VaataAnton Suurkask
Põllul
See jalg on ikka ausal t...Anton Suurkask
Põllul
See jalg on ikka ausal teel, kes adra taga kõnnib,
Sest sellest waewast, sellest tõõst, meil toiduks leiba sünnib.
Laps, armasta sa põllutööd, see töö on kõige alus,
Toob termist, leiba majasse. Siis õnne leiad elus.
Alo. F8S
Till lill-lill ja pir-põr põmm, tita luta-lu.
Mängides ja lustil lauldes linnud siin on ju.
Põllumeest, kes külmi tööl on, terwitawad,
Künnimulda ussikestest puhastawad.
Kena kesa nurme keskel,
Kepsu lööb siin talleke.
Maitswat piima annab lastes
Karjast tulles lehmake.
Metsast wälja, üle põllu, üks kaks kolm,
Sõit laeb teise metsa poote, — keerleb tolm.
Need on loomad wälejalgsed, nobedad,
Metsakitsed kärmed, erksad, ilusad.
Eesel läheb kitse seltsis kesa peale kõndima.
Päike paistab, ilm on ilus. Tore rännata!
Eemal, wõsandiku ääres, lapsed mängiwad.
Sinna poole kits ja eesel wist ka sammuwad.
Kartulaid siin mulla seest korjatakse,
Kodu keldrisse talwe toiduks kogutakse.
Kukk waatab, kas mullast ka ussi on leida,
Et sellega wõiks omi kanu toita.
AH kewade, sa ilus aeg, nüüd tulid linnulauluga.
Kõik lapsed wälja ruttawad, end lõbustawad mänguga.
Mann jookseb, Wambi jalutab ja Hilda murul palli lööb.
Jaan waatab lilli, imestab ning mängima ka Rantsi Loob.
Juku tõmbab lõõtsapilli, Peedu puhub pasunat.
Ats ja Liisi teewad sekka mokaheli üminat.
Waat, kus ehtsad moosekandid! Külalapsed kuulake.
Ilm on ilus, meel nii rõõmus. Mängima kõik rutake!
Kassikesed lauluga läewad metsa mängima.
Ma latti löön, nüüd waadake ja laulge ühekorraga.
Ka linnud ühes hõisake ning ühinege lauluga.
Mi kostab meie ilus laul nüüd läbi metsa, üle maa.
Sest kuulawad kõik rõõmuga, — ei keegi meie wastu saa!
Vaata Anton Suurkask
Pöialpoisid
No, siin on päri... Anton Suurkask
Pöialpoisid
No, siin on päris maru lahti —
Piks algab järsku konna jahti,
Ta tahab kõnne tabada
Ja reiest kinni rabada.
Ah Piks! ei saa neid kätte sina,
Nad näitawad sull' pikka nina.
<77
4 10. 3^0
^d--
Aks kaks kolm, ma takti löön. Nüüd ühekorraga!
Sirts sirts sirr, wint wint wint! Laul kõlab tuhande häälega.
Laulame lapsele, heale lapsele, kes tulnud murule.
Aks kaks kolm, sirts sirts sirrr. Warsti läeme metsa kurule.
Titadi Litadi tai tai taat Mehed läewad metsa mängima.
Rebasel Reinul on sünnipäew, sinna läewad päkapikud õnnesoowima.
Tuula, luuta, pirr põrr põmm .. . waslu kõlab mets ja nõmm.
Ih ah aa ja uh ah aa! Taklikindel meeste samm.
Waikne jõuluõhtu. Metsa tagant tõuseb kuu.
Tubades on jõulukuused ... laulab laste suu.
Wäsimatult aga jõuluwana kingitust weab.
Ees käib ingel, juhatab, — kõik head lapsed teab.
Kolm pöialpoisi siin on lille warjus koos,
Kui järsku kostab põrin, mardik lennu Hoos
Ta laskub kuldseil tiiwul halja murule,
Toob termitusi kaugest ilmast armsa Pikule.
Sügawa laane sees, warjatud tugewa puu tüwes
Pöialpoiste kirik, kuhu kutsutakse kokku kella lüües
Kõik wäikesed mehed, kui õhtu ja waikuse tund.
Siin näed uut elu, just nagu üht imelist und. . . .
.J. Treufeldti & A. Kalluse trükk Kuresaares
1930.
8.
-
Aabitsa laul.
Kui mina olin alles poisike,
Siis emm tõi mulle aabitse
Ja ütles : „Sannu õpi lugu,"
Sest sinu taat on tarka sugu
Sa pead ka niisama saama,
Nõnda mainitses mind ema.
„Esmalt kui mina linna lähen
Saia sulle toon ma kohe.
Uue mütsi „ ula" ette,
Kui sa õpid tähed kätte".
Siis hakkasin ma õppima
Sain kätte ühe päewaga.
Teisel päewal weerisin
,J a tähti kokku nöörisin.
Aga kolmandamal päewal
Unustasin kõik ükshaawal.
Wiimaks „e" jäi üsna üksi,
Siis sain õhtul mööda püksi,
Mina pisut pahandasin sest
Ja tõmb'sin lehed aabitsast.
Wiisin õue, matsin maha,
Kaaned wisksin kapi taha,
Aga neljandamal ema
Küsis: „Sannu, kus ,sinu naama?'
Mina aga ütlin; ma ei tea,
See jäi eile laua peal,
a
Ema ütles : „ Otsi ruttu !
Pärast isa tuleb kottu.
Kui ta näeb, et sa ei loe,
Siis teeb sulle uue krae."
Ma küll ennast ots'ma tegin
Hirmu pärast kaksipidi.
Wiimaks ema tuli appi,
Nuuskisime nurgad läbi,
Ema oli pannud seda tähel,
Kaaned paistnud kapi wahel,
Wõtnud lahti, waatnud sisse:
Sees poln'd mitte ühte „S"-sse.
Ema tõmbas mokad torru.
Ja mina ise jooksin kurru.
Siis mull tehti aabits oksist,
Mis käis läbi poisi püksist.
Ja siis tehti tähed trükki
P.... peale mitu tükki.
Õppimine jäi niisama,
Ei mind õppind enam ema.
Nüüd kõige lollim teiste seast
Ei mõista ühte salmi peast
. Ei tunne mina raamatust,
Mis walge peale tehtud must.
4
Torgu mõis.
Oh sa, tore Torgn mõis,
Olid enne au täis !
Ja, ja, ja.
Kes on sulle nõnda teind
Et su au nii hai waks läind ~
:,: Oi, oi, oi. :,:
Odrapõllud rulliti,
Rahwast nõnda sunniti
Ja, ja, ja
Kus on nüüd sinu rahwasund
Ja see tihe põllukünd~
:,: Oi, oi, oi. :,:
Põllud kündis teomees
Oma rammus ruun tal ees.
Ja, ja, ja.
Kupja kepp ja kutsri malk
Olid teometi.e palk.
:,: Oi. oi, oi :,:
Kohtu wilja nopiti,
Mõisa aita topiti.
Ja, ja, ja.
Nüüd on tühi mõisa ait,
Et sealt läbi paistab koit.
:: Oi, oi, oi. : ,:
Kohtu oinas pidi' siis
Kaaluma ikka leiskat .wiis.
Ja, ja, ja.
Siis olid liha aidad täis Nüüd seal ripub roti reis.
:,: Oi, oi oi. :,:
Tore oli Maasi mõis.
Teab, kes seal kaudu käis.
Ja, ja, ja.
Ei nüüd ole enam säält
Tee pealt kuulda kuke häält.
:,: Oi, oi, oi. :,:
Kus nüüd kanad, kus nüüd munad~
Mis kõik enne mõisa kanti~
Ja, ja, ja.
Ei nüüd enam ühte muna,
Kanast rääkida ei sõna.
:,: Oi, oi, oi. :,:
Kus see tore õllepruul,
Oli ilus kui üks kuul.
Ja, ja, ja.
Nüüd see wana lagund küün
Paistab nii kui laewa tüür.
:,: Oi, oi, oi. :,:
Rehemajad olid head,
Mis sa ise parem tead
Ja, ja, ja.
Nüüd on hoopis teised ajad
Lagunud kõik mõisa majad.
:,: Oi, oi, oi. :,:
Teomehe mure.
Kewadel aprilli kuus,
Kui algab mõisa teenistus,
Siis on teomehe mure Wõtab peosse adra kure,
Teises peos tal on j u ohjad,
Hobused need ees on lahjad.
Neil on ümber kõwad paelad,
Katki söönud nende kaelad
Sellega on sööma wali,
Et sandist tehtud rangi pali.
Teomees jätab seisma saha,
Istub kiwi otsa maha.
Waatab, kui on kupjast rahu,
Pistab piibu suitsma suhu.
Rõõmsasti seal piipu tolmab,
Kubjas aia tagant silmab.
Aga waat ! mis näeb ta äkist:
Kubjas tuleb aia nukist J
Ütleb : „ Wedel, ära weni l
Tead, kui ma sind tööle pani l
Kas see pole sul nüüd laiskus,
Et sa hobustega seiskus.''
Wiimaks teomees aralt kostab,
P~ibu püksi tasku pistab :
„Ega's ma poleks muidu istundHobu wäsind, piip oli kustund."
Koigi jäFWel.
Ükskord olles Koigi järwel
Mõtlesin oma elu järel.
Sedakord oli kange pala',
Nõnda et ei saanud kala.
Mõtlesin, kui ilm oleks wilu,
Küll siis saaksin rohkem kalu,
Mõeldes, et see järw on sügaw,
Wiimaks hakkas minul igaw.
Tuli meele: nelipühi
Ega's kirik pole rahwast tühi.
Seal on ikka inimesi
Nagu kalu täis siin wesi.
Aga mis ma sinna lähe,
Warandust mul wäga wähe,
Ja neid, kel warandus on napp,
Ka kerkus noomib püha papp.
Ükskord tehti kerkus jutlus„
See oli püha papi ütlus :
„Paranda ja pööra patust,
Kes sa nende sisse satud !
Paranda ja katsu warem;
Kuis sul kahjatseda parem.
Kui tood kerku hästi raha,
Kustutan su patud maha",
Kuulasin küll kikkis kõrwu,
Siiski ei saand kõigist aru.
8
Ma hakkasin siis isima,
Muist pidin järel küsima.
Need papi sõnad olid nii,
Mis seekord kerkus räägiti :
Kes raha toob ja tunnistab,
Küll seda preester õnnistab.
Oh sina paradiisi lill,
Üks waga taewa lambatall l
Sul jumal patud kustutand,
Sind paradiisi istutand.
*
Siis papp saab palgaks mõnedsa'ad
Wa ülekohtust mammunat.
Sellest elawad kõik preestrid,
Ja kõik pühad mungad, kloostrid.
Tumala mats.
t 905 oktoobri kuus
Oli sakstel raske õnnetus,
Wist seda öli teinud orjapiits,
Mis ära seletas nüüd suits
See nuhtlus tulnud jumalast
Mis peale hakkas Tumalast
Kui mina tulin Salust talgust,
Nägin metsas tulewalgust :
Siis põles Eerusaadu küün,
Kus sees oli kõigeparem hein
9
Seda noolis punaruske pull,
Mida hoidis kroon u panderull.
Sealt salust kurwalt nägin ma
Kaks mahajäetud talu ka.
Talude peal olid rasked rendid,
Selle järel põllud sandid.
Põld oli nii kui Pöide raba:
Wärawa ees seisis taba.
Taba järel oli ketid,
Kas wõi köida kinni rotid.
Tunnete seda· Tumala matsi?
Waadke kõrbend küüni platsi.
Tunnete seda Kareda wikki ?
Ma tahan teha talle tükki.
Härra waatas trepigi maha,
Proua jooksis woodi taha.
Sõjaseadus Saaremaal,
Ja kõige kangem Karedal
Mehed said kõik mõisa aetud,
Seadused neil ette loetud.
Mehed kuulasid kui ahwid,
Küll olid kanged paragrahwid ·!
10
Aastal t 906.
Kui aasta number sai 1906,
Siis sündisid Saare!!laal haledad lood.
Nende kalliste pühade ajal kõik ööd
Tegi sõjawägi Saaremaal kohutawat tööd.
Siis esmalt läks Jööri see rüütlite salk,
Tema järele marssis suur sõjawäe polk.
Seal saatsid nad korda selle mõrtsukatöö.
Meil kõigil weel meeles see kohutaw öö.
Siin ohwitser kamandas: andkem nüüd
[tuld l
Ja saarlaste werega wärwiti muld.
Siis läksid nad Pihtla ja mõtlesid teel :
Sealt wõtame wangi selle kirjutaja weel.
Siis wõtsid nad wangi keda kätte aga
[said
Ja sõjawäega seltsis edasi tõid.
Me sõjawäega seltsis olime teel.
Hilisõhtul Kuresaare jõudsime weel.
Seal pimedas keldris nädalat wiis
Meid warjul hoiti, armu poln d loota meil
[siis
Maailmast oli lõppend kõik halastus ja arm,
Meid iga päew ootas poomise surm.
Meid madrused walwasid, püssid neil käes,
J a tugewad trellid weel akende ees
Ühel hilisõhtul aru meil anti siis weel :
Laew sadamas ootamas ja walmistab teel
1
11
Siis toodi meid wälja sealt wõlwide alt.
Meid saatmas oli Saaremaa rüütlite salk.
Siis madruste wahel m~id ritta weel seati
Ja püsside wahel läbi Kuresaare weeti.
Kui laewa astusin, siis mõtlesin weel :
Kes teab kus ots sel kardetawal teel Kas Peterburi piiril, wõi Riiamaa ra'al,
Wõi Põhjamaa põliste metsade maal l ?
Laew sadamasillast end lahti siis tegi,
Ja minu sil m wiimast kord weel Saaremaad
[nägi,
Mu waade sai segatud suitsust ja weest
Ja Kuresaar kadus mu silmade eest
Oh meri, sügaw, ma üksnes näen sind
Su wahused lained need kannawad mind ?
Me sõitsime õhtust poolt poole ööd,
Siis lõpetas aurik oma kiikuwat teed
Ja Riia Düüna kaldal, kus raudne on aed,
~eal kahwatanud palged terwitasid meid,
Oös nukralt, waikselt seisime seal,
Kus sillad kõik särasid tulede wäel.
Meil madrused järel ja ohwitser ees,
Tal paber, kus wangide süüdistus sees,
Tema risti ja põiki uulitsaid wiis .
Kuis waewas meid igameest wäsimus siis.
Siis awanes uks, mis teras ja rauq.
Seal aigutas terwise, . nooruse haud l
Sinna sisse nüüd astu, sa Saaremaa mees,
Kelle süda kord wabaduse järele kees!
12
Kassatski laul.
Üht laulu katsun kirjuta,
Mis teistel alles teadmata.
Selle laulu leidsin karjamaalt,
Sealt Musta Mihkli mulgu alt.
Ja nüüd ma walan kena kella,
Mis kõlab läbi mitme walla.
Üht kuulust meest kord tundsin ma
l(assatski nimepoolest ta.
Küll see oli ükskord kuulus mees,
Kui Koljat Israeli ees.
Saaremaal kõik teda tundsid,
Nuttes oma põldu kündsid.
Linnarahwal tegi tüli
Sest tal oli kange woli,
Nüüd seadus temast üle käis,
Tal' pandi ümber raudne köis.
Öösel linnast ära kadus.
Saatan teab, kus tuul teda puhus.
Wõttis ette pika käima
Ja läks üle Wäikse wäina.
Wana jää tal' wastu tuli Tee siis kewadine oli.
Wäinast ta ei saanud üle
Telegramm teda wõttis süle.
L3
Sest telegramm sinna ette lõi;
Urädnik mehe linna tõi.
Küll siis ta süda walutas,
Kõik sooned lõhki käristas.
Aga nüüd, mis sinna teha
Hiljaks jäänud oli wäha.
Kuldsed olid sul paletid Nffüd saad kenad raudsed ketid.
Wangi kuub sul pandaks selga
Nüüd sa tasud oma wõlga Linna saksad rõõmsast naersid,
Naerdes talle selga pöörsid. ·
Talupojad keelt tal' näitsid,
lsekeskis nalja heitsid :
Seni uhkust taga a'ad,
Kui oma näpud kõrwetad.
Oti mõis
Kui lähed mööda Põide kergust,
sulle silma ergust
Ounaaed ja tore loss,
Kus elab wana aaderkass.
Penikoormat on tal piiri,
Kopikat ei maksa üüri.
Suurt wilja kaswatab ta põld,
Ja kõrget renti maksab wald.
Oleks see tal üksi mõisa
~aistab
14
Peale selle on weel teisa Üks on U ndus, teine Koigi s.
Walitseb kui keiser riigis.
Kole suur ta loomakari,
Kaladega Koigi järi.
Laseb kalad jä1wes seista
Sa maailma randu rüüsta
Tamse piimamamsel.
Nüüd on jälle uudist Tamsel:
Hähistud sai piimamamsel,
Kes seal mõisa õues kõndis,
Kahel hallil pihta andis.
Ükskord naabriküla poisid,
Kui nad teises külas käisid,
Tõstsid kõrtsis tüli riidu,
Nähes Tamse piimaneidu.
Poisid teinud palju paha :
Ajand wankri wedrud maha.
Siis mamsel nelja ohjaga
Küll püüdis halle pidada.
Siis päew oli soe ja paistis maad
Ei tea mis piimast täna saab,
Kas wabrik wastu wõtab weel,
Wõi saadab uuest• koduteel,
Kui härra sellest aru sai,
Uräädniku ta mõisa tõi.
Siis protokoll sai kirjutud
Ja koerad poisid karistud.
15
Meremehe lani.
Kett kõliseb ja ankur tõuseb üles
Ja wesi laksub laewa rinna ees,
Weel punab õhtupäike taewa serwalt,
Kui jumalaga jätab merimees.
Laew tõuseb ja wajub weteema süles,
Wett käega silmist pühib merimees.
Neist pisaraist, mis päiwitanud palgelt
Tekk märjaks saanud tema jalge ees.
Laewamehel käiwad kurwad mõtted
[pähe:
Ei tea kas näen ma enam kodumaad!
Pea taganeb kurbus, küll siis saab
[rõõmu jälle,
Kui wäiksesse Liibau linna jõuame.
Mul eile õhtul raha taskus oli,
Ja täna enam mitte kopikat :
Mind eile õhtul kaardid kangest petsid
Ja trullatarka mängis kaardimoor.
Mul sadamase neiud wastu tõtsid
J a armastasid mind kui pöörased.
Kuid rahast ja kotist ka mind ilma
[jätsid
Nad olid ehtsad warga sulased.
Marjawiina mina küll ei taha
See on mulle palju kahju teind
Nüüd wiskan topka karjajaaku ära
Ja lähen jälle rõõmsalt merele.
16
Ema süda.
R. Th. Hansen'i ja Fr. Saebelmanri'i wiis.
Üks paigake siin ilmas on,
Kus warjul truudus, arm ja õnn ;
Kõik, mis· nii harw siin ilma peal,
On pelgupaiga leidnud seal
Kas ema südant tunned sa ?
Nii õrn, nii kindel, muutmata,
Ta sinn rõõmust rõõmu näeb,
Su õnnetusest osa saab.
Kui inimeste liikuwat
Au, kiitust, sõprust tunda saad,
Kui kõik sind põlg'wad, wihkawad,
Kui usk ja arm s'ust langewad.
Siis ema süda ilmsiks lä'eb,
Siis weel üks paik suil' üle jääb,
Kus nutta julged igal a'al Truu kindla ema rinna na'al.
Mõnd' kallist südant kaotsid
Mis järel' nuttes leinasid,
Aeg andis teised tagasi :
Ei ema südant - iialgi l
L. Koidula.
17
Jõua ju kaugeita.
Rannarahwa wiis.
1. Jõua ju kaugelta
Maru lainte laugeita,
Paadikene, rannale,
Las' mind armsa rinnale.
2. Kus, kallis, kurdad sa ?
Laine ehk sind laewaga
Mattis merde magama,
Surmas sind su armuga ?
3. Oot, oot, mu tütreke !
Homme saab ehk peiuke
Meie randa rändama,
Soomest siia sõudema.
4. Küll ohkas neiu rind,
Waikseks jäi ka wete pind,
Wood ja tuule hääledki
Peig ei tulnud iialgi ...
J. Kunder.
Ilus oled isamaa.
K. A. Hermann'i wiis.
Minge üles mägedele,
Tuule õrna õhule!
Waatke alla oru põhja,
Üle lille hiilguse !
18
•
Waatke, kuidas oja keerleb
Läbi luha läikiwa l
Ja siis hüüdke alla orgu :
; , : Ilus oled, isamaa! : , :
Waatke, metsad pilwe poole
Tõstwad latwu uhkuses !
Kuulge, kuidas kaasik kohab
Lehkawates lehtedes !
Waatke, jõed, järwed läikwad
Metsas wirwendusega !
.Ja siis hüüdke üle metsa :
: , : Ilus oled, isamaa ! : , :
Waatke, rohke rukis hällib
Uhke nurme nõlwadel !
Tõuwili tõotab anda
· ohket saaki sügisel !
R
Wiljapuude okste otsas
Hiilgwad anded iluga !
.J a siis hüüdke üle nurme :
: , : Ilus oled, isamaa ! .: ,
Waatke, karja lustipidu
Leherikkas lepikus !
Kuulge karjalaste laulu
Wastuhelkjas wõsikus !
Waatke, kuidas kõrgel wõlwil
Taewas helgib sinaga!
Ja siis hüüdke taewa poole:
:: , : Ilus oled, isamaa ! :,:
M. Weske.
19
•
Kui kallist kodust läksin.
F. Schuberti ja J. Aawiku 'wiis..
l. Kui kallist kodust läksin
Ma kurwalt kaugele,
Siis ütles kase warjul
Mull' hella neiuke:
~Nii selge kui see allik
On minu armastus,
Siit käib küll õhtu õhul
Su järel igatsus l"
2. Ma nägin mõnda· kaske
Ja mõnda allikat ;
Ma nägin mõnda neidu
Mul naeratelewat :
Ei olnud kask, ei allik
Nii armas ometi,
Ei waatnud wõõras neiu
Nii õrnalt iialgi.
3. Kui kaugelt jälle koju
Ma rõõmul rändasin.
Ja allikat ja kaske
Ma jälle terwitin :
Kask oli ära kuiwand
Ja allik mudane ;
Mu neiu oli läinud
Ju teise kaenlasse.
Dr. M. Weske.
20
Ants oli wäike saunamees.
Rahwawiis.
Ants oli wäike saunamees,
Saun oli suure metsa sees.
Hundid, karud käisid sees,
Rebane istus ukse ees.
Ants läks mõisa kaebama
Suure uhke tõllaga :
Seitse siga tõlla ees,
Wana emis kõige ees.
Puupöör oli püksi ees,
Sassis habe rinna ees.
Sambla tort oli piibu sees,
Siiski oli kõigist ees.
Ants läks naist kosima,
Sai suure naise ta.
Ants on nii kui õlel(õrs,
Naine suur kui õlletõrs
Kohe pealr pulmasid,
l\ nts naisel andis urwasid.
Ants läks ise woodisse,
Pani naise toobrisse.
Sest siis juhtus õnnetus:
Naine Antsul jäi küürakuks.
Rahwa suust.
21
Eestimaa, mu isamaa.
F. A. Schultzi wiis.
t. Eestimaa, mu isamaa,
Kuis mull' armas oled sa!
Murrawad ka tormid, tuuled
Taara wiimsed tammepuud,
Siiski hüüawad mu huuled:
: , : Eestimaa, sull' annan suud! : , :
2. Eesti waprad wanemad
Waimuwallast waatawad.
Peas neil paist'wad pärli kroonid,
Wõidulaulud nende suus.
Neil on kuninglikud troonid,
: , : Kuldsed kandled palmipuus . , •
3. Eestimaa, su mehe meel
Pole mitte surnud weel !
Peab surm ka rohket lõikust
Suure sõjakäraga :
Truiks jääme isamaale
: , : Wiimse weretilgani l . ,
Fr. Kuhlbars.
Kui Kungla rahwas . ••
K. A. Hermann'i wiis.
1. Kui Kungla rahwas kuldsel
Kord istus maha sööma, ·
a'al
Siis Wanemuine murumaal
Läks kandle lugu lööma.
J , : Läks aga metsa mängima,
Uks aga laande lauluga. : , :
2. Sealt saiwad lind ja lehepuu
Ja loomad laululugu ; .
Siis laulis mets ja mere suu
Ja Eesti rahwa sugu.
: , : Läks aga jne. : , :
3. Siis kõlas kaunist' laulu wiis
Ja pärjad pandi pähe.
Kui murueide tütreid siis
Sai Eesti rahwas näha.
: , : Läks aga jne : , :
4. Ma laulan mättal, mäe peal
Ja õhtu hilja õues,
Ja Wanemuise kandle hääl,
See põksub minu põues
: , : Läks aga j ne. : , :
Fr. Kuhlbars.
Kui ööbik laulu laksn1ab.
l. Kui ööbik laulu laksutab
Sääl pärnapuude wilus,
Siis mõni mees wast aru saab,
Et neiuke on ilus
:,: Jah, kui see laul meil korda läeb,
Ei meie kimpu jää l :,:
23
2. Ma pole keelesolkija,
Ei tea ka, mis aabits,
Waid kehwa linakolkija,
Mu päralt wänt ja roobits.
:,: Jah, kui see la ui . . .
8. Kui mina sellest aru sain,
Et peremees sõi liha
Ja minul hapud kapsad ees,
Siis tõusis minus wiha.
:,: Jah, kui see laul . . .
4. Ma kausi ümber keerasin
Ja sõin nüüd liha, tangu,
Ning pikapääle kosusin .
Kuid peremees jäi .kängu.
:,: Jah, kui see laul . . .
5 . Kui tahan, wõtan priiuse
Ja nihutan end kõrtsi,
Sääl wiskan topka näosse -Ei minu waim siis närtsi.
:,: Jah, kui see ]aul . . .
6. Kui aknast wälja waatasin,
Kõik. taewas oli lilla
Ja setu walge ruunaga
Läks üle kiwisilla.
:,: Jah, kui see laul .
24
7 Üks härra ütles preilile :
„Oh, liebe Klaara mein' !
Kui annad mull' üks musuke,
Siis olen ewig dein l"
:,: Ja kui see laul •..
8. Kui kümme musu saanud ta,
Siis naeris: „ haa-ha haa !
Küll peaksin loll ma olema,
Kui naiseks wõtaks ta."
:,: J ah kui see laul .•.
9. Hans tahtis minna heinale
Ja wõttis selga reha,
Mart tanguputru tublisti
Täis witsutas siis keh L
:,: J ah, kui see laul . • .
tO. Ma panen piipu tubakat,
Et suitsetada wähe.
Jorss haaras pudruluusika
Ja wallas Maril pähe.
Jah, kui see laul .. ,
11. Üks kodukorra paragrahw
Ei luba palju juua,
Kuid haige hambale üks klahw
Wõib ainult terwist tuua.
:,: .Jah, kui see laul .
Dr. M. Weske.
25
Isamaa hiilga wa pinnale paistab.
Soome wiis . A. Kunileid.
Isamaa hiilgawa pinnale paistab
Kodu meil kaunike, kallike.
Isamaa sinawa wõl wil ta waatwad
Wilkuwad koidud meil orusse.
:,: Hoi la, fa la, la, la ;
I::.Ioi la, la, la, la la,
Oitse ja haljenda, eestlaste maa ! . ,
..
Kukulind kaunisti kõrwu meil kostab,
Aratab ülesse looduse;
Helinal õhud ja hääled meil hüüdwad,
Helinaid saadawad südame.
Hoi la, la, la, la la ! jne.
Wa!wamas isamaa waim meie wahel,
Looduses liikumas leonula ;
Süda ei aina wõi wangissa wiibi, Hõiska ja helise, õnnis suu !
Hoi Ja, la, la, la, la ! jne.
1
L. Koidula.
Kas tunned maad •
Prantsuse rahwawiis.
l. Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt
Käib Läänemere rannale
Ja Munamäe metsalt, murult
Käib lahke Soome lahele ?
26
See on see maa, kus minu häll
Kord kiikus ja mu isadel.
Sest laulgem nüüd ja ikka ka :
See ilus maa on minu kodumaa ·!
2. Siin teretawad metsa Jadwad
Nii lahkelt järwi, rohumaid ;
Siin taewa wihmal oras wõrsub
Ja päike paistab wiljapäid.
See on see maa jne.
8. Siin kaswab eesti meeste sugu
Ja sammub wabadusele:
Siis kaswab priskelt eesti neiu
Ja sirgub eesti mehele.
See on see maa jne.
4. Siin tõstab rahwas põllurammu
Ja matab endist wiletsust;
Siin püüab rahwas waimu walgust
Ja wõidab endist pimedust.
Oh tõotagem südamest
Me mehed olla igawest f
Ka laulgem nüüd ja lõpmata :
Sa kosu, kaswa, kallis kodumaa !
Dr. M. Weske.
27
Käänu kukk.
: , : Käänu kukk tuli toast wälja,
Raputas ja tegi nalja : , :
.: , : Lendas üle Tohwri aia,
Et saaks naabri kanu kaia. : , .
: , : Tohwri kukk aga kodus oli,
Sellepärast tekkis tüli. : , :
: , : Algas neil sääl kukesõda,
Kanad kurwalt waatsid seda :
: , : Tohwri Toomas ja ta wend,
Nende käes üks wettind känd. : , :
; , : Kui Kohwri Toomas seda nägi,
Et Käänu kukel suurem wägi, : :
: , : Teibapinust wäädi tõi,
.Ja Kännu kuke maha lõi. : , :
::.. , : Käänu Mihkel aia taga
Ahwardas säält malakaga : : , :
: , : „Ära sina kukke maha löö,
See ei ole mehe töö ! : , :
.: , : Kuked on küll wäiksed loomad,
Siiski palju tulu toowad ! : , :
: , : Kewadel, kui ilmad soejad,
Toowad kanad kirjud pojad " : ,
Pea õitswad
...........
Pea õitswad lilled, pea õitswad roosid„
Sel kewadisel kenal aal.
Neid nopib neiu ja nopib peiu
Ning kingib oma kallimal
Sest, ütlen weel üks kord :
Noorus on ilus aeg,
Noorus ei tule iial tagasi !
Ei tule, tule ta,
Ei enam iialgi,
Noorus ei tule iial tagaisi.
Üht neidu kallist, kel sinisilmad„
Ma armsaks pean nii lõpmata!
Ma tahaks olla küll tema peiu,
Ta pilt mul seisab silma ees.
Sest, ütlen weel üks kord jne.
Meil kaswab aedas üks marjapõõsas„
Neist marjust nõrgub kord walmis wiin
See jook mul tihti nii hea maitseb
Ja lõbusaks teeb alati.
Sest, ütlen weel üks kord jne.
„Ära joo wiina weel noorukene„
Ära käi nii tihti kõrtsu teed."
Nii ütles hellasti neiu mulle,
„Siis . armastan sind surmani.•
Sest, ütlen weel üks kord jne.
29
Kui wanadusest ju hallid juuksed
Kord katma saawad meie pead.
Siis mõtleme ka kõik selle peale
Ja ühes koos weel laulame :
Noorus on ilus aeg,
Noorus on ilus aeg ..•
Noorus ei tule iial tagasi !
Ei tule, tule ta,
Ei enam iialgi,
Noorus ei tule iial tagasi.
Mu isamaa armas.
M. Hermann'i wiis.
Mu isamaa armas,
Kus sündinud ma,
. , : Sind armastan ma järjest'
Ja kiidan lauluga ! : , :
Ei seedrid, ei palmid
Ei kaswa me maal ;
: , : Meil siiski kenad männid
Ja kuused kased ka. : , :
Ei hõbedat, kulda
Ei leita me maal ;
: . : Meil wiljakandwat mulda
On küllalt igal pool. : , :
Oh õitse weel kaua,
Mu isade maa l
ao
: ,
Ja
Su
.Ja
. ,
Ja
: See maa. kus palju wahwust
waimuwara ka ~ : , :
hooleks end annan
truuks sulle jään
: Niikaua, kui kord suren
oma hauda läen ! : , :
Fr. Kuhlbars.
· Kus pidu iial peetakse.
: , : Kus pidu iial peetakse,
Seal näha wõite mind : , :
Meil käiwad kannud ringi
Ja ülendawad hingi - Eks juua wõi ju weel.
Ja ega's pole muud, kui pinguta :
Laul käib üle kõige!
: , : Juheirassa, juheirassa,
j uheirassasassa !
Poisid, pangem torud hüüdma t .,.
, : Me laulumehed oleme,
Eks seda kõik ju tea. : ,
Me rändame siin ilmas,
Ei pea sihti silmas Eks rännata ju wõi
.la ega's pole muud jne.
3L
: , : Kui pidu juba lõppenud
Ja kõigil kurb on meel. : ,
Weel käiwad kannud ringi
Ja ülendawad hingi,
Eks laulda wõi ju weel
Ja ega's pole muud jne.
Laulge poisid.
Eesti rahwawiis.
K. A . Hermann.
Laulge, poisid, laulge, peiud, .
Laulge, naised, laulge, neiud!
: , : Hõissa ja hõissassa ! : , :
Sööge saia, sööge liha,
Jätke jonni, jätke wiha !
: , : Hõissa ja hõissassa ! : , :
Siin on neiud noorukesed
Kust kui roosinupukesed f
: , : Hõissa ja hõissassa ! . ,
Küll on pulmad, küll on sajad,
Küll on noorel paaril maja ;
; , : Hõissa ja hõissassa! : , :
Poisidi miks te pill ei hüüa ?
Mina tahan kepsu lüüa !
: , : Hõissa ja hõissassa l : , .
Unustage tööd ja piina l
Jooge õlut, jooge wiina l
. , . Hõissa ja hõissassa f : , :
Rahwa suust A. Thomson.
32
Kuldrannake.
A. Läte wiis.
Kuldrannake, kuldrannake,
Mil' jõuab laew su kaldale!
Ju wara kalli koiduga
Su poole wõtsin purjeta,
Silm siiski weel ei kallast näe
Siit üle kõrge, üle kõrge laintemäe„
Kuldrannake, kuldrannake,
Mil' jõuab laew su kaldale !
Siin alles wõõra ilma piir,
Ei läigi ranna siniwiir
Sealt üle ei urnere wee,
Kus lõpeb minu, lõpeb minu laewa tee.
Kuldrannak~, kuldrannake,
Mil' jõuab laew su kaldale 1
Ma õhkan siin kui wäsind lind,
Et waikne elumere pind,
Ja torm ei laewa lendes a'a,
Ei mina weelgi, ei mina weelgi randa saa.
Kuldrannake, kuldrannake,
Mil' jõuab laew su kaldale !
Ma õhtueha paiste sees
Sind näen sinetamas ees .
Oh siiski raske elutee,
Ta lõpeb üle, lõpeb üle merewee.
A. Reinwald.
83
Linda laol
Fr. Silcheri wiis.
Säält Lääne mere kalda päält
On kuulda Linda leina häält ;
Ta ohkab raskest südamest
Ja leinab kallist kaasakest:
2.
Oh Kalew, et nii wara sa
Ju pidid surmas närtsima t
Ma olen üksi ilmas nüüd,
Ei olnud mul, ei sinul süüd .
.s. Mu pika leina pisarad
Su mängu-muru täidawad ;
Kus, kaasa, rõõmus kõndsime,
Sääl lainetab nüüd tiigike.
-4.
Sääl mängib ükskord rõõmsasti
9u kõige noorem pojuke,
Su kotkas ja su rauda-rind,
Mu tuike ja mu pesalind.
-5. Oh Kalew, tule uuest sa
Weel tedretütart kosima l
Kui kaua, kallis, tahad sa
Küll kalmukambris wiibida?
45. Kui kuuled sarwe pae päält
Ja wainult Wanemuise häält:
Siis kalmud katki purusta
Ja tõuse uue jõuga !
l.
Ei saa siis Linda leinama,
Ei silmawesi woolama:
Siis elan uue iluga
.Ja uuest hõiskab Eestimaa!
Willi Andi.
Saaremaa laul.
Ma waatan paadist kiikriga,
Kui kaugelt paistab Saarema.a.
Ei paremat ole kuskil maal,
.Kui suisel ajal Saaremaal.
.Mu pruut on walge nagu t11i,
Ma nägin teda muJlu sui
Ei paremat ole jne.
Tal mustad juuksed, walge kael
Ja kaela ümber sametpael.
Ei paremat ole jne.
Ma rüüpan merest soolast wett
Ja räägin armsamale tõtt :
Ei paremat ole jne
Kui tahad minu naiseks tulla sa,
Pead Saaremaale sõudema I
Ei paremat ole jne.
See Soaremoa on wäikene moa
Ja siiski saarlane laulab koa :
Ei tede poisid mede poiste wastu ei soa
Ega teil pole sedigesi laulusid koa.
Sinised silmad.
Eesti rahwawiis K. A. Hermann.
$.inu ilusad sinised silmad,
Uks ainus kord nägin ma neid,
Su kullased läikiwad lokid,
Ei iial neid unusta wõi. : , :
Ära nõua minult rikkust ei wara,
Ära nõua mult hiilgawat au,
Waid nõua üht südant, mis puhas
Ja sulle on surmani truu.
Sinu ilusad sinised silmad,
Kui polek1; ma mitte neiel näind,
Ei oleks mu südame rahu
Nii otsata kaduma läind.
Su ilusad sinised silmad,
On hingesse põlema läind;
Su ilusad kullased juuksed
Mu ihale wõrgu on teind.
Rahwa suust.
Rõõmu laul.
1. Olgem rõõmsad alati
Kuni nooruspäewad !
Pea noorus ära kaob,
Wanaduse warju waob,
Silmad kurtma jääwad.
86
2. Kus on need, kes enne meid
Lahkunud maailmast?
Ammu juba igamees
Puhkab waikse haua sees,
Kadund meie silmast.
3. Meie elu üürike,
Kärmest' mööda jõuab,
Surm meil tuleb rutuga,
Nopib ära nutuga,
Kõiki hauda nõuab.
4. Eesti rahwas elagu,
Eesti isad, emad l
Elagu kõik Eesti neiud,
Elagu kõik Eesti peiud,
Elagu kõik nemad l
5. Wabariik meil elagu
Wabadust meil kaitstes l
Elagu meil isamaa,
1$aswagu meil kodumaa
Onne, rahu maitstes !
6. Kadugu kõik kurwastus,
Tüli, waen ja wiha l
Eemal jäägu meist kõik paha,
Kaugel jäägu kurjus maha,
Hääd meil püüdku iha!
M. J. Eisen.
37
Siidilipp ja hõbepurjed.
Siidilipp ja hõbepurjed,
Kuldne laew läks merele, wallera !
Laewal olid noored mehed
Keda hüütaks madrusteks, wallera r
Laew saj laintest randa aetud,
Ankur lasti meresse, wallera !
Sinna tuli ilus neiu
Oma wenda otsima, wallera !
"Noored mehed, kenad mehed
Olete mu wenda näind ?" wallera t
.Neiukene, noorukene
Kuidas wend sul wälja näeb ?" wallerar
„Wennal olid sinisilmad,
Lokis juus ja kübar peas," wallera !
„ Ütle, kena neiukene,
Mida annad leidjale ?" wallera l
„Esimesel' leidijale
Annan siidirätiku, wallera !
Teisele ma leidijale
Annan kuldse sõrmuse, -.vallera l
Kolmandale, kenamale
Annan iseenese, wallera !
Tahan talle eluaja
Olla purjepesija, wallera !
Ehk küJl walges wahtus meri
Walgemaks teen purjed weel" wallera!
J a siis noored mehed läksid
Merel' -rõõmsa lauluga, wallera !
88
Üks kask meil kas was õues. .
Fr. Schu bert'i wiis.
J. Üks kask meil kaswas õues,
Just maja ukse ees,
Ta oli lapsepõlwes
Mu armas seltsimees.
Ta andis wilu, warju,
Ta mahl mind kosutas,
Ta kohin sagedasti
Mu südant rõõmustas.
2. Kui suureks sain, siis pidin
Ma kasest lahkuma,
Ma tahtsin wiima~t korda
Ta all weel istuda ;
Ta lehed kohisesid,
Kui lausuks salaja :
Jää, sõber, isamaale,
Siit leiad rahu sa !
8. Nüüd olen kodust kaugel
Ja mõnda waewa näind,
J a mõni kallis lootus
On minul tühja läind.
Ei kase kohin taha
Mu meelest kaduda
Waid kostab mulle k.õ rwa:
Siit leiad rahu sa !
K. E. Malm.
89
Õrn ööbik.
K.
Ramm'i wiis.
Õrn ööbik, kuhu tõttad sa
Nüüd lahkel lehekuul?
Kas mõisa aias hõisata
Sa tahad roosipuul ?
Wõi metsas toorel toomingal
Saab hüüdma sinu suu,
Kui tähed hiilg'wad taewa all
Ja walgust walab kuu?
Ei mõisa aias hõisata,
Wõi laulda saa mu rind,
Sest wanema te werega
On wõietud see pind :
Ka metsas toorel toomingal
Ei laulma saa mu huul,
Waid talupoja akna all,
Seal pühal pärnapuul.
. Kui jõuab õnnis suine öö,
Siis laulan talle ma ;
Et unuks meelest päewa töö,
Jääks rahul magama.
Kõik öö siis hääled heljuwad
Ta kauni kambri sees
Ja unenäod ilusad
Tal seis'wad silma ees.
Kui aga taewas kumab koit
Ja kaob pime öö,
40
Siis laulan : föuseb priiusloit
Ja wajub orja wöö,
Sest idataewa · serwassa
On näha koidutuld
Ja uue] ilul särama
Löönd Eesti muistne muld. G. Wulff.
Wäike postimees.
Rahwawiis.
Kui rõõmus on mu meel,
Kuis lustil laulab keel !
Ma rändan mööda ilma,
Ei karda sooja, külma ;
Kord olen siin, kord sääl,
Ma oma reisi pääl,
Ja ikka hüüab mu hääl :
Ma olen wäike postimees,
Maailm on lahti minu ees,
Hallo, hallii, hoi lallalla :
On lahti minu ees, walleraa.
Kas kena kewade,
Wõi sume sügise.
Kas suwi wõi kas tali,
Kui külm on wäga w~li,
Mul ikka rõõmus meel
On oma reisi teel,
Ja sekka hüüab keel :
Ma olen rõõmus postimees,
Maailm on lahti minu ees jne.
41
Kui mina rõõmsasti
Kord jõuan kü!asse,
Siis kõik mull' ruttawad wasta,
Ei taha mööda lasta :
Mul kirjad, pakid pä.äl,
Need teewad rõõmu sääl,
Ja wahel hüüab mu hääl :
Ma olen wäike postimees,
Maailm on lahti minu ees jne.
Kui mul on otsas tee
Ja jõuan kodusse,
Siis naine wastu tõttab,
Mu riided seljast wõtab,
Siis kõigil rõõmus meel,
Et olen ei us weel,
Ja sekka hüüab mu keel:
Ma olen rõõmus postimees,
Maailm on lahti minu ees jne.
Kui ükskord suren ma,
Eks kõik mind mäleta,
Ma püüdsin õigust Ilmas
Küll iga mehe silmas.
Mu haud siis seisab sääl
a ristil kiri pääl,
Mis ise soowis mu meel :
Siin hingab wäike postimees
Nüüd rahul waikse haua sees jne.
K. A Hermann.
42
Wanapoiss.
.. Ma wanapoiss küll olen ilmas,
Uks rahuline rändaja,
Aga siiski tütarlaste silmas,
Nii kui üks kurjategija.
Neil tihti süda täis.
Sõimawad, wanapoiss:
:,: Mis ootad, mis waatad,
Et sa ei wõta naist ? :,:
Ma õnneliste seltsis ilmas
Weel hilja aegu tundma sain,
Ke111 pisaraid ei olnud silmas,
Ja iial pindu torkamas ;
Ma nende terwist joon,
Neil õnnesoowid toon
:,: Ja hüüan : oh ela -Hääs õnnes wanapoiss ! .„
Kes wanast poistest n.~iu noore
Weel mõrsjaks omal meelitab,
Ma sellel soowiks teisepoole,
Kes tema silmi krHmustab l
Siis maijal paras palk,
See noore naise malk,
:.: Küll meelitused maksab,
Ta meheks õpetab. :,:
Kas elan maal, ehk elan linnas,
Kuid olen mõistlik wanapoiss,
48
Ma ikka seisan täies hinnas,
Mul süda rahu, rõõmu täis.
Ei iial taha ma,
Teid, neiud, meelita !
:,: Ma kardan, et köidate,
Mu jalgu kammitsa l
Ei öösetelgi unerahu
Noor naisemees saa maitseda.
Kes wanapoiss ei mõista olla,
Saab lüüa küünarnukiga
Taat, tõuse ülesse,
Ja jookse apteeki !
:,: Too Liisil rahu pulbrit
J a m uile liikweri !
Siis tuleb õnnetumal meelde,
Ta end'ne waba eluwiis :
Ta sala kartes astub teele,
Jalg õnnetuma kõrtsu wiib !
Ta pooles rõõmus sääl,
Silm wiibib ukse pääl :
:,: Sääl kärkimisel kostab,
Ju naisukese hääl:,:
Kui kallis kullaline elu,
See eest mul wanal poisil on ;
Ei iial tunne muret, walu,
Ei tea, mis maksab kaklus-wiis.
Kas jänus kalja joon,
Ehk kõrtsust wiina toon.
44
:,: See ikka nii sünnib,
Kui s iial on mu soow. :,:
Kas täna süüa saand ehk pole,
See eest ma wastan isegi :
Ei pisaraid sest silma tule,
Ei mul, ei teistel ammugi.
Küll olen õnne sees,
Mina wana poissmees,
:,: Ei sultaniga taha
Ma seisust waheta :,:
Kui wahel õhtu ämarikus
Mu üksik süda nukraks läeb
Ja tuleb meelde armu õntsus,
Silm naesemeeste rõõmu näeb,
Siis sala nutan ma, -Teen rõõmu wiinaga.
:,: Ja terwis-kõneks hüüan:
Hing armu unusta ! :,:
Pruudi pärg.
Me pruudi pärga punume,
Sul kaunil roosi lillil,
Ja tantsule sind saadame
Nüüd kenal pulma pillil.
:,: Ilus haljas, ilus haljas,
Ilus haljas pruudi pärg. :,:
45
Mul aias kaswab kauniste,
Küll mirta mitmet sugu ;
Kus wiibib armas peiuke,
Kas neist ei peeta lugu?
:,. Ilus haljas, ilus haljas,
Ilus haljas pruudi pärg. :,:
Pruut ketras seitse aasta teed
Kuld lõnga wärtnal walmis,
Kui hebemed nii peenik'sed
Ta ehted kudus, palmi.s.
:,: Ilus haljas, ilus haljas,
Ilus haljas pruudi pärg. :,:
Kui seitse aastat mööda said,
Siis tuli koju peiu,
~la et ta pulmad kaasa tõi,
Meil pärja pärib neiu.
:,: Ilus haljas, ilus haljas,
Ilus haljas pruudi pärg. :,:
Kalju lossis.
_ Mäe otsas kaljulossis,
Oitses mul üks lilleke :
Lossi härra ainus tütar
Oli minu armuke
Wõtsin õhtul kandli kätte,
Sammusin siis lossi pool',
Lossi aken seisis lahti,
Minu kallim laulis sääl.
46
Kurwad laulud lõi ta mulle,
Kurwalt kuulsin ma ta häält.
Aasta pärast läksin jälle,
Sedasama tutwat teed.
Lossi aken oli kinni,
Armuke ei laulnud sääl.
Surnuaialt kõlas mulle
Tumedalt üks tuttaw hääl:
„Olen lahti ilma waewast,
Tule ka mu juurde nüüd;
Teistel armastus on magus
Meil wiha karikas !"
Kodust lahkumine.
Kodu sinust pean lahkuma,
Jäe jumalaga nüüd l
Teise paika pean minema,
jumalaga nüüd !
Sffs weel sulle kurwa meelega
Laulan nõnda kui. teeb lahkuja :
Jäe jumalaga nüüd l
Jäe jumalaga nüüd!
Oh kui paistad oma iluga,
Mu armas kodumaa !
Teretan sind niidu, nurmega,
Mu armas kodumaa l
Ehk küll sinust pean lahkuma,
Ei sind siiski äraunusta,
JC
47
Mu armas kodumaa !
Mu armas kodumaa l
Ojakene sa mind saadad nüüd
J a kurbki olen weel,
Kodu sinu pool on minu hüüd,
Suli' kõlbab minu meel,
Metsa ääres, mäekingu· peal,
Laulab sulle wiimist kord mu heal:
Jäe jumalaga nüüd !
läe jumalaga nüüd l
Öö tulekul.
Öö nüüd jõuab jälle
Oma rahuga,
Kuldne õhtupäike
Läinud hingama.
Heinamaalt weel kõlab
Kena laulu hääl,
Õrnalt ööbik laulab
Halja oksa pääl.
J õe wcsi woola b
Läbi heinamaa,
Woolab läbi metsa
Merde hingama.
Une waip nüüd wajub
Üle metsa, maa
Kaitsjad rahu tiiwad
Meid nüüd kaitse ka l
48
Kes purjetaod on laewaga.
Kes purjetand on laewaga
Seal waikses Balti meres,
~ee on ka j uh tund nägema
Üht saarekest ta süles,
Mis kutsutakse Saaremaa,
Kus elab eesti rahwas,
Kes sinna asund wanal a'al,
Kes iga tOöle wahwas.
Kõik noored mehed enamest
On wahwad meremehed ;
Ei karda tormi wägewust,
Ei murdjaid merelaineid.
Nii pea kui käia suudawad,
N ad mere peale tõt'wad.
Ei hooli noortest neidudest,
Kes nende järel1 nutwad.
Seal uhked pargad, aurikud
Neid oma turjal kandwad,
Ja wõõrariigi linnasid
Neile näha andwad.
Kui õnnelikult lõppeb reis,
Ja wõõralinna jõudwad;
Siis ikka meremehed neis,
Elurõõmu, lõbu nõudwad.
Seal uhkeis trahterite sees
Nad kallist napsi joowad,
Seal unustab ka meremees,
Mis torm ja lained toowad
49
Siis õhtul suurtes saalides,
Kus elu, walgus särab,
Ei puudu meripoiga seal,
Kus kannel, klawer mürab
Seal uhkel parketpõrandal
Siis meripoiga tantsib,
Noor neiu tema rinna na'al
Nii ilusasti walsib.
Kui tantsust juba tüdinend,
Ta oma kurku kastab
Küll õllega, küll wiinaga,
Mis ise wälja ostab
Kõik meremehel saada on,
Mis iganes ta nõuab,
Ja noore neiu rinna na'al
Ta sadamasse sõuab.
Nii rõõmsalt elab meremees,
Ees olgu surm, ehk elu,
Kõik wärisewad tema ees,
Kui waja, annab walu.
Kui laewal jälle peal on praht,
Siis tarwis walmis panna,
On otsas meremehe lust,
Sest waja mere)' minna.
Nüüd jumalaga jäägu kõik,
Kes mulle armsad olid.
Kõik noored neiud ja see paik,
Kõik kes mind saatma tulid.
fiO.
Laew jälle laia merele
On jõudnud täies purjes,
Kui tõuseb torm ja lainite möll,
Laew on kui surma warjus.
Jah hirmsad lained on küll seal,
Mis tahtwad laewa murda.
Me' poisid kõrgel reili peal,
Ei siiski nemad karda.
Ei nemad sellest hooligi,
Kui tuleb merel surra .
.Ja näit'wad, et ka surreski
Oma julgust nad ei murra .
. Üht w~ikest hüüet kuuldaks weel,
Üht hüüet: „jumalaga"
Ja pea waikib seegi hääl,
Mees märjas hauas magab.
Kosilane.
Nüüd mina tahan kosja minna.
