Tarwastu ja kogu ümbruskonna elanikkudele tähelepanuks:
riide- ja pudiikauplus asub
1, jaanuarist 1927 uuel kohal —
A. Müllersoni majas
Jaan Jänese kaupluses on kõige suurem walik iga sugu riide- ja pudukaupa, hinnad odawamad kui kuskil mujal. Kes tahab saada tõesti hääd ja wastupidawat riidekaupa, see tulgu
Jaan Jänese kauplusesse
Uueks aastaks. Mis suli armas isamaa, Soowin uue aastaga, . ? Soowin, et su mehe meel Igaweste elaks weel. Soowin, et sa ükskord saaks Ilma ilusamaks maaks, Et sa hariduse tippu Võiksid wiia wõidu lippu, Soowin, et su pinnalt kaoks Igaweste hauda waoks; — Kes sind ihkab eksita Pimeduses pidada. _ Soowin sulle südamest Onne rahu, igawest Olgu meie wabamaa Kallim kõigil kullasta, K.
Märkide seletus @ — noorkuu || — esimene weerand ® — täiskuu @ — wiimane weerand k.=kell; m.=minut; p,=päew ja püha; s,=sündinud; i*:=:surnud. Päikese tõusu ja loojamineku märkimisel tähendawad arwud 12-st kuni 24-ni, aega kella 12-st keskpäewal kuni kella 12-ni keskööl. Märgitud on Tartu kellaaeg, et õi get kellaaega kohapääl kätte saada, tuleb juurde panna Wiljandis 5 min„ Pärnus 9 min., Haapsalus 13 min, ja Kuresaares 17 min. Aastaaegade algus on märgitud kalendaariumis.
Päikese ja kuuwarjutused 1927. aastal on 3 päikese- ja kuuwarjutust. Eestis on näha päikesewarjutus 29. juunil — algus kell 6 ja lõpp kell 10,17 min. ja kuuwarjutus 8. detsembril — algus kell 16,53 min. ja lõpp kell 22,17 min.
**25 Pühap. 12 1. Jõulu püha **26 Esmasp. 13 2. Jõulu püha **27 Teisip. 14 3. Jõulu püha 28 29 30 31
HD • »—< •r* **
m r«*t ,2.
<ü ž t/3 O
%
6 10 11
-ö1/3 C/D .2. <« o w TJ « O a, «« 3 § .*5. D 10 C/D —1 a *T3 72 lx 13~ 15 Süütalaste päew 16 $ k. 13,22 17
118 13
bo O
3w TJ
.§>3 C
Päikese tõus
loojana
1. kell 8,34 kell 15,30 15,26 8,41 5. 15.23 8,49 10. 15,21 8,55 15 15,21 9,00 20. 15.24 9,03 25
Soowitus. Lähed Mustla, järel päri, Kus on kuulsam riide-äri; Otsi üles seda poodi, Kuhu wärskelt kaupa toodi. Kus kõik odawamas hinnas — Mis sa warem leidsid linnas. Kus on mõõt ja küünar õige, Kauba wäärtus üle kõige. Seda ainult Jänes suudab. Ta nüüd oma kohta muudab: Koha Müllersonilt wõtab, Uuest aastast sinna tõttab. Sinna poodi sisse astu, Jänes wõtab sääl su wastu, Kiiresti su ette kannab, Odawamalt teistest annab. Oled rikas sa wõi waene, Preilike wõi perenaene, Jänes annab riide ^rullid, Mis kui wärsked saiapullid, Mõni pehmem, mõni karem, Omale säält wõta parem. Sääl wõid odawamalt maksa, Teised wõistelda ei jaksa.
9 14
Meie Tarwastu. (Järgnew wana laul sai osaliselt üle kolmekümne aasta tagasi Tarwastu Karskuse Seltsi pidulikul koosolekul ettekantud.)
Tarwast kuulus tarkusesta, Tarwast tähtjas teadusesta, Tarwast tääb mis ta tahab, Tarwast mõistab mis ta mõtleb. Tarwastus on meestel meele, Meestel meele, naistel keele, Mehe siin om nagu männa, Poisi siin om nagu poomi. Naise nooriku nägusa, Neiu pildi peenikese. Sääre siidin neil särawe, Kalli kleidi neil kahawe. Siin om pika põllupiiri* Kuuse kõrgu heinakuhja. Kaar siin kaswab katuseni, Tapu tare kõrguseni, Wili wõrsub wirnadena. Lina pistab pilwedeni, Rüga seisab nagu seina, Oder roomab otsetigi. Siin om majan masinaida, Wilja wihku weeretamas, 15
Meistre-mehed meiereides, Piimast petti pitsitamas Wõi wänta weeretamas, Siin meil kõdun kuusi kooli, Hariduse armast aset, Laste mõistust laiendamas, Ülikooli hüpatamas. Tarwast tõuseb tarkusesta, Tarwast tärkab teadusta, Õitseb ilma õhtueni Uue ilma hommikuni.
Kelle elutöö on rahwa kasuks Rahwa tänu olgu selle tasuks.
larin Pant. mändi iaostnnd Wiljandis, Lossi tänaw, omas majas, kõnetraat 83
Toimetab kõiki pangaoperatsioone kodu- ja wäljamaal Wõtab raha hoiule ja annab laenusid Ostab ja müüb wäljamaa raha Wõtab dokumente sissenõudmiseks wastu Üürib teraskambris teraslaekaid (Safes) wälja
Toimetab
Tarwastus oma agentuuri kaudu Igasuguseid pangaoperatsioone ja wõtab raha hoiule Kõnetraat Tarwastu Mustlas: 14
SüäSSE
Pidage m eeles! Jaan Jänese riide- ja pudukauplus Tarwastu Mustlal
Müllersoni majas on igal ajal kõige parem ostukoht, olgu see pühade, leeri, pulmade jne. ükskõik mis puhul.
Kaupluses alati
saadawal paremate wabrikute riiet kõigis sortides, moodsates warwides ja mustrites.
VaataJAAN JÄNESE
RIIDE- JA PUDUKAUPLUSE
KALENDER
1...JAAN JÄNESE
RIIDE- JA PUDUKAUPLUSE
KALENDER
1928
AASTA JAOKS
KOLMAS AASTAKÄIK
KAUBATARVITAJATELE
LAHKEKS KINGITUSEKS
J. JÄNESE KIRJASTUS TARVASTU MUSTLAL
Jaan Jänese
riide-ja pudukauplus j
Tarvastu Mustlal
A. Mõldersoni majas
Telefon 7. Telefon 7
on kõige täielikum
kauplus omal alal
Kaupade loetelu tekstis — kalendaariumis
Ostke omad kaubad ainult J Jänese
kauplusest.
JAAN JÄNESE
RIIDE- JA PUDUKAUPLUSE
KALENDER
1928
AASTA JAOKS
KOLMAS AASTAKÄIK
KAUBATARVITAJATELE
LAHKEKS KINGITUSEKS
J. JÄNESE KIRJASTUS TARVASTU MUSTLAL
Hääd uut aastat
soovib kõigile ärisõpradele
Jaan Jänes
Tarvastu Mustlal
Märkide seletus.
O -— noorkuu j ) — esimene veerand
@ — täiskuu
j ([ — viimane veerand
k —kell; m—minut; p—päev ja püha; s—sündinud;
*j*=surnud. Päikese tõusu ja loojamineku märkimisel on
tähendatud Tartu kellaaeg, et õiget kellaaega kohapääl kätte
saada, tuleb juurde panna Viljandis 5 min., Pärnus 9 min,,
Haapsalus 13 min. ja Kuresaares 17 min.
Päikese- ja kuuvarjutused.
1928 aastal on 3 päikese- ja 2 kuuvarjutust, neist on
Eestis näha ainult osaline päikesevarjutus 12 novembril
Viimase kestvusaeg on umbes kella 9—13.
Aasta aegade algus.
Kevad
Suvi
Sügis
Talv
algab
„
„
„
20
21.
23.
22.
märtsil.
juunil.
septembril.
detsembril.
Kõige huwitawam ja oda
vam ajaleht on kaks korda
nädalas ilmuw ajaleht ::
,Viljandi Uudised*
Maksab ainult 35 marka kuus,
kolme kuu paale 100 mk. Tel
limisi võtavad vastu postiasutused ja tellimiste vastuvõtjad.
Päikese
tõus
loojam
1. kell 9,19 kell 3,27
11. „ 9,12
„ 3,44
21. „ 8,57
„ 4,06
J. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab
suures valikus
igasugust villast kaupa —
meeste- ja naisterahva üli
konna riiet ja kõiksugu
seid lisatarbeid rätsepatöö alal.
Soojad villased suurrätid,
villased ja boy-tekid, eri
lised tekid lastele, mitme
sugused sallid ja kampsonid, jumprid j. n. e.
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal
19
20 Küünlap,
21
22
23
24
25
26
27 Luuvalu p.
28
29
30
y
31
1
2
3
4
5 Või nädal
Märkused
:
>
J
6
7
8
9 Vastla p.
m
10 Tuha p.
11 Iseseisv. püha
12
13
14
15
16 Palve päev
1. kell
11. ..
21. ..
Päikese
tõus loojani.
8,35 kell 4,33
8,11 „ 4,59
7,45 .. 5.24
j. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
iiiiii
Soovitab suures valikus
ja odavamalt kui kusagil
mujal — villast kleidiriiet,
igasuguses värvis ja must
ris, kallid ja odavad sor
did. Ülikonna kupongid
naisterahvastele—viimane
uudis ! Sallid, kindad, soe
pesu j. n. e. Villast lõnga
igas värvis; siidlõng -imeilus ja odav!
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal
Päikese
tõus
loojani.
1. kell 7.20 kell 5,47
11. „ 6,51
„ 6,11
21. „ 6,22
„ 6,35
J. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab suures valikus
ja võistlemata odavate hin
dadega pleegitud ja pleekimata pesu- ja aluspüksi
riiet. Kõige paremate vab
rikute kaup.
Sukad ja sokid — siidist,
floorist, villased, puuvillased j n e. — kõik wärvid
ja mustrid.
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal.
Suur Neljap. (g)
Suur Reede
1. Ülest. p.
2. Ülest. p.
3. Ülest. p.
C
■
G
Jüri p.
Markuse p.
3>
Paikese
tõus
loojani.
1. kell 5,49 kell 7,01
11. .. 5,20 .. 7,24
21. „ 4,52 „ 7,48
J. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab suures valikus
igasugust flanelli ja parchi;
Inglise flanell pesu tarvis.
Kanga lõimed, kuulsa Pää
sukese* märgiga, kõigis
numbrites, samuti vatti ja
kraenahku — karakul, kängur, saarmas, lunter jne.
Palitu- ja mantliriided nii
meestele kui ka naistele
kõige parematest vabri
kutest Hinnad väljaspool
visti. Palun vaatama tulla.
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal.
Päikese
tõus
loojani
1. kell 4,25 kell 8,12
11. .. 4,59
.. 8,35
21. „ 3,37
„ 8,57
J. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
nim
Soovitab suures valikus
meestele suve ülikonnariiet, naistele kostüümi ja
kleidiriiet igas wärvis ja
väärtuses. Hinnad odavad!
Kõik sordid voodririiet,
lastingi j. n. e.
Broderii, tüll ja linane pits. Hoo
aja sukad, sokid ja igasugune
muu tarvilik pudukaup. Paelad
ja lindid igaks ^otstarbeks, kum
mipael j. n. e. Õiged ja vastutu
lelikud hinnad!
Paikese
tõus
loojam.
1. kell 3,19 kell 9,18
11. „ 3,09 „ 9,31
21' „ 3*07 „ 9,37
J. Jänese
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab suures valikus
ja vustutulelikkude hinda
dega suveriiet — linane,
krepp, sits jne. Eririided
pluusideks, haruldaselt ilu
sad kleidiriided igas vär
vis ja mustris. Alati saa
daval moeuudised!
Nahast ja kummist püksirihmad;
kaelapesu—maniskad, kraed,man
setid; kaelasidemed kõige suure
mas valikus.
Päikese
tõus
loojani.
1. kell 3,12 kell 9.35
11. „ 3,24 „ 9,25
21. „ 3,43 „ 9,08
J* Jänese
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab suures valikus
ja palub külastada oma
kauplust austatud pruutpaarisid, kes leiavad siit
kõik, mis neile tarvis. Vas
tavad riided ülikondadeks
ja kleitideks; sukad, kin
dad, schleierid ja kõik
muu mis sinna juure tar
vilik. Riietumiseks alati
häätahtlik nõuanne.
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal.
Paikese
tõus
loojam.
kell 4,07 kell 8,44
„ 4,29
w 8,19
m 4.52
„ 7.52
J. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab suures valikus
pudukaupa: niiti, paela, pitsi,
moulliini,lõnga, taskurätikuid, kaelapesu, kindaid, päärätikuid, mo
nogramme, nööpe j. n. e. j. n. e.
Hinnad odavad!
Vihmamantlid meestele ja nais
tele. Vahariie laua katteks.
Naistele suur valik kretongi, mus
liini, markisetti jne^palju sortisid.
zephiiri särkideks, satään ja iga
sugune suvehooaja kaup.
Poolvillast püksiriiet igas värvis.
12
13 Joh. õp. p.
14
15
16 Mihkli p.
17 Lõikuse püha
Päikese
tõus
1. kell 5,18
U. ,, 5,40
21. .. 6,03
loojam.
kell 7,21
„ o,52
..
6,22
J, JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab
suures valikus
ja tuletab meelde, et kus
kil mujal pole võimalik
end paremini varustada
vastu talvet kui minu kaup
luses — Jgasugune riie
meeste- ja naisterahva üli
konna ja päälisriideks. —
Kõik sordid muid riideid
Eriti naistele pluusideks,
kleitideks ja pesuks.
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal.
Päikese
tõus
loojam.
1 kell 6,26 kell 5,53
11. „ 6,49 „ 5,24
21. .. 7.13
„ 4,56
J. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab suures valikus
ja teeb kõigile teatavaks,
et uuest aastast alates võ
tab vastu tellimisi meester.
ülikondade—samuti üksi
kute pükside, kuubede ja
ka palitute, jopede jne.
paale. Töö tehakse kiirelt
ja korralikult; täielik vas
tutus töö hääduse eest.—
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal.
soV^va
19 Pühade p.
20 Hingede p.
21
22
23
24
25
26
27
28 Märdi p
29
30
31
Talvekuu
1
Märkused.
€
O
1
2
3
4
5
6
7
H
8 Leem. Maarja p9
10
11
12 Surnute p. Kadri p.
13,
14
15
16
17 Andrese p.
Päikese
tõus
loojam,
1 kell 7,40 kell 4,26
11. >. 8,05
„ 4,02
21. „ 8,30
„ 3,42
J. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab
suures valikus
ja tuletab meelde, et pole
kuskil täielikumat tagavara
villast, poolvillast ja kõike
muud sorti riiet. Kõik, kes
soovivad endid varustada
vastu talvet, tulgu minu
kauplusesse tutvunema.
Erilised riided kasukateks
ja palituteks, mis peavad
vastu aastaid, —
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal
1. Jõulu p.
2. Jõulu p. 0
3. Jõulu p.
Süütalaste p.
''
Silvester.
Päikese
tõus
loojani.
1. kell 8,52 kell 3,26
11. „ 9,08
„ 3,18
21 „ 9,17
„ 3,19
J. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab
suures valikus
ja müütab odavamalt kui
kuskil mujal—Jõulukingitusteks kõige soodsam
ostukoht* Tehke ainult ots
tarbe kohaseid kingitusi.
Riie on selleks sündsam
kui miski muu asi. Ta teeb
palju rõõmu ja on tulus
ning kasulik. Seepärast,kui
kingitusi ostate, astuge sis
se Jaan Jänesse riide- ja
pudukauplusesse.
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal.
J. Jänese kauplus
:
:
:
Tarwastu Mustlal
:
r
r
Suurema tagawara metallhauapärgasid
paljudes
- - mustrites ja suurustes» - Lintidele trükitakse pääle
päälkirjad, milleks eri-sissesead muretsetud.
! 1! ! Töö korralik ja odaw ! ! ! !
Siis on alati saadawal ka
Laadad.
Esimeses kärpes Viljaodi linna ja maakonna laadad, teises kärpes
tähtsamad laadad teistes linnades ja maakondades.
Jaa?»naris (kohalikud) i 10 Suure-Jaani alevis; 22 Imavere vallas,
endise Paia kõrtsi juures.
Iaanuaris s 2 Petseris, 7 Võrus 10 Tartus, 15 Jõgeva mõisas,
Petseri linnas. 22 Türil, 23 Valgas, Haaps41us, 24 Paides.
Veebruaris (kohalikud) : 11 Põltsamaal, 16 (8 p.) Viljandis, 28
Viljandis.
Veebruaris* 1 Petseris, Kallaste alevis, 2 Pärnus, Rapla alevis,
Jõgeva alevis, Kilingi-Nõmmes, Pornuse Lenhofis, 4 Wõrus, 5 Tõrvas,
Oisus, A liku vallas, 7 Narvas, 8 Elvas, 10 Rakveres, Antsla alevis, 12
Tapal, 15 Paldiskis, Tamsalus, 17 Tartus, 19 Paides, 20 Vasknarvas, 21
Valgas, 22 Mustvee alevis, 25 Võrus 8 päeva, Audrus, Lihula alevis.
Märtsis (kohalikud): 4 Võhma alevikus, 10 Kõo mõisas, 13 Käsukonna mõisas, Imavere vallas, reedel enne 15 märtsit Põltsamaal, 26 Rutikvere asunduses,
Märtsis , 1 Petseris, Jõgeva alevis, 3 Jõhvi alevis, 8 Antsla ale
vis, 9 Uue-Vändra Suurjõel, Petseris, 10 Haapsalus, Puhjas, 12 Võrus,
Amblas, 14 Petseris, Mõisaküla alevis, 15 Petseris, Rapla alevikus, 16
Rannu vallamaja juures, 18 Keila alevis, Kallaste alevis, Kastnas, Tõsta
maa kihelkonnas, Sangaste kiriku kõrtsi juures Järva-Jaanis, 20 Kuresaares, Avinurme vallamaja juures Türi alevis, 22 Albu vallamaja juures,
23 Valgas, 26 Vahastu vallas, 28 Paides, 31 Mustvee alevis.
Aprillis (kohalikud): 18 Mustla alevis, 21 (neljapäeval pärast
Kevadpühi) Viljandis, Porilaat, 25 Kabala vallamaja juures, 26 SuureJaani alevis.
Aprillis t 1 Petseris, Juuru alevikus, 2 Antsla alevis, 8 Einmanni
vallas, Tamsalu jaama juures, 9 Elva alevis, 10 Võlla-Kihelpas, 11 Pati
Nurmeotsal, 12 Võrus, Jõgeval, 13 Petseris, 14 Hummuli Soe kõrtsi juu
res, 15 Petseris, Taral, Voltveti Keremal, 17 Karula vallamaja juures,
18 Petseris, Koerus, Veinjärve vallas, 16 Kilingi-Nõmmcs, 20 Kuresaares,
Lihula alevis, 21 Tartus, Väike-Maarjas, 23 Võrus, Orajõe Kablis. Sauga
vallamaja juures, 25 Narvas, Koonga vallamaja juures, 26 Jõgeva alevis,
27 Leebiku vallamaja juures, 28 Rakveres, Abja-Paluojal, Kärus, 29 Val
gas, 30 Kargu alevikus.
Mais (kohalikud) : 10 Põltsamaal, 12 Õisu jaama juures, 14
Holstre vallamaja juures, 15 Kolga-Jaani alevikus.
Maie r 2 Petseris, Vändra alevis, Mõniste vallamaja juures, Rä
pina vallamaja juures, Tõrvas, 3 Otepää alevis, 4 Pärnus, 5 Haapsalus,
6 Järvakandi vallamaja juures, 7 Mõisaküla alevis, 9 Häädemeestel, 10 Rõugu alevikus, Kuikatsi vallas, Priipalu ale
vikus, 12 Võrus, Antsla alevis, 14 Puka alevikus, 15 Petseris, Kuresaares, 16 Paides, 18 Sangaste kiriku kõrtsi juu
res, 20 Selis, Tõstamaa kihelkonnas, 22 Võõpsu alevis, 23
Valgas, 24 Leisi riiete laat 7 päeva, Koerus, 28 Petseris.
Juunis (kohalikud) : 5 Viljandis, 20 Põltsamaal, 26
Viljandis Jaanilaat.
Juunis: 1 Petseris, 2 Petseris, Türil, 8 Rapla ale
vikus, 9 Antsla alevis, 10 Hageri kiriku juures, 12 Paides,
13 Voltveti Keremal, 15 Petseris, 16 Tapal, 18 Kilingi-Nõmme alevis, 20 Nissi alevikus, Mustvee alevis, Patküla vallas,
Pikasillal, Järva-Jaanis, 21 Võrus, 26 Laiksaare Urisaare,
Tamsalus, 27 Rakveres, 29 Tahkurannas, endise Võiste kõrtsi
juures.
Juulis (kohalikud) : 10®Mustla alevis.
Juulis : 1 Petseris, Valgas, Haapsalus, Vana-Kariste
vallamaja juures, 3 Paides, 4 Tartus, 6 Pärnus, 7 Petseris,
8 Taagepera vallamaja juures, 3 Paides, 4 Tartus, 6 Pär
nus, 7 Petseris, 8 Taagepera vallamaja juures, 12 Mõisaküla
alevis, 15 Petseris, Karksi-Nuias, 18 Tõrvas, 23 Kuresaares
2 nädalat, 24 Võrus.
Augustis (kohalikud): 7 Holstre vallamaja juures, 12
Vana-Võidu vallamaja juures, 15 Tuhalaane vallamaja juures,
28 Loodi endise kõrtsi juures.
Augustis : 1 Petseris, Paides, 2 Pärnus 21 päeva,
3 Elva alevis, 10 Kuresaares, 15 Petseris, 20 Valgutas, 22
Pali Nurmeotsal. 23 Valgas, 25 Võrus, Narva-Jõesuus 2 p.
26 Paides, Mõisaküla alevis, 28 Petseris, 26 Rakveres, 30
Antsla alevis, 31 Häädemeestel, Uue-Vändras, Suurejõel,
Helme mõisas
Septembris (kohalikud) : 1 Suure-Kõpu asunduses,
2 Suure-Jaani alevis ja Kaarli vallamaja juures, 5 Viljandis,
6 Vastemõisa end. kõrtsi juures, 8 Olustvere jaama juures.
9 Puiatu asunduses, 10 Kärstna ja Rutikvere as, 13 KolgaJaani alevikus, 17 Uusna mõisas, 23 Sürgavere asunduses,
25 Vana-Suislepa vallamaja juures, 28 Vana-Põltsamaa val
lamaja juures.
Septembris t 1 Petseris, 3 Selis, Tõstamaa kihelkon
nas, 5 Sauga vallamaja juures, 6 Võõpsu alevis, 7 VanaKariste vallamaja juures, Võlla-Kihelpas, Hummuli Soe kõrtsi
juures, Nõmmküla vallas, Tamsalus, 8 Halliste Pornuse-Lenhofis, 10 Puhjas, Kilingi-Nõmmes, Tapal, 11 Lelle-Hiiekõnnus, 12 Türil, 13 Valgas, 14 Kuresaares, Alliku vallas, Oisus, 15 Petseris, Rakveres 3 päeva, Jõgeva alevis, Tammis
tes, Pärnu kihelkonnas, Abja-Paluojas, 16 Rõngu alevikus,
17 Uduveres, Jakopi kihelkonnas, 19 Mustvee alevis, Kergu
alevis, 20 Jõgeveste vallamaja juures, 21 Orajõe-Kablis, 22
Kastnas, Tõstamaa kihelkonnas, 23 Tartus, Paides, Järva
kandi vallamaja juures, Holdre mõisas, Helmes, 24 Võrus,
Kuigatsi vallas, Priipalu alevikus, Kirbla vallas, Kirbla kiriku
juures, 25 Antsla alevis, 26 Tallinnas 3 päeva, Pööraveres,
Jakopi kihelkonnas, 28 Kuresaares, Tori alevis, 29 Haapsa
lus Kirepi vallas, Kirepi kõrtsi juures, Karksi-Nuias, Amblas,
Oktoobris, 1 Petseris, Audrus, 2 Mõisaküla alevis,
Tõrvas, 3 Narvas, Vändra alevis, 4 Paldiskis, 5 Pärnus, Li
hula alevis, 6 Jõhvi alevis Tapal, 7 Hageri kiriku juures,
8 Puka alevikus, Velise vallas, 10 Valgas, 12 Tartus, Keila
alevis 13 Võrus, 14 Kilingi-Nõmmes, Petseris, 15 Petseris,
Rapla alevikus, Rannu vallamaja juures, Avinurme vallamaja
juures, 16 Karula vallamaja juures, Leebiku vallamaja juures,
17 Rakveres kolm päeva, Otepää alevis, Koonga vallamaja
juures, 18 Kuresaares, Väike-Maarjas, Võõbsu alevis, Antsla
alevis Haapsalus, Kastre-Võnnu vallamaja juures, Koerus, 24
Laatre vallas, Tsirgulinna alevikus, 26 Võrus, 28 Voltveti
Keremal, Taagepera Ala alevikus, Järva-Jaanis, 31 SindiLodja kõrtsi juures, Mõniste vallamaja juures.
Oktoobris (kosalikud): 5 Kabala vallamaja juures, 7
Viljandis Mihklilaat, 10 Imavere vallas, Paia kõrtsi juures,
Novembris (kohalikud): 11 Viljandis, 15 Põltsamaal.
Novembris 1 Petseris, 2 Paides, Suurejõel, Uue-VändJ-as, 5 Antsla alevis, 7 Valgas, Elvas, 10 Jõgeva mõisas, 11
Võrus, 12 Kuresaares, Triigi vallas, 'Ardu külas, Karilatsi
vallas, endise Karilatsi kõrtsi juures, 14 Tartus, Kärus, 15
Petseris, 21 Tamsalu jaama juures, Nõmküla vallas, 23 Pai
des, Mustvee alevis 2 päeva, 25 Raasiku vallamaja juuree,
Türil, 25 Pati nurmeotsal, 27 Amblas, 28 Keila alevis,
Voltveti-Hallikukivil, 19 Võrus.
14 Vana-Tänassilma vallamaja juures, 18 Suure-Jaani alevis,
23 Kõo asunduses.
Detsembris (kohalikud): Viljandis, reedel enne 16
detsembrit, Põltsamaal.
Detsembris, 1 Petseris, Tapal, 2 Juuru alevikus,
Saare postijaama juures, 3 Valgas, 5 Rakveres, Lelle-Hiiukõnnus, Amblas, 7 Kallaste alevis, 10 Jüri kiriku juures,
Rae vallas, Kilingi-Nõmmes, Mõisaküla alevis, 12 Narvas,
Vändra alevis, Järva-Jaanis, 13 Pati Nurmeotsal, 14 Antsla
alevis, 15 Petseris, Võrus, Kohila vallamaja juures, Jõgeva
alevis, Kärdla alevis, 16 Türil, 17 Rapla alevikus, 18 Paides,
19 Jõhvi alevikus, 20 Haapsalus, Vasknarvas, Võõbsu alevis,
21 Pärnus, 22 Koerus, 58 Valgas.
hiieks aastaks õnnesoov.
Uueks aastaks sada soovi,
Liiguvad mu rinna sees ...
Soovin : et uus aasta oleks
Õnnelik teil kõigil ees.
Kt me isamaa võiks rahus,
Onneliselt Õitseda,
Et me väike rahvas mahuks
Kestis Õnnel elama.
Kt me armsad Kesti isad,
Seisaks nagu kaljusein;
Töös ja hooles oleks visad...
Meelest mingu mure lein.
Kesti tütred, Kesti pojad,
Olgu vahvus teie võit,
Armastuses olge soojad,
Siis võib leida õnne õit.
Emadele parem pala
Minu õnnesoovi sees:
Armsam Õnn teil Õitsku ala
Uuel aastal kõigil ees.
Jäägu kaugel riid ja tüli
Olgu rõõmus teie meel,
Kandku vilja armu küli,
Onn teil Õitsku igal teel.
Jänes tahab jälle astu
TJuel aastal edu teel,
Tahab olla kõigi vastu,
Palju sõbralikum veel.
^ Andku tarkust kõigil taevas,
Onne, rõõmu rohkesti
Kõigis töös ja kõiges vaevas,
Aitku Jumal edasi.
Seda soovib
J. Jänes.
Aasta läbi
meeles pea, et
Jänese äris on kaup
odav ja hea.
Helmile. . .
Mälestuseks 25. okt. 1927 a.
Mu meeles elab Helmike...
Ta armas, ilus hääl,
Ta lahke jutt ja laulmine
Kui kostaks siin ja sääL
Veel näeks kui õhtu eha seest
Ta naervat näokest. ..
Kui aimaks tasa tuuleke
Ta armast häälekest.
Ta kustus nii kui täheke,
Säält sini-taeva seest.
Ja jättis raskelt leinale
Küll vanemaid ja meest!
Küll kurb ja valus vaadata,
On haua sügavus —
Kus kallim pandi puhkama
Ja lõpeb armastus.
*
*
Jt.
See viimane and, mis Sulle tõin:
Üks lillekimbuke
Neid silmapisarail ma viin
Su hauakünka mullasse.
Jää jumalaga, oota mind
Pea lähen järele.
Sest valust varsti väsib rind
Ja langeb põrmusse.
J. Kr.
Mis elus kõige raskem kanda.
Üks wöimumees kord küsis rahwa käest:
„Mis on teil elus kõige raskem kanda?
Mis saatus Leile wõtnud Pääle panda
Ja millest lahkuda te ihkaks tõest 2"
Siis
Ja tegi
„Waat'
On Löö
astus keegi alandlikult ette.
rääkimiseks lahti oma suu:
kõige raskem elus üle kõige mull.
ja amet, mis ma wõtnud kätte."
! kIa teine tegi rahwa seast siis häält.
Ning ütles: „Mul on kanda tühi rahakott
Ja möödapääsemata on pankrott.
Oh aidake mind ruttu wälja säält."
^ 3a kolmas küsis: „Kui ma omast nasiest
Siin lahkuda wõiks üsna kohe just?
Ei ole temaga siin elada mul lust —
Oh peastke, Peastke kohe mind tast waesest."
Nii tuli tungiwalt mitu sada soowi.
Üks ihkas ühte, teine ihkas teist.
Ei rahuldada saanud ühte neist.
Ta rahwa tahtmisest sai ainult wäikest Proowi.
Siis ütles wöimumees: „Neid tahan mina aita,
Kes elus wäsimata waikselt wõitlewad.
Kes aga oma elu saatust sõitlewad,
Nxid tuleb kõiki ilmas ainult laita.
Meie Mustla.
Wiisil: „Kui neiu oleks ma"
Meil oli wäike
Nüüd alewiks ta
Ma sagest' sinna
Süül elu suur ja
Mustla linn.
sai —
ihkasin.
lai.
Sääl tahaks olla meestega.
Kel' süda truu ja hää.
Kel' julgust, wahwust elada —
Ja norus Pole pää
Kus Rootberg nagu Kröösus on.
Nn tore torni all. . .
Ja Müllerson kui wäike von
Sääl samas ligidal.
Sääl reas seiswad kaubapoed
Ja huugab restoraan
Ja ühe ukse päält sa loed
Siin kaupleb Zänes-Iaan.
Kus Jänes riidekaubaga,
Sääl trumpab üle kõik:
Ta hoiab hinna madala
See on ta suurem wõit.
Jah Jänesel siin kaubapood.
Kust riiet suurelt saad.
Ja mis sa säält kord kodu tood
Sest aina rõõmustad.
Ei Jänes tingi kunagi
Ta lõbus ladna mees.
Käi waatma teda sageli
Kui „ujud" Mustla wees.
Siin sakusmendid magusad
Mis restoraanis laual.
Saad hästi suured portsjonid
Et annab wöLLa kaual.
Ma Mustla! elaks alati
Kus ausa meeste ring
Waat' seda sõber sullegi
Siin soowib minu hing.
J. K.
Hauakaewajad.
Küll Palju hauakaewajaid.
Kes ihumas on labidaid —
Nad teisi kõiki hauda a'aks,
EL ise pärast saaki saaks.
Kuid elu saatus imelik.
Ta teeb mis temal tarwilik...
Waest mõni lõbus lapjumees
Saab enne aset haua sees.
------- □-------See on ju sagest elu see.
Teist lükkaks auku mõni mees:
Kuid aga warsti wahest näeb.
Et enesele auku säeb.
•
,M
\ Vi ui/
. xV ...
■'
'\V
.\V^
Armastus võidab kõik.
Tõesti sündinud lugu.
Nad olid õnnelikumad teistest kõigist—Theodor Friedhamm ja tema abikaasa Eva. Nagu öeldud, olid nad teistest
kõigist õnnelikumad siin maises ilmas. Ja miks ka mitte,
olid nad ju alles teist päeva abielus. .. Nende õnn seisis
palavas vastastikuses armastuses, nagu seda meie päevil har
va leida. Kuigi see veidi uskumatalt kõlab, ometi on see
nii sest vaevalt oleks rikka mitmekordse miljonäri, riidevabrikute omaniku Friedhammi poeg abiellunud oma isa vab
riku kehva naistöölisega, kui ta mitte teda ei oleks armas
tanud tõsiselt ja südame põhjast. Vaevalt oleks ka end, naistööline Eva „Päikene“, nagu kaastöölised teda naljatades
hüüdsid, nii rumal olnud ja ainult rikkuse pärast abiellunud.
Oleks teda ainult raha kütkestanud, ta oleks seda abiellumatagi nooremehe käest suutnud enesele niipalju nõutada
kui tarvis, et elada muretult surmani. Oli ju noormees nii
palju kordi küsinud, et kas ta ei saaks Eevat aidata, ta oleks
selleks igal ajal valmis. Ja olid Evalgi mitu korda mõttes
sõbrannade hoiatused, ke"s manitsesid olla ettevaatlik — ei
võida uskuda, et sarnasel noorel miljonäril, kes omale mil
jon naist võiks leida, et tal Evaga väga tõsine nõu oleks.
See olla kõik tühine ja möödaminev tuju ning Eeva vaadaku
ette, et ta ennast õnnetuks ei tee. Võida ju asjaolud väga
kergesti kujuneda, et Eva õnnelik on, kui ta vabrikus jälle
teenistust leiab. Nii umbes kõnelesid nad enne Eva ja Theo
dori abiellumist ja pärastki ei jäänud see jutt ära Osalt oli
selle põhjuseks kadedus, kuid ei puudunud ka neid, kes
rääkisid hšäst südamest ja kellel tõsiselt mure oli Eva tule
viku pärast. Nad rääkisid aga ju kõike sellepärast, et neil
aimu ei olnud, kui väga Eva ja Theodor üksteist armastasid,
kui väga puhas oli nende vahekord.
Nii olid nad siis teist päeva abielus ja jalutasid mit
mekordse miljonär Fr. Friedhammi aedades. Siin olgu veel
tähendatud, et Fr, Friredhamm oli ise vabrikutöölisena al
gan ud ja hoolsa töö ja õnneliku kordaminekuga nii kaugele
jõudnud, Ta oli üks neist iseloomudest, kes kõiki asju võtsid
nii nagu nad on ja seepärast ei leidnud ta põhjust ka oma
poja kavatsustele vahele segada. Kui ta aru sai, et poeg
Evat tõsiselt armastas ja tegemist polnud mite möödamineva
tujuga, siis andis ta oma nõusoleku selleks abieluks ning
tundis isegi teatavat meelehääd, et poeg ei erinenud tema
iseloomust. Kuna poeg talle seda armsam oli, et tema noo
ruses nii väga armastatud, abikaasa õieti varakult siit ilmast
lahkus.
Noored jalutasid ja nende vahel avanes järgmine kõ
nelus :
„Theodor, ma ei suuda uskuda selle kõige tõelikkuses,
mida praegu üle elan," lausus Eva,
„Aga siiski armsam, sa ära võta seda kõike nii ime
likuna; ei ole tõepoolest midagi loomulikumat, kui et kaks
inimest, kes üksteist nii väga armastavad, abielluvad," vastas
Theodor.
„Aga siiski, ma ei suuda nii ruttu harjuda olukorra
muutmisega. , . mõtle omati, alles kuud kaks-kolm tagasi
olin sinu isa vabrikus väikesepalgaline teenija ja nüüd ka
sutan kõiki sinu isa varandusi. Kui imelik on sinu isast, et
ta selle kõigiga nõus oli., ..
„Aga kallim, sa tead ju ometi, et minu isa oli kord
samasugune kehv tööline, kui sinagi ja miljoneid teisi seda
on olnud ja veelgi on."
„ Ja tal on õnne olnud ... ka meil on õnne olnud . ,.
seda juhtub harva, et kaks inimest, kes nii risti vastuoksa
olukorrast, võivad üksteist omaks nimetada. . .“
„Selles on sul küll palju õigust armsaim ja mis veel
— on sarnaseidki kus takistused õieti väikesed ja ometi
peavab armastajad üksteisest loobuma. Kas on siis selleks
vaesus või mõni teine põhjus."
„Nii on see küll !“
„Aga kas sind huvitaks üks väikene asi, mis mulle
praegu pähe tuli. .. Meil on raha ja rikkust nii palju, et ei
tea mis sellega pääle hakata. , . Teeme oma õnne alu\ selle
rahaga midagi, mis teistele noortele armastajatele kasuks
võiks tulla. . .
„Aga mis nimelt.“
„Tule minuga kaasa."
Ja nad läksid Theodori isa vabriku laduruumi, kus
leidus miljoneid küünraid igasugust riiet. Riiuli ees, kus
aset leidsid pruutkleidi riide kangad, peatusid mõlemad kor
raga, Siis võttis Theodor ühe kanga, rullis selle lahti, ja
kuna Eva tumma imestusega ta tegevust jälgis, võttis ta
taskust panga tshekiraamatu ja kirjutas igale tshekiie ilusa
summa. Nüüd hakkas Eva midagi aimama. . . Lõpuks rullis
Theodor kanga jälle kokku tagasi, kuna iga tüki maa taha
nööpnõelaga kinnitas ühe . . „ pangatsheki. .. Nii toimetas
veel mitme kangaga. Siis võttis Theodor Eva käe alt kinni
ja läksid sõnalausumata aedadesse kust tulnud. Istudes ühe
põõsa varjul, küsis Theodor:
„Kas sa mõistsid, milleks seda tegin ?*
„Ja,“ vastas Eva, ^mõistsin, see oli kingituseks neile,
kes armastuses õnnelikud ja rikkad kuid muus kehvad.
Suudlusega lõppes see kõnelus.
*
*
*
Uhke ja raskelt rikas Mulgimaa, Vähe sellest, viib meid
järgnev lookene Mulgimaa kõige rikkamasse, muidugi ka
kõige uhkemasse valda. Aeg, kus meie lookene sünnib, on
ärev ja närviline; pole enam see vana hää aeg, kus kõik
elasid rahus ja üksmeelses, kus kõik käis oma saetud ja
ette määratud rada. Nüüd on võimalikud ka sihukesed asjad,
mille sarnast varem keegi mõeldagi ei julgenud. Ja nii elame
küll ühtepidi mitte meeldivaid sündmusi üle, kuna teisest
küljest on elu nagu huvitavam ja ; mitmekesisem — oma ül
latustega. Ja neid viimaseid, üllatusi juhtub sageli.
Üheks sarnaseks üllatuseks, mis mõneltki südamerahu
riisus ja palju kõneainet pakkus, oli Ilumäe lugu, Ilumäe oli
nimelt rikka Mulgimaa kõige rikkama valla rikkaim talu; üle
sellepoolest teistest kõigist. Võis arvata, et liumäel on
sellega kõik korras, kuid see oleks raske eksitus. Rikkuses
ainult ei seisa mitte õnn ja samuti on lugu ka ilumäel. Ka
Ilumäe peremehe Mäe rikkusest on vähe, et olla õnnelik,
kuigi ta ise oma rikkust üle kõige hindas. Ja eriti just vii
masel ajal oli lugu hulluks läinud. . . Ta poeg, rikka Ilumäe
talu uhke omaniku Mäe ainus poeg Jaan tahtis naabri talu
maal asuva popsitütart omale naiseks võtta. Ja mitte ainult
ei tahtnud; vaid ähvardas kindlasti oma tahtmist ja kavatsust
läbi viia. See oli ometi midagi hullu. Vana Mäe raius kui
rauda vastu.
Viimaks püüdiS Minna — nii oli ta poja armsama ni-mi
isaga rääkida, kuid ka sellest polnud abi. Vana Raks ainult
muigas ja sots nagu ta oli, vastas poolnaerul; „No mes se st
om ? Nüüd om töise aja. .
Mäe kuulas selle jutu ära ja
mõtles : »Ega sellelt sotsilt abi pole loota. . .“
Viimases hädas võttis ta kätte ja andis teada, et jätab
varandusest ilma, kui see oma kavatsusest ei loobu ja
sotsi „risu“ (nii ütles ta kena Munakese kohta) majja toob..,
Ja veel enam — üldse keelab oma majja tulemast, asugu
elama kas või Raksu sauna. Poeg Jaan mõtles veidi ja
ja lausus siis : „Armas isa, kui sa arvad, et see su hinge
rahuks tarvilik on, siis olen valmis ka Raksu sauna asuma,
aga vaat — Minnast ma ennast lahti ei „ütle“. Ja ei öel
nudki. Läks Raksule elama ja tundis ennast väga õnneli
kuna. Kuna Minna isagi väga kehv mees ei olnud, siis
kavatseti kenad pulmadki pidada. Minna ja Jaan koos läksiu tarvilikke riidekaupu nõutama ja muid sisseoste tegema.
Selleks võtsid nad kursi Jaan Jänesse riide- ja pudukauplusse. See oli nende õnn. Kuidas nimelt, selgub kohe. Nad
valisid pruutkleidi riiet. Peagi said sellega hakkama ja pa
lusid hr. Jänest tarvilikku osa maha lõigata. Nii ka sündis.
Hind oli odav ja kõik omaga rahul. Ja sääl sündis üllatust
kui riie pakist lahti võeti ja seda hoolega mõlemast küljes:
silmitseti, puutus silma kirju lehekene, mis nõelaga riide
külgi oli pistetud, Omblejanna noppis selle säält ja viskas
maha. Korraga tundis Jaan tarvidust vaadata mis lehekene
see on — ja teate mis ta leidis. . .? See oli pangatshekk,
kuhu oli märgitud 1000 naelsterlingi ja märkusega: ettenäi
tajale välja maksta— Kes suudab kirjeldada seda, mis nüüd
sündis ! Seda ei suuda inimese keel üles rääkida, Tshekk
tähendas ju Jaanile üle miljoni margalist kapitali,.. Ja seda
tõi talle Jänese kauplusest ostetud pruutkleit. Jääb üle veel
öelda, et Jaan selle raha tõesti sai ja kui rikas mees, oli
ta vastuvõetav ühes oma naisega ka isale.
Oled hobune siis vea,
Oled vanker, vastu pea.
J. Kr.
Kuld ja hõbe kallis hinnas,
Olgu maal ehk olgu linnas,
Olgu kallim kullast, hõbest.
Kui sa pääsed raskest tõvest.
Viljandis, Lossi t, omas majas, kõnetr. 83
Toimetab kõiki pangaoperatsioone kodu- ja
väljamaal. Võtab raba hoiule ja annab laenusid.
Ostab ja müüb väljamaa raha. Võtab doku
mente sissenõudmiseks vastu. Üürib teraslaekaid (Safes) välja.
Toimetab Tarvastus oma agentuuri
kaudu igasuguseid pangaoperat
sioone ja võtab raha hoiule
Kõnetraat Tarvastu Mustlal: 14
Suurem ja täielikum
linatööstus
Ketramire, kudumine, värvimine ja villatööstus.
A/S.
Esitaja
Tarvastu Mustlal
J. Jänese riide- ja pudukauplus
Sääl võetakse vastu igasugust tööd
ZZ ja antakse valmistöid välja ZZ
Jaan Jänese pudu- ja riidekauplus
Tarvastu Mustlal. 1928
'
Tarvastus ja ümbruskonnas on
Jaan Jänese
1
" 1 kauplus
ainuke sarnane, kus müügil kõik
—kaup vastavalt alalt. —:—
Täieliku ladu tõttu või
malik rahuldada igasu
guseid nõudmisi — alates
kõige odavamate sorti
dega ja lõpetades kailite luksusartiklitega
Jaan Jänese pudu-ja
riidekaupiuse
kalender
25 a. tegevuse juubeliks.
IV aastakäik.
Lahkeks kingituseks ärisSpradele.
Jaan Jänese pudu- ja riidekaupiuse kirjastus
Tarvastu Mustlal. Telefon nr. 7.
JHaäd uut aastat
kõigile ärisõfiradele
soovib
{Jaan {Jänes
Aueks aastaks.
Uus aasta seisab ukse ees
Za tahab sisse astu.
Ning igaüks, kel elu sees.
Peab wõlrna teda wastu.
Ta tuhat terwitusi toob,
KLtt sõbralikult annab
Uut lootust iga rinda loob
Mis tulewtku kannab.
Ka Zänes uue aastaga.
Teid terwttama tõttab.
Za igal õnne soowima.
Ta igatsedes ruttab.
Et kosuks, kaswaks rahwajõud
Za annaks wilja küli . . .
£> kurnaks maod siin wihm ei põu
Saaks täidet salw ja sült.
Ses soowis panen kokku käed:
El, „Onne andku looja".
Meid hoidku wägewamad wäed
Kes kõige õnne tooja.
3. Jänes.
2
25 aastat.
Kõigile
lugupeetud
ärisõpradele,
1929 a. veebruaris täitub sellest 25 aastat, kui hak
kasin tegevust kaubanduse alal. Valisin omale riidekaupluse haru, sest selleks meelitas mind onu — tuntud^ üle
Eesti kõige suurema riideäri ja -lao omaniku M. Jänese ees
kuju, kelle ettevõte asus Tartus, Kaubahoovis või nn. ringpoodide reas. See oli õnnelik algus, sest sääl võisin juba
esimesest päevast pääle tutvuda nende nõuetega, mis säeb
üles ajakohane ja ülesande kõrgusel seisev äri. Veel kord,
— see oli hää kool.
Aastate möödudes
ja vilumuse omandades, tuli
tahtmine omal jalal tegutsema hakata. Valisin selleks ko
duvalla — Tarvastu Väluste Tuulikul, kuhu 1918 aasta
mais kaupluse avasin. See enam-vähem harilik maakauplus erines teistest omataolistest siiski tublisti ja leidis
hääd poolehoidu. Kõige keerulisemal ajal — okupatsiooni
päevil, sündis see ja kauplus püsis kuni 1920. aastani,
kus tuleõnnetus ettevõtte lõpetas. Siis rentisin Tarvastu
Kivilöövi, mida pidasin 1926. aasta alguseni Samal aas
tal asutasin Tarvastu Mustlale praegi se kaupluse. Kuid
see on arenenud ja missuguse seisukoha see omab koha
likus kaubanduses, pole mul tarvis seletada, seda teab ju
iga tarvastlane ja naabruse elanik. — Ütlen ainult oma
parima tänu kõigile senistele ärisõpradele ja loodan, et
hää vahekord ka edaspidigi meie vahel kestma saab.
Parimate soovidega eelolevasse aas
tasse minnes, tervitab kõiki tarvastlasi ja teisi ärisõpru
Jaan Jänes
Tarvastu Mustlal,
3
TARVASTU
ÜHISPANK
MUSTLA ALEVIS
Võtab raha hoiule ja maksab ajakohast
kõrget protsenti, annab põllumeestele
seemnevilja ja kunstpõllurammu
ost
miseks |laenu, diskonteerib veksleid,
saadab raha igasse kodumaa linna ja
alevisse ning toimetab kõiki panga-------— — operatsioone.--------- ---------
Pank on avatud
igal äripäeval
— kella 10-2. —
Märkide seletus.
H — noorkuu I H — esimene veerand
(D — täiskuu
| ([ — viimane veerand
k'=kell; m—minut; p—päev ja püha; s—sündinud,
*j*= surnud. Päikese tõusu ja loojamineku märkimisel on
tähendatud Tartu kellaaeg, et õiget kellaaega kohapääl kätte
saada, tuleb juurde panna Viljandis 5 min., Pärnus 9 min.;
Haapsalus 13 min. ja Kuresaares 17 min.
Päikese- ja kuuvarjutused.
1929 aastal on kaks päikesevarjutust.
Esimene täielik päikesevarjutus tuleb 9. mail ja on
näha Afrika lõunaida nurgas, Madagaskaris, Sunda ja Filipini saartel ja Austraalia põhjaosas.
Teine rõngakujuline päikesevarjutus 1. novembril kell
10 kuni 15, ja on näha Kanada idarannal, Newfoundlandis,
Lääne-Euroopas, Väike-Aasias ja Araabias.
Aastaaegade algus.
Kevade
Suvi
Sügis
Talv
algab 21.
„ 21.
„ 23.
„ 22.
märtsil.
juunil.
septembril.
detsembril.
Riiklikud ja kiriklikud pühad.
Täielikud pühad, mil ametiasutused ning äriettevõtted
sulutud, on järgmised : 1) 1. jaanuar (Uusaasta); 2) 6, jaa
nuar (Kolmekuninga päev); 3) 24. veebruar (Eesti iseseis
vuse püha); 4) 20. veebruar (Palvepäev): 5) 29. märts (Suurreede); 6) 31. märts, 1. ja 2. aprill (Kevadpühad); 7) 1. mai
(tööliste püha): 8) 9. mai (Taevaminemise püha); 9) 19., 20.
ja 21. mai (Suvipühad); 10) 24. juuni (Jaanipäev); 11) 25.,
26, ja 27. detsember (Jõulud).
Ametiasutustes lõpetatakse töö kell 12 järgmistel pü
hade eelpäevadel: 30. märtsil, 18. mail, 24 dets. ja 31. dets.
5
Päikese
tõus
loojam.
1. kell 9,02 kell 3.33
11. „ 8,56
„ 3*48
21. " 8,45
„ 4,06
Tagajärjekam kokkuhoidmisviis on otstarbekohane
kulutamine. — Kokku hoiab see, kes oma riide- ja pudukaubad ostab
Jaan Jänese kauplusest Tarvastu Mustlal.
Hääd kaupa võib odavalt
müüa ainult see, kes seisab öi
ses ühenduses valmistajatega —
esimesejärgu suuräridega j. n. e.,
kuna kõik teised ainult tolmukloppijateks osutuvad, sest nad
peavad rahvale müütama seda,
mis juba ammu seisma jäänud,
kõdunenud ja väärtuselt kõlb
matu. — Teraval ja tähelepane
likul silmal on kerge otsustada,
mis ühe või teise kaupluse
kauba väärtus. Seepärast on tar
vis enne mõelda ja alles siis te
gutseda. Kes kavatseb ostusid
riide- ja pudukaupade alalt, kaa
lugu enne kõik võimalused järele.
Riie teeb inimesest seltskonna liikme.
Päikese
tõus
loojam.
kell 8,24 kell 4,33
.. 8.01 „ 4,57
„ 7,36
„ 5,21
Kauba väärtus ja hind käivad käsikäes. — Mõõduka
vahekasuga kaubeldes võib aga ka hääd kaupa odavalt müüa.
— Selles võite tõenduda
Jaan Jänese riide- ja pudukaupluses
Tarvastu Mustlal.
Meeste- ja naiste palituriiet;
meeste ülikonna ja naiste kostüü
mini et kõige parematest vabri
kutest, samuti sametit ja igasu
gust villast kleidiriiet moodsates
värvides ning mustrites, leiate
ainult Jaan Jänese riide- ja
pudukauplusest. — Sääl on ka
kõige rikkalikum valik villastest,
vateeritud ja boy-tekkidest. —
Müügil ainult kontrollitud kaup,
mille väärtus kõigiti garanteeri
tud. — Kes oma raha ei taha
asjata kulutada, ostku väärtusli
kumat kaupa,
Moodsat riiet seljas kanda,
Ennast kõikjal maksma panda,
See on suurim kunst.
Kuidas seda teostada saan ?
Pole raske — Jänes-Jaan
Jagab lahkelt nõu ja juhatust.
9
Palmipuude p. 11
Paastu-Maarja p. 12
E® 13
14
Suur Neljap.
15
Suur Reede
16
>17
|l8
1. Ülest. p
10
tõus
loojam.
1. kell 7,09 kell 5,44
ii. jj 6j42
jj G,09
21. „ 6,14
„ 6,30
Iga üksiku kohus on hoolitseda, et tõuseks kogu rahva
jõukus — Seepärast oldagu ettevaatlik ostudel ja kulutustel
ning peetagu meeles, et parim ostukoht on
Jaan Jänese pudu-ja riidekaupL Tarvastu Mustla!.
^
■■■■Jr
On kasulik meeles pidada,
et hästi ja odavasti saab iga
sugust riide- ja pudukaupa ai
nult sarnasest kauplusest, kus
suur läbimüük ja kõigiti asja
tundlik juhatus. — On tarvis
sooja pesu või villaseid silmkoe
asju, nagu kampsuneid, jumpreid
jne ; puuduvad akandel eesriided,
siis ikka ja alati aitab teid Jaan
Jänese kauplus, kus leiate kõik
mis tarvis. — Kaup esimestest
allikatest, värske ja vastupidav.
Kui on kaes külmem tali,
Väljas praksub, ilm on vali —
Siis sa otsi, kus on Jänes . . .
Mis on tarvis iganes,
Tema annab lahkel käel,
Et võid sõita kelgumäel.
Külm ei tee siis põrmu liiga,
Sõida kas või otse Riiga . . .
11
Päikese
tõus
loojam.
kell 5,43 kell 6,55
„ 5,13 „ 7,17
„ 4,47 „ 7,39
Kehval aial on vähe raha, seepärast ärge ostke halba
ja vähe vastupidavat, vaid hääd ja kõrgeväärtuslik kaupa,
nagu seda müüb
Jaan Jänese riide-ja pudukaupL Tarvastu Mustlal.
«8C8M8C8®
Suurem valik igasugust pudukaubast ja rätsepatöö tarve
test, — Kõige parem ,Pääsu
kese" lõim igasuguses jämeduses.
Kõiksuguseid voodririideid —
lasting, pärli jne.; vatt ja vateliin ning muud tarbed» Meeste
ja naiste üliriiete kraenahad
kõigis sortides. — Suurrätikud.,
parhrätikud ja harilikud päärätikud kõige mitmekesisemas va
likus. Villased paa- ja kaelasal
lid; suur valik kindaid j. n. e.
Mööbli- ja madratsiriie.
Kaupa osta, see teeb muret,
Ahastuses kas või sured . . .
Kuid — asi pole siiski hull,
Kuigi tuju näitab null..
Otsi üles Jänes-Jaan,
Temal valmis õige plaan.
Annab odavalt ja hästi,
Nii kui vanast ajast kästi.
22
i 23
:cöc 24
25
Taevani* p.
26
[Niarula p. # ON 27
28
29
15 30
:cti6 1
J>
2
3
00 4
5
1. Nef ip.
2. Nelip.
3. Nelip.
"5
:ctfa
V
15
)
r-<
6
7
8
9
10
11
12
13
-o 14
.S 15
Ts 16
vn 17
18
(T
14
Päikese
tõus
loojani.
1. kell 5,20 kell 8,03
11. „ 3,56
„ 8,25
21. „ 3,35
„ 8,45
Oma silm on kuningas! — Kes huupi toimib, kanna
tab kahju, — Enne kui mujalt osta e, astuge sisse
Jaan Jänese riide- ja pudukauplusse
Tarvastu Mustlal.
Kevade hooajaks on paljugi
tarvis — Ärge käige ühest ärist
teise, ega rikkuge omi närve,
vaid astuge sisse Jaan Jänese
kauplusse ja nõutage omale säält
mis tarvis. — Valige ! — batist,
musliin, krepp ja kretong igas
värvis ja mustris; kerged kleidiriided. parimatest vabrikutest,
meeste ja naiste kummist vih
mamantlid — kõige odavamatest
kõige kallimateni.
_ Kevad ! Kevad ! hõiskab suu . . .
Õitseb lill ja lehes puu,
Kõigest sellest aga vähe,
Õiget rõõmu ei saa näha
See, kel puudub riie uus,
Olgu ta või tähtis tuus.
Kui tal aga moodne muster,
Tulgu vastu päris köster, —
Kõik on sõbrad, austavad;
Ilu, tähtsust kiidavad.
15
3
'"3 4
:cöö 5
6
Zd 7
cd 8
9
10
JO 11
lu 12
a 13
14
7 magaja p.
Päikese
es
15
t5’:s
looiam.
d 1. kell 3,17 kell
9,05
P. ja Paavli p.
11. „ 3,09 „ 9,18
17| 21- „ 3,07 „ 9,25
C
J-sai p.
16
Miks otsida seda kaugelt, mis lähedalt saadaval. Puu
dub teil kehakatte alal midagi — ootab teenistusvalmid
Jaan Jänese pudu- ja riidekapulus
Tarvastu Mustla!.
Ei oie mõtet, teha kaugeid
reisusid ja kibedal tööajal päevi
viita, et mõnesugust ostu riidevõi pudukauba alal teha. — Sel
leks on kohe juures J* Jänes e
kauplus ja pakub seda kõike, mis
leiate linnas, kuid märksalt oda
vamalt. Mustlal kaubeldes on või
malik tagasihoida kulusid ja sedavõrra odavamalt müüa.
, Ilusama} heinaajal,
Õitsva niidu haljal rajal,
Sõlmib sõprus noori. . .
Tingib varsti pulmaloori!
Et saaks pulmad ilusad,
Üle kõige kenamad,
Tarvis leida kaupmees Jänest,
Tema aitab kõigest väest,
Oma lahkest südamest
Pulmailuks igavest. .
Päikese
tõus
loojam.
1. kell 3,12 kell 9.24
11. „ 3,24
„ 9,15
21. „ 3,42
„ 8,59
Suveilust ei tunne keegi täit rõõmu, kui pole ennast
riietanud vastavalt soojale ajale. Selleks on tarvis külastada
Jaan Jänese riide- ja pudukauplust
Tarvastu Mustlal.
V?VAAAVVVAAAVVtA4A
Kerged riided naistele—noortele
ja vanadele, kõige odavamast
kõige kallimani, samuti kõige
mitmekesisemas värvivalikus ning
igasuguses mustris; alati saadaval
ilmuvad uudised. — Naiste suviriided on riidetööstuse imeks; et
sellest õiget pilti pakkuda, peab
olema ladu täielik ja ülevaatlik.
Väikese kogukesega kuskil riiulinurgas ei maksa üldse arvestada.
Peab olema riiuleid süldadega
mõõta.
Meie ajal pole kerge
Moes ja kombes hoida järge.
Et võiks teiste kõrval seista,
Ennast lasta välja paista,
Siin on abiks kaupmees Jänes
Kes ei ole enam võõras...
Mis sul iial tarvis läheb,
Tema sulle ette säeb.
19
22
G 23
Kristuse selet. p. 24
25
26
27
Lauritsa p.
28
29
1 30
31
1
Rukki-Maarja p.
2
3
4
5
6
O 7
8
9
10
Pärtli p.
11
12
13
C 14
Päikese
15
E Joh. surm, p. 16
tõus
loojana.
1. kell 4,05 kell 8,37
17 11.
„ 4,26
.. 8,13
18 21, „ 4,49 „ 7,47
20
Raha. on raske teenida, kuid kerge väljaanda, seepärast
vaadake, arvustage, kaaluge ja alles siis— otsustage. . . Parim
ostukoht on
Jaan Jänese riide- ja pudukauplus
Tarvastu MustlaL
Et sünnist riiet leida, selleks on
tarvilik suur ladu rikkaliku vali
kuga. Eriti mitmekesine peab see
olema naiste riide alal. — Ka
kõige nõudlikumat suudab rahul
dada Jaan Jänese kauplus, kus
rikkalikum valik, kui kusagil mu
jal, — näit, flanell kleidi- ja pluuse-riidest;
villasest musliinist
moodsates värvides; pleegitud
ja pleekimata pesuriidest kõigis
sortides; käterätiku ja laudlinariidest jne. Tutvunege, siis tõendute ise.
Olgu noor, või olgu vana
Mees ehk naine, neiu kena,
Kõigil jätkub, mis neil tarvis,
Olgu kas või pagan sarvis . . .
Tahta ainult, siis on käes,
Mis veel vähe inimväes.
21
Päikese
tõus
loojana.
1. kell 5,22 kell 7,13
11. „ 5,42
„ 6,46
21. „ 6,00
„ 6,16
Kes vihkab ennast ja oma rahakotti, see külastab
kauplusi-ärisid juhuslikult. Kes aga teadlik selles, mis tal
tarvis ja kuidas toimida, see astub sisse
Jaan Jänese riide- ja pudukaiupluss e
Tarvastu Mustlal.
On teil tarwis triikpesu (mees
tele), sukke-sokkisi — siidist,
floorist, puuvillast jne; või jälle
puudub kaelasall — neid leidub
siidist ja muust odavamast ma
terjalist, nii meestele kui nais
tele. Eriti ilusad kerged rätikud
siidist, satäänist, batistist ja vil
lased— kõige ilusamad koe- ja
värvimustrid. Rikkalik valik käe
kottidest — rediküülidest igas
värvis. Ja lõpuks veel kõik pudukaup, mis selle mõiste alla
üldse käib.
Hoia raha! — see on tarkus!
Kaugel jäägu tühi nõrkus.. Mida omal iial ostad,
Toimi hästi — ise kostad:
Nõu on hää, parem plaan —
Odavamalt müüb Jänes-Jaan.
23
Päikese
loojana.
1. kell 6,15 kell 5,48
11. .. 5 40
„ 518
21. .. 7. 3
„ 4,54
tõus
Tervis on kallim, kui kõik muu vara — hoidke seda!
Selleks on tarvis vastu niisket ja külma aastaaega hästi
riietuda Jaan Jänese pudu- ja riidekaupluses
Valmisriided kõige paremast
materjalist ja oskusliste tööjõu
dude poolt valmistatud, võimalda
vad ruttu ja hästi riietuda. Kohapääl on see esimene sarnane
algatus, mis loodetavasti väärilist
hindamist ja tähelepanu leiab.
Tarvitajale tuleb valmisriiete
ostmine odavam ja tulusam, kui
ise tellides. — Kultuurilmas lööb
ikka enam ja enam läbi valmis
riiete tarvitamine. Et tarvitajale
vastu tulla, on kaosa- või järel
maks võimaldatud. Jääb ainult
soovida, et kasutataks võimalust
hästi ja odavalt riietuda.
Kui sul elu tuska teeb,
Puudub kuub või püks,—
Tea, kus ärielu keeb
Riided saada number üks;
Kaupmees Jänes Mustlal.
Päikese
tõus
loojam.
1 kell 7.29 kell 4,26
11. „ 8,51
„ 4, 3
21. .. 8,13
.. 3,46
Talv ei olegi nii külm, kui keha katab riie, mis ostetud
Jaan Jänese riide- ja pudukaupl Tarvastu Mustlah
Talveks kasukat või mõnda
teist suuremat riiet valmistades,
olgu mureks, et päälisriie saaks
tugev ja vastupidav, aga ka ilus
ja kõigiti meeldiv. Päälisriie täi
dab neid nõudmisi siis, kui ta
on paremast vabrikust. On tin
gimata vajalik, et sarnast ostu
mitte juhuslikult ei toimitaks.
Enne kõike muud aga tutvunege Jnan Jänese kaupluse
kaupadega. — Sääl leiate sa
muti talveks hääd ülikonna- ja
kostüümiriiet, alates odavast ja
lõpetades kalliga, nii kuidas kel
legi jõud kannab. Vastupidamise
eest vastutus.
Tahad saada kaupa hääd —
Tead sõber, kuhu lääd.. ?
Kaupmees Jänes ootab sind—
Ole mureta kui lind.. .
27
25
26
J) 27
28
29
Lutsina p.
30
1
2
3
4
5
6
7
Tooma p.
8
9
€ 10
11
1. Jõulu p.
12
2. lõulu p.
13
3. Jõulu p.
14
Süütalaste p.
15
Päikese
tõus
loojani,
16
1. kell 8,33 kell 3,33
17 11. .. 8,46 „ 3,16
Silvester,
D 18 21 „ 8,57
„ 3,25
28
Jõulude eel —siis on peremehel ja perenaisel palju
muret. — Need kaovad uduna päikese ees, kui astute sisse
Jaan Jänese pudu- ja riidekaupL Tarvastu Mustlal.
^------ F
Ainsam ja õige jõulukink, eriti
kehval ajal, on midagi riietuse
alalt, o lgu siis riide, või mõne
muu tarbe näol. See teeb vähe
magi kingi puhul tuju hääks ja
rõõmsaks. — Kinkida on soo
vitav ainult seda, mis on tululik
ja kasuks igapäevases elus Jääb
aina soovida, et see arusaamine
läbi lööks ja alatiseks kombeks
jääks.
0
Armsad on need jõulupühad —
Worstist täituwad me kehad;
Saia, püülileiba sööme,
Ahnel sõõmul õlut joome . . .
Ristaliwiln ka seisab laual,
Mida pole saadud kanal, kanal . . .
Et on käes nüüd pidupäewad,
Lapsed end ka ritta säewad . . .
Nendesilmad jõulupuul, —
Ei nad püsi mingil muul . , .
Olgu noor ehk olgu wana.
. Jõulupüha kõigil kena.
Üle kõige saanisöit
Kirikusse — see on wõit - . .
29
Laadad.
Tähendus: Laupäeval, pühapäeval ja pühadel laata ei peeta,
vaid järgneval äripäeval, Petseris on iga kuu 1-sel ja 15-mal laat. L,aura
alevis iga kuu 10-mal ja 25-mal. irboska jaama juures iga kuu 20-mal
ja Vana-Irboska alevis iga kuu 21-sel Rootove vallas iga kuu 5-mal.
Tallinnas hobuste laat 2 korda kuus pühap. peale 1. ja 15 p.
Jaaguarist 2 Krüüdeneris. 7 Võrus, Orgital. 9 Kapu Kikeveres.
10 Suure-Jaani alevis 12 Koerus. 15 Võlupes, Jõgeval, Laekveres 2 p.
17 Koluveres. 20 Missul. 21 Mehikoormas. 22 Imavere-Päial, Türil. 23 Rä
sival, Haapsalus, Valgas. 24 Paides, Jõelehtmes. 30. Nissis.
Veebruaris t Kuu esimesel kolmap. ja neljap. Pärnus. 1 Viru
Roelas 2 p , Mässu Kõmsil, Kallastel 2 p. 2 Kilingi-Nõmmel, Raplas, Pornuseh 3 Maasi Liiglasmal, Keblastes, Jõgeval 4 Võrus 5 Narvas 2 p,
Tõrvas, A liku Õisus. 6 Oru Linnamäel. 8 Elvas 10.—11 Rakveres.
10 Raasikul, Keinas, Soonistes, Antsla alevis, Räpinas 11 Põltsamaal.
12—13 Tapal. 14 Tamsalus. 15 Paldiskis, Lähtrus. 16 Viljandis 8 p.
17 Tartus, Kernu Haibal. 18 Rakkes, Nina külas. 19 Paides 20 Varbolas,
Missul, Ravila Kosel,Vasknarvas. 21 Muhus,Valgas. 22 Mustvees 23 Maasi
Tagaveres. 25 Võrus 8 päeva, Lihulas. 26 Võõbsus. 28 Viljandis 2., Aud
rus, reede enne Vastlapäeva'
Märtsis t 1 Jõgeval, Kärdlas, Ristil, Keavas 2 Nabalas 3 Jõhvis
2 p , 4 Kiviloos, Võhma alevikus. 5 Kirblas, Leisi Metskülas, SimuuaSallas. 8 Antslas, Kuristab 8 — 9 Tumalas. Iisakus 2 p. 9 Viru-Jakobil 2 p.
Petseris, Hageris, Emmastes. 10 Valgjärvel, Haapsalus, Vallas, Laeval,
Kõos, Vändra Suurjõel, Puhjas. 12 Võrus, Hellamaal, Amblas ja Ardus,
Põltsamaal reedel enne 15 märtsit 14 Mustjalas, Imavere Käsukonnal.
Vaimastveres, Kodijärvel, Mõisakülas. 15 Raplas, Maasi Rannakülas Rannus.
18 Keilas, Kastnas,Viru-Nigulas, Sangastes, Järva-jaanis. 18—-19 Kallastel.
20 Kuresaares, Missul, Märjamaal, Avinurmes, Sadalas,Türil, Jüril. 21 Väike
Ulilas. 22 Albus. 23 Leisi alevis, Valgas, Varujas 24 Laekveres 2 p.,
Mõras. 25 Voldis, 26 Kärgula Sulbil, Vana Pranglis Vihterpalu Puunal,
Ru-tikveres, Võlla-Kihlepas, Vabastus. 28 Paides, Kellamäel 2 p , Valgutal,
Kloostri Kaseperes. 31 Mustvees'
Aprillis x 1 Juurus Pindil. 2 Alajõel, Antslas, Põlgastes. 5 Har
kus. 6 Taeblas. 8 Vaivaras 2 p, Roopakas, Kastre Võnnu Suitsul Tam
salus 9 Elvas. 10 Sauel, Loona vallas ja Ellamaal. 11 Pati Nurmeotsal.
12 Kapu Kikeveres, Võrus 13 Torgus, Petseris, Kärlas 14 Hummulis,
Ninakülas, Kooreverel. 15 Kuusalus, Kihelkonnal, Rakkes, Sarus 16. Voltveti Keremal. 17 Karulas, Tapal. 18 Tarvastus. >9 Kilingi-Nõmmes. 20 Ku
resaares 23 Võrus. 24 Vastseliinas. 25 Koongas, Kabalas. 26 Suure-Jaanis,
Jõgeval 27 Petseris, 27 —28 Narvas. 28 Rakveres 2 p , Abja-Paluojal.
29 Valgas, Viljandis ja Tartus Lihavõtte neljapäeval. 30 Kargu alevikus,
30
Mais : Kuu esimesel kolmap. ja neljap. Pärnus. Ristipäeva nädala
teisip algades Leisis riiete laat 7 p., 2 Mõnistes, Tõrvas, Vändras, Räpi
nas. 3 Lellel. 3-4 Nuustakul. 5 Haapsalus, Järvakandis. 7 Mõisakülas,
Põlvas. 9 Häädemeeste!, Uue-Antslas 10 Põltsamaal, Rõngus 12 Antslas,
Võrus, Õisus. 14 Holstres, Karilatsis. 15 Kuresaares. 16 Paides 18 San
gastes, 22 Võõbsus. 23 Valgas 28 Petseris.
Juunis • 1 Rasinal, 2 Türil. 5 Viljandis 2 p, 8 Raplas. 9 Antslas.
10 Hageris. 12 Paides. 13 Voltveti Keremal. 16 Tapal. 18 Jõgeval, KiiingiNõmmes. 20 Põltsamaal, Järva-Jaanis, Mustvees, Kaarma Suuremõisas
riiete laat 10 p. 21 Võrus. 26 Viljandis 2 p., Tamsalus 26 ja 27 Rakveres 2 p.
Juulis: Kuu esimesel kolmap. ja neljap Pärnus. 1 Haapsalus,
Vana-Karistes, Valgas 3 Paides 4 Tartus 7 Petseris 8 Taageperas.
10 Tarvastus. 12 Mõisakülas. 15 Karksis. 18 Tõrvas. 23 Kuresaares 10 p.
24 Võrus.
Augustis $ 1 Paides 2 22 Pärnus. 3 Elvas. 7 Holstres. 10 Ku
resaares. 12 Vana-Võidus 15 Tuhalaanes 18 Loodis. 23 Valgas. ', 4 Ta
pal 25 Võrus. 25 ja 26 Narva-Jõesuus. 26 Mõisakülas, Paides. 28 Petse
ris. 28 — 29 Rakveres. 30 Antslas. 31 Helmes, Uue-Vändra Suurejõel
Septembrist 1 Suure-Kõpus 2 Suure-Jaanis, Kaarlis 5 Viljan
dis 2 p , Sangas 6 Vastemõisas. 7 Hummulis, Vana-Karistes, Tamsalus.
8 Olustveres, Halliste Pornusel 9 Puiatus, 10 Kilingi-Nõmmes, Rutikveres, Kärstnas. 12 Tapal, Türil. 13 Kolga-Jaanis, Valgas. 14 Oisus. Kure
saares. 15 Abja-Paluojal, Jõgeval. 17 Räpinas 2 p,, Uusnab 18 Sangastes.
19 Mustvees. 21 Rõuges, Orajõel. 23 Keilas, Tartus, Sürgaveres, Järva
kandis, Paides. 27 Võrus, 25 Vana-Suislepal. 26 Tallinnas. 27 kuusalus,
Põlvas, 28 Toril, Kuresaares, Vana-Põltsamaal. 29 K arksi-Nuias, Haapsalus.
Oktoobris t Kuu esimesel kolmap, ja neljap. Pärnus. 1 Päri
mõisas. 2 Tõrvas, Mõisakülas,Vana-Vändras 4 Baltiskis, Kuivajõel 5 Ka
balas, Lihulas, 5—7 Narvas. 6 Jõhvis 2 p. 7 Viljandis 2 p., 8 Tapal, Pukas.
10 Valgas, Imaveres. 11 Riidajal. 12 Tartus,Vastseliinas. 13 Võrus, 14 KiKngi-Nõmmes, Petseris. 15 Rakveres 3 p., Avinurmes, 16 Leebikus, Karulas, 17 Otepääl 2 p. 18 Kuresaares, Suure-Jaanis, Antsla alevis. 20 UueAntslas, Vana-Tänassiimas. 21 Haapsalus, 23 Moisekatsis, Kõos. 24 Laatres 26 Võrus. 28 Taageperas, Järva-Jaanis. 31 Sindi Lodjal.
Novembris: 2 Paides, Vändra Suurejõel. 5 Antslas 7 Valgas,
Elvas. 10 Jõgeval 11 Võrus, Viljandis 2 p. 12 Kuresaares. 14 Tartus,
15 Põltsamaal. 21 ja 22 Tamsalus. 24 Paides, Mustvees. 25 Türil. 29 Võrus.
ikUf-rw?. Detsembris : 1 Abja-Paluojal, Räpinas. 3 Tapal, Valgas. 4 Rak
veres 8 Viljandis 2 p. 10 Mõisakülas, Kilingi-Nõmmes. 10 ja 11 Narvas
2 p. 12 Vana-Vändras, Järva-Jaanis 14 Antslas Reede enne 16 detsembr.
Põltsamaal. 15 Jõgeval, Võrus 16 Türil. Kuu kolmanda nädala kolmap.
ja neljap. Pärnus. 18 Paides 19 Jõhvis 2 p 20 Haapsalus 28 Valgas.
31
Kuulge imet!
Poisid pistke pillid põske:
Lõbusal lauluhäält nüüd tõstke I
Laske kuulda kaunist kaja
Üle Eesti riigi raja . . .
Et meil wabadus on toodud —
Jseserswus majja loodud. EE on möödas wanad walud
Mõisa põldel paistmas talud —
Paistmas paljud hoonte harjad,
Wä'jadel oa kenad karjad.
Karjastel ta siidi sukka,—
Ega sellest ilm läe hukka . . .
Jänese! neid mitmed moodi —
Mine waatama Mustla poodi.
Sääl on sadat sorti sukke
Mitmet kartva siidmukke;
Sääl wõib wübi, aega wiita.
Näed, kus riiet mitu ritta;
Sääl on kalewit ja sitsi,
Mitmet moodi ilupitsi.
Tuhat sorti tuliuued;
Kindlad, kõwad, wihmakuued,
Za ka palju hauapärgi,
Zgal a'al ivöib tulla järgi.
Kaup sääl paistab nagu päike,
Hind on alaliselt wäike.
Mis sääl Jänes wötab anda,
- öid sa julgelt koju kanda.
Jänes annab riide selga.
Ei siis enam külma Pelga . . .
Olgu naised, wöi ka mehed.
Kõigile ta annab ehet.
Kui sa Pead rõõmsaid Pühi,
r
32
Siis sa poodi sisse rühi. . .
Neiud saawad kena kleidi.
Mis ei seisa mitte weidi.
Zänes tahab lahkelt soowt —
Ütleb: tehke korra proowi.
Ostke riiet teisest Poest,
— Ehk küll ammu läinud moest —
Küll siis warsti asi tahe.
Saate näha kui suur wahe.
Teistel ülikallid hinnad.
Käi wõi läbi mitmed linnad.
Marka kümme ehk ka wiis.
Teistel küünar kallim siis.
On ju palju seda nähtud.
Mõnegagi Proowi tehtud . . .
Enne ei saa targaks keegi.
Kui ta küllalt Proowi teegi.
*
*
*
Suured saksad Sutfllest toowad,
Wooru wägewamad wõtawad.
Hoolsad Holstrest siia sõitwad.
Loodist lopsakamad jõudwad,
Riumaft rikkamadki puha,
Toowad oma osturaha,
Wäluste ja Saareküla,
Ka et waata üleõla;
Mustla muidugi on wõtmas.
Kiirest poodi sisse tõtmas;
Ülendsi ei jää ka üksi.
Ostab paremagi püksi;
Ptkru pistab peenemadki.
Ämmuste ei häwinegi,
Kuressaare kuulsam kuuleb.
Wa«a-Sõber<
33
Tarwastu-Holstre sõda.
Lookene minewiknst.
Armasõda — ? Kus? Kunas? Mis jutt fee on 1 Nii
wõõrasteleb'küsiteleb noorepõlwe inimene, kui ta kuuleb kõnelust
Älrmasöjast. Wanemapõlwe inimesed, need muigawad tähendus
rikkalt ja kinnitawad, et sarnane sõda — Armasõda — on tõe
poolest ikka kunagi olnud. See oli äge kokkupõrge, mis umbes
55 aastat tagasi Tarwastu—Holstre Piiril, Arma talu lähedal
mägedes aset leidis. Umbes 55 aastat tagasi nimelt selle
pärast, et Pole korda läinud kindlaks teha, mis aastal just sõda
— kas 1872—73, wöi kogunisti 1871 aastal. Andmete
kogumisel on nimetatud kolme märgi, ud aastat.
Üldiselt seab teda rahwasuu ühendusse ühe loodusnähtu
sega, suurejoonelise taewa punetamisega, mis olnud 1871 a.
23. jaanuaril (w. k. j.). Pool taewa ulatusest punetanud kui
määratu tulelõõsk. See kohutaw-ilus nähtus awaldanud rahwale
sügawat mõju ja annud Põhjust mitmesugusteks ennustusteks.
Kui siis aasta wõi kaks hiljem Holstre ja Tarwastu Poiste wahel
suur „sõda" toimus, siis ühendati taewa punetamine sellega. Kui
sõja käiku ja sündmusi ktrjeldaw laul wabritseertti, siis käis üks
salm järgmiselt:
r
„ v
Kas teate, mis see tähendas.
Et talwel taewas Punetas?
Ta põles nii kui tulewärk —
See oli Ärmajõja märk . . .
Mõnikümmend aastat tagasi oli fee „jõda" Tarwastus,
Holstres ja ümbruskonnas elawaks kõneaineks. Iseäranis suurustasid holstrelased oma wötmu ja wäega, stst Holstre jäi „sõjas"
wõitjaks. Meie Päewil kuuleb temast weel harwa ja noortel Pole
sellest „ajaloolisest sündmusest" suurt aimugi. Kui omapärane
juhtumine, millest rahwal teatud mälestused ja muljed, olgu
käesolewad read tema jäädwustamiseks.
Enne kui „föja" käiku ja sündmusi puudutame, märgime
34
ära tema Põhjused. Siin oltd nimelt ffibi ufub mängus.—
Larwastu—Holstre Piiril asub suur Ärma talu ja weSki, kus tol
ajal oli 4—5 tätskaswanud tütart ja kõik ihaldatawad iludused.
Loomulikult käis Poisse-kawalere laialt kokku. Iseäranis tihedalt
liikusid aga Holstre ja TarwaStu omad. Sääl on loodusliselt
ilusad mäed, kus laupärwiti ja pühapäewttt mõnus oli piller
kaari pidada. Muidugi kogunes ka mujalt tüdrukuid ja nii löödi
wahel tantsu mitmekümne Paariga. Kõige Paremini tantsinud aga
Ärma talu tütred... Poiste wastastikkuses wõtstluses tekkis
mõnigi konflikt ja arusaamatus. Kord, arwatawaSti küll 1873 a.
heinaajal, wõttis üks wahejuhlumine õige terawa kuju. Ja selle
tulemuseks oli „söda." Järgmisel laupäewa õhtul tuli mägedesse
TarwaStu ja Holstre PoiSsa ebaharilikult rohkel arwul. See oli
hoolsa organiseerimise järeldus. Juba alul wöts märgata teatud
pinewat meeleolu. Kummagi walla poisid eraldusid gruppideks,
kajasid wäljakulsed ja wastastikused mõnitused. Tantsuhimulised
tüdrukud jooksid laiali ja Poistel ei jäänudki enam muud üle,
kui kaS wöt ajawiiteks jõudu katsuda.
See kujunes „sõjaks" — lahinguks kahe Poole wahel,
millest kummagilt Poolt umbes 30 poissi osa wõttis. Ei puudu
nud ka „ülemjuhatajad" — tarwastlastel „ktndral" Legru ja holsterlastel — n. n. Peedi-Päältk. (Kuidas nende tõelised nimed,
pole tähtis.) Relwadeks olid kaikad ja kiwid. Lahing algas
Ärma mägedes ja näitas juba alul holsterlaSte tuntawat üle
kaalu Tarwasilased olid sunnitud taganema kuni Ärma taluni.
Kuid ka siingi et suutnud nad Positsioon! pidada ja tõmbasid
oma „wäe" üle jõe, suundudes TarwaStu MõnnaStekülaSse. Aga
rad holsterlased energilise Peedt-Päältku juhtimisel ei annud
aega mõtlemiseks, weel währm taganemiseks „täte§ korras" ning
lõid tarwastlaSte read segamini. See oli umbes Asuri talu aia
kohal, kus seisukord niiwõrd kriitiliseks läks, et kindral Legru oli
sunnitud oma kasukat aiale wtskama ja jooksma, mis jalad wötsid.
Tarwasilased Põgenesid otse kabuhirmus, uks nendest
oli warjule Pugenud Asuri talu ahju. Räägitakse, et see
olnud kindral Legru ise, kuid wõib olla oli see mõni muu.
puepisoodiks tuleb pidada kindral Legru kasuka Purustamist.
35
Selle toiminud Peedt-Päältk ühes mõne abilisega. See õieti ongi
ainuke raskem wigastus „sõjas", Ainult üksikud, keda kiivi WS
kaigas tabanud, said mälestuseks muhu, wõt jälle mõne kriiimustuse kukkumisel.
Ei wõi öelda, et wahekord TarwaStu ja Holstre poiste
wahel halwaks oleks jäänud — seda kogunisti mitte. Peagi
lepiti jälle ära ja käidi koos pillerkaar! pidamas — simmanil taytsu
uh tümas.
„(5õja" kohta walmistas luuletaja Aadu Reinwald, kes
TarwaStu walla Zlissa talus peremeheks oli, pika laulu, mis
„Ärmasõja laulu" nime all laialt tuntud Laulul oli ka wtis ja
teda lauldi meelsasti nii Tarwastus kui Holstres, aga ka mujal.
Wanematest inimestest oskawad weel paljud seda laulu.
Zärgnewalt awaldame selle laulu, kuid paar salmi lõpust
ja mõni rida eespool, ei kannata trüimusta, need ptoh wälja
jätma. Olgu ta siin kui mälestus „sõjast", kus TarwaStu
ja Holtstre seisid waenuliste pooltena waslamisi.
Ärmasõja laul.
Meil kõlas kõrwu sõjahääl.
Mis -peeti Holstre piiri pääl . . .
See sündis hilja roe** a'al,
Sääl Ärma talu karjamaal.
See kindral Legru Tarwastust,
On näitnud omn wägewust —
Kui kutsus nelikümmend meest.
Ta kokku oma küla seest.
Sits Peedi-päälik Holstre Poolt
On tublisti ka kannud hoolt I
Kui möllas õues sõjamäng —
Kui astus Polk siis üle jõest.
Ju kuuldus „hurra" Holstre mäest.
Käsk' Peedi-Päälik Pilduda,
Säält oma Poisse kiwega.
36
j
See oli kawaluse wiis,
Za nagu rahet sadas siis . . .
Küll järjest alla mägedest . . .
Ning kindral Legru taganes.
Lahing Ärma laudani neid ai *)
Sääl uuest wastu Pandud sai.
Za sõditi nii kangest sääl.
Et heli helkis taewa pääl . . .
Nii kaua nad sääl sõdisid.
Za wastastikku wõitlesid ...
Siis wiimaks wõitis Holstre hulk,
Ning taganes weel Legru polk.
See kindral Legru suurest wäest.
Läks jookstes üle Ärma jõest —
Za Peedi-Zaan ta kannul käis.
Nii kaua kui ta wähe wõiS.
Kui Peedt-Zaan pea järgi sai,
Sits kindral kaska *****)
) maba ai,
Za tviskas Asurt aia pääl —
Zaan wõttiS teda tuhaks teha sääl.
Siis Peedt-Zaan läks tagasi.
Kus Ärma preilid magasid . . .
Kisk *") akna maha käraga —
*
*
*
Kas teate, mis see tähendas.
Et talwel taewas punetas?
Ta põles nii kui tulewärk . . .
See oli Ärmafõja märk.
Servadel.
Kuule tvennas, mis sul viga.
Tule räägi minule!
Ära waata nukralt wLlja
Tühje mõtteid mõiguta!
Lähme lustil, päike wäljas —
Linnud rõõmsalt lendawad;
Meile räästas kaugelt rändas.
Ilust laulu laulab ta !
Pane täna raamat kinni:
Olgu täna mängupäew!
Lähme ruttu; Palli wõta 1
Teised juba mängimas.
Utteb mõõdud.
Uus aasta toob uued mõõdud — alates 2 jaan.
1929.
hakkab meil maksma meetrimöõdustik. Zgapäewase
elu ja tegewusega arwestades wõiks seda järgmiselt wäljendadar
werstade asemele tulevad kilomeetrid, süllad wahetuwad meet
ritega ja tolli asemel loeb sendiweeter. Seda Pikkusemõötude
kohta. Õõnesmöõtudest kaowad toop, wakk jne., kuna nende ase
meel maksma hakkawad liiter, dekal, hektoltiter jne. Raskusmõõ'
tudest loobume senistest leesikatest puudadest, kaaludest jne. Edas
pidi kaalume grammiga, kilogrammiga jne.
Muidugi toob mõõtude wahetamine palju pahandusi kaasa,
kuid sinna pole midagi Parata — küll ajajooksul omandatakse
ka kogemused. Kogu maailm on meetrimõödustikule üle läinud
ja ainult wähestes maades Püsivad erimõõdud. Meie senised
mõõdud on wana Wene pärandus, kuna Wenemaa isegi juba
meetrimõõdustikule üle on läinud. Et ole sellepärast mingit
mõtet ainuüksi Eestil sellest weel kinni pidada, mis mujal juba
ammu kõlbmatuna ära heidetud- Mõõtudes teistest maadest eri
neda, see wõib rohkem Pahandust ja arusaamatust tekitada, kui
need wõimaltkud sekeldused seda väärt on, mis mõõtude vaheta
mine kaasa toob. Asja selgitamiseks ja tarviliku abi saamiseks
toome siin ära kolm võrdlevat tabelit, mis aitavad selgitada
vanade ja uute mõõtude vahekorda.
Meetri ja Vene mõõtude võrdlus.
Meetrimõõdud on Eesti Vabariigis sunduslikud arvates 2. jaan. 1929. a.
Raskusmõõtude võrdlustabel.
Naelad ja puudad grammides
ja kilogrammides
Luulejutt igapäewasest elust.
Rahu oli rändama- ja tahtis retsiwäsimusest weidt puhata,
milleks öökorterit otsis. Kui ta esimese maja uksele koputas^ ja
oma soowi awaldas, wastati:
„Siin pole sinule aset. Alles hiljuti üürisid sita Riid ja
Tüli omale korteri ning wöimata weel sinule küljeaset anda."
Järgmisest majast, kuhu Rahu sisselaskmist Palus, wabandati, et sääl on korteris Ahnus ja Zhnus ning seega ruumi
puudus suur... Nõnda wäsinult edasi rännates kohtas ta kedagi reisijat, kellele oma kurba lugu kurtis ja palus, kas see et
teaks korterit juhatada.
„Kullakallts sõber", wastas küsttaw, ..siin ei ole sulle pääwarju juhatada. Näiteks see ilus suur maja sääl, kus asuwad
Kurjus ja Kadedus, need juba sulle korterit ei anna, ja nii on
lugu kõikjal. Edasi sääl — näed — elab Omakasu, kes weel
sõgedam — ei wõta temagi sind wastu. Li tea sulle midagi
hääd juhatada ega soowttada -.. "
Rahu tõttas tühjale Põllule, et lageda taewa all öömaja
pidada, aga parajasti, kui ta istet tahtis wõtta, tuli tormates
Luul ja ütles, et see olla tema eluase... Kurwal meelel rän
das Rahu edasi.
Wiimaks tuli Lootus hüpates wastu. „Noh, nüüd ometi
on õnne, see mu hää tuttaw ja sõber, ega see mulle öömaja ei
keela", mõtles Rahu.
„Kuhu sa rändad sõber?" küsis Lootus.
„Otsin öömaja, aga kusagilt et leia; ole hää mees ja wti
mind oma korterisse". Palus Rahu.
„Aga sõber, mul Pole eneselgi kohta, kuhu Pää WStks
panna; olen kord siin, kord sääl ja wahest lendan ka üles täh
tede riiki, sest minul on tiiwad ja kui sa tahad, tule minuga
ühes..."
Lootu- wõttiskt Rahu enesega kaasa ja nad lendasid läbi
42.
sinimere edasi ilmlõpmatuse sügawuses ja otsisid omale öömaja.
Aga mida kaugemale nad edasi jõudsid, seda rahutumaks nad
said, sest ILHIeilmad et peatanud, et andnud ptlgukestkt aega öö
maja saamiseks. Rahu arwas paremaks tagasi pöörata, sest tal
tuli meelde, et rahwasteliit Peab suuri rahutstanguid Genfis,
eks temalt ole wöimalik öömaja saada. Lootusega seltsis Genfi
jõudes, tormas Rahu kohe suurde konwerenifl saali ennast esi
tama ja öömaja paluma. SLält wastatt kobe, et Praegu weel
ruumi et ole, kannatagu, kuni selleks ehitatakse maja.
Rahu lendas Lootusega seltsis edasi, edasi üle metsa ö ja
Mägede, kuni nägi paika, kus Palju ristisid reas seisid. Uhe
pääle oli kirjutatud „Hinga rahus" ja sääl ligidal üks wärske
lahtine haud. „Waata sõber Lootus, siin leiame öömaja", ütles
Rahu ja ta laotas omad tiiivad õnnelikult laiali ja lendas alla
hauda, öeldes: „Maailmas ei leia Rohu mujal öömaja, kui
hauas."
Mõistatus.
Mind leiad terive ilma seest.
Mul wäga mitu nime:
Sind warjan tuule tormi-eest.
Teen walgust ka. kui Pime.
Ka sulle minu teinepool.
On armas seltsiline.
Mis hällis juba ema hool
Sul andis armsa nime.
Kui sõnajärke mõlemaid.
Sa wõtad kokku seada
Siis saab küll sulle sedamaid
See wiimne osa teada.
Seletus tulewa aastases kalendris.
42*
3. K.
Mis on Tarwastus" Palju?
TarwaStus on tarkust Palju,
Kadedust ka kaunis küllalt.
Kuressaares kuulsust palju.
Pahandusi ka et puudu.
ÄmmuSleS on HLädust palju.
Nurinaid ja nukrust siiski . . .
Mõnnastes on mõnda mõnu.
Põllud paremad sääl paistmas . . .
WLluSte oli wägew küllalt—
Wireleb nüüd wchma pärast 1
Wihm tõi palju wiletsust —
Rikkus rikkast Riuma rada
Paiguti tõi palju paha . . .
SuiSles palju sudakaida,
Kehakamaid kiisa-räkse . . .
Mustlas palju pagarist,
Kentsakayraid kingiseppi,
Räbedamatd rätsepaidkt . . .
Kauplusi on kaunis palju. . '
Sinna Jänes jääda suutis —
Riiderulle ribistama . . .
OdawaSti ostjal andma.
Palju teistest paremaida
Ehtekangaid ilusaida.
Laimajale.
6öbit, kas on sinul aimu.
Et sa tõstad teisest laimu.
Teise silmis näed sa Pinda
Oma Palki sa ei hinda.
Enda ukseesist Pühi —
Ära teise au sa rühi.
Enda Puudust püüa aita
Enne, kui läed teist sa laitma.
44
J. K.
3cmtttö tuleroob.
Widetoik toalitseb metsatoarjus. Täiskuu naeratab jõe kohal,
noore jää Peeglist, oma saledat kuju silmitsedes. Wetdikene
eemalt kostawad haamri löögid. Kuugi waatab sinnapoole. Lige
male minnes, tunneme kogust hõbedase habemega Pakase ära, kes
terwe öö on jõge tinutanud. Praegu on ta jääaugu kallal ame
tis, mida ta hoolega kinni naelutab, tasakesi inimesi kirudes, et
nad ta kätetööd rikuwad. Korraga, nagu oleks tal töö lõpule
jõudnud, tõttab ta kiirel sammul mäest üles — otsekohe Kuuse
talu poole.
„Peaks jeda toalget waipagi naelutama,- et ta mitte nii
ruttu ära ei kaoks".
Tänawasfe jõudes wiskab käbe toona hõbedased naelad sel
jast maha ja Panrb haamri toälkuma Mares, kes teibas üles
ärkas, sai ehmatusega häälekrambid. Zuba on toanakesel ka
säälgi töö toalmis ja ta ruttab kaetou juurde. Ta toaatab mõt
tes üle saltoe kaetou Põhja, kust kerktto aur Pakase habeme toeel
pikemaks toenitab.
„Ei maksa täna siia ronida: on aga teine sügato. Aeg on
ka hiline. Tartois õige toäsimust puhata".
Sellejuures toaatas ta hommiku poole. Uks lõksatas. Pa
kane puges puu toarju. Kuuse talu peremees tuli toälja toaatama,
mis ilm teeb: kas heinte järele toötb sõita.
„On aga täna külm, mis külm on! Wist pant kõik jõe
kinni. Ometi toitmaks saab jõest üle", lausus peremees tuppa
astudes. Pakasel oli häämeel, et temagi inimestele hääd toöib
leha ja toaatas kartlikult päikese tõusu poole. Jällegi oli lõksatust kuulda. Peremees ja sulane läksid hobuseid ette panema.
Oli tartois pühade heinu tuua: eks loomalgi ole parem tund
mus, kui pühade heinad pruukostina sõime ilmutoad. Wätke naksatus oli kuulda. Pakane poeb parajasti läbi mulgu samettkartoa
metsa poole, oma samblataresse, töustoa päikese ilmumisel.
Paar kitsast joont õuetoäratoaft toälja minnes ja stlma45
piiril kokku sulades, tunnistawad, et Kuusetalu omad on metsa
sõitnud.
TLna on jõululaupäew. Kuusetalu Perenaine küürib niisu
guse usinusega, et mustus ilma sõnalausumata oma korteri peab
jätma. Keskhommik hakkab liginema ja töö usina perenaise käte
all hakkab ka ots-otsaga kokku sulama. Kõik ümber on nii waikne,
ainult tasast solinat on kuulda. Wälke Pere on alles waiba all.
Perenaise kõrw on wtst midagi iseäraliku kuulnud, sest sil
mad tõusewad üles ja waatawad naerul Moodi poole: wälke
Kusti liigutab! Juba tuleb waiba serwa alt nudipää nähtawale.
Sellejärele lendab watp kõrwale ja Kusti seab end istukile. Ta
waatab oma ümbruskonda ja wiimaks jääb silm woodijalutsisse
peatuma: Kiisu on ennast kerasse tõmba ud ja laseb oma ühe
tasast kontserti kuulda. Kusti käed kiiguwad nagu harilikult iga
hommikul kiisu Poole, haarc wad ta kinni ja seawad sülle istuma.
Kusti wötab waiba serwa ja mähib oma igapäewase seltsilise
selle sisse, nii et ainult Pää ja saba ots nähtawale jääwad.
Käekene silub suure õrnusega kiisu Pääd: laul köweneb ja saba
ots lööb takti. Kusti! tuleb tahtmine seda wehklemist takistada,
ja hakkab teise käega saba tipust kinni. See just kiisu arwamise
järele kõige meeldiwam ei olnud ja korraga kostab näu! näu!
Kusttl jääb imestusega suu lahti; kust see tuleb: kui ühe otsa
pääle wähe wajutad, siis see nii wägewasti suu Pääle mõjub.
„Kusti, Kusti! Ära kiisule haiget tee", kuuldus ema hääl:
„Lase ta parem lahti ja tule woodist wälja".
a f t ä//
„Ega ma haiget ei tee! Katsusin muidu natike sabast .
„Sabast ei tohi kassi kinni wötta: ta jääb siis lolliks".
Kusti laseb sõnakuulelikult kassi lahti ja ronib woodist
Wälja. Nüüd seab ta nagu kolmeaastane mees kunagi, ennast
püsti ja waatab kuidas ema käte all töö lõpule hakkab jõudma.
Weel kord tõmbab ta wäänatud nuustiga Põranda üle ja ongi
walmis Perenaine waatab ringi, kuhu õige wäike pojuke on
jäänud? Pojuke aga teeb põrandale ilusaid jalamudeleid- mis
emale just meele järele et ole.
„Kuule sa päntajalg, kuhu sa ronid? Katsu, et sa ruttu
ära tuled".
46
„Tahan hobulkopt juulest".
„Hobu too Pärast! Tule läheme nüüd kööki!" ütles pere
naine oma tööd üle stlmitsedes.
Köögis on tegemist küll: tee kollast saia, tee worSta, tee
Pühade kooka ja siis weel muid suupisteid- Kes teab, ehk tuleb
mõnigi Kuusetalusse külalisena, stis peab ka selle tarwis ette
walmistama.
Wäike Kusti silmitseb siin uudishimuga seda pühade kraa
mi, iseäranis moosipotta. Kusti on kui nõiutud: ta näeb ainult
moosipottt ja selle magust sisu. Juba on Kusti! käed, suu ja
ka riided oma wärwi muutnud. Kusti on nii waimustatud,^et
ümbruskonna täiesti unustab. Aga oh õnnetust» kui keegi kõige
kallimal ajal Pääle juhtub...
„Kusti, küll sa aga Pahuraks lähed! lase nüüd need moosipotid rohule jääda! sa waata missugune sa oled — kõik riided
ja suu oled sa hukka määrinud. Kuluks sulle õige niisuguse töö
eest wähe kibedat teha. Noh, ruttu, pott juurest minema!"
„Ega saanud weel midagi — muidu natuke sõrme otsaga
katsusin".
„Tule nüüd ära! — et Lea, mis Pahandust sa sääl weel
wõid ära teha. Mine parem otsi kiisu üles! Kes sedagi teab
uskuda..."
„ Pahandust ma täna ei Lee", ütleb Kusti ja läheb kassi
otsima.
Kusti läheb külma kambri poole ja näeb — uks paokile.
Et tea, kes sääl Peaks olema? Lks Kusti waatab järele. Ta teab,
et kiisu sagedasti seda Paika waatamas käib, kui ta ise. Üte läwe
astudes, jääwad Kusti silmad kui naelutud magusa koogi wirna
Pääle Peatama. Sääl on neid nii palju, et Kusti oma kõhule
täiesti ülekohut teeks, kui need Puutumata jätaks. Päälegi on
need weel moosiga paksult üle määritud... Juba ongi üks ka
dunud: see üks maitses nii hästi, et teine ka weel järele läheb.
Juba tahab ta kolmandat wõtta, kuid korraga, mis see on? Üks
krõbistab nurgas. Kusti waatab uuriwalt Pimedusesse: ennäe,
tema seltsimees ka siin — see õgib parajasti kõige Paremat toeworsti. Sääl juures on ta nii rahulik. Kusti! tuleb äkitselt mt47
dsgi meelde:
„Ema, ema! kass sindel, sööb ossil"
„m* sa ütlesid?"
„Sit sahwlis kass sööb ossi!"
„Mtks sa siis wälja ei ajanud?" küsib perenaine läwele
ilmudes.
'
„Ma läksin..."
„Mis ma läksin? Tubli keretäis kuluks teile mõlemile ära.
Aga kes tahab nüüd niisuguse asja Pääle aega raisata. Kõtt!
kõtt! wälja! Ja sina niisamuti! Ei wöt neid lapsi ka kuhugtle
saata ega jätta, ikka on nad sul pahanduseks ees," sõnas" pere
naine külma kambri usi kinni tõmmates. Kusti saadeti nüüd ette
tuppa. Ema tõi küna ka sinna, et saiapätsistd walama hakata.
Kusti waatab harmuses päält, kuidas ema suure rutuga toime
tab, nii et Pea aurab. Päts, pätsi järele tulewad laual nähtawale, kus ema nad weel munaga üle määrib. Need omandawad
nii ilusa wärwi, et Uut wett jooksma hakkab... Aga sääl pais
tab pcar musta tera. Kusti arwamise järele need õiged asjad et
ole, ja kahtlus langes kohe lLikiwa mundriga Prussakate Pääle.
„Ema, ema! prussakas on saia sees!"
„Prussakas? Ei prussakaid sääl juba küll ei oIC— need
on rosinad."
„Osinad, osinad" — kordab Kusti mõttes; need wõtwad
küll hääd asjad olla, ega ema neid muidu leiwa sisse ei pane.
„Kas osinad magusad ka on?" küsib ta.
„On küll".
„Kas katsu ka wõib?"
„Lase nüüd olla! ära mine oma musta näppudega leiba
sorima, pärast saab muidugi!" Kusti katsub katsub „pärast" ettekujutada. aga see näib liig kaugel olewat. Need rosinad oman
dawad Kusti silmis niisuguse kuju, et tahtmine oleks nüüd juba
katsuda. Cma tõmbab süsa koldesse. Kusti mõõdab weel kord
enda ja leiwa wahet ja rosinas ongi nagu maasikas wäiksesfe
suhu kadunud.
„Rosinad on Päris hääd!"
„Kas juba jällegi kallal käisid? Mis sa tahad ^niisugusele
48
ütelda! Mine parem sitt sinna akna alla Pingi PLäle ja waata,
kas teised heinakoormalega tulewad!" Kusti läheb akna alla.
Eemalt kaugelt tuleb terwe lumemeri silma pimestawa läikega
wastu. Ohk on nii Puhas, nii läbi paistew, et kõige kõrgema
puu ladwasi terive maailma tvõiks ära näha.
midagi ütelda, aga oma kohmetusega on ta sõnad ära unusta
nud ja ainult kanged kummardused tulewad nähtawale. Varb
lased kihawad hunikus purukasti juures, et säält midagi leida—
aga, mis tühi, see tühi. Ja rMmgi lendab eemale aga wähefe
aja järele on nad jällegi tagasi. Kõht uriseb! Za kui ta uri
nat järele ei jäta, siis Peab tahes ehk tahtmata tema soowisid
täitma. Kusti silm jääb metsa serwale Peatama, kust hobune
haljendama heinakoormaga nähtawale tuleb.
„Ema, heinad tulewad"!
„Knst nad siis õige tulewad" küsis perenaine, kui nägi, et
tööga hakkas lõpule
jõudma.
„Näe, säält metsa
äälest."
„Wöi metsa äärest", jatkas perenaine,
häädmeelt
tundes,
tui pojukesega jälle sõnakest sai wahetada.
„Zsa
hobu tuleb ees. Näe, mis lohilised oksad need heinte
pääl litguwad?"
„Need on jöuluwana
witsad, et wallatumaid lapsi
karista
da," ütles perenaine naerul.
„Ema, kas jöuluwana meile ka tuleb"?i
„Ei, mette ta küll wist ei tule: Kusti on ju hirmus
paha
Poiss."
„Aga nüüd, kui ma HSä laps olen, kas sits tuleb?"
„Stis ehk ta tuleb!"
Kusti nägi nüüd, kuidas hobused õuewärawast sisse tulid
ja kuuri alla kadusid. Mõne aja Pärast ilmus isa. look ja ran
gid käes. hobune oheliku Pidi järel, kaewu juurde.
„Kuule Züri", kostis läbi akna tuppa:
49
„Kui ära joodad,
wiska hallile heinu ette ja pane kaeru ka matiga molli otsa sisse,
sits säe saan korda! Kella kolmeks katsume kiriku poole nihkuda.
Kustil oli nüüd nii hää meel, et kõik kodus on, ja jooksis,
mii jalad wälguwad mööda puhast põrandat.
Kella suurseier näitab juba, et aeg kolmele on jõudnud.
Peremees on juba walmts: suur kasukas seljas: rihm aitab. et
hõlmad sooja mitte wälja ei laseks: suured weesaapad on paksult
tökatiga ja raswaga sisse määritud, nii et nad Kusti silmis to
reda läike omandawad. Ta ootab Perenaist, kellel ritdessepaneMisega ikka rohkem aega läheb kui temal: ja waatab oma Poju
kest, kes ivagusi ukse Pääl seisab.
„Kas wahel hakkama ei saa?" küsib peremees, kellel aeg
näis igawaks minewat.
„WarSti, warsti! Oota natuke! Wa' üle tee Kata on ikkagi
palitu kitsa teinud. Ütlesin küll: laiem olgu, ega ma mõni noorik
enam ole. Ah sa Pime—pidin kindad ära unustama".
„Walmis! Aga maf Pidin unustama: saia-leiba wõtan ka
ligi, lviin õige küiakakku saunarahwale — pole ju teest kaugel."
„Kuule ometi, aeg juba minna, aga sa mässad PLäle sääl —
jääme muidugi ukse taha".
Perenaine kobistas juba köögis ja mõne silmapilgu järele
oli ta leiwaga läwel: sellejuures peatas ta pilk pojakese pääl,
kes koju pidi jääma.
„Noh, Kusti, nüüd jääd sa koju ja ole ikka hää lapi:
jaunaema tellin sulle niikauaks seltsiliseks!"
Kusti waataS ja tvaatas kuni pisarateni. Kui teised läwe
poole omad sammud pöörasid, pääsid ta häälepaelsd wallale ja
wesi—see tuli esialgul tllkade kaupa, aga wiimaks muutus wooluks, mis lõppeda ei tahtnud.
„Noh mis sul on?" küsib ema ümber Pöörates.
„E-e-ma m-m-aa tahan ka tulla!"
„Ei-ei KuStikene, ära nuta midagi! WäljaS on ilm wäga
külm—sa Pead täna sellepärast koju jääma. Kui kullerkupud öit50
sewad, küll sits sa ka sõidad. Za ära nuta midagi!"
„Noh, mis siin nii kaua seisame, ega tema oma Pilli siin
ikkagi järele ei jäta; parem läheme minema!" ütles peremees.
Kusti hakkas weel suurema hooga nutma.
„KuSti ole nüüd hää laps, ära nuta nüüd ühtegi. Kui ta
gasi tulen, küll siis toon sulle magusaid saiu. Ära nüüd nuta!"
trööstis ema ja kuiwatas pisaraid, mis kuidagi lõppeda ei taht
nud. Peremees, kelle kannatus lõppema näts, käratas:
„Ei tea, mis sääl nii kaua mängida. Kuule poiss, kui sa
sääl oma joru ei lõpeta, siis ma tahan õige waadata, kuhu see
nüpakaS jäi. Wöi muud ei saagi, kui kuula ainult sinu kisa!"
Isa ähwardust kuuldes põgenes Kusti hirmuga ahju taha
woodi, kust tükk aega weel nuuksumist kuuldus. . . Kellahelin
kuulutas, et kirikulised teel olid.
Waikus. Imelik tundmus asus Kusti südamesse. See on
kõik nii hää, nii magus. . . Tuba täidab iseäralik walgus, mis
aknast ojana sisse woolab. Kusti läheb tasahiljukeSti akna juurde
seda watgust waatama. Korraga. . . mis see on ? Külm õhk hak
kab ikka rohkem ja rohkem tuba täitma ja waigu lõhnagi on
tunda. Kusti waatob ümber ja näeb: üks mees ^alli habemega
ja niisuguste lahkete silmadega, ef tärkaw argtus alanema hakkas.
„Kusti!" Kui palju Pehmust oli lelles sõnas. Kusti ei ol
nud ilmaski nii ilusasti oma nime kuulnud.
„Kusti", jätkab wanaweeS edasi: Kas sa ka häälaPS oled
olnud?"
Kusti ei wasta KuSttl on nagu häbi, et ta ülekohut on teinud.
Kusti lubab südames hääd teha.
„Ia ma näen," ütles Manamees, „et sul on hää süda,
mis Paljugi hääd wöib teha. Sellepärast meeldetuletuseks: ära
iialgi loomale wiga tee, waid tee aina hääd. Za kui näed, et
linnud wäljas külma ja nälja pärast wärisewad, siis wii neile
ikkagi toitu, et neil talwe! meel rõõmsam oleks. TrahwtkS, et sa
liig maias oled, (sellejuures näitas jõulumees käega kuuse PLäle,
mille okstel küünlad ja ponksid olid) annan
51
maiusasju
sulle wä-
mehe kui teistele. Siin on üks raamat, mille järele õpi ilusasti
lugma. Siin on rveel sulle üks ratsu ja ül konna ning prlituriie, mis ostetud Jaan Jänese kauplusest Mastlal."
Kõik need asjad ladus Jõulumees lauale. Ülejäänud wiSkas kot>ga selga, et edasi m nna.
„Ia laps, ole nüüd ikka hää, siis tulewal aastal saad
weel rohkem. Jumalaga nüüd 1"
Nüüd Pääsis ka Kusti sun lahti:
//Jumalaga, jumalaga, jõulumees
„Zöulumees jah," kuuldus ema hääl. „Kusti, küll sa aga
täna oled raske unega, ma ajasin tükk aega. U id nSgtb wist! ?
Noh, tule nüüd woodist wälja ja waata mis meil toas on "
Kusti tõuseb istukile ja öörub kahe rusikaga und maha.
Silma ees awaneb Peaaegu samasugune Pilt, kui une ajal: suur
kuusk keset tuba, palju küünlaid, ponkse ja kooke, põrandal tore
täkk walmis kirikusse minemas.
„Waata, uued püksid saad I Need on Jänese juurest ostetud
riidest. Pane aga jalga 1
Kusti rõõmul ei ole enam otsa ega hakatust. Za nüüd
andis ta ka oma unenäost teistele aru Ka saunalapsed, kes jõu
lupuule olid kutsutud kuulasid suure õhinaga seda juttu. Za
lõpuks lauldi ühendatud jõ ll — — —
Püha öõ.
Õnnistud öö 1
Laulu ajal waatas Kusti uuriwalt oma uusi püksa, kat
sub kas taskud sügawad jne. Siis kerk wad Kusti watmus saia
pätsid ülesse, mis ahju kadusid. Teised lõpetasid laulu. Za kor
raga kostab selle watkuse sekka:
„Ema, josina saia kah
Sõber.
^ * £
52
Püha jõuluöö.
Kõrgemäe talu seiüs L. küla wttmafes otsas- Ta oli
kaunis hääs korras. Wõlad oliwad koi? tasa maksetud ja ehi
tused uued. Peremehel oli üksainus tütar — Miina. Iluduse
poolest ei wõinud teda küll kiita, aga kus see suur ja tore > örgemäe talu! Ja mõni teadis ka weel rääbda, et wanamehel
mitu hääd tuhandet puhast raha tagawaral olewat. Sellepärast
wiskastwad mitmedki perepojad oma pilkusid Miina pääle —
kuid Miina ei wastanud kellelegi.
Kõrgemäe talu körwal, natuke maad hommiku poole, seisis
Kangru talu, kus peremees, Peeter, kahtlümmentwtit aastatki
wana ei olnud. Selle järele igatses Mima süda, ^ Aga kus
poiss — ei wõinud Mlinaga lahket sõnagi rääkida t Ühel pühapäewal, kus külas tants lahti oli, pani Miina endale kõige
ilusamad riided selga ja mõtles: ,Füllap nüüd Peeter mind
ikka tähele paneb!"
Aga wõta näpust! Peeter ikka Peeter: niisama külm Miina
wastu nagu ennegi. Koju minnes rääkis Miina iseendaga:
„Mis ma waeneke tahan teha?! Peetrit ma ikka wist endale
ei
saa l"
föönaga tuleb temale Aru Anni meelde, kes ka kord nii
suguses kimbatuses oli olnud ja sus ühelt targalt abi saanud.
Ta otsustas Arule minna ja Anni käest nõu küsida.
Teisel hommikul wara pani ta endale dübapäewa riided
selga ja läks Arule. Anniga sai ta õue pääl kokku. Ta kutsus
Anni teistest natuke körwale, et sala asja rääkida. „Mis ma
pean ometi tegema?" küsis Miina wiimaks, kui ta Annile oma
loo ära oli jutustanud„Ma juhatan sulle ühe inimese, kes sind aidata wõib,"
ütles Anni: „Mine täna õhtu Tiiule. — sinna on üks nöiamoor tulnud: see ütleb sulle kõik, mis sa tegema pead."
___ ^
Õhtu hakkas juba kätte jõudma ja Miina walmistas end
Tiiule mineku wastu. Kui Päikese wiimased kiired juba metsa
taha kinni jäiwad, astus Miina teele. Tee wtis läbi Pimeda
54
metsa, mts küll kuigi suur ei olnud, aga Minale siiski hirmu
hääle ajas- Ta mõtles juba tagasi pöörda ja koju minna, aga
armastus Peetri wastu ei lasknud seda mitte sündida. Ta sam
mus siis kindlasti ja kartmata edasi. Warsti hakkas ka metsa
toahelt Tiiu talu korsten paistma. Mtina kiirustas käiku ja
lühikese aja pärast oli ta kohal. Põksutoa südamega koputas
nüüd Mina lagunud katusega saunaurlsiku ukse pihta, mida üks
toana naine ka kohe atoama tuli.
„Mis sul tartois on, armas laps?" küsis toanamoor lahke
häälega. Mina astus saunaurtsikusse ja rääkis nõiamoortle
kõik oma loo põhjani ja ilma kartmata ära. Wanaeit seisis
tükk aega toagusi ja ütles siis katoalasti: „Seda toiga on kerge
ära atoitada 1 Sa pead aga mõne Peetri asja siia tooma."
Seda kuuldes lippas Miina nagu noor hirto "odu poole. Kui
ta kcju jõudis, olttoad kõik teised juba magama heitnud.
Nädal läks mööda ja uus pLhapäeto jõudis kätte. Sel
päetoal otsustas Miina Kangrule minna, et siis sääit mõnda
Peetri asja ära tuua. Ta pani endale puhtad hilbud ümber ja
läks. Natukese aja pärast kuuldi Kangru koeri haukuma ja
Mina oligt jääl. „Te?e hommikuti" ütles ta uksest sisse askudes.
„Lere-tere 1" toastasiwod Kangru tüdrukud nagu ühest suust.
„Nah, kuidas käsi käib?" küsis Miina jutulõnga otsides. „Wana
toiisi ikka!" oli ära kulunud wasrus
Nad rääkisttoad toeel
ühest ja teisest- Siis tõusis Muna üles ja läks akna juurde,
tehes, nagu tahaks ta aknast wälja toetabata. Aknalaua pääl
silmas ta Peetri uuri. Selle laskis ta salamahti taskusse libi
seda ja tegi siis kohe minekut.
Peeter pikutas kõik selle aja kapi Laga sängis ja pani
Mtinat hoolega tähele, kui see akna juurde läks. Tema silmade
eest ei läinud ka uuri toötmine mööda — Kui Miina oli toaetoalt tänatoasse saanud, kui Peeter tal juba kannul oli. Ta
astus Miinale risti tee pääle ette ja käratas kurjasti: „Kas
annad uuri kätte wöt et?!" Miina, kes ennast õigeks tahtis teha,
toastas moonutatud imestusega: „Kunas sa oma uuri minu
kätte andsid?" Nüüd läks Peetrrl hing täis ja ta äbtoardas:
„Hää küll — kui sa hääga ei anna, siis katsume teisel teel!"—
55
Kui nüüd Miina nägi, et asi halwasti minna wöib, siis hakkas
ta Peetrit paluma: Armas Peeteri Säh, siin on sinu uur! Aga
ära sa seda kellelegi räägi, muidu et julge ma enam oma jalgagi kodust wälja wiia!"
Peeter kelle südames äike juba mööda oli läinud, wastas siis ;
„Hää küll, ma jätan selle asja ainult enese teada, — kui sa
aga mind oma tempudega edaspidi rahule jätad."
Ehk see Miinale küll raske oli, siiski tõotas ta seda ja
nad järsimad üksteise rahulikult jumalaga.
Nõnda sai Miina nöiamoori abiga nii kaugele, et ta
Peetrit talgi enam tülitada ei julgenud.
Luuroos.
Tõestisündinud lugu Tarwastust.
„Ei aita midagi, peab itta küll Stroom- Jürilt abi otsima!
minema! Räägitakse, et ta wäga osaw olewat kõiksuguseid hai
gust arstima ja nõiduma. Ja sul on muidugi roos: egas ta
muidu nõnda ei walutaks! Linna ei wöi roosiga minna: sääl
topiwad tohtrid talle kohe midagi märga pääle ja siis on asi
hull — roos kardab kö^ge enam märga!"
Nõnda rääkrs Anu, rikka talu perenaine, oma mehe Kustaga. KuStal oli lõualuu ühe purthamba kohalt wäga walutama hakkanud ja kõik pale üles paistetanud. Kohe latti hobune
wankri ette rakendada ja Kusta ühes Anuga söitsiwad StroomZüri Poole.
Sel kuulsal arsti! ja nõial oli Pahem käsi halwatud. Kui
Jüri Kusta häda kuulnud ja järele waatanud oli, ütles ta,
Paljutdaewat nägu tehes: Zah, Kusta, sinuga on asi halb : sul
on luuroos!"
„Luuroos!" ehmatas Anu.
56
„Aga mina leen siud teriveks", rääkis JüriAedasi. „Eut sa
aga mulle 30 krooni maksad^.
„Kolmlü mmb krooni!" hüüdis Anu käsa kokku lüües:
„Ega sa hull ei ole! Ühest kroonist saab küllalt!"
Selle Pää e tegi nõid õige salaliku näo ja ütles sosinal,
nagu kardaks ta mida i: „Stin on mul Moosese seitsmenda
raamatuga ja elawa ussiga tegemist, ja neid ma odafoama maksu eest tarteitada ei wõi!"
Elawa ussiga!" hüüdis Anu hirmuga.
„See on jah ikke paris elati? uss! Maata, sellepärast mul
pahem käsi ei lrigugi: tema sees on elati) uss!"
„ st üll on hirmus!" hüüdis Anu ja taganes kartlikult
ukse poole.
„Egas ma siis muidu nõnda osaw arst et oleks!" ütles
Jüri, oma wanadusest küürdunud selga uhkesti sirgu ajades.
„Oeh — oeh 1 Küll walutabl" hoigas Kusta, kes seniajani
teaikinud oli.
„ Üo hakkame siis pääle, kui 30 krooni lubad? See et ole
sugugi palju 1" sundis nõid.
„O!gu PLale!" teastas Kusta, nähes, et Anu teeel tin
gima vakata ja sellega tema waluaega pikendada tahtis.
Jüri saatis nüüd Anu toast wälja ja sidus Kusta! silmad
räti uga kinni, üteldes; „E?awat ussi ei tohi keegi pääle minu
näha, muidu sureb ta kohe ära 1" Siis wõttis ta kapist toana
lauluraamatu ja neli suurt kotinõela wälja. Raamatu tegi ta
lahti ja andis ftuita titte, ise aga hakkas nõeltega mitmesugu
seid tempe tegema. Kui nöelatembud otsa saiwad, siis täskis
nõid „Jrsameiet" lugeda ja hakkas ise suuga ussi susinat tegema.
Kui need tembutused kõrk tehtud, sits pant nõid raamatu kappi.
Päästis Kustal silmad lahti ja kuulutas temale rutulist Lerteekssaamist: seda olewat elate uss ütelnud ja ka Moosese raamatus
oleteat nõnda kirjutatud. Kusta maksis nüüd nõiale nõutud
30 krooni teälja ja sõitis Annga koju, kindlasti lootes, ei ta
nüüd teeteeks saab.
Aga ehk küll Kusta lootis ja uskus, ei tulnud terteis ega
tulnud, teatd walu suurenes iga Päeteaga. Ei attanud midagi:
57
Mindi linna tohtri juurde. KuStal oli himu kliinikusse minna,
aga Anu ei lasknud, üteldes: „Klitnikusse et tohi sa minna t
Sääl need tohtrid muud ei. mõistagi, kui inimesi lõikuda. Löiguwad
kas wöi tü kideksl — Kui nad ka midagi rohtu annaksiwad 1
Kõik, mis annawad on nagu West. Mis niisugune solge ka
aitab 1? Rohi Peab hästi mõru ja kange olema, nõnda et körtvetab kohe 1 Waat siis toob ta kasu! Läbeme Parem mõne kodu
tohtri juurde!"
Nõnda siis
mindi ühe
lörwalohtri Poole, aga see saatis
nad hambaarsti juurde. Tohter waatas walutawa koba fÄbt ja
ütles: „Seda walu teeb üks hammas, aga mitte roos, nagu
teie kardate. Tarwis ta wälja tõmmata."
„Issand Zumal! Egas te muud ei mõistagi kui inimesi
lõhkuda!" hüüdes Anu hirmuga ja hakkas Kustat kuue käistpidi
ukse poole wedama.
Wiimaks ometi läks tohtril korbal Anut nii kaugele saada,
et ta luba andis hammast wälja tõmmata.
Pärast hamba wälja tõmbamist oli Kustal kõtk walu nagu
käega pühitud. Za kõ ge selle suure hääteo eest et wõtnud tohter
Kustalt rohkem kui ainult 2 krooni!
„OH sa põrguline Zür„Üileb enese suure arsti ja nõia olewat ja et tunne sedagi ära,
mis roos ja mis hambawalu on 1"
„Za meie 30 krooni pettis ta oma Moosese raamatu ja
elawa ussiga wälja!" siunas Anu.
„Ei mina enam temalt, kelmilt abi otsima lähe
olgu
Wõi surm suu ääres!" tõotas Kusta ja andis hobusele piitsa.
58
Kerjuse tütar.
Ühes wiletsas saunaurtstkus elas linna lähedal waene ja
wigane naisteraswas, kes ennast teiste inimeste armust elatas.
Temal oli aga siiski midagi millepärast ta mõned rikkadki
te
ma üle kadedust tundftwad: see oli tema ilus tütar, Hilda. Hilda
isa oli juba siis ära surnud, kui laps alles kaheaastane oli.
Mitmedki tahtsiwad ilusat Hildat omale kasutütreks saada, aga
ema süda ei raatsinud oma ainust warandust teiste hoolde usal
dada ja ka Hilda ei nLitanud wähematkt soowt oma waesest aga
armsast emast lahkuda. Nõnda elastwad nad päewast päewa ja
aastast aastasse. Hilda ema regi küla naistele mõnda näputööd
ja käis wahete-wahel kerjamas ning wõttis mõnikord ka Hilda
ühes.
Üks kord jäi ta just jõulusel raskesti haigeks. Loiduwara
hakkas kodus juba otsa lõppema, aga kerjama et wöinud ta weel
minna. Ta õpetas siis Hstdale ühe laulusalmikese selgeks ja saa
tis ta raske südamega üksi bäähe inimeste käest jõuku andisid
korjama. Hilda laks talust talusse ja juhtus wtimaks ühte mõi
sasse, mis tema kodust kaunis kauge! seisis. Selles mõisas elas
lesk Proua, kellel ühtegi last ei olnud. Kui nüüd Proua Ilusat
tütarlast nägi, sirs ei raatsinud ta teda enam ära lasta ja jät
tis ta mõisasse, ehk küll Hilda tõendas, et teda kodus haige
ema ootwat. Hrlda oli sits alles kaheksa-aastane. Ta arwas, et
teda homme jälle Lea minna lastaks ja ei hakanud sellepärast
mõisaprouale Palju wastu tõrkuma. Päälegi anti temale mõisas
niisuguseid marule artju, mida ta weel iialgi saanud ei olnud.
Õnnetundmusega heitis ta õhtul pehmesse woodisse ja mõtles
ainult selle pääle, kuidas ta jälle oma ema juurde läheb ja teda
oma kingitustega rõõmustab. Hommikul tõusis Hilda wara Messe,
pani riided selga ja tahtis ära minema hakata. Aga oh seda
rõõmu: proua lõi uued ja ilusad riided ja käskis Hildat wanad
seljast ära wötta ja need selga panna. Hilda tegi seda kõik üt
lemata häämeelega.
Aga kui ta kuulis, et teda enam sugugi ära minna ei
59
lasta, fiis hakkas ta kibedasti nutma ja Paluma. |6ee kõik oli
aga asjata: ta Pidi mõisasse jääma.
Kõige selle öö ja järgmise Päewa ootas haige ema oma
tütart koju. Aga tütar ei tulnud. Järgmisel päeival (see oli
jöulu laupäew) sai ta sedawõrd paremaks, et ta juba kä?ma
wöis hakata. Ta armas kõige pailt, et Hilda ehk linna läinud
ja sääl ära eksinud on. Ta pani endale paremad hilbud ümber
ja läks linna tütart otsima. Ilm oli juba kaunis Pimedaks läi
nud, kui waene naine linna jõudis. Kõigis akentes särasiwad
jõrlutuled. Pisarsilmil tuletas ta meelde, kuidas ta neil se! õhtul
soojas toas jõulupuu säras, kui tema mees alles elas, ja kuidas
siis Hilda rõõmu tundis... Ta käis mitu maja läbi, kus ta
Hildat arwas leldwat, aga ikka sai ta oma lootustes petta.
Wiimaks, kui ta oma tütart kustki ei leidnud, hakkas ta arwama,
et eh mõni hää inimene waeselapse Pühade ajaks oma juurde
wötnud ja et tr ehk pärast Püha koju tuleb. Ema ootis ja loo
tis, kuid pühad läksiwad mööda ja Hilda jäi kadunuks. Küll
nuttis ja leinas nüüd waene ema ! Aga pikkamisi harjus ta selle
mõttega ära, et La oma Hildat enam iialgi näha et saa Wa jäi
rahule.
Hilda oli juba hulga aega mõisas elanud. Aga kõigi hellttamiste ja hoidmiste PSäle waatamata ei saanud ta rõõmus
olla, waid tuletas igapäkw oma ema igatsusega meelde. Proual
oli hing täis, et Hilda teda emaks nimetama ei hakkanud, waid
ikka ainult oma päris emast rääkis. Ühel pühapäewal kirjutas
proua ise salaja ühe kirja ja andis Hilda kätte, üteldes: „See
kiri on fäält saadetud, kus su ema elas, ja selles kirjutatakse, ^et
Su ema juba ära surnud on." Mitu PLewa nuttis ja leinas
nüüd waenelaps oma ema, keda ta fügawastt armastas. AZit'
maks jäi ka Hilda oma saatujega rahule ja mõisaproua rõõmus
tas, kui ta nägi, et ilus waenelaps teda ikka enam^ja enam
oma ema asemel armastama hakkas.
Sellest oli juba kümme aastat mööda läinud, kui Hilda
oma ema juurest lahkus. Ta oli juba Pikaks ja nägusaks neiuks
60
...J
sirgunud. Teised nimetasid teda mõisapreiliks. Aga lesk Proua
kartis ikka, et ta ema mitte surnud ei ole, la ei lasknud teda
sellepärast iialgi Lkst kodust wälja minna. Ühel suwtsel Pühal
andis Proua siiski järele ja lubas Hildat üksi kirikusse minna
Kiriku trepi ees nägi ta mitu kerjajat. Tal tuli nüüd elawalt
meelde, et ka tema ema waene kerjaja oli. . . tuli meelde, kui
das ta ükskord üksi kerjama Pidi minema ja kuidas ta sits mõi
sasse sattus. . . Hildal hakkas waestest hale meel ja ta kahetses
wäga, et tal seekord raha kaasas ei olnud. Niisuguse mõtetega
jäi la kiriku ette wahe seisatama ja kuulis imestusega, et üks
kerjaja sedasama salmikest luges, mis tema kadunud ema talle
ükskord õpetas. Ta tundis, et see kerjaja talle armas oli ja hak
kas temaga rääkima. Waene natsterahwas seletas nüüd Hildale
kõik oma loo ära. Ta jutustas, et ka temal ü^s tütar, Hilda,
olnud, keda ta ükskord oma haiguse Puhul kerjama saatnud ja
kes siis jäljeta kadunud. . . Hilda ei lasknud teda enam edasi
rääkida, waid langes talle kaela ja hüüdis: „Ema, armas ema."
Siis wöttts ta oma ema käe kõrwale, wiis ta mõisasse ja ütles
Prouale: „Slna oled mulle waletanud, et mu ema surnud on!
Ma ei wõt enam siia jääda, waid lähen jälle oma armast ema
toitma!" — Nüüd alles sai proua aru, et ka Hilda waese
ema Pääle oleks mõtlema pidanud. Ta ei tahtnud oma kasutütart mitte ära minna lasta ja wöttis nüüd ka tema waese ema
mõisasse. Kuid seda rõõmu sai Hildale ainult lühikeseks ajaks:
ta elatanud ema eisuunud seda rõõmu ära kanda, mis ta wanad
silmad weel näha satwad, — ta jäi jälle raskesti haigeks ja
Pant mõne Päewa Pärast oma wäsinud silmad jäädawalt kinni.
Hooletus ees — õnnetus taga.
Meie naaber oli hooletu mees. Kui temale midagi Sildi, siis
ott ikka tema sõna: „Ah olgu pääle !" Aga kui asi juba halwaks oli läinud, siis ei jõudnud seda kirumist ja Mandumist tema
suust keegi ära kuulata.
Ükskord ütles talle karjapoiss: „Kuule peremees! Kraavi
pääl on trumm*) katki. Tule nüüd ja paranda ära l"
„No mis sul weel tarwis ei ole: täna, pühapäeval, pean
mina trummi parandama minema ? ! — Homme tulen !" wastas
peremees ja ei teinud minekuga asjagi. Aga poiss ütles uuesti:
„Ma ei või ju säält karja enam üle ajada: lehmad wöiwad
jääl jalad ära murda!" — „Ah see ei ole minu asi!" wastas
peremees: „Anna aga Piitsa, küll nad üle lähewad."
Esmaspäew läks mööda: selle järele niisamuti teisipäev
ja kolmapäew, aga trumm kraawi Pääl oli itta parandamata.
Za neljapäeval juhtuski, mida karjapoiss kartis: üks lehm sat
tus jalgapidi Palkide vahele ja murdis jala. Karjapoiss jooksis
ruttu koju ja hüüdis peremehele: „Kuule, Kirjak murdis jala
ära ja lesib trummi Pääl. Mina ei saa teda maast ülesse!" Pere
mees arvas, et karjapoiss teda niivisi petmisega trummi parandama kutsuda tahab, aga Pant siiski kuue selga ja läks vaa
tama. Kui ta nüüd nägi, et Kirjak tõesti trummi Pääl lamas,
siis hakkas ta koledasti vanduma ja kihutas karjapoisi jalamaid
enese juurest minema Karjapoiss läks oma vanemale juurde ja
rääkis neile kõik lood-asjad ära, nagu nad olid. Nüüd läks
karjapoisi isa peremehe käesi palka nõudma,
kuid Palga asemel
kihutas ta malgaga välja. Et jäänud muud nõu kui asja koh
tusse anda — ja kohtus mõisketi peremehelt terve aasta Palk
karjapoisile välja maksta.
Nii tabasid siis Peremeest mitu õnnetust: 1) lehm murdis
jala ära. 2) ta pidi karjapoisile poole suve teenistuse eest terve
aasta palga välja maksma ja 3) teiseks Pooleks suveks ei saa
nud ta enam karjast. — Seda kõik tegi Peremehe hooletus.
Oleks ta trummi õigel ajal ära Parandanud, siis oleks ka kõik
need õnnetused tulemata jäänud.
*) sild, trump.
62
Lõpuks mõni sõna.
Ka kadakast saab riistapuud. — Ka mina olen kehwast
möisatöölise Mõsust arenenud tsesetswaks inimeseks. Wanemaid,
neid oma lapse toetajaid ja kaswatajaid mäletan waid läbi
udu. Olin Mist üksteistkümmend aastat Utvana, kui kadus minu
wiimane tugi — isa sugulase... Siis wiidt mind Tartu, lähedase
suurkaupmehe M. Jänese juurde. Kui isa weel elas, juba tema
tõotas mind Tartu Miia ... Nii läks tema soow pärast ta enese
surma täide. .. Sellest oh nüüd ligemale lveerandsada aastat
täis, kui mind onu ja tädi algatujel ja ettewõttel Tartu wiidi.
Oli üks weebruarikuu päew, õigem öö, kui onuga teekonda
algasime üle järwe. Hommikuks jõudsime Randu ja keskpäewaks
jõudsime Tartu, kus üles otsisime kaupmees ZLnese. Tema oli nii
lahke ja hää, ning wöttis mind waestlast oma hoolde Tema
teenistuses olin ühtesoodu 9 aastat. Lahkusin säält 1913 aastal ja
asusin Soome. Säält siirdusin Haapsalusse, kus teenistusse as
tusin kaupmees M. Makarowi juurde.
