tõsta, kista kehva
pimedusest päikse paistel',
naeru näole nutunaistel’.
Kahtlus kõhklejaten käärib:
võitlus vabadust kas väärib,
kui hüüud: ,,kõigi maade
töölised
ühinege!“ — tuhmid nagu, —
öölised ?
Lämbub marseljees, inter
natsionaal.
Kas lõpp revolutsioonil — fi
naal ?!
Lehvib aineil lõvilakka,
tõukab tormidest meid takka
Briti kiskja käpaga,
paitab palja päkaga.
Rahvuskodanlaste lõõm:
„Mu isamaa mu õnn ja rõõm!“
Lehvib sini-must-valge,
peidab punalipp palge.
Ruttab, ruttab ruunake,
siht nüüd sirge — suunake,
traavib, traavib täkuke,
paisub pikapäkuke,
tulevane tuhuhoost...
Ah, mis saab sest sünniloost ?!
I
Taipab kommunist sest plaa
nist,
paiskab sekka kõrikraanist:
„Hundil onneed hullud jutud,
karul kõned kavalad!“
El voolanud kevadised veed,
Küünlahärmatis puiel — paks
pakane,
linnast koju veer’vad nagiseden reed,
talv tuiskab üle põlde lumilakane.
Paljud jalgsi
koju tõttel, võtten julgust,
poolvargsi
suuaugu mulgust:
„Linnan vabariik loodi,
võlla kommunism poodi...“
Kord tõus, kord mõõn:
„Mu isamaa, mu õnn ja
rõõm!“
32
Mis küli valmib värdjast
ähitakse ümber ärdast’?
Tööline tahtis tööriiki,
vaene vaeste vabariiki,
punariiki paljaspüksi.
Ütlemata jäägu üksi:
mida soovis luuletaja,
— utoopia huuletaja.
See on vistist kõigil selge?!..
tõstaks praegu, pööraks tel
ge ...
Ah, mull’ meeldib raskejõus
tik,
löön sind, vaimuvaene
lõustik,
kellest rasked riigitoolid, —
parempoolsed panmon*
goolid !
Kass oli käpaga kaenud,
salamahti silmi pesnud:
külalisi kuulutanud,
vaenulisist valju vestnud...
Torm oli taevaid tuulutanud,
raju pilveriite raenud...
Varahommik vahib vaosta,
pilvepanga püksipraosta,
rõngad ringina raotud,1)
tähiseina taeva taotud:
üheksa ühtlast ümmargust
kuulutavad kangel kadu;
võlvilt vahib võre-madu,
keelab kõrgile kummar
dusi.
NB! ') Sakslaste Pärnu saabumisel —
25. veebruaril (1918. a.), nähti taevan
võrelisipllvepöörlseid,päikserõngald,
— kokku üheksa üksteise lähedusen.
Autor.
E. V-r.
3
33
Tänavail täägid teretavad»
võimsa värvid veretavad,
kun sini-must-valge alles, —
„Deutsc&land, Deutscftland
ttber alles/'...
Kartsa!!! — nii kiiver ki
sendab,
südame sappi sisendab:
räuskab raudrist, sõimab si
nel ...
aadlil ainult õnnelisel
särab seen ja särab väljan:
— „nüüd kord Eesti närtsib
näljan!.
U
Mära ei märkigi märatse,
kikas kirev ei käratse,
ei ta peksa teiban tiibu,
kuigi lootus veel ei hiibu..
Täkud tallin taltsana:
hobu hirnub hirmusilmii,
taevas — tume, päike pil
vi!,
mehed maan on maltsana
alandlikkus asub alpi,
tänutunne taltsasse;...
Sooviks saksik meie skalpi,
käkiks kartlik kaltsasse.
Vahib vasik vastikuna,
põrnitseden paiskab polgu,
määgija mornina mäletseb,
naine nägus nastikuna
jäägermehi jäletseb, —
vihavaen, kui viiaks’ võlgu:
siga süüaks’ sõraline...
Eesti — mulk, maa mõraline,
piiri pole pidevat,
sõlme, silmust sidevat...
Vaikus vahib väravast,
õudus õõnsail silmil õuest...
Kõrgi kõrist käravast
kõne kõmiseman kõuest:
Sakstel’ sõbralikult siutsub,1)
põllumeeste plaane
piuksub
maaliit — meelitav meduusa,
tõotab truudust kaudu
tuusa.
’) (kanapoeg, ehk sõnasõnallsen naljatõlkeu — Httlinersohn).
#
Asjaolud ahelduvad,
väljavaated vahelduvad...
Kõrgid kiivrid kõlisevad,
vaenuvankrid võrisevad:
piiri poole pannaks’plehku,
käivad käed & jalad
kähku.
Koer kuuvalgel hundand,
ulund,
üheksa—kuid üksi kulund,
kiivrid kuni kohanenud,—
peldikpotikspohanenud...
Rahvuskodanlaste lõõm:
„Mu isamaa, mu õnn ja
rõõm!4*...
Tööline taipas täbarat,
rahvusriiki räbalat:
vaeste viletsus jäi viiki...
Ei sest tule rahuriiki!..
36
Mõõgad murti küll muredad,
aeti alatumad auku,
püssid, padrunid perra,
kuulipritsi lindid kerra,
piigid penile pureda,
poleks et peletavat pauku,
et kõik relvad rooste
sööks,
— aeg on uuestsünniks —
4
tööks!
3
Oi, horisont kui hymen käri
seb s
Euroopa avaman on ust,
— kolm tarka Hommikust:
sirp, vasar, viisnurk — täht,
(kas neid kord Naatsaretin
näht ?)
Lääs — keran siil ja ise väri
seb ...
Läind Kotkas Lõuna, Lõvi
Läänest,
Atlandi ookeani äärest
suupisteks sirutaman
küüsi.
On terve Eesti kitsas kartser,
laine turjal laevu pantser,
maa pääl mõõk teeb ana
lüüsi.
Idast imena imab,
kommunism koiduna
kimab:
viisnurk—vaeste vabadus,
kiirest’ kipub kidanema,
imelikult idanema.
Viletsate visadus
rikub rikkarahva rahu:
pakub punavägi pahu . ..
Koidutäht kui põlev plotski,
teispool piiri trotsib Trotski.
Taeva tagumik on tulvan,
nagu nägu Kaana pulman:
tursund tõusang tunane,
porsunud peramik punane...
Ülal hõõgub taeva tael,
%
— paistab paigal põhjanael.
37
Asjaolud ahelduvad...
väljavaated vahelduvad...
Kires jälle kõrgel kikas,
riiki rajas vaesel’ rikas...
sekund sündmusi sõõrutas,
ajalugu lehmi lüpsis,
kana kavalalt kõõrutas,
kerkis, kerkis värske
küpsis.
Nõiub nõid:
võiab võid,
paneb pannile pläraka:
sirgub saiast sõjavägi,
kaader ei-mitte-millestki.
Kihutab kahur käraka,
vastu mürtsub mets ja
mägi,
läbistub võdin lillestki..
Rahvusline haputaigen
tõotab uuest’ uudisleiba,
Kaitseb kinnisvaraline,
paneb perä paisuma,
haarab haljaharaline,
taigna taevani tõusema:
kerkib lipp taas aiateiba,
— paljaspüksi püssi paitab,
antvärk avameelselt aitab
sini-must-valge värvilaiden. *
Sirgus sangareidki sõnul, —
voodin põõnutaden mõnul,
täristaden suletääki,
rumalusi võisid rääki;
kõrgilt kannuseid kõlisten,
trummi teistele põristen,
ise hoidsid oma nahka,
ei nad puutund sõjasahka.
Uimastus ajab aju umme:
karjub küla, algab alev,
ürgab üürnik, rõkkab
rikas,
joovastuse jorus pikas:
„Koju jõudnud kange Kalev
Lumelilled laokil lumme,
punalilled põõsaspuule,
veriheina vermetele,
tapuuima tervetele ...
Surmasuudlus sõdursuule,
leseleina lehtedelle,
ehahelki ema ehetelle:
veri veereb vermeiine,
lume lahits — hermeliinne.
%
(5000 H. P. =
E. W.)!
39
Kun siis papp? siin pahuline,
võitlus verevahuline.
Pastor, kun on kallis Kristus,
kaevikuin kas ühen
istus ?!
Nõndaks sõdur suure suuga
sõimas sõnul, mürtsus
muuga:
—„Mis sest, et frondil puudub
tank,
triallalla t
kui Tallinnan on Harjupank,
triallalla!«...
Tunda saivad riigirahad:
kehvik kaitses kodumaad,
vireles viletsaim — viimane,
kaeviku käsitööks kiimane,
tikuvõitluseks tiivustet,
traataia kärbistest krii
mu stet.
Neidki, keda varem trellid
eraldanud kõigist teistest,
tervitasid siin šrapnellid,...
peeti lugu neist kui meestest.
Moonak polnud moonavoorin,
kaebas kaevikute koorin:
— „Meil mere all on palju maad,
triallalla!
kust sõdur endal’ põlluks saab,
triallalla!“
Kes see kükitas kaevikun,
laotet lumevalgesse,
hirmul ilusasti istus,
pani püssi palgesse ?..
Ei see olnud Jeesus Kristus
valuvallan vaevikun!..
40
Kindral kõrk vaid kärkima,
kapral kuri kõnelema,
tükib takjas tõrelema,
muhku mujale märkima,
sinililli silmi alla,
vatsa virutaden valla.
Sündmusi võib ikka sirvi:
ärimees ajas hambad irvi,
pankur puhus habemesse:
— „Mine sõdi pordikpoega,
kõlista kehvik kannuseid,
saatuse sajatet annuseid!
Võitle vaesus varemesse,...
tõukan tagumiku toega:
meie oleme ju päri:
Eestiga võib teha äri..
Intendandil ilme itsin:
moonavoorid koju kulda
voorivad. Egas nõudma
tulda!..
(Kas neist keegi kinni sitsis ?!)
tõllad tagaselja sõiduks,
paar on een, üks hobu
pitsin,
varustajal vargus võiduks. ..
Kindralidki kullerdasid,
salamahti šullerdasid...
Mõni müksab mind: ,,miks
songid?
soomust sisaldid et
rongid!“ *
Tulid hangeldajad — haldjad,
sahkerdajad saksad suured,
kratid-spekulandid, kandjad
Juurdusivad julmad juured :
ladumehed loivad loomust,
soomusrongid suurta
soomust.
Sineli sitase, saastase,
võidunud vammuse verise
sõdur saab selga suure-sõjatapaaastase,
sõdi, ja sellen nüüd vappekülman erise!
Vaene ikka vahib vaenlast,
kratsib kukalt, kahmab
kaenlast:
täied tuska teevad — talgust
mütal maa all pole valgust,
tõusang tuhmina teretab
vaevaline veretab...
41
Silme eest sul kisun kirmi,
tõevalgust katva sirmi:
kuld, vaat kõliseb kassasse,
panga pergeli pajasse . . .
Sampanja südame ärtuässasse,»..
lakkur lõbumajasse
lääb kui, oo! mis lõbus
lõustik:
siin on taevariigin tõusik:
imeline ingel — hoor,
puudub libal luuleloor,
kõik on katmatu ja paljas,
raha eest ta naergi haljas.
Kaevikuin kaeb kapral kallist:
paitab põsel püssilaadi,
kuni tõus*vad kaitsevallist
sangarid. Nii sihil* saadi...
Kuulake veel veidi juttu!
sõda lõpul, pole ruttu:...
Kui siis viimaks saabub rahu,
moonakas ei mujal* mahu,
tõugatakse tänavaile,
kommunistil pole kodu...
Toompeal tukub riigikogu,
ragisevad raskeist toolid,
parempoolsed panmongoolid
mõisaid manavad omale,
punkt nüüd asendub komale,
— vabriigi väravalle
paisub plakat:
— „Meil mere all on palju
maad,
triallalla!
kust sõdur endal* põlluks
saab,
triallalla!*4...
Hiljem sõdur suure suuga
sõimab sõnul, mürtsub muuga:
— „Me Eesti Vabariigi au,
triallalla!
on vaadi otsan V..,. nau,
* E. V.-r. on hakat •. •
triallalla!“ ...
42
4,
Aastad arvul arenenud,
kümmik kiiresti kadunud.
Palju põlv me paranenud?
iseseisvus mis meil
andnud,
aktivasse üle kandnud?
I
Lõivusi lõpmatuid ladunud,
mõisnikele makse mangund,
(aated ausasti kõik
angund!)
nõnda rahvas roomav rühib,
parunitel pühkmeid pühi b:
sest see tõusikute tahe,
painav-pärandatav pahe:
orjameelsus omaaegne,
minevik, mis mõhku ei muutu,
arusaamine ei aegne:
parun-pühik, ära puutu !. •.
Vabadik vahib ikka vaesena,
asunik askeldab armetu,
töö on tulutu — tarbetu...
Pangad aga paisuvad paisena
orjameelsel organismil,
soodustaval sotsialismil...
Need, kes suure suuga sõdind
vaenlasel ei vastu võdind,
tagaselja taskuid toppind,
marju Maarjamaalt vaid
noppind,
Pilla poega, raiska rauka,
laiutavad — heiten loomust
krõbisevat kraami kauka:
riigivette, — saaden soo
aadlile uut adraraha,
must ...
— saksikule soetad saha! !
43
Tõuseb taevani tavaline
kaubamaja kavaline,
kohvik kõrge Kadriorgu;
kontor kuulus kesetlinna
rajat seks, et rikkaks
minna,
et kui tuleb: trahh-tra-rahh!
kurikuulus pankrottkrahh,
ei siis nina nõrgu-norgu,
raskemaks lääb rahatask,
käriseman valuutast...
Valitsusi valitakse,
targu tööga talitakse:
vabariigi vael vihiks
kerkib, keda koorekihiks
kerge käega kutsutakse...
Salamahti sutsutakse:
et see riigi raskus — rasv,
— kehva kulul kõhu kasv ...
Ahnitsus alles lääb hasarti,
saagihimu satub starti:
Venest saabunud optandid,
kohtunikud, kiriksandid,
Jõukus jõllitab vaid julmalt,
koitand, koppind inimko
toorus — tähistetav tulvalt
gud,
põrnitseb — pää põik, pa
tulevased vesivõsud, —
raadilt,
kullapalavik neid valdab,
kerglus, — kaalukas kakes veel kaalutleda mal
raadilt,
dab,
pääseb mängima suurt osa:
muud kui võetaks’ riigilt
diplomaadid tillukesed,
laenu,
kõnekunstin killukesed,
ent kui nõutaks, — see
riiki veavad taga — losa.
loob vaenu. ^
44
Veebruar veoautona
veereb välja võidukäral,
rügemendid raotuna,
sõdurite suude säral
rivistuvad; relvad randmel,
käsi kõrval: au andmel...
Käre külm on kinni kindrin.
Mehike — minister mustan
siirdub süravan silindrin,
käen — kaamed, külmad
kindad,
iseseisvust ise hindab,
targu taevasteni tõstab,
juhib juubelduseks juttu,
räägib rabaden ja ruttu,
pääde põrnitseb paraadi,
toonitaden taas tiraadi:
„Kalev kange koju jõudnud,
sadamasse sisse sõudnud,—
Lasnamäe laev valge,
vapper.
Taara tammikuten tapper,
— sõjavägi seisab, —
sangar...
Aviatsiooni avar — angaar...
Muistse maleva mees-mehi,
Eesti lipp maal, õhun ehi!*.. •
—„Elagu“ kolm korda kõlab,
„Porilaste“ perra põrab... ^
Iga juubel juhib juure
mõne surematu suure,
—kümnendaks: kolm kindralit
(pagun,... punavoodril palit!)
appi — ainsam admiral,
audoktore — neli naljaks,
valitsusel väärseks valjaks,
orje et oskaks ohjelda,
karmi käega kohelda,
alamaid veel alandada,
põhiseadust parandada,
et kord oleks Eestimaal,
kümneaastane kui kestvus
täitub taas, — kest... uus:
president et oleks pukin...
Tagurlus kui tuli tükin
vusiseb, a’ab vettind vingu,
lennutaden suitsulingu,
vabadus et lämbuks väeti:
nõnda kava kokku saeti!..
45
5
Juubli järel jooksev juubel
ei too muutust nagu muu
del :
tehasein tööline jääb tönt
siks,
väetikene vaevalt vantsib,
liikmed lõdvenevad löntsiks:
mehi muljutakse malgaga,
narritakse näljapalgaga,
kubja keppi kuklal tant
sib* • •
Orjapõlv nagu uuest’ algaks,
sündmusi kes sootuks sal
gaks t
isand omast-eesti verest,
ühest põlvenenud perest,
sõimun sõredam veel sak
sast,
nõrgub sappi suhu mak
sast :
käskija uus kurjem kiltrist,
higi tilgub poore filtrist...
I
Saatus säästku, et ei sünniks
emaihust ükski idu:
kullakesel kindel kidu...
iga põld pole kõlblik
künniks!..
46
Tohib tõusta pidutuju
— põgus peetaval paraadil?!
tuhmund kui tribüün-fassaadil
vabaduse veetlev kuju...
Korterein kui kitsain kidur
kiratseb ja külmab kehvik:
jalutsin-kimp, -laste lehvik:
peenikese pere pidur...
Vaimustus jääb vaesel varju,
võõraks jõuka joovastus,
juubeldusen loomastus,
kes saab Maarjamaast vaid
marju...
orjal: ohakad ja okkad,
nagu umbroht ise lõkkad
keset seda inimelu. • .
Kiske pääst see mõtiskelu!!..
Tõusik vaid kui sügistuul,
hüvedest hubane huul,
vilistab viise Viini operetist,
kaemata käed kartsaketist,
— kulmul kumab kerge
koidik,
laugel lõõmab lõbu loidik,
sampanja segab selget mõis
tust,
jalad jatkavad vaid võist
lust:
tasakaalu taotaden,
vapralt vaipu vaotaden,
kõndiden kannaga künden...
Sellisen seltskonnan süngen,
„õilisõrnan“ õhustikun
mestin mehed mehkelda
vad,
nagu põrsad põhustikun,
valit velled vehkeldavad,
mõjuten ministri mappi...
Pankrottmeistrid pahvatavad:
vaimun vabariigi vappi,
kanden kuningliku krooni,
tõsten tarviliku trooni
Toompea targutuste torni...
I
Mõõten ise mõtet morni,
kaalutlusil kahvatavad,
puudripalgeil punastavad...
Lõivusi lõpmatuid lunastavad:
kahjud korstna kirjutakse,
võlad välja virutakse... *
Arvutu arv nii mõnumüütel:
rikastub riigitöön rüütli järel
rüütel,...
ja ei saa aru ta sellest,
— oma vähemast vellest
kes kahe käega kümme suud,
söögil söötma, tööga täitma
peab,—muretsema muud..
Või ehk võetaks viimaks väita
vaesel pole vaja vammust,
kondilisel kehal katet?
Rõõmustagu rikka rammust,
kuni musta mulda matet,
alla ilma astuv asuk,
katab kord su kirstu kasuk
47
6
Perivett ujur umbes uju,
paendu puhanguten puju;
paita palet piissilaadel,
aima, mida arvab aadel!. •
Eesti mõisnik kuis sind mõseb:
peopesa jäljed põsel. • •
Tänutäheks tervita tääki,
kuulipritsi kallista:
raud võib rahustuseks rääki,
tank võib tormata tallista,
internatsionaali hirmu
tada,
vägivalda virgutada:
põrmu paisata proletariaadi,
noore-nõrga, taltund taadi,
klassiteadvus — kõigil
nõrk.
Klassivahe kõikjal kõrge,
vabadust veab koomal
võrge, —
pussak-pankurite pinnib,
viletsate viimast vinnib:
soovi suuremeelselt sõtkub,
nõrga neerukoht ju nõt
kub . •.
Selge! rajat rahvariigin,
vaesus, rikkus pole viigin:
tormab mööda tõusik teisest,
võõrastaden, — vaesest
veisest, —
väldib venda võsuke-võimutseja,
ungarlase, hiinlasega hõimutseja.
Möödund sellest aastad mitmed,
piserdusid verepritsmed:
meelen esimen detsember,
mässuvõre — nimbus ümber,
— enamlaste uus oktoober.
Leina looritusen loorber:
aasta — 1—9—2—4
seisab selgesti veel seni:
ühel ööl kuis hundas, ulus,
käremeelsus kallan kees,
kodanlane pelglik punus,
hirmuhigi otsa ees:
askeldas ja ahmis Akel,
vankus vabariigi fakel,
mürtsus mürsk ja praksus pank,
tänavaile tormas tank . •.
kuulipritsid klõbistasid,
püssid palju plõgistasid.. .
Verine oli vaese võitlus,
selguseta surma sõitlus:
Tööline sest vaevalt taipas,
kelle palgeid keegi paitas.
E. V.-r.
Nähti: vandeseltslik veri, —
(kuulist kist ja kurnat keri!)
tänavaile tõmbas laigu;
meeletuse mõru maigu
jättis järel jänuline
mässukatse. Tänuline
kodanik: et püssivõim
päästis. Sajatus ja sõim
jooksikuile joovis järgi,
valmistand kes verevärgi.
Maanteid, metsi nühiti,
jälgijärgi juhiti, —
politseid, kes päästma pidi,
puistaten kõik pahupidi...
*
4
49
Korraldeti klaperjahti:
lasti linnupriiks kõik lahti,
kuni kusagil koidiku jumel,
vabariigi valgel lumel:
laiguline punalipp, —
taeva poole tõstet tipp :
veri veerand vermeline,
pahtund pahaendeline,
lamab limukana laip,
käsil, jalgu! alles ahel,
= venna verest laotet vaip
kahe ilmavaate vahel...
Üksikuil, keda ei tahand salad
jõudsid üle piiri jalad,
needki külma võet ja viilin,
kurvad noodid puhkepillin t
leinamarssi lututavad,
taganemist tututavad:
luhta läinud lootus lünnak,
rebenenud reibas rünnak.
50
Mõnus minna manalasse,
kaduda kui Canadasse,
vaimuvalda — valik vaba:
räägib Rahumäe raba,
kaebed koltaist tukatuist,
hoigab urgas hukatuist...
Tuhmub teisi sunnitöödel,...
enne roimar pääseb,röövel
kohtuniku süda kivist,
polit.-vang ei lahku rivist,
antakse amnestia:
pääseb vabaks bestia...
... Vangimaju —valvel võrk...
kättemaksun kohus kõrk:
sõgedalt saab säru süütu,
pinnimisel patun püütu,
hirmutusel hõirvalt hõigat:
mässajaks, — kõik lootus
lõigat,
tauniv otsus — kavakindel,
nõnda rünnataks’noil rindel.
Eks kord kannataja Kristus,
vahel roimarite viskus,
ristil rippuden rõhutas,
andeksandmist õhutas...
Ent see kõigutaks me kohtu,
häiriks, viiks veel hädaohtu!
Öö kui tormav — londiline,
paisub proletaarseks pal
veks
käsi koltuud-kondifine :
vilgub viletsaile valveks
ehatäht, kui viisnurk viipel,
sirp-kuu, vasar pilveriitel,
õhtu udun õhuloss,
katkend lootuslaeva tross. ^
Asemel kodumaa kamara,
väljarännaku vana ra’a
valida?! Lõuna-Ameerika
lageda,
Brasiilia pampasse pageda,
kas Austraaliasse astu ? !
minna mõttetusel vastu...
Tööta tööline nii väidab s
„pole leiba, pole tsirkust!“
Nägu naeravat nälg näitab,
väldib valitsus siin virkust:
leidlikkuski lonkab lausa ;
halvab algatuse ausa —
asjaolu: pole tööd.
Koomal’ vinnake kõik vööd!
kuni möödub jälle juubel,
käskkomandol, sunnit suu
del :
— „ElaguI“ koim korda kõlab,
„Porilaste“ perra põrab...
4*
51
7,
Lehvib lainil lõvilakka,
tõukab tormidest meid takka:
Briti kiskja käpaga,
paitab pantserpäkaga.
Ruttab, ruttab ruunake,
siht nüüd selge — suunake s
asumaid kuis ausalt hanki,
taastada me metsalanki.
Vene karu viltu vaatab,
mesikäppa mõmiseb,
kõuena kaugelta kõmiseb:
Eesti eemalseisjaid jaatab,
salamahti sõprust soetab,
pakte paberille poetab,
naabrit nagu ei näegi,
sidemeid, sõlmi ei säegi...
Poolakaid vaid puhtalt pooldab,
hõimlastena uupi hooldab...
52
Kotkas kauge kõõritl,
vaatab veidi võõriti,
raudne rüütel raugematu,
— saksa sõdur silmitseb:
Balti maadel pilvitseb ...
Parunite pehmest pesast,
kõle tuul käib üle kesast,
paiskab põrmu põlispatu,
aadlilt haarab asumaa...
Esimese öö kun õigus ?!
vastik väljavaate võigus ...
tõttaks teutoon tasuma.
Naabrid ümberringi praaPvad,
uusi tõendusi traaPvad:
piiritusepaake merest.
Vaesekesed ära verest,
et meis ärkand viiking muistne:
kiirpaat kaob — tee järel
tuiskne,
lähenevad kauged rannad,
kuigi löövad tuld vaist
^
kannad.
Ärimehed halsivad ringi:
kuidas võlga riigilt tingi,
pangast laene taas planeeri,
ettevõtteidki saneeri...
Pankrottmeistrid pahandavad,
rahakurssi kahandavad,
kukutavad kõrget krooni,
tunnistavad: tarvis trooni
nende valit võimumehel’:
teine külg siis oleks lehel!
Kobrutaden koor’kiht kihab:
logeleval — lõdval lihal
tuhmub muide elumõte,
pallile kui pole tõte,
kui ei oota mõni raut...
sulle värsirea knock-aut!
Nuhib nuusib peninukki;
põrnitseb punnpõsil pankur:
president kas panna pukki ?
angeldusiks hanki ankur...
Nõndaks vahvad vaderid:
rahvariik neil paberil,
mida võidaks’ kista puruks
(tarvis teha täituruks
Eesti ... vaene vabariik!).
Keerlev karussell — pöörkiik
mugavad — ministri toolid,
norskavad kun panmongoolid,
näevad naudingulist und:
kõik see kaadervärk on
kuld,
särab seest ja särab väljast,
kuigi nõrkeb naine näljast,
lapsukene langeb longu,
hällist hüppab hädaorgu.
Ise vaatan hirmu silmil:
taevas tähita ja püvil1
Võõra võim võib vallutada...
Taara ei taha talutada:
et ei oleks paljas plakat,
— et E. V.-r. oleks tõesti
hakati..
53
Märkmeid „E. V.-r.ai lugejaile
Poeemi kahele plaanile paigutamine ei ole kapriis, vaid
vajadus, mis võimaldab autorille rööbiti pääteemiga käsitada
kõrvalteemi, paigutada paralleelselt assotsiatsioone, analoogiaid,
sisu süvendada meeleoluliste vahemärkustega, lasta kaasmänguna
käia kõrvalisi kõlasid, tarvitaden parenteesi, vahel isegi käredaid
kontraste ja lisaks: kaeviku rõvedusi, sõdurite „suurt suud" ja
mõnda uuesti vormeerit, ehk kogun] deformeerlt sõna, mis reegliteile ei allu.
Kõik see on tarvilik olnud loomingu seisukohalt. Lugejail
on ehk nii raskem, luuletajal — kergem! NB: Lugeden ja slrviden
jälgida plaani järjekorda ja ülekannet!
Sõnaseletusi: pikapäkuke — sõnamäng (päkaplkuke)
riimiks; r a e m a- (sõnast raendik) raendlkku tegema, riita laduma,
taastama ; pohanema (sõnast — poha, puha, puhanema) — kõik
millekski saama, (peldikpotiks pohanenud = kõik on peldlkpotiks
saanud).
Mõned sõnavassingud, — riimi ja rütmi võnkumised on
tahtlikud — vabalt visat.
J. B.
54
E. P. == EESTI PARNASS,
(guasl* kirjanduslikud riimid.)
1.
Ikka leidub veel, kes tulevad,
õndsan ootusen silmad sulevad:
hardumusen-südame anguden,
luule hingeõnnistust manguden, —
soov pisitilluke — milline tühisus:
„Laena mulle kannelt Vanemuine!...
tahaksin olla ka laulusuine! •.
Nagu oleks Parnass mõni „Laenu-Hoiu-Ühisus,“
ning luule diskonteeritav veksel!...
Tilk tõde viimaks väitel, — eks? sel:
sama tallat nagu pangamaja rada
Parnassigi tee, — klientisi sada,
(ent vähe neid, kannab keda sisemine rahutus,
kellele luule: kuuma südame jahutus...)
Kõigil ikka keelel sama korduv palve:
„Laena mulle kannelt Vanemuine l...“
(kasvab aina laenude arve,
ent nende tähtaeg pole kolmekuine.)
*
55
Ja nagu müüditseb piibel:
tulised hobused vankril põleval
Eiia taeva kandsid, — visata kuue
seljast sai ainult — tuldvõtva uue,
(silmad jäid pärani Elisaga mõlemail!),
— nõnda tulisõõrmelise Pegasuse tiibel
luuletaja, — osa saand prohveti vaimust,
nooruritest mööda Parnassile traavib,
(olgu een millised tõkked ja kraavid!)
hoolimata Peeteli poisikeste laimust,
tee veeren jõlkujaist, avasni pilkajaist:
hirvitajaist-kahjurõõmul kilavaist, kilkajaist:
„tule üles’ sa paljaspää!"
„tule üles9 sa paljaspää!“ . . •
Džunglist Parnassi hüppab karu, mõni lõvi:
lõhki kisub (arvustaja!) kaks viiest[kümnest,
kabuhirmun põgeneden räuskab veel
[mõni,
õhk aga väriseb imeteohümnest:
kuuega vett nagu löödi, nõnda elu
luuletaja lahutab, astub ilma peiu
läbi üsna sügavast — järsku kuivand
[jõest,
pidaden kinni luule nõiakepi tõest.
56
2
Kord oli aeg, — me luule halla sõitis,
„Noor-Eesti“ see, kes tuli, nägi, võitis, —
Euroopa omastas vaid kaudu akna klaasi:
seest välja näha hästi, väljast sisse — vähe,
nii ikka aknaga, kui kardinate gaasi
eest lükkama ei keegi suundu — läha,
kui sulel mõlemad veel ruudustiku pooled,
on kindel: lämmatusse kooled ...
*
Niisama buduaari siirdus Siuruaadel:
said armsaks elevandiluised tornid,
kuis matkati viiemeelemuinasmaadel,
et nägemata jäivad varjud mornid,
kõik argipäised asjad — askeldused,
töörahva viletsused — raskendused,
kõik velled tavalised — surelikud,
kes niidet vereväljul — mudan murelikud, • • •
kui järsku kaikus kisa: „tarapita!“
poeedid rünnakuks kõik rivistusid ritta,
koos vaimurelvul siirdusid vaid sõtta:
kord Taara kants vaja kodanluselt võtta!. ••
*
Kuulsime veel hiljem „Aktsiooni“
nõudvat ühiskondlist satisfaktsiooni.. .
57
3
Nüüd kõik on muutund, — olgu öeld mõnel hirmuks:
asemel Pegasuse vedur nagu hirnuks! . • .
Aeg ammu käristand lüüra lõõgsad keeled,
uueks on saanud meie süda ja meeled:
ringutab een terve ilm, — mered, mandrid,
telefonitraadistikud — ruumi tõmmat kandlid;
alasille ammu langend värsshaamri kõlts,
(vaja konstrueeri, — vaja on ehitada,
mitte ainult kõhelda, õlgu vaid kehitada!)
Tõtake vasaraga elu uut looma,
ridadega massigi alt üles* tooma!
südemeita luule on proosa, on võlts. •.
*
Või arvatakse: luuletaja saab kui paiuki,
vaim võib lüüa siis lapiti-laiuti ?!
vaadaten püült, kuidas toimitake massiga...
Millal siis hiir müngind teravkihvse kassiga?!
ikka kass ohvri tahab müngiden murda,
ikka peab pagema jünes eel hurda,
haavlitest rabat, peab maanduma lind:
verised tiivad, verine rind. • •
Või arvatakse: kaebatakse aine kui vühesust,
otsitakse kunstlikult tüiselu lühisust,
liigagi lühedalt, — me teame: Ei nüe
58
mõndagi asja, — peab sirutama käe,
eset et kuidagi tunnetada — obada,
tükikest pisikest kümnel sõrmel kobada ...
Maailm ei mahu mitte meie orbiiti,
elu peab vaatlema õigelt distantsilt,
ründama seda oma mõistuse kantsilt,
jälgiden südame Ariadne-niiti...
Kui keegi sõnul ümber elu tahab hõisata, —
ära iga narri pärast, luuletaja, seisata! • .
kuigi ka lugejal: leiba vaja — tsirkust,
ärgu sind häirigu palaganihõik,
väärtuseta sõna — selle, pää kelle põik!..
Edasi ründa, näita, värssjalge virkust!
Elu — ümberringi, seda vaja pole leida,
maailm on lahti, silmilt prillid ainult heida,
otsimata näed, kui pole tühi orbiit:
elu laulab ise meis, — toidab meelt viit...
4.
Nagu Aadam ja Eevagi Eedenist
väljusid, — luuletaja teegi vist:
ohakaist läbi, kaudu kibuvitsa okaste
lähtub, et sünnitada valun:
südame, meelte ja mõistuse talun, ...
temalgi muret on ohtrasti,
kanden enesen lunastusurja,
tunneten hääd, ja tunneten kurja.
59
Lugejaist aga: nii mõnelgi tähtsam
hipodroom, — milline täkk vereehtsam,
perumad millise tõumära jalad?
kaalutlevad nõnda me „sillataläd“ ...
Võivad oma vaimule toitu sest ammutada,
isamaatundmusi hingelisi rammutada:
maadleja mõni kui võidu saab matil,
kõrgemale teibaga hüppab teine latil. •.
Koorekiht ootab: peon äsjalõigat roosid
kuningaid külla.. .hiljem koormat neist loozid
Folies Bergere’i kui näitab end diiva,
tärkab siis kunstihuvi silmin, — täis kiima...
Tunneb siin Eestigi ennast Euroopan, —
kunstiund karuna magand kes koopan,
ärkab, — ta naudingul polegi pausi:
vaheajal lakkamatult taob aplausi. ..
Maksab kas vaadata lõkendavat nägu
vaimustustulval, kui kukub gongi kägu?
Vaevalt siin looja saaks rahulikult püsida,
oleks ju hää, kui vaja poleks küsida:
,,Laena mulle maadeteadust, Vanemuine !tt
Eesti kas on ikka ilman kultuursen,
või ta sümbooliks: kõht ketil kulduursel?!
andestage lahkest’, et olen avasuine!
60
ELUST
MU
ÜMBER
(TSÜKL TEINE)
LÕOKESED LINNA KOHAL
1.
Päikese esimesed kiired
tõstavad ülesse nurmedelt, kesalt
peenrailt ja künkailt terve eskaadri
lõokesi lõõritavaid — laulikute kaadri.
Kivilt kes tõuseb, kes soojalt pesalt,
lopendaden õhun — päised nahkhiired,
kant kahe tiiva sulelise pinna,
tüürivad kohale tukkuva linna,
mis nagu kalmistu:
majade-haudadega,
(aknad kõik sulet veel luukide laudadega!)
kohal mille mornid:
püstituvad ristidena kirikute tornid.. .
Rünnakuks valmistu!
värisev süda, — suu koidikusse valla,
libiseb laul langevarjuna alla ...
63
2
Ent varjusurmast linn ei ärka!
ainult korstnate suitsevate aur
laisalt — spiraalina siugleb ruumi. . .
Mõni vabrikuvile lõikab teravalt luuni,
millest peletet, lookeste laul
kruvib ikka kõrgemaile, keegi ei
märka,
sillerdus viimaks kuis õhku kaob nüüdki,
kõigil jääb kuulmatuks kevad’üleshüüdki:
sest argipäev algav
lööb kriiskava kisaga
surnuks luuleilma — kõige lüürilise lisaga,
sumbutab nõrgemat
laulu, mis elust ikka tiivutand kõrgemal.
Laulik ennastsalgav!
sinu koht — siin: tänavkivide sülen,
ära parem vahigi pilvedelle üles’!
64
TÜHJUND LINN,
1.
Oled jooksnud tühjaks omast verest,
inimesist, mõtteist lagedaks.
Merest, mis tõuseb ja mõõnab,
magedaks vahuks kaldal puruneb uhang, —
põõnab kun rahu kollakan riiün...
puhang eilset tuult kalda koltaile suhu...
Nõnda algab mu sügisanalüüs
tõttava südamega kärsikult — kubu ?
*
Tühjaks oled jooksnud naerust punasest,
armastusest lihalikust, hingelisest:
tunasest rõõmust hallid varemed püsti.
Pingelisest, pulbitsevast elujanu-näärmest
süsti seni saaksin sulle noorendavat lümfi...
Äärmist vaid vaibumist hajutad, kahju, —
liiviku] faua et ei jälgi enam nümfi,
sirutab sügis ainult käsivarsi lahju.
B. V.-r.
5
65
Jooksnud oled tühjaks vedureist, rongidest,
laevad väljund sadamast, autod garaažest,
salongidest, pansionest, hotellitubadest, —
tiraažest nagu langend välja inimesed loosidena,
(loteriilubadest meie sajang on ohter!)...
Roosidega saatjad, mõned nelkidega,—milleks ?
Sai neist armastust täis mõni kohver?!..
Süda moondub südamelle närbinud lilleks.
2.
Haigutavad korterid etiketitet akendega,
kikikõrvul kuulaten sinikat vaikust...
Rakendage tühjuse ette hobu-ramp!
Kalkust koormaks ?! Ei kihku-kõhku! —
Paigaitamp — seisak, ükski ratas ei veere,
õhku on palju, ja õhku on vähe ...
Inimene-rändur, eksind igaviku teele, —
elamise vajadusest mõte pant pähe.
*
Veab päike laisalt oma ämbliku võrku
rebeneva koena taeva, maa vahele,
haarmeina heiten kiiri nõrku pilvele,
lahele laoten karratet noata.
66
Kuhu on jäänud siis need hilpajad,
uksest sisse & välja elkujad,
kiikajad rannikul, kui laine kobab ihu,
välkujad alastusest, kui ümber rinde
vetepihu puruneb hõbedaselt roosaks,
pinde teisi vooliden kumeraiks vormeks ?
Saand suvepäevade luule taas proosaks,
pilvede purjed valmis sügise tormeks...
Õhtuks päev koostab omad horisondihõlmad,
videvikku lükib joonte tõttav elastilikkus.
Nõlvad veel püsti, süngelt kummuli orud . • .
plastilikkus tuhmub, mulle näivad tüvipuud:
torud — hiigla oreli metsmeeste templin ...
Jürikuud ootasin, sõi kass hiire — lootuse,
nüüd sellen sügise tulla-minna-kremplin,
kaotand olen oma südampanga totusse.
5*
67
3
Linn on tühjund. Jõuan mina seda täita ?
Sadamast põgenevad viimased laevad ...
Näita tööta töölisele — käed panna kuhu ! •.
Saevad päevad nälgind laste kirstulaudu ...
Puhu tuul, vingu, kiunu! Ulu koer kuule !
haudu kerkib juure: elu tõmbab end kokku
Ulub koer, — öögi ei pane korvi ta suule,
süda taob lakkamatult rahutuse lokku.
*
Hommikul katus rnaet sügisehalla,
murul lööb sädelema härmatis — kaste 5
talla seda armutult, talla jalgadega puruks!
aste et sulatava, palava sammu
suruks, — maast tärkaksid lilled — anemoonid .
Ammu see oli! Päev Jaani sai Pärtliks,
Mihklipäev muutis kõik värvid ja toonid...
Ei ma taha olla aja rebitavaks märtriks.
68
Milleks siis mina pean kandma aastaaega
hingen pööripäevi, nagu rebitav kalender?
Praegu kiili hommik — julgelt huikav vedur,
tender-päev järel, täis tohumusti süsi...
C-dur sümfoonia* rugby’ks — Honeggeri muutub.
Küsi, miks tänapäeva tõde surmab eilse,
küsi, miks sügis aju valusalt puutub,
arktiline jää täidab südame leilse!
*
Pihuks peksan sentimentaalsuse aknaklaasid,
meeleolu kõverpeeglid, hingepisilaste mikros
koobid,
vaasid kristallist, malahiidist ja portselaanist...
Hoobid on rasked, metallgi murdub,
raamist las lendavad maalid .. . keisripildid ...
Tundub t on hävitada raskem, kui luua ...
Tänavanurkadelt asetaksin sildid:
siia võite tühjuse üles puua!
Üle kõige olemise paratamattus ilgub,
süda siia-sinna tiksub — rahutu pendel.
Annaks selle kellegille, — jääb siis mis endal ?!..
Midagi külma, märga laubale tilgub.
* Beethoveni 1-ne sümfoonia.
69
ASJADE ELU,
Milline kummaline rahu!
kannavad raamatud kannatlikult päfilkirju...
elumure tuhatoosi tühikusse ei mahu...
Vaatlen söömiseks määrat puuvilju:
ei nad muuda taldrikul ilmet.
Katsuge olla nagu asi:
ta ei mõtle, et olla, vaid on.
Meid segab kulund mõtete sasi,
häirib hinge & vaimu distihon,
näol rahutus muudab aina ilmet.
Kes mõtlevad vähem,
need elavad rohkem,
sest mõttetus elule lähem.
Surm pesitseb Hamleti ohken:
„kas olla, või mitte olla?"
Olen minagi kurt ja tumm
Descartes’i väitele:
„Cogito, ergo sum!“
Kutsun teid teisele elukäitele:
„üldse mitte mõtelda, ainult olla!"
70
Tõest’ kindlast’ ei maga hotellin
ja vähkreb asjata voodin,
kes mõtleb, kui toa omal tellib,
kuis lamand siin vesiloodin
sajad inimesed tuna, ammu varem.
Mõni surnud ehk isegi kambrin:
käed patuse armastuse ümber,
mis kangestund külman klambrin . • .
Alles siis, kui avatakse number
käsi vabastakse naisthoidev — parem.
Siin mõnigi kihutanud kuuli
läbi südameastja, ehk aju,
ehk mürgi järel’ sirutanud huuli,
millest ümbrus mitte midagi ei taju,
ning elugi endiselt püsib.
Oo, lakka meelte haiglane ujutus!
katsu säilitada asjade rahu,
kuigi maailm on „Tahe & kujutlus",
peida mürgiste mõtete lahu,
vaiki, keegi kui selgitust küsib!
71
IRDUMUS,
1.
Täna tunnetasin järsku, et ma polegi inimene,
et ma võin olla hoopis midagi muud,
et tänavakivi mu teisik, mu ligimene,
et mul puuduvad liha ja luud.
\
Trottuaar olen, käien sammel mida tallatakse
ükskõikselt mitmekaliibriliste jalgadega,
vaevalt sääl pikemalt peatuda mallatakse
teravate kontsadega, nahkpehme taldadega.
Teeäärne taim olen — mõttein omin tukkuv —
värviliste ideedega õislehti mütsin;
aju vaid lill — ööseks tolmukuiga lukkuv,
ainult päikse kiired tend end avama kütsid.
Tunnen: olen putukas haarmetega uuriv,
tunnustav ainult elutungi — instinkti,
Tunnen: olen ellu tõuk katsesarvi puuriv,
suruden suud suusse — teravamat vinti.
Tunnen igal päeval — nagu keemiline aine:
vaheldun, lahustun, ühtun ja setin.
Nõnda kord lakkab mu olemine maine,
kulun kui lüli jooksvan päevade ketin.
72
2
Oo! ajukino — su valgustet ekraan
näitab mulle eneselle uskumatut filmi.
Milleks ümber palistuseks must leinaraam,
— ringi mu mõtete palju piksepilvi?
Paiskab krematooriumi korsten kord suitsev
õhku mu põrmu-pilveks haihtuvaks, klaariks.
Praegu mu süda veel kevadiselt tuitsev,
— kudrutav südant teist kaaslaseks — paariks.
Muutun järsku tormiks, kümnepalliliseks rajuks,
vilistan läbi metsast, telefonitraate st. . .
Muutun tuulest sasitavaks — koonlaliseks pajuks,
riismeteks kaldale uhut purjepaatest.
Olen Niagara, Zambesi, Imatra:
iseennast uputav, kuristikku tulvav,
Võin oma vahuga kilomeetreid katta,
kosena lükkida — ladisev, ulvav!
Kõigest kokkuvarisemisest lõpmatu häämeel,
tunnen kui hävinen, põlen enda tulen.
Juba olen lillalt loitev — hukutav väävel,
hõõgun meelte rõõmuden, leegitsen muren.
Laske siis! värsin et lahti end haagin
kõigest mis mina — metamorfoosiks.
Tunnen: on küllalt mu silmade paagin
mürki mu isiksuse surmavaks doosiks...
73
MUST KASS
1.
Päeval ta tõmbunud kerra,
ehk põrandalle visat kui boa,
küüned sirutet unistuste perra,
mõtted jooksvad nagu hiired üle toa.
Vahel pilusilmi tukub ja nurrub,
nagu ketraks keegi, tallaten vokki,
sekka närviliselt tõmblevad vurrud,
grimassiks-irveks moonuten mokki.
Üle suu vahel keelega limpsab,
piki karva end hoolikalt peseb.
Järsku haigutaden verejanu vilksab:
miski punane — kihve vahelt ese.
Tõmbab küüru end, ringutaden pakub
õrnaks silituseks mõnulevat turja.
— „Kass külaliste ootel end lakub 1“ ...
pole arvata loomast miski kurja.
*
74
2
,
Ent öösel: kuu halla sõidab, tähed
— söed tuhan pilvi järkjärgult kus tel...
Miks ikka üle tee risti lähed,
mind ehmatad treppidel, ustel ?
Miks ikka mu radadel hiilid?
Oo, tunnen su teravaid küüsi!
Läbi, paremalt — vasakule viilid
kõik teed, kun teen enda analüüsi.
Kõik kohkuvad, — sülitaden rajja
kolm korda, et vältida pahet.
Musta vöödina kaod hoovi — majja
sajab sõimu su järel kui rahet.
*
Sul avat veel pööningud. Katuselt
alla jooksvad väljavenitet varjud.
Ma tuleks nagu südame matuselt ?
Veren rahutus näugub ja karjub.
Ja järsku kaks fosforlist silma
jooksvad vastu, — otse minnu, otse hinge.
Tean: millegist helgest jään ilma,
tungib ihhu küünte teravate pinge.
Sellest südagi tõmbunud kerra:
must kass põuen luuraten magab,
küüsi siruten kõigi selle perra,
mis meeltele heldimust jagab.
75
ÖÖST HOMMIKUSSE
Olen pagend iseenda sadama,
öö väljasõitva laeva söepunkrisse
ja kuulatan:
oma südame lööke, — ümber pimeduse koks
ja üksinduse antratsiit...
Kui kõik teised on jäänud magama,
riietan meeled ma esitusmundrisse,
kellegile käegi ulatan
ja tajun: elu kauhkab — loks & loks,
mastide laulden tuulen vilistavat viit.
*
Las uhavad vood üle südame parda,
tean: lainetab kõik minust üle
ja kaob kui vaht.
Ballasti üleliigse ise piilun tekilt,
hävitan meeleldi päästerõnga,
hukkumise ainsama piksevarda,
mille neelab mere vahuihar süle,
ja kaldale kandub aina praht.
Lõikab rand rasva laine*lokse-pekilt:
liivikule meri veab valget lõnga.
76
Siis tuleb mu vere katlakütja,
labidaga süsi pillub meelteääsile, ...
ei vastu ma sõdi.
Ükskõik, mis kaar, N —> S, O -> W,
kui ainult välja jõuda, — kuhu?
On iga rand meis igatsustemütja,
vaim valmis viskuma liivsooja plaažile,
kui rahutuse sööb meid vähjatõbi,
kas enda põgeneda? ... Jookske enesest —>■
siis otse ilma sülle, elu suhu!..
*
Juba sõidab välja ja lahtipurji:
hommik — mu Lasnamäe valge laev,
otse ulgumerel’ tüürib.
Särab päikese plagu ta mastidel, fokin
ja vihtleb koidik
veriste tiibadega vahul laineteturji...
Oo! juba haihtub kõik öine raev,
loominguks päev kõige tulvava üürib . • .
Kahju laevaprakest, mis vaevlevad dokin:
maha jäävad, nagu plinkpaaktule loidik.
77
PÄEVAST ÖHE.
Öö, mu must neeger,
sa inimsööja!
neelad päeva elusa — seltsilise valge
ilma, et veri sest valguks su palge, —
sa südametu jazz-bandi trummilööja
vastu pimeduse nahka!. •
Taeva kummutet peeker
kõvasti surut päeva veriselle suule,
ümber öötõrv valgund pilvena kuule,
et raske on juhti mu mõtiskluste sahka
laotuse mustmulla viljakandvaks künniks,
jookseks et ilmaruumi ridade vaod ...
Laiuskraadel tukuvad mered, ilmajaod.
Tahan: igan värsin et juure
neid sünniks!
*
Öö, mu must neeger,
sa kelner frakin!
bloknooti märgi elu jooksvad arved:
meelte aktiva, passiva, südametarbed,
et kõik mu isik oleks arvude pakin!
Elamused koosta matemaatiliseks viiraks,
kun aju ja veri on reegel,
78
ja rusikan tuksuks suur elutung-tahe,
et mu hing oleks kaugel, nagu teispool lahe,
sellest, mida pean omaks ihuks.
Tahaksin olla ruumi laotet vaibaks,
lämmatada kõikide südamete nuukseid,
öö kui püsti ajab käharaid juukseid,
üle kõige eilse, mis tarretub laibaks.
*
Ja siis, mu neeger!
meelte toolid ja lauad
koomale lükka põue sumisevan baarin.
Rahu las astub nagu munk talaarini
Uksed sulge riivi ja aseta rauad
päeva veriselle suule!
Kuu kahvatu peegel
puruks löö, pilvede prügikasti heida,
roimari ilme tummpimedusse peida,...
keegi ei jälgi, vaikus lõõtsutab, kuule!
Las selleks öökski mu meelestik kustub,
las korraks kaovad piirid, kontuurid!
Kõrvalda ajust mõtte valusad puurid,
pilvtuhan viimne
täht-süsi
kui mustub!..
79
VABAKEVAD 1
1.
Taas võib tolmutada talvevaikust,
kloppida meelte toasseisnud vaipa,
ajada südameaknadki pärani.
Õhk kui täis on kevadekaiknst,
kipub siis eluvaist ületama taipu,
enesepalang küünib päikese särani.
Puhuvad tuuled, tõusul koiduangaarist,
terve maailm on täis elektrit,
x-kiirte oreool ümber mu mõtte.
Lendu kant millisest tiibade paarist ?
murduvad pilved vastu päikesespektrit,
kaotavad kiirten oma edasitõtte.
2.
Katkeb väiksuse puhterasedus,
kuulda nagu hoogurite, mootorite müha, —
see on koidiku verine sünd,
— üldrevolutsiooni ajutine asendus!
hommik on kõikide luuletajate püha,
puhkeva südamega pimeduse ründ.
Vaatke! sest rõõmgi mitmendan astmen,
palanguks paisub aju radioaktiivne . . .
(Ei ma tea, mis mõju on broomil!)
Meeled mu suplevad karastavan kasten,
tahan, et möödunud mure oleks viimne:
maandur kauge videviku aerodroomil!
80
VARAKEVAD 2
1.
Maailmameister — kevad tõukab päiksekuuli,
rekordiks uueks iga paisang värske:
päev meetrivõrra pikem eelmisest.
Nii endastki ma päikseid hiivan üles,
a’ab püsti elutahe, nagu hobu-kääl,
ja meeled traavivad — lakk lehviv puhte
tuulen.
*
Las’ idast koidik tõstab punalipu
eel pilvirügemendi. Minu südamtaktin,
mu vererütmin üle nõlvakute,
las’ kiirtepataljonid võitvalt ründavad,
et paisuks sajavõrdseks elu kõrgepinge
ja murraks läbi tõkkeist tulvav sõna.
*
Kõik riimid nagu riided seljast
ma värsil heitnud, — olla alasti
kord tahaks iga rida — liigend
E. V.-r.
6
81
sel kevadel, et tõmuks muutuks luule,
et päikest ammutaksid tähed — verelibled,
ja kannaks mõte endan kevadtuult.
*
Ei tunne liha-sisu katmatusest häbi,
miks varjata siin värsi õiget seksust?
võib näha isegi ta maksa, neere, üdi,
võib tuiksoont kombata, võib kuulatada südant,
kui rähni vastu roideoksi peksman,"
ja ümberringi kohab kopse mets.
*
Miks mitte sirutada vabalt värsi jalgu
ja lüüa ümber ihu lõõgsaid käsi,
kaks joota üheks janund huultepaari ?
kui loomgi rahutumalt puskleb, iniseb,
küll sõrga, kapja sagedamalt tõstab
ja irvihambul sugupoolsust haistab.
82
2
Tss! marseljeesihelid õhku palsat,
kuis värvud siristavad internatsionaali,
kuis punaharjel kuked kirevad,
et veren viisnurk, sirp, — sest vasar,
ning maailm suurim ääs ja alas,
kun vormin teoseks iseenese.
*
Teo järel päiksen iga lihas tuikab,
tung mahlade: alt — üles, — juurtest — latva
eel õitetiinsuse — jooks lehte klorofülli.
Ja nagu laine juba peksab randa,
jõed veterohked — üle kallaste,
nii inimsüdagi on vereuhjeist tulval.
*
Rõõm värvist, kõlast, lõhnast, igast kompest,
ja nagu aknail põleb päikse kiir
nii mõte vermeline laubal kumab:
siis idast toodangusse sammub elu uus,
kui koidik tõstab kõrgel punalipu,
ja tõkkeist läbi murrab tulvav sõna.
6*
83
VÄRSS = MU KEVAD
Juba lööb haljendama meelten
ja pääst kaob mõtete kulu
unistuste riismetega...
Nagu urvakesi pajju
uusi igatsusi ajju,
— rohelust tärkab tallat teede veertel,
ja veri murrab südame sulu,
kohiseden kõrvun pritsmete piismetega.
*
Juba ma kõnniskelen paljajalu
ridade peenrail, värsi vaipjal murul,
talla all maamulla värske lähedus
+ kevadine niiskus, —
varbaist mis meelteni piiskus.
Ja haarab mind imeline olemisvalu,
kui näen: igal kübemel, purul
miski on otstarve — oluline tähendus.
*
Vajalik, näen, iga kõrrekene,
mis tõstetakse nokaga kesalt
ja kantakse tiibadel kuhugi. • •
84
Nõnda mn mõtegi lendaks,
et teostuda — saada iseendaks,
iga puuoks tugi oleks, raag — ta
õrrekene.
Ärge kohutage linnukesi pesalt :
need mu meeled, millest laul tuleb
suhugi!
*
Laske, ma seisan! paljapäi — kõigeks valmis
kevade päikesen, lõunakaarelisen tuulen,
vaatlen veel kord seda: milline ime
peenraist teind rohelise, kutsuva voodi,
kohal mille lõoke laotab oodi ...
Järsku tunnen, et selleski salmis
tundmatut tunnen, kuulmatut kuulen, —
nõnda võib üllatuda valgusest pime.
Ja ma seisan paljajalu
varbad — juurtena mullan,
mu mõtete salu
kohab päikese kullan...
85
SUVE KROONIKA
Oh, mis teha mu meelte pilla-palladega ?
kevad* tuli külmadega, sügise halladega,
ainus kord kuulsin ma kägu.
Kaks korda näinud olen pilvedeta päikest;...
kuis olen oodand kõukärgatusi, äikest,. •.
tusane vahib taeva rõõmudeta nägu.
*
Kaaluks nagu helgust keegi päsmriga, vaega:
kaks kuud külma ja vihmast aega,
nõnda on möödund mu suvi.
Ja kui pääle selle soojuse-nälja
südame Noalaevast lendu laseks välja:
õlipuuoksa kas leiaks mu tuvi ?
*
Kõikjal aina kopitus, kõnts ja seened ...
vaimuelu suhten sel asjaolul teened:
loomingu kappiden pesitsevad koid.
86
Närivad ära ammu moest läinud rõivad,
milline kahju, oo, millised õõvad:
uut kust võtab looja mõttelend loid ?
2.
Vaim miks maha maet, Euroopa — kalmistu?
hauakõneks luulemohikaanlane valmistu:
peielised ootavad lohutussõnu!
Kuhu on jäänud uljad tuleviku-laevurid ?
muumiatenälj a sed minevikukaevurid
haudade rüüstamisest tunnevad mõnu .
*
Ja kodanik — rahul: ümberringi kõik vaikne...
Ainult luuletaja süda — see kahepaikne,
kärsik ei paigal seisa, kusagil püsi.
Lõõtsuvad veren teised tuuled, tal tormid,
paisaten segi elu tardunud vormid, —
kasuks, ehk kahjuks, ei looja sest küsi
KEVAD’ SÜGISEN.
Helge rõõmusõnum läbistab linna,
väledalt jalgel jookseb tänavate kaudu
otse mu südame — vutt, vutt-vudinal.
Läbi sügisise udude vimma,
nagu rebane, karten rebaseraudn,
hiilib õnn võpaten — selgroo judinal.
Varvaste kassikäppadega, sõrmede pääsusilmadega
läheneb kevad’ mul sügisen lillendaden:
karneval Kadripäeva kurinate, kuljustega.
Pupillen võib meelespea õitse nende ilmadega,
südamen lõoke lõõritada silierdaden,
hing üleujutet tulvavate uljustega.
Kuidas siis mai järsku kesk novembrit ?!
Kuulan sümfooniat — vere uvertüüri.. •
Kuidas too päike zeniiti siis asund?
Kannab teda taevas omal õlal — tuleämbrit...
Variseman näen mure Jeeriku müüri,
puhun ümber enda käien südame pasunt.
Pudenege telliskivid hingest, lubi lange
krohvitud seintelt mu südamekambri!
Argipäeva mustriga tapeeditet ajust
rebin kõik mõtted vanad rusude hange,
kõige oma elu olnu sulgeksin klambri,
meteoriitide rõõmustuksin sajust.
*
88
Viskan üle parda kõik kodanlised huvid,
tiivutan lahti oma südame Noalaevast,
vaatama, — näha kas kuiva murumaad
Lendu lasen korraks kõik meelte teatetuvid:
laigukene leidub ehk kungil sinitaevast,
tükike mandrit, — oksa õlipuust saan ?
Tunnen ainult lahtise taeva tumma sina,
lasen end kanda ajast, kantaks nagu last.
Lõõrilind-päevi oksalt oksale lendab...
Vaatlen oma liha, kui tõelist mina,
vaatlen oma vaimu — vastoluden pagulast,
põgenejat hädaohu eest iseenda.
Nõnda ma astun siis tänavate kurdu,
läbi sügispäevade lööva kadalipu,
kuulaten kevadist vere prelüüdi,
kaon möödasammuvate inimeste murdu,
poole miski kõrgema — kutsuva tipu:
madalan elan, — pole mina sen süüdi!
Luuletaja sageli varju poeb värssi,
erakuna elab salmi üksikun majan,
suleb kõik luugid, laseb kardinad alla.
Südant ainult lahtist ei saa ta pärssi:
sellest, et kevadet sügisen vajab, —
kõigile puhanguile silmad, suu valla.
ÜHE TALVE-HOMMIKU LÄBILÕIGE,
1.
Majad avavad luukide laud,
hõõruden akende silmi uniseid.
Kõlksahtub poeukse poldidet raud,
pühitakse luuaga kõnniteid lumiseid:
ühel ja teisel pool
lumi nagu sool
tänavate salven,
põhjamaa talven.
See on küürun kojamees,
kes musti sõnu pillub valgesse lumme,
kui hanged ei vähene kühvli een:
habe, suu, silmadki läinud sest umme...
Ise üleni härman,
pahur ja kärmas
sen räitsmete lubjan,
(trepil peremees-kubjas!)
Pilved aga puistavad edas’ konfettit
taevase vammuse rebenend käisest.
Milline kiht maapinnale settind
lakkamatust sajust — öisest ja päisest.
Majad — enne hallid,
nüüd lumevallid,
— kahel pool teed,
kun nagisevad reed.
90
Tõttajad kooli — lapsed jooksevad rüsinal
hakkide parvena jalaste pervale.
(Keegi ei löö suule — sõita ainult küsival!),
suuremad laskuvad küljeli servale...
Tähtis nende osa:
jalgu veetakse losa
läbi kohevil lume,
näol koidiku jume.
2.
Lahtistan minagi tunnetuseks poorid,
südamelt tõukan mure latid ja kangid,
kardinad rebin, hingest kisun uduloorid,
vallandan järsku meelte trellitet vangid:
visaku kukerpalli,
üle elu — muide halli
kesk tänava teed,
kun nagisevad reed!
Tunnen taas puhuvat värskemaid tuuli,
pole siis aega enam enese juurdluseks,
nagu, — kui suud tuleb vahetada, huuli
päeva jooksul mitmekordseks uueks suudluseks,
hingen millest värin.
Näen järsku ühen ärin,
gloobust vitriinil,^
juba rändan ma Ciilin.
Külmanud sõrmil raske helistada kannelt,
päälegi keeled kui lume-, jääniidist.
Tunnen hingen valusalt pigistavat pannalt,
mõtted mu rasked, nagu raiut graniidist, —
all põhjamaa taeva,
kun kannan luulevaeva,
ja südamen päikest,
kui säran lume läikest...
91
ELUST MU ÜMBER,
1.
Nagu ööpäev — poolega:
mustaga, valgega,
seisad mu een — kahe Jaanuse palgega:
elu . .. Oo, tähistage hoolega !
muutub kuis argipäeva kõver peegel.
Olete arvatavasti jälginud?
nägu üks naerul, teine kui nutul,
esimene tursund, teine kui nälginud,
(viimasest möödutakse põlastaval rutul!)
nõnda dikteerib karm tõsielu reegel. ..
*
Võib olla, kui tõusvad kord tuuled,
tänav lääb lippude marru,
kõuekärgatusi kuuled,
— jookseb siis siingi kahte arru
elu: kahte laagrisse, kahte klassi, —
ühel härraseid näete, — teisal: pööblit, massi,
ühed koidikusse tõttel,
teised pimeduse pagulased,...
kui kibuvitsakroonina laubal on mõtted,
ja säravate nägudega ründavad agulased,
92
et elu nagu foto-negatiiv,
ilmutusel kummalise tõeni viiv:
kõik mis valge, — see klaasil must,
ja vastuoksa. Oo, ärge küskige kust?
sarnane mõte järsku tärkanud.
Kas te siis tõesti pole veel avastanud?
varahommikul: tuleviku tänavaid pühkiv
ideede luuaga, — elu — keeriseisse rühkiv,
etendusest hommikusest vaatuse lavastanud:
vabrikuvilede uvertüüriga,
— kui: sipelgad nagu,
tõttavad ühed kündma elu musta vagu,
93
rutaten tööle koidiku tüüriga,
kui: kapitali parasiit
nagu ämblik võrgul aga,
uneski luuraten omakasu, — ei maga,
— pää all patjade valge riit...
*
Teie, auahned enesejumaldajad,
poeedid! ehk pooldate ämbliku imemist,
kärbsena söödaks kui vaja seks inimest ?!
Olete raudse vägivalla kumardajad ?
Kahurite, kuulipritse paitajad, — tääkide
toetajad ... kirikute, vanglate, kasarmute
tervitajad! Kas te ei näe,
üle selle ülekohtu mäe?
Miks ei julge teie avameelselt rääkida?!
paragrahvvi, silmusesse ikka kas armute?..
Või arvate, et peabki kõik olema vastuoksa,
et võim võib ideedki tõmmata oksa ? • .
Ja kuuliga hävitada tõrkuva vaimu,...
Mõte on surematu, on teil sest aimu ?!
Ja ajalugu pole mõni klassitahvel,
kust kustutada kirja saab tujukuse
tahtel...
94
3
Olete laulnud küllalt valgest naisest,
imetanud kuu teid meeleolu piimaga,
unistuste udaraga, iharuste viinaga,
olete värisenud õnnest maisest,
janukaid huuli kui suudlusiks ühendanud,
ridu käest kaamest armsamale pühendanud...
*
Tundmata teile kas käsivarred tõmud,
nahk mis pruun tööst, argipäeva päiksest,
tulval kaks silma kui mõtete äiksest,
südamen kevadisen piksepilve kõmud ? !
Oleme siingi ehk eriteile siirdunud:
üks laulab päevast, teine kui ööst...
Olete vaatlend naisi tulevaid tööst ?
auku vajund silmadega, loskunud rindadega,
ihu kes müüvad turul kindlaks määrat hinda
dega. •.
olete lavaliiliaiga ainult ehk piirdunud,
ega teagi viimaks käoorvikust kuhtunust,
nurmenukust — värvilt ja lõhnalt luhtunust ?!
*
Kas te ei leia? vaja kaitsta teisi, endid,
olgu meie värsilgi võrdluseks palged:
ööna ühed mustad, teised koiduna valged,
nõnda nagu ruutudelle asendet malendid
95
erinevad värvilt, — ühed kindlasti võidavad!
elu ei mängi ennast kunagi viiki,
ülem peab kartma vahel sõduri piiki,
rünnakuks kahurid, ratsanikud sõidavad,
et oleks: hästi mõeldud, valitud sammuga
viimseile kuningalle: šahh & matt!..
Ummistund kõrvu eest tõmmake vatt,
kuulake! kvadriljon hobuserammuga
astub elu... Jalgu seadke saman taktin,
laske endid kanda ühen kevadjää murdega,
kui hävinevad sillad koon viimase purdega,
illusioonid kui teostuvad faktin, ...
kui läbi tänavate, uulitsate
vaimustusen rühib ilm „Suur-paraad“ile,
sädelus silmin, — võrdne miljon karaadile,
kaudu avarate platside, jalgteede kitsate.
4.
Vaatke, mida valatakse koidiku tassi!
see on kange — kaua seisnud viin:
südamete läbimurd, mõttelaviin, —
see on kättemaks väljunud massi. . •
Peate siis otsustama: seista, või liikuda?
(pfiämine: sõber, naiivilt ära küsi :
langeb kui päälaele tuliseid süsi:
„kust need nii järsku, ütelge, kust! • .“
ise neid kogunud olete just!)...
maakera uuen kord hällin võib kiikuda.. •
96
5
Nagu ööpäev — poolega:
mustaga, valgega,
seisad mu een — kahe Jaanuse palgega:
elu. Oo, tähistage hoolega!
kõik mis puhas, — see puhkeb valgusen
(tumedad tehingud pimedusen toimuvad,
seadusteandjad ise päevpäevalt roimuvad!),
seisame alles suure koidiku algusen,
tervitame seda, mis uljalt tuleb,
kaudu eluväravate, surmal’ kas suhu ? . .
Olgu kõigil selge siht, — tõttame kuhu!
Semaforid ellu avat, kes nad veel suleb!
*
Astuge edasi! meie — see eelvfigi,
lükkub kelle soonten vere punane lõng:
kangaks koet südame süstiku-pooliga.
Meie, — kelle kopsuden innuskelev hõng,
silmin — ekstaas, tule põletava noolega,
— sära, mida ajalugu kord ainult nägi;
muusika kõrvun, millist kuuleb ainult kord:
ilmutust algelist kõuen ja tormin,
millest tulevpõlvedelle kajab akkord, —
kokkukõla saavutet sisun, kui vormin,
kord, kui kõik see, mis praegu veel eos
oleks täitsa lõpetet, valminud teos!
*
E. V.-r.
7
97
Olgu see värssgi mõnele tüürike,
enne kui pudeneb näppude vahelt
elu, — mille ümbert miljon purustet ahelt
heidet. Mis sest, et me olemine üürike,
poeedid,
proleedid!
Vaatke! tänav läind marru:
kahte klassi, kahte arru,
otsustage, millist siis valida rada!
selle, kun valat küllait verd ja pisaraid,
millele tulevik pillub punaroose vaid?
Oo, teie ülesanne — teisigi juhatada,
kui astub elu raudne mehaanika
raske elevandi sammuga:
ikka edasi,
edasi!
üle meist kvadriljon hobuserammuga. . •
Poeedid,
proleedid!
Noh, kas valdab viimaks teid paanika?!
kui läheneb tulevikutrummide müdin
ja värinad jooks’vad üle selgroo, üdin.. •
98
EROICA.
(TSÜKL KOLMAS.)
7*
EKSPROMT ÜHELE LOOJALE,
Aeg modelleerib inimesi,
— inimene aega.
Päev iga saabuv haarab uuest vormist.
Kant minutite, sekundite tormist,
vaim looja kaalub katsetuste vaega
ja kompab rõõmul aardeid esimesi...
*
Aeg rühib edasi,
ja inimene ajan
lääb välja enesest, kui tõe lähtekohast,
ta astub üle suurest üks-ta-puhast,
ei lepi sellega, mis keerleb kitsan rajan,
see olgu nii, ent mitte sedasi!. .
101
MATK ELLU 1
Häll, — minu esimene laev,
Vahemereks tuba, kun üles-alla kiikusin,
veren instinktide vedrutav lainetus.
Ema! ammu unund su vaev,
tuhuhood mulla all: närind maine uss
rinnad millest imesin, ellu millest
liikusin.
Olin nagu kevadine lind:
nokk kelle päikesen, suu täis kulda,
tiibaden elutahte laululised värinad.
Praegugi lennuvalmis rind,
hingen mu päike, laul siidamen, — pärind nad
sellelt, kes varakult varisenud mulda.
Häll hõljuv — algus, kirst — on lõpp,
sündida — sama, mis söösta lahingusse,
relvata rünnata sangarina saatust.
Iga ebaõnnestus — see olgu õpp,
valmistame ette elu järgmist kui vaatust,
uskuden ainult oma sõrmede ahingusse.
Finiši jõuab kord minugi start,
lõikab haud käärideta läbi elulõnga,
lahkun kui x kinni suu, silmad — olnd elust,
tahaksin hoida südamlipu punast vart
kõrgel heroiliselt, kui all kalmistu põnga,
väsind ise tundmustest, irdmõtiskelust...
1922. a.
102
MATK ELLU 2
Inimese ilmal’ toob käristav valu,
keegi amööbina pole meist jagunend,
proglotiidina arenenud lülist.
Lihalik taim tärkab kasvuna küllst,
sünniten inimlik ihu kui pragunend,
lõhestab laps — kiil elupuu halu.
Veri meid kuulutab nirisev, palav,
palakate puna — voodilinade koidik.
Haabade värin jookseb üle emaihust. . •
Laps miks ei lülitu terana vihust,
pilvede kõhust, nagu päikese loidik ? . .
Näib: päik’sekiiredki — veri, mis ta valab!
Armastus esimen’ inimverega märgit,
himude kosk kohab veren, kui lihan,
suu kui puret suu salvava suudlusega.
Kaugele jõuaksime sarnase juurdlusega:
hemoglobiini palju immitsevan ihan,
palju elun haavu hingehymenisse tärgit ?!
103
Armastus samuti — rasedus, sünd:
valulised igatsuse tuhuhood hingen,
kallistuskrambid kuis tukslevad lihasein.
See on veri, mis sülelusin vihasem
südamest südamesse kõrgeiman pingen
voolab — vereliblede janunev ründ.
Loojagi süda on nurganaine värisev,
armastusest haige ja tundmustest tiine,
poeedigi põuen on igatsuste imikud.
Vaatke! meie hinged kui verlstet linikud
hiilivad kaudu meie silme vitriine ...
Kord elu eesriie katki kistaks — käriseb.
Sellest meelten valuline — samm, iga retk,
ajun meil alati rõõmu-, mure kaksikud,
ikka nagu kistaks last tangidega hingest,
ikka nagu rabeleme nabanööri lingest...
Sellest me surrengi küllalt veel lapsikud,
kramplikult hoiden sellest kinni, mis hetk.
1922. a.
101
VÄRSSJUTT AJAST AMMUSEST,
1.
Pean end ise täna käe kõrval talutama,
vaatan, kuis taevas järsku rebeneb siniseks.
Viin omad mõtted kord lapsepõlve jalutama,...
kiirte ringhääiik nagu lunastust tiniseks,
koorub kui päike pilvede lumest,
— see olen mina — rõõsk nooruse jumest.
Tean, et möödund aastat nelikümmend täna
ajast, kun esmakordselt avanesid silmad,
lugude pilust pupillide sära
avastas järsku, et lahti maailmad,
ümber: talutare, — laual suitsenud lambiga,
tabaksin meelsast’ seda jäädvustada
jambiga.
Midagi helendavat läbi udu vilkus,
kuigi väljan talvine pakane paukus,
midagi päikselist hinge sest tilkus
vanaaasta ööl, koer uutaastat haukus,
ellu kui viskusin üsast, ema kõhust,
palakad verised sisikonna põhust.. .
105
2
Kevadel meelsasti silmitsesin päikest,
sirutasin käe nagu lille järel’ — noppimiseks,
taipu ei olnud mul ta kummalisist käikest,
sündsa oleks leidnud ta suhugi toppimiseks. * •
Minevik nõnda mu värsin destilieerub,
pääsen sinna vaimun, mille een muide
keerub.
Ja ma leidsin: on murulgi päikesesarnased:
tuli kuti, võililled, kumavad kullerkupud,
nägin, kuis laskusid mesilased karvased
õitele, — tühjaks jõid puhkenud nupud,
tõtaten edas’ juba koormava saagiga
— taimele ootavale tolmukate paagiga.
Arvasin isegi, et pilved on mesilased,
katavad kinni lahtitiibu päikse õie.
Juba minun tärkasid uudishimu pisilased:
milleks sinitaeval hall rasv, vahest võie?
Milleks vahest tuhmeneb laotus tinan,
inimeste silmadki vesisen vinan?
Tundsin, et inimeste hingengi pilvitus,
vaheldub rõõm, selle asendab mure.
Näis vahel: elu on mõnitav hirvitus,
kas või lapsena huku — juba sure.
Tundsin: kahju! libiseb midagi käest
paratamatult alla, nagu kivi veerev mäest.
106
Püüdsin siis olla ikka usin ja virk,
askeldasin päevade mured kõik rõõmuks,
olin nagu nobe ja väsimatu sirk,
kellele päev sai ainsaks vaid sõõmuks,
vaadaten: kammis kuis tuul rukkipäid,
minevikku kanden kõiki elamusi häid.
4.
Hiljem, kui avanesid imena raamatud,
võisin neisse tundide viisi ma vahti.
Alles nüüd nägin, kuis inimesed saamatud,
kuidas uusi ilmu rullub pidevalt lahti,
kuhu elumootor ründsurinal süüvib,
mõttelend teispoole reaalsustki küünib.
Olin täitsa väsimatu leidur — Kolumbus,
hingen uute võimaluste helendav hõllandus,
aJun mõte tärkav Ameerikana tundus,
kärises saladuse kirm — iga kõllandus, • . .
uudishimun seegi sai alla vahel neelat,
kuhu muide sissekäik lapsele keelat.
107
Ammutasin kõike eluraamatust — kingist,
meeled peidet unistuslaeka avastasid,
jooksin kui õpik kooli karedast pingist,
vaatma, kuis sündmused iseendid lavastasid.
Tundsin juba siis: mõte mõttega riimis,
sõna teise sõna rütmin lauseks liimis.
Sirutasid välja viimaks värsid omad käed,
mõttelend evis juba lendutõusuks tiivad.
Taipasin järsku, et hingen mul mäed,
kuhu mu tundmuste puhangud viivad:
ridade jalad valmis radadele asteks,
loomingrõõmust pisarad karastavaks
kasteks.
Võisin öön säravaid tähti ikka vahti,
maa pääle — alla tõin taevalaotuse.
Tundsin endan põlevat südame tahti,
leidsin üsna loomuliku enesejaotuse:
vaja oli teistele edasi anda,
seda, mis nägematu, koiduna kanda.
Nõnda olen käristand pimeduselinikuid,
rõõmu tundnud horisonde kumavast puhtest.
Kannan oman hingen ikka rahutuseimikuid,
suunatud oilen meelte väsimatuist juhtest;
tahaksin alati ma tervitada algust,
ammutada olematust esmakordset valgust.
108
5
Liigun iseenda leit päiksesüsteemin,
heidan planeedid — oman kuman mis kuhtund,
tunnen: olen üksus elu kosmilisen skeemin,
risti mis teistele rändteele juhtund.
Arvan: kokkupõrgete vältimatust rajust
valgust hangib inimkond meteorlitide
sajust.
Liha sünnib lihast ja vaim valmib vaimust,
oo, kuis tahaksin värsin oman idaneda,
kanda orhideena mõtet üht — ainust:
kuidas alt üles tuua inimesi ridadega ...
Mis te luuletajalt rohkem veel nõuate
ajal, mis suurvaimest aher ja põuane?!
1930. a.
109
RAJU EUROOPA KOHAL
1.
Sellal, kui näpud otsivad elektrilaineid
ja raadiost kostab järsk hüüd: „halIo!M
Kui Varssavi — saja-poolteise kilovatiga
rekordi antennitab,
kogub Euroopa kohal’ teistsugu aineid,
telstsugu pinge, mis evib hiigla hoo,
rõkkavuse sarnase: kõrvad sule vatiga,
kodanlase näo lõustaks pikaks mis
venitab.
Vaatke! juba diplomaadid õlgu kehitavad:
närviliselt sõrmed süütu laua klaviatuuri
taovad. Jooksevad silmad nagu hiired
paktide põhku, — laubal murepilved:
õhulossid varisevad, mida nad ehitavad,
lahkhelid hüppel, — mõte-orav kesk puuri...
Maailma läbistavad nägematud kiired,
hagijaist hirmutet sündmuste hirved.
*
110
Kapitalismi, vaat’! boamadu matsutab:
viimast veel suutäit kugistab jõllitaden,
vaadaten: ümber kuis taevas läheb muhku,
kõik maailm muutub tuhkhall-lillakaks
äiksepilv kobrana püsti a’ab — latsutab,
millele teine jookseb vastu tõllitaden,
vehkiden kätega, lüüen ühtepuhku,
sasiden taevastiku kraasituks —
viilakaks.
Väävlilised suitsusambad kerkivad võlvile,
aurab ülal laotuse kompostine kütis...
Järsku välja tuli lööb limpsava keele,
levib millest taevale lainetav kuma.
Langeb maa hirmunult, väriseden põlvili,
arvatavasti lõdisevad lapsed kuskil ütin,
ja isameie-palve tuleb usklikel meele,
pääsenu sosistab: „Jeesuke, aituma 1“
Ristlevad Ilmutusraamatu tulimaod,
jälle uus välgatus laiguliseks tähnib
taeva, mis Alpisid täis — Püreneesid ...
müdiseb, kohab tume tõmbetuulsus,
Piksest süüdat ragisevad pilvede raod,
kui vaskmadu siugleva sabaga sähvib,...
silmad mu tõmbavad millest klišeesid,
sööstab läbi ruumi miski rekordikuulsus.
*
111
Suurlinna trammid täna põravad ülal,
autod ja metrod raud-teras-taevavõlvi
mammuti raskeima sammuga tallavad:
välgub tulesüstik, aina loksutab suga.
Hirmust lähvad suureks silmad linnal ja külal,
võdinad õõva jooksvad naistel mõõda põlvi,
kui pilvede kraanad vett tänavale kallavad
ja perpendikulaarina sähvib piksejuga.
Tihedamalt jookseb piki taevakonkaavi
hiigelreklaam — pilve-kaubamaja tulestik,
kahvatub millest kõigi pühikute nimbus,...
Lunastaja laupa ei oreool võreta.
Vesi ainult rentslitest tulvaman kraavi,
tuulde on kistud puulehtede sulestik,...
sellest rajupuhang mu verregi imbus,
kosena pää — mõtteist ladiseb,
nõretab.
2.
Uuest’ kui sõrmestik maailma kobab,
mööduden raju, õhust helisid püüab,
kuulmatu kisa üle pääde meie levib:
püsti antennidena töötute käed,
südamete pikklaine vastuvõttu obab,
nälginud suu vahetpidamata hüüab,
igaüks kõrin häälekõvendaja evib,
silmaden saatejaama kõrgepinget
näed.
112
Juba kistakse lõhki klassivahede linik...
Bankettide pääsukesed — frakkiden härrased,
poolpaljad daamid (nagu riiet oleks väheJ),
kavaleerid — mundrite, ordenite koormat
võpatavad, — vaikib järsku saksofon-imik,
seisahtuvad jalad tantsust konnasilmen-kärnased,
lõdveneb piha ümber käte õrn mähe,
pudeneb põrmu pilk öine — hoorat.
Oo, mu kullakesed! tuleb kõigega harjuda t
elu pühib sündmuste luuaga kõntsa,
armutult rämpsu paiskab hunniku raju,
pühkmekasti inimkonna pehkinud pahna.
Nälginud suud võivad üle kõigest karjuda,
sumbutada pidutsemise pillerkaari õndsa,
kui vappekülm lõdistab hambutuid maju
ja nägematu käsi kasib ühiskonna tahma • • •
*
Kusagilt kajab järsku: „kõigile, kõigile !“
üleshüüuklavereid mängitakse võidu.
Moskva komintern internatsionaali põristab,
Leningradi R. V. — 53
1000-meetri-lainega levitab lõikvile:
ilma kannab vabrikute kontserdi — hõigu,
kaugele — kuulajate kõrvuni tõristab, • • •
vakatavad: Motala, London ja Stokholm.8
E. V.-r.
8
113
Kodanlaste kuulmenahad, südamed hellad :
Eiffelgi vaikib. Praha, Budapest, Rooma,
Bucarest, Lemberg, Heilsberg ja Tallinn
hirmunult saatejaamad välja lülitavad :
sest marche funebre’i Kremli taovad kellad,
Lunastaja haavu sõrmed uskmatu Tooma
tunnevad. Kuskil — udun tihedan, hällin
kuulipritsid tuld ja nikkelt sülitavad.
Ja telefon-hundava traadistiku paeltega,
telegraf lõgistava Morse’1 lõualuuga:
kõrgepingevooluga õhku traalivad,
tõtaten lähtekohast uudiste noosiga.
Kanad nii tormi eel õieli kaeltega,
kohevil tiibega, koorutava suuga,
ulu alla vadiden — vihma ootel saalivad,...
ehk mesilased hüvast’jätvad mettandva roosiga
Mässumeel suliseb: õhun, eetrin, — nagu kosest
hüppavad sõnad alla lahtistet sulust
südameisse sukelduvad raadiolaineist,
salto-mortalen — kaudu aju antenni • • •
Miitinguil kuulab rahvas uue-aja-Moosest,
tõtt ilmaorjastavast kapitali tulust:
„aeg juba vabaneda pankurite paineist,
rookida ummistund solgiveerenni!“
114
3
Ähvardused ümbritsevad kroonitud päid,
saatuslikult tunnikella pilgutav osut
läheneb minutile ... jääb veel vaid sekund,
kui lendavad pilbasteks kardkullat troonid.
Kuningatehukk kõigil loomulik näib:
tundub, nagu roogitud paiseist oleks kosut. . .
ainult need silmihõõrvad, täis nad kel und,
tänavail õits’vad kui lippude moonid.
Ja imestunult vaafvad rikkad, nälg kuis sammub,
ei ohvitseri, kindrali — kärgib, kes käseb 5
taamal vaid kärsaga käib koerakoonlase
politsei pelgav — haistev kaugelt mässu jälgi,
käien peninukina ründajate kannul,
vaaten, kuis astub iga jalg — võidujäse,
tema, kes ilmega võitmatu roomlase
rinda saanud mõnegi teenetemärgi.
Kuidas nõnda järsku suurte võim siis hääbus?
kuningate eneste näodki sest ammul’. . .
Neliteist trooni! Kaob uttu nende rivi . . .
Ajalooklambrid siin alatiseks sulen . ..
Kt valitsema ei pääseks mõni kroonitud kääbus,
astub mu värss jakobiinlaste sammul,
barrikaadiks — südame punane telliskivi.
Kuulen — miski kutsub ... Kostan: „tulen,
ma tuleni"
8*
115
EROICA.
(Värss-novell.)
1.
Aja püsti end» inime, sest mädasoost,
mis su ümber, mis jalge all lirtsub,
kui roostene vesi läbi varvaste vlrtsub,
maa higistab udude tuhuhoost!
Sina, kes vantsid laisalt pikkade koibadega,
pügalaina rihmad pastla soonind jalasääre,
veidi piibusülge, nilva jäänud suu ääre,
lööberdad kas hauani sulase loibadega ?
Või tõmbad kord jalga teised jalatsid — säärikud :
et krae ehib kaela, kun rätt praegu sõlmen,
ja kaelaside lõpeb = kirju muinasjutt hõlmen,
ka liigutused siginevad vastavad-väärikud.
Aja sirgu end sangar! küsi: „olla või mitte?!“
Suur hädakisa maal, sama appihüüd linnan:
olemanolu visat näkku kõigil kinnas,
kõikide elu nagu läinuks järsku rikke.
Suru välja soolaukaist end, põhjatuist mülkaist,
kahel küünarnukil litsu läbi orjuse tõkkeist,
ja leegistu silmade rahutuist lõkkeist,
jookse üle: ühelt teisele hüpaten künkaist!
... sest iga närviga, rakuga tajud :
et muide vajud, vajud, vajud!. •
116
2.
Oo, sa maat savi, mulla, liiva pori!
vaibana laotud vahel metsi — otse sohu.
Iial ei lõpe kraave nõristus — nohu ...
Teadke! maa — käskija, inimene — ori.
Sääl need talud koltail üksikud lõdisevad,
rõskusest rohelised, niiskusest hallid,
— taunitud olevused, ümber uduvallid.
Vaatke, sooserval heinaküünidki võdisevad!
Rehe all hammasrull murrab linaluid
krõmpsuva suuga, muljub kolgits, rabab roobits,
popsi käen välkuden, lüüen too vits
lemleid paiskab õhku, täiten tolmuga suid,
Mees ise närune, paklane, takune,
püksen pole inimest: täis aina tuult,
piibunosu suun, sööb vähjatõbi huult,
käsi tal korbane, verine, rakune.
Sulane väntab, väntab, — selgroog nõksub:
— „milline vägi meid hädaorust hiivaks ?“
lausub, — „tee milline saaks väljaviivaks?". • •
tunneb, kuis süda juba kiiremini põksub.
Ja äkki lööb korisema popsigi rinnan:
häälik mingi kurgust, kopse ragiseval rõõgel,
silmaden tuluke, nagu oraval, hõõgel:
— „eks ikka kergem ja parem oleks linnani"
Llnnan on sadam, kun aurikud, laevad
ootavad laadijaid, võib välismaile lipata,
et keegi ei kuuleks, võtab lähemalle kipata:
— „oi! saavad tasut sääl hästi töövaevad!"
117
— „Pakane värsi vee pääle tõmbab jää,
Mardiks ju vallandun, töölt liikkun lahti.
Maksab mul neid päevi siin viita, veel vahti ?!“
sulane lausub, omal norgu vajub pää.
3.
Vaatke noid maanteid — rästikuid vlngerdaman :
jalge een, — võsa, kahe vitsiku vahel!
saatjaks: kiviaedade, ahervarte ahel,
lehtede sahin ... Jookse, põgene hingeldaden!
Jooksvad siis tõesti teed ummiku, rappa ?
Nägeman silma pole, kuulman kun kõrva,
keegi kui toimi tahaks, teostada mõrva,
— lookleval põikteel sind riisu ja tappa ...
sest ümbrus ise sellele tõukab ja juhib!
kes siit veel roimari verejälgi nuhib ?
Ent maanteed on siiski nagu hargnevad jõed:
lingutavad — vahel kahe kraavi kitsa kalda,
seni kui suubuvad, enne peatuda ei malda,
suuretee sängi, — selle nooremad õed.
Keda ei läbistaks tunnetus jube:
vaatepiiril raba ainult, sookaelte larak,
kanarbiku lilla, millest üle lendab harak,
lõõtsub tuul vinguden kõledaiks tube, —
sest tuul on sangar: julgeb teha vilehäält,
puhuden sisse alt vundamendi, päält...
118
4
,
Vanker veereb laisalt üle kivide, kändude
külavaheteel, kaudu karjamaa, raiesmiku.
Sügis on talland maha suvise taimestiku,
hobu, neli ratast, — see abinõu rändude.
Tipivad kapja neli sitket tee savi:
sulane sõitjaks, pops kronuga küüdiks,
ja järsku muutub elu üsna muinasjutuks — müüdiks:
lahti ainult paigalolust — milline ravi!
Porisest rööpast rattad sisse, teisest välja,
häirib vaikust aeglane: „nõõh, tpr nõõhh!tt
Suitsupahv sekka, vahel ohe sügav: „õõhhl“
aet taga inimene elujanu, nälja.
Mehed on mornid, sünged, — mokkki löllin,
imelik tundmus asub spleenitama põue,
pole kui näha enam külialt-tallat õue,
istuvad kössin, riided takerdunud töllin.
Popsil pään närune kulund läki-läki,
vahivad silmad alt kulmude puhma:
— „kellel päevast päeva end pinguta, uhma?1
külmast nina punane — võrdne verikäki.
Sulane nokkmütsi litsub hästi kukla,
jutt ei sobi, ainult siunaja sõimu,
sõnu läbi hammaste, — kirub iga võimu.
Ent logisev vanker pole riigikogu jutla,
uuesti vaikus, ainult lõuapära musklid
vihast ja rahutusest närviliselt tukslid...
119
5
Vanker veereb võrlnal vabariigi maanteele i
taamal kirik kupliga, rist õhun — ülal
tõuseb nagu viirastuseks lummunud külal.
Popsil jumal halastamatu tärkab järsku meele.
Mööduvad kõrtsist: vajund kössi vana hoone,
ukse een minevikust säilind laslpuuga,
närin d mida hobused vaij astet suuga.
Maantee liit sirgema suuna võtab — joone.
Nõlvakul tuulik viskab hundiratast, pillub,
— klounina õhku paiskab käsi ja jalgu.
Vareste parv tõttab terade taigu,
lopendaden tuulen nagu hõlmade killud.
Sügis puude koonlad tühjaks kedranud lehist,
tuul tallab ikka veel päevade vokki.
Pole enam pihlamarju linnulgi nokki.
Turjalt jookseb vappekülm üle meie mehist.
Ja vanker veereb võrinal: „nõõh, tpr nõõhh l
saaks enne õhtut veel linna, • • • õõhh!“
6.
Taamal alev udun, agul kükitav paistab.
Kaubanaine vastu tulnud, peletab une:
— „mehikesed, võid teil ehk müüa on, mune?“
ninaga koormast ise vaheltkasu haistab.
120
Edasi linnahärra kõhukas, kerekas
küsib, kas popsil pole istme all linn?
Suuremaks kasvaks aldan puntrate pinu.
Näol lai naeratus õhetav-verekas.
Veereb vanker põrinal üle sillutise kivide,
hobune puristab, raputab päitseid,
paisaten tee veere suust vahuäitsmeid, —
vahele eellinna hüttide rivide.
Paisuvad majad. Lnn algab — kahel pool,
jooksevad kõnniteed, inimesist tallat;
vaateaknad varandusi täis on kallat,
nimestik uksel: jahu, suhkur, manna, sool.
Kerkivad ukse kohta, seintele sildid,
kõlguvad õhun: kellad, prillid, kullat kringel,
mannekeen aknal, kui maandunud ingel,
kinovitriiniden filmitsevad pildid.
Sisse ja väljapoole käivad ärilingid,
üles ja alla, — alla, üles tõusvad vaed,
mõlemad silmad nähtust täis vaid laed,
astuden poodi asjatundlikult tingid.
Nõndaks: ikka ühel pool — kaup, teisel — vihid,
loosungiks igal: kuidas teist saaks nööri.
Osta kas külakostiks pudel likööri?!
nagu seda armastavad „peenemad“ kihid:
Sest minna kuhu ööbima, koidab kuni hommis?!
Võtnuks kui mehikesed omavahel loovi:
pöörata vahest mõnda sissesõiduhoovi?
Vilksatas popsil: tal elab siin omik.
121
7,
Sõitjad uuest’ vankril) nagu purjedeta laeval»
veoauto ähvardab — koormaks rasked kastid.
Ainsamaks juhiks — taamal kirikute mastid.
Kõigest linna askeldusest kuma õhtutaeval.
Suunduvad kuhugi vanalinna soppi:
sulane vankril istub) pops vehib jalgsi)
vaatavad, hiilivad, viimaks nagu vargsi
pops julgeb näbrastund uksele kloppi.
„Sisse!“ hüüab perenaine: — märja veel kõhuga,
kaussidena rinnad — tulvil ploomirasva,
käsivarred, kaelgi võtnud lopsakalt kasva,
millised puusad, istmik raske rõhuga!
„Sarnane lapsi võinud imetada, võõrutada,“
sulane mõtleb, ise mõõdab naise liha,
— „lõpmata olla võib sihukese iha,“
järsku tagatoas keegi laulu võtab kõõrutada.
Pesunaise tütar ainus, seegi veel blond:
kõhnavõitu, tunda võiks kobamisel roideid,
pelgab vist kallistusi, rinna ümbert hoideid,
eksib kui ära põue sõrmede sond.
Patused mõtted, pesu kuivava hõng
vastu hoovab koridorist, minnakse õue
korraldama hobust, loomal väsinul nõue,
süüa ja juua, muide ähvardab kong.
Kui siis hiljem kõik neli istvad lauan,
mehedki avand omad kompsud-moonakotid,
auravad ahjust võet roogade potid,
esialgu vaikus nagu vaaraode hauan.
122
8
Rusik rabab kohmetust, vaibus saab hoobi,
sõnu purskab, sekka kostab kõditavat naeru,
hobugi väsind lääb erksaks, saanud kaeru:
sulane avand likööri pooletoobi.
Sagemini tõusvad käed, käivad klaasid ringi,
kõrgemaile paiskub aina räuskav õõts,
kotist võet välja, ürgab sulase lõõts,
vahekord kodune sigib juba mingi t
Käsilisist vabad kui näpud, pilli klahvest,
eksivad kogemata noorukese bluusi,
võtavad mujalgi käbada, nuusi,
tuba suitsupilvin piibu vängeist pahvest.
Pops kuraasitab — tantsuks proovib jalgu,
äbarik kukk nõnda losa veab tiiba.
— „Ega’s uus pudel veel meestel’ tee liiga!“
perenaine lisab. Veri pähe võtab valgu.
Grammofon saab seadeid, siis algab alles pall,
uhutakse polkat, kuis juhtub, et mürtsub
põrand; noorte veren juba midagi sürtsub.
Nagu kokku räägit, lakkab järsku trall.
Lõppend vaevalt viimased plaathelid, noodid,
pimedus, viin saavad kupeldajaks — soosijaks,
väsinud inimeste paaridesse loosijaks, —
nõndaks: neli magajat, kahed vaid voodid.
Millisest hommik neid tabab, leiab poosist?
Äripäev, askeldused, jälle elumured
milline õnn: õhtul ajutiseks sured,
hommikul ärkad, hõõrud silmi narkoosist.
123
0.
Jälle loksub vanker üle kivide, kände:
pops üksi, nukker, läigib silmen vesi,
hardus miski valdab, nähen taas esimesi
kodukoha tuttavaid kaski ja mände.
Ahastus, haledus mehe rõõgava rinna
valuliseks pinnib, et hingata raske;
tahaks end riputada nööriga kaske s
südamerahu jäänud selje taha — linna.
Lõhkeman pää, meele kohal tuhat tuska,
lõdiseb tuulen, nagu teeveerne remmelg:
kuidas pääle kõige julgeb silma vaata memmel?
Paisena valu, kas või pussiga suska!
Ent juba paistab mahajäetuna hurtsik,
tagaseinaks: jändrikute tähistega raba.
Koer jookseb vastu, rõõmsalt liputen saba,
nainegi lävel, vaade veidi turtsak.
Kõigest tahaks vaadata mööda, pilke loovi,
silmade röntgen kiirgab vastu, läbi põuest;
hiilib ette — maha, iga ese, küna õuest
tahab nagu usutleda, süümet patust proovi.
Lõpeks vaid selgub, oldud põrgit, pole viga:
kaaslase pahameel tingit hoopis rutust,
mis oli selgund naabri peremehe jutust,
kutsuvast popsi appi veristama siga.
Ja kähku, olnud püstijalu raband — veidi söönud,
võtab suure noa, laseb käia üle tahust...
Värsi looma örri kuulda, liud verevahust
tulvil: käsi tappev otse südamesse löönud.
Hoiden veel korisevat looma karmilt koonust,
pops märkab: temagi süda jooksnud tühjaks
murest, — ei miski säili alatiseks — ühjaks,
tunneb elutahet taas, lihaste toonust.
124
10.
Jooksvad risti-rästi teed, kujad, kõnnirajad,
sulane sumab, haisten tööd, ringi eksib,
muhelden näitsik mõni tipib, vastu keksib,
õieli kaeltega põrnitsevad majad.
Käib veidi ujedalt, sest jalan veel pastlad,
aegsast’ annab teed, kui ujub mõni uljas:
lihunikunäoline turuvürst puljas.
Tõukavad töötut kannast, kindrist näljaastlad.
Huntsantsak mõni, lakut vurle oma portfelli
kallistab kramplikult, — tähtsuse soonega
näol: kokkukõlan püksi triikraua joonega,
vaat seda uhkeldavat, edvistavat selli!
Eks siin nii mõnigi end hangeldanud isandaks,
äriga, kelmusega, tööliste higiga,
upitund ministriks mustategude pigiga,
kui sest ka hiljem kivid, kännudki kisendaks.
Suli tuleb vastu: kuklan müts — made in England,
käed omal taskun, mine näe sinna ära,
peon kas puss, ehk... revolvripära!?
Parem juba mööduda eemalt: nii kindlam.
Keegi pole sangar, lisab teadmatus hirmu:
raginaga taamal miski laperdab, lugistab.
Sadam see, aurik ahne propsisid kugistab,
neelaten aplalt laudu, kaiäärseid virnu.
Korstnast nõgi, suits, paiskub masinatest aur
mastidest kõrgemaile — halli sügistaeva.
Silitaks käega, nagu hobust, seda laeva,
häirib hammasrataste krigin, kete laul.
Küsib: kas ehk tööks ei saaks panna kätt külge?
Vastuseks kubjas kõripõhjast järsku röögatab,
nõnda nagu aurik ulgumerel vahel öögatab:
„ei!M ise siluden omi vurrusid hülge.
125
Nõnda päev päevale järgneb, saabub hommik t
kõrvuti ahtakene piht, laiad õlad;
oleks kui raha, ei puuduks kokkukõlad,
mõtiskeleb sulane, süda omal lommik.
Võtab lausa unistada avarusist, ulgumerest,
välismaa sadamatest, saabub kust rikkana,
usub blond pääkene lemmikut plikana,
ainult miski aimus läbi sähvatab verest.
11
.
Ent elu ei leeluta legende, ballaade;
muinasjuttu, valmi ei saa soojendada toiduks.
Muutuks mu südagi telliskivist koiduks:
leivast ühest söönd saaks kui töötud kõigi maade
Pesunaise näol astub asjalikkus tuppa
hommikul ühel, lausub sulasele: „ütle!
kauaks nõnda magad, sööd, narrid viimaks tütre ?“..
Noorukene kõneluse pääle võtab nutta.
Lööb iga sõna lausut — vasar, nagu peitel,
meeltele, ajju, süda võpatab solvest.
Selge: mees töötu peab lahkuma kolmest.
halastamatu otsus valmib kiirelt meeleheitel.
Nagu ilmaloomises — päevast saab õhtu.
Sulane kompsud kogub kokku, võtab hiili, —
murdvaras muukrauda varjab nõnda, viili,
Kottpime öö laskub, ei näe mitte mõhku.
Tukuvad majad, ümber loksuvad veed,
merelt hoovab roiskuvat sügise hõngu,
tuul kammib õrnalt poste-traatide lõngu
tähistavad tuled vilkvad sadama teed.
Läheneb vargsi laeval’.. . seisatab ... kuulatab • • .
valind juba päeval peiduurkaks päästepaadi,
— moodne Diogenes — elupagulase vaadi. • •
kuidas presendi alla poeb, end ulatab?:
126
12.
Vaevalt mõne sekundi suigatas, magas:
hommikut ootas, millal ookeani kurdu
laev sööstab — vahuroosid lainetuste murdu
jäänd, — mõtles nägematu, peidet elav pagas.
Kannatust sangar! küllap päästetakse tross,
väljumiseks hiivat, sõiduvalmis ammu ankur.
Laev, mille sisikonna täis toppind lankur,
suitsevana kaob mere suhu — pabeross.
*
Ärkab juba linn: samme tõttavate iadin
tänavate tühikusse kõledalt kajab,
lisaks suist jahvatavaist häälitsusi sajab:
turunaiste, töömeeste keelepeksu vadin.
Kailegi läheneb häälte sumbutet kõmin,
astuvad tallad üles rippuvast trepist,
tipivad üle laeva pardast, selle tekist,
kapteni kajutisse kaob jutumõmin.
Pilust presendi näeb: keegi neist mundrin,
küljel revolver, tääk teispool ripub,
— politsei. Täbaraks asi nüüd kipub,
jänesena süda hirmu hagijatest tundis.
Tuhniti katiaruumin, kurjalt söepunkrin nühiti,
taskulambil valgustati iga pimedat nurka;
viimaks, mine tea! meie pagulase peiduurka:
millest nende silmad päästepaadile juhiti ?
Polnud palju vaja, juba haaratigi turjast,
lohisteti välja, rinnust raputas võmm,
vastuseks viimast tabas koonu alla jomm,
lööja ei taiband isegi, kas hääst või kurjast.
127
Pigemini tasakaalust välja viis äpardus
sulase, — lahti tahab rabeleda, putkata,
auriku teisega et reisi võiks jätk ata...
Osalt ei meeldind võmmi ametlik näperdus.
Ent haaravad klambritena mitmed juba käed,
rusikaid nööritakse, peab taltsutama suud.
Asi lõpeb sellega: tuleb istu — kümme kuud,
võimule vastuhaku eest.. • Kas nüüd näed !
13.
— „Vaat sul nüüd välismaa, vaat sulle Amsterdam !..“
avab kui ukse vangla kambri, mis pitsitab,
pilgaten lausub vahi kirvenägu itsitav.
Vaat! kuhu toonud mehe mõtlematu samm.
Vähe siin valgust, veel vähem aga õhku,
kergem oli hingata päästepaadin jänesena...
„Mõistis kas aimata saatust hüll säärasena ?!“
mõtles ise õhtul, heiten lautsiku põhku.
Ent uni ei saabu: puudu käsivarred atvad,
aprakesed sõrmed naise, kobaman pihta,
laskuden alla poole. Seda sallida ei tihka:
huuled kui teised suu mahlaka katvad.
Viirastused hõljuvad, unen himurus painab,
— haaratud liha vere uimastavast vingust:
näeb blondi pääd, tunneb plika sooja hingust,
kuni viimaks hommik rahu, kainestust laenab.
— „Noh! kuidas magasid, und hääd või halba
nägid ?“ küsib sisse astuv tuttav vahilõust
(sündind juba mõni gorillade tõust!)
— „tead, hukkund „lootsik“ su — aurulaev
„Malva“!..
128
— „ Vaevalt väljund sadamast, mööda saand saartest,
karile jooksnud, põhi pragunenud riivest,
pole enam juttu olnud päästepaadi hüvest,
lained löönud üle laevast kõigist tuulte kaartest.*4
Sarnane jutt vappekülma lõõtsus, õõva,
tundis meie vang: meri kohas temast üle,
hauaks oleks saand lainte hällitav süle.
Kratsib ise kukalt, nagu oleks sääl kõõma.
Kuidas nüüd Milvile teataks, et elun,
kellel ta vangistusest pole ehk aimu?!
palub siis vangivahti härdalt nagu kaimu,
oleks et soosijaks tähtsan sen mõtiskelun.
Ja selgub, et lõusta all varjul soojem hing,
kaastundlik süda, vang lootust kuhu kastab.
Nõnda siseiln välistoetusel’ vastab.
Oo! üsna kergelt hargneb piirav nõiaring.
Vaevaga ridu veab, keele kaavitaden sedeli
koostab: „võtan naiseks, kui kongist siit tulen,
oota mu lemmik, käed kord ümber su sulen!*4
paber ja pliiats loond südamete redeli.
14
Tigusammul venivad päevad ja ööd,
oo! ei tea mis kõik ära ei annaks:
anduvat naist kuis taas voodi kannaks ...
mõtleb kui magab, teha käristaden tööd.
Milline lõõm miilab lihasten, põuen!
Leiab vahel väsinuna hommik meie õnnetuma,
koidik kui puserdab ruskavat kuma.
Saabub nõnda talv, lumi nagiseb õuen.
Taliharjapäev lõpeks möödub, — juba kevad
varblaste nokkadega kusagil siristab,
sulane kärsitusen hambaid vaid kiristab:
linnud nagu oksal, nõnda armastaks ka nemad.
E. V.-r.
9
129
Kannatust, rahu! nõnda kirjan oli lohutanud
lemmikut halisevat, et elu on hapu.
Kuidas endan pärsib himu roomava tapu?
mõnigi ulm teda öösel oli kohutanud.
Viimaks, kui akna taga sääskede sumin
painavalt katsesarvi surus läbi trellide,
kuuldus vahel kilkeid: naiste, nokastanud sellide,
kaua seisis kõrvun elu helisev kumin.
Suvi sammus laisalt. Käis päike juba uljalt,
paiskus siis hoovigi, töötuppa leitsak:
õitsengu helvete õhetav räitsak,
loodangul tulikera punetas puljalt.
Sttgispoole suve alles avanes uks,
vaheteti rõivastus, — maailm oli lahti,
lahkumisel sõbrana tänas vangi vahti,
ärevusest kiire omal siidamvere tuks.
Kuidas esmalt harjumatult tallasid jalad
tänavate kive, silmad pelgasid valgust,
mõtteid täis pää — uue elu hoogsat algust,
südamen soovid — kevadkudevad kalad.
Lõppu pole kõnniteil, tänavate rodul,
risti-rästi põiklevad majakeste rivid.
— „Vaadake vangi!“ nagu sosistaksid kivid.
Majja tormab. Õnneks ainult nooruke kõdun.
Kohmetus algusen, kuni viimaks pisarsilmil
siilelevad, suudlevad, liituvad lõõgsalt,
haarmetega otsivad üksteist kuis hoogsalt.
Arvate, lõpp on nüüd vändataval filmil ? ..
Veri on põskedel värviks valgund, mingiks,
tõuseb kui nooruke, lausub: „sule ripsmed!44
Kuulda ainult varvaste tagatuppa tipsmed.
— „Vaata nüüd, kallim, mis toon sulle kingiks!“
130
Hilpudesse mässit mingi pundar, leivakäntsak,
ringutab tõuguna, — näha läbi mähkme.
Kõrvaga tabab lisaks nahiseva ähkme.
Sülle mehel’ paisatakse äsjasündind väntsak.
— „Isaks oled istund end, — mina olen ema,“
innukalt lausub, ise sumbutab nuukseid,
silitaden pääd — mehel sõrmitseden juukseid.
Sulane last suudleb, näib kõik nii kena.
Ämmgi saabub külast, käsi laotab lahkelt:
— „Väimeespoeg, lapsel isa hädasti vaja!“
lauda katten lausub; toidust rikastub maja:
taldrikuid kolm, kolm nuga ja kahvelt.
Klaasi tõsten pesunaine tervist joob, punatseb,
lausub: „lapsed unustage unistused, ulmad,
minge registreeruge, korraldame pulmad,
ruumi meil jätkub siin!“ lisada suvatseb.
— „Seni kui inimestel moeks — kanda särki,
nälga pole karta ja riiet saab selga;
töö aiva suureneb, ei siin kulusid pelga,
tuleb kui täiendada sisseseadevärki“.
Epiloog:
Naised pesutööl... last sulane kiigutab,
mõtleb: enam pole ümber soid ja rabu,
ainult et tööd ei leia, piinlik oleks nagu ...
Läiknahkse saapaga hälli müksib — liigutab.
Püsti virgu, sangar! läbi muremaast murra,
inimese õnn, see on ruutjuur (]/) isikust.
Võta omal’ eeskuju taudide pisikust.
Vägitegu —■ elada, mitte surra!
9*
131
VÄLJARÄNDAJAD.
(M. S-le, emigreerund sõbrale.)
Moto: Me Isamaa —
kas pisarate, nälja klsamaa ?..
1.
Pimedusega kuis võitleb valgus, —
ööle siiski järgneb päev.
Teada viletsusist ainult algus,
lõppu üldse kas kord näeb?
*
Oo, te piinatsüdamlised jaamaesisel!,
oo, te vaevatnäolised sadamain!
Oo, te punasilmil nutet-vesiseil,
hädade ja mure madalmail!
*
Ankur milline küll hiivaks ahastusi,
vedur, rong, — mis mure pääle võtaks ?
Aero milline neid hingelahastusi
maa päält taeva viima tõttaks?
2.
Esimene väljarändaja:
Oh kuhu panna pää? Kaks kätt kui rasked klambrid
ta haaravad, et vaigistada vaeva.
Ei ole Lasnamäel meil oota valget laeva
ja trelle taga vist me jaoks on kambrid?
*
Teine väljarändaja:
Jah, kuhu panna pää, — täis raskeid muremõtteid?
Mis lõpuks valida? Kuul, mürk, ehk silmus,
või hüpe ruumi, parem hüppest vette?
Nii mõnigi meist proovinud neid võtteid:
teind enda käega risti elul’ ette, —
kõik läbi — süda külm, kui kordnik lävel’ ilmus.
*
Esimene väljarändaja:
Kun on me vabariik? Ei rahvast oma enam,
kui kadund veri näolt ja liha kondilt.
Me peame põgenema isandate frondilt:
on nälga surra võõrsil hoopis kenam.
*
Kolmas väljarändaja:
_
Ei seda kodumaad sa tunnustada omaks,
Irboska varjud kun veel käivad ringi,
kun vabasurm on mõistet vabaks tingi...
Jään mina vabariigi uskmatumaks Toomaks.
*
Teine väljarändaja:
Mu süda-kompass pooldab Lõunanaba,
veel hingen lootus, veren tüüriv siht,
kui kohviistandusin piitsast vorbil piht,
veel hüüan: ^jumalaga, kodu soo ja rabal**
133
3
Rändlinnud tulevad, rändinlmesed läävad t
kevade jõgede rutt kisub kaasa, —
emalt rebib lapse, — naiselt abikaasa,
üksikud perekonnad lõhkumata jäävad.
Ilmamerre suubub inimene — tilk,
lühikene elu — üks hetk — ainsam pilk.
*
Kikivarvul süda oma saatuse pärast,
ringutate käsi: te päästerõngad udun,
lunastus — eesmärk kosmilisen kudun.
Ainult teie silmade palavikusärast
meridiaanide-, ekvaatori-vööd
rulluvad — valgusten ümbritsevat ööd.
*
Canada... Vancouver... Stuart-Lake’1 näed,
fata-morganana pilvede põhuni
Austraalia Sinimäed hõljuvad õhun.
Horisont lahti — kui semafori käed:
troopika tõukab katsesarvi kuumi, —
Ameerika, Brasiilia kutsuvad ruumi.
134
4
Väinade eleegia loksub laevaninan,
ahastavad poolsaarte ringutavad käed,
kusagil upuvad lumiharjun mäed ...
Oo, kõik me elu on vintsutuste vinan:
kurbust täis jaamast tõugat vagunite lint,
muret üle vete kannab auriku vint.
Näete, kuis meri tõukab ette kõrge rinna!
pardale kauhkab lainte soolane piid ;
kaldal nii tugev, — aurik ulgumerel kild, —
hällina õõtsuvana kiigub kohal pinna.
Õun nagu oksal, — ema käel inimjaps:
ookeani keskel — viiekuine laps.
*
Relsel, käest kinni hoiden, vagunite paarid
lohistavad vaevalisi mööda mandreid,
telegraafipostide mängiden kandleid.
Kokku litsut liha, silmad lahti — angaarid:
horisondist horisonti lendab pilk,
akna taga postide, traatide vilk.
Te sõrmitsete silmega tukkuvaid linnu,
(päeval nad magavad, öösel on valvel!)
te imetlete semafore käsi, mis palvel, —
kraanade elevandilondilisi vinnu,
seni kuni nägemused uued ekraanil:
tänavad, majad, võõrad jaamad esiplaanil.
135
5
i
Pehme sadama sülega, — Marseille — linn-värav,
kraanade kätega, dokkide õladega,
„Messageries maritimes“ — salamõladega
laevu saadab, — juhiks: paake — silmastik särav.
„White Star Line“, „Cunard Line’i“ tuiksoon arteeria
viib väljarändajate järgmise seeria.
Korstnate silindrid suitsu pahvivad taeva,
mastide ristid, — küljen raadio-Lunastaja.
Lippude pesu, — „S. S. S. R-i“ oma — punastaja
eraldab aurikuist kommunistliku laeva.
„Rue Cannebiere’il“ mets plakatite kõigub, —
proletariaat siin omi loosungeid hõigub :
esimene mai. .. Voolab sadamast, — „Vieux-Port’istw
töötavate hulkade manifestatsioon:
kapitali vastu tänav — demonstrande joon.
Internatsionaal kõlab mõningast koorist,
tagaseinaks aurikud: parem-, pahemal käel
tammuvad kaasa mastid lippude väel.
Sammu kaasa, me kodumaa sini-must-valge,
tõsta kõrgele, tööline, lippude marli!
Kaasa huikavad vedurid jaaman—Saint-Charles’i.
Raskelt astub aeg ~ mastodont. Tunnetan: jalge
all hukub tal ülekohtu rasvane limuk, —
tuleviku koidik hiilib, — kirvega timuk.
*
186
Väljarändajad jaluten eel ärasõidu
loomaaian Marseille’n: „oh, ütlemata arn
kiskja tiigripoeg käsivart haarama varmas,
kui võrrelda nendega, — saanud kes võidu:
poliitilisen klassisõjan haarand võimu
ja vanglaisse, porri litsund lähema hõimu..
Ja:
Väinade eleegia loksub laevaninan,
ahastavad poolsaarte ringutavad käed,
kusagil Upuvad lumiharjun mäed ...
Oo, kõik me elu on vintsutuste vinan:
kurbust täis jaamast tõugat vagunite lint,
muret üle vete kannab auriku vint • ..
ELAVATE POOLT JA MANALASTE VASTU,
1.
Minu tervitus sulle — luule eelvägi!
Värssroodude, pataljone riind
ei kunagi lakka, ei iial saabu rahu...
Olgu tervitet, kes esmakordselt midagi nägi!
Uute horisonde punetav sünd
olgu see viinaks ja sakramendiks pahu!
sedasi,
edasi!
*
Olge tervitet jalamehed, ratsurid!
Kahurlased, mürsurid, laskeks
relvad omal seadke: vastu avaliku arvamise.
Tahan: elu oleksite esimesed katsurid,
et kunagi ei lähaks teile raskeks:
olla, jah t olla, ja olla ainult ise!
sedasi,
edasi!
*
Kaugusse sööstke vaid pilkude pikksilmaga,
mõttelennuaerod ikka surmasõlmeks valmis,
tundmatusse tungige ridade piilurid!
138
Olgu x luulevaenulise, rajuse ilmaga,
olge päiksepaistelised, naerulised salmis,
teie! südamega südame manu hiilurid t
sedasi,
edasi!
*
Ärge hoolige isegi hüvast toonist!
mööduge rahulikult kopitund klassikuist:
kahvatust kirjaneitsist, kohmetust Kreutz
waldist,
isegi Kristjan Jaak Petersonist,
rääkimata teisist haudadest tassituist,
tõlkureist, mõnestki kadaklisest bardist!
sedasi,
edasi!
2.
Milleks meie luulel ala Hingedepäevi
pööninguile kanname vaimudelle toitu?
Olgu vaid neetud, kes sinna meid juhat!
Tänapäeva inimene — kaugustesse näevx
loodangul päikse juba tervitame koitu,
sõnade märklauaks: aasta 2000.
sedasi,
edasi!
*
139
Ärge komistage! kalmistut Bergmann, siin Liiv
(keegi mind tembeldab laipade teotajaks?)
Olen kord lood juba nekrofoobiks • • •
Tean: iga manalane — elavaile riiv...
vaevalt saaks olla ta tulevpõlve ootajaks,
— tühjund orbiidid: teiste silme teleskoobiks,
sedasi,
edasi.
*
Ärge peatuge sääl, kun laian kaaren
niitnud on võõradki, võtnud loogu!
Terigi küllalt on muinsuste salven:
Whitman, Verlaine, Baudelaire ja Verhaeren,
Goethe, George, Riike masendavad hoogu ...
Teadke! iga jäljendus algupärast halvem...
sedasi,
edasi!
*
Lilli ärge kandke, ei pärgi pange hauale:
elu ei lõpe, vaid algab kun kalmistu.
Vaatke! palju autoreid elab teie sean!
140
Raamat värske asetage lugemislauale
ja avage tänapäeva salmistu:
pärib surmapäälse poeet eluean
sedasi,
edasi!
*
Ja sina, uustulnuk, kelle nime ma ei tea,
tervitus sulle: süda, käsi, ole hea!
Meelen pea: peab olema pääletungi luulen,
midagi fluiidilist, nagu juuksed tuulen . . •
Kui ründate tulevikku — üle mu haua,
meenutage! moodustan ainult hüppelaua .
sedasi,
edasi! • .
KOOSTIS
Eelsõna
ihk. 5
E. V.-r. — tsükl esimene:
E. V.-r. — avang............................................................ Ihk. 9
E. V.-r. linnulennult
.......
„
Filmvärss (püülinnn negatiiv).................................. .............
E. V.-r. (poeem kahel plaanil)
....
„
E. P. — Eesti parnass................................................... .............
11
21
29
55
Elust mu ümber — tsükl teine:
Lõokesed ilnna kohal
Tühjund linn
Ihk. 63
.
»
65
Asjade elu.
99
70
Irdumus
99
72
Must kass .
99
74
Ööst hommikusse .
99
76
Päevast öhe
99
78
Vabakevad 1
99
80
Vabakevad 2
99
81
Värss = mu kevad
99
84
99
86
Kevad’ sttgisen
99
88
Ühe talve-hommlku läbilõige
99
90
Elust mu ümber
99
92
Suve kroonika
•
•
•
14B
Erolca — tsükl kolmas:
Eksprompt ühele loojale....................................Ihk.
101
Matk ellu 1...............................................................................
102
Matk ellu 2...............................................................................
103
Värssjutt ajast ammusest.....................................................
105
Raju Euroopa kohal.................................................. „
Erolca (värss-novell)
.......
110
„
Väljarändajad.......................................................................
Elavate poolt ja manalaste vastu
Tallinna Eesli Kirjastus»Ohlsuse trükikoda, Pikk 1, 2.
1933.
Rahvakultuuri tõstmine ei ole ainult riigi ja omavalitsuse kohus ja ülesanne, vaid eeskätt rahva elutahte avaldus, mis teostub seltskonna poolt organiseeritavas vabaharidustöös. Ringkond nõmmelasi koostas ja esitas 5. jaanuaril 1928 Nõmme Haridusseltsi põhikirja hrade H. Anso, M Vilu ja
Seltsi juhatus: Vasakult I rida: abies. A. Tamm, esim. dr. H. Mäe, abies. A. Künkmann. tirida: B. Meihusalem. Th. Truusmann. P. Radiko.
K. Hermanni allkirjadega siseministeeriumile. Sells regisiree* riii 7. jaanuaril 1928. a. 11. jaanuaril peeiud asutajale koos* olekul võeii esimese liikmena vastu Rudolf Alas. 22. jaa* nuaril 1928 peeii «Rahvateatris* pidulik selisi avamise pea* koosolek, kus valiti esimeheks H. Anso ja juhaiusliikmeiks pr. Kevend, hrad M Vilu, K. Hermann ja J. Aumann. Samal koosolekul oisusiaii asuda rahvamaja ehitamise eeltöödele, mis sest ajast peale läbistavad punase niidina kogu seltsi tegevuse.
Tähtsamaisi sündmustest seltsi elus oleks mainida: 25. jaan. 1928 asutati laulukoor ja 7 erialalist osakonda. 21. aug. 1929 asutati Nõmme rahvaülikool. 1. dets. 1929 otsustati teha ettepanek Nõmme seltside ühendamiseks. 6. veebr. 1930 kinnitati rahvamaja ehitusprojekt ja ehitus» krundi obrokileping. 21. juunil 1930 õnnistati seltsi lipp. 22. juuniks 1930 korraldati koos teiste seltsidega Nõmme II laulupäev.
Seltsi revisjonikomisjon. (Vasakult: H. Truus, J. Vaöa, A. Grünberö.)
9. sept. 1930 ühines seltsida Nõmme laulu» ja muusika» selts „Ühendus“ ja seltsi nimi muudeti „Nõmme Hariduse» ja Bahvamajaselisiks“; valiti auliikmeks seltsi asutaja ja I esi» mees Hendrik Anso. 4. nov. 1930 ühines seltsida Nõmme teatriselts „Läm» meküne“. 30. aug. 1932 muudeti seltsi põhikirja, määrates juha» tüse volituste kestuseks 3 aastat. Otsustati korraldada 1933. aastal rahaline loterii ja 1934. aastal Nõmme III laulupäev. 7. jaanuaril 1933 asutati seltsi lasteaed. Seltsi lähtsamaiks tegevusharudeks on kujunenud välja: teater „Lämmel<üne“, sümfooniaorkester, segakoor, meeskoor, Nõmme rahvaülikool ja lasteaed. 4
Selisi esimeesteks olid: Hendrik Anso — 22. I 1928 — 30. V 1929, Juhan Aumann — 30. V 1929 — 1. XII 1929, dr. Hjalmar Mäe — 1. XII 1929. a. peale. Juhaiusliikmeiks olid: 4 aega R. Alas ja B. Meihusa* lem; 3 ae^a K. Lall, A. Künkmann ja P. Radiko; 2 ae£a J. Aumann ja N. Pelovas; 1 aeö pr. Kevend, M. Vilu, J. Koop, pr. Muöur, A. Süsi, H. Sallerl, O. Embach, H. Anso, A. Muöur, H. Vepper, G. Sallerl, A. Tamm ja Th. Truusmann. Selisi revisjonikomisjoni moodustavad selisi asuiamb sest peale korduval! taöõsi valiiud: esimees A. Grünber£>, H. Truus ja 1. Vaöa.
End. iealriselts „Lämmeküne“ juhalus^ Vasakult I rida: A. Künkmann, esim. P. Grünfeldt, P. Padiko. II rida: hr. V. Oxford ja A. Jürgenson.
Teater JLanimeküne“. Teairiselts „Lammeküne" põhikiri registreeriti 16. nov. 1929 ja avamiskoosolek peeti 10. jaan. 1930. a. Esimesse juhatusse valiti esimeheks kirjanik P. Grünfeld, abiesimeheks A. Künkmann ja juhaiusliikmeiks hrad Radiko, Jürgenson, 5
End. teairiselts ,,Lämmeküne“ esimees P. Grünfeldt.
Teatrijuhi A. Künkmann.
6
Malkus, Oxford ja dr. Hero* des. Näitejuhiks valiti H. Sots* Soisilovski. Teatri üldjuhiks on A. Künkmann. Vaatamata suurtele ras* kustele lavastati 15. veet> ruaril 1930 „ Rahvateatri s“ H. Raudsepa „Mikumardi“ erakordselt suure menuüa. Hiljem lavastati veel mitmeid näidendeid ja korraldati asja* armastajaist koosnevale näi* ieirupile kursusi. Teatri koos* seisu kuulub 42 isikut, neist 24 näitlejat. 1930./31. a. lavastati 5 näidendit ja 3 õpilaseten* dust, 1931./32. a. — 13 näi* dendit, 1 operett, 2 laste*
Näitejuht H. Sois Sotsilovski.
Stseen näidendist ..President Nuiatust“.
ja 2 õpilaseiendusi. Külastajaid oli 1929./30. — 967, 1930./31. — 1400 ja 1931./32. a. — 2301 isikul. Tanu näitejuhi ja naib lejaskonna agarusele ja püsivusele korraldati 1932. a. teisel poolel 10 etendust, mida külastas üle 1000 leairisõbra.
Teater „Lämmeküne“ näiilejaskond. (Keskel vasakult: näitejuht H. Sots, teatrijuht A. Künlv mann, orkestrijuht H. Truus).
7
Orkestrijuhi H. Truus.
Orkester. Teatrijuhi A. Künkmanni algalusel asuiaii ieaier „Lam" meküne“ juure asjaarmasiajaisi sümfooniaorkesier, määra* ies orkestrijuhiks hra Harry Truus’i. Orkester koosneb 15 mängijast. Orkester esineb kõigil ieairieiendusiel, viimasel ajal ka rahvaülikooli kontsertidel. Orkester on suure menuga esine* nud ka üldnõmmelisiel aktustel ja oräanisaisioonide pidudel.
Orkestri liikmed (keskel juhi H Truus).
Orkester mängimas (juhib H. Truus).
Laulukoorid, Selisi segakoor algas tegevusi 1928. a. sügisel hra Vedro juhtimisel. Temale järgnes koorijuhi kohal hra K. Grünvald ja 1929. a. alul õp. E. Vilibert. Lauljate arv oli 30 ümber. Selisi algatusel korraldati 1930. a. suvel Nõmme II laulupäev
9
Laulukoor ,,EsIonias“.
ja sellele jarönes pea ühinemine „Ohenduse“ kooriöa, vali» des koorijuhiks H. Truus’i. Viimase kaitseväe teenistusse mineku puhul kutsuti koorijuhiks Karl Leinus, kelle suur vilu» mus peaöi viis kooriliikmeie arvu 60—70 peale. Asutati ka meeskoor sama juhatajaga. Koorid esinesid suure menuga kohalikel aktustel, kor» raldasid iseseisvaid kontserte, millest enamik kanti üle raa» diosse, samuti esines koor ka rinöhaälinöu stuudios. Koori» liikmete arv kasvas käesoleval ajal 104 peale, kellest 70—80 kaivad alatiselt harjutustel. Möödunud aastal andsid koorid 3 avalikku kontserti, neist 2 Nõmmel ja 1 Tallinnas „Estonia“ kontsertsaalis.
Laulukoor Nõmme II laukipäeval.
10
Laulukoor Saaremaa laulupeol Kuresaares.
Huvitav on märkida, et enamik püsivaid lauljaid on keskealised, kes on seotud teenistusega, aga. siiski harju* tustelt ei puudu. Osa neist on Nõmme „põliseid“ lauljaid, kes koondusid „Ühenduse“ kauaaegse esimehe ja koorijuhi J. Neümanni ümber juba 1920. aastal. „Ühendus'e“ koor või* iis osa alates 1922. a. iga aasta maakonna laulupidudest ja *päevisi. ^Ühenduse" raskuste puhul viis hra N. Pelovas koori üle Nõmme kodanike ühingu alla ja hiljem, kui ühing muutus poliitiliseks rühmaks, asutas koos A. Kiigemägi ja Th. Trausmanniga Nõmme laulu* ja muusikaseltsi „Ühendus“. Seltsi koor võttis 1929. a. osa Pärnumaa laulupeost, 1930. a. Tartumaa ja Nõmme Jt laulupaevasi, 1931. a. Lati üid* laulupeost Piias ja 1932. a. Saaremaa laulupeost Kuresaares.
Laulukoor Läti laulupeol Riias.
11
Dr. Hjalmar Mäe, Nõmme rahvaülikooli juhataja ja selisi esimees.
Nõmme rahvaülikool. Rahvaülikool asutati 21. augustil 1929, määrates juhalaiaks dr. Hjalmar Mäe. Rahvaülikoolile näis pind Nõmmel soodus oleval, tegevus paisus väga suureks ja sellega ka juhataja abide arv. Tegevuse illustreerimiseks olgu arvud: kolme õppeaasta kestes korraldati 85 loengõhiut, 175 loengul, 8 aktust, neist 3 raadiosse, 15 kontsertõhtut, neist 4 raadiosse, 2 õpilaste tööde näitust, 15 kursust 1296 õppetunni ja 423 kursuslasega, loenguid külastas 6418 kuulajat, 1931./32. õppe aastal keskmiselt igal loengõhtul 95 kuulajat. Rahvaülikooli algatusel asutati Eesti linnarahvaülikoolide juhatajate ühing, kelle esindajana võttis Nõmme rahvaülikooli juhataja osa III rahvusvahelisest õppefilmide konverentsist Viinis 1931. a. Tulemuseks oli õppefilmide soetamine välismaalt. 1931./32. õppeaastal näidati ühenduses 12
Rahvaülikooli juhatus. Vasakult I rida: juh. abi J. Aumann, juhataja dr. H. Mäe, aih A Tamm abi M. Vilu; II rida: abi E. Radik, end. abi ü. Embach
loengutega rahvaülikoolis 27 filmi. Lekioriieks oli rahvaüli* koolis 23 isikut Nõmmelt ja 24 isikul väljast, viimaste hulgas minister Piiskar, dir. G. Ne\g M. VaJbe, Chr. Brüller. Ed. Hubel, F. Olbrei, E. Peterson, M. Martna, W. Kupffer, G. Ollik, dr. E. Pab lon j. t. Rahvaülikooli kirjastusel ilmus trükis kogu „Laule Hõimupäevaks". Rahvaülikoolile, kes peamiselt tegutseb Nõmmel Norm
Rahvaülikooli naisosakond (keskel juhataja E. Radik).
13
Rahvaülikooli käsiiöö-kursuslased iööde näitusel. (Keskel juhataja pr. I. Uusdlmasie).
me algkoolimajas ja ,, Rahvateatris", asutati ka Kivimäe osakõnd Kivimäe alökoolimajja ja naisosakond Hiiu algkoolimajja.