Külasse, ei mitte linna
Armas sõber, sina tead
.Juhata, kus neiud head.
Armas sõber sina tead :
Neidudel on kõigil wead.
Ma tahan neist nüüd laulu luua,
Wead kõik walge ette tuua.
Lehma Liisu laisk kui lodi,
Soowib soojaõlle podi,
51
Alati ta magab kaua,
Nii kui linnas mõni proua.
Woki Wiiu see on kuri,
Uriseb kui wana muri,
Kui ta saab weel tanu pähe
Eks siis kurjus suureks lähe.
Kalmu Kata see on uhke,
Ta pääl waates naerma puhke,
Juukstest teeb ta sarwed pähe ~
Huuli wärwib ka ta wähe.
Kui ta läheb kuskil aga,
Siis on poisid ees ja taga.
Mulgu Miina see on maias,
Alati ta elab saias.
See ei aita perenaiseks,
See teeb warsi koha waeseks.
Armas sõber, nüüd on teada
Et tahan wanaks poisiks jääda.
Kuule sa wa' küla käli,
Kurdlas on neid tükki neli :
Esimene wäga wana,
Lossutab kui wana kana.
Teine hirmus paks ja jäme,
Kolmas wäga kotakane,
Neljas ilusam kui ingel,
Alati minu meelest kringel.
Seda mina kosiks juba
Taat ja em' ei anna l uba :
52
Ladwapuust ei raiu laastu,
See on elusäädust' wastu.
Armas sõber nüüd on teada,
Et pean wanaks poisiks jääma.
Pesen särki, paikan püksi,
Parem elada on üksi
Parem oma raha hoian,
Kui mina teise tütart toidan.
Käänu kukk.
Käänu kukk tuli toast wälja,
Sapitses ja tegi nalja.
Lendas Tohwri Tooma aeda,
Et saaks Tohwri kanu kaeda.
Tohwri kukk aga kodus oli,
Nende wahel tekkis tüli.
Algas kole nokasõda,
Kanad kurwalt waatsid seda.
Wiimaks panid pledima,
Kukk jäi maha sõdima.
Tohwri Toomas ja ta wend,
Nende käes üks wettind mänd.
Seda nemad saagisid,
Ja kuke tüli waatasid
Kui Tohwri Tot>mas seda nägi,
Et Käänu kukel suurem wägi,
Siis ta wõttis suure wäädi,
Tõmbas kukel ümber koodi.
58
Käänu kukk siis langes maha,
Tohwri aida nurga taha.
Kui see Toomas kukke lõi,
Siis Käänu Mihkel lõunat sõi.
Ei tea kust ta seda teada sai,
Oli seal ka sedamaid.
Kui Mihkel kukke pikkas nägi,
Omal suured silmad tegi.
.. Sauna otsas aia taga,
Ahwardas sea!t malakaga.
Ütles : ,,On see mehe töö,
Waata, et ma sind ei löö !
Ma olen õppind kroonumees,
Mis oleksid sa minu ees."
Toomas seda kuuldes kohkus#
Mihkel kaebas wallakohtus'.
Wallawanem, wolikogu,
Arutas seda kuke lugu :
Sul on Mihkel õigus küll,
Kuid too meil selge protokoll,
. Mihkel oli kange mees
Oma õige asja ees.
Rääkis laialt, wäga kurwast
Oma kuke halest surmast
Wiimaks selle pika lori
Lõp~tas seal Tuigi Jüri
Utles: ,,Mehed, lep'ke Ara,
Muidu tµleb suurem kära.
-54
Toomas osta sa toop wiina
Muidu kohus teeb sul piina.
.. Wõtab kukk sul' wilj a tera,
Ara a' a teda kohe ära.
Kukel pole wiite meelt,
Rääkimiseks antud keelt.
Kanad on küll wäiksed loomad,
siiski palju kasu toowad.
Talwel lööwad toas lärmi,
Teeniwad ka naistel wärwi.
Kewadel, kui ilmad soojad,
Toowad kanad kirjud pojad.
Sui, kui linnas patisaksu,
Nende eest saab kallist maksu.
Kõige rohkem saksa sugu
Arm.a stab ju kana pugu .
. Aga kõige suurem kasu
On see kallis woki rasu 0
Sõrwe põualaul.
Kes lugend "Eesti Postimeest",
On leidnud wäikest tüki kest,
Mis kirjutab me' Saaremaast,
Sest kuulsast Sõrwe põua a'ast.
See õnnetus oli sellest tulnd,
Et Sõrwes wihma puudus olnd,
Kõik wili põllul, rohi maas
Oli närtsind kanges palawas
Siis tulid kokku mitu mee~t
Nõu küsisid üksteise käest.
Neil targemad siis andsid nõu :
See palaw ilm ja kange põud
Seepärast nõnda waewab neid,
Et)üdrukud ei kata päid.
Nad käiwad kõhud punnis ees,
Ei ükski kanna mütsi peas.
-~ See paha patu mangeniit
On wihma pilwed wiinud siit.
Siis käsk sai antud kohtu poolt
Las külakupjad kanda hoolt :
Tüdrukute] anda walu,
Kokku a'ada koolielu'
Seal tarwis järelwaadata,
Kes talwel prilland poistega.
Käsk siis lendas läbi walla :
Tüdrukud kõik waate alla l
Kes ei täida kohtu käsku,
See saab koldse passi tasku.
Siis süda walus, igaüks
Ju hirmupärast sinna läks.
Palja peaga, palja jalu
Jooksid kohe koolielu.
Kolmest külast jooksid kokku
Nii kui kärbsed tõrvarakku.
Istsid pinki neli rida,
Kõigil hirmust tuksus süda,
Kas ta jõuab see eest kosta,
Ennast patust puhtaks pesta •
.56
Siis linnast tellit' wanamoor,
Üks „rinnatiti rewisor"
See neid wõttis läbi lüpsa,
„ Titi" pealt oli kopi k maksa.
Kohtumees ja weel üks teine,
Waatsid kuidas wananaine
Pingi seigas piipu mopsis,
Sülges peosse ja jälle lüpsis.
Ma tunnen kõik need neiud küll,
Kes olid sinna kokku tulnd.
Siin paigas ühte nimetan See oli teisepere Ann.
Ta astus ette õige tasa,
Päästis lahti jaki aasa.
Wana moor see tuli nurgast,
Wähe lonkas ühte põrgast
Kargas kinni Anne na ppi,
Hüüdis: Isa, tule appi l
Oh sina waene, sa oled eksind,
Talwel poiste seltsis keksind.
Katsu ennast parandada,
Et wõid weast lahti saada
K:uid iäägu kõik see laul ja lori
Ja see tüdrukute kari.
Ma pööran ennast ümber nüüd :
Te. ; ärge mõistke mulle süüd,
Et olen laulu walmis te1nd
J a mõnes kohas ropuks läind.
Kui · ükskord rohkem aega saan,
Siis laulu ümber kirjutan.
67
Lutika Wiiu.
Kord elas meil ilus ja punane neiu
Keda meie pool kutsuti Lutika Wiiu
Ter.ia hoidis kõik poisid oma kütkes ja
paelas
Ja tihti ka rippusin mina ta kaelas.
Kord rääkisin sellest oma isal ja emal
Et Lutika Wiiut tahan kosida omal.
Siis kärkis mu isa, et wärises tuba,
Et Lutikaid majasse tuua ei luba.
Ei kohkunud mina sest tagasi sammu
Olin silmini, kõrwuni armunud ammu,
Ma ütlesin Wiiul', et lähme siit linna,
Ma wõin seal sind õmbluse kooligi panna.
Ehk mina küll enne olin paar korda
[käinud.
Kuid Wiiu polnd kordagi linna weel näinud.
Suu ammuli wahtis ta härradele näkku
Läks teistega rinnuli kõnniteel kokku.
Kui puhkama istusime raatuse platsil,
Siis püüdsid kõik waata, mis plika on matsil.
Ta esmalt nii ehmunud seisis nii smirna,
Kui külmanud kasukas wisatud warna.
Kui pärastpool toibus ja linnaga harjus,
Siis hakkas tal külge see moodide haigus.
Mul süda läks pahak'3 kui maksin need sotid
Mis Wiiu oli ostnud kõik:smingid, fokstrottid..
ö8
Küll sihtis tema rihtis, küll linnas laweeris,
Küll ehtis tema ennast, küll tuba möbleeris.
Siis asi oli topsis ja karter fassongis,
Ja Wiiu käis õppimas õmblussalongis.
Ma ise sain Lasnamäel paemt.udu tööle.
Nii möödus aeg müdinal pulmade poole.
Siis kuulsin mina ükskord tema omast jutust
Et Wiiu oli sobitand sakstega tutwust.
Ta ütles, et leidnud oli omale kunnid
Kes õhtutel annawad praktika tunnid.
Siis hakkasid käima meil preilid, madonnad
Kes olema pidid kõik Wiiu sõbrannad.
Ta alati õhtul läks nendega wälja,
Tuli tagasi kodusse koidu eel hilja
Nii kaua tema nurus ja meelitas, ma ogus,
Kui wiimane raha oli puudri eest mängus.
Kord ilmus ka isand, kes jälle ta tundja
Mul tutwustas ennast kui tundide andja.
Siis Wiiu kui madu, ta mangus, et kodu
Ma toime laseks panna üks wäikene pidu.
See isand polnd ihnus, tal raha oli hästi„
Lõi tuhanded lauda ja tuua mind kästi
Siis tassisin küürus kui kaamel Sahaaras
Tõin ära mis leida oli restoraan Taaras.
Kõik präänikud, magusad koogid ja tordid
Liköörid, kõik weinide paremad sordid.
õ9
Küll saiwad seal lõbu, küll saiwad seal rialja
Ma magusat wiina jõin nõnda kui kalja.
Kui hommikul alles mul mälestus märkas
Ma leidsin end kägaras puukuuri nurkas.
Siis telliti linnast üks lamawoi auto
Ja saadeti tööle mind paemurru auku.
Küll nägin n:iina risti, küll nägin mina
[waewa,
Mina wandusin ära' selle pidu ja päewa.
Mind üllatus tabas, kui tulin ma koju,
Nii uhkelt olid uinunud isand ja Wiiu.
Seeasi ei teind mulle enam nalja,
Ja Wiiut ei lubanud kunagi wälja.
Kui nägi, et panin teda aresti alla,
Sai wihaseks Wiiu kui ema gorilla.
Küll wandus ja sõimas, küll soowis
.
[mind sinna.
Kuhu kohta oli tõesti mul wõimatu minna.
fy\eid Jmtsuti jälle kord restoraan Rooma
Ühte peenikesse lihwitud seltskonda jooma.
Kus lauad kõik kaetud ja muusika saalis,
Ja kõrgemast seisusest publikum praalis.
Mina nägin kui s härradel tõusis weel tuju~
Kui jälle said na.ha minu poisipea Wiiu.
Ka mina sain salaja Wiiu peal uhkeks,
Ja mõtlesin: Wiiust suu pühkige puhtaks.
Siis p·ärast weel õhtul wõi hiljapääl öö_
se,
Sai kobitud kuhugi numbrisse sisse.
1
60
Küll oli seal Jõbu, küll oli seal janti,
Küll kisati, karjuti, tehti jatsbanti.
Ja oh seda Wiiut ja oh seda Wiiut,
Ta laulis seal wälja kõik soolod ja triiod.
Siis nägin kui kaugel ta arenend kunstis,
Ta püksata laua peal plastikat tantsis.
Ka tihti nad kadusid kõrwal kabinetti,
Kui küsisin öeldi, et teewad toaletti.
Mull' anti ka neiuks üks Ella Formoosa,
Kel nägu oli lilla ja nina tal roosa.
Nii hullu ei ole ma näinud weel ilmas,
Mind puudriga üleni ära kõik tolmas.
Küll tegi ta minuga tükke ja draamat,
Ja näitas mul sohwa pear fatamorganat.
Siis ütles üks härra, et meeldin ma talle,
Hea palga eest teenistust anda wõib mulle
Sain härralt jootraha ja tegime maha,
Ta andis mul Tondile ööwahi koha.
Tööwaewast sain lahti ja puhata mahti,
Muud polnud kui lagunend putkast mul
[wahti.
Kuid imeks ma panin, et ühegi korra
Mu ametisse ei tulnud mind waatama härra
Ja hommikul alati tulles ööwahilt,
Ma leidsi!1 ees kodust kommoraga ühist.
Ei keegi wõi kujuta ette mu muljet,
Kui nägin nii selgelt öölahingu jäljed
61
Kõik tuba oli segi ja suitsuga wingus,
Ja woodil kõik jalad olid kõweras kängus.
Ka kojamees wandus, et toast siis käige,
See haarem kus kurat kuu jooksul siit wiige.
Siis ütlesin Wiiul: sa raisku mul lähed,
Kui ööseti joomas sul käiwad siin mehed.
Sa täna weel õnne, et sind siin weel peeti.
Sa kõigutad muidu mu autoriteeti.
Mats, tänasest päewast mind Wiiuks ära
[hüüa,
Ma olen nüüd preili, mu nimi Sohwia.
Nüüd hoopis ma elama lähen hotelli,
Wõid otsida omal teise samase lolli.
Siis aimasin pettust ja taipasin asja
Kuhu kadus mu härra, mu kuupalga maksja.
Küll olin mina tola, küll olin mina ani,
Ta sinna kui lolli mind wahtima pani.
Ma olin nii pigis, mul wesi tuli ahju,
Mul raha kõik läbi ja Sohwist mul kahju.
Siis lonkisin linnas kui põrunud kala,
Et jälgile juhtuda kuskil tal sala.
Oks ainus kord nägin weel teda Ernestis
Ja härrat, kes putkast mind wahtima pettis.
Kui ära sealt tahtsin ma tassida Sohwia
Siis lasti mind wiisakalt Wenesse wiia.
Küll oli see Wiiu, küll oli see Wiiu,
Ta sageli tegi mul tüli ja riidu.
62
Piibulaul.
Kui mina alles noor weel oli',
Siis mul piibu himu tuli.
Piibu tegin kase pahast,
Pakikoti lamba nahast.
Siis ma wõtsin salamahti,
Wana taadi pakilehti
Ja weel mõne tuletiku,
Kaasa tuli naabri .Juku.
Lendasin siis linnu lennul,
Juku jooksis minu kannul
Naabri aida nurga taha,
Sinna istusime maha.
Seal ma piibu täis siis täitsin,
Tikust tule peale süütsin,
Suitsetasin selle täie,
Jukule ma täitsin uue.
Juku ka nii ahnelt wõttis,
Piibu seinad soojaks küttis.
Ise kiitis : „Oh mis hea,
See .. paneb üsna purju pea."
Akist piibu maha viskas ;
Kangest „põksuma" ta kiskus.
Küll siis oli kena nali,
Kuidas Juku wintis oli.
Mulle ta ei teinud wiga,
See wa' pahast piibu naga.
Ühel päewal isa märkas,
68
See kui pind tal silma torkas.
Ütles emal : ,,Kas sa mõistad,
Meie poisil suitsuriistad
Mis me' poisiga nüüd teeme,
Kas teda weidi karistame ?
Piip mul taskust ära wõeti,
Raiepaku peale seati,
Nurgast sits suur kirwes toodi,
Sellega piip puruks löödi.
Ema raius pakikoti
Kirwega weel puruks - katti.
Küll min u silmist wesi tilkus,
Kui ta käes see kirwes wälkus.
Püksid siis mul maha aeti
Kepiga mind läbi soeti.
Ei sellest hirmust hoolind ma,
Sain ikka piipu põleta.
Ostsin omal uue mopsi,
Tubakat ka terwe topsi,
Ilus neiu, naabri Netti
Tegi mul uue paki koti,
Uhked paelad, tored tutid.
See eest kaisutasin Netit.
Lubasin tal warsi wiia
Linnast wärsket kollast saia.
Nüüd tubakat ma pruugin auga,
Panen mõlemasse lõuga,
Piibu kolmandaks weel suhu,
Siis on minu hingel rahu.
64
Uisulaul.
ön päks
Ilm
ja udune,
Ei uisk lähe täna Muhust ä'ä.
:,: Wale reisu-reisu op, :,:
Ei uisk lähe täna Muhust ä'ä,
Uisk seisis sildas, härjad sees,
Ja kapten kõndis kõrtsi ees.
:,: Wale reisu-reisu op, :,:
Ja kapten kõndis kõrtsi ees.
Kui kapten kõrtsist wälja läks,
Nägi ta, et ilm oli ikka paks.
Wale reisu - jne.
Ta kamandas oma seitse meest,
Kes pikutasid päewa eest
Wale reisu jne.
Tõuske üles, pange riidesse ja
Olge walmis weerand tunniga.
Wale reisu jne.
Seadke korda purjed, kliiwrid
Ja uisu mastis topseegiid.
Wale reisu jne.
Siis reidil( wälja sõitis uisk,
Et põhjast keeris sopa tuisk.
Wale reisu jne.
Siis Peedu Andrus purje seab
Ja Kolga Kaarel rooli peab.
Wale reisu jne.
Uiskus oli soppa poole sääre,
Tuul tahtis uisku wiia ääre.
Wale reisu jne.
Siis mitme tunni järele
Uisk wiimaks jõudis Wirtsusse
Wale reisu jne.
Kes tahab ennast rõõmusta,
See sõitku mootorpaadiga.
Wale reisu jne.
Ei rõõmusta meid mootorpaat,
Waid uisu ahtris õllewaat.
Wale reisu jne.
Sest must oli Kata hing.
Wanapoiss ma olen, selleks mind
[kõik neiud sõimawad,
Aga teadke ka, et ise selles süüdi
[kõik on nad :
Palju kordasid ma olen juba kosja·
[tee peal olnd,
Aga mitte midagi ei ole sellest
[wälja tulnd.
Sest et must oli Kata hing,
Kõik ta armastus oli mäng.
Mind ta püüdis tüssata,
Ninapidi wedada.
66
Kord mul oli kena tutwus ühe
[õmblusmamsliga,
Näitas nii, et päris südamest wist
[armastab mind ta.
Kõik mu kingid wõttis wastu ja siis
[tegi mulle kniks,
Mõneaja pärast teisega ta laulatama
[läks.
Sest et must oli mamsli hing jne.
Peretütrega siis hakkasin ma
[a meseeri ma,
Ja tal sünnipäewaks kinkisin ühe
[kullast prossi ka,
Aga pidu peal ta ümber olid teised
[poisid kõik,
Mina üksi nurgas istusin ja olin
[üsna waik.
Sest et must oli jne.
Silmi tegin ma siis ükskord ühe
[tantsijannale,
Kes mu rahakotti pigistas ja pinnis
[hooisaste .
•Ja kui otsa oli lõppenud minul
[wiimane kui penn,
Siis ma aru sain, et olin talle ainult
[mängukann.
Sest et must oli jne.
Meeldis mulle ükskord jälle kena
[köögi ka take,
67
Oma karbonaadiga ta wõitis minu
[südame,
Ja me oleks peaaegu juba pulmad
[ära teind,
Kui see kurg ei oleks katal mitte
[ennem wõõraks käind.
Sest et must jne.
Meeldis mulle weel üks kena
[armas noor ja ilus neid,
Pika patsiga ja oli tal weel lühikene
(kleit.
Aga ükskord nägin warjusid ta kardina
[peal kaks,
.Ja akna taha kostsid musud aina
(pliks ja plaks.
Sest et must jne.
Nüüd ma olen juba tark ja kaunis
[wanapoolne mees,
Nüüd ka tean, et naistel kõigil ikka
[wigurid on sees
Naisewõtmisest ei taha enam asja
[saada ka,
Parem juba igawesti wanaks poisiks
[jään nüüd ma
Sest et must jne.
68
·S l S U K 0 R D:
Lhk.
Aabitsa laul
Aastal 1906
Anta oli wäike saunamees.
Eestimaa mu isamaa .
Ema süda
Uus oled isamaa .
Isa.maa hiilgawa pinnale paistab
Jõua ju kaugelta.
Kalju los3is .
Kas tunned maad
Kassatslii laul
Kes purjetand on .l aewaga .
Koigi järwel .
Kodust lahkumine
Kosilane
Kui kallist kodust läksin
Kui kungla rahwas
Kui ööbik laulu laksutab
Kuldrannake
Kus pidu iial peetakse
Käänu kukk .
Linda laul
Laulge poisid
Lutika Wiiu .
Ma waatan paadist
Meremehe laul
3
11
21
22
17
18
26
18
46
26
13
49
8
47
51
20
22
23
33
31
õ3
34
32
58
85
16
Lhk.
Mu isamaa armas
Oti mõis
Pea õitswad lilled
Piibulaul
Pruudi pärg .
Rõõmulaul
Sinised silmai
Sest ·must oli Kata hing
Siidilipp ja hõbepurjed
Sõrwe põuala.ui
Tamse piimamamsel
Teomehe mure
Torgu. mõis
Tumala mats
Uisulaul
Wanapoiss
Wäike postimees .
Öö tulekul
Õrn ööbik
Oks kask meil kaswas
VaataLaste
raamat
ANTON SUURKASK
Siin torni...Laste
raamat
ANTON SUURKASK
Siin tornis pakapikumees
Lööb kella Palehigi sees.
Kell kõlab, kostab kaugele
Ja kutsub rahwast Palwele.
r
^JSV TA
Kirja
usmuuseumi
k^^^^^—*--------------------
^w
Ühti ühti uhkesti.
Sõit laeb lahti wahwasti!
Notsukese- norskama-,
Tuhat nelja hüppama-.
Nüü- Pole muu- kui kihutan.
Ohjadega nihutan.
Ühti uhti, sõit laeb lahti,
Jutusta-a pole mahti!
4
Oi, mis imeline lind.
Ta ühel jalal hoiab end.
Ka proua siin on kentsakas,
Kui beinasaa- lai, kohmakas.
Kas sõbra- need on mõlemad,
Wõi esmalt kokku juhtuwad?
Kui- kin-el on — üksteisele
Na- meel-iwa- wist täiesti.
5
Oeh! raske koorm, mis kanda nüüd.
Kuid meestel ruttamiseks püüd.
Eks Wambolal ju sünnipäev-,
Sest Pole raske ükski Waew.
Nad Wiivrad Wäikse sõbrale.
Nüüd kingitusi, temale.
Kõik mesikoogid magusad
Ja mandli kringlid krõbeda-.
6
Wõidujooks on läinnd lnhti,
üks kaks kolm ja ühti ahtir
Nüüd pole muu- kui winguta,
Püksirihma pinguta.
Ei nei- pea kraaw ei küngas.
Ega mets, ei mä-amülgas, —
Hipp ja hopp käib kõigest Üle..
Poiste jalg on jooksul Wäle.
7
Noor Türgi poiss läks ^vihmawarjuga
Kord Wälja talutama litona ilmaga.
Oh häda? tuulekeeris teda üles Wiis
Ja Warjuga poiss lendas läbi pilwe.
siis.
Seal kõrges linnukeste seltsis lendas.
Lõi rataskuuti, mitmetmoodi iandas.
Kui Wiimaks tuule rammu rväsis,
rauges —
Poiss nagu lendur jälle alla Langes.
Päkapikumees ja sead.
Tuhat nelja jooksewad.
Kuhu läewad? Kas sa Lead?
Lasis, siud Waatma tulewad.
Nad on sinu sõbrakesed,
Rõõmsa- mänguseltsilised.
Ci jah!
Kes maalib siin? Kes on see
mees?
Näost näha — töö tal tõsine on ees.
See Luttaw laste sõber päkapikumees,
Kes elab laanes, suure metsa sees.
Tal tahtmine on on ilust pilti maaliba.
Et heale lapsele siis seba kinkida.
Seisa, seisa! Pea nüüd finni!
Nukul pää on kukkunud!
Oh sa Wäike, Waene Anni —
Õnnetus on juhtunud!
Kus on ema? Tulgu appi!
Tarwis siin on aidata.
Arstid toogu plaastri-lappi.
Nuku tahab paigata.
11
Oh sa kuldne, kallis kuusepuu.
Sulle kiitust laulab kõigi Laste fuu!
Armas sutvel, armsam talwe aal,
Kaunim Puu me külmal põhjamaal.
Oh mis ilu, kui ju jõulud tulewad,
Kui su okstel ehted, küünlad põlewad.
Seda rõõmutundi lapsed ootalvad,
Head ja hoolsad olla Püüawad.
12
Huhuu, ahaa! las Lennata!
Laen mäest alla trallalla.
Mu spordi müts, La Peast läks,
Kuid siiski sõidan nagu saks.
Lund tuiskab, sõit läeb tuhinal.
Sõit alla orau wuhinal.
Ma nõnda lendan, nii kui lind
Ja ikka rõõmus on mu rind!
13
Liisi, Anni Halavad lapsed.
Lugemist ei õppinud.
Mis neid kästi, kõik neil rasked,
Miskit teha ei Wiitsinud.
Aga, tuli jõuluõhtu —
Jõulumees neist mööda läks.
Laiskus tõi neil nutu ohtu, —
Kahetsewad nüüd need kaks...
14
Ehee, sa Walge lumemees,
Ma Wahwa sõdur sinu ees!
Su nina tahan tabada
Ja mütsi peast sul rabada.
Näed, piuhti Pauhti Pallina,
Sult" annan tuld fui pommiga.
15
No no, fui armsad näo- neil meestel
Ja ronlupuu on nende keskel.
üks kingitusi teoori toob.
Neid Weel ta korraks iile loeb:
„See Tönnile, see Mannile,
See Matsile, see Annile."
Nrng teises toas magusad
Nüüd lapsukesed, ootatuad...
Karu kabun- jõuluwana kotist ära,
Istub Lume peal ja uutab, tõstab kära.
VaataJaan Kägu
Mo elu lugu
Kes soovivad
hästito...Jaan Kägu
Mo elu lugu
Kes soovivad
hästitoimetatud, äärmiselt mitmekesise ja huvitava sisu
list erapooletut ajalehte, need loevad „UUDISLEHTE“
„UUDISLEHT“
ilmub 2 korda nädalas ja maksab tellides ainult 50
senti kuus. Tellimisi võtavad vastu kõik postiasutused.
Peakontor — Tallinnas, Harju tän. 37. Telefon 27-41.
"MAALEHT"
oma rikkaliku sisu poolest
on ajaleht kõigile, eriti põl
lumeestele
,,MAALEHES“ ilmuvad
kõik päevauudised, teated Riigikogu ja valitsus
asutuste tööst, õpetlikud kirjutused asjatundjate
sulest, hea romaan, mida saab raamatuks köita.
Kõigil „MAALEHE“ tellijatel hinnata kaasas —
„Poliumehe nädalleht."
„MAALEHT“ ilmub 3 korda näd. ja maksab telli
des 60 snt. kuus, 3 kuu peale 180 snt., 6 kuu
peale 350 s., aastas 7 krooni.
Peakontor:
Tallinnas, Harju tän. nr. 37.
"Jutuleht"
on tõeline elupeegel.
„Jutulehes“ hulk huvitavaid jutte, igas lehes 2 väga
head piltidega romaani, vested, hindmõistatused jne.
„Jutulehe“ lugejad saavad Väga huvitava raa
matukogu sest kõiki „Jutulehe“ romaane saab raa
matuks köita. , Jutuleht*' ilmub kord nädalas ja mak
sab tellides 45 s. kuus. Tellimisi võtavad vastu kõik
postiasutused.
Toimetus ja talitus: Tallinnas, Harju tän. 37.
+,11.030
Jaan Kägu
Mo elu lugu
algusest piale kuni siia maani
;
Kirjastus «Rahva Raamat*
Tallinn 1930
,,Estotrükk" Tallinna, S. Karja 8.
Eesti Kirjandusmuuseumi
arhiivraamatukogu
Nr
iia3$3466x
1.
Kus on kirjutatud kuda ma siia
maiima piale tulin.
Mo isa nimi oli Arkaadi Kägu, aga mitte niuke kägu, kis on lind ja laulab puu otsas, oopis
inime Kägu ja ema nimi oli Madli Murakas ja
mõlemad olid sündind Nihatus nigu minagi, mis
on üks maa koht Talina ligi.
Ja enne ku kurg mo tõi, oli mo üsa üteld Madlile sõniku koorma otsas, et kuule Madli et mis sa
õige arvad ku ma su ää võtan ja Madli oli nuusand nina ja üteld, et ei ma tea arvata kedagi et
eks sa tee kudja tahad ja nii moodi mo isa võtt
mo ema omale naiseks.
Aga siis tuld jälle vene jaabani sõda ja mo
isa Arkaadi võetud ka Soldatiks ja läind sõtta ja
kus oid sõasl niuke kange mees et keiser and oima
käega mo isale korgi risti. Oid neli aastat sõas
ja tuld siis tagasi ja sel samal pääval nii kui tagasi
tuld, nii kurg visand üio kõpsti koe aknast sisse.
Kus isa oid selle üle irmus vihane ja esimene
asi mis ma oma elus tegin oli see, et akkasin suu
re äälega naerma et 'isa nii vihane et oiudu ini
mestel on ikka ea (meel ku lapsukene ma ilma
piale sünnib. Ja isa taht mind siis aknast välja
visata ja võtki mul juba jalast kinni, aga kus ma
olla pand nii ifmsaste karjuma, et isa ehmatand
3
enesel jalad ja käed nõrgaks ja nii moodi põle
saandki mind aknast välja visata.
See kõik keda ma nüüd siin olen mo elu loo
esimises ipia tükis kirju,tand, juhtus üks tuhat ühek
sasada neljandal aastal veepruari kuu 29 päeval, mis
sellest aast saadik on jäänud mo sünnipäevaks ja
mudu oleks ea kõik aga niuke rumal asi on et sünni
päe käib iga nelja aasta takka ja ku nii moodi ar
vata, siis ma alles olen kuue aastane, nigu mo
sõber otu mulle alles Jija aa eest seletas, et pian
uueste kooli ka minema mudu saan trahvi nigu
nüüd on niuke siadus et kes kuue aastased on piavad kooli minema.
ja olen mitu korda Toom pial käinud ministre ärrade juures et kas saaks ehk nii moodi
teha et veepruari kuu sees oleks iga aasta 29 pääva aga ministre ärrad räägivad, et kust kuram uis
nemad seda ühte päiäva võtavad et ega nendel
põle nii moodi nigu poes et muudku võta aga päe
vas! riiuli pialt. Ja olen päkkund raha ja kõik
aga ei aita kedagi.
Kus nii kui olin sündind, kus küla naised
jookst kõik vadinal kokku ja rääkind et vaata kus
on alles poisi jurakal pia otsas et pia kolm korda
suurem kui poiss ise ja rääkind, et küll sellest
vist tuleb tark mees ja nii ongi nüüd tuld.
Ma naiste latrapiisest suurt ei oolind oopis
akkasin koe esinaisel päieval proovima et kas äält
ka saan teha et viimaks olen tumm ja kussa niukese küüruga pärastises elus lähed et ei saa äältki teha.
Muudku aasin suu lahti ja tegin nii irmust
kõva äält, et oid koe Talina kuulda ja Talinast
saadetud ruttu ratsa politseid vaatama et kisse
Nihatus pii kõvaste karjub et kas mäss või kuda,
nigu sel ajal olid suured mässu ajad.
4
Eks rno ea ääl on mo pärastises elus palju
kasu toond nigu siis ku ma lehma karjas käisin
ja karja maa oli maantee ääres, kus autud sõitsid
irmsa porinaga ja nii kui lehmad kuulsid et autu
tuleb kus pistsid metsa iga üks ise kanti ja ma
muudku jotsjgu üles. Mul sai elu täis et mis peituse
mängu lehmad mooga mängivad et ei saand päjživa aa! änam magada ega kedagi aja aga lehmi
möda metsi taga ja tulin siis ea mõtte ipiale.
Kus siadsin lehmad kõik ilusaste ritta ja kar
jusin iga lehmale irmsa äälega kõrva sisse ja leh
mad jäid kõik kurdiks, ei kuuld änam kedagi muud
ku käisid lollakate nägudega ringi ja nigu autu tuli
... kuule Madli, mis sa arvad...............kurg visand mo koe —
aknast sisse . . ,
ei jookst änam keegi ää. Vat ei kuuld keegi autu
põrinat.
Äga ega ma tiand, et nad päris kurdiks jäid.
Kus üks pae ma fmagan ilusaste karjas rahulikku
und ja ärkan üles, vaatan ei lehmi põle änam kus
kil. Akkasin siis otsima, kus lehmad kõik kolmekeste keset maan teed pikali ja surnd. Olid kur
jad vaimud jäänd autude alla. Vat ei kuuld keegi
autu põrinat.
Esimine pae mo eluis läks päris aste, kus sai
nii irmsat moodi piima juua nigu m'a enne põld
joond ja ma nägin nii moodi koe ää et see ilma
5
€lu on päris tore elu ja ku nii moodi edasi läheb
siis pole äda kedagi.
Vaevalt oli mõni tund mo sündimisest mööda
läind ku mind pandi juba ema juure magama. Kus
mul oli esteks kangeste äbi et ise meeste rahvas
ja mine nüüd naisterahva juure magama ja tahtsin
protsessima akata et ega niukest asja ka põle et
laske mind isa juure magama, aga mis sa ing prot
sessid kui ise rääkida ei oska — lõin käega ja
mõtlesin et soravnoo kuda vene keele ütelda ja
läksin ema juure magama.
2.
Kuda mulle nimi pandi ja muud
asjad.
Teisel pääval nigu silmad lahti tegin nii oli
koe uni läind ja vaatan et isa oopis teist moodi
läind. Et eila seisis iluste sirgel püsti, aga täna
tuigub nigu oleks piast põrund.
Mulle oli niuke asi jälle imelik ja uus vaadata
ja ega ma põleks asjast arugi saand, kui mitte mo
ema madli põleks tuld tuppa ja üteld isale et ui
essuke näe isa juua täis. Mjä sellest sain siis koe
targemaks et vat ku inime tuigub siis on juua täis.
Eks isa tuikus ka nigu emane lutikas möda
tuba ümber ja vajus siis mo juure ja koe praalima,
et mis so nimi on et miks pärast ilma nimeta siia
maa kera piale tuld.
Ma ei tiadnud ka et miks pärast ilma nimeta
kust siis ma pidin tiadmja alles1 teist pääva elasin
siin maa kera pial. Ja tahtsin vasta käratada, et
ise juba vana mees et sõas käind ja kõik ja tuleb
mo käest küsima, aga näe ei oskand rääkida veel.
6
Varsti piale seda akkasid isa ja ema arutama
keda mulle nimeks panna.
Mulle oli juba sündimisest piale meeldind Ni
klil ai nimi ja muudku tahtsin jälle vägise rääkima
akata et mis tühja nii kaua selle juures mõtelda et
pange Nikulai pauhti ää ja asi vask, aga ei saänd
jälle frjääkida oopis mingisugune vau-vau tuli suust
välja mulle ja teistele naeru piale.
Kus mo ema Madli Murakas rääkis siis isale
kõvaste auku pähe, et paneme põngerjale nimeks
mõne saksa nime et Kotvrit või nii et siis mõisa
ärra ehk võtab edas pidi poisi oma juure toa poi
siks ka ku saksa nimi, aga kus isa nüüd sellega.
Kus isa lõi rusikaga vasta lauda nii et iüks laua jälg
tuli a_.lt ,ää ja käratas et mo isa nimi oli Jaan ja olgu
tema nimi ka Jaan.
Ema ei julgend vasta ka rääkida, et viimaks
isa lööb tajl ka ühe jala alt ää ja nii moodi tuligi
siis et mo nimeks pandi Jaan Kägu Arkaadi poeg
ja olen siia maani jäänd selle nimega ja põle teist
nime võtt nigu mõned mo tuttavad on teind.
Nigu oli mo ea sõber Juku, kis muud ei teind
kui imes sõrme ja nii kaua imes kui põld sõrme
änam olemaski ja siis akkas teist sõrme imema,
selle nimi oli vanasti Juku, kus nüüd tuli mulle
linnas üks päe vasta ja oopis Johanneseks läind.
Nii uhke koe. Ja üks teine sõber oli ka, kui seltsis
sla karjas käisime oli ikka Sass, nüüd oopis Alek
sander ja ei tee moost änam väljagi muudku ma
üksi olen jäänud Jaaniks oma ea vana nimega.
Teine päe mo elus läks nisama lõbusaste ku
esimene pää muudku kaanisin piima ja mõtlesin
ise et küll see ilma elu on naljakas et kui tükk aega
on valge oid et siis läheb pimedaks ja ku,i tükk aega
on pii me oid et siis l äheb valgek s j a et ei tia m iks
see nii moodi on.
7
Eks mul ole praegugi ähi veel selle pärast et
et väkesest piast nii lollakas olin põld ambaid suus
ega kedagi ja numbreid ei oskand ka lugeda, esteks
tulli imo arvates setse siis kolm ja siis alles üks.
Nüüd ma olen palju targemaks saand tunnen kella
ja kõik ja olen igate pidi tark ja arusaaja inime.
Kui juba mai tia mitu korda oli pimedaks ja
valgeks läind, siis võttis mo ema mind sülle ja pani
mulle toredad riided selga ja ütles et vaat jaanike
täna tuleb kool meister ja ristib so ää, et ole nüüd
viisakas poiss ja ää kisendama pista.
Kus siis tuli tädisid ja onkleid igast kandist ja
soid me toitu nii et kole oli koe vaadata ja mul
. . . nii et laua jalg tuli
alt ää . , .
. . • kus siis tusi tädisid ja
onkleid igast kandist . . .
tilkus süda verd et ei tia mis eest kõiki puha
jumala mudu toidetakse et ega siin mõni vaeste
maja pole. Äga ma ei saand ka sinna midagi pärata
sest ei oskand rääkida ja selle pärast otsustasin
inimeste keele varsti ää õppida et siis panen oma
sõna ka maksma.
Kui siis võõrad kõik me joogid ja söögid olid
kinni pistnd, tuli üks mees kellel oli niuke naljakas
karva tutt lõua otsas, mis nigu ma pärast
aru sain, üütakse inimese juures abemeks.
Ja ema ütles siis mulle et Jaan ole nüüd iluste
vait et kool meister tuli ja oie ontli poiss, et nüüd
8
akkab ristimine. Ega ma tiand mis see ontii poiss
ja ristimine tähendab ja oleks raudu ilusaste vait
ja kõik oid, aga kui kool meister akkas (mulle külma
vett pähe viskama, see ajas mo elu täis et aarasin
kahe käega kool meistre abemest kinni. Et kisse
poisike on et võib nii moodi vett pähe loopida.
Kus koolmeistril olla akand nii valus et last
mo prantsti kääst maha kukkuda ja mulle tuld suur
muhk pähe. Mõned inimesed räägivad siia maani
et ma sellest kukkumisest jäänd eluks aaks lolla
kas ja muhk olla mitu aastat pias oid nigu muna
mägi, aga mia niukest juttu ei usu. Võib olija et
kis nii moodi räägivad on ehk ise maha kukkund
ja ise lollakaks jäänd, see võib küll olla aga ma
nii moodi põle.
3.
Kiida ma käima, rääkima ja raita
õppisin tundma.
Piale ristimist ma elasin mai tia mitu kuud ja
olla iga päevaga suuremaks läind nigu pärast mulle
räägiti ja üel ilusal suvisel soojal päiäval olla ma
kiigust välja ronind et katsun ka kuram kahe jala
piai käia nigu teised inimesed ja käind prõnts
prõnts paar sammu, kus jalad olla oid kõverad
nigu looga puud ja ma ise olla tuikund just nigui
oleks juua täis oid. Äga m(a psÕld juua täis oopis
jalad olid kole nõrgad ja pand siis padavai jälle
prõnts prõnts kiigusse tagasi. Paar päeva iljem ma
olla jälle teind käimisega proovi ja olla juba käind
nagu täitsa mees ja taht siis mo isa Arkaadi suuri
säärega saapaid ka jalga panna et siis nigu rohkem
mehe moodi, aga eks saapad olla oid nii suured
9
et ma kadimd ühe saaipa sisse koe ää ja nina otsa
pole ka välja paist.
Eks isa tuld parajaste tuppa ja vaadand, et
mis kuramu asi see niuke on et saabas ise liigub
ja irmus ääl tuleb saapa seest väjlja. Kus pand
padavai tuast välja et appi appi, et vaimud saapa
sees ja küla rahvas jaost kõik kokku vaatama kõi
gil malakad käes ja akand saabast materdama. Ma
olla siis pia pist saapa seest välja ja saand kä
malakaga ea matsu pähe ja siis oid kõigil ea meel
et põle vaimu ega kedagi oid.
Mul üksi põld ea meel, sest kellel enne ea
ea meel on oid kui ea matsu pähe saand.
Miila ma inimeste keelt õppisin ja rääkima
akkasin seda ma äste ei mäleta aga teised räägi
vad et mo esimesed sõnad oid niuksed et ema ae
käi deenele. Kus ema ehmatand seda, kuuldes nii
ää et last tangu, pudru põhja kõrveda ja isa and
jälle selle eest emale ea kere täie peksa. Äga valla
vanem läind jälle parajaste mööda ja tuld lahu
tama ja isa and talle ka paar tükki vastu vahti
mist Ja valla vanem' viind mo isa selle eest kinni.
Kus küla naised vangutand siis mo üle piad
et oi essuke et ku esimiste sõnadega niukest lolli
juttu suust välja aäb mis tast siis veel saab ku ta
suuremaks kasvab ja päriselt rääkima hakkab.
Siis ku ma juba terve aasta otsa maa kera
pjal olin elanud sain esimist korda peksa. Vat
nigu mul oli niuke rumal mood et toppisin oma
nina alati sinna kohta kus põld vaja ja üks päe
akkasin isa-ema kummuti sahtle kallal sörkima et
mis sial on jaj leidsin maiimatu uiga nisukesi nallakajid paberisi kes olid iga te moodi värvi ja numbred ja pildid olid pial.
Ma vaatasin et kuramu ilusad paberid, korja
sin kõik iluste kokku ja akkasin paberitega tuba
10
tapetseerima. Muudku lõin pintsliga paberi ühe
külje liimi täis ja plärtsti vasta seina ja nii moodi
kõik paberid läbi. Kus tua seinad olid kõik mailmatu kirjud ja numbreid täis ja mul oli imo töö üle
niuke ea meel nigu ienne põld oid.
Süs vantsisin pika toimega sia lauta kus isa
ja ema sigja tapsid ja lõin rinna ette nigu jõu mees
ja ütlesin et ida ja ema ae, jätke dia tapmine poo
lele ja tulge vaatama mid ma kummutit leitud pa~
beli lipakatega tegin.
Kus ema lasi ehmatuse pärast sia lahti ja siga
pistis karjudes valla maja poole omal nuga seigas
nigu läheks kaebama et teda tahetakse ää tappa
. . . jalad oid kõverad nigu
looga puud . . .
.,. siga pistis karjudes valla
maja poole . . .
aga isa tegi nisama suguse rumala näu ette nigu
pärast poole oli me kooli koolmeistrel kui rehken
duse tund oli ja pidime välja arvama et kui kol
mest võtta kolm ää palju siis järele jääb ja keegi ei
tiadnud ja koolmeister arvas ka nii et igi pullid
tulid pia laest välja !aga ka ei tiadnd.
Vaevalt oli poolteist tundi ehmatusest mööda
läind kui isal ja emal tuli jälle mõistus pae tagasi ja
panid padavai tua poole jooksu et vaatama keda
ma ofin teind.
Mis piale seda tuli seda ma aste enam ei mä
leta. Muudku seda tian iet meil oli suur ao virn
õue pial kus oli mai tia mitu kümmend ao kubu
11
teisel pääval oli sial lage plats ja isa püksi rihm
oli nii ära kuiund et ainulit vask pannal oli järele
jä Ind.
Mõned mo küla inimesed räägivad et ma olla
jälle sellest päavast piäle rumalaiks jäiänd mis põle
Õigus, sain oopis palju targemaks selles mainitud
suhtes et niukesed värvilised numbritega paberi li
pakad üütakse rahadeks ja nendega ei tohi tuba
tapetseerida nigu ma olin teind.
4.
Kiida ma esimist korda juua
tais jäin.
Ku ma viie astane (olin, nigu mo isa arkaadi
ütles, et nüüd sa kuri nahk oled viis aastat siin
mallina pial eland ja ara põle veel surnd, et võta
siin on püksid ja pastlad ja pane jalga ja tee nigu
oleks täitsa mees ja mine kiriku juure ja vaata kua
kuda maalimas elatakse. Ja viis kopkat sain veel
piale kauba kelle eest võisin vassi ja saia osta.
ja et püha (päe oli, keerasin pastlad jalga ja
püksid ka ja padavai koe kiriku poole, kelle torn
paistis üle metsa me juure. Ise mõtlesin et elu lä
heb iga päevaga ikka toredamaks ja et kui nii
edasi läheb ja tuleva (paista jälle viis kopkat saan
siis saja aasta pärast fon juba ligemale rubla jä
kuram kussa sellega.
Lähen niulkeste mõtetega ikka iiuste kiriku
poole, korraga vaatan üks tuleb vasta. Vaatan
ja vaatan et kisse niuke on et tuleb vasta. Esteks
ei tund ää, aga kui ligemfiale jõudis siis sain aru
et oli Näraka Kusti kis oli mo ea sõber mootst
palju vanem, ligi kümne aastane ja juba suur elu
mees käis külas ehal ja kandis püksi taskus mail12
matu suurt nuga keilsel oli nöör otsas et tää ei kauks
suitsetas ja jõi Viina nigu Pudeli Karla kis enne
ei võtt viina pudelit suu pialt ää enne ku tühi
oli ja siis tõrnmas väljaspoolt pudelit sõrmega nigu
oleks lehma lüpst ja siis tuli ikka veel pudelist
üks tilk.
Noo ja noh, eks Näraka Kusti tulnd mulle vasta
ja kus jäi koe seisma vat ehmatas ää et mul ka
juba pastlad ja kõik et täitsa meheks akkand.
No, et kussa nüüd lähed siis ka oma aruga,
koe küsima.
Ma vasta, et kus ma ikka lähen et püha
päevane päev, et lähen õige vaatan korra kiriku
. . . Näraka Kusti tuli
vasta , . .
. . . ja suust tuli naljakat
asja välja . . .
juure keda sial nooremad inimesed teevad ja et sa
vist tulid sialt poolt et ei tia kas vassi on veel,
et ostaks ka õige ühe pudeli.
Vat ega ma põlnd enne vassi mekkida saand
ainult üks kord ku isa linnast tõi koe terve pudeli
täie ja oli juua tjäis piaga pudeli maha pilland, ma
lakkuisin keelega ää, kus. oli alles kuram magus
ja ea nii mitu pääva nägin sia karjas magades
unes kuda vassi pudel tuli ise mo juure aga kui
parajasti tahtsin jooma akata siis ärkasin üles põld
vassi pudelit enam kuskil.
Äga eks Näraka Kusti kõrvad läksid koe kikki,
et viimaks saab ka vassi ja koe mo käe alt kinni,
13
et ku tahad täitsa mees olla piad liigud tegema,
et pastalde ja pükste liigud.
Ma ei porgand ka, tule taevas appi, viis kopkat taskus, läbi ja läbi rahadega mees ja kuda sa
jätad viälja kiristamata, pialegi niukesele eale
sõbrale nigu Näraka Kusti.
Kus vajusime siis seltsis kiriku poole ja Kusti
akkas ääri veeri mööda uurima at palju sul siis
raha on ja keda vass enne toit et parem osta kortel
viina et vass naiste jook ja ega sa naine põle
või nii.
Ma esteks punnisin vasta ja rääkisin et eila
alles saj irmsasti joodud (aga ise põld kedagi joond
mudu ainult ajasin käu jaani) ja niine tia kas on
ea võtta aga Kusti lubas siis kõikidele plikadele
rääkida et mul juba paistlad jalas ja kõik ja joob
veel naiste jooki.
Ja nii kui Kusti niukest ullu juttu oli rääkind
et tahab plikadele rääkida et ma olla naine või
nii, kus lubasin koe viina osta ja jäi sellega.
Eakene küll eks jõutsime pika piale kiriku
juure, kus inimesi oli koos nigu merd koe ja kirikul
oli mailmatu pikk torn pial ots vasta taevast nigu
ma enet elu inime kus lälks plikade juure ja rääkis ead
juttu ja naeris hobuse äiälega ja plikad ka ähäh.
Piale seda läksime kortsu leti ääre ja kusti
käratas kortle viina välja kelle jõime kahekesi
ää ja ma Imaksin kelle eest viis kopkat. kahju
küll aga noh põlnd kedagi teha. Kisse siis naine
tahab olla ku omal viis kõva aastat juba turja
pial püksid-pastlad jalas ja kõik.
Panime siis suitsud ka ette ja tulime kortsu
uksest välja nigu vanad jooma mehed kis iga päe
viskavad paar niukest kortle täit ääl. Vaevalt sain
uksest välja astuda korraga tunnen et akkan lolla
14
kaks minema. Ega ma põld enne nii palju viina
võtt, ainult isa pudelist piin vähe mekkind, aga
see ei teind lollakaks.
{Küsisin siis kusti käest (et kas sa akkad ka
lollakaks minema või on mul üksi nii moodi aga
kusti ei vaadand mo poolegi mudku nuuskas nina
ja ütles et mis isa enam lollakaks lähed et sa ju
sündimisest saati lollakas juba.
Oleks ma suurem oid oleks niukese sõna eest
vastu piad tõmmand aga ma põld suur sellepärast
ei teind talle vaesele mehele kedagi ja läksin edasi
korraga tunnen et ei saa änam sammugi edasi ja
kirik silmade ees kõik tagurpidi, torn koe vasta
maad.
Siis ma sain aru et akkan juua täis jääma. No
d taht teistele näidata ika et ise täitsa mees ja
kõik, pastlad jalas ja tühjast ühest kortletäiest
korraga juua täis. Nii moodi põle mehele kohane,
pialegi kes tahab olla täitsa mees. Kus tegin siis
naerukile näu ja ütlesin kirstile et näe kirik kuri
vaim läind tagurpidi, et aga naljakas, alles oli iluste ja nüüd torn vasta maad.
Ja nii kui olin saand seda ütelda nii ei jaksand
enam kätt ega jalga liigutada mtmdku kukkusin
tötsti maha nii juua täis nigu surnu koe.
Kus Kusti arvas et ma nisama teen vigurid
nigu me pool kantis oli niuke mood et nii kui
keegi viina oli võtt, siis enne ei jätt järele kui ei
jäksand änam käia ja tuli roomates koju nii kusti
ka et tahan vana meestele järele ahvida ja koju
akata roomama ja lõi mulle jalaga vasta ribi konte
et ää ole pundar kaltsu, tõuse üles ja käi mo järel.
Äga ma ei tõust. Kusti võttis siis mo jalast
kinni ja rebis aia ääre nõgeste sisse, kis nii sindne
moodi kõrvetasid et aelesin sialt koe välja- Mai
ha mis raa kõik sial rääkisin ja oigasin ja vahest
15
tuli niukest naljakat asja suust välja, keda ma en
ne põld näind ja üleüldse oli sant ja paha.
Kusti küsis siis mo käest et kas süda läiqih
ka ja ma oigasin vasta et kust ma tian kas ta läi
gib või ei läigi põle elu aeg südant näind ja et
piaks aga siva pia selgeks saama kooberdaks koju
ja ejdaks magaima nii et ei tiakski et juua täis oled.
Äga eks Kusti oid kaval. Kus akkas koe mul
le auku pähe rääkima et tohoo kuram miks piad
selgeks ei saa see nigu käki tegu. Et ma piaks
nüüd veel üe kortle täie viina ostma;, et viin pi
dada niuke olemia et ku oled pailu joond ja paha
on akand et isdis piab veel võtma ja siis läheb kõik
ise enesest mööda ja põle äda kedagi änam.