Siis tuli ilmasõda ja mina — astusin wabatahtlikuna
sõjawäeteenistusse. Sõjas olin 4 aastat ja wõtsin Paljudest la
hingutest osa. Üidse olin esimesel tuleliinil 28 kuud ... RewolutsioonipäeMil läksin üle Wiljandis afuwasse Eesti Polku. Siis
tulid sakslased ja mina asusin TarMastu WLluste Tuulikule,
kus kaupluse ruumid rentisin ja kaupluse asutasin. Sain 8 kuud
tegutseda, kui wabadussöda algas. Tuli sellestki osa wõtta ning
kauplus saatuse hooleks jätta. Eesti sõjamäes teenisin üle kaheaasta.
Kui 1920 aasta! sõjamäest wabanesin, jätkasin äritegewust, kuid
stts tuli õnnetus... 1921 aastal weebruarikuus, kui Walgas
olin käimas, HLmitas tuli mu kogu waranduse— kaupluse...
Koju tulles leidsin ainult tuhaaseme eest.D
Siis rentisin end. Tarwastu mõisa kiwilööwi, kuhu Palju
raha sisse matsin, sest ettewõte oli lagunenud ja laokile jäetud.
Suure püüdmisega wiisin sellegi hääle järjele. Kuid süda ei
63
püsinud rahul .., Midagi nagu puudus... Za lõpuks, — 1926
aasta 1. jaan. otsustasin oma kauplust awada, mille ka teestasin. See on mu praegune kauplus TarwaStu Mustkal, m lle
awasin H. Parsu majas, kust ta hlljem praegusele kohale üle
fõh. Kaupluse tutwuStamiseks pcle mul tarwts sõnu klllutada.
Seda on wöimaltk igal ise tundma öpp da. Pean ainult suu
rimat tänu awaldama lugupeetud ostjaskonnale ja köigüe ärrsöpradele Kogu TarwaStu ja ümbruskonna rehwas on algusest
pääie minu ettewötet käiae häätahilikumalt toetanud ja ma loo
dan, et see ka käesolewal juubeliaastal weelgi fõmeneb. O-^jaSkond ja teda teenija ärimees, need peawad wartamisi ü^sleist
mõistma, flis saawad nad ka rahul olla. Meel kord — minu
suurim tänu!
Et wõi ma siin unustada ka lähedast sugulast ja häätegijat Tartu suurkaupmeest M. Jänest — onu, nagu t da wanasti
nimetasime
kelle toetusele Pclju tänu wölgnen, sest tema toe
tus on suureks abiks olnud minu äri edenemisel ja kaswanusel.
Soowtn hääd ja ilusat käekäiku kõigile I
Jaan Jänes.
64
Lillimäe
kauplus
Tarwastu Mustla!,
postkontoriga ühes majas.
On parim ostukoht riide-, pudu- ja
koloniaalkauba-alal
Iseäranis soovitatavad on naeste
kampsunid, kleidid, põlled, va— teeritud tekid jne. jne. jne.—
Võetakse vastu ka tellimisi nimetatud
asjade pääle-
Töö kiire ja korralik.
Ml
Suur ja väga mitmekesine valik
metall-
ggferaSBBSfi
hauapBrgi
1. metallpärgade
vabrikust.
Tulge ja vaadage — ostmine
pole kohustav.
VaataLahkeks kingituseks
ärisõpradele.
Jaan Jänes'e...Lahkeks kingituseks
ärisõpradele.
Jaan Jänes'e
Kalender
1930.
V
AASTA-
KÄIK.
Jaan Jänes'e riide-, pudu-, naha- ja kolo-
niaalkaupl. kirjast. Tarwastu-Mustlal 1929.
Trükikoda J. Nürnberg, Villandi.
Grammofonid.
Tantsuorkestri
aset täidab noortele grammofon.
Oh seda elu ja õnne,
Oh seda pidu ja põlwe!
Oh seda Lusti ja rõõmu,
Kui grammofon kutsub meid tantsima!
Trillala, trallala,
Pane pulmajalg alla.
Ilusat grammofoni-
pilli ja tantsu,
see on kõigerõõmsam siin elus.
Igas perekonnas on grammofon kõigepare-
maks seltsiliseks ja ajawiiijaks.
Igasugused grammofonid, ja plaadid
suures wäljawalikus alati ladus.
HINNAD ÄÄRMISELT ODA-
WAD.
Jaan Jänes'e
riide-, pudu-, naha- ja ko-
loniaalkauplus,
Tarwasiu-Mustlal. Telefon 7.
Jaan Jänes'e
riide- pudu-, naha- ja
koloniaalkaupluse
Kalender
1930
V. aastakäik.
Lahkeks kingituseks
ärisõpradele.
Jaan Jänes’e riide-, pudu-, naha- ja koloniaal-
kaupluse kirjastus Tarwastu-Mustlal 1929.
Uueaasta tervituseks ärisõpradele.
Wana-aasta ajamerde waob
Igawikku ära kaob.
Wana asemel uus elu tärkab
Nii uusaasta sünnib, ärkab.
Jälle tuntaks eluhinda,
Lootus asub igal rinda
Et uusaasta õnne toob
Elu paremaks ehk loob.
Kaotada ei tohi lootust
Tulewiku õnne ootust.
Uute aasta sala sammul
Tarwis astu uuel rammul.
Ärisõpradele uutaastat head
Ma soowin
pühendan need read.
Andku saatus õnne, jõudu
Läbi elumere sõudu.
Eluteele kuldse läike
Külwaks teile õnnepäike,
Et täide läheks, soov/id ihad,
Lõpeks jonnid, lõpeks wihad.
—
—
—
f
!
Jaan Jänes.
—
2
\y i —
Märkide seletus.
0 — noorkuu. IfD
esimene weerand.
O — täiskuu.
lj
L — wiimane weerand.
Kella aeg kalendris on Jda-Euroopa aeg, mis Eestis maisem.
Kalendris märgitud aeg on õige ainult Tartu kohta ja läheb
teiste linnade kelladest järgmiselt lahku, mida tuleb kalendris
märgitud arwudele igakord juurde lisada: Põltsamaal + 3 min.,
Wiljandis +-5 nt., Pärnus + 9 nt., Paides + 5 nt., Haapsalus
+ 13 nt., Kuresaares + 17 nt.
Päikese- ja kuumarjutused.
1930. a. on kaks päikesewarjutust ja kaks kuuwarjutust.
1) O s a l in e k u u w a r j u t u s 13. aprillil. Ei ole
meil näha. Nähtaw Atlandi ookeanis, Ameerikas ja Waikses
ookeanis.
2) Ringkujuline — täieline paikesem arjutus 28. aprillil. Ei ole meil näha. Nähtaw P5hja-Ameerikas, Põhja-Jäämerel, Atlandi ookeanis ja osa Waikses okeanis.
3) Osaline k u u w a r j u t u s 7. oktoobril. On ka
meil näha; kuna aga kuu warjutatud osa on ainult 0.03 tema
näimast läbimõõdus!, pole warjutus palja silmaga märgataw.
Warjutuse algus kell 20.46 min., keskmoment — kell 21.6 min.,
warjutuse lõpp — kell 21.27 min.
4) Täieline p ä i k e s e w a r j u t u s 21.—22. o k t o o br i l. Ei ole meil näha. Nähtaw idapoolses Austraalias, Waikse
ookeani lõunapoolses osas ja Lõuna-Ameerikä lõuna tipul.
Aastaaegade algus.
Kewade alg. 21. märts. !. 10 h. Sügise algus 23. sept. kell 9 õht.
Suwe algus 22. juunil kell 6 h. \ Talwe algus 22. dets. kell 4 p. l.
Riiklised ja kiriklikud pühad.
Täielikud pühad, mil tööd ei tehta, on järgmised:
1) Uus aasta (1. jaan.) 2) Kolmekuninga p. (6. jaan.) Jseseiswuse P.
(24. weebr.) 4) Palwepäew 12. märts.) 5) Suur Reede (18. apr.)
6) Kewadpühad (20., 21. ja 22. apr.) 7) 1. mai püha. 8) Taewaminemise püha (29. mail). 9) Nelipühad (8., 9. ja 10 juurt.)
10) Jaanipüew (24. juunil). 11) Jõulupühad (25., 28. ja 27. dets.)
Töö lõpetatakse kell 12 p ä e w a l: 1) Suurel
lattpäewal (19. apr.) 2) Nelipühi laupäewal (7. juunil). 3) Jõulu
laupäewal (24. dets.) 4) Wanal aastal (31. dets.)
Sel aastal on 365 päema»
3
I kuu
Jaanuar — Näärikuu
Nadalapäewad
73
g
**1
2
3
4
Mlgu P.
Neljapäew
Reede
Laupäew
19
20
21
22
5
**6
7
8
9
10
11
Pühapäew
3 Kuu. p.
Teistpäew
Keskn. 3
Neljap
Vaawli p.
Laupäew
Pühapäew
(Esmasp.
Teisipäew
K skn. G
Neljap.
Reede
31 päewa
Markused:
Päike tõuseb:
l. k. kell 9,2 m„
11. _ _ 856 ,
21. „ * 8,45 .
13
14
15
16
17
18
Läheb looja:
1. k. kell 3,33 nt.
11. .. * 3,48 „
21. * „ 4,6 ,
JAAN JÄNES’e riide-, pudu-, naha- ja koloniaalkauplus,
Tarvastu-Mustlal.
Külmataat Tarwastust kohe kadus,
Kui nägi, mis Jänes’e äris kõik ladus
Meeste-naiste kampsunid, wülased sallid,
Imeilusad, soojad ja mitte kallid.
Suur-rätikud ja toredad kraenahad,
Nii et rõõmuga nahast wälja hüpata tahad.
—
kV
4
II luu
—m
Märkused:
W
f Nädalc,päewad
jg
28 päewa
Weebruar — Küünlakuu
1 Laupäew
19
2
3
4
5
6
7
8
Kllünlap.
Esmasp.
Teisipäem
Kesknädal
Nel ap. J
Reede
Laupäew
Läheb looja:
1. k. kell 4,33 tn.
11- , .. 4,57 „
21. „ „ 5,21 „
Terwe, nagu wees need kalad,
On see, kel talwel soojad jalad.
Seepärast rahwas wiltsaapaid kannab,
Wiii jalgel mõnust sooja annab.
Wiltsaapaid
meeste-naistele
ja moodsaid kotikuid
Ja jalanõusid palju muid
On Jänesye äris saada nüüd,
Kui säält ei osta
oma süüd.
Tal hinnad odawad ja kaup ülihea.
Sa ainult aadress meeles pea.
—
Päike tõuseb:
1. k. kell 7,9 m.
11. * „ 6,42 ,
21. „ „ 6,14 .
Läheb looja:
1 k. kell 5,44 m
U. . „
6,9 „
21„ 6,30 „
Ei hõbedat, kulda ei leita siin maal,
Kuid siidi ja sametit müüb Jänes igal aal.
Need daamid
nad Jänes’est peawad suurt lugu,
Sest kleidi- ja mantliriideid seal leida igatsugu.
Kes riideid kewadeks sealt toob,
See köitwa wälimuse endale loob.
—
JAAN J Ä N E S’E RIIDE-, PUDU-, NAHA- JA KOLONIIAALKAUPLUS, TARWASTU MUSTLAE.
Ärge häbenege midagi, piigakesed, meid
Meie wõime ju omal ajal kosida teid.
Sest Jänes’e äris ootab pulmaloor
Ja pulmariideid terwe woor.
Aprill on tuntud pettuse kuu,
Kuid Jänes ei peta
wast keegi muu.
Noorpaarid
pidage Jänes’e aadress meeles,
Mis on järgmine sula eesti keeles:
JAAN JÄNES’e kauplus, Tarwastu-Mustlal.
—
Pühapäew 5 u-T4
Esmasp.
6
Te'sip. C
7
Kesknädal
8 g
Neljapäew 9
Reede
10 cx
Laupäew
11
25
26
27
28
**29
30
31
Pühapäew
Esmasp.
Teisipäew
Keskn. O
TKSrvKM
Reede
Laupäew
21 CD
22
23
24 S
25
26 Or
27
12
IH
14
15
16
17
18
co
6
ncr
Päike tõuseb:
1. f. kell 4,20 m.
11. „ „ 3,^6 .
2!. „ „ 3,35 „
05
Läheb looja:
1. k. lell 8,3 m.
11. „ „ 8,25 „
21. i, ,, b.45 ,,
0
5:
or
Kuulge neiud,
Kuulge peiud,
Tahate teha kiiret sõitu,
Tuulega kihutab wõitu?
Kui ja
siis Jänes’e poodi tarwis minna
Tarwastu Mustla alewinna.
Sealt osta jalgratas
teraslind,
Mis parematest parem
ja odaw hind.
Küll märkate suwises sõiduhoos,
Et hea sõidukiga tõesti olete koos.
— 8 —
—
Wiidi v.
Gsmasp.
Teiüpüew
Kesknädal
Neljap. (£
Reede
Laupäew
2
3
4
5
6
22
23
**24
25
26
27
28
Suidc alg
Esmasp.
Zaani P.
Kesknädal
Neljap. G
7 magaia p.
Laupäew
29 Peetri p.
30 Esmasp.
7
2
5
B
G7
2
•
co
M. j
2
6
B
P:
8
9
10
11
12
13
14
15
tss
Päike tõuseb:
1. . kell 3 17 m.
11. „ „ 3,9 „
21. „ „ 3,7 ,
e
5:
cy
Läheb looja:
i. t kell 9,5 m.
11 „ „ 9,18 „
2i. ,. „ 9,25 „
16
17
Siin on neitsid noorukesed,
Just kui prisked maalikesed.
Joowad rammust piima-petti
Kandwad õrna markisetti.
Noormehe süda kuumaks laeb,
Kui neid neitsikesi näeb.
Kõige rikkalikum walik naiste suweriiete alal on JAAN
JÄNES’e äris, Tarwastu-Mustlal. Hinnad wõistlem. odawad.
Pühapäew
(Esmasp.
Teinpäew
Kesknädal
Neljapäew
Iak -p. G
Laupäew
7
8
9
10
11
12
13
27
28
29
30
31
Pühapäew
(Esmasp.
Olemi p.
Kesknädal
Neljapäew
14
15
16
17
18]
Päike tõuseb:
l. k. kell 8,12 m.
ii. „ „ 3,24 „
21. „ „ 3,42 „
Läheb looja:
1 k. kell 9,24 m.
11. „ „ 9,15 „
21. „ „ 8,59 „
Kleidiriideid, siidirätte
Odawasti saate kätte
Jänes’e ärist Mustla pealt,
Leerilapsed ostwad sealt.
Sukad, sokid, siidisallid,
Jänes’el pole iial kallid.
Tahad saada kaupa head,
Tema juurest ostma pead.
10
Pärtli p. H
Esmaep.
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Püdap. 3
28
29
30
31
1
2
3
11
12
13
14
15
16
17
18
Päike tõuseb:
i. k. lell 4.5 m.
11. „ .. 4 ?6 ..
21 „ , 4 49
Läheb looja:
1. k. kell 8,37 m.
11. „ , 8,13 „
21. „ „ 7,47 „
RAHVALAUL.
Külad jäiwad kuulamaie,
Rahwas salgana seisamaie,
Hak’sid \viimaks märkamaie,
Et Jänes’el kaubad kaunimaie.
Alati saada kõiki sorti pleegitud ja pleekimata pesuriietr„
odawat põlleriiet, tüllkardinaid jne.
JAAN JÄNES’e riide-, pudu-, naha- ja koloniaalkauplus,,
Tarvastu-Mustlal.
— 11 —
Päewast pikemaks läheb juba öö
Ja warsti algab koolitöö.
Ja mudilased kooli rutfwad
Ja kõik, mis tarwis, kaasa wõtt’wad.
Iga lastewanem teab,
Et lastele ostma peab:
Käsifööniite, käsitööriiet, laste kampsuneid ja mütse
ainult JAAN JÄNES’e riide-, pudu-, naha- ja koloniaal kauplusest,
Tarwastu Musilal, sest seal on kaubad kõige paremad ja odawamad.
Pühapäew 6
7
(Esmasp.
Teisip. G 8
Kesknädal
9
Neljapäew 10
Reede
n
12
Laupäew
26
27
28
29
30
31
Pühapäew
Esmasp.
Teisipäev)
Keskn. 3
Neljapäe
Usupuh. p.
Päike tõuseb:
1. k. kell 6,15 m.
N. „ „ 6,40 „
21. „ „ 7,3
13
14
15
16
17
18
'
Läheb looja:
1. k. kell 5,49 m.
11. „ „ 5.18 „
21. „ „ 4,51 „
Peremees nüüd seda tea,
Et ajawiiteks raadio wõi grammofon on hea.
Sa kohe raadio tallu sisse sea.
Jänes wõih sind selles aidata,
Et raadio wõi grammofoniga wõid end rõõmusta.
Raadioaparaadid, grammofonid ja plaadid müügil suures walikus JAAN JÄNES’e äris Tarwastu-Mustlal.
13
XI kuu
Nomember — Talmetuu
§- Nädala£? päewad
1 Laupäew
*2
K
19
2
3
4
5
6
7
8
Hingede p.
Esmasp.
Teisipäew
Kesknädal
Neljap @
Reede
Laupäew
! 20
21
22
23
24
25
26
9
10
11
12
13
14
15
Pühapäew
Mardi p.
Teisipäew
Kesknädal
Neljap. (C
Reede
Laupäew
Surnute p.
Esmasp.
Kadri p
Kesknädal
Neljapäew
Reede J
Laupäew
10
11
12
13
14
15
16
30 päewa
Märkused:
Päike tõuseb:
1. k. kell 7,29 m.
11. „ „ 7,51 „
21* n it õ,13 ff
Läheb looja:
1. k kell 4,26 nt.
11- „ „ 4,3 „
21. „ „ 3,40 „
30 Pühapäew 17 *
Villased kaelasallid, sokid, sukad, kindad
Neid sa sõber talwel hindad.
Rahwa terwist Jänes hoiab waos,
Soojad tarbeasjad alati ta laos.
Flanelli, parhi ja kõiki riideid musttuhat
Tänad seda, kes sind sinna juhat.
—
—
Külma wastu warustab igat JAAN JÄNESe riide-, pudu-,
naha-, ja koloniaalkauplus, Tarwastu-Mustlal.
Tooma p
Salme ala.
Teisipäew
Kesknädal
1* 3 P.
2. 3. P.
3. 3. P
8
9
10
11
12
13
14
t. k. kell 8,33 nt.
11- „ , 8,46 „
21. „ ,, 8,57 „
28
29
30
3!
Pühap. 3
Esmasp.
Teisipäew
Wana a.
15
16
17
18
1. k. kell 3,33 m.
11. „ .. 3,16 „
21. „ „ 3,21 „
Päike tõuseb:
Läheb looja:
Perenaine peremees
Kingipühad ukse ees.
Kõik nüüd teie peale lootwad
Kingitusi pühiks ooiwad.
Ihkab ka kena neiu,
Keda kosib priske peiu,
Jõulukinki kõigest wäest,
Mis armsam ostab Jänes’e käest.
Jõuluwana kinkideladu on käesolewal aastal JAAN JÄNES’e
riide-, pudu- ja koloniaalkaupluses, Tarwastu-Mustlal.
— 15 —
—
,
£aab&b*
Laadad jaanuari kuul: 2. Krüüdneri wallas endise Pusa
kõrtsi juures. 7. Mõrus. Haimre wallas, „Orgita laat". 9. Kikewere külas, Kapu wallas.' 10. Suure-Jaani alewis. 12. Koeru
alewis. 15. Laekweres, Simuna kihelkonnas 2 p. Kolga-Jaanis.
17. Koloweres. Mustlal. 21. Mehikoorma kihelk. Meeksi wallas.
22. Paia kõrtsi juures, Jmawere wallas. Türi alewis. 23. Rasina
kõrtsi juures. Haapsalus Malgas. 2. p. 24. Paides. Jõelehtmes.
30. Nissis.
Märkus: Petserimaal, Naroowatagustel maaaladel ja
Saaremaal peetawad laadad ei ole siin ülestähendatud.
Laadud Veebruarikuul: 1. Kallaste alewis 2 p. 2. Raplas.
Kilingi-Nõmmes. Pornuse Lenhofis. 3. Maasi wallas. Liigalaswal. Jõgewa al. 4. Mõrus. 5. Narwas 2 päewa. Keblastes.
Tõrwas. 2 p. Õisus, Alliku w. 6. Oro w. Elwa alew. Rakweres 3
päewa. 10. Antslas. Raasikul 11. Põltsamaal. 12. Tapal. 14. Tamsalus. 15. Lähkru w. 16. Wiljandis, Münla laat 8 päewa. 17. Puhmus. Tartus. Haibal, Kernu w. 18 Ninakülas 19. Paides. Wasknarwas, Rawilas. 21. Muhu-Suure wallamaja j. Malgas 2 p.
22. Mustwee alewis. 25. Mõrus 8 p. Lihulas. 28. Tagawere Maasi
wallas. Wiljandis, Wasilalaat 2 p. 26. Wõõbsus.
Weebruari esimesel kesknädalal ja neljapäewal Pärnus, reedel
enne wastlapäewa Audrus.
Laadad märtsikuul: 1. Ristil. Kärdlas. Jõgewal. 3. Jõhwis
2 p. 4. Mõhmas. Kiwiloos. 5. Lehtses. Salla w. Kirblas. 8. Ants
las. Iisakul 2 p. Kurista w. Tumala mõisas 2 p. 9. W.-Jakobis
2 p. Hageris. Emmastes. 10 Haapsalus. Suurejõel. U.-Wändras.
Kitsel. Pilistwere alewikus. Watlas. Puhjas. 12. Amblas. Mõrus.
Hellamaal, Aidu külas. 14. Mõisaküla alewis. Käsulonna m. Jmaweres. Mustjala wallamaja j. Maimastwere „ Sihil". Kodijärwel.
Reedel enne 15. märts. Põltsamaal. 15. Rapla alewis. 16. Ranna
külas Kullil. 18. Järwa-Jaanis. Sangastes. Kärstnas. Kallastel
2 p. 20. Kuresaares. Jüri kiriku j. Märjamaal. Awinurmes. Türi
alewis. 21. Wäike-Ulilas. 22. Albu w. 23. Malgas. Leisi alewis.
Kawastu-Marnjal. 24. Laekweres 2 p. Mõra mõisas. 25. Moldis.
26. Rutikwere asund. Mahastus. Mõlla-Kihelepas. Subis. ManaPranglis. 28. Paides. Kellamäe kõrtsi juures 2 p. Kloostri w. Malgutal. 31. „Märtsi laat" 2 p.
Laadad aprillikuul: 1. Pindis Juuru al. 2. Antslas. Puskarul. Alajõel. 8. Tamsalus. Einmannis. Waiwaras 2 p. 9. Elwas.
— 16 —
10. Loonal. Ellamaal. 11. Pati-Nurmeotsal. 12. Wõrus. 13. Kärd
las. 14. Hummulis „Soe" kõrtsi juures. Ninakülas. Kooweres.
15. Tapal. Sarus.16. Woltwetis. 17. Karulas. Tapal. 18. Koerus
Mahus. Mustlal. Kiwi-Migalas. 19. Kilingi-Nõmmes. Luutsnikul.
Wiitnal. Lüganusel. 20 Selis. Kuresaares. Alawere m. Lihulas.
21. W.-Maarjas. 23. Orajõe-Kablis. Saugas. Keila al. Wasulas.
24. Tartus. Wastseliinas. Lohusuus. Amblas. Esnas. 25. Narwas.
Rakweres. Koongas. Kanepis. Partsis. Roosikus. Kabalas. Märja
maal. Marblas. 26. Suure-Jaani al. Narwas. Rakweres. Tsirgulinnas. Laatre w. Kohilas. Jõgewal. 27. Narwas. Saare kõrtsi j.
28. Kärus. Abja-Paluojas. Rakweres 2 p. Miljandis, neljapäewal
pärast lihawõtte pühi, 2 p. 29. Malgas. Kärstnas. 30. Kärgu
alewis. Haanjas. Nõo mõisas.
- Laadad nmikuul: Pärnus Jürilaat, esimesel kesknädalal ja
neljap. 2. Puhmus. Tõrwas 2 p. Haapsalus 3 p. Wändras. Ala
mustel Räpinas. Waksnas. 3. Lelle Hiiekõnnus. Linnamäel Kawastu-Koosal Pikkjärwel. Nuustakul 2 p. Tahewa kõrtsi juures.
5. Haapsalus. Salakülas. Kodaweres. 6. AnMas. Järwakandis.
Tapal. 7. Mõisakülas. Pärnus 2 p. Põlwas. 8. Tahkurannas.
Mõistre kõrtsi j. Kõnnu wallas. 9. Häädemeeste!. U.-Antslas.
10. Põltsamaal.' Priipalu asund. Uduweres. Mana-Roosal. Kuiwajõel. 11. Missos. Reolas. 12. Mõrus. Õisus. Patastel. Roelas.
14. Karilatsis. Holstres. 15. Pärsamaal. Soosaare wallas. 16. Pai
des. 18. Sangastes. 19. Mehikoormas. 20. Heibal. 22. Wõõbsus.
23. Malgas.
Laadad juunikuul: 1. Sulbis. 2. Türil. Miljandis 2 p.
9. Antslas. 12. Paides. 13. Woltwetis. 15. Märjamaal. 16. Tapal.
18. Kilingi-Nõmmes 2 p. 20. Põltsamaal. Järwa-Jaanis. Pika
sillal. Patkülas. 2 p. Mustwee alewis, laat 2 p. 21. Mõrus. 26. Miljandis 2 p. Laiksaarel. Mihulas. Ristil. Tamsalus. 27. Wiljandis. Rakweres 3 p.
Laadad juulikuul: 1. Malgas. Haapsalus 3 p. 2. Pärnus 3 p.
Paides. Palmses. Wiida kõrtsi juures 2 p. 4. Tckrtus. 7. Petseris.
8. Taageperas. 10. Tarwastu asunduses. 15. Karksi-Nuias. Must
lal. 18. Tõrwa alewis. 2 p. 25. Puhmus, Kapil wallas.
Laadad augustikuul: 1. Paides. 2. Pärnus 20 p. Türil.
7. Holstre wallamaja juures. 10. Kuresaares. 12. Wana-Wõidu wallamaja juures. 15. Tuhalaane wallamaja j. Koerus. 16. Martnal.
19. Laiksaares. Kallaste alewis 2 p. 22. Pati-Nurmeotsal. 23. Mal
gas. 24. Tapal. 25. Mõrus. Narwa-Jõesuus 2 p. Mustlal.
—
17 —
26. Paides. Mõisaküla alewis. Kaansoos. 29. Rakweres 2 p.
30. Antslas. 31. Helme m. Häädemeeste!. Suurjõel. U.-Wändras.
Laadad septembrikuul: 1. Suure-Kõpus. 2. Suure-Jaanis.
Kaarlis. 3. Selis. 5. Wiljandis. Wõõbsus. 6. Wastemõisas. Nõos.
7. Tamsalus. Hummulis. Wana-Karistes. 8. Hallistes. Pornusel.
Peinigis. 9. Puiatus. 10. Olustweres. Tapal 2 p. Rutikwere asun
duses. Kilingi-Nõmmes. Kärstnas. Rutikweres. Puhjas. 11. LelleHiiekõnnus. 12. Loodis. Türi-Allikul. Mehikoormas. Palmses.
Wiitnal 2 p. 13. Walgas 2 p. Iisaku mõisas 2 p. Kolga-Jaanis.
Kirikumõisas. 14. Õisus. Wiitnas. Ninakülas. 15. Tammistes.
Abja-Paluojas. Kohila alewis. Warblas. Jõgewa alewis. 16. Ta
pal. 17. Uduweres. Räpinas. 2 p. Uusnas. Pikkjärwel.18. San
gastes. Alawere mõisas. 20. Pindis. Sulbis. Kiwi-Wigalas. Pais
tus. Rõuges. 21. Wahastus. 23. Paides. Tartus. Sürgaweres. Järwakandis. 24. Wõrus. Priipalu alewis.
Kirblas. 25. Antslas.
Wana-Suislepis. Wigalas. Oiul. 27. Põlwas. 28. Tori alewis.
Kuresaares. Põltsamaa linnas. 29. Haapsalus. Amblas. Keblastes. Kirepi kõrtsi Mures. 30. Haanjas.
Laadad oktoobrikuul: 1. Audrus. Pärnus 2 p. Kolgas. Päris.
Linnamäel. Nasinas. 2. Tõrwas 2 p. Mõisaküla alewis. Märja
maal. Roelas. 3. Narwas 3 p. Laanemetsas. Wändras. Lindoras.
Wiitnal 2 p. Kuiwajõel. Reolas. 5. Roosikul. Ollepas. Lihulas.
6. Tapal. Jõhwis 2 p. Patastes. 7. Wiljandis 2 p. Hageri alewis.
8. Tapal. Mustjala mõisas. Pukas. 10. Walgas 2. p. Jmaweres.
Kõnnus. Lüganusel. 11. Riidajas. 12. Wastseliinas. Jllukal 2 p.
Kuremäel 2 p. Keila alewis. 13. Karulas. Tartus. Wõrus. Rak
weres 3 p. Kurista w. 14. Kanepis. Aldus. Kilingi-Nõmmes. W.Tänassilmas. 15. Rakweres. Karulas. Raplas. Kulli mõisas. Awinurmes. 17. Rakweres. Koongas. Anias. Koluweres 2 p. Nuus
takul 2 p 18. Wõõbsus. Antslas. Kuresaares. Sala külas. WäikeMaarjas.' Suure-Jaanis. Lohusuus 2 p. 19. Puskarul. Tarwastu
asunduses. Jõelehtmes. 20. Koerus. Mahus. Wana-Roosas. UueÄntslas. 21. Haapsalus. Saalusel. Wasulas. Kastre Wõnnus. Kaan
soos. 22. Sulbil 23. Moisekatsis. K5o asunduses. Kloostris. 24. Laatres. Krookuses. 25. Esnas. Kanakülas. Ellamaal. 27. Laekweres 2 p.
Saare kõrtsi juures. 28. Järwa-Jaanis. Taageperas. Woltwetis.
Missos. Piknurme külas. 29. Kärsa kõrtsi juures. 31. Sindis.
Mõnistes.
.
Laadad nowembrikuul: 1. Matjaküla karjarnaal. Räpinas.
W.-Jakobis 2 p. Paides. Suurejõel. Uue-Wändras. Kodaweres.
Mõra mõisa juures. 4. Nissi alewis. 5. Antslas. Missi kõrtsi juures.
— 18 —
6. Rõuges. Kassinurme alewis. 7. Malgas. Elwas. 10. Põltsa
maal. Jõgewa mõisas. 11. Miljandis. Mõrus. 12. Miljandis. Karilatsis. Kuresaares. Ardu külas. Triigi wallas. Suure-Lähtrus.
14. Tartus. Kärus. 15. Põltsamaal. 20. Haiba poe juures. Kernu
wallas. Ristil. Tamsalus. 23, Paides. Mustwee alewis. 25. Türis.
Raasiku wallamaja juures. 26. Einmannis. Pati-Nurrneotsal. Kitsel.
Wiru-Nigulas 2 p. 27. Amblast 28. Woltweti Hallikukiwil. Keilal.
29. Mõrus. 30. Migalas.
Laadad detsembrikuul: 1 Tapal. 2. Juuru alewis. 3. Malgas.
2 p. Alajõel. Mirumaal. Tapal. 5. Rakweres 2 p. Amblas. 6. Wihulas. 7. Kalleste alewis 2 p. 8. Miljandis 2 p. 10. Kilingi-Nõmmes. Mõisaküla alewis. Jüri kiriku juures. 11. Narwas 3 p.
12. Järwa-Jaanis. Mändra alewis. Martnas. Pati Nurmeotsal.
14. Antslas. Ninakülas. Koerus. 15. Mõrus. Kohila wallamaja
juures. Kärdlas. Jõgewa alewis, reede enne 16. dets. Põltsamaa
alewis. Pärnus 2 p. Moisekatsis. Türil. 18. Paides. Pööraweres.
Jakobi kih. 19. Jõhwis 2 p. 20. Haapsalus. Mõõbsu alewis. Masknarwas. Märjamaal. Lehtses. 22. Mustwee alewis Jõulu laat.
23. Sulaoja kõrtsi j.
kellegil oleks eod
Wiljandi mõisa nurmed,
Õisu heinamaad,
Woltweti mets ja ostaks kõik kaubad
Jaan jänes’e kaupl. Tarwastu Mustlalt,
Riia matt = Y2 Riia tündrit ■= 6 külimittu = 54 Riia toopi.
Tallinna wakk = 3 külimittu = 6 matti; = 36 toopi.
Tallinna sälitus = 24 tündrit _ = 72 Tallinna wakka.
Liiwimaa waat = 30 Riia toopi.
b. Kodumaa mõõdud.
1 Liiwimaa oksaam = 180 Riia toopi.
1 Eestimaa waat = 64 kannu = 128 toopi.
Ruskusmõõdud.
kaal — 10 puuda — 163,81 kg.
puud — 2 leisikut (puuda) — 40 naela — 16,38 kg.
leisik (pund) = 20 naela = 8,19 kg.
nael — 32 loodi = 96 solotnikku — 409,52 grammi.
lood — 3 solotnikku — 12,79 grammi.
solotnik = 96 dooli — 4,26 grammi.
Sagedamini ettetulewad nmljauma mõõdud.
1 registertonn on ruumimõõt laewamõõtmisel Moorsomi süsteemi
järele — 100 Inglise kantjalga — 2833 kantmeetrit.
1 Inglise hundredwight (tsentner) märgitakse ctot., mis jaguneb
4 kwarterile — 50,8 kilogrammile. _
1 Inglise nael (märgitakse lbs), mis jaguneb 16 untsile — 453,6
grammi.
1 Inglise tonn — 2240 naela - 1016,064 kilogrammi.
1 Saksa nael — 500 grammi — V2 kilogrammi.
1
1
1
1
Töö mõõdud.
suur kalooria — soojuse hulk, mis tarwis läheb, et 1 klgr. mett 1°
wõrra soojendada.
atmosfäär — 1 klgr. suurune rõhumine 1 ruutsentimeetri peale.
meeterkilogramm — töö, mis tarwilik, et 1 kilogrammi 1 meetri
kõrgusele tõsta.
hobusejõud (P. S. wõi H. J.) - 75 meeterkilogrammi tööd,
tähendab töö, mis tarwilik, et 75 kilogrammi 1 Eetri kõrgusele
tõsta.
1 inimjõud — loetakse umbes 1/s hobusejõudu.
Elektri mõõdud.
Moõduüksused on: wolt — pinewuse tähendajaks; ampeer —
woolu Lugemuse tähendajaks.
Kui wooluringis on woolu tugewus 1 ampeer ja woolu pinewus 1 wolt, siis läheb igas sekundis ringist läbi 1 Walt elektrit; seega
1 watt — 1 ampeer X 1 wolt.
1 kilowatt (kw) — 1000 matti (w).
1 kilowatt X 1 tund = 1 kilowatt-tund.
21
Woldi ja ampeeri wahet on enesele kõige parem selgeks teha,
kui ette kujutada jõge, millele tamm ette ott tehtud. Kõrgus, millelt
wesi alla langeb, wastab elektri pinewusele; igas sekundis üle tammi
woolaw weehulk wastab woolu lugemusele.
Kui kaswatame tanuni kõrguse meetrites läbiwoolawa toee
hulga peale, mida mõõdame kilogrammides, saame energia hulga
wõi tööhulga meeterkilogrammides, mis weewool sünnitab. Watt
on ka energia hulk, mis saawutatakse wooluringis ühe ampeerilise
wooltt ttlgewuse ja ühewoldilise pinewuse juures.
Maksuinspektorite tööpiirkonnad Wiljandimaal.
Wiljandi I. jaoskonna maksuinspektori tööpiirkonda kuuluwad
järgmised wallad: Aidu, Heimtali, Holstre, Kaarli, Kärstna, Loodi,
Puiatu, Päri, Pärsti, Riidaja, Suure-Kõpu, Taewere, Tuhalaane,
U.-Suislepa, U.-Wõidu, Uusna, Wana-Suislepa, Wana-Wõidu,
Wastemõisa, Wiiratsi, Wiljandi ja Õisu. Ühtlasi kuulub sama jaos
konna maksuinspektori alla Wiljandi linn. Maksuinspektor asub
Wiljandis, Lossi tatt. 31.
Wiljandi II. jaoskonna maksuinspektori alla kuuluwad: Põlt
samaa linn, Adawere, Jmawere, Qlustwere, Lustiwere, Rutikwere,
Sürgawere, Taewere, Kabala, Kõo, Kurista Wõisiku, Uue-Põltsamaa, Wana-Põltsamaa, Soosaare, Wana-Tännasilma ja Pajusi
wallad ühes Suure-Jaani ja Wõhma alewitega. II. jaoskonna
maksuinspektor asub Põltsamaa linnas, Põltsamaa ühispanga
majas, Lossi tatt.
Nahukohtunikkude tööpiirkonnad.
Wiljandi I. jaoskonna rahukohtunik: Wiljandi linn alewikku-
dega ja Wiljandi wald.
Wiljandi II. jaoskonna rahukohtunik: Tarwastu-Mustla alewik; wallad: Riidaja, Kärstna, Uue-Suislepa, Wana-Suislepa, Tarwastu, Tuhalaane, Õisu, Aidu, Holstre, Loodi, Heimtali, Puiatu,
Kaarli, Wana-Tännasilma, Uusna, Uue-Wõidu (Karula), WanaWõidu, Wiiratsi, Päri Pärsti, Suure-Kõpu.
Suure-Jaani rahukohtunik: Suure-Jaani alew; Wõhma alewik; wallad: Taewere, Wastemõisa, Qlustwere, Sürgawere, Kõo ja
Kabala.
22
Põltsamaa rahukohtunik: Põltsamaa linn; Wana-Põltsamaa,
Uue-Põltsamaa, Kurista, Pajusi, Adawere, Lustiwere, Wõisiku ja
Jmawere.
Kohtupristawite tööpiirkonnad.
Wiljandi I. jaoskond: Kohtupristaw Jüri Oert, asukoht Wiljandis, Lutsu täit. 6. Wiljandi linna parempoolne osa Lossi tänawast ja Semžntit puiesteest; Suure-Jaani ja Tarwastu-Mustla alewid; wallad: Wiljandi, Wiiratsi, Wana-Wõidu, Sürgawere, Olustwere, Taewere, Uusna, Wana-Tänuasilma, Wana-'L-uislepa, UueSuislepa, Holstre, Tarwastu ja Riidaja.
Wiljandi II. jaoskond: (Kohtupristawi k. t. Johan Lapp,
asukoht Wiljandis, Juudi tän. 3.) Wiljandi linna parempoolne osa
Lossi tänamast ja Lembitu puiesteest; Karksi-Nuia alewik; wallad:
Päri, Pärsti, Puiatu, Wastemõisa, Suure-Kõpu, Heimtali, Loodi,
Kaarli, Aidu, Oisu, Tuhalaane, Kärstna ja Karksi.
Põltsmnaa jaoskond: (Kohtupristaw Johan Soo, asukoht
Põltsamaal.) Põltsamaa linn, Wõhma alewik; wallad: WanaPõltsamaa, Uue-Põltsamaa, Kurista, Pajusi, Adawere, Rutikwere,
Lustiwere, Wõisiku, Soosaare, Kõo ja Kabala.
23
Loomade sugutamise normid.
Haudumise mattus
kanal 19—24 päewa, kalkunil 25—29 p., hanel ja pardil 28—32 p.
ja tuwil 17—19 päewa.
Tiinuse mältus
hobusel 330—419 päewa, keskmiselt 340 p., lehmal 240—321 p.,
keskmiselt 9 kuud, lambal ja kitsel 144—158 p., keskmiselt 5 kuud,
seal 109—130 p., keskmiselt 4 kuud, koeral 63—65 p. ja kassil
56—60 päewa.
Isase jaoks lubatud emaseid:
käest paaritamisel täkule 30—50 mära, pullile 40—80 lehma, oinale
60—80 lammast ja kuldile 20—25 emist. Wnbal paaritamisel aga
poole wähem. Wabal paaritamisel kukele 8—15 kana, isahanele
3—5, pardile 3—5 ja isakalkunile 5 emakalkunit.
Loomi suguloomadeks Võib tarwitada:
täkku 3—5 a., märat 3—4 a., pulli lxA a., lehma IV2—2 n.,
oinast ja lammast IY2—2M> a., kulti ja emist 10—18 kuud.
Otsimise ilmumise aeg.
Mära otsib pääle sünnitamist 7—20 päewa jooksul ja pärast
tagajärjetut paaritamist 8—10 päewa pärast, lehm 3—4 nädalat
Pääle sünnitamist ja pääle tagajärjetut paaritamist 3 nädala pärast;
lammas 6—28 nädalat pääle sünnitamist ja 2—3 nädalat pärast
tagajärjetut paaritamist, emis — pärast põrsastest ära wõõrutamist
ja 2—3 nädalat pääle tagajärjetut paaritamist.
Loomi sugutamiseks tarnitama mõib hakata:
hobuseid 5—18 aastani. Pulli kõige parem sugulooma wanadus
on 3—5 aastani, häid suguloomi peetakse ta 7—8 aastani. Lehma
suguloomadeks peetakse harilikult kuni 12 a. wanaduseni, wahel ka
kuni 15 a. wanaduseni, kuid suuremalt osalt langeb lehma piimaand
juba 12-aastaselt.
Oina id kasutatakse suguloonradeks 4—5 aastani, lambaid
7—8 aastani, harukordselt isegi kuni 12 aastani, kulti, 3—5 aas
tani ja emiseid 6—10 aastani.
Käterätiku- ja laudlinariie.
Suurrätikud, parhräiikud, päärätikud ja
aknakardinad.
— 25 —
Näitus-mess nüüd moodi läinud,
Kes et oleks teda näinud.
Rahwas jookseb murrus kokku —
Lüüakse ju kangest lokku!
Uudist näha, see on iha —
Mõni murrab kas toõt piha
Noored, wanad, suured, wäiksed,
Näod ees kui lõunapäiksed,
Juba mitu pikka nädalt,
Waewas nii kui tehes hädalt
Talwel, jõululauba,
Olles unustanud kauba ...
Hobuwankril, raudteerongil,
Autol, omnibussi-kongil
Tõttwad kõik, kel elu sees —
Kojujäänul silmad wees. ..
Lastega on isad hädas,
Nagu mustlane kord mädas. —
Näituseks kõik nõudwad raha,
Sulab see kui päiksel waha.
Kuluta ja näe nii waewa,
Ega sellega saa taewa.. .
Nõnda näitus waewa teeb,
Rahwas aina jookseb, keeb.
Asi on ka seda wäärt,
Maksab kõpsutada säärt.
Uudiseid ja palju imet! —
Laienda saab silmaringi,
ülendada tuimund hingi. . .
Lõbust, naljast ära räägi,
Seda arwata et täägi,
Kuidas meel lääb kohe laheks,
Süda hüppab rõõmust kaheks
Rääkida saab mitu aega —
26
Uskuge, mn tulen praegu
Ise säält... Mis teete häält!
Tulen näitus-messi päält.
Asupaik on Mustla linnas, —
Mis on praegu suures hinnas.
Näitus asub turu rajas.
August Möldersoni majas.
Peremeheks Jänes Jaan —
Tõtta nüüd, et kulub saan.
Rahwamurd sääl uksi rõhub,
Jänes kaupa fätte lõhub.
Waata, kus on näitus-mess,
Näinud seda harwa, kes...?
ll^aha annad, kauba saad,
Mis piab wastu aasta'ad.
Ei siin ainult silmalõbu,
Kuule, usu armas sõber ...
Kõik, mis wälja näha pandud,
Sellel esimene auhind antud.
Kullaga kõik kronitud,
See on tõde, proowitud.
Riide- ja ka pudukaubad need,
Omale suurt kasu teed,
Kui sa ostad Jäneselt,
Oma manalt tuttawalt.
Tema näitus-messist tulu
Kõigil, kes taha liigset kulu.
Hää S.
27
28
iltga&tc ja
Mutda&ie
«jciZcoZzzie $2ZewcEszUdu j a Rudu kaksik laul.
Urgaste Udu:
,.Keda näen ja mida kuulen:
Armas Nudu Nurgastest!
Nüüd ma kohe laulu kuulen ...
Tulen otse Urgastest."
Nurgaste Nudu:
„Tere, sõber Udu Ürgastest!
Lauluga ka mina nõus...
Jutustan sul Nurgastest:
Süül on praegu kõwa tõus!"
Urgaste Udu:
„Ega meie maha jää,
Sent nüüd krooni ette maksab .. .
Kui weel hullemaks ei laa —
Mees, kes Intri" osta jaksab."
Nurgaste Nudu:
„Lugu tõesti üsna täbar,
Raha tõuseb kõmast pinnas. . .
Samuti käib meie käbar —
Pank ei wõta wekselt linnas."
Urgaste Udu:
„Leidus meil üks nupumees:
Tegi wekslil „wapi" perra...
Nüüd ta püsti häda sees —
Siilina, kas tõmba kerra."
29
Nurgaste Nudu:
„Kursitõus on päris paha,
PLälegi, km „restod" pead,
Ta kus aga puudub raha —
„Liitri" wiisi toiina toead."
Urgaste Udu:
„Wanasti, kui oli jõukust,
Pankasid meil polnudki...
Nälg nüüd näitab ema nõutust —Üle maja pangadki."
Nurgaste Nudu:
„Ja kui see toeel ei rahulda,
Wõib uue panga asuta —
Eks wekslipaberist saa kulda,
Kui oma kassa kasuta."
Urgaste Udu:
„Meil päewakorral tärpentiin,
Mis muidu suureks ohuks;
Kui aga liialt mõjunud toim,
Ta päris arstirohuks."
Nurgaste N u d u:
„Ning pärast ajalehes siis,
-On seletada wõimalus:
Kel osaks sai see priis,
Kes omale toeel palus..."
Urgaste Udu:
„Kas nimetame sobrakeft,
Kes mängis kord haruloonikat, —
Tas tunneme üht tõprakest,
Šbii jutustame kroonikat."
Nurgaste N u d u:
^Kakskümmend aastat tagasi,
Tal toaraks oli lõõtspill. ..
Nii toähe omas Pagasi...
Miüd seisab torn kui pütsiklill."
30
Urgaste Ubin
„Kuid taewani ei kaswa ta,
See kindel üsna tõesti;
Küll leiab omad toitjad ka,
Kui elab nõnda õelasti."
N u r g a s t e N u d u:
„Tõest meie elu igato küll,
On tartois weidi waheldust.
Seks toota katoaleeriks Lüll —
See pakub toähe rahuldust!"
Nurgaste N u d u:
„Nii järjest „sorditoahetus",
Meil päewast päetoa käib,
Kas süüdi mitte kahetus,
Mll seda hiljem näib."
31
Eüiitiin
JAAN IÄNE$’e
riide,- pudu-, naha- ja
koloniaalkauplus, — —
TARWASTU MUSTLAL.
1
TELEFON Nr.
cHaadio o&afkond.
TERWE MAAILMAGA
olete ühenduses, kui Teil raadio majas on
Raadio-aparaadid —
moodsamaid konstruktsioone — ja
nende osad.
alati laos.
Minu juures müügil olewate raadioaparaate ehituswiis on suuresti täienenud — teaduse wiimane sõna
sel alal — kuna hinnad märksa odawamad kui eriärides, sest et mina oma kaubalao milmekesiduse
tõttu äärmiselt väikese vahekasuga leppida wõin, kuna
era ärid kõik ärikulud ja kasu protsendid aparaatide
müügist katma peawad.
32
On tehtud rida aastaid tööd,
Ja raskustega wõideldud,
Küll läbi päewad ja ka ööd;
Ning waenlastega sõideldud.
On tulnud jõudu jagada
Nii mitmel, mitmel alal
Küll pritsiseltsis Pragada,
Et seista kindlal jalal.
Siis weel nii mitmel mujal pool:
Kas selts, wõi ühing, walitsus —
On kaasa teha olnud hool...
Nii päewast-päewa talitus.
Ja kõigest kõige pahem see:
Nii mitu aastat ikaldus.
Et iganes, mis tahad tee —
On jälle karta äpardus.
Sest rahtoal raha wäheks jääb, —
Ja toaga raske elada;
Eks igaüks ju hästi tääb,
Ei maksa pikalt seleta.
Nüüd toitmaks asi paranes —
See aasta oli õnnelik.
Sai tehtud tööd — nahk maranes...
Saak koos — meel nii tänulik.
Ka rahtoa tuju hoopis uus,
Et elu muutub teisemaks;
Ei lää nii ruttu halliks juuks,
Ning silmaring lääb selgemaks.
Kuid seegi sunnib murdma pääd,
Et seista ajakõrgusel:
Kui ajast toeidi maha jääd,
Waat hoopis teine sisu sel...
33
Käib tagurpidi Lriring,
Saad tertoet meelel imesta,
Kui pitsitama hakkab king,
Paar tahab otse pimesta...
Nii järjest püsima peab hool,
On tarwis walwel olla,
Mis õpetanud elukool,
Et kahju ei saaks tulla.
Ja peagi taipu tabasin:
On tarwis teha huwireis.
Nii asjast kinni rabasin,
Et kindlalt Püsiks äriseis.
See oli samal ajal wast,
Kui tuletõrje juubeldas,
Siis teatati Tallinnast:
On pidupäewad tulemas!
Kõik, üle maa nüüd kokku — kõik!
Et juubel leiaks hindamist.. .
Nii kõlas korra juhtiw hõik.
Küll oli nüüd wast lendamist!
Ning meie pritsiseltsil siis,
Ka tuli kaasa teha,
Kuis nõuab kohus ja ka wiis,
Et mitte jääda maha.
Käes wiimaks oli Tall'na sõit,
Mul tuli ise minna,
Kuigi tormil, wihmal töölt,
Algas reis päälinna.
Siis mitu mõtet ühendin,
Üks teekond — asju kaks.
Ka ärile end pühendin,
Et oleks kergem maks.
Tee Wiljandi ja edasi,
On tuntud juba kõigile...
Kiri saabus Tallinn sedasi,
Wett woolas taewast kõigili...
34
Tuju see ei teinud halwaks,
Wastuwott oli ülitore;
Paha ilm oli ainult naljaks,
Armas tuletõrje -ere.
Päewakorras algas siis
Aktus, rongikäik — paraad,
Nagu tuletõrje wiis,
Harwa aga näha saab.
Tähtsam kõigest siiski oli,
Riigiwanernale austuskäik,
Mis ka hästi wälja tuli
Kuigi ilm oli wäga jäik.
„Suomiweljed" külas olid,
Pidustustest osawõtsid;
Ilus neist, et kord ka tulid,
Üle lahe... kokku lõime patsid.
Meid siis omal külla wiisid,
Üle tormitsewa lahe.
Millel waritsemas „kriisid" —
Tuntud piirituse pahe.
Helsingi meil oli sihiks,
Et wõiks tundmaõppi wendi,
Kes meil toetamaks kihiks,
Ja kui tarwis, ohwerdasid endi.
See mu plaanis hästi klappis,
Kaubaasjadega sündis,
Kuigi laewasoit nii rappis,
Süda siiski rõõmu tundis.
Tööstusmaana Soome tuutud,
Manast ajast saadik hästi.
Soomeriiet palju kantud,
Seda tuua ikka kästi.
Kui kord jõudis Helsingi,
Wõeti wastu kahel käel.
Ei siin polnud tarwis tingi,
Sõit läks linna kangel Mäel.
35
Au ja toredust siin palju,
Lahkust, wastutulekut,
Wennasrahwas pole kalju,
Näitab kaunist olekut.
Suurem mure aga minul,
Linnas ringi waadata.
Seda soowiksin ka sinul —
Wend ehk õde wõimalda.
Kaubandus on ülielaw —
Tagawarad hiigelsuured,
Kõikjal kõne wäle, kõlaw,
Tugewad siin ärijuured.
Sarnast liikuwust ja kiirust,
Wähe ilmas näha tõest.
Ei siin aita mõnest tiirust,
Kõik tõttab meena mägijõest.
Kaubamajad, suured laod —
Miljardeid nad maksawad.
Sinna wahele sa kaod . . .
Kes küll osta jaksawad!
Laewad, autod, raudteerongid
Kaupu ümber weawad —
Õrnale siit mõnda hangid —
Müüjad malmis seawad.
Reisikawas mitu linna,
Neidki tarwis waadata.
Aega wähe — tarwis minna
Rongile, et lennata...
Nõnda mõne päewa kestel —
Linnasid on terwe rida
Läbikäidud jutul, westel
Kõnetatud lään ja ida.
Loetlen ainult mõned nimed,
Mis on Soomes tähtsamad.
Tõesti need on ilnmimed —Palju wäärt ja kuulsamad.
36
Tampere ja Hamenlinna,
Imatra ja Wallinkoski —
Kes ei tahaks kordki sinna?!
Kotka, Oulu, Wiiburi...
Tähtsam kõigist Tampere;
Saal näed riidetoabrikuid!
Põksuma see paneb mere -—
Annab käia nädalaid ja kuid.
Kurwa südamega Soomest
Pidin wiimaks lahkuma.
Terwiseid ei wäsind toomast
Wennasrahwalt, harwa näeme kuna...
Ärilisi sidemeid sain teha...
Sellest tuleb kasu rahwale.
Seda saamad sõbrad näha. ..
Kellel sovwin jõudu — wahwale.
Kustumata mälestus!
Reisilt kaasa tõin.
Unustada iial teda
W ae toalt küll ma toom.
Seda
Kojusõit läks üsna kergelt,
Ilm oli ütlemata ilus
Tuulekene puhus hergelt...
Seisin purje marjul nulus. . .
Lõpuks lausun paari sõna
Kalli kodurahtoale.
Wõõrsil küll nii toaga kena —
Armastus aga kodule. . .
Siin on kõigest kõige kaunim,
Wiljakas mu kodupind!
Koduküla kõige kallim
Tuliselt siin tuksub rind.
Kodurahtoas, kaunis Eestis,
Mõlkus meeles kogu aja.
Igal Pool, nii tõesti!
Teda tundus ikka toaja.
Jaan Jänes.
— 37 —
rjactH (JäftoAe
viid.&~9 -psM.$lm~9 ma.fo.aL~ ja
kclcniaalUawplus
lefen 7
TeFWSSfa M»s!žaL
Telefon 7
TltiiiŽfo
Kalossid, ja foeMhwd
wõrdlematud oma eloganfsa.se $a fewa~
liteedi poolest. Kõige uuemad, moed.
mati ladus iega&ugused
nafaaZumbad.
VPUtsaapad
WMisaa&ad
meestele.
ttuisiele.
Minnad Sifjlas&d.
—
38
—
LM Wii — lill WS.
„Mina sisse ei läha..."
„Lääme, ma osta sulle siiditse nmtieibi..."
„Ei läha, ega taha..."
„Laame sisse, ma osta sillle ilusa pika ruutleieri. .."
„Ei, ei taha..."
„Lääme nüüd, ma osta sulle malge kinda kah ... kik ja puha,
mis sa aga tahad..."
„Ma ei taha midagi..."
„Kuidas, ei taha! Sa tääb ju esigi, et nelja nädala pärast
om..."
„Midagi ei ole!"
„Korat, ma ütle, et pulma om.. ."„ Ennem juba surm ja matused..."
„No koradi-korat, ei ole — ma ütle, et pulma om..."
Sarnane kõnelus leidis aset möödunud aasta kewadel Wiljandis, Lossi tän., ühe keskpärase riidekaupluse ukse ees, kus juba
mitu hääd minutit peatasid Tarwastu Künkamõisa talu peremees
Juhan Küngas, tema naine Liis ja nende tütar Anna — ainus laps
ja warapärija. Shma isa ja tütar üksteisest paari sammu kaugusel
seistes eelpool toodud lauseid wahetasid, püsis perenaine Liis enamwähem erapooletuna, aineti mehele ja tütrele murelikke pilke hei
tes. Ta poolehoid kuulus küll tütrele, kuid sõnakuuleliku abikaasana
armas ta paremaks suu kinni pidada, fui mehele wastu rääkida.
Teatawatel kordadel seda siiski juhtus ja siis juba oli ka tema sõna
otsustamaks. Kuigi käimasolewal sõnawahetusel pikem eellugu ei
puudunud, samuti kui tal asja kohta oma armumine oli, ometi leidis
ta, et meel pole õige aeg ennast maksma panna. Nii jätkuski jälle
kõnelus ilma temata.
„Ja kui ongi pulmad, siis mitte Jürkaga..." lausus Anna
argsel toonil .
,,Wõi kellega siis..." salmas isa palitu hõlmu laiali lüües
ja käsa püksitaskutesse torgates. „Ja meel — tema nimi ei ole
Jürka, maid Jüri Juhkentaal... temaga om sul..
„Midagi ei ole.. . Jürkaks ta jääb. Nii nirnetamad teda
kõik."
„Kes om si kik. . .? Kui mina ütle, et Jüri Juhkentaal om
üits aumees..."
39
„Sa eksid isa, eksid tuhatkordselt, kui teda aumeheks pead!"
„Koradi-korat! Suu pea lõkats! Ma tää, mis ma tää...
Ja nüüd üitskõrd juba lõpp sel loral! Nüüd sisse... korat!"
Walusalt puhkes nutma Anna ja heitis emale Pilgu, mis selle
tagasihoidlikkuse lõpetas. Päälegi jäid möödaminejad, kes nutwat
neidu märkasid, seisma ja tegid olemise piinlikuks. Tõsise ja kaaluwa
tooniga lausus ta:
„Nüüd om sel kommejandil sedapuhku lõpp... Mõlema om
nagu arust ära! No, kas sedamoodu minnas ruutleiti ja leierit
ostma... ? Uits tülitsemine ja ikmine! Nagu türgisõda... Ma
ütli ju mitu päewa tagasi, et etttte ei massa linna minna, kui asi
ei ole selge... Sääl te nüüd kaaklede!"
Wnmased sõnad olid eriti mehele öeldud, kes tasahilju käsa
taskutest wälja õiendama hakkas.
„No, mes ma pea sis tegema...?" urises Künkamõisa pere
mees oma enam kui tõsisele teiselepo,olele mustuseks.
„Wõi mis sa pead 'tegema? Pead ka minuga weidj kõne
lema. Juba pool aastat talitud sa seda kui oma asja, ega kõnele
minuga sõnagi... Ma mõtli, et las ivana möllab ... Nüüd oleme
sis nii kaugel..."
„Ja mis peab sis tegema?" jorises pahuras tujus olew isa
ja abikaas.
„Nüüd lääme põllu kodu ja wõtame weidi istet. Ma ole nii
wäsinu, nagu oles mitu päewa järgimööda rüarehte „rabanu".
„Egas sis midagi", sõnas peremees ja süüdis ennast liikuma
mööda Lossi tän. „Roosenbergi nuka" poole. Kõrwuti astusid nad
— peremees Juhan ja perenaine Liis, nagu kaks kaewupange, Anna
tahenewail silmil ja kergenewal südamel nende kannul. Jõudes
Tartu tänawani, tuli neile ümbert „Rosenbergi nurga" wastu pikk,
kärme ja kindla astumisega meesterahwas, kes juba mitme sammu
kauguselt kübarat kergitas ja hüüdis:
„Ahhaa, keda ma näen, Künkamõisa rahwas! No tere-tere!
Kuidas käsi käib?" Ühtlasi surus wõõras kõigel kolmel kätt.
„Tere-tere ärra Jänes..." lausus Küngas ise kerkiwal tujul,
sest wõõras oli oma walla, wõi õigem: oma walla päälinna, Mustla
alewi parem kaupmees Jänes. „Te tulete päris õigel ajal..."
„Wõi nii! Siis on ju hästi!" hüüdis Jänes. Terawamalt
Künkamõisa omasid silmitsedes, jatkas ta: ,,Kuid, teil on kõigil
nii imelikud näod ees. . . Neiu Anna näib koguni nutnud
olewat..."
„Nii see on!" ohkas perenaine, küna Anna ise häbelikult kõrwale waatas.
40
„ Peaks kuskil toeidi istet küll tootma," arwas Jänes, kes
mõistis, et midagi iseäralikku oli päetoakorral.
„ Pidime minema põllul adu," toastas peremees Juhan.
„Õige, õige, just minu mõte," lausus Jänes. „Sinna just
nüüd lähmegi."
Ja kõik neli seadsid sammud'mööda Tartu tänatoat „Põllumeeste Kodu" suunas. Teel puudutati mõne sõnaga üht ja teist,
kuid õiget juttu ei saanud, sest Künkamõisa rahtoal oli nii toaga
mitmekesine meeleolu.
„Näib neif häil inimestel midagi toaga rasket südamel oletoat," mõtles kaupmees Jänes eneses.
Peagi oldi kohal ja nõuti omaette toakene, kus segamatult
mõis juttu toesta. Wäikefe nõupidamise järeldusena tekkis lauale
lõunasöök, paar pudelit õlut ja pudel mõdu.
Alul söödi toaikselt ja joodi paar klaasi õlut, kuna jutujätkuks
nagu mööda minnes üht kui teist puudutati. Wiirnaks sõnas
Jänes:
„Kuid, nüüd asja juurde! Mis rõhub Künkamõisa rahtoa
südant ja rikub nende tuju?"
Oli silmapilguks toaikust, siis lausus peremees ise:
„Latse ei kulle enam sõna nüüdsel ajal..."
„Kui palju sul siis neid rnn .. .?" osatas perenaine.
„Ja, teil ju tõepoolest üks ainus laps — tütrekene, kes kuuldatoasti toaga toiisakas ja tvirk," kinnitas ka Jänes.
„Nojanoh, si sama si asi omgi, et si sama üitsainus sõna ei
taha toõtta..."
„Milles siis asi seisab?"
„Näe, ei taha korralikule mehele minna.. . ."
„No si Jürka küll nii toaga korralik ei olegi," lausus perenaine
toahele.
„Mes sa..." kurjustas peremees.
„Missugusest Jürkaft siis jutt on?" küsis Jänes.
„Lihunik Jüri Juykentaalist Mäe tänatoat, siin Wiljandin,"
seletas Küngas ise.
„See on küll kange mees," muigas Jänes.
„Näete nüüd!" hõiskas peremees.
„Jah, kange mees igas tükis", seletas Jänes täiendawalt. „Olen temast ärimeeste ringkonnast nii mõndagi kuulnud.
Kuid, ma ei tea, kas tohin kõike rääkida, sest nagu ma tean, on
ta perenaisele toanasti kuidagi sugulanegi..."
„Ei ma sihukestest sugulastest suurt hooli..." õiendas pere
naine agaralt.
41
„Jah, õige fee küll on," jatkas Jänes. „Sõpru ja tuttawaid saab walida, kuid sugulasi mitte. Peab rahul olema, keda
saatus kellegile sugulaseks armud!"
„Noh, mina teda iki sugulase pärast just austagi," seletas
peremees. ^Sellepärast ma teda wLimeheks tahagi — sis et lää
mebe warandus wõõraste kätte. Päälegi,— ta om esi kah üits
igawene lõwi... Näe, kuidas ta nelja-wiie aastaga om äri asutanu ja suures ajanu. Worsti teeb esi lil ja puha. Selli käima
mööda laatu, rahapaki ligi ja ostawa maailma looma puha
kokku..."
.
..
_
„Seda nüüd küll ei ole, õiendas Jänes wahele. „eee mõni
kümmend looma, mis Juhkentaali-Jürka sellid kokku ostawad, pole
kaugeltki mitte maailma loomad. Päälegi olete wist kuulnud kui
palju tal on protsesse talumeestega, kes kurdawad, et Jürka kunagi
korralikult raha wälja ei maksa, arwest maha tõmbab jne."
„Seda küll..." põmises peremees.
„Ja mitte ainult seda," jatkas Jänes, „waid palju hullemaid
asju teatakse temast."
„Woib usku küll," kinnitas perenaine, „ta ju maast madalast
sulitükke täis. Ja mis puudu oli, seda õpp' Walgan lihuniku pool
manu."
„No ja, nii ongi asi, et Walga lihuniku kaduma minek enam
laste aegu pannakse Jürka süüks. Tema sõitnud enne enamlaste
tulekut peremehega maal ringi, ostes loomi nagu harilikult. Kui
enamlased pääle tulnud, siis wõtnud ta rahapaki oma kätte ja luba
nud selle linna toimetada — lihuniku naise kätte. Jürka aga ei
mõelnudki seda, waid rääkis enamlastele, et peremees on kontrrewolutsionäär ja pursui, keda tarwis tappa. Taganedes wiisidki enamlased Jürka peremehe ühes. Raha aga jäi temale. Lihunik aga
sellest ajast jäädawalt kadunud. Pärast siis ta hakkas spekuleerima
ja saawutaski omale teatawal määral warandust. Sihukesele
mehele aga et jätku suuremastki warandusest, sest päewast-päewa restoraanides istudes ja raha pääle kaarte mängides, sulab see wõina
päikese käes. Nii on teada, et need paar kolm maja, mis tal Mäe
tänawal, on üleni obligatsioonidega koormatud. -Liis on tal weksleid rohkem kui aru... On enam kui kindel, et ta paaril juhtu
misel male allkirjadega weksleid on diskonteerinud, kuid need wiimasel silmapilgul jälle wälja ostnud. Wähemalt kaks korda cm
wastutus allkirjade kohta wastawate isikute poolt pankadele teata
tud, et tegemist on wõltsimisega. Need aga oma huwisid silmas pi
dades, et mitte laenatud rahast ilma jääda, on wekslid Jürkale
— 42 —
mõla tasumisel wälja armub. Kuid, see on kindel, kord tuleb aeg,
kus ta omaga kimpu jääb. Loomulikult oleks Jürkale Künkamõisa talu hädast pääsemiseks enam kui wajalik...'
„Ega ta muud nõudnudki, kui ainult obligatsioone; talu oleks
minu ja perenaise surmani ikka meie nimele jäänud," seletas
peremees.
„Nii, nii.. . see on see kõige kawalam mõte. Kuid mis on
siin sisulist mähet? Jürka pandib obligatsioonid Panka, ning kui
tema wõi teie ise neid lunastada ei suuda, siis läheb talu miiügile. Kui talu teie nimel ja obligatsioonid teise mehe taskus, siis
on Künkamõisa meel airmtt wormilikult teie, sisuliselt kuulub ta aga
sellele, kelle taskus obligatsioonid..."
„Ja sihukene on see sinu armas ning kallis wäimees, keda
Annale siin pääle sunnid! Kas tuled kord arusaamisele mana? Mul
oli aimusen midagi niisugust, aga et mul midagi kindlat tääda ei
olln, sis pidi ma matt olema. .. Nii, nii jah, aja sa asju....
Sis saame Meel kord kroonu leirna otsa..." Wiimaseid sõnu öeldes
puhkes perenaine nutma.
Esimesena mõttis nüüd Anna sõna, et ema trööstida. Ta
mõttis ema käest kinni ning lausus:
„Ema, ära nuta, pole häda kedagi! Küll läheb kõik hästi.
Näe, härras Jänes siin, tema annab hääd nõu, mis teha ja kuidas
olla. Nüüd mõistab ja näeb ka isa, mis mees see Jürka õige on.
Küll läheb kõik hästi. . ."
„Mis ta ästi lääb. ..." urises isa. „Wõi atmab, et si Olstre
poiss, si engemaa-popsnik ongi si, kes asja ästi ajab... No seda
ei ole... Om Jürkaga kuidas om .... Kui ärra Jänes õigust kõ
neleb, mea kah pääle ei sunni.. . aga si Olstre engemaaline, si pessa
omast meelest..."
„Mis ma kuulen! Neiu Annal on siis meel keegi teine süda
mel. Tal on meel teine peigmees. . . .?" sõnas Jänes.
„Wõi keda meel..." salmas peremees. „Ei ole siin peig
mehest juttugi. Näe Olstres si ma Tähnkse-Mihkli poig Mihkel,
kellega na üten Wana-Wõidu põllutöökoolin käisirna, maat, si om
tübntru meele segamini ajanu. Nüüd on tal rojul julgust, et tahab
minu tütart omale naiseks... Si Muntsonõmme engemaaline..."
„Kuulge peremees, Tõhukse pole ju sugugi Muntsunõmmes,
ega hingemaa-koht, maid päriselt keskmise suurusega endise Wene
kroonu renditalu, mis asub Tarwastu piiri ääres. Wilimeeste-külas.
Need kohad müüs Wene kroonu juba enne maailmasõda nende
pidajatele päriseks..."
43
Müüs, müüs .... enne oli ta renditalu... tooi engemaa
-koht.. . mes saal wahet! Wilimeeste-küla... üits Muntsunõntm si Olstre puha. Ma tää küll — tal Põldu 40—50 toakamaad,
rnebe Künkamõisal aga 110 wakamaad . ..
„Palju teda sis Jürkal om?" osatas perenaine.
„Jürkal —? tal om kolm maja..."
„Jah! seda küll —" naeris Jänes, „kolm maja: wangimaja,
Haigemaja ja waestemaja..,"
Seda kuuldes puhkesid kõik kui ühest suust naerma. Kõige
rohkem aga toana Küngas ise.
„Si om nüüd õigus küll, ärra Jänes," ütles ta, „aga mis
putub sellesse Tõhukse Mihklisse, sis temast ei taha ma kulletagi..."
„Mea aru ei saa", jatkas perenaine," mis toiha sel min
toanal selle Olstre rahtoa ja Tõhukse-Mihkli toastu om," jatkas
perenaine.
„Ei ole mul toiha üttegi, aga miul om oma uhkus..."
„Kas sa Jumalat ei pelga... toõi temal oma uhkus..."
kurjustas perenaine.
„Jah, Wnkamõisa peremees, ega nüüdsel ajal nii peenid
wahesid pidada ei saa," sõnas Jänes. „Kes seda teeb, saab ise
kahju. Veab olema wastutulelikust ja kannatust ning sallitoust, siis
elame üksteise kõrtoal kui inimesed kunagi. Tõesti läheb meie elu
segi ja sassi, et keegi ei suuda lahendada. Ei taha ju mina ennast
teie perekonna asjadesse segada... aga seda pean ütlema: eksi
nud olete raskesti, kui walisite toäimeheks lihuniku Juhkentaali.
Seda mõistate nüüd isegi. Kindlasti eksite ka selles, kui põlgate
ära Tõhukse noore Mihkli, keda minagi tunnen, kui kõigiti korra
likku inimest."
„Kost te teda nõnda äste tunnete?" uuris toana Küngas.
„Miks ei. . . ta ostab kõik oma kaubad mõnda aastad minu
kauplusest. Kõik riidekaubad omale ja toanematele; möödunud sutoel ostis kalli jalgratta — alati kõike puhtas rahas toälja makstes."
„No si om juba rumalus..."
„Et puhtas rahas. . .?"
„Ei! — Et ta üldse Mustla kauplusest oma kauba toõtab. . . .
olgu si wõi Jaan Jänese kauplus," muigas Küngas pool häätahtlikult, kuid siiski iseteadtoalt.
„Aga miks on see rumalus?"
„Noh, ega te sis ei saa ometigi nii odatoalt anda kui linnakaupmehe, päälegi — kost toõtate säänse kauba. Linnameestel iki
fuucrma toõimalnse."
44
„Pai Künkamõisa peremees, see on raske eksitus."
,,Mes sääl nüüd kõnelda... timt om iki linn ja maa toõi
küla om iki küla. Täädusen ja tehnikan, kaubandusen ja tööstusen
maa linna wastu ei saa."
„Künkamõisa peremees! Asi ei seisa ju mitte linnas ja maas,
waid selles, kuidas keegi ettewõtja oma äri ja asju ajab. Qn tal
asjatundlik ja ettenägelik pilk ning tahet ausalt äri ajada, siis wõib
ta teistega toabalt wõistelda, olgu asukohaks linn wõi maa..."
Nüüd wõttis ka perenaine sõna:
„Ma pea ütlema, et mis ma kunagi Jänese kauplusest ole
o§tan, om iki odaw ja hää — parem kui teistel, kes oma märgi
linnast toonu. Ja ega me toist nüüdki oles tahtan neid asju siit
linnast osta, aga noh, — peigmees linnast..."
„Mes koradi peigmees si toa Jürka nüüd toõi...." pomises
jälle Künkamõisa toana.
See toiimane ütelus mõjus Annasse nagu elektrisäde: Enne,
kui keegi oskas midagi mõelda, oli ta isa kaelast kinni haaranud ja
surus selle palgele laksutoa suudluse.
„Näh, mes sa mässad..." tõrjus see tütart õrnalt tagasi.
„Aga ära sa toeel mõtle, et nüüd om toaba tooli selle Olstre kolla
sega ... Ei, näe — Loodi ja Kärstna kaudu sõdame tagasi. Ma
ei taha neid Olstre künkit nata."
„Aga sa kuulsid ju, mis ärra Jänes Mihklest kõnel," toaidles
perenaine omalt poolt.
„Si om puha kitus ja muud midagi..."
G
„Muidugi, muidugi... Mis mina räägin toõi ütlen, kas
kaubanduse suhtes, toõi jälle kellegist hääd-halba tean, sellega Mnkamõisa peremees ei artoesta. Kiri ta ainult omal nahal tunda
saab, nagu lugu selle Jürkaga oleks kujunenud, siis, noh, siis on
teine asi..."
See torkas Künkamõisa peremeest nagu ohakaga. Hommikul
Jürka pool käies, oli ta sääl paar tublit napsu toõtnud, millele
hiljem paale toõetub õlu tublisti kaasa aitas. Teatud toaielushoos
ja äretouses oli ta toeel iseäranis hell ja õrn. Nii pajatas ta kõma
rõhuga:
„Ärra Jänesel toõib küll mÕnen asjan Õigus olla, aga mitte ka
just igan. Mis ta sellest Olstre engemaa kotlasestkitab, si om tal
puha oma kasu. Mihkel ostab oma kauba tema poest — seda ru
malam ta om — ja nüüd Jänes sääjab teda igati moodu kui maa
ilma asjameest miule ette..."
45
Jänesel tuli idee nii põikpääna tuntud Künkamõisa pere
mehest kord jagu saada: sundida teda tunnistama püüle enese ka
reisi ja nende tahtmist. Ettewaatlikult lausus ta:
„Ega sellest kõnest üksi midagi pole, tarwis asja põhjalikult
tundma õppida..."
„Mes saal õppi. .
pahmitses roana Küngas.
„Pidage, peremees... Nagu kuulsin, oli teil täna tahtmine
ühest kohalikust kauplusest midagi osta. Tehke seda. Pärast soibame koos koju, Tarwastusse ja astume minu kauplusesse sisse.
Sääl roõime ostetud kaupa ja nende hindasid ro õrrelt) a min lp kaup
luse kaupade ja hindadega. Tohin ma teada, mis nimelt mõtlesite
osta?"
„Si oli säände naiste toärk..." jõras toana Küngas.
„Wõi naiste!" sähtoas perenaine omalt poolt. ^Esi iki taht
Annale osta ruutleiti toalgest siidist, leierit ja kindat ja puha. .
„AH nii!" hüüdis Jänes. „Jkus! Ostke kõik need asjad
ja pärast siis paneme Mustlal minu kaubaga kõrtouti. Waatame,
kellel parem ja odawam. On minul kallim ehk haltoem, siis maksan
linnast ostetud asjade hinna kinni. Kui minu kaupa aga odatoam
ja parem, siis peate ostma toeel teise komplekti minult juurde.
Kas on nii Künkamõisa peremees?"
„Jah, om!" andis küsitato toastuseks. Mõlemad pooled and
sid kinnituseks käe ja asi tehtud.
Neiu Anna, kes kogu seda waielust ja kihlwedu öhetawal
näol Milt kuulas, lausus toiimaks häbelikult:
„Aga mis nende asjadega toiimaks tegema hakatakse?"
„Si om küll õigus!" kinnitas ka perenaine.
„Küll meil ruumi om, et toärki hoida," rahustas Künkamõisa
peremees.
Ja Jänes lausus:
„Kili Künkamõisa peremees näeb, et mul õigus, mina kihlroeo
toõidan, siis usub ta, et mul muuski asjus õigus ja ega siis pole
tarwis peigmeest oodata, ega otsida ..."
Kõik said asjast aru.. .
Peremees toastas:
„Sis ma jää juba mõtlema ..."
Edasi lepiti kokku, mil kellaajal kojusõitu alatakse ja asja
osalised lahkusid.
*
46
Ohtu lähenes, kell näitas 7, kui Mustlal Jaan Jänese kaup
luse ukse ees meie tuttawad linnalised peatusid. Esimesena hüppas
omalt sõidukilt kaupmees Jänes ja tõttas Künkamõisa omasid ai
tama. Peagi olid kõik kaupluses leti ees. Ilma pikema jututa
— sest asi oli juba teada, pistis Künkamõisa peremees käe põue,
kust nähtumale tõi paberisse mässitud pakikese. Kui Jänes selle
awas, leidus sääl trikk hallikas-määrdunud ja tärgeldatud riidena
krabisewat riiet ja mingi wõrgusarnane asi; ei puudunud ka kindad,
mis pääliskaudsel waatlemisel paberist paistsid olewat.
Siis lausus Jänes leti taga askeldades abikaasale, kellel as
jast aimugi polnud:
„Luba säält see kolmanda sordi walge pruutkleidi siidi pakk.
Warem, kui kord silmi sai pilgutada, oli soowitud pakk letil ja
awatud. Kuid ... otse erakorralisest walgusest täitus kaupluseruum,
sest walge siid Heikis niiwõrd tugewalt wastu. Kui teda üle käe
lasti käia, toÕt lehwitati, siis kahises, mitte ei krabisenud, nagu
linnast toodud riidetükk. Kõik olid üllatusest weidi wait. Si'is
sõnas Küngas ise:
„Nüüd ärra Jänes, sa ole wait... Rouwwa, mis si siid wõi
rõõwas massap???
Nimetatud hind awaldas Kuningamõisa peremehele ja tema
abikaasale ning tütrele otse masendawat mõju, kuigi wiimaste näo>jooned mitte nii tusasteks ei muutunud, Maid ennem tagasihoidlikku
naeruwinet märgata wõis. ...
„Si om —" Künkamõisa peremees neelas paar korda, ,,liai
kolmandik odawam..."
Ta neelatas jälle.
Kaupmees Jänes asetas letile karbi, milles peitusid pruutloorid wõi -leierid. Kui Künkamõisa peremees talle küsiwalt otsa
waatas, keeras Jänes karbi Põhja üles, kuhu Hind oli märgitud.
Seda nähes kirus Küngas:
„Kas koradit näed, sääl linnan, — kos müüs, wõrgu kalli
raha eest! Ja siin leier mis alla leier om... poole selle raha eest!
Ma kinnastest ei ooligi... Oh, seda kabajantsikut oma wõrguga..."
„Selle wõid mõnele kalaniehele ära anda," salwas Künka
mõisa prenaine.
„Ei noh, si om ää kiisawõrk, — ja kos weel si innake, mis sai
masset!? Ohkas peremees weel kord.
,'Jsa, sa oled kihlweo kaotanud, härra Jänes wõitis. . ."
seletas neiu Anna agaralt.
47
„No, sina tunne nüüd sellest rõõmu... Waat, tos om alla aja,
oma laits rõõmustab, kui esal õnnetus. .wastas Künkamõisa
peremees kibedalt.
„Kui keski rõõmu pias tundma, sis küll sina, — et obligatsiooni
tegemata," parandas perenaine.
„Seda nüüd küll.. ."õigustas mees nõusolewalt.
Nüüd wõttis Jänes sõna:
„Minu Lohus on asjas lahendust tuua... Kõige wähem
soowin ma seda, et wanemad ja lapsed üksteisest aru ei saaks. Ei,
just selle wastu: praegu on meil aga wäga keeruline olukord. Kuid
sellegi suudame lahendada.
Künkamõisa peremees on nõus, et see kawatsus Jürka suhtes
oli ometi wäga õnnetu.. . Mina wõitsin sel puhul aset leidnud
kihlweo. Mitte selleks ei wõtnud ma seda ette, et isiklikku kasu saada
ja wähe tulu on sellest wäikesest ärilisest tehingust mulle üldse. ..
Kuid meil oli jutt Tõhukse-Mihklest, ja see ei lähe mul meelest.
Tunnen Mihkelt kui tublit meest, samuti on tema kodune
seisukord kõigiti lugupidamiswäärne... Ma tahan weel kord kin
nitada, et tema — Mihkel, ,on tõesti Künkamõisa wäimeheks wääriline. Ma olen malmis selle pääle kihla wedama; olete nõus Kün
kamõisa peremees?" lõpetas Jänes naerdes.
„Ei, noh, mis nüüd kihla. .. wõi ma seda just salga, et ta
iki töine mees, kui nii töise engemaalise... Aga waat — ega
sis mia teda pallema lää..sõnas Künkamõisa peremees.
„Polegi tarwis paluda... Ta wist ülehomme tuleb meile ..."
seletas Anna agaralt.
„Kohe meile?" küsis isa.
„Noh nii... ta pidi tõistrele tulema. .. Ma oleksin siis
sinna läinud..."
„Sihuke sehwt, si om wist ammu käiman..." pahandas isa.
„Peremees, mis te muidu pahandate. See ju noorerahwa
mood ja asi, wõi teie suudate walwata wõi keelata. Tänage õnne,
et teie tütar nii wiisakas ja korralik laps ongi," rahustas Jänes.
Edasi jatkas ta:
„Ja nüüd minu ettepanek: leppige järele. See pole üksi minu
soow, waid sellega ühineb teie abikaasa — perenaine, tütrele on
ta tõsiseks soowiks... Ja teate mis — mina sellest kihlweost ei
räägi, ei tee temast wäljagi... Kuid teeme nii: Neiu Anna leiab,
et temal on wajalikud mõnesugused asjad, just need millest meie
kihlweos jutt, ja järjelikult ostate nad. Kui siis ülehomme TõhukseMihkel tuleb, siis..."
48
„Seda ma tää. . . Si' ja nt’ om nõus. . ." lausus peremees.
„Oigu sis. . . lao wälja, mõõda ja lõika maha... raha saab
inasset. Aga maata, et juttu ei ole kihlweos ja kaotusest ja...
Neil om neid asju maja ja nema ostame..."
„Aga kuidas MihkligaV" küsis puuetawal näol ja naerumuigel Anna. „Ta ikka meile tulla tohib?"
„W5ib küll... Teil wahel õigus kah. Kes tääb — wõib
olla, et nüüdki."
Seda kuuldes lausus kaupadega askeldaw Jänes:
„Nagu mina aru saan, on Mihklil tõesti lootusi...? Aga
peremees, kui mina Mihklil isameheks olen, siis loodan, et keeldu'ei
ole..."
„Ei, noh, kos seda ..." kinnitas peremees.
„No si oli sul õige sõna, Manamees. .. rõõmustas pere
naine. „Ja ärra Jänes tulge te tingimata üten."
„Nagu räägitud," mastas Jänes. „Tähendab, siis on kõik
korras. Arusaamatused on lahendatud. Lõpp hää — kõik hää!
Mina soowin teile õnne neiu Anna. . . Sette aga Künkamõisa
peremees ja perenaine awaldan tõsist rõõmu, et saate wäimeheks
nii tubli noormehe. Ja ülehomme, siis teeme wäikese kihluspäewa.
Mina ise olen isameheks. Pean sellest kohe Mihklile teatama..."
„No täädusta jah..." kinnitas Künkamõisa peremees.
H. Sõber.
Minema aastase mõistatuse seletus on: Puu-särk. P u u s ä r k.
Igatsetaks au ja rikkust
Sinna juurde elrrpikkust
Aga teise on ja raha
Mõne meelest hirmus paha.
__
J- Kr.
Walitsuse keskasutused Tallinuas.
Riigikogu, Toompeal, kautselei kõnetraat 2-68.
Migiwanem, Toompea loss, kõnetraat 10-51; krt. Riiqiwanema maja Toompeal, kõnetraat 6.
Riigikogu esimees, Toompea loss, kõnetraat 1, krt. Tõnismäai
5-a, krt. 3, kõnetraat 13-50.
a
Riigisekretär, Toompea loss, kõnetraat 2-31.
Riigikantselei, Toompea loss ,kõnetraat 2-36.
— 49 —
Haridus- ja sotsiaalministeerium, Tõnismägi 11, fõttctr. 10-48
hariduse asjus. Töö-hoolekande sekretariaat asub Toompeal, Toorid
Kooli t. 7, kõnetraat 1-98.
Kaitseministeerium, Pagari tän. 1, kõnetraat 2O-6O.
Kaitsewägede staap, Pagari tn. 1, kõnetraat: kaitsewäe 1-23.
Kaitsewäe warustuswalitsus, Pagari tn. 1, kõnetr.: kaitse
wäe 1-34.
Kohtu- ja siseministeerium, Toompea loss, kõnetr. 12-41 ja 45.
Piiriwalwe walitsus, Toom-Kooli 23, kõnetraat 27-39.
Politsei walitsus, Toompea loss, kõnetraadid 1-O6 ja 1-03.
Kohtupalat, Jaani tn. 7, kõnetraat 58.
Majandllsministeerium, Toompeal, Kohtu tn. 8. kõnetr. 11-94.
ja 10-74.
Põllutööministeerium, Wismari tn. 7, ministeeriumi kantsalei
kõnetraat 2-93.
Teedeministeerium, Toompeal, Rahukohtu tn. 1, kõnetr. 64.
Wälisministeerium, Toom-Kohtu tn. 1, kõnetraat 6-25.
Riigikontroll, S. Roosikrantsi tn. 10-a, kõnetraat 3-97.
PosLi-telegraafi-taksid.
Kirjad, mille raskus kuni 20 grammi, maksawad sisemaale 10
senti, wälismaale 20 fenti. Iga järgmise 20 grammi wõi selle
osa päält sisemaale 5 senti, wälismaale 12 senti. Kirjade raskuse
ülemmäär on 2 kilogrammi.
Märkus: Sisemaa taksi järele käiwad kirjad ka Lätti ja
Leedusse.
Postkaartide saatemaks hariliku (üksiku) kaardi päält on 5 senti
sisemaale ja 12 senti wälismaale. Wastusega kaardid sisemaale 10
senti, wälismaale 24 senti.
Riftpaelasaadetised (äripaberid, kaubaproowid, triikitooted) iga
50 grammi Päält sisemaale 2 senti, wälismaale 4 senti. Alammäär
üripaberite eest sisemaale 10 senti, wälismaale 20 senti. Alammäär
kaubaproowide eest sisemaale 5 senti, wälismaale 8 senti.
Tähtsaadetised registreeritakse wastuwõtmisel raamatusse ja
antakse soowikorral kwiitung wastu. Tähitusmaksu wõetakse iga
kirja, postkaardi wõi ristpaela päält pääle hariliku saatemaksu (kaaluraha) weel sisemaale 10 senti ja wälismaale 20 senti.
50
Mas Teie teate, et. * *
— Maa, kus ei sallita nööpnõelu, on Hiina. Nööpnõuela aset
täidab seal nöör.
— Filmitäht Clara Bov on sündinud 8. augustil 1906. a.
Brooklynis.
— Kõige kasulikum ostukoht Wiljandimaal on Jaan Jänes'e
riide-, pudu-, naha- ja koloniaalkauplus Tarwastu Mustlal.
— Endise Tartu professori Barfurti tõenduse järele olla ühel
naisel 1600. aastal sündinud seitsmikud.
— Ei miski muu kui ainult kokkuhoidmine wiib sinna meid,
kus waew on tundmata. Et seda saawutada, on tarwis ainult kõik
kandub järjekindlalt Jaan Jänes'e kauplusest nsta.
— Arstirohtudest kopsutiisikuse wastu on iseäranis tuntud
kreosoot, mis annab paljudele haigetele paremat söögiisu ja mõjub
ka köha ja röga peale lahendawalt. Taskutiisikuse wastu on kõige
mõjuwamaks rohuks see, et kõik kaubad Jaan Jänes'e kauplusest
— Tarwastu Mustlal — osta.
— Hiinlased kujutawad kuradit walgena.
Mazpflzpciew.
Rahwalaul.
Tere, tere, eidekene,
Tere, tere, taadikene.
Laske mardid sisse tulla,
Mardi warbad walutawad,
Mardi küüned külnretawad.
Mart ei tule sööma pärast,
Mart ei tule jooma pärast,
Mart tuleb karja õnne pärast
Jänese hea kauba pärast.
Jänesel kaubad kaunimad,
Imehead ja odawad.
Kes ei tule Jänese poodi,
Ostab kaubad mujalt kandist,
Makstes seal rasket raha,
Sellel tuleb pankrott majja,
Sellel nisud ohakased,
Kaerad on kasteheinalised.
Kaera Jaan.
51
—
aan rianeö e
RIIDE-, PUDU-, NAHA- JA KO
LONIAALKAUPLUS
Tarvastu Mustla!
7
TELEFON Nr
$aCaiattad
(meestele ja naistele) parematest
vabrikutest alati laos.
Kõige kohasemad meie teedele.
Wastupidowad ja kerge sõiduga.
Ilusa, moodsa wä limusega,
Ja kõigi nende heade omaduste
peale waatamaia üliodawad.
Haid jaCgtaHaid nii
odamad woH ainuii
minu ärist saada.
Müük ka jarcL
maksuga.
52
JAAN JÄNES'E
RIIDE-, RUDU-, NAHA- JA
KOLONIAALKAUPLUS,
TARWASTU-MUSTLAL
--
TELEFON 7.
S"alenžerii ja moe»
kaupade osakond.
Rikkalikus meeldiwas walikus müügi! kõige moodsamad
ntoe~t pudu-f iCu- ja pesukaubad.
Koetud willased kampsonid
meestele ja naistele. Jakid,
sukad. sokid, kindad,
kaelasidemed, sallid.
Rahuldust ja mõnu tunneb iga reisija kes külastab Rakveres, Lai tän. 25, tel. 123 asuvat KÄSITÖÖLISTE SELTSI
alkohol, jookidega
Einelauda-QyrasteDiai... „ n
n
U A
Alati saadaval puhtad ja sojad numbritoad. Mugavad kabinetid. PILLJARD MUUSIKA. Sissesõiduhoov. Autokuurid ja hobusetallid.
kassas®
■assasasssj
i
kodu, kooli, käsitöö ja tööstuse jaoks.
Soodsad ostu ja järelmaksa tingimused. Jlutikandust ja juurdelõikust õpetatakse maksuta.
Ladus kõik õmblusmasinate osad, nõelad, õlid ja niidid. Oma mehaanika töökojas võetakse igat sorti õmblusmasinate parandusi vastu.
Rakveres, Lai tanu 7. Telefon 293. iE35
Ins. LEO WALDMANN’i
S
EletiroielniKa i.raadiB Uitodi
Rakveres, Tööstuse tän. omas majas. Telef. 72. Panga konto Viru Pank
l l
Raadio aparaadid, elektri sisseseaded, piksevardad. Eelarvete projektide ja joonistuste valmistamine. Tehniline nõuanne. Hinnad odavad. Maksutingimused soodsad.
u
Anto ja raadio akkumulaatorlte täitmine.
,
iv
RAKVERE
TÖÖS T US-K AUBA N DUS E
MM-MKII 1930
/ '
X Pfaff, Naumann ja Westa
õmblusmasinad* Jlutikanduse õpetus maktuta. Masinate eest kauaaegne vastutus.
Inglise ja Saksa grammofonid, tasase käigu ja ilusa kõlaga.
Grammofoni noodid nalja, muusika ja Eesti lauludega.
Sukakudumise masinad ,
j;igas laiuses ja numbris.
Kõiksugu põllutöömasinad.
Kr. Saar &Ko,
v:
RAKVERE, Tallinna t, 13
Pikaajalised järelmaksa tingimused.
A. LALL’i kirjastus.
b&h
võimalust hää ja nä gusa trükitöö saami QBfi)
seks sootsa hinnaga
trzn Crzzao
QJ
E. PAIDES, PIKK TAN. 11. c=^ E. HUNTI TRÜKK, PAIDES
Märkide seletus. — noorkuu — täiskuu
H — esimene veerand ([ — viimane veerand
Päikese- ja kuuvarjutused. Aastal 1930. on kaks päikese- ja kaks kuu varjutust, millest viimane kuuvarjutus meil näha on. Osaline kuuvarjutus on 13. aprillil ja on näha läänepool Euroopas, Põhja-Afrikas ja Ameerikas. Ringisarnane päikesevarjutus on 28. aprl. ja on näha Põhja-Ameerikas ja Islandis. Osaline kuuvarjutus on 7, oktoobril kell 19 ja on näha Euroopas, Aasias ja Austraalias. Aga kõigest T§-^ osa kuust on varjatud, Täieline päikesevarjutus on 21. oktoobril ja on näha Austraalia saartel ja Lõuna-Ameerika lõunapoolses tipus. ____ Aastaaegade algas. Kevade algab 21. märtsil, suv 22. juunil, sügis 23. septembril, talv 22. detsembril.
Riiklikud ja kiriklikud pühad. Täielikud pühad, mil ametiasutused ning äri” ettevõtted sulutud, on järgmised: 1) 1. jaanuar (Uusaasta); 2) 6. jaanuar (Kolmekuninga päev); 3) 24. veebruar (Eesti iseseisv, püha); 4) 12. märts (Palvepäev): 5) 18. aprill (Suur reede); 6) 20., 21. ja 22. aprill (Kevadpühad); 7) 1. mai (tööliste püha); 8) 29. mai (Taevaminemise püha); 9) 8., 9. ja 10. juuni (Suvipühad); 10) 24. juuni (Jaani päev); 11) 25., 26. ja 27. detsember (Jõulud), Ametiasutustes lõpetatakse töö kell 12 järg mistel pühade eelpäevadel; 19. aprillil, 7. juunil, 24 dets. ja 31 dets. 3
pcnxmiBinnnaiinnnmmimunLumnfflcnxnnm mmmmm umgxHMCpgmm^ Pesukindlaid DMC käsitööni ite: Perlniiti nr. 3, 5, 8 ja 12, lokkides ja kerades ja mouline’d kõigis 290 värvis ja kirjud ning Fill o’floss siidilõngad saadaval
A. ZLAFPi kaupluses, Tallinna t. 7. Telef. 2-57 DMC käsitöö joonised. DMC märk- ja hšegelniiti, Gütermanni „Marna“ kunstsiidi tük kides ja kerades. Villast väljaõmb. lõnga suures valikus. Müük üksikult ja kaupmeest. En-gros Tallinna En-gros hindadega. Suures valikus hooaja pudukaupa: barette, kin daid, sukki, lipse, püksitrakse, triik- ja võimlemissärke ja m, mõõdukate hindadega. □miiiu.uuuimniiiriMtuinnmrmTnmicaxinmnigmmnimimngT^nTnfTTTTTTin
Jalanõude kauplus
A. GRASSM ANN RAKVERES, PIKK TÄN. 20.
Soovitab suures valikus kõige moodsamaid ja vastupidavamaid jalanõusid. Hinnad võist lemata odavad. PÕLLUTÖÖRIISTADE TÖÖKODA
D. LÕHMUS ja POJAD RAKVERES, PARKALI TÄN. 7. Valmistame
kõiksuguseid
põllutöõriistu.
Eriti häid
kartuli ja kunmatru. Soovitame omast töökojast põllumeestele kartuliatru, milledel eriti suur poolehoid Virumaa kartulikasvatajatelt.
Ei ole paremaid perekonna ja rätsepa õmb lusmasinaid kui KAYSER masinad seda on. Oma tugeva, lihtsa värgi, äärmiselt vaikse, kerge käigu ja lait mata ilusa õmbluse tõttu on nad kõikidest teistest üle. 10-aastane vastutus. Jlutikkimise õpetus tasuta, Äärmiselt odavad hinnad ja soodne järelmaks võimalik. Tõrjuge kõik agendid eemale Vabriku otsekohene esitus ja ladu AUG. KOOP*i õmblusmasinate äris. Rakveres, Pikk tän. 22.
Juhin kõikide jalgratta ja grammo foni tarvitajate tähelpanu seepeale, et kõige täielikum JšllCJi*«iitšl
grammofoni ostukoht
on
Rakveres, Laada tän. 6 Tehakse igasuguseid paran duse töid kiiresti ja korralikult Austusega
miks müüakse Laada t« 1 nahakaupu, hobu seriistu, igasug, töösaapaid jne, odavamini? Sellepärast, et tellime kaubad otse vabriku test vahetalituste kuludeta. Sellepärast, et kiire läbimüügi tõttu kaup on alati värske ja kuiv. Sellepärast, et ostjaskond meil on üle Viru maa suur, mis võimaldab väikse prots, kaup lemist, sest et meie raha kaua kauba all ei seisa Sellepärast, ostame kõik omad nahakaubad, hobuseriistad ja igatseltsi töösaapad „ M. SOMELAR’i ärist, Laada tän.>r, 1.'J
Mispärast on a.-s. Vesteras ja Gloria vabrikute saadused parimad teistest ? Seda küsib nii mõnigi. Seletust selleks saame „Kajast“ nr. 168, 20. juul. 1929. a. ja „ Päevalehest'' nr. 144, 1. junn. 1929. a., kust järgmist loeme: Nii Rootsis kui ka Saksamaal peetud n. n. rändnäitustel on eelpool nimetatud vabrikute masinad esimes teks tulnud. Proovikomisjoni otsus kõlab ; „N a d on hästi konstruitud, soliidse ehi tusega ja hoolsa välj atöötuseg a.“ Niidumasinad „GlorIa“ — Gloria vabrikust Gävles ja „Aktiiv“ — a.-s Vesteras vabrikust on ka meil Eestis põllutööministeeriumi põllumajanduse peavalitsuse poolt 1929. a. Tähtvere riigimõisas korral datud proovitöödel esimesteks ja parima teks tunnistatud.
omandab iga põllupidaja omale ainult , Gloria" ja „ Aktiiv1188 1
niidumasina ja loorehaB Peale eelnimetatud masinate ladus alati suures valikus igasuguseid pSllntõõriistD, mootoreid) trak toreid ja jalgrattaid suurematest Rootsi ja Amee rika vabrikutest.
Lugupeetud daamid! Kõige moodsamad soengud ja lokid valmistatakse meie äris. Poisipea lõikamine, kulmude ja ripsmete vär vimine,juukste pesemine ja maniküür
Erakabinetach Töö soliidne ja puhas
Vaksali tänav nr. 17 Telefon 232.
Telefon 232,
Austusega Ae Sšlltsk*
UJ
Lukusepa tööstus, J jalgrataste üürimine ja parandus.
L
A. PEAS ON, ?«' I0
R. Allika Rakvere, Jaama puiestee 27.
Valmistab kõikusugu raud voodeid lihtsa ja reformpõhjadega, praeahjud, pliidauksed, ristid. Võtab vastu kõiksugu parandustöid. 17
Aug. Remmelgas Pikk tän. 1, tel. 260, — Tallinna tän. 19, tel. 261. Soovitan
oma lugupeetud "ärisõpradele maitsevaid
kohvi «aiu, pirukaid, kooke, küpsiseid, dorte. Inglis keeksi, leiba ja peentleiba. Tulge ja külastage, et võiksite veen duda minu maitserikkalt valmistatud maitseainete headuses. Tellimisi võetakse vastu igal ajal ning täidetakse täpselt
22 23 24 25 26 27 28 29 30 Kolletamisep, 1 C 2 3 4 5 6 7 n 8 Ka asani Maarja p. 9 10 11 12 13 14 Simunap. 15 - 16 17 Usupuhastuse p. | 18 22
Päikese tõus loojam. kell 6,15 kell 5,48 . „ 6,40 „ 5,18
Oktoober
^^s
Rätsep G. Õunapuu, Rakveres, Vaksali tän. 4, telefon 299. Endine juurelõikaja Peterburis ja Siberi linnades. Võtan tellimisi vastu kõiksugu meeste ülikondade ja palitute peale. Alati saadaval palitu ja ülikonna riiet kõige uue mates mustrites. Töötavad endised Petrograadi esimese järgu tööjõud.
Rakvere lillailösmse 0.1 Villakraasimtse, ketramise ja värvimise vabrik, Rakvere viinavabriku juures.
Kraasib, ketrab, värvib, pügab, pressib ja dekadeerib võistlemata headuses. Kantud riiete keemiline puhastamine.
Sepp G. Harmipaik, Adra- ja vankritööstus. Rakvere, Vaksali tän. 20.
Hilda UiederkamM ärist, Pikk tän. 62. Saadaval: laste mänguasjad, igas suuruses portselaan kujud, jõulupuu ehted, pühade postkaardid, elavad lilled ja suures väljavalikus metallpärjad.
Riideladu ja kauplus
A.-S. „Tekla ,b Pikk tän, 24.
Telefon 285.
Rakvere osakond.
Müüb suurel ja väiksel arvul kaupu, mis saadud otseteed oma vabrikust igas hääduses kindla vabriku hinnaga, Shokolaadi- ja kompvekitööstus
,,Viktoria
11
Rakveres, Aleksandri tän. 14, tel, 98. Soovitab omast tööstusest igasugu shokolaadi ja kompvekke mitmesuguses hinnas. Jällemüüjatele head protsendid.
Restoraan-võõrastemaja
EUROOPA Lai tän. 26, tel. 227. 27
a
g
Laadad* Tähendus : Laupäeval, pühapäeval ja püha del laat ei alga, vaid järgneval äripäeval, Petseris on iga kuu 1-sel ja 15-mai laat Laura alevis iga kuu 10-mai ja 25-mal Irboska jaama j, iga kuu 20-mal ja V. Irboska alevis iga kuu 4-mal ja 21-1. Rootovas iga kuu 5-mal, Värskas iga kuu 10-mal. Meremäe Obnitsal iga kuu 8-mal. Tallinas ho bustelaat 2 korda kuus, pühap. peale 1. ja 15 p. Näärikuus: 7 Võrus, Orgital. 8. Tartus 10 Suure-Jaanis. 12 Antslas, Koerus. 14. Põit, samaal 15 Võlupes, Jõgeval, Kolga-Jaanis, Laekveres 2 p. 17 Koloveres. 20. Järva-Jaanis, MissolKuresaares. 22. Imaveres, Türil 23. Rasinal, Haap salus, Valgas. 24. Paides, Jõelehtmes, 25, Esnas, Võõbsus. 28. Keilas, Lullikaikul 30, Nissis. Küünlakuus : Kuu esimesel keskn. ja neljap. Pärnus. 1. Mässul, Viru Roelas 2 p , Kallas tel 2 p. 2. Kilingi-Nõmmel, Raplas, Pornusel. 3, Liigalasmal, Keblastes, Jõgeval. 4, Võrus. 5. Tõr vas 2 p., Halliku Oisus. 6. Oro Linnamäel, Nar vas 2 p. 8. Raasikul, Elvas. 9. Saare vallas 10.— 11 Rakveres. 10. Keinas, Soonistes, Antslas, Rä pinas. 11. Põltsamaal. 12. Tapal. 14. Nõmkülas. 15 Paldiskis, Lähtrus. 16. Viljandis 8 p. 17. Tar tus, Hai bai. 18. Rakkes. 19. Paides. 20. Varbolas, Missol, Kuresaares, Kosel. 21, Muhus, Valgas. 22 Mustvees. 25 Võrus 8 p , Lihulas. 26. Võõbsus, 28. Ninakülas, Tagaveres, Viljandis 2 p„ Audrus, reedel enne Vastlapäeva, Paastukuu: 1. Jõgeval, Kärdlas, Ristil, Keaval. 2. Nabalas, Kapu Puhmul. 3. Lehtses, Jõh vis 2 p. 4. Kiviloos, Võhma alevis. 5. Kirblas, Leisi Metskülas, Sallas 8. Antslas 8.—9. Tumalas, Iisakus 2 p. 9. Viru-Jakobis 2 p„ Hageris, 28
vas, Paliveres. 10 Sauel, Jõgeval, 11 Võrus, Vil jandis 2 p. 12. Karilatsil, Kuresaares, Triigi Ar dus, Lähtrus. 14. Tartus, Kärus. 15, Tumaias, Põltsamaal. 17. Haibas, 20. Missos, Leevil, Kuu salus. Ristil. 21. ja 22. Nõmkülas. 23 Paides, Mustvees 2 p. 25. Raasikul, Türil. 26. Valgjärves, Pati Nurmeotsal, Einmanni Tamsalus, Võõbsul. 27. Amblas. 27,-28. Viru-Nigulas. 28, Hallikukivil, Keilas. 29. Rootovas, Võrus. 30. Vigalas. Jöulu kiilis r Hiiekõnnus esmasp. pärast 2. Kr, tui. püha, 1. Abja Paluojal, Räpinas. 2, Saare vallas, Juurus, 2, Valgas, Tapal, Alajõel. 4. Rak veres 2 p. 6. Vihulas. 7.—8. Kallastel. 8 Viljan dis 2 p. 9. Aravetel. 10. Jüris, Sadalas, Mõisa külas, Kilingi Nõmmes. 11. Narvas 2 p. 12. Vänd ras, Järva-Jaanis, Kloostril, Martnas. 13. Pati Nur meotsal. 14. Antslas, Vasknarvas, Ninakülas. Ree del enne 16. dets. Põltsamaal. 15. Jõgeval, Kärd las, Võrus, Kohilas. 16. Türil. 17. Moisekatsis. Raplas. Kuu kolmanda nädala keskn. ja neljap, Pärnus. 18. Pööraveres, Soonistes, Paides. 19. Lehtses, Jõhvis 2 p. 20. Võõbsus, Tõrvas, Missos, Haapsalus, Märjsmaal. 21. Kuresaares, 22. Koe rus, Mustvees 2 p. 23. Sulaojal. 28. Valgas, Varnjal.
Vaja ainult teada! Õnnelikuks saate kõik vanad ja noored, sest pare mini ja odavamini kui kusagilt mujalt ostate igasugu spordi ja villa asju hääst materjalist, mis pori ja vihmale vastu pidavad Paale selle maitsekalt valitud moe- ja pudukaupe. T,ni tän. 23 (Majandusühisuse kõrval) Lugupidamisega
E. KRAIS. 33
MõSdud ja kaalud. Pikkusemõõdad. I.
Penikoorm.
1 geograafia penikoorm onljis ekvaatori kraadi 1
1 1 1 1 1 1 1 1 1
— 6,952 ehk 624|25 versta zzz 7,42 kilomeetert — 4 meripenikoorm merisõlm ehk meripenikoorm — 10 kabeltaud — 1 versta. 369 sülda — 1, 856 kilomeetert — 1|60 maavöö kraadi. Inglise penikoorm — 1,508 versta — 1,609 kilomeetert. Vene penikoorm — 7 versta — 7,468 kilomeetert. Soome penikoorm — 10,019 versta — 10,698 kilomeetert, Saksa penikoorm — 7,03 versta — 7,49 kilomeetert, Daani penikoorm — 7,06 versta — 7,54 kilomeetert. Rootsi penikoorm — 10,2 versta — 10,69 kilomeetert. Norra penikoorm — 10,59 versta — 11,59 kilomeetert. Austria penikoorm — 7,11 versta — 7,59 kilomeetert. Hollandi penikoorm — 5,21 versta — 5,56 kilomeetert. II. Meeter.
Protsentide väljaarvamise tabel. Protsendisumma väljaarvamiseks tuleb kapital aja (päevade arvu) peale kasvatada ja protsendijagajaga jagada. Selle juures tuleb arvestada; üks kuu — 30 päeva, üks aasta — 360 päeva. O jo H |0 C H |^ '
Näited: Kui suur on aastas protsendi summa 1000 krooni pealt, kui aastas 6-q malest, ? 1000 X 360 — 360,000 :6000 — 60 krooni. Kui suur on kuus protsendisumma 1000 krooni pealt kui aastas U# makstaks ? 1000 X 30 — 30.000 : 24,000 — 1| krooni. Poolikud ülejäägid tulevad täisarvuna lugeda. Näide: Kui suur on aastas protsendisumma 100 sendi pealt, kui aastas 61 % makstaks ? 360 X 100 — 36,000 : 5.538 — 7 senti. Kui suur on aastas protsendisumma 1000 kr. pealt, kui aastas 81 % makstaks ? 1000 X 360 — 360.000: 4.235 — 85 kr. 39
Väljamaa rahad. Eesti rahas (umbes)
Austria -— schilling —100 helleri -— kr. Belgia —- beiga — 100 santiimi — 99 Danzig -— gulden.................... — 99 Helveetsia (Schveits) — frank — — » —100 santiimi Hollandi — gulden — 100 cents 1 99 Inglise —- naelsterling — 20 sohil-linggut ä 12 penssi .... 18 99 Itaalia —- liira — 100 sentesimi — n Läti — latt — 100 santiimi . . . — 99 Leedu -- litt — 100 tsentu . . — » Norra —- kroon — 100 ööri . . 1 M Poola —- slott — 100 krossi . . — n Põhja-Ameerika Ühisriigid — dollar — 100 centi................ 3 99 Prantsuse — frank — 100 santiimi ■— n Rootsi -— kroon — 100 ööri . . 1 99 Saksa -- mark — 100 penni . . — » Soome ■— mark — 100 penni . — 99 Taani —- kroon — 100 ööri . . 1 99 Tshehho-Slovakkia — kroon . — ii — 99 Ungari — pengo — filleri . . Vene —- rubla — 100 kop. . . 1 99 tshervonets — 10 rubla 19 99 40
53 senti 52 99 73 99 73 51 21 20 72 37 — 42
99 99
99
u 99 99 99 99
75 15
99
—
99
89 10 —
11 66 94 40
11
99 n it 99 99 99 99
Rakwere adressid. Pangad. Eesti Pank, Rakwere osak.. Tallinna tän. 3, tel. 36. Linna Hoiu- ja Laenu-Kassa, Tallinna t 5, tel. 15. Pärnu Krediitpank, Rakwere osak.. Pikk t. 25, tel. 192. Rakwere Majaomanikkude Pank, Tallinna tän. 20, tel. 183. Rakwere Ühispank, Lai tän. 17, tel. 164. Tartu Pank, Rakwere osak.. Tallinna tän. 27, tel. 200. Wiru Pank, Pikk tän. 2, juhat. tel. 22, üldine tel. 109. Virumaa Ühispank, Pikk täa. 15, tel. 236,
Kinnttusseltfide agentuurid. A..s. „Eesti Lloid", esitaja A. Meos, Po-ti tän. 22. A. s. „Eesti Union", agentuur. Pikk tän. 15, tel. 236. A.-s. „Eesti Union", agentuur, Waksali tän. 5. A.-f. „Eesti Union", esitaja K. Leer, Pikk tän. 43-a. A.-s. „Eka", agentuur. Pikk tän. 25, tel. 192. A. s. „Polaris", agentuur Tartu panga juures. Tal linna tän. 27, tel. 200. A.-s. „Polaris", esitaja K. Winkler, Tallinna tän. 64. A«-s. „Turis", agentuur Majaomanikkude panga juures. Tallinna tän. 20, tel. 183. Eesti Omawakitsuste Kinnitus a.-s. „Om«“, agen tuur, Pikk tän. 2, tel. 109. Eesti Omawakitsuste Kinnitus a.-s. „Oma", agen tuur, Pikk tän. 15, tel. 236. Eesti Omawakitsuste Kinnitus a.«s. „Oma", agen tuur, Maawalitsus. Eesti Omawakitsuste Kinnitus a.-s. „Oma", agen tuur, Linnawalitsus, 41
Eesti Omawalitsuste Kinnitus a-s. „Oma", esitaja F. SLein, Tallinna tän. 16, tel. 181. Kindlustusselts „Eesti", agentuur. Lai tän. 17, tel. 164. Põhja Kinnitusselts, esitaja W. Kuldwere, Pikk t. 37, tel. 131. Rakwere Wastastikune Kinnitusselts, Tallinna tän. 5, tel. 15. KaAbandus. Apteek, linna. Pikk tän. 14, tel, 195. — „ Wiru maawalttsuse, Pikk tän. 15, tel. 6. Eesti Tarwitajateühisuste Keskühisus, Ralwere osak.. Lai tän. 19, tel. 196. Einelaud alkoholiga, Rakwere Käsitööliste Selts, Lai tän. 25, tel. 123 (waata kuul. kaane 1. lhk.j. Elektritarwete, jalgrataste ja nende osade kauplus, G. Uustalu, Laada tän. 6 (waata kuul. lhk. 11)._ Elektri- ja raadiotarwete ning jalgrattaari, G. Leetberg, Lai tän. 2. Grammofonide, raadio ja jalgratta kauplus, E. Nude, Pikk tän. 13, tel. 68. Hotel-restoraan Hansou, Maksalt tän. 24, tel. 206. — „ — „Nord", Pikk tän. 2, tel. 155. Inglis walmisriiete kauplus. Tallinna tän. 20. Iahitarwete kauplus, Z. Ellert, Tallinna tän. 16. Jalanõude kauplus, A. Grassmann, Pikk tän. 20 (waata kuul. lhk. 5). — „ — „ — Z. Kolts, Maksalt tän. 12. — „ — „ — A. Luurich, Maksalt tän. 6. — „ — „ — A. Paz, Tallinna tän. 19, „Anion", m tän. 24, tel. 177. Kaubamaja Zürgens ja Feldmann, Tallinna tän. 49, tel. 145. Kaubamaja 3. Puhk ja Pojad, Rakwere kontor, Laada tän. 27, tel. 105. 42
Kella- ja knllasepaäri, H. Mischel, Pikk tän. 7. — „ — „ — Leo Safro, Tallinna tän. 30. — „ — „ — W. Ushakow, Pikk tän. 5. Kella- ja kullasepa- ning jalgrattaari, Z. Aivik, Pikk tän. 53, tel. 269. Kirjutusmaterjali, paberi, koolitarwete ja Manguasjade kauplus „Edu", Tallinna tän. 7. Kirjutusmaterjali ja tapeedikauplus, Ewald Birkenfeldt. Lai tän. 17. Kiwiriistade kauplused, A. Nowikow, Pikk tän. 1 ja Tallinna tän. 46. Klaas- ja kiminõude ladu, Juri Oksenberg, Tallinna tän. 33. Kolouiaal- ja weinikauplus, O. Abel, Tallinna tän. 23, tel. 60. — „ — „ — 3. Hubel, Pikk tän. 39, tel. 24. Koloniaalkauplus, A. Busch, Pikk tän. 13, tel. 156. — „ — P. Erdmann, Tallinna tän. 24. „ — K. Kakit, Tallinna tän. 12. — „ — H. Lugenberg, Tallinna tän. 30, — „ — Ed. Rammulus, Tallinna tän. 34. — „ — Ed. Wiederkom, Pikk tän. 62. Koloniaalkauplus, mineraalwete tehas ja õlleladu, O. Pedriks, Pikk tän. 9, tel. 179. Kübaraäri, M Ellert, Tallinna tän. 16. — „ — Lugenberg, Tallinna tän. 30. — „ — A. Matiesen, Pikk tän. 22. — „ — E. Nihwer, Tallinna tän. 39. — „ —- S. Nurk, Pikk tän. 8 ja Turu kaubamaja 5. — „ — S. Rööpson, Pikk tän. 7. — „ — E. Wolkow, Tallinna tän. 12. Kübara- ja kullasepaari, H. Stahlberg, Tallinna t. 18. Lille- ja parjakauplus, A. Tenneberg, Pikk tän. 26, tel. 65. — „ — „ — H. Wiederkom, Pikk tän. 62. 43
Lille , pärja- ja mänguasjade kauplus, A. Ustaw, Tallinna tän. 35. Liha ja worstikanplus, P. Baumann, Rohuaia l 13, tel. 99. — „ — „ — M. Klopp, Waksali tän. 26 — „ — „ — K. Saksen, Tallinna tän. 62. Joh. Senkel, Lai tän. 18, iel. 138, Z. Tedre, Tallinna tän. 50. — „ — „ — M. Leimann, Waksali tän. 1. — „ — „ — Uustalu ja Saksin, Pikk t. 16. Lihakauplus ja worstitööStus „Produkt, Maksalt tän. 3, tel. 152. Masinatekauplus, Kr. Saar ja Ko., Tallinna tän. 13 (waata kuul. lhk. 1). Möõbliäri, Ed. Saukas, Tallinna tän. 6. Mööblikauplus, M. Oraw, Pikk tän 13. Mööblikauplus ja tööstus, J. Siil, Pikk tän. 62. Mööbli- ja mänguasjade kauplus, Roman Zürgens, Pikk tän. 11, tel. 247 (waata kuul. lhk. 56). Mööbli- ja antiikasjade müümine ja ostmine, K. HunniuS, Pikk tän. 17. Mütsi- ja karusnahkade kauplus, A. Golomb i Tar tust, Rakwere osak.. Tallinna tän. 25. Mütsikauplus ja Sööstus, M. Tiisel, Tallinna tän. 35. Mütsi- ja pndukauplus, A. Mikk, Tallinna tän. 34. Nahala u, Mennad Saar, Tallinna tän. 30-a (waata kuul. lhk. 13). . „ Rahakaupltts, S. Firk. Laada tän. 5, tel. 125. — n — K. Lewinson, Tallinna tän. 21. — „ — Paide, Tallinna tän. 27, postkontori wastu (waata kuul. lhk. 56). Naha-, nööri- ja hobuseriistude kauplus, N. Somelar. Laada tän. 1 (waata kuul. lhk. 13). Optikaäri, A. Amos, Pikk tän. 26. Pagariäri, K. Kingsepp, Pikk tän. 45. 44
Daaari ia kondiitriari, G. Baumwerk, Laada tän. 13. __ __ — 3, Danilow, Tallinna tän. 62. " — — H. Dorwald, Pikk tän. 54. H. Kool, Pikk tän. 16. Aug. Kuber, Waksali tän. 16. _ '' — „ — L. Matiesen, Tallinna tän. 21. ___ — „ — G. Remmelgas, Pikk tän. 1, " kl 260 (wt. kuul. lk. 21). __ — — G- Remmelgas, Tallinna 119 Tööstuse tän. nurk, tel. 261. __ — „ — H. Tammik, Tallinna tän. 23. Petrooleum, densiin, õlid ju autotarbed „Bultotuiftdf, Tallinna tän. 32, tel. 265. Petrooleumi ludu, E. Kreek ja E. Thomson, Roebü tän. 5, tel. 79, Piimaühing, Rakwere, Tiigi tän., tel. 242. — z/ — „Wlru", Kauba tän. 6, tel. 269. Pudukauplus, S. Tanksmäe. Tallinna tän. 9. — — A. Zlaff, Tallinna tän. 7, tel. 257, (wt. kuul. lhk. 5). __ z/ — B. Blumeneff, Tallinna tän. 36, tel. 287. Soodne ostukoht kaupmeestele. Pudu- ja moekauplus, E. Krais, Lai tän. 23 (waata kuul. lhk. 33). w Pudu-, moe- ja parfiimerriaari, S. Haukks, Tallmna tän. 20. PNdu- ja pefuari, N. Amberg, Tallinna tän. 25. Pudu- ja kirjutusmaterjali kauplus, R. Osias, Tallinna tän. 30. M Pudukauplus ja kudumise tööstus, Reiner, Tallinna tän, 10. __ _ — „ — Waademann, Pikk " " tän. 1. _ — „ — Martens, Pikk " tän. 5. 45
Põllumajanduse ja Tööstuse a.-s. „Estakla«d", Waksali tän. 32134, tel. 47 (tvaata kuul. lhk. 19). Põllumajandus tarwete kauplus, E. Lepikfaar, Lat tän. 29 (waata kuul. lhk. 9). Põllumajandus tarwete ja ehitusmaterjali kaup lus, Z. Klasmann, Tallinna tän. 36, tel. 224. Põllumeeste tarbeainete kauplus, F. Fählmann, Tallinna tän. 32. Põllutöömasinate, jalgrataste, koorelahutajate, õmblusmasinate ja põllumajandus tarwete kauplus, Zoh. Rosenberg, Laada tän. 25, tel. 162. Põllutööriistade ja masinate ladu, Anton Willberg, Waksali tän. 5, tel. 104 (teaata kuul. Ihk. 23). Raamatukauplus, Zoh Priimann, Pikk tän. 24. Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplus, Zoh Triefeldt. Pikk tän. 17. .. Rakwere Majanduse Ahisus, Lat tän 19, tel, 112. Rakwere Tarwitajate Ühisus, Pikk tän. 1. Rauakauplus, G. Limberg, Tallinna'tän. 22, tel. 224. — „ — Kr. Tatrik, Tallinna tän. 29, tel. 55. Restoraan wõõrastemaja „ Eestimaa", (end. Kuke), Waksali tän. 7, tel. 190. — „ — „Euroopa", Lai tän. 26, tel. 277. Restoraau „Wiru", Waksali tän. 1. Riidekauba ladu a. s. „Tekla", Pikk tän. 24, tel. 285, Riidekauplus, L. Hoff, Tallinna tän. 11. — „ — Z' Käsik, Lai tän. 4. — „ — K. Kruusenberg, Pikk ISn. 17, tel. 303. Riide- ja pudukauplus, W. Zwanow, Tallinna tän. 31. — „ — „ — F. Metz, Tallinna tän. 8, tel. 263. --„ — „ — P. Tingas, Tallinna tän. 33. — „ — „ — Tallinna tän. 24, tel. 276. Riide- ja raamatukauplus, Nikolai Erna, Tallinna tän. 14. 46
Riide $<* walmisriiete kauplus, Aleksander Zwanow, Tallinna t&n. 21, tel. 244. Riide ja õmblusmasinate ari, A. Koop, Pikk t. 22, tel. 270.
Rohukauplus, A. Feldmann, Pikk tän. 11. —
„
—
H. Lemberg, Tallinna tän. 22.
Rohu- ja würwikauplus, Haase ja Nhlaender, Pikk tän 3, tel. 230.
Saapakauplus, D. Blechmann, Tallinna tän. 34. — z, - 3. Hochin. Pikk tän. 16 (wt. kuul. lhk. 7), — —
zz „
— —
F Rogowsky, Tallinna tän. 28. Uhlberg, Pikk tän. 6. Saku õlleladu, Pikk tän. 9, tel. 286 (waata kuul. kaane 3. Ihk.). Seemnekauplus, Eesti Seemnewilja Ühisus, Lai tän 7. Söögisaal, E. Laas, Waksali tän. 4. Söögi- ja teewaja „Silwa", Lai tän. 11. Talurahwa kauplus, Zoh. Matson, Turu pl. 5. — zz — „ — O. Truuberg, Waksali tän. 8. — „ — „ — J. Uhlberg, Laada tän, 21. Tapeedi- ja segakauplus, Wold. Matson, Turu pl. 5. Valmisriiete kauplus, % Ehasan, Tallinna tän. 33, tel. 267. — — 3- Finberg, Pikk tän. 3 (ivaata kuul. lhk. 25).
Valmisriiete, mütsi- ja karusnahkade kauplus, B. Patow, Tallinna tän. 19, tel. 268.
Wilja ladu, jahud, kliid. Tallinna tän. 30-a, tel. 167. Võõrastemaja „Astoria", Jaama puiestee 11, tel. 61. _ — „ — ^Rakwere, Jaama puiestee 17. Õmblusmasinate kauplus „Singer", Lai tän. 7, tel. 293 (waata kuul. kaane 2. lh?.).
„rlhiskanbamaja, klawerite, grammofonide, plaa tide, raamatute, kirjutusmaterjali, reisitarwete, jalanõude jne. müük. Leo Erna, Tallinna tän. 24, tel. 276. 47
Turu kaubamaja kauplused: All. Rr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr.
1. 2.
3. 4. 5. 6. 7.
Liha- ja tvorstikauplus, J. Hansen. — „ — „ — Laissaar. — „ — „ — Saan Hansen. — „ — „ — D. Guseiv. — „ — „ — T. Tamm, — „ — „ — J. Kongi — „ — ir — A. Sander. Ülewal.
Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr Nr Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr.
1. 2.
3, 4. 5. 6. 7.
8. 11. 12. 14.
15. 16.
17. 18.
Saapakauplus, A. Luurich. Riidekauplus, M. Kaeramaa— — L. Willberg. — „ — M. Hermann. Moeäri, S. Nurk Riidekauplus, R. Paulus. Pudukauplus! M Sule. — „ — A. Moose. Saapakauplus, 3- Kirilow. Raamatukauplus, R. Pokk. Kiwinõude kauplus, 3 Riismann. Pudukauplus, A. Meeru. Riidekauplus, A. Übius. — , L. Lepp. Pudukauplus, P. Meilbaum.
Tööstus. Adra- ja wankritööstns, G. Harmipatk, Maksalt t. 20. Elektrotehnika ja raadio töökoda, ins. Maldmann, Tööstuse tän. 5, tel. 72 (mata kuul. kaane 2. lhk). Esimene Eesti kroomnahawabrik, Vaestemaja t. 13, Jalanõude kiirparandns-tõökoda. Härma tän. S (wt. kuul. lhk. 56).
ZnnkfetõSstns, W. Aetttk, Pikk tän. 20. — „ — „Central", oman. A. Iäger, Maksalt tän. 8. , . — „ — 3. Linbaum, Tallinna tän. 9, tel. 205. 48
Zuuksetöõstus, „Hhgiene", oman. H.
2ux, Maksalt tän. 12. — „ — K. ja A. Ianow, Tallinna tän. 7 (wt. kuul. lhk. 7). — „ Z. Kilm, Pikk tän. 6. — „ — A. Rein, Pikk tän. 1. — „ — Zoh. Palm, Tallinna tLn. 39. — „ — A. Sunns, Küti tän. 5 — „ — A. Sääsk, Maksalt tän. 17, tel. 232 (wt. kuul. khk. 17). Kellasepa töökoda, Z. Ässaftei, Tallinna tän. 41. — „ — A. Llk, Laada tän. 10, omas majas. — „ — A. Rose, Pikk tän. 17. Kella- ja kullasepa töökoda, K. Wichmann, Pikk f, 13. Korwitööstus, A. Omblik, Turu pl. 29. Köie- ja nööri VVstus, D. Grünberg, Saue tän. 3. Lauatõöstus, S Aistkowits ja Ko., Narwa tän 17, tel. 262. Limonadi tehas ja õlleladu, K. Sebald, Pikk tän. 24, tel. 157. Lina ja takuketrawise wabrik, Rakwere, tel, 130.
Lukusepa tööstus, jalgrataste üürimine ja paran dus, A. Peason, Maksalt tän. 11. Maaler!, lakeerimise ja klaafimise tööstus, J. Towbach, Tallinna tän. 11.
Maaler, Z. Kuulberg, Laada tän. 17. Masina, masina paranduse, raud- ja waskkatelsepa tööstus, A. Nei, Jaama Puiestee 11, tel. 61. Mehaanikatööstus, E. Aren, Lai tän. 3. Mehaarrik-lukusep, E. Laul, Pikk tän. 34. Mehaanikatööstus ja autogeeniline metallide kokkukeetwine, Z. Pikk, Tallinna tän. 25. Mehaaniline puutõõstus, treiali ja tisleri töö koda, Stein, Laada tän. 31, tel. 225. Metallitööstus, R. Allika, Jaama puiestee 27 (maata kuul. lhk. 17). 49
Metallitööstus, Z. Walter, Mü tLn. 14. Mööblitööstus, G. Zöe, Pikk tän. 28, tel 302. — —
„ „
— —
H. Nömberg, Tallinna tän. 56. Z. Puutmann, Tallinna tän. 39. Rahawabrik „Sakala", Narwa tän. 21, tel. 20. — „ — „Wiro", Narwa tän. 26, tel. 134.
Plekisepa, laskeriistade ja jalgratta parandustöökoda, M. Kleit-, Laada tän. 4. Plekisepatööstus ja katusekatmine, Z. Rosenberg, Lai tän. 14-a.
Plekisepatööstus, A. Steinberg, Laada tän. 20. Puusärgi tööstus, P. Nei, Tallinna tän. 41. Puutööstus, O. Ntedrichson, Pikk tän. 48, tel. 82. Paewapildi ja suurendustöõstus, Z Krtibi, Tallinna tän. 56.
Päewapildi, suurenduste ja raamimise tööstus, J. Kiiber, Tallinna tän. 7.
Põllutööriistade ja reformwoodite tööstus, A. Laur, Lai tän. 14-a.
Riidewärwimise tööstus, firma H. Stahl, Pikk tän. 31. __
__
__
K. Wöölmann, Posti t. 5-a (waata kuul. lhk. 56). Rätsep, G. Õunapuu, Waksali tän. 4, tel. 299 (waata kuul. lhk. 15). — „ — M. Markson, Roosi tän. 4. Rätsepatöökoda, K. Kärdi, Posti tän. 18. __ „ — E. Weinberg, Pikk tän. 21. Rätsepmeistri töötuba, P. Kask, Aleksandri tän. 38. Rätsepatöõstus, Z. Käsik, Lai tän. 4. — „ — G. Sallo, Waksali tän. 26. Rätsepaäri, P. Raja, Waksali tän. 15
Sadulsepa, pehmemööbli ja autopolstri tööstus, G. Meisner, Tallinna tän. 66. 50
Sepatõöstus, D. Lõhmus ja Pojad, Parkali tän. 7 (waata kuul. lhk. 5). — „ — Z. Pappel, Waksali tän. 23. — „ — 3* Puusep, Laada tän. 15. Sepa- ju tvankritööstus, H. Mölder, Rarwa tän. 7. — Z. Oksenberg, Tallinna t. 56158. Shokoladi- ja kowpwekitöüstus „Vittoria", Aleksandri tän. 14, tel. 98. Trükikoda, k.-ü. „Wirulane", Lai tän. 17, tel. 136. Tõllafepa tööstus, Z. Bachmann, Laada tän. 4. Wase- ja plekttööstus, A. Saukas, Pikk tän. 26. WiittraiuMise tööstus, A. Meilbaum, Laada tän. 35. WMsaapa tööstus, Z. Willo, Pikk tän. 7. Ähistrükikoda, Lai tän. 12, tel. 135. OmblusMaftnate parandus ja agent, Z. Tootsi, Tallinna tän. 54.
Terwishoir» ala. Arstid. Dr. Gerda Bürger, sise- ja naistehaigused. Pikk tän. 20, tel. 298, kõnet. kl. 9 -1 ja 4—7. Dr. A. Eberhardt^ sise- ja lastehaigused. Pikk tän. 16, tel. 69, kõnet. kl. 9-1 ja 4-6, pühap. kl. 11-1. Dr. T. Feimann, naha-, sugu- ja sisehaigujed. Laada tän. 4, kõnet, tl 9—1 ja 4—7. Dr. S. Golomb kõrwa-, kurgu- ja ninahaigused. Lai > tän. 9, tel. 64, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6. Dr. 3. Haho, (maakonnaarst), sisehaigused. Pikk tän. 30, tel. 44, kõnet. kl. 9—11 ja 4-5. Dr. W. Hildebrand, naiste-, sise- ja sünnitusabi. Pikk tän. 18, tel. 149, kõnet, tl 9-1 ja 3—5. Dr. Cd Hoffrnann, kirurgia ja sünnitusabi. Pikk tän. 58, tel. 56, kõnet. kl. 9—11 ja 4—5. Dr N. Krooni, sise- ja laste-, hamba- ja suuhaigused. Rohuaia tän. 9, tel. 297, kõnet. kl. 9—12 ja 4-6. 51
Dr. A. Kuldsepp, sile- ja lastehaigused, analüüsid, Pikk f4n. 14, kõnet, kl 9—12 ja |4—15. Dr. B. Melik—Muradsw, laste-, naiste- ja naha haigused, Tallinna tän. 22, tel. 252, kõnet- kl. 9—1 la 4—7. Dr. 3. Müller, sifehaigused, Maksalt tän. 32, tel. 266, kõnet. kl. 9-1 ja 5—6. Dr. W. 9lei, kirurgia. Lai (Äri. 18, tel. 51|16, kõnet. kk. 9—10 ja 3—5. Dr. W. Oja, (kooliarst), sise- ja sugrrhaigujed, Parkali tän. 7, tel. 197, kõnet. kl. 8—10 ja 3—*5. Dr. M. Serwann, silma- ja närwihaigused, elektri rawimise kabinett, (massaasb), rawimine hüpnoosiga. Tal linna tän. 24, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6 pühap. kl. 11—1. Dr. J. TiWas, sije- ja naistehaigused, röntgeni kiired, elektri rawi, Pikk tän. 39, tel. 7, kõnet. kl. 9—11 fa 5—7. Dr. E. lift, sise-, laste-, haawa-, naha-, kõrwa-, kurguja naistehaigused. Lai tän. 27, tel. 212, kõnet. kl. 9—12 ja 3—5. Dr. M. Wihmann, sünnitusabi, naiste- ja haawahaigused. Rohuaia tän. 19, tel. 300, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6. Dr. N. Wiren, (linnaarst), sisehaigused. Pikk tän. 44, Ui 101, kõnet. kl. 9—10 ja 3—5.
Hambaarstid. E. Ewald-Amberg, Tallinna tän. 25, tel. 275, kõnet. kl 9 -1 ja 4—7, kesknäd. ja reedel 11. 5—7. M. Zuurik-Gerberson. Tallinna tän. 8, tel. 233, kõnet. kl. 10—1 ja 4-5. H Soon-Kuldsepp, Pikk tän. 14, kõnet. kl. 9—1 ja 4-6. K. Tombach Osman, Pikk tän. 17, tel. 228, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6. F. Zlafs, Tallinna tän. 6, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6. 52
Ämmaemandad» R. Ajasta, Waksali tän. 27, tel. 290c L Kert-Zalak, Küti tän. 5. M. Kiisk, Tartu LSn., omas majas. F- Kukke. ämmaemand-masseerija, Pikk tän. 21. Pr. Kitth Normann, Tallinna tSn. 50, tel. 223. E. Tuling, Pikk tän. 23. G. Walk, Waksali tän. 8, tel. 211.