Lasteaed, Nõmmel iundus vä£a suur puudus eesli lasteaia järele, kuna kauemal ae£a püsinud L. Kann i lasteaed sulões oma uksed ja lasteaeda kuuluvad lapsed valgusid kadakasakslikesse lasterin^idesse. Lasteaedade püsivuse raskus seisis nähtavasti nõrgas majanduslikus kindlustuses, mis sundis kõrget õppemaksu nõudma, ja võõrkeele õpetamise puuduses. Arvestades neid asjaolusid üüris selts Vabaduse puies teel nr. 65 N. Valdmanni päralt olevad ruumid ja asutas oma
Lasteaia asukoht Vabaduse pst. 65.
14
Lasieaia juhataja prl. Jakobson.
eesli õppekeelega lasieaia, kus ka hästi ja head saksa keelt võõrkeelena õpeiaiakse. Kuna selisi lasteaial majanduslik seljatagune on tugev, võib ta ka lasteaia õppemaksu vaga madala hoida ja nii ühe suure puuduse Nõmmel kõrvaldada. Lasteaia korraldajaks maaras seltsi juhatus hra A. Künk* manni, lasteaednikuks maaras aga kauaaegse Haapsalu lasteaedniku prl. Jakobsoni.
Lasteaia saal.
15
NÕMME LANE! Toeta oma ainust haridus* likku ordanisalsiooni osies selisi rahalise loierii pileieid ja astudes ioeiavaks liikmeks
VaataHommikuks
Saledus ja tervisevõimlemise
tabel.
...Hommikuks
Saledus ja tervisevõimlemise
tabel.
Kokkuseadnud:
B. lepik.
Diplom. kehalise kasv. õpetaja.
Hind 25.snt.
ENSV TA
Kirjandusmuuseumi
Arhiivraamatukogu
30979
Saavutage ilu
ja tervise!
Igal inimesel peavad kogu kehas töötama koos-
kõlastatult süda, kopsud, sisenõrestus-elundid, liigen-
did, lihased ja nahk. Sarnase kooskõla saavutamiseks
peame palju harjutama. Ühtlasi saavutame sellega
siis ka tervise, jõu ning ilu.
Tänapäeva mehhaniseerunud elu arendab inimest
ikka enam ja enam ühekülgselt. Inimene spetsiali-
seerub ühele kitsale alale ja tagajärg — tegevuseta
olevate elundite ja lihaste kiduraks jäämine. Tehes
tööd nõrgenenud lihastega võib juhtuda Õnnetusi, näi-
teks: astudes üle tänava võib nikastuda jalg; tõstes
raskust võib haigestuda käsi jne. Kättesaadavam va-
hend elundite ja lihaste kooskõlastamiseks on võim-
lemine. VÕimeldes arendame kogu oma keha ning saa-
vutame jõu, ilu, tervise, vastupidavuse jne.
Harjutused olgu koostatud asjatundlikult. Selleks
peab igaüks omama hää võimlemistaibeli või -raa-
matu. Kelle lihased igapäevase töö juures seisavad
tegevuseta (vaimutöölised), või kes kalduvad rasvumi-
sele (tüsedusele), peavad tingimata võimlema. Võim-
lemisega karastatakse keha ja kaotatakse üleliigne
rasvakude. Ühtlasi saavutatakse võimlemisega ka ke-
ha ilu.
Juba Plato soovitas omas töös ..Seadused" hoolit
seda oma keha eest ja väljendas seda järgmiselt:
2
„Ei ole hing see, mida kasvatatakse ja ei ole seda ka
keha, vaid on inimene, keda ei tohi kui tervikut poo
litada, üht poolt ilma teiseta arendades ja õpetades*,
sest mõlemad on üksteisest olenevad, ning alles koos
nad moodustavad inimese," Ainult hästiarenenud ter
ve ja tugeva kehaga inimene võib luua püsivaid väär
tusi ja elulisi ideid."
Kehakultuur on edu pant.
Kehaline kasvatus arendab tervist, jõudu, ilu ja
vastupidavust. Keha arendamine tugevndab tahet ja
energiat. Tugevatahteline inimene on isand enda üle
ja võib valitseda ka teisi. Energiline, terve ja vastu
pidav inimene ei jää kunajgi hätta, ka majandusli
kult rasketel aegadel.
Tänapäiv nõuab naistelt peaaegu samapalju kui
meesteltki, sellepärast peavad naisedki omama terve,
tugeva, ilusa ning vastupidava keha. Abielus pole
naine enam nõrgem pool, kelle ülesanne vaid kodu
korrashoidmine. Tänapäeva naine peab olema elutor
mides väärikaks kaaslaseks ja abiliseks mehele, alles
siis on kindlustatud kooselu.
Naised, ärge olge kehakultuuri avaldusis passiiv
sed päältvaatajad, vaid sammuge aktiivselt kaasa!
Alles kehakultuuri abil võite elada Õnnelikult.
Kuidas saada terveks, tugevaks
ja elurõõmsaks?
,,'NÕiarohi" sellõks on:
1. Võimelge iga päev kodus vähemalt 10 minutit.
2. Vähemalt kord nädalas võimelge võimlas, või
tehke spordiharjutusi väljal.
3. Harrastage mõnd spordist mängu.
4. Tehke vähemalt kord nädalas matk vabasse
loodusesse, võimalikult kaugele linnast.
3
5. Minnes tööle või tulles säält, ärge kasutage
sõidukit, vaid kõndige.
6. Hoolitsege, et keha oleks alati puhas.
Alustage juba täna nende juhtnööride täitmisega,
siis saavutate peagi tervise, jõu ja elurõõmu.
Kuidas alata harjutamisega?
Alul tuleb harjutada vähe ja kergelt. Järk-järgult tõusku harjutuste raskus ja kestvus. Peab har
jutama niipalju, et keha tunneb väsimust. Tüse ini
mene harjutagu pikaldasemalt ja kauem, kõhn aga
kiiremalt ja lühemalt. Harjutada võimalikult väheste
riietega. Soovitavaim on võimelda täiesti alasti. Et
harjumata keha ei külmetaks, selleks harjutada kii
resti ja vähem. On hää teha harjutusi peegli ees, et
kontrollida oma liigutusi.
Tähtsaim põhilause, mida harjutamise juures unus
tada ei tohi, on: „Iga harjutuse eel kogu end vaimliselt! Mõtle ainult harjutuse läbiviimisele! Kontsent
reeri end! Kontsentratsioon annab harjutustele jõu,
ilma selleta on nad väärtusetud.“
Kus, kunas ja kuidas harjutada?
Harjutusi võib teha igalpool, kus on tarviliselt
puhast õhku. Et võimeldes vajab keha palju hapnikku,
siis on parim harjutuskoht vabas õhus (aias, rõdul
jne.), kuid võib väga hästi harjutada ka toas. Vii
masel juhtumil harjutusi peab tegema avatud akna
juures. (Oleks soovitav, et aknad oleksid avatud ka
öösel magamise ajal. Peetagu ainult silmas, et ei
tekki tõmbetuult).
Sobivaim aeg harjutamiseks on hommikul, 5—10
min." pääle ülestõusmist. (Enne loputatagu suu ja pu
hastada hambad). Muidugi võib harjutada alati, kui
on vaba aeg.
4
Harjutada ei või;
1. Pärast ülestõusmist hommikul esimese 5—10
minuti kestes.
2. 10—15 minutit enne söömist lõpetada harju
tustega.
3. Kahe tunni kestes pärast söömist.
ä. Enne magamaheitmist vähemalt ühe tunni kes
tes. (Õhtul umbes 1 tund enne söömist lõpetada har
jutustega).
Teistel aegadel võib harjutada alati. Pole soovi
tav harjutada, kui tuntakse füüsilist väsimust. (Siis
peab enne pisut puhkama).
Harjutused tulevad sooritada alati jõuliselt, kus
juures sügavalt sisse ja välja hingatakse. Igaüks peab
leidma oma kehale kohase rütmi (tempo) harjutusteks
ja sellest rütmist oleneb ka hingamise rütm. Hinga
mise rütm peab alati olema kooskõlas harjutuste
rütmiga.
Pärast harjutusi hõõruda keha tugevasti väliaväänatud niiske rätiga, kuni läheb keha punas eksi.
Siis pesta toasseisnud veega keha hästi puhtaks ning
loputada külma veega. Kui pole võimalik kogu keha
pesta, siis pesta vähemalt ülakeha.
Tabeli tarvitamisest.
Tunnid tabelis on koostatud inglise hommikuse
võimlemise meetodil. Hommikuse lühiajalise „tunniga“ on võimalik läbi töötada kõiki lihasgruppe. Iga
hommikused harjutused on järgmised:
1. Ringutus ülestõusmisel.
2. Kerge hingamisharjutus.
3. Sügav hingamisharjutus.
4. Tipu hingamisharjutus.
Märkus: Kopsu ülemiste tippude õhundamine
tuleb sooritada järgmiselt: 1) hingata sügavalt sisse.
5
2) paenutada rind vähe ette paremale küljele ja su
ruda vasaku käsivarrega vastu (rinda, 3) sirutada
uuesti keha, 4) paenutada rind vähe ette — vasa
kule küljele ja suruda parema käsivarrega vastu rinda,
5) sirutada keha, 6) rinda ette paenutades välja hin
gata.
5. Sõrmede harjutus, vere ringvoolu elustamiseks.
6. Kereharjutused — painutused (käed, rind, keha
esi- ja tagakülg ja küljed).
7. Rippeharjutus.
8. Tasakaaluhar jutus.
9. Tugiharjutus.
10- Jalgaideharjutusj.
11. Rahustavaid harjutusi (rahustav käik, rahus
tav hingamine).
Tarvitage pingega tehtud harjutuste järele lõdvendusharjutusi (käte harjutuste järele käte lõdvendus jne.).
Märkus: Lõdvenduseks nimetatakse pingevaba
de jäsemete või keha raputamist. Täidab osaliselt
massaaži aset.
Tabeli keskel kaiks „tundi“, kus on näi
datud, millises järjekorras ja missuguseid harjutusi
teha hommikul. Tabeli äärtel kujutatud harjutusi võib
asendada vahelduseks tabeli keskel olevate harjutus
tega. Seltega võimaldub koostada üut „tundi“, mil
line füsioloogiliselt vastab tabelis toodud „tunnile."
Nii võib muuta „tundi“ raskemaks või kergemaks,
vastavalt oma keha arengule. Hingamisharjutused (nr.nr.
1, 2, 3) võivad alati jääda ikka samadeks, samuti
ka sõrmede lahutamise harjutus (nr. ä) vereringvoolu suurendamiseks.
Teine tund algab samuti hingamis- ja vereringvoolu elustavate harjutustega (esimeses tunnis 1, 2,
3, ä) 16 ja 17 harjutuste vahel teha käte lõdvendisi.
Tunni lõpuks rahustavad harjutused (nr. 25).
6
Harjutusi, milliseid võimalik, tuleb teha nii pa
remale kui ka vasakule poole.
Soovitav on harjutuste nr.nr. 9 ja 10 ja nr.nr. 19
ja 20 vahele asetada tagavara-harjutusist kõhulihaste
harjutusi, kas nr. 34, nr. 38 või nr. 36. Nr.nr. 10 ja
11 ning 20 ja 21 vahel nr. 41. Nr.nr. 12 ja 13 vahele
ning 22 ja 23 vahele nr. 38.
Nagu juba eelpool mainitud, võib vahelduseks
asendada tabeli äärtel kujutatud tagavaraharjutusi ta
beli keskel olevatega. Milliseid tagavaraharjutusi võiks
võtta tabeli keskel asetsevate harjutuste asemele, näe
me allolevast tabelist:
1. TUND.
Nr. 6 asemel nr. 48.
Nr. 7 asemel nr. 49 või 50,
Nr. 8 asemel nr. 27, 37 või 39.
Nr. 9 asemel nr. 28, 29, 37 või 39.
Nr. 10 asemel nr. 52 või 53.
Nr. 11 asemel nr. 42 või 44.
Nr. 12 asemel nr. 40.
Nr. 13 asemel nr. 30, 31, 32, 33 või 51.
2. TUND.
Nr. 17 asemel nr. 26, 21 või 31,
Nr. 18 asemel nr. 28 või 37,
Nr. 19 asemel nr. 29, 30 või 39.
Nr. 20 asemel nr. 52 või 53.
Nr. 21 asemel nr. 42, 43 või 44.
Nr, 22 asemel nr. 40.
Nr. 23 asemel nr. 47.
Nr. 24 asemel nr. 45 või 46.
Käesoleva tabeli kohta ligemaid seletusi on võisnäfik saada kehalise kasvatuse õpetajalt Bernhard
Lepikult Tattninas, S. Karja 18, k/m. ..Spordist".
B. Lepik
Diplom, kehal, kasvat õpetaja.
7
DAAMIDE HOMMIKUNE SALEDUS- NING TERVISVOIMLEMISE TABEL
Enne tabeli tarvitamist
läbi lugeda sõnaline osa!
Esimene tund
\Y
Harkistes sirgede jalgade tost- 27. Põlvväljasäädes
mine, käte abil.
ringid.
kõrvale,
kere
-
Kerge hingamiseharjutus. 2.
■■‘w—■'
”
Siig;|av hingamiseharjutus. 5.
10.
Varvasseis taha, painutus taha 29. Istudes, põlvväljasääde kõrvale,
kuni käsi puudub jalga.
painutus kõrvale.
9. Kere painutamine kõrvale.
Rippes, põlvede
tõstmine ette
jt
e,
T:p hingamisehariutus.
Rusikasse piqistadud
sõrmede lahutamine.
5
Käed kõrval, kattega suure
nevad ja vähenevad ringid.
6.
Tasakaalu hoides, joonel käik, 12. Eestugilamangus, käte kõverdavarvastel.
mine ja sirutamine.
Käte lõdvendamine. 7.
13.
&i
Olgade hood kätega. 8.
14.
jala kaheksad.
Kere ringid.
Lendhüpe kõverdud jalgadega
taha.
3
45‘. Lendhüpe kõrvale.
Rütmis, rahustav käik.
Ülessirutus vahelduva jala tõs
48. Reie lõdvendus pingil.
tega taha.
Teine iund
VI Harjutus
harjutus
esimesest
esimesest
tunnist.
tunnist.
30. Rätsepistes, vaheldumisi jala
15. Käte suured ringid.
Turfalsetsus jalgade
Isteseisus, sirge jala tõstmine.
£f. Turjalseisus jalgade iahufamindi
lahutamine ette. taha.
-kõrvale.
_
, ■>
22.
J| 20 _K‘PPSeisus kere näitamine. 21. Kaalseis ette._
VaataA -it joo-
Truudus
võidab.
Romaan
elust.
I anne...A -it joo-
Truudus võidab. Romaan
elust.
I anne. Hind 20 senti.
Joh. R. He:dmets’a trükk, Põltsamaal, 1933.
TRUUDUS VÕIDAB. ROMAAN ELUST.
KIRJUTANUD M. MARK.
Põltsamaal 1033. Joh. R. Heidmets’a trükk, Rottsamaal, 1933*
Lugejaile. Käesolev romaan oma tegelastega algab Eestis. Kujutab lugejale siiski lõunamaa elu ja ilu. Esildab ka looduse suurt võimsust. Romaan on dramatiline, lugejale tulevad ette ägedad kahe" võitlused ja kättetasumised. Kahe sõbra lastest saab seaduslik abielupaar. Noorik aga armub oma endisesse armastajasse ja nad põgenevad Itaaliasse. Reisu võimalust andis neile õnnelik võiduloos. Itaalias armus ilus Eesti naine tsir kuse artistisse ja põgenes oma armsama juu rest. Ta armsam tüdines selle juhuse tõttu Itaa lia elust ja reisis ühe Helveetsia mõisnikuga, keda ta kord uppumissurmast oli päästnud Helveetsiasse. Sääl kohtas ta oma endise armsa maga, kes ühe kaupmehe proua teenijana Helveetsiasse oli reisinud. Elutüdimuses heitis neiu end Neinschateli järve, kust teda päästis ta endine armastaja. Lugege järgmisi ilmuvaid andeid. Iga anne läheb järjests põnevamaks.
Autor.
I Augustikuu päike paistis palavalt ja va'm;stcs iga päevaga rohkem ja rohkem juba valkjaks löönud rukkipõldusid. Linnud siristasid oma lõbusat viit ja mesilased sumisesid lilletel. „Metsatalu“ õueväravas, rukkivälja ääres rääkisid kaks hallipäist vanataati ja silmitsesid juba peatselt val mivat rukkipõldu. Eemalt vilja väljade tagant paistis tugev lehtpuu mets mis nagu müür talu põlde ümbritses, ja millest vis tiste „ Metsatalugi* oli oma nime saanud. Metsaserval oli suur loomakari söömas, kes äge dalt endi kallalt söödikuid eemaie tõrjusid, kuna eemalt suured heinakuhjad vaatlejaile silma puutusid. Metsa tagang oli näha kerget pilvitust mis vaatle jate südameid rahulolemisega täitis. Oli ju põud küllalt kaua kestnud. Esimene neist pruuni habeme kontsuga keskmist kasvu, kaunis tugeva lõua ja ninaga, selle taluperemees Rein Mihkelson, hüüdnimega Metsa Rein. Teine aga valge pika habeme ja kasvu poolest pikk vanahärra, tema noorepõlve sõber Madis Kaval, hüüdnimega Mäe Madis. Rein patsutab oma sõbrale õiapääie ja ütleb: „ Vaata Madis, mis sa õige arvad, eks mul ole ilus koht, vaata kus rukkipõld, ei ole siin ainustki kõhna pead, kõik pikad ja jämedad nagu seasabad, ja aia eest olen ka kõigiti hoolitsenud, vaata kuis õunapuud on murdu õunu täis, nõnda samuti ka marjapõõsad, vaata ringi, kas näed siin midagi laita*? Madis vaatab esiti rukkipõldu siis rohuaeda, silitab oma habet ja lausub: „Tõsi jah. Noh ega see ka ime
3
pole, sest mul tuleb veel praegu meelde kuidas sina oma hoolsuse ja korralikkuse eest kroonuteenistuses ülemate käest kiitust teenisid". Köhatab ja räägib edasi: „Egas minugi kohal suurt viga ei ole, aga ta asub ju väga mägisel maal ja ka põllud on kive täis, mis sa sääit suuremat tahta oskadki. Poeg käis ka siiamaale koolis, no oli aga ka kaunis osav õppija, Lasksin paar taivet kihelkonna koolis käia, edasi ei mõtelnudki koolitata aga poiss tahab veel edasi õppida, et siis oleks kroonu teenistuses kergem ja hõlpsam teenida*.— Madis kellel suure jutustamisega väga palav on hakanud jätab oma jutu pooleli, pühib otsalt higi ja rää gib edasi : „No on aga pagana palav ilm, tee tolmas nagu kütis, rahvast oli turul ka nõnda palju, ega siis ka ükski asi hinda maksa, kui nõnda palju kokku vee takse. Kas teil oleks ka külma vett käepärast see tolm ajab nõnda jänutama"? Metsa Rein kes siiamaale ainult kuulas sai nüüd ka oma suud lahti teha ja ütles: „Muf on ka paremat märga kui vesi, miks meie siis vett joome tegin teist siin tütre sünnipäevaks, sai ikka ära vähendada ka, aga kuulukse ikka veel vaadi põhjapeal tubliste loksuma*. Hüüab oma tütart. „Anni tule siia", mine too keldrist meile siia toobiga õlut". Anni kes nähtavasti aias marju korjas tuli ka kohe ja peagi oli ta vahutava õllekannuga vanameeste juures. Mäe Madis vaatas noort tütarlast suure huviga naeratas ja ütles: „Vaata, vaata kus mul saab alles virk mini, kohe sõna pealt käsk täidetud". „No miks siis ei pea virk olema kui inimestel on jänu, peab ju hädalistele appi ruttama*. Naljatas Anni omalt poolt vastu. Rein näitas käega oma sõbra peale ja ütles Annile. „See mees ongi see minu hea vanasõber kellest ma nii mitu korda olen sulle rääkinud, olime üheskoos teenis tuses ja saime väga hästi läbi, ei olnud meil Cihte halba sõna üksteisele ütelda. Võib olla saame tulevikus sugulastekski eks meil ole ju ühel poeg ja teisel tütar". Annil oli seda juttu pealt kuulates piinlik ja lippas minema jättes vanad mehed jällegi kahekesi.
4
„Kuule Madis, tõmba õige hobune õueväravast sisse, lase siia suure puu alla päeva varju, tal loomal on ju parmusid kallal kui puru, ma ise lähen toon reheait sülega heinu ette". Ütles Rein ja ruttas ise rehe poole. Madis ei olnud ka laisk pois, tõmbas hobuse õue sidus tähendatud suure puu külge kinni, Rein tõi heinad ette ja asi oli jälle joones. „Soo, nüüd võime jälle juttu edasi puhuda, tule läheme istume sinna pingi peale, seal puu varjus veidi mõnusam". Kutsus Rein oma külalist. Vanad mehed võtsivad endile mõnusad platsid, aga Mäe Madisel mõlkus meeles ikka Anni, ta ütles: „Rein, on suli aga üks pa gana viks ja virk tütar, ei tea missuguse poisi sülle see linnuke peaks ka lendama". Ise aga mõtles, mul on ju ka poeg, ja ega ta mõni talu poiss ei olegi, võib olla ehk saab Adu selle asjaga hakkama, kui kodu lähen räägin kohe Adule, et Metsa Reinul niisugune tore tütar on, kui ta niisuguse toreda tüdruku kätte saab, võib tõepoolest õnnelik cl!a. Rein oli selle vahepeal tubaka kotist varda võtnud ja õngitses sellega oma piipu ise sealjuures manades: „No küii on piibu pergel, lõõrid teisel kinni ummistanud anna kas minu pärast korstnapühkija kätte, kui mitte ise ei taha kribiks hakkata". Varsti on aga rein oma tööga valmis, topib oma piibu täis, pakkub ka sõbrale, see tõrgub esiti vatsu võtmast, paneb siiski ka oma piibu täis, Rein lööb tulerauaga taela tüki põlema, paneb ka taelatüki Madise piibu peale ja peagi tossavad mõlemil piibud täies hoos. „Mul läheb kui viinavabriku korsten". Ütleb Rein. Madis nihutab ennast Reinule lähemale, võtab tas kust karjajaagu pudeli välja ja ütleb: „Räägid viina vabriku korstnast, no maitseme, midamocdu see kraam ka mekib mis selle suure korstna all on valmistatud. Viisin vasika turule sain oma kuus rubla kätte, no võtsin siis ka oma poole toopi ära, — ei tea kuidas teda paganat lahti saada.
5
Rein tõmbas taskunoa millel ka igaks juhuks korgivinn küljes oli, ulatas selle Madisele, sõnades: „kannan seda a'ati taskus siis on tarviduse korral võtta." Madis puuris pudeli pealt korgi ära ja pakkus Reinule. „No-noh kelle käes selle suus". Ütles Rein ja Madis oli ka esimene kes oma suu kibedaks tegi, nõnda võtsivad mehed paar korda ja jutulõng hak kas veel libedamini hargnema kui enne. Madis kiitis aga ikka ja ikka jälle Annit. Rein tunneb headmeelt, et teisel tema tütar silma torkanud, sõdib ikka vastu: #Noh, mis ilu temal ikka suurt rohkem kui teistel, noor inime ikka ilus. Ja ega minul ka enam teisi lapsi ole kõik mis siin on jääb temale. Vanem tütar on mul juba mehel je temal on kõik juba käes. Väimehel on ka kaunis kena koht ise aga on ta nõnda kidsi, et ei raatsi pudelit viinagi osta41. Madis pani seda kõik kõrva taha, mis aga Metsa Rein oma tütrest ehk tema kaasa varast rääkis. Anni kes ära nägi, et meeste jutt nõnda ruttu lõp peda ei tahtnud, ja et pudel ka juba seltsiliseks oli tekkinud ruttas kambri, vaimlstas lihtsa toidu ja kutsus isa ühes oma sõbraga toitu võtma. Toidu lauda istudes tuletati esimesena jällegi pudelit meelde, pakuti ka Annile, Anni võttis küll pudeli vastu pani selle suu juurde aga ei teinud mitte suudki märjaks. Madisele kes muidugi niisugust asja hoolega jälgis ei jäänud see muidugi silmade vahele. „Noh-noh tehke ikka suu ka kibedaks". Sundis ta Annit. Anni tänas, et iema jnba küllalt võtnud ja ulatas oma käest pudeli oma isale. Rein rüüpas lonksu ja ütles Madisele: „Nüüd see vii kodu oma teise poolele, ega temagi suu seinapragu ole, eks tema ole selle vasika jootmisega kõigerohkem vaeva näinud." Oma vana sõpra ja Annit tänades lahkus nüüd Mäe Madis. Metsa Rein saatis oma külalise väravast välja, pani värava kinni. Mäe Madis kergitas veel korra kübarat ja läks.
Päike oii juba ioojas kui Mäe Madis koju jõudis. Perenaine kes muidugi teda ammugi ootas, tuli vana mehele väravas vastu, tegi selle lahti ja laskis sisse sõita. Mehe äraoleku üle vähe pahane olles küsis ta tusase häälega, «Kus sa täna nõnda kaua olid, alati tulid ikka ju lõunaks koju“? «Kannata, kannata nüüd vähe, las ma võtan ikka hobuse enne lahti, eks ma siis seleta. Perenaine aitas Madisel hobuse lahti rakendata, viis hobuse kopli sööma ja ruttas suure kiirusega koju. Madis võttis taskust oma pooliku pudeli ja andis eidele ise sealjuures lausudes: «Tõin ka sulle tilga rohtu, eks sina ole ka mõnedgi sammud selle vasika pärast astunud". Eit võtab pudeli vastu, paneb ka korraks suu juurde ja annab siis vanamehele tagasi, vaatab sealjuures tera selt teisele otsa ja küsib : «Sina vist oled päris palju täna trimpanud"? «Jah! Sai teist oma jagu. Linnas võtsime vasika ostjaga head liigud. Koju tulles oli ka, see pudel mis siin praegu on. Pidin ikka tervelt koju tooma, teepeal läksin oma vana sõbra Metsa Reinu poole sisse. Oli parajasti tee ääres oma rukki põldu vaatamas. Noh! Kui sa kord juba selle mehega jutu peale saad, ega siis enam nõnda hõlpsasti lahti ka ei pääse. Hakkasime veel oma kroonu elu rääkima kuidas siis rõõmsad olime ja kuidas nüüd ühtelugu vanadus päev päevalt läheneb. Oh, meel läheb kohe kurvaks kui mõtled, et iga tund sind surma poole viib"! Ah sind ka oma surmaga ja kurva meelega, iga kord kui vähe viinaauru peas on, läheb sinu meel kur vaks. Mine parem kohe magama siis kaovad sinu kur vad mõtted kõik iseenesest". «Tõsi, tõsi. Madis kobis ennast riidest lahti, läks voodi ja peagi norskas nõnda et tare põrus. Kui Madis järgmisel hommikul ärkas, tundis tema tugevat peavalu ja ütles eidele: «Kuule mul pea valutab
7
nõnda et silmad tahavad pea luust välja tulla, kas ei jäänud õhtul sinna pudeli põhja tilkake pea paranduseks"? „Seda ei olnudki sul koju tuua, see tilk mis seal põhjas oli, sellegi lõpetasid enne magamaminekut ära. „Näed seda vanainimese olekut, ei kannata tühja kuigi palju. Ei maksa teist räbalat enam teinekord võttagi". „Nii räägid sa alati kui pea valutab, läheb aga peavalu mööda, kõik peavalud ja vaevad meelest läinud. Miina nõnda oli perenaise nimi, — Toob söögi lauale. Noh tule joo hästi kanget kohvi ilma suhk ruta, see on nõndasama hea kui viingi pea paranduseks. Madis võtab seina äärest pingi, veab selle raginal laua juurde, joob kohe kaks kruusi täit kohvi ära, vaa tab korra liha taltreku peale ja küsib: „Kas sul silku on ? Liha seda ei taha mitte nähagi, silk see on ikka töömehe toit". Miina toob silgu taldreku lauale. palju kui süda kutsub".
„Säh söö nõnda
„Kus Adu on"? küsis vanamees järsku. „Küllap laskis jalga. Ütles eit veel kui uksest välja läks, et läheb ära, mis temagi veel püüdvat kui isal aega magada küll on". „No-noh! Kui palju minagi seda aega ära olen raisanud, sa tead ju isegi kui harva mina väljas käin No, kus ta siis õige läks? „Lina leotamise auku läks puhastama. Näed ju ise, rukki lõikuse aeg on ju käes, sellejärele tuleb lina kiskumine ja ega tänavu nende tööde vahet suurt ei tulegi". Noh see Adu on ju päris tubli poiss, mõistab juba isegi korda pidada, kui ta tuppa tuleb küli ma siis räägin, temale". — Madis ei saanud veel ütelda mida ta rää gib, kui Adu juba astuski uksest sisse. ,.Mis kellaaeg on? Küsis Adu, — näe juba vee rand üheksa peal, Mul on küll üks pagana tark kõht, ära tundis millal keskhommik käes on".
„Seda näha on. No tule aga söö nüüd kõht täis". Adu pani mütsi akna kõrvale varna otsa, istub lauda vaatab isale otsa ja räägib: „Me;e taat pummel das eile vasika vist puha maha, ega muidu nõnda kaua ära ei olnud No karda sina minu eest. Kas ma mõni poisinolk olen, kes rahast ei oska lugu pidada.. Kus seda nii hõlpsasti saada on, sa tead isegi kui raske teda kätte saada on. Vaata aga ette kuidas sina ise hakkama saad, et sa omi sõpradega jooma ei kuku. Noortel inimestel tuleb seda vahest kogemata ette. Eks ma tea seda omast käest ära. Ja juhtub nüüdki. Ega see ammu ei olnudki, alles eile pidi joomaks minema. Sõitsin linnast kodu poole. Tee ääres juhtusime vana metsa Reinuga kokku. Kas sina Adu tunned seda metsa Reinu"? „Kus mina teda tunnen. Ja kui tede näinudki olen kas mina teda nõnda tähele olen pannud". Oota! Las ma nüüd räägin, sellel lool on omajagu tähtsust ka, Rein on nüüd küll vana mees, aga tal on ju pagana ilus tütar. Vanamees kutsus mind oma poole sisse, näitas ja rääkis oma majapidamisest". „Kas ta tütart ka näitas"? Küsis Adu, Ei ta just teda nüüd näitama hakkanud, aga eks ma vastanud teda ise seda rohkem. Minu mõtte järele on ta kaunis virk ja tubli tütarlaps. Teist temasugust olgu ikka otsida, Vanamehe juttu kuulates hakkasid Adu silmad särama. Ta küsis isalt. „Kas tead mis ta nimi on“?.s „Noh kas siis nimi veel teadmata jäi. Anni on ta nimi. Kui vanamees käskis teda minule õlut tuua, siis hüüdis teda nimepidi". „5išs ma teda veidikene tunnengi. Olen teda paar korda näinudki, üks kord tantsul ja teine kord metsas kiige aü. Ega teda laita küli ei saa". „Ja vanamees lubas kõik temale, sest tema! enam kellegile midagi anda pole, teistel laste! on juba käes, mis neil saada oli, No ega sellel tüdruku! austajatest puudu ei või olla. Katsu aga sina poiss tragi olla". „Ära sina isa nüüd minu eest karda, küllap mina hakkama saan".
9
il Metsa Rein istus toas ja mõtles ; Olen ise juba vana mees ja ega’s eitki nooremaks lähe. Mõtles ja mõlgutas mõtteid. Järsku hüüdis ta: „Kuule Anni! Mine kutsu ema siia, tahaksin temaga üks väike plaan pidada. Ise mine põllule ja riisu sarade ümbert puh taks. Ma tulen ja tõstan ise pärast otsa". Kui eit tuppa tuli hakkas Rein kohe oma jutuga peale. „Kuuled, mina hakkasin täna ühte suurt plaani hauduma". „Ei tea mis plaan see siis õige oli?" „Ma pidasin kohe plaani Anni tuleviku üle. Mis sa arvad, kas ei peaks hakkama Anni pulmade peale mõtlema? Kolm aastad on juba tema leeriskäimisest mööda. Siis oli ta kaheksateistkümne aastane". — „Anni sai juba juuli kuu sees 21 aastad täis" vas tas Leena. „Nojah, sellepärast ongi tarvis tema mehelemi neku peale mõtelda. Mina arvasin, et kas ei peaks tema kaasavara peale mõtlema hakkama. Läheks lasta tema jaoks riidekapigi teha. Ei tea missuguse töö see tisler siin mõisas peaks tegema. Kas sina oled kuul nud või näinud tema tööst midagi"? „Mis mina naisterahvas nüüd niisugustest asjatest tean. Ja pealegi on neid siin koln“. „Ega mina siis neid kahte ei räägi mina räägin seda vana Kraubergi poega. Noh tead selle vana igavese väljavahi poega Joosepit". Joosep mõisa endise väljavahi poeg. Vana Krauberg teenis mõisas kaua aega ja sehe eest oli härra temale annud tüki maad ning materjali maja ehitami seks. Vana väljavaht suri aga enne ära ja poeg päris selle omale. Nüüd oli ta! ka juba maja peale ehitatud ja Joosepil oli nüüd oma päriskodu. Tema tegi tisleri tööd kodus ja käis ka väljas tegemas. „Ah so, nüüd ma tean küll. Ükskord käisime Anniga Jõe lehtmel. Saime näitas meile oma uut kappi ja kummutit. Ja ütles, et need olla Joosepi tehtud. Need olid küll ilusad".
10
Noh mis sa arvad, kui toome selle mehe siia. Laudu meil ju on“. „See on nüüd küll rohkem sinu asi, minul selle vastu küll midagi pole. Eks vast söögiga nüüd natukene rohkem tüli ole, aga eks Anni aita ka. Ju kuidagi ikka hakkama saab. „No-jah. Ma lähen nüüd väljale ja viskan need riised seal sara peale. Annil ehk juba ammugi riisutud. Kus sina nõnda kauaks jäid? Küsis Anni kui vana Rein väljale jõudK „Eh. Ei saanud arugi kuidas see aeg läks. Pida sime emaga aru et lasta sinule ka niisugust kapdi teha nagu Jõelehtme Salmel on. Kas need meeldisivad kah sinule"? ,,Meed olivad küli ilusad, poleeritud ja särasid nii mis lust näha. ,,Noh hea küll pühapäeval lähen kutsun Joosepi siia, . . , Ehk ma võin täna õhtulgi korra mõisa juu res ära käija. Teeme siin valmis”. Töö lõpul pani vana Rein piibu tossama ja üLes: ,,Ma lähen õige siit kohe mõisa juurde, mis ma sinna kodu veel kõmbin, ega mull mõned valla jalad ole”. Isa jutt tegi Annile päris rõõmu. Ta lippas kerge! sammul koju poole. Süda hakkas kiiremini tuksuma ja tahtmatult tulid laulu sõnad üle tema huulte. „Jõua ju kauge!ta“. Kui Anni koju jõudis, oli ema juba talli juures ja lüpsis lehmi. Anni haaras lüpsi pange ja lendas kui lind emale appi. — Kui nende loomade talitus valmis sai, jõudis ka Rein vahepal koju. Ta teatas oma mõisas käigu taga järjed ära. Tisleriga oli neil kaup tehtud. Tuleku aeg oli neil esmaspäeva peale kindlaks määratud ja nõnda läksid kõik rahuliku südamega magama. Iseäranis kerge ja rõõmus oli aga Anni süda. Hommikul säädis Anni kõik toad korrale, nagu ikka siis kui võõras sisse elama asub. Palju seal küll sääda ei olnud sest seal majas ei olnud kunagi korra puudust märgata.
11
Pühapäeva pealelõunat rakendas Metsalast noore kõrvi vankri ette, pani.vihmakuue seiga, ise sealjuures sõnades. „Näe hakkab pilvitama, oleks ikka hommiku kohe ära läinud. Nüüd jää veol viimaks vihma kätte'*. Ilm o!i ka nõnda lämmatav palav, et iga silmapilk võis oodata äikest. «Egas see mõis «Lätimaa" taga ole, et sa nõnda väga kardad". Noomis perenaine. iMetsa peremees tõi rehealt piiliroovarrega piitsa,, viskas selle vankrisse, ronis ise ka, pani piibu otsa tuis ja sõit läks Lehtsalu poole, Kui Metsa peremees tisleri juurde sisse astus, lõpetas tisler parajasti ühe laua värvimist. See oli ka viimane töö enne ärasõitu. «Tere jõudu". Ütles Metsa peremees, kui sisse astus. «Jõudu vaja". Vastas Joosep, ja pakkus Metsa peremehele istet. Metsa peremees, istet mitte vastu võttes, toetas käe tooli seljataguse peale, ja vaatas tera selt üht värskelt värvitud kappi, ise sealjuures sõnades: «Küll tehakse aga nüüd kõik asjad ilusalt ja puhtalt välja. Kes vanasti niisugust mööbli' talu tubades nägi. Löödi lauad kokku, tõmmati vahest veidi värnitsaga üle ja oiigi kõik korras". Jah, nüüd ei mõista igaühele tahtmise järgi tehagi'* vastab Joosep «Kas see läheb mõne talumehele, või sakstele? Mina oma aruga arvan kuli, et ega talumees omale ikka niisugust jõua muretseda". „Ei lähe ka talusse, läheb siia sama mõisa härrale". «No-jah ! Seda ma arvasin. — No ei tea, kas jõudsite oma töö nüüd valmis ? Mina tulin nüüd selle pärast, et kraami ära viia. Ja ehk tulete ka kohe kaasa"? «Ei. — Kraami võib küll nüüd õhtul ära viia, aga ma ise tulen hommikul järele. Kui teil vankrit tarvis ei ole, võivad tööriistad nõnda kauaks peale jääda, kui ma ise sinna tulen, eks siis tõstame maha“. Metsa peremees pani tööriistad vankri peale, istus ise vankri servale, ja sõnas ülespoole vaadates: „Ei tea kas jõuan enne vihmaveel koju, aga eks ma katsu kau nis ruttu sõita. Tee on päris hea. — Nägemiseni siis". Rein andis hobusele piitsa, rabas aga kGhe ruttu ohjadest tagasi tõmmata, sest et hobune oli isegi üle liiga erk. —
12
—
Koju jõudes iõmmas Rein vankri kõige koormaga kuuri alla. Anni kes isale vastu oli ruttanud aitas hobuse lahti rakendada, sest vihma hakkas juba tibama. Isa läks kohe tuppa. Anni viis aga hobuse talli ja andis heinad ette. . . Esmaspäeva hommikui hakkati tisler-meistert juba varakult ootama. Keskhommikuks küpsetas perenaine panniga üha, lõi tublisti mune peale, kuna Annl kohvipaja juures ametis oli. Helevalged linad pandi lauapeale, noad kahvlid pandi käepärast. Nõnda oli kõik meistri mehe vastuvõtuks valmis. „Pea nüüd meeles" ütles ema, „et sina Anni, võtad toidu, tegemise ja lauakatrnise oma peale, nõnda kaua kui meister siin on“. „Mina oma vana värisevate kätega ei saa ikka selle asjaga nõnda hästi hakkama". „Noh, sa kardad teda just kui mõnda härrat. Ega’s”see asi ikka nõnda hull olegi. Näe, vahest jahil käies sõid mõisa härradki talumatsi laua pealt. Ei tea kus ta nõnda kauaks peaks jäämagi kell on juba kümme". „Ema läheb akna juurde ja vaatab välja. „Näe — juba tulebki, ei tea kus see koera näru peaks olema, kargab viimaks häkki kallale". „Koer magab reheall" vastab Anni. „Näeb õige noorevõitu mees olevat" räägib ema, ikka veel akna kõrvalt piiludes. „Noor ikka" kordab Anni. Saab aga vaevalt lause lõpetata, kui uksele koputatakse. ,,Sisse‘£! hüüab Anni. Joosep astub sisse, teretab hommikust. Annit teretates vaatab Joosep hästi teraselt temale otsa. Seda sama teeb ka Anni omalt poolt. Pagana julge plika. Mõtleb Joosep iseeneses. No niisugune peab ka inimene oiema. Anni pakub võõrale istet mille Jooseb tänades vas tu võtab. Anni hakkab kohe võõrale lauda katma. Oma töö ga va*mis saades, palub võõra sööma. Joosep tänab, nagu ikka pruugiks et ta enne söönud, aga läheb siiski iauda öeldes: „Eks söök lähe ikka söögi peale". Metsa peremees, kes ise oli läinud heinamaale kuh jasid vaatama, tuli parajasti uksest sisse. „Tere hommi kust, jätku leivale" ütles ta sisse astudes. Kas meistri mees juba ammu siin, jäin vist kauaks"? — 13 —
Anni jõudis paraja! ajal kolu, Ernal oli supp juba valmis keedetud. Laud kaetud. Kutsus Anni Joosepi sööma. „Pa!un kohe lauda istuda", palus ta kui Joosep tuppa tuli. „Näete, aeg ju isegi hiline, Taiu kohas ju nõnda palju tegemist, ei sa igakord õigel ajal", „Ei ole viga", vastab Joosep, „ailes paari tunni eest sõime". „Ega see ei tähenda. Lõuna peaks ikka õigel ajal olema". Anni vaatas vee!, kas kõik on laual mis tarvis, ja kui ta kõik leidis korras olevat ütles: *Olge head ulatage aga ise mis tarvis. Ma pean emale appi minema". Enne kui ta toast välja sai, astus isa juba uksest sisse. ,,Tulge, aga tulge peremees ise ka lõunale11 üties Joosep. Anni tõi isa jaoks ka taldreku lauale ja täks siis oma töö juurde. Kui Joosep söömise lõpetas, sundis peremees teda veel sööma. Sööge, aga sööge, ega siis nõnda ruttu vee! söömist lõpetata"? ,.Tänan, tänan". „No-jah andke aga peremehe leivale armu, ega peremees seda ära leida". Naljatas peremees omalt pooli vastu. „No ärge kartke armuandmist. Küll teinekord vitsutan nõnda et teil vesi silmist tilgub". Vana Rein lõpetas ka söömise. Tisler võttis tas kust paberossi karbi, pakkus peremehele ja võttis ka omale ühe, mõlemad panid tule otsa. Suitsetamise ajal suurt juttu ei aeta, mehed tõmbavad rahulikult oma pabe rossid lõpuni. Viimaks tõuseb tisler toolilt üles ja ütleb : „Nüüd tarvis jälle töö juurde minna, hommikul jäi isegi hilja pääle", Võtab mütsi ja läheb töö juurde. Teisipäeva hommikul on juba varakult kuuri juures kerve kopsimist ja sae vingumist kuulda. — Ei või ju ka hiljaks jääda, mõtleb tisler, viimaks mõtlevad, et ma olengi üks suurem „vedelvorst“ siin maakera peal. Nüüd töötas tisier suure hoolega. Sööma käis teda palumas alati Anni, seal juuues öeldes tihti peale mõned naljasõnad, milledega ka tisler võlgu ei jäänud.
juures fÕmbaS fa Anni kõvasti oma rinnale ja suudles teda kaua ja palavalt! — Esimesest joovastusest ärkate?, rääkis noormees edasi: „Anni! Armas! Jääme sõpradek'. ütleme siit maalt üksteisele sina, kas lubad Anni ?“ Annl ei va5lanud. „Miks sa vaikid Anni?" — Anni vaikis edasi. „Kas kardad sina mind, või ei taha sa üldse, et siin istun ?“ „Tahan ! Joosep ! tahan!91 „Sa kaJis tüdruk! Üte kas armastad mind?*' „Jah! Jah! Ma armastan sind, sina kallis poiss! Ta surus ennast kõvasti Joosepi rinnale. Nõnda istusid Joosep ja Anni üksteise ligidal, nõnda et nad kuuisivad üksteise südame löökisid. Kuu tõusis vahe peal ikka kõrgemale ja vaatas üle metsalatvade noori inimesi, kes viibisid armu ilmas. —--------— — Häkisti kuulevad suurt müdinat ja lõõtsutamist. Enne, aga kui kumbki teiselt midagi küsida sai jooksis neist mööda jänes ja tema järel koer. Anni tundis endi koera ära ja hüüdis; „Vaht! Vaht! Kus sa jooksed, tule siai Koer tuligi natukese aja pärast suure jooksuga tagasi. „On aga teil ... — anna andeks Anni. Su! tahtsin ütelda, üks sõnakas „Vaht.““ „Peab olema" vastas anni. „Kas sina oled teda nõnda õpetanud?" „Jah! Kui ta veel noor oli, niisama ka mina. Siis käisime kahekesi ühes karjas." Anni kellel juba hirm hakkas, et aeg väga hili seks läheb. Tõusis püsti ja tahtis äraminema hakkata. Kuid Joosep tõmbas tema ümbert kinni ja ütles: „Armas Anni, kas meie võiksime veel kunagi kohata?" Anni kellel juba lootus kaduma hakkas, et Joo sep teda enam kohtamisele ei kutsugi. Tundis sellest suurt rõõmu. „Jah meie võime," vastas tema.
17
-
„Aga millal siis ja kus kohal"? «Homme õhtu! kiil! oi saa, aga olgu laupäeval." Joosep, kes tahtis sel õhtul koju minna vastas: „Mina mõtlesin laupäeva õhtul koju minna". „Ega sellest viga ole. Sina jäta minek vähe hil jemaks siis mina tulen ka kaasa". „Jäägu nõnda. Ja nüüd, hääd nägemist! kallis Anni!“ „Hääd ööd ! Joosep". Nõnda lõppes nende armastajate esimine koos viibimine, Hornmikul kui päike juba aknast naeratates sisse vaatas tõusid ka Joosep ja Anni üles. Töö, läks järg mistel päevadel oige suure hooga. Ja laupäeva õhtuks oli Joosepi! kummut valmis. Kui Anni õhtul läks Joosepit sööma kutsuma, särasid tema silmad rõõmust. Oli ju ka kahekordne rõõm. Ilus kummut oli valmis ja ammu oodatud koh tamise aeg jõudis kätte. — Vana Rein tuli ka parajaste hobustega väljalt, pani hobused vankri külge kinni ja läks ka sinna, et järel vaadata, kui kaugel tööjärg meistril ka on. Nähes, et kummut juba valmis imestas ta: „Noh* kummut juba valmis", „Ega’s see nõnda ruttu olegi, nädal juba täis ka kui tegema hakkasin". Vana Rein vaatas veel kummutid ümberringi ja kiitis „Näha ikka, et kuulsa meistri töö. — Igapidi korralik"! „Ega siis muidu ka ühegi tööga leiba saa, kui korralikult ei tee.“ „Hää küll, lähme ära õhtule", ütleb vana Rein. «Täna laupäeva õhtu, ega siis nõnda pimedani ei maksa töötada." Sell ajal mil mehed juttu vestsid, oli Anni kibe dasti oma töö kallal ametis. Ema oli sead juba ära söötnud ja ei olnudki enam muud kui lehma lüpsmine. Viimaseid kahte lehma hakkas ema lüpsma ja Anni läks sööki lauale panema. Laud kaetud, istus täna
18
—
õhtul kõik pere korraga lauda. Harilikult sõivad ikka ema ja Anni peale teisi. Ema oli omale ka puhtamad riided selga pannud ja vaigepõlie ette. Söömise ajal küsis vana Rein: „ei tea kui palju mul nüüd juba võlgu kaelas on"? „Ah! mis nüüd sellest, eks me siis arvesta kui palju on, kui töö valmis saab". Ega Rein seda ka sellepärast ei küsinudki, et võlga ära tasuda, ennem oli veel hirm, et viimaks küsib laupäeva õhtuks raha. Ja seda oli just nüüd Reinul hoopis vähe. Tuleval nädalal lootis ta saada. Ta pidi nimelt ühe lehma laadale viima ja siga oli ka juba ära kaubeldud. Ta küsis aga niisama, moodu pärast. Et Rein nüüd sellepärast päris paljas poiss oli seda just ütelda ei võinud. Raha temal oli, aga Rein oli mees kes viimse kui penni viis intresside peale. Mis ta mul siin kodus ära teenib oli tema sõna ja põhimõte. Kui söömine lõpetatud aeti veel mõni sõna juttu. Anni muidugi seal juures ei olnud, sest temai oii kiire riiete vahetamne käsil Kui temal juba kõik korras oli tuli ka tema uuesti söögi tuppa tagasi. Joosep nähes, et Anni juba mineku valmis, lõpe tas ka ruttu oma jutu, jättis pererahvaga „nägemist“ ja läks välja — Kui Joosep ukse oma järel kinni pani, küsis Anni: „kas mina võin vaheks ajaks kiige alla minna, sest Jõeiehtme salme lubas ka sinna tulla". Vanematelt luba saades, jooksis ta ruttu Joosepile järele. Järel jõudes võttis ta kohe Joosepi käealt kinni ja küsis nalja toonil: „kus sa siis nõnda kiirelt tõttad, kas tahtsid mind maha jätta, või oli sinul meie rääki mine tänaõhtusest kohtamisest, meelest läinud"? Joosepil ei näitanud aga kuigi iõbus tuju temale nalja vastu teha olevat. Ta näis millegi üle väga mõt tes olevat. Ja Anni silm ei petnud, Joosep mõtles oma endise pruudi, oma teenija
19
Mira’da pea‘e. Ta teadis, et Miralda teda kodus ootab, ka teadis ta seda, et ta o i lubanud teda armasdata kuni surmani, — aga mis nüüd? Anni tuleb mind saatma ja kui nüüd juhtub, et Mira'da vastu tuleb! — Anni nihutas ennast temale ligema e ja vaatas temale naeratates otsa. Aga Joosepi nägu jäi tõsi seks. — „Miks sa nõnda kurva näoga oled, kas oled mil legi või kellegi peale pahane? Joosep püüdis enda näoilmet rõõmsamaks muula, mis küll sugugi korda ei läinud ja küsis vaslut „Kas ma näen välja siis väga kuri ?“ Ei näe kuri, aga paistab, et oled kurvem, või tõsisem kui alati." „Kurvastata pole mui küll millegi üle, ainult mõt lesin oma ‘öö peale vähe. Pidin nimelt homme mõisa härrale tema kapi üle andma. — Mõtlesin, et ei tea kuidas ta selle tööga ka rahul on! „Sul Joosep on ükskõik, olgu töö paruni-härra või talumatsi jägu" ütles Anni, „Eks ta pea nii olema," vastas Joosep, „muidu ei tule omaga välja, kui kõik läbi ei tee. „Kuidas isaga hakkama said," küsis Joosep Annilt. „Ei olnud suurt vigagi, lubas küli välja, aga väheks ajaks. Aga siiski paar tundi võin ikkagi ära viita. Ma rääkisin isale, et Jõeiehtme Salmega tahan kokku saada, ta lubas metsa kiige juure tulla" vastas Anni. Nii juttu ajades jõudsid Metsa Anni ja tisleri Joo sep Grauberg, tüki maad mööda metsaäärt edasi. Nad kuulsid juba eemalt rääkimist ja naeru. Ligemale jõu des võttis noormees taskust kel!a vaatas ja ütles: „Kell saab pool kümme." Ehk see kella vaatamine kõige tarvilikum ei olnudki. Aga se’les suhtes sai ta Annist natuke eemaldada. Ta teadis ju, et kui nad käsi-käes Anniga teiste hulka o'eks sammunud, siis kõik neid oleks tähele pannud, võibolla on mõisast ka mõned nooremad kiige juure tuinud, ja kes teab ehk on Miraldagi teistega ühes välja tulnud. Üksi ta muidugi tulema ei hakanud, mõtles Joosep eneses.
Anni keelle süda nooremehe kõrval, õnnelikult tuksuda võis. Ei teadnud seda aimatagi, et Joosep eneses kaksik võitlust pidas. Anniga oli ta nagu muidu ajavii teks, enne naljatama hakkanud, ja õhtul aias istunud, aga mis sa teed, kui veab ja veab, nagu makneedi raud. mis suurelt kaugelt asju enese külge tõmbab, Olgu mis on täna õhtul ei pea Miralda midagi märku saama. Anni vaatab Joosepi näkku, aimab ja mõtleb, miks Joosep täna nii iseäralik välja näeb. Joosep võtab tas kust rätiku, pühib nägu ja ütleb: „Soe hakkab". Nii nad jõudsid kohale. Mitmed nooremad olid kiige juure kokku tulnud. See oli aga ilus koht looduse poolest Metsa ääres, kus kasvasid puud. Kiige ümbrus oli tasane nagu toa põrand ja noormeeste poolt hästi korras hoitud. Puude all olid pingid ja toolid. Ja peaasi oli see, et Lehtsalu mõisa härra, üks kiiduväärt mees oli, kes alamatel elada laskis. Tihti peale oli ta mööda minnes noorte inimeste nalja päält vaatanud. Ta oli keskealine meeldiva väljanäge misega mees. Tema abikasa oli surnud, oma igavust lahutates jalutas tihti metsas, ühes oma truu koeraga. Käes kandis parun niisugust keppi mille peal istuda võis. Nii istus Lehtsatu härra tihti kiige juures, kus küla noo remad lõbutsesid. Parun ei olnud kunagi õhtuti seal,ega ka sell õhtul, kui Joosep Krauberg metsa Anniga selt sis kiige juure, jõudsid. Joosep laskis kohe silmad ringi käia, et Miraldat näha, aga õnneks ei olnud teda seal. Kiige juures oli ka toatüdruk Linda, keMe käest Joosep kuulis, et Miraldale külaline tulnud. Nüüd hingas Joosep kohe kergemalt. Nüüd võis Joosep mõned ringid Anniga tantsida. Anni oli ka oma sõprannat Jõelehlme Salmet silmanud, kes temale vastu tuli, ja teda eemal oleva puu alla pingi peale istuma kutsus, kus üks viisakas noormees istus. Kui Salme ja Anni tema ligidale jõudsid, tõusis noormees püsti ja Salme esidles oma tutavat noormeest oma sõprannale, üteldes-. „Minu tuttav Heinrich Raudsepp, ja minu sõpranna Anni Mihkelson". Siis palus noormees neiud istuma. Anni silmitses Heinrichi õige teravalt, ta oleks
21
Salmelt seletust soovinud, kes see haruldane noormees on Aga noormees võttis juttu, ja rääkis kõigist: inimes test, loodusest, lilledest ja võis ka igas asjas seletust anda. Anni õ eks peaaegu Salme vastu kadetaks läinud kui ta mitte õigel ajal Joosepit ei ofeks nsinud. Anni ültles : „Sa!me ja Heinrich lähme kiigele lähemale ja sõitma ka", sellega olid kõik nõus. Anni tahtis Joo sepiga kokku saada, ja saigi. Poisid pidasid nõu ja Joosep sobitaski teised nooremad ka kiigele, et mõni ring läbi õhu liikuda. Sellega olid kõik nõus. Iga noor mees tõstis oma tuttava neiu isteiaua peale, ja istus ise kõrvale Ka Joosep Anniga, Heinrich Salmega tegid kirjut rida. Nüüd sõnas Joosep: „Aga pikkamööda et neiud purju ei jää". „Mis sa kurat ennast nõnda õrnatundeliseks teed", kuuldi poiste hulgast räägitavad. „Anname hoogu", ja mõned tugevad poisid lõid kiige käima, et õhk vuhises. Nüüd tulid esimesed maha ja teised läksid peale. Nüüd asusid Joosep ja Heinrich kiiget ümber ajama. «Teeme neile ka hää sõidu", sõ nas Joosep. «Lööge aga aur sisse", hõikas Krati Juku kiige pealt. «Võtke enne ohjad, kui hobust sunnite, sõnas Joosep. Kiik käis täies hcos. Keegi karjatas ja lendas tükk maad edasi kännu otsa. Nüüd kadus kõigil kiiku mise tuju. Kõik hüppasid kiigelt maha ja jooksid vaa tama kas kukkuja ka palju haiket sai „Ei ole suurt viga", ütles Jõelehtme Salme, kes kukkujale kõige enne appi ruttas, «ainult nina jookseb verd", mõned tõid mütsiga allikalt vett, nägu pesti puhtaks ja poiss toibus varsti. Poisid kes kiiget ümber ajasid pahandasid ise keskis, „ise kässib auru juure anda, aga ise ei kannata välja". Nüüd algas tants, Henrich Raudsepp mängis pilli. Joosep Anniga olid esimesed tansu platsil, iga noormees võttis oma neiu tantsima. Ega Jõelehtme Salmed vahtida lastud, keegi võeras, olles seltskonnale
22
-
tundmata noormees palus Sa^et tantsima. Kui tants lõppes viis võõras noormes Salme koha pääle ja istus ise kõrvale. Nüüd esiidas fa ennast Salmele ja ütles: „Et tema nimi on Arthur Mändmets. Iga normees viis oma neiu oma koha peale. Ka Joosep Anniga istusid pingile. Kui Krati Juku oma plikaga istet võttis, vaatas Juku harjunud viisi järele kohe kella. Kell saab ju üksteist kümmend. Joosep kes Anniga lõbusas jutu vahetamises oli, pani siiski tähele, et kellaaeg ju nii kaugel on. Ega kedagi aeg läheb omamoodi edasi peaks tõega minekut tegema. Anni palus, et Joosep teda Salme juure saadaks, mida see ka tegi. Nüüd Jättis joosep Salmega, Anni ja Heinrichiga hääd aega, kergitas mütsi ja läks. Tei sed tantsisid veel mõned tantsud, mida seltskond soovis. Nüüd pidid Anni ja Salme teistega leppima. Arthur Mändmets palus kohe Anni tantsima. Salme tan tsis mõisatoa Lindaga. Kratti Jukul oli ükskõik keda kätte sai. See kord o!i lal mõisa karjase tütar Miili. See oli ka kena neiu, keskmise kasvuga, ilusad mustad juuksed, mida Miili alati ühes patsis kandis. Miili oli alati nähtavasti Johannes Kratti silmas pidanud. Ja kes seda teab mis tütarlapse süda sees ütles, kui Johannes ilusale Metsa Annile läheneda püüdis. Heinrich lõpetas mängu. Arthur Mändmets tänas hästi tubli mängu eest, lubas teine kord hääd liigud teha kui kokku juhtuvad. Nüüd lahkusid kõik tantsu platsilt, üksteisele häädööd soovides. Siis soovisid nooredmehed ennast saatjaks neiudele kellega nad pike mat tutvust tahtsid sobitada. Heinrich läks Salmega, Arthur pakkus ennast Annile saatjaks lootis neilt ka öömaja saada. Krati Johannes läks Miiliga, ka teised nooremad läksid koju.
—
23
-
Joosep oli ammugi enne koju jõudnud kui teised veel' tantsu platsilt lahkusid. Nagu toatütruk Linda rääkinud, et Miraldai üks küiaiine on, nõnda ka oli Miralda tädi oli Petrograadist, õetütart vaatama tulnud. Arvatavasti oli Miralda tädiie omast elust ja vahekorrast, Joosepiga kirjutanud. Tädi tahtis, ise ka oma silmaga, Miraida kavaleri näha. Selleks sõitiski tädi Miraldale külla. Tädi oli enne sinna jõudnud kui Joosepit veel kodus ei olnud. Nüüd oli Miralda kõik tädile jutustanud mis tal südames peitus. Ka seda, et Joosep teda armastata lubanud. Ja teda iialgi unustada ega maha ei jäta. „Siis võib see noor mees tubli küll olla kui ta oma sõna peab Aga siiski ei või sa Miraldake mitte uskuda, sest poistel on see moodiks ikka nii rääkida, aga vähe on neid kes oma sõna peavad, mõned on mitu aastat ühes elanud, siis näeb aga mõnda teist keda paremaks arvab ja hakkab sellega sõprustama. Sellepärast ei maksa neid uskuda." Miralda kuulatab ukse peal ja ütleb tasasel häälel *. „Tädi! Joosep tulebki". Tulija astus kergel sammul Miralda ette, kes ukse pääl seisis. Ta oligi teda juba ootanud. Joosep võttis Miralda käe, mida ootaja talle teretamiseks andis, ja surus kerge suudluse Miralda palavaile huulile. Nüüd läksid nad ühes tuppa. Miralda esitas Joosepile tädit. See oli aga lahe jutukas naisterahvas, linna rahvuses harjunud. Tädil oli ka Joosepi jaoks pudel veini ja teine pude1 kangemat viina ligi toodud. Joosep oligi muidu rohkem iseenda pidine, aga kui Miralda pudeli ja klaasi lauale tõi, muu tus Joosepi meeleolu rõõmsamaks. Nüüd räägiti kõigist juhtumistest. Miralda tädi ootas, et Joosep kosja juttu tema õetütrega ette võtaks, aga võta näpust, poiss ei teinud sellest väljagi. Aeg läks aga juba tublisti edasi, seinakell lõi kaks ja iga üks oli küllalt väsinud, Tädi oli juba teist ööd üleval, niisama oli ka Joosep päeva otsa töötanud, õhtul veel kiige juures teiste naljast osavõtnud. Ka Miralda oli oma ette perenaine olles tublisti väsinud ning sellepä rast soovisid kõik puhata. Miralda koristas laua ära ja siis läksivadki magama. . ,
24
Truudus võidab. Romaan
elust.
Hind 20 senti.
Joh. R. Heidmets’a trükk, Põltsamaal, 1935 ,a.
Homm.kul ärgates oli naisterahvastel seesama mõte ja loofus Joosepist, mis õhtulgi, mis aga lootuseks jäigi. Päeval võttis tädi kõige rohkem juttu iga asja kohta, ja miralda pani tähele, et Joosep tihti mõttesse jäi. Pühapäev läks mööda. Esmaspäeva hommikul läks Joosep jälle oma tööle. Ilma palju jututa jättis ta Uliraida tädiga niisama ka miraldaga head fermist ja sammus jälle ITletsale, kus Rnni teda igatsusega pidi ootama. ITliroldo ja tema tädi oüd jälle kahekesi. Waatasid kurcouit teine-teise otsa. Tädi pani fTliralda olekut tähele ja näqi, et tema õe tütre silmast pisar palgele veeres. Ta püüdis miraldet trööstida, mis aga asjata näis olema, sest Joosep oli fRiralda südame võitnud. Rüüd jäi tädile õe tütre selgem tulevik teadmata. Teisipäeva hommikul sõitis tädi jälle Petrogradi tagasi miralda oti nüüd üksi. Tädi oli läinud. Oleks kinogi ligemal, saaks vahest mõned sõnad rädkida möties miralda. Üks iseäraline tunne Joosepi pärast uu emas tema hinge. Ta mõtles üksi olles, miks Joosep tema vastu ükskõikseks muutib jn jõudis vi rnaks otsusel*', oma sõbranna Cindaga s*ile üle rääkida. Tema oli ka laupäeva õhtul metsas kiige juures olnud, ehk oli ka Joosepist midagi iseäralikku märganud. õhtu! otsustas miralda Cindaga kahata. See päev oli aga miroidale pikk, ei jõudnud õhtut oodata. Ta püüdis oma töödega päeva iühemaks teha, et igavusepiina töödega ära ajada. Wiimaks jõudis õhtu. Cinda oli ka omast tööst vaba. Rüüd läks miralda ja kutsus sõbranna oma tuppa. Cinda oli ka kohe valmis tulema. Tai oligi JTliraldale uudiseid rääkida. „Kas tead miralda," ütles Cinda, Jõelehtme Salmel on tore kavaler, peaaegu lööb mõisa poisid kõik üle." Kas tead ka, kui kaugelt ta pärit on ?“ küsis miralda. „0ievat kuskilt Talinna maalt ühe puusepa poeg. Jsa olema surnud, ema üksi elama. Kooliharidusi on tal ka oma jagu. See paistab ta olekust. Ja kui korralikult ta ennast üleval peab. Jga ühe vastu on ta viisakas ja vastutulelik. Jsa olnud jõukas mees selle tõttu, et vtahtnud poega koolitada. Heinrich Rautsepp on ta nimi. Heinrich*! tulid pisorad siimi, kui ta oma isast rääkis.
25
—
„1sa oli neljakümne-kaheksa aastane, kui suri ja mina olin siis kaheksateistkümne aastane. Sest on juba miis aastat möödas ja praegu olen kahekümne-kolme aastane", niiroiisi röökis Heinrich omast elust. Kui meie karjatse miiliga läksime, kutsus Salme meid oma juurde istuma pingile, kus nad Heinrichiga istusid. Siis kuulsin Salme karoaleri seisukorda ja nägin oma silmaga, et ta üks tõeliku olekuga noormees on". Jutustas Hinda. «Salmele on ka korralikku karoaleri tarrois," roastas ITliralda, „ta ise on ka igapidi korralik ja südame poolest on ta ka — ma usun — hea tüdruk. Seda panin tähele kui ükskord ühes laadal käisime. Haadal mängis üks pime manamees roiiuüt. Teised läksid tähelepanematult mööda, aga Salme jäi seisatama. Tal tulid pisarad silmi. Siis ta roõttis taskust ühe rubla ja andis pimedale, minul ei olnud küll seekord rohkem kui kümme kopikat sandile anda". „Siis oli teil ju mõlemil kaastunnet roacse inimese roastu ja nii peaks ka iga inime kaasa tundma, kui rüske on elada pimedal ja kõigil, kel terrois puudub, “ roastas Hinda. „Aga kuidas lugu meie Joosepiga laupäema õhtul oli, Kas temal ka mõni tuttam plika käepärast oli,,? küsis miralda. „Kas Joosep siis ise ei rääkinud," küsis Hinda. „Floh, ega ta nii rumal ole, et ta kodu midagi räägib, mis külas roõi kuskil mujal juhtub," roastas miralda ja sundides Hindat rääkima öeldes: «mis sa sest siis nii hoiad, räägi, kellaga ta nii rohkem rääkis". „€ga laupäeroa õhtul roõõraid kiige juures ei olnudki. Jõelehtme Salme ja metsa Anni. Wõõrastest oli üks Helmi nimeline. Söödi Tõnu tütar, sellel oli omal karoaler kaasas," roastas Hinda. «Kas metsa Annil ka mõnd tuttaroat oli"? „€i roöÕra>d ei olnud seal ühtegi, Joosepiga nad ühes tulid, noh, sellega ta ikka kõige rohkem kurameeris. Anni on ju ilus tüdruk ja juttu on temal ka laialt". Kahjuks jah ! mõtles miralda ja ütles: „6ks Joosep roõi Anniga küll trehroata, ta ju rikas ja ilus tüdruk Ja mis seal roeel sooroida jääb". —
26
—
• ., ”.^1 rnlnn s^a usu> Joosep selle asja pääle nn tõsiselt mõtleb, et Anni ilus ja rikas on, see on ju tõsi, oga minu meelest on Rnni natukene liiga kergats. J"1» hea küll mis see minu asi on, räägi meel roiimaks ,!J9a palju. Parem hakkan koju minema, jään roiimaks ukse taha". ITliralda saatis £indat ukseni ja jättis temaaa „hääd ööd". a Kui ITliralda ukse kinni pani ja üksi tuppa jäi, istus ta akna alla. Tuled põlesid roeel igas toas. Kurroalt roaatas ta aknast roälja. Kuu piis enne pilroe all oli tuli nüüd sealt roälja. Kuu roalgel paistis iga puu ja põõsas temale kui tuleks Joosep. Tal tuli meelde oma lapsepõli, kus ta roeel noor oli ja mängides roaest haiqet sai. Kuidas ta sus ema juurde jooksis, kuidas ema temal siis pead silitas ja ütles: „Rra nuta armas laps, küll kaik paraneb roarsti" Rga nüüd puhkab ema juba immu ega kaebada' nUUd hai9cr tCCb’ pole ke,le9i,e kurta Tal tuli mõttesse, kui istuks Joosep tema kõrroal, n°^u..na^ °l'd istunud. ITliralda, roaatas ringi. Kus on nüüd Joosep! Kas istub tema nüüd metsa Rnni kär mal ! 0, mõtles ITliralda, nõnda kergemeelne ei roöi tema Joosep olla, et ta oma sõna murrab ja teda unustab ! ITliralda roaatab jäitegi aknast roälja. Ta näeb kuidas puudelt lehed langemad, ja temale tuli meelde salm: Tuul puude ladrous kurroalt, Kui kaebaks, sahiseb. Üks koltund lehekene, Ju kaselt libiseb. Ja hiilgaro udu katab Kõik orud, karjamaad, mul mure hinges matab, Kõik rõõmu helinad! ITliralda tõust b püsti ja roaatab üles kuu poole. 5ee roaatab temale roastu, roaikselt ja trööstiroalt, kui kallaks ta roaikisf rahu kurroa neiu südamesse. Ta näeb kuidas pilroe tükikne kuu alt läbi ruttab, kui üksik ränd lind, kes teistest mõnesuguse takistuse pärast maha jäänud, ja nüüd igatsedes teistele järele lendab.
27
~
nõnda mõteldes läks ITüralda oma tuppa, et oma roalutaroale südamele magades rahu leida . . . Kui Joosep metsale jõudis, näitas kell juba kahek sandat tundi. Perenaistel oli juba keskhommiku-söõk malmis. Joosep ei läinudki toa juurde maid hakkas kohe oma tööga peale. finni läks temale sinna järele, teda sööma kutsuma. Kui ta kuuri märamate roahel Joosepi töötamist pealt oli roaatanud, andis ta jõudu töömehele, Joosep, kes tema tulekut tähelegi ei olnud pannud, kohkus, nii et ta ei saanud kohe jõudu mastugi mõtta. Wahtis tükk õega Annile otsa ja lausus alles siis . . . Tere jõudu maja. „Palun nüüd meistrihärrat keskhommikule" kutsus finni Joosepit naljatates. „fUles ikka tulin töö juurde. Ci julge hästi tullagi" ütles Joosep mastu „Hoh, ei ole roiga ega meje pererahmas nõnda kurjad olegi, et neid nõnda möga kartma peab." „6gas minagi ka nõnda arg ei ole, kui näin. Kuidas siis ka sinul see pühapäemane päero ja õhtu mööda läksid?" «Hakkame nüüd sööma minema, küll ma siis rää gin." Plad läksid kuurist roälja. minnes küsis Joosep uuesti kuidas Anni pühapäeroa mööda saatnud? „ITlis tal oli läks ikka nagu harilikult" roastas Anni, ja juba olidki nad ukse alk Kui Joosep kambri lõks ja lauda istus, nõgi ta, et ka üks roõöras noormees sööma kutsuti, näärmees oli kena roälimusega ja pidas ennast kaunis roabalt ja ko duselt ülal. Joosepi nägu muutus seda nähes tõsiseks. Ta mõt les iseeneses: Ci tea kes see mees peaks olema, kasta on mõni sugulane mõi on ta mõni mees kes ka Annile silmi tahab teha. Küll ma peale sööki Anni käest jä rele küsin. Söögiajal ei räägitud palju. Tehti kõik nii roaikselt kui roähegi sai. Ja Joosepil jäigi teadmata kes see roõöras oli. Peale sööki läks roõõras minema. Anni saatis teda märamani, ajasimad seal meel tükk aega juttu. Siis alles läks noormees kiirel sammul edasi. -
28
-
Kui flnni kõlalist saatmast tagasi tuli, ci läinudki ta tuppa, roaid tuli kohe Joosepi juurde. Ja Joosep iust seda ootaski. r 1 „Kui kaugelt roõõras sul oli?“ küsis ta enne kui Anni midagi sai ütelda. „01i üks kaugelt sugulane. Ta on nimelt üks agent, missuguse kohapeal seda ma ei tea." Jse aga mõtles* Kui nüüd Joosep teaks, et see poiss teda õhtul koju saatis, ja meel öõ otsa tema rooodiserroal istus ja teda üle kül las kõiksugu magusate armusõnadega. See jäi aqa Joosepi eest saladuseks. Õhtul oli Armi jällegi niisama rõõmus ja jutukas kui ennegi. Ja nõnda nädal läbi. Õhtuti istusid nad aias pingi peal, seal kus sellel Õhtulgi, kui nad esimest korda t uta roaks sairoad. Joosepil oli metsa Reinu juures tchesfi meeldin, elu. Wana Rein oli ise naljamees, ja Anni oli ka lahke ja lõbus. i x- ,^nnl mp€,£,is iseäranis Joosepile, sest ta oli alati lõbus ja lustilik, peale selle oli Annil roeel roäqa meeldin) hääl. Ühel õhtul küsis Joosep Annilt: „kas on sul roeel meeles Anni, kus meie roeel enne pidime minema, kui töö malmis saab? Tööga läheb roeel roaeroalt paar päeroa. „no, kas tahad ikka roeel seda suurt kiroi näha"? küsis Anni. „miks siis mitte; Wägogi!" „Cähme homme õhtul, siis on neljapäeroa õhtu ka, nagu roähe peenem õhtu". . . neljapäeroa õhtul tegi Anni kõik talituse roarakult malmis, et takistust ei tuleks. Ka isale oli ta ütelnud, kuhu ta tahab Joosepiga minna. Rüüd läksid noored kahekesi, käsi-käes ilusat loodust maadeldes, mööda kitsast teerada metsa serroal, kuni roiimaks tee jõe poole käänas. Jkka sinna poole, kus see ilus suur kiroi paistis, määratud kohale jõudes silmitses noormees suurt looduse imet, Annil oli ta juba enne nähtud. Joosep roaatas tükk aega, roõttis roiimaks Anni käest kinni ja ütles: „Kuule Anni läheme istume sinna, säält paistab kuidas lained üksteise järele tasase sulinaga -
29
edasi roeereroad." 3a Joosep roõttis ilusa naisterühma, kes tetna ees seisis, sülle, surus ta tugeroasti oma rinna coastu ja suudles teda kaua ja südamlikult. Annil olid juuksed lahti ja tasane tuul mängis nendega nii, et nad nõnda samuti kuuroalgel ammendasid, kui jõe tainedki. Kui Joosep Annit jälle suudles tuli temale häkiste meelde miralda. Ja see meelde tulemine rikkus tema tuju, nõnda, et ta tahtis kohe koju minna, tasa ja tar gu juhtis ta juttu sinna poole, kuni asimaks ütles: „Sul hakkab külm, flnnikene! hakkame koju tagasi minema.“ nõnda läksid nad jälle kahekesi üksteise käest kinni hoides tuldud teed. Tee peal oli Joosepil tundmus nagu käiks tema kõrroal ITliralda. Rägu räägiks ITliralda temaga: Joosep, ma armastan sind! Joosep, ma ei jäta sind kunagi maha, ka siis kui sa suudled flnnit ! Kui nad .koju jõudsid o id teised rahroas kõik juba magamas. Joosep palus finnilt luba teda oma tuppa saafa, et seal meel mõni sõna juttu ajada, finni oli sellega ka nõus. nad rääkisid üksteisega kaua. Alles hommiku eel läks Joosep oma tuppa. . . Reede lõunaks oli tisleritööl lõpp. Kapi oli mal mis. Jo mana Rein tasus ka töö kohe ära. Ka liigu pudel ei puudunud Rein oli selle salaja uude kappi pannud, kui Joosep kapit üle anda tahtis ja kapi ukse lah ti tõmbas roahtis temale sealt miinapudel masfu. „no, maata, aga maata niisugust meistrit on harroa leida, kes kapi teeb ja kohe liigu pudelgi seesnalja tas roana Rein. „Wötame aga siis tuplid liigud, eks kapi siis ikka kauem roastu pea." Pudelit seal lahti ei roöetud, maid mindi kohe kam bri, kus ka juba lõunasöök ootas. Kui sööma lauda oli istutud, roõttis tisler pudelil korgi pealt ära, igaüks, peale Anni roõttis söögi alla hea lonksu ja nõnda käis pudel paar ringi. Rein, kes pudelit kõige kauem suupeal oli hoidnud, kiitis aga ühte soodu tublit töömeest. ITluidugi mõista, et ta Anni ja tisleri roahekorrast aru sai. —
30
—
»Roh, niisugust meistrit ei ole naljalt leida, kes nõnda korraliku töõ teeb kui sina." Ütles ta. „flra enneaegu roeel kiida. Wõõp alles pääle pa nemata, tüdib olla, et läheb roeel puha käest nurja." „Rh, ja." Ütles roana Rein, „ pidin selle asja peaaegu ära unustama. „Kui palju, ja missugust roärroi pean tooma?" Joosep seletas Reinule kõik ära, kuidas roärroe roolida ja kuisugused tuua. Söömine lõpetatud, läks Rein kohe roälja, pani hobuse roankri ette seadis tööristad peale, ja oligi minekuks roalmis. Joosep jättis pererahroaga head jällenägemist ja läks ka roälja. Kui mehed juba roankril istusid, jooksis ka Rnni roälja, tegi neile öueroäraroa lahti ja sõit algas. Joosep lehroitas Annile taskurätiga ja Rnni roastas sellele käega roastu liigutades. Rõnda lahkus Joosep Krauberg ITletsa talust. Rga Joosepi lahkudes, lahkus ka Rnni hea tuju. Wiimcks aga trööstis ennast sellega, et ta Joosepit ikka kusagil juhtub nägemd ja kui mitte enne siis, — Joosep tuleb ju roeel tagasi. Kui Rein mõisast tagasi jõudis, hakkas ta kohe kartuli roagusid lahti ajama. 6ma ja Rnni tuliroad ka kohe roäljale. €ma, kelle süda nüüd — just roastuoksa Rnni südamele, hulga ker gemaks oli läinud, et roõõras ära läks, ütles: „Sai pä ris hirmu tunda enne, kui tisler siia tuli, et ei tea kui das selle söötmise ja talitamisega hakkama saab, aga ei olnud roäga roigagi. „€i minul küll hirmu ei olnud." Wastas Rnni. „Oli mis-tand oli, aga nüüd on see läbi. Rüüd on sul kapi ja kummut roalmis, kui roärroitud ka roeel saab, siis an süda rahu. Ilmad olid sell ajal kaunis ilusad, nõnda, et ITletsa pere oma kartuli roõtmisega olid roarsti lõpul, see oli ka roiimane hädalisem töö, mis takistas peremehe linna sõitu. Rüüd, aga kus töö tehtud, pani Rein ühel päeroal hobuse roankri ette ja sõitis linna, et kapi roärroid ära tuua. Oli ju seal muidki asju õiendata, aga see roärroimine —
31
—
oli ikka kõige tähtsam, sest ilmad hakkasid juba ühte puhku niiskemaks minema. Tisler, aga oli ütelnud, et parem oleks kui saaks ilusa ajoya roärroitud, kuiroaks rutem ära. „€i tea kas nüüd minna õige mõisa juurde maatama, kas Joosepil aega on. Siis saaks selle töö kaelast ära?" Küsis Rein oma teiselt poolelt. „Jäta täna meel minemata, siin on meel niisuguseid toimetusi, mis peoks enne ära tegema, kui seda tööd käsile mõtta. Ja pidid meel lambagi ära tapma, ega seda liha enam roäga palju ei olegi. Ja roõöraqa läheb seda ikka rohkem." nõnda jäi seekord mõisa minemata. Seilajal kui Joosep ITletsa talus töötas ja Hnni peale silma raiskas, töötas miralda hoolega Joosepi töö kallal. Kartulid olid temal juba peaaegu kõik üles roõetud, kui Joosep koju tuli. ITliralda tegi seda tööd, kui oma tööd. nüüd, aga märkas ta, et Joosep ei olnud tema roastu enam endine. Ta aü palju jahedam kui enne, juba te retamise juures märkas ta seda. Ka õhtuti ei tulnud Joosep enam kunagi tema moodi juurde, nõgu ta seda ennemalt tihti oli teinud. Kui ta midagi üldse rääkis, siis rääkis ta alati nagu peremees, endine lahkus oli tema mastil täiesti kadunud. „Ühel õhtul käis toatüdruk Hinda teda maatamas ja kui miralda teda ära saatma läks, küsis Hinda miraldalt. „Kas see on tõsi, et Joosep omale uue tüd ruku mötab?" *£i mina seda küll tea. Keda ta siis pidi roõtma?" Oleroat üks roanem naisterühmas, roist sugulane," miralda sai seda huuldes roäga kurroaks aga ta püüdis ennast nõnda näidata, nagu ei tähendaks see temale midagi ja ütles: „U?õib olla, ma korra lubasin ära minna!" miralda seda muidugi maletas. Teisel hommikul oli temal esimene küsimus Joosepile. „ma kuulsin eile õhtul, et sina omale uue talitaja lubanud mõtta, — on see tõsi?" Joosep kellele see küsimus tuli ootamata, ei mõist nud nõnda ruttu kuidagi kõrroale põigata, ta ajastas otsekoheselt, „lah, see on tõsi 1“ —
32
—
miröido kohkus roäga. Ta nägu kahroatas. Waeroalt suutis ta end jalul hoide. Ta läks sõna lausumata toast roälja. Wälja jõudes istus ta akna alla pingi peale jt) nuttis. Ta istus toaga kaua roäljas, aga Joosep ei läinud talle järele. Kui miralda juba ära toäsis istumast läks ta tuppa, et heita magama, flga und ei tulnud. Ta mõtles. See on armastus! Kas roõis Joosep tõesti teda nõnda külmalt enesest ära tõugata ! Rga, olqu, ma lähen ! — Ka Joosep ei saanud sel ööl silma kinni. Ta sai roaga hästi aru miralda roalust. Tai oli omalgi maius, mis mõin ma teha, kui ma armastan flnnit rohkem! mõtles ta. Teisel hommikul pani miralda omale paremad riided selga, ja läks ilma Joosepiga sõna rääkimata, omale uut teenistuskohta otsima. Ja tal ei olnud mitte halb õnn. Ta oli nimelt kuulnud, et ühest küla poest, umbes roiis mersta Cehtsolu mõisast, oli teenija ära läinud. Ta läks kahe sinna ja saigi kaubaga hakkama. Flüüd oli Joosep ITliraldast roaba. Ta mõis nüüd takistamatult oma flnni peale mõtelda. Tädi oli temal nüüd söögi keetjaks ja pesu pesijaks. Joosep unustas ITliralda peagi ära. Ta ootas pikisilmi, et temale metsalt järel tuldaks. miralda, aga elab nüüd oma uue koha peal. Süda oli aga siiski roeel Joosepi juures. Ta kirjutas ka tädile oma kurroastusest. Õhtutel oli ta alati poole ööni ülemal ja mõtles, mõtles alati oma Joosepi peale! Tal tulid meelde ühed laulu sõnad: mu tuba on tühi, ja kurblik mu meel. Ja süda nii üksinda roalus! Öö, tasane, ligineb pilroede teel. Õhk jahe, kui sügisel salus! Kõik mõtted ma saatsin ju ühte teed, Kus laularoad lained ja mängiroad roeed I Sääl laularoad lained ja mängiroad meed 1 Ja sätendab meri ia päike. Sääl säramad, soojuse roalguse teed Rägu armsate, silmade läige. mis roaigistab mõtteid, ja kergitab meelt, Ja liigutab rõõmule roaikiroat keelt Sääl kaugel on minu armsam 1 - 33 —
Kõik mõtted ma saadan ju Ohte feed, Kõik mõtted kauguste randa! £i rauge sääl lained, ei roäsi ka meed, €i armu sa siiski nad kanda. JTlu tuba on tähi ja kurblik mu meel Öö, tasane, ligineb pilmede teel. €i kunagi tule mu armas. ITletsa Rein oli kõik etfemalmistused lõpule miinud, FlüQd mõis sõit algada Joosepi järele. Kui ta Joosepi juurde jõudis, sidus ta hobuse aia külge kinni ja läks sisse. Joosep kes parajasti üht kirmemart raius ei pan nud tähelegi, et uksest tulija roöõras oli, ja ei maatanud, oma tõõ juurest üleski. „Tere, ja jõudu," teretas Rein. Ilüüd tundis ka Joosep ilma, et aega oleks saa nudki näha kes tulija oli, ta häälest ära. Ta roõttis termise mastu ja hüüdis „tädi too siia mõõrale istet!" Tädi tõi tooli. Rein istus ja maatas mõõrost nais terühmast hoolega. Kui tädi teise tuppa tagasi läks, küsis ta: „Teil oli siin enne üks noor naisterühmas, kus see on siis nüüd jäänud?" „ftra läks.“ Wastas Joosep. „See, nähti Õige korralik tüdruk oleroat, kes siin enne oli. Kui kaugele ta siis läks?“ „täks siia samma, poe juurde." €t need roastused nõnda lühikesed ja asjalikud olid, ei küsinud Rein enam edasi, maid tegi kohe juttu oma asjast. Ta küsis «tulin jälle teile järele, ei tea kas saate kohe tulla roõi on mõnda tähtsamat ees ?* Jaasep, kes seda järeltulekut ammugi oli ootanud, roastas ruttu, *ITliks ei, kohe, ikka kohe." „Kas seile tööga ka täna kohe hakkama saab?" Küsis Rein. „ITliks ei, kohe kui aga sinna saame." Ja nõnda läkski sõit metsa talu poole. Anni kes, kodus Joosepit suure igatsusega ootas, mahtis ühtelugu aknast õueroärama poole. Omal oga roalutas süda sees, ei tea kas Joosep tuleb täna roõi ei tule. —
34
—
Hkki nägi ta neid mõlemaid isaga tulemat. nägu muutus tal kohe rõõmsamaks. Ta jooksis neile õueroäramasse mastu. Joosep teretas Annit ja maatas sealjuures armastaroalt Annile otsa. €t Anni just teisiti tegi seda just ütelda ei sa. Tema silmist paistis meel palamam pilk Joosepile mastu. Kui Joosep lõuna ära pidas, roärmis tema kapi ühel korral üle. Anni, kes uudishimuga ja muidugi mõista meel mõnel muul põhjusel, oli ühtelugu Joosepi juures. Joosepil roaeroas, aga süda ikka meel sellepärast, et ta ei teadnud kes see noormees oli, kes sellel hom* mihul metsal oli ja kellele Anni rätikuga järel lehmitas. Ta tegi omale nõnda ükskõikse näo, kui mähe sai ja küsis: „Kes see noorhärra oli, kes siin tejl öö majal roiibis?" Anni põikles otsekohesest taastusest küll kõrroale, aga roastas roiimaks : „See oli üks isa poolt sugulastest." Joosep ei hakkanud ka rohkem selle üle järel pärima kes ta oli, ise mõtles. Oli kes ta oli! — Töö lõpetanud, korjas Joosep oma märmi potid kokku. täks toa juurde ja tahtis koju minna. Wona Rein, aga palus teda endale appi masina töö juurde. Ta pidi teisel päemal milja peksma hakkama. Joosep oli sellega muidugi hea meelega nõus! Ja nõnda jäi ta teiseks päemaks meel sinna. Hommikul marakult hakkas töö peale, masina jures oli ka palju teisi nooremaid, kes ühtelugu kui mahepeal mahti saimad, hullasiroad. nende hulgast, aga hõigerohkem Joosep ja Anni. õhtuks oli miljapeks aegsasti läbi. Õhtul aitas Joosep meel terakotid ka aita miia. Aüüd oli kapi ka juba ühepäema mahepeal kuimada saanud, nõnda, et Joosep ka nüüd koju ei läinud, sest nüüd mõis tema ka kapi teisel korral üle roärroida. Kolmandal päemal lõpetas Joosep oma töö lõpuli kult ära ja mõis nüüd metsalt lahkuda. Joosep töötas oma kodus nüüd päris hoolega. Kui aega sai käis ka tihti Annit maatamas. Kodus tööjuu res tuli temale ka tihti Hliralda meelde, tema kuju seisis tal ühtelugu silmade ees. Aga ta tahtis sellest kõigest lahti saada. Tahtis teda tingimata unustada. —
Järgmisel hommikul oli Uide peremehel aegsasti hobune rakendud, ning tarroismineroad asjad kõik rees. €nne kodust roäijaminekut rääkis Uladis Aadule. meie selle kauge maa tagant iga ähtu koju hakka käima. £äheme roa metsa Reinu poole öömajale." Kui aga sinna roõetakse." Arroab Aadu. „Pole kartust, Rein on ise tubli mees, kas ta siis mulle öömaja keelab." Aadu riietus ennast ka nõnda hästi kui metsa töö seda lubas. Ise aga mõtles, metsal on ju ka kena Anni, ei tea ehk saab kuidagi hakkama ! Juba kaunis roarakult olid nad metsa talu õues. Koer hakkas haukuma. Sellepeale läheb Rein roälja, keelab koera roagusi ja astub roõõrastele roastu. ..Tere hommikut!" Hüüab mäe madis, nüüd tunneroad roanad mehed juba üksteist ära ja Aadu as tub ka ligemale. Teretab ja esitleb end. Mlioh eks tulge kambri sooja, näed ilm on külm, et katsu aga ahju peale." ,rminul hakkaspäris roilu, selle sõiduga," ütles Aadu. nõnda astusid kõik kolmekesi kambri. Rein tõi toolid ahju ette ja ütles: „Panin just ahju küdema. Tuige istuge siia, saab kohe soem." mehed soendasid käsa ja madis tegi juttu ka öömaja asjust. „ei tea" ütles ta „tuüme siia teile tülinaks, kas teie meile ka öömaja peaks lubama?" Rein oli sellega ise täitsa nõus. £äks aga siiski roeel teise kambri, et seal ka perenaise otsust kuulda, kes roeel teises kambris teki all oli. Perenaise käest jaataroat roastust saades, läks ta kööki tagasi. Wahepeal oli ka Anni oma lehma lüpsi lõpetanud ja tuli ka roäljast sisse. Wõörad teretasid ka Annit ja Aadu kes muidugi Annit ka roähe tundis kutsus teda ahju ette sooja Anni astus küll ligemale aga roastas. „€ga minul nõnda kauget maad seljataga ei ole, et mul külm on." madis ja Rein rääkisid kumbki oma talu saaduste üle, kui palju keegi neist roilja sai jne. Aadu ja Anni aga naljatasiroad isekeskis. —
37
—
Päike oli kaunis kõrgele tõusnud ja paistis juba aknast sisse, kui noored inimesed rääkisid. Päikese pais tel oli flnni sama ilus kui hommikune taeroas. maksku mis maksab, aga selle tüdruku pan ma saama ! mõtles Radu. Wiimaks lõpetas jutu, üteldes: „Hobune on meil aga külma käes." Rein käskis hobuse rehealla tõmmata. Radu ja Rnni läksid roälja. Rnni tegi rehe roäratoad lahti ja noormees ajas hobuse sisse* Wõtis rakkest lahti, pani tekid peale, et loomal soe oleks. Ise katsus aga oma jutuga peretütre silmis hästi mäljapaista. Isa tuli ka toast roälja ja siis mindi töösse. Õhtuks tegid mehed kaks sülda puid roalmis. nõnda läks töö kuni kesknädalani. Kesknädala õhtul sõitis Radu koju, et toitu kodust järele tuua. Hea mee lega oleks Radu küll isa koju saatnud, aga et ilm kau nis külm oli ei tahtnud ta isat saata. Caupäeroa õhtuks oli meestel kaksteistkümmend sülda puid roalmis. Teise nädala nad töötasid roeel siis olid puud lõigatud. Kõik selle kahenädala õhtud olid Radu ja Rnni sügaroas jutuajamises. Radu oli ka oma otsuse peaaegu läbi roiinud. Ta sai sellest ara, et Rnni temaga roäga lahkelt ja roastutulelikult rääkis. Ühel päeroal rääkis Radu oma isaie, et Rnni temale roäga meeldib, ja kui kaupa saaks siis tema ka kohe on roalmis pulmade peale mõtlema. „Hlinul on see ammugi südame sooroiks olnud* roastas isa. „Katsu aga sina Rnniga hakkama saada küll mina roana Reinuga asjad joonde ajan. ITla räägin roeel täna õhtul selle asja temaga läbi.* mõeldud teh tud. — Kui mehed roiimast Õhtut metsa talus roiibisid. Rääkis madis Reinuga, aga Radu jälle Rnniga, Rnni toas. Kui Rnni ama tuppa läks, läks ka Radu temale järele Kahekesi toas olles mõtles Radu oma kindlat plaani ja südame saladust Rnnile roälja puistata. Kui ta Rnni järel tuppa astus roõttis ta Rnnil ümbert kinni ja surus teda tugeroasti oma rinnale öel des: „Rrmas Rnni mul oleks sulle palju ütelda, kas ma julgen seda." Rnni kes juba aru sai, kust poolt tuul pu hub, hoidis hinge kinni ja ootas põnerousega kas ta ammeti ütleb seda roälja, mis ta ammugi oli ootanud I — Radu kõhkles mähe aega — siis, aga kü^ —
38
—
sis ta otsekoheselt: „Annil Kas armastad sa mind, — kas tahad tulla minu eluseltsiliseks?!" „€i. nõnda mõtlemata ei roõi mina seda asja otsüstata, usun aga siiski, et sind armastan. Päris taas tuse järele tule aga hiljem 1“ „0lgu nõnda I Rga kui teinekord küsin siis loodan, et ma sinult taastuse saan niisuguse, kui ma seda ootan." „Räeme!“ taastas Rnni. Seekord nad kaugemale ei jõudnud. ITläe ITIodis ka ei olnud Reinuga kaugemale jõud nud. Rein omalt poolt oli küll nõus, aga et tal tütrega ennem sellest asjast juttu ei oie olnud, siis tahtis ta ka enne tütrega selle üle rääkida €i neid asju päris lõpule ei saanud miia, see oli muidugi loomulik. Rga natukene piinlik oli kõigil, nõnda, et jutt, kui nad kõik ühes koos oliroad enam hästi ei si ginenud. Ja mäe mehed sõitsid kodu poole teele. Kui roõörad läinud, hakkas kohe Rein Rnni käest küsima: ,Roh! Kui kaugel siis teie asjad Raduga on. Kas sa tahaks Radule minna, rnöi ei?“ Rnni ei taastanud kohe. Wfimaks andis ta isale sama otsuse missuguse ta enne Radule oli onnud. Oksi olles mõtles Rnni. Küll on hull see asi. Radu on kena poiss ja meeldib ka. Rga! Joosep! — ma armastan ju teda! — Rüüd ei ole ta ju mitu nädalat meil käinud I Wõib olla, et ta ei tulegi ja Joosep ei ole ka mulle ootamise kohta midagi [ütelnud, ma ei tea isegi mis ma tegema pean. „Rga mis sa isa araiad, kui Joosep mind tahaks?" — Isa soom oli aga, et tütar mäe Radule läheks. Radul on hobunegi ette panna. Joosep aga elab oma kättetõöst. üteldakse ju, et põllumees on põline rikas, aga amet mees ajuti rikas. — £aupäeroa õhtul tuli ka Joosep flnnit maatama, temale ei rääkinud Rnni sellest midagi, et Radu talle kosja lubas tulla, maid oli Joosepi roastu endiselt lahke. Kolm nädalat enne jõulupühi ühel neljapäecoa õhtul sõitis mäe madis oma paja Raduga ja meel keegi mõõras meeskaasas metsa Rnnile kosja. Rnni ei tahtnud esiteks Radu rotina roastu roõtta ja ütles isale, et ta Joosepit rohkem armastamat. —
39
—
Rga isa sooro oli kindel, et Rnni Rodule peaks mehele minema. Rüüd pidi ka Roni järele andma, kuna Radu tõotas Rnnit südamest armastada ja tema elu igatmoodi ilusaks muuta. Rüüd astus Radu Rnni juurde kes üksi istus, pani oma käe õrnalt neiu piha ümber ja ütles. „Kallis Rnni, ma armastan sind südamest, kas lubad ka mind roastu armastada?" Rnni jäi esiteks mõtlema, kui aga Radu oma sõnu meel kordas ei suutnud neiu enam nooremehe põimetele roastu panna ja lubas igaroesti tema amaks saada. Rüüd oli Radu meel hea ja nüüd roõis ta Rnnit omaks nimetada. Radu tõi omad roiinod roälja ja ütles, et joogem nüüd minu pruudi, Rnni tormiseks. Rüüd taheti ka pulmapäero kindlaks määrata. Otsustasid siis ühisel nõul pulmapäeroa keskmise püha peale. Rüüd oli siis ITletsa Rnni mäe Radu pruut. Rnni kosjajutt ulatas ka "Joosepi kõrrou ja tegi noo remehe südamele palju tusko. Ta otsustas Radule kätte tasuda kes temalt armastatud neiu oli julgenud ära roõtta Kuulda saades, et aga Rein Radut rohkem endale roäimeheks tahab kui teda, jäi ta süda rahulisemaks. . . Keskmisel jõulupühal oligi mäe Radu ja metsa Rnni pulmad. ITletsa peremees tegi oma roiimasele tüt rele rohked pulmad, õlut ja roiina oli palju. Pulmad peeti uhked ja suured nagu neid terroes kihelkonnas ennemalt ei olnud nähtud. Rüüd oli siis Radu lootus täide läinud, nüüd oli ta oma ammu igatsetud Rnni ükskord kätte saanud. Wana Rein õli ka roäimehega roäga rahul ei olnud äial roäimehele, ega roäimehel äiale midagi ütelda. Üksi Rnnit nähti tihtipeale mõttes seisroat ja oma suurte mustjate silmadega kaugele igaroikku roahtiroat. Kes roõis siis teise inimese südant läbi näha, kas ei olnud ta oma mehega rahul, roõi piinasid teda roeel Joosepi arm sad sõnad, mis noormees nii paljudel suroeõhfutel talle kõrrou sosistanud. Ütlematta ilus juunikuu hommik, päike roaatab kuumalt ülemalt alla. mets seisis kui roheline müür, kuna lilled oma iluga ümbrust kaunistasid ja endi ma—
40
—
gusu lõhnaga ümbrust jooroastasid, Kaks noort naisferahmuot .seisid teel ja ajasid isekeskis head juttu. Wälimusclr näha olid nad meel kaunis noored ja ilusad, kuna nende ilusat kehaplaani ja jumekust mõis päris haruldaseks pidada. Üks neist naisterahmastest oli Jõelehtme Salme, kuna teine, tema sõpranna oli metsa Anni. muuseas küsis ka Salme finnilt kuidas elu ka nüüd läheb ja kuidas ta oma mehe fiaduga rahul on, finni kes paljut ei tahtnud sellest kõneleda, andis aga siiski märku, et ta just siiski päris rahul ei olnud. „€ks ta nüüd läheb kah,“ ta ikka mu laulatatud mees ega säält kuhugi pääse, aga süda ei anna mul siiski hästi rahu. Joosep kes parajasti oma töö juures oli märkas ka feel jutustamaid naisterahroaid. Ta pani töö körroale, roaatas kaua jutustaroate naisterühmade poole nagu oleks tal nendega midagi tegemist olnud. Siis tuli sü* gam ohkamine nooremehe rinnust nagu oleks tal midagi kurba sündmust meelde tulnud. Siis asus ta jälle endise ogarusega oma töö juurde, nüüd jätsid jutustajad üks teisega jumalaga ja pöörasid iga üks oma poole. metsa finni kel poodi asja oli olnud tõttas oma tarbeid muretsema kuna Jõelehtme Salme sammud koju poole säädis, finni kodust ära olekul oli neile külaliseks tul nud üks endine finni tuttaro noormees, firthur mändmets. Ta jutustas sea! pererahroale oma ametitegerousest ja tööst ning kõigest kuidas tal käsi senini käinud, finni tuppa ostudes teretas külaline finnit roiisakalt ja püüdis ka {emaga juttu teha, et aga finnil kodune talitus ootas jättis ta külalise teiste hoölde ja läks uksest mälja. nüüd tuli ka fiadu ise sisse. Ta nägi mälja tusase näoga nagu oleks ta haige olemat, kuna riided olid lohakalt seigas ja ära kortsunud. Joosep, kes ka töö °li täna maremalt lõpetanud, oli ju täna laupäema õhtu; teadis sammud metsa talusse. Õuel kohtas ta finnit kes seal õhtust talitust hakkas tegema, olles mõne sõna juttu ära ajanud astus ta tuppa. Toas leidis ta Pilk kohe külalise üles, kellele ta põlastamaid pilke saatis, milest näha oli, et see külaline talle ei meeldinud. Joosepi põiastam maade ei näinud aga —
41
—
teda sugugi heidutatud, roaid ta roaatas igaühele aroameelselt otsa. lutt läks kord-korralt elaroamaks, kuna Joosep roiimaks toolilt tõusis ja ütles, et roaja roaadata saab ehk kusagilt pea parandust, tercnis nagu paha roeidi peale eilse pummeldamise, kuluks ikka natuke ära. Külalisel näis nagu igaroaks mineroat, ta tõusis toolilt üles ja heitis pilgu aknast roälja. Rnni, kes oma tääga lõpule oli jõudnud tuli ka tuppa, toas ringi toaatanud küsis ta, et kuhu Joosep on läinud? Kuulda saades, et Joosep natukeseks ära on läinud lõpetas Rnni selle jutu. Weidi aja järele tuli ka Joosep tagasi öeldes, et kõik on korras ning pani roiinapudelid lauale. nüüd läks pummeldamine täie hooga lahti. Rnni kui perenaine muretses roarsti ka suupärase sakuska lauale. Kui tuju juba küllalt kõrgele oli' tõusnud toodi Radu roana löötsapill roälja. mändmets kes ka pillimees oli, roõttis pilli enda kätte ja laskis lõbusad lood kuuldaroale. €t ta hea män gija oli kiitis seltskond ta osaroust ja rõõmustas ta an dekuse üle. Pummeldamine kestis hommikuni, siis hak kasid külalised minema. Joosep tegi kõige enne minekut, kuna mändmets püüdis roeel aega roiita. Roormees pidas plaani, et kuidas Rnniga saaks mõni sõna neljasilma all kõneleda, aga roõta näpust, Radu ei mõtlegi toast lahkuda, istub aga oma piibu kal lal ja tõmbab seda, nii et tuba on suitsu otst-otsani täis. Cöpuks tegi siiski minekut läks roälja ja roiitis seal aega. nüüd tuli ka Rnni roälja ja küsis, et kas rattal midagi roiga on. mändmets arroas, et nüüd saan ikka mõne sõna Rnniga ehk rääkida. Sealt tuli aga juba ka Radu pikkamisi üle ukseläroe roälja. Tusaselt pomises noormees enda ette „no kes tont teda jälle roälja ajas!" Rga oota, hül ma karoalusega sust lahti saan. Külaline tegi tegemist oma ratta kallal ja püüdis sedasi aega roiitc. Radu seadis roiimahs sammud õueroäraron poole ja ütles, et tarrois minna hobuseid roaatama. Sellejärele läks noormees tuppa ja leidis Rnni toast üles. „Rnni sa oled nii hea, millal roõiksin ma sind jälle roaatama tulla," Rnni roastas kurroalt, et eks sa püüa ikka tulla mind jälle —
42
roaatama, kuna tal pisarad silmi kipuroad. „Ära nüüd nõnda kurroasta trööstib noormees, ning tõmbab finni oma rinnale ja surub palama suudluse ta huultele. Flüüd jää aga jumalaga, aeg on juba minna. Radu tuli ka juba tagasi kuid roõõras pääsis enne toast roälja. „rioh kas hakkate juba minema," küsis Radu. Joh mis ikka teha, roastas teine, tänas lahke roasturoötu eest jättis jumalaga ja sõitis kiirelt ära. flüüd roötab Radu suure haamri selga ja läheb põllule kime lõhkuma, ,.Tühja ka," sõnab ta ega ma tööd karda olgu ees kiroid roõi kännud kõik teen maatasa. Kül on aga igaro sarnane elu, arutas Rnni kes nüüd üksi õuele seisma oli jäänud, ei ole sul ühtegi ini mest Neiltga sa juttugi tüdiksid roesta. Ta läks sireli põõsa juurde ja hakkas sealt endale õnne otsima. Äkki kuuleb ta, et keegi ;Õidab ja juba tulebki põõsa tagant rattamees nähtaroale. „Rh sina Joosep oled," sõnab Rnni tulijat silmates tuled ikka ka meie poole. „Kas oled üksi kodu"? küsis Joosep ja kas see lin na sell on ära läinud? wKas Rrthur möi küsis Rnni omakorda. Jema jah kes siis ikka muu". „Ta läks juba ammugi ära" seletas Rnni. eks lähme tuppa sõnab ta ning läheb ise ees. Hea küll, mul ongi sulle midagi ütelda. Toas istub Joosep kaskimatta toolile ia tõmbab flwni põlroedele ja ütleb ise. «Ütle mulle Rnni miks see Rrthur nii^tihti siin käib ja miks ta pilk nii iseäraliselt sinu peal roiibib". Rnni laseb pea Joosepi rinnale ja ütleb Illis seal pole midagi iseäralist pilku ta on ju meie Roduga tuttaro ja muud ei midagi. Ta ikka rahatega mees ja toob Radule igakord meeleparanduse rohtu. Joosep surub Rnni oma rinnale ja ütleb: „Rnni, armsam maata mulle sil ma siis jääb mu süda rahule. Rnni suudleb noortmeest ja sõnab. Jõest sa oled mul ikka meel endiselt kallis , kui ma sul silma roaatan ununeroad minu mured ja ma igatsen ainult sind. . . . Kui ju küllalt kallistud sõnab Rnm äreroalt aknast mälja roaadates, tea ehk roana Radu tuleb kodu ega te da usku ole, „Tõsi jah, sõnab Joosep ega teda usku ole, kallistab roeel annit ja läheb ära. —
43
—
Tlädala esimesel päeval osus Joosep jälle oma iga päevase töõ juurde, kuna tal töötagavara alati ees seI' sis. Tema töötoas mõis näha igasuguseid puutöid, nagu: uste-, akende- ja igasuguseid möõblitõid. Peale puutööde tundis ka Joosep rauatöid. Ümbruskonnas oli ta tuntud hea masinistina ja külamehed pidid tihtipeale omavahe lisel kõnelusel tunnistama, et kui juba tema masina peal on pale masinariket karta. Sellest tuli ka, et noormees raha puudust ei tunnud maid, et ta rahapung ikka ala liselt korralikult täidetud oli. Siis ei võidud ka paljuks panna kui ta coahest metsa Aaduga seltsis mõned väi kesed pummetdused pidas. Pealegi on Joosep väga noo bel noormees. Ta käib korralikult riides, ega jäta midagi rohkem soovida. Teda võis välimuselt rahkem linna-, hui maameheks pidada. €hk küll Anni juba ammugi metsa Aadu abikaasa on, ega peaks tal ümbruskonna noormees tega enam midagi tegemist olema nähtakse Joosepit tih tipeale metsatalus võõrusel. Külarahva suhu on isegi jutt tekkinud, et Joosep käima ikka endiselt veel Annit külastamas. , , „ . , . „ega seda tisleri Joosepit usku ole. seletavad külanaised. niikaua käib kuni viimaks Anni Aadu käest ära on meelitanud. „€i ole ka Anni Rohta midagi öelda," arutavad nad endamisi, ehk ta küli ka juba on talv läbi mehelgi olnud ja juba oma paarkümmend viis aastat seljataga, on ikkagi endiselt elurõõmus ja lustilik. Oma kehaehituse poolest on ta teistest naisterahvastest paljugi kenam. näojoontes on noorus veel täiesti alal hoidunud, kuna silmad armsaid ja lõbusaid pilke välja hei davad. Oma sätendavate silmadega mõista noortemeeste peale sügavat mõju avaldada. Ta mustjad paksud lo kid rippusid laialt üle ta õlgade alla, mis ta näoplaaniga hästi kokku sobisid. Ta kujutas mõnd luulelist näkineidu, või mõnd Kreeka muinaskangelase tütart, keda vali isa laskis kindlusesse kinni panna, et meesterahvad tema ilust võlutud ei saoks. — nii on ka lugu metsa Anniga. Ka tema pidi oma mehe j mres elama, tahes ehk tahtmata mõistlikku ja magusat elu. Ka tema oli oma mehe tallu nüüd elama asunud nagu vangi.
44
—
Joosep istub oma töötoas akna ail pingil ja mõlgutab mõtteid Tihti peale jäid ta mõtted Anni peale peatuma ta tundis otsekui kadedust sellest, et tal nii pal ju austajaid on. Sel ajal tuligi juba finni teed mööda kõndides, Joosepi akna kohta saades heidab ta pilgu oknast sisse kus nende pilgud kohtasid. Kui Rnni oli möödunud oli Joosepil tunne nagu oleks tal nüüd jälle kergem ja rahulisem olla, kuna ta töö tahtmine tagasi näjs tuleroat. Selle naisterühma maade oli nagu keroadine päike, mis äratab lilled ja puud roarakeroadel talroeuinakust. Jah, finni on ikka kena olemus küll mõtleb Joosep aga see linna mander kes seal tikub käima mulle kül ei meeldi. Anni silmist ei roõi kül midagi sellesarnast lu geda, aga kes mõib neid naisterahmaid kül uskuda. Joosep heitis kirme kõrmale, tõmbas mütsi peast ja hak kas juukseid käega silitama. „Pagan teab kust ma kuulsin, et mändmets pole tahtnud minema hakata see kord kui me seal pummeldasime, teinud ikka tegemist ja püüdnud aega roiita." £t aga Radu pole oma teist poolt üksi jätnud ei ole ta ka midagi kõnelda sAga oli kuidas ta nüüd oli Anni on ikka mulle hea ja Õiglane olnud, mis ma sest ikka niipalju haruton parem juba töö juurde asuda. Pean ju oma rublad uuesti tagasi teenima mis mul pummeldamisega läbi on läinud. Kes teab kuidas meel elu läheb ja mis Annistki roõib saada. Saan ehk meel Anniga paremasse ühendusse astuda. Pea mure on aga selle mana Aaduga, mis pa gan pean ma siis temaga peale hakkama. Rüüd on Joosepi tuju jälle heo. Kirmes rouhiseb endiselt läbi õhu kuna laastud nii sama kui kajakad mere kohal, üle pea lendarood. Töö sai töö järele Joosepi käes malmis. Kõik olid suurema hoole ja korra järele tehtud, ilusti märmitud ja lakheeritud nagu roabriku töö kunagi. Rüüd oli siis Joosepi meel jälle sedakorda rahul, oga kui kauaks, marsti oli Rländmets jälle mälja ilmunud, mõnda talusse tõi ta pilte ära, teisest kohast mõttis jälle uusi tellimisi masfu ja nii ta ajas oma ametiasju. Seal äris oli ju tööd laialt kus meie tuttaro mändmets töötas. Ta oli nagu sündinud selle töömeheks. —
45
—
Igasse majja kuhu ta sisse astus roõefi ikka mõni õmblusmasin ta käest roastu, ekk lasti päeroapilte suu rendada. Joosep mõtles, et näis kas mändmets ka flnnit jälle roaatama läheb. Joosep laks roälja ja roaafob, et mändmets longjbki juba metsa poole „Ro mine aga peale", mõtles Joosep, küll ma sinust ilma roägikaika roedamattagj mõitu saan. Tarrois õige fladuie märku anda, et maata asi on ikka nii, et see linnamees roõtab sul naise roarsti käest ära. Joosep tegi coeikese ringsõidu, et saaks ehk kusakilt seda elutilgakest kaasaroõtta. Wijmukese aja pärast kõndis Joosep juba metsa poole Raduf roaatama. \X7ana Radu istus üsna tusase näoga laua ääres ega näinud tal head tuju jutuks oleroat. Rahes Joosepi paksu taskut sõnab ta „Ro sul on raist seda elutilgakestki taskus", mul ongi tuju täna üsna halb, kas tead ütles ta Rohtsan on ka täna meil teeme aias üks ilusam pummeldamine, temal ka täna niisugune paha tuju. Raneme rahad kokku jo asi ongi korras, mina olen kohe nõus, seletas Joosep mis seal ikka mu retseda. Rüübati pudelist ja aeti juttu isekeskis. „Kas teate ka Grauberg ja Rohfson, ega mul just laita elu ka praegu ei ole, koht on juttis ja joones ning elu läheb mul kaunis hästi"! Koht oli enne ka ikka joones kui ma ta äiä käest sain, noh ma olen teda nüüd ka korraldanud ja harinud ja nüüd annab ta mul hääd saaki. Räe siin roa Jaani-ITläe manamees sai oma surest kohast roähem roilja kui mina." „£ks põld nõuab ju haolt. Kuidas sina põllule, — nõnda on ka põld sinale"! „Tõsi jah," aitasid teised kaaslased järele, muidugi hoolt ikka farmis.— Rüüd roiis Radu oma sõbrad rohtaeda, et roärskes kemadahus koosroiibimist edasi jätkata. Siin istuti nüüd pehmele rohule maha ja jäikati juttu edasi. Radu näitas ka oma sõpradele oma ilusat rohtaeda, mis ol; suurema hoole järele korda seatud. Hille peendrad olid ilusti üles tehtud, ning roeikesfe puigakeste ja iupjited kiini dega ümberpiiratud. Kõnniteed ilusti korda seatud ja peenikese liiroaga üle riputatud. Kõikjal roõis pere mehe korraldama! kätt silmata, VVahepeol oli Joosep pudeli roälja roõtnud ja laskis seda seltskonnas ringi käia. —
46
—
Kui kõik olid märjukest küllalt prooroinud, pandi see keskpaika murule maha, kuna tehti nalja ja puhuti juttu suurema agarusega edasi. Äkitselt ajas Radu end teiste ringist üies ja hakkas teraselt ühele kohale roaatama. Rohtson, kes muidugi ikka naljamees, oli Radu tegeroust juba märganud, ning sõnas Aadule naljatoonil. „Kuule Radu mida sa seal näed, kas topid niiti nõelale taha roõi mis ametid sa seal pead"? „Tule aga kohe tagasi ja pea oma napsukorda meeles"! Radu kes nagu uimastusest ärkab, sõnab, et mis seal nüüd niiti roõi nõela rääkida, tule raaafa parem kuidas minu Anni suure hoole ja aga rusega töötab. Cnne teisi oli aga Joosep Rnnit juba silmanud. Kärmelt tõusis ta üles ning hüüdis: „Kuulge proua Karoal, jätke nüüd töö ka roahel körroale ja tulge meie seltsi juttu ajama"! Rnni kes Joosepi hüüdu oli kuulnud jättis töö seisma ning tuli kergel sammul ning naeratama! näol meesterahroaste poole. Annil oli ka jutuandi, ning oma lõbusat meelt ei olnud ta ka roee! sugugi kaotanud, meesterahrooste juures sattus ta jälle jutuhoogu, ning naeris lökendoroolt ja tegi teistele oma lõbuga nalja. Joosep oli roahepeal pudeli mõtnud ning pakkus seda ka Rnnite ise sõnades: „rio proua eks tehke ka meile seda meelehead ja rüübahe meie pudelist"! Rnni kes esiteks ikka püüdis roastu tõrkuda roõttis roiimaks pakutaroa pudeli roastu, ning laskis roiisakuse pärast märjukest alla. Waheajal oii piduliste tuju kõigekõrgema tipuni jõudnud. Ropsutamise ja naljatamisega ei pandud tähelegi kuidas aeg möödus, ning päike oma kuldaroate kiirtega metsa latrou ilustama hakkas. Õhk hakkas juba jahenema ning eemal heinamaa peale tekkis hall uduroiir, mis kattis nagu siidi kate haljendaroat metsa ja pidulisi oma hõlma mässis. Worsti hakkasidki mehed külma üle kae bama, ehki nooriku soe silmaroaade meeste peal tüübis. Radu ajas end püsti ning sõnas : „Äh küll on aga külm, lähme parem tuppa"! „minge, minge tuppa peaie, sõnas Rnni ma lähen ka natukene ära, tarrois õige loo mad koju ajada. Kuidas öeldud nõnda tehtud. Kogu seltskond tõusis ja lõks ühiselt naljatades ning naerdes tuppa, kus jätkati koosroiibimist. Keegi Radu tuttaro, Johannes Kratt tuli ka oma roana sõpra roaatama.
47
Ta oli Cehtsalu mõisa kandimehe poeg, kes oma kohta oli ka coeike naljamees. Temalgi oli sõbra jaoks pudel märjukest kaasa roõetud, mis ta nüüd lauale pani. Anni kes tuppa astus silmas ka uut juurdetuljat. Külaline püüdis juttu ikka rohkem Anniga roõtta ning küsis, et kuidas ka pidutuju on, ning kas ka tema jaoks ruumi jätkub. Anni kes ei näinud uuest juurde tulijast suurt hooliroat, roiipas käega tooli poole ning sõnas „£ks istuge kui aega on"! Ise tõttas aga kiirel sammul kööki ning hakkas külalistele õhtust roalmistama. Warsti ilmus ta juba tuppa, taldrek keedetud mune täis ning meel mõningaid parimaid suupisteid kaasas. Selle aja sees kui Anni köögis toimetas ilmus üks külaline meel juurde, see oli proua Rohtson, kes muidugi oma abikaasa äraolekut tuli cuaatama. Joosep tõusis üles ning pakkus mõõrale roiisakalt istet. Proua Rohtson tänas lahke pakkumise eest, kuid sõnas ka kohe järgi, et ega siin olegi aega midagi istuda, aeg juba koju minekuks. „Tulin ka niisama kodust mäljc, et roaatcn kas näen oma teistpoolt kuskilt tulema. Polnud teist aga kusagil näha, mõtlesin, et kuhu ta mujale jäi kui süa!“ „Kaua ta siin siis teisa tülitab kui koju ei tule." ..Temal ju niisugune mood, et kus juhtub seda am „kibefa1" olema ega tema siis sealt enam tulema ei saa." Oma teisepoole poole pöörates sõnab ta „Albert me peame ju minema ka hakkama, on ju hommen tannis heinamaale minna !“ Aadu kes proua sõnu oli tähele pannud, hakkas nüüd seletama omalt poolt, et pole ikka asi nii hull proua Rohtson. „TTleil ju aega küll, ega siis Jumal meile kiiret pale loonud, eks me jõua ka"! Aadu jutu peale jäi proua lõpuks rahule n;ng ei kippunud enam nii koju. Aadu oli mahepeal jälle Rohtsoni juurde läinud ning ajas oma münast pehmeks läinud keelega elacoalt juttu. „Tead mis Albert, täna teeme päris nalja"! „mis me siis õige teeme roa sõber, küsis Rohtson sõbra juttu tagant aidates"! „Wahetame õige naised ära, mis siis ikka muud, saame ju uue kauba juures jälle liiku"! —
48
Truudus võidab. Romaan
elust.
iii
uit.
Hind 20 senti.
Joh. R. Heidmets’a trükk,'Põltsamaal, 1935
a.
;>
"T- .
,, /V«lp
■
a#y
.Jah, aga ajana sõber, on siis naised ka meie kaubaga nõus, naised taharoad ju ise eneste roaljtsejad olla I" ' V, nmis neil ka nüüd olla, seletas Radu edasi kuna ta nägu miinast ju Qsna punaseks oli muutunud. Kui mina ütlen kfil ta siis ka ndus an 1“ Tõsi jah aitasid teised omaltpoolt tagant; mahetage aga ära eks meie saame jälle liiku I Wahepeal tõdeti jälle pudelitest tuju, ning hoolitseti selle eest, et hea pidutuju ei mäheneks. Joosep pidas Radut silmas ning mõtles, et on teine ikka päris nalja mees. See on aga, hea et see mändmets siit ära on auranud. Tea mis niisugune nfifid täitsa meeste hulgas peaks ka toahtima. Saame me ilma temata ju sama hästi ja pareminigi roälja. Radu pakkus toeel toite ja toiinasid ringi. Teised roõtsid igaüks oma jao, kuna Joosep püüdis tagasi hoidlik olla. nii kestis meel naljatamine ja naer edasi kuna toiimaks proua Rohtson istmelt tõusis ja sõnas oma mehele. „Kuule Rlbert, nüüd hakkame küll minema, aeg on juba nii kaugel !* ITlehel ei näinud ka selle toastu midagi oleroat, sest ka tema oli päeroasest pummelda misest juba üsna roäsinud. — Peale abielupaari Rohtsonite lahkumist hakkas ka Joosep Grauberk minema, kuna Krati Juku meel Raduga midagi jäi rääkima. Olid ju nemad ka kõige sagedamini pudelit tõstnud ja sellest see nüüd tuligi, et Juku mär kas, et ta jalad ei tahtnud enam sõna kuulda.
Ütetsa talust koju poole kõndides keerlesid Joosepil igasugused mõtted peas ringi. Kaua pidi siis sarnane asi edasi kestma, kas siis tõesti midagi enam ette mõtta ei saa? Kas peab tõesti tema armastatud Anni selle tuima ja ükskõikse inimesega surmani koos elama?
49
3ah tõsi, flnnj oli tulles kui märku armud, et ta enda eluga just päriselt rahul ei olnud. Kuidas saaks aga flnnit kätte, ja mis peaks etteroõtma? Kas katsuks kuhugi kaugemale armastatud naisega ära põgeneda, mõj midagi sellesarnast. nõnda mõteldes oli ta märkamatult koju jõudnud. Ta palgelt paistis kurbus ja mure nii selgelt roäija, et ta mana tädi isegi seda tähele poni. „Hga Joosep sa oled täna hoopis kurma ja tõsise näoga, oled sa mjdagi paha kuulnud roõi pole su terroisega kõik korras?" „Pole suuremat midagi," sõnos Joo sep, kes nähtamasti ei tahtnud palju kõnelda, kuna ta laualt toitu hakkas mõtma, Peole söögi tõi tädi lehed lõuale ja sõnas et ehk tahad ka roärskeid lehti lugeda, Joosep kes suur jutu armastaja oli luges poolikul olema jutu kõigepealt läbi, kuna pärast hokkas kuulutuisi lugema. Juhuslikult pea tus ta silm loterii loosi numbrite" peal. „£oosimine siis juba läbi," sõnas ta ning hakkas roosatama numbreid terasemalt järele. Oli ju temalgi roõidulocsipilet maetud. Äkki jäi ta suuril silmil fuffaroat numbrit silmitsema mis tal silma oli puutunud. „Wöib see mõimolik olla roõi ei näe ma hästi," pomises noormees oma ette. Ki relt otsis ta taskust oma pileti roaija ning seadis lehes olema pi leti numbriga kõrrou. Jah eksitust ei roõinud enam oüa. Tõesti imelik ma saan roiirnati rikkaks, ma saan miljo näriks roõib see siis mõimalik olla. Joosepi ererous aina kasroafs, nii et mana tädigi pliidi juures seda tähele oli pannud. „mis sa sealt lehest nüüd leidsid siis Joosep poeg, kas mõned tähtsad uudised mõi midagi muud?" Joosep kes ei teadnud mis kohe mosfata teise küsi musele hakkas ju üsna kahetsema et ta enese nii ruttu oma mälimusega ära oli annud, kuid püüdis siiski midagi roastata. „Pole siin suuremat midagi, mul roisf üks roeike tühine roõit loosi piletiga tulnud, teab kas tosub toomise kulusidgi ära." Sellega jäi jutt rahule, kuid rahule ei jäänud aga mitte Joosepi maim. Ikka ja jälle pöördusid ta mõtted tagasi miljoni peale mis enam mitte kaugel ei pidanud olema.
50
Homme päero tuleb seda asja järele pärida, täna on aga juba hilja, pole enam muud midagi kui rooodisse puhkama. Woodisse heites ei tulnud aga uni. mõtted rändasid peas ringi ega annud noormehe maimule rahu. ITliralda kuju tekkis ikka ja jälle ta maimusilma ette. Oli ta ju tubli ja mõistlik inimene ja iga pidi korralik, oleks ehk roõinud teist edasi pidada, flga mis seal enam nii palju harutada, nüüd on ta juba korra ära ja tagasi ma teda enam ka ei roõta. Anni oleks juba teine asi oiemaf. On ta ju piltilus naisterahroas ning teda roõiks juba armastada. Olgugi, et ta juba teise mehe naine on, minu peale roaatab ta alati armsa pilguga, kuna ta oma Aadust suurt ei näi hooliroat. Flönda mõteldes oli ta miimaks hommiku eel alles magama uinunud. Keskhommiku paiku äratasid heledad päikesekiired ta unest üles. Peale einet otsustas ta Annile ka kirjas sellest teatada. Worsti oli ta mõte paberil, ning juba samal õhtul oli kiri Annil käes. Kirja lugedes paistis rõõmuläige nooriku silmist* Wõi siis nii on laad Joosep on siis nüüd miljonär, seda ei oleks roõinud mo kül mõtelda. Flüüd tundis ta süda mest kahetsust, et ta Aadule nii ruttu oli ära läinud. Jah eks olnud see mu roanemate õnnis tahtmine muud ei midagi. Hiis olen aga nüüd sest ära saanud rohkem kui mitte midagi Oli ta enne mis ta oli, nüüd oga peale selle haiguse mis ta põdes on ta päris roiletsaks jäänud. Oli tal ju alati sõna suus mis ta mulle ette kordas, et põllumees alla ikka põline rikas. Kus on aga ta rikkus? suuremat rikkust pole tal midagi kui ikkagi talupojal on. Joosep on ju nüüd temast palju ning mitu korda rikkam mees. Peaks aga Joosep nüüdki mulle sel lest märku andma, et ta armastus minu roastu jahtunud pole, ma oleks temaga nõus kas roõi ilma otsa põgenema. Peagi jõudis oodatud aeg kätte kus Joosep Annile teatas, et tahab talle millestki tähtsast rääkida. Joosep rääkis oma suurest Õnnest Annile ning küsis lõpuks An nile otsa roaadafes:
51
öO!ed sa küllalt õnnelik nüüd oma abielus ning kas tunned end rahul olema?" noorel naisel ei näinud aga see küsimus suurt neeldiroat. Paluroalt maatas ta Joosepile sjima ning seinas: „Rga Joosep, kuidas tuled sa sarnase küsimuse peale. Tead sa ju ise kül mu õnnelikkusest." „Kuhu ta aga täna siis jäänud on," sõnas miimaks Joosep, kes Radu ära olekut oli märganud. „€i olegi teist kodus, läks juba hommikul toora ära, ta läks linna siga toiima. näe isa on toana mees, ei taha pikka sõitu ette roõtta." „Wasta mulle Rnni, on sul meel kedagi teist süda mes olnud?" Sellega püüdis Joosep selgusele jõuda kui das on Rnnil suhted mändmetsaga. „Jäta niisugused küsimused, palus Rnni tead kui toalusad nad mul kuulda on. Tead sa ju kül, et ma üksnes sind olen südames kannud." „Hea kül jätame siis selle jutu, aga tead ma tahak sin ühe, mõib olla kaunis rõske küsimuse peale sinult kohe otsekoheselt coastust sooda." „Rroalda aga armas Joosep mis sul mulle ütelda on ega ära püüa minu eest midagi marjata. noormees maatas üüritoal pilgul naisterühmale silma. Kas maksab arooldada talle oma saami roõi mitie. neist silmadest paistis aga sälendaro armastus Joosepile tnastu nii sama nagu ennegi „Wasta mulle tõsiselt, oled sa nõus minuga kaasa tulema kui ma kuhugi kaugele reisiks?" „Kuhu kohta ja kui kauaks?" oli Rnni roastus. „rha praegust ei tea sulle just ütelda kui kauaks, aga roöib olla ka eluks ajaks. Õied sa malmis minuga põgenema, ära siit kuhugi kaugele kus meid enam keegi ei saa tülitama ja kus me toõime oma armastust rõõ muga maitsto?" „Jah ma olen," oli Rnni lühike mõstus kuna mci talle palgesse tõusis kuna ta toolilt üles oli kargemad. Joosep tõmbas ilusa naise haendlasse ja surus kuu mad suudlused ta huultele, mis nagu ei tahtnudki lõppeda.
Anni kel olid oma pakid juba malmis pandud ootas äremalt pimetiku saabumist.— minutid näisid talle igamikuna, ei tahtnud ega taht nud tulla see ammu oodatud õhtu.— flnni ei olnud oma põgenemisest ainuma sõnagagi mrrku armud. 3a kellele oleks tohtinudki ta seda amaldade, fladu oi* äro, kuna isa eest hoidis ta suurema hirmuga oma saladust. €ma puhkas tal juba mõne kuu mullapõues. Wmb olla oligi see parem, sest nüüd ei näinud ta silmad enam, et tema kollis tütar, keda ta nii hoidnud ja hellitanud, oma isamaja ja oma mehe ja maaemad maha jätab ning coõõra mehega kaugele ilma põgeneb.— Peagi jõudis Joosep kokkuräägitud paike, äremalt roaatas ta pimedas ringi põõsastikus polnud kedagi naha. Ta pani oma sumadani maha, jäi aremalt ootama, flnni ei lasknud ka end kaua oodata sest peagi ilmus ta pime dal teerajal nähtumale. Joosep tõttas tulijale kiiielt mastu, ning tõmbas ta oma rinnale.— „Kas kaua mind ootasid, küsis miimaks flnni sosinal nagu kardaks ta midagi." „€i mu kallis," sõnos Joosep, roaeroal! jõdsin rna kohale. Rüüd jätkasid mõlemad noored armastajad endi teekonda läbi pimediku Cehtse jaama poole. Jaamast miis neid sõit peagi Tallinna kust nad sadamasse sõitsid ja laeroale asusid mis järgmisel hommiku! teele pidi asuma ning enamjagu huroireisijaile kuulus. Järgmisel hommikul äratas laeroasolijaid tugero aururoile mis tähendas, et laetu hakkab ära sõitma. Tugemad masinad hakkasid tööle ning laero läks liikmele. Sadama sillalt iehroitasid omaksed reisijaile rätikuid järele ja saamisid neile head merereisi. Joosepil ja Annil polnud aga ühtki saatjat kaldal, neile ei lehmitanud keegi rätte järele ega seominud head teereisi. Wõib olla, on nende teereis isegi õnnelik, roõib olla, on ta ka Õige okkaline, kes seaa teab. G hommik ilus oli siis seisid enamjagu reisijaid laeroa lael, kuna meri oli peegelselge. Joosep toetas Anniga reelingule ning maalas mõttes kaugenema! linna, Caem tegi möimsaif omale teed läbi lainete, kaasa miies endaga rõõmsaid reisijaid.—
keegi hallpeaga manahärra kes ka paari seltsilise saatel oli ilusat ümbrust maatlemas!“ „Jah miks ei roöiks olla kui inimene ise seda tahab ja püüab. * Joosep silmitses luulelist roanahärrat lähemalt. Ta oli korralikult riietut ja kandis kerget suroimantlit käemarrel. Hägu oli monopoolne kuid siiski paistsid sealt kaks lahket sinist silma roälja. Ta mõib üks hea südamega inimene olla mõtles Joosep endamisi sest manahärra teguroiis talle tööga meeldis. Hiies kui päike juba oma kiirtega puude latrou hakkas kuldama, seadsid reisijad sammud jälle sumilate poole tagasi. Ühel hommikul roalmistasid reisijad endid kuulsa VUesumi roaatama minekuks ette. Ka meie Joosep ja Rnni tahtsid sellest osa coõtta, sest neidki oli Wesutoi uhke auru- ja suitsusammas coaimustanud. üii asusid siis huroireisijad ühiselt teele, Rajslcrahmad olid endid palama ilma tõttu enamus õhukestesse roalgetesse kleitidesse riietanud. Ka finni oli endale malge kallihinnalise kleidi selga pannud ja sammus Joosepi kõrtoal kuulsa Wesuroi poole.— Oleks nüüd Radu oma endist noorikut näinud, kes siin luulelises maakohas, uhkelt riietatult köndis. Tõesti ta ei oleks teda ära tunnud, ta ei oleks oma silmi uskunud.— Tasasel sammul lähemad inimesed edasi, igaüks omatoahel juttu puhudes. Juba eemalt paistab suur suitsu- ja aurupila? maatajatele silma. Wöimsalt tungib maapõuest suitsu ja palamat auru taeroa poole. Ülemalt langeb enamjagu aurust uuesti mihma näol alla, nii et roaatajaile näib see nagu mihma sadu. Tee ääred alid looduse poolt kõik ilusate lillede ja taimedega ilustatud. Siin mõis silmata piiniaid, kaktuseid ja palju teisi igasuguseid taimi, millele nimesid ei tead nud maatojad anda. Tihti tuleb finnil Joosepilt seletust küsida sest siin an ju nii palju näha, et silm maatiemjsega kipub roäsima Rnni pani ka tähele, et ta kaaslane sügaroasse mõttesse oli mõjunud.