Eks ma loll jäin nõusse ka, et piaks ikka vii
na veel ostma et pia asi kuda juua jtäis olemisest
ruttu lahti saaks. Äga vat põlnd raha änam kel
lega viina osta. Viis kopikat oli esteks ja see oli
juba läind. Korraga Kuistil ea mõte pähe, et ma
annaks oma pastlad et nende vasta saab pool toopi
koe, et ta olla üks kord saand pastalde eest ja
ma võtku pastlad jalast ää küll siis viina saab.
Ma uuristasin sõrmega nina jia akkasin vastu
rääkima, et kuda kuram, kuda sla annad pastlad
ää alles esimest päeva jalas j/a anna älä. Ja ütle
sin ei et pastlad küll ei saa. JJa Kusti koe et no
kui ei taha põle vaja ja et sure äiä nigu Kohru
Mart oli surnd ää selle pärast et oli pailu viina
joond.
Nii kui ma seda juttu kuulsin et viinast võib
ää surra, võtsin koe pastlad jallast, et säh parem
annan pastlad kui suren ja Kusti tuli natukese aa
pärast tuikudes tagasi ja rääkis ea naerukile näuga et kõrtsimees võtt pastlad küll vasta ja and
viina ka aga kortel oid ääre tasa täis ja ta akkand
16
vähe vähemaks rüüpama ja rüüpand kogemata
kõik ää.
Äia ei oskand selle piale muud kedagi ütelda
muudku akkasin suure äälega nutma et nüüd on
paistiad läind ja ise juua täis ka ja et mokas, kuda
ühe sõnaga ütelda.
Kus Kusti koe vasta et kuda mokas et sul ju
puhta uued püksid jalas et nende eest saab ka
ühe kõrile viina ja lähme kahekesti siis on kin
del et saab. Eks mta siis tuigerdasin enese püsti
ja vaamsin kõrtsi tagasi et tulgu mis tuleb egas
siis tühja viina pärast ää ka ei või surra.
Muudku aasin kortsus püksid maha ja kortsu
mehele et olge eaks kas saaks nende eest natike
viina. Kortsu mees kallas sõna lausumata kõrile
viina täis ja pani püksid leti alla. No ma võtsin
siis ea käraka nii et kõik kohad raksusid koe, aga
nii kui jõin nii lõi pähe ja igale poole.
Kus akkas valus koe viinast või mai tia kel
lest. ja veel teine kord raksus ja kolmas kord ja
neljas kord ilma et ma oleksin tilkagi võtt. Äia
ehmatasin ää vat juua täis piaga ei saand üste axu
et mis kuramu asi see on et viina ei võtagi ja ikka
lööb edasi ja tahtsin ennast ringi keerata et kat
sun kudagi moodi välja kooberdada ja vaatan
mo oma ea isa lajatab püksi rihmaga vasta^mo
selga. Siis ma alles sain aru mis asi see kõige
aja raksus.
Mõned inimesed räägivad et ma olla piale
seda nii irmsat moodi peksa saand et olla piale
seda piast nõrgaks jäänd ja mõned jälle räägi
vad et põle õigus et ma oll^ juba sündimisest
saati niuke pooltotäkas oid. Äga ma ise arvan et
põle kellelgi õigus, olen ikka taevas tänatud oma
mõistuse juures ja aru saajaks inimeseks jäänd.
17
2
Kuda raa kõrtsust kodu sain seda raa ei tia
siia maani. Muudku seda tian et korra päeva ei
saalid kuskile istuda ja ema ajas iga päe omikust õhtuni ikka ühte ja seda sama joru et oh sa
elasštaja ja armuline, ise viie aastane ja joob oma
pastlad ja püksid kortsus maha ja ikka niimoodi
jälle otsast piale nigu pidada olema niuke lind papukoi või kuda, et see pidada ka omikust ohtani
ühte ja seda sama jõra ajama. Ega mai tiä käs
on, ma niisama olen kuuld.
Ma rääkisin küll vasta ja püüdsin sleletada
kuda oli kõik et Müraka Kusti tuli vasta ja kõik,
aga mis rao rääkimine aitas, jõra algas jälle otsast
piale ja kestis kolm nädalat kuni jaani päävani,
siis akkas uut moodi jõra pitrooliumi pärast kelle
ma olin kaevu kalland.
5.
Kuda ma esinaist korda poodi
läksin.
See oli jälle üks päe umbes sel aal ku maasi
kad akkasid valmis saama. Ega ma siis ei tund
veel kella ega kalender! ega kedagi ja selle pärast
arvasin aega ikka nii moodi, et ku maasikad akkasid valmis saama ja ku rukist akati lõikama siis
- oli ikka veel suvi aga kui tuppa toodi niuke puu
kellel okkad olid küljes aga raudu oli päris arilik
kuuse puu siis ma sain aru et on juba talve. Äga
mis kevade ja sügise olid seda ma sel aal veel ei
tiand. Nii rumal olin koe.
Nooja noh eks see oli sel aal kui maasikad
akkasid valmis saama eks ema-isa, ise juba vanäd
inimesed aga ikka veel nalja vennad, vat saatsid
mind poodi mis oli kolm versta mo kodust eemal
18
et mine too kümme naela pitroolit ja podeli täis
liikvat. Ja andsid raha ka viis kümmend kopkat,
kelle sidusin iluste rätiku sisse et ära ei kauks.
Ega ma teind sel suurel tähtsal pääval änam
tööd ega kedagi egas kuram poodi minemine mõni
iga päävane asi pole. Muutku akkasin juba ommikust piale ennast sättima ja pesin näu ka puh
taks kis oli jõulust saati pesemata. Kus ema andis
mulle veel puhta särgi selga ja isa vana katkise
kaabu päe nii et ku peeglist vaadata oli mailmatu
tore poiss koe.
Eks akkasin siis lõuna paiku minema pitrooli pläsku ües käes ja liikva podel teises käes
ja rätik rahaga kõvaste ümber kõhu siutud et äü
ei kauks, nigu mo oma em,a madli oli õpetanud*
Vaevalt olin saand poolteist tundi nii moodi
käia ku olin poe juures nigu vana viis kopkat.
Eks kuram sial oid paar tuttavat mo küla
poissi Silgu Peeter ja Kribala Märt kus istuvad
poe ukse ees nigu uhked saksad.
Noh Jaan keda sa tulid poest ostma, koe kü
sima ja ma rääkisin iluste ä|ä et vat petrooli ja
liikvat, ei valetanud ega kedagi.
Nii kui poisid kuulsid et mul viiskümmend
kopkat vask raha nööriga ümber kõhu, kus tulid
koe mõlemad mo juure ja teretasid kättpidi, et
teretere ja kõik, et eks paku siis ka ead suitsu et
ise raha" mees või nii ja suitsu ei pakugi.
Ma sel aal veel suurt ei suitsetand muudku
üks kord kõrvetasin nõgese lehti karja maal ja
keerasin paperi sisse lotskisse et see pidada see
kõige parem tubakas olema ,aga nii kui sain jüe kor
ra lotskit tõmmata nii olin kärts-põrmu pikali
maas ja siad tuhnisid selle aia sees poole vaka
maa kartulid üles kelle eest ma sain peksa. Piale
seda ma palju põle suitsetanud ainult vahest ar
19
va ku isa tuast ära on tõmman piipu ja siis tuleb
niuke ea uimastas pähe nigu oleks viina jooncL
Äga niukest asja et ma alati suitsu kaasas kan
nan, niukest asja sel aal veel põld.
Ja ütlesin tuttavatele poistele et praega põle
ja kus poisid koe vasta et sul raha mailm, et osta.
Ma rääkisin küll, et raha on parajaste pitrooli ja
liikva jauks, ise mõtlesin et saab nii moodi kurjast
vaimudest lahti, aga kus poisid sellega nüüd. Äkkasid mulle niukest asja rääkima et võta pool plasku täis pitoolit ja kalla kaevust vett piale nii et
täis saab et see pidada nisama ea olema nigu pä
ris petroolgi ja vaata et põleb veel paremgi.
. . Eks akkasln siis lõuna
paiku minema . ..
... ja padavai kaevu juure et
kallan muist vett tagasi...
Ja küsisid mo käest et kas tiad kuda tehakse
pitroolit? Ma ei tiadnd, kust kuram ma pidin
tiadma, põlnd koolis käind ega kedagi. Kus Silgu
Peeter rääkis siis pikalt ja laialt, et pitroolit saab
nii moodi ku puud põlevad püütakse tuli kinni ja
pannakse plekk nõu sisse ja kallatakse vett piale
ja nii ongi pitrooli valmis.
Ja rääkisid mulle nii kaua auku päe kuni ma
viimaks akkasin uskuma ja teised andsid au sõna
ka koe et see ei pidada kedagi tegema kui pitroolile vett juure kallad, kelle piale ma ostsin siis
pool plaskut pitrooli ja ipodeli täis liikvat, karbi
20
suitsu ja mai tia mis kribukrabu veel, kompusi,
vassi ja kõik.
Siis ku oli kõik ära söödud ja ära joodud ja
suitsud ära suitsetatud läksime kõik poe suure kae
vu juure ja kallasime plasku iluste ääreni vett täis
nii et ei saand arugi et vett oli juure kallatud vat
mõlemad on ühte nägu.
Eks mul süda valutand • küll natike ku koju
poole akkasin tulema ja põlnd ea tundmus aga ise
mõtlesin et põle äda kedagi ja nii ku kojo sain
andsin koe plasku ja podeli ema kätte et tee keda
tahad ja põle änam iminu asi.
Nii moodi jõudis oh ta kätte ja ema kallas
plaskust pi.roolit lampi et siis nigu valgem. Kus
ma ähmi tais et viimaks kuram plahvatab nigu
poisid olid rääkind et veega pidada pitrooli pailu
paremini põlema ku mudu.
Äga lamp ei akkand põlema tee keda tahad
koe. Muudku tegi suss-suss ja sätsus aga põlema
ei akand. Ema jukerdas lambi kallal poolteist tun
di ja läks siis saunast isa ää kutsuma et mis kur
ja vaimu asi see lon et lamp põlema ei akka.
Ja mul koe niuke aimdus et eks vesi vist rik
kus pitrooli oopis ää. Kus aarasin koe plasku
ja padavai kaevu juure et kallan muist vett tagasi
siis jääb selge pitrooli järele ja nii moodi põle äda
kedagi. Eks tegingi nii ja kallasin muist vett plas
kust ää ja panin jplasku jälle vana koa piale tagasi
ja tegin niukese näu nigu põleks kedagi oid.
Kus isa tuli ka siis suiure ooga tuppa ja akkas
lampi kruttima aga lamp põlema ei akkand. Ja ni
gu ma olin ette aim and, ja võttis jälle püksi rih
ma ja küsis mo käest irmsa äälega ,et poiss sindre!nahk, mis kuramu tükki sa jälle oled teind?
Ma esteks ajasin vasta et põle kedagi teind
ja süüta nigu ingel taevas aga pärast pidin tunnis21
tarna kõik kuda oli ja kuda poisid rääkisid ja
veel seda, et nüüd on pitrooli jälle ea, et kallasin
vee kaevu. Ja et ära sdle pärast löö et oli ikka
täitsa mees.
Äga isa efi oolind mo oiotusest. Ändis nigu
jaksas. Mitte selle pärast et muist raha ära rais
kasin, oopis selle pärast et olin kaevu vee ää solkind. Äga kust ma tiadsih et see nii oo, vat põld
jo veel kooils käind ega kedagi.
6.
Kuda me maja maha põles.
Ma olin oma aru järele juba maailmas elanud
mitusada päeva või veel rohkemgi kui korraga
ühel ilusal päeval kui päike paistis kangesie paiavaste ja mo koer, kelle nimi oli enne oid peila aga
ma panin talle uue nime neeru, oli palavusest nii
uimane et akkas ise enesest tagurpidi käima ja kuk
kus siis tötsti maha, vat sesama päe läks me maja
põlema mis põld minu süü nigu siia maani arva
takse nihatus kus ma olen üles kasvand ja pool
oma elu east elanud.
Ja kus kuram läks ise enesest nii põlema et ei
saand änam ää ka kustutada ja muud kedagi ei
jäänd järele ku üks ää põlend kardula pabu kelle
ma sõin pärast ää ja paar põlend palgi otsa ja
üks liigetega nuga kelle puu pia oli ka ää põlend.
Vat see asi tuli kõik nii moodi et teised olid
läind eina maale eina tegema ja ma jäin üjksi mo
koera neeruga kodu oidma et ei tuleks mõni võõ
ras inimene keda mo isa ja ema ja ma ka põle
enne elu ealgi näind ja tuleb ja viib kõik ää mis
meil on. Ja kus isa ütles veel et kuram olgu kõik
22
korras ku rae kodu tagasi tuleme ja oia sa oma
nahk ku midagi ää on kadund ehk pahasti on.
Kus mul oli üksi päine mailmatu tore laaber
dada, käisin sahvres ja sõin sia rasva ja kõik ja
nägu läikis rasvast nigu uus vask raha koe. Nigu
öeldud, päike paistis nii, et kole oli koe vaadata
ja mul akkas uni suurest palavusest kangeste piale
tulema. Äga kuda sa eidad magama ku nii moodi
kästud et piab kodu oidma ja vaatama et keegi
kedagi ää ei viiks. Ja nigu ma olin juba maast
madalast piale aru saaja inime ja sõna kuulelik
ka, lõin omale pudru nuiaga vastu piad et uni ää
läheks ja nii ku panin kolksti nii uni täks mai tia
kuhu ää ja akkasin siis kodu Järele valvama. Esteks käisin kõik koad läbi et kas kõik on alles,
siad ja lehmad ja lambad ja kanad jä siis sidusin
nööri pidi kõik ühte kokku ,et keegi ää ei kauks,
aga siis akkas uni jälle irmsaste piale tulema. Ja
kuna mul pudru nuiaga vasta piad löömisest oli
maailmatu suur muhk pähe tulnd siis ei taht änam
teist korda lüüa muudku rääkisin mo koera nee
rule ää et eidan natike magama ja oia sa ka natike
kodu et mis kuramu eest sa mudu süüa saad.
Noojanoh eks eitsin siis päikese kätte rohu
piale pikali tuduma ja tudusin poolteist tundi järge
mööda. Kus nägin veel mailmatu ead unenägu et
läksin omiku sigadega karja ja neeru iluste kaa
sas ja korraga keset teed puha uus viie kopkane
vask raha. Eks ma raha koe karnapsti maast
üles ja padavai nii kuda jalad võtsid kojo poole
tagasi et mingu siad nüüd kus kuram et mis mul
viga ,mul viis kopkat. Ja nägin veel unes, et jooasin suure kiirusega nigu nurmi koe kis pidada ka
kange kiire jooksu mees olema, tua uksest sisse
et teistele ka näidata keda ma ldtsin, nii kui toa
23
uksest sisse jooksin ,nii raha mai tia kuda libises
mo käest äiä ja veeres voodi alla.
ja nii kui raha oli voodi ääre alla kukkund
nii ma ärkasin üles, kus päike paistis ikka veel
nigu kuri vaim ja oli mo nii lolliks võtt et ma ei
iiadnd änam kas olengi elus või põle. Siis panin
sõrme suhu ja ammustasin ea raksu ja siis sain aru
et olen elus edasi ja põle äda kedagi.
Äga selle piale vaatamata ei saand aste käia
ja mo koer neeru kis põld kedagi valvand oopis
oli ka rnooga seltsis ea läraka aega rnagand, see
aukas iseenesest tagurpidi käima ja nii moodi oli
me kahekeste lollakad nigu seejvaldi ullumeelsed
ja ma naersin irrnsa äälega.
Kus siis tuli mulle mo une nägu jälle meele
ja olin ise nii uimane et ei saand aru kas olin
raha leid unes või ilmsi ja panin padavai koe tup
pa voodi alt ära kadund viit kopkat otsima et
ehk leiab kuramu jüles ja mis siis viga jälle elada.
Ostan koe terve naela saia ja jääb kaks kopkat
iü:e ka veel. Äga eks voodi alune oii nii pime et
kui sial oleks pidand sööma akkarna, siis põleks
lusikast ka suhu näind panna ja mul ei aidand
muu nõu ku võtsin küünla, et akkan küünla tu
lega otsima j a et eks nii moodi ikka üles leiab, ku
nmdu ei leia.
Vaevalt olin saand nii moodi pool tundi raha
otsida ku korraga kuulsin, et väljas irmus kisa.
Eks mul käis koe mõte piast läbi et nüüd on vist
vargad tuld ja tahavad kedagi ää viia ja kus pä
rnu nii kuda jalad võtsid uksest välja vargaid ää
ajama. Äga nigu ma aru sain põld sial vargaid
ega kedagi oopis üks lehm oli ühele kanale ja
laga pähe astund ja see tegi innust kisa, nigu nad
olid kõik ühte kokku siutud et ää ei kauks.
Ma siis ajasin asja jälle iluste jutti ja et leh
24
mad ka piast rumalaks päikese käes ei läheks,
ajasin kõik ilusti lauta ja läksin tuppa tagasi et
akkan raha edasi otsima, aga nii kui tua ukse
poole läksin nii pidin ehmatusest pikali kukkuma,
nii nõrgaks võttis jalad. Kus tua uksest tuli suitsu
välja nii mis kole koe, vat küünal kellega ma raha
otsisin oli jäänd voodi alla ja eks voodi sindrenahk oli vist põlema akkand.
Ma akkasin esteks suure äälega appi karjuma
maja kuram põleb ja tulge aidake kustutada aga
keegi ei kuuld mo äält piale mo koera kis ei teind
sellest väljagi et maja põleb ja muku magas päi
kese käes edasi.
Kus varsti akkas juba tuld igalt poolt välja
tulema ja ma sülitasin küll nii piale nii et suu lagi
oli kuiv, et ää kustuks, aga ei aidand kedagi. Ega
mul ei aidand änam muu nõu ku pistsin eina maa
poole plagama et kutsun isa ja ema appi et maja
põleb aga poole tee pial tuli meelde et loomad
piaks vist laudast lahti laskma et mudu põlevad ää
ja ku tagasi jõudsin olid pritfsi mehed juba pritsuga
sial ja õieks võib olla pritsind ka aga põld vee
nõu ja selle pärast pritsu mehed vahtisid nisama
pialt ja teised inimesed ka.
Ku maja juba maani oli maha põlend siis
jõudsid ema ja isa ka ähkides ja puhkides kohale
aga põld änam kedagi vaadata oli kõik ää põlend.
Kus isa siis vaatas nii kurja näoga mo piale nigu
üks kord ku ma ajasin piima ämbre ümber ja kü
sis mo käest et kuda sa ometi selle põlema oska
sid panna ja akkas rihma otsima kellega mind
peksta ja ma ütlesin vasta et ega ma põle pand,
et välk lõi maja põlema, liigu ma olin vanemate
inimeste suust vahest kuuld et välk pidada va
hest maju ka põlema panema ja et nii moodi saan
peksust pääseda ,aga kõrval seisjad inimesed ak25
kasid kõik suure ääiega naerma, et taevas põle pil
ve raasugi ja tal välk.
Ma selle piale ei oskand änam kedagi ütelda
ja akkasin pika toimega püksa jalast ää võtma nigu isa oli käst. Mis edasi juhtus võib iga üks
arvata.
7.
valasid pitroolit sisse ja panid tule külge, kus akkas
ise enesest suitsema ja mühisema ,nii et kole koe
oli vaadata.
Ja piale tule kahju läksin isa ja ema juuree kis
mind olid pekst ja tükk aega nutt oma põlend maja
juures, läksin nende järele kiriku juure, sest isa
ja ema jäid sinna ööseks kortsu magama, vat muud
kohta põind ja sialt panin padavai minema ise ei
teadnki kuhupoole, muudku aga et saaks aga
eemale ja oma ette elama. Äga üks räbal viga oli
see et ei saand änam käia nii kui enne vat peks
akkas oma mõju avaldama.
Olin juba mai tia mitu tundi käind ja ümber
ringi akkas pimedaks jninema aga ma läksin ikka
vahvasti edasi liigu sada viiskümmend meest nii
kaua kui korraga tunnen et jalad ei võta änam.
Et jalad väsind. Eks mõtlesin siis, et võib ju na
tuke jalgu puhata ja eks siis või jälle edasi minna,
aga nii kui maha istusin nii käis koe irmus valu
selle koha pealt läbi kus istutakse ja niuke tund
mus oli nigu oleks keegi naaskliga turgand. Kus
ma kargasin suure ehmatuse pärast püsti ja vii
maks kuram istusin mõnele nõelussile pähe, aga
sial põld nõel ussi ega kedagi muudku see koht
kus istutakse oli peksmisest kangeste valusaks
jäänd ja selle pärast ei saanudki ma istuda.
Vahe pial akkas juba päris pimedaks minema
ja ma litsusin ikka varvast edasi, et tulgu kas või
räbalam, aga tagasi ka ei lähe parem suren juba
nälja ku peksu surma ehk söögu metsas mõni karu
või unt ää ikka parem ku kodu tagasi minna.
Ma oleks niimoodi vist umbes sada aastat ehk
rohkem käind otse teed mööda edasi aga vat kõht
akkas tühjaks minema, ta põld süüa saand. Kee
rasin siis tee pialt paksu metsa sisse, et metsas
marju maailm mustikaid ja iga suguseid, et pistan
27
sdal kere täis aga oli juba nii pimedaks läind et ei
näind marju otsida. Ühe ainsama leidsin suure ot
simise piale ja ku selle ära sõin siis jõudsin aru
saamisele, et see põldki mari oopis oli niuke asi
keda lambad vahest inaha pillavad.
Mulle eiteind see kedagi mulle oli see ükskõik
kas mari või mitte mari aga pia asi oli see et kõht
oli tühi ja jalad väsind. Ja pime piale selle veel.
Nutt akkas ka vägise piale tulema aga ma ei last
tulla. Nigu mo isa oli mitu korda üteld et naised
nutavad aga mehed ei nuta ja ma ka koe ambäd
risti et las kõht olla tühi ja las jalad olla väsind
mis kuram see moo asi on ma muudku lasen edasi
nii kaua ku üks kord maha kukun ehk kuni
üks kord undid metsast välja tulevad ja mo ää
söövad.
Kaaberdasin siis nii moodi teed mööda edasi
korraga vaatan et tuled paistavad ühest kohast,
korraga vaatan et tueld paistavad ühest kohast.
Kus mo meel läks koe rõõmsaks, et kus tuli, sial
inimesed ka ja et ehk saab kuidagi moodi natuke
süüa, et eks siis või edasi minna. Läksin siis pä
ris tulede juure koe ja vaatan et maja. Ja maja ees
maas kaks mailmatu pikka raud latti, kus olid nii
kuramu pikad et ma otsa ei näinudki. Ma akkasin siis uurima nigu mul on loodusest antud niuke
ea omadus et akkan iga asja uurima mis |mind uuvitab, et mis kuramu asi see niuke on et mis j auks
nii pikad raud latid maha on pandud ja akkasin
mööda lattisid edasi minema ja käisin poolteist
tundi, aga otsa ikka veel ei tule. Mul tuli jube
tundmus piale ja akkasün tagasi tulema et viimaks
läheb tee põrgu ja et ega niukest asja ka põle et
ma põrgu lähen et kodusest põrgust tuld ja nüüd
korraga jälle põrgu.
Eks tulin siis selle maja ette tagasi kus tuled
23
põlesid ja akkasin vaatama et ehk saab kuidgi moodi tüki leiba keha kinnituseks. Kus maja ette olid
vahe pial inimesed tuld kõigil suured pambud käes
ja seisavad piale nii moodi nigu ootaks viimast
päeva. Ma pidin juba rääkima akkama et lollakad
mis te ootate akkake parem kodu minema, aga
kus korraga ma ehmatasin nii ää nigu me enne
põld ehmatand.
1
Kus akkas kiole innus mürin ja kolin |a ter
ve rida majasid veeresid mööda raudlattisid selle
maja ette kus inimesed seisid ja kõige ees oli niuke
maja nigu mia enne poldi näind mailmatu suur
korsten pial ja sultslu tuli välja. Ma põld niukest
asja elu aeg näind et majad akkavad ise enesest
veerema ja inimesed tolad ka muudku ronivad
pampudega ustest sisse ei ooli keegi oma elust ega
kedagi.
Ma akkasin siis suure üälega karjuma et tule
taevas appi nigu mo ema ikka ;alati rääkis, et essukerre, kas te ei näe siis et rattad all ja võib jää vee
reda ja veereb viimaks põrgu kõigega tükis et tulge
siva maha enne ku veereb aga mo rääkimist ei
kuuld keegi. Muudku üks ütles et mis sa klunn
jõrad, et tule ka piale ja sõidame kahekeste linna.
Nii kui ma seda kuulsin et linna, kus jätsin
karjumise koe järele, et viimaks saabki nii moodi
linna kus ma oma elu aa sees veel põld käind.
Eks ma olin kuuld küll linnast rääkima ja isa
oli käind mitu korda ja iga kord toond mailmatu
ead linna saia ja selle saia pärast linn mulle kõige
rohkem meeldiski. Ja hüüd kuram omal ea linna
sõita ja ma õleks ikka tõesti (nende majade piale
läind kellel rattad all olid aga vat kartsin natike
põld enne niukese asjaga sõit.
Äga nigu see võõras mees mind 'kutsus kangeste kaasa uutmoodi nimega klunn, mis mulle kan
29
gesti meeldis ronisin padavai trepist üles maja sisse
ronida, käis koe naljakas klõnks ja maja akkas
liiukma.
Ma põld niukest asja enne näind et majal
rattad all j a läheb edasi ja, metsad lendavad ise
enesest mööda nii et kole koe vaadata ja akkas
kangeste kahju sellest, et ma oma elu nii äda oht
likku seisu korda pand. Eks ma kõige rohkem
kartsin seda asja et läheb sindrinahk äkitselt üm
ber, keda siis teha?
Ma ei võind kaua niukest asja pialt vaadata
kuidas kõik ise enesest mööda jooksevad isegi
mäed ja niukesed asjad keda ma muidu tean et sei
savad paigal nigu me juures kodus, need ka muudku lasid valuga mööda, nii et lust oli näha ja sial
juures oli kõikse aeg irmus mürin ja kolin.
Eks ma siis akkasin aru saama et näen unes
või nii sest kuda päriselt saab niukest asja ette
tulla ja katsusin nina et kas tunnen ja vaata imet
tundsin, sellest järeldasin et une nägu see küll põle.
Noh kui ta une nägu põle siis on ta nõidus ja
niikui selle mõtte peale tulin läksid jalad nõrgaks
koe ja akkasin suure äälega karjuma et pidage
kinni ja laske mind koju minna. Kus siis tuli uk
sest sisse üks suur tärnidega ärra ja akkas ühte
inimest otsima kelle nimi oli pilet või nii. Kus
küsis iga ühe käest ja mo käest ka ja rääkisin läbi
nutu et ei ma tia põle kuuld ega näind niukest,
mille piale tärnidega ärra sai kurjaks ja pööras
teste inimeste poole, et kelle põngerjas see niuke
on, et ilma piletita. Kuid kõik vaatasid mo piale
ja naersid suure äälega, nigu oleks ma ei tia ku
suur äbi teo tegija.
Tärnidega ärra küsis mo käest et kuda su nimi
on ja ma pidin ütlema et Jaan Kägu, aga siis mõtle30
sin ümber, et ütlen parem klunn see nigu viisakam
ja ütlesin et klunn.
Kus kõik akkasid jälle suure äälega naerma
ja tärnidega ärra keda üks üiidis krand|ruiskiks,
akkas ka naerma, et ta näeb seda isegi et ma klunn
olen, aga vat mis nimi.
Ma nägin ää et niukestele inimestele ei maksa
vastu rääkida ja rääkisin ilusti kõik südame pialt
ää kuda oli kõik ja kuda maja põlema läks ja kuda
ma kodunt ää põgenesin ja kuda ratastega majasse
sattusin keda teist moodi üütakse vakuniks nigu
ma pärast aru sain.
?
Nojanoh, eks rääkisin iluste südame pialt kõik
ää ja nii kui olin rääkimise lõpetanud nii vakun
jäi põmmdi seisma ja mind aeti välja, et see kord
jääb veel nii moodi ilma trahvita, aga ega teine
kord änam ei jiäe.
Ma ei saand veel passiibagi ütelda, nii ea meel
oli, kui vakunid akkasid jälle veerema ja nati kese
aa pärast põlnd änam 'kedagi näha.
Oli juba nii pimedaks läind, et ei näind änam
Kedagi aga mul oli kangesti ea meele olu selle pä
rast et olin oma aru saamise järele sial samas
koas tagasi kust minema olin akanud, vat nisama
sugune maja oli nigu sialgi kus ma väkunisse ro
nisin.
Eks istusin siis üe kivi uniku piale maha ja
akkasin ootama millal valgeks läheb et eks lähen
siis edasi ja vaatan mis tuleb, aga näe kurivaim1,
jäin kivi uniku piale magama ja ärkasin alles siis
ülesse kui väljas oli mailmatu suur valge.
Kus ma ehmatasin jälle ää et ei tia kus kohas
ma nüüd olen, sial kus ma väkunisse ronisin, olli
teisi majasid ka juures, aga siin oli paljad paar
kribalat maja. Jah, esteks ehmatasin ää, aga siis
ajas naeru piale, vat muist majasid olid ää lendand
31
nigu ma vakuni aknast ise nägin kuda lendasid.
Ei siis põld änam ehmatust ega kedagi.
Muudku akkasin teed mööda edasi minema
ja käisin nii moodi terve päeva läbi, ainult vahe
pial noppisin metsas marju keda sõin kõhu täis.
Ma oma aruga olin juba pool maa kera ära
käind ja ootasin miila nüüd iina maa vastu tuleb
ja jalad läksid ka all nõrgaks juba, korraga vasta
õhtat vaatan et ües kohas ka maja ää põiend ja
mees ja naine nutavad juures, et näe oli ja nüüd
põle änam.
Ma astusin siis ligi ja vaatan kuda moodi see
siis põlema läind kas nii moodi nigu me majagi,
aga nii kui ligi astusin, nii süda läks nõrgaks ja
ing jäi kinni — see oli me oma maja vare, ja
mees ja naine olid mu isa ja ema.
See kord ma peksa ei saand ja kõigil oli ea
meel et ma omalt ümber mailma reisult olin ela
valt tagasi tuld.
Ja mul omal oli ka ea meel.
8,
Kuda ma kooli pidin minema.
Nii moodi veeresid mo elu päevad ikka sur
ma poole ja ma jõudsin aru saamisele, et elu kedagi
erilist uvi ei paku kui ise kedagi nisukesi ei tee,
•SJfBBS E'f'[BÜ ;S3Tp5f
Kui ma olin kaheksa aastaseks saand, akkasid niukesed jutud ringi käima et ma olla piast na
tuke põrund et alles kaheksa aastane aga juba
oma isa maja põlema pand ja mööda mailma ringi
koland et niisuguse piaks küll ullu majasse panema,
aga isa ja ema mind sinna ei pand, panid oopis
veel tillemasse kohta — kooli.
32
Ja selle pärast ma olengi nü,üd natuke ise äraliseks jäänd ja saan ise ka aru et ma põle nisuke
nigu teised inimesed maa kera pial ja arvan ,et see
on tulnud koolist kus ma käisin kolm aastat ja
tegin selle aa sees esimese klassi läbi nii mis nak
sus koe.
Eks see oid nigu ma veel mäletan üel ilusal
sügise pääval kus tuli vihma nigu ämbrest ja ma
olin loomadega karja maal. Korraga vaatan et
ema tuleb suure jooksuga ka karja maale ja kar-
• • • Ma pidin pikali kukkuma . . .
jub ma ilmatu kauge maa tagant et jaan ae tule
koju et tule ruttu koju.
Ma mõtlesin et soh et nüüd on vist kodus
jälle isa ja ema vabel irmus kiskumine lahti ja ema
kutsub mind appi isa peksma aga see kord põld.
Kus isa ja ema istusid iluste tõsiste nägudega laua
ääres ku ma tuppa astusin ja isa kutsus rao oma
juure ja ütles et:
„Noh, Jaan, kurivaim, sa oled juba üheksan
dat aastat ja piad nüüd kooli minema nigu kõik ris
tiinimesed on koolis käind ja täna tuli valla ma
jast käsk et omme omiku olgu poiss koolis nigu
viis kopkat.“
t3
3
Kus mul läksid seda kuuldes jalad nõrgaks ja
pia läks uimaseks nigu üks kord ku ma ronisin
ühe mai Imatu kõrge puu otsa linnu pesa otsima
vat siis läks ka pia uimaseks ei saand änam kinni
oida ega kedagi muudku tulin kartsum ülevalt alla
aga ea oli et mailmatu suur (eina unik oli all ja kuk
kusin pead pidi sinna sisse ja nii põld äda kedagi.
Eks ma olin juba ammu kart et teevad vii
maks niukse sindre tüki ää et panevad mo kooli
ja kus ma selle abiga siis iänam lähen, nigu mo ead
sõbrad pudi romps ja käki kaarel olid mulle rää
kind et oia sa kooli eest nigu me oidsime kus ela
sime terve talve läbi metsas ja kannatasime nälga
ja külma aga kooli kuram ei läind.
Ja kui isa ja ema olid mulle kõik iluste ää rää
kind et omme omiku mudku levakott Selga ja kooli,
nii panin padinal läbi vihma kohe pudile kus rääki
sin rompsile ää et mis äält ja ing nüüd tahad teha
omme kuram mine kooli.
Eks romps mudu on oid ikka tark poiss kus
teeb niukse vibu et laseb versita maa piale aga sel
les asjas ta ei oskan d ka änam kedagi rääkida
muudku ütles et nüüd on läbi kõik et parem poo
enese üles enne ku kooli lähed ja üks surm kõik ja
küsis veel et mis sul leiva kotis on et kui liha
ka on, siis ta annab mulle poomiseks ead nööri,
aga ma andku siis liha selle eest temale.
Ma ütlesin siis vasta, et ma praegu ei tia veel
ja et ma kõike liha küll ei anna et natuke või/n
anda parem söön ise enne kõhu täis et nii kui nii
arva liha saab ja anna seegi suu täis ää kussa
selle küüruga lähed.
Kus romps läks siis külmalks nigu jää ja ütles
et me vahel olla sõprus nüüd lõpetatud et ta ei
taha niukese sõbraga tegu teha kis akkab ennast
34
üles pooma ja pargib enne kere liha täjis nagu siga.
Ja läks minema.
Äia tulin silis jälle läbi vihma padinal koju
ja jõudsin lõpuks aru saamisele et parem käin ikka
koolis ää ja vaatan kuda sial on ja kui räbal on
eks siis või pärast poole üles puua ja kõik teha,
aga mis jauks siis enne puua kui põle näindki,
kuda koolis on.
Ja määrisin kodus pastlad iluste kõik sia
rasvaga sisse kus läikisid nigu kurjad vaimud
ja ema pani mailmatu suure leivakoti valmis ja
nii moodi ma eitsin magama et omikul kella viie
aal oma kolgata tee konda algada.
9.
Esimltie päe koolis.
Nigu ma mo eluloo eelmises pia tükis juba
rääkisin, tuli valla majast üks päe käsk et vat jaan
kägu arkaadi poeg ja kõik piab kooli minema
nigu kõik teised inimeste lapsed käivad koolis.
Ma ajasin küll vasta et ega ma põle inimese laps,
aga sest ei oolitud kedagi.
Kus määrisin siis pastlad kõik iluste sia ras
vaga sisse nii et läikisid nigu kurjad vaimud ja
ema pani leiva koti valmis ja kella viie ajal tõusin
maast lahti ja akkasin üksi päine kooli maja poole
vantsima.
Ja tee pial mõtlesin ise enesest, iet jää jumalaga
nüüd maiim ja kõik, et ega (elusalt ,änam koju tagasi
ei tule, nigu ma olin kuuld kuda teised poisid
kis juba koolis olid käind rääkisid et pidada peksa
saama nii mis kole koe, sada korda rohkem ku
35
kodus. Et kus Kuke karla oli saand sool vee sees
liutatud vitsadega niukese naha täie et ing taht
seest välja minna, selle pärast et ta oli and kool
meistre orikale leiva tüki süüa kelle olnd nöör otsas
ja orikas söönd leiva tüki ää ja nöör läind ka kõhtu
aga ots jäänd suust välja rippuma ja karla akand
siis nööri otsa pidi orikast mööda kooli oovi ringi
vedama aga orikas põle taht nii moodi teha ja
surnd ää.
Nii et mul käisid külma judinad üle keha kui
mõtlesin selle piale et antakse soola vitsadega
niukesi kere täisi et ei tia änam ku vanagi oledMõtlesin esteks et söön leiva koti tühjaks ja eidan
puu alla magama ja piale seda lähen kodu tagäsi
ja räägin isaemale ää et aeti tagasi koolist, aga pikä
mõtlemise järele jõudsin siiski aru saamisele et
lähen ja vaatan korraks ää kuda koolis on ja
võtsin metsast veel ea malaka ka kaasa et nii kui
kooli õpetaja mind lööma akkab nii lajatan vasta käi
nigu isa oli mulle suvel ütelnd, kui ma külapoistega
kiskuma piin läind ja peksa saand, et sa põle ka
kellegi poeg, et nii kui keegi sulle piraka annab
nii anna kaks tagasi koe. Ja ma olen seda ead õpe
tust siia maani meeles pidand.
Päike oli juba päris kõrgel ku ma kooli maja
juure jõutsin ja poissa ja tüdrukuid oli nii palju
koos nigu ma enne põld näind. Kus tegid irrnust
kisa ja jooksid mööda kooli maja oovi nigu aruldased olevused koe.
Ei tia ku kaua nad veel oleks joost aga kor
raga käis kella elin ja kõik trügisid siis kooli maja
uksest sisse nii et pidi ukse paigast ää viima ja ku
kõik olid sisse trügind siis läksin ma ka maiimatu
suur malakas kääs ja leiva kott seljas.
Vaatan kõik kuram istuvad, eks ma istusin
36
ka siis ühe naljaka pingi otsa piale ja vaevalt
sain istuda ku tua uks läks lahti ja sisse astus üks
pika abemega mees kellest ma sain aru koe et see
on sesama kool meister kelle orikas ää suri.
Kus kool meister vaatas vihase näuga iga ühe
piale ja ütles et teie kutsikapere ja et te risud mul
aste õpite ja kis õppida ei viitsi, selle jauks on
malakad juba soolas.
Piale seda tõi kool meister mai tia kust koalt
naljaka raamatu välja kelle pial oli suur punane
kukk ja ütles et nüüd piab iga üks omale niukese
kuke aabitsa ostma kellest õpitakse lugema.
Ma pidin ‘suure äiälega naerma akkama et
mis käujaani see kool meister nüüd ajab kis seda
enne näind et kukel aabits on mo tiada kukel põle
muud kedagi kui suur punane ari ja kannuksed,
aga et aabits, seda ma küll ei tiadnd.
Siis akkas kool meister üks aaval iga^ ühte
proovima et kas lugeda oskab voi ei oska. fcsteks
küsis plikade käest ja need oskasid kõik iluste
lugeda nii et lust oli kuulata, aga poistest ei tiadnd
keegi kedagi.
Viimaks tuli kord mo kätte. Kool meister tuli
mo juure ja 'kärajas et mis su nimi oo. Ma ei ehtnatand ka ää ja kärutasin vasta et jaan kägu kuram
eluaeg oid arkaadi poeg ja nüüd ka veel. Siis
kool meistler käratas et misjauks sul nii suur mala
kas kaasas on et kas tahad akata mind peksmäi
või keda?
Ma rääkisin siis välja nigu isa oli õpetand et
nii lkni keegi arm,ah nii annan kaks vasta j ai äsi
nudi. Et selle pärast ongi malakas kaasas.
Kus kool meister läks kuuldes näust punaseks
nigu änamiaste lipp ja akkas oigama et ta on ka
oma elu aal lapsi näind aga niukest põle veel
näind nigu ma pidada olema.
Ja enne ku ma sain aevastadagi, aaräs mul
juustest nii kõvaste kinni et mui pidi pia nahk üle
kõrvade ää tule ma ja viis mo nurka seisma aga
ise läks vaatama ead soolast vitsa.
Ma mõtlesin et ega niukest asja ka põle et
alles pool tundi saand koolis olla ja juba akka
peksa saama. Tulin nurgast ää, riigu ma olen olnd
alati vaba mees ja teind keda ise olen taht ja nüüd
tuleb mingi sugune abe ja paneb mo nurka seisma.
Et ega niukest asja ka põle ja tutki, kuda vene
keele ütelda.
Äarasin oma leiva koti ja malaka ning panin
padavai uksest vlälja koju poole nii kuda jalad
võtsid.
10.
Kuda mind noori otsas uueste
kooli viidi.
Nigu eelmisest pia tükist juba tiada jooksin ma
koe esimesel pääval koolist ää kui põlnd veel poolt
tundigi saanud koolis olla. Sest kool meister akkas
mo j aoks ead soolast vitsa otsima aga panin selle
aa sees plagama et kodus nii kui nii saa 'iga päev
peksa ja kui nüüd koolis akatakse ka veel piale
kauba andma et niukest asja ka põle.
Jõudsin kodu ja rääkisin isale il uste kõik ää
kuda asi oli et näitasin kool meistrile malakast
ja ütlesin et ega mina änam küll kooli ei lähe ja
mis viga nii moodi edasi elada kuda enne elasin
ja kui keegi küsib kas olen ka koolis käind siis
38
koe ea vasta ütelda Gt miks ei ole, Gt pool tundi
on ikka koolis ka oldud.
Ma arvasin csteks et isal on ca meel ja akkab
suure äälega naerma aga isa tegi niukese kurja
näu ette et mul akkasid külma judinad üle kõhu
käima. Isa akkas siis pikka mööda püksi rihma
ää võtma ja siis ma sain juba aru mis tuleb.
Ise mõtlesin et no küll on kuri vaim väljas
kuhu aga sa ka ei lähe, igal pool muudku üks
peks ühe teise piale. Ma saan aru oleks ma veel
kedagi pattu teind või nii, aga põle kedagi teind
ja ole ea muudku võta sahkarn vasta, ise juba
kümne aastane ja varsti akka pruuti vaatama ja
muudku lase ennast peksa.
Ja selle aa sees kui isa pika toimega püksi
rihma ää võttis kellega mind peksma akata, panin
padavai uksest välja metsa poole, et elan parem1
metsas kuram paar pääva aga kooli ei lähe ja
kodu ka ei lähe.
Ja mul on veel selgesti meeles kuda läjksin
vänta-vänta metsa poole ja nutsin suure äälega
aga pärast nutt läks mööda ja akkasin lora laulu
laulma, keda ma küla poistelt olin kuulnud.
Istusin siis metsas kännu pial pool teist tundi
ja akkas kange külm sest septembri kuu oli juba
käe ja vihma tibas ka alla. Kus korjasin siis suure
imiku agu ja tegin tule üles, et saaks natike sooja
ja akkasin tule pial orgi otsas silku praadima, mis
olid mo selja koti sees, ja päris tore oli nii moodi
olla. Sõin kõhu ilusaste täis ja eitsin tule äärde
magama ja magasin nigu inimene ikka magab, kis
pole kedagi pattu teind ja igate pidi täitsa mees.
Kus magasin ilusaste ja näen ead und kringli
saiadest, korraga tunnen et üks kuram lööb mind
39
jalaga. Ma mõtlesin ei unes lööb ja magan edasi,
aga tunnen et üks lööb ikka edasi, jalaga vastu
selga. Ärkasin siis üles ja vaatan — mu oma isa
laub mulle jalaga ribi kontide vahele.
Kus mul läks isa nähes uni nigu käega pühi
tud minema, aarasin leiva koti ja tahtsin ää joosta
aga isa aaras mo kraest kinni ja ei last jooksta.
,,Vaata mul nõia poega või laseb koolist jal
ga ja tuleb metsa magama. Ma sulle kuramusele
näitan, kas saan sust inimese last või ei saa 1“
Mis piale seda juhtus, sellest ma ei taha ea
meelega kirjutada. Vat vaikse metsa all kus keegi
...Päris tore oli nii moodi olla...
...Nüüd marss kooli poole....
kedagi ei näe võib ju palju juhtuda ja mooga juh
tus ka kurb asi.
Äga noh mis mööda see mööda ja räägime
parem seda, mis siis tuli.
Kui isa mo kere oii täis parkind sidus mind
nööriga oma külge kinni ja ütles et nüüd marss
kooli poole. Ma rääkisin küll, et kui sa tahad an
na mulle veel üks kere täis aga ää kooli vii. Kuid
isa süda oli nigu kivist ja ei oolind mo palvest
kedagi.
Läksime siis nii moodi kahekeste kooli poole
ja kui sinna jõudsime siuti mind nööriga kõvaste
kooli pingi külge kinni et ma ei saaks ää jooksta.
40
Ja nii moodi sunniti mind vägise Koolis käima
nigu sia põrsast kis ei taha lauta minna.
ja järgmises mo elu loo pia tükis tahan ma
kirjeldada kooli elu nii nagu ta oli ja nagu ta mulle
meelde on jäänud algusest lõpuni.
11.
Kiida kooli ela üleültse oli.
Nigu ma mo elu loo eelmises pia tükis musta
tindiga valge paberi piale oma käega olin kirjutand, kus isa viis mind nööri otsas vägise kooli
nigu siga aetakse lauta, ja siuti nööriga kooli
pingi külge kinni et ma ää ei saaks jooksta, nii
akkas mo kooli elu piale, mis kestis algusest lõ
puni üks aasta ja siis veel üks aasta, ja et ma
piale teise aasta lõppu olin niisama loll nigu siis
kui ma kooli läksin, visati mind koolist välja ja
öeldi et ää parem änam tagasi tule ja ma tahtsin
veel ea meele pärast kool meistrile minna aitäh
ütlema aga ei lastud änam sisse, anti oopis jalaga
tagant.
Et see koolis käima aeg on elu sees olnd väga
kurb aeg, selle pärast mai taha sellest palju kirju
tada ja katsun ääri veeri mööda minna nigu valit
sus läeb riigi kogus arupärimisest nii mööda et nigu
põleks kedagi oid või nii.
Muudku esimene päev istusin nööriga pingi
küljes kinni nigu me küla suur püssimees Vere
Jüri kis üks päe oli akand kiriku juures juua täis
piaga nuaga vehkima, see siuti ka nööriga aja kül
ge kinni et ää ei saaks jooksta ja ma olin ka nüüd
nii moodi. Et nigu mõrtsukas koe.
41
Esimesel kooli pääval põld kedagi ise äralikku
muudku see et kooli õpetaja oli nina täis võtt ja
tuli klassi ja akkas kooli laste käest küsima, et kis
tiab ütelda et kisse Kolumpus ja keda ta ead tegi.
Ja kärsu sass kis oli suur poiss ja juba linnas mai
tia mis aiguse pärast tohtri juures käind, see tõu
sis püsti ja ütles et kolumpus see on üks tohter
talina linnas. Kus kool meister sai siis vihaseks ja
ütles et lollakas see on oopis klompus aga mitte
kolumpus, et kolumpus see on see, kis leidis amee
rika maa üles ja kui teda põleks oid põleks nüüd
ameerika maad ka oid.
Selle piale aevastas kool meister nii irmsa
äälega et me kõik arvasime et soh, nüüd kooli maja
lagi kukub sisse aga ei kukkund, ainult paar akna
ruutu läksid suurest põrutusest puruks.
Mille piale kool meister ütles et nüüd on kiukraahvia tund läbi ja akkab rehkenduse tund.
Ma ei saand äste aru mis asi see niuke on et reh
kendus ja mõtlesin et sehkendus ja oli ea meel et
saab sehkendada, aga pärast tuli välja et põld nii.
Kus kool meister võttis niukese valge asja kätte kis
pidi olema kriit ja tegi tahvle piale maümatu suu
re posti ja küsis et mis nummer see on. Keegi ei
tiadnd. Siis kool meister ütles et vaat see on num
mer üks, et see on niuke jurakas. Küsis siis rao
käest, et noh kägu, mis see on ja ma ütlesin ka
koe suure äälega: „See on niuke jurakas."
Vaevalt sain ma nii moodi ütelda kui kõik akkasid suure äälega naerma ja kool meister aaras
kahe käega piast kinni, et no küll on inimese lapsi
maa kera piale loodud, et ei pia ühte nummertki
meeles. Ma ei tiadnd ka selle piale kedagi rääkida,
muudku istusin pingi piale maha.
42
Siis tegi kool meister veel mailmatu suure
numbre ria tahrvle piale ja igal numbrel oli oma
nimi, nigu setse, neli, kuus ja nõnda edasi. Eks
ma olin kuuld küll numbre nimesi, aga ega ma
tiadnd et nad nii moodi välja näävad. Mul jäid
meelde ainult kaks nummert, see jurakas, mis pidi
olema üks ja null, kes oli ümmargune nigu vankre
ratas.
Kolmas tund oli piibli loo tund. Mul on ved
täna päävani meeles kuda kool meister luges piiblest nallakaid lugusid kuda iisraeli lapsed oid kõr-
Kool meister.
Kuda me istusime.-
bes ja põle kedagi juua oid ja üks löönd kaikaga
vastu seina ja vett akand tulema nii et kole koe.
Kus lapsed akkasid seda juttu kuuldes suure äiälega1
naerma ja mulle ajas ka naeru piale, et niukest
asja põle keegi enne kuuld et kaikaga vasta seina
lüües akkab seinast vesi välja jooksma, aga kool
meister sai kurjaks, et mis kuradi naer see ilmast
ilma püha kirja juures on ja lubas selle, kis veel
naerab, piibliga surnuks lüüa, mille piale me jäime
kõik vakka.
Piale piibli loo tupdi tuli laulmise tund. Mul
oli jälle ea meel, et saab ometi viimaks laulda,
nigu ma olin sündimisest saati ea laulu mees ja
43
ega praegu põle ka kedagi laita, lauluäält nigu
merd koe.
Kus kool meister lasi igal lapsel niukese pika
joru teha, mis akkas madalast piale ja läks ikka
kõrgemale ja kui ma olin ka niukse joru teind,
ütles kool meister et sa laulad nüüd kolmandat äält»
et sul ea jäme ääl nigu jõelehtme kiriku torn. Ma,
mõtlesin, et nii moodi ikka ei lähe, et mul üks ai
nus ääl on ja kuda inimene saab siis kolmanda
aäle pial laulda kui ainult üks ainus ääl, et oleks
kolm äält, siis võiks kolmandat küll laulda aga põle
ju. Tahtsin akata rääkima, et ei sest tule kedagi
välja, aga juba akkas laul piale et kui kungla rah
vas kuldsel aal.
No panin ka siis toru üüdma, katsusin küll
teha teist ja kolmandat äält, aga tulid kõik niukesed ohuse ääled välja, et teised ei saand laulda
ega kedagi.
Kooli õpetaja ei saand esteks vist aste aru,
et kust kohalt riiuke kole obuse ääl tuleb ja vaa
tas kartlikult ringi, et ehk on ise teind aga siis ku
akkas arusaamisele jõudma, kus aaras mo kraest
kinni ja käratas et käi kuram välja nii kauaks
ku laulmise tund on lõppenud.
Ma ei akkand vasta ka punnima, muudku la
sin enese nööriga ukse külge kinni siduda, et ää
ei saaks joosta ja laulsin väljas üksi päine rõõmu
laulu nii et metsad ja mäed kajasid vasta ja põld
ka kellegil ütlemist kedagi.
44
12.
Kuda ma kooli Õpetajaga sõbraks
salu.
Piale laulmise tundi põlnd änam mingi sugust
tundi ja kooli õpetaja käratas, et käige nüüd põrssa
näud oma koju tagasi ja et omme omiku olete kõik
kella kuue ajal siin ja kis koju jääb, sellel saab nahk
üle pia piä võeiud.
Ütles nii moodi ja eitis ise põrandale magama
ja ajas suust koledat aisu välja. Me käisime kõik
järge mööda nuusutamas ja kis kange mees oli
sellel põld äda kedagi, aga kis nõrgem oli, sel
lel võttis ikka pia ringi käima. Mul põld äda
kedagi, ma olin maast madalast piale mukse aisuga
arjund liigu meil kodu oli ka ilmast ilma kole ais.