Masseerija. Leontine Müller, Tallinna tän. 11, kõnet. kl. 11—1. Haigemajad. Linna haigemaja. Tallinna tän. 44, tel. 102. Haigete wastuwõtmine igal ajal. Ambulantsis wastuwötmine kõikidel aladel kl. 11—1. Zuhat. dr. R. Wiren.
Rakwere erahaigemaja Aleksandri ja Rohuaia tän. nurgal, teles. 300. Wõetakfe wastu igal ajal:
Sünnitajaid, naiste -, fise- ja haawahaigeid. Õöpäewa maks 3—4 kr. Sidematerjali ja rohtude tasu eraldi tegeliku hinna järele.
Zuhat. dr. W. Wihmann. Laboratoorium. Dr. A. Eberhardt*i keemia-bakterioloogia labora toorium, Pikk tän. 16, tel. 69. Analüüside wastuwõtmine kl. 9—1 ja 4—6, pühap. kl. 11—1. 53
Kohtu ula. Wanrmtatud Ädwokaadid. Kr. Haho, Pikk tän. 30, kõnet. kl. 8—10 ja 3—5. EV. Hasfelblatt, Pikk tän. 15, tel. 184, kõnet. kl. 8-12 N. Jlttmf*,* Pikk tän. 13, tel. 146, kõnet. kl. 8-10, 3-5. M. Kutti, Pikk tän. 46, tel. 169, kõnet, igal ajal, kui kodus. A. Levs, Tallinna ISn. 12, tel. 208, kõnet. kl. 8-10, 3—5. W. Magi, Tallinna tän. 25, tel. 33, kõnet, igal ajal, kui kodus.
Wannutatud advokaatide abid. E. Federwann, Pikk tän. 22, tel. 270, kõnet. kl. 8—11 ja 3—6. W. Heiswald, Tallinna tän. 12, tel. 208, kõnet. kl. 8—10 ja 3-5. R. Knüpffer^ Pikk tän. 18, tel. 216, kõnet. kl. 4—6. N. Koolmann, Pikk tän. 46, tel. 169, kõnet, iga! ajal. kui kodus. Z. Kriisk, Pikk tän. 13, tel. 146, kõnet. kl. 8-10, 3—5. A Krooni, Rohuaia tän. 9, tel. 297, kõnet. kl. 8—10 ja 3—6. N. Kütt, Waksali tän. 29, tel. 226. A. Ssmann, Pikk tän. 17, tel. 228, kõnet. kl. 8—10 ta 4—6. P, Randrnets, Tallinna tän. 25, tel. 33, kõnet, igal ajal, kui kodus. J. Schneering, Pikk tän. 15, tel. 184, kõnet. kl. 9—12 ja 3—6. 3, Triefeldt, Tallinna tän. 24, tel. 259, kõnet. kl. 8—10 ja 3-5.
Adwokaat
Ed. Waldwann, Pikk tän. 27, tel. 178, kõnet. kl. 8—10 ja 3—5. 54
Et omandada parimat — — pange tähele firmat! Il
Leo Erna
i
reklaam — on odavad hinnad I 8k Müügil: klaverid, grammofonid, plaadid, raamatud, kirjutusmaterjal, reisi tarbed, jalanõud jne.
El
Rakveres, Tallinna tän. 24. Tel. 276.
55
Mööblikauplus
Roman järgens Rakvere, Pikk tän 11
Telef. 247.
Lutheri vabriku mööbli müük vabriku hinnaga.
K. Vöölmanni riidevärvimise tööstus. Rakveres, Posti tän. 5-a, omas majas. Värvib, vanutab, pressib ja pügab kangaid* Värvitakse kantud riideid. Töö kiire ja korralik
Töö eest täielik vastutus.
Raha hoiab kokka see ane ja lapsevanem,
kes
toob
oma
jalanõud parand
9,Kiirparandusse®4 Rakveres, Härma tän. 9, Töö kiirem ja hinnad odavamad, kui mujal.
56
mi Tähelepanu !
Nahatarvitajad 1
m
Tähelepanu 1
Itinill fii Tallinna tän. nr. 27,
postkontori vastas
ostate kõik nahakaubad kõige soodsamalt. Kaubad alati värsked ja hinnad ajakohased. Kaupmeestele ja kingsepadele vabriku hindadega.
12223 (J
I
ii
3
CU=Li
Saku õlleladu soovitab oma
õlut ja mõdu tuntud võistlemata headuses. W Saada igalpool! S
Kontor, Rakveres, Pikk tän. 9, tel. 286.
O^SB
§
ee
Uhispiimatalitustele soovitan suures väljavalikus: Weetorusid Toru ühendused Kraanid Ventiilid Kaevupumbad Tsilindrid Tendrid Põhjaventiilid Torud, mustad ja tsingitud. Hinnad kõige odavamad Eestis.
VaataEsimene Eesti kinnituse selts
„EEKS“
Valga osakon...Esimene Eesti kinnituse selts
„EEKS“ Valga osakond Valga Pangas
LLKS
2-1866
KALENDER 1929 AASTAKS.
Esimese Eesti kinnituse selts „EERS" Valga osakonna kirjastus.
Kõige paremaid
pollutöömasinaid ja riistu,
„musta kuke“ märgiga ja
loomajõusööte muretseb põllumeestele
E.T. K. — Eesti Tarvitajale Keskühisus Peakontor: Tallinn, Lai tän. 39/41. Harukontor: Valgas, Vabaduse tän. I.
Suur kaubaläbimüük ja üle 10-aastane äriühendus otse tehastega sise- ja väljamaal võimaldavad ETK-le osta ja müüa kaupa kõige soodsamalt. Müük sünnib kõigi majandus- ja tarvitajate ühingute kaudu.
====== Moeäri ====== =
AUG. PEHME
Valgas, Kesk tän. 15/17.Kõige suurem ja täielikum sellekohane äri Valgamaal.§
X kübarad ja mütsid. | KARUSNAHAD.8 Meester. ja naister.
Villased kujutud kaubad ja lõngad.§
—Jalanõud _| „ESTOKING", „UNION" vabrikutest ja oma tööstusest alati uuemates värvides ja moodides.
(
Kummi kalossid ja botikud.&
Pulma ja leeripäeva ehted.* Kõik moe ja pudukaubad suurel ja väiksel arvul.-
Grammofonid ja plaadid
ilmakuulsatest „Columbia", „His Masters-Voice", „Odeon", „Majestrola" ja teistest vabrikutest.(
Soovitab kõigesuuremas valikus väljamaa ja kodumaa riietest maitserikkalt uuemate fassongide järele valmistatud
Naisterahvastele :
suve-wtalve mantleid. Meesterahvastele:
KÕIGE VANEM JA SUUREM X
J VALMISRIIETE. MEESTE-JA NAISTERAHVA
ülikondi, palituid, jopesid, vihma- NÖTSI-j» PESUKAUPLUS 3 mantleid, pükse, pesu ja tööriideid. 1 VALGAS on Kõige suurem väljavalik karusnahku. -x=----1-2 Suur ladu meester. mütse ja kaabusid iga aas esk TÄN 19. taaja jaoks, uuemates fassongides. Hinnad võistlemata odavad!
A.S1OMKA
2
eestikeelsed plaadid. Hind Kr. 3.Aleksander Arder, Estonia ooperi bariton. 8710 Kaks grenadeeri (R. Schumann). Metsa teel (A. Kapp). 8711 Kallis Mari. Kas tunned maad. Aleksander Arder ja meeskvartett. 8712 Ants oli väike saunamees. Kui see laul meil kords lä’eb. 8713 Väike postimees. Metsa läksid sa. Arnold Vismann, Estonia ooperi tenor. 8714 Nadiiri aaria oop. „Pärliotsijad" (G Bizet). Neiule (seadn. J. Aavik) 8715 Äikse eel (H. Meri). Maria, Mari (Di Capua). 8716 Miks sa nutad, lillekene (R. Tobias). Kannel (J. Simm). Konstantin Savi, Estonia opereti tenor-bariton 8722 Jlu (Pflüger) Mu süda, rända sa. 8723 Armastus (Hildach). Poissmehe laul. Olga Torokoff-Tiedeberg, Estonia ooperi sopran. 8724 Laisad neiud (N Goldschmidt). Neiu laul (E. Meyer-Helmund). 8725 Üks pisar veereb vaikselt (M. Lüdig). Hällilaul (A. Lemba). 8726 Üks ainus kord (K. Türnpu). Ma elan (O. Merikanto). Tallinna Meestelaulu Selts, juhatab prof. A. Topman. 8701 Mu armas isamaa (K. Türnpu). Kõik taevad laulvad (L.v Bethoven). 8702 Kaunimad laulud (F. Saebelmann). Rõõmsad muusikandid. 8703 Mu Eestimaa (K. Türnpu). Süda tuksub (K. Türnpu). Estonia Muusika Osakonna Segakoor, juhatab prof. J. Aavik. 8704 Isamaa mälestus (K. A. Hermann). Priiuse hommik (K. Türnpu). 8705 Troost (K. Türnpu). Veel kaitse, kange Kalev (M. Hermann). 8706 Tuljak (M. Hermann). Koit (M. Lüdig). Tallinna Rahvaülikoolide Seltsi segakoor, juhat. T. Vettik. 8707 Mullu (J. Krohn). Peidutamine (A Törnudd). 8708 Lindude laul (M. Saar). Lemmelaul (T. Vettik). 8709 Hällilaul (T. Vettik). Kas tunned maad (T. Vettik). Marta Runge, Estonia ooperi sopraan, Konstantin Savi, Esto nia opereti tenor-bariton, The Murphy Bandi saatel. 8729 Viise operettidest, 1 ja II osa (seadn. V. Compe). 8730 Viise operettidest, III ja IV osa (seadn. V. Compe). Felix Moor, draama näitleja, ja Hugo Laur, Estonia draama näitleja. 8718 Mõndasugust (Märt ja Pärt). Kahes osas. 8720 Seda ja teist (0 Luts). Kahes osas. 8721 Tark isand (0 Luts). Kahes osas. Felix Moor, draama näitleja ja Tallinna ringhäälingu kõneleja. 8717 Härra K. M. Uhhuu oli haige (0. Luts). Kahes osas. Hugo Laur, Estonia draama näitleja. 8719 Pearu matusekõne (Tammsaare „Tõde ja õigus“). Kahes osas. Hugo Schüts, viiul. 8731 Pulma lust (seadn. Hurstinen). Üksinda (Kappel-Hurstinen). The Murphy Band, tantsuorkester Estonia valgest saalist. 8727 Kaera Jaan (seadn. V. Compe). Lauluga. Mälestus (V. Compe). Foxtrott eestikeelse lauluga.
Ainuesindaja: Kaubamaja Ä-s. Karl Lembero Tallinn, Viru 3. 3
X/XOCOO VOX Rohu- värvi kauplus 0. Kruus 1 Valgas, Vabaduse tän. 30.-
Kõiki muid aineid kosmeetika ja parfümeeria alalt.
)) Maalritele: Värvid pulbris, värnits, õlivärvid, õlilakid ( • igas väärtuses, tärpentiin, liim, kriit ning pintsleid imitm. headuses j. n. e.( xMAAMAANAEMAE Rx
Villa- la valltööstus J. Schein Valgas, Uus tänav Nr. 14. Võtab villu kraasimiseks, ketramiseks Ja korrutamiseks vastu. Ostab kodumaa villu. Ajakohaste masinate ja vilunud meistrite tõttu on töö kiire, võistlemata headuses ja väga kokkuhoidlik.
Hinnad mõõdukad. Räbalatööstus võtab kõiksugused koetud kaltsud, nagu: va nad sukad, kampsonid jne. ümbertöötamiseks villaseks vatiks ja lõngaks vastu.
Müüb kõiksuguseid lõngu, inglis villa ning villa- Ja puuvilla vatti. Oma villa ümbertöötamisel võib igaüks juures olla. 4
Wiili Wabrik Tallinn, Wana Posti t. 11 Kõnetraat 12-78
on ainuke täielik ja uute tehniliste abinõudega töötaw wiilitööstus Ees tis. Meie wiilitööstus on juba 50 aastat Ees tis töötanud ja oma tööga üldist rahulole mist ja kiitust ärateeninud. Ladus on meil suur wäljawalik igasuguseid oma ja wäljamaa uusi wille ja raspleid.
Sealsamas wanade wiilide ja rasplite ülesraiumine ja wahetamine uute wastu.
K/m.
KARLUUDAL TALLINN, Pikk tän. 36, telefon 24-84.
Väljamaa esitus.
Viin ja õlu.
Esimene Eesti kinnituse selts
EEKS
on kõige vanem ja jõukam kinnituse selts Eestis. Asutatud 1866. aastal. Kindel vastutus. Odavad maksud. 5
Kultuur - Joh. Meisteri
raamatu-, kirjutusmaterjali- ja tapeetide kauplus.
Valgas, Kesk tän. 27.
Soovitan pühade kingiluseks: Kirja mapesid (portfelle). ‘
Kirjutusnõusid.
Rahataskuid. Kirjapabereid ilukarpides ju mapedes. Lillevaase portselaanist, kristallist, klaasist j.n.e. Reisikohvreid mitmesuguses suuruses. Kujusid prongsist, portselaanist. Lõhnaõlisid, lõhnaseepe j. n.e.
Lastele:
mänguasju, pildiraamatuid j. n. e. suures valikus.
Jõulupuu ehteid — väga suures valikus. Säraküünlaid, jõulupuu küünlaid ja küünlajalgu. Piltpostkaarte jõuluks, uueksaastaks ja teisi üksikult ja hulgaviisi.
Alati ladus: suur valik igasugu kirjutusmater jali, konto- ja protokolliraamatuid j. n. e. Kõige austusega
Aasta-ajad. Kewade algab 21. märtsil. Suwi algab 21. juunil. Sügis algab 23. septembril, Talw algab 22. detsembril.
Päikese- ja kuu-warjutused. 1929. a. on 2 päikesewarjutust, kuuwarjutusi ei ole.
1. Täieline päikesewarjutus 9. mail — maakera lõuna- ja ida poolel. Ei ole meil nähtaw. 2. Ringkujuline päikesewarjutus 1. nowembril. Nähtaw Atlandi ookeanil, Lääne-Aafrikas ja India ookeanil. Ei ole meil nähtaw.
Pühade ja puhkepäewade nimekiri 1929. a. 1. Uusaasta (1. jaan.). 7. Maipüha (1. mail). 2. Kolmekuninga p. (6. jaan ). 8. Taewaminemise p. (9. mail). 3. Eesti Wabariigi iseseiswuse p. 9. Suwiste pühad (19 —21. mail). (24 weebr.). 10. Jaani päew (24 juunil). 4. Palwe päew (20. weebr.). 11. Jõulu pühad (25.—27. dets.). 5. Suur Reede (29. märtsil). 6. Kr. Ulest. p. (31. märtsil, 1. ja 2. apr.).
1. 2. 3. 4.
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: Suurel laupäewal (30. aprillil). Suwiste pühade laupäewal (18. mail). Jõulu laupäewal (24 dets.). Wanal aastal (31. dets.).
Uueks aastaks. 1929. aastaga algab Esimene Eesti kinnituse selts „Eeks" oma 63-dat tegevuse aastat Mööduva versta posti juures peatudes ja uue eluaasta lävele astudes tuleb tagasi vaadata senise töö peale, et võtta tarkust tulevikuks. Üle on elatud palju raskeid aegu ning nähtud mit med valitsused. Hulk on elus olnud vintsutusi ja tee küllalt konarline, kuid välja on tuldud kõigist karasta tult ning tugevnenult. Esimese Eesti kinnituse selts „Eeks’i“ tekkimine sai alguse kahest tähtsamast sündmusest, millede kuul dused juba aegsasti meeled liikvele pani, ja need on: Balti raudtee ehitus ja uus kogukonna seadus, mis va bastas Eesti talupoja mõisniku alt. Need sündmused andsivad hoogu ja võimaluse majade arvu kasvami sele. Mõisatööline, tüdinenud kubja kärkimisest, samuti aidamees, puusepp ehk muu käsitööline, kellel kotipõhja mõni rublakene kogunud, asus linna ja ehitas ise omale peavarju — maja. Majade arvu rohkenemisega tekkis ka mõte kinnituse seltsi asutada, mis teostus 1866. a. Juba algusest peale on selts väljaläinud oma liigetekinnitajate huvide seisukohast. Ikka ja alati on selts sammunud õiglast rada, mille tõttu ta ka suure poole hoiu osaliseks on saanud, ning seltsi ümber arvukas kinnitajate pere kogunud. Sama teed püüab selts ka edaspidi kindlalt käia, parandades vääratusi, mis mõni kord töös ja tegevuses ettetulnud. Uut tegevuse aastat algades, soovime kõigile seltsi liigetele-kinnitajatele, seltsi sõpradele ning poolehoid jatele 8 head ja õnnerikast uutaastat!
Esimene Eesti kinnituse selts „EEKS" Walga osakond.
kui ühistegeline ettevõte ei aja taga kasusid. — Tema siht on oma liikmete-kinnitajate varanduslise seisukorra kindlustamine võimalikult soodsatel tingi mistel.
Uueaasta hommikul viib peremees rõõmutundes igale loo male matitäie leiba. Täielik on peremehe rõõm siis, kui hooned, loomad ja igasugune varandus on kinnitatud Esimeses Eesti kinni tuse selts „EEKS‘is". Osakond Valga Pangas, Valga, Vabaduse tn. nr. 6. 10
Põllumees põline-rikas, kui eemaldab hädad ja õnnetused. Kinnitage oma varandus Esimeses Eesti kinnituse selts „E E K S‘is". „EEKS“ on kõige vanem ja jõukam ülemaaline Eesti ühis tegeline kinnituse selts. Asutatud 1866. aastal. Osakond Valga Pangas, Valga, Vabaduse tn. nr. 6. 11
„EERS" kinnitab: Elu, kapitali, kaasavara. pensiooni, matmise raha
Kinnitustingimused kõige paremad ja preemiad kõige õig lasemad. Kapitalid iile 30 miljoni sendi. Soliidne edasikinnitus väljamaal ja siseriigis.
Õige paast on siis, kui mõni sent kõrvale panna, et muret seda elukinnituse poliis. Tuleviku õnn on perekonna heakäekäik. Kinnitage oma ja perekonnaliigete elu Esimeses testi kinnituse seltsis „F eks". 12
Kurva aprilli saab õnnetuse korral, kellel varandus kinnita mata. Õnnetus ei hüüa tulles. Kõige kasulikum on kinnitada Esimeses Eesti kinnituse seltsis. FEUC® on kõige vanem ja jõukam kinnituse selts Eestis. Asuta,LLID tud 1866. a. Kindel vastutus. Odavad maksud. 13
Esimene Eesti kinnituse selts „EEKS" kinnitab: a) kõiksugu hooneid ja muud varandust, kaupa ning põllusaadusi — tule ja pikseõnnetase vastu; b) koduloomi — õnnetuste, haiguste ja varguste vastu; c) igasugust varandust, kaupa ja muid väärtusi — murdvarguste vastu; d)vaateaknaid ja peegli klaase — purunemise ning pragunemise vastu; e) elu ja kapitaali.
Enne, kui karja välja lasete, kinnitage loomad haiguste ja õnnetuste vastu. Loomade pusklemine toob tihtipeale õnnetusi. 14
ar 11 12 - 13 7 magaja p. = 14 D: • 15 16 Peetri-Paawli € 17
Jaani p.
Ilmad lähevad päev-päevalt kuumemaks ja pikne sagedamaks. Kinnitage oma varandus ja elu Esimeses Eesti kinnituse seltsis „EEKS‘is". FEKC on kõige vanem ja C kindlam kinnituse selts Eestis.
Tagavara kapitalid üle 30.000.000 sendi. Peakontor Tallinnas, Lai.tän. 1 (omas majas). Kõnetr. 785.
Osakond VALGA PANGAS Valgas, Vabaduse tän. 6. Kõnetraat 36.
Kõik õnnetused ja hädad on teelt kõrvaldatud, kui ettemõeldult tegutseda. Parem karta, kui kahetseda, ütleb vanasõna. Kahju ei kannata see, kes omad heinakuhjad tulevastu kinnitab „EEKS" kuulub Eesti Ühis tegeliste kinnitusseltside kont serni, kelle ühine vastutus ulatab sadadesse miljonitesse.
Ecimono Focti"'*'colfe FE7C6 kinnitab: tuleõnnetuse Luitele LOSII SCIIJ ,LLAS vastu hooneid ja vailaswara. Kinnitustingimused ja maksumäärad soodsamad kui ühelgi teisel kinnitusseltsil. Seltsil on oma kapitali üle 30 miljoni sendi. Täiendav kindlustus suurimates väljamaa seltsides. 16
................... a) kõiksugu hooneid ja muud varandust, kaupa ning põllusaadusi — tule ja pikseõnnetuse vastu; b) koduloomi — õnnetuste, hai guste ja varguste vastu; c) igasugust varandust, kaupa ja muid väärtusi — murdvar guste vastu; d) vaateaknaid ja peegli klaase — purunemise ning pragunemise vastu; e) elu ja kapitaali.
Rukkid lõigatud ja rehepeks algab. Enne kui kuivatuse ahju tuli teha, tulevad hooned ja vili kinnitada. 17
Ööd lähevad pimedaks ja vargused tihedamaks. Kinnitage oma varandus varguse vastu. Kinnitusi võtavad vastu ja annavad nõu: Esi mene Eesti kinnituse seits „EEKS", asut. 1866. Peakontor, Tallin, Lai t. 1 omas majas. Osakonnad: Valga, Valga Pank, Vabaduse t. 6, Tartu, Suur Turg 3, Petseri, Uspenie tän. 7. Esitajad ja agendid igal pool linnades ja maal. 18
homse varna. Leiba hoitakse homseks aga mitte tööd. — ----- ■ * ...... * On kinnitus veel uuendamata, siis tehke seda kohe täna. Kõige kasulikum FEUC‘iq“ on kinnitada 9LLAD 10
Esimene Eesti kinnituse selts „EERS" on kõige va nem ja jõukam kinnituse selts Eestis. Asutatud 1866. a. Kindel vastutus. Odavad maksud. 19
Juba vili koristud, salved kuhjal täidetud. Rõõmus põllumehe meel, kõnnib äri akna eel. Paremaks reklaamiks ärimehele on hästi väljasäetud aken. Ärimehed! Kõige soodsamad tingimised vaate akna klaaside kinnitamiseks on Esimesel Eesti kinnituse seltsil „EEKS‘il". Osakond: VALGA PANGAS, Valgas Vabaduse tän. 6. 20
Tere Toomas! Tere Tõnu, kuidas elad? Kurbe sõnu! kuuled kulla sõber paha, talu põles maani maha. Järele ei jäänud notti, nüüd ma kannan kerjakotti. Kinnitage oma varandus ja elu Esimeses Eesti kinnituse seltsis „EEKS‘is‘,s
FEKS 011 kõige vanem ja kindLLAN lam kinnituse selts Eestis.
Seltsil on oma kapitali üle 30 miljoni sendi. Täiendav kindlustus suurimates väljamaa seltsides. FFKS kuulub Eesti Ühistegeliste kinnitusseltside kontserni, kelle LLAO ühine vastutus ulatab sadadesse miljonitesse. 21
Kodumaa laadad. Tähendus: Laupäeval, pühapäeval ja pühadel laata ei peeta, vaid järgneval äripäeval. Laadad jaanuari kuus : 2. Krüüdneri Pusul. 7. Haimre v. Võrus. 9. Kikevere kihelk., Kapu v. 10 Suure-Jaani al. 12. Koeru al. 15. Jõgeva mõisas. Laekveres. Pärsamaa k., Võlupe laadapl. 17 Kolovere v. 20. Misso vallam. juures 22. Türi al. Imavere v. end. Paia kõrtsi j. 23. Haapsalus. Valgas 2 p. Rasina kõrtsi j. 24. Jõelehtmes. Paides. 30. Nissi alevis. Laadad veebruari kuus: 1. Massu v. Roela kõrtsi juures. 2. Rapla al. Pornuse v, Lenhofil. Kilingi-Nõmmel. Kallaste alevis. 3. Maasi v. Jõgeva al. Veltsa v. 4. Võrus. 5 Õisus, Alliku vallas, Tõrva linnas 2 p 6. Oru v. 8. Elva al. Narvas. 9. Saare v., hob. posti j. 10. Raasiku valiam. j. Räpina vallam j. Keina v. Sooniste v. Antsla al. Rakveres. 11. Põltsamaa 1. 12 Tapa 1. 14 Tamsalu r.-j. j. 15. Lähtru v. Paldiskis. 16. Viljandis 8 p. 17. Haiba poe juures, Kernu v. 18. Ninakülas. Tartus 19. Paides. 20. Kose külas, Ravila v. Kurava poe juures,' Varbola v. Vasknarvas. Misso vallam j. 21. Valgas 2 pv Muhu-Suure vallam. j. 22 Mustvee al. 25 Lihula al. Võrus 8 p. 26. Võõbsus. 28. Tagavere karjamaal, Maasi v. Viljandis. Pärnus esi mesel kesknäd. ja neljap. Audrus reedel enne Vastlapäeva. Viljandis neljapäeval pärast lihavõtte pühi. Laadad märtsi kuus : 1 Jõgeval. Keava r.-j. j. Piirsalu v. Kärdla al 2 Nabala asund. 3 Jõhvis. 4. Kiviloos. Võhma al. 5. Kirblas. Metskülas, Leisi v. Simunas 8 Iisaku mõisas. Antslas. Uue mõisa v. 9. Viru-Jakobis. Hageri alevis Metsalaugu külas. 10. Kõos. Haapsalus. Puhjas Valgjärve vallas. Suurejõel. Paatsalu v. Laeva v. 12. Hellamaal. Ardu külas. Võrus. 13. Amblas. Puurmanni asund. 14. Mustjala vallam. j. Mõisaküla al. Käsukonna mõisas. Reedel enne 15. märtsi Põltsamaa 1. Kodijärve vallas. Vaimastverel. 15. Raplas. 16. Rannakülas, Maasi v. Rannu vallam. j. 18. Järva-Jaanis. Keilas. Kastnas. Kallaste al. Sangaste kirikukõrtsi j. Viru-Nigula kiriku juur. 20. Jüri kiriku j., Rae v. Türi al. Märjamaa v. Kuresaares. Avinurmel. Sadala külas. Misso vallam. j. 21. Leevil, Pindi v. Väike-Ulilas. 22. Albu vallam j. Petseris. 23. Valgas 2 p. Leisi alevis. Kavastu v. 24. Laekveres. Mõra mõisas. 25. Voldi mõisas. 26 Puunal, Vihter palu v. Vahastus. Rutikvere asund. Vana-Prangli mõisas. Sulbi al. 28. Kasepere poe j., Kloostri v. Paides. Kellamäe kõrtsi j., KaarmaSuur v. Valguta mõisas. 31. Mustvees. Laadad aprilli kuus : 1. Juurus. 2. Alajõel. Antsla alevis. Puskarus. 5. Harku v. 6. Taebla v. 8. Vaivara mõisas. Tamsalus. Pärsamaa v. Kastre-Võnnu v. 9. Elvas. 10. Saue v., Roopaka asund. Sooniste v Lona vallam. juur. Võlla-Kihlepas. 11. Pati-Nurmeotsal. 12. Kikeveres. Jõgeval, Kolovere v. Võrus. 13. Kärdla v. Torgu v. 14. Ninakülas. Vastse-Kuuste v. Hummuli-Soel. 15. Sara vallam. j. Tapa linnas. Kihelkonna alevis. Kuusalu alevis. 16. Voltveti-Keremal. 17 Palivere v. Karula vallam. juures. 18. Mustla alevis Rahukülas. Koeru alevis. Vigala vallas. 19. Kilingi-Nõmmel. Tartus. Kadrinas.
22
Luutsniku mõisas. 20. Alavere vallam. juures. Lihula al. Kuresaares. Misso v. 21. Väike-Maarjas. 23. Kuimetsa vallas. Orajõe v. Võrus. Krabi v. Sauga v Raadi v. Keilas. 24. Amblas. Vastseliinas. Esnas. 25. Märjamaal. Varblas. Kõiguste kõrtsi j. Koonga v. Kabala vallas. Kanepi alevis. Peri vallas. 26. Moisekatsi vallam j Jõgeva alevis. Petseris. Laatre-Tsirgulinnas. Kohilas. Suure Jaani alevis. Narvas. 27 Saare v. 28. Krüüdneri v. Rakveres. Käru r.-jaama j. AbjaPaluojal. 29. Valgas 2 p. Lullikatku külas. Kärsa külas. Liival. 30. Kärgu alevis. Vastse-Nõo m. Haanja m. Palamuse kül. Nissi al. Laadad mai kuus: 2. Tõrvas. Mõnistes. Räpinas Vändras. Päri mõisa j. Alamustil Roelas. 3. Kavastus. Kareperes Krabi vallam. j. Otepää al. Anija v. Oru v. Lelle-Hiiekõnnus. Uuemõisa v. 4. Taheva vallam. j. 5. Haapsalus. Velise v. Pala v. Saaluse vlm. j. 6. Järvakandis. 7. Mõisakülas. Lohusuu v. Põlvas. 8. Valgejõel. Roosikul. 9. Kernu v. Häädemeestel. Uue-Antslas. 10 Kuivajõel. Petseris Uduveres. Põltsamaal. Priipalus, Kuigatsi v. Vana-Roosas. Rõngu alevis. 11. Reola mõisas Missos. Leisi riietelaat 7 päeva. 12. Antsla al. Võrus. Kudina v. Patastel. Õisu jaama j. 14. Holstres Karilatsi v. 15 Kolga-Jaani alevis. Kuresaares. 16. Paides. 18. Sangaste kirikukõrtsi j. 20. Selis, Tõstamaal. Missos. 22. Võõbsus. 23. Valgas. Mätja külas Saaremaal. 24. Koerus. 31. Pärnus esimesel kesknädalal ja neljapäeval. Laadad juuni kuus : 1. Rasina v. Sulbi al. 2. Türi alevis. 5. Viljandis. 8. Rapla al. 9 Antsla al. 10. Petseris. Hageri al. 12. Paides. 13 Voltveti-Keremal 14. Lootvina mõisas. 15. Märja maal. 16. Tapal. 18. Kilingi-Nõmmel. 20. Järva-Jaanis Nissi alevis. Mustvees. Põltsamaa 1. Patküla-Pikasillal. Missos. Kaarma-Suure val lam. hoovis riiete laat 10 pv. 21. Võrus. 26. Rakveres. Tamsalu r.-j juures. Vihulas. Viljandis. Piirsalu v. Urisaare külas, Laiksaare vallas. 29. Tahkurannas. Laadad juuli kuus : 1. Valgas 2 pv. Haapsalus. Vana-Karistes. 3. Viitina kõrtsi j. Paides. 4. Tartus. 7. Petseris. 8 Taage pera vallam. j. 10. Mustla alevis. 12. Mõisakülas. 15. Karksi-Nuias. 18. Tõrva linnas. 20 Misso vlm. j. 23. Kuresaares riiete laat kuni 5. aug. 24. Võrus. Pärnus esimesel kesknäd. ja neljap. Laadad augusti kuus : 1. Paides. 2. Pärnus 3 nädalat. 3. Elvas. 7. Holstres. 10. Kuresaares. 12. Vana-Võidus. 15. Tuha laanes. Koerus 16. Martna v. 18. Loodil. 20 Valgutas. Misso vallam. j. 21. Laiksaare v. Kallaste al. 2 pv. 22. Pati-Nurmeotsal. 23. Valgas 2 pv. 25. Võrus. Narva-Jõesuus. 26 Paides. Mõisakülas. 28 Rakveres. Petseris. 29. Tõrvas 2 p. 30. Antsla al. 31. Helme mõisas. Häädemeestel. Suurejõel.
Laadad septembri kuus : 1. Suure-Kõpu v. Kaarma-Suure mõisas. 2. Suure-Jaanis. Kaarli vallam. j. 3. Selis. Karula Väherul. 5. Viljandis Sauga v. 6. Vastsemõisas. Vastse-Nõos. Võõbsus. 7. Hummuli-Soel. Tamsalu r.-j. juures. Võlla-Kihlepas. Vana-Karistes. 8. Kihelkonna al. Olustveres. Pornuse-Lenhofil. 9. Puiatu mõisas. 10. Tapa linnas. Krabi vallam. j. Hellamaal. Kilingi-Nõmmel. Kärst23
nas. Rutikveres. Puhjas. 11. Lelle-Hiiekõnnus. 12. Kadrinas. Vii lina kõrtsi j. Türi linnas. Tagavere külas. Laeva V. Mehikoormas. 13. Valgas 2 p. Iisaku mõisas. Kolga-Jaanis. 14. Õisus. Kuresaares. Nina-külas. Viitinas. 15. Tammistes. Abja-Paluojal. Saulepis. Jõgeval. Kohilas. 16. Rõngu al. 17. Uduveres. Uusna mõisas. Rä pinas. Kambja v., Liival. 18. Alavere vallam. j. Kaarepera Pikkjär vel. Sangaste kiriku j. 19. Kalli külas. Kärgu al. Mustvee alevis 20. Vigalas. Sulbi al. Misso vallam. j. 21. Vahastus. Pärsamaa v. Taheva vallam. j. Võlupe kõrtsi j. Orajõe-Kablis. Rõuges. 22. Tõsta maa v. 23. Järvakandis. Paides. Keinas. Sürgavere mõisas. Tartus. Holdre mõisas. 24. Kirblas. Võrus. Priipalus 25. Paatsalus. Loona v. Maasi v. Võlla-Kihlepas. Antsla alevis. Vana-Suislepas. 26. Tal linnas hobuste laat 3 pv. Pöraveres. Taebla v. 27. Põlvas. Kuusalu al. 28. Tori al. V.-Põltsamaa v. Kuresaares. 29. Varbolas. Amblas. Roela v. Haapsalus. Karksi-Nuias. Kirepis. Kuimetsa v. 30. Haan jas. Leisi v., Metskülas. Laadad oktoobri kuus: 1. Tudolinna vallam. j. Audrus. Keava r.-j. lähedal, Kehtna v. Pärimõisa j., Vaikna v. Liival. Oru v. Levala k Rasina v. 2. Tõrvas 2 p. Märjamaal. Mõisakülas Nabala as. Torma jaama j. 3. Vändras Kavastu-Koosal. Laanemetsa vallam. j. Lindoral. 4. Kuivajõel. Kadrinas. Paldiskis. Viitina kõrtsi j. Vana-Kuuste v. Rõuge-Sännal. Narvas. 5. Lihulas. Kabala y. 6 Jõhvis. Tapal Kaarma-Suure mõisas. Kudina-Patastel 7. Vil jandis. Hageris. 8 Pukas. Velise v. Mustjala mõisas. Vaimastveres 9. Kikevere k., Kapu v. 10. Valgas 2 p Valgejõel. Lüganuse kiriku j, Püssi v. Hiiu-Suuremõisa v. Imavere v., Paia kõrtsi j. Lohusuu külas. 11. Torgu vallam j. Riidaja vallam. j. 12. Leisi al. Keilas. Kuremäel. Kelbaste külas. Tartus. Vastseliinas. 13. Simunas, Salia külas. Kärla v. Võrus. 14. Vana-Tännasilma v. Kilingi-Nõmmel. Massu v. Albu vallam j. Kanepi al Petseris. 15. Raplas Rakveres 3 p. Rannus. Palamuse külas, Kuremäe v. Avinurmes. Saru v. 16 Lootvina mõisas. Muhu-Suure v. Karula vallam. juur 17. Anija vallam j. Kolovere v. Koonga v. Otepää alevis. 18. Väike-Maarjas. Metsalaugu külas. Kuresaares. Suure-Jaanis. Võõbsus. Antslas. 19. Jõelehtmes. Mustla al. Rogosi vallam. juures. Põlgaste-Puskarus. Uue-Antsla v. Kõlleste-Tillel. 20. Misso v. Vana-Roosa v. 21. Koeru al. Puunal, Vihterpalu vallas. Haapsalus Kastre-Võnnus. Saaluses. 22. Kärgula-Sulbi al 23. Kloostri v., Kasepere poe j. Kõo mõisas. Vasula-Rojasillal. Moisekatsis. 24. Tsirgulinnas Krootusel, Kõlleste v. 25. Sooniste v. Maasi v., Rannakülas. Tsooru-Roosikul. 26. Võrus. 27. Laekveres. Simunas. Saare hobuseposti jaama j. 28. Petseris. Taagepera Alal. Järva-Jaanis. Voltveti-Keremal. Pikknurme külas. Kuresaares. Krüüdneri-Pusul. Misso vallas. 29 Ahja-Kärsal. TormaLullikatkul. 31. Sindi Lodja kõrtsi juures. Mõnistes. Pärnus esimesel kesknädalal ja neljapäeval. Laadad novembri kuus: 1. Harkus. Pärsama v. Viru-Jakobi kiriku j. 2. Paides Suurejõel. Mõra mõisas. Pala-Kodaverel. 4. Nissis. 5. S -Kambja as. Antsla al. 6 Kaarepere-Kassinurmel. Rõuge Ala kõrtsi j. 7. Valgas 2 p. Udernas. 8. Palivere v. 10 Sauel. Jõgeva m. 11. Viljandis. Võrus. Laura-Stolbovas 12. Karilatsis. 24
Kuresaares. Ardu külas. Vahimaa külas. 14. Tartus. Käru r.-j. juur. 15. Uuemõisa v. Põltsamaal. 17. Haiba poe j., Kernu v. 20 Pindi Leevil. Piirsalu v. Misso v Kuusalu al. 21. Tamsalu raudteejaam j. 23. Paides. Mustvee al. 25. Raasikul. Türil. 26. Pati-Nurmeotsal. Tamsalus Valgjärve v. 27. V.-Nigula kiriku j. Amblas. 28. Keilas. Voltveti-Hallikukivil. 29. Võrus. Kootova v. 30. Vigala v. Laadad detsembri kuus: 1. Tapa 1. Räpinas. Abja-Paluojal. 2 Juuru al Saare v. 3. Valgas 2 p. Alajõel. 4. Rakveres. 5. Amblas 6. Vihulas. 7. Kallastes. 8. Viljandis. 10. Jüri kiriku juures Rae v. Killingi-Nõmmel. Mõisakülas. Sadala külas. 12. JärvaJaanis. Martna v Vändras. Koerus 13. Pati-Nurmeotsal Narvas. 14 Nina külas. Antslas. 15. Kohila v. Kärdla al. Jõgeva al. Võrus. 16. Türi linnas. 17. Moisekatsi v. Rapla al. 18. Paides. Sooniste v. Pööraveres 19. Jõhvis. 20. Tõrvas 2 p Vasknarvas. Haapsalus. Märjamaal. Misso v Võõbsu al. 22. Mustvees. 23. Krüüdneri-Sulaojal. 28. Valgas. Kavastu v., Varnja külas. Pärnus kolmanda nädala kesknädalal ja neljapäeval. Lille-Hiiekõnnus esmaspäeval pärast 2. Kristuse tulemise püha. Põltsamaa 1. reedel enne 16. detsembrit.
Kuulaatasid peetakse: Petseris, iga kuu 1. ja 15 päeval. Rootova vallas, iga kuu 5. päeval. Laura alevis, iga kuu 10. ja 25. päeval. Irboska raudteejaama juures, iga kuu 20. päeval. Vana-Irboska alevis, iga kuu 4. ja 21. päeval. Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus, nimelt: pü hapäeval peale 1. ja 15. kuupäeva.
Mõnede sündmuste nimestik. Sakslased tulevad Eestimaale ....................................1208 Tallinna linna ehitamine .............................................1219 Eesti rahvas kaotab priiuse ........................................ 1227 Eestlaste viimane katse endid vabastada . . . . 1343 Rootsi valitsus Eestis 1561 ja Liivis . ...................... 1629 Vene valitsus Eestis ................................................. : 1710 Eesti rahvas saab priiks ............................... 1816 ja 1819 Esimesed priinimed Eestis ........................................ 1822 Valdade omavalitsus algab ........................................ 1866 Esimene Eesti laulupidu ............................................ 1869 Vene vabaduse manifest ............................................ 1905 Esimene Veneriigi volikogu ........................................ 1906 Ilmasõja algus .............................................................. 1914 25
Eesti Vabariigi algus......................................................1918 Eesti vabadussõda ......................................................1918 Eesti Asutav Kogu ...................................................... 1919 Eesti võit Balti Landesvehri üle ............................... 1919 Eesti-Vene rahu . . . . . . . ...........................1920 Eesti Wabariigi de jure tunnistamine liitl. poolt . 1921 Eesti Vabariik võetakse Rahvaste-liitu vastu . . 1921
Õnnetu juhuse läbi võib mõne minutiga varandus, mis aastate kestvusel raske vaevaga kogutud, hävineda. Tuleõnnetuse läbi võib inimene oma viimase varanduse-raasu kaotada. Sarnase kaotuse vastu on varanduse omanik kindlusta tud, kui ta oma varanduse ära kinnitab Esimese Eesti kinnituse selts EEKS‘is. Eeks, kui ühistegeline ette võte ei aja taga kasusid vaid seltsi siht on oma liikmete-kinnitajate varanduslise seisukorra kindlustamine kinnituse läbi võimalikult sootsatel tindimistel, ja õnne tuse puhul korralik ning kiire kahjutasumine. Seda võimaldab seltsile ka tema jõukus, suur põhikapitaal, edasikinnitamine suuremates ja jõukamates väljamaa seltsides ning kinnitajate rohkus. EEKS kuu lub ka Eesti Ühistegeliste kinnitusseltside kontserni, kelle ühine vastutus ulatab sadadesse miljonitesse. Väidet, et EEKS’i vastutuskapitaalid suurematena osutuvad, kui ühelgi teisel kodumaa kinnituse seltsil, kinnitab ühe statistiku uuem tabel, kus on ülesloetud kinnitus seltside vastutuskapitaalid, milledest EERS‘i oma kõige suurem on. Nii oli see juba varem, rääkimata praegusest ajast. Aasta aastalt kasvab ning laieneb seltsi tegevus ja tõuseb poolehoidjate, liigete arv. Järjekindlalt suurenevad seltsi põhi- ja tagavara kapitaalid, mille läbi ka kahjude tasumine Esimeses Eesti kinnituse seltsis ikka kiire ja korralik on olnud ja saab seda ka alati olema. Nõnda ei ole mitte tühine uhkustamine, kui EEKS kuulutab, et ta kõige vanem, jõukam ning kindlam kin nituse selts Eestis on, ja et kõige kasulikum on va randuse omanikule kinnitada Esimeses Eesti kinnituse .26
seltsis EEKS. Pealegi on iga EEK S’is kinnitaja ka täieõigusline seltsi liige ning seltsi varanduse ja kapitaalide valitseja ja kaasomanik. Sellepärast kinnitage omad varandused ja elu Esimeses Eesti kinnituse seltsis EEKS ja soovitage seda ka oma tuttavatele ja naab ritele.
Esimesel Eesti kinnituse seltsil
EEKS on praegusel ajal olemas kõik tarvilikumad kinnituse alad kindlate edasikinnitustega suuremates väljamaa kinnitus seltsides.
EEKS kinnitab: a) kõiksugu hooneid ja muud varandust, kaupa ning põllusaadusi — tule ja pikseõnnetuse vastu; b) koduloomi — õnnetuste, haiguste ja varguste vastu; c) igasugust varandust, kaupa ja muid väär tusi — murdvarguste vastu; d) vaateaknaid ja peegli klaase — purunemise ning pragunemise vastu; e) elu ja kapitaali.
Igaüks teab, et elu, kapitali, pensiooni ja matmisraha kinnitus — on vanem kinnitusala. Juba enne meie ajaarvamist olid vanas Rooma riigis ühistegelised kinnitusühingud. Nad kinnitasid kapitali teatud elujuhusel väljamaksmiseks, nagu: orja vabakslaskmise, sõduri või ametniku teisele teenistuskohale üleviimise puhul, abiraha lesele ja las tele ning matmisraha. Elukinnitamine ei ole mitte õnnemäng, vaid vastas tikkune toetus, tõsine varanduse kogumine. Kui selle juures arvesse võtta et ameeriklased, rikkaim rahvas ilmas, kõige rohkem elukinnituse peale rõhku panevad, siis on igaühel tõsisel inimesel selge, et tema kohuseks 27
on clu, kapitali, kaasavara, pensiooni ja matmisraha kinnitada ja seda teha kõige vanemas ja kindlamas ühistegelises kinnitusseltsis Eestis
Esimeses Eesli Kinnituse Seltsis „EEKS“. Asut. 1866. a.
Rahva püüdeks olgu võimalikult laialdane elu, ka pitali, kaasavara, pensiooni ja matmisraha kinnitamine, et kultuurrahvastega sammu pidada ja puudust ning viletsust vanemas eas eemale peletada, või lapse kin nitamisega temale võimalust anda täisealiseks saamisel oma kodu loomiseks. Nagu alguses tähendatud, on just ühistegeline elu, kapitali, kaasvara, pensiooni ja matmisraha kinnita mine kõige vanem ja kulude suhtes kõige õiglasem. Pärastpoole juurdetulnud aktsiaseltsid on seda kinnitusala hakanud tarvitama rikastamis allikana, dividentide hankimiseks aktsionääridele. Kas selle juures kin nitajate kapitalid ebakindlatesse ettevõtetesse ei või sattuda, selle jätame lugejate otsustada. Elukinnitusega annab kinnitaja oma surma kor ral võimaluse lesel, lastel, sugulastel või sõpradel ela mist jätkata ilma suuremasse kitsikusse sattumata. Kapitaali kinnitaja kogub veel oma elupäevil tea tud tähtajal suurema summa et vanaduses paremat elu järge maitsta, või mõnda kindlat soovi täide viia. Kaasavara kinnitamisel teeb kinnitaja lastele teatud vanadusse jõudmisel headmeelt ja rõõmu kingitusega. Näiteks: leeritamisel, ülikooli või keskkooli lõpetamisel ehk abiellumise korral kaasavara andes. Majandusline kitsikus sunnib küll paljuid tagasi hoidlikkusele ja elukinnitus Eestis areneb võrdlemisi visalt. Kuid vanasõna ütleb: Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest. Sellepärast siis — ainult mõni kord väikene kokkuhoid, ja elukinnituse maks ongi tasutud ning tulevik kindlustatud. 28
Valga juht. Üldtarvilikud asutused. Linnavalitsus, S.-Sepa täu., tel. 8. Valga maavalitsus, Lai tän. 19, tel. 2. Valga jaoskonna politsei komissar, Vabaduse tän. 6, tel. 10. Tõrva jaoskonna politsei komissar, Tõrvas, tel. 3. Valga maksuamet, Aia tän. 16, tel. 49. Valga tolliamet, Valga jaamas, tel. 50. VIII aktsiisiringkonna Valga jaoskond, Aia tän. 16, tel. 19. Valga I jaoskonna rahukohtunik, „Säde" majas, tel. 39. Valga II jaoskonna rahukohtunik, „Säde" majas, tel- 39. Valga jaoskonna kohtuuurija, „Säde" majas, tel. 39. Kohtupriistav, S.-Sepa tän. 10, tel. 144 Vaestelaste kohus, linnavalitsuses, tel. 8. Kriminaalpolitsei, Vabaduse tän. 6, tel. 11. Valga vangimaja, Riia tän 9, tel 46. Kaitsepolitsei, Turu tän. 3, tel. 29. Piirivalve, S.-Sepa tän 21, tel 83. Hobuste postijaam, Härrade tän 12, tel. 16. Läti konsul, Puiestee tän 5 a, tel 121. Valga postkontor, Kesk tän 22, tel. 17. Pritsimaja, Puiestee tän., tel. 66. Tapamaja, Pikk tän, tel. 67. Linna lugemislaud, Kesk tän. 22, III korral. > Üldhaigekassa, Aia tän. 9, tel. 79. Avalikud telefoni kõnepunktid. Valga telefoni keskjaam, Kesk tän. 22. Valga raudteejaama telegraafis.
Valga teatrid. „Säde", Vabaduse tän. 6. Valga Seltskondline ühing (Läti selts), Kesk tän. 10. Valga kinod.
Tulekahju teadaandmise punktid. A. Vibo, Kungla tän. 30. Koorits, Kuperjanovi tän., tel. 56. Krevald, Tartu tän., tel. 75. Linna hobusetall, Vabaduse tän., tel. 73. Tapamaja, Pikk tän., tel. 67. Laar, Mesipuu tän., tel. 110. III algkool, Lembitu tän., tel. 74. Sakala pataljon, Kuperjanovi tän., ühendus sõjaväe keskj. kaudu. Uibopuu, Härrade tän., tel. 85. Dr. Müllerson, Vabaduse tän. 68. 29
11. M. Schames, Riia tän. 25. 12. Sakala jalaväe rügement. 13. J. Lepik, Turu tän. 2. Haigemaja. Linna haigemaja — Puiestee tän. 6. Juhataja Dr. Müllerson.
Valga hoolekandeasutused. Vanadekodu — V.-Mäe tän. 2. Lastevarjupaik ja lasteaed — Poska tän. 23. Lasteaed — Raudteelaste kodu. Valga notar. Tuul, H. — Vabaduse tän. 6; vastuv. 9—3, tel. 53.
Maamõõtja. Oskar Luik, kontor Vabaduse tän. 6, III kord, erakorter Kesk tän. 7. Valga rahaasutused. Eesti Pank, Valga osakond — Aia tän 16, tel. 18. Valga Pank — Vabaduse tän. 6, telef. 36. Eestimaa Tööstus-Kaubandus Pank, Valga osak. — Kesk t. 15/17, tel. 55. Valga Laenu- ja hoiukassa — Kesk tän. 15/17, tel. 55. Valga Ühispank — Kesk tän. 19, tel. 59. Valga linna koolid. I linna algkool — Kesk tän 3. II „ „ — Kuperjanovi tän.53 a. III „ , — Lembitu tän., tel. 74. IV » läti „ — Vee tän. 1. V „ vene „ — Uus tän 27. VI „ » — Kungla tän. 23. Juudi algkool — Poska tän. Saksa algkool — Riia tän. 5. Eesti tütarlaste gümnaasium — Vabaduse tän. 13, tel. 24. Eesti poeglaste gümnaasium — Kuperjanovi tän. 8, tel. 140. Vene eragümnaasium — Uus tän. 27. Läti tihis humanitaargümnaasium — Vee tän. 1. Linna tööstuskool — Puiestee tän 4, tel. 57. E. Birkenthali käsitöökool — Kesk tän. 1. Muusikakool — Vabaduse tän. 6. Valga advokaadid. Õsso, E, vann, adv., Kesk tän 15/17, tel. 116. Villa, T, vannutatud advokaadi abi, Kesk tän. 15/17, tel. 33. Lillioja, E , vann, adv abi, Vabaduse tän. 6. Laurits, M., vann adv abi, Kesk tän 27. Õsso. L, vann, adv abi, Kesk tän 15/17, tel. 116. Valter, G, vann. adv. abi, Jaani tän. 1. Martinson, Joh, vann adv abi, Vabaduse tän. 22. Peri, J., eraadvokaat, Kesk tän. 31. 30
Valga arstid. Brodovsky, M., Vabaduse tän. 5. Gens, E., naist., 1. s h — Jaani tän. 1. Gross. E , sise- ja suguhaig. — kooliarst — Vabaduse tän. 35, tel. 81. Hein ichsen, A, naiste- ja siseh. — Kungla tän. 7. Kohler, H, silmahaig. — Jaani tän. 1. Lipkovski-Pärsimägi, Lai tän 16. Müllerson, J, sisem. ja suguhaig. — Vabad, tän. 26, tel. 68. Linnaarst. Panov, P., s h. — Raudtee ambulants Polikovsky, S, s. h, bakteriol., röntgeni kabinett — Kuperjanovit. 10, telefon 103. Polikovsky, Jenny, naistehaig — Kuperjanovi tän. 10. Suija, A, silmaarst — Vabaduse tän 36, tel. 118. Sõrra, E., Kesk tän. 18. Tamberg, A, laste- ja siseh. — Kuperjanovi t. 3, tel. 89. Maakonna arst. Reimer, Arthur — 2. soomusrongide rügement.
Loomaarstid. Morel, Adam, maakonna loomaarst — Kuperjanovi tän. 3, tel. 15. Niggol, Joh, linna loomaarst — Pikk tän, tapamajas, tel. 67. Schmidt, A. — Tartu tän , Räni talu, tel. 76.
Hambaarstid. Goerts, J., Kuperjanovi t. 10, tel. 104. | Schein, Rosa, Vabaduse tän. 22. Goerts, R, Kuperjanovi tän. 10. | Slomka, Zilla, Kesk tän. 4. Karolin, M, Kesk tän 27. Schein, Ella, Vabaduse tän. 20. Ruus, KeAntsov-Hinno, H., Jaani tän. 1. Rääbis-Kihno, E., Vabaduse tän. 32. Ämmaemandad. Hapkoff, M, Vaksali puiestee 15. Kukrus, J., Vaksali puiestee 15. Hanson, M., Kungla tän. 10 Lambur, E., Kitsas tän 1. Hinson, E., Kungla tän. 17—9. Dünter, A., Lai tän 16—4. Kalnin, M, Mesipuu tän. 6. Roots, A, Vabaduse tän. 46. Kerson, E., Kungla tän. 3. Schamajev, V., Aia tän. 9.
Masseerija. Ruga, Jaan, Kungla tän. 7. Dr. Dr. Dr. Dr Dr. Dr. Dr. Dr Dr. Dr.
A. T. R. A. K. N. K. H. D. V.
Valgamaa arstid. Tamberg, maaarst, Valgas, Kuperjanovi tän. 3. Bergmann, Helme jaoskonna arst, Tõrvas Õunap, Hargla jaoskonna arst, Taheva Kallil. Raska, Karula jaoskonna arst, Karula kiriku juures. Rauch, Sangaste jaoskonna arst, Sangaste kiriku juures. Hoven, Tõrvas. Boening, Leebikus. Saks, Pukas. Golubjatnikov, Sangaste-Tsirgulinnas. Grossthal, Karula apteek.
31
Hambaarstid. L. Laas-Reisenbuk, Tõrvas. E. Reefschläger-Märtson, Sangaste-Parvel.
Ärid. I ja II järgu äritunnistusega töötavad kaubanduslised ettevõtted. Apteegid: Pärt, Karl — Kesk tän. 27. Sõrmus, Henn — Vabaduse tän. 26.
Autode ja autoosade kpl.: Kivi, Eduard — Kuperjanovi tän. 28. Ekspeditioni ärid: Valga Pank, eksped. osakond. A/s. Valga õlletehas. Oskar Stude, komisjon ja transport kontor — Maleva tän. 1. Rupner, Gustav — Poska tän. 13. Sarkan, Agnes — Valga vaksal. Elektro-mehaanika ärid: Pael, Adolf — Kesk tän. 12. Silbereisen, Aleksander — Vabaduse tän 4. Jalanõude kauplused: Pantalon, Jaan — Kesk tän. 23. Põder, Johannes — Kesk tän. 20. „Union" — A. Kõomägi — Vabaduse tän. 25.
Kinod:
„Apollo" — Kungla tän. 4. „Jlmarine" — Kesk tän. 33. Koloniaal- ja talurahva kauplused: Eesti Tarvitajate Ühisuste Keskühisus — Vabaduse tän. 1. Grünthal, Oskar — Vabaduse tän. 32. Kikkas, Theofil pärijad — Kesk tän. 23. P. 0. Maeritz ja J. Pihap — Jaani tän. 5/7.
32
Puhk ja Pojad — Vabaduse tän. 32. J. A. Põder, Poeg ja Mittri — Kesk tän. 14. Põllumeeste Ühisus „Koit“ — Kesk tän. 20-a. Komisjoni äri: Trauss, Vilhelm — Kesk tän. 20-a. Kuld- ja hõbeasjade ning kellade kauplused? Kein, Karl — Kesk tän 18. Krahv, Julius, Kesk tän. 14. Ritson, Oskar — Kesk tän. 21. Zimbrot, Avdi — Vabaduse tän. 25. Mütsi kauplus: Usatenko, Leonid — Kesk tän. 11. Naha kauplused: Saral, Viktor — Vabaduse tän. 6. Viikman, Evald — Vabaduse tän. 14. Pudu- ja mooduasjade kauplused: Berman, Kitti — Vabaduse tän. 24. Pehme, August — Kesk tän. 15/17. Päev, Marie — Vabaduse tän. 19. Rehmann, Lilli — Kesk tän. 9. Rotberg, Olga — Vabaduse tän. 36. Rästas, Hendrik, Vabaduse tän. 6. Sanderson, Anna — Vabaduse tän. 23. Sepp, Jeremei — Vabaduse tän. 6. Sööt, Richard — Vabaduse tän. 12. Vender, Bruno — V.- Sepa tän. 2. Põllutöömasinate kauplus: Tamm, Jaan — Riia tän. 10/12. Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplused: Lepik, Jakob ja Olga — Vabaduse tän. 5. Meister, Johannes — Kesk tän. 27. Suur, Arnold — Vabaduse tän. 26. Restoraanid: „Säde“ selts — Vabaduse tän. 6. Valgamaa Küti salk — Kesk tän. 18. Valga seltskondlik ühing — Kesk tän. 10. Amos, Karl — Vabaduse tän. 37. Evert, Märt — Riia tän. 3. Murri, Hans — Vabaduse tän. 31. Sihan, August — Vabaduse 38. Stellmacher, Jakob — Kesk tän. 33. Virkov, Julie — Kesk tän. 29. Riide kauplused: Bell, Haim — Kesk tän. 12. Friedmann, Zilla — Kesk tän. 4. Neumann, Voldemar — Kesk tän. 15/17. Rauchmann, Hirsch — Kesk tän. 11. Teitelbaum, Isak — Vabaduse tän. 14. 33
Rohu kauplused: Haynberg, Simon — Kesk tän. 21. Jürisson, Johannes — Vabaduse tän. 6. Kruus, Osvald — Vabaduse tän. 30. Sega kauplused: Kark, August — Vabaduse tän. 32. Karolin, Andres — Vabaduse tän. 34. Lillipuu, Kadri — Vabaduse tän. 12. Neuland, Alfred — Vabaduse tän. 6. Saretok, Paul — Kesk tän. 15. Vallas, Alfred — Vabaduse tän. 27. Valmisriiete- ja mütside kauplus: Slomka, Anna — Kesk tän. 19. Viinakauplus: Valga linnavalitsus — Riia tän. 10. Võerasfemajad: „Commerts" — Gulbe, August — Kesk tän. 21. „Europa" — Krõlov, Marie — Vaksali puiestee 13. „Liivimaa" — Virkov, Julie — Kesk tän. 29. „Petrograd" — Mahlberg, Karl — Kesk tän. 18. „Room" — Amos, Karl — Vabaduse tän. 37. Õllelaod: Silbergleich, Hans — Kesk tän. 27.4 A/s. Tederson ja Ko. — Kesk tän. 11. A/s. Valga õlletehas — Herrade tän. 11/13. Õlle kauplus: Kõivumägi, Jaan — Pikk tän. 31. Õmblusmasinad: Singeri õmblusmasinate ühisus — Vabaduse tän. 5.
Tööstuslised ettevõtted: Elektri jaam — Valga linnavalitsus — Naha tän. 3. V järk tööstus: Valga likööri ja napsi vabrik — A/s. Valga õlletehas — Herrade t. 11/13. Trüki- ja köitmisekoda — J. ja 0. Lepik — Vabaduse tän. 5. „ „ „ — Ed. Zimmermann — Kesk tän. 27. VI järk tööstus: Telliskivi ja katusekivi tehas — Meyer, John ja Jessionovski, Stefan — Valli tän. 41. VII järk tööstus: Vesiveski — Tiltin, Johanna — Riia tän. 20. Villatööstus — Schein, Jossel — Uus tän. 14. Lauavabrik — Gross, Märt — Pikk tän. 7. Õmblustööstus — Neuland, Berta — Vabaduse tän. 34. Seebivabrik „Viktoria" — Sachs, David ja Jakobson, Leo — Riiat. 15. Puu- ja rauatööstus ning sõiduabinõude tehas — Kivi, Eduard — Kuperjanovi tän. 51. 34
Posti tariif. Posti-telegraafi tariifi Nr. 34 I jagu, Post. Sisemaa lised
§1. Kirjad: Saatemaks (kaaluraha) kirja esimese 20 grammi pealt......................................................................... iga järgmise 20 gr või selle osa pealt .................. Kirja raskuse ülemmäär 2 kg, kirja mõõdete ülemmäär 45 sm X 45 sm X 45 sm või torukujulistel — 75 sm pikkus ja 10 sm läbimõõde.
§ 2. Postkaardid: Saatemaks hariliku (üksiku) kaardi pealt . . . . vastusega kaardi pealt ................................ .... Kaust mitte suurem kui 15 sm X 10,5 sm ja mitte vähem kui 10 sm X 7 sm.
§3. Ristpaelasaadetised (äripaberid, kauba proovid, trükitooted): Saatemaks saadetise iga 50 gr pealt....................... alammäär äripaberite eest ..................................... alammäär kaubaproovide eest ................................ Trükitoodete ja äripaberite raskuse ülemmäär 2 kg, kaust 45 sm X 45 sm X 45 sm või torukujulistel — 75 sm X 10 sm. Trükitoodetena ük sikult saadetavate köidete kaal võib tõusta kuni 3 kg. Kaubaproovide raskuse ülemmäär 500 gr, kausta mõõdete ülemmäär 45 sm X 20 sm X 10 sm, või torukujulistel — 45 sm X 15 sm. Sisemaal ja läbikäimises välismaadega alanda takse trükitoodete postitariifi 500/0 võrra väljaand jate poolt saadetavate ajalehtede, perioodiliste väljaannete ja raamatute (välja arvatud kõiksugu kuulutused ja reklaam), samuti teaduslikkude asu tuste vahel vahetatavate kirjanduslikkude ja tea duslikkude väljaannete pealt. See tariifialandus on maksev välismaalises läbikäimises ainult nende maadega, kus sarnane 500/0-line tariifialandus ka maksma on pandud.
Reljeeftrükitooted pimedate kirjaga: saatemaks saadetise iga 1000 gr pealt .................. Mõõdete ülemmäärad nagu teistel trükitoodetel, raskuse ülemmäär 3 kg.
Läti ja Leedu ga va hetata vad
Välismaa lised
Senti Senti Senti
10 5
10 5
20 12
5 10
5 10
24
2 10 5
2 10 5
4 20 8
2
2
4
35
Sisemaalised
§ 4. Tähtsaadetised (registreeritakse postilevõtmisel ja saatja saab soovikorral kviitungi; saadetise kaotsiminekul maksab post kahjutasu). Kirjad, postkaardid ja ristpaelsaadetised: peale §§ 1, 2, 3 näidatud saatemaksu (kaaluraha) võetakse iga saadetise pealt tähitusmaksu. . . § 5. Juuremaksuga kirjaposti saadetised: Ilma markideta kui ka puudulikult margistatud liht- ja tähtsaadetiste eest nõutakse puuduvad postimaksud adressaadilt kahekordses suuruses, kuid mitte vähem kui ......................................
§ 6. Väärtkirjad: Saatemaks (kaaluraha) ja tähitusmaks võetakse väärtkirjade pealt ning peale selle võetakse kinnitusmaks avaldatud summa iga 10.000 sendi või selle osa pealt sise maal kui ka saatmisel Lätisse ja Leedusse . . kinnitusmaks avaldatud summa iga 300 kuldfrangi või selle osa pealt saatmisel välismaale — välja arvatud Läti ja Leedu . . . . ................... Väärtuse avaldamise ülemmäär: sisemaalistel kinniselt postileantavatel väärtkirjadel 1000.000 snt. ja postileandmisel ette näida tud sisuga väärtkirjadel — piiramata; välismaalistel — eritariifi järgi. § 7. Postpakid: Saatemaks (kaaluraha): paki pealt raskusega kuni 1 kg ...................................................................... 1—5 kg .................................................................... üle 5 kg iga 5 kg või selle osa pealt .................. Peale selle sisemaaliste harilikkude (s. o. ilma väärtuse avaldamiseta) pakkide pealt tähitus maks (§ 4) ............................................................ Kinnitusmaks väärtpakkide eest (sisu väärtuse avaldamisega mitte kõrgemalt kui sisu tõelik väärtus ja sisu ärkinnitamisega avaldatud summa suuruses) ............................................................ ning kinnitusmaks Eesti Panga ja ta osakondade vaheliste sisemaaliste sularaha pakkide eest 1/10 0/0 väärtuse summast. 36
Läti ja Leedu ga va hetata vad
Välismaa lised
Senti Senti Senti
10
10
20
5
5
8
nagu täl litud kir ade eest
20
20
40
—
50 100 100
10
— ■
j
Erit ariifi jä rgi
—
—
nagi . väärtki rjade kinn itusmaks (§ 6)
Sisemaalised
Sisemaaliste pakkide mõõdete ülemmäärad: paki ühegi külje mõõde ei tohi ulatada üle poolteise meetri ning paki pikkuse ja suurima ümber mõõte summa ei tohi ulatada üle 3 meetri, ümbermõõde võetud mingis teises suunas peale pikkuse suuna. Sisemaalise paki raskuse ülemmäär 30 kg, väärtpaki väärtuse ülemmäär — 500.000 senti, Eesti Panga ja ta osakondade sisemaaliste rahapakkide väärtuse ülemmäär — piiramata. Välismaaliste pakkide mõõted ning raskuse ja avaldatava väärtuse ülemmäärad — välismaa liste postpakkide tariifi järele. Iga välismaalise väärtpaki pealt saatelisamaks . . § 8.
Läti ia Leedu ga va hetata vad
Välismaalised
Senti Senti Senti
40
Pitseerimismaks:
Postisaadetiste pitseerimise eest postiasutuse la kiga iga saadetise pealt.....................................
15
15
15
10
20
20
§ 8a. Saadetiste täiendavad taksid: Liht (tähitamata) kirjapostisaadetises raha või kallisasjade ilmsikstulekul, ja kui saadetist ei ole võimalik tagasi anda saatjale, võetakse adressaadilt ja tagasisaatmise korral saatjalt tähitusmaksu neljakordses suuruses. Kui avalikuks tuleb Vabariigi käimasoleva raha saatmine lihtkirjas sisemaal, võetakse saatjalt raha summa pealt kinnitusmaksu neljakordses suuruses. Kui seesuguse kirja ümbrikul on seesoleva raha kohta märkus olemas, mis näitab, et raha saatmist ei varjata, võetakse adressaadilt ühekordset tähi tusmaksu ja kui pärast kirja avamist selles tege likult raha leidub, siis võetakse veel kinnitus maksu kahekordses suuruses. Postpakis või väärtkastikeses kirja või sedeli ilmsikstulekul, millel tegeliku ja isikliku kirja vahetuse iseloom, võetakse saajalt kirjasaadetise eest kirjataksi järgi kaaluraha neljakordses suuruses.
§ 9. Rahakaardid (rahatransferdid): Kindel taks iga rahatransferdi pealt....................... Peale selle taks rahatransferdi summa iga 1.000 sendi või selle osa pealt....................................
5
5 37
Sisemaalised
§ 9a.
Läti ja Leedu ga va hetata vad
Välismaa lised
Senti Senti Senti
1. Suur-Britanniasse postirahatransfertide (raha kaartide) saatmisel võetakse saatjailt järgmist maksu : a) alusmaks iga rahatransferdi pealt .................. b) peale selle Eesti rahas sisse makstud rahatransferdisumma iga 1000 sendi või selles osa pealt .................. '.......................................................
—
§ 10. Lunamaks lunaliste saadetiste pealt: Kindel taks iga saadetise pealt ........................... peale selle taks lunasumma iga 1000 sendi või selle osa pealt ...................................................
10
20
20
5
5
5
—
20 10
§ 11. Virksaadetised: (s. o. kirjaposti liht- ja tähtsaadetised, samuti väärtkirjad, postpakid ning posttransferdid ja telegraafilised rahatransferdid, mis erikäskjalaga koju kätte toimetatakse), peale harilikkude postimaksude — Sisemaalise a) kirjade maksuta laialikandmise piirkonda adresseeritud kirjaposti iga liht- või tähitud saa detise, samuti väärtkirja ja posti rahatransferdi pealt .... .... postpaki pealt ............................................................ b) postisaadetise või telegraafilise rahatransferdi pealt, mis adresseeritud väljapoole kirjade või telegrammide maksuta laialikandmise piirkonda, iga kilomeetri pealt.................................................. alammäär .....................................................................
Välismaalise kirjaposti iga liht või tähitud saadetise, samuti väärtkirja ning posttransferdi ja telegraafilise rahatransferdi pealt.......................................... postpaki pealt ............................................................
38
40 65
20 100
40 65
40 65
Kilogrammide ümberarvamine naeladeks ja puudadeks. Vene
FORD SÕIDU- JA VEOAUTOD. FORDSON TRAKTORID. LINCOLN — LUKSUSAUTOD. KÕIKSUGU AUTO OSAD. Järelmaks ja ostutingimised kõige \ soodsamad.
1.. D v. 1.
4-
DA
1.9
Autode parandustöökoda ja garash. Vilunud spetsialistide ja automehaanikute järelvalvel saavad kõik autod korralikult ja as jatundlikult remonteeritud ja korda seatud Iga väiksema masina vea juures pöörake esitaja poole. Sellega saavutate kokkuhoidu. „FORD" on kogu maailmas tunnista tud ainukeseks ökonoomseks ja tulu toovaks masinaks.
6-
4-
4-
SL 7 40
Ainuke täielik veo- ja sõiduabinõude tööstus
Ed.Kivi-Valgas Kuperjanovi tän. 28, omas majas. Tel. 97.
===== Valmistab ====== kõigeparemast ja kuivemast materjalist iga suguseid
vankreid
põllumeestele ja sõjaväe jaoks; kinniseid ja lahtiseid
autobussi keresid,
akna raame, uksi ja üksikuid vankri jagusid, rautatult ja rautamata.
Kõiksuguseid saane ja regesid.
Hinnad ja töö väljaspool võistlust. Tarvitajate ja tööstuse huvides soovitan kõikidel tarvitajatel hooajaks juba sügisel tellimised sisseanda, kus tööstusel avaneb võimalus töid suuremate partiide viisi gru peerida, mille tõttu töö odavam tuleb ja hoo ajaks kõiki tellijaid rahuldada saab. Tellimisi võetakse ka kirjalikult vastu.
Ostetakse: vankri kodaraid, aisasid ning kõiksugu kase, kuuse ja männi materjaali. 41
Ega võistlejad auku pähe rääkida ei saa, sest igaüks teab, el kõige kasulikum ning odavam ostukoht on
H.Rauchmann‘i riideäri Kesk tän. 11.
Valgas.
Telef. nr. 143.
Pakun oma ärist
kõiksugu riidekaupa. Suures väljavalikus : siidi, sametit, plüüshi ja villaseid palitu riideid. Müün kõiksugu pleekimata riiet alla vab riku hinna.
Et mina karskelt ja tagasihoidlikult elan ning kal leid lõbureise ei tee, võin oma kaupa müüa alati äär miselt väikese vahekasuga Sellepärast on minu äri, mitte küll kõige vanem, vaid kõige odavam riidekauba ostukoht.
. 24, 26, 28 ja 30 senti 90 sendi asemel 56 75 42 90 50
300 75 Palituriie, 2 arss. lai . . . . 600 Ingl, ülikonnariie, 2 arss. lai . 850
120 52 250 550
Mitte reklaam, vaid tõelised müügihinnad.
Tulge vaadake ja Teie jõuate veendumusele, et minu äris hinnad tõesti odavamad on, kui nõndanimetatud „vanem ates“ ärides.
H. Rauchmann‘i riideäri Valgas, Kesk tn. Nr. 11, telef. Nr. 143.
43
Kondiitri- ja pagariäri
H. Suija VALGAS, Vabaduse tänav Nr. 36.
Soovitan oma tööstuse saaduseid Alati värskeid ja maitsevaid
kooke, küpsiseid, pipar- ja mesikooke saiu, kuivikuid. Alati saadaval:
biskviidid, shokolaad,
kompvekid. Tellimise peale valmistakse
torte ja kringleid
Esimese järgu kaubamaja
P.O.MAERITZ & PIHAP Valgas, Jaani tn. 7.
Kõnetraat Nr. 35. r^z^"^^^^^^
SUUREM KOLONIAAL-, TERASKAUBA- JA EHI TUSMATERJALI LADU.
Müüb:
(en gros ja en detail) jahu, suhkrut, soola, määrdeõlisid, pet rooleumi, bensiini, väetisaineid, masina rihme, veskikivide valamismaterjali, raud- ja teraskaupa, kõiksugu ehitustarbeid j. n. e.
Ostab: teravilja, linaseemneid, ristikheina- ja teisi heinaseemneid.
Võtab vastu: tooresnahku parkimiseks, lina ja takku ketramiseks, ning riiet vanutamiseks ja värvimiseks paremate kodumaa vabrikutele.
45
J. j.TEIMANN‘I K/m. Pukas kui põllusaaduste suurem ostukoht,
ostab igasugu teravilja, linaseemneid ja linu. ======= Soovitab ========== Ehitajatele — lupja, tsementi, sikatuur gipsi, krohvimise matte, kriiti, telliskive, pliidasid, praeahjusid, siibreid, pelte, hin gesid, lukke, riive, kruve, naelu, akna klaasi, tsingitud katuse plekki j. n. e. Põllumeestele — kaalisoola, superfosfaati, toomasjahu, heeringaid, soola, rauda, naelu, plekki, nööri, nahka, vankri, kui ka igasugu masinate määrdeid ja õli. Tisleritele — kirveid, saagi, igasugu käsitöö riistu, puure ja peitleid. Seppadele — süsi, rauda igasugu mõõtudes, raua saagi, puure, viile, raspleid, hobuse naelu j. n. e.
raua
Kingseppadele — talla-, pinsoli-, kroom- ja juht nahka, puu- ja raua peilisi, traadi lõnga igas jämeduses ja värvis.
Maalritele — kõige paremat värnitsat, igasugu puu ja raua värve ja lakke, mitmesugu peitsimise värve, polituri, sikativi, linaõli, pintsleid j. n. e. Koolidele — kõiksugu kohalisi algkoolide õpperaamatuid, plokke ja vihke, igasugu joonistuse ja õppeabinõusid, kirjutuse tarbeid.
Jällemüüjatele — võistlemata päeva hindadega, heeringaid, soola, petrooleumi, masina õli, suhkrut, jahu, riisi, mannat, makaroone, kohvi ube ja pakis kohvi, igasugu pesu- ja lõhnaseepe, paberosse ja tubakat. Kõrged protsendid ja soodsad maksutingimused.
K/m. ]. J. TEIMANN, Pukas. Telefon 10.
46
Kõige kasulikum sisseostu koht on
Ridekauplus J. Friedmann Kesk tän. 4, (end. Rückeri apteegi ruumes).
Soovitan omast ärist kõiksugu hooaja kdupu, nagu: meester. ja naister. palitu- ja ülikonnariiet; kleidiriiet: villast, poolvillast, vollmusliini kõikides värvides ja mustrites; creppi, kretongi, musliini, flanell-parhi; voodririiet satiin-liberty ühe värvilist ja lillelist; toimist voodririiet; mööbliriiet; padjapööri ja matratsiriiet; põranda plüüshi; crepe de chine, crepp-satiini, crepp-sashetti, crepp-moricani; palitu- ja voodri siidi; villaseid, vateerituid ja flanell tekke; suur-rätte, sitsi-rätte, musliin-rätte; vatti ja vateliini; nansokki, opaali; pleekimata pesuriiet, lõime j. n. e. vabriku hinnaga. Põlleriiet, markisetti ja batisti ühevärvilist ja lillelist; linast riiet, jõhviriiet, pitse, gardina riiet ja soome gardina riiet; päevatekke; pesusiidi värvilist; marlet j. n. e.
--------- Peale selle --------
kõiksugu pudukaupa müün kõige odavama hinnaga.
RESTIDE VÄLJAMÜÜK. Enne kui Teie mujale ostma lähete, palun minu ärisse astuda ja hindadega tutvuneda, sest oma silm on kuningas. Jään lootma, et kõik kaubatarvitajad, kes tahavad kasu likult osta, minu äri oma ostudega austavad.
Ostan kõiksugu kuivi ja tooreid nahku. Austusega
J. Friedmann, Vaiga, Kesk tän. 4.
47
Vabaduse t. 5.
VALGAS.
Kõnetraat 64.
Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplus / Papi- ja tapeetide ladu I Trükikoda I Köitmiskoda I Eesti Seemnevilja Ühisuse Valga osakond / „Postimehe" ja «Päevalehe" abitalitus.
.
valmit ukitöd Valgas
3.4O.LEPIKU Jtrükikojas. Kõige Sr^^ väideta Rse l‘ll
,alk
Trükikoda valmistab: raamatuid, ajakirju, brošüüre, tabeleid, pidu kuulutusi ja pääsetähti, hinnakirju, diploome, auaadresse, kiriku laululehti, laulatus-, kihla-, õnnesoovi- ja nimekaarte jne.
Köitmiskoda valmistab: kooli vihke, kaustikuid, taskuraamatuid, salmi albume, meeles peasid, kviitungi raamatuid, paberi korve, kõiksugu papp-karpe jne. Köidab raa matuid liht- ja iluköites. 48
VaataWalga
kalender
1924
aasta jaoks, millel 366 pä...Walga
kalender
1924
aasta jaoks, millel 366 päewa on.
Esimene aastakäik.
Hind 10 marka.
Lepik & Saare trükk, Walgas.
Tutu-lutu, tule ruttu,
Lähme poodi ostma luttu!
Puudub sulg ja puudub tint,
Waja wiiulile wint.
Lepik — Saart me' tunneme,
Nende juurde tõttame,
Seal on wihu paber eht,
Lust kui pergamendi leht.
See paber on neil pärit kust?
Eks ikka Türi wabrikust!
Ei nad sealt pealt kasu taha,
Wabrik maksab bonus raha.
Ümbrikuid seal sadat sorti,
Tee wõi nende peale sporti,
Kastides ja karpides
Nii et wäsid wahtides.
Pliiatsid neil teinud Faber,
Wärwid keetnud Gunther Wagner.
La mõtle roeel, kui naljakas:
Kaup kõik neil otse hallikast.
Ei ole tarwis Tall'na sõita,
Et kallist hinda ära wõita.
(Järg kolmandal kaane küljel.)
Täht-raamal
1924.
Sell KKsLkl sn^sG pÄewa.
ZKalettdrisItarWrlatttdlMärgid;< Whend«fed.
G — noorkuu
@ = täiskuu
j
j
3 esimene meercmd
C »limane toeetanb
a. — aastal; p. — päera, pühapäew ehk pärast; e. = enne;
e.!. = enne lõunat (f. o. aeg kella 12=eft öösi kuni kella 12-ni lõuna)
p. l. == pärast lõunat (s. o. aeg kella 12-st lõuna kuni kella 12-ni öösi).
BastK-arad.
Kewadealgab 20 märtsil
Sügise"algab 23. septembril
[6moi '
: [21 juunil- L
^ „ 22. detsembril.
k Päikese- ja kuu-Wkrjut«sed.<
1924. a. on 2. kuu- ja 3 päikese-rvarjutust.
Neist on meil näha 1) Täieline kuu-warjutus 20. weebr.
Algab k. ljS p. l. ja lõpeb 8/*7 p. l.
2) Täieline knn-warjutus 14. aug. 'Warjutus algab
kel! 9 õhtu ja lõpeb kell 11 öösi.
Päikese warjutusi ei ole 1924. a. meie kodumaal näha.
Lepik & Saare trükk, Wnlgas.
roct>
Vanasõnad tlsnobeft.
Missugused uueaasta päeroab, niisugused ilmad sa
mad heina ajal, sest uusaasta on heinamaarjapäewaks.
Külm jaanuar toob sooja sume.
Jaanuari kuu tuulewagased ilmad kuulutawad head
kewadet.
Mida külmem weebruar, seda soem saab suwi.
Kuidas küünla kuu, nõnda lõikuse kuu.
Küünla kuu udu toob wihmase sume.
On märts wihmane, saab terme suwi mihma.
Märja aprilli järele tuleb kuiw juuni.
Kuiw lehekuu, — märg juunikuu.
Kuidas juuli, nõnda jaanuar.
Kui augusti kuu esimene nädal selge ja palan), saab
pikk ja külm talw.
Sajab septembri kuul, on jaanuaril lund küllalt.
Ei ole oktoobris lund, on ka detsember sellest tühi.
Oktoobri lõpu wihm annab hea aasta ja jõuluks
tuisused ilmad.
Nowembri udu kuulutab detsembriks meel pehmeid Urni.
Kuidas talwe kuu, nõnda tulemune mai.
Kaksteistkümmend päewa enne jõulu on 12 kuu
ilmade ettekuulutajad tuimal aastal.
Waikib õhtuks tuuleke, tuleb ilus ilmake.
Tuule keerise peale tuleb kolmandal pärnal mihma.
Laewa moodi pilwed toomad kolmandal pärnal sadu,
mis kolm päewa kestab.
Kui päike selgelt kullakarwa looja läheb, siis tuleb
ilus ilm.
Kui kuu ehk päewa ümber ratas on, siis läheb ilm
halwale.
Tumedalt paistwad tähed kuulutawad sadu, heledad
aga selget ilma.
Kui pääsukesed madalalt lendawad, siis tuleb mihma.
Kust poolt kewadel pikne käima hakkab, sealt käib
ta kõik suwi.
Jõulu tuisus on õunad ja marjad marjul.
Üks aasta nagu silmapilk,
Su elu nagu kastetilk;
Oh inimene, mõlemad
Su käest kiirelt kaoroab;
Sest ära lase iial sa
Üht ainust pilku kaduda.
A. Reinwald.
Päikese tõus
loojaminek
Malgas:
1. — 8,54
3,18
11. — 8,48
3,34
21. — 8,34
3,55
Hääd õpetused suudawad
palju korda saata, aga hääd
eeskujud meel rohkem, sest
selle juures näeme õpetust
tegewuses, tarkust töö juure.
6. Smiles.
Päikese tõus
loojaminek
Walgas:
10
11
Paastu-Maarjap. 12
13
€ 14
15
16
17
4. p. paastus
18
3. p. paastus
Elada ilma kasutoomatu,
tähendab mitte elada.
P. Desulje
Õmt aitab meid, kui mõis
tusega teeme enesele teed.
Päikese tõus
loojaminek
Malgas:
1. — 7,01
5,31
11. — 6,34
5,41
21. — 6,06
6.13
Parem on iiksi olla, kui
katmas seltskonnas. Sinu
seltsilised olgu sinu sarnased,
ehk meel paremad: sest mehe
roäärtuje üle rnalitseb alati
tema seltsiliste roäärtus.
S. Smiles.
Päikese tõus
loojaminek
Walgas:
1. — 4,13
7,49
11. — 3,4y
ti,iu
21, — 3,30
8,32
Keüele antud on paista
[hut päikene,
Paistku siis päiksena üle
[mao!
Kellel kästud on lüüa kui
[äikene.
Löögu fee waljult ja armuta!
G. Suits.
Päikese tõus
loojaminek
Malgas:
Oled sa alas — kannata
[ ala,
Oled sa wasar — muub
[ kui wala.
P. <§.
Kawalab inimesed räügimab
wastu teistele. Targad räägiwad iseenestele roastu,
O. Wilde.
Päikese tõus
loojaminek
Walgas:
Sa pead rääkima, mitte
palju, maid kaunimõtteliselt.
Sa pead paluma, mitte
kaua, maid õrnalt;
Sa pead
palwetama,
mitte kiirelt, maid mõjuwalt;
Sa pead armastama,
mitte kuuldawalt,
maid
kindlalt;
Sa pead elama, mitte
metsikult, maid rõõmsalt;
Sa pead ennast aitama.
Jumal aitab sind edasi:
F. Hahn.
Päikese tõus
loojaminek
Walgas:
1. — 8,26
3,17
11. - 8,41
3,10
21. — 8,51
3,10
15
Kodumaa laadad.
Tähendus: Laupäewal, pähapäewal ja pühadel taota ei
peeta, waid järgnewal äripäewal. Petseris on iga kuu 1-fel ja
15-mal laat. Laura alewis iga kuu 20-mal. Irboskas iga kuu
21-fel. Wärskas, Iärwesuu wallas iga kuu 10-mal.
Laadad jaanuari kuus: 2. Krüüdneri Pusul,
7. Mõrus, Orgital, Tartu aastalaat. 12. Mahus. 15. Laekweres. 17. Koloweres. 21. Mehikoormas. 22. Päial.
23. Heinastes, Nasinal, Haapsalus, Malgas 2 p. 24. Pai
des, Iõelehtmes.
Laadad weebruari kuus: 2. Raplas, Halliste
Pornusel. 3. Zõgewal. 4. Mõrus. 5. Keblastes, Tõrwas, Oisus. 6. Narmas. 9. Pärnus. 9.—10. Rakweres. 10. Raasikul, Antsla alewis ja Räpinas. 11.
Põltsamaal. 12. Tapal. 15. Lähtrus, Zõgewal, Baltiskis. 16. Miljandis 2 p. 17. Tartus. 18. Nina külas.
19. Paides. 20. Kosel ja Masknarwas. 21. Muhus,
Ulilas ja Malgas. 25. Mõrus 8 päewa, Lihulas. 28.
Miljandis 2 p. Audrus reedel enne wastlapäewa.
Laadad märtsi kuus: 1. Zõgewal, Ristil.
3. Jõhwis, 2 p. 4. Kiwiloos. 5. Kirblas. 6. Petseris,
8. Kuristal. 8.-9. Tumala mõisa karjamaal. Emmas
tes, Uuemõisa wallas, Isaku mõisas 2 p. 9.—10. WiruZakobis, Kulinal, Wana-Kulbenis, Wõnnus, 5)ageris.
10. Wolmaris, Walgjärwe mõisas, Watlas ja Kõus,
Suure Jõel, Uue Wändras, Puhjas. 11. Sajanjas.
12. Saaremaal, Hellamaal, endise teemaja juures, Mõru
linnas, Amblas, Ardus. 13. Riidaja mõisas. Põltsa
maal reedel enne 15. märtsi. 14. Saaremaal Mustjalas,
Waimastweres, Kodijärwel, Mõisakülas, Pillistweres.
15. Raplas. 15. Mana Laitsinas, Rannus, Serulis.
17. Ilukas. 18. Keilas, Kastnas, Sangastes, Iärwa
Jaanis 2 p. 18.—19. Kallastel. 20. Kuresaare linnas.
Märjamaal, Jüril ja Taeweres.
21. Mäike Ulilas.
22. Aldus. 23. Leisi alewis, Malgas, Marujas. 24.—25.
Laekweres ja Mõras. 25. Moldis. 26. Kärgula wallas,
Apteegid.
Rücker, A., Moskwa tänaw 4.
Sõrmus, H., Pihkwa tänaw 26.
Hambaarstid.
Goerts, 3., Kuperjanowi tän. 10.
Goerts, R., Kuperjanowi tän. 10.
Rääbis-Kihno, E., Pihkwa tän. 10.
Tamm, M., Pihkwa tän. 22/24.
Karolin, M., Moskwa tän. 27.
ÄmMaeMKKdad.
Kukrus, 3., Pushkini tän. 7.
Kalnin, M., Mesipuu tän. 7.
Schamajewa, W., Pihkwa tän. 31 -a.
Schinmann, A., Aleksandri tän. 13.
Meister A., Aleksandri tän. 16.
Koolid.
Mees-reaalgümnaasium, Kuperjanowi tän. S.
Nais-reaalgümnaasium, Pihkwa tän. 13.
Läü sega-reaalgümnaasium, Wee tän. 1.
Saksa era-reaalgümnaasium, Allee tän. 4.
21
Wene era-reaa!gümnaasmm, Uus tän. 27.
1. linna algkool, Allee tän. 4.
2. linna algkool, Kuperjanowi tän.
3. linna algkool, Nikolai tän. 23.
4. Läti algkool, Wee tän. 1.
5. Wene algkool. Uus tän. 27.
6. linna algkool, Pushkini tän. 19.
,
7. linna algkool, Köie tän. 9.
Lesti lasteaed, S. Sepa tän. 12.
Pangad Za rahaasutused.
Eesti Pank, Walga osakond, Aia tän. 16.
Walga Pank, Pihkrva tän. 6.
Kaubandus-tööstus pank, Walga osak., Moskwa t. 15/17.
Walga 2. kredütühisuse kassa, Moskwa tän. 15/17.
LulAmaks.
Otsekohestest maksudest on kõige tähtsam tulumaks, mida
maksawad kõik riigikodanikud ja mille määr tõuseb progrevsiiwselt
tulumaksu alla käiwate isikute sissetuleku suurenemisega.
1) Tulumaksu nrõlmLse Lord io «mksuwabad sisse
tulekud. Tulumaksu kohta awaldatud seaduse põhjal (,.R. Seat.
nr. nr. 63/64 — 1920 a. ja 78 — 1922 a.) käiwad sette maksu alla
mõne mäljarvõttega kõik isikud, kellel Eesti wabariigi piirides
mingisugused tuluallikad on ja kui sissetulek nendest tuluallikatest
ulatab Tallinna. Narma, Petseri ja 2BaIga linnades ning Nõmme
alewis üle 30.000 marga aastas, teistes linnades, olemites ja kõigis
maakondades üle 20.000 marga aastas, kus juures palgasissetulekust
meel 20 prots. maksuwabaks arwatakse. kuid siiski mitte suuremal
määral kui maksuwaba algsissetulek seda on. Igaaastane tulumaks
«rwatakse eelminewa aasta sissetuleku järele. Kapitali tuludest ar
mutakse maha hoidmise, walitsemise ja kinnituse kulud ning kapi
talidest wõetawad riiklikud maksud: liikumata waranduste ja ettemõtete tuludest arwatakse maha: majandamise jooksivad kulud, roaranduse wäärtuse kustutussummad, kindla tabeli järele, tõelised kahjud
waranduse häwinemisel, lootuseta laenud, mille maksutähtaeg oli
maksuaastale eelkäinud aastal ja riiklikud ning feoguuoriMtkub
maksud; makstud tulumaksu ei arwata mitte maha. Kui mõne
tuluallika kulud suuremad on kui tulud, siis arwatakse see wahesumma üleüldisest tulust maha.
üleüldisest tulusummast arwatakse
meel maha: protsendid wõlgade pealt, sunduslikud aeg-ajalised
22
maksud ja sunduslikud kinnituskassa maksud enese ja perekonna
liikmete eest, sarnased wabatahtlised maksud aga mitte rohkem kui
10.000 margani aastas. Üleüldisest tulusummast arwatakse peale
selle maha maksukohuslase ülespidamisel olema iga alla 17-aastase,
ehk kooliskäia wõi ametitõppiwa, alla 20-aastase lapse ja arsti
poolt tõendatud tööwöimetu wõi üle 60-aastase roana perekonna
liikme kohta Tallinna, Narma, Petseri ja Walga linnades ning
Nõmme alerois 15.000 marka, teistes kohtades 12.000 marka.
Tegelikult on makstuvaba sissetulek roeel natukene suurem, sest et
tulumaksu alla 100 marga ei roõeta. Iseäraliste õnnetute juhtu
miste puhul roõib maksukohuslase palroe peale tulumaksu künni 50
prots. roõrra roähendada, kui maksualuse tulu üle 200.000 marga ei
ulata.
2) Tulumaksu kommisjonid. Tulumaksu asjade ajami
seks on asutatud: 1) roalla- ja aleroi tuluhindamise kommisjonid,
2) jaoskonna tulumaksukomiteed ja
3) tulumaksu peakomite.
Maksualla käiroad maksukohuslised isikud selles maksujaoskonnas,
mille piirides neil läinud aasta 15. detsembril oli alaline asukoht.
3) Tulu teadaannete sisseandmise kord. Kõik maa
ja majapidajad pearoad iga aasta hiljemini 30. detsembriks teatama:
maakondades — roalla ja aleroiroalitsustele, linnades — kohalisele
maksuinspektorile kindlaksmääratud roormi järele kõigi nende isikute
nimekirja, kes künni 15. detsembrini nende majades ja maa peal
elanud, kõik palgamaksjad aga niisamuti künni 15. roeebruarini
nende isikute nimekirja, kes neilt läinud aastal palka roõi muud
tasu saanud. Kõik isikud, kellel möödaläinud aastal mingisugune
iseseisero tulu on olnud, pearoad määratud roormi järele oma sisse
tulekute üle teadaande saatma hiljemini 1. roeebruariks: roaldades ja
aleroites tuluhindamise komisjonile, linnades — maksuinspektorile.
Põllupidajad roõiroad oma põllumajapidam. saadud tulu ülesandmata
jätta, kuid pearoad seda teatelehel äramärkima ja nende põllumajandusline tulu määratakse siis kindlaks sellekohaste kinnitatud normide
põhjal. Sellekohaste tulumaksu asutuste nõudmisel pearoad maksu
kohuslase!) kahe nädala jooksul nõutud täiendaroaid teateid andma.
Walla- ja aleroi tuluhindamise kommisjonid roaataroad sisseantud
teatelehed järele, määraroad tulud kindlaks ja panemad sellekohased
nimekirjad 1.—15. aprillini üleüldiseks teadmiseks roälja.
4. Kaebused tulumääramise asjus. Tuluhindamise peale
roõib märkusi teha ja kaebust tõsta, missugused kaebused ja mär
kused ühes nimekirjadega hiljemini 20. aprilliks tulumaksu jaoskonna
kommisjonile saadetakse. Jaoskonna tulumaksu kommisjoni esimees
roaatab teadaanded ja tuluhindamise kommisjonide materjaalid läbi.
nõuab tarbekorral täiendaroaid teateid, mis kahe nädala jooksul anda
tuleroad, mispeale jaoskonna tulumaksu komiteed maksualuse tulu
kindlaks teemad. Maksulehed, kus tulu suurus ja maksumäär ära
.tähendatud, saadetakse hiljemini 1. juuliks maksjatele kätte, kus
23
juures kõikide maksualuste nimekiri ühes kindlaks tehtud tulumää
radega wälja pandakse. Tuluhindamise ja maksu määramise mustu
wõib hiljemini 1. augustiks wastulausega esineda jaoskonna komis
jonile. kes oma otsusest kaebajale teada annab. Jaoskonna komitee
otsuste wastu wõib kahe nädala jooksul tulumaksu peakomiteele
kaemata: kaebus tuleb jaoskonna komiteele sisse anda. Peakomi
tees wõib maksja isiklikult esineda, suusõnalist ja kirjalikke seletusi
esitada. Peakomitee otsuse wastu wõib peakomitee kaudu kahe
nädala jooksul riigikohtusse kaemata. Maksukohuslased, kes mõne
sugustel põhjustel üldmaksustamisel maksustamata jäänud, aruta
takse maksu alla jaoskonna komitee poolt lisandeliselt: sarnasel juhtu
misel wõib ebaõige muksustamise pärast kaebtust tõsta kahe nädala
jooksul maksu lehe kätte saamisest arwates.
8. Tulumaksu tasumine. Tulumaks makstakse kohalisse
renteisse 30. septembriks ja 30. nowembriks ühesugustes osades, kes
neid tähtaegu ei pea, peab 1 prots. kuus wiiwitusraha maksma,
kus juures maks politsei kaudu sisse nõutakse, ühes teatud protsendiga
politsei kasuks. Iseäralistel tingimistel wõib tulumaksu õiendamiseks
pikendust saada künni kolme aastani.
k. Trahwid. Maa- ja majapidajad, kes nõutud isikute
nimekirju seaduslisel tähtajal sisse ei anna, wõi seda puudulikult oti
teinud, langemad karistuse alla 40 kuuni 2000 margani; isikud, kes
oma palgaliste nimekirju seadusliseks tähtajaks sisse ei anna, lange
mad karistuse alla 400 künni 20.000 margani; tuluteatelehe mitte
sisseandmise wõi puudulikkude teadete eest wõib karistada, mitte üle
12.000 marga. Teadlise waleteadete andmise eest wõib karistada
künni 100.000 margani. Nõutud teadete andmata jätmise eest wõib
karistada mitte üle 4000 marga. Kõik tulu hindamise kommisjonidele
ja jaoskonna komiteedele autawad seletused ja wastulaused kui ka
jaoskonna komiteedele antamad wastulaused trahwimääramise asjus
on tempelmaksust wabad. Teised kaebekirjad ja edasikaebused käiwad hariliku tempelmaksu alla.
7. Maksustamise tabel. — Esimese alganud wõi täie
kh nnn mk. pealt
Z1
noru —
!/o prots.
nrntf
(1 kutini
künni 50.000)
— 1l1/»
50.000
100.000) — 3
„
50.000 ..
.. (üle
järgu. 50.000
200.000) — 4^2 „
100.000 „
100.000 "
„
300.000) — 6
200.000 „
100.000
400.000) — 71/2 „
300.000 ..
100.000
500.000) — 9
400.000 „
100.000
” ("
600.000) — 101/2
500.000 „
100.000
700.000) — 12
600.000 „
100.000
",
800.000) — 13^/2
700.000 „
100.000
„
900.000) — 15
800.000 „
100.000
.. („
900.060 „ 1.000.000) — 1672 ..
100.000 „
.. (..
Kubiktabel ümarguste palkide tarwis, ladwaotfa lübimõödu järele.
e ä b i m õ õ b u - t o 1 t i b
Anekdoot.
Kord rääkis juudikooliõpetaja õpilasele: „Schepschelewitfch! Sa ei ole terme nädal koolis olnud. . . Poisi
DmpsiKas, mis fee tähendab ometi ?"
Wäilre Schepschelewitsch pilgutas silmi, waatas lakke,
silmitses imestades oma tindiga mustaks määrituid sõrmi
sa wastas, minut aega mõteldes:
„Ei olnud wõimalik tulla."
„Mis fee tähendab — ei olnud wõimalik?"
„Miks pärast ei olnud wõimalik?"
„Ei olnud aega."
„Kuidas, koolipoisil ei ole aega kooli tulla ?! Mis
sa tegid näituseks pühapäewal?"
Schepschelewitsch j iii mõttesse.
„Pühapäewal? Ei saanud. Ma olin koolitulekuks
malmis, astusin juba toast wülja, kuid näen meie wärawate juures suurt, suurt koera lamawat. Mõtlesin iseen
dast, et kui fee koer mind nüüd hammustab, siis on õige
lugu lahti? Pöörasin tuppa tagasi ja istusin terme päew,
nagu loll kodus. Ütlemata kahju!"
„Hm... Aga esmaspäewa!... Lamas wist jällegi
koer?"
„ Ühtegi koera ei lamanud! Esmaspäewal olin kohe
kooli tulekul, astusin üle turuplatsi — waatan, hulk ini
mesi ühte kokku kogunud ja peksawad warast. 3a kui
palju inimesi seal oli, kohe hirmus! Oi oi mõtlen ...
Kuidas ma küll niisugusest rahwahulgast läbi peases?
Waatasin tükk aega, kuidas margale tuupi tehti ja läksin
kodu tagasi."
„Hea küll! Aga teisipüewal?"
Teisipäewal tuli meile üks külaline ja ütles: Täna
on laupäew. Ma rumal uskusin ka ja ei tulnud kooli.
Kui ma oleks hinges teadnud, et mitte laupäew ei olnud,
maid teisipäew, oleks muidugi kõige parem olnud —
kooli tulla."
„6a oled suur wõrukael, Schepschelewitsch. Mikrpärast ei olnud s« siis kesknädalal õpetundidel?
26
..Kesknädala hommikul ostis ema õunu. Ma kart
sin, et kui ma nüüd kooli lähen, söömad mu õed ja wennad õunad ära ja mina jään ilma. Nii et, kesknädalal
pidin ma kodus õunu walwama. Kuidagi wiisi ei olnud
wõimalik ära tulla".
,,AH, wõtaks sind tont! Aga mikspärast ei olnud
sa siis reedi koolis?"
,,Säh sulle? Uks püew ei tule kooli, juba kära
lahti. Siis ühte päewa ei tohi enam puhata..."
Arkadi Awertschenko järele.
j. n Rlcnler
Welgas, S.-S8PA lii. Nr. 13.
PoaSrett-pölrEE waürik
Priimets, kw. 4.
walmistab ilma mingisuguse seguta
lõhnamata põllurammu inimeste wäljaheidetest.
Hilünlatehas
S.-Sepa tän. 13.
walmistab walgeid ja wärwilisi
Jõuluküünlaid.
MU OSAKOND.
Toimetab kõiki pangaoperatsi
oone kodu- ja väljamaal, nagu:
Võtab raha hoiule, diskonteerib vekslid ja annab
laene.
Ostab väärtmetalle, ostab ja müüb
välisvaluutat, võtab oma peale raha edasi saat
mise, dokumentide inkasso j. n. e.
Ostab ja müüb E. V. 1920 a. võidulaenu piletid,
müüb nende peale langevaid juhuslisi võitusid,
iga üksikul loosimisel tervete seeriate viisi.
Annab välja maksutähti iga soovitava summa
peale, millega jääb ära mitmekordne rahaluge
mine ja eksimine valerahadega. Ümbervahetada maksutähte sularaha vastu võib Eesti
Pangas ja selle osakondades.
Otsekohene ühendus suuremate väljamaa pankadega. Operatsioonid Vene
maaga —- Gosbank’a kaudu.
Telegrammi aadress: Eesti Pank, Valk.
Telefon Nr. 18.
Eesti hagi Valga osakonna Maias.
j
|
YÄLGÄS,
Pihkva tänav Nr. 6, telefon Nr. 36.
I võti naa Mõlale ajiiase plseaälga,
I
öüi linsiil.
Osli ja mii) välisvalilal
I ja ralasaatiiie ilu loialeia, Iakasso
I aiBQ mi paiga eieraisieeEifl sise- ja
1
väljana!.
1
1
Korrespondendid kõigis
maakonnalinnades,
s
I Peale selle völi iesaifleld kaapide
I tollimiseks Valga iolllvaillsases ja kalle1
iolmelamlseks Valka ja majale.
Juhatus: Tartus^Suur turg 10. Kõnetr. 172.
Osakond Valgas, „Säde“ seltsimajas,
Valga Panga ruumides.
Igasuguse varanduse
liitelise vasil kiiWsiMiW. kiaasikinfilaslis, murdvarouse ja röövimise vasil kiimasiis, elBkiBliisiis.
Kõik suuremad ja kardetavamad
riisikod kindlustatakse kuuni 90°/® edasi.
Preemiad odavamad kui aktsiakindlustusseltsides.
Valga osakonna nimel
H. LEIUR.
EESTI
SEEMNEVILJA ÜHISUS.
TÄLL1NN, „Estonia“ teatrimajas.
EEBBBBSB
Telegr. adr.: SEEME.
Kõnetr. 8-60.
KÄSVÄTÄB puhtasordilist teravilja-, heina-,
juure-, aiavilja- ja lille
SEEMET Jõgeva ja Luunja mõisates. Nii
samuti organiseerib seemnekasvatust põllu- ja aiapidajate kes
kel ja
M U U B nii omamaa kui väljamaa pare
matest seemnekasvatusest sisse
toodud
SEEMET ühisustele ja põllupidajateele Eesti
Sordiparanduse Seltsi kontrolli
all kõrge külviväärtuse eest
vastutust kandes.
Pealadu Tallinnas.
ESITAJAD JA OSAKONNAD :
Tartus, Suurturg 10.
Haapsalus, Ehte t. 2.
Pärnus, Rüütli tän. 41.
Rakveres, Pikk t. 13.
Viljandis, Suurturg 2.
Narvas, Peetri plats 9.
Võrus, Jüri tän. 5.
Valus, Pihkva Ila. 5, Lepik & Saare kaaploses.
Eesti Seemnevilja Ühisus.
Eesti wanem päewaleht
Josllmees"
on 67 aastat töötanud Eesti mbmuslihu kultuuri loo
miseks. Selle tööga on ta mõjumast kaasa aidanud
ka waba Eesti riigi loomisele.
Rahwuslise häälekandjana walwab ..Postimees"
ka tulewikus riigi hea käekäigu üle.
ühtlasi wõitleb „Postimees" alati selle eest, et
meie rahwusliku kultuuri elu ainumõjuliseks keskko
haks ei wõi teha kärarikast tööstus- ja ärilinna Tal
linnat. Prowintsi kasud peawad tarwilikku kaitset
leidma. Eriti peab tähelpandama piiriäärsete elanik
kude muresid. Siin tahab ..Postimees" erilise tähelpanuga töötada ja loodab, et piiriäärsed Eestlased
kõik ..Postimehe" sõpradena tema ümber koguwad.
Toetage ..Postimeest" kaastööga ja tellimistega.
..Postimeest" lugedes saate kõige wärskeniad
ja kindlamad sõnumid nii siseriigi elust, kui ka wülispoliitilistest sündmustest.
Ärge wiiwitage sellepärast ..Postimehe" telli
misega.
Iga ärimees ja tööstur kuulutagu »,Posti
mehes". teades, et tema kuulutus ulatab kõige laie
matesse tarwitajate ringkondadesse.
^Postimehe" peakontor: Tartus. Jaani
tatt. nr. 11/13. Kontori ja talituse kõnetr. 80. Toi
metuse kõnetr. 186 ja 286.
Abitalitused kõigis Eesti linnades.
Esitused ja agentuurid kõigis rahwarikkamates
kohtades.
Walgas abitalitus Lepik & Saare juures,
Pihkwa tän. 5.
«MMM»
lüli Siili Mõisas
wlllalooslns
Karl Hütt
ML Kfile litilt i MM Nr.«.
Tööstus wõiafo rwillu^kraasimiseks ja ketra
miseks xv astu.
Kes tahab teha pulma kinki,
Argu ostku selleks sinki.
Lepik-Saarelt leiab ta,
Mis ihaldab üks noorpaar ka.
Kel on tarwis tuha topsi,
Et saaks hästi piipu popsi;
Seal nad reas seisawad,
Alandlikult peidawad.
Tindi potti ihkad sa,
Mine kohe waatama,
Lepik — Saarel on neid palju,
Hindadega pole walju.
On maja seinal tapetit,
Kui näed, siis kaswab apetit;
Neid on sääl ära lõpmata
3ct hinnad pole wõitmata.
Kewadel, kel seemet maja.
See tunneb Lepik — Saare ära;
Sest Seemnewilja Ühisus,
Et oleks asjal lühidus.
On saatnud seemned siia Walka,
Et poleks maksmist kõrget palka
Protsentidega müügile,
Hind ühine seal kõigile.
Nad wõiwad Sull ka raamat trükki,
Seks masinaid neil mitu tükki,
3n puudub raamatul Sull leht,
Seks köitja meister on neil eht.
Nüüd sinna, papa, tõttame —
Sealt ikka kauba wõtame!
MMMMM
LEPIK & SÄÄR, Valgas
(ühend Lepik - Postimees ja R. & O. Saar.)
PIHKVA TÄN. 5.
KÕNETRAAT 64.
Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplus.
„Päevalehe“ ja
„Postimehe“ abitalitus. Trükikoda. Köitmiskoda. Eesti
Seemnevilja Ühisuse Valga osakond.
Türi paberivabriku paber vabriku hinnaga.
Gustav Pihlakas ja Pojad ümbrikute tehase ümbrikud
vabriku hinnaga.
Rikkalik väljavalik kõiksugu iluasjadest.
Valmistab:
kõiksugu trüki- ja köite töid kiirelt ja korralikult.
— Kooiivihud oma tööstusest.—
Täielik väljavalik ilukirjandusest.
Kooliõpilastele kõige odavam ostukoht.
Õpetajatele,
kaupmeestele ja asutustele
kõige soodsamad ostutingimised.
VaataWalga
kalender
1925
aasta jaoks, millel on 365 ...Walga
kalender
1925
aasta jaoks, millel on 365 päewa.
Teine aastakäik.
Hind 10 marka.
Walga
kalender
1925
aasta jaoks, millel on 365 päewa.
Teine aastakäik.
Hind 10 marka.
Lepik & Saare trükk, Walgas.
Kalendris tarwitatud märgid ja lühendused.
a. — aastal; p. — päerw, pühapäerw ehk pärast; e. — enne;
e. I. — enne lõunat (s. o. aeg kella 12-est öösi kuni kella 12-ni lõuna)
p. I. — pärast lõunat (s. o. aeg kella 12-st lõuna kuni kella 12-ni öösi),
m. — minut.
— noorkuu
— täiskuu
esimene weerand
miimane weerand
Aasta-ajad.
Kewade algab 21. märtsil kell 5,13 m. e. I.
Suwi algab 22. juunil kell 12,50 m. e. I.
Sügise algab 23. septembril kell 3,44 m. p. I.
Talw algab 22. detsembril kell 10,37 m. e. I.
Maakera on päikesele kõige lähemal 2. jaanuaril ja 3. juulil.
Päikese- ja kuu-warjutused.
1925. a. on kaks kuu- ja kaks päikese-warjutust, nimelt:
1. Täieline päikesewarjutus 24. jaanuaril. Ei ole
meil näha.
2. Osaline kuuwarjutus 8./9. weebruaril. On meil
näha. Warjutus algab üleülbse 8. roeebruaril kell 10,48 m. p. I.
ja lõpeb 9. weebruaril kell 2,35 m. e. I.
3. Ringkujuline päikesewarjutus 20/21. juulil
Ei ole meil näha.
4. Osaline kuurwarjutus 4. augustil. Ei ole meil
näha.
Pühade ja puhkepäewade nimekiri 1925 a.
1.
2.
3.
Uueaasta p. sl. jaan.].
Kolmekuninga p. [6. jaan.].
Eesti Wabariigi ifefeisroufe
p. [24. roeebr.].
4. Palroe päero [4. märtsil].
5. Suur Reede [10. aprillil].
6. Kr. Mest. p. [12—14 apr.].
7.
8.
9.
10.
11.
Maipüha [1. mail].
Taeroaminemise p. [21. mail].
Suroiste pühad [31. maist
kuni 2. juunini].
Saani päero [24. juunil].
Sõulu pühad [25—27 dets.]
TõS Lõpetatakse kell 12 päewaL:
1.
2.
3.
4.
Suurel laupäeroal [11. aprillil],
Suroiste pühade laupäeroal [30. mati],
Sõulu laupäeroal [24. dets.].
Wana! aastal [31. dets.].
Wõõbsus, Kuresaares, Suure-Iaanis, Metsalugu külas,
Antsla alewis, Sallas. 19. Lootwinal Mastse-Kuustes,
Mustlas, Rogosi mallam. juures, Põlgaste Puskarus,
Iõelehtnies. 20. Tillel, Uue-Aantlas, Wahul, WanaRoosas. 21. Haapsalus, Wahastus, Saaluses, KastreWõnnu wallamaja juures. 22. Sulbi alewis. _ 23. Käos,
Tõrwas, Mõisekatsis, Wasulas. 24. Tsirgulinna alewis,
Krootuses Kõlleste w., 25. Ellamaal. 27. Saarewallas.
Laekweres. 28. Iärwa-Iaanis, Woltweti Keremal, Pikk
nurme külas, Pusul, Missas, Mana-Ku"stes, Taageperas.
29. Ahja-Kärsal, Waiatus, Stolbowa külas. 31. Mõnistes, Sindis.
Laadad nowembri tous; i- Wiru-Iakobi
kiriku juures.
2. Paides, Mõral, Suurejõel, Palal,
4. Nissis. Antsla alewis, Wissil.
6. Kassinurmes,
Rõuge „Allal". 7. Walgas, Elwas. 10. Suures-Lähtrus. Küünikul, Mõrus, Iõgewa mõisas. 11. Viljandis.
12. Karilatsis, Kuressaares. 13. Triigi Ardus. 14. Tar
tus, Kärus Lauri jaama juures,
Mana-Laitsnas.
20. Haibas.
23. Paides, Mustmees. _ 25. Raasikul,
Türi alewis. 26. Pikkjärwe-Kitsel, Pati-Nurmeotsal.
28. Woltweti Allikukiwil, Põltsamaa alewis, Keilas.
29. Korsakowas, Mõrus. 30. Migalas.
Laadad detsembri kuus: 1- Tapa aierois.
2. Juurus. 3. Walgas, Alajõel. 5. Amblas, Rakweres. 6. Wihulas.
7. Kallastes.
8. Wihandis.
10. Ööril, Killingi-Nõmmel.11. Narmas. 12. W.-Wündra
alewis. 13. Pati-Nurmeotsal. 14. Wasknarwas, Ninakülas, Pärnus. 15. Mõrus, Iõgewa alewis. 17. Kauksis.
18. Iärwa-Iaanis, Pööraweres, Paides. 19. Iõhwi
alewis.
20. Wõõbsus, Märjamaal.
22. Mustmees.
23. Sulajõel. 28. Marujas, Malgas.^
Lelle-Iiekõnnus, esmasp pärast II Kr. tulem. püha.
Põltsamaal, reedel enne 15. dets.
1)
2)
3)
4)
Kuulaatasid Peetakse:
Petseris, iga kuu 1. ja 15. päewal.
Irboskas, iga kuu 21. päewal.
Laura alewis, iga kuu 10. ja 20. päewal.
Wärskas, Slabodkas, iga kuu 10. päewal.
Hsbuste loata peetakse Tallinnas kaks korda
kuus, nimelt: pühapäemadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Valga teaatrid.
«toäbe , Wabaduse tän. 6; 1924/25 a. teaatri hooajal
mängib igal pühapäeroal „Wanemuise" näiteseltskond:
roaheldamisi esinedes draama ja operetiga.
Walga kinod.
Apollo", Kungla t. 4, tel. 117, om. ja juh. A. Jürgenson.
„3lmarine\ Kesk t. 33, tel. 124, om. ja juh. 3. Meister.
„Lmda", Riia tän. 5, om. ja juh. K. Wender.
Walga arstid.
Brodorosky, M., Vabaduse tän. 5.
Gens, E., nais., l., f. h. — 3aani tän. 1; roasturo. kella
10—12, 5—7.
Haynberg, P., s. ja l. h. — Kesk tän. 23: roasium. kella
10—12, 5—7.
Hammer, G., s. h. — Kesk tän. 17.
Heusler, W., f. h.
3akobson, E. — Tartu t. 8; roasturo. 10—12, 4—5.
Leisner, G., kõrroa, nina ja kurguh. — Kungla tän. 13;
roasturo. 5—6.
Lepik, A., silmaarst — W.-Sepa t. 2; ro.ro. 10—12,4—6.
Müllerson, 3., s. h. ja sug. h. — Vabaduse tän. 26,
tel. 68; roasturo, 10—12, 4—5; linnaarst.
Panoro, P., s. h. — Pargi tän. 7.
Polikorosky, 3., s. H-, bakterioloogia — Kuperjanoroi t.
10, tel. 103; roasturo. 9—11.
Polikorosky, 6., f. h., bakterioloogia, röntgeni kabinett—
Kuperjanoroi t. 10, tel. 103; roasturo. 11—1, 3—5.
Sikk, 3., s. ja silma h. — Vabaduse tän. 5, tel. 127;
roasturo. 10—12, 4—6.
Tamberg, A., l. ja silma h. — Kuperjanoroi t. 3, tel. 89;
roasturo. 10—12, 3—4; maakonna arst.
Walga maakonna arstid.
Bergmann, T. — Tõrroas, tel. 17; roasturo. 9—12;
Helme jaoskonna arst.
Hold, H., kopsu h. — Taagepera sanatooriumi juhataja.
Rauch, K., s. h. — Sangastes; roasturo. 9—12; jsk. arst.
Wessar, A., naiste h., fänn. a. — Taagepera sanat. n. a.
Õunap, R., hirurgia — Harglas; roasturo. 9—1.
Walga maakonna loomaarstid.
Morel, Adam. Maakonna loomaarst, Valgas, Kuperja
noroi tän. 3. tel. 14.
Schmidt, A., Valgas, Tartu tän., Räni talu, tel. 76.
Tomberg, 3. — Tõrroa alerois.
Walga hambaarstid.
Goerts, J. — Kuperjanowi tiin. 10.
Goerts, R. — Kuperjanowi tän. 10.
Karolin, M. Kesk tän. 27.
Reisenbuk, L. — Tõrwa alewis.
Ruus, Kesk tän. 31.
Rääbis-Kihno, E. — Vabaduse tän. 10.
Tamm, M. — Vabaduse tän. 22-24.
Hallik, L. — Laatres.
Ämmaemandad.
Hinsohn, E. — Kungla tän. 17—9.
Kalnin, M. — Mesipuu tän. 7—2.
Kukrus, 3. — Kungla tän. 7—2.
Meister, A. — Lai tän. 16—4, tel. 124.
Roots, A. — V.-Sepa tän. 1.
Schamajew, V. — Vabaduse tän. 31a—3.
Serschinsky, 3. — Vabaduse tän. 15—5.
Schinmann, A. — Lai tän. 13—3.
Walga maakonna ämmaemandad.
Gerberson, M. — 3õgeweste w.
3ako, A. — Hummuli-Soe.
Kymenthal, K. — Tõrwa.
Käärik, A. — Pikasilla, Liiwa, Mangu t.
Mühle, R. — Sangaste.
Raud, 6. — Karula.
Trepp, E. — Hargla jaosk. arstimaja.
Undritz, E. — Keeni w.
Haigemajad Walga linnas ja maakonnas.
Linna haigemaja — Puiestee t. 6. 3uhat. Dr. E. Gens.
Taagepera tiisikusehaigete sanatoorium. 3uhat. Dr. H. Hold.
Apteegid Walga linnas ja maakonnas.
Rückeri — O. Kordt, Valgas, Kesk tän. 4.
Sõrmuse — H. Sõrmus, Valgas, Vabaduse t. 26, tel. 72.
Hargla — E. Sender, üle Hargla.
Karula — W. Grohtal, üle Karula.
Puka — E. Peterson, üle Puka.
Sangaste — Kohrts, üle Sangaste.
Taagepera — 3. Peep, üle Tõrwa.
Tõrwa — K. Leiburg, üle Tõrwa.
36
Malga hoolekandeasutused.
Manade kodu — W. Mäe tön. 2.
Laste warjupaik — Aia t. 19.
Malga manuutatud adwokaatide abid.
Miila, T., Kesk t. 15/17, wastuw. 8—9, 4—6, tel. 33.
Õssu, E., Kesk t. 15/17, wastuw. 9—11, 3—5.
Malga eraadwokat.
Peri, 3. — Lai tän. 3.
Malaa notaarius.
Tuul, H. — Mabadufe tän. 6; wastuw. 9—3, tel. 53.
Malga rahaasutused.
Eesti Pank, Malga osakond — Aia tän. 6, tel. 18.
Eestimaa Toöstus-Kaubandus Pank, Malga osakond —
Kesk tän. 15/17, tel. 55.
Malga Pank — Mabaduse tän. 6, tel. 36.
Malga II Krediit-Ühisuse Kassa —Kesk t. 15/17, tel. 55.
Posti, telegraafi Za telefoni asutused Malga
maakonnas.
Hargla — V tgtl.; Holdre — ag.; Karula — V
tgtl.; Keeni — ag.; Koiküla — ag.; Koorküla — ag.;
Leebiku — ag.; Mägiste — ag.; Pikasilla — ag.; Prii
palu — ag.; Puka — IV tgtl.; Sangaste — V tgtl.;
Soe — V tgtl.; Taagepera — ag.; Tahewa — ag.;
Tõrwa — IV tgtl.; Malga — II tgtl.; Malga raudtee
jaam — m tgtl.
Alewid Za mullad Malga maakonnas.
Tõrwa alew — Tõrwa.
Helme wald — üle Tõrwa.
Holdre wald — üle Tõrwa.
Hummuli wald — üle Soe.
Zõgeweste wald — üle Tõrwa.
Kaagjärwe wald — üle Malga.
26
Karula wald - - üle Karula,
Keeni wald — üle Keeni.
Koorküla wald — üle Tõrwa.
Patküla — üle Tõrwa.
Kuikatsi — üle Puka.
Laanemetsa — üle Hargla. Sangaste — üle Sangaste.
Sooru — üle Malga.
Laatre — üle Sangaste.
Taagepera — üle Tõrwa.
Leebiku — üle Tõrwa.
Tahewa — üle Hargla.
Lõwe — üle Tõrwa.
Tõlliste — üle Sangaste.
Paju — tite Malga.
Malga linna koolid.
Puiestee tän. 4.
Kuperjanowi tän. 68.
Lembitu tän.
III
Mee tän. 1.
läti
IV
Uus tän. 27.
roene
V
Kungla tän. 23.
%7I
Kesk tän. 5.
VII
Eesti "tütarlaste gümnaasium — Mabaduse tän. 13.
Eesti poeglaste gümnaasium — Kuperjanowi tän. 8.
Mene era ühisgümnaasium — Uus tän. 27.
Saksa era ühisreaalgümnaasium — Riia tän. 5.
Läti tihis humanitaargümnaasium — Mee tän. 1.
I linna
algkool
II «
Malga maakonna koolid.
algkool — üle Soe, Hummuli wallas.
Ala
üle Tõrwa, Helme w.
Helme
„
üle Hargla, Tahewa w.
Hargla
„
üle Tõrwa, Holdre w.
Holdre
„
„ Soe, Hummuli w.
Soe
„
„ Tõrwa, Jõgeweste w.
Zsgeweste „
„
Malga, Kaagjärwe w.
Kaagj.-Zakobi
„ 5)argta, Laanemetsa w.
Kakko
„
„ Tõrwa, Taagepera w.
Karjatnurme „
„
Keeni rdtj., Keeni w.
Keeni „Kiho"„
H Priipalu p.-ag., Kuikatsi w.
Keerdi
„
w Koorküla p.-ag.. Koorküla w.
Koorküla
w
„
Mägiste, Kuikatsi w.
Kuikatsi nt. „
n
w
HM
„ Waalu „
„ Hargla, Laanemetsa w.
Laanemetsa „
„ Sangaste, Laatre w.
Laatre m. *
27
üle Sangaste, Laatre w.
Laatre-Õru algkool
„
„ Sangaste w.
Lauküla
„
„ Leebiku p.^ag., Leebiku ro.
Leebiku
„
„ Tõrwa, Lõwe w.
Lõwe
„
„ Malga, Paju w.
Paju
„ Karula, Karula w.
Pauluse
„ Puka, Patküla w.
Pikasilla
„
„ Mägiste, Kuikatsi w.
Priipalu
„
„ Puka, Kuikatsi w.
Puka
„
„ Karula, Karula w.
Rebase
„
„ Sangaste, Sangaste w.
Restu
„
Sangaste m. „
— „ Tõrwa, Patküla w.
Soesadu
„
— „ Malga, Sooru w.
Sooru
w
— H Tõrwa, Taagepera w.
Taagep.-Ala „
— „ Sangaste, Sangaste w.
Tagula
— „ Tahewa p.-ag., Tahewa w.
Tahewa
„
— „ Sangaste, Laatre w.
Tsirgulinna „
— Tõrwa.
Tõrwa al.
Tõrwa ühisrealgümnaasium — Tõrwa alewis.
Uniküla algkool — üle Sangaste, Tõlliste w.
Missi algkool — üle Karula, Karula ro.
Valga maakonna metsaülema kantselei
Malgas, Pargi tän. 9, tel. 60.
Malga metskonna ülema asukoht
Malgas, Mabaduse i 12, tel. 51.
Koorküla metskonna ülema asukoht
Taagepera m., üle Tõrwa.
Sangaste metskonna ülema asukoht
Keeni tn., üle Keeni, tel. Puka 31.
Karula metskonna ülema asukoht
Karula-Koobaste, üle Karula, tel. Hargla 1.
Aakre metskonna ülema asukoht
Soontaga m., üle Puka, tel. 19.
PoLilseilise karistuse alla Mimab jSrgmiseb
süüteod:
Majaelanikkude mitteregistreerimiue; iganenud elanusdokumenbtga, ilma setteta elamine ehk liikumine seal, kus nende kaa
saskandmine kohuslik; ettewaatamata ehk liig kiire sõitmine üks
kõik missugusel sõiduriistal; nende sundusliste määruste rikkumine,
mis kõtra ah puhtuse ja terraishoiu, araalikkude kohtade, aedade ja
puiestikkude korrashoiu ja auto- ning raoorimeeste sõidu kohta.
Tähendatud süütegude eest karistatakse süüdlasi kohaliku politleiüleraa poolt rahatrahwiga kuni 3000 margani ja autojuhtidelt ehk
-voorimeestelt sõiduõiguse ärawõtmisega kuni 7 päeraani. Politseitife karistuse määruse peale roõib süüalune edasi kaebaba kohalikule
rahukohtunikule, kes asja harilikus kohtukorras läbi raaatad ja
süüalusele
raastarva
seaduse
põhjal
ka
suurema karis
tuse roõib määrata (peale rahatrahroi ka aresti). Edasikaedtus
tuleb anda kas otse rahukohtunikule roõi samale politseiülemale
7 päeroa jooksul, süüdlasele politseiülema trahraimääruse kuuluta
mise päeraast arraatee. Edasikaebtuse sisseandmine ei takista trahratmääruse täidesaatmist, kuna trahivist mabastamise korral enne sisse
nõutud trahrairaha kaebealusele renteist tagasi maksetakse („9x. T."
nr. 147/148 — 1920).
KoosoleLmb toiMepaKna
Nii kinnises ruumis kui ka lahtise taeroa all on õigus kõigil Eesti
Vabariigi kodanikkudel, ühingutel ja liitudel. Ilma loata ei roõi
koosolekuid pidada lahtise taeroa all voole kilomeetrilises kauguses
hoonetest, kus Riigikogu roõi Vabariigi Valitsus asuraad. Koos
olekuid pidada kinnistes ruumides igal ajal, lahtise taeroa all kella
6 h. kuni k. 11 õhtu. Sõjariistus isikud ei roõi ühelgi koosolekul
-viibida, ronija arroatud ametikohuste täitjad, kellel sõjariista kand
miseks õigus. Koosoleku kokkukutsujateks ja koosoleku luhatajaks
wõiroad olla täisealised kodanikud, kelle õigused seaduse roõi kohtu
otsuse põhjal kitsendatud ei ole. Koosolekute üle pearoad kokkukutsujad teatama linnas politseiülemale ja maal politsei jaoskonna
ülemale ehk maak. politseiülemale ja nimelt: 12 tundi enne algust, km
koosolek karoatsetud pidada lahtise taeroa all ja kuus tundi enne
algust, kui karoatsetud pidada kinnises ruumis. Teadaandes tuleb
äratühendada koosoleku koht, aeg, koosoleku aine, kokkukutsuja
isiku nimi ja elukoht, ehk kui kokkukutsujaks on ühing, sus ühingu
-vastutama esitaja nimi ja elukoht. Teadaanded tempelmaksu ada
ei käi.. Teadaandeid ei nõuta: Riigikogu, linna, aleroi, maakonna
ja -valdade omaroalitsuste roalimiseelsete koosolekute kohta ametli
kult roalimiste roüljakuulutamise päeroast kuni roalimtste lõpuni,
samuti koosolekute kohta, mille • üle publikumile awalikult teada
antud setteks politsei-ülema poolt määratud aroalikkude kuulutuste
kohtadel, ehk linnades ühes kohalikus ajalehes eelpool tähendatud
tähtaegadel ja teadetega. Rahwusroaheliste kongresside ja komverentside kokkukutsumiseks antakse luba siseministri poolt. Igal
koosolekul peab olema juhatus. Juhtumisel, kui teadaandes juha
tus ette ei ole nähtud ja koosoleku kokkukutsuja koosolekule ette
29
ci pane juhatust walida, on koosoleku juhatajaks koosoleku kokkukutsuia. Registreerimise ega eeltähendatud korra alla ei kuulu: 1)
walitsuswõimude poolt kokkukutsutawad koosolekud, 2) usulised ja
palwekoosolekud selleks ususeltside poolt määratud kohtadel, 3)
harilikus korras toimepandawad matuserougid, 4) ametnikkude wõi
tööliste prosessionaal koosolekud, millest ainult ühe asutuse amet
nikud wõi töölised osa wõtawad, 5) seaduslises korras registreeritud
wõi asutatud ühingute ja liitude koosolekud, millest osa wõtawad
ainult ühingu mõi liidu liikmed ja 6) koosolekud, mis ära peetakse
kinnises ruumis ja millest osawõtmme oleneb kokkukutsuja selle
kohasest isiklikust kutsest. (R. T. Nr. 79 1922 a.)
AwMkkude ettekannete korraldaMineNäitemängude, ooperite, kino, tsirkuse ja teiste sarnaste
ettekannete üle/kuhu igaüks ilma isiklise kutseta roõib ilmuda
wõi kuhu pääsemise eest tasu wõetakse, peab linnades wähemalt 12
tundi enne ettekannete algust kohalikule politsei-ülemale, maal ja
olemites wähemalt 24 tundi enne ettekande algust kohalikule politsei-jaoskonnaülemale wõi maakonna-politseiülemale, selle järele
kumb neist lähemal asub, kirjalikult teatama, mille üle tea
tajale kwiitung wäljaantakse. Teadaandeid roõib teha ka terme rea
ettekannete wõi terme hooaja kohta. Teadaanne peab sisaldama:
1) ettekannete korraldaja nime, perekonnanime ja elukoha; 2) kogu
ettekannete üldine aine: näitemängu, ooperi, kino ja kõne ette
kannetel nende nimetuse ja autori, kui need teada on. Teadaanded
kä wad tempelmaksu alla. Restoraanides, kabareedes, kohwikmes ja
teistes sarnastes ettewõtetes, kus sööke ja jooke kohapeal tarwitamiseks müüakse, roõib awalikke ettekandeid ainult kohaliku oma*
walitsuse nõusolekul ja siseministeeriumi loal korraldada. Awalikkudel platsidel, teedel ja tänawatel roõib awalikke ettekandeid
ainult kohaliku politseiülema loal korraldada. Awalikkude ette
kannete korraldajate peate pannakse: 1) roatroe korra järele ette
kannete algusest kuni nende lõpuni ning selle üle, et ettekanded
wastaks teadaandele; 2) määruste täitmine alaealiste awalikkudele
ettekannetele pääsemise kui ka nende ülesastumise suhtes.
Awalikkude! ettekannetel wõiwad alaealised alla 16 aasta
manuse üles astuda ainult oma wanemate wõi eestkostjate loaga,
kusjuures kooliõpilastel selleks ka meel koolijuhatuse luba peab
olema. Awalikkude! ettekannetel neis ettewõtetes, kus alkoholilisi
jooke kohapeal tarwitamiseks müüakse, on alaealistel alla 16 a.
manuse keelatud pealtwaatajatena ehk kuulajatena wiibida, samuti
ka ülesastumine neil ettekannetel. („9L T." nr. 43 — 1923 a.)
30
Pärandtismaksit tabel.
new sugulane ehk pojastatud:
kuni 50.000 margani
50.000— 100.000
*
100.000— 300.000
„
300.000— 600.000
„
600.000—1.000.000
yf
1.000.000—1.500.000
„
1.500.000—2.000.000
„
2.000.000—2.500.000
„
2.500.000—3.000.000
„
3 000 000—4.000.000
„
üle 4.000.000 marga
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
2°/o
30/o
4°/o
5°/o
6O/0
70/o
8o/0
9%
10°|o
ll°/o
12°|o
2. Kui pärija on minija ehk wäimees,
wõõraspoeg ehk wõõrastütar, õde ehk wend ehk
õe- wõi wenna laps:
kuni 50.000 margani — 6°/o
50.000— 100.000
,
— 70/o
100.000— 300.000
„
— 8°/o
300.000— 600.000
*
— O^o/o
600.000—1.000.000
„
— HO/o
1.000.000—1.500.000
„
— 121|2°/o
1.500.000—2.000.000
„
— 140/0
2.000 000—2.500.000
„
— 15i/2°/o
2.500.000—3.000.000
„
— 17°,'0
3.000.000—4.000.000
„
— 18
üle 4.000.000 marga — 201/2°/o
p. 2) ehk neljanda asime sugulane külgjoones:
kuni 50.000 margani — 12°/o
50.000— 100.000
„
— 140/o
100.000— 300.000
„
— I6O/0
300.000— 600.000
„
— I8O/0
600.000—1.000.000
*
— 200/0
1.000.000—1.500.000
„
— 220/0
1.500.000—2.000.000
„
— 240j0
31
2.000.000—2.500.000 margani — 2õ°/o
2.500.000—3.000.000
„
— 28°/o
3.000.000—4,000.000
„
— 30°/o
üle 4.000.000 marga — 32°/o
4. Kui pärija on mõni muu isik:
kuni 50.000 margani — 24°/o
— 26°/o
50.000— 100.000
— 28°/o
100.000— 300.000
— 30°/o
300.000— 600.000
— 32°/o
600.000—1.000.000
— 35°/o
1.000.000—1.500.000
— 38°/o
1.500.000—2.000,000
— 410/'o
2.000.000—2.500.000
— 440/0
2.500.000—3.000.000
— 47o/o
3.000.000—4.000.000
üle 4.000.000 marga — 50o/o
Seemnete idanemise aeg.
2—4 päewa: Sinep, rõikad, naerid, õlinaerid,
ja linad.
4—7 pLewa: Kapsad, kaalikad, peedid, salat,
sigurid, kõrwits, melonid, hapuoblik, talwespinat, tatrad,
kassisaba, kanep, ristikhein, rukkis, oder ja nisu.
7—10 petema: Oad, herned, läätsed, arbusid,
sibulad ja kaer.
.
10—15 päerva - Kardulid, köömned, petersillid;a
porknad.
,
Nisu, rukkis, oder, kaer, läütsad, ristikhein, naens
ja rõigas tarwitawad kõige wähemalt + 4° R. sooja,
porknad ja oad + 5° R., herned ligi + 6° R., tatrad
-j- 70 R, tubakas + 9° R., kõrwits + 10° R. Mida
enam sooja, seda rutemini idanewad seemned.