56
«milleks sa nii mõttes oled kalllis," sõnas Anni kui ta pilk Joosepi näo peal peatus. «Pole midagi, ära muretse tuvikene, ma muidu mõtlen nende endiste Õnnetute aegade peale mis meie pidime mööda saatma!" €t juba kauemat aega oldi siin viibitud, oli Anni endale mõned tuttavad leidnud. Oli siin ju lõbusaid ja jutukaid hõrrasi ja preilisi küllaldaselt, kuna mõnedega oldi juba laeval tuttavaks saadud. Ilusa looduse sees ja rõõmsate kaasreisijate keskel ei tulnud endisele metsa Annile ta kodupõlv meeldegi. Ja milleks teda ikka meelde tuletada, oli siin ju igasugust ilu ja toredust silmata, ja sellega oma meeli lahutada. naisterahvastel meeldis rohkem roäljas roärsket õhku nautida, kuna meesterahvastel enamjagu klubides käimine meeldis. Tihti peale köis ka meie Joosep klubis, kus ta mõnusalt veinipudelite taga istus ja oma kaaslastega juttu puhus. Cõpuks võeti ka ette reis kuulsale Combardia madali kule. Ilm oli aruldaselt ilus ja pöiksepaistne kui rei sijad linnast mälja sõitsid, et jäiiegi uut laaduse ilu silmitseda. Siin oli otsekui taevalik kevad ärkanud. €i puudunud ka siin ilu mis ei oleks vaatajate tähelpanu äratanud. Siin puutusid silma uhked, lokkavad vilja põllud, mis sooja lõunamaa tuule käes õõtsusid. Peaasi aga mis silma puutus, oli nende kunstlik niisutamine, sest terved väljad olid väikeseid kaanale täis, mis mit messe harudesse jagunesid. Keegi härra, kes nähtavasti ka sellest kohast mi dagi seletust teadis anda, palus sõna ja hakkas ladusalt kõnelema. «Arvatavasti on ka siin meie hulgas mõningad reisijad kes on põhja Euroopast pärit, võibolla on siin mõni isegi sest väiksest Eestist pärit nagu ma isegi. Seal on kliima palju külmem kui siin, seal suvi on Õige lühike ja külm põhjatuul võidab varsti ilusa kevade ilu. Siin ilusal Itaalia pinnal on aga juba kliima märksa soem kui seal. Siin on kõrged mäed ahelikus ümber, mis kaitsevad maad külma põhja- ja kirdetuulte eest.
57
Taim on meil siin umbes sama pikk kui põhja Curoopas sügis. Sademeid on natukene rohkem kui hari likult, omha õhk natukene roiludam. Selle roastu on aga suroi märksa kuiroem, siis pole siin nädalate roiisi ühtki pilroetükki taeroas näha, maid kõikjal kas silm ulatab on sügam sinine taeroas, Selle roastu on aga siinsed põllupidajad abinõu leidnud. Rägu me näeme isegi, neid kanaale mis põldude roahel aset leiaroad, on hoolsad käed malmistanud milledest siis põua ajal mett põldudele las takse. Wihma sadab siin harroo, kuid selle roastu möga rängasti, siis rooolaroad roahutaroed ojad kanaaliäesse, kuna sealt nad inimeste kõtelõbi põldudele juhitakse. Rägu näeme kasroaroad siin peaasjalikult küprused, moaruspuud ja roiinapuud. Kõne lõpetas ta sõnadega, öeldes, kui kord põhjamaale tagasi läheme püüame ka endi põldudele siit eeskuju roõtta ja nendega eesmärgile jõuda." Kõik metsad, maad ja mererannikud käidi ja maa deldi läbi. Ka istuti õhtuti õlipuude salus uhkete piiniade marjul. Kõik ilusamad orud, lagendikud ja aasad said seltskonna tähelpanu osalisteks. Iseäranis meeldis finni! toretal Combardh madalikul kõndimas käia. Ikka ja uuesti jälle kutsus ta Joosepit seda ilusat kohta maatama. €i tõrkunud ka Joosep ku nagi oma Annile mastu, maid järgnes igale poole, kuhu aga see ilus naine teda kutsus. Selle ilusa naise pärast oli noormees jätnud maha oma kodumaa, oma roana elatanud tädi keda ta omal ema eest pidas ja hea südamega IRiralda keda ta oli kord nii sooja't armastanud. Kõik need oli ta nüüd maha jätnud, ja kaugele roõõrsile siia elama asunud. Paar korda oli Rnni ilma Joosepita roäljas käinud. Ta ei tahtnud tülitada teist, kes ka roahel teiste härradega seltsis tahtis ro-ibida. Anni sammus oma kahe sõbranna seltsis teed mööda edasi kui teine seltsiline tagasi jooksis ja kellegi noormehega, orroataroasti ome tulemase elu seltsilisega tagasi tuli. Peagi jõudis roäike seltskond tuntud kohale, kus nii mitmetki õhtud ennem oldi käidud. Seal kõrgete õlipuude salus olid koljusse raiutud istumis kohad, kus käisid roäljamaalased ja ka pärismaalased Õhtuti istumas.
58
Siin oli ha tõesti ülimaga tore ümbrus, mis otsekui mägise inimesi enda külge tõmbas. Uhked Õlipuud kum mardasid endi suurte okstega allapoole nagu tahaks nod kõike kes nende all istusid oma hõlma roõtto. Ilusad lilled, mis kasmamad peenardel ja murul küütuna andsid sellele ümbrusele meel ilusama ja luulelisema mõju. Rnni oma sõbrannaga istus ühe istme peale, kuna teine preili oma kamaieriga teisel istmel aset roõtsid. nimetatud armastajapaar oli pärit Soomest, keegi kaup mehe poeg ja tema pruut kellegi majori tütar, kes ka olid tulnud Itaalia ilusat loodust maatomo. Teine preili oli oga selle sumila peremehe tütar, kus Joosep ja Rnni olid endile korteri mõtnud. Rnni oli omo mõistliku jutu ja laheda olekuga selle preili usalduse roõitnud. Tihti peale käisid nad seltsis jalutamas ja juttu ajamas. Ka nüüd olid nad elamas jutlemises, ehk Rnni küll kõige poremini mõnedest sõna dest aru ei saanud ja mõned sõnad malesti roälja hääldas aga sijshi saadi omaroahel karda. Rüüd mõistis Rnni kui hädasti oleks tol möõrkeelt tarrois läinud, oleks pida nud ikka oma manemate õpetuste ja manitsuste järele tegema ja korralikumalt õppima, kuid mis see enam aitas nüüd oli kahetsus liik hilja. €laroas jutlemises kuulsid nad äkki kedagi läheneroat, ning peagi seisid kaks kor ralikult riietatud noormees! nende ees. noormehed tere tasid saksakeeles, ja küsisid miisakalt luba kas preilid lubamad neid oma pingile jalgu puhkama. Teine noor meestest oli nagu jutust näha miimi tuttaro, kuna teine ta sõber pidi oiema. mõlemad nooredmehed olid Itaalia päikese all kasroanud hästi jumekad ja meeldima näoga, ilusate silmade ja tumedate juustega. Rnni sõbranna oli ka oma tutroat juba esüdanud, see oli kellegi majapere mehe poeg Ragnard Groiter. Teine oli keegi näitleja Shrenard Schulnberg. noorhärrade sinna ilmumisel tõusid Soome huroireisijad üles ja sammusjd eemale püüdes nagu märku anda, et teistel oleks mõimalust rohkem mabamait juttu roesta. miimi tuttaro hakkas elaroalt jutlema ja naljatama ilusa suroila peremehe tütrega, kuna teine tema sõber 59
finniga juttu mõffis. noor itaallane silmitses finnit oma mustade silmadega, ning oli nagu näha tema ilust roaimustatud. Kuumaroerelise itaallase pilk oli ka finnile meeldiro kuna jutt ja naljatused kestsid Õhtuni. Rüüd märkas ka finni, et Õhtu on ju hiline ning, et tema Joosep tudib teda oodata. Rägu unest ärgates tõusis ta püsti ja sõnas oma sõbrannale, et aeg on Õh tule minemiseks, miimi oli ka sellega meeleldi nõus, ja nii tõusid kõik ühiselt üles ja hakkasid tuldud teed linna poole tagasi sammuma. Cinna lähedale jõudes püüdis finni märku anda, et ta noormeeste saatmisest enam ei hooli, sest nüüd roõimat nad isegi juba minna. lahkumisel püüdis finni saatja teda roägisi suudelda ning muid kallistusi talle osaks anda, millest aga finni püüdis tõrukdes kõrcoale põigata. Teel kõndides arroustas finni endamisi oma saatjat. Üsna mõistlik ja armastusmäärne noormees. Ta sõnad kumamad praegu meel mul hõrrous. missugune mõjum ja sügam maade, jah Joosep ei ole küll tema mastane.
Wahepeal olid ka klubis oleroad härrased naljatusesf ja mängust tüdind ning hakkasid koju minema. Ka Joo sepil oli isu täis ja ta lahkus, et minna koju. Teel kohtas ta finnit ja ta sõbrannat kes ühiselt koju poole kõndisid. Joosep ühines ka nendega, roõttis finnil käe alt kinni ning nüüd jätkati ühist teekonda sumila poole. Joosepil oli täna õhtul mängus õnne olnud ja nüüd OÜ ta tuju sellepärast üpris hea. Ta ütles Rnnile, et soomib meel teinekordgi minna klubisse, sest sealsed mängud meeldiroad taMe roaga, finnil oli ka see üsna meelejärgi, ta käis siis harilikult oma sõbranna seltsis jalutamas ning siis ei tundnud ta Joosepi järele just igamust. Ta tahtis ka selle itaalia nooremehega meel kokku puutuda, sest selle nooremehe kõnemiis oli teda möga maimustanud.
60
Kord jälle ühel ilusal õhtul kutsus Crene oma sõb rannat välja jalutama, et ilusat õhtut väljas silmitseda. „Kui Joosep klubisse läheb tulen ma meeleldi kaasal" Joosep oligi täna Õhtul tööga äretoal.
Päevane juh
tumine oli teda möga ärritanud, lugu oli juhtunud nimelt järgmine. — Joosepil meeldis tihtipeale kõndida mererannas. Hagu igakord nii ka nüüd oli meremees rohkesti suplejaid. Suplejate hulgas oli ka keegi vanahärra, kes Schveitsist pärit oli, nagu pärast selgus, nimetatud vanahärra oli täna olnud üpris heas tujus. Ujudes oli ta sügavale kohale sattunud. Wanahärral oli aga jõud otsa lõpenud, sest ta polnud artoanudgi, et seal võib mesi nõnda sü gav olla. Äkki vajus ta vee alla, ning oli uppumishä daohus. Joosep kes kaldalt sündmust pealt oli näinud, riietus end ruttu lahti, ja tõttas uppujale tugevate kätetõmmetega appi. Kui Joosep upumiskohale jõudis kerkis uppuja veel vee peale ja hüüdis korra appi. Joosep püüdis uppuja kinni ja tiris teda ujudes kalda poole. €hk kül päästetää raske oli jõudis Joosep upujaga Õnne likult kaldale. Kaldal tehti uppunule kunstlikku hinga mist, ning õõruti ta kangestanud keha ja sellepeale lõi varsti ta silmad lahti, nagu näha oli abi Õigel ajal tulnud. Peale selle toimetati vanahärra haigemajja, kus ta tervis õige kiirelt tagasi tuli. Haigemajast tuli vana härra varsti välja, lubades oma elupeastjale ta vaeva tasuda. ' Sel õhtul kui Anni oma sõbrannaga seltsis jälle ja lutama pidi minema, ei olnud Joosepil head mängu tuju, vaid ta tahtis end vabas looduses veidi lahutada. Ka Annil polnud selle vastu midagi kui kuulis, et Joosep soovib temaga Õhtul jalutama tulla. Annile tegid aga muret need itaalia noormehed kes pidid jälle, nagu kokku räägitud oli, nimetatud kohas Annit ootama. Tahtis aga ka Joosep nüüd sama koha peale minna, oleks ta võinud Annit kahtlustama hakata.
61
Selleks tõttas nüüd Rnni Crene juurde ja kõneles temale oma hädast, ning palus teda, et ta läheks naortemeestele mastu ja räägiks neile selle seisukorra ära. Õhtu saabudes läksidki Joosep ja Rnni seltsis jalu tama, kuna Crene oli enne ees ära läinud. Kui jalutajad jõudsid sinna, kus pidi Rnni enne Itaalia noartehärradega kokku saama, polnud neid seal, maid Crene istus üksinda pingil ilma ühegi kaaslaseta. Kui Joosep ja Rnni Crenele lähenesid, tõusis roiimane pingilt üles ja sammus neile mastu. Rnni märkas kohe, et sõbrannal oli salalik nägu nagu oleks tal mõni saladus südamel. Rüüd istus selts kond pingile ja hakkasid ühiselt juttu puhuma ja naljatama. Joosep märkas aga, et Rnni täna Õhtul meidi tu sane oli, ning küsis temalt osamõtlikult. „Rga Rnnikene, mis kurbus on siis sinu hinges täna, amalda mulle kõik. Rlati oled sa rõõmus ja lustilik ol nud uii, et sa isegi minu kurbust oled lahutanud." «Pole suuremat midagi roastas Rnni, pea meidi roalutab ja selle põrast on tuju ära!" Joosep surus oma kallimat mee! korraks mastu rindu, ning siis mindi roaikides koju, et päemast roäsimust maodis jälle mälja puhata. Teisel hommikul kui Joosep oli linna läinud roeikeseid sisseoste tegema tui Crene Rnnit külastama. Crene tõi Rnnile kirja mida üks Itaalia noormees talle eile oli Rnni jaoks annud. Kirjas oli lühidalt öeldud, et ta sooroiks Rnniga meel kunagi kokku saada, sest temale olemat Rnni juba sellest saadik meeldinud kui ta teda esi mest korda nägi. Ka paluti Rnnit teatrisse ilmuda, kus üks ilusam operett mängimisele tuleb. Oleks uüüd nõnda olema, et kui Joosep jälle roahest klubisse läheb, arutas Rnni endamisi, siis oleks mul köigeparem aeg nendega kohata. Sellest ajast aga kui ta selle manahärra ära oli päästnud ei näi ta suuremat klubist hooEimat maid käib selle manahärra pool aega roiitmas ja juttu puhumas, ehk istub kodus paigal. Rnni rääkis ka Joosepile, et õhtul ella teatris roäga humitaroad eftkanded. «Kummast sa siis nüüd rohkem sooroid osaroõtto, kas teatrist mõi mängu klubist?"
62
Joosep kasis nagu roeidi kiuste pärast just nagu ai mates teise mõtteid, et kummast siis sina rohkem soonik sid osaroötta, finni punastas roeidi selle peole ja Qtles, eks läheme siis ikka seltsis teatrisse, on ju palju lõbusam kui ka sina kaasa tuled. õhtu oli rahroast teater tungil töis, nii et tuli teed teha suure roaeroaga enne kui rahroamerest läbi pääses, ettekanded olid ka möga ilusad, nii et tasus ausalt tuleku ära, Peate ettekannete lõppu hakati ühiselt jälle koju poole kõndima. Koduteel arutati meel teatri juhtumistest ja toredast näidendist. Tehti ko muid roäikseid nalju, ning nõnda jõuti peagi koju. Ilusas ioodusüses Itaali maastikus ei pandud tähe legi kuidas aeg mõõdus. Oli ju sellest möödas kaks kuud aega kui Joosep oma finniga kodumaa maha jättis ja sealt ära põgenes. Paljud huroireisijäd on juba Itaaliast tagasi rändanud, igaüks oma kodumaale, kuna Joosep ja finni ikka siin edasi elutserood. Fl?ndele paistab siin elu möga meeldima!, näib nagu ei tahakski noored ar mastajad enam looduslikult ilusalt maalt lahkuda, mit med ennenägematta juhtumised olid nüüd neil juba läbi elatud, mida ei oleks roõinud oimaiogi, ja kes möjb seda teada mis roõib tuleroik meel tuua. Ühel päeroal tuli €ren? jälle Joosepit ja finnit kü lastama, olid nad ju endiselt meel heas roahekorras olnud ning käisid läbi nagu head naabrid kunagi, muuseas teatas ta, et tema ja tema peigmehe Ragner Graiteriga tuleroal laupõeroal, see oleks kolmandal augustil pulmapäem saab olema ja palus ka neid lahkesti osamõtma tulla. Joosep oli oma finniga üli õnnelik, nüüd ei tul nud enam noortel armastajatel meeldegi endisest mööda läinud roilefsustest. Siiski roohest tuli ka nendel mõttesse endised ajad kodumaal. Tihtipeale leidis Joosep ennast mõttes kodumaal olema ja siis tundis ta nagu salajast igatsust oma roana sõprade ja tuttamate järele.
Sel ajal kui Joosep ja finni end igat moodi kaugel kodumaast lõbustaroad, heidame ka pilku kodumaale ta-.
63
gasi ja roaafame kuidas elatakse nüüd seal Kuidas käib ka Anni seadusliku mehe käsi, ja kuie as elab tema roanaisa. Kõige pealt roaatame kuidas elab ir ana metsa Rein ja kuidas on ka tütre kadumine teile mcju aroaldcnud. esimestel päeroadel peale tütre kadumist oli isa meel roäga kurb ja rõhutud. Oli ta ju ema ainuke tü tar, ja nüüd oli ta nii häkiste kadunud. Wana Rein mõtles enne, et tütrega on midagi halba juhtunud, kuhu mõis ta siis muidu nii jäljetult kaduda. Peatselt selgus ega, et Anniga ühes oli ka Joosep Graoberg kõdunud, nüüd ei olnud enam kahtlust, tema tütar oli maha jät nud oma seadusliku mehe, oma roana isa ja kõik muu, ja roõöra mehega teadmatta kuhu põgenenud. Wana Rein, kelle peas enne roaid paar halli juust oli leida, on nüüd selle mõne kuuga hõbe halliks muutunud. Tööks ei näi tal enam tahtmist olema, tihtipeale näikse teda murelikult ringi käimas ja ohkamas, nähtaroalt *on tütre meeletu põgenemine tema peate suurt mõju aroaldanud ja roana mehelt elu tuju koguni ära roõtnud! Ka Aadu on enda iseloomu palju muutnud. Ta on palju kurroem ja tigedam kui enne. Tihtipeale püüob ta ennast roiinaga lohutada. Kui ta roast juhtub kusagilt roäljastpoolt tulema on tal ikka pudel taskus. „mujalt ei leia ma enam kusagilt rahu ega lohu tust, räägib ta oma tuttaroatele, aga siis kui roiin mul kurku rooolab ununeroad ära minu mured!" Ci jätnud ka roäimees oma äija kunagi sest kibedast elutilgost ilma. Sai ju ka tema oru mis isa süda nüüd tütre pärast tunneb. Õhtul kui juba päeroa tööst rahu on saadud isturoad roana metsa Rein ja Aadu kambris laua ääres roeel kaua ja arutarnad käes oleroatest sündmustest. „Kas töötaksid sa mu tütre roeel endale naiseks ta gasi?" niisugust küsimust on Rein juba ennemaltki oma roäimehele ette pannud. „Kes teab nüüd sellest rääkida ja kas ta ka üldse tulebgi, leob mis siis juba roõib alla ja tulla aga eks ta ole ikka mu naine ja mulle ikka ka roeelgi armas." Tööst meil just roaga halba ei ole, or< meil ju Juuli hea töö inimene tema abiga saame ikka edasi, loomade talituse juures on ta ka roäga mõistlik ja kärmas.
64
Jutt mis Radu rääk;s, poni roana Uletsa peremehe mõtlema, ta hakkab juba Juulit kiitma kas ehk peitub selle taga midagi kes roõib seda teada. Rga kui flnni enam tagasi ei tulegi, kui Radu hak kab roiimati Juuliga kokku elama, mis siis teha roõi kel lele pean ma siis oma koha jätma? Praeguses seisu korras ei roöi ma roeel midagi otsustada, eks näeme mis tuleroik taob. Öö tund oli juba kättejõudnud, kui roana raske sü damega ja mõteldes roeel kaua, magama uinus.
Ka Joosepi tädi ootas ja roaetas, millal tema roennapoeg koju ilmub, liii mõnedki päeroad on sellest juba möödunud kui ta kodunt lahkus. Ta käis ka tihti seal poes kus miralda teenis. Ta lootis temalt midagi selge malt teada saada, sest ta oli ka nende roahekorrast Joo sepiga teada saanud. ITliralda ei teadnud aga sellest loost midagi rääkida, muuseas kuulis Joosepi tädi miraldalt, et tema perenaine olla haige ja karoalseroat Shroeitsi minna terroist pa randama. „Kas mõtled ka ühes minna roöi," küsis ta miraldalt. „Teab nüüd seda, po'e roeel järele mõtelnud." ITliralda elas oma koha peal kui korrolik teenija kunagi. Perenaine pidas oma teenijast ka lugu nagu oma lapsest ja kinkis miroläale nii mitmedki head ja tarroilikud asjad. Wahepeal oli ka paljugi uut juhtunud. Karjatse miili oli Krati Johannesele mehele läinud, kuna Toa Cinda oli meie tuttaroa mändmetsaga kihlatut, jõelehtme Salmel olid küll pulmad roeel pidamaifa, kuid pulmadeks olid etteroalmjstused iga päero täies hoos. Kaarel Hansmann, Jõelehtme seeaegne peremees oli juba ennemalt rääkinud, et oma koha annab terroes koosseisus roäimehe kätte. Rüüd pidi siis pulmadest peale Heinrich Jõelehtme enda kätte roõtma. nii oli ajaratas edasi roeeredes, kodumaal mõnin gaid roäiksemoid muutusi toonud.
65
meie tuttaro abielu paar Rohtsonid elasid Ita enda mõitslikku abielu edasi. Koht peeti hoolega korras tdd sai ilusti tehtud ja kõik läks hästi. Ja mis on siis ahel abikaasal teisele midagi atelda kui on nad aks-teisega rahul. Peale muude oli Rohtsonite perekond alles hiljuti fihe uue ilmakodanikuga suurenenud, ja see aina suuren das abielu rahroa rõõmu. nii elati siis roahepeal kodumaal, mõnes majas Õnnelikku ja teises jälle õnnetumat elu, kuidas kusagil juhtus. — nüöd läheme tagasi endi peategelaste Joosepi ja flnni juure ja rocatame, kuidas nemad nüüd endi clupäeroi edasi soodomad. — Peagi jõudis Ragner öroiteri ja ITlilroi €rene Shroeldmanni pulmapaero kätte. Wõöraid oli mõlemite pulma* tegijate poolt kokku kutsutud. Ka ei puudunud peigmehe hea sõber Shrenhard Shulberg pulma peolt. Kui Joosep oma Anniga pulma majja ilmusid, oli pidu juba peale hakkanud. Rüüd märkas ka härra Shulberg, et see ilus naisterühmas, kes talle meeldis, et tal ka üks meeste rahvas kaasas oli. Kena naisterakroas, mõtles noormees eneses. Oleks aga tormis teada kes see meesterahmas temaga kaasas on, kas mõni tuttaro roõi ehk koguni — tema abikaasa. Peagi hakati toimetama pühalikku laulatustclitust. 5?e sündis muidugi ITlilroi kadus tema isa majas. Selleks oli ilus aroar saal selle kohaselt sisse säetud. taud oli pandud keskpaika tuba, mille peal põlesid kaks suurt küünalt, ning mõned lillekimbud olid asetatud, õnnest õhetaa^a nägudega seisis noorpaar laua ees mille teisel paol küljel õpetaja seisis, luigelt roaatas pruut õpetajale silma, tema silmist paistis cusus ja määrus mõstu. Pruut oli riietatud lumiroalgesse laulatuskleiti ja seisis kaunilt ja saledalt laulatus laua ees. Ka peigmees oli märksa kenam teistest meesterohroastest, näis nagu oleks ta oma mõrsjaga täiesti rahul. Waimulik pidas südantfiigutaroa kõne mis pruudile pisarad silmi tõi. Ideed olid nii selged kui hommikune kastetilk mis on seisma jäänud õrna roosilehfede roahele. — Wast küsime eneselt, mis peaks siis mõrsjal meel kurroas-
66
tada olema, hui ta seisab altari ees mehega beda süda mest armastab. Oli ju tema peigmees mõistlik ja suure meelne inimene kellest keegi ei teadnud midagi halba kõneleda. Õnnelikul pruudil aga tuli meelde tema armas ema, kes nüüd juba teist aastat hauas puhkab. Kui õpetaja oma kõne oli (õpetanud, tõttasid pulmalised noorpaarile ühe-teise võidu õnne soovima. Flüüd mindi söögiluppa, kus lauad olid juba kaetud. Kui küllalt oli söödud ja joodud ning pidutuju kõige kõr gema tipuni jõudnud ja õpetaja ara läinud läks tants lahti. Oli siin majas ju ruumisid küllaldaselt, kus pidurahiuas võisid endid lõbustada. Pulmalised lõbustasid end igö moodi nii kuidas aga kellegi! süda kutsus. Ühte ümarasse tuppa oli piljardi laud seatud kus mitmed pidulised end lõbustada püüdsid. Ühe laua ääres oli isegi kaardimäng suures haos. Ka; Joosep oli kaardi mängijate hulgas, sest temale meeldis? jälle niisugune ajaviide. Ka ruiisferohmasdest istusid! mõned seo! lähidai. Peaasjalikult aga mängijate seltsi* lisfd kellede hulgas istus ka Hnni vesteldes elavalt oma sõbrannadega. Shrenhard Shulberg stus ka teiste kaardimängijate hulgas ning püüdis aegu teistega ühiselt mööda, saata, tihti peale Rnnile piike heites. Shrenhard ja meel keegi teine noormees mängu lõpetades otsustasid! minna tantsima. Shrenhard palus Cjoned tantsima kuna teine noor mees Rnni tantsima viis. Tantsusaali jõudes vahetasid aga noormehed endi preilid ära, nagu oli kokku räägitud,, ning siis läks tants lahti. Rüüd alles sai Shrenhard Ro niga mõned sõnad rääkida. Ta maatas noorele naiste rahvale unistavalt silmi, millele ka Rnni vastas rõõmuga, noormees surus naisterahwast tugevalt enda vastu, ning tundis Rnnit sama tegevat. Surudes veel kõvemini neiut oma vastu küsis: „Tahad sa mind ka natukenegi armas tada, vasta mulle kallis." Selle noormehe küsimuse üle aü Rnni süda kuumust täis nagu oleks la palavikus. Ta ei vastanud aga sellele küsimusele midagi vaid vaatas talle naeratades silmi ning sõnas, et te olete töna natukene rõõmsam kui õigus mis pidi tähendama muidugi seda, et Shrenhard purjus oli.
67
Peale tantsu palus noormees flnnit jalutussaali, et roeidi jahutada tantsust palaroat ihu, „Aga kes on see noormees, sinuga kaasas? küsis ta nüüd Anni kätt oma pihus kõroasti pigistades. „See on keegi minu tuttaro," tähendas ta nagu po lekski see noormees tema elus kuigi tähtis. «Armastad sa teda?" päris noormees edasi, ent Rnni jättis seekord roastuse roõlgu. „Cubad sa ka mind armastada Anni, täota mulle seda." „ma tõotan," sõnas Anni end sohroa nurka suru des ja nooremehele unistaroalt silmi roaadates. noormees tõmbas ta oma rinna roastu ja surus ühe kuuma suud luse ta suule. Aeg oli juba hiline kui nüd mängutuppa jõudsid kuna rahroas enamjagu minema hakkas ja noorpaarile õnne söömis. mehed kes aga kaardilauas istusid olid kõroasti roiinanuru mõju all ega mõtelnudki roeel lahkuda. Shrenhard Õhutas mängu tagont ja pani suured summad roälja, kuid mängis meelega nii, et ta ise kaotas. Sellest sattusid teised suurde mänguhoogu millel näis nagu ei tahaks lõppu tullagi. Cõpu paole kaldus roöit Joosepi poole mis enne oli teiste käes olnud. Shrenhord oli en nast Joosepiga kokku mängima seadnud, et siis temaga paremini tutrouneda. Kesköö oli juba möödas kui lõpuks mängijad lah kuma hakkasid. Shrenhard aroaldas Joosepile sooroi tema korterit roaatama tulla, et siis teaks ka teda roahest kü lastada. loosep oli kaunis kõroasti purjus ega mõistnud sellest midagi arroata, maid oli rõõmus pealegi, et oli endale uue sõbra leidnud, flii jatkati nüüd siis ühiselt kolmekeisi teed Joosepi korteri poole. Kohale jõudes jät kati joomingut uuesti edasi, sest Shrenhardil oli ka pu del roeini selle tarrois kaasa roõetud. Kui Joosep juba üsna tugeroasfi roiinasfanud oli roõttis Shrenhard tasku räti, tehes nagu nuuskaks nina ning lehroitas sellega kergesti Joosepi ligidal, millest roiimane aga midagi paha ei teadnud aimata/muidugi oli siin ka rohke roiinaroötmine oma mõju aroaldanud ning Joosep uinus lauale magama.
68
Rüüd oli otsus Shrenhardi ja Anni käes* Shrenhard pani Annile ette, et nüüd oleks paras aeg siit lahkuda sest loosep oli nüüd juba kahjutuks tehtud, nõnda kui räägitud, nii ka tehtud. Joosep jäeti laua äärde magama, kes oli raske unerohu ja roiina mõju all. „Rga ü*le mulle Anni kas sa ka armastad seda Joosepit, roõi mitte?" küsib nagu mingi salajane hääl Anni körrous. Kas nii moodi sa pead oma ausõna mis sa nii mitu korda talle oled mandunud. Annil ei tulnud ago enam midagi meelde Joosepist sest nüüd ümbritses teda Shrenhardi armastus. Selle oja sees puhkas Jooosep pulma- ja ka ühtlasi armumäsimust mis ilusa Anni seltsis üle elatud. Kus on nüüd Anni armastus, kelle pärast so kodumaalt kau gele rändasid, hoolimatta kõigest kuludest mis pikal teel on ära läinud. Küsib keegi hääl Joosepilt siis kui ta al les laual puhkas. Joosep ei maganudki möga kaua. Teisel hommi kul o’i ta juba ülemal oma harilikul ojal. Ta ei saanud aru mis on temaga õieti juhtunud. Pea molutab nagu tahaks ta lõhkeda kuna südame pööritus peale kippus. See nagu polegi minu tuba kus mina olen, mõi ei tunne mina teda ise enam ära. Kus on aga minu Anni ma tahan teda näha saada, ning ta ajas end maeroaga rooodist üles. Tusaselt kõnnib ta Anni moodi juurde aga moodi on tühi. näib nagu poleks siin üldse keegi maga nud öösel sees. kuhu ta siis mõis kül jääda? Kas ma ehk olin nii purjus, et ta mind kartma hakkas ja ei tul nudki koju, mõib olla on kusagil söbronnade pool. Aga mis ma sest ikka nõnda palju mõtlen, parem lähen rooodisse tagasi oma pead parandama, ta ehk tuleb selle ajaga isegi kodu. Kui ta jälle ärkas oli päero juba õhtupoole jõudnud. Pea oli kül mähe selgem ja parem oli olla, aga Anni puudus ikka. JTla peaksin teda kusagilt otsima, aga kust, roast on ehk ta meel pulma majas. Ta kõndis toas tu saselt ringi nagu mõnda paremat nõu otsides, aga ei midagi ei tulnud meelde. Wiimaks roõtfis ta mütsi ja sammus toast roäija, et oma roana sõpra Gottfried Johann Aliendorfi maatama minna.
69
See roonohätra pidas loosepist palju lugu. flüüd lootis ka Joosep temalt poremot nõu leida, sest vana härra oli teda ju valmis igölpool aroitama. Kui Joosep flllendorfi korterisse jõudis, oli roona Shroeitslane kül kodus, kuid valmistas end jalutuskäigu vastu. Joosep surus südamlikult roonahärra kätt ning ütles, et tahab tolle mõne sõna rääkida. Wanahärra mõistis Joosepi tusasest näost, et midagi pahemat on juh tunud. Ta tõmbas külalise sohva peale ja küsis, mis on temale nii suurt meeleärma roolmistonud. Joosep on oga täna hoopis kohmetu näoga ega anna küsijale nii pea mingit selget vastust. Ta teeb tegemist oma kaabu serva kallal nagu otsiks ta sealt mingit head nõu, Rllendorf vaatab osavõtliku pilguga oma sõbrale otsa ja pa lub teda julgelt rääkida. „Te teate ju härra Grauberg, et mina teile, kui oma elupeastjale palju tänu võlgnen ja mida ma teile ka unustanud ei ole. Rääkige aga julgelt välja mis on siis Õieti juhtunud." Joosep kes nagu ennast oli kogunud ja julgust saanud roonahärra sõnadest, köhatas korra ja küsis, „ma tahaksin teilt paluda, kas teie panite Groiteri pulmas tähele mõnda iseäralist juhtumist." Juhtumist, ja veel mõnda iseäralist juhtumist, mis juhtumised siis need peaksid kül olema," sõnas vana härra arusaamatult. „Wast ehk panite tähele sellest naisterahvast kel lega ma seltsis pulma peol olin." „Te räägite seda naisterahvast ehk, kes teiega selt sis see kord merekaldal oli, sõnas roonahärra. „5ee sama joh, sõnas Joosep nagu vähe rõõmsa malt. „Kas teie ei ponnud ise tähele, et ta tantsis ühe teatri näitlejaga, no oga eks rääkige ometi mis temaga siis on juhtunud? „Teda pole kodus, pole terroel ööl olnud, sõnas Joosep” äreroalt. JTtina ise rohkem ei mäleta kui ainult seda, et meie seltsis pulma peolt tulime härra «Shulbergigo.
70
„nojah tpõibolio, kui fa selle näitlejaga seal fut maks sai ja temaga seal mäned korrad tantŠs, siis roõib see ka tööga mõimalik o! a, et nad kahekeisi kuhugüe kadusimad," . „Rga mis mina ütlen sellest Joosep, mina tunnen sind kui tublit meest, a<;a sinu sõbrannast ei tea ma suuremat midagi ütelda, \:as sa ise pole tema iseloomu tundma õppinud? „Hla ei ole ju ternoga meel kuigi kaua koos elanud, toaecocli neli kuud ja selle aja sees ei ole ma midagi ise äralist tähelepannud. " Reid sõnu oli noormees rääkinud rohkem pealis kaudselt kuid flllendorfi sõnad oid taile siiski kaunis malusad kuulda olnud. Ta püüdis asjata «ma äremust marjata, kuid mis tal siiski korda ei läinud. Wana Shmeitslane nägi siiski kuidas tema kauge põhjamaa sõber oma näojumet muutis. Roormehe nägu oli kahroatum kui muidu, ja mahete-roahel roõfsid seal mõned puna sed plekid põskedel aset. Joosep rääkis roanahärrale, et pra on ikka endi selt rcäga haige ja pole sugugi hea olla, peaks magama natukene meel, siis ehk läheb termis puremaks ja tuleb selle kadumisloosse selgust. Seda öeldes tõusis ta üles saa mis roanohärrale head õöd ja sammus oma korteri poole. Kodus roiskas ta end moodi ja püüdis rahutut südant magamisega rahustada oga see ei läinud ta! korda. Süda ei olnud mitte rahu), näis nagu rõhuks mõni ränk kirni südame peal. Ka pole tuba nii kodune nagu ta alati on olnud, kõik on nii roaikne nagu oleks ta mõni klooster mõi kabel. Jkka ja jälle kerkib talle Hnni kuju silmade ette ja maatab oma naeratamate silmadega talle otsa. Ta tõusis moodi>t üles ja hakkas asju silmitsema mis taas olid, et näha kas nad on kõik alles, mõi on ehk Anniga ühes ka mõned asjad kadunud. Seda sumadani pole aga kusagil näha, kus tal paremad riided ja kleidid sees olimad, no kuhu ta siis mujale on jäännd kui äraroiidud. „€ks ole nüüd kurat lahti ja ei mingit muud, asi näib ikka päris tõsine olemat. Tannis järgi maadata ehk on ka minul mõned asjad kadunud."
71
Cäbiroaadates leiab otsija endal käik asjad alles olema. «Isegi pudel roeini on siin, seda pole ma enne malt tdhele pannudki, no sellega pean ma enda kurba meelt küi lohutama, kollab siis uneingel ise Anni ase mel mull roastu naeratab"! Ta maias roeini klaasi, ja jõi mõned tugemad sõmud kanget meini. Talle nais nagu oleks see talle sü damerahuks olema. Peale selle heitis ta marsti moodi, et päeroa muredest ennast mälja puhata. Woodisse heites uinus ta peagi magama, sest oein ei jätnud ka oma mõju amaldamata. Hommikul ärgates aga ei ilmunud oadetamaf kusa gilt mälja ehk teda küll oadati, Joosepi rahutus aina kasmas ta ei mõistnud midagi mõteläü, kuhu mõis tema Rnni jääda. Päeroal käib ta jälle ema roana sõbra flllendorfi juures kurba meelt lahutamos Wcnahärra oskab oma lahedate sõnadega teda rahustada. Ta räägib enda elust mis ta on läbielanud ja püüab oma jutuga nooremehe kurba sQdant lohutada „ma tahan jutustada teile lugu, mis minu noorus eas juhtus ja mis ka pisut sarnane teie looga". Keegi preilikene oli minule heo sõber ja meie tihti kahekesi ilusatel suroeöõdel roabas käisime looduses jalutamas. Juhtumine oli ka kord pidul, kus leidsin oma tutaroa preilikese pidu majas lukkus ukse tagant. Ct mul endal ka selle toa tormis roõti taskus oli, aroasin käratult ukse ja astusin äkitselt sisse, nüüd nägin teda ühe roõõra härra seltsis sohroa peal käsi käes istumas, mind nähes kohkusid mõlemad, kas minu äkilisest ilmumisest, roõi kartsid nad minult kättetasumist. *Sa ju tead, kui leiad enda ar nastatud neiu teisega kahekesti üksikus toas siis ei ole ka ime kui nvnu nägu roiha ja põlgtuse tundemärke amaldas. Pärast leidsin parema ja mõistlikuma endale kes enam teiste peale silma ei heitnud, maid minule truuks jäi. Temast sai ka minule hiljemalt mõistlik abikaasa, nüüd on ta aga juba surnud ammugi", nii ütlen ka teile härra örauberg, kui see naisterühmas an muutlik ja pet lik nagu sügisõö, kel öeldakse üheksa poega olema, ega maksa siis sellepärast kurta.
72
V
:*
.
M. MARK
Truudus võidab. Romaan
elust.
Hind 20 senti.
Joh. R. Heidmets’a trükk, Põltsamaal 1935. a.
* \.
&,.: ■
»SL
i
2?
*■■
- V
Selle peale tõusis vanahärra luuast, tõi pudeli veini, valas klaasi täis ja kõskis sõpra kaasa juua parema meeleolu saamiseks. Kui klaasid tühjaks joodud pandi sigarid suhu ja hakati suure isuga suitsu Qlesse puhuma. „Kuule Joosep, kui nüüd suits läheb kahte rõnga, leiad endale uue, pa rema kallima/ Ka Joosepil polnud vanahärra naljatamise taastu midagi maid ta tõmbas tugevalt suitsu ja puhus suitsupilvi Üles lakke. Hüüd tõusis ka suits ka hes rõngas üles poole, mida ka vanahärra oli juba sil manud. „Tloh asi on korras milleks nüüd enam kurvas tada muud kui klaasid uuesti täis. Tervist Joosep, ning klaasid käisid kõlisedes kakku. Kas ikka veel kurvas tad, naljatas vanahärra edasi, kellele vein oli juba veidi mõju avaldanud, kas ikka veel leinad Rnnit taga. Ka Joosep sattus paremasse tujju. Ta kiitis igat pidi vana härra lahkust ja tema lahket vastutulelikust. Kui juba küllalt juttu aetud ja naljatatud tahab Joosep minekut teha, aga härra Rllendorf sunnib teda uuesti paigale, ning lubab talle veel midagi rääkida. „ Hiina kavatsen lähemal ajal šhveitsi reisima ha kata. Ka seal ei puudu looduslikult ilusaid kohti ning huvireisijate poolest ei jää ta sellest suvituskohast taha sugugi. JTluK üksinda aleks igav sõita ja siit ei taha ma teenijaid ka ligi võtta, sest kodus on mul tublid ja korralikud teenijad isegi. Wast oleksite nõus minuga seltsis reisima sest ma kavatsen reisu varsti ette võtta." „ITla ei tea nii häkitselt veel selle peale kindlat vastust anda, sõnas Joosep, oga hommen loodan härra Rllendorfile kindla otsuse tuua." nende sõnadega lõpe tas Joosep jutu ära tänas vanahärrat kõige lahkuse eest ja läks ära. Päike oli juba loojas kui Joosep tänavale astus. Kdnnjteed olid rahvast tungil täis kes olid Õhtusele jalutuskäigule tulnud. Ka Joosepil tuli tahtmine veidi jalutama minna. €hk juhtub kuidagi juhuslikult Rnnit ja Shrenhardi kusagil nägema. Ta sammus pikka mööda sinna poole kus Rnni oli alati jalutada armasta nud. Joosepil tekkis plaan pähe, ehk juhtun siin midagi
73
nägema kui enda siia põõsastesse peidan. Flõnaa mõteldes peidab ta end ühte tihedasse põsasse ära ja jääb maikselt ootama. Tüki aja ootamise järele kuuleb ta tasaseid samme ligineroat. Joosep tõsteb pea üles ja kuulatab teraroamalt, tasaselt räägib mahe naisterühma hääl mil les Joosep oma endise finni hääle ära tunneb. Joosep kuuleb roaikuses nüüd ainult ema südame löömist, siis on juba sõnu selgemalt kuulda. „Kallis Shrenhard, küll läheb aga see aeg sinu selt sis kiirelt mööda. Kas ka täna lähed tsirkusesse etendust andma ?“ „Jah mu kallis, sõnab meesterahroas tosaselt rää kides. Rüüd jõuaroad mõlemad armastajad legendiku peale ja sammuroad lähedal olema pingi poole istuma. Joosep silmitseb nüüd finnit lähemalt. Tal on taeraakarmasinine siidikleit seljas, mis tema ilusaid kehamorme roälja paista laseb. Jah kena oled sa küll mõtleb Joosep endamisi, aga seda kenamad meel on su teod. Joosep on taskust midagi rasket ja külma pihku mõtnud ja sammub hääletult istujate poole, firmestajad kes isekeskis õnnelikud olid ei pannud lähenejad tähelegi maid ajasid isekeskis juttu lilledest ja muust mis neile meelepärane oli. Selle ajaga lähenes Joosep hinge kinni pidades is tujatele, kes nüüd endiroahel midagi päris sosinal rääki sid. fikitselt praksatas üks oks astuja jala all ning andis luuraja ära. Shrenhard kargas kui aleks ta maimu enda ees näinud äkitselt püsti, kuna finni kiljatas kõmasti, kui ta enda ees nägi Joosepit laskemalmis sõjariist käes. Caskemalmis brauning käes astus Joosep Shrenhardile mastu. Wiimane oli põueoda kätte haaranud ja astus pealetungijale mastu. Kõlas hele pauk, ja kohe sellepeale teine ning mihane hääl sõnas. „!Tla õpetan sind näitle jaks sa kelmi" näitleja lamas nüüd maas ja küljest ni rises tal merd, kuna teine haaro jalas oli kust enam roähem merd jooksis finni oli käed silmeette pannud ja palus Joosepit, et ta ei surmaks mitte ilmsüütud inimest. Joosep oli Shrenhardi põueoda maast mõtnud ise üteldes:
74
„Sa näed minu käes seisab praegust tema elu, ma roõin teda surmata kui mul on tahtmine, aga ma ei taha. Cas elab edasi, ehk surgu oma haaroadesse kui heaks arroab." nKas tuled nüüd minuga tagasi/ pööras ta roihaselt Anni poole. „€i iialgi tule ma enam sinuga, miks tapsid sa tema ära, ma armastan teda rohkem kui sind, kai minema sa mõrtsukas ja ära puutu temasse mitte." Anni oli need sõnad äreroalt ja hingeldades rääkinud, kuna ta ise põlg likult Joosepit silmitses. „Ah nii, sedamoodi on siis sinu armastusega lood. Kas sa Arthur mändmetsa enam ei armasta, ja nii sama ka oma seaduslikus abielus meest. ITii on kõik sinu ar mastus sa truudusetu naine." Joosep oli neid sõnu äre roalt kahroatute huulte roahelt rääkinud. „ITla ütlen sulle, sõnas Annile üsna ligi astudes kui sa ka põlmili mu ees paluks, ei töötaks ma sind tagasi." Reid sõnu rääkides pööras ta end ringi ja põgenes nii ruttu kui tal jalad kandsid sest hirmsast paigast eemale.
Pikapeale toibus Anni esimesest kohmetusest ja nä hes, et Joosep ära põgenes, hakkas ta oma seisukorda roaatlema. Shrenhardi oigamine kostis talle nüüd kõnnu, mis näitas, et noormees oli meel elus. Anni rebis oma aluspesu küljest mõned riideribad ja sidus nendega haaroad kinni nii hästi kui see tal korda läks. Selle peale roõttis ta nooremehe kaabu lähedalt maast ja tõttas sel lega lähedal olemast allikast mett tooma. Weega niisutas ta haaroatu pead ja andis ka talle juua. noormees toibus roarsti ja küsis, et kuhu tema roiharoaenlane on jäänud, ja miks ta teda päris ara ei tahtnud surmata. Rüüd hakkas juba Shrenhard rohkem toibuma kuid siiski suur roerekaotus andis end tunda. Anni aitas haaroatu istuma kuid ta oli siiski nii nõrk, et uuesti rohule tagasi langes.
75
tahedalt teelt oli kuulda auto mürinat, mis kiirelt lähines. Hoidku küll kedagi siia nüüd tulemast sosistas Hnni ning jooksis autole mastu, sest tal tuli nüüd uus mõte pähe. Ta lehroitas kergelt taskurätikuga püüdes märku anda et ta s0ita söömis. IHasin peatus ning paar härrat roaatasid aknast mälja. Hani palus härraseid endale appi et saaks haamatut haigemajja toimetada. Ühiselt kanti haaroatu autosse ja sõidutati haigemajja. Hinna jõudes paigutasid nad haige lähemasse haigemajja, nagu arstid tõendasid ei olnud haaroad mitte rasked, paari nädal» pärast arroati, et haige roõib juba lahkuda haigemajast. Flüüd saatis Hnni oma päemi Shrenhardi korteris edasi ja tahtis temaga õnnelik olla. Ta tundis end Shrenhcrdiga õnnelikuma olema kui kunagi kellegi teisega. Selle Itaalia noormehe maade on palju kirglisem ja sügamam kui sellel inimestel, kes on külmas põhjamaa süles,üles kasmanud. Cks ole ju lõunamaa päikesel palju kuumem ja heledam maade, seda tunnistaroad ka kirju ja roärmirikas taimemöö mis siin pinnal kasmaroad. Rii on ka lugu inimesega, nii on lõunamaa inimene polju teisem kui põhjamaa poeg. 'Hõunamaa nooremehe palam armastus oli Hnni südamele nii sama nagu päikesekiired Õrnale taimele. Shrenhard oli hariduse poolest polju kõrgemal järjel kui Joosep sellepärast mõis ta ka rääkida flnnile kõigest mis roiimasel tundmata oli. Hnni süda oli nüüd täieli kult Itaalia nooremehe päralt. Shrenhard oli juba niiroõrd paranenud et jällegi teatris näidentitest osa roöttis. Ka Hnni mõis teatri män gudest osa roõtta sest oli ju tema Shrenhard samas teatris näitleja. Hnni pani juba pikemat aega tähele et keegi kaas näitleja Shrenhardi peale armsaid pilke heitis. Kord tuli niisugune näidend, kus pidi kohe nooremehe roahel kaksikroõitlus ettetulema ühe neiu pärast. Üheks noormeheks oli Shrenhard, kuna teise meesterahaoa osa floreida enda peale roõttis. näidend oli hästi kätteõpitud ning pidi nüüd hästi mälja tulema.
76
fIoreida astus näitelavale nüüd meesterahva riides ning mängis ka ühtlasi armastuse osa. Peagi tuli näidendi põnevam silmapilk kätte. ' See noor Itaalia naisterahvas kes oli ennemalt Shrenhardi armuosaline olnud seisis nüüd oma armsamaga vasta misi, kelle oli üks võõras naisterahvas temalt äravõtnud. lust see äratas vihatule lõkkele floreida palavas rinnas. Ta oli juba mitmel korral vandunud Shrenhardile kätte maksta kuid ei olnud leidnud selleks parajat silmapilku. Flüüd näis aga selleks paras silmapilk tulnud olema kus ta võis kättemaksta. See ilus naisterahvas kelle pärast pidi nüüd kak sikvõitus tulema kahenooremehe vahel seisis seljanajakile jämeda puu najal ja vaatles võitlust pealt ja lau sus. „See kumb jääb teise võitjaks seda tahan mina armastada, sest mina armaslan vahvust.“ neiu luges üks, kaks, kolm ning lõi igakord lugedes käed kokku. Wasfased jooksid kokku põueodasid ees hoides. Shrenhard mõtles, et floreida ka nii sama näideniit mängib nagu temagi, floreida oga varitses seda silmapilku mil saaks oma oda vastase südamesse puurida. Wõitlus ei olnud pikk sest äkitselt puuris floreida oma oda sügavalt Shrenhardile rindu. Wiimane tuikus ja langes oiates maha. „miks tapsid minu sa floreida?" sosistasid ta kah vatud huuled, ning peale selle kaotas ta meelemärkuse. nüüd nägid ka pealtvaatajad, et asi oli tõsine aga mitte enam näidend, .näitelavale lasti kohe eesriided ette ning peagi toimetati arst kohale. Arstid vaatasid haava üle ja panid ta lahasse. Arstide arvates oli haav elukardetav. Waheajal oli floreida end ümber riietanud ning tõt tas haavatu juurde tagasi. Ta langes Shrenhardi ette põlvili ja palus ärdasti. „Kal!is Shrenhard, andesta mulle ma ei teadnud mitte suures meelesegaduses ja vihahoos, mis ma tegin. Sa teadsid, et ma sind palavalt armastan, sina aga
77
murdsid oma tõotust jo hakkasid Oht teist naisterahvast armastama. Seda ei suutnud ma aga kannatada ja sel lepärast ma tahtsin sulle kättemaksta." Shrenhard ei vastanud midagi toreidale vaid oigas ainult mõne korra mis tunda andis, et haavatu seisukord küllalt raske on. Arstide soovil oli haavatu üksinda kästud jätta, et tal oleks rahulisem olla. floreida ei leidnud aga enam kusagilt rahu. Ta tundis suurt kahetsust oma teo üle ja soovis nüüd, et haige haav võimalikult kergem oleks. Ta ei suutnud kaua rahutusele vastu panna mis tema südamesse maad oli võtnud, ja läks ühe kõrvalukse kaudu sinna tuppa kus Shrenhard haavatult voodis lamas floreida astus tasasel sammul Shrenhardi voodi ette ja silmitses oma magavat ohvrit. Sügav kahetsuse tunne tungis õnnetu naisterahva hinge, kui ta pilku oma ohvri kahvatule näole heitis. miks pidin ma kül seda tegema, kas pidi seda kõike tarvis olema, nii lendasid mõtted tal kiirelt peast läbi. Wõibolla on tol praegust suur valu sellest haavast mida ma talle lõin, kui ta peaks paranema kas hakkab ta mind veel kunagi armastama või ci? €hk armastab oma praegust mõrsjat endiselt edasi. — 3ah, ka see valu polnud sugugi kerge see mis ta selle võõra naisterahva armastamisega ja ühtlasi minu unustamisega mulle südamesse lõi. meeleheitlikult põlvitas naisterahvashaavatu voodi ette. Sel ajal kui floreida haige noormehe ees põlvitas, avas haige parajasti oma silmad, noormees kohkus esiteks ära kui nägi oma voodi ees võõrast naisterahvast põlvitamas, suur oli aga ta üllatus kui ta põlvitajas oma vaenlase ära tundis. „Ka!lis Shrenhard, ometi ükskord avasid sa oma silmad, tõota kas lubad mulle minu rasket süüd andestada või mitte, sellega võtaksid sa suure valukoorma mu hingelt ära.“
78
Haige noormees poni tähele naisterahva hinges ka hetsust oma teo Ole, mis ta äkilise meelega oli enne toime pannud. Ta vaimusilma eest lendasid kiirelt määda en dised õnnelikud ojad, kus ta selle naisterahvaga oli end õnnelikuna tunnud. — Kuidas oli ta teda enne palavalt armastanud ja tema omaks lubanud jääda. Siis tuli aga äkki see võõ ras naisterahvas nende õnne vahele. Tema vaade mõ jus nooremehe peale, nii et ta unustas oma endise armas tatud floreida ja oma südame temale kinkis. Floore kuumaverelise Itaalia naisterahva hinge ei olnud aga see mahtunud, tema sQda ali endiselt noore mehe küljes kinni ega saanud tema küljest end lahti kis kuda. Siis oli ta suures meeleheites hirmsa teo korda saatnud.
* nüüd aga põlvitas see naisterahvas tema voodi ees ja kahetses oma tegu ja palus temalt andeksandmist, noormees võttis oma jõu kokku, köhatas korra oma hääle puhtaks ja pööras pool sosinal naisterahva paole. „
„ mitte sina ei ole süüdlane floreida, vaid nii sama ka mina, mina ärritasin sind sellele teole ... noormees jättis jutu katki, äge palaviku hoog tuli talle peale. „Sa ära püüa rääkida palju, see on sulle raske ja sünnitab asjata valu, ütle mulle ainult üks sõna, sest saab mulle küllalt." Haige oli end vahepeal jälle kogunud ja sõnas floreida rääkimise peale talle silmi vaadates. „ITUda pean ma siis sulle vastama" ja noormees laskis oma silmad ringi käija, nagu püüaks ta kusagilt parajat vas tust otsida. Ta hinges oli käimas suur võillus ja pin gutus, millest ta nii kergesti jagu ei tahtnud saada. Jah, mida pean ma talle vastama, kas pean talle kõik andes tama mida ta teinud, j j selle kelle pärast see naisterah vas mind haavas, tema pärast unustama? floreida nägi ära, et noormees temale nii pea ei tahtnud vastata vaid millegi üle oma mõtteid pingutas, mida ka tema arusaama arvas, ning neiu oli meeitheitmas.
79
«Shrenhard, palus neiu murtud häälel, luba ma ro9tan su käe oma pihku, see rahustab mu meelt ja südameroalu, kui sa tõesti ei tahm enam mulle andestada ega taha mind enam näha, siis ei taha ma ka enam elada. ITta tahan siin sinu haigerooodi ees oma kurrood elupäeroad lõpetada, et sinul mitte enam rohkem teepeol ees olla. Reiu pilk oli nüüd nooremehe näo peale sihi tud nagu ootaks ta sealt meel midagi oma murtud süda mele. Siis oli kuulda ukse taga samme, keegi tuleb käis mõte tal peast läbi. Reroolroer läikis neiu käes, kõlas pauk ja roiimane langes põrandale. flrst kes koridorist tulles pauku oli kuulnud, kiiren das oma samme paha aimates ja tõukas äkitselt ukse lahti. — Ta ees lamas põrandal maas naisterühmas, kuna ta kõrroal lamas läikiro reroolmer ning hõre suitsupilm kattis toa. noor arst kogus end ruttu ta astus naisterühma juurde, kiskus tal riided rinna pealt lahti ja hakkas haaroa järgi maatama. Reiu oli kergelt haaroatud. Kuul oli küll südame poolt rinnast sisse tunginud aga oli ainult kergelt hoo manud. Haige oli praegu sügamas minestuses. Ruttu püüdis arst roerejooksu takistada. Ta tegi hädasideme, ning sidus haaroa kinni. Siis kõlistas ta omale abi kes haige aitaksid ära kanda. Kutsutaroad ilmusid peogi kohale. Rüüd pandi floreida, kes ennast ise haaroanud oli kanderaamile ja kanti kõrroaloleroasse tühja ruumi kus raroitsemine uuesti käsile roõeti. Shrenhard, kes alles isegi roäga haige, oli see juh tumine tundumalt põrutanud. Ta lamas oma rooodis suu res palamikus, kuna kahroatute huulte mahelt mõned se gased sõnad kuuldaroale tulid, flrst silmitses teda teraroalt, katsus pead ja roerelööki ning sõnas oma kaaslas tele. «Hingamine on kaunis korras poleks nüüd enam seda roahejuhtumist olnud selle naisterahroaga oleks ta roarsti tennisel olnud, sest see on nagu näha teda kõmasti
80
Ärritanud, äga siiski hoolsa ravitsemise läbi võib tast veel pikapeale terve mees saada.“ nüüd anti haigele rohtu, mis ta südant pidi rahustarna ja talle uut jõudu andma. Siis heideti pilku veel korraks haige peale, ning mindi teist haiget vaatama. floreidale anti samuti kangeid rohtusid, ning peagi lõi noor naisterahvas oma silmad lahti. „mis on minuga juhtunud, olid haige esimesed sõ nad. Kus on Shrenhard?" Rahustage, rahustage end preili, rahustas arst. Shrenhardil ei ole ju ameti mitte surmav haav. Püüdke aga võimalikult rahulik olla, siis tuleb tervis peagi tagasi. Rrst kes ka mõlemife haigete vahekorda tundis, püüdis nüüd haige meeleolu veel tõsta ja sõnas juurde. „!Tla loodan, et teie mõtted ühekorra kokku lähe vad ja et saate ühekorra mõlemad veel õnnelikud olema."
nüüd heidame pilku vähe tagasi ja vaatame kui das käib selle naisterahva käsi, kes ka selles kurbmän gus tegelane on ja kes oli Shrenhard Shulbergi armas tuse võitnud. Rnni kes 5hrenhardi juhatusel ja soovil oli esime sele kohale istuma pandud, et kogu vaatemäng oleks paremini näha. , Ta istus noore äbielupaari Ragner Groiteri ja tema abikaasa mjlvi €rene kõrval, noor proua oli Rnnile hea sõbranna ning ühtlasi armastas ka väga teatris käija. Ctendus oli olnud väga põnev, mil põhjusel ka ise äranis rohke pealtvaatajate pere oli kokku tulnud. Kui võitluse silmapilk kätte jõudis ja kõigile hirmus tõde selgeks sai mis näitelaval aset leidis tõusis saalis Üldine segadus. Rnni kes asjakäiku lähedalt oli näinud langes suurest ehmatusest minestusse, kuid toibus peagi hoolsa Rlilvi €rene ravitsusel. tflilvi abikaasa ei vao tanud aga Rnni peale kuigi hea silmaga. 81
Härra Ragner sai asjast roäga hästi aru ning teadis mil põhjusel oli terme kurbmäng sündinud. Tema arroates oli kõiges selles kurbloos Rnni süüdlane. Oli ju floreida temale sugulane ning nad olid olnud alati heas mahekorras. Ta 'püüdis aga oma meelepaha sellepärast alla suruda, et ta abikaasa aü Anniga heas roahekorras ja läbikäimi ses. €t ta oma noort abikaasat ei tahtnud pahandada, tegi ta parem end nagu erapooletuks. Wahepeal oli rahcoas teatrist juba lahkuma hakkanud, enamalt endi roahel sündmust arutades. ITlõned aru tasid asja üht, ja teised teist moodi. Küll orcoati, et on õnnetujuhusega tegemist ja roõib ka olla roihacoaenuga. Rnni seisis kui ei mõistaks ta enam midagi peale hakata. Rahroa kõne kõmises tal kõrrous, kuna peas igasugused mõtted lendasid, mis pean ma kül lõpuks tegema, küsis ta eneselt. Shrenhard on raskelt haacoatud, ja kas ta üldse enam paraneb on teadmata. Rüüd ei roõta mind ka Joosep enam coastu, kui ma tahaksin tema juurde tagasi minna. Küsicoalt, nagu nõu otsides, roaatas ta oma sõb rannale otsa ja sõnas: „Kollis Crene, andke mulle nüüd head nõu mis pean ma peale hakkama, nagu näete on asi kõige pahem. Kas roõiksite mind nii kauaks enda juurde roõtta, kuni näen kuidas kõik asi läheb ja saan endale mingit kohta muretseda?"
„miks mitte, heameelega, sõnas heasüdamline proua, ma aga ei tea oma pead seda asja otsustada maid rää gin enne sellest oma abikaasale, ma loodan, et tal ka selleroastu midagi ei coõiks olio. Wiimasel polnud ka selle roastu suuremat midagi ning otsustati siis ühisel nõul Rnni endi juurde teenistusse roõtta. Sellest ajast peale hakkas nüüd Rnni oma uues kohas elutsema. €t noorproua hea inimene oli ei olnud Rnnil tema teenistuses suuremaid raskusi. €lu paistis tolle siin parem kui ta seda oli endale enne julgenud ettekujutada.
82
Selle asemel oli aga Annil oma raskused siiski kanda, nüüd kus Shrenhard oli haigerooodis, ja Joosepist oli ta ka muidugi põlatud. Anni sai nüüd hingeliselt palju kannatada mis tema peale ka palju mõju acoaldas. Tema lõbus meeleolu oli täiesti kadunud ja selle asemel oli kurbusejoon noore naise südames maad roõtnud. Kuu aega oli Annil ilma mingi suurenw mahejuhfumiseta möödunud. Ta polnud oma uuest elukohast kellegile mingit märku annud ega polnud ta ka Shrenhordist midagi kuulnud. Ühel päeroal kui Anni oli jälle oma mõttetesse süroenenud, astus proua Groiter tuppa, nähes Annit süga mas mõttes ja mureliku näoga, küsis ta osaroõtliku näoga, mida see jälle peaks kurroastama. „€i maksa mitte nii palju kurroastada, see mõjub teil roiimaks terroise peale. Jätke moha kõik mured ja tehke rõõmus nägu ette." Anni oli oma proua juttu naeratades kuulanud ega lausunud sellepeale midagi. nähes, et proua otsib oma käekotist midagi, muutus Anni meeleolu roeidi rõõmsamaks. «Kas toote mulle kirja mõi mõningaid uudiseid." * Kirja mul just ei ole, aga uudiseid on mul natu kene küll," sõnas proua ja ulatas Annile kaks pilti ja kihlakaardi. «Shrenhard ja floreida on kihlatud, sõnas Anni sellepeale kuna ta palged ära kahmatasid, ja pärast uuesti punaseks muutusid. «Seda ma mõtlesin kohe. Tähendab nad on siis terroed ja juba kihlatud, nii see nüüdne elu on, esiteks tapatööd ja pärast kihlamad." Proual ei jäänud ka muud kui Anni sõnu tagant tõendada. «millal peaksid siis need pulmad olema?" «Oli kuulda, et teise kuu kümnendal, sõnas proua. «Tõesti imelik inimene roõib see Shrenhard olla.
83
Ta roõib andestada isegi enda mõrtsukale ja põrast isegi temaga meel abielluda 1“ „€ga roana arm ei roosteta," poolt juurde.
sõnab proua omalt
Proua roõttis kaardid laualt ja läks sellepeale uksest roälja. Anni jäi kesk tuba seisma ja roaatas minejale järele, kes ust enda järele kinni tõmbas. Sügaro kahetsusetunne roõttis flnni südames nüüd maad ja tasaselt sosistas ta oma kahroatute huulte roahelt. „Oh Shrenhard, miks olid sa ometi nii muutlik ja lasksid kõik nõnda sündida." Wiimaseid sõnu rääkides olid pisarad noorel naisel mõõda palgeid alla jooksnud. Sel päeroal kui Shrenhard Shulbergi ja ?loreida Helbergi pulmapäero oli, pidi flnni üksi koduhoidjaks jääma sest, et tema härra ja proua olid mõlemad pulma peost osaroõtma palutud. flnni käis tubades edasi ja tagasi ega teadnud mida etteroõtta. Ta roaatas tihti aknast roälja nagu ootaks ta sealt kedagi tulema, tõstis roaase kummutil, tõukas jalaga toole ja tõstis neid põrast jälle uuesti üles. Südamerahu oli täielikult tal kadunud kuna selleasemel oli pahameel ja kurroastus maad roõtnud. nõnda oti lõpuks õhtu kätte jõudnud ning päike roeeres metsade ja mägede taha parajasti looja. flnni läks kööki, et õhtust roalmistama hakata. Chk küll majahärra ühes oma abikaasaga pulmapeol oli, pidi ta hooroipöisile ikkagi midagi õhtust roalmistama. Õhtusöögil märkas ka tema, et flnni meeleolu just kuigi lõbus ei olnud, naljatades pöörab ta ennast suure kassi poole kes alati lauaääres istus, ja küsib temalt. „Kuule kass kas oled sa meie perenaisel mõne tald riku katki teinud, et ta meel nõnda halb on? flnni kes pliidi juurest hooroipoisi kõnet oli kuulnud lausus naeratades selle peale. „miks teie oma roana sõpra süüdistate tema ei ole midagi kurja teinud."
84
Hooroipoiss ei roastanud flnni jutu peale midagi* Heitis karra pilgu sinna poole naeratas ja ei reastanud rohkem sõnagi. Wahepeal oli sööja endaga malmis saanud ja läks mälja, et puid meel homseks malmis tuua. Peale õhtuste toimetuste walmissaamist läks flnni oma tuppa ja heitis moodi, et piinaroatest mõtietest sell moel mabaneda. Uni ei tulnud aga peale maid jättis ootaja saatuse hoolde. Kurroalt ja üksinda oli flnni nüüd omas toas ega teadnud millega oma kurbtust ja igamust ära peletada. Samuti hui flnni üksilduses istus, oli ka hooroipoiss Cndel üksi omas toas ja mõlgutas mõtteid. Talle kerkis tüdruku kuju tihtipeale silme ette kellega ta natukese aja eest kõnelenud oli. ..Paistab päris kena tüdruk olema kui läheksin natukene tema juurde aega roiitma. Pererahroas on ka kodunt ära ja mis ma siin ikka üksinda mähin." Sellepeale silus noormees oma pead, kohendas rii deid ja sammus tüdruku toa paole. Ta koputas ja kui toast sisse öeldi, astus Cndel üle läroe tuppa. „Wabandage, et teid tülitama tulen, mul tuli mõte teie seltsis mähe jutustada ja aega roiita. Rägu näha olete nii sama üksinda toas nagu minagi." „€ks istuge sõnas flnni ja roiipas käega tooli poole." Wõõras tänas, jäi aga püsti ja püüdis Anniga juttu teha. „Teie olete ka alati kodune inimene kas teil ka mõnd ”tuttamat pole kellega roõiks roahest igaroatel tundi del aega mööda saata?" „Pole mul siin suuremat tutrousi midagi, sõnas flnni. Olen roõöras siin linnas ega tunne siinseid inimeisi kuigi hästi." „Sama roiga on ka minul, et pole tutrousi ega ka sõprade ringkonda."
85
«minu elukäik oli ennemalt palju rõõmsam kui ta nüüd on, seletas hooroipoiss kes kõnelemise hoogu oli sattunud. Hiies aasta tagasi elasin ma oma hea abikaasaga rõõmsaid ja õnnelikke päeroi. Oleks sel ajal keegi mulle ütlenud, et see ilus elu peagi saab lõpetud, poleks ma seda kuuldagi tahtnud maid oleksin talle naernud näkku. Saatus aga ei tahtnud, et meie peaksime nii Õnnelikke päemi kaua elama. Siis tuli surm oma kurja käega ja roiis minult mu armsa abikaasa ära. flüüd on ta juba üle poole aasta mulla põues puhkamas ja kõigist neist maapealsetest mu redest roaba." «niisugune on siis minu elukäik olnud," seletas €ndel oma elulugu Hnnile. «Kas teie roast olete nüüd nii lahke ja jutustaksite ka oma elulugu minule mõne sõnaga." «minu elulugu pole just teab kui roosiline olnud, ega ole ka just kõige pahem. Wahel oli minu elumeri ilus ja roaikne kuid roahest ka tormine ja mässaro." «nii see on teie räägite päris tõsist juttu. €ga iga kord ei ole elumeri ilus ja roaikne, mõnikord on ta ka tormine." «Istuge ometi toolile, miks teie püsti seisate, teie olete ju isegi terme päero tööl olnud," sõnas Hnni. «Tänan, tänan küll saab, ega ma nii roäsinud ei olegi, mees kes riigiteenistuse on läbiteinud ei tohi ju nii ruttu ära roäsida." Ta astus naisterühmale lähemale ja sõnas: „Wast olete ehk roäsinud ma tülitan teid siin oma loriga, ehk tahate puhkama minna."
86
»Pote sellest midagi rääkis finni omalt poolt, ega sest puhkamisest nüüd nii häda ei olegi, flega ju on pikol õhtut kallalt, et juttu mesta." noormees roõtab finni käe ja sõnab: «Teid teeb roist rahutuks Shrenhardiga endine roahehord. «Teate teie siis meie endist roahekorda Shrenhar diga?" —■ „1ah ma tean sellest loost nii mõndagi, sõnas noor mees kui ma alles siia tulin siis härra rääkis mulle ühe korra neist juhtumistest." — finni kes enne, oli rahuliselt nooremehe kõnet kuu lanud, muutus nüüd rahutumaks, Flärroiliselt näppis ta pabarilehe kallal mis tal peos oli, nagu oleks see toiming ia| just nimelt tähtis. Weri oli näkku malgunud mis sel get tunnistust andis, et tal Shrenhardi meeletuletus ei meeldinud. «Preili Rnni, unustage möödunud ajad milleks neid kõiki nii südamesse mätta, fleg roõib ju kõij? haamad parandada ja teie eiulaema jällegi õigele teele paigutada." Wiimaseid sõnu rääkides oli noormees tugemalt finni kätt surunud ja talle sügamalt silmi maatanud, nagu otsiks ta sealt oma sõnadele kinnitust. «Praegusel korral oleme peaaegu ühesuguses seisukor ras," jutustas noormees nüüd juba hoogu sattudes edasi. «Kas ei roõiks meie endi roahel midagi tõsisemat ning paremat roahekorda luua. Oleks meil siis ju palju parem ja lõbusam jgaroaid aegu mõõda saata. Teie olete tõesti haruldane naisterahroas keda ma üldse olen kunagi kohanud. Teie silmaroaade on nii möjuro, et kes neid silmi on korra näinud nendest nõnda kergelt lahti ei saa. ITlida arroate minu küsimuste kohta preili Anni ja mida arroate mulle sellepeale roastata?" —
87
finnil, kes nooremehe juttu oli kuulanud, kattis nüüd kerge puna üle ta ilusate põskede. Kiirelt lendasid minetoiku marjud ta maimusilmade eest mõõda. Shrenhardi kuju kerkis jällegi ta maimusilmade ette, ehk ta teda kQi oli püüdnud oma meelest ära roõõrutada. Sellest see ka siis tuligi, et ta ci saanud nooremehe kQsimustele nii ruttu mastata. naisterühma silmadest luges aga noormees nõus oleku pilku mida aga see meel amaldada nii pea ei tahtnud. Kui noormees oma küsimust meel püüdis korrata ei jäänud ka Rnnii muud üle kui tema küsimusele jaatamal* mastata. Cõunamaa nooremehe silmamaade ei jätnud ka selle põhjamaa naisferahma südant liigutamata, kelle süda isegi armu igatses.
nii loas Rnni endale jällegi uue tutmuse Ragnerite hoomipoisi €ndel Weebreyga.
nüüd istusid mõlemad kaasteenijad ühiselt käsikäes ja ajasid juttu endistest ja praegustest aegadest. Rnni südamest olid peagi ununenud endised rasked haamad. — See noormees mõis oma jutuga ta rahutut südant maigistada ja endised mured ja molud eemale ajada. Rääkides ei pannud kumbki tähele millal aeg nii kiirelt möödus kuni suur seinakell ühekorra kaks lõi ning hilist öötundi kuulutas, noormees tõusis istmelt üles, surus meel korra tugeroalt Rnni kätt ning tegi minekut. Oma tuppa astudes kuulis ta, et keegi hobustega märama ette sõitis. „Wist on härra juba tagasi," rääkis ta enda ette ja tõttas mäljc, et hoomimäramaid omada. Raskeid märamaid lahti tõmmates nägi ta, et härra para jasti moorimehelt maha astus ja oma abikaasat järele aitas. Hoomipoiss termitas miisakalt, aitas noorehärral
88
sumadani tuppa kanda, jättis head ööd ja läks ale Öue enda ette roilistades tuppa. —
Joosep tormas kui hirmust aetud mööda pimedaid, tänamaid edasi. Ta ei teadnud isegi kui kaua ta olj nõnda tormanud kui miimaks suurt roäsimust oma kehas tundis. Süda peksis tormiliselt kuna tugem hingeldamine kiirest tormamisest tunnistust andis. Ta peatus Ohe tänaroaristsel ja mõttis kaabu peast, et end Õhtuse jaheda Õhuga meidi jahutada. Hirmus möödunud silmapilk ei tahtnud tal meelest ära nii ruttu minna, mida tegin ma kiil oma suures roihahoos, — küsib ta iseendalt. Peaks see haamatu nüüd tõesti minu kae läbi surema, mis saab siis edaspidi minust? la selles kõigis on süüdlane see nais terühmas, ci mitte keegi muu. — Kõrrous aga kumisesid ikkagi meel alles hilja kuuldud sõnad: „€i iialgi tule ma enam sinuga tagasi sa südametu mees, sa oled ta tapnud, — oled ta mõrtsukas." „Wõtku kurat niisugust naist T Kas pean siis mina õige teda meel paluma minema ? „Kui on ta juba korra läinud siis mingu ma tahan ta oma südamest täiesti mälja heita. Kui ei ole enam naisi siis ei ole ka see enam naine kellega mõiks läbikäija.4* Sammudes kuuleb ta, et keegi lähineb, oli juba jutu ajamist kaunis selgelt kuulda. Joosepil polnud taht mist kellegiga kokku puutuda, ta keeras teiselepaale tee äärt, et mitte kellegile oma äremat meeleolu näidata. Peagi märkas kõndija, et oligi ama korteri ukse ees. Tuppa astudes süütas lambi ning istus mäsinult sohmale, et mäsinud jalgu puhata. „On ehk ka mul närmide jõuks rohtu kadus, sõnas ta ja hakkas kapist midagi otsima ning tõi sealt punase meinipudeli mälja. Ta jõi ühe ju* tiga kaks klaasi täit pudelist ära, miskas siis klaasi lauale ja istus uuesti sohmale.
89
„Wana fillendorf lubas end reisuks roalmistama hakata, parem lähen maatan kaugel ta oma asjaga juba on. Puhkamisest ei tule mul nii-kui-nii praegust midagi mälja. Kohale jõudes tõttas manahärra talle rõõmust sära' mai näol mastu. ,.Tulge aga tulge tahapoole mu hea sõber, nagu näete olen end juba reisumalmis seadnud." „Tulge istuge siia ja kõnelege kuidas teie seisukord ka nüüd on? Kuidas on lugu teie finniga, on ta juba koju tulnud?" Joosepil ei meeldinud finni meeldetuletus, see kiskus jällegi manad haamad meel rohkem lahti ja tuletas allesjuhtunud sündmust talle meelde. „€i ole minu finnit kül meel kusagilt mälja tulnud ega tulegi. Ühtlasi on ka meie mahel igasugused roahekorrad lõpnud. Ulul pole enam isu siin linnas elada maid tahaksin siit meeleldi kiirelt minema saada. Prae gust ei ole mul tuju rohkem enam sest asjast kõneleda edaspidi räägin teile rohkem. Olen nüüd ka nõus teiega ühiselt pikka reisu ettemõlma." — „Teie rõõmustate mind oma sõnadega tõesti härra Orauberg, kui lugu nii on siis pole muud kui seatke aga endid reisumalmis, et meil enam ei oleks asjata takistuisi." Wanahärra jutt oli olnud Joosepile meelepärane. Ta jättis nägemiseni ja tõttas kiirelt oma korteri poole mis sealt mitte kaugel ei olnud. flüüd algas kibe asjadepakkimine ja korraldamine, milles ta kaunis osaro oli. Kaks suurt sumadani mõtsid kõik suurema jao kraami endi sisse kuna muist mähemaid asju roäiksesse käsikohrori äramahtus. — Kui kõik malmis oli uratas ta meel hoolega toas ringi nagu kartes midagi maha jääma. Kõik on siis seda korda koos, ega ole mul siia tuppa enam midagi mahajäämas. nüüd pole muud kui kiiremalt minema.
90
Ta jättis pakid esialgu põrandale nagu nad olid ja tõttas majaperemehele oma minekust teatama ja ka üht lasi lõpuarvet tegema. Härra Shrocldmann kellele Joosep oli juba ennemalt teatanud oma lahkumisest ei pannud nüüd nooremehe minekut ka palju imeks. Küsis muuseas uue reisu eesmärgist ja nii äkilisest sõidust. Kui Joosep oli oma korteri arme tasunud jättis ta korteri peremehega südamlikult jumalaga ja tegi minekut. „Õnn kaasa teile härra Grauberg, ning pidage ka mind meeles kui te võõrsil olete sõnas peremees lahkujäle järele. Joosep tõttas kiirelt minema, et voorimeest leida kellega saaks oma pakkisi Hllendorfi juure toimetada. Otsitav oli tal peagi käes, pakid pandi vankrisse ning sõideti ära. — Hommikul coara olid mõlemad reisijad jalul. Peagi oli rooorimees ukse ees kes pakid ja kohvrid peale pani ning siis algas Ühine sõit jaama. — Teel püüdis Joosep oma rusutud meeleolu ilusa loo duse silmitsemisega lahutada. Kaugemale ja kaugemale jäid neist iuttavad majad ja kohad maha, kuni lõpuks jaama jesisel peatuti. Hüüd oli vanahärral Joosepist suur abi. IToormees aitas tal pakkisi kanda mida vanahärrat kaunis ohtrasti kaasas näis olema. Rong millega nad roälja sõitma pidid oli jaamaesisel ja pidi mõne minuti pärast väljuma. nüüd oli vanahärral jällegi Joosepist suur abi. noormees avitas tol pakkisi peale toimetada, et õigeks ajaks rongile jõuda. Olid reisijad end vagunisse sisse seadnud kõlas vile ja rong hakkas tasaselt liikuma. — Joosep heitis pilgu läbi akna välja ja püüdis veel ümbrust silmitseda. Tal oli tunne nagu näeks ta seda maastikku veel viimast korda. Jlusad maakohad kadu sid kiirelt silmist, kuna vahetevahel mõned postid vaguniakendest mõõda vilksatasid.
91
Joosep tahtis oma meeleolu toeidi lahutada. Tal polnud enam isu üksilduses istuda ja aknost roälja roaadata. Teises roaguninurgas istus salkkond lõbusaid noor mehi kes endi roahel rõõmsalt jutlesid ja naljatasid. Joo: sep istus noormeestele lähemale, et saaks mast nende seltsis igamat aega mööda saata. noormehed alustasid lõbusa laulu üles, et endi ja teiste reisijate meeleolu tõsta. Joosep kuulas roaimustaduit ilusal laulu ja nüüd märkas ta isegi, et ta meeleolu märksa parem oli. Cauldes ja naljatades läks nüüd aeg kiirelt edasi. Joosep ja manahärra olid koguni rõõmsas meeleolus. Raljatades ja lauldes ei pandud tähelegi kuidas aeg möödus. Kiirel! tormas rong edasi, ikka lähemale ja lähe male roiies reisijaid oma eesmärgile. Hakkas juba lähe nema õhtuhämarus kui rong lähines Berni roaksalüe. Juba roõisid reisijad silmitseda kaugelt linnatornisid ja kõr geid maju. finn näis oleroat loodusliselt ilusal kohal, seda mõis ainsa pilguga kohe näha. Rong peatus peagi uhke jaamaesise ees. Reisijad, kes suuremad tuttaroad olid, pigistasid lahkumisel soojalt üksteise kätt ja astusid rongilt maha. — Härra flllendorfile oli jaama, tütar ja roäimees roastu tulnud, et oma isa roasturoõtta. Wanahärra meel oli ko guni rõõmus kui nägi, et ütar oli ka teda meelespiaanud ja temale roastu tulnud. Härra Hlltndorf tutroustas noorernhroale oma uut sõpra, ning siis asuti ühiselt teele linna poole kus roanahärral maja pidi olema. Hlaja oli ilusal kohol teda ümbritsesid tagaküljelt ilusad suured puud, mis selle majale meel suurepärasema roälimuse andsid. Peagi kanti reisilt tulnud roanahärrale ja ta sõbrale maitsero õhtusöök lauale, naljatades ja rõõmsas meeleolus istusid nüüd roõörad lauda ja asusid 92
kehakinnitama. Wana hallipeaga teener pakkus toite ringi ja maias kallihinnalisi roeinisid klaasidesse. Õhtusöögi ajal rääkis roanahärra ama uuest sõbrast, elupeastjast oma lauakaaslastele. „Kuulake teie koosolijad, alustas ta, see noormees kes istub siin minu kõrroal on minu hea sõber, kelle olen ma omale Itaaliast leidnud. See oli kord kui ma olin jälle oma igapäeroasel supelusel, kui mulle krambid lõid ja ma pidin oma elu sinna jätma. Siis tuli see noormees ja päästis minu ära sellest hirmsast surmast. Poleks teda seekord seal olnud, siis coõibolla poleks ma mitte enam teie seltsis siin!" Haod tõsteti ühiselt klaase ja lasti roanahärra ühes oma julge elupäästjaga elada. Kõik seltskond oli Joosepist roaimustatud ja tänasid teda tema roahroa teo üle. Iseäranis tänulik oli roana Hllmdorfi tütar, kes Joosepit tänas südamest tema roahrouse üle. Kagu see aeg oli aga Joosep ise koguni sõnakehro. Kui talt midagi küsiti ehk jälle tema auks klaase kokku löödi roastas ta lühikeste ja otsekoheste tänusõnadega. Tihtipeale pidi roanahärra oma sõpra rõõmustama ja elus tama, kui see jälle oma ette mõttesse jäi. Oli juba hiline õhtutund kui seltskond laiali roalgus, et reisilt tulijad saaksid puhkama heita. Joosepile oli ka roäsimus juba peale tulnud, nii polnud tal ka midagi selleroastu kui talle magamisase kätte juhatati. Peagi täitis suur roaikus maja. Hommikul ärgates oli kõigil meeleolu hea. Uni oli kõike hästi kosutanud, iseäranis heas tujus oli roanahärra. Rõõmsalt naljatas ta igaühega kes talle roastu juhtusid. Peale hommikusööki tahtis majahärra oma asjad kõik läbiroaadata mida ta ka oma sõbrale näidata lubas.
93
Pärast roiis roanahärra oma sõbra rohtaeda et roärsbes õhus jalptades aega toiita- Kesk aeda oli ilus roeibene purt^kaero, mis tibadena mett lilledele raiskas. Siin ja seal teeäärtes mõis igalpool ilusaid õitsroaid roärroilisi lillesi silmitseda, Kesk aeda oli ilus ilupuudest istutadud lehtla, kus kuuma päikesekiirte eest oli istuja kaitstud. Igalpool põis näha suurt maitserikkast ja hoolsat korraldajat katt. Köjk selle oli seadnud ja korraldanud roana flllendorfi tütar fllice, kui ta alles kodus oli. nüüd oli ta aga abiellunud enda mõisarentniku pojaga. €hk noormees kül just fllice seisuse roääriline polnud, aga et ta oli preili fllice südame kord ära roõitnud ei tahtnud ka roana härra noorteinimeste õnnele teele ette minna. Wanahürra oli mõisa annud siis roäimehe ja tütre kütte milles need nüüd elutsesid. Teener kandis roeinipudelid lehtlasse, ilusa, ümarguse laua peale ja pöördus minema. Wanahürra juhatas ama sõpradele istekohad kätte ning siis hakati roabas looduses lõbutsema. Wanahürra küsis roäimehe käest mõisa käekäiku järele, sest oli ta ju nüüd hulk aega kodunt eemal olnud. «Kuidas on aga lugu selle suroilaga mille me mine raal keroadel ehitasime. Kas on ka seal juba huroireisijaid sees?" „lkka on ka sõnas roäimees oma äiale karoalclt silmi roaadates. Suroila on koguni täis. Seal on kõigilt poolt huroireisijaid sees. FTlõned peatumad päris pikemat aega. Isegi Cestist on neid sinna kokku rooolanud. „ma kuulsin te rääkisite, et isegi Cestist olla seal teie suroilas peatajaid, rääkis nüüd loosep roahele. ITlul oleks ka hea meel kui näeksin hulga aja tagant oma rahroust."
94
Warsti peale selle tõi teener kirja, Wanahärra sil mitses posti templit ja märkas, et kiri oli ta enda mõi sast tulnud. , Kirjas oli öeldud, et härrat palutakse mingisuguse tungima asja pärast kadu sõita. mõne minuti pärast sõitsid Rüce ja ta abikaasa mõisa poole teele. Joosep ja manahärra jäid nüüd kahekesi aeda juttu ajama. Wanahärra otsustas nüüd meidi puhkama heita, sest ilm oli ka lämmatamalt palaro. Wanahärra jäi peagi mait mis tunnistust andis, et temast uni juba mõimust oli saanud. Joosep aga selle masfu ei saanud oma silmi kinni lasta. mõtted ei annud talle rahu. Tal tuli meelde kodu maa, kodused sõbrad, tuttamad ja ta lahkumine kodumaalt. Tute aga jälle peagi tagasi kõlasiroad ta mana tädi sõnad tal ikka kõrrous. Ka lTUralda kuju kerkib ta maimusilma ette. Selgelt on meel meeles tal need sõnad mis ta rääkind oli fTliraldale, siis kui Rnni tal meel tundmata oli. Kuidas olid nad kõndinud kahekeisi Rnniga ilusas Itaatlia looduses. Ja kus peaks olema siis nüüd see Rnni, see ilus Rnni. Ta on muidugi kaugel ja ei tea kui roo siline käekäik roõib tal seal olla. Rga kes on selles süüdi, et see asi nõnda pidi minema ? Wõib olla on ta ka õnnelikum praegust koi mina, kes mõib seda teada, mina poleks teda kül mitte enesest ära tõuganud, Selleskdigis on ta ise süüdi, et see nõnda pidi minema. On ta ehk endale jälle mõne uue leidnud kes seda teab, see oli ju la loomuses. Rga mis mina sellest nõnda palju mõtlen olgu tal neid nüüd roöi kümme ehk enamgi, minusse see enam ei puutu Cõpuhs sai uni mõtleja üle mõimust. Kaua ta ma ganud ei olnud se'lest sai ta aru sest päike polnud palju oma seisukohta muutnud. Wanahärra oli ka enda unest juba lahti saanud ja sammus loosepi paole. „Kuidas passis uni ko, mu noor sõber ja mida unes nägite head muidugi midagi?" 95
„ Hägin pma manu tuftamaiõ mastas Joosep." „Kos pii see finni, küsis roanohärra omalt poolt." „€i ojnud just finnj majd keegi teine sõnas Joosep." Kui unes nägite siis ehk näete ilmsi ka, sedasi ikka Öeldakse, ma olen kuulnud, „ Ka ik mõib ju olla, pea küsimus pn aga see kas ta mind üldse näha enam tahabki." nõnda räägiti ja arutati mitmesugustest asjadest mis meelde tuli. Joosepi mõtted olid ikka ja jälle uuesti ITliralda juures. Ta ei tudinud aimatagi, et temast põla tud ja unustad naisterahmas temast kuigi kaugel ei olnud. €t meeleolu parandada sammus ta rohuaeda, et ilusaid lillesid ja ilupuid silmitseda. Täesti otse kui paradiisis kõndimine on siin, imestas noormees. Siin leidub igat tuärmi lilli. Kui ka meie kodumaal sarnaseid ilusaid lilli leiduks. Rönda mõteldes ei pannud noormees tähelegi millal aeg oli möödunud ja et päike oli madalasse mõ junud. Joosep seadis nüüd sammud uuesti maja poole. nagu kuulsime juba, et eelnimetatud kaupmees, kelle juures meile tuttam ITliralda teenistuses oli, kaunis heal järjel elas, €t oga ta proua nõrga tennisega ali, siis soomitasid arstid talle kuhugile lõunamaale termist pa randama minna. Kaupmees tahtis oma abikaasa termise eest kõigeparema tahtmisega hoolt kanda, nii nad olid siis Ühel pöemal reisi Shmeüsi poole alustanud, et siin kuulsal ja ioodusliselt ilusal fllpi maadel oma termist raroitsfdi-. Wanaproua ei tahtnud mitte suurt teenijaskonda kaasa roõtta sellepärast sõitis ta ainult kahekeisi oma noore teenija ITUraldaga. Cigemale kuu aega oli nüüd sellest päemast juba möödunud kui termiseparandajad Shroeitsi jõudsid. Sumila milles nad aset olid mõtnud ali Ioodusliselt ilusal kohal ja linnale lähedal. Igapäem käis proua miraida seltsis mägedel jalutamas ja oma termist soojas kliimas tamitsemas.
96
M. MARK
Truudus võidab.
II anni!.
Hind 20 senti.
Joh, R. Heidmets’a trükk, Põltsamaal, 1935. a.
fe
Ilusatel õhtutel kui Uliralda oma tööst roaba oli ja kui proua ei tahtnud enam roäJja minna, jalutas üliraida üksinda ja ka roahest oma allestutrounenud sõbranna seltsis. — Hylenhausfi mõisapõllud ulatasid just Fleushatteli järroe lähedusse. Suroila oli ka loodusliselt ilusale järroe lähedale coeikesele mäekingule ehitatud, et rohkem huroireisijaid endapoole meelitada. Suroilast roaadates mõis saada maatleja roäga ilusa pildi, mäe rinnakult all pool seisis suur uhke järm mis päikesepaistel maatlejale roastu sinetas. lärme kallast ilustasid suured ja mõimsad ilupuud, mis oma oksi alla paole painutasid. Ühel maikscl ilusal õhtul tahtis Uliralda oma meelt meidi lahutama minna, ülimad*nad ju siin mÕÕrsil üksinda ega polnud ühtki kodumaalast kellega mõne sõna oleks juttu roestnud. €hk küll aeg kaunis hiline oli mõtles neiu siiski oma meelt ilusal õhtul meidi lahutada. Ta sammus mööda kitsast jalgrada ja silmitses ilusaid lillesid ja puid. mõned üksikud jalutajad tulid talle mastu kes mististe omalt jalutuskäigult juba tagasi tõttasid, Parem ongi kui teisi enam jalutamas ei ole, mõtles ITliralda iseeneses, ma tahan üksildust. Üksinda on mul palju parem kõndida, ma saan siis mabalt mõtelda ja unistada, ei ole kes mind eksitaks. Hända mõteldes ei märganud ta isegi millal ta oli järroe äärde mälja jõud nud. Flüüd oli aga järm täies omas suuruses neiu ees. Chataeroas roärmis järrne pinna ilusa roosa-punaka roärmiga üle. Suured puud peegeldusid meest roastu. ITtiraldale näis nagu poleks ta sarnast ilusat pilti meel kunagi näinud. Tuul mängis õrnalt laintega mis tasaselt laksudes roastu kallast käisid, näis nagu oleks ka järroelgi midagi mõttes. ITliralda istus järroe äärde pingile ja silmitses ilusat loodust. Ta istus üksinda pingi peal, aga ta mõtted käi sid kaugel kodumaal ringi.
97
■sc •~’^N mõtted lendasid lapsepõlvest kuni käesoleva ajani. Talle tuli meelde elu kodumaal ja sealsed inimesed. Kuidas ta oli Joosepiga õnnelikult elanud ja Õnnelikust elust unis tanud. nüüd oli aga see inimene kusagil kaugel ara ja on jällegi õnnelik teisega. Ta tõusis pingilt üles ja sammus pikki järvekallast edasi, et oma mõtteid ehk sel moel saaks lahutada. Tei selt poolt oli näha kõrgeid mäetippe mida ehapuna nagu kullaga üle külmas. Talle tuli meelde öösine unenägu mille üle ta oli kogu päetoa mõtelnud, mis mõis see küll tähendada, et ta oli teda meel unes näinud, miks pidi Joosep end meel te male näitama ja pealegi meel surnult. Wõib olla ongi ta juba surnud ja võib olla mitte. — Põõsast mööda sammudes lendas sealt üks lind parinal välja. Äkilisest parinast ehmatas neiu, sest ta oli kogu aeg ametis oma mõttetega olnud. Ta sammus pingi juurde tagasi, et meel natukene ilusat loodust silmitseda. Ta otsis taskust roeikese taskuraamatu ja hakkas sinna sisse oma igavuse peletamiseks kirjutoma üht tutroat laulu, mis tal meelde oli jäänud: Sel roaiksel õhtul olen üksinda, ma omast armastusest tahan mõtelda, mu armastus, see kurb on surmani, See tõusta pole võinud hõiskeni I Ja ununenud ainsas maotuses, Kui mõistmatuma elu sdaduse ees. ma oma pilku saadan kaugele Ja pisar kipub mulle laugele ! Salmisi lõpetades tõusis neiu pingilt üles ja sammus tutroat teerada mööda suvila poole tagasi. Ta mõtles, et kõik on nüüd juba suroilas puhkama heitnud, aga li gemale jõudes näeb ta, et suroila ümbruses meel küllalt ela ja liikumist on. mõned kes on õhtusel jalutuskäigul olnud puhkavad nüüd endid väljas pinkide peal ehk ja lutavad liivatud teede! ringi. miralda vaatles veel öhtuseid jalutajaid ja sammus oma toa poole, mõteldes ehk vast tema proua ootab juba.
98
Hylenhausti mõisa pärishärra Johan Gottfried Rllendorf oli end oma sõbraga juba küllalt roal ja puhanud ja karoatses sõbrale oma mõisa näidata kus tema tütar ja roäimees elas. Wanahärra teatas seda oma teendrile ka, et ta maale sõidab oma mõisa ja suroilat roaatama ning ütles oma teendrile, et ta ilusti maja järele roalroaks. Teendrile anti ka käsk, et ta auto malmis telliks. Peagi oli uhke tõldauto ukse ees millesse hallipeaga mana härra ühes oma noore sõbraga sisse astus. Kiirelt lendasid nad kõrgete majade rägastiku roahel edasi. Juht näis oma asja hästi mõistmat, masina käsit lemine näis tal mänguasi olemat. Peagi jõudsid nad linna piiridest mälja lagedale teele. Siin sai meel natukene aega sõitu, ning auto peatus pidur dades uhke Hylenhausti härrastemaja ees. Wäimehe ja tütrele oli roanahärra oma sõidust juba ette teatanud. Flüüd tõttasid mõlemad trepilt alla küla listele mastu. Peale termituste ja käesurumiste juhatati mõõrad sõõgituppa, kus laud igasuguste söökide-ja jooki dega kaetud oli. Peale lõunasööki mindi ühiselt rohtaeda ja parki roaatama. liusad kruusatud teed roiisid igalepoole pargi serma. Tee äärtes õitsesid mitmettõugu lilled, millele Joosep ei teadnud nime anda. Pargi keskel oli ilus suur tiik mille sees mäikene ilus saarekene asus. Saare peale miis kõrge malgeks märmitud kaarsild mis mõisatiigile meel suurepärasema ilme andis. Pärast peale lõunat pandi hobused sadulasse ja mindi metsa lusti sõitma. Wanahärra oma kõrge manaduse peale maatamata oli meel kirglik ratsutaja. Ta istus oma hobuse seljas meel üsna kindlalt ning oli elamas jutuaja mises oma külalistega. Päike oli juba alla roeeremas kui Hylenhausti mõisa saksad mõisa tagasi sõitsimad. Peale õhtusööki heitis roanahärra puhkama kuna Joosep kes oli mõisast omale juba ühe tutaroa leidnud,
99
kellega otsustasid nüüd ühiselt järve äärde meel jalutama minna, sest siinne loodus pakub iseäranis huini igale vaatlejale. Coojamineva päikese kumast punetavad kõrgete mägede tipud nagu oleks nad punasesse uduloori mähitud; Iseäranis kaugele küünivad kõrgete mägede varjud päikese loojenemise ajal, nad paistavad nagu hiigla mustad ko gud kus ei näi otsa ega äärt olema. €t mägedele jalutust Õhtuse aja pärast liiga kaugeks peeti, otsustati järve äärde kõndida. Hlõlemad nooredmehed sammusid nüüd kitsast jalg rada mõõda järve poole. Täna õhtul oli iseäranis palju rahvast järve ääres jalutamas. £ähedalt mõisast oli isegi nooremaid välja tulnud, et ilusat õhtut ära kasutada. Uks mõisa tööpoiss, kellel härmoonik kaasa oli võetud, kuid ise ta just suurem mängumees ei paistnud olema, mõisa toapoiss kes teadis, et Joosep hea mängumees on, toiimtas asja nii, et Joosp pidi mängima hakkama. Joosepil polnud ka selle vastu midogi, tantsuks tal suuremat huvi täna ei olnudki, pealegi polnud tal siinses tutvusringis ühtki tutavat preilit. Tal oli nüüd endaga isegi küllalt tegemist, nähes kuidas tantsijad paarid valsitaktis tast mõõda hõljusid tulid talle meelde endised õndsad ajad. Kuidas oli ka tema rõõmus ja Õnnelik olnud ning õnnelikust tulevikust unistanud. — mõned jalutasid teistest eemale järve äärde ning tulid lõbusalt juttu ajades jälle jalgrada mööda tagasi. Õhk muutus vahepeal juba märksa jahedamaks. Paks udu tõusis järve pealt üles ja hakkes kogu ümbrust oma kaisutusse võtma, natukese haaval hakkasid ka tantsijad ja lõbutsejad vähemaks jääma. Peagi kadus kõigil tantsutuju täiesti ning peagi oli järvekallas lõbut sejatest pea täiesti tühi. Joosep ja toapoiss sammusivad ka mõõda liivatud teed mõisa poole. 100
Rüüd ei sammunud nad enam kahekesi, maid neil oli ka keegi preili kaasas, kes nagu Joosep hiljem kuulis toapoisile tuttam preili pidi olema, nimetatud neiu elas samuti seal samas mõisas kus tema isa aidamehe ame tit pidas. Toapoiss läks oma futamat preilit koju miima kuna Joosep omad sammud kojupoale seadis. Samal Õhtul kui järmeääres koasmiibimist ja tantsu oli peetud, oli ka Rliralda ronijas jalutamas. Ct tal pol nud humi järroe äärde minna, seadis ta oma sammud mägedesse. Siin märkas ta mitmel pool jalutajaid paarisi, kes endid üksteise ligi hoidsid ja üksteisele magusaid armastussõnu kõrroa sosistasid. IRiralda tundis südames salajast igatsust, näis nagu poleks ta oma seisukorraga sugugi rahul. See oli aga kõik tühi unistus, ta oli siin ümbruses üksik ja pidi jääma üksikuks. Ühel ilusal päeroal läks proua oma teenija IRiraldaga jälle mägedesse jalutama. Hommikunepäike oli suure kaste juba ammugi ära kuimatanud. Selgel ilmal paistsid mäed kui ': laineta® meri maatajale silma, kuna all pool maa tuhandetes märroides säras. „Kui kena tõesti on siinne loodus, otse paradiislik, aga siiski on mul juba igatsus kodumaa järele, sõnas proua. IRa tunnen enda juba kaunis terme olemat olen juba tundumait paranenud, mis sa armad Rliralda kas hakkame marsti kodumaale tagasi sõitma?" Wiimaseid sõnu rääkides oli proua taskurätiga higi näolt pühkinud, ning jäi nagu mastust oodates Rliraldale otsa maatama. wminul on ükspuhas, kuidas proua ise arroab, kui das proua soomib nõnda teeme. Rüüd aga maatame meel seda ilusat Shmeitsi maastikku, et siis kui koju läheme teame seal jutustada. — Rliralda peatas äkki jutu ja jäi nagu midagi teraselt kuulatama. «Kas teie panite proua tähele üht hüüet mõi kiljatust, seal pool kus selle mäe kõrmal üks järsk kuris tik on. Ühekorra käisin ma teiste seltsis seal ülemal. Sinna miib kalju sermalt kitsas jalgrada. Kuulatame, mast on seal midagi juhtunud.* 101
„Teie Uliralda minge vaatama ehk on seal midagi juhtunud ja tulge teadustage siis mulle, ma istun niikau aks siia pingile puhkama." „ITta lähen kohe," sõnas Uliralda ning seadis sam mud minekule. Uliralda läks kiirelt edasi kuna ta ise endamisi mõt les ja aru pidas mis mõis küll seal juhtunud olla. Jalgrada mööda edasi sammudes kuulis ta peagi ärevat rääkimist, mis kuristiku poolt näis tulevat. £ähemale jõudes näeb ta üht naisterahvast kes rohule maha on pandud, ning üht noortmeest tema kohal kummardaroat. Wistisfi mõni õnnetus juhtunud armas Uliralda, roöib olla on see Õnnetu kuristikku langenud. Ta jäi lä hema põõsa marju seisma, et sündmust lähemalt silmitseda. Hoormees oli naisterahva kõrroal põlmili ja õõrus teda meelekohtadelt ning rääkis ise endamisi. „Sa minu kallis fllice, kuidas libisesid sa ometi ja langesid alla, oh mjkspärast lasksin ma sind ometi ees minna." nüüd tulid kaks meesterahroast jooksfes teine poolt mäge, teerada mööda lähemale. Teine noormees kandis mingit nõu käes kus nähtavasti vesi sees pidi olema. Õnnetul niisutati nüüd pead roärske veega ja tehti muid hädaravitsemist. See võis mõni arst olla, seda võis kohe näha tema osavast ravitsemisest haige juures. Õnnetu oli roaheajal juba meelemärkusele tulnud sest teda oli kuulda jub3 tasaselt rääkimas, mille peale ravitseja teda õrnalt suudles, nüüd aitasivad juuresoli jad naisterahva istukile, kuna ravitseja faile pudelist mi dagi rohtu juua andis, mille peale viimane toibus varsti. Peagi oli naisterahvas ravitsemisel nõnda palju kosunud, et võis püsti tõusta, nüüd alles nägi miralda et õnnetu üsna noor ja ilus oli, kuna see härra kes seda ilusat naisterahvast ravitses, seda noortmeest väga tänas, kes vee tooja nooremehega kaasas oli, üteldes: „Tänan teid südamest härra Grauberg, et minu abi kaasale appi tõttasite."
102
Reid sõnu oli ka Rliralda põõsa marjus kuulnud. Wõis see siis tõesti samane Grauberg olla kellega tema kord kodumaal tutfaro oli olnud? Aga see ei roõinud ju roõimclik olla, Qhenimelisi on ju nii palju. Grauberg pidi siis selle naisterühma päästja olema mõtles ITliralda edasi ning heitis uuesti pilku sinna poole kust ta neid sõnu alles oli kuulnud. Üllatades nägi ta nüüd, et seal tõesti sarnane meesterahroas seisis kui Joosep örouberg oli kelle juures tema kord teeninud oga näis see ju otse uskumata olema, kust mõis tema siia sattuda? Rüüd pean ma aga juba mi nema, roast ehk proua juba ootab mind ning noor tütar laps hiilis põõsa juurest eemale, ise püüdes end marjata, et teda ci nähtaks ja lippas kergel sammul minema. Kohale jõudes jutustas Rliralda prouale nähtud sündmust nii nagu ta tõesti oli olnud, ning peatas siis äkitselt kui jutt läks päästjate noortemeeste peole. Proua märkas kohe, et nende sõnade taga midagi peitub mida aga tüdruk mäljendada ei tahtnud. Teenijat julgustades küsis proua uuesti mida seal siis meel juhlus, „Teate proua ma nägin seal kuristiku juures oma roana peremeest kelle juures ma ennemalt teenisin, kui teile tulin. Joosep olla selle naisterühma kuristikust roälja aitanud, nii palju oli nende jutust arusaada. Kui ma ta nime kuulsin ei tahtnud ma kauem seal olla maid tulin tulema. Proua kes oli oma teenija juttu hoolega tähele pan nud lausus selle peale emalt poolt, et mõis ju ka olla teme. „Siis ehk läheb asjokäik nõnda, et mul hakkaroad teenijad käest ära minema," naljatas proua sealjuures ise JTliraldale otsa roaadates. „Seda nüüd just ei maksa karta, sõnas Rliralda omalt poolt roöib ju olla oli see keegi teine ja kuigi oli ta tema mis sellest."
paistab nüüd kurb ilme. Hurmalt roaatleb ta ümbrust mis ilusti roaatlejale silma paistab. Tasasel sammul lä henes ta järroele, kus kaldal ilusad roeeroosid tasase tuule käes õõtsusid. fleiu pilk lendab kaugete järroe peale nagu ootaks ta sealt kedagi tulema. Jällegi pöördus ta pilk tagasi roalgeile roesiroosidele mis oma päid tuule liigutusel kalda poole kõigutasid nagu tahaksid nad ütelda kaldal seisjale, flra kurroasta, tule siia meie juurde, siin on ilus elada. ITliralda nagu kuuleks neid sõnu, ta maatab ikkagi laintesse, liikuroaid roose ja räägib iseeneses: Teie armsad roosid, teie kutsute mind enda juurde, ma tahaksin küll teie seltsis uinuda sest seal jääks minu rahutu süda rahule. flga mis peaks siis tegema minu hea proua, kellega ma seltsjs siia olen tulnud, siis peaks ta üksinda kodu maale pöörama. — flga kui ilus on tõesti see mesi, näib nagu ootaks seal ees armastan» rind, nagu oleks seal elu igaroesti ilus. . . See naisterühmas kes enne oli kurroalt järroe ääres seisnud, on oma olekut korraga muutnud. Ta maatleb nüüd säraroal silmil malgeid järroeroose nagu ootaks teda seal armsama süda, nagu maetaks sealt mastu arm sama sjlmod. Ruttu laseb ta enda pilgu -ümber käija nagu tahaks ta näha kas on kedagi ümbruses ja heitis enese äkilisest kaldast järroe laintesse. „miralda!“ hüüab äkitselt keegi hääl, ning põõ saste roahelt tuleb keegi noormees kiirelt lähemale. Ruttu malmistas noormees end uppujale abi andma, sest mesi ei olnud sealt kohalt mitte liiga sügaro. Ta märkas peagi, et uppuja ei olnud kaldast roäga kaugel ja ujus kiirelt õnnetule lähemale. Ta sai uppujal keest kinni haarata ja hakkas teda kalda poole tõmbama. Kaldale jõudes pani ta õnnetu rohule maha. €t ta ainult minestuses oli lõi ta peagi silmad lahti ja silmas enda kohale kummardamas tuttamat noormeest. „Joosep, sina siin, kuidas roõib see olla mõimalik roõi näen ma und."
105
„Kõik on roõimolik, ma olin siin järroe ääres kõn dimas ja nägin sind järroe hüppamat. ma hQQdsin sind küll nimepidi aga sa ei kuulnud.“ UUralda ajas enese pQsti ja hakkas Joosepist pik kamisi eemalduma. „Kas tahad sa põgeneda minu eest, kas ei ole ma selle roääriline, et sa ei taha minuga rääkitagi." ITliralda jäigi seisma kuna Joosep talle tasasel sam mul lähenes. .Ütle mulle kallis ITliralda, kas suudad mulle andes tada meel mjnemiku eksitused?" ITliralda roaatas üüritoalt kasijale silma ja masfas. *mis tähendaroad sinu sõnad, mis on mul sulle andestada." .ITliralda ma armastan sind endiselt, roasta mulle kas mõid mind mastu armastada?" ttITtiks pärast sa räägid sarnaseid sõnu, sa tahad minu südant jällegi uuesti haamafa. Kuidas roõid sa mind armastada kui su süda on teise päralt." „mul ei ole enam ühtki teist kõik on möödas. Unusta kõik mis on juhtunud." .Kui see on tõesti nii ja sinu sõnad Õiged tahan ma sind endiselt armastada. Kuidas juhtusid sa siia järroe äärde küsis ITliralda ja maatas Joosepile uuriroalt otsa." .Oh ITliralda, see on pikk lugu kuidas mina siia sat tusin. Sellest on juba midagi paar nädalit tagasi kui ma Hylenhausti mõisahärraga siia sõitsin. See tuli kõik juh tumisi ja kõik see asi oli nii iseäralik. Tlüüd olen siin mõisas juba mõned nädalid olnud ja mitmed korrad järeoe ääres jalutamas käinud. Täna hommikul tundsin jälle üksildust ja tulin siia järroe kaldale oma igaroust eemale peletama, flga roasta mulle mis asi ajas sind niisugusele teole?" „Sa küsid mis ajas mind sellele teole, see sama ra hutu olek ja süda ajasid mind sellele teole." „£ubad sa mulle endine olla, kallis ITliralda," päris Joosep. „ma ei tea aga seda nii ruttu otsustada" roastas esimene.
106
Wost oled ehk rahul kui mina ise endi roahekorda otsustan? Waata see päike seal ülemal tudib meie süda meid soojendada ja kaks südant jälle uuesti ühte liita. Arglikult ja pikkamisi, nagu süüdlane paneb noor mees oma käe neiu piha ümber ja püüab teda suudelda mida roiimane aga takistada püüab. töpuks jäi noormees siiski roõitjaks ja surus oma huuled armastatud neiu huultele. „fteg läheb ehk juba lõunasse, ma pean koju mi nema, et oma prouale lõunat malmistada ta tuõib iga sil mapilk koju tagasi jõuda," sõnas ITliralda. „miks pärast proua linna läks," küsib Joosep ja pöörab end ITliralda poole. „meie tahame tuarsti kodumaale tagasi pöörata ja proua peab enne arstilt nõu küsima kas ta termis on kül lalt juba paranenud, et mõib reisu alustada." ITüüd aitas Joosep neiule mantli selga ja siis hak kasid pikkamisi järme kaldalt eemale kõndima. „ma tulen teid Õhtul maatama kui lubad" sõnab Joosep, kui nad teelahkmel seisma jäimad. „ITluidugi miks ei luba, nägemiseni siis Õhtuni." miralda läks oma korteri poole kuna Joosep mõisa poole sammus. lõuna oligi käes kui ta kohale jõudis. Wanahärra kellel Joosepi äraolek juba silma oli paist nud kõndis nüüd pikkamisi mõõda jalgteed talle mastu. Silmates oma sõpra teelt tulema oli roanahärra tuju jäl legi hea ning siis mindi seltsis naljatades mõisa poole. Seltsis astusid sõbrad sõögifuppa kus lõunasöök neid juba laual oo*as. Täna oligi maid mees pere lauas sest proua ftiice oli haiglane ega tahtnud oma toast -roäljci tulla. mitmekordne heameel oli „Hylenhausfi“ mõisahärral täna jällegi oma noore sõbra peale, kes seda kõik ise oli ära teeninud. Weiniklaasid lasti kaunis tihti ringi käija kuna tuju seda paremaks meel läks. €hk manahärra küll täna meini kaunis ohtralt oli pruukinud ei jäänud tema teramate silmade ees ükski asi marjule mis ta aga näha tahtis.
107
Kui sõbrad kahekesi omaroahel olid, märkas vana härra, et Joosepil ei ole täna mitte käik korras ja et ta tuju just käigeparem ei ole ning küsib: „Sõber, nagu näha pole teil täna tuju just käigeparem kas on keegi tuju jalutuskäigul rikkunud roõi nägite midagi järroe kal dal mis nii südamesse hakkas." „ITta nägin oma roana tuttaroat preilit järroe ääres täna, muud midagi" roastas küsitaro ja püüdis juttu see kord ära lõpetada. „ Joome siis nüüd leitud prejlikese terviseks," sõnas roanahärra ja roalas roeini klaasidesse. Sõbrad lõid klaa sid kokku ja rääkisid omaroahel naljatades edasi. Peaasi oli aga roana Rllendorfil, näha saada oma sõbra tutta roat neidu. Peale lõunasööki heitis roanahärra puhkama kuna Joosep sammus mõisa parki kus ta kõndides järeiemõtles möödunud ja läbielatud aegu. Päike oli roaheajal juba madalasse mõjunud, seda oli Joosep ka ootanud, sest nüüd lähenes ju aeg kus ta ITliraldaga pidi kohtama. ITliralda oli ka Õhtu saabudes oma körti ri ilusti maitserikkalt korda seadnud, laua õhtusöögiks kattnud, lilled roaasidesse pannud, nii et midagi enam sooroida ei jäänud. Proua oli ka koju jõudnud ning märkas oma teenija head tuju kohe kui see tema mantlit seljast äraroõtta aitas. Proua rääkis, et kuu aega on roeel ärasõiduni, nõnda oli tohter arroanud. Termis oli t üll juba kaunis hea kuid nii ruttu ei roõinud nad pikka teekonda alata, haigus roõis ju jälle korduda. „Teie olete roeel noor ja teil on hea ferrois käes, teie ei oska seda hinnatagi kui kallis see on kui ta uuesti inimesel tagasi tuleb 1 Sellepärast peab inimene teda ka hoidma." „Ka mina tahaksin teile midogi kõnelda, roõttis miralda sõna. Ula olin täna järvekaldal kõndimas teie
108
äraoleku ajal sest mul oli igaro üksinda kodus olla. Oli ju tänane ilm nii kena ja roäljakutsuro. Seal jalutades kohtasin oma roona tutaroat, härra öraubergi kellega hulk aega jutul olin. Ta küsis minu elukoha ja käekäigu järele, mida ma talle siis mõne sõnaga lühidalt jutustasin." „Ta ütles enda elama praegust siin Hylenhausti mõisas juhuslikult olla saanud headeks sõpradeks selle mõisa roanahärraga kelle juures ta nüüd roõõrusel on. Ta ütles muuseas, et see härra olla roäga heasüdamega inimene ja oma kõrge seisuse peale roaatamata peab ka alamatest inimestest suurt lugu, kes aga oskaroad temaga head roahekorda sõlmida. Kui me ühekorra sõitma hak kame, siis lubas Joosep meiega seltsis kodumaale tulla." ,Wõi sarnased lood olid mägestikus täna, siis nägite ka ühekorra mägedes roaremalt teda nagu rääkisite." Õhtu oli juba roahepeal kätte jõudnud kui uksele koputamine kostis. Uks tehti lahti ja Joosep astus sisse, nagu ta tulla oli lubanud. Kaupmehe proua oli Joosepile juba sellest ajast tuntud kui nad kodumaal elasid. Oli ju Joosep olnud alati nende hea ärisõber. Joosep jutustas mõne sõnaga oma elukoha ja palus proualt luba lUiraldat õhtul roälja kõndima. Proual,kes roastutulelik inimene oli oma teenija roasfu, ei olnud ka sellest midagi. Pealegi tahtis ta peale Õhtu sööki kohe puhkama heita. Head und sooroides astusid mõlemad noored inimesed toast roälja. — Õhtu oli ka täna roäga ilus. Täiskuu tõusis mäe tippude tagant üles ja näis punane olema nagu roarahommikune päike, noored inimesed kes uue tutrouse olid loonud, seadsid oma sammud läheduses oleroa mäekünka poole mis ka loodusest küllalt ilustud oli. ühelt poolt küljelt säras peegelsile järroepind kuna teisel paolel ker kis kõrge mäeahelik roaatajale silma. Kuu paistel oli kõik loodus üliroäga ilus. Kuu roaatas üleroalt just nagu õrnal pilgul alla kahe noore inimese peale kes nüüd nii üksmeelselt lähestikku
109
mäikese pingi peol istusid. Tasa maikselt rääkis nüüd noormees neiugo, kes oli kord nii maljult Oles astund. Ta palus andeks oma eksimist, mis ta tütarlapse mõstu eksinud oli. ITliralda ei süüdistanud ka teda just maga palju tal ei meeldinud üldse enam mineroiku meelde tuletamine, ta tahtis nüüd paremate pilkudega tuleroikku maadata. Toosep mõttis tütarlapse käe oma pihku ja sõnas: „Olgu siis nii nagu ma sulle ütlesin kallis ITliralda mil leks sul siis enam kahelda maksab." „!Tla ei roõi ju siin midagi otsustada nõnda äkitselt, kõik see naib nagu läbi paksu udu millest läbinäha on raske." „Iäta juba oma arroamised sest udust. Udu, olgu ta kui paks tahes ei suuda roastu panna kui päike kord oma kullaste kiirtega alla maatab." „Kui on meie roahekord ennem juba hea olnud, miks ei roõiks ta siis enam jällegi heaks muutuda, eks ole nii — kas lubad." „Sa tahad mind maid rahustada Toosep oma sõna dega tahad minu haarou uuesti lahti kiskuda." Toosep muutus neid sõnu kuuldes tõsiseks. Rõõmus läige oli ta silmist pea täiesti kadunud, maikides istus ta neiu kÕrroal ja näis nagu oleks ta kõnemõin e kaota nud. Täks enne hulk aega ära kui ta uuesti kõnelema hakkas. „Kas tahad sa siis, et meie mahekord peab külmaks jääma ja meie jäädaroalt peame üksteisest lahkuma? ITliralda, kas oled siis tõesti nii kiroiseks muutunud." ITliralda kes oli nooremehe juttu maikides ja tõsiselt kuulanud toetas nüüd oma pea nooremehe rinnale. Sellest järeldas noormees, et neiu just mitte külmaks ei olnud muutunud. Oli ju tal tõesti põhjusid teda põlata. — Tormiliselt surus noormees neiu oma rinnale ja surus pika suudluse ta huultele ning sõnas: „Rrgu o’gu nüüd enam mingit takistust meie õnne mahel, ma olen sind uuesti leidnud ega lase nüüd enam mabaks." Pikkamisi mõttis noormees oma põue taskust sõrmuse ja surus selle miraldale sõrme.
110
„See olgu meile tõendajaks meie kindla roahekorra üle." — • . nais nagu oleks nüüd ka loodus ilusamaks muutu nud. Kuu maatas alla ülemalt tumedalt taemamõlmilt nagu tahaks ta ütelda. Olge kindlad oma sõnas ja teos. ITliralda surus end roastu Joosepit ja sõnas. „Kflll on siin Shroeitsis aga suurepärane maastik, siin on ala line keroade." Tõsine ja maikne oli nüüd ITliralda nõgu kuupaistel nõista Joosepite ilusaim kui ta meel enne kunagi aü olnud. ITliralda amaldas sooroi juba koju puhkama minna, sest oli juba hiline õhtutund kätte jõudnud. Seltsis sammusid mõlemad armastajad sumiia poole. Koju jõiudes jutustas Joosep oma plaanidest ka roanahärrale, mida see ka heaks kiitis. Kuulda saades, et nimetatud tüdruk selle aja jooksul ühtki teist armastama ei olnud hakanud. Tlüüd näib paras aeg tulnud olema kus ma oma lu badust teostama peaksin hakkama, arutas mana Hllendorf enda toas istudes. Pean ma ju oma lubamist täitma ja oma elupäästjale tema osa andma. —
Paar nädalat peale selle jutuajamist kutsus roanahärra Joosepi oma kirjutustuppa, et temaga paremini ja põhjalikumalt labirääkida, Wajas ju tema noor sõber nüüd rahalist toetust ja seda oli manahärra otsustanud faile anda. „Teate sõber algas ta juttu. Ula otsustasin täna ama lubadust täita ja teile, teie kihluste puhul, roäikest kingitust,teha." Reid sõnu rääkides roõltis ta paksu kok kupandud rahapakikese ja sirutas selle nooremehe poole. „See oleks siis minu lubadus ja ka ühtlasi teile kih luste puhuks kingiks minu poolt,"
111
Joosepil ei olnud endm imestusel otsa, ta poleks nii suurt rahasummat oma sõbralt lootnudki mida see talle nüüd pakkus. Wõis ta ju sellega muretult omale uut eluaset alustada. noormees ei jõudnud ama lahket sõpra küllalt tä nada selle heateo eest mida see talle teinud. Wiimane lükkas aga nooremehe tänu tõrjudes tagasi. „Pole siin enam midagi tormis tänada minu kohus on oma elupäästjat ise tänada. —
Härra Rllendorfi suroilas peeti suurejooneliselt Joo sep Graubergi ja ITliralda Saare kihluse pidusiust. Olid kutsutud mõned tuttaroad Joosepi ja ITliralda poolt. Ka roana Rllendrof oli omalt poolt mõned lähe mad sõbrad pidustusest osa roötma kutsunud. Boore proua Büce termis tuli ka tema mehe hoolsa raroitsuse peale tagasi. Proua Rlice kuulda saades, et tema isa hea sõber olla kihlatud, soorois ka hea meelega seda pruuti näha saada. Ta saatis kuise neile õhtusöögile ilmuda, et ka roeel mõned sõnad saaks juttu ajada ja kuulda kuidas elatakse neist eemal kaugel põhja poolsel maal. noor proua Rlice sai ITliraldaga kohe headeks sõp radeks. Pea kogu õhtu istusid noored inimesed koos ja jutustasid kumbki oma kodumaa ilust. Ka Shroeitsi ilu satest metsadest ja suurepärastest jõgedest teadis proua Rlice roõõrasfele palju jutuslada. Kuulda saades, et nad aga juba mõne nädali pärast kodumaale tagasi taharoad pöörata, palus noor proua neid teinekord meel oma poole määrusele, said ju mõle mad perekonnad üksteisega hästi läbi. — Oli juba hiline öötund kui Joosep, ITliralda ja kaup mehe prouaga minema hakkasid. Südamliku jumalaga jätmise peale lahkuti lõpuks majast ja säeti .sammud koju poole. Joosep saatis naisterühmad oma korteri roäraroasse ja pööras siis sammud koju poole tagasi.
112
Teisel päeroal hakkas manahärra ärasõiduks etfemalmistusi tegema. €nne aga palus ta meel oma noort sõpra ennast külastama tulla kui ta sõitu kodumaale alustas. Joosep mõtfis kutse tanuga mastu ja lubas enne ärasõitu oma mana, hea sõbraga südamlikult jumalaga jätta. Waheajal möödusid päemad kiirelt edasi, nädal ka dus nädaii peale ilma, et keegi oleks tähelegi pannud kui kiiresti ajaratas edasi tormas, mõlemad noored inimesed Joosep ja miralda ei tunnud enam mõöral maal igamust. Tihti olid nad üheskoos ilusat loodust maatlemas mis tore Shmeitsi maastik neile pakkus. Ka miralda oli oma saa tusega nüüd täiesti rahul. Oli ju nüüdne käesolero aeg kõik rasked haaroad jälle kinni pannud mis raske minemik oli löönud, näis nagu näeksid nad nüüd alles tõe liselt kui ilus on kõik nende ümbrus. — Tihtipeale hakkasid mõlemad Õnnelikud noored ini mesed juba kodumaast unistama ja sinna ihkama. ITUraldal iseäranis tõusid igatsuse tunded kodumaa mastu. Tihti rääkis ta oma lapsepõlroest ja noorusepäimist kodumaal. „Kui armas oli lapsena kodumaa mainul mängida ja sealt lilli noppida mis meeldisid nii ülimäga." — „€hk küll siin on loodus palju ilusam kui ta seda on meie kodumaal, siiski on kodumaa pind mulle palju armsam, mul ei ununenud meelest kodumaa kullerkupud ja sinililled mis nii armsad ja õrnad mu silmile paistsid kui ma metsa all nende ilu maatlemas olin. mul näib praegu nagu kuuleks ma ilusal kemadööl õrna ööbiku laulu lähedal olemast metsast omale kõrmu kostroat." «ITlinul pole sinu tahtmise mastu midagi kallis miralda, kui on sul igatsus kodumaa järele siis sõidame nii pea kui saame, meil pole siin suuremat takistust enam midagi." Ühel jalutuskäigul kui nad jälle kahekesi olimad kõndimas tähendas Joosep: „Tead miralda, lähemate päeroade sees juba alustame sõitu kodumaa poole, ma olen teinud juba mõned ettemalmistused selleks." „See on suurepärane rõõmustas miralda. ma igat sesin juba ammugi kodumaad näha saada." —
113
Kodus rädkis miroida, et Joosep kamatseb juba lä hemal ajal Shroeitsist lahkuda ja kodumaale tagasi pöö rata pika äraoleku järele. „See on tore, et ka temal siit elust isu täis on ja et ta kodumaale tagasi tahab sõita, rõõmustas proua. Siis algame juba hommen reisi Selleks ajaks püüame endid reisumalmis seada.“ — Järgmi ei hommikul oli kõik reisu malmis korda seatud. Proua Rlice ühes oma abikaasaga saatsid mõõrad südamlikult teele. Pealegi andsid nad endi hobused linna sõiduks, et neil ei pruugiks enam r «ärimeest minna otsima. Tugeroafe! hobustel oli tee linna lühikese ajaga läbi Kutsor kes pukis toredaid loomi juhtis ümises rõõmsalt mingit lõbusat loulumiit enda ette.
traamitud.
Peagi peatuti ilusa Hylenhausti mõisa härrastemaja trepi ees. Wanahärra seisis juba trepil ja mõftis mõõroiil rõõmsa näoga roastu. Ta hoolas silm oli aknast juba märkanud, et talle head sõbrad kül'a söidaroad. Peale lahket terroitust palus ta külalised tuppa kuna kutsarit hobused hoomi ajada käskis, et loomad mõiksid roeidi puhata. Kuuldes sõbralt tema karoatsust muutus manaharra tuju halmemaks. „Kas juba nii ruttu tahate sõitma hakata ja meid siia maha jätta. Olime me ju head sõbrad ja mäga hääs läbisaamises. Rga noh mis sinna ikka parata igal on ju oma kodumaa armas. Rga ma tahaksin enne meel mõned sõnad nii neljasilma all kõneleda. Cäheme minu kirjutustuppa seal on selleks kõige soodsam koht. Kirjutustoas toetas manahärra leentooli pakkus oma sõbrale roastas lauda istet ning sigarit suitsetades algas: „ITlõtlesin teile rääkida meel mõned sõnad teile ma aosti tuttoroast preili Rnnist. Wast ta ehk ei humita teid enam aga meie ju roõime siiski rääkida mis meie teame. Keegi minu sugulane külastas mind mõne päeroa eest. Ta on Prantsusmaalt ja olla ka käinud Seldmannide pool.
114
Seal olles olla neid Na tütre ja roäimehe poole määrusele palutud, fih jah, ma unustasin ütlemata, et minu roennapojaga oli Na QNs teine noorhärra seltsis olnud Neile dde Itaalias elab. Ragnerite juures külaliseks olles on see noorhärra nende ilusa teenija peale haNNanud silma heitma, ega ole sellest pärast enam Nuidagi loobuda tahtnud. Sellest olla aga märhu saanud Ragnerite hoatoipoiss, kellel Na roist arroataroasti oli finniga roahekord olnud. Eõpuks läinud nad riidu kahekesi selle iluduse peale, noor. prantslane olla „Nütnud“ hooroipoisi härmad üsna Nuumaks, fisi oleks teab Nui halinaks tnõinud minna kuid härra Raaner saanud parajal ajal toahele ja lõpeta nud tüli ära. Peale selle juhtumise kohe oli härra Ragner tüdruku ametist lahti lasknud, öeldes, et mingu kuhu süda sooroib. nimetatud juhtumine olla preili finnit nõnda pahandanud, et lubanud otseteed kodumaale tagasi sõita." „Wõi sarnased iood siis on juba juhtunud, tähendas Joosep. See oli juba tema iseloomu sees, et ta niisuguste asjadega hakkama sai. Hea roõib see küll olla, et ta kodumaale lubas pöörata kuid mina temaga küll seal enam kokkupuutuda ei taha." Suur seinakell lõi teist pauku juba. See tuletas Joosepile meelde, et aeg on lahkumiseks, sest sõit pidi mäljuma juba kell kolm. Tasaselt tõusis noormees toolilt üles, et miimist korda jumalaga jätta. „0!en teile tõesti südamest tänulik teie lahkuse ja isaliku hoole eest minu roastu. Ulul pole küll kerge lah kuda kuid ei ole midagi parata." Wanahärral tulid pisarad silmi nooremehe sõnade peale. Ta tõmbas kapi ukse lahti, kust roäikese pakikese coälja roõttis ja Joosepile tasku surus sõnades. „Olgu see meel teile roahrouse ja truuduse palgaks mis olete ausasti ära teeninud."