Mai tia kellest, aga oli.
Üks tüdruk, kis ka seda aisu käis nuusuta
mas, pidi ää surema, nii kole oli oid, kus kuk
kus maha ja ei Ijigutand änam kätt ega jalga.
Eks siis tirisime selle oja ääre ja oidsime tükk
aega ta pia vee sees, kus plika pistis siis kisama
nigu oleks teda keegi uputada tahtnud ja nii moodi
tuli talle jälle elu sisse.
Eks iga üks läks siis jälle oma kojo poole,
ainult tola jäin üksi paini kooli maja juure til
kuma, et ports maad käia ja mine tia kas (saab
omiku õigeks a,aks tagasi ja kooli õpetaja vii
maks 'tõmmalbki naha üle pia ää nigu ta oli luba
nud ja kus ma mukse küüruga lähen ku põle
nahka seljas ega kedagi.
Kolasin siin kooli maja ümbruse kõik läbi
ja tpika piale akkas kuramu igav. Eks uni akkas
ka piale tulema ja läksin siis klassi tuppa kus
kooli õpetaja põrandal magas ja eitsin ka sinna
pikali.
45
nii et olin igalt poolt saand ja põld kaevata kedagi
et pole saand või nii.
Kus isa tuli alles omikul kojo ku ma kooli
akkasin (minema ja ütles et ta rääkind kool meist
rile kõik ää, et saab alles nahk üle pia võetud,
et alles kahe teist kümne aastane aga joob vanal
mehe jeest.
Ma rääkisin küll vasta et kooli õpetaja ise
pakkus ja jõime sina sõprust ja kõik aga sellest
põld kasu kedagi.
Isa võttis too käe kõrvale ja viis kooli tagasi,
selle piale vaatamata et mä käte ja jalgadega vas
ta aasin.
*
Nii moodi äkkas piale mo kooli aeg, mis kes
tis ühte jutti kolm aastat ja selle aa jooksul tegin
läbi ühe klassi koe nii et põld ädia mitte mingil
sugust.
See kooli aeg on mul veel praega selgeste
meeles, kus kai alles tehtud krutski tukka ja niukest koerust, et nutt tuleb piale ku akkad veel
selle piale mõtlema.
Aga tois taöödas see möödas. Noorus on ilus
aeg, naarus ei tule iial tagasi.
Kuda mo kooli elu läks ja oli, sellest ma
olen pikemalt kirjutand mo elu loo raamatu teises
jaus.
ESIMISE JAU LOPP.
47
Lähemal ajal ilmub trükist
o elu lugu"'
99
2. anne
Lõigake allolev kupong välja, lisage
juure 50 senti rahas ehk postmarkes,
saatke ümbrikus kirjastusele „RAHVA
RAAMAT“, Tallinn, Narva mnt. 12
ja teile saadetakse raamat postiga
koju kätte.
Välja lõigata!
KIRJASTUS ,,RAHVA RAAMAT"
Tallinn, Narva m. 12
Saatke mulle Jaan Kägu „Mo elu lugu"
2. anne.
Nimi:
Aadress:
Siinjuures 50 senti rahas (postmarkes)
|
|
I
Igaüks, kes soovib omale
suurimat rõõmu valmis-
I
tada,
I
loeb naljaküllast
ajakirja
nr. 2.
Professor Eiseni eessõna. Palju
huvitavaid anekdoote ja nalju.
Paremaid kriminaaljutustusi leiate
Saksamaal kuulsust võitnud
„UUS NICK CARTER’is“
Praegu müügil: (tervikanded)
SURMATOOVAD ROOSID
KURADISONAAT
MUST KOLMIK
TONGI KASUL (Hind 20snt.)
Müügil kioskides ja raamatukauplustes.
PEALADU:
Tallinna (Balti) jaama
raamatukaupluses
TELEF. 16-34
Sealsamas saadaval suuremas vali
kus igasuguseid välismaade uue
maid ajakirju, ajalehti
ja raamatuid.
VaataPEEGLIHÕBETAMISE
ÕPETUSE
KÄSIRAAMAT.
ESIMEN...PEEGLIHÕBETAMISE
ÕPETUSE
KÄSIRAAMAT.
ESIMENE TRÜKK.
RAAMATU KOKKUSEADJA JA VÄLJAANDJA
PEEGLIHÕBETAJA H. B.
J. NURMBERG’I TRÜKK, VILJANDIS.
EESSÕNA.
Käesoleva raamatu järele on paljudel igat-
sus olnud, palju inimesi on küsinud töötamist
päält vaadates minu käest selle töö saladusi ja
kahetsenud, et ei ole niisugust õpetust raamatu
kujul olemas. Inimesed vaatavad vanadesse iga-
nenud halliksläinud peeglitesse, mis enam ei
näita nägu ehk halvasti, mõnel ei ole seda ole-
maski. On vana, katki läinud ja nii päris ilma.
Kui näebki äris uut peeglit, see maksab raha,
on isegi nii kallis, et suuremat peeglit ei ole
võimalik igalühel väiksema sissetulekuga inime-
sel muretseda. Ka kalliduse pärast ei muretse
suuremaid peegleid rändajad inimesed, kes ela-
vad teiste korterites, sest suurem peegel võib
ka väga kergesti ühestkohast teise vedamisel
puruneda. Aga kui hõbetate ise omale peegli,
mis nii odav teile kätte tuleb, siis ei karda ega
kanjetse teie kui peegel katki läheb. Senini on
see töötamise ja peeglihÕbetamise kunst kinni
hoiduniTd vabrikutes, töökodades ja üksikute
isikute käes, kes teile peegleid müüvad ja suurt
raha teenivad.
Kuid kultuurinimene ikkagi ilma peeglita
läbi ei saa, sest peegel on majas teise mööbli
kõrval esikohal mitte luksusasjana, vaid päris
tarvisminev asi. Olgu näiteks kas läheb sulle
puru silma, ei ole sul võimalik oma viga ilma
4
peeglita näha. Sellepärast olen kokku seadnud
selles väikses käsiraamatus peeglihõbetamise
retsepti (õpetuse), mille järele iga inimene,
olgu mees või naisterahvas võib omale ise peeg
lit hõbetada, kas vanat halliksläinud klaasi
uuesti üle hõbetada, ehk päris uut klaasi hõbe
tada. VÕib ka teistele tasu eest töötada, kes
ei soovi seda ise teha vaid laseb teist teha. Võib
olla esitatakse küsimus, kas on võimalik niisu
guse raamatus oleva õpetuse järele ilma prak
tikat nägemata seda tööd ära teha? Selle peale
võib vastata jaatavalt, kui täidate selles raama
tus olevad juhatused, millised teid selgesti ja
järjekorras viivad edasi, kuni teile tekkib peegel
ilma teie arusaamata ja uskumata silmade ette,
mille üle teie isegi rõõmustama saate ja selle
raamatukese Õpetliku sisu üle väga. tänulik
olete.
RETSEPT (ROHUD)
Portsjon
jaotatult.
Esiteks kui hakkate klaasi hõbetama, siis
on teil kõige ennem tarvis valmis muretseda
hõbe ja teised tarvisminevad rohud (lahud).
Selleks siis teil selgelt jaotatult grammides ret
sept. (Kõikide ainete nimed). Missuguste nimede
järele saate osta kõik rohud apteekidest ja suu
rematest rohupoodidest.
Lisan juure veel praegused hinnad, et tead
matult mõnele müüjale ülearust hinda ei maksetaks.
ROHU NIMED.
Nr. 1. Argentum nitricum, neliteist grammi.
Üks gramm maksab kümme senti.
Nr. 2. Ammonium gausticum,
nelikümmend
grammi, kolmekümne protsendiline. Üks
gramm maksab üks sent.
Nr. 3. Natrium-gausticum, kaksteist ja pool
grammi. Üks gramm maksab üks sent.
Nr. 4. Schtannom-cloratum, kristall. Seda läheb
nii vähe, et väikse töö juures ostate üks
gramm. Üks gramm maksab kolm senti.
Nr. 5. Väävlihape.
Nr. 6. Suhkur. 50 grammi ehk üks kaheksandik
naela, see maksab kaks senti.
Nr. 7. Destilleeritud
ehk filtreeritud puhas
lume- ehk vihmavesi.
Märkus See portsjon on võetud ülem
määraks kahekümnele ruut jalale klaa
si hõhetamise tarvis. Võib hõbetada
6
selle portsjoniga kakskümmendkuus
ruutjalga. Ja see läheb maksma kaks
krooni kümme senti. Nii maksab
teil ühe ruut j ala klaasi pääl hõbe ai
nult kaheksa kuni kümme senti.
ROHTUDE SEGAMINE JA NÕUD, MILLE
SEES TULEB ROHUD SEGADA.
Nõud olgu klaasist ehk emaileeritud ja puh
tad, kaetud kaane ehk korgiga.
Retsept Nr. 1. See on kõva (kuiv) aine
(hõbe). Nimi Argentum nitricum, nelitest gram
mi pane kolmeliitrilise pudeli ehk purgi sisse
ja lisa (vala, kalda) juure retsept Nr. 2 Ammonium-gausticum nelikümmend grammi, see on
vedelik. See tähendab: need kaks rohtu kokku
sulama panna ühte eelmainit nõusse, kaetud
kaane ehk korgiga. See segu (rohi, lahu) ei
lahtu nii ruttu aga kinni katta tuleb rohkem
sellepärast, et mitte puru sisse ei sattuks. Nii
siis laske seista, kuni need kaks rohtu ühte ära
sulavad. Võib ka vahel liigutada. Sulamise aeg
on üks tund, ehk nii kaua, kuni ei ole enam
näha tükke.
On see nii valmis, siis võita teist rohtu se
gada — retsept Nr. 3. Natrium-gausticum kaks
teist ja pool grammi. See on jälle kõva kuivaine.
Pane ühe liitrilise pudeli ehk klaaspurgi sisse ja
lisa juure kakssadaviiskümmend grammi destil
leeritud ehk filtreeritud puhast vihma- või lumevett ja lase seista kuni see rohi (lahu) vees
ära on sulanud. Sulamise aeg üks tund ehk nii
kaua kuni ei ole enam näha tükke, võib ka lii
gutada.
Kui see on ära sulanud, siis vala lahu ehk
vedelik käesolevast pudelist esimesele juure —
see tähendab nõusse,
milles sulasid neliteist
grammi argentum-nitricumi ja nelikümmend gr.
ammonium-gausticumi. Loksutage segi ja siis
lisage saadud segule kolmtuhat grammi destil
leeritud ehk puhast filtreeritud vihma- või
lumevett juure — loksutage segi, see on siis
valmis hõbe klaasile valamiseks.
Märkus. Nüüd arvate võib olla, mis hõbe
see on. Ei saa ehk seda vedelikku klaasi
peale kallata või jookseb maha. Aga ei,
see hoiab end väga tihedalt keemiliselt
koos.
Iiõbetamise aegu peab klaas olema
laua peal loodis ja siis valate iga ruutjala kohta ükssada kakskümmend viis
grammi ehk niipalju kui see vedelik
kuhjaga klaasil seisab.
Nüüd võtke retsept Nr. 4. Schtannom-cloratum kristall — see on kõva kuivaine.
Valage õhukese taldriku peale destilleeritud
ehk filteeritud puhast vihma- või lumevett, pan
ge seda rohtu puhta noaotsaga vähehaaval vee
sisse ja liigutage (segage) niikaua kuni ära
sulab ja veele vähe hallika värvi annab. Seda
läheb vee sekka nii vähe, et kaaluda on tülikas
ja ei tee ka mingit viga, kui rohkem ehk vähem
läheb ja see vedelik, rohi, lahu nimetatakse peit
siks.
Märkus. See vedelik on töötamise juures
väga tähtis, et mitte ei unustaks selle
tarvitamist omal kohal sest see on, mis
võtab hõbeda klaasi külge kinni.
Nüüd võtke retsept Nr. 5—6—7. Seda tehke
täpselt nii. Pange viissada grammi destilleeri
tud ehk filtreeritud puhast vihma- või lumevett ühte veiksemasse nõusse, kas kruusi või
kastruli sisse ja lisage juure viiskümmend gram
mi (ehk üks kaheksandik naela) peenikest
puhast suhkrut. Sulatage suhkur vees ära, siis
pange tulele keema. Kui juba keemahakkamisel
on, siis tilgutage viisteist tilka väävlihapet juu
re, pange keedu nõul kate (kaas) peale ja laske
viisteist minutit ummuses kaane all keeda. On
see aeg ära keenud, siis võtke tulelt ära ja laske
ära jahtuda. Kui vedelik on jahe, siis valage
pudelisse. See nimetatakse suhkruvesi. Seda
vedelikku läheb hõbetamise juures Õige vähe
tarvis ja sellest saab mitmeks ajaks. Seda võib
ka vähem olla, siis tuleb ikka see hulk kas
pooleks või neljaks jagada. Siin on võetud suu
rem norm sellepärast, et suurem kogu on parem
keeta kodusel teel.
Märkus. Suhkruveel on hõbetamise juu
res suur tähtsus, sest suhkruvesi lahu
tab hõbeda teistest ainetest ära, ilma
suhkruveeta ei lange hõbe iiltse klaa
sile peale.
Nii on teil siis valmis kõik tarvisminevad
ained peegli hÕbetamiseks. Ja need rohud,
lahud segate teie valmis siis, kui on teil juba
klaas ära puhastatud hÕbetamiseks valmis, ai
nult enne peitsimist ja suhkruvett tarvitate hõbe
sekka iga ühesaja grammi hõbeda juure kaks
grammi suhkruvett ja enne hõbeda klaasi peale
valamist.
KLAAS JA KLAASI PUHASTAMINE.
Vana peegliklaas.
Kui on sul vana peegel mustaks läinud, siis
võta peegel raami seest välja ja pane hõbetatud
—
9
küljega ülespoole lauale. Võib olla harilik laud,
ainult tasane ja kaetud kas mõne vana linaga või
kattega, millel ei ole kõrgeid õmmelusi ega muhkusid, et klaasil mõni koht ei jääks kõrgele,
mille läbi klaas võib puruneda. Nii ei tohi ka
see alus liivane olla, mis kuidagi klaasi liiku
misel võib kriimustada. Sest kriimustatud pee
gel ei ole ilus.
Nüüd tuleb teil enne vana hõbe pealt maha
võtta. Selleks tuleb tarvitada rohtusid ja toi
mida järgmiselt. Esiteks leotage veega seebi
kivi vedelik. Ja määrige sellega hõbe pool sisse.
Natukese aja pärast, kui kuivaks lööb, määrige
teist ja kolmat korda veel, siis laske liguneda
kaks kuni kolm tundi. Ning siis võtke üks puu
pulk ja hõõruge hõbe lahti. Siis loputage veega
puhtaks.
Kui selle abinõuga ei tule hõbe lahti, siis
tuleb võtta teine, see on salpeetrihape, mis võtab
ilma vaevata puhtaks. Salpeetrihappega tehke
hõbe märjaks, laske kümme minutit seista ja lo
putage veega puhtaks.
Seebikivi nimetasime siin sellepärast, et on
odavam ja igalpool kättesaadavam, aga salpeetrihapet saab ainult apteekidest. Ühe peegli vana
hõbe mahavõtmiseks keskmiselt peeglilt kulub
ära umbes kümne kuni viieteistkümne sendi
eest, muidugi peegli suuruse järele. On teil va
na hõbe nii ära puhastatud, siis loputate klaasi
puhtaks ja tõstate laualt kõrvale. Klaasi all olev
riie sellest mustusest puhtaks ja aseta
ge jälle niisama tagasi lauale. Klaasil on siis üks
kõik missugusele küljele uue hõbeda valate. Sel
le töö juures tarvitage kas kaevu- või vihmavett,
ükskõik kuid ta olgu puhas. Nüüd võtate raua
menningut, segate veega parajaks pudru sama
10
seks, panete klaasile kas mõne lusikaga või puupilpaga, määrite klaasi üleni täis ja hakkate siis
hõõruma, s. o. klaasi lihvima, (puhastama)
edasi-tagasi klaasi mööda, nagu puud liivapaberiga, mida iga inimene on näinud. Niimoodi
hõõrute kõige rohkem viisteist minutit, siis on
teil igasugune klaas igasugusest mustusest
puhas.
Seda rauamenningi pudru veega segatult ei
pruugi korraga palju valmis teha vaid tarvidust
mööda, klaasi suuruse järele. Tööriista, millega
hõõruda tuleb, nimetatakse poleerimise padjaks
ja ta on kirjeldatud tööriistade kogus, raamatu
lõpuosas. Kui olete nüüd klaasi nii ära puhas
tanud siis valate (kaldate) vett klaasile ja hõõ
rute pehme puhta käsnaga (shvammiga) rauamenningu klaasi peal hästi lahti, vedelaks ja tõs
tate klaasi ühe käega servi ülespoole põiki ja
teise käega valate vett kõrgelt klaasile, nii et
vesi kõrgelt kõvema hooga lööb klaasi hästi puh
taks. Vett võib valada (kallata) kruusiga. Vesi
peab olema puhas, ükskõik kas kaevu- või lohuvesi. Ja valate (kaldate) niipalju klaasile peale
kuni klaas on täielikult puhas nii et mingisugust
mustust enam silma ei paista.
Siis võtate klaasi laualt kahe peo vahele
ehk kahe käe vahele, sõrmed sirgu hoides nii et
sõrmed ei puutuks klaasi puhastatud küljele ja
nii tõstate siis klaasi laualt kõrvale ja panete
püsti seina najale puhastatud küljega vastu
seina ja kui mujale kuhugi tugedes siis ikka nii
et klaasi puhastatud külg oleks kaitstud külgepuutumise eest, sest peale seda pesemist ei tohi
enam klaasi puhastatud küljele ei käega ega
millegi muu asjaga puudutada, sest ta on väga
tundelik mustust külge võtma, mis peegelduses
—
11
—
nähtaveks jääb ja määritud koht ei võta ka enam
hõbedat külge.
Märkus. Ruum, kus hõbetate peeglit,
peab ennem hästi puhastatud olema lah
tisest ja liikuvast tolmust ja kaheksa
teist kuni kakskümmend kraadi soe.
Nüüd puhastate jälle sama laua, mille peal
klaasi puhastasite, puhtaks, riie tuleb laualt ära
võtta ja laud veega üle loputada. Nüüd panete
lauale kaks kolmekandilist puu liistu mis töö
riistade kogu kirjeldusest leiate. Liistud panete
nii laia vahega kuidas teil töötamisel olev
klaas nõuab, nii et liistud jäävad teine teise
klaasi ääre alla. Kui klaas on väga lai ja õhuke,
siis nii klaas jaotada liistudele et ei paenduks.
Kui tarvis, siis võib ka kolm liistu olla. Nüüd
panete klaasi liistudele lapiti, nii et klaasi
puhastatud külg jääb ülespoole (päälepoole).
Siis võtate, mis tööriistade kogus kirjeldatud
nimega peitsimise padi ja kastate taldriku peal
oleva vedelikuga hästi läbimärjaks (ligedaks).
See vedelik nimetatakse peitsiks (peitsimine)
selle padjaga, mis olete märjaks teinud, hõõrute
klaasi puhastatud külje
hästi tihedalt üleni
märjaks (ligedaks). On see klaasi külg nii üleni
märjaks (ligedaks) hõõrutud, siis tõstate jälle
klaasi ühe käega serva peale poolpõiki üles ja
valate veega üle — aga nüüd juba des
tilleeritud ehk puhta filtreeritud vihma- või
lumeveega, kaldate kruusiga kõrgelt vett klaa
sile peale,
silmaspidades, et klaas saaks
üleni ära uhutud, pestud, mitte millegi as
jaga hõõruda vaid
vee kukkumine
üle
klaasi teeb klaasi puhtaks, klaas on nüüd puhas.
Lasete tagasi endisse asendisse liistude peale
ja vaadake et klaas on loodis nagu enne. Nüüd
12
—
kaldate hõbeda peale. Teil peab teada olema
käesoleva klaasi suurus ja selle järele mõõdate
hõbeda klaas- ehk emaileeritud nõusse, millega
kaldate klaasi peale.
Näiteks kui on teil klaasi suurus kolm ruutjalga, siis selle tarvis kaldate hõbedat suurema
nõu seest väiksema sisse, sellesse nõusse, mil
lega kohe klaasile valate. Selle klaasi peale
läheb siis kolmasada seitsekümmendviis grammi
hõbedat, Nüüd kaldate grammiklaasi sisse, millel
grammimärgid peal, selle hõbeda sekka valami
seks seitse grammi suhkruvett ja kaldate seda
hõbedale sekka. Ning nüüd aegaviitmata kal
date selle käesoleva portsjoni klaasile peale
pikkamisi jooksvalt ja madalalt nii et klaas
üleni täis, sest hõbe mis küll näha vedel, veesarnane, ei jookse nii laiali kui vesi, vaid peab ka
kaldamisega aitama, sest hõbe hoiab keemiliselt
kokku ja võib ka mõne koha ilma hõbeta jätta,
mida pärast halb täita. Hõbedat tuleb klaasile
valada klaasi suuruse järele teatud osa, see on,
et tuleb hõbetamisel olev klaas ära mõõta ruutjalgadeks ja iga ruutjala peale tuleb valada sadakakskümmend viis grammi hõbedat, kui soo
vitakse õhemale klaasile keskmist hõbedat ja
üks kord valatakse, aga kui hõbetada paksemat
klaasi, siis valada hõbedat pool rohkem, see on
kakssada nelikümmend grammi. Et ühekorraga
ei seisa nii palju peal, siis tuleb kaks korda
valada.
. Kui olete hõbeda klaasile peale valanud,
siis laske see klaasi peal viisteist minutit seista,
võite ka vähe liigutada. Ühes klaasiga võtate
liistu otsadest, teisest teise käega kinni, tõstate
vähe üles ja lasete tagasi, nii et mitte hõbedat
maha ei kalda, vaid et hõbe liiguks klaasi möö
13
da ühest otsast teise ja vajuks klaasi peale ühe
tasaselt kinni; ülearune aine ühes veega jääb
järele, mis peale hõbeda klaasile vajumist tuleb
klaasi pealt maha kallata. Selleks tõstate klaasi
ühe käega jälle poolpõiki serviti üles, siis ku
kub vesi klaasi pealt maha. Ja valate, pesete
jälle kohe, kruusiga vett kõrgelt klaasile lastes,
sest niisuagune pesemine viib hõbeda pealt ko
gunud mustuse puhtaks.
Olete nii klaasi ära loputanud, siis jääb
veel hõbeda peale niisugune hall kui tolmukord,
mida vesi ei kõrvaldanud. Selle pühite siis see
misnahaga õrnalt ära ja loputate veel kord vee
ga hästi puhtaks. Siis panete kuivama. Nüüd
näitab teile peegel juba nägu. See hall tolmu
kord ei tee küll suurt viga, aga parem on, kui
ikka õpetuse järele puhtaks teete.
Nüüd on teil peegel ära hõbetatud ja panete
hõbetatud klaasi kuivama hÕbedaküljega vastu
seina, püsti serva peale, ja lasete kaks tundi
kuivada.
Selle vaheaja sees koristate laua, mille peal
hÕbetasite, puhtaks, võtate liistud ära ja teete
laua kuivaks. Siis panete jälle klaasi tagasi
tasaselt tasase laua peale, hõbetatud külg üles
poole ja hakkate dekateerima, see on hõbedat
pealt kinnitama.
Selleks võtate üks tükk puhast valget vanat
ärakulunud linast riiet ehk marlet ja panete
puhta valge puuvilla ümber. Puuvilla võtke um
bes vähema kanamuna suurune topus.
Selle puuvillatopuse teete nii nimetatud piiritus-schellakiga märjaks, kaldale puuvilladele
niipalju peale, et hoopis märjaks saab, aga mitte
tilkuma ei hakkaks. Sellega siis dekateerida
klaasilolevat hõbedat kinni, see tähendab toi
14
mite nii, et mitte ei hõõru, vaid lööte käesoleva
topusega hõbeda peale. Sellest löömisest jääb
juba isegi paras jagu hõbedale külge ja kui
näete, et puuvillad juba enam välja ei anna, jää
vad kuivaks, siis valate jälle juure, ja nii edasi,
kuni on klaas ära dekateeritud. Siis jääb peegel
jälle kuivama. Kuivamise aeg kaks tundi. Kui
peegel on ära kuivanud, siis tuleb teda värvida.
VÄRV JA VÄRVI SEGAMINE.
Värviks tarvitate
nimelt tina-menningit,
paremat puulakki, sikatiivi ja terpentiini.
Värvi segamine toimub järgmiselt. Võtke
üks osa sikatiivi, üks osa lakki ja terpentiini
poolteist osa ehk grammides jaotatud näiteks
kakskümmend grammi sikatiivi, kakskümmend
grammi lakki ja kolmkümmend grammi terpen
tiini. Nüüd panete kõik need värviained kokku
ühte nõusse, segate segamini siis panete värvi
mulla, see on tinamenningi sekka. See värv tuleb
segada hariliku puuvärvi sarnane ja värvida
tuleb ka hariliku värvi pintsliga, mitte mõne
vana kõva kontsuga, vaid pehme pintsliga ja
värvida tuleb õrnalt järjekorras edasi, mitte
kõvasti ega kaua hõõruda ühe koha peal nagu
puud värvitakse, sest puule hõõrutakse värv
kõvasti sisse, kuid klaas värvi sisse ei tõmba,
vaid kuivab peale. Värvi ärge tehke korraga
palju valmis, ainult tarvidust mööda klaasi suu
ruse järele ja kui teie ei tarvita seda värvi mu
jale, siis ei ole ka tarvis osta rohkem kui tar
vis läheb peegli jaoks. Värvi läheb ühe ruutjala
peale kakskümmend grammi alammäär. On pee
gel ära värvitud siis jätate kuivama. Parem sama
laua peale, kus seisis värvimise aeg, ja lasete
15
kuivada kaksteist tundi. Peale kuivamist tuleb
teil teine külg, peegli vaatekülg puhtaks teha.
Selleks panete peegli hõbeda küljega vastu lau
da, millele midagi peale on laotatud, kas mõni
riie või lihtsalt paber, sest nüüd ei ole enam
määrimist karta ning võtate tüki villast riiet
ja peenikest kriiti. Sellega puhastate peegli vaatekülje puhtaks. Pärast veel pühite linase ehk
sitsi riidelapiga üle, kuni näete, et on puhas.
Sellega on siis
valmis.
teil peegel tarvitamiseks
Märkus. Kui tuleb ette, et teil on roh
kem kui üks peegel hõbetada, siis tehke
seda tööd järjekorras. Esiteks mõõtke,
mitu ruut jalga teil summa klaasi on
hõbetada, siis selle järele muretsege
kogu rohud ja tarvisminev materjal
valmis. Siis hakake järjekorras puhas
tama raua menningiga. Kui olete kõik
klaasid ära puhastanud
ja pesenud,
siis segage rohud valmis ja seadke
laud loodi, mille peal hõbetate. Kui teil
ei ole käepärast loodlauda, siis võite
seda teha veega, panete liistud lauale,
klaasi peale ja kallake klaasi peale vett,
siis näete, missuguselt klaasi küljelt
vesi maha jookseb, seda tõstke kõrge
male, nii et vesi seisab ühetasaselt üle
klaasi. Nii on klaas kõige paremini
hõbetamiseks loodis. On kõik nii korda
seatud, siis hakkate järjekorras peitsima ja hõbetama, iga klaas kui on ära
peitsitud, siis kaldate suurema nõu
seest hõbedat tarvisminev osa vähema
nõu sisse ja lasete iga ühesaja grammi
—
16
—
hõbeda juure kaks grammi suhkruvett,
lööte vähe ruttu klaas pulgaga segi ja
aegaviitmata kaldate klaasile peale, kui
hoiate kaua suhkruveega segatud hõbe
dat käes, siis läheb hõbe selle nõu
külge ennem, kui saate klaasile valada.
Pidage meeles, et teie mitte suhk
ruvett ei kalda suurema hõbeda ports
joni sisse enne valmis, vaid ainult enne
klaasile valamist.
Piiritus-shellakk valmistage kohe
pudelisse valmis, võtke kaks loodi pruu
ni shelläkki, ajage pudelisse ja lisage
juure viissada grammi piiritust, tähen
dab shellak piirituse sees ära sulatada.
Kui hõbe on klaasile valatud, ei ole
just tähtis, et ta viisteist minutit klaa
sil seisaks, vaid seda näeb silmaga; kui
hõbe hakkab klaasile vajuma, siis hak
kab ka kohe teile nägu näitama ja vastu
peegeldama selgelt.
Asi oleneb hõbeda ja ruumi sooju
sest. Kui on hõbe ja ruum külm, siis
võtab rohkem aega, enne kui vajub klaa
sile ja on ka rohkem mustusega segi,
aga kui ruum ja hõbe on normaalselt
soe, nagu öeldud kaheksateist kuni
kakskümmend kraadi, siis langeb hõbe
ruttu ja puhtalt klaasile ja ei tarvitse
nii kaua vedelikku peal hoida, siis jääb
rohkem mustust hõbeda peale. Kallake
siis juba ülearune klaasilt ära, kui näe
te, et hõbe puhtalt ja selgelt vastu
peegeldub.
17
UUS KLAAS.
Uue klaasi hÕbetamine ning klaasi
valimine ostmise juures.
Uut klaasi tuleb osta, selle juures on täht
sam osa klaasi valimine.
Iseäranis õhukest
klaasi tuleb hästi järele vaadata, sest õhuke
klaas on alati mulle täis ja paksuselt ebaühtlane.
Sellepärast tuleb teil klaas enne ostmist hästi
läbi vaadata, et ta oleks esiteks ilma mullideta,
kriimustusteta ja ühtlaselt paks ja õgev. Alati
juhtub kätte klaasi, mis ei ole ühepaksune, seda
on enamasti ainult Õhuke klaas. Paksul klaasil
ei tule seda palju ette, et ei oleks ühepaksune,
küll juhtub aga, et on kuidagi kriimustatud ja
vähe kõver. Kui klaas on kõver, siis peegel lai
netab ja ei näita õiget nägu.
Kui on teil juhus, et ostate klaasi ära ja ei
saa seda nii kohe hõbetada, jääb klaas kaue
maks kodu seisma, siis hoidke teda päikese eest,
sest päikese käes seisnud klaas on peegliks täi
esti kõlbmata ja jääb peegliks tehtult halliplekiliseks. Hõbetada tuleb uut klaasi osalt nii
sama kui eelpool kirjeldatud vanat klaasi. Uue
klaasi pesete esiteks sooja veega puhtaks enne
kui hakkate poleerima ehk puhastama. Panete
klaasi jälle tasasele lauale, millel mingisugune
vana, tasane, kuid liivast ja klaasi kriimustavatest ainetest puhastatud riie on peale lao
tatud.
Klaasi panete siis riide peale ja hakkate po
leerima (lihvima, puhastama) selleks määratud
poleerimise padjaga, mis tööriistade kogus on
nimetatud. Siis segate raua menningi veega
pudru sarnaseks seguks, panete klaasile laiali
ehk määrite padja peale ja hakkate edasi-tagasi
18
hõõruma. Kui rauamenningu Segu läheb kuivaks,
siis tilgutage vett klaasi peale juure.
Kõige vähem tuleb teil puhastada väikse
mat klaasi viisteist minutit, kui on teil
tahtmist, siis võib ka kauem puhastada.
On teil klaas nii ära poleeritud, siis valate
vett klaasile ja hõõrute klaasil oleva rauamenningi segu veega hästi lahti, vedelaks. Selleks
on teil tarvis pehme kummi shvamm, millega
klaasi hästi puhtaks teete, rauamenningi klaasi
pealt ära pesete.
Siis tõstate ühe käega klaasi serviti poolpõiki üles ja kaldate kruusiga kõrgelt vett klaa
sile,niikaua kuni klaas jääb täiesti puhtaks pu
nasest rauamenningust. Pesemiseks võib siin
olla kaevu- või lohuvesi, kuid ikkagi täiesti pu
has igasugustest kõrvalainetest.
Pärast seda pesemist ei tohi enam käega
ega mingi muu asjaga klaasi puhastatud küljele
puutuda, sest puudutatud kohale jääb peeglis
plekk nähtavale, mis teeb peegli inetuks ja teie
ei tea ka, kust see on tulnud.
Nüüd panete klaasi põrandale, puhastatud
küljega vastu seina, parem on kui panete ka mi
dagi serva alla, kas väiksed puutükid ja kui
käepärast, siis pinkide peale.
Teete jälle laua puhtaks endisest mustu
sest, asetate lauale kaks kolmekandilist liistu ja
loodite loodlauaga Õigeks; kui ei ole loodlauda
käepärast, siis teete seda veega, niisama kaldate
lapiti liistude peal oleva klaasile vee peale. Kui
vesi seisab klaasil ühepaksuselt üleni, siis on
klaas loodis, nii et võib hõbetada.
Nüüd panete klaasi kahe liistu peale ja hak
kate peitsima, selleks kastate peitsimise padja,
mis tööriistade kogus nimetatud, taldriku peal
19
oleva peitsiga hästi läbimärjaks (ligeks) ja hõõ
rute edasi-tagasi klaasi mööda, nii et klaas saaks
üleni peitsiga kaetud. Peits tehke valmis enne
tarvitamist valge õhukese taldriku peale destil
leeritud ehk filtreeritud puhast lume- või vih
mavett. Siis pange puhta noa otsaga eelpool
nimetatud retsept schtannom-cloratum veele
juure ja segage, liigutage kuni ära sulab ja veele
vähe hallika värvi annab. On klaas ära peit
situd, siis tõstke jälle ühe käega klaas poolpõiki
serviti üles ja kallake veega üle. Nüüd mitte
enam kaevuveega vaid destilleeritud ehk filtree
ritud puhta lume- või vihmaveega. Lasete klaasi
tagasi liistudele ja nüüd valate hõbeda klaasile
ja toimite nii edasi, nagu eelpool kirjutatud vana
klaasi juures, kuni valmimiseni.
Kui valmistate omale Õhukesest klaasist suu
rema peegli ja seda raamisse panete, siis pange
klaasi tagakülje ja laua vahele iga ruut j ala koh
ta neli korki, siis ei vajuta' teie kunagi klaasi
puhastamise juures katki, on sama vastupidav
kui paks klaas.
TÖÖRIISTADE KOGU.
Iga töö, mida hakatakse tegema, nõuab töö
riistu. Olgu siin nimetatud kõik peegli hÕbetamise juures tarvisminevad tööriistad.
Poleerimise padi. Võtke üks tükk
puud, pikkus, -kaheksa tolli, laius
kolm
tolli,
paksus
kaks
ja
pool
tolli,
hööveldage õigeks ja lööge ühele küljele paks vilt
ehk mitmekordselt villast riiet, võib olla ka va
na puhtakspestud riie, väikeste naeltega ser
vade ja otsade külge kinni. Vilt ehk riie tuleb
hästi sirgu tõmmata. See on siis poleerimise
20
padi, mida tarvitate rauamenninguga klaasi
puhastamise juures.
Siis on peitsimise padi. Võtke tükk
puud, kuus tolli pikk, kolm tolli lai, poolteist
tolli paks, panete ühele küljele valget puhast
puuvilla õhuke kord ja lööte jälle puhtaks pes
tud valget linast riiet üle puuvillade naeltega
servade ja otsade külge kinni. Seda patja tar
vitate siis ainult klaasi peitsimise juures. Mõ
lemad padjad tulevad peale töö ühekordset tar
vitamist puhtaks pesta ja ära kuivatada.
Siis on teil tarvis kaks kolmekandilist
puust liistu, mille peale panete hõbetamise
aegu klaasi. Jämedus neil liistudel igast kül
jest poolteist tolli ja õiged, pikkus klaasi suu
ruse järele, mitte lühemad kui klaas.
Need asjad võib iga inimene ise teha, sest
nad on nii lihtsad, et valmistamine ei vaja min
gisugust keerulist tööd ega teadmist.
Siis on teil tarvis grammi-klaas, millega
mõõdate kõik vedelad ained ja vee. Kuivad ai
ned mõõdetakse grammides juba ostmise juu
res teile kaaluga kätte.
Kui on teil väike töö ainult enda tarvis, siis
võib kulude kokkuhoiu mõttes seda grammiklaasi ka laenata ja pärast töötamist tagasi
anda.
Parem oleks, kui neid grammiklaase oleks
kaks tükki, üks suurem, saja kuni kahesaja
grammiline, millega mõõdate suuremaid vede
liku kogud, ja teine kümne kuni kahekümnegrammiline, millega mõõdate suhkruvett hõbeda
sekka enne klaasile valamist.
Kui mõõdate grammiklaasiga ühte vedelik
ku, siis enne teise vedeliku mõõtmist igakord
klaas veega ära loputada.
21
Veel on teil tarvis üks tükk seemisnahka,
võib olla poole ruutjala ümber. Selle teete enne
tarvitamist veega märjaks, pehmeks ja seda
tarvitate, kui hõbe on klaasile vajunud, siis
jääb hõbeda peale hall mustuse kord, mille selle
nahaga õrnalt ära pühite. Igakord ka niisu
gust mustust hõbeda peale, mis vääriks pühkimist ei jää. See oleneb rohkem temperatuurist
hõbetamise aeg. Peale tarvitamist pesete selle
naha veega puhtaks ja panete kuivama.
Siis on teil tarvis üks pehme kummi
shvamm, millega pesete klaasi poleerimise aeg
rauamenningust puhtaks.
Peale tarvitamist
shvamm puhtaks pesta, vesi välja pigistada ning
kuivama panna.
Siis on teil tarvis üks klaaspulk, klaasi äär,
mida igast poest saate kus klaasi müüakse ja
selle eest ei võta ka keegi raha.
Niisuguse klaaspulgaga on kõige parem ja
puhtam rohte segada kui tarvis on.
Nii on teile nimetatud kõik tarvisminevad
tööriistad peeglihõbetamise jaoks.
Märkus. Puust tööriistad võivad olla
ükskõik mis puust, kuid tarvitamise
küljed peavad olema õgvad ja puhtad
liivast, et klaasi ära ei kriimustaks.
Seemisnaha kohta oli eelpool öeldud
mõõt umbes poole ruutjala suurune.
Seda sellepärast, et niisugused tükid
on alati poes rohkem müüa, võib olla
aga ka suurem ehk vähem, kuid väga
väikse lapiga on siiski tülikam pühkida.
Lõpusõnas olgu teile öeldud, et kui võtate
selle töö ette, siis pidage järjest omal raamat
ees ehk õppige ennem pähe ja toimige täpselt
õpetuse järele. Kuigi juhtub teil vahest eksi
tus ehk unustate midagi, siis ärge püüdke mitte
viga enam parandada vaid hakake uuesti otsast
pihta, sest selle töö juures ei ole midagi võima
lik parandada, sellepärast ei maksa aega viita,
sest see materjal ja töö lubab oma liigodavuse
poolest mitu korda üle teha. Töötamise juures
ärge olge kohmetu ega kartlik, vaid energiline
ja julge. Sellega olete kätte saanud selle raama
tukese soovitud kasu.
VaataTHEODOR USSISOO
GEOMEETRILISTE
PJND- ja RUUM...THEODOR USSISOO
GEOMEETRILISTE
PJND- ja RUUMALADE
ARVUTAMINE
I JAGU
RIIGI TÖÖSTUSKOOLI KIRJASTUS
TALLINN, 1929
£■ H-OSL •
THEODOR USSISOO
GEOMEETRILISTE
PIND= JA RUUMALADE
ARVUTAMINE
I JAGU
RIIGI TÖÖSTUSKOOLI KIRJASTUS
TALLINN, 1929
Riigi trükikoda — Tallinn, Niine tän, 11.
J4633
Saatesõna.
Geomeetrilise õpiraamatu puudumisel, mis
rahuldaks tööstuskoolide ja õppinud tööliste
nõuet pind- ja ruumalade arvutamisel, leidsin
olevat tarviliku anda välja vastava lühikese
käsiraamatu.
Kuna senised kallihinnalised ja paljuile
õpilasile kättesaamatud geomeetria Õpiraamatud on määratud alg- ja keskkoolidele, kust
valemite leidmine Õpilasile aegaviitev ja raske,
olen püüdnud mahutada käesolevasse käsi
raamatusse neid praktilisi valemeid ja näiteid,
millega tööstuskoolide Õpilastel, kui ka Õppi
nud töölistel tuleb tegutseda.
Et pindalade ja mahtude arvutamine pal
judele tihtipeale tekitab raskusi, on siin iga
valemi jaoks antud selle lahendamise käik.
Julgen loota, et see käsiraamat osaltki
suudab kõrvaldada pind- ja ruumalade arvu
tamise käsiraamatu puudumist nii tööstus
koolides, kui ka Õppinud tööliste keskel.
—
Tallinn, oktoober 1929 a.
TH. USSISOO.
I.
Pindalad.
Planimeetria tähistused.
Arvutamisel märgitakse pikkuse, pinna ja ruum
ala mõõdud teatud tähtedega:
Kõrgus märgitakse tähega li
a
Alus
55
55
2 p (y2 ümbermõõtu=p)
Ümbermõõt 25
55
r (R)
Raadius
55
55
d (D)
Diameeter 55
55
a
ja b
Kaatetid
55
55
c
Hüpotenuus 55
55
l
Apoteem
55
55
S
Pindala
55
55
Püstküliku pindala.
Püstküliku pindala võrdub aluse ja kõrguse
korrutisega.
k
S — a .h
Näide: Leida püstküliku pindala, kui
a = 25 sm, h = 15 sm*).
S = 15.25 = 375 sm2.
*) Märkus: Meetermõõdu aluseks on võetud Vm-ooo-ooo osa Pariisi
linnast läbimineva meridiaanjoone pikkusest, mida nimetatakse meet
riks. 1 meeter (m) = 10 detsimeetrit (dm) = 100 sentimeetrit (cm)
= 1000 milimeetrit (mm).
6
Kolmnurga pindala.
Kolmnurga pindala võrdub aluse ja kõrguse
poolkorrutisega.
B
c
Näide: Kui suur on kolmnurga pindala, kui
alus = 32,8 sm ja kõrgus = 12,5 sm?
c 32,8.12,5 onc 9
^ =----- ö----- = 205 sm2.
Rööpküliku pindala.
Rööpküliku pindala võrdub aluse ja kõrguse
korrutisega.
= a. h
Nä|ide: Leida rööpküliku pindala, kui alus
= 7,5 sm, kõrgus =11,7 sm.
[S = 7,5.11,7 =87,75 sm2.
7
Trapetsi pindala.
I. Trapetsi pindala võrdub aluste poolsumma
ja kõrguse korrutisega.
•'
6
(a + 6).Ä
2
Sirgjoon, mis ühendab trapetsi kaldkülgede
keskkohti, on trapetsi kesk joon.
II. Kui asetame trapetsi aluste poolsumma
trapetsi keskjoonega, võime ütelda: trapetsi pind
ala võrdub trapetsi keskjoone ja kõrguse kor
rutisega.
Näide: Trapetsi alused a = 23,8 sm ja
b — 28,2 sm. Kõrgus h = 13,2 sm. Leida
pindala.
^ ..
M 23,8+28,2 oc
Keskjoon EF —------ ^------ =26 sm;
S = 13,2.26 = 343,2 sm2.
Korrapärase kuusnurga pindala.
Hulknurka, mille küljed ja nurgad isekeskis on
võrdsed, nimetatakse korrapäraseks hulknurgaks.
8
Korrapärase hulknurga keskpunktist hulknurga
külgedele tõmmatud ristjooned on korrapärase hulk
nurga apotjeemid, mis on isekeskis võrdsed.
XX
Et leida korrapärase kuusnurga pindala, peame
liitma üksikute kolmnurkade pindalad.
Näide: Korrapärase kuusnurga külga=22,4 sm
ja apoteem l — 19 sm. Leida korrapärase kuus
nurga pindala.
Kolmnurga pindala
22,4.19
212,8 sm2.
2
Korrapärases kuusnurgas on 6 ühesuurust kolm
nurka, nii et ta pindala
S = 212,8.6 = 1276,8 sm2.
Hulknurkade pindala.
Neli-, viis-, kuus-, seitsenurka j. n. e. nime
tatakse hulknurkadeks.
Jaotame korrapärase viisnurga diagonaalidega
kolmnurkadeks ja arvutame igal kolmnurga pind-
9
ala eraldi. Saadud kolmnurkade pindala summa
moodustab hulknurga pindala.
Näide: Kui suur on viisnurga pindala, kui
kolmnurkade alused on AC = 37,5 sm ja AD =
= 45 sm, ja kõrgused BF = 6,4 sm, CH — 12,8 sm
ja GE — 9,6 sm?
AC . BF 37,5.6,4
1. A ABC pindala =
120 sm2
2
2
AD . CH 45 . 12,8
2. A ACD pindala =
288sm2
2
2
AD . GE
45.9,6
3. A ADE pindala =
216sm2
2
2
Viisnurga pindala
S = 120 sm2 + 288 sm2 + 216 sm2 - 624 sm2.
Ring.
Ringi pindala saame n abil.
~ on ringi ümbermoõdu suhe diameetrisse.
7i = 3,14
Ringi ümbermõõt = 2 tzr.
Ringi pindala = tzr2.
10
Näide: Ringi raadius = 8,4 sm. Leida ringi
ümbermõõt ja ringi pindala.
Ringi ümbermõõt — 2.3,14.8,4 = 52,75 sm.
Ringi pindala = 3,14.8,4.8,4 = 221,56 sm2.
Ringlõike pind.
Kui ringlõike kõrgus ei ole suurem, kui 1/g
labimõõdust, siis võrdub ligikaudne pinnasuurus
sidejoone pikkusele, korrutatud 2/3 ringlõike kõr
gusega.
AB on ringlõike sidejoon, CD — kõrgus.
Näide: Ukse pealis, millel ringlõike kuju, tuleb
täis täita. Ukse laius on 1,55 m, ringlõike kõrgus
= 0,36 m. Mitu ruutmeetrit on ringlõike pind ?
Vastus: 1,55 .0,36.2/3 = 0,37 m2.
-
11
Elüps.
Ellipsit võime endale ette kujutada kui kahelt
poolt kokku surutud ringi. Ellipsil on kaks telge
— suur (2 d) ja väike (2 6).
Ellipsi ligikaudne ümbermõõt võrdub poole
suure telje pikkuse ja poole väikese telje pikkuse
summaga korrutatud u-ga.
. (a -j- 6).
Ellipsi pindala võrdub ligikaudselt poole suure
telje pikkuse ja poole väikese telje pikkuse ja
7i-korrutisega.
S — u . a. b.
Näide: Suure telje pikkus on 20 sm ja väikese
telje pikkus on 12 sm. Leida ellipsi ümbermõõt
ja pindala.
2 p = 3,14
8 = 3,14 .
/20
90
12\
+~J = 3,14.16 = 50,24 sm.
12
^ = 3,14.10.6 - 188,4 sm2.
Pythagorase lause.*)
Iga täisnurkse kolmnurga kaatetitele ehitatud
*) Pythagorase lause leiutajaks oli Kreeka mõttetark Pythagoras,
kes elas VI sajandil enne Kristust.
12
ruutude summa võrdub sellesama kolmnurga
hüpotenuusile ehitatud ruuduga.
Jagades võrdhaarse täisnurkse kolmnurga kül
gedele ehitatud ruudud diagonaalidega võrdseteks
kolmnurkadeks, nagu see joonisel näidatud, saame:
-^1+
4" -^3 +
+ ^6 + P 7 + ^8
ehk
a . a b .b = c . c.
Seda võib tõestada ka iga täisnurkse kolm
nurgaga, näiteks:
a . a -j- b. b — c. c.
13
Näide 1. Täisnurkse kolmnurga kaatetid
a = 4 sm, b = 3 sm. Leida hüpotenuus:
c.c — a.a-\-b.b — 4.4 + 3.3 — 25;
c — ]/ 25 — 5 (sm).
Näide 2. Täisnurkse kolmnurga hüpotenuus
g = 15 sm, kaatet b = 9 sm. Leida kaatet a
a.a-\- 6.6 = c. c;
a .a = c. c — b .b — 15.15 — 9.9 — 144;
a = |/ 144= 12 (sm).
II.
Kehade pindalad ja ruumalad.
Stereomeetria tähistused.
Pindala
märgitakse tähega S
Küljepindala
Põhjapindala
Täispindala
m
Moodustaja
V.
Ruumala
Kuubi pindala.
Kehal on kolm mõõtu: pikkus, laius ja
kõrgus.
Kuubil on 6 külge ja iga külje pindala — a.a.
Järelikult võrdub kuubi pindala kuuekordse
ühe külje pindalaga.
14
—
St = 6 . a2.
Näide: Kuubi serv =
8 sm. Leida kuubi pind
ala.
Pindala = 8.8.6 = 384 sm2.
Kuubi ruumala.
Kuubi ruumala saamiseks korrutame tema serva
kolm korda iseendaga.
F = a.a.a ehk V = a3.
Näide: Kuubi serv on 9 sm. Leida ruumala.
Ruumala = 9.9. 9 = 729 sm3.
Rööptahuka pindala.
Rööptahuka külgpindala võrdub aluse ümbermõõdu ja kõrguse korrutisega.
Sk=2.a.h-sr2.b.h =
= 2 (cl + b) . h = 2 p . h.
Rööptahuka täispindala võr
dub külgpindala ja 2 aluse
pindala summaga.
£, = 2(a+6).Ä + 2.a.& =
— 2'p.h-\-2a.b.
Näide: Täisnurkse rööptahuka pikkus a—12,3 sm,
—
15
—
laius b = 17,5 sm ja kõrgus = 14,7 sm. Leida
täisnurkse rööptahuka pindala.
S'k =2(12,3+17,5) 14,7 = 876,12 sm2.
St = 876,12 + 2.12,3.17,5 = 1306,62 sm2.
Rööptahuka ruumala.
Rööptahuka ruumala leidmiseks on tarvis tema
kolm mõõtu isekeskis korrutada.
Rööptahuka ruumala võrdub pikkus X laius X
kõrgus.
V=a.b.h
Näide: Rööptahuka aluse üks külg = 12 sm,
teine külg = 15 sm, kõrgus = 25 sm. Leida
ruumala.
Ruumala = 12.15.25 = 4500 sm3
Kolmnurkne prisma.
Iga rööptahuka külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu (perimeetri) ja kõrguse korrutisega.
Kolmnurkse prisma külgD
pindala
Sfc ~~ a . li + b. h + c. li =
= (a -j- b —j- c) . li = 2 j). h
Näide: Kolmnurkse prisma
aluse üks külg on 12,8 sm,
teine külg on 32,47 sm ja kol
mas külg 17,23 sm. Kõrgus Ä
on 51,2 sm. Leida pindala.
Külgpindala = (12,8 + 32,47 +
+ 17,23). 51,2 = 3200 sm2.
C
16
—
Püramiidi pindala.
Püramiidi tipust põhjale risti tõmmatud sirg
joon on püramiidi kõrguseks (sirgjoon OT on püra
miidi kõrgus).
Kui püramiidi kõrgus langeb põhja keskpunkti
ja tema põhjaks on korrapärane hulknurk, siis
on see püramiid korrapärane.
Et leida korrapärase nelinurkse (ruut) püramiidi
pindala, tuleb tõmmata külgtahu kõrgus, mida ni
metatakse apoteemiks. Korrapärase püramiidi
apoteemid on kõik isekeskis võrdsed.
Korrapärase püramiidi
pindala leitakse järgmiselt:
Kolma . I
nurga ^^ ptndala
C
„
TDC pindala =
„
TBG pindala = 0 9 -
„
TABpmdah = aol
Sellest järgneb, et korra
pärase nelinurkse püra
miidi külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja
apoteemi poolkorrutisega.
n _(® a -f- ® ö) . I 4a .1
^
2 ------- = 7rfS— : - la.l - - p . /.