LEPIK & SÄÄR
WÄLGÄS,
Wabatluse t. 5.
Kõnetraat 64.
Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplus. BPäewalehee ja
„Postimehe“ abitalitus. Trükikoda. Köitmiskoda. Eesti
Seemnewilja Ühisuse Walga osakond.
Õpilastele
Wihuti, kaustikud ja õpilaste pEewaraamatud oma tööstusest.
Suled, sulepead, kummid, pliiatsid, tsirklid, kolm
nurgad, joonlauad, wesi- ja õli-wärwid lahtiselt
ja karpides.
Joonestus-, klants- ja siidipaber. Kirjaümbrikud
ja paber rikkalikus walikus. Älbumid, pilt-postkaardid jne.
Wiiuli ja gittarre keeled. Tasku noad.
A. Devis‘e ja J. Magnus‘e trükikoda., Tallinnas, Lai tän. 38.
A 12 81.
VÄLISEESTLASE KALENDERKÄSIRAAMAT
1929 I.
AASTAKÄIK
TOIMETANUD
H. HALJASPÕLD
A. Devis‘e ja J. Magnus‘e trükikoda., Tallinnas, Lai tän. 38.
Ajakiri „ROMAAN“ Toimetaja P. GRÜNFELDT. (VIII aastakäik)
toob igas oma korralikult kaks korda kuus ilmuvas numbris romaane ja lühemat proosakir jandust ning luulet mitmekesistelt rahvustelt väga laialises valikus. „ROMAAN‘i" siht on tutvustada Eesti lugevale rahvale maailma tähtsamaid kirjanikke nende põnevamate ja tuumakamate teoste näol. „ROMAAN® toob põnevaid jutte, on see ju „Romaan‘i" otsekohene ülesanne, et iga
üks leiaks temas väärtuslikku ja huvitavat lugemist. ROMAAN’ keel on rahvalik ju arusaadav iga- ||| ühele.
Tellimise hind välismaile: 1/1 aastas 1/2 „ 1/a .
Kr. 10.— senti - 5.— - 2.50 .
Tellimise hind kodumaal: 1/1 aastas (24 nr.nr.) 7 kr. 50 senti 1/2 „ (12 nr.nr.) 4 „ — V4 „ (6 nr.nr.) 2 . 25 2 kuuks ( 4 nr.nr.) 1 „ 60 1 . (2 nr.nr.)- . 80 Üksiknumber - kr. 40 senti Kõik järgnevad romaanid lõpevad iga aasta- | käigu viimases numbris ja järgmise aasta esime ses numbris algavad juba uued romaanid.
„Romaan‘i" talitus, Tallinn, Müürivahe t. 16
Ajeküri „HOMAAN" 1929.
(VIII aastakäik)
Eessõna. Saadan seega välja esimese „Välis-eestlase k al e n d er - k ä s i r a a m a t u". Teen seda kindlas usus, et täidan sellega tähtsa lüngi meie kirjanduses. Aeg on käes, et kodumaa selgi alal tööle asuks. Saadan selle kalendri välja nii, nagu ta on, loo tes, et ta järgmised aastakäigud ületavad selle esimese katse mitmevõrra. Kahtlemata on sel raamatul palju puudusi, kuid ta on esimene samm täitsa uuel alal, ja seepärast andestage ta puu dused. Ole siis, kalender, puuduste peale vaatamata abiks eestlasele laias maailmas ja anna kodumaalisele käsitlejale väikegi ettekujutus ühest seni söödis seis nud suurest tööväljast. Seda soovib sinu sepp H. Haljaspõld.
Nõmmel, 21. oktoobril 1928. a. Eesti majanduselust informeerib põhjalikult =
„Kaubandus-töösIlmub 2 korda kuus. IV. aastakäik.
1929. =
Tellimishind: Aastas Poolaastas
Eestis 2.50 150
Välismaale 5 krooni 3 krooni
Toimetus: Kaubandus-tööstuskoda, Tallinnas, Lai tän. 45.
= = =
AdAls,
5 hes soovivad tutvuda kodumaa lähema
minevikuga.
H. HALJASPÕLD.
3
e 4 4
UIK vana üliõpilase mälestusi, I Hind 80 senti. Sisuks:
ESISÕNA.
I sari: KOOLIPOISS (1902—1915).
S €
4
=
€
1. 2. 3. 4. 5.
Kodust Meie sajangu alguse elementaarkoolist Mälestusi esimesest Vene revolutsioonist Eestimaa Saksa kooliseltsi Hansakool. Pedagoogid.
6. Õppurid.
7. Vana-Tallinn. 8. Tallinna Peetri realkool.
IIsari: LÄBI SEGASTE OLUDE (1915-1918)
1. 2. 3. 4. 4 5. 6. 7. 8. 4
Moskvas. Linnadeliit. Vene revolutsioon, peamiselt Naissaarel. Nizhni-Novgorod, Peterhof, Tallinn, Petrograd. Maapäeva laialipeks. 24. veebruar 1918. Katkeid sakslaste päevilt. Riia üliõpilaste sõttasõit. LÕPPSÕNA.
Pealadu; Tallinna E. Kirjastuse Ühisuse Päevalehe raamatukauplused, Tallinnas, Pikk 2 ja Tallinnas, S. Karja 23. W WWWWWWWWWWWWWWWWWW
Vabariigi valitsus. Riigivanem Jaan Tõnisson. Välisminister Hans Rebane. Siseminister Jaan Hünerson. Sõjaminister Nikolai Reek. Rahaminister A. Teetsov. Kaubandus- ja tööstusminister J. Holberg Haridusminister Alfred Mõtius. Kohtuminister Tõnis Kalbus. Teedeminister August Kerem. Tõõ- h oo 1 ekand em inister J. Soonberg
Eesti esindajad välismail. (Vabariigi välisministeeriumi nimestik 17. okt. 1928). Ameerika Ühisriigid. Konsulaat: New York, City, 1860 Broadway. Telegr. aadress: „Saatkond New York." Peakonsul V. Mutt. Konsulaat: Norfolk, Hasler 2 Co. Konsul (hon.) R. T. Hasler. Konsulaat: Charleston. Konsul (hon). Thadeus Street. Konsulaat: New-Orleans. Konsul (hon.) N. O. Pedrick. Konsulaat: San-Francisco, California, 1805 Pine Street. Konsul (hon.) Martin Coffer.
Austria. Saatkond : Erakorraline saadik ja täisõigusline mi nister K. Menning (elab: Berlin, W 10, Hildebrandstrasse 5). Konsulaat: Wien IV, Wiedner Hauptstrasse 66. Konsul (hon.) ins. Erich Andresen. 17
Belgia. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõigusline minister K. R. Pusta (elab: Paris, VIII, 6 rue Magellan). Konsulaat: Antverpen (Anvers), 25, rue St. Thomas. Konsul (hcn.) Ch. A. A erissens, asekonsul-sekretär D. Treude. Konsulaat: Bru xelles, 21, place de Louvain. Peakonsul (hon.) Leon Moreau
Brasiilia. Konsulaat: Rio-de-Ja ne ir o, The Cork Coren Company Ltd., Rua Itapiru 341. Konsuli k. t.Rud. Ise.
Helveetsia. Saatkond: Charge d’ affaires K. Menning (elab
Berlin W 10, Hildebrandstrasse 5). Konsulaat: Bern, Schauplatzgasse 35). Kon sul (hon.) H. Hirter.
Hiina. Konsulaat: Harbin 29, Kirin Street. Konsul (hon.) I. Sütt. Konsulaat: Shanghai, Post Box 1017, asekonsul (hon.) P. Rumberg.
Hispaania. Konsulaat: Barcelona. rian del Rey.
Konsul (hon.) Ad-
Hollandi. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõigusline minister dr. O. Kallas (elab: London S. W. 7 Queen‘s Gate 167)., Konsulaat: Rotterdam, Pieter de Hooghwegh 108 (Postbus 362). Peakonsul (hon.) Carel Stahl Sekretär J. Bauer. 18
Konsulaat: Amsterdam, 69 Vondelstraat Omdelpark. Konsul (hon.) Henri A. Heijmeijer van Heemstede.
Inglismaa. Saatkond: London: S. W. 7, Queen‘s Gate 167. Telegr. aadress: „Saatkond London." Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister dr. O. Kallas. Nõunikpeakonsul ins. R. Mõller s on. Sekrefär-asekonsul V. Ojanson. Konsulaat: Leith, 2 Commercial Street (firma Ellingsen & Co). Konsul (hon.) N. A. Ellings en. Konsulaat: Aberdeen, 59 Marishall Street. Asekonsul (hon.) George Hall. Konsulaat: Hull. Konsul (hon.) Th o mas G oo d. Konsulaat: Manchester, 48 Faulkner Street. Telegr. aadress: „Compatible Manchester." Asekonsul (hon.) James Caro. Konsulaat: Liverpool, Mac Symons Buildings. Asekonsul (hon.) Livingstone Holmes. Konsulaat: Dundee, 33 Commercial Street. Asekonsul (hon.) B. L. Nairn. Konsulaat: Swanse a, Pembroke Buildings (Austin & Silcocks). Asekonsul (hon.) Ryland Thomas. Konsulaat: Glasgow, 189 Hope Street (Armour & Co). Konsul (hon.) T. W. Armour, jun. Konsulaat: Southampton, 6 Canute Road (Sandell Bros). Asekonsul (hon.) G. W. Sandell. Konsulaat: Cardiff, LowerGrand Floor, Cymric Buildings. Asekonsul (hon.) S. Davies. Konsulaat: Fowey, C/o. Hannah, Samuel & Co. Asekonsul (hon.) S. J. Samuel. Konsulaat: Dover, C/o. G W. Prescoft & Co. Asekonsul (hon.) E. F. Prescott. Konsulaat: New Castle on Tyne, C/o Shipping and Coal Co., Ltd. Asekonsul (hon.) R i c h a r d Bolton Tinsly. Konsul -agentuur : All oa, The Shore (C/o. Alloa Coal Co., Lid.) Konsulaaragent (hon.) Joh. D. Ure. 19
Konsul.-agentuur: Burntisland, C/o. Joh. Connel & Son. Konsulaaragent (hon.) James W. Connel Konsul.-agentuur: Methil, Konsulaaragent (hon.) D. D e w ar. Konsul.-agentuur: Bo’ness, Konsulaaragent(hon.) D. B. H a rr ower. Ko sul.-agentuur: Grangemouth, C/o. Denholm & Co., Charing Cross. Konsulaaragent (hon.) D. Mac-Iniosh.
Briti asumaad ja dominioonid. Konsulaat: Malta, 292 Strada Reale Valletta. Asekonsul (hon.) R. G. Vadala. Konsulaat: Gibraltar, C/o. John Carrara & Sons. Asekonsul (hon). L. A. Carrara.
Kanada. Konsulaat: Montreal, 1410 Stanley Street West Montreal Que., Canada. Konsul (hon) Akseli Rauanheimo.
Iirimaa. Konsulaat: Belfast, 75/7°, Corporation Street, John Burke & Co. Asekonsul (hon.) A. U. Burke. Konsulaat: Dublin, Hymany, 7, Ailesbury Road. Asekonsul (hon.) Richard J. Kelly.
Itaalia. Saatkond Roma, Via Andrea Vesalio 26. Telegr. aadress: „Saatkond Roma." Erakorraline saadik Ja täisõiguslik minister K. Tofer. Sekretär D. Ja nson. Konsulaat: Genova 1, Via Fossatello 16. Konsul (hon.) Christophe Kielland. 20
Konsulaat: Milano 2, Borgonuovo 24. Konsul (hon.) G iovanni Rasini. Konsulaat: Napoli 76, ViaAgostino Depretis 31. Konsul (hon.) Enrico Scarciglia. Konsulaat: P alermo, Via Bentivegna 50. Konsul (hon.) Giovanni Aurelio Scaccianoce.
Kreeka. Konsulaat: A te e n, Odos Patision, Agathonpoleos 4. Telegr. aadress: „Weberman Kilipir Athenes." Peakonsul (hon.) E. Veberman.
Kuuba Konsulaat: Habana, Calle Presidente Zayas nr. 11. Kirjade aadress: P. O. Box 2335, Habana, Cuba. Konsul (hon.) Benito Larsen
Läti. Saatkond: Riga, Skolas iela 13,14. Telegr. aadress: „Saatkond Riga". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister Ed. Virgo Sekretärkonsul J. Mölder. Konsulaaragentuur: Valk a, Seminara iela nr 23. Konsulaaragent A. Stafenau. Konsulaaragentuur: Liepaja, Spikeru iela nr. 27. Konsulaaragent S i em an n-T offry.
Leedu. Saatkond: Kaunas, Duonelaiqiog--ve nr. 31-a Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister H. Laretei.
Mehhiko. Konsulaat: Mejico-City, 33 Avenida Uruguay Konsul (hon) Fernando Fernandez de la Torre. Konsulaat: Veracruz, Independencia 15. Konsul (hon.) Mario Berea.
Norra. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister dr. Fr. Akel (elab: Stockholm, Grefgatan 9) Konsulaat: Oslo, Skippergaten 29. Peakonsul (hon.) Rich. Bjercke. 21
Konsulaat: Bergen, Finnegaarden, Tyskebryggen 2. Asekonsul (hon) Lars Peterson. Konsulaat: Trondhjem, Olaf Trygvessons gaten 1, asekonsul (hon.) Bern. Brekke. Konsulaat: Halder, asekonsul (hon.) M. Halv ors en. Konsulaat: Var dö, asekonsul (hon.) H.Zachariasen Konsulaat: Tromsö, asekonsul (hon.) C. Ry eHolmbo e. Poola. Saatkond: Warsz awa, Al. Ujazdovska 19, m. 4. Telegr. aadress: „Saatkond Warszawa". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister O. Strandmann. Sekretär-asekonsul A. Haman. Konsulaat: Danzig, Stadtgraben 6. Konsul (hon.) V. Kukovsky. Prantsusmaa. Saatkond: Paris VIII, 6 rueMagellan. Telegr. aadr: „Saatkond Paris". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister K. R. Pusta. Sekrelär-konsul R. Kask. Konsulaat: Dunkerque, 30 rue Carnot. Asekonsul (hon) Paul Collet. Konsulaat: Marseille, 29, rue de la Republique Konsul (hon.) Sven Busck. Konsulaat: Bordeaux, 76 Cours Balguerie. Asekonsul (hon) Robert Behrend. Konsulaat: Boulogne-Sur-Mer, 16 rue de Scierie. Asekonsul (hon.) Jean Crouy. Konsulaat: Lyon, 45 rue de Ja Republique. Tel Franklin 31-79.Konsul(hon.)Paul-Auloge Duvivier Konsulaat: Alger, 5 rue de Constaniine. Tele' phone 62-22. Konsul (hon.) Louis Royer. Konsulaat: Oran, 25 rue El Maungar, Tele' phone 12-77; telegr. aadress: „Cazafil Oran." Konsul (hon) Bernard Cazals.
Rumeenia. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister O Strandmann (elab: Warszawa, Al Ujazdovska 19, 4). 22
Rootsi. Saatkond: Stockholm, Grefgatan 9. Telegr. aadress: „Saatkond Stockholm". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister dr. Fr. A kel. Sekretär-asekonsul O. Grant. Konsulaat: Stockholm, Fredsgatan 10. Peakon sul (hon.) J. F a gra e u s. Asekonsul (hon.) Bror Holmgren. Konsulaat: Göteborg, Norra Hamngatan 6. Konsul (hon.) A. Sandstrõm. Konsulaat: Hälsingborg. Asekonsul (hon.) C. G. Carlstrõm. Konsulaat: Norrköping. Asekonsul (hon.) P. A. Holmberg. Konsulaat: Sundsvall. Asekonsul (hon.) C. R S t j e r n s t r õ m. Konsulaat: Lulea. Asekonsul. Konsulaat: Malmö, Jörgen Kocksgatan 2. Ase konsul (hon.) S. A. Anderson.
Saksamaa. Saatkond: Berlin, W. 10, Hildebrandstrasse 5. Telegr. aadress: „Saatkond Berlin". Erakorraline saa dik ja täisõiguslik minister Karl Menning Sekre tär peakonsul H. Markus. Konsulaat: Berlin W. 9, Schellingstrasse 9. Konsul (hon.) Dr. Georg Quandt. Konsulaat: Stettin, Bollwerk 2, I Treppe. Konsul (hon.) Otto Daentzer. Konsulaat: Rostock, Strandstrasse 86. Kon sul (hon) Friedrich Mentz. Konsulaat: Lübeck, Speditionshaus Ernst Boie Konsul, (hon.) Ernst Boie, Kanalstr. 24. Konsul at: Hamburg, Schopenstehl 15. Kon sul (hon.) dr. Jacob Ritter. Konsulaat: Mühlheim a. d. R. Friedrichstr. 26. Konsul (hon) Fritz Rehmann. Konsulaat: Königsbergin Pr., Friedrichsburgerstrasse 5. Konsul (hon.) Max Arli. 23
Konsulaat: Leipzig, Gottschedstr. 23. Konsul (hon.) dr. Carl Haschke. Konsulaat: Bremen, Wachstrasse 41/42, L. v. Kampff & Co. Konsul (hon.) Georg Stiszer. Konsulaat: Breslau, Herrenstrasse 25. Konsul (hon.) Berthold Helling. Konsulaat; Frankfurt a / M. Konsul (hon) Eduard Schwarzschi 1 d - Ochs. Konsulaat: Köln, Heumarkt. 43. Konsul (hon) Paul Herzberg. Konsulaat: Kiel-Holtenau, Schleuse. Tel. 242 Konsul (hon) Detlof Bauer.
Soome. Saatkond: Helsinki, Itä-Kaivopuisto 20. Telegr aadress: „Saatkond Helsinki". Telef. 7-93. Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister A. Hellat. Sekretär-konsul A. Pallo. Konsulaat: Viipuri, Karjalankatu 11, tel. 921. Asekonsul (hon) Jaakko Leskinen. Konsulaat: H a n g õ. Konsul (hon) Viktor Reinhold Willgr en Konsulaat: Turku, Humalistenkatu 7, tel. 3458. Konsul (hon) Ernst Brandes. Konsulaat: Helsinki, Mikonkatu 11 A. Pea konsul (hon) Paul Huuri. Konsulaat: Tampere, Koulukatu 11, tel, Pyynikki, Konsul (hon.) Sulo Salminen. Konsulaat: Vaasa Koulukatu 17, tel. 12-07. Konsul (hon) Heikki Lehmus. Konsulaat: Loviisa. Konsul (hon.) Ragnar Nordstrom.
Taani.
Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik minis ter dr. Fr. Akel (elab: Stockholm, Grefgatan 9). Konsulaat: K o p e n h a g e n, Raadhusplats 4. Telegr. aadress „Saatkond Kopenhagen." Peakonsul (hon) E. Carlsen. Sekretär-asekonsul (car.) Ph. Kal jot. Asekonsul (hon) Sõren Jensen. 24
Konsulaat: A a r h u s, Tforv. 7. Asekonsul (hon.) Sophus Ulrik Skikkeld. Konsulaat: H e 1 s i n g ö r, Holländske Mölle. Asekonsul (hon.) K.J. Kallenbach. Konsulaat: Aalb org, Badehusvej I, Tel. stät. 21. Asekonsul (hon) K. E. M. Marcussen. Konsulaat: O d e n s e, Pjentedamsgade 21, tel. 172 Telegr. aadress: „Autotnangel“, Asekonsul (hon.) Klint. Konsulaat: Esbjerg, Tovvaerksfabrik A. B., tel. 399. Asekonsul (hon) M. A Broegaard. Konsulaat: Haderslev, „Lille Damagen", Ribe Landevej. Tel. 334. Asekonsul (hon.) Sophus Thomsen. Tshehhoslovakkia.
Saatkond: Erakorra ine saadik ja täisõiguslik Minister O. Strandmann (elab: Warsz awa, Al. Ujazdovska 19,4). Konsulaat: Praha II, Na Porici Nr. 22, Palais Legiobanka. Konsul (hon.) Josef Beck.
Ungari. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik Minister K. Tofer (elab : R o ma, Via Andrea Vesalio, 26). Telegr. aadress: „Saaikond Roma". Konsulaat: Budapest, VI Rozsa utca 111. Konsul (hon.) Gabriel Z s i 1 i n s k y.
Venemaa. Saatkond: Moskva, Malaja Kislovka 5. Telegr. aadress: „Estomissia Moskva". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister: J. Seljamaa. Nõunik O. Õpik. Sekretär-asekonsul P. Ja l a j a. Konsulaat: Leningrad, Ul. Gertsena (end. Morskaja) 59. Telegr. aadress: „Estokonsul Leningrad" Tel. 1-56-33. Peakonsul dr. H. Lohk.
25
Eesti seltsid välismaailmas. Ameerika ühendriigid.
Hiljuti Ameerikat külastanud vanem töökaitsekomissar hra Ed. Riismann teeb meile teatavaks järgmised Eesti seltsid. Ameerika Eesti Selts „Edu“ New-York. Amee rika Eesti Muusika Klubi, New-York. New-Yorgi Eesti Klubi. Ameerika Eesti Jõustiku Klubi, NewYork, Ameerika Eesti progressiivne Selts „Kiir" Ne w-York. Kõigi viie New-Yorgi seltsi aadressiks (kirjavahetu seks) olla New Yorgi Eesti konsulaat: C O Estonian Consulate, 1860, Broadway, New-York City, U. S. A. Konsulaat annab ka seltside igakordsed, tihtilugu muutuvad aadressid. Sama härra E d. Riismann‘i teatel asub San Francisco‘s „San Francisco Eesti Tööliste Selts", mille aadressiks (kirjavahetuseks) on sealse Eesti konsulaadi oma: C/O Estonian Consulate 1805 Pine Street, San Francisco, U S. A. Hra P. Tobi teatel on Los Angeles‘is Lõuna-Kalifornias paarikümne-liikmeline „Lõuna.Kalifornia Eesti Selts". Kah juks puudub meil aadress, aga arvame, et ta on olemas San-Francisco konsulaadil. Hra Ed. Riismann teab veel rääkida Bostoni ja Phila delphia Eesli seltsidest. Need olla kommunistlikud ühingud ja kiratseda. Argentiina.
„Buenos Ayresi Eesti Seltsi" aadress on: Maipu 1280, Buenos Ayres.
Calle
Austraalia.
Austraalial külastanud hra Ed. Riismann teeb meile teatavaks „E e s f i Kodu Linda" aadressi, mis jällegi on meie konsulaadi kaudu: Estonian Socieiy „Eesti Kodu Linda", C/O Estonian Consulate, Pacific House, 249. George Street. Sydney N. S. W Australia. Austria
Viinis asub Eesti üliõpilaste asutatud „Viini Eesti Selts". Aadress (kirjavahetuseks): Wien IV, Wiedner Hauptstrasze nr. 66, Esinisches Konsulat. Belgia.
„E est i lug em i s lau d asub esialgu Antverpeni Soome meremisionis : 67, avenue d’ Italie (67, It a lie l ei). Lugemislaud on avatud iga päev kella 10-12 ja 6—10, pühapäeviti kella 2—10-ni. 26
1
Iga kuu esimesel pühapäeval on eestikeelne jumala teenistus sealsamas (Soome kirikus). Avamisel Brüsselis „Eesti-Belgia kaubanduskoda". Brasiilia.
„Sa o-Paulo Eesti Noorsoo Ühing" asub Sao-Paulos. Aadress kirjavahetuseks: Caixa Postal nr. 35 30. Sao Paulo, Brasil S. A. Danzigi.
„Danzigi Eesti Selts". Aadress kirjavahetuseks Eesti konsulaadi kaudu. Freie Stadt Danzig, Estnisches Konsulat, Stadtgraben S. Hollandi.
.Eesti lugemislaud" avatakse lähemate kuude jooksul Rotterdamis. Teateid saab Rotterdami Eesti konsulaadilt (sekretär hra J. Bauerilt): Rotterdam, Pieter de Hooghwegh 108 (Postbus 362). Inglismaa
Londoni kaubanduskojas on peakonsuli hra Möllersoni hoolel asutatud sektsioon. Kirjad adresseerida meie peakonsulile. Londanis asub Eesti Selts, asukohaga saatkonnas. Läti.
Riias asub vana ja elujõuline ..Riia Eesti Hariduse Selts". Seltsil on oma algkool. Niihästi kooli kui seltsi lähemaks aadressiks on Riia Eesti saatkond: Riga, Latvija, Skolas iela 13,14. Sealtsamast saab ka Marienburi ja teiste Eesti Seltside aadressid. Riia eestlastel on oma kirik ja kogudus. Riia Eesti haridusseltsil on oma maja: Nometnuida 62. Leedu.
„K aunase Eesti Selts" asub Eesti saatkonna majas: Kaunas, Lietuva, Duonelaiciog-ve nr. 31-a. Prantsusmaa.
«Pariisi Eesti Selts". ,Eesti-Pranisuse Ühing". Kirjavahetuseks võiks kasutada saatkonna aadressi: Paris VIII, 6 rue Magellan. Rootsi.
Eesti—Rootsi ühing. Kirjavahetus sünnib saatkonna kaudu: Stockholm, Grefgaien 9. Saksamaa.
„Berliini Eesti Seltsile" (esimees hra Kippasto) on kõige tulusam kirjutada Eesti saatkonna aadressil: Berlin, W. 10, Hildebrandtsrasse 5. Estnische Gesandtschaft. 27
Soome.
Tähtsaim Eesii setis Helsingis on „Helsingi Eesti Hari dusselts". Peale selle seltsi on siin terve rida teisi Eesti, Eesti—Soome ja Eesti vasiu huvi tundvaid Soomegi ühinguid. Nende nimestiku toomisest peame meie esialgu loobuma, kuil arvame, et see nimestik on olemas Helsingi Eesti saatkonnal: Helsinki, Suomi, Jtä: Kaivopuisto 20. Ungari. „Budapesti Eesii Selts* on Eesti üliõpilaste asutatud. Aadress kirjavahetuseks Eesii konsulaadi kaudu: Budapest, VI
Rozsa utca 111. Venemaa. Loobume esialgu käesolevate väheste aadmete avaldamisest. Siiski kavatseme järgmises aastakäigus anda täieliku nimes tiku Venemaa Eesti seltsidest.
Soome meremisjon. Asutised välismail. Austraalias : Melbourne. Pastor O. Kaksonen. Diakon A. Vältfilä. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, 114 Montague Street, South Melbourne, Australia. Telegr. aadress: Finmissi Melbourne. Sydney. Käib pastor O. Kaksonen Melbourne ist. Lugemis saal asub 17 Harmer Street, East Sydney, Australia. Belgias: Antverpen. Pastor Daniel Orädd Diakon Väinö Kyyfsönen. Kirik ja iugemislaud. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Italielei 67, Antwerp, Belgium. Telegraaf, aadress: Finseamis Anvers.
Hollandis : Rotterdam. Jutlustaja Fr. Kankkonen. Kirik ja lugemissaal Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Tervenakker 11 a Rotterdam, Holland. Inglismaal : London. Pastor Lennart Hetenius. Diakon J. Uuro. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Branch
28
Road. Siepney, London E. 14, England. Telegr. aadress: Finmissi London. Cardiff. Juhataja John Ingren. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Hannah Street, Cardiff, England. Telegr. aadress: Finmissio Cardiff. Liverpool. Külastab pastor Sederqvist Hull‘ist Hull. Pastor Theodor Sede.qvist. Diakon M. Sundvall. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, 1 High Street, Hull, England. Telegr. aadress: Finnish Mission Hull. Shields.
Külastab pastor Sederqvist Hull‘ist.
Kanada: Montreal Pastor Fr. Pennanen. Kirik ja lugemissaal. Posti aadress: Finnish Seamens Mission, 372—374 Lagauchefiere Street, West, Montreal, Que, Canada.
Pariis
Prantsusmaa : Külastab Pastor Lennart Helenius Londonist.
Saksamaa : Hamburi. Pastor Johannes Kunila. Diakon Mariti Jokipi. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnishe Seemannsmission, 26 Diimar Koelstrasse, Hamburg 9, Deutschland. Telegr. aadress: Merimies, Hamburg. Berliin. Külastab pastor J. Kunila Hamburist. Antakse teada Soome saatkonna kaudu. Kiel. Eisenbahndamm 10. Külastab Pastor J. Kunila Hamburist. Lüübeki. Külastab pastor J. Kunila Hamburist.
Taani: Kopenhaageni. Pastor Aarne Forsman. Postiaadress: Finska Siõmansmissionen, Bredgade 25, Köbenhavn, Danmark. Telegr. aadress: Finmissi Köbenhavn. Ühendriigid : San Francisco, California, 11 S. A. (Suomi Synoden). Pastor Jacob Mänttä. Kirik ja lugemissaal Aadress : Finnish Seamens Mission, 9 Mission Street, San Francisco, Cal., U. S. A. Brooklyn U. S. A Finnish Immigrants and Seamens SerVice, 529 Clinton Street, Brooklyn N. Y. Telegr. aadress: Maekinen, New York.
Asutised Soomes Helsingi Meremisjonär Fr. E. Uuro. Lugemissaali juhataja Droua E Eriksson. Kirik ja lugemissaal Albertin katu 2. Telegr@adress: Seamission Helsinki. 29
Turu. Meremisjonär Hugo Rosenlen. Lugemissaali juhataja proua M. Samulin. Lugemissaal ja meremeeste kodu Stadeni vil las Aitkantenis Pori. Meremisjonär H. v. Fieandt. Viiburi. Meremisjonär Ilmari Heinonen. Meremeeste kodu juhataja proua Aino Heinonen. Lugemislaud ja meremeeste kodu Fresegatan 5 Uuras— Trangsund. Pastor J. Tammisto. Postiaadr: Sjömansmissionens läsesal, Uuras. Hangö. Meremisjonär William Höglund. Lugemissaal Högbergsgatan 15. Vaasa, Vasklot. Meremisjonär V. Koskenranta. Kirik ja luge missaal oma majas Vasklot‘is. Postiaadress: Sjömansmissionens läsesal, Sailors Rest, Vasa, Vasklot. Kotka. Lugemissaal Berggatan 6. Räfsö. Lugemissaal ja mer meeste kodu oma majas Räfso‘s. Jakobstad, Alholm. Lugemissaal Alheda villas. Meremisjonär u. Lindell.
Üldised aadressid. Sekretär ja misjonidirektor: Pastor A. J. Carlstedt, Helsingi, tel. 36.114. S e k r e f ä r i d-a d j u n k t i d : Pastor K. Kurkiala, Helsingi, tel. 37.766. Pastor Toivo Vinter, Helsingi, tel. 37.766. (Eraaadress: Georgsgaten 23 B). Reisijutlustaja: Isak Lejonmark, aadr : Kimito; Albin Lassel, aadr: Hangö.
30
Väliseestlasele tähtsad seltsid. Välis-Eesti küsimuste vastu tunnevad Eestis teoreetilist Ja tege likku huvi järgmised ühingud: Õpetatud Eesti Selts, asut. a. 1838, Tartus, Ülikool. Eesti Kirjanduse Selts, Tartus, Lai tänav. Akadeemiline Hõ imuk 1 ub i, Tartus, Ülikool. Akadeemiline Emakeele Selts, Tartus, Ülikool. Akadeemiline Ajaloo Selts, Tartus, Ülikool. Asutis „F e n n o-U g r i a', Tartus, Eesti Karskusliit. Eesti Karskusliit, Tartus, Jakobi tänav. Eesti Eugeenika Selts, Tartus, Jakobi tänav. Eesti-SoomeUngari Klubi, Tallinnas, Seltskondlik Maja. Väli s-E e s t i Ühin g, Tallinnas, „Estonia" teater. Üleriikline Eesti Noorsoo Ühendus, Ü. E. N. Ü. Tallinnas. Välis-eestlasekalender käsiraamatu toime-
1 a j a, Nõmmel, Põllu iän. 15 Meremeeste Kodu, Tallinnas, U Sadama 11-a. Eesti L a e v a j u h a t a j a t e Selts, Tallinnas, U. Sadama t. 11-a. Ülemaaline Eesti Meremeeste Liit, Tallinnas. U. Sadama 12. Eesti Rahva Muuseum, Tartus, Raadimõis. Eesti Lauljate Liit, Tallinnas. Eesti Üliõpilaskond, Tartus.
Baltische Post 1X Pärnumaa 3X + Pärnumaa Elu (album) Pärnumaa Nädal 2X Pärnumaa Teataja 2X Pärnu Päevaleht 6X Pärnu Postimees 6X Pärnu Uudised 2X Vaba Maa — Pärnu 6X väljaanne.
0.9 2.70 5.40 10.80 P. Haeussler Saksa A. Jürvetson Töõerak. 1.00 3.00 6.00 10.00
H. Kuusner J. Tomson Ed. Nukk H. Kuusner J. Loosalu A. Jürvetson
-— 5 Maa J. Loosalu Päevaleht 7X G. E. Luiga +Kratt Raadioleht 1X Ast. Külm Rahvaleht 3X Nik. Küng A. Rei ja Rahva Sõna 6X E Joonas. Revaler Bote 6X A. de Vries +Deutsch-Beilage, D. Leben in Wort & Bild, Aus deutsch Geistesarbeit ja - Herdflammen allinna Uudised 2X J. Loosalu Teataja 2X K. Waldson Judisleht 2X Ernst Joll Ühistegel. Uudised IX J. Mõttus Vaba Maa 6X A. Anderkopp ja E. Laaman T Esmaspäev Vesti Dnja 7X E. Müller + Segodnja.
Eestikeelsed ajalehed välismail. Venemaa. Leningradis ilmub 1917. aastast saadik (praegu 2 korda nä dalas, teisipäeviti ja reedeti) ajaleht „Ed a si", mille toimetajaks on praegu L. Looring. „Edasi" on Eesti kommunistide häälekandja Tellimishind Venemaal on kuus 1 rbl. (50 Ameerika senti), kolm kuud 3 rbl., kuus kuud 6 rbl. ja aasta 12 rubla. Tellimishind Eestis (ja k8 mujal välismaailmas): rbl. 1.50, 4.50, 9.00 ja 12.00, s. 0 dollarites: 0,75; 2,25; 4,50 ja 6.00. „Edasil" an kaks lisa: „P õl 1 u m e e s" ja „L e e g i d". Peale selle ilmuvad Leningradis: 4 „Säde“ (lähemad andmed puuduvad) ja „Uus Kultuur (lähemad andmed puuduvad). Novosibirsk‘is ifmuda „Siberi Teataja", mille kohta jälleg puuduvad lähemad andmed.
Ameerika Ühisriigid. New-Yorgis ilmub erapooletu „New-Yorgi Eestlane üks kord nädalas (laupäiviti), seda 1928. a. saadik. Toimetaja of Anton Heilmann. Tellimishind aastas: Ameerikas 6.50 dollarit Eestis 4 dollarit. Aadress: Estonian Publishing Co., Incor p o r a t e d. N e w-Y orgis ilmub ka Eesli kommunistide häälekandja „U u 5 Ilm" mille tellimishind Eestis on 0,30; 0,90; 1.80; 3,50 (kõik dolla rites); Ameerikas 0,35; 1,00; 2,00; 4,00 doilarit. Ka see leht ilmu üks kord nädalas, teisipäiviti.
Eestikeelsed ajakirjad välismail. Läti. Riias ilmub üks kord kuus ajakiri „Läfi Eestlane", mille toimetajaks on V. H o r n. Tellimishinnad Eesti jaoks on järgmised 3 kuud 0,90; 6 kuud 1,75; 12 kuud 3,50 latti.
Venemaa. Leningradis ilmub H. Põõgelmann‘i toimetusel üks kor’ kuus ajakiri «Klassivõitlus" (asut. 1919. a.). Tellimishinna Eesti jaoks: poolaastas 1,20 ja aastas 2,40 rbl. 4 korda aastas ilmub sealsamas: „Proletaarne revolu sioon Eestis" (Eestisse tellides poolaastas 1,25 ja aastas 2,50 rb 4 korda aastas ilmub veel „NaistööIine ja Ta 1 unai st era vas" (40 kop. aastas) ja kuus korda aastas ajakiri „O r a s" (1926. 8 sa adik), mille tellimishind Eesti jaoks on aastas 3 rbl.
34
Ajakirjad Eestis. I1mub
Nimi
Peatoimetaja
A. Lange ja M. Reinik Jaan Mets 1Xk Agronoomia K. Treiberg 4Xa Ajalooline Ajakiri 2Xk Aus deufscher Geisfesarbeit R. v. Engelhardt 1Xk Auto J Täks O. Greiffenhagen 5Xa Beifräge zur Kunde Estl. A. Holm 1Xk Drogistide Teataja Peeter Panksep 4Xa Edu R. Reimann 10„a Edule S. Talvik ja A. 1Xk Eesti Arst Valdes A. Saareste 8Xa Eesti Keel H. B. Rahamägi 1Xn Eesti Kirik J. W. Veski 1Xk Eesti Kirjandus Juh. Aavik 1Xk E. Laulj. L. Muusikaleht 6Xa Eesti Loomaarst. Ringvaade A. Ojasalu O. Daniel 1Xk Eesti Mets Helmi Mäelo 1Xk Eesti Naine 10 a Eesti Noorte Punane Rist Joh. Nyman 1Xn Eesti Politseileht E. Maddison Joh, Tederson 8Xa Eesti Skout H. Tammer 1Xn Eesti Spordileht A. Tooms 1Xk Eesti Statistika H. Tuttar 1Xk Elukevad K. L. Marley 10 a Evangeeliumi Kristlane Joh. Mülber 1Xk Filmileht Emil Musso 2Xk Herdflammen Informoj de EsperantoH. Sakaria 1Xk Asocio de Estonio 2Xk Kaitse Kodu V. Neggo A. Käbin 1Xk Karjamajandus E. Martinson 10 a Kasvatus 2Xk Kaub.-Tööstuskoja Teataja H. Anto Hans Männik Kirjanduslikke Uudiseid 2Xk Kodu A. Kreisberg 2Xk Kodukolle Herm. Jänes Rudolf Zero 1Xk Kodulind Karl Laane Kraavitaja 1Xk Kristlik Kaitsja Hans Sõle 1Xn Kustbon Nik. Blees 1Xk Külvaja Ed. Kubjas Aug. Gustavson 1Xk Laevandus ja Kalandus TXk Aed
iXk La Societe Estonienne H. Haljaspõld 1929 1.80 3.00 5.00 IXk Laste rõõm J. Oengo (Oro) 1922 0 45 0.90 1.00 IXk Länken Nils Angelin 1928 1.05 2.10 4.20 — 1.50 10„a Linnad ja Alevid V. Smetanin 1927 — 10„a Looming Jaan Kärner 1924 — 6.50 13.00 20„a Maaomavalitsus H. Avikson 1923 — 2 50 5.00 10„a Noorte Elu Vold. Rakles 1921 1.00 2 00 4.00 IXk Noorusmaa M. Laarman 1925 — 1.25 2.50 IXk Odamees Carl Sarap 1919 — 2.00 4.00 R. Rägo 8Xa Õigus 1920 2.25 415 7.50 J. Grüni erg ja 1927 IXk Piimandus — 3.00 6.00 H. Saar — 2.50 2Xk Põllumees J. Hünerson 1919 — 6Xa Prisõv 1928 E. Pertelson maksuta IXk Profesfantline Ilm Th. Tallmeister 1923 — 1.50 3.00 A. Audova, E. 6Xa Rahvaülikool 1927 — 1 60 3.00 Kilkson ja J. Sütt — Riigi Teataja J. Reinhold 1918 — 10.00 20.00 2Xk Romaan Peeter Grünfeldi 1922 2.50 5.00 10.00 1926 — 1.20 2.00 6Xa Rünnak Reinh. Saving IXk Saare Skout G. Aleksandrov 1927 — 0.60 1 20 lXn Sädemed 1925 1.05 2 10 4.20 R. Tiitus 1-2 k. Side 1924 — 1.50 3.00 AI. Lepp lXn Sõdur 1919 3.00 6.00 12.00 E. Ahman — 23.00 6Xa Taie 1928 — M. Laarman — 1.20 IXk Talu 1910 — J. Hünerson IXk Taluperenaine Liis Martinson 1927 1.25 2.25 4.25 2Xk Tarvitaja Teejuhi Eugenie Punga 1928 maksuta 2Xk Teekäija F. Mathisen 1904 0.90 1.75 3.50 IXk Tee ja Tehnika E. Timma 1925 — 4.00 6.00 IXk Tervis 1909 0.75 1.35 2.50 R. Tamm IXk Töö-Õppus 1926 1.20 2.00 4.00 Joh. Karell IXk Töö ja Tervis 1925 0.45 0.80 1 50 L johanson 2Xk Tööliste Hääl 1928 0.60 1.20 2.40 E. joonas 6Xa Tõusmed E. Roos 1926 — 1 30 2.50 IXk Tuletõrje Teated A. Pirker 192 5 0.45 0.90 1.80 — 1.25 6Xa Tuletõrjuja E. Lukaszewicz 1927 — IXk Urituli Ago Jõger 1927 1.50 3.00 6.0° IXk Uus Talu A. Loosalu 1925 — 1.20 2.00 iXk Ühistegevusleht A. Kask 1910 0.85 1 55 3.00 14ka Üliõpilasleht V. Adams 1914 — 3 00 6.00 lXn Väikesed Tähed F. Maihiesen 1920 0.40 0,75 1.50 IXk Väikeste Sõber Helmi Mäelo 1926 0.35 0.70 1.30 IXk Vesinik Selskavo Hosjaistva R. Penno 1927 — | 0.80 1.50 36
Kursisedel (Eesti kroonides) 100 dollarit.......................................................— 372,90 — 373,75 1 naelsterling........................................... = 18,10— 18,15 100 Saksa marka............................................. = 88,95 — 89,40 100 Soome marka.......................................... = 9,38 — 9,42 100 Rootsi krooni......................................... = 99,80 — 100.40 100 Taani krnoni......................................... = 99,50 — 100,10 100 Norra krooni.......................................... = 99,40 — 100.10 100 Prantsuse franki .................................. = 14,60 — 14,85 100 Hollandi kuldnat...................................... = 149,70 — 150,30 100 Läti latti................................................. = 71,90 — 72,30 100 Helveetsia franki... .................................= 71,80 — 72,35 100 Belgia belgat......................................... = 51,85 — 52,35 100 Itaalia liiri ..............................................= 19,50 — 19,90 100 Tshehhi krooni...................................... = 11,05 — 11,25 100 Austria shillingut...................................... == 52,60 — 53,20 100 Ungari pengöt.......................................... = 64,95 — 65,60 100 Poola slotti.............................................. = 41,50 — 42,70 100 Leedu litti ..............................................= 36,75 — 37,35 100 Vene rubla.............................................. = 191,00 — 192,50 100 Danzigi kuldnat...................................... — 72,40 — 73,00
—she__ e
trükikoda Tallinnas, Lai t. 38, tel. 18-66.
Valmistab igasugu trü kitöid - korralikult, kiirelt ja mõõdukate hindadega.
37
Sinimustoalge. 9. Prünfeldt.
Sesti lipp, sa päiksekiiril
kolme koduvärviga lehoi uhkelt pilvepiiril üle kalli kodumaa! Kaua pidid ennast peitma, paikselt ennast varjales, pidid ennast põrmu heitma Dõõra vägivalla ees.
Nüüd on lõpnud võõras poli, pabaks saanud meie maa, kõik, mis enne võõras oli, unelmina kadund ta.
Sinine ja must ja valge — kodupäroid kaunimad, teeoad rõõmsaks meie palge, kaunistades kodumaad. Andoad jõudu meile püüda, tubliduses töötada, alust südamlikult hüüda: Gla, Sesti, ela sa!
Sesti lipp, sa päiksekiiril lehoid jälle oabana. Sehoi uhkelt piloepiiril kolme kodupäroiga! 9.
38
VIIL 28,
Välis-Eesti ja hõimuküsimus. H. Haljaspõld.
Välis-Eesti küsimusel on kaunis pikk ajalugu. Võik sime alata Laksi Tõnise kurva eluga. Sealt edasi lä heb see küsimus ala laiemaks ja sügavamaks. Olude tõttu jäi aga see küsimus kogu oma ulatuses (vähe malt algul) tähele panemata, ja seega on praegu vist väga raske ülevaadet anda Eesti väljarändamise aja loo algpäivilt. Eesti kultuurilise tõusuga läinud sajangu teise poole lõpul tekkis osalt meie ajalehtede õhutusel, osalt era viisil teatud väike side väliseestlaste ja kodumaa vahel sellega, et hakati üksikuid sündmusi protokolleerima jooksvas ajakirjanduses. Tolleaegsest ajakirjandusest võiksime leida selle küünla, mis meile selles küsimu ses ehk nüüdki jaksaks teed valgustada. Sajangu lävi tähendas uut põõret paremusele. Senine juhuslik in formatsioon annab ruumi enam-vähem ühtlasele vaat lemisviisile. Seda tänu vabatahtlikult tõõle rakendu nud tegelastele. On vist põhjust meele tuletada Samuel Sommeri eluaegist apostlitõõd sel ohaklikul väljal. Aga mujaltki ja väga autoriteetlikelt sul gedelt tuleb selgust Välis-Eesti olukorrisse. Siin on ennastsalgavat tööd teinud tänapäeva Eesti suurim diplomaat dr. O Kallas, toimetajad A. Jürgensiein ja G. E. Luiga, kirikuõpetajad M. J. Eisen, A. Kapp, A. Mohrfeldt ja A. Nigol, koolidirektor N. Kann jne, et ainult tähtsamaid nimetada. Ameerika eest laste elust samal ajal saame ülevaate, kui lehitseme tol ajal alles mõõduka „Uue Ilma" vanu aastaraama tuid. Tol ajal oli see töö nii siis kaunis täielik, sest tookordsed kaks väljarändamise sihtmaad (Vene ja Ameerika) olid võrdlemisi hästi valgustatud. Olemas oleva lüngi pidi siis täitma praegune Tallinna praost A. Kapp oma meremisjoniga, mis kavatsuse järgi pidi ulatama kõigisse Eesti meremeestele tähtsatesse välissadamatesse. Siingi näis tubli kese loodud olevat. 39
Maailmasõda, mis paiskas suure hulga eestlasi mitmekesistesse Vene garnisonidesse, tõi meile üldiselt Venemaa lähemale, kui ta seda kunagi varem oli ol nud, kuid samal ajal hävitas ta pea täielikult kodumaa sidemed oma asunikkude ärksamate poegadega, kes sõja põhjusel pidid maha jätma oma uue isakodu ja endised huvid-harjumused. Iseseisvussõda lõi müüri Eesti ja ta venepoolsete asunikkude vahele. Tekkis ka müür Venes eneses n. n. „valgete" ja „punaste" eestlaste vahel. Ning tänu „võidukale kommunismile" on mõlemad müürid veel praegu ülepääsmatumad.Iseseisvuse esimesed aastad oma majanduslikkude ras kustega tõid kaasa uue väljarändamise laine, mis aga pärasisõjastes oludes polnud enam nii ühtlane kui vanasti. Uued väljarändajad valgusid laiali üle tervemaailma. Enam kui kunagi varem nõuab sil mapilk Eesti riigilt ja rahvalt nende „tuulest kantud lehtede" korraldamist ja sidumist. Side tuleb luua, side, mille üle pole nalja heita. Meie ei või arvutada ajalehenumbreid, mida välis eestlased saavad, ja mõnitada, et neid nii vähe on, kes ajalehte tellivad, nagu seda võis teha keegi täna vusuvine noor ajakirjanik. Sest sideme all ei tohi meie niipalju mõista iga üksiku väljarändaja eraalga tust ja huvi vana kodumaa vastu, kui nimelt seda tõelikku sident, mis lähtudes ühisest võimsast kesk mest (meie küsimuses on suurimaks keskmeks Eesti riik!) saadab oma lained laiali üle terve maailma, ning omab — seda arusaadavalt, ka oma vasiuvõtteaparaadi Välis-Eesti hädadele. Mida annab meile sel alal iseseisev Eesti? Peame vastama: mitte just võrdset ennesõjaste Välis-Eesti teadete ja tulemustega.. Kuigi meie kõigil teistel ala del oleme edenenud, pole see üks ala teistega sammu pidanud, vastuoksa, siin on tõõ isegi tagurpidi läinud. Põhjusi selleks on palju, millest tähtsamad kolm: 1) väline, mis meilt rõõvinud ühenduse enama kui poole väliseestlastega; 2) usk riigiametnikkude jõusse, mis avaldub riigiametnikkudes kõige selle 40
alahindamises, mis «eraisikute" poolt tehtud, ja rah vas kõige peale käegaviskamises, mida aga kuidagi saab kanda kinnimakstud ametniku turjale, ja 3) meie süsteemitu talitamine. Esimesed kaks põhjust on käe gakatsutavad ja ei vaja mingisugust kommentaari, küll aga eeldab seda kolmas. Enne aga kui meie seda teeme, vaatame, kui das on meil seni käsitatud väliseestlaste küsimust. Milline on praegune olukord ? Valitsus seisab meil sellest küsimusest täitsa eemal. Oli vist kunagi siseministeeriumil kavatsus mingit väl jarändajate- bürood ellu kutsuda, aga see büroo ei täidaks ju nagu nii Välis-Eesli organiseerija ülesandeid, vaid asuks ainult uute väljarändajate sõelumisele, mis on ikkagi vaid väga kitsapiirdelise tähtsusega ala. Välisministeerium seda küsimust asja delikaatsuse pä rast ka ei edenda, ehk kui siiski, ainult konsulaarteenisiuse ulatuses. Eesti Kirjanduse Selts alustas seepärast ennesõjasel hästi ära proovitud alusel. Eraviisil ja väljaspool poliitikat, et sellega juba algusest saadik kaasa tõmmata just Venemaa eestlasi. Samade juht mõtetega iäks asi edasi Fenno-Ugria asutise kätte ainult selle vahega, et seal pahempoolsemad mehed eesotsas seisavad. Parempoolsed mehed jälle on loo nud iseseisva „Välis-Eesti ühingu", mille tööst veelgi vähem teada. Milline on selle kahe organisatsiooni tegevus sel alal? Mitte suur! Jah, kahel korral on Ameerika eestlased Eestit külastanud, aga kas on seda eite valmistanud need kaks ühingut ? Korraldati „V älis-Eesti päev". Aga kas poleks saanud seda „päeva" sisukamaks teha sellega, et oleks kutsutud osa võima peale 5. Sommeri teisedki vanad VälisEesti liikumise veieraanid, nagu prof. M. J. Eisen, A. Jürgenstein, dr. O Kallas, dir. N. Kann, Praost A. Kapp, G. E. Luiga ja A. Mohrfeldt? Kas ei saaks neid pärast konverentsigi liikumisele taSasi võita, et sellega suuremat asjatundmist tähtsasse tegevusalasse rakendada? Ja väline elumärk? Ei ole näha. 41
Kõige viljakam Välis-Eesti mõtte õhutaja kodu maal ja ka välismaailmas pole aga olnud ei seltsielu ega ka meie ametlik välisteenistus, vaid vaba ajakirjandus. Öeldagu mis tahes, aga iänavusegi, kuigi pooliku väliseestlaste päeva on ellu kutsunud meie ajakirjanduses juba pikemat aega sel alal silmapaist nud nimed, kes nii täitsa ärateenitult tohivad astuda eelpool maintud vanade tegelaste kõrvale. Need olek sid peamiselt Ed. Riismann ja Andres Pranspill. Seda ei tohi unustada. Nii näeme siis järgmist: Töötab sel alal jooksev ajakirjandus oma kõrvaltööga kõigest ja saavutab tagajärgi, senised seltsid pole oma olemasolu veel millegagi õigustanud. Kirikki suurima seltskondliku or ganisatsioonina seisab tänapäeva Eestis sel alal täitsa kõrval. Riik paremal juhul korraldab, halvemal ei tee sedagi, igatahes pole juhtimisest juttugi. Nii on see küsimus õige süsteemitu, teiseks ta on ilma riikliku kaitseta, abita- Mõlemast pahest aitaks meid üle asja ametlik lahendamine niisugusel kujul, et ka eraalgatuse käed tarvilikult vabaks jäävad. Haridusministeerium oleks igatahes ainuõigus tatud sellise vaid kultuurilisi sihte taotleva keskme ellukutsujaks. Süsteem (mis näiteks Belgias tuntud igasuguste Conseil S u perieu r’id e näol.) on te malegi hästi tuntud. Pretsedentsiks on siin peale koo livõrgu väljatöötamise komisjoni ka rahvamajade võr gu komisjoni häid tulemusi tõotav tegevus. Komisjoni soovitab muu seas ka tolle juhusliku valitsuse ja orga nisatsioonide vahelise komisjoni väike, kuid tähelepan dav töö, mis sündis Tallinnas mõni aasta tagasi Antverpeni Eesti lugemislaua huvides. Seega tuleks hari dusministeeriumis luua eriti eelpool nimetatud härra dest ja vastavate ühingute esitajatest koosnev komis jon, kes juba omapoolt määraks sihid ja süsteemi ning jaotaks ära eelseisva töö (kus seisaks esikohal Välis-Eesti elu-olu kirjeldava koguteose väljaandmine, mis jääks n. ü. aluseks ehitusele, mida alles hakatakse püstitama.) Siis võiksid kõne alla 42
tulla avaramad kavatsused, mida krooniks terve laiaulatuslik süsteem Eesti raamatukogusid ja seltskondlikke delegaate (neid usaldusmehi tunneb näiteks juba praegu Eesti Kirjanduse Selts ja „Bergmanni Abiraha" 1) kogu maailmas, kes oma kitsamal alal töötaksid ene sestki mõistetavalt lähedalt käsikäes meie diplomaat liku ja konsulaarpersonaaliga, eriti kui nemadki olek sid varustatud valitsuse usaldusega. Niipalju Välis-Eesti organiseerimistööst Eesti enese võimiste piirides. — — - — — — — — Ühest küljest meeldib mulle aga väga, et VälisEesti liikumisega oma nime on sidunud asutis FennoUgria. See on hea oomen, sest ta juhatab meile kätte tee, mille kaudu kõige hõlpsam on organiseerida Välis-Eestit, ilma et kulud otsekohe liig suurteks kas vaksid. Sellega peaksid sel alal edasitöötajad tõsiselt arvestama. juba pikemat aega, aastakümneid, on näiteks Soome meremisjon olnud Eestigi meremeestele koduks võõrsil, seda tasuta. Praegugi hoiab Eesti karja ligi paariskümnes välissadamas Soome hingekarjane, ilma et Eesti selle eest midagi maksaks. Aniverpenis, kus Eesti lugemislaud asub eritoas — maksti küll lühi kest aega pisut, aga see on tilk vett selle kuludemere kõrval, mida eestlaste vastuvõtmine Soome meremisionile üldse maksma on läinud ja praegugi veel edasi maksab, igalpool, kus Soome meremisjon oma te gevust on alustanud. KuidSoome meremisjoniga ei seo Eestit vaid need abipaluvad suhted. Ta on meile ka eeskujuks olnud. Nagu ma peadirektor dr. Toivo Valtari’ kõnelusest kunagi Aniverpenis aru sain, seisis Soome meremisjon vaderina ka praost A. Ka pp‘i sümpaatliku algatuse juures. Ja ma ei näe tõesti mitte takistusi selleks, et sobiks kokkulepe Eesti ja Soome kultuurtegelaste vahel, kus Soome juba olemasolevad hooned avaneksid veelgi laiemal määral Eesti inimes tele. Osa Soome silla ehitustööst sünniks nii isegi kaugel välismaailmas. Muidugi peaks meil sel puhul ka midagi olema (kuigi ehk meie rahvaarvu kohaselt 43
vähemal määral), mida võiksime jagada (näiteks ava tavat Aniverpeni meremeestekodu) soomlastega ja meist vähema Liivi hõimuga. Aga veel mitmekordselt suuremat abi võiksid sel les mõttes aeda ungarlased, kelle seltside võrk välismaailmas on vähemalt kümme korda tihedam Soome omast. Ma ei kõnele vaid Jugoslaaviast, kui Ungari piiritagusest, kus ma hiljuti tutvunesin Ungari intensiivse kultuureluga, kus ilmub Ungari lehti ja kus loomulikult ka Ungari seltsielu hästi on arenenud. Nägin seda elu Antverpeniski, kus tõõtab 4—5 ühin gut oma raamatukogudega, ja kus eraviisil mõtteid vahetades näidi väga lahkelt pooldavat eestlaste osa võttu seltsitegevusesi, seda isegi soovitati. Kuna ma siis eestlaste organiseerimise nurka heitsin, siis jätsin ma tookord ka selle võimaluse kasutamata. Aga sel alal võiks edasi tõotada, ja mitte ainult Ant erpenis, vaid ka mujal, Siis võiks valmida ettepanek lähemale Soome—Ugri kultuurkongressile,ettepanek, mis võiks vastuvõttu leida, kuna ta viib üksteisele lähe male välismaailmas viibivad ja võõraste raasside kes kel elavad hõimud, toob ligi vaimustust ja mõjub ter vendavalt niihästi saajale kui andjale. Meil on Ungari õpetlasi soojadeks sõpradeks ja meie ülikoolis töötab neid mitu. Kindlasti leiaksid nemad siin, selle mõtte omaks võtnud, võimaluse Eesti asja edendamiseks, kas või ainult omapoolse soovitusega. Teatud arv vastuseid Ungari seltsidelt ja kokku lepe Soome meremisjoni keskseltsiga võimaldaksid Eesti raamatukogude võrgu väljatöötamise, mis võiks rahuldada vähemalt nii mõnegi aasta jooksul tekki vaid kultuurnõudeid ja ühenduses välismaailma Eesti seltsidega meid viia teadvusele Valis-Eesti suhtes. See on asja tuum. Kui selles sihis areneb FennoUgria kaastöö Välis-Eesti liikumise alal, siis on ta kahtlemata tervitatav. Ja siis ei tohi ametlikki Eesti teda jätta tähele panemata ja tänamata, mida kahjuks muidu nii mõnigi kord võib juhtuda.
Nõmmel, 18. oktoobril 1928 a. 44
Eesli pealinna ajaloo kokkuvõte (Esimesest Tallinna Kaubandus-Aastaraamatust.) Eelajalooline ae g: asumine ja kaubandus praeguse Tallinna kohal Rafala (Rabala) maal jne. on sündinud ajul, mida kindlaks määrata võimatu. Lindanise maalinna rajamine umb kaudu esimese aastatuhande lõpul. Tallinna asutamine; Taani kuninga Valdemar II sõja käik Revelemaale, Lindanise äravõitmine, lahing nüüdse linna kohal.............................................................15 juunil 1219 T o o m p e a 1 e T a a n i k i n d 1 u s e r a j a m i n e .sügisel 1219 Tallinna piiramised eestlaste poolt........................... 1221 ja 1223 Tallinn mõõgavendade ordu all ........................................... 1227 Kindluse jalale. Toompea ida- ja lõunaküljele, tekib kodanline linn : 1228 Toompeale ehitatakse tugev kants, mis osalt praegugi alles 1227—1238 Tallinnas uuesti Taani valitsus •.................................................. 1238 Tallinn saab Lüübeki õiguse ...................................................... 1248 Tallinna linnaseaduse täiendused: keeld majadesse tänava ligidale väljakäigukohti teha; kaks raekohlu (linna nõu kogu) käsku • . . 1257ja 1282 Tallinn astub Hansa-liitu............................................................. 1284 Tallinnas asutatakse «Toomkool" .............................................. 1319 Eestlaste suur jüriõö-mäss ; Tallinna piiramine; lahing Tallinna all Sõjamäel, kus eestlased täiesti löödi............. 14. mail 1343 Taani kuningas Valdemar IV müüb Eestimaa ühes T a 1linnaga Saksa Ordule................................... 29. aug. 1346 Orduaeg Tallinnas.................................................. ..1347—1561 Raekohtu määrus nõuab trahvi ähvardusel majade eest täna vate puhtakshoidmist ja igal laupäeval prügi äravedamist 1360 Raekohtu seadused („Burspraken") keelavad ära edaspidi lin nas ja mere ääres aedades puumaju ehitada; kaks käsku 1360 ja 1384 Tallinna tänavad prügitatakse....................... 1376 Esimene veevärk I allinnas: kaetud kaanal toob vett Ülemiste järvest linna kaevudesse ja vallikraavi.................. pärast 1400 Pirita kloostri asutamine............................................................. 1407 Raekohtu käsk, 10 marga trahvi ähvardusel, kõiki linnas ole vaid puuhooneid ja keelatud elumaju maha lõhkuda ja puukraami lubjaahju vedada................................................... 1423 Oleviste kiriku juures asutatakse esimene linnakool .... 1424 Suured tulekahjud Tallinnas; pea kõik linn tules 1433 Tallinn Hansa-liidu peakaubalaoks 1496 Eesti keel pääseb maksvusele osalise ameikeelena, eestisoost kodanikkude jaoks luuakse eriline vandevormel . . umbes 1500 Usupuhastus Tallinnas 1524 Pildilõhkumine Tallinna kirikutes 13. sept. 1524 Oleviste kirikus jutlustab Luteri õpetaja; Oleviste ja Niguliste kirikus ka Eesti Jutlus! oolid“ olemas.................. sügisel 1524 45
Esimene evangeeliumiusku kool (Niguliste kiriku juures) . . 1526 Linna suur põlemine..................................................................... 1527 Katariina nimelise mungakloostri lõpp ja tulekahju .... 1532 Mõisniku Johann Üxküll'i ärahukkamine Tallinna väravas talumehe tapmise pärast...................................................... 1535 Suurte sõdade algus ; Vene väe Eestimaale tungimine murdub Tallinna ees............................................................................. 1558 Vene väed esimest korda Tallinna all; võidukalt tagasi tõr jutud „Jeruusalemma mäe" lahingus...................13. sept. 1560 Eestimaa ühes Tallinnaga satub Rootsi alla 1561 Taani ja Lüübeki laevastik Tallinnat pommitamas 1569 Vene väe esimene Tallinna võitmise püüe, 30 nädalane „pikk piiramine" (26. aug. kuni 16. märtstni)................... 1570—1571 Piiramise puhul linna uhke „Roosiaed" Rannavärava ees ja Kalamaja alev ühes Eesti kirikuga hävitatud. . . augustil 1570 Venelased Tallinna ees; Pirita peale kippumine....................... 1575 Teine Tallinna piiramine Vene väe poolt (23. jaan, kuni 11 märtsini).................................................................................1577 Võitlus Tallinna all; Pirita kloostri häving..................... 30. I. 1577 Suur katk Tallinnas ja Eestimaal...................................1591—1592 Suur näljahäda ja suremine Eestimaal; Tallinnas ühel aastal 11.000 inimest ühishaudadesse maetud............... 1602—1605 Tallinna Eesti koguduse õpetaja Georg Mülleri jutlused pee tud ja kirjutatud (kõige vanem allesolev eestikeelne käsi kiri); samal ajal on Tallinnas olemas Eesti kool ja tarvi tusel eestikeelne palveraamat ................................... 1600—1607 Tallinna asutatakse esimene trükikoda, mis püsib tänini, asudes küll praegu teistes ruumides ja kandes uut nime („Ühiselu")............................................................................1608 Rootsi piiskop Rudbeckins käib Tallinna kirikuid katsumas Sel puhul on Toomkoolis 29 õpilast (kõik Eesti rahvusest!) 1627 Kuningas Gustav Adolf asutab Tallinna Mihkli kloostris gümnaasiumi, mis püsinud tänini 6. juun. 1631 Esimene suurem eestikeelne kirjatöö (Siahl'i „koduraamat") Tallinnas trükitud................................................................. 1632 Eestikeelse piibli tõlkimise algus Talllinnas.............................. 1642 „Vana katkuaeg". Suur suremine Eestimaal ja Tallinnas . . 1657 Eestikeelne Uus Testament õp. Blumi tõlkel valmis, jääb aga trükkimata........................................................................1660 Toompea Eesti kogudusele ehitatakse Kaarli kirik...............1670 Tulekahju hävitab pea terve Toompea..................................1684 Toompea Pikkjalg korralikult prügitatud....................... 1687—1688 Rootsi kapten Waxelberg valmistab esimese maamõõduliselt täpse Tallinna kaardi......................................................... 1688 Tallinna suuremoeline kindlustamine vallidega Vauban‘i kava järgi, nüüdsed Ranna-, Viru-, Harju- ja Rootsikants ehitatud..................................................................... 1670—1700 Suur näljahäda Eestimaal.............................................. 1696—1697 Põhjasõja algus; Narva lahingust toodud Vene vangid hul46
gana Tallinnas, teiste seas hertsog de la Croy, kelle muumia siin paarsada aastat matmata seisis................... 1700 Vene väed Tallinnat ähvardamas.............................................. 1704 Raekohtu käsk, linna tänavaid laternatega valgustada . . . 1709 Tallinna kolmas piiramine Vene väe poolt 22. augustist peale; kõik Tallinna alevid ühes Eesti Kaarli kirikuga set puhul maha põletatud ; 29. septembril Harku lepingus Tallinna a 1 i s t u m i n e V e n e r i i g i 1 e.......................................... 1710 Samal ajal Eestimaal ja Tallinnas „viimne katk“; Tallinna elanikkude arv alaneb alla 2000........................... 1710—1711 Eestikeelne Uus Testament Tallinnas trükitud........................... 1715 Krahv Zinzendorf jutlustab Tallinnas ja nõutab Vennastekogudusele Eestimaale asumise õiguse 1736 Tema kaashoolel trükitakse siin eestikeelne piibel................... 1739 Äigna- ja Naissaar, seni linna omad, võetakse Vene kroonule 1742 Vene keisrinna Elisabeti Tallinnas suvitusel viibimisel tehakse siin leping Austriaga, mis tekitas „ seitsmeaastase sõja" . . 1746 Vene maavalitsusliku korra maksmapanek Tallinnas .... 1786 Selle kaotamine ja endise raekohtuvalitsuse uuendamine. . 1797 Esimene eestikeelne seaduseraamat välja antud ja Tallinnas trükitud.....................................................................................1802 Tallinna kitsikus Napoleoni sõdade, nimelt mannersulu tule musena; Inglise laevastik Läänemerel (a. 1801 Nelson Tallinnas) 1800—1812 Inglased blokeerivad Paldiski ja Tallinna sadamat..........1809 Paljud sõjaajal Venemaale jäänud prantslased asuvad Tal linna elama................................................................... 1813 Eesti talurahva pärispõlvest vabastamine
23. mail 1816 Vabastamise ametlik väljakuulutamine Toompea lossis ja kiri kutes. (Selle järele algab eestlaste suuremal arvul Tallinna asumine ja Tallinna muutumine Eesti linnaks) . . 8. jaan. 1817 Tallinna-Peterburi vahelise laevaliini avamine 1837 Krimmi sõda; Inglise ja Prantsuse laevastik admiral Napier‘i juhatusel sulgeb Tallinna sadama ja Eestimaa ranniku; kaubanduselu on soigus 1854—1855 Tallinna kindluse kaotamine; hakkab linna hoogus areng . 1857 Eesti uus talurahva seadus, ühtlasi maauuendused: tekivad laialised alevid 1856—1859 Asutatakse vabatahtlik tuletõrje 2. aug. 1862 Mõisate omandamise õigus kõigile lubatud, tekivad Eestigi rahvusest mõisnikud.............................................................. 1865 Eesti selts „Estonia" Tallinnas asutatud...................................... 1865 Viimne veeuputus Tallinnas..........................................................1867 Viimne näljaaeg Eestis ; Tallinn aitab mõjukalt hädalisi 1867—1869 Kahekordne Nunnevärav lõhutakse maha.................................. 1868 Balti raudtee avamine Peterburi ja Paldiski . . . . 24 okt. 1870 Harjuvärav lõhutakse maha......................................................... 1874 Esimene püsiv Eesti ajaleht Tallinnas: „Ristir. Pühapäevaleht" 1875 47
Tallinna-Tartu raudtee avamine.................................19. dets. 1876 Teine Eesti Selts Tallinnas, „Lootus.......................................... 1877 Vene linnaseadus hakkab maksma.............................................. 1877 Esimene Tailinna laulupidu..........................................................1880 Eestlased (venelastega liidus) oma rühmaga Tallinna volikogus 1886 Vene õppekeele maksmapanek kõigis koolides 1887 Vene kohtute avamine Tallinnas; raekohtu täielik lõpp 20. novembril •............................................................................. 1889 Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi asutamine............................... 1890 Teine Tallinna üldlaulupidu................................ •...................... 1896 Suureviisiline tööstuse tõus; Eesti elanikkond hakkab kiiresti kasvama........................................................................... umbes 1900 Tallinna—Viljandi—Pärnu—Valga raudtee avamine . 1. mail 1901 Eesti päevaleht Tallinnas, „Teataja" 1901 Tallinna—Haapsalu raudtee avamine 15. dets. 1904 Linnavalitsus eestlaste käes dets. 1904 „Punane aasta": 13. jaanuaarii verine kokkupõrge sõjavõimudega, hiljemini käärimised ja streigid, 14—16 oktoobrini rüüstamised ja põletamised, lõpuks uue turu veresaun (57 surnut, üle 100 haavatu); liikumisel sotsialistlik ja vabariiklik ilme; Tallinn sõjaseaduse all........................... 1905 ^Päevalehe" asutamine................................................................. 1905 Vene riigi põhiseaduse-manifest...................................17 okt. 1905 Ärev ja voogav ajajärk ; riigivolikogu valimised ; Tallinnas korraga kuus Eesti päevalehte 1906 Vene keisri, Inglise kuninga ja Prantsuse presidendi kokku saamised Tallinnas, nende riikide ligida sõpruse loomine vastolus Saksamaale (Eelsamm maailma sõjaks) 1908 Kolmas Tallinna laulupidu 1910 Tallinna sõjasadama rajamine; suured laevatehased, linna kiire kasv................................................................................ 1912 „Estonia" teatri ja kontserthoone avamine.............................. 1913 Maailmasõja s ü 11 i m i n e ; ärielu halvatud ; elanikkude lahkumine linnast • 1914 Tallinn evakueerimise hirmus 1915 Eesti talurahva vabastamise 100-aastane juubel; uue aja koi diku esimesed kiired, märgusõnaks saab Eesti autonoomia 1916 Vene revolutsioon. Ärev aeg ja määratud muutused ka Tallinnas. Märtsi algul ametikohtade „ülevõtmine“ väevõimuga. Eesti sõjaväe loomise algus. Sõdurite kong ress 18. juunil. Eesti maanõukogu (Maapäeva) avamine ja Eesti rahvuskongress 1—3 juulil. Maapäev kuulutab enese kõrgeimaks võimuks Eestis 15. nov. Järgneb enamlaste valitsus........................................................................................ 1917 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas 24. v e e b r uaril................................................................. 1918 Saksa okkupatsioon; selle langemisel 11. novembril asub tegevusse Eesti ajutine valitsus.............................................. 1918 48
Eesli Asutava Kogu avamine „Estonias" 23 aprillil. Tallinn Eesli riigi pealinn...................................................... 1919 Laevaliinide uuendamine Tallinna ja välissadamate vahel . . 1920 Esimese Eesli Riigikogu avamine.................................................. 1921 Püstitatakse Riigikoguhoone.... . •......................................... 1922 VIII üldlaulupidu Tallinnas............................................................. 1923 Kommunistide mässukatse............................................ 1... dets. 1924 Eesti Vabariigi 10-eastane juubel....................... .24 veebr. 1928 Juubeli-laulupidu, millest osa võtsid külalistena sajad välja maalased. välis-eestiased ja ajakirjanikud, läheb hiilgavalt korda..................................................................................... 1928
Dr. OskarKallas 60- ne aastane. ) * Oskar Philipp Kallas, Eesti folkloori uurija ja rah vuslik tegelane, sünd. 13. (25.) oktoobril 1868 Kaarmas köster Mihkel Kalda pojana, õppis Kuresaare gümnaasimis ja selle lõpetamise järel a. 1887 peale klas silist keeleteadust Tartu ülikoolis, mille lõpetas a. 1892 cand. phil. astmega. Üliõpilaspõlves (ja ka hiljemini) on K. olnud E. Üliõp. Seltsi juhtivamaid tegelasi. Aastal 1892—93 täiendas K. end Helsingi ülikoolis Soome rahvateaduses ja Soome-Ugri keeltes. Aastal 1893—95 oli ta Narva poeglaste gümnaasiumis vanade keelte õpetajaks. Kaitses a. 1901 Helsingi ülikoolis doktori väitekirja, saades dr. phil. astme. Oma õpin guid jatkas ja täiendas K. õppereisidel välismaile, (a. 1895 Türgimaal (sellest reisikirjeldus „Postimehes" 1896, eriraamatuna a. 1896 ja 1898); 1898—99; 1908—1912) Hing viibis uurimisteekondadel Lutsi (1893) ja Kraasna (1901) eestlaste juures. Aastal 1901 valiti K. Peterburi ülikooli võrdleva keeleteaduse eradotsendiks, mis kohal la viibis kuni a. 1903, olles sama ajani ka Peterburi May gümnaasiumis kasvatajaks ja sealsamas ning Pavlovi instituudis Saksa ja Ladina keele õpetajaks. A. 1903 sügisel asus K. Tartu, kuhu jäi kuni aasta *) Avaldame siinkohal Eesti Biograafilise Leksiooni II andes loodud dr. O. Kalda eluloo, et sellega rõhutada väliseestlaste suurt lugupidamist meie avalikus elus niiväga tuntud sümpaailiku ja tulise tegelase vastu. Võtku ta ühtlasi vastu meie parimad soovid!
49
1918, töötades Pushkini nimelise tütarlaste, Treffneri ja kroonu poeglaste gümnaasiumis Saksa ning Ladina keele õpetajana. Nende ametite kõrval oli K. tegevuses ka „Postimehe" toimetuses, kodumaa osakonna redaktorina, lühemat aega ka toimetuse sekretärina ning ärijuhatajana. A. 1918 tegid Saksa okupatsiooni võimud Kaldale ettepaneku hakata Tartu ülikoolis pidama loenguid Eesti keele üle, mida aga vastu võtmast K. keeldus. Sama aasta sügisel kaotas K. okkupatsioonivõimude survel kooliõpetaja koha. Eesti iseseisvuse algul nimetati K. sama aasta detsembris Eesti saadikuks Soome, a. 1922 aga samasse ameti Londoni ja a. 1913 ühtlasi ka Haagi. A. 1900 peale on K. abielus prof. Julius Krohni tütre Ainoga. Üle 30 a. on K. algatavalt ja juhtivalt teotsenud meie vaimukultuuri tegelaste esimestes ridades. Juba Peterburis viibides ja Tartuski pidas K. esimesi üldhariduslikke kursusi töölistele. Hiljemini oli ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi asutajaist ja selle tegevuse tähtsamaisi õhutajaist, saades nimetatud seltsi poolt a. 1906 asutatud tütarlaste gümnaasiumi juhatajaks, seega siis tunduvalt mõjutades selle õppeasu' tuse arenemissihi määramist. Vaesemate Eesti soost üliõpilaste laenukassa, n.n. „Bergmanni abiraha" (asul, a. 1903) juhatuses oli K. pikemat aega kandvamaks jõuks. Tema teeneks on m. s. ka uueaasta õnnesoor videst vabastamise kombe elluviimine ülalnimetatut asutuse kasuks. Ka Eesti Rahva Museumi, eriti aga selle Arhiivraamatukogu asutamisel (a. 1908 — 09) oli K. juhtivalt tegev: tema algatusel asuti eestikeelsete raamatute kogumisele ERM-i heaks ja annetati Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt eestikeelsed raamatud ja baltikumiosakond ERM-le alusvaraks. A. 1904 algas Kalda üritusel ja korraldusel ülemaaline rahvaviiside korjamine, mille tulemuseks oli 1916 a. ERM-I 11.808 numbriline viisiteisendite (ja dublettide) ning 215950-realine muinaslaulude kogu. See J. Hurda ja M. J. Eiseni sõnor lise muinasvara kõrval tähtsamaist Eesti muinaskultuuri salvedest on seni aluseks olnud Eesti omapäre 50
sele muusika-kultuurile. Tähtsat osa on K. etendanud ka Eesti karskusliikumises ja Eesti Kirjanduse Seltsi tegevuse esimesel aastakümnel. Kolmatkümmet aastat on K. kasulikult mõjunud ka Eesti ja Soome lähene miseks. Tõhusat toetust on Kaldalt saanud ka liiku mine Eesti omapäraste isikunimede heaks, eriti tema broshüüri kaudu: „120 uut ristinime (Tartus 1914; esimest korda ilmunud „Sirvilaudades" 1911 pealkir jaga: „Uusi nimesid?"III trükk 1921) — Eriliselt tähtsad on aga K. teened Eesti folkloori alal. Üksikute ja väheste teadete põhjal otsis K. esimesena üles Eesti emamaast XVI sajangu lõpul ja XVII sajangu esipoolikul eemale paisatud rahvakillud, Kraasna ja Lutsi maarahva, kel lelt ta koha peal kogus etnoloogidele, lingvistidele ja usundiuurijaile ülitähtsa ainestiku, mis sisaldab rohkelt ülestähendisi lutsilaste ja kraasnalaste rahvaluulest, kombest, keelest ja muinasusust, millede väärtus on eriliselt suur neis peituvate kronoloogiliste kriteeriu mide tõttu, kuna need rahvariismed on pikemat aega elutsenud muudest eestlastest täiesti eraldi, võõrakeel sete rahvaste seas. Nende uurimiste tulemusena ilmu sid Kaldal „Lutsi maarahvas" (Helsingis, 1894, 151 Ihk.; äratr. ajakirjast „Suomi"), „Kaheksakummend Lutsi Maarahva muinasjuttu" (Tartus 1900, 202 + V Ihk.; ära trükk Verhandl. d. G.E.G. XX andest), „Achtzig Marchen der Ljutziner Esten" (ibid), „Kraasna Maarahvas (Hels, 1903, VI+128 Ihk. + kaart; äratr. ajakirjast „Suomi") „Die Krasnyer Esten. Volkskundliche Beschreibung" (Tartu 1904, 71 lhk.; Verhandl d. G. E. G. XXI 2) — Oma uurimiste tulemused Eesti rahvaluule alal on K. avaldanud juba ülalmainitud doktoriväite kirjas „Die Wiederholungslieder der estnischen Volkspoesie" I (Hels. 1901. V+398 lhk. + kaart), millest ta, tarvitades geografilist (Julius ja Kaarle Krohni) meeto dit jälgib Eesti korduslaulude tüüpisid, nende tekki mise paika, aega ja rändamisteesid, määrab ära nende algkuju ning selgitab Eesti laulude vahekorda vastavate lauludega Soomes. Eesti folkloori käsitlevaist uuri mistest väärivad veel tähelepanu „Ubersicht über das 51
Sammeln estnischer Kunen" (Hels., 1902, 34 Ihk. äratr. Finn-Ugr. Forschungen‘ist, il, 1), „Estonian „Folklore" (London, 1923, 16 lhk.; äratr. ajakirjast, „Folklore"). — Tegelenud on K. ka keeleteaduse ja kirjakeele arendamise alal, juhtides omal ajal tähelepanu murrete uurimise ja murdesõnastiku koostamise tarvidusele ja soovitades Eesti kirjakeelt rikastada murdeliste sugemetega. Eesti Kirjanduse Seltsis õhutas ta eestikeelsete teaduslikkude oskussõnade loomist. Kirjakeele normi kindlaksmääramisel ja muutmisel soovitab ta arvestada terves keeles levinud muutusi. Kalda muudest teaduslikkudest ja populaarteaduslikkudest töödest ja artikleist nimetatagu veel: väljaande „Bibliogr. d. finn.-ugr. Sprach-Volkskunde" Eesti osakonna redigeerimine a. 1902 peale (F. U. F. V, Anz.); „Soomesugu paganaaegne jumalateenistus" (Jul. Krohni järele, Tartus, 1895, 29 lhk.; äratr. E. Ü. S-i Albumist III); „Mis ajas Dr. Kreuizvaldi Kalevi lugulaulu laulma?" (Linda XVII, 248—54); Spricht man in Livland noch livisch?" (F.U.F. IV, Anz 61 — 65; SB. GEG. 1905, 65—67). Kuna K. energiast ja teovõimest on suurem osa kulunud ära seltskondlikul, laiemal rahvuskultuurilisel ja isegi polii tilisel alal, ei ole tal küllalt võimalust olnud tervet oma annet ja jõudu teaduse alal välja arendada ega tegevusse rakendada, ja ta on sunnitud olnud suure osa oma rikkalikkudest ainekogudest jätma vajaka teaduslikust analüüsist ja viimistlusest. Kuid teha suudetud teaduslik iõõ on omaaegsete ja praegustegi Eesti olude kohta esmajärgulise tähtsusega, mida hinnatud on ka muude rahvuste poolt Kalda valimisega Keiserliku Vene Geograafia Seltsi (1905), Soome-Ugri Seltsi (1910), Soome Kirjanduse Seltsi (1911) ja Magyar Neprajzi Tärsasäg’i (1911) kirjavahetajaks liikmeks. K. kuulub oma tegevuse avarusega ja mitmekülgsusega nende Eesti kultuuritegelaste esiridadesse, kes selle Eesti rahvusliku ideoloogia on loonud, millest hiljemini võrsus Eesti riikliku iseseisvuse mõte.
52
Eestlased Belgia „mustas impeeriumis". Belgia Kongos, selles Belgia „mustas impeeriumis", mis oma 2.417.000 ruutkilomeetriga on emamaast 80 ja Eeslist 52 korda suurem — teenib teatavasti oma leiba kolmekümneni ulatav arv eestlasi, enamjaolt mehaanikud, mõned kaptenid ja paar laevapuuseppa. Harva jõuab sealt teateid Eestisse; K. A Hindrey‘gi reis, mis ainult Kinshasa‘ni ulatas — ei annud eestlastest suuremaid teateid; seepärast pean ma oma kohuseks edasi anda andmed, mille eest ma üldjoontes tänu võlgnen vaneimale Eesti kongolastest, 29. juunil Coquilhatville‘is surnud kapten Voldemar Filimonoffile, kes nad mulle 1928 a. algul Brüsselis kättesaadavaks tegi. Kongo avastamine Eesti poolt sündis 23. novembril 1920 a., sest sel päeval astus Pärnu kapten V. Filimonoff, pärast osavõttu vabadusesõjast ohvitserina Eesti mereväes ja soomusrongidel — Kongos teenistusse esimese eestlasena. Alul oli ta teenistuses Sonatra‘s, milline kompanii aga peagi, ühinedes Citas‘ega moodustas uue, Unatra nimelise kompanii. Siin teenis V. F. kaptenina 2 „termi" (ligi 3-aastast lepinguaega) Veetes üle 5 aasta kliimaliselt eriti halvas ümbruses (Ekvaatori provintsis, Lulonga, Libenge ja Hele distriktis) ja pidades laevadega ühendust. Coquilhatville‘i Ja Pikoro vaheline ühendus pidi talle maksma kord formi ajal laeva ning enese ja reisijate elu. Kuid raskeim ühendustest olevat Prantsuse ja Belgia Kongo piirijõel Ubangi1, kus kapten kord 17 päeva järgi mööda ööd-päevad töös olnud, tuledeta, märkideta lootsita, püstitades sellega Kongo annaalides uue rekordi. 20. augustil 1926. lahkub kapten F. kompaniist, et puhkusaega veeta Euroopas, kuidjuba 19. detsembril samal aastal tuleb ta uuesti tagasi, seekord C. F. Cli (suurte järvede raudteekompanii) teenistuses ia TanBanyka piirkonnas. Siin tabab teda vähe hiljem kuri üllatus, millest ma juba varem mujal olen kirjutanud 53
ja mille lahendust parajasti kapten Brüsselis ootas, kus ka tema asi kompanii vastu kohtus tema kasuks ära otsustati. Viimasele kohale sõitis ta 26. veebruaril 1928, seekord jälle halbadesse oludesse: Ekvaatori provintsi, kus ka suri. Proua Maria Filimonoff on tallinlane (sünd. Tshutsheloff)ning esimene ja seni ka ainus Eesti daam, kes Kongoga lähema tutvuse sõlminud. Oma mehele sõitis ta järgi 1. juunil 1925 ja veetis seal kaks aastat. Temagi tunneb Kongo kliimat, kuid pole veel kordagi haige olnud. Mehe surma ajal viibis Brüsselis, oodates kompanii luba järelesõiduks. E. Kadak, endine 2. meister al „Kodumaal", on „Unatra" teenistuses Kongojõel, käies vahel ka Kasail. Kuulub vanemate Eesti kongolasie hulka. Eeskujulik iõõmees. Jakob Suurmann teenib samal kohal juba üle kolme aasta. Teenis omale nime masinate kokku* seadjana, keda kõik hindavad. G. Laubach, endine laevamehaanik, asub praegu maa sisimas. Belglaste oskamatus mingisuguse masina kokkuseadmisel tõi talle kaasa koha ja head tingimus sed, kuigi aastad ei lubanud Kongosse sõita. Selles, juhtumusest on näha, kuivõrra otsitavad ja hinnatud on tublid Eesti meistrid. Laubach on naisemees ja kahe lapse isa; ta perekond elab Antverpenis. Puusepp Mihkel Vittong teenis alul Sonatra‘s, läks sealt C. F. L-i, kuid lahkus sealt peagi võimatute töötingimuste pärast. Praegu töötab Sise-Kongos ühine „Forminiere’is", kus täie lugupidamise võitnud. Mehaanik Joosep Linholm teenis 39 kuud jõelaeval Kongolo ja Bukama vahel, veetis puhkeaja (mida antakse kuni kuue kuuni) Antverpenis ja läks uuesti tagasi. Mehaanik P. Dessenberg tuli Kongosse 1926 aasta novembris ja teenib ühes Linholmiga. Mehaanik Ad. Kesk teenis oma termi ära Bo° ma‘s, olles meistrina riigiteenistuses, siis lahkus. 54
Mehaanik AugusiElb on jällegi vana kongo lane, kuid on seni asunud vaid Kongo suus, teenides riigilaevadel meistrina, viimati a/l. Wael'il, mis peab ühendust Aafrika lääneranniku ja Boma vahel. : Kapten A, Orpus teenis ligi 16 kuud C.r .L.is Tanganyka järvel. Käis Euroopas ja sõitis jälle tagasi. Kapten Ka rl Lu ks teenib praegu C. F. Lis On vana kongolane (1923 a. saadik). Olla Eesti keele Inglise keele vastu vahetanud ja ei pidavat Eestist suurt midagi. Elab aga Eesti passiga! Praegu toos Kabala ja Bukama vahelisel liinil. Mehaanikud J ohan nes Tauben ja Aleksan der Akatus teenisid Kongojõel Kinshasa ja Manleyville‘i vahel. Termid läbi, viibisid Tallinnas puhkusel. Akatus heitis abiellu(preili Grenziga Paldiskist) ja sõitissils uuesti Kongosse Proua ootab järgisõiduks luba Brüsselis. Mehaanikud Nikolai Tutti ja Ru dolf Bellberg teenisid pooltermi Tanganyka järvel C. F. Lis. Lahkusid oma soovil võimatute töötingimuste parast. Siis teenisid lühemat aega Eesti aurik Kalevil . Nüüd on Tutti (naisemehena) jälle Kongos. Nii viimased kui eelmised on kõik eeskujulikud töömehed. . Eelpool manitud meh. Elb‘i vend olla ka juba üle kahe aasta Kongos, lähemad teated puuduvad. Teeninud lühemat aega Kongos keegi Besil insener (arvan isiklikult, et see oli J o h. P1 n k of t) Citas’e kompaniis, kuid lahkunud kliima pärast. * * Tublile ja kohkumatule töömehele on tee Kongosse lahti. Kapten F. käskis aga juure lisada, e eriti viimasel ajal belglased välismaa astele tegevat suuri raskusi. Sest hakkab belglasi endid juba kokku voolama. On isegi juba firmasid, kes välismaalasest kohatahtjat jutulegi ei võta. Igatahes tuleb aga kohta väga pikaldaselt ette valmistada. Kulub selleks pool aastat otsinguid, isegi aasta. Seda mehele, kes oskab isegi hästi Prantsuse keelt. Seepärast siis ettevaatust väljaruttamisega! HI H 55
Eestlased Belgias. Kuigi meie rahvas üldiselt on väga väike, pole vist terves maailmas ainustki linna, kus ei leiduks eest lasi. Võõrana kuhugi võõrasse linna jõudes ei tea neid küll aimata ja ära tunda, kuid kohanedes ja tutvusi luues, tekib iga uustulnuka ümber peagi täielik Eesti seltskond. Arvasin küll Belgiasse sõites, ei seal eestlasi püsiva ollusena vähem leida, kuna sealsed riigikeeled (Prant suse ja Vlaami-Hollandi) igatahes ei kuulu nende hulka, mille vastu meil Eesti lihtrahva seas suuremat huvi tuntakse. Seepärast üllatas mind suuresti sealse tookordse konsuli hra. Ch. A. Ae rissensi teade, et Belgias olla umbkaudselt arvates ligi 2000 eestlast, arv, mis kahtlemata on liialdatud. Siinsed eestlased kuulusid väga mitme riigi kodakondsusesse. Oli Eesti Vene, Belgia ja isegi Ühendriikide kodanikke. Nii on see praegugi veel. Suurem hulk neist koondub Antverpeni sadamalinnajakku, elades seal kas mere meeste rannahuvidest või jälle vahenditust meretõõst. Suur hulk Eesti meremehi on oma kodusadamaks valinud Antverpeni, kus end laevale munsterdavad ja tagasi jõudes kuni uue munsterduseni end kuidagi elatavad. Vähe pole eestlasi ka Lõuna- ja Ida- Belgia kaevandustes. Sest sealsed suured tööstusettevõtted ja maa-alused tehased vajavad alati rohkel arvul töö jõudu, ning nii mõnigi eestlane, kes Antverpeni jõudes oli täitsa ilma rahata, on siinse konsuli korraldusel sinna tööle saadetud ja enesele jälle jalad alla saanud. Seda kasutavad ka meie meremehed, kui laeva ootamisaeg liig pikale venib. Kuid meremeeste-mäetõõliste peale ei vaadatavat kaevandustes just hea mee lega,kuna nad polla harjunud püsiva tõõsiustöögajakiirelt jälle teenistuskoha maha jätvat, et uuesti merele minna. Belgia eestlaste hulgas paistab silma ka intelligent jõude Nii töötab seal juba mõnda aega üks mu koolivendadest, kes mõni aasta tagasi Riia tehnika ülikoolis tegi masinaehiiuse-diploominseneri eksami. See härra J. P. on Antverpeni lähedal (Hobokenis) ühes suuremas tehases (Ford) heapalgalisel kohal. Siis 56
töötab veel terve kobar eestlasi Bell Telephone Mfg Co‘s Antverpenis. Silma paistavad siin endine Tartu üliõpilane A. G. ja keegi G. M., kelle abil pärast nii mõnigi teine vabrikus kohale saanud, kuigi ehk töös tuslik ettevalmistus selleks polnud kuigi sobiv. Nüüd on siia asekonsuliks nimetatud eestlane, hra D. Treud e, kes peab neid laiali pillatud eestlasi koondama, teades, et neid on Belgias mujalgi, peale Antverpeni. Umbes kümme eestlast peavad Antverpenis kõrtsi ja „boarding-house‘i", kus leiavad meremehed ulualust reisist reisini. Kahel on tubakakauplus. Veel nii mõ nigi teine äri on olemas. Eestlaste omavahelised erinemised näivad otsaga ka Antverpeni ulatavat. See on juba kord Eesti ise loomu eriavaldus. Sulane Anvelt on pärast suurt eba õnnestumist Eestis a. 1924 oma tähelepanu pööranud Eesti meremeestele ja igasugusele Eestist lahkunud ollusele. Ohtral käel jagatavat siingi toetust igasugu Moskvale armsateks otstarveteks. Olla isikuid, kes siin kuudekaupa midagi ei tee, kuid ometi võivad raha kulutada. Huvitav on see, et siinsed rahasummad ei tule otseteed Moskva kominterni kassast, vaid PõhjaAmeerika Ühendriikidest, seal olevate eestlastest-kommunistide kaudu New-Yorgist. Sama organisatsioon varustab siinseid agente, kelle hulgas ka belglasi ja võõraid juute, „Uue Ilma/ lendlehtede ja isegi raama tutega. Oma töö edukamaks juhtimiseks oli kommu nistidel aastat viis tagasi süüiunimeline selts: «Esto nian Educaiional Society". Kuid kohalikkude politseivõimude korraldusel on see ühing juba pikemat aega suletud ja üks ninameestest (keegi Kuusik) maalt välja saadetud. Kuid see ei eksitanud agenti jälle tagasi tulemast. Praegu juhib eestlasi ka kultuurilisel alal eestlasest asekonsul. Talle abiks on soomlaste ja eestlaste ühisel jõul loodud „Eesti lugemislaud", esialgu veel Soome meremisjoni ruumes Antverpenis (67, Avenue d’ Italie, Italielei), kus leidub Eesti raamatuid ja saa dakse mõningaid ajalehti. Lähemal ajal on siin Eesti riigi toetusel tekkimas iseseisev Eesti Meremeeste Kodu. P
H. H.
57
Eestlased Brasiilias. V. Rooberg. *)
Kümned tuhanded eestlased, keda meie väike kodumaa üles kasvatanud, on majandusliku kitsi kuse tõttu siit laegade jooksul lahkuma pidanud. Sarmaatsia lagendikkudel, Siberi laantes ja taigades. Ameerika suurlinnades, Kanada metsades, Austraalia farmides ja Brasiilia kohviistandustes — igalpool lei dub neid. Peale majandusliste põhjuste mängib väl jarändamise juures suuri osa veel massipsükoloogiline moment, ja just viimasega on seletatav hiljutine suur väljarändamise tung Brasiiliasse. Tuhanded eestlased on seal omale õnne otsinud, vähesed ka leidnud, kuid suurem jagu on pidanud üle elama suuri raskusi. Paljud on seal oma viimasegi varanatukese kaotanud, mujale rännanud, kodumaale tagasi tulnud ja räägi vad otse muinaslugusid sealsetest rasketest oludest. Kuid paljud on mingisuguse tõõ leidmisel jäänud kohale ja omale uued kodud loonud. Suuremal arvul elab eestlasi Brasiilias Sao Paolos, kus neid 1926 a. leidus umbes 3000, kuid viimasel ajal on see arv 1500 peale kokku kuivanud. Paigale jääjatest on mitmed omale väikese maalapi või maja soetanud ja on oma eluga enam-vähem rahul. Tõõkriisi praegu Sao-Paolos ei ole, ja välja õppinud ametmehed leiavad enamasti tõõd. Tõõpalgad on Eesti rahas arvates: metaliiiõõlised 65 — 100 senti tund, ehitus- ja trükiiõõlised 75-100 senti tund, lihttõõlised 40-60 senti tund, naisvabrikuiõõlised 300—400 senti päev, naismajaieenijad 45—80 krooni kuus ühes ülespidamisega. Tööpäev on igal pool enamasti 9 tundi. Elu on kallim kui Eestis. 1 kilo leiba umbes 45 senti, tosin kanamune 2 milli 600 reisi (1 mill — 50 senti, 100 reisi — 5 senti), kartuli kilo 800 reisi, või kilo 9 milli, soolaliha kilo 2 m. 800 reisi jne. Täielik pansioon maksab 60-75 krooni kuus. Ülikond ja saapad samas hinnas mis Eestiski. Kuigi siin erilist korterikriisi ei tunta, on korterid siiski kal *) See artikkel on võetud ajakirjast „Romaan" Nr. 17, 1927. 58
lid. Mööblita tuba linnas 40-50 krooni, linna ääres 25—35 krooni. Suve kliima on siin muidugi palavam kui Eestis, kuna talv umbes meie sügissuvega sarnane. Kodumaaga ja omavaheliseks ühenduse pidamiseks asutati 1926 a. eestkätt Ülemaalise Eesti Noorsoo ühenduse Tallinna ja Hõimla osakondade liigete poolt Sao Paolo Eesti Noorsoo Ühing, millel praegu 204 liiget. Ühingul on liikmeid ka teistest rahvustest, nimelt 12 itaallast, 4 lätlast, 3 sakslast, 2 soomlast ja 10 venelast. Ühingul on 2 teguvõimsai osakonda: näite- ja spordiosakond. On peetud 6 pidu, millest keskmiseit 300-400 inimest osa võtsid ja kus peale vähemate näitemängude on ette kantud „Neetud talu," „Seitsmes käsk," «Hispaania kärbes" ja «Püve talus". Ühingu rahaline läbikäik on 1. aug. 1926 — 1 juunini 1927 a. 360.000 senti. On asutatud tugev jalgpallimeeskond, kus kaasa mängivad mitmed kodumaa 2. ja 3. klassi mängijad. Meeskond on Ühingu poolt täielikult varustatud ja võistleb Eesti värvide all kohaliste meeskondadega heade tagajärgedega. Samuti on moodustatud rahvatantsijate grupp, mis pidudel demonstreerib Eesti rahvatantse. Lähemas tulevikus on kavatsus asutada raamatukogu ja lugemislauda, sest omakeelne kirjandus puudub pea täielikult. Iga kuu korraldatakse perekonnaõhtuid ja oma vahelisi koosviibimisi, millest suurel arvul ka mitteeestlasi osa võiab. Ühingu energilise tegevuse tõttu on vahekord eestlaste ja kohalise seltskonna vahel õige sõbralikuks kujunenud. Ühing on alalises kontaktis ÜENÜ keskjuhatusega, Eesti noorsoo liikumi sega ja Eesti eluga. Praegu on Noorsoo Ühing Sao Paolos ainukene Eesti organisatsioon, kuna esimene Eesti selts „Estonia" juba 8 kuud elumärke pole avaldanud. Sao Paulo Eesti noored on rõõmustava, eeskujuliku aluse pannud seltsielule kaugel võõrsil. Oma organisatsiooni ümber koondudes kõveneb side sün nimaaga, püsivad kodumaised mälestused Kauemini värsketena ja elavatena. 59
Eestlased Jugoslaavias. - Siiagi Balkani nurka on sattunud mõni eestlane. Üldisemalt tuttavaks on saanud kodumaal kunstnik Beshevitshi proua, kes ühes oma mehega, kes on aja lehe „Vreme" kaastööline, külastas 1928 a. suvel Ees li IX laulupidu. Kui sellest sündmusest Beshevitsh hiljem „Vremes" ilusaid ridu tegi, siis on ehk proua Beshevitshilgi siin teeneid. Kotor‘i (Cattaro) ümbrus konnas elavad endise Kanepi köstri Valdmanni pojad: Friedrich ja Heinrich, kes siia sattunud Vene armeega. Kuna nad üles kasvasid Venemaal, siis ei oska nad hea tahtmise peale vaatamata sugugi Eesti keelt ja näivad vist igaveseks kadunud olevat Eesti rahvusele. Juhuslikke Jugoslaavia külastajaid on aga rohkem. Näiteks, läinud aastal käis siin teaduslisi loenguid pidamas Tartu professor L Puusepp. Siis tulid minister O. Strandmann ja nõunik Mickvitz kaubalepingut sõlmima. Olid need vaevalt lahkunud, kui tulid uued eestlased tõeliku sensatsiooniga. Need olid maadlejad Jaan Jaago ja A. Aroküll oma võitudega maadlusmatil. Ja elas nende ridade kirju taja Belgradis üle kolme kuu. See oleks siitpoolt ka kõik! H. H.
Eestlased Kalifornias. P. Tobi *)
Kui meie seltsimehega aasta viieteistkümne eest Peterburist, Venemaalt, Los Angeles‘i linna Lõuna-Kalifornias jõudsime, siis arvasime, et oleme esimesed eestlased selles noores ja seekord alles vähe tuntud linnas. San Francisco oli seekord tuntud suurlinn Kalifornias. Seal oli juba siis Eesti selts. Võõral maal, võõra keele ja rahva seas tundus igatsust kodumaalaste järele. Võimatu aga oli teada, kas on siin eestlasi. Viimaks kirjutasime New-Yorki seekordse „Uue Ilma" toimetusele ja saimegi sealt *) See kaastöö on võetud „New-Yorgi Eestlasest"; 1928. 60
paari suguvenna aadressid. Mäletan veel selgesti, missuguse huvitusega ma oma esimest siinset suguvenda üles otsima läksin. Oli ju teadmata, kas ta on oma taoline tööline või Ameerika miljonär. Nagu kõik kodumaalased, arvasin seekord, et miljonäriks saamine Ameerikas ja eriti Kalifornias on õige lihtne asi, tar vis ainult roobiga raha kokku ajada — kuni miljon käes. Uulitsaraudteel sõitsin saadud aadressi järele paremasse Los Angeles‘i linnajakku. Aadress oli üks nägusamaid ehitusi. Näis küll, nagu olekski suguvend toredast elamas. Kõlistasin. . . Keegi hästi riides daam avas ukse. „,Does Mr. L. Iive here ?“ „ Who, did you say?“ „Mr. L, Mr. Hans L.?" „Oh yes Hans. He is our gardener" Soo, siis esimene suguvend, keda siin leidsin, oli aednik. Tegime tutvust ja tema läbi sain siin tuttavaks veel mitme teise suguvenna ja õega. See esi mene tutvus on nüüd juba viisteist aastat püsinud. Inglise keele äraõppimise järele leidus tutvusi ameeriklaste hulgas. Kord juba nagu kadus tahtminegi eestlastega läbi käia. Siinne pehme kliima vististi mõjub ka iaisendavalt igaühe peale. Nii läheved päe vad, nädalad ja aastad üksteise järele. Aastate jooksul on siia Lõuna-Kaliforniasse ja eriti Los Angeles’i linna sadamasse, San Pedro‘sse, kaunis hulgake eestlasi kogunud. Noorel, alles hiljuti asutatud Lõuna-Kalifornia Eesti seltsil on praegu üle 20 liikme. Seltsi kirjatoimetajal on üle 40eestlase aadressid. Vististi on veel mõni muugi, kelle üle meie midagi ei tea. San Pedro eestlased on suuremalt jaolt mereme hed ja mõned kalamehed. Kaks ehk kolm on mõist nud siin õigel ajal maad osta ja on selle müümisega jõukale järjele jõudnud. Teised on töölised. Kodu maa lugejatele oleks siin tähendada, et Ameerika töö line vist küll natuke paremini elada saab kui kodu maal. Süüa saab, kui tööd on, kokkuhoidlik mees võib endale ajajooksul ka majahüti muretseda ja võib olla isegi autoloksi ümbersõitmiseks. 61
Töölise palga suurust ma ei nimeta, sest see viib harilikult iga väljamaa-lugeja eksiteele. Kui ma näi teks ütleksin, et siin puutõõline mõnikord kümme dolla rit päevas teeb, siis võtab vististi iga kodumaa lugeja paberi ja pliiatsi ning rehkendab, et see on 375 senti X. 10, võrdub 3750 senti päevas. Kasvata teda jälle 25 päevaga kuus, teeb 93.750 senti, ning seda on kindlasti rohkem kui Eesti riigivanemal kuus. See kõik aga on eksitus. Mõnikord teeb siin tööline 10 dollarit päevas, jah. Kuid niisugust tööd ei ole alati. Ja mis peaasi — väljaminekud on ju ka sissetuleku järgi. Lõppude lõpuks elab Eesti tööline siin niisama peost suhu nagu kodumaalgi Kuidas asjad kaugelt kuulsaks saavad, selle üle väike näide. Siin elas keegi Eesti vanapoiss. Oli üsna kena teenistus puutööga. Saatis kodumaale vennale siiatulekuks sõiduraha. Vennaga ühes ehitasid siin endale maja. Ajajooksul sai see valmis ja tasutud, Siis sai äkki vanem vend õnnetult surma. Testamenti temal ei olnud. Vend kui lähem sugulane jäi varan duse hooldajaks. Keegi siinne advokaat oli Eestisse tema õdedele kirjutanud ja seal oli kuidagi teade lai ali läinud, et Los Angeles‘is Kalifornias olla keegi rikas eestlane surnud. Maja ja automobiilid olla järele jäänud. Tõepoolest on aga ainus väärtus maja. Auto oli seevõrra lagunenud, et keegi vanarauakaupmees 10 dollarit ta äraviimise eest nõudis. Maja on nüüd juba kauemat aega enampakkumisele kuulutatud. Võib olla toob 3 kuni 4 tuhat dollarit. Sellest maha arvata kohtukulud, müügikulud, pärandusmaks, mehe matuse raha, võib olla jääb igale pärijale paarsada dollarit. Sellest ei tea kodumaal keegi. Aga kuulujutt miljonääride üle lendas arvatavasti üle maa. Eesti jooksumeister Lossm an tuli siia Pyle’i ülemandrijooksus 25.000 dollarit võitma. Pärast nägime mitmes lehes, missugused vead ja puudused sel jook sul olid. Ei olnud korralikku kokka ega magadisaset, liig külm ja liig palav, vilets ja lõpmatu pikk tee. . . 62
Üleskutse ja palve. Nagu ma eessõnas ütlesin, on sel esimesel „Väliseestlase kalender-käsiraamatul" kahtlemata palju puudusi. Suur hulk puudusi tuli muidugi sellest, et meil Eestis välis-eestlaste kohta vähe teateid olemas, ja, tei seks, kiirusest, millega töö pidi valmima. Sellest kõi gest aitab meid üle pikaajaline ettevalmistus järgmi seks aastakäiguks ja välis-eestlaste eneste kaastöö. Toimetaja loodab nimelt, et kõik välis-eesflased, kellele see kalender-käsiraamat käte vahele peaks puu tuma, talle saadavad kalendri andmestiku jaoks tar vilikke ja uuemaid teateid. Sama palvet rõhutab toi metaja eriti Eesti seltside eestseisuste suhtes. Soovita vad oleksid kõigi Eesti seltside täpipealsed aadressid, seltsi eestseisuse kõnetunnid, liikmemaksu määrad, eestseisuse liigete nimestik, võimalikult ära tähenda des, mis ametit keegi eraelus peab. Siis peaks veel leiduma leateid Eesti ärimeeste üle (mis liiki äri, täpi pealne aadress jne). Seltside eestseisused teeksid hästi, kui nad saadaksid kalendri toimetajale kokkuvõtliku ülevaate oma ühingu tegevusest (võimalikult asutami sest saadik — järgmise —1930 — aasta jaoks). Väliseestlaste suuremad sulemehed tooksid elu-olu pilte ja täidaksid sellega meie kalendri üldise ja loe tava osa. Päevapiltnikud saadaksid pilte eestlastest, nende tööst ja etievõtetest. Need andmed tuleksid võimalikult vara saata „Välis-eestlase kalenderkäsiraamatu" toimetajale, ja nimelt järgmised aadressil: Nõmme (Estonie), Põllu t. 15. H. Haljaspõld. Kõiki lahkeid kaastöölisi eite tänades, palun ma vastu võita mu suurima lugupidamise kinnitus. H. Haljaspõld Nõmmel, Põllu t. 15.
63
Sisu. Eessõna...................................................................................... Ihk. 3 Kalendaarium .............................................................................. 5 Vabariigi valitsus..................................................................... » 17 Eesti esindajad välismail.........................................................." 17 Eesti seltsid välismaailmas...................................................... a 26 Soome meremisjon................................................................. • 28 Väliseestlasele tähtsad seltsid.................................................. « 31 Eesti ajalehed ja ajakirjad ning nende tellimishinnad vä ismaale.................................................................................... " 2 Kursisedel................................................................................ * 37 Sinimustvalge (P. Grünfeldt).................................................. •
38
Välis-Eesti ja hõimuküsimus..................................................... »
39
Eesti pealinna ajaloo kokkuvõte.......................................... » 45 Dr. O. Kallas — 60 aastane.................................................. • 49 Eestlased Belgia Kongos .... ....................................... • 53 Eestlased Belgias..................................................................... ..... 56 Eestlased Brasiilias................................................................. » 58 Eestlased Jugoslaavias............................................................. » 60 Eestlased Kalifornias................................................................. * 60 Üleskutse ja palve................................................................. a 02
wälja areneda ei ole wõinud ja paljud kaubad wäljamaalt
stssewedama
mis
peame,
kustega seotud.
wale
ras
Siiski on ärimehed küllalt püüdnud wõima-
et tarwilisi kaupasid rah-
luse järele olukorda lahendada,
kättesaadawaks
küllalt kallid
mitmesuguste
omajagu
teha.
Paljud
maksma läinud,
kaubad seejuures on
kus' igakord mitte
tootmises ärimehi süüdistada ei wõi,
liiakasu
sest õiglasel ärimehel
ei ole kunagi liiakasu wõtmine tähtis, waid rahwa soowidele ja püüetele wastutulek.
Et
lase ja odawa hinna eest kõiksugu
suurema
läbimüügi
mis mul selle
rahwa
rahulolemist
olen püüdnud alati wõimalikult
usaldust ära teenida,
juures
juures
wähema
korda
otseteel esimestest allikatest
riidekaupa
witajad ka otsustada wõiwad.
2
mida
ning
teenistusega leppida,
on läinud,
saan,
müüa
ja
õig
et kõik
kaubad
auwäärt kaubatar-
Kindlas lootuses,
et tule-
ostjate
Wikus minu
sel
aastal
märksa
oleks kõiksugu
leida,
des.
ringkond kaswama saab,
enese
kauplust,
et
suurendasin
igaühel
wõimalik
riidekaupa suures maitserikkas wäljawalikus
seejuures iseäranis
ka
kauba häädust
silmas pida
Sellepärast palun igaüht lahkesti waatama tulla, et ise
otsustada wõiks, kus ajakohane ja odaw ostukoht on.
M. Wallas päris Eesti wend,
Ei esita ta pettes end.
Kõik tulge, käige waatamas,
Sest oma silm on kuningas.
Kõige austusega
M. Wallas
Kaubahoovis 16.
3
Kalendris tarwitatud märgid ja lühendused.
G — noorkuu
D — täiskuu
i
j
B — esimene weerand
E = wiimaue weerand
a. — aastal; p. — päew, pühapäew ehk pärast; l. — enne:
e. I. = enne lõunat (f. o. aeg kella 12-st öösi kanni kella 12-ni lõuna)
p. l. — pärast lõunat (s. o. aeg i kella 12-st lõuna kuuni kella 12-ni öösi).
Sel aastal on 365 päewa.
Aasta-ajad.
Süstse algab 23. septembril
Komade algab 21. märtsil
Suwi
„
22. juunil
Tatw
„
22. detsembril.
Päikese- ja kun-warjutamised.
Tänaivu on kaks päikesewarjutust.
kumbagi näha.
5tuumanutult sel aastal ei ole.
Neist ei ole meie kodumaal
Pühade ja puhkepäevade nimekiri 1922 a.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
1. Uueaasta v. (1. jaan).
2. Kolmekuninga p. (6. jaan).
3. Eesti wabariigi dc juure tunnist. v. (2. web).
4. Eesti wabariigi iseseisw. p.
(24 webr.)
5. Palwepäew (8. märistt)
6. Suur Nelja päew (13. avr.)
Suur Reede (14. apr.)
Kr. Ülest. p (16 -18. apr.)
Esimene mai p. (1. mail)
Taewaminem. p. (25. mait)
Suwiste pühad (4—6. juun.)
Jaani p. (24. juun.)
Märdi p (10. now.
Jõulu p. (25—27. dets.)
Töö lõpetatakse kett 12 päewal.
1.
2.
3.
Suurel laupäewal (15. apr.)
Suwiste pühade laupäewal (3. juun.)
Mana aasta õhtul.
Laada päewad *).
Jaanuarikuus.
2. Orikul (Weski m.), Kambja ki
helkonnas.
i. Orgital, Märjamaa kih.
7. Tartus, aastalaat 3 näd.
7. Wõrus.
17. Koluweres, Kullamaa kih.
21. Mehikoormas, Meeksi wallas.
22.
23.
23.
24.
24.
—
Jmaweres.
Haapsalus.
Rasinal, Wõnnu kih.
Iõelehtmes, Harjumaal.
Paides.
Pärnus, jaanuari kuu wiimasel
kolmap. ja neljap.
Raplas.
Wõrus.
Otsus, Järwamaal.
Keblastes, Mihkli kih.
Narwas.
Raasikul, Harjumaal.
Rakweres.
Räpinas.
Põltsamaal.
Lähtrus, Läänemaal.
Wiljandis, 8 p.
Tartus.
19.
20.
21.
21.
21.
21.
23.
25.
28.
28.
—
Paides.
Kose külas, Harjumaal.
Walgas.
Ulilas, Tartu maakonnas.
Muhu Suure wallamaja juures.
Käärikul, Kodasoo wallas.
Wõrus, 8 p.
Lihulas.
Ninakülas, Kodawere kih.
Wiljandis.
Petseris, teise paastunädala esmasp.
*) Walitsuse käsul ei ole luba laupäewal ega pühapäewal laata pi»
Lada. Seepärast veetakse laadapäewi, mis laupäewa ehk pühapäewa pääle
langemad, järgmise nädala esimesel äripäewal.
Ziruli laat, Wana-Laitsua wallas.
Järwa-Jaanis.
Keilas.
Kastnas, Tõstamaa kih.
Sangastes.
Kallaste külas, Kodawere kih.
Taeweres.
Märjamaal.
Jüril, Rae wallas.
Leisil.
Warnjas.
Wasknarwas.
Laekweres, Simuna kih.
Woldis.
Wäike-Ulilas.
Sulbi alewis, Kärgula wallas.
Wana-Pranglis, .K ambja kih.
Kellamäel, Saaremaal.
Kaseperel, Kloostri wallas.
Paides.
Walautas
Põltsamaal, reedel enne 15. märtsikuupäewa.
Aprilli-kuus.
1.
1.
2.
2.
2.
8.
8.
8.
9.
10.
12.
12.
14.
14.
14.
15.
18.
18.
18.
19.
19.
19.
20.
23.
25.
25.
26.
26.
27.
Juurus.
Pindi Leewil, Rõuge kih.
Alajõel, Wirumaal.
Antsla alewis.
Põlgastes, Kanepi kih.
Ropkas, Tartumaal.
Pärsamsal, Saaremaal.
Waiwaras.
Udernas, Elwa jaama juures.
Ellamaal, Sooniste wallas, Kul
lamaa kih.
Wõrus.
Wastseliinas.
Wastse-Pranglis, Kambja kih.
Ninakülas, Peipsi järwe ääres.
Hummulis.
Tapal.
Mustla alewis, Tarwastu kih.
28.
28.
28.
29.
18
Liiwa poe juures, Rahu külas.
Kogula wallas.
Kilinge-Nõmmes.
Mahul, Koeru kih.
Luutnikus, Rõuge kih.
Lihulas.
Wasulas, Tartumaal.
Partsi laat, Peri wal., Põlwatih.
Roosikus, Zooru wal., Rõuge kih.
Jõgewal.
Narwas (Jüri laat).
Saaremõijas, Maarja-Magdaleena kih.
Suure-Jaani alewis.
Rakweres.
Krüüdneris, Kambja kih.
Walgas.
Petseris, esmasp. pärast Liha,
mõtte pühi.
Palmses, Kadrina kih., kolmap.
p. Lihawõtte' pühi.
Tartus, neljap. P. Lihawõtte pühi.
Wiljandis. „Porilaat", neljap. p.
Lihawõtte pühi.
Wäike-Maarjas. reedel P. Lihawõtke pühi.
29. Ahja-Kärsal, Wõnnu kih.
29. S:olbowo külas, Panikowitshi
wallas, Setumaal.
29. Silmal, Koiga wallas.
30. Wastse-Nõos, Nõo kih.
30. Haanjas, Wõrumaal.
— Petseris, esmasp. pärast Palmipuude püha.
Taeweres, Suure Jaani kih.
. Selis, Tõstamaa kih.
Wiljandis.
Wastemöisas.
Hummulis.
Olustwere waksali juures.
Puijatus, Kõpu kih.
Kilinge-Nõmmes.
Kärsmas.
Ellamaal.
Lelle-Jiekõnnul.
Wana-Suislepas.
Melhikoormas.
Kolga-Jaanis.
Jisakus.
Loodel, Saaremaal.
Wiitinas.
Oisus, Türi tih.
Wissil, Kambja kih.
Ninakülas, Peipsi järwe ääres.
Jõgewal.
Abjas.
Tammistes, Pärnu kihelk.
Uduweres, Pärnu-Jakobi kih.
Räpinas.
Uusnas.
Sindis.
Sangastes.
Wõrus.
Sinimeres.
Helmes.
Häädemeestel.
Septembri-kuus.
18. Puhjas.
19. Kärgus, Jakobi kih.
19. Alaweres, Kose kih.
20. Kiwi-Wigalas.
20. Pindi Leewil, Rõuge kih.
20. Narwas, „ Mihkli laat.*
21. Rõuges, Rõuge kiriku juures
22. Kastnas, Tõstamaa kih.
23. Tartus.
23. Holstres, Paistu kih.
23. Sürgaweres, Suure-Jaani kih
23. Järwakandis.
24. Wõrus.
25. Watlas, Läänemaal.
26. Pööraweres, Jakobi kih.
26. Haapsalus.
26. Tallinnas.
27. Põlwas.
28. Põltsamaal.
28. Tori alewis.
28. Kuresaares.
29. Amblas.
29. Kirepis, Rõngu kih.
29. Petseris.
29. Keblastes.
30. Haanjas.
30. Walgas.
Jõhwi alewis.
Wõõbsus.
Märjamaal
Sulajõel Kambja kih.
Mustmees.
Warnjas.
Moisekatsis Kauksis.
Lrlle-Jiekõnnus, esmasp. pärast
2. Krist. tulem, püha.
— Põltsamaal, reedel enne 15. det
sembrit.
— Pärnus, kolmap. ja neljap. pä
rast 3. Krist. tulem, püha.
19.
20.
20.
23.
23.
28.
31.
—
Kuulaatasid peetakse:
1) Petseris, iga kuu 1. ja 15. päewal.
2) Jsborskis, iga kuu 21. päewal.
3) Laura alewis, iga kuu 20. päewal.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus, nimelt: pühapäewadel pääle 1. ja 15. kuupäewa.
22 ,
Pasti ja teltgrassi toffilt tabel
a)
6)
c)
2 wk. — prr
kohalikud, esimese 20 grammi eest .....
1
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest . .
5
sisemaalised, esimese 20 eest
2 „ 50
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest. . . .
1
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 grammi
wäljamaalised, esimese 20 grammi eest . . . . 10
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest . . . 5
Kirja ülikaal 2 klgr.
.
Kirja üliulatus 45X45 cm. ehk torukujulistel
57X10 cm.
2.
Postkaardid:
üksikud
. .
a)
wastusega
.
b) sisemaalised üksikud . .
wastusega .
c) wäljamaalised üksikud
wastusega
Kaust mitte suurem kui
10 cm. X? cm.
3. Ristp
kohalikud:
a)
b)
e)
.
.
.
.
.
2 mk. — pnr
.
4
2 " 50
5
. 5 * —
. 10
,
14 cm. X9 cm. ja nutte wähem ku.
.
ael asa ad eti s e d :
mk. 50 pn.
kohalikud: iga 50 grammi eest ......
2
alammäär äripaberite ja kaubaproowide eest
.
1
sisemaalised: iga 50 grammi eest.....................
5
alamäär äripaberite eest . ......
2
alammäär kaubaproowide eest..........................
2
wäljamaalised: iga 50 grammi wõi selle osa eest
*
10
alammäär äripaberite eest.....................................
4
alammäär kaubaproowide eest
. , • • •
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klg.
Kaust 45 cm. X45 cm. X45 cm. ehk torukujulistel 75X10 cm.
Kaubaproowide ülikaal — 500 gr.
Kaust 30 cm. X 20 cm. X10 cm. ehk torukujulistel 30 cm. X 15 cm-
23
4. Relieestrüki tö öd pimedate kirjaga iga 500 grammi eest:
a)
b)
ftfemaalifeb..................................................................................... ou pn.
wäljamaalised.................................................................... 1"
*
Üliulatus nagu teistel trükitöödel.
Üiikaal — 3 kglgr.
5 Ilma- markideta kui ka poolikult maksetud saadetiste
eest nõutakse saaja käest puuduw postimaks kahekordselt sisse, kuid mitte
wähem kui:
;................................................................................. _
sisemaasse eest....................................................... 3................pn.
wäljamaalise eest...................................................... 5 „
„
6.
a)
6)
T ä ht s a ad et i s e d:
sisemaalised, lisamaksu (peale kaaluraha) iga saadetise pealt
5 mk. — pn.
wäljamaalised, samuti................................................10,,
»
7..... Rahakaardid:
sisemaalised, kuni 3.000 margani iga 100jnarga
khk pooliku 100 marga eest........................ 2 ml. — pn.
alamäär. . .
- -............... üle 3.000 marga kuni 10.000, margant, esimese
3.00 marga eest 60 marka, siis iga järgmise
100 mrk. pealt
..................................................1 *
Üle 10.000 marga eest 130 marka, siis iga järg
mise 1.000 marga pealt..................................... 5 „ —
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle
weel telegrammi maksu nagu 20-sõnalise tele
grammi eest
Rahasaadete summa — piiramata.
.
.
b) Wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakstde järgi.
a)
8.
■
*
»
Postitshekid:
sisemaalised, esimese 1.000 marga eest.......................... 5 mk. — pn
Iga järgmise 1000 m. ehk selle osa eest .... 2 „ —
Tsheri ütisumma — 5.000 marka..............,
b) Wäljamaalised — sisseseadmise korral — eritakstde
a)
'
järgi.
9.
a)
Wäärtkirjad:
sisemaalised:
, L
.
kaalu- ja tähitusraha nagu tähitud tiriade eest
Kinnitusraha iga 30.000 marga ehk selle osa ee,t 1 mk. — pn.
Kinnitusraha alamäär . . .......................................... 2 "
24
b)
Wäärtkirjades on riigi roha saatmine keelatud
Wäärtuse ülimäär — 200.000 mrk.
wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
10. Pakid:
sisemaalised: kuni 5 kilogrammini.............................30..mk. —.pn.
üle 5—10 klgramm.60..„ — „
üle 10—15 klgr
90 „
— „
Kinnitusmaks (wäärtpakkide eest) nagu wäärtkirjade
juures.
Lihtpakke (f. o. ilma ülesantud wäärtuseta) wõib ka
tähtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest
iga paki pealt.............................. ..... 5 „ — „
b) wälramaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
Paki üliulatus: 135 cm. X40 cm. X30 cm. ehk
100 cm. X50 cm. X^O cm. „
60 cm. X60 cm. X60 cm. „
Wäärtpaki üliwäärtus 20.0000 marka.
a)
11. Wäljastusteade (avis de reception):
saadetiste juure lisatawate eest:
kohalikud..................................................................2 mk. — pn.
sisemaalised.......................................................... . . 5 „ — „
wäljamaalised.................................................................. 10 , —
„
-) tagant järele saadelawate eest:
kohalikud................................................................. 4 „ — „
sisemaalised....................................................................... 10... „... —..... ,
wäljamaalised.................................................................. 20 „ —
„
Wõib juure lisada ehk wastawal korral järele saata igale saadeisele, mille postile wõtmisel kwiitung wälja antakse.
a)
a)
a)
b)
c)
12. Nõudekirjad:
postisaadetiste järgiotsimine, tagasinõudmise ehk
aadressi muutmise üle, iga saadetise kohta:
sisemaal
10 mt. — pn.
Väljamaal
20 , — ,
,
Tähendus:
Riigiasutuse ametlikkude saadetiste kohta
käiwad nõudekirjad on maksust wabad.
13. Järelmaks:
alustaks iga saadetise pealt.......................................... 5 mk. — pn.
sissekasseerimise maks.................................................... 3 „ — „
järelmaksu saatekulu........................................................ rahakaardi taksi
järgi.
Märkus: Punktides b ja c ettenähtud maksud arwatakse
järelmaksu summast enesest, enne tema ärasaatmist, maha.
25
14. Kojuwiimine
rahakaartide ja wäärtkirjade pealt iga saadetise iga 500
marga ehk selle osa eest.......................................3 mi/— pn.
Märkus: Kojuwiidawate saadetiste wäärtus on piiratud :
linnades 10.000 margaga, mujal 3000 margaga.
Rahatelegrammid iga summa peale toimetatakse koju.
15..... Nimekastid:
aastas............................................................................... 1000 mk. — pn.
aasta eest
600 , — „
aasta eest
350.... „ — ,
16..... Käsipost:
aastas
................................................................................. 400 „
1/2 aastas
250 „
aastas
150.... „
— „
— „
— „
17. W 0 lipiletid :
aasta eest (kalendri a.)
25.... „
dublikaadi eest kaotuse korral.............................................. 10 „
—... ,
— „
Ajalehed:
18.
50/0
tellimine: tellimise hinnast
saatmine:
a)
L)
Postimaks tellimiseraha järele arwatüd
20 0/0
Lehe ilmumise sagedus:
kuni 2 korda päewas . . .
„
1„
„
...
„
2„
nädalas . . .
„
2„
kuus
»
1"
„
.
.
18 0/0
16°/g
I40/0
120/0
10 0/0
.
...
8 0/0
kuni 6 korda aastas
. . .
Märkus 1: Protsendid arwatakse ajalehe hinnast, mis
makiew iga käesolewa aasta 1. jaanuaril.
Märkus 2: Juhtumistel, kui tellimise hinda tõstetakse,
maksetakse postikuludeks endisest hinnast taksi järgi, kõrgendatud
hinna wahest aga 500/0 Wähem.
Ajalehtede juures laialiiaadetawate kuulutuste ja
reklaamide eest iga 50 grammi pealt ...
— mk. 50 pn.
19. Abitööd raHwale:
Rahakaardi, pakikaürdi, pakikirjä wõi postkaardi aad
ressi k rjutamise eest ......... 1 mk. — pn.
Postkaardi kirjutamise eest ühes aadressi kirjutamisega . 3 mk. — pn.
Nõudekirja kirjutamine ühes postikwiitungi kopeerimisega 3 „ — „
26
20.
Telegrammid:
a) kohalikud, iga sõnapealt................................................... 2 mk. — pn
alammäär
20 „ — ,
b) sisemaalised, iga sõnapealt . . .'.............................. 5... „ — ,,
alammäär
40 „ — „
c) wälistelegrammid — eri sõnatalside järgi, kiiretelegrammid — 3 korda kallimad;
makstud katse (collationnement paye) ^ telegrammi
enese hinnast;
ärakiri iga 100 sõna pealt:
kohalik, ja sisemaal. lättele gramm.................................. 25 ml. — pn.
„ „
„
kiirtelegrammist
..... .50 „ — „
wäljamaalisest liht- ja kiiretelegrammist 50 santiimile ja
1 frangile wastawa ekwiwalendi järgi;
telegraafiline wäljastusteade (accuse de reception):
kohalikkude sisemaaliste telegrammide üle ... 25 mk. — pn
wäljamaaliste telegrammide üte — nagu 5-sõnalise
telegrammi eest algtelegrammi sihtkohta;
kiirwäliastusteade — kolm korda kallim, wäljastusteade
posti kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui ka wälismk.
telegrammide üle............................ • . . . 10
b) Eriaadress:
3000
1 aasta eest
Va
1750
Vi
1000 mf. — pn.
21.
Pankade rahatelegrammid:
liht — poolteistkordne sõnamaks.
kiir — kolme ja poole kordne sõnamaks.
Käib ainult sisemaaliste telegrammide kohta.
Märkus: Igal pool, kus maksusid aja järgi arwatakse, sünnib
see kalendri-aasta ehk wastawatel kordadel selle osade (näit, poole
ehk weerand kalendri-aasta) järgi.
27
Jahikalender.
Metsad; Peawalitsufe teadaande järele on kuni uue jahiseaduse
wäljaandmiseni allpool olew jahi tabrl Eesti Wabariigis maksew.
(.Riigi Teataja" 26. juulil 1920 a., Nr. 101 102).
Loomade nimed
K
Emapõder-,
w sikad
emahirw
(inetskits)
ja
nende
Isapõder
IIIIIIIIIIH
S ■ I S S I B 28. 1 ; |
Silla Ml j
hall
Metssikk (isahirw)
Isamõtus ja isateder
Waldsnepid
,
j
10128!
BB
sall 12
Aned ja luiged
Jsapardid
0 12
13
Emapardid, topelsnepid, mudasuepid ja teised üle
mal tähendamata jäänud snepid ja weelinnud.
Põldpüüd
13
Jänesed ja fafanid
Ematedred, emamõtused, laanepüüd ja sookanad
Kõik teised eespool nimetamata jäänud jahi
loomad
III
liii
lill II
.III
13
13
13 ■■ II
illil
28
Röö lv linde ja rööwloome wõib kogu aasta tappa
Lubatud aeg jahil kam.
Keelatud aeg, looma Horu-, kaitse aeg.
Märkus I: Riigi metsades on igasugune jahipidamine ainult metsa
ülemate poolt wäljaantud jahipiletite põhjal lubatud.
Märkus II: Niihästi metsaülematelt jahipileti saamiseks, kui ka oma
ehk renditud eramaadel jahipidamiseks on tarwis Maakonna walitsuselt jahi,
luba wõtta.
28
Kubiktabel ümarguste palkide tarwis, ladwaotsa läbimõedu järele.
Kaupmees M. Wallas.
Meie tuttaw kaupmees Wallas,
Kaubahoowis toredas.
Tal on riiet suures küllas.
Laialt ladus olemas.
Kaua aega tema äri
Töötanud ju õigel teel,
Paljudel ta jutt on peri,
Kaup tal Palju Parem weel.
Rasked päewad, surwe-ajad
On ta ärist üle käind,
Wõersil olles mitmed rajad
Läbi käinud ta ja näind.
Kõigist siiski üle eland
On ta äri auga
Rahwa suus ta nimi köland —
Kõlab wast Weel kaua ta.
Nummer kuusteist Kaubahoowis,
Toreda klaas akna all,
Sääl on riiet igas proowis
Saada igal soowijal.
Astu sisse! Igal tunnil
Wallas Wötab wastu sind.
Wali riie põue sunnil,
Kaup on hää ja odaw hind.
Aupaklikult
M. Wallas.
Kaubahoowis nr. 16.
30
Tulge!
Tulge rikkad, tulge waesed,
Neiud, noorikud ja naesed,
Tulge waatma minu äri
Kaup siin igalühel Peri
Hinnaga ei ole juttu,
Kõigega saab Walmis ruttu.
Tahad pesuriiet kanda
Kõige paremat Wõin anda;
Tahad bluuset selga a'ada
Moodis riiet siit wöid saada;
Tahad ehtsat suurträtti
Jälle saame kohe jutti.
Tahad sitket kangalöime
Paremat me anda Wõime;
Tahad ilust kleidiriiet,
Neid siit Wali sadawiiet,
Kõwad ilusat mis ime
Millel mitukümmend nime;
Satineed ja kristallini
Ripsi, Kretongi, Musliini
Ja nii edasi kõik saate,
Ilutundel selga a'ate;
Tahad Püksa, kuube, westi Riiet Walida wöid hästi.
31
Mis nii kõwad nagu nahad.
Kirjud, ilusad kui rahad...
Minu äri, ei see Wäsi,
Lõbus meel ja lahke kasi,
Kõiki letile sull kannab,
Wenna kombel müüb ja annab.
Muud kui tulge, Wend ja õde,
Mis siin räägin, see on tõde.
I*1 auhinnad
Tartu ja Wõru põllumajanduse ja
tööstuse näitusel wäljapantud riiete
eest 1922 aastal.
1923
aasta
g. Nallas'e
rlidekanpluse
Kaubahoowis nr. <6
Tartus (kõnetraat 539)
Kalender
Trükikoda Ed. Bergmann Tartus
1922
TiihtltMmistks kMbütalwitajlittlk.
Austatud riidekauba tarwitajad!
Kauemat aega äris tegew olles ja mitmes linnas
riidekauba alal töötades on mul wõimalus olnud rahwa
soowisi j.a tahtmist tähele panna selle järele ka enese
kauplust igawiisi täiendada, nii et see kõige kasulikumaks
ostukohaks kõikidele riidekauba tarwitajatele saanud on.
Et minu riided kõige paremad ja hinna järele odawad
seda tunnistawad Tartu ja Wõru põllumajanduse ja töös
tuse näitusel 1922 aastal saadud 1 auhinnad.
Otsekohene ühenduse loomine paremate wäljamaa wabriInte ja kaubamajadega, mis mul wiimasel ajal korda on
läinud, annawad mulle wõimaluse alati kõige odawama
hinna eest kõiksugu riide kaupa pakkuda, sest et meie palju
sortisi riide kaupadest wäljamaalt sisse wedama peame,
kuni meie oma tööstus wälja areneda ei ole suutnud.
Wiimasel ajal on meie tööstus küll kiirel sammul edene
nud, mille läbi meie töösturid kiitust ära teeninud on,
aga siski peab weel palju puudusi kõrwaldama, et wälis— 2 —
turgudega wõistelda, loomulikult ei jõua seda aasta ehk
paariga, waid see nõuab pikkemat aega. Ühtlasi on mull
ka au austatud riidekauba tarwitajatele teatada, et minu
kaupluse ruumid suurte akantega hästi walgustatud, kus
riie igal ostjal selgeste näha ja kerge wälja walida on.
Lootes, et minu ostjate ringkond tulewikus weel suure
nema saab, mis seniajani järgest kaswanud on, olen
wiimasel ajal enese kauplust igawiisi täiendanud, nii et
iga ostja alati suures wäljawalikus igat sorti riidekaupa
kõige odawama hinna eest enese meele järele saab leidma
sellepärast palun igaüht lahkesti waatama tulla.
Kõige austusega
a. ^ aastal;
p. = päew, pühapäew ehk pärast; I. = enne;
e. 1. = enne lõunat (s. o. aeg kella 12*ft ööst künni kella 12-ni lõuna)
p l. = pärast lõunat (s. o. aega kella 12»ft lõuna kuni kella 12-ni öösi).