115
Südamlikus käe pigistuses lahkusid sõbrad lõpuks üksteisest. Wiimased sõnad olid tal meel mis Joosepile kõrmu kostsid, ,.Sõitke mind meel korraks maatama mu hea sõber 1“ Rong oli juba jaamaesisel kui nad jaama jõudsid. €t reisijaid just mäga palju ei olnud ei teinud pile tite muretsemine kuigi suurt raskust. Peagi oli kõik ärasõiduks malmis seatud, ning sõit algas moodsas kiirrongis kodumaa poole. Rõõmuläige paistis kodumaale sõitmate reisijate sil mist kui nad maguni aknast silmitsesid maha jäämaid maakohti ja maju mis kiirelt iga minutiga neist eemale maha jäi. Tahtmatult mõtlemad mõned pealfmaatajad, miks rändamad tagasi ilusalt lõunamaalt inimesed ja linnud, mis sunnib neid lahkuma ilusalt maalt kus palmide salud, ilusad puad ja kirjumärmilised linnud lauldes Õhus keer emad. — Reid rändureid sunnib lahkuma sealt üks tunne, üks igatsem tunne kodumaa järele. See igatsus on tugemam ja mõimsam kui lõunamaa ilus loodus. . . Reisijad jõudsid lõpuks ilma suurema mahejuhtumiseta kodumaale tagasi. Joosep tundis rõõmuroärinat sü dames kui ta Tallinna maksalis rongilt maha ostus kus kõik oli tal nii tuttam ja armas. Rüüd kuulis ta jälle oma emakeel tigalpool räägitamat, mida mõõrsil nii harmajuhul kuulda mõis. Peagi oli korter leitud kus reisijad esialgu pea tuma jäid. Siin kodumaa pealinnas puhkasid reisijad end roäsitamost reisust mälja. Kaupmehe proua oli kõigerohkem pikast reisist roäsinud ja haiglane. Sellepärast otsustas ta meel nii kaua paigal püsida kuni abikaasa järele tuleb, et siis seltsis koju sõita. Joosep ja IRiralda maalasid Tallinnas kõiki ilusa maid ja tähtsamaid kohti mis neile humi pakkusid.
116
Paari päeroa pärast oli kaupmees, kes abikaasalt teaduse saanud, Tallinnas. Rbikaasade jällenägemise rõõm oli kirjeldamata, nähes oma abikaasat nüüd nii priske ja terme oli kaupmees koguni üllatatud. „lTla poleks roõinud aimata, et lõunamaa kliima nii parandaroalt rodib inimese peale mõjuda," rääkis ta imestaroalt. nüüd kirjutas miralda oma mana tädile jälle hulga aja tagant ja palus teda ennast külastama tulla. Teisel päemal sõitsid kõik seltsis tehtsalu poole. Waksalist mindi läbi metsa jalgsi, sest oli ju ilus kemadine aeg. Jooroastaroalt lõhnas roärske keroadine loodus nagu terroitades reisijaid, kes aasta pärast teda jälle roaafama tulnud. Jalgtee ääres mis heinamaalt läbi miis seisid too* mingad roalgeis Õitelooris kroonitud nagu laulatusele mi nejad mõrsjad. Õhku täitis lõbus lindude laul. See tu letas reisijaile meelde, et nemadki on kaugelt siia jõud nud ja on rõõmsad, et nende pikk tee on õnnelikult lõppenud. Oja kaldal kus roäikene sillake üle miis, kasroas natukene maad eemal suur kaheharuline toomingas, mille okstel rõõmsalt kaks ööbikut laksutasid. See sulatas meie reisijate südamed, iseäranis noortel armastajatel. Raerataroal pilgul maataroad Joosep ja miralda üks teisele silma n ng õrnalt surub Jaose p oma mõrsja kätt. metsast roälja jõudes lahkumod teekäijad üksteisele kätt andes. Kaupmees kutsus Joosepit ja miraldot ennast külastama meel enne kui nad Tallinna tagasi sõidaroad. Kaupmees läks küla poole kuna Joosep ja miralda ja'grada mööda oma maja poole läksid. Oli juba õhtu kätte jõudnud kui nad kohale jõudsid. Teekäijad istusid pingile mis sirelipõõsa alla oli tehtud. See oli Joosepi enda käte töö. „Kõik nii mõõraks ja maikseks jäänud, sõnas Joo sep ümbrust silmitsedes näib nõgu polekski enam see maja." miralda koputas tasa akna peale, mille peale toas kobinat kuuldi, miralda astus ukse poole kust roana naisterahroas roä‘ja tuli. tahkesti teretades asfus miralda talle roastu.
117
„Tere, tere preili kes teie siis olete, mitte sugugi ei tunne ?“ „Kas siis tädi Uliraldat enam ära ei tunne naeris ITliralda rõõmsalt/ „Wai ITliralda, tere, tere armas laps, kust sa siis siia jõudsid, eks läheme siis tuppa. Kas olete sealt kau gelt maalt juba tagasi ja kuidas on proua termis? Istu ometi tooli peale." „Tänan, tänan kail ma saan, mul on Qks roõõras meel roäljas." nFlliks fa siis sisse ei tule ja kes ta siis on ega ometi Joosep?" „Wist küll" kostab ITliralda naeratodes. Jutu peale astubki räägitam sisse. Teretades pigis tab ta oma tädi kätt. „€ks ma ole nüüd jälle tagasi nagu ennegi. ITüüd otsiti tädile linna kosti, kuna teine jälle oma poolt tõi teekannu lauale, mis alles pliidi peal soe oli, njng istuti Ühiselt lauda. Tädi päris kuidas nad kahekeisti kokku saanud. Joosep jutustas talle lühidalt loo ära, ning rääkis ka, et ta on nüüd miraldaga kihlatud. Siis mõttis Joosep roeinipudeli roälja kuna tädi oma poolt klaasid lauale otsis. Klaasid läõdi kokku ja lasti üksteist elada meel kaua. Peale Õhtusööki päris tädi meel mõningaid asju jä rele, et aga linnast tulijad mäsinud olid ja puhkama taht sid heita lõpetati jutuajamine ja mindi puhkama. Hommikul ärgates jutustati meel palju mis läbi ela tud ja mis nüüd uuesti ette tuleb roõtta. Kui Tallinna minekust räägiti oli ka tädi sellega nõus. Ühel päemal kui ITliralda oli oma roana peremehe, kaupmehe poole läinud rääkis tädi Joosepile ühe jutu mida ta ütles alles hiljuti kuulnud olemat ja millest tahab nüüd kõneleda. „Tead ka, alustas ta juttu. Wana metsa Rein on oma koha roanema tütre kätte annud, kuna Radu, Rnni mees olemat oma isa tallu tagasi kolinud.
118
„WJana Rein ootanud kui töfart tagasi tulema, aga kui roiimoks tunnud end haiglase olema kortnud, et ehk sureb ära ja koht jääb roiimaks roõõraste kätte. Casknud siis roöimehe ja tütre oma juure kutsuda ning lasknud siis koha coanema tütre nimele kirjutada. Wäimees on oma koha nüüd rendile annud ja ise metsale kolinud, et olla parem koht. Radu pale kül hea meelega tahtnud metsalt ära minna aga pole midagi ol nud parata, roana Rein ei muuda enam oma plaani mis ta korraks efteroõtnud. Oleks Rnni kadu olnud, poleks ka Rein oma kohta teise tütre kätte annud. Tont teab kuhu ta läks ütelnud roana metsa Rein, et tast enam midagi ei kuule. — mõni päero peale selle kui teine roäimees metsale kolinud ilmunud ka Rnni äkitselt koju. Kuulda saades, et Radu metsalt ära ja oma isa tallu tagasi läinud olnud teise meel päris paha. Rga kes on selles süüdi siis muud kui ta ise. Rüüd on ta alles õe juures, eks näis kui kauaks ta nüüd sinna jääb." „K«s sulle seda lugu kõike nii täpselt jutustas", pä ris Joosep omalt poolt? „Kes mulle rääkis mis sa sellest küsid, ega ma roana inimene siis ometigi maletama sulle ei hakka. — Krati miili oli siin kõrroal emale rääkinud ja ema rääkis minule, miilil olla meel paha olnud, et Rnni koju tulnud, ega siis Johannes enam nüüd kodus seisa, nagu ennegi kui Rnni alles kodus oli. Tihtipeale olla Johannes metsal olnud." Õues kostsid jala sammud ja ITliralda astus tuppa oma pakkisj seina äärde maha pannes. Peale lõna läks Joosep härra juurde kuulama kuidas majaga lugu jääb ja ühtlasi teatama, et ta linna elama läheb. Härral olla meel päris tusane olnud kui kuulnud, et sarnane tubli mees tahab jällegi ära minna, aga nüüd roõib ju igaüks minna kuhu tahab.
119
„mul jäi ka teile arme tegemata enne kui teie ära läksite röökis parun ja roõttis rahatasku roälja. Siin on teie raha." Tänades roõttis Joosep raha roastu ja lahkus siis möisahörrat jumalaga jättes. Teisel päeroal sõitis Joosep örauberg öhes oma pruudi ITliralda ja roana tädiga Tallinna. Warsti tuli ka Uliralda tädi Petrogradist oma õetütart roaatama. €t ta roana ja haiglane oli ei sooroinudki ta enam tagasi minna maid lubas siia elama jääda ja oma elupäeroad kodu maal lõpetada. Kaua ei elanud Grauberg üüri korteris, mõne päeroa põrast oli Joosepil ja ITljraldal suur ja ilus kahekordne maja linna ostetud, kus nad endid ka jäädaroalt ühendasid.
Vaata J. PARIJÕGI
KÜLALISTE
LEIB
EESTI KIRJANDU... J. PARIJÕGI
KÜLALISTE
LEIB
EESTI KIRJANDUSE
SELTSI KIRJASTUS
KÜLALISTE LEIB
J. PARIJÕGI
KÜLALISTE LEIB
JA TEISI
EESTI MUINASJUTTE
H. MUGASTO ORIGINAAL-PUULÕIKED
EESTI KIRJANDUSE SELTSI KIRJASTUS
TARTU, 1933
G. ROHT’I TRÜKK, TARTUS 1933
Jutuõhtud pirrutule valgel.
See oli siis, kui vanavanaisa oli alles poisike.
On neljapäeva õhtu. Rehetare ahjus hõõguvad vii
mased söed, suits on välja läinud ja uks suletud, ainult
õrna vinetist heljub veel parte all leitseaugu poole. Ahju-
rindel põleb pird, heites ebaühtlast valgust suitsunud
seintele ja partele.
Täna ei tehta tööd, sest on neljapäeva õhtu. Ema
ei ketra, vanaema ei koo vööd ja vanaisa on torganud
poolelivoolitud puulusika seinaprao vahele.
Istutakse
kolde ees pirrutule ümber ja aetakse vaikselt juttu. Aeg
ajalt käib rehetare uks, sisse astub mõni poiss või tüdruk
naabertalust — tulevad sinna neljapäeva õhtut veetma ja
videvikku pidama. Nüüd kõneldakse päevaseist sündmu
sist ja heidetakse nalja. Viimaks hakkavad noored paluma
vanaisa:
„Jutusta meile mõni vanaviisi jutt!"
Vanaisa tõrgub vastu:
„Ei tule midagi meelde... olen juba kõik ära jutus
tanud ...“
„Tead küll," paluvad lapsed. „Jutusta kodukäijatest
või haldjatest või näkkidest. Jutusta nüüd!"
Mõninga puiklemise pääle jääb vanaisa nõusse ja
alustab veniva häälega juttu metshaldjast. Nüüd jääb
rehetares kõik vaikseks, ainult pirru praksumist ja kilgI
laulu on kuulda vanaisa jutu sekka. Lapsed kuulavad
suud ammuli, nagu tahaksid neelda iga sõna, mis tuleb
vanaisa suust. Aeg-ajalt uuendatakse pirdu ahjurindel...
siis hakkavad tantsima pikad varjud seintel ja nurkades,
just nagu liigutaks end sääl keegi. Nüüd peatub vanaisa
jutus ja ütleb pojapojale:
„Too mulle õige esikust kibuga kalja, suu kuivab."
Pojapoeg läheb, kuid püüab ühe kõrvaga kuulata,
mis vanaisa edasi räägib. Külmas ja poolpimedas esikus
käivad judinad üle selja: kui nüüd mõni säärane tuleb!
Kui vanaisa selle jutu lõpetab, peab jutustama veel
ja veel, kuni väsib. Lõpuks laulab vanaema mõne vana
laulu ja kuulajad annavad üksteisele mõistatisi. Siis käib
peremees väljas ja lausub tagasi tulles:
„Tähed näitavad juba keskööd, peab minema puh
kama."
Võõrad lahkuvad, teised hakkavad magama heitma.
Pojapoeg ronib ahjule vanaisa kõrvale ja küsib:
„Kust sa tead nii palju jutte?"
„Eks ma ole kuulnud oma vanaisalt ja isalt," seletab
ta ja kohendab pääalust.
„Kust teadsid sinu vanaisa ja isa?"
„Eks nad kuulnud jälle oma isadelt. Nii ikka põlvest
põlve. Kui sina suureks saad, siis jutustad jälle oma
lastele minult kuuldud jutte."
il,
i
Nii peeti vanasti jutuõhtuid. Nüüd neid enam ei
peeta, nüüd on raamatud, ajalehed ja raadio. Aga vanad
muinasjutud ei ole kaduma läinud, nad on kirja pandud,
ja praeguse põlve lapsed võivad neid lugeda raamatuist
6
Külaliste leib.
ord oli suur ja jõukas talu. Kari oli
suur ning rammus ja salved olid nii
vilja täis, et talul oli ikka kahekolme aasta leib ees. Sääl talus
käis palju külalisi. Perenaine võt
tis neid kõiki lahkesti vastu — jät
kus leiba omadele, jätkus külalistele.
Viimaks tüdis perenaine külalistest. Hakkas
mõtlema: „Küll oleks hää, kui külalisi ei käiks,
saaks ise rohkem töö juures olla ja see, mis küla
lised ära söövad, jääks kõik järele."
Läks siis targa käest nõu küsima, kuidas
külalistest lahti saada. Tark Õpetas: „Võta aidavõtmed, viska need aida ukse eest kolm korda üle
katuse aida taha, ise hüüa: „minge külalised ja
külaliste rabi *) !“ Küll siis külalised kaovad."
Perenaine läks koju, võttis aidavõtmed, vis
kas need kolm korda aida ukse eest üle katuse
aida taha ja hüüdis igakord: „Minge külalised ja
külaliste rabi!"
*) Kaapekakk.
7
Perenaine läks koju, võttis aidavõtmed, viskas need kolm
korda aida ukse eest üle katuse.
8
Sellest ajast pääle kadusid talust kõik küla
lised, ükski ei tulnud enam. Aga nüüd polnud
laudas enam karjaõnne ja vili ikaldas iga aasta.
Viimaks olid salved tühjad ja nälg tuli majja, pere
naisel polnud endal midagi süüa ega perele anda.
Läks siis perenaine jälle targa juurde oma
häda kurtma ja nõu küsima. Tark ütles: „Kes
külalistele annab, sel pole iialgi puudust, sest
külaliste osa on ju ka loodud. Sa enam külalisi
ei tahtnud, seepärast pidin külaliste leiva ühes
külalistega ära saatma."
Nüüd hakkas perenaine tarka paluma, et see
jälle nii teeks, et külalised tagasi tuleksid. Enam
ei pahandaks ta kunagi nende üle.
Tark õpetas jälle: „Kui nüüd koju lähed, siis
võta aidavõtmed, viska nad kolm korda aida
tagant üle katuse aida ukse ette ja hüüa igakord:
„tulge külalised ja külaliste rabi!" Küll siis küla
lised tagasi tulevad."
Perenaine läks koju ja tegi kohe targa õpe
tuse järgi. Võttis aidavõtmed, viskas need kolm
korda aida tagant üle katuse aida ukse ette ja
hüüdis: „Tulge külalised ja külaliste rabi!"
Kohe hakkasid külalised talus käima. Ja oli
perenaisel jälle karjaõnne, vili kasvas põllul, mõne
aastaga olid salved taas vilja täis. Oli leiba oma
del ja jätkus külalistele. Varsti oli talu veel jõu
kam kui enne.
9
Nälg.
äiusse tulnud uus peremees.
See
olnud küll suur ja tugev mehekola
kas, aga igavene laiskvorst, pole
viitsinud midagi teha. Aelnud päe
vad otsa ahju pääl või logelnud
Õues.
Seda näinud nälg ja tulnud tallu. Esiteks
vaadanud tänavalt, siis uidanud õues ringi, pärast
läinud tarre. Asunud viimaks parsile, heitnud
sinna magama, jalad rippunud parte vahelt alla.
Nüüd lagunenud majas kõik riistad, põllud
jäänud sööti, aiad langenud maha ja inimestel
pole olnud midagi suhu panna.
Mees hakanud nälga ära ajama — ei nälg
tee väljagi, põõnutab päälegi parsil ja kooditab
kondiseid jalgu. Viimaks kurtnud mees naabri
tele oma häda: „Nälg tuli tuppa ega taha enam
kuidagi ära minna.“
Naabrid andnud mehele nõu tööle hakata,
siis minevat nälg ära.
Siis mees hakanudki majas hoolega tööle,
parandanud riistu, kohendanud sängisid ja teinud
ustele uued põõnad. Nüüd pole näljal majas enam
10
midagi teha olnud, läinud toast välja ja asunud
lehmalauta. Ka sinna läinud peremees järele,
kohendanud sõimesid ja hakanud hoolega tali
tama. Siis läinud nälg ka säält ära ja hakanud
taas luusima õues ning põldudel. Igale poole läi
nud aga peremees oma tööga järele. Viimaks pole
näljal enam mujal asu olnud, kui läinud aiamulku
dele kükitama ja vahtima. Peremees teinud ka
aiamulgud üles. Nüüd pole näljal enam kuski
asupaika olnud ja lahkunud talust. Vaadanud küll
veel tänavalt tagasi, aga siis läinud sinna kaugele,
soomülgaste vahele.
11
Leivajatk kadus.
anasti elanud ühes vaeses saunahurt
sikus lesknaine oma kahe lapsega.
Naine käinud külas päeviti tööl,
toitnud ennast ja lapsi nii hästi-halvasti kui saanud — paljuke see
üksik lesknaine ikka jõuab! Lapsed
olnud alles väikesed, pole neist olnud asja mingile
tööle. Sääl jäänud aga ema ühel päeval raskesti
haigeks — kes teab, kus enese raske töö juures
ära venitas —, ja mõne päeva pärast surnudki
ära.
Nüüd tulid lastele rasked päevad. Mõneks
päevaks jätkus leiba, siis oli otsas — paljuke sel
vaesel lesel tagavara oli! Lapsed otsisid üles
viimased koorukesed ja sõid ära kõige väiksemad
raasukesed, kuid kõht jäi ikka tühjaks. Istusid
siis ema sängi ette ja hakkasid haledasti nutma.
Kui nad nii juba kaua olid nutnud, tuli hall
vanamees tuppa nende juurde ja küsis:
„Mis teil viga, lapsed, et nii haledasti
nutate ?“
„Ema suri ära, ja meil pole midagi süüa/*
kaebasid lapsed. „Kõhud on tühjad."
„Kas teil siis emast enam midagi toidupoolist
järele ei ole jäänud?"
„Ei ole, kõik on otsas."
Hakati siiski otsima ja leiti kapinurgast tü
kike leiba ja ühe vana anuma põhjast pihutäis
jahu. Sellest keetis hall vanake putru — sai suure
vaagna täis —, tõi leiva kõrvaseks, pani lapsed
sööma ja õpetas:
„Igakord kui söönud olete, lakkuge lusi
kad ilusasti puhtaks ja leivaraasukesed, mis üle
jäävad, pange targu paigale, — siis ei lõpe toit.
Aga seda ma teile veel ütlen ja kõvasti keelan, et
lusikaga ei tohi kunagi kausi äärele koputada, —
siis kaob kohe leivajatk ja lõpeb viimne toiduraas."
Siis läks hall vanake ära.
Nüüd oli lastel hää põli — puder ei lõppenud
kausist ja leib kapist. Ainuke mure oli — järele
jäänud raasukesed hoolega ära korjata ja alles
hoida, sest nendest see uus leib igakord tuligi.
Ühel hommikul, kui lastel juba kõhud täis
olid, ütles noorem:
„Ma õige koputan lusikaga kausi äärele."
„Ära koputa!" keelas vanem. „Siis kaob
leivajatk ära."
Sedaviisi siis jäigi. Teisel hommikul hakkas
noorem jälle ütlema, et tema koputab aga kausi
äärele. Vanem õde ei jõudnud veel keelatagi, kui
noorem lõigi kolm korda lusikaga kausi äärele.
13
Nüüd oli lastel hää põli.
14
Esiteks ei olnud midagi, aga kui kauss tüh
jaks sai, ei tulnud enam uut putru asemele ja
leivaraasukestest ei kasvanud uut leivatükki.
Nüüd istusid lapsed jälle ema sängi ette ja
hakkasid nutma, et hall vanamees tagasi tuleks ja
nende leiba uuesti jatkaks, aga hall vanake ei
tulnud tagasi.
15
Sant.
Ieb kord laupäeva õhtul vana sant
külla. Ta on väga hädine ja vilets,
suure vaevaga komberdab kepi na
jal edasi. Läheb esimesse tallu ja
palub:
„Lubage vaesele sandile öömaja
ja paluke leiba/'
Ihne perenaine vastab:
„Ei meil ole öömaja anda, ja suid on omalgi
palju, kes leiba tahavad/'
Sant läheb teise tallu, palub taas öömaja ja
suutäit leiba. Ka sääl ei anta midagi, saadetakse
edasi. Sant käib läbi kogu küla, kuski ei võeta
teda öömajale ega anta palukest leiba. Viimaks
tuleb kõige jõukamasse tallu ja palub jälle:
„Andke vaesele sandile öömaja ja paluke
leiba!"
Jõukas perenaine ütleb:
„Ei meil ole ruumi, mine aga edasi. Ja leiba
ei täi ka igale hulkujale anda."
Kurvalt läheb sant uksest välja.
16
Teenija-tüdrukul tuleb hale meel vanakest
nähes. Tasakesi läheb ta välja ja juhatab sandi
sauna.
„Ehk saad siin ööd olla“, ütleb tüdruk, „saun
vihtlemisest veel soe.“
Veidi aja pärast läheb tüdruk jälle sauna ja
viib sandile tükikese leiba.
Sant tänab teda ja ütleb:
„Vaata, kas see on leib.“
Tüdruk vaatab — ei ole leib, on sai.
Nüüd ütleb sant:
„Pea aga see endale, ei minule ole midagi
vaja. Mina olen see, kes kõikidele annab. Taht
sin aga katsuda, kas siit küla rahvas vaestele ka
midagi annab. Sina oled ainuke, kes mulle midagi
andis. Ja selle eest ei pea sul eluajal millestki
puudu olema."
Tüdruk läheb tuppa ega julge pererahvale
sandist sõnagi kõnelda. Kui teisel hommikul jälle
sauna läheb santi vaatama, on sant kadunud.
Aga sel tüdrukul ei olnud kogu eluajal mil
lestki puudust, ei päävarjust, leivast ega riidest.
2
17
Kuidas mees varastamise maha jättis.
inu vanaisa teadis kõnelda, et kui
tema poisike olnud, siis elanud
Vaaraku küla taga üksikus talus
mees, kellel olnud paha mood teiste
oma näpata. Kõik hakanud talle
näppu, mis kuski vähe ripakil
olnud. Sõitnud küla põldude vahel, siis võtnud
ikka vihu või kaks võõrast vilja ja peitnud oma
vankrisse teki alla. Vooris käies varastanud teiste
hobuste eest heinu ja kaeru, kord on tabatud ko
guni Rebasnõmme Jaagu leivamärsi kallalt. Ves
kil olnud temaga päris häda — näpanud siit kotist
ja säält kotist. Küll on naabrid teda hurjutanud
ja karistanudki, midagi pole aidanud. See olnud
tal kohe nagu haigus ega ole ta sellest kuidagi
lahti saanud. Kui muud pole näppu hakanud,
võtnud naabri õuest puupulga või vitsarao ja too
nud selle ära.
Kord tulnud mees hilja õhtul laadalt ja näi
nud tee ääres puu najal täistopitud heinakotti.
Kohe tulnud mehel himu see ära võtta. Vaadanud
vilksti ümber — kedagi pole lähedal nägemas
olnud. Roninud siis vankrilt maha, tahtnud koti
18
Kott käänanud mehe maha ja asunud ise põigiti paale.
19
kaenlasse võtta ja ära tuua. Nüüd olnud aga lugu
lahti! Kott käänanud mehe maha ja asunud ise
põigiti pääle, olnud nii kõvasti mehe pääl, et mees
pole kuidagi alt ära pääsenud, küll rabelnud siia
ja sinna. Mitu tundi rabelnud. Siis hakanud
viimaks kotti paluma ja lubanud varguseameti
hoopis maha jätta, kui aga nüüd eluga pääseks.
Siis lasknudki kott mehe lahti, ja sest ajast
pääle pole mees enam võõrast vara puutunud. Kui
vahel tulnudki vargusehimu pääle, saanud sellest
kohe lahti, kui heinakotti meelde tuletanud.
20
Kuidas poiss vandumise järele jättis.
pa peremehel oli sulane — ise alles
noor poisinolk, aga vali vanduma,
kui vähe midagi oli. Ega tema
suust kunagi mõistlikku juttu kuul
dud, ikka oli teine-kolmas sõna kur
jast. Mõnikord vandus tulist kurja,
nii et suu suitses. Küll pahandasid poisiga pere
mees ja perenaine, hurjutasid naabridki, aga poiss
ei saanud lahti halvast moest.
Ühel päeval sõidab peremees sulasega üle
soo Viina-Märdi veskile. Peremees sõidab ees,
poiss oma koormaga mõnisada sammu järel. Mõ
lemad kõnnivad ree kõrval maas. Korraga vajub
poisi jalg läbi lumekamara soo sisse. Kohe hak
kab poiss vanduma, et mis, pagan, see on, et soo
sisse vajud! Ja nüüd ei pääse poiss enam paigast,
kisub ühe jala välja, teine vajub sisse. Ja eemalt
tuleb suur must kogu, keerleb ümber ree, moondub
pärast tulekuuliks ega lase poissi kuhugi. Mida
rohkem poiss vannub ning manab, seda sügava
male vajuvad jalad. Viimaks hakkab peremeest
appi hüüdma. Peremees tuleb tagasi, näeb küll,
et poiss soo sees hädas, kuuleb ta vandumist, aga
21
seda ei näe, et tulekera tantsib poisi ümber. „Mis
sa ometi vannud!“ hüüab peremees eemalt. „Vajud sedaviisi läbi soo maa põhja.“
Poiss jätabki vandumise — kohe kannab teda
lumekamar ja kaob tulekuul. Siis hakkab poiss
peremehe kõrval edasi minema, ei usalda sõnagi
rääkida, ise väriseb kogu kehast.
Aga sellest ajast pääle ei tulnud enam vande
sõna poisi suust.
22
Kuidas tööjõud kadus.
ana Sirgu Peet oli igavene ihnuskael
ja kraapija. Perel ei olnud tema
juures hõlpu, kihutas taga vara hom
mikust hilja õhtuni. Ei andnud ta
kellelegi õiget puhkeaega ega söögitundi. Teinekord pidid töö juurde
minema leivapala suus. Ei peetud Sirgul nelja
päeva õhtut ega lastud laupäevalgi varem töö
juurest ära, tuli rahmeldada suure pimeduseni.
Ühel laupäeval võeti kogu perega järve luhas
loogu. Rehad välkusid mis võisid, aga vana Peet
kihutas ikka taga. Juba vajus päike madalale,
naabrid lõpetasid töö ja läksid laupäeva Õhtule,
aga Sirgu omadest ei tohtinud keegi õhtulejäämisest hingatagi. Isegi keelt kastma järve äärde ei
lubanud Peet kedagi. Tal oli endalgi suur janu,
kuid ei raatsinud töö juurest lahkuda, näris aga
huuli ja rahmeldas loogu võtta.
Korraga kuuldi järve põhjast imelikku paugu
tamist, just nagu oleks mitu puuseppa sääl tööd
teinud. Siis tuli järvest noor naisterahvas, pott
käes, ja pakkus heinalistele juua. Esiteks jõi vana
peremees ise, siis võtsid ka teised heinalised. Oli
hää hapu taar. Nüüd küsisid heinalised:
23
„Mis sääl järves paugutatakse?"
„Sääl lüüakse rattaid kokku," vastas naiste
rahvas.
„Mis rattaid?"
„Tööjõu äraviimise rattaid. Nendega viiakse
tööjõud ära neilt, kes laupäeva Õhtul pääle päeva
tööd teevad."
Seda üteldes võttis naisterahvas kaljaanuma
ja kadus järve. Nüüd kuulsid kõik, kuidas järve
poolt sõideti müdinal just nagu suurte ratastega
üle Sirgu heinamaa loovõtjate vahelt läbi. Keegi
ei näinud midagi, aga müdinat kuulsid kõik, kui
das see käis üle heinamaa ja kadus jälle järve.
Kõik jäid rehavarte najale seisatama ja kuulatasid
imelikku müdinat.
„Noh, mis te vahite ammuli sui!" hüüdis vana
peremees. „Selle nurga võtame täna veel loost
üles."
Kõik hakkasid jälle tööle, kuid töö ei edene
nud põrmugi, tööjõud oli täiesti kadunud. Kas
tõmbasid rehaga või ei tõmmanud, see oli ükskõik:
heinamaa tükk ei vähenenud.
Ja nüüd hakkas Sirgu omadel minema kõik
tagurpidi, iga tööga jäädi teistest maha, ehk küll
vana Peet nüüd veel enam sundis kui enne — töö
jõud oli ära viidud. Asi ei paranenudki enne, kui
Sirgul sai peremeheks noor Peet, vana Peedi poeg.
See laskis jälle perel pidada neljapäeva õhtuid ega
teinud laupäeviti üle päeva tööd. Siis tuli tööjõud
vähehaaval tagasi.
24
Mehe pärisõnn.
ord elasid naabruses kaks meest.
Mõlemal olid ühesuurused talud,
aga üks oli rikas, teine vaene. Ri
kas tegi tööd parajasti, kõik Õn
nestus ta käes; vaene algas enne
päikesetõusu ja lõpetas hilja õh
tul, kuid midagi ei läinud tal korda. Mis ta õhtul
naabrist ette jõudis, seda tegi naaber järgmisel
päeval kerge vaevaga tasa. Naabril olid alati sal
ved vilja täis, vaene pidi aga lisa tooma magasiaidast.
Ühel õhtul mõtles vaene mees:
„Katsun Õige ka öösiti tööd teha, ehk jõuan
sedaviisi naabrile järele.“
Rakendas uuesti härjad adra ette ja läks taas
väljale kündma. Jõudis vaoga naabripõlluni ja
märkas, et ka sääl keegi künnab.
„Kas sa näed“, arutas mees, „ka naaber öösi
väljas. Sellest see rikkus tuleb.“
Pidas härjad kinni ja läks naabrit vaatama.
Ei olnudki naaber ise, hall vanamees oli, kes kün
dis paari hallide härgadega.
25
„Kes sa oled?“ küsis mees poolkohkunult.
„Hää vaim või paha vaim?“
„Ei ole kumbki", vastas hall vanamees, „olen
naabri õnn."
„lmelik küll*', kurvastas mees, „naabri põllul
töötab tema õnn, minul ei ole Õnne."
„Sina ei tunne oma õnne," õpetas nüüd võõ
ras. „Mine homme õhtul kopli suure kase alla,
sääl näed oma pärisõnne."
Järgmisel õhtul läks vaene naaber kopli suure
kase alla ja jäi ootama oma õnne. Kesköö paiku
nägi kase ladvas halli mehikest, kelle ümber suru
sid sääsed. Hall mehike mõõtis ja kaalus neile
midagi kätte.
Mees vaatas võõra tegevust tükk aega päält,
kuni see kase ladvast kadus. Siis hakkas kodu
poole sammuma ega mõistnud midagi arvata. Vii
maks mõistis: naabri õnn on põllutöös, tema Õnn
on kauplemises — mida see mõõtmine jä kaalu
mine muud tähendas.
Kohe andis mees talu käest ja asutas poe.
Kuidas hakkas nüüd kõik hästi minema! Mees ei
võinud arvatagi, et ta nii osav on kauplema. Rik
kus kasvas silmanähtavalt, ei olnudki vaja enne
päikese tõusu tõusta ega pärast loojaminekut tööd
teha, kõigega saadi hakkama parajasti töötades.
See tuli kõik sellest, et mees oli leidnud oma
pärisõnne. Mees jäi osavaks kaupmeheks sur
mani, ja tema suguvõsas oli mitu põlve häid ning
jõukaid kaupmehi.
26
Paradiisilind.
t tagasi peeti kord
ir»T»r«WT»i<
Söögilaua taga ütleb isa oma
väikesele pojale:
„Mine aeda ja too mulle üks
õun!44
Poiss läheb aeda, võtab puu küljest õuna ja
tahab tuppa tagasi minna. Sääl märkab aga aia
ääres pihlaka oksal väikese linnukese, kes imeilusasti laulab. Poiss seisatab ja jääb kuulatama
seda ilusat laulu. Nüüd tõuseb lind lendu, laskub
teise puu oksale ja laulab sääl. Poiss läheb järele,
kuid lind tõuseb säältki lendu ja läheb kolmanda
puu oksale. Poiss läheb ka sinna järele ja kuu
latab silmapilgu.
Siis tuleb talle aga meelde, et peab isale Õuna
viima. Kohe pöördub ta ümber ja hakkab minema
toa poole. Nüüd on aga imelik — poiss ei tunne
ära ühtegi kohta. Sääl, kus enne oli lagendik,
mühab nüüd põline mets; kus enne olid suured
puud, lainetab rukkipõld. Aed on sootuks teis
sugune, ait, laut, maja — kõik hoopis võõrad.
Võõrad inimesed kõnnivad õues, keegi ei tunne
27
poissi ega tunne tema kedagi. Riidedki on teis
sugused ja keelemurre võõras.
Poiss küsib oma isa järele, keegi ei tea
midagi; ka naabrid pole sellenimelisest mehest
midagi kuulnud. Minnakse kirikuõpetaja juurde;
see vaatab vanadest kirikuraamatutest järele —
jah, enam kui kolmesaja aasta eest on sääl talus
küll sellenimelisi inimesi elanud, aga nüüd puhka
vad nad ammu mullas ja nende suguvõsagi on
otsa lõppenud.
Kui poiss seda kuuleb, hakkab ta silmanäh
tavalt vananema: saab esiteks noormeheks, siis
keskealiseks, siis vanaks ja Õige vanaks tudikeseks. Ja siis langeb kokku ega jää tast muud
järele kui kamalutäis tolmu.
See poiss oli kuulatanud paradiisilinnu laulu,
seepärast ei pannud aega tähele.
28
Võõras kuld.
ord hukkus Nõva rannas suure tor
miga võõramaa laev. Lõi laeva päris
pilpaiks, mehed katsusid lauatükkidel ujudes randa pääseda. Sellelt lae
valt uhtusid lained ühe suure tünni
randa, mis oli ääreni kulda täis.
Enne veel, kui merehädalised jõudsid randa ujuda,
leidis selle vaadi Päraküla vanamees. Läks kohe
koju, rakendas oma tõmmud härjad vankri ette ja
sõitis kullatünni ära tooma. Laevamehed nägid
küll merelt, et kullavaat on rannas ja vanamees
vinnab seda vankrile, kuid ei saanud midagi pa
rata. Pidasid siis meeles tõmmud härjad ja musta
koera, et nende järgi otsivad pärast mehe üles.
Jõudsidki mehed viimaks suure vaevaga randa
ja hakkasid otsima kullaviijat. Päraküla vana
mehe õues nägidki kahte tõmmut härga ja musta
koera. Läksid siis sisse ja hakkasid kulda tagasi
nõudma. Vanamees oli jõudnud kullatünni ära
peita aita ja salgas kõik maha. Tema pole ran
nas käinud ega nende kulda näinud — mis kulda
nad nõuavad? Tehku aga, et minema saavad!
Siis vihastusid võõrad mehed ja ütlesid: „Kui
ei saa meie kulda tagasi, siis ei pea ka sina seda
29
Ait usse täis.
30
tarvitada võima." Keerasid kanna päält ümber ja
lahkusid talust.
Teisel päeval läks mees aita kullatünni vaa
tama — kogu ait musti usse täis, et kubiseb, ei
ole kuhugi jalaga astuda. Mees kartis usse mater
dama hakata, püüdis neid välja ajada — ei mõ
tetki, aida nurgast tuleb uusi juurde ühtepuhku.
Tahab kulda võtta — kuld usse täis. Kõik aja
vad kaelad püsti ja nõuavad süüa. Paar päeva
peab mees ussidega sõda, siis saab aru, et seda
see merimeeste ähvardus tähendaski. Isegi elu
tuba tuli usse täis.
Nüüd rakendas mees jälle tõmmud härjad
vankri ette ja viis kullatünni aidast ära, viis küla
taha liivaauku ja mattis sinna. Kuid ussid ei kadu
nud elumajast. Siis kaevas mees kullatünni liiva
seest välja ja uputas järve põhja, kuid ussidest ei
saanud ikkagi lahti. Ainult nii palju sai, et ussid
kadusid toast ja aidast ning läksid ahju alla. Sääl
oli väike auk, kust nad sees käisid söömas. Igal
õhtul pidi mees augu ette kummarduma ja usse
sööma kutsuma. Kolde ees oli piimakauss, kus
nad kordamööda käisid piima lakkumas.
Seda söötmist ei tohtinud mees jätta. Kui ta
mõne päevagi vahet pidas, siis läks ise kohe üle
keha paiste ja kari hakkas kahanema.
Nüüd on see mees juba ammu surnud. Kas
aga need ussid veel ahju alt toas käivad, seda
jutustaja ei tea.
31
Vanaema jutt Lauritsast.
pg|g|Ig|g apsed, hoidke Lauritsat! Laurits, see
a!““
on tulehaldjas. Vanemad inimesed
mäletavad ja teavad, et Laurits käib
kolme punase koeraga. Tal endal on
tulekarva riided, tulekarva silmad,
tulekarva habe ja juuksed. Ena
masti nähakse teda sügiseti, lauritsapäeva ümber.
Siis ta käib ringi, vaatab ahjutuld, hoiab katlaaluse-tuld ja kaitseb kahjutuid, et tige leek ei pää
seks valla ega teeks inimestele halba.
Hoidke, lapsed, Lauritsat, suured, olge ta sõb
rad! Muidu käsib mõnel koeral katla alla minna,
ja — teate isegi, et tuli siis põlema ei lähe. Siis
ei saa muidu, kui peab võtma kolm peotäit ahterukkeid ja panema katla alla põlema, — siis läheb
koer ära.
Lapsukesed, lapsukesed, ärge ütelge ühtki
halba sõna, ärge tehke halba tegu! See kurvas
tab Lauritsat, ta silmad lähevad märjaks, pisaraid
hakkab langema. Suveõhtuti võib näha põõsaste
all Lauritsa pisaraid — pimedas nad hiilgavad
mis ta sinna nutnud halbade laste pärast, kes
tulega ei mõista ümber käia.
32
Aga vana Peet kihutas ikka taga. („Kuidas tööjõud kadus".)
Lauritsa koerad, need on kärmed käima ja
peremehele teatama, kui kuski tulega halvasti
umber käiakse. Sinna ta teeb tuleaseme, ei jäta
muud järele kui musta mulla. Nii ta karistab.
Kord mees ja naine peksid rehte. See oli
mõni päev enne lauritsapäeva. Varakult olid mees
ja naine tööl. Esimese kukelaulu ajal oli rehi juba
välja aetud. Taheti parajasti peksma hakata, kui
punane mees tuli rehe väravatele ja ütles: „Jõudu!“
„ Jõudu tarvis!44 võttis naine tervise vastu ja lisas
juurde: „Eks too oma jõud ka.44
Siis läks punane mees rehealuse keskele, lade
mete pääle, ja hüüdis koeri: „Tulge, koerakesed,
hüpake, koerakesed, üheskoos tööd tehke — mul
on vaja vahet teha!44 Tegi siis tule kuivade lade
mete sisse, rehi läks vuhinal põlema. Koerad kar
gasid ühelt poolt teisele poole, kaitsesid seinu,
valvasid vahet. Veidi aja pärast oli töö tehtud,
tuli kustunud. Siis jooksid koerad välja, nende
järel läks ka tulekarva mees. Mees ja naine nägid,
et rehi oli tulega pekstud: õled olid alles, aganad
alles ja pahmahunnikust paistsid puhtad terad —
tuli ei olnud midagi rikkunud. Aituma tulehald
jale Lauritsale! Mees ja naine said kuni koiduni
hää une magada.
Teisel rehekorral — see oli just lauritsapäe
val — tahtsid mees ja naine jälle tulega rehte
peksta, nagu nad viimati nägid. Ajasid rehe välja,
tegid tule lademete keskele, kuid tuli ei kuulanud
enam sõna. Küll hüüti: „Laurits, Laurits, tule
3
33
appi!“ Laurits ei tulnud, tuli kargas lakke, säält
lakka ja katusele — kõik põles maani maha. See
tuli kõik sellest, et nad lauritsapäeval rehte peksid
ja tulega halvasti ümber käisid. Aga Laurits läks
metsa, nuttis põõsa alla mitu tulist silmapisarat,
mis igal suvel hiilgavad jaaniussidena ja kõigile
meelde tuletavad, et lauritsapäeval ei tohi tuld
puudutada, kui Lauritsat ennast juures ei ole.
34
Jutt Külmamatsist.
hei suveõhtul olid kõik Alaküla mehed
kõrtsis, istusid laua taga, jõid viina
ja õlut. Suvi oli olnud ütlemata hää,
viljad kasvasid säärased, missugu
seid kaua poldud nähtud. Istusid
siis mehed viinaklaasi taga ja jõid
hää viljasaagi pääle ette.
Korraga läks kõrtsiuks lahti, sisse astus näru
ses riides kerjus ja palus öömaja.
„Ei siin kõrtsis anta igale sandile öömaja,"
ütles kõrtsimees.
„Ehk saaks kuidagi", palus vanamees uuesti,
,,kuhu ma vana inimene vastu ööd lähen? Pikutaksin veidi siin kõrtsipingil."
„Mine aga, mine edasi!" pahandas kõrtsi
mees. „Hakka nüüd igale sandile öömaja andma."
Nüüd hakkasid kõik kõrtsilised santi hurju
tama ja välja ajama ega lubanud talle kogu Ala
külas öömaja. Koertega lubasid õueväravalt mi
nema kihutada.
Võõras vanamees pööras siis ümber ja hak
kas minema, ukse päält vaatas veel korra tagasi
ja pomises:
35
„Küll te Külmamatsi veel kord mäletate!“
Kõrtsi juurest läks võõras vanamees Alaküla
meeste põldude vahele, puudutas käega üht vilja
ja teist vilja. Kõndis kõik Alaküla meeste põllud
läbi, kuni jõudis Mäeküla maadeni.
Siis läks Mäeküla vabatmehe juurde ja palus
öömaja. Vabatmees oli võõra vastu väga lahke,
andis süüa ja öömaja.
Päikese tõusu ajal tulid Alaküla mehed kõrt
sist koju. Kõigil oli nii külm, et hammas ei käi
nud hamba vastu. Kes aga koju sai, see tarre
ahjule ronis ja magas sääl kuni teise päevani.
Kui siis mindi põlde vaatama, nähti, et kõik
viljad olid külma võetud. Selle suve tööst ei olnud
midagi loota. Aga Mäeküla meeste põldudel ei
olnud midagi viga.
Nüüd teadsid mehed küll, et kerjus, kes öö
maja palus, ei olnud keegi muu kui Külmamats, ja
tema see õnnetusetooja oligi. Küll kahetses kõrtsi
mees ja kahetsesid mehed, et Külmamatsile öö
maja ei andnud, kuid teha polnud midagi.
36
Kaevust saadud õnn.
!Ü havere mäe all talu õues on sügav
kaev.
Korra hakkas peremees
kaevu sügavust mõõtma. Võttis
pika lati ja laskis selle kaevu — ei
latt ulatu põhja. Võttis siis pika
larsnrjsrTe köie, sidus selle lati otsa ja laskis
uuesti kaevu — nüüd ulatus küll põhja. Hakkas
aga mees latti välja tõmbama, tõusis kaevu põh
jast suur kohin, vesi kees ja vulises. Ja latt oli
nii raske, et kuidagi ei jaksanud teda kaevust välja
tõmmata. Kutsus peremees sulase appi. Tõmba
vad siis kahekesi, tõmbavad — tuleb ... juba latt
veepinnal. Nüüd näevad mehed, et lati otsas ripub
poisike, üsna väike, aga nii raske, et annab kahe
kesi tõsta. Mehed kohkuvad esiteks, tahavad lati
kaevu tagasi lasta, aga poisike hakkab härdasti
paluma, et ärgu lastagu teda kaevu tagasi, vaid
päästetagu ära. Küllap tema meestele vaeva tasub.
Mehed tõmbavad poisi kaevust välja, kohe
vaikib kaevus vee sulin ja kohin. Poiss võtab
põuest raudsahad, annab need peremehele ja
ütleb: „Pane need sahapuu otsa ja mine kündma!“
Siis võtab kirve, annab selle sulasele ja lausub:
37
Mehed tõmbavad poisi kaevust välja, kohe vaikib
kaevus vee sulin ja kohin.
38
„Sellega hakka puutööd tegema!" Mehed vaata
vad saadud asju ega pane tähelegi, kui poisike
kaevu juurest kaob.
Teisel päeval paneb peremees saadud saharauad sahapuu otsa ja hakkab kündma. Töö läheb
nii kergesti, et lust näha, ei ole hobusel vaeva ega
mehel raske. Ja mulla teevad need saharauad nii
kohedaks, et seeme kohe hakkab idanema. Sügisel
sai mees põldudelt nii hää saagi, nagu veel
kunagi polnud saanud: salved olid kuhjaga täis.
Nii õnnestus mehel nüüd iga aasta viljasaak; mõne
aastaga sai ta jõukaks meheks.
Sulane hakkas oma kirvega puutööd tegema.
Mis tööle aga käe külge pani, see korda läks.
Võttis enese sulasest lahti ja hakkas omaette
elama. Ehitas endale maja ja sai jõukaks meheks.
Ei teatud kellelgi nii hääd tööõnne olevat kui
temal.
Pikapääle sai Ärina mõisahärra asjast
teada. Kurjal härral oli kade meel teiste õnnest,
kutsus mehed mõisa ja võttis nende käest kaevust
saadud asjad ära. Siis laskis oma põlde künda
nende saharaudadega ja andis õnnekirve oma puu
sepa kätte, et see tema töid teeks. Aga saharauad
ei teinud härra põldu kohedaks ega õnnistanud
tema viljasaaki. Mõisapõidudel ikaldus vili täiesti
ja sügisel jäid salved tühjaks, õnnekirvega ei
olnud mõisa puusepal midagi pääle hakata. Mis
ta selle kirvega tegema hakkas, see raisku läks.
39
Nüüd vihastus härra, laskis mehed mõisa tuua
ja pani nad keldrisse kinni — miks asjadel tema
käes õnne ei ole! Aga öösi tuli see kaevupoisike
— seesama, kes need asjad andis — päästis
mehed keldrist, tõi tagasi saharauad ja kirve. Sa
mal ööl jäi härra haigeks ega julgenud enam neid
asju tahta. Mehed elasid õnnelikult ja jõukalt kuni
surmani. Aga kuhu need saharauad ja see kirves
pärastAsaid, seda ei tea keegi.
40
Näkk õnnistas vähisaaki.
ga need näkid siis alati kurja tee ja
inimesi uputa, mõnikord teevad ka
hääd, annavad hääd kalasaaki või
muud.
Minu poisikesepõlves elas siin
samas Tapiku kandis vana sauna
mees, Karja-Jüriks hüüti, sest käis igal suvel küla
karjas. Sellel õnnistanud näkk kord vähisaaki.
Ükskord — kevadel suurvee ajal — läinud
Jüri jõe äärde vähile. Osav kalamees ja vähipüüdja nagu ta oli — pani kahad vette, tegi tule
üles, sest öö oli vilu, ja heitis tule äärde pikutama.
Käis vahetevahel kahasid vaatamas ja pikutas
jälle. Aga vähiõnne pole sugugi olnud. Aeg olnud
juba kaugelt üle kesköö, aga temal polnud veel
ühtki vähki püütud. Mõtelnud küll, et mis ime
see täna on, et ühtki vähki ei saa. „Aga olgu
pääle“, löönud käega, „pikutan veel veidi, tulin
korra selle pääle välja." Ja heitnud jälle tule
äärde maha. Siis ei tea, kas jäi tukastama või
oli ilmsi, üks suur mees tuli jõe poolt tema juurde,
tõukas külge ja ütles: „Mis sa magad, Karja-Jüri,
mine vähki võtma!“ Kohe olnud Jüri jalul, haa
41
ranud koti kaenlasse ja läinud. Ta teadis küll, et
see oli näkk, aga oli säärane julge mees, et ei kart
nud. Tuli kahade juurde — need vähke täis, läks
luha poole — veealune aina mustendab vähkidest.
Võtnud siis Karja-Jüri vähke niipalju kui jaksanud
kanda ja tulnud oma teed. Ei ole ta pärast enam
kunagi nii palju vähke saanud kui seekord. Arvab,
et see ei olnud tookord keegi muu kui näkk, kes
talle need vähid saatis.
42
Näki särk.
ord tuli üks naine õe poolt võõrsilt
ja eksis ära. Hakkas siis hää õnne
pääle edasi minema, et eks ükskord
ikka inimeste juurde jõua, kellelt
koduteed küsida. Kõndis siis huupi
edasi, kuni jõudis välja mere äärde.
Sääl ta nägi ühe naisterahva kivil istumas.
Kohe mõtles naine, et see on näkk, ei keegi muu.
Ta teadis, et näkid tulevad mõnikord veest välja
kivile istuma ja ennast inimestele näitama. Tahtis
tast sõnalausumata mööda minna, sääl hakkas aga
näkk teda sõbralikkude sõnadega enda juurde
meelitama. Kui naine meelitusest väljagi ei tei
nud, hakkas näkk paluma: „Kulla naisuke, tule
nüüd väheseks siia, kuule, mis ma sulle ütlen, tule
nüüd, tule!“ Siis naine läkski sinna ja näkk ütles
talle: „01e nii kallis inimene ja otsi mu pääd!“
Nüüd võttis näkk särgi seljast, pani selle pää
alla ja heitis naise ette maha. Naine hakkas ta
pikki juukseid lahutama ja pääd otsima. Varsti
pani aga naine tähele, et näkk nihutab ennast tasa
kesi vee poole ja kisub teda kaasa.
Naine ei teinud sellest esiteks väljagi, muud
kui kaabitses edasi. Aga kui näkk ta ees ikka
43
Naisele jäi ainult särk kätte.
44
ja jälle ennast nihutas ja pääotsimist segas, tuli
naisel vana harjunud sõna suust: „Kas sa püsid
ometi paigal, va’ näkk!“
Kohe kargas näkk püsti ja kadus merre, nai
sele jäi ainult ta särk kätte. Selle ta pidas endale
ja võttis kaasa pääotsimise palgaks. Hakkas siis
jälle edasi minema. Sai varsti ühe mehega kokku,
kes ta õigele teele juhatas, nii et õhtul aegsasti
koju sai.
Kodus hakati imelist näki särki kogu perega
pidama. Kes kuhugi raskema töö juurde läks, see
pani näki särgi selga, sest see ei kulunud ühegi
töö juures.
Viimaks anti särk karjasele kanda, kes teda
omakorda lõhkus ja kulutas. Tõmbas mitu suve
teiste karjastega mööda metsi, kuid särk oli ikka
uus ja terve nagu ennegi.
ükskord juhtus, et kaugelt sugulane tuli sinna
külla. Kõneldi ühest ja teisest, viimaks kaldus jutt
karjase imelisele särgile. Külaline küsis: „Kust
te niisuguse saite!" Perenaine ütles: ,,See on
näki särk, sain selle juba mitme-mitme aasta eest
mere äärest."
Kui külaline kuulis, et see on näki särk, läks
lähemale ja hakkas käega katsuma. Nii kui ta
seda näpuga puutus, läks särk tükkideks, ja kui
neid tükke puudutati, pudenesid needki tolmuks.
Nii see oli: näkk põgenes pääotsija käest näki
nime kuuldes vette ja näki särk pudenes näki särgi
nimetamise ajal tolmuks.
45
Kuidas näkk kangast jõkke vedas.
inu vanaema jutustas, et siinsamas
Patikese küla all jões elab näkk.
Vanasti näidanud ennast sageli ini
mestele ja näitab mõnikord veel
nüüdki.
Kui tema noor olnud, siis läi
nud kord perenaine ühes tüdrukuga jõele kangast
loputama. Pannud kanga künasse ja sõitnud keset
jõge. Sääl loputanud kanga ilusasti ära ja haka
nud siis kangast künasse tagasi lettima *). Pere
naine ise lettinud, tüdruk hoidnud mõla põhjas, et
küna paigal seisaks. Saanud juba kanga peaaegu
kõik künasse lettinud — küünart neli-viis veel jää
nud jõkke —, kui korraga tunneb, et keegi rebib
kangast jõkke tagasi. Mõlemad ehmatanud nii,
et pole osanud midagi pääle hakata, veealune aga
rebinud kangast ikka edasi. Kui viimaks veel
lühike jupike kangast künasse jäänud, haaranud
perenaine kangast kinni ja hakanud tagasi kis
kuma. Kuid pole saanud veealuse vastu, vägisi
kiskunud kanga käest. Viimses hädas hüüdnud
*) Lappama, kangast kokku panema.
46
perenaine: „Tule Jumal appi, nüüd viib näkk
kanga ära!“
Nüüd lasknud näkk kohe kanga lahti ja pere
naine lettinud ta uuesti künasse. Näkk kaob siis
kohe, kui ta nime nimetatakse.
47
Kaevunäkk.
uvel oli kogu küla rahvas kodust ära
kaugemal metsas heinal, ainult lap
sed ja mõni vana inimene olid kodus.
Lapsed kolasid omapääd ringi, män
gisid igasuguseid mänge ja tegid
koerust, mis kellelegi meelde tuli.
Viimaks mindi salgas külavahele kõndima, asja
ees, teist taga.
Jõuti külavainule, küla kaevu lähedale, ja
nähti kaevuraketel võõrast poisikest, punane särk
seljas. Võõras poisike hakkas kohe teisi enda
juurde kutsuma, aga need ei usaldanud minna, sest
kodus oli kõvasti kinnitatud, et kaevuraketele ei
tohi minna: kaevus elab näkk, kes lapsi juukseid
pidi kaevu kisub.
Kui lapsed võõra kutse pääle kaevu juurde
ei läinud, võttis võõras poiss maast kivi ja viskas
lastekarja poole. Aga nüüd see ei olnudki enam
kivi, oli ilus punane õun. Igamees tahtis õuna
endale, läksid viimaks tülli. Võõras poiss viskas
ikka kivikesi — nüüd juba kaevule lähemale ja
lähemale —, ja neistki said õunad. Nii meelitas
poiss lastekarja kaevu lähedale ja pildus ühte-
soodil õunu nende sekka. Nüüd olid kõik koba
ras kaevu ümber koos. ühe suurema õuna pärast
läksid kaks poissi päris kaklema. Suurem hoidis
õuna kõvasti pihus ja tänitas teisele: „No tule,
tule, kas arvad, et sind, näkki, kardan ?“ Vaevalt
saanud näki nime nimetada, kui võõras poiss,
punase särgiga, sulpsti kadunud kaevu. Nüüd
märkasid kõik, et neil ei olegi õunad käes, vaid
kivid. Aga poleks see poiss näki nime nimetanud,
oleks näkk nad kõik kaevu viinud.
4
49
Näkineiul meheks.
hei mehel oli kaks poega. Vanem oli
tark ja terane, hakkaja iga töö pääle.
Nooremast polnud suuremat asja,
tema käed ei hakanud kuhugi töö
külge, lonkis niisama metsas ja mere
ääres ringi ja puhus pilli. Isa pani
ta karja, kuid karjahoidjat temast ei saanud, laskis
loomad vilja ja mujale paha pääle. Siis pani isa
ta sigu hoidma, kuid siingi polnud poisist asja.
Sead käisid omapääd, poiss aga logeles. Viimaks
kihutas isa laisa poisi majast välja.
Nüüd olid mehel kibedad päevad. Polnud
enam päävarju ega palukest suhu panna. Luusis
mõned päevad mere ääres, siis hüppas merre.
Sääl tuli aga näkineid, võttis poisi oma õlale
ja viis merest läbi tühjale saarele. Nii oli poiss
päästetud. Siis ütles näkineid: „Luba nüüd mulle
midagi selle eest, et su päästsin.“ Poiss vastas:
„Mul pole midagi lubada." — „Luba iseennast,
tule mulle meheks/' Poiss ei mõistnud selle pääle
midagi vastata, mõtelnud: „Kuidas sa ikka näki
naiseks võtad...“ Palus siis kolm päeva mõtle
miseks aega. Näkk oli sellega nõus ja kadus.
50
Poiss oli nüüd üksi tühjal saarel, kõht tühi, riided
märjad, päävarju ei kuski.
4*
51
Poiss oli nüüd üksi tühjal saarel, kõht tühi,
riided märjad, päävarju ei kuski. Paar päeva pani
sedaviisi vastu, siis hakkas kahetsema, et näki
pakkumist vastu ei võtnud.
Kolmandal päeval oli näkineid jälle sääl ja
küsis kohe: „Kas oled järele mõtelnud, kas
võtad?“ Poiss oli nüüd kohe nõus. Ja siis moon
dus äkki kõik ümber. Tühja saare asemel oli tore
loss, nii tore loss, missugust poiss polnud uneski
näinud. Toredad toolid ja sohvad, põrand nii
libe, et ei oska sääl käiagi, üks ümmargune laud
oli, sääl olid pääl kallid söögid ja joogid. Teeni
jad seadsid kaks ilusat tooli laua äärde, kuhu
poiss oma pruudiga istus. Muud rahvast istus ka
laua äärde, need olid aga neist alamad. Nii peeti
poisi ja näkineiu pulmapidu.
Siis hakkas elu minema rõõmsasti. Poisil
polnud midagi teha, võis päevad otsa mängida
oma pilli. Pikapääle märkas poiss, et naine käib
igal neljapäeval kodunt ära. Ei teinud esiteks
sellest väljagi, aga pärast hakkas küsima, kus ta
käivat. Naine ei ütelnud ühtigi, kus ta käib, sele
tas aga, et ta peab igal neljapäeval ära käima.
„Ära sa aga kunagi vaata, kuhu ma lähen“, ütles
ta mehele, „siis pead siit lahkuma ja mina pean
igavesti leinama.*'
Poiss ei teinud esiteks asjast väljagi ega
püüdnud ka vaadata, kuhu naine läheb. Pika
pääle aga tulid kõiksugused mõtted: kus ta käib,
mis ta teeb ... mine tea kellega sõbrustab? Sinna
52
ukse taha ta läheb, teenijatüdrukud võtab kaasa...
kogu päeva on ära lukus ukse taga.
Nüüd tuli mehel kange tahtmine näha, kus
naine käib ja mis ta teeb. Laskis oherdiga seina
sisse augu ja hakkas vaatama, kui naine jälle ühel
neljapäeval ukse taha kadus. Ega sääl olnudki
midagi — keset tuba oli kuldvann, sääl teenijad
pesid ta naist, muud midagi. „Ime küll", mõtles
mees, „miks ta mul seda vaatamast keelab/'
õhtul tuli naine tagasi, leinariided seljas,
kurb ja tusane. „Mis sa nüüd tegid, miks sa ei
pidanud minu keeldu? Nüüd pead siit lahkuma ja
mina pean igavesti leinama. Hakka kohe minema!"
Küll palus mees, et ööd lubaks veel siin olla, kuid
naine ei lubanud. Ja jälle moondus kõik endiseks
tagasi — uhke loss kadus, poiss seisis tühjal saa
rel, vanad karjaseriided seljas. Taas võttis näki
neid ta õlale ja viis tagasi sinna, kust ta tema too
nud, siis kadus.
Poiss ei uskunud esiti oma silmi, istus kaua
mere kaldal, viimaks hakkas kodu poole minema.
Kodus leidis kõik teisiti, uued hooned ja teis
sugune kõik muugi. Talus elas hoopis võõras
rahvas. Mees küsis oma isa ja ema järgi — keegi
ei teadnud midagi, ei ole neist midagi kuuldudki.
Viimaks otsiti vanadest kirikuraamatuist ja leiti,
et sellenimelised inimesed on juba enam kui kolme
saja aasta eest surnud. Kui poiss seda kuulis,
suri ka kohe ja pudenes tolmuks.
53
Kuidas sulane näkkide saladused teada
sai.
ord saatis peremees sulase jõe
äärde kalu püüdma. Sulane püü
dis, kuni jäi hilja pääle, pime tuli
kätte ja vihma hakkas sadama.
Mehel polnud mujale vihmavarju
minna, kui ronis kummulikäändud
paadi alla, mis oli säälsamas jõe kaldal.
Veidi aja pärast tulid jõest kolm näkki, ei
pannud meest tähelegi, asusid paadi lähedale
juttu ajama, üks ütles: „Mina tean midagi.”
Teine ütles: „Mina ka tean midagi." Kolmas
ütles, et temagi teab midagi.
Mees jäi kikiskõrvu kuulatama, mida need
näkid siis teavad. Ja siis hakkas esimene jutus
tama: „Siit suure tee äärest pool versta eemal on
talu, sääl on õuevärava vahel maa sees rahakast,
ainult väike nukk ulatub välja. Keegi ei tea, et
see on rahakast, kõik arvavad, et on kivi. Seda
kasti oleks hõlpus kätte saada, kui minna südaöösi ja veidi kaevata.”
Teine jutustas: „Teie teate küll, et siit mõni
hää verst allapoole ehitatakse jõele veskitammi.
54
Seda on ehitatud juba mitu aastat, tuhanded on
ära kulutatud, aga tamm ei saa ega saa valmis:
mis päeval tehakse, see öösi lõhutakse. Asjaga
saadaks aga hõlpsasti hakkama, kui keegi taipaks
tammi kohale mõlemale poole kalda äärde ristid
vette panna."
Kolmas kõneles: „Mina tean, et kuninga
tütre silmad on haiged, juba kaua aega. Kõige
targemad tohtrid on silmi arstinud, kõik rohud on
ära proovitud — midagi ei aita. Aga silmad saak
sid kohe terveks, kui neid maarjajää-veega pesta."
Sulane pidas kõik hästi meeles, ja kui näkid
ära läksid, tuli paadi alt välja ja läks koju. Järg
misel ööl läks rahakasti ära tooma. Oligi värava
vahel rahakasti nukk näha nagu kivikühm. Kae
vas siis rahakasti välja ja tõi koju.
Nüüd oli sulane rikas mees, raha enam kui
seitsmel mõisasaksal kokku. Peremees nägi ka,
et sulasel palju raha, ja hakkas pärima: „Kust sa
said?" Sulane ei teinud asjast saladust, vaid
jutustas ära, kuidas ta paadi all lamades näkkide
juttu päält kuulas.
Peremehel tuli ka kange rahahimu. Läks tei
sel õhtul ise jõe äärde paadi alla ja jäi kuulatama.
Varsti tulidki näkid. Esimene ütles: „Kas teate,
et rahakasti enam ei ole värava vahel maa sees.
Keegi on meie juttu päält kuulanud ja rahakasti
ära toonud. Vaatame, ehk on nüüd jälle kuulata
mas." Hakati otsima ja leiti peremees paadi alt.
55
Kohe võeti peremees kinni ja tuuseldati ta vaese
omaks.
Sulane aga läks möldri juurde, kes veski tammi ehitas, ja pakkus ennast ehitaja-meistriks.
Mölder ei olnud muidu nõus võtma, kui pangu
mees käsiraha sisse, sest nii paljud olid käinud
ehitamas, aga ükski pole sellega hakkama saanud.
Sulane siis maksis ka summa sisse — raha tal ju
oli —, palkas töömehi ja hakkas ehitama. Enne
aga pani mõlemale poole kalda äärde ristid vette,
nagu näkk oli Õpetanud. Nüüd läks ehitus jõud
sasti: mis tükk ikka paigale pandi, see sinna ka
jäi, keegi ei lahutanud ära. Kui tamm valmis oli,
sai sulane jälle mitu tuhat rubla.
Nüüd ostis ta endale uhked riided ja läks
kuningalinna. Kui mees kuninga ette lasti, lubas
ta kohe kuningatütre silmad terveks teha. Kunin
gas ütles: „ükski ei ole veel mõistnud minu tütre
silmi terveks teha; kui sina teed, oled kõige targem
ja saad mu tütre endale naiseks/' Sulane pesi
kuningatütre silmi maarjajää-veega, ja kohe said
silmad terveks, nagu poleks haiged olnudki. Nüüd
oli kuningalossis rõõm suur. Kohe peeti toredad
pulmad. Kui vana kuningas suri, sai sulane tema
järel kuningaks.
56
Näkk sulaseks.
ord elas Pikkjärve kaldal talumees,
kes ühel kevadel ei saanud endale
kuidagi sulast.
Viivitas esiteks
kauplemisega, ootas ikka, et pärast
saab ehk odavamini, kuid jüripäev
jõudis kätte, ja mehel ei olnud
ikkagi sulast. „Nüüd on lugu lahti", mõtles mees,
„jää viimati päris ilma sulaseta — keda saadad
siis mõisa või kes teeb kodused tööd?"
Sääl tuli aga jüripäeva hommikul tallu noor
tugev mees ja pakkus ennast sulaseks. Peremees
oli kohe nõus võtma, küsis aga enne, palju ta
palka tahab. Võõras mees ütles: „Kui aasta täis
teenitud, siis annad mulle vikati, millel on kada
kane lüsi, kadakast löepulgad ja mis on otsa pan
dud kadakavitsaga ja kinnitatud kadakast kiilu
dega. See oleks mu aastapalk, muud palka ma ei
taha." Peremees mõtles: „Nalja heidab vist
võõras mees, ega see siis mõni palk ole. Aga eks
ma anna talle selle vikati ja palga ka, mis ta
väärt on."
Jäigi siis võõras mees tallu ja hakkas sula
seks. Oli nii hää töömees, missugust talus veel
57
pole olnud. Teadis kõik asjad ette ära ja tegi
kõik ilma käskimata.
Kui aasta täis sai, küsis sulane oma palka
kätte. Peremees ütles: „Ma annan sulle täie
sulasepalga ja soovitud vikati pääle kauba.“
Sulane aga ei tahtnud muud kui kadakase loega
vikatit, nagu kaup oli.
Sai selle kätte, ütles peremehele: „Tule nüüd
minuga järve äärde ja vaata, mis ma teen.“ Mindi
siis koos järve kaldale j peremees hakkas aimama,
et siin ei ole tegemist pärissulasega. Järve äärde
jõudnud, hüppas sulane kohe vette ja kadus. Siis
hakkas järve vesi lainetama ja mässama, ehk küll
tuule raasugi ei olnud kuski.
Veidi aja pärast tuli võõras mees järvest välja
— nüüd jäi järv jälle vaikseks — ja ütles pere
mehele: „Mina olen Pikkjärve näkk, elasin siin
kogu aja üksi ja olin järve peremees. Mineval
aastal tuli siia Suurjärve näkk, ja ma ei saanud
tast muidu võitu, kui pidin tema vastu minema
vikatiga, millel on kadakane lüsi, kadakast löepulgad, vits ja kiilud. Seda aga ise ei saanud
teha. Teenisin selle sinu juures ja sellega ta välja
ajasin. Nüüd olen jälle järve peremees. Ole
meheks aitamast. Tule mõnikord järvele kalale.'*
Seda öeldes kadus näkk ja mees ei näinud
teda pärast kunagi enam. Aga kalaõnne oli tal
alati.
58
Näkineiu kingitus.
inu vanaema teadis kõnelda, et kord
elanud siin Auksi järve lähedal
talus vaene vanemateta tütarlaps,
õel perenaine andnud talle kõige
raskemaid töid teha, sõimanud ja
kurjustanud veel päälegi. Vaes
lapsel pole muud lohutust olnud, kui käinud järve
kaldal nutmas, isa ja ema taga kurtmas.
Ühel päeval istunud ta jälle järve kaldal ja
nutnud oma vanemaid taga. Siis tulnud järvest
ilus neiu, pannud talle käe õlale ja küsinud: „Mis
nutad alati?" Nüüd jutustanud vaeslaps, et elu
on raske, perenaine Õel ja kuri, keegi temast ei
hooli. Ja töö olevat nii raske, et käib üle jõu.
Siis võtnud võõras neiu oma põllest ilusaid
valgeid kive ja puistanud need vaeslapsele rüppe;
ise ütelnud: „Vii need koju, pane oma kirstu, aga
ära kellelegi asjast kõnele, ainult oma peigmehele
võid ütelda, kui see kosja tuleb/' Vaeslaps võtnud
kivid vastu ja hakanud kodu poole minema. Võõ
ras neiu aga kadunud jälle järve. Teel mõtelnud
vaeslaps: „Kes mulle ka kosja peaks tulema?"
59
Kodus pani vaeslaps kivid kirstu ega kõnel
nud asjast kellelegi. Teisel päeval tuligi vaes
lapsele rikka talu poeg kosja. Nüüd tulid vaes
lapsele võõra neiu sõnad meelde. Ta viis peig
mehe aita oma kirstu juurde ja näitas talle saadud
kive. Aga need ei olnudki kivid, vaid selge kuld.
Nüüd oli vaeslapsel hää elu. Aga seda näkki
pole keegi enam pärast näinud.
60
Ihasalu mehe naine.
hasalu mees käis igal suvel mitu korda
paadiga Soomes kaupa toomas. Kui
ta kord jälle Soome sõitis, nägi um
bes keset merd inimest seliti vee
pääl. Mees arvas esiteks, et lained
kannavad uppunud laevameest. Kui
aga lähemale jõudis, nägi, et ei olegi mees, vaid
on naine, elav naine. Mees pidas paadi kinni,
tõmbas naise paati — oli ilus noor tüdruk.
Mees tegi tüdrukuga Soome reisi ära, tõi ta
koju ja jättiski sinna. Tüdruk oli lahke meelega
ja töökas, meeldis kõigile. Mõne aja pärast võt
tis mees merest leitud tüdruku endale naiseks ja
elas õnnelikult. Kunagi ei olnud nende vahel
juttu sellest, kust tüdruk pärit oli. Naine ei tei
nud ise juttu, mees ei pärinud ka. Kordagi ei
tahtnud naine mehega merele minna ega käinud
isegi võrku laskmas, nagu teised rannanaised.
Talitas aga kodu ümber ja kasvatas lapsi.
ühel päeval, just seitse aastat pärast naise
leidmist, asutas mees jälle Soome sõitma. Ime
likul viisil hakkas naine nüüd kaasa kippuma.
Mees pani imeks, et mis see siis tähendab: seitse
61
aastat pole kordagi merel käinud, nüüd tahab
korraga kaasa sõita? Võttiski naise kaasa, et on
seltsim sõita.
Keset merd tuli mehele äkki meelde, et seitse
aastat tagasi ta leidis siit lainetelt naise. Pool
nalja pärast küsis naiselt:
„Kas mäletad ka, kust ma su sain?"
Naine jäi tõsiseks ja ütles:
„Mis sa vana asja meelde tuletad, ärme sel
lest parem räägime/'
Sõideti veidi maad edasi ja mees lausus jälle
ilma paha aimamata:
„Kas sa siis tõesti ei mäleta, kust ma su
sain?"
Nüüd jäi naine hoopis kurvaks ja hoiatas
meest:
„Ära räägi sellest, kui sa tahad, et ma su
naine oleksin ja lapsi kasvataksin."
Mees arvas kõik naljaks, et miks ei tohi siis
sellest kõnelda, ja ütles kolmat korda:
„Siit lainetelt ma su leidsin, täna seitsme
aasta eest."
Mees ei saanud oma sõnu lõpetadagi, kui
naine püsti kargas, üle parda hüppas ja lainetesse
kadus. Küll seilas mees sel kohal edasi-tagasi ja
hüüdis naist, kuid naine ei tulnud enam tagasi.
See naine oli näkk. Seitse aastat, näe, elas
mehega, aga siis kadus kohe, kui nimetati seda
kohta, kust ta oli saadud.
62
Haldjad nutavad.
iinsamas Hiiemäel kasvas vanasti tore
mets, põline tammik. See oli sääl
kasvanud juba mitu-mitu põlve,
keegi ei teadnud, kui vana ta oli.
Oli külale iluks ja varjuks. Kevadel
käisid noored inimesed sääl mängi
mas ja kiikumas. Keegi ei puutunud Hiiemäe
metsa, igaüks hoidis seda nagu oma silmatera,
isegi karjapoisid ei lõiganud säält endale keppi
ega murdnud ühtki oksa.
Selles tammikus elasid haldjad. Et inimesed
nende elukohta ei puutunud, siis tegid haldjad ini
mestele aina hääd. Kõik külmad udud ja viljaroosted, mis soo poolt tulid, puhusid nad laiali,
enne kui need küla põldudele jõudsid. Ühtegi
hunti ei lastud küla karjale lähedale, kõik hirmu
tati metsa tagasi, nii et mitu põlve ei teatud, et
hunt oleks külas murdnud lambatalle või hobusevarsa. Isegi karja juurest ära läinud loomad
juhatati karjastele kerge vaevaga kätte.
Sääl tuli aga ühel mõisahärral mõte põline
tammik maha võtta, — saaks palju kalleid tarbepuid. Küll hoiatasid ja palusid vanad külamehed,
63
et härra seda ei teeks, sest tammikus elavad hald
jad. Mõisahärra naeris meeste hoiatuste üle ja
pani talvel saed sisse. Nüüd võeti kogu tammik
maha, isegi külameestele lubas härra säält tarbepuid tuua. Mõni tõi, mõni ei toonud. Võeti kõik
maha, ainult väike võsastik mäenõlvale allika üm
ber jäi järele.
Kui tuli kevade ja puud hakkasid lehte mi
nema, kuuldi Hiiemäe võsastikust haledat-haledat
nuttu. Kõik teadsid, et haldjad nutavad kadunud
kodu pärast.
Ja sestsaadik ei teinud haldjad inimestele
enam hääd. Külmad udud ja viljaroosted pääse
sid alt soost takistamata küla ja mõisa põldudele.
Hundid hakkasid jälle murdma küla lambaid ja
hobusevarssu. Kui karjasel juhtus kaduma mõni
lehm metsa, siis seda enam ei leitudki.
Aga igal kevadel puude lehtimise ajal kuul
dakse Hiiemäe võsastikust haledat nuttu — sääl
nutavad haldjad oma kadunud kodu taga.
64
„Siit lainetelt ma su leidsin, täna seitsme aasta eest."
(«Ihasalu mehe naine".)
Haldjas kaitseb noori linde.
ks need metsloomad ja -linnud ole
loodud ka inimese tarvis. Neid võib
lasta küll, kui seda päätoiduseks
vaja. Aga noori loomi, kes täis
kasvanud ei ole, küll lasta ei tohi —
need on haldjate kaitse all.
Ükskord elas noormees, kes armastas jahil
käia. Kui laskis täiskasvanud looma või linnu,
siis ei olnud midagi, haldjad ei teinud väljagi, —
sai oma saagi ilusasti kätte. Aga kui juhtus
laskma mõne noore linnu, siis saatsid haldjad talle
mitmesuguseid õnnetusi ja äpardusi.
Ühel päeval luusis noormees jälle metsas,
püss seljas, tahtis lasta tetri. Ei näinud tükil ajal
ühtegi tetre, viimaks nägi eemal põõsaste vahel
koguni suure parve noori tedrepoegi. „Saab
neidki,“ mõtles mees ja hiilis tasakesi lähemale.
„Noore linnu liha ongi palju magusam kui vanal."
Sai juba peaaegu laskekaugusse, kui kuulis, et
keegi tegi: „tss ...“ Kohe tõusis tedreparv lendu
ja laskus maha palju kaugemal. „Ära ehmusid/'
mõtles mees ja hakkas uuesti hiilima. Jõudis
linnuparvele juba õige lähedale, kui kuulis, et
5
65
Mees jooksis tedreparvele järele mitu-mitu tundi.
66
keegi neid jälle hoiatas. Linnud tõusid lendu ja
laskusid maha tükk maad eemal. Ja nüüd algas
sõit: igakord, kui noormees jõudis linnuparvele
lähedale, tehti tss!... ja linnud lendasid ära.
Mees ei jätnud ka jonni, jooksis tedreparvele
järele mitu-mitu tundi. Viimaks nägi noormees,
et tedreparve ees jooksis noor naisterahvas, võttis
ikka midagi põllest ja puistas tedrepoegadele
süüa, aga kui noormees lähedale jõudis, siis tegi
tss!... ja linnud lendasid ära.
Nüüd sai noormees aru, et see oli metshaldja
tütar, kes hoidis noori linde. Kohe jättis ta taga
ajamise ja hakkas kodu poole minema. Aga hald
jas oli ta ära eksitanud, nii et mees sai terve päeva
käia, enne kui jõudis metsast välja õigele teele.
Sest ajast pääle ei lasknud ta enam kunagi
noori linde.
5*
67
Haldjas karistas metsavahti.
alulaande tuli uus metsavaht. See oli
hoopis teissugune mees kui endine
metsavaht Simu. Vana metsavaht
Simu tundis oma metsas iga puud ja
põõsast, teadis täpipäält, kus mis
sugused loomad ja linnud asuvad.
Tema kasvatas üles oma pikal eluajal mitu noort
metsa. Minu vanaisa mäletab veel seda aega, kui
Liivalaanes ei olnud ühtegi puud; Simu ajal istu
tati sinna mände ja nüüd on sääl tore mets. Vana
Simu elas rohkem metsas kui kodus, talvel käis
noorte puude oksi ja latvu lume alt päästmas, kui
tuisud metsa lund täis ajasid. Söötis talvel kitsi
Reiu kaasikus ja andis jänestelegi toitu. Ega
tema ajal tohtinud metsa minna ükski puuvaras
ega salakütt. Räägiti, et vana Simu osanud lin
dude ja loomade keeli, neid olevat metshaldjas ise
talle õpetanud. Küllap tal metshaldjatega oli ka
muidu hää läbisaamine ja küllap need tal aitasid
metsa hoida. Vähe küll, mis torm tema ajal puid
murdis, ja ühtegi metsa-tulikahju ei teatud juba
mitu põlve.
68
Kui vana Simu suri ja tema asemele tuli see
uus metsavaht, siis muutus kõik teiseks. Uus
metsavaht haris küll hoolega oma palgamaad, aga
metsast ta suuremat ei hoolinud. Ei seda olnud,
et tema oleks läinud talvel noorte puude oksi ja
latvu lume alt päästma või riputanud heinakõrsi
Reiu kaasikusse kitsedele toiduks. Ja kui tarbe
puud vaja oli, siis lõi huupi mitu puud maha, enne
kui sobiva leidis. Tema ajal hakkas jälle sigima
metsavargaid ja salakütte. Mõnikord laskis metsa
vaht isegi talledega kitse või tõi noore tedre koju.
ühel päeval laskis metsavaht jälle kitseema
ja tõi selle koju. Väikesed kitsetalled jooksid
kogu tee metsavahile järele, jäid alles metsa ääres
temast maha, ise määgisid haledasti.
öösi tuli metsast suur hall mees, läks metsa
vahi tuppa, istus voodiäärele ja hakkas metsavahti
muljuma. Muljus kuni hommikuni, siis läks tagasi
metsa. Hommikul olid metsavahi luud-kondid
haiged, vaevalt suutis liigutada käsi ja jalgu. Tei
sel õhtul tuli sama vanamees uuesti metsavahti
muljuma. Vaevalt suutis metsavaht hommikul
voodist tõusta. Kolmandal ööl käis hall vanamees
veel kord, nüüd jäi metsavaht haigeks, oli mitu
nädalat raskesti haige.
Minu vanaisa ütles, et see hall vanamees oli
metshaldjas, kes käis metsavahti karistamas.
69
Metshaldjas karistab noormeest.
gas metsas on ikka oma metshaldjas
ehk metsavana, kes selle üle on ja
seda valitseb. Kõik puud, lilled ja
rohud on tema; kõik loomad, lin
nud ja putukad seisavad tema voli
all. Kes kuidagi metsaseadusi
rikub, seda karistab ta armutult.
Kord kõnnib keegi noormees metsas, püss
seljas. Sääl näeb ta kuuseladvas ilusa linnu, kes
rõõmsasti laulab.
Ulakas noormees hüüab:
„Maha, sa muidukisendaja!"
Paneb püssi palge ja laseb. Pauk käib ja
lind kukub surnult maha. Kui püssirohusuits lah
kub, näeb noormees, et põõsa tagant astub välja
imelik vanamees. Sel on kasetohust kübar pääs,
kuusekorba moodi kuub ja püksid, hall habe on
nagu kuusesamblad.
„Mis kurja see väike laululind sulle tegi, et
sa ta maha lasksid?" küsib vanamees kurjalt.
Noormees läheb punaseks, hakkab kogelema
ega saa sõnagi suust.
70
„Mis kurja see väike laululind sulle tegi, et sa ta maha
lasksid?" küsib vanamees kurjalt.
!
71
„Näita mulle oma püssi!“ ütleb vanamees
taas.
Nüüd puudutab vanamees käega püssi ja
lausub:
„Et sa laululinnu oled maha lasknud, siis olgu
see sulle trahviks."
Annab siis püssi noormehele tagasi ja kaob
ise põõsa taha. Noormehel hää meel, et ilma
karistuseta metsavana käest pääsenud, võtab
püssi ja hakkab kodu poole minema.
Kodu välja ääres tahab veel niisama paugutada. Paneb jälle püssi palge ja laseb. Kui pauk
käib, on kõik kohad paksu suitsu täis, nii et noor
mees midagi ei näe. Kui suits lahkub, ei näe
noormees ikkagi. See oligi metsavana karistus,
et noormees oma püssipaugust pimedaks jäi.
72
Puuvaras ja metshaldjas.
las kord mees, kes armastas metsas
käia puuvargil. ühel jõululaupäeva
õhtul, kui teised sõitsid kirikusse,
rakendas mees hobuse ette ja sõitis
jälle metsa. Ise mõtles: „Kõik inime
sed sõidavad kirikusse, vana metsa
vaht muidugi ka, keegi ei ole nägemas, võin koju
tuua missuguse koorma puid.“
Jõuabki mees teiste nägemata metsa, laob
pääle suure koorma puunotte ja hakkab minema
kodu poole. Siis läheb ilm äkki pimedaks ja just
nagu tihe udupilv tuleb mehe ja hobuse ümber.
Mees vaatab, vaatab — udu sees kõnnib maa
ilmatu pikk hall vanamees, asub hobuse kõrvale,
haarab selle suu kõrvalt kinni ja hakkab talutama.
Mees lööb esiteks kartma: ei tea, kes see võib
olla; siis aga teeb südame kõvaks: „Mis ta mulle
ikka teeb!“
Lähevad siis tüki maad sedaviisi edasi, mees
koorma kõrval, võõras hobuse suu kõrval, kõige
ümber tihe udupilv. Korraga märkab mees, et
hobune on valges vahus. „Imelik küll“, arvab
mees, „koorem ei olegi raske ja tee on hää, kui
73
das ta hobuse vahule võtab?“ Lükkab siis mõne
noti maha, koorem läheb esiteks nagu kergemaks,
kuid varsti on veel raskem kui enne.
Jõuavad kodule lähemale, mees lükkab veel
mõne paku maha, et eks pärast too ära. Nüüd
aga näib, et ei olegi kodutee, on hoopis võõras
tee. Ja udu on veel tihedam, nii et hobusetalutajat võib vaevalt näha. Siis läheb tee jälle aega
mööda tuttavamaks, kuid koorem on hobusel nii
raske, et hobune lõõtsutab ees. Mees lükkab veel
mõne noti maha. Jälle läheb tee võõramaks, ümb
rus võõramaks ja hall vanamees paistab hobuse
kõrval nagu udusammas.
„Küll on imelik“, mõtleb mees, „kuidas see
udu täna petab: oled juba kodu lähedal, sääl läheb
aga kõik jälle võõraks/'
Sõidab edasi, hobuse jõud on juba lõppemas.
Sääl paistab aga jälle läbi udu koduvärav, kuid
hobune on peaaegu maha langemas. Mees lük
kab maha viimsed puud. „01gu“, mõtleb enda
misi, „eks pärast too ära."
Vaevalt on mees viimsed puud maha lükanud,
kui kaob koduvärav, hall vanamees ja udu. Mees
leiab, et on sõitnud järve äärde, kuus versta ko
dunt, hobune on põlvist saadik vees.
Aga poleks mees neid viimseid puid maha
lükanud, oleks ta väravast puiega sisse sõitnud,
siis oleks uppunud; nüüd oli ainult hobune põlvini
vees.
Ei läinud mees enam kunagi vargile.
74
Metshaldja tule ääres.
sa läks pojaga metsa viisukoori tooma.
Käisid esiteks koos, pärast läksid
lahku, isa korjas omaette, poeg
omaette. Tuli õhtu, hakati koju
minema, kuid nüüd oldi teineteisest
nii kaugele mindud, et ei saadud
enam kokku, Küll hõikasid ja hüüdsid mõlemad,
aga üks ei kuulnud teist. Pime tuli pääle, poiss
lõi juba kartma.
Korraga kuulis poiss metsas hääli. Esiteks
kartis, pärast võttis südame rindu ja läks häälte
poole. Nägi eemal tuld, tule ääres istus vanaeit,
nuttev laps süles. Poiss ei kartnud midagi paha,
istus ka tule äärde soojendama. Istusid siis mõle
mad tüki aega tule ääres, poiss soojendas, vanaeit
kussutas nutvat last. Viimaks ütles vanaeit
poisile:
„Hoia sa veidi minu last, ma lähen süüa
tooma/'
Poiss võttis lapse sülle, hakkas kiigutama,
vanaeit läks metsa. Mõne aja pärast tuli ta tagasi,
kasetohust torbik käes. Sääl olid sees magusad,
75
magusad marjad. Sõi neid ise ja andis ka poisile.
Siis andis eit poisile kuusekäbi, ise ütles:
„See on selle eest, et mu last hoidsid."
„Mis ma selle tühja käbiga teen," mõtles
poiss, kuid pani käbi siiski tasku.
Siis tuli poisil magus rammestus pääle, pani
pää mättale ja uinuski.
Kui hommikul ärkas, oli juba suur valge.
Tulest ja vanaeidest ei olnud enam jälgegi. Nüüd
sai poiss aru, et ta oli olnud metshaldja tule ääres
öömajal.
Tõusis üles ja hakkas koju minema. Leidiski
kohe õige tee ja läks oma viisukoortega koju. Isa
oli juba ennemalt kodu. Kui poiss käe tasku pis
tis, leidis, et taskus ei ole käbi, vaid kullatükk.
76
Ussimägi.
omirme mõisa väljal on Ussimägi.
Sääl on palju usse. Sääl on mäe
sees koobas, kus elavad ussid oma
kuningaga. Tulevad suvel küll mäe
seest välja roomama, aga talveks
poevad kõik koopasse, kus magavad
kägaras talveund. Ussikuningas ei tule küll ku
nagi välja, olgu siis, kui on ussidepüha või kui
teistele ussidele liiga tehakse.
Kord läks üks mees sinna mäe lähedale ho
bust vaatama. Hobune sõi säälsamas mäe jalal.
Mees mõtles:
„Mis ma tast koju viin, õhtuni veel palju
aega, las sööb päälegi.“
Hakkas siis üle mäe kodu poole minema.
Jõudis mäe otsa, korraga langes jalgealune sisse
ja mees kukkus alla. Ei saanud esiteks pimeduse
pärast arugi, kuhu ta kukkus. Pärast hakkas
ühest nurgast valgust paistma ja nüüd mees nägi,
et oli kukkunud ussidekoopasse. Sääl oli neid usse
mitmesuguseid, küll musti, küll sarapuu-karvalisi,
kogu koopa põrand oli täis, nii et kihas. Mõned
lamasid niisama kägaras, teised roomasid mööda
77
Pärast hakkas ühest nurgast valgust paistma ja nüüd
mees nägi, et oli kukkunud ussidekoopasse.
78
põrandat, sisisesid ja liigutasid oma keeli. Aga
tagaseinas, veidi kõrgema koha pääl, oli üks suur
uss. Sel oli punane kroon pääs, ja säält see valguski tuli. See oli ussikuningas.
Mees oli nii kohkunud, et ei saanud sõnagi
suust. Seisis aralt ühe koha pääl paigal ja kartis
kogu aja, et nüüd-nüüd tulevad ussid teda nõe
lama. Viimaks hakkas ussikuningas rääkima:
„Kas sa neid oled ka palju surmanud?4'
Mees kogeles:
„Ei ole, ei ole ühtki tapnud!"
Nüüd visati mehe ette umbes temasuurune
tammepakk, ussid läksid kohe selle kallale ja
närisid mõne minutiga tolmuks. Ussikuningas
ütles:
„Sinu Õnn, et sa neid tapnud ei ole, muidu
oleks sinuga sedasama tehtud, mis tammepakuga.
Mine nüüd välja!"
Kui mees maa pääle jõudis, sai julguse tagasi,
hüppas hobuse selga ja hakkas kodu poole kihu
tama. Enne aga hüüdis ussikoopa poole:
„01en neid oma eluajal küllalt tapnud!"
Kui nüüd hakkas usse koopast tulema! Ussi
kuningas ise oli kõige ees. Kõik ajasid mehele
järele. Küll mees kihutas mis hobune aga võttis,
ei pääsenud usside eest kuhugi. Kui jõudis põllu
äärde, olid ussid kannul. Mees oli viimases hädas.
Siis äkki hüüdis üks hääl ülevalt:
„Sõida risti-rästi! Lase ristitud maa pääle!"
79
Nüüd hakkas mees sõitma risti-rästi ja laskis
viimaks põllule, kus vaod käisid ristamisi. Siis
jäid ussid maha, sest üle risti nad kurja teha
ei saa.
Aga sest ajast pääle ei tapnud mees enam
kunagi usse.
80
Ussikuningas.
orra tahtnud mees näha ussikuningat. Ta oli targalt kuulnud, et kes
ussikuninga krooni kätte saab, see
saab kõige õnnelikumaks ning tar
gemaks inimeseks maailmas. Ussikuningas tulevat välja ainult siis,
kui on ussidepüha või kui teistele ussidele liiga
tehakse.
Et mees ei teadnud, millal on ussidepüha,
seepärast läks ta ühel päeval metsa ja hakkas usse
tapma. Tahtis sedaviisi ussikuningat välja mee
litada. Luusis metsas kogu päeva, otsis põõsaste
alt usse ja tappis neid nii, et käed väsisid. Ussi
kuningat ei tulnud ikkagi välja. Pahaselt läks
mees koju.
öösi näidati talle unes, et mingu homme metsa
samasse kohta, kus ta eile kõige rohkem usse tap
pis, siis saab ussikuningat näha. Aga kellegagi
ei tohi sõna kõnelda.
Vara hommikul tõusis mees ja hakkas sõna
lausumata metsa minema. Naine sõtkus parajasti
leiba ja talle näis mehe olek imelikuna. Ta tegi
tainase käega mehele ristimärgi järele ja lausus:
6
81
„Issa ristike olgu sinu juures!“
Kui mees metsa jõudis, sinna kohta, kus ta
eile kõige rohkem usse tappis, — hakkas igast
kaarest usse kokku tulema. Neid kogunes mehe
ümber nii palju, et mees muud ei näinud kui usside
päid ja liikuvaid keeli. Viimsena tuli ussikuningas. See oli suurem kui ükski teine uss ja sel oli
pääs tulipunane kroon. Mees oli nii hirmul, et
ei saanud paigastki ära. Ussikuninga krooni võt
misele ei olnud mõteldagi.
Sääl käis korraga hele vile. Nüüd kogunesid
kõik ussid ühte hunnikusse, mis sai nii suur nagu
heinakuhi. Korraga visati ülevalt usside ette
mehesuurune tammepakk. Kohe tulid ussid kuh
jast ja närisid selle lühikese ajaga tolmuks. Siis
kadusid kõik metsa. Üks hääl aga ütles ülevalt:
„Täna õnne, et naine sulle hommikul risti
märgi järele tegi, muidu oleks sinuga sama teh
tud, mis tammepakuga. üle ristimärgi ussid kurja
ei tee/'
Sest ajast saadik ei ihaldanud mees enam
ussikuninga krooni ega tapnud asjatult usse.
82
Uss helmesteks.
vanaema kõneles alati, et püha
päeval ei tohi metsas marjul käia.
Ka mets tahab pühapäeva pidada.
Ja kui keegi lähebki pühapäeval
marjule, siis metshaldjas eksitab
selle ära või karistab kuidagi muul
mu
viisil.
Kui vanaema noor olnud, siis elanud siin
samas naaberkülas tüdruk, kes armastanud püha
päeviti metsas marjul käia. Teised hoiatanud küll,
et: „käi, käi, senikui metshaldjas tuleb!“ aga tüd
ruk pole hoiatusest hoolinud. Ja toredust armas
tanud too tüdruk, ehtinud oma käised litritega,
pääs kandnud värvilisi linte ja rinnal suurt solge.
Siis hakanud ilusaid helmeid tahtma. Mõtelnud:
„Korjan palju marju, müün ära mõisasse ja linna,
siis saan helmed."
Ühel pühapäeval läheb tüdruk jälle metsa,
suur korv käevarrel. Ise mõtleb: „Kui nüüd veel
paar pühapäeva käin metsas ja hää saak on, siis
saangi kokku helmeste hinna." Läheb siis sinna,
kus tal hääd marjakohad teadupärast olid, kuid ei
leia midagi. Ja mets on koguni imelik, isesugused
6*
83
rohud ja põõsad igalpool, mida ta enne polnud
näinud. Ja just nagu teisi inimesi oleks ka metsas,
kord vilksatab põõsaste vahelt hele pihik, kord
nagu hõikaks teda keegi. Läheb edasi ja edasi,
aga marju ei leia kustki. Viimaks jõuab Uvanõmmele, kus tema teada pidi kasvama ainult kanar
bik; nüüd on siin säärane hää marjamaa, mis
sugust ta veel polnud näinud.
Kohe hakkab tüdruk hoolega marju noppima.
Saab vaevalt paar korda pihuga võtta, kui hall
vanamees tuleb põõsa tagant välja ja küsib: „Mis
sa teed siin?“ — „Marju korjan,“ vastab tüdruk.
„Mis sa marjadega teed?“ pärib vanamees edasi.
„Müün ära ja ostan helmed/' seletab ehmunud
tüdruk. „Maksab sul selle pärast vaeva näha,“
lausub hall vanake. „Ma kingin sulle helmed."
Võtab taskust ilusad helmed ja riputab tüdrukule
kaela. Ise kaob sama äkki nagu tuligi.
Tüdrukul hää meel, et nii kergesti ilusad hel
med sai, jätab kohe marjakorjamise ja hakkab kek
sides minema kodu poole. Kodus hakkab peeglist
helmeid vaatama — ei olegi helmed, uss on kaela
ümber. Ja teised leidsid, et korvis ei olegi marjad,
vaid kiviprügi.
Vaat' see oli kõik seepärast, et käis pühapäe
viti marjul ja ajas toredust taga.
84
Jutt mehest, kes teadis ussisõnu.
inu vanaisa kõneles, et kui tema
poisike olnud, siis elanud Leeli
saunas vana Märt, kes osanud lin
dude ja loomade keeli ning mõist
nud ussisõnu. Kust ta seda kõike
oli õppinud, seda ei teadnud keegi.
Aga usse ta ei kartnud ja võis oma sõnade abil
ussidega teha, mis tahtis.
Minu vanaisa ise oli ükskord näinud, kui Leeli
Märt seisis võsastiku ääres ja kutsus ussi, vilistas
veidi ja pomises sõnu. Siis tulnud kohe uss, sää
rane paras, ja jäänud vana Märdi ette paigale.
Märt pannud ta endale ümber kaela, siis põue, uss
pole mehele midagi teinud. Pärast saatnud ussi
jälle metsa tagasi. Aga seda pole keegi näinud,
et Märt oleks kunagi mõnd ussi tapnud või neile
muidu halba teinud.
Kord oli mõisa vaimuvägi Karjasoo lähedal
heinal. Oli palav päev, usse oli palju liikvel, üks
tigeloom tuli põõsast ja nõelas Pärtli vaimutüdruku
jalga. Jalg paistetas üles, suure vaevaga komber
das tüdruk koju. Nüüd ei osatud muud teha, kui
saadeti vana Leeli Märdi järele. Märt tuli ja küsis:
85
„Kas mäletad seda põõsast, kust uss välja
tuli?"
„Mäletan küll, miks ei mäleta," ütles vaimutüdruk. „Suur sarapuupõõsas teekäänaku kohal.
Sääl, kus mineval aastal Reiu Mihkel vikatit tuisa
tes sõrme veristas.“
„Siis lähme metsa," arvas vana Märt.
Mindigi metsa. Tüdruk leidis ka kohe põõsa
üles ja näitas:
„Siinsamas nõelas/'
„Hää küll", ütles Märt, „siruta nüüd jalg
välja!"
Tüdruk pani silmad kinni ja sirutas jala välja.
Vana Märt hüüdis kolm korda:
„Tule siia! Tule siia! Tule siia!"
Siis vilistas tasakesi ja pomises sõnu, millest
tüdruk aru ei saanud. Nüüd tuligi sama uss, kes
tüdrukut nõelanud, Märdi ette ja hakkas talle otsa
vahtima.
„Ime puhtaks!" käskis Märt.
Kohe ajas uss kaela õieli ja hakkas haava
imema ning lakkuma. Tüdrukul oli hää külmatunne jalas, muud ta ei tundnud. Veidi aja pärast
käskis Märt ussil tagasi minna, ja tüdruk tundis,
et jalg ongi terve.
Nii arstis ta ühtepuhku ussinõelamist ega
olnud külarahval muretki. Isegi lapsed käisid jul
gesti Karjasoos marjul ega kartnud midagi, sest
Märt oli ussidel keelanud lapsi nõelata.
86
Nii tegi ta ussidele teed.
87
Üks uss ei pidanud aga Märdi keeldu ja nõe
las Marguse karjapoisi jalga. Märt kutsus küll
ussi tagasi ja laskis jala terveks noolida, aga
ähvardas kogu Palumäe ja Karjasoo usse:
„Kui veel lapsi nõelate, ajan teid kogu Palu
mäe metsast ja Karjasoost välja!'4
Sel aastal ussid ei puutunudki lapsi, aga järg
misel aastal nõelas üks Kaevumäe peremehe poega
just oma Õue all. Nüüd lubas Märt ussid ära saata.
Ta käis soo risti läbi Paluga kõrtsist kuni
Kõrgerabani ja küla alt kuni Karjasoo teise ääreni.
Nii tegi ta ussidele teed. Kui soo oli läbi käidud ja
teed tehtud, käskis Märt ussidel minna. Siis hak
kas usse tulema kokku nendele teedele kogu Palu
mäe metsast ja Karjasoost, kuni kõik teed olid täis.
Ja siis hakkasid ussid minema. Läksid loogeldes
kogu söögivahe, kuni kõik olid läinud.
Pärast seda ei nähtud kogu Palli küla ümb
ruses ühtki ussi, niikaua kui elas vana Märt. Nüüd
on vana Leeli Märt juba ammu surnud ja ussid
vähehaaval tagasi tulnud. Miks Märt neid ussi
sõnu oma pojale ei õpetanud, seda vanaisa ei
teadnud.
88
Kuidas mees ussikoopast õnne leidis.
ihala mõisas elas vanasti kuri härra.
See peksis kord oma kokka, kihutas
ta siis mõisast välja ja ütles:
Kokk oli üksik inimene, tal pol
nud külas kedagi tuttavat ega omast,
nii ei olnudki tal mujale minna kui metsa. Luusis
siis mees mõne päeva metsas, toitis end metsa
marjadega ja muretses, kuhu küll talveks minna,
sest aeg oli sügisene.
Sääl nägi mees ühel päeval suure kivi, mille
alla viis suur auk. Mees arvas, et siit leiab ta tal
veks päävarju, ja astus august alla. Kui ta alla
jõudis, kohkus hirmsasti, sest oli sattunud ussikoopasse. See oli suur koobas, usse täis. ühe
seina ääres veidi kõrgemal kohal oli suur uss,
punane kroon pääs, see oli ussikuningas. Teised
ussid roomasid põrandal edasi-tagasi ega teinud
mehele vähematki häda. Mees tahtis ümber
pöörda ja august välja minna, kuid ussikuningas
ei lubanud.
„0!ed kord siia tulnud, siis pead ka kogu
talve meie juures elama/'
89
Nüüd andis ussikuningas märku, ja kõik ussid
tulid üksteise järel valget kivi noolima, mis oli
säälsamas koopa keskel. Kes seda kivi korra
noolis, see jäi uniseks, roomas laisalt koopa seina
äärde, tõmbas enese kerra ja uinusid. Nii käisid
kõik ussid kivi noolimas ja jäid siis magama. Ka
väljast tulnud ussid käisid kivi noolimas ja uinu
sid siis kohe.
Viimaks ütles ussikuningas mehele:
„Nooli ka kivi!“
Mees läks kivi juurde, tõmbas korra keelega
üle kivi ja tundis kohe imelikku rammestust kogu
kehas. Läks kivi juurest eemale ja uinus sinna
samasse.
Kui mees jälle ärkas, oli koobas ussidest tühi,
ainult kuningas oli endisel kohal.
„Nüüd võid välja minna/' andis ussikunin
gas luba.
Mees tuli august välja ja nägi, et kevade oli
käes. Ta oli kogu talve maganud ühes ussidega
koopas. Siis, kui ta koopasse läks, olid puud
raagus, lilled närtsinud ja rohi koltunud. Nüüd
olid puud lehes, lilled õitsesid ja linnud laulsid.
Mis aga kõige imelikum — mees mõistis nüüd lin
dude keeli, sai aru kõik, mis linnud laulsid ja ise
keskis kõnelesid.
Parajasti ajasidki kuuse otsas kaks ronka
juttu, üks ütles:
„Siit seitsme päeva tee ida poole on suur linn.
Selles linnas on suur veehäda, kõik kaevud ja alli
90
kad on kuivad. Sellest hädast oleks kerge lahti
saada, kui keegi läheks linna taha, lükkaks pai
gast ära suure halli kivi ja kaevaks selle kivi ase
mel veidi, sest kõik linna veesooned on selle kivi
all kinni."
Teine ronk ütles:
„Kuningalossis ollakse suures mures, sest
kuningatütar on kaotanud kalli imesõrmuse. Seda
imesõrmust oleks aga kerge leida, kui mindaks
kuninga aeda ja otsitaks suure õunapuu alt."
Mees kuulas ronkade juttu hoolega ja arutas:
„See tuleb mulle õnneks. Mina tahan linnale
vett anda ja kuningatütre sõrmuse üles otsida/'
Seadiski siis kohe sammud linna poole, kus
pidi olema suur veehäda. Jõudis seitsmendal päe
val sinna, läks linnahärrade juurde ja lubas lin
nale vett anda. Linnahärrad ei uskunud, ütlesid:
„Siin on käinud kõige targemad kaevumeistrid, pole suutnud linnale vett anda, kuidas sina
seda teed, lihtmehike? Aga võid ju katsuda. Kui
annad linnale vett, saad palju raha, sest linn on
suremas janusse/'
Nüüd võttis mees labida, läks linna taha,
nihutas halli kivi paigast ja kaevas kivi asemel
veidi. Kohe pääsesid sinna kivi alla kinnipandud
veesooned lahti, kõik kaevud tulid puhast vett täis
ja allikast hakkas jooksma selget vett.
Linnarahvas oli väga rõõmus, andis mehele
nii palju kulda, et see sai kohe rikkaks meheks.
91
Siis ostis mees endale uhked riided ja läks
kuningalinna. Palus kuninga ette ja lubas üles
otsida kalli imesõrmuse. Kuningas ei uskunud, et
mees sõrmuse üles leiab, sest kõige targemadki
otsijad polnud leidnud. Lubas siiski mehel kat
suda oma õnne.
Mees läks kuninga rohuaeda, siblis veidi suure
õunapuu all ja leidiski üles kalli sõrmuse. Kunin
gas tänas meest ja andis talle palju raha.
Nüüd oli mehel hää elu. Tal polnudki enam
vaja kokakohta otsida, sest oli ise rikkam kui tema
endine härra.
92
Rahakatel.
õela mõisa väljal on Katlamägi. Sel
mäel on seepärast säärane nimi, et
selle mäe sees on juba vanast ajast
suur rahakatel. Seda katelt ei saa
naljalt kätte, sest see tuleb välja
ainult ühel ööl iga saja aasta tagant.
Aga millal see öö on, seda ei tea keegi.
Vanal ajal oli üks mees seda katelt peaaegu
juba kätte saamas, aga ei saanud. See mees oli
läinud ühel Õhtul metsa hobust tooma. Pole hobust
leidnud, jäänud hilja pääle ja sattunud Katlamäele.
Läinud siis üle Katlamäe, saanud juba üles, kor
raga komistanud. „Mis ime see on, et komistad,"
mõtelnud ise. „Lage maa igal pool, ei kivi ega
kändu kuski." Hakanud lähemalt vaatama —
sang, katlasang. „Hee!“ mõtelnud jälle mees.
„See on kindlasti rahakatel." Vaadanud lähemalt
järele — rahakatel jah. Suur sang ulatub maa
seest välja, katlaäär ka näha, raha ääreni täis.
Nüüd toonud mees suure hoova ja hakanud
rahakasti välja kangutama. Ise lubanud sääljuures: „No kui selle kätte saan, siis annan kohe
poole vaestele!" Kangutanud, kangutanud — ker
93
gesti tulnud katel maa seest välja. Küll olnud
suur katel, ja ääreni raha täis! Juba olnud katel
peaaegu kõik maa seest väljas, kui mehe pääst
poolvargsi libisenud mõte läbi: „Vaestele oigu
nüüd küll lubada, aga ega ma anna, kulub see
raha endalegi ära.“ Vaevalt saanud mees niiviisi
mõtelda, kui rahakatel suure kolinaga alla kukku
nud ja hoovagi alla viinud. Suure vaevaga pää
senud mees alla kukkumast.
Sinna katla asemele tuli suur auk ja vesi voo
las kohinal sisse ja on sääl tänapäevani. Aga seda
rahakatelt pole pärast keegi enam näinud.
94
Maa-aiuoe linn.
ord olid mõisa teomehed Linnamäe
lähedal õitsil. öö oli jahe, mehed
tegid tule üles, istusid tule ääres
ja ajasid juttu. Hobused sõid
eemal. Umbes kesköö paiku läks
üks õitsiline tule juurest eemale
hobuseid vaatama. Hobused leidis üles, aga kui
tagasi tahtis minna, langes tihe udu maha ja mees
eksis ära. Küll käis mees edasi-tagasi, kuid ei
osanud tule juurde tagasi tulla.
Viimaks jõudis linnamäe juurde ja hakkas
arvama, kus pool õitsituli võiks olla, Kui mees
sedaviisi seisis linnamäe jalal ja aru pidas, läks
äkki mäekülg lahti ja säält paistis tore linnavärav.
„Mis kummitus see siis on!“ hüüdis mees
kohkudes, aga lahke väravavaht andis käega
märku, et tulgu aga mees lähemale ja astugu
linnaväravast sisse.
Mees võttiski viimaks südame rindu ja läks
linna. Siin olid toredad majad ja uhked kauplu
sed. Linnainimesed olid kõik vanamoodi riides,
tulid mehele lahkelt ning sõbralikult vastu. Iga
95
Äkki läks mäekülg lahti ja säält paistis tore hnnavärav.
96
kaupmees kutsus teda oma poodi ja pakkus kaupu.
Kõik palusid, et ta nende linnast ostaks kolm asja.
Mees läks viimaks ühte kauplusse sisse.
Toodi ette kõiksuguseid toredaid asju ja paluti, et
ta aga ostaks. Hind tehti igale asjale nii odav, et
enam odavam olla ei saagi — üks kopik. Mees
võttiski ühest poest toredad valjad, teisest —
hõbeplaatidega leid ja maksis kummagi eest
kopika. Kolmandast poest tahtis osta kirju vöö,
kuid enam ei olnud kopikatki raha. Kui kaupmees
ja linnarahvas nägid, et mehel kolmanda asja ost
miseks enam raha ei olnud, hakkasid nad hale
dasti nutma. Siis kahvatusid inimesed, kadusid
majad ja poed nagu udu, mees seisis jälle üksinda
mäejalal — linn oli maa sisse tagasi läinud.
Pärast sai mees targalt teada, et Linnamäe all
on juba vanast ajast üks linn. Mitmesaja aasta
tagant tuleb linn kord ühel ööl maa pääle. Kui
siis linnarahval korda läheb kellelegi müüa kolm
asja, pääseb linn needusest ja jääbki maa pääle.
Küll kahetses mees, et tal kolme asja ostmi
seks raha ei olnud, kuid midagi ei olnud parata.
Aga seda maa-alust linna pole keegi enam pärast
näinud.
7
/
97
Peretütar ja vaeslaps.
anasti elasid ühes talus peretütar ja
vaeslaps. Vaeslaps oli hää ja ilus,
peretütar kuri ja inetu. Ema armas
tas ja hoidis väga oma tütart: tegi
talle kõige ilusamad riided, söötis
ning poputas kõige paremate sööki
dega ja kõige maitsvamate jookidega, tööd ei lask
nud teha mingisugust. Vaeslapsele oli võõrasema
kuri: andis talle selga kõige viletsamad riidehilbud, söögiks andis kuivanud leivakoorukesi, aga
rasket tööd pidi vaeslaps tegema vara hommikust
hilja õhtuni.
ükskord talvel andis võõrasema vaeslapsele
suure korvi ja ajas metsa marjule, ise ähvardas:
„Vaata, et sa selle täis korjad! Kui täis ei
korja, siis ei tohi koju tulla."
Nuttes läks vaeslaps metsa. Ei kustki leia
marju — igal pool sügav lumi. Viimaks eksis ära
ja jõudis ühe väikese majakese juurde. Pikkade
hammastega vanamoor vaatas aknast välja ja
küsis:
„Laps, mis sa otsid?"
Vaeslaps ütles:
98
„Otsin marju. Pean selle korvi täis korjama
ja koju viima."
Vanamoor ütles:
„Kulla laps, kust sa nüüd talvel marju leiad!"
Siis hakkas vaeslaps nutma ja ütles:
„Võõrasema ütles, et kui korvi täis ei saa, siis
ei tohigi koju minna."
Selle pääle ütles vanamoor:
„Võta luud ja pühi minu aknaalune puh
taks, siis saad marju."
Kohe võttis vaeslaps luua ja pühkis vana
moori aknaaluse hoolega puhtaks. Säält leidis nii
palju marju, et sai vähe ajaga korvi täis.
Nüüd kutsus vanamoor vaeslapse tuppa sooja.
Vaeslaps läks, istus ukse kõrvale pingikesele, avas
kotikese, kus olid leivakoorukesed, mis kasuema
talle lõunaks kaasa pannud, ja hakkas sööma.
Sääl majakeses oli kolm härjapõlvlast, need olid
vanamoori pojad, need hakkasid paluma:
„Anna ka meile lõunat!"
„Mis ma teile annan", ütles vaeslaps, „mul
pole muud kui kolm leivakoorukest, mis võõras
ema kaasa pani."
Andis siiski igale ühe leivakoorukese, ja
härjapõlvlased sõid.
Kui nüüd vaeslaps hakkas kodu poole minema,
ütlesid härjapõlvlased:
„Mis me sellele hääle lapsele soovime?"
Esimene ütles:
99
„Mina soovin, et kui ta kõneleb, siis tal kuld
munad suust välja tuleksid."
Teine ütles:
„Mina soovin, et ta kuningaprouaks saaks!"
Ja kolmas soovis, et tal hää elu oleks.
Vaeslaps tuli koju, andis marjakorvi võõras
emale ära. Aga kui ta kõnelema hakkas, siis lan
gesid tal suust kuldmunad rüppe. Võõrasema sai
vaeslapse pääle väga kadedaks. Ta tahtis, et ka
tema tütrel kuldmunad suust välja kukuksid, ja
saatis oma tütre metsa marjule. Andis kaasa väi
kese korvi, lõunaleivaks pani kotti mett-leiba.
Peretütar läks metsa ja jõudis sama hurtsiku
juurde, kus vaeslapski oli käinud. Pikkade ham
mastega vanamoor vaatas aknast välja ja küsis:
„Mida sa otsid, lapsuke?"
„Marju otsin," kohmas peretütar.
„Kust sa neid talvel leiad?" küsis jälle vana
moor.
„Ei tea!" turtsus peretütar.
Nüüd ütles vanamoor:
„VÕta luud ja pühi minu aknaalune puhtaks,
siis leiad marju."
Peretütar ütles:
„Vaata kus mul veel asjamees! Mina hakaku
tema aknaalust pühkima. Ei seda ole!"
Nüüd kutsus vanamoor peretütart tuppa sooja
ja lõunale. Kohe läks peretütar sisse, istus keset
100
tuba ja hakkas sööma mett-leiba. Härjapõlvlased
küsisid endale ka leiba, aga peretütar vastas:
„Mis asjamehed te mul olete, et teile leiba
pean andma? Mul endalgi vähe, kust ma veel teile
annan.44
Kui nüüd peretütar lõunat oli söönud ja koju
hakkas minema, ütlesid härjapõlvlased:
„Mis me sellele halvale lapsele soovime?“
Esimene ütles:
„Mina soovin, et tal igakord kärnkonn suust
välja kukuks, kui ta kõneleb/4
Teine ütles:
„Mina soovin, et ta kunagi mehele ei saaks!44
Ja kolmas soovis, et tal halb elu oleks.
Peretütar läks koju, hakkas kõnelema —
kärnkonn kukkus suust välja. Kui nüüd perenaine
nägi, et vaeslapsel kõneldes kuldmunad rüppe lan
gevad, tema tütrel aga kärnkonnad maha sajavad,
siis vihastas ta ja kihutas vaeslapse hoopis majast
välja.
Vaeslaps läks jälle metsa ja eksis ära. Härja
põlvlased tulid ta juurde ja küsisid:
„Mis sa kõnnid siin üksi metsas?44
Vaeslaps vastas nuttes:
„Võõrasema ajas mu kodust välja ega lubagi
enam tagasi minna.44
Nüüd juhatasid härjapõlvlased vaeslapse
ühele teerajale, mis viis kuningalinna poole. Vaes
101
laps hakkas seda mööda edasi minema. Aga
kuningapoeg oli tulnud parajasti jahile ja juhtus
vaeslapsega metsas kokku. Kui ta nägi, et vaes
laps nii ilus oli ja tal kõnelemise juures kuld
munad suust langesid, siis ta viis tema oma lossi
ja võttis pärast endale naiseks. Nüüd oli vaes
lapsel hää elu. Aga kuri peretütar ei saanudki
mehele ja tal oli halb elu.
102
Saunalaps ja peretütar.
aunaema tegi saunas leiba. Tütar käis
emale pääle ja palus kogu aja:
„Ema, tee ka mulle kaapekakk,
tee nüüd, ole hää!“
Viimaks tüdis ema, tegi kaapekaku, pani selle ahjupaistele küp
sema. Kui kakk valmis, andis selle tütre kätte ja
ütles poolpahaselt:
„Mine taga metsa!"
Tütar täitis ema käsu täpipäält: võttis kaku
ja hakkas metsa minema. Läks ja läks, kuni nägi
tee ääres kraavis sandi. Sant hakkas saunalast
paluma:
„01e hää laps, aita mind kraavist välja!"
Tütarlaps aitas nii palju kui jõudis ja sant
ronis kraavist välja. Nüüd palus sant edasi:
„Pese ja vihtle mind kuski saunas!"
Saunalaps viis sandi sauna, mis oli säälsamas
lähedal. Saunas ütles sant:
„Toa taga on linaluude hunnik, küta nendega
sauna."
103
Tüdruk läks aga, palus külast puid, küttis
sauna ilusasti soojaks. Viis sandi parsile ja viht
les teda.
„Lauda taga on virtsalomp, too säält virtsavett ja pese mind sellega," soovis sant edasi.
Saunalaps tõi aga külakaevust värsket vett ja
pesi sellega sandi ilusasti puhtaks.
„Too nüüd lakast penni päält vana hobuse
nahk ja kuivata mind sellega."
Tütarlaps võttis aga enda ümbert palaka ja
kuivatas sellega. Lõpuks ütles sant:
„Võta nüüd leeaugust tuhka ja keeda mulle
sellest putru."
Saunalaps jooksis jälle külasse, palus säält
jahu ja keetis päris ilusa pudru.
Nüüd pani sant tütarlapse ette kaks karpi —
üks oli ilus ja hiilgav, teine oli tuhm ja tume —,
ja käskis võtta ühe karbi endale vaevatasuks.
Saunalaps valis tumeda ning tuhmi karbi ja hak
kas koju minema. Tee pääl haukusid küla koerad:
„Auh-auh, saunalaps tuleb, kulla- ja hõbedakarp käes!"
Küll hurjutas ja hirmutas laps koeri, aga
miski ei aidanud. Kodus võeti emaga karp lahti —
oli kulda ja hõbedat täis. Nüüd hakkas saunarahvas elama hästi ja jõukalt.
Seda lugu kuulis ka peretütar. Kohe käskis
ta ema saialeiba küpsetada. Laskis endale teha
saialeivast kaapekaku ja käskis ütelda: „mine
metsa!"
104
Läks siis ka peretütar metsa poole. Leidis
sandi tee äärest, kes palus:
„01e hää laps, aita mind kraavist välja!"
Häda pärast aitas ta sandi kraavist välja ja
viis ta siis lähemasse sauna. Sant palus teda kõike
seda teha, mis saunalastki. Karvapäält täitis pere
tütar sandi soovid. Küttis saunaahju linaluudega,
pesi santi virtsaveega ja kuivatas hobusenahaga.
Keetis tuhast putru ja küsis siis karpi vaevatasuks.
Sant pani ta ette kaks karpi: ühe ilusa ja läikiva,
teise tuhmi ning tumeda. Peretütar haaras läikiva
karbi ja jooksis kohe kodu poole. Teel haukusid
küla koerad:
„Auh-auh, peretütar tuleb, tule- ja tõrvakarp käes!"
Küll meelitas peretütar koeri võileibadega,
aga miski ei aidanud. Kodus võeti karp lahti, —
tuld ja tõrva tuli välja, kargas tütrele näkku, nii
et eluajaks jäid mustad plekid näole.
105
Imekivi.
üla taga metsa ääres üksikus hurtsi
kus elas lesk ema oma pojaga. Kül
lust neil ei olnud, aga nälga ka ei
tuntud. Põllulapike andis leiba, leh
mast saadi piima.
Poiss oli tasane ja veidi saa
matu. Teised külapoisid ei sallinud teda ega võt
nud oma seltsi, tema aga arvas:
„Küllap ükskord leian ka mina õnne!“
ühel päeval saatis ema poisi linna. Andis
paar naela võid kaasa, käskis ära müüa ja saadud
raha eest endale osta, mis tahab. Poiss müüski
või ära ja pidas aru, mis peaks ta saadud raha
eest ostma. Vaatas üht ja teist asja, ei leidnud
midagi meelepärast ja hakkas juba kodu poole
tulema.
Linna värava taga nägi meest, kes tahtis
hukata vana kassi. Poisil oli kassist hale, sobitas
mehega kaupa ja ostis kassi ära. Kodus ema
tõreles esiteks poisiga, miks see vana kassi ost
nud, kuid leppis varsti, sest nüüd oli neil üks
loom majas rohkem.
106
Linnavärava taga nägi meest, kes püüdis hukata vana
koera.
107
Teisel nädalal saatis ema jälle poisi linna
võid müüma ja lubas nüüdki osta, mida poiss aga
soovib. Jälle ei leidnud poiss meelepärast asja ja
hakkas tulema. Linnavärava taga nägi meest, kes
püüdis hukata vana koera. Poiss andis või eest
saadud raha mehele ja sai koera endale. Kodus
ütles emale:
„Tõin linnast koera. Ära pahanda, nüüd on
meil juba kaks looma juures/'
Andis kassile kolde ette tassiga piima ja koe
rale konte, ise kõneles:
„Pole viga, küllap leiame meiegi kord õnne."
Kolmandal nädalal läks kõik jälle samuti.
Müüs või ära, ei leidnud meelepärast asja ja hak
kas tulema. Nüüd nägi linnaväravas meest, kes
tahtis materdada musta ussi.
„See on majauss," ütles poiss mehele. „Ära
seda surma, müü parem mulle."
Mees oli rõõmus, et leidis tühipaljale ussile
ostja. Poiss pani ussi põue ja rõõmustas:
„See on majauss, see toob kindlasti õnne."
Kodus oli ema esiteks pahane, et poiss ussi
koju tõi, kuid leppis viimaks ka sellega. Eks see
ole ka jumalaloom.
õhtul pani poiss kassi ahjuauku magama,
koerale tegi aseme ukse kõrvale, aga ussi võttis
enda juurde voodisse. Kui hommikul ärkas, oli
küll kass ahjuaugus, koer ukse kõrval, aga voodis
ei olnud ussi, vaid ilus tütarlaps. See tänas poissi
ja ütles:
108
„01e meheks, et mu ostsid ja voodisse ma
gama panid. Seeläbi pääsesin nõidusest. Mina
olen kuningatütar, kuri nõid moondas mu ussiks,
ma pidin nõidusest siis pääsema, kui mõni noor
mees mu pääle halastab ja voodisse magama
paneb. Sina oled seda teinud. Tänuks kingin
sulle imekivi, mis kõik su soovid täidab."
Andis noormehele kivi ja lahkus toast.
Nüüd oli emal ja poisil hää põli. Kõik, mida
sooviti, seda muretses imekivi. Ei olnud millestki
puudust ega ühtegi muret.
Asjast sai teada mõisahärra, kes oli poisile
kade imekivi pärast. Läks ühel päeval küla taha
hurtsikusse ja küsis imekivi näha. Poiss ei tead
nud aimata midagi paha. Andis kivi härra kätte.
Härra pistis aga kivi tasku ja soovis enda kohe
kaugele meresäärele toredasse lossi elama.
Nüüd oli poisi kurvastus suur. Kahetses küll,
et härrat oli usaldanud, kuid midagi polnud parata.
„Pole viga", ütles ta viimaks, „mul on ju selt
silised kass ja koer. Jagasime üheskoos õnnepäevi, jagame nüüd ka muret."
Andis loomadele süüa, pani kassi magama
ahjuauku, koerale tegi aseme ukse kõrvale, ise
heitis voodisse.
öösi võtsid kass ja koer nõuks poissi aidata.
Tema päästis nende elu, nüüd on nende kord
tänulik olla. Läksid tasakesi hurtsikust välja ja
otsustasid ujuda üle mere kaugele saarele, — ehk
saab imekivi härra käest kätte.
109
Hommikul on mõlemad sõbrad mere ääres ja
hakkavad ujuma. Ujuvad päeva, ujuvad kaks,
ujuvad mitu päeva. Viimaks ühel õhtul jõuavad
saarele. Peidavad endid mere kaldale põõsa alla,
et siis öösi lähevad lossi.
Härra pidutses sel õhtul hilja ööni. Kesköö
oli ammugi möödas, kui härra magama läks.
Nüüd tulid sõbrad põõsa alt välja ja hiilisid lossi.
Käisid läbi mitu tuba, kustki ei leidnud imekivi.
Viimaks tulid härra magamistuppa, ka siin ei
olnud kivi. Härra magas suu lahti ja norskas
kõvasti. Kass hüppas öölauale ja vaatas härra
suhu — sääl imekivi oligi hammaste taga. Härra
kartis kivi eest nii, et seda öösi suus hoidis.
Kuidas kivi kätte saada? Kass leidis hää
nõu — sülitas härrale suhu; härra hakkas unes
läkastama ja köhis kivi välja. Krapsti haaras koer
kivi hammaste vahele, ja mõlemad sõbrad katsu
sid, et lossist välja said.
Nüüd hakati kohe ujuma kodu poole. Esiteks
hoidis koer kivi suus; kui ta väsis, hakkas kass
kivi hoidma. Nii ujuti rõõmsasti edasi ja kanti
kordamööda kivi.
Kui kodurand juba paistma hakkas, mõtles
koer:
„Võtan õige kivi kassi käest ära ja viin poisi
kätte, siis arvab, et mina see tooja olengi, ja hoo
litseb minu eest rohkem.4'
Hakkas kassi käest kivi tahtma, aga kass ei
andnud, sest ta oli veidi aja eest mõtelnud samu
110
mõtteid mis koergi. Hakkasid rüselema, kivi
kukkus kassi suust merre. Nüüd oli mõlemal
häda suur; kahetsesid küll oma tegu, aga midagi
polnud parata. Kuidas sa lähed peremehe ette
ilma kivita, kas võtabki enam vastu? Mis neist
nüüd küll saab?
Hakkasid siis mõlemad haledasti nutma, kuni
tuli mere põhjast kala ja küsis, mis neil viga.
Sõbrad jutustasid loo ära ja kurtsid, et neil pole
enam kuhugi minna.
„Pole viga“, ütles kala, „sellega saame hak
kama/'
Lõi sabaga sulpsu ja ujus mere põhja. Tõi
säält imekivi välja ja andis sõprade kätte. Nüüd
ei mindud kivi pärast enam tülli, kordamööda
kanti seda suus ja anti kodus ühiselt peremehe
kätte.
Poiss oli rõõmus, et imekivi jälle kätte sai.
Nüüd hoidis ta seda hoolega ja elas õnnelikult
kogu eluea. Aga kuhu see imekivi pärast sai,
seda ei tea keegi.
111
Kuidas saunapoiss sai kuningaks.
anasti elasid kauge metsa ääres pere
mees ja saunamees. Peremehel oli
poeg ja saunamehel oli poeg, mõle
mad olid päeva päält ühevanused.
Ühes nad kasvasid, ühes mängisid
ja tegid vallatust.
Saunamehe poeg oli ilus, tugev ja osav; pere
mehe pojale ei oldud ilu antud, samuti tugevust
ega osavust. Muidu oli hää poiss küll ja sobis
saunamehe pojaga nii hästi, et üks ilma teiseta
midagi ei teinud ega ette võtnud.
Aga kõik kiitsid ikka saunamehe poega, pere
mehe pojast ei tehtud väljagi. Pikapääle sai pere
mees saunamehe poja pääle kadedaks ja hakkas
koguni kartma, et see pärast tema poja eest kõik
ära võtab. Läks siis nõialt nõu küsima, kuidas
saunamehe pojast lahti saada. Nõid küsis:
„Kas tahad teda surmata, või muidu eest ära
saata?"
Peremees ütles:
„Surmata ei tahaks, kui saaks muidu eest
ära saata, et minu poega nähtaks ja tähele pan
daks/'
Siis andis nõid mehele hobuoblika ja õpetas:
112
Kohe võttis vaeslaps luua ja pühkis vanamoori aknaaluse
hoolega puhtaks. Säält leidis nii palju marju, et sai vähe
ajaga korvi täis. (^Peretütar ja vaeslaps".)
Kni saunamees õhtul koju tuli, ei leidnud oma poega
kustki, ainult väike kesik tuhnis aia ääres.
8
113
„Anna see saunamehe pojale süüa, siis moon
dub ta seapõrsaks.“
Peremees läks koju, andis saunapoisile oblika.
See sõi ja moondus kohe seapõrsaks. Kui sauna
mees õhtul põllult koju tuli, ei leidnud oma poega
kustki, ainult väike kesik tuhnis aia ääres. Seegi
pistis metsa poole jooksma, niipea kui saunamees
õue astus.
Saunamehe poeg elas nüüd seapõrsana met
sas. Tuhnis maad, sõi, mis kätte sai, ja magas
öösi põõsa all.
ühel päeval tuli kuningas sinna metsa jahile
ja eksis ära. Sai viimaks kokku seapõrsaga, kes
hakkas temaga kõnelema päris inimese keeli:
„Juhatan su metsast välja, kui võtad minu
kaasa oma lossi."
Kuningas mõtles:
„lmelik on küll seapõrsast lossi viia, aga olgu
pääle — on tütrel asjaks, millega mängida."
Oli siis asjaga päri, ja nüüd hakati minema.
Seapõrsas vänderdas ees, kuningas läks järel.
Jõuti kuningalossi. Tütrel oli väga hää meel
seapõrsast, viis ta kohe oma tuppa ja andis süüa.
Ja nüüd nad hakkasidki ühes elama. Kuningatütar
mängis seapõrsaga päevad otsa, andis talle süüa
oma kausist ja tegi oma tuppa magamisaseme.
ühel päeval — just aasta sest päevast, millal
poiss seaks muudeti — sõitis kuningas kogu
perega välja jalutama. Põrsas hakkas kuninga
tütart paluma:
114
„Palu oma isa, et lubaks sul mind ka kaasa
võtta!"
Kuningas ei olnud esiteks nõus, aga pärast
ikka lubas. Sõideti siis linnast välja, kuningas
prouaga ees, tütar põrsaga järel. Tee pääl hak
kas põrsas jälle paluma:
„Suudle nüüd mind!"