Püramiidi täispindala võrdub külgpindala ja
aluse pindala summaga.
St — 'p . I -f- CL2.
—
17
Näide: Korrapärase nelinurkse püramiidi aluse
külg on 11 sm ja apoteem 15 sm. Leida pindala.
Külgpindala = 2.11.15 = 330 sm2.
Täispindala = 330 + 11.11 = 451 sm2.
Näide: (Pythagorase lause põhjal).
Antud on serv c — 25 sm ja aluse külg a — 14 sm.
Leida püramiidi külgpind.
B
B
Joon. näeme, et täisnurkses kolmnurgas ABD
apoteem l on üks kaatet ja
1
CL
aluse külge 0 on
A
A
teine [kaatet. Serv c on hüpotenuus. Pythagorase
lause põhjal leiame apoteemi.
I2 = c2 —
= 252—(-- ~)2= 625 — 49 = 576;
l = ]/576 = 24 sm.
Sk = 2.14.24 = 672 sm2.
—
18
—
Püramiidi ruumala.
Korrapärase nelinurkse püramiidi ruumala võr
dub põhjapindala ja kõrguse 1/g korrutisega.
3
Näide; Korrapärase nelinurkse püramiidi aluse
külg on 16 sm ja kõrgus 24 sm. Leida ruumala.
Aluse pindala = 16.16 = 256 sm2;
T7 256.24 OA.Q 3
V = —õ— = 2048 sm3.
õ
Näide: (Pythagorase lause põhjal). Antud:
apoteem l - 18, aluse külg a — 6. Leida püra
miidi ruumala.
Kõrguse leiame pythagorase lause abil:
A2 - 182 — (|)2= 324 —9 = 315;
A=l/315 = 17,7;
1
7-6-6-17, = 212*.
Tüvipüramiidi pindala.
Tüvipüramiidi küljed kujutavad trapetsi. Tra
petsi pindala võrdub aluste poolsumma ja kõr
guse korrutisega.
(a-\-b) .1
S
—
19
Tüvipüramiidil (obelisk) on neli külge. Järjeli
kult tüvipüramiidi külgpind võrdub aluste ümbermõõdu poolsumma ja apoteemi korrutisega,
o
4a+ 4b
S*= -----2---- J =
_ 4
.1
Näide: Apoteem
l — 9 sm, aluseküljed
a — 5 sm, b — 3 sm.
Leida külgpind.
ji
i(5 + 3)9 = 144 sm2_
Silinder.
Silindri külgpindala = 2 tc r. h
„
täispindala = 27ur.A + 27tr2
„
ruumala = tc r2. h
Näide: On antud silinder,
£ mille raadius r = 12,5 sm ja
kõrgus h = 16 sm. Leida si
lindri pindala ja ruumala.
£Ä = 2ur.A = 2.3,14 .
. 12,5.16 == 1256 sm2;
St = 2izr.h -4-2TZ1'2 — 2.3,14.
.12,5.16 + 2.3,14.12,5.
. 12,5 = 2237,25 sm2;
L
F = u r2. A = 3,14.12,5 .
. 12,5.16 = 7850 sm3.
Õõnes-silindril tuleb esiti leida kogu silindri
ruumala ja siis Õõnsuse ruumala. Nende vahe
annab õõnes-silindri ruumala.
— 20 —
Koonus.
Koonuse külgpindala võrdub aluse ümbermõõdu ja moodustaja y2 korrutisega.
:r.m
«
ok
2 xi
—
———-
— Ti r m
Täispindala võrdub külgpindala ja aluse pind
ala summaga.
2tir.rn
= —2” -f- tc r2
Koonuse ruumala võrdub aluse pindala ja
kõrguse Va korrutisega.
Ruumala
7;r2 .Ji
3
Näide: Koonuse kõrgus on 12 sm, moodus-
21 —
taja 13 sm ja raadius 5 sm. Leida pindala ja
ruumala.
2.3,14.5.13
204,1 sm2;
Sh
St = 204,1 + 3,14.5.5 = 282,6 sm2;
7=
3,14.5.5.12
314 sm3.
Tüvikoonuse pindala.
Tüvikoonuse kaldpinna laotus kujutab trapetsi,
mida siis ka trapetsi valemi järgi arvutatakse.
Külgpindala saamiseks poolitatakse mõlemi ringi
ümbermõõtude summa ja korrutatakse saadud
summat kaldpinna moodustajaga.
Näide 1: Tüvikoonuse alumine raadius on
12,5 sm ja ülemine 7,5 sm. Moodustaja on 20 sm.
Leida külgpindala.
22 —
Alumine ümbermõõt = 2.3,14.12,5 = 78,5 sm;
Ülemine
,,
= 2.3,14 .7,5 = 47,1 sm;
~rr..t • j i c
(78,5 -J- 47,1). 20 10CC1
2
Kulgpmdala Sk = --------- -—----- = 1256 sm2.
Näide 2:
Sk - 3,14 (12,5 + 7,5). 20 = 1256 sm2.
Kera pindala.
Kera pindala võrdub suurringi 4-kordse pind
alaga.
S = 4tzR2.
Näide: Kera raadius = 10 sm. Leida pindala.
S= 4.3,14.10.10= 1256 sm2.
Kera ruumala.
Kera ruumala võrdub kera pindala ja raadiuse
1/3 korrutisega.
—
Näide:
ruumala.
23
-
Kera raadius on 9 sm.
4.3,14.9.9.9
3
Leida kera
3052,08 sm3.
Õõneskera.
Oõneskeral (kuul) tuleb esiti leida kogu kera
ruumala ja siis õõnsuse ruumala. Nende vahe
annab õõneskera ruumala.
„ __ 4 tt(iž3—r3)
V~
3
Näide. Õõneskera raadius on 8 sm. Õõnsuse
raadius 5 sm. Leida õõneskera ruumala.
V=
4.3,14.(512—125)
3
1620,24 sm3.
Lähemal ajal ilmub ^Geomeetriliste pindja ruumalade arvutamine IICC ja „Geomeetriliste ülesannete kogu Icc, mis oleks järjeks
käesolevale käsiraamatule.
Käsiraamatud
alg-, kesk- ja kutsekoolidele.
1. Th. Ussisoo. Geomeetriline joonestamine tehnikaja käsitöökoolidele (II täiendatud
trükk).
2. Th. Ussisoo. Geomeetriline ornament. (II trükk).
3. Th. Ussisoo. Projektsioon-joonestamine.
4. Th. Ussisoo. Puutöö algkoolidele I vihk.
5. Th. Ussisoo. Puutöö algkoolidele II vihk.
6. Th. Ussisoo. Puutöö algkoolidele III vihk.
7. Th. Ussisoo. Plekktöö algkoolidele I vihk.
8. Th. Ussisoo. Punumistöö algkoolidele I vihk.
9. Th. Ussisoo. Papptööd algkoolidele.
10. Th. Ussisoo. Pussnoatööd algkoolidele.
11. Th. Ussisoo. Saetööd algkoolidele.
12. Th. Ussisoo. Ümarkiri.
13. Th. Ussisoo. Plakatkiri puusulega.
14. Th. Ussisoo. Masinkiri (V trükk).
15. P. Madisson ja Th. Ussisoo. Planimeetria.
16. P. Madisson. Stereomeetria. Th. Ussisoo joonestustega.
17. A. Behrsing ja Th. Ussisoo. Laste geomeetria.
18. P. Tamm ja Th. Ussisoo. Puutehnoloogia I jagu.
VaataJ.S.PANIUS
KODUS JA
VÕÕRSIL
J. S. Panius,
...J.S.PANIUS
KODUS JA
VÕÕRSIL
J. S. Panius,
Kodus ja võõrsil.
Mälestisi eelrevolutsiooni ajast.
Mis meist tuleb? Väetist Venemaa
lõpmatuile põldudele.
„Ants Raudjalg
Joh. Semm’i raamatukaupluse kirjastus Võrus.
1930. a.
V. Pohlaku trükk Võrus 1980. a.
o.-äsfs:
Koolitatud poeg.
Hõissa! Kool on läbi. Ja hästi: kiitusega.
Laalala! Mis nüüd enam viga? Kõik ilm on
lahti minu ees! Nüüd olen ma ju tark mees.
Trallala!
Ime, et minusuguse haridusega mehed
virelevad kirjutajatena, vaevlevad ametnikukestena politseis, postis, renteis. Mina juba nii
jukerdama ei hakka! Kus ma mees: koolis
ikka esimene. Ja ligi tosin aastaid koolis käi
nud. Oskan hästi Vene keelt... ja pagan,
mida mina kõike ei oska, seda võin õppida —
selleks ju ma koolis käinud, et kõik nüüd libe
dasti läheks. Saan koha, saan hää koha.
Ent... ei saa! Ei saa kuskilgi! Ei polit
seis, ei renteis, ei postis.
„Olete eestlane?"
„Ja muidugi!"
„Luteruse usku?"
„Ja muidugi!"
„Meil ei ole kohta."
„Teil ei ole kohta — minule?!"
„Ei ole" on ükskõikne vastus. Ja kui ma
esimestel katsetel üllatatuna vahtima jään,
seletatakse armulikult:
^Kirjutajaks — on tarvis õppida, teenijaks
— teie ei kõlba. No vahest õpilaseks, aga
õpilasi meie ei vaja."
Käin läbi kõik asutused. Juba alandlikult,
usu oma tarkusse kaotanuna. Kuid tagajärg
on sama: ei ole kohta. Linnas ei ole kohta.
3
Mõtlen katsuda õnne mõisates: minu lelle
poeg on hariduseta mees, ent pea juba mõisa
valitseja.
Saen sammud kodukoha lähema mõisa
poole — Partsi.
On juba kogemused, et kohta otsides tuleb
olla alandlik, mõisas eriti.
Mõis asub metsa veerel. Hiilin enne
ümber mõisa mitu tiiru julgustuseks. Sest see
„Vaene Villem,“ nagu rahvas kutsub mõisaomanikku, näib olevat kikstu mees: näe, maan
teegi läbi mõisa sulgenud ja see juhtinud või
matuid orge mööda kaugelt ringi ümber mõisa.
Viimaks astun õuele.
Enesetunne ja seesmine uhkus viivad
minu suurtrepi ette — siit sisse! Ent siis võ
tab juhtimise enese kätte mõistus ja viib mu
köögitrepi ette: ainult siit kaudu võib midagi
loota. Astun mingisugusse trepitaolisse juurdeehitisse. Vastu tormab kari koeri, pardid pa
terdavad, kanad kaagutavad, kutsikad komber
davad jalus. Olen sattunud loomlasse! Siit
vist kööki ei pääse! Ent siiski: tagaseinas
paistab auk ja sääl taga veel mingi ruum —
sinna edasi!
Säält väljubki nokkmütsis härrasmehevõitu mees. Teretan viisakalt ja kergitan kü
barat: parem olla ettevaatlik, olgu ta kes ta
on. Aga kuidas nüüd?
Panna müts pähe või jääda seisma paljaspäi? Siin loomlas ja pagan teab veel kelle
ees? Panen kübara pähe.
„Müts maha!“ Kurjalt, käskivalt. Ratsapiits plaksutab saapasääri vastu.
Võiks ju ka võtta, kui siin sellest söönuks
saadakse, aga nõudel — ei see oleks enese
alandus!
4
„Müts maha, mats!* röögatakse.
Veri paiskub mul pähe, hinges tõuseb
torm, et kronksninale otse otsa hüppaks. Nüüd
ei paljastaks ma pääd, kas või maiku maha
sadaks. Ise ta kirjutavat Hafer kolme f-ga,
aga nõuab teiselt pää paljastamist. Ise ei os
kavat lugeda oma kirjutustki. Tuleb meele
välkkiirelt ühe talupoja jutustus, kuidas ta te
malt saanud tähe sülla hao pääle, millega läi
nud metsniku juure. See uurinud, uurinud
tähte, aga aru tast ei saanud. Talupoeg tul
nud tagasi härra juure: metsnik ei oskavat lu
geda. Härra loeb ja loeb oma kirjutatud tähte
ja küsib mehelt: „Mis ma sulle lubasin?* Mees
targalt: „Kolm sülda puid, härra.“ Ja saanudki
puud hao asemel.
„Votma müts maha voni ees!“
„S-siga!“ sisistub mul iseenesest suust. Ei
oska midagi targemat öelda ega mõistlikumat
teha. Jooksen välja, otse metsa. Langen põõsa
alla ja nutan. Nutan kibedasti ja kaua. Mitte,
et ma jälle kohast ilma jäin, vaid omast jõue
tusest, oma rahva armetusest.
Enam ei suuda ma kohta otsida, enam
ei suuda end lasta alandada. Jään tohe isa
tallu: siin on tööd ja leiba küll. Töö on küll
raske, tööpäevgi pikk valgest valgeni, öödki
veel lisaks, aga siiski rahustav, terve. Astud
adra taga, hobused puristavad ees, kuldnokad
karjana karglevad taga vaos, päike lõõmab,
tuul vestab muinasjutte.
Läheb mööda tädimees, kaeb mu kündi,
hirvitab ja naerab: „See mõni haritud mehe vagu:
kõver kui seatee.“ Ning pistab isale: „Selle
jaoks es maksa sul küll oma poega koolitada.“
Nagu noaga torgatakse mulle südamesse.
Ja vist isale ka.
5
Heinal. Üks armsamaid töid üldse. Niidan,
keerutan, püüan teistega ühes lüüa.
„Su koolitatud poeg niidab sitemalt, kui
mu koolitamata poeg,“ naaber salvab mu isa.
Mu koolitavus muutub narritamiseks.
Minu isa on ainuke kogu ümbruses, kes oma
poega on koolitanud ja nüüd teda kõik isad
parastavad, kes oma poegi mitte ei ole kooli
tanud.
„Sul es tulõ tast poja koolitamisest ka
midagi vällä,“ närib mu isa popski. „Saa-ei,
näe, kotustki.“
Ma põlen kui põrgus — omas kodus; isa
kõrvetub kui nõgestes.
„Kaarli poig, näe, ol-õi suurt koolitatugi,
a’ kae kos om tal kotus! Mõisnikega puha sõit
ja! Su poig ei saa!“
Keerutan, et vikat katki.
„Maaha visatu raha. Tolle iist nuumanu
parem tsiga.“
Hinge võtavad seest. Minul ja isal ka.
Ei taha inimesi enam nähagi. Teised lähevad
kirikusse, pidule, talgudesse, ma konutan kodus,
loen, kirun, närbun, hävinen. Hävinen ja teen
isade silmis koolitamise naeruväärseks. Parem
ära siit!
Põgenengi kodust.
Võõrad võimumehed.
Talurahvaasjade komissari juures Võrus
teenib mu hää tuttav. Lähen sinna. Saan
koha ja palka — poolteist rubla kuus.
Kui saavutamata kõrgel asuvad nüüd mu
silmis kõik need kirjutajakesed, ametnikukesed
politseis, renteis, postis, kes saavad juba palka
viisteist, kakskümmend, kakskümmend viis
rubla kuus.
6
Ivan V a s s i I j e v i t s c h Mielhard
oli tolle komissari nimi. Saksa võõbas venestunud leedulane. Ta oli üks noist Vene amet
nikkudest, keda meie rahvas pidas isegi hääks.
Juba üksi tolle pärast pole huvita vaadelda
tagant järgi noid ametnikke ja noid aegu, mis
nüüd, sõdadele järgnevates raskustes põhjen
damatult mälestame isegi „hääde“ aegadena.
Maailmatu pikk ja lodev, kui halvasti
keritud hoi, logiseb ja nagiseb ta erakordselt
pikkadel jalgadel. Käed ulatuvad tal põlvedeni,
küünivad huvitavalt ümberhaarama oma tagu
mikku, kus sõrm otsib üles kõige sügavama
tsombu, kuhu sisse tungib kui pulk ja on kä
tele peatuseks naelana. Suur, paljas pää, nägu
habemes ä la Aleksander III.
Tõuseb hommikul — uriseb ürginimesena,
veab taga pikki koivi, neid imelikult siputades,
kõrvale pildudes, nagu tahaks neid sootuks
otsast ära siputada. Istub, võtab erilise noa,
hakkab seega kirju lahtistama: tema kõige
tähtsam ja innukam töö. Avab meisterlikult
kõik ümbrikud, et neid ümberpöörtuna veel
kord võib tarvitada. Ainult juba kord ümberpöördud ümbrikkude avamine rikkumatult eba
õnnestub. Kuid niisuguseid ei tohi saata talle
vallavalitsused. Neid saatvaid kirjutajaid ta
peab juba meeles.
Loeb siis mõned avatud kirjad. Teeb
mõnele märkme sinise pliiatsiga. Harilikult
niisuguse, mida täita ei saa.
Säeb siis märkmetega paberid teiste kes
kele teatavatesse intervaalidesse, et paistaks,
nagu oleksid kirjad kõik läbi uuritud. Annab
kirjad kirjatoimetajale, ümbrikud mulle valla
valitsustele ettekirjutiste sissepanemiseks.
7
Urahtab midagi ja läheb tagasi oma tuppa.
Või silmitseb pääle urahtamist täitmata pabe
rite hunnikut. „Need nagu ei väheneks!“
Ümbrikute avamisega ja urahtelemisega
on oma töö teinud. Võtab vihmavarju, mis
kunagi on olnud valge, nüüd ebamääraselt hall,
keerutab see kaares selja taha sabana vibutama, asetab käed tagumikule varna, ning
sammub, jalgadel nõtkudes, jalgu kõrvale pildu
des, koosolekule, s. o. Vene kluppi. Kuid mitte
kunagi ei välju ta ilma oma halli vihmavar
juta, olgu ilm põudsest põudsem.
Lõunaks jõuab tagasi, tõsisena, tähtsana,
ametlikuna, nagu polekski klubist tulnud. Ida
Feodorovna, ta naine Paide sakslastest ja meie
peame veenduma ta ametlikus käigus, et ta
pole teinud napse ega tipse. Ainult ta nägu
õbetab.
Heidab jalast saapad, asetab need toakingadega, sirutab selili diivanile. Teeb uinaku.
Ida Feodorovna tekib kantseleisse lobisema
või kutsub mõnda meist magamistoas midagi
tõstma, midagi teise kohta asetama.
Ivan Vassiljevitsch ärkab. Silmitseb: keegi
ei näe, avab pähitsel kapikese, võtab säält kon
jaki või rummi pudeli ja teeb ruttu tipsud.
Pistab võtme püksitaskusse. Sirutab enese jälle
diivanile, urahtab: „Nuda!“ Ning unisteleb
laisalt, jõuetult, nagu Oblomof.
Köhateleb. Urahteleb. Viiakse kantseleist
pakk pabereid alla kirjutada. Ta upitab enese
istukile.
Urahtab, kergitab kirjade pakki.
„Nuda!“ Võtab sulevarre värisevatesse kätesse.
„Nuda! Ma oleksin siia nagu oma resolutsioonikese kirjutanud^, urahtab kirjatoime
tajale. Vaatab paberit päält, vaatab alt, sil
mitseb eest, vahib tagant.
8
„Ei! Siin ei olnud! kirjatoimetaja seletab
kindlalt.
„Hm, hm!44 Ja jälle vahib paberit igalt
poolt.
„Siin oleks nagu midagi maha hõõrutud...“
„Ei ole!44 on jälle kindel vastus.
„Hm, hm!.. Oleks nagu oma resolutsi»
oonikese kirjutanud . .Uriseb habemesse,
sügab tagumikku ja hakkab alla kirjutama.
„Teie resolutsioonikene on sellel paberil“,
kirjatoimetaja rõhutab ja näitab varuks hoita
vat paberit mingisuguse tema resolutsiooniga.
„Nuda!.. Mul oli resolutsioonikene ...“
Nii nad teavad mõlemad, et resolutsioonikesed olid. Üks kirjutab resolutsioonikesi, teine
hõõrub neid maha, kulutab selleks kummide
kuhjad. Kannab taskus siledaid klaaspulke ja
teravaid nuge mahahõõrutud kohtade silu
miseks. Sest neid resolutsioonikesi ju täita ei
saa: lendaks siis komissar ja kaoks kirjatoi
metaja.
Kuid ikkagi kirjutab komissar resolutsi
oonikesi ja kirjatoimetaja hõõrub neid maha.
Nii päevast päeva, aastast aastasse. Üks ei
ütle, et neid resolutsioonikesi ära hävitada ei
tohi, teine, et neid täita ei saa.
„Nuda!“ urahtab, allakirjutamiseks toodud
paberit lugedes, „nii oli ka minu resolutsioo
nikene/4
Kuid päris meelt mööda talle see sõgesikumäng siiski ei ole. Otsib kellele viha
valada.
Kantseleisse hiilib Aleksandri valla kirju
taja ühes vallavanemaga. Hiilib tasa, et saaks
asjad õiendada kantseleiga, ilma komissarita.
Kuid juba komissar on kuulnud läbi lahtise
9
ukse kellegi tulekut. Komberdab kantseleisse,
jalgu siputades, urisedes.
„On au esitleda Teie kõrgeaususele: Alek
sandri valla kirjutaja!“ Ametnikud kumardavad sügavalt, pühalikult.
„Hm, hm!“ komissar urahtab. „Pole näha,
et oleksite kirjutaja/4 Urgitseb sõrmega tagu
mikus.
Vallakirjutaja heitub verest ära: ei oska
enam eed ega aad.
„Nuda!“ kuuldub urin.
Vallakirjutaja lükatakse nagu vette: mille
poolest pole ta kirjutaja?
„Nuda!“ hürahtab. „Vallakirjutaja ilmub
oma ülemuse ette austavamalt.44
Kuidas esineda veel austavamalt? Küll
hiilisid nad tasa sisse kui hiired, küll peitsid
kübarad juba trepile, küll tegid sügavad kumardusedl Aga ikka vähe!
„Nuda! Vallavanem on austavamalt riides.44
Jälle-on kirjutaja kimbus, jälle ei oska
midagi enese kaitseks ütelda.
„Vallakirjutaja ei ilmu oma ülemuse ette
rätik kaelas.44
Vaat, kus viga! Kuid nüüd algab ka
epistel. Teeb sellest rätikust riikliku tähtsusega
küsimuse: kirjutaja ei austa oma ülemust, seega
ka mitte tsaari, ei ole riigitruu, ei tohiks ametis
püsida, tuleks kohe vallandada jne.
„Näe, riigikeelt korralikult ei oska, aga
riiki mõnitada oskate!44
Selline seisukoht hävitab kirjutaja lõpu
likult. Paistab, et kõik oleneb ainult komis
sari armust (tõelikult see teisiti ei olegi). Ja
kui ametnikud juba on tulnud sellisele arusaa
misele, siis tahab ta olla ka armulik: „Nuda!
Seekord jäägu! Ma olen hää mees.44
10
Siputab jalgu ja kaob oma tuppa. Siin
on võim! Selle vastu ei saa kantselei oma
kummide ja klaaspulgakestegagi mitte.
Teine kord satub ta kätte Meeksi valla
kirjutaja, keda ta üldse ei salli: on liialt tark,
tarvitab võõrkeelseid sõnu ja saadab kirju
ümberkäändud, vanades ümbrikutes.
„Nuda! Evolutsiooni te tunnete, revolut
siooni teete, separatism on teil südames, aga
kus on patriotism?.. Nuda?!“
Ja algab. Ning lõpeb kirjutaja pisaratega.
Siis alles rahuldub.
Nii pea iga päev oma suursündmus. See
järele diivan ja tipsud. Sekka tüli Ida Feodorovnaga. Siis kahmab ta vihmavarju ja läheb
Vene kluppi juba avalikult.
Jõululaupäeval köhateleb oma toas kaua.
Ja kõlisteleb raha. Teame: nüüd säeb pulka
desse hõberaha ning on hädas raske problee
miga — kuidas sünnitada pikemad pulgad vä
hesema rahaga.
Siputeleb siis kantseleisse. Väga armulik
nägu pääs. Kirjatoimetajale annab pikema ja
jämedama pulga viiekümnekopikalistest, kokku
viis rubla, minule lühema ja peenema pulga —
viiskümmend kopikat.
Ma jätan tänu ütlemata. Lahkun ja tagasi
enam ei tulegi. Mis teda vihastab hirmsasti.
Ta saab palka ühes kantseleikuludega
232 rubla kuus, ent kirjatoimetajale maksab 25
rubla ja mulle juba kolm rubla; kantselei pääle
kulutab vahest 10—15 rubla.
Ühel komissaride konverentsil ta peab
tähelepanuäratava referaadi. Temast kõnel
dakse, temale avaneb tee tõusule. Ta määrataksegi Riiga kõrgemale kohale.
.11
Ent sellest referaadist ei olnud midagi
tema oma: algult lõpuni kirjatoimetaja Süiti
(nüüdne Võru linnapää) töö.
Olen jälle kohata ja rahata.
Leian viimaks teenistust Koiola valla kir
jutaja Veske juures — söögi eest. Vist oli
tillukene tasukene ka — ei mäleta. Kuid kuigi
kauaks ei ole siin püsi: kuu paariga on kõik
mahajäänud tööd tehtud ja ma pean jälle edasi
rändama. Siis leian samasugust tööd Sõmer
palu vallakirjutaja Matsi juures kah paariks
kuuks, siis veel Nursi kirjutaja Udrase juures
— ja siis olen lagedal. Kuhugi minna ei ole.
Lähen lihtsalt linna tagasi.
Ja nüüd satun ma huvitava võimumehe
juure: teise talurahvaasjade komissari parun
Artur Kleisti manu.
Siin on kantseleis mitu meest, kirjatoime
taja mu hää tuttav Johan Keiss (nüüdne Võru
maavalitsuse sekretär). Poen ka sinna. Palka
ei lubata, küll aga süüa. No seegi on maasik
marjaks! Ainult hirmu ajab nooresse nahasse
see taltsutamata parun. Uksedki hirmust värahtelevad ja valust vabisevad, kui ta ühest toast
teise tormab. Kantseleisse hüppab, et paberid
laualt lendu paiskuvad, laud küljiteleb ja tool
ta all aiateleb. Rusikaga virutab vastu lauda,
et auk taga. Kraesse kargab möirgates liht
salt häämeelest.
Tugev, noor, sihvakas, imposantne. Tõu
line kui mõisa pull. Külluslikult täis toorest
jõudu. Igapidi parunlik, nii uhkes sammus kui
kergetes kätes. Eriti aga röögatistes ja kärkimistes. Ratsapiits peos, hundikoer kõrval,
kronksninaga paruness teisel pool, sama pikk
ja tõuline kui ta ise. Mõlemad ragistavad r-i
kolmekordselt.
12
Ainult kubernerist veel hoolib, teised on
temale „trõn-trava“, nolgid.
Kui kuberner Antslas jahti peab ilma
tema teadmata, prahvatab: „Vaata raibet, ei
lausu mulle sõnagi 1“ Kuid ise on siiski hirmul:
ehk tuleb teda ka revideerima.
„Mis te arvate, Ivan Petrovitsh, kas ta
siia ka ronib?“ usutleb kirjatoimetajat.
„Ei tule.“
„Aga kantseleile heitke siiski pilku!“ Ja
läheb „Ressoursesse“ pummeldama. Muu mure
kandku kantselei mõnekümne rubla eest.
Oi, kuidas ta armastab vallaametnikke
tuuseldada! Kärgib, sõimab ja hirmutab neid
kui saatan. Pigistab neid, karistab neid — ja
ise pärast naerab.
„See lontrus mind mäletab!
Tõsi, Ivan
Petrovitsh ?“
„Ei unusta ..
„Peab meeles, sukin sõn!“
Peavad meeles. Peavad meidki, kirjuta
jaid, meeles.
Vaatad: teisel pool tänavat kössutab mees,
vargseid pilke heidab kantselei poole — teame,
üks vallaametnik. Anname märku, et kas
parun sees või mitte. Ei ole, jookseb ametnik
ruttu kantseleisse, annab midagi või saab
midagi, ja lipsab siis ruttu ukse taha. Läbi
ukseprao sosistab: „Lõunaks tulge „Kandlesse!“
Ei unusta meidki, peab meeles. Meilgi
on päevad.
Aga kes meiega ei oska künda, harva
pääseb saunast. Küll tuleb vaikselt ukse taha,
kobisteleb, köhateleb, ootab. Teeb sammu edasi,
kaks tagasi, valmistab mõttes ette, mis sees
ütelda, kümme korda käe paneb ukselingile.
13
«Kuulge, üks mõlkus on jälle ukse taga",
parun rõõmustab, kui juhtub olema kantseleis.
«Tõmmake orikas sisse!"
Vallavanem või kirjutaja astub heitunult
üle läve. Kõik ettevalmistatu on äkilisusest
pääst pühitud. Ta väriseb. Ta ka teab, et
värisema peab, aupaklik olema peab. Kübar
peos juba ukse taga, ta lööb enese kohe sir
geks, kui komissari silmab.
«Tere, kõrgeaulik komissari härra!"
Kumardus aupaklik, madal.
No see mees saab! Tahab olla ametlik,
tahab piirduda komissariga, jätab kõrvale pa
runi. See mees saab! Sest mis on üks talurahvaasjade komissar? Ametnik, võimas amet
nik. Kuid see võib olla iga venelane. Aga
kas parun olla saab! Ei saa! Vaat, seepärast
peab ütlema: kõrgestsündinud paruni Ka kü
barat ei oskanud ta panna vöörusse põrandale,
tilliteleb teist näppude vahel kui suurt varan
dust. Nüüd ei saa käsa riputada külgedele
„po shvam.“ See mees ei pääse!
„Kes te olete ?“ parun pärib rahulikult.
„See ja see vallakirjutaja, härra komissar 1“
„Siis oskate ka Vene keelt?“
„Oskan, härra komissar!“
„Kuulge, Ivan Petrovitsh, tema oskavat
Vene keelt?“ parun tähendab irooniliselt kirja
toimetajale.
Kirjutaja juba kahvatub.
„Kas see ongi Vene keel, mis te pudistate?“
„Teie kõrgeausus ...“
„Ivan Petrovitsh, tõlkige Vene keelde, mis
ta kõneleb.“
Kirjutaja juba hirmub, väriseb, kaotab
tasakaalu, hakkab tõesti patrama, kogelema,
14
mökitama, eksima. Ja egas ta võõras Vene
keeleski jumalteab kui kodus pole.
Nüüd parun muudab tooni: näägutav kõne
viis vahetub parunlikult kärkivaga.
„Sukin soni44 röögatab ta, „ma keeran su
kõveraks, kui oina sarve!“
Ja algab see kõveraks keeramine praali
misega, mõnitamisega, vahel ka sõbralikult
tonksamisega ning lõpeb mõnepäevase arestiga.
„Kõrgeaulik parunihärra, kas ei saaks
vähemaga44, ametnik algab väga alandlikult.
„Eee, kanalje! Või vähemaga?44
„Palun väga, parunihärra 1“
„Parunihärra vähendab ilma palumata
poole võrra.44
Suur ja armulik nagu tsaar manifesti
andmas. Vist eneselgi on tal omast suurusest
ja armulikkusest hää meel.
„Parunihärra, jätke juba kõik!44 ametnik
mangub edasi.
„Eh, sterva! Juure saad, kui veel potrad!44
Jälle on ta vali ja kuri.
Ametnik kumardab ja tänab seegi eest.
Hää veel, et niigi läks.
Hoidku, kui mõne ametniku pääle on tä
helepanu juhtinud mõni mõisnik. Siis ei ole
pääsu.
Kuberner Paschkovi ei salli: see ei anna
mõisnikkudele alati õigust. Kui Paschkov
Liivimaa kuberneri kohalt lahkus, on teda
saatma ilmunud Võru jaama maakonna poolt
kolm tähtsamat vallavanemat. Neil on aura
had rinda riputatud.
Parun Kleist silmitseb neid kurjalt.
„Need milleks?44 ta küsib, osutades auraha
dele.
„Kuberneri saatmiseks.44
15
„Kanaljel Minu vastuvõtuks teil neid efi
ole!“
Vallavanemad on täbaras seisukorras:
paneb veel viimati kinni. Küll põhjuse võib
leida.
„Kas te kuberneri rohkem kardate kui
mind?“
Vallavanemad vaikivad.
„On ta hirmsam?“
„Ei ole“, vallavanemad vastavad.
See parunit rahuldab: kuberner ei ole
ametnikkudele siiski mitte kohutavam kui tema
Ta ise ootab ja ootab abikuberneriks
määramist. Elabki ameti lõpukuud Riias, ootes
kõrget kohta.
Meie Võrus nälgime: ei saada meile söögi
raha ega maksa palka. Nälgime ja teeme ka
parunit: laseme ta kutsaril etterakendada tema
kaks saledat valget, istume uhkelt ta toredasse
Inglise sõidukisse ja kihutame kuhugi maale,
kus süüa saab. Vahel tuleb ka mõni ametnik
ja viib meid „Kandlesse.“ Suuremas hädas
on ta suur teenijaskond.
Ka ta krediitorid hakkavad kihelema, ei
jõua ära oodata ta abikuberneriks määramist.
Viimaks lasevad ta toasisseseade aresti alla
panna. Ta suur korter, kogu alumine kord
praegusest Võru linna algkooli majast, antakse
kirjatoimetaja Keissi hoiu alla.
Nüüd tunneme ka meie lõbu suurtest ruu
midest ja toredast korterist. Senini oli kant
selei all ja meie tarvitada nurgatoake ukse
kõrval. Vist tunneme meiegi, et parun olla on
päris hää.
Kolm rubla rahagi saatis oma suure teenijaskonna toitmiseks. Sööme, joome, sõitleme
ja oleme rõõmsad. Ning loodame, et kord
16
^•alkagi saame (mina küll mitte, sest minul pole
üldse palka). Hirm on ainult, et kui ta kord
koju tuleb ja siis mõnda meist maha ei löö.
Ühel pühapäeval leban mõnusalt diivanil
ja vahin alasti pilte, mis ta raamatukogust
kätte sain. Niisugune huvitav raamat, mida
veel omad silmad pole näinud... Kae, mis
parunil kõik ei ole!
„Ssukin ssön!44 kuulen äkitselt röögatust.
Parun, kurat!
Oh sa taevas, kuidas ma siis kantselei
poole lidun! Enesel hirm: ära tapab! Olen
päris üksi. Keiss „Kandles“ mängimas „Ilumäe piimatüdrukut44, muu pere laiali valgunud.
Parun mulle järele, et uksed oigavad. Viimases
kantselei nurgas peatun: põgeneda enam ei
saa — parun on järel. Vaatan, et millega
talle virutada. Kuid ta on niisugune mehe
mürakas, et ta mind tuhaks võib teha. Parem
juba katsuda ta viha vaigistada.
„Kõik on korras!“ tänitan põgenedes.
„Midagi ei ole juhtunud.44
See teda nagu üllatab, ta peatub. Siis
virutab tooliga lauda vastu ja röögatab: „Aga
arest?44
„Seda ma ei tea, seda teab kirjatoimetaja,44
vastan kavalalt.
„Kus see koerapoeg on?.. Oina sarve
keeran!44
„Kandles44.
„Siia tuua!44
„Ta mängib näitemängu ...“
„Kõige kuradi näitemängu ja „Kandlega“
ta siia tuua!44
Olen rõõmus, et välja pääsen. Toon Keissi
„kõige kuradiga44 tema juure, s. o. näitemäng
17
2
ja rahvas jäävad ootama, kunas parun oma
sekretäri keerab oina sarve.
Parun hüppab otse seinale, kui kirjatoi
metajaga sisse astume. Ime, et talle kaela ei
karganud. Vist ei ole ta enam „kuberner“. Või
hoidis teda eemal minu, kui tunnistaja, juures
olek. Peksab lauda, murrab toole, kärgib ja
paugub ning tormab siis välja.
Kadus. Komissarikski määrati uus —
Võnnu komissar Sobolevski. Tõsine Vene
mees.
Nädalapäevad oleme päris peremeheta.
Jooksva töö peame tegema, alla kirjutab pabe
ritele teine kohaline komissar, kuid palga maks
jat ei ole kedagi.
Siis ühel päeval ilmub Sobolevski. Viskab
kuue seljast, istub laua taha ja laseb meil suure
arhiivi tema eest mööda kanda. Pühapäeva
hommikust õhtuni. Siunab, sõimab eht Vene
moodi, aga krossigi ei maksa. On töö tehtud,
käseb meil, kahel abikirjutajal, jalga lasta. Talle
jätkuvat kirjatoimetajastki.
Kirjatoimetaja Keiss tema juure aga ei jää :
palka pakub närust. Läheb ära teise komissari
juure. Nüüd on Sobolevski lagedal. Hakkab
mind kauplema. Ma olen üliõnnelik. Ometi kord
korralik koht! Olen küll veel vähe vilunud, aga
julgust on hoolimatuseni.
Kuid palka lubab ta — viisteistkümmend
rubla! Ja üksi tehku ma kõik töö. Senini vihtusime kolme mehega, vilunud mehega eesotsas.
Kõigest viisteistkümmend! Ta ise saab
kõige kantseleiga kokku kakssada kolmküm
mend kaks rubla. Häbematus! Oo, venelasel
seda jätkub 1 Viimaks lubab seitseteistkümmend
ja pool, rohkem mitte krossigi.
Jään. Ja olen kuradirõõmus. Nii ruttu ja
18
kergesti põrgutähtis koht käes. Mis sest, et
tööga hakkama ei saa! Ei saa? Küll saan, kui
hädas olen! Ja Sobolevski ütleb enese olevat
ka kange mehe, tegevat suurema jao tööd ise.
Kui kantselei vastuvõtnud, sõitis tagasi
Võndu. Ega näidanud enda Võrus. Käskis
minul paberid saata temale allakirjutamiseks
Võndu.
Vaat sulle töömees ja suurema osa töö tegija!
Nüüd olen siis mina täieline komissar.
Püüan ihust-hingest täita kõik vahekirjad ise,
et näidata oma oskust. Ainult mõned üksikud
kirjad saadan Võndu täitmatult.
Natuke meelehärma tekitab asjaolu, et
vallaametnikud enda enam kantseleis ei näita.
Ei kutsu keegi enam „Kandlesse“, ei saa ka
enda neile näidata „komissarina“. Keegi ei
hooli, keegi ei värise.
Sund tuli säält, kust ei osanud mõteldagi.
Need paberid, mis saatsin komissarile täita, tu
lid tagasi niisugustena, et ma neist sõnagi aru
ei saanud: käekiri täitsa lugematu, üks kõve
rate konksude joru, kiirkiri.
Ja millisele vallale see ettekirjutus läks,
see kirjutaja oli pea kantseleis: mis siin kir
jutatud on?
Algul olin minagi nende hiroglüfidega ot
satu hädas, pikapääle ja mitmest kirjast õppi
sin neid juba tundma. Võisin vallakirjutajatele
ette lugeda.
Mu tähtsus natuke tõusis. Lasin neid kirju
lendu juba sagedamini. Olin nagu enesega ja
oma kohaga rahul, ainult palka ei saanud: So
bolevski ja raha püsisid kindlalt Võnnus. Ta
ise ei mõtelnudki tulla Võrru: ootas enesele Võn
nus rahukohtuniku kohta, veel vähem mõtles
ta raha tuua Võrru.
19
Kuid ma olin siiski rahul: komissari kir
jatoimetaja ! Ja päris üksi ning omaette. Küll
raha ikka tulema hakkab, kui juba oma väär
tust kord saad näidata. Enne väärtus, pärast tasu.
Võõrsile.
Siis tuleb äkitselt telegramm Kaunasest:
„Koht vaba. Sõitke kohe.“
Otse rabab: kui kaua ma olen seda kohta
ootanud, kui palju lootust kaotanud ja nüüd,
kui mul enesel koht juba käes — sõitke kohe!
Kui ma siingi kaheaastase heitlemise järele ja
lule hakkan jõudma. Ja sääl ? Kontoritöö, mida
ma ei tunne, Saksa keel, milles ma puudulik
— ning siis võidakse uuele ootajale ütelda:
koht on vaba, sõitke kohe 1 Siin aga olen oma
koha ka kaotanud.
Ei sõida 1
Kuid pea olen jälle valmis sõitma.
Siis kaob jälle julgus.
Heitlen edasi-tagasi rammetuseni. Siis
saadan telegrammi: sõidan. Teise telegrammi
Sobolevskile, et kohast loobun. Sobolevskilt
tuleb kohe vastus: lahkuda ei tohi, kantseleid
üksi jätta ei tohi. Ja veel mitu „ei tohi“.
Isegi ei tea enam, mis tohin või mis ei tohi.
Olen kui hullunud. Ja kahju on ka hirmsasti
omast praegusest kohast: ikkagi juba komis
sari kirjatoimetaja ja oma seitseteistkümmend
ja pool rubla kuus.
Ei tohi! Aga tema tohib mind vallandada
jalapäält, tohib mulle palkagi mitte maksta,
tohib enda kantseleis mitte näidatagi! Tohib
teha kõik. Mis ori siis mina temale olen ?
Saan kantselei üle anda veel nooremale me
hele, kui ise olen, laenan sõbralt kümme rubla
raha, teiselt tuttavalt paremad riided selga ja
20
kihutan vaksali poole, olles segane hirmust ja
äpardusest.
Vaksali teel tuleb tuttav vastu, kes ai
tas mulle koha Kaunases sobitada. Heitunud
ja pelglik: olla saanud teate, et nõuded Kau
nases hirmus suured — ja ikka see Saksa
keeli Ärgu ma sõitku.
Nagu puuga kopsatakse pähe, lüüakse
säält välja seegi natukese kuraasi, mis sääl
veel järele jäänud. Lasen voorimehel hobuse
keerata tagasi linna. Midagi enam ei märka,
midagi enam ei tunne. Mingisugune uim val
dab, rammestus riisub tahte. Ärkan, kui voo
rimees peatub linnas kantselei ukse ees ja
lausub sõbralikult: „Tekke nüüd ruttu, nuurherr!“
Nagu käsu järgi ronin maha vankrist ja
tõusen üles trepist kantselei ukse ette. Ukse
ees varisen kokku, pea langeb uksele, silmist
purskab vett. Pea vajub kordkorralt madala
male. .. ning pilk peatub saabastel. Need ju
Partsi saapad! Ja riided ka Partsi omad!
Raha taskus Süiti oma. Kuidas lähen ja viin
need tagasi ning ütlen: ma ei sõitnudki.
„Oi, oi, kus mees!“ naeravad. Ennem
juba hukk.
Kuivatan silmad, hüppan voorimehele,
kes trepi ette ootama jäänud, ja hüüan:
„Sõida, kihuta, rongile peame jõudma!"
Jõuamegi. Ning teen oma esimese sõidu
raudteel, täitsa võõraste inimeste keskel, täitsa
tundmatuil mail.
Ühel ööl jõuan Vilno jaama. Tuleb oodata
Kaunase rongi. Istun platvormil pakile.
Ümber kihab tundmatu elu: joostakse,
kisatakse, vannutakse, rongid huikavad, alaline
põhkatamine, rigin ja ragin. Nagu põrgus!
21
Kodus isatalus nüüd magatakse, vaikselt,
rahulikult. Hein on kuivalt kokku pandud,
õhtul on kõht maitsevat körti täis söödud,
võileibagi on ema juure annud. Oih, kuidas
maitseks küll kuum kört! Kõht on nii hirmus
tühi! Silmad tikkuvad kinni. Uinuda aga ei
tohi. Midagi ei tohi siin... Kodus on leiba
ja tööd ... Mul aga ei ole. Ma olen siin üksi,
nagu kodust hüljatud. Miks?.. Kurgus kipi
tab, silmis kuumendab — tahaks nutta, tahaks
üksi olla, vaikselt, segamatult.
„Barin, vajate hotelli? Ilus ja hää ja prei
lid — oi-oi-oi! Kui kompvek! Niisuguseid ei
ole teie veel näinud! Lähme!“
Räpane juut asub mu kompsukese kallale.
Ma puhken nutma: olen veel naiiv ja elukoge
musteta, tunnen enese alandatuna ja mahajäe
tuna. Suudan enda kaitsta veel pisaratega.
Öösel tormab rong läbi pika tunneli ja
peatub Kaunase jaama ees. Libisen vagunist,
sammun roidunult sinna poole, kuhu kõik
sammuvad.
„Hei, pan, sõidame !w üks naljakas voori
mees tänitab. Ronin ta vankrisse ja istun
kellegi tundmatu kõrvale. Pika sõidu järele
sõiduk peatub suure maja ees. Võõras mu
kõrvalt ronib maha ja kaob majja. Mina kobistan enese ka maha.
„Palju läheb ?“
„Üks rubla.“
„Üks rubla? Seesamakese sõidu eest!
Olge ikka ristiinimene!“
„ Ristiinimesed võtavad palju rohkem.
Teid oli ju kaks meest!“
Nüüd näen, et juudiga tegemist. Taipan
ka, et mind tüssatakse. Maksan ja jooksen
hotelli.
22
^Kallist numbert soovite?" mangub noor
juut. „Kas siin ristiinimesi ei olegi?" küsin ene
selt ja tunnen hirmu.
„Kallist numbert pan soovib?" juut nurub
edasi.
„Viiekümnekopikalist!“
„Meil joht niisugust ei ole!" juut mõnitab.
„Otsige mujalt!"
„Ei ole! Millised teil siis on?"
„Kõige odavam üks rubla."
„Andke siis kaherublaline!" röögatan.
Kuradid siin igal pool! Ära riisuvad,
paljaks teevad! Millega ma koju sõidan, kui
kohta siit ei saa?
Hommikul avan oma kompsukese ja kustu
tan nälga leiva ja hapukurkidega. Ülejäänu
mässin ^Postimehe" sisse ja viskan kõigega
aknast välja. Kadugu kõik, mis kodumaalt!
Hapnegu juba kõik!
Nüüd aga edasi Schraubneri vabrikute
direktori juure. Arvan, et mõjukam on sinna
sõita voorimehel. Ka ei tunne võõrast linna
ega tea direktor Galdinschi aadressigi täpsalt.
Voorimees ütleb teadvat väga hästi Schraubnerit ja ta direktorit — kes neid siin ei teaks.
Kõlistan, enesel kole hirm südames:
kuidas küll saan hakkama oma viletsa
Saksa keelega? Kui ei riku kõike ära juba
esimesel sammul!
„Palun direktoriga kokku."
„Mis asjas?" ukseavaja juurdleb.
„Direktor on mind kutsunud," suurendan
asja.
„Palun, palun!"
Jumalale tänu: sellega sain hakkama!
Mina sain aru temast, tema näis saavat aru
minust.
23
Tagatoas tõuseb pragin: keegi kõneleb
nii kärkivalt, pragisevalt, ent siiski nii mulisevat Saksa keelt, millest ma pea midagi aru ei
saa. On üks r-de murdlemine ja kurgupära
kuristamine — sellist Saksa keelt pole ma joht
veel kuulnud. See pragin peatub minu ees.
„Mis asja?" kärgatab mees kui aam.
„Tulin direktorihärra kutsel."
„Kes olete?"
„See ja see Eestimaalt."
„Ei tunne, ei tea". Ja hakkab pragistama
midagi kurjalt, millest ma enam aru ei saa.
„01en ma Schraubneri direktori juures?"
Ja muidugi, seda ma olla!
Võtan appi Vene keele ja hakkan asja
klaarima põhjalikumalt, ent direktor laseb
mulle avada ukse Saksa keeli.
Otsas kõik! Esimesel sammul juba läbi
kukutatud, häbistavalt läbi kukutatud! Oli tarvis
mind siia kutsuda ainult selleks? Kurat võtaks!
Nüüd ei ole raha enam kodugi sõiduks. Ja mis
ma enam sinnagi sõidan? Säälgi kõik sillad
purustatud, vahekord võimumeestega võimatu.
Uitan kaua linna mööda, ilma et midagi
näeks linnast. Kuni mind äratab imelik ühe
tooniline jorutamine. Näen, seisan suure, se
nini nägemata suure kiriku ees, nagu meie
Toome varemed, kui need oleksid terved. Pikk
rodu sante kummalgi pool läve laulavad mi
dagi imetaolikulkeelel, millest suudan eraldada:
„Sventa Maria, Sventa Maria" alalised kordu
mised.
On nad õnnelikumad kui_ mina? Astun
suure võlvi alla. Siin ripub Õnnistegija kuju
ja tema ees astja püha veega. Kõik nõtkutavad põlvi Õnnistegija ees ja kastavad silmi
veega ning lähevad kirikusse. Minagi lähen.
24
Suur kirik sammastel. Pildid, kujud,
vaikne pühalikkus. Kõrgel kaared, kui taeva
võiv.
Korraga kõlab tasa, monotoonselt, kau
gelt, nagu teisest ilmast, pühalik tundmatu
laul. Laul, mis südamesse tungib kui tuli
Midagi sellist pole iialgi tunnud. Nii mono
toonset ja jorutavat, ent siiski sind nii valda
vat. Kellukesed kõlisevad, preestrid valgeis
rõivis liiguvad pühakojas, inimesed langevad
põlvili kui hein vikati ees.
Tunnen enda mitte enam nii mahajäetuna:
siin oleksime nagu mingi üks pere, kuigi kõik
võõrad ja ma isegi võõras kirikus võõrausulisel pühal.
Rahvas voolab kirikust välja ja kisub
minu ühes.
«Tere!"
Sõnatuks jähmatun.
„Vaat, kus teid kohtan!"
Preili P., direktor Galdinschi proua õde,
kõnetab mind.
«Tere!" vastan.
„01ete juba siia jõudnud?"
„Siin ja juba välja visatud."
«Kust?"
„Direktori juurest."
„Galdinsch viskas teid välja? Võimata 1“
«Eestlasele ei olevat siin kohta."
«Seda ütles Galdinsch? Võimata, võimatal
Aga siiski: ta on vahel nii imelik lätlane.
Kuid lähme tagasi!"
«Tänan! Teist korda ei taha uksest välja
lennata."
«Lähme — ja asi sellega! Tulete juba
mulle külla."
25
Lähen. Ei saa minemata jätta. Ta...
ta oskab ju nii hästi käskida!
Ta viib mu sootuks teise kohta, kui see,
kus minu viis voorimees hommikul.
„Siis ei olnudki too direktor, kes mu hom
mikul välja viskas?" rõõmustun.
„Väike mees, pika habemega?"
„Paks kui tõrs ja ilma habemeta."
„01i küll." Mu saatja ei suuda vaigistada
naeru. „Too oli päris direktor, Galdinsch on
ainult vähekese direktor... kodumaa jaoks
direktor."
Vaat sulle pirakas! Oled enese direktori
ees narriks teinud. Ja su eestkostja ei olegi
direktor! Ei olegi too loodetud vägev mees !
Astub sisse väike, nässakas mees, suure
habemekolkmega. Astub sisse, näeb teda
teretavat võõrast — ja ei tee väljagi. Kah
mab poja õlale, tütre sülle — ja jookseb tsoss,
tsoss tuba mööda.
Ma seisan sirgelt, et ka mind nähtaks.
„Jvan Andrejevitsh, meil on võõras, uus
kontorist Eestist," ta hääl lausub.
^Teenistus ei ole sõprus... teenistus ei
ole sõprus"... ta jorutab laste kisa sekka ja
kargab karuna edasi, lapsed kukil.
Olen masendatud. Ei hooli siin sinust
keegi! Ei päris direktor, ei „ vähekese" direktor.
„Niemets, pierets, kolbasa!" hõiskab ta,
jookstes võidu lastega.
Ma olen täitsa verest ära. Ka preili P.
lahkub toast.
„Näe, lapsed, milline niemets (sakslane)
meile sõitis!" Ja näitab minule.
Juba pilkab! Juba narritab mu viletsat
Saksa keelt! Kui kaduda õige siit sõnalausumata.
26
„Vene keelt kui vett, Saksa keelt kui savi,
Poola keelt kui poti põhjast," ta leelutab min
gil Läti viisil.