Sel aastal on 365 päewa.
Aasta-ajad.
Kewade algab 21. märtsil
Sügise algab 24. septembril
Suwi
„
22. juunil
Talw
„
22. detsembril.
Päikese- ja kuu- warjutused.
1923 a. on 2 päikese- ja 2 kuu-warjutust, nimelt:
1) Osaline kuu-warjutus 3. märtsil. Algab kell 1/25 e. I. ja
lõpeb kell 1/2 7 e. I. On meil näha.
2) Ringkujuline päikesewarjutus 17. märtsil. Ej oie meil
näha.
3) Osaline kuuwarjutus 26 aug. Ei ole meil näha.
4) Täieline päikesewarjutus 10/11 sevt. Et ole meil näha.
Pühade ja puhkepäewade
7.
Uueaasta p. (1 jaan.)
Kolmekuninga p. (6. jaan.)
8.
Palme p. (21. weebr.)
9.
Eesti wabariigi iseseisw. p.
10.
(24. weebr.)
11.
5. Suur Neljapäew (29. märts.
12.
6. Suur Reede (30. märtsil).
13.
1.
2.
3.
4.
12.
3.
nimekiri 1933 a.
Kr. Ülest. p. (1—3. apr.)
Esimene mai p. (1. mail)
Taewaminem. p. (10. mail)
Suwiste pühad (20—22. maini)
Jaani p. (24. juun.)
Märdi p. (10. now)
Jõulu p. (25-27. dets.)
Töö lõpetatakse kell 12 päewal.
Suurel laupäewal (31. märtsil).
Suwiste pühade laupäewal (19. mail).
Wana aasta õhtul.
Jaanuar — Näärikuu.
kal.
Mälestuse- ja tähtpäewad
I
Uus kal.
31 päewa.
Wana
i. kuu.
1
2
3
4
5
6
Esmasp. Uus aasta.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
Kolmek. p.
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. Paawli p.
Neljap.
Reede
Laup.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap. Korjuse p.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. Tõnisep.
Neljap.
Reede
Laup.
Uulu kingitusteks
Kleidi-, p!llllstia põllk-riideid
igat sorti kõige odawamalt ostate
M.WnIIas'e
kauplusest
Kauõahoorvis nr. 16.
Kaupmeestele kõige kasu, likum ostukoht.
Päikese tõus
Tallinnas: 1. —8,28
11. —8,45
21. — 8,53
3,14
3,07
3,08
16
31 ^a.
kai.
1
I
Uus Eal.
Wana
Detsember — Jõulukuu.
12. kuu.
looja
minek
3,09
3,02
3,03
Eaada päevad *).
Jaanuari kuus.
2. Pusul, Krüüdneri vallas,
Kambja kihelkonnas.
7. Orgital, märjamaa kih.
7. Tartus, aastalaat Z näd.
7. Võrus.
12. Vahukülas, Veinjäroe o.
17. Koluveres, Kullamaa kih.
21.
22.
23.
23.
23
24.
24
1
mehikoormas, ITleeksi v.
Türi alevis.
Haapsalus.
Rasinal, Võnnu kih.
Valgas.
Jõelehtmes, Harjumaal.
Paides.
Veebruari kuus.
2. Raplas.
2. Pornuses, Kalliste jaama
juures.
4. Võrus.
5. Oisus, Järvamaal.
5. Tõroa alevis.
5. Keblastes, mihkli kih.
6. Linnamäel, Oru vallas.
6. Narvas.
9. Pärnus.
10. Antsla alevis.
10. Raasikul, Harjumaal.
10. Rakveres.
10. Räpinas.
11. Põltsamaal.
12. Tapa alevis.
15. Lähtrus, Läänemaal.
Jõgeva alevis.
Baltiskis.
Viljandis, 8 p.
Tartus.
Maakülas, Peipsi ääres.
Paides.
Kose külas, Harjumaal.
Valgas.
ITluhu Suure vallamaja juures.
Käärikul, Kodasoo vallas.
Võrus, 8 p.
Lihulas.
Võõbsus.
Viljandis.
Petseris, teise paastunädala
esmasp.
*) Valitsuse käsul ei ole luba laupäeval ega pühapäeval laata pi
dada. Seepärast peetakse laadapäevi, mis laupäeva ehk pühapäeva
pääle langevad, järgmise nädala esimesel äripäeval.
18. Järua-Jaanis.
18. Keilas.
18. Kastnas, Tõstamaa kih.
18. Sangastes.
18. Kallaste külas, Kodavere kih.
20. Taeueres.
20. märjamaal.
20. Jüril, Rae vallas.
20. Türi alevis.
21. Väike-Ulilas.
22. Albu vallamaja juures.
23. Leisil.
23. Valgas.
23. Varnjas.
23. Vasknaruas.
24. Laekveres, Simuna kih.
24. mõral, Laiuse kih.
25. Voldis.
26. Vabastus.
26. Sulbi aleois, Kärgula vallas.
26. Vana-Pranglis, Kambja kih.
28 Kellamäel, Saaremaal.
28. Kaseperel, Kloostri vallas.
28. Paides.
28. Valgutas.
31. mustoees.
— Põltsamaal, reedel enne
15. märtsi-kuupäeoa.
Jõgeval.
Risti jaama juures.
Johnis.
Kiuiloos, Peningi v.
Kirblas, Läänemaal
Jisakus.
Kurista Aidul.
Tumalas, Uuemõisa v.
Viru Jakobi kiriku juures.
Hageris, Kohila uallas.
metsalugu külas, Emaste v.
Käos.
Puhjas.
Suurejõel, U.-Vändra uallas.
Vatlas, Karuse kih.
Valgejärve Kitsel.
Ellamaal.
Ardu külas, Triigi v.
Amblas.
Võrus.
Riidajas.
Kodijäruel, Kambja kih.
Vaimastvere Sihil, Laiuse kih.
mustjala vallamaja juures.
Käsukonnal, Pillistuere kih.
mõisaküla alevis.
Raplas.
Rannu Kullil.
Ziruli laat, Vana-Laitsna v.
Juurus.
Pindi Leevil, Rõuge kih.
Alajõel, Virumaal.
Antsla aleois.
Põlgaste Puskarus, Kanepi kih.
Suitsul Kastre-Võnnu uallas,
Tartumaal.
Pärsamaal, Saaremaal.
Vaiuaras.
Udernas, Eloa jaama juures.
Ellamaal, Sooniste uallas,
Kullamaa kih.
Võrus.
18
Vastseliinas.
Vastse-Kuuste, Koorueres.
Hummulis.
Tarus.
Tapal.
mustla aleuis, Taruastu kih.
Liiva poe juures, Rahu külas.
Kogula uallas.
Kilinge-Aõmmes.
Vahul, Koeru kih.
Tuutsnikus, Rõuge kih.
Tibulas.
Vasula Rojasillal, Tartumaal.
24.
24.
25.
25.
25.
25.
25.
26.
26.
27.
28.
28.
28.
28.
29.
29.
Vastseliinas.
£ohusool.
Partsi laat, Peri Dal.,Põlüa kih.
Roosikus, Zooru ual,, Rõuge
kih.
Varblas, Saulepi o.
märjamaal.
Narvas.
Jõgeva aleois.
Narvas (Jüri laat).
Saare vallas, maarja - magdaleena kih.
Suure-Jaani alevis.
Rakoeres.
Krüüdneris, Sulaojal, Kambja
kih.
Lauri jaamas.
Valgas.
£ullikatku külas
29. Ahja-Kärsal, Võnnu kih.
29. Stolbouo külas, Panikouitshi
vallas, Setumaal.
29. Liival, Koiga v.
30. Vastse-Hoos, Nõo kih.
30. Haanjas, Võrumaal.
— Petseris, esmasp. pärast Palmipuude püha.
— Petseris, esmasp. pärast £ihauõtte pühi.
— Palmses, Kadrina kih., kolmap.
p. Lihavõtte pühi.
— Tartus, neljap. p. Lihavõtte
pühi.
— Viljandis, ,Porilaat*, neljap.
p. Lihavõtte pühi.
— Väike-maarjas, reedel p. £ihauõtte pühi.
Kärgu alevis.
Vana-£aitsnas.
Pissis.
Tõrva alevis.
Haapsalus.
Alamustes, Kõlliste vallas,
Päri mõisa juures.
Kavastu-Koosal, Tartumaal.
Kuresaares.
Lelle liekõnnus.
Linnamäel, Oru vallas.
nuustaku alevis.
Soodlas, Anija vallas.
Kaareperes, Tartumaal.
Pärnus.
Patal
Järvakandis.
Avinurmes.
12.
12.
14.
15.
16.
18.
19.
20.
22.
23.
23.
—
Põlvas.
Kuivajõel, Harjumaal.
Reolas, Tartumaal.
Patastel, maarja-magdaleena
kih.
Võrus.
Antsla alevis.
Karilatsis, Kähri vallas.
Holstres.
Paides.
Sangastes.
mehikoorma külas, meeksi v.
Haiba poe juures, Kirna-Kohatu v.
VÕÕbsus, Räpina vallas.
mätja külas, Saaremaal.
Valgas.
Petseris,Taevaminemise pühal.
Taeveres, Suure Jaani kih.
Selis, Tõstamaa kih.
Viljandis.
Võõbsu alevis.
Vastemõisas.
Vastse-Ilõos.
Hummulis.
Olustvere vaksali juures.
Halliste jaama juures.
Puijatus, Kõpu kih.
Kilinge-Hommes.
Puhjas.
Kärstnas.
Tapa alevis.
Ellamaal.
Celle-Jiekõnnul.
Vana-Suislepas.
mehikoarmas.
20
Türi alevis.
Kolga-Jaanis.
Jisakus.
£oodel, Saaremaal.
Viitinas.
Oisus, Türi kih.
Hinakülas, Peipsi äätes.
Jõgeval.
Abjas.
Varblas, Saulepi vallas.
Tammistes, Pärnu kih.
Uduveres, Pärnu-Jakobi kih.
Räpinas.
Uusnas.
Sindis.
Sangastes.
Kaarepera Pikkjärvel.
Puhjas.
Kõrgus, Jakobi kih.
Alaveres, Kole kih.
Kioi-Vigalas.
Pindi £eevil, Rõuge kih.
llaruas, „mihkli laat-.
Rõuges, Rõuge kiriku juures.
Kastnas, Tõstamaa kih.
Tartus.
Holstres, Paistu kih.
Sürgaueres, Suure-Jaani kih.
Järvakandis.
Paides.
Võrus.
Kirbla kiriku juures.
Vatlas, Läänemaal.
Antsla alevis.
Pööraueres, Jakobi kih.
Haapsalus.
Tallinnas.
Põlvas.
Põltsamaal.
Tori alevis.
Kuresaares.
Amblas.
Kirepis, Rõngu kih.
Petseris.
Keblastes.
Haanjas.
Valgas.
Audrus.
Päri mõisa juures.
Rasinal, Võnnu kih.
Liival, Kolga vallas.
Linnamäel, Oru vallas.
märjamaal.
Vana-Vändras.
Laanemetsal.
Cindoral, Laasi vallas.
Kauastu-Koosal.
Tõroa alevis.
llaruas, 3 p.
Kuivajõel.
Baltiskis.
Sännal, Rõuge vallas.
Taalis, Tori kih.
Palmsis, Viitinal, Kadrina kih.
Reola-Valgel, Kambja kih.
Roosikul, Zooru vallas.
Eihulas.
Tapal.
Jõhvis.
Patastel, Kaiaueres, JTlaarjamagdaleena kih.
7. Viljandis.
7. Hageris.
8. Arulas, Otepää kih.
Pukal, Otepää kih.
Kärde-Konnal, Laiuse kih.
Eltermaal, Hiiumaal.
Jmaueres.
Valgas.
Kilinge-nõmmes.
Leisil.
Keilas.
Tartus, „mihkli laat“.
Vastseliinas.
Pärnus
Kuristal.
Rakveres, „mihkli laat“.
Võrus.
Vissil, Kambja kih.
Albu vallamaja juures.
Kullil, Rannu kih.
Raplas.
Sorul.
Koluveres.
nuustakul.
Väike-ITlaarjas.
£ohusoos.
Võõbsus.
Kuresaares.
Suure-Jaanis.
metsalugu külas, Emmaste v.
Pootoinal, Vastse-Kuustes.
mustlas, Taroastu kih.
Euutsnikus, Rogosi v.
Põlgoste Puskarus.
Jõelehtmes.
Tillel, Kalliste v.
Vahul.
Haapsalus.
Vahastus.
Loosi Holstas.
Kastre-Võnnu oallamaja juures
Sulbi alevis.
Käos.
Tõroas.
moisekatsis.
Vasulas, Rojasillal Tartumaal.
27.
28.
28.
28.
28.
29.
29.
29.
31.
31.
£aatres, Sangaste kih.
Kölliste vallas.
ellamaal.
Saareoallas, Maarja - magdaleena kih.
Laekveres, Simuna kih.
Järoa-Jaanis.
Pikknurme külas, Kursi kih.
Pusul, Krüüdneri v.
Vana-Kuustes, Kambja kih.
Ahja-Kärsal, Võnnu kih.
Vaiatus.
Stolbouo külas, Setumaal.
mõnistes.
Sindis.
Viru-Jakobi kiriku juures.
Paides.
mõral,
Suurejõel, U.-Vändra vallas.
Palal.
nissis.
Antsla alevis.
Vissil, Kambja kih
Kassinurmes.
Rõuge „Allal“.
Valgas.
Cluas.
Suures-£ähtrus.
Käänikul, Kodasoo vallas.
Võrus.
Jõgeva mõisas.
Viljandis.
Karilatsis.
Kuresaares.
13. Ardu külas, Triigi vallas,
Väike-maarja kih.
14. Tartus.
14. Kärus, Lauri jaama juures.
14. Vana-£aifsnas.
20. Haibas, Kirna-Kohatu vallas.
22. Patis, Saarde kih.
23. Paides.
23. mustuees.
25. Raasikus, Harjumaal.
25. Türi alevis.
26. Pikkjärue-Kitsel, Valgjärve v.
28. Voltoetis, Hallikukioil.
28. Põltsamaa alevis.
28. Keilas.
29. Korsakouos, Setumaal.
29. Võrus.
30. Vigalas.
Detsembri-kuus.
1.
2.
3.
3.
Tapal.
Juurus.
Alajõel, Virumaal
Valgas.
3.
5.
6.
7.
22
Jõgeva alevis.
Amblas.
Vihulas.
Kallastes.
8.
8.
10.
11.
12.
14.
14.
14.
15.
17.
18.
18.
Rakueres.
Viljandis.
Jüril, Rae vallas.
llaruas.
Vana-Vändra alevis.
Vasknaruas.
Hinakülas.
Pärnus.
Võrus.
Kauksis, moisikatsi v.
Järoa-Jaanis.
Pööraneres, Jakobi kih.
18.
19.
20.
20.
22.
23.
28.
28.
—
Paides.
Jõhoi alevis.
Võõbsus.
märjamaal.
Mustvees.
Sulajõel, Kambja kih.
Varnjas.
Valgas.
£elle-Jiekõnnus, esmasp.pärast
2. Kr. tulem, püha.
— Põltsamaal, reedel enne
15. detsembrit.
Kuulaatasid peetakse:
1) Petseris, iga kuu 1. ja 15. päeval.
2) Jsborskis, iga kuu 21. päeval.
3) Laura alevis, iga kuu 20. päeval.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus, nimelt: pühapäevaäel peale 1. ja 15. Kuupäeva.
23
Posti ja telegraafi toksibe tabel.
kohalikud, esimese 20 grammi eest........................ 2
mk. —pn.
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest........ .
1 „ —„
b) sisemaalised, esimese 20 grammi eest................... 5......... „ — „
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest
2
„ 50 „
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 grammi. 1 „ — „
c) wäljamaalised, esimese 20 grammi eest
10
„ —„
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest. .... . 5 „ — ,
Kirja ülikaal 2 klgr.
Kirja üliulatus 45X45 cm. ehk torukujulistel
57X10 cm.
a)
2. Postkaardid:
kohalikud: üksikud........................................................ 2 mk. — pn.
wastusega.........• . . 4 „ — „
b) sisemaalised üksikud........................................................ 2 „ 50 „
wastusega.
5„ — „
c) wäljamaalised üksikud.................................................... 5 „ —„
wastusega............................................ 10 „ — „
Kaust mitte suurem kui 14 cm.X9 cm. ja mitte wähem kui
10 cm.X7 cm.
3. Ristpaelasaadetised:
a)
a)
b)
c)
kohalikud: iga 50 grammisest............................... — mk. 50 pn.
alammäär äripaberite ja kaubaproowide eest . . . 2 „
sisemaalised: iga 50 grammi eest.......................... 1 „
alammäär äripaberite eest..............................................5 „
alammäär kaubaproowide eest................................... 2 „
wäljamaalised: iga 50 grammi wõi selle osa eest . 2 „
alammäär äripaberite eest............................................ 10 „
alammäär kaubaproowide eest.................................. 4 „
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klg.
Kaust 45 cm.X45 cm.X45 cm. ehk torukujulistel 75X10 cm.
Kaubaproowide ülikaal — 500 gr.
Kaust 30 cm.X20 cm.X10 cm. ehk torukujulistel 30 cm.X15 cm.
24
4. Relieftrükitööd pimedate kirjaga iga 500 grammi eest:
a)
b)
sisemaalised...................................................................... — mk. 50 pn.
wäljamaalised.................................................................. 1 „ — „
Üliulatus nagu teistel trükitöödel.
Olikaal — 3 klgr.
5. Ilma- markideta kui ka poolikult maksetud saadetiste
eest nõutakse saaja käest puuduw postimaks kahekordselt sisse, kuid mitte
wähem kui:
sisemaalise eest
3 mk. —pn.
wäljamaalise eest............................................................ 5 „ — „
sisemaalised, kuni 3.000 margam iga 100 marga
ehk pooliku 100 marga ecst................................... 2 mk. — pn.
alammäär..................................................................... 10 „ — ,
üle 3.000 marga kuni 10.000 margani, esimese
3.00 marga eest 60 marka, siis iga järgmise
100 mrk. pealt....................................................... 1 „—„
üle 10.000 marga eest 130 marka, siis iga järg
mise 1 000 marga pealt................................... 5 „ — ,
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle
weel telegrammi maksu nagu 20-sõnalise tele
grammi eest
Rahasaadete summa — piiramata.
6) Wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
8.
Postitshekid:
sisemaalised, esimese 1.000 marga eest......................... 5
Iga järgmise 1.000 marga ehk selle osa eest . . 2
Tfheki ülisumma — 5.000 marka.
b) Wäljamaalised — sisseseadmise korral — eritakside
järgi.
9. Wäärtkirjad:
a) sisemaalised:
kaalu- ja tähitusraha nagu tähitud kirjade eest
Kinnitusraha iga 30.000 marga ehk selle osa eest 1
Kinnirusraha alammäär..............................................2
a)
25
mk. — pn.
„ — „
mk. — pn.
„ — „
b)
Wäärtkirjades on riigi raha saatmine keelatud
Wäärtuse ülimäär — 200.000 mrk.
wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
10. Pakid:
sisemaalised: kuni 5 kilogrammini............................ 30 mk. — pn.
üle 5—10 klgramm..................................60 „ — „
üle 10—15 klqr..........................................90 - — Kinnitusmaks (wäärtpakkide eest) nagu wäärtkirjade
juures.
Lihtpalke (s. o. ilma ülesantud wäärtuseta) wõib ka
tähtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest
iga paki pealt
................................................... 5 „ — „
b) wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
Paki üliulatus: 135 cm.X40 cm.X30 cm. ehk
100cm.X50cm.X50cm.„
60cm.X60cm.X^Ocm.
Wäärtpaki üliwäärtus 200.000 marka.
a)
11. Wäljastusteade (avis de reception) :
saadetiste juure lisatawate eest
kohalikud............................................................... 2.. mk. —. pn.
sisemaalised......................
5....„...—... „
wäljamaalised......................................................... 10.... „...—...„
b) tagant järele saadetawate eest:
kohalikud............................................................... 4....„.. —... „
sisemaalised...................................................................... 10...„...—... „
wäljamaalised................................................................ 20 „ — „
Wõib juure lisada ehk wastawal korral järele saata igale saade
tisele, mille postile wõtmisel kwiitung wälja antakse.
a)
a)
a)
6)
c)
12..... Nõudekirjad:
postisaadetiste järgiotsimine, tagasinõudmise ehk
aadressi muutmise üle, iga saadetise kohta:
sisemaal................................................................... 10 mk. —pn.
wäljamaal
20... „ — ,,
Tähendus: Riigiasutuse ametlikkude saadetiste kohta
käiwad nõudekirjad on maksust wabad.
13.....Järelmaks:
alustaks iga saadetise pealt........................................ 5..mk. —pn.
sissekasseerimise maks
3 „ — „
järelmaksu saatekulu
rahakaardi taksi
järgi.
Märkus: Punktides b ja c ettenähtud maksud arwatakse
järelmaksu summast enesest, enne tema ärasaatmist, maha.
26
14. K'ojuw iimin 6.
Rahakaartide ja wäärtkirjade pealt iga saadetise iga 500
marga ehk selle osa eest..................................... 3 mk. — pn.
Märkus: Kojuwiidawate saadetiste wäärtus on piiratud:
linnades 10.000 margaga, mujal 3000 margaga. Rahatelegrammid iga summa peale toimetatakse koju.
15. Nimekastid:
aastas............................................................................. l000 mk. — pn.
l/2 aasia eest ............... ......................... 600 „ — „
1/4 aasta eest........................................................
350 „ — „
16..... Käsip 0 st:
aastas............................................................................... 400 „ — ,
1/2 aastas.................................................................... 250.. „— „
aastas
150.. „ — „
17, Wolipiletid:
aasta eest (kalendri a.)........................................................25 ,
dublikaadi eest kaotuse korral............................................. 10 „
18. Ajalehed:
a) tellimine: tellimise hinnast
b) saatmine:
— „
— „
5%
Postimaks tellimiseraha järele arvatud
20°/ 0
kuni 2 korda päewas
. .
18%
1
*
16%
„
2 „ nädalas
. .
14%
12%
„
2 ,
kuus
10%
11
1 »
*
•
kuni 6 korda aastas
. .
8%
Märkus 1 : Protsendid armutakse ajalehe hinnast, mis
maksew iga käesolewa aasta 1. jaanuaril.
Märkus 2: Juhtumistel, kui tellimise hinda tõstetakse,
maksetakse postkuludeks endisest hinnast taksi järgi, kõrgendatud
hinna wahest aga 50% wähem.
Ajalehtede juures laialisaadetawate kuulutuste ja
reklaamide eest iga 50 grammi pealt
. . . — mk. 50 pn.
a) kohalikud iga sõna pealt..................................................... 2 m. —
alammäär....................................................................... 20 „ —
b) sisemaalised, iga sõnapealt............................................. 5... „ —
alammäär
40 „ —
c) wälistelegrammid — eri sõnatakside järgi, kiirtelegrammid — 3 korda kallimad;
makstud katse (collationement paye) Va telegrammi
enese hinnast;
ärakiri iga 100 sõna pealt:
kohalik, ja sisemaal, lihttelegramm
25 „ —
„„
„
kiirtelegrammist............................... 50 „ — „
wäljamaalisest liht ja kiirtelegrammist 50 santiimile ja
1 frangile wastawa ekwiwalendi järgi;
telegraafiline wäljastusteade (accuse de reception):
kohalikkude sisemaaliste telegrammide üle
._ . . 25 , —
wäljamaaliste telegrammide üle -- nagu 5-sõnalise
telegrammi eest algtelegrammi sihtkohta;
kiirwäljastusteade — kolm korda kallim, wälja«tusteade
posti kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui ka Wälistelegrammide üle . ..."
10 „ — „
b) Eriaadress:
1 aasta eest..................................................... 3000 , — „
21.
pn.
„
„
,
„
„
Pankade rahatelegrammid:
liht — poolteistkordne sõnamaks.
kiir — kolme ja poole kordne sõnamaks.
Käib ainult sisemaaliste telegrammide kohta.
Märkus: Igal pool, kus maksusid aja järgi arwatakse,
sünnib see kalendri-aasta ehk wastawatel kordadel selle osade
(näit, poole ehk weerand kalendri-aasta) järgi.
28
211. Wallas'e kauplus.
M. Wallas'e kauplus tõest see on õige,
Riiet müüb rahwale üle kõige.
Hinnad tal odawad, riie kui loodud,
Tahtmise järele kõigile toodud.
Mis aga iganes soowib noor Anni,
Siin wõib teha ta enesest Kanni,
Nii et ta särab, kui taewasel telgil
Täheke ilusam, nõiduwal helgil.
Siin wõib teha peiuke kenam.
Et tast lugu peab neiuke enam
Kui ta siit ülikonna riide ostab,
Mis ta mehisele ilule wastab.
Siis pole muud, kui säral on silmad,
Warsti on käeski toredad pulmad.
Siit wõib osta tööline riide,
Teenija rätikuid, sitsi ja siide,
Bluusede riideid igate sugu,
Millest peab igamees alati lugu.
Talumees osta wõib palituks, kuueks
Riiet, mis teeb teda nooreks ja uueks.
Mis nagu teras, ei kulune, katke,
29
Kas wõi maa sisse määnduma matke. —1
Siit wõib walida pere-ema, lahke,
Lastele, perele walik on rohke. —
Riiulid täis neid igate wärwe
Mis ei riku ega pahanda närwe.
Kui on möödas ju pühapäine puhkus —
Ilu ja kõwadus on nende uhkus. —
M. Wallas'e kauplus ja tema äri.
Igale neiule, peiule päri.
Igale mehele ja igal naesel
Suurele, rikkale, wäiksele, waesel. —
Sellepärast siis polegi ime
Kui igaüks nimetab Wallase nime
Pärib ta järele soowib ta kraami
Ei panegi tähele teiste reklaami. ■—
M. Wallas'e kauplus, täiest see on õige
Riiet müüb rahwale üle kõige
Hinnad tal odawad, riie kui loodud,
Tahtmise järele kõigile toodud.
M. Wallase riidekauplus
asub
Kaubahoowis nr. J6, Tartus.
Kõnetr. nr. 539.
30
Kus pool asub?
Kus pool asub kaupmees Wallas?
Sõbrad, ärge küsige,
See on tuttaw igas wallas
Igas külas kõigile.
Tema kauplus Tartulinnas,
Tuntud kaubahoowi sees.
Asub õhtupoolses rinnas
Kuldsed tähed ukse ees.
Nummer kuusteistkümmend, waata,
Seisab suure akna peal
Nagu tahaks sisse saata
Sind ta terwitaja hääl.
Siin su silm wõib ilu näha
Nagu koidu-kulda sees,
Siin sa nagu wastu eha
Seisad hõbe-helmedes. —
Kewad-kleiti wiib siit neiu,
Suwe-riide ilusa,
Ülikonna-riide peiu
Otsib wälja parema.
Kangalõime pere-ema
Wiib siit kodu meele hääl,
Mille sitkust, peensust tema
Proowida wõib kahel käel. —
Wana austud pere-isa
Astub sisse rõõmuga,
Ostab kauba, wõtab lisa
Igakord siit kartmata.
31
Kodanikud, herrad rikkad,
Preilid, prouad lahkel teel
Ostwad siit ju aastad pikad,
Kõikidel on rõõmus meel. —
Kehwad, waesed ühtejärgi
Riided siit kõik sobiwad,
Soojas rinnas tänupärgi
Wallasele saadawad. —
Rätsepad ja õmblejannad,
Nendele siin tr uim paik,
Sest nad teadwad, mis neil annad,
See on hää ja kaunis kõik.
Tulge tundmatud wõi tutwad
Siin on õigus trooni pääl,
Sellid soowi täitma rutwad
Lahkel sõnal, kergel käel.
Kaup on kaunis hind on paras
Wäljawalik suur ja lai
Palju lae pääl tagawaras
Wärsket kaupa toodud sai.
Kus pool asub kaupmees Wallas?
Sõbrad, ärge küsige
Ta on tuttaw igas wallas
Linnas teatud kõigile.
M. Mullast riibrkonpluo asud
Kaubahoovis nr. 16, Tartus
Kõnetraat 539.
32
I ' auhinnad
Tartu ja Wõru põllumajanduse ja
tööstuse näitusel wäljapantud riiete
eest 1922 aastal.
I. auhinnad
Tartu ja Wõru näitustel 1922 aastal
wälja pantud riiete eest.
Austatud
Kalendri lugejatele
Käesolewal 1924 aastal saab jälle minu
ärikalender suuremal hulgal ilma hinnata
laiali laotatud tänutäheks lugupeetud kaubatarwitajatele, sellepärast, kes enam saab kui
üks eksemplar, palun lahkesti edasi anda
teistele. ,
Kõige austusega
M. Manas
Kanl-ahaom nv. 16.
O.-Ü. «.Trükk ja Kirjastus" Lai uul. nr. 1, Tartus.
M. Wallase
riidekaupluse
KcruõclHoowis
nr, 16
1924 a.
Kalender.
^ .3535
Tänutäheks kaubatarwitajatele.
L Mhilma-
Tartu ja Mõru näitustel 1922 aastal wälja
pantud riiete eest.
Kalendris tarmitatnd margid fa lnhendnsed
H — noorkuu
G — täiskuu
|
i
H = esimene weerand
E = wiinmne weerand
a. — aastal; v. = päew, pühapäew ehk pärast; e. = enne;
e. l. — enne lõunat (f. o. aeg kella 12-est öösi künni kella 12-iit lõunap. l. = pärast lõunat (s. o. aega kella 12-st lõuna künni kella 12-ni ööst).
Sel aastal on 366 paen»a
Aasta-afad
Kewade algab 20. märtsil
Suwi
21. juunil
Sügise algab 23. septembril.
Talw
„
22. detsembril.
Väikese- fa knn-marfntnsed.
1924. a. on 2 kuu- ja 3 päikese-warjutust.
Neist on meil näha 1) Täieline kuu-war jutus 20. weebr.
Algab k. 1/46 p. l. ja lõpeb 3/4 7 p. l.
2) Täieline kuu-war jutus 11. aug. Warjutus algab
kell 9 õhtu ja lõpeb kell 11 öösi.
Päikese warjutusi ei ole 1924. a. meie kodumaal näha.
V«Kade fa pnhkepaemade nimekiri 1934 a
1. Uueaasta p. (1 jaan.)
2. Kolmekuninga p. (6. jaan.)
3. Eesti wabariigi iseseisw. p.
(24. weebr.)
4. Palme p. (12. märtsil)
5. Suur Reede (18. apr.)
6. Kr. Mest. p. (20—22. apr.)
7. Maipüha (1. mail)
8. Taewaminem. p. (29. mail)
9. Suwiste pühad (8—10. juun.)
10. Jaani p. (24 juunil)
11. Jõulu p. (25— 27. dets.)
TSS lõpetatakse kell 13 paemal
1.
2.
3.
4.
Suurel laupäewal (19. aprillil).
Suwiste pühade laupäewal (7. juunil).
Jõulu laup. (24. dets.)
Wanal aastal.
Uueks aastaks
Uus on aasta, Taewa isa,
Anna elupäiwil' lisa,
õnnista me waba rahwast
Et ta kosuda wõiks wahwast.
Ja me waba kodumaa,
Mingu ilul õitsema.
See mu Uue aasta hüüe,
See mu elutööde püüe,
Pigistes nii sõbra käsi
Sõprus iial ära wäsi.
Hõiskan, õitse waba maa,
Taewas wõtku õnnista!
Teie sõber
M. Wallas.
Austatud riidekauba
tarwitajad!
Wõõra wõimu alt wabanedes on Eesti majandusliselt wiimasel ajal hästi edenenud, mida täht
sal määral fanbanbnš kaasa aidanud on, ilma milleta
majanduslisa elu arenemine wõimata. Kes kaugemal
sõitnud on, wõib küll tunnistada, et Eesti rajariikidest majanduslisel alal eesotsas samuurb, sest siin
leidub wäha maapinda kasutamata, mis meie ruhwa
püsiwusest ja heast tahtejõust tunnistust annab. Et
majandusline elu edasi areneda wõiks, on tarwis
püüda kaubandust ajakõrgusel hoida, sellepärast olgu
iga kaupmehe püüdmine alati wäärtuslikku kaupa
mõõduka hinnaga müüa, liiga hinna nõudmised
täiesti ära jätta, sest nüüdsel ajal oskab meie rahwas küllalt hinnata ausa ärimehe püüdeid, ning
liiakasuwõtjatest eemale hoida, sest ei ole mitte kerge,
waewaga teeuitud raha ülearu hinna maksmisega
wälja anda. Selles sihis olen püüdnud alati oma
äri ajada, mida ka minu ostjate ringkond tõendada
wõib ja mis mull ka tulewikus sihiks saab olema.
4
Ühtlasi olen püüdnud ka kodumaa tööstust tõsta,
mille otstarbeks 1921 aastal kudumise tööstuse asu
tasin, et inimestele tööd wõimaldada ja paremat
riiet müügile saata, mis wastupidamise poolest
wabrikn riidest tugewam, mida ka Tartus ja Wõrus
1922 aastal Põllumajanduslistel näitustel I auhin
nad tõendawad. Lootma jäädes, et auustatud ostjate
ringkond minu äri tulewikus weel rohkem toetama
saab, saan enese kauplnst alati täiendama igasuguste
riide kaupadega, mis mull iseäranis selle tõttu wõimalik on, et kaubad otseteel wäljamaalt ja wabrikutest
saan, mille tõttu hinnad wõistlemata odawad ja wäljawalik kõige parem, sellepärast palun igaüht lahkesti
waatama tulla.
Kõige austusega
Weevvuavr-Ktttts
15. Jõgewa alewis.
15. Baltiskis.
16. Wiljandis, 8 päewa.
17. Tartus.
18. Ninakülas, Peipsi ääres.
19. Paides.
20. Kose külas, Harjumaal.
21. Walgas.
21. Muhu Suure wallam. juures.
21. Käärikul, Kodasoo wallas.
23. Wõrus, 8 päewa.
25. Lihulas.
26. Wõõbsus.
28. Wiljandis.
Petseris, teise paastunädala
esmasp.
2. Raplas.
2, Pornuses, Halliste jaama
juures.
4. Wõrus.
5. Otsus, Närivamani.
5. Tõrlva alewis.
5. Keblastes, Mihkli kihelkonnas.
6. Linnamäel, Oru wallas.
6. Narwas.
9. Pärnus.
l0. Antsla alewis.
10. Raasikul, Harjumaal.
10. Nakweres.
10. Räpirras.
11. Põltsamaal.
12. Tapa alewis.
15. Lähtrus, Läänemaal.
) Et walitsuse käsul tuba ei ole laupäewal ega pühapäewal
laata pidada, siispeetakse laadapäiwi, mis laupäewa 'ehk pühapäewa
pääle langemad, järgmise nädala esimesel äripäewal.
18
Jõgewal.
Risti jaama juures.
Jõhwis.
Kiwiloos, Peningi w.
Kirblas, Läänemaal
Jisakus.
Kurista Aidul.
Tumalas, Uuemõisa wallas.
Wiru Jakobi kiriku juures.
Hageris, Kohila wallas.
Metsalugu külas Emaste w.
Kõos.
Puhjas.
Suurejõel, U-.Wändra wallas.
Watlas, Karuse kih.
Walgejürwe Kitsel.
Ellamaal.
Aru külas, Triigi wallas.
Amblas.
Wõrus.
Riidajas.
Kodijürwel, Kambja kih.
Waimastwere Sihil, Laiuse k.
Mustjala wallanraja juures.
Käsukonnal, Pillistwere kih.
Mõisaküla alewis.
Raplas.
Rannu Kullil.
Ziruli laat, W.-Laitsna w.
Järwa-Aaanis.
Keilas.
Kastnas, Tõstamaa kih.
Sangastes.
Kallaste kulas, Kodawere kih.
Taeweres.
Märjamaal.
Jüril, Rae wallas.
Türi alewis.
Wäike-Ulilas.
Albu wallamaja juures.
Leisil.
Walgas.
Warujas.
Wasknarwas.
Laekweres, Simuna kihelk.
Mõral, Laiuse kih.
Woldis.
Wahastus.
Sulbi alewis, Kärgula wallas.
Wana-Pranglis, Kambja kih.
Kellamäel, Saaremaal.
Kaseperel, Kloostri nmllas.
Paides.
Walgutas.
Mustwees.
Põltsamaal, reedel enne
15. märtsi-kuupäewa.
Juurus.
Pindi Leewil, Rõuge kih.
Alajõel, Wirumaal.
Antsla alewis.
Põlgaste Puskarus, Kanepi k.
Suitsul Kastre-Wönnu wallas
Tartilniaal.
Pärsamaal, Saaremaal.
Waiwaras.
Udernas, Elwa jaama juures.
Ellamaal, Sooniste wallas,
Kullamaa kih.
Wõrus.
19
Wastseliinas.
Wana-Kuuste Koorweres,
Hummuli '.
Larus.
Tapal.
Mustla alewis, Tarwastu kih.
Liiwa poe juures, Rahu külas
Kooula wallas.
Kilingi-Nömmes.
Wahül, Koeru kih.
Luutsnikus, Rõuge kih.
Lihulas.
Wasula Rojasillal, Tartumaal
24.
24.
25.
25.
28.
29.
29.
Wastselinnas.
Lohusool.
Partsi laat, Peri w., Põlwa k.
Roosikus, Zooru wal., Rõuge
kih.
Warblas, ^aulepi iv.
Märjamaal.
Narmas.
Jögewa alewis.
Narmas (Jüri laat).
^aare mallas, Maarja-Magdaleena kih.
Suure-Jaaiii alemis.
Rakweres.
Krüüdneris, Sulaoja',
Kambja kih.
Lauri jaamas.
Walgas.
Lullikatku kiilas
Taeweres, Suure Jaani kih.
Selis, Tõstamaa kih.
Wiljandis.
Wõõbsu alewis.
Wastemõisas.
Wastse-Nõos.
Hummulis.
Olustwere waksali juures,
Halliste jaama juures.
Puijatus, Kõpu kih.
Kilinge-Nõmmes.
Puhjas.
Kärstnas.
Tapa alewis.
Ellamaal.
Lelle-Jiekõnnul.
Wana-Suislepas.
Mehikoormas.
Kürgus, Jakobi kih.
Alo Weres, Kose kih.
Kiwi-Wigalas.
Pindi Leewil. Rõuge kih.
Narmas, „Mihkli laat".
Rõuges, Rõuge kiriku juures.
Kastnas, Tõstamaa kih.
Tartus.
Holstres, Paistu kih.
Sürgaweres, S.'Jaani kih.
Järwakandis.
Paides.
Mõrus.
Kirbla kiriku juures.
Matlas, Läänemaal.
Antsla alewis.
Pööraweres, Jakobi kih.
Haapsalus.
Tallinnas.
Põlwas.
Põltsamaal.
Tori alewis.
Kuresaares.
Amblas.
Kirepis, Rõngu kih.
Petseris.
Kiblastes.
Haanjas.
Malgas.
Oktoovri-kuns
8. Pukal, Otepää kih.
8. Kärde-Konnal, Laiuse kih.
10. Eltermaal, Hiiumaal.
10. Jmaweres.
11. Malgas.
11. Kilinge-Rõmmes.
12. Leisil.
12. Keilas.
12. Tartus, „Mihkli laat".
12. Wastseliüias.
12. Pärnus.
13. Kuristal.
13. Rakweres, „Mihkli laat".
13. Mõrus.
14. Missil, Kambja kih.
14. Albu wallamaja juures.
15. Kullil, Rannu kih.
15. Raplas.
15. Sorul.
15. Koluweres.
17. Otepää alewis.
18. Mäike-Maarjas.
18. Lohusoos.
18. Mõõbsus.
18. Kuresaares.
18. Suure-Jaauis.
18. Metsalugu külas, Emmaste w.
1.
1.
1.
1.
1.
2.
3.
3.
3.'
3.
4.
3.
4.
4.
4.
4.
Audrus.
Püri mõisa juures.
Rasinal, Mõnnu kih.
Li-wal, Kolga wallas.
Linnamäel, Oru wallas.
Märjamaal.
Mana-Mändras.
Laanemetsal.
Lindoral, Loosi wallas.
Kawastu-Koosal
Tõrwa alewis.
Narwas, 3 p.
Baltiskis.
Sünnal, Rõuge wallas.
Taalis, Tori kih.
Palmsis, Wiitinal, Kadrina
kih.
4. Reola-Walgel, Kambja kih.
5. Roosikul, Zooru wallas.
6. Lihulas.
6. Tapal.
6. Jõhwis.
6. Patastel, Kaiaweres, MaarjaMagdaleena kih.
7. Wiljandis.
7. Hageris.
8. Arülas, Otepää kih.
22
22.
23.
23.
23.
Lootwinal, Wastse-Kuustes.
Mustlas, Tarwastu kih.
Luutsnikus, Rogosi w.
Põlgaste Puskarus.
Jõelehtmes.
Tillel, Kalliste w.
Mahul.
Haapsalus.
Mahastus.
Loosi-Holstas.
Kastre-Wõnnu wallamaja
juures.
Sulbi alewis.
Käos.
Tõrwas.
Moisekatsis.
Miru-Jakobi kiriku juures.
Paides.
Mõral.
Suurejõel, U.-Wändra w.
Palal.
Nissis.
Antsla alewis.
Missil, Kambja kih.
Kassinurmes.
Rõuge „ Allal".
Malgas.
Elwas.
Suures-Lähtrus.
Käänikul, Kodasoo wallas.
Mõrus.
Jõgewa mõisas.
Wiljandis.
Karilatsis.
Kuresaares.
19.
19.
19.
19.
19.
20.
20.
21.
21.
21.
21.
23. Wasulas, Rojasillal Tartu
maal.
24. Laatres, Sangaste kih.
24. Kottiste wallas.
25. Ellamaal.
27. Saarewallas, Maarja-Magdaleena kih.
27. Laekweres, Simuna kih.
28. Jürwa-Jaanis.
28. Pikknurme külas, Kursi kih.
28. Pusul, Krüüdneri w.
28. Mana-Kuustes, Kambja kih.
29. Ahja-Kärsal, Wõnnu kih.
29. Waiatus.
29. Stolbowo külas, Setumaal.
31. Mõnistes.
31. Sindis.
Uomemkri-kuus
13. Ardu külas, Triigi wallas,
Mäike-Maarja kih.
14. Tartus.
14. Kärus, Lauri jaama juures.
14. Mana-Laitsnas.
20. Haibas, Kirna-Kohatu w.
22. Patis, Saarde kih.
23. Paide Ü
23. Mustwees.
25. Raasikus, Harjumaal.
25. Türi alewis.
26. Pikkjärwe-Kitsel, Walgjürwe
wallas.
23. Woltwetis, Hallikukiwil.
28. Põltsamaa alewis.
28. Keilas.
29. Korsakowos, Setumaal.
29. Mõrus.
30. Migalas.
Kuutaatafid peetakse:
1) Petseris, iga kuu 1. ja 15. päewal.
2) Jsborskis, iga kuu 21. päewal.
3) Laura alewis, iga kuu 20 päewal.
Hobuste lauta peetakse Tallinnas kaks korda kuus, nimelt: pühapüewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
24
Sõpradele tähelpanna
Sõber seisata ja loe,
Ära teisi poodi poe,
Kaubahoowis, waata, sääl
Nummer 1 S akna pääl,
-Saal on Wallas asumas
Täies poodis toredas.
Astu sisse nagu wend —
Oleme ju kõnelend,
Wali riided, kodu wii,
Tule jälle tagasi,
Sest sa tead ju ammu aa st
Wallast kõige paremast
Et tal kõige ehtsam kraam,
Mis ei suudakski reklaam
Iial ette tuua nii
Nagu saad siit alati.
Mida soowid — kohe käe,
Igasugu mustrid näe,
Mis nii särawad kui kuld
Sütitawad põues tuld,
Nii et lõkkele lööb rind —
Wõide juba usku miud!
Õigus on mu elu lipp
25
Tõde kõrge tamme tipp.
Kus see lipp peab lehwima
Truudusega ule maa. —
Lahkus see mu põue püüd,
Sõprus kõige ülem hüüd,
Kraam fee olgu hää ja aus
Õige küünar waekauss.
Hinnad ikka odawad
Riided ikka ilusad.
Küll siis Wallast waadataks,
Tema äri kiidedaks.
Siis on ostjail rõõmus rind —
Paljud ammu tundwad mind.
Nii siis, sõber, maata loe.
Ära teisi poodi poe.
Nummer lk akna pääl
Sõber Wallas kaupleb sääl.
Aupaklikult
M. Wallas
Kaubahoowis nr. 16, Tartus.
26
Gide opetus tuudite.
Kord linna läks üks talumees
Kui laadapäew sääl oli ees,
Küll eideke siis õpetas
Ja taati hästi juhatas.
Ta ütles: Maata ette, mees
Kui hulgud suure linna sees
Sa sammud Kaubahoowi sea
Ja nummer kuusteist kinnipea.
Kuid ära eksi, isake:
Sa wõta suust piip — nisake,
Kui astud sisse tereta
Ja ütle, et sind saatnud ma. —
Küll Wallas juba ise teab
Ja miuust palju lugu peab,
Ta juurest ostau alati,
Ei peta ta miud kunagi,
Mis soowid, julgest wälja lao
Ja ära hinda maha tao,
Mis küsib, see on õige, truu,
Ta pole nagu mõni muu,
Kes kiidab kaupa odawaks
Kuid hinnaga on teine taks. —
Kuid Wallas see on ise mees
Tal hoopis teine mõte sees.
Maarahwaga ta läbi käib
27
Ja annab kaubad nii kiris wõib.
Ta teab jn küll, et raha maast
Ei ole wõtta nagu laast. —
Ja edasi siis õppab eit:
„Too Kattale säält kingiks kleit
Mis tarwis aegsast õmmelda
Et tütar wõiks ka rõõmusta.
Ja kuule weel, mu kallis ätt:
Ka Liirrele too siidirätt,
Mis puna palgele tal aab
Ta warstigi jn neiuks saab.
Ja meie wäike peremees,
Su oma Juku kõige ees.
Eks ise näed, mis talle tood
Ning knidas linnas on kõik mood.
Ja mulle, jah ka mulle jn
Wõiks tuua suure rätiku
Mis külma eest mind kaitseks teel
Kni tuleb sõita saanil, reel. —
Ja perele — küll Wallas teab
Mis neile kingiks tooma peab,
Sa paljalt aga nimeta
Ja pärast kodu imesta. —•
Sest sääl on hinnad odawad,
Ja riided hästi ilusad,
Nii oli eide õpetus
Ja see on laulu lõpetus".
28
Naö rutfawaS. ♦.
Nad ruttawad mu Riidepoodi
Et osta riideid ilusaid,
Mis uäha siirr ou mitmed moodi
Ja kirjades nii kenamad.
Nad ruttawad ja nende süda
On rõõmus üle kõige sees
Sest julgesti uad teadwad seda,
Et Wallas see on õige mees.
Eit ostab omal kangalõime,
Mis wäga sitke, ilus, hää,
Mis hiljuti weel Soomest tõime
Mis kududes ei katki lää.
Ja wõtab kaasa suureräti,
Mis eht ja täitsa willane
Ja pluuse riied, satinerti
Ning kõik, mis tarwis perele.
Ja Taat see ostab kasukale
Siit üliriide toreda,
Ehk jälle walib euesele
Siit ülikonna ilusa.
29
Ja kena neiu siidischali
Ning kleidiriide kodu wiib.
Wõib pidada siis pulmapalli —
Schall lehwib nagu inglitiib.
Ja noormees oma palitule
Siit riide wiib kui soomustöö
Wõi oma wälja walitule
Wiib kleidi nagu koiduwöö. . .
Niisama Leerineiukesed
Siit kleidid saamad toredad
Mis meelitawad peiukesed,
Kui juba neiuks saawad nad. —
Ka koolilapsed, nooremsugu,
Siit wõiwad tulla walima,
Sest et fiin ladus ühtelugu
Mis eht on kleidiks, pluuseks ka.
Ka piduriiet kõwat sorti
Lihtteenija siit saada wõib
Kas ajagn tööd tehes sporti —
Ta mitu aastad seljas käib. . .
Kui tuleb kätte kallis püha
Kas Jõul, wõi Jaan, wõi Suwisted
Ja keegi kinki tahab teha. —
Siis minu juurde teate teed.
30
Mull ladus kõik on saada, wahti
Ja walik suur ning laiane,
Kus igal ühel osta mahti
On kingitust sõbrale. —
Sest rutake kõik sõbrad tutwad
Ja kes ei ole käinud weel
Et ueedki wiimuks siia rutwad
Sest siin on lahkus, õigus teel.
Kõige suurema austusega
M. Wallas
Kanvahoomis nr. 16.
Telefon 539.
31
M. Wallas'
riidekauplus
Kaubahoowis
rri:>
16.
liige oligi ji
willaste riiete ostukoht
Meesterahma
palitu, kasuka, ülikonna ja püksi riided
Nuisteruhwa
mantli, palitu, kostüümi ja kleidi
riided.
M. Wa«asc
riidekauplus
Kaubahoovis K16.
Telefon 539.
Tartus
Telefon 539.
Kõige parem walik ja odawamad
hinnad riide kaupadest.
Uhtis
jätlkmüüjatkle!
Annan auustatud ümbruskonna kaup
meestele ja kõigile jällemüüjatele auupaklikult
teada, et mina riide kaubad otseteel wabrikutest
ja wäljamaalt saan, mispärast hinnad minu
juures alati odawad ja walik hea on, selle
pärast palun igaüht lahkesti waatama tulla.
Auupaklikult
M. TSallas
KaubahssWis ur. 16, Tartus
Telefon 539.
Kewade algab 21. märtsil
Suwi
„
22. juunil
Sügise
„
23. sept.
Talw
„
22. dets.
Päikese- ja kuuwarjutused.
1926. a. on 2 päikesewarjutust, kuuwarjutust ei ole. — Päikesewarjutusi ei ole 1926. a. meie kodumaal näha.
Pühad ja puhkepäewad.
1. Uus aasta (1. jaan.). 2. Kolmekuninga p. (6. jaan.). 3. Eesti
Wabariigi iseseiswuse p. (24. weebr.). 4. Palwepäew (24. weebr.). 5.
Suur Reede (2. apr.). 6. Kristuse Ulest. pühad (4—6. apr.). 7. Mai
püha (1. mai). 8. Taewaminemise p. (13. mail). 9) Suwiste pühad
(23—25. maini). 10. Jaani p. (24. juunil). 11. Jõulu pühad (25—27. dets.).
Austatud riidekauba tarwitajad!
Paljude ärimeeste halwa kauba pakkumise ja liigkasu
wõtmise tagajärjel on tarwitajate ringkondades kaunis laia
liselt maad wõtnud waade, nagu oleks kaupmehed kõige
pealt aina nöörijad, kelle peahuwiks olla ostjailt wõimalikult kallimat hinda wälja pressida. Tõsi küll, sääraseid
kaupmehi on meil kaunis rohkesti. Kuid tõsine, soliid
kaupmees ei raja oma äri kunagi niisugusele liigkasuwõtmisele ja halwa kauba pakkumisele. Ainult kõige parema
ja wäärtusliku kauba müümisega wõimalikult odawate ja
õiglaste hindade eest tõuseb ta tarwitajale tõsiseks teeni
jaks. Ainult sel teel tõuseb ta ka tähtsaks ülesehitawaks
teguriks meie arenewas majanduselus.
Kaupmehe pea-ülesandeks peab olema teha kättesaadawaiks tarwitajaile kaupasid, majanduselu warasid,
kõige soodsamail tingimusil! Selle nõude teostamine on
tähtsamaks eeltingimuseks ostja usaldusele kaupmehe
wastu. Kisaw reklaamikära ei aita siin palju. Petlikkude
hüüdsõnadega ja kriiskawate kõnekäänudega wõib tumes
tada ainult wäheteadlikke, rumalaid päid. Ja sedagi aju
tiselt Meieaegne kaubatarwitaja aga on oma kasudest
küllalt arusaaja, nii et oskab wääriliselt hinnata ausa äri
mehe püüdeid ja tegu. Just Õiglane ja aus tegu on see,
mida tarwitaja kaupmehelt nõuab, mitte kõlaw sõna!
Kõike seda olen mina oma kauaaegses ärilises tegewuses kõige kindlamalt silmas pidanud. Rohkearwuline
ostjate ringkond on osanud neid minu püüdeid oma poole
hoiuga tunnustawalt hinnata. See poolehoid, suurendades
minu ärilisi läbikäikusid, on wõimaldanud mulle wastutulelik olla ostjaile kõige kaugemale ulatawa wõimaluseni,
müüa wäärtuslikku kaupa kõige soodsamail tingimusil.
Ühtlasi on see mulle wõimalikuks teinud oma äri alaliselt
laiendada ja ajakohaselt täiendada.
Sel alal olen püüdnud oma kauaaegses ärilises tegewuses omandatud wilumust ja kogemusi otstarbekohaselt
igapidi rakendada.
1921. a. asutasin parema, wastupidawama, kuid ühtlasi
odawama riide soetamiseks kudumistööstuse, mille saadused
on tunnistatud kõrgewäärtusliseiks ning põllumajanduse
ja tööstuse näitustel on saanud I auhindade osaliseks.
Riidekaubanduse alal aga olen oma äri aasta-aastalt rohkesti laiendanud ja otstarbekohaselt korraldanud. Et oma
kauplust ostjaile kättesaadawamaks ja mugawamaks teha,
seda laiendada, ajanõuetele wastawalt täiendada ja paremini
korraldada, selleks olen oma riidekaupluse 1924. a. viinud
uutesse, täiesti ümberehitatud ruumidesse Kau bahoow
nr. 3, wastu Barklai platsi, kus hästi walgustatud ja korral
datud ruumides ostjatel on wõimalik kauba häädust isik
likult proowida ja wõrrelda.
Saades oma kauba hulgawiisi otseteel esimese
järgu sisseostukohtadest, wabrikuist, nii välismailt kui
ka kodumaalt, siis wõin oma rohkeist tagawaradest müüa
kaupa wõistlemata odawate hindadega. Seejuures panen
erilist rõhku igasugu riidekauba hooaja uudiste soetamisele.
Need on alati kiires korras ja aegsasti ning rikkalikus
walikus minu äris saadawal.
Oma seniseid, rohket wilja kannud äritegewuse põhi
mõtteid tahan arendada ka edaspidi wankumatult, lootes,
et riidekauba tarwitajate laialised ringkonnad neid vääri
liselt hindawad ja nagu senigi oma lahke osavõtuga
aitavad neid teostada.
Kaubatarwitajaid, kes veel pole minu äri ostjad,
kutsun minu kauplusse lahkesti sisse astuma.
Tulge, vaadake, võrrelge! Oma silm on kuningas.
Ja te näete kindlasti, et saate osta minu ärist riidekaupa
rikkalikus valikus kõige soodsamail tingimusil.
Kõige austusega
M. Wallas.
Kaubahoowis nr. 3.
5
Jaanuar — Näärikuu
I.
Uus k al.
6*1 R.
2 L.
3
4
5
*6
7
8
9
P.
E.
T.
IC.
N.
R.
L.
10
11
12
13
14
15
16
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
17
18
19
20
21
22
23
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
24
25
26
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
31 p.
Mälestus- ja tähtpäewad. s
19
Uus aasta.
20
21
22
23
Kolmekuninga p.
C 9,22 e. 1. 25
26
27
—
28
Paawli p.
29
30
31
Korjuse p. • 8,35 e.l.
2
3
4
5
6
7
3 12,31 e. 1. 8
9
10
Tõnise p.
Paawli ümberp. p.
11
12
13
14
@ 11,35 p. I. 15
16
17
31 P. | 9 p. e. Kr. Ülest p.
Parchi,
amolotti, Dikoo-parchi,
soeme Tanolli
igat sorti kõige odawamalt ostate
M. Wallas‘e
kauplusest
Kaubahoovis 3.
Kaupmeestele kõige odawam ostukoht.
18
Paike tõuseb:
Läheb looja:
1. kuup, kell 9,02 m.
11.
„
„ 8,55 „
21.
* .„ 8,41 *
kell 3,32 m.
. 3,47 „
„ 4,08 „
6
Weebruar — Küünlakuu
Uus kal.
1
2
3
4
5
6
E.
T.
K.
N.
R.
L
7
8
9
10
11
12
13
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
14
15
16
17
18
19
20
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
21
22
23
24
25
26
27
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
Mälestus- ja tähtpäewad.
19
20
21
22
23
€ 1,25 e. I. 24
Küünla p.
25
26
Luuwalu p.
27
28
29
• 7,20 p.l. 30
31
Tiina p.
9 p. e. Kr. Ülest. p.
3 2,36 p. 1.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
Palwe p. Eesti Wa- 11
[bariigi iseseisw. p. 12
13
@ 6,51 p. 1. 14
Peetri p.
Surrüfid,
pearttid,
woodltekid
Ja aknakardina
rllder
kõige odawamalt ostate
M. Waliase
riidekauplusest
Kaubahoowis 3.
Jällemüüjatele
28 P.
28 p.
W. k..
|
|
IL
15
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. kuup, kell 8,20 m.
11. .
„ 7,57 „
21. „
„ 7,32 „
kell 4,34 m.
„ 4,59 „
» 5,23,
0/0
7
IIL
Märts — Paastukuu.
Uus kal.
Mälestus- la tähtpäewad.
16
1 E. Wõi n.
17
2 T. Paastu p.
18
3 K.
19
4 N. Wastla p.
20
5 R. Tuha p.
21
6 L.
—a-----------22
7 P. 1. pühap. paastus.
IC 1,49 p. 1. 23
8 E.
24
9 T.
25
10 K.
26
11 N.
27
12 R. Taliharja p.
28
13 L.
1
14
15
16
17
18
19
20
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
2. pühap. paastus.
IO 5,20 e. 1.
21
22
23
24
25
26
27
P.
E.
T.
K
N.
R.
L.
8
3. pühap. paastus.
[Pendise p. 3 7,12 e. 1- 9
15. p. p. Kewade a. 10
11
12
Paastu-Maarja p.
13
14
28
29
30
31
P. Palmipuude püha.
@ 12 lõun.
E.
T.
K.
2
3
4
5
6
7
15
16
17
18
_
31 p.
Siidi batisti,
wuaali ja willast
kleidiriiet
■suures wäljawalikus
kõige odawamalt
soowitab
Koubohoowis nr. 3.
Kaupmeestele en-gros
hinnad.
Päiketõuseb :
Looja minek:
1. kuup, kell 7,10 m.
11.
„
„ 6,42 „
21.
„
„ 6,14 „
kell 5,42 m.
„ 6,06,
„ 6,28,
IV.
Aprill — Jürikuu.
Uus kal.
1 N.
**2 R.
3
**4
**5
*6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
Mälestus- ja tähtpäewad.
Suur Neljapäew.
19
20
21
Suur Reede.
P. 1. Kr. Ülest. e.Lihav. p.
E. 2. Kr. Ülest. p. C 10,50
[p. I.
T. 3. Kr. Ülest. p.
K.
N.
R.
L.
P.
E.
K.
N.
R.
2. p. p. Kr. Ülest. p.
E.
T.
K.
3 1,23 e. 1.
R.
L.
P.
E.
T.
K.
N.
R.
22
23
24
25
26
27
28
1. p. p. Kr. Ülest. p. 29
€
• 2,56 p. 1. 30
31
Künni p.
1
2
3
4
P.
N.
30 p.
C:
s.
Tuule risti p.
Jüri p.
9
c:
S
3. p. p. Kr. Ülest. p.
[Marguse p.
@ 2,16 e. 1.
Linnu ristip.
5
6
7
8
e
mo:
CL
p
10
11
12
13
14
15
16
17
linaseid kleidi- ja
bluusi-riideid,
satääni ja liberti
kõige suuremas wäljawalikus leiate
kauplusest
Kaubahoowis nr. 3.
Hinnad odawad.
Jällemüüjatele iseäraline
hinnaalandus.
26
P. 5. p. p. Kr. Ülest. p.
27
E.
28
T.
• k. 12,55 e. 1.
29
K.
N. Taewaminem. p.
p 30
1
R.
2
L.
[
3
P.
B
»: 4
E.
P
5
T. Eerika p.
6
• k. 7,48 p. 1.
K.
7
N.
v 8
R.
9
L.
I
16
17
18
19
20
21
22
külwi
18
1 L. Maipüha.
Ei
—
2 P. 4. p. p. Kr. Ülest. p. e 19
po: 20
3 E.
O.
E 21
4 T.
22
€ k. 5,13 e. 1.
5 K.
23
6 N. Lehe risti p.
24
7 R.
25
L.
9
10
11
12
**13
14
15
P. 1. Suwiste p.
E. 2. Suwiste p.
T. 3. Suwiste p.
K.
@ k. 1,48 p. 1.
N.
R.
L.
30 P.
31 E.
31 p.
Kolmainu Jumala p.
B
3.
10
11
12
13
14
15
16
Kretongi,
musliini, kristaliini,
ühewärwilist ja
kirjut batisti ning
wuaali
kõige paremas wäljawalikus
ja kõige odawama hinnaga
soowitab
M.Wallas
Kaubahoowis nr. 3.
Kaupmeestele kõige
kasulikum ostukoht
17
18
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. mail kell 4,21 m11. ,,
„
3,57 .
21. „
„
3,35 „
kell S,— m.
„ 8,22 „
„ 8,44 „
10
Juuni — Jaanikuu.
VL
Uus kal.
1
2
3
4
5
T.
K.
N.
R.
L.
6 P.
7 E.
8 T.
9 K.
10 N.
11 R.
12 L.
13 P.
14 E.
15 T.
16 K.
17 N.
18 R.
19 L.
30 p.
Mälestus- ja tähtpäewad. 3
€ 10,09 e. 1.
19
20
- 21
22
pr 23
E:
• k. 12,08p.l.
24
B 25
D:
m 26
27
- 28
M 29
30
es
S 31
s 1
8: 2
• 3
-** 4
3 k. 1,14 p. 1. H 5
* 6
Suwe-riided
kõige toredamas
wäljawalikus
kõige odawama
hinnaga ostate
1 Wallase
kauplusest
C:
20
21
22
23
**24
25
26
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
& 7
B: 8
Suwi algab.
• 9
10
11
Jaani p.
@ k. 11,13 p. 1. 12
13
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
7. magaja p.
Peetri-Paawli p.
Kaubahoowis nr. 3.
Kaupmeestele odaw
ostukoht.
14
15
16
17
Päike tõuseb:
1. juunil kell 3,17 m.
11. .
, 3,08 .
21. „
„ 3,05 .
Läheb looja:
kell 9,04 m.
„ 9,18 »
. 9,24 „
Juuli — Heinakuu
VIL.
Uus kal.
Mälestus- ja tähtpäewad. s
N.
2 R.
3 L.
18
19
Heina Maarja päew.
IC 3,02 p. 1. 20
4
5
6
7
8
9
10
P.
S.
T.
K.
N.
R.
L.
21
22
23
24
25
[0 1,06 e. 1 26
27
7. wenna päew.
11
12
13
14
15
16
17
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
28
29
30
1
2
3
4
18
19
20
21
22
23
24
P.
E.
T.
K.
N.
R.
25
26
27
28
29
30
31
P. Jakobi p. @ 7,13 e.1
E.
T.
K.
N. Olewi päew.
R.
€ 9,25 p. 1.
Mareti p.
4,55 e. 1.
6
31 p.
Pesuriiet,
pieokimata ja pleegitud,
alati suures wäljawalikus
igas sordis kõige odawamalt soowitab
1. kuup, kell 4,03 m.
11. „
. 4,25 „
21. „
„ 4,47 „
Läheb looja:
kell 8,36 m.
„ 8,12 „
„ 7,46 „
13
September — Mihklikuu.
DL
Uus kai.
Mälestus- ja täbtpäewad. =
1
2
3
4
K.
N.
R.
L.
19
20
21
22
5
6
7
8
9
10
11
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
23
24
• 7,45 e. 1. 25
26
Ussi Maarja p.
Juutide 5687. a. algab. 27
28
29
-
12
13
14
15
16
17
18
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
30
31
1
Risti ülend. p.
• 6,26 e. L 2
3
4
5
19
20
21
22
23
24
25
6
P.
7
E.
T. Madise p. @ 10,19 p.l. 8
K.
9
N. Sügise algab.
10
R.
11
L.
12
26
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
N.
13
14
€ 7, 48 p. 1. 15
Mihkli p.
16
17
30 p.
Wi lased
ülikonna japaiturided
alati kõige odawamalt
wõite leida suures
wälj awalikus
1 Wallase
kauplusest
Kaubahoowis 3.
Jällemüüjatele engros hinnad.
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. kuup, kell 5,11 m.
11. „
„ 5,33 ,
21. „
„ 5,55 „
kell 7,16 m.
„ 6,47 „
„ 6,19 „
14
Oktoober — Wiinakuu.
X.
Uus kal.
Mälestus- ja tähtpäewad. s
1 R.
2
18
19
3
4
5
6
7
8
9
P.
E.
T.
K.
N.
R.
20
21
22
23
• 12,13 e. 1. 24
25
26
Lõikuse püha.
10 P.
11 E.
12 T.
K.
14 &
15 R.
16 L.
27
28
29
30
I
Kolletamise p.
[3 4,28 p. 1. 2
3
17
18
19
20
21
22
23
P.
E.
4
5
6
7
@ 7,15 e. 1. 8
9
Kaasani-Maarja p.
10
24
25
26
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
N.
R.
K.
N.
R.
31 P.
11
12
13
Simuna p.
14
C 12,57 15
[lõun. 16
17
Usupuhast. p.
Naisterahwa
kostüümi- ja
mantliriideid
alati moodsas wäljawalikus kõige odawamalt
soowitab
M.Wallas
Kaubahoowis 3.
Kaupmeestele kasulik
ostukoht.
18
Päike tõuseb:
1. kuup, kell 6,17 m.
11...................... 6,39 „
21.
„
„ 7,02 „
31 p.
Läheb looja:
kell 5,50 m.
„ 5,21 „
„ 4,54 „
15
XI.
30 p
Uus kal. 1
Mälestas- ja tähtpäewad.
W.
k.
;
Nowember — Talwekuu.
1
2
3
4
5
6
E.
T.
K.
N.
R.
L.
Pühade p.
Hingede p.
7
8
9
10
11
12
13
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
25
26
27
Märdi p.
28
29
30
3 1,01 e. 1. 31
14
15
16
17
18
19
20
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
1
2
3
4
5
6
7
19
20
21
22
• 4,34 p. 1. 23
24
@ 6,21 p. 1.
•------- :--------------------- --
21 P.
22 E.
23 T.
24 K.
25 N.
26 R.
27 L.
28 P.
29 E.
30 T.
Surnute püha.
8
9
10
11
Kadri p.
12
13
€ 9,15 e. 1. 14
Andrese p.
Eht soome
kangalõime,
mis hääduse poolest
= kõige parem, =
alati suurel ja wäiksel
wiisil kõige odawamalt
soowitab
M. Wallas
Kaubahoow 3.
15
16
17
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. kuup, kell 7,28 m.
11. „
„ 7,52 „
21. ,
„ 8,14 „
kell 4,26 m.
„ 4,03 „
„ 3,44 .
16
XII.
Detsember — Jõulukuu.
Uus kal.
31 p.
Mälestus- jB tähtpäewad.
18
19
20
21
1
2
3
4
K.
N.
R.
L.
5
6
7
8
9
10
11
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
• 8,11 e. I.
Nigula p.
12
13
14
15
16
17
18
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
3 8,47 e. 1. 29
30
Luutsina p.
1
2
3
4
5
22
23
24
25
26
27
28
Nigula-Maarja p.
19
20
21
22
23
24
*♦25
@ 8,08 e. 1.
P.
E.
T. Tooma päew.
K. Talwe algus.
N.
R.
L 1. Jõulu p.
8
9
10
11
12
**26
*27
28
29
30
31
P. 2. Jõulu p.
E. 3. Jõulu p. C 6,59 e, 1.
T. Süüta laste p.
K.
N.
R. Wana aasta.
13
14
15
16
17
18
kleidi-, bluusi-
ja põlleriideid
igat sorti kõige odawamalt ostate
M. Vallase
kauplusest
6
Päike tõuseb:
1. kuup, kell
11.
21.
31.
JönlukingiustekS
8,35 m.
8,52 „
9,00
9,03
Kaubahoowis 3.
Kaupmeestele kõige
kasulikum ostukoht.
Läheb looja:
k.
„
,,
„
3,30
3,22
3.22
3,30
m.
„
.
,
Soovitan suures väljavalikus:
kraesid, manshette, kaela
sidemeid, triiksärke, siidi
kaelashalle, kõiksugu kin
daid, trakse, siidi- ja siidifloor-sukki ja sokke, meest
ja naister. pesu, puuwillast
ja willast eht prof. Jägeri
trikoo-pesu, willaseid koe
tud jakke, willaseid laste
kostüüme, kõiksugu pitse,
Kallaste alevis, Tartumaal.
Raplas.
Jõgewa alevis.
Wõrus.
Narvas
Tõrva alevis, Walgamaal.
Elvas.
Rakveres.
Antsla alevis, Wõrumaal.
Räpinas, Wõrumaal.
Põltsamaal.
Tapa alevis.
Tamsalu raudteejaama juures.
Paldiskis.
Wiljandis, kestab 8 p.
ja 18. Tartus.
Ninakülas, Tartumaal.
Rakke raudteejaama juures.
Paides.
Wasknarvas.
Walgas.
Mustvee alevis, Tartumaal.
Wõrus, kestab 8 p.
Wõõbsu alevis.
Wiljandis.
Petseris.
Kuulaadad:
Petseris, iga kuu 1. ja 15. päewal.
Laura alewis, iga kuu 10. ja 25. päewal.
Wana Irboska alewis iga kuu 21. päewal.
Irboska raudteejaama juures iga kuu 20. p.
Räpina alewis, iga kuu 10. ja 25. päewal.
22
Soome ekskursioonireis
20.—25. juunit 1925. a.
M. Wallas.
Tallinna laulu ja mängu selts „Ilu“ korraldas 20.—25.
juunini s. a. ekskursioonireis! Soome, millest ka Tartust
5 inimesega osa wõtsime. Suuremaid ettewalmistusi selleks
ei olnud, sest waluuta saamine oli waba. Ainult naistel
oli rohkem hoolt toiduainete sisseostmisega, mida tarwis
kaasa wõtta, sest Eestist kui suurema söögiainete wäljaweo
kohast saab neid odawamalt kui põhjapoolsest naaberriigist,
mida kasutada tuli kulude kokkuhoidmise mõttes. Mu
reisiseltsiline käis enne sõitu küsimas, kuidas raha suhtes
toimida, soowitasin temale wõtta ärimehe praktika järele
tsheki, sest et see odawam tuleks kui Soome raha osta,
kuid pärast selgus natuke teisiti, oli mõni mark isegi
rohkem makstud. Laupäewa hommikul olime kõik warakult waksalis, et edasi sõita. Kaasreisija oli ajalehed ostnud,
et ilma uurida ja selgusele jõuda, kuidas mere peal on,
sest kartis tormi. Ärewus oli wäikene, kui leidis, et on
ajutised tuuled ja pilwitus. Sõit kuni Tallinnani oli kaunis
lõbus.
Ilm oli wihmane. Ärasõit sadamast kujunes järg
miselt: Laew, millel reis pidi algama, näis eemalt kaunis
kena, aga ligemale tulles ja teiste suuremate laewade
kõrwal seistes, näis wäike olewat, millepärast soow tekkis
suurema laewaga sõita. Aga et sõidutee mitte wäga pikk
polnud, lepiti rahulikult sellega. Meri näis rahulik, mis
pärast kõikide tuju tõusis. Sõit algas kell 7 õhtul ja oli
kaunis huwitaw. Mööda lendasid mitmed saared, eemalt
paistis kuulus Naissaar, ligidalt sõideti mööda Aegna
saarest. Eemalt paistsid kiwid, tuletorn, mõned märgu-
*
23
kohad ja tulelaewad wahelduwate tuledega märku andmas.
1/412 hakkas Sweabori tuletorn nähtawale tulema, millele
1/2 tunni pärast liginesime. Huwitawat pilti pakkus kind
luse ümbrus: enne ruur saarestiku riba ja siis kindlus
Kaljusaare peale paigutatud, mille ees tuletorn wärwiliste
tuledega märku annab, saare pealt paistawad suuremad
ehitused silma. Iseäranis toreda pildi kujundas Helsingi
sissesõit, sest laewade tulestik ja linna walgus sünnitasid
suurema kirju kogu. Jõudsime kohale umbes kell 12.
Algas öökorteri otsimine, mis 11/2 tundi wältas, sest hotel
lides ei juhtunud wabasid tubasid olema, selle peale
waatamata, et ennemalt küll sõidust oli teatatud. Peab
tähendama, et hotellid siin ligi 3 korda kallimad on kui
Eestis, wäikese toa eest kahe woodiga wõeti 80 Soome
marka, see on umbes 800 Eesti marka.
Hommiku algas linna waatamine, mis huwitust pakkus
eeskujuliku puhtuse, ehituskunsti ja ilu poolest, mille eest
siin wäga hoolt on kantud. Kell 10 kogusime kokku, kus
meid ühiselt pildistati. Pärast sõitsime surnuaiale. See
oli koht, kus igaüks eilsed raskused, meelepahad, kulud
ära unustas ja ainult kahetsust awaldas, et ennemalt ei
olnud siia sõitnud, sest selle kena ümbrus, tore korraldus
ja kunstilised hauasambad, mis kõik marmorist walmistatud,
awaldasid waataja peale sellekohase mulje. Ei wõi paremat
tunnet ette kujutada, kui kena loodus, ilusa päiksepaistse
ilmaga, mida inimsugu weel igat wiisi kultiweerinud, et
waataja peale paremat ja rahuldawat tunnet awaldada.
Sääl on pikad loorberi puude read paigutatud ja kunst
likult mäe külje sisse raiutud ning graniidiga kaunistatud
järguliste astmete wiisi, millede pealt waadates mere laht
kenade ehitustega parema waate pakub. Surnuaialt sõideti
Kalju kirikut waatama. Ka see ei jätnud midagi soowida,
iseäranis kena oli wälimine kuju ja ümbrus. Kirik on
ehitatud uuemal ajal ja sellepärast ka sellekohase stiili
järele. Nimi on wististi walitud sellekohase ehituse järele,
sest ehituse materjal on kalju kiwidest raiutud ja selle
kohaselt kokku seatud. Kirikust wälja tulles käisime
tööliste maja waatamas, mida kõigiti eeskujulikuks wõib
nimetada. All on suurem kino ja riidetuba, ülewal teise
korra peal suur söögisaal ja etenduse saal, kuhu üle 1000
24
nummerdatud istekoha paigutatud ja kus igal pool täielik
puhtus silma paistab. Maja wälimine kuju on ka kenasti
kaunistatud, nii et seda ehitust paremate hulka wõib
arwata ja meil Eestis waewalt sellesarnaseid leidub. Ise
äranis nimetamisewäärt paistis see selle poolest, et siin
töölised nii kaugele on jõudnud ja enesele sarnase kodu
wõinud korraldada, kuhu igaühel rõõm sisse astuda ja
wäljamaalastel eeskujulik waadata. Peale selle waatasime
Ateneumit, muuseumi, mida täielikult wäärtusliseks muuseumiks wõib nimetada, sest et siin ainult kõrgema wäärtusega asjad aset leiawad, mis enamalt jaolt pärit endisest
kuulsast wene museumist „Ermitashist" Petrogradis ja
millede wäärtusi kõrgelt hinnatakse.
Kahju oli ainult, et kiire aeg ei lubanud põhjalikult
nendesse töödesse süweneda, waid pidime leppima pealis
kaudse waatamisega, mille pärast ka kahju oli sellest asu
tusest lahkuda. Wõõrastuwana paistis silma mõnes kohas
pesukuiwatamine, mida lagedate platside peale üles oli
seatud ilma järelwalweta. Käidi ka Kaewu pargis, kust
suurepärane waade mere poole külge awanes, sest toredad
saared täie looduse ilu ja ehitusega paistsid säält täies
ulatuses, niisama ka kuulus Sweabori kindlus. Selle kõrwal
oli kena Tähetorni park, miile mäe otsas suurepärane kala
sisseseade esines. Sealt sõideti Seura saarele, milline teekond
laewaga huwitawatest kohtadest mööda wiis, sest sõit oli
ümber linna, millepärast ka linn täies ilus paistis. Saare
peal oli waba muuseum, kus mitmesugused endised wanad
mälestused hoonetest ja töödest alal hoitud. Kõige algu
pärasem näis endine kiriku wäljendus, mis oli ehitatud
selleaegse olukorra järele. Aadli soost elanikkudele olid
ise pingid, niisama nende teenijatele eraldi kohad, waesema rahwa kohad olid tahapoole paigutatud, ka waestel
erikohad. Sääl oli wiimase kohtupäewa ettekujutus. Ka
olid sääl abinõud tarwitusele wõetud, et rahwas kirikus
magama ei jääks ja sel juhtumisel, kui noorema inimesega
seda juhtuks, siis nuiaga pea pihta koputatakse, aga
wanemale inimesele jänese jalaga põske mööda tõmma
takse. Ka oli haudu, kuhu ristid olid selle järele walmistatud, kuidas perekonnas leinajaid järele jäi. Huwitaw oli
ka suur paat, millega terwe küla rahwas kirikusse sõitis.
25
Paadi pikkus oti 21 meetrit ja selle peal oli 14 paari
mõlasid. Saare ümbrus ja saar on mitmesugune. Sääl on
suured kiwimäed ühestainsast kiwist ehk graniidist, mis
sugused haruldast pilti pakuwad.
Tagasi tuldi autoga maanteed mööda, mis kalda äärt
mööda läheb ja kust kena waade awanes, sest teeääre olid
suured kõrged kaljusarnased wallid paigutatud.
Õhtul tuldi waksali, et edasi sõita kuulust Imatra
koske waatama. Waksal on sarnane, mida waewalt ÕhtuEuroopas leidub. Suuruse poolest ei kuulu küll mitte
kõige suuremate hulka, aga iseäranis eeskujulikuks peab
pidama ehituse stiili ja piinlikku puhtust, mis enam midagi
soowida ei jäta.
Sõit Wiiburi poole läheb läbi mitmesugustest maastik
kudest, kus sagedasti wahelduwad kalju mäed ja tasased
lagendikud ning metsatukad. Põllumaad on wähepoole
ja need seisawad enamasti ristikheina ja muu heina all,
sest et siin karjakaswatuse eest hoolt püütakse kanda.
Põllud on kitsaste ribade wiisi lahutatud kaewatud kraawidega, wististi selleks otstarbeks, et põllupind liiga wesine
on. Wiiburile ligemale jõudes hakkawad tee ääres järwed
paistma ja nende peegeldav/ waade pakub möödasõitvatele
parema pildi. Iseäranis kena oli ülesõit Wuoksa jõest,
missugune weejooks ka Imatra koske sünnitab. See laial
dane weekogu kena ümbrusega meeldib igaühele.
Wiiburist kuni Imatrani on 3 tunni sõit. Imatra juures
on hiigla ehitused käsil, sest seda suurt weejõudu kawatsetakse kasulikult ära tarwitada, mille pärast sellekohane
töö kiires tempos edeneb ja uus weejooksu tee rajatakse,
kuhu wabrikud käima pannakse. Kosk pakub kütkestawat
ülewaadet, sest suur wahutaw weekogu jookseb hirmsa
kiirusega kaljuseinte wahelt umbes poole wersta pikkuselt
alla poole, paisates weesambaid mitme sülla kõrguseni
ülespoole, selle läbi sünnitades ümbruses nagu wihmasadu. Paiguti langeb wesi sügawusse, kust teda põhja
kaljud jälle suure jõuga keereldes üles paiskawad, selle
juures tekitades kõige hirmsamat tormi ja maru, mis mere
peal häwitawalt mõjuks, aga siin kitsalt kaljude sisse
pigistatult ei jõua oma mõju kellegi peale halastamatult
wälja puistata, waid inimesed tunnewad sellest rõõmu, ei
26
see kahjutult alla woolab ja armsa kohina sünnitab, mis
kaugele kostab. Kose lõpujooksul on palgid äärde lahti
paisatud, mis sääl ringi keerlewad ja kose juurest nagu
lahkuda ei soowiks, tundes igatsust selle ligidal wiibida.
Wmbes 4—5 wersta kaugusel asub teine kosk, mille wälimus
teisiti kujunenud on, sest et sääl weewool laiemalt jookseb
ja woolu seest suured kaljukiwid wälja paistawad ning
äkilisi kukkumisi sünnitawad. Selle ümbrus on kõrge
mägestik, mis puiestikuga kaetud, millepärast waade suure
jooneline paistab.
Säält sõideti autoga Wilmanstrandi, mille sõidu kiirus
oli umbes 40 wersta ümber tunnis, sest maanteed on sääl
wäga head, sellepärast on ka wõimalik niisuguse kiirusega
sõita. Tee ümbrus oli metsaga kaetud. Ilus oli Saima
järwest mööda sõita, mis oma lugemata saartega suure
joonelist pilti pakkus. Väga huwitaw oli Saima kanalit
waadata, mille pikkus 50 wersta ümber. See hiigla töö
on kaewamisega korda saadetud, ning wesi tammide järele
korraldatud, mida soowi järele kõrgemale ja madalamale
lasta wõib ja laewad seda mööda oma reisid teewad. Kena
oli ka waadata paberiwabriku korraldust, kus materjal
wabrikusse ja wälja elektrijõul toimetatakse, mis sellekohastesse korwidesse on paigutatud ja traati mööda kõrgelt
postide kaudu jooksewad. Wilmanstrand on tore suwituskoht Saima järwe kaldal, kust laialdane suurepärane waade
järwe pääle awaneb, sest waikne suur weekogu, lugemata
ilusate saartega peegeldub waimustawalt silmade ees, mille
pääl paadid nagu rõõmsaid wõidukäikusid teewad. Ka
rand on tore oma ehituste ja ümbrusega. Tagasi tulles
peatusime 2 tundi Wiiburis ja tutwunesime natuke selle
linnaga, mis küllalt kena on. Iseäranis ilusat waadet pakkus
sadam, mis waksali juures, kust meri ja saarestik täies
ulatuses paistab. Suwemajad tee ääres on enamasti kõik
ühe stiili järele ehitatud ning punaseks wärwitud, mille
seest walged aknaraamid eralduwad. Hobused on enamisti
kõik pruunikad kollased.
Tagasi jõudes Helsingi, waadati weei — mõned
tunnid linna ja tehti wäikesed tarwilikud sisseostud, sest
ärid olid lahti ja sellepärast wõis ka siinset ärielu waadata.
Peab küll tähendama, et siin ainult mõned üksikud asjad
27
natuke odawamad on kui Eestis, enam jagu tuleb seda
sama maksma ja paljud isegi kallimad, mis osalt ka sellest
tingitud, et Soome waluutat kõrgelt hinnatakse ja selle
pärast sissesõitjatele elu kallis paistab.
Peale lõunat sõitsime loomaaeda waatama, mis asub
eraldi saare peal ja kuhu laewaga sõit kestab umbes
15 minutit. Aed oli loomade poolest kehwawõitu, sest
paljud kohad olid tühjad, aga küllalt waatamisewäärt oli
saar, mis asub kõrge kalju peal ja kust igale poole laial
dane waba waade awaneb.
Õhtul sõitsime Seura saarele, et jaaniõhtut pühitseda.
Siin on kombeks seda päewa mälestada, laupäewal on
isegi sellepärast saunad suletud. Suur saar oli rahwast
selleks õhtuks täis kogunud, sest igaüks püüdis nähtawasti seda õhtut wabas looduses mööda saata. Koguneti
gruppide wiisi, mõnelpool löödi telgid üles, et omaette
jaanituld teha wõi rakette lasta. Nii oli ka teiste saarte
peal, mille läbi awanes kena ja laialdane tulewärk
mere peal.
. Järgmisel päewal, s. o. jaanipäewal kell 12 oli aktus
Ühishaual, kus kaasasõitwa Eesti laulukoori poolt mitmed
laulud Eesti ja Soome keeles ette kanti ja kuhu kena
ausammas Eesti poolt oli püstitatud ja langenute nimed
mälestuseks samba peale tähendatud, ning kus järgmine
pealkiri seisis Eesti, Soome ja Rootsi keeles.
1919
Eesti Wabadussõja Wõitluswendade kaunis wägitöö jääb
hiilgama weerewate aegade woolus:
Peale selle käidi Sweabori kindlust waatamas kuhu
sellekohase loaga wõimalik. pääseda oli. Tagasi ’ tulles
käidi linnas weel natuke ringi ja mindi siis laewale, millega
sõit Tallinna poole algas. Ilm oli tagasi tulles
millepärast pea igaüks merehaigust läbi põdes.
‘tormine,
' 6i
alati moodsas
wäljawalikus kõige odawamalt
soowitab
M. Wallas
Kaubahoowis 3.
Kaupmeestele kasulik
ostukoht.
L
kleidi-, põlle- ja
bluusipiideid—
suures
wäljawalikus kõige odawamalt
VaataM. Wallas'e
riidekaupluse
Tartus, Kaubahoow nr...M. Wallas'e
riidekaupluse
Tartus, Kaubahoow nr. 3
Kalender
1928
Uueks aastaks.
Küll oli korra raske orjaöö
Me Eesti rahwale,
Sai maha surut iga waba töö
Ja püüe kõrgele.
Kuid ajaratas weeres rutuga,
Ent muutus elu ka.
V
Kõik rõhujad jäid maha kaugele —
Sai wabaks meie maa.
Nüüd õnne soowin kõigile
Ma uue aasta teel,
Hääd edu, püüdu Eesti rahwale
Ma h^üan ikka weel!
Kõige austusega
M. Wallas,
Kaubahoolvis nr. 3.
IIL Walla«r
rii-eka«pl«se
Tartus, ^auBa^oow nr» 3
Kalender
H928 a.
0.-a. «Trükk ja Kirjastus Tartus", Aleksandri tän. 14.
1928
Kalendris tarmitatamad margid ja feletnsed.
D = noorkuu
G — täiskuu
M = esimene weerand
E — wiimane weerand
Aastaajad.
Kewade algab 20. märtsil.
Suwi algab 21. juunil.
Sügis algab 23. septembril.
Ta!w algab 22. detsembril.
Warjntnsed 1928. a.
1928 a. on kolm päikese ja üks kuu marjutus. Täielik päi
kese warjutus on 19. mail. Ei ole Eestis näha. Osaline päikese
warjutus on 17. juunil. Ei ole Eestis näha. Osaline päikese
warjutus on 12. nowembril, algus kell 9,33 min. e. l., lõpp
kell 2.03 p. I.; haripunkt kell 11,48 min. e. l. On Eestis näha.
Täielik kuu uarjutus on 3. juunil. Ei ole Eestis näha."
4 Padad ja pnhKepaemad
1) Uusaasta (1. jaanuaril), 2) Kolmekuninga päew (6. jaaLuaril), 3) Jseseiswuse püha (24. weebruaril), 4) Palwepäew (29.
weebruarilX 5) Suur Reede (6. aprillil), 6) Ülestõusmise pühad
(8., 9. ja 10. aprillil), 7) 1. mai püha, 8) Taewaminemise püha
(17. mail), 9) Nelipühad (27., 28. ja 29. mail), 10) Jaanipäew
(24. juunil). 11) Jõulupühad (25., 26 ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurel laupäewal (7
aprillil), 2) Nelipüha laupäewal (26. mail), 3) Jõulu laupäewal.
(24. detsembril), 4) Wanal aastal (31. detsembril).
Sel aastal on 366 pLema.
1 03
4^ I 09
Lahkeks tähelepanemiseks.
Austatud riidekauba tarwitajad!
Eesti rahwas on jõudsaste edenenud ja püüaikka edasi, seda näitawad meile igaastased wäljanäitused, kus edu igal alal märgata.
Ka kaubanduses on
tuntawat edu märgatu, iseäranis riidekauba alal, sest
laialdane
wälismaadega
ühendus
kõige uuemat pakkuda.
alati
oma wõimaluse
lubab
sellel alal
Igal ühel on
järele ka ajaga
soow
ühes sammuda ja
korralikult riietada.
Mood ja otstarbekohasus nõuab
et igaüks
riietuks.
oleneb
paremine
rahapungast ära.
Selle kombe täitmine
Kuid kahte
head on Või
malik siiski minu kauplusest leida, nimelt wõmalikult
odawa hinna eest korralikku riiet saada.
29 aastat riidekauba alal töötades ja 15 aas
tat enese äri juhtides olen alati püüdnud kaubatarwitajatele õiglase mõõduka hinnaga Väärtuslikku kaupa
pakkuda,
mida ka austatud
ostjate
ringkonnad,
minu äris käinud, tähele on pannud.
kes
Kolme aasta
eest, kus ma uutesse ruumidesse asusin Kaubaho owi
nr. 3, Vastu Barklai platsi, olen nägusa riidekaupluse korraldanud, kus alati moodis ja ajakohased nõu-
tawad riidekaubad
saadawal on.
kõigile
Et wiimasel
kättesaudawate
ajal
hindadega
riidehinnad wälis-
Lurgudel ja ka omamaa wabrikutes tõusnud on, saan
siiski selle
peale
waatamata,
tulgu
mis
tuleb ehk
saagu mis saab, endiste hindadega müüma, kuni ta-
gawara
ulatab,
sellepärast palun
igaüht
waatama
ja ostma tulla, et odawamate hindadega enesele weel
riidekaupa muretseda.
Kõige austusega
kingiluseks
ülikonna-, kleidibluusi- ja põlleriideid
suures valikus kõige
odavamalt ostate
Ulatat
kauplusest
Kaubahoovis 3.
Kaupmeestele kõige
kasulikum ostukoht.
10
11
1. Jõulu p. 12
2. Jõulu p.® 13
3. Jõulu p. 14
1. tõuseb päike kell 8,37 min.
15 11.
„
„
„ 8,53 „
Süüta laste p. 16 21................................... 9,02 „
1. läheb looja
„
„
30 Pühap.
17 11. „
31 Esmasp. Wana aasta. 18 21. „
„ 3,30 „
„ 3,23 „
„ 3,14 „
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis
peetakse laat järgmisel esmaspäewal.
Jaanuari 2. Krüüdneris, Petseris. — 7. Wõrus. — 10.
Tartus, Suure-Jaani alemis. — 12. Koerus, Weinjärwe wallas.
— 15. Jõgewal, Petseris. — 17. Kolowerel. — 22. Türil. — 23.
Walgas, Haapsalus, Rasina wallas. -— 24. Paides, Jõelehtme
wallas, Jõelehtme kiriku juures.
Weebruar. 1. Petseris, Kallastes. — 2. Pärnus, Rapla
alewikus, Jõgewal, Kilingi-Nõmmes. — 4, Wõrus. — 5. Tõrwas.
— 7. Narwas. — 8. Elwas. — 10. Rakweres, Antslas, Räpina
wallas, Ellamaal. — 11. Põltsamaal. — 12. Tapal. — 15. Petferis, Lähtrus, Valtiskis, Tamsalus. — 16. Wiljandis 8 p. — 17.
Tartus. — 18. Peipsiäärses wallas, Rina külas. — 19. Paides. —
20. Wasknarwas, Wõõbsus. — 21. Walgas. — 22. Mustmees. —
25. Wõrus 8 p. — Audrus, Lihulas. — 28. Wiljandis.
Märts. 1. Petseris, Jõgewal, Kärdlas. - 3. Jõhwis. —
4. Peningis, Wõhmas. - 5. Simunas. - 7. Otepääs. — 8. Iisaku
mõisas, Antslas. — 9. Hageri kiriku juures, Uue-Wändra Suure
Jõel, WiruJakobi kiriku juures, Emmastes, Petseris. — 10, Haap
salus, Puhjas, Kawildas, Laewa wallas, end. kõrtsi juures. —
11. Põltsamaal. — 12. Wõrus, Triigi wallas Ardu külas, Amblas. — 14. Petseris, Kodijürwe mõisas, Jmawere wallas Käsukonna mõisas, Mõisakülas. — 15. Petseris, Raplas. — 16. Ran
nus. — 18. Keilas. Kallastes, Sangaste kiriku kõrtsi juures,
Järwa-Jaanis. — 20. Kuresaares, Rae wallas, Jüri kiriku juu
res, Laius-Tähkwere wallas. Sadala külas, Pindi wallas, Leewil,
Märjam al, Türil, — 21. Ulila wallas. — 23. Walgas, Karvas
tus, Warnjas. — 21. Laiuse wallas, Mõral, Laekweres, Simuna
kihelk. — 25. Saadjärwel. — 26. Wihterpalu wallas, Puunal,
Krüüdneris, Wana-Prangli mõisas, Rutikwere asunduses, Wahastus. — 28. Paides, Walgutas. — 31. Mustmees.
Aprill 1. Petseris, Juurul. — 2. Jisakus, Alajõel, Ants
las. — 8. Kastre-Wõnnul, Einmanni wallas, Tamsalu jaama
juures. — 9. Elwas. — 10. Saue wallas. — 12. Wõrus, Kolo
werel, Jõgewal. — 14. Peipsiäärses wallas, Nina külas, WastseKuustel, Koormere kõrtsi juures, Hummulis. — 15. Petseris, Kuu
salus, Saru wallamaja juures, Kihelkonnal, Tapal. — 16. Woltweti-Keremal, Paliweres. — 17. Karula wallamaja juures. —
Ira kark
Sa ära kurda õde, weli
Kui kuuled kurba kaebeheli,
Et Eestiriik ei seisma jäe
Ja põlw meil paremaks ei lae. —
See kõik on lapsenutt ja lugu —
Ei kao ei kustu Eesti sugu
Nii kaua kui me teeme tööd.
Ei näe me Eestis lõpu-ööd.
21
M. Mailases art»
Noor neiuke ilusam, kenam,
Kas elad sa külas wõi wallas
Sul muud pole Larwis siis enam
Kui tead, kus asub M. Wallas.
Siis oled sa omaga wäljas:
Saad ehteid kui taewaseid andeid
Ja õitsed kui õieke haljas
Ning kiidad ta kleitide kandeid.
Poiss mehine, tuline, wapper,
Kas elad sa Mas wõi wallas
Ehk käes on sul malewa-tapper —
Kui tead, kus kaupleb M. Wallas.
Siis elust on sulle suur kasu :
Säält riiet saad kõwat kui waske,
Kui juhtub, et lahingus asu —
Ei kuulgi säält läbi wõi laske.
22
Hell emake, talueit, naine,
Kas elad sa külas wõi wallas
Su mõte on alati kaine
Ja tead, kus kaupleb M. Wallas.
Sa temaga ammu ju tuttaw
Wiid riiet ja pesu ja lõime.
Ja oled La ärisse ruttaw
Ning palmid nii sõpruse-hõime. . .
Hull isake, peremees wisa,
Kas elad sa külas wõi wallas
Ei ole sul paremat lisa,
Kui tead, kus kaupleb M. Wallas.
Säält riiet saad odawalt osta,
Mis aastade wiist wõid kanda.
Ja Wallas'e eest wõid kosta
Ning tänulist kiitust ta! anda.
23
Kus afub WC- W^allas’e art?
Kus asub M. Wallas'e äri?
Te teate ju linnas ja wallas,
Et Kaubahoowist ta päri
Ning Barklai wastu M. Wallas.
Teid wõtab sääl lahkesti wastu,
Kui wend, kui sõbramees parem.
Kes pole weel käind, wõib sisse astu
Ta juurde, tas hiljem ehk warem.
Kui „onupojad" peawad palli
Ja „täditütred" lööwad tralli,
Siis Wallas sest ei hooligi,
Waid kaupleb hoolsast edasi. —
Kui aga Riigiwara kantaks
Ja ilmaaegu wälja antaks,
Siis Wallas sülitaks küll tuld
Ja ütleks:
„Waene Eesti muld!"
24
Laulust ja laulupidust.
'(Mõtted tänawuse laulupidu puhul.)
„Kui Kungla rahwas kuldsel aal,
maha sööma, siis Wanemuine murumaal
kord istfid
läks laulu
lugu lööma!"
See õndsa Eesti lauliku Kuhlbarsi laul kujutab
meile seda aega, kui meie kodumaa tuhande aasta
eest tagasi weel täies wabaduses wiibis. Siis wõis
eestlane wabalt oma pidustustele kokku tulla Taara
hiide ja Taaramäele ning wana laulujumal Wane
muine astus kuldse kandliga nende keskele ja külmas
iga hinge taewalikku kandlikõla luulet ja laulu, nn
et rõõm Taara hiies rõkkas ja waba laul kaugele üle
Eesti nurmi ja niite kõlas.
Seal tulid aga halwad
ajad ja raudrüütlid saabusid meie maale ning riisusid
meie wabaduse.
Kadus laul, kadus luule ja kuuldi ainult orjaohkeid ja hääli neilt nurmilt ja niitudelt, kus enne
töökas neiu ja peiu heina niitsid, tõugu lõid ehk
muud põllutööd tegid. Kadus laul ka siit Taaramäelt, kus tihti rahwas kokku tuli, nagu Kuhlbars
laulab, et siin koos pidupidada, einet wõtta, rõõm
sasti tantsida ja laulda, Wanemuise kuldse kandle
saatel. Umbes kuuekümne aasta eest tagasi, hakkas
25
Oga „Wanemuife" kandlikõla siin Taaramäel uuesti
kõlama ja priiuse koidu kumal rahwas märkama, et
ta jälle wabanemas on.
1869. aastast saadik oleme
palju üldiseid laulupidusid Tartus ja Tallinnas pida
nud, kuid kõige ülewamad on need, mida meie täies
Vabaduses Eesti oma walitsuse all pidasime ja ka
sel käesolewal aastal peame oma wabaduse 10 aasta
mälestuseks.
Kuidas meid wõõraste poolt maha suruti, nii
et Taaramäelt, see on — Eesti rahwa seast, rõõmu
laul ja luule kadus, sellest jutustab meile ajalugu
pikki lugusid.
Nooremad ehk ütlewad, et kuis meie nüüd kümmne
aasta eest tagasi, wabaduse wõideldes saawutasime,
miks ei olnud meie wanemad wahwad ja miks müü
sid nad nii kergesti oma wabaduse?
Neile oleks laulikuga wastata:
„Jsamaa ilu
hoieldes, waenlase wastu wõideldes, warisesid waprad
wallad, kolletasid kihelkonnad, muistse põlwe muru
alla."
Meie rahwas oli wäike ja waenlase wõim ja
wägi suur. Kuidas eestlased ka katsusid, wiimase
weretilgani sõdisid, seda näitab meile ajaloost Kolowere lahing kus eestlased wiimast korda katset tegid
waenlase iket ja ahelaid ära heita.
1559. aastal oli
ordu juba nii wõimetuks jäänud, et ta Wene rüüs
tajaid sõjawägesid enam meie maalt eemale ei suut
nud tõrjuda. Wõnnu linnast kuni Soome laheni ei
olnud mingisugust wastupanekut. Nälg ja wiletsus
täitis terwe maa. Tartus üksi suri 10.000 inimest
nälja, külma ja waenlase kuulide all, hooned põle
tati maha, peawarju ei olnud kuskilgi. Wenelased
said Tartust 552 suurtükki saagiks. Laiuse, Rõngu,
26
Põltsamaa, Rakwere, Kawilda ja Tolse langesid ilm»
Võitluseta waenlase kätte. Ordumeister ei jõudnud
meie maad wälise waenlase eest kaitseda, mis päriselanikkudel weel hinge taga oli, riisuti wenelaste
poolt wiimseni.
Nüüd ärkas aga eestlase hinges weel kord wiimne
Vabaduse leek lõkkele, tal tuli himu kätte tasuda om«
endistele Vaenlastele sakslastele.
Eestimaa talupoegi seas hõõgus mässutuluke
kõige kõrgemale ja nad kogusid end salkadesse, häwitasid ja põletasid mõisad ja tapsid mitmed mõisnikud.
Waliti isegi kuningaks keegi sepp, keda wankriga
weeti, mille kõrwal 12 kannupoiss: käisid, kus eeS
ratsanik torupilli puhus.
XX
Eestlased tungisid nii kuni Tallinna alla, kü
nad rahu tahtsid teha. Raekohus andis nõu neile
waenulist tegewust jätta, kuid eestlased piirasid Kolowere lossi, kuhu palju mõisnikke oma perekondadega
warjule olid põgenenud. Christow Münehhausen ko
gus aga Saksa sõjawäe kokku ja sundis Lihula ümb
ruse eestlased oma wendade wastu wöitlema minema.
Kolowere alla jõudes wõideti warsti piirajad
eestlased ära, kus neist 70 surma sai, kuna aga nende
„kuningas" wangi langes ja pärast ratta peal nel
jaks lõhki kisti. Teisi wangilangenuid piinati ja
hukati Koloweres ja Tallinna wärawate ees hirmsasti.
Nii lõppes wiimane eestlaste wastupanu 1560.
Eestlased olid wiimase weretilgani wõidelnud,
nii Sakalas, Ugaunias ja mujal: wahwa Lembit lan
ges omal ajal wõitlusewäljal Leolas, kui waenlane
weel wõimas oli, aga nüüd, kui sakslased ja ordu
nõrgaks jäänud ja wenelased maad rüüstanud, ei
27
suutnud nad sakste riismetega wõidelda, kuna ka meil
nähtawasti wähe mehi järgi oli jäänud, kes mõõka
suutsid kanda, sest need „lahingud" Koloweres ei
olnud kuigi suured, ega malewa arwurikas. Ärakur
natud Eesti ei jõudnud rohkem anda, kui ta wõis,
kõik warisesid kes mõõka kandsid, ja nii „kolletafid
kihelkonnad mnistsepõlwe mulla alla. Nende walu
waigistused, nende piina pigistused, kostku meile kus
tumata."
Kõlagu nüüd uuesti Vanemuine" laul
ja kuldne kannel kõigi nende langenute auks kes aas
tasadade jooksul „isamaa ilu hoieldes" langenud ja
kõige rohkem weel nende wabaduse wõitlejate auks,
kes wiimses wabadusesõjas, meile „waba Eesti" lõid,
nii et wana „Wanemuine", kes enne siit waluga
lahkuma pidi, jälle täiel ilul ja aul Taara hiies oma
kuldset kannelt kõlistada wõib. Elagu ja kõlagu
Wanemuise mäng ja laul alati meie keskel ja kostku
siit iluhääled üle ilma ja taewani. Mingu korda
tänawune juubeli laulupidu!
28
GGGSSGGSSK
Kes esisillast odavasti
ja hästi riietada soo
vib» see ostku kõik omad
riidekaubad
I. Wallise
riidekauplusest
Kaubahoov Ns 3,
sest sääl on otsekohene
ühendus paremate väljamaa
ja kodumaa vabrikutega selle
pärast ka hinnad odavad ja
valik ilus.
Jällemuiiiatele kasulik ostukoht
29
Eialeodavamat ostukalita
ja
ilusamat valikut,
kui
M.Wallas’e
riiiletoplis Kaubahoovis 16 3, Tartus.
Telefon 539.
Ülikonna-, palitu-, mantli-,
kostümi-, bluusi-, kleidi- ja pesuriided.
Suures valikus:
Kes ei tea veel,
see tulgu vaatama ja ta leiab, et kõige
odavamalt saab osta igasugust riidekaupa ilusas valikus
1. õliliite
riiietoptet Halltoonil L 3,Tarius,
vastu Barklai ptatsi.
Müük
suurel ja
30
väiksel
arvul.
Kui olete juba
meie vabrikus vasika, lamba, looma, hobuse, sea jne. nähku
parkida lasknud, siis teate, et vastupidavamat ja ilusamad
kroom-, juht-, pastla-, rihma-, voodri jne/nahka odauamalt ükski
teine vabrik valmistada ei suuda.
Ei ole
Teie senini veel nähku meile ümbertöötamiseks toonud, siis pa
lume seda kohe teha, et ise võiksite otsustada tööhääduse, ilu ja
vastupidavuse üle. Paju ja kuusa koori ostame piiramatu arvul.
Vahetame valmisnahku tooreste vastu. Rihmu, roome, rinnuseid,
kroom-, juht-, pastla-, voodri jne. nähku ostate meilt võistlemata
odava hinnaga. Toorestest nahkadest saate kõrgema hinna.
Kontor Tartus» Uueturu uul. Afa 1. Sissekäik rohukauplusest.
Eesti nahavabrik
J. A. Rekand & J. Maasik.
Juukste, hammaste, käte- ja
näo naha eest
hoolitsemise abinõud,
habemeajamise tarbed, riide-,
värvid ja igasugused
naha- ja
maalri
maalri tarbed,
maitseained ja lisandid kookide-, küpsiste ja keediste juurde,
patent rohud inimestele ja loomadele, ilu-, rohu- ja pesu
seebid, puudrid ja lõhnaõlid, veekindel saapa
määre abi, juustu laap ja värv, või värv, soola
ja väävli hapud, hästi mõjuvad putuka pulbrid,
lapse klaasid ja lutud, jõulupuu ehted jne. Kõige
suuremas väljavalikus õige mõõdukate hindadega
Eesli rollil- ja MMM IM.
H1, U1U.
Palun vanu ja uusi sõpru Uuel -aastal vaatama tulla]
J* A. Rekand
31
saapa kauplus
Tartus, Kaubahoov N2 5.
Asutatud^l 913. a.
Soovitan suures valikus chrom, ehevpeaur ja lakk värvilisest ja .mustast nahast
Meeste, | pw^mr
Naiste ^ MD
Laste
| ÖUUjlU
Tenniskingi, halle ja valgeid,
Sandaale,
Toakingi,
Võimlemiskingi,
Kalossi
I sorti parematest vabrikutest.
Peale selle saavad tellimised ruttu ja korralikult
täidetud. — Hinnad mõõdukad.
Austusega
|Ludwig Oja.
32$
Soovitan suures valiavalim
kraesid, manschette, kaelaside
meid, triiksärke, kaelassalle, kõik
sugu kindaid, trakse, siidi- ja siidifloor-sukke ja sokke, meester. ja
naester. pesu ; puuvillast ja villast
eht prof. Dr. Jägeri trikoo-pesu,
villaseid koetud jakke, villaseid
laste* kostüüme, kõiksugu pitse.
Vihmavarja,
villast lõnga
käsitööde ja kudumise jaoks.
Prantsuse käsitfiiiniiti 0. ö. C.
Hinnad väga mõõdukad.
Müük
Aastaajad.
Kewade algab 21. märtsil.
Suwi algab 22. juunil.
Sügis algab 23. septembril.
Talw algab 22. detsembril.
Marfatased 1930 a.
1930 a. on 2 päikesewarjutust ja 2 kuuwarjutust.
1) Osaline kuuwarjutus 13. aprillil. Nähtaw LõunaEuroopas ja Põhja-Aafrikas. 2)'Ringkujuline — täis
päikesewarjutus 28. aprillil. Nähtaw Põhja-Ameerikas.
Atlandi ja Waiksel okeanil. 3) Osaline kuuwarjutus
7. oktoobril. Nähtaw Euroopas, Aasrikas, Aasias. 4)
Täieline päikesewarjutus 21. oktoobril. Nähtaw maakera
lõuna osas.
V«had fa pnhlrepaemad.
1) Uusaasta (I. jaanuaril), 2) Kolmekuninga päew
(6. jaanuaril), 3) Jseseiswuse püha (24. weebruaril),
4) Palwepüew (12. märtsil), 5) Suur Reede (17. aprillil),
6) Ülestõusmise pühad (20. 21. ja 22. aprillil), 7) 1. mai
püha, 8) Taewaminemise püha (29. mail), 9) Nelipühad
(8., 9. ja 10. juunil), 10) Jaanipäew (24. juunil), 11)
Jõulupühad (25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurel laupäewal (19. aprillil), 2) Nelipüha laupäewal (7. juunil),
3) Jõulu laupäewal (24. detsembril), 4) Wanal aastal
(31. detsembril).
Sel aastal sa 365 paema.
103
400113
Austatud nidekauba tarwitajad.
On möödunud talw, kewad, suwi ja sügis.
On
aeg teha kokkuwõtet möödunud aastast.
Ei ole kerge
olnud kellegi möödunud aasta.
Eelmine ikaldusaasta
mõjus kaudselt weel möödunulegi. Olgugi, et oli hää
wiljaaasta, ei suutnud fee siiski weel ikaldusaasta puu
dujääke katta.
Sellepärast on ka siis loomulik, et iga inimene
kulude tegemises tagasihoidlik on. Katsub saada wühese
raha eest palju ja hääd.
Üks suurematest wäljaminekutest on aga just wäljaminek kehakatte pääle. Inimene, kes tahab liikuda selts
konnas, peab tahes wõi tahtmata ennast korralikult riie
tuma. Ei ole enam wana aeg, kus riietuti nii kuidas
juhtus. Nüüdisaja inimesel peab riie olema seljas mis
on korralik, wastupidaw, moodne ja sääljuures siiski —
odaw. Naljalt ei leia aga riiet mis wastaks kõigi nende
nõuetele
Tihti otsustatakse ainult wiimase, f. o. odawuse
järele. See waatekoht wõib aga wahel wildakuks osu
tuda, sest odawuse mõiste on wäga keeruline. On ole
mas riidesorte, millede hind wõhikule paistab olema
odaw. Kui sama riie aga paari korra kandmise järele
nurka tuleb heita, kas see siis weel odawuse mõiste
alla kuulub.
Minu riideäris wõiwad kõige nõudlikumadki ostjad
rahuldust leida. Olles juba üle 30 aasta riidekauba
alal tegutsenud, on mul mõimalus rahma soome tundma
õppida olnud. Ikka ja alati olen katsunud ostjaile wastu
tulla nii kauba hääduse, moe kui ka hinna suhtes.
Rähmas on minu püüet ka määriliselt hinnanud,
külastades mu riide äri suuremal hulgal.
Mõnelgi ostjal on mast wiimasel ajal kartus tõus
nud, et nüüd, peale suurt riidetollide tõstmist ka minu
äris ehk hindu tõstetud on. Nende rahustuseks pean aga
ütlema, et ma ikka ja alati müün riiet wõimalikult odawa
hinnaga olgugi, et sääljuures mu oma kasu wäheneb.
Mina ei lähe wälja spekulatsiooni pääle.
Minu ees
märgiks on, wõtta wõimalikult wähe kasu ja sääljuures
rohkem läbimüüa.
Kuna minu äris alati on saadawal kõige uuemad
mustrid ja moed, siis wõib siit igaüks omale kehakatet
leida, olgu see siis haritlane, koolilaps, põllumees wõi
tööline. Igaüks läheb mu ärist rahnldatud südamega
koju, sest ta teab, et ta on saanud kauba mis on moodne,
cuastupidaw ja odaw.
Soowides kõigile uutele ja manadele sõpradele õnne
likku algamat aastat, jään lootma et me uuel aastal
jällegi wõime minu äris teineteist terwitada.
Aupaklikult
M. Vallas
Kaubahoom nr. 3.
1. kuu.
Uus kal.
1
2
3
4
Jaanuar — Näärikuu.
Mälestuse- sa
tähtpäewad.
Kolmap. Uusaasta.
Heljap.
Reede
Laup.
31 päeva.
M
19
Igaüks nüüd hirmund ära
20
Ajalehte lugedes,
21
Kus on palju tehtud kära
22
Meie riidetollidest.
Juba wesi maantee kraamis
16 Wulisemas mulinal.
17 Kewad jõuab kiires traawis
18 Lõune tuulte kõlinal.
19
Warblanegi katusäärel
20 Kõweulini sirlsub ju
21 Silub sileks sulgi kehal,
22 Sest et käes on kewad kuu.
V 23
Samuti ka neiud noored
24 Ja ka noored mehedki,
25 Heitwad endilt tolme koored,
26 Sest et käes on kewade.
Palwe p.
27
Mõnelgi mast leeri minna
[Taliharja p. 28
Tarmis kewad pühadeks,
@ 1 Aga kuis sa lähed sinna,
2
Kui sul wiga riietes.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Heljap.
Reede
Keroade alg.
Laup.
C
23
24
25
26
27
28
29
Pühap.
10
Esmasp.
11
Teisip. Paastu-m. p. 12
Kolmap.
13
Heljap.
14
1. tõuseb päike ke ll 7,10 min.
Reede
15
6,42
Laup.
16 21.
„
6,14
30 Pühap.
31 Esmasp.
3
Armsad, ärge muretsege
4 Niide pärast ühtegi,
5 Wallase mant muretsege
6 Omal riided uhkemad.
7
8
9
Mine tütar, siin on raha,
19 Kaubahoomi nummer kolm.
20 Talmekatted heida maha,
21 Nüüd ju pole enam külm.
22
Wallas sulle kewadriideid
23
Näitab igasuguseid.
Tal on mustreid wäga kauB 24
[neib
23
Sitsiseid ja siidiseid.
26
Tütar läkski sinna poodi
27
28 Kuhu Isa juhatas,
29 Passis riideid mitut moodi
30 Leidis warsti meeldima.
VaataM. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
1931 o.
...M. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
1931 o.
Uueks aastaks F
Küll ajaratas veereb rutuga —
Ent muutub elu ka.
Kõik rõhujad nüüd jäägu maha kaugele
Ja jäägu vabaks meie maa.
Nüüd vabal ilul ehib neiu end.
Sest noorus mööda läeb.
Ja kui ei leia ükski peiu sind —
Kus siis küll lootus jääb?
Seepärast neiud minu kauplusse
Te tulge igal aal. —
Siit saate riide — siidist, villase —
Peig käib ju kosja raal’!
Ja isa, ema, tule sinagi
Mind lahkelt vaatama.
Küll vastutulla tahan minagi
Kui kaupa ostate.
Nüüd õnne soovin Teile kõigile.
Ma uue aasta teel:
Hääd edu, püüdu Eesti rahvale
Ma hüüan ikka veel.
Kõige austusega
k. = kell; m. = minut; p. = päev: e. 1. = enne lõunat ja tähen
dab aega kella 12-nest öösi kuni kella 12-ni päeval; p. l. = pärast
lõunat ja tähendab aega kella 12-nest päeval kuni kella 12-ni öösi.
Aeg kalendris on n. n. Ida-Euroopa aeg, mis Eestis ametlikult
vastu võetud ja mille järele on seatud kellad.
Päikese tõusu ja loojenemise ajad on antud Tartu kohta.
Aastaajad.
Kevade algab 21. märtsil k. 4 p. 1.
Suvi algab 22. juunil k. 11 e. 1.
Sügise algab 24. septembril k. 2 e. 1.
Talv algab 22. detsembril k. 9 p. 1.
Varjutused.
1931. aastal on 3 päikese- ja 2 kuuvarjutust.
1) Täielik kuuvarjutus 2. apr. On meil näha. Algus k. 7.27 p. 1.
Keskmoment k. 10.07. Lõpp 3. apr. k. 12.48 e. 1.
2) Täieline kuuvarjutus 26. sept. On meil näha. Algus kell
6.40 p. 1. Keskmoment k. 9.48 p. 1. Lõpp 27. sept. k. 12.55 e. 1.
[Pühad ja puhkepäevad,
• Täielikud pühad, mil ametiasutustes tööd ei tehta, on järgmised:
1.Uuseaasta (1. jaan.) 2) Kolmekuningapäev (6. jaan.). 3) Iseseisvusepäev (24. veebr.). 4) Palvepäev (25. veebr.). 5) Suur
reede (3. aprillil). 6) Ülestõusmise pühad (5., 6. ja 7. aprillil).
7) 1. mai püha. 8) Taevaminemise püha (14. mail). 9) Nelipühad
(24., 25. ja 26. mail). 10) Jaanipäev (24. juunil). 11) Jõulu pühad
(25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: 1) Suurel laupäeval (4. apr.).
2) Nelipüha laupäeval (23. mail). 3) Jõulu laupäeval (24. dets.).
4) Vanal aastal (31. dets.).
Austatud viidekaube
tavilajad.
Möödunud aasta oli parem viljarikas aasta,
kuid sellepeale vaatamata kujunes majandusline olu
kord üldiselt raskeks, sest iga aastate rohke välismaa
kaupade sisseveo tõttu, on meie raha ringvool väike
seks jäänud ja meie et omamaa saadusi ei ole niipalju
saanud välja vedada, annab raha puudus igal alal
end väga teravalt tunda. Paljud kaubanduslised ja
tööstuslised ettevõtted olid sunnitud mineval aastal
oma tegevust lõpetama. Niisama põllupidajatele kuju
nes seisukord väga raskeks. Valitsus määras seisu
korra kaitseks sisseveetavale viljale tollid, et põllupidaja oma saadusi saaks normaalhinnaga müüa, sest
väljamaa viljapakkumised surusid viljahinna niivõrt
alla, et põllupidamine ennast kuidagi viisi enam ei
tasunud. Eestlaste visadus, töötahe ja püüe on neid
ka endistel rasketel aegadel üle aidanud, sellepärast
töötagu ka nüüd igaüks rõõmsas lootuses tuleviku
paremate aegadele.
Püüan igale ühele, riidekauba-tarvitajale, silmaspidades rahavaest aega, vastu tulla hindadega, kuidas
vähegi võimalik, sellejuures pakkudes alati väärtuslikku
riiet, nii vastupidavuse kui ka ajakohase nõuete järele,
sellepärast palun uuel aastal igaüht minu ärisse —
Kaubahoovi nr. 3 tulla, kust saate odavate hinda
dega igasugust riidekaupa.
Saades kõik kaubad otseteel vabrikutest ja pare
mate väljamaa esituste läbi, on mul võimalus iga
ostja soovi rahuldada. Kindlas lootuses, et lugupeetud
ostjaskond minu äri rohkesti ka Uuel aastal, nagu
seniajani, külastama saab, avaldan selle eest juba ette
oma suuremat tänu ja soovin kõikidele head ja
õnnelikku uut aastat.
Kõige suurema lugupidamisega
M. Wallas
Tartus, Kaubahoovis nr. 3,
(vastu Barklai platsi).
Põllumehe vanasõna:
Ripub nääripäeval räästas
palju purikaid, saab hää
suivilja aasta. Külm jaa
nuar toob sooja suve.
soovin kõigile endistele ja uutele kaubaostjatele ja avaldan oma
suuremat tänu lugupeetud ostjaskonnale, kes mind siiaajani on
külastanud
M . W a lla s , K a u b a h o o v n r. 3.
Põllumehe vanasõna:
Küünlapäeva sula ja Maretipäeva põuad on nälja ema.
Kui küünlapäeval päike pais
tab, saab head teravilja, kui
lund sajab — lehtvilja.
Põllumehe vanasõna:
On esimesel paastukuu ööl
heledaid tähti taevas näha,
tuleb pikk kevade. Mida
pikem liug, seda pikem lina.
ja soe puhata, kui teda katab v a ip , mis ostetud M . W allas e
riid e k a u p lu s e s t; samuti teeb perenaise nägusaks uhke
p e a r ä tt, kui ta selle M. W a ll as‘ e riidekaupl. omandab.
Põllumehe vanasõna:
Vihm enne jaani toob hääd,
pääle jaani — halba. Kui
jaanipäeval sajab, tuleb
märg rukkilõikuse aeg.
‘
ja leerilapsed mure sees, et kelle juurest omale ilusat
kleiti ja muid leeritarbeid tuleks osta. Neid asju
müüb aga kõige odavamalt M . W a lla s e riidekpl.
Põllumehe vanasõna:
Kuidas juuli — nõnda
jaanuar.
Heina-maarjapäeva vihm päästab vilja
põuakahjust.
‘
1
2
3
4
ja kui ta väärtuslist ja .paremat ü lik o n d a hindab,
siis ostab ta selle M. W a lla s e riidekauplusest, kus
alati suures väljavalikus igat sorti riiet saadaval.
Põllumehe vanasõna:
Kui lõikusekuu esimene nädal
on selge ja palav, saab pikk ja
külm talv. On kaer pärtlipäeval põllul, hiilib teda hallas.
‘
1 Laup.
aga M . W a lla s e r iid e k a u b a o s tja on
p õ lin e r ik a s ja lihtsalt sellepärast, et ta iga
sugu riideostust määratu kõrged protsentid saab.
Põllumehe vanasõna:
Ei ole viinakuus lund, on
ka jõulukuu sellest tühi.
Oktoobri vihm ja viljarikas
aasta on vennad.
‘
4
5
6
7
8
9
10
Maarja kaitsmise p.
[Päike t. 6,16,1. looja 5,51
oma mehe ja laste te rv is e eest, varustades neid külma vastu
juba aegsasti sooja trikoo-pesuga ja muude villaste ja koetud
sooja riietega, m id a M . W a lla s e r iid e k a u p lu s e s t.
K a u b a h o o v is t n r . 3, m õ õ d u k a te hindadega saab osta.
asunikud ja rentnikud, ametnikud ja töölised, sõjaväelased ja
haritlased, neiud ja naised, prouad ja preilid — varustavad endid
k õ ik sooja riietega, mida ostavad T a r t u s t , M . W a lla s e
Põllumehe vanasõna:
Kui jõulukuu muutlik ja
pehme, ei tule talvel suurt
külma. Külm, käre jõulukuu,
teisel aastal — viljas puu.
S
9
O
A
s
19
0)
et
0)
*0
omakstele, valmistab ainult see majaisa, kes oma
perele riidetarbeid kingib, mida M . W a lla s ,
rõõmsaid jõulupühi soovides kõigile, sisse pakib.
1
2
3
4
5
V. k.
12.k. Detsemher-Jõulukuu 31 p.
Gaadad.
Kokku seatud maa- ja linnavalitsustelt saadud teadete
põhjal.
Kuulaate peetakse: Petseris iga kuu 1. ja 15. päeval;
Laura alevis iga kuu 10. ja 25.; Irboska jaama juures iga
kuu 20. ja Vana-Irboska alevis iga kuu 4. ja 21.; Rootovo
vallas iga kuu 5.; Värskas, Järvesuu vallas iga kuu 10.;
Obinitsa külas Meremäe vallas iga kuu 8.
Hobuste laata peetakse Tallinnas 2 korda kuus — esimestel
pühapäevadel peale 1. ja 15. kuupäeva.
Märkus: Langeb laadapäev laupäevale, pühapäevale või
pühadele, siis peetakse laat järgmisel äripäeval.
Jaanuari kuus:
2. Petseris. 7. Võrus. 7. Haimre v. 7. Vana-Irboska al.
7. Rootovo vallamaja j. 8. Tartus. 8. Meremäe v. 8. Obinitsas.
10. Suure-Jaani al. 10. Laatre v., Tsirgulinna alevis. 10. Laura
al. 12. Väinjärve v. 12. Koerus. 12. Antsla al. 14. Põltsa
maal. 15. Soosaare v., Kolga-Jaanis. 15. Jõgeva mõisas.
15., 16. Paasvere v., Laekveres 2 p. 15. Petseris. 15. Võlupe
laada pl., Pärsama v. 15. Pärsama v. 17. Mustla al. 17. Meeksi
v., Mehikoorma al. 17. Kolovere v. 20. Võhmuta v., JärvaJaanis. 20. Kuresaares. 20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama
j. 22. Imavere v., Paial. 22. Türil. 23. Valgas. 23. Rasina v.
kõrtsi j. 23. Haapsalus. 24. Jõelehtme v. 24. Paides. 25.
Võõpsu al. 27. Esna v., Esnas. 27. Laura al. 28. Keila al.
28. Torma v., Lullikatku külas. 30. Riisipere v., Nissi al.
Veebruari kuus:
1 ., 2. Kallaste al. 2 p. 1. Massu v., Uue-Virtsu ap. kir. j.
1., 2. Roela v., Roela kõrtsi j. 2 p. 1. Petseris. 2. Rapla v.,
Rapla al. 2., 3. Kil.-Nõmmes 2 p. 2. Pornuse Lenhofis. 4. Jõ
geva al. 3. Peltsa v., Liigalasma karjam., Vesiaia väravas,
Maasi v. 4., 5. Pärnus 2 p. 4. Võrus. 4. Vana-Irboska al.
5. Tõrvas. 5. Alliku v., Oisul. 5., 6. Narvas 2 p. 5. Rootovo
vlm. j. 6. Oru v., Linnamäel. 8. Raasiku v. vlm. j. 8. Elva
al. 9. Saare postij. j. 10. Keina v. 10. Sooniste v. 10., 11.
Rakveres 2 päeva. 10. Antsla al. 10. Räpina v. 10. Laura al.
10. Meremäe v., Obinitsas. 11. Põltsamaal. 12. Tapal. 14.
Nõmküla v., Tamsalus. 15. Paldiskis. 15. Kuigatsi v., Puka al.
15. Lähtu v., 15. Petseris. 16. Viljandis 8 p. 17. Tartus.
17. Kernu v., Haiba poe j. 18. Liigvalla v., Rakkes. 19. Pai
des. 20. Ravila v., Kase k. 20. Varbola v., Kurava poe j..
20. Kuresaares. 20. Misso vlm. j. 20 Irboska jaama j. 21
Valgas. 21. Muhu — Suure vlm. j. 21. Vana Irboska al.
22. Mustvee al. 25. Võrus 8 p. 25. Lihula v. 25. Laura al.
26. Illuka v., Kuremäel, 26. Võõpsu al., 27. Audrus. 28., 29.
Viljandis 2 p. 28. Peipsiäärne v. Nina k. 28. Tagavere karja
maal, Maasi v.
Murtsi kuus:
1. Kehtna v., Keeva jaama j. 1. Jõgeva al. 1. Piirsalu v..
Risti al. 1. Kärdla al. 1. Petseris. 2. Nabala v., Nabala as.
2. Rutikvere as. 2. Petseris. 2. Kapu v., Puhma k. 3. Lehtse
v., Lehtses. 3., 4. Jõhvi al. 2 p. 4. Peningi v., Kiviloo kõrtsi j.
4. Kõo v., Võhma al. 4. Vana-Irboska al. 5. Korgesaare v.,
Luidjal. 5. Kirbla v., Kirbla kiriku j. 5. Salla v., Salla külas.
5. Metskülas, Leisi v. 5. Rootovo vlm. j. 8. Laeva v., Laeva
end. kõrtsi j. 8. lisälu v., Iisaku m. 8. Antsla al. 8., 9. Tumala m. karjam., Uuemõisa v. 2 p. 9. Hageri v., Hageri ki
riku j. 9. Emmaste v., Metsalauka külas. 9. Küti v., V.-Jakobi
al. 10. Kõo v., Pilistveres. 10. Suurejõel, Uue-Vändras, 10.
Kavilda v., Puhjas. 10. Meeksi v., Mehikoorma al. 10. Haap
salus. 10. Paatsalu v. 10. Meremäe vallas, Obinitsas. 10. Laura
al. 12. Amblas. 12. Võrus. 12. Venevere v., Venevere k. tarv.
üh. j. 12. Hellama end. teemaja j. Hellama v. 13. Triigi v.,
Ardu k. 13. Põltsamaal. 13. Puurmanni as. 14. Imavere v.,
Käsukonnas. 14. Mõisaküla al. 14. Vaimastvere vlm. 14. Kodijärve vlm. 14. Mustjala vlm. juures, Mustjala v. 15. Rapla
v., Rapla al. 15. Petseris. 16. Rannu vlm. j. 16. Rannaküla,
Rõmmi t. karjam. Maasi v. 18. Keila al. 18. Sangaste kiriku j.
18. Tõstamaa kihelkond, Kastnas. 18., 19. Kallaste al. 2 p.
18. Laius-Tähkvere vallas, Sadala k. 18. Võhmuta v., JärvaJaanis. 18. Kalvi v., Viru-Nigula kiriku j. 20. Rae v., Jüri ki
riku j. 20. Avinurme vlm. j. 20. Türil. 20. Märjamaa v.
20. Avanduse v. Simunas. 20. Kuresaares. 20. Pindi v., Leevil
20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. Ulila v., end. VäikeUlila m. 21. Skarjatina v. 21. Vana-Irboska al. 22. Albu vlm.
j. 23. Valgas. 23. Kavastu v., Varnja k. 23. Vasknarvas.
23. Valgjärve v., põllumeeste seltsim, j. 23. Leisi al. 24. Lai
use v., Mõram. 24., 25. Paasvere vallas, Laekveres 2 p. 25.
Saadjärve v., Voldi m. 25. Laura al. 26. Vihterpalu v., Puunal.
26. Krüüdneri v., Vana-Prangli m. 26. Vahastu v., Vahastus.
26., 27. Rakveres 2 p. 26. Kärgula v., Sulbi al. 28. Kloostri
v., Kasepere poe j. 28. Valguta m. 28. Paides. 28., 29. Kella
mäe kõrtsi j. Kaarma-Suures v. 2 p. 31., 1. Mustvee al. 2 p.
Slftrilli kuus:
1. Juuru v., Juuru al. 1. Petseris. 2. Iisaku v., Alajõel.
2. Antsla al. 2. Põlgaste v., Puskarus. 5. Harku v., Mäe öö
maja 1. 5. Peipsiäärne v., Väike-Kolkja k. 6. Taebla v. 7.
Vana-Irboska al. 7. Rootovo vlm. j. 7. Lümmada vlm. j.
8. Petseris. 8. Kastre-Võnnu v. end. Suitsu kõrtsi j. 8. Tam
salu jaama j. 8. Einmanni v. 8. Roopaka as., Pärsama v.
8. Meremäe vallas, Obinitsas. 9., 10. Viljandis 2 p. 9. Tartus.
9. Udernas, Elva jaama juures. 10. Saua v., Rrudevahe öömaja
juures. 10. Põltsamaal. 10. Põlla Kihlepas. 10. Sooniste v.
10. Vao v., Väike-Maarja al. 10. Laura al. 11. Pati-Nurmeotsal.
12. Võrus. 12. Kolovere v., Jõgeval. 13. Kärla v. turuplatsil.
13. Torgu vlm. j. 14. Hummuli v., Soe al. 14. Vastse-Kuuste
vallas, Koorvere kõrtsi j. 15. Kiu v., Kuusalu al. 15. Liigvalla
v., Rakkes. 15. Petseris. 15. Saru vlm. j. 15. Kihelkonna al.
16. Voltveti Keremal. 16. Palivere v. 17. Karula kiriku j.
17. Tapal. 18. Mustla al. 18. Väinjärve v., Koerus. 18. Vigala
v. 18. Liinapoe j., Rahuk., Kogula v. 19. Kilingi-Nõmmel.
19. Palmse vallas, Viitna kõrtsi j. 19. Püssi v., Lüganuse ki
riku j. 19. Rogosi v., Luutsniku asunduses. 20. Alavere vlm. j.
20. Petseris. 20. Pritsu al., Palupera v. 20. Lihula v. 20. Vai
vara v. 20. Kuresaares. 20. Misso vlm. j. 21. Laanemetsa v.,
Koiküla as. 23. Keila al. 23. Kuimetsa vallas, Kuimetsa vlm.
I. 23. Orajõe-Kablis. 23. Sauga vlm. j. 23. Raadi v., end.
Vasula Rojasilla kõrtsi j. 23. Võrus. 23., 24. Narvas 2 p.
23. Rogosi v., Luutsniku asunduses. 23. Irboska jaama j.
23. Vana-Irboska al. 24. Roela as. 24. Amblas. 24. Esnas.
24. Vastseliina vlm. j. 25. Kabala vlm. j. 25. Märjamaa v.
25. Saulepi v., Varbla kiriku j. 25. Sutlepav., Aulepas. 25. Peri
v. 25. Erastvere v., Kanepi alevis. 25., 26. Laimjala v., Kõiguste kõrtsi j. 2 p. 25. Laura al. 26. Kohila vlm. j. 26. SuureJaani al. 26. Laatre v., Tsirgulinna al. 26. Alatskivi m. 26.
Jõgeva al. 26. Päidla v., Lutiku al.. 26., 27. Kunda al. 2 p.
26. Moisekatsi vlm. j. 27. Leebiku vlm. j. 27. Saare v., Saare
kõrtsi juures. 27. Kapu v., Puhmu k. 28. Abja-Paluojas. 28.
Krüüdneri v., Sulaoja kõrtsi j. 28. Kärus. 28., 29. Rakveres
2 p. 28. Masa hobupostij. j., Pihtla v. 29. Koiga v., Liival.
29. Valgas. 29. Torma v., Lullikatku külas. 29. Ahja v., Kärsa
k. 29. Stolbovot., Laura v. 30. Riisipere v., Nissi al. 30. Kärgu
al. 30. Meeri v., Vastse-Nõo mõisas. 30. Kuremaa vallas,
Palamuse k. 30. Haanja v., Haanja as.
mai kuus:
2. Tõrvas. 2. Vändra al. 2. Võhmuta v., Järva-Jaanis.
2. Vaikna v. 2. Petseris. 2. Mõniste vlm. j. 2. Köliesi v.,
Alamustil. 2. Räpina vlm. j. 3. Anija vlm. j. 3. Võisiku v..
Rõikal. 3. Lelle-Hiiekõnnus. 3. Kavastu v., Koosa k. 3. Kaare
pere v., Vikjärve kõrtsi j. 3., 4. Otepää al. 2 p. 3. Oru v.,
Linnamäel. 3. Krabi vlm. j. 3. Uuemõisa v., Tumala as. karjam. 4. Taheva vlm. j. 4. Rõuge kiriku j. 4. Võkma laat.
Mustjala v. 5. Pala v., Kodavere põllum. seltsi pl. 5. Haap
salus. 5. Salla v., Salla külas. 5. Velise v. 5. Saaluse vim. j.