Kuningatütar esiteks ei olnud nõus, et kuidas
sa seapõrsast ikka suudled. Aga põrsas käis ikka
pääle, et ega seda siis keegi näe kinnises tõllas,
et sellega ta teeks suure hääteo. Viimaks hakkas
kuningatütar mõtlema, et mis sellest siis ikka on
— puhas roosa kärss... ja keegi ei näegi kinni
sesse tõlda.
Võttis siis põrsa sülle ja andis talle suud.
Vaevalt oli ta seda teinud, kui tõllas enam ei
olnudki seapõrsast, oli ilus tugev noormees. Nüüd
jutustas noormees, kuidas ta seapõrsaks moondati ja kuidas ta nüüd suudluse läbi jälle inime
seks tagasi saanud.
Kui lossi tagasi sõideti, oli kõigil ilusa noor
mehe üle häämeel. Noormees jäigi nüüd kuninga
lossi elama ja sai pärast kuningatütrele meheks.
Kui kuningas vanaks jäi ja suri, sai saunapoiss
tema asemele kuningaks. Siis otsis ta üles oma
isa ja peremehe poja ja tõi nad oma lossi. Isa
elas kuningalossis hõlbupäevi, peremehe pojast
sai aga kuninga lähem nõuandja. Aga seda kurja
peremeest, kes poisi oli seaks moondanud, ta küll
oma lossi ei toonud.
115
Kolm venda.
anasti elas rikas mees, kel oli suur
talu ja muidu jõukas elujärk. Sellel
mehel oli kolm poega: kaks vane
mat olid targad ja hakkajad, kolmas,
noorem, oli veidi saamatu. Vanemad
vennad olid uhked ja iseennast täis,
noorem oli aga tasane ja hääsüdamlik.
Kui isa suri ja ka ema vanaks jäi, ei teadnud
ta, kellele talu pärandada. Seepärast ütles ta
ühel päeval poegadele:
„Minge nüüd välja, leidke igaüks endale
pruut. Kellel on kõige ilusam pruut ja kes sellelt
toob mulle kõige ilusama kleidi kingituseks, see
pärib talu.“
Pojad läksid kodunt välja. Kahel vanemal
olid pruudid teada, nooremal ei olnud kedagi.
Vanemad vennad läksid oma pruutide juurde, noo
rem ei teadnud kuhugi minna. Ta läks siis teed
mööda edasi, kuni jõudis metsa. Istus sääl kivile,
hakkas oma asja pärast muretsema ja viimaks
nutma.
Kui ta nüüd nii kivil istus ja nuttis, tuli kivi
alt välja hall vanamees ja küsis:
116
„Mis sul on, kulla pojuke, miks sa nutad ?“
Poiss jutustas talle oma asja ära. Et neid on
kolm venda, ema ei tea kellele talu pärandada,
saatis neid pruute otsima ja neilt kingitusi tooma.
Hall vanamees ütles:
„Ära nuta midagi, küll saame asjaga hak
kama. Tule aga mulle järele."
Nüüd nägi noorem vend kivi all maa-aluse
käigu. Sinna läks vanamees ees ja poiss järele.
Sääl maa all oli tore mõis. Kõik säras kullast ja
hõbedast. Aga muid loomi sääl näha ei olnud
kui ainult rotte. See oli rottide mõis.
Poisile näidati säng ja kästi magama heita.
Poiss heitiski magama. Tüki aja pärast äratati
ta jälle üles, anti kätte toredasti meisterdatud
kleit ja kästi koju minna, üteldi veel, et kui poi
sil edaspidi midagi vaja läheb, siis tulgu jälle
sinna.
Rõõmsa meelega läks poiss koju ja andis
kingituse ema kätte. Mõne aja pärast tulid ka
vanemad vennad ja andsid ära oma kingitused,
aga noorema venna toodud kleit oli kõige ilusam.
Ema ei tahtnud talu nooremale pojale anda,
saatis kõik uuesti välja ja lubas talu sellele, kes
oma pruudilt kõige ilusamad kingad toob.
Vanemad vennad läksid oma pruutide juurde,
noorem aga metsa kivi juurde. Istus kivile ja hak
kas nutma. Varsti oli hall vanamees sääl, viis ta
maa alla ja pani magama. Kui ta jälle üles ära
tati, olid toredad kingad voodi ees.
117
Jälle olid noorema venna toodud kingad
kõige ilusamad. Ema ei tahtnud aga nüüdki talu
temale anda, vaid saatis veel kord kõik välja.
Nüüd lubas talu sellele, kes oma pruudilt kõige
maitsvama saia toob.
Kolmat korda läksid vennad välja, vanemad
vennad oma pruutide juurde, noorem kivi juurde.
Nutmise pääle tuli nüüdki hall vanamees välja ja
küsis, mis poisil viga. Kui poiss asja ära seletas,
ütles taas vanamees:
„Pole viga, lähme aga alla!"
Viis poisi jälle rottide mõisa ja käskis ma
gama heita. Seekord ei tulnud aga poisil und.
Vaatas voodist ja nägi, kuidas saia tehti. Suur
kari rotte oli künas taigna sees ja sõtkus saia.
„Seda saia ei söö vist küll keegi," mõtles
poiss endamisi ja jäi siis magama.
Kui sai valmis sai, aeti poiss jälle üles, anti
sai kätte ja kästi minna. Kodus leidis ema, et
jällegi on noorema venna sai kõige maitsvam.
Nüüd ütles ema:
„Ei ole midagi parata, pean talu sulle andma.
Aga minge veel kord, tooge igaüks oma pruut
siia. Kellel kõige ilusam pruut, see saab kind
lasti talu."
Teised vennad läksid kohe oma pruutide
juurde, aga noorem oli hädas — tal ei olnudki
pruuti. Tahtis siiski kivialuse vanamehe käest
nõu küsida. Läks siis jälle kivi juurde ja hakkas
118
nutma. Hall vanamees tuli välja, kuulas asjaloo
ära ja ütles:
„Pole viga, küllap leiame nõu, lähme aga
alla!"
Mindi alla. Sääl võttis hall vanamees vana
luuakontsu, pani sellele kuus rotti ette, poisi ja
kolm rotti pääle istuma ja saatis tulema.
„Kena lugu küll“, mõtles poiss, „minagi ei
mahu siia õieti istuma, kuhu need rotid siis ma
huvad?"
Kui veidi maad oli sõidetud, ütles üks rott:
„01eks see luuakonts tõld ja rotid ees hobu
sed!"
Kohe moondus luuakonts toredaks tõllaks ja
rotid uhketeks hobusteks.
Veidikese aja pärast ütles teine rott:
„01eksin mina pruut, tema peigmees ja teie
kahekesi pruutneitsid!"
Kohe moondus ta imeilusaks pruudiks ja tei
sed kaks kenadeks pruutneitsideks. Nüüd ütles
veel kolmas:
„01eksid meil kõigil uhked riided ja hobustel
säravad riistad!"
Vaevalt sai ta seda ütelnud, kui kõik nii juh
tuski. Nüüd sõitis noorem vend kuuehobuse tõl
laga koju, nii ilus pruut kõrval, missugust ema
veel polnud näinud. Varsti tulid ka teised vennad
oma pruutidega, kuid jahmatasid kõik ega mõist
nud enam kolme lugeda: nii ilusat neidu polnud
nad eluilmaski näinud.
119
Nüüd ei viivitanud ka ema ja andis nooremale
pojale talu kätte kogu värgiga. Aga noorem poeg
ei tahtnudki enam talu, ütles vaid:
„Ma ei tahagi enam teie talu, mul isegi tore
mõis!“
Ütles ja istus oma pruudi kõrvale ja sõitis
tagasi rotimõisa. Sinna ta jäigi oma ilusa naisega
ja hakkas rotte valitsema.
120
Seitse venda ja seitse õde.
ord elas kaugel metsa põhjas üksi
kus talus seitse venda. Isa ja ema
olid ammu surnud, õdesid neil ei
\
olnud — nii nad elasid üksi ja oma! ette, naisterahva hingegi ei olnud
1 majas. Kõik kodused tööd ja tali
tused tegid vennad ise.
Kui kõige noorem vend ka juba mehearuliseks ja naisevõtmiseealiseks oli saanud, hakkasid
vennad aru pidama, et peaks õige naised koju
tooma. Et aga ligilähedal kellelgi tüdrukuid
teadupärast ei olnud, otsustati nii, et kuus vane
mat venda lähevad laia maailma naisi otsima,
noorem jääb aga koju maja pidama. Teised otsik
sid siis väljast igaüks endale naise ja tooksid ka
nooremale vennale naise koju.
Sedaviisi jäigi. Kuus vanemat venda seadsid
reisipaunad valmis ja läksid teele, noorem jäi koju
maja pidama ja naist ootama.
Sammuvad siis vennad kosjateed, käivad läbi
mitu valda ja kihelkonda, kuid ei leia seitset
neidu, kes oleksid nõus neile tulema. Viimaks
121
seavad sammud linna poole — sääl rahvast mõne
sugust, ehk leiab säält ka sobivad naised.
Lähevad edasi, jõuavad vana saunahurtsiku
juurde. Hall vanamees istub hurtsiku lävel ja
küsib:
„Kuhu noormehed lähevad?"
„Naisi otsima!" hüüavad vennad vastu.
„Minge aga minge", ütleb vanamees, „ja
tooge ka mulle naine, olgu aga ilus ja noor."
Vennad naeravad:
„Vaata kus on vanamees — ise hall nagu öö
kull, aga ilusat ja noort naist tahab."
Mehed lähevad edasi, unustavad peagi vana
mehe. Varsti jõuavad võõrasse linna. Astuvad
esimesse majasse sisse ja räägivad ära oma asja:
neid seitse venda, kuus siin, kõige noorem kodus;
tahaksid võtta endale naised ja viia koju ka noo
remale vennale.
Samas majas ongi peremehel seitse tütart,
kõik juba täiearulised ja meheleminemisealised.
Vennad hakkavad kosjakaupa sobitama, neiud on
nõus tulema. Kõige vanem vend saab kõige va
nema õe, teised vanuse järgi nooremad Õed, kõige
noorem õde läheb kaasa koduse venna tarvis. Kui
kaubad koos, hakkavad kuus venda tagasi minema
kodu poole, kaasas seitse õde.
Jõutakse saunahurtsiku juurde. Hall vana
mees istub jälle lävel. Näeb vendi ja seitset õde,
tõuseb lävelt ja läheb vastu, ise rõõmustab:
„Väga hää, et ka mulle naise tõite!"
122
KSige noorema õe viib vanamees sauna ja võtab endale
naiseks.
123
„Ära rõõmusta, vanataat/' ütlevad vennad.
„See pole sinu tarvis, see on meie kõige noore
male vennale, kes on praegu kodus."
Nüüd pomiseb vanamees midagi, siis puudu
tab oma kepiga esiteks kuut venda, siis kuut
vanemat õde, kes kohe moonduvad hallideks kivi
deks sauna ette. Aga kõige noorema õe viib
vanamees sauna ja võtab endale naiseks.
Noorem õde ei taha aga sugugi halli vana
mehega elada, muretseb ja kipub ära. Vanamees
on kuri ega luba teda minna kuhugi. Pikapääle
saab tüdruk teada, et vanamehel ei olegi südant
sees, vaid see on kuski mujal, ja et vanamees
enne ei sure, kui surmatakse ta süda. Tüdruk
hakkab vanameest meelitama, et see ütleks, kus
ta süda on. Vanamees ei taha esiti ütelda, viimaks
annab järele ja ütleb:
„Et sa nii väga tahad, siis ütlen sulle, kus mu
süda on. See on voodis padja sees."
Tüdruk jääb sellega rahule, aga ei usu, et
vanamees õigust räägib, ühel päeval läheb vana
mees metsa, tüdruk jääb koju. Ta korjab metsast
lilli ja ehib nendega vanamehe padja, õhtul tuleb
vanamees koju, näeb lilledega ehitud patja ja
küsib:
„Miks sa padja oled lilledega ehtinud?"
„RõÕmustan vanakese südant," vastab tüdruk.
Vanamees puhkeb naerma:
„Padja sees nüüd kellegi süda!"
124
Teisel hommikul läheb vanamees jälle metsa,
aga tüdruk hakkab paluma, et ta ütleks, kus on
ta süda!**
„Kas ma pean sulle seda ütlema?“ kahtleb
vanamees. „ütlen siis päälegi: minu süda on ukse
sees.“
Kui vanamees kodunt ära on, korjab tüdruk
kirjusid sulgi ja ehib nendega ukse. Vanamees
tuleb õhtul koju, näeb sulgedega ehitud ust ja
hakkab jälle naerma:
„Ukse sees nüüd minu süda!“
Nüüd hakkab tüdruk nutma ja nõuab, et
vanake ütleks, kus on ta süda. Vanamees tüdineb
viimaks päälekäimisest ja seletab:
„Minu süda ei olegi siin, see on ühe linnu
sees. See lind elab aga ühes kirikus, mis on siit
väga kaugel/*
Teisel päeval läheb vanamees jälle kodunt
ära, tüdruk jääb üksinda koju. Istub ukse lävel ja
peab aru, kuidas vanamehe juurest pääseda.
Selle aja sees tuleb aga kõige noorem vend,
kes jäi koju maja pidama, vendi otsima. Jõuab
hurtsiku juurde, tüdruk küsib ukselävelt, kuhu
noormees läheb ja keda ta otsib.
Noormees jutustab kõik ära, kuidas neid
olnud seitse venda ja kuidas kuus läinud laia maa
ilma naisi otsima, jäänud kadunuks ega ole tagasi
tulnud tänapäevani.
„Kui asi nii on,“ ütleb tüdruk, „siis tule tuppa
minuga leiba võtma. Ehk leiame nõu.“
125
Viib noormehe tuppa ja jutustab talle, kuidas
vennad neile kosja tulnud, kuidas kõik seitse õde
vendadega kaasa läinud ja kuidas vanamees nad
hallideks kivideks moondanud sauna ette, ainult
tema jätnud inimeseks ja võtnud endale naiseks.
„Kui nüüd vanamehest tahame lahti saada,'*
ütleb tüdruk lõpuks, „siis peame kinni püüdma
selle linnu, kelle sees on vanamehe süda/'
Noormees ei pea pikka aru, otsustab kohe
minna otsima seda lindu, kelle sees on vanamehe
süda. Võtab tüdrukult teemoona kaasa ja astub
edasi. Kui kõht tühjaks läheb, istub mättale,
võtab leivakoti seljast ja hakkab sööma, enne aga
hüüab:
„Kes minu külaline tahab olla, see tulgu
sööma!"
Kohe tuleb metshärg noormehe juurde, heidab
kõhuli maha ja hakkab ühes temaga sööma. Pä
rast sööki ütleb:
„Kui sul kunagi abi peaks tarvis minema, siis
kutsu mind." Seepääle kaob härg jälle metsa.
Noormees võtab pauna selga ja läheb edasi.
Sammub kuni lõunani, siis avab pauna ja hakkab
jälle sööma. Enne aga hüüab metsa:
„Kes minu külaline tahab olla, see tulgu
sööma!"
Nüüd tuleb võsastikust suur metssiga ja
küsib:
„Kas mind kutsusid?"
Noormees ütleb:
126
„Kui minu külaline tahad olla, siis võta mi
nuga leiba/'
Metssiga hakkab ühes noormehega sööma.
Pärast sööki ütleb:
„Kui sul kunagi abi peaks tarvis minema, siis
kutsu mind."
Jälle läheb noormees edasi. Kui Õhtu kätte
jõuab ja ta õhtust söömakorda hakkab pidama,
hüüab jällegi metsa:
„Kes minu külaline tahab olla, see tulgu
sööma!"
Seekord lendab noormehe juurde maailmatu
suur öökull, sööb ühes temaga õhtust ja ütleb
lahkudes:
„Kui sul abi tarvis, siis hüüa mind."
Noormees tänab hää lubaduse eest ja heidab
puhkama. Järgmisel hommikul reisib jälle edasi.
Varsti hakkabki kauge maa tagant see kirik
paistma, kuhu ta peab minema. Rõõmsalt sam
mub noormees edasi. Korraga on aga takistus
ees — suur lai jõgi. Mees käib jõe kaldal edasi
ja tagasi, kustki ei pääse üle. Viimaks mõtleb
poolkogemata:
„ Oleks see eilne metshärg siin, kes minuga
ühes sõi, küll see jõe tühjaks jooks."
Kohe ongi metshärg sääl, joob jõe tühjaks
ja läheb oma teed. Noormees läheb kuivi jalu
jõest läbi ja reisib edasi. Jõuab kirikule juba üsna
lähedale, kui jälle uus takistus teel: suur kõrge
müür ees, ei saa enam edasi.
127
„01eks see suur metssiga siin, kes minuga
eile ühes lõunat sõi, küll see müüri maha lõhuks,"
mõtleb jälle noormees.
Vaevalt saab mees niiviisi mõtelnud, kui
metssiga ongi sääl ja lõhub müüri nii maha, et
sõida läbi või tõllaga.
Nüüd ongi kirik siinsamas. Noormees astub
sisse ja hakkab otsima lindu. Sääl ta lendabki
kõrgel lae all edasi-tagasi. Mees jookseb siia ja
sinna, ei saa kuidagi kätte.
„01eks nüüd see kull siin, kes eile minuga
sõi!" soovib ta viimaks. „Küll see linnu kinni
püüaks/'
Kohe ongi kull sääl, püüab linnu kinni, toob
noormehe kätte ja lendab oma teed.
Noormees võtab linnu tugevasti kaenlasse ja
hakkab tuldud teed tagasi minema. Nüüd ta käib
tee poole rutemini ära kui tulles. Jõuab sauna
hurtsiku juurde, vanamees parajasti kodunt ära.
Tüdrukul häämeel, et noormees linnu kätte sai —
nüüd saavad vanamehest lahti. Ta peidab noor
mehe kogu linnuga vanamehe sängi alla ja käsib
olla vagusi.
Varsti tulebki vanamees koju ja kurdab
tüdrukule:
„Mu süda teeb nii haiget, tea kas hakkan Õige
surema?"
Heidab voodisse ja oigab. Noormees pigis
tab lindu kõvemini — vanamees aietab ja kurdab,
et südamevalu aina kasvab. Viimaks kägistab
128
noormees voodi all linnu ära, samal ajal sureb ka
vanamees voodis.
Nüüd tuleb noorem vend voodi alt välja,
võtab vanamehe halli kepi ja puudutab sellega
tüdruku õpetuse järgi kive, mis olid sauna ees —
kohe on kivid jälle elavad vennad ja õed. Kõik on
rõõmsad, tänavad nooremat venda ja õde, kes
neid nõidusest päästsid.
Siis... siis jah läksid kõik seitse venda
oma naistega koju ja elasid õnnelikult, ja elavad
tänapäevalgi, kui nad ära pole surnud.
9
129
Pöialpoiss.
ip*- ■
isid kord mees ja naine. Nendel ei
olnud last. Naine soovis nii kan
gesti last ja ohkas ühel päeval:
„01eks mul ometi poeg, siilipikkunegi, oleksin sellegagi rahul V*
Aasta pärast sündiski naisel
poeg. See oli just siilipikkune, nii nagu naine
soovinud.
Aastad läksid, isa ja ema jäid vanemaks, aga
poeg ei kasvanud karvavõrtki, jäigi siilipikkuseks,
nagu oli sündides. Hakati teda seepärast kutsuma
Pöialpoisiks. Elas siis Pöialpoiss isa ja ema juu
res, mängis nende põlvedel ja rõõmustas vanu
inimesi, sest teisi lapsi neil enam ei olnud.
Kui Pöialpoiss sai kaheksateistkümne-aastaseks, siis ütles isale:
„Mis ma su juures muidu jõudeleiba söön,
pane mind karja. Künnimeest ega puuraiujat
minust ei saa.“
„Kuidas sa, väike, karja lähed", arvas ema,
„kaod rohu sisse ära."
„Ei kao,“ ütles Pöialpoiss. „Köitke mind
130
<
musta härja saba külge, siis ei kao kuhugi ja
hoian karja hoolega."
Teisel päeval köitiski isa poisi musta härja
saba külge ja saatis karja. Hoolega hoidis Pöial
poiss karja: kui õhtul koju tuli, olid kõik loomad
alles ja tublisti söönud.
Ühel päeval tuli kuningas sinna metsa jahile
ja eksis ära. Jõudis viimaks musta härja juurde
ega mõistnud enam kuhugi minna.
Pöialpoiss ütles:
„Juhatan su metsast välja, kui võtad minu
endale väimeheks."
Kuningas naeris:
„Vaata, kus mul juhataja!"
Oli siiski asjaga nõus. Pöialpoiss näitas tee
kätte, kuningas hakkas minema. Jõudis juba
metsa äärele, kui mõtles:
„See oli nüüd küll lubada, ega ma teda see
pärast siis väimeheks võta."
Vaevalt sai nii mõtelnud, kui uuesti eksis ja
tuli jälle musta härja juurde. Pöialpoiss ütles
teist korda:
„Kui võtad minu endale väimeheks, siis juha
tan su metsast välja."
Kuningas lubas teist korda. Jälle näitas poiss
tee kätte ja kuningas hakkas minema. Jõudis juba
metsast välja tee otsale, siis mõtles:
„Jäägu lubadus lubaduseks, väimeheks ma
teda ei võta."
131
Kohe eksis kuningas uuesti ja oli veidi aja
pärast jälle musta härja juures. Kolmat korda
võttis poiss lubaduse, kolmat korda juhatas ku
ninga metsast välja; kolmat korda murdis kunin
gas sõna ja tuli tagasi musta härja juurde.
Nüüd ütles Pöialpoiss:
„Miks sa ei pea oma lubadust? Ikka võtad
sõna tagasi, kui oled metsast välja saamas, seda
viisi ei pääsegi metsast välja. Anna oma kindel
mehesõna, et võtad mu väimeheks, siis pääsed
metsast välja õigele teele."
Nüüd andis kuningas kindla mehesõna ega
võtnud seda enam tagasi ja pääses poisi juhatuse
järgi metsast välja.
Pöialpoiss ei kõnelnud kodus asjast sõnagi.
Aasta pärast ühel talveõhtul vitsutas isa piimapiitti, siis palus poiss:
„Isa, tee mulle pirdudest väike saan!"
Isa tegi. Nüüd palus poiss jälle:
„Pane õlekõrtest aisad ja rakenda kukk saani
ette."
Isa täitis ka selle soovi. Poiss istus saani ja
palus kolmat korda:
„Ava nüüd uks, ma tahan kosja sõita!"
Isa avas ukse, poiss sõitis üle läve välja ja
kadus isa-ema silmist enne, kui need jõudsid kolmegi lugeda.
Pöialpoiss sõitis aga otseteed kuninga lossi
ja nõudis kuningalt tütart endale naiseks, nagu
132
see mehesõnaga oli lubatud. Kull oli kuningale
see asi vastumeelt, sest kuidas sa annad oma
tütre pöialpoisile; kuid parata polnud midagi; oli
andnud oma mehesõna.
Tehti siis mõlemale, nii Pöialpoisile kui kuningatütrele uhked pulmariided ja mindi laulatu
sele. Kõik imestasid ja kahetsesid, miks ilus
kuningatütar peab minema Pöialpoisile. Ilus
kuningatütar nuttis kirikuski. Aga kui kirikuõpe
taja laulatusesõnu luges ja noorpaari käed kokku
pani, ei olnudki altari ees kuningatütre kõrval
enam pöialpoissi, oli ilus suur noormees. Nüüd
oli kõikide rõõm suur, kuningatütrel kadusid pisa
rad, ta hakkas ilusat noormeest esimesest silma
pilgust armastama.
Kui nüüd Pöialpoiss mõne aja oli elanud
kuningalossis, siis laskis ühel päeval rakendada
hobused uhke tõlla ette, võttis kuningatütre kaasa
ja sõitis vaatama oma isa ja ema. Need muret
sesid kodus, et oli poeg, küll tilluke, kuid siiski
armas, — enam aga ei ole. Sõitis ühel päeval
pirrust saaniga uksest välja ja jäigi kadunuks.
Kui Pöialpoiss kuningatütrega kodu uksest
sisse astus, ei tundnud teda isa ega ema.
„Ei sina ole meie poeg,“ ütlesid mõlemad.
„Meie poeg oli tilluke, sõitis pirrust saaniga, mil
lel olid õlekõrtest aisad ja kukk hobuseks. Sina
oled suur, sõidad uhke tõllaga ja toredate täkku
dega/*
133
Nüüd võttis poiss välja isalt saadud pirrust
saani ja kuke — kohe tundsid isa ja ema oma
poja. Istusid siis kõik tõlda ja sõitsid kuninga
lossi. Elasid sääl õnnelikult ja elavad ehk prae
gugi, kui nad pole surnud.
134
Märkus.
Käesolev muinasjuttude kogu on koostatud Eesti
Rahvaluule Arhiivis olevate originaalide järgi. Muinas
juttude sisu ja sündmustik on edasi antud enam-vähem
täpsalt originaalide järgi, mõnel juhul on mitu teisendit
sulatatud kokku üheks jutuks. Vormi ja sõnastuse on
autor andnud vabalt, umbes nii, nagu tema arvates vanad
jutustajad võisid jutustada.
Juttude valikus on silmas peetud algkooli noore
mat iga.
J- P-
135
Sisukord,
Jutuõhtud pirrutule valgel..................
Külaliste leib....................................................
Nälg..................................................................
Leivajatk kadus................................................
Sant..............................
Kuidas mees varastamise maha jättis . .
Kuidas poiss vandumise järele jättis . .
Kuidas tööjõud kadus...................................
Mehe pärisõnn................................................
Paradiisilind....................................................
Võõras kuld . • •.......................................
Vanaema jutt Lauritsast..............................
Jutt Külmamatsist...........................................
Kaevust saadud õnn ..................................
Näkk õnnistas vähisaaki..............................
Näki särk........................................................
Kuidas näkk kangast jõkke vedas ....
Kaevunäkk ........................................................
Näkineiul meheks...........................................
Kuidas sulane näkkide saladused teada sai
Näkk sulaseks................................................
Näkineiu kingitus...........................................
Ihasalu mehe naine.......................................
Haldjad nutavad...........................................
Haldjas kaitseb noori linde ......................
Haldjas karistas metsavahti......................
Metshaldjas karistab noormeest.................
Puuvaras ja metshaldjas..............................
Metshaldja tule ääres...................................
Ussimägi.............................................................
Ussikuningas....................................................
Uss helmesteks................................................
Jutt mehest, kes teadis ussisõnu ....
Kuidas mees ussikoopast õnne leidis . .
Rahakatel........................................................
Maa-alune linn................................................
Peretütar ja vaeslaps...................................
Saunalaps ja peretütar...................................
Imekivi............................................................
Kuidas saunapoiss sai kuningaks ....
Kolm venda....................................................
Seitse venda ja seitse õde..........................
Pöialpoiss........................................................
Järelsõna....................................................
VaataTierversuch und Tierschutz
(zur Frage der "Bivis...Tierversuch und Tierschutz
(zur Frage der "Bivisektion")
Von
Prof. Dr. E. Bleffig
Dorpat 1933
Sonderabdruck aus der „Dorpater Zeitung", 1933.
r
1Kirjanduste
|Arhiiv^a^u^
3
1
D^E
1(0/4
Verlag des Verfassers.
K. Mattiesens Buchdruckerei Ant.-Ges., Dorpat, 1933.
Tierversuch und Tierschutz.
(An» Frage der „Vivisektion").
Von Prof. Dr. E. Blessig.
Leitsätze^).
Tierschutz ist eine kulturelle Angelegenheit.
Das
Verhalten gegen Tiere ist ein Gradmesser für die Kulturhöhe eines Volkes. Die heute lebhaft erwachende
Tierschutzbewegung ist als eine Kulturbewegung zu be
grüßen. Die nächstliegenden Gebiete, auf denen sie
berufen ist gegen unnütze, vermeidbare Grausamkeiten
anzugehen, sind: Behandlung der Haustiere, Schlach
tungswesen, gewisse Arten von Jagd und Fang. Dazu
kommt als ein weiteres Gebiet, an dem sie nicht vor
übergehen kann, — der wissenschaftliche Tierversuch,
schlechtweg „Vivisektion" genannt 2). Dieses ist aber
1) Nachstehende „Leitsätze" wurden schon vor längerer Zeit
niedergeschrieben, der neueste Erlaß des preußischen Ministerpräsi
denten, durch den nun die vielumstrittene Frage der „Vivisektion"
wieder in Fluß kommen dürfte, gibt mir willkommene Veran
lassung sie hier zu bringen.
Der Vers.
2) Diese Bezeichnung ist irreführend. Denn nicht jeder Tier
versuch stellt eine „Vivisektion" im Sinne eines operativen Ein
griffs oder einer anatomischen Zergliederung am Lebenden dar.
In der überwiegenden Masse aller heute angestellte.n Versuche,
besonders im Gebiete der Bakteriologie, Serologie, Pharmako
logie usw. handelt es sich vorwiegend um Einverleibung (meist
Injektion) verschiedener differenter, sei es krankmachender und
giftiger, fei es immunisierender und heilkräftiger, auf ihre Wir
kung zu prüfender Stoffe. Im folgenden fei darum der Aus
druck „Vivisektion" vermieden und durch den allgemeineren „Tier
versuch" ersetzt.
3
ein heikles Gebiet, weil einerseits der Lalenwelt viel
fach das Verständnis für die Bedeutung, ja Unentbehr
lichkeit des Tierversuches für die heutige Wissenschaft
abgeht 1)/ andererseits die Vertreter der experimentellen
Wissenschaften gegen jede Kritik seiner Handhabung
überaus empfindlich sind, eine solche als einen unbe
fugten Einbruch in ihre wissenschaftliche Domäne von
vornherein ablehnen. So kann man sich allerdings
nicht verständigen. Dennoch ist einer Aussprache nicht
aus dem Wege zu gehen.
Einer solchen mögen die
folgenden Leitsätze dienen.
Vor allem sei festgestellt, daß der wissenschaftliche
Versuch am lebenden Tier ein wichtiger und wertvoller
Forschungsweg der medizinischen Wissenschaften ist, in
manchen ihrer Zweige geradezu unentbehrlich: Physio
logie, Pathologie, Pharmakologie, Bakteriologie, Sero
logie u. s. w. Die wichtigsten Lebensverrichtungen,
(Kreislauf, Atmung, Verdauung u. a.), Kcankheitsprozesse und Heilungsvorgänge hätten ohne solche Versuche
niemals aufgeklärt werden können. Alle die unermeßlich
segensreichen Errungenschaften auf dem Gebiete der In
fektionskrankheiten (Schutzimpfungen, Jmmunsera u. s.w.)
wären ohne Hekatomben von Tieropfern undenkbar
gewesen. Wie wollte man auch irgendwelche neue Heil
mittel am Menschen anwenden, ohne vorher ihre nütz
liche oder schädliche Wirkung, ihre Dosierung und Ge
1) Ein Beispiel dafür bietet das Büchlein des bekannten
kürzlich verstorbenen Tierfreundes und -dichters Manfred
Kyber „Tierschutz und Kultur" (S. 186—230). Seine leiden
schaftliche Tierliebe raubt ihm tatsächlich jede Kritik und jedes
Maß in der Beschimpfung der experimentellen Medizin und ihrer
Vertreter. Im Uebrigen immerhin eine beachtliche und lesenswerte
Schrift, die neben manchen Uebertreibungen und Abschweifungen
viel Wahres und Beherzigenswertes über Tierschutz und über Er
ziehung dazu enthält.
4
fahren am Tier erprobt zu Haben? Das Tierexperi
ment ausschalten wollen Hieße auf jeden weiteren Fort
schritt der Medizin verzichten, ihn tatsächlich unterbinden.
Dennoch sollte der Tierversuch immer nur als eine
traurige Notwendigkeit angesehen werden, und es bleibt
die Frage berechtigt, ob seine allgemeine Anwendung
nicht doch ohne Schaden für die Menschheit einigermaßen eingeschränkt werden könnte, ob nicht der Heutige
experimentelle Betrieb immerhin einer Revision bedürftig
wäre, etwa nach folgenden Gesichtspunkten:
1) Zum Tieroersuch sollte nur dort geschritten wer
den, wo eine wissenschaftliche Frage auf anderem Wege
nicht restlos zu lösen, vom Experiment aber bei richtiger
Versuchsanordnung ihre einwandfreie Klarstellung zu
erwarten ist.
2) Das Versuchstier darf nicht als ein „Nichts"
(sogen, „quantite negligeable“ — uns fehlt der
deutsche Ausdruck dafür —) angesehen und behandelt
werden. Die Zahl und Schwere der Tieropfer muß
gerechtfertigt sein durch die Wichtigkeit des zu erfor
schenden Gegenstandes und den Wert der unternomme
nen experimentellen Arbeit. Es ist nicht gleichgültig,
wofür solche Opfer gebracht werden: ob für Lebens
fragen der Menschheit, wie etwa im Kampfe mit ver
heerenden Seuchen, oder aber um irgend welcher an
sich bedeutungsloser Feststellung willen, die vielleicht
nur dem Experimentator interessant erscheint^). Der
heutige „Wissenschaftsbetrieb" (Liek) zeitigt neben
vielem Wertvollen auch genug solcher Arbeiten, die
ohne Schaden für Wissenschaft und Menschheit unter1) Es ist auch nicht gleich, ob ein Pasteur, ein Koch
ein Pawlow seine bahnbrechenden Versuche anstellt, oder ob
irgend ein Doktorand für ein experimentelles Thema seiner Dok
torschrift ungezählte Tiere opfert!
5
bleiben könnten, darunter auch manche experimentelle,
die solcher Opfer tatsächlich nicht wert sind.
3) Tierversuche nur zum Zwecke der Demonstration,
des Unterrichts oder der technischen Übung sind tun
lichst einzuschränken. Wort und Bild dürften meist zur
Veranschaulichung genügen, ohne daß dieselben Ver
suche immer wiederholt zu werden brauchten. Heute
kann auch durch Verwendung experimenteller Lehlfilme
viel an Wiederholungen qualvoller Versuche erspart
werden. Das sogen, „physiologische Praktikum" brauchte
nicht obligatorisch zum Medizinstudium zu gehören, wird
es doch auch von so namhaften Ärzten, wie Liek (1),
Schleich (2), Much (3) abgelehnt (s. u.). Der an
gehende Arzt sollte bei seinem Studium zur Achtung
vor jedem Leben und jedem Leiden, auch des Tie
res, erzogen werden. Er darf nicht daran gewöhnt
werden im Tier nur ein Objekt zu sehen, dessen Schick
sal überhaupt nicht in Betracht komme.
4) Soweit irgend tunlich ohne den Versuch zu be
einträchtigen, ist selbstverständlich allgemeine Narkose
oder Lokalanästhesie auch im Tierversuch anzuwenden.
5) Eine ebenso selbstverständliche Forderung ist tadel
lose Unterbringung, Pflege und Behandlung der Ver
suchstiere. Wie der rechte Jäger im Wilde die Kreatur
achtet, so sollte es der Experimentator auch in seinem
Versuchstier tun.
6) Tierversuche dürften nur in wissenschaftlichen In
stituten resp, medizinischen Anstalten ausgesührt werden
und nur von solchen Personen, die dazu die Befugnis
vom Leiter der betreffenden Anstalt erhalten. Der In
stitutsleiter sollte für Durchführung obiger Grundsätze
sowie für jegliche bei Tierversuchen in seinem Institut
vorkommende Mißbräuche und vermeidbare Grausam
6
fetten sich zum mindesten moralisch verantwortlich
fühlen.
7) Es wäre sehr zu begrüßen, wenn die Vertreter
der experimentellen Wissenschaften, um einer Einmischung
der Öffentlichkeit, Gesellschaft oder staatlicher Organe,
zuvorzukommen, in ihren Instituten einen vernünftigen
mit den Forderungen der Wissenschaft vereinbaren
Tierschutz selbst organisierten. Vielleicht würden sie
dann selbst gewisse Grenzen des Zulässigen finden und
manche Versuche ihrer unerhörten, geradezu strafwürdi
gen Grausamkeit wegen unterlassen, (Non plus ultra:
die Versuche am „überlebenden" isolierten Hundekopf !)
Die innere Einstellung zum Tier überhaupt, hier
zum Versuchstier, soll eben eine andere werden. Auch
dem Tier gegenüber soll es ein Gewissen geben!
Nachstehend einige Urteile namhafter Ärzte:
1) Liek.
„D er Arzt und seine Sendung."
S. 16—17
„Was ... die Physiologie anlangt, so kann ich
nicht sagen, auch heute noch, wo 30 Jahre dazwischen
liegen, daß mir der Lehrbetrieb zusagte. Insbesondere
schienen mir viele der Tierexperimente überflüssig und
grausam.
So werde ich dies Bild nie vergessen: es
soll uns gezeigt werden, daß reichliche Zufuhr von
Sauerstoff vorübergehenden Atemstillstand
(Apnoe)
herbeisührt.
Ein junges Kaninchen wird rücklings
auf ein Brett geschnallt und nicht narkotisiert (wahr
scheinlich nicht mehr narkotisiert) hereingebracht; in
seine Luftröhre ist eine Kanüle eingebunden, mittels
eines Blasebalgs wird nun Luft in die Lunge gebla
sen. Es muß aber irgend ein falscher Weg entstanden
sein; denn schon nach wenigen Stößen ist das Tier
7
zu einem unförmigen Ballon aufgetrieben.
Der Pro
fessor sieht es und sagt: „Das Tier ist in einem de
solaten Zustand".
Nun, das sahen wir allerdings.
Das Tier wird dann herausgeschafft und ist hoffentlich
schnell von seinen Qualen erlöst worden. Mag sein,
daß ich zu weich bin und die Empfindlichkeit unserer
Versuchstiere überschätze.
Mir haben aber diese Expe
rimente, z. B. das klopfende Tierherz, das durch eine
hineingestoßene Nadel saubere Kurven auf einen Pa
pierzylinder schreibt, immer einiges Unbehagen verur
sacht, und wie mir, so ist es auch manchem meiner
Freunde ergangen.
Ich leugne nicht die Unentbehr
lichkeit des Tierversuchs für die Forschung, leugne
nicht, daß aus solchen Versuchen wervolle Schlüffe
auch für die Behandlung des kranken Menschen ge
wonnen werden.
Aber ist es wirklich nötig, daß den
Studenten diese Experiments in Massen immer wieder
vorgesührt werden? Ist ein physiologisches Praktikum
in der Form, wie wir es erlebten, für den zukünftigen
Arzt wirklich unentbehrlich?
Ich habe diese Frage
damals gefühlsmäßig verneint, heute verneine ich sie
auch mit dem Verstande.
Wenn der Frosch seine
Hinteren Extremitäten hergibt zur Darstellung des klassi
schen Nerv-Muskelpräparats, so mag das angehen.
Aber die vielen Versuche an Kaninchen, Katzen, Hun
den, zum Teil von ungeschickter Hand ausgeführt,
stehen mir noch in unangenehmster Erinnerung. Es
kann für einen normalen Menschen, auch wenn er
ein junger Mediziner ist, kaum ein Gewinn sein zu
sehen, wie ein curarevergiftetes Tier gelähmt wird bei
voller Erhaltung seiner Sinnesempfindungen.
Mir
scheinen solche Praktika für den Heranwachsenden
Arzt nach zwei Richtungen hin nachteilig: 1. er wird
leicht geneigt sein, das Ergebnis des Tierversuchs in
8
HU weitem Umfang auf die Verhältnisse beim gesun
den und kranken Menschen zu übertragen. Das hat
der Heilkunde und den Kranken vielfach schweren
Schaden zugefügt.
Erst jetzt sind wir dabei, uns von
der „verruchten Kaninchenmedizin" zu befreien. 2. Es
liegt die Gefahr der Verrohung unseres ärztlichen
Nachwuchses vor. Den Einwand, daß nur der ver
rohen könne, der an sich harten Herzens sei, lasse ich
nicht gelten. Die Achtung vor dem Wander des Le
bens und dem Verbundensein alles Lebendigen geht
leicht verloren. So mancher ehrgeizige Streber kommt
beim Anblick unnötiger und trotzdem widerspruchslos
hingenommener Tierversuche auf ben, Gedanken, sich
den harten Weg zur Höhe mit Kaninchenleibern zu
polstern. Gelegentlich hat man sogar in der mensch
lichen Heilkunde, z. B. bei bestimmten operativen Neu
heiten, den Eindruck, daß hier Erinnerungen an das
Nerv-Muskelpräparat wieder wach geworden sind.
Unter tun vielen kritischen Briefen, die mir die
früheren Auflagen dieses Buches ins Haus gebracht,
finden sich auch solche, die von meinen Ausführungen
eine Schädigung des Ärztestandes befürchten. Ich bin
nicht dieser Meinung. Was uns wirklich schwer schar
det, sind ganz andere Dinge. Vor mir liegt z. B. die
„Woche", Heft 26, 1926. Darin schreibt ein Professor
einen der bekannten Ausklärungsartikel: „Wie lange
kann der Mensch wachen?" Wörtlich heißt es: „So
starben Hunde, wenn man sie am Schlafen hinderte,
nach fünf Tagen, einige hielten es länger aus, bis zu
22 Tagen". Ich kenne keine abscheulicheren und grau
sameren Tierversuche als gerade diese. Wenn ich mich
dagegen auflehne, so spreche ich nicht als Jäger, der im
Hunde seinen treuen Helfer, seinen klugen und unermüd
lichen Gefährten liebt, ich rede nur als Mensch durch-
9
schnittlicher Gemütslage. Wer soll denn noch Vertrauen
zu einer ärztlichen Wissenschaft haben, die solche über
flüssige und unbarmherzige Experimente billigt?.."
„Besonnte Vergangenheit".
S. 118.
„Als ich dann im physiologischen Seminar ..
als Entreeakt die Enthauptung von 6 Fröschen mittels
glatten Scherenschnittes und den blitzartigen Hirnrückens
markstich (Noeud vital) bei einigen armen, gurrenden
Tauben mit ansehen mußte, da war es aus mit meiner
Begeisterung für die Medizin. Mich packte eine Wut
und ich war entschlossen, ihr für immer Valet zu sagen.
Mir schien es unmöglich, diese sinnlosen Grausamkeiten
mitzumachen. Aus Mitleid wollte ich Tor ein Arzt der
Leidenden werden, und hier stand ich entsetzt vor einer
Lehrstätte, ja einem Kultus der grausamsten Gleichgül
tigkeit gegen Leid und Tod. Wann wird es Anatomen
und Physiologen geben, die in vollem Bewußtsein der
Fürchterlichkeit ihrer Arbeit, dem Novizen der Heilkunde
schon hier die ersten Schritte leichter machen durch
freundliches Zureden und einen besänftigenden Hinweis
auf das hohe humane Ziel, und wenigstens hier und da
einmal den Versuch wagen, so etwas wie eine Lehre
von Mitleid mit der leidenden Kreatur in die Herzen
der noch empfindsamen jungen Leute zu senken?..."
2) Schleich.
3) Huismans.
„Reaktion und Reform
in der Medizin."
Hochland 1928/29. Heft 5, S. 474.
„Die Physiologie bedarf gewisser Umformung der
Lehrweise: Ist es wirklich nötig, daß im praktischen
Kurs von Dilettantenhänden vieles nachexperimentiert
wird, während doch der Meister unter geringem Auf
10
wand von Tieren alles besser vorführen könnte?
Lieck steht auf demselben Standpunkt. Much geht
sogar so weit zu sagen: „Einige wenige Tierversuche
haben der Erkenntnis geholfen. Hunderttausende von
Tieren sind umsonst geopfert ... die meisten Tierver
suche sind unnütz, ... sie haben ihre Berechtigung
nur für das gerade benützte Präparat mit dem augen
blicklichen Zustand der Benützung und für die benützten
Tiere, nicht einmal für die benutzte Tierart. Exakt
ist nur der einzelne Fall (S.40). Und Much hat recht"...
Von Interesse dürfte auch in diesem Zusammenhang
der nachfolgende aus dem Jahr 1930 stammende Erlaß
des damaligen preußischen Ministeriums sein, dem un
gefähr die gleichen Gesichtspunkte zugrunde liegen.
Erlaß
der preußischen Minister vom April 1930 in bezug auf die
Vivisektion.
„Versuche an lebenden Tieren dürfen nur zu ernsten
Forschungs- oder wichtigen Untersuchungszwecken im
Interesse der Erkenntnis, Verhütung und Heilung mensch
licher und tierischer Erkrankungen in geeigneten Räumen
mit gutem Instrumentarium von geschulten Kräften vor
genommen werden. Bei der Anwendung und Aus
führung aller Versuche ist nach maßvollen und billigenswerten Grundsätzen zu verfahren; neben den Interessen
der wissenschaftlichen Forschung und Belehrung müssen
die Anforderungen der Humanität gebührende Beach
tung finden.
In den Vorlesungen und bei wissenschaftlichen Vor
trägen sind Tierversuche nur in dem Maßstabe statt
haft, als dies zum vollen Verständnis des Vorgetrage
nen notwendig ist. Um unnötige Wiederholungen von
Tierversuchen zu vermeiden, empfiehlt es sich, in gecig-
11
neten Fällen solche Versuche in Filmaufnahmen festzu
halten und die Filme an Stelle neuer Tierversuche vor
zuführen.
Die operativen Vorbereitungen zu den Vorlesungs
und Vortragsversuchen sind in der Regel noch vor Be
ginn der eigentlichen Demonstration und in Abwesen
heit der Zuhörer zu bewerkstelligen.
Tierversuche dürfen nur von den Hochschullehrern
und Anstaltsleitern oder unter ihrer Verantwortlichkeit
ausgeführt werden.
Versuche, die ohne wesentliche Beeinträchtigung des
Ergebnisses an niederen Tieren gemacht werden können,
dürfen nur an diesen und nicht an höheren Tieren
vollzogen werden.
In allen Fällen, in denen es mit dem Zwecke des
Versuchs nicht schlechterdings unvereinbar ist, müssen
die Tiere vor dem Versuche zur Aufhebung der Schmerz
empfindung durch Anästhetika betäubt werden."
(Zitiert nach Julie Schlosser „Die unbekannten Brüder"
Berlin, Furcheverlag S. 140, 141.) 1932.
VaataLossi waim.
Õpetlik ja Põnew lugu, mis märku
ann...Lossi waim.
Õpetlik ja Põnew lugu, mis märku
annab kudas õiget õnne tuleb otsida.
Eestikeelde toimetanud
Head sõbrad
Trükitud M. Tõnisson'i kuluga.
Lossi waim.
Õpetlik ja põnew lugu, mis märku annab,
kudas õiget õnne tuleb otsida.
Eestikeelde toimetanud
Head sõbrad.
Tallinnas.
Trükitud M. Tõnisson'! kuluga.
1890.
Дозволено Цензурою. — Дерпть, 12-го 1юня 1890 г.
Lossi Waim.
Laia jee kaldal, mis oma mustjas rohelisi
Woogusid usinaste ja Wulisedes mere poole Weeretas, seisis ammu aja eest keskmise kõrgusega
kingu peal suur, ruumikas loss. Tema simsid,
tornid ja tornikesed oliwad Wäga Wanad; aja
hammas oli neid närinud, ja wihmasajud ning
tormid ei olnud temast ka üle läinud, ilma et
oma Häwitawa Walitsuse jälgesid järele oleksiwad
jätnud.
Siiski sirutas ta ennast wägiwalt
ülesse poole ja walitses laialist ümberkaudist
maad. Lossis elas toana ritter Guntram oma
kolme pojaga.
Wana Guntramist jutustadi üsna aruldasi
lugusid, ja tema lossi elanikud ning alamad
liginesitvad temale hirmuliku auukartusega, ehk
ta küll talgi kedagit ei sõimanud ega karista
nud. Ainuke karistus oli see, et ta oma suurte
siniste silmadega wihaselt süidlase Peale Waatas;
aga see pilk pani ka igat süidlast Wärisema.
Peale selle tuli ette, et igaüks oma süi eest,
muul imelikul wiisil karistust Leidis. Oli keegi
teener omas ametis hoolitu olnud, siis trehwas
teda Guntrami Wihane pilk ja sellsamal päetval
juhtus temale mingisugune õnnetus. Kord kukkus
la hobuse seljast ja murdis käe Wõi jalaluu
katki, kord Wigastas teda katuselt mahalangew
teülskiwi.. kord hammustas teda koer ehk lõi peruks
Läinud hobune, ja alati mõis süidlane julge olla,
4
—
et ta teenitud nuhtlusest ei pease, kui tema suid
ka kõige salajamal kombel tehtud oli. Peale
selle kinnitasiwad kõige Wanemad inimesed lossis
ja ümberkauduses, et ritter Guntrami kohta aeg
ega Wanadus mitte kõige Mähemat ei mõjuda.
Niisugune kui ta täna olewat, olla ta juba roh
kem kui saja aasta eest tagasi olnud; wist pidada
tema surmaga mõnda sala lepingut olema tei
nud, et see inimeste elu Maenlane ühtegi juukse
karwa tema peas ei kõwerdawat ega ühtegit
kortsu tema otsa peale ei tegewat. Weel enam
aga murdsiwad nemad selle üle oma päid, et
ritter Guntram ajuti nägemata Maimudega kõ
neles, tes, nagu kõik teadsiwad, ehk ometi uskusiwad, ühes manas tordis asusiwad.
See torn oli teistest lossi majadest lahus,
lossi rohuaia tagumises otsas, ja oli alatirohelistest seismaist kuuskedest ja mändadest,
kibumitsadest ning Määtkaswudest ümberpiiratud.
Hallikalt paistsimad tema simsid üle puude latMade.
Kitsa, raud-trellidega akna haukudes
asusiwad hakid, kullid ja muud rööMel-linnud,
ning suured kaarna karjad lendasiwad kronksutades ümber, kui keegi selle torni ligi läks.
Aga koguni armaste usaldas mõni liigjulge
sinna ligi minna, ja Meel ilmaski, niikaua kui
mäletadi, ei olnud kellegil korda läinud Põesastikust läbi tungida. TeraMad kibuwitsa okad
hakkasiwad tungija riietesse kinni ja lõhkusiwad
neid tuhandeks tükiks lõhki; nad torkasimad tema
näu ning käte sisse ja tegimad koguni tema
silmad pimedaks, kui La mitte õigel ajal Lagasi
ei ruttanud. Kaarnad kronksutasimad, öökullid
karjusimad, Hakkid säuksusiwad ja laksutasiwad
tiibadega, ning tigedad kullid nokkisiwad uudisHimulise pead. Palju Halmemalt, kui see kõik,
trehwas torni Waatajat Guntrami pilk ja kole
saatuse . karistus, mis selle järele tuli. Enamiste ikka oli surm niisuguse asja järeldus.
Sellepärast püidis igaüks oma uudishimu Waigistada ja hoidis hädaohtu saatwast tornist
parem eemalle.
Oli talwe aeg. Lagendikkudel kihutas maru
tuul mühisedes üle külmetanud maapinna ja
ajas lumekibemeid ühest kohast teise.
Ligidal
metsas hulusiwad hundid ja haukusitvad rebased
Guntrami lossis oli aga kõik waikne ja Wagane.
Ahela sild oli ülesse tõmmatud, tugete teatate
kõwaste riiwi ja lukku pantud, ja Wahtgi ei
kõndinud kamuseid kõlistades walli peal ümber.
Koerad oliwad endid onnides köwerasse kokku
kiskunud, hobused seisiwad tallides, ja mingit
kära ei olnud lossi õue peal kuulda, muud kui
tuule hulumist ja Milistamist, mis Wõimetumalt
Wastu tornisid ja müiri kiwa tormas.
Lossi alumises tubades tegiwad teenijad oma
tegemist, jõiwad suurtest kannudest wahutawat
mõdu ja kuulasiwad tähelepannes ühe Mana
teendri põnewaid jutustusi, kes juba kaua los
sis oli elanud ning ritter Guntramist ja sala-
6
duslisest tonditornist kohutawaid lugusid teadis
kõneleda. Nad Hoidsiwad aga endid suurt kära
tegemast, sest nende kohal, kõrges ja ruumikas
sõjariistade kamris istus ritter Guntram oma
poegadega, kes müra ega kära ei sallinud.
Waitolles ja tõsiselt istus ritter Guntram
sirgelt suure, nahaga üle kaetud tugitooli Peal,
tamme laua otsas, mis oma pikkusega peaaegu
terwet sõjariistade kammert täitis. Ta oli üsna
auuwääriline oma walge juustega, mis paksult
tema toredast peast üle õlade alla lauges ja
tiheda habemega, mis hõbehiilgawalt tema lõua
ja huulede ümber piiras. Pikk rida aastaid
oli üle tema pea läinud, aga nende raskus ei
olnud mitte tema selga painutada ega terwise
puna tema põskedelt ära pühkida jõudnud. Ta
oli tugew wanamees, puruwana ümberkukkunud
ramme sarnane, kes Weel ikka trotslikult oma
lehtlist latwa taewa poole sirutab, kui tema
kõrwal ja ümber noored õitsewad ja kaswawad,
Wõsud põrmusse langemad ja hukka saatvad.
Tõsiselt istus La seal ja ei Waatanud kor
dagi sätendama wiina peale, mis kuldses peek
ris tema ees laua peal seisis, ei põletva küinalde peale, mis heleda paistusega tuba Walgustasiwad, ei hiilgama sõjariistade peale, mis
seinade peal rippusiwad ega oma kolme poja
peale, kes sõna lausumatalt tema kõrwal istusiwad ja isat tema sügawaist mõtetest kõige
wähema kahina läbi ei julgenud äratada. Ja
—
7
—
ometi näitasiwad kõik kolm julged ja wahwad
olewat, nagu ei kardaks nad ühtegit Waenlast,
oleks see inimene wõi kiskja metsaline olewat.
Nemad oliwad kõik wäga üksteise nägu ja
isa isegi oleks neid waewalt tunnud, kui mitte
nende silmad ja riided üksteisest isemoodi ei
oleks olnud. Nad oliwad kolmikud ning selle
läbi ühel ja sellsamal ööl ilma walgust näinud,
nimelt Silwestri-ööl. Nende ema puhkas juba
ammu sügawas, waikses hauas, ja nad mäletastwad teda waewalt weel. Jsat aga armastasiwad nad kõigest südamest, ehk nad küll na
tuke tema wiha kartsiwad ja alati lapseliku
auukartusega tema peale waatasiwad.
Nagu silmad, nõnda oli ka nende kolme
noore mehe meel ja tundmused isesugused. Sintram, kõige esimene, oli tumedalt särawa musta
silmadega ja kiirgawa walitseja pilguga; tema
kõige suurem rõem oli sõjariistadega mängida
ja taltsitamata hobustega ümber kihutada. Juba
Waratses lapse põlwes, kui amm teda alles sü
les kandis, oli ta omad käekesed mõekade ja
sõjakübarate järele sirutanud, mis seina peal
Hiilgasiwad, ning oli rõemsaste Hõiskanud, kui
isa teda oma mõega käepidemega wõi kübara
sulgedega mängida oli lasknud. Kui ta jooks
ma ja rääkima õppis, ei jäänud ta mitte enne
rahule, kuni temal oma jauks tehtud mõek puusa
peal kõlises, kerge raudriie tema liikmeid kattis
ja weike aga tuline hobune tema jauks tallis
—
8
—
hirnus. Tema harjutas ennast Wara ja hilja
sõjariistadega, kuni ta nooreks meheks üles
kaswas ja terwes riikis osawuse, tugewuse ega
auusa meele poolest tema sarnast leida ei olnud.
Noorem wend, Wolhwram, sõstra karwa silma
dega ja mitte Wähem Wõitluse himulise meelega, kui
Sintram, armastas wäga Hiilgawaid kalliskiwa
ning kullast särawaid riideid ja iluasju; aga kui ta
ka mitte wähem wapper ja julge ei olnud, kui tema
wennad, siis ei olnud ta ometi mitte sõjariistade
pruukimises nõnda osaw, kui tema Wanem wend.
Kattwald aga, kelle priskest näust sinised
silmad nii armsuste ja rahulikult wälja Waatasiwad, nagu paar särawat tähte, oli ema
Waga ja lahket olemist pärandanud. Kui tema
wennad õues wõi mujal ümber jooksiwad, istus
tema waikselt lossi akna peal ja luges Pärgamentisid, mis ta ligidasest kloostrist õpetatud
munkade käest tõi, ja tungis sellwiisil ammugi
surnud, muistse aja rahwaste teaduste sisse.
Nooremalt oleks La hea meelega mungaks Hakkanud, et siis segamatalt kirjandust oleks Wõinud
uurida, aga isa ei annud seekord luba; ta Üt
les: „Ole waga ja Jumalakartlik, aga teeni
‘ Issandat ainult selles kloostris, mis La iseenese
auuks ja kiituseks on ehitanud, see on ilusas,
toredas ilmas, mis nagu õitsew rohuaed sinu
ees lahti on. Seal palu teda, ja tema saab
su palweid kuulma. Sina oled parema asja
tarwis sündinud kui unistajaks wõi unenägijaks."
—
9
—
Kattwald Wõttis neid sõnu südamesse ja
unustas oma igatsuse ära wõi rõhus tema
maha. Aga Jumala ilusas looduses rändas
tema Wirgaste ümber ning wiitis terwed PäeWad metsas ära, kus tema hoolega taimeriigi
imesid uuris, wõi lindude laulu kuulas, ehk ka
loomasid tähele pani, kes teda peaaegu sugugi
ei kartnud.
Isegi kõige natslikumad ja aramad loomad ei põgenenud tema eest. Kui ta
oma sinisilmadega kellegi looma Peale Waatas,
siis jäi see wagusi seisma ja heitis tema jalge
ette maha, kui ta sõrmega näitas. Põdrad ja
metskitsed, karud ja hundid, tugew metshärg ja
kawal rebane, kõik tundsiwad tema healt ja
kuulsiwad tema hüidmist, kui see heledalt ja
waljuste läbi metsa kõlas. Sellepärast ei ol
nud tema aga mitte paljas unistaja! Tema
keerutas oma mõeka ja juhatas hobust niisama
Heaste kui wennad, ehk küll mitte nõnda walidaste kui nemad. Ta oli ju ometi ritter Guntrami poeg, kellele sarnane osawus iseenesest tuli.
Sintram kandis musta- ja kullaga Wäljaõmmeldud tulipunast kuube; Wolhwram purpuri
karwalist, kalliste kiwidega ehitatud; Kattwald
sinist, ilma mingisuguse ilustuseta.
Noored mehed waatasiwad üksteise otsa ja
siis isa peale, kes nii mõttes ja liikumatalt
istus, nagu kiwi kuju. Nad raputasiwad imes
tuse pärast peasid ja langesiwad siis ise jälle
mõttetesse, õues puhuwa tuule mühamist ja
— 10 —
akende klirisemist, ehk tule praksumist kuulata
des, mis lustiliselt koldes leegitses ja tuba
lõbusa soojaga täitis.
Nõnda läks tükk aega mööda. Tuli lõppes
Wiimate koldest ära ja Kattwald tõusis üles,
et uueste puid peale panna. Tema sammude
kahin äratas Wana Guntrami mõtetest ülesse;
ta Waatas ümber.
„Kattwald," ütles ta sügawa Healega oma
poja Wastu, kes paari raksujat kuusepuu algu
õõguwa süte peale Wiskas, „Kattwald, istu
meie juurde, mull on teiega tõsist ja tähtsat
asja rääkida!"
Kattwald tuli kohe ja istus oma koha peale.
Noored mehed kuulasiwad põnewalt isa püha
likku jutustust.
„Minu pojad," rääkis ritter Guntram,
„tänane öö on teie kohta tähtjas, sest et teie
täna kahekümne aasta eest oma esimese kisaga
maailma teretasite. Teie olete nüid selle Wanaduse sisse jõudnud, milles meie majawaim
Leie tahtmist piab täitma, ja täna Weel piate
Leie teda nägema."
Noored mehed istusiwad ilma hinge tõmba
mata ootuses, sest nüid kuulsiwad nad auustatud isa enese suust, et see muistejutt ühest
üleinimlikust olemisest, millest nad siitsaadik ai
nult segaseid teateid oliwad saanud, ometi tõe
põhja peal seisis. Sintram ja Wolhwram kuul
siwad seda teatust wälkuwa silmade ja punetawa
— 11
põskedega, Kattwald aga Waatas mõttes maha
ning näitis ennem kurb kui rõemus olewat.
Ritter Guntram rääkis edasi:
„Juba mitusada aastat Walitseb see Waim
meie isade lossis, aga enam meie hukatuseks kui
õnnistuseks.
Meie esimene sugukonna isa, kes
suur nõid oli, Wannutas teda selle torni sisse,
mis lossi aias mändade ja okaspuude Wahelt
Wälja paistab. Igaühel meie sugukonna liik
mel piab La ühe soowi täitma, ja täidab ka.
Aga häda sellele, kes mitte heaste järele ei
mõtle, kas see soow temale ka õnne Wõib Luua.
Mõtelge oma ihalduse üle järele, mu pojad.
Enne kui üks Lund mööda läheb, piate teie seda
awaldama.
Hoidke endid aga rutulise otsuse
eest, sest teie terive eluaja õnn ehk õnnetus
algab tänasest ööst."
„Mis seal kaua arwata Wõi mõtelda, isa!"
Hüidis Sintram.
„Minu süda ihaldab WägeWust ja kuninglikku Walitsust, ning omaks õn
neks tahan ma enesele kuninga auujärge soowida."
„Mina ei tohi sulle selles asjas mingit nõuu
anda," Wastas Guntram, ja ta kulm läks kortsu.
,Piaks sa oma õnne selles leidma, milles sa teda otsid!'
„Mina ei himusta mitte walitsust ega Wäge,"
ütles Wolhwram; aga ma tahaksin oma silmi
arwamata Warandustega rõemustada, ja selle
pärast soowin ma enesele rohkem kulda ja kallid
kiwa, kui ühelgi inimesel maailmas on. Rikku
ses saan mina oma õnne leidma."
— 12 —
„Andku Jumal, et see soow sinule õnnis
tuseks oleks/' pajatas ritter Guntram tumedal
pilgul; „mina aga ei ole Weel kedagit näinud,
keda ajalik Warandus ilma alandliku ja tasase
südameta õnnelikuks oleks teinud/"
Wolhwram jäi wait ja kaalus mõttes isa sõnu.
„Ja mis sina enesele soowid, Kattwald?"
küsis ritter Guntram, armastawal pilgul oma
poja lõbusa ja kauni näu peale waadates.
Kattwald waatas ülesse ja Wastas tasaselt:
„Isa, minul on maimude eest hirm, ning selle
pärast olen ma Jumalalt nõuu küsinud ja Te
malt sellel raskel tunnil abi palunud. Ma
palwetan Teda, et Ta minu mõistust Walgustaks ja minule õiget õnne teed juhataks. Aga
weel ei ole taewane Isa minule mingit soowi
südamesse annud, ja sellepärast tahan ma kabe
lisse minna, altari ette põlwitada ning oma
mõtteid Tema poole tõsta."
„Mine, mu poeg ja palweta!" ütles ritter
Guntram rõemsa liigutusega.
„Mina usun,
sina oled kõige parema osa walinud, ja mina
ei taha sind mitte sinu wagas ettewõttes takistada."
Kattwald ruttas kabelisse. Seal langes ta
altari ette põlwili, kattis silmad kätega kinni
ja palwetas südamelikult. Torm mühas Wastu
maalitud akna ruutusid ning raputas neid nii
kõwaste, et nad klirisesiwad. Kattwald aga ei
kuulnud sellest loomuse kohinast midagit, sest
ta kuulatas ainult Jumala healt.
—
13
—
Wõis ööse kella kaheteistkümne aeg olla, kui
pimestaw hele wälk üle taewaaluse lendas ja
müristuse kärgatus kõlas, kelle kohutaw mürin
lossi aluseid kõikuma pani. Sell silmapilgul
astus Kattivald jälle sõjariistade kamrisse.
Tema nägu oli kui seletatud, ega olnud sealt
wähematki kahtluse wõi mure jälge tunda. Tema
silmad hiilgasiwad selgeste ning waikne rõem
paistis neist Wälja. Tema tahtis jälle oma
koha peale istuda, aga ritter Guntram tõusis
püsti ja ütles tõsiselt: „Minu pojad, tund on
tulnud. Käige minu järel!"
Ja sirgelt astus tema ees, tegi ühe ukse
lahti, mida noored mehed Weel ialgi tähele ei
olnud pannud, ja läks kitsast, seina sees ivarjul olewat treppi mööda lossi rohuaida. Sintram
ja Wolhivram läksiwad tuksuwate südamete ja
kahivatanud nägudega tema järele. Kattivald
aga sammus püsti peaga nende lorival, ja mitte
kõige Wähem sala hirmu Wari ei Pilwitanud
tema ivalget kõrget otsaesist.
Niipea kui ritter Guntram rohuaida astus
jäi torm ivaikseks, lumekibemeid ei langenud
enam taewast ja looduse mässamise järele tuli
nüid sügaw, segamata ivaikus. Hiilgades ning
selgelt seisis kuu taewa külles ja walgustas oma
armsa säraga maad. Lumi oli ennast nagu
ivalge waip üle aia lautanud ja ritter Guntram
sammus oma poegadega temast üle tondi- torni
juurde. Läbitungimata okaspõesastiku ees jäi
—
14 —
ta seisma ja pomises tasakeste mõned sõnad.
Waewalt oli ta neid ütelnud, kui üksteisest läbi
kaswanud Wõsud lahku läksiwad, nõnda et ilma
takistamata torni juurde Wõis minna. Ühtlase
sai suur tiiwade wuhin kuuldawaks. Akna au
kudest ja mutri pragudest lendasiwad lugemata
karjad hakkisid, kaarnaid ja öökullisid suure
kisaga ülesse ning lendasiwad ikka kord-korralt
kitsamas ringis meeste ümber, nagu tahaksiwad
neid edasitungimast keelda.
Ühe hiigla suuruse
kuuse mustja okste Wahel, mis üsna torni kitsa
wärawa ees kaswas, istus üks suurte hiilgama
silmadega uutaja, (lind, kes uu! uu! karjub),
saputas tümadega ja kisendas kohutawa Healega.
Tema Wastas, männi juurika peal kükitas hunt,
Hulus ja laksiltas hammastega.
Noortel meestel läksiwad meeled üsna sega
mine ja Sintram haaras mõega pihku, et kisa
jate hulka lüia. Ritter Guntram aga ähwardas teda sõrmega ja ütles rahulikult:
„Pista mõek tuppe, kõik need loomad ei
wõi meile midagit Leha!"
Ta näitas käega ning linnud tõttasiwad
kartlikult tagasi, uutaja lendas torni simsi
peale ja hunt kadus wägewa hüppamisega põesastiku Warju. Torni wäraw aga läks rägi
sedes lahti ning laiad, mustast marmorist trepi
astmed saiwad nähtawaks.
Ritter Guntram
sammus Waitolles trepist üles, pojad sala hirmu
tundes tema järel. Nemad jõudsiwad suurde
— 15 —
ümmargusse tuppa, mille seinad, lagi ja põrand
niisamasugusest mustast marmorist oliwad, nagu
trepp, mida mööda nad sinna tuliwad. Kuskil
ei paistnud akent ega muud awandust, kui ai
nult kitsas uks, mis aga ka suure paukumisega
kinni läks, kui ritter Guntram oma poegadega
sees oli. Tua laest säras hulk leegikesi alla,
just nagu tähed taewa Wõlwi küllest, ja sünnitasiwad aruldast widewiku sarnast Walgust.
Me külm õhk Woolas marmori seintest Wälja
jr tungis noorte meeste liikmete sisse, et nad
Närisesiwad.
Ritter Guntram manitses poegi Wait ja
rakulised olla ja ei ühegi ilmutuse ees kohkuda,
kui ta ka ei tea kui kole ja hirmus oleks.
Siis lõi tema jalaga kolm korda wastu mar
mori põrandat, et see kumises, ja kirjutas käega
kõikisugusid imelikka wigurisi õhu sisse. Noo
red mehed ootasiwad Wõera tundmusega lossiwaimr ilmunust.
Häkitselt, mõne silmapilkse waikuse järele,
wärises tertse tuba tumeda, mürisewa tõuka
mise all, tuled liikusiwad lae all rahutult siia
ja sinna ning andsiwad sinist paistust, seinad
õetsusiwad ja praksusiwad ja põrand tõusis ning
Wajus tasase lainetamise kombel. Ühtlase täitis
kollakas, läbipaistew aur terwet Luba ja hõljus
kergeis pilwedes üles ja alla, senna ja tänna.
Aegamööda läks aur tihedamaks ning trullis
ennast näutumaks, määratumaks suureks elukaks^
—
16
mis õige kole Waadata oli. Ta oli inimese
näuga mau sarnane.
Tema lõpmata suur keha
oli rõngas ning tuksus ja Wärises imelikult.
Nägu aga, piftwa, puuriwa silmadega, naera
tas pilkawalt ja kawalalt.
Ta oli nii hirmus
näha, et Sintram ja Wolhwram teda mitte
Waadata ei suutnud, Waid kartlikult silmad
maha lõiwad. Kattwald aga ei tunnud sugugi
kartust. Ta tundis ühe weel Wägewama Waimu
ligiolemist, ja mõte Jumala peale ajas kõll
hirmu tema hingest kaugele.
Tüki aega Waatas kole tont noorte meeste
peale, ikka sellesama salaliku naeratusega iа
kahju-roemulise näuga.
Wiimaks hakkas ta
Guntramiga rääkima ning tema heal kõlas /umedalt ja mulisedes, nagu kaljuseintest läbi
tungima jõe kohin.
„Sina hüidsid ja mina kuulsin! Mis käsku
annab mu peremees oma sulasele?"
„Sa Lead, mikspärast ma tulin," Mastas
ritter Guntram kindla Healega.
„Need on
minu pojad, ja sa tunned seda kohut, mis sull
nende Wastu täita on. Ma ei palu sind mitte,
et sa neid hoiataksid, kui nad mingit hukkasaatWat asja himustawad, sest ma tunnen sinu
tigedust ja õelust.
Sündigu, mis Jumala
tahtmine on."
„Ära nimeta mitte selle nime, kelle ees
mina Wärisema pian," Hulus tont ja kõMerdas,
ütlemata Mälust piinatub, marmori põranda
17 —
peal.
„Teie aga," ütles ta Gunrrami poegade
poole pöördes, „awaldage orna soowisid!" Kui
see minu Wõimuses seisab, tahan ma neid täita,
sest et ma pian."
„Räägi!" käskis Guntram esimest poega.
Sintram Waatas nagu raskest unenäust ärkades segaselt ümber; siis aga kogus ta kõrk
oma nooruse julguse kokku ja ütles edewalt:
„Onne saamise pärast tulin ma siia.
Laina
siis minule, Wihane Waim, kuninglikku wäge ja
wõimust, ja ma tahan sind, sinu koledast Walimisest nähtusest hoolimata, kiita!"
Tont hirwitas Pilkawalt ja wastas: „Mina
ei Wõi mitte ei kellegist kuningriiki nõiduda ja
sind selle üle Walitsema panna, ometi on mull
wõimalik sulle sinu soowi kordasaatmiseks abi
riistu anda.
Säh, see mõek, tema teeb sind
ürawõitmataks, niikaua kui sa julge oled ja
oma hinge ühestki kartusest raputada ei lase.
Hoia ennast aga õeluse ja meeleweiksuse eest,
sest selle taga Waritseb sinu hukatus!"
Sintram astus wälkuwal silmil ette ja
Wõttis mõega ülesse, mis üsna tondi ees mar
mori põranda peal oli.
Ta wibutas teda
Proowides läbi õhu ja rõemustas tubli sõja
riista üle mis Wibutamisel siniseid ja puuaseid
sädemeid enesest Wälja andis. „Ma tänan sind!"
ütles ta Waimule.
„Kui mina oma õnne selle
mõega ja enese julguse läbi leian, siis ei pia
ta minust mitte ära jäema!"
1
— 18 —
Tont naeris ja küsis WolhMramilt tema
soowi järele.
„Mina himustan kulda ja kallid kima," lau
sus noormees.
„Tee mind rikkamaks kui kõik
maapealsed kuningad, ja ma olen õnnelik!"
Jälle lehwitas külm naeratus paha maimu
Huultel ja ta Mastas: „Sündigu, mis sa soowid! Wõta see põue-oda ning pia alati enesega
ühes! Enne kui aasta mööda läheb, Wõid sa
tema abil kerge waewaga rikkamaks saanud olla,
kui kõik maapealsed kuningad."
Põueoda oli tondi ees Põrandal; Wolhmram
Mõttis ta ülesse ja Maatas teda.
Tema tera
oli kõige peenemast terasest tehtud, mille mustjassinise külgede peal kõiksugused jooned ja Migurid sätendasimad.
Tema pea säras puhtast
kullast ja hiilgawad kallis-kimid kiirgasiwad seal
külles.
„See on ilus sõjariist," ütles Wolhmram
maimule.
„Ma tänan sind selle eest!"
Jällegi kajas lühikene kohutaw naermine
tondi suust, ja ehmatades astus Wolhmram ta
gasi. Waim aga pööris ennast Kattwaldi poole.
„Sinisilmaline poisike, räägi, mis asjas
sina oma õnne otsid?" küsis ta.
„Ei ilmaski sinu juurest, ei ilmaski sinu
käest! Mastas Kattwald tõsiselt. Mull on sinu
kingituste eest hirm.
Sa oled kuri, sest sa
wärised kui Jumala nime kuuled ning kisud
ennast sisemisest Mälust piinatult kokku, nagu
—
19 —
praegu. Mina ei karda sind ega sinu wõimust,
sest taewa inglid on minu ümber ja kaitsewad
mind sinu Wiha eest. Tahab Jumal minule
õnne anda, siis teeb ta seda ilma sinuta, sest
sina oled Tema pale eest ära heidetud, nagu kõik
roojased ning kurjad maimud.
Tagane! minu
hinge ei saa sina talgi kihtvtidada; ilmaski ei
jõua sina mind meelitada, et ma sind usaldak
sin.
Mina põlgan seda õnne mis sinu käest
tuleb, ning käsin sind ainu Jumala, Tema
Poja ning Püha Waimu nimel enese ligidalt
põgeneda!"
Metslik, üdist läbi lõikaw kisa kostis tua
marmori seintest Wastu, kui Kattwaldi jutt lõp
nud oli, ja tont kõwerdas rääkimata suures
wihas põrandal. Tema rõngas keha läks sir
geks, ta ajas ennast nagu julge nooremehe kal
lale kargamiseks püsti ning kollakas aur Woolas sihisedes tema suust. Kattwald aga seisis
kindlalt. Rahulise pilguga ootas tema kurja
Waimu kallale tulekut ja tundis ennast Jumala
kaitse all ärawõitmata olewat. Ta Waatas
kindlalt oma Wastase koleda kuju peale, ja tont lan
ges selleläbi kõwerasse kokku. Weel kord kostis
hirmus kisa. Siis kõlas raksuw pikse kärgatus
üle meeste peade, wälgud lendasiwad siia ja
sinna, põrand läks kaheks lõhki ja tumeda Hulumisega langes kuriwaim mõetmata sügawusesse.
Healetu Waikus tuli sille koleda mürina
järele. Sintram ja Wolhwram oliwad kahiva-
20 —
tanud nagu lumi. Wana Guntram aga Pani
oma käed õnnistades Kattwaldi pea Peale ja
hüidis tugewaste kõlawa Healega: „Issand oli
sinuga, minu poeg, ja Wõidurikkalt oled sa
kurja wastu seisnud. Sinu õnne pärast ei ole
mull hirmu, sa saad teda seal leidma, kus sa
otsid. Teid aga," ütles ta teiste poegade Poole
pöördes, „teid Wõtku Issand oma Warju alla
ja kaitsku kõige kurja eest! Paluge Jumalat,
nagu ka mina teie eest Teda paluda tahan, ja
kui teie minu nõu järele tahate teha, siis wisake
lossi-waimu kingitused enestest ära, mis teile
hukatust Wõiwad tuua!
Mis kurjast tuleb, on
kuri, ja terweks tegew rohi ei kaswa mitte
kihwtise mulla sees."
Mõlemad Wennad waatasiwad saadud sõariistade peale ja wõitlesiwad iseenesega. Aga
wägewuse ning rikkuse himu pimestas nende
paremat tundmist ja lämmatas südametunnistuse
tasast manitsemise healt ära. Nad pigistasiWad sõariistad kõwaste eneste ligi ja waatasi
wad maha. Tasakeste õhkades hakkas ritter
Guntram Waga Kattwaldile ümber kaela ja
sammus tema kõrwal tuast wälja. Wait olles
läksiwad teised neile järele ning tua uks lõi
nende järel paukudes kinni.
See kõla ehmatas
neid; ta oli nagu wiimne manitsus, et nemad nõiamõegad enestest ära wiskaksiwad. Siiski Hoidsiwad nad neid weel kõwemalt peus, nagu oma õnne
toojaid, ja sammusiwad trotslikult Wana isa järele.
—
21
—
Tee tondi-torni juurde sai nägemata kätest
kinni pandud; Wõsud läksiwad jälle nagu ennegi
üksteisest läbi ning kaarnad lendasiwad kronksutades oma endiste kohtade peale. Ritter Guntram ja tema pojad ei pannud aga seda tähelegi,
sest tõsised sa rasked mõtted liikujiwad nende
südames.
Nad läksiwad, lossi tagasi jõudes,
kohe magama.
Imelikud unenäud kujutasiwad endid Hirmutawalt Sintrami ja Wolhwrami Waimu ees.
Kattwald aga magas rahuliste ja magusaste,
sest inglid lehwitasiwad tema ümber ning Hoidstwad kurja tema magamise asemelt eemalle.
Päikene paistis teisel homikul kuldselt läbi
sõariistade kamri kõrge kumera akende ja hiil
gas sõariistadest Wastu, mis uhkeste seinte peal 4
rippusiwad. Ritter Guntram istus oma poega
dega tammise laua ääres, wäga tõsises ja täht
jas kõnelemises.
„Teie olete lossi-waimu näinud ja teie soowid on tema poolest täidetud saanud," rääkis
Wana auuwääriline isa. „Sellepärast piate teie
nüid, nagu wana-aegne wiis ja komme kässib,
laia ilma sisse minema, oma waprust Proowima
ja igatsetud õnne otsima. Lahkumise tund on
tulnud; teie sõariistad on walmis ja minu tal
lis hirnuwad teie jauks hobused. Räägi, Sintram, missugusele maale sinu meel mõtleb minna?"
„Jlurikka Itaalia maale!" Hüidis noormees
— 22 —
ilma mõtlemata.
„Kaugel käinud ritterite ja
usurändajate käest, keda sina lahkeste öömajale
oled wetnud, kuulsin kanget kiitust selle maa
kohta, ja juba mitu aastat tunnen ma Põlewat
igatsust tema sinise taewa all rännata. Seal
puhuwad nõidlikud magusad õhud ja wahwad
ritterid elawad Hiilgawates lossides, kellega lahingis ja Mõidumängudes Võitlemine õiete rõemuks on. Lase mind sinna rännata, isa! Seal
tahan ma uhke ja wägewa riigi asutada!"
„Mine, mu Poeg," Wastas ritter Guntram.
„Hoia ennast Itaalia ritterite vigurite eest, sest
nad on Waprad, aga ka Ligedad! — Ja sina,
Wolhwram, kas sa oma Vennaga ühes tahad
minna?"
„Mind ei meelita mitte Itaalia iludus,"
Wastas Wolhwram. „Mina rändan põhja poole,
ülesse Norwegi jäega kaetud mägestikkudesse.
Seal töötawad mäe-waimud maaalustes koobas
tes, koguwad kulda ning kallid kiwa usinusega
maa põuest kokku ja hoiawad seda kohta kawaluse ning waprusega. Nendega tahan ma Wõidelda ja neid ära Wõita, sest nende warandusest õitseb minu õnn."
„Mine, mu Poeg," wastas ritter Guntram
tõsiselt; „aga hoia ennast ülekohtuselt saadud
waranduse eest, sest Jumala needmine on selle
külles! Mis sa auusas wõitluses wõidad, selle
üle Võib ennast rõemustada. Mäe-waimud on
aga VägeVab, ütlen ma sulle; Walmista ennast siis
— 23 —
sellepärast tõsise, surma ähwardawa wõitlusele!"
Wolhwram, kes oma jõuu ja wapruse Peale
uhke oli, naeratas isa hoiatuse üle ja Wõttis
wälkuwal silmil mõega käepidemest kinni. Ritter
Guntram aga raputas haleda naeratusega oma
halli pead ning pooris ennast Kattwaldi poole.
„Kus pian ma oma mõtetega sind otsima, mu
poeg, kui sa minust kaugel oled?" küsis ta pehmelt.
„Mina ei jäta sind mitte üksina kurtma,"
Wastas Kattwald ning waatas õrna armastu
sega isa otsa.
„Las' Wennad minna ja maa
ilmaga ning inimestega Wõideldes õnne otsida.
Minul ei ole seda tarwis: minu õnn on rahu
line südametunnistus, teaduse janu Waigistamine ja armastus sinu ning kodumaa Wastu."
Ritter Guntram naeratas neid sõnu kuul
des Wäga lahkeste. Kui ta aga kahe teise poja
poole pööras ja nende huulte ümber Pool Põlastawat, pool pilkawat naeratust nägi, wajus ta
nagu häkisest ehmatusest kokku ja mustjas puna
kattis tema otsaesist.
„Kattwald," ütles ta, ja tema Heal Wärises sisemisest liigutusest — „Kattwald, see ei
ole ometi mitte argtus, mis sind oma isade
lossi sunnib jääma? Wasta, ja ära täida oma
isa südant mitte kibedusega!"
Kattwald waatas selge pilguga isa silma
desse ja kostis: „Mina mõtlen, et ma ritter
Guntrami eht poeg olen, kes oma Wana, hea
isale tahab tueks olla ja see ei saa mind ometi
— 24
—
mitte araks tunnistama. Teie aga, minu Wennad, walwake oma mõtete üle, ja hoidke endid,
teutawalt Kattwaldist mõtlemast! Mina arwan,
et teil ühel päewal õige hädaste tema abi tarwis on. Hoidke endid, ütlen ma!"
Ritter Guntram õhkas neid sõnu kuuldes
õige sügawaste, nagu oleks temal raske koorem
südame pealt maha langenud; La pakkus KattWaldile kätt, ähwardaw pilw kadus tema otsa
pealt ja andis rõemule ruumi. Wolhwram ja
Sintram aga lõiwad silmad maha, ja endine
pilkatv naeratus ei mänginud mitte enam nende
huulte ümber.
Nad istusiwad häbelikult ja
mõttes, magu oleks nad mõne fui pealt kinni
tabatud saanud.
Häkitselt kostis õuest kahe tubli hobuse Wali
hirnumine ja trampimine.
Ritter Guntram
tõusis pikkamisi tooli pealt ülesse ja ütles:
„Aeg on käes. Pange omad raud riided selga,
Pojad!"
Sell silmapilgul kargafiwad kõrged tiiwuksed lahti ja kaks kannupoissi, kes uhkeid raud
riideid käe peal kandsiwad, astusiwad sisse. Wait
olles wõtsiwad Wennad neid Wastu, paniwad
kannupoiste abiga selga ning seifiwad peagi uhke
ritteritena, pealaest jala tallani hiilgawa rauaga
kaetud. Sintram sidus Weel Waimu käest saa
dud mõega Wööle, ja Wolhwram pistis Põueoda põue. Nõnda sõjariistus jätsiwad nemad
isa ja wennaga jumalaga, kargasiwad uhke Ho-
— 25 —
büste selga ja kihutasiwad lossi mäest alla,
kauge, lumest särawa lagendiku Peale.
Siin
lahkusiwad nemad. Sintram juhtis oma täku
lõuna poole, imede maale Itaaliasse; Wolhwram ratsutas põhja poole, nõidliku mäe- ja
maa-waimude maale. Wana isa Waatas Kattwaldi õla peale tuetades neile niikaua järele
kuni ta nende kõikuwaid sulgesid kübara Peal
näha Wõis. Siis pomises ta tasast Palwet,
andis omad pojad kõrgema hooleks ja sammus
wiimaks Waikselt ning kartliku mõtetega kabe
lisse. Keegi ei tohtinud temale järele minna.
Ta jäi sinna mitmeks tunniks palwele.
Mööda kõrgeid Helweetsia mägestikkusid sõi
tis Sintram üles ja alla ning juhtis kindla
käega hobust, et ta mitte häkilise kuristiku sisse
ei langeks. Ikka edasi ajas ta teda, ja ei waatanud enese ega looma wäsimuse, ei ka häda
ohtude peale, et aga nii ruttu kui Wõimalik
oma reisi eesmärgile jõuaks.
Juhtus kord et ta õhtu ajal kitsast orgu
mööda sõitis. Juba läks pimedaks. Lumi kat
tis teed ja rippus kalju serwade külles. Kõr
ged männad, mis jäekristallist sätendasiwad, niLütasimad oma latwu wiirastuse kombel tema
poole. Paar rööwlindu lendasiwad kraaksudes
läbi õhu ja siin ning seal kargas hunt läbi
põesastiku, kes inimese liginemise läbi omast ra
hust eksitatud sai. Hobune astus waewaga läbi
26 —
lume ja puristas sagedaste. Waene loom oli
koguni wäsinud ega tarwitanud sugugi Wähem
puhkamist kui tema peremees, kes igal silma
pilgul igatsewalt ulualuse järele ümber Waatas,
oleks see koobas Wõi maja olnud. Mida kau
gemalle ta sõitis, seda pahasemaks ja Wihasemaks läks tema, ja oli Wiimaks juba nõuks
Wõtnud mõne männa alt lund ära pühkida ja
enesele nõnda öö aset Walmistada.
Aga ka
mets lõppes nüid otsa ning ta ei näinud nõr
gal tähtede walgusel muud midagi, kui paljaid
taewa poole tõuswaid kaljusid ja tumedalt hiilgawaid jäe-kristallisid, mis ajuti kalju Harjadelt
silma paistfiwad.
Sintramil läks see teekond
ju üsna igawaks; ta oleks hea meelega hobust
kiirema sõidule sundinud, et ennemalt kaljude
Wahelt oleks ära saanud, aga wäsinud loom ei
jõudnud enam jooksta.
Nõnda pidi ta siis
samm-sammult edasi liikuma.
Wiimaks nägi Sintram tüki maa lagast
tuld paistwat, mis nii armsaste läbi öö pime
duse säras ja temale ladusat ulualust näitis
lubama. Hobune lingutas kõrwu, hirnus ta
sakeste ja hakkas rutemine waewalist teed mööda
edasi tõttama.
Warssi jõudis tüdinenud rat
sanik urtsiku juurde, mille aknast tuli oli paist
nud, kargas hobuse seljast maha ja koputas
ukse peale. See tehti lahti ja üks Wana mees
astus pimedasse Wälja.
„Kes Teie olete ja mis Teie tahate?" küsis ta.
— 27 —
Sintram palus enesele ja hobusele selleks
ööks Peawarju.
Manamees wiis hobuse kuuri
alla, pani temale heinu ja kaeru ette, Wiskas
kubu hõlga alla ning pööris siis alles hobuse
peremehe poole.
„Meie Wõime eneste eest ise muretseda,"
ütles La; „niisugune Waene loom aga on meie
hoole alla antud, ja sellepärast oleks patt, kui
meie mitte tema eest kõige pealt ei muretseks.
Tulge nüid, isand, minu madalasse urtsikusse!"
Sintram Läks Wanamehe järele ja astus
weikesesse tuakesesse, milles ta muud midagit
ei näinud, kui kauniste nikerdatud ristilöödud
Kristuse kuju seina peal, ühe laua, kaks pinki ja
ühe sängi. Siiski tundis ta enesel siin niisama
lõbusa olewat, nagu kõige toredamas lossi kamris.
Manamees aitas külalisel sõariistad ja raudriided ümbert ära Wõtta ja Lõi siis sööki ja
jooki laua peale.
Kui Wõeras oma keha kinnitanud oli, ütles
majaperemees:
„See piab tähtjas põhjus olema, noor Wägimees, mis Teid süda talwe ajal siia teeta mägestikku ajab. Kuhu Teie sõidate?"
„Sinna maale kus igawene kewade walitieb, Itaaliasse," Wastas Sintram, „ja muud
midagi kui wõitluse ning Wõidu himu on mind
isa lossist ja kodumaalt wälja ajanud. Minul
on lahingite järele janu ja ma tahan enesele
seal õitseval maal walilsuse trooni wöita."
—
28
—
Manamees Waatas uurifoalt noore ritteri
peale ja tema pilk oli nii wägew, et Sintram
seda kanda ei suutnud, Waid koguni arglikult
silmad maha lõi.
„Näita mulle oma kätt!" lausus Wanamees.
Wastu tahtmist, aga nagu nägemata Wäest
sunnitult, sirutas Sintram oma käe üle laua
ning Wanamees uuris teda kaua, ikka nukra
maks minewa näuga.
„Sind meelitab kuninga auujärg," ütles ta
wiimaks tumeda Healega, „aga häda sulle, kui
sa oma kätt krooni järele wälja sirutad.
Ai
nult kannatus wõib sind eesmärgile toila; Wägiwaldne pindmine wõib sind surmawa hukatuse
sisse kukutada. Hoia ennast, mu Poeg! Kedagit muud waenlast ei ole sull karta, kui üksnes
seda, mis sinu enese rinnus on, see on Walitsuse himu. Hoia ennast, ütlen ma, sest kurblik
saatus ootab sind!"
Wanamees jäi Wait, ja Sintram tundis oma
südant aruldaselt liigutatud olewat.
„Kudas pian ma siis krooni kätte saama,
kui ma ise oma kätt selle järele wälja ei siruta?"
hüidis ta wiimaks metslikult.
„Kuule mind, mu Poeg," rääkis toana.
„Panonnia maal walitseb üliwägew ja sõariisladega osawaste ümberkäija kuningas wahwa
Longobardi rahwa üle. Alboin on tema nimi
ja rahwas laulab temast kiituse lugusid. Selle
juurde mine, sest tema kaasas saad sa Itaalia
— 29 —
imesid nägema ja ühte wägimehe auujärge ülesseadma aitama, mille hiilgus ja uhkus igale
maale ja iga rähma üle saab paistma, kuni
tulewa aegadeni. Reisi sinna, õpi iseennast ära
wõitma ning wõitlemise palk saab sinu kõige
julgematest lootustest üle käima!"
Wanamehe juttu kuuldes tormas ja mühas
Weri Sintrami soontes.
„Kes olete Teie, et
minule tulewikku ette kuulutada wõite?" küsis La.
„Olen Maene paigamees," Wastas Mana
rauk.
„Minu nimi on Boniwaatsius ja ma
elan kõigist maailma kärast eemal, palwes ja
paastumises. Aga taewas on minule ettekuulu
tamise anni kinkinud. Sa oled seda kuulnud,
sellepärast hoia ennast!"
Peale selle ei rääkinud kumbki tükil ajal
sõnagi; aga häkiselt Hüidis Manamees: „Kust
sa selle mõega said?" — Wiska ta enese juu
rest ära!"
Sintram kargas püsti.
„Ei ialgi!" Hüi
dis ta kõlawa Healega.
„Selle mõega sees on
nõia jõuud; ükski maenlane ei suuda temale
wastu seista.
Tema on minu Walguse-täht
Mõidu teel."
„Ta on tõrMa lont, mis su südame ära
põletab!" hüidis Manamees tumedalt.
„Wiska
teda kõige sügawama mere põhja!"
Sintram raputas pahaselt pead ja Mõttis kahe
käega mõegast kinni, nagu tahaks teda mägise
ära kiskumise eest kaitsta. Manamees õhkas.
— 30 —
„Sa põlgad head nõuu," ütles ta ja tõu
sis üles.
„Olgu siis! Sinu mõek ja sinu
auuahnus kisuwad sinu õitsewa auu õied küljes:
ära ja kukutawad sind kuristikku, kust sa ialgi
ülesse ei tõuse. Ma aiman paha ja minul on
sinust hale meel. Kahju, et sina noor kangelase
wõsu nii ruttu ära kuiwama piad! Kahju,
Wäga kahju!"
Nagu raskest unest waewatud, Wankus ta
oma aseme juurde ja langes pool uimaselt maha.
Sintram sirutas ennast lõhkawa heina Huniku
otsa ja uinus kohe. Öösel nägi ta kuningas
Alboinist ja kangelase-tegudest und, ning kui
tema hommiku unest üles ärkas, oli tal kindel
nõuu Wõetud Panannia maale sõita.
Ta
pani hobuse sadulasse ning jättis Paigamehega
jumalaga.
„Taewas Wötku sind oma kaitse alla/'
rääkis Boniwaatsius tõsiselt ja pani parema
käe Sintrami pea peale.
„Wististe on kui
meie jälle üht-tent näeme, minu ettekuulutused
täide läinud. Kahju sinust, mu poeg, wäga
kahju !
Sintram kiskus ennast wanamehe kainlast
lahti, kargas sadulasse ja kihutas tuule kiirul
minema. Boniwaatsius aga pööras ea.nast jälle
oma urtsikusse ning pomises sisse minnes:
„Kahju, wäga kahju sellest tublist noorest mehest!"
Nädalate kaupa ratsutas Sintram üle
jäega kaetud mäe-latwade ja sügama kaljuor-
— 31 —
gude.
Sajad korrad eksis ta kuristikkudesse
ära. Kewadine päike naeratas juba taewa küt
kest alla, kui ta Wiimaks Panannia maale
jõudis.
Lilled ja õied tärkasiwad musta mulla seest
Wälja, puud pakatasiwad, põesad saiwad uue,
helerohelise kleidi selga ja linnud laulsiwad ning
siristasiwad okste Wahel, kui ta ühel hommikul
suurest metsast läbi sõitis. Tema hakkas juba
teisele poole metsa äärde jõudma, kui tale tume
tümin kõrwu kostis. Ta pidas hobuse paigal
ja kuulatas. Segane kõmm kostis tema juurde,
nagu Wäriseks kaugel maa tuhande hobuste
kabja löögist. Ruttu sõitis ta edasi ja kuulis
warssi lahingi hüidmisi, mõekade kõlinat ja ho
buste hirnumist.
Tulise tuhinaga sõitis tema
metsast wälja ja kui lagedalle sai, Waatas tema
kingu pealt alla orgu ning nägi söamehi tulise
kiirusega ühest kohast teise sõitwat. Tema süda
paisus rinnus Wõitluse himust.
Sintrami teraw, tegude janust Hiilgaw
silm leidis Mägede juhatajad kohe ülesse. Kõige
teiste seast jäi tema pilk ühe kõrge kaswuga
Mägimehe peale seisma, kes, kuldne raudriie
seljas, lumiwalge hobuse seljas istudes sõja
meeste ridasid mööda edasi ja tagasi sõitis ning
sõdijaid sõna ja teuga juhatama näitis. Nagu
hiilgaw sõajumal lendas tema üle lagendiku.
Kus Maendlaste peale tungimine kõige walidam
oli, seal wälkus tema mõek, seal pudenesimad,
— 32 —
sõakübarad,
põgenesiwad
seal langesiwad Waendlased, seal
ratsanikule hobused, seal jäi te
male Wõit.
Sintram nägi wägewa Wõitleja sõakübara
peal weikest, kalli kiwidega särawat krooni ja
tema süda põksus waljemine.
„See on Alboin
ja keegi muu!" pomises ta iseeneses ja pani
käe mõega külge, et ilma pikema kahtlemiseta
lahingi möllu sisse tormata. Ta kannustas
hobust, aga pidas sellsamal silmapilgul jälle
kinni. Pikk Waenlase rida traawis metsa pei
dust Wälja ning tungis kuldriide kuninga mees
tele seljatagast peale. Segadus töusis.
Eh
matus Wöttis peale tungiwate seas Wõimust ja
kuningas isegi ei jõudnud rikutud korda enam
jalalt seadida. Kes waenlase mõeka oma kukla
peal tundis, see ei kuulnud enam juhataja
julgustawat hüidmist, waid rutttas tulise kiiru
sega põgenema ja wiskas rasked sõariistadki
maha, et need kiiret jooksu ei takistaks.
Sellel silmapilgul, kui lahing krooniga ritterile kaduma näitis minewat; ratsutas Sint
ram kõrgele tõstetud mõegaga temale appi.
Päikene kiirgas tema raudriide peal, ja kui ta
nõnda häkiselt metsa Warjult wälja tuli, pidas
teda sõber ja Waenlane kõrgemaks olemiseks, kes
taewast maha tulnud, ennast inimeste toimetus
tesse segama. Noole kombel üle lagendiku len
nates, tõstis Sintram oma healt nii kangeks
sõahüidmiseks, et põgenejad sõamehed seisma
— 33 —
jäiwad ja tagasi Waatasiwad. Uus julgus tuli
neile Sintrami uähes. Tema kõrgelle tõstetud
moega sära näitis neile wõitu tõutama. Walju
rõemuhõiskamisega pöörasiwad nad jälle lapingi
Wäljale ja tormasiwad waimustatud Wõidu ai
mamises Waenlase Peale.
Uus Wõitlus alustas. Sintram tungis esi
meseks.
Mis temale ette juhtus, purustas ta
maha. Ei olnud ühtegi waenlast, kes temale
Wastu oleks suutnud panna.
Kuningas isegi
laskis imestuse pärast moega maha Wajuda ning
Waatas Sintrami wägewat wehklemist tüki aega,
tegewuseta pealt.
Enne kui Lund mööda läks, oli lahingi ot
sus käes. Kunimund, Gebidide kuningas, oli
Alboini käe läbi maha löödud.
Tema Wägi
oli peaaegu kõik ärahäwitatud ja ainult mõned
mehed üle jäenud, kes lahingi kautuse kurblikku
sõnumit kodumaale wiisiwad.
Alboin aga hakkas Sintramile lahingi wäljal ümber kaela ja pigistas teda Wõidu röemus
oma rindu wastu.
„Sa piad minu Wend olema," ütles ta
kõlawa Healega, nii et seda kõik sõamehed kuulda
wõisiwad.
„Sina oled wõidu toonud, kui kõik
juba kadunud oli, ja seda ei unusta Alboin
ialgi. Sõa ajal jauta minuga telki, rahu ajal
Palleet. Kaitse mind, nagu mina sind kaitsema
saan, kõige äraandmise ning kawaluse eest ja
ole minu järel kõige esimene kuningriigis!"
2
— 34 —
Sintrami silmad põlefiwad, aga alanduses
ütles La kummardades: „Sina teed mind üliWäga õnnelikuks, mu kuningas!"
„Mitte kuningas!" Hüidis Alboin; „waid
Wend!"
Ja kui ta käe nooremehe kaela peale pani
ning temaga söameeste ridade Wahelt läbi läks,
teretas neid mõlemaid õiskaw Hüidmine ja mõekade kõlaw kokku-löömine. Alboin tänas nae
ratades, Sintram punetawa põskedega ja sä-
ralva silmadega.
„Nüid," mõtles ta, „on see õiskamine ku
ningale.
Warssi piab aga ka mind sarnane
õiskamine Wastu Wõtum; sest tõeste ei taha ma
enne rahu jääda, kunr minu peas kuninga kroon
särab!"
Kuningas Alboin laskis Wana pagana kombe
järele tapetud kuninga Kunimunde pea ära raiuda
ja selle luust joogiriista teha ning kulla ja kalli
kiwidega ära ehitada.
Sellsamal ajal kihlas
tema ennast kuninga tütre Rosamundega, ime
ilusa, aga ka häkilise, kindla meelega neiuga.
Ainult sündmuse loaral andis ta enese isa mõrt
sukale oma käe, ja see tuluke, mis pulma ajal
tema silmist leegitses, kuulutas paha ette. Al
boin ei hoolinud sellest midagit, nagu ta üle
pea ialgi hädaohust lugu ei pidanud, kui see
ka ei tea kui ligidal ja suur oli.
Ühel päewal istus ta Sintramiga omas
— 35 —
telkis ja küsis sellelt tema endise elu üle ning
kuidas ta nii häkiselt lahingi platsile saanud.
Sintram jutustas; ta jutustas oma kodumaast
ja lossi-waimust, oma igatsusest Itaaliasse, wanast Paigamehest Boniwaatsiusest ja kudas see
teda Panonnia maale kuninga Alboini juurde
olla juhatanud.
„Ja mikspärasL tahtsid sa siis just Itaa
liasse, mu Wend?" küsis Alboin.
Sintram Waatas selle küsimise juures suurte
silmadega kuninga ilusa näu peale ja hakkas
Waimustatult selle maa imesid kiitma. Alboin
kuulas tähelepannes, ning mida enam Sintram
jutustas, seda enam õõgasiwad kuninga paled
ja tema silmad särasiwad nagu tähed. Häkiselt
kargas tema püsti ja hüidis: „Pia! Pia! Ma
olen küllalt kuulnud! Neid imesid tahan ma
näha ja sinna lagendikkude peale oma auujärje
ülesse seada. Sina tuled ometi minuga, wend
Sintram?"
„Igale poole," wastas noormees, „rõemuga
Wõidule ja rõemuga surma!"
„Hea küll," kõneles kuningas järele mõ
teldes, „siis tahan ma enesele ühe kuningriigi
Wõita ja sulle mitte wähem. Nagu Wennad ta
hame meie kahe maa üle walitseda ja teine neist
piab sinu olema."
Sintrami süda tuksus neid sõnu kuuldes
waljuste ja õiskades tormas ta kuninga laiale
sirutatud käte wahele.
Alboin pigistas teda
— 3 6 --
wastu rindu; siis aga tegi ta ennast tasakeste
kaelustamisest lahti ja ütles:
„Nüid lase mind üksi jäeda, mu Wend! Ma
pian sinu ja enese heaks järele mõtlema!"
Sintram läks telgist wälja ning rändas
magusas tulewiku mõtetes ümber. Alboin aga
istus sügawas mõtetes ja kaalus Itaaliasse
minekut järele.
Kolme Päewa pärast rändas Alboini sõaWägi ja terwe rahwas naiste ja lastega üle
Alpide. Ja kui nad Jtalia raja ligi saiwad,
läks Alboin Sintramiga ühe kõrge mäe otsa,
waatas seda kaunist maad rõemust särawa sil
madega ja Hüidis:
„See kõik piab minu olema, nii kaugelt kui
silm ulatab, ja Weel enam! See mägi piab aga
kuninga mäeks hüitud saama."
Ja tänagi hüitakse seda mäge kuninga mäeks.
Nagu woolaw mäejõgi langesiwad Alboini
sõjamehed Itaalia madalikkudesse, wõitsiwad lin
nad ja lossid ära ning elasiwad nagu selle maa
peremehed.
Ja kui ka kõige köwem kindlus Pawia langes, Walis Alboin selle oma riigi Pea
linnaks ja seadis oma auujärje sinna. Oma
wapramatele sõjameestele andis ta lossisid ja
härtsogi riikisid ning Walitses Wägewalt uue
riigi üle.
Sintram oli teda auusaste wõitluses aitanud, ja ootas, et temale, nagu teistele, tema
wahwuse eest palka antakse. Alboin aga jäi
— 37 —
wait ega kinkinud temale muud kui oma sõp
rust. Sintram oli tema järel kõige esimene,
aga kuningas ei olnud tema mitte, ja ta süda
põles auuahnusest ning kuningliku Wõimuse igat
susest.
Ühel päewal astus ta kuninga juurde ning
küsis:
„Alboin, kus on see maa, mis sa mulle lu
basid, kus see auujärg mis sa minule ülesse
labasid seada, kus see riik, mille üle ma sinu
kombel Walitsema Pian?"
„Siin minu südames on nad, mu Wend,"
Wastas Alboin.
„Walitse minuga ja minu läbi,
nii kaua kui ma elan.
Kui ma aga suren,
siis piad sa minu järeltulija olema."
Sintram pooris nende sõnade juures ennast
ümber ja ei wastanud midagit.
Ta sammus
wälja kuningliku lossi walli peale ning waatas
üle õitsewa aasade, mis nagu tore tekk tema
silmade ees laiali oli lautatud. Tema süda Wärises ja paisus wiha pärast rinnus ja ta mõek
kõlises imelikult tupes, ilma et ta teda oleks
liigutanud. Paha Waim rääkis selle läbi.
„Mis kasu on mull teise wägewuse läbi Wägew olla?" kisendas ta Wihaselt Walju Healega.
„Mina ei kanna krooni ja iialgi ei saa see minu
pead ehitama, enne kui Alboin surnute seas puh
kab! Oleks ta ometi surnud ehk laseks tema
mind ise enesele tema sõameestega ühte kuning
riiki Wõita!"
— 38 —
See wältas kaua, enne kui tema sisemine
torm Waikis. Wiimaks sammus ta sügama õh
kamisega mutri pealt maha ja läks aeda, et
seal jalutades oma meelt lahutada.
Need sõnad aga, mis Sintram mutri peal
omas wihas oli rääkinud, ei olnud mitte kuul
mata jäänud. Ilus Rosamunde, kes omas tuas
lahtise akna ees istus, kuulis neid, ja tema
silmad mälkufiMad kahju rõemust, kui Sintram
müiri pealt ära läks.
Mõni nädal hiljem kogus kuningas Alboin
oma riigi würstid ja suured isandad pidule,
mis ta Wõidurõemuks, suure auu ja iluga, ära
tahtis pidada. Ligidalt ja kaugelt Woolas Mägimehi kokku ning sõimad ja jõiwad kuninga pika
laua ääres. Alboin istus laua ülemises otsas.
Tema paremal käel säras kuningaana Roosamunde omas ilus ja toreduses, tema Pahemal
käel istus Sintram kahmatanud näuga.
Karikad käifiwad ringi, Miin Moolas ojana
ning purjus Longobardid laulsiwad kandlite
kaasas oma kuningale kiituse laulusid. Kuningas
isegi unustas Miina Maimustuses tarmiliku mõis
tuse ära.
Kui laulikud Gebidi lahingist ja Kunimundi
surmast laulsimad, ei pannud kuningas oma
kaasa, tapetud kuninga tütre kahmatawaid pal
geid tähele, Maid hüidis teenri juurde ja käs
kis Kunimundi pealuust nikerdatud karikat tuua.
Teener miimitas ning Waatas arglase Pilguga
-
39 -
ilusa kuninga kaasa peale, kes wärisedes ja
surnu kahwatult oma pead käe peale Luetas.
Alboin kargas wihaselt üles ja kordas müristawalt oma käsku.
Siis tõi teener karika ja
pani kuninga ette laua peale.
Tuas oli surnuwaikus asupaika Wõtnud ja
mõnigi habemik nägu oli kahwatu nagu lumi.
Wägimeeste pilgud waatasiwad kartlikult uuri
des kuninga kaasa peale.
Alboin täitis karika sätendawat Wiina täis
ja jõi temast tubli lonksu.
„Minu Waenlaste
hukatuseks!" Hüidis ta.
„Langegu ja saagu
nemad otsa nagu Kunimund!"
Keegi ei hüidnud temale järele; kõik seisiWad sõna lausumatalt, ja Alboin sirutas karika
Sintrami kätte.
Noormees rüipas temast nukra
näuga ning karikas läks ringi edasi, kuni Rosamunde kätte jõudis.
Wärisedes pani ta teda laua peale ning
pööris nähtawa wärisemisega silmad ära.
„Joo," käskis Alboin wärisewat naisterahwast karedalt.
„Joo minu Waenlaste hukatuse
Peale, kui sa mitte ennast nende hulka ei taha
lasta arwata."
Pisaril silmil Waatas Rosamunde oma Wihase
kaasa poole.
„Jäta mulle järele," palus La.
„See on minu enese kalli isa pealuu, mille seest
ma jooma pian. Mõtle seda, Alboin!"
„Joo, naine!" kisendas kuningas ja pani
käe mõega külge.
— 40 —
Roosamunde langes nuutsudes Põlwili ja
palus mäljasirutatud kätega armu. Kuningas
aga kargas metslikult üles; taltsitamata Wrha
leegitses tema silmist ning ta oli walmis nõdra
naisterahva kallale kargama, kui Sintram Häkiselt tema kätte kinni hakkas ja teda wastuseismata jõuga istme peale tagasi tõmbas.
„Pia kinni, Alboin," ütles ta kindla Healega, „Pia kinni, sa teed iseenesele ja oma rahwale häbi ning roojastad oma hiilgawat kange
lase kuulsust kustumata teutusega. Kui sa mind
armastad, siis pia kinni!"
Sintrami mõistlik kõne ei waigistanud mitte
kuninga äritatud Werd. Wihast wälkuwa silma
dega Vaatas ta ümber, ja nii Vägev oli tema
kangelase kuju Vaabata, et kõik ritterid ümber
ringi kartlikult silmad maha lõiwad ja waewalt
hingata julgesiwad.
„Kas ma olen Veel kuningas?" küsis ta
tumedalt kõlawa Healega.
„Kas ma olen Veel
Alboin, Vai nõder poisikene, kelle tahtmist teie
suu õhk painutada suudab? Wait kõik, ja sina,
Sintram, hoia ennast! Ehk sa küll mu lahingi
Wend oled, olen ma siiski ikka sinu kuningas,
ja raskeste saab mu käsi sind rõhuma, kui sa
minu käskudele wastu panna julged! Wait,
ütlen ma sulle! Ja sina, Rosamunde, ära püia
kauemalt minu südant oma hädalise Wingumisega liigutada! Tõuse üles, naine, ja joo,
— 41 —
ehk, minu kuningliku auu juures! sa ei lähe
siit tuast mitte elusalt ära!"
Kuningaana tõusis pikkamööda ülesse. Tema
mustjad, pikad juuksed langesiwad lahtiselt üle
kahwatanud otsaesise ja näu. Kindla käega Wõttis ta karika, pani suu juurde ja jõi põhjani
tühjaks.
„Mina jõin oma Waenlaste surma Peale,
kes ka sinu Waenlased on, kuningas Alboin !"
kõneles ta, wiskas kohutawa pilgu abikaasa peale
ja läks sirgelt tuast Wälja.
Keegi ei pidanud teda tagasi, keegi ei julge
nud temale järele minna.
Tema heale tume
kõla kajas igas südames Wastu; ritterid istusiwad nagu kiwist kujud, ja rõhuw Waikus oli
kõigi koosolejate seas Walitsemas.
Alboin aga ärkas nagu raskest unenäust
üles. Ta Waatas segaselt ümber, kisendas kõlaWalt ja tormas teisi tuppa.
Seal keeras ta ukse lukku, ei lasknud kol
mel päewal kedagi enese ette, ei Wõtnud süia
ega juua, ja Wõitles kahetsusega, mis ta ise
oma kergemeelega enesele kaela oli tõmbanud.
Juba jõudis öö kätte ja Wiimne kuldne
eha läige taganes pikkamööda täis-kuu lõbusa
paistuse eest, kes selgelt ja hiilgades taewa külles seisis, kui Sintram kuninglikus aias edasi
ja tagasi rändas. Tema parem käsi seisis mõega
pideme külles, ja aeg-ajalt pomises ta iseeneses
42 —
poolikuid sõnu, mis tema Mihaseid mõtteid liig
selgeste awaldafiwad.
„Nii kaua kui ma julge olen, on Wõit minu
käes, ja üksnes argtus ning meele weiksus Wõib
minu mõegalt Wõidu palmid ära kiskuda," ütles
ta.
„Waim on õigust rääkinud. Julgus kaub,
kui ma kuninga peale mõtlen, ja jäekülm Märin
jookseb minu liikmetest läbi, kui ma mõttes käe
krooni järele wälja sirutan. —- „Sa piad minu
trooni pärandaja olema, kui ma suren," ütles
Alboin. — Mikspärast alles siis? Mikspärast
ei jäga tema nüid oma Wõimust minuga, kes
ma tema elu ja auu alles hoidsin? — Oh,
Alboin, Alboin' Miks äratad sa uinuwat lõwi
minu südames üles?"
Ta läks edasi, Majutas käe rinna peale ja
õhkas sügawaste. Kuri waim heitles tema süda
mes kangeste hea ingliga.
Häkiselt kohkus ta. Põesas kahisesid oksad
ja nende marjult astus kõrge naisterühma kuju
Mälja. Pikk walge riie rippus kuni jalgadeni
maha ning kattis tema nägu ja terwet keha.
Hele kuuMalgus säras tema peale ja andis temale
aruldase, kodukäijaliku näu.
„Kes sa oled?" küsis Sintram ühte sammu
tagasi astudes ja hiilgamat mõeka poolest saa
dik tupest Mälja tõmmates.
„Lase mõek tuppe jäeda, noor Mägimees,"
ütles naisterahwas tumedalt kõlama Healega.
„Mina ei tule sinule paha tegema, Maid sinult
— 43 —
abi paluma ja siud wägewusele ja Walitsusele
aitama. Kas sa tunned mind?"
Ta lõi näu-katte tagasi ning Sintram tun
dis ühe pilguga kuninga proua ilusat aga kahWatanud nägu.
„Tule mu järele!" käskis ta.
„Mull on
sinuga tähtsat asja rääkida, mida keegi kuulda
ei tohi!"
Ta astus ees, otsekohe kõige tihedama Põesastiku sisse, ega waatnud okastest, mis tema
riideid puruks ja õrnad käed Weriseks kiskusiWad.
Iseäraliste tundmustega läks Sintram
temale järele. Aia kõige warisemas kohas jäi
kuninganna seisma. Põesastik oli siin nii tiht,
puude ladwad nii koos, et mitte üks ainuke kuu
kiirgi lehtedest läbi ei jõudnud tungida.
„Kuule mind, Sintram," kõneles kuninganna
ja tema heal kõlas tumedaste aga Lindlaste.
„Kuule mind, mina tunnen sinu südame salajamaid soowisid ja palawamaid ihaldusi! Sull
on himu krooni järele, kroon särab üsna sinu
silme ees, ja siiski ei julge sa oma kätt tema
järele wälja sirutada. Kas sa arg ja jõuetu
oled? Räägi!"
Sintram kohkus, kui ta oma salajamaid
mõtteid nii awalikult räägitawat kuulis; siiski
kogus tn ennast kohe jn Wastas: „Ma ei ole
mitte arg ega jõuetu, aga kroon, mida sa tä
hendad, on minu sõbra ja sinu kaasa peas.
Kas sa seda tead?"
— 44 —
„Ma tean seda, ja just sellepärast ma kü
singi. Kas Alboin on sinu sõber? Kas ta on
ilmaski oma sõprust üles näitanud? Sina Peastsid tema anu ja elu selles lahingis, kus ta minu
isa maha lõi — kas ta on sulle selle eest ta
sunud? Ta lubas sulle kuningriigi anda — kas
La on sulle annud? — Räägi, kus on nüid tema
sõprus? Tema põlgab sind, naerab sind ja teutab taltsaks koeraks, kelle tegude himu palja
meelitamisega Waigistada Mõida! Oh, Sintram,
mina arwasin sind julgemaks ja auu-ahnemaks!"
„Tema teutab mind?" küsis Sintram, ja
tema heal wärises Miha pärast.
„Alboin põl
gab mind, kes ma niisama Lugem ja Mahwa
olen kui tema; mind?"
„Sind," wastas kuningaana, „just sind oma
kõige paremat ja truuimat wägimeest.. Selle
pärast maksa temale kätte! Tema Merega pese
oma teutus ära, mis ta sinule üle pea on ladunud! Pane see kroon, mis La sinuga jagada
tahtis, enese pähe, ja maksa nõnda ka minu
eest kätte, kelle kättemaksmist ta wälja kutsus !
Kas tahad, Sintram? Ära miimita, kuningriik
on sinu julge, õige teu palk!"
Sintrami mõek klirises waljuste, ja Sint
ram Mankus. Vaha Maim sai temas mägemaks
ja tõusis kangelase kombel tema rinnus ülesse.
„Ma maksan sinu ja enese eest kätte!" so
sistas ta rõhutud Healega.
„Minu mõek puu
— 45 —
rib tema läbi, ehk ma laman maha löödult tema
jalge ees, enne kui kolm päewa mööda lähemad!"
Kuninganna pigistas kõwaste nooremehe kütt.
„Kättemaksmise jumal tehku sind tugemaks
ja Mõidu' rikkaks," pajatas ta.
„Pea näeme
jälle üksteist!"
Ta läks ära ja kadus peagi põesastikku.
Sintram aga langes metsa pimedusesse maha
ja mõtles tapmise peale.
Kolm päema hiljem istus Alboin jälle oma
Mägimeeste keskel laua ääres. Ta rääkis oma
kaasale, les tummalt tema kõrmal istus, tasa
keste lahkeid ja lepitamaid sõnu. Kaasa kuulis
waewalt tema kõnet, ja kui mitte ajuti PilkaM
naeratus tema suu ümber poleks mänginud,
siis oleks teda eluta kujuks Mõinud pidada.
Wiimaks Pööris Alboin tema poolt ära ja jõi
mõne karika täie Miina, et oma nukrat meelt
lahutada.
Roosamundel ei jäänud see mitte tähele pa
nemata; ta saatis lühikese tähenduserikka küsima
pilgu Sintrami peale, kes kahmatu aga kindla
näuga tema Mastas istus. Sintrami Mastus
oli tasane klirin mõegaga, ja kuninganna
mõistis teda.
Päem oli palam, leekides põletas päikene
taema kullest alla, ja rõhum raskus litsus igat
Hingamat rinda. Alboin, kes miina ja oma
wõitlewa tundmuste läbi Meel enam higistas,
wettis oma raudsärgi ja muud rõhumad riided
— 46 —
seljast ära. Ometi ei toonud see temale mingi
sugust kergitust; suured higi tilgad seisiwad temal
otsa ees. Tema tõusis wiimaks ülesse, et jahe
dasse magamise tuppa minna ja natuke uinuda.
„Ärge laske endid eksitada, minu Waprad
sõbrad," ütles ta Wälja minnes külalistele.
„Nlina arwan une läbi rahu ja lahutust leidma ning
sellepärast ei wõi teie mind täna mitte enam näha."
Ta läks; kõrged tiiwuksed langesiwad tema
järel rägisedes kinni. Kangelased aga jõiwad
edasi ja jäiwad wiinast uimaseks.
Seal andis
kuninganna Sintramile märki, tõusis oma istme
pealt ülesse ja sannnus wälja. Noormees tõt
tas sala sammul tema järele. Keegi ei pannud
neid kumbagit tähele.
Kõrgeist saalidest ja pikast korridoridest läksiwad nemad läbi.
Kuninganna pikad riided
kahisesiwad Wastu marmori põrandat; Sintrami
mõek ja kannused klirisesiwad, muidu ei olnud
mingit healt kuulda. Palawus oli ka Wahtide
silmad kinni surunud.
Häkitselt jäi kuningaana seisma ja pooris
ennast kaaslase poole.
„Wõta oma, kannused
ära ja litsu mõek keha ligi," sosistas ta.
„Nende kõlisemine wõiks meid ära anda ja ku
ninga imest ülesse äratada."
„Nõnda piabki olema!" Wastas Sintram.
„Kas sa arwad, et ma magajat tapma Hakkan?
Ei, ta piab ausas wõitluses langema, nagu
niisuguse kangelase kuninga õigus on!"
— 47 —
„Inimene, La lööb sind maha!" kisendas
kuninganna.
„Kas sa siis Alboini wastuseismatat Kalewipoja jõudu- ei tunne? Ei ela kedagit maa peal, kes teda Wõita jõuaks!"
„Selle eest lase mind muretseda," kostis
Sintram.
„Tema ei saa kogumiste elawalt
magamise tuast Wälja minema. Ära kahtle
enam, waid astu ees!"
Kuninganna läks ees, Sintram kannusid kõ
listades tema järel.
„Siin on tema magamise tuba!" ütles
Rosamunde.
„Kas ol.d malmis?"
Üheks silmapilguks jäi Sintram seisma, ja
wiimast korda lähenes temale ta hea ingel. Ta
tundis oma südant sulama ja pisar hiilgas tema
silmas.
„Mull on sellest wägimehest kahju,"
pomises ta.
„Kes sind laimab ja pilkab, argpüks!" so
sistas kuningaana wihaselt.
„Jah! Jah! see piab sündima!" Hüidis
Sintram. „Ainult julgele naeratab õnn! Tema
piab minu tasuja käe läbi langema."
Ta tõmbas mõega tupest wälja, lükkas ukse
lahti ja astus kuningannaga waiksesse maga
mise tuppa.
Kuningas magas poolelti riietest lahti Wõetult siidi patjade peal. Tema peatses kullatud
laua peal oli tema mõek ja kroon. Sintram
Waatas tüki aega rahuliselt magaja wägimehe
ilusa näu peale, siis silmitses ta kallist kiwidest
— 48 —
särawat krooni ja põrgulik leege läikis tema
silmis.
Kuningaana seisis oma pika, musta
riietega tema lorival, nagu ähwardaw kätlemaksja Waim.
„Lõpetus!" sosistas ta.
Sintram ajas enese sirgeks ja astus kuninga
aseme kõrina.
„Alboin! Alboin!" Hüidis ta kõlaiva Healega; „Alboin, ärka Ülesse! Sinu tund on tul
nud, sa piad surema!"
Alboin ärkas ülesse, tõusis istukille ja Waatas imestades Sintrami peale.
„Mis sa himustad, mu loend?" küsis ta
segaselt.
„Ja mis sina tahad, Rosamunde?
Miks Leie minu rahu segate?"
„Meie himustame tasumist!" kisendas kunin
gaana rusikal tõstes põlema silmadega.
„Tasu
mist selle eest, et sa meid oled teutanud. Tõuse
üles ja kaitse ermaft, sest sa piad surema!"
„Ja sina tahad minuga elu ja surma Peale
Wõidelda, Sintram?" küsis kuningas. Mis olen
ma sulle teinud, et sa mind taga kiusad?"
„Sa oled mind teutanud, oled oma sõna
murdnud, ei ole mulle kuningriiki annud, ja
sellepärast piad sa minu mõega läbi surema!
Üles, kuningas Alboin!"
Nagu äritatud lõwi kargas Alboin ülesse
ja haaras mõega pihku.
„Olgu siis!" kisendas
ta.
„Hoia aga ennast! sa wõitled ühega, keda
Weel talgi ei ole ära Wõidetud!"
— 49 —
Kõlisedes käisiwad mõegad kokku. Kuningas,
kes kõigist Wägimeestest Wapram oli, lõi LugeWaste, aga Siniram oma waimu käest saadud
mõegaga lõi Weel tugewamalt. Lühikese Wehklemise järele tuikus Alboin katki Löödud mõe
gaga ja sügawa pea Haawaga oma aseme Peale
ja liginew surm tegi tema näu kahwatuks.
„Wõta see kroon," ütles La wäsinud Healega. „Sa oled tema eest Wapraste Wõidelnud,
ning oled minust Wägewam! Wõta tema; ka
sinu käe läbi surres luban ma teda sinule, sest
ma armastan sind ikka Weel! Ela Heaste,
wahwa Wehkleja! Ela heaste!"
Viimaste sõnadega lendas tema hing ihust Wälja.
Südant lõhestaw kisa kõlas Sintrami huul
telt, ta wiskas wandudes mõega käest ära ja
Langes tapetud sõbra sängi ette maha.
Kuningaana aga naeris pilkawalt ja Waatas tumedal pilgul abikaasa surnukeha. Järsku
Waikis aga ka tema naer ja lõpmata sügaw
kurbtus asus tema näu peale; ta ruttas pisaril silmil tuaft Wälja. Meele nõdrus lautas
omad mustad tiiwad üle tema pea. Kuningli
kus magamise tuas oli aga surnu Waikus Walitsemas: minestanud Sintram ja surnud Alboin
lamasiwad kõrwu maas.
—
Kuninga Alboini
põue pandud.
keha
50 —
sai
suure toredusega mulla
Sintram ei tulnud omast tuast wälja ta hädaldas
ning kaebas kõmaste, nõnda, et pallee ametnikkude süda
med sellest liigutatud saiwad. Keegi aga ei aimanud, et
tema mõrtsukas oli, sest kuningaana Rosamunde oli
meele nõdruses ise ennast abikaasa tapjaks tunnistanud
ning kahetses nüid kloostris oma süidi.
Würstid kogusiwad uue walitseja walimisele ja Sint
ram sai ühel Healel kuningaks hüitud. Tema waprus
oli kõigile tuttaw, ja palju teadsiwad, et Alboin ise teda
troonipärijaks oli nimetanud.
Kõige ülemad riigi ametnikud waliti uue kuningale
krooni ja walitsuse keppi kätte wiima.
Nemad läksiwad tema ukse taha nõudfiwad sisse laskmist. Sint
ram tegi lahti, kargas aga ehmatuse kisaga tagasi, kui ta
sammetise padja peal krooni nägi, kelle hiilgus teda me
rise teule oli meelitanud.
„Taganege!" Hüidis ta. „Minge siit ära, selle krooni
külles on minu kuninga meri ja põletab minu südant!"
Kangeks imestanult waatasiwad saadikud metsiku
noore mehe peale. Tema hiilgaw must juuks oli murest
ja kahetsusest halliks jäenud, tema silmad keerlesimad peas
ja huuled liikusimad nagu ütlemata malu sees. Tõsiduse
tume aimamine lendas läbi nende südamete ja nad jäiwad kartlikult tua ukse juurde seisma.
„Mis teie tahate?" küsis Sintram wiimaks maha
istutes ja kätega silmi kinni kattes.
„Sinule krooni tuua," wastas kõige wanem saadik
lühikese maitolemise järele. „Sina olid kuninga sõber ja
tema walitud troonipärija; siis walitse nüid meie üle,
kes meie priitahtlikult sinu wõimuse alla heidame!"
Sintram wõttis pikkamisi käed silme eest
waatas põrmitsewal pilgul krooni peale.
ära ja
„Ah siis see on tõeste minu werise töö palk!" po
mises ta nii tasakeste, et keegi tema sõnu kuulda ei
wõinnd.
Järsku aga wõttis ta nüid krooni ja pani ise oma
käega püha. Tema liikmetest käis wärin läbi, kui külm
kuld tema otsaesise külge puutus, aga ta taltsutas ennast.
Uhkelt ja kuningliku kõrgusega astus ta saadikute Hulka
ja sammus nende ees otsas palkoni peale, kus rahwa
tuhat-healne rõemuhõiskamine teda teretas.
Kibe tundmus käis selle õiskawa hüidmise juures
Sintrami südamest läbi. Tema meelest oli, nagu seisaks
tapetud kuninga kahwatu wari tema kõrwal ja õiskaks
rahwas sellele. Ta kummardas sõna lausumatalt rahwa
poole, näitas jumalaga jätmiseks käega ja läks palleesse
tagasi. Rahwa hulga kisa kostis temale järele ning kajas
nagu tuhandekordne needmine tema kõrwu.
Ritterid ja ivürstid wiisiwad teda pidu söömaajale,
kus teised waimustusega õiskasiwad ja laulikud temale
kiitust laulsiwad. — Sintram istus wait ja murelikult;
ei paistnud tema näust ühte ainustki rõemu kiiret.
Tema palawam soow oli täidetud saanud, kus wiibis
aga õnn, mis ta sellest oli lootnud.
Kesk kuninglikku
wõimuse hiilgust soowis ta ennast isa waiksesse lossi
tagasi, igatses oma endist rahulist südametunnistust taga.
Kõik toredus ja kõrgus oli temale wastu meelt. Tema,
ehk küll kuningas, oli oma terwest rahwast kõige õnnetum
ja kahetsemise wäärilisem inimene.
Kui külalised ära läksiwad ja tema ööseks oma
waiksesse kamrisse läks, siis kadus tema waewaga hoitud
kindlus ära; ta wiskas krooni enesest eemalle ning lan
ges nuttes kullaga ehitatud woodi siidi patjadesse. Kaua
lamas ta nõnda lõpmatas walus ja wastuseismata igat
sus tuli temale kalli kodumaa järele. Isa hoiatused
tuliwad temale meelde ja ta mäletas kudas tema
sõnad täide oliwad läinud.
Ja kui ta paha waimu
peale mõtles, siis kargas ta üles, wõttis moega ja
— 52 —
murdis tema katki.
Kui see pooleks läks, wirises ime
lik Heal läbi tua; Sintram aga tundis südames kergi
tust ja wiskas moega tükid lossi õue sügawasse kaewu.
Siis läks ta tuppa tagasi, waatas särawat krooni kurwa
pilguga.
„Ma ei taha sind talgi kanda," pomises ta tasakeste
iseeneses. „Walige enestele uus kuningas, wahwad Longobardid, kuningas, kes kõlblikum on tapetud wägimehe
trooni peal istuma, kui mina.
Minul ei ole enam
wõimuse järel himu! Minu nimi olgu unustatud ega
pia ilmaski nimetatud saama, niikaua kui Alboini ar
mastusega mäletatakse!"
Norgus peaga ja walusa naeratusega huultel, pani
noor kuningas omale mustad riided selga, mõttis tallist
hobuse ning ratsutas oma kauge kodumaa poole. Selle
reisi peal ei maganud tema muu marju all kui taewa
telgi all. Oma nälga kustutas tema marjade ning rohu
juurtega ja janu allika meega.
Rahuta ja roemuta,
üksnes murtud südame ja kahetsema meelega ratsutas
tema üle mägede ja läbi orgude. Terme loodus nae
ratas omas imelises ilus; Sintram aga ei näinud ega
pannud midagit tähele.
Tihti pomises ta sügama kurwastusega: „Kurjast tuleb kurja, ja kihwtine taim ei
kasmata termeks tegemat wilja.
Oh, et ma Alboini
needmist tooma mõegaga maha lõin: Häda mulle! Häda
mulle maesele!"
Kui Wolhwram menuast lahkus, sõitis ta ikka põhja
poole ning jõudis mõne raske päewa järele mere äärde.
Seal pidas ta hobuse kinni, waatas mõttes lainete peale
ja raputas tusaselt pead.
„Kudas pian ma üle selle suure mee saama?" küsis
ta iseeneselt; ratsa ei wõi ma ometi üle sõita!"
Ta sõitis tüki maad mööda mere äärt edasi ja ar
mas kuskilt silda leidma, millest üle oleks wõinud sõita.