Vist ma ei oleks välja kannatanud ja mõne
rumalusega hakkama saanud, kui sisse ei oleks
astunud daam suursuguse, uhke, energilise kõn
nakuga — proua Galdinsch, saadetuna oma õest.
„Maman, keela lapsi! Ära rebivad mu
habeme," habemik kaebab. Kuid daami tulek
on rahu ja vaikuse tuppa toonud ilma sõnatagi.
„Tere!" habemik pajatab ning tsuskab
mulle pihku oma käe. „Mamsel, too tint ja
paber!"
Kohe lastakse minul kirjutada palvekiri
Schraubnerile, vabrikute omanikule siin, ja
madaam Galdinsch ise läheb seda viima. Pea
ta on tagasi — ma olen vastu võetud!
„Siis tööd ja hoolt, siis tööd ja hoolt!"
Galdinsch hüüab ja mind nagu pilgata püüab.
„Muidu võite uppi lennata."
Ja kohe viiakse mu tohe.
Tahaksin ümber vaadata, enda koguda,
ette valmistada, aga kohe pistetakse päitsed
pähe. Vea, sõber: vea, et uppi ei lenda. Ent
kuidas ma vean, kui kõik on võõras ja
tundmatu ?
Kergem on uppi lennata, kui enda üles
vinnata.
Kerge amet.
Vabrik! Tõsist vabrikut pole ma veel näi
nudki. Nüüd seisab ta äkki minu ees, nagu
salapärane kivist hiiglane. Kohutavana pais
tab ta: nagu tundmatu imeloom kõrge müüri
taga. Ähib ja tehib ja nagu salakavalalt sind
neelata tahab. Inimesed tema sees ja tema
ees mustad ja tahmased ning õelad iga vastu,
kes puhas ja valge. Vaenulikult sind vahivad,
27
ilma et nad isegi teaksid, kes sa oled või mis
sa tahad. Oled sa must ja tahmane, oled selt
simees ja sõber, oled puhas ja kraega — oled
härrasmees ja rõhuja.
Sest on ju 1905. aasta.
Sellest kõigest ei ole mul täit taipu, sest
vabrik on mulle võõras ja mul ei ole nende
võõraste inimestega mingit pistu. Aga neil näib
olevat: läbistudes õue, tunnen instinktiivselt,
et mulle suhtutakse vaenulikult.
Vabriku ninasõõrmetest ja suuaukudest
rullub välja must vihalehk ja imbub kõigisse,
kes või mis tema ümber. Kõikjal lasub see
needusena. Raua ragin, masinate mürin kõr
vulukustav.
Pääseme kontorisse, madalasse puumajja
Niemeni kaldal. Ukse avades, viskub vastu
kirjutusmasinate klõbin. Silmapilguks klõbin
peatub: mind kõõritatakse. Siis klõbiseb jälle
sajakäeline elukas. Galdinsch ees, mina koh
kunult taga, sammume läbi kruviosakonna naelaosakonda, meie osakonda.
„Ein Este“, kuulen tasast sosinat selja
taga. Seegi kõrgilt.
„Eh, lapsed, lapsed, raiskus olete kõik,
Kinderchen!“ Galdinsch jorutab vene-saksakeelset segu. Ja siis minule: „Sääl teie koht!“
Ei esitlemist, ei mingit muud tseremoniid.
Mulle otse haavav, nagu: Lauk, lõiale!
Ronin puldi taha toolile. Mis siis nüüd?
„Üles puua teid kõiki!“ Galdinsch joriseb,
olles istunud omale kohale minu vastas.
Istun. Ootan. Vaatlen. Näen, et minust
vanemal kohal Galdinsch ise ja üks minuva
nune noormees. Alamatel kohtadel noorureid
palju. Oma vahel kõneldakse Saksa keelt,
Galdinschiga Vene keelt. Õnn seegi.
28
«Andke tolle kõrgeaulikule panile tööd 1“
Galdinsch hüüatab.
Naaber hüppab mu juure. «Valters", esit
leb ja sirutab mulle käe.
Ma hüppan maha kõrgelt, keerlevalt too
lilt ja sirutan talle ka käe.
«Ettevaatust: see tool pöörleb!“ Valters
õpetab. „Maha tulles peate siia seisatama,
näete? muidu võite kõigega uppi lennata.“
Kurat, või seda tullakse mulle õpetama!
„Niemets, pierets, kolbasa, kupil konja
bes hvosta", Galdinsch jorutab.
«Teate, mis see on?" Valters mind pin
nib. „Teate ?“
Muidugi ei tea ma: esimest korda elus
näen säärast paberit.
„See on spetsifikatsioon."
Kui tähtsalt. Nagu: see on tuhat dollarit.
„Ja see?" Ootab. „Ka ei tea?" Jälle
ootab. „See on faktuura."
Juba nagu kümmetuhat dollarit.
„See on order, see ... ega te sedagi ei tea?"
No see on juba nagu eksamitamine ja
mu läbikukutamine!
„Popovna, popovna, popovna moja," Gal
dinsch ümiseb juba Poola viit.
Kuhu olen ma sattunud?
«Eestlased on üldse viletsad kommersandid", Valters naeratab.
Jalust maha lööks selle ninaka lätlase!
Kuid ei tohi teha kurja nägugi.
«Hei papp, kas mõistus napp?" Galdinsch
jorutab.
See on juba rahvuse solvamine! Siin tahe
takse sind, kui eestlast, alandada ja siis ära
visata, kui kõlbmata rahva liiget.
«Kust pärit olete?" Valters juurdleb.
29
Surun hambad kokku ja vastan: «Võrust.*
«Võru on sääl pool Tartut?*
«Siin pool.*
«Aga teie olete ju eestlane?*
«Muidugi.*
«Aga Tartu on ju Läti linn, seega võib
Võru olla sääl pool Tartut.*
«Und näete!*
«On! Kooliski õpetati seda. Meie ülikool
on Tartus ja ..
Kõigest hoolimata hakkan naerma. Valters keerab mulle selja ja läheb ära omale
kohale. Solvus.
Mulle ei anta enam tööd.
Õhtul lähen koju, nagu peksasaanud koer.
Koju? See on: Galdinschi poole, sest mulle
lubati sääl esialgu korter.
Ent seda pole enam üldse vahest vaja.
Galdinsch sõidutab kodus lapsi ratsa. Ja
mind ei ole nagu olemaski. Kuni lapsed uinu
nud. Siis tekib lauale töö. Galdinsch töötab
ise ja paneb ka mu töötama. Igal õhtul. Püha
päevad ka läbi. Vahetpidamata ja halastamata.
Ainult lühikese öö jätab mulle. Lõhub ise ka
tööd veoloomana — ja omast vabast ajast.
Mis mulle arusaamatu. Teeb üldse kodus kõik
keeruliesd tööd ega õpeta neid kontoris kelle
legi. Aga minule kodus õpetab. See mulle
jälle mõistatus. Ning kortergi mulle nende
juures on muutunud esialgsest kindlaks —
imelik!
Juba esimese kuu lõpul laotakse mu ette
palgana nelikümmend viis kuldrublat. Ma otse
ehmun: mis eest?
Minule on antud juba mitmed tähtsad
tööd, mis senini Galdinsch sooritas, muuseas
ka palgaraamatute lõplik valmistamine. Ent
30
viimane on olnud ikka komistuskiviks valmis
ta jaile: tormates tulevad arvestada tuhandete
tööliste palgad, need märkida paberist kotikestel ja kotikesed üldsummaga anda kassa raha
neisse panemiseks. Ja hoidku, kui siis kuski
viga osutub! Ent ilma veata ei olla möödunud
pea ükski palgapäev.
„Tuleb!ft kuuldub tasane sosin. Ja amet
nikud vajuvad pultide külge. Ükski ei soovi
pikselööki saada.
Tuleb jah — pan, nagu siin vabrikute
omanikku kutsutakse. Tuleb — ja kontor nagu
vabiseb. Suur, kõhukas, silmad keerlevad peas,
välguvad, õgivad, hüpnotiseerivad. Liigutadagi
ei suuda ta vaate ees. Võimas ja vägev see
miljonite kuningas. Kui lõvi ja ühtlasi ka madu.
Värised ta ees.
„Kes valmistas palgad?" möirgatab.
„Mina“, ma piuksatan.
„Soo! Ei osanud veata: Schraubneri juu
res ei tohi olla vigu!“ Mürahtab kui vabriku
korstnast.
„Suur viga?“ ma küsin juhmilt.
„Pole küsida minult! Eksida ei tohi!“
Ma oleksin pidanud vaikima, nagu siin
mõistlikuks kombeks, aga miski kisub lahti
minu suu ning ma lausun: „Esimene kord...
enam ei juhtu . .. Ma maksan kinni“ ...
„Maul halten!“
Metslooma röögatus! Millest heituvad sei
nadki. Keerab ümber ja kaob ähkides.
Pikselöök on kogu kontorit rabanud: ei
hingatagi enam. Oodatakse aina minu nimetähe nõksatust seinal märgiks — pani kabinetti
lõpparve järele.
Ent kell seinal ei helistu ja nimetäht ei
lange.
31
Mind ei visata välja.
Jäetakse vahest järgmiseks korraks.
Kuid järgmiseks korraks ma oskan juba
muuta kogu palgamaksmise süsteemi. Ja vigu
enam ei juhtu või kui juhtub, siis jääb võima
lus neid parajal ajal üles leida. Panini nad
enam ei jõua.
Ma olen seega juba enesele saavutanud
mõnesugust kaalu. Ent soetanud ka kadestajaid
ja vaenlasi.
Midagi rebeneb.
Uu! huugab kruvi vabrik.
Vii! vilistab naelavabrik.
Nüüd südatöö ajal? Mis pagan nüüd lahti?
Vabrikute õued kubisevad tahmastest
töölistest. Uusi töölisi puistab välja iga must
mulk. Ei nad mahu enam õuele: väravad
lüüakse lahti, must mass valgub vabriku ette
tänavale otse pani akende alla.
Üks üliõpilane kõneleb ja viskleb kätega
õuel, mitu töölist tänitavad tänaval. Nagu õõt
suv meri lainetab inimestest mets. Kõmin,
sumin, kisa ja kära.
Pan jookseb telefoni juure. Jookseb ühe
telefoni juurest teise juure: saatke sõjavägi,
politsei... politsei ja sõjavägi, kõik, kõik, ruttu,
ruttu! Vabrikud mässavad!
Lööb lömmi seinal telefonid; küllalt hästi
ei anna nad üle ta suurt viha, pillub uksi, et
need purunevad: küllalt kiirelt ei oska need
ta eest avaneda. Tema töölised mässavad!
Tema, Schraubneri töölised! Kellele nii hästi
makstakse!
Oo, see must mass võib lömaks pigistada
kontori seinad! Arvelauad ei klõbise enam,
salkadena seistakse, vahitakse hirmul õuele.
32
Ei töötata, panigi ei peljata. Tolle musta massi
pärast värisetakse. Pan oleks nüüd nagu sõ
ber ja kaaslane.
Kuidas see must mass mühab ja kohab!
Ning hõiskab! Isegi tahaks selle keskele kaduda,
mürada, mässata, lõhkuda. Purustada seda,
mis sind kütkestab, ülekohtusena tundub. Ja
mis sellele kurjale inimesele ei paista ülekoh
tusena, kütkestavana? Kõik, mis talle armas
ei ole. Oleks nüüd kodumaal! Küll müraks!
Küll näitaks neile, kes sind orjaks on alanda
nud!
Oo! Kui julge, kui tugev, kui purustav on
inimene massis! Ka kartlik ja äraheidutatud
hing. Vägevana tunneb enda massis, õigena,
kohtumõistjana kampas.
Hirmus on mass-inimene.
Hirmus on ka äkitselt seisatanud vabrik:
nagu salakaval loom tsosiseb ja visiseb ta ku~
saltki nägematust lõõrist, nagu urisev koer enne
kallalehüpet. Suits ei paisku õhku rõõmsate
sületäite viisi, vaid õredalt narmendades laskub
alla katustele. Tumedad aknad vahivad, kui
kurjusse koondunud silmad, mustad lävemulgud,
kui ammuli lõustad. Ei puhkimist, ei ähkimist,
ei väledaid väntamisi, ei korrapäraseid elavlülide liikumisi. Lamab kõhuli, ja sa ei tea,
mis ta pääs pesitseb ja kunas ta su kallale
hüppab.
Ühest mulgust paisatakse välja kobar ini
mesi. Vehitakse, hõisatakse, karjutakse. Kä
rust puistatakse õuele paks meister. Naer,
naljatused, hõisked.
„Et sa saksa koer siit kaod!“
Paks mees kaobki, koerana roomates, tah
masesse kokku.
33
3
Vana raamatupidaja Hagebölling tuleb
kontori poole. Nägematuna, tillukesena, aland
likuna tahab ta tahmamäest läbi pugeda. Ta
haks tunda pääs küüntest kübarat, et tad keegi
ei näeks, ükski kisakõri ei teotaks. Mis need
inimesed siin ometi kisavad?
„Seisa! Kuhu sa ronid ?“
„Töhe pean minema, tohe, sõbrad!“
Kolmkümmend kaheksa aastat on ta tööl
käinud sakslasele omase täpsusega, kuidas
võib ta nüüdki tööle minemata jätta?
„ Streik on, mõistad ?“
Ei, tema seda ei mõista. Tema ei ole
seda sõna kuulnudki. Või kui ongi, siis ei
mahu see tema pähe. Ta sammub edasi.
Ta surutakse tahmamäe sisse.
^Niisugune valgekäekene, pani tagumiku
kaapija1“
Vanamees hakkab nutma. „Pan võib mu
vallandada 1.
Õues ja tänaval aina keeb. Kodunt rut
tab Schraubneri noorem vend Maks. Astub
otse tahmamäe keskele. Kaheks lõhestub tahmamägi ja laseb peremehe läbi. Pää seljas
ja julgelt, otse väljakutsuvalt hõljub ta tahmameres, kahel pool meeste müür. Kardetakse
tad? No ja: kümme meest ta keeraks kerra,
tuhat meest vallandaks, kui teda puututaks.
Sammub ja ähib, ahmib õhku: mäss!
Üks tahmatomp tossab ta ees: tööline
tossutab häbematult paberossi. Ometi on see
vabrikus ja vabriku õuel keelatud kõige val
jemalt.
Pan, sammudes tast mööda, lahmab talle
üle näo. Tööline tõmbub vinna kui vibu ning
virutab rusikaga panile vastu pääd. Pani kübargi lendab tahmametsa.
34
Möirgates hüppab pan töölise kallale.
Tööline lendab uperkuuti kruvikastide taha.
Mis nüüd saab ? Taevas, mis küll nüüd
tuleb ?!
Tahmametski tarretub. Kisatakse, vehitakse, joosisteletakse. Nähtavalt on sündinud
midagi väljaspool kavatsusi. Viimaks eraldub
tahmamäest väike salk ja läheneb kontorile.
„ Sisse tulevad!
Kontorisse tungivad,
pange uks kinni!“
Kisajaid leidub, kuid ukse sulgejaid ei leidu.
„Andeks paluma tulevad.“
Viis meest astuvad kontorisse. Ei tereta,
ei avalda mingit viisakust Mustad, tahmased,
pesemata, näod õlist ja söest läikivad.
„Töö seisma ! Kontor välja miitingule!0
Kui käskivalt. Nagu oleksid mõned pa
nid. .. No kas ei ole hullud! Kontor tohib
streikida! Pan pillub siis kõik kus kurat. Mis
siis meist ja meie perekondadest saab? küsit
letakse, olles siiski kole hirmul ka mühavast
tööliste merest. Kogutakse juba ühte salka,
kõik jaoskonnad kokku meie jaoskonda. Meid,
kui muulasi peetakse millegipärast tolle mä
ratsevale massile lähemalolevateks. Sakslane on
sõber muulasega, muulane sakslasega. Kõigil
ainult üks küsimus: kas lähme miitingule?
Kõigil ka vastus: siis homme lendad kohalt.
Mis teha, kuidas olla?
Juba kõlistatakse kärusid. No kärul väljalohistamine oleks hullem kui surm!
Kontor lõdiseb.
Äkitselt lööb tahmamets tänaval laine
tama, kui oleks tast kihutanud üle suur torm.
Trügimine, kisamine, jooksmine, hädaldamine.
Tormatakse tagasi vabrikusse, joostakse kon
tori taha puuriitade vahele, lidutakse pani
35
õuedele. Nagu varblaste parv kulli eest haohunnikusse.
Ja nagu kullid varblaste keskel, keerlevad
kasakad ratsa, nuuditades paremale ja vassakule poole, ette ja taha. Kuhu keerutavad,
sinna auk tekib, kuhu tormavad, sääl tahmamets taganeb, põgeneb, lidub, et hakka või
naerma. Võiduväljale jäävad ainult kasakad.
Vabrikusse ja puuriitade vahele ei pääse ligi
kasakad. Ent isu näib neil olevat ratsutada
veelgi tahmametsa keskel. Liialt kiirelt lagunes
see mets. Kihutavad tänaval edasi-tagasi,
keerlevad ja tiirlevad, kui võimsad kotkad
saaki varitsemas. Päikese käes säravad ja
kiirgavad. Kas veel julgeb keegi streikida ?
Kas veel söandab keegi nina pista täna
vale ? Ei!
Kasakad koonduvad salka, et lahkuda
võidukalt. Ent siis pistavad kihutama hullu
pööra, üks siia, teine sinna, kuhu aga kellegi
hobune kannab. Nagu oleksid tulised parmud
hobuste kallale karanud.
Ja on ka: vabriku külgedel on hulk to
rusid, mis võib täita vabriku reservuaaridest
veega mitmesugusteks otstarveteks, nagu täna
vate pritsimiseks, tuletõrjeks jne. Nüüd on
need torud täidetud kuuma veega, mille joad
juhitakse kasakate kaela.
Kuidas nüüd kasakate hobused hüplevad !
Kuidas nad eest ja tagant puristavad, kuidas
saba siputavad, kuidas väherdada püüavad!
Naera kas või lõhki, kuigi inetu on naerda
teise õnnetusest.
Vabrik rõkkab tuhandest august. Rõkkab
ja saadab mõne rauatüki siplevasse pessa.
Kampas on ju inimene mõtlematu ja hull.
36
„See on halb, see on väga halb!" pajata
takse kontoris mõtlikult.
„Mis küll nüüd
tuleb?"
Vabrikud suletakse. Kõik töölised val
landatakse. Noorele panile, kes sai tööliselt
lüüa, ostetakse Berliini vabrik ja ta saadetakse
ära sinna.
Kontor vaid töötab, see on: käib koos
kontoris istumas. Saksliku täpsusega, mitte
minutitki hilinedes. Kaks nädalat ta peab nii
istuma, siis lubatakse vabrikud avada uuesti,
kuid juba uute töölistega.
Kuid ei saanud täis need kaks nädalat:
midagi rebenes ootamatult.
Kord sügisel, millegipärast on eriti mee
les too moment, poeb meie jaoskanna telefoni
kappi prokurist Michelson (juut).
Kõneleb
natuke, hääles imelik kõla. Nimetab sõna,
mida pole kuulnud muidu kui sosistades. Vis
kab siis kapiukse kinni, seisatub, vaatab meid,
nägu kavalalt looritatud, ning pajatab lühidalt:
^Konstitutsioon on antud." Nagu ütleks: „Naelavabrikus on tööline rihma vahele jäänud."
Ainult suunurges tuksateleb ja silmad sädelevad.
Kaval!
Oleks meist keegi mõhatanudki. Oli mingi
segane tunne, seegi tühine. Ei osatud päriselt
toda konstitutsiooni ette kujutada Mis ta on
või mis ta annab. Naabri jaoskond avaldus
talle isegi vaenulikult.
Ainult vabrikud algasid tööd enne kahenädalalist tähtaega. Oli see ka mõni konsti
tutsioon või muu, ka ei osatud hästi seletada.
Pan ennast enam ei näidanudki. Kas kah
konstitutsioon ? Töölised meid, kontoriste, enam
ei tereta. Meie ei saa neid teretamata jätta:
oleme viisakad. Töölised meile enam teed ei
37
anna. Meie ei saa neile teed andmata jätta:
kardame juba neid.
Oi jaa! Imelik ja päris kena on siiski
see konstitutsioon ka. Ei pruugi enam täpsalt
tööle tulla, see on otse purschuilik ja rumal.
Pool tundi hiljem, vähemalt. Ja keegi ei tohi
seda panna pahaks. Otse ümberpöördult: peab
pidama revolutsioonlikuks ja edukaks. Tööline
on nüüd kõige targem olevus siin ilmas ning
ilma temata ei tohi teostuta midagi. Kõik, mis
ta ütleb ja arvab, on hää ja õige.
Nagu laata peetakse. Ja kõigil on aega
küllalt. Kõik kõnelevad, vaidlevad, on hirmus
targad. Kõige targemad on miitingumehed.
Need otsustavad kõik keerdküsimused silma
pilkselt, kuigi neid küsimusi pole suutnud maa
ilma targad lahendada senini.
Miiting miitingu järele. Üheltki ei tohi
ega taha puududa. Ühel lubatakse kõik rik
kad vaeseks teha, kõik vabrikud tööliste kätte
anda, kõik varandused õiglaselt jaotada (no mis
sa hingekene veel tahad!), teisal — kõik rõhu
jad ratastega üle sõita, tsaari kõige trooniga
ümber lükata, papid minema kihutada ja ise
valitsema hakata. Oi, mida senini mõtteski ei
ole julgenud tahta! Kolmandal — juudi „Bundi“
miitingul — et usku ei ole vaja, kirikut ei ole
tarvis, rahvuslus on kõige kurja juur — kõik see
praht kolikambri! Kõik rahvad on üheväärsed.
Istud nagu parun — see on nii ütelda
ainult parun, parunid on ju ka ülearused —
ajaloolises raekoja saalis, kus kord Napoleon
võis istuda, kus senini suurte nimedega suu
rused tohtsid istuda — istud nüüd kasukas
seljas, kübar pääs, kalossid jalas (need võivad
olla ka porised) nosid seemneid, sülitad neid
revolutsioonselt põrandale, suitsetad mõnuga
38
paberossi, revolutsioonilikum veel, kui oma kee
ratud vilkat ja kuulat tarka kõnet noist ilma
asjust, mille too Marx nii otsatu ilusasti on
osanud seletada. Miks küll kõike seda nii kaua
ilma eest salajas hoitud? Kui ilus ja õnnelik
see maailm küll juba võiks olla!
„Aga kui Marx eksis?“ küsib ometi Galdinsch! „Mis siis?46
Et Uskmata Töömaid peab veel leiduma
ka kaks tuhat aastat pärast Kristust! Marx
võis nüüd eksida!
Armas on see konstitutsioon ja üks üpris
hää asi! Ainult armas ei ole, et nüüd juut tä
naval suga aisad kokku ajab, teelt ei käändu
ja teeb, nagu oleksid sa õhk või veel midagi
tühjemat. Armas ei ole ka, et nüüd igapäev
mitu korjandust. Kord poliitiliselt kannatanud
Skirgailole, meie töölisele, kord Skirgailo pere
konnale, kord mõlematele kokku, kord ühele orga
nisatsioonile, kord teisele. Kõigile pead andma
heldelt ja seega nagu mõnda oma poliitilist
pattu lunastama, seega tasa tegema sigadust,
et sa oled kontoriametnik, aga mitte tööline.
Ei tohi küsida, kuidas seda raha tarvita
takse, ei tohi näha, et Skirgailo ilmub miitin
gutele juba joobnuna, ta armuke siidsukkades.
Ent siiski, kaasa kisub, hõiskama paneb!
Joositeled, askeldad, kõneled, hõiskad, tahad
olla revolutsioonilikum, kui sa seda seesmiselt
oled või olla saad.
Igal õhtul keeran Tõnissoni pildil seinal
pää allapidi ja jalad ülespidi see eest, et ta
sääl kodumaal sotsialistidele julgeb nii hooli
matult hoope jagada. Igal hommikul päästab
madaam Galdinsch ta piinast. Iga päev aga
haaran esimesena Tõnissoni lehe, ent mitte
sotsialistide lehe.
Rebenenud parandatakse.
Jälle uugavad viled, jälle lastakse vabri
kutel toss välja, jälle kisab vabrikute ümber
tahmamets. Nüüd ei lepita enam vabrikutega:
kogu linnas peab liikumine seisatuma. Ka
kontorisse tuleb käsk: Vanalinna miitingule!
Revolutsiooni päästma!
Oi kuramus, kuidas see kontori paneb ki
hama! Kes tahaks minna, pelgab, kes ei tahaks
minna, ka kardab. Lähed, näitab ust pan, ei
lähe, tööliselt selga võmm. Meie, muulased,
hüppaksime välja siiski, ent sakslased veere
taksid siis kõige süü ainult meie kaela.
Meie suu on suletud. Laseme salamahti
tuua kontorisse õlut, viina. Joome ise, veel
rohkem meelitame jooma sakslasi. Kuraasi on
juba kõigil, nii meil kui neil. Kui siis tuleb
ähvardav käsk — kontor välja, oleme kõik
ühelmeelel revolutsionäärid. Sakslased kõige
kangemad. Need berliinlased, münchenlased ja
hannoverlased, kes oma Vilhelmit otse jumal
davad.
Nagu suur jõgi voolab inimmass Nikolai
prospektil (nüüd Vabaduse tänav). Jõurikas ja
hoorikas. Kuhu oma pääga ulatub, sääl ees
kõik tegevus seisatub: ärid suletakse, tööstu
sed pannakse seisma, logisev „konka“ peata
takse. Kogu äripäivsele tööle ja elule kopsatakse
kui puuga pähe.
Voolame kõike valdavalt edasi ning lau
lame vägevaid, revolutsioonlikke laule. Kõik
paljastatud päi. Kes pääd ei paljasta, sel lüüakse
kübar lossi või nägu nässu. Kuid niisuguseid
tsaarlasi on vähe. Shandarmivalitsuse ees
sunnitakse shandarmgi meile au andma. Tekib
siin küll rüselus, ja shandarm laseb jalga, kuid
kus siis rõõm: shandarmeeria juba kardab!
40
Üks töövoorimees kihutab ees tuhatnelja,
püüab pääseda hoovi. Kümned käed haaravad
koorma järele. Ning silmapilkselt tuiskab jahu
laiali tänavale. Päike, seisatu ja kuu, konuta
paigal, kui meie lähme, meie, revolutsiooni
päästjad! Mis mõte on siis ühel jahukotil!
Kõik revolutsioonile!
Jõuame viimaks Vanalinna suurele väljale,
mille keskel Prantsuse-Vene sõja mälestussam
mas. Välja ümbritsevad kolm kosteli (kirikut)
ja majad. Ainult paar tänavat lõppevad siin,
nagu umbes reservuaaris. Kui sulgeda need
tänavate suud, siis oled kinni, nagu mõrras.
Keset välja, kasti otsas kõneleb meie
Skirgailo. Ta ümber mets mehi, naisi, püha
likus, revolutsioonses ekstaasis. Valmis kargama
iga kallale, kes julgeks avalduda kontrrevolutsioonselt.
Meil, kontoristidel, puudub vajalikul mää
ral see pühalik ekstaas, seepärast jääme seisa
tama rahvakogu äärde. Aitab sellestki.
„Seltsimehed, võit on meil! Tsaari trooni
alused on läbi ussistatud. Veel üks naks ja
ta lendab troonilt! Ta langeb meie jalge ette,
seltsimehed. Vana, mädanenud kord variseb
kokku tööliste vasarate hoopide all. Ükski
jõud ei suuda seista tööliste jõu vastu!“
Suur see meie jõud siin õige on? Mõni
tuhat. Tsaaril olla siin samapalju sõdureid,
kui linnas elanikke.
Kuid, pagan, kaasa kisub 1 Ei mõtle tsaari
jõule, või kui mõttesse vilksatubki niisugune
kontrrevolutsioonlik rumalus, siis põgened
temast. See jõud on ju mäda, ainult näilik.
Maha seegil
Maha! Nagu maru kohiseb! Kuidas vere
soontes mässama kihvatab 1 Rusikad tõusevad,
41
kaikad keerlevad, isegi revolvrid paugutavad.
Naised langevad meestele kaela. Põllenööridega
tõmbaksid ümber vihatud trooni.
Kõnelejad vahelduvad. Vaimustus tõuseb,
oma vägevuse tunne kasvab. Usk muutub kalju
kindlaks, et ega seltsimehed-sõdurid meid ei
puutu. „Enne ei huika ükski vabrik, enne ei
avane ükski töökoda, enne ei tee lahti oma
uksi ükski äri, enne ei saa valgustust elektri
jaamast ükski asutus, kui on täidetud meie
nõuded."
Kuulete nüüd ? Kas kuulete, kõik te,
kes seda mädanenud korda veel jalul hoida
püüate ? Kuulete ?
„Kes vastu paneb, selle sõtkub revolut
sioon porri ja astub temast üle."
Lõikav huige. Nagu jahil koertele.
Mis see’s? Signaal? Milleks?
Vaatan selja taha: eemal majade ees pikas
reas lamavad — soldatid! Püssid palgel...
otsaga meie poole! Vahruna meid ümber pii
ranud. Kust nad sinna said ? Kunas nad sinna
tulid? Ülearused küsimused! Vaat, kas nad
ka lasevad või mitte? Kas nad tõesti lasevad?
Mass lööb rahutuks. Kõneleja aga lõhub
edasi: Milline uue maailma looja peaks kartma
noid kõdunenud korra kutsikaid! Ja ega nad
julgevat lasta.
Kuid paljud löövad kartma ja hakkavad
trügima äärtest massi keskele. Sääl on ikka
teiste taga julgem. Minagi nihkun nagu süga
vamale. Mulle paistab, et Galdinsch ka: ta on
ikka minu kõrval. Või ei nihkunud ma pai
gastki? Ma ikka vist liikusin. Ja mul on
häbi Galdinschi ees. Galdinschil on nagu häbi
minu ees. Või liikusime massi sisse mõlemad ?
Mõlemad pelgame...
42
Haliloo!
Teine signaal?
Üdini paneb vabisema. Mass kiheleb,
karjub, trügib keskele kokku.
Märkan, et seisame Galdinschiga hõreda
puudena rüseleva massi veeres. Tahaks tor*
mata otse massi südamesse, eemale surmast.
Kuid ei liigahtu. Sest Galdinsch seisab paigal.
Lätlane seisab paigal, siis eestlane seisabki.
Ootan põrgupiinas, et ta sammu astuks. Ta
silmad otse tungivad pääst välja vahtides, mil
lal mina paigast nihkun. Ja mõlemad otse
lõdiseme hirmust.
Ning viha täidab hinge: miks pean ma
siin räpaste juutide ja tundmata poolakate
keskel kärvama? Täitsa ilma kasuta. Parem
oleks võinud hukkuda kodumaal Bessobrasovi
või Orlovi keppide all. Nagu saatuse kapriisil
visati mind nende eest ära siia juutidega koos
surema.
Üks punase rätikuga naine lällutab, saja
tab pooltotralt, hullustuses tõstab oma seeliku
üles ja näitab sõduritele paljast tagumikku.
Kolmas signaal!
Nüüd... nüüd! Kuum laine paiskub üle
pää. Mõtted pääs töötavad välkkiirelt. Silma
pilgul elad läbi aastad ... Eila lasksid solda
tid Minskis Kurlovi käsul miitingu pihta. Sajad
jäid turule . .. Põlved nõtkuvad . .. silmad pi
menevad ... surm . .. kuul... ema ... ema
kene, Jumalaga... Jumalaga!
Mass heidab pikali, hüppab üles, jookseb,
tungib kobarasse. Ma olengi nagu pikali, Gal
dinsch minu kõrval oleks ka nagu pikali. Mina
enne teda, ei, ei! Ma olen püsti ja tema ka on
püsti. Või ei olegi meie lamanud! Ei saa enam
aru. Ainult mingit ürgalandust tunnet, mis on
43
surmahirmust tugevam, kui sa pead olema lät
lasest nõrgem. Kõigist teistest võiks olla, kuid
mitte omast lähemast naabrist lätlasest. Ons
sellel ajaloolised või verelised põhjused? Väi
kesed oleme mõlemad. Ja kumbki ei taha olla
teisest veelgi väiksem. Kumbki ei taha teisele
järele anda. Vabadussõja järele me andsime
neile, sest tundsime enda olevat võrratult üle
naabrist.
Kogu elu näen silmi ees mööduvat. Otse
reaalselt elan läbi veel kord, kuidas ma ema
käest ära põgenen, kui ta mulle vitsu tahab
anda, kuidas ma Palupera liivakule jooksen,
liiva sees ära väsin, kuidas vend mu siin kinni
püüab, ema kätte viib, kuidas mulle vitsu an
takse. On nii valus, nii valus... Ei, see on
kuul!.. Meie Isa, kes Sa oled taevas ... imelik,
et valu ära kaob_ pühitsetud saagu Sinu
_
nimi... verd veel ei näe... ja jalul püsin ka
ikka. Galdinsch seisab ka minu kõrval...
Ikka veel elan?.. Ikka veel sihivad püssid.
Oo laske, laske! Tapke ruttu, ärge piinake!..
Terve igaviku elan läbi.
Siis pistavad tahmased kogud jooksma.
Galdinsch ka, mina ka. Üks mulk on avatud,
kuhu lidub iga revolutsionäär mädanenud korra
kutsikate eest.
Ei lastud üldse. Humaanne kuberner Verevkin, pärastine Eestimaa kuberner, hoidis ära
verevalamise. Laskis avada sõdurite rõnga ja
uue ilma loojad minema kihutada.
Juba teel koju poole leiame seintel kuu
lutused, et sõjaseadus maksma pandud ja kõik
võim kindluse komandandile üle antud. Strei
gid, miitingud, koosolekud ära keelatud surma
nuhtlusega.
44
Mis siis nüüd? Minna tööle? Siis on ka
surmanuhtlus. See on ka kindel, see on ka
välja kuulutatud, kuigi teaadanded pole sein
tele kleebitud. Kaks meest on juba meie kes
kelt kadunud. Kumb surm on nüüd surmavam?
Vabriku läheduses oleme pea kõik kontori
ametnikud jälle kokku korjunud.
Pan tuleb vastu. Täis suurust ja võimu.
Otse väriseme ta ees. Vanad mehed ka, need
veel rohkem kui noored: neil on perekonnad.
„Mis kaaberdate siin, kui tööl ei ole?"
Keegi ei julge vastata. Igaüks püüab
enda varjata, et teda ei nähtaks.
„Kes homme tööle ei ilmu, saab lõpuarvel"
Läheb nagu vana Jumal ise.
Välk on rabanud mehi. Lähed — surm,
ei lähe — ka surm, ent enne surma vallandus.
„Galdinsch jootis meid purju", juba nuri
setakse.
„Vedas meid välja... no ütelgu nüüd,
mis edasi?"
Galdinsch vaikib.
„Kas lähme tööle?"
„ Minge!"
„Teie ei tule?"
„Lähen, ütlete: Galdinsch läks, ei lähe,
ütlete: Galdinsch ei läinud. Nüüd tehku iga
üks nii, nagu õigeks peabl"
See vastus ei meeldi sakslastele.
Jutt ei laabu. Ent lahkuda üksteisest ka ei
suudeta: koos on õnnetuski kergem, hirmu mo
mentidel on tänaval kõbusam, kui kodus vaikses
nurgas, kus ettekujutus kõik ohud suurendab.
Keerame sisse joomakohta ning võtame
enese täis, ka needki, kes muidu tilkagi ei joo.
Purjus inimesele on põrgugi taevas, purjus
inimesest on Issandalgi raske saada jagu.
45
Väljas aga ragiseb ja pragiseb. Me sees
soojeneme ja julgeneme. Meil vaprus ja vah
vus üha kasvab. Kui oleme kogu öö enda
julgustanud, kaperdame hommikul kontorisse,
rind ees ja pää seljas. No tulge nüüdl Ko
mandant, pan, töölised 1 Tulgu nüüd meie kallale
kõik kolm korraga! Me ei karda!.. Vist kar
dame küll hirmsasti, kuid teeskleme kartmatust.
Töölisedki tulevad tööle: streik on nurju
nud. Tööliste ridadest on mõned langenud.
Vabrikute all saarel lamab Skirgailo, shandarm, mitu teist.
Ent töö jätkub. Kuni ühel päeval min
nakse matma Skirgailot kogu revolutsioonliku
jõuga, kogu linnaga. Maetakse ära, peetakse
käredad kõnedki ära, revolvritestki paugutatakse.
Ning voolatakse siis linna otse vangla kallale
seltsimehi säält vabastama, vägevad laulud
suus, kange revolutsioonide süda sees. Voolab
jõgi, otse meri, millele ei suuda olla tõkkeid.
Majadki teelt ära pühkida suudab... kuni
hoidub ta koos.
Tuutu, tuutul Till, till, till! Nagu maru
tormavad tuletõrjujad. Nagu oleks neil tuli
ees ja tuli taga. Meie kallale? Otse meile otsa?
Ei! Ei läbe meile heita pilkugi. Tormavad
edasi otse tööliste linnaosa poole.
Põleb! Tööliste linnaosa põleb!.. Issand
Jumal, või põleb?! Revolutsioonlikule vaimus
tusele kallatakse vett kaela. Kui ehk minu
korter põleb ? Kui minu varanatukene tules
hävineb? .. Revolutsioon on revolutsioon ... ja
seda võib ka teine kord teha, aga tuli on tuli
ja see, saatan, ei kannata! Ja egas minu pärast
revolutsioon veel hävine ... aga varanatukene
hävineb. Tuhanded vist nii mõtiskelevad. Ning
revolutsioonliku jõe küljest hakkab tilkuma
46
tuhandeid tilke ja tilgakesi, kuni järgi jääb
veel tillukene revolutsiooniline ojakene.
Ja selle kallale kargavad äkki kasakad,
nagu mühisev maru, kisa ja käraga. Nende
hobusedki on hullunud, metsikud, otse otsa
hüppavad, maha tallavad Nuudid vuhisevad,
inimesed põgenevad, röögivad, langevad. Kui
õnnelik oled, kui värava alt hoovi pääsed!
Ei küsi enam häbist ega porist, ei revolutsioonlikust uhkusest. Roomad kui koer, kui aga
nuudi eest pääsed. Muhke täis klopitakse täna
val lidujad, olgu need revolutsiooni tegijad või
revolutsiooni tegemist päält vahtijad. Pigemini
on need päält vahtijad, revolutsiooni tegijad
on osanud juba väravatealuseid leida.
„Äh, või lippu tahad, verekoer1“ tööline
tänitab, ronides värava alt hoovi, kuhu mina
enese olen vedanud. „Vars torka enesele ta
gumikku! .. aga lippu sa ei näe!" Rebib lippu
varrelt, ja siis jookseme hoovi soppidesse.
„ Varre teeme vastse... ja lipp on jälle endine...
aga vana varrega vastne lipp on juba vastne
lipp" .. Jookseb, rõõmusteleb, sügab selga.
Vana tagasi.
Aasta on möödunud 17. oktoobri vabadu
sest — ja seda vabadust nagu ei olekski enam
olemaski. Ei, ta on siiski olemas — kisklemi
seks, heitlemiseks, maiguks suhu. Ja kätteta
sumiseks.
Just aastapäeva ööl kopsatakse ohvitser
maha, heidetakse pomm politseiülema pääle,
vangistatakse töölisi.
Vihased on mõlemad pooled, nii monar
histlik kui sotsialistlik. Ja meie, kontoriamet
nikud, nende kahe käsikivi vahel, sest meie ei
saa pooldada kumbagi.
47
Naelavabriku juhataja aetakse vabrikust
põgenema, uuele lastakse viis pauku.
Nüüd algab viimane võitlus: kumb kumma
võidab, pan töölised või töölised pani — vab
rikud suletakse määramata ajaks. Ainult kon
tor peab töötama ja töölistele lõpuarveid val
mistama. Vaevalt on töölised töölt lahkunud,
kui kogu vabrik ja ümbrus kubiseb sõjaväest:
tööliste ninamehi tuldi vangistama. Kuid hilja.
Siunatakse Schraubneri, kes ilma politseimeist
rile teatamata sulgenud vabrikud. Kes veel
vabriku ümbruses logelemas, tabatakse, van
gistatakse. Kontor muutub sõjalaagriks, meie
sõjavangideks, kes töölistele sööda valmis
peame valmistama — palga.
On raha paberikottides, milledel tööliste ni
med pääl, politseimeister võtab need enese kätte.
On lõpuarve päev. Juba vara hommikul
kiheleb vabrikute ees töölistest mets. Kisa,
kära, vandumised, nutt. Ja peenikest, hirvitavat vihma sajab. Palka ei hakata maksma.
Neli tundi on töölistel juba oodata lastud.
Politseimeister istub kontoris, rahakastid ees
ja joob teed.
Tööliste saatkond tuleb pani juure, nõuab
palka.
„Nõudke temalt," pan osutab politsei
meistrile.
„Tollelt koeralt ei võta meie krossigi
vastu! Teid oleme teeninud, teilt nõuame palka!"
„Molu kinni, lontrused! Teie julgete mi
nult nõud al“ ..
„Kelle lontrused me oleme, lurjus!"
„Välja, sunnikud!"
Kuid politseimeister on nad juba kinni
nabinud.
48
Tänav vaevalt tõstab kõrgemat tooni,
kuuldes oma esindajate vangistamisest. Ta on
juba närbunud, vaevunud.
Juba hämardub. Juba on vihm kõik läbi
leotanud, kuid oodatakse. Naised hädaldavad,
lapsed nutavad... ent politseimeister istub
kontoris rahakottide ees. Ja haudub oma vähekesi haavatud pääga kättemaksuplaane.
Siis, shandarmid kõrval, sõjavägi selja
taga, hakkab palka maksma, s. o. töölisi kinni
nabima. Kes palga järele tuleb ja küünitab käe
raha järele, see vangistatakse, kui ta vähegi
kahtlane. Kuni mehed enam palga järele ei
tulegi.
Hilja ööni mühiseb tänav, muutudes jär
jest naiselikumaks, nutulikumaks. Vihma aga
udutab ja udutab. Pisaraid voolab ja voolab.
Ohked ja sajatused täidavad õhku.
Öö pimeduses viiakse suur salk töölisi
vanglasse, otse teiste seltsimeeste silmi all.
Kõik vaatavad päält vagusi: sest see mäda
nenud ja kõdunenud44 kord, see vana kord on
tagasi tulnud ja jälle võimust võtnud. Uus
kord on surnud ...
Surnud!.. Veel mitte. Vaevalt avatakse
uuesti vabrikud, kui endised, nüüd tagasitulnud
meistrid vabrikutest välja kärutatakse.
Vaevalt saadakse jälle hakata paraaditama,
keisripühi pidutsema suurte sõjavägede hulka
dega, kui meie vabriku nurgale, kust väeosad
mööda peavad voorima, punane lipp üles ker
kib. Lehvib uhkelt ja trotslikult.
Kahurväeosa ei saa mööda minna puna
sest lipust, peatub, ohvitser käsutab salga mehi
lippu maha tooma. Mehed katsuvad ronida
katusele.
Rauatükid lendavad neile kaela.
Lipp lehvib endiselt, ulatub paraadilegi vaatama.
49
4
Kahuri ammuli suu keeratakse vabrikut vastu.
Käib kärakas... ja lipp ühes vabriku nurgaga
on kadunud.
Uus on minema peletatud, vana on tagasi
tulnud. Keiser on jälle pääl ja Marx all.
Konstitutsioonist on ainult halb maik suhu
jäänud.
Ka Leedu ärkab.
Mis rahvusest?
Niisugusele küsimusele saad siin harva
vastuse. Rahvust laiemates hulkades ei tunta.
Kes te olete?
Oo! sellele järgneb kohe kaunis iseteadlik
vastus: katoliiklane, või tagasihoidlik: luterlane.
Rahvused on siin nii segamini, et vaevalt neis
vahet teha suudetaksegi.
Koolis olen õppinud, et Kaunas asub
Leedumaal. Ent seda Leedumaad pole ma seni
veel siin näinud. Küll Poola-, Juudi- või Vene
maad. Ehk asub ta Vilnos?
Ka siin leian ees juudi ja poola linna ja
suure mäe Gediminase kindlustuse varemetega,
Leedu muistse uhkusega ja suurusega. Kuulsa
Ostra Brama kosteli trepid ja esine on täidetud
küll hallides vammustes maameestest ja nais
test, kuid need kõnelevad Valge-Vene keelt.
Vähe on siingi seda Leedut.
Astub keegi võõras su juure, algab kõnet
Poola keeli, astud sa ise sisse võõrasse kohta,
on viisakaks kombeks alata kõnet Poola keeli.
Ka Vene keelel on igal pool võim, ent Vene
keeles võib toiming nurjuda või liialt kallineda.
Kord võttis Leedu riik enese alla määratu
maa-ala Väina jõest kuni Musta mereni ja
Preisi piirist kuni pea Moskvani. See oli Suur50
Leedu, millest leedulane nüüd uhkeldades kõ
neleb ja millisele mälestades ta ei suuda oma
naabritega käesoleval ajalgi sõbralikku vahe
korda astuda.
Kui Leedu 1586. aastal Poolaga ühines,
hakkas Poola kõrgem kultuur Leedu omapära
hävitama. Algas poolastumine. Ning on jõud
nud nüüd nii kaugele, et Leedu rahvuslastegi
peredest pole kadunud Poola keel. Poolastu
mine on edenenud mitmeti põhjalikumalt ja
ohtlikumalt, kui meil kadakustumine: kuna
meil tekkis sakslase ja eestlase vahele kadakline kiht, keda eestlane põlgas ja kellele saks
lane ikkagi üle õla alla vaatas, võeti siin lee
dulane vastu Poola seltskonda vahenditult,
puhtpoolakana, niipea kui ta Poola keelt kõne
les ja Poola meelsust avaldas. Isegi meelsus
polnud tähtis: see pookus külge ajajooksul ise
enesest, nii võimas on ümberrahvustamisel poolakus.
Mis küll Leedu rahvast alles oleks jäänud,
kui tal oleks puudunud oma rahvalaul? Sest
trükitud kirjandust kuni revolutsiooni algpäevadeni siin pea ei olnudki; ka rahvas on kirja
oskamatu. Ainult rahvalaul suutis rahva, kui
niisuguse, alles hoida.
Rahvalauludest on tähtsamad „dainosft-laulud, niiütelda ajaloolised ja elu-olu kirjeldavad
laulud; siis „raudos“-laulud ehk tundelaulud.
Pääle nende veel „gesmes“-laulud vaimuliku
sisuga.
Pärast Ladina kirja tarvitamise ärakeela
mist Vene võimude poolt 1863. a., ei tärka
Leedu kirjanduse alal umbes kahekümne aasta
kestes pea ühtki tähtsamat taimekest. Samal
ajal Hilferdingi poolt kokku seatud Vene tä
hestik leedulaste jaoks ei too parandust. Kuna
51
1864.—1869. ilmus Vene tähestikuga veel kaks
kümmend raamatut, ilmub neid 1870—1879.
kõigest kuus ja 1880.—1884. ainult üks raamat.
Ladina kirja keeld tõi Leedule vaimupimeduse,
riisudes rahvalt trükisõna täitsa.
XIX sajandil tekitab elevust Paschkievitsch
oma lõikavate pilkelauludega ja ksends (prees
ter) Stasdelis äratab huvi kirjanduse vastu oma
õige õnnestunud vaimulikkude lauludega. Proo
sakirjanduse alal tuleb ära märkida piiskop
Gedroizi Uue-Testamendi tõlge; Dsukantas seab
kokku leedukeelse aabitsa ja ajaloo ning Kurschaitis ilmutab esimese grammatika. Lavrentius
Ivinski kalendritel on pea sama poolehoid, kui
Mats Tõnissoni kalendritel, kuigi teises suunas.
Umbes samal ajal hakkab ka ajakirjan
duse alal võsusid tärkama, kuid Preisimaal,
kus elab hulk leedulasi. Kuid ei leia suurt
levinemist, sest on trükitud Gooti kirjas, mida
Suur-Leedu ei tunne, kes tarvitab ainult Ladina
kirja.
Dr. Bassanovitschi õhutusel ja eestvõttel
tekib 1883. a. Preisimaal esimene Leedu ajakiri
„Auschra“ (Koit). Küll juba natuke varem hak
kas ilmuma Kurschaitise „Keleivis“ (Rändaja),
kuid Gooti kirjas ja seega rahvale lugematu.
„Auschra“ kasvatas leedulastes iseteadvust ja
nõudis Leedule omaette arenemise võimalusi.
Hiljem järgnevad „Garsus“ (Kaja), „Schviesa“
(Valgus), „Vapras“ (Kirikukell) ja „Ukininkas“
(Põllumees). Viimast toimetab Leedu Jakobson
Kudirka — rahvusliku ärkamise tõsisem juht.
Veel mõned teisedki lehed vilksatavad ajajook
sul, kuid üldiselt jääb Leedu rahva suur ena
mus kirjandusest puutumata.
Alles 1904. aastast alates, millal Leedu
keelele eluõigus antakse ja Ladina tähestik
52
jälle tarvitusele võtta lubatakse, hakkab Leedu
tardunud kehha tulema elujõudu. Milline see
veel 1906. a. osutub, paistab järgmistest amet
likkudest andmetest: Kaunase kubermangu
1.247.600 katoliku usku elanikku loevad aja
lehti 11.773 eks, neist 5949 leedukeelseid ja
5824 eks. poolakeelseid. Poolakaid arvatakse
siin elavat katoliku usku elanikkude üldarvust
10 protsenti, seega umbes 125.000. Nii loevad
sada tuhat poolakat või poolastunud leedulast
rohkem ajalehti, kui üks miljon päris leedulast.
Ka majanduslikult on Leedu nõrk, maha
jäänud. Tööstus on sakslaste ja juutide ning
poolakate võimuses, kaubandus pea täielikult
juutide käes Leedu intelligents väga väikearvuline ja väikevõimeline Kõige tugevam ja
kõige tegevam on vaimulik seisus, ksendsid.
Ksendsid püsivad hulgal ajal Leedu liikumise
eesotsas nii majanduslikkudes ettevõtetes kui
ka rahvuslikkudes edasirühkimistes, kuigi kle
rikaalses vaimus.
1905. aasta toob Leedu atrofeeritud orga
nismi uut elu. Juba hakatakse end koondama
rahvuslikule tegevusele ka Kaunases Vilno
eeskujul, kus ilmuvad juba mõned lehedki.
Vist 1906. aastal oli see, kui Kaunasse
asutati esimene Leedu selts „Daina“ (laul).
Vilnos oli juba oma „Saule“ (päike). Seltsi
avamisele kutsutakse lätlasi ja meidki, eestlasi
(kõigest kolm neid tolkorral Kaunases oligi).
Lähme. Vaatame kutsetel näidatud aadressi
ja otsime seltsimaja, vähegi vastavaid ruume
ühele kubermangulinna seltsile. Ei leia! Väike
„kuchmisterskaja“ asub sääl, kus selts peaks
asuma — söögimaja?! Astume siiski sisse.
Vänget küüslaugi lõhna viskab vastu kui ko
paga, kitsas toas lõunastavad juudid, voorime53
hed, töölised. Oleme ikkagi aadressiga eksinud.
Sääl astub tagatoast Vene riigiduuma liige
advokaat Leonas ja palub meid tagatuppa, mis
raasike puhtam ja ilma söömalaudadeta. Siin
leiame eest akadeemik Dombrovski (prelaat),
ühe majadeomaniku, veel ühe advokaadi, ühe
hambaarsti-preili, teise ämmaemanda-preili,
organisti ja veel mõned tundmata kutsega isi
kud. See kõik see Leedu rahvuslik eliit. Pee
takse tsipakene avamiskõne, „kuchmisterskaja“
vahelhüüetuste kaasmängul, mis pikaldase ja
puise kõne elustab ja mitmekesistab ning söögilõhnaga pipardab. Siis lüüakse lahti mõned
viiulisoolod, siis istutakse laudade taha ja püü
takse ka midagi kõnelda päris Leedu keeli —
ja Leedu rahvuslikule ärkamisele Kaunases on
alus pandudki. Väikselt ja vaikselt. Väikse
malt kui sinepiivake. Ei siiski mitte: kõige
tähtsamaks ja elustavamaks kujuneb hümnide
laulmine, päris võidulaulmine ilma auhindadeta.