5. Vana-Irboska al. 5. Rootovo vlm. j. 6. Järvakandi vlm. j.
6., 7. Pärnus 2 p. 6. Tapal. 7. Mõisaküla al. 7., 8. Lohusuu
k.’2 p. 7. Peri v., Põlva kiriku juures. 7. Kogula v., Kaubi
laat. 8. Kõnnu v., Valgjõel. 8. Tsooru v., Roosikul. 8. Mere
mäe v., Obinitsa. 9. Kernu v., Haiba poe juures. 9. Häädemeestel. 9. Üue-Antsla vlm. j. 10. Kuivajõe vlm. j. 10. Põltsa
maal. 10. Kuigatsi v., Priipalu alevis. 10. Rõngu v., Rõngu k.
10. Jakobi khlk., Uduveres. 10. Vana-Roosa vlm. j. 10. Veri
ora v., Viluste k. 10. Laura al 11. Vana-Kuuste v., Reola m.
11. Misso vlm. j. 12. Kaarli v., Õisu raudteejaamas. 12. Koon
ga vlm. 12. Kudina v., Maarja-Magdaleena al. 12. Võrus.
12 Sipa v. 12. Antsla al. 12. Leisi riietelaat. 14.- Holstre
vlm. j. 14. Puka al. 14. Kallaste al. 14. Karilatsi v., AlaJaani talus. 15. Soosaare v., Kolga-Jaanis. 15. Petseris. 15.
Kuresaares. 16. Paides.
18. Sangaste kiriku kõrtsi juures.
20. Tõstamaa khlk., Selistes. 20. Misso vlm. j. 20. Irboska
jaama j. 21. Petseris. 21. Vana-Irboska al. 22. Voopsu al.
23. Valgas. 23. Mätjaküla karjam., Pärsama v. 25. Ahja v.,
Läänistel. 25. Väinjärve v., Koerus. 26. Laura al.
Juuni kuus:
1. Rasina v. 1. Petseris. 1. Kärgula v., Sulbi al. 2. Türil.
4. Vana-Irboska al. 5., 6. Viljandis 2 p. 5. Rootovo vim. j.
8. Rapla v., Rapla al. 8. Koiola v., Himmaste külas. 9. Antsla
al. 10. Hageri v., Hageri kiriku j. 10. Nõmküla v., Famsalus.
10. Kärdla al. 11. Obinitsas, Meremäe v. 11. Laura al. 12. Elva
al
12. Paides. 13. Voltveti Keremal. 14. Vastse-Kuuste v.,
Lodvina m. 15. Mustla al. 15. Märjamaa v., 15. Petseris.
16. Tapal. 18. Keila al. 18., 19. Kilingi-Nõmme al. 2 p. 18. Jõ
geva al. 20. Riisipere v., Nissi al. 20. Põltsamaal. 20. Patseküla v., Pikasillal. 20., 21. Mustvee al., 2 p. 20. Võhmuta v.,
Järva-Jaanis. 20. Misso vlm. j. 20. Kaarma-Suure vlm. hoo
vis riietelaat 10 p. 20. Irboska jaama j. 21. Võrus. 25. VanaIrboska al. 25. Laura al. 26., 27. Viljandis 2 p. 26. Laiksaare-Uurissaares. 26. Piirsalu v., Risti al. 26., 27. Rakveres
2 p. 26. Vihula vlm. j. 29. Tahkurannas, end. Võiste kõrtsi j.
Juuli kuus:
1 Valgas. 1. Vana-Kariste vlm. j. 1. Haapsalus. 1. Pet
seris. 3. Paides. 3., 4. Palmse v., Viitna kõrtsi j. 2 p. 4. Fartus. 4. Antsla al. 4. Vana-Irboska al. 7. Petseris. 7. Rootovo
vlm. j. 8. Taagepera vlm. j. 8., 9. Pärnus 2 p. 8._ Obinitsas,
Meremäe v. 10. Tarvastu as. 10. Laura al. 12. Mõisaküla al.
15. Karski-Nuias. 15. Petseris. 18. Tõrvas. 20. Misso vlm. j.
21. Irboska jaama j. 21. Vana-Irboska al. 23. Kuresaares
riietelaat2 n. 24. Võrus. 25. Kapuv., Puhma k. 25. Laura al.
Augusti kuues :
1 Kilingi-Nõmme al. 1. Paides. 1. Petseris. 2. Pärnus
3 n. 3. Elva al. 4. Vana-Irboska al. 5. Rootovo vim. j. 6. Türil.
7. Holstre vlm. j. 8. Meremäe v., Obinitsas. 9. Kaarli vlm. j.
10. Laatre v., Tsirgulinna al. 10. Esnas. 10. Kuresaares.
11 Laura al. 12. Vana-Võidu vlm. j. 15. Tuhalaane vlm.
15. Väinjärve V., Koerus. 15. Petseris. 16. Martna v. 17. Põltsa
maal. 17. Kuigatsi v., Puka al. 20. Valguta v. Valguta asun
duses. 20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. LaiksaareUrissaares. 21., 22. Kallaste as. 2 p. 21. Vana-Irboska al.
22. Pati-Nurmeotsal. 23. Valgas. 24. Tapal. 25. Mustla al.
25. Võrus. 25., 26. Narva-Jõesuus 2 p. 25. Laura al. 26. Mõi
saküla al. 26. Paides. 28. Taevere v., Kaansoos. 28. Petseris.
28 29. Rakveres 2 p. 29. Tõrvas. 30. Antsla al. 31- Helme
as.’ 31. Häädemeestel. 31. Uue-Vändras, Suurejõel.
Septembri kuus:
1. Riisipere v., Nissi al. 1. S.-Kõpu v. 1. Lipa v. 1. Pet
seris 1. Kaarma-Suure m. j., Kaarma-Suure v. 2 Suure-Jaani
al. 3. Karula v., Väheru al. 3. Selistes. 4. Laanemetsa v.,
Koiküla as. 4. Vana-Irboska al. 5., 6. Viljandis 2 p. 5. Sauga
vlm. j. 5. Rootovo vlm. j. 6. Vastsemõisa vlm. j. 6. Meeri v.,
Vastse-Nõo m. 7. Hummuli v., Soe al. 7. Vana-Kariste vlm. j.
7. Võlla-Kihlepas. 7. Nõmküla v., Tamsalus. 8. Pornuse-Leenhofis. 8. Illuka v., Kuremäel. 8. Kihelkonna al. 8. Meremäe
V., Obinitsas. 9. Puiatu as. 10. Olustvere jaama j. 10. Kärstna
as. 10. Kilingi-Nõmmel. 10. Kavilda v., Puhjas. 10. Krabi
vlm j 10. Veriora v., Viluste k. 10. Hellama v., Hellama end.
teemaja j. 10. Laura al. 11. Lelle-Hiiekõnnus. 12. Loodi
kõrtsi j. 12. Laeva v., Laeva end. kõrtsi j. 12. Türil. 12. Maasi
v., Tagavere k. karjam. 13. Soosaare v., Kolga-Jaanis. 13. Val
gas. 13., 14. Iisaku v., Iisaku mõisas 2p. 14. Alliku v., Oisus.
14. Kuresaares. 14. Viitina vlm. j. 15. Kohila vlm. j. 15. Tammistes. 15. Abja-Paluojal. 15. Jõgeva al. 15. Ahja V., Lää
niste k. 15. Saulepi v., Varblas. 15. Petseris. 16. Rõngu V
Rõngu al. 16. Tapal. 17. Uusna mõisas. 17. Uduveres, Jakobi
kihelkonnas. 17., 18. Räpina vlm. j. 2 p. - 18. Alavere vlm. j.
18. Sangaste kiriku j. 18. Kaarepere v., Pikjärve end. kõrtsi j.
19. Kergu al. 19. Mustvee al. 19. Kogula v., Kalliküla karjam.
20. Aidu v.. Paistus. 20. Võisiku v., Rõikal. 20. Jõgeveste vlm.
j 20 Vigala v. 20. Körgula v.. Sulbi al. 20. Misso vlm. j.
21. Taheva vlm. j. 21. Orajõe-Kablis. 21. Vahastus. 21. Rõuge
v., Rõuge kiriku juures. 21. Pärsama v., Võlupe kõrtsi j. 22.
Kastnas, Tõstamaa khlk. 22. Irboska jaama j. 22. Vana-Irboska
al. 23. Järvakandi vlm. j. 23. Sürgavere as. 23. Helme khlk.,
Holdre as, 23. Tartus. 23. Paides. 23. Keina v. 24. Kuigatsi
v.. Priipalu al. 24. Võrus. 24. Kirbla v. 25. Ravila v., Kose al.
25. V.-Suislepa vlm. j. 25. Vana-Võidu v., Oiul. 25. Paatsalu
v., Vatla al. 25. Antsla al. 25. Loora vlm. j. 25. Liigalasma
karjam., Vesiaia väravas, Maasi v. 25. Laura al. 26. Tallin
nas 2 p. 26. Pööraveres, Jakobi k. 26. Puurmanni as. 26.
Alatskivi v. 26. Taebla v. 26. Kunda al. 2 p. 27. Meeksi v,,
Mehikoorma al. 27. Peri v., Põlva kiriku j. 28. Põltsamaal,
v. piires. 28. Tori al. 28. Kuresaares. 29. Varbola v., Kurava
poe j. 29. Kuimetsa vlm. j. 29. Karksi-Nuias. 29. Koonga
vlm. j. 29. Kirepi v., Kirepi kõrtsi j. 29. Vara v. 29. Märja
maa end. kõrtsi juures. 29 Amblas. 29. Haapsalus. 29. Kõr
gesaare v. Luidjal. 29. Roela v., Roela kõrtsi j. 2 p. 30. Haanja
v., Haanja as. 30. Metskülas, Leisi v.
Cktccbri kuus:
1. Kolga v., Liival. 1. Kehtna v., Keava raudteejaama I.
1. Audrus. 1. Krüüdneri v., Maaritsel. 1. Rasina v., kõrtsi j.
1. Vaikna v., Päri mõisa juures. 1. Oru v. Linnamäel. 1. Kärdla
al. 1. Narvas 2 p. 1. Tudulinna vlm. j. 2 p. 1. Petseris.
1. Uuemõisa v., Levala k. 1. Mehamäe väljal, Levala k., Uue
mõisa v. 2 p. 2. Nabalav., Nabala as. 2. Mõisaküla al. 2. Mär
jamaa v. 3. Tõrvas. 3. Vändra al. 3. Kavastu-Koosa k. 3.
Kambja v., Liiva end. kõrtsi j. 3. Masa hobupostijaama j.,
Pihtla v. 3. Vana-Irboska al. 4. Kuivajõe vlm. j. 4. Paldiskis.
4. Kallaste al. 4. Päidla v., Lutiku al. 4. Vana-Kuuste v., Reo
la Valge kõrtsi j. 4. Palmse v., Viitina kõrtsi j. 2 p. 4. Rõuge
v., end. Sänna kõrtsi j. 5. Ollepa raudteejaama j. 5. Lihula
al. 6. Kudina v., Maarja-Magdalena al. 6. Jõhvi al. 2 p.
6. Vana-Laitsna vlm. j. 6. Kaarma-Suure v. Kaarma-Suure
m. j. 6. Rootovo vlm. j. 7. Hageri v., Hageri kiriku j. 7. Vil
jandis 2 p. 7. Pärnus 2 p. 7. Mustjala v., Võhma k. 8. Puka
alevis. 8. Vaimastvere vlm. j. 8. Velise v. 8. Tapal. 8. Koi-'
ola v., Himmaste külas. 8. Mustjala v., Mustjala m. j. 2 p.
8. Meremaa v., Obinitsas. 9. Albu vlm. j. 9. Laura al. 10.
Kõnnu v., Valgjõel. 10. Imavere v., Paial. 10. Valgas. 10. Lohu
suu v., Lohusuu k. 2 p. 20. Hiiu-Suuremõisa v. 10. Sutlepa v.,
Aulepas. 10. Püssi v., Lüganuse kiriku j. 11. Riidaja vlm. j.
11. Torgu vlm. j. 12. Keila al. 12. Tartus. 12. Veltsa v.
12. Vastseliina vlm. j. 12. Leisi al. 3 p. 13. Võrus. 13. Salla
v., Salla k. 13. Kärla v. turuplatsil. 14. V.-Tännasilma vlm. j.
14. Kilingi-Nõmmel. 14. Petseris. 14. Massu v. 14. Skarjatina
vlm. j. 14. Erastvere v., Kanepi al. 15. Rapla v., Rapla al.
15. Kuremaa v., Palamuse k. 15. Rannuvlm.j. 15. Avinurme
vlm. j. 15. Rakveres 3 p. 15. Petseris. 15. Saru vlm. j. 16.
Karula kiriku j. 16. Leebiku vlm. j. 16. Vastse-Kuuste vallas,
Lootvina m. 16. Muhu-Suure vallamagasini aida j. 17. Anija
vlm. j. 17. Otepää al. 2.p. 17. Kolovere v. 2 p. 17. Liigvalla
v., Rakkes. 18. Suure-Jaani al. 18. Roela as. 18. Emmaste
v Metsalauka k. 18. Vao v., V.-Maarja al. 18. Kuresaares.
18 Võõpsu al. 18. Antsla al. 19. Jõelehtme v., Jõelehtme
kiriku j. 19. Tarvastu as. 19. Peipsiäärne v., V.-Kolkja k.
19. Rogosi vlm. j. 19. Põlgaste v., Puskarus. 20. Põltsamaal.
20. Uulus. 20. Saadjärve v., Tabivere al. 20. Väinjärve v.,
Koerus. 20. Misso vlm. j. 20. Vana-Roosa vlm. j. 20. UueAntsla vlm. j. 20. Kõlleste v., end. Tille kõrtsi j. 20. Laim
jala vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. Vihterpalu v., Puunal.
21. Taevere v., Kaansoos. 21. Kastre-Võnnu vlm. j. 21. Haap
salus 21. Saaluse vlm. j. 21. Vana-Irboska al. 22. Kodijarve
vlm j. 22. Kärgula v., Sulbi al. 23. Kloostri v., Kasepere poe
j. 23. Kõo as. 23. Raadi v., Vasula Rojasilla kõrtsi j. 23. Moisekatsi v. 24. Tsirgulinna al., Laatre v. 25. Esna v., Esnas.
25 Sooniste v., 25. Venevere v., Venevere Kaubatarv. üh. poe
juures. 25. Tsooru v., Roosikul. 25. Maasi v., Rannaküla,
Rõmmi t. karjamaal. 25. Laura al. 26. Võrus. 27. Saare v.,
Saare kõrtsi j. 27. Paasvere v., Laekveres 2 p. 28. Taagepere
v. Ala al. 28. Voltveti-Keremal. 28. Puurmanniv., Pikknurme
k.’ 28. Krüüdneri v., Pusu kõrtsi j. 28. Võhmuta v., JärvaJaanis. 28. Misso vlm. j. 28. Loosi v., Lindoras. 29. Torma
v., Lullikatku külas. 29. Ahja v., Kärsa kõrtsi j. 29. Laura v.,
Stolbovo t. 31. Sindi-Lodja kõrtsi j. 31. Mõniste vlm. j.
^fcvembvi buus ;
1. Harku v., Mäe öömaja j. 1. Küti v., Viru-Jakobi al. 2 p.
1. Vaivara v. 1. Petseris. 1. Pärsamaa v., Mätjaküla karja
maal 2. Suurejõel, Uue-Vändras. 2. Pala v., Kodavere Põllum.
Seltsi pl. 2. Laiuse v., Mõra m. 2. Paides. 4. Riisipere v.,
Vissi al. 4. Vana-Irboska al. 5. Kambja v., Suure-Kambja as.
5 Antsla al. 5. Rootovo vlm. j. 6. Kaarepere v., Aruküla õi
geusu kiriku j. 6. Rõuge v., end. Alakõrtsi j. 7. Valgas.
7 Uderna v.. Elva jaama lähedal. 7. Kõlleste v., Krootuse as.
7. Kogulas, Kaubi laat. 8. Palivere v. 8. Meremäe v., Obinit
sas 10. Saue v., Arudevahe öömaja j. 10. Narvas, 2 p. 10.
Jõgeva v., Jõgeva m. 10. Laura al. 11. Viljandis 2 p. 11. Vorus 12. Triigi v, Ardu k. 12. Lähtra v., Vahima k. 12. Kure
saares. 12. Karilatsi v., Alajanni t. 14. Tartus. 14. Karu y.,
Kärus. 15. Põltsamaal. 15. Petseris. 15. uuemõisaiv., Tumala
as. karjamaal. 17. Kernu v., Haba pj. 20. Kiiu v., Kuusalu a..
20. Piirsalu v. 20. Avanduse v., Simunas. 20. Pindi v., Leevil.
20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. Otepääl. 21. Nõmküla v., Tamsalus 2 p. 21. Vana-Irboska al. 23 Mustvee al.
2p 23 Paides. 25. Raasiku vlm. j. 25. Türil. 25. Mäetaguse
v. Ätsalama k. 25. Laura al. 26. Pati-Nurmeotsal. 26. Einmanni v., Tamsalus. 26. Valgjärve v., põllumeeste seltsimaja j.
26 Võõpsu al. 27. Ambla v., Amblas. 27. Kalvi v., Viru-Nigula al. 2 p. 28. Keila al. 28. Voltveti-Hallikukivil. 29. Vorus.
29. Rootovo vlm. j. 30. Vigala v.
Detsembri kuus:
1. Abja-Paluojal. Lelle-Hiiekõnnus esmaspäeval pärast 2.
Kristuse tulem, püha. 1. Petseris. 2. Juuru v., Juuru al.
2. Saare postijaama j. 3. Valqas. 3. Tapal. 3. Iisaku v., Alajõel. 3. Räpina vlm. j. 4. Rakveres 2 p. 4. Vana-Irboska al.
5. Rootovo vlm. j. 6. Vihula vlm. j. 7. Kallaste al. 2 p. 8. Vil
jandis 2 p. 8. Meremäe v., Obinitsas. 9. Albu v., Hravete k.
10. Rae v., Jüri kiriku j. 10. Kilingi-Nõmmel 2 p. 10. Mõisa
küla al. 10. Ahja v., Lääniste k. 10. Sadala k. 10. Laura al.
11. Põltsamaal. 12. Kloostri v.. Kasepere poe j. 12. Vändra al.
12. Pritsu al. 2 p. 12. Võhmuta v., Järva-Jaanis. 12. Martna
v., Martna kiriku j. 13. Pati-Nurmeotsal. 13. Tartus. 14. Peip
siäärne v.. Nina külas. 14. Vasknarvas. 14. Väinjärve v., Koe
rus. 14. Antsla al. 15. Kohila vlm. j. 15. Jõgeva al. 15. Võ
rus. 15. Kärdla al. 15. Petseris. 16. Pärnus 2 p. 16. Türil.
17. Rapla v.. Rapla al. 17. Moisekatsi v., end. Kauksi kõrtsi j.
18. Pööraveres, Jakobi khlk. 18. Krüüdneri v.. Sulaoja kõrtsi j.
18. Paides. 18. Soonistu v. 19. Mustvee al. 2 p. 19. Lehtse v.
Lehtses. 19. Jõhvi al. 2 p. 19. Elva al. 20. Tõrvas. 20. Haap
salus. 20. Märjamaa v. 20. Võõpsu al. 20. Misso vlm. j.
20. Irboska- jaama j. 21. Kuresaares. 22. Mustvee al. 22. Va
na-Irboska al. 28. Valgas. 28. Kavastu v., Varnja k. 29. Laura al.
Jätsin südame.
Sa, minu sünnikoht, taluke Veski,
Taat memme marjasem majake,
Sind minu hingest ei võtta saa keski —
Sulle ma jätsin oma südame.
Lustilik lapsepõlv, Pedjajõe sära,
Nurm ja niit ja mu karjatee,
Teid ei unusta iial ma ära —
Teile ma jätsin oma südame.
Ja Sina, neiuke, ilusam, kenam,
Kes sa mul kuldasid elutee,
Sind ei näe ma iialgi enam —
Sulle ma jätsin oma südame.
Aga mu isamaa, kallis ja kuldne,
Kõikidest armsam sa minule,
Ehk küll olen ju vana ja muldne —
Sulle ma jätan oma südame.
Ed. L. Wöhrmann.
iili
NValjad. ^
Hea abinõu.
„Homme esitab mulle üks mu võlausaldajatest
veksli maksmiseks. Võin ma, armas Karl, sinu abi
peale loota ?"
„Muidugi, armas Friedrich, kahekesi ei ole su
gugi raske teda välja visata."
Nüüdis-ajal.
Ats: „Hirmsasti kriuksuvad su saapad, vana
inimeste arvamise järele olevat nad veel alles maksmata."
Jüri: „Tühi lori kõik! Mispärast ei kriuksu
siis minu palit, minu kübar, minu ülikond?"
Tabas märki.
„Oskad, sa poiss, rattaga sõita ?“
„Ei!“
„Noh, valva natuke siis mu jalgratta järele, kuni
tagasi tulen!"
Kindel koht.
Härra (kes tahab korterit üürida): „On see
korter ka küllalt kindel varaste eest, sest mul on palju
väärtasju ?"
Perenaine: „Täitsa kindel, sest kusagil pole
kindlamat kohta; minu mees on politsei valve all."
Tark.
„Või nii, sina tunned seda meest, kes sinu palitu
varastas. Miks ei anna sa teda üles ?"
„Ma ootan, kuni ta on lasknud ta ilusasti ära
parandada."
Sissekukkumine.
Mees: „Kui söök 15 minuti jooksul valmis ei
ole, lähen ma restoraani."
Naine: „Sul on ainult vaja 5 minutit oodata,
riietun end kohe ja tulen ühes."
Vabandas.
„Kuis äri läheb ?"
„Räbalasti, sest isegi need ei osta, kes iialgi
ei maksa."
Eksam koolis.
„Kui nüüd inspektor kooli tuleb," seletab õpe
taja, „ärge midagi unustage vastamisel juure lisada:
,härra inspektor’."
Härra inspektor tuleb: „Missuguse sõnadega
pani Jumal maole needimise peale?"
„Kõhu peal pead sa roomama ja mulda sööma,
härra inspektor."
Kauplemine.
„Kas laenad mulle tuhat marka, kui ma sulle
pandiks annan oma kella."
„Noh, tuhat marka võin sulle anda, su ausa näo
peale, ilma kellata."
„Ja kellaga, kui palju laenad?"
Õngitseja vabandus.
«Õngitsemine on siin kõvasti keelatud, sa poisu!"
„Ma ei õngitse ju, ujutan ainult oina vihmaussi."
Üllatus.
Ema: „Ats tõuse üles, koolimaja põleb!"
Ats: „Kas kooliõpetaja ka juba ära põles?"
Uudishimuline.
Kaebalune taskuvaras: „Ma palun, härra
kohtunik, minu asja viie päeva võrra edasi lükata.
Minu kaitsja on haige."
Kohtunik: „Teid tabati ju siis, kui teil käsi
võõras taskus oli. Mis võiks kaitsja teie vabandami
seks’ öelda ?“
Kaebalune: «Vaadake, härra kohtunik, selle
pääle olen mina ka uudishimuline."
Oskab ennast kaitsta.
„Miks sõidate ilma kummideta vankriga?"
„Arst soovitas mulle rohkem liikumist,"
Elagu vabadus.
(Purjus üliõpilane öösel koju tulles, näeb voori
meest, kes sõitjat ootab ja hüüab): «Voorimees, kas
vaba olete ?“
Voorimees (rõõmsalt): „Vaba, mu härra!"
Üliõpilane (lällutades) : „Elagu siis vabadus!"
Popsipojad.
Siin metsatukk ja põllurada,
Sääl laigukeng heinamaad
Ja nurmenukal majakene,
Kus põpsipõjad kaswawad.
Caat hall. Käib töödel küürus seljal,
Eit ammu ju on põdurik.
Must ruun, see astub hülpind sammul,
Ja põld on kehw ning kidurik.
Las’ kaswawad need noored tammed!
pea sirguwad ka suureks nad.
Mis sest, et torm ja elumarud
Õn purustajad, armutad!
Kui aga kutsub kuldne kodu,
Siis popsipojad julgeste
Kui lõwid säädawad end ritta —
Sa wärise, siis waenlane!...
Siin metsatukk ja põllurada,
Sääl laigukene heinamaad
Ja nurmenukal majakene,
Kus popsipojad kaswawad.
€d. £. Wöhrmann.
Ilusani valik Mas
Mlikonne-»
Palitu-,
Mantli- ja
Kleidi-
Vidrik Särg
Suurem tsementsaaduste tööstus ja laskeriistade eriäri
Tartus, Dromenadi tän. 2. Telef. 78.
======= SOOVITAB: =========—
Tsementsaaduste tööstusest:
Laskeriistade ärist:
Katuse-, õõnesseina, korstna-, müüri- ja
Jahi-, spordi- ja õhupüsse, revolvreid,
parkettkive, kaevu-, kanalisatsiooni-, silla-,
brovninguid, püssirohtu, laskemoona,
ja põllutorusid-, looma jootmise auto
jahitarbeid, süütenööri, lõhkeainet kän
maat nõusid, veetõrsi, trepiastmeid, aia
dude ja kivide lõhkumiseks, tulemasi
poste, matuseplatsi ilustusi jne.
naid, tasku- ja habemenuge jne.
Tööstuse osakond TÕRVAS, Pikk tän. 17,
A./S. Kapsi & Ko osk. ,LÕHKEVÕIME“
omas majas.
esitus. Mitmete suuremate Belgia ja His
Näitustelt kõrgemad auhinnad!
paania vabrikute ainuesitaja.
Müüle suurel jez väiksel arvul!
Tööstus saadab maale ja teistesse linnadesse valmistama
katuse-, ehituskive, torusid ja kõiki teisi soovitavaid saadusi.
Moe- ja pudukauplus
J.
Kuhhi
Kaubahoov %
Barklci vastu
Vanem Eesti äri Tartus, asut. 1902 a.
Soovitab alati suures valikus odavate
hindadega:
Poolvillast ja villast trikoo-pesu, koetud
villased kampsoneid, kindaid, sokke,
hästi vastupidavaid. Kraed riidest ja
kummist, maniskad, manshettid, lipsid,
traksid, eht kookus-nööbid, shallid, vil
lased ja siidist jne. jne.
Naisterahvastele:
Ilusad koetud jakid, villased kindad,
uued mustrid, villast lõnga, igasugu kin
daid (ka Eesti mustritega), pitsi, besatsi,
siidipaelu, D. M. C. käsitöö niiti, vihmavarjusid, kleidishnallisid jne. jne.
Suures valikus alati — hästi kõvad vil
lased, poolvillased ja siidifloor-sukad.
Lastele kampsonid, sukad, kindad,
mütsid ja shallid.
Austusega
J. Kuhhi,
KCaubahoov nr. 4.
K. Möller‘i
3
Talurahva jeu ehitusmaterj. kaupl. 3
:
Tartus, Võpu tän. nr. 53, Tapamaja juures
Kõnetr. nr. 8-55.
Kasulikum ja odavam osfukohf Tarfus.
Tsementi, lupja,
Schamottkive,
Klinkri ja telliskive,
Sikatuuri matte ja roogu,
Katuse pappi, mitme hinnalist,
Kivi- ja männi tõrva,
Naela, kõik sordid,
Ukse-hingi, lukke ja käeraudu,
Akna-hingi, riive ja haake,
Aknaklaasi,
Rauda, kõiki sorti,
Värnitsat ja värvimulda,
Pliida raudu, praeahjusid.
Siibreid, kriiskasid ja ahjuklappe,
Ahju- pliida- ja teisi uksesid,
Vankri telgi ja pusse,
Atru, äkkeid,
Superfosvaati 18—200/0,
Kalisoola 400/0,
Tsiilisalpeetrid,
Kondijahu,
Sepasüsa, soola,
Heeringaid, kilu, silku,
Vankrimääret,
Masina- ja tsilindriõli.
Seebikivi ja kampvoli,
Nahka, nööri jne. jne.
Vaata M. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
Tartus,
Ka... M. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
Tartus,
Kaubahoov nr 3
1929
Uueks aastaks!
Olgu aasta rikas, waene —
Mürisegu merilaine,
^autumatelt seisab Wallas,
Sest ta põhi kindel kallas!
Puhku elumere tuuled,
Hinges olgu rõõmsad luuled,
Sest et seda teab Wallas:
Kunsti-luulet kaitseb Pallas.
Waikseks jääwad merilained
Kui me oleme kõik kained,
Kindlat sihti peame silmas,
Õigust hindame siin ilmas!
Lähme elumere teele
Koos ka lainetawa weele —
Nõnda usub, loodab Wallas:
Eesti on mu kindel kallas!
Onne uue aasta teedel
Lahkeil elumere woodel:
Oot'ku meid kord õitsew kallas —
Seda soowib soojalt Wallas!
M. Wallas
M. Wr
rn-ekavplvse
Gartus, ^au6a^00tv nr. 3
Kalender
1929 a.
O.-ü. „Trükk ja Kirjastus" Tartus, Aleksandri tän. 14.
Aastaafad.
Kewade algab 21. märtsil.
Suwi algab 22. juunil.
Sügis algab 23. septembril.
Talw algab 22. detsembril.
Marsutrrsed 1929 a
1929 aastal on kaks päikese warjutust. 1) Täielik
Päikese warjutus on 9. mail. Näha Lõuna-Aasias.
2) Ringkujuline päikese warjutus on 1. nowembril..
Näha Kesk-Aasias.
Kuu warjutust ei ole.
Mhad ja puhkepäemad.
1) Uusaasta (1. jaanuaril), 2) Kolmekuninga päem
(6. jaanuaril), 3) Jseseiswuse püha (24. weebruaril),
4) Palwepäew (20. weebruaril), 5) Suur Reede (29. märt
sil), 6) Ülestõusmise pühad (31. märtsil, 1. ja 2. aprillil),
7) 1. mai püha, 8) Taewaminemise püha (9. mail), 9)
Nelipühad (19., ja 20. ja 21. mail), 10) Jaanipäew
(24. juunil), 11) Jõulupühad (25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurel laupäewal (30. märtsil), 2) Nelipüha laupäewal (18. mail),
3) Jõulu laupäewal (24. detsembril), 4) Wanal aastal
(31. detsembril).
Sel aastal on 365 pärna.
Austatud riidekauba tarvitajad!
meie päevi nõudmised ei piirdu enam igapäevase
hädalise faroidusega, nagu seda ennem aastakümnete
eest nägime, kui igal alal kitsalt ja väikselt läbi aeti,
nõnda ka narustades end kodukaetud riietega ehk ostes
poest või rändkauplejailt kõige odaoamaid ja hädatarnilikumaid riideid enesele kehakateks. Ja leidus isegi neid,
kes nabriku- ehk poeriiet sugugi ei kannud, naid oma koet
pluusides, seelikudes, jakkides, palitudes ja kuubedes neel
küllalt ülendauas meeleolus kõndisid. Alles viimase aasta
saja lõpupoolel astusime haritud ilmale — £ääne-€uroopale ligimale ja sestsaadik hakkasid meil Tartuski riidekauplused suuremal viisil tekkima. Viimased aastaküm
ned läinud aastasajast ja selle aastasaja algusest on meie
riideärid hiigla sammul edasi jõudnud, just selle tõttu, et
meie haridus £ääne-Euroopale liginenud.
Teadagi siis, et meie aeg ikka enam ja enam nõud
likumaks ja kultuurilikumaks läheb ning seda Ka riide
kauba suhtes. Hüüdseaja riidekaupluselt nõutakse palju ja
kõikide püüd on sellele nõudele vastu tulla.
Et minu äri ajakõrgusel seisab, seda näitab sõprade
ja ostjate poolehoid 30 aastat ärialal töötades ja 16 a.
iseseisvat äri juhtides on mul võimalik olnud rahua soove
tundma õppida, vastu tulla, nõnda et iga riidekauba ostja
rõõmsa ja rahuldatu südamega minu ärist kodu võib
minna, leides seda mis ajakohane, moodne, ilus ja odao.
minu soov on ka tulevikus ikka ajaga ühes minna,
äris kõige paremat ja moodsamat kaupa pidades, müües
seda võistlemata hindadega.
Väsimata püüde, töö ja hoolega on mul korda läinud
rahoa usaldust võita ja ma usun, et see poolehoid mis
mulle seni ajani osaks saanud, ka tulevikus jääb ja ka
uusi ostjaid juurde tuleb, tundes, et m. Wallas’e äri on
see koht, kus igaüks, olgu ta haritud klassist, käsitöö
line, maalt ehk linnast, seda siit leiab mis temale kohane,
maitserikas, odau ja hea on.
Uue aasta puhul teruitan kõiki vanu ja uusi sõpru
ning soovin head uut aastat ja õnne tuleviku teedel rännates.
Kõige suurema austusega
W. Wailas, Kaubahoov Ne 3.
1 kuu.
Uus kai.
1
2
3
4
5
Jaanuar — Nitärikuu.
31 päewa.
Mälestuse- ja
tähtpäewad.
20
21
22
23
24
25
26
Teisip. Uusaasta
19
Aasta jälle möödunud
Kolmap
C 20 Uus on pääle alganud.
Ueljap.
21
Külmad tuuled puhuwad,
Reede
22
Laup.
23 Raagus oksad kohawad.
Ajaratas wäga kiir,
Pühap. Kolmek. p. 24 Lühike wist tema tiir.
Esmasp.
25
Ei saa aru sugugi,
Teisip.
26
Kolmap.
2 7 Et uus aasta jällegi.
Heljap. Paamli p.
28 Wana palit, warnas, näe,
Reede
G 2 9 Ei ta meelgi nässu jäe.
Laup.
30 Juba nutu aastat ta
Pühap.
31 Teeninud mind hoolega.
Esmasp.
1 Riide Wallas'e mant tõin,
Teisip.
2 Parema ma temalt sain.
Kolmap.
3 Ei ta karda kulumist,
Heljap. Tõnise P •
4
Aastat seitse käinud wist.
Reede
B 5
Laup.
6 Auga seegi talwe käib,
Nõnda mulle see küll näib.
Pühap.
7 Ja kui wähe mahti saan,
Esmasp.
8
Wallas^e mant uue toon.
Teisip.
9
Kolmap.
10
Heljap.
11
Reede
Paamli ümb. 12
Laup.
[® 13
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Heljap.
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
14 1 ■ tõuseb päike
15
„
16 21. „
17 1. läheb looja
18 21- ,,
„
Weebruaril kõledal,
Küünla kuul sel külmemal,
Tähtis taewa telgi all
Sõidab noorpaar sahinal.
Hobu aga norskab ees...
Sõitjad sooja teki sees.
Pulma rong fääl wõitu aab,
Kes küll teistest ette saab.
Lumi aina tuiskab meel,
Hobust katsu hoida teel,
Muidu kraami kummuli
Lennata wõid wiimati.
Noorpaar aga kõige ees
Naeratades ütleb mees:
„Waata kallis kuidas meil
Kasukas on päris leil;
Riide Wallase käest me
Mäletad ju ostsime!"
„Aga armas Kusta kae,
Pehme ka mu kaska krae;
Soojad nahad meel siin all
Wallas müüs — neid palju
tal."
Pühap.
Esmasp.
G
Teisip. Taliharja p.
Kolmap.
Heljap.
Reede
Laup.
17
18
19
20
21
22
23
Pühap.
Esmasp.
T
Teisip.
Kolmap.
Reljap. Keroade alg.
Reede
Laup.
24 Pühap.
3
Pehmed tuuled puhuwad,
16 Lumehanged sulamad,
17
Ilus päike paistab ju,
18 Sest et käes on paastukuu.
19 „ Mamma," ütles Mannike,
20
21 „Ara ole pahane,
22 Leeri pean minema,
23 Sinna parata ei saa."
24 „Muret teed ob tütreke;
25 Kust saan kleidi sinule?
2 6 Läinud aasta oli Halw...
27 Lase mööduda see talw!"
28 „Sellest ära muretse,
1
Kulla kallis emake.
2
3 Kui on leeris käidud mul,
Saan ehk kaelast ära sul.
4 Mehele ma mast ehk saan,
5
Omal ise kodu loon "
6
7 „Ja mis kleidist ütled sa,
8 Sellest saame üle ka:
9 Wallas seda juba teab,
10 Mida leeris kandma peab."
Palmip. p [@ 11
25 Esmasp. Paastu-Hl. p.
26 Teisip.
27 Kolmap.
28 Heljap. Suur Neljap.
Suur Reede
29 Reede
30 Laup.
31 Pühap.
31 päewa.
1. Olest, p.
12
13
14
kell 7,10
15 1. tõuseb päike „ 6,42
11.
16 21.
„ 6,14
17 1. läheb looja „ 5,44
11.
Pühap. Künni p.
Esmasp.
Teisip.
D
Kolmap.
Heljap. Tuule risti n.
Reede
Laup.
21
22
23
24
25
26
27
Pühap.
Esmasp
Teisip. Jüri päero.
Kolmap
Heljap.
Reede
Laup.
3
4
5
6
28 Pühap.
29 €smasp.
30 Teisip.
•
30 päewa.
k.
Aprill — Jürikuu
W.
4 kuu.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
S
17
„Täna kallis kaasake,
„Jlm on päewa paistene,
"Lähme õige waatame,
„Mis me enam ootame,
„Kust ou saada riideid häid,
„Odawaid ja ilusaid.
Abikaasad linna siis,
Mootorwagun kiirelt wiis.
Nr. 3 sääl kaubahoow,
Sinna oli naise soow.
„Ei," kuid ütles mees sääl
tal,
Kurguhäälel salajal:
,.Wallasfele täna me
Küll ei lähe külasse?"
Naine sääl siis kurwaks lõi
Pea nutukrambid sai.
„Rahustu nüüd kallike,
„Magus musutrullike,
„See on ainult nali ju,
„Käes on meil Aprilli kuu."
Uksest sisse nõnda siis,
Astsiwad kui kord ja wiis.
„Tere Wallas," ütlesid,
„Näita meil nüüd kaupasid!"
1. tõuseb päike kell 5,42 min.
11.
„
» „ 5,44 „
21.
„
"4,47,,
1. läheb looja
,, 6,55 „
11
21.
"
Uhkelt kõnnib tänaroal,
Juuni õhtul sumedal.
Nooblilt riietatud mees,
Naiste pere taga, ees.
„Aga kena", ütleb üks,
„Kõik on noobel, kuub ja
püks.
„Sellega wõiks juba ma
Kas mnt wähe flirtida!"
„Maata toda härrat sääl
Promenadi nurga pääl. —
Kas ei näe ta tore mis,
Maitsekates riietes?
Riide omale on ta
Walinud nii toreda.
Tõesti ilusam too mees
Terme Tartu linna sees."
Nõnda naised ütlesid,
Omawahel rääkisid,
Igatsedes sarnast meest,
Endal iga hinna eest.
Wallase käest riide tõi,
Nõnba noobliks ennast lõi,
Nii et daamid kenamad
Talle kaela langemad!
10
11
12
13
14 1. tõuseb
11.
„
15 21.
„
16 1. läheb
11.
17 21.
„
„
päike kell 3,16
„
„ 3,09
„
„ 3,06
looja
„ 9,06
,,
„ 9,19
„
„ 9,26
min.
„
„
„
„
„
7 kuu.
Uus kal.
1
2
3
4
5
6
Juuli — Heinakuu
Mälestuse- ja
tähtpäewad.
5
18
Esmasp.
Teisip. fieina m. p. 2. 19
5 20
Kolmap.
Or 21
neljap.
P
22
Reede
23
Laup.
24
25
26
27
28
29
30
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. 7 wenna p.
neljap.
Reede
C
Laup.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Reljap. Mareta p.
Reede
Laup.
Küll on kuum see juuli kuu,
Heinalistel kuiwab suu,
Läheks kas wõi suplema
Aga loogud wõtmata;
Mannit-Annit naerawad,
Poisse pilgul piinawad,
Kenamates pluusides
Edwistawad poiste ees!
Aadu süda sees kui keeb,
Juuli palaw tuska teeb:
Tahaks wähe jahutust,
Neiu nalja, lohutust.
Aga Anni ütles tal:
Hoia ennast kaugenial!
Kui mul siidi shalli tood,
Alles siis on teised lood.
Aadu armust janune
Mõtles asja järele —
Wallas'e poolt shalli tõi,
Anni süda armus lõi.
Warsti siis nad mõlemad
Wallas'e pool seisiwad:
Ilus pulmalugu käes
Onn neil õitses õrnas wäes.
1. tõuseb päike kell 3,12 min.
» 3,25 „
3,42 „
looja kell 9,23 mm.
Jõudnud juba lõikuskuu,
19 Ütleb sulle küljeluu:
2 0 „Uudse saak on warsti käe,
21 Sammud linna poole fäe."
Meie Antsukene ka
2 2 Kooli peab minema,
23 Aga riideid tarwis tal
Kristuse sel.p. 24 Sügisilmal jahemal."
25 „Seda küll!" nüüd ütleb
26
mees,
27 Kellel laiskus konte sees.
28 „Riideid küla poestki saab
Kes neid linna ostma laeb"
29
„Aga mot kus laiskworst mul!
D 30 Luuda oleks waja sul!
31
Silmapilk end riidesse
1
Sääda õige rutuste!.
2 Ainult Wallas'e käest sa
Rukki-Pn. p.
3
Riide leiad parima!"
4 Ütles mees siis: „Tunnen
Käes on meil ju Mihkli
kuu;
Kollaseks lööb kasepuu,
Linnud parme kogumad,
Lõunemaale rändawad.
Wiljad koos on warsti ka,
Kauem ei wõi oodata,
Wihnm jälle tulla wõib,
Mihklikuul see ruttu käib.
Kui ju wiljad kogutud,
Kartulid ka wõetud,
Läheb Karla Manniga
Pulmaehteid otsima.
„Tead mis," tal räägib
Mann
Mesihäälel magusal.
Wallas müüb meil paremaid
Pruudi ehted toredaid.
Sääl on siidid ilusad,
Kleidiriided kenamad,
Toodud kaugelt Prantsus
maalt,
Hinnad wäga odawad.
Warsti kaubad ostetud,
Kõik ju kokku räägitud:
Mihkliks pulmad tulema^
Õnnelikud mõlemad!
8
9
10
11
12
13
14
Pühap. Ussi m. p.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
D
Heljap.
Reede
Risti ülend. p.
Laup.
Pühap.
9
Esmasp. Sügise algus. 10
11
Teisip.
Kolmap.
12
Heljap.
C 13
Reede
14 1. tõuseb päike teK 5,13 min.
,, 5,35
Laup.
15 1
29 Pühap. Lõikuse p.
30 Esmasp. [mihkle p.
16
17
21„
„
„ 5,56
1. läheb looja kell 7,16
11.
„
„
,, 6,48
21.
„
„
„ 6,16
„
min.
„
„
Uus tal.
Mälestuse- ja
tähtpäewad.
31 päewa.
k.
Oktoober — Wiinaku«,
W.
10 kuu.
I
Käes on jahe Wiinakuu
Waikinud on linnu suu
1 Teisip.
maarja kaits- 18 Kartulid ju wõetud,
2 Kolmap.
[mise p. 19 Piirituseks aetud.
3 Heljap.
G 20
Mõni mees ka kõrtsi wahet
4 Reede
21
5 Laup.
22 Tallamas on alati,
Ei ta näe sest palju pahet,
6 Pühap.
23 Wilistab weel koguni.
7 €smasp.
24
Wiimaks otsas on tal raha
8 Teisip.
25 Tasku tühi täiesti,
9 Kolmap.
26 Mis
kõik pummeldanud
10 Heljap.
J 27
maha,
11 Reede
28 Kuni wiimse sendini.
Pühap. Surnute p.
Esmasp. Kadri p.
Teisip.
Kolmap.
Heljap.
Reede
Laup.
Hndrese p.
21 Kadunud on sügis sume.
2 2 Seda sorti ilmadega,
2 3 Lörtsiste ja külmadega,
24 Keegi wälja minna taha,
25
26 Wõtab kõigil tuju maha.
B 27 Mardi päewa õhtul aga,
Siis kui ilm on külm ja
28
waga,
2 9 Minnaks tutwaid külastama,
30
31 Ennast, teisi lõbustama.
1 Soojas kambris aga muidu,
2 Naiste pere ketrab wõidu;
3 Peretütar kangast kujub,
Suga aga tõuseb wajub,
4
5 Soomest toodud kanga lõime
6 Wallas'e mant saada wõite
7 Ära pea aru pikka
3 Odawam on hind siin ikka;
9 Ostad sa siin naelaga,
C 10 Ehk ka terwe pakiga!
11
12
13
14
15
16
17
1. tõuseb päike ke ll
11.
21.
II
1. läheb looja
11.
21.
7,30 min.
7,53
8,16
4,27
4,04
3,44 ff
12 kuu.
Uus kal.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
Detsember — Jõulukuu.
Mälestuse- ja
tähtpäewad.
31 päewa.
K
Jõulud warsti kätte jõudPühap.
wad,
18
S
Esmasp.
19 Pereisalt muret nõudwad,
Teisip.
20 Igaüks ju jõulupühi,
Kolmap.
21 Eks ta walmistama rühi.
Heljap.
22 Pereemal hoolt ka kanda,
Reede
Nigula p.
23 Mida laua pääle panda,
Laup.
24 Tuad kambrid puhastada,
Worstid, saiad malmistada.
Pühap. Higula-Hlaar- 25 Lapsed, teenijad kõik lootwad,
Esmasp.
[ja p. D 26 Jõuluõhtul kinki ootwad.
Teisip.
2 7 Pereema lausub nõnda:
Kolmap.
28 „Wallaselt saab kinki mõnda,
Heljap.
29 Kõik ta riidekaubad hääd,
Reede
30 Isa, säält sa ostma pead.
£aup.
1 Sääl on kingiks küll mus
liini,
Pühap.
2 Batisti ja Kristaliini,
Esmasp.
G 3 Lahmad noored tantsu palli
Teisip.
4 Wallaselt saab siidi shalli—
Kolmap.
5 Juba ammu ootab Leidi —
Heljap.
6 Millal tood tal siidikleidi.
Reede
7 Kõik ta riided toredamad
Laup.
Tooma p.
8 Hinnad teistest madalamad.
Isa, muud kui ruttu rühi,
Pühap. Taime algus. 9 Wallas loob meil rõõmsaid
Esmasp.
C 10
pühi!"
Teisip.
11
Kolmap. 1. Jõulu p. 12
Heljap. 2. Jõulu p.
13
Reede
3. Jõulu p. 14
Laup.
1 5 1 - tõuseb päike kell 8,37 min.
29 Pühap. Süüta laste p. 16
30 Esmasp.
S 17
31 Teisip. Wana aasta. 18
21. ,,
„
1. läheb looja
„ 8,53 ,,
,, 9,02 „
„ 3,30 „
Laadad.
Kuulaatu peetakse: Laura alewis iga kuu 10. ja 25. päewal; Irboska jaama j. iga kuu 20. päewal; Roolowa wallam.
j. iga kuu 5. päewal; Wana-Jrboska alewis iga kuu 4. ja 21.
päewal; Wärskas iga kuu 10. päewal; Obinitsas iga kuu 8. päe
wal; Petseris iga kuu 1. ja 15. päewal.
Jaanuar. 2. Petseris. — 7. Wõrus; Haimre w., Orgital.
— 8. Tartus. — 9. Kapu w., Pikaweres. — 10. Suure-Jaanis.
— 12. Antslas; Koerus. 14. Põitsamal. —15. Soosaare wallas;
Jõgewal; Paaswere w., Laekweres; Prüsma w., Wõlupel. — 17.
Koloweres. — 20. Kuresaares; Misso wallam. j. —■ 22. Türil;
Jmawere w. Päia kõrtsi j. — 28. Walgas; Haapsalus; Nasina
w., kõrtsi j. — 24. Paides; Jõelehtme kiriku j. — 25. Wõõpsus.
— 28. Torma w., Lullikatku külas; Keilas. — 30. Nissis.
Weebruar. 1. Pärnus; Massu w., Kömsil; Roela w.,
endise kõrtsi j. — 2. Kallastes; Kilingi-Nõmmes; Hallistes; Rap
las. — 3. Jõgewal; Kebastes; Maast w., Liigasmal. — Wõrus.
— 5. Tõrwas; Alliku w., Oisus. — 6. Narwas; Oru w., Linna
mäel. — g• Elwas. — 9. Saarel. — 10.Rakmeres; Antslas;
Räpinas; Raasikul; Keinas; Ellamaal. — li Põltsamaal. —12.
Tapal. — 14. Tamsalus. — 15. Paldiskis; Lähtrus. — 16.
Wiljandis 8 p. — 17. Tartus; Audrus; Kernu w. 19. Paides.
— 20. Kuresaares; Misso wallam. j.; Rawila w., Kose külas;
Warbola w. — 21. Walgas; Muhu, Suure wallam. j. — 22.
Mustmees. — 25. Wõrus 8 p.; Lihulas. — 26. Wõõpsus. — 28.
Wiljandis; Nina k.; Maasi w., Tagawerel.
Märts. 1. Jõgewal; Kehtna w., Keawal; Ristil; Kärdlas.
— 2. Nabala asund. — 3. Jõhwis. — 4. Wõhmas; Peningi w.
— 5. Kirblas; Salla w.; Leisi tv., Metsakülas. — 6. Petseris.
— 7. Otepääs. — 8. Antslas; Jsakul; Uuemõisa tv., Tumelas.
— 9. Põltsamal; Haperi kiriku j.; Emmastes; Wiru-Jaagupis.
— 10. Haapsalus; Pilistweres; Puhjas; Laewas; Uue-Wändra
Suurejõel; Paatsalu w., Watlal. — 12. Wõrus; Triigi w., Audru
külas; Weneweres; Hellamal; Amblas. — 14. Puurmani mõisas;
Jmawere w., Käsukonnas; Waimastweres; Kodijärwe m.; Mõisa
külas; Mustjala wallam. j — 15. Raplas; Jluski w., Kuremäel.
— 16. Rannu wallam. j.; Maasi tv., Rannakülas. — 18 Sadalas;
Kallastes; Sangaste kirikuk. j.; Tõstamaa Kastnas; Keilas;
Wiru-Nigula kiriku j.; Järwa-Jaanis. — 20. Türil; Kuresaares;
Awinurme wallam. j.; Pindi tv., Leewil, Missol; Jüri kiriku j.;
Märjamaal. — 21. Wäike-Ulilas. — 22. Albul. — 23. Walgas;
Kawastu w., Warnja k.; Walgjärwe w.; Wasknarwa w.; Leisi
alewis — 24. Laiuse w. Mõra m.; Paaswere w., Laekweres.
— 25. Saadjärwe w., Moldi m. — 26. Rutikwere asund.; Krüüdneri tv., Wana-Pranglis; Kärgula w., Sulbil; Wihterpalu w.,
16
Puunal; Wehastus. — 28. Paides _ Walguta m.; Kloostri w.,
Kasepere p. j.; Kaarma-Suurel. —31. Mustmees.
Aprill. 1. Juurus. — 2. Antslas; Põlgaste w., Puskarus;
Iisaku w., Alajõel. — 5. Peipsiäärses w, Wäike-Kolkja k.; Harku
w. — 6. Taeblas. -- 8. Kastre-Wõnnu w.; Pärsama w., Roopaku
asund.; Tamsalus. — 9. Elwas; Petseris. — 10. Põltsamal;
Wõlla Kihlepas; Saue w. Arudewahel; Ellamaal. — 11. Pati
Nurme otsal. — 12 Tartus; Wiljandis; Wõrus; Kolowere w.
Jõgewal; Pikaweres. — 13. Wäike°Maarjas; Kärla w.; Torgu
wallam. j. — 14. Wastse-Kuustes; Hummuli Soel. — 15. Saru
wallam. j.; Kitu w., Kuusalus; Kihelkonnas. — 16. WoltwetiKeremal Paliweres. — 17. Tapal; Karulas. — 18. Mustlas;
Kiwi-Wigalas; Kogul w., Rohukülas; Koerus. — 19. Rogost m.;
Kilingi°Nõmmes; Palmse w., Wiitnas; Lüganuse kiriku j. — 20.
Kuresaares; Aleweres; Lihulas. — 23. Wõrus; Raadil; OrajõeKablis; Sauga wallam. j.; Keilas; Kuimetsa wallam. j.; Petseris.
— 24. Wastseliina wallam. j.; Amblas; Esnas. — 25. Narwas;
Kabalas; Erastwere w., Kanepi alewikus; Peri w.; Koonga
wallam. j.; Märjamaal; Warblas. — 26. Suure-Jaanis; Päidla
w., Lutiku!; Jõgewal; Laatre Tsirgulinnas; Kohilas. — 27.
Saare w. kõrtsi j.; Moisekatsil. — 28. Rakweres; Krüüdneri w.,
Sulaojal; Abja-Paluojas; Pihtla w.; Kärus. — 29. Malgas;
Torma w.. Lullikatku k.; Ahja w., Kärsa k.; Kolga w., Liiwal.
— 30. Meeri w. Wastse-Nõos; Kurema w., Palamusel; Haanja
w., asund.; Kärgul; Nissi alewis.
Mai. 2. Pärnus; Roelas; Tõrwas, Mõnistes; Kõllestes;
Räpinas; Wändras; Waikna w., Päri m. j. — 3. Karvastu w.,
Koosa k.; Kaareperes; Otepääl; Krabil; Lelle-Hilekõnnus; Anijas;
Oru w, Linnamäel; Uuemõisa w., Tumelas. 4. Tahewas. — 5.
Haapsalus; Palal; Saalusel; Põlwa kiriku j.; Welise w.; Salla
w. — 6. Tapal; Järwakandis. — 7. Lohusoos; Mõisakülas. —
8. Tsooru-Roosikul, Kõnnu w.; Walgejõel. — 9. Uue-Antslas. —
10. Põltsamaal; Rõngus; Kuigatsi-Priipalul; Wana-Roosal; Uduweres. — 11. Wana-Kuuste Reolas; Missol. — 12. Wõrus;
Õisus; Kudinas; Antslas; Sipa wallas. — 14. Holstres; Karilatsis. — 15. Kuresaares; Leisil 7 p. — 16. Paides. — 20. Missol;
Selis-Tõstkmaa k. — 22. Wõõpsus. — 23. Walgas; Pärsamaa
w., Mätjal. — 24. Koerus; Petseris. tz^W MM .
Juuni. 1. Krüüdneris; Rasina w.; Kärgula w., Sulbil.
— 2. Türil. — 5. Wiljandis. — 8. Raplas. — 9. Antslas. — 10.
Haageri kiriku j. — 12. Elwas; Paides. — 13. Woltweti Keremal.
— 1'4 Wastse-Kuustes. — 15. Märjamaa w. — 16. Tapal. —
18. Kilingi-Nõmmes; Keilas. — 20. Põltsamaal; Mustmees;
Pikasillal; Missol; Nissi alewik.; Kaarma-Suure wallam. j.;
Järwa-Jaanis. — 21. Wõrus. — 26. Wiljandis; Rakweres;
Laiksaare-Urisaaress Piirsalu-Ristil; Wihula wallam. j. Tamsalus.
— 29. Tuhkurannas.
17
Mis on suur siin ilma sees,
Eks ju lapsepõlwest tea:
Ainult ise oled mees!
Ise oma õnnesepaks
Elus pead jääma sa;
Oma alust peal õnne
Kuumalt wälja taguma!
Tahad ilmast õnne leida,
Korralikult riieta:
Riietusest sinu wäärtust
Ilm saab wälja lugema.
Lill mis õrnasti ei õitse,
Ei fee paista eemale
Korratumalt riietatud
Neiu ei saa mehele.
Seda kindlat elutõde
Wallas sulle õpetab —
Õnne sulle, wend ja õde
Soojast hingest soowitab.
JN. Wallas
21
Kui suured kooki küpsetawad.
Keiserinna Josephine tahtis kord oma abikaasa
Napoleon I-sele näidata, et ta ka ise kooki küpsetada
oskab. Selleks seadis ta enese tuppa raudse „kolmjala" ja walmistas taigna. Seal astus suur wägedejuhataja ning ilmawõitja tuppa, waatas esiteks naer
des abikaasa toimingut pealt ja tuli lõpuks otsusele,
et see sugugi koogiküpsetuse kunsti ei oska.
„Jätke,
madame", ütles ta, asjata waew, ma tatsun ise!"
Et tainas walmis, siis läks pannile asetamine ilma
suurema waewata ka ilmawõitja käes korda.
Aga
siis tuli kriitiline silmapilk — koogi ümberpööramine
teisele küljele. Keiser katsus, kuid kook tõrkus õhku
tõusmast ja teist külge pööramast ja mitme õnnetu
katse järele lendas kook wiimati koldesse tuha sisse.
Nüüd naeris keiserinna abikaasat, et koogiküpsetamine
ka tema asi ei ole ja et see nähtawasti rohkem osawust nõuab, kui wägede juhtimine ja riigiwalitsemine.
Napoleon tegi pahase näo, aga ei wastanud midagi,
sest asitõendus, pool toores tuhane kook, lamas tuhas.
Suur mees lahkus warsti ja ka keiserinna jättis koogiküpsetamife pooleli, sest ümberpöörmine wõis temagi
õrnades kätes weel kergemini äparduda kui abikaasa
raudsetes kätes.
Kuidas aga koogiküpsetamise kunsti mitte tead
mine saatuslikuks wõib saada, sellest jutustab Prant
suse ajalugu. Aastal 1793 põgenes õpetlane Condorcet
22
rewolutsiooni eest Pariisist wiletsates riietes ja tuli
maal ühte wõõrastemaija öömajale kus ta enesele tua
üüris ja midagi süüa palus tuua. Perenaine tuli
arwamisele, et kehwas riides wõõras mitte palju
maksa ei jõua ja küsis wõõralt, kas wast munakooki
ei soowiks ja kui palju mune ta sinna peale tarwitada wõiks, sest munade hulgast oleues koogi hind.
Õpetlane, kes elus kunagi weel nii wäikeste asjadega
tegu ei olnud teinud, wastas mõtlematult: „üks
tosin!"
Seal kohkus perenaine, sest terme tosin
mune oli suur hulk, peale selle weel jahu, wõi,
suhkur ja muu lisandusega, mis kaunikese summa wälja
tegi.
Sarnast uudist tõttas perenaine kohe oma
mehele kuulutama, kes mõistis, et wõõras mitte see
ei ole, kelleks ta end teeb, sest see isu näitas liiga
kõrget kraadi. Wõõrastemaja peremees hakkas wõõraft
usutlema ja põikküsimustel tuli awalikuks, et mees
mässajate eest põgenemisel.
Peremees kui „õige
wabariiklane," kunagi, teatas wõõraft wõimudele,
kes siis õnnetu õpetlase kinni wõtsid ja juba järgmisel
päewal surma mõistsid, milleks küll õnnetu sõna
„terwe tosin" süüdi oli, kook ühe ehk kahe munaga ei
oleks perenaist ega peremeest kahtlema pannud.
23
Ära!
Ära teisele tee paha,
Ära raiska, pilla raha,
Ära teistest jää sa maha
Rippendama kõige taha?
Ära sula nagu waha,
Ära salli, et su naha
Kooriks mõni mees kes paha,
Riisuks labida ja saha.
Wallas iialgi ei taha,
Et sa raiskaks oma raha,
Iga senti on sul waja,
Korras hoida oma maja.
Ära joo ja ära pilla
Nii et ilm on täitsa lilla:
Hoia kroonid sendid, kokku,
Ega raha jookse pakku.
Kui on riidekraami waja,
Kaubahaowis kaubamaja
Nr. 3 — siin odaw riie —
Wallasel on ausam püüe!
Tõru-Tõnis.
24
Kõik nad püüdwad . . .
Kõik nad püüdwad kõrgeid kohti,
Tahtwad saada ministriks,
Teised õpiwad mis hirmus,
Et saaks aga doktoriks.
Kes ei püüa sel ei ole
Osa elu hiilgusest,
Sel ei ole autot, maja —
Muud kui püks ja kuub ja west.
Ja kui need tal korralikud —
Hõissa! siis wõib elada,
Saad weel süüa — wilistades
Eluteed wõid rännata.
Kes end korralikult tahab
Riietuda eluteel,
Selle elu pole paha:
Arm ja lootus õitseb weel.
Wallas tunneb elutarkust,
Temalt järel pärige!
Ostate ta ärist riided —
Rõõmus on te elutee.
25
Naljad.
WStad kõik wastn.
(Wäike Hermann on oma õe toolilt maha tõuganud)
„Aga mamma", karjub see wihaselt, „Hermann on ju
päris kaswatamata poiss ... Sa wõtad ka kõik wastu
mis sulle kurg toob!"
Ei ole!
Prl. Bertha: „Ma ütlen sulle, see leitnant Mägi
olr üks piltilus mees!" — Prl. Linda: „Kas ta siis
enam ei ole ilus" — Prl. Bertha: „Ma palun sind,
— ta on ju juba kolm nädalat kihlatud!"
Tun-elikkus.
.Teie olete kõige mu nelja tütrega kõige silmapaistwamal kombel kurameerinud. Abielluge ka nüüd mõnega
nendest!"
„Aga ma palun teid, see oleks ju taewasse karjuw
ülekohus teiste kolme wastu!"
IKKa üks fa samane
Mees: „ . . . Seitse päewa oleme juba abielus;
kuus korda oli meil juba beessteak lõuneks, ja siin näib
Me sama olewat. Kust see tuleb armas laps?"
Naine: „OH Jumal, ma ei tea isegi; ma tegin
kõtt, et midagi muud lauale tuua, aga jälle tuli mul
beessteak wälja!"
Härra: „Armas preili, waadake minu kui kerjaja
Pääle, ja kinkige oma süda mulle!"
Prl.: „ Kahetsen wäga, mul on juba üks maja
kerjus!"
26
Ema: „Aga tüdruk, kuidas te omale sarnast juurewilja olete lasknud kaela määrida ..." —
Wäikene Netti: „Ja, kartulid on ka natukene
wäiksed!"
Ema: „Sa ole päris mait ja mine tuppa.!"
Wäikene Netti: „Aga, mamma, ma pean sind ju
aitama, et rutem malmis saaksid.!"
Kohtunik: „Tõstke oma parem käsi wandeks üles!"
Tunnistaja: (wanapiiga) „Kes wõiks teile, aulik
härra kohtunik, küll midagi ära ütelda!"
Doo tvöost.
Wanapiiga: „ . . . Sinu wanemad ei taha siis,
et sa kallimale mehele lähed? Troosti ennast — üks nii
sugune ilus poiss, kui see, leiab kergesti jälle mõne teise!"
Uus lastetüdruk.
Ema: „Liina, ole hää laps ja anna enne kui sa
moodi lähed, preili Annale üks musu!" — Liina: „So!
et ta ka mulle ühe kõrwakiilu annaks, nagu eile õhtu
papale!"
Moesed srhweiriofed
Üks noor abielupaar olid parajaste
Schmeizis: „AH, need waefed schweizlased
noor naine, kes natuke aega enne abiellumist
tuli armsasti oma mehele, kui nad mehele
saa nad ühtki pulmareisi teha!"
pulmareisil
küll," ütleb
pangsioonist
lähemad, ei
Wanapiiga kohtus.
Kohtunik: „Kui mana te olete?" — Tunnistaja:
„Seda lasen ma armsal kohtunikul wälja armata!"
Pääsetee
„Ma olen kõik raamatud oma tulemase raamatu
kogust läbi lugenud, ja nüüd tunnen ma juba igawust!"
„Aga armas sõber, siis ma waataks omale sinu
asemel teise tulemase!"
27
Ital valik Ms
Ülikonna-,
Palitu-,
Mantli- ja
KleidiSuur valik pesu riideid, rootsiriiet, kretongi, parchi, flanellparchi, voodri riideid, puplini, .
sephiri, akna kardinaid, põranda
riideid, tekkisid, suuri- ja pearättikuid.
z z z z z z
II. Mart riittaapte.
Kaubahoovis
=
Ms
3,
Tartus.
Odavad hinnad.
=
Jällemüüjateie odavam ostukoht
28
TGGGGGGTGG
Kes ennast odavasti
ja hästi riietada soo
vibg see ostku kõik omad
riidekaubad
n. Vallast
riidekauplusest
Kaubahoov Ns 3,
sest sääi on otsekohene
ühendus paremate väljamaa
ja kodumaa vabrikutega selle
pärast ka hinnad odavad ja
valik ilus.
11111lii 111 i I tli liis 111 k
S9@@@@@@@@i®
29
V----- ————S^B tete.—»———
s Eioleoöivimat oslötita
ilusamat valikut,
kui
M.Wallas’e
ja
riitlekauplus Kaubahoovis Z 3, Tartus.
^Telefon 539.1
1
■
Suures valikus: Ülikonna-, palitu-,
mantli-, kostömi-, bluusi-, kleidi- ja
pesuriided.
1
Kes ei tea veel,
see tulgu naatama ja ta leiab, et kõige
odavamalt saab osta igasugust riidekaupa ilusas oalikus
I
mailase
rliiukauplusust Kaubahoov Jf° 3,Tartus,
vastu Barklai platsi.
|
Müük suurel ja väiksel arvul.
Jaan Klarmann & Ka
Tartus,
Suurturg £ 20. Tel. 1-50. Tarto Panga majas.
Paberossid ja labak
Suhkur
Jahu — väljamaa ja kodumaa
Riis, manna
Heeringad, kilud,
Sprotid ja muud konservid
Tee, kakao, kohvi
Kompvekid, sohokolad ja
Muud kolonial kaubad.
Veinid, liköörid ja napsid
kõigist kodumaa vabrikutest.
Müük suurel ja väiksel arvul.
Tellimiste täitmine kiire ja täpne.
Hinnad mõõdukad !
Hinnad mõõdukad!
31
MV 616
saapakauplus
Tartus, Kaubahoov N2 5.
Asutatud 1913 a.
Meeste, | haamaiJ 5a liinHi
Naiste
Laste
| OUUPUIU JU Illliyi
ja ^m n 9 KIIH1I
Tenniskingi, halle ja valgeid,
Sandaale,
Toakingi,
Võimlemiskingi,
Kalosse
I sorti parematest vabrikutest.
Peale selle saavad tellimised ruttu ja korralikult
täidetud. — Hinnad mõõdukad.
Austusega
Ludwig Oja.
32
Soovitan suures väljavalikos
kraesid, manschette, kaelaside
meid, triiksärke, kaelassalle, kõik
sugu kindaid, trakse, siidi- ja siidifloor-sukke ja sokke, meester. ja
naester. pesu ; puuvillast ja villast
eht prof. Dr. Jägeri trikoo-pesu,
villaseid koetud jakke, villaseid
laste kostüüme, kõiksugu pitse.
Vihmavarje,
villast longa
käsitööde ja kudumise jaoks.
Prantsuse käsitfifiiiiti D. H. C.
Hinnad väga mõõdukad.
Müük suurel ja väiksel arvul.
WWW.
Küüni tän. 5.
Telefon 7-43.
fWWWWWW
nnnnnnnn
Parem
nltoönlia osluhoht
rudekauplus
Kaubahoovis
Asut. 1913 a.
3.
Telef. 593.
Hinnad odavad
Valik ilus
Jällemüüjatele
odav sisseostukoht.
VaataPärnu töörahwa kalender-käsiraamat 1930
Hind 1O s...Pärnu töörahwa kalender-käsiraamat 1930
Hind 1O senti.
Pärnu töörahwa
Hale*-Mani
1930.
8.-II. 9. SUMMI õlleoalFih
Pärnus, Suur Jõe iän 10—12, Telef, 146.
Paremad õlled:
Pllsen, Märtsi, Müncheni.
Saku õlleladu,
A, Le Coq’i Porter.
Paremais limonaadid; jõtiwiKas, Apfeb
perle, SectsSepare, SldrunisDrause jne.
A. Jansen’i trükk, Pärnus.
III. Pilslami
mehaaniline onntniisius
Pärnus, w. Sepa tän. S. Tefef. 550.
I
Walmistab stiilseid, elegantseid ja igasugu liht
said mööbleid, koolipinke, pankade ja kontorite
sisseseadeid, uksi, aknaid j. n. e. Töö tehakse
mitu aastat seisnud puust. Hinnad mõõdukad.
ISM lKlÄMIÄ
^WWWIIWWlll
Ainuke
rätsep
Pärnus,
kes oma töötoas hästi wäljatöötatud WaflDiS-
ülikondi, palituid, suwemantleid, ük
sikuid pükse jne. odawasti müüb on
M
W. Tomson,
end. Peterburi keiserliku magasini (wana corpuse) tööline.
Ülejõel, ÄlliKa tän. nr- 1,
Kõik, kes head tööd tahavad,
toovad oma kangad ja villad
W UIMI
riidevärvimise
ja
villakeframise
vabrikusse
Pärnus, JSnesselja fan. 7. Telel. 245.
Kaltsudest villa valmistamine ja
keemiline riiete puhastus.
Hea töö poolest on vabrik kaua
tuntud.
Võistlemata hea töö, aga hind ei
ole kallim.
Eksituste ärahoidmiseks palun
aadressi tähele panna!
Jänesselja. tän, 7 Pärnus,
I Dnlöersaal piide.- ualmispllete- la moe äri
j J. Croldberg & Poe^
Z
Pärnus, Rüütli iän. nr. Äi.
Telefon ÄÄ2.
Soovitab omast rikkalikust ladust kõiksugu meesterahva ja naisterahva
3
W
j valmisriideid.
Karusnahad,
|
riide ja moe kaubad, kõige suu
rem valik Pärnus siidiridest.
H
W
Hinnad võistlemata odavad. Ametnikkudele ja riigiteenijatele müük järelmaksuga ilma diskonto protsentideta.
Kolonial, Delikatess ja Puuvilja kauplus
S. MATSINA
Pärnus, Viimsi tän. nr. 9.
B=-------- ...
''■”==-----
Telef. 532.
-----
=m
Daamide ja härrade juukselõikur
|
A. LOHU AGO
Pärnus, Jänesselja tän. 6-a ja Riia tän. 87.
Parukate väljaüürimine.
1—----- —
Näojumestamine.
Kõiksugu juuksetööd.
B)ig|fSifaHBna=='T-."7rT-------- -------------
2
=fB
SIÄ VIÄ iäidjiaiGi
cv .
od
- cv t /cd
?6
M
il
I1CFF^ f f £1 fi kuulsamatest Inglis, Saksa, Rootsi
ja Daani vabrikutest, kahekord
sete muhvidega, dopelt raamiga, kolmekordsete
pöidadega jne. Jalgratta osad.
kÕhvedrdj"aEle“ed g^AM MOkONld.
r
Kõige uuem tehnika, ilma kahinata, lööb üle
kõik teised oma headusega. Uusi plaate
tuleb iga kahe nädala järgi.
M
aU°
Muusikariistad
W
Raadioaparaadid,
V
W
W
W
I»
™
dohined, gitarrid, viiulid, balalaikad jne.
6j
osad parematest Inglis ja Rootsi vabrikutest
Õmblusmasinad : Stoeve ja teised. Koore*
lahutajad. EleKtrilambid ja ma
terjal.
Kirjufusmaterjal, paberi*
Kaup Ja Kantseleitarbed.
Kauba headuse ja hindade odavuse poolest on minu
äri ammu tuntud. Soodsad ostutingimised. Jällemüüjatele kõrged % %.
■M
U
Austusega
M
Pärnus, Rüütli tän. 14.
3
»
H. Kosenkraniuse
I)
toiduainete
ärid.
Peakauplus: Pühavaimu tän. 15, telef. 478.
:
Afrikauplus:
Riia tän. nr. 52,
telef. 207.
Alati saadaval liha — igat sorti,
vorstid, piimasaadused jne.
B
.„■........... •...........
4
II
Pärmi täöraliwa
Kalender-Käsiraamat
1930.
Esimene aastakäik.
Aegade seletused: 3 = esimene weerand.
T = wiimane weerand.
® = täiskuu.
G — noorkuu.
Aastaajad: Kewad algab 21. märtsil. Suwi algab 22. juunil.
Sügis — 23. septembril. Talw — 22. detsembril.
1930 aastal on 365 päewa.
Pühad ja puhkepäewad:
Täielikud pühad* mil tööd ei tehta: 1) Uus aasta [1. jaan.];
2) Kolmekuninga päew [6. jaan.]; 3) Iseseiswuse päew [24. weebr.];
4) Palwe päew [12. märtsil]; 5) Suur Reede [18. aprillil]; 6) Kewade
pühad [20., 21. ja 22. aprillil]; 7) Esimese mai püha; 8) Taeva
minemise püha [20. mail]; 9) Suwiste pühad [8., 9. ja 10. juunil];
10) Jaanipäew [24. juunil]; 11) Jõulupühad [25. 26. ja 27. dets.].
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurelaupäewal; 2) Suwistepühi laupäewal; 3) Jõululaupäewal;
4) Wana aastal
[31. detsembril].
Warjutused: 1930 aastal on kaks päikese- ja kaks kuuwarjutust. Neist on nähtaw meil ainult osaline kuuwarjutus
7. oktoobril. Kuna aga kuu warjutatud osa on ainult 0,03 tema
näiwast läbimõõdus!, pole warjutus palja silmaga märgataw.
Warjutuse algus kell 8,40 min. õhtul, lõpp kell 9,27 min. õhtul.
5
^SEILERI^
mooiorifelia.se
PMlEUHOOlOrid
on paremaks jõumasinaks
kalurile, põllumehele ja kõigile teistele.
Äärmiselt väike kütteaine tarvitus, kerge käimalaske
kõrgepinge magneto tõttu, mis varustatud käimalaske
hõlbustajaga. Lihtne ümberkäimine, vastupidav ots
tarbekohane konstruktsioon.
Liikumine parimatel
kuullaagritel. Nende omaduste tõttu on Seileri moo
torid ametlikkudel proovitöödel riiklises katsekojas
W27 ja 1928 a. Kõige paremaKs tunnista
tud kodumaa ja väljamaa mootorite hulgas. I au
hinnaga kroonitud 1928 a. sügisel üleriiklisel
põllumajanduse näitusel.
Müüvad ja esitavad:
Selleri mootoritehas Pärnus, Rääma tän.
Eesti Tarvitajate Keskiihisus, Tallinnas
ja kõik tarvitajate- ja majandusühisused üle maa.
Tabel-kalender.
Jaanuar
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Kõik, kes head tööd tahawad, toowad omad linad ja takud
ketramiseks Esimese Pärnu lina- ja takuketramise wahrikllle Chr. Fröhlingi saeweski juures. Telef. 237. Asut. 1909 a.
Müüakse lina- ja taku lõnga. Soowijatele wahetatakse linade ja
takkude wastu ka kohe lõnga.
8
Z
Inglis iralmisniete äri
l
|
omanik
|
j Ä, MaizKin
|
|
।
1
I
|
I
Z
Pärnus, Rüütli tän. nr. 36.
Ž
Soovitan suures valikus
I
Daamidele: igasugu mantleid, palituid jne. |
Härradele: palituid, joppesid, mantleid, üli- 8
konde ja pükse. Alati viimased moeuudised, g
Hinnad võistlemata odavad. Palun vaatama il
tulla, ostmine ei ole sunduslik.
8
Austusega Ä. Mafzkin.
5
Suur üllatus linna-Maaral*!
Hiljuti Pärnus avatud riide, koe
tud kaupade ja karusnahkade äri
on kaubavaliku poolest kõige suurem ja hindadelt
kõige odavam. Mustrid kõige uuemate moodide
järgi. Alaline Kauba juurdevool ga
ranteerib meie ärile ikka ja alati suure poolehoiu.
Palume vaatama tulla ja tutvuneda kaupadega.
Kõik, kes head tööd tahawad, toowad omad linad ja takud
ketramiseks Esimese Pärnu lina- ja takuketramise waürikUle Chr. Fröhlingi saeweski juures. Telef. 237. Asut. 1909 a~
Müüakse lina- ja takulõnga. Soowijatele wahetatakse linade ja
takkude wastu ka kohe lõnga.
10
:k
:000:
:ee
:b
Mehaanika töökoda
Pärnus, Jänesselja. tän. 2.
|
Parandan hästi ja odavasti rehepeksu masinaid, 5
mootorist, jalgrattaid ja teen igasugu raua
treimise töid.
Austusega
Ring,
:b:
loll. Happe MMM
Pärnus» Rüütli tän. 41.
Alati moodsad ja tugevad jalanõud odavate hindadega.
i. WUN
Pärnus, Rüütli tän. 41.
Daamide ja härrade osakond.
Kestvad elektri lokid. Juukste, kulmude ja ripsmete värvi
mine. Vee lained. Maniküür. Pediküür. Kodu- ja väl
jamaa lõhnaõlid. Kosmeetika ja tualett-tarbed.
0-
00:
E00EE
H. LUNTEBI
saapapealmiste tööstus,
s
Pärnus, Riia tän. nr. 37-a.
Telefon 471
0
Alati saadaval kõiksugu saapapealmisi, chroom veesaapa
sääri ja voorsusid. Hinnad väljaspool võistlust. Jällemüüjatele % %.
Tellimisi täidetakse kiirelt ja korralikult.
0
Wene rewoluts. algus 1917
Palvepäev. Taliharjapäew
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Pühapäew
Esmaspäew
Päike tõuseb
Läheb looja:
Odavam
J k. 6 h.
Wene sots.-dem. erak. asut. 1898
®k.9õ. Karl Marx t 1883
Pariisi kommuuna 1871.
Henrik Ibsen * 1828.
Kewade algus.
£ k. 5 h.
Paastumaarja päew.
M. Gorki * 1868.
® k. 8 h.
Isaack Newton f 1727.
1. k. 7.10 m.; 15. k. 6.31 m.
1. k. 6.42 m., 15. k. 6.15 m.
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
r -o$ ŠsM
§
ü
Q. ._ Q.
. 2 1
Ä
JD__ O--
£
oi v?
k—
3 :O S
M 2 l
bJOH «
Z8LZZH
. , KT,
--
cd
cfl -*
j 5a 'cž St
— Ä c
E
M W~
t" , a >5
wj :P
< K s
2
G
0
rt tn 5
c: "gj cx?
M .
bJ3
0
”
ö a
OJ
bJ
-Z
-oS+j
bZj
«-D 3
mi
em
stl
9
10
11
Laupäew
ja
oo!
ele.
! w.
1 k-
Uus kalender.
1
2
3
4
5
6
7
8
31 päewa.
M
3 kuu.
C3
>
>
O
>
>
jalgrataste, laskeriistade, grammofonide ja õmblusmasinate
pa.rand.us- ja emmailleerimis tööKoda,
Töö kiire ja asjatundlik, Vei3H«lCl JEERIK,
Jänesselja tän. nr. 17.
Telefon 494.
12
Laadaplatsi vastas.
PleKitööstus 3. SalKind
Pärnus, Riia tän. 19. Telef. 436.
valmistab spetsiaal masinatega: torusid, renne, plekkahje
(ka voldituid), ahjutorusid jne. Piimatööstustele piimavanne,
nõusid jne. Tööstus varustatud parema ajakohase sissesea
dega. Alati saadaval suures valikus plekkahje, torusid,
renne, pöördeid (pressitud), shiibreid j. n. e. j. n. e. j. n. e.
E
a
5
-s
s
y
s
a
Moe® ja. Kübaraäri
J. Kiivet
Pärnus, Riia tän. nr. 37.
fl5
y
<6
•Ö
fi
s
y
Ä
id
S
Soovitan oma kauplusest suures ja rikkalikus
valikus kõiksugu Kübaraid ja muud moes
Kaupa. HarusnahKadest suur välja
valik. Võtan tellimisi vastu kõiksugu naha«
tööde peale. Rikkalik väljavalik naisterahva
pesust. Tellimisi naisterahva pesu
peale võetakse vastu ja täidetakse kiiresti.
Töö odav ja korralik.
s
F
p
a
g
B*
a
p
a
p"
y
s
a
s
W
p
s
y
Soovitan: Jalgrattaid ja nende jagusid suurimas väljava
likus, auto OSaSidg kuulsaid Inglis Hoffmanni Kuulilaagreid, grammofoone, noote jne. Oma mehaanika töökojad,
kus asjatundlikult täielise vastutusega töö headuse eest
tehakse kõiksugu jalgratta, mootorratta jne. paranduse ja
emailleerimise töid kõige soodsamate hindadega.
Ä. PRIVOI
Jänesselja tän. 6.
Riia tän. 28, telef. 293.
Majanduse Ühisuse kõrval.
13
4. kuu.
AgsriSI — Jürikuu.
——- -------- - ---- ------------------ - -------.------ -——
w.
Uus kelender.
k.
30 päewa.
—
19
W JZV
i 20
Emile Zola * 1840.
21
22
23
'
6 Pühapäew ’ J k. 1 p. Liiwimaa talup.
orjusest wabast. 1819.
7 i Esmaspäew
8 Teisipäew
9 Kesknädal
10 Neljapäew
Fr. Las salle * 1825.
11 Reede
12 Laupäew
13 Pühapäew
Gk. 8 h. Palmipuude püha
Esmaspäew
14
15 Teisipäew
Anatole France * 1844.
16 Kesknädal
Suur Neljapäev.
W Neljapäew
Suur Reede.
18 Reede
19 Laupäew
24
25
26
27
28
29
30
1. Kewade püha.
2. Kewade p. <1 k. 6 h.
3. Kewade püha.
Jüripäew. Asutawa kogu
kokkuastum. 1919.
Markusepäew.
Tuuleristipäew.
1 i Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
4 Reede
5 Laupäew
l\
f
£
Päike tõuseb: 1. k. 5.42 m., 15. k. 1.03 m.
Läheb looja: 1. k. 6.53 m., 15. k. 7.22 m.
Täielikum jalgrataste ja nende osade eriäri Pärnus.
Müügil ainult tuntud I klassi jalgrattad: Mars, Bramton, Humbler, Iuno, Gpecial,
Sport, Phönir, Bauer, Rohal, Möwe jt. Paremad järelmaksu tingimused. Kõige
suurem ivalik jalgratta osadest Pärnus tuntud odawate hindadega.
Vennad J EERIK, Jänesselja tän. 17. Telef. 494. Laadaplatsi vastas.
14
Jalgrataste tööstus ja kauplus Pärnus,
ÜEGPitlllll 1 Janesse*ia tän. nr. 19, (Apteegi vastas).
Gš
b
Alati saadaval suures valikus Daani, Belgiat ja Inglise
paremate vabrikute jalgrattaid.Müük võimaldatud järel
maksu peale. — 6 kuud ilma protsentideta. Asjatundlik
ja hea. töö jalgrataste paranduste alal.
.
_____
Pärnu Tööliste
__
Ühingu
mehaaniline puutööstus
Päraks, Siia tän. nr. 37,
valmistab tellimiste järele maitsekalt kõiksugu
ehitus- ja möölitöid,
vastu tulles tellijaile soodsatel tingimistel.
Päike tõuseb : 1. k. 4.20 m., 15. k. 3.47 m.
Läheb looja: 1. k. 8.01 m., 15. k. 8.32 m.
Tõsiasi on, et kõige peremini ostate jalgrattaid ja nende osasid
grammofone, laskeriistu, laskemoona, jahitarbeid, õmblusmasinaid,
elektri-tarbeid, bensiini ja õlisid ainult Vennad JEERIK’ult
Pärnus, Jänesselja tän. 17.
Laadaplatsi vastas.
Telefon 494.
16
Kõige soodsam ostukoht Pärnus, Jänes selja 1. 19.
J. Neemann’i kaupluses.
]
Sealt leiate suures valikus igasugu jalgratta tarbeid, muu
sikariistu — igat sorti ja keelpillide keeli. Inglis His Master’s Voice grammofonid ja kõige uuemad plaadid alati
saadaval vabriku hindadega. Sjome pussnoad. Revolvrid
- -. / _
- ■ "."-i--zz=a
f *3 n •
□UUVIlaih
jalgrattaid ja nende jagusid suurimas
väljavalikus, auto osasid, kuulsaid
Inglis Hoffmanni kuulilaagreid, grammofoone, noote jne.
Oma mehaanika töökojad, kus asjatundlikult täielise vastu
tusega töö headuse eest tehakse kõiksugu jalgratta, moo
torratta jne. paranduse ja emailleerimise töid kõige sood
samate hindadega. A pRIVOI) Riia tän 28,.. telef. 293.
Jänesselja t, 6, Majanduse Ühis. kõrval.
17
j
)j
Juuni — Jaanikuu.
W.
k.
9
10
11
12
13
14
15
75 16
C 17
75
75
c
Z
:5
Jaanipäew.
G k. 4 p.
7 magajapäew.
Peetripäew.
Päike tõuseb : 1. k. 3.17 m., 15. k. 3.oõ m.
Läheb looja: 1. k. 9.04 m., 15. k. 9.21 m.
Suures valikus ja paljuis värves s i i d i t r i k o o r i i e t, floorja siidisukke, kõiksuguseid pitse
ja muid pudu- ja moe kaupe leiate
7K
*
T.AANE
moe ja pudukauplusest, Pärnus, Rüütli 20.
18
E0
j. Neemann’i kauplus
Pärnus, Jänesselja iän. 19.
I soovitab ajakohaste hindadega elektri VdigUStUSO SlSSSLLLÄE tarbeid, kõige paremate vabrikute ^aMZZL, nagu
„Osram“ ja „Phiiipps“, tSSkUlLMVE ja nende patareisid.
Väga kohane ostukoht oma ette tarvitajatele kui ka elektri
montööridele.
U
Kas teil kõigil on teada?
Et kõige suurem ja täielikum
säärsaapa tööstus ja kauplus
on Pärnus
A. Kaljaspoolik.
Iga paar on eelmise aasta hinnast 2 kuni 3 krooni odavam.
Peale selle on veel kõiki sorti jalanõusid. Naiskingi ja saapaid,
Jllp/ 3 K
meeskingi ja saapaid, igas värvis.
Ka on veel uusima moe järele
toorest kummist taldadega kingi
d
ja saapaid odavama hinnaga müü
gil. Siis on veel moest välja läinud kingi ja saapaid poole
hinnaga müügil. Tulge ja proovige ja teie saate täiesti
veenduma meie töö ilus ja vastupanus.
Pärnus, Riia tan. 69.
.. —
A. Kallaspoolik.
.... .......
J. Friedemannl
pudu- |a riideäri
Pärnus, Riia iän. nr. 71.
Telefon 440.
Soovitab rikkalikus valikus igasugu kleidi ja ülikonnariideid.
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Päike tõuseb
Läheb looja:
Heinamaarja päew.
3 k. 6 h.
7 wenna p.
31 päewa.
t18
— 19
Z 20
U 21
22
23
24
25
26
® k. 10 õ. 127
\2S
| 29
Karuse ehk Mareti p.
30
Bastille wallut. Pariisis
1
1789 2
3
4
5
L k. 1 h.
6
Eeliapäev.
i 7
8
Maarja Magdaleena p.
9
i 10
H
G k. 11 ö. Jakobi päew. 12
13
14
Ilmasõja algus 1914.
15
Olewipäew.
16
। 17
Jean Jaures tapm. 1914.
18
aj
cj
73
T5 £
~
CJ " (/)
=3 S ’§ eö o2
u E
Z
3 *2
O 4°
dj
z>
C
P
Z3
Z)
y
%
2
Z
fl
H
&
—>
ce
H1 vt
?.’O*
(/)
cu
.s.
1. k. 3.11 m.; 15. k. 3.29 m.
1. k. 9.23 m., 15. k. 9.09 m.
TuuKsetööstus
E. Tambur,
PÄRNUS, MALMI TÄN. NR. 9.
- — Maniküür.
1 —— Habemeajamine. — 20
Lükkimine. =====
V
J. NEEMANN1 jalgrataste töökoda
J
W
W
|gg
M
Ui
WM
W
WW
DW
W
M
Pärnus, Jänesselja t. 10, on täiendatud kõige uuema
tehnika nõuete kohaselt. Raamide emailleerimine õhupritsiga ja kuiwatus elektri kuumendusahjus. Torude
kokkujootmine keemiliste õlidega (mitte boraxi^a, mis
metalli apraks ja pudevaks teeb). Tööde headuse eest
täielik vastutus, hinnad võimalikult vastutulelikud. Palun ainult hea töö tarvitajaid minu poole pöörata (kes
odavat otsib, see leiab seda ainult töö vusserdajate
ja õpipoiste juurest). Minu 25-e aastane praktika ainult jalgrataste alal lubab loota, et kõikide paremad
soovid täita võin. Austusega, endine Leutner & Co.
mehaaniker J. NEEM ANN.
W
|||
jg|
iieeiiiiiiiiiiiiiiiiiiffliiii
W
W
gg
W
W
M
M
W
M
F. E. MAH R’i
trossi ja köietööstus
Asut. 1834 a. Pärnus, Ussi ja Posti tän. nurgal, tel et. 297.
Kauplus Vee tän. 9, telef. 270. Kaupluses alati saadaval
kõiksugused võrgud, masinarihmad, kanepi-, manila-, sisalja puuvillanöörid, tõrvatakk, niidid, tamsad jne.
Väljanäitusel töösaadused kroonitud auhindadega.
Austusega
F. E. MA HR.
-------------
........................ . 7-- :-■■■■=
SUVE
|
ja
.-..-^7=F==^
TALVE
mütsidest
j suur väljavalik. Hinnad võistlemata odavad. Palun vaatama
tulla. Ostmine ei ole sunduslik. Austusega
J. BUBjPärnus, Riia tän. nr. 67.
21
W.
k.
Uus kalender.
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
.S,õ
H. 2 p. 1.
Päike tõuseb: 1. k. 4.03 m.; 15. k. 4.33 m.
Läbeb looja: 1. k. 8.36 m.; 15. k. 8.02 m.
o. >2
V-
Z
« > c
E*
P « re
*
** =o -o
1
19
20
j
21
|
22
|
Fr. Engels f 1895.
23
Kristuse äraseletuse p.
24
!
Saksa s.-d. erak. asut.
25
Eisenachenis 1869. 26
® k. 1 p. 1.
27
Pühapäew
Lauritsapäew.
28
Esmaspäew
29
Teisipäew
30
Kesknädal
Aug. Bebel f 1913.
31
Neljapäew
1
Reede
Rukkimaarja päew.
2
Laupäew
3
Pühapäew
<£ k. 2 p. 1.
4
Esmaspäew
5
Teisipäew
6
Kesknädal
7
Neljapäew
8
Reede
9
Laupäew
10
Pühapäew
G k. 6 b. Pärtlipäew.
11
Esmaspäew
12
Teisipäew
13
Kesknädal
14
Neljapäew
15
Reede
Johannese surma päew.
16
Laupäew
17
Pühapäew
3 k.2 h. Fr. Lassalle f 1864 18
Pärnu Tööliste ühingu mehaaniline puutööstus
Pärnus, Riia tän. nr. 37,
valmistab tellimiste järele maitsekalt kõiksugu ehitus- ja
mööblitöid, vastu tulles tellijaile soodsatel tingimistel.
22
%
:§ SŽ
g Ö] “
:bebbbb:
J. KÄEEO Pärnus,
S2ZZ
U
U
:
bbb:
Soovitan rikkalikus valikus kuld- hõbe ja kristallasju.
Täielikum seina- tasku ja käekellade müügikoht, kuul
B sate Schveitsi uuride „OMEGA“ ainumüük. Suurema ja
B moodsama sisseseadega kullasepa töötuba. Töö
U
kiire ja korralik. Hinnad võimalikult odavad.
Austusega
8
Madisepäew.
G k. 2 p. Orjade wabast. 9
Sügise alg. [Ameerik. 1862 10
11
12
13
Ristija Johannese p.
14
28 Pühapäew
29 1 Esmaspäew
30 | Teisipäew
15
Mihkli p. 3 k. 5 p. 1 Emile 16
[Zola f 1902 117
1
2
3
4
5
6
30 päewa.
Ussimaarja p. ® k. 5 h.
Leo Tolstoi * 1828.
Päike tõuseb : 1. k. 5.11 m.; 15. k. 5.42 m.
1. k. 7.16 m.; 15. k. 6.36 m.
Läheb looja:
1
2
3
4
5
6
7
"O cn
3 .32 "O
•2 " > ,
e
•
C
cn -+-* Sž
% E
fl —; > Q.
.1 g ra.E es
e5
fÖ ca
oj
3
« 03
.!3
— •E -ri
Ts “
2
■ no-
C
r:cti
<2
S
S E -S Qaj - .55
E
"■si? T
w 5 a
ta Ž —
ts
oj
bA
VV
-e 2ID J®
SE •<=
b
r—' -*-»
e
F "B,i
Kõige suuremas valikus ostate S?. HÄASIKu ärist,
Rüütli t. 41. Foto aparaate, platesid, pabereid ja muid foto tarbeid.
Seina-, tasku-, laua- ja käe kellasid. Paromeetreid, kraadiklaase ja
kõiksugu prille. Kaup hää, hinnad võistlemata odavad.
24
n. HM 8 R. RWE6DI
Riidekauplus
Täielik riieteladü, kus saadaval alati suures valikus
kõiksugused riidekaubad kodu- kui ka väljamaa vab
rikutest, nagu: palitu-, ülikonna-, mantli-, kos
tüümi- ja villased riided, siidi kleidiriided, pesuriided jne. jne. jne. Teenimine kiire ja korralik.
Müük äärmiselt odavate hindadega.
N Pärnus, Rüütli tän. 25. Telef. 403.
W
W
JuuKsetööstus
J. Vaks
8
Pärnus, Rüütli tän, nr, 16,
8
Daamide ja härrade salong.
Maniküür
Pediküür
Silmakulmude ja
ripsmete värvimine.
Päike tõuseb : 1. k. 6.17 m., 15. k. 6.48 m.
Läheb looja: 1. k. 5.50 m.; 15. k. 5.11 m.
0. JAK0WLIEW1 jOUKSStSÖStUS, Pärnus, Koi tän. nr. 8.
Daamidele: Juukselõikamine, lükkimine, peapesemine ja rips
mete ning kulmude värvimine. Härradele: Juukselõikamine,
habemeajamine, peapesemine.
Austusega 0. JAKOWLEW.
26
Rolonlaal Ja velnlRauplus
Pärnus, RUütli tän. 27.
Telefon 42.
MüüR suurel ja väiksel arvul. Soovikorräl
Kauba Koju saatmine tasuta., kiirelt ja vastu*
tuseZa. Kauba rohkus ja õiglased hinnad
garanteerivad alati suure poolehoiu minu ärile.
Kolonia.eilRa.ubad, velniRaubad, apel*
sinld, sidronid, viisgi* ja viinamarjad.
ShoRolaadi Rarbid jne.
Pärnu Esimene
Rauatööstuse Artell
Pärnus, Munga tän. 1.
Telef. 185.
Valmistab: Tuletõrje pritse kolmes mudelis.
Mudelid nr. 1. ja 2. Võime 18—20 pange mi
nutis, pritsi kaal 8 puuda. Mudel nr. 3. kohane
lendsalkadele, tarvitab vähem inimjõudu, võime
14—16 pange minutis, kaaluga 4^2 puuda.
Kõigis mõõtudes pritsikärusid.
Kaevu- ja survepumbad ja nende osad. Reform- ja
raudvoodid. Spetsiaal haigemaja voodid. Rahvusva
helised teenäitajad. Masina parandus ja raua treimise
tööd. Hinnad ajakohased. Seniste tööde eest saadud
mitmelt asutuselt kiitusekirje.
27
ii kuu.
Nowember
----------------------------------
Pühapäew
Esmaspäew Mardipäew. Alg. 149 protsess 1924.
Teisipäew
Saksa okkup. wäed lahkuw.
Kesknädal
L k. 2'p. 1.
[Eestist 1918
Neljapäew
Reede
Lasti maha J. Tomp 1924.
Laupäew
Pühapäew
Esmaspäew Robert Owen f 1858.
Teisipäew
Kesknädal
O k. 12 p. LeoTolstoi f 1910
Neljapäew
Leemeti Maarja p.
Reede
Laupäew
Surnute püha. Leemeti p.
Pühapäew
Esmaspäew
Kadripäew.
Teisipäew
tööle määrati 138 proletaarlast.
Kesknädal
Lõppes 149 prots. 1924. SunniNeljapäew
) k. 8 h. Fr. Engels * 1820.
Maapäew kuulut. end kõrgemaks
Reede
wõimuks Eestis 1917.
Laupäew
Pühapäew
Päike tõuseb : 1. k. 7.28 m.; 15. k. 8.10 m.
Läheb looja: 1. k. 4.26 m.; 15. k. 3.55 m.
Kõik, kes head tööd tahaivad, Loowad omad linad ja takud ketramiseks
Esimese Pärnu lina- la taKuketramlse vabrikule
Asutatud 1909 a. Khr. Fröhlingi saeweski juures. Telefon 237. Asutatud 1909 a.
Müüakse lina-ja takulõnga, soowijatele wahetatakse linade ja takkude wastu kohe lõnga.
28
A. Klssa weinitööstus
Aisa tän. 41.
Teles. 2-94.
Soowitab kodumaa marjadest loomulikult walmistatud
ja tuntud headuses maiisewaid weine.
Nõudke igalt poolt.
Hinnakirjad soowijatele maksuta.
K. 8mel'i harjatöörtüs
PSrnns. Riia tiin. nr. 48.
Walmistab tuntud headuses kõiksugu masina- ja maja
pidamise harju ja pintsleid. Müük suurel ja wäiksel
arwul.
Riigipöördekatse Tallinn. 18
1924. 149 protsessi otsus 19
kinnitatakse. 20
21
22
Nigulapäew. ® k. 3 h.
23
24
Nigula-Maarja p
25
26
27
28
T k. 10 õ.
29
Luutsinapäew.
30
1
Eesti Nõukogude Waba2
riigi asut. 1917.
3
4
5
6
® k. 3 h.
7
Toomapäew.
8
Talwe algus.
9
10,
11
1, Jõulupüha.
12
2. Jõulupüha.
13
3. Jõulupüha.
14
Süüta laste p. ) k. 6 h. 15
16
17
Wana aasta õhtu.
18
L Vati d
Z
NZ
<5
J»
2-
QJ
.ÜO
fH
-c
cti
--
- JZ
<0 E ** «
y
tn
—
SJ >
."3
ä
_
1 s -
y s
.L
jI a
H .g>
s § ts ?
s x
ö
n
vai
1
agsi
eo
'W
2 re tS c"
Ö
» M
s 2«
R !2
3
H
E
5 W §
•rvi Msq
5
4S ww c
c IHri
o
cu
Päike tõuseb: 1. k. 8.35 m.; 15. k. 8.56 m.
Läheb looja, 1. k. 3.30 m.; 15. k. 3.21 m.
Kõik, kes head tööd tahawab, toowad omad linad ja takud ketramiseks
Esimese Pärnu lina- ja takuketramlse vabrikule
Ahr. Fröhlingi saeweski juures.
Telefon 237. Asutatud 1909 a.
Müüakse lina* ja takulönga, soowijaile ivahetatakse linade ja takkude wastu ka kohe lõnga.
30
„UUDI S“
1
Pärnu — Rüütli 18 — Telef. 77.
IDiiliinmiphfpid
üle 800
mustri> küünlad,
vuiupuucmciu kard)
watt,pead,kunstlumi
J
jne. — Uudiskaubad! Jällemüüjatele % %.
,
walik Pärnus.
oma- ja wäljamaa kaubad suures walikus. Willased
lõngad, pitsid, sukad, DMC käsitöö lõngad ja siidid.
Meeste kaelasidemed, kraed,* pesu ja muud tarbed.
«Kodukäsitöö" jakid, nahktööd, eesti seelikuriie jne.
Kalameestele kalapüügi tarbed, Hollandi mutid j. m.
l§asugu pudu-, moe- ja koloniaalkaubad odawate
hindadega. Müük suurel ja wäiksel arwul. Jälle-
W
J
J
g
Z
J
W
Foto lamm e
AMERICAN STUDIO New-York — Pärnu, Rüütli t. 45 —
BracKmanni tän. 7. Suurenduste ja wärwipiltide
spetsiaaltööstus. Üleswõtted kõige wäiksemast pildist peale.
Hinnad odawamad kui mujal. Töö kõrgemas headuses.
31
0000
Soodsam õmbleja daamidele.
0
Igaks hooajaks suurim valik moode: mantleid, ball-kleite, B
palituid, kodu-kleite j. n. e. Töö maitserikas ja korralik.
Hinnad odavad.
Austusega
A. 1ÄRSULA
Pärnus, Karusselli tän. 43.
0
0000
Rätsepatö^
ARTELL
E/-
Pärnus, BracKmanni 11, Telel, 395,
Meestepaniia FätsepatBöstus A. KASEHET
Pärnus, Karusselli, tän. nr. 3.
Valmistab palituid, õhtuülikonde j. n. e. Töö korralik ja
täieliku vastutusega.
Alati kõige viimased moeuudised.
Hinnad vastutulelikud.
Austusega
A. Kasenet.
ZZZE
0
UU- ]. IdaiUSOD i õmbluse tööstus
i
! Pärnus, Jannseni 34, on ainuKe, kes valmistab naiste। ja meesterahva riideid, suure läbikäigu tõttu kõige odavamalt.
Ja juurde lõikuse kursused mõlema soo riietele õpetab
uuema, lihtsa ja ruttu äraõpitava meetodi järele.
Õmbleja M. Pödermann
Pärnus, Suur Ohvitseri tän. 31.
o
|
|
o
o Teen igasugu naisõmblustööd:
|
|
kleidid, mantlid, palitud,bluusid ja muud, g
g
Töö kiire ja korralik. Hinnad mõõdukad. |
Oooooooooflooooooooooooooooooooooooooooooeoooooooooooooooooooooooooooo 0°
= Minu austatud töötarvitajad!
=
Z
Võtan tellimisi vastu ka oma materjali peale. M
H
Hinnad võimalikult kokkuleppel odavad. Töö B
W
korralik ja hästi passiv.
Austusega
D
Rätsep J. Reinhold i
S’
Rätsepatööstus A. ASPE
Pärnus, Riia tän. 35.
Valmistan palituid, mantleid, ülikondi jne. Töö korralik ja
täiehku vastutusega. Alati viimased moeuudised. Hinnad
mõõdukad.
Austusega
diplomeeritud juurdelõikaja A. ASPE=
■.ö’OlO.b*
LuKusepa töötuba
T. Tõnisson
Pärnus, Riia tän. 53.
Valmistan püsse, õmblus- ja kudumismasinaid ja teen iga
sugu parandustöid.
2M2WWVZMÄI
33
Wõtan tellimisi wastu kõiksugu meeste- ja naisterahwa saabaste $
ja parandustöö peale.
Hinnad mõõdukad.
Töö kiire ja korralik.
| Klmeri hmlde söSdija H. KSger j
| tvõtab wastu igasuguseid Wameri yarandustöid ja hääldesäädimrsi. |
W Sealsamas rahwuswahelistel wäljanärtustel kõrgemate auhinda- W
g
dega kroonitud M. SalSNgj klawerite esitus ja müük.
g
W
» Daamide ja härrade juukselõikamine. Habemeajamine jne. :
> Ooooooooooooooooeooocooooooooooooooooooooooooooooooo0ooooooooooooooooo<
RT--- -
JuuKsetööstus
Fr. Jürgenson
Pärnus, Riia tän. nr. 67.
Juukselõikamine elektriga,
pea paljaksajamine 1 minuti
jooksul, habemeajamine. Daa
midele juukselokkiinine, ondulatsioon, kulmude, ripsmete
värvimine ja maniküür.
Juukselõikamise töötuba
H, MarKson
Pärnus. Wilmsi tän. 13.
Daamidele: juukselõikamine, peapesemine sooja weega jne.
Härradele: juukselõikamine, habeme
ajamine, peapesemine jne.
Teenimine kiire ja korralik.
36
|
ZusKsktWstllS E. Hermann
f
M
Pärnus, Karja tän. nr. 15.
g
1DAAMIDELE:
W
M
W
1
H
V
V
juukselõikamine,lokkimine, peapesemine,
kulmude ja ripsmete wärwimine j. n. e.
H ÄR RA D E L E : juukselõikamine, habemeajamine,
peapesemine j. n. e. j. n. e.
Daamide ja härrade salong.
Juukselõikamine, habemeajamine, lokkimine, kulmude ja ripsmete
wärwimine j. n. e. j. n. e. Habemenugade ja kääride teritamine.
-
Teatan kõigile töötarwitajatele, et ainuke ajakohane mehaaniline
lõikeriistade teritus
on Pärnus, Wee tän. nr. 2. Eriti aga habemenugade, karwalöike ja lihahakkimise masinate jne. Töö kiire ja korralik. Täielik
wastutus. Hinnad mõõdukad.
Austusega
A. 6USTAWSON.
Habemeajamise ja juukselõikamise töötuba.
S—.
.....—------------------------------------- —ra
37
Söögisaal. ]
Hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid.
Teenimine kiire ja korralik.
Kuninga tän. 15.
-----....
Pärnus, Rüütli tän. 55.
Soovitab soodsate hindadega maitsevaid
IŠISOl™ ja GWWMSUbo Köök töötab parima koka
juhatusel. Teenimine kiire ja korralik.
Austusega M. Bergmann.
|
|
W
|
|
Söögisaal
Pärnus, Linna ametimaja kõrwal.
Uue ja Munga tän. nurgal.
Alati saadaval maitserlKKad toidud..
Teenimine korralik.
Hinnad soodsad.
Austusega pr. J, JaKobson.
|
Söögisaal
|
| Pärnus, Vee tän. 13, II korral, vastu vanavene kirikut. J
| Esimese järgu koka juhatusel alati saadaval maitsevad J
J lõunad.
Teenimine korralik.
Hinnad mõõdukad, g
38
Wee tän. nr. 11.
Telefon 320.
W
QltotMttiilÜI ' kõige uuemates mustrites söögi- ja
magamistubade ning saalide, ka
binettide ja muid sisseseadeid, uksi, aknaid,
keerdtreppe kõiki sorti puust.
i
PsthyL MUUMl Puusärgid ja mitmesugust muud
MMAU walmismööblit suures walikus.
y
v-
Ostab: laudu. Pakke- palke ja mitmesugust
muud toorest materjali suuremal hulgal.
Hinnad wastutulelikud.
Tööde eest täielik wastutus-
1T‘VICY“"‘V WD MM ' W g Al MW W M M* # MM
MMi G. liras, U«. |
|
Telefon 244.
Rüütli tän. 45.
Telefon 244.
|
Alaline suur wäljawalik kõiksugu
! maja
w
liSWSsdest:
niiniumift ja emailleeritud.
Alpacca noad, kahwlid, lusikad, kulbid parematest wabrikutest.
Elektri sisseseade tarbeasjad. Elektri armatuurid, laua lambid,
petroleumi lambid ja üksikud osad. Kookus, matid, lihtsad ja
| wärwilised. Pea, riide, saapa ja mitmesugused harjad (müük
j |l wabriku hinnaga). Suures walikus kingituseks: Kristall,
| \ iaraKotia, feinsiein^ui, poriselaan ja TiiK| Kel asjaä.
Lutheri kaubad wabriku hinnaga,
Puu- ja aiawilja kauplus
Pärnul, Puhawsimu tän. nr. 18.
Alati saadawal wärskeid banaane, apelsiine, sidroneid, hispaania sibulaid, juustu, taimewõid j. n. e.
Kilud, sprotid, silmud, igatsorti konserwe jne. jne.
0 b b
.Ermi TreufeldL b a e
Raamatu-, kunsti-, muusika-, kirjutus- ja
joon istus materjali kauplus.
Uudiste kohale jõudmine igal nädalal. Tellimiste ja kuulutuste
wastuwõtmine kõikide sise- ja wäljamaa ajalehtede ja ajakirjade
peale.
Teatri ja kontsert-büroo.
Pärnu (Eesti), Rüütli tän. 16. Kõnetr. 178. Asutud 1879 a.
g
V
D
V
W
W
W
Kõige odawamalt ostate
walmisrildeid, ülikonnariideid, mantleid,
igasugu kleidi-, pluuse- ja pesuriideid, aknakardinaid, meeste- ja
naisterahwa kingi ning saapaid, hobuseriistu ja rihmu ainult
Aug. Klein9! ärist
Pärnus, Rüütli t. 47, telef. 9 (end. kapten Kleini majas wastu, waksali).
=0
Nõudke igast kauplusest
A. Frederkingl seepe,
mis kõige kasulikumad tarwitada.
Esitus Pärnus
Ä. UEHENDBIK,
Wilmsi tän. nr. 15.
0Ž
40
-------------- 0000
1
~—
'
Ä. Kün^,
ja
Kirjutusmaterjali Kauplus
Pärnus, Rüütli tän. 53.
s
Soowitan kõiksugu paremat kirjandust, waimulikke, ilmalikke ja kooli
raamatuid. Kantselei-, kooli- ja majandustarbeid ja uuemad gram
mofoni plaadid. Ajalehti ja ajakirju kui ka mesinikkudele kunstkärgi.
raamatus
0
I
.
—— 00EB ——-——
—
—11
PleKisepatööstus
M. L. HaiioMz ja. pojad.
Pärnus, Pühawaimu tän. 15.
Telefon 425.
Kõiksugu plekitarbete walmistamine mehaaniliselt. Suurem töö
tuba Pärnus. Töö korralik ja kiire.
Soodsam ostukoht kõigile on kullasepp
M. Lõpp’e
kuld--, hõbe-, kristaSasjade kauplus ja tööstus
Pärnus, Wilmsi tän. nr. 10,
kus alati saadawal wastutulelikkude hindadega kuld", hõbe-, besteckja kristallasju. Kuldamine, höbetamine, graweerimine, parandusja tellitud tööd walmistatakse kõik oma töökojas, sellepärast hinnad
odawamad kui mujal.
Austusega M. Lõpp, Wimsi t. 10.
Templeid.
kummis ja metallis walmistab
Temlitööstus EL HRISCH
Pärnus, Wilmsi 1.14. Telef. 367.
41
Pärnu juht.
Tööliskodu. Elewandi tän. 7. iil korral, telef. 527.
Tööliste Ühingu juhatuse asjaajamise tunnid igal äripäewal kella 7—9 õhtul.
Tööliste Ühingu Esperanto Klubi awatud igal teisipäewal
ja reedel kella 8—10 õhtul.
Tööliste Ühingu Raadio Klubi awatudjgapäew kella 7—10 õ.
Tööliste Ühingu lugemislaud. Awatud igapäew kella 10
hom. — kella 10 õhtul.
Tööliste Ühingu raamatukogu awatud igal teisipäewal ja
reedel kella 7—9 õhtul.
Trükitööliste Ühingu juhatuse koosolekud igal esmaspäewal
kella 6—8 õhtul
Töölisteatri büroo awatud igal äripäewal kella 11—1 p.
Tööiisspordi Liidu Pärnu Osakonna juhatuse koosolekud
iga kesknädalal kella 8—10 õhtul.
Ametiasutused.
Linnawaiitsus, Wilmsi tän. 5. telefon 5.
„
linnapea kabinett. telef. 21:
„
hoolekande osakond, Uus t. 12. telef. 445.
„
terwishoiu osakond,
„ „ 12 Il kr. telef. 376.
„
haridus osakond,
„ „ 12 II „ telef. 376.
„
ehitus osakond,
„ „ 12 II „ telef. 168.
„
metsa ja maade osak. „
„ 12 II „ telef. 168.
Perekonnaseisu ametnik, Uus tän. 12.
Linna haigemaja, Sillutuse tän. 2. telef. 71.
„
laste warjupaik, Rääma mõisas, telef. 262.
„
lasteaed, Põhja tän. 1. telef. 452.
„
lasteaed, Eliisabeti tän. 11. telef. 517.
,.
wanadekodu, Promenaadi tän. 31. telef. 375.
„
raamatukogu, Wilmsi tän. 2.
„
elektrijaam, Kalda tän. 4. telef. 27.
„
bakterioloogia laboratoorium, Kuninga t. 7. telef. 234.
„
tapamaja, Rääma tän. 17. telef. 102.
Aadresslaud, Possieti tän. 12. telef. 52.
Linnapolitsei, Possieti tän. 12. telef. 52.
Maakonnapolitsei, Possieti tän. 12. telef. 72.
Kriminaalpolitsei, Possieti tän. 12. telef. 271.
Kaitsepolitsei, Uus tän. 17. telef. 39.
Rahukohtu I jaosk., Rüütli tän. 19. telef. 66.
„
II
„
„
„ 19.
,, 179.
„
III
„
„
» 19.
„ 313.
42
Kohtu-uurija I jaosk., Rüütli tän. 19. telef. 315.
II „
„
„ 19.
„ 316.
Kohtupalati prokurööri noorem abi, kohtumajas, Ruuth
tän. 19, sissekäik Wee tänawalt. telef. 137.
Kohtumaja, Rüütli tän. 19. Adwokaatide tuba, telef, 314.
Maavalitsus, S. Sepa tän. 16. Administratiiw, majandus ja
terwishoiu osakonnad telef. 3, põllutöö osakond telef. 4,
haridus- ja hoolekande osakond telef. 74.
Riigimaade ülem, Suur Sepa tän. 5, telef. 43.
Maakonna metsaülem, Karja tän. 11.
Tollivalitsus, Wee tän. 8. telef. 109.
Sadamavalitsus, Waili peal, telef. 57.
Lootside kontor, Wall! peal, telef. 78.
I brigaadi staap, Merepuiestee 2. telef. 105 ja 118.
6-da üksiku jalaväe pataljoni staap, Possieti tän. 2.
9-da
,,
,,
„
„
»
”
Maakonna maamõõtja, Pärna tän. 8.
Maksuinspektor I jaosk, Wee tän. 19. telef. 44.
„
II
„
Wee tän. 19. telef. 475.
Notaarius A. Hanschmidt, Kuninga tän. 1 telef. 11.
„
T. Kullasepp, Brackmanni tän. 6 telef. 523.
„
A. Tarn mann, Wilmsi tän. 7 telef. 218.
Maakonna wangimaja, Sillutuse tän. 3 telef. 61. '
Kaitseväe ringkonna ülem, Wilmsi tän. 6.
Ühishaigekassa, Wilmsi t. 6. Sissekäik Malmi tänawalt telef. 117.
Posti ja telegrafi kontor, Rüütli tän. 21.
6-da ringkonna aktsiisiwalitsus, W. Jõe t. 1. telef. 131.
Pritsimaja, Puuturg, telef. 30.
Piirivalvevalitsus, Januseni tän. 2. telef. 172.
Tööbörse, Wilmsi tän. 5.
Konsulaadid.
Briti asekonsul, J. P. Dikcs, Pikk tän. 5 telef. 97.
Daani asekonsul, J. Jakobson, Rüütli tän. 42. telef. 191, kõne
tunnid 2—3.
Läti asekonsul, A. Schmidt, Pühawaimu tän. 8, telef. 93.
Norra asekonsul, A. Bentzen, Uus tän. 2, telef. 121. kõne
tunnid 10—1 ja 4—5, laupäewal ainult 10—1.
Rootsi asekonsul, H. Rambach, Supelus tän. 3, telef. 176.
Saksa asekonsul, R. Schmidt, Lõuna tän. 20.
Soome asekonsul, A. Martinson, Hospidali t. 22, telef. 326.
Hollandi asekonsul, Dorff, S. Jõe tän. 40, telef. 81.
43
Arstid.
E. Binmann — hamba- ja suuhaigused, Kuninga tänaw 40.
kõnet. 9—1, 4—7.
8. Belostotsky — sugu- ja nahahaigused, Kuninga tänaw 11,
kõnetunnid 10—1, 4—7.
A. Buck — närwi- ja silmahaigused, Pühawaimu tänaw 9,
kõnetunnid 10—1, 4—6.
Fr. Dahl — sisemised haigused, Kuninga tän. 28, telel. 368,
kõnetunnid 10—12, 5—6.
E. Hörschelmann — naistehaigused, linnahaigemajas, telef. 71,
kõnetunnid 3—5.
E. Jürgens — naistehaigused, Rüütli tän. 14, telef. 355, kõne
tunnid 9—12, 3—5.
E. Kaar — koolide arst, naha- ja suguhaigused, Rüütli tän. 47,
telef. 127, kõnetunnid 10 — 12, 5—6.
E. Koshemäkin,
Jänesselja tänaw 19-a, telef. 353, kõne
tunnid 10—12 ja Vž5—6.
J. Kukk, linnaarst — sisemised ja naistehaigused, Wilmsi t. 19,
telef. 58, kõnetunnid 10—12, 4—5.
A. Leppik — silmahaigused, Rüütli tän. 31, telef. 371, kõne
tunnid 10—12, 4—6.
A. Levin — sisemised ja lastehaigused, Rüütli t. 49, telef. 265,
kõnetunnid, 10—12, 4 — 6.
Chr. Luig — naistehaigused,
Supelus tänaw 13, kõne
tunnid 10—12, 4—6.
A. Marfinson — naha- ja sisemised haigused, Hospidali t. 22,
telef. 326, kõnetunnid 8—10, 1—3.
K. Mühlen kirurgilised ja naistehaigused, S.-Sepa 14, telef. 156,
kõnetunnid 10—12, 3—5.
W. Mühlen — sisemised ja kirurgilised haigused, Poska t. 18,
telef. 200, kõnetunnid 10—12, 4—5.
H. Nirk — sõjawäe ja koolide arst, sisemised ja lastehaigused,
W.-Posti tän. 1, kõnetunnid 2—3.
A. Norman — naiste- ja sisemised haigused, Jänesselja tän. 18,
kõnetunnid 9—11, 3—5.
J. Schanin — naistehaigused, Wingi tän. 17, telef. 432, kõne
tunnid 10—12, 4—5.
Elsa Sepp —- naiste- ja lastehaigused, Rüütli t. 36, telef. 429,
kõnetunnid 10—12, 3—5.
E. Siegel — naistehaigused, Brackmanni tän. 32, telef. 269,
kõnetunnid 9—11, 3 — 5.
44
E. Stammberg— sisemised ja naistehaigused, Riiat. 11, telel.
236, kõnetunnid 9—11, 5 — 6.
P. Tanilas — sõjawäe ja wangimajaarst, Wee tän. 23.
K. Taros — suguhaigused,
Kuninga tänaw 22>
kõnetun
nid 10—12, 6-7.
Juulie Tomberg-Rosimannus, Rüütli t. 28, telef. 529, kõne
tunnid 10—1, 5—7.
O. Tõmberg — bakter, labor, juh., kopsu- ja lastehaigused,
Rüütli t. 28, telef. 529, kõnetunnid 9—10, 3—5.
E. Tumma — haigem, juh. ja raudteearst, silma- ja sisemised
haigused. Poska t. 27, telef. 41, kõnet. 9—11, 3—5.
H. Uustalu — maa-arst, sisemised haigused, Aia t. 6, telef. 128,
kõnetunnid 9—11, 3—4.
J. Wares — närwi- ja sisemised haigused, Wilmsi t. 28, telef.
162, kõnetunnid 10—12, 3—5.
K. Wigotski — nina-, kõrwa- ja kurguhaigused, Rüütli tän. 53.
telef. 352, kõnetunnid 10—12, 4—5.
M. Weber — närwi- ja sisemised haigused, Riia tän. 10, kõne
tunnid 3—6.
Paula Wreinthal — naiste- ja lastehaigused, Wingi tän. 17,
telef. 468, kõnetunnid 3—5.
R. Willems — kirurgia, Pärna tän. 1, telef. 503, kõnetun
nid 8—10, 2—4.
Hambaarstid.
E. Binmann, Kuninga t. 40. wastuwõtmine 9—1 ja 4—7.
A. Jalak-Siil, Brackmanni t. 1, wastuwõtmine 10—1 ja 4—6.
H. Levin-Hirschfeldt, Aisa t. 2-a, wastuwõtm. 10—1 ja 4—6.
H. Meri-Niggol, Wõimlemise tänaw. 2, telef. 252, wastuwõt
mine 9—12 ja 6—7.
R. Mheidse-Karpova, Karja t. 4. wastuwõtmine 10—1 ja 4—7.
A. Tammann, koolide hambaarst, Sääse t. 5, telef. 56. wastu
wõtmine 9—1 ja 4—6.
H. Toomväli-Kubbo, Wilmsi tän. 7, wastuw. 10—1 ja 5—6.
P. Weermann, sõjawäe hambaarst, Wilmsi tän. 15.
Dr. J. Tomberg-Rosimannus, Rüütli tän. 28, telef. 529, was
tuwõtmine 10—1 ja 5—7.
Loomaarstid.
K. Edur, maak, loomaarst Rüütli tän. 2.
J. Pajo, linna loomaarst, Karja tän. 11.
45
Rawitsuskohad.
Pärnu linnahaigemaja, Sillutus tän 2, telef. 71. Uus ajako
hane ehitus Röntgeni kabineti ja eiektri-arstimiswahenditega. 6 eriosakonda.
Korralik osakond sünnitajatele.
Maksuta ambulants iga päew 10—12.
Maksuta nõuandepunkt kopsuhaigetele, Kuninga tänaw 7,
telef. 234, awatud igapäew 10—12.
Maksuta nõuandepunkt lastele ja emadele, Uus tän. 10r
awatud igapäew 10—12.
Linnakoolide ambulants, Uus tän. 12, awatud igapäew 3—5,
kooliaasta kestwusel.
Linna bakterioloogia laboratoorium, Kuninga tän. 7, telef.
234. Awatud uurimisobjektide wastuwõtmiseks iga
päew kella 11—12.
Maksuta ambulants suguhaigetele, linna haigemajas, iga
päew kell 9 hom.
Linna mudaravila, Supelus tän. mere ääres.
Advokaadid.
Böthling, O., van. adv., Uus t. 6.
Järv, J., vann. adv. abi, Pärna t. 6.
Kuusner, H., vann, adv., Possieti t. 4.
Käige, E., v. adv. abi, Riia t. 42.
Koshemäkin, A., v. adv. abi, J^nesselja 19-a.
Leesment, J., v. adv., Aia t. 16.
Leik, O., v.ad v., Hospidali t. 9.
Liit, J., v. adv. abi, Riia t. 56.
Liiv, J., era-adv., Riia t. 48-a.
Mathiesen, R., v. adv. abi, Rüütli t. 51.
Matson, J., v. adv. abi, Possieti t. 4.
Reiman, H., v. adv., Aia t. 8.
Soo, H., era-adv., Aia t. 3.
Soosaar, A., era-adv., Rääma t. 8.
Staekelberg, O., v. adv. abi, Kuninga t. 13.
Tallo, J,, v. adv. abi, Rüütli tän. 47.
Tammahn, A., v. adv. abi, Vee t. 14.
Tõnisson, A. v. adv. abi, Rüütli t. 38.
Villmann, E., v. adv. abi, Rüütli t. 36.
Viitaek, tL, era-adv., Aia t. 3.
|
„PäevalehiM
j
D
U
g
H
ühes oma kaasande 99Pärnil Päävalebeg®44
on suurim, uudisterikkam ja mõjukam eestlaste ajaleht.
Lugejate ringkonna laialdasuse ja ostujõu tõttu on kuulutamine „Pärnu Päevalehes'1 Kõige KasuliKum.
J
W
g
W
Tellimise hinnad:
=
1 kuu postiga 1,50 kr.,
4,20 „
3 ,,
8,20
„
6 „
))
16,40 „
12 „
n
postita 1,35 kr.
3,80 V
7,20
n
14,40 V
=
==
| Aadress: Toimetus — Kuninga tän. nr. 32. g
g
Talitus — Rüütli t. LO, o/ü „LiiduM g
g
raamatukauplus.
Telefonid 2-39 ja 1-73. g
saali ja MjjiiKlplK türgi diikabinett lOOinil, nmneih,
Kushette ja muid töid. Ladus suu
res walikus kõiksugu tugewad hobuseriistad. Hinnad ^vastutulelikud.
Tööde eest täielik wastutus.
Austusega
J. Petti.
I
Suurem ja täielikum
I
moe» M Kubaraäri
M. Brenner
I
Pärnus, Hospidali tän. 14.
i Soovitab eriti suures valikus moodsaid hooaja
kübaraid ja karusnahku. Sealsamas kõige
täielikum masinatega kübarate pressimine, vormimine,
| värvimine, ümberõmblemine, puhastamine jne. Pärnus.
Eriti vana õlgkübarate ümberõmblemine. Tellimised
täidetakse kiirelt ja korralikult.
48
B
B. Pauilouish
kudumistööstus
ja
moekauplus
Pärnus, Rüütli tän. 32, teles. 358.
Soowitab kõige moodsamaid ja mait
serikkalt kujutud kaupasid, nagu:
jakid, jumperid, pulowrid, kostüümid,
shallid, sukad, kindad ja spordi riietus.
Suures wäljawalikus willaseid lõngasid, siiditrikooriiet jne.
Tellimised saavad kiirelt ja korralikult täidetud.
MaBWtele sm hiaiNlüvdvs.
Kõige täielikum
js kalosside ladu. |
äadawal kõiksugused moodsad ja wastu- |
Alati suures walikus saadawal
pidawad jalanõud meesterahwastele, naisterahwastele ja lastele.
------- Töö headuse eest wastutus.-----------
Odav ostuvõimalus: Kingadest beefy, hall, lakk— kr. 13.—,
12.—, 10.—, niikaua kui tagawara jätkub. Suuremal arwul
ostjatele wabriku hinnad.
MWW- uiahpikii ladu
Pärnus, Rüütli tän. nr, 29.
Telefon 216.
Mwplksed: Riia t. 58 ja Iiinesselja 15
49
Kitsarsssslise mbtet sSibuylsaa.
Maksew 15. oktoobrist 1926 a.
Pärnu — Wiluwere — Tallinn.
Segarong nr. 8/10. Pärnust kell 7,50, Sindi (tulek—minek)
kell 8.44—9.Oo, Tori 9.47—9.52, Wiluwere 10.39—10.57,
Lelle 12.42—13.30, Rapla 14.26—14.50 jõuab Tallinna Sa
dama kell 19.00.
Postrong nr. 4. Pärnust kell 23.15, Sindi 23.55—0,01, Tori
0.41—0.47, Wiluwere 1.26—1.33, Lelle 2.50—2.59, Rapla
3.46—3.54, jõuab Tallinna Sadama kell 6. 40.
Tallinn — Wiluwere — Pärnu.
Postrong nr. 3- Tallinna Sadamast kell 0.25, Rapla 3.01—3.08,
Lelle 3.50—4.02, Wiluwere 5.18—5.26, Tori 6.02—6.08,
Sindi 6.43-6.49, jõuab Pärnu kell 7.28.
Gggarong nr. 11/7. Tallinna Sadamast kell 8.3O, Rapla 11.34—
11,52, Lelle 12,40—14.00, Wiluwere 15.40—16.05, Tori
16.47-16.57, Sindi 17.41—17.55, jõuab Pärnu kell 18.47.
Pärnu — Wiljandi — Tallinn.
Segarong nr. 38. Pärnust kell 0.30, Riisselja 2.24—2.44, KilingiRõmme 3.24—3.26, Mõisaküla 4.25 (edasi segarong nr 10) 5.35.
Abja 6.05—6.15, Wiljandi 8.19—8.45, Türi 11.34—11.52,
Lelle 13.03—13.30, Rapla 14.26—14.50 jõuab Tallinna
Sadama kell 19.00.
Segarong nr. 12. Pärnust kell 6.50, Riisselja 8.26—8.38, Kilingi-Nömme 9.15—9.16, Mõisaküla 9.59—10.30, Abja 10.59
—11.10, Wiljandi 13.20—13.50, Türi 16.40—17.00, Lelle
18.14—18.30, Rapla 19.20—19.33, jõuab Tallinna Sadama
kell 22.50.
Postrong nr. 6. Pärnust kell 18.15,Riisselja 19.41—19.44, KilingiRömme 20.18—20.19, Mõisaküla 20.58—21,25, Abja 21.52
—21.55, Wiljandi 23.46—23.59, Türi 2.27-2.47, Lelle 3.54
—4.01, Rapla 4.44—4.51, jõuab Tallinna Sadama kell 7.35.
Tallinn — Wiljandi — Pärnu.
Segarong nr. 11. Tallinna Sadamast kell 8.30, Rapla 11.34—
11.52, Lelle 12.40—13.05, Türi 14.15—14.35, Wiljandi
17.33—17.55, Abja 20.00—20.09, Mõisaküla 20.38—21.00,
Kilingi-Römme 21.41—21.42, Riisselja 22,13—22.16, jõuab
Pärnu kell 23. 50.
50
S egarong nr. 9. Tallinna Sadamast kell 15.20, Rapla 18.26—
18.42, Lelle 19.30—19.35, Türi 20.46—21.04, Wiljandi 23.57
—0.35, Abja 2.55—3.13, Mõisaküla 3.55 — (edasi segarong
nr. 37) 5.40. Kilingi-Rõmme 6.20—6.21, Riisselja 6.50—7.02
jõuab Pärnu kell 8.38.
Postro ng nr. 5. Tallinna Sadamast kell 23.15, Rapla 1.54—2.02,
Lelle 2.45—3.02, Türi 4.06—4.21, Wiljandi 6.53—7.07, Abja
9.01—9.06, Mõisaküla 9.35—10.01, Kilingi-Rõmme 10.39—
10.41, Riisselja 11.09—11.12, jõuab Pärnu kell 12.30.
Wiluwere — Wan a-W ändra.
Segarong nr. 43, Minek Wiluwerest kell 2.00, jõuab W.-Wändra
kell 2.32.
• S egarong nr. 45. Minek Wiluwerest kell 5.45,jõuab W.-Wändra.
kell 6.17.
Wana-Wändra — Wiluwere.
Segarong nr. 44. W.-Wändrast kl. 0.30, jõuab Wiluweresse 1,02.
Segarong nr. 46. W.-Wändrast kl. 4.20, jõuab Wiluweresse 4.52.,
Türi — Paide — Tamsalu.
Segarong nr. 29. Türilt kell 4.50, Paide 5.25—5.47, ZärwaZaani 7.08—7.30, Tamsalus kell 9.01.
Segarong nr. 31. Türilt kell 11.50, Paide 12.25—12.45, IärwaZaani 14.04—14.30, Tamsalus kell 15.56.
Segarong nr. 33. Türilt kell 17.20, Paide 17.55—18.15, ZärwaZaani 19.37-19.50, Tamsalus 21.14.
Segarong nr. 35. Türilt kell 22.30, Paide 23.05—23.30, Zärwa-Iaani 0,56—1.15, Tamsalus kell 2.44.
Tamsalu — Paide — Türi.
Segarong nr. 30. Tamsalust kl. 4.25, Zärwa-Zaani 5,53—6.10,
Paide 7.32—7.55, Türil 8.30.
Segarong nr. 32. Tamsalust kell 12.10, Z.-Jaani 13.39—14.05,
Paide 15.21-15.45, Türil 16.20.
Segarong nr. 34. Tamsalust kell 17.07, J.-Jaani 18.29—18.40,
Paide 19.52—20.10, Türil 20.45.
Segarong nr. 36. Tamsalust kell 22.15, I.-Zaani 23.40—23.58,
Paide 1.17—1.40, Türil 2.15.
Mõisaküla — Malga.
Läti segarong nr. 5. Mõisakülast 12.25, Malga Läti 16.33—
16.50 jõuab Malka Eesti 17.00.
Segarong nr. 16. Mõisakülast 21.38, Malga Läti 1.13—1.28
jõuab Malka Eestis 1,38.
51
Läti segarong nr. 19. Mõisakülast 22,50, Malk Läti kell 2.33.
Malga — Mõisaküla.
Läti segarong nr. 6. Eesti Malgast kell 0.35, Malga Läti 0.45
—1.25, Mõisakülas 5.20.
Läti segarong nr. 20. Lati Malgast 13.30, Mõisakülas 17.35.
Segarong nr. 15. Eesti Malgast kell 16.23, Malga Läti 16.33—
16.40, Mõisakülas 20.25.
Pärnu — Riisselja — Ikla.
Segarong nr. 12 39. Pärnust kell 6.50, Riisselja 8.26—8.50,
Iklas 12.25.
Segarong nr. 40/41. Iklast kell 15.10, Riisselja 19.15—19.43,
Pärnus kell 21.20.
Pärnu — Sindi. Sindi — Pärnu.
Peale Pärnu — Wiluwere — Tallinna liinil liikuwate rongide,
on Pärnu ja Sindi wahel weel erirong.
Pärnust wäljasöit kell 15.30, Sindis kell 16.11.
Minek Sindist kell 16.50, jõuab Pärnu kell 17.32.
Raudtee sõidupiletite hinnad Pärnu jaamast.
Papiniidu
Sindi
Tammiste
Tori
Wiluwere
Wana-Wändra
Eidapere
Lelle
Ravla
Tallinn-Wäike
Tallinn-Sadam
Waskrääma
Surju
Riisselja
Alati saada suures valikus värskeid saiu, kooke, torte ja mitmesuguseid
maiusküpsiseid. Tellimised täidetakse ruttu, korralikult ja maitserikkalt.
52
Auto- ja onmiWöhcndused.
Pärnu — Tallinn.
Pärnust wäljasöit igal äripäewal kell 6 hom. K. Siitani äri
juurest Rüütli tän. 51, teles. 204.
Tallinn — Pärnu.
Tallinnast ärasõit igal äripäewal kell 7.30 Friedrich Johni juu
rest Aia ja Inseneri tänawa nurgal. Piletite eelmüük Reisibüroos
Pikk tän. 6, teles. 2020 ja Inseneri tän. nr. 1.
Waldhof — Turuplats — Siimo si l d.
Omnibus nr. 1. Ühendus igapäew kella 8 hom. alates kuni
kella 7 õhtul. Wäljasöit Waldhofi poolt täistundidel, Siimo silla
juurest Pooltundidel.
Waldhof — Turuplats.
Omnibus nr. 2. Peale omnibus nr. 1 Peab igapäew kella
1/28—7 õhtul Waldhof — Turuplatsi wahel ühendust weel omnibus
nr. 2. Wäljasöit Waldhofi Poolt pooltundidel, turu poolt täistundidel.
Sindi — Pärnu.