Mere otsatumast laiusest ei teadnud tema midagit, maid
— 53 —
pidas
teda
suureks jõeks, nagu ta omal teekonnal juba
mitmest üle oli sõitnud.
Aga ehk ta küll otsis ja wahtis, ei leidnud ta ometi
kuskilt ühte silda. Wiimaks jõudis ta weikese kalamehe
onnikese juurde ning wõttis nõuuks sealt teed küsida.
Ta astus hobuse seljast maha sidus teda ühe samma
külge ja läks urtsikusse. Seal nägi ta mana kalameest
naisega wõrkusid parandama, kes ehmatates püsti kargasiwad, kui nad niisugust uhket ritterit tuppa nägiwad
astuwat.
„Ärge kartke, armsad inimesed," ütles Wolhwram,
„mina ei tee teile midagit paha, waid tahaks paljalt teie
täest teada, kas ma sellest laiast jõest kuskilt kohast üle
ei saa, mis üsna teie maja eest mööda woolab."
Kui Wolhwram nõnda sõbralikult rääkis, läks ka
lamees tema juurde, pakkus temale teretuseks kätt ja ütles:
„Ei armas härra, selle wee üle ei käi ühtegit silda,
sest see ei olegi jõgi, waid meri, kelle üle ka kõige osawam
meister silda ei jõuaks ehitada."
„Aga kudas pian ma siis Norwegi maale saama?"
küsis Wolhwram ägedalt. „Norwegi maale tahan ja pian
ma saama, sest kui teised inimesed üle mere on saanud,
ju siis mina ka üle peasen!"
„Muidugi peasete," wastas
kalamees;
„aga mitte
silda mööda, waid laewaga."
„So, so!" kostis Wolhwram rahulisemalt; „aga kust
saan ma laewa? Mina ise ei mõista teda ometi mitte teha."
„Seda ei ole ka sugugi waja, noor wägimees,"
lausus kalapüidja. „Kui teie paariks päewaks minu juurde
jäeda ja hoolega mere peale wahtida tahate, saate teie
peagi mõnda laewa nägema, sest et neid siit palju mööda
purjetab.
Hüidke siis laewamehi, ja nad wiiwad teid
kuhu soowite."
„Hea, siis tahan ma teie juures oodata ja pikast
ratsasõidust puhata," rääkis Wolhwram sõariistu ja
raudriiet enesest ära pannes.
— 54 —
Kalapüidja pani tule ahju, andis wõerale süija ja
juua ning rõemustas wäga, et külaline kõigiga rahul oli.
Kaua aega elas Wolhwram kalapüidja urtsikus ja
wahtis päewad otsa mööba purjutawaid laewasid. Aga
ükski ei tulnud tema kutse peale kalda ligi.
Mõned ei
kuulnud kauguse pärast tema hüidmist ja mõned ei taht
nud teda kuulda.
Ta läks juba koguni kannatamataks ja pahaseks.
Ühel õhtul seisis ta jälle jõariistadega ehitatult mere
kaldal ja waatas üle tasaselt lainetawa woogude kaugelle. Kewade oli juba käes; lilled tärkasiwad maa seest
ülesse, puud pakatasiwad ja läksiwad hiire kõrwule, lin
nud laulsiwad ja leige tuul puhus soojalt ja pehmelt
üle talwe unest ärkanud maa. Kui ta nõnda waatas,
nägi tema loojaminewa päikese kullases säras eemalt
ühte kaunist laewa, mis ruttu läbi lainete lendas ja otse
kohe kalda poole ujus. Kui tema kalda ligemalle jõu
dis, pani Wolhwram imestusega tähele, kui isesugune
tema oli. Must lipp lehwitas masti tipus, mustad
purjed oliwad nööride külles ja laewa keregi oli mustaks
maalitud.
Ülepea näitis see sõiduriist enam suur puusärk
olewat, kui laew, mille peal rõemsad inimesed elawad.
Wahe ajal jõudis öö pimedus kätte ning Wolhw
ram sammus pead raputades kalamehe urtsikusse tagasi
ning jutustas, mis ta oli näinud.
„Mis piaks see tähendama?" küsis ta.
Wana kalamees ei teadnud selle üle mingit seletust
anda ning nad rääkisiwad imeliku sõiduriista üle, kui
järsku ukse peale koputati ja hele, peenikene heal ukse
lahti tegemist nõudis.
Kalamees tegi ukse lahti ja
pisukene, waewalt kahe waksa pikkune aga wäga armas
mehekene astus sisse. Pealaest jala tallani oli ta kitsa
musta riide siisse mähitud, mis pärlite ja kalli kiwidega
ära oli ehitatud. Weikene mustjas punastest ruubini
kiwideft kroon säras tema peas. Pisukene mõek klirises
tema puusa külles ja weike pistoda oli temal wöö wahel.
Tema nägu hiilgas Heledaste ja suured mustad silmad
sätendasiwad imelikult, nagu hiilgawad kallid kiwid. Mehikene waatas üsna usaldawalt ümber ning sammus kohe
Wolhwrami jurde, kes imestades tema peale wahtis:
„Mina nägin sind hiilgawa sõariistadega ehitatult
rannas seismat," ütles pisukene mees noore ritteri ette
sügawaste kummardades, armsaste kõlama Healega.
„Sina oled õige ritter, nagu ma ammu enam ei ole
näinud ja missugust ma kaua aega otsin, ning sa aitad
mind tõeste kui ma sind sellepärast palun."
„Aga," küsis Wolhwram, „kes sa siis õiete oled ja
mis su nimi on? Ma ei ole meel oma elu aja sees sar
nast imeliku inimest näinud!"
„Oi, mu wahwa wägimees, kas sa siis talgi maa
alustest maimudest ei ole kuulnud?" küsis weikene wõeras.
„Mina olen Normegi maal nende kuningas ja
minu nimi on Bradamant."
„Normegi maal?" Hüidis Wolhwram ägedalt ja
mõttis põue oda kätte. „Kas sa wõid mind sinna wiia?"
„Muidugi wõin ma seda," wastas weikene mees,
„sest nimelt sellepärast olen ma siia tulnud. Ma ütle
sin juba, et ma sind omale appi palun. Kas lubad?"
„Miks mitte?" wastas Wolhwram. „Ometi pian
ma teadma, kelle wastu ja mis asjas."
„Kuula, ma räägin sulle," pajatas maawaimude
kuningas. „Mina elan oma rahwaga kodumaa lumega
ja jäega kaetud mägede maaalustes koobastes maitses
tegemas elus. Minu alamad tunnemad kõiki kaljude
aluseid teesid, nemad mõistawad hiilgawaid kalliskiwa
ülesotsida ning kopsimad ja tauwad päemad ja ööd otsa
et neid maa sügamusest päema walgelle tuua. Minu,
nende kuninga kätte, annamad nemad need kallid marandused, mina peidan nad oma kristallist koobaste sisse
ja malman truuiste nende üle. Kurjad mäemaimud
(Gnomen) aga tüürimad selle järele ja püiawad kõiki
waemaga kogutud warandusi kawalusega ära röömida."
— 56 —
Ühel päerval läksin mina oma tööliste juurde ja
unustasin oma koopa teemantist wärawa lukku keeramata;
mäewaimud aga paniwad seda tähele ja teadustasiwad
oma würsti Aglantile. See muutis ennast koledaks
lendamaks mauks, puges minu koopasse ja heitis ärawõttmata wahina kalli maranduse torma pikali. Meie
waesed maawaimud (Elfen) oleme tema wastu wõitlemiseks liiga nõrgad ja Aglant teutab meie silmapisaraid
ning naerab meie pakmete peale. Sellepärast seadsin ma
kaema malmis ja mõtsin nõuks ühelt maalt teise sõita
ja ühte wahwat mägimeest otsida, kelle tugemus ja jul
gus meile meie maranduse tagasi saamiseks abiks oleks.
Et meie selle mägimalla üle leiname, siis piame niikaua
muste purjesid ja lippusid laewa peal, tunni keegi auus
ritter meie eest mõitkema lubab tulla ja meie kurbtust
nõnda rõemuks muudab."
Wolhwrami silmad mälkusimad ning paled õõgasimad
mõitluse himus.
„Kuule, kuningas Bradamant," ütles ta, „kas siis
Leie marandus tõeste nõnda suur on, et see mõegaga
löömise waewa maksab."
Waimude kuningas naeris ja wastas oma heleda
Peenikese Healega: „Maata teda kord, ja siis tee mis
sa tahad. Niipalju aga wõin ma sulle Üelda, et kõige
maapialiste kuningate marandus ühtekokku mitte kümnendamat jagugi sellest ei maksa, mis minu kristallikoopas
olemad kalliskimid, kulla ja hõbeda hulk meel armamata."
„Aga mis saab minule palgaks, kui ma lendama
mau ära tapan?" küsis Wolhwram.
„Pool kõigist marandusest on sinu," wastas Brada
mant.
„Noh, siis tulen ma sinu järel wõi kas põrgu,"
Hüidis Wolhwram sõariistu kõlistades püsti karates ja
maawaimude kuninga kätt raputades. „Tule! seada oma
laew korda ja ära wiiwita, sest enne kui walge wälja
tuleb, piame meie juba mere peal olewa."
57 —
Baradamant nikutas peaga. „Kui sinul nii suur kiire
taga on, siis ei ole minul mitte wähem," ütles ta, „ja
kui see su meelest Hea on, siis purjetame kobe minema.
Enne kui üks päew mööda läheb, jõuame meie oma
kodumaale, sest meie laew libiseb ime usinaste läbi
lainete. Wõta oma soariistad ja tule minu järele."
Wolhwram seadis ennast walmis ja pööris miimaks
kalamehe poole, üteldes:
„Ela Heaste! Kui sa mind jälle näed, olen ma rik
kam kui kuningas ja tasun sulle kuninglikult. Ei tule
ma aga mitte tagasi, siis olen ma wõitluses langenud,
ning sa wõid minu hobuse eneselle pidada. Ühes ei wõi
ma teda wõtta ja jätan tema sellepärast sinu hoole alla.
Kas sa tahad tema eest muret kanda?"
„Jah, auus härra!" wastas kalamees truusüdameliselt.
Sellepeale hakkas Wolhwram kalapüidjale ning tema
naisele kaela ümber ning andis neile südamelikult suud.
Siis sammus ta maimude kuniuga järel laema peale.
Kuningas Bradamant saatis noore ritteri kajutisse
ja soomis, et ta ennast rahulise une läbi eesseiswa wõitluse wastu kosutaks. Aga et Wolhwram selle wastu
pani, laskis ta küinlad põlema süidata, lauda katta, söö
gid ja joogid wälja tuua ning oma külalist kõige tore
damalt wõeraspiustada.
Maawaimude kanged miinad
wäsitasimad aga ritteri ära, et ta pehme moodi peale
heitis. Silmapilgul kõlas ilus laul ja mäng. Armsad
healed uinutasiwad Wolhwrami tahtmatalt magama.
See oligi, mis kuningas Bradamant tahtis. Tema
käe näituse peale waikis muusik, lauad kalli söögi ja
wiinaga kadusimad ilma kärata, tuled kustusimad ja laemas oli surnumaikus. Muud ei olnud kuulda kui mee
kohinat ja tuule puhumist, mis wägewalt wastu purjesid
rõhus ja sõiduriista lendama kiirusega edasi kihutas.
Juba hakkas ümarikuks minema, päew tuli ja sai
jälle öö, ja Wolhwram magas ikka alles ilma liiguta
—
58 —
mata. Aga fui teisel hommikul päike üles tõusis ning
oma kiirtega Norwegi jäega kaetud mäe latwu kuldas,
astus kuningas Bradamant magaja nooremehe aseme
juurde, puudutas oma sõrmedega tema otsa külge ja
äratas teda üles.
„Meie oleme eesmärgil, wahwa ritter," ütles kunin
gas.
„Kas sa tunned ennast lendama mauga wõitlemiseks tugema küllalt olemat?"
„Muidugi!" wastas Wolhwram. „Kus ta on? Ma
tunnen ennast tugemama olemat kui talgi."
„Seda teeb uni, mis sind oma paelus pidas," kos
tis kuningas Bradamant naeratades. „Tule ülesse laema
lae peale ja maata enese ümber, rand on üsna meie ees!"
Wolhwram läks kuninga järele, ja kui ta laema lae
peale astus, waatas ta leegitsema pilguga ümber. Nii
kaugele kui ta silm ulatas, nägi ta taewakõrguseid mä
gesid, mille mägemaist jäelatmadest ning lumemäljadest
päikese walgus toredalt tagasi helendas.
Need mäed
tõusimad järsult merest ülesse ja kuskil ei olnud sada
mat näha, kuhu laew oleks mõinud marjule sõita.
„Kudas piame meie kaldalle saama?" küsis Wolhw
ram. „Ainult lind saab sinna libeda, kõrge mäeladwa
otsa."
„Selle eest ärgu olgu sull muret, sest minu maawaimud saawad kõigi eest hoolt kandma," wastas Bra
damant.
„Waata praegu pöörame meie kalju nurga
ümber ja — siin me’ olemegi!"
Kitsas, weikene käär, mis siitsaadik kaugele wälja
ulatawast kaljust marjatud oli, tuli nähtawalle. Nad
sõitsimad sisse, heitsimad ankru wälja ning läksiwad kal
daile, mis siin kohas madal ja libamisi oli.
„Tule minu järele!" ütles Bradamant Wolhwramile, ning sammus usinaste üle krudisema lume edasi.
Nemad jõudsimad laia, kõrge kaljuseina juurde, pugesimad läbi kitsa prau ja jõudsimad nüid kõrge, toredaste
särawa kahepoolega wärawa ette.
— 59 —
See on minu koopa uks, milles lendaw madu minu
warandust hoiab," ütles Bradamant tasakeste.
„Weel
on aega ümberkeerata, km sa oma ettemõtet kahetsed.
Üks samm edasi, ning sa piad elu ja surma peale wõit-
lema. Sina ehk lendaw madu, teine piab langema."
„Siis olgu see lendaw madu!" Hüidis Wolhwram
wõitluse roemus ja tõukas jalaga uksed lahti.
Mõek peus astus ta kõrgesse ruumi, mille kristallist
seinad ja lagi selget, särawat walgust wälja woolasiwad.
Tagumises nurkas lamas rõngasse kerinud lendaw madu,
määratu suure ja hirmsa kehaga. Tema kõrwal sätendasiwad weikestesse hunikutesse pandud kalliskrwid, ja
kulla- ning hõbeda-pakud oliwad ümberringi müiri kom
bel ringi pantud. Wolhwrami silmad hiilgasiwad seda
nähes; ta astus kartmatalt lendawa mau poole, kes oma
hiigla keha pikkamisi rõngast lahti keris ning kihwtiselt
ähwardawal pilgul tulija peale põrnitses.
„Tagane!" Hüidis Wolhwram kõlawa Healega ja
kõigutas mõeka peus. „Tagane, ehk sa sured!"
Lendaw madu, selle asemel et põgenema oleks Hakkanud, peksis oma soomuslise sabaga wastu külgesid ja
kisendas wiha pärast tumeda healega. Ühtlasi woolas
tema laiale aetud lõugadest tulejõgi wälja ning täitis
kõiki seda tuba lämmatama palamuse ja wääwli suitsuga.
„Oota!" Hüidis Wolhwram, „ei taha sa mitte Heaga
siit ära minna, siis piad sa selleks sunnitud saama."
Ja tuleleekisid ning lämmatawat auru tähelepanematalt tormas tema lendama mau kallale ja mirutas
mõegaga tema soomustega kaetud selja peale.
Madu
ägas ja möirgas, aga Wolhwrami mõek ei suutnud tema
soomustest läbi minna.
Wägimees raius kõigest jõust,
aga madu sundis teda ikka kord korralt taganema; tule
leek, mis metsiku suust wälja woolas, närtsitas tema
jõudu ning wiimaks läks tema mõek ühest tugewast hoo
bist katki.
— 60 —
Mid oli ta ilma soariistata ja armas ennast kadu
nuks. Lendaw madu aga tõstis rõemu Hulumist ning
wahtis tentawalt soariistata wastase peale. Just kui
metsaline Wolhwrami kallale tahtis karata, t’*4 noorel
wägimehel majawaimu käest saadud oda meelde. Rõemu
kisaga tõmbas ta teda tupest, astus lendama maule
wastu, kiskus teda tugema jõuga pikali maha ja pistis
oda temale rindu. Kole loom ajas liikmed sirgeks ja
suri silmapilgul.
Wolhwrami rõemu õiskamise peale
tuli ka maamaimude kuningas koopasse, kes siiasaadik
mäljas hirmuga wägewat mõitlemist pealt oli kuulnud.
Ta hakkas mõitjale rõemu pärast ümber kaela.
„Tuhat tänu!" Hüidis ta. „Sa oled auusaste sõna
pidanud. Wõta siis nüid minu pool marandust! Ma
annan seda hea meelega sinu kätte."
Wolhwram kiskus ennast maimude kuninga kainlast
lahti ja wahtis põlewal pilgul warandust.
„Noh," ütles ta, „jauta siis warandus pooleks
lase mind sellega minna, mis minu osaks tuleb."
ja
Kuningas ei wiitnud ka mitte aega; ta ladus kõik
waranduse kahte osasse, ega jätnud enamaks tagasi, kui
ühe ainukese kalli teemanti, mis ta oma tasku peitis.
Kui töö tehtud oli, pööris ta ennast Wolhwrsmi poole
ja pajatas: „Waata nüid, kumb hunik sinule rohkem
meele järele on, seda wõtta."
Wolhwram oli kuninga tööd usaldamalt pealt waatanud ja sellepärast ei olnud temal mitte tähelepanemata
jäänud, et Bradamant ühe kiwi ära peitis.
„Sa ei ole mitte õigeste jaganud, kuningas Brada
mant," ütles ta tumedal pilgul; „see on sinust ülekohus,
et sa minu waewaga teenitud palka ära püiat neelata."
„Oh ei, see ei ole mitte minu nõuu, wahwa ritter,"
wastas Bradamant ehmatades.
„Waata, mina wõtsin
selle ainukese teemanti, sellepärast et see minu ei
ole ja mina teda mitte ära anda ei tohi. Ole sellega
— 61—
rahul, mis sull on — see teeb sind rikkamaks kui kõik
maailma funningab/'
„Wõib olla," wastas Wolhwram, kelle südames kuri
ahnuse waim Ülestõusis. „Wõib olla, et sull õigus on
ja mina tahan ka rahule jäeda, kui sa selle teemandi
weel siia annad. Mina tahan teda saada, sellepärast
hoia ennast ja ära ärita mind wihale!"
„Säh wõta siin kaks tükki selle ühe eest," wastas
kuningas Bradamant.
„Seda ei wõi ma mitte ära
anda, sest et tema peal minu rahwa õnn on."
„Mina ei kauple mitte nagu Juut," kisendas Wolhw
ram wihaselt.
„Anna kiwi siia, ehk muidu karda minu
kättemaksmist!"
Asjata püidis Bradamant wihast ritterit waigistada,
asjata pakkus ta kõiki omale jäenud warandust selle kiwi
eest — Wolhwram ei wõtnud tema sõnu kuuldagi.
Wiimaks sai ka waimude kuningas wihaseks ja sõimas
wihast ritterit ahneks rööwliks. Seal oli, nagu oleks
paha waimu käest saadud põueoda iseenesest Wolhwrami
kätte lendanud. Wäglukiirusega wihises ta läbi õhu ja
tungis surmawali Bradamanti warjamata rinna sisse.
Werejõgi woolas wälja ning kuningas langes ägades
maha. Tema werd nähes lahkus Wolhwrami wiha.
Ta heitis kuninga kõrwale põlwile, tõmbas oda tema
Haawast wälja, ja lõi selle nii kõwaste wastu kristallist
põrandani, et ta pisukesteks tükikestes kargas.
Siis
püidis ta were woolamist waigistada, mis aga mitte
korda ei läinud.
Wiimaks tõusis ta ülesse, wõttis poole warandust
ja läks kurwalt mere kaldalle.
Laew seisis seal alles ankrus; waimud aga oliwad
mägestikku läinud. Wolhwram läks laewa peale, pani
oma waranduse kuninga kajutisse, tõmbas ankru ülesse,
tegi purjed lahti ja tüiris laewa oma kodumaa poole.
Tuul puhus mõnusaste ja ajas laewa jõudsalt edasi.
— 62 —
Wolhwram aga istus kurwalt tüiri juures ja palawad
pisarad woolasiwad tema silmist.
„Isal on õigus, kui ta mind Hoiatas," pomises
tema iseeneses. „Ülekohtuga saadud waranduse kulles on
Jumala needmine, ja mina ei wõi oma warandusest talgi
roemu tunda. Isa piab nouu andma, mis selle warandusega ja minu enesega sündima piab."
Laew purjetas edasi ning jõudis, nagu nägematast
kätest juhitud, sinna kaldalle, kus kalamees oma külalist
ootas. Wolhwram tuli laewast wälja, astus sõnalausumatalt hobuse selga, andis kalamehele hulga kulda ja
ratsutas raske mõtetega isa lossi poole.
Jälle oli talwe ja lumi kattis nagu walge palakas
maapinda. Seal istusiwad sellel ööl, kui roana aasta
uuest lahkub, ritter Guntram ja tema poeg Kattwald
lossi sõariistade kamris. Jämedad männipuu alud põlesiwad koldes ning sigitasiwad lõbust sooja tuppa. Wäljas aga hulus torm ja wilistas roana lossi tornide kallal.
Ritter Guntram oli sügawasse mõtetesse wajunud.
Kattwald istus tema wastas ja soris roana pärgamenti
kallal.
„Mis aeg on mu poeg?" küsis Guntram järsku.
„Kesköö on ligi, isa," wastas Kattwald.
„Siis ei ole sinu wennad mitte enam kaugel," lau
sus isa.
„Nemad tulewad enne tagasi kui uus aasta
alustab."
„Kust sa seda tead, isa?" küsis Kattwald imestades.
„Kas sa nende käest teadust oled saanud?"
„Ei," wastas Guntram raskemeelselt; „aga meie
majawaimu wägew nõiduse wõim toob nad wastu eneste
tahtmist lossi tagasi, kui üks aasta kingituse andmisest
saadik mööda on. Täna on see öö, millal nad tulema
piawad."
„Aga, kallis isa, mikspärast ei rõemusta sina nende
tulemise üle?" küsis Kattwald sügawaste liigutatult.
— 63 —
„Minu süda ruttab neile wastu ja ma igatsen neid
wastu rindu suruda."
„Ära roemusta ennast mitte liiga wara," kostis isa
kurwalt, tumeda Healega. „Nad tulewad koju, aga õn
netumalt. Juba ammu luurawad nad siin ümber ja
tulewad öösse lossi ligi, aga paha waim keelab neid
sisse tulemast. Aga täna ei ole temal nende üle wõimust, täna tulewad nemad ja — kuule! — seal nad
juba ongi!"
Lossi wälimise wärawate peale koputamist oli kuulda.
Kattwald tõusis ülesse ja ruttas kire sammudega ukse
poole. Isa aga pidas teda tagasi.
„Pia kinni Kattwald," käskis ta, „mina tahan neid
wastu wõtta ja minu käed piawad esmalt nende ümber
Hakkama!"
Kattwald waigistas oma tundmusi ja astus tagasi.
Isa aga tõusis pikkamisi tooli pealt ülesse ja sammus
sirgelt läbi tua.
Waewalt oli ta kesk tuba saanud, kui
uks tasakeste lahti läks ning Sintram ja Wolhwram
argselt ja kahwatanud nägudega sisse astusiwad. Guntram lautas käed laiale ja ta silmad saiwad pisaratest tu
mestatud.
„Tulge, tulge minu südame wastu, teie wased ja,
õnnetumad!" Hüidis ta waluga.
„Teie tegite kurja
aga ma tean, et teie kahetsus sügaw on. Nagu Jumal
teile andeks andku, nõnda annan mina teile andeks. Ai
nult üks koht on maa peal kus teie tröösti ja kinnitust
wõite leida — oma isa rinna najal."
Ta wõttis neid kordamööda kainlasse.
„Mis mõtlete teie nüid teha?" küsis ta wiimaks.
„Isa," rääkis Sintram kurwalt, „juba mõne kuu
eest juhtusin ma Wolhwramiga kokku ja hulkusime ühes
koos rahutumalt mööda metsi ja wäljasid.
Igatsus
kodu järele oli meid mõlemaid siia ajanud, aga wõitmata hirm keelis meid lossi tulemast. Ööseti istusime
meie pisukeses onnikeses, mis meie enestele kuiwast oks
—
64 —
test tegime, ja pidasime edespidise elu üle nõuu. Meie
saime selle otsusele, et Wolhwram oma warandusega
kloostri ehitab ja meie seal siis surmani patu kahetsemi
ses elame. Meie ootame aga meel sinu luba, isa!"
Wana Guntram laskis pea norgu ja istus kaua sü
gamas mõttes. Wiimaks ütles ta: „Teie nõu on õige,
sellepärast minge rahuga!"
Sintram ja Wolhwram tegiwad, nagu nad tõutanud, ja kahetsesimad hulga aastaid oma eksitust. Kui nad
wiimaks suriwad, oliwad nemad taewase Isaga lepitatud.
Ritter Guntram lahkus wanalt siit ilmast. Ta oli
oma noorema poja õnne näinud.
Truu abikaas oli
Kattwaldi kõrwal ja lapsed mängisiwad tema ümber.
Teie aga, kes seda juttu kuulete, hoidke endid kurja
waimu ja tema kiusamiste eest! Tema elab teie süda
metes, ja kui ta magab, siis ärge äratage teda! Tema
on patu waim, jä inimese üleliigne auu- ning raha
ahnus on see, mis teda päewawalguselle kutsub. Hoidke
endid, ütlen ma, sest ial ei kasma termist tooja wili
kihwtise puu otsas!" —
VaataOma rahwuse nimel.
Sädeme ootel...
Märt Kadaka...Oma rahwuse nimel.
Sädeme ootel...
Märt Kadaka.
Eesti Kultuur-Ajaloo Selts
Tallinnas, 1933.
W. Ehrenpreis'i trükk, Tallinnas, Rüütli tän. 11. 1933. a.
1^313
Saatesõnaks.
Eesti Kultuur-Ajaloo Selts algusest peale jäl
gib oma isamaa elu arenemist ja püüab
selgitada
tema seisukoha kujunemist üldpoliitiliselt, majandus-
liselt ja waimukultuuriliselt — teiste riikide ja rahWaste peres.
On püütud ka kirjas ja kõnekoosolekuil aegajalt
awaldada awalikkusele
omi mõtteid ja seisukohti.
Sihiks — awameelselt kõhklemata wäljendada
omi
tõekspidamisi, sel korral, kui poliitiliste kombineerimiste tuhinas ametlikud Eesti elu waimlised ja
majanduslised juhid kipuwad unustama oma kuuluwuse eestlaste hulka ja kaotama jalge alt eesti mehe
ja naise tee, ega lase end juhtida Eesti maimust.
Käesolewaga saadame awalikkusele esimese wihu
Seltsi wäljaandel ilmumast teosest „Oma rahwuse
nimel."
Iga wihk on täiesti iseseisew ja lõplik
mõtete kogu.
Eesti Kultuur-Ajaloo Selts.
-
Sädeme ootel.. ♦.
Et häwitakstme endis selle papagoimõistuse ja saaksime täis loowat waimu!
Meie ei taha põrmugi olla need pessimistid,
kes ka roosilisemail hetkeil kõikjal näewad waid halba
ja on alati elulootuseta. Kui see pessimism wanasti
oli üksikute elusttüdinute silosoofide ilmawaate ja usu
põhialuseks, siis nüüd on see „taud" wallutamas
ikka enam ja enam masse riiklikus ühiskonnas. Ja
nii wõib märgata praegu — ühelt poolt massilist
elutüdimust, elamist momendile ja närwewapustawale sensatsioonile, — teiselt poolt elatakse waid
parasiteeriwalt kultuuri loomingu saawutusil. Mood
sas keeles nimetatakse seda kõike tsiwilisatsiooniks.
See pessimism on lopsakalt end laiutamas ka
meie Eesti kodus. Ja praegusel hetkel on aeg ka
kõigiti soodne, et langetada nõutult pea ja lasta
kätel jõuetult ripneda. — Aeg on halb! Ei ole see
elamine midagi wäärt! Waat olid ajad aastaküm
neid tagasi! — Za nii edasi on kuulda targutamist.
Ei! Waikige teie sõgedad! Laske asjatundjail rääkida! Laske rääkida wäljamaalasil!
Laske
rääkida neil suguwendadel-õdedel, kes kauemat aega
elanud eemal oma isamaast — wõõrsil. Siis kuu
lete nende suust üksmeelselt ainult ühte: siiski, prae5
gusel raskuste ja wiletsuste ajal on Eestis kõige
parem elada.
Kui asi nii, miks ollakse siis pessimistid, nukrad,
elusttüdinenudki? Milles on toiga? Millest on siis
õieti puudus, et kadunud elurõõm? Ja seisame kõik
tegewusetult ja kössi wajunud, nagu ei tea millises
suures leinas ja matusepäewade ootel.
Keegi mu sõbrust tähendas hiljuti praeguse
momendi kohta, et kui saata praegu mõnele Marsi
elanikule waid statistilisi andmeid meie planeedi
ainelise seisukorra üle — kuidas nisu ja teiste söödatoate ja joodatoate ainete ning tööstuses ja kau
banduses tarwisminetoate materjalide ja kulla tagawarad, siis ei saa see Marsi erapooletu kõrwaltwaataja muud otsust teha ja esimese postiga ka
meile teatada — Maal ei ole materjaalfet kriisi.
See toõib igasugu diplomeeritud ja diploomita
majandus- ja poliitikategelaste! Leha meele pahaks.
— Et noh, seda me teame isegi. — Tartois toaid
kaotada tollipiirid, lähendada rahwaid, kaotada relwad, asutada PawEuroopa, siis on paradiis maa
peal ja kõik warad ühtlaselt ja õiglaselt jaotatud.
Need „targad" jätawad aga kahjuks arwestamata,
et juba Frankfurti kongressist alates, sada aastat
tagasi, on kirjutatud tänaseni tuhandeid kilosid raa
matuid, wäitekirje, artikleid ja peetud sooje kõnesid
— kõik Euroopa päästmiseks. — Mis sellest, nende
6
„tarkade" loogika järgi, et enne neid juba woolanud minewikku hiigla higijõed, auruna energiat tõus
nud eetriwalda, raisatud waimlisi ja ainelisi warasid
— kõik Euroopa päästmiseks. 3a mis siis sellestki,
kui ikka ja ikka sipleme hädas ja püüame asjatult
takistada ajaloo paratamatut käiku ja mitte õppida
rikkalikust minewiku kogemuste salmest.
Milles on siis wiga?
Millest on siis õieti
puudus? — Inimsugu nagu ootel, nagu mingi
uuestsünni, ärkamise eel .... Wõi on see algtõuge
ja dünaamiline jõud, mis elule liikumise annud,
wormitust ja hingetust massist inimese wälja aren
danud, kogu ilma liikuma ja tiirlema pannud, siis
Wägew
Loow Waim ja Elutunne on wääramatu,
on täiuslik, on absoluut!
nüüd kõigil pead segi ajanud. — Ei!
Oleme arutanud ja wäiteid — eeldusi Püstita
nud, kuid wastusele pole jõudnud. Asume siis tei
sele teele ja läheneme küsimusele rohkem dialektilise
metoodi järgi.
Ühes tões oleme kõik weendunult ühel nõul,
et tänapäewal on taas wäljajõutud mõistuse ja keha
tippsaawutusteni. Ja oleme tunded ning waimu
eemale tõrjunud. Ei ole enam usku iseendasse ja
usaldust kaaskodaniku wastu.
On pandud Euroopa mõtlema ja surutud waba
mõttelend külma loogika kalkulatsiooni raamidesse.
7
Kas maksab meil nii jumaldada mõistusekultust,
kas ei oleks juba aeg wõtta rewideerimisele prae
gune tunnetusteoreetilisel loogikal põhjenew elu ja
kalkuleerimine? Awage juba kord silmad, teie „targad" ülikoolikateedril, saage täis loowat maimu
ja jätke juba kord sorkimine waikse sõnakuuleliku
ametnikuna Ohtu-Euroopa õpetlaste jälil!
Mõistus Pole ju kunagi midagi loonud.
Kõik looming ja loow mõte ning waimustus on
jumaliku sädeme-tunde produkt.
Mõistus aitab
waid seda loomingut konserweerida ja alal hoida —
raamatukogudes, muuseumides ja arhiiwides.
Tunne loob ja awab elus uusi wäljawaateid
ja suuni, mõistusetöö on kogemuseabi andmine.
Nii siis loomingus on tõeline elu elamine.
Mõistus on uniwersaalne, internatsionaalne,
maine, kehalik ja konserweerija, tunded —
loowa maimu ja ideede läte — individu
aalsed, rahwuslikud- tõulised, waimlised, loo
mad ja igawesed.
Positiiwne elu on waid loomingus!
Nahwus loob, indiwiduaalsus loob ja rikastab
inimsoo kultuuri warasalwi wäärtustega. Rahwus
8
on waid siis püsiw, kui ta seda teeb käib.
wiib edasi — edule!
See tee
Saage lahti teie „kateedritargad" mahalugemisest! Kui ei, siis andke teed loowale, rahwuslikule maimule!
Oleme wäsinud ja uimased.
Mõistus on
looma maimu wälja tõrjunud, teinud meid tooreiks
instinktide orjadeks ja maha jätnud raskeimas hädas,
ise irwitades kõrwalt selle üle! Mõistus on rööwinud meilt usu tundeloomingusse! Mõistus on hämitanud meis usu oma isiku wäärtusesse!
Eestlased, turaanihõimud, see mõistus on
wõõrapäruse tunde produkt! See mõistus on
asetanud inimesed wormipuuri.
See mõistus on
tuhandete aastate jooksu! waid selleks loonud kul
tuuri, et häwitada kõige jõhkramal miisil inimsugu!
Kõik, kõik waid sõjajumala teenistusse!
Ei tohi neist ridadest ja mõtteist aru saada,
nagu eitaks meie sõda, eitaks teadust ja kultuuri —
kõige halbtuse häwitajana ja hüwe loominguna. —
Sugugi mitte! Kõik loow eksisteerib paratamata,
nii kui paratamata Peab kaduma kõik, mis on para
siitlik, mahakiskuw ja elutakistaw.
9
Ärge katsuge takistada seda looduse paratama
tut käiku!
Ärge unistage Pan-Euroopast, PanBaltikumist, Põhjariikide liidust, relwade wähen-
damisest! ! 1
Tuletame meelde siinkohal, et neid Euroopariikideliite tuhandeüheksasaja kolmekümnekolme aasta
jooksul on olnud juba mitmeid ja mitmeid igasugu
kujul. Aga nii nagu nad ka kunstlikult külma
mõistuse sünnitatud, nii nad ka kohe lagunesid üksi
kute liikmete — riikide tugewnemisel.
Ainsam loomulik riikide ja rahwaste
ühinemisworm on — rahwuslik ühinemine,
weresugulaste hõimrahwaste liitumine. See
oleks ühtlasi loowa maimu koondamine
wägewaks jõuks.
Jah! Meie peame sõdima ja looma, häwitades nõrki ja parasiite! Relwad ei ole loodud mitte
muuseumide tarwis!
Loowad rahwad, ^indiwiidid-rahwused aga ei
Loow rahwus ei rikasta ka oma mõis
ast — statilist elu — ega koorma oma ajusid tühise
bagaaschiga. . . Loow rahwus ei jäta oma tule
mastele põlwedele tuupimiseks ajalugu — lõbusaid
lugusid teise peksasaamisest, et õhutada sel teel rah
ihka sõdu.
waste wihawaenu.
10
Olgu see kõik waid näiteks, kuiwõrt
on wõõ-
praegu meile, eestlasile, sel
kujul serweeritaw ametlik teadus ja kultuur
poliitiline papogoiorientatsioon.
ras ja tappew
Meie, eestlased, peame elama, sest tahame elada
ja luua!
Elutunne sunnib, meis pesitsew Loow
Waim kohustab!
Ohtu-Euroopa kõdunema mõistuse, külma loo
gika austajad — ülikoolikateedreil istujad — mui
dugi waidlewad wastu. Tuletame meelde härrade
Looritsa ja Tammekannu elulootuseta mõnitust eest
laste kohta. Asjata ootame sama akadeemia juh
tide perest wastuseletusi, waigitakse muigega.
Tähendab, meie noored, tulewased Eesti
elu edasikandjad õpiwad neilt, kes ise on
usuta ja kahtlejad! ! !
Kuhu jõuame nii, tahaksime küsida nende
ilusate rektorikõnede
puhul,
mida
oleme kuulnud
sügisestel immatrikulatsioonidel?!
Aga! On wale kõik, tühi lora, mis siin kokkujampsitud! — Kõik, suur ning wäike, wana ja
noor — ülikoolidesse, konserwatooriumeisse, kunsti
koolesse.
Õppigem usinaste pähe ja rikastage
oma mõistust puuniasõdadega, eriti ladina ja kreeka
11
autoreid tuleb hästi mõista (sest ei ole kaugel aeg,
mil- ei aita Filosoostateaduskonnas enam ühest
semestrist, et jõuda selgusele, miks Thukididesel on
kuskil kirjutatud a ja mitte o)! Mõistke heliredeleil
käia ja tundke wärwisegamist (teie wärwipimedad!)
Lisaks, tutwuge ka natuke minewikus — arhiiwitolmus, koltunud paberite hulgas! Siis oleme kõik
doktorid ja diplomeeritud ning . . .
Aga loo
ming ? . . . Lubage küsida! . . . Tühja kah! . . .
Siis ütleb meie papagoiloogika ja mõistus, et tee
me ajalugu armsale Eesti rahwale, laulame kui
Schaljapin ja maalime kui Nembrandt. — Ei,
mingit wasturääkimist! — Kui meie esiwanemad,
osawalt suigutatud hüpnoosunne, on harjunud usku
ma ja sõnakuulelikud olema, kuidas tohiksime meie,
noored, mõelda teisiti!!!
Nii siis edasi selles näiwas edus! Ikka
kirjutame, räägime ja tuubime teadust! Iga kolmas
kodanik wõib lähemas tulewikus kanda doktoridiploomi oma moodsa kuue nööpaugus, mis kindlasti
näitab meie seismist ülikõrgel kultuuritasemel!
Ent — pessimism tungib ikka enam ja enam
sookswahaigusena luusse ja lihasse, teeb walu ning
määrab meid wäljasuremisele!
12
Meil puudub Elukandja, jumalik süda — Tunnel
Oleme wälispidi toredas hiilguses, oskame
orienteeruda ja Longleerida peadpööritawa osawusega loogika keerdküsimusis, süllogismide rägastikus,
aga — elada ei oska, elada ei suuda!...
Äuwitaw oleks teha statistikat (tawalises ankeedi
korras), kui palju on meil häwinenud ja weel häwinemas puhtakeadusega tegelewaid noori, ärksaid loowaid waime, keda sunnitud minema wastollu oma
isiklike tõekspidamiste ja meenetega, mis wiinud neid
noori hingeliselt kokkuwarisemisele ja pettumusile —
elust ja Eesti asjast.
Neid on olnud ja on praegugi. Teame mit
meidki, kes lahkunud me ülikoolist sääl walitsewa
wõõrapärase doktrinäärsuse ja dogmalikuse tõttu.
Näiteks, silosoosia teaduskonnas, kust paaksid
tulema me Eesti paremaid ideolooge, rahwusliku
aate kandjaid ja noorsoo kaswatajaid, walitseb jes
suhtes päris sihita kobamine, mille muuga seletada
sedagi kurba tõsiasja, et mees, kes meie rikkale koge
muste salmele — wanawarale kõige lähemal, mürgi
tab selle tähtsama teaduskonna õhku labasustega.
Kas teab härra Loorits midagi Saksa ja Wene
noorsoo kasmatusest?
Kuidas sääl minewikku ja
päris müütilisi kangelasi seatakse kaasajale eeskujuks,
lihtsalt, et sütitada rahwuslikku maimustust ja õhu
13
taba kõlblatele tegudele ja kalliks pidada, kõik mis
on oma! —
Mäletawasti kuskil on keegi sakslane tähenda
nud, et nemad eksisteeriwad just tänu oma waimukangelastele, loomale maimule. Sõjad on aidanud
seda loomingut häwitada, kateedrilistujad aga häwingust järelejäänut pisku konserweerida ja lappida.
Ohtn-Euroopa sammub praegu oma
waimnelu konserweerimise ja ratsionaliseeri
mise teed. —
Juba Platon ja Aristoteles,
Thales ja Anaxagoras ütlesid kõik.
Nüüd aga
ülistatakse kõike labastamist ja rõmedusi, et aga olla
moodne ja kiiremini läbi põleda.
1922 a. sügisnumber „Aeg" tsiteerib kellegi
L.-Euroopa elu-olu tundja mõtteid. —
. See
waimuelu ratsionaliseerimine, mõistusega leitud argipäema realism, pole mitte ainult waimuluule ja
tundeloomingu, maid ka armulaule surmanud. Ei
tea, kes siin kõige suuremat mastutust kannab, kas
lääne sotsiaalpolitika, lääne eetika süsteemide waljus
ehk kogu see supp, mida oleme keetnud oma ^kõrge
mate elumõtete" wirrwarris, kus kätkist algades
on meid õpetatud wähem inimene olla elus,
kui surmas, — wähem isamaalane olla kui
sõjalane".
„Äri ja raha wahib siin igast urkast wastu.
Aineline jõukus on mõõduandew, ostetakse ja paku
takse ennast müüa ... ja kaubaotsijaid on palju".
14
Siin peitub ka meie pessimismi juur,
siit oleme omandanud ka oma elupõlgawa ilmawaate, alatise norutamise- ja wirisemisewaimu. Kas
teeme seda edasi, hoolimata hädaohust — rahwuslikust hukkumisest? Ma rõhutan just rahwuslikust,
sest rahwus on ju hulga orgaanilisem üksus
fui riik.
Ainult tubli rahwuslane wõib olla hää
ilmakodanik.
Edasi!
maa
Aus Eesti on ärkamas!
Me tahame aga rahus minna edasi ja luues
wäärtusi, kaunistada oma koda ja hoolitseda enda
ja omaste igapäewase leiwa, kehakatte ja waimutoidu eest.
Aus Eesti ei pea olema mitte enam wõõra
mõistuse ori! — Me tahame jääda wabaks, loo
maks rahwaks, teades et oleme seda aga waid siis,
kui meie austame endis seda omapärast tundeilma.
Meie ei taha kauem olla selgrootud müüva
mad olewused ja mängida rahwuswahelise lõbu
naise osa!
Loodame, kõik ärksad manad ja noored, et tu
leb tund, kus uus luud roogib meie kojad puhtaks
kaksipidi mõtlejaist ja kõhklejaist!
15
Uus waim asugu meie kodadesse ja pe
letagu kangele, ühes loojenewa päikesega,
meist selle pessimismi, elutüdimuse ja wiriseja maimu!
Wabadusjoja tundeloomingus walminud Eesti
riiklus ja rippumatus kohustab!
Elagu Eesti mõte ja Uus Loom Waim
me riiklikus ülesehitawas töös!
Meie tulewik on loomingus, sest loomingus
on elu!
Lahti järelesörkimisest Õhtu-Euroopale ja meie
läheneme oma hõimudele ja nende elurõõmule ja
elujõule!
Vaata
Drogisti
KALENDERKÄSIRAAMAT
Sisaldab drogistid... Drogisti
KALENDERKÄSIRAAMAT
Sisaldab drogistidele ja ka teistele, kes sel alal
töötavad, vajalikke seadusi, määrusi, informat
sioone jne. jne. j ne.
TOIMETANUD A. F. PALM
(„Drogistide Teataja" toimetaja)
1934
KIRJASTANUD EESTI DROGISTIDE SELTS
TALLINNAS.
NOVEMBER 1933 A.
ETA
ETA
kingaxreemide
kuningasm
KROO N
°I/üBVUIIVIE
VOIME"
Valmistab oma alasse puutuvaid töid, asjatundlikult,
(ASUT. 1921 A.)
trükikoda
raamatuköltmis-ja
karbitööstus
kiirelt ja odavalt.
Estonia puiesteel 21
(Gorbatschevi hoovis)
Kõnetraat 455-58
ED. TÕNISSON Tallinna, Kuninga 9. tel. 445-66.
Ea gros ja en detail.
VILDIVABRIK
HARJATÖÖSTUS
Asutatud 1870 a.
Asutatud 1921 a.
Viitsaapad
Ehltus-
Harjad
Pintslid
Sadula- jne.,
Jalamatid, nahast ja cocos
Rangi-J vilt
Tallinn, Suur Karja tän. 4, tel. 445-88.
„CHOLESTIN"
Bioloogiline juuksetoonikum.
Hinnatud tervishoiul, näitusel Tartus, 1932.a.
l-se auhinnaga
(Nimi
seaduslikult kaitstud ja patendiametis
registreeritud).
Vaata kirjeldus tekstis.
: E.GLAUDAN & K9•F-an „GEORGI" P
- TALLINNAS,
Asutatud 1897 a.E
•
Vaksali puiest. 3. Kõnetr. 434-27.E
=
Soovitab kõigile drogistidele:
7
=
=
=
=
puudri-, schmingi-, huule-, ning kulmu- =
pulkade-, küüntelaki-, lõhnaõli pudelite-, =
seebi-, vati- ning igasuguseid pakkimisekarpe. Töö korralik, hääst materjalist ja =
hinnad mõõdukad.
=
3Tellige ning veenduge!*
IIAHIN 1 ITT TIMIIIP IMINVIT IIP EIUIVIEL08CIOIINIIPOIBIM MIDI
JlllllullllllullllllullllllulllllhalllllJlllllullllllullllllulllllhdl^
-S.MEY & LANDEOEN|
J
TALLINN, VIRU T. 9, TELEFON 446-46.
|
5Soovitab oma tööstusest en gros ja eo detail:j
5
Pesemisnuustikuid paeltega (Rückenreiber)•
-Froteest ja loofah’st 1 suured ja=
ainult loofah’st
J väiksed
• Pesemiskindaid (Frotierhands ohule
i
Froteest ja loofah’st
=
ainult loofah’st„
froteest
Supelkingad (Badeschuhe)
=
Froteest loofah taldadega.
=
3
=
ePuudritopsud (Puderquasten) mitmesugusis suuru-
=
=
=
sis ja värves.
=
HHHH HINMITHINVH HEIMINI TIIM TIIM VETI TEENIETRW VIN ME"IWPWBBEIM E™
4
Pikemate katsete järele on tõsiasjaks
saanud) et vanema värvitööstuse
„KARU"
riide- ja lõngavärvid
on
parimad.
Nad ei pleegi, värvivad ühetasaselt ja vastavad must
rile. Eksitusi siin olla ei või, sest ükski pakk
ei lähe müügile enne, kui ei ole proovitud.
Nad ei värvi käsi ega värvimise nõusid.
Meie „PATENT-MUST" ja „PUU-MUST" on ise
äranis tähelepanu väärsed ja võistluseta mustad värvid.
Pereprouadele soovitame veel oma tööstuse univer
saal liimi 2 K A RO L", mis kleebib veekindlalt
kõiki, naga nahka, portselani jne.
Jalgratturitele soovitame kõige paremat kummiliimi jne.
Nõudke igalt poolt.
Drogistid!
„Seebikivi hoiatused"
tellite kõige soodsamalt Eesti Drogistide
Seltsilt, sest E. D. S. on lasknud trükkida
100.000 tükki korraga, mis võimaldab
väga odavasti neid levitada. Tellimistega
palutakse pöörata: Tallinn, post
kast 224, Ajakiri „Drogistide Teataja".
Hinnad:
500 tk. — Kr. 2.00
1000 „ - „ 3.50
2000 „ — , 6.00
3000 „ - „ 8.50
Kättesaatmine lasuta.
Soovitan oma
tööstusest head
tärpentiini
odava hinnaga.
A. LEVIN
Tartu, Maarjamõisa tän. 9.
Kaupa hinnatakse mitte reklaami,
vaid kauba headuse järele
Tarvitage
STOMATOL
hambapastat ja suuvett
jaTeie veendute isiklikult nende headuses.
Värvi- Erilakitööstus
end. Jaan Kangro
Lühikejalg 6.
Tallinn
Lühikejalg 6.
Valmistab endises hääduses:
Neeger — nahamust ja pruun 2. suuruses.
Naha- saapalakk — must ja pruun 2. suuruses.
Kübaralakk — kõigis varjundites, pudelites ja lahtine.
Kalossilakk — kõrges hääduses.
Pudelilakk — igas värvis.
Rooste-, tindi-, veini- ja ajaviljaplekkide hä
vitaja — pulkades, kaartil 1,5 tos.
Oiva — vase ja metalli puhastuspulber.
Hollandi pesusine — tablettes.
Lakid, polituurid, apretuurid.
Toilett pims — ä la Gamburger.
Kingakivi SANTA — valge, hall, beesh.
Spetsiaal-kitt — veinipudelite jaoks.
Müügil: kõigis en-gros rohu-värvikauplustes ehk ainuesitajate rohukaupl. K. Maser & E. Sahva, Maakri 6.
Kuulutusi
„Drogistide Teatajasse“ ja
„Eesti Magazini"
võtab vastu
rohukauplus
TARTUS
( 0n tro
„centr
al146
Suurturg 8. Telefon 11-10.
Samas võetakse ka ajakirjade
tellimisi vastu.
7
Tarvitage ?tgta fetotarbeid
müügil igas felcciris.'
Esindus ja ladu Eeslis:
HANS vau ESE W, Tallinn, Kaarli pst. II.
TALLINN, PIKK 18.
ALALINE SUUR LADU KEEMIA-KAUPADEST
TÖÖSTUSE OTSTARBEKS.
VÄRVE
ÕLISID
LAKKE
ROHTUSID
KOSMEETIKA
0
0
0
0
0
O
0
O
O
O
0
0
0
O
0
0
0
0
0
0
00
00
8000000000000000000000000000000000000000
8
DROGISTI
KALENDER-KÄSIRAAMAT
Sisaldab drogistidele ja ka teistele, kes sel alal
töötavad, vajalikke seadusi, määrusi, informat
sioone jne. jne. j ne.
TOIMETANU D A. F. PA LM
(„Drogistide Teataja“ toimetaja)
KIRJASTANUD EESTI DROGISTIDE SELTS
TALLINNAS.
NOVEMBER 1933 A.
ESTLAND.
Die estnischen Drogengeschäfte, Grossu. Kleinhandlungen u. alle Laboratoriume
erreicht man am zweckmässigsten durch
eine Anzeige in dem in Estland erschei
nenden einzigen Fachblatt
Drogistide Teataja
Probenummern und
Preisanstellungen
kostenlos durch die Administration d.
„DROGISTIDE TEATAJA“ Tallinn (Reval)
Estland, Postfach 224.
1 E Uusaasta
9 | 1’
4
........................
3 K .......................
+ N
5 B
61 L Kolmek. p.
1'
8 E
9 T
K
11 N.
12 R ......................
13 L
10
N
2 R
2 R
3 L
4 P
J L
.......................
5 E
6 T 1
K
8 N
9 R
10 L
11 P
12 E
13 T
14 P ........
- .... 14 K
E
15 N
15
16
T
16 R
17 L
17 K ......... ...... ni...... - 1.
18 N
18 P
19 R
19 E
20 L ------------ ------20 T
21 P
21 K
22 E ........ - .......... - 22 N
23 T ......................... 23 R
24 K ........................ 24 L E. V. aastap.’
25
25 P
26 R
26 E
27 L
27
N
T
28 P
E
|K
131 T
28 K
29
30
12
|
1j N
1
4 P
E
9 T
K ............... .......
8 N .................. ---:.
9 R
10 L
—
11 P .......................
12 E
13 T
14 K .......................
15 N .......................
16 R
17 L
18 P
19 E
20
21
22 1 N
23 R ....................
24 : L
T
K
25 1 P
26 E
27 T
: K ......................
N
R Suur Reede
31
L
Terminkalender 1934
Mai
Aprill
1 i p 1. kevadep.
2 E 2. kevadep.
T 3. kevadep.
K........ '.......
X
................
R
7
-..................
3
4
5
6
1
T |Maipüha.
2 K .......... -......
3 N ..................
4 R ....................
5 L
......... -.........
9
10
11
12
13
14
6 P
7 E
.................
...........
PL.......... - 8 T
E.................. 9 K
T
................ 10 N Taevamim. p
11 R
K
N
............. 12 E
R
13 P ......................
L................... 14 E
15
16
17
18
19
20
21
P
E
........
T
K
N
..............
R.... ...
L . ...................
8
22 P
23 E
24 T
25 K
26 N
26 R
28 L
29 P ..................
30 E .....................
!
!
________
Juuni
1 R ...........
1
2 L ...................
3 P
.............
4E......................
5 T
...............
6 K ............... .
7N...............
8R......................
9L............-.......
10P....
11 E
12 T
...........
...........
13 K .......... ........
14 N............. ........
T
................. 15 R
16 L
K
N .................... 17 P
R
18 E ...................... !
L
19 T ...................
20 P 1. nelipüha. 20 K......................
21 E 2. nelipüha. 21 N ............ ........
22 T 3. nelipüha. 22 R ..................
23 L ...................
23 K
24 N
24 P Jaanipäev.
25 E......................
25 R
26 L -_____ 26 T ......................
15
16
17
18
19
27 P -.................
28 E
29 T ..................
30 K .....................
31 N ............. .......
!
1
1 K
2 \ ................
R
4 L ................
5
6
7
8
9
10
11
P
E
T
K
N
R
L
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
P
E
T
K
N
R
L
26
27
28
29
. ......... - ... 30
31
September
1 L
2 P
3 E
4 T
5 K
6 N
7 R
8 L
9 P
10 E
11 T
12 K
13 N
14 R
15 L
16 P
17 E
18 T
18 K
20 N
21 R
22 L
P
E
T
K
N
23 P
R
24 E
L ................ 25 T
26 K
P
E
27 N
28 R
T
29 L
K
N ................ 30 P
R
Terminkalender 1934
Oktoober
November
Detsember
1 E
1 L
1 N
9 R
2 T
2 P
3 L
3 K
3 1
4 N
4 T
4 P
5 R
5 K
5 E
__6 L
6
6 T
7 R
7 P
7 K
8 E
8 L —
8 N
9 r
9 R
9 P
10 K .......................... 10 L
10 E
11 N
11 T
11 P
12 R
12 K
12 E
13 L ............................
13
13 T
14 P
14 R
14 K
15 E
15 L
15 N
16 T
16 R
16 P
17 K
17 L
17 E
18 N
18 T
18 P
19 R
19 K
19 E
20 L
20 N
20 T
21 P
21 R
21 K
22 E
22 L
22 N
23 T
23 R
23 P
24 K
24 L .......... ............. 24 E
25 N
25 T 1. jõulupüha
26 R ...... ------.............. 25 P
26 K 2. jõulupüha
26 E
27 L
27 N 3. jõulupüha
T
27
28 P
28 R
28 K
29 E
29 L
29 N
30 T
R
30
T
30 p
31 K
31 E
„Drogistide Teataja"
1934. aastal algab oma 7-dat aastakäiku.
„Drogistide Teataja"
drogistide häälekandja, mille veerud kõi
gile kutsekaaslasile on alati avatud, ilmub
Tallinnas, Eesti Drogistide Seltsi välja
andel järjekindlalt üks kord kuus, iga kuu
viimasel või järgmise kuu esimesel nädalal.
„Drogistide Teataja"
omab laialdase kaastööliste pere nii kodukui välismail, mis tagab sisu mitmekesi
sust ja huvitatavust.
„Drogistide Teataja"
tahab samas suunas jatkata oma ilmumist
ka edaspidi, püüab oma lehekülgede arvu
ja sisu väärtust senise järjekindlusega
veelgi tõsta ja kõigiti kohandada ameti
vendade kutsehuvidele.
„Drogistide Teataja"
omab kindla ja püsiva tellijateringkonna,
järjekindlalt kasvava ja suureneva, mis
tagab kõige kindlamalt ajakirja ilmumist
ja edu.
„Drogistide Teataja"
tellimishind on aastas kr. 2.50 pool
aastas kr. 1.50.
Kes tänaseni veel ei seisa „Drogistide
Teataja“ tellijate nimekirjas, telligu „Drogistide
Teataja“ aegsasti, sest „Drogistide Teataja"
kaudu olete tähtsamate kutseküsimustega kon
taktis, ja see on iga tõelise drogisti otsekohene
kohus.
A. F. Palm
Ajakirja „Drogistide Teataja“ toimetaja
Seadused ja määrused.]
Rahva tervishoiu korraldamise seadus.
Riigikogu poolt 16. detsembril 1927. a. vastuvõetud.
Väljavõte R. T. Nr. 2. 7. jaan. 1928. a.
I.
Tervishoiu-
ja
hoolekandevalitsus.
§ 1. Rahva tervishoiu ja arstliku ala juhtimine
ning üldvalve sellel alal, välja arvatud kaitseväe ter
vishoid. on töö-hoolekandeministeeriumi ülesanne, kes
seda teostab tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse kaudu.
§ 2. Tervishoiu- ja hoolekandevalitsus koosneb :
tervishoiu ja hoolekande direktorist, abidirektorist, ter
vishoiu inspektorist, hoolekande inspektorist, farmatseutilisest inspektorist, apteegirevidendist ja teistest
koosseisudest ettenähtud tehnilistest ning kantselei
jõududest.
§ 3. Tervishoiu ja hoolekande direktori, abidi
rektori ja tervishoiu inspektori kohtadele määravatelt
isikutelt nõutakse kõrgemat arstiteaduslikku, hoolekandeinspektori kohale määratavalt isikult — kõrgemat
juriidilist voi arstiteaduslikku, farmatseutilise inspek
tori ja apteegirevidendi kohtadele määratavatelt isiku
telt — kõrgemat rohuteaduslikku haridust.
§ 4. Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse ülesandeks
peale hoolekande seaduse ettenähtud ülesannete on ja
kuulul) ta võimkonda käesoleva ja teiste vastavate eriseaduste alusel:
1) ülemvalve tervishoiu korraldamise ja valve üle
vabariigis ;
2) rahva tutvustamine tervishoidu puntuvate kü
simustega ;
3) üldine võitlus haigustega, eriti nakkushaigu
sega, ja selle võitluse otstarbekohane korraldamine ;
seerumite ja rõugelima valmistamisasutuste, bakterio
loogia ja teiste riiklikkude laboratooriumide, instituu
tide ning uurimisasutuste korraldamine ja ülalpidamine ;
53
4) võitlus suguhaigustega, prostitutsiooniga, tii
sikuse ja pidalitõvega; riiklikkude sanatooriumide ning
leprosooriumide asutamine ja ülalpidamine; tiisikusnõuandekohtade ja ambulatooriumide sisseseadmise ja
ülalpidamise toetamine;
5) alalise ja erakorralise tervishoidliku kaitse or
ganiseerimine; taudide ajal arstide ja muu tervishoiupersonaali sunduslik kaitseteenistusse määramine ja
sellest vabastamine; valve riigi tervishoidlikkude kait
seabinõude ja asutuste üle riigi piiridel ja liikumisning läbikäimisteedel;
6) Emade ja laste tervishoidlik kaitse ning võitlus
rinnalaste surevuse vastu, emade ja rinnalaste nõuandekohtade sisseseadmise ja ülalpidamise toetamine :
7) tõutervishoiu edendamine;
£8) tervishoiu statistika korraldamine riigi statis
tika keskbüroo kaudu, tervishoidu puutuvate ankeetide
ja uurimuste algatamine riigi tervishoidlik-topograafilise
seisukorra kindlakstegemise ja rahva tervishoiu olu
korra parandamise sihis ;
9) kõigi riigi tsiviil-ametkondade teenistusse võe
tavate arstide, farmatseutide ja muu tervishoiupersonaali registreerimine vastava ametkonna teadaandel,
nende tervishoidliku tegevuse ühtlustamine;
10) kaitseväe arstide, farmatseutide ja muu per
sonaali registreerimine
kaitseväe tervishoiuvalitsuse
teadaandel ;
11) suvitus- ja ravitsuskohtade ja tervisvete ter
vishoidlik kaitse;
12) võitlus alkoholismi, kokainismi, morfinismi ja
teiste sellesarnaste mürgituste ning nendest tekkinud
haiguste vastu;
13) valve haigekassade tervishoidliku ja arstliku
tegevuse üle ;
14) arstliku, farmatseutilise ja muu tervishoiupersonaali registreerimine,
nendele kutsetegevuseks
loaandmine ja valve nende kutsetegevuse üle;
54
15) tervishoiu abipersonaali — halastajaõed, mas
seerijad, ämmaemandad, haigetalitajad, sanitarid jne.
— ettevalmistusasutiste (koolid, kursused) ülalpidamine
või toetamine : nende avamislubade andmine, õppe
kavade kinnitamine ja valve õppetegevuse üle :
16) hoolitsemine tervishoiupersonaali teadusliku
tasapinna tõstmise ja kutsehariduse täiendamise eest
(kursused, õppereisid), selleks toetuste ja stipendiumide
määramine eelarve korras;
17) omavalitsuste ja seltskondlikkude organisat
sioonide tervishoiuasutuste toetamine ja nende töö
ühtlustamine:
18) riigi poolt ülalpeetavate ja riigilt toetust
saavate tervishoiu- ja ravitsusasutuste eelarvete läbi
vaatamine ja ühtlustamine;
19) riigi-, omavalitsuste ja eraravitsusasutuste
(haigemajad, sanatooriumid, mudavanni- ja supelasutu
sed jne.) avamiseks loaandmine ja nende ehitamis- ja
ümberehitamisprojektide kinnitamisel nõusoleku aval
damine tervishoiu seisukohalt;
20) kohtu ja politsei meditsiini ning kohtukeemilise ekspertiisi korraldamine, kokkuleppel kohtupalati
prokuröriga, ja kohtuarstliku personaali varustamine
ekspertiiside juures tarvilikkude instrumentidega;
21) loaandmine krematooriumide avamiseks ning
valve surnukehade riigi piiridesse toomise ja väljavii
mise üle ;
22) maa-, linna- ja alevivolikogude tervishoiu
sundmääruste kavade läbivaatamine ja seisukoha võt
mine nende suhtes;
23) apteegi- ja rohuasjanduse organiseerimine ;
24) rohuasjandusse puutuvate määruste, takside
ja eeskirjade väljaandmine ;
25) valve apteekide, rohuladude, arstirohtude valmistamisasutuste keemia-farmatseutiliste laboratooriu
mide, rohukaupluste ja kosmeetika laboratooriumide
üle ning neile avamislubade andmine;
26) loaandmine riigis kui ka väljaspool riigi piiri
valmistatud arstimis- ja kosmeetiliste vahendite, arst
55
liku toitmise ja dieetiliste preparaatide (lauavete, tervisvete, tervisviinade, kunstlikkude toidu- ja maitse
ainete jne.) turulesaatmiseks ja müümiseks;
27) valve tehnikas, majapidamises või muuks
mittearstlikuks otstarbeks tarvitatavate mürgiste ja
kangemõjuliste ainete valmistamise ja müügi üle;
28) kodumaa arstirohtude kasvatamise, korjamise
ja ümbertöötamise korraldamine ning edendamine, ja
29) muud vastavate seadustega või määrustega
tema peale pandud ülesanded.
§ 5 Oma võimkonda kuuluvates asjades võib ter
vishoiu- ja hoolekandevalitsus astuda otsekohesesse
ühendusse välisriikide vastavate keskasutustega.
II.
Riigi tervishoiunõukogu.
§ 6. Kõrgemaks nõuandvaks asutuseks fervishoiuja hoolekandevalitsusele rahva tervishoiu alal on ter
vishoiunõukogu. Ta arutab kõiki rahva tervishoiu ja
arstlikku alasse, apteegi- ja rohuasjandusse kui ka
kohtu arstiteaduslikku ekspertiisi ja kohtukeemiasse
kuuluvaid küsimusi, vaatab läbi kõik rahva tervishoiualal Vabariigi Valitsusele esitatavad seaduseelnõud ja
üleriikliku tähtsusega määruste kavad ning algatab
või töötab neid välja. Eriti kuulub ta võimkonda :
1) sundteatamisele kuuluvate nakkushaiguste ni
mestiku määramine;
2) arstliku ja tervishoiupersonaali kutsehariduse
nõuete määramine;
3) arstliku ja kohtukeemilise ekspertiisi tasutingi
muste normeerimine ;
4) Väljamaa diplomiga arstidele kutsetegevuse lu
bamise küsimuste läbivaatamine ;
5) kohtu- ja politseiarstide, samuti tervishoiualal
töötavate keemikute ja hoolekande alal töötavate
arstide tegevuspiirkonna ja töökava määramine;
6) mineraalallikate, tervisvete, tervismuda ning
suvitus- ja ravitsuskohtade üldise tervishoidliku täht
suse tunnustamine ja nende piiride määramine vastavait suvitus- ja ravitsuskohtade seaduse nõuetele;
56
7) emade ja rinnalaste- ning tiisikusnõuandekohtade võrgu määramine ;
8) rahva tervishoiuga ühenduses olevate ja ame
tiasutuste
poolt
esitatavate
veterinäärarstlikkude
seaduste ja määruste kavade läbivaatamine ;
9) apteegivõrgu määramine;
10) müügiks keelatud ja piiratud müügiks lubatud
kangemõjuliste rohtude nimekirja kokkuseadmine, ja
11) farmakopöa kokkuseadmine ning selle muut
mine.
§ 7. Riigi tervishoiu nõukogu koosneb : esimehest,
- kelleks tervishoiu- ja hoolekandedirektor, ja liik
metest:
1) abidirektor, ühtlasi esimehe asemik;
2) tervishoiu inspektor;
3) farmatseutiline inspektor;
4) Tartu ülikooli tervishoiu instituudi juhataja;
5) Tartu ülikooli kohtuliku arstiteaduse insti
tuudi juhataja ;
6) Tartu ülikooli esitaja rohuteaduse alalt;
7) kaitseväe tervishoiuvalitsuse ülem ;
8) Eesti Punase Risti peavalitsuse esimees;
9) loomatervishoiu peavalitsuse direktor;
10) maa-arstide esitaja - maa-arst;
11) linnaarstide esitaja - linnaarst;
12) jaoskonna tervishoiuarstide organisatsiooni esi-
taja;
13) vangimajade peaarst ;
14) raudtee peaarst;
15) arstiseltside liidu esitaja ;
16) farmatseutiliste organisatsioonide esitaja;
17) Eesti maaomavalitsuste liidu esitaja ;
18) Eesti linnade liidu esitaja.
§ 8. Eelmises (7) paragrahvis tähendatud maa- ja
linnaarstide esitajad valitakse maa- ja linnaarstide
koosolekul üheks aastaks. Koosoleku kutsub kokku
tervishoiu- ja hoolekandedirektor. Teised asutused ja
organisatsioonid teatavad iga aasta algul tervishoiu- ja
hoolekandevalitsusele nende poolt määratud esitajatest.
57
§ 9. Tervishoiunõukogu liikmed saavad istungi
tele sõitmisel päeva- ja sõiduraha üldistel alustel ter
vishoiu- ja hoolekandevalitsuse eelarves ettenähtud
krediitidest.
§ 10. Küsimuste esitamine tervishoiunõukogule,
viimase asjaajamine ja otsuste elluviimine sünnib Va
bariigi Valitsuse poolt kinnitatud kodukorra põhjal.
§ 11. Tervishoiunõukogu asub tervishoiu- ja hoo
lekandevalitsuse juures. Ta asjaajamine sünnib ter
vishoiu- ja hoolekandevalitsuse kantselei kaudu.
III. Omavalitsused.
§ 12. üldine elanikkude tervishoiu eest hoolitse
mine ja seadusliku järelvalve teostamine tervishoiu
alal vastavas omavalitsuse piirkonnas on maa- ja
linnaomavalitsuste kohus.
§ 13. Maa- ja linnavalitsuse ülesanded tervishoiu
alal on:
1) avada, sisseseada ja ülal pidada ravitsusasutisi,
nõuandekohti, keemilisbakterioloogilisi laboratooriume,
desinfektsiooni kambreid ja teisi tervishoiuasutusi oma
piirkonnns olevate haigete eest hoolitsemiseks;
2) teostada toidu-, joogi- ja maitseainete valmis
tamise, hoiu, transpordi ja müügi tervishoidlikku
kontrolli;
3) kooli tervishoib;
4) elukorterite tervishoid;
5) valve sadamate, liikumis- ja läbikäimisteede,
karistusasutuste, ravitsusasutuste, hoolekande-asutuste
ja teiste avalikkude asutuste tervishoidliku seisukorra
üle ;
6) valve tööstus- ning äriettevõtete, avalikkude
kauplemisplatside, koolide, ühiselumajade, öömajade,
seltsimajade, lasteaedade, mängu- ja spordiplatside üle;
7) valve ehituste ja elamute tervishoidliku seisu
korra üle ;
8) valve piima ja piimaproduktide müügi üle;
9) valve piimatalituste ja koorejaamade üle ;
10) valve tapamajade tervishoidliku seisukorra üle;
58
11) valve avalikkude saunade, supelus- ja vanniasutuste üle;
12) valve apteekide, rohuladude, arstirohtude valmistamisasutuse, keemilis-farmatseutiliste laboratooriu
mide, rohukaupluste,
kosmeetika laboratooriumide,
jookide ja mineraalvete valmistamisasutuste jne. tege
vuse üle ning nende revideerimine;
13) valve kõigi
ravitsusasutuste (haigemajad,
ambulatooriumid jne) tervishoidliku tegevuse, oma
valitsuse ja eraravitsusasutustes ka arstliku tegevuse
üle;
.
14) valve arstliku, farmatseutilise ja muu tervis
hoiu alal töötava personaali kutsetegevuse ning arstimisvahendite ja arstimise kuulutuste üle ;
15) valve õhu ja maapinna puhtuse üle, eriti
vabrikute ja tööstusettevõtete piirkonnas ;
16) valve kaevude ja teiste joogiveeallikate ter
vishoidliku seisukorra üle;
17) valve mustuse, prügi ja majapidamise jätiste
otstardekohase kõvaldamise üle ;
18) võitlus haiguste, eriti nakkushaiguste vastu
(haiguste idude hävitamine, desinfektsioon ja desinsektsioon, kaitserõuged, isolatsioon jne.) ;
19) jookide ja mineraalvete valmistamisasutuste
avamiseks loaandmine tervishoiu seisukohalt ;
20) avalikkude asutuste ehitamis- ja ümber ehitamisprojektide kinnitamisel nõusoleku avaldamine ter
vishoiu seisukohalt;
21) korralduste tegemine elanikkude terviskahju
sünnitavate loomade ja putukate hävitamiseks;
22) avalikkude-, era- ja perekondlikkude matmis
paikade, surnukabelite ja surnukambrite asutamisel
nõusoleku avaldamine tervishoiu seisukohalt, valve
matmise, ümbermatmise ja surnukehade transpordi
üle, ja
23) tervishoidu puutuva statistilise materjali kogumine ja korraldamine, tervishoiu seisukorra üle
aruannete ja teadete esitamine tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele.
59
§ 14. Maaomavalitsuste piirides asuvad aleviomavalitsused teostavad oma administratiiv-piirides käes
oleva seaduse § 13. pp. 2., 4., 6., 7., 8.. 11., 15., 16.,
17. ja 21. loetletud ülesandeid.
Vabariigi Valitsusel on õigus anda alevivolikogude
soovil ja töö-hoolekande ministri ettepanekul alevitele
tervishoiu alal nende administratiiv-piires samad õi
gused ja peale panna samad kohustused, mis käesoleva
ja teiste seaduste järgi on linnaomavalitsustel.
§ 15. Kõigil § 13. loetletud aladel on maa- ja
linnavolikogudel õigus välja anda sundmäärusi. Alevi
volikogudel on õigus välja anda sundmäärusi aladel,
mis käesoleva seaduse § 14. põhjal aleviomavalitsuste
ülesandeks.
§ 16. Omavalitsuste volikogude poolt vastuvõetud
tervishoidu käsitavad sundmäärused saadetakse 7 päeva
jooksul läbivaatamiseks siseministeeriumi, kel õigus
on, ära kuulates tervishoiu-hoolekande valitsuse ar
vamist, neid oma märkustega kahe nädala jooksul
tagasi saata volikogule uueks läbivaatamiseks.
Kui volikogu ei ühine siseministeeriumi märkus
tega, astuli sundmäärus jõusse, kui see volikogu poolt
uuesti vastu võetud ž/3 häälteenamusega, ja ta vastu
pole siseministeerium protesteerinud seaduses ette
nähtud korras.
IV. Maa- ja linnaarstid.
§ 17. Maa- ja linnaarstide ülesandeks on tervis
hoiu töö tegelik ja tehniline juhtimine maa- või
linnaomavalitsuse piirkonnas. Eriti on nende üles
andeks :
1) igal viisil kindlustada maa või linna tervis
hoidlikku järelvalvet ja elanikkude terviskaitset;
2) juhtida ja kontroleerida jaoskonna tervishoiu
arstide tegevust;
3) täita kohtu- ja politseiarsti ülesandeid seal,
kus erilisi kohtu- ja politseiarste ametis ei ole ;
4) korraldada olude ja tingimuste uurimisi, mis
võiksid avaldada mõju rahva surevuse ja haigluse
60
koeffitsiendile, kindlaks teha tervishoiuvastaseid näh
tusi ja terviskahjulikke põhjusi ning nõuda nende
kõrvaldamist;
5) vastu võtta ja registreerida nakkushaigusjuhtumiste teadaandeid, valvata, et seaduse või määruste
nõuete kohaselt teataks sundregistreerimisele kuulu
vatest haigustest, ning esitada nende üle kord nädalas
aruanne tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele viimase
poolt määratud teatekaardil;
6) korraldada uurimisi maa või linna piirkonnas
ettetulevate epideemiliste ja endeemiliste nakkushai
guste ilmumise ja levinemise põhjuste selgitamiseks,
epideemiate puhul esitada tervishoiu- ja hoolekande
valitsusele oma tegevuspiirkonna tervishoidliku kaitse
kava seletusega, mida tuleks teostada haiguste kaota
miseks ning missugused abinõud omavalitsusel selleks
olemas;
7) registreerida maa või linna piirkonnas töötavat
tervishoiupersonaali (arstid, hambaarstid, farmatseudid,
halastajaõed, ämmaemandad, masseerijad jne.) ja ter
vishoiuasutus! ning kokku seada registreerimisnimekirju tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse poolt antud
juhtnööride kohaselt ja valvata personaali kutsetegevuse
kui ka kõigi tervishoiuasutuste tegevuse üle ;
8) algatada vastavate kohtu- ja administratiiv
võimude ees tervishoiu seadustest, määrustest ja kor
raldustest üleastujate või nende vastu eksijate kui ka
seadusliku loata arstijate, rohtude ja teiste ravitsusvahendite valmistajate ja müüjate vastutuselevõtmist;
9) võtta osa kaitseväeringkonna, pensioni ja muude
komisjonide istungitest, kus osavõtt ettenähtud vasta
vates seadustes ja
10) täita kõiki teiste vastavate seadustega, mää
rustega, maa- või linnavolikogu ja maa- või linna
valitsuse otsustega nende peale pandud ülesandeid.
§ 18. Maa- või linnaarsti määrab kohale maa- või
linnavalitsus ja registreerib ametisse tervishoiu- ja
hoolekandedirektor maa- või linnavalitsuse ettepanekul.
61
§ 19. Maa- või linnaarsti kohale võib määrata
ainult neid arste, kellel Tartu ülikooli poolt antud
tunnistustega tõestatud ühiskonnatervishoiu ja kohtu
arsti eriline kutse, mis vastab riigi tervishoiunõukogu
poolt määratud nõuetele. Vastava eriharidusega isikute
puudumisel võib tervishoiu- ja hoolekandedirektori
nõusolekul määrata maa- või linnaartsi kohtadele aju
tisteks asemikkudeks ka teisi kõrgema arstiteadusliku
haridusega, kuid vähemalt kolmeaastase arstipraktikaga
isikuid, kes aga kohustatud on nõutama ja esitama
hiljemalt ühe aasta jooksul eelpooltähendatud tunnis
tuse, vastasel korral vabastatakse nad ametikohuste
täitmisest. Linnad, kus vähem kui 10.000 elanikku,
võivad pidada ühise arsti maaomavalitsusega.
§ 20. Maa- või linnaarstid
on
omavalitsuse
ametnikud ja saavad kindla palga maa- või linna
valitsuselt.
Keskvalitsuse ülesannete täitmise eest
saavad nad tasu riigikassast tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse eelarve järgi. Kohtuvõimude kutsel toime
pandud ekspertiiside eest makstakse neile tasu kriminaalkohtupidamise
seaduses
ettenähtud
korras.
Politseivõimude
kutsel
toimepandud
ülevaatuste,
ekspertiiside ja muude toimingute eest saavad nad
tasu tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse eelarves selleks
ettenähtud summadest, tervishoiunõukogu poolt mää
ratud normide põhjal. § 17 p. 9. tähendatud komis
jonide tööde eest makstakse neile tasu vastavates
seadustes ettenähtud alustel ja korras.
§ 21. Käesoleva seaduse § 17. pp. 3., 4., 5., 6., 7.,
8. ja 9. loetletud aladel alluvad maa- või linnaarstid
vahendita tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele ja te
gutsevad viimase poolt antud juhtnööride järgi: sama
paragrahvi pp, 1. ja 2. loetletud aladel tegutsevad nad
maa- või linnavolikogu poolt antud juhtnööride järgi.
§ 22. Ametikohuste täitmisel on maa- või linnaarstidel õigus saada politsei kui ka teiste vastavate
administratiiv ja kaitseväe võimude abi.
62
V.
Omavalitsuste tervishoiunõukogu ja -komisjonid.
§ 23. Maa- või linnavalitsuste juures töötab nõu
andva organina tervishoiunõukogu, kelle liikmeiks on
maa- või linnaomavalitsuse tervishoiu- farmatseutiliste
asutuste juhatajad, jaoskonna tervishoiuarstid, kooli
arstid, vaestearstid ja üks maa- või linnavalitsuse
esitaja.
§ 24. Tervishoiunõukogu arutab tervishoiualasse
puutuvaid küsimusi maa- või linnaomavalitsuse piir
konnas ja esineb ettepanekutega maa- või linnavalitsustele.
§ 25, Nõukogu juhatajaks on maa- või linnaarst.
Nõukogu koosoleku kutsub kokku maa- või linna
valitsus vähemalt kord aastas. Nõukogu koosolekute
lähem tegevus korraldatakse maa- või linnavolikogu
poolt väljaantud kodukorraga.
§ 26. Tervishoiualasse puutuvate majanduslikkude
ja administratiivküsimuste lahendamiseks võivad maa
ja linnavolikogud ellu kutsuda täidesaatvaid komisjone,
kes tegutsevad omavalitsusesituskogu poolt maksmapandud juhtnööride järgi.
VI.
Tervishoiujaoskonnad ja
jaoskonnaarstid.
§ 27. Maa või linna administratiiv-piirkond jagu
neb tervishoiujaoskondadesse.
Linnades, kus pole
ametis jaoskonna tervishoiu arsti, täidab linnaarst ka
jaoskonna tervishoiuarsti kohuseid.
§ 28. Tervishoiujaoskondade piirid määrab maavõi linnavolikogu, maa- või linnavalitsuse ettepanekul.
§ 29. Jaoskonna tervishoiuarsti ülesandeks on:
1) tegelikult juhtida ja teostada kõiki tervishoiutöid oma jaoskonna piirides;
2) valve tervishoidliku seisukorra ja tervishoiu
alal maksvate korralduste täitmise üle omas jaoskonnas :
3) uurida ja selgitada jaoskonna piirides ettetule
vate epideemiliste ja
endeemiliste nakkushaiguste
63
tekkimise põhjusi, anda sellest aru maa- või linna
arstile ning näidata haiguste kaotamiseks ja üldse
jaoskonna tervishoiuseisukorra parandamiseks tarvilikke
abinõusid;
4) korraldada haigete ja vigasaanute paigutamist
ravitsusasutustesse;
5) nõuda nakkushaigustega haigete ja inifitseeritud
ruumide ning hoonete küllaldast isoleerimist ja täie
likku desinfektsiooni või desinsektsiooni teostamist;
6) epideemiate korral jaoskonnas juhtida tegelikult
võitlust nende mahasurumiseks, olles kohustatud andma
tasuta arstiabi ja juhatust eriti jaoskonna vaesematele
elanikkudele;
7) valvata jaoskonna piirides olevate toidu-, joogi
ja maiusainete valmistamis-, müügi- ja hoiukohtade
üle, kõrvaldada tarvituselt rikkiläinud aineid ning
võidelda nende võltsimisvõimaluste vastu;
8) kontrolleerida tervishoidlikku seisukorda jaos
konna piirides olevates avalikkudes ja erakoolides,
ravitsusasutustes, varjupaikades ja teistes tervishoiu-,
õppe, või hoolekandeasutustes, avalikkudes kooskäimiskohtades ja elamutes ning nouda tervishoiuvastase
seisukorra kaotamist ja terviskahju põhjuste kõrval
damist;
9) silmas pidada tervishoiu seisukohalt majapida
mise ja tööstuse jätiste ning mustuse kõrvaldamist
ning valvata, et ei tekiks terviskahju põhjusi vete, õhu
ja maapinna rüvetamise läbi;
10) valvata jaoskonna piirides töötava tervishoiupersonaali kutsetegevuse ja tervishoiuasutuste tegevuse
üle, nõuda neilt nakkushaiguste juhtumiste teatamist,
kui ka teiste aruannete esitamist ja kõigi teiste üles
annete täitmist vastavalt maksvatele seadustele ning
tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse juhtnööridele ;
11) teostada kaitserõugete panemist;
12) täita kooli- ja vaestearsti ülesandeid seal, kus
selleks pole eriarste, ja
13) täita kõiki vastavate seadustega, määrustega,
maa- või linnavalitsuste otsustega ja vastavate voli
64
kogude juhtnööridega tema peale pandud arstlikke
tervishoidlikke ülesandeid.
ja
§ 30. Jaoskonna tervishoiuarsti määrab ametisse
ja vabastab sellest, ära kuulates maa- või linnaarsti
arvamist, maa- või linnavalitsus ja teatab sellest re
gistreerimiseks tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele.
§ 31. Aleviomavalitsused,
kui neile käesoleva
seaduse § 14. alusel pole antud tervishoiualal linna
omavalitsuse õigusi, on kohustatud käesoleva seadusega
nende peale pandud ülesannete täitmiseks ametisse
votma tervishoiuarsti, kel on ühesugused õigused ja
ülesanded jaoskonna tervishoiuarstidega. Tervishoiuarsti määrab ametisse alevivalitsus samas korras, kui
määratakse ametisse jaoskonna tervishoiuarst.
Alevi tervishoiuarsti kohuseid võib täita maa
valitsuse poolt ametissemääratud jaoskonnaarst vastava
maa- ja alevivalitsuse vahelisel kokkuleppel.
§ 32. Jaoskonna tervishoiuarstid täidavad kõiki
maa- või linnaarstide poolt antavaid korraldusi. Nad
esitavad vastavale maa- või linnaarstile aruanded ühes
statistiliste andmetega ja jaoskonna tervishoidliku sei
sukorra kirjeldusega maa- või linnaarsti poolt antud
instruktsioonide kohaselt, teatavad maa- või linna
arstile kõigist seaduste ja määruste rikkumistest ja
rikkujatest ning üldse töötavad lähemas kontaktis maavõi linnaarstiga, informeerides viimaseid jaoskonna
tervishoiuolukorra parandamiseks vajalikkudest kavatsüstest.
§ 33. Oma ametikohuste täitmisel on jaoskonna
arstil vaba pääs kõikidesse tervishoidliku valve alla
kuuluvatesse kohtadesse, samuti on tal õigus ameti
kohuste täitmisel saada abi nii kodanikkudelt kui
kaitseväevõimudelt.
§ 34. Jaoskonna tervishoiuarstid saavad maa- või
linnavalitsuselt peale kindla palga tasuta korteri, kütte
ja valgustuse natuuras või nende puudumisel vastava
rahalise tasu.
65
VII.
Kooliarstid, omavalitsuse haige
majade ja vaestearstid, kohtupolitseiarstid ja tervishoiualal töötavad
keemikud.
§ 35. Koolide, omavalitsuse haigemajade ja vaeste
arstid, omavalitsuse tervishoiuasutuste juhatajad ja
tervishoiualal omavalitsuse
teenistuses oleva muu
personaali määrab ametisse ja vabastab maa- või
linnavalitsus vastava maa- või linnaarsti ettepanekul ja
teatab sellest registreerimiseks tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele. Haigemajade juatajateks võib määrata vähe
malt viieaastase arstipraktikaga arste; haigemaja eriosakondade juhatajad (ordinaatorid) peavad olema eri
teadlased omal alal ja mitte vähema kui kolmeaastase
arstipraktikaga.
§ 36. Kooli- ja vaestearstide tegevuspiirkonnad
määrab maa- või linnavalitsus. Nad töötavad vasta
vate volikogude poolt maksmapandud juhtnööride
järgi.
§ 37. Riiklikkudes asutustes tervishoiualal tööta
vad keemikud määrab ametisse tervishoiu- ja hoolekandedirektor. Samuti määrab ta ametisse kohtu- ja
polisteiarstid, ära kuulates kohtupalati prokuröri arva
mise.
VIII.
Kulud.
§ 38. Käesolevas seaduses ettenähtud ülesannete
täitmine sünnib nende kulul, kelle ülesannetena need
ette nähtud.
Maaomavalitsuse piirides asuvad aleviomavalitsused, kui neile käesoleva seaduse § 14. alusel pole
antud tervishoiu alal linnaomavalitsuste õigusi, võtavad
maavolikogu poolt vastuvõetud eelarvetega tervishoiu
peale määratud kuludest osa vastavalt nende elanik
kude arvule ja maksavad vastavad summad hiljemalt
eelarveaasta lõpuks maavalitsuse kassasse.
Ägedate nakkushaigustega haigete ravitsemiskulud
kaetakse vastavas eriseaduses ette nähtud alustel.
66
Emade- ja rinnalaste- ning tiisikusenõuandekohtade
sisseseade ja ülapidamise kuludest tasub tervishoiuhoolekandevalitsus omavalitsustele ja seltskondlikkudele
organisatsioonidele 5O°/o.
IX.
Lõpumäärused.
§ 39. Käesoleva seaduse teostamiseks on tööhoolekandeministril
õigus välja anda määrusi ja
juhtnööre.
§ 40. Käesoleva seaduse maksmahakkamisega kao
tavad maksvuse Arstiteaduse (S.K. XIII köide 1905.
väljaanne, 1912., 1913. ja 1914. järg) §§ 1—53, 62
—219, 233—240, 252—286, 297—351, 357—360, 408
—649, 717—720, 724-739, 761-1089 ja 1176-1190.
Algkirjale alla kirjutanud :
Riigikogu esimees K. Einbun d.
Abisekretär O. Liigand.
Mürgiste ja kangemõjuliste ainete
väljaspool apteeke müügi seadus.
Riigikogu poolt 17. juunil 1930 vastuvõetud.
Väljavõte R. T. Nr. 51. 1. juulil 1930,
§ 1. Mürgised ja kangemõjulised ained liigitatakse
müügil väljaspool apteeke nelja järku. Esimesse järku
kuuluvad mürgised ained, millega hõlpus tekitada
mürgitusi või mis võivad olla kahjulikud rahva ter
vishoiule.
Teise järku kuuluvad mürgised ja kange
mõjulised ained, mida tarvitatakse peaasjalikult töös
tuses ja millega ei ole hõlpus tekitada mürgitusi või
tervisekahju. Kolmandasse ja neljandasse järku kuu
luvad mürgised ja kangemõjulised ained, mida tarvita
takse ainult apteekides ja farmatseudilisis vabrikuis ja
laboratooriumes, neist kolmandasse, mis veetakse sisse
välismailt, ja neljandasse — kodumaa mürgised ja kange
mõjulised taimed, mis igaühele kättesaadavad seal, kus
nad kasvavad.
67
Mürgiste ja kangemõjuliste ainete järkude nime
kirjad koostab riigi tervishoiunõukogu ja kuulutab
välja tervishoiu- ja hoolekandevalitsus. Samal teel
muudetakse ja uuendatakse need nimekirjad vajaduse
järgi.
§ 2. Hariduse- ja sotsiaalministril on õigus anda
määrusi mürgiste ja kangemõjuliste ainete sisseveo,
müügikohtade, müügi, hoiu jne. kohta vastavalt nende
ainete järkudele.
Samuti on tal õigus anda sundmäärusi mürgiste
ja kangemõjuliste ainete hulka kuuluvate taimekahjurite hävitamise vahenditega kauplemise, muugi, hoiu
ja käsitlemise kohta.
§ 3. Oopiumi ja teiste uimastusainete müük kor
raldatakse eriseadusega.
§ 4. Käesoleva seaduse maksmahakkamisega kao
tavad maksvuse Arstiseaduse (VSK XIII köide 1905 a.
väljaanne, 1912., 1913. ja 1914. a. järg) §§ 677—703
Algkirjale alla kirjutanud.
Riigikogu abiesimees R. Penno.
Abisekretär 0. GustavsonAsjadevalitseja E. Maddison-
Väljaspool apteeke mürgiste ja kangemõjuliste ainete müügi määrus.
R. T. Nr. 57.
22. juulil 1930.
Alus: Väljaspool apteeke mürgiste ja kangemõjuliste
ainete müügi seaduse § 2 (RT 51 -1930) ja rahva
tervishoiu korraldamise seaduse § 4 p. 24 ja § 39
(RT 2 -1928).
§ 1. Esimese järgu mürgiste ja kangemõjuliste
ainete müügikohad võivad asuda ainult linnades.
§ 2. Esimese järgu mürgiste ja kangemõjuliste
ainetega kaubelda väljaspool apteeki võivad firmad ja
isikud, kes on selleks loa saanud tervishoiu- ja hoole68
kandevalitsuselt. Luba antakse niisugustele firmadele
ja isikutele, kellel on esimese järgu mürgiste ja kange
mõjuliste ainete kohta küllaldast asjatundmist ja kes
tunnevad nende ainetega kauplemise kohta maksmapandud seadusi ja määrusi ja väärivad täit usaldust.
Enne loaandmist tuleb tervishoiu- ja hoolekandevalitsusel ära kuulata vastava linnavalitsuse arvamist
sooviavalduse ja sooviavaldaja kohta.
§ 3. Esimese järgu mürgiste ja kangemõjuliste ai
netega kauplemise õigusega laol peal) olema tervihoiuja hoolekandevalitsuse poolt ametisse kinnitatud Eesti
kodakondsusest kõrgema eriharidusega ja kutseõigustega
rohuteadlane vastutavaks juhatajaks.
§ 4. Esimese järgu mürgiste ja kangemõjuliste
ainete müük selleks lubatud laost töösturitele ja käsi
töölistele võib sündida lubade põhjal, mis need töös
turid ja käsitöölised saavad linna- või maa-arstilt laos
nimetatavate ainete ostuks. Loanõutajal tulel) selle loa
saamiseks linna- või maaarstile ette panna politseitunnistus selle kohta, et tunnistuseomanik vajab töös
tuse või käsitöö jaoks tunnistuses nimetatud mürgist
või kangemõjulist ainet ja et selle ostuloa väljaand
miseks politsei poolt takistust ei ole.
§ 5. Esimese järgu mürgiste ja kangemõjuliste
ainete ostuloal tuleb ära tähendada loasaaja kutse või
tööala, eesnimi ja perekonnanimi ning elukoht kui ka
tõendada, et ostjal on õigus oma kutsetöö tõttu osta
loal nimetatud mürgiseid ja kangemõjulisi aineid loas
tähendatud määral.
Ärakiri loast tulel) saata loaandjal tervishoiu- ja
hoolekandevalitsusele teadmiseks.
§ 6. Riigiasutused ja -ettevõtted võivad osta esi
mese järgu mürgiseid ja kangemõjulisi aineid nende
asutuste ja ettevõtete tehniliseks otstarbeks asutuse
või ettevõtte juhataja kirjalikul nõudmisel, millest ära
kiri tuleb saata tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele
teadmiseks
§ 7. Esimese järgu mürgiste ja kangemõjuliste ai
nete ostuload kaotavad maksvuse aasta möödumisel.
69
loa väljaandmise päevast arvates. Nende uuendamisel
tuleb loaandjal saata vana luba ühes uue loa ärakirjaga
tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele.
§ 8. Esimese järgu mürgiste ja kangemõjuliste ai
nete sissevool välismaadest § 2 tähendatud firmad ja
isikud esitavad tollile nende ainete kättesaamiseks ter
vishoiu- ja hoolekandevalitsuse tunnistuse, et selle
omanikul on õigus kaubelda esimese järgu mürgiste ja
kangemõjuliste ainetega.
§ 9. Töösturitele, kes on välismaadelt tellinud
esimese järgu mürgiseid ja kangemõjulisi aineid oma
tööstuse tehnilisteks otstarveteks, annab loa nende
ainete tollilt väljavõtmiseks vastav maa- või linnaarst.
§ 10. Vabamüügi apteekide juhatajad esitavad
tollile esimese järgu mürgiste ja kangemõjuliste ainete
kättesaamiseks tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse tun
nistuse, et nemad on tõesti apteegi juhatajad. Selle
sama tunnistusega on nemad õigustatud ostma neid
aineid apteegi tarvis ka rohuladudest, esitades kirja
likku nõudmist.
Telefonilisel tellimisel asendab kirjalik tõendus
mürgi kättesaamise üle kirjalikku nõudmist ja allkirja
mürgiraamatus. Posti kaudu tellimisel asendab allkirja
mürgiraamatus kirjalik teade mürgi kättesaamisest.
§ 11. Arstidele on lubatud osta nende kirjalikul
nõudmisel esimese järgu mürgiseid ja kangemõjulisi
aineid ilma õiguseta edasi müüa.
§ 12. Kõigil teistel isikutel, kes ei ole nimetatud
käesolevas määruses, on esimese järgu mürgiste ja kan
gemõjuliste ainete omandamine, nendega kauplemine
ja nende hoidmine keelatud.
§ 13. Esimese järgu mürgiste ja kangemõjuliste
ainete sisseostu ja müügi registreerimiseks laod varus
tatakse vastava linnaarsti poolt kinnitatud nöörraamatuga.
§ 14. Esimese järgu mürgiste ja kangemõjuliste
ainete ostja või tema asemik annab oma allkirja aine
kättesaamise kohta nöörraamatusse, kuhu tähendatakse
70
ka aasta, kuu ja päev, millal aine müüdud, ostja kutse,
eesnimi ja perekonnanimi, aadress ja luba, mille põh
jal aine müüdud, aine nimetus ja hulk ning ostja ko
hustus selle kohta, et tema hoiab ostetud mürgist või
kangemõjulist ainet luku taga ja tarvitab ainult selleks
otstarbeks, milleks temale mürki on lubatud osta ja
ei müü milgi ettekäändel teistele edasi.
§ 15. Müüja omalt poolt kirjutab loa teisele kül
jele, millal esimise järgu mürgine või kangemõjuline
aine on väljaantud, millisel hulgal välja antud ja kin
nitab seda oma allkirjaga ja laotempliga ning annab
ostjale tagasi.
§ 16. Esimese järgu mürgiste ja kangemõjuliste
ainetega kauplemise õigusega laod esitavad tervishoiuja hoolekandevalitsusele kontrollimiseks esimese järgu
mürgiste ja kangemõjuliste ainete nöörraamatud vähe
malt üks kord aastas, igal juhul aga nende raamatute
lõpetamisel.
§ 17. Teise järgu mürgiseid ja kangemõjulisi ai
neid võivad müüa väljaspool apteeke ainult need rohukauplused ja laod, mis on selleks omavalitsuste ette
panekul luba saanud tervishoiu- ja hoolekandevalitsuselt. Seda luba ei vaja need laod, kust müüakse selle
kohasel loal esimese järgu mürgiseid ja kangemõjulisiaineid.
§ 18. Teise järgu mürgiseid ja kangemõjulisi aineid
on lubatud müüa isikutele ja asutistele, kellel on nende
ostuks tähtajata load omavalitsuselt või politseilt. Riigi
asutustel ja -ettevõtetel on õigus neid aineid osta oma
kirjalikkude nõudmistega ja nende ostuks välja anda
lubasid alluvatele ametnikkudele asutuste ja ettevõ
tete tehniliste vajaduste täitmiseks. Müügikohtadele
tuntud töösturitel on õigus neid aineid osta nende
kirjalikul nõudmisel oma tööstuste tehnilisteks otstar
veteks ilma lubadeta ; samas korras on õigus neid
aineid osta apteekritel, arstidel, laboratooriumidel, hai
gemajadel ja selleks õigustatud rohukauplustel ja ladu
del.
71
S 19. leise järgu mürgiste ja kangemojuliste ainete
sisseostud ja müügid kantakse selleks linna- või maaarsti poolt kinnitatud nöörraamatusse, kusjuures tähendatakse raamatusse iga müüdud aine kohta, millal see
on müüdud, kellele see on müüdud ja mis alusel.
Need raamatud revideeritakse kaupluste ja ladude
ülevaatustel tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse, oma
valitsuse ja politsei ametnikkude poolt.
§ 20. Kolmandama järgu mürgiseid ja kangemõjulisi aineid on lubatud müügil pidada ja müüa ainult
niisugustel ladudel, mis on selleks, peale omavalitsuse
arvamise ärakuulamist, luba saanud tervishoiu- ja hoolekandevalitsuselt.
§ 21. Kolmandama järgu mürgiste ja kangemõjuliste ainete ladudel peab olema kõrgema eriharidusega,
täielikkude kutseõigustega Eesti kodakondsusest rohu
teadlane vastutavaks juhatajaks.
§ 22. Iga niisuguse lao juures peab olema vastav
analüütiline laboratoorium sisseostetud mürgiste ja
kangemojuliste ainete keemiliseks ja mikroskoobiliseks
uurimiseks.
LJurimised kirjutatakse laboratooriumi raamatusse
ja revideeritakse tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse re
videndi poolt.
§ 23. Kolmandama järgu mürgiste ja kangemõjuliste ainete müük selleks õigustatud ladudest on
lubatud ainult apteekidele, laboratooriumidele, nende
ainetega kauplemise õigusega ladudele, haigemajadele
ja arstidele nende kirjalikul nõudmisel.
§ 24. Neljandana järgu mürgised ja kangemõjulised ained,s.o. mürgised ja kangemõjulised arstirohutaimed, mis metsikult kasvavad või kultiveeritakse
aedades ja väljadel, on korjajatel ja kasvatajatel luba
tud müüa apteekidesse, farmatsöidilistesse laboratooriu
midesse ja niisugustesse rohuladudesse, mis on õigustatud
kauplema kolmandama järgu mürgiste ja kangemõjuliste
ainetega.
Neljandama järgu mürgiste ja kangemõjuliste ainete
müük selleks õigustatud rohuladudest sünnib samal
72
alusel kui kolmandana järgu mürgiste ja kangemõjuliste ainete müük.
§ 25. Mürgised ja kangemõjulised ained väljaspool
apteeke on müügile lubatud puhtalt, s o. segamata
üksteisega ja mürgivabade ainetega. Erandina ja vas
tavalt nende koostisainete järkudele on müügile luba
tud nendest kohtadest, käesoleva määruse nõudmisi
täites, mürgised ja kangemõjulised liitrohud ja doseeri
tud preparaadid, mis on valmistatud erivabrikutes ja
-laboratooriumides ja müügile lastud tervishoiu- ja
hoolekandevalitsuse loal.
§ 26. Mürgiste ja kangemõjuliste ainete müügi
kohad on kohustatud neid aineid hoidma eriosakon
dades või erikappides, kusjuures nende jaoks tulevad
pidada omaette kaalud, vihid, kühvlid ja muud kaa
lumise abinõud.
§ 27. Käesoleva määruse täitmise järelevalve on
pandud tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse farmatsöidilise inspektori, apteekide revidendi, maa- ja linnaarstide, jaoskonnaarstide ja omavalitsuse poolt selleks
määratud tervishoiuametnikkude peale, kes selle teos
tamiseks revideerivad mürgiste ja kangemõjuliste aine
tega kauplemise õigusega rohukauplusi ja ladusid
etteteatamata ajal ja tarbekorral politseiametnikke
kaasa võttes. Revideerimistel kontrollitakse mürgiste ja
kangemõjuliste ainete puhtust, s.o. kas nad vastavad
maksva farmakopea nõuetele, mürgiraamatud ja mür
giste ja kangemõjuliste ainete müüki ja hoidmist.
Tagajärgedest teatatakse tervishoiu- ja hoolekandedirektorile.
Hariduse- ja sotsiaalminister J. Hünerson.
Tervishoiu ja hoolekande
direktor Dr. Mõttus.
Parimake ennvitucake Teie firmale on alaline kuulutamine
allillaKd SUUVIIUSUKS paljuloetavas ja tuntud ajakirjas
Ajakiri „13esli Magazin",püüab
taotleda sihti, nagu näitab pealkirigi pak
kuda kõike kõikjalt kõigile. Käsitletud
on kõige mitmekesiseimaid alu:
kirjandust, kunsti, teaatrit, filmi, muusi
kat, fotokunsti, naise kehailu, kosmeetikat,
, mootor-, jalgratta- ja a uto sp orti
ning palju muud.
„Eesti Magazinis" ilmub palju
lühijutte ning humoreske.
„Eesli Magazin" tahab pak
kuda oma lugejaskonnale meelelahutust
ka praegusel raskel ajal, sest 40 sendi
Juures on ta sisukam kui ükski teine aja
kiri Eestis.
Ajak iri „Eesli Magazini"
suurim püüe on oma sisu järkjärgult
täiendada ja laiendada, et võimalikult
rahuldada lugejaskonda ja võita nende
poolehoidu.
Lähemal ajal hakkab ilmuma „Eesli
Magazinis" huvitav romaan.
Toimetus.
74
Valmistame
kõrgeima väärtuslisi
piirituse-, õli-, nitrotsellulose-, puu-,
naha-, aero- ja autoiakke.
PLUTOLIN“ õliemaillakid on univer
saalsed ja kõlbavad nii sise-, kui välistöil.
Ainult see mööbel on täisväärtuslik, mis
kaetud vee- ja viinakindla
PLUTO" tsellulooselakiga.
Autoiakid
PLUTOL" võrduvad headuselt parimatele
ameerika autolakele, kuid on nendest 150/0
kuni 25°/0 odavamad.
1
1
1Tartu Klaasivabrik llll
lill Tartu, Riia t. 125.
: :
Tel. 4-82. ||||
Il Valmistame igasuguse mahutusega valgest,'
pruunist ja tumedast klaasist :
lllr
Apteegi pudeleid, tilk- ja materjali pudeleid, Uriin
illi klaase, monopoli pudeleid, veini ja viina pudeleid, ||||
|konjaki pudeleid, kristali pudeleid, Subrovka pudeleid,
II Bordo pudeleid, õlle pudeleid, mõdu, patent ja liht'
pudeleid, limonadi pudeleid, tasku pudeleid, piima ||||
lill pudeleid, piima proovi pudeleid, reduktash klaase,t
■tindi pudeleid, odekoloni pudeleid, kontoriliimi pudeleid, sinepi purke, munalaki pudeleid, veini pallone, ||||
Illi moosi purke, küünelaki pudeleid, Moskva laki pude
li leid, apretuur pudeleid, opodeldoki pudeleid, masinaõli pudeleid, õli klaase, laterna klaase jne. jne. jne. ||||
Aleksander Kreekman
Tallinna, Rataskaevu 14/2.
Telegr.: Estotrust — Tallinn.
!!!
Telefon 467-78.
Kõiki päevapiltnikele
Vene klaasplaadid ja
diapositiivid
Vene broomhöbe ja
gaaslicht paberid ja
postkaardid,
Vene fotokemikaalid.
Inglise
!!!
rull- ja pakk-
filmld.
Inglise
paberid ja
postkaardid.
Inglise
plaadid
ja kemikaalid.
Jällemüüjatele soodsaim ostukoht.
Nõudke hinnakirju ja pakkumisi!
Siwonia 0
oru -9-c
Pilsen
München
Karamel
Eksport- Pilseni õlu
Karastusjoogid
Laod kõigis linnades
: :
76
Tallinnas. „VELLAMO", Heeringa 21.
Esimese järgu mürgiste ja kangemõjuliste ainete nimekiri.
Alus: Väljaspool apteeke mürgiste ja kangemõjuliste
ainete müügi seaduse § 1 (RT 51 - 1930 ja Rahva
tervishoiu korraldamise seaduse § 6 p. 10 ja § 4 p. 24
(RT 2 — 1928).
Riigi tervishoiunõukogu poolt 30. junnil 1930 vastu
võetud ja Hariduse- ja sotsiaalministri poolt 4. juulil
kinnitatud.
Acidum arsenicicum et sales ejus — Arseenhape ja
selle soolad.
Acidum arsenicosum (arsenicum album) et sales ejus
J— Arseenikhape (valge arseenik) ja selle soolad.
Acidum hydrocyanicum et sales ejus — Tsüaanvesinikhape ja selle soolad.
Acidum kakodylicium et sales ejus — Kakodüülhape
ja selle soolad.
Aconitinum et sales ejus — Akonitiin ja selle soolad.
Adonidiin — Adonidim.
Aethylidenum bichloratum — Kaksklooretülideen.
selle soolad.
Arrhenalum — Arrenaal.
Arsacetinum — Arsatsetiin.
Arsenicum album — Valge arseenik.
Arsenicum bromatum — Broomarseen.
Arsenicum griseum (—arsenicum metallicum) — Hall
arseen (metall arseen).
Arsenicum sulfuratum citrinum (s. auripigmentum)
— Kollane väävelarseen ehk auripigment.
7.7
Arsenicum sulfuratum rubrum (s. realgar) — Punane
väävelarseen ehk realgaar.
Arsenobenzolum — Arsenobensool.
Asurolum — Asurool.
Atoxylum — Atoksüül.
Atropinum et sales ejus — Atropiin ja selle soolad.
Benzaldehydcyanhydrinum - Bensaldehüüdtsüaanhüdriin.
Brucinum et sales ejus — Brutsiin ja selle soolad.
Cantharidinum — Kantaridiin.
Chloralum hydratum — Kloraalhüdraat.
Chloformium - Kloroform.
Cobaltum venale == Arsenicum metallicum,
Cocculi Indici — Kokliterad (kokulvan).
Codeinum et sales ejus — Kodeiin ja selle soolad.
Clochicinum et sales ejus — Kolhitsiin ja selle soolad
Coniinum et sales ejus — Koniin ja selle soolad.
Convallamarinum — Konvallamarin.
Convallarinum — Konvallariin.
Curare (curarinum) et sales ejus — Kuraare (kurariin)
ja selle soolad.
Daturinum et sales ejus — Daturiin ja selle soolad.
Delphininum — Delfiniin.
Digitalinum — Digitaliin.
Digitoxinum — Digitoksiin.
Dioninum — Dioniin.
Emetinum et sales ejus — Emetiin ja selle soolad.
Erythrophleinum et sales ejus — Erütrofleiin ja
selle soolad.
Eseridinum et sales ejus — Eseridiin ja selle soolad.
Eserinum et sales ejus — Eseriin ja selle soolad.
Eucainum — Eukaiin.
Eumydrinum — Eumüdriin.
Euphthalminum — Euftalmiin.
Gelseminum et sales ejus — Gelsemiin ja selle soolad.
Holocainum — Holokaiin.
Homatropinum et sales ejus — Homatropiin ja selle
soolad.
78
Hyoscinum et sales ejus — Hüostsiin ja selle soolad.
Hyoscyaminum et sales ejus — Hüostsüamiin ja selle
soolad.
Lobelinum et sales ejus — Lobeliin ja selle soolad.
Narceinum et sales ejus — Nartseiin ja selle soolad.
Narcophinum — Narkofiin.
Narcotinum et sales ejus — Narkotiin ja selle soolad.
Natrium monomethylarsenicicum — Naatriummetüülarseniaat.
Neosalvarsanum — Neosalvarsaan.
et sales ejus — Nikotiin ja selle soolad.
Nitroglycerinum — Nitroglütseriin.
Nicotinum
Novarsenobenzolum — Novarsenobensool.
Novocainum — Novokaiin.
Papaverinum et sales ejus — Papaveriin ja selle soolad.
Posphorus — Fosfor.
Physostigminum et sales ejus — Füsostigmiinum ja
selle soolad.
Picrotoxinum — Pikrotoksiin.
Pilocarpinum et sales ejus — Pilokarpiin ja selle soolad.
Rhodarsanum — Rodarsaan.
Salvarsanum — Salvarsaan.
Scopolominum et sales ejus
soolad.
— Skopolamiin ja selle
79
Sparteinum et sales ejus — Sparteiin ja selle soolad.
Stovainum — Stovaiin.
Strophantinum et sales ejus — Strofantiin ja selle soolad.
Strichninum et sales ejus — Strühniin ja selle soolad.
Sublaminum — Sublamiin.
Tropacocainum et sales ejus — Tropakokaiin ja selle
soolad.
Tutococainum et sales ejus — Tutukokaiin ja selle soolad
Veratrinum et sales ejus — Veratriin ja selle soolad.
Zincum phosphoratum — Fosfortsin.
Käesolev nimekiri tühistab RT 7 — 1930 avaldatud
esimese järgu mürgiste ja kangemõjuliste ainete nime
kirja ja Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse määruse
kihvtiste ja kangemõjuliste ainete nimekirja täienda
mise kohta kloorhapu kaaliumiga (RT 65-1929).
Teise järgu mürgiste ja kange
mõjuliste ainete nimekiri.
Acidum aceticum — Äädikahape (kangem kui 30%).
Acidum chromicum et sales ejus — Kroomhape ja
selle soolad.
Acidum hydrochloricum s. muriaticum
sinikhape ehk soolahape.
— Kloorve-
Acidum hydrofluoricum et sales ejus — Fluuorvesinikhape ja selle soolad.
Acidum nitricum — Salpeeterhape.
Acidum nitricum fumans — Suitsev salpeeterhape.
Acidum oxalicum et sales ejus — Oblikahape ja selle
soolad.
Acidum picrinicum et sales ejus — Pikriinhape ja
selle soolad.
Acidum pyrogallicum — Pürogallushape.
Acidum sulfuricum — Väävelhape.
Acidum sulfuricum fumans — Suitsev väävelhape.
Alcohol amylicus — Amüülalkohol.
Plumbum aceticum — Tinaatsetaat.
Pyrogallolum — Pürogallool.
Stannum chloratum et bichloratum — Kloorisinglistina ja klooringlistina.
Tartarus stibiatus s. emeticus — Viinahapu antimonüülkaalium (okseviinakivi).
Zincum chloratum — Kloortsink.
Käesolevaga tühistatakse RT 7 — 1930 avaldatud
Teise järgu mürgiste ja kangemõjuliste ainete nimekiri.
81
Kolmanda järgu mürgiste ja
kangemõjuliste ainete nimekiri.
Acetanilidum — Atseentaniliid.
Acidum agaricinicum — Agaritsiinhape.
Acidum diaethylbarbituricum — Dietüülbarbituurhape.
Käesolevaga tühistatakse ja asendatakse Sobr. Usakon. 1898 a. nr. 16, art. 227, avaldatud neljanda järgu
mürgiste ja kangemõjuliste ainete nimekiri („C" nime
kiri).
Tervishoiu- ja hoolek. dir.
Dr. M õt t u s.
Farmatsöidiline inspektor
R. V a11 n e r.
„CHOLESTIN"
Bioloogiline juuksetoonikum.
(Nimi seaduslikult kaitstud ja patendiametis registreeritud).
Juuste kasv ja tervislik seisukord olenevad suu
rel määral nende toitmisest. Kui varem arvati, et
juuste toitmine sünnib vaid läbi näsa vere- ja lümfisoonte ning juure tupe, siis uusimad uurimused on
tõestanud, et nääpsi (folliiklisse) suunduvad rasunäärmed juuste arenemisel omavad suurima täht
suse. Kõrgemolekulaarne alkoholide-rühma kuuluv
aine kolesteriin moodustab peamise osa rasunäärmete
sekreedist, mis oma tugeva kasvu edendava mõjuga
arenemistoimustel ergutab juustekasvu. Juhtumeil,
kui rasunäärmeis tekib kolestriini puudus, tekivad
87
takistused ka juustekasvus, juuksed omavad kidura
väljanägemise ja hakkavad välja langema.
Uurimused on näidanud, et seda takistatud
juustekasvu on võimalik kolestriini tarvitamise läbi
mõjutada.
Peanaha seborrea (kõõm) on laialilagunenuim
haigus, millest tekib juuste väljalangemine ja paljaspeasus.
Prof. dr. med. Max Joseph’i järele on selle ülal
nimetatud juustehaiguste juures tegemist ebanor
maalse sarvistumistoimusega, misjuures pinnapeal
sed sarvrakud oma tuumi alal hoides jäävad peh
meks. Nad ei oma siis enam normaalsetele sarvrakkudele sarnast tihedust (kohärentsi), mis kindlustab neile vastupanu välistele traumalistele mõjudele,
seepärast eralduvad nad oma pehmuse tõttu osalt ise,
osalt kammimiselja peanahk hakkab kestendama. Mida
kauem aga säärane edanormaalne sarvistumine kes
tab, seda rohkem läheb see ka juuksejuurte tuppe
dele üle ning lõpuks tekib täieline juuretuppede
parakeratoos ja algab ka juuste väljalangemine.
Normaalseis rakkudes on teatud tasakaal kolesteriini
ja letsitiini vastastikusel mõjul, kolesteriini puudusel
aga rikutakse see tasakaal ja tekib ülalnimetatud
ebanormaalne sarvistumistoimus.
Seborröalise paljaspeasuse (Alopecia seborr
hoica) juures tekib ka peanahapõletik, mis väljen
dub peanaha punasuses mitmesuguseis astmeis.
Kolesteriini mõju sel juhtumil on tingitud tema
põletikkutakistavast omadusest.
Juuste väljalangemise ravimine peab algama
õieti, kui esimesed kestendamise (kõõma) tunnus
märgid tekivad ja kui juuste folliiklid veel täiesti
teguvõimetuks ei ole muutunud.
Seni eelistati juusteravimisel väävli- ning tõrvapreparaate, mis teatud raskustega on seotud, nagu
ebameeldiv lõhn ja nende kleepuvus tarvitamisel
salvidena. Pealegi ei ole nende preparaatide mõju
88
kuigi kaua kestev seborröa juures. Seda vähem
võib neid arstimeid, milledel puudusi on soovitada.
Selleks peab tarvitama kauakestva mõjuga prepa
raate, mis juustevärvi ei muuda, ei kleebi ja juuste
peale ei jää.
Välja minnes sellest, et suur osa rasunäärmete
sekreedist on kolesteriin, mille puudulikkus tingib
juustekasvu takistuse ja juuste väljalangemise, on
selge, et välispoolt juuretoodav kolesteriin need
pahed kõrvaldab.
Kolesteriinile kui raskesti lahustavale ainele
ei olnud kerge säärast kuju anda, mis enesest moo
dustaks küllalt peanahasse resorbeeruva preparaadi.
Kauakestvate katsete tulemusena võime nüüd kõlvuliku vedela kolesteriinpreparaadi „Cholestin’i"
nime all tarvitusele lasta.
„Cholestin" on Tartu
ülikooli arstimite proovimise instituudis järele proo
vitud ning tervishoiu- ja hoolekandevalituse poolt
müügiks lubatud nr. 45157 all 4. novembrist 1930 a.
Rasunäärmete takistatud tegevuse läbi tingi
tud juuste väljalangemise ravimiseks on „Cholestin“
parim vahend nagu :
kuiva seborröa (kõõm, kestendus, Seborrhoea
sicca,) seborröalise paljaspeasuse (alopecia se
borrhoica s. furfuracea, s. pityrodes capillitii),
pärast nakkushaigusliku paljaspeasuse (alopecia
symptomatica), enneaegse paljaspeasuse (alo
pecia praesenelis) ja peanaha-põletikkude juures.
„Cholestini" tarvitamisviis on järgmine :
„Cholestin’iga" tuleb üle päeva või iga päev
peanahka niisutada ja resorptsiooni edendamiseks
sõrmeotsaga, masseerida.
Seborröa (kõõm) kaob
juba nädalase tarvitamise järele. Paljaspeasust (alo
pecia) tuleb ravida vähemalt 1—2 kuud.
„Cholestin“ on müügil kõigis apteegis originaalpudeleis ca. 120 ccm.
Farbenhandel.
Zin als Farbenbestandteil.
Das Zink kommt in der heutigen Anstreichtechnik
in zweierlei Verwendugsarten vor: Als chemischer Be
standteil findet es sich in einigen wichtigen Weiss
pigmenten, vor allem dem Zinkweiss und der Litho
pone, denen sich seit einiger Zeit die schwach
bleihaltigen, bei der Verbrennung zinkhaltiger Ma
terialen gewonnen
Zinkoxyde zugesellen.
Blaue
Zinkfarben gibt es bis heute ebensowenig wie rote,
wogegen die basischen Zinkchromate als gelbe Kom
ponenten vielverwendeter Grünmischungen (Zinkgrün,
Viktoriagrün) grosse praktische Bedeutung erlangt
haben. Ausser in chemisch gebundenem Zustande
verwendet man das Zink auch als Metallpulver, das
man anderen Farben beimengt, um ihnen neben dem
neutralen Grauton rostschützende Eigenschaften zu
geben.
Wollte man sich von der wirtschaftlichen Bedeu
tung der eigentlichen Zinkfarben eine Vorstellung
machen, so müsste man sie hinsichtlich ihres Preises
und ihrer technischen Verwendbarkeit mit anderen
Pigmenten vergleichen. Da ergäbe sich nun ein sehr
verschiedenartiges Bild, je nachdem man die Zink
farben als eine Ergänzung oder Konkurrenz anderer
Fabrikate auffasst. In Wirklichkeit sind sie weder das
eine noch das andere, sondern eine selbständige,
durch charakteristliche Eigenschaften ausgezeichnete
Klasse von Körperfarben. Infolgedessen kann man es
nur begrüssen, wenn der aufreibende Kampf, den
Lithopone und Bleiweiss früher gegeneinander aus
fochten, nunmehr damit geendet hat, dass beide Far
ben das ihnen gebührende Feld behaupten. Die
Zinkfarben können weder andere Pigmente „ersetzen”
noch sind sie selbst ersetzbar. Ihre allgemeinen und
besonderen Eigenschaften sind oft und eingehend be
schrieben und erörtet worden. Ich beschränke mich
im Folgenden auf einige Feststellungen, die nicht all
91
gemein bekannt sind, deren Kenntnis jedoch im
Rahmen der heutigen Marktlage von Nutzen sein dürfte.
Die oftmals aufgeworfene Frage, ob bzw. inwie
weit sich die Zinkfarben für den Rostschutz eignen,
kann nicht mit „Ja" oder „Nein" beantwortet werden.
Vor den Bleifarben, die immer noch zu Recht als die
„klassischen“ Rostschutzfarben gelten, haben die Zink
farben völlige Ungiftigkeit voraus. Man muss sich
dabei vergegenwärtigen, dass auch die Rostschutzwir
kung der Bleifarben eine individuell verschiedene ist,
insofern lediglich Mennige und Glätte dem Eisen einen
unmittelbaren Schutz gewähren, während dem Bleiweiss vorwiegend die Aufgabe zufällt, die schädigenden
Bestandteile der Atmosphäre im Deckanstrich vom
Eisen abzuhalten. Dass die Rostschutzeignung eines
Pigments eng damit zusammenhängt, bis zu welchem
Grade es im Bindemittel verseift werden kann, steht
äusser Zweifel. Die Lithopone scheidet vorerst für
den Rostschutz aus, weil sie in keinem Bindemittel
nachweisbar verseifbar ist. Sollten einmal umwälzende
Neuerungen im Bindemittelwesen eintreten, so wird es
vielleicht möglich sein, dieses wichtige Pigment für
Rostschutzzwecke heranzuziehen. Die Zinkoxyde zeigen
eine gewisse Tendenz, in Leinöl zu verseifen, doch
sind die Zinkseifen den Bleiseifen an Härte und Wie
derstandsfähigkeit bei weitem nicht gewachsen. Man
sollte demnacli glauben, dass die Zinkoxyde für den
Aufbau von Rostschutzfarben auch nicht viel mehr
bedeuten als die Lithopone, träte hier nicht ein neuer,
interessanter Gesichtspunkt auf, der in den vom
Reichsbahnzentralamt zur Lieferung und Verarbeitung
von Anstreichstoffen erlassenen Vorschriften deutlich
zum Ausdruck kommt:
Diese Vorschriften besagen, dass für rauchgasfreie
Farben im Deckanstrich eine Mischung von Bleiweiss
und Zinkoxyd in Anwendung zu bringen ist. Ob es
sich hier um eine blosse Sparsamkeitsmassregel handelt
bzw. ob die relative Rauchgaszersetzlichkeit mancher.
Bleiweissmarken mit hereinspielt, wird nirgends aus
92
gesprochen. Davon abgesehen scheint hier die merk
würdige Erfahrungstatsache verwertet worden zu sein,
dass zusammengesetzte („heterodisperse") Anstreich
stoffe hei zweckdienlicher Zusammensetzung die Vor
züge ihrer Bestandteile in erhöhtem Masse zeigen.
Wenigstens stehen diese Feststellungen mit der in den
Künstlerateliers gemachten Erfahrung, derzufolge eine
Mischung aus Bleiweiss und Zinkoxyd ein „Mischweiss" genanntes vorzügliches Produkt ergibt, durch
aus im Einklang. Für den wetterfesten Schlussanstrich
technischer Objekte dürften schon aus kalkulativen
Gründen die schwach bleihaltigen Zinkoxyde den
kalten, blaustichigen und teureren Zinkweisssorten
vorzuziehen sein. Diese Zinkoxyde sind unverschnit
tene Hüttenprodukte von grosser Ausgiebigkeit und
Deckkraft, die sich mit Bleiweiss vortrefflich mischen.
Ganz anders als die Zinkoxyde verhalten sich im
Bostschutz die Zinkchromate. Hier ist das
wirksame Prinzip die Chromsäure, die das Eisen bis
zu einem gewissen Grade in den „passiven“ Zustand
versetzt also in diesem Sinne eine ähnliche Wirkung
ausübt, wie sie auch von der Mennige behauptet wird,
was gar nicht Wunder nimmt, nachdem beide Farb
stoffe hinsichtlich der Art, wie sie den Sauerstoff gebunden enthalten, einige Verwandtschaft aufweisem
Demnach ist es selbstverständlich, dass die Zinkchromate in ihrer Anwendung auf Eisen nur im
Grundanstrich positive Bedeutung haben. Man kann
unter diesem Gesichtswinkel die verschiedenen Zink
grünsorten, namentlich wenn sie schwach basisches
Berlinerblau enthalten, als rostverzögernde Pigmente
ansprechen. Erwähnt sei hier, dass ein amerikanisches
Patent das Zinkchromat als direktes Grundierungsmittel für Eisen benutzt, wie überhaupt der Yankee
den Zinkfarben weit mehr Bedeutung beilegt als der
Deutsche. Sonst wäre es nicht denkbar, dass die bei
uns schon ziemlich seltenen Zinstaubfarben jenseits
des grossen Teiches noch immer in erheblichem Umfange in Verwendung sind.
93
Reklaamimaterjaalist,
Ettepanek selle kasutamiseks.
Püüe ergutada detailisti edukale reklaamile, leiab
ikka enam vastukaja, ja eriti rohukaubanduse alal
ollakse intensiivselt tegevuses küsimusega, kuidas oma
vaateakent võimalikult mõjuvalt dekoreerida.
Detailistil pole aga vahel kahjuks käepärast va
hendeid, mis selleks vajalikud, oleks, et akent mood
salt ja effektselt dekoreerida. Ise valmistada neid ei
õnnestu igakord, nii et detailist tihti plakaate ja muid
dekoreerimise vahendeid peab tarvitama mida temale
vabrikute poolt on saadetud.
Summad, mida aastas annavad välja vabrikandid
vaateakna reklaamide valmistamiseks, moodustavad
tunduva osa üldisest reklaamieelarvest, ja on siis ka
arusaadav, kui vabrikandid kaebavad, et suur osa sel
lest reklaammaterjalist tihti kolikambrites kasutamatult
vedeleb. Kuigi kulusid ei põlata, et kaupade kata
loogi maitsekalt ja mõjuvalt kokku seada, pole veel
ükski vabrikant tulnud mõttele saata oma propagandamaterjali illustreeritud nimestikku oma klientidele.
Kuigi sarnase kataloogi valmistamine on seotud teatud
kuludega, on need siiski väikesed, mõeldes kasudele,
mida ta toob vabrikandile. Detailistil on nüüd üle
vaade tema käsutuses olevast materjalist ja tellib ai
nult seda, mida ta tõesti saab ja kavatseb tarvitada
oma vaateakna jaoks. Arusaadavalt on nõuetav, et
täpne suurus ja ka värvid oleksid kataloogist näha.
Vabrikant võiks sel viisil oma kliendi soovidele täpselt
vastu tulla, ilma, et karta tarvitseks, et tema väärtus
lik reklaammaterjaal kasutult siis saaks raisatud. Sar
nane reklaami kataloog kahtlemata muretseks uusi
ärisõpru vabrikandile ja tema artiklite läbimüüki palju
enam tõstaks kui ainult kaupadekataloog seda võiks
teha. On ka arusaadav, et detailist meeleldi ilustab
oma vaateakent mõjuva pildi või plakatiga. Leiab ta
reklaamkataloogist ka hea pildi, tellib ta ka selle,
94
et seda ülesseada äriruumi või vaateaknale. Ja see
mõjutab kindlasti vastava artikli läbimüüki.
Kataloog peab loomulikult olema hea välimusega,
et oma otstarbet täita, ent see on ju ostjaskonna tee
nimine ning kasu sellest läheb tagasi vabrikandile.
Fotoosakond rohukaupluses.
Kuidas sisseseada rohukaupluse juure fotoosakonda,
selleks avaldame alamal mõningaid näpunäiteid.
Fotoosakonda tuleb süstemaatiliselt ülesehitada
ning laiendada, eriti siis kui kapitali on piiratult kasu
tada. On tarvilik vastavat turgu n. ö. analüüsida kus
juures erilist tähelepanu tuleb pühendada ostjaskonnale,
tema ostujõule, soovidele ning kalduvustele. Võima
luse järele tuleks fotoosakond rohukauplusest eraldada,
et hoida tekitamast muljet ühest ka-fotoärist. Ka peaks
äris tingimata leiduma lauakene fotoasjanduse ajakir
jadega prospektidega jne. Sest just fotoostjate teeni
mine on aeganõudev, ning ootaja ostja meeleldi vahe
peal lehitseks vastavat kirjandust. Peatudes fotoartiklitel, mida nendest on otstarbekohasem pidada kas
tuntud vabriku oma või jälle tundmatu uudiskaup.
Muidugi on tuntud kaamerad kergemini müüdavamad,
ent seejuures tuleb sellega arvestada, et nende vabri
kute poolt tingimuseks seatakse hinnast kinni pidada,
mis äridele piiratud võimalustega võib raskusi sünni
tada ja tihti sunnib ärimeest üleminema mingile tund
matule kaubamärgile. Kuigi sealjuures tuleb tähelepanna, et lõplik üleminek tundmata märgile ning selle
sisse töötamine nõuab väga palju hoolt ja tööd.
Erilisi tähelepanu tuleb sisseostudel pöörata komp
litseeritud aparaatidele, sest amatöörid armastavad
töötada nii mugavasti kui võimalik. Aparaatide suuruse
kohta olgu tähendatud, et harilikud aparaadid (platede
jaoks) on eelistatud 9X12 ja 6X9 formaadis. Asja
armastajatele kes tahavad tarvitada platesid ning filme
95
on soovitavad plateaparaadid filmi kasettidega. Daa
mid omakorda armastavad rullfilmaparaate. Valguskõva objektiivi võib tarvitada otstarbekohaselt ainult
vilunud amatöör, kuna algajaile sobib enam nõrkvalgus. Üldse on soovitav jääda peatuma teatud mo
dellide juure, et selleläbi lõpuks mõnele märgile
spetsialiseeruda.
Platedest, filmidest ja paberitest on soovitav pi
dada tuntud vabrikute saadusi. Oma ärile erilist
märki muretseda on vaid väga suure läbimüügi juures
mõeldav. Tundmata kaupade juures tulel) võtta ar
vesse seda suurt vastutust mis on tingitud nende tihti
puudulikust kvaliteedist. See on arvatavasti enesest
mõistetav, et tulel) pidada vaid minevaid formaate
filmidest, platedest ning paberitest. Kopeerpaberitest
tarvitatakse praegu peaasjalikult n. n. Gaslichtpapiere.
Tarvilikke kemikaaliaid peal) rohukauplus. Tarvilik on
peaasjalikult pidada mõnda head ilmutajat ning,
kinnitajat.
Lisaosadest oleks tähtsad niisugused, mis hõlbustavad asjaarmastajatel ülesvõtmist; nendest oleks kõige
pealt nimetamisväärt valgustus - kaugusmõõtja. Eriti
rullfilmaparaatide juures on kaugusmõõtja väärtuslikuks abiks. Ka on tähtsad isepäästja ja statiivid,
nendest mitte need odavamad, vaid otstarbekohasemad
ning head.
Lühidalt, fotoosakond peal) olema varustatud kõi
gega, mida vajab üks amatöör,
Amatöörkinoaparaate ning projektoreid on mõeldav
pidada vaid puht fotoäridel, ehk siis eriti hästi sisse
seatud fotoosakondadel. Ka nõuab see enam vasta
vaid teadmisi ning huvi asja vastu. Iseenesest on
amatöörkinoasjandus tänapäev tehniliselt nii kõrgel,
et sel alal tarvisminev materjaal täiesti väärtuslik on.