Kui leedulased oma pikaldase, Kudirkalt mitte
ammu loodud, hümni „Lietuvos“ pühalikult ette
kannavad, ei raatsi lätlased oma „Deevs, svehti
Latviju“ laulmata jätta. Ja nende näolt võib
lugeda — meie võit! Siis kihvatab meiegi,
kolme eestlase, süda tulisest tulest ja veres
paneb kihama mingisugune taltsutamata vimm.
„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ läheb iseenesest
lahti. Galdinschki hüppab harmooniumi taha,
mängib ja laulab meile kaasa kui hull Minagi,
üpris halb laulumees, tänitasin kaasa oma
parima laulu elus Vist võis küll meie näolt
lugeda: meie võit! Vähemalt temperamentlikumalt ja hoogsamalt.
Esimest korda kõlasid siin koos kolme
naaberrahva hümnid, viletsas söögimajas. Ja
kes võis meist tolkorral aimatagi, et juba viie
54
teistkümne aasta pärast võime siinsamas laulda
samu hümne juba iseseisvate riikide kodanik
kudena?
Nimelt, pääle vabadussõda kutsus Leedu
välisminister Purickis Kaunasse kokku Eesti,
Läti ja Leedu ajakirjanikkude kongressi. Ta
heti kolme riigi sulemeeste kaudu mõju aval
dada valitsustele, et need Eesti-, Läti- ja Leeduliidu looksid eeldusel, et Leedu saab Vilno
omale. Ja see kongress peeti, mulle paistis,
sama „kuchmisterskaja“ ruumides, kus meie
kord võidu laulsime oma hümne. Kuid nüüd
olid need ruumid suurepäraselt ümberehitatud,
Leedu kunstnikkude maalidega kaunistatud;
lauad olid täidetud kallidest söökidest ja joo
kidest, Leedu muusikakunstnikud hellitasid meie
kõrvu oma mahedate paladega... ja meie laul
sime jälle oma hümne. Kuid juba ametlikult
ja asjalikult, vahest ka väikeselt vaimustatult
— viinadest. Nüüd tuli ka Leedu kuldsuu,
nimekam ajakirjanik, hallpää Tümas (ksends)
eestlasi hukka mõistma meie tagasihoidlikkuse
pärast Leedule Vilno nõutamise asjas. Liit
Leedust, Lätist ja Eestist 1 Koos kolme hümni
helide all I Siis võisime tähendada, et kolme
hümni helid on siinsamas juba koos kõlanud,
nüüd igatseme viie hümni helisid. Me, eestla
sed, ei võinud minna koos leedulaste ja lätlas
tega poolakate ja soomlaste vastu.
Suur-Leedu vaim patriootlikus nooruslik
kuses lehvib nüüd üle väikse Leedu. Noorus
likud üleääre purskedki on nüüd mõistetavad
ja vabandatavad. Kõik on muutunud, väliselt
leedustunud. Meie endine sakslane Veigeldt
on nüüd leedulane Veigeltis, poolaka Laurinaiti
nimi on nüüd Laurinaitis, isegi Herrmann on
muutnud oma nime Hermanaseks. Vene ajal
55
Poola ja Leedu vahel laveeriv tark ja väga
kaval Karmeliti kloostri prelaat Olschevski on
tõsine leedulane Olschauskas ka siis veel, kui
Leedu kohtud ta oma naise tapmise pärast
mõistavad kaheksaks aastaks sunnitööle. Meie
Irboska kangelase kapten Johannes Lutsari,
kes pagulasena Leedu õhuväes teenib, kohtan
Lutsarasena.
Väline värv on muutunud, kas ka sisu,
raske öelda.
Tangide vahel.
„Äh, see „Vanemuineft on ju ka pahn!
Ja direktor ise on ka jätis, vana joodik!44
madaam Galdinsch prahvatab, kodumaa asja
dest kõneledes.
„Mis Te lorate 1“ pahvatan ärritatult, olles
poisiklikult vaimustatud „meie Vanemuisest44,
mis tol ajal uhket elukäiku algas. Tõusen laua
juurest upsakalt
„Ma ei luba enesele näkku karjuda hä
bematusi ! Ise poisikene alles!“
„Ärge lubage!“ Võtan kübara ja lahkun.
^Nägemiseni l44 Püüan olla rahulik, väga ra
hulik, nagu ei oleks sündinud ei midagi.
Madaam vaikib
„Tere lõunast!44 ütlen lõunale tulles kõige
igapäevasemalt.
Madaam vaikib.
„Hääd päeva !“ sõnan rahulikult lahkudes.
Pingutan enese kas või pooleks, et väljenduda
harilikuna, igapäevsena.
Madaam vaikib.
Mida rohkem ma kõnelen, seda enam
madaam kannatab. Galdinsch püsib nüüd ter
ved päevad kontoris, õhtutel on tal nüüd
tähtsad koosolekud.
56
Madaam on üksi, madaain vaikib.
Mul on kahju, mul on hirmus kahju temast.
Peaksin ühe ropsuga selle olukorra lõpetama,
ühe viipega kannatuse kaotama, üheainsa
väikse vabandusega, kuid ei suuda: suu ei
avane vabandamiseks.
Parem ma lahkun siit korterist.
Ent kui vajalik on just nüüd meie, muu
laste, kokkuhoid! Saksamaalased osutavad
meile, kui kõige kurja juurele kontoris. Schraubner isegi on veendunud, et ega need muulased
Lätist ja Eestist temaga ühes suunas sikutada
ikkagi ei taha, need rahvuslased noilt Baltimailt, kus sakslaste mõisad põletatakse ja rii
sutakse.
Pineva ja asetamata tööga tuleb meil
käes hoida positsioonid, tuleb kokku hoida ja
üksteist toetada igal juhul. Lätlased ongi kokku
needitud oma kuuma lätlusega. Kus neid kaks
koos, sääl lätlus kanges hoos, kus neid aga
kolm, sääl lätikeelne laat. Meie, eestlased,
oleme tagasihoidlikumad, näeme lätlaste kärat
sevas rahvusluses nagu mingit kekslemist.
Kaks eestlast võõraste keskel võivad patrioot
likult põleda ja rahvuslikult säriseda ka võõras
keeles, lätlasel peab kõrvus kõlama oma keel;
teisedki peavad teadma, et nad on lätlased.
Ilma keeleta ei ole rahvust.
Väikese Eesti koondise oleme siiski suut
nud luua Galdinschi maja ümber. Oleme üles
otsinud kõik Kaunase eestlased ja kontakti
loonud Vilno sõjakooli junkrutega. Huvitav,
et meile meie riikluse iseseisvuse ajal vaenu
likud Nõukogude-Vene sõjaväelised suurused
Kork, Kukk ja Martin siis kõige tulisemas
rahvuslikus leegis lõõmasid, kuna hulk praegu
seid Eesti kõrgemaid sõjaväelasi, siis junkrud,
57
tagasihoidlikult suhtusid välistele rahvuslikku
dele eneseavaldustes.
Usklikuid on usk ajanud vastamisi, rah
vuslasi võib lõhestada rahvuslus. Vähemalt
meie siin, rahvuslikku õitsituld kohendades,
oleme üksteisele patriootlikkude tukkidega vastu
vahtimist virutanud. Nüüd tuleb mul õitsitule
juurest lahkuda.
Mööduvad päevad. Madaam vaikib endi
selt. Mina teretan ja nägemistan endiselt.
Siis madaam ei kannata välja, avab suu ja
algab:
„Teie, nähtavasti, ei saanud sõnast „lorate“
hästi aru, ei tunne veel küllalt Vene keelt...“
„Sain täitsa.“
„Siis olite liialt ärritatud..."
„Normaal täitsa."
„Siis... siis!.." madaam ei suuda enda
valitseda. „Siis... lendate siit!“
„Ma isegi arvan, et siia enam korterisse
ei kõlba 1.."
„Siis lendate kohalt 1“
Heitun. Ei oletanud nii järsku pööret, ei
pidanud asja nii tõsiseks. Kuid ähvarduse ees
taganeda, ei, kas või nui pooleks ! Mitte!
„Ma olen Teie siia kohale asetanud, ma
saadan Te siit kahe nädala jooksul ka minema !“
Keerab selja, põgeneb.
Olen talitanud rumalasti, nii rumalasti,
et isegi enda vabandada ei söanda. Ei üht
ees, ei teist taga Ei tea ma isegi, kas too
„Vanemuise“ direktor joodik või mitte. Ei tea
seda madaamgi mitte, aga näe, sattusime vaid
lusse ja nüüd ei saa kumbki enam edasi, nagu
sikad purdel.
Kumbgi ei taha alla jääda. Ma jääks alla
häämeelel, kui madaam laseks mul vabalt alla
58
jääda, aga mitte ei sunniks mind alla jääma.
Nüüd ei saal Räbal, rumal, närune 1 Tean, et
see daam kõigega toime tuleb, oma tahted ikka
teostab. Järjelikult minule siin tuule alla laseb.
Ta sõidab ära maale mõisa ühe kindrali
perekonda.
Galdinsch ei puuduta sõnagagi minu- ja
madaamivahelist tüli. Ta nagu ootab, kumb
eestlane kumma võidab. Ta ise ei ole senini
veel kordagi suutnud võita oma eluseltsilist.
Ta nagu sooviks võitu mulle.
Kolin prokurist Schkubersi juure korterisse.
Ta on lätlane saksameelsest äärest, kuna Gal
dinsch venemeelsesse ääre kuulub. Tema naine
peab oma meest suuremaks meheks kontoris,
madaam Galdinsch nimetab jälle oma meest
direktoriks, kuigi ta vaevalt abidirektori auast
mel asub. Ja et veel selgunud ei ole, kumma
mees siis tõesti suurem osutub, on naised oma
vahel kõvasti tülis. Mulle ei või see kahjuks
tulla. Kõige kasulikum oleks mulle kolida
otse mõne sakslasest võimumehe juure, kuid
seda ei suuda teha. Ennem siis juba lähen
vastu langemisele.
Kahju lahkuda oma väiksest toakesest,
kus üle kahe aasta saadetud nooruspäevi iga
vikku
Kahju Galdinschi väikestest lastest,
kes vahel su otse vihale tüütasid, kuid siiski
jäid armsaiks mudilasiks; kahju unistavast
preili P-st, kellega veedetud pikad õhtud lühi
dalt, kelle ainukesega sobis Eesti keel südam
likult. Aed siin ümber kohiseb nii koduselt,
uibud noogutavad otse aknast sisse, sirelid
saadavad tuppa kodumaa lõhna. Kahju, kahju 1
Kahju madaamistki!
Heitlus on hargnenud nüüd ka meie eneste
keskele. Olgu! Heitlen siis kuni langen. Hak59
kan ennast kindlustama, enese ümber kaas
võitlejaid koguma. Kuna meie jaoskonnas
kontoripuldid ritta asetatutena moodustavad
ühe ühise laua, mille keskel Galdinsch õpeta
jana käsklusi jagab, ja meie tema ümber koolipoisikestena paistame, võtan ma kaasteenijad
enese järgi ning asetan puldid ümber kokku
kahekaupa. Uue korralduse järgi võib vanemat
meist aimata ainult habemest.
„Puua teid kõiki üles!...“ lauliskeleb
Galdinsch lõunalt tulles oma sõbralikku väljen
dust, märkab äkki muutust, tumeneb, küsib
külmalt: „Pan nii korraldas?“
„Ei, mina!“ vastan süütult. „Valgus ei
paista nüüd enam selja tagant.“
Ei kõssagi, pead silitab, habet tõmbab
läbi peo. Taipab, et siingi on alanud heitlus.
Kahju on temast, hääst mehest.
Vaevalt on ta vaikides tööd alganud, kui
meie stenografist võtab kopeerimiseraamatu va
helt kuivatuslehe ja loeb kõvasti lehelt: „Ar
mas Margareete!..“ Tuleb lehega Galdinschi
juure. „Ohoo!a lõugab. „Armas Margareete!
Kes see on? See on ju.-..“
Hüppan pantrina ta kallale ja kisun talt
lehe. Ei või lasta tal enam sõnagi edasi lu
geda: avaneks veel suurem halbtus, kui see
Margareete, proua Galdinsch.
Kui hullusti võid sisse kukkuda! Kopee
risin äsja oma kirja... ja sunnik on jäänud
kuivatuslehele.
Mina õpin kiirkirja, proua Galdinsch õpib
kiirkirja. Ja ainuke Margareete on ta siin.
Miks ei peaks siis minu kiri temale olema?
Kuid siiski on ta ühele kolmandale, kes Mar60
gareete nimegi ei kanna. Stenografist kas
meelega või rutuga luges Margareete. Kuid
vaikima pean, toda kolmandat isikut avaldada
ei tohi: oleks veel suurem äpardus, kui juba
on Margareetega.
Näen oma elus esimest korda, kuidas
mees ühe naisterahva pärast silmi ees võib
kokku variseda, vananeda, Galdinschi ei oleks
enam meie keskel nagu olemaski, on keegi virila
näoga, vaikiv vanake. Kes enese tunneb kõige
viletsamana, kõige väetimana, täitsa teotatuna,
et parem vajuks meie keskelt maa põhja. Et
neid eestlasi saatan sööks! Alatud ja kavalad
kui kuradid! Kisklevadki oma keskel, et jälgi
segada. Sest mis see muud ikka on, see tüli
minu ja tema naise vahel, kui kaval silmapetus!
Hale, otsatu hale on teda.
Kaasteenijad südames hõkerdavad: see,
mida nad nii kaua on ootanud, on teostunud.
Galdinsch hakkab suhtuma mulle eba
määraselt sõbralikult, viisakalt, lahkelt. See
on halb, see on väga halb! Kõik on muutunud,
kõik on ebaloomulik, võlts. Ta tahab olla en
dine, mina püüan tegeleda endiselt, ent väljen
dub kõik võõralt, õõnsalt, sunnitult, vaenulikult.
Mis küll saab, mis mind ees ootab? Olen nüüd
üksi ja abita. Olen erk ja ettevaatlik, kui
metsloom hädaohus. Valmis ka hoolimatalt
murdma. Ent lööki ei tule. Ei taipa ka, kust
see tuleb või millal see tulla võib. See tead
matus tapab.
Parem juba heitlus, võit või lang.
Muutun närviliseks, ärritatavaks, ise
meelseks, lõpulikult kinniseks. Galdinsch see
vastu revolutsioonseks väljendustes, hoolimatalt
loopides kurje sõnu võimude ja riigikorra kohta.
61
Kiusatus.
Galdinsch vangistatakse. Kontorist Gottkievitscb, nüüd sakslane ja Saksamaa alam,
esivanem aga Poola mässu päälik Chotkievitsch,
kes Saksamaale pages, viiakse ka ära. Vabrikustki veel hulk töölisi, viimased sikad.
Nagu lehmakauplejad laadalt karja ajavad
tapamaja poole, valusasti säru andes tõrkuja
tele ja hullajatele, nii aetakse nüüd tööliste
karju tänavaid mööda vanglate poole. Meie
vabrikutest ja teistest vabrikutest.
Jälk, hirmus! Iga shandarm, iga gardavoi paneb keha värahtama — kas nüüd mind?
Jäetakse. Ei viia. On häämeel, kergem. Ent
säälsamas täitud kibedusest, etteheitest — miks
siis sina oled see, keda ei viia? Ja see pais
tabki imelikuna, et mind ei viidud, aga Gal
dinsch viidi. Galdinsch oli ju ainult sõnades
revolutsionäär, kuna meie Gottkievitschiga sa
laja tööliste keskel vähekesi tegutsesime. Või
on siin juba oma mõju avaldanud minu üle
minek Schkubersi poole? Rõõmusteled ja kurvasteled. Oled usu kaotanud õigusse, häässe.
Näed aina igalpool omakasu, teistest üle tor
mamist. Ainult ise, muu mingu põrgusse!
Pan veereb. Ähib, puhib. Peatab minu
juures. Judin jookseb üle keha: mis nüüd?
Minu käes kord?
„Annan tööjõudu juure?“ Ei möirgagi!
Meie jaoskond on eritöödega raskendatud
jaoskond, uued jõud oleksid aina takistuseks.
Ja kindlasti oleksid need uued jõud sakslased.
Aitaksid siit meid eemale tõrjuda.
„Ei ole tarvis 1 Saame jooksva tööga hak
kama, kuni... Galdinsch vabastatakse,“ vastan.
„Vabastatakse!..“ pan hürahtab, millest
mõistan, et vabastamine alles küsitav.
62
„Saate hakkama osakonna juhatamisega ?a
„Saan!“ on minu keelel, kuid ehmun ise
omast valmisolekust. Mis saab siis Galdinschist? Vabastatakse ta siis üldse, ehk kui
vabastatakse, võetakse ta siis veel tohe tagasi ?
Võin ma ta siit tõrjuda eemale, jätta ta pere
leivata? Et ma nüüd osakonda juhatada os
kaks, tuleb ju ainult sellest, et ta mulle kõik
tööd kätte õpetas, mida teistele ei ole õpetanud.
Aga võin ma siis enese otse peremehe
ees tunnistada pankrotiks ? Näidata, et siin
ilma Galdinschita kõik nullid osutuvad ? Oodata,
kunas madaam Galdinsch mu siit minema la
seb kihutada ? Ütelda, et ma neid töid ei oska,
mida iga päev toimingi? See on ju hirmus!
Sellast enesealandust ei suuda ma taluda, see
oleks ju rahvuslik auhaavamine. Eestlane ei
saa hakkama töödega, millega tuleb toime la
hedasti lätlane. Jumal halasta!
Ja avaneb mulle ilmaski enam võimalus
tõusta suure vabriku jaoskonna juhatajaks?
Vahest vanana veel, enne surma hirvituseks.
Nüüd aga pakutakse. Ütlen aga ära, kohe jääb
töö lonkama. Küll siis pan samme astub, et
Galdinsch vabastatakse.
Ütlen — oskan, olen korraga suur mees,
ütlen — ei oska, vabastatakse Galdinsch. Kiu
satus on suur.
Siis kisub üle huulte: „Ei saa hakkama../
Kössun toolile, nagu oleksin mürki võtnud.
„Ma uskusin, et saate,“ pan lausub ja
silmitseb mind kauem kui vaja. Kaob pettunult.
Räbal, näru olen ma! Ei maksa mul vi
letsa eestlasena siin enam vireledagi! Parem
üldse siit ära. Ei tohi oma rahvast teotada.
Kurat! Kui aga üks lollus on tehtud, siis
vähemalt näitan, et tööd siiski võin teha. Et
63
eestlane ei ole vähem, kui kõik teised, kes en
nast peavad nii suureks ja targaks. Rinnad
kokku 1 Sa Looja, kust vahel see jõud ja ener
gia inimeses võib tõusta! Nagu toobriga. Töö
ei olekski enam töö, see sulab lausa su ees.
„Poisid, lõhume! Näitame, mis me võime!
Mitte ühtki võõrast appi meile võõraist jaos
kondadest! Ise teeme oma töö!“
Lätlased on iseenesest tragid Galdinschi
pärast, sakslased Gottkievitschi pärast — töö
hävineb otse.
Mõne päeva pärast tuleb pan jälle kiusama.
„Mis tööd teil tegemata
„Kõik on tehtud. “
„Soo, soo?l“ Märkab vist, kust poolt
tuul puhub.
Pea kaks nädalat vihume halastamata
tööd, pea vahetpidamata päevad kui ööd, et
midagi tegemata ei jääks. Energiaküllust ja
jõutagavara jätkub lobinala, kuni teatatakse
Galdinschi vabastamisest. Siis on kõik otsas.
Lihatombuna langen toolile poolunne. Magan
pärast öö ja päeva, teisegi lisaks juure.
Kuid rahvuslik au on päästetud, usun.
Ja Galdinsch on ka vaba. Enesetunne on siiski,
kui peksasaanud penil. Ei ole võidust midagi
võitnud, küll aga peremehe lugupidamise kao
tanud, kaasteenijates asjata kadedust äratanud,
et neid paar nädalat käsutasin, sõpra mitte
ühtki soetanud, ka Galdinschigi mitte, sest va
bastasid ta ju pani sõidud kuberneri ja koman
dandi juure, mitte minu rumalus ametis. Eks
pan oska ta nüüd köita kontori külge, kui ai
nuke aitaja.
Täna peaks ka mööduma madaam Galdin
schi poolt minu lennutamiseks määratud täht
aeg... Oh, kuidas see saatus inimesi narritada
64
tihkab, kuidas Vestmanni Piibelehele alla pai
sata raatsib, kui just Vestmann pääl peaks
hõiskama ja Piibeleht all ägama I
„Trinke no cli ehi Tröpfchen !a
Palju nädalaid on päike Niemeni taha
veerenud, palju vooge on revolutsiooni veriseid
jäänuseid puhtaks uhtunud, hoolsasti ollakse
eneselt maha loputatud verevat võõpa, kui kõik
tundub jälle sellasena, nagu ei oleks midagi
teistsugusena kunagi olnudki. Jälle on ilus ja
armas siin maailmas elada.
Meilgi ei tarvitse enam tööliste ees vä
riseda, ei pruugi karta, et võmm kuklasse või
kuul keresse saadetakse; ei pea määrdinud
rõivaid kandma ja töölistega ühes miitingutele
jooksma; ei pea töölises üksi nägema maailma
valitsejat. Mitte midagi enam niisugust. Võid
tunda, et kaunis on see maailm ja kaunimad
veel inimesed ses ilusas maailmas. Nüüd al
les märkad seda ilusa maailma ilu ja elu. Kõi
gil on jälle võimalus tegeleda enesega, aga
mitte ainult tolle verise revolutsiooniga. Töölinegi võib jääda rahulikult rahule: tema eest
hoolitsetakse paremini, kui ta paigal püsib.
Kõikjal hõisk, kõikjal elu. Rühitakse ta
gant järele tasa elama toda revolutsioonis
kaotatud elu ja mõnu.
Schraubnergi tahab olla heldem, õilsam:
tõstab palku vabrikutes, kergitab tasu kontoris.
Muretseb leiva eest, hoolitseb ka lõbu eest.
Tööliste söögisaali juure ehitab teatri, suure ja
toreda. Avarad ruumid töölistele tantsida, luk
suslikud kabinetid enesele kõike seda ilu ja
elu päält vaadata. Vahel isegi sekka lüüa ja
mõnda ilusatütrelist töölist eriti õnnelikustada.
Kedagi ei ole unustatud.
65
5
Ametnikudki tahavad olla väärikad oma
vägevale isandale: mängivad töölistega ühes
„ teatrit*, hõiskavad, söövad ja joovad rõõm
sasti ning laulavad peremehele — ta elagu!
Töölised äratavad üles oma isanda sünni
päeva hommikul ilusa lauluga. Neilegi on vil
land revolutsioonist ja vantsimisest Skirgailo
taga, kes osutus provokaatoriks.
Maailm on muutunud ilusaks ja inimesed
ses maailmas sõpradeks.
Minulgi ei paista enam olevat vaenlasi.
Nagu sõpru oleks, kuigi liigun nüüd sakslaste
keskel. Tulevad meile külla, kutsuvad meid
külla. Joovad meil õlut, joovad kodus õlut.
Laulavad meil „Trinke noch ein Tröpfchen!*
ning joovad õlut pangede viisi, laulavad kodus
„Trinke noch ein Tröpfchen!* ja joovad siingi
õlut pangede viisi. On rõõmsad ja kõnekad,
kuid jätavad oma naised-tütred norutama, sest
neist ei ole „Trinkeni“ laulajat ega pangeliste
tilkade joojat. Minust ka mitte, veel mitte.
Ning olengi ma jäänud naistega naljatajaks.
Kuid need naljad on natukesed ja hõisked
üürikesed.
Ja siis ei olegi see maailm enam nii ilus,
inimestelgi ses maailmas pole kuigi armas.
Nagu tööorjade kari venime hommikul
täpselt kell kaheksa kontorisse, mitte minutitki
hiljem. Ja nagu koolipoiste jõuk sibame kell
kaksteistkümmend lõunale. Minutitki ei tohi hi
lineda kell üks olla tagasi. Kell 6 õhtul longi
koju. Kõik täpselt ja reeglipäraselt. Nagu
hammasrattad.
Täna arved, numbrid, homme arved, numb
rid, tunahomme arved, numbrid... suvel kui
talvel, hommikul kui õhtul... ilmast-ilma! Va
hele söök, jook, uni — ja arved, jälle numbrid.
66
Niisugused numbrid, mis ei luba eksida juuksekarvagi. Iga eksituse taga peituvad kümned
ja sajad — puhast raha! Või sinu saatust.
Vahel on neid numbreid liialt palju — ja
nad tahavad su lämmatada, vahel on neid
liialt vähe — ja siis tapab su päeva otsatus.
Istud, vahid tundidekaupa ühedele ja samadele
numbritele, istud hommikust õhtuni.
Ning
ootad, millal võivad hakata su hammasrattad
logisema. Täpne ja eksimata tohid sa olla ka
töötuses ja istumises. Sama täpne ja eksi
matu, kui sääl vabrikus kruvvelõikav masin
pikas masinate reas: üks raiub paraja traadijupi ja küünitab see edasi teisele otsa terita
miseks, see teine, teritanud otsa, ulatab kruvi
edasi kolmandale pää otsa pressimiseks, neljas
saades kruvi kolmandalt, lõikab renni pää
sisse, viies hakkab lõikama vinte. Ja ikka nii
edasi, käies läbi kümmekond masinat, enne
kui väike kruvi valmilt viimasest masinast
välja hüppab. Seisatuks üks masin, või ei
oleks valmis teine masin vastu võtma naabrilt
kruvi, kohe on terve masinate-rea töö nur
junud. Samuti on ka kontoris. Päevast-päeva,
kuust-kuusse, aastast-aastasse tuleb orjata täp
selt kuni langed kuhugi puldi taha või kassa
ette surnuna, nagu äsja laekur pärast nelja
kümneaastast tööd ja istumist.
Siis vahele söök, jook, uni ja — jälle
otsast pääle! Ilmast-ilma. Täpselt ja shablooniliselt, kui masin sääl vabrikus. Ei midagi
elavat, isegi võitlust ja heitlust enam mitte.
Ja kõige see tulemus? Miljonid pere
mehele, tuhanded enesele. Hing tuimunud,
tahe tahmunud. Oled vaid masin, töö-, söögi-,
magamisemasin. Kuni sedagi olla suudad.
Üks käib küürus ja kogiseb, kui kulunud
67
kruvimasin, teine tudiseb ja logiseb, kui vana
ratas, kolmas vingerdab salajaste valude või
muses ja kannab pudelikesi ja pulbrikesi taskus.
Noored ja terved veel naeratelevad, kuni isegi
hakkavad tallama todasama teed, enne veel,
kui suudavad vananedagi.
Kas minagi pean hakkama käima üldist
rada? Kas minagi kägardun numbritele, söö
misele, joomisele, magamisele? Eks minagi!
Kellelegi ei ole siin vaja su hinge, keegi ei
taha su südant. Poolakas on kõrk omale kul
tuurile, ei sa temale kõlba; leedulane vilets ja
väeti isegi, ent temalegi oled sa võõras ja
kasutu; sakslane sind ei salli; venelane vaatab
sulle viltu; juut jääb juudiks kõikjal — matimeheks. Kuhu sa lähed oma Eesti hingega?
Ei kuhugi! Käi täpselt kontori ja kodu vahet,
mõõda truult sängi ja söögilaua vahet... ning
otsi teist sõbralikumat maailma klaaside taga,
kus mittesõbrad muutuvad sõpradeks.
Elu olgu ilus siin ilmas! Ei oska ta seda
olla, siis teeme ta ilusaks.
„Trinke noch ein Tröpfchen!
Trinke
noch ein Tröpfchen!“
Hõissa!
Mis meist tuleb?
Selle maja uksed on nüüd mulle alati
avatud, kust mu kord välja visati. Elu on
neid naljakalt eestlasega narritanud, mind aga
ahvatleva saksa söödaga õnge otsa meelitanud.
Millega see viimati kõik lõpeb? Juba kerkib
minu silmi ette Läti patrioot Galdinsch säält
Needra kihelkonnast ja tema eluseltsiline, Eesti
rahvuslane Kreutzwaldi kantsist, kes kumbki
kumma rahvast ei ole tahtnud pidada niipalju
suureks, et maksaks seega kokku sulada,
68
valides omavaheliseks ühendajaks sidemeks
sootuks võõra keele. Et kummalegi ei sünniks
ülekohut. Ja lapsedki ei ole lätlased, ei ole
ka eestlased. Kolmas, võõras rahvas on neist
tulemas — venelased. Naljaks on neile ema
„Tere-tere“ ja „Jumalaga!" ning isa „Labrit,
kungsT Kord kustub neil mälestuski, et nad
Eesti perest ja Läti verest.
Nii kaovad kaks võsukest väikestest rah
vastest — juba oma lastes. Mis jääb aga jä
rele, kui üks on suurest rahvast ja teine tillu
kesest? Siis peab kaduma väiksem juba võsuna.
Suuremal on eluõigus.
Mina pean kaduma! Mina, kes ma olen
väiksemast rahvast ja üksi tema rahva keskel.
Issand Jumal, võis midagi niisugust mulle
kunagi mõttessegi tulla! Ent nüüd on see
siiski meelitavam, kui kõik muu maailm. Ja
suudab noorus kaua norutada või asju sügavalt
arutada 1 Rõõmudele ja muretusele ta elab.
Kuid üksinduse tundidel kerkib südamesse
kodumaa. Hinges midagi närib, südames va
lutab, etteheited ei anna rahu. Peotäis kulda
kuu lõpul nagu küsiteleb: selleks sa ainult
elad ja oled, et kõhtu täita ja hõisata?
Inimene ei elavat ju mitte üksi leivast,
ka rõõmudestki mitte. Tahaks enesest anda
midagi ka teistele, kaaskodanikkudele; tahaks
ennast nagu ohverdada, enesele raskusi val
mistada, millegi pärast võidelda ja häda, kan
natusi kanda. Aga kellele sa enese siin annad
või kelle pärast kannatad? Kellelegi pole sind
vaja. Kellelegi ei suuda sa südamest anduda
nii, et see sind rahuldaks. Vahel tekib nii
sugune rahuldamatus enesega ja kõige ümbrit
sevaga, et põgened inimeste keskelt linnast
välja mühisevate tammede varju, sirgete pap
69
lite keskele. Hing kisendab kodumaa järele
seda kõvemini, mida kindlamalt sulle selgima
hakkab, et sa sellele kodumaale kaotsi lähed.
Püüan tühja hinge täita kirjandusega.
Saan Soomest Aino Kallas’e hiljuti ilmunud
teosed: „Meren takaa" ja „Ants Raudjalg.“
Need viivad mu virilal hingel lõpulikult põhja alt.
„Neil kohtadel Põhja-Liivimaal on palju
väikesi umbjärvi, rabarannaga soosilmi" loen
ja otse hõljun meie Kiisa-järve kamaral, vettegi
vajun, nagu karjapoisina, õõtsun, nagu suurel
palakal, mis otsadega kinnitatud kuhugi kõrge
male ja keskelt vette veninud.
„ Järved on ise keskelt põhjatu sügavad...“
Meie Marujärvel põhja ei olevatki.
„Isa oskas kõike ja teadis kõike...“
Oh, mis need isad küll ära ei oska! Os
kab sood muuta põldudeks, teha kõik sepatööd
ja puusepatööd, parandab saapad ja valmistab
hobuseriistad, ainult rätsepatööd teeb võõras.
Oh see vana kägardunud isa, kes kunagi
ei väsi ja alati eesotsas rühmab! Saaksin
jälle tema kõrvale!
„Ants oli juba suur poiss...“
Suurtel poistel tuleb kooli minna ja sada
korda korrata: „Eto stul... eto stol". Hommi
kul riputab kooliõpetaja suure lauatüki nööri
otsas ühele poisile kaela, nagu härjale lõkatsi,
ja see poiss peab siis kui paharet ümber luu
rama, et kinni püüda eestikeelse sõna piuksataja ja temale siis kaela visata selle „Vene
vande". Kuid ära on kõik õppinud tummaks,
keegi ei lausu enam sõnagi, naeratelevad aina
ja kõnelevad kätega. Siis tuleb neid provot
seerida kõnelema, et lahti saada lõkatsist. Vii
mane lõkatsi kandja jääb lõunata või õhtul kinni.
Nii tuubitakse meile Vene keelt ja Vene meelt.
70
Vastu tuleb sellele hakata!.. Aga miks
sa ei hakka! Miks siin mõnuled ?! Ja vajud
võõrasse vaimusse, kui umbjärve põhja.
Mõnuled siin ja vajud võõrasse võimusse,
kui umbjärve kamaral vette, et enam säält
väljagi ei rabele.
„See oli tema aadliraamat, orja-aadel.
Seitse põlve tööorje, — selles kõlas nagu, — nagu
— piitsa plaksatus.“
Seitsmenda põlve tööori!.. Mina aga olen
oma esivanemate reas juba kaheksas! Issand
halasta! Miks peame kannatama niisugust
julma ülekohut?
Nad — Ants Raudjala esivanemad — as
tuvad aeglaselt üksteise järel mõisa poole, iga
ühel kümnisekott seljas, pääs — mässumõtted.
Minu esivanemate rodu käis samuti küü
rus, kümnusekotid seljas. Või kui ei käinudki,
kui kroonuvallamehed, siis võõraid orjama pidid
nad siiski, peavad nüüdki! Andma oma suu
rema töövaeva teistele. Selle tööorjuse eest
oled sina, kaheksas võsu esivanemate reas, siia
ära põgenenud, — et siin sootuks ära kaduda
üheksandamana, oma lastes! Muutud venela
seks või sakslaseks. Issand Jumal, miks sa
meid nii karistad ?!
„Mis meist saab! Väetist Venemaa lõp
matuile põldudele...“ Nagu roosaga lüüakse
näkku: — sõnnikuks oled sa Venemaa põldu
dele ! Kurat võtaks! Siis muuks ei ole meid
maailma loodud ?! Kõik meie esivanemad sääl
Uurali kõrgustikkudel, Volga ja Kaarna mada
likkudel, Ülemiste ja Laadoga ümbruses pole
muuks olnud, kui sõnnikuks, rammuks lodeva
tele, kuid piiramatult siginevatele slaavlastale.
Ei, selleks ma ei taha saada !..
Hehehe! keegi hirvitab hinge sügavusest.
71
Eks kõik ole algul samuti viselnud. Elavalt
suremine pole ju kerge. Ent vaata enda läbi,
juba mõtledki sa võõras keeles, mitte enam
emakeeles. Ainult aega on tarvis, üpris lühikest
aega, et umbjärve põhja vajuda kiirelt.
Kurat I
Riputan kodu seinale, oma laua kohale
sildi: Mis meist saab ? Sõnnikut Venemaa lõp
matuile põldudele.
Kas seegi aitab! Kas seegi suudab su
peletada eemale lihapottide juurest, vabastada
võõrastest veetlevatest võludest?
Väetiseks oleme määratud teistele rah
vastele.
Kui kurb, kui lootusetu!
«Tuleb teisi, meist vägevamaid, kes kodu
maa mullast lahti ei lase.
Samm edasi, kaks tagasi.
Kaunas asub kui küna põhjas ja külgedel
Niemeni ning Viilia kokkujooksuvahelisel ma
dalikul. Ühelt poolt palistavad linna «Rohelised
Mäed* ja «Petrovka* mägi (nüüd võivad nimed
olla juba teised) suure tammistikuga, mille taga
ilus Mickieviczi org suliseva ojakesega (suure
luuletaja tillukest majakest, kus ta kord siin
elas ja luuletas, hoitakse alles, kuigi see põi
giti tänavale ulatab ja liikumist takistab) teiselt
poolt, Niemeni taga, Aleksoti mägi eellinnaga
mäeveerul. Mägedele enestele linn ega agulid
tõusta ei tohi: siin algab vägev kindlustevöö.
Sinna ei ole pääsu ka harilikul surelikul. Ja
seepärast teatakse säält ka rääkida imesid:
mõne tunni jooksul võidavat kindlused veest
ümber piirata, raudteed käia mägede alt, ka
hureid olla siin musttuhat; langevat üks fort
vaenlase kätte, võidavat teda hävitada hõlp72
sasti teisest. Kindlus ühesõnaga võitmatu.
Palju selles tõelevastavat, jäi minul teadmata,
küll aga võis näha linna ümber sügavat ka
nali, mille põhjas rööbastikku mitu raudset
püstaeda. Ja langes see vägev kindlus saks
laste kätte peaaegu vastupanuta, jättes vasta
sele saagiks üksi kahureid tuhandeid.
Kitsas ja tolmune on linnas, kuid ilus ja
lahe mägede veerudel. Siin jätkub rohelust
ja õhku kõigile leedulastele ja poolakatele, saks
lastele ja juutidele. Siin on lõbus leedulastega,
palav poolakatega, soe sakslastega ja juttu juu
tidega. Kõikidele oled juba vastuvõetav. Pi
dud, tantsud, mängud...
Kodumaa on õige kaugel...
Sääl tuleb kiri koduvallast — tulgu ma
õige sinna kirjutajaks.
Vallakirjutajaks? Külameestele tõugata
ja tõmmata! Ei I..
Aga miks siis mitte? Miks just tõugata
ja tõmmata? Sa ise juhi neid oma ideaalide
poole.
Aga palk, palk on ju väike! Ainult osa
kene praegusest.
Korralikult elada siiski võid. Ja noile,
kes kärgatasid „Müts maha, mats 1“ võid ehk ka
sõrad vastu ajada. See viimane on kõige meel
divam, see juba midagi maksab.
Enese rahulduseks või petmiseks saadan
vallale palvegi. Valigu, minema mind sinna
ju keegi ei saa sundida. Ja egas nad mind ilma
„käe andmata ja silma nägemata* ei valigi.
Südametunnistus on seega vaigistatud,
nüüd alles on mõnus hõisata.
Kuid õnnetuseks, tuleb mõne aja pärast
teadaanne: ma olen valitud!
No nüüd on alles seisukord! Teed sammu
73
edasi, paned kaks tagasi. Viimaks heidan kõi
gele käega, saagu mis saab!
On jälle aeg, kus tööd kontoris vähe.
Ilma tööta aga on päev kole pikk. Kord lähen
ühe noore ametniku juure midagi õpetama.
Kõnelen, seletan, naljatan. Kuulen, pan tuleb.
Tuleks nüüd ruttu omale kohale põgeneda.
Kuid otse füüsiliselt valus on põgeneda. Ei
liigahtu, jutlen edasi.
Pan vaatab, ootab, annab mulle võimaluse
omale kohale siirduda. Ma aga seletan edasi.
See paistab juba traditsiooni rikkumisena: pani
tulekul olgu kõik oma kohtadel, kui sõdurid
loetelul.
Pan ähib, kuid veel ootab.
Mu keha värahteleb, hinges on hirm.
Mu silmi ette kerkib mu esivanemate rida
vabadusihkega, — ja mina kaheksas reas...
Kõnelen, ei vaatagi panile.
„Mis ?!“ möirgab.
Mulle paistab, et seinad värisevad, ma ise
vaon maapõhja miljonite raskuse all.
„Mis te siin lobisete ?“ mürahtab käskivalt.
Ma ei tõsta päädki. Mu verest on hirm
kadunud, viha, trots, vastupanu on asemele
asunud. Näen enese ees ainult alandajat, kes
minu esivanemad on pannud käima küürus
kümnisekottide raskuse all.
„Käige omale kohale!“
Heidan oma pilgu panile täis trotsi, viha
ja, võib olla, ka suurust ning paendumatust.
Vahime üksteist kui kullid, õgime. Terast tun
nen oma silmades, võitlushimu, jõudu. Pan
keerab selja ja lahkub sõnalausumata.
Mu hinges mässab, kehas keeb.
Ära siit, ära siit! karjub kogu minu
olemus.
74
Ei, ei, ei! protesteerib jälle süda.
Ära siit, kus ollakse veel orjemad kui ori!
Kus inimesest ainult palk on jäänud järele.
Ära enne, kui isegi muutun palgaks!
Vaarun pani kabinetti. Pan vaatleb mind
rahulikult, pehmelt, nagu küsides, et mis siis
nüüd? Et ei maksa olnut võtta südamesse.
Oh, vaataks ta mind pigemini sööjana, kisk
jana ! Siis ma ei nõrkeks.
„Ma lahkun!“ pressin suust.
„Mis ?!“
„Ma loobun kohast."
„Schraubneri juurest ei lahkuta.. Schraubneri juures surrakse." Ta ei ole kuri, vihane,
otse isalikult sõbralik.
„Soovite palka juure?"
„Ei!“
„Saate parema koha ?Ä
„Ei!“
„01ete Ballimaalt?"
„Jah, eestlane."
Kõnelus katkeb.
„Noormees, te talitate mõtlematult."
Sellele ei oska ma vastata.
„Igale vabale kohale tormavad siia kümned."
Ka sellele ei oska ma reageerida.
„Kaua olete siin teeninud?"
„Neli aastat."
„Millal soovite lahkuda?"
„Millal lubate."
„ Sellest veel kõneleme...“
Ma kardan viivitust. Kohe saadan tele
grammi Võrru komissarile, paludes mind viibi
mata ametisse kinnitada. Kinni taganemise tee!
Ilus elu on otsas!
„Lahkun siit!" lausun kohale istudes.
„Lööge ta maha, vitsu andke siinsamas!"
75
karjatab hää Galdinsch. Ta hääles kõlab siiski
soojus, rõõm, ta sinised silmad vaatlevad mind
imetledes. Saan aru ta hingest, Läti popsipoja
hingest: ka tema tahaks vastu hakata, inimene
olla, kuid ei suuda enam — pere peras, vana
dus turjal.
Mind vaadeldakse kui kangelast, kes loo
bus ise kohast väikese kärgatuse pärast. Ar
mas seegi väike lohutus. Kuid kui kuuldakse,
et lähen vallakirjutajaks, muutun jaburaks,
rumalaks eestlaseks, otse kontori au teotajaks.
Kergemeelsena ja tuisupääna paistan ene
selegi: võib nüüd mõistlik inimene purustada
oma elu mingisuguste raamatuliste kujutluste
mõjutusel ?
Elu valmistab siiski üllatusi: viie aasta
pärast purustab ta ootamatalt minu siinsete
kaaslaste rahuliku põlve, paisates nad kõik
sõja eest laiali maailma. Galdinschi pere kat
sus pinda leida kodumaal, kuid ei leidnud siin
püsi — veeres ära Venemaale, kus Vene hüdra
ta hävitas. Mina olin juba suutnud enesele
luua oma kodu.
Kümned tuhanded eestlased ja lätlased
sammuvad nüüd vaikselt küürusselja Venemaa
otsatusse lõusta oma kümnisekottidega — oma
eluga. Kümned ja kümned tuhanded pikas
reas... hävinevad... Ent sedagi on saatusele
veel vähe. Kogu rahvas värisegu ja olgu val
vel — Venemaa täitmatuse pärast 1
Vähe veel, et oleme olnud talle väetiseks!..
Kodu — magus sõna.
See maja, kust kord mu välja visati ja uks
minu eest suleti, see maja uks on nüüd minu
eest suletud — väljapääsuks.
Kodu sääl põhjas — kibe sõna!..
76
Kus kuulen ma sääl raua raginat, tarmu
kat terase tilinat, sajade masinate väsimata
mürinat, mis minu kõrvadele juba muusikaks?
Kus vaimustun kõrkidest ja uhkeist panidest
ning pannadest, kes täis lõõmavat tuld ja rah
vuslikku üleolekut; kus siblivad ennasttäis
sakslased segamini laialõimeliste venelastega;
kus igavesti kärsitu juut rehkleb vaikse leedu
lase kõrval? Nende keskel sähvivad kuldtähtedena lipnikud, leitnandid, kaptenid, kihutavad
kuld juttidena kolonelid, kindralid — pooleks ristiinimestega. Et sõduril ei saa muud, kui seista
rentslis ja tülitada kätt taeva poole. Helisevad
sääl enam kümnete kostelide kellad võidu nagu
maapõuest kõmisevate Vene soboori kelladega?
Kus on sääl küllus, kus rikkus, kus toredus,
kus aristokraatne ümbrus? Ka tuiskavat tolmu
ja haisevat juudi räpakust pole sääll Ainult
lihtsad maamehed omas vaeses lihtlabasuses.
Kümneid kordi olen mõttes käinud pani
man ja oma loobumise kohast lapsikuks ruma
luseks tunnistanud, kümneid kordi olen säält
ka suletusui tagasi tulnud: võib eestlane ennast
häbistada sakslase ees?!
Vargsi enese eest, salamahti teiste eest
kihutan vaksali. Narrina torman vagunisse:
suletud maja on siin!.. Tema, mu südame rõõm!
Rong ähib, rong liigub... veereb musta
vasse tunnelkotti... kannab mu musta tule
vikku helgest, päikesepaistelisest noorusmaast.
Mägi langeb minu senise kodu vahele, mägi
katab minu noorusmaa.
Suits, suits ainult keerleb välja mäe mus
tavast suumulgust. Seegi hõreneb, narmendab,
haihtub, kaob...
Kaob mu noorusmaa, mis tundub kalli
mana kodumaast.
77
Põkk, põkk, põkk! põksuvad vagunirattad,
iga põksuga mind kandes kaugemale minu
noorusmaast, viies mind ligemale kodumaale,
vastu madalusele ja alandustelegi.
Poks, poks! peksab süda... iga põksuga
temagi unustusele lähemale ...
Elu ei ole norutamiseks. Heitlust ja võit
lust ta viskab vagunisse kui toobriga: kanade
ja munade korve, sibulate ja küüslaugi puntraid, kartuli- ja kurgikotte paiskab sisse igast
vaguni mulgust, nagu talvel pakasega külma
avatud uksest. Nende keskel siblivad ja trü
givad juudid, vanad ja noored. Pingipäälsed
ja pingialused täituvad nendest hoolimatult:
neile ei ole miski küllalt halb ega keegi küllalt
hirmutav enese läbisurumiseks ja oma kasu
saavutamiseks.
Takistused ja raskused on
neile vaid hüppelauaks võidule. Kuigi minu
kõrval enam kohta ei ole, määrdinud mustas
kuues juudivana pressib enese mu kõrvale, ja
kui ma ta imitsevast ninast nihkun eemale,
leiab siin koha ka veel tema naine, asetades
isegi oma kana korvi minu põlvele. Protesteerimised ei aita. „Ai-vai, minu pilet olep sama
hia, kui sinu pileti" Ja õige: minu pilet on
täpsalt samasugune, kui temagi pilet.
Üks huvitav rahvas siiski, kes kogu elu
võib ära kasutada ainult enese kasuks. Vagun
oleks täis ainult juuti, ainult teda kuuled, teda
näed, temaga põrkad vastamisi. Ent kus on
siis see pärismaalane, leedulane?
Temagi on siin, kuid vaikselt ja tagasi
hoidlikult, nagu peljates, nagu häbenedes, et
tema kord on valitsenud selle ja hulga teiste
maade ja rahvaste üle ja nüüd sulasena peab
leppima alandlikkusega ja madalusega teiste
keskel, kes suurtena ja väärikatena teda käsu
78
tavad ning teda väheväärtuslisena kohtlevad.
Millest see kõik nii on tulnud? Mis on suru
nud oma ajal nii kange ja nimeka leedulase
tema praegusse tagasihoidlikkusse, otse madalusse? Nagu teiste rahvaste sulaseks?
Küll ikka omariikluse ja iseseisvuse kao
tamine.
Kuramaale jõudes muutub vagun märga
tavalt: juudi aset täidab lätlane. Nagu kännustikulisel uudismaal tormatakse harkadraga
hüpeldes ja käratsedes edasi, mida veab perutsema löönud hobune. Sõnade lõppude jär
sud rebimised, kõnes jaunaskungside väljakisendamised, enese ja oma keele esilenihutamised on asunud vagunisse tüütavalt. Nagu
oleks vagunisse asunud Kuramaa kuningad,
käratsevad ja paljukõnelevad.
Nagu häädmeelt siiski tunned, uhkustki,
et valitseva venelase laia laiutamisega ometi
keegi võistelda suudab.
Ent Valgas asub vagunisse vaikus... või
Venemaa. Ainult venelane tunneb enesel siin
vabadust ja suurt laiust, mugavust ja kodusust,
temast täitub kogu vagun. Talupojalikult rõi
vastatud sõitjaskond avaldab ennast tasa, üksi
kutes lausetes, surutult, nagu kardaks kui
koolipingil, et võidakse talle visata kaela karis
tuseks krapp Eesti keele rääkimise eest. Kuul
dub ka küllalt valet Vene keelt või Eesti keelt
segamini Vene sõnadega. Minulgi on kergem
kõnelda Vene keeles, kui ununevas emakeeles...
Kurb. Kuhu me nii jõuame? Kauaks
meid nii jätkub?
„Oo, skolko ljet, skolko simft hüüatusega
võtab mind koolivend vastu Võrus. „Sind ka
näha! S kakimi sudbami?“
79
„Jäängi kodumaale."
„Siia?“
„Ei! Koduvalda kirjutajaks."
„Vallakirjutajaks?.. Snatschit, progoriel
tõi, bratets! Ei vedanud sul siis võõrsilI..
Palju palka saad vallameestelt?"
„ Kolmkümmend viis rubla ..."
„Palka ju on, aga, mõtle, muschiki, matsid."
Palka ju on! Ma valetasin palgale ju
juure kümme rubla. Sunnis, tule kodumaale
valetama! Ja valegagi paistad veel rumalas
valguses: läbipõlenud võõrsil!
„Elli, Elli, zii tii Antsu an!“ kõlab meie
kõrval — rähmikas härra paksu naisperega
veereb meist mööda.
„Midagi ei ole teil siin muutunud."
„Möödagi veeres siit muudatus: uus Eesti
raamatukaupmees oma perega. Nüüd ei ole
meil enam üksi Saksa raamatukauplus, nagu
siis, kui meie koolis käisime: eestlased on
juba võimul," koolivend hõiskab.
Imelikud need eestlased: ei hooli omast
keelest, aga võimule ronivad. Ja kui nüüd
tagant järele mõelda, et noodsamad vagunis
vaikivad või isegi Vene keelt kõnelevad eest
lased läksid ja aitasid omariiklusele nood lät
lased, kes vagunites nii uhkelt ja kekslevalt
oskasid esineda lätlasena, aga oma riiki luua
ja kaitsta vaenlase eest ei suutnud. Mis oleks
Lätist saanud ilma eestlaste abita? Kindlasti
mitte seda, mis nüüd.
Imelikud on eestlased: keegi ei või teada,
mis nende tagasihoidlikkuse ja vaikimise varjul
peitub.
80
Kodumaa kali.
Orus, mäeveerul asub pärnade varjus tel
liskivist vallamaja — minu uus kodu. Ees
lai, vaba vaade kilomeetrite kaugusele üle ma
dala heinamaa, mille keskel tiirutleb vingerdava
maona jõgi, palistudes vassakult haljaste põl
dudega mäekühmakutel, eest mustava metsaga
surnuaial. Pikal mäeveerul, põldude keskel
keerleb valendav kirikutee, kui päikesepaistele
pleekima tõmmatud maailmatu kangas, mille
üks ots kaob põldude vahele, teine lõpeb kase
salu taha, kust tagant paistab rahulikult Põlva
kiriku torn. Paremalt poolt piirdub vaade
Visse küla elamute kobaratega mäenõlvakul.