Sindist wäljasöit igapäew, kl. 7,30 ja kl. 10.30 hom. ning kl. 3,30 p.l.
Laupäewiti lisaühendus Sindist kl. 2.30 P. l.
Pühapäewiti
„
„
„ 7.00 õhtul.
Pärnu — Sindi.
Pärnust wäljasöit igapäew kell 9.15 hom., kell 1 päewal ja
kell 16.15 õhtul.
Laupäewiti lisaühendus Pärnust kl. 2.30 p. l.
Pühapäewiti
„
„
„ 10.00 õhtul.
Omnibussi seisukoht LaStePargi juures.
Jõesuu — Tori — Sindi — Pärnu.
Jõesuust wäljasöit igal äripäewal kell 6.30 hom., Torist kell 7,
Sindist kell 7,45, Pärnu jõudmine kell 8.15 hom.
Pärnu — Sindi — Tori — Jõesuu.
Pärnust wäljasöit igal äripäewal kell V25 p. l., Sindist kl. 5.30,
Jõesuu jõudmine kell 6.45 õhtul.
Pärnu — Tõstamaa — KaStna ja tagasi.
Pärnust wäljasöit Ülejõelt Majanduse Ühisuse juurest kell 4.30 p.l.,
Audrust kell 5, Pootsist kell 6.55, Tõstamaale jõudmine kell 7.30 öht.
ja Kasinasse kell 8 öbtul.
Kasinast wäljasöit kell 5,30 hom., Tõstamaalt kell 6, Pootsist
rell 6,35, Audrust kell 8,30, Pärnu jõudmine kell 9 hom.
Ühendus igapäew.
53
Pärnu — Lihula ja tagasi.
Pärnust wäljasõit Wee t. 4 kl. 4 p. l., Lihulasse jõudmine k. 8 õht.
Lihulast wäljasõit kell 5 hom., Pärnu jõudmine kell 9 hom.
Ühendus igal äripäewal. Teles. 130.
Pärnu — Kabli ja tagasi.
Pärnust wäljasõit postkontori juurest kell 4 p. L Kablisse jõud
mine kell 6,50 õhtul.
Kablist wäljasõit kell 5,30 hom.. Pärnu jõudmine kell 8 hom.
Ühendus igal äripäewal.
Treimam sõit kaks korda nädalas
— igal teisipäewal ja reedel, neil juhtumistel aga, kui wähemalt 6
sõita soowijat, ka teistel Päewadel.
Treimanist wäljasõit kell 5 hom.
P ä r n u — P.- Z a k o b i ja tagasi.
Pärnust wäljasõit Ülejõelt Majanduse Ühisuse juurest Iänesselja
tän. nr. 8. kell 4.30 p. !.. Jakobisse jõudmine kell 6,30 õhtul.
Jakobist wäljasõit kell 7 hom.. Pärnu jõudmine kell 9 hom.
Ühendus igal äripäewal.
M Autod kohapeal näha ja demonstreerimine hinnata. Peale J
M selle müügil, autokummid ja igasugused muud autotarbed, M
M õlid, oma bensiini automaat Kuninga ja Hommiku t. nurgal. G
l=—
M
K. WIKS
Pärnus, Kuninga tän. nr. 36.
l
I
Telefon 549.
r
=
Pärnus, Riia tän. nr. 43.
Valmistan igasugu meesterahva ülikonde, mantleid, palituid,
joppesid jne. Töö kiire, korralik ja täieliku vastutusega.
Alati kõige viimased moeuudised. Austusega
| Rohu ju MMMMM B. SLediug
Pärnus, Riia tän. nr. 15.
Soowitab: lõnga- ja riidewärwe, maaleriwärwe ja tarbeid, oma
ja wäljamaa lõhnaseepe, lõhnaõlisid ja puudrit. Majapidamise
tarbeid: seebikiwi, kampwoli, kloorlupja, rohelist seepi jne.
Kummikaupe, kraadiklaase, baromeetreid jne.
Tinti omast
wabrikust tuntud headuses pudeli ja liitriwiisi.
Raadio-elektrotehnika büroo.
Wee tän. 10. Raadioaparaadid, nagu: uute walmistus, wanade
ümbertegemine uue süsteemi peale, Work annoded, kütte aparaatide
ehitus, grammofoni kõwendajad, parandus koha Peal ja aparaatide
ülesseadmine, akkumulaatorite laadimine, parandus jne. Elektri
aparaadid ja mootorid. Tolmuimejad, masseerimise-, keedu-, soojendusaparaadid, triikrauad, dünamod, magneetod, babiinad jne.
Peale selle igasugu elektrisisseseaded.
fopilWWi
Täpne kell on igale truimaks kaaslaseks. Tea4/vUvUUllllvi tan lugupeetud töötarwitajatele, et olen kellasepa töökoja Tartust siia ületoonud, parandan ja reguleerin kõik
sugu Keerulisemaid Kellasid ja mehaanilisi muusikariistu. Töö eest
Aupaklikult
täielik wastutus.
Diplomeeritud kellasepmeister OSKAR PILTIN
Pärnus, Wee tän. 13, pagar Lindorfi kõrwal.
0;
-... -
.
~ 03 -
-
'
i. EB - ---
■
.... "
W. Seemann — Pärnus
Wingi tän. nr. 6.
Erialad: raamatuköitmine, karpide tööstus, paberi
kaubad, piltide raamimine, klaasimine ja wanade pil
tide puhastamine. Töö hinnad ja headus wäljaspool
wõistlust.
. -_7~.
1
1
..... -
55
_00zz.\
...
■
1
-
-g
Laadad.
Laupäewadel ja pühapäewadal laata ei peeta, 'kui see aga
kuupäewade järgi nii juhtub, siis peetakse laat jägmisel äripäewal.
Jaanuaris:
2. Krüüdneris.
4. Wana Irboska alewis.
5. Rootowo wallamaja juures.
7. Wõrus.
7. Haimre w.
8. Tartus.
8. Meremäe w.
9. Kikewere küla, Kapu w.
10. Wärskas, Järwesuu w.
10. Suure-Jaani alewis.
10. Laura alewis.
12. Koeru ai., Weinjärwe w.
12. Antsla alewis.
14. Põltsamaal.
15. Laekweres, Simuna k. 2 p.
15. Jõgewa mõisas.
15. Võlupe pl. Parasmaal.
15. Kolga-Jaani kirikum.
Kolowere w.
Mustla alewis.
Misso wallamaja juures.
Kuresaares.
Irboska jaama juures.
Wana Irboska alewis.
Imawere w., e. Pala k. j.
Türi linnas.
Walgas.
Haapsalus.
Rasinas.
Paides.
Jõelehtmes.
Laura alewis.
Esna wallas.
Wõõbsul.
Keilas.
Nissis, Riisipere w.
Weebruaris:
1.
1.
1.
2.
2.
2.
3.
3.
3.
4.
4.
5.
5.
5.
— Pärnus, küünlalaat esimesel kesknädalal ja neljapäewal
— Audrus, reedel enne wastlapäewa.
Mässu w.
6. Narwas 2 päewa.
Kallaste alewis 2 p.
6. Oru wallas.
8. Elwa alewis.
Roela w., Wiru mk. 2 p.
8 Meremäe w.
Kilingi-Nõmmel.
9. Saare postijaama j.
Halliste, Pornuse.
10. Antsla alewis.
Raplas.
10. Räpina wallas.
Jõgewa alewis.
10. Raasikul.
Maasi w.
Weltsa w., Mihkli kihelk*
10. Rakweres 2 p.
Wõrus.
10. Sooniste w.
Wana Irboska alewis.
10. Keina wallas.
Rootowo wallam. j.
10. Wärskas, Järwesuu w.
Tõrwa linnas.
10. Laura alewis.
Õisu, Alliku w.
11. Põltsamaa linnas.
56
12.
14.
15.
15.
16.
17.
17.
19.
20.
20.
20.
20.
Tapal 2 p.
Tamsalus.
Paldiskis.
Lähtrus.
Wiljandis 8 p.
Tartus.
Haibal, Kernu w.
Paides.
Rawilas, Kose külas.
Irboska jaama j.
Misso wallam. j.
Kuresaares.
20.
21.
21.
21.
22.
22.
25.
25.
26.
28.
28.
28.
Kurawa p. j., Warbola w.
Walgas.
Wana Irboska alewis.
Mühu-Suure wallam. j.
Mustwee alewis.
Wõrus 8 p.
Lihulas.
Laura alewis.
Wõõpsu alewis.
Wiljandis 2 p.
Maasi w,, Tagawere k.
Ninakülas, Peipsiäär. w.
10. Laewa w.
Piirsalu wallas.
12. Wõrus.
Kärdla alewis.
12. Ardu k. Triigi w.
Jõgewa alewis.
12. Hellamaal.
Kehtna w.
12. Amblas.
Nabala wallas.
14. Käsukonna asund.
Jõhwi alewis 2 p.
14. Waimastwere wallas.
Lehtse alewikus.
14. Mõisaküla alewis.
Wõhma alewis.
14. Kodijärwe asunduses.
Wana Irboska alewis.
14. Mustjala wallam. j.
Kiwiloos, Peningi w.
14. Petseris.
Rootowo wallam. j.
Reedel enne 15. märtsi —
Kirblas.
Põltsamaa linnas.
Metsakülas, Leisi w.
15. Raplas.
Salla k. Simuna kihelk.
16. Rannu wallam. juures.
Otepää alewis.
16. Maasis.
Antsla alewis.
18. Sangaste kir.-kõrtsi j.
Meremäe w.
18. Kastnas, Tõstamaa k.
Iisaku asund. 2. p.
18. L.-Tähtkw. w., Sadala k.
Uuemõisa w. 2 p.
18. Kallaste alewis 2 p.
Emmaste w.
18. Keilas.
Hageri kiriku juures.
Küti w., W.-Jakobi k. j. 2. p. 18. Järwa-Jaanis.
18. Kalwi w., W.-Nigula k. j.
Haapsalus.
20. Kuresaares.
Paatsalu w.
20. Märjamaa w.
Pilistwere alewikus.
20. Irboska jaama j.
Wärskas, Järwesuu w._
20. Misso wallamaja j.
Laura alewis.
20. Awinurme wallamaja j.
Uue-Wändras, Suurejõel.
Puhjas.
57
26. Rakweres, 2 päewa.
Jüri kiriku juures,
26. Rutikwere asund.
Pindi w., LewiL
26. Kärgula w. Sulbi alew.
Türi linnas.
26. Krüüdneri w., WanaUlila w,
Prangli mõisas.
Wana Irboska alewis.
26. Wahastus.
Albu wallam. juures.
. 26. Ruunal, Wihterpalu w.
Walgas 2 p.
28. Paides.
Wasknarwas.
28. Waiguta asund.
Walgjärwe w.
28. Kasepere p. j. Kloostri w
Warnja k. Kawastu w.
28. Kellamäe kõrtsi juures,
Leisi alewis.
Kaarma-S. w. 2 p.
Laiuse w., Mõra as.
Laekweres, Simuna khlk. 2 p. 31. Mustwee alewis 2 p.
Wiljandis — neljapäewal pä
Woldis.
rast Lihawõtte p. 2 p.
Laura alewis.
Aprillis:
Juurus.
Antsla alewis.
Rõigaste w., Puskarus.
Alajõel. Wirumaal.
Wana Irboska alewis.
Harkus, Mäe juures.
Rootowo wallam. j.
Wäike-Kolkja k. Peipsi
äärne wald.
6. Taebla w.
8. Kastre-Wõnnu w., endise
Suitsu kõrtsi juures.
8. Waiwara m. 2 p.
8. Roopaka m. Pärsama w
8. Tamsalu jaama j.
8. Meremäe w.
9. Elwas.
10. Sooniste w.
10. Põltsamaal.
10. Wärskas, Järwesuu w.
10. Wõlla-Kihlepas.
10. Sauel, Arudewahel.
10. Loona wallam. j.
10. Laura alewis.
11. Pati Nurmeotsal.
12. Wõrus.
1.
2.
2.
2.
4.
5.
5.
5,
Kolowere w.
Pikewere k., Kapu w.
Kärlas.
Torgu wallam. i.
Hummulis, „Soe‘l k. j.
Wastse-Kuuste w., Koorwere kõrtsi juures.
15 Säru wallam. j.
15. Kuusalu alewikus.
15. Tapa linnas
15. Kihelkonna alewikus.
16 Woltweti Keremal.
16. Paiiwere w.
17. Karula wallam. j.
18. Wigaia w.
18. Tarwastu, Mustla alew.
18. Rahukülas, Kogula w.
18. Koeru alewis.
18. Petseris.
19. Kilingi-Nõmmel.
19. Rogosi w., Luutsniku as.
19. Kadrina khlk., Wiitna kõrtsi f19. Lüganuse kir. j., Püssi w.
20. Irboska jaama j.
20. Lihula alewis.
20. Misso wallam. j.
12.
12.
13.
13.
14.
14.
58
Mi-, mootor- la jalgratta tarbele
eriäri Pärnus,
ili1O||||Nii||||i»ll!||i»lll||ni|||||lH|||||l»i||||iii|||||!ii||||||ii||||||ii|||||iii|||||ii'õ||||iii|||||ii!!|jjjiniji||iii|||||;ii||i||iii|||||iiiif[||iii||]]|iii|'ii
Peale selle saadaval kõiksugu elektri materjaal,
grammofonid, nende plaadid Ja. jahiiarbed.
Autobussiliinid:
Pärnu — Tallin.
Pärnu — Sindi — Tori-Jõesuu.
Pärnu linnas.
K. SITTAN & CO.
Rüütli iän. 51.
59
Telefon 205.
20. Alaweres.
20. Kuresaare linnas.
21. Wana Irboska alewis.
Tartus (neljapäeval pärast
Ülestõusmis pühi).
21. Wäike-Maarjas.
23. Orajõe Kablis.
22. Sauga wallamaja juures.
23. Raadi w., Wasula Rojasilla k. juures.
23. Keilas.
23. Kuimetsa w.
23. WÕrus.
24. Wastseliina wallam. j.
24. Amblas.
24. Esnas.
25. Märjamaa w.
25. Kabala wallamaja j.
25. Koonga wallam. j.
25. Kanepis.
25. Laura alewis.
25. Peri w.
25. Saulepi w., Warbla k.
25. Laimjala w. Kõiguste
kõrtsi juures 2 päewa.
Narwas 2 p.
Suure-Jaani alewis.
Laatre w. Tsirgula ai.
Lutiku alew., Päidla w.
Moisekatsi wallam. j.
Jõgewa alewis.
Kohilas.
Leebiku wallam. j.
Saare w., Saare k. j.
Abja-Paluojal.
Krüüdneri w., Sulaoja
Sulaoja kõrtsi juures.
28. Rakweres 2 p.
28. Kärus.
29. Waigas.
29. Torma w., Lullikatku k.
29. Ahja w., Kärsa k.
29. Liiwal, Koiga wallas.
29. Stolbowo talus, Laura. w„
30. Kargu alewis.
30. Haanja w. Haanja as.
30. Meeri w., Wastse-Nõo s..
30. Nissi, Riisepere w.
30. Kuremaa, w., Palam. k.
25.
26.
26.
26.
26.
26.
26.
27.
27.
28.
28.
Mais:
1. Petseris.
— Pärnus, Jürilaat, esimisel kesknädalal ja neljapäewaL
2.
2.
2.
2.
2.
2.
2.
2.
3.
3.
3.
3.
Waikna w., Päri as.
Mõnniste wallam. j.
Tõrwa linnas.
Wändra alewis.
Kõlleste w., Alamustil.
Räpina wallam. juures.
Petseris.
Roela w. Torma jaam. j.
Oru w., Linnamäel.
Lille-Hiiekannul.
Kawastu w., Koosa k.
Kaarepere w., Pikjärwe
kõrtsi juures.
3.
3.
3.
3.
4.
4.
4.
4.
5.
5.
5.
5.
60
Krabi wallam. j.
Otepää alewis.
Anija wallam. j.
Uuemõisa w., Tumala as..
Karilatsi w.
Tahewa wallam. j.
Wana Irboska alewis.
Jõhwi alewis 2 p.
Haapsalus.
Saaluse wallamaja j.
Rootowo wallamaja j.
Pala w., Kodawere PÕllum
Seltsi platsil.
5. Velise w.
6. Antsla alewis.
6. Järwakandi wallam. j.
7. Mõisaküla alewis.
7. Lohusuus.
7. Peri w., Põlwa kir. j.
8. Tsooru w., Roosikul.
8. Meremäe w.
8. Walgejõel, Kõnnu w.
8. Võisikus, Rõika vabriku j.
9. Häädemeeste!.
9. U.-Antsla wallam. j.
9. Kernu w., Haiba poe j.
10. Priipalu as. Kuigatsi w.
10. Uduweres, Jakobi khlk.
10. Põltsmaa linnas.
10. Wärskas, Järwesuu w.
10. Wana-Roosa wallam. j.
10. Kuiwajõel.
10. Laura aleisw.
10. Rõngu alewikus.
10. Põltsamaa linnas.
Misso wallam. j.
W.-Kuuste w., Reola as.
Antsla alewis.
Õisu jaama juures.
Wõrus.
Kudina w., Pataste k. j.
Holstre wallamaja j.
Karilatsi w., Ala-Jaani t.
Puka alewis.
Kuresaares.
Paides.
Sangaste kir.-kõrtsi j.
Leisi alewis 7 p. (riidelaat)...
Misso wallam. j.
Irboska jaama j.
Selis, Tõstamaa kihelk.
Wana-Irboska alewis.
Wõõpsu alewis.
Walgas.
Pärsama w., Mätja k.
Laura alewis.
Koeru alewis.
Juunis.
1. Krüüdneri w. Maaritsel.
1. Kärgula w., Sulbi ai.
1. Rasina w.
2. Petseris.
2. Türi linnas.
4. Wana-Irboska alewis.
5. Wiljandis 2 p.
5. Rootowo wallam. j.
8. Rapla alewikus.
8. Meremäe w.
9. Antsla alewis.
10. Hageri kiriku j.
10. Laura alewis.
10. Wärskas, Järwesuu w.
12. Paides.
13. Woltweti Keremal.
14. Wastse-Kuuste w., Lootwina as.
Märjamaal.
Tapa linnas.
Kilingi-Nõmmel.
Põltsamaa linnas.
Irboska jaama j.
Pikasillal, Patküla w.
Misso wallam. j.
Mustwee alewis 2 p.
Nissi alewikus.
Järwa-Jaanis.
Kaarma-Suure wallamaja
j. 10 p. riietelaat.
Wõrus.
Wana-Irboska alewis.
Laura alewis.
Wiljandis 2 p.
Piirsalu w.. Ristil.
Laiksaare-Urisaarel.
28. Mõisaküla alewis.
29. Tahkurannas, end. Wõiste
kõrtsi juures.
— Pärnus, Jaanilaat esimesel kesknädalal ja neljapäwal.
1.
1.
1.
3.
3.
4.
4.
4.
5.
7.
8.
8.
Walgas.
Haapsalus.
Wana-Kariste wlm. j.
Paides.
Wiitna kõrtsi j., Kadrina
khlk. 2 p.
Wana-Irboska alewis.
Antsla alewis.
Tartus.
Rootowo wallam. j.
Petseris.
Meremäe w.
Taagepera wallam. j.
10.
10.
10.
15.
18.
18.
20.
20.
21.
23.
24.
25.
Wärskas, Järwesuu w.
Tarwastu asunduses.
Laura alewis.
Karksi-Nuias.
Tõrwa linnas.
Otepää alewis.
Misso wallam. j.
Irboska jaama j.
Wana-Irboska alewis.
Kuresaares 10 p. riietelaat.
Wõrus.
Laura alewis.
Kilingi-Nõmmel.
Paides.
Pärnus 3 nädalat.
Wana-Irboska alewis.
Rootowo wallam. j.
Türi linnas.
Holstre wallam. j.
Elwas.
Meremäe w.
Kuresaares.
Wärskas, Järwesuu w.
Laura alewis.
Wana-Wõidu wallam. j.
Tuhalaane wallamaja j.
Koeru alewis.
Martna wallas.
Põltsamaal.
Misso wallam. j.
Walgutas.
Irboska jaama juures.
Laiksaare-Urissaares.
Kallaste alewis 2 p.
Wana-Irboska alewis.
Pati-Nurmeotsal.
Walgas.
Wõrus.
Narwa-Jõesuus 2 p.
Laura alewis.
Paides.
Mõisaküla alewis.
Rakweres 2 p.
Petseris.
Tõrwas 2 p.
Antsla alewis.
Helme asunduses.
Häädemeestel.
Suurejõel, U.-Wändras.
Septembris:
1. Suure-Kõpu wallas.
1. Kaarma-Suuremõisa j.
2. Suure-Jaani alewis.
3. Selis, Tõstamaa kihelk.
4. Wana-Irboska alewis.
5. Wiljandis 2 p.
5. Sauga wallamaja juures.
5. Rootowo wallamaja j.
5. Wõõpsu alewis.
6. Wastemõisas.
6. Meeri w., Wastse-Nõo as.
7. Hammulis, „Soe" k. j.
7. Wõlla-Kihlepas.
7. Wana-Kariste wallamaja j.
7. Tamsalus.
8. Meremäe w.
8. Hallistes, Pornuse Lenhofis.
8. Kihelkonna alewikus.
9. Kaarli waliam. juures.
9. Puiatu asunduses.
10. Kärstna asunduses.
10. Olustweres.
10. Krabi wallamaja j.
10. Rutikwere asunduses.
10. Kiiingi-Nõmmel.
10. Laura alewis.
10. Puhjas.
10. Hellamaal.
10. Tapa linnas 2 p.
10. Wärskas, Järwesuu w.
11. Lelle-Hiiekõnnul.
12. Laewa w., end. kõrtsi j.
12. Wiitna kõrtsi j., Kadrina
khlk. 2 p.
12. Loodi kõrtsi j.
12. Maasi w., Tagawere küla
karjamaal.
12. Türi linnas.
13. Walgas.
13. Kolga-Jaani kiriku juures.
13. Iisaku asunduses 2 päewa.
Kuresaares.
Wiitina wallamaja juures.,
Õisus, Alliku w.
Warblas, Saulepi w.
Tammistes, Pärnu k.
Abja-Paluojal.
Kohilas.
Jõgewa alewis.
Rõngu alewikus.
Uusna asunduses.
Uduweres, Jakobi khlk.
Räpinas 2 p.
Sangaste kiriku kõrtsi j.
Alaweres.
Kaareperes.
Kergu alewis.
Mustwee alewis.
Kalli küla karjam., Kogula w
Paistu kirikum.
Kiwi-Wigalas.
Irboska jaama j.
Kärgula w., Sulbi ai.
Misso wallam. j.
Jõgeweste wallamaja j.
Põltsamaal.
Wõsikus, Rõika wabriku j.
Tahewa wallamaja j.
Orajõe Kablis.
Rõuge kiriku j.
Wõlupe kõrtsi j., Paras
maa wallas.
21. Wahastu w.
21. Wana-Irboska alewis.
22. Kastnas, Tõstamaa kihel.
23. Tartus.
23. Paides.
23. Sürgawere asunduses.
23. Holdre m., Helme kihlk.
23. Järwakandis.
23. Keina w.
24. Wõrus.
63
:24.
24.
25.
25.
25.
25.
25.
25.
26.
26.
26.
26.
27.
Kirblas.
Priipalu ai., Kuigasti w.
Watlas, Paatsalu w.
Wana-Suislepi wallam. j.
Laura alewis.
Antsla alewis.
Loonja wallam. juures.
Maasi w., Liigalasma kar
jamaal, Wesiaia wär.
Tallinnas 3 p.
Taebla wallas.
Pööraweres, Jakobi k.
Põltsamaal.
Kuusalu alewikus.
Põlwa kiriku juures.
Kuresaares.
Tori alewis.
Haapsalus.
Roela w., Wiru maak. 2 p.
Kirepis, kõrtsi juures.
Kuimetsa w.
Ambla alewis.
Warbola w., Kurawal.
Karksi-Nuias.
Wara w., Matjamai.
Haanja w., Haanja as.
Metsakülas, Leisi w.
Oktoobris:
— Pärnus, Mihklilaat, esimisel kesknädalal ja neljapäewal.
4.
Tudolinna wallam. j. 2. p.
Waikna w.
4.
Oru w., Linnamäel.
5.
Audrus.
5.
Liiwal, Koiga w.
5.
Keawa raudtee j. lähedal,
6.
Kehtna w.
6.
1. Kasina w., end. kõrtsi j.
6.
1. Mehamäe wäljal, Lewala
6.
k., Uuemõisa w., 2 p.
7.
2. Märjamaal.
7.
2. end. Torma jaama j.
7.
2. Tõrwa linnas.
8.
2. Nabala w.
8.
3. Laanemetsa wallamaja j.
8.
3. Wändra alewis.
3. Loosi w., Lindoras.
8.
3. Kawastu-Koosal.
8.
3. Narwas 2 p.
8.
3. Tõrwas.
9.
4. Paldiskis.
10.
4. Rõuge w., Sänna k. j.
10.
4. Kuiwajõel,
10.
4. Wana-Irboska alewis.
4. Wiitna. j., Kadrina khlk. 2 p.
1.
1.
1.
1.
1.
1.
64
Wana-Kuuste w., Reola walge
kõrtsi j., Kadrina kihelk. 2 p.
Päidla w., Lutiku alewik.
Lihula alewis.
Kabala wallas.
Rootowo wallamaja j.
Kudina w., Pataste kõrtsi j.
Jõhwi alewis 2 p.
Tapa linnas.
Kaarma-Suuremõisa j.
Viljandis 2 p.
Avinurmes.
Hageri s.
Pukas.
Meremäe v.
Peipsiääre v., VäikeKolkja külas.
Vaimastvere vallamaja j.
Mustjala asunduses 2. p.
Velise vallas.
Pikevere k., Kapu v.
Valgas.
Värskas, Järvesuu v.
Hellermaal. Hiiu-Suurmõisa vallas.
19. Tarvastu asunduses.
10. Imavere v., Paia k. j.
19. Rõigaste vn Puskarul.
10. Valgejõel, Kõnnu v.
19. Rogosi wallamaja juures.
10. Lohusuus 2 p.
10. Lüganuse kiriku j., Püssi v. 19. Jõeiehtmes.
20. Misso wallamaja j.
10. Laura alevis.
20. Wana-Roosa wallamaja j.
11. Mõisakülas.
20. Uue-Antsla wallamaja j.
11. Riidaja vallam. j.
20. Kõlliste w., end. Tille kõrtsi ]L
11. Torgu vallam. j.
20. Irboska jaama j.
12. Tartus.
20. Koeru alewis.
12. Vastseliina vallamaja j.
20. Põltsamaal.
12. Keilas.
21. Haapsalus.
12. Illuka! Kuremäel 2 p.
21. Saaluse wallamaja juures
12. Leisi ai. 3 p.
21. Wana Irboska alewis.
12. VeUsa v., Keblaste.
21. Kastre-Wõnnu wallam. j.
13. Võrus.
21. Puunal, Wihterpalu wald.
13. Salla kül., Simuna k.
22. Kärgula w, Sulbi ai.
13. Kärla v., turuplatsil.
23. Kõo asunduses.
14. Kilingi-Nõmmel.
23. Moisekatsi w.
14. Vana-Tänasilma v. j.
23. Kasepere poe j., Kloostri w.
14. Erastvere v., Kanepi all.
23. Wasula, Rajasilla k. j.
14. Petseris.
24. Laatre w. Tsirguiinna ai.
14. Albu vallam. j.
24. Kõlleste w., Krootuse as.
14. Mässu vallas, Virtsus.
25. Ellamaa, Sooniste w.
15. Säru vallam. j.
25. Laura alewis.
15. Raplas.
•
25. Rannaküla Römmi karjamaal,
15. Rannus.
Maasi w.
15. Kuremaa v., Palamuse kihel.
25. Tsooru w., Roosikul.
15. Avinurme vallamaja j.
25. Esnas.
15. Rakveres 3 päeva.
26. Wõrus.
16. Karula vallamaja juures.
27. Saare w., Saare küla j.
16. Leebiku vallamaja j.
16. Muhu-Suurev. magasiaida j. 27. Laekweres, Simuna khlk, 2 p.
16. Vastse-Kuuste v., Lootvina a .28. Taageperas, Ala ai.
28. Woltweti Keramal.
17. Koloveres 2 p.
17.-Koonga vallamaja j.
28. Misso wallamaja j.
17. Anijal.
28. Puurmanni w., Piknurme khl.
17. Otepää alevis.
28. Krüüdneri w., Pusu k. j.
18. Kuresaares.
28. Järwa Jaanis.
18. Emmaste v., Metsalaugu khlk.29. Torma w., Lullikatku k.
18. Suure-Jaani alev.
29. Ahja w., Kärsa k. j.
18. Võõpsu alev.
29. Laura w., Stolbowo tal.
18. Lohusuu v., Lohusuu k.
31. Sindi-Lodja kõrtsi juures.
18. Väike-Maarjas.
31. Mõniste wallamaja j.
65
Novembris:
1. Harkus, Mäe juures.
1. Viru-Jakobi kiriku juures,
Küti vallas, 2 päeva.
1. Mätjaküla karjasmaal,
Pärsamaa vallas.
2. Paides.
2. Suurejõel, Uue-Vändras.
2. Kodavere Põlluni. Seltsi
platsil, Pala vallas.
2. Laiuse v., Mõra asund.
4. Nissis, Riisipere v.
4. Vana-lrboska alevis.
5. Antsla alevis.
5. Kambja v., Vissi küla j.
5. Rootovo vallam. j.
6. Rõuge v., end. Ala kõrtsi j.
6. Kaarepera v., Kassinurme
asunduses.
7. Valgas.
7. Elvas.
8. Palivere v.
8. Meremäe v.
10. Põltsamaal.
10. Värskas, Järvesuu v.
10. Sauel, Arudevahel.
10. Jõgeva asunduses.
10. Laura alevis.
11. Viljandis 2 p.
11. Võrus.
12. Kuresaares.
12. Lähtrus.
12. Karilatsi v., Alajaani talus.
12. Ardu külas, Triigi vallas.
14. Kärus.
14. Tartus.
15. Põltsamaa linnas.
15. Tumala asund. Uuemõisa v.
17. Haibal, Kernu v.
20. Pindi v., Leevil.
20. Risti Piirsalu v.
20. Irboska jaama j.
20. Misso vallamaja j.
20. Kuusalu alevikus.
21. Tamsalus, 2 p.
24. Vana-lrboska alevis.
23. Paides.
23. Mustvee alevis 2 p.
25. Raasikul.
25. Türi linnas.
25. Laura alevis.
26. Pati-Nurmeotsal.
26. Valgjärve v., end. Kitse
Kõrtsi juures.
27. Viru-Nigula kiriku juur.,
Kai vi v., 2 p.
28. Voltveti-Hallikukivil.
28. Keilas.
29. Rootovo vallamaja j.
29. Võrus.
30. Vigalas.
Detsembris:
— Pärnus, Jõululaat, kolmanda nädala kesknädalal ja neljapäeval.
1.
1.
2.
2.
3.
3.
3.
Abja-Paluojal.
Tapa linnas.
Juurus.
Saare postijaama j.
Valgas.
Alajõel, Virumaal.
Räpina vallamaja j.
4.
4.
5.
5.
6.
7.
8.
66
Rakveres 2. päeva.
Vana-lrboska alevis.
Amblas.
Rootovo vallamaja juures.
Vihulas, Haljala kihelk.
Kallaste alevis, 2 p.
Viljandis, 2 p.
8. Meremäe v.
10. Kilingi-Nõmmel.
10. Värskas. Järvesuu v.
10. Jüri kiriku j., Rae v.
10. Laius-Tähkvere Sadala kül.
10. Laura alevis.
11. Narvas 2 p.
12. Vändra alevis.
12. Martnas.
12. Järva-Jaanis.
12. Koerus.
13. Pati-Nurmeotsal.
14. Vasknarvas.
14. Antsla alevis.
14. Ninakülas.
15. Võrus.
15. Kärdla alevis.
15. Kohilas.
15. Jõgeva alevis.
Põltsamaa linnas — reedel
enne 16. dets.
16. Türi linnas.
17. Moisekatsi vallas, endise
Kauksi kõrtsi juures.
Rapla alevikus.
Paides.
Pööraveres, Jakobi k.
Sooniste v., Ellamaal.
Mõisaküla alevis.
Lehtse alevikus.
Jõhvi alevis 2 p.
Haapsalus.
Tõrvas 2 p.
Märjamaal.
Võõpsu alevis.
Misso vallamaja juures.
Irboska jaama j.
Vana-lrboska alevis.
Kuresaares.
Mustvee alevis 2 p.
Koeru alevis.
Krüüdneri v. Sulaoja kõrtsi j.
Laura alevis.
Valgas.
Kavastu v., Varnja k.
Lelle-Hiiekõnnus.
Kes tahab oma mälestust jäädvustada, see pildistab
Telel. 554
M. ÕNN1SE
Telet. 554
Ins, Viimsi tän. 20, Pärnus.
Sellekohane sisseseade ja kõige uuemad aparaadid ning kõige parem
elektrivalgustus võimaldab ateljees teha momentülesvõtteid, eriti
soodne rahututele lastele ja karakterpoosidele. Tehniliselt val
mistatakse pildid alati piinliku puhtusega, effektselt ja selgelt. Kunagi
ei anta niisugust tellimist välja, mis tellijat täiesti ei rahulda. Pildista
mine sünnib alati soojas ruumis. Üldse püütakse kõik teha, et töö
oleks korralik, loomutruu ja tellijaile ruttu kättesaadav ning odav.
Pä] Austades M. ÕNNIS, Viimsi tän. 20, Pärnus. Telef. 554.
67
RasKusmöõtude 'grördlustatoel (umbkaudne).
Naelad ja puudad grammides
ja kilogrammides
Kuni 20 grammi ....
Iga järgmise 20 gr. eest
Kinnitusmaks iga 100 gr. eest
20
5
20
Trükitööd
Kuni 50 grammi ....
Iga järgmise 50 gr. eest
(Raskuse ülemäär 2 kgr.)
2
2
Tähitusmaks
Iga saadetise päält raskusele ja saa
detise liigile vaatamata
Kirjad
Postkaardid
| Rahakaardid
Telegrammid:
Transferdimaks
.
Iga 10 krooni ehk selle osa eest .
10
10
5
1) Lihtteiegrammi iga sõna päält 5 s. (alam
määr 40 senti.)
2) Öösised (k. 23—6) ja pühapäevased: kahe
kordne maks.
3) Kiirtelegrammid: kolmekordne maks.
Telefonikõned: 1) Kohalikud iga 5 min. eest: 3 s. Kohali
kud aval, kõnekohast: 10 s.
2) Kaugekõned iga 3 min. eest kuni 50 klm. maa
pääle: 20 s., kaugemale kui 50 klm. 40 s-
72
Välismaade rahad,
Eesti rahas
Kr.
Senti
73
Belgia 1 beiga — 100 santiimi...............................
3
—
—
Helveetsia 1 frank — 100 santiimi.....................
—
Hollandi 1 gulden — 100 senti..........................
1
Inglise 1 naelsterling — 20 shillingit ä 12 penssi
Itaalia 1 liira — 100 centessiimi..........................
Austria 1 shilling — 100 grossi..........................
Leedu 1 litt (litas) — 100 senti ......
Norra 1 kroon — 100 ööri....................................
Poola 1 zlott — 100 grossi....................................
Prantsuse 1 frank — 100 santiimi.....................
Rootsi 1 kroon — 100 ööri....................................
Saksa 1 mark — 100 penni....................................
Soome 1 mark — 100 penni...............................
Taani 1 kroon — 100 öri....................................
Tšehhoslovakkia 1 kroon — 100 hellerit. . .
Ungari 1 pengö — 100 fillerit
..........................
Vene 1 rubla — 100 kopikat...............................
52,9
52,4
14,9
50
21
20
72,4
37,3
—
1
—
42,7
—
14,9
1
—
—
—
1
—
89,4
9,4
—
11,2
—
66
1
93
0
Majatarbete I_J
kaubaladu 11. VJrd.1
soovitab oma ladust suures valikus: KõiKsn^n maja?
iaibeid, Köö^inõue, piimaKanne j. n. e. j. n. e.
PÄRNUS, Jänesselja tän. 7.
i
"*...............
rsiiamm
73
-------
Telef. 462.
i
JatiiKalenöer.
Metsade peavalitsuse teadaande järele on kuni uue jahiseaduseväljaandmiseni allpool olev jahitabel Eesti Vabariigis maksev.
Loomade nimed
III
Emapõder, emahirv (mets
kits) ja nende vasikad
Isapõder
_______
Metssikk (isahirv)
13
28
13
Isamõtus ja isateder____
M 15
1
: 13
Valdnepid______________
28 :
Haned ja luiged_______
25 :
Isapardid_______________
Emapardtd, dopelnepid,
mudanepid ja teised
ülemal
tähendamata
jäänud nepid ja veeiinnud
Põldpüüd______________
Jänesed ja fasaanid
Ematedred, emamõtused,
laanepüüd ja sookanad
Kõik teised eelpool ni
metamata jäänud jahi
loomad
Röövlinde ja röövloomi
võib kogu aasta tappa
■IIP
: 13
13
i
Illil
□ Lubatud aeg jahil käia.
W Keelatud aeg, looma hoiu-, kaitseaeg.
Märkus 1: Riigi metsades on igasugune jahipidamine ainult
metsaülemate poolt väljaantud jahipiletite põhjal lubatud.
Märkus 2: Niihästi metsaülematelt jahipiletite saamiseks, kui
ka oma või renditud erimaade jahipidamiseks%on tarvis maa
konnavalitsuselt jahiluba võtta.
74
Tiinuse ehk kandmise aja rehkendus.
Tiinuse
hakatus
Jaanuar
1.
8.
15.
22.
29.
Tiinuse lõpp
Hobustel
Weistel
Lammastel
Sigadel
Detsember
2.
9.
16.
23:
30.
Oktoober
8.
15.
22.
29.
Juuni
4.
11.
18.
25.
Aprill
Nowember
Juuli
9.
12.
19.
26.
2.
9.
16.
23.
30.
Weebruar
Jaanuar
5.
12.
19.
26.
6.
13.
20.
27.
Märts
Weebruar
4.
11.
18.
25.
2.
9.
16.
23.
.Aprill
1.
8.
15.
22.
29.
Märts
2.
9.
16.
23.
30.
Mai
Aprill
6.
13.
20.
27.
Juuni
3.
10.
17.
24.
6.
13.
20.
27.
Mai
4.
11.
18.
25.
Detsember
3
9.
16.
23.
30.
August
5.
12.
19.
26.
Jaanuar
September
6.
13.
20.
27.
Weebruar
3.
10.
17.
24.
Märts
3.
10.
17.
24.
31.
75
2.
9.
16.
23.
30.
Oktoober
7.
14.
21.
28.
Nowember
4.
11.
19.
26.
23.
30.
Mai
7.
14.
21.
28.
Juuni
4. *
11.
18.
25.
Juuli
1.
8.
15.
22.
29.
August
5.
12.
19.
26.
September
2
9.
16.
23.
30.
Oktoober
7.
14.
Tiinus e lõpp
Tiinuse
hakatus
Juuli
1.
8.
15.
22.
29.
Hobustel ::
Juuni
1.
8.
15.
22.
29.
'
August
Juuli
5.
12.
19.
. 26.
6.
13.
20.
27.
September
August
2.
9.
19.
23.
30.
3.
10.
17.
24.
31.
Oktoober
September
7.
14.
21.
28.
7.
14.
21.
28.
Nowember
Oktoober
4.
11.
18.
25.
5.
12.
19.
26.
Detsember
Nowember
2.
9.
16.
23.
30.
2.
9.
15.
23.
30.
'
Weistel
i Lammastel i
Sigadel
Aprill
Detsember
2.
9.
16.
23.
30.
Jaanuar
Oktoober
7.
14.
21.
28.
Mai
5.
12.
19.
26.
Juuni
2.
9.
15.
23.
30.
Juuli
7.
14.
21.
28.
August
4.
11.
18.
25.
September
1.
8.
15.
22.
29.
Oktoober
6.
76
6.
13.
20.
27.
Weebruar
3.
10.
17.
24.
Märts
3.
10.
17.
23.
31.
Aprill
7.
14.
21.
28.
Tiinuse aeg.
Keskmiseks tiinuse- ehk kandmise ajaks arwatakse: hobustel
340 päewa, weistel 285 päewa, lammastel ja kitsedel 154 p., sigadel
120 p., koertel 63 päewa ja kassidel 56 Päewa.
Kõige pikem tiinuseaeg on: hobustel 419 päewa, weistel
321 päewa, lammastel ja kitsedel 158 p. ja sigadel 133 päewa.
Kõige lühem tiinuseaeg on: hobustel 330 päewa, weistel
240 päewa, lammastel ja kitsedel 146 Päewa, sigadel 109 Päewa.
Paarimise aeg.
Hobune, lehm ja lammas tarwitawad 22—36 tundi, siga 30—
40 tundi. Kui nad paaritatud ei saand, siis otsib hobune 8—10 P.
Pärast, lehm 21— 28 p. pärast, lammas 14—21 p. Pärast ja siga 21—
28 p. Pärast. Poegimise järele otsib hobune 14 p. Pärast, lehm 28 P.
pärast, lammas 185 P. pärast ja siga 35—42 Päewa Pärast.
Haudumise aeg.
Kanad hauduwad 19—24 päewa, haned 28—32 Päewa, kalku
nid 36—42 p. ja pardid 28—32 Päewa.
Sugutamise aeg.
Täkku wõib 5 aastast kuni 20 aastani sugutamiseks tarwitada,
mära 4—12 aastani, pulli 2—7 aastani, lehma 18 kuust kuni 10
aastani, kulti 1—4 aastani, emist 9 kuust kuni 8 aastani, oinast 2—6
aastani ja lammast 2—8 aastani.
Elusloomade arm.
Ühe isalooma jaoks arwatakse emaloomi: hobusel 35—40 tükki,
weisel 40—45 L, lambal 35—40 L, kitsel 60—80 L, seal 25—30 t,
kanal 15—20 L, pardil 10—12 t, kalkunil 8—12 L, hanil 5—8 L,
tuwil ainukene.
Hotel-resforaan Pärnus
BRISTOL
Rüütli tail. 45.
Telefon 1-50.
Rikkalik einelaud. Liköörid ja napsid kõige
parematest wabrikutest. Esimese järgu köök.
Sissesõitjatele alati puhtad toad.
77
Kübaratöösius S. HOPP
Värvime
Pärnus, Rüütli tän. nr. 32.
ja pressime igasugu kübaraid,
tööstus. —
'
Plisseerimise töid tehakse mitmes mustris ja alandatud
hindadega.
g Jalgrattad: „Adler‘-, „Gürike“, „Gayser“, „Swift“ ja teised.
W ömiusmasinad: Saksa ja Rootsi 6500 sendist peale.
W Xudumismasinad, kõigis numbrites.
g Koorelahutajad: Rootsi, wastutuse peale.
W Muusikariistad: gitarrede, mandoliinede ja wiiulite wäljamüük
W Brammeföllld, noodid, tantsud ja Eesti laulud.
W Fotograafia aparaadid ja materjal.
g Elektrilambid, armatuurid ja materjal.
W Raadio aparaadid, lambid ja nende osad. Õpetatakse hinnata apaW
raatidega ümberkäimist, ehitust ja antakse skeemid.
ArnaWk 1914-1918.
1. Ilmasõja otsekohesed ohmrid.
Sõda hämitas miljonid inimelud. Berliini söjawastase muuseumi
poolt kogutud andmetel tapeti sõja kestel 28. juulist 1914 a. — 8 oktoob
rini 1918 a., mil tehti sõjariistade rahu liitlaste ja keskriikide wahel,
12.996.571 inimest. Haawatute arw oli sama aja jooksul 21.926.000,
nend? seas umbes 5.669.000 inwaliidi.
Ilmasõda 1914 —1918 nõudis rohkem inimohwreid, kui 125 aas
tat enne seda olnud sõjad kokku. Inimesi langes ilmasõjas Päewas
läbistikku 30 korda rohkem kui Napoleoni sõjas.
2. Rühmarnm Kahanemine ilmasõja tagajärjel.
Euroopa Wenemaa ühes Poo
laga .... 13.000.000 8.300.000 4.700.000 2.500.000
Saksamaa. . . 6.300.000 3.600.000 2.700.000 2.000.000
Austria-Ungari . 5.800.000 3.800.000 2.000.000 1.500.000
Prantsusmaa. . 3.340.000 1.500.000 1.840.000 1.400.000
600 000
880.000
Itaalia.... 2.280.000 1.400.000
800.000
850.000 1.000.000
Inglismaa . . 1.850 000
690.000
320.000 1.330.000
Serbia .... 1.650.000
159.000
360.000
510.000
150.000
Rumeenia . . .
115.000
200.000
375.000
175.000
Belgia ....
65.000
120.000
275.000
155.000
Bulgaaria. . .
Kokku . . 35.380.000 20.250.00015.130.000 9.829.000
9,6
9,3
11,0
8,4
6,4
4,0
35,0
6,7
4,9
5,7
8,8
1
11,0
15,0
15,2
17,4
98
8,4
7
7
?
?
3
*) §hr. During, „Die Bevölkerungsbewegung im Weltkrieg."
79
Manuses Mõrreldes meeste
armuga 1913 a.
Mõimelisi mehi 18 — 45 a.
Tapeti protsentuaalselt töö-
Üldiselt kahanes rahwaarM
protsentuaalselt rahMaarwuga 1913 a. wõrreldes.
surnud
Tapetud ja haaMadesse
Kahanes suremuse
armu suurenemise
tõttu
arMu wähenemise
tõttu 0-
Kahanes sündimuse
mine sõja tagajärjel
Maad
Üldine rahMaarMu kahane
Ilmasõja kohutawad tagajärjed ei Piirdu üksi määratusuure ta
petute ja haawatute arwuga. Sõja mõjul kahanes tuntawalt sündimus
ja mitte üksi sõjamäes. Maid ka rahulikkude kodanikkude keskel lewinesid
kohutawalt igasugu nakkawad taudid. Mil mõõdul ilmasõja tagajär
jel rahwad armuliselt wähcnesid, seda Püüab selgitada tuntud Saksa
statistik §hr. Döring*), andes kümne Euroopa riigi kohta järgmise pildi:
Õlgu tähendatud, et DSringi arwud ei ole täpsed, hiljem kogutud
andmed näitawad, et rahwa arwu kahanemine sõja tagajärjel, samuti
ka tapetute ja haawaöesse surnute arw antud riikides, on märksa suurem.
Z. Mis maksis Ma?
Kui moodne statistika imperialistliku sõja läbi häwitatud inimeste
arivu suudab enam-wähem täpselt kindlaks teha, on seüeivastu otse
wöimatu arwestada seda määratumat ainelist kahju, mida kannatasid
kõik södiwad riigid selle wertse möllu tagajärjel, mis ulatas pea üle
kogu maailma. On raske arwudes wäljendada seda kahju, mis Lekkis
sellest, et wäga paljud wabrikud läksid üle söjamaterjali walmistamisele.
^a lõpuks, kui Palju läks rahwamajandusele maksma miljonite töötawate käte eemaldamine loowast tööst! Selle kohta mõningad arwud:
Ja mitmed miljonid — läbi ja läbi ebaproduktiiwselt — töötasid,
pingutades kõiki jõudu, frondi tagamail sõja tarwis, kusjuures nad ei
teinud ühiskondlik-kasulikku Lööd? Nii näiteks langes enne ilmasõda
kogu Inglise tekstiiltööstuse toodangust wähem kui üks protsent' sõjawäe
ja laewastiku tarwete rahuldamiseks, kui aga Inglise wägi kisti sõja
keerisesse ja ta muutus selliseks miljonpäiseks koletiseks, nagu nõudsid
seda laialdased frondid ja perekas laewastik, Pidi 60 protsenti kogu
tekstiiltööstuse saadustest kulutatama sõjawäe tarwete rahuldamiseks. Ja
mis wõib öelda nende miljonite tööliste töö ühiskondlikult Kasulikkuse"
kohta, kes tegutsesid ainuüksi selleks, et Päratusuurel sõjawäel oleks kül
lalt purustamismaterjale ja purustamiswahendetd?
On wõimatu raske arwestada wälja, mis läks maksma sõda, kui
waadelda weriseid lahinguid ja nende järeldusi üks teise järgi. Kellegi
asjaomase teadlase poolt kogutud andmetel maksis ilmasõda inimkonnale
aixult kuni 1. jaanuarini 1918 (sõda lõppes nowembri keskpaigu 1918)
80
ümmarguselt 303 miljardi dollarit. See määratu summa on suurem
kui Inglismaa, Austria Ungari, Belgia, Saksa-, Prantsus- ja Wenemaa ennesõjaaegne rahwawarandus ühtekokku.
Awalikkude andmete järgi, millised kogunud ja awaldanud Zarnegie
instituudi ajaloolis-majandusteaduslik osakond, olid otsekohesed söjakulud liitlastel 145 miljardi ja keskriikide! 66 miljardi dollarit, kokku
208 miljardi dollarit.
Need on ainult otsekohesed sõjakulud, siin juures on arwamata need
kahjud, mis sai inimkond sõja läbi purustatud warandustest. Purusta
tud waranduste wäärtus ulatab Berliini sõjawastase muuseumi poolt
kogutud andmetel ligi 100 miljardi dollarini.
Sõja tagajärjel tõusis Wene maa sise- ja walisivõlg 1. juuliks
1917 a. umbes 43,9 miljardi kuldrubla peale: 1. jaanuariks 1918 a.
oli aga Wenemaa wölg uba ligi 65 miljardi kuldrubla. Teiste sõnadega:
Wenemaa riigiwölg oli rohkem kui 50 protsenti kogu ta rahwa warandusest, mis enne sõda arwati 120 miljardi kuldrubla peale.
Prantsusmaa ohwerdas 3*/-2 aasta jooksul imperialismi
Moolokile enam kui 102 miljardi kuldfranki. Otsekohesed sõjakulud olid
Prantsusmaal 24,2 miljardi dollarit, sõjawõlg Ühisriikidele 2,8 miljardi
dollarit, Inglismaale 2,2 miljardi dollarit. Sõda purustas Prantsus
maal warandusi ligi 10 miljardi dollari wäärtuses.
Inglismaa andis wälja SVs sõja aasta jooksul kolmandiku
oma rahwawarandusest. Otsekohesed sõjakulud olid Inglismaa! (ilma
asumaadeta) 35,3 miljardi dollarit. Laenudeks oma liitlastele andis
Inglismaa sellest summast wälja 8,6 miljardi dollarit. Inglise asumaade
otsekohesed sõjakulud olid 41,2 miljardi dollarit, wõlg Ühisriikidele 4,3
miljardi dollarit. Kahju, mis sai Inglismaa weealuse sõja tõttu (9 mil
joni tonni pöhjalaslud tonnaashij arwatakse ligikaudu 4 miljardi dollarile.
Austria-Ungari, mis St. Germaini lepingu põhjal (1919)
jagunes terweks reaks iseseiswateks riikideks, andis Karnegie instituudi
andmetel otsekohesteks söjakuludeks 20V2 miliardi dollarit.
Saksamaa kulutas samade andmete järgi otsekohe sõja pida
miseks 40 miljardi dollarit. Peale selle maksis Saksamaa jöja lõpul
wöitjatele suure summa. Tõele kõige lähemale küünib küll wist kolme
esimese sõjale järgnewa aasta kohta arwestatud number — 25,8 mil
jardi kuldmarka (Washingtoni Majandusteaduslise Instituudi andmed).
Suwel 1929 pidid Saksa eksperdid alla kirjutama nõndanimetatud
Boungi kawale. Selle uue kuldse lingu sisu on see, et Saksamaa ko
hustab end 37 aasta jooksul maksma wöitjatele igal aastal 2.050.000.000
kuldmarka ja edasi järgnewa 22 aasta jooksul igal aastal keskmiselt
1.650.000.000 kuldmarka. Järjelikult. Saksa töötawad rahwahulgad
peawad eelolewa 59 aasta jooksul maksma weel 112,15 miljardi kuld
marka. Kogu Saksa rahwawaradus enne ilmasõda oli umbkaudu 350
81
miljardi kuldmarka. Sõja tõttu kaotas ta mitte wähem kui kolmanda
osa. Tähendab, wõitjad nõuawad „reparatsiooni" näol rohkem kui
poole Praegusest Saksa rahwawarandusest.
Et ülemal esitatud artvude koormat õieti ettekujutada, olgu siin
kohal meeletuletatud, et kogu Saksa riigi eelarwe ilmasõja eelsetel aas
tatel ei tõusnud kunagi üle 2,2 miljardi kuldmarga. Versaille'i rahu
lepingu tagajärjel muutus aga Saksa riik märksa wäiksemaks.
Itaalia otsekohesed söjakulud töusewad 12lA miljardi dollarile.
Ta söjawölg Ühisriikidele on iVa miljardi ja Inglismaale 2V2 miljardi
dollarit. Kahju, rnis kannatas Itaalia Austria wägede sissetungimise
tõttu, ulatab üle 3 miljardi dollari.
Serbia, Belgia, Monteneegro, Rumenia ja teiste wäiksemate rii
kide söjakulud on samuti wördlemisi suured.
4. RiiginAad.
Palawikuline söjawarustuse walmistamine enne ilmasõda ja eriti
söjapidamise kulud ise tõstsid sõdiwate riikide wölad mitmekordseks. Need
wölasummad tulewad aga lõppude lõpuks tasuda ikka töötawatel rahwakihtidel.
Riigiwölgade kaswamise kohta tähtsamates södiwates riikides an
nab L. Ross Gottlieb („Financial Status of Belligerents") järgmise
pildi:
Mölasumma
miljonit
dolari
Aeg enne
Riigid
Ühisriigid .
Inglismaa.
Prantsusmaa
Itaalia
Wenemaa .
Saksamaa .
Austria
Ungari
ilmasõda
31. III.
1. VIII.
31. VII.
30. VI.
1. I.
1. X.
1. VIII.
1. VIIL
*) Kõik wana korra ajal tehtud Wene riigiwõlad tühistati Nõukogude Liidu poolt.
Ilmasõja tagajärjel kasivas riigiivölg ka erapooletuis riikides.
Nii tõusis näiteks Rootsi riigiwõlg 142 %, Norra —182 %, Taani
— 156 %, Hollandi — 182 %.
82
Ja söjawõlgade kust mus on weel tänapäew — 15 aastat Pärast
ilmasõja Puhkemist ja 10 aastat Peale „rahuliku" lõpu — üks
tähtsaim ilmapoliitika küsimus.
Töötawad rahwahulgad peawad mõttetud, sõja kestel tehtud
wäljaminekud tagasi maksma. Töölised ja talupojad on kümneteks aas
tateks kinnineeditud kodanlrste walitsuste poolt tehtud kohustuste orjusse.
Silmatorkaw tõendus sest koormast, mis töötawate rahwahulkade õlga
del lasub, on järjest kaswaw maksukoorem, kusjuures maksnd suuremalt
osalt lähelvad kas ilmasõja arwete likivideerimiseks wöi jälle uue sõjawarustuse muretsemiseks, mida kõikides kapitalistlistes riikides praegu
palawikulise õhinaga walmistatakse.
5. Nahwamasside majandusliku olukorra halvenemine.
Ilmasõda lõi rasked haawad ka majandusellu, nii põllumajandusse
kui tööstusse. T,oome siinkohal mõningad arwud põllumajanduse kohta.
Kui wõtta 1909—1913 a. Saksamaal keskmiseks aasta indeksiks
tähtsamate wiljasortide külivipinna suuruse ja lõikusesaagi koKa 100,
siis oli külwipind Saksamaal a. 1914—1918 87% ja wiljasaak 80%;
1919 a. olid wastawad arwud 70% ja 49%, 1920 a. — 72% ja
58%, 1921 a. — 73% ja 58%, 1922 a. — 72% ja 73%, 1924 a.
77% ja 73%.
Määratu wiljasaagi wähenemise Põhjuseks Saksamaal ei ole mitte
asjaolu, et riik kaotas (Versaille'i rahulepingu Põhjal) ühe osa territoo
riumist, waid see ränk lõikusesaagi langus olenes mitu korda enam
just wäetisainete puudusest. Samasugune nähtus ilmneb ka wõitwates
riikides ja isegi erapooletuis mais. Siin mõningad arwud wiljade külwipinna muutuse kohta:
Protsentides (1909/13 — 100)
Riigid
1914
Prantsusmaa
Rumeenia
Taanimaa
.
1915
1916
1617
1918
1919
1920
65
?
66
69
74
85
65
46
89
89
97
92
83
76
111
100
100
97
83
90
74
Samal määral wähenes ka teiste põllumajanduse kultuuride Pro
duktsioon, isegi karjakaswatus läks märksa tagurpidi.
83
Leiwawilja tarwitamine iga inimese kohta (kilogrammides) kaha
nes järgmiselt:
Teised leiwawiljad
Nisu
Riigid
Leiwawiljad kokku
1909—13 1920- 22 1909—13 1920-22 1909-13 1920-22
Inglismaa.
165
156
93
155
358
311
Prantsusmaa
244
220
235
181
401
Itaalia
186
182
126
102
479
312
284
Toiduainete tarwitamise wähenemisest Saksamaal saame järgmise
pildi: leiba tarwitati 1913 a. läbistikku iga inimese kohta 249 kilo
grammi, 1921/22 a. sellewastu aga kõigest 181 klgr., s. t. 27% wähem: kartulaid tarwitati 1913 a. iga inimese kohta 700 klg., aastal
1921/22 aga 340 klg. s. t. 51% wähem: liha tarwitati 1913 a. iga
inimese kohta 49 klg., 1921 a. 33 klg. ehk 33% wähem. Olu, mida
sakslased nii armastawad, selle tarwitamine langes iga inimese kohta
102 liitrilt 1913 a. kuni 38 liitrini 1920 a. ehk 63%.
Suuremas osas riikides on wiimastel aastatel, mil sõja tõttu
majanduselus esilekerkinud wapusmstest Peaks ammu ülesaadud olema,
laialiste rahwahulkade eluülespidamise tarwituse tasapind kaugelt ma
dalam kui enne ilmasõda. Selle nähtuse üks peapõhjus on määratu
tööpuudus, mis Saksamaal, Ühisriikides ja mitmel Pool mujal on tuntawalt suurem kui enne ilmasõda.
Need kuiwad statistilised arwud näitawad küllalt selgelt, kuiwõrd
halwawalt mõjus sõda töötawate rahlvakihtide elujärjele.
Ruumipuudusel peame siinkohal jätma käsitamata palju walusaid
nähtusi, mis sõda lõi ühiskondlikku ellu, nagu elukallidus, tööstuskriis,
tööstuse ja põllumajanduse saaduste hindade wahekorra halwenemine
wiimase kahjuks jne., jne.
6. Kellele täi sõda kasu?
Teeme lühikese kokkuwõtte Juureft" imperialistlisest weripulrnastTöötawatele rahwakihtidele tõi see:
1. rohkem kui kümme miljoni tapetut;
2. üle kahekümne miljoni haawatu, nende seas ligi kuus miljoni
inwaliidt, elawat laipa, (siia juure on arwamata Wene ja Türgi inwaliidide hulk, kuna nende riikide kohta puuduwad andmed);
84
3. surewuse peadpööritatoa suurenemise ja sündimuse kohutama
kahanemise;
4.
laastatud tööstuse;
5.
häwitatud põllumajanduse;
6. masendawa toapustuse rahanduses — inflatsiooni ja rahawäärtuse langemise, riigiwölgade määratusuure kaswamise. Keskmine
summa riigiwölga iga kodaniku kohta on sõja kestel pea igas riigis,
nii toõidetms kui toöitjais ja isegi erapooletuis mais, tugewasti tõus
nud. Nii kaswas riigiwõlg iga kodaniku kohta suuremaks Taanimaal
2,4 korda, Norras 2,5; Belgias 4,1; Itaalias 4,86; Prantsusmaal
6,8; Kanadas 7,6; Inglismaal 11,2; Austraalias 20 ja Ameerika
Ühisriikides 20,3 korda.
8. kui laialiste rahwamasside eluülespidamise tarwidus tugewasti
kahanes, tõusis sõja ajal märksa walitsewate klasside elutarwidus, mida
tõendab suur nõudmine luksusartiklite järgi.
Waatame nüüd lähemalt kuidc s sõda mõjus mõnes tähtsamas
riigis walitsewate rahwaklasside elujärjele.
Ametlikkude andmete järgi, millised kogunud 1920 a. Inglise
alamkoja rahanduse komisjon, tõusid fõja ajal need warandused, mis
tulumaksu alla kuulusid, 13.046.000.000 naelsterlingi Peale, järjelikult
suurenesid need warandused sõja ajal 4.018.000.000 naelsterlingi.
Kuid see hiigla summa on kahtlemata tuntawalt wäiksem kui
tegelikult. Isegi tööstusettewötete aruanded, mis Pole põrmugi huwitatud sellest, et oma õigeid tulusid äramärkida, näitawad, et iga töös
tusala sõja ajal hiigla diwidente andis.
Teine nähe, mis sel spekulatsiooni ajajärgul ilmneb, on suur
Kapitalide Koondumine. Inglismaal oli 1913 a. 43 panka-aktsiaseltsi,
sõja lõpul oti aga neid järgi ainult 20. Sellejuures olid just sõja
ajal kõik pangaoperatsioonid nõndanim. Juure toite" käes — toiis
pangaasutust, kelle käsutuses oli üle 83% kogu Inglise pangakapitalist.
Koondumise Protsess ilmnes ka tööstuses.
Nii näeme Inglismaal ilmsõja ajal jõukama rahwaklassi tuntawat rikastumist ja kapitali koondumist MM rahakapitali märgatawat tugewenemist samal ajal kui maa jäi üldiselt majandusliselt ja rahandusliselt kehwemaks.
Ligikaudu sama pilt ilmneb ka teistes imperialistlistes riikides.
Mis Puutub Prantsusmaasse, siis, waatamata sellele, et frangi
wäärtus langes 50 %, näeme Prantsuse maksuameti andmete järgi, et
isikute arto, kelle aastane sissetulek on 50.000 franki ja rohkem (1920
aastast 100.000 franki ja rohkemj on sõja aastail tõusnud 134%, kus
juures nende isikute sissetulekute kogusumma on tõusnud 407%.
85
Iseloomustaw on rikastumise pilt sõjas wõidetud Saksamaal.
Esiteks tekitas sõda Saksamaal kihi „uut kodanlust", mis kaswas
suureks söjatarwete muretsemisel, spekulatsioon-kodanluse, tuntud „töusikluse" nime all. Kahe aasta jooksu! (1917—1918), mi! maa! oli enne
nägematu laastamine, tõusis Saksamaal äkki 5500 uut kiwirikast isikut,
s. o. enam kui kaks korda nii palju kui 20 aasta jooksul enne ilmasõda,
mil maal oli kõige öitsewam areng.
Teiseks: nagu Inglismaal nii esines ka Saksamaal sõja ajal,
eriti peale ilmasõda, määratu kapitali ja tööstuse koondumine. Iseära
nis aitas marga langus pankade ja tööstuste koondumisele mõjuwalt
kaasa. Kiirelt tekkiwad trustid, nähtus- mis esineb kõikides kapitalistUstes maades, wõimaldas kapitalistidel mitte üksi tugewamini wäljakurnata töölisklassi, waid samal aja! teha ka põllumajandus tihedamalt
kui enne ilmasõda rippuwaks pankade ja tööstuste monopolist.
Zlmsõja tagajärjena näeme seega ühelt poolt kapitalistide waranduste ja rikkuste wöimsat kaswu ja teiselt poolt aga üldist töötawate
kihtide waesenemist.
Kõik see kirjeldatu annab küllalt selge ja kuiwadele arwudele ja konk
reetsetele asjaoludele Põhjenema wastuse küsimusele, kellele tõi sõda kasu.
Ms ilmasõda.
Ilmasõja ohwrid 1914 — 1918 on määratud. Laastamine, mis
sõda enesega kaasa kõi, hirmus ja otsatu. Kuid wee! koledamad ja
õudsemad tagajärjed saatvad olema sellel ilmasõjal, mida kapitalistlik
ilm praegu ette tvalmistab.
Ses sõjas ei piirdu front, tapatallermaa, mitte üksi riigipiiridega
nagu seni, waid tänu määratumalt täienenud õhu- ja keemilistele relwadele, kandub ühtlasi edasi neile maaaladele, mis asuwad sajad kilomeetrid piiride taga.
Rahulikkude elanikkude wastu pannakse tegewusse lennukitelt allawisatud pommid, mis tungiwad sügawale maasse ja on täidetud gaa
siga, mis jääb kaua riiete külge, millega imbub läbi õhk, mis häwitab
taimed, mürgita wee, tapab kõik elawad olewused.
Eelpool weendusime, et imperialistlises sõjas 1914 — 1918 huk
kus rohkem inimesi, kui kokku kõikides sõdades 1790 a. saadik, s. o.
125 aasta jooksul. Nägime, et ilmasõjas tapeti inimesi päewas läbistikku 30 korda rohkem kui Napoleoni sõdades.
Kuid uus weresaun, mida imperialistid praegu ettewalmistawad,
tuleb oma hukatuslikkude tagajärgede Poolest Palju hirmsam ja laastawam kui möödunud ilmasõda.
86
Et lugu tõesti nii on, aitab, kui waadata pealiskaudseltki mõnin
gaid arwe, mis wiimasel ajal söjaajakirjandses ilmunud. Need arwud
näitawad selgemalt kui waja seda suurte ja wäikeste imperialistliste
rööwriikide meeletut wõidujooksu warustamises uue sõja wastu. Siin
on need arwud:
Rahuaegsete sõjawägede suurus (1000-detes meestes).
1928—1929
Riigid
1913—1914
Üldse
Prantsusmaa
Ameerika
Ühisriigid
Itaalia
Inglismaa
Jaapan
546
725
226
264
516
275
439
390
385
206
Kokku
1.827
2.145
Iga 1000
elaniku kohta
17,2
3,7
9,6
8,5
3,5 ___
—
Wiie tähtsama ilmariigi sõjamäed on nõnda Peale ilmasõda kaswanud 318.000 mehe Mõrra. See kaswamine iseenesest ei olegi kes
teab kui suur (Inglismaal ja Jaapanis on tegewwäe suurus koguni
Mähenenudj, kuid ei tohi unustada, et kapitalistliste riikide praeguste
sõjawägede lahingwöime on mitu korda suurem kui enne ilmasõda.
Praegustes mägedes on kutseliste sõdurite, — poliitiliselt tagurline
ja mahajäänud element, — arw Palju suurem kui enne sõda. Nii oli
Prantsusmaal 1911 a. kutseliste ohwitseride ja allohwitseride arw kogu
sõjamäest 8,4%, 1928 a. sellewastu aga 40,3% ja 1931 a. teeb see
protsent wälja koguni 51.
Teine märkimiswäärt iseloomustaw joon nende sõjawägede kohta
on sunduslise õppeaja tuntaw lühinemine, kusjuures aga wäljaõpe on tugew ja mitmekülgne. Selle tagajärjel on sõjaliselt wäljaöpetatud reserwwäed kaugelt suuremad kui enne ilmasõda. Ülemal nimetatud wiiel
suurriigil oli 1914 a. kokku 7—8 miljoni meheline reserwwägi, 1928 a.
on aga nende reserwsödurite arw arw üle 20 miljoni, tähendab ligi 2%korda rohkem. 1914 a. mobliseerisid need riigid 5V2 miljoni mehelise
armee, 1929 a. oleks wõinud nad wälja panna aga 9 miljoni meest,
s. 0. ligi kaks korda nii Palju kui 1914 a.
Imperialistlike sõja algul 1914 a. oli Euroopa armeedes iga
diwiisi kohta 24 rasket masmrelwa. Aastal 1929.
oli aga iga
87
Inglise diwiisil 192, Prantsuse 172, Ameerika-Ühisriikide 155 ja Poola
diwiisil 128 rasket masinrelwa. Kergeid (käsi) masinrelwu ei olnud
1914 a. ühelgi armeel. Praegu on aga igal Ameerika-Ühisriikide di
wiisil 790 (!), Inglise 350, igal Prantsuse ja Poola diwiisil 340
kerget masinrelwa.
Erilisi kergeid jalgwäe-kahureid ei tuntud ilmasõja algul üldse,
nüüd aga on igal diwiisil 18—27 sarnast kahurit.
Hästi wäljaarenenud ja arwuliselt jõuliseks on kujunenud sarna
sed häwitawad relwad nagu tankid.
Ka kahurwägi on arwuliselt suurenenud ja tehniliselt tugewasti
arenenud. Wälikahurite laskeulatus on tõusnud wähemalt.3O°/o, ras
kekahuritel weel enam. Enne ilmasõda oli igas Prantsuse diwiisis (ühesarwatud kahurwägi) 60 wälikahurit, aastal 1929 — 84. igas Inglise
diwiisis oli 1914 a. — 76, 1929 a. — 84 ja Ameerika-Ühisriikide di
wiisis oli 1929 a. koguni 120 (I) wälikahurit. Peale selle on praegu
(1914 a. ei olnud seda mitte) iga armee ülemjuhatajal tugew kahur
wägi waruks.
Mis merewäkke puutub, oleks wale, kui selle tugewust arwata
laewade üksuste järgi. Mõningad laewaliigid on arwuliselt isegi weidi ka
hanenud, kuid laewastikkude lahingjöud on wananenud laewade asemele
uuetüübiliste ehitamise tõttu kahtlemata tugewasti tõusnud. Alljärgnewas tabelis wöib seda kohe märgata:
Miinmstlejad mitmesuguses manuses.
1911/15
Omadused
1916/20
27.000
45.000
75.700
157.000
28,5
32,0
6025,0
2087,5
1.480
1.020
Waatleme nüüd lähemalt keemilist warustust, lahinggaase, mis
ühenduses õhulaewastikkudega käsitatakse sõjaasjanduse eriteadlaste
poolt kui tähtsamat relwa tulewases ilmasõjas, waatamata igasugus
tele kaitsetele gaasi wastu, mis mõningates riikides on korraldatud,
samuti ka rahwuswahelisele lepingule, mis keelab gaaside tarwitamise
sõjas. (Olgu siinkohal tähendatud, et see leping kirjutati riikide poolt
juba enne ilmasõda alla, kuid just ilmasõjas hakati alles gaase tarwitama).
Peale gaasipilwede, kahurite gaasilaskude ja lennukite gaasipommide on uuema sõjatehnika järele wõimalik gaasitada otse lennukilt.
Wastawa aparaadi kaudu wõib näiteks üks lennuk 300 liitri gaasiainega mürgitada täiesti maaala 800 meetri Pikkuselt ja 30 meetri laiuselt.
Wee wäljasurws (tonnides)
Masinate tugewus (hobusejöudu)
Kiirus (sõlmedes)
Ehituskulud (tuhandetes naelsterlingites)
Ühe ristleja meeskond
88
Nii kirjutab tuntud Saksa sõjaasjanduse teadlane major Georg
Soldan gaaside tarwitamise kohta tulewiku sõjas järgmist: „Kui see
mõttekujutus Peaks muutuma tõelikkuseks, siis pole see enam miski sõda,
waid hullem kui katk. See oleks rahwaste wastastikune häwitamine,
tagasiminek kõrgelt kultuuritasapinnalt rahwarändamise aegadesse. Ses
oleks maailma hukkaminek mürkgaaside läbi".
Sama Soldani sõnade järgi „naitab ilmasõda üksi keemiliste reb
wade tarwituselewötu algust... Ilmasõda wiib löputulemusele, et
gaas leiab tunnustamise kui olulisem modern wöitluswahend. Tulewases ilmasõjas peab arwestama lahinggaasiga kui tähtsama ja
P õ h j a P a n e w a m a r e! w a g a".
Tõmmatakse lahinggaaside juure weel wõimsad õhulaewastikud,
saadakse rehv, mille! on wörratu häwitusjõud ja mille wastu ei suuda
end kaitsta ükski imperialistlik rõöwriik.
„Lennukid", kirjutab kindral William Mitchell „Saturday Evening
Postlls" on warustatud kuulipildujatega, kahuritega ja raskete pommi
dega, mis tutvustatud maakera külgetõmbe jõust, ületawad kõik teised
relwad. Üks sarnane pomm häwitab suurima lahinglaewa (waatamata,
et selle häwitamine on kõige raskem)... Siis (ilmasõjas) wõisid len
nukid lennata ainult 100 miili, nüüd aga 1000 miili (umbes nagu
Londonist Budapesti), olles kaugelt raskemalt warustatud kui ilmasõjas"".
Tuleb tähendada, et ilmasõja lõpul oli alles tundmata otsekohene
mürkgaaside tarwitamine. Tänapäewaks on aga leiutatud öhulaew,
mis edasi liigub oma enese kiirusega, wastawa seadeldisega warustatud t
see wöib gaasitatada laialised maaalad nii frondil kui sisemaal (Poliiti
listes ja majanduslistes keskustes).
Tugewasti on tõusnud Peale ilmasõda militaristliste õhulaewastikkude arwuline suurus.
Lennukile am (ümmargustes numbrites).
Riigid
Prantsusmaa
Inglismaa
Ühisriigid
Itaalia
Jaapan
Militaristlised õhulaewastikud on wõrreldes 1914 a. suurenenud
10—12 korda ja näiwad edaspidi weelgi kiiremini kaswawat.
89
Kõik ülamal esitatud arwud ei peegelda aga kaugeltki asjade
õiget seisukorda küllalt rahuldawalt ja õieti. Siin ei ole kusagil käsi
tatud see potentiel de guerre, s. t. need määratud militaristlised wõimalused, mida tarwitawad imperialistlised suurwöimud (Inglis
maa ja eriti Ühisriigid) ja mis tulewases sõjas etendab wäga suurt osa.
Määratu tähtsuse omab moodsas sõjas näiteks autotransport.
Wõimas, kõrgelearenenud autotööstus wõimaldab sõja puhul momen
taalselt walmistama hakata kõige moodsamaid masinaid ja tanke, nagu
on neid waja sõjas.
Kahtlemata tarwitatakse tulewases sõjas wäga suurel määral püssirohtu, lõhkeaineid ja mürke. Need nõuded suudetakse rahuldada ainult
körgelearenenenud tehnilise tööstuse juures.
Massiline gaaside walmistamine on näiteks wöimalik ainult siis,
kui on olemas suured tagawarad wedelat ja gaasitaolist kloori, mida
tarwitatakse tekstiil- ning paberitööstuses, ja broomi, tarwitusel kui
arstirohi.
Ka wärwitööstus on oma saaduste poolest lahinggaaside walmistamiseks nii lähedane, et wiimaste tootmiseks rahuaegadel waewalt
kusagil erilisi wabrikuid Larwitseb asutada.
Isegi see lihtne loetelu Paljastab need söjawõimalused just imperialistliste hiiglaste kõrgelearenenud „rahu"- tööstuse astmel.
Neid militaristlikke w õ i m a l u si ei tohi mitte silmist lasta, kui
jutt on warustamisest wöi warustuse wähendamisest.
Üks tähtsam element ettewalmistustes sõja wastu on moodsates
kodanlistes riikides sõjaliselt wäljaõpetatud warumeeskondade looomine
ja püüd poliitiliselt ümderkaswatada neid inimmasse, kes sõja Puhul
walguwad tegewwäkke.
Et tulewase ilmasõja puhul, mil tegewwägi frondil peab wiibima,
sisemaal tekkiwaid rewolutsioonilisi liikumisi maha suruda ja et örenewat fronti alaliselt saaks wäljaõpetatud inimmaterjaliga täiendada,
moodustab kodanlus erilised wabatahtlised sõjawäelised — tagurlised
organisatsioonid, millised kaswawad wäga kiirelt.
Prantsusmaal on neis organisatsioonides 1.185.000 meest. Ing
lismaal (ühes asumaadega) üle miljoni, Itaalias 2.160.000, Soomes
Eestis, Lätis, ja Poolas kokku ligi 1.200.000 meest.
Waldaw enamus neist organisatsioonidest õpetatakse wälja kutse
liste ohwitseride poolt ja nad on jaotatud sõjawäelistesse üksustesse,
mis tõstab nende lahingwõimet ja distsipliini.
Militarismi koorem.
Miljsnpäisete söjawägede ülewalpidamine ja nende relwastus,
laewastikud õhus ja wees, noorsoo sõjaline ettewalmistamtne wäljaspool kaitsewäge olewates sõjawäeliötes organisatsioonides — kõik see
90
nõub hiigla kulu ja lasub töötawate rahwakihtide õlgadel ränga koor
mana: Inglismaal, näiteks, on see koorem iga täiskaswanud kodaniku
kohta aastas 25 dollarit.
Kuue tugewama kodanlise riigi (Ameerika Ühisriigid, Inglismaa,
PrantsiWmaa, Itaalia, Jaapan ja Saksamaa) sõjaline eelawe tõusis wiimase wiie aasta jooksu! 10,3% (1923/24. oli see 2,000 miljardi dollarit,
1928 sellewastu 2,216 miljardi dollarit). Sellejuures on aga sõjalised
kulud neis eelarwetes näidatud Lugewasti wähematena, kui need tege
likult on, sest üks osa sõjalisi kulutusi kaetakse riigieelarwe teiste osadega..
Aastal 1928 andis Jaapan söjawäe peale wälja riigieelarwest
27,8% Itaalia 23,8%, Prantsusmaa 21,1%, (tegelik summa on pool
suurem), Ameerika-Ühisriigid 18,4%, Inglismaa 15%, Saksamaa,
kellel suurema relwastatud jõu pidamine keelatud, 8,3%. Poola andis
söjawäe peale wälja 38% kogu riigi eelarwest, arwamata need kulu
tused, mis lubati salaja,
Sõjalised liidad.
Meeletu söjawarustuste suurendamine, mis hiigla wäljaminekutd
nõuab, leiab oma olemasolu õigustuse selles, et kapitalistlises ilmas
Puhkeb lähemal ajal uus imperialistlik fõjatorm. Kes kelle wastu sõ
dima hakkab ja kuidas see sõda tekkib, on praegu raske ennustada. Iga
tahes kutsub Inglise ja Ameerika-Ühisriikide kaubanduse ja tööstuse
waheline wõistlus turgude wallutamisel Lerawaid konflikte esile. Teisest
küljest jälle on Nõukogude-Wenemaa nii mõnelegi arenenud tööstusmaale meeldiwaks turuks, ja et seda turgu oma tööstusele wõita ja
kindlustada põrkah see riik waewalt tagasi sõjariistadega NõukogudeWenemaa wallutamisest. Samuti on wahekord wäga teraw Saksamaa
ja Prantsusmaa wahel, (wöttlus turgude Pärast, „reparatstoon", Rheinimaa asundamine prantslastega j. m.). — Nii wöi teisiti, kuid sõja
wöimalikku Peatset puhkemist toonitawad ka tuntud riigimehed. Nii
ütles Ameerika admiral Blankett jaanuaris 1928. awalikult:
„Meie seisame söjahädaohule ligemal kui kunagi warem, kuna
meie oleme alustanud kaubanduslist wöidujooksu ja püüame suruda
teisi rahwaid tahaplaanile".
Tulewa sõja Puhuks otsiwad riigid omale aegsasti liitlasi. Nii on
wastaw leping sõlmitud Znglise-Iaapani ja Znglise-Prantsusmaa wa
hel. Terawa otsaga on see sihitud Ameerika-Ühisriikide wastu, kus see
peale teatawaks saamise suure wihatormi esile kutsus. Saksamaa wastu
on sihitud Prantsusmaa sõjalised lepingud Belgiaga (see tekitas eriti
palju tolmu) Poolaga, Rumeeniaga, Tshho-Slowakkiaga ja Zugoslaawiaga. Pikk on aga nende lepingute rida, millised awalikkusel teadmata..
91
Peab ütlema, et sõjalisi lepinguid pole praegu sugugi wähem
kui enne ilmasõda ja nende Marjust lendab aeg-ajalt wälja mõni „rahupääsuke" Rahwasteliidu, Kelloggi-pakti jne. kujul. Tegelikku tähtsust neil
aga ei ole. Isegi Hoover, kes juhib Ameerika imperialismi Poliitikat,
leiab Larwilikuks selgitada:
„Waatamata sellele hästikawatsetud tõendusele (pühalikltle kinni
tusele Kelloggi-paktis sõda mitte alata) kestawad igal maal
edasi e t t e w a l m i s t u s e d sõja w a s t u. Ja selle tagajärjel wõtawad Pessimistid seda lepingut (f. o. Kelloggi-Paktij nagu wälisministri waga seletust, nagu diplomaatide järjekorralist inimsoo lootuste
läbipilkamist?
Ja Ühtsriikides eneses, kust Kelloggi-pakt wälja läks, Pole asi
põrmugi Parem. Ühisriikide senat kinnitas 1929 a. weebruari algul
kohe peale Kelloggi-pakti ratfitseerimist 15 uue liiniristleja ehitamise.
ja me ilmasõja yõhjased.
Mispärast tuli sõda? Mis kutsus ta wälja? Missugused olid
ta põhjused?
Sõdade põhjused on wäga mitmekesised: wanal ojal tapeldi maa
pärast, nüüd tapeldakse terwe riigi wabaduse eest. Kuid ilmasõjas oli
weel teine põhjus: selle sõja tekitas kapitalism. Kapitalistliseks majan
duseks nimetatakse sarnast majandust, kus kapitalid, tehased, wabrikud,
maad on wördlemisi wäikese kildkonna elanikkude käes, teistel aga on
oma ülespidamiseks ainult tööjõud, töötawad käed, mida nad on sun
nitud müüma peremeestele— kapitalistidele, wabrikuomanikkudele, fuur*
maaomanikkudele.
Sel mõõdul, kuidas areneb kõikides riikides kapitalistlik majandus,
jääwad oma maa piirid kapitalile kitsaks. Et suuri kasusid, protsente
saada, on kapitalil waja, et kaupade müügi turg kaswaks, laieneks,
on waja uusi kohti, maaalasid, kuhu wõiks kapitalistid kasulikult Pai
gutada oma kogutud kapitali ja kust wabrikule ja tehaste omanikud
wõiksid saada kaupade walmistamiseks tooresmaterjale: metalle, kiwtsütt, puuwilla jne.
Suurtel kapitalistlistel riikidel, neil, kes ilmasõjas üksteisega heit
lesid, oli kõigil tarwis kaubaturgu, asumaid. Ja iga riik mõtles ainult
selle Peale, kuidas enda alla heita teiste maade asumaid ja turge, olgu
see diplomaatilise pettuse wõi walitsuste ja kapitalistide äraostmise teel
nõrkades ja iseseiswuseta (kuigi nimepidi „iseseiswais") riikides, sündigu
see isegi sõjariistade abil.
92
Asumaade, üliwõimu pärast ilmaturul tekiwad tülid suurriikide
wahel. Igaüks tahab monopoli, ainuõigust kaubaturul, igaüks tahab
kõiki kasusid ainult endale. Alguses püüawad riigid „diplomaatiliste
läbirääkimiste" teel tüli lõpetada, igaüks püüab sealjuures teist riiki
petta, teisest kawalam olla. Diplomaatide läbirääkimised ei lõpe ka
rahu ajal kunagi. Kuid sellest ei teatata rahwale. Tüli kapitalistliste
riikide wahel ei teki mitte rahwa, töötawate hulkade, waid kapitalistide
tasude pärast. Kapitalistid — omanikud, nemad tõukawad riigid nõnda
nimetatud koloniaalpoliitika WSi imperialistlise suurriikluse poliitika teele,
nemad otsustawad ka, kas sõda tuleb, wõi ei tule. Aga mida otsustab
rahwas — lai töötaw kiht? Teadku ta üht: kui teda kutsutakse lip
pude alla, siis mingu ja surgu!...
Kui diplomaatidel korda ei lähe üksteist ülelüüa, siis ähwardawad nad kohe sõjaga.
Diplomaatide seljataga seisawad alati kahurid, sellepärast ei ole
riikide wahel kunagi kestwat rahu, waid ainult „ sõjariistus rahu", s. o.
niisugune rahu, mille wältel iga riik sõja wastu walmistub.
Diplomaatide läbirääkimistest ei tea töölised ega kogu rahwas
midagi. Need läbirääkimised Peetakse „salaja". Kuid kapitalistid, Pangapidaja^, suurmaaomanikud, s. o. need, kelle huwides aetakse maadeomandamise Poliitikat, teawad ikka, kuidas arenewad diplomaatide asjad.
Ja waewalt märkawad nad, et oma isamaa diplomaadid ei osanud
küllalt hästi nende taskuhuwisid kaitsta, et läbirääkimistel pääsewad
wõidule teise riigi kapitalistide kasud, siis Lõstawad nad kohe kisa:
„Appi! Isamaa on hädaohus! Wennad töölised, unustage kõik haawamised, unustage minewik! Päästke isamaa, — ühine isamaa!... Lähme
surma oma isamaa eest!!!
Ja walitsus wõtab kuulda kapitalistide kisa, ta ei wõi jätta seda
kuulmata: walitsus koosneb ise kapitalistidest ja suurmaaomanikkudest,
walitsus ümardab neid, kaitseb nende kasusid ja rööwimist... Walitsus
hakkab kapitali meeleheaks naabrit „nokkima", diplomaatide läbirääki
mised „lähewad terawaks"... Waatad — sõda ongi käes!...
Kuid rahwale ei wõi ometi tõtt öelda: meie tapleme, waadake,
sellepärast, et meie wabrikute ja tehaste omanikud, meie pangapidajad
ja suurmaaomanikud tahawad saada suuri kasusid, meie sõdime selle
pärast, et kindlustada kapitalistidele „Sigust" rööwida üht wõi teist
asumaad, üht wõi teist riiki. See on Piinlik. Selle eest ei lähe rah
was surma. Sellepärast on waja hüüda: Isamaa on hädaohus!
Ehk jälle mõelda wälja muinaslugu: Meie lähme naabrirahwaid wabastama!... Just wäikerahwaste „wabastamise" 'Pärast, nii teatati
ametlikult oma rahwale, astusid Inglismaa ja Ameerika Uhisriigid
sõja keerisesse. Aga weel tänapäew on Inglise „wabaduse" meelewalla
93
all iirlased, hindud, egiptlased ja sajad teised rahwad, ja Ameerika
Ühisriigid loowad Nigaraguas werestnõretawate relwadega „wabadust".
Kapitalistid, suurmaaomanikud, pangapidajad istuwad oma kabinetides, Panewad sõjawäe tellimiste Pealt kolmekordsed kasud tasku
ja ootcwad sõja lõppu. Za rahwas sõdib, rahwas saab hukka, rahwas ohwerdab oma elu. Mille eest? Et tema isamaa rõhujad, pere
mehed, härrad tehasteomanikud, suurmaaomanikud, wabrikandid Paremini,
uhkemini, rikkamini, tõredamini elada wõiks...
Rahwas usaldab!... Teadmisi on wähe. Nad ei saa weel oma
huwidest aru. Za kapitalistid ja walitsuse käsikud tarwitawad seda
oma kasuks.
Nii siis oli ilmasõja Põhjus rahwusliste kapitalide
wõitlus ilmaturul. Wene kapital wõitles Saksa kapitaliga, Wene ka
pital wõitles Austria kapitaliga Balkanil, Inglise, Prantsuse kapitalid
wõitlesid Saksa kapitaliga Aafrikas, Aasias, wäikeriikide turgudel.
Seesama rahwusliste kapitalide wõitlus ilmaturul on Põhjuseks ka, et
tekib uus ilmasõda, mille wastu, nagu eelpool nägime, walmistawad
endid kõik riigid ja mis kujuneb mitu korda koledamaks kui ilmasõda.
Kapitalid pörkawad kokku, wõitlewad, Püüawad üksteist wälja tõrjuda.
Igaüks tahab üksi walitseda, oma jaoks „monopoli" hoida, kaht nahka
nülgida, nii hästi tööliselt kaupade walmistamisel kui ostjalt kaupade
müügil.
Mida kiiremini edeneb kapitalism, seda enam riike wõtab sellest
wõistlusest osa, seda terawamaks muutub la. Ja seda möödapää
sematu d on sõjad.
Ei ole põhjust end trööstida sellega, nagu mitmel Pool armastakse
kõnelda, et ilmasõda oli wiimane sõda. Ka mitte sellega, et järgmine
sõda on see wiimane werepulm. Ei, kuni on olemas kapitalistid —
omanikud, niikaua on olemas ka sõjad. Niisuguste sõdade siht, nii
sama kui möödunud ilmasõja siht, on üks: Isamaa" wabrikantidele ja
kaupmeestele kindlustada kõrgemaid kasusid. Kas on see siht walatud
were wääriline? Kas toimetawad töölised mõistlikult, kui nad selle
pärast tapawad teise maa seltsimeest — töölist, purustawad linne,
häwitawad talupoegade rahulikke külasid?
Mis teha?
On waja ainult aru saada sõja tõelisest põhjusest, tema sihist, et
kerkiks uus küsimus päewakorrale: Mis siis nüüd teha? Kuidas
sarnaseid werewalamisi lõpetada? Kuidas hoida rahwast tulewikus
uute kokkupõrkamiste ja tülide eest kapitalistide wahel, uute sõdade eest?
94
Enne kui leida neile küsimustele wastust, peab endale selgeks
tegema üht: kuni on olemas kapitalism, kuni on maksew maade, wabrikute, tehaste jne. eraomandus, kuni jagunewad kodanikud warandusetuteks ja warakateks, kapitalistideks, kelle käes on riigis wõim, ja
wiletsateks Palgatöölisteks, kuni kapitalistid wõitlewad endi kasude pärast
üksteisega ilmaturul, — seni on sõjad Paratamatud.
Sõjad löpewad alles siis, kui on murtud kapitalistide wõim, kui
Omanikkudelt — kurnajatelt on wõetud wõimalus rahwale kahju teha,
lükates teda Meriste kokkupõrgete teele. Et sõdu lõpetada, on
waja ümber luua ühiskondlik kord. Et sõda lõpetada, on
waja kõik wabrikud, kõik tehased, kõik tööstusettewötted härradelt kapi
talistidelt ära wötla, on waja ära wötta maaomanikkudelt maad, era*
omanikkudelt kaewandused, kapitalistidelt — pangad, ja kõik need rik
kused
tunnistada kõige rahwa omanduseks (riigi
kätte wõtta).
Et sõda lõpetada, on rahwal, töölisklassil waja kätte wõita uus,
õiglasem, sotsialistlik ilmakord.
Kui kõik rahwa rikkused on rahwa enese päralt, kui rahwas, ja
kõigepealt töötaw rahwas, walitseb ise rahwamajandust, riigikassat, ise
hoolitseb kõikide kodanikkude hädade ja tarwiduste eest, ise hoolt kan
nab maa õitsmise eest, siis ei ole enam sõda. Siis ei Purusta naabri*
rahwad teineteist, siis ei ole Põhjust ajada „maadeomandamise" poliitikat:
wabade töötawate rahwaste rahulised riigid leiawad ikka kokkuleppimise
wöimalust! Ei ole siis enam sõja peasüüdlasi — kapitalistide
salka, kes saadawad hukka kümneid miljoneid inimesi selleks, et Peale
sõdu paremini oma taskuid täita!... Uue korra loomine on töölisklassi
peaülesanne.
Eesti fioimmtobe pstziõWsedPõhiseaduse järgi on kõik Eesti kodanikud seaduse ees ühetaolised
spõhisead. § 6). Eestis on kindlustatud isikupuutumatus (§ 8). Kedagi
et wöi karistada muidu, kui teo pärast, mis enne Leo kordasaatmist sea*
dustega karistamiswäärseks tunnistatud (§ 9). Korteri puutumatus
on kindlustatud ( § 10 ). Eestis on usu- ja südametunnistuse wabadus
(§11). Kindlustatud on sõna- ja trükiwabadus (§13), sõnumite ja
kirjade saladus (§14). Kõik kodanikud wõiwad kaebuste ja palw- tega
pöörata ametiasutuste Poole ( § 15). Kindlustatud on liikumise ja elu
koha muutmise wabadus (§ 17 ), koosolekute wabadus, ühingutesse ja
liitudesse koondumise wabadus, streigiwabadus (§ 18), elukutse waliku
wabadus (§ 19). Iga kodanik on waba oma rahwuse määramises
(§ 20), wähemusrahwad wõiwad ellu kutsuda kultuuriliste ja hoole
95
kande huMides autonoomseid asutusi (§21), nad MõiMad ametiasutus
tes tarwitada oma keelt (§ 22, 23). Majanduselu korraldamine peab
Mastama õigluse Põhimõtteile, nulle sihiks on i nim wä äril ise üles
pidamise kindlustamine sellekohaste seaduste läbi, mis
käiwad harimiseks maasaamise, eluaseme ja töösaamise,
samuti emakaitse, Lööjõukaitse ning nooruse, Manaduse,
tööMõimetuse Mõi õnnetuste puhul tarmiliku toetuse
saamise kohta (§ 25).
Kodanikud on kohustatud maksusid maksma riigi, tema asutuste
ja MastaMate omawalitsuste ülewalpidamiseks ja tarmeteks, kuid üh
tegi maksu ege koormatust ei wõi kellegile peale Panna muidu, kui sea
duste alusel (§83).
Kodanikkude Mabrduse ja põhiõiguste erakorralised kitsendused
astuwad jõusse ainult kindla tähtaja peale wäljakuulutatud kaitseseisu
korra puhul seaduste Põhja! ja Piirides (§ 78).
Z»ml ja Karat.
Meie aja muinasjutt.
Lähen kord metsa ja näen: kaks suurt tamme kasivamad kõrMuti. Wasakul kasMaMa tamme otsas istub jumal, parema! kurat.
Seisatan ja waatan, mis siin lahti läheb. Jumal raputab pääd, tvehib
kätega, ronib Puu otsast maha, MStab lehma sarmist kinni ja Meab ta
sohu. Kurat räägib: „Ära seda lehma puutu, wöta teine: see on Maese
leskmoori lehm." Aeg muutus õhtuseks, leskmoor läheb lehma otsima ja
näeb, lehm on Majunud sohu, ümberringi Pehrm muigas, ei saa kuidagi
Mälja. Hakkas jalamaid sajatama kuradit: „Kurat ise ajas su sohu!"
Pööris ümber ja läks kähku inimesi appi kutsuma. Kuradil hakkas hale
meel, et leskmoor sõimab teda lausa ilma asjata ja suisa ta enese nina all,
ronis kähku Puu otsast maha, jooksis sohu kahmas lehma sülle ja tõi
ta soost mälja, ise ronis jälle tamme otsa ja hakkas jumalaga juttu
Mestma. ,,Ütle mulle, keda nüüd tänatakse?" küsib jumal. „Teadagi,
et mind, aga mitte sind," Mastab kurat. . . „Wait!" karjun mina,
„Wait, triibuline kurat ja neljasilmaline jumal. Maata, sääl tuleb jõuf
rahMasi, köied ja piikhaagid käes, aga lehm on juba mäljas. Leskmoor
nägi lehma ja larrsub: ^Kiidetud olgu Issand, panen sulle pühakuju
ette küünla põlema!" Kuradil polnud teha enam midagi, ajas enese
turri, lõi jumalale mööda kõrmu ja andis talle Mastu Mähkimist. See
oligi jumala ja kuradi tüli.
Toimetanud Z. Wanatoa.
Olen sel aastal oma vabrikut palju uute masinatega täien
danud ja auru jõudu tublisti suurendanud, seega on mul
kõike töid võimalik ruttu ja korralikult teha. Töö kiire
ja hinnad võistlemata odavad. Töö headuse, ees vastutan.
Pärnus, Tallinna-posti tän. nr. 18 ja 20,
omas majas, telefon 224.
lO.&ÖlQCg
SINDI TDRUIITDINTE ÜHISUS
asut. 1902 a.
Sindi alewis.
asut. 1902 a.
Müüb:
liigetele ja ümbruskonna elanikkudele: kõiksugu
tarbeaineid ja tarbeasju. Sindi kalewiwabriku
kalewit ja poomwilla riiet wabriku hindadega.
Põlduriiele: Põllurammu ja jõutoitu.
Ostab: Põldurite käest tapetuid sigu, elus kariloome ja
kõiksugu põllusaadusi, makstes ajakohast hinda.
Meiereisse ümbertöötamiseks — piima, makstes
piima raswa järgi; alus eksport wõi hind.
$
Sindi Tarwitajate ühisusel on poekauplus, lihakarn, worstitööstus, piimapood, meierei leiwa ja saiapagarikojad.
Aastane läbimüük 400.000 kr.
Omakapitalid 40.000 kr.
Juhatus.
97
Mllllllllllllllllllllllllllllllllillil.N
on vanem ja suurim tööstus iga
sugu kodukoetud riide tarvis.
TäieliKum Koloniaal*, teras» ja rauaKaupade nina
majatart>e±e»5 mööbli» ja eleHirimaterjali ladu
Leopold Mühlmann
Pärnus
Wee tän. 1O, telefon 227
Müügil alati suures valikus
Pärnus.
Müügil alati suures valikus
üõiksiigu koloniaal kaupu,
■IM
nagu: jahu, suhkrut, riisi, heeringaid jne., jalgrattaid, raudvoodeid, lastevankreid, alu
miinium- ja emaileeritud keedunõue, ehitusmaterjali, metallpärgi, pärjal inte, schamottkiva, katusepappi, maalrivärve jne. jne. Müük en gros ja en detail. Tähtsam ja
kasulikum sisseostukoht maa kaupmeestele ja ühisustele.
Oma kaubaveoautodega
kauba kättetoimetamine üle Pärnumaa ja Läänemaa.
Oma raua# ja puutööstuse iööKoda nin£ puusärKide ladu.
Pühavaimu tän. 10/12, telefon 138 (oma majades).
Kõik töötellimised, valmistatakse asjatundlikult ja diplomeeritud meistri juhatusel
võimalikult vastutulelikkude hindadega.
Austusega L. Mühlmann.
L. TOHVi
Kirjutusmaterjali Kauplus
Pärnus, Riia tän. nr. 42.
Soovitab kõiksugu kooli ja kirjutustarbeid. Suur valik
moodsais mustreis tapeete ja seinapappi. Kunstlilled.
HINNAD VÕISTLUSETA.
Kübara ja moeäri
E. AINSON
Pärnus,-Riia tän. 43. Soovitan rikkalikus valikus kõiksugu
hooaja vilt-, õlg- ja siidkübaraid. Suur valik karusnahku,
sealsamas saadaval metall hauapärjad. Hinnad vastutulelikud.
Spetsiaai raudvooditööstub, valmistab igasugu
raudvoodeid,
igasugu vooditele reformpõhje kõige kaunimalt,
------ vastupidavamalt ja kõige odavamalt. ---- -----
T. LILIENKAMF
Pärnus, Henno tän. nr. 6.
Mõik ostavad
Talle MMM H
1
Pärnus, Mõninga tän. 34.
99
Pärnu Dinafööstusc I.-S.
Pärnus, Rääma tän. 38.
Telel. 125.
PÄRNU
Linane riie, niidid ja lonkad, Kalawõp
gud, hiõi^u lõngad ja nöörid. Köied.
7— OSAKONNAD: =
Tallinna#Posti tän. 6.
WillaKraasimise ja Ketramise
riiete^ ja lõngade wärwimise
000000 iÄzat>riKiicL 030000
Meie wabrikute tööheadus ülemaaliselt tuntud.
Pöörake meie esitajate poole igas lin
nas ja rahwarikkamates maakohtades.
100
Raamatud» Ja Kirjutusmaterjaalid,
raadio aparaadid ja, osad viimased uudised,
foto Ramerad Ja tarbed mitmekesises
valikus. Grammofonid, noodid, spor
ditarbed, tapeedid, seina pappi jne.
leiate rikkalikus valikus odavate hindadega ainult
ii
Rüütli ±, 30, Telef, 175,
Suur moodne ajaleht värvitrükis
„Mm Wmm"
koos samapäevase Tartu „Postimehega“.
Asjalik huvitav igakülgne sisu.
Kirjandust,
Rikkalikult pilte ja karikatuure.
paberi«Kaupu,
Julge sõna, tabav sõna, elav
Kontoritarbeid.
kirjeldus.
Pianiinosid, grammofone
ja plaate,
Mõjuvad kuulutused.
revolvreid ja laskemoona.
Leht müügil k. 9 h.
Toimetus ja talitus
Rüütli tän. 39.
Tel. 19 ja
3-25.
Tenisspordi tarbeid.
jalgpalle, tapeete ja Korvmööblit.
Kirjutusmasinaid ja arvemasinaid.
Mänge, vaase, kohvrid, portvelle rahataskuid jne. soovit. suures valikus odav, hindadega
PÄRNU POSTIMEES1*Pärnu'’TS“-
W
W
M
.afe- ]• ‘i
"qc 7, x j.
op
] x -j
Eesti omawalitsuste Kinnitus Ä.«S.
„OMA“
Juhatus Tartus, Riia tän. nr. 41, oma majas.
Kõnetraat 3-44 ja 5-62.
Peaagentuur: Tallinnas, Harju tän. 48. Kõnetraat (2) 18-58.
ira
Põhikapital ja tagawarad üle 36000000 sendi. Oma majad Tartus,
Tähe tän. 14 ja Riia tän. 41. Edasikinnitus kuues wälisriigis. välja
makstud kahjud kaheksa tegewusaasta jooksul üle 55000000 sendi.
laiemailus. EliHiiillis.
N
Edasikinnituste wastuwõtmine walla seltsidelt. Madalad preemiad. Sood
sad kinnitustingimused. Kõik tulu omawalitsuste kaudu rahwale tagasi.
r-Slferejfy
Eesti wauarahwa ajaarwarmne
Küünlu päewast 10 nädalat künnipäewani, 11 nädalat
Jüripäewani, 7 Maarjapäewani ja 8 karjalaskmise päewani;
künuipäewast 9 öödpäewa Jüripäewani ja 10 nädalat Jaanipäewani - Jaauipäewast 4 Jaagupi ja 7 Lauritsa päewani;
Lauritsa päewast 7 Mihkli päewani; Mihkli Päewast S
Mardi päewani; Mardi päewast 2 Kadri päewani; Kadri
päewast 4 Tooma päewani ja Tooma päewast 6 küünla
päewani.
Musta-ajud.
Kewade algab 20. märtsil.
Suwi algab 21. juunil.
Sügise algab 23. septembril.
Talw algab 22. detsembril.
Päikese ja kuu warjntused
1920 a. on 2 päikese ja 2 fin warjutnst, millest esi
mese kuuwarjutuse algus meil näha.
Esimene, täielik kunwarjutns on 3. mail, algus Lell
1.40 m. 1)011!., lõpp kell 5.20 m Nähtaw Euroopas, Aaf
rikas, Atlandi okeaanis, Ameeiikas, Lüäne-Aasias.
Teine, o s a l i k päikesewarjutus (Varjutatakse 4/io päi
kese läbimõedust) on 18. mail hommikutundidel ja on näha
ainult Austraalias ja India okeaanis.
Kolmas, täielik kunwarjutns on 27. oktoobril, al
gus kell 2.06 m. Nähtaw Aasias, Austraalias, India okeanis, Jda-Aafrikas ja Jda-Euroopas.
Neljas, osa li k päikesewarjutns (warjutatakse 3/«t päi
kese läbimõedust) on 10. nowembril, algus kell 3.26 m., lõpp
kell 7.36 m. Nähtaw Lääne-Euroopas, osalt Aafrikas ja
Põhja Ameerikas.
_________
Sel aastal on 306 piietva.
1,
Jaanuar — NiMri-krrn.
19
1 Neljap.
UtiS aasta.
sF. Fählmann 20
2 Reede
s. 1798. 21
3 Laup.
P. päraft nsäripäewa.
22
4 KÜhaP.
23
5 Esmasp.
G
Kolmek p.
24
6 Teisip.
7 Keskn.
25
26
8 Neljap.
9 Reede
27
28
10 Laup.
Paawli p.
1. p. p. Kolmekuninga p&emo.
29
11 Pühap.
K. Hermann t
12 Esmasp.
C
[1908 30
13 Teisip.
J. Hurt f 1906 31
14 Keskn.
1
15 Neljap.
2
16 Reede
3
17 Laup.
Tõnise päew.
4
2. V. p. Kvlmek. p.
18 Pühap.
ö
6
19 Esmasp.
20 Teisip.
7
8
21 Keskn.
G
*2 Neljap.
9
(lo
23 Reede
24 Laup.
jll
3. p. V- Kolme?, p
112
25 Pühap.
ilB
26 Esmasp. j
1
14
27 Teisip.
! 3 M. Weske j 15
18 Keskn.
29 Neljap.
ff. 1643. 16
j
{17
3o Reede
1
•Sl Laup.
jl8
Paike tõuseb:
1. Mmuarii t 8.58 tn.
31.
,,
„ 8,51 „
21.
„
„ 8,36 „
Läheb koola ;
kell 3,08 nt.
„ 3,26 „
„ 3,4? „
31 p.
Tähendused.
Weebvtrar — KMnla-krm
II.
9 p. enne Kr. Mest. p.
1 Pühap.
2 Esmasp.
Küünla p.
49
!2ö
G
;2l
22
3 TcisiP.
4
5
8
7
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
8
9
10
Il
13
13
14
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
A. Grenzstein s. 1849 j 23
W- Reimann s. 1861 24
Paawli ü. p.
25
8 p. enne Kr. Mest. p.
26
Luuwalu p.
27
28
29
30
31
1
C
7 p enne Kr. Mest. p.
2
3
Wastla p.
4
Tuhka p.
.5
D E. Ahreus f 6
[1863 7
8
l pühapäew paastus.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
9
Esmasp.
10
Teisip.
Waibariigiaas- 11
Keskn.
12
Palwe p.
Neljap.
13
3
Reede
14
Laup.
15
2 pühapärw paastus.
29 Pühap.
|16
Päike tõuseb:
l. Weetzruaril k. 8,14 m.
IL
„
„ 7,50 „
21.
,,
u 7,24 „
Läheb looja:
k. 4,14 nt.
„ 4,39 „
„ 5,Oo ,,
29
Tähendused.
p.
Iii.
M8rLs — PaasLu-kttU
1
2
8
4
5
6
Esmasp.
Teisi p.
Keskn.
Reljap.
Reede
Laup.
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
EsmaspTeisi P.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
31
22
23
24
25
26
27
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keikn.
Neljap.
Reede
Laup.
28
29
30
31
Pühap.
EZmaZP.
Teisip.
Keskn.
17|
18|
Talur. wabast. p. 19
G
20
21
22
3 pühapäew vaaStus.
28
24
25
26
27
28
29
c
4 pühapäew paastus.
1
O.Masing -si 1832 2
3
4
5
G E.N.JakobsonI' 6
Kewade algus. [1882 7
5 pühapäew paastus.
8
9
10
11
Paastu-Maarja p. 12
3
13
14
Palmipuude püha.
Palmipunds p
15
16
F Wrcdemann f. 1805 17
Wenemaa rewol. 1917 18
Päike tõuseb:
märtsil k. 6,59 m.
6,29
11.
21.
6,00
1.
z> „
„ „
„
„
Läheb looja:
k. 5,28 tn.
5,52
„
„
6,16
„
„
31 p
Tähendused.
Aprill — JiLri-kmr
IV,
S. Neljapäew. |19
G S. Reede i‘20
-21
1 Neljap.
2 Reede
8 Laup.
Kr. tzlestLusnnse p.
4
5
6
7
8
9
10
li
12
18
14
15
16
17
1. Lihawõite P. 22
23
3
24
3
35
Siircimaa eestlaste 26
srvaöast. p. 1819. 27
28
1 pühap. p. Kr. Mest. p.
29
Pühap.
c
30
Esnrasp.
31
Teisip.
Künnrpäew.
1
Keskn.
2
Neljap.
3
Reede
Laup.
J
1
j
j F. Fählmann f 1850.
iJüripäew. R. Kallas h
! J Kundrr st18S8 [191S
p. Kr. ülest. p.
I D Markuse p.
Z.NosenMuterl' 18.64
:O
iS
j J. Siiip f. 1864 j Z
30
81
| Risti ülendam. p. 1
2
j
3
j
4
; 5
p. Kolmainu Z. p.
6
7
3
Madise P.
8
1 9
Sügise algus.
110
[$. Hermann s. 1851.! 11
sJohann. saam. p. il 2
p Kolmainu Z. p.
Õp. Johannese p. 113
|14
15
D
Mihkli päew.
116
S17
Päike tõuseb:
1. sept. kell 4.55 tn.
5.19 „
11. „
31. „
„ 5.41 „
W. H. p. Kolnnrinu J. p.
' I
125
Esnmsp.
j 26
Teistp.
O. Masing s. 1763|27
Keskn.
D Mardi püew. |28
NNjap,
29
Reede
!
|30
31
Laup.
14
15
16
17
18
19
Pühap.
Esmasp.
Teistp.
Keskn.
Neljap.
Reede
2.4. s. v. SefiWim Z x.
|
I 1
|
2
3
4
HI.Znngs.l835. 5
6
jj
20 Laup.
25. p. p. Kolmüinu Z. p.
23
22
23
24
25
26
87
Pühap
Esmasp.
Teistp.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
SurnriLs p.
8
[Sžeenteit Maarj. p. 9
10
II
Kadri püew
12
13
m
U
1. Kr. fülemife puha.
28 Pühap.
29 Esmasp
30 Teiste
j
Andrese päew.
|15
jl6
-17
PWe tSufeS:
Zäheö looja:
1, noW. m 7.19 m. feS 4.08 m.
11. „
„ 7M „
3.43 „
2h „
y 8 «88 tl
u 3.22 /f
3Q P.
Tähendused.
CIL
t4mu
Detsember
T
1
2
8
4
Keskn.
Nekjap.
|c
Reede
Laup.
2. Kr. tulemise pühaPuhap. ! Surnule püha.
Esmasp. | Nigrrla p.
Teisip.
j
Kadri päew.
Kestn.
Neljap.
Reede
O
Laup.
18
19
20]
21
22
23
24
•25
26
27
28
‘ 1
3. Kr. tulemise püha.
(2 Pühap.
L.Koidulas. 1843229!
13 Esmasp.
30
14 Teisip.
Fr. R. Kreutzwald 1
15 Keskrr.
[f.1803. J. Kuu- 2
16 Neljap.
[ber s. 1852.
3
17 Reede
F. Z. Wiedemann 4
18 Laup.
3
tt 1887. ö
tulemise
püha.
4. Kr.
[f. 1798.
6
19 Vühap.
F. Fählmanu
20 Esmasp.
7
Tooma päew.
8
21 Teisip.
9
22 Keskrr.
Talwe algusiio
23 mm
24 Reede
iii
25 Laup.
: H 1. JöttLrr p ila
2. Jõulu püha.
26 Pühap.
13
12. Jõulup
27 Esmasp. j 3. Zõrrktt p.
14
| Süüta laste v.
28 Teisip.
15
29 Keskn.
16
3ö Neljap.
17
H€
31 Reede
1 Wana aasta ohtu. 18
5
6
7
8
9
0
j1
Päike tõuseb;
Läheb looja:
1. dets. UU 8.80 m. M 3.07 m.
11- !t ,, 8.47 „ „ 2.59 .
„ 2.59 ,
21.
.. 8.57 „
ai p.
16
Laadad,
mis pühade järele seatud, peetakse uue kalendri järele,. aga
mis kuupäewade järele määratud, need peetakse ikka ramm
kalendri järele, seni kui ametlikku muutust pole tehtud.
Tähendus: K ui laa Lade algus juhtub laupLewa
wõi pühapäewa pääle, siis lükatakse see järgmise nädala esi
mese äripäewa pääle. Laadad Pctseris on iga kuu 1-sel ja
15-mal päewal.
12. Kuresaares 10 p.
Jaanuaril.
15. Wiljandis, 3 P°
Pärnus s. k. wiimasel keskn.
15. Nina külas, Alutskiwiw.
ja neljap.
18. Jõhwis, 3 p.
7. Tartus, 3 nädalat.
18. Audrus, reedel enne
7. Wõrus, 3 p.
Wastlttpäeraa.
7. Orgital. 2 p.
20.
Oisu
uu 3 p.
8. Mehikoormas, l p.
20. Kiwiloo kõrtsi j. 2 p.
10. Haapsalus, 2 p.
22. Wõrus, 8 p.
10. Walgüs, 2 p.
22. Saarem., Orisaare nt.
10, Nasinal, 2 p.
22.
Sutlemma mõisas.
11. J õe leht m es. Ri ida kõrtsi
22, Iisaku nt., 2 p.
juures, 1 p.
24. Wana-Kaltenis.
17. Koluweres, 2 p.
24, Kulinas, 2 p.
20. Raplas, Allo m. j. 2 p.
27. Amblas, 2 P.
27. Rakveres, 2 p.
28. Pilguste mõisas, Saa
29- Uue-Põltsamaal.
remaal, 2 p.
30. Wolmaris, 2 p.
Weebrnaril
Lihulas esm. ja teisip. eime
Wastlap. 3. Baltiskis.
3. Keblastes, 2 p°
3. Wiljandis, 8 p.
4. Suure-Lähtrus 2 p.
4. Tartus, 2 p.
4. Wõrus, 1 P.
4. Rügimäel, S.-Lähtrus,
2 päewa.
6. Paides, 2 p.
9. Narwas, 3 p.
8. Malgas, 2 p.
Märtsil.
j
Wolmaris s. k. esimesel e-Zmaspäewal.
Raplas, s. t esimesel es:; asp.
ja teisipäewal.
Keilas, esmaSp. pärast 3.
paastupüha.
1. Ostrorais, 10 p.
1 Mõisaküla alewis.
1. Kodijärwe-Kitsel.
1. Waimastlvere sihil.
1. Äärmanni m., Pilistraere kihelkonnas.
17
Kose-Uuemõisas, esimesel ssmasp. Pärast Jüripäew.
1. Waftse-PrangliZ, Koorwere kõrtsi juures.
1. Sadukülas, Pikknurme
kõrtsi juures.
1. Mustla al, Tarwastus.
5. Koeru - Preedi Mahul,
2 pLewa.
6. Luutsnikus, I p.
6. Kilingi-Nõmmel, Z p.
10. Wasulüs.
12. Saaremaal, 2 p.
,11. Uue-Lõwe m.
12. Mõrus, 1 p.
12. Ellamaal, Soonistes,
2 päerna,
12. Karistel, Suitsu kõrtsi j.
14. Saarem., Uhmardu k. j.
8. Rauuus, Kulli kõrtsi j.
5. Ka sinal, Pühitsus 1 p.
5, Kallaste külas.
7. Wäike-Ulilas, 2 p.
9. Laekwere mõisas, 2 p.
9. Wrttla mõisas, 2 p.
10. Wasknarwas, 1 r,
10. Ruhj-s, Pikkjärwr Kitse
kõrtsi j. i p.
10. Leisis.
11. Mõra M.. Tartu «ask.
12. Mõrus, 1 p.
12. Wäike.Ulilas, Woldil.
12. Wana-Prauglis.
12. Kärgula-Sulbil.
15. Kellamäe m., Saarem.
|
15. Paides, 2 p.
15. Walguta mõisas 1 p.
j
15. Mädamaal.
16. Walgas.
20. Sõrlste-Pllskarul, 3 p. I
20. Wana-Antsla, Hautgl,
1 päew.
23. Roosas, Rõuge kihelk.
26. Waiwaro morsas, 3 p.
27. Uberna kõrtsi juures.
28. Missul, Wastselinna ki
helkonnas, Wõrumaal.
Aprillis.
Viljandis, neljap. pärast
Lrhawõtte pühi.
Lihulas, neljap. pärast Liha
wõtte Pühi.
Pärnus, keskn. ja neljap.
enne Iüripäewa.
RakwereZ, esmaspäewal ja
teisip. pärast Lihaw. p.
Palmses, kolmap. pärast
LihawSLte pühi.
'
lõ. Kriiüdneris, Sulu oja
kõrtsi juures.
15. Kolga Liiwal, 2 P.
16. Walgas, 2 P.
16. Ahja Kärsal, 2 P.
16. Waiatus.
17. Wast-e-Nõos ja
Wörumaal, Haanja w.
18. Nissis.
18. Kergus, Päruu M., 1 p.
19. Alamustes.
19. Tõrwas, 2 P.
20. Nuhjas, 2 p.
20. Nuustakul, 2 p.
20. Anija mõisas, 2 p.
20. Kaareperas.
20. Lelles.
21. Wolmaris, 2 p.
21. Kawastu-Koosal, 2 p.
33. Jarwakandi m., 2 P.
18
25.
25.
L6.
26.
Partsi ut, PZlwa kih.
Tsooruk, Rõuge kihelk.
Häädemeeste!, 3 pNarmas, 3 p.
28. Missus, 1 P.
28. Reolas.
39. Kaiaweres, Pataste k.
juures, 2 p.
Mais.
1. Karilatsi-Kähril, 2 p.
5. Sangaste kiriknkõrtsi |,
9. Wöõbsus, 1 p.
12. Wõrus, 1 p.
1•
10.
11.
32.
14.
16.
16.
18.
18.
20.
20.
21.
21.
2*2.
27.
Juurns.
Wastse-Ku ustes.
Mustmees, 3 y.
Wõnnus, 2 p.
Märjamaal, 2 P.
Mana Põltsamaal.
Tahkuranna w., Woiste
kõrtsi j., 3 p.
Rakweres, 2 p.
Malgas.
Wana-Karistes.
Paides, 2 p.
Palmses, 2 p,
Wõrus, 1 p.
Tartus, 2 p.
Wiljandrs, 2 p.
Tar Vastus, 2 P.
Juulis.
1. Leisis, kaubalaat.
Pärnus, Juulikuu esimesel
kolmap. ja neljap.
3. Karksis, 3 P.
19. Kuresaares, lo p.
15. Kuiel.
20. Pärnu aasialaat kuni
10. augustira.
26. Wolmaris.
28. Talli mõisas.
Augustis.
1. Saaremaal, Säärel, 3p.
2. Tuhalaane m., Wiljanbimaat
7. Mõisaküla w. j., 2 p.
8. Urisaare k., Laiksaare
w., 1 P.
9. KoiwalinnaS jAdfeltS).
lo. Malgas.
12, Saarde Pati nt., 3 p.
18. Helmes, 2 p.
# 18. Häädenleeste!, 3 p. •*
21. Pootsis, Selil w., 2 p.
24. Iamburis, 3 P.
*24. Ruhjas.
24. Waftfe-Nõos, 2 p.
24. Vastsemõisas, Wiljandimaal, 2 p.
24. Taliswiiral.
25. Wõrus, 1 P.
26. Mõntos (Olbrükil),
Saaremaal.
28. Kiliugi-Nõmmel, 3 p.
29. Lelles.
30. Kaansus.
30. Mehikoormal, 1 P.
31. Kolga-Jaam kirikum.
Septembris.
Uuemõisas, selle kuu esimesel
teisi p. ja keskn.
Pärnus, keskn. ja nsljapäew.
enne Mihklip.
1. Jifakus, 2 p.
1, Õisus, Türi kihelk., 2 p»
2Ö
Dkkssbrrs.
Raplas, esimesel reedel PZ rasi
Mihklipäewa.
1. Erastweres.
I. Heinastes, 3 p.
1. Rannus, Kulli kõrtsi j.
Jõhwis, s. k. kolmandal esmasp. 3 p.
1. Nuustakul, 2 P.
1. Koloweres.
5. Lohusuus, 2 p.
5. Wõõbsus.
6. Luutsnikus.
6. Tarwastus, 2 \.
6. JöelehtMes.
6. Riida kõrtsi ja Latwrne
kõrtsi juures.
7. Koeru-Preedi Mahul,
* 2 p,
7. Hurmi m., Tille kõrtsi
juures.
8. Haapsalus, 2 p.
8. Hurmuulis. Soe k.
8. Kuristel, Suitsu k. j.
9. Kergulas, Sulbi alew.
10. Wasulas.
10. Kõos, 2 p.
10. Moostes.
II. Krootuses.
IL Laatres, Tarturm, 2 p.
12. Soonistes, 2 p.
13. Wõrus.
14. Saaremõisa Uhmardu I.
juures.
15. Pikknurme kõrtsi j.
15, Kursis.
15. Drilu kõrtsi j., 2 p.
16. Räginamäel,
SuureAähtrus, 2 p.
15, Weski mõisas.
1
j
I
j
\
!
j
15. Tagaperes, Helme kih.,
2 päewa.
15. Ahja-Kärsal, 2 p.
16. SBaiaiu mõisa j.
18. Sindis.
18. Mõmstes.
19. Kulina mõisas, 2 p.
2q, Loosi-Lindoral.
20. Nues-Wändras, Rõufal
2 Päewa.
20. Mõra mõisas.
22. Nissis, 2 p.
23. Mana-Antsla-Haukak.
23. Raanitse mõisas.
24. Kassinurmes.
24. Rõuges.
25. Malgas.
25. Elwas.
2g. Mustjalas.
• • .
27. Udernas.
28. Jõgewa mõisas.
28. Missus.
28. Wolmaris, 3 p.
30. Kähri Karilatsis.
Nswsmdris.
1. Tartus.
1. Kärus, 2 p.
4. Pühitsas.
9. Patil.
10. Wõrus, 2 p.
10. Mustwee alewrs, 3 p.
10. Ruhjas, 2 p.
10. Paides, 2 p,
13. Pikkjärwe-Kiise L j.
15. Wolwetis, 3 p.
15. Wigalas, 2 P.
20. Malgas, 2 p.
25° Wiljandis, 3 p.
25, Wolmsris, 8 P.
W. WKyrs,
28. Ambla alewis, 2 P.
*28. Keilas.
29. Wana-Wändrss.
DeLsemdris.
Pärnus, kolmap. ja ueljap.
Pärast 3. Kristuse tule
mise p.
Lelles, HiiekõunuS esmasp.
P. 2. Krt. Püha.
1. Wasknarwas.
3. Rakweres, 2 p.
H. Pööra meres.
7. Wõõbsus.
8. Rarwas, 2 p.
10. Krüüdneris, Sulm-js
kõrtsi juures.
10. Ruhjas.
12, Märjamaa kiriku juures
*2 päewa.
15. Mõrus, 1P.
16. Paides, 2 p.
18. Moostes.
18. Kauksis.
20. Meski mõisas.
15—24. Malgas.
Posti ja telegrafi takside tabel.
Kirjad: kohalised, iga 15 grammi eest 35 MM,
ksdumaalised, iga 15 grammi eest 70 v., wäljamaalised, iga
15 grammi eest 125 p. Raskus — piiramata.
Postkaardid: kohalised 25 penni, kodumaalisel:
üksikud 85 penni, wastusega 70 p., wäljamaalised: üksikud
50 permi, wastusega 100 penni.
R i s t v a e l a s a a t e b: kohalised, trükitööd kuni 15
grammini 1OP., muidu i.za 100 grammi eest 20 p., alamäär
äripaberite ja kaubaproowide eest 20 p.: kodumaalised: iga
50 grammi eest 20 p., alamäär äripaberite ja kaubaproo
wide eest 50 p., wäljamaalised: iga 50 grammi wõi selle
osa eest 25 p„, alamäär äripaberite eest 125 P., alamäär
kaubaproowidee eest 50 p. Trükitööde ja äripaberite ras
kuse ülimäär 2 klg.: kaust 45 cm. X 45 cm, X 45 cm.
ehk torokujulistel 75 cm. X 10 cm. Kaubaproowide ülikaal — 350 grammi; kaust 80 cm, X 20 cm. X 10 cm.
ehk torukujulistel 80 cm. X 16 cm.
J lma markidela, fui ka poolikult maksetud saa
dete eest nõutakse saaja käest puuduw Pcstimgks kahekord
selt sisse.
22
T ä h L sa a te b (fmntatub saated): lisamaksu (pealk
kaaluraha) iga saale ;ealt kodumaale 70 P., wüljamaale
125 penni.
Rahakaa r b i d tobu maali feb, kuni 3000 m iga 100
marga ehk poole löö tn. eest 1 m., üle 3000 marga kuni
10.000 margani, esimese 3000 marga eest 30 m., siis iga
järgmise 100 pealt 50 p., üle 10.000 m., esimese 10.000
m. eest 65 m. siis iga järgmise lOOv m. eest 3 tn. Telegrafi rahakaartide eest maksetakse peale selle weel: 10 m.,
Telegrafiline teabe relegrafi rahakaardi kättewiimise üle 5
m. Rahasaate summa piiramata
Wäärtkirjäd: stsemaalised: kaaluraha nagu kir
jade eest, peale selle kinnituse raha kuni 300o m. iga loo
marga ehk pooliku 100 m. eest 70 p., üle 3000 nt. kuni
10.000 m, esimese 3000 m. eest 21 m., siis iga järgmise
100 m. pealt 40 p., iile 10.000 m., esimese 10.000 m. eest
49 tn., siis iga järgmise 1000 pealt 150 p. Wäärtus —
piiramata.
Pakib: kaaluraha: iga kilogrammi eest 200 p., alaNläär 4 nt. — p. Kinnitusemaks (wüürtpakkide eest) nagu
Wäartkirjade juures. Ähtpakib (f. o. ilma wäürtuseta) wõiwad ka
aabetena postile antud saada tahitusmaksu eest
iga paki pealt 70 penni Paki iili kaal — 50 klgr. Paki
üliulatus: 135 cm. X 40 cm. X 30 cm. ehk 100 cm.
X 50 cm. X 50 cm. ehk 00 cm. X 60 cm. X 60 cm*
Wäürtpakr ü li wäärtus — 20,000 marka.
Järel m aks: Iga 100 marga järelmaksu eest 50 p.
Järelmaks wvib tähtsaadete, wäartkirjade ja pakkide peale
Pansud saada.
V
Kojnwiimine: rahakaartide ja wäürtkirjade pealt
iga saate iga 500 marga chk selle osa eest 1 mark.
A Biti) ö d r a hw a l e: adressi kirjutamine 30 pv
kirja ning adressi kirjutamine 50 p., nõudekirja kirjutamine
ilma trükitud tühikuta (blanketita) postikwiitungi kopeerimi
sega 50 P.
23
Telegrammid: kohatised, iga sõna pealt 35 p.,
alamäär 5 nt. — p., kodumaalised, iga sõna pealt 25 p.,
alamäär 7 m. -- P>, kiirtellegrammid — 3 korda korda kal
limad, makstud katse (oim. npoB-fepna) 50o/o telegrammi
hinnast: ärakiri iga 100 sõna pealt 3 mark, telegrafiline
wäljastusteade (yBtAoaMeme o AOCTaiM.) 7 m. knr.wäljastusteade 2i m. posti wäljastusteade 2 m. seesama —
tähitud (kinnitatud) 2 marka 70 penni, eraadress (ycjiOB^
huü aApec/b) 150 P.
Mõõdud ja kaalud»
1)
1
1
1
1
1
1
1
X
1
Pikkuse
mõõdud
a. Wenemaa pi kkusemösdud.
penikoorem — 7 wersta.
rvsrst — 500 sülda = 1068 meetrit 54 sentimeetrit
5 millimeetrit.
süld ~ 3 arssinat = 7 jalga — 2 meetrit = 13 sen
timeetrit ----- 3 millimeetrit.
arssin ----- 16 werssoki == 28 tolli ----- 71 sentimeetrit ----t millim.
werssok = 4 sentimeetrit 42/s millimeetrit.
jalg ----- 12 tolli = 30 sentimeetrit 47/10 millimeetrit.
tori = 2 sentimeetrit 5’/3 millimeetrit.
küünar ----- s4 arssinat = 21 tolli 53 sentimeetrit 19/I0
millimeetrit.
lihtsüld 6 jalga.
b.' M eetri- m õ õ b u b.
(4 Raskuse mõõdud,
a. W e n e nr a a r a S k u se mõ õd u d.
psrkowits (kaal) 1® puuda — 20 puuda = 163V& kilo
grammi.
puud ----- 40 naela = 16 gilogrammi 384. grammi.
nael = 32 loodi — 96 solotnikku = "96 booli =
4093/q grammi.
leifik (punb) ------ 20 naela = 8 kilogrammi 192 grammi.
b. Detsima ai kaalud.
1 kilogramm = 10 hektogrammi == 100 dekagrammi —
1000 grammi — 2 naela 422/3 solotnikku.
1 gramm = 10 detsigramrui = lOo sentigrammi = IqoO
milligrammi = 22 '/2 booli.
I tarni = 1000 kilogrammi — 61 puutu 1 nael 89 sol.
§9 booli.
JahMlender.
□ lubatud aeg jahil käis.
H keelatud aeg: tooma hoiu-, kaitse-aeg.
Uue kalendri järele.
Loomade nimed.
8j°......................... e
1 iS !"5 iõ i § in I ®! S-i-3 !l iš
Emapõder, metskits ja nende wasikad
Isapõder (eervus alces)
JsaUrw (metšnff, cervus capreolua)
Jsamõtus (nietftž, tetrao urogallus) ja isatedcr
(tfibec tetrao tedrix)
Kurwits (korbits, lurp. lilwateder, tulk, metsnepp, scolopax rusticola)
Ani (anser cinereus) ja luik fcygnus olor)
Jsapart (partS,metsparts, tficj«»art3, sinikael anas
bosehas) ja iutkas Hat, nõgiklkas, mötskikas.
tnmfctb, kruuskael, sopakukk, riiuta?!, muruta!!,
murufutfa, merinspp (machetcs pugnax)
Igasugused pardid: jääpart (pikk-kasl clancioa
claneula), soopan (rohiipart anae acuta), piil
part (pillipart, pir>part. pirtspart, ritSpart mudapart auas e ree ca), smapart (auas bosehas)
tülitaja (tifnteB, hirnuti möhitsS, möhitaja,
mühida, svkapart, svkapartS taewasikk, (scolnpax gaiinngo); topelnopp (scolopax major);
mudanepp (scolopax gallinula); knwitaja (kiiwitaS, fiimit, liider, vanellus «ristatus); rfiäl
(heina ja põllurÄäk, rnkkllind, präägutaja, erex
pratensis) jS m. mee-- ning soolinnnd.
Püwi, (püü, põldpüwi, nurm eluna, perb. clner.)
JäneS (lepue taandus)
Cmamõtus: emateber (fitbreS); laanepftroi lsaiteliub, metZpüwi, kaasikpüwi, kõrbepüwi. kirusspüwi (tetrao bonasia); iaoteber (kahkjas,
lagopus albus); kiriküüt (lutt, lutt, pipar, pilt
lik: tutletup. hoburäästas, watiliud, ortigion
coturnix)
Muud eespool nimetatud jahiloomad
Kiskjaid loomi wõib igal aial püssiga lasta wõi
muidu tappa.
■I
|
SB 1 ■i
-!
1
i
j
Andre-Madi puuk.
Läks ja lookles kirikutee. Läbi puhmiste sooäärte,
üle kitsaste põlluribade.
Walge, tolmune tee, kubiste leetekraawidega, mis olid
kuiwad ja pragunenud.
Läks mööda madalist suitsutarist ja waiksist, lagune
nud tänawist läbi.
Kõrge mõisametsa taga lõi kirikukell.
Piu—u! Pau—u!
Kaikus wärisew helin läbi sõudohu, üle siniste metsi,
üle pruun-rohekate soie ja walgeks pondunud nurmi.
Kuuldus, — kui nutaks keegi kaugel õhus, kui kõne
leks keegi suures südamewalus.
Ja üle nurmi, peenrite kraöisewat rohtu mööda läk
sid tntmefcb.
Läksid palja jalu, kui manad pühased, pead waikselt
ette norus.
Tulid madalist taiest ja rüüstest suitsuonnest ja läksid
rvälja walgels kirikuteele.
Otsind ja kobasid teeäärt mööda omi kamardunud tai
dega, sest ergwalge kuum kruus põletas talla möhne.
Nagu raske uni seisis minejate pääl.
Ning naiste hallid silmad, täis toetf, wahtisid kurbu
ses muste leinarütte alt.
Ja suur ohke käis suust suhu, fui kaikus kella raske,
murelik heli.
Ja kõikide hinges oli üks ja seesama palwe:
„ Issand Jumal, kae! Sääl üle nurmi kõnnib nälg!
Kui sa oled seal ülewal taewas, siis ole armuline ja päästa
meid!"
Ja kaedes üles sinisesse uttu, kus wahtis tuline, pä
ratu silm ja kallas lõõma, lõid mehed ja naised risti ette,
ning kurgus rögises neil üks mõistmatu sõna.-------*
Wäljas, rehe muldweerel, päikse hirmsa lõõma eest
warjus, tstus Madi.
2i
Sügawalt seisis ta pää üle laia $ma, n rasked,
pruuniks parkinud käed jamedite, Harkus fermiga langesid
põimilt jõuetult alla.
Ja kurwad silmad wahLisid elutult üle pruun-roheka
Biitmub mors.
Madi mõtted olid tuhmid, — ta et suutnud enam mi
dagi mõtelda.
Ta nägi ja nägi ainult ühte: Kole hallikarwaline
Mudas hiilis ussaida.'
Kae! Ta wcchib juba wärati Laqa, luurab käbi aedroodjite.
Ja kõnnib ning kõnnib ümber ussaia ja ootab.
Just kui teab, et Madi ei jõua teda ära ajuda.
Sest Madi ei küüni toda hirmsat, fõomamai taewa
silma katma.
Ja mida enam Madi mõtles, seda selgemini nägi toda
halli juudast.
Oli, kui oleks ta oma sarwilife pää läbi wäratüvarbu
ajanud.
Justkui tuleb ja tuleb aia äärt mööda lähemale ja
naerab oma saatanlikku naeru. —
Madi hinges pöörles miski walu. Pöörles ja wõitkes justkui sülitsi.
Tõusis ja kahanes.
Tõusis ja — kahanes.