Kui drogistil on tõsist huvi amatöörkinoasjanduse
vastu, siis tehnilised raskused on võidetavad.
96
Drogisti fotoosakond.
ühte äri hästi sissetöötada ja õitsele viia ei ole
kerge. Veel raskem on seda teha ühe uue osakonnaga.
Võimalus fotoasjandust jälle drogisti kutsega ühendada,
kuhu ta ka õieti kuulub, on vaid siis võimalik, kui
iga drogist huvitul) ja teadmisi püüab omandada fotoasjandusest.
Siin järgnegu jälle mõningaid näpunäiteid fotoosakonna sissetöötamisest. Kui tihti ei või juhtuda, et
klient astub ärisse, palul) näpunäiteid (nii näiteks fototehnilisi) ja lahkub ilma midagi ostmata. Nüüd
müüja leiab, et aeg on täiesti asjatult raisatud ja ta
on vast isegi pahane ostja peale. Ei tohi aga kunagi
nõuda, et iga sõna mis öeldakse, kohe väljamakstud
saaks. Kahjuks on aga just see arvamine meie müüjaskonna hellaks kohaks. Ent olgu tähendatud, üks
nõuanne kui ta hea on, saal) alati makstud varem
või hiljem.
Ent seda ülesannet võib ärimees ka omale kerge
maks ja klientidele mugavamaks teha. Ärisse tuleks
ülesseada kirjakast pealkirjaga : Eriküsimusi meie fotoosakonnale. Üllatutakse nähes, kui hästi see kast oma
otstarvet täidab ja kindlasti valmistab rõõmu veendu
mus, kui palju kliente äril tõepoolest on. Vastused
nende küsimuste peale võib ära viia ärist järgmisel
päeval — vastav märkus peab leiduma ka kirjakasti
juures. Otsekohesele vastusele võib juure lisada mõ
ningaid selgitavaid sõnu — selgitavad sõnad on soo
vitavad sõnad. Sarnaselt teenitud klient jääb alati
ärile truuks.
------------ Parim hambapasta on -------------
DENTAI
I L“
99 L EIN
Nõudke igal pool.
Keemiatööstus G. SCHWARZ & Ko.
Tallinn. Telefon 440-00.
97
W&^fWWiMtoWMHWMHM^ItfHWHI^toGGM
,
|Meie saadused on kodumaali
j esikohal!1
ÕlilahidI
:
$Emailvärvid1
Autclakid$
1
Piirituselakid1
E$
t o-ü. H. Grafe 8. Jürgens 1
1Tallinn.I
**00000*0000000000
Ooker- metall- ja lakkpörandavärvid.
Põrandavärvide all tuleb mõista mullavärve, kollakaspruunist kuni tumeda punakaspruuni varjundini.
Nimetatud mullavärvid sisaldavad vaid harva loomu
likkude mineraalvärvide põhiaineid. Harilikult on siin
tegemist mitmesuguste segudega, et saavutada igaühe
soovikohast varjundit.
Seetõttu on põrandavärvide
koosseis väga mitmesugune. Iga vabrik segab värvi
oma meetodi järele, tarvitades selleks erisuguseid toores
aineid.
Põrandavärvide juures tehtakse vahet lihtsa põrandaookeri ja metall-põrandavärvi vahel.
Lihtne põrandaooker põhjeneb mitmesuguse pärit
oluga lihtsal ookeril, kusjuures vähem armastatavad on
kallihinnalised, kuid vähese katmisvõimega prantsuse
ookrid, missuguseid lisatakse vaid vähesel hulgal juurde,
et saavutada eriti ilusaid varjundeid.
98
Värnitsale veidi sikkativi juurelisamine mõjutab
värvi kiiremat kuivamist.
Parema kuivamisvõimega on aga metall-porandavärvid, mida võib seletada sellega, et toore mullavärvi
jahvatamise juures lisatakse sellele juure teatud prot
sent tina- või mangaanühendeid.
Ooker peab olema võimalikult peeneteraline, sest
selle praktiline ümbertöötamine piirdub vaid, ilma
erilise jahvatamis-protsessita, lihtsa segamisega värnit
saga.
Üksikute seguosade erikaalu erinevused ei ole
siinjuures tähtsad, sest seda värvi valmistatakse vaid
lühikest aega enne tarvitamist, ning selle ebaühtlane
sadestumine ei tule siinjuures küsimusele.
Teine asi on valmistehtud lakkvärvid, kus mittesadestumine on värvi kõrge kvaliteedi tunnusmärgiks.
Kerge sadestumine on siinjuures veel vastuvõetav, kui
seda õnnestub juba lihtsa segamisega kõrvaldada.
Lakkvärvide juures tuleb ette värvi paksenemine,
mille põhjust peab otsima kas ookeri liiga rasvasisaldavuses või laki ülihapus iseloomus.
Laki kvaliteet mängib ülisuurt osa lakkpõrandavärvi hinnangul. Valmistehtud lakkvärvi koosseis ei
tohi kunagi üle astuda teatud proportsioonist. Harili
kult loetakse normaalseks laki suhtumist värvile 40 : 60
proportsioonis.
Kui värvi koosseis ei vasta sellele, siis kuivab värv
kergesti ilma meeldiva läiketa.
Üldiselt peab tähendama, et on raske valmistada
igas suhtes laitmatut põrandavärvi.
=
Ärilist kasu saavutate
=
ühe kuulutuse läbi ajakirjas
„Eesti Magazin“ ||
99
A-S. Prov. Julius Gill
NITIII I1 IIII11 I11 IIEI IM 11" 1*11III III HIID I1IM"III
Rohukaubasuurlaod ja laboratooriumid
Tartus.
ZVICOLOL Aorens Vana Posti 7
C.LS41T. 1439 Tallinn,
Müük en gros :
Sisetallad korgist, loofah’st,
Moment-nahavärvid väikseis
ja suuris pudeleis, liiterkannudes.
Seemisnaha puhastamlsvahendid mitmesugusis värves,
vedelad ja kivis.
Harjad seemisn-h-puhastamiseks.
linoleumist, vildist jne.
Celluloidist a) silmavarjud,
bj prillid mitmesugusis vormes ja värves.
Jalatoed haigetele jalgadele.
„Drogistide Teataja"
on kõige tagajärjerikkamaks
eriajakirjaks
—:— ostjaskonna leidmisel. —:—
100
Kolmanda järgu kaubandusliku äritunnistusega kaubelda keelatud kaupade
nimestik.
UKSK ja Kaubandus-tööstuskoja algatusel sai re
videerimisele võetud kolmanda järgu kaubandusliku
äritunnistusega kaubelda keelatud kaupade nimestik.
Uus nimestik on avaldatud „Riigi Teatajas" Nr.
82 — 17. oktoobril 1933. a. — § 609 all:
Majandusministri poolt kokkuleppel vastavate amet
kondadega kinnitatud kolmanda järgu kaubandusliku
äritunnistusega kaubelda keelatud kaupade nimestik.
Alus : Otsemaksude seaduse
lisa, III järgu kava p. 1.
§ 449 (VSK V köide), II
I.
1. Kalliskivid, pärlid, korallid; täiesti
või osalt
kullast või plaatinast valmistatud esemed; asjad hõbe
dast, pronksist, melhiorist ja valgestmetallist, arvatud
välja väikesed odavad ehteasjad.
2. Igasugused esemed kallis- ja poolkalliskividest,
kristallist, majolikast ning portselanist, arvatud välja
väikesed odavad asjad.
3. Igasugused esemed elevandi- ja kilpkonnaluust,
merevaigust, korallidest, pärlmutrist, arvatud välja
väikesed odavad asjad.
4. Antiikesemed ja maalid.
5. Igasugused masinad, mootorid ja nende osad,
arvatud välja põllumajanduslikkude masinate osad.
6. Mehaanilised liikumisvahendid, vedrusõiduriistad, jalgrattad ja nende osad;' hobuseriistad, arvatud
välja tööhobuseriistad.
7. Veepuhastamise-aparaadid ja veevärgi-abinõud,
rahakapid, metallkirstud, reformpõhjaga raudvoodid ja
vedrumadratsid.
8. Igasugused relvad.
9. Päevapildiaparaadid, optika-, füüsika- ja kirurgiariistad; elektriga köetavad ja töötavad abinõud ja
101
tarbeasjad, arvatud välja elektrilambid ja installatsioonimaterjab
10. Polsterdatud, nikerdatud ja poleeritud mööb
lid, arvatud välja pruugitud asjad; lihvitud klaasiga
peeglid suurusega üle 750 ruutsentimeetri.
11. Vaibad, tekid, gobeläänid ja ukse-eesriided,
arvatud välja lihtsamad käsitsi valmistatud asjad.
12. Muusikariistad, arvatud välja lihtsad lõõts- ja
keelpillid; raadioaparaadid ja nende osad.
13. Kummi- ja guttapertshkaubad, arvatud välja :
kalossid, laste mänguasjad ja muud väikesed odavad
asjad, nagu kammid jne.
14. Sevroo-, seemis-, glasee-, lakk- ja pressitud
ilustustega nahk ning neist valmistatud asjad.
15. Apteegikaubad, välismaa lõhnaõlid ja kosmeetilised vahendid; igasugused värvid, tapetid, arvatud
välja: värvipulbrid, riidevärvid ja tapetid, mille rulli
hind ei ületa 25 senti.
16. Kallid karusnahad ja nende imitatsioonid, ar
vatud välja koduloomade karusnahad.
17. Uued valmisriided, arvatud välja puuvillased
riided.
18. Galanteriikaubad, mis kaunistatud pärlitega,
poolkalliskividega, pärlmutriga jne.; siid ja sellest val
mistatud esemed; vihma- ja päevavarjud siidist ja
kunstsiidist; linane ja siidpesu.
19. Igasugused tekstiilkaubad,
villased ja kodukoetud riided.
arvatud välja puu
20. Meeste- ja naisterahva peakatted,
ületab 6 krooni.
mille hind
21. Delikatesskaubad, nagu hummrid, kaaviar,
austrid, sardiinid, välismaa konserveeritud puuvili jm.s.; välismaa alkoholised joogid ja naturaalsed mine
raalveed.
22. Igasugused välismaa vabrikutooted, arvatud
välja esimese järgu tarbeained ja lihtsam pudukaup.
102
Käesolev nimestik hakkab maksma 1934. maksu
aastast. Samast ajast kaotab maksvuse Vene rahami
nistri poolt kokkuleppel vastavate ametkondadega 1.
detsembril 1898 kinnitatud nimestik (VSKK 12. det
sembril 1898 nr. 155).
28. septembril 1933. Nr. 10427.
Eeltoodud kaupade nimestik ei muuda senist olu
korda äritunnistuste järkude alal. Sest kuigi mõned
kaubaartiklid, nagu gastronoomia ja koloniaalkaubad,
riidevärvid, odavad tapetid ja peakatted on III järgu
äritunnistusega kaubelda keelatud kaupade nimekirjast
maha kustutatud, ei tehtud juba seni mingit takistust
nende kaupadega kauplemiseks III järgu äritunnistuse
alusel.
Tilgatabel.
Vedeliku tilgakaal on olenev pinna suurusest,
millelt tilk langeb. Rahvusvaheliseks normiks tilgakaalu arvestamisel on Ihm. 3 mm. Normaal-tilgutaja
peab andma 15° juures 20 tilka destill.-vett — 1 g.
Tilgutamisel võib praktiliselt tähelepanemata jätta
väljavoolu kiirust ja temperatuuri, ainult ei pea mitte
liiga kiirelt tilgutama.
Erivedelikkude tilgakaal on erisugune.
Segude tilgakaal asub komponentide tilgakaalude
vahel, pole aga alati mitte matemaatiliselt arvutatav.
Tahkete ja gaasitaoliste ainete lahuste tilgakaaluks võib praktiliselt lugeda lahustusaine tilgakaalu.
Kõigi soolade, alkoloidide, suhkru, kummi jne. vesiJahuste, ka kõige kontsentritumate, nagu Sol. kal. jodat.
1+1, Sir. spl., Mucil. Gummi arabic., Acid. hydrochloric. j. t. tilgakaaluks on puhta vee tilgakaal. Kõik soo
lade, alkaloidide jne. lahused mõrumandlivees omavad
mõrumandlivee tilgakaalu jne.
103
Rahva tervishoiu korraldamise seadus .................53—67
Väljaspool apteeke’ mürgiste ja kangemõjuliste
ainete müügiseadus
..................................................67—68
Mürgiliste ja kangemõjuliste ainete väljaspool
apteeke müügi määrus ......................................................68—73
Esimese järgu mürgiste ja kangemõjuliste ainete
nimekiri................................................................................... 77—80
Teise järgu mürgiste ja kangemõjuliste ainete
nimekiri ...................................................................................80—81
Kolmanda järgu mürgiste ja kangemõjuliste ainete
nimekiri ............................................................................... 82—86
Neljanda järgu mürgiste ja kangemõjuliste ainete
nimekiri .............................................................................. 86-87
Cholestin ....................................................................................... 87—89
Farbenhandel........................................................................... 91—98
Reklaamimaterjalist (ettepanek selle kasutamiseks)
„PHARMA"
Tallinn, Narva mnt. 10.
Telefon 313-11, 313-12.
K. A. Rütmann & Co.
Tallinn, Jaani t. 9.
Telefonid:
Kontor 466-72,
ladu 456-93.
Alaline suur ladu keemia-kaupadest:
seebikivi, sooda, calz, sooda bicarbon, kanifool,
kloorlubi, kloormagneesium, glaubersool, pottash,
kroomsoolad, happed j. t. toorained tekstiil-, klaasi-,
seebi-, naha-, paberi- ja keemiatööstuse tarvis.
Tartus ladu:
108
Kaluri 17.
Telef. 1-74.
Tl
1111
SOOME
Parimad puhastusvahendid
on pulber ja seep (kivi)
Puhastavad klaasi,
metalli jne. jne.
Saadaval igal pool.
Riidevärvitööstus
„SADE"
Tallinn, Estonia puiest. 25, tel. 455-66.
-III
Meie riidevärvid on tarvitatavad koduseks värvi
miseks igasugusele lõngale. Lühikese aja jooksul
on meie riidevärvid üldnõuetavaks saanud oma
headuse poolest. Veenduge selles ja teie soovi
tate neid siis ka kindlasti oma ostjatele.
199
25. JUUBELIAASTA
25. aastate asjatundl. ja praktiliste kat
sete tulemus on, et suurima pesu hoid
mise ja ideaalse puhtuse saavutate
Sead. kait. kaubamärk
m agister W. WIECKMANNI
LUMIVALG
Maitseainetet ö ö s tu s
Paldiski maantee 25.
VAMROI A Tallinn, ToomVAMBOLA kuninga t. 28.
Kõnetraat 458-93.
NA
See bi-, sooda- ja küünlavabrik „VERONI KAG
Tartu, Aleksandr! tän. 16.
1
1
Soovitab:
Blondol shampoo, palmõli toalettseepi,
palmõli saunaseepi jne.
Saadaval igal pool !
Vabrik valmistab: kõik
suguseid sorte piirituslakke,
polituuri, naha-apretuuri,
TALLINN, UUS T. 30, TEL. 441-62.
saapakreemi, kingakivi,
vaha, õlilakki, asfaltlakki.
pronks-tinktuuri, sikatiivi, dobolini, tempellakki, munalakki, kübaralakki ja muid keemilisi aineid.
„UUS MARS"%
111
Lakitehas
G. LAURENTIUS
Tallinnas, V. Tartu mnt. 26.
Kõnetraat 308-77.
Polituurid — puu, metalli ja nahale.
Piirituslakid — puu, metalli, naha ja paberile
Olilakid— mööbli, uste, akende, ahjude, põ
randa, paatide, sõidukite jne. töödele.
Kuulutustel „Drogistide Teatajas"
on alati edu.
112
TERMOL
Need kolm meie erisaadust on parimad, mida
kosmeetika saadab
pakkuda.
Termol-seep erineb tunta
valt tarvitatavatest tualettseepidest. Sisaldab kosmeetilist
vahendit Termol. Kaitseb nahka
üleliigse rasvakartuse eest,
elustab naha tegevust ning
teeb ta pehmeks ning värskeks.
on nüüdis
aja uusim ja täiuslikum naharavi vahend. Tema mõju on
üllatav õrna, värske naha saa
vutamiseks. Ta kõrvaldab kõik
naha defektid lühikese ajaga
ning kaitseb nahka väliste
mõjude vastu.
Termol kreeni
Termol puuder. Katab suurepäraliselt, ei sisalda ühtegi
nahale kahjulikku ainet, ning
omab meeldiva lõhna.
Esimese Järgu parfümeeria, kosmeetika Ja fualettssepide tehas
Laboratoorium „VIKO“ a-s.
Tallinnas, Lubja II, omas majas., telef. 307 09.
seep
kreem
kompakt
lõhnaõli
jne. jne. jne.
a-s. Ephag, Tallinn.
KEEMIATEHAS
Dr. chem. A. STANGE 0-Ü
Tallinn, Telliskivi 15 o. m., telef. 442-68.
Rentnik M. Sepp.
Essentsid
kompveki tööstustele, limonaadi
liköörivabrikutele ja kondiitritele.
tehastele,
Dextriin
kollane ja valge.
Linnakse-menthol kompvekid.
Citrovanille „Kola“,
Parfümeeria ja kosmeetika
kaubad suures valikus.
Tubaka aroom essentsid.
Mitmesugused tehnilised preparaadid.
VaataDrogisti
KALENDERKÄSIRAAMAT
sisaldab drogistidel...Drogisti
KALENDERKÄSIRAAMAT
sisaldab drogistidele ja ka teistele, kes sel alal
töötavad, vajalikke seadusi, määrusi, informat
sioone jne. jne. jne.
TOIMETANUD
A. F. Palm
(„Drogistide Teataja“ toimetaja)
1935
KIRJASTANUD AJAKIRI „DROGISTIDE TEATAJA“
TALLINNAS
NOVEMBER 1934.
Meie saadused
on kodumaal
esikohal!
GRAFOLIN emailvärvid
Hard-Gloss Välispidine emailvärv (ka
kuumusekindel)
Cuminor Valge emailvärv
välistöödeks)
(sise- kui
Graniit Põranda lakkvärv (läikega kivikõva pind)
Abjulakk Talust ja värvilised (ei lõhna
1400 juures)
Duro Põrandalakk (sooda-, happe- ja
veekindel!
Kopaal-tõllalakk TVr. 100 Välisõhulakk
Diirituselakid ja polituurid
O-iü. MELESKI KLAASIVABRIK i
valmistab igasugus. kõrgekvaliteedilisi apteegi- ja teisi õõnes- 1
klaaskaupu
1
nagu näit.: rohu- ja materjalipudeleid, balloone ja purke valgest, poolvalgest ja värvilisest klaasist, salvipurke piima-klaasist j. n. e.=
Tellimiste täitmine korralik ja kiire,- =
hinnad mõõdukad.
0-ü. Meleski klaasivabriku juhatus : Tallinn, V. Tartu m. 6 =
Tel.: 458-82 ja 470-45.
10 =
Vabrik: Meleskis, Meleski p. ag.
Tel.: Kolga-Jaani 6 -
PROVIISOR K. FELDMANN’
KOSMEETIKA JA PARFÜM. LABORATOORIUM
„MODERN“
PUUVILJA ESSENTSIDE TÖÖSTU
Tallinnas, Väike Karja t. 1-2. Tel. 435-08
Posti jooksev arve Nr. 143.
PUUVILJA ESSENTSID: Kompvekivabrikutel
kondiitri äridele, limonaadi tööstustele, likööri- j
siirupitehastele.
OSAKONNAD VÄLISMAAL: 1. Pariis (Prantsus
maa. 2. Brüssel (Belgia). 3. Varssav (Poola). 4. Rii
(Läti).
VÄLISMAA KOSMEETIKA JA PARFÜMEERL
OSAKONNAD: 1. Parfümerie „MIRGE“, Paris
2. Produits de beaute et parfumerie de lux
„AMOS", Paris.
LA KITEHA S
G. LAURENTIUS
TALLINNAS, PIKK 67, KNTR. 308-77.
*
*
*
POLITUURID - puu, metalli ja nahale.
PIIRITUSLAKID - puu, metalli, naha
Ja paberile.
ÖLILAKID - mööbli, uste, akende, ah
jude, põranda, paatide, sõidukite jne.
töödele.
EMAILLAKID — igasugustele töödele.
Tondimust, sikatiivid, pronkstinktuur,
zaponlakk, koolitini Ja templivärv —
kõik ainult jällemüüjatele.
4
K.A.RÜTMAN & CO.
Tallinn, Jaani tän. 9.
Telefonid;
Kontor 466-72,
ladu 456-93,
Alaline suur ladu keemia-kaupadest:
seebikivi, sooda caiz., sooda bicarbon.,
kanifool,
kloorlubi,
glauberisool,
kloormagneesium,
pottasch,
kroomsoolad,
happed, j. t. toorained tekstiil-, klaasi,
seebi-, naha-, paberi-, ja keemiatöös
tuste tarvis.
A|SIMVEY
MEV A
A NDEREN
X 1LANDEOLI
TALLINN, VIRU T. 9,
TEL 446-46.
Soovitab oma tööstusest en gros ja en detail:
Pesemisnuustikud paeltega
(Rückenreiber)
Froteest ja loofah’st ) suured ja
ainult loofah’st
/ väiksed
Pesemiskindaid
(Frotierhandschuhe)
Froteest ja loofah’st
ainult loofah’st
,,
froteest
Puudritopsud (Puderquasten) mitmesugusis suurusis ja värves.
Tektuurid ja pulbrikapslid.
5
Tarvitage Agfa fototarbeid
müügil igas fotoäris
Esindus ja ladu &estis
=Alaline suur ladu keemia-kaupadest
=
tööstuse otstarbeks. -
-
VÄRVEJ
ÕLISID|
LAKKE•
|ROHTUSID
J
KOSMEETIKA|
2
VI VTHW VIIVETI IIINI IIP ET I"IIP IIP EP TIIMTIIIT IIP"IIP VIID6
DROGISTI
KALENDER-KÄSIRAAMAT
sisaldab drogistidele ja ka teistele, kes sel alal
töötavad, vajalikke seadusi, määrusi, informat
sioone jne. jne. jne.
TOIMETANUD
A. F. Palm
(„Drogistide Teataja"
toimetaja)
KIRJASTANUD
AJAKIRI „DROGISTIDE TEATAJA"
TALLINNAS.
NOVEMBER 1934.
1
1
ESTLAND
Die estnischen Drogenge
schäfte, Gross- u. Klein
handlungen u. alle Laboratoriume erreicht man am
zweckmässigsten durch
eine Anzeige in dem in
Estland erscheinenden ein
zigen Fachblatt
„Drogisfide Tealaja"
Probenummern und Preis
anstellungen kostenlos
durch die Administration
d. „DROGISTIDE TEATAJA" Tallinn (Reval) Est
land, Postfach 224.
2Q REEDE
Riie — kui uus seisab aastat paar
kui see värvitud värviga
44
31 päeva
21 LAUPÄEV
PÜHAPÄEV
93 ESMASPÄEV
24 TEISIPÄEV
KESKNÄDAL
69 1 Jõulupüha
9* NELJAPÄEV
60 II Jõulupüha
^^ REEDE
64
III Jõulupüha
2g LAUPÄEV
29 PÜHAPÄEV
bn ESMASPÄEV
31 TEISIPÄEV
„STAR"
45
„Drogistide Teataja"
1935 aastal algab oma 8-dat aastakäiku.
„Drogistide Teataja“
drogistide häälekandja, mille veerud kõi
gile kutsekaaslasile alati on avatud, ilmub
Tallinnas, Eesti Drogistide Seltsi välja
andel järjekindlalt üks kord kuus, iga kuu
viimasel või järgmise kuu esimesel nädalal.
„Drogistide Teataja“
omab laialdase kaastööliste pere nii kodukui välismail, mis tagab sisu mitmekesi
sust ja huvitavust.
„Drogistide Teataja"
tahab samas suunas jatkata oma ilmumist
ka edaspidi, püüab oma lehekülgede arvu
ja sisu väärtust senise järjekindlusega
veelgi tõsta ja kõigiti kohandada ameti
vendade kutsehuvidele.
„Drogistide Teataja"
omab kindla ja püsiva tellijateringkonna,
järjekindlalt kasvava ja suureneva, mis
tagab kõige kindlamalt ajakirja ilmumist
ja edu.
„Drogistide Teataja"
tellimishind on aastas kr. 2.50, pool
aastas kr. 1.50.
Kes tänaseni veel ei seisa „Drogistide
Teataja" tellijate nimekirjas, telligu „Drogistide
Teataja" aegsasti, sest „Drogistide Teataja"
kaudu olete tähtsamate kutseküsimustega kon
taktis, ja see on tõelise drogisti otsekohene kohus.
A. F. Palm
Ajakirja „Drogistide Teataja“ toimetaja
KROOMIMINE JA NIKELDAMINE.
Avatud kõigi viimase aja galvanotehnika suur
saavutuste järgi. Moodsaim sissesea d.
Uus tän. 28. telef. 469-79.
Kroomimine on XX aastasaja maailma tehniline suursaavutus
Kroomitud esemed on luksuslikud, suurima vastupidavusega
Kroomkate on kõvem kui ükski teine metall, seega kulumatu
absoluutselt roostekindel, oksüdeerimiskindel,
Kroomkate on
kuni 800 kraadi kuumuse juures, hapetekindel jne.
seega tänuväärseim kate, piiramata vastupida
vusega.
Tööstus asetseb Tallinnas, Uus tän. 29
tel. 469-79.
48
♦
Seadused ja määrused
Vabamüügi apteekide korra ja tege
vuse seadus.
Väljavõte „R. T." nr. 27, 1934.
Riigikogu on võtnud vastu alljärgneva seaduse,
mille käesolevaga kuulutan välja.
§ 1. Vabamüügi apteegil peab olema: 1) retseptuurituba ehk offitsiin, 2) materjalituba ehk laduruum,
3) laboratoorium, 4) jahe ruum.
Teise järgu vabamüügi apteegil võib olla retseptuurituba ühtlasi ka materjalitoaks.
§ 2. Apteekide ruumid peavad oma suuruse, jao
tuse, sisemise korralduse, soojuse, valgustuse ja puhtuse
poolest vastama tervishoiunõudeile; neis hoitavad ained
ja ravimid peavad olema kaitstud füüsikaliste ja keemiliste mõjurite kahjuliku toime eest.
§ 3. Vabamüügi apteegid on kohustatud pidama :
1) kõiki farmakopöas loendatud drooge, galeenilisi
preparaate ja keemilis-farmatseutilisi vahendeid apteegi
tegevusele vastaval hulgal ja nõutavas headuses, kus
juures apteekidel tuleb pidada tagavaras ka neid vahen
deid, mis ei ole küll apteegitaksis tähendatud, kuid
mida retseptuuris korduvalt nõutakse, samuti nende
hoidmiseks ja väljaandmiseks vajalikke nõusid;
2) vajalikke kaalusid, instrumente ja aparaate ra
vimite valmistamiseks ja proovimiseks ;
3) maksvaid seadusi apteegi- ja rohuasjanduse
kohta, apteegitaksi, kutsetegevuse õigustega tervishoiupersonaali, loomaarstide ja tervishoiuasutuste nimekirja'
viimast väljaannet, maksvat farmakopöad ehk riiklikku,
arstirohtude raamatut ning sellele lisaks antud amet
likkude eeskirjade kogusid kui ka apteegi tegevuses ja.
rohuteadlaste kutse alal vajalikke tervishoiu ja hoole
kande valitsuse poolt, tarvilikuks tunnustatud käsiraa
matuid;
65
4) nöörraamatuid: a) iga päev väljaantud retsep
tide registreerimiseks (retseptuuriraamat), b) mürkainete
registreerimiseks (mürgiraamat), c) oopiumi ja teiste
uimastusainete registreerimiseks (oopiumiraamat), d) laboratooriumiraamatut ja e) läbikäiguraamatut retsep
tuurist ja retseptideta antud rohtude eest iga päev
saadud summa registreerimiseks;
5) Eestis kasvavate kuivatatud apteegitaimede kogu
(herbaarium);
6) farmakognostilist kogu vähemalt nende droogide
kohta, mis on tähendatud maksvas farmakopöas.
§ 4. Vabamüügi apteegi varustust hoitakse kõigis
apteegiruumes:
1) m ürgiseid aineid (nimekiri „A") — eraldi teistest
aineist, lukustatud kappides; nende kappide võtmed
on apteegi juhataja korralduses, kes on vastutav ainete
hoidmise ja väljaandmise eest; nende kaalumiseks pea
vad apteekidel olema omaette kaalud ja neist aineist
magistraalvormide valmistamiseks omaette segamisriistad ;
2) k angemõjulisi aineid (nimekiri „B“) — eraldi
teistest aineist erikappides, millised väljaspool apteegi
tööaega on lukustatud ;
3) o opiumi ja teiste uimastusainete nimestikus tä
hendatud ained, vaatamata sellele, kas need ained
kuuluvad farmakopöa ja apteegitaksi järgi „A" või „B"
ainete nimekirja — erikapis lukustatult nende ainete
kohta maksva eriseaduse ja -määruse nõuete kohaselt;
4) m uid aineid — kas lahtistel riiulitel või saht
lites ja kappides; suuremaid tagavarasid — vastavalt
hoiunõuetele.
§ 5. Apteekidele on lubatud hoida lõhnavaid ai
neid, ka neid, mis kuuluvad kangemõjuliste ainete
nimekirja, erikapis ; samuti joodi, kangeid happeid ja
teisi sellesarnaseid kangemõjulisi aineid — erikappides.
§ 6. Ravimite valmistamine droogidest või galeenilistest ja keemilis-farmatseutilistest vahenditest ja
nende väljaandmine, samuti lõigatud, tõugatud ja pul
bristatud meditsiiniliste droogide väljaandmine tarvi
66
tajale tasu eest kuulub ainuüksi seaduslikus korras
avatud vabamüügi apteegidele. Kõigile teistele asutus
tele ja isikuile on keelatud pidada müügikohtades ja
müügiks tarvitajaile peenustatud meditsiinilisi drooge,
galeenilisi ja keemilis-farmatseutilisi vahendeid ja eripreparaate. neid valmistada müügiks tarvitajaile ja
müüa tarvitajaile.
Kui eelmises lõikes nimetatud ained leiavad tar
vitamist peale ravimise ka tehniliseks voi muuks ots
tarbeks, on tervishoiu hoolekande valitsusel õigus
anda määrusi nende ainete müügikohtades pidamise ja
müügi kohta tarvitajaile.
§ 7. Apteekide varustamine peenustatud meditsii
niliste droogidega, galeeniliste preparaatidega ja keemilis-farmatseutiliste vahenditega ja eripreparaatidega,
niivõrd, kui nende valmistamine vastavate määruste
nõudel ei toimu apteekides, on lubatud ainult farmatseutilistele ladudele ning rohuladudele, kus on juha
tajaks rohuteadlane ja ravimite proovimiseks olemas
analüütiline laboratoorium, mille asutamiseks ja ava
miseks saadud luba tervishoiu ja hoolekande va
litsuselt.
§ 8. Meditsiinilisi drooge, galeenilisi preparaate,
keemilis-farmatseutilisi vahendeid ja eripreparaate proo
vitakse maksva farmakopöa või ametlikkude eeskirjade
kohaselt; kui aga neis puuduvad vastavad eeskirjad,
siis — teiste maade farmakopöade või ka rohuteadlikkude käsiraamatute eeskirjade kohaselt. Samuti tuleb
toimida nende valmistamisel.
§ 9. Apteekidest väljaantavate ravimite ja retsep
tide valmistamise tööde (taxa laborum) eest võetakse
tasu tervishoiu ja hoolekande valitsuse poolt maksmapandud taksi ja määruste kohaselt ja summa märgi
takse nii retseptil kui ka signatuuril.
Keelatud on kuulutada ravimite väljaandmisest
vähema tasu eest, kui on tähendatud taksis.
§ 10. Ravimeid antakse välja vabamüügi apteeki
dest ainult nende arstide retseptide järgi, kelle nimed
leiduvad kuisetegevuse õigustega tervishoiu personaali,
67
loomaarstide ja tervishoiuasutuste nimekirja viimases
väljaandes või kelle praktiseerimise õigustest on aptee
kidele muul viisil vastavate tervishoiuasutuste poolt
ametlikult teatatud. Keelatud on välja anda ravimeid
nende retseptide järgi, kellelt on hilisemate korral
dustega või otsustega praktiseerimise õigus võetud.
Kui rohuteadlasel tekib kahtlus, kas retsepti kirju
tanud isikul on arsti kutseõigused, peab ta nõudma
retsepti kirjutajalt kutsetegevuseks Õigust tõendava
dokumendi ettenäitamist.
§ 11. Tervishoiu ja hoolekande valitsusel on õigus
anda määrusi ja teha kitsendusi alkoholi, eetri, mür
giste ja kangemõjuliste ainete ning uimastusainete
väljakirjutamise ja väljaandmise kohta apteekidest.
§ 12. Ravimeid valmistatakse ja antakse välja
vabaraüügi apteekidest nende lahtioleku ja öövalve
ajal viivitamata ja selles järjekorras, kuidas retseptid
on apteeki toodud. Need retseptid, millele arstid on
teinud tähenduse „statim", „cito“ või „citissime“, võe
takse kohe valmistamisele ja antakse viivitamata välja.
§ 13. Retseptide vastuvõtmine registreeritakse retseptuuriraamatusse, kuhu tähendatakse aasta, kuupäev,
retsepti järjekorra number, haige nimi, retsepti kirju
tanud arsti nimi, ravimivorm ja hind. Vabamüügi
apteekides hoitakse retseptid ja retseptuuriraamatud
alal vähemalt 3 aastat. Selle aja vältel on rohu tar
vitajal või rohu kirjutanud arstil õigus retseptist saada
ärakirja.
§ 14. Kui apteegis leitakse retseptis selgusetust
või tekib kahtlus ravimi koostisosade segamise või
mürgiste ja kangemõjuliste ainete hulga suhtes, tuleb
ravimi valmistamine katkestada ja apteegi juhataja või
ta asendaja on kohustatud asja selgitama kas retsepti
kirjutanud arstiga, või kui ta pole kättesaadav, koha
liku ametliku arstiga. Kui ka kohalik ametlik arst ei
ole kättesaadav, on apteegi juhatajal õigus retsepti
teaduse ja farmakopöa nõuete kohaselt muuta, sellest
arstile tagantjärele teatades.
68
§ 15. Retsepti järgi valmistatud ravimi pitseeritud
pakise külge kinnitatakse ärakiri arstitähest — signa
tuur, millele on märgitud:
1) a pteegi nimetus ja asukoht;
2) r etsepti number;
3) h aige nimi;
4) r avi tarvitamise juhatus arsti poolt tarvitatud
keeles, kui need (3 ja 4) arsti poolt märgitud ;
5) r avimi koosseis;
6) r etsepti allakirjutaja arsti nimi ;
7) r avimi hind taksi järgi, ka siis, kui ravim antud
võlgu, ja tegelikult võetud tasu;
8) r avimi valmistamise kuupäev ;
9) a pteegi juhataja nimi.
Galeeniliste või keemilis-farmatseutiliste preparaa
tide valmistamisel, kui selleks puudub ametlik eeskiri,
tuleb signatuuril tähendada, millisest käsiraamatust
valmistamiseeskiri võetud.
§ 16. Signatuurid erinevad värvi poolest vastavalt
sellele, kas ravim on määratud seespidiseks või välis
pidiseks tarvitamiseks või süstimiseks, ja kinnitatakse
sama värvi etiketiga vastava ravimi pakise külge järg
miselt: 1) seespidiseks tarvitamiseks (sissevõtmiseks)
määratud ravimitele — valge signatuur; 2) välispidi
seks tarvitamiseks määratud ravimitele — punakas
kollane; 3) naha alla süstimiseks määratud ravimitele
— sinine.
§ 17. Retseptide ärakirjade või signatuuride järgi
ilma arsti allkirjata võib apteegist ravimid välja anda
ainult neil juhtudel, kui sissevõtmiseks, süstimiseks ja
pärasoole kaudu tarvitamiseks määratud ravimi koos
tisse ei kuulu „A“ nimekirja mürgiseid aineid ükskõik
millisel hulgal..
§ 18. Välispidiseks tarvitamiseks määratud „A4
nimekirja mürgiste ainete ja nii seespidiseks kui välis
pidiseks tarvitamiseks määratud „B“ nimekirja kangemõjuliste ainete väljaandmine retseptide ärakirjade või
signatuuride järgi või ka tarvitaja soovil toimub tervis
hoiu ja hoolekande valitsuse erikorralduste põhjal.
69
§ 19. Arstitähena (retseptina) ravimitarvitaja soo
vil võivad apteegid välja anda ja valmistada ainult
neid drooge, galeenilisi preparaate, keemilis-farmatseutilisi vahendeid, eripreparaate ja ravimissegusid,
mille koostisse ei kuulu „A" või „B" nimekirja kuulu
vaid aineid, välja arvatud juht, kui see § 18 põhjal on
lubatud, voi kui „A" või „B" nimekirja aineid sisal
davate liitravimite valmistamise kohta on maksma
pandud ametlik eeskiri ja neid liitravimeid lubatud
apteekidest välja anda ilma arstitäheta. Väljaantud
aine pakisel peab olema tähendatud aine nimetus või
ravimi koosseis ja võetud tasu.
§ 20. Erakordsed juhtudel, nagu mürgitustel, lämbumistel, vingusurmahädaohul, haavamistel ja vere
jooksul, põletamisel ja teistel sarnastel kordadel on
apteegi juhatajal või ta asendajal õigus anda apteeki
des esimest abi, kui see hädavajalik ja arst ei ole
kättesaadav. Kuna arsti tulekuni on neil õigus välja
anda tarvilikku ravimit ja õpetada selle tarvitamist.
Esimese abi andmisel apteekides on apteegi juha
tajal või ta asendajal õigus äärmisel vajadusel tarvi
tada ka mürgiseid ja kangemõjulisi („A" või „B“ nime
kirja) aineid, kuid nad on kohustatud teatama kohale
kutsutud arstile, milliseid aineid nemad on haigele
andnud või süstinud ja millisel määral. Kui aga
apteegis esimest abi saanud haige tuleb saata arsti
juurde või haigemajja, on esimese abi andja kohus
tatud haigele kaasa andma kirjaliku sedeli haige juures
esimese abi andmisel tarvitatud ainete ja nende hulga
kohta edasiandmiseks arstile või haigemajale.
§ 21. Peale nende juhtude on vabamüügi aptee
kidel õigus välja anda mürgiseid ja kangemõjulisi
aineid ilma arstitäheta teistele apteekidele, mürgiste ja
kangemõjuliste ainetega kauplemise õigusega rohuladudele ja analüütilistele laboratooriumidele nende asu
tuste juhatajate kirjalikkude nõudmiste põhjal ja mittearstlikuks otstarbeks välja anda korras, mis on ette
nähtud mürgiste ja kangemõjuliste ainete ostmiseks
70
väljapool apteeki, registreerides väljaandmist mürgiraamatus.
§ 22. Etüülalkoholi on apteekidest lubatud anda
välja ainult originaal-retseptiga tervishoiu ja hoole
kande valitsuse poolt maksmapandud määradel ja
korras.
§ 23. Apteegi juhataja haigestumisel, kui kohal ei
ole seaduslikku asemikku, on apteegi juhatajal õigus
sulgeda apteeki ajutiselt. Ta peab aga sellest viivita
mata teatama järelvalveasutustele ja korraldama kiires
korras seadusliku asemiku kohalekutsumise. Viimane
avab apteegi uuesti ja teatab sellest vastavaile või
mudele.
Tervishoiu ja hoolekande valitsusel on õigus kind
laks määrata apteegis töötava personaali tööaja kes
tust, apteekide puhkepäevi ja öövalvekordi.
§ 24. Käesoleva seaduse täitmise järelvalvet teos
tatakse Rahva tervishoiu korraldamise seaduses (RT 2
— 1928) ja selle seaduse muutmise ning täiendamise
seaduses (RT 96 — 1933) ettenähtud alustel ja korras.
Apteekide ülevaatuse kohta on revideerija kohus
tatud koostama protokolli tervishoiu ja hoolekande
Valitsuse poolt maksmapandud vormi kohaselt ja selles
tähendama ka kõik leitud puudused ja korratused.
Protokoll esitatakse tervishoiu ja hoolekande valitsu
sele, kes teeb korralduse puuduste kiireks kõrvalda
miseks ja tarbekorral ka süüdlaste kohtulikule vastu
tusele võtmiseks või administratiivseks karistamiseks.
Ühes protokolliga esitatakse tervishoiu ja hoolekande
Valitsusele kinnipitseeritult ka kõlbmatutena leitud
ravimite proovid.
Kui apteegi tegevuses avastub puudusi, mis ei
võimalda apteegi seaduspärast tegutsemist või mis on
hädaohtlikud rahva tervishoiule, on tervishoiu ja hoolekande valitsusel õigus apteeki ajutiselt sulgeda kuni
Puuduste kõrvaldamiseni. Apteegi ajutise sulgemise
otsus teatatakse kirjalikult ning motiveeritult apteegi
Omanikule.
71
§ 25. Käesoleva seaduse maksmahakkamisega kaotavad maksvuse Arsti seaduse (VSK XIII köide, 1905. a.
väljaanne, 1912., 1913. ja 1914. a. järg) § 361—378
ja 380—385.
Tallinnas, 26. märtsil 1934.
K. Päts
Peaminister
Riigivanema ülesannetes.
N. Kann
Hariduse- ja sotsiaalminister.
695. Kodumaal valmistatud farmatsöitiliste, kosmeetiliste ja dieetiliste preparaatide müügi määrus.
Alus: Rahva tervishoiu korraldamise seaduse § 4
p. 26 (RT 2 — 1928) ja Vabamüügi apteekide korra
ja tegevuse seaduse §§ 6 ja 18 (RT 27 — 1934).
3 1. Müügiks on lubatud järgmised tervishoiuja hoolekandevalitsuse loal kodumaa vabrikutes ja
laboratooriumides valmistatud ning Tartu ülikooli
arstirohtude proovimise instituudis analüüsitud farmatsöitilised,kosmeetilised ja dieetilised preparaadid:
Keemialaboratoorium „Arbo", Tartus.
v Hambapasta „Kristall’
Higinool kreem
Laboratoorium „Ars", Narvas.
v Brioliin
*Citrovanillin-Kola
*Ferroglycerophosphat
„Ars“
v Hambapulber Dental
Ilodermin
Koldkreem
72
v Kölnivesi
Lanoliinkreem
v Puuder „Leda"
v Rasvapuuder
*Rheumatol „Ars"
v Veshetal
Keemiatehas „Aroom" (end. Stange) Tallinnas
v Küüntelakk
**Bibrophen
v Küünepoleerimise
Boorvaseliin
pulber
v Brillantine
v Lillekölnivesi
V Brioliin
v Lõhnaõlid
*Citrovanillin Kola
Maltin lastejahu
Coldcream
Pixapo, tõrvaseep
v Eau de Cologne
v Puuder „Ilona" VeEau de Quinine
*Ferro-Maltol
loutine
v Schampoon „Schwarzv Hambapasta
kopf“
V Huultepumat
Tedretähesalv „Ilona"
Iluduskreem Ilona
v Juukseõli
v Tualettvaseliin
v Veshetaal
.1 ääpeavesi
A.-s. „Ephag" laboratoorium. Tallinnas.
*Acetosal tabl.
*Alsil
v Aok-Seesand-Mandelkleie
Aromaatiline kašuu
Si-si
Aspasia juuksepiiritus
**Asthma paberossid
*Bassurol
*Baume Ephag
Bay-Rum
*Bismusol suppositooriumid
Boorvaseliin
Boroglycerin-lanolinkreem
v Brillantine määre
v
„
vedel
*Bromeval tabl.
**Calcium Theobromsal tabl.
*Carbo-Allium tabl.
*Carbo medicinalis
tabl.
**Cardiazol Liquidum
*Cinchophen tabl.
*Derma puuder
*Derma salv
Eau de Botot
„ „ Quinine
Emser pastillid
Emsi sool
*Eu-Ment pastillid
*Extr. Malti c. calce
* ,
„
c. Ferro
,
origin.
Ferratol Richter
**
%
»
C. arseno
**
29
2
c. jodo
Ferrophag
*Ferroglycerophosphat
tabl. c. Lecithino
73
*Formintol
Galmanin
*Glycerophosphat tabl.
c. Haemoglobino et
Lecithino <
v Glycerin-Velour
v Hambapasta
v Hambapasta „Doramad"
v Hambapulber
v
»
„Peroxydrol"
*Idozan Ferrosan
v Isis Eau de Cologne
v Isis hambapasta
v „ huulepulgad
,kreem
v » küünelakk
„näopuhastamise
kreem
v Isis näovesi
V » pastellvärvid
(mink)
v Isis puuder
**Jod-Calcium Theobromsal tabl.
v Juukseõli
Jääpeavesi
Kalodermin glyceringele
Kase juuksevesi
Kasekreem
Koldkreem
*Kola tabletid
* 3,
„ Letsitiiniga
Konnasilmavedelik
v Kulmupulgad pruunid
ja mustad
74
v Kulmuvärv pruun ja
must
v Kölnivesi—Eau de Co
logne superieur
v Kölnivesi lillelõhnaga
Lanoliinkreem
v Lavendelõis Eau de
Lavende
**Laxo pillid nr. 1
** »
» nr. 2
v Lotion vegetale aux
fleurs
*Neisser-Sieberti salv
**Neobismutin
Nivea kreem
»
õli
v Okasmetsa lõhn
**Ovaria siccata pulv.
et tabl.
v Ozonol Zahnpasta
*Pain-Expeller
Peroxyl vannid
*Phenopurgen
Pigmentol
Pineol tabl.
**Rhodan-Calcium
Theobromsal tabl.
* Sirup. Thymi compos.
Sportõli
*Söehappe vann
v Talkpuuder (Talcum
cosmeticum)
Tedretähtede salv Metamorfosa
Testes siccati pulv. et
tabl.
** Thyreoidea siccata
pulv. et tabl.
Trilysin
*Tsitrovanillin Ephag
Tualettäädikas
v Vegetal II sort
*Viigisiirup
A.-s. „Ephag" laboratoorium, Tallinnas.
(A.-s. Kurrot & Benkson’ile lubatud preparaadid.)
*Acid acetylo-salicylicum
**Fosfarsin amp. I ja II•
tabl.
v Glütseriin-velours
Glütseriin-želee
*Baume Kurrot & Benkson
*Biresol küünlad
**Bismutin
Haemoferratol
Borvaseliin, kosmeetiline
*Boromentool
v Brillantine kreem
Hambaeliksiir „Benediktins"
V Brioliinkreem
**Calc. theobrom.-salicyl.
tabl.
*Capsifor
**Coffein natrio-salicyl.\
amp.
**Coffein natrio-benzoic.
amp.
Creme de beaute Verly
Paris
Creme Fascinata
V Eau de Cologne Verly
Paris
V Eau de Cologne Russe
Verly Paris
V Eau de Cologne peavesi
J.M.F.
Eestimaa loomapulber
Ekalin
Emsi sool kunstlik
**Ergotin amp.
Farnotän
„
C. arseno
v Hambapasta „Benedik-
tins"
v Hambapasta
v Hambapulber vahutav
„Benediktins"
v Hambapulber „Benediktins“
v Hambapulber
**Hexarol amp.
*Hexonin tabl.
v Kölnivesi
v Kölnivesi Johann M.F.
v Kölnivesi Fascinata
v Küünelakk
*Flavosol tabl.
v Küünepulber
Ferratol
75
Lanolinkreem
v Poudre de riz Verly Pa-
Liquor ferri oxydati
saccharati
*Litonal
**Rhodan-calc.-theobrom.
v Lõhnaõli Fascinata
v,,
Namada
v
„
Tierpichore
Metamorphosa kreem
v Metsalõhn
**Morphium hydrochloricum amp.
**Natr. kakodylicum amp.
Novocain-suprarenn
arap.
Odeco juuksevesi J.M.F.
*01. camphorae c. ol.
amygdal dulc. amp.
V Oxygen hambapasta
*Pain Expeller
v Parfüm Verly Paris
Peavesi Fascinata
*Plasmogen
ris
salicyl. tahl.
v Riisipuuder
*Sanguitonin
Sapoform
*Sirup. Kal, sulfoguajacolici comp. (Sulfocol)
**Supurorenin tabl. I
**
II
**
III
27
**Thymoferrol tabl.
22
22
22
L
**Thyrolytin tapl.
v Tualettvesi-Daeversi lavendelõis
**Varitonin amp.
**Varitonol
v Veshetal
*Verobroman Siegfried
Viši sool kunstlik
*Vitacol
Portugal peavesi J.M.F
Estonafta,
Tallinnas.
v Petrolseep
Keemiatööstus „Feiwal" Tallinnas.
v Booraksseep
Creolin
v Huulepulk
niensis)
Ihtüoolseep
v Kölnivesi lillelõhnaga
Kõõmaseep
Ilukreem
v Küünelakk
Karbool seep
Karbool-glütseriin seep
Liq. Cresoli saponatus
Liq. formalini saponatus
v Lõhnaõli
v Mink
Näovesi
v Puuder
v Kasetõrva seep
Kreoliinseep
v Kuiv shampoon
v Kumeli shampuun
76
v Kölnivesi (Aq. Colo-
Spordioli
Sublimaatseep
Väävli piimaseep
Väävli-tõrvaseep
V Vegetal
Kosmeetika laboratoorium „Flora" Tallinnas.
V Brillantine
V Brioline
Cream Betulae (Kasekreem
Cream Metamorphose
Creme Sadda Jakko
Dulmin
Florida-emulsioon
„näopiim
„näovesi
„päevakreem
„öökreem
V Glycerin-velour
Hambaeliksiir
Hiinapumat
Hiinavesi
V Juukseõli
vKhasana Superb huulepulk
„., koldkreem
„
„ kreem
V
„
„ puuder
„,, päevakreem
v
,,
kompakt puuder
v Khasana kölnivesi
v»,
juukseveed
Koldkreem
Kreem-Boorvaseliin
v Kölnivesi lillelõhnaga
v
„
kahekordne
v»,
kolmekordne
v Küünelakk
Lanoliinkreem
v Lõhnavesi (Lotion)
v Lõhnaõli
v „Perhydrol" Pate dentifrice
v „Perhydrol" Poudre dentifrice
v Peri habemeajamise
kreem
Pinol
v Poudre de Riz
v Puuder Sadda Jakko
v Shampuun
v Tualettäädikas
v Vegetale
Keemia- ja kosmeetika-laboratoorium
„Floreal", Tallinnas.
Boorvaseliin
V Brillantin
Creme Marion
v Hambapasta
v Hambapasta Marion
V Hambapulber
V Juukseõli
Kasekreem
Koldkreem
v Küünelakk Marion
v Poudre Floreal
v ,,
Marion
vv Toilettvaseliin
,
Oyal
77
Seebivabrik Frederking, Tartus.
v Booraksseep
Sublimatseep
v Tõrvaseep
Väävliseep
Radiumaktiivseep
Borthymolseep
Ihtüoolseep
Karboolseep
Metamorfosaseep
R. Georgiin’i apteek, Tallinnas.
Creme Mouson
v Huulepumat Reichert
v Briilantine Leo
Creme Leodor
v Eau de Cologne
„ „ Portugal
v Hambapasta Chlorodont
v
„
Leomünt
v Hambapulber Chloro
dont
,Leo" Tallinnas.
V Kölnivesi
v Küünelakk Lady
v Puuder Leodor
Rasvakreem Leo
Suuvesi Chlorodont
v Vegetal
A.-s. „Prov. Julius Lill1 laboratoorium, Tartus.
Aromaatiline rauatinktuur
*Astma sigaretid
*Kapsicin
*Barbipyrin tabl.
*Baume palsam
*Boromenthol
V Brillantine
"Bromeval tabl.
*Calcinat, substants
amp.
*Hexacitrol tabl.
*Inglis Reumaliniment
ja
Crinol-Hitz
*Di-Hexin tabl.
Eucalyptus-Menthol
Bonbons
Galmanin kreem
Karjamaa loomapulber
**Klimaktodin tabl.
**Melupyron tabl.
Metamorfoosa kreem
v Perborat hambapulber
Päivitusõli
Regina ekstrakreem ras
vaga ja ilma
v Regina puuder
Tedresan kreem
*Uresan tabl.
*Uresan sal. effervesc.
v Hambakreem„Odontine"
Keemiatehas u.-ü. Ed. & J. Loskit, Tartus.
Tualettäädikas
79
Kosmeetika ja tehnokeemia laboratoorium
Lux Tallinnas.
v Brillantiin
v Brioliin
v Hambapasta
v Hambapasta „Salus"
v Hambapulber
v Juukseoli
Koldkreem
v Kölnivesi
v Lõhnaõli
Näokreem
v Puuder
v
„
„Diva”
Konnasilma vedelik
Keemialaboratoorium „Medikon", Tallinnas.
*Albro
*Antireumaticum
Bortimol seep
v Eau de Cologne nr. 4711
*Ernes Testament
**Essentia testiculorum
„Semin"
Ferratol
Kosmeetika ja parfümeeria laboratoorium
„Modern" Tallinnas.
Creme de Beaute Amos,
Paris
v Borvaselin
Briolin
Cold-kreem
v Creme Metamorphose
Email pour la eeaute
des ongles
80
v Parfümerie Mirge, Paris
v Eau de Cologne triple
v Eau de Cologne aux
Fleurs
v Eau de Cologne Mirge
nr. 3
v Eau de Cologne Mirge
Paris
v Hambapasta Hydrol
v Hambapulber Hydrol
Higipuuder Galmanin
Hiinavesi
v Huulte pumat Amos
Juuksevesi „Portugal”
Jäävesi
v Kamill shampoon
Kasekreem
v Kasevesi
v Kulmupulgad Amos
Lanoliin-kreem
v Lotion Vegetale Violette
v Poudre de Beaute Amos
Paris
v Poudre Grosse Mirge,
Paris
v Poudre Amos, Paris, pour
la Beaute des ongles
Puuder-kreem Modern
v Puuder Modern
v Seebipulber antiseptiline
Sidruni kreem
Toalett öökreem Modern
Kosmeetika- ja parfümeeriatööstus „Nobel"
Tartus.
v Eau de Cologne
v Hambapasta
v Lõhnaõli
Näokrem
V Hambapulber
Parfümeeria- ja kosmeetikaainete vabrik
„Odor" Tallinnas.
Boorvaseliin lõhnaga
*Boromentool
v Briljantin
V
„
roheline
Kasekreem
Glütseriin-koldkreem
v Glütseriin-veluur
Hambaeliksiir
v Hambapulber
Hiinavesi valge ja punane
V Huulestift
v Huulepumat
V Huulevärv, vedel
V Juukseõli
Kaloderma
v Odor hambapasta
Karbool-glütseriin seep
V Kulmustift
v Küünte poleerimise pasta
v Kölnivesi lillelõhnaga
v Kölni veši
v „
„ (extra duble)
tualett
Komol
Lanoliin koldkreem
v Lapsepuuder
Lido-kreem
v Lõhnaõli
Mandlikreem
Metamorphosa kreem
Odorin päivitusõli
*Opodeldok
v Puuder Veloutine
v Puuder Lumekannike
v Puuder Divinia
v Puuder, Prantsuse mudel
81
v Riisi puuder
Sapix tõrvaseep
v Schampoon
v Teatri schmink
v Tõrvaseep
v Vegetal F
Vaseliin koldkreem
v Vegetal
Lakiv abrik Pluto", Tallinnas.
v Küünelakk „Regina”
Keemialaboratoorium
„Remedia", Tallinnas.
*Ankur-Ekspeller
*Boromentol
Borvaselin
v Brillantin
v Briolin
Combella kreem
Eau de Quinine
Fantaasia kreem
Ferratol
v Glütseriin veluur
Haematogen
Hämoferrol
Hamba eliksiir (Eau de
Botot
v Hambakreem
Konnasilmavedelik
Kosmeetiline kõõmarohi
v Krimeervärvid, Crayons
de couleur
v Kumeli shampuun
„»
vedel
v Kölnivesi
„
kahekordne
»
kolmekordne
»
lillelõhnaga
*Köharohi (Sirup. Thymi
comp)
Lanoliinkreem
v Lapsepuuder
v
v
v
v Liiliapiim
v Hambapulber
Higipuuder
v Lõhnaõli
v Hiinapumat
v Metsalõhn
Iluduse kreem
v Iluduse puuder (Poudre
de Beaute)
*Juuksepumat (Fixatoir)
Suur-Pärnu apteek, Tallinnas.
Sulfurin
Keemialaboratoorium „Takema", Tartus.
*Aloxyl tabl.
*Dimmunol
*Distan
Eau Rochelles progres
sive
v Hambapulber
Higipulber „See“
v Kölnivesi (Eau de Co
logne)
v Lavandelvesi antiik
v Lõhnaveed
v Lõhnaõlid
v Vegetail
v Oietilgad
Tallinna Viinavabriku parfümeeria ja kosmee
tika osakonna laboratoorium Tallinnas.
v Brillantine crystallise
Coldkreem
Hambaeliksiir
v Hambapasta Sanodont
v Hambakreem Stomatol
v Hambapulber Sanodont
Kreem Boor-Vaselin
v Kölnivesi lillelõhnaga
v Kölnivesi kolmekordne
v
„
kahekordne
v Lõhnaõlid
Naturaal hiinakoore vesi
v Poudre de Riz
Suuvesi Stomatol
v Veshetaal
Tartu linnaapteek, Tartus.
*Asthma paberossid
v Hambapasta
Kasekreem
Tüümianmentoolkompvekid
Kosmeetikalaboratoorium „Temu", Tallinnas.
Iluduse kreem Temu
84
v Temu seep
Keemiatehas V. Treublut, Tallinnas.
Boorvaseliin
v Brillantiin
Glyzoderma
v Hambapasta „Periodont”
v Hambapulber
Hiinakoorevesi
Kasekreem
Koldkreem
Kreem „Ninon" rasvaga
ja rasvata
v Kölnivesi
v Küünelakk „Ninon"
Lanoliinkreem
Linnase ekstrakt Biomaltin
v Lõhnaõli
v Puuder Forvil-Paris
Sidrunikreem
v Tualettboraks
v Tualett-Vaseliin
v Vegetal
Laboratoorium , Viko", Tallinnas.
v Brillantine kõva
v Hambakreem
v Hambapulber
Iluduskreem Viko
Kaloderma
Karboolseep
Kasekreem
Kinosol juuksevesi
Lanoliinkreem
v Lotion vegetal
v Lõhnaõli
v Näopuuder
Peakõõma seep
Termol-kreem
Ülikooli bakterioloogia laboratoorium, Tartus.
*Fluorol tabl
**Reactogen amp.
**Tüüfuse vaksiin amp.
*
„
tabl.
Kosmeetikalaboratoorium ja seebivabrik
„Veronika", Tartus.
Boor-tümoolseep
Hambaseep Monopol
Karboolseep
Kreem Veroonika
v Tõrvaseep
§ 2. Eelmises (1) paragrahvis nimetatud märki
dega tähendatud preparaate on lubatud müügil pidada
ja müüa tarvitajaile: 1) kahe tähega märgitud — ainult
apteekidest arstiretseptiga, 2) ühe tähega märgitud —
85
ainult apteekidest arstiretseptiga ja ka ilma arstiretsep
tita. 3) märkimata — ainult apteekidest ja tervishoiuja hoolekandevalitsuselt avamise- ja pidamisloa saanud
rohu-, kosmeetika- ja värvikauplustest, 4) tähe „v"-ga
märgitud preparaatide müügilpidamine ja müük er ole
piiratud.
§ 3. Kõigi käesoleva määruse § 1 nimetatud pre
paraate lubatakse müügile saata ainult originaalpakistes, ilma õiguseta neid ümber pakkida müümisel. Selle
nõudmise alla ei kuulu apteegid, kui nad müügiks
lubatud ravimispreparaate arsti või tarvitaja igakordsel
soovil pakisest vabastavad segamiseks teiste ainetega,
osaliseks väljaandmiseks või mõneks muuks eriotstarbeks.
§ 4. Käesoleva määruse § 1 nimetatud preparaa
tidega on nende valmistusasutustel ja rohuladudel lu
batud varustada ainult neid müügikohti, millele need
preparaadid käesoleva määruse § 2 põhjal müügilpidamiseks ja müügiks tarvitajaile lubatud on.
§ 5. Need käesoleva määruse § 1 nimetamata pre
paraadid, mille valmistamine lubatud enne 1. jaanuari
1923, mis aga Tartu ülikooli arstirohtude proovimise
instituudis seni analüüsimata, peavad olema esitatud
analüüsimiseks ning valmistamise- ja müügiloa saami
seks tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele ühe kuu jook
sul käesoleva määruse Riigi Teatajas avaldamise päe
vast arvates.
Nende preparaatide valmistusasutustest ja rohuladudest müük detailmüügikohtadele on kuni preparaa
tide analüüsitulemuste selgumiseni ja uue valmistamiseja müügiloa väljaandmiseni keelatud.
§ 6. Kui eelmises (5) paragrahvis nimetatud pre
paraate ühe kuu jooksul, arvates käesoleva määruse
Riigi Teatajas avaldamisest, analüüsimiseks ei esitata
või peale analüüsimise nende valmistamiseks ja müü
giks luba ei anta, tuleb nende preparaatide tagavarad
detailmüügikohtades likvideerida ja nende müük lõpe
tada hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva määruse
avaldamisest arvates.
86
§ 7. Müügikohad, kus on müügil käesoleva mää
ruse §§ 1 ja 2 järgi neile müügiks lubamata prepa
raate, on kohustatud nende preparaatide tagavarad
likvideerima ja nende müügi lõpetama hiljemalt kuue
kuu jooksul käesoleva määruse avaldamisest arvates.
§ 8. Käesolev määrus hakkab maksma avalda
misega. Samast ajast kaotavad maksvuse Valmistusele
ja müügile lubatud liitrohtude nimekiri (RT 87/88—
1924), Lubatud rohuseepide nimekiri (RT 87/88—1924),
Lubatud kosmeetiliste preparaatide nimekiri (RT 87/88—
1924) ja Lubatud kosmeetiliste preparaatide nimekirja
täiendus (RT 36—1925).
Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse direktor dr. Mõttus.
Farmatsöitiline inspektor dr. pharm. II. S a 1a s o o.
(Väljavõte R T. nr. 83 — 1934).
728. Kodumaal valmistatud farmatsöitiliste, kosmeetiliste
ja dieteetiliste preparaatide müügi määruse õiendus.
RT 83—5. oktoobril 1934 art. 695 all avaldatud
Kodumaal valmistatud farmatsöitiliste, kosmeetiliste ja
dieteetiliste preparaatide müügi määruses lugeda :
Lhk. 1455, 15. reas ülevalt ja Ihk. 1457, 6.
reas ülevalt „v Tualettäädikas" asemel „Tualettäädikas“; lhk. 1457, 16. reas alt „*Ouadronal" asemel
„**Quadronal", 15. reas alt „*Quadronox" asemel
„**Quadronox", 7. reas alt „**Pain Expeller“ ja „*Styptic pencil Standard“ asemel „*Pain Expeller“ ja „Styptic
pencil Standard“; lhk. 1459, 20. reas ülevalt „v Bor
vaselin“ asemel „Borvaselin“, 21. reas ülevalt „Briolin"
asemel „v Briolin“ ja 2. reas alt „Creme aux lait de
Violette“ asemel „Kasekreem"; lhk. 1460, 4. reas üle
valt „Kalodont" asemel „v Odor-hambapasta".
Direktor dr. Mõttu s.
Farmatsöitiline inspektor H. Salasoo.
(Väljavõte R. T. nr. 90 — 1934).
Ajakiri Eesti Magasin" püüab
taotleda sihti, nagu näitab peal
kirigi, pakkuda kõike kõikjalt
kõigile. Käsitletud on kõige mitme
kesisemaid alu : kirjandust, kunsti,
teatrit, filmi, muusikat, fotokunsti,
naise kehailu, kosmeetikat, moo
tor-, jalgratta- ja autosporti ning
palju muud
„Eesti Magasinis" ilmub palju
lühijutte ning humoreske.
„Eesti Magasin" tahab pak
kuda oma lugejaskonnale meele
lahutust ka praegusel raskel ajal,
sest 40 sendi juures on ta sisu
kam kui ükski teine ajakiri Eestis.
Ajakiri „Eesti Magasini" suu
rim püüe on oma sisu järkjärgult
täiendada, et võimalikult rahul
dada lugejaskonda ja võita nende
poolehoidu.
A. F. Palm
Ajakirja „Eesti Magasini* toimetaja.
88
ETA
King Ci1Cree m1 de
kuningason
KRO O N
89
Ravimite väljaspool vabamüügi
apteeke müügi määrus.
Alus: Rahva tervishoiu korraldamise seaduse § 4 p. 26 (RT2 —
1928) ja Vabamüügi apteekide korra ja tegevuse seaduae § 6 (RT 27 —
1934).
§ 1. Ravimiteks käesoleva määruse mõttes loetakse peenustatud droogid, galeenilised, keemilised ja
farmatsöitilised preparaadid, mis on määratud ainult
või peamiselt inimese või looma juures haiguste või
haigusnähete äratundmiseks, ärahoidmiseks, kergendamiseks või kõrvaldamiseks või inimese või looma kehal
haigusi tekitavate organismide hävitamiseks või nende
arenemise takistamiseks, või inimese või looma organismi kahjustavate parasiitide eemaldamiseks. Aine või
vahend ei kaota oma kuuluvust ravimite hulka, kui
seda üksikutel juhtudel tarvitatakse muuks otstarbeks.
§ 2. Ravimite müügilpidamine ja müük tarvitajaile väljaspool vabamüügi apteeke on keelatud, arva
tud välja käesoleva määruse § 3 või mõnes teises ter
vishoiu- ja hoolekandevalitsuse poolt avaldatud ja
maksma pandud määruses loetud ravimid.
§ 3. Müügilpidamiseks ja müügiks tarvitajaile väl
jaspool vabamüügi apteeke on lubatud järgmised pee
nustatud droogid, galeenilised, keemilised ja farmatsöi
tilised preparaadid, mis tarvitamist leiavad peale ravi
mise või ravimite valmistamise ka tehniliseks või muuks
otstarbeks:
§ 4. Müügilpidamiseks ja müügiks tarvitajaile
väljaspool vabamüügi apteeke on esimeses (3) para
grahvis nimetatud preparaatidest lubatud ühe tähega
märgitud ainult tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse poolt
93
avamise- ja pidamiseloa saanud rohu-, kosmeetika- ja
värvikauplustest. Märkimata preparaatide müügilpidamine ja müük ei ole piiratud.
Kõigi loetletud ainete müük on lubatud ainult
puhtal kujul, segamata teiste ainetega.
§ 5. Käesolev määrus ei piira nende maitse
ainena või vürtsina tarvitatavate peenustatud droogide
või keemiliste ainete müüki, mis tervishoiu- ja hoolekandevalitsuses registreeritud maitseainetetööstustes
pakituna lähevad müügile kinnistes pakistes.
§ 6. Ravimite valmistusasutustel ja rohuladudel
on lubatud varustada ravimitega ainult neid müügi
kohti, millele need ravimid maksvate seaduste ja mää
ruste põhjal müügilpidamiseks ja müügiks tarvitajaile
lubatud on.
§ 7. Käesolev määrus hakkab maksma 1. det
sembril 1934.
Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse direktor
dr. Mõttu s.
Farmatsöitiline inspektor
dr. pharm. H. S a 1 a s o o.
Meie kvaliteetkaubad on tõendavalt
enamostetavad Eestis!
a-s.
Sidol Company
Tallinn, See t. 29.
95
Mürgiste taimekaitsevahendite ja kahju
rite tõrjevahendite müügimäärus.
Alus: Väljaspool apteeke mürgiste ja kangemojuliste ainete müügi seaduse § 2 (RT 51 - 1930) ja Rahva
tervishoiu korraldamise seaduse § 4 p. p. 24 ja 27 ja
§ 39 (RT 2 - 1928).
§ 1. Mürgiste taimekaitsevahenditega ja kahjurite
tõrjevahenditega, mis kuuluvad väljaspool apteeke mür
giste ja kangemõjuliste ainete müügi seaduse § 1 tähen
datud nimekirjadesse või sisaldavad nendes nimekirja
des tähendatud aineid, võivad kaubelda väljaspool ap
teeke ainult need isikud, firmad ja asutised, kes on
saanud selleks loa tervishoiu- ja hoolekandevalitsuselt.
Luba antakse kokkuleppel Põllutööministeeriumi
põllumajanduse osakonnaga. Loa saanud isikute, firmade
ja, asutiste nimed avaldab tervishoiu- ja hoolekandevalitus Riigi Teatajas.
§ 2. Firmad ja asutised, kes saavad loa kauplemi
seks mürgiste taimekaitsevahenditega ja kahjurite tõrje
vahenditega, peavad teatama tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele isiku nime, kes vastutab mürgi müügi eest
ja kirjutab ostutõendustele alla (§ 9). Niituguseks isi
kuks võib olla müügikohapidaja või juhataja, või vas
tava eriharidusega isik.
§ 3. Kui apteegid soovivad müügil pidada ja müüa
taimekaitsevahendeid, rottide ja hiirte tõrjeks määratud
mürke ja mürgiseid preparaate selle määruse alusel, tu
leb nendel sellest teatada tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele ja täita selle määruse nõudeid.
Nendel ei ole keelatud müügil pidada ka oma val
mistatud preparaate, kui need preparaadid vastavad
§ 4 tähendatud vahenditele ja käesoleva määruse tin
gimustele.
Peale apteekide on mürgiste taimekaitsevahendite
ja kahjurite tõrjevahendite valmistamine müügi tarbeks
lubatud ainult ülikooli entomoloogia ja fütopataloogia
96
katsejaamale, farmatsöitilistele laboratooriumidele ja
tervishoiu- ja hoolekandevalitsuselt selleks lubatud erilaboratooriumidele.
Määruses tähendatud vahendite valmistamine ja
müük eluruumides on keelatud.
§ 4. Taimehaiguste ja kahjurite tõrjeks määratud
mürgistest ja kangejõulistest ainetest ja eripreparaatidest on käesoleva määruse alusel müügile lubatud sil
mapaistvalt värvitult ja kindlalt pakitult järgmised :
Areginal (sisaldab neljasliskloorissüsinikku).
Arseen (s. 5% arseenishapet).
Asool pasta (s. 5% arseenishapet).
Baariumkarbonaadi preparaadid.
Ceresan (s. elavhõbedat).
Cyprodyl (s. kaltsiumarsenaati).
Cyanogas (s. tsüaanvesinikhapet ehk smihapet).
Elafrosin (s. vaskarsenaati).
Fosvorpasta ehk -taigen, -või (s. kollast fosforit).
Fruktus-roheline (s. vaskarsenaati).
Fusariol (s. elavhõbedat).
Gralit (s. kaltsiumarsenaati).
Germisan (s. elavhõbedat).
Hercynia (s. kaltsiumarsenaati).
Hiireleib (s. baariumkarbonaat!).
Kaltsiumarsenaat.
Kasoraan (s. arseeni).
Lucifer-Nikotin (s. 95—98% nikotiini).
Lucifer-Nikotin-sulfat (s. 40% nikotiini).
Meritol (s. kaltsiumarsenaati).
Nikotiinsulfaat (s. 40% nikotiini).
Nosprasit (s. vaskarsenaati).
Nosprasen (s. vaskarsenaati).
Rütgers (s. fluornaatriumi).
Silesia roheline (s. vaskarsenaati).
Solbar (s. baariumi).
St. Urbani roheline (s. vaskarsenaati).
T — gaas (s. sinihapet).
Tillantin (s. elavhõbedat).
Tutan (s. elavhõbedat).
97
Urania roheline (s. vaskarsenaati).
Uspulun (s. elavhõbedat).
Uspulun-Universal (s. elavhõbedat).
Zelio-ivad (s. talliumsulfaati).
Zelio-pasta (s. talliumsulfaati).
Zyklo (s. sinihapet).
Tarbekorral täiendatakse nimekiri, kokkuleppel
põllumajanduse osakonnaga, uute Tartu ülikooli juures
proovitud ainetega ja preparaatidega.
§ 5. Nimekirja võetud ainete ja preparaatide
sisseveol esitavad müügikohad tolliasutustele tervis
hoiu- ja hoolekandevalitsuse loa mürgiste taimekaitse
vahenditega ja kahjurite tõrjevahenditega kauplemiseks.
§ 6. Mürgiseid taimekaitsevahendeid ja kahjurite
tõrjevahendeid võivad müügiloa saanud isikud, firmad
ja asutised müüa ainult tegelikuks taimehaiguste ja
kahjurite tõrjeks.
§ 7. Lastele alla 16 aastat, vaimuhaigetele, nõrgamõistuslistele ning teadupärast usaldusväärimata isikutele on mürgiste taimekaitsevahendite ja kahjurite
tõrjevahendite müümine keelatud.
§ 8. Müügikohad on kohustatud pidama vastava
maa- või linnaarsti või linnaarsti õigustega aleviarsti
poolt kinnitatud sellekohast nööritud mürgiraamatut,
kuhu kantakse sisse kõik mürgiste taimekaitsevahendite
ja kahjurite tõrjevahendite ostud ja müügid.
§ 9. Mürgiseid taimekaitsevahendeid ja kahjurite
tõrjevahendeid antakse müügikohast välja ainult ostja
allkirja vastu, kusjuures täidetakse sellekohane mürgi
ostutõendus ühes kahe ärakirjaga. Originaaleksemplaar sellest jääb müüjale tõenduseks mürgiraamatu
juurde; ühe ärakirja saab ostja, kuna teise ärakirja on
müügikoht kohustatud saatma teadmiseks selle maavõi linnaarstile, või linnaarstile õigustega aleviarstile,
kelle administratiiv tegevuse piirkonnas asub ostja.
Ostjal tuleb mürgi ostutõenduse ärakiri kuni mürgi
lõpliku tarvitamiseni alal hoida.
98
Posti kaudu mürgise taimekaitsevahendi või kah
jurite tõrjevahendi tellimisel kleebitakse tellija poolt
alla kirjutatud tellimine mürgi ostutõenduse juurde.
§ 10. Maa- või linnaarst kui ka linnaarsti õigus
tega aleviarst kontrollib igal aastal oma administratiiv
tegevuse piirkonnas asuvaid mürgiste taimekaitsevahen
dite ja kahjurite tõrjevahendite müügikohti, nendes
peetud mürgiraamatuid ja mürgiraamatute juurde kuu
luvaid ostutõendusi.
§ 11. Mürgiseid taimekaitsevahendeid ja kahjurite
tõrjevahendeid võib selle määruse alusel välja anda:
1) plekk-, puu- või klaasnõudes, mis on kindlalt
suletud;
2) pappkarpides, mis on paberiga kindlasti kinni
kleebitud või
3) muudes kindlates pakistes.
Mürgiste taimekaitsevahendite ja kahjurite tõrje
vahendite pakis peab kandma :
1) silmapaistvat pealkirja „Ettevaatust, kange
mürk! Ainult taimekaitse (või kahjuri tõrje) otstarbeks“;
2) sisaldava mürgi või mürkide nimetuse ;
3) valmistaja nime või aadressi.
§ 12. Mürgiste taimekaitsevahendite ja kahjurite
tõrjevahendite müügikohad on kohustatud andma mürgi
ostjatele :
1) õ petuse mürgiste taimekaitsevahendite või kah
jurite tõrjevahendite tarvitamiseks ja hoiatavad juht
nöörid õnnetuste ärahoidmiseks (võimaluse puhul ka
valmistaja või müügikoha enese koostatud paljundatud
tarvitamise õpetused ja juhatused mõne eripreparaadi
kohta),
2) v astava taimekaitsevahendiga mürgitamise tun
nused ja esimese arstiabi õpetuse mürgituse korral,
§ 13. Mürgiste taimekaitsevahendite ja kahjurite
tõrjevahendite laoruum tuleb müügikohtades eraldada
kindlate vaheseintega muudest ruumidest ja kaupadest,
varustada pealkirjaga „mürgiruum" ja surnupealuu
kujutusega ning hoida lukustatult. Seal peab sündima
ka mürkide kaalumine ja pakkimine, kui need on
99
vajalikud. Väikeste valmispakitud tagavarade juures
võib pidada mürgiseid taimekaitsevahendeid ja kahju
rite tõrjevahendeid ka muude kaupade müügiks mää
ratud ruumides, kuid eraldi muudest kaupadest, kas
lukustatud erikapis, mille uksel on pealkiri „mürgikapp" ja surnupealuu kujutus, või lukustatud erikastis,
mille kaanel on pealkiri „mürgikapp" ja samasugune
kujutus.
Apteekides ja laboratooriumites hoitakse mürgiseid
taimekaitsevahendeid ja kahjurite tõrjevahendeid mürgikappides.
§ 14. Mürgiste taimekaitsevahendite ja kahjurite
tõrjevahendite müük kindlalt pakkimata kujul sünnib
korras nagu see on ettenähtud Väljaspool apteeke
mürgiste ja kangemõjuliste ainete müügi määruses
(RT 57 - 1930).
§ 15. Käesolev määrus hakkab maksma 10 päeva
pärast avaldamist. Samast ajast kaotab maksvuse Mür
giste taimekaitsevahendite müügi korralduse määrus
(RT 38- 1932).
Hariduse- ja sotsiaalminister
H. Kukk e.
Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse direktor
dr. Mõttus.
Lis a
Mürgiste taimekaitsevahendite ja kahjurite hävitamisvahendite müügi määruste juurde.
Mürgiraamatu
Ostja nimi: ............
-—
.......
järjekorra nr."
Mürgi tarvi
tamise koht ........................................ maal (linnas
.....................
vallas (tänaval))
................. .külas (maja ja kr.)
100
MÜRGI OSTUTÕENDUS.
Olen ostnud ........
— ................ -....... --------------......... .............
[müügikoha nimetus ja aadress)
(taimehaiguste või kahjurite tõrjeks)
Taimekaitsevahendi või kahjurite
tõrjevahendi nimetut
Arv
Hind
Märkused
Tõendan, et olen isiklikult vastu võtnud ja kohustun enne mürgi pakise avamise hoolega läbi lugema:
1) Opetuse mürgiste taimekaitsevahendite ja kahjurite
tõrjevahendite tarvitamiseks ning hoiatavad juhtnöörid
õnnetuste ärahoidmiseks ja 2) Mürgiste taimekaitse
vahenditega mürgitamise tunnused ja esimese arstiabi
õpetuse mürgituse korral, ning vastutan kõigi nende
tagajärgede eest, mis võivad tulla nimetatud mürgiga
ettevaatamata ümberkäimisest või hoiatavate juhtnöö
ride mittetäitmisest.
Nimetatud mürgise taimekaitsevahendi (kahjurite
tõrjevahendi) omadusi teades, kohustun selle eest hoo
litsema, et mürk teiste isikute kätte ei sattu ja et seda
mürki muuks otstarbeks ei tarvitataks, kui ta on mää
ratud.
Märkus 1. Mürgi ostutõendus tuleb ostjal
kuni mürgi lõpliku tarvitamiseui alal hoida ja
tarviduse korral mürgi tarvitamiseõiguse tõestami
seks ette näidata.
Märkus 2. Posti kaudu mürgise taime
kaitsevahendi või kahjuri tõrjevahendi tellimise
korral loetakse ostja allkirjaks tellija poolt tellimi
sel antud allkiri.
101
Mürgiste taimekaitsevahendite ja kahjurite tõrjevahen
dite müügi määruse täiendamise määrus.
(RT nr. 54. 1934).
I.
Mürgiste taimekaitsevahendite ja kahjurite tõrje
vahendite müügi määruse (RT 16—1933) § 4 järgi
müügiks lubatud ainete nimestikku täiendatakse järg
miste ainetega :
Mortaliit (sisaldab arseeni).
Tinaarsenaat
II.
Käesolev määrus hakkab maksma 10 päeva pärast
avaldamist.
Hariduse- ja sotsiaalminister N. Kann.
Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse
direktori eest dr. J o h. M ä 1 t o n.
102
Ergutus pildistamisele.
Juhtimine avab tööpõllu. Kui ka suurel osal fotokauplejail pole võimalik suurendada oma personaali,
peab ta ometi kogu oma jõuga otsima abiväge töötamis-võimaluste saamiseks. Seda võib ta teha kõige pa
remini selle läbi, et annab võimalikult palju põhjust
pildistamiseks. Fotokaupleja vaateaknal asetsevate välja
panekutega, nii sõnas kui ka pildis, on võimalik ergutaga süstemaatiliselt amatööri.
Tahaksin anda siinkohal mõningaid näpunäiteid,
mis võib-olla võiksid olla kasuks pildistamis-noudmisele.
Päikese soojendavad kiired toovad elu majja, õue
ja aeda; fotojünger oma fotoaparaadiga läheb vabadusse
motiivide jahile. Iga päev leidub mõnigi motiiv, mis
väärib jäädvustamist pildis. Nii, näiteks, võiks läbistada
korraks maja, õue ja aeda, perenaist ja ema ta töö juu
res pildistada. Sagedasti saadakse sääljuures pahamee
lega avaldatud sõnade osaliseks, aga kui õnnestunud pilt
on valmis, silenevad pahameele kortsud ja perenaine
on uhke ilusa pildi üle. Iseäranis uhke aga siis, kui
kaamera on püüdnud kinni väikese Peetri või Ursula,
kui nad on kibedasti ametis hävitamas seda, mida ema
on ehitanud vaevarikka tööga. Võimatu on kirjeldada
kõike neid ilusad silmapilke, neid peab ise elama üle.
Niisugused ülesvõtted pole mõeldud üksnes perekonnas,
vaid ka tuttavate ringis, et sünnitada mõningaid lõbu
said veerandtunde vahelduseks igapäevasele olemasolu
ükskõiksusele.
Sagedasti juhtub, et ema ei saa tarvitada oma väi
kese abiliste tööjõudu ja jätab nad mängima õue, aeda
või tänavale. Sellisel juhul avaneb pildistaja silmale
hulk võimalusi pildistamiseks. Mängu kestel arenev väi
keste võitlus ja mure on väärt, et ohverdada selleks
üks plaat või film. Lapse traditsioon on kaunis muu
tuseta ja pärandub generatsioonist generatsiornile. Väga
kahju, et aastaid tagasi pildistamist kui sporti ei har
rastatud. Veel täna otsiksime välja selle albumi ja vaa
deldes neid pilte, elaksime üle õnnelikumaid aegu. Sel
103
puhul olgu nimetatud, et pildid lapsepõlvest, sissekleebitult fotoalbumisse, moodustavad dokumendi möö
dunud päevadest, õndsast lapsepõlvest.
Rännakud oma kaameraga põllule ja aeda paku
vad hurmavaid, huvitavaid ja õpetlikke momente. Peen
rad, rehad ja taimed, kõik nad annavad jäädvustatult
pildis, palju elamusi ja elulisi mälestusi. Lillede üles
võtteid võib teha väga mitmekesiseid. Pildistatakse kas
aias, põllul või kodus vaasis olevaid lilli rahuliku taga
põhja juures.
Ka loomad on häädeks pildistamisobjektideks. Seal
tuleb kana oma poegadega, seal hoolitsev emakass, kes
kannab suus oma väikseid päikese kotte ja valvab, et
neile ei juhtuks midagi halba, — see väärib üht plaati,
Palju õnnelikum on amatöör maal, kui asjaarmastaja
pildistaja linnas. Sääl oleks märgitav rassiliste hobustepääde pildistamine. Ka lehm vasikatega moodustab rea
kunstilise väärtusega võimalusi pidistamiseks. Kõige
selle juures olgu toonitatud : tarvitatagu ainult liääd
värvitundelikku pildistamis-materjali.
Need on suusõnalised näited, mis oleks toetatud
sellega, kui fotoaknale asetatakse dekoratsiooniks selli
seid ülesvõtteid. Üldiselt on soovitav aseteda vaateak
nale dekoratsiooniks ostjate või iseenda pildid — neid
hinnatakse palju isiklikemaiks ja individuaalsemaiks,
kui reklaamülesvõtteid. Nende ülesvõtetega äratatakse
asjaarmastajate-pildistatakse uhkus, kes siis näevad orna
tooteld fotokaupleja aknal ja kutsuvad oma sõpru ja
tuttavaid selle akna juurde, teiseks aga äratatakse selle
kaudu soovi pildi suurendamiseks. Suur viga tehakse
sellega, kui külvatakse vaateaken üle suurendustega ja
neid siis pakutakse turu-lööksõnadega. See reklaam mõ
jub krambina või kartusena vähe tugevama konkurendi
vastu. Parim reklaam pildistamisele on õhutamine pil
distamiseks. Asjaarmustajale-pildistajale peab imbutama
sisse teadvuse pildistamise väärtusest ja rõõmust. Maa
elu pakub loetlematuid pilte, milliseid peab omama
fotokaupleja tingimata.
Kaupa hinnatakse mitte reklaami,
vaid kauba h ead u se järele!
Tarvitage
STO MATOL
hambapastat ja
suuvett
ja Teie veendute isiklikult nende
headuses.
106
KORGIVABRIK
VENNAD AUSTER
Pärnus
Asut. 1888. a.
Asut. 1888. a.
Kõnetraat Pärnu 211.
Kõige vanem ja suurim korgitööstus Eestis.
Esitus ja laod:
Tallinnas, J. Winter, Rüütli 4,
tel. 430-30
Tartus, A. Reinkordt, Ülikooli 18,
tel. 790
Pudeli- ja vaadikorgid igas seltsis ja suuruses, lõhnaõli pritskorgid, korksaapatallad ja kontsad, õngepöid, päästevööd, ja päästerõngad, korgipuu kaluritele,
korkjahu ja -puru isoleerimiseks ning isolatsioonplated.
Nõudke meie korke kõikidelt en-gros äridelt — see
võimaldab Teil kergelt ja kindlalt töötada nii retsep
tuuris kui ka defektuuris.
Drogistid!
Ilmus müügile
priima
kummiliim tuubides
DURABEL
(kahes suuruses)
Ületamata kvaliteet!
En gros saadaval järgmiste firmade juurest
F-a E. Günther,
A.-S. F. O. Treublut,
A-S. Mey & Landesen.
LAKI- ja KEEMIAVABRIK
Vabrik valmistab: kõik
suguseid sorte piirituslakke,
polituuri, naha-apretuuri,
TALLINN, UUS T. 30. TEL. 441-62. saap akreemi, kingakivi,
vaha, õlilakki, asfaltlakki,
pronks-tinktuuri, sikatiivi, dobolini, tempellakki, muna
lakki, kübaralakki ja muid keemilisi aineid.
„UUS MARS" %
107
Värvi-Erilakitööstus
end. Jaan Kangro
(om. K. MASER)
Lühikejalg 6.
TallinnLühikejalg 6.
Valmistab endises hääduses:
Neeger — nahamust ja pruun 2. suuruses.
Naha- saapalakk — must ja pruun 2. suuruses.
Kalossilakk — kõrges hääduses.
Pudelilakk — igas värvis.
Rooste-, tindi-, veini- ja ajaviljaplekkide hä
vitaja — pulkades, kaartil 1,5 toos.
Oiva — vase ja metalli puhastuspulber,
Hollandi pesusine — tablettes.
Toilett pims — ä la Gamburger.
Nõudke oma suurärilt!
jElite Cremej .Fototarvete ärist =
|W. REICHERT — BERLIN.|
!Nahapuhastamise Ja naha :
: eest hoolitsemise vahend, i
: tarvitatav igal päeva- Ja :
: aastaajal. Annab nahale :
: värskust. Kaitseb ilmastiku :
: mõju eest. Hoiab ära päi- :
:
, kesekõrvetust.:
: Valmistatud Eestis dr. R. :
: Georgiin’i apteegi labora- :
:
tooriumis Tallinnas.:
: ocooneuocccbouoguc.cssececoveccocacaacecoccecaseso :
Esitaja::
Karl Sillam
:
Viru tän. 11, Tallinn.
:
===
1
.. j
:
ostate kõige soodsamalt
:
j plaate, postkaarte, filme.[
|Alex. Schulze,\ } kemikaale, aparaate ja
Tallinn,
Imanta 15.
Pakised: papptoosid ä 100 gr, 200 gr, 500 gr.
Saadaval parimates suurrohukauplustes.
109
Kaubandus- & Tehnikakontor
ALEKSANDER KREEKMAN
Tallinn, Suur Karja 16.
Telegr.: Estotrust — Tallinn. Telefon 467-78.
III
Kõiki päevapiltnikele
lil
Vene klaasplaadid Inglise rull- ja pakkdiapositiivid
.
filmid.
Vene broomhöbe ja Inglise paberid ja
gaaslicht paberid ja
postkaardid.
Vene foto-
postkaardid,
Inglise plaadid
kemikaalid. ja keemlkaalld.
Jällemüüjatele soodsaim ostukoht.
Nõudke hinnakirju ja pakkumisi 1
ga
B0e 66 Tallinn, Narva mnt. 19.
"». ,51VR-
Telefon 306-40.
Pleki stantsimine ja litograafia tööstus. Apteeki
tele, rohu- ja värvikauplustele igasuguseid ple
kist karbid.
A-S. Tallinna Liimi & Kunstväetise Tehas
end. Tofer. Kadaka tee 8. Tel. 435-31.
Valmistab : kondiliimi, nahaliimi,
kondijahu-loomatoit.
Keemia-ja
VEINDICH DRVE
seebitõöstus FCramen Si
Lõhna-,
ber,
sauna- ja pesuseebid.
habeme
Tallinn, Lubja t. 7-a.
ARTUE
r• KE
Seebipul-
ja tehnilisteks otstarbeiks.
Telefon 314-30.___________ __
apteegi ja lõhnaõli padoloid suurimaist
Eesti pudelite laost
„EESTI PUDEL"
Narva mnt. 4.
110
Kõnetraat 313-80.
Riidevärvitööstus
SADE"
BOAUL
TALLINN,
Estonia
25,
puiest.
tel. 455-66.
Meie riidevärvid on tarvitatavad kodu
seks värvimiseks igasugusele lõngale.
Lühikese aja jooksul on meie riidevär
vid üldnõuetavaks saanud oma headuse
poolest. Veenduge selles ja teie soovi
tate neid siis ka kindlasti oma ostjatele.
Kõrge teenistus!
Oma töö!
Habemeajamise garnituure,
lauapeegleid, käsipeegleid, seina
peegleid j.n.e. ostate edasimüümi
seks kõige odavamini meie laost.
Nõudke meie hinnad!
Saatmine igale poole!
„HERMES”
Tallinn, Raekojaplats 18.
Telefon 456-14.
111
Uudis!
Ilmusid müügile:
CELLOX
Ameerika
kalossi ja nahalakk. Paenduv, ei pra
gune, katab hästi.
Tindipulber
,,LION“
Prants.
tualett-mandlikliid ,, LI ON46
Keemiatööstus „LION"
Tallinn, Vene t. 2-9. Könetr. 462-48.
Soovitame oma kõrges kvaliteedis saadusi, nagu igasuguseid
seepe, pesupulbreid, küürimise pulbreid. — UUDIS ! Spetsiaalseep mustade käte ning tarbeasjade pesemiseks „Radikal“
Vaata
Drogisti
KALENDER
KÄSIRAAMAT
sisaldab drogist... Drogisti
KALENDER
KÄSIRAAMAT
sisaldab drogistidele ja ka teistele, kes sel alal
töötavad, vajalikke seadusi, määrusi, informat
sioone jne. jne. jne.
TOIMETANUD
A. F. Palm
(«Drogistide Teataja» toimetaja)
1936
KIRJASTANUD
AJAKIRI «DROGISTIDE TEATAJA»
TALLINNAS.
NOVEMBER 1935.
RMMMMMMmmBmm0M0MMa
mattvärv seinte katte
värviks ja põrandate
alusvärviks.
On veega pestav ja püsib
krohvil, papil, puul jne.
J. & E, ATKINSON LIMITED, LONDON
ASUTATUD 1799. A,
Lugupeetud drogistid Eestis!
Soovitage ostjaskonnale kõrgeväärtuslikke
Talitades
nii, suurendate enda läbimüüki ning aitate
kaubabilansi Inglismaaga viia tasakaalu, kuna see tugevas
ti passiivne Eesti kahjuks. Olgem isamaalased äritehes kah!
Afkinsons lõhnaõlid, puudrid kreemid, seebid ning
AIAlIoUTId teised iluhoole vahendid on näitustel maailmariikes saavutanud kõrgemaid auhindu;
viimati „GRAND PRIX" Pariisis.
rikkalik valik võimaldab rahuldada nõudlikuma maitse.
Afkinsons parfümeeria-kosmeetika saadusi.
AINlISUIIS
Atlinonne
AIKIISCIIS
Keskmüügikohad Tallinnas:
A.-S. „EPHAG“, A-S. MEY & LANDESEN,
FIRMA E GÜNTHER.
3
Fototarvete ärist
Karl Sillam
Viru tän. 11, Tallinn
0-ü.
JI„VÕIME"
• OLITE
(Asut. 1921 a.)
trükikoda
relieftrüki erialaga.
ostate kõige soodsamalt
plaate, postkaarte,
filme, kemikaale,
aparaate ja kõiki
fototarbeid.
Raamatuköitmisja karbitööstus.
Tallinn. Estonia puiesteel 21.
(Gorbatschev’i hoovis)
Könetaat 455-58.
xaExAanZMMSS N2Ai80M2S379CL%
Soovitame
oma kõrges kvaliteedis
saadusi, nagu
igasuguseid seepe, pesupulbreid,
küürimise pulbreid.
— UUDIS! Spetsiaalseep —
mustade käte ning tar
beasjade pesemiseks.
„Radikal"
plekk-karpides.
Ainuke sellesarnane.
Keemia-tehniline tööstus
Hendel & Wildenberg
A-S. „Odor"
Tallinn, Voorimehe 3,
tel. 466-48.
4
■1
K. A. RÜTMAN & KO.
Tallinn, Jaani tän. 9.
Telefonid:
Kontor 466-72, ladu 456-93.
Alaline suur ladu keemia-kaupadest:
seebikivi, sooda calz., sooda bicarbon.,
kanifool, kloorlubi, kloormagneesium,
glauberisool, pottasch,
kroomsoolad,
happed j. t. toorained tekstiil-, klaasi-,
seebi-, naha-, paberi- ja keemia
tööstuste tarvis.
Soovitab oma tööstusest en gros ja en detail:
Pesemisnuustikud paeltega (Rückenreiber)
AANA
Froteest ja loofah’st 1 suured ja
ainult loofah‘st
J väiksed
(Frotierhandschuhe)
Froteest ja loofah‘st
ainult loofah’st
„froteest
Pesemiskindad
Puudritopsud
(Puderquasten) mitmesuguseis
suurusis ja värves.
Tektuurid ja pulbrikapslid.
Küünlad.
5
Kuldauraha Pariisi näitusel!
Piiritusepuhastamise vabrikute O-Ü.
„Tallinna Viinavabrik”
(Rosen & Ko.)
ERIALA: Eau de Cologne — triple, double, aux
fleurs, hambapasta „SANADONT".
Tallinn, Merepuiestee 15.
Kõnetraat 304-26.
•00000000000000000000000000000000000
OO
8
ROHU- JA
g
8VÄRVIKAUBANDUSE A.-S. 8
8 r
ATCCI IDI 1 1-8
8F. O. TREUBLOT8
8
TALLINN, PIKK 18.8
p ===================================================================== O
QO
O
Alaline suur ladu keemia-kaupadest
O
v•€
tööstuse otstarbeks.
O.o
g
8
g
8
VARVE
ÕLISID
g
g
oLAKKEo
OO
g
ROHTUSID
g
8
KOSMEETIKA g
OO
•000000000000000000000000000000000001
DROGISTI
KALENDER-KASIRAAMAT
sisaldab drogistidele ja ka teistele, kes sel alal
töötavad, vajalikke seadusi, määrusi, informatsioone jne. jne. jne.
TOIMETANUD
A. F. Palm
(«Drogistide Teataja» toimetaja)
1935:29
1936
S 4
2 $697
P4MATIIVOS
KIRJASTANUD
AJAKIRI «DROGISTIDE TEATAJA»
TALLINNAS.
NOVEMBER 1935.
DITDIDTIIIDIDILILICILICILILILI
TALLINNA
KORGITOÖSTUS
J. SEMISKAR
Korgi,- korksaaduste ja kork-
isolatsioonvahendite
vabrik.
ASUTATUD 1930, A.
IIIIIIIIIIII
1111
Tallinn, V. Pärnu mnt. 25.
Postkast 52.
IIIIIIIIIIII
Kõnetraadid: 468-93 ja 454-28.
lill
SOOVITAME OMA LAOST
0
§
0
i
Apteegi-, ekstrakti-, likööri-,.
mineraalvete-, purgi-, sine-0
pi-, tünni-, veepudeli-, viina-,1
äädika-, õlle- ja muid korke.§
1„Drogistide Teataja" g
= 1936. aastal algab oma 9-dat aastakäiku. =
= „Drogistide Teataja"=
=
drogistide häälekandja, mille veerud kõi- =
=gile kutsekaaslasile alati on avatud, ilmub =
Tallinnas, Eesti Drogistide Seltsi välja- =
=
andel järjekindlalt üks kord kuus, iga kuu =
viimasel või järgmise kuu esimesel nädalal. =
=„Drogistide Teataja"
=
=
omab laialdase kaastööliste pere nii kodu- =
kui välismail, mis tagab sisu mitmekesi- =sust ja huvitavust.-
= „Drogistide Teataja“
=
tahab samas suunas jatkata oma ilmumist =
ka edaspidi, püüab oma lehekülgede arvu =
=ja sisu väärtust senise järjekindlusega =
veelgi tõsta ja kõigiti kohandada ameti- =
vendade kutsehuvidele.
=,,Drogistide Teataja"
=
=
=
I
omab kindla ja püsiva tellijateringkonna, järjekindlalt kasvava ja suureneva, mis =
tagab kõige kindlamalt ajakiri ilmumist =
ja edu.-
= „Drogistide Teataja“tellimishind
on aastas kr. 2.50, pool- =aastas kr. 1.50.=Kes tänaseni veel ei seisa „Drogistide - Teataja" tellijate nimekirjas, telligu „Drogistide - Teataja“ aegsasti, sest „Drogistide Teataja" =kaudu olete tähtsamate kutseküsimustega kon- =
- taktis, ja see on tõelise drogisti otsekohene kohus. =
-
-
Ajakiri „Drogistide Teataja" Tallinn, postkast 224.
Nõudke ületamata kvaliteediga priima
kummiliimi luubedes
Universaal kristalltsement
Durabel"
(kahes suuruses)
„Haitao"
(tuubides)
Naitans on parim abinõu naha, riide, puu, papi.p ortsennantau lani ja klaasi kokkuliitmiseks ja eriti k ohane
isoleerimisvahendina kui ka kleep aineks
raadioaparaatidele ja autokatetele.
Noitani kuivab kiiresti ja on veekindel krisnnantau tallselge, läbipaistev liim.
Naitani on E. V. Patendi ametis registBnalldu reeritud Nr. 5227)
A.-S. Mey & Landesen
Tallinn, Viru 9.
KROOMIMINE, NIKELDAMINE,
VASETAMINE, HÕBETAMINE.
Avatud kõigi viimase aja galvanotehnika
suursaavutuste järgi. Moodsaim sisseseade
Uus tän. 28, telef. 469-79.
Kroomimine on XX aastasaja maailma tehniline suursaavutus
Kroomitud esemed on luksuslikud, suurima vastupidavusega
Kroomkate on kõvem kui ükski teine metall, seega kulumatu
Kroomkate on absoluutselt roostekindel, oksüdeerimiskindel,
kuni 800 kraadi kuumuse juures, hapetekindel
jne. seega tänuväärseim kate, piiramata vastu
pidavusega
Massiartiklite valmistamine. Puudritoosid,
portsigaarid jne.
Tööstus asetseb
Tallinnas,
telefon
Uus tän.
28,
469-79.
47
MEDIKONviL
• •Cm e • • a r • järgmisi preparaate
bpal aaloj
mis 1928. a. Pariisis suure kuldaurahaga —
Grand Prixiga kroonitud.
Ferratol Medikon
=
Iludusseep Ideal
*Ferrolin vedel
=
Junol
Mirol
Haematogen
Eau de Cologne nr. 4711
Kreem Amourette
Kreem Ideal Sanitas
Metamorfosa Medikon
Poudre Amourette
Rekord juuksevärv
Bortimol seep
Reproduktsioonid, suurendused j. t. fototehnilised tööd.
Amatöörtööd teiseks päevaks kella 12-eks.
Postiteel sissetulnud tööd saadetakse pärast täitmist
viivitamata tagasi.
PARIMAD inglise kemikaalid,|
— plaadid, filmid, paberid. —|
MÄRKMEID:
«
MÄRKMEID:
Seadused ja määrused
Ravimite väljaspool vabamüigi apteeke müügi määruses R. T.
Nr. 84, 9. oktoobril 1934. a. käsitamata jäetud ainete nimekiri.
Acidum titanicum (TitaAlumen ustum [nioxyd)
Amidol
Kodumaal valmistatud farmatsöitiliste, kosmeetilise ja dieetiliste preparaatide müügi määruse esimene muutmise ja täien
damise määrus.
§ 1. Riigi Teatajas 83 — 1934 avaldatud Ko
dumaal valmistatud farmatsöitiliste, kosmeetiliste ja
dieetiliste preparaatide müügi määruse § 1 toodud
farmatsöitiliste, kosmeetiliste ja dieetiliste preparaa
tide nimestik muudetakse ja täiendatakse käesole
vaga järgmiselt:
A.-s. „Ephag" laboratoorium, Tallinnas.
Kustutatakse: Nivea kreem
Nivea õli
Täiendatakse :
Debilatorium
**Amidopyrin tabl.
*Pain Expeller
**Rectosan
v Regina huulepulk
**Rhodan-Calcium Theo
bromsal
v Vegetal
Kosmeetika ja tehnokeemia laboratoorium
„Lux", Tallinnas.
Täiendatakse :
Hambapasta „Tervis"
Kosmeetika laboratoorium V. Mehks, Tallinnas.
67
Täiendatakse:
Nivea õli
Nivea kreem
Keemialaboratooriumi „Medikon", Tallinnas
Kustutatakse :
Manol
Täiendatakse :
Kunstlik Ernsi sool
*Manol
„Sanol"
Parfümeeria- ja kosmeetikaainete vabrik
„Odor", Tallinnas.
Galmanin
Täiendatakse :
v L‘Oreal Shampooning
Konnasilmavedelik
v Ninakitt
Kuiv kulmuvärv
Odor-kreem
v Küünelakk "
Keemiataboratoorium „Remedia", Tallinnas.
Kustutatakse:
v Hambakreem
Täiendatakse:
v Hambapasta „Namv Küüne poleerimise pulboon"
ber (Poudre pour les
V Juukseõli
ongles)
v Küünelakk (Emad pour
les ongles)
*Opodeldok
Keemialaboratoorium „Takema", Tartus.
Täiendatakse:
Henna-Persian kulmuLotos-Henna Shampoo
värv
juuksevärv
Vana apteek Pärnus.
Täiendatakse:
*Saposal
Laboratoorium „Viko", Tallinnas.
Täiendatakse:
Lanoliin-väävliseep
Peakõõma pumat
v Pommade pour les levvTannenduft
res Termol
vTualett-vaseliin
§ 2. Käesolev määrus hakkab maksma aval
damisega.
Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse
direktor dr. Mõttus.
Farmatsöitiline inspektor H. Salasoo.
Kodumaal valmistatud farmatsöitiliste, kosmeetiilste ja dieteetiiiste preparaatide müügi määruse teine muutmise ja täien
damise määrus.
R. T. nr. 91. 25 okt. 1935. a.
Alus: Rahva tervishoiu korraldamiseseaduse
§ 4 p. 26 (RT 2 — 1928) ja Vabamüügi apteekide
korra ja tegevuse seaduse §§ 6 ja 18 (RT 27 — 1934).
§ 1. Riigi Teatajas 83 — 1934 avaldatud Kodu
maal valmistatud farmatsöitiliste, kosmeetiliste ja
dieteetiliste preparaatide müügi määruse § 1 toodud
preparaatide nimestik muudetakse ja täiendatakse
käesolevaga järgmiselt;
Keemiatehas „Aroom", Tallinnas.
Kustutatakse:
Schampoon „Schwarzkopf".
Täiendatakse :
Kasekreem
Lanoplast
Tualettvesi
Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse
k osm eet ika1ab oratoo rium, Tallinnas.
Täiendatakse :
v Hambapulber
v Kölnivesi lille
Hiinakoorevesi
v
„
kolmekordne
v Juukseõli
v Veshetal
v Kölnivesi
A.-s. „Ephag" laboratoorium, Tallinnas.
Kustutatakse :
Novocain-suprarenin amp.
69
Täiendatakse:
**Atoxicocain-Adrenalin
Eukutol-näovesi
amp.
Orient-Henna-Shampoo
*Causyth tabl.
Eukutol-kreem nr. 6
Keemiatööstus „Feiwal", Tallinnas.
Kustutatakse :
Greolin
Ilukreem
Täiendatakse:
Cold-cream
Kreosapiin
Ilukreem Czibi
v Puuder Czibi
Kasekreem
Kosmeetikalaboratoorium „Flora",
Tallinnas.
Kustutatakse :
Khasana Superb päevakr.
Dulmin
kompaktpuuder
Khasana Superb huulep.
kölnivesi
„
„
koldkr.
juukseveed
„
„
kreem
Perihabemeaja„
„
puuder
misekreem
Gnadeberg & Leyden‘i apteek,
Tallinnas.
Täiendatakse :
*Dr. Ernst Richteri hommikueine-taimetee
A. Jürgens, Tartus.
Täiendatakse :
*Hämoferrose c. calce
***Hämoferrose c. calce
et arseno
Karlova apteek, T artu s.
Täiendatakse :
*Termogen
Laboratoorium „Leo", Tallinnas.
Täiendatakse :
v Ihu- ja laste puuder Leo
v Hambapasta „Sport"
v Schwarzkopf-Schamv Hambapulber „Sport“
poon
v Habemeajamise kreem
Leodor
70
A.-s. „Prov. Julius Lill laboratoorium,
Tartus.
Täiendatakse :
Cold-cream
Kuremaa pulber loo
v Eau de Cologne triple
madele
Galmaniin
v Liiliapiim
v Hamosapiks, vedel
*Magnesia peroxydata
kummelitorva seep
25%/ tabl.
Hiinavesi
Regina juukseõli
Hollandi pulber loo
v
„
schampoon
madele
v Riisipuuder
Kase juuksevesi
Sigade pulber
v Kummeliseep vedel
Tartumaa pulber loo
v Kummeli-Schampoon
madele
V Tualett-pooraks
Kosmeetika ja teli nokeemia 1abor atoorium „Lux Tallinnas.
Täiendatakse:
Boorvaseliin
v Küünelakk
v Hambapasta,,Standard4 v Veshetal
Hiinakoorevesi
Kosmeetika laboratoorium V. Mehks,
Tallinnas.
Täiendatakse :
v Menta hambapasta
Nivea pähkliõli
v Nivea hambapasta
Keemialaboratoorium „Medikon",
Tallinnas.
*Ferrolin vedel
Galmanin
Täiendatakse:
Konnasilmavedelik
„Virolin"
v Hambapulber
v Liiliapiim (Eau de Lys)
Kosmeetika- ja parfümeeriatööstus
„Nobel", Tartus.
Kustutatakse :
Hambapasta
Täiendatakse:
v Hambapasta „Bonol"
v Puuder
71
Parfümeeriaja
kosmeetikaainet
vabrik „Odor" Tallinnas
Täiendatakse:
Elektrilokkide vedeFerratol
lik „Odor"
Keemialaboratoorium
Tallinnas.
Täiendatakse :
„Remedia“,
vedel päi
Lokkimisvedelik
„Pruunur",
„Lainol“
kestamise kreem
Keemiatööstus G. Schwarz & Ko,
Tallinnas.
‘Täiendatakse :
Hambapulber
Riiklik
seerumiinstituut,
Täiendatakse :
**Pyrocol
Tartus.
*Tüüfuse vaktsiin
Keemialaboratoorium „Take ma"
T artus.
Täiendatakse :
Delila-kreem
Tapa apteek.
Täiendatakse :
Koduloomade toitepulPäivituskreem
ber „Järvamaa"
„Auringo"
Kreem Pari rasvata ja
Tedretähekreem Pari
rasvaga
Keemiatehas V. Treublut, Tallinnas.
Täiendatakse :
Scherk-näovesi (Scherk Face Lotion)
Laboratoorium „V i k o“ Tallinnas.
Täiendatakse :
Enial, elektri-aurulok-
kide vedelik
v Juuksepumat
Juuksevärv
72
„Restorator"
v Juukseõli
v Kulmupulk „Termol"
Kosmeetikalaboratoorium ja
seebi
vabrik „Veronika", Tartus.
Täiendatakse :
v Blondol-shampoo
V Kummeli-shampoo
§ 2. Käesolev määrus hakkab maksma aval
damisega.
Tervishoiu ja hoolekandevalitsuse
direktor dr. Mõttus.
Farmatsöitiline inspektor H. S a 1 a s o o.
Ravimile väljaspool vabamüügi apteeke müügi
määruse muutmise määrus.
Alus: Rahva tervishoiu korraldamise seaduse § 4 p. 26
(RT 2—1928) ja vabamüügi apteekide korra ja tegevuse
seaduse § 6 (RT 27—1934). RT 15 — 1935.
I.
Riigi Teatajas 84 - 1934 avaldatud ravimite
väljaspool vabamüügi apteeke müügi määruses § 3
toodud nimestikus kustutakse tähed järgmiste tähtedega märgitud droogide ja preparaatide eest:
Colla piscium. Lacca in tabulis et pulvis. Oleum
Terebinthinae. Plumbum carbonicum. Plumbum
oxydatum. Plumbum sulfuricum. Vaselinium. Zincum carbonicum. Zincum oxydatum.
II.
Sama määruse § 4 muudetakse ja pannakse
maksma järgmises redaktsioonis :
•
.
§ 4. Müügil pidamiseks ja müügiks tarvitajaile
väljaspool vabamüügi apteeke on eelmises (3) paragrahvis nimetatud droogidest ja preparaatidest lu
batud ühe tähega märgitud ainult tervishoiu- ja
hoolekandevalitsuse poolt avamise- ja pidamiseloa
saanud rohu-, kosmeetika- ja värvikauplustest, eran
diks Cuprum sulfuricum (vasesulfaat), mille müük
on lubatud ka tervishoiu- ja hoolekandevalitsuselt
mürgiste taimekaitsevahendite ja kahjurite törjevahenditega kauplemiseks loa saanud müügikohta
73
dest. Märkimata preparaatide müügil pidamine ja
müük ei ole piiratud.
Kõigi loetletud ainete müük on lubatud ainult
puhtal kujul, segamata teiste ainetega.
III.
Käesolev määrus hakkab maksma avaldamisega.
Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse
direktor dr. M õ t t u s.
Farmatsöitiline inspektor H. S a 1 a s o o.
Pühade ja puhkepäevade seadus.
Antud Riigivanema poolt dekreedina 14. detsembril 1934.a.
§ 1. Riiklikkudeks pühadeks ja puhkepäeva
deks loetakse järgmised päevad, arvates neid uue
kalendri järgi:
1. uusaasta (1. jaanuar) ;
2. kolmekuningapäev (6. jaanuar) ;
3. iseseisvuse päev (24. veebruar);
4. palvepäev ;
5. suur reede ;
6. ülestõusmise pühad, 3 päeva;
7. kevadpüha (1. mai) ;
8. taevaminemise püha (ristipäev) ;
9. nelipühad. 2 päeva;
10. võidupüha (23. juuni);
11. jaanipäev (24. juuni);
12. usupuhastuse püha (31. oktoober);
13. surnutepüha;
14. jõulupühad, 3 päeva.
§ 2. Töö lõpetatakse kell 12 päeval :
1. vaiksel laupäeval;
2. jõululaupäeval (24. detsembril) ;
3. vana-aastal (31. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval, arvatud välja
põllumajanduses, kus on täistööpäev :
1. nelipüha laupäeval;
2. võidupüha laupäeval (22. juunil).
74
Töö võib kesta edasi ainult neis käitistes, kus
töötamine on lubatud pühadel ja pühapäevadel.
Tööstusettevõtete nädala puhkepäevade seaduse
(RT. 4 _ 1926) § 4 põhjal, ja töil, mis nähtud ette
sama seaduse § 6 põhjal koostatud nimekirjades.
Teedeministrile antakse luba, kuulanud ära kaubandus-tööstuskoja, põllutöökoja ja Eestimaa töölisühingute keskliidu arvamise, pikendada tööaega ka
teistel, seltskondlikkudes huvides elanikkude tarvi
duste rahuldamiseks tehtavail töil. Nende tööde ni
mekiri avaldatakse Rugi Teatajas.
§ 3 Igasugused avalikud ettekanded ja lõbustused
on keelatud:
1) kogu päeva — palvepäeval, suurel reedel,
ülestõusmise pühade esimesel päeval, surnutepühal ja jõulupühade esimesel päeval;
2) alates kella 18 - suurel neljapäeval, vaiksel
laupäeval ja jõululaupäeval.
§ 4. Pühapäevadel ja pühadel, arvatud välja ke
vadpüha (1. mai), on keelatud linnades kella poole
10 kuni 12, maal kella poole 11 kuni 13 igasu
gused avalikud ettekanded ja lõbustused kui ka rongikäigud. Erandeid selles võib lubada Siseministee
rium suuremate ülemaaliste pidustuste puhul.
Peale selle tuleb samadel päevadel ja ajal kiri
kute ja palvelate läheduses hoiduda kõigest, mis
võib segada või takistada jumalateenistuse pidamist.
II.
Käesolev seadus hakkab maksma avaldamisega.
Selle maksmahakkamisega kaotavad maksvuse Püliade ja puhkepäevade seadus (RT. 18
1934) ning
heakorra ja julgeoleku seaduse (VSK XIV k., 1916)
§ 293.
75
Elatisvahendite seadus.
1. peatükk.
Üldeeskirjad.
§ 1. Käesoleva seaduse alla kuuluvad:
1) elatisvahendid, mille all tuleb mõista toidu
aineid, maitseaineid ja tarbeasju;
2) asutised ja ruumid, kus toidu- ja maitseai
neid liikvele lastakse ;
3) seadeldised, riistad, pakised ja muud asjad,
mida toidu- ja maitseainete liikvele laskmisel tarvi
tatakse ja
4) isikud, kes toidu- ja maitseainetega kokku
puutuvad nende liikvele laskmisel.
§2. Toidu- ja maitseained käesoleva seaduse
mottes on kõik ained, mida inimesed söövad või
joovad muutmatult, valmistatult või ümbertöötatult,
segatult või ühendites, või tarvitavad maitseainena
või vürtsina.
Käesoleva seaduse alla ei kuulu vahendid, mis
peamiselt on ette nähtud haiguste ravimiseks, hai
gustest hoidumiseks ja haiguste kergenduseks.
§ 3. Tarbeasjad käesoleva seaduse mõttes on :
1) söögi-, joogi-, keedunõud ja teised asjad, mis
on määratud elatisvahendite tootlemiseks, valmista
miseks, valmistegemiseks, mõõtmiseks, kaalumiseks,
pakkimiseks, alalhoidmiseks, transpordiks või tarvi
tamiseks ja mis nendega vahenditult kokku puu
tuvad ;
2) rõivastusvahendid, ihupesemisvahendid, rõivastusvahendite ilustamiseks määratud asjad (kunst
likud lehed, lilled ja teised sarnased asjad), jalanõu
de määrded, kirjutusvahendid ja paberist valmista
tud asjad, maskid, mänguasjad, seinte katmise vahen
did (tapetid);
76
3) põranda puhastamise, katmise ja käitlemise
vahendid ja teised sarnased asjad ;
4) ihunaha, suuõõne, hammaste puhastamise,
küünte, juuste, kulmude, ripsmete pnhastamise, vär
vimise või jumestamise (kosmeetika) vahendid;
5) valgustusained, -seadmed ja tarbed, nagu
küünlad, petrooleum, lambivarjud ja teised sarnased
asjad;
6) värvid, kui need toidu- ja maitseainete hulka
ei kuulu, ja
7) teised siin nimetamata asjad, kui nad Wabariigi Valitsuse määrusega käesoleva seaduse alla
käivateks tunnustatakse.
§ 4. Liikvelelaskmine käesoleva seaduse mõttes
on elatisvahendite äriliseks otstarbeks valmistamine,
ümbertöötamine, pakkimine, laos hoidmine, trans
port, väljavedu, sissevedu,'müügi kuulutamine, müütamine ja müümine.
§ 5. Käesoleva seaduse alla ei kuulu need elatisvahendid, mille liikvelelaskmine ja tervishoiuline
järelvalve on korraldatud vastavate eriseadustega.
§ 6. Väljaveetavate elatisvahendite suhtes on
peale käesoleva seaduse maksvad veel teiste selle
kohaste seaduste eeskirjad.
Sisseveetavad elatisvahendid kuuluvad käesoleva
seaduse alla.
2. peatükk.
Elatisvahendite liikvelelaskmine.
§ 7. Toidu- ja maitseained tuleb liikvele lasta
sääraselt, et nende ainete tarvitamine ei mõjuks ini
mestele kahjulikult.
Tarbeasjad tuleb liikvele lasta sääraselt, et ei
-oleks reostatud või oma koostiselt nnsugused, et
määratud viisil tarvitamisel inimese tervisele kahju
tekitavad.
77
§ 8. Käesoleva seaduse alusel antud määrusega
võib keelata rändkauplemist mõnesuguste elatisvahenditega, samuti kauplemist mõnesuguste elatisvahenditega turgudel ja laatadel.
§ 9. Toidu- ja maitseainete valmistamiseks ei
tohi tarvitada preparaate ega aineid, mille koosseis
pole teada või mille koosseis ei vasta etiketil tähen
datud nimetusele.
Sama keeld käib ka preparaatide ja ainete kohta,
mis on määratud toiduainetega otseselt kokkupuu
tuvate anumate, riistade, pakiste ja teis1e niisuguste
asjade valmistamiseks.
Nimetatud anumad, riistad, pakised ja teised
sarnased asjad ei tohi sisaldada tervisele kahjulikke
aineid, mis võivad lahustuda nendes olevatesse toiduja maitseainetesse või rikkuda viimaste maitset.
§ 10. Anumates ja nõudes, mis on määratud teatud
toidu- või maitseainete paigutamiseks, nagu piima
nõudes, limonaadi-, mineraalvee-, Õlle- ja veinipu
delites, ei tohi liikvele lasta tervisele kahjulikke või
mürgiseid ega tülgastust äratavaid aineid.
§ 11. Toidu ja maitseainetel olevad nimetused
(tõeline asjanimetus) peavad tõeliselt vastama nende
tooresainetele, koostisele, liigile, sordile, erilisele
mõjule või omadustele, et ostjat mitte eksiarvamu
sele viia.
Toidu- või maitseainete nimetus peab leiduma ::
1) pakistel, reklaampakkidel, kaubaproovidel, kuu
lutustel reklaami otstarbel levitatavates trükitöödes ja
siltidel, pakkimislehtedel, arvetel ja teistel sarnastel
kohtadel selgelt ja hästiloetavate tähtedega nähtaval
kohal, ja
2) m üüdavaid toiduaineid sisaldavatel anumatel
ja nõudel, nagu kastidel, sahtlitel, purkide], kottidel
ja müügivalmis pakistel ning mähistel.
Eelmises (2) punktis nimetatud nõudmise alla
ei kuulu toiduained, mis ostjale ka ilma nimetuseta
on küllaldaselt äratuntavad, nagu kartulid, leib, puu78
ja aedvili, munad ja teised sarnased üldtuntud toi
duained.
§ 12. Eelmises paragrahvis tähendatud tõelise
asjanimetuse kõrval on lubatud tarvitada ka toiduja maitseainete väljamõeldud ehk fantaasianimetus.
§ 13. Toidu- ja maitseainete koostise omaduste,
mõju või päritolu suhtes ei tohi kirja, joonise, pildi,
vormi, anuma või pakise kaudu või mõnel muul
viisil ostjat eksiarvamusele viia.
§ 14. Kunstlikult järeletehtud toidu- või mait
seaineid võib liikvele lasta ainult järeletegemise kül
laldaselt tuntavaks tegemisel ja deklareerimisel, et
nimetatud aine on kunstlikult valmistatud produkt;
kui nimetatud toidu- või maitseained võivad tervi
sele kahjulikult mõjuda, on nende liikvele laskmine
keelatud.
§ 15. Toidu- ja maitseainete võltsimine on kee
latud. Toidu- ja maitseaine võltsimine käesoleva
seaduse mõttes on:
1) toiteväärtuseta või alaväärtusega ainete toiduvõi maitseainele juurdelisamine või nende mitteeemaldamine nõutud määrani, või väärtusliku osa osaline või täieline eemaldamine või ärajätmine;
2) toidu- või maitseainele värvimise, katmise,
poleerimise või mõnel muul viisil teise aine juure
lisamine selleks, et varjata toidu- või maitseaine ala
väärtust, puudust või riknemist, samuti ka toiduvõi maitseaine asendamine osaliselt või täieliselt
mõne aseainega;
3) toiduainete lubatud konservimisaine või teise
sarnase aine juurdelisamine ilma seda tuntavaks te
gemata vastavalt maksva eeskirja nõudele;
4) lubamata aine toidu- või maitseainele juurde
lisamine konservimise või mõnel muul otstarbel;
5) mürgise või mõne muu tervisele kahjuliku
aine toidu- või maitseainele juurdelisamine;
6) toiduaine valmistamisel osaliselt või täieli
selt laguneva, mädaneva, reostatud, haigus-idusid
79
sisaldava, riknenud või toiduks teistel põhjustel kõlb
matu aine looma- või taimeriigist muutmatult või
ümbertöötatult tarvitamine.
§ 16. Toidu- ja maitseainete värvimiseks ja
konservimiseks võis tarvitada ainult tervisele kah
jutuid värve ja konservimisaineid, mis on tervishoiuja hoolekandevalitsuse poolt selleks lubatud ja Riigi
Teatajas avaldatud.
§ 17. Toidu- ja maitseainete liikvele laskmisel
tuleb täita kõiki tervishoiu nõudeid ja hoolitseda
suurima puhtuse eest.
Eriti on kohuslikud järgmised nõuded:
1) ruumid, kus toidu- ja maitseaineid liikvele
lastakse, peavad vastama suuruse, valgustuse, õhu
vahetuse. seadeldise, korra, puhtuse, teiste ruumidega
ühenduse või neile läheduse poolest neis liikvelelastavate toidu- ja maitseainete iseloomule;
2) kõik toidu- ja maitseainete liikvelelaskmisel
viimastega kokkupuutuvad anumad, nõud, pakised,
mähised ja teised sarnased asjad peavad olema heas
seisukorras ja puhtad;
3) töötajate käte toidu- ja maitseainetega kok
kupuutumise korral peavad käte pesemiseks olema
vastavad abinõud, nagu jooksev puhas vesi, seep ja
käterätik ;
4) lõhnatundlikud toiduained, nagu piim, või,
leib, jahu ja teised sarnased ained, peavad olema
küllaldaselt eraldatud nõnda, et nende mõjutamine
lõhnavate ainete poolt oleks võimatu.
§ 18. Toidu- või maitseainete tööstustel on
keelatud alustada tegevust enne, kui tööstusruumid
ja sisseseaded on tunnustatud kõlblikuks tervishoiu
lise järelevalve poolt.
§ 19. Isikutel, kes põevad nahahaigusi, paiseid,
nakkushaigusi või kes on nakkushaiguste-kahtlased
või nakkushaiguste idude kandjad, või kelle elukor
teris on ägedaid nakkushaigusi põdevaid haigeid,
on keelatud toidu- või maitseainete või nendega
kokkupuutuvate tarbeasjade alal töötamine.
80
3.
p eatükk.
Elatisvähendite järelevalve.
§ 20. Elatisvahendite tervishoiuline ülemvalve
kuulub tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele. Koha
peal teostavad järelevalvet vastavad riigi- ja oma
valitsuse ametnikud rahva tervishoiu korraldamise
seaduses ettenähtud alustel ja korras, kui ka politsei.
Peale tervishoiulise järelvalve ja kontrolli teos
tavad elatisvahendite üle järelevalvet ja kontrolli
teistel vastavatel aladel sellekohastes seadustes ette
nähtud asutised ja ametnikud.
§ 21. Tervishoiulist järelvalvet teostavatel amet
nikkudel on õigus elatisvahendite tervishoiu kont
rolli teostamiseks toimetada kõiki vajalikke järelvaatusi, revideerimisi, juurdlusi, uurimisi ja proovide
võtmisi elatisvahendite tootlemis-, valmistamis-, hoiu-,
müügi ja teistes sarnastes kohtades ning transpordi
olekul. Selle juures on nimetatud kohtade omanikud
või nende asetäitjad ja teenijad kohustatud kont
rollijatele kõigiti abiks olema ja võetavate proovide
jaoks nõusid või pakiseid andma, kui neid on taga
varaks proovivõtmise kohas.
Pool võetavast proovist jäetakse ametlikult pit
seeritult omanikule või tema esindajale sellekohase
nõude korral, Proovi võtmise kohta antakse kviitung,
sellel proovi suuruse, hulga või raskuse äratähen
damisega. Uurimise tulemustest tuleb juhul, kui
proov ei vasta nõuetele, teatada asutisele või isikule,
kellele elatisvahendi proov kuulus proovi votmisel.
§ 22. Riknenud, mädaneva, nakkushaiguse idu
sid sisaldava või võltsitud toidu- ja maitseainete
avastamisel on kontrolliv ametnik õigustatud ainet
kohe liikvelt kõrvaldama.
Toidu- ja maitseainete nakkushaiguste idudega
infitseerimise hädaohu korral, samuti tarbeasjade
leidmisel, mis ei vasta käesoleva seaduse § 7 nõue
81
tele, on kontrollival ametnikul õigus nende elatisvahendite liikvelelaskmist seisma panna.
Nendest oma korraldustest on ametnik kohus
tatud kohe teatama toidu- või maitseainete omani
kule või selle esindajale ja asutisele, kelle ülesandeks
on toidu- ja maitseainete järelvalve ja kes tehtud
korralduse viivitamata kinnitab, muudab või tühistab.
§ 23. Liikvelt kõrvaldatud elatisvahendid kuu
luvad täieliku kõlbmatuse korral hävitamisele.
§ 24. Tervishoiu- ja hoolekandevalitsusel on õi
gus kindlaks määrata laboratooriume, kus tehakse
ametlikke elatisvahendite analüüse.
Laboratoorium koostab kirjaliku protokolli, mil
les on loendatud analüüsiks käsitletud meetodid ja
analüüsi tulemused.
§ 25. Järelvalvet teostavad isikud on kohusta
tud pidama neile ametikohuste täitmisel teatavaks
saanud äri- ja tööstussaladusi.
4. p eatük k.
Lõpp-eeskirjad.
§ 26. Vabariigi valitsusel on Haridus-ja sot
siaalministri ettepanekul õigus anda määrusi käes
oleva seaduse teostamiseks.
Eriti on Haridus- ja sotsiaalministril õigus panna
maksma määrusi elatisvahendite tervishoiulitse oma
duste ja nõuete, nende valmistamiseks keelatud ai
nete ja nende vahendite kui ka neid vahendeid liikvelelaskvate asutiste ja ettevõtete puhtushoiu ning
elatisvahendite liikvelelaskmisel teotsevate isikute
kohta.
§ 27. Käesolev seadus hakkab maksma 1, ok
toobril 1934. Samast ajast kaotavad maksvuse Arstiseaduse (VSK XIII köide, 1905. a. väljaanne, 1912,
1913 ja 1914 a. järgi) §§ 659 — 676 ühes lisaga
§ 660 märkuse juurde (1913. a. j.))
82
Äädika ja äädikhappe müügi määrus.
R. T. nr. 92. — 29. okt. 1935. a.
Alus: Elatisvahendite seaduse § 26 ja Rahva
tervishoiu korraldamise seadus § 4 p. 26 ja § 39.
§ 1. Elatisvahendina äädika nime all on luba
tud liikvele lasta ainult käärimise teel valmistatud
loomulikku saadust, mida peab liikvelelaskmisel ni
metatama selle aine järgi, millest ta on valmistatud
ilma ühegi lisandita (viinaäädikas, veiniäädikas jne.).
Liikvelelastav äädikas võib sisaldada 6—140/0
kaalu järgi puhast absoluutset äädikhapet.
§ 2. Elatisvahendina äädikhappe nime all on
lubatud liikvele lasta destilleerimisel saadud äädik
hapet, mis sisaldab 30 % kaalu järgi puhast abso
luutset äädikhapet.
Destilleerimisel saadud äädikhape, mis sisaldab
üle 30 % kaalu järgi puhast absoluutset äädikhapet,
kuulub II järgu mürgisse ja kangemõjuliste ainete
nimekirja ja on vabamüügil keelatud.
§ 3. Äädikat ja äädikhapet võib elatisvahen
dina liikvele lasta kinnistes pudelites voi lahtiselt,
s. o. ostja pudelisse võib äädikat ja äädikhapet
müüa ainult vabamüügi apteekidest ja tervishoiuja hoolekandevalitsuse loa alusel tegutsevaist kos
meetika-, rohu- ja värvikauplustest. Toiduainetekauplustest võib äädikat lahtiselt müüa ainult valmistusasutuses täidetud balloonidest, mis varustatud
äädika väljalaskmiseks klaassifooniga.
Müügikohtades, kust äädikhappe lahtine müük
lubatud ei ole, on lahtise äädikhappe hoidmine
keelatud.
Kõik nõud, milles äädikas või äädikhape liik
vele lastakse, peavad kandma etiketti, millele mär
gitud asutuse nimi ja asukoht, kus nõu täidetud,
äädika või äädikhappe täpne nettokaal grammides
ja täpne kangus protsentides kaalu järgi, samuti viis,
83
kuidas sellest äädikast voi äädikhappest valmistada
toiduks kõlblikku lahjendust.
§ 5. Äädikat ja äädikhapet võib kinnistes pu
delites liikvele lasta ainult niisuguste kaaluhulkadena,
mille grammide arv on jagatav 50-ga, äädikat ala
tes 150 grammist, äädikhapet alates 50 grammist.
Äädika ja äädikhappe pudelis sisalduv tõeline
kaaluhulk võib erineda etiketil märgitud nettokaalust
äädikal mitte üle 5% ja äädikhappel mitte üle 3%.
§ 6. Äädika ja äädikhappe tõeline kangus võib
erineda etiketil märgitud kangusest äädikal mitte
üle 0,3 0/ ja äädikhappel mitte üle 0,5 %. Kangus
määratakse tiitrimisel normaal-kaaliumhüdroksüüdilahusega indikaatoriks fenolftaleiin.
Kui äädikhappe hulk, mis vastab 0,1 g puhta
absoluutse äädikhappele, täita destileeritud veega
kahe sm3-ni, lisada 0,3 sm3 kaaliumpermanganaadilahust (1: 1000) ja soendada ühe minuti jooksul
keeval vesivannil, ei tohi segi violett värvust kao
tada.
Peale selle peavad elatisvahendina liikvelelastavad äädikas ja äädikhape vastama kõigi nõuetele
puhtuse ja kõlblikkuse suhtes, mis on toodud äädika
ja äädikhappe kohta maksvas farmakopöas.
§ 7. Äädikhappe lahjendamine elatisvahendina
tarvitatava 30% kaalu järgi puhast absoluutset äädik
hapet sisaldava häädikhappe valmistamiseks ja
selle pudeleisse täitmine on lubatud väljaspool la
boratooriume ja vabamüügi apteeke ainult maitse
ainete tööstustes, mis selleks loa saanud vastavalt
maa või linna või tervishoiu alal linnaõigustega
aleviarstilt.
§ 8. Äädikhapet on keelatud liikvele lasta äädika
nime all või käärimise teel valmistatud äädika imi
tatsioonina, värvida selle värvust või lisada sellele.
§ 9. Äädika ja äädikhape, mis elatisvahendina
liikvele lastakse mittevastavalt käesoleva määruse
nõuetele, loetakse võltsituks.
84
§ 10. Käesolev määrus hakkab kehtima 6 kuud
peale avaldamise. Samast ajast kaotab kehtivuse
määrus äädikhappe, essentsi ja äädika kohta dil
39—1928.).
Haridus- ja sotsiaalminister N. Kann.
Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse
direktor dr. Mõttus.
Leheküljed märkmete jaoks ................................................49—64
Seadused ja määrused.
Ravimite väljaspool vabamüügi apteeke
müügi määruses R. T. Nr. 84, 9. okt. 1934. a.
käsitamata jäetud ainete nimekiri
65—66
Kodumaal valmistatud farmatsöitiliste, kosmeetiliste ja dieetiliste preparaatide müügi määruse
esimene muutmise ja täiendamise määrus . . . 66— 69
Kodumaal valmistatud farmatsöitiliste, kosmeetiliste ja dieetiliste preparaatide müügi määruse
teine muutmise ja täiendamise määrus . . . . 69—73
Ravimite väljaspool vabamüügi apteeke müügi
määruse muutmise määrus . . . ......................... 73—74
Pühade ja puhkepäevade seadus
Elatisvahendite seadus
end. Jaan
Kangro
(om. K. Maser)
Tallinn, Maakri 6.
Telef. 305-96.
Valmistab endises hääduses:
Neeger—nahamust ja pruun 2 suuruses.
Naha-saapalakk — must ja pruun 2 suuruses.
Kalossilakk — - kõrges hääduses.
Pudelilakk — igas värvis
Rooste-, tindi-, veini- ja aiaviljaplekkide hävitaja — pulkades, kaartil 1,5 tos.
Oiva — vase ja metalli puhastuspulber.
Hollandi pesusine — tabletides.
Toilettpims — la Gamburger.
Nõudke oma suurärilt!
Korgivabrik
VENNAD AUSTER
Asutatud 1888. a.
Pärnus
Asutatud 1888. a.
Kõnetraat Pärnu 211.
Kõige vanem ja suutim korgitööstus Eestis.
Esitus ja laod:
Tallinnas, J. Winter, Rüütli 4, tel. 430-30
Tartus, A. Reinkordt, Ülikooli 18, tel. 790
Pudeli-ja vaadikorgid igas seltsis ja suuruses, lõh
naõli pritskorgid, korksaapatallad ja kontsad, õngepöid, päästevööd ja päästerõngad, korgipuu kalu
ritele, korkjahu ja -puru isoleerimiseks ning isolatsioonplated.
Nõudke meie korke kõikidelt en-gros äridelt see võimaldab Teil kergelt ja kindlalt töötada nii
retseptuuris kui ka defektuuris.
Meie riidevärvid on tarvitatavad kodu
seks värvimiseks igasugusele lõngale.
Lühikese aja jooksul on meie riide
värvid üldnõuetavaks saanud oma
headuse poolest. Veenduge selles
ja teie soovitate neid siis ka kind
lasti oma ostjatele.
Tarvitage
Keemia ja seebitööstus
pesu pesemiseks ning
majapidamistarvete
puhastamiseks
Heinrich Pavel
ainult
Lõhna-, sauna- ja pesuseebid. Seebipulber, ha
beme ja tehnilisteks
otstarveteks.
Mag. W. Wieckmann’i
Lumivalg
ODAV.
HEA.
Tallinn, Lubja t. 7-a.
Tallinn, Paldiski mnt. 25,
Tel. 314-30
tel. 448-22.
87
SEEBI-, SOODA- JA KÜÜNLAVABRIK
VERONIKA
—: TARTU, ALEKSANDRI TÄN. 16:—
Soovitab:
Blondol shampoo,
palmõli tualettseepi,
palmõli saunaseepi jne.
Saadaval igalpool!
Saadaval igalpool!
A-S. Tallinna Liimi & Kunstväetise Tehas
end. Tofer.
Kadaka tee 8.
Tel. 435-31.
Valmistab: kondiliimi, nahaliimi, kondijahu-loomatoit.
Hügieenilised
naiste sidemed
CENIN A
i
LIVIII N
Saadaval parimatest suurrohukauplustest üle Eesti.
Kuulutustei
„Drogistide
Teatajas" on alati edu
88
Teie nõudeid suudavad rahulda
da vaid need tööstussaadused:
Puhastusvahend Kroon
Kingakreem Kroon
Poonimisvaha Kroon
Veesaapamääre Kroon
Mahha74zushmckazca-Ttm-a2s-0latox-2Nccoan9xo9nes
AROOM
keemiatehas
Tallinn, Narva mnt. 10, tel. 30% 09.
Kosmeetika ja parfümeeria saadused :
9ILONA" puudrid ja kreemid.
Uudis I Perekonna hambapasta.
Puuvilja essentsid : kompveki, limonaadi ja
likööri valmistamiseks.
Tubaka aroom-essentsid tubaka lõhnastamiseks.
Dekstriin, valge ja kollane.
Kristall- glütseriinseep.
0Pixapo" tõrva-karbool-glütseriinseep.
Kõik saadused omavad
VaataDrogisti
KALENDER
KÄSIRAAMAT
1937
neljas aastakäi...Drogisti KALENDER KÄSIRAAMAT
1937 neljas aastakäik
sisaldab drogistidele ja ka teistele, kes sel alal töötavad, vajalikke seadusi, määrusi, informatsioone jne.
KOOSTANUD
Drogist A. F. Palm («Drogistide Teataja» toimetaja)
AJAKIRJA «DROGISTIDE TEATAJA» KIRJASTUS TALLINN, NOVEMBER 1936
Keemiatehas
AROOM
Tallinn, Narva m. 1O Tel. 304-09
Kosmeetika ja parfümeeria saadused: moodsad lõhnaõlid, kölniveed, vežetaal, juuksevesi.
Patenteeritud „Jlona“ saadused: kreemid, puudrid. Tedretähekreem. Meestekreem, Coldkreem „C“ jne.
Perekonna hambapasta. Puuvilja essentsid: kompveki, limonaadi ja likööri val mistamiseks. Maitseained.
UUDISI Lanoplast-kautšukplaaster. Tarvitada nagu välismaa leukoplaast ja sellele võrdne häädus.
„Pixapo" tõrva - karbool-glütseriinseep. Muud tehn.-keemil. majapidamistarbed jne. jne.
Riidevärvitööstus
F.Tischler Tallinn, Estonia puiestee 27 Tel. 455-66.
Posti arve 447 Tallinn.
Meie riidevärvid on tarvitatavad koduseks värvimiseks igasugusele lõngale Lühikese aja jooksul on meie riidevärvid üldnõuetavaks saanud oma headuse poolest, selle pärast ei tohiks meie riidevärvid puududa üheski rohukaupluses.
„Tallinna Viinavabrik (Rosen & Ko.) Eriala: Sau de Gologne — triple, double, aux fleurs, hambapasta „Sanadont". Tallinn, Merepuiestee 15.
Esimene Eesti taimeliimi tehas
Telef. 304-26.
ECTOI IIN G EO I LIIIVI
TALLINN, Lai tän. 32, tel. 436-39 Uudisartiklina ilmus müügile LEIGATON. Isepoonimise põranda-polituur. Kerge käsitada; On vaja ainult peale määrida, mitte sissehõöruda. Umbes 20 min. jooksul on põrand kuiv ja läikiv, nagu oleks poonitud mitu tundi, LEIGATON on valmistatud eriti poorilise linoleumi, värvitud ja värnitsaga kaetud põranda jaoks. Leigatoni võib tarvitada ka kummi põrandale.
Plekitööstus ja litograafia
Tuubitööstus
G. Linholm
Artur A. Linholm
Igasuguste plekk-karpide-, tooside-, nõude-, plakatite jne. valmistamine.
valmistatakse tinatuube nr. 0—11. Töö headus kindlustatud.
SIDOL COMPANY Tallinn, Soo tän. 29, telef. 441-00.
3
O-Ü.
„VÕIME on atuult site uporuotit wärsft nägu. Olegi tena, ilusajooneline nägu weib muutuda wastituts, fui ta foiksugn mistrittubega ja tedretähtedega lile on külwatud.
Kuidas saab ilusaks?
Hnsitawaid andmeid naba ja ilu eest hoolitsemiseks leiate tele
Amourette iluseebi juures. Amourette ituseep on tarwilif, kut Hane asuwad: Tedretähed. Winnid, Laiendatud poorib musta peadega. Higiläige. Punetus. Ktõom woi must naha ebapuhtus. Wirratu abindn kauni noorust, uüojume omamiseks, Medikon.
(Asut. 1921 a.)
trükikoda relieftrüki erialaga.
Raamatuköltmis-
ja karbitööstus. TALLINN, Estonia pst. 21 (Gorbatschevi hoovis) KÕNETRAAT 455-58.
Kodune telefon ............................ ...............................
Isa nimi.............
Isa elukutse................................................................. Isa telefon .................................................................... Ametikoha (töökoha) nimetus ja asukoht
Telefon ......................................................................... -
Ig NELJAPÄEV 10 REEDE 20 LAUPÄEV „STAR‘i‘ riidevärv on sõber igas majas ta nimi naiste südames ja sisu värvipajas!
41
NOVEMBER
PUHAPXEV
22 ESMASPÄEV
23 TEISIPÄEV 24 KESKNÄDAL
25 NELJAPÄEV 2g REEDE 27 LAUPÄEV
28 PÜHAPÄEV 29 ESMASPÄEV
3Q TEISIPÄEV Kui Teil’ ei ole tõesti teada varem mis salamahti enesele soovida, siis ütlen: pesupulber „,MARET" on kõigist parem, kes ebausklik on — ma palun proovida!
3Q NELJAPÄEV 31 REEDE Teile noorik, neiu, abielupaar häid jõulupühi soovib riidevärvivabrik „STAR" 45
■
llilllli.diiihuiiiiih^^ 1
4 „Drogistide
Teataja"
= 1937. aastal algab oma 10-dat aastakäiku.
- „Drogistide Teataja" = drogistide häälekandja, mille veerud kõi=gile kutsekaaslasile alati on avatud, ilmub = Tallinnas, Eesti Drogistide Seltsi välja2andel järjekindlalt üks kord kuus, iga kuu viimsel või järgmise kuu esimesel nädalal. = „Drogistide Teataja" = omab laialdase kaastööliste pere nii kodukui välismail, mis tagab sisu mitmekesi=sust ja huvitavust.
- „Drogistide Teataja" = omab kindla ja püsiva tellijateringkonna, = järjekindlalt kasvava ja süureneva, mis = tagab kõige kindlamalt ajakiri ilmumist =ja edu. € „Drogistide Teataja" = tellimishind on aastas kr. 2.50, pool5aastas kr. 1.50.
Kes tänaseni veel ei seisa „Drogistide Teataja" tellijate nimekirjas, telligu „Drogistide Teataja" aegsasti, sest „Drogistide Teataja" kaudu olete tähtsamate kutseküsimustega kon taktis, ja see on tõelise drogisti otsekohene kohus. Ajakiri „Drogistide Teataja" Tallinn, postkast 224.
= „Drogistide Teataja" 3tahab samas suunas jatkata oma ilmumist = ka edaspidi, püüab oma lehekülgede arvu = ja sisu väärtust senise järjekindlusega = veelgi tõsta ja kõigiti kohendada ameti= vendade kutsehuvidele.
,HAITAO" on parim abinõu naha, riide, puu, papi, portselani ja klaasi kokkuliitmiseks ja eriti ko hane isoleerimisvahendina kui ka kleepaineks raadioaparaatidele ja autokate-
tele.
HAITAO" kuivatab kiiresti ja on veekindel kristallselge, läbipaistev liim. „HAITAO" on E. V. Patendi ame tis registreeritud Nr. 5227.
Nõudke ületamata kvaliteediga priima kummiliimi tuubides
ttDurabel“ Suurmüük
A.-S. Mey & Landesen Tallinn, Viru 9.
47
A-S.
Mey
Landesen TALLINNAS, Viru t. 9, tel. 446-46.
Soovitab surnute pühaks hästi põlevaid •9 00
Tsellofaan-, plekk-, ja klaasalustes.
Drogistid! Nõudke ainult meie kvaliteet küünlaid.
48
MÄRKMEID:
Soovitame oma kõrges kvaliteedis saadusi, nagu
igasuguseid seepe, pesu* ja hüurimisepuibveid.. UUDIS 1
Spetsiaalseep mustade käte ning tarbeasjade pesemiseks ,,fö&dLikal“ plekkkarpides. Ainuke sellesarnane.
Sesli Drogistide Seltsi asutajad, juhatus ja legelaisi
1927
2011
1937
65
Alfred Allik, SDS-i esimees, rohu- ja värvikaupluse omanik.
66
Konstantin ^damson, StDSd abiesimees, W,8. Mey d Gandeseni prokurist.
67
Aleksander Wehrt, &DS-i asutaja liige, endine esimees. Firma Tarvila".
68
Ferdinand c. Treublut, &DS-i asutaja liige, endine esimees.
69
Karl Kusmann t, SDS-i asutaja liige, A|S. Mey & Gandeseni end. asjaajaja direktor.
70
Adalbert Vogell, &DS-i asutaja liige, firma 8. Güntheri prokurist.
71
Pugust Rummo, SDS-i asutaja liige, laboratoorium „Aroom".
72
Eugen Reinson, kauaaegne revisjoni komisjoni esimees, rohakauplase omanik.
73
Konstantin Dutschinsky, kauaaegne revisj. kcmisj. liige.
74
Armin F. Dalm, „Drogistide Teataja''ja „Drogisti Kalender-Käsiraamatu" toimetaja, kauaaegne revisj. komisjoni liige. A/S. Mey & Gandesen.
75
Karl Gauenstein, &DS-i juhatuse liige, kutsekemisjoni esi mees ja lektor. Laekar. Braunschweigi Drogistide Akadeemia lõpetanud. A/S. F. O. Treablat.
76
Artur Thiel, &DS-i juhatase liige, A;S. Mey & Landesen.
77
Johan Sallin, SDS-i asutaja liige, A|S. „Viko",
78
Johan Gagnus, kauaaegne peoteimkenna esimees. Firma 8. Günther.
79
Theodor Zober, SDS-i sekretär. Firma &. Günther.
80
Seadused ja määrused Arstimisvahendite ja arstimise kuulutuste määrus. Alus:
(Väljavõtte R. T. Nr. 37, 4. mail 1934.) Rahva tervishoiu korraldamise seaduse SS 1 4 18 17 ja 39 (RT 2 — 1928.). 5
§ 1. Kuulutusteks käesoleva määruse mõttes loetakse ajalehtedes, ajakirjades ja teistes perioodilistes ning mitteperioodilistes trükitoodetes ilmuvad kuulutused, igasugused plakatid, äri- ja reklaamsildid, kutsetegevuse asupaiga teatised, valgusreklaam igasugusel kujul, reklaami otstarbel avaldatud ise seisvad lehed, broshüürid ja hinnakirjad ning igasugune muu reklaam. . § 2. Arstimisvahendite ja arstimise kuulutusi võib avaldada ja välja panna ainult tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse või vastava linna- või maaarsti sellekohasel loal. § 3. Loa saamiseks tuleb kuulutajal esitada tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele või vastavale linna- või maa-arstile sooviavaldus, juurde lisades sellele avaldada või välja panna kavatsetava kuulu tuse ning vastavate vahendite kohta ka käesolevas määruses tähendatud tunnistused ja tõendused. § 4. tervishoiu- ja hoolekande valitsusele kuu lub loa andmine arstimisvahendite ja arstimise kuulu tuste kohta, mis koosnevad iseseisatest lehtedest, broshüüridest ja hinnakirjadest. Samuti võib suguhaigusi käsitavaid rahvaraamatuid trükkida ainult tervishoiu- ja hoolekande valitsuse sellekohasel loal. § 5. Linna- ja maa-arstidele kuuluvad läbivaatamiseks ja avaldamiseks ning väljapanemise loa saamiseks kuulutused: 1) arstimisvahendite ja ravimisaparaatide müügi, tarvitamise ja toime kohta; 81
2) hügieeniliste, kosmeetiliste, dieetiliste ja teiste sarnaste preparaatide, tervis- ja lauavete kohta; 3) arstimisvahendid, hügieenilisi, dieetilisi ja teisi aineid, mille valmistamiseks on nõutav tervishoiu- ja hoolekaedevalitsuse luba, valmistavate tööstuste ja müügi asupaikade kohta ; 4) tervishoiupersonali kutsetegevuse kohta; 5) raviasutuste kohta. § 6. Eelmise (5) paragrahvis pp. J ja 2 nime tatud vahendite kuulutuste avaldamiseks ja välja panemiseks loa saamise sooviavalduse esitamisel tuleb linna- või maa-arstile ühtlasi esitada tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse tunnistus, et kuulutatavad va hendid on lubatud müügiks, ning sama valitsuse tõendus selle kohta, mis on nende vahendite reklaa miks lubatud. § 7. Läbivaatamisele kuuluvad esitatud kuulu tuste tekst, pildid, joonised ja muud osad. Kuulutused vaadatakse läbi arstiteaduse ja rohuasjanduse ning avaliku kõlbuse seisukohalt ja aval dada ning välja panna võib lubada ainult neid kuulutusi, mis vastavad arstiteaduse ja rohuasjanduse nõuetele ning on kooskõlas avaliku kõlbluse põhi mõtetega. § 8. Arstimisvahendite kui ka kosmeetiliste, hügieeniliste ja dieetiliste vahendite kuulutused pea vad sisaldama vahendi nimetuse ning valmistaja nime ja asukoha. Peale nende andmete võivad nende vahendite kuulutused sisaldada vahendi koosseisu, vahendi müügiasupaikade nimetuse ja asukohad, vahendi hinna ning teate, milleks vahendit tarvitatakse. § 9. Arstimisvahendite kuulutustes ei ole luba tav nimetada, et nende sissevedu, valmistamine või müük toimub tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse loal, nõusolekul või heakskiitmisel. § 10. Arstimisvahendite kuulutustes võib ni metada haigusi ainult üldiselt ja lühidalt, näiteks „tarvitatakse erguhaiguste puhul", kuna aga haiguste 82
üksikult loetlemine ja nende kirjeldamine ei ole lubatav. § 11. Hügieeniliste, kosmeetiliste, dieetiliste ja teiste sellelaadiliste vahendite kuulutused ei või sisaldada haiguste nimetusi ning on keelatud kuulu tustes kõnelda nende vahendite ravivaist omadustest. § 12. Keelatud on: 1) sisseveoks, valmistamiseks või müügiks luba matute vahendite kuulutused; 2) rasedusest hoidumise ja raseduse katkesta miseks määratud vahendite ning suguhaiguste isearstimise õpetuste kuulutused; 3) kuulutused, mis ei vasta tõele ja mis avat levad tarvitajat eksiteele ebaõigete ja põhjendamata väidetega ning kiitlemisega. § 13. Tervishoiupersonaali kutsetegevuse kuulu tused võivad sisaldada järgmisi teateid: töötava isiku
Shmirgelblokk ,D EDRO" 83
ees- ja perekonnanimi ja teaduslik aste, kutsetege vuse liik ja eriala, tegevuse asupaik ja vastuvõtmise aeg ning eriseadeldiste, kabinettide ja laboratooriu mide olemasolu. Kõik teised teated neis kuulutustes on keelatud. § 14. Kuulutuste avaldamiseks ja väljapane miseks antud load, välja arvatud ärisiltide ja kutse tegevuse asupaiga teatiste load, on maksvad ühe aasta kestusel, arvates nende andmise päevast. § 15. Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse poolt antud kuulutuste load on makvad üle riigi. Linna- või maa-arsti poolt antud kuulutuste luba on maksev selle linna- või maa-arsti tegevus piirkonnas, kelle poolt luba on antud. Lubatud kuulutuse väljapanemiseks mõne teise linna- või maa-arsti tegevuse piirkonnas või aval damiseks mõne teise linna- või maa-arsti tegevus piirkonnas ilmuvas trükitootes tuleb kuulutajal nõu tada selleks uus luba vastavalt linna- või maa-arstilt. § 16. Tervishoiu- ja hoolekandevalitsus võib tema poolt antud kuulutuste lubasid tagasi võtta, kui kuulutaja ei ole toiminud kuulutuse avaldami sel või väljapanemisel antud loa kohaselt või kui avaldub, et kuulutuse loa saamiseks esitatud andmed või lubatud kuulutus ei vasta tõeoludele. § 17. Tervishoiu- ja hoolekandevalitsusel on õigus tühistada linna- ja maa-arstide poolt antud kuulutuste lubasid, kui avaldub, et nende lubade andmisel ei ole täidetud käesoleva määruse nõudeid või lubatud kuulutus ei vasta tõeoludele. § 18. Käeolev määrus hakkab maksma 1. juu nist 1934. Samast ajast kaotavad masvuse Määrused arstirohtude ning arstimise kuulutuste ja reklaami kohta (RT 33—1926). Hariduse- ja sotsiaalminister N. Kan n. Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse direktor dr. M õ t t u s. 84
Eraettevõtete Ametnikkude Koja seadus. Antud Riigivavema poolt dekreedina 17. juunil 1936. Väljavõte R. T. Nr. 54. 1936.
1. peatükk. C1deeski rj a d. § 1. Eraettevõtete Ametnikkude Koda koon dab avalikõiguslike alusel § 7 nimetatud ametnikke ja äriteenijaid ja maksvate seaduste ja määruste piires: 1) kaitseb nimetatud ametnikkude ja äriteenijate tegevusalaseid huvisid ja aitab kaasa nende tegevus alade arendamiseks ja edendamiseks; .2) selgitab ja fikseerib nimetatud ametnikkude ja äriteenijate tegevusaladesse puutuvaid kombeid ja aumõisteid ja valvab nende kutsetegevuse ja kutse-eetika täitmise järele;
Shmirgelblokk ,, D EDRO". 85
3) teatab riigi-omavalitsus- ja teistele asutistele oma soove ning ettepanekuid, avaldab arvamusi kotta puutuvate seaduste ja määruste kohta ; 4) võtab osa oma esindajate kaudu asutiste ja ettevõtete tegevusest, mille koosseisus on ette nähtud, vastav esindus; 5) kutsub ellu, peab ülal ja valitseb oma ees märgi saavutamiseks vajalikke ettevõtteid, samuti fonde § 7 nimetatud ametnikkude ja äriteenijate kindlustamiseks vanaduse, haiguse, töövõimetuse ning töötaoleku puhuks, samuti nende perekondade kindlustamiseks, tarbe korral töötades koos teiste samu sihte taotlevate organisatsioonide või asu tistega; 6) korraldab nõuannet; 7) abistab töö- ja praktiseerimisvõimaluste leid misel; 8) korraldab kutsealast tegevust käsitlevaid loenguid, kõnesid, kursusi ; 9) annab välja trükitooteid; 10) peab koja valijate nimekirja ja annab neisse puutuvaid tunnistusi ja teadaandeid: 11) arendab igasugust muud tegevust, mis va jalik tema eesmärkide saavutamiseks. § 2. Koja tegevuspiirkonnaks on kogu Eesti Vabariik. Koja juhatuse asukoht on Tallinnas. Koda võib asutada osakondi. § 3. Kojal on juriidilise isiku õigused. Koja ja tema organite kirjavahetus riigi- ja omavalitsusasutistega on tempelmaksuvaba. Kojal on oma nimetusega pitsat, mille kuju kinnitab Majandusminister. § 4. Koja organeisse kuuluvad ja koja teenis tuses seisvad isikud vastutavad oma tegevuse alal ühistel alustel riigiteenijatega. § 5. Koda tegutseb Majandusministri järele valvel, kelle ettepanekul Vabariigi Valitsus võib koja laiali saata või panna seisma koja tegevuse 86
määratud ajaks. Uued valimised teostatakse hil jemalt 6 kuu kestel laialisaatmise päevast arvates. Koja asjaajamise kohta vaheajal annab Majandus minister erimääruse. § 6. Majandusminister võib nõuda kojalt pe rioodilisi ja jooksvaid ettekandeid ja aruandeid koja tegevuse ning isikliku koosseisu kohta.
2. peatükk. Koja liikmed ja valimised koja organitesse. § 7. Koja valijateks on isikud, kes kuuluvad Eesti kodakondsusesse, on vähemalt 24 aastat vanad ja tegutsenud vähemalt 3 aastat § 10 loendatud tegevusaladel, saades sellest oma peamist ülalpida mist ametnikuna või äriteenijana järgnevates asu tistes või ettevõtetes, kui need isikud on kantud koja valijate nimekirja:
Shmirgelblokk 5 D EDR O", 87
1) ettevõtteis, mis on kohustatud registreeruma Äride registreerimise seaduse alusel; 2) Ühistegevuskoja registris olevais ettevõtteis; 3) eripõhikirja alusel töötavais riigi ja oma valitsuse ärilistes ettevõtteis ; 4) Ühingute ja nende liitude seaduse alusel tegutsevais ühinguis ja nende liitudes; 5) Sihtasutiste seaduse alusel tegutsevais asu tistes ja ettevõtteis. Ametnikkudeks ja äriteenijaiks käesoleva sea duse mõttes loetakse isikud, kes teenivad § 10 loen datud või neile vastavail kohtadel. Valimisõigust pole isikuil: 1) kes jäetud ilma hääleõigusest kohaliku oma valitsuse valimistel või 2) kes on kohtu poolt tunnustatud maksujõuetuiks. Kui koja organitesse valitud koja liige kaotab eelmises lõikes tähendatud valimisõiguse, siis kustub ühtlasi ka tema õigus olla koja valitud organite liige. Lähemad juhtnöörid selle kohta, missugused liigid ametnikke ja äriteenijaid, arvatakse koja teatud sektsiooni järgi, annab vajaduse korral Ma jandusminister. Ametnikud ja äriteenijad, kes kuuluvad oma kutse järgi mõnda teise kotta, kustutatakse nende palvel koja liikmete nimekirjast koja kodukorras ettenähtud korras, § 8. Koja liikmete nimekirja koostab koda § 7 nimetatud ja teistelt ettevõtteilt ja asutistelt saadud andmeil. Lähemad alused ja kord nimekirja pidamiseks määratakse koja kodukorras. § 9. Koja valitavad ametid on tasuta auametid. Koja täiskogul on õigus määrata erilisi üles andeid täitvale koja liikmeile kas alalist või ühe kordset tasu koja eelarves ettenähtud suuruses. Koja organite valitud liikmeile tasutakse koja huvides tehtud sõitude kulud ja muud nende poolt täidetud ülesannete täitmisega seotud kulud täis 88
kogu poolt vastuvõetud ja Majandusministri poolt kinnitatud suuruses ja alustel. § 10. Kojal on järgmised sektsioonid: 1) ettevõtete juhtkonna sektsioon, kuhu kuu luvad ettevõtete palgalised juhid, välja arvatud ette võtete juhatuse liikmed, volinikud, vastutavad raa matupidajad ja teised säärased ametnikud; 2) kontoriametnikkude sektsioon, kuhu kuulu vad raamatupidajad, korrespondendid, laekurid, ar vepidajad, masinakirjutajad ja teised säärased amet nikud ; 3) äriteenijate sektsioon, kuhu kuuluvad müüjad, agendid, laovalitsejad ja teised säärased ametnikud. Koja liige võib kuuluda ainult ühte sektsiooni. § 11. Kotta valitakse igas sektsioonis 4 aastaks 12 liiget. Liikmete asendamiseks nende lahkumise korral valitakse sama palju liikmeasemikke. § 12. Valimisi toimetatakse salajaselt. § 13. Valimiste ettevalmistamise ja teostamise ning valimiste tagajärgede arvutamise lähem kord määratakse Vabariigi Valitsuse poolt antavas koja valimiste juhatuskirjas. § 14. Häälte andmiseks koja valimistel moo dustab riik ühe valimisringkonna. Majandusministril on õigus luua hääletamise hõlbustamiseks jaoskondi ja alljaoskondi.
Shmirgelblokk ,D EDR O". 89
Valimisi toimetatakse Majandusministri poolt määratud ajal. Koja valimised kuuluvad Majandus ministri kinnitamisele./ Koja valimistega seotud kulud kannab koda. § 15. Koja juhatus võib koja organite valitud liikmeid, kes oma teguviisidega on kaotanud avaliku lugupidamise või kes on kohtu alla antud süüteo pärast, mille erst liiget ähvardab koja valimisõiguse kaotamine, kuni kohtu otsuseni koja organite liik mete hulgast välja arvata, esitades selle korralduse Majandusministrile kinnitamiseks. § 16. Enne volituste tähtaja lõppu liikmeõigused kaotanud liikmete väljalangemise kord määra takse koja valimiste juhatuskirjas. Koja liikme, kes antud kohtu alla süüteo pärast, mille eest ähvardab valimisõiguse kaotus, võib koja juhatus eemaldada ajutiselt koja liikmekohuste täit misest kuni asja lõpliku otsustamiseni, esitades selle korralduse kinnitamiseks Majandusministrile. Väljalangenud või ajutiselt eemaldatud koja or gani liikme asendamine liikmeasemikuga määratakse koja kodukorras. 3. peatükk. Koja organid. § 17. Koja organeiks on: 1) täiskogu, 2) juhatus,
3) revisjonikomisjon, 4) sektsioonide kogud ja bürood. Koja täiskogu. § 18. Koja täiskogu koosneb sektsioonide ko gude liikmeist. § 19. Täiskogu võimkonda kuulub : 1) koja juhatuse esimehe valimine, ametist va bastamine ja tagandamine enne volitusaja lõppu, samuti revisjonikomisjoni esimehe valimine, ametist vabastamine ja tagandamine enne volitusaja lõppu; 90
2) koja tegevuskava, aastaaruande ja eelarve vastuvõtmine; 3) koja kohalikkude osakondade asutamise ja sulgemise otsustamine; 4) kojale kinnisvara omandamise ja koja kinnis varade võõrandamise ja pantimise, samuti laenude tegemise otsustamine ; 5) liikmemaksu määramine, samuti koja ja tema ettevõtete ning fondide (§ 1 p. 5) heaks võetavate maksude ja mitmesuguste tasunormide määramine; 6) koja kodukorra kava vastuvõtmine ja juha tusele ning revisjonikomisjonile juhendite andmine: 7) toimkondade moodustamine eriliste ülesan nete täitmiseks; 8) muud küsimused, mis kuuluvad täiskogu võimkonda kodukorra järgi voi on antud otsusta miseks täiskogule Majandusministri, koja juhatuse või üksikute sektsioonide poolt kodukorras ettenäh tud korras. Koja täiskogu otsused eelmise lõike p. 1, 2, 4 ja 5 ettenähtud aladel jõustuvad pärast kinnitamist Ma jandusministri poolt.
Shmirgelpulk „DEDRO" 91
§ 20. Koja täiskogu kokkukutsumise ja asja ajamise kord määratskse koja kodukorras. Koja täiskogu koosolekuid peetakse vähemalt kord aastas. § 21. Koja täiskogu on otsusevõimeline, kui on koos vähemalt pooled liikmed, kusjuures esinda tud oleks vähemalt 2 sektsiooni. § 22. Koja täiskogu juhatajaks on koja juha tuse esimees, kelle hooleks on ka korrapidamine koosolekul. Korrapidamisel on juhatajal, peale koja kodukorras ettenähtud abinõude, õigus kõrvaldada koosolekult koja üksikuid liikmeid ning, kui see ei anna tagajärgi, lõpetada koosolek. Juhataja on kohustatud lõpetama täiskogu koos oleku, kui secla nõuab Majandusminister. § 23. Koja juhatuse esimehel on õigus seisma panna Majandusministri kinnitamisele mittekuuluvad täiskogu otsused, kui ta leiab, et otsused on vastolus seadustega, ning esitada küsimus juhatusele otsusta miseks. Juhatas otsustab, kas anda asi täiskogule uueks otsustamiseks või võtta otsus täitmisele. Samuti on juhatuse esimehel õigus juhatuse otsuse kohaselt peatada täiskogu otsuteid, kui asjaolude muutusel otsuse täitmine osutuks koja huvidele kahjulikuks, esitades küsimuse täiskogule uueks otsustamiseks. Koja juhatus. § 24. Koja juhatusse kuulul) täiskogu poolt 2 aastaks valitud esimees ja iga sektsiooni esimees. Koja juhatuse esimees kuulub Majandusministri kinnitamisele. Kui Majandusminister esimeest ame tisse ei kinnita, siis võetakse ette uued valimised hiljemalt ühe kuu jooksul Majandusministri otsuse kättesaamise päevast arvates, kui otsuses pole määra tud teist tähtpäeva. Kui selleks tähtpäevaks vali mised ei toimu või ka teistkordsete valimiste taga järjel ei teostu koja juhatuse esimehe ametikohale kinnitamine, siis Majandusminister nimetab esimehe koja liikmete seast. 92
Majandusministril on õigus tarbekorral määrata koja juhatuse esimehele koja liikmete seast asetäitja kuni esimehe ametisse kinnitamiseni või nimeta miseni. § 25. Koja juhatus valib juhatusliikmete seast juhatuse esimehe asetäitja, kes täidab esimehe üles andeid esimehe äraolekul või juhul, kui ta lahkub ametist või langeb välja koja liikmete seast, kuni uue esimehe valimiseni ning ametisse kinnitamiseni. § 26. Koja juhatuse esimehe ülesandeks on peale muu käesolevas seaduses ning koja kodukorras ettenähtud ülesannete : 1) k oja esindamine; 2) k oja ja ta organite tegevuse ühtlustamine; 3) k oja palgaliste ametijõudude ametisse määra mine ja ametist vabastamine, kuivõrd koja kodu korraga see ülesanne pole pandud teiste organite peale. Koja juhatuse esimehel on õigus seisma panna koja juhatuse otsused, kui ta leiab, et need on vast olus seadustega. Ei nõustu juhatus otsuse ümberotsustamisega, siis võidakse esitada küsimus Majan dusministrile otsustamiseks. Majandusminister otsus tab, kas määrata juhatuse otsus täitmisele või mitte, või anda see lähema täiskogu otsustada. § 27. Juhatuse ülesandeks on koja asjaajamise korraldamine ning koja tegevusse puutuvate üles annete ja küsimuste lahendamine, kuivõrd need
C. SIEGELT. keemia- ja värviosakond Tallinn, Lai t. 27.tel.kodukeskj. Alaline rikkalik ladu keemia■■■■aMaMmnHmi ja värvikaupadest.
93
pole arvatud juhatuse esimehe ja koja täiskogu võimkonda, koja täiskogu otsuste täitmine ja koja varade ning summade valitsemise korraldamine. Juhatuse kohused ja õigesed ning juhatusliikmete tagandamise alused ja kord, samuti juhatuse asjaajamise kord määratakse lähemalt kodukorraga.
Revisjonikomisjon. § 28. Revisjonikomisjoni kuululi peale täis kogu poolt valitud esimehe iga sektsiooni poolt üks liige ja üks ametnik, valitud sektsiooni kogu poolt üheks aastaks. Revisionikomisjoni liikmed ei või kuuluda koja juhatusse ega olla koja teenistuses. § 29. Reviskomisjoni ülesandeks on koja juha tuse ja koja ettevõtete ning ametnikkude tegevuse kontrollimine ja juhatuse poolt koostatud eelarvete, kavade ja aruannete revideerimine koja kodukorras määratud alustel. Sektsioonid. § 30. Käesoleva seaduse § 10 ettenähtud lii kides valitud koja liikmed moodustavad vastavate sektsioonide kogud, § 31. Sektsiooni kogu võimkonda kuulub käes oleva seaduse § 1 ettenähtud ülesannete alal seisu koha võtmine ning ettepanekute tegemine koja ju hatusele või viimase kaudu täiskogule küsimustes, mis puutuvad sektsiooni tegevusalasse, samuti üles annete täitmine ja küsimuste otsustamine, mis antakse sektsioooni hoolde koja organite poolt. § 32. Sektsiooni kogu koosolekud kutsub kokku sektsiooni büroo. Samuti on sektsisiooni kogu kok kukutsumise õigus koja juhatusel. Kogu juhatab sektsiooni esimees või tema poolt määratud liige. § 33. Sektsiooni büroosse valib kogu kaheks aastaks eraldi sektsiooni esimehe ja kaks büroo liiget ning nende asetäitjad. 94
Sektsiooni esimees kuulub Majandusministri kinnitamisele. Selle mittetoimumisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 24. § 34. Sektsiooni asjaajamine on koja kantselei ülesandeks. Sektsiooni lähem tegevus määratakse kindlaks koja kodukorraga. § 35. Uksikute sektsioonide läbikäimine riigija omavalitsusasutistega ning eraettevõtete ja -isi kutega toimub koja juhatuse kaudu. Kui koja ju hatus keeldub edasisaatmast sektsiooni esildist, siis võib sektsiooni juhatus sellest teatada koja täisko gule. Viimase otsus selles asjas on kohustav koja juhatusele. Kui koja täiskogu või juhatuse otsusega sektsiooni tegevusalasse puutuvas küsimuses sekt sioon ei saa ühineda, on viimasel Õigus lisada pro tokollile oma eriarvamus, missugune esitatakse vas tavaile asutistele ühes täiskogu või juhatuse otsusega.
Koja osakond. § 36. Koda võib asutada kohalikke osakondi. Osakondade ülesanded, organisatsioon ja asja ajamiskord määratakse koja kodukorras. 4. peatükk. Koja tulud ja majapidamine. § 37. Koja tulud on: 1) liikmemaksud, 2) ra hatrahvid, 3) toetused ja annetused ja 4) teised siin nimetamata sissetulekud. § 38. Koja liikmed maksavad koja heaks iga aastast liikmemaksu ja makse käesoleva seaduse § 1 p. 7 nimetatud ettevotete ja fondide heaks koja täiskogu poolt määratud määral ja tähtajal.
•
“Oi
AA-PA46 Tallinn, Narva mnt. 19. BNVKTA Telefon 306-40.
H
Pleki stantsimine ja litograafia tööstus. Apteekitele, rohu- ja värvikauplustele igasugused plekist karbid. 95
Maksude tähtajaks mittetasumisel nõutakse see koja juhatuse poolt sisse administratiivkorras ühes viivitusprotsendi ja sissenõudetasuga, mis määratud üldkoosoleku poolt Majandusministri kinnitamisel. Koja juhatus võib koja liikmeid nende palvel vabastada ajutiselt maksudest, kui nad ajutiselt oma kutsealal ei tööta. § 39. Kojal on õigus võtta tema poolt anta vate tunnistuste, teatiste ja teiste dokumentide kui ka ekspertiiside ja muude talituste eest tasu Majandus ministri poolt määratud alustel ja korras. § 40. Koja tulude ja kulude iga-aastane eel arve peab sisaldama kõik võimalikud koja tulud ja tarvilised kulud. Koja tegevusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 41. Koja rahaline ja tegevuse aastaaruanne peab sisaldama koja rahalised tulud ja kulud, koja fondide, kapitalide ja asutiste läbikäigu ning varade seisu ja ülevaate koja tegevusvst.
5. peatükk. Lõpp ja elluviimise eeskirjad. § 42. Koja kodukorra annab Vabariigi Valitsus Majandusministri ettepanekul. Kodukord avalda takse Riigi Teatajas. Kodukorras määratakse erifondide ja -kapitalide (§ 1 p. 5) asutamise, hoidmise ja kasutamise lähe mad alused. § 43. Koja elluviimiseks Majandusminister moodustab kojaelluviimise komitee. Komiteel on õigus kutsuda oma koosolekuile asjatundjaid, kes võtavad osa sõnaõigusega komitee koosolekuist. § 44. Elluviimise komitee ülesandeks on : 1) koja valimisõiguslikkude liikmete nimekirja koostamine; 2) koja valimiste juhatuskirja ja kodukorra kava väljatöötamine ja kinnitamiseks esitamine § 42 korras : 96
3) koja esimeste valimiste ettevalmistamine ja teostamine hiljemalt kuue kuu kestel käesoleva seaduse maksmahakkamisest arvates, kusjuures vali miste aja määrab Majandusminister; 4) koja esimese täiskogu koosoleku kokkukutsu mine Majandtsministri poolt määratud tähtajal. § 45. Koja esimese täiskogu koosoleku avab ning koosolekut juhatab Majandusmsnister või tema esindaja. § 46. Kui koja esimesel täiskogu koosolekul koja juhatuse esimehe valimine ei toimu, siis Majan dusminister määrab koja liikmete seast esimehe ase täitja koja juhatuse esimehe valimiseni ja kinnita miseni. § 47. Koja elluviimise ja esimeste valimiste kulud kaetakse Majandusministeeriumi poolt määra tud avanssidest. Need avansid tasub koda minis teeriumile Majandusministri poolt määratud tähtajal. § 48. Käesolev seadus hakkab maksma aval damisega. Tallinnas, 17. juunil 1936. K. Päts, Peaminister. Riigivanema ülesannetes.
K. Selter, Majandusminister.
Drogistid! Kes ei tunne oma kutse-ajakirjas avaldatud kutsealalisi-ametlikke teadaandeid, (seadusi, määrusi, kor raldusi, jne.) kuna ta ei loe oma kutse-ajakirja, ei saa, nagu seda on avaldatud paljudes seadustikkudes, vabandada end mitteteadmisega. Ta peab kandma enese hooletusest põhjenenud tagajärgi. „DROGISTIDE TEATAJA‘s" ilmuvad kõik sea dused Ja määrused mis puutub drogistidesse.
97
Kuidas kontrollida keemilisi vaigevärve ? Keemiliste valgevärvide või valgete mineraalvärvide juurde kuuluvad karbonaattinavalge, sulfaattinavalge (sulfotinavalge), tsinkvalge, tsinkoksüüd (tina sisaldav tsinkvalge), litopoon ja titaanvalge. Keemiliste valgevärvide uurimine on palju täht sam kui valgete mullavärvide proovimine. Kõige pealt tuleb kindlaks määrata tina olemasolu, sest tina sisaldavad värvid alluvad oma töötamisviisilt erilistele seaduslikkudele eeskirjadele. Ka võib juh tuda, et valged mineraalvärvid on segatud odavate valgete muldvärvidega, mille tõttu osutub seguainete kontrollimine väga tarvilikuks. Karbonaattinavalge. Karbonaattinavalge, nimetatud lihtsalt tinavalgeks, koosneb põhilissüsihappelisest tinast. Katsetamine: 1. Väävelvesiniku või väävelnaatriumi mõjul mustaks värvimine.
Kui lastakse mõjuda väävelvesinikul või väävelnaatriumil tinavalgele, siis tekib otsekohe vääveltinal pruun ja isegi must värving. See värv aga ei ole tüübiline ainult karbonaattinavalgele, vaid ta on omane kõigile tinavalget sisaldavaile väividele. Katsetamise korraldamine väävelnaatriumlahuga: üksikud lahunditilgad tilgutatakse lihtsalt kuivale värvipulbrile või värvipastale. Tilgakohad muutuvad otsekohe mustjas-pruuniks. Tsinkvalge puhul ilmub hallikas värv. Väävelvesinikuga: katsetatav värv segatakse alul liimis ja õlis paksuks värvipastaks ja tõmmatakse siis klaasile või puule. Kipp i aparaadis lahustub väävelvesinik. Värviga ületommatud plaat (märg) asetatakse mõneks ajaks väävelvesinikuaurude mojuvuspiirkonda. Värvid, mis muutuvad siin pruuniks või mustaks, sisaldavad tina. 98
2. Kollaseks värvumine kuumutamise teel. Kuumutades karbonaattinavalget portselaanist sulatuspannil (Tiegel), omandab see pikamööda oransh-kollase värvitooni, milline püsib ka jahtunult. Kuumuse mõjul eraldub süsihape ja tekib kollane tinaoksüüd (tinaläige).
Katsetamine võltsimise puhul. 1. Lahustades lahjendatud salpeetrihappes: Puhas karbonaattinavalge lahustub kihisedes lahjendatud salpeetrihappes (1:10) täielikult. Lahustamatu jäänus on põldpagu (Schwerspat) ja savi. Sellevastu lahustub ka kriit. Järelkatsumise puhul pandagu tähele, et kasutatakse ainult 1 gr värvi ja valatakse mi kaua salpeetrihapet juure, kuni ta enam ei kihise. 2. Lahustades lahjendatud natroonlehelises:
Osa karbonaattinavalget on 30. osas lahjendatud natroonlehelises (10%) samuti selgelt ja ülejääkideta lahustatav. Lahustamatu jäänus on põldpagu, savi, kips või kriit. Lahustamise otstarbel raputatakse tugevasti tinavalget natroonlehelisega katseklaasis, mida hoitakse kinni põidlaga. Iga raputuse järele eemaldada põial klaasi avauselt ja avaus hoida eemale. Et võltsitud osa kvantitatiivselt (hulka) määrata kindlaks, selleks tuleb kaaluda täpselt värviproovid enne järelkatsumist ja kuivanud jäänuseid peale katsetamist. Sulfaattinavalge.
Sulfaattinavalge koosneb lehelis - väävelhaputinast. Lehelise osa moodustab tinaoksüüd. Seda saadakse tinaertsi (Bleierz) (tinasära või vääveltina) põletamisest. Katsetamine: 1. Mustaksvärvimine väävelvesiniku või väävelnaatriumi mõjutusel toimub nagu karbonaattinavalge juures, ainult pisut norgemalt, kuna värvub ainult 99
tinaoksüüd. Väävelhaputina sellevastu jääb muut matuks väävlitsisaldava ainena. Erinevus karbonaattinavalgest: 1. mingit kollaseksvärvumist kuumutamisel; 2. lahjendatud salpeetrihapet üle valades pole mingit kihisemist ega lahustumist. Katsetamine võltsimise kindlaks tegemiseks: Võrreldes karbonaattinavalgega on see võrdle misi raske katse. Soovitavam on toimetada seda asjatundja keemikuga. Tsinkvalge koosneb puhtast tsinkoksüüdist. Teda saadakse metallilise tsingi põletamisest. Katsetamine. 1. Kuumutades: Kuumutades portselaanist sulatuspannil (Tiegel) omandab tsinkvalge sidronikollase värvitooni, mis aga kaob peale jahtumist. Katsetamine tina peale: (tundeline katse RAL 844 C 2. järele) 1 gr värviproovi lahustatakse lahjenda tud äädikahappes ja täidetakse veega kuni 20 ccm ini. Siis lisatakse Kalium bichromie (kroomhapukaali) lahundit juure. Kui leidub tina, siis tekib kollane sade tinakromaadist (kroomkollane). Jääb lahund selgeks, on tsinkvalge tinavaba. Katsetamine: Lahustades lahjendatud äädikhappes. Puhas tsinkvalge peab lahustuma lahjendatud äädikhappes (1:10) selgelt ja kihinata. Lahustamatu jäänus on põldpagu voi savi. Kriit läheb lahusse kaasa, kuid ta on märgatav kihisemise juures. Kihisemine võib välja anda ka süsihaputsingi, mis moo dustub lahtiselt seisvates tsinkvalgevaatides (tünnides) niiskuse ja õhusüsihape mõjustusel. Süsihaputsink on teraline. 100
Tsinkoksüüd. Tsinkoksüüdi nime all käsitletakse tinasisaldavat tsinkoksüüdi, mida saadakse tinasisaldava tinaertsi puru põletades. Tina on siis väävelhaputinana ja tinaoksüüdina meie ees. Tinasisaldavus võib tõusta kuni 25. protsendini. Suure tinasisaldavusega tsinkoksüüde võib kasutada nagu tinavalgetki, ainult välisvärvimiseks. Tinavseseid tsinkoksüüde, mis sisal davad kuni 5 protsenti tina, võib kasutada ka sisevärvimiseks. Katsetamine: 1. Värvitoon. Tinasisaldavad tsinkoksüüdid omavad tinasisaldavuse-kohaselt suuremal või vähemal määral kollakashalli värvitooni. 2. Väävelvesinikuga või väävelnaatriumiga pruuniksvärvumine. Tinasisaldavuse alusel kas nõrgem või tugevam värving. Katsetamine sama kui tinavalgega. Katsetamine: Lahustatud lahjendatud äädikhappes, edasine käik nagu tsinkvalge juures. Lahund aga jääb pisut segane lahustamatu väävelhaputina tõttu.
Litopoon. Litopoon koosneb vääveltsingi ja baarium sulfaadi (Blanc-fixe või põldpagu) segust, Tähtsaim värvtehniline koosseisuosa on vääveltsink. (Kuna vääveltina on must, on vääveltsink valge). Väävel tsingi sisaldavuse järele tuntakse kaubanduses mitme suguseid pitsateid (Siegel), misjuures eelistatakse tuntunumaid. Sisseostudel toetuge meie kuulutustele. 101
Katsetamine: Üle valades lahjendatud soolhapet. Seejuures tekib halvastilöhnav väävelvesinikugaas (väävli ühinemise tõttu väävlitsingist soolhape vesinikuga). Väävelvesiniku tõttu pole mingit mustaks muu tumist. Kuumutades pole mingit värvumist.
Titaanvalge. Titaanvalge nimetuse all kasutame valgeid värve, mille tähtsaim koosseisuosa on titaandioksüüd. Värvimisotstarbeks (Standart A) titaanvalge koosneb järgmistest osadest: 18 prots. titaandioksüüdi, 25 prots. tsinkvalget, 57 prots. põldpagu. Katsetamine (titaandioksüüdi sisaldavuse peale): Kollaseks värvumine lahustades kontsentreeritud väävelhape ja väävel vesiniku lisanduses. Umbes 1 gr kuivvärvile katseklaasis valatakse vähe kontsentreeritud väävelhapet ja kuumutatakse. Täieliku jahtumise järele lisatakse moned tilgad vesinikuülihapendit (ettevaatust!). Titaandioksüüdi juuresolu tõttu algab otsekohe kollaseks värvumine. Katsetamine tsinkvalge peale. Tsinkvalge sisaldavus on tähtis vastupidavuse mõttes. Titaanvalgeliigid tsinkvalgeta pole kohasad välisvärvimiseks. Tõsiasi, mis ilmneb kuumutamise järele : Nõrk kollaseks värvumine, mis peale jahtumist jälle kaob. Katsetamine põldpao sisaldavuse peale: Keetes kontsentreeritud väävelhappes lahustuvad titaandioksüüdid ja tsinkvalge. Põldpagu jääb põhja järele. 102
Tinasisaldavate vanavärvingute kontrollimine: Vanu värvinguid, millest ei teata, kas nad on tinavabad, võib maha hõõruda ainult niiskes olekus, kuna tinasisaldav hõõrumistolm põhjustab tinamür gitust. Siinkohal näidatakse, kuidas lihtsamal kujul sooritada praktiliselt tinasisaldavuse kontrollimist. Et katsetamisel oleks kättesaadaval värvingu kõik värvikihid, tuleb maha hõõruda ühel kohal põhjani. Teatavasti sisaldavad kruntimised ja spahtelmassid sagedasti tinasisaldavaid värve. Siis hõõru takse läbiihutud koht väävelnaatriumilahuga. Kui tekib mustaksvärvumine, siis sisalda!) üks neist vär videst tina.
Drogistide koodeks, mis on väljatöötamisel, näeb ette ka võimaluse boikoteerida isikuid, firmasi, asutusi ja organisatsioone, mis taotlevad drogistide huvidele vastukäivaid sihte. A. F. Dalm, „Drog. Teat." toimetaja-
Pudeli kallutaja (Ballonkipper)
Esindaja: a. E. Dalm, Tallinn, postk. 224.
103
00000000000000000000000000000000000000 oo
8 8 o
ROHU- JA3 VÄRVIKAUBANDUSE A.-S. § .o
-o F. O. TREUBLUT-O
o TALLINN, PIKK 18 o O ‘ O oO 0 Alaline suur ladu keemia-kaupadest 8 o tööstuse otstarbeks. o „O 8 VARVEg 8ÕLISID oO O LAKKEo
oO O0 ROHTUSID 00 9
KOSMEETIKA
g
o0 00000000000000000000000000000000000000
Valmistatud oliivõlist, kõr valaineteta. Kerge sulamisvõime. Siidi, kunstsiidi ja villaste esemete pesemiseks. Ei avalda mõju riide-värvile, sobib ka hästi p e a pesemiseks
Võtke müügile ainult meie valmistatud odavahinnalist
täitmata rohelist seepi. Keemia tehn, laborat.
„CALIDA“ F. Lueder & Ko. Tallinn, S. Ameerika 19 a. Tel. 442-98.
104
Soovitan soodsate hindadega Apteekidele, rohukauplustele, laboratooriumitele ja tööstustele
matööridele rikkalik valik Fotoaparaadid ja suurendusaparaadid, plaadid, paberid, filmid, kemikaalid, pimiku sea deldised jne. jne. kuul samatest vabrikutest
ostate kõige soodsamalt Fotoäri
K. Sillam (Ballonkipper) Esindaja: a. F. Dalm Tallinn, postkast 224.
Tallinn, Viru 11. Tel. 469-66.
Amatöörtööde vastuvõtt ja nõuanne.
Galvaaniline tööstus
ED. ORG
Tallinn, Uus tän 28.
Tel. 469-79.
Kroomimine Nikeldamine Vasetamine Hõbetamine
Moodsaim sisseseade, avatud kõigi viimase aja ga1 van otehnika suursaavutuste järgi. Kroomimine on XX aastasaja maailma tehniline
suursaavutus. esemed on luksuslikud, suurima vastupidavusega. Kroomkate on kõvem kui ükski teine metall, seega kulumatu. Kroomkate on absoluutselt roostekindel, oksüdeerimiskindel kuni 800 kraadi kuumuse juures, hapetekindel jne. seega tänuväärseim kate, piiramata vastupidavusega.
Kroomitud
Massiartiklite valmistamine.
Puudritoosid, portsigarid jne.
107
Korgivabrik
Vennad Auster
a Kõige vanem Asutatud Pärnus 1888. a.• ja suurim korgitööstus Eestis. Telef. Pärnu 211.
Esindused ja laod: Tallinnas, A. Redlich, Rüütli 4, tel. 430-30 Tartu s, A. Reinkordt, Ülikooli 18, tel. 790
Vabriku saadusi: igasugused korgid, päästevööd, päästerõngad, korgi tallad ja kontsad. Ongekorgid ja korgipuu kaluritele. Dresskorgi osakonnast ; isolatsioonvahendeid igaks otstarbeks mustad (bitumeen) ja heledad (korgivärvi) plaadid seinte isoleerimiseks igas jämeduses, torude isolatsioon, vannitoa matid, igasugused alused ja masinatihendused.
Keemia ja seebitööstus Heinrich Pavel Lõhna-, sauna-, kirju- ja pesuseebid. Seebipulber, ha beme ja tehnil. otstarbeks. Tööstus on moodsa sisse seade ja masinatega täien datud, mis tagab kõrget kauba kvaliteeti. Tallinn, Lubja tn. 7-a Tel. 314-30.
„Seebikivi hoiatused"tellite kõige soodsamalt „Drogistide L = Teatajalt, sest „D.T." on lasknud trükkida = 100.000 tükki korraga, mis võimaldab = = väga odavasti neid levitada. Tellimistega = palutakse pöörata : T a l l i n n, post-= kast 224, Ajakiri „Drogistide Teataja". 2Hinnad: E = 500 tk. — Kr. 2.00 -
1000 2000 3000
„ „ „
— — —
„ „ »
3.50 6.00 8.50
= Kättesaatmine tasuta.
=
OIIP IIP IL] IM HEWIN 1 ID IMII IIIIII"IE|I]I]I"IIPVII"WU"IIO
1 A|s. MEY & LANDESEN | - TALLINN, VIRU T. 9,
TEL. 446-46. -
Soovitab oma tööstusest en gros ja eo detail:g Pesemisnuustikud paeltega
(Rückenreiber)I
*
Frooteest ja loofah‘st 1 suured ja -
~
ainult loofah’st (Frotierhandschuhe)
|
Froteest ja loofah’st
=
HPesemiskindad
H
ainult loofah‘st = -
„ Puudritopsud
J väiksed-
froteest
= =
(Puderquasten) mitmesuguseis§
suurusis ja värves. = # äft:::::::MH»»<;;:;:;::::::::::::;:s::::::::::s::::s:ass:::::::u::s::::!::::s::s::!s::;::!:::;ss:«ssss:" 109
EDS-i asutajad juhatus ja tegelaisi .............................. 65—80
Seadused ja määruse:
Arstimisvahendite ja arstimise kuulutuste määrus .................................................................. 81—84 Eraettevõtete Ametnikkude Koja seadus . . 85—97 Kuidas kontrollida keemilisi valgevärve ?
................. 98—103
E. Heisler‘i trükk Tallinnas, Pikk tan. 41 — 1936.
PAFRRARNNAAATRNNT f.N A R A A A A N A A R IA A N A A N R A A A fn ff.ffn A fn n A n n fffffR A n A
VaataDROGISTI
KALENDERKÄSIRAAMAT
1938
VIIES AASTAKÄIK...DROGISTI
KALENDERKÄSIRAAMAT
1938 VIIES AASTAKÄIK
sisaldab drogistidele ja ka teistele, kes sel alal tööta vad, vajal. seadusi, mää rusi, informatsioone ine.
KOOSTAN
UD
DROG. A. F. PALM (,,Drogist. Teataja11 toimetaja)
AUTORI KIRJASTUS TALLINN - NOVEMBER - 1937
Kas olete proovinud parimat puhastuspulbrit ja -pastat
Kui mitte, siis katsetage viivitamata. Puhastuspulber „SOOME<‘ on parim vahend emai leeritud tarberiistade, nagu vannide, keedunõude, kausside, kuplite jne. puhastamiseks. Hääduselt on ta parim kõikidest kodumaal valmistatavatest
PUHASTUSPULBRITEST. Puhastuspasta „SOOME“ on kõige kiirem ja kergem metalli ja klaasi puhastusabinõu. Ta puhastab ilma erilise hõõrumiseta kõik hõbe-, kuld-, vask-, alu miinium- ja nikkelesemed. Peale metalli puhastab ta ka klaasi ja peegleid, kusjuures pingutav ja väsitav töö, mis perenaistele aknaklaaside ja peeglite puhas tuse juures tuttav on, ära jääb. Puhastuspasta „SOOME" puhastab mõne minutiga ja ilma erilise jõukulutuseta metall-ja klaasesemed säravläikivaks. Nii puhastuspulber, kui ka -pasta „SOOME" on pari mad puhastusvahendid, mida võib soovitada julgelt
IGALE PERENAISELE. VALMISTAJA:
A. F. PALM, TALLINN.
Aniliin-värvi ja värvimise abi-aineid Mitmesugused
kemikaalid
Fototarbed AGFA KUNSTSIID AGENTUUR
ECTANII" L
KURSELL & RAUDSEPP
Tallinn, Vana Posti 6 Telefonid: 430-87, 436-78, 471-23
1
Pilt-ir-rs «n õhtuil sile nooruslik vürste nägu. Isegi kena, itusajooucline ««S« väid muutuda vastikuks, kui ta kõiksugu vistrikkudoga ja tedretehredega üte on kSlisatud ^uiLtss ss«d ttussks?•
Huvitavaid andmeid ««H.- sa ilu eest Hoolitsemiseks leiate tere Amcurette Huseebi Juures, Amourette iluseep su tarvikil, kui niisk asuvad: Tedretädkd. Winnid.Laiendatud pooridmasta peadega. Higilaige. Punetus. Kööm vsi muu naha ebapuhtas. Wörratu abinõu kauni asumist näojume omamiseks. Medikon.
h^ UUDISTOOTED:
Liliapuuder— R E M E D1 A kõik nüansid
Tualettvesi — R E M E D1 A
TALLINN, Pühavaimu 11. Telef. 452-69
ROHELINE SEEP ON PERENAISE
palitu a&i&UM, kuid ainult siis, kui tema on valmistatud puhtadest taimeõlidest. Sellepärast pakkuge oma ostjas konnale ainult minu neutraalset täitmata rohelist seepi
Keemia-tehn. laborat. CALIDA
F. LUEDER TALLINN, S. AMEERIKA 19-a. TELEFON: 442-98
Igasuguste plekk-karpide-, tooside-, nõude-, plakatite jne. valmistamine.
lillil L ’J
valmistatakse tinatuube nr. 0—11. Töö headus kindlustatud.
Tallinn, V. Kalamaja 32. telef. 439-93 Soovitame oma kõrges |U|g 1 ----------------- headuses mineraal
Keemiatööstus
VflFVA
G. Schwarz & Co.
Tallinn, Telliskivi 59, telef. 440-00.
o. A /Q
4
M A D M A" Tallinn, Narva mnt. 19 A Telefon 306-40. Pleki stantsimine ja litograafia tööstus. Apteekidele, rohu- ja värvikauplustele igasugused plekist karbid.
Auto nr.............................................................................. Panga hoiuraamatu nr.................................................
E. V. Isikutunnistuse nr............................................ Kus seltsis liige
Pühap. 3. Krist. t. p. Esmasp. Lutsinap. Teisip. Kolmap. Ck. 3 ö. Neljap. Reede Laup.
18 Pühap. 4. Krist. t. p. 19 Esmasp. 20 Teisip. 21 Kolmap. Toomap.®k.8õ. 22 Neljap. Talve algus 23 Reede 24 Laup. **25 **26 **27 28 29 30 31
I. jõulupüha Pühap. Esmasp. A jõulupüha 3. jõulupüha Teisip. Kolmap. Süütute 1. p. Neljap. 3 k. I ö. Reede Laup. I k. 8,50 läh. looja k. 15,29 „ 10 „ 9,06 „ „15,22 „20 „ 9,16 „„15,20
Päik. t.
32
31 p.
Märkmeid:
33
«Drogistide Teataja” 1938.
aastal
algab
oma
Il-dat
aastakäiku.
„Drogistide Teataja" drogistide häälekandja, mille veerud koi» gile kutsekaaslasile alati on avatud, ilmub Tallinnas, Eesti Drogistide Seltsi väljaandel järjekindlalt üks kord kuus, iga kuu viimasel või järgmise kuu esimesel nädalal.
„Drogistide Teataja" omab laialdase kaastööliste pere nii kodukui välismail, mis tagab sisu mitmekesisust ja huvitavust.
„Drogistide Teataja" tahab samas suunas jatkata oma ilmumist ka edaspidi, püüab oma lehekülgede arvu ja sisu väärtust senise järjekindlusega veelgi tõsta ja kõigiti kohendada ametivendade kutsehuvidele.
„Drogistide Teataja" omab kindla ja püsiva tellijateringkonna, jär jekindlalt kasvava ja suureneva, mis tagab kõige kindlamalt ajakirja ilmumist ja edu.
„Drogistide Teataja" tellimishind on poolaastas kr. 1.50.
aastas
kr.
2.50,
Kes tänaseni veel ei seisa „Drogistide Teataja" tellijate nimekirjas, telligu „Drogistide Teataja" aegsasti, sest „Drogistide Teataja" kaudu olete tähtsamate kutseküsimustega kontaktis, ja see on tõelise drogisti otsekohene kohus. Ajakiri „Drogistide Teataja" Tallinn, postk. 224.
34
Eesti Drogistide Seltsi uus juhatus, valitud 12, nov. 1937
Armin F. Palm, Eesti Drogistide Seltsi esimees.
35
Aleksander Wehrt, E. D. S-i abiesimees.
36
Karl Lauenstein, E. D. S-i juhatuseliige, laekur.
37
Artur Thiel, E. D. S-i juhatuseliige, varahoidja.
38
Raimond Järvalaid, E. D. S-i juhatuseliige, sekretär.
39
Eugen Qeinson, E. D. 5-i revisjonikomisjoni esimees.
40
Seadused ja määrused Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse määrus tervishoiupersonaali registreerimise kohta. (RT 60—1932). Alus: Tervishoiupersonaali kutsetegevuse seaduse § 2 (RT 24—1932) ja Rahva tervishoiu korraldamise seaduse § 17 p. / (RT 2—1928). § 1. Käesoleva määruse alla kuuluvad: 1) arstid, 2) hambaarstid, 3) rohuteadlased ja rohuteadlase kandidaadid, 4) apteegiassistendid ja -praktikandid, 5) õed kliinilise, hoolekande ja ämmaemanda kutse aladelt, 6) masseerijad, 7) hambatehnikud, 8) koolivelskerid.
§ 2. Eelmises (1) paragrahvis tähendatud isi kud, välja arvatud apteegipraktikandid, kes regist reeritakse § 4 teises lõikes ette nähtud korras, kui nad vastavad tervishoiupersonaali kutsetege vuse seaduse §§ 4, 13, 19, 20, 25, 28, 31 või 39 nõuetele ja soovivad töötada omal kutsealal, on kohustatud täitma registreerimislehe kahes ek semplaris ja esitama selle allakirjutatult maa-, linna- või linnaarsti õigustega aleviarstile, lisades sellele juurde kutsetegevuseks õigusi andva doku mendi (diplomi või tunnistuse) ja selle notariaal selt tõestatud ärakirja või notariaalselt tõestatud dokumendi ärakirjad kahes eksemplaris. Ühe täidetud registreerimislehtedest ühes kut setegevuseks õigusi andva dokumendi või selle 41
notariaalselt tõestatud ärakirjaga maa-, linna- või linnaarsti õigustega aleviarst esitab tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele, jättes omale teise eksem plari täidetud registreerimislehtedest ja kutsetege vuseks õigusi andvast dokumendist või selle nota riaalselt tõestatud ärakirjast.
§ 3. Esitatud registreerimislehe ja kutsetege vuseks õigusi andva dokumendi või selle notari aalselt tõestatud ärakirja andmetel tervishoiu- ja hoolekandevalitsus registreerib isiku vastaval kut sealal tegutsevaks ja annab temale maa-, linnavõi linnaarsti õigustega aleviarsti kaudu selleko hase registreerimistunnistuse. § 4. Tervishoiupersonaali kutsetegevuse sea duses §§ 13, 19 ja 20 tähendatud rohuteadlased, rohuteadlase kandidaadid ja apteegiassistendid, kui nad peale §§ 2 ja 3 ette nähtud korras regist reerimist astuvad teenistusse või praktikale asu tusse, siis on asutuse juhataja kohustatud sellest viivitamata teatama vastava maa-, linna- või lin naarsti õigustega aleviarstile, tähendades teada andes teenistusse või praktikale asumise kuu päeva. Maa-, linna- või linnaarsti õigustega ale viarst saadab teate edasi tervishoiu- ja hoolekan devalitsusele.
Samas korras teatatakse ka tervishoiuperso naali kutsetegevuse seaduses § 21 ette nähtud ja sama paragrahvi nõuetele vastavate apteegipraktikantide praktikale asumisest või praktika jatkamisest asutuse vahetusel. Nimetatud isikute prakti kale asumisel tuleb teadaandele juurde lisada täi detud registreerimisleht kahes eksemplaris ja no tariaalselt tõestatud ärakiri praktikaks õigusi and vast koolitunnistusest. Nendel andmetel regist reeritakse apteegipraktikandid käesolevas määru ses § 3 ette nähtud korras. Käesolevas paragrahvis tähendatud isikute tee nistusest või praktikalt lahkumisel on asutuse juha 42
taja kohustatud sellest viivitamata teatama vastava maa-, linna- või linnaarsti õigustega aleviarstile, kes teate edasi saadab tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele. § 5. Käesolev määruse §§ 2, 3 ja 4 teise lõike korras registreeritud isikud, kui nad ühe§t oma valitsuse piirkonnast asuvad teise omavalitsuse piirkonda, on kohustatud esitama sellekohase avalduse nii endise asukoha omavalitsuse kui ka uue asukoha omavalitsuse maa-, linna- või linna arsti õigustega aleviarstile. § 6. Maa-, linna- või linnaarsti õigustega aleviarst, kelle tegevuspiirkonnast registreeritud isik lahkub, asudes elama teise omavalitsuse piir konda, kustutab registreeritu oma vastavast nime kirjast, saadab mahakustutatud isiku registreerimislehe uhes dokumendi arakirjaga uue asukoha maa-, linna- või linnaarsti õigustega aleviarstile isiku tervishoiupersonaali nimekirja kandmiseks ning teatab sellest tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele.
Maa-, linna- või linnaarsti õigustega aleviarst, kelle tegevuspiirkonda registreeritud isik asub, on kohustatud sellest samuti teatama tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele. § 7. Käesoleva määruse § I loetletud isikud, kes ajutiselt läinud üle muule tegevusalale, mis neid takistab kutsetegevuses või kes lühemaks ajaks soovivad katkestada kutsetegevuse, teatavad sellest kirjalikult tervishoiu- ja hoolekandevalitsu sele kohaliku maa-, linna- või linnaarsti õigustega aleviarsti kaudu, isiku ajutiselt tervishoiuperso naali nimekirjast kustutamiseks. Samuti esitab maa-, linn- või linnaarsti õigus tega aleviarst tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele ettepaneku tervishoiupersonaali nimekirjast nende isikute kustutamiseks, kes ametliku arsti poolt saadud kindlate andmete järgi rohkem kui ühe 43
aasta kestel ei ole teotsenud oma kutsealal, kuigi nad kutsetegevuseks seaduslikus korras loa saa nud. § 8. Registreeritud isikud, kes on lõpetanud kutsetegevuse omal soovil ja esitanud sellekohase kirjaliku teadaande, või lahkunud surma läbi, kus tutab maa-, linna- või linnaarsti õigustega aleviarst vastavast nimekirjast ja teatab sellest tervis hoiu- ja hoolekandevalitsusele. Samuti kustutab tervishoiu- ja hoolekandevalitsus tervishoiupersonaali nimestikust isikud, kellele on kutsetegevus keelatud kohtu või tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse otsuste põhjal.
§ 9. Enne käesoleva määruse maksmahakkamist seaduslikus korras registreeritud isikud ei kuulu ümberregistreerimisele. § 10. Käesoleva määruse maksmahakkamisel kaotab maksvuse määrus registreerimise korra kohta (RT 103—1919).
Käesolevaga avaldan soovi minu seadusepära seks registreerimiseks ja minule kutsetegevuse lu bamiseks. 1. Perekonnanimi................................................. 2. Eesnimi............................................................. 3. Sündimise aasta, kuu ja päev .................... 4. Kutseala nimetus .............................................
5. Kutsetegevuseks õigust andva dokumendi nimetus, kelle poolt, kus ja mis ajal välja antud ......... :....................................................................... 6. Kas, kus ja kellena kuni registreerimiseni töötanud ............................................................................ 7. Rahvus ............................................................. 44
8. Kodakondsus ................................................... 9. Riigikeele oskus ............................................. 10. Elukoht ...................................................... Lisa: Kutsetegevuseks õigust andva dokumendi (diplomi või tunnistuse) seadusepäraselt tõestatud ärakiri kahes eksemplaris. (aasta ja kuupäev)
Ametliku arsti allkiri:.............................. Määrus rohuladude juhatajate ja rohuvalmistusasutiste esindajate kohta. (R. T. 37 — 1933.) Alus- Rahva tervishoiu korraldamise seaduse § 4 p.p. 23—26 (RT 2 — 1928), Mürgiste ja kangemõjuliste ainete väljaspool apteeke müügi seaduse § 2 (RT 51 - 1930), Tervishoiupersonaali kutsetegevuse seaduse §§ 15 ja 23 (RT 24 1932). Riigi tervishoiunõukogult 27. märtsil 1333 vastu võetud ja Hariduse- ja sotsiaalministrilt 13. aprillil 1933 kinnitatud. § L Rohuladude, s.o. apteeke ja haiglaid me ditsiiniliste droogidega, arstliskeemiliste ja muude vahenditega ning toorainetega varustavate ja kõi kide mürgiste ja kangemõjuliste ainete muugi õigusega rohukaupluste, vastutavateks juhatajaSoovitarne oma kõrges kvaliteedis saadusi, nagu igasu
guseid seepe, pesu- ja küürimispulbreid. 1111010 ! Spetsiaalseep mustade käte ning tarbeasjade
UUUIu i pesemiseks „R adiR 8.1“ plekk-karpides. Ainuke sellesarnane.
teks võivad olla ainult Tervishoiupersonaali kutse tegevuse seaduse § 13 nõuetele vastavad rohu teadlased, kes on tähendatud seaduse § 15 koha selt ametisse kinnitatud. Igal rohulaol võib olla ainult üks vastutav ju hataja.
§ 2. Rohulao vastutav juhataja on kohusta tud: 1) hoolitsema selle eest, et rohukaubad laos vas taksid nende otstarvetele ja farmakopea nõuetele, mille uurimiseks ja selgitamiseks laojuhatajal tu leb korraldada vastavaid rohuteaduslikke proovivimisi ja analüüse; 2) vastu võtma tellimisi ainult nendelt firma delt ja asutistelt, mis on õigustatud tellimistes tä hendatud kaupade pidamiseks ja müügiks; 3) valvama tellimiste täitmise järele, et nende täitmisel ei tuleks ette eksimisi, hoolitsedes selle eest, et laos töötaks küllaldaselt rohuteadlasi ja nende abijõude, ning teatades linnaarsti kaudu tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele nende teenis tusse astumisest ja teenistusest lahkumisest; 4) korras hoidma mürgiste ja kangemõjuliste ainete registreerimise raamatut, sisseostetud kau pade analüüside raamatut ja uimastusainete regist reerimise raamatut, kui laole kauplemine uimastuseainetega on lubatud; 5) näitama ette ametnikkudele, kellel on sea duse alusel revideerimise õigus, lao ruumid, kau bad, uurimiseabinõud, nöörraamatud ja nende juurde kuuluvad tõendavad dokumendid ning ana lüüside raamatud; 6) esitama määratud ajal tervishoiu- ja hoole kandevalitsusele lao tegevuse kohta nõutud aru anded, nöörraamatud ja tõendavad dokumendid. Rohulao juhataja ei või ühel ajal olla muude farmatsöitiliste asutiste rohuteadlaseks või juha tajaks. 46
§ 3. Rohuvalmistusasutiste esindajateks või vad olla ainult tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse registreeritud kutseõigustega rohuteadlased, sea duslikus korras asutatud apteegid ja lubatud rohulaod. Apteekide ja rohuladude määrusepärase tegevuse eest vastutavad nende asutiste juhatajad rohuteadlased. Esinduse oma peale võtmisel tuleb sellest esindajal teatada tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele.
§ 4. Rohuvalmistuseasutiste esindaja on ko hustatud: 1) hoolitsema selle eest, et asutised Eestis tu rule saadaksid ainult niisuguseid saadusi, mis on lubatud tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse poolt; 2) tutvustama rohuladusid, apteeke, haiglaid ja arste rohuvalmistusasutistele lubatud saadustega, nende saaduste kohta teaduslikku seletust andes; 3) valvama selle järele, et reklaam, mis rohuvalmistuseasutised teevad, toimuks arstirohtude reklaami kohta Eestis maksvate määruste koha selt; 4) vastu võtma tellimisi esindatava firma saa duste kohta ainult nendelt asutistelt, mis omavad õiguse nende saaduste tellimiseks; 5) esitama ametnikkudele, kellel on seaduste alusel revideerimise õigus, tellimiste vastuvõtu raamatud ja tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele — kirjalikkudel nõudmistel. § 5. Rohuvalmistusasutiste esindajatel on õi gus pidada oma juures ainult saaduste proove
Ostke ainult nende firmade juurest, kes kuulutavad drogistide häälekandjas »Drogistide Teatajas». 47
rohuladude ja apteekide juhatajatele, haiglate ro huteadlastele ja arstidele ette näitamiseks, ilma õiguseta neid müüa. Kui esindaja soovib esinda tava firma saadusi oma juures müügil pidada, peab temal tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse poolt luba olema rohulao pidamiseks ja tema kohta maksvad sel puhul kõik nõudmised, mis on maksvad rohu ladude pidajate ja rohuladude juhatajate kohta. § 6. Määrus hakkab maksma kolm kuud pä rast avaldamist.
Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse teadaanne arstirohtude, kosmeetiliste preparaatide ja kunstlik kude toidu- ja 1 maitseainete proovimise hindade kohta. (RT 42—1931).
Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse kaudu Rah va tervishoiu korraldamise seaduse (RT 2—1928) § 4 p. 26 ja Arstiseaduse (VSK 13. köide) §§ 379 ja 386 nõuetele kui ka RT 115/116 — 1922 patentrohtude, seerumite ja vaktsiinide ning farmatsöitiliste, kosmeetiliste ja dieetiliste preparaatide sis seveole, valmistatusele ja müügile laskmise kohta maksma pandud tervishoiu nõukogu otsusel ette võetavate proovimiste hinnad on käesoleva tea daande avaldamisest peale järgmised:
1) puhtal kujul esinevate arstliskeemiliste ühendite proovimise eest ..................... 10.— 2) liitrohtude, doseeritud preparaatide ja arstliskosmeetiliste preparaatide proo vimise eest, saaduse pealt .......................... 20.— 3) puhtkosmeetiliste preparaatide proo vimiste eest, saaduse pealt ........................... 16.— 4) kunstlikkude toiduainete proovivimise eest, saaduse pealt ................................ 15.— 48
□) kunstlikkude maitseainete proovi mise eest, saaduse pealt ........................... 10.— 6) toidu- ja maitseainete värvimiseks määratud värvide proovimiste eest, saa duse pealt ................................................................ 10.— Käesoleva maksmahakkamisega kaotab maks vuse tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse teadaanne arstirohtude, kosmeetiliste preparaatide ja kunst likkude toidu- ja maitseainete proovimise hindade kohta RT 86 — 1930.
Toidu- ja maitseainete, jookide ning joogivee määrus. (RT 107 — 1933). Alus: Nakkushaiguste vastu võitlemise seaduse §§ 1, 3 ja 7 (RT 94 — 1933).
I.
§ 1. Toidu- ja maitseained, joogid ning joogi vesi tulevad tarvitamiseks liikvele lasta sarnaselt, et nad ei sisaldaks nakkushaiguse idusid ega mõ juks inimeste tervisele kahjulikult. § 2. Toidu- ja maitseainete, jookide ja joogi vee anumad, riistad ja pakised ei tohi infitseeritud olla nakkushaiguste idudega ega sisaldada tervi sele kahjulikke aineid, mis võivad lahustuda nendes olevasse toidu- ja maitseainetesse või joo kidesse või rikkuda nende maitset. § 3. Toidu- ja maitseainete, jookide kui ka joogivee hoidmiseks ja valmistamiseks tarvitata vad tarbeasjad ei tohi olla valmistatud tervelt või osaliselt seatinast, tsingist ja metallist, mis sisaldab arseenikut või metallisegust, mis sisaldab üle 10% seatina; nõud, millised on kaetud seestpidi emailiga, klasuuriga, lakiga, samuti savinõud 49
ei tohi anda 4% äädikahappele V2-tunnilisel keet misel tina ja tsingi jälgi. Ülalmainitud tarbeasjade tsingitamine on kee latud. § 4. Metallsisseseaded hapetesisaldavate joo kide valmistamiseks, nende tarvitamiseks liikvele laskmise otstarbel ei tohi sisaldada üle P/o seatina.
§ 5. Tarbeasjade tinutamiseks on lubatud tar vitada ainult inglistina, mis on vaba arseenikust ja mis sisaldab vähemalt 99% inglistina. Ainult tar beasjade üksikute osade kokkujootmisel on luba tud kasutada inglistina, mis sisaldab kuni 10% seatina. § 6. Tarbeasjade värvimisel on lubatud kasu tada tervisele kahjutuid värve.
§ 7. Toidu- ja maitseainete, jookide ning joo givee nõude pesemiseks tarvitatavad metalli käs nad ja teised puhastusvahendid ei tohi olla vasest, tsingist, seatinast või ainete segust.
§ 8. Jooginõude, pudelite ja konservitooside õhukindlaks sulgemiseks tarvitatavad rõngad, veini ja õlle, äädika ja söehapetsisaldavate jookide valmistamise voolikute valmistamiseks on keela tud kasutada kummi ja kautshuki aseaineid, mis sisaldavad seatina ja võivad tekitada tervisrikkeia. § 9. Kauplemine toidu- ja maitseainetega majast majja käies on keelatud, välja arvatud ju hud, kus see vastava omavalitsuse määrusega piiratult lubatud.
§ 10. Toidu- ja maitseainetele ning joogi veele on keelatud juurde lisada .nakkushaigusidusid sisaldavaid või teisi mürgiseid või tervisele kahjulikult mõjuvaid aineid. Samuti on keelatud tarvitada toidu- ja maitse ainete ja jookide valmistamiseks nakkushaiguse 50
idusid sisaldavat või osaliselt või täielikult lagu nevat mädanevat, reostatud, rikkunud või toiduks teistel põhjustel kõlbmatut ainet looma- või tai meriigist. § IL Toidu- ja maitseainete värvimiseks on lubatud ainult tervisele kahjutud järgmised loomu likud orgaanilised värvid: I) toiduks tarvitatavate puuvilja ja taimevärvid; 2) safran; 3) orlean; 4) alkanna; 5) kosenill; 6) sandlipuu; 7) orfei; 8) klorofüll; 9) indigo ka sünteetiline; 10) maguspuu mahl; 11) karamell; 12) sinipuu ja ta ekstrakt. Peale eelpoolnimetatud värvide võib tarvitada veel neid värve, mis tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse poolt selleks lubatakse. § 12. Konserveerimise ained peavad olema alati puhtad ja ei tohi olla terviskahjulikud ega rikkuda toiduainete lõhna ega maitset.
§ 13. Toidu- ja maitseainete ning jookide val mistamisel inimestele tarvitamiseks liikvele lask mise otstarbel tuleb silmas pidada kõiki tervishoiu nõudeid ja hoolitseda suurima puhtuse eest. Ruu mid, kus toidu- ja maitseaineid ning jooke liik vele lastakse, peavad vastama suuruse, valgus tuse, õhuvahetuse, seadeldiste, korra ja puhtuse poolest tervishoiunõuetele ning ühenduse või
Ä7s.
C. Siegeli ^^5 kalik
keemia- ja värviosakond
keel’»11'/
Tallinn, Lai t. 27, tel. kodudeski. 426-07
kaupa 51
lähenduse poolest teiste ruumidega — neis liik vele lastavate toidu- ja maitseainete iseloomule. Toidu- ja maitseainete ning jookide tööstustel on keelatud tegevust alustada enne, kui tööstusruumid ja sisseseaded ei ole tunnistatud kõlvuliseks tervishoiulise järelevalve poolt.
§ 14. Isikutele, kes põevad nakkushaigusi, või kes on nakkushaiguste kahtlased või nakkushai guste idude kandjad või kelle elukorteris on nak kushaigusi põdevaid haigeid, on keelatud toiduja maitseainete ning jookide või nendega kokku puutuvate tarbeasjade alal töötamine. II.
§§ 15—24 kaotatud maksvus. (RT 17—1935). § 25. Inimestele tarvitamiseks on lubatud liik vele lasta liha, mis on tunnustatud kõlvulikuks inimtoiduks Tapamajade ja lihajärelevaatuse sea duse ja selle põhjal antud määruste kohaselt.
§ 26. Terviskahjulik on mädanenud hallita= nud ja ebaloomulikult lõhnav liha, kui ka liha, milles leidub haiguste idusid ja loomariigi söödi kuid. Terviskahjulik liha tuleb tarvitamiselt toidu ainena kõrvaldada. § 27. Keelatud on lihakonserveerimine tervi sele kahjulikkude keemiliste ainetega. § 28. Lihasaaduste, nagu vorstide, konservide jne. valmistamiseks võib tarvitada ainult inimtoi duks kõlvulist liha. Tanguvorstide ja verikäkkide valmistamisel võib peale jahu, rasva, soola ja maitseainete tarvitada ainult inimtoiduks kõlvulist loomaverd.
§ 29. Keelatud on vorstide, konservide ja teiste lihasaaduste valmistamisel tarvitada inim 52
toiduks kõlbmatuks loetud loomade, nagu koerte, kasside ja muude niisuguste loomade liha ning üldse igasuguseid orgaanilisi jätiseid, künnapuid ja loomade suguosasid, värskele vorstimassile juurde segada vana, halvaksläinud liha ja vorste või nende jätiseid, tärklist mitte üle 5%, jahu, albumiini, margariini ja muid aseaineid, samuti ka konserveerivaid ning värvaineid ja üldse mingisu guseid kõrvallisandeid peale soola, sibula, küüs laugu, sardellide, korintide, mullaseente ja muude vürtside. § 30. Vorstimass ja kest ei tohi sisaldada ter visele kahjulikke värvaineid. § 3L Toidurasva on lubatud valmistada nii sugustest toorainetest, mis ei sisalda tervisele kahjulikke ja toiduks kõlbmatuid aineid.
§ 32. Keelatud on inimestele tarvitamiseks liikvele lasta mittevärskeid, väliselt või seespidi selt mädanemistundemärke avaldavaid või mõnel muul teel tervisele kahjulikult mõjuvaid kalu, nende saadusi ja konserve. § 33. Liha, lihasaadustega ja kala ning kalasaadustega kauplemise ruumid peavad vastama omavalitsuste sellekohaste määruste nõuetele ning need kauplused kuuluvad tervishoiuarstide erili sele järelevalvele.
§ 34. Vilja ja kaunvilja terad, mis inimestele tarvitamiseks lastakse liikvele, ei või olla saastu nud hallitusseentega, umbrohuseemnetega ja söö dikutega. § 35. On keelatud inimtoiduna tarvitamiseks liikvele lasta jahu:
1) mis on valmistatud tervisele kahjulikkude terandite lisandisega või teradest, mis sisaldavad tervisele kahjulikke seente haigusi; 53
2) on hallitanud, läpastanud või roiskunud. Samuti on keelatud valmistada seesugusest ja hust leiba, leivataolisi tooteid, saia, kooke ja muid pagari- või kondiitrikaupu. § 36. Keelatud on inimestele tarvitamiseks liikvele lasta aed- ning puuvilja ja kartuleid, mis on infitseeritud nakkushaiguste idudega või muu tunud tervisele kahjulikuks, mädanemise, hällita mise või muu lagunemise protsessi tagajärjel. Samuti on keelatud valmistada ja tarvitamisele lasta sarnasest puu- ja aedviljast valmistatud konserve, puuvilja ja marja mahla, siirupeid ningessentse. § 37. Inimestele tarvitamiseks kõlvuline joo givesi peab: 1) olema vaba nakkushaiguste idudest, lõh nata, puhtamaitseline, selge ja võimalikult värvitu; 2) olema ilma nähtavate vormitud osisteta elavast või eluta loodusest ja 3) vastama keemilise ja mikrobioloogilise koostise poolest tervishoidlikkudele nõuetele. § 38. Keelatud on joogiveena kui ka toidu- ja maitseainete ning jookide valmistamiseks tarvitada vett, mis ei vasta eelmises paragrahvis nimetatud nõuetele. Samuti on keelatud rüvetada neid veekogusid, kust vett võetakse tarvitamiseks ülaltähendatud otstarbeks.
§ 39. Kaevude ja teiste joogiveekogude ja kohtade omanikkude ülesanne on hoolitseda nende puhtuse, puhastamise ja korrashoiu eest. § 40. Karastavate jookide valmistamisel vee küllastamiseks tarvitatav söehappegaas peab ole ma täiesti puhas. Söehappegaasi valmistamisel vajalikud keemilised ained peavad olema vabad 54
arseenikust ja muist tervisele kahjulikkudest aine test ning aparatuur peab vastama tervishoiunõuetele.
§ 41. On keelatud inimestele tarvitamiseks liikvele lasta veini ja veinitaolisi jooke, mis on läinud mõrudaks, venivaks ja hapuks või mis on teiste sellesarnaste vigadega ning mis sisaldavad: I) väävlishapet üle 200 milligrammi ühes liit ris, kusjuures vaba väävlishapet ei tohi olla üle 20 milligrammi; 2) strontsiumi, baariumi, vismuti ja elavhõ beda soolasid, arseeni, väävli ja oksaalhapet; 3) sahhariini või muid kunstlikke magusaineid; 4) üle 10 grammi happeid liitris ümber arva tult viinakivihappele; 5) üle 2 grammi leiduvaid happeid liitris üm ber arvatult äädikahappele; 6) üle 2 grammi sulfaate liitris, ümber arvatult kaaliumsulfaadile; 7) üle 0,5 grammi kloori liitris; 8) üle 10 milligrammi vaske ühes liitris. Veinid, mis sisaldavad suuremal määral väävlihapet või sulfaate, tulevad enne väikemüügile laskmist tasakaalustada mõne teise lõikuse veini juurdelisamisega. On keelatud vähendada väävlishappe ja sulfaatide hulka keemiliste ainete juurde lisamisega. Vigadega veinid, mis ei ole muutunud joogiks täiesti kõlbmatuks, on lubatud teha kõlvulisteks
Ostke ainult nende tootjate saadusi, kes kuulutavad drogistide häälekandjas »Drogistide Teatajas». 55
pastöriseemisega või muul viisil haiguse idude hävitamisega. IIL § 42. Ülemvalve käesoleva määruse täitmise alal kuulub tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele. Järelevalve ja kontrolli teostamine vastavates omavalitsuste piirkondades, on maa- ja linnaarstide ning jaoskonna tervishoiuarstide ülesanne Rahva tervishoiu korraldamise seaduse ja selle seaduse täiendamise seaduses ette nähtud alustel ja korras (RT 2—1928 ja RT 96—1933).
Konserveeritud aiasaaduste, puuviljast ja marja dest valmistatud mahlade ja karastavate jookide valmistamise nõuete ning kaubandusliku liigituse määrus. (RT 68 — 1935). Alus: Põllumajandussaaduste kaubandusliku lii gituse seaduse § I (RT 88 — 1933) ja Elatisvahendite seaduse § 26 (RT 81 — 1934). 1. peatükk.
Nõuded konserveeritud aiasaadusi, puuvilja- ja marjamahlu valmistavate tööstusruumide ja nen des tegutsevate isikute kohta. § 1. Aiasaaduste konservimise, mahlade ja karastavate jookide valmistamise tööstusteks (all pool nimetatud aedvilja konservitööstusteks) loe takse käesoleva määruse järgi asutised, kus val mistatakse nimetatud saadusi edasimüümiseks ja edasisaatmiseks tööstustele, kauplustele ja tarvita jatele. § 2. Aedvilja-konservitööstuste omanikud on kohustatud registreerima oma ettevõtted Põllutööministeeriumi põllumajanduse osakonnas. 56
Aedvilja-konservitööstused ei või alustada te gevust enne, kui ametlik tervishoiuarst on tunnus tanud ruumid ja sisseseaded kõlblikuks rahva ter vishoiu seisukohalt. § 3. Aedvilja-konservitööstuste ruumid pea vad olema tarvilikult avarad, puhtad ja valged, vastama kasutamise otstarbele ning olema säära ses seisukorras, mis ei põhjusta aedvilja ega nen dest valmistatud konservide, mahlade ja jookide rüvetumist või riknemist. § 4. Aedvilja-konservitööstuste ruumide laed ja seinad peavad olema krohvitud ja lubjaga valgendatud või kaetud säärase kattega, mis võimal dab seinte ja lagede puhastamist veega pesemise teel. Ruumide seinad peavad olema vähemalt 11/2 meetri kõrguseni värvitud õlivärviga. Ruumide põrandad peavad olema betoonist või muust vee kindlast materjalist, mis võimaldab põrandate pu hastamist veega üleuhtumise teel. Põrandad pea vad olema siledad ja ehitatud tarviliku kallakuga roiskvee äravoolu restidele, et vesi või muud vedelikud ei jääks seisma põrandale. Ruumid peavad olema küllaldaselt valged ja pimedal töö ajal töötamiseks küllaldaselt varustatud kunstliku valgustusega. Putukate ja tolmu pääs tööstusruumidesse peab olema takistatud. Ruumid peavad olema varustatud korraliku ja tervishoiunõuete kohase õhupuhastusseadisega.
§ 5. Aedvilja-konservitööstuse ruume ei või kasutada muuks otstarbeks, nagu elamiseks või muu tööstuse tarvis. Kui konservitööstus tegutseb ruumes vaid hooaegadel, siis peab ruumid enne tööstuse tegevuse algust korrastatama vastavalt käesoleva määruse nõuetele. Tööstuse ruumes on keelatud koerte ning kasside pidamine, samuti on keelatud koerte ja kasside kaasaviimine konservitööstusse. Väljakäigukohtadena tööstustes võib kasutada vesiklosetti, kust väljaheited on 57
ärajuhtivad kinniste torustiku kaudu. Klosett pean konservitööstuse ruumest lahutatud olema vähe malt ühe vaheruumiga või selleks võib kasutada eraldi ruumi, mis asub tööstusest vähemalt 15 meetri kaugusel. Konservitööstuse ruumid ei tohi olla otseses ühenduses ega ligemal kui 10 meetrit ruumidest, kus peetakse loomi või lõhnavaid aineid. § 6. Konservitööstuse ruumid peavad olema varustatud küllaldase ja korraliku puhasvee sea disega. Ruumide põrandad ja sissesead tuleb pesta igapäev kohe pärast töö lõppu. Ruumide seinu ja lagesid tuleb lubjata või pesta nii sage dasti, et seintes, lagedes, seina põrandaservades, aknaveertel ja mujal oleks tarvilik puhtus ning et seal ei leiduks hallituspesi või muu orgaanilise kasvu jälgi, mustusplekke, tolmu või muud mus tust. § 7. Konservitööstuses peavad olema erilised ruumid pealis- ja tööriiete hoidmiseks, tööriiete vahetamiseks ja kätepesemiseks töölistele. Kõik tööstuses tegelevad isikud peavad kandma tööajal riietel erilist kergesti pestavat pesuriidest üliriiet ning tööliste juuksed peavad olema üleni kaetud pesuridest mütsi või rätiga. § 8. Konservitööstustes kasutatavad saaduste alalhoiu-ruumid peavad võimaldama saaduste ots tarbekohast hoidmist, olema küllaldaselt kuivad, õhurikkad ja pimedad, kus kasutatakse vaid kunst likku valgustust. Hoiuruumides ei tohi hoida teisi lõhnavaid aineid, nagu liha, kala, juurvilja jne. § 9. Konservitööstustes kasutatavad masinad peavad olema puhtad, riistad puhtad ja pestud iga kord pärast töö lõppu; puust nõusid tuleb sterili seerida. Sisseseaded peavad olema säärases sei sukorras, et aiasaadused, konservid, mahlad või 58
joogid nõendega kokku puutudes ei rikneks ega rüvetuks mustuse või muude kõrvalainete sissesattumise teel ja et need sisseseaded ei põhjus taks valmistatud saaduste infitseerumist kahju likkude mikroobidega. § 10. Konservitööstuse ruumid ja sisseseaded peavad olema kõigiti kõlblikud ja vastama otstar bele, milleks neid kasutatakse. Tööstuse ruumid ja sisseseaded peavad olema seisukorras, mis võimaldab saaduste tehnilist väl jatöötamist sedavõrd, et selle all ei kannata val mistatavate saaduste kvaliteet. Põllutööministeeriumil on õigus konservitöös tuse ruumide suuruse, ehitusplaanide sisseseadete montaashi ning muusse tööstustehnilisse ossa puu tuvate küsimuste kohta üles seada tarvilikke teh nilise norme ja nõudeid. § II. Aedvilja-konservitööstustes on keelatud tegutsemine isikutele, kes põevad nahahaigusi, paiseid, nakkushaigusi, kes on nakkushaigustekahtlased või nakkushaiguste idude kandjad, või kelle elukorteris on nakkushaigusi põdevaid hai geid. Tööstuse omanik või vastutav juhataja on kohustatud laskma haiguste suhtes läbi vaadata arsti poolt kõik tööstuses tegutsevad isikud enne teenistusse võtmist ja teenistuse kestuse ajal iga kolme kuu jooksul vähemalt kord. Läbivaatamise tagajärjed kannab arst isiku tervisliku seisukorra raamatusse, mida tervishoidlikku järelevalvet teos taval ametlikul tervishoiuarstil on õigus igal ajal kontrollida. Niisama on ametlikul tervishoiuarstil õigus igal ajal vaadata järele tööstuses tegutse vate isikute tervislikku seisukorda. Tervisliku seisukorra raamat peab sisaldama järgmisi andmeid: I) järjekorra number; 2) nimi ja perekonnanimi; 3) vanus; 4) arsti märkmed 59
tervisliku seisukorra kohta; 5) järelevaatuse aeg (aasta, kuu, päev) ja 6) arsti allkiri. 2. peatükk. Aiasaaduste konservide, mahlade ja karastavate jookide kaubanduslikud liigid ja nõuded liikide kohta. 1. osa.
Üldeeskiri. § 12. Allpool märgitud konservitud aiasaadustest, puuviljadest ja marjadest valmistatud mahlade ja karastavate jookide kohta pannakse maksma siseriigi kaubanduses erilised kvaliteedi nõuded: L kuivatatud marjad, puu- ja köögiviljad, 2. keedised, 3. kompotid, 4. marmelaad, 5. mahlad ja siirupid, 6. karastavad jookid, 7. püreed, 8. vesihoidised, 9. salatid või äädikahoidised, 10. köö givili õhukindlates purkides, 11. ekstraktid või kondenseeritud mahlad, 12. hapendatud hoidised.
2. osa. Kuivatatud marjad, puu ja köögivili. § 13. Kuivatamiseks tarvitatavad marjad, puuja köögiviljad peavad olema parajalt valminud, puhtad küpsemata ja ebaühtlaselt arenenud vil jast. Viljad peavad olema puhtad taimehaigustest, mädanikest ja muljumisplekkidest. Kuivata tud puuvili, marjad ja köögivili peavad olema vär vilt ja suuruselt ühtlased, terved, puhtad lehte dest, viljavartest, vabad mädanikest ja hallitustest; veesisaldavus peab kuivatamisel olema vähen datud 18—20%-le. Kuivatatud marjad olgu ter ved. Marjade, puu- ja aedvilja kuivatamiseks võib tarvitada vaid neid kuivatamisviise, millega kuiva tatud marjad, puu- ja aedvili säilitaks ühtlase 60
värvi. Kuivatatud aedviljad ei tohi olla kõrbenud, ei tohi sisaldada ebaterveid vilju ega mingisugu seid võõraineid, nagu liiv, kivid jne. Õunte kuiva tamisel tuleb seemnekoda eraldada. Inimtervisele kahjutute pleegitamisainete kasu tamine õunte kuivatamisel on lubatud. Pakenditel peab leiduma märkus selle kohta, kas kuivatatud Õunad on valmistatud kooritud viljast ja kas kivilistel on kõrvaldatud kivid. § 14. Kuivatatud aedviljad jaotatakse järgmis tesse kvaliteediastmetesse: I valik: I valiku kuivatatud aedviljad peavad olema valmistatud hästi väljaarenenud ühte sorti aedviljast. Kuivatatud aedvili peab olema värvilt ühtlane. II valik: II valiku kuivatatud aedviljad võivad olla valmistatud hästi väljaarenenud segasordilisest aedviljast. Kuivatatud aedvili peab olema värvilt ühtlane. III valik: II valiku kuivatatud aedviljad võivad olla valmistatud segasordilisest aedviljast ja sisal dada kuni 10% vähe väljaarenenud saadusi. § 15. Paragrahvides 13 ja 14 märgitud nõuded on maksvad siseturu kaubanduses järgmiste aedviljaliikide kohta: mustikad, metsamaasikad, va-
61
barnad, karusmarjad, kibuvitsamarjad, kirsid, ploo mid, pirnid, õunad sügis- ja talisortidest, oad, herned (poetissuhkru), spinat, supijuured, till, petersell ja vorstirohud.
3. osa.
Keedised. § 16. Keediseks (moosiks) nimetatakse käes oleva määruse mõttes niisugust hoidist, kus terved või tükeldatud marjad, puu- või köögiviljad kee detakse ja hoitakse suhkrusiirupis. Keedise val mistamiseks kasutatud aedviljad peavad olema värsked, ühesordilised, plekkideta, vabad igasu gustest kahjuritest ja haigustest, rikutud viljast ja võõrainetest. Konservivaks aineks keediste valmistamisel võib tarvitada ainult värvimata suhkrut. Keedise suhkrusisalduse % võib marja ja puuviljaliikide järgi kõikuda 40—60%-ni. Pohlakeedis võib sisaldada suhkrut 20—30%. Keedises peavad viljad ühtlaselt segunenud olema siirupiga, omama ühtlast vastava aedvilja liigile omast värvi, maitset ja aroomi. Viljad keedises peavad olema terved.
§ 17. Keedised jaotatakse järgmistesse kvaliteediastmetesse: I valik: I valiku keedise valmistamiseks kasuta tavad aedviljad peavad kuuluma puu-, aedvilja ja marjade väljaveo kontrolli teostamise määruse (RT 61—1934) järgi 1 ja sellest kõrgemasse vali kusse. II valik: II valiku keedise valmistamiseks kasu tatavad aedviljad peavad kuuluma sama määruse järgi vähemalt teise valikusse. Käesolevas määruses leiduvate, kuid väljaveo määruses puuduvate aedviljade valiku kohta ko62
haldatakse väljaveo kontrolli määruses leiduvaid üldisi nõudeid aedvilja kvaliteedi kohta. § 18. Paragrahvides 16 ja 17 märgitud nõuded on maksvad siseriigi kaubanduses järgmiste kee diste kohta: maasika-, vabarna-, kirsi-, kreegi-, punasõstra-, mustsõstra-, valgesõstra-, karusmar ja-, soomuraka-, pohla-, õuna-, ploomi-, pirni-, mustika-, rabarberi-, tomati-, pihlaka-, põldmarjaja segukeediste kohta.
4. OSP Kompotid. § 19. Kompotiks nimetatakse käesoleva mää ruse mõttes niisugust hoidist, kus marjad ja ter ved või tükeldatud puuviljad on kuumendatud ja alal hoitud suhkrulahuses. Kompotiks võetud puu vili ja marjad peavad olema parajalt küpsed, ühesordilised, vabad hallitusest, katkistest marjadest ja sorditud. Õunad peavad olema kooritud roos tevaba noaga, tükeldatud ühesuurusteks tükkideks ja seemnekoda eraldatud. Kompoti valmistamisel ei tohi tarvitada kunstlikku magusainet, kunstlikke happeid ega värve — välja arvatud maasikate ja vaarikate värvimiseks tervishoiu ja hoolekande valitsuse poolt tarvitamiseks lubatud värviliikidega. Kompoti suhkrulahuse keetmiseks peab tarvitatama värvimata suhkrut, suhkrulahus peab olema selge ja läbipaistev ja sisaldama vastavalt puuvilja või marja liigile 25—45% suhkrut. Peale kuumutamist peavad puuvili ja marjad suhkrula huses olema terved ja omama loomulikku värvi. Ülesseatud nõuded on maksvad siseriigi kau banduses maasika-, vabarna-, õuna-, pirni-, ploo mi-, kirsi- ja punase ning mustsõstrakompoti kohta.
5. osa. Marmelaadid. § 20. Marmelaadiks nimetatakse käesoleva määruse mõttes niisugust hoidist, mis valmista 63
takse aurutatud või keedetud ja sõelast (vastavast seadeldisest) läbilastud marjadest, puu- ja köögi viljast 20—40% suhkru lisandamisega ja keet misega vastava konsistentsini. Marmelaad peab olema ühtlase puhta värviga, meeldiva aroomi ja maitsega. Marmelaad ei või olla käärinud, hallitanud ega või sisaldada kristal liseerunud suhkrut ja kunstlikke happeid. Marmelaadi valmistamiseks võib kasutada ai nult värvimata puhast suhkrut. Marmelaad ei või sisaldada vees lahustavaid aineid alla 68,5%, mis loetud refraktomeetriga. Marmelaadi valmistamiseks tarvitatav puuvili ja marjad peavad puhastatud olema kahjuritest ja kahjurite ning taimehaiguste vigastustest. § 2L Marmelaadid jaotatakse järgmistesse kvaliteedi-astmetesse : I valik: I valiku marmelaad peab sisaldama 30—40% suhkrut. II valik: II valiku marmelaad peab sisaldama 20—30% suhkrut. § 22. Paragrahvides 20 ja 21 nimetatud nõu ded on maksvad järgmiste marmelaadiliikide koh ta: aedmaasika ja punasesõstra segu, vabarna ja punase- või mustasõstra segu, karusmarja marme laad, karusmarja ja vabarna segu, õunamarmelaad, õuna ja punase- või mustasõstra segu, õuna ja pohla segu, õuna ja tomati segu, õuna ja porgandi segu, ploomimarmelaad, kreegimarmelaad, ploomi ja õuna segu, pirni ja ploomi segu ning õuna ja pih lakamarja segu.
6. osa.
Mahlad ja siirupid. § 23. Mahlaks nimetatakse käesoleva mää ruse mõttes ühe liigi värskest küpsenud puuviljast 64
või marjadest, mis vabad haigustest, plekkidest, hallitusest, lehtedest ja ussitanud viljast, väljasurutud vedelikku, mis võib olla keedetud või keetmata ilma suhkru ja vee lisanduseta. Siirupiks nimetatakse külmalt või kuumalt mah last ja puhtast pilliroosuhkrust valmistatud vede likku ilma vee lisanduseta ja suhkru sisaldusega mitte üle 68% kaalu järgi. Mahlad ja siirupid ei tohi olla hallitanud ega omada võõrapärast, vastikut maitset või lõhna, ei tohi sisaldada alkoholi üle 3% ega käärimisel tekkinud happeid ega tervisele kahjulikke metalle. Mahladele ja siirupitele ei tohi lisandada vett rohkem, kui seda valmistamisel ära aurab, kunst likke kui ka teistest taimeliikidest saadud värv- ja maitseaineid, happeid (viina- ja piimhapet mitte üle 1%), magus- ja lõhnaaineid, välja arvatud need, mis saadud cirtusviljadest ekstraheerimisel alkoliga, pressimisega või destilleerimisega. 7. osa.
Karastavad joogid. § 24. Karastavateks jookideks nimetatakse käesoleva määruse mõttes puuvilja või marjamahladest veega lahjendamise teel valmistatud ning suhkruga magustatud inimestele otseseks tarvita miseks kõlblikke jooke. Karastavate jookide magustamiseks võib tarvi tada ainult suhkrut.
§ 25. Karastavate jookide valmistamiseks, mis kannavad puuvilja- või marjajookide nimetust, peab kasutatama ainult vastavaid puuvilja- ja marjaliikide mahlu.
Kunstlikke happeid ja ekstrakte on lubatud tarvitada ainult soodavee (seltersi), sidrunijoogi (sidronisooda) ja mineraalvee valmistamiseks. 65
8. osa.
Püreed. § 26. Püreeks nimetatakse käesoleva mää ruse mõttes niisugust hoidist, mis valmistatud aurutatud või keedetud ja sõelast või vastavast seadisest läbistatud marjadest, puu- või köögi viljast ja mis peale kuumutamist alal hoi takse. § 27. Allpool märgitud kvaliteedi nõuded pannakse maksma järgmise püreeliikide kohta:
1) Õuna-, pirni- ja ploomipüreed või nende segud. Nimetatud püreede valmistamiseks võe takse pestud puuvili. Puuvili peab olema vabas tatud plekkidest, mädanikest, hallitustest ja taimehaigustest. Ploomidel peab kivid kõrvaldatama. Aurutatud või keedetud puuviljast valmistatud püree peab olema kuumutatud pudelites või seest lakitud plekknõudes 80° C juures vähemalt 30 minutit. Pärast kuumutamist nõud suletakse her meetiliselt. Lubatud on õunapüreele lisandada vett mahu järgi 10% lahusest ja ploomipüreele mahu järgi 5% lahusest. 2) Tomatipüree. Püree valmistatakse valmi nud, plekkideta ja pestud tomatitest ja aurutatakse ilma vett lisandamata. Maitseainena võib lisandada suhkrut, soola, purrot ja paprikat. Tomatipüreele võib lisandada värviliike, mis lubatud üldiseks kasutamiseks tervishoiu ja hoolekande valitsuse poolt.
Segu täidetakse steriliseerimiseks karpidesse või kuumalt pudelitesse, kaanetatakse või korgi takse ja lakitakse. Lubatud vee % tomatipürees on 82%. 3) Keedetud mustikad pudelites. Hästivalminud puhtaid mustikaid keedetakse vähemalt 20 mi nuti kestel vähese (10% mahu järgi) veega, paki 66
takse kuumalt kuumadesse pudelitesse, korgitakse ja lakitakse.
9. osa. Vesihoidised. § 28. Vesihoidiseks nimetatakse käesoleva määruse mõttes niisugust hoidist, kus terved või tükeldatud puu- või köögiviljad hoitakse pakitult keedetud vees. Vesihoidise valmistamiseks võib kasutada nii tooreid kui ka keedetud marju, puuning aedvilja.
Vesihoidiste valmistamiseks kasutatavad mar jad peavad olema täis kasvanud hästi välja are nenud, mitte pehmed, ühesuurused, ühte sorti, värsked, vigadeta, puhtad vartest ja lehtedest, va bad hallitusest, mädanikest ja taimehaigustest ja vähearenenud viljast.
Vesihoidise valmistamiseks võetud rabarberid peavad olema hästi välja arenenud, varred lõigatud hoidiste valmistamiseks kuni 20. juunini, ühte sorti, vigadeta, puhtad liivast ja muist võõraineist. Toormaterjali puhastamine vesihoidiste peab toimuma roostevaba noaga.
jaoks
Vastavalt marja puuvilja või köögivilja liigile on vesihoidis toores või kuumutatakse 75—80° C juures 15—20 minutit. Pärast kuumutamist peavad marjad olema terved. Kattev vesi peab olema sel ge. Kunstlikkude värvide, maitseainete ja hapete kasutamine vesihoidiste valmistamisel on keelatud.
§ 29. Eelmises paragrahvis nimetatud kvali teedinõuded on maksvad karusmarja, rabarberi, mustasõstra, mustikate, soomurakate, õunte, kirs side ja punasesõstra vesihoidiste kohta.
Toored vesihoidised valmistatakse rabarberist, soomurakast ja pohlamarjadest. 67
10. osa.
Salatid või äädikahodised. § 30. Salatiks nimetatakse käesoleva määruse mõttes niisugust hoidist, kus marjad ja puu- või köögivili on alal hoitud äädika, soola, suhkru või vürtsidega keedetud vedelikus. Salati valmistamiseks kasutatavad ained peavad olema puhtad kahjuritest ja taimehaiguste poolt rikutud saadustest, värsked, plekkideta ja ühtlase valmivusega. Valmis salatid peavad olema hea maitse, loo muliku värvi ja meeldiva aroomiga. Salati vede lik peab olema selge, käärimata ja hallitusvaba. § 31. Salatid jaotatakse järgmistesse kvaliteediastmesse: I valik: suhkruga salatid. Lisaks suhkrule on lu batud kasutada äädikat ja vürtse. II valik: suhkruta salatid. Lubatud kasutada konservimisainetena äädikat, soola ja vürtse. III valik: pohlasalat. Pohlasalat peab sisaldama 15—30% suhkrut ja võib sisaldada kuni 50°/o lisandeid. § 32. Paragrahvides 30 ja 31 märgitud kva liteedinõuded on maksvad järgmiste salatite kohta: kõrvitsa-, vahaoa-, õuna-, ploomi-, piini-, kieegi-, paradiisiõuna-, karusmarja-, sõstra-, kirsi-, tomati-, sibula-, kurgi-, seene-, lillekapsa-, kibuvitsamarja-, segusalati ja pohlasalati kohta, viimane segus õun te, pirnide ja porganditega.
nõuetele. Köögivilju tuleb kuumutada 9—98° C juures 60—90 minuti kestel. Konservitud saadus peab olema hea maitsega ja ilusa väljanägemi sega; konservimiseks võetud vili peab olema terve ja omama loomulikku värvi. Säilitusvedelik peab olema selge, hea maitsega ja võib sisaldada kuni 1,5% soola. Ülesseatud kvaliteedinõuded on maksvad järg miste köögiviljakonservide kohta: vahaoad, hernelestad, spinat, lillekapsas, seened ja segaköögivili. I2. osa. Ekstraktid või kondenseeritud mahlad. § 34. Ekstraktideks nimetatakse käesoleva määruse mõttes säärast supijuurte või seente keet misel saadud leent, mis sisaldab nimetatud toidu ainete kõiki lahustavaid koosseisu osi ja lahustavaid aineid kondenseeritud kujul ja mis annavad vähese lisamise juures toitainele vastava maitse.
Ekstraktideks valmistatud ained peavad olema puhtad ja toiduks kõlbulikud. Neist valmistatud ekstrakt peab omama ainetele vastavat teravat maitset, ilusat tumedat värvi ja võib sisaldada ku ni 3% soola. Ülesseatud kvaliteedinõuded on maksvad seen te, supijuurte ning supijuurte segu ekstraktide kohta. Lihaekstraktide juurdelisamine taimeeks traktidele maitseainena on lubatud.
13. osa. Hapendatud hoidised.
§ 35. Hapendatud hoidisteks nimetatakse käesoleva määruse mõttes niisugust hoidist, kus aiasaadused on konservitud nende hapendamise teel. 69
Hapendamiseks kasutatavad aiasaadused pea vad olema mädanikuta, rikkumata taimehaigustest või kahjuritest ja mehaaniliste vigastusteta; pea vad olema koristatud hapendamiseks kohases val mivuse astmes. Ühte pakendisse võib paigutada ainult ühte liiki ja sorti aiasaadusi. Hapendamiseks võetud aiasaaduste tükeldamine või peenenda mine on lubatud ainult siis, kui seda nõuab saa duste hapendamise valmistusviis. Maisteainete juurdelisamine on lubatud. Ülesseatud nõuded bn maksvad hapendatud kurkide, õunte ja tomatite kohta. § 36. Keelatud on määruses ettenähtud liigi nimetuste all müüa konservitud aiasaadusi, puu vilja- ja marjamahlu ning karastavaid jooke, kui nende koosseis ja valmistusviis ei vasta käesolevas määruses ettenähtud nõuetele. Samuti on keelatud kasutada aiasaaduste konservide, puuvilja marjamahlade ning karastavate jookide müümisel mää ruses ettenähtud liiginimetustele sarnaseid nime tusi ostjate eksiteele viimiseks, kui nende saaduste valmistamisel ei ole täidetud nõudeid, mis käes olevas seaduste määruses valmistamiseks ette nähtud.
Kunstlikkude magusainete seadus. (RT 72—1935).
Antud Riigivanema poolt dekreedina 16. augustil 1935.
§ 1. Kunstlikud magusained käesoleva sea duse mõttes on magusat maitset omavad keemi lised ained ja preparaadid, millel puuduvad suhkru toitvad omadused, nagu sahhariin, dultsiin, gultsiin ja teised sellelaadilised ained ja preparaadid, samuti ained ja preparaadid, mida võib kergesti muuta kunstlikuks magusaineks ja mida tarvita takse peamiselt niisuguste ainete ja preparaatide valmistamiseks. 70
Haridus- ja sotsiaalministril kokkuleppel Ma jandusministriga on õigus määrata kunstlikkude magusainete lähemaid tunnuseid. § 2. Kunstlikke magusaineid võib tarvitada ainult ravimina arsti retsepti järgi, teaduslikuks ning muuks otstarbeks aga tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse lubade põhjal. Kunstlikkude magusainete tarvitamine toidu- ja maiusainete ning jookide magustamiseks on kee latud, väljaarvatud juhud, kus see sünnib arsti ettekirjutuse põhjal. Kunstlikke magusaineid sisaldavate toidu- ja maitseainete ning jookide sissevedu on keelatud. § 3. Kunstlikke magusaineid võib valmistada ainult Majandusministri poolt kokkuleppel Hari dus- ja sotsiaalministriga antud loal. § 4. Kunstlikkude magusainete sisseveol vä lismaalt lastakse need tolliasutistest läbi ainult Ma jandusministri poolt kokkuleppel Haridus- ja sot siaalministriga antud laol apteekide ja Vabamüügi apteekide korra ja tegevuse seaduse (RT 27 — 1934) § 7 ettenähtud rohuladudele. § 5. Kunstlikke magusaineid võivad müüa: 1) valmistusasutised ja eelmises (4) paragrahvis nimetatud rohulaod ainult apteekidele ja rohula dudele nende juhatajate kirjalikkude nõudmiste põhjal ja teaduslikuks ning muuks otstarbeks ter vishoiu- ja hoolekandevalitsuse lubade põhjal. 2) vabamüügi apteegid ainult arstiretsepti jär gi, teistele apteekidele ja rohuladudele nende ju hatajate kirjalikkude nõudmiste põhjal ja teadus likuks ning muuks otstarbeks tervishoiu- ja hoole kandevalitsuse lubade põhjal. Kõigil teistel asutistel ja isikuil on kunstlikkude magusainete müük ja müügikohas pidamine kee latud. 71
§ 6. Ülemvalve ja valve teostamine kunstlik kude magusainete valmistamise, müügi ja tarvi tamise üle toimub Rahva tervishoiu korraldamise seaduses ettenähtud alustel ja korras. Peale selle teostab sellel alal valvet politsei ja maksuamet nikud. § 7. Ülemvalve ja valve teostajatel on õigus kontrollida kunstlikkude magusainete valmistamis ja müügiasutusi ning lasta proovida neid ai neid nende omaniku kulul. Samuti on neil õigus võtta äriettevõtetes toidu- ja maiusainete ning joo kide proove analüüsimiseks, kui on kahtlus, et nende valmistamisel on tarvitatud kunstlikku magusainet. § 8. Haridus- ja sotsiaalministril kokkuleppel Majandusministriga on õigus anda määrusi ja juht nööre käesoleva seaduse teostamiseks ja määrata, et kunstlikkude magusainete valmistamis- ja müügiasutised peaksid arveraamatuid kunstlikkude ma gusainete arvestamiseks ja esitaksid perioodilisi aruandeid tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele nende ainete valmistamise ja müügi kohta. § 9. Kõik töösturid ja kauplejad, kellel käes oleva seaduse põhjal ei ole õigust kunstlikkude magusainete müügilpidamiseks ega müümiseks ja kellel käesoleva seaduse maksmahakkamise ajaks on tagavaras kunstlikke magusaineid, on kohusta tud oma tagavaradest teatama kohalikule politsei komissarile kahe nädala jooksul käesoleva seaduse maksmahakkamise päevast arvates. Need tagavarad peab üle antama politsei kont rolli alla neid omandama õigustatud isikutele kahe kuu jooksul arvates käesoleva seaduse maksma hakkamise päevast. Nimetatud tähtajaks üleand mata tagavarad pitseeritakse politsei poolt kuni nende seadusepärase üleandmiseni või ärahävita miseni. Vabamüügi apteegid ja rohulaod on kohusta tud oma tagavaradest teatama tervishoiu- ja hoo72
lekandevalitsusele kahe nädala jooksul arvates käesoleva seaduse maksmahakkamise päevast.
II Käesolev seadus hakkab maksma avaldami sega..
Lubjavärviga värvimine.
Lubjavärviga on soovitav värvida krohvitud pindu, sest lubjavärv seob end keemiliselt kroh vitud pinnaga. Värviks võib tarvitada ainult lubjakindlaid, nagu lubjarohelist, ookreid, umbrat, mineraalvärve. Värskelt krohvitud pindade juures võib asuda kohe värvimisele. Värvimata seisnud krohvitud pind puhastatakse tolmust, hallitusest, samblast jne. Sein pestakse veega seinaharja abil. Kroh vis leiduvad praod ja augud kraabitakse suure maks, pritsitakse pintsli abil hoolega veega mär jaks, täidetakse krohvi või järgmise seguga: 3 liit rit lubjavikki, s. o. kustutatud lupja pudrusarnases kujus, 2 kg ehitusgipsi, 20 liitrit liiva ja vett tar viduse järgi. Varemvärvitud pinna lubjavärviga ülevärvimisel toimida samuti nagu eelpool öeldud, kuid krunditakse värvitav pind seguga, milleks võetakse 2,5 liitrit lubjavikki, 200,0 ehitusgipsi, 2,5 liitrit liiva ja vett tarviduse järgi. Lubjavärvi valmistamiseks tarvitatav lubjavikk peab seisma veega segatuna ligi 2 nädalat. 1 kg kustutamata lupja annab 1 liiter lubjavikki. Lubjavärvi valmistamisel võetakse 3 liitri lub ja viki kohta 7 litirit vett, millele siis juurde lisa takse vastavat värvainet. Värvaine tuleb enne veega segada, muidu värv võib jääda tükkidesse ja annab värvides triibulise ja laigulise pinna. Musta värvainet lubjasse lisandades on soovitav värv enne segada põletuspiiritusega. 73
Tuleb arvestada, et pühkimiskindla värvi saa miseks ei või lubjas olla üle 5°/o värvainet. Ka ei tohi lubjavärv olla liiga paks, mis raskendab värvi ühtlaselt seinale kandmist. Soovitav on lubjavärviga värvimistööd teos tada varakevadel, kuna hoonete seinad ja õhk sisaldavat rohkem niiskust. Ühtlase värvipinna saamiseks värvitakse seinu kaks korda. Rootsi värvidega värvimine.
Rootsi värvi tarvitatakse puust seinte, katuste, aedade, väravate, plankude ja sildade värvimisel. Värvida võib ainult kuiva, mitte toorest puumaterjali.
Enne värvimise tööle asumist tuleb sammal ja puukoor kõrvaldada kas terasharjaga või kraapijaga. Varem värvitud pinnalt tuleb lahtine värv maha kraapida. Värve valmistatakse järgmiselt: 25 liitris keevas vees lahustatakse 1 kg rauavitrioli ja lisatakse sel lele segule juurde 1—1Vr kg peent rukkijahu, mis enne katlast võetud vähese vitrioliveega paksuks kördiks lüüakse, silmas pidades, et jahu klimpi ei jääks. Saadud kõrt lahjendatakse vitrioliveega, valatakse katlasse, liigutades kogu aeg katlas ole vat segu, ja keedetakse Vr tundi. Seejärel lisatakse segusse pikkamööda ja hästi segades katuse jaoks 2—3 kg ja seinte jaoks 1—2 kg värnitsat ja lõpuks 4—5 kg vedelaks tehtud faluni punast nõndanime tatud heledat pruun-punast värvimulda.
Ebaühtlaselt segatud värnits muudab värvi pinna laiguliseks. Kõige kergemini saab värnitsat segusse ühtlaselt segada vana raagus luua abil kloppides. Segu keedetakse kloppimist jätkates 74 tundi ning värv ongi valmis. Värvitakse suure pintsli või harja abil. 74
Rootsivärvide eeskirjad. 1. 5 kg faluni helepunast, 1 kg rauavitriooli, 1—l1/» kg rukkijahu, 2—3 kg värnitsat ja 25 liitrit vett.
2. 4 kg faluni punast ja 1 kg põletatud umbrat, I kg rauavitriooli, VA rukkijahu, 1—2 kg vär nitsat ja 25 liitrit vett.
Estlcmd Die esil. Drogengeschäfte. Gross-u. Kleinhandlungen u. alle Laboratorien erreicht man am zweckmässigsten durch eine Anzeige in dem in Estland erscheinenden einzigen
FACHBLATT e
M Probenummern und Preisanstellungen kostenlos durch die Adminstra-
tion d. „DROGIST1DE TEATAJA“ Tallinn Estland, Postfach 224.
75
Korgivabrik
Vennad Auster ■ _ Asutatud Pärnus 1888. a. —, |Kõige vanem ja suurim korgitööstus Eestis.■
Telef. Pärnu 221.
Esindused ja laod :
Tallinnas, A. Reidlich, S. Kloostri 18, tel. 43030 Tartus, A. Reinkordt, Ülikooli 18, tel, 790 Vabriku saadusei: igasugused korgid, _ päästevööd, päästerõngad korgi tallad ja kontsad. Õngekorgid ja korgipuu kaluritele.
Presskorgi osakonnad: isolatsioonvahendeid igaks otstarbeks mustad (bitumeen) ja heledad (korgivärvi) plaadid seinte isoleeri miseks igas jämeduses, torude isolatsioon, vannitoa matid, igasugused alused ja masinatihendused.
Teie suurendate oma läbimüüki tänulikkude ostjate läbi, kui Teie võtate müügile putukapulbri
SURMARUUTEL F. O. T. Surmarüütel F. 0. T. hävitab armutult lutikaid, prus sakaid, kärbseid, kirpe, kilkisid j. n. e. • Inimestele ja koduloomadele on see pulber kahjutu • Surma rüütel F. 0. T. on kõige parem kõikidest müügilole vatest putukapulbriteste Plekist pritsijatele karbi välja müügihind ainult 35 s. Suur karp 60 s. Jällemüüat. 0/00/0
F. o. TREUBLUT A.-S. Tallinn, Pikk tän, 18 76
Kõige parem lutikate hävitamise vahend. Kroonitud 12 esimese kuld- ja hõbeauhindadega.
Parimaks vahend, lutikate
hävitamisel on lutikasurm
«RAPID» Lutlkavedelik ,.RAPID" hävitab armutult inimeste vastikud vaenlased. Ta on täiesti kahjutu inimes tele ja koduloomadele. Härduselt on ta parim kõi kidest müügilolevatest lutikate hävitam. vahenditest
Lutikavedelik ..RAPID" on saanud näitustel järjekindlalt aurahade ja diplomide osaliseks
Lutikavedeliku «RAPID’i» hinnad: En gros 100,0 plekk Kr. -.40 200,0 „ Kr. -.60
Detail Kr. -.60 Kr. -.90
Jällemüüjatele saadaval suurfirmades: A-S. „E.phag“, Tallinn ja Tartu / A-S. prov. Jul. Lill, Tartu ja Tallinn / A-S. „Mey & Eandesen“, Tallinn / A-S. F. 0. Treublut, Tallinn / Firma E. Günther, Tallinn / K.-T. U. „Orto“, Tallinn või otse tööstusest . Kirjade aadress: . RAPID" Tallinn, postkast 224
77
LUMIVALG
T-hukikada ^
»//
Asutatud 1922. a.
.* j
Tallinn, Pikk 41, telef. 442-22
Valmistab : raamatuid, broshüüre, hinnakirje, põhikirje, kalendreid, tabeleid, laululehti, kirjaplankette, arvelehti ja kõiksugu teisi trükitöid
kiirelt, korralikult ja mitte kõrgete hindadega.
78
PULBRI - KAPSLITE-TÖÖSTUS
„DE DRO" Omanik A. F. Palm Kirjade aadress: „DEDRO" Tallinn, postkast 224
Valmistan ja soovitan soodsate hindadega:
PULBRIKAPSLEID post- ja vahapabereist, pealkirjadega ja ilma
TEKTUURID
79
SISU: Kuulutused .................................................................. I— 6 Isiklikke teatmeid ...................................................................... 8 Tabel-kalender........................................................................... 9 Kuukalender ja märkmed ...................................10—33 Eesti Drogistide Seltsi uusjuhatus (pildid) . . . 35—40 Seadused ja määrused ............................ 41—73
Tervishoiupersonaal. Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse määrus tervishoiupersonaali registreerimise kohta. Määrus rohuladude juhatajate ja rohuvalmistusasutuste esindajate kohta. Elatisvahendid ja puhtushoid. Toidu- ja maitseainete, jookide ning joogi vee määrus.
Arstimid, mürgid, kangemõjulised ained, liitrohud, doseeritud preparaadid jne. Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse teada anne arstirohtude, kosmeetiliste preparaa tide ja kunstlikkude toidu- ja maitseainete proovimise hindade kohta. Värvid, värvide segamine ja värvimine . Lubjavärviga värvimine. Rootsivärvidega värvimine. Rootsivärvide eeskirjad. Kuulutused .