Läks heledaks ja — kustus. — Siis -— äkitselt kar
gas Madi üles, jooksis wälja wilust, kesk paetanud moro. .
Ja tõstis kaks rasket rusikat üles ja müral ja rocmbus:
Sina tuline kurat!
Et söögu sind saatan! Ja-siis, — ta käed langesid
ja pää wajus üle rinna.
Ning jälle wahtisid kaks kurba mesist silma elutalt
alla pruunrohekale mõrule, mis oli jalge all palaw!
Aga üle nurmi, iile kõrge moifametfa, läbi tardunud
ssudõhu helas jumalakell:
Piu—u! Pau—u!
29
See helin lõi korraga Ma di kõrwu, ja ta tuksatas.
Läks, wankus tagasi rehe warju madalale muldweereke.
Ja kurgus rõgisesid lõpmata wandesõnad:
Ei ole.mingit Jumalat, tüdib on saatan! Sest Ju
mal on armuline, aga mitte saatan! Et lööge ta kella ja
Petke inimesi I Et kõnelge ja ütelge juba ükskord, et ei olegi
muub, kui põrgu, kus inimesed pölewad naljas ja janus!
Ja lämbuwad põlewite turbasöie wingus! — —
Ja jälle istus Madi, suured rasked käed jõuetult üle
Põlwi ja .lai turi sügamast küürus.
Ning kumad wesised silmad wähtisid alla, rehe vio
lett warju. —
Sääl, kõrge metsalaga lõi ikka weel jumalakell.
Madi ei kuulnud.
Madi mõtles hirmust mõtet.
Ta nägi toda halli juudast ussaida tükkiwat.
Ta tuleb, — ei jää tulemata.
Tuleb siis, kui ei ole enam midagi aidas, küünis ja
tares. Kui on nälg loomal ja endal. Ei jää tulemata, sest
Põld on otsas: põud on ta tapnud!
Ja raskemaks läks Madi riiuta”, kui tuli meelde kõik
fee elu:
Oled teinud tööd ööd ja päewa, kuid ei ainustki rWmu! Oled püüdnud, aga elad kui tõbras, ja nälgid ja
lähed hukka!
Äh, — fee ei ole Jumal, kes laseb sündida nii, fee
on kurat taewas!
Siis wälgütas Madi hinges üks säde.
Ta ajas sirgeks.
Ja iVusiZ muldWeerslt, läks msarubeS üle moro ela
äärde, kust nägi nurmekiile, ja tunnistas. Seisis ja tunnis
tas taetoaft, ja pööras nägu igale poole, et tunnuks tuust.
Ei!
Ei! Kaks lund ei ole emm tuult!
Ja pitwi d ole enam!
30
On ainult kuldkollane hirmus tullratas ülewal taewLkummil, ja sinine suits ja turbawing!
Ning körwetaw lõõm, 'mis muudab luiskamaks paloliiwaks kõik nurmed.
*
Rehekambn lüwel istus rvilus Mari.
Ta toetas kuumawaid jalgu jaheda astekiwi pääle,
walge põü ees, fa luges suurest raamatust.
Laialt seisid raamatu puukaaned lahti, ja sügawalt
langes Mari murelik nägu üle suurte nurgeliste tähti.
Mari luges Issandast. Luges tasase kurwa häälega,
mis kogeles ja meeris.
Nagu toalu tundus ses poollaulwaZ hääles, ja iga
kord, kui otsa sai salm, ohkas Mari.
Kui suur on Issand!
Kui targad on tema sõnad! „Õnsad on need, kes
näewad nälga ja janu minu pärast, sest nende palk on taewas suur! Õndsad on need, kes ei näe, aga siiski usuwad,
sest Jumal on maim ja teda peab teenima maimus ja
toes!" — —
Üle õue tuli Madi. Jäi seisma räästa willu, ja
kuulis Marit lugewat Issandast kambri lärnel.
Ning selgesti kostis Madi kvrwu:
„Õndsad on need, kes ei näe aga fiiSft usuwad...!"
Ja Madi kurgus ragises jälle.
Ragises nii, et Mari heitus.
Madi! Mis sul on! ?
Aga —- äkitselt kumardas Madi raske turi.
Ja kaks suurt kätt haarasid mana raamatu suurist
puukaantest.
Ja wiskasid.
Ning robinal langes raamat kesk moto paetanud rada.
Jäi pärani lehil seisma, nagu mõni lind, mis. kukkus
taewast.
31
Ei mingi tuuleõhk ei liigutanud pruuniks suitsenud
lehti, mis oifb justkui lahti pärast.
Ka suur must kiri lehealt näkkis ja näkkis ereda, kuuma
Päikse all, oli nagu põlew:
„See on fefinnane Jummala Samm".
Madi ! Madi! hõikas Mari heitunud hääl.
Madi i Madi! ära tee pattu!
Ja Mari wärises, ning ta kurtvad silmad wahtisid
tardunult Mari õudsesse näkku.
Aga liikumata seisis Madi, ja La suust tungisid sõnad.
Raskelt ja ruttu, nagu mäelt meeremab kiwid:
Sina!! Sina rumal!! Kae, kas sa näed pilwi!
Kae, kas sa tunneb tuult! Sa et näe muub, kui tuld hom
mikust õhtuni, ja fee on seesinane põrgu tuli! Kaks kuud
laulad ja loed sina, aga ta et kuule! Teda et ole enam
teemas, on ainult kurat!
Ja Madi läks, ja sülgas ja — waarus.
Läks omi suurte pruune jalgega üle kuuma moro.
Astus üle madala aid-roodsa, ja atb ragises, justkui
murdus.
Läks üle walge kirikutee, ja kõndis kõrbenud peenari
mööda kõsuse keswanurme wahel.
Walge hame eest laialt lahti, ja must PühKpäewa
kaap imelikult uhkelt kuklas.
Ja suured rasked kaed olid õlost justkui lahti.
—
Äkitselt kostis umbne mügin alt wõsost.
Madi seisis ja kuulas.
Mrs see on?
Ja mõlemad kõrwad küsisid:
Mis see mi??
Saäl nägi Madi: Suur punane lehm jooksis justkui
surmahirmus läbi harwi leppi. .
Jooksis läbi puhme, paiskas laiali ivana kadaka ja
Puskis ning tallas.
Kadus wõsfo, ja ilmus. \
32
Kadus ja ilmus.
Ning selgesti kostis wõso poolt Madi kõrwo imelik,
mängho hääl, justkui tõmbaks leegi tasa teras jõhwe pikal
toitult!.
Ma di tunnistas ja otsis: Lius fee poiss kuramus!
Ja fui ta nägi, kuidas lehm jooksis tuhatnelja Ale
keswa, nii et tolm tõusis fui piim, ja lambad kihutasid jiU
rel, norisewad ninad wsstu maad, pildudes imelikult taga;
stsi, ümises Madi kurgus umbne hääl:
Waata forabit! Juba toam hommikul torgib!!
All, metia ääres, ivana suure kuuse all, kus tundus
justkui mingit õrna niiskust, lauges Madi istuma.
Istus ja istus, ning nagi minefib walgel teel.
Oli suur waitus, ainult helises kauge! kirikukell.
Mingi haledus tuli Madi püüle.
Ta tundis, kuis kurgus hakkas palaw, ja litsus ja
tükkis.
Tal tuli meelde Mari, kes jäi ikma kambri mada
lale läwele.
Za Madi nägi justkui nüüdsama suurt toana raama?
rut pärani ülemat moro poe tarnib rabal.
Ja suur must kiri pruun-koÜasel lehel paistis selgesti:
„Se on sesiimane Jummala Sauna".
Ning Madi nägi seda, kuni toa ju 3 pikali, ja tundis,
et keegi teda justkui litsus. Laiali, nagu rist, langesid käed,
ja sõrmed krabisid kuiwas samblas, justkui otsides jahedust.
Kuni tuli raske utti ja Madi noorskas.
Siis, — korraga! Madi nägi: Taewas
Ja laks ning läks mustemaks. Oli justkui ö3,
wcchtis kambriaknast. Oli nagu mingin süga toal
ja kaugel, toaga kaugel wälksatas äkiline tuli.
Siis langes aknale — Pliks!
Ja langes
kolmas, ja tuli palju»
oli must.
ja Madi
maa all,
teine, ja '
Kohin! Tuli ligemale ja faSmaš.
Suur toana kõiw tovärati juures pööras äkitselt kõik
oksad ühelepoole ja kohises.
Ja M >di nägi läbi pimeda, kuidas puhtnud all toõsaZ
wajusid ja tõusid.
Wajusid ja tõusid.
Wihm !!
Issand Jumal, wihm!
Ja Mudi naeris, ja Mari naeris, ja punane lehm
ajas laudauksest wälja suure sarwilise pää ja naeris.
Wihm! Wihm!
Äkitselt lõi tare walgeks ja moto oli täis tuld.
Ja süül nägi Mudi selgesti, kuis seisis üle moro suur
Punane kiri, nagu tuli: „Se on sesinnane JummalaSanna".
Aga sel silmapilgul raksatas ilm, ja tarni langes tare
laest, ning toana laud keset tare kargas.
Raske kolin käis maa püül ja Laewa all.
Oli justkui wisati raskeid laudu hirmsal kolinal lae*
wakummilt. Madi heitus, tänitas ja — ärkas.
Da kargas püsti, waarus, oli kui purjus.
Ja nägi enese üle laia kuuske, jr eemal kõsuseid nur
mi, ja walget kirikuteed, nagu walget paela üle pruuni
kesa.
Ja tundis, kuis tulised kiired salwasid ta turja ja kaela
käbi kuuseokste, justkui pikad tulised nõelad.
Äh!! Kural!
Madi tuikus uimastuses, wõttis maast kaabu ja jäi
seisma.
Õvrus silmi ja püüdis midagi justkui näha.
Ja, fae!
Kes Lo tuleb süült, rada mööda alt soo õ arest??
Tuleb, ja astub justkui hiilib.
Walge hame ja walged Püksid, nagu lumi.
34
Madi seisis ja waatas. Ja tunnistas.
To tuli lähemale. Ja Madi kuulis, knis to wilistas.
Tuli üles nurme kühmule, kust paistis Madi rehi, hoi
dis käe üle silmi jn waatas.
Ja kirmes õlal wälksatas päikese käes.
Hõi, Sandre Tiit! hõikas Madi.
Tiit waatas, ja otsis. Nägi Madit wõso ääres kuuse
all, ja halkas peenari mööda tulema.
Tuli ja komistas üle funme kirve.
Ja Madi kuulis, kuis Tiit waudus.
Haa! Sina, Madi?
Norutab siin wilus.
Palud
wast toda Wana-Jumalat!
Palud, et tooks sulle hoo
wihma!
Ütles, ja hääles kuuldus justkui pilge.
Ja habemeta nagu läks imelikult jooni täis, ning
wäiksed pilusilmad olid naerul.
Madi uuris.
No sina, Tiit! Mis sa hulgud? Ja, kirmes seljas.
Tiit oli Madi juures, aslus, kumardas, ja kirmes
langes raskelt samblale.
Ning Tiidu pikk käewars puutus krabisewat farnmalt
ja jalad sünnitasid imelisi mtrfjooni.
Ja Tiit kõneles:
Mina! Ma ei palu toda Issandat, ta ei ole mulle
midagi aimub. — — Tahtsin kaeda, tas mõisa raie pää!
on juba küps mõni mari.
Oo mes sa sääl to kirmega teed? On teisigi Päirvi!
Kirmega! Teisigi päi mi!
Eh, Madi!
Sinu Ju
mal ei ole minu Jumal, ja sinu päewad ei ole mina päemab! Tiit ei kuula kedagi, Tiit et kohku kedagi.
Teeb,
mis tahab ja elab.
Sina Madi mõtled, et ma seepärast
suren, kui et künna ja ei külma.
Ei!
Sina olid enne
jumalamees, aga ma ei näe, et see Jumal sulle nngipalju
hääd teeks, et saadaks kõrbunud kesma Paale hoo wihma!
Wõid Emata tolle Jumala pärast, ja orjata, nii nagu
oled orjanud.
Kõneles ja sülgas-
MM kuulas. Ta rinnus laks midagi laiaks |a suur
raske lüsi nokitses sambla sees.
Tiit, [lita kõneled, ja arwad, et matebi usun!
Kae! — ja Madi kargas üles ja sirutas rusikad
sõudsiniselge õhku, wärises ja hääl kurgus rögises — Kae
minu keswa, kae n inn rufit! Kas sa näeb midagi, kas sa
loodad jäält ainuftii tera! Mina et looda enam midagi J
Ainult kurat wrchib jäält |a naerab, sest ta on söönud
Minul ci ole enam midagi, ja elada nagu sitta, mcr ei
mõista j
Ja waarus Ma di raske kuju, ja silmad pilkusid
imelikult ruttu, ning näis, fui läigiks silmanurkades.
Ta langes raskelt ja äkitselt Lagas! maha ja lai kare
käsi tõmbas üle silmi justkui pühkides.
$ of) oh oo j naeris Liii.
Hotzohoo! kostis wõsost.
Kas sa nüüd mõistad! Kas oled ükskord arufaanub,
et keegi sind ei aita, kui ei suuda aidata ise! Sina, Madi
ei ela nii, nagu mina, sina et oska nii elada! Hoo, Madi!
K"s oled kuulnud Ala Mihost? Kas sa teab, kuidas elab
iibe Märt? Hoi, Madi! Sina ei ole te-sein, aga sa oled
maefem — jn nitüb, mil ci Une wihma, kärwab su põld,
ja sa lähed hädas kas toul hulluks! M Ho nurmi on tap
nud põud, ja Märdi krsw on walgem, km sinul, aga kael
Kas neil on millestki puudu! — Wõi kas nad ohkawad,
ja jäämab kuulama, lai pühapäewa! lööb to kell!
Lori
kõik! Sa elad ükskord siin maailmas, ja kui sa sedagi ci
mõista, siis oled sa loll, ja oles h idas.
3lii kõneles Tiit.
Madi kuulas.
Ja pööras, ning waatas Tiitu.
Tiit oli maas sirge, ja ta kitsad silmad peaaegu ■—
peaaegu liuni
Madi mõtles, ja oli- ronil.
Ning korraga kõneles Tiit sille:
Wõi arwad, et fee ä ole nii'?
Wõi arwad, |ei ma
ei tea?
V
Nüüd silmas Madi iemiuamini Tiitu ja ta pilk oli
lüsiw. Ja Madi! mli midagi meelde. Ah, Miho 1 Ja to
36
libe Märt! Oh, seda teadis Madi! Sellest kõneldi, feba
oli nähtud. Madi ise oli näinud, ükskord, tui tuli öösel
üle soo. Ja kõik Alaküla naised olid näinud kuhu läks.
Ja selgesti oli meeles Madil — Lo tulek üle soo.
Kui Laewas lõi walgeks, ja lendas nii, et tuline jutt Laga!
Tiir wilistas, pööras kõhuli ja ta kitsad silmad wahtisid samblasse.
Ja kõneles siis jälle:
No mis sa arwad, Madi! Meil, meril, peab ta
olema.
Ei saa muidu elada, ja rikkaks ei saa kunagi.
Olgu Jumal wõi olemata, aga fee on selge, et meiesugune
muidu rikkaks et jaa! On su! aga kord t e m a, noh, ma
ütlen, — siis wõid iga pühapäew mõisa kõrtsi astuda kui
mees! Ei puudu midagi, — ainult käfe ja tuuakse!
Madi kuulas.
Ta silmad olid tuhmid, ja körwus
kumises.
Ma tean Tiit, mis sa kõneled. Mihol on K u r i.
üks käbi langes kuusest krabinal, ja mehed ehmatasid.
Liii ajas istukile, ja Madi käsi tõusis sambast ruttu.
Käbi kukkus meeste wahele, suur ja punane.
Madi laiad sõrmed atoanefio ja w otsid.
Käbi oli
palamusest kuum.
Liit langes uuesti külili.
Sea tean, — kõneles Madi, — ka Märdil on Kuri.
Tiit tegi äkilise liigutuse. Pani käed pea alla.
Mis sina siis arwad!
Km tahad elada, peab ta
ülema. Ja, lae! Kui mõistlik oled, siis------Tiit kargas äkitselt jälle külili, küünitas paa Madile
ligemale, ja ütles justkui kartes, et keegi kuuleb:
Sina, Madi, wõid ta ju ka saada'
Ütles ja jäi
kitsail silmil Madi otsa wahtima, pikk sõrm nokitses suu
ääres.
Madi sööris. Ta kõrwus laulis miski häälWeri
tõusis pähe ja süda lõi fõmemmi.
Mis sa mõtled, Tiit?
Kas mina wõi? No kas sinul is juba on?
Tiit naeris imelikult tasa, ja ta hääl lähises;
Ah mina wõi? Kes tollest siis kõneleb!'
No sul siis Ma on?
Aa Madi HM oli põnewusest kahisew, ja iga närw
justkui ootas põnewuses.
Aga Tiit naeris jälle imelikult, ja ta kitsad l silmad
liikusid, justkui wänsesid peas,
ja wilistas, ning wiskas
end paar korda üle selja, — |a naeris.
Madi silmad olid suured, ja pikkad ripsmed seisid
liikumata: La tunnistas Tiitu põnewuses, ja usutas:
No sul siis on?
Tiit kargas püsti, tuli, lasi Madi juurde PZlwili,
maataS justkui suures hirmus ringi, tõstis oma pika näpu
püsti ja kõneles:
Madi sina wõid ta saada!
Mina! Madi nagu heitus.
Sina jab! Ning Tiidu pttä tuksatas kindlalt.
Mina??'
Dina jah! Tiidu hääl oli hoopis tõsine.
Aga Tiit, ta — ta sööb hinge ära. Weab toitmaks
Põrgu.
Ja Madi hääl oli imelikult wZõras, ja ta kõneles
nagu oleks külm.
Jälle naeris Tiit:
Weab põrgu?
No kus see põrgu sul on?
Kas sa
toed põrgus ei ole?
Wõi on fee sulle iaetoaS, kui elad
ja orjab herra, ja nälgid, ja ei näe ainustki walget päerva?
Wõi loodad, et kui sured, saab parem, saad iaetoa!
Eh,
Madi! Taewa faaroab herra |a op mann. Taewa saamad
kõik need, kel siingi hää.
Aga meie jaoks et ole taewasi.
Wõi usud sa, mis kõneleb to mustasärgimees kirikus? Jäta
naistele to usk, meestele ei ole toda lori maja.
Meil et
ole Issandat, meil on kurat?
Ja Tiit tõmbas sügawalt hinge, sülgas, rögistas nina
ja kõneles edasi:
Ja olgu ta nii hää wõi halb kui on, söögu ta wii
maks hing ja mebagtt kas wõi tagapõrgu, — kui ta selle eest sulle
ikkagi midagi hääd teeb. — Ma ütlesin Mihot ja Märti.
Kae, miS on neil toiga ? Toob, mis tahawad, ja e; karda
sugugi põrgut. Mis pärast saab, — kes seda teab. Arwad,
et to mustasärgi ineeS põrgus wõi taemaS on käinud!
Lori kõik, mis rikkad meile waesile kõnelewad !
Nuttu, kõneles Tiit, ja ta wäiksed madalad kulmud
liikusid alatasa.
Madi kuulas, ja kuulas.
Ju oli, fui hakkaks ta
nägema oma- hinges mingit imelikku walg:st.
See walgus suurenes ja suurenes, |i Madi tundis,
ei igakord, kui fee mõte tagasi tuli, tuksatas rõõmuwärm.
läbi südame,
Siis toaataS La aralt enese ette maha ja küsis justkui
möödaminnes:
Aga kes teda teeb? Kes paneb tööle? Kes mõistab,
kes julgeb?
Tiit kargas üles.
Kes teeb? Mina ei tee teda mitte, aga sa tead, kes'
teeb!
Ano?
Muidugi, Ano!
Ano teeb, ja Elo teeb, mõlemad teemad.
Kes nuut! Kümne hõbetaaln eest Leewad.
Madi jäi korraga mait. Ta mõttel) et püsinud. Nad
justkui tantsisid.
Ja silmade ees tantsis kõik wõso ja suured kadakad
paistsid imelikult wiltu olewar.
Madi mõtles. Jah, Ano teeb kurje, ja Ano tütar
on nõid. Seda teadis Madi, ja sellest fõueieS kõik rahrvas.
Sest kes pani Mihol kurja lendama, muu kui Ano.
Madi süda peksis kiiresti, ning körwus oli kohin.
Mõtted tulid ja läksid, -- tulid ja — läksid.
Ja sadakord wilksas meelde jutt Mihost ja Märdist.
Aga Tiit oli istukil, wahtis wõsso ja ajas wilet.
Siis kargas maast, haaras kirme ja oli minemas.
No mes sa sest niipalju mõtled, Madi? itS närune
hing ees ehk taga, fee on ütstaköik!
Ütles, heitis laia, läikima kirme õlale ja läks. — —
Aga Madi mõtles. Pigistas silmad kinni, ja tundis,
et silmadel on mälus.
Istus, ei saanud istuda, — waju- külili, kuid ajas
uuesti istukile. — — —
39
Wiüstahes läks Sandre Tiit läbi wõso.
Suur kir
mes walksus paikese paistel ja walged püksid paistsid hallroheliste puhme wahe! kui trikk hilist lund.
Läks mõisa metsa poole ja ta wile kuuldus rõõmus
j[« muretu.
Madi istus ja kuulas.
Ning teadis ttüüb kindlasti,
et Tiidrrl on Kuri.------ ----- — — — --------- — -------
Läksid nmöbtt Päewad, täis põuda ja Põlemist. Wihma
ei tulnud, ega tulnud.
Ja Madi oli mõttes.
Mõtles ööd ja püewa, ' kuni
tuli otsusele, et ega muidu ei saa enam midagi.
Tormis
lasta teha Kuri. —
Ühel õhtul hiilis ta salamahti üle soo, kus soo
saarel metsas oli Ano tare.
Sääl elas Ano, kellest kõneldi, et ta tegewat puuke.
Madi -läks, ja Ano oskas asja ajada nii, et Madile
pidi puuk saama tehtud künme taalri eest Ano saunas. —
Ühel õhtul puges Madi nägematult Ano fauna, nagu
oli kõneldud.
Kesköösel tuti Ano. Surus tasakesi sauna ukse Püüle,
kmn see läks pärani.
Madi! hõikas Ano tasa.
Madi kuule, tõuse üles I
Madi ärkas, ja tundis korraga wirsket õiset õhku.
Tundis, et ta on hoopis ärksa, ning hingata oli kerge.
Ah nüüd woi?
Nüüd jah! Enne kuke laulu veab walmis olema.
Ano tuges kõmas n ukse. Siis pani põlema suure
taia pirru.
Punane pirru tuli lõi fauna täis kollast walgusi.
Tungis igasse nurka ja sünnitas seintele imelikka Marje. Za
mingime suits tõusis laiast põlemast pirrust ja Läitis wäikest
ruumi.
Madi istus ja tundis, et pääs ei ole ikka meel ei
mingit mõtet.
- Kae, Madi!
40
Ja Ano wõttlS põuest toana Punase räti, kus fee3
oli: kaks katkist pudeli põhja ja kimp toana pastlapaelu:
Mässis ja arutas neid.
Säh i
Ma di wõttis nad, kahe käega.
Ja kas! siin on muu: toana pott, toiht millega [ett*
fet kooljat wihutud; sajaaastane luuawars ja loogused, mille
dega seitse mõrsjat mett kannud, ning pihtsärk kah, mis
kirikutee püült leitud.
Ano kõneles tasa, kahinal ja näitas sõrmega.
Ja nüüd nägi Madi köite toda kraami saunas. Tõsi
lest pidi saama tehtud Kuri.
Nüüd, Madi! Sina tee, ma õpetan:
Seo pott timatoarre otsa! Nii! Nüüd aja loogused
pihsiürgi küissist läbi! — Nii! — Seo loogused keskelt
iuuaroarre külge, üles potimanu. — Siis nüüd: toota pu
nane rätt, seo ümber poti, nagu tanu ja püüle seo pudeli
põhjad, justkui silmad. Ja toiht pane sabaks.
Madi kaed liikusid aeglaselt, olid justkui külmetand, ja
Mürisesid. Ta sidus ja sidus ja ehmatas. Meri lõi äkitselt
pähe, sest nagi: mingi kole olemus hakkas saama.
Kae!
liigutab justkui raja, ja toiht lööb nagu saba. Suur punane
püü, ning auk poti sees kui hirmsad lõuad ja ülemal suured
klaasist silmad!
Kange hirm maldas Madit ja ta käed würisesid nühLawalt.
Madi, mis sul on? Ära pelga!
Ano, ta justkui elab!
Ei, ära pelga! Sa ainult näed nii! Ta ei ela, —
elu saab ta alles finn toere läbi.
Nii kõneles ja trööstis Ano tasa ja salalikult.
Aga Madi oli kui keeletu. Ta tahtis midagi ütelda,
kuid sõnad olid kinni.
Ja kõrwus kohises.
Ning ta ei
näinud midagi muud, kui hirmust olemust süül kerisse nõjal:
to seisis nuttu, just kai tuges küljega kerisse uõjale, ja wahtis
suuril klaassilmil Madi oifa.
Ning pirrusuitsuga taidetud saunas paistis ta Madile
justkui elatu, kui elatu. —------ - — ----------------- —- —
41
See oli miimne neljapäew! Rüüd pidi sündima ime!
Nüüd pidi ta hakkama elama!
»
Madi oli üleni higine, kui ta alla mõisa metsa äärde
tutwale ristteele jõudis.
.
Imelik punasepääga kogu ta kaenlas logises, ning
wihl lõi iga tammu pääl — kõss! kõss!
Täna ta lendab!
, Nii, et tuline jutt' taga!
See suur ja põncm mõte oli Madi! kaswanud üle
pää, — oli matnud kõik teised mõtted. Näis, kui ei oleks
mitte midagi karta, — kui oleks see ksik harilik töö, mida
maja teha.
Sest kõik need päewad, kolm nädalat otsa, ei olnub
Madi! muid mõttib enam, fui üks ja seesama:
Kuri
lendab, ja kannab kokku palju matra!
Toob kõike, mis
tahad!
Just nagu Ala-Mihol js Ude- Märdil.
Ja sa
woid elada niisama rikkalt kui Märt ja Miho. Ei! See
Kuri ei olegi mõni hirmus asi: ega ta see päris kurat et
ole! — ------Risttee nelja haru kesk punktis seisatas Madi ja pam
Kurja maha.
Ja nägi, ning ehmatas: imelik hääletu kogu ta ees
just fui pilutas.
Madi seisis ja kuulas.
Soe, hääletu öö seisis üle
metsa ja puhme.
Neli walget teeharu paistsid nagu suur
hall rist. Ainult kuskil kaugel huikas: hu-hüu ! hu-huu!
Ja Madi nägi: kõrgel, puulaitou taga ujus kuukihw
mustsinisel taewal, nagu kauge hõbedane laero.
Ujus ja ujus, ning ta tuhm paiste langes urn emalt
märgatawalt kõrKite kuuste laimu pääle.
Nüüd — — —
Madi otsis taskust nuga.
Ja tundis, kui käsi nagu
wiskles otsides.
Külm mölin tuli raske hoona, — tuli,
ja läks.
Nüüd peab ta laskma merd nimetissõrmest ja lugema
wiimast korda nõid sõnu!
C iis lendab!
Seisab ta ees nagu inimene elatu, ja
kõneleb Madiga! !
42
MM Värises kSigest kehast. Rüüd meel kSrk MkguS
kokku Võita. — ja fõü on tehtud! —
Madi krunardas, nuga oli tal käes lahti.
Kumardas ja hakkas lugema: Keri meri, keri meri,
meri keri. „Kalda kulda, kalda kulda, pane sülda!
Weri! — —
Äh! Nuga krabis mmeiiSfõrme:
Madi tundis
sõrmes Valusat pistet.
üleni Värisedes hoitis ta Verise sõrme hääletu Kurja
punase pää kohal, ning rõzisew hääl kurgus ümises:
Keri kuri toed !
Mine lindu------- - —
SätU — äkitselt kargas Madi püsti: iga närw OÜ
pönewi! ja nägi:
Kuri hakkas liigutama!
Kae. kuis juba liigutab punane pää!
Kae! silmad wahimad, ja saba nihkub, nagu tõmbab
ülespoole.
Madi Värises ja wabises ning nägi, kuis hing Kurja
sisse tuli ja tuli.
Korraga märkas Madi, et kuuste tagasi paistis rist
teele selgesti kuusirp.
Ja nüüd nägi Madi koguni selgesti: Kuri ajab end
istukile: ta punane pää läikiwate filmiga tõuseb ja tõuseb.
Tõuseb ja tuleb lähemale.
Otsatu hirm tuli Madi
üle: ta kuulis korraga, kuis tõusis igalpool ta ümber
hirmus kohin. Kuri sirutas omab pikad logisewad käed ette
ja tõusis koguni püsti!
Sirutas > ning sirutas ja kasivas, — ja tuti lähemale.
Appi!------- —
Appi! kajahtus suur mets nagu surma hirmus.
Ja koledas hirmus pani Madi jooksu.
Kisendas ja
jooksis ja nägi enese ümber suuri muste karjuwaid linde.
Jooksis nii, et hing tahtis lüppuda.
Sest seljataga
müdises maa, nagu kihutaks tuhat härga nelja jooks tn, ja
mets kohises ja praksus, ning Maadi tundis, kuis pikk
hirmus käsi sirutab teda nüüd — nüüdsama haarama õlast.
Appi! Appi! karjus Madi ja jooksid kõigest jõust.
43
Appi! Appi! wastas mSlsämets, oli täis koledaid
häälib ja naeris.
Ning — äkitselt tundis Madi selgesti pikki külun
küüni oma hamme krae wahel.
Ta jooksis surmahirmus, kole müdin ja ähkimine selja
taga, — kuni kukkus hingetult maha, nürine äärde, mätaste
Wahele. —----- —
-lKaks päewa sonis Madi raskes palamüuS. Ta lamas
tares, manas laias sängis, mis käälsuS ja nagises.
Sängi ääres istus Mari.
Ta oli näost walge kui
lubi, ja igakord, kui Madi sügawalt hingama hakkas, pani
Mari märja räti üle ta kuuma otsaesise.
Madi sonis, — kõneles ja sonis.
Oh, fee oli otsatu jutt, üks sõnade mulin ja hädalda
mine Sandre Tiidust,
Au ost ja Kurjast, kes leba
taga ajab!
Ja nüüd teadis Mari.
Ta ei kahelnud enam, ei
timmib enam mingit salajat südamewalu. — — —
Neljandal pae toal istus Madi sängisõrwal.
Istus,
ja oli näost nagu waha.
Silmad wahtisid nagu kuskil
sügawal, pimedas õõnes, ja nahk tundus igast paigast hell.
Istus, ja tal oli tunne, fui oleks ärganud raskest
unest.
Sääl äkitselt, — kae!
Mis fee on? Mis fee on?!
Madi kargas püsti.
Ahju nurgal istus Kuri!
Istus, ja tegi koledat
nägu, suured klaassilmad wahtisid ja just kui irwitasid.
iiling Madi ksrwu kostis, kuis kõneles Kuri:
,,Oom sina! Oota sina"
Kõneles ja ühwardas
pika kondilise käega, nihkus paigast ja tuli ahju otsalt just
kui alla.
Appi! hõiskas Madi nõrk hääl.
Appi! Appi! Ja jooksis ukse voole ning oli hädalisamai hirmul.
Mari tuti jookstes üle moro.
Ta nägi Madit tare
läwel poolalasti, ja kuulis, kuis Madi karj'^: Appi! appi!
44
Mis sul on, Madi?Kae, Mari! Kae sääl! Ja Madi walge käsi tõusis
jõuetult ja näitas tarre.
Kae, sääl ahjunurgal ta istub?
Kes?
Kae sääl ta istub ja ostab hinge I
Mari wärifes ja roaatas üle tärne tarre. Ei näinud
aga midagi muub fui roana pöörust ahju nurgal.
Ei, Madi, sääl ei ole kedagi!
Mine tarre i Ahju
nurgal on ainult meie roana pööras.
Aga Madi langes jõuetult maldweerele ja haaras
oms raske pää kaheläega kinni.-------- —
Päew päeroatt tuli Madisse jõud tagasi. Ta kõndis
morol, kõndis all kopli ääres, ja käis roäljas nurme pääl
tunnistauras ilma.
Aga igal pool jälgis teda hirmus koletis
Oli, roahetewahe! nagu kadus, aga ilmus peagi jälle.
Ja Madi nägi teda, siis igas nurgas, igas põõsas,
kuhu iganes maatas: nägi täifiront Kurja hirmsaid klaas
silme aganikus, pinu lõukas ja pimedas lakas.
Ja õhtul, fui Madi sängi ääres istus, — tuges Kuri
ahjunurgal oma juure punase pääga ja laia wihtsabaga.
Istus, roahtis ja ähwardas, — just kui ootas.
Ja Kuri et jäänud Madist maha ei öösel ega päewgl.
Ning Madi nägi, et kõik, mis tegi, läks käes hukka.
Läks wõsso kadakaid raiuma, — lõi kirmega jala sisse!
Kiskus kaemust mett, aga kesk kaewu kukkus pang koogu ot
sast kõrge meega.
Sest pangis istus Kuri, ja naeris ja
pilkas Madi ja Madi tööd.
Ja Madi aimas, et Mari näeb, sedasama; näeb kõik,
mis sünnib Madiga, aga ei julge sest kõnelda.
Sest Madi nägi, kuis Mari igapäewags roajuS ja
wajus rohkem küüru. Ja iialgi et kuiroanud Mari walgeilt
põsilt filmaroefi.-----------*
Aga Põud oli endiselt halastamata. Ei mingit muutust ei olnud taewaruumis.
Oli ainult kõrroetaro päikene
ja ta tuline tööni. —- — —
ife
45
Kaks nädalat hiljem asutas Madi kord all soo ääres :
La raius mättaid.
Lõi neid kirmega lahti ja ladus.
Siit mättawäljaft
pidi tulema uus riba kesale juurde.
Werine päew maius.
Sääl äkitselt — mättal istus Kuri.
Istus ja wahtis nagu hirmus kull punase pääga.
Ja ähwardas, ning sirutas pikka kätt.
Mis sa tahad minust sina põrguline!
Jäta mind
ükskord! ~~ — —
Ja hirmus kuuldus Madile endale
oma hääl.
Aga Kuri oli mait.
Ainult naeris ja just kui tõusis.
Koledas hirmus miskas Madi kirme ja jooksis.
Jooksis läbi kvsuse keswa, kübar oli maha jäänud!
Jooksis, hame eest lahti ja juuksed sassis.
Ussaia wäratil waatas ta tagasi ja nägi:
Üle nurme kihutas tolmates Kuri, kaks pikka kätt
ülemal!
Madi jooksis tarre.
Ent kae! Juba istub ahju nurgal Kuri ja sirutab
Madi poole küüni.
Madi põgenes, jooksis tarest wälja moro pääse.
Nagi Marit pinus talitamat. ning tormas pinnu.
Kargas kui hull lõuka juurde, haaras paja alt põlema
tungla ja tormas taie poole.,
Mari seisis ja oli ehmatusesiWange. Ta nägi: rehe
katuse fõrmalt lõi suur punane leek üles.
Madi! Madi? Mis sa teed? Madi!: Tare põleb!
Appi, appi!
Ja Mari jooksis kaewule, haaras ning minnas ja
tänitas nii, et hääl läppus:
Appi! Appi!
Ning karjapoiss tänitas ja Krants hulus, ja punane
lehm tegi kohrttawalt: mü-üü!
46
Tuli lõi ruttu nagu punane hiigla suur lina iile
mirufttiroa rehe katuse.
Suur walgus loitis nagu.tulemeri
õhtu hämaras. Ja must suits tõusis hiigla sambana üles,
täis sademeid ja praginat.
Aga pö'ewa rehe ees seisis mustu heledat lööma
Mudi.
Seisis ja wehkis kätega, ning naeris ja hõiskas
otsatumas rõõmus:
Põle sina saatan! Pole, sa põrguwaim! Sa oota
sid mu hinge, aga nüüd põle ja färina!
Kõrgele loitis tuli ja paistis kaugele üle loo.
Ja SRaM hõiskas ja naeris, ning Mari ja poiss
tõmbasid ja medalid tarest mana nagisewat sängi.----- Üle soo tuli rähmas.
Tuli jookstsZ: metsatukkadest
mõjudest läbi ja ruttas üle kuimand põlde, käes paagid ja
konksud
Ja metsalaga mõisakülas käis hüüe õuest õue: Appi,
ruttu!
Andre Maisil põleb!
Ning ruttu, tuttu, jooksid inimesed üle nui‘alte ja
kraamide, mehed, naised ja poisid.
Hulk põlema rehe ümber kaswas ja kasrvas. Mehed
kiskusid konksudega ja naised ning poisid tõmbasid kaemust
wett, kuni lõppes.
Siis jooksti soo äärde sügawasse lina.
likku, ja süült hakkas musi porine mesi tulema kui w'rts, —
pang, pangi järgi.
Ja lauda katusel seisid mehed jn kasisid, ning olid
punased kui mask.
Aga ronijal, kesk kestva aeles lehm lõin otsas, seotud
suure kiwi juurde.
Ning lambakari kähistas keSwas ja
müügis haledalt.
Taewas ülemal aga punetas ning oli täis musta
suitsu.
Kõrgele loitis weripunane lesk, suur ja mägew.
Aga all kees kui sipelga pesa: kanti ja kisti ning
jooksti.
Ent Madi naeris ja naeris ning tänitas otsatumas
rõõmus:
.
Põle ükskord, sina kurat! Nüüd olen ma sinust lahti I
Sääl langes raginal põlema rehe katus.
Langes kõigi sarikatega, lõi sisse põlema lae.
Ja tuhanded sädemed lendasid igale poole ja inimese
kari hõikas ah! ning põgenes juurest.
I« sääl nägi Madi, kuis põlema rehe hirmsast leegist
tõusis üles Kuri, fmtr ja uhke ning puutumata.
Tõusis terwelt, nagu oli, ja tantsis põlewa rehe
kohal.
Tantsis, naeris ja ähwardas Madi poole just kui
lõpmata wõidu rõõmus.
Röginat langes Madi maha. Ja fui mehed ta juurde
jooksid, nägid nad körwetawale leekide paistel, et Madi ftl*
mab olid pärani ja liikumata ning rind oli eest lahti ja
hoopis maifr.e. — ------ -
Kesköösel rauges tull.
Inimesed, nõgised ja toäftmtb, läksid üle põlda ja ioo.
Olid maitsed ja sõnutud: kõigil seisis silmis, mis oli juhtu
nud Andre Madil.
Saal äkitselt: Mis fee oli?
Puhus nagu mingi tuul.
Mis see oli? ?
Ja seisma jäid inimesed ja kuulasid.
Mis fee oli?
Jaa! jaa! See oli mürin!
Ja kaege: kaugel
wülksataö!
,
Zs nüüd nägid kõik korraga, et taewas oli must, ning
läks ja läks mustemaks.
Ning waikne murin kostis nagu sügawalt maa-ali
Ja, jaa!
Lõi uuesti mingi tuule puhang ja kuuldus, et kaht
lesid puud.
Üfs raske tanu ohke tuli kõikide rinnust, ning oli,
kui ei sle?§ nähtudki seda, mis olnud Andre Madil.
48
Zärsku lõi Lugem tuulepuhang üle põlde ja metsa.
Pliks! plaks! pliks! lõi lehtedes harwa, ja tuli
rohkem.
Ja kui immejeb füla jõudsid sadas kahinal, ning
silur raske pikne tuli kiiresti üle musta laetuo.
Ja kesk mürinat ja järjest helendamat laia wälkrr lan
ges jämedat wihma, kui pangist. —------Hommikul tõusis päike suur ja uhke. Taewas paistis
läbi kui selge klaas, oli imeilus Sm ja rõõsk.
Läikis nunn ja naeris.
Ja mets läikis ja naeris
ning kõneles otsatumas rõõmus ja õnnes.
Aga sääl roõfobe wahel nurmekührnul, kesk rõõmust
läikiwaid põKukiile, kus iga rshukõrs hõiskas tuhatwärwiliste
pärli-miljonite ehtes, suitses Andre Madi rehe urust warem.
Suitses ja waibus kesk jumalikku päewa, nagu kustum
ohwritnli.
Wana jutu ainetel A. K.
Wörns> Jüri tän., Muna majas.
Kõige suurem ja kõige paremini sissesäetud trüki
koda Wõrus. — Kes midagi ilusasti ja maitserikkalt
trükkida tahab lasta, see wõib töö täidesaatjaks
„TÄHE“ trükikoda walida.
Aupaklikult
E, K,
'■&,
„Tähl'-.
Eesti K. U. „TAHE“
kaaiFilps
Worus, Jüri tänaw, Muna majas.
Suureni papi ja paberi lai.
Täielik kooliraamatute ja tarwituste ladu.
Wallawalitsuste,
: :
: :
kõhtude ja ametikohtade
tarvitused.
: :
Kõige parem ostukoht kõigile.
v
Maitserikas, kõwa ja
korralik
töö.
i ähe“ püüe on kõike paremat wõimaUkult parajate hindadega pakkuda, mis
temal ka korda on läinud, täit osawõtn ist ja toetust rahwa pool kaasatuues.
Rahwa usalduse ja toetuse pääle kõike
oma tegewust põhjendades
Kö;ge austusega
Täielik kooliraamatute ja tarwiduste ladu. Wallawalitsuste, kohtute ja ametikohtade tarwitused.
Kõige parem ostukoht kõigile.
Raa rin alu kaupluse juures on ka
| LrükWs ja raamatuköitmise
|
|
kus tellimised maitserikkalt, korrätikult ja ruttu täidetakse.
E
=
5
E
,.Tä he“. puile on kõigepamnat võimatikult parajate hindadega pakkuda, mis
temal ka korda on läinud, täit osawotnüsija toetust, raiuva poolt kaa satun es.
|
|
Rahwa usalduse ja toetuse peale kõike oma
> ■. ... ,—3 tegewust põhjendades.
Sündinud asjade ajaarw.
Sakslased tiilenmb Liiwimaale....................... 1105
Katoliku usk tuleb meie maale....................... .... 12o8
Daani kuu. Waldemar il. ehitab Tallinna linna 125-9
Eestimaa Saksa lummu alla saamine
.... 1224
Haapsalu linn asutatud............................... 1228
Paide liitu asutatud....................................... J 270
Eesti rahwa luiintne wastuhukkamim............1243
Ewangeliumi-usu üleswõtunne........................1517
Orduwalitsuse lõpp. Poola aja hakatus .... 1501
Eestimaa saab Rootsi alla................................... lotil
Liiwimaä langeb Rootsi alla................................1629
Kodumaa saab Wene walitfuse alla................... 1710
Eestimaa talurahma priiks laskmine....................1810
Liiwimaa talurahwa priiks laskmine.................... 1819
Wene usk tuleb meie maale................................... 1841
„Perno Post." ilmub J. W. Januse ui juhatusel 38-57
Waldadele antakse oma ma litsus....................1860
Meie mhwakoolide wenestamine.................... 1887
Kohtute wenestamine . . .. .............................. 1889
Esimene Eesti laulupidu .. .................................. 1869
Wene.Jaapani sõda....................................... - 1904
Vabaduse monifeft....................•.................... 3905
Esimene Wener. wotikogu kutsutakse kokku . . . 1906
Suure ilmasõja algus............................... ... - 1914
Eesti kuulutatakse isenigiks........................... . 19l8
EeSii mabadussõja algus.................... - . . . 1918
Eestlased purustawad Riia all Balti "Saksa Laudeswehn............................................... .... 1919,
Eestt-Wenc rahuleping................................... .... 1920
Mttrki-s seletus ' •
D noor kuu.
D tW kuu.
j
3 esimene weerand.
E toitmne ■ toeeronb.
Eesti wanarahwa ajaarwamine.
Küünlapäewast 10 nädalat künmpäewäm, 11 nädalat
Jüripüewani, 7 Maarjapäernaui ja 8 fatjaiaffmlie püematti; tünn päewast 9 võdpäewa Iüripäewani |a 10 nabas
lai Iaanipüewam: Jaanipäewast 4 Jaagubi ja 7 Lauritsa
päewani; Lauritsa päewast 7 Mihkli päervam; Mihkki päe*
ivast 6 Mardi päewani: Mardi Päewast 2 Kadri päewani;
Kadri päewast 4 Tooma päenutM |a Tooma päewast 6
Küünla päewani.
Austa ajad.
Kewade algab 21. (8.) märtsil.
6$mi algab 22. (9.) juunil.
Sügise algab 23. (10.) septembril.
Taim algab 22. (9.) detsembril.
PLikese ja fisn warzutused
1. Päikese warjutus 28. märtsil. Warjutus ön näha
Lõuna- ia Keik-Ameerikas, Aafritas, Euroopas ja LõunaAasius. Ringi kujuline tm warjutus Lõuna-AmeerikaS ja
PöhjaMafrikas
2. Täieline päikest warjutus 20. septembril uähtaw
Aafrika-, Lõuna-Aasias, Austraalias ja >Mmc?na\
Sinu msrjtttilsi sel aastal ei f>I?.
Tel aastal m 365 yjiewa
Jaanuar - Näi
2. p. p. Kolmek. p.
15
16
17
18
19
20
21
Mhap.
Gsumsp.
Teisip.
Keskn
Neljap.
Reede
Laup.
! 2
1 3
4
! 0
: 6
• 7
8
c
o. v. t>. Kolmek. f..
9
Mhap.
10
Esmosp.
Teisip.
tl
Keskn.
12
Neljap.
J13
Reede
i#H
Lattp.
jM. WeSte s.l84S.!lö
4. p. p. Kokmekt. p.
29 Pützap.
(16
11
30 Gsmasp.
18
Il Teisip.
22
23
24
2s
26
27
28
Päike tSussk.'
tn.
1. iaamnml f. A9.19
19
il.
21.
ff
n
n Wfli* tr
t» 8,5 ^ ti
Mhed lö»p
m 3,28 m.
H 3,4o ,,
„ 4,07 „
o
no
( OI
cv
C
:cv
jÜ B T Hinnad ajakohased ja wäljaspool igat wõistlust. "M W
NäStt paew.
1 Mhap.
Mrs aasta. 19
*20
2 SSmasp.
21
3 Teisip.
22
4 Keskn.
23
õ Neljap.
6 Reede
i 3 Kalmek P. 24
i25
7 Sfcwtp.
1. p. v. Kolntek. p.
26
8 Mhap.
27
9 Wmssp.
128
10 Teisip.
t l Keskn.
iK.Herma n«t1908120
|
30
12 Neljap.
G J.Duri f 1906 31
ts Reede
i 1
14 Laup.
j
31 p.
Soowltab ladust: põilutööriistu ja -masinaid, atru, koorelahutajaid, adraninasid,
-lehti ja -taldu, wankre pusse, igat seltsi rauda, raudnaelu, raud ja walget
plekki ja igasugu muud ehitusmaterjali.
Watz. KSi näb, 11
a. p.
12
7 p enitf Kr. Me4t p.
26 Pühap. : G
13
27 Esmasp. i
14
28 Teifip.
1 Wastla p.
15
Päike leuieb:
Läheb lo»ja :
1. Meebruarit f. 8,34 nt. f. 4,34 nt.
Soowitab oa kohwi-' toorest, praetud sa jahwatud, sigurid ja wiljakohwi, Hiina teed, kakaod, suhkrut, riisi, nraunai, nisupüüli, sahariini, kompwekka ja muid kolonialkaupasid. Zgasugrt piibu ja paberossi tubakat, paberossi
keste, ma i-paberit, tuletikke jne. Igasugused naelad alati saadawal.
1 Keskn.
2 Neljap.
Z Reede
4 Laup.
28
.■
■■
Weehenar — Päitsi
tl.
16
1 Tuha p.
1 Äeffrt.
2 Nelja p.
17
3 Reede
1 Talur. wabast. p. 18
I K
19
4 Laup.
l. pühapäew paastus.
5 Pühap.
20
21
6 Esmasp
3
22
7 Tsisip.
i
.
8 Kesta.
23
Palwe p.
24
ft Reljap.
25
10 Neede
il 2aup.
26
i
2. pühapäew paastus.
27
12 Plchap.
18 Esmasp
28
9
14 Teisip.
1
li Rcfftt.
MMsiiug t 1832 o
v
16 Neljap.
3
š
1
,g
;
17 Reede
4
18 Laup.
5
1
3i pühapäew paastus.
19
30
21
28
28
24
Äi
26
27
28
28
89
81
Pühap.
C.N Jakobson t
Esmasp.
£
1.1882
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Maarja p.
Laup.
4, pühapäew paastus.
Pühap.
Esmasp . ■ '
Teisip.
s
Keskn.
Neljap.
Reede
Päike tõusebLäheb looja
1. Esil f. 7,21 m.
n,
„ 6,53 „
21,
„ 6,23 „
k. 5,45 m.
„ 6,10 „
„ 6,33 „
6
7
8
9
LO
11
12
13
14
15
16
17
18
31
p.
ta lla » , p in s e li-r pasSSat-, k ro o m - ja ju h tn a h k e , O & IS ta W T ltllilS »
Paastu-ktttt
mitroe.cKgBst
—
riietuja
Mkirts
Teä eest täieline waatutus. Tellimised täidetakse kerrelilmlt Ja kõige uuemate saeodade Järele. Soowitaa kaäSid Lofl-ese-
w.
Aprill — Jüri-krm.
iv.
23
28
'24
25
7 dlttbC
L. Eesti. i»a6.y.l819.;26
Palmipmiüe püha.
9
10
Il
12
1S
14
15
Püh^p.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
PalmiptroSr p 27
28
St
Neljap.
G. Rceve
39
30
31
1
L.
! 2
Kr. iUeStõiKimtfe v.
1. Lihawülte p. 3
2.
,
3....................... 5
e
1
/
F. ,väfi Imatut T l85i r
Kr. ülest. p.
'
17
Päike tõuseb:
väheb looja:
1. aprillil feU 5,51 m.
kell 6,59 m.
7,23 „
11.
„
„ 5 ,22 „
■71. „
,, \ >53 „
,, 7,46
(Z1
cv
W0ST Teenimine wiisakas, kiire ja korralik. "ZWW
20
Sl
Soowitab ladust: katusepappi ja tõrwa, tsementi, ohja ja köie nööri, heeringaid;
möldritele: kunstkiwi materjali: nagu räni, kloormagneesiumi ja magnesiiti. Sepasüsa ja soola, maalri- ja lõngawärwisid.
f> pühapiiew yMutuš.
{£. Ahrens 21803,
Pühap.
Esmasp.
Teifip.
Kes kr i.
3
Neljap.
8 Laup.
p.
19
l Laup.
2
3
4
5
6
3Q
Mai -- Behe-krm.
Esmasp.
Tcisip.
Keskn.
51e jap.
Reede
Laup.
18
E 19
20
»:
ar 21
22
23
J
3. pühap p. Kr. ülest. p.
T
8
J
19
11
18
18
14
1§
18
1T
18
li
20
Pühap.
I. Tamm s. 1861.
Esmasp.
Teisi p.
Keskn.
Neljap.
Ä
Reede
Laup.
4. pühap. p. Kr. ülest p.
Pühap.
Tsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
c
Eesti ises. dekl. w.
Reede
sk.A.P. 1919.
Laup.
5. pühap
Päike tõuseb:
1. mail kell 4 26 nt.
11- „ „ 3,51 „
21. „
„ 3,39 „
15
05 16
3! 17
18
Läheb looja:
k. 8,10 m.
., 8,34
„ 8,55 „
1—
A E " Kõige kasulikum ostukoht Wõrus. 'H W
l
2
3
4
5
6
31 p.
Soowitab ladust: Petroleumi, pliidi raudu, katlaid, siibrid ja kriskasid, ahju- ja
pliidiuksi, jahimeestele laskemoona, rehepeksu ühisustele masina ja tsilindri
õli, asbest pappi jne. Igasuguseid sepa ja tisleri tööriistu.
V.
Nelipühi pühad.
Whap. lI.N«ItpÜhi p. ] w|22
23
Esmasp. 2
3.
„
„i||24
Teisiv.
Keskn.
"1*25
Neljap.
Reede
G
: -127
28
Laup.
Kolmainu .v p.
•29
Pühap.
Esmasp.
30
: Sj 31
Teisip.
1 c?
Kesku.
1
[I 2
Neljap.
,
» 3
Reede
4
Laup.
C
__ 1
1. p. p. Kolmamu J. p.
Pühap.
iw- 5
Esmasp.
il 7
Teisip.
1 C* Q
Keskn.
B! rj
Neljap.
i on
~jlO
Reede
Laup.
! JaKrri p.
jn
2. p. p. Kolmainn Z. y.
Pühap.
j D % Bergmann
,12
(t 1916; 13
Esmasp.
ipii4
Teisip.
Keskn.
3.3mtgtl900 s|lõ
P. Pauli p. 3 16
Neljap.
Reede
17
Päike tõusev:
1. juunil kell 3,19* nt.
11. „
3.09 „
-1‘
„
„ 3,06 „
Läheb looja:
kell 9,17 m.
„ 9,31 „
, 9,37 „
Wõrus, Jüri tanaw nr. 11.
4
5
6
7
8
9
10
] 3.119
>ao
; 21
:tz
tltllllflO r,
1 Neljap.
2 Reede
3 Laup.
36 p.
A
Juuiti — Jaani-kuu.
soowitab wõistlemata hindadega
vi ü!
vii.
Jttirii — Heina-kuu.
31 p.
1 Laup.
....... (18
n. v p. fiohmnimt 3- p.
19
2 Pühap.
3
20
3 ESmasp.
G
2i C3
4 Teiüp.
22 š
5 Keskn.
§T 23 m
ü Neljap.
24 E
7 Reede
25
8 Laup.
od
3
4. p v. Kplmaruu >. vmi
26 >Q
9 Pühap.
5
27
10 Esmasp.
7 magaja p.
v
rjr
281
Il Teisip.
IO
12 Keski!.
J. xuUtfeit t 1890 29
M
13 Nelja p.
30
€
1
14 Reede
FW
V
Heina-Maarja p. 2
15 Laup.
F*
V
y. p. p. äp imal mi 3 p.
w
3
16 Pühap.
4
17 Esmasp. jt*
5
18 Teiftp.
6
19 Mln.
7
20 Neljap.
Maarj.Miagd. p. 8
2} Neede
9
22 Laup.
6. p. p. Koluurinu 3. p.
7 memm piim 10
23 Pühap.
24 Esmasp.
11
S ?oh s. p.
Jakobi p iie iv
12
25 Teisi p.
13
Mareki päew
26 KeKn.
27 Neljap.
14
15
28 Reede
29 Laup.
Pesier-Pauli p. 16
7. P. V Sohu ai mi J. v.
30 Pühap. I
17
18
31 Esmasp. Ic
Päike tõuseb:
X'iif)eb looja
-Q
1. kimpäewal k. 3, 11 nt. kell 9,36 » r.
„ 3,23 „
w 9,26 „
11.
c
„ 3,49 „
w 9/10 ,
21.
L
r
a
=5
s
m
£3*
'IM
L<
=
vt
£
•H
Cfi
3
U
<3
vm;
1
2
3
4
5
August— Löikuse-kuu
f>
7
8
9
16
11
12
Teisip.
19
Kesku.
]*20
Neljap.
21
Reede
22
Laup.
I___
J23
8. p. p. Kolmamu 3- v.
Pühap.Kr. ftletcrm. p. U
Esmasp. H
25
Temp.
26
Kesku.
|
127
Neljap.
Lauritsa p.
28
Reede
L. Koidulas 1886.29
Laup.
|
.
ao
Pühap.
{14
Esmasp.
j 15
Teisip.
H Johannese s. p.{16
Keskn.
17
Neljap.
18
Päike tõusebLähe- looja;
1. aug. lett 4,05 m. kell 8,40 m.
11. „
„ 4,28 „
„ 8,21
A. „
„ 4,51 „
„ 7,54 „
Pühap.
j
{21
Esmasp.
j 22
Teisip.
23
Kesük.
|G
24
Neljap.
j
25
Reede
; Ussi-Maavja P. 26
Laup.
27
13. p. p. Kolmainn % VPühap.
28
Esmasp.
29
Temp.
:w
Keskn.
31
Neljap.
C Risti üleud. p. 1
2
Reede
Laup.
3
14. p. p. Kolm uinu 5. v.
Pühap.
4
Esmasp.
5
Teisip.
0
Keskn.
7Neljap.
D Maria s. p. 8
Reede
6
K-Hermann s. 1851. 10
Laup.
15. p. p. Koliuumu Z. y.
Pühap.
11
*
Esmasp.
Op. Johannese p. 12
Teisip.
13
Keskn.
14
Neljap.
15
S
Reede
Mihkli päew
16
Laup.
17
Päike tõuseb:
L, sept. kell 5,16 nt.
13 . „
„^,3.1 „
21. „
„ 6,02 „
Lõikuse püha
Mana kails. p.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
24:
Laup.
17. p. p. Kolmainu 2- P25 j
h Pühap.
26?
9 Esmasp.
27:
lo Teinp.
28
il Keskn.
12 Nelja p.
29
3 3 Reede
€
30
1
14 Laup.
Ih. v. p. Ko liuninu J. p.
2
15 Pühap.
3 6 Esmasp.
3
4
17 Teinp.
18 Kestn.
5
19 Neljap.
6
20 Reede
S
7
21 Laup.
i s
19. v. v. Kolmainu J, p.
22 Pühap.
' 9
23 Esmasp.
10
24 Teisi p.
11
25 Keskn.
12
26 Neljap.
43
27 Reede
C Kolletamise p.i 14
28 Laup.
t
15
20- p. v. KolmuiM! J- v.
29 Pühap.
16
17
30 Esmasp.
81 Teisip.
Usupkih. püha 18
Paike tõuseb.
Läheb looja:
l. okt. kell 6,24 nt kell 5,54 m.
11. „
6,45 „
,, o,2h „
5 7/12. „
/, 4,5 ( ;,
21. „
JÄ Ä N B B B E R J k o lo n iaal- ja tu b ak ak au p lu ses,
16. p. v. Kolmat nu J. p.
1
2
8
4
5
t;
7
S
19
1 Kesku.
20
Neljap.
;21
3 Reede
4 Laup.
O
22
■21. V v ftotmaimt J. v.
•23
5 Pühap.
6 Esmasp.
24
25
7 Te isi p.
8 Keskn.
M
9 Rcljap.
O. Masmg f. 176.327
10 Reede
Mardi p
28
29
t! Lanv.
22. p. p. fiölntoimi Z. p.
12 Pühap.
€
ao
13 ESmasp.
.31
1
14 Teisip.
J 2
15 Kesltt.
3
36 Neljap.
37 Reede
i 4
J.Jungi. 1835. - 5
38 Laup.
23. p. v- Kolrirainu J. p
19 Pühap.
G
: o
7
ao GsmaSp.
Ülarit of)tn. p. 8
21 Teisip.
9
22 Keskn.
10
28 Neljap.
24 Reede
iii
>6 Laup.
Šiabri päerv
il2
Koluta
mu
Z.
p.
24. p. V
26 Pühap.
3 S«ruuie p 13
14
27 Esmasp.
lo
28 Teisip.
16
29 Keskri.
!l7
30 Neljap.
2
Läheb looja:
Päike tcmef) :
1. nm. kell 7,39 m. kell 4,28 m.
8,04 „
4,04
11. „
„ 3,43 „
«• „ „ 8,28 „
JD
i
00
5
srd
c
;co
o
C/f
37
30 p.
Kaup ja kaal iga kord õige. ... ....... -----------
Newember ----- TaLwe kuu
öoowitab enne jõulupühi: riisi, suhkrut, jahu, kohwi, teed, kompwekka ja iga
sugu koloniaaikaupasid, Alumiinium ja emal ee riiud keedunõusid. Elektrilampe'ja
igasugu elektriwaigustuse sisseseadmise materjaüsid.
17 Pühap.
18 Esmasp.
19 Teisi p.
20 .Oesku.
21 Neljap.
22 Reede
23 Laup.
4
5
0
O
[f. 1798.
a.
A*(U)(maim
7
i 8
' <)
j 10
4. Kr. tukmije püha.
24 Pühap.
2ö Esmasp.
26 Teisip.
27 Keskn.
28 Neljap.
29 Reede
•90 Laup.
1. Zõttltt p
2. Jöttlttp
Jõuktt P.
eüiitu laste p.
Pühap. p. 3C’U(u p.
31 Pühap.
i Silwester.
Päike tõuseb:
1. dets. kell 8,31 >r.
1 1
ir
n
9.08 ,,
»•*
„ 9,17 „
18
Läheb tooja:
kell 3,27 nt.
f,
3,15 ,,
„ 8,09 „
*8
(Uuesti f of * u seatud maafamta* ja linnavalitsustelt saadud tea.
dete järele )
Kui laabapneu) laupäewa ehk pühapäcwa peale langeb, siiS pee
taksi laat järgnüfel (too- ehk esmaspäeval ära).
Kuulaatu peetakse: Vetseris iga kuu 1. sa iv. päewal
Irboska A - iga fim 21. päewal, Laura alewis — iga kuu 20. päewal
Hobuste lauta peetakse Tallinnas kaks korda kuus —
pühapäewadel peale !. ja 15. kuupäeva.
Jaanuar. 2. Meski mõisas, Kambjas. 7. Orgita! 1 p ; Tartus
aastalaa! 3 nädalat; Wörus. - 1~. Kolomcres 1 p. — 2i. Älceksi
tö, Mehikoorma külas l ». ■— 22. Imavere s Päia kõrtsi juures 1 p.
• 23. Haapsalus; Kedruste alewis I p; Nasinal Wönnu k. —
24. Zöelchtmes 1 P.: Paides. - 24. Pärnus 2 p. (kolmap. ja ueljap.
enne Küün[aiU
-veebruar 2 Raplas.
g. Audrus (peedel eune wasilapüeiva; Wörus. — f>, Otsus, Järwa maak.: KeblaSkeS. Mihkli?. 9. Pärnus 2 p. (toana falcubti jaanuarikuu viimasel kslinapäewal ja
ncljapüewal). — !0. Raasikul 3 v : Rakveres 2 .p; Räpinas l p
)|(. Pöltsanraa alrwis.
(5. LähtruS. — 16. WUjandis 8. p. - tr.
Tartus. — 19, Paides. — 21. Malgas 2 p.: milaš Tartu maak.:
Muhu Suure wallauraja juures; Vctferis i teise paaötunäd. esmas
päeval). — 25. Wörus -8 p. — 25. Lihulas.
28.. Maakülas,
Kodawere f.; Wiljandis 2 p.
Märts. 5. Jöhrvi alevis 2 p, — 4. Kiv-loos, Peniugi w.
8 Iisaku mõisas 2 p.; Kurista Aidu kõrtsi luures: Tunrola mõisa
karjamaal, Uuemõisa -vallas. - 9, Hageri kiriku juures Kohila wallas:
Kulinal Wiru-Jakobi kihelk.; LLalgjarwc roalldS, Pikajärve mõisas.
Kitse kõrtsi juures. - kl. Põltsamaa alewis (reede! enne LX märtsi):
— 12. Hellamaal, endise tecmaja juures; Ardu külas Triigi wallaSa
Rmblas; Wörus. — 13. Riidaja mõisas. — i-L Kodilärwel. Kambj;
k.; Sihi kõrtsi j. Waimaitweres Laiuse k.; Mustjasa', wall -maja j.
Käkukorma mõisas, Pillistwere kihelk; Mõisaküla alewis. — 33. Rap
las. — 16 Wana-Laitsna wallas Znuli laat.
18, Kafmal, Tüstamaa Melk,; Keilas: Järwa-Jaanis; Kallaste külas, Kodawcre krhelk.
2 p.; Sangaste firifuförtft j, Tartumaal. -.. 20. Taeveres 2 p..
Märjamaal; Jüri kiriku j. Rae ivoHoS.,- 2L Betseris (esmasp. peale
palmipuudepüha).
25 Leisi alewis ; Warn as, Peipsi järwe ääres:
Wa knarwas. ..- 24. Laekweres, Simuna krhelk. 2 p, — 25. Wcldt
m. kõrtsi juures, Äksi t; Wäike-Ulilas, Puhja k. — 2(> Kärg ula w..
Sulbi akm§: Wanu-Pranglis, Kaiubja f. — 28. Kellamäe kõrtsi j,
17
Saaremaal 2 p.: Kasepere poe j.; Kloostri w.: Paides. — SO. Walgvta». Rannu k. - 31. Wiljandi- (iieljap. peale ülestõusmise): Tartus
liftilt, l Wäike-Maarjas (esimesel reedel peale lihawötte-pühil
Juurus'. Pmdi wallas, Leewi mõisas. — 2 Alajõel Win,maal: Antsla
alervis; Põlgaste
Puskarns.
4. PetseriS «peale ülestõusmisepühi järgmisel esmaspäewal).
6. Wiitnal, Palmses, Kadrina kihelk.
(kesknädal. pärast lihawõtte-pühi) 2 p.
8, liopfa mõisas Piirama
w., Saaremaal: Waiwara mõisas 2 p. - 0 Uderuas, Elwa jaama
j. -- 10, Hellamaal, Sooniste wallas.
12. Mõrus: Wastselima
w«llaru«ja j. — 14. Wastse-Prancstis, Kaiubjn k.: Nina kiilas, loba*
rotte k.
15 Tapa alewis. — 1.8. TarwastuS, Mustla alewis; Öiirca
poe juures, Rahul ii las, Kogu la wallas. - 10. Kilingt-Mmmes: Wa
|ufS!tis, 5i»ecu £.; Rogusi ro., Luutsrriku mõisas. - 20, Lihulas.
22. Põltsamaal treedel emte JiiripSewa)
28. Wssula kõrts? juures,
Tartu liiste da!.
25. KÄguste kõrtsi j., Saaremaal 2 p.: Perl w.,
Parsi tatti: Tsooru lv , Roosikus. - 27. S«raremõisas, Maarja-Magdaleena k. — 28. rallas: Stolbswo külas, Pa
Uikowitsht malttš: Ahja Kärsal, Mmm f. 2 p,: Malgas 2 p. - 80.
haanja mõisas. Wõrnmaal: Waftse NSoS, Nõo k.
24t«i. 1. Nissis Riisipere ro.: Kcrgu alewis, Jakobi kihelkonnas:
Äsma-Laitsnas. Kornetis.
2. Alamustes, Krootuse w: Tõrwa ete
wi§; Haapsalus 4 p.
8. Kuiesaaic linnas: Kawastu-Koosal, Tartu
maal: L^-Re, IielsnunS: gUmStafu. alerois 2 p.: Sood las, Anija
wallas: Kaareperal.
4. Pttmup 2 p. lkolmap ja neljap. emte roana
kalendri Züripäewa). - j. PetseriS (taewamiiiemise-pühal); Haapsa
lus.
7. Awirrnrmes: Perl wallas, Pölrvalaat.
— Headrweestcl. — 10. Kmwajöel, Harjumaal. -11. Reclas, Kambja
k. - 12. Patastel. Kaiarveres Maarja-Magdaleena t; Wsrus. —
14. Kähri möllas. Ka ei lätsi kõrtsi j.
lj. Holftre wallamaja juures.
16- Paides. 18. Sangaste kirikukörtsi j. - 10. Meeksi wallas, Me
stiksornia külas.
20. Harda poe jumes Kirna-Kohatu wallas. 22. Räpina wallas, WSSbsu alewis.
■ 28. Mätjaküla karjamaal,
Pärsama wallas.
3uuiti. •'» Wiliaudis 2 p.
14 Wastse Kuustes, Sõimu k. —
15. Märjamaal.
16. Tapa alewis.
20. JSrtva-Jaams. — 21.
Wörus.
23. Wuflwee alewis 3 p.
24, Perseris (Iaanipäewall.
— 26. Rakwere linnak 2 p.: Wiljandis 2 v.
27. Põlsiamaa alewis.
— 20 Tahkuranna-, endise Wõiste kõrtsi juures.
Juuli. 1. Haapsalus: Waua-Aariste Käwsrdil: Walgas. — S.
Palmsis Wiitua lörtsi jumes, Kadri,.a k. 2 p.: Paides. — 4. Tartus.
-- 8. Taagepera wallamaja juures.
10. Tarwastu Mustla alewis.
— 14. Leisi alewis riiete taat 7 p.
15. Karksi uiöisas. — 20.
Pärnus (roana kalendri juulikuu esimesel kolmap. ja neljapäewal).
August. 12. Wana-W"idu wallas. - 15. Tuhalaanes. — 16'
Wana Laitsnas 3ir8ii kõrtsi juures. — 18, Loodi kõrtsi juures. —
W. Walgaš- - 25, WsrvS.
20. Holftre wallamaja j.—31. Helme
wsisrw; Heademtestel.
18
September. 2. Taewere wallas. — 8. Selts, Tõstamaa kihelk.
— 5. Wiljandis 2 p. — 6. Wastsemõisa kõrtsi j. — 8. Olustweee
waksali j. — 9. Puiatu mõisas. — 10 KilingüNõmme alewis; Kärstna
mõisas; Hellamaal, end. teemaja juures, Saaremaal. — II. Lelle.
Jiekõnnu kõrtsi j. — 12. Wana-Snislepa wallas; Mehikoorma külas.
Mceksi w. — 13. Kolga-.Jaani kirikumõisas; Iisaku mõisas 2 v. —
14. Loode kõrtsi j. Saaremaal; Wiitina wallamaja juures; Oisns,
Türi k.: „2Bi£fi" kõrtsi j., Kambja k.; Nina külas. Alatskiwil. — 15.
Abjas, Halliste Iibelt; Tammistes, Pärnu lihelk. — 17. UduwereS,
Pärnu^Jakobi kihelk.; Räpina mõisas 2 p.-. Uusnas. -- 18. Sindi
alelvis; Sangaste kirtkukõrtsi j.: Puhjas. — 19. Kergu alewis, Jakobi
kihelk.; Kalli küla karjamaal, Kogula wallas. — 20. Kiwi-Wigalas;
Pindi wallas, Leewi mõisas. — 21, Wõlupe kõrtsi j. Pärsama w.;
Rõuge kiriku juures, Rõuge wallas. — 22. Kastnas Tõstamaa kihel
konnas. — 23. Tartus; Holdre mõisas, Helme k.; Sürgawere mõisas;
Järwakandis, Rapla k.; Paides. — 24. Wõcus,
25. Watlas, Lääne
maak : Antsla alewis. — 26. Pööraweres, Jakobi kihelk; Haapsalus
2 p. — 27. Põlwas. — 28. Põltsamc al: Tori alewis: Kurelaare
linnas — 29. Kehtiastes. Mihkli
Amblas-, Kirepis, Rõngu k.;
Petseris (Mihklipäeval). — 30. Haanja mõisas, Wörumaal; Walgas.
Gktsober. 1. Audrus; Mehemae wäljal, Lewala külas, Uue
mõisa wallas 2 p.; Liiwal, Kolga wallas; Nasinal, $88mm kihelk 2 p.
— 8. Heinaste alewis; Wana-Wän-ras; Laanemetsa w. Laanemetsa
kõrtsi j ; Loosi w. Lindoral; Tinsol, Keenis, Sangaste i: KawaStuKvosal. — 4. Taalis, Tori t; Rõuge w. Sõuna kõrtsi j.; Palmses
Wiitnas Kadrina k 2 p., Kuiwajõel; Rcolas Kambja k. — 5. Tsooru
w. Roosikul; Lihulas. — 6. Tapa alewis; Jõhwi alewis 2 p.; Pa
tastel, Kaiaweres, Maarja-Magdaleena k. — 7. Hageris, Kohtla w.;
Wiljandis 2 p. — 8. Mustjala mõisa j. 2 p.; Konnal. Kärbes, Laiuse
t; Arulas, Otepää t; Pulal. Otepää k. 2 p. — 10. Hellermaal, Hiiu
maal; Jmaweres Päie kõrtsi j. — 11. Kilingi-Nõmme alewis: Walgas;
— 12. Pärnus 2 p. (kolmap. ja neljap. enne wana kalendri Mihklipneroa); Leisi alewis, Saaremaal; Jllükal, Kuremäel 2 p.: Keilas.
Tartus; Wastseliiua wällamaja juures- —• 13. Kurtstal. Aidu kõrtsi j.;
Rakwere linnas 3 p,; Wõrus. — 14. Kissil, Raanitsas, Kambja k. —
15. Raplas; Koluveres; Kullil. Rannu k.—16. Muhusaare magasiaida j.
— 17. Nastaku alewis 2 p. — ts. Wäike-Rlaarjas 1 p.; Lohusoos 2
p.; Räpinas, Wõobsu alewis; Kuresaare linnas; Sunre-Jaanr alewis.
— 19- Tarwastus, Mustla alewis; Rogusi walla Luutsniku mõisas;
Võigaste w. Puskarns; Jõelehtmes. — 20. Krootuse w. Tille kõrtsi j,;
$8abu külas, Koeru k- — 21. Haapsalus; Hummuli Soe kõrtsi juures,
Wõnnu k. — 22. Sulbi alewis, K irgnlas. — 23 Käo mõisas; Tõrwas;
Moisekatsis; Wasula kõrtsi juures, Tartu lähedal; Kasepere kõrtsi juures
Kloostri w. — 24. Krootuse mõisas; Laatres. Sangaste f.
25
Sooniste wallas. Ellamaal; Saaremõisas, Maarja-Magdeleeua k. —
27. Laekweres, Simuna k. 2 p. — 28. Järwa-Jaanis; Piknurme
külas, Kursi k.; Wana-Kuustes. Kambja k. 2 p.; Kärsal, Ahjal, Wõnun
k. — 29. Stolbowo küla, Pamkowitshi w. — 8i. Mõnistes; Sindis,
Aowenrber. 1. Kulinal. Wirn-Jakobi k. 2 p.; Mätjaküla karja
maal Pärama w. Saaremaal. — 8, Rvusa mõisas. Wändras. -— 4.
Mssis Mifipere w. — 5.
Kambja f.; Antsla alewis. —
6. Kassinurmes; Rõuge Alla kõrtsi .jumes. — 7. Malgas. — 0. Elwa
jaamas. - 11. Suure-Lähtrus Wahiva l; Zögewal. Laiuse f.; Mõrus.
Wiljondis 2 p. 13 Kilresaare linnas: Ardu kiilas. Triigi to.;
Kähri Vallas. Karilaste kõrtsi juures. — 14. Tartus: Kärus, Lauri
jaama j.; Wana-Lartsnas, Korneti kõrtsi junrek. — 80. Haibas, KiruaKohatu rvallas. — 22. Patis. Saarde f. — 23 Haides: Mustwee
alewis 3 p.
25. Raasikus. Isi Walgjänve w.. Pikajärwe mõisas,
end. Kitse kõrtsi juures. — 28- Kassinurmes, Palamuse k.; Woltwetis,
Haüikukjwil: Põltsamaa alewis; Keilas. — 29. Korsakoivo mõisas,
Panikvwltshi w-; Mõrus. — 30. Wigalas.
Detsember. I. Tapa alewis. -- 2 Juurus. — 3. Alajõel
Wirumaal; Walgas.
5. Amblas; Lelle Hiiukõnnus (esmasp. parast
teisi Kristuse tulemise pühas.
8. Rakrvere linnas 2 p.: Wiljandis
2 p. — 9. Põltsamaal (veebel enne 15. detsembrit). - 10. Jüri
kiriku j. Rae wallas.
12. Wana Wändra alewis.
11. Pärnus
2 p. (kslmap. ja neljap..pärast kolmandat Kristuse tulemise pühal;
Wasknarwas. — 15, Wörus. — 18. Jänva Jaanis: PöörawereS,
Jakobi t; Paides. — 39. JShwi alewis 2 p.
20. Märjamaal;
Wõõdsus. — 23 SuRjõel, Krüüdneris, Kambja
Mustmees.
28. Maruses. Peipsi ääres.
81. Moisekatp rv.. Kaükfi kõrtsi juures..
Wöru liima teated
Adwokaadid.
Wannutatud adwokaadid.
W. Beik, Tartu t. nr. 21 fnt. 9—1: 5—6.
E. Beik, Karja t. nr. 28 fnt. 9 — 1: 5—6.
Erüüdwokaadid.
E. Arrak, Jüri t. nr. 26-a fnt.
J. Jsab, Jüri t. nr. 26-n fnt.
E. Z8lp, Katariina t. nr.
fnt.
Ajalehed.
„$ÖBru Teataja". Toimetus: Tartu t. nr. 9 tel. 87, talitus:
Jüri t. nr. 16, tel. 14.
Aktsiisi walitsus.
Aleksandri t. nr. 8. Juhataja I. Zaason. A-jaajaja Eber.
Apteegid.
Siira* apteek, Vabaduse ja Jüri t. nurg*!.
Wana apteek, Tartu ja Riia 1. nurgal.
ArStid.
Lutzuwer Dr, U, Jüri t. nr. 17 kõnet. 8—12; 8—5.
Mälton Dr. Z>, maakonna arst, Wabadufe t. nr. 13.
Piho Dr. R-, linnaarft, Kasarmu t. 3 knt. 9—11; l/i2—3.
Aeichardt Dr. N., Aleksandri t, omas majas, knt. 9—il;
$-5.
Haigemajad.
Auna haigemaja, Aleksandri t. nr. 12, haigete wastuwSt.
mine igal ajal, arsti knt. 12—1.
Hambaarstid.
Guursaar.Lindeberg L., Siiri t. 26-#, fui. 9—12; 2—3.
Kusmenkow M., Järi t. nr. 17, knt. 9—12; 3—5.
Eesti ühiskondki sed asutused.
^Kandle" selt», Liiwa tänaw, omas majas.
Käsitööliste atvitamifc selts, Riia tänaw, omas majas.
KLtiseltfi Wõru osakond, Riia t. nr. 14 a.
Kaitseliidu kütisalk, Riia L. nr. 16.
Kaitseliidu spordiring, Riia t. nr. 18.
NaisseltS.
Naisühing, Petseri tän. nr. 25.
Põllumeeste seltS.
Rahwaharidufe selts, Jüri t. nr. 42.
Kiriku õpetajad.
Mnr koguduse õpetaja N. Blumberg, Tartu t. nr. 18.;
Apostli
koguduse preestrid.
Ülempreester J. Sepp. Ülempreester J. Rvbakow.
Kohtud.
9. jaoskonna rahukohus, Aleksandri t. nr. 8 kohturnk J.
Freymann.
3. jaoskonna rahukohus, Liiwa t. nr. 23 kohtunik J.
Treumuth
21
10. jaoskonna rahukohuS, Aleksandri t. nr. s kohtunik K.
Mätlik.
‘JR o h t u p r i^S t a w t d.
Rahukogu 3, jaoskonna pristaw R. Kängsepp, Pajn t. s.
K s h i u u iiri f a b,
l jaoskonna kohtuuurija kantselei, Liiwa t. nr. 39, kohtuuurija J. Luik.
11. jaoskonna kohtuuurija kantselei, Wabaduse t. nr. 8/i,
kohtuuurija v. Müthel.
Koolid.
Poisslaste rraalgümnaasium, Jüri-t, nr. 42. Dir. A. Kala.
Kantselei awatud kella 9—12.
Tütarlaste reaalgümnaasium, Jüri t. nr, 42. Dir. J. Koe
mets. Kantselei awatud kella 9—12.
Õpetajate femmaar, Turu t, m. 1. Dir. J. KäisS.
Põllutöökool, Tartu ja 9ti*a t nurgal nr. 16-». Juhataja
Narusk.
Poisslaste algkool, Karja t. nr. 22. Juh. J, Sirk.
1. fegaalgkool, Jüri t. nr. 39. Juh. A. Budkowsky.
9. fegaalgkool, feminaari ruumides. Juh. A. Korrol.
Muulaste kool, Jüri t. nr. 39. Juh. E. Luik.
Maakonna ja linna loomaarst J. Pelowas, Tartu
tänaw nr. 7.
Maakonna sõja wa litsus, rahwarväe ja K. L. ülema
kantselei Riia 1. nr. 1, rahwawäe ülem al.-polkvwnik
Keermaun.
Maakonna wangimaja, Aleksandri t. nr. 26. Wangimaja
ülem G. Mets.
Maakonna xoliiseiwalitsus, Riia t. nr. 52, awatud kella
1/a9—3 p. l. Maakonna pol. ülem R. Simm, abi
W. Hõbbe.
I. jaoskonna politsei ülema kantselei Jüri t. nr. 12, jaos
konna ülem A. Huik.
II. jaoskonna politsei ülema kantselei Hauka alewis, jaos
konna ülem P. Kraaw.
II!, jaoskonna politsei ülema kantselei Leewi mõisas, jaos
konna ülem N. Malm.
Postijaam, Jüri tänato nr. 18.
PoSti-, tslegrasi- ja telefoni kontor, Jüri k. nr. 38. Post
kontor on awatud markide müümise jaoks kell 8 h.
kuni k. 8 õhin. Wäärtsaadetufi, pakke jne. wõetakse
waZtu ja antakse mälja üripäewadel kella 9 h. kuni
3 (liht ja kinnitub kirju wõetakse wastu ja antakse
wästa kella 9 hom kuni 8 õ,, pühapäewadel on
postkontor awatud 9—11 e. I. Lrlegrasikontor on
terme p.aem ja öö lahti. Kontori ülem P. Koschewnikow.
Telefoni keskjaam, Riia t. nr. 13.
Riigimaade ülema kantselei, Jüri t. nr. 38-a, aw. 9—^24
p. l. Ülem Eller, abi S. Hurt, asjaajaja Kuus.
Wõõrastemajad.
Aleksander, Katarina ja Riia t. nurgal.
London, Riia t. nr. 52.
Rossia, Riia ja Tartu t. nr. 16-a.
Eestimaa, Riia t. nr. 56.
Riiga, Wabadufe t. nr. 22.
5
5
nöW
tl h i s u s e d.
ttorlkKkn
A mmaemonb a'd.
Sapülskajo, Jüri t. nr. 38-a,
SchanäWskaja, Tartu t. nr. 27, krt. 1.
Reismann, Riia t nr. 28.
KaubatarWitajate Ühisus ^Põllumees", Jüri t. nr.
Kaubatarwitajate Ühisus (möignifube pood), Jüri t. nr. 20 -a.
Kirjastusühisus „Täht", — raamatukauplus, trükto o ja
Mtmisskoda, Jüri t. nr 16=3 — l. jaan. 192 2 6.
asub trükikoda Tartu t. nr. Z5 ontöjs majys.
Wõru Linatööstufe ühisus, Ws 4. Mr. 89. -
Aleksandre
Antsla- Wastse
Antsla-Wana
Erastwer*
Haanja
Kahkwa
Kasaritsa
Kooraste
Koiola
Kioma
Krabi
Krootuse
Kähri
Karilatsi
K ärgu la
Laswa
Linnamäe
.
T loosi
ji
i!
u
f:
ii
!
d
ii
1}
i
XVallawanema ees- ja
Wallasekretäiiri ees- ja
perekonnanimi
perekonnanimi
..............
Posti aadress
|
Mihkel Soosaar
Jaan Hainas
Rein Tragel
August Saag
Peeter Gutwes
Daniel Usning
Peeter Miehkelson
Jaan Piakk
Jaan Roeht
Dawei Laate
Peeter Sommer
August Hinl
Joosep Mandli
Jaan Winter
Mihkel Melts
Johan Kvatiner
Jaan Prangli
H
ji
ii
ii
Rudolt Mälton '
Oswald K5iw
Johan Sööt
Erich Goldberg
XVillem Normann
Märt Reim
Richard Sikk
Eduard Tamm
Woldemar Jahu
Peeter Härg
Kornelius Kuddu
Samu ei Lepwalf*
Rudolf Hallil
Ludwig Hõrrak
Alfred Eiehe
Eduard Jakobson
Johan Derrik
-......' "
‘ iile Wõru
üle Antsla.
iile
üle
iile
üle
üle
iiie
kanapää
Wõru
Räpina
Wõru
Kanapiiä
Pilwa
üle XVoru
Iile Itmapää
! iile Pilwa
#iile Wõru
i
„
Vi
iile Antsla
iile Wffru
19
20
91.
22
93
24
25
26
97
28
M
30
31
38
38
M
m
36
37
33
39
40
41
42
48
44
45
46
47
46
Laitöiia-Wans
Misso
Moi seka isi
Meeksi
Mõniste
Mürsk
Ora wa.
Pindi
Peri
Põlg aste
Koosa-Wasts*
Roosa-Wana
Rogosi
Räpina
Rõuge
Saaluse
Säru
Sõmmerpalu
Timmo
Toole man
Ur waste
Waabina
Wastseliina
Walgjärwe
Weriora
Wiitina
Wõru
Zooru
Antsla alev
Wõõbsu alew
Il
'
j;
i;
i:
Ji
!
j
Hendrik Kütt
Paul Sakk
Paul Arwa
Stepanow Mic ha il
Johan Derrtk
Peeter Raudsepp
Jaan Kroon
Samu ei Kibena
Kusta Wink
Jakob Katta?
Jaan Henning
Peeter !Mliumägi
Daniel Sooding
t
!;
|:
j!
;;
J
Alide Prangli
August Kasak
Ernst Närus on
k, t. J. Heeriogson
Jaan Kher
'August Bimbtium
Alfred Oja
Orkar Pähn
Alfred Siid
i
j
|
j
f
;
i i.
:
j
!
Kari Rammalt
Johan Oinas
Jaan Deaks
(lustaw Thalfeid
Johannes Olesk
Daniel Peetmanso
Peeter Naarits
Kari Aader
j! Aleksander Erik
Ii . Aleksander Tohwri
;
Sa mu ei Z emani
Eduard Kolk
Richard Lina
Daniel T igas soe
Friedrich Rämmari
Woldemar Sõrmus
Ousiaw Tiiiw
Rudolf Wodi
August Rätt
Peeter Usning
li ' Jaan Kääpa rin
Johannes Mattu*
Tõnis Juurikas
D&wid Su unnanu
Paul 3lina
Jaan Kalamees
Kari Jeret
Sa niuel hepson
j
;!
j'
oie Wõru, Wiitina wafjam.
üle Wastseliina
üle Põlwa
üle Räpina
üle Hargla
üle Wõru
üle Petseri
iile Wõru
üle Põlwa
«
üle Kanapää
üle Wöru, Krabi walla maja
iile. Wõru
iile Wõru
üle Räpina
üle Wöru
üle WastseliiHti
üle Hargla
üle Wõru
iile Põlwa
üle Räpina
üle Antsla
üle Antsla
iile Wastseliina
üle KanapP
iile Wõru
üle Wõru
üle Wõru
üle Antsla
üle Antsla
üle Räpina
J.
Parfon, Paul
Kets, Erna
Hõim, Jaan
Tumm, Aleksander
^ldweber, Eduard
Mitt, Jaan
MõttuZ, Reinhoid
Nowek, Karl
Treumuth, Peeter
Kütr, Andres
Raudsepp. Rosalie
Antsow, Jaan
PelowaS, Iefim
Roht, Damid
Küün, August
Lauk, Otto
Oja, Robert
Wõru kaudu
tt
'1
"
n
Antsla postkast nr. 7
Antsla kandu
Antsla postkast nr. 60
„
,<
24
Anrsla kaudu.
Antsla vostkast nr. 6A
Kanapää kaudu
„
tf
Kaup, Bruno
Kütt, Rojalie
Rikas, Eduard
Pill, Rudolf
Kahu, Elise
KSiw, Peeter
Kärtmann, Jaan
Kõiw, Jaan
Mslapim, Rudokf
Tuwikene, Alekfarcher
Aigro, Me ta
Wassür, Paul
Taba, Robert
Kolk, Johan
Wrjard, Erna
Wõsoberg, Daniei
Sabre, Samuel
Luksepp, Iaan>
Remwalls, Jaan
Liiwa, Friedrich
Kuus, Ella
Kolk, Meeta
Wasftr, August
Kõrda, Salme
Torrop, Otto
Willok, Leonhard
Johanson, Hilda
Laim, Oswatd
Sander, Oskar
Pakier, August
Puusepp, Karl
Majas, August
Harju, Friedrich
Sterling, Wiktor
Eiche, Gusraw
Austa, August ‘
Lodejou- Danie!
Woikow, Danie!
Ziugow, Rudolf
Tiidsberg, Hertmne
Zirnask, Paul
Raudberg, Oswald
, Avamson, Danie!
Puru, Otto
Pihlapuu, Aksel
Nagel, Oskar
Sander, Friedrich
Kõnd, Johan
Waher, Jutte
Ritter, Ida
Tobre, Joosep
Leppik, Aleksander
EaknnI, Pau!
Sell, Johannes
Jaek, Ju lius
Laurits, W lHelmine
Rebane, Aleksander
UndritS, Aleksander
Prantg, Karl
Wõru kaudu
*
t?
Wastseliina kaudu
n
h
Härg!» kaudu
Wõru kaudu
ff
ff
Põlma kaudu
»
tt
Mptna kaudu
Antsla kaudu
ff
ff
„
„
Waftselüna kaudu
ff
■"
3oUi
Wastselnnk
Ziistre
Mõisa
Walgjärwe (1 — 6 õp. a.)
Walgjärwe
Wana-Piigaste
Tamme
WiluSte
Weriom
Süwahawü
Pindi
Rrstemäe
Wiitina
■
Järwe
WZru
Nawi
Kääpa
Lepistu (1 — 6 kl.) algkool
Zoorn
KSrgepalu
Antsla (5—6 kl.) algkool
Antsla alew
Antsla alewi algkool
Wöõbsu alewi algkool
Wöõbsu alew
Räpina nhis^reaalguMnaasium
i
Saarnit, Johannes
Seim, Christirm
Horn, Peeter
Siimann, Martin
Nõmm, Willem
Pettäi, Wanda
Palgi, Joosep
Sell, Daniel
Pintmann, August
Warik, Linda
Peterson. Adele
Torop, Kristjan
Tuusis, Hilda
Pill, Heinrich
Reet, Johan
Kangro, Adele
Albrecht, Peeter
Lepmamr, Pau!
Matisen, Emil
Wastseliina kaudu
n
rr
tt
tt
Kanapää kaudu
'
tt
n
tt
H
Wõru kaudu
» ■
»
„
„
rr
ir
if
If
rr
tr
ir
rr
Antsla kaudu
H
ft
Antsla alew
Wöõbsu alew
Räpina kaudu
32
Wõru maakütttra arstid
Antsla jaoskonna arst Dr. P. Zeiger, Antsla alew.
Kanapää jaoskorma arst Dr. Ackermorm, Erast mere tvtilb,
Kanapää kiriku juures.
Pölwa jaoskonna arst Dr. med. Lezius, Pen niaU>.
Räpina jaoskonna arst Dr. Kangro, Räpina wald.
WafrseUina jaoskonna arst Dr. Km ust, Lk asisel imas.
Rõuge jaoskonna arst Dr. Pikal, RSugeV.
Wana-Roofa jaoskonna atft Dr. Kolon, Sa na Roosas.
Leewi jaoskonna arst Dr. Saaks, Leewi mõisas.
Ärirmaemaudad.
Antsla jaoskonna äNnmemand J. Loppi, Antslas.
Kanapaü jaoskonna ämmaemand L. Simm, Era st meres.
Pölwa jaoskonna ämmaemand A. Muga, Peer maita#.
WastWiua jaoskonna ämmaemand S. Kärner- Wastseliinas.
Leewi (wabakohi).
Rõuge jaoskonna ämmaemand M. Minna, Rõuges.
WanwNoosa (wabaloht).
WanarRoosas A. Imemtvff.
Mösdud ja kaalud.
Pikkuse mõõdad.
a) Wene m a a b i H ii f e m 3 3 b u b.
1 penikoorem — 7 wersta.
ÕSncd möödud
a. Wene m q a w i l j a mõõd u b,
1 tsetwrrt — 8 tsetweriki — 3 Riia wakka ==. i99l4 liitrit.
1 IseNverik — 8 karnitsat — 249/io liitrit,
i karnits — 22/3 toopi.= 31 i liitrit == 200 fanttoHf.
1 Riia tünder = 2 wakka == 12 külimittu — 108 toopi
~ 13B liifr.
i Tallinna fälitus — 2 i tündrit - 72 wakka.
1 Eestimaa wakk — 3 külimittu —36 toopi — 44-liitrit.
b. Wenemaa w e d e! i k u - m õ õ d u d.
l waat — 40 pangi — 492 liitrit.
1 pang — lo toopi = 128 io liitrit.
3 toop — 4 kortlit - 75 kanttolli - 1-/9 liitrit.
ei Detsi m a a l m õ õ d u d.
1 hektoliiter = 100 liitrit = 8l3/iu toopi.
1 litter — 100 fentiliHnt' — Ak toopi.
Keskmine tmlja.raskus.
1 makk.
1 tietto.
Word. racif.
73V2 n.
• 5Vfi p.
0,13
9—10 // 120 —134 //
0,7-0,"
117 u
83/f tf
Odrad ....
0,69 '
10 tt 116 — 134 n
Rukkid .... 0,6^ —0,29
5-6V-2 // 68 — 86 H
0,4—-0,5
Jahu lahtiselt .
9 — 10 // 120—134 n
0,7—0,9
„ tambitud v
0^65 — 0,75 8V2- 9Vö // 311—128 n
Kartulid .
97—111 rt
Porgand, jn nae-r. 9,57—0,«5 71/0—8 Vi IV
3,9 //
0,8
Õunad....
. :■
n
Kaerad ....
Nisu .....
*Sr
b) M «e t r l - m õ õ d u d.
1 ftlomttitc (km.) = 1000 meetrit = 4687/io sülda =
M/t# toftSto.
I sette? (m.) — 100 j-e nii meetrit = 3 jalga 337/u>o tolli
=» S2l/s roerssoki.
L }>ötiflittter (sm.) = 10 millimeetrit (mm.) — 96/to liini.
1
Meetrit.
$ geograafia pemkoorm = Vis kraadi efuwtori peal =='
S,9sL tottiiõ.
1 Eätne penikoorem — 7 wewta.
I Äustria penikoorem 7,uu ivrrSla.
i Soome penikoorem ~ 10 wersta.
t Rootsi penikoorem 10,*» wersta.
1 Saksa penikoorem = T.obo* wersta.
t Daani penikoorem = 7,ms tetrSto.
1 Inglise penikoorrM = 1,bos6 wersta.
l m-resõlm = l,7?o wersta.
Pinna möödud.
1
1
1
1
1
I
\
1
f
1
$
i.
Ä. W L n e m a a p i n n a s m õ õ d u d.
rautwerst = 2500 ruutfülba = 104l/« öessäiim —
llS*A hektari.
mutpent koorem — 49 ruutwersta == oo^us mutti! om
b. Kodumaa pinna-mõSd ud.
foeSfätin = 3 Liiwimaa toafamaaö = 6 TaÜinua «atamaad = 2400 ruutfülba = ll/io hektari.
ruutfüld =s 49 ruutjalga = 411/»» ruutmeetrit.
rmttlihafüld ~ 36 ruutjalga.
ebramaa = ®0 taalrit — 12 päewamaad.
p3cmamaa =» 62/8 taalrit.
teater = 90 Rootsi tenga (krossi),
toefamaa = 25 kapamaad ^ 10.000 ruutküimart (1 maaüSatfa küünar — 2 jalga — 24 tolli).
Itorimaa 14.000 ruutMünart (140 küünart pilt, 100 tai),
c. Meetrim 2 ödud.
100 aari = 10.000 ruutmeetrit ~'i04i belfatiui.
maimetUt « lo*/ie ruutjalga.
Knbiktabel iimarguste palkide tarwis, ladwaotsa läbimõõdn järele.
j.
kw
j&itd j • 4 j
__
L
> .
7 |
6 ;
Ä
8 j
B
I M Õ Õ D U - T 0 L L 1 D
| 14 i 15 i 16 j 17
9. | 10 : n j 12
-3
18 1 19 j 20
I-
(62
10,7
12,4
14,1
16,0
18,0
10,6
w,
14,5
16,7
19,0
21,5
24,2 26,7
11,4
13,5
15,9
18.5 21,2
24,1
27,2
30,5
33,7
37 |
15
11,6
14,0
16,» 19.4
22,5
25,8
29,3
34,1
37,1
40,6
45 |
18
11-4
13,9
16.7
19,7
23.0
26.7
30,5
34,6
39,0
43,7
48
63 i 21
13,4
16,3
V
22,9
26.8
31,0
35,4
40,1
45,1
50,4
06
15,5 18,8 22,4
26,9 30,7
35,4
40,3
45,7. 51,3
57,3
63
61 ; 24
J
27
14,4
17,7
21,4
25,4
29,8
36,6
39,9 45,5
51,4
57,7
64.3
71
77 j
13.2
16,4
20,0 24,1
28,5
33,4
38.8
44,6 50,7
57,2 64,2
71
79
86 | .13
11,9
15.0
18,5
22,5
27,0 31,9
87.3
43,1
49,5
71
79
87
85
10,3
13.8
16,7
20,6
24.9 29,8
35,1
4L0
47,4
54.2 61,5
69,2
78
86 •
u
103
11,6
15,0
18.6
22,8
26,6 32,9
39,7 j 45.0
51.8
59.3
75,5
84'
94
103
112 | 42
9
0,9
1,<
2,0
,12
1,3
2,0
15 | 1.8
3,4
4.3
5,4.
6,5
2,8
2.0 j
|
.3.7- ;!
4,7
5,9
7,4
8,9
2,6
3,6
4.8 |
6,1
7,7
9,4
18 ' 2,2
3,3
4,6
6,0
7,6
9.5
21 j'2,8
4.1
5,6
1
9
9,2
24- ; 3,4
4,6
6,7
8,6
10,8
27 j 4,1
5.9
7.8
10,0 12,6
j
4,0
6,8
0,1
11,6
33 : 5,7
36 I 6,6
7,0
10,4
9,1
i
W ! .7,5
42 1 8,6
30
j
Pik
kuse
jalad
7,8'
56,2 63,3
67,1
19,8
9
i
29 j rr
j
i
M
86
39
SÜ
Jahikalettve»
ö KchMttd *«<$ jahil friis,
» keelatud aeg; looma hoiu*, frfrtie-aeg.
Uue kalendri järele.
: ui
Loomade nimed.
IH
;Hjy
silis !i!-5iii!i!!#!!||
AjA }8 jÄ
K88WDZ8MW
Mtüphe- e. metskits ja nende wasikad
Aiapõder (cerms aleos)
Isahirw (meiMkk, c orvus capre-olus)
iHamõtuõ (metsis,
Madu paradiisi aias.
Erik Zocli („Jug.*) järele Udsa.
Juba sündides oli näha fee wäike imelik märk £^bis
ihu peal.
„Cga fee ei jää", rahustas ämmaemand, „fet muutub
peakahwatumaks," lisa- ta juure, „ja kaob aja jooksul täiesti*.
Kuid ta jäi alale. Wäike täpikene kaswas ja faStcal.
Lydia käis leeris ära ja läks maailma, et ise enesele rii
deid ja ülespidamist teenida, ja wäike märk kaswaS fuusef#
ja omandas madu kuju, wingerdades keskelt üle Lydia alu
mise keha, mis muidu laitmata puhas.
Kuni Lydia kahekÜMnewiirnda eluaastani polnud kedagi,
kes ta saladust teadis, sest tüdruk oli woorusline ja kõlbluse
armastaja: kuid otse sel päewal, mil ta kakskümmendwiis
aastat tais sai, läks ta mehele madrusele Zõnssonils, ja
nii sai Lydia saladus teatawaks — tema mehele Jönssonile.
Kuid mõlemad olid ju nüüd üheks ühinenud, ja wäike madu
ei sünnitanud mingisugust pahandust nende «rahel.
Wastuoksa, Jönssonile pidi madu arwatawasti wäga
meeldima, sest kui ta warsti peale pulmi Lõuna-mere saar
tele purjetas, lasi ta emsele samasuguse madu-märgi
kõhu peale Moweerida, mertmehemargina, mis iseloomustas
ta truud igatsust uõõraslelt mailt Sttbia järele, kes aaSta
aega otsekui lesepölmes pidi mööda saatma, kuna Itznsson
merd ja soolaseid wooguftb kündis
Kuid lesepölw ei olla mitte kerge. Kõigest kuu aega
ell Lydia abielu õnne maitsnud, kui teenistuse kohused
Jönssoni temast eemale kiskusid. Kuid warsti peale selle
paiskas saatus ühe teise mtrepcfa sellessesamasse sada
masse ~~ Lydia rinnale — kus Jönssoni! ainuõigus oli
ankruLsersmiseks.
„Mida kolm teawad, teab kõik maailm!*
— Ja madrus Persson!? — Nojah? — Lydia oli üksi,
wäga faua üksi, sest Jönssou purjetas Waiksel ookeanil
edasi-tagasi, ja pea teadis Persson proua Lydiast seda,
mida ainult Jönsson oleks pidanud teadma.
„Mida kolm teawad, teab W .maailm! * — Maailm
9S
M suur sellele, fel on fumtimb paigal konutama, kuid
mere.pojad, kes tormi purjedes finni püüatw roõi mere
teid täiel aurul künnavad, kohtawad teineieifi niisama
kergesti põhjas kui lõunas. Austraalia rannal kui õhtu
Sahaara kõrbes. — JönSsoR ja Persson kohtastdki üksteist
Waikses ookeanis.
Miks mitte kusagil põhjapool, maid nagu äratehtud
just Waikse ookeani rannal/kuL päike kõrmetab ja laeva
meeskonda sunnib riideid äraajama ja mere lainetes keha
tahutama?
Wäikses laewapaadikeses kiigutelewad Jönsson ja Pers
son. Nad on aerud sisse tõmmanud ja wiSkawad mõlemad
riided seljast — Jönsson enne. Nüüd seisab ta ihualasti
Vcrsssni ees, et meres jahutust kibu — seisab ihualasti
PerSsoni ees, tätoveeritud 'väkke madu keset kõhtu — keset
kõhtu! — Perssoni ees! —Perssoni mälestused neist tundidest, mii ta proua
Lydia juures mööda saatnud, ärkamad kõik uuesti ja suru.
wad kõrwale teist üleelamisi, kuna mess vahib madu, mis
keskele Jönssoni kõhu peale on tätoveeritud -— keskel
Jönssoni kõhu peal siin Perssoni ees!
„See on ju — võrgu päralt! — karwapealt nagu
Lydia oma!" hüüab Persson ja näitab madu peale, mis
keset Jönssoni kõhtu. „OIetc Teie kaksikud, Sina ja
Lydia? — Pergeli pihta! — See on jü Lydia madu Sinu
kõhu pea!!" — - — — — —
— ------- -—Kahvatult, nagu oleks ta halvatud, seilab Jönsson
paadikeseS. Suurte silmiga wahib ta Perüsonile otsa. —- —
„Millal oled sa -- Lydiat nähtub?" hoigab ta täis hirmu.
„Sügifel — ühel õhtul — fee on üks kuradi naiste
rahvas! — Ja siis fee madu keskel kõhu peal!------Olete Teie kaksikud, sina ja Lydia?" hüüab Persson
Jönssomle järele, kes peaga ees Waikse ookeani voogudesse
kargab. — —
Asjata ootas Persson vastust.
Jönsson ei
ilmunudki enam. ------läks põhja", ütles Persson.
„Ta läks Jumala juure", ütles Lydia lefeAeinalcori
taga, mis ausasti marjas tema südame all kostvamat Persfsni last — madu all, mis patu margiks paradiislikus löbuS.
Ma ei tahaks kitsarööpalist kahtlustama tzakaw, Mi
nia olen ftabel: sealt olen ma to saanud. Kirbu nimeU,
kes minb ühel õhtul tülitama hakkas.
„Sul on ündiplckk nina peal!" ütles mu imme smfit
õhtul söögilaual. Seal hakkas see tindiplekk mind |ttms
mustama, ja kui mitu sõjakaks muutusin, kargas ta fsg
kurat.
Sestsaadik on see kirp mulle armsaks majaloomakL.
Niipea kui mina koju tulen, kargab ta mulle toalto, la
magab mu sängis, — ma tunnen teatawat õrnust ta wastu.
Jumal, mul pole jn lapsi . . .
Toona istub Pipi — sest nii hakkasime teda kutsuma —
minu kirjutuslaual ja inspireerib mind parajasti. ÄM
tõmbad La mu tähelpanu enese peale.
^Pipi, mis fa siis seal teed?"
Ta istub paigal sa loeb ema mitmesuguste jalge peal
midagi maha.
Üks kord, kaks korda, kolm korda. Siis raputab te
peab, ronib piimas rfce peale, mi* laua äärele mifatub,
ja koputab kolm korda taguotsaga kolmanda rea peale.
„Kasi minema, Pipi!" ütlen mina. Ära elfita mind
luuletamise juures!"
Tema aga koputab edasi.
Ma möran ptimamrrne ja loen kolmandat rida:
2 prantssaia a 12Va nt. ----- 24 m. Ha!! Wiga sees.
Ja Pipi on ta üles leidnud! Pipi mõtleb! R c hkendaja kirp.
Muidugi äcnasia end hirmsasti üles.
„Pipi", ähkisin ma, poolemSti hingetu. „ Pai ju teeb
wälja kubikjuur 4, 100625?"
Ilma jMmiHlemat-o hakkab Pipi koputama. NeliMmmeudwiis korda.
Ma hakkasin tantsima nagu mõni indiaanlane.
' .
Kahtlemaia: Pipi rehkendad nagu hobune!
40
Kolmkümmend professori on muüe seda juba tõendanud.
Ja jaamaülem R. wäitab koguni, et selles kirbus peituda
Gookrates'e waim.
Mulle on selle kirbu eest juba mtljoutb pakutud.
Aga ma et anna teda ära. Ma et suuda seda teha.
Loom, keda ma. oma Merega olen toitnud ...
Eila sooritas Prpi' matmulQtub raamaturewidendi
eksami. Riigipank pakkus talle kassameistri kohta.
Ja meie teenija tüdruk ütles meile üles: ,,Sestsaadik
kui ses prohwus kõik arwed läbinuhib . . .
Üks palme oleks mul: meie läheme tulewal nädala!
mõneks ajaks reisile. Pipid et saa me kaasa wõtta,
tema ei kannata restorani toitu. Ja selle äramineja tüdruku
hoolde ei usalda ma teda jätta.
Kas keegi lugejaist ei tahaks teda paariks nädalaks
söögi ja korteri peale wõtta?
„Jugend."
«Tõesti sündinud lookesed."
..Jugendi" järele ttbja.
Adwokaat K. oli oma piltilusa toatüdruku faatet
üsna äkki lõbureisile Ameerikasse läinud, sellejuures igaks
juhtumiseks 80,000 rbl. wöõrast raha kaasa Võttes.
Kuna K. oma kodulinna paremaist perekondist pärit,
sünnitab see äkiline lõbureis suurt kõmu, ja jutt temast on
igaühe suus. Kõige põrrttaiumana näitab end üks neitsi,
kelle! Pole enam mingit lootust lõbureisile minemiseks, koguni
rääkimata Ameerikasse saamisest.
«Mäherdune õnnetus!" hädaldab ta tõlgis moll-helitõu modulatsioonides . . . „Ta on nii heast perefonnoft!
Ja 80,«Oo rubla ja toatüdrukuga!,
«Rahustage end ometi, armuline preili," tähendab
selle hädalauln sõnaaher pealtkuulaja, «asi oleks palju hul
lema pöörde toõittuh wõtta."
41
, Ci) —- wõimata, wõimata
„Kas ei oleks hullem, kui ta oleks ligi mattub ii h c-'
o i n 1 a. rubla }a 80,000 toattttnufüt !"
Hiljuti läks üks sõjawärarst, kes wormirudes oli,
wahisoldaüft mööda. Kuna wühisoldat au ei arntub, läks
arst ta juure ja päris: „Kaua's toed kestal'?" nmg sai
truufüdamlise wastuse: „Weel pool tundi!"
Trahteri peremees röögib: „Kolm Mõrast tulõwa!"
Perenaine: „Uijah — kuripatt — Kairõ, a’a tfaiwest lii ma 1"
Õige kah, wõörad tellitvadki theed, põgenemad ahju
juure sa klubis ta mad hammastega.
: •
Jook tuuakse lauale.
„Seol tsall," sõnab esimene wõõras, „o!õ öi müürestõgi wärwi."
^Hoobis Käib*!" lausub teine.
Kolmas: „Om nätä seo ottaw matiidjat — mm
taha õi mida' massa kauba lift, ja trahteruik mugu nüür."
Ütleb peremees perenaisele: „Kae, nfnfõ tõfõ iks, et
feo ifai-om!"
Gümnaasiumi alamas klassis arutati psiblitoo tunnil
waese lesenaise annetuse asja. Kui nüüd kooliõpetaja küsib,
kui suur õieti wõiks olnud olla see raha, mille lesknaine
laekasse pannud, sahtoatüb nagu wälk üles waikese Jaani käsi:
„11 marka 25 penni," , kostab ta möidurõõmsalt.
Üleüldine waikus; kuni lähemalt Pärides kooliõpetaja
teada fcab, kust jõnglane seesuguse tarkuse mduub.
Tema pi.blis näitab nimelt üks tähekene wseru lõpul
olema märkuse peale, kus päralel-kobana tähendatud oli:
Mark. 11, 25."
*
Nn ütelda nalja pärast lähen Mina ome naisega, kes
kaunis närtoiline ja wahetewahel hullude mõtete teostamises
suurt lõbu näeb, ühte maga, wäga aviletsasse eeslinna teaatrikesesse-77-kurbmängü maa tarna. Kurbmäng muutub järjest
42
Sudsemüks, rshwa hing sulad ja afctataffe nuuksudes suur
tesse wercwaksse taskurättidesse. Ka mitra naise peale
näib kurbmängu tõsidus, ta pahasest rvastupuiklemisest ho-sHmatfi, mõjuma halkamat, tema hingab rahutult ja pressid
käekesed fmmpHMt üksteise mitu. Rahustada püüdes
panen 'oma käe tema sülle — kõewalMujad olid näite ka
mast hüpnotiseeri b > — ja sosistan: „Aga kullakene, sse
on ju ainult näitemäng!"
Tema turtsub üsna wihaselt maihi: «Mis sa loralt!
Mind hammustab üks elukas, et kas wöi kisenda!
Ah sina oma rahwa kraatriga!"
Sellega teatan Wõru linna ja ümberkaudsele
publikumile, et awan 1. jaanuarist 1922. a.
Wõrus Riia t. JNe 24-a,
Kaubad on kõige wärskemad ja esimestest wabriku;
test, Iseäranis soowitan igasugu lõimi suures waMkus
---------- — kõige odawamate hindadega
-—
Mupaklikult
8. Miita,
Riia tän. JSfs 24-a.
Mööbli tööstus
I Pillil, fl. flööti 8 till.
Wõrus
Jüri tänaxv 40 (Postkontori kõrwat),
Walmistab kõige peenemaid mööbleid ja
teisi sellesse alasse kuuluwaid töid. pare
mast materjalist, Töö kiire ja maitserikas.
::
Hinnad wäljaspooi wöistlust.
::
. Niisama wõtame ka wasiu ehitustöid
niihästi Wõrus kui ka wäljaspooi.
Pagari-ja kondiitoriäri
Gustaw Siil - Wõrus,
Jüri tänaxv nr. 40
=====
Soowitab
(postkontori kõrwal).
omast ärist
-----
W
iSfLJl!£2SJ^Sk£!i_Ä
1MI
::
kooke ja bžskwiiti
::
suures walikus.
Hinnad wõrdlemisi odawad.
Jällemüüjatele protsendid, W»õetakse ka tellimisi
irr^a: igal ajal wastu, =ss==.
Kaubamaja
8
li."
ostab
linn ja linaseemneni.
Firma seisab ühenduses kõige suuremate
inglismaa wabrikutega ja maksab
Räpinas, seltsi poes
tauras. Daugulli äris
Irföoska alewls.
hWWHMmmmmi
ijilHiiiilHHljHliftt
Sliseslitiai, pealage nlfratitMüs
Wõrus, Riia tänavv nr. 52.
Puhtad ja mugawad toad. Wiisakas ja
korralik teenimine. Esimese järgu köök.
Maalt sissesõitjatele hobuste jaoks
Nüüd wõite alati oma leotatud ja
põllul kuivvatatud murdmata ja murtud
= l_ IM U =
igasugusel arwul kasulikult müüa
VM iiieateösiBse Ihispsele
Worus, Riia tän. nr. 59,
(endine laenu-hoiuühisus)
W orus, Aleksandri t. Nš8.
Rwatud igal ärlpäewai kella 9—1
päewa.
Wõtab raha hoiule ja maksab
jookswate arwete pealt 5°/0 ja täht
ajaks antud summade pealt 6 ja 7 °/0,
annab laenusid oma liigetele ja ajab
kõiki panga talitusi, nagu rahasummade
saatmine teistesse linnadesse ja ka
wäljamaale, wäliswaluuta ostmine, raha
sissenõudmine weksllte ja teiste doku
mentide järele j. n. e.
Ühispanka hoiule antud rahasummade kättesaamine on
kindlustatud — —
Eesti Kirjastuse Ühisus
..Postimees"
Tartus, Rüütli tän 9, telef nr. 80.
Raamatukauplus ja kirjastus.
Suur ladu teaduslikku, ilu- ja kooli
kirjandust,kantselei ja kooiitarbenõusid.
Kõige parem ostukoht kauplus
tele, koolidele ja eraisikutele.
* Postimehe* raamatukauplusel on Tartu Ülikooli
— — — raamatukaupluse õigused. — — —
Trükikoda,
Walmistab paraja hinnaga ja maitserikkalt, iga*
suguseid trükitöid eraisikutele, koolidele, asutus
tele, kaubandus- ja tööstus- ettevõtetele j. n. e.
TSINKOGRAAFIA.
Igasuguste klisheede kiire valmistamine wiiunud
tööjõudude poolt ajanõuete kohaselt sisseseatud
tsiiikograalia töökojas võimaldab piltidega ilustatud
trükitööde valjaandmist kõige lühema ajajooksul.
^7177
KÖITEKODA. —=
Walmistab kõiksugu Uht- ja iluköite töid üksi— — — kult j* kogudena. —
—
Nstleeef
Kõige wanern päewaleht
II
ilmub 6 korda nädalas
adr. Tartu, Rüütli tiin. 9V Telegraafi adr. Tartu,
>, Postimees”. Kõnetraat, nr, 80 ja 286.
011 esimene suurem ja ioetawam
leht Eestis, poliitiliselt kõige tõsi
sem ajaleht, ei tarwita äjakir,anduslikku kõmu ja
ei aja taga kerget, silmapilkset wõitu,
tr: Peatoimetaja Jaan Tõnisson.
toimetuses töötawad haritud Eesti
s*f
ajakirjanikud. Alalise kaastööga
toetawad ,.Postini eest” Tartu ülikooli professorid,
wilunud eriteadlased kõigil aladel j. n. e.
teatesaamine on kiirem teistest
'ts dAsrmEW Eesti ajalehtedest Tartus asuwa
üleriiklise raadiojaama kaudu. Pealinna xvii liiaseid
uudiseid toob ..Postimees6' kuni lehe ilmumiseni.
KsolaWil Mmkf
iseäranis laialdane ulatus ja suur mõju. - ..Pos
timees'4 on ainuke Löuna-Eesti päewaleht.
„?esUatei»«‘,/ kiilis ja ImiMusi
wõtawad wastu kõik kodumaa postkontorid, suu
remad raamatukauplused *a muud. ärid. Kuulu
tuste wastuwutmise kohti on igas linnas, alewis
ja suuremates jaamades. — — — — — ■
.Postimehetalitus.
müüb oma lad ust —
liikmetele ja wõõrastele:
põiiutöömasmaid ja riistu, .
heeringaid mitmes headuses,
keedu-, wõi- ja laüasoola,.
rauda igasugustes mõõtudes,
kiwisüsa ennesõjaaegses headuses,
masina ja t silindri, õli,
petroleumi,
s. hkrut, riisi,'mannat, nisupüüli
ja üleüldse
kõiksugu tarberiistu
ja tarbeaineid.
“ Ostab linu, “
linaseemneid ja muud terawilja
Wõtab raha hoiule lühikese kui ka pika
a>a peale ja maksab kõrget protsenti.,
ja o s tu k o h t W ö ru s
i
..Põllumees”
H õ ig e k a su lik u m m ü ü g i
K õige k a su lik u m m üügi ja o stu k o h t W orise
Wõru Tarwitäjate Ühisus
9
F
i
Wörus, Tartu t. 15
Suurem manufaktuurkauba äri.
Suur ladu willast ja puuwjllast naisterahwa kleidi-,
bluuse- ja leinari»et. Välja
maa sametil. Linast riiet laua-,
ihu- ja moodi-pesu jaoks.
Wattiüd, walget ja musta
ISime. Tekkisid, mööbliriiet,
kardinaid. Trikod, kalewit ja
drappi meeSterahwa ülikon
dade ja palitute tarwis oma
ia wäljamaa u abrifuteft rik
kas wäljawalikus ja kõige
obaroamote hindadega. Willafeid, pnuwilla ja siidi rätikuid
kõiksugu hindadega jne
i
m
Kõige parem ostukoht
Ki*iis‘i
kulla- ja kellasepa äri
B3 Wõrus Riia tänaw M 18 KO
\
wana apteegi wastu.
Suures wäljawalikus kihla- ja laulatus
sõrmuseid, kuulsate wabrikute tasku-, lauaja seinakellasid, mitmfcseguseid paberossi
toose, meeste- ja naisterahwa uuri kette,
mitmesuguseid kaelaehteid, käewõrusid.,
brelokke, prosse, sõlgi, prille, gramotoni
nõelu, taskulampide elektri patareisid jne.
wõtan tellimisi wastu sõrmuste, käewõrude
ja teiste tööde peale ka toodud materjalist.
Kõiksugused ajanäitajad kellad
saawad parandatud korralikult
:: ja hästi, hinnad parajad. ::
ü
□
□
□
D
Kallid wennad, kallid õed,
Rõõmu sõnumid nüüd loed:
Muresid mis enne tundsid *—
Kõik nüüd saawad kaduma
Uur sul taskus seisma jäi
Meistri peale pahandid,
Seda enam ära karda
Kui sa kuuled minu sõnu:
Tule Riia uulitsa
18
Kriis teil uurid korda säeb
Lauluga siis koju läed
Uusi sfipru juure tood,
Tallinnas, Falksbargi t. nr ‘26.
Kõnetraat nr. 15—68.
Pargib
Müb
kõrges headuses wasika- ja lam
ba nähku üksikult ja hulga wiisi
kroomiks
suuremal hulga! ia tarwitajatele paki
wiisi kroomiks pargitud wasika- ja
lambanahku saapapealsete ja woödri jaoks.
fWtüll wasika- ja lambanahku üksikult
V3!hV ja suuremal arwul.
Wastuw5tmine ia wäljandmine äripäewadel kella 9—3 p. i., laupäewal 9 1.
peale wabri^i o# wastttwõtmbe Kehad
Wõrus: Kolbergi kaupluses.
Itakwervs: hra J. KochiiVa kauplus, Pikk t nr. 16.
Tapilt: hra E. PoVilprianiTT kaupluses Täri-Allikttl: Tarwitajate ühisuse kaup.iuses.
Kiliugi-Nõmmesi'hra A.'0-isElwas: hra J. Margus’e kaupluses.
Pärnus: Raist ja Ka. kauples...
Walgas: P. Maeritz‘i kaupluses.
Laliis: kalli Tarwitajate ühisuse kaupluses.
Wiljandis; F\. Rikkalt, Lossi tän. nr. 9, kaupluses.
Tartus: ÜühtF kaupluses; Raatuse plats. ,
Haapsalus: £,-Ewart, Karja tän. lpl
Wabaduse tänaw nr. 1, (end. Tönnisson)
wõtab nähku parkida
kroomiks, shewretiks, juhiks ja woodriks, pastlaks, tallaks ja seremetiks,
lambanahku willaga kasukateks, täidab
tellimisi masinarihmade ja muude nahasaaduste peale, naha wastupidawuse ja
headuse peale kõige suuremat rõhku
pannes. Müüb walinis nähku kõigis sor
tides ja wahetab neid toorete wastu.
ÜüfiT
:=g=s=- Tartu täil. nr. 15 ,
;..
Soo-uitab oma töö! oas waloüstatud
::
naiste ja mlesterahwa
::
suaiD ü mii i
6
körgeS headuses. Töö eest täieline wastutus. Telli
mised täidetakse korralikult ja kõige uuemate moobube
järele. Soowitan ka häid hobuseriistu ja mitmesugust
— talla-, pinsoli-, pastla-, kroom- ja juhtuahka. —
H V !' > ,'«S»V«ÄSS
luliiis Tibbingl
9 w. ^Põllumehe kaup#.
*
s-oowitab suures väljava
likus odavate hindadega
lparemate vabrikute õmmelusmasinaid, seina-,
laua- ja taskukellasid,
kuid laulatus- ja kihlasõrmuseid 56 92 provw,
käewõrusid, prosse ja kõiksugu ehteasju kullast,
hõbedast ja uuest kullast, hõbe lauanõusid, prille,
:: mänguriistade Keeli, habementtge ja igasugu
Jüri t. Jõ § w.
hulla-, Dieda-, hella- ja emmehisinasinafe toite
W>
liiri t.
Mustusega
J TiBBING
Nitm»eb€” kaapi
?
1
pudiikaii |>a.
Ostan igasugust kulda,
hõbedat ja kallis sü we*
.rr- ■r.wgsMBmwgjrirrT-H 7Mr=^?g^^'^rra!ami
Uuesti awatud, kõige täielikum
päewapildi töökoda
------ 6. ZOPP -----WSrus, Riia tänaw nr. 34 Toonekurgi majas,
osakond Põlwäs.
Waimistan kõiksugu päewapilditöösid igas suuruses
ja kunstimaitseliselt, parajate hindadega. — Kes enesest
meeldivat ja loomutruud pilti tahab saada, tulgu kohe
ja lasku ennast üleswõtta. O Tarvilisel korral teen ka
Öösel elektri walgel ülesvõtteid. Q UUDIS! Teen ka loo
mulikkudes värvides pilte, nagu õli- ja vesivärvides.
O Suurenduste walmistamine igas suuruses, kuni elu
suuruseni. O Kunstlik väljatöötamine. Q Töö saab alati
ruttu ja lubatud ajal walmis. O Soowi peale sõidan ka
kodu tileswõtma.
Kõige austusega päewapiltnik G. ZOPP.
EESTI
Kindlustab
ivtrörurrdve wasta linnas > maal
igasugust warandust.
Wälj armiks täiesti kindlustatud.
Selts on Eesti ühistegewusline asutus.
Oma teqewuse ajal 1908. —1921. a. on
ta kindlustajate rahulolekut ära teeninud.
Seltsi liikmete arw on üle 7.000, kind
lustuste kogusumma üle 800.000.000 m,
,wabad summad üle 2.000.000 marga ja
wastastikune wastutus üle 160 000 000 m.
Worus, Aleksandri tän. nr. 34.
Wõru osakonna esimees: Th Kõpp.
Mbiesimee: Dr. N. Reichardt.
Kassapidaja: A. Kuus.
ja maksab kõige kõrgemat hinda
INGLIS FIRMA
lii F. Mõla s Eo.
Wastuwõtmise kohad:
Wõrus:
Tartu tänaw nr. 9, oma ladus
Räpinas:
S. Keerd.
Põhvas:
J. Plaado.
Pelseris:
oma ladus Riia t. nr. 4, A. Kostis.
Lauras:
J. Kangro.
MürkiFs:
Senini wustu wõctu-d linad Eesti Wäbariigi piirides on
meie iiri liibi wäljaamanle müüdud.
ESITAJAD;
H
Mcltfi" willatööstus
$4rtst8, MeltfiweskL tanaw nr, H.
Wötab willu kraafimiseks ja ketra.mtfekr toalt».
::
Töö
rutuline ja
korralik.
Wastuwötmisekoht Wõrus, A. Ebberi
juures
Tartu tänaw nr % end, Knbly.
PAGARI
Jft KOMDI1TRI ÄRI
A. Klaosenn
Wõrus, Riia tänaw nr 21.
Soewitab maitsewaid
-
:==
saiu,
kooke,
biskwiiti,
pränikuid jne.
JÄLLEMÜÜJATELE KÕRGED %
Kõige suurem ja wanem masinate
wabrik Saksamaal
Heinrich Lanz — Mannheimis
walmistüb ja müüb ifesõitjaid ja hobustega weetawack
rehepeksu garaituurifib, mis meie oludele wastawalt ehi
tatud. Masinad on suurel hulgal kümneid aastaid desfls
tarwitusel ja oma headuse ja waLtupidawuse Pärast üle»
ikmliselr kuulsaks saanud. Hinnad teadustatakse iga järel
pärimise peale kiires korras. *
Ainuesitaja Wõru maakonna jaoks
J. KIESLER — Wõrus,
ssffisisivru
Jüri tänaw nr. 13-b.
aaswee
Le KAAN
Wõrus, Siiri t. nr. 16-a
wärSkeid heeringaid, soola, suhkrut ja sahariini, Ameerika
jahu, riisi, kohwi ja wiljakohwi, kompwekka. Hiina teed,
kilu ja sprotte, shokoladi ja kakaod. Mafiva õli 1. sorti,
petrolenmi (walge) adrateri ja monfre pusse, pajad ja
pliidirauad, pesuseepi ja seebikiwi, taldrekuid ja teeklaase,
paberosse ja tubakat. Talla» ja prstlanahka, meeste, ja
naisterahwa ning laste saapaid, lihamasinaid jne.
SLKK-LLLSL5L
W6«*u linna
Wahadusc tünaw 11
*• '
aa adfci xzä*.
S2SSS2
SvlzMtgb oma suurest labuft kõ.ki
sellele otile omaseid ka- posid juure-?'
walitus mõift leinata, headuses, wõimalkült madalate hindadega. Kõige
kasulikum ostukoht maalritele, plielrmütlinif utele,
mä rwimis ko davele
ja
—
teistele. Vi
—
353535
.
JÄLLEMÜÜJfiTELE ISEÄRALINE
HINNAALANDUS.
W6r tiai aa ra li wameeine häälek andja.
Jtwub 1922 aastal endist wiisi kolm korda
nädalas teisipäewai, iieljapäewal ja laupäewal.
‘Wastotaw toimetaja: .J. Scmm.
Wäijandj* YYõru ajalehe ühisus.
\ a /A r t i T o d 4 u» i ^ **1 2eesmärgil'š ‘ou, Worumaa avalikku e Ju
nW\JiU I tda.ia.ja Igakülgselt valgustada.
Seltsielu
vastu püüab ta hüvitust äratada ja. selle, eest võidelda, et meie
.-sKltsides ,.i;t ijlimtegelistes ettevõtetee ajakohased juhtmõtted waliIseksid, mis meie kultuurilist ederremist kindlustaksid. Eriti peab ta
silmas 1 i n » a ja w ai 1 a õrn a vsiit s u st e -t e ge V ti s fc,
koolielu kui ka uo o r s o u-.l i ik-u m i s t. Peale Wõnimaasse
pii utu veate aõnumete, kirjelduste, juhtkirjade ja päevakajade ilmu>
wad ülevaated kodumaa tekste gsade 'ning. väljamaa elu kohta,
siis veel arvustused, joonealused, jutud jne Päevasündmuste' iile
•
alati kõig»‘värskemad teated.
Pea kõik Wurumaa vallad saavad posti kaks korda nädalas,
paljud kolm korda, nõnda, et ,Wõnt Tõritaja1* lugejatel» witrekclt
P.iMv
ienah
'
"
;,@5ru Ccalajat'
■
-
.
' '
* toetavad oma kaastööga palju pillu- ja
õigtisefeadlari. iihistrgeiasi, arste; /kirja
nikke ja kunstnikke. —-------—J—
„\Võru Teataja41 ei tohiks üheski VVõrttjynsagsas;. maa peres puududa. .,rrr^=js=s
l eiimlsehind : Ikuu postitra
2 „
... '
"r
k
-
.
0
ti
,.
t
P
...
4H m postita
80. ....
. .. .
'■ 120
240 ,.
..
..
'
tk'- m.
70 ..
10a „
'210 ..
• Vksik jrtiromer B marka. ....
Toimetus: Wõrus. Tartu täi. 'M"9. (J.jSõnimi• .ra,«#atük,)..
Talitus: Wõrus. Jüri tiin.
Id (..Tähe'* raamätnkaupfus).
Toitmist ja kuulutusi võetakse vastu ialhtbes;. maal»võta
vad neid vastu kanb.itirwi>a.jatc ühisused, kooliõpeta jad,'''vai la
el reha ärid* jne
.. '
Nõudke proqviuuwibrkl.! ' Nad saadetakse .maksuta!
Ärimehed! kuulutage
„Wõru Teatajas41,
f-eitiaF wi ■kuulultwtel: ki.%eeuarem.>.ro9ju.
NAHAKAUPLUS
A. ALAND
Wõrus, Tartu tänaw nr. 12, =0=
seexvttak kõiksugu pargitud ja kuiwatatud
NAHflKAUPASID,
hešüseriistu* kingsepa tööriistu jne kõige parematest vabri
kutest ajakohaste hindadega
Eesti nahavabriku
J. A. Rekandi ja J. Maasiku esitus.
Kõiksugu nahkade parkimiseks nastuwötniise koht.
Õlle asjatundjad nöuawad ainult head ja martfetW
06
ru õlut
Hlu walmistatakfe koha
WZljaSpool wõistlust
peal
ja ta hind on jeilepärofi
Nõudke ainult
Teddersen ja Ko. (end Michelson),
WÄvuS, Aiwa.tema» nr. 24.
ftrtww liniiilnff Skits
M, tilaierg l Tartumaa paoga raumlies.
Põhikapital Mkr. 2.000.000
Kinnitab:
liikumata Ja igasugust liikuwat wa»
randust tuleõnnetuse wastn.
kapi talisid tähtajaks ja surma juhtu»
iniseks.
pdlfusaadusi raheõnnetusc wasttt.
Tähelepanemiseks:
1) XatlumäQ Kinnituse Seltsi tegevuse üle
jääk saad Tartu maakounarvalitsuse kaudu k0"
danikkude huvides, nagu koolide, tervishoiu,
hoolekande jne. heaks ärakasutatud.
2) Preemia (kinnituse maks) alandatakse aeg'
ajalt, mis 1920. o. toime pandud finnttuSr
kohta käesoleval aastal juba läbi roiibub.
Kinnitusi wotawad wasiü Seltsi juhatus Tartu»
Ahaturg 7 ja keltsi agendid lm teabes ja mool.
"ITlfI i 1"! I1'[" i't'l (Tl! ("l" tl i IH Hf! 11 li f! ’ IVlf I lilli I i i i lirtl M1111111! il i
E. K. U. „TMHE
Wõrus. Tartu t. nr. 16. Kõnetraat 14.
Kõige suurem ja kõige paremini
:: sisseseatud trükikoda *— Wõrus.
jj
0
0
[j
0
n
5
Trükikoda on täiendatud "würuaste
uudiste ja kõige moodsamate kirjadega
ja kaunistustega Tehakse-igasugused
ilu- kui ka liht trükitööd wärwides ja
ilma - - maitserikkalt, ruttu ja korraUkult. Haämatute trükkimine praeguseaja uuema ja moodsama kirjaga.
.
jj
q
0
jj
q
0
9
Kes midagi ilusasti ja maitserikkalt trük
kida tahab lasta, see wõib töö täidesaat
:: jaks „TMHE“ trükikoda walida. :: r
Aupaklikult
3SE
2E
3 DDE
#
Peakontor: Tallinnas. Pikk t. nr 28.
Kõnetraadid :
6—24 ja 17—03.
-------------- Toimetab: •-......... .... -1
Tulekinnitusi maal ja iinnas: talukohtade,
igasuguste wabrikute, liikumata ja liikuwa
waranduste, kaupade, terawilja, loomade jne
Kaupade weokinnitusi, weoraha- (frachti)
ja kasko- (laewa) kinnitusi mere- (miini) ja
raudteeõnnetuste wastu.
Elukinnitusi arstliku järelwatusega surmajuhtumise ja üleelamise korraks mitme
suguste tariifide järele kasulikkudel tingi
mistel.
Kinnitage oma warandust }a elu,
— kuni w e e 1 aega on! —
Asjaajamine toalik ja kiire kaljude korraldamine. ■
Teateid annab ja
linnas ja maakonnas
Wõru esitaja:
kinnitusi
wõtab wastu Wõru
ütJGUST
M M.
Kasarmu tänaw nr. 2-a.
Mripäevvadel M. Tõnissoni äris kella 9—5.
p"
■^5
MiS8ll»$8 lii $l|il
« aws仫*w*8}
Soowitab suures walikus kõiksugu
S-L IID FC K A IJPA
i wäljaspool w Öist lust odawate hindadega. ===»
Alati ladus —- otseteel vväljamaalt saadud:
Katt- ja Witsarauda igas jämeduses,
Raud-- ja tsingitud plekki,
Sindi--, lati- ja hobuseraua naelu ja
Ceraskaupasld,
il. sorti Inglise sepasiisa. Portlandi tsementi,
Haameiikarwu ja Kallata masinarütmis
igas laiuses ja
nm
Põllumeestele wärsket kõrgepmlsendilist
põllurammu
ruumi "puudusel kuni 1. weehr. 10°/f> hinnaalandusega.
1.1 Mefi nlrlliii lüel Willy liga.
-Jään lootma, et wanad ja uued. wäiksel ja suurel mõõdul kaubatarwitajad ka- eelolewal aastal head ärisõbrad saawad olema, kauba
headuse ja hindadega rahule jääwad 'a minu kauplust oma tuttawateie
kui kõigekasulikumat oslukohta soowiiawad
Kõige austusega