Otse kantselei akna ees valendab künkaveerul vana, kuulus Visse kõrts, kus rikkad
vallavanemad enese vaeseks on rõõmustanud.
Nüüd aga tegevuseta. Elukorteri aknast paistab
künka tagant Tilsi veski ja villatööstus. Natuke
eemal, üle orgude ja küngaste vahib vastu
pärnade keskelt Köstrimägi köster Mattissoni
asulaga.
Orud, künkad, metsasalud, jõgi, heina
maad, põllud segamini korratute aasade ja
rägastikkudega — ei, koht on siin kaunis! Ja
elamiseks mulle kolm korralikku tuba. Väike
aedki liivakul tiigi ääres, natuke vesist niitugi
ning mõned hektarid liivast põllumaad. Ainult
kõik hooletusse jäetud. No küll ma juba kõik
korraldan!
On just kohtupäev, rahvast vallamaja juu
res palju. Õuel seisatavad salgakesed mehi ja
naisi, kes kõvasti arutelevad — nähtavasti
kohtuasju. Teel vallamaja ja kõrtsi vahel lii
guvad pikaldaselt, paksudes kodukoetud rõivis,
tööst vaibunud „õiguse-otsijad“, kes pää norus,
81
6
kes ebaloomulikult rõõmus. Sest kuigi kõrts
kuiv, töötab kõrtsi kõrval asuv kauplus otse
võimu silmade all edukalt — märjukesega.
Sõidan õuele rahva keskele.
«Tere, kodumaa rahvas!"
«Tere!" on mõnelt lühike ja kuiv vastus.
Natuke mind silmitsetakse, vähekese vaada
takse ... ja vaieldakse innuga edasi.
„01en uus kirjutaja", seletan.
«Vai vastne kirotaja?" mõni viitsib nagu
imestada. „Om nätä küll nigu liina miis."
Ja kõik! Keegi ei tule mind tervitama,
keegi ei lähene kätt küünitama. Minu käsi ei
sirgu ka esimesena välja. Vahime natuke üks
teist, nagu need, kellel ei tarvitse enam iialgi
kohtuda.
Ometi üks! Krässus punapää eraldub
salgast ja suundub minu poole. Külarätsep,
tunnen ta ära, suur lõuamees, kange küla-advokaat. Vägev mees külameeste keskel, kes
isegi kuulsuse omanud viienda-aasta mässupäevadel. Nägu naeruline, sõbralik käsi sirus,
kuid salakaval ilme silmades.
„No tere, no tere!" ta hüüab liialt sõbra
likult, otse leevelt.
„Tere!“ vastan jahedalt.
„Hm!" mühatab, nagu järsust hoobist
tabatud.
«Hm!“ osatan külmalt.
«Muidu üteldi teil hää kotus olõvat sääl
Vinnemaal, a tulõtõ mii s . . . vallakirotaja
kotusõlõ."
„Liiga hää oli", vastan puudutatult. «Tar
vis halba kodumaa kalja ka larpida."
«Kae, tuu kodomaa taar rikk liinamehe
kõtu ärä."
82
Vahime üksteisele otsa, põrnitseme. Siis
keerame selja ja lahkume, tundes, et sõbralikke
suhteid ei või meie vahele tekkida.
Eh, ei osanud üht võimulepüüdjat teha
oma poolehoidjaks! Soetada tema abil enesele
sada sõpra. Oma vastaseks ta muutsin. Ja
tema järel sorkivad väikesed mehed ka.
Ei taha jääda kauemaks õuele meeste
pilkude alla, sööstin vallamajja. Iseäralik
vänge lehk, omane kinnistele ruumidele, kuhu
kauaks sisse jäetud tubakasuits, tungib ninna
jõuliselt, paks piibusuits ajab köhima. Seinal
ilutseb siiski silt: «Suitsetamine kõvasti kee
latud."
Avan ukse ooteruumi ja kantselei vahel
ja rühin edasi: kantseleis, barjääri taga, punase
laua ümber istuvad meest neli-viis väga täht
salt ja tõsiselt, muutuvad kurjaks, kui näevad
mind sisse tungivat. Nende ees laual puutu
matuse ja võimu sümbol «Meie Peeter", selja
taga seinal toredas mundris Nikolai II.
«Kes teil lubas?" kisendab peenikesel,
naisterahvalikul häälel mustahabemeline mees
laua taga.
«Uks kinni!" pajatab teine sõbralikum
bassihääl suurte vurrude vahelt.
«Tere!" vastan ja tahan kätt ulatada
meestele üle barjääri.
«Siin on kohus!" lausub peenike hääl üle
olevalt.
«Olen uus kirjutaja."
Prillides mees laua taga, kes kirjutab,
tõstab nüüd pääd ja sosistab midagi mustahabemelisele.
«Kohut ei tohi segada!" mustahabemeline
kärgatab, kes näib olevat siin peremees.
«Lähen oma korterisse."
88
^Korterisse pääsete teisest otsast.“
„Siit ka saab ...“
„Otto, kus sa oled?44 hõikab musthabe
hädaldavalt.
Vallakasak Otto ilmub lävele.
Minna tagasi? Näidata noile vahtivatele
külameestele ooteruumis, kuidas siin sind käsu
tatakse? Või lasta enda viia koguni Ottol?
Ei kumbagi! Sammun rahulikult edasi mööda
punaselauameestest.
„Meil on omal kirjutaja44 hõigatakse mulle
tagant.
Õige: vanast kirjutajast ei saadud muidu
lahti, kui eraldati tema ametist kohtukirjutaja
osa ja anti uue kätte, jättes vallakirjutaja ilma
tähtsamast osast sissetulekust. Vallakirjutaja
loobuski siis omast kohast. Mina olen siia
valitud ainult vallakirjutajaks, kuna kohus on
omale võtnud teise mehe, kuni minu isiku ja
poliitilise meelsuse selgumiseni. Eraldudes nii
täitsa vallavalitsusest, tekib nüüd nagu iseene
sest esile võimuküsimus: kumb on nüüd siis
tähtsam, vägevam, peremehelikum vallamajas
— kas vallavalitsus või vallakohus, liiategi,
et vallavanem ja too mustahabemeline pääkohtunik pärit ühest ja samast külast ja koguni
vaenulikud piirimehed, vallavanem rikas pere
mees, pääkohtunik aga väikekoha omanik, kuid
suurte võimupüüetega isik.
Minule on need asjaolud osalt veel tead
matud.
„ Võime mõista teie kinni..."
Jälle ei suutnud järgi anda parajal paigal!
Pääkohtuniku teha ju on, kas ta mind võtab
kohtukirjutajaks või mitte.
Seda parem vahekord sigineb vallavalit
suse liikmetega. Need on ümbruskonna jõu
84
kamaid peremehi. Nendega koos liitume kõik
kohtu vastu Ja nähtavasti kohtuliikmed, väikekohtade omanikud, ühes kohtukirjutajaga liitu
vad kõik meie vastu. Eaks vaenulikku jõuku
tekib vallamajja. Pea tutvunen ka kolmandaga:
valla nõukoguga. Ka tema tahab valitseda või
vähemalt toetada seda poolt, kumb pool hakkab
teisele alla jääma. Et vallavalitsus nagu pääl
tahab püsida, siis on nõukogu sagedamini
kohtu poolt.
Juba esimene kokkupuutumine nõukoguga
ei lõpe mulle õnnestavalt. Kartes näidata oma
oskamatust vallaasjades, püüan ruttu teha kõik
kirjalikud tööd. Päev lõpeb isegi liialt vara.
Nõunikud võivad minna koju. Kuid nad ei
lähe, nad ei hindagi seda, et ma nad kiirelt
istungilt vabastan.
„ Vanast istusime siin poolõ üüni“ tähen
dab keegi.
„No vanast! Vanast oli siin ka millegi
man istuda 1“ kahetseb teine.
„Ah sa arvad, et vastne kirotaja meid
ilma jätt?“ täiendab kolmas.
„No sedä ei olõ!“ kaitseb mind neljas.
Kõneldakse omavahel, kuid nii, et ma
kõik kuulma pean. Sõbremad nõunikud kahmavad mu kaenla alla — ja lähme! Lähme
liiku jooma!
„Mäel“, s. o. lähemas külakaupluses võib
kõike saada, mis liikudeks vaja. Meid, kui
võimumehi, juhitakse tagakambrisse. Kuid siis
satutakse kimbatusse: mind ei usaldata. Tõen
datakse väga süütult, et siin viinaga ei kau
beldavat. Pikapääle tekib siiski viinapudel
lauale ja õllekorv laua alla. Kõrvaliseks an
takse kuivanud kringleid ja soolaseid silke.
Üks määrdinud klaas hulga meeste kohta
85
antakse ka. Kuid seda suurem sigib sõprus:
üks klaas ja ühine silk aina rohkem meid seob.
Joome, hammustame silku pääle ja jürame
kuivi kringleid. Ning sõprus muudkui tõuseb.
„Võta, vennas, ärä korda kinni piä! Egas
muido sinost saa kirotajat ega santigi."
„Kirotaja piäb juuma."
„Tips tüü pääle om kui sann väsünü
kihäle."
„Juu ja piä miil!"
Patsutatakse mulle õlale, nimetatakse
mõistlikuks meheks.
„Kõnõldi, et olõd kõrk ja kõik — loril
Proosit!"
„ Proosit!"
Ka teisi nõukogu liikmeid tuleb siia taga
tuppa. Märkan, et need on enamalt jaolt pops
nikkude esindajad, kelle ninameheks rätsep.
Peremeeste esindajad on osanud mu võtta oma
kilda. Ma ei tohi aga olla erapoolik. Lasen
tekkida ka uustulnukile pudelid lauale — et
joogu! Ei joo: tulgu mina ja joogu nendega
koos. Vabandan, et ma enam juua ei jõua.
„Vai miiga ei kõlba üten juuma?"
„Ei kõlba miiga juuma, ei kõlba ka miiga
üten vidämä."
„Egas miigi sandi olõ, et su viina joomõ!"
„01õmõ mis mii olõmõ, aga valla sulasõ
mii ei olõ!"
Tellivad ise omale viina ja jätavad minu
viina puutumata.
Kroonuvalla mees.
Kes käivad vallamajas?
Kellel sääl asja on. Kes säält midagi
saada tahavad või kes sääl midagi andma pea
vad. Kummalgi korral on käija huvitatud, et
86
tema käik täituks võimalikult kasulikult. Kum
malgi korral on käijal tegemist vallaametnik
keega, pääasjalikult vallavanemaga ja kirju
tajaga, viimasega vahest kõige mõõduandva
malt. Ustakse isegi, et need ametnikud võivad
asjale anda käigu soodsalt või ebasoodsalt.
Võivad maksudega kannatada, võivad need ka
sisse nõuda kiires korras; võivad kodanikul
saadaoleva summa välja maksta kohe, võivad
maksuga ka viivitada; võivad anda välja tun
nistusi väga häid, võivad anda ka mitte päris
häid, koguni väga halbu; võivad kodanikul
käia lasta ühe korra, võivad ta kutsuda ka
mitu korda. Ja igal juhtumil võib kõik sün
dida seadusega kooskõlas, nii et kodanik neile
midagi ei saa teha. Neil on alati õigus.
Kodanikud on kõike seda tundma õppinud,
on sellest omad järeldused teinud. Eriti kui
kirjutaja on vallas püsinud mitukümmend
aastat ja on tõusnud vallas vägevaks võimuks.
Siis on siginenud ka üks osa kodanikke, kes
on seda olukorda kasutanud enese huvides. Need
kodanikud tahavad igal toimingul enesele soo
dustusi ja eesõigusi, isegi sellaseid, mida seadus
ja asjaajamisekord ei luba.
Astub kantseleisse niisugune soodustuste
ihkaja, seisatab, ootab, köhateleb. Annab sil
madega märku, kutsub näomoonutustega kõr
vale. Kibeleb, köhateleb. Viimaks ei kannata
välja, sosistab: „Kirotajaherr!tt
„Mis on?“
„Mul oli midägi üteldä.*
„Laduge välja!“
„Nii omavahel oles.*
„Siin on jutt kõigile.*
„No tulõ’n siiä!*
87
„Laske siis lahti!“ ütled kõvasti, astudes
tema juurde.
„Ma jütse midagi kööki," sosistab hool
davalt.
„Ma ei ole tellinud."
„Ma niisama... egas ma mässu taha."
„Siis viige ära!
„Egas ma sant olõ, et antud tagasi võta!
Tuu om niisama, hää mehe poolest." Ja katsu
sa mitte vastu võtta hää mehe poolest toodut!
Siis solvub tooja kõige sügavamalt.
Oh neid hää mehe poolest häätegijaid!
Kui nende omakasulikud lootused luhtuvad,
kujunevad neist kõige visamad vastased.
Kuid kaotada nad tulevad! Viin ja suits
tuleb vallamajast välja tõrjuda! Ja ka kindlad
töötunnid maksma panna, et ametnikkudel ei
tuleks oodata asjata rahvast ja rahval vahel
ametnikke.
Siis ametnikud võivad minna varakult
koju ja mina võin hüpata aeda siblima. Jätkub
kaheksastki kantseleitunnist.
Elustav päike veel paistab soojalt üle
künka otse minu aeda, lõokesed kõrgel lõõri
tavad, konnad tiigis aia veeres krooksuvad,
rohi tärkab, puud puhkevad, maa lõhnab elust
ja ärkamisest.
Taevalik on aias paljajalu ja särgiväel
sahkerdada, muda tiigist kärutada, sõnnikut
laudast veeretada ja liivakut muuta marjamaaks.
Oled nagu looja, nagu kõrbenud pinnale uue
elu tooja.
„ Jõudu!"
„Kulub ära."
„Kae, kirotajaherr om nakanu sõnnikuvidäjas".
„Töö see ka!"
88
„Seo mõni herrä tüü!*
Suur mees seisab minu ees, ma tema man
kui poisike. Pühapäevselt rõivastunud, habe
ajanud, valge rätiku ümber kaela mässinud,
näo pesenud, käed küürinud. Igapidi omas
paremas olemises. Aga leiab siit eest sõnnikuvedaja. See juba inimest peab vihastama:
kõikjal ainult töö ja sõnnik.
Jutleme ilmast ja tööst. Viimaks mees
sõnab: „Kirotajaherr“, — ise vist mõtleb, et
mis herr sa ikka oled! — „ma olõ iks asjä
peräst.*
„Laske lahti!“
„Lahti ei olõ midägi lasta, — ma taha
tunnistust.*
^Vallavanem on juba ära läinud.*
„Täämbä om jo vallavalitsusepäiv.* Mehe
hääles kõlab kurjus.
„01i!“ rõhutan.
„Sa kirota siis tunnistus valmis, ma esi
lää lasõ vallavanõmbal käe alla panda*, dik
teerib mees.
„Vallavanem peab ka teadma, mis sääl
kirjutatud on.*
„Midägi ei tiiä ta! Mis sa tiid, om tett:
vallavanõmb muudkui virotas pitsati alla *
„Nii ei lähe.*
„Tiid timä kunagi, mis sa sääl vinne keeli
vusserdadl*
„Tulge teine kord.*
„Tõnõ kõrd tulgu ma sedä maailmatu
maad laaperdama?! No ei!“
„Ootasime küll teid kaheksa tundi.*
„No selles tii olõtõ!*
Ma hakkan muda kärutama.
„Kuulõ, kirotajaherr! Ei massa paugupäält pahaneda! Ma olõ sino esäga vreunt
89
miis, olõ sullõ ka süüki liina järgi viinu, kui
sa sääl koolin kävet... ei massa kohe paugahtada.“
Häda on nende isa ja oma sõpradega!
Neid näib olevat pool valda. Pool valda näib
olevat mulle teinud kunagi suurt hääd. Ja
kõigile oled nüüd kohustatud tegema vastu veel
suuremat hääd. Eh, kodukohas ei maksa küll
kellelgi hakata ametnikuks!
„Seh, viska ja ..
Mehe taskust ronib välja viinapudel.
„Ma ei joo.“
„Juu, kui andas, püüä kinni, kui pakutas!“
„Ei!“
„Siis ma esi juu... Näed nüüd, et ei olõ
kihvt. Võta nüüd!“
Suskab pudeli mulle nina alla. Ei suuda
enda enam taltsutada, röögatan: „Sääl on vä
ravad !“
Mees ajab jalad harki, toetab käed puusa
ja pajatab rahulikult: „Kes sa niisugunõ olõd?...
Valla sulanõ! Mina aga olõ Rebastmäe perisperemiis! Mõistad!?* Virutab viinapudeli minu
lillepeenra kividel puruks ia sammub uhkelt
väravate poole. „Kõrk ka, sitavares!* mõmiseb.
Päike ei paista enam rõõmsalt, lõokesed
ei lõõrita lõbusalt, maa ei lõhna elust ja ärka
misest.
Ometi ei tahtnud ma temale paha, ainult
korda kaitsen ja viina tahan välja ajada valla
majast.
Ei saa veel masendavast muljest vaba
neda, kui mees on tagasi ja temaga vallavanema
abi lähekonnast.
„Panõ nüüd kirjä, et mino puult saa
kolmkümmend viis virsta Võrolõ!*
90
«Ainult kakskümmend viis", rõhutan.
«Kolmkümmend viis!" röögatab.
„Kakskümmend viis!" kinnitan.
«Olõd sa mõõtnu?"
«Seda pole tarvis."
«Siis panõ kirja — kolmkümmend viis!"
„Ei pane!"
«Kae kos kurat 1“
«Kolmkümmend võiks ära panna", vallavanema-abi arvab.
«Kakskümmend viis, nagu kõigile."
«Kirjota, vallavalitsus käsk! Sino asi om
vedädä sulgõ, vallavalitsuse asi kõnõlda", mees
õpetab.
«Teie asi on pidada suu!" hüüan ja viru-'
tan sule lauale ning põgenen aeda.
„Üts tsiga kirotaja, kurat! Ja viil oma
küla miisl" Sülitab, kahmab kübara ja läheb.
Oh, see oma küla mees ei oska kirjutaja
olla! Ei oska sulane olla, ei püüa ka herrana
maksvusele tõusta.
Aga kroonuvalla mees
tahab ise olla kas herra pääl või sulasena
herra all, omasarnaseid herrasid ta ei salli.
Kuid see mees mulle siiski meeldib: ei
paluskele, ei kumardele. Kindlasti ei tule mitte
enam nuruskelema: kirjutajaherra, no andke
päälegi siis tunnistus kahekümne versta pääle.
On uhke ja suursugune oma asja juures, kuigi
see asi on õiguslikult vähekese vildak. Kannab
kahju, jääb tunnistusest ilma, aga ei paendu.
Need kroonuvalla mehed on küll natuke hooletuvõitu, vaesevõitu, aga oma õiguse juures
sitked kui sarved. Ning valmid kroonut ja
kroonumehi haneks püüdma, kus aga saavad.
Eks mindki peeta teataval määral kroonumeheks, keda võib tüssata ja natukene narritada.
91
Mis teie siis nüüd tahate ?
Vist 1909. a. suvel peatub Helsingi üli
kooli professor Heikki Ojansuu minu juures
nädalaid. Ta uurib Eesti keele murdeid. Teeme
sõite vanemate inimeste juure kaugemale, lähe
maid kutsun ma vallamajja. Vallamajast väl
junud kutset ei julge ükski vanake jätta
täitmata, kuigi see täitsa erateel tehtud ja
päälegi veel palve.
Raskem on juba vanakesi panna kõnelema.
Mõne kullakatla suudad ajada üle äärte voo
lama ainult viinaga. Ka sedagi vahendit kasu
tan, kuigi ise südame põhjani olen vihastunud,
kui minu juures viinaga midagi püütakse
saavutada. Kui vanake juba lämmaks ja jutu
kaks on köetud, ilmub Ojansuu ja hakkab
sõnu üles tähendama. Ihu-hingega on ta siis
vanakese sõnades ja sõnade iseäraldustes.
Kuuleb niisuguseid peensusi ja erinevusi, mida
ise võhikuna omas murdes kunagi ei ole kuul
nud ega märganud. Nagu nirk on ta kuulamas
vanakese kõrval, pää kõverdi, kõrv kõneleja
suu lähedal (teine kõrv tal on teravast kuula
misest juba natuke tõrges), väike, kõhetu kogu
küürus paberi kohal.
Kui juba kõik vanad tühjaks imetud, ta
tahab uurida Põlva kirikuraamatuid. Avaldab
soovi minna õpetaja jutule.
Siin tekib minul juba väike hirm: kui
hõimlaste teadlasele sääl küllalt lugupidavalt
vastu ei tulda, kui sääl teda koheldakse nagu
meid, eestlasi, on harjutud kohtlema? Oleks
kole piinlik ja hirmus häbi näidata soomlasele,
kuidas siin meid veel mõõdetakse. Saadan
õpetajale teate, et lähen tema juure sel ja sel
päeval Helsingi ülikooli professori Ojansuuga.
Palun meid vastu võtta.
92
Määratud päeval ja tunnil sammume
kirikumõisa. Ilusas Maarjaorus uibuaedade
vahel asub õpetajamõis, kahekordne kiviehitis.
Alumisel korral asub teenijaskond ja mõisa
rentnik, ülemisel korral elab õpetaja ise.
Õpetaja juure pääseb kaugele etteulatuva suurtreppi mööda küljelt ja maja tagumisest otsast
köögikäiku kaudu. Suurtrepp on olnud mõis
nikkude kasutada, köögikäik eestlaste tarvitada.
Selkorral ma tahan ka tarvitada suurtreppi: ei tihka ju viia soomlast köögikäiku
mööda, liiategi veel professorit ja õpetlast.
Kuid hirm on siiski südames, mida ma Ojansuule muidugi ka ei tihka avaldada. Mõisatreppidest mul on olnud juba alandavaid koge
musi. Ja sellegi suurtrepi ette olen näinud
sõitma ainult parunisid ja vonisid tõldades,mille
rataste isesugune monotoonlik vurin isegi juba
mõjub mahedalt, suursuguselt. Sellest suurtrepist on mulle ka seletatud, et kui praegune
õpetaja Johann Christoph Schwartz oma isa,
praost Johann Christoph Shwartzi pojana kord
külapoistest rünnatud, ruttanud talle appi
köstri poeg Otto, kange poiss kui vägimees.
See vopsinud külapoisid laiali ja tema saatel
tuldud siis kuni kirikumõisa suurtrepini. Õpe
taja poeg peatanud suurtrepil, köstri poeg
seisatanud all trepi ees, ning õpetaja poeg
pajatanud siis sõbralikult köstri pojale: „Du
dummer Jung, geh’ jetzt nach Hausel“
See võib olla ka anekdoot, ent väga ise
loomustav tollele ajale ja mõisate suurtreppidele.
Suurtreppidest on tehtud nagu mõni pühadus,
nende ettesõitmisest, neil vastuvõtmisest ja
ärasaatmisest nagu mingisugune väärtuslik
rituaal, kõrge kultus, mille osasaamisest olid
kõrvaldatud eestlased.
93
Kõigele sellele mõtiskelen Põlvale lähe
nedes. Kerkib silmi ette ka võimas pastori
kuju, — kui ta meid veel ei häbista?
Jõuame Põlvasse. Siis ei olnud Põlval
veel seda aleviku nägu, mis nüüd: kõik maa
pind kuulus kirikumõisale ja see ei lubanud
tekkida uutel elamutel oma pinnale. Ainult
üks kauplus võis olla ja seegi kirikumõisa
rentnikuna. Nii asus kihelkonnakool, apteek
ja Plaado vana rauaait teede nurgas ühel pool
ja lai roheline „hobuste-plats“ kiriku ees teisel
pool, mille ääres, sohu surutuna, kükitas ka
„pääkoolimaja“. Vastas omaette kerkis õpetajamõis, ulatudes ühe küljega aia sisse, teisega
tee veerele, millelt algas suurtrepp.
Astume suurtrepile. Õige kõrge ja lai lah
tine trepp. Kogu kirikuümbruslik Põlva paistab
siia kui peol, ja vist meiegi paistame kaugele
mustade tontidena valgel härbeni seinafoonil.
Kõlistan. Sees ei tõuse kobinat. Ootame.
Ootame. Ei avata. Helistan veel korra. Ja
jälle ootame. Ikka veel ei avata! Külm higi
tekib juba otsale. Köhatelen, kobistan kanna
dega, astun akna ette, et seest meid võidaks
näha — ja avataks ometi!
Vahin ümber, kas meid ka keegi näeb?
Põrgu päralt, oled kui peopesal kõigile näha!
Kõlistan vihaselt, helistan pikalt. Lööks
kõige selle kellavärgi lömaks, et see ei suuda
inimesi tuua ust avama! Taevas, kui tuleb
siit põgeneda häbiga, näidata hõimlasele, et
meid suurtrepist sissegi ei lasta.
Ootame. Veel ootame. Sõnagi ei lausu
kumb kummalegi, aga ootame.
„Saa-ai tii säält sisse 1“ hõikab keegi
eemalt vastashoonest, nähtavasti õpetaja kut
sar. „Minge köögitrepist!“
94
Kurat võtaks! Me tahame siit sisse pää
seda! Me ei lähe köögitrepist! Ja nagu minu
mõtet aimates, hõikab sõbralik hääl: „Seo
trepp om säkso jaos.“
Olen valmis põgenema, jooksma, maa
alla hüppama, ent Ojansuu võtab sedagi juh
tumit õpetlasena, uurijana, ega taha joosta
ühes.
Veame enese köögitrepipoolsesse otsa.
Siin on mõisa köögitreppidele omane ümbrus:
läve ees tiigis prääksuvad pardid, haned pater
davad ja kanad kaagutavad läveesisel, koer
kargab vastu kurjalt, kuid ei tee meist siiski
suurt välja. Loomad on omast hääolust igale
poole jätnud midagi olulist järgi.
Laskume madalale võlvi alla, nagu keld
risse. Poolpime. Kuhu edasi? Seina äärest
tõuseb üles kitsas trepp. Veame enese üles
toda treppi mööda. Jõuame valgemasse ruumi,
mis koridorina paistab olevat kahe eluruumi
vahel. Ka siit viib veel üks trepp üles kõrge
male. Koridori põrand värvimata, valge liivaga
üle riputatud.
Sammume valguse suunas.
Jõuame akna alla kahe ukse ette. Koputame
ühele uksele — sees vaikus. Teise ukse taga
kuuleme hääli. Astume sinna. Kaks plikat
säristavad pannidel liha ega vaatagi meie poole,
kui hüüavad: „Kirotustarõ om tõsõl puul!^
Nähtavasti ollakse siin harjunud eksitajatega.
Kuid siis rõbahtatakse mind ja hakatakse lüki
tama: meie ikka millegi poolest eraldume igapäivsetest eksitajatest.
Hüppame ruttu naiste juurest välja. Ukse
sulemegi kõvasti kinni. Aga kuulda on läbi
uksegi naeru ja parastamist: „ Visse kirjotajalgi asä vilto! Tiiä-äi kas Lulliga vai Mahdaga ?! — käü joba õpetaja man esäga.“ Ja naer.
95
Seisatame. Seedime kuuldud, nähtud.
Siia akna alla on asetatud ka pink istumiseks
ja hoovõtmiseks õpetaja manu minejatele. Pingi
all tönn kasulikkude söögijätistega. Nurgas
püsti luud ja muud koristamiseriistad. Pingi
otsa all söenõu. Kõik tarvilikud asjad. Ja
kõik korralikult omal kohal. Nägemiseks ja
õppuseks käijatele.
Köögiuks avaneb, meile hüütakse jul
gustavalt: „Minge sisse õnnõl“
Nii on need köögineitsid vist küll julgus
tanud siin tuhandeid pelglikke „loetajaid“ ja
noomitusele minevaid patuseid, kel enneaegne
armastus on muutunud kurvastuseks.
Koputame. Astume sisse „õnnõ.“
Siseruumidest väljub meie poole Johann
Christoph Schwartz.
„Tere!“ ütleme.
„No mis teie siis nüüd tahate?“ kõlab
vastu mõisniklikult, üleolevalt, hävitavalt, nagu
vahest enneaegsetele armastajatele.
Nagu puuga löödi pähe, sõnagi ei saa
me enam suust. Abitult tammume.
Mis meie tahame?
Visates nii ülalt meile näkku valusa küsi
mise, mis meie tahame, ta muidugi ei mõtlegi,
et niisuguse küsimusega meis õhutab sootuks
teisi tahteid, kui neid, millega meie siia tulime.
Mis meie tahame: Kõigepäält, et see
alandav köögikäik kaoks,... et needki kaoksid,
kes küsida maldavad: Mis meie siis tahame?
„Teie saatsite mulle kirja eila% jatkab,
tahes löögi mõju vähendada.
„Saatsin küll,... ja siin on professor
Ojansuu.“
Nagu „loetama“ või „sissekirjutama“ tul
nud tunneme endid siin olevat. Õpetlaselgi
96
on see liialt õpetlik. Teeb mõned märkmed —
ja me kaome. Sõnatult sammume kuni valla
majani, kuhu poolteist kilomeetrit. Alles söögi
laual avanevad keeled.
Imelik, kui vaadelda nüüd tagant järgi
meie tollekordseid tahteid ja praegusi saavutusi.
Kui need tahted üsjaga täitunud, kui leplikuks
oleme muutunud.
Ja vist kuni tema surmani ei tihka ega
söanda Põlva mehed nõuda endile teist käiku
õpetaja juure, kui too õõnes, pime köögikäik,
mida mööda meie Ojansuuga kord käisime.
Kümned tuhanded eestlased aastas käivad sama
teed ka iseseisvuse päevadel juba tosin aastaid.
Sest võimas valitseja on Schwartz omas
riigis, kellele ei leidu Põlvas väärikat vastast
ei koguduses, ei ka väljaspool kogudust, ei
üksikult, ei in corpore. Diplomaat, peenike
diplomaat omas Põlva koguduses, kus tema
suguvõsa on nagu põlistunud ja ainult demo
kratismi rünnakule alistub: praeguse Johann
Christophi meespere on jäänud eemale pastori
rüüst ja liialt demokraatistunud.
Ta rasketest seisukordadest sipleb välja
kaotuseta, konfliktid lahendab rahuga ja ilma
kahjuta enesele. Ent vaenlast siiski ei unusta.
Rünnata otse ei armasta, aga ümber haarata
oskab märkamatalt ja kindlalt. Lahinguid palju ei
kaota või kaotatudki lahingust ei too kaasa kahju.
Okupatsioonimeestele oli omamees. Ent
enamlasedki ei suuda talle teha kurja: püsis
paigal omas koguduses kogu sõja aja, ka enam
laste keskel, kuna teised õpetajad põgenesid,
talupojadki lasksid jalga enamlaste eest. Tema
aga püsis paigal — tervena! Lugupidamine
on temast suur Põlva koguduses. Ja ka hirm
tema eest.
97
7
Alati tõsine, pastorlik, pühalik. Pastori ikult pikaldane omas raskes kõnnakuski. Tüse
kerelt, vaga näolt, nagu Luterus. Naeratabki
jupilist, sunnitud naeru, nagu rasket kompen
satsiooni andes ilmalikkusele. Hääl on tal mahe
ja kõlarikas. Ütleb jutlust puhtas Põlva mur
des, on vanem põlv vaimustatud „omast
Vartsist“. Kehastab eneses tugevasti mõis
nikku, nüüd juba rängalt sordiini all.
See käik kirikumõisa lükkas mu jälle
heitlusse võõraste vastu, nende vastu, kes seda
tahtsid, mida meie ei tahtnud.
Põlva seltsimaja.
Põlva Rahvahariduse Selts, tegevusrikkamaid seltse Võrumaal üldse, on ellu õhutatud
Metste küla kooliõpetaja Jaan Vahtra (nüüd
kunstikooli „Pallase“ õppejõud) poolt. 1905.
aastale järgnenud natuke vabam õhkkond või
maldas juba niisugusegi seltsi asutamise, kus
rahvas ja rahva haridus esiplaanile oli juletud
asetada. Vormilikult olid seltsi asutajad Kioma
karskuseseltsi „Kindluse“ tegelased Jaan Toom,
Markus Kiusalaas ja nim. Vahtra. Avamiskoosolek peeti Põlvas 23. septembril 1907. a.,
millele oli üleskutsetega rahvast kokku kutsu
tud kogu kihelkonnast. Koosolekust võtab osa
umbes 50 inimest.
See noor selts puhkeb tegevusse suure
hoo ja värskusega. Tema ümber koondub ki
helkonna haritlaskond ja ärksamad kodanikud
üldse. Juhatusse valitakse kihelkonnakooliõpetajad Toomas Toiger ja Johan Kala, küla
kooliõpetajad S. Sabre ja J. Vahtra, apteeker
R. Bergman ja kohaomanikud D. ja J. Raudseppad.
98
Juba sama aasta lõpul on seltsil üle 160
liikme. Selts korraldab pidusid ja isegi ühe
näitemüügi.
Kuid juba järgmise aasta sügisel tekivad
seltsis suured lahkhelid. Üks osa liikmeid, kes
peavad enda 1905. aastast pääle käreineelseteks, loevad iga eluavaldist, mis kuidagi vast
olus seadusega, juba niisuguseks, mida tuleb
toetada. Kui siis ühe seltsiliikme, kes tapnud
mõrtsukalikult inimese, väljaheitmiseküsimus
üles kergib, pääsevad kired lahti: käremeelsed
sõdivad ägedalt inimesetapja seltsist väljaheit
mise vastu, liiategi, et see kuulub neile lähe
dasse ringkonda, kuna jälle mõõdukamast ring
konnast ähvardatakse otse seltsist lahkumisega,
niipea kui mõrtsukas seltsi liikmeks jäetakse.
Hääletusel kujunevad jõud pea ühesuurusteks,
tarvilikku enamust väljaheitmiseks ei saada,
ja mõrtsukas jääb seltsi liikmeks edasi. Koos
olek muutub nii ägedaks, et lõpul kirjatoimetaja
Vahtrale kiputakse kallale rusikatega võitnud
käremeelsete poolt. Viimased ei lase enda oh
jeldada ka mitte koosoleku juhatajalt. Viimaks
lõpetataksegi koosolek enneaegselt.
Mõrtsukaküsimus muutub nii tõsiseks,
õieti poliitiliseks küsimuseks, mis ähvardab
seltsi juba algul suretada või vähemalt lõhes
tada kaheks leppimatuks pooleks. Õnneks jää
vad järgmisel koosolekul käremeelsed nii tuge
vasti parajuslastele alla, et mõrtsukas siiski
seltsist välja heidetakse. Seega on suuremale
osale seltsi hõlma all tegevus jälle võimaldatud.
Kuid kahtepidi mõjub see tüliküsimus seltsi
edaspidisele arenemisele siiski halvavalt: seltsi
niigi juba viril poliitiline ustavus omab võimude
silmis veelgi suurema kaalu. Vanem ja mõõ
dukam element hakkab vaatama seltsile kõõrdi,
99
põlgavalt, eriti aga kihelkonna- ja kirikukonvendis otsustavad võimud. Kuna seni seltsil
võimaldati pidusid pidada leerimajas, hakatakse
nüüd takistusi tegema siin tegutsemisele. Kui
selts siis hädasunnil jookseb ühest kohast teise,
otsides enesele päävarju, ei leia ta seda mitte:
kogu Põlva aleviku maad kuuluvad kiriku
mõisale ja ilma kirikumõisa nõusolekuta võib
selts, nagu Noa tuike lennelda vee kohal, ilma
et ta pinda leiaks, kus oma kanda kinnitada.
Kiriklikkudele ringkondadele ja mõisnikkudele ei
näi selts mitte põrmugi meeldivat: on ju seltsi
ümber koondunud Eesti haritlased ja üldse
rahutu element.
Seltsimajaküsimus ripub õhus aastaid.
Ei leita talle mingit lahendust.
Pääle häbistamist kirikumõisa suurtrepil,
torman ka mina heitlusse seltsimaja pärast
hõisates. Mulle paistab, et siin on meie vastu
mõisnikud ja pastor — see üksi juba sütitab.
Kuid süttimisest üksi on liialt vähe: vastaste
käes on võim ja vägi, nende poolt seadus ja
konventki.
Tuleb tarvitada kavalust.
Minu asukoht vallamaja ümbruses on ju
ka kihelkonna keskkohas, kirikust eemal vae
valt paar kilomeetrit. Ümbrus ilus, maad kül
laldaselt, seltsi tegelased pääasjalikult siitpoolt,
miks siis mitte seltsimaja ehitada siia! Oleme
lahti kõigist Põlva patroonidest korraga.
Lasemegi lahti kange kõmu: seltsimaja
ehitame Koiola vallamaja juure. Vaatame, kas
Põlva laseb ära omist küüntest sissetuleku-allika?
Selle kõmu all kutsumegi kokku pääkoosoleku. Jälle palju ärevust ja põnevust.
Inimesed on aastaid kestnud asjata rabelemisest
seltsimaja asukoha otsimise pärast juba kanna100
tamatud, vihased, ollakse valmis seltsimaja kas
või kiriku taha rappa ehitama (kuid seegi on
ikka kirikumõisa päralt). Loomulik, et nii
suguse meeleolu juures Koiola isegi väga vastu
võetavana kohana osutub. Kuid üksi see nime
esile tõusmine tõsiselt, näib Põlva vastupanu
olevat murdnud: kirikumõisa saadik teatab, et
ka õpetaja olla nõus seltsile andma vana kirikukõrtsi.
Selle vastu ei suuda enam keegi seista:
paremat kohta ei ole Põlvast lootagi. Lüüakse
käed kokku pastoriga kümne aasta pääle, maks
tes talle sada rubla aastas renti ja ehitades
ise uus maja.
Hurraa! Oleme võitnud! Pesaase on käes!
Või on võitnud siiski kirikumõis? On saa
nud meie jälle oma kontrolli ja võimu alla?
Saab kümne aasta jooksul meilt rendi ja kümne
aasta pärast ütleb meile: sõbrad, võtke oma
maja ja kõndige ning koristage ta minu maa
päält! Või kuulge minu sõna.
See kõik võib juhtuda: olukord ja leping
ise on selleks soodne. Kuid siiski ei raatsi
mitte ükski lepingule vastu seista. Nii meeli
tavana ta paistab. Ka lohutame endid, et ega
ometi kümne aasta pärast olukord enam nii
räbal tohi olla, kui praegu. Usume otse, et
kümne aasta pärast meie oma lepingut isegi
parandada võime, aga mitte, et siis seltsimaja
meilt käest võidakse võtta.
Kuigi seltsil vaimustust jätkub koormate
viisi, ei ole temal raha mitte üle viiesaja rubla.
Seltsimaja aga tuleks maksma umbes kaks
kümmend korda rohkem. Ja mida rohkem
asume tegelikule tööle, seda enam kaob vah
vus, isegi usk kordaminekusse hakkab kaha
nema. Viimane eestseisuse otsustav koosolek
101
on Visses. Väljas tundub juba lumelagunemist.
Vanemad ja kaalukamad mehed avaldavad
kahtlust, kas üldse maksab käesoleval kevadel
ette võtta majaehitamist. Tuleks enne veel
raha koguda ja siis järgneval sügisel tööle
asuda. „Kahtlused matame hinge põhja! Rahva
ees oleme miljonärid!“ hüüab noorem koosolijatest. Otsus langebki ehitamise kasuks, ja
juba järgmisel päeval jookseme metsi mööda
ning ostame palke.
Siis algab üks äge materjalivedu. Isegi
õpetaja laseb vedada oma hobustega hulk palke,
ja üks vana peremees, endine marujoodik, kes
küllalt kannud oma kulda, küllalt hõõrunud
oma hõbedat Põlva kõrtsi paja pääle, Visse
kõrtsi veere pääle, see vanamees toob seltsi
maja ehitamiseks esimese nurgakivi.
Ja saabub ka see päev, kus asume kuulsa
Põlva kirikukõrtsi lammutamisele. Seltsi juha
tus, ehitustoimkond ja mõned seltsiliikmed ki
suvad maha kõrtsi katust. Nagu vanakuri ise
ta muudkui nagiseb vastu, aga järele ei anna.
Nagu kärnkonn istub mäeveerul, jõllitab tuh
munud silmi ja matsutab mustavat lõusta, mis
on õginud tuhandeid põlvalasi. Ei ta pole
karlnud kirikut ega heitunud kirikukella.
Tõstame suurt katuselahmakat. Nihkub,
raksub, rebeneb. Hopp, hopp, üks, kaks, kolm,
korraga! ja rakst ropsuga oleme katuse all.
„Kurat, kae katuse alla jäävad!“ hõisatakse teiselt poolt teed, kus neli kooliõpetajat
nahaparkija Ubarka hurtsikus „teevad tsirku“.
„ Kõrts kägistab karsklased, hahaha!“
Need ei ole seltsi poolt. Paljud ei ole
seltsi poolt. Paljud ei taha enda määrida selle
jandiga, millest niikuinii midagi välja ei näi
tulevat.
102
1910. aasta kevadel paneme siiski Põlva
seltsimaja nurgakivi. Suurim ja nägusaim seltsi
maja Võrumaal peab üles kerkima Põlva kirikukõrtsi varemetel. Kirikukõrtsi nurgakivigi jä
tame nurga sisse — no mis ta siis ära ei tee?
Rahvast on vaatamas murdu vana kõrtsi hävi
nemist ja uue seltsimaja tekkimist.
„Vanakuradi panva tagasi nulga sisse“.
„No kõrts tast iks jälki saa“, kuulduvad
arvamised.
Laseme nurgakivi õnnistada pastoril ja
papil.
Kirik ja kirikukõrts on ikka asetunud
parajas kauguses üks teisest. Egas seltsimajagi
tohi tikkuda kirikule lähemale: teeb ka müra
ja mürtsu. Ja kiriklikkudel ringkondadel näib
põhjust olevat meid meie seltsimajaga eemale
hoida kiriku lähedusest, liiategi kui seltsimajas
nähakse kõrtsi järeltulijat.
Kuberneri juures.
Suur maja on tõusmas kõrtsi varemetel.
Kümned töölised kõpsivad kirvestega hommi
kust õhtuni. Seinad muudkui tõusevad — ja
seltsil raha muudkui koab, ammu viimane kopik välja antud, laenugi tehtud, kus aga võimalik,
ning laenudki kõik juba seintesse maetud. Aga
ehitus raha otse sööb. Kuid keegi raha enam
laenata „kepimeestele“ ei usalda: puudub ju
seltsieesolijatel kindel varandus — kepimehed
oleme.
Kepimehed on ikka kanged omast jõust
teiste arvel tegutsema. Ka meie selts, kus
enamikus kepimehed, otsustab korraldada näiteinüügi ja loterii — küll siis raha kokku voolab!
Ilmas on raha küllalt, kraabi see ainult kokku.
103
Kuid kuberner, tuline, ei anna luba ei näitemüügiks ega loteriiks. Siis selts saab kole
kurjaks: tal on veel veres mässuaasta vahvust
ja nõudlikkust, otsustab üksmeelselt: „Veel
kord kuberneriherra käest näitemüügi luba
paluda, kui seda siiski ei anta, siis kuberneri
otsuse vastu protesteerida ja ülemale poole
edasi kaevata, advokaat Partsi Jurjevist voli
tada seda asja seltsi eest läbi tegema, mis eest
temale kuberneri juures käimise kuludeks 15
rubla määrata".
Parts vist niisugust halvamaigulist toimin
gut enese pääle ei võtnud — ei mäleta hästi —
sest näitemüügiks lubasid üldse tolkorral ei
antud või anti kõige piiratumal kujul häätegevatele seltsidele, kes kindlasti venestamise sihte
taotlesid. Põlva Rahvahariduse Selts ei olnud
häätegev, küll aga kindla revolutsioonilise pä
ritoluga ja rahvusliku iseloomuga. Kaks vastu
pidist omadust, mis siis siiski väga hästi kokku
sobisid: revolutsioonilikkus ja rahvuslikkus.
Viimaks veeretatakse see tänamatu üles
anne minu õlgadele: minna maadlema kuber
neriga.
Võtan asja väga tõsiselt, nagu niisuguse,
millest oleneb minu au või alandus. Olen vist
uhkegi, et mina’p see viimane päästerõngas
seltsile võin olla.
Algan siis. Endiste kaasteenijate abil,
kelledest mõned Võrus politseis teenivad, saan
seltsi kohta kõige paremad poliitilise ustavuse
tunnistused. Need taskus, tossutan Riiga. Loo
dan siingi kasutada oma endiseid kaasteenijaid.
kelledest paar meest õige mõjukal kohal kuber
manguvalitsuses. Kuid need loobuvad toetu
sest: olla lootuseta jant, muud midagi.
104
Vaat sulle lops! Ja need Riia mehed olidki
minu päätrump kodunt sõites- Keera nüüd
aisad kodu poole. Sõida koju häbistatult.
Longin siiski lossi ette. Ja astun sisse:
ettevõte tuleb lõpule viia!
Vastuvõtu ooteruumis juba hulk ootajaid,
auväärseid herrasid ja uhkeid daame. Kronksninaga ametnik, kuberneri „iseäraliste käskude
täitja64, tore isand, kes pragistab parunlikult
r-i, (osutuski paruniks) kõneteleb ootajaid,
mõnda Vene keeli, mõnda Saksa keeli. Mitmeid
teretab käega.
Üks suurte herrade ja daamide auväärne
vestluskoht! Osutun eemaletõrjutuna ja nagu
äraeksinuna omainimeste keskel. Vaatan kõr
valt ja kaen ilma kavalusi. Mul aega on. Ja
kes see teabki, millal see kõige kasulikum
moment osutub, algul või lõpul?
Kronksnina viimaks mindki küsib karmilt:
„Mis asjas?"
„Näitemüügi luba palun."
„Kellele?"
Kellele? Ütleksin seda teile prauhti, oleks
teilt eitav vastus viuhti. Nagu paar nädalat
tagasi.
^Haridusseltsile", vastan süütult. Põlva ja
rahva salgan seltsi juurest maha: ei maksa
suuri saksu liialt varakult ära heidutada.
„Näitemüügi lubasid ei anta, seda peaksite
teadma", kronksnina krooksub halvakspanevalt.
Imestun maamehelikult lihtsameelselt, nagu
kuuleks ilmaimet. Ka järgneva sammu mas
keerin saamatusega: kui kronksnina nõuab
minult palvekirja esindamist, vastan, et mul
seda ei ole. Sest sabas seistes olin pannud
tähele, et kronksnina palvekirju vastuvõttes
palujale ennustas palve tagajärgi — kellele
105
eitavalt, kellele jaatavalt. Kahtlemata ennus
taks minule eitavalt. Ning mina vahest ei
pääseks kuberneri jutulegi. Parem juba jäägu
see vastus tulemata, siis võib veel ümber vaa
data ja märku võtta. Vahest ehk kuidagi
kronksnina võita?
Jah, kronksnina tuleks võita! Aga kuidas?
Altkäemaksuga? Kuidas pääsen ma talle ligi?
Ei teagi, kes ta on. Olla vist parun Drachenfels või midagi sellelaadilist.
Talv aetakse välja talvega, parun tuleks
võita paruniga. Aga kust võtan siit paruni,
liiategi niisuguse, kes tahaks mind aidata ?
Mõttes peatun mitmetel, kelle nime olen näinud
ametlikkudel paberitel. Endisest ajast on siin
ka küll üks tuttav venelane, kõrgem riigiamet
nik, kuid maksab venelaselt abi otsida? Lubab
kõike, kuid ei täida kübetki lubadusest. Neid
ma juba tunnen. On südamlikud inimesed,
kuid halvad sõbrad. Tarvis oleks ikka saksa.
Viimaks peatun Samson-Himmelstierna, rüütel
konna sekretäri juures, kui kõige sobivama
mõisniku man. Esiteks ei põivenevat nad mitte
Saksamaa mõisnikkudest, seega vahest vastutulelikumad meile, teiseks tean, et üks Samson
on Varbuse, teine Rõuge mõisa omanik.
Juhin sammud rüütelkonna maja poole
(nüüd Läti saeima asukoht). Tänavalt kõrvale
viib omaette tee, nagu mõisasse sissesõit. Ja
sissesõidu algul mustad, kurjad kullid postidel,
nagu mõisategi sissesõidu algul. Isegi plakati
oskan manada postidele „Sissesoit keladut“,
ikka nagu mõisate puiesteede algul. Nagu
raske on olnud enda sundida sammuma mõi
sasse, samuti võimatu paistab olevat läbistuda
siit kullide alt. Mitmel korral keeran kullide
eest tagasi: ei suuda enda lasta alandada, nagu
106
mõisates. Ei suudaks ja teeks mõne lolluse.
Pea olen jällegi kullide ees: seltsi sissetulek
ja oma au on ka kaalul. Kullide ees edasitagasi marssimine lõpeb viimaks sellega, et
soostun tagajärjetult hotelli. Siin kohtan ehi
tusmeistri Plaado Põlvast, kes ehitavat Rõuge
mõisas mingisugust maja. Tal olevat ka asja
Samsoni juure. Ütleb Samsoni olevat päris
kena mehe. Lubab parajal paigal ka Põlva
asja puudutada.
Nüüd olen uuesti rüütelkonna maja ees.
Tõrjun pääst igasugused mõtted, vajutan uksele
ja hüppan sisse — nüüd ei ole enam tagasipääsu!
Mul ei lasta oodata kaua, võetakse jutule
ruttu. Ning käitlemine on viisakas. Tarvis
nüüd ainult tabada õiget tooni. Pean kasuli
kuks valgustada olukorda päris otsekoheselt:
et meile näitemüügiks luba ei ole antud, et
meil häätegev selts ei ole, et meie poliitiliseltki
pole päris pailapsed Vene võimude registris,
kuigi minul tunnistused seltsi kohta politseilt
kõige paremad. Siis teen ettevaatliku viidaku
käigu: lasen paista, et meie kakleme vaid Vene
värgiga, see-eest aga oleme pastori rentnik,
ehitame majagi kümne aasta pääle, pastor
aitab ka ehitada: veab palke, kive. Jutleme
õige kaua. Ka Samson laseb paista, et ta ve
nelastest vaimustatud ei ole, vähemalt selgelt
seda, et ta enda neist võrratult üleolevana
tunneb. Abikuberneriga ta ei tahtvat kõneldagi,
olla väga venevärki mees, kuberneri enesega
— no seda juba võida. Kuid midagi kindlasti
ei luba. Lubab aga teha, mis võib.
Teisel päeval kuberneri juures ei ole enam
minagi päris eemaletõrjutu: kronksnina ei ütle
palvekirja vastuvõttes, et näitemüügilubasid
107
üldse ei anta, ei tee takistusi ka kuberneri
juure pääsule. Näib mind nagu toetavatki.
Kui ma nüüd ise kuidagi asja ära ei riku,
õieti lühikest aega kasutan kuberneri juures
seletust andes. Siin ei jäta märkimata, et
Kähri preester seltsis kaasa rühmab (tõeliselt
küll ainult djak), et selts isegi Kähri õigeusk
likkude poolt asutatud (tõeliselt jälle üks kol
mest asutajast veneusuline). Ja vist ma isegi
oma alleshoidunud eht-vene keelega paistan
nähtava Vene mõju tõendusena seltsis.
Missugused kaalutlused siin mõõduandvad
võisid olla, jäi meile muidugi teadmata, kuid
tagajärg oli see, et seltsile näitemüügiks luba
anti. Arvan, et kõige mõjukamalt aitas siin
Samsoni toetus.
Näitemüük tõi seltsile puhast üle tuhande
rubla, aitas seltsi suurematest raskustest üle.
Kepimeestele usaldati nüüd laenu küllaldaselt.
Kus oli kõrts, sääl nüüd selts.
Näitejuht olen.
On mul näitleja-andi? Ei ole. Aga poiss
mees olen ja naitumiseas, seepärast sobivat ma
näitejuhiks väga hästi.
Ja mis ongi maaseltsi näitejuht? Tegelasteklanija, mööblihankija, kindel tööline näiteseinte
tõstmistel, schminkija, kosilane ja kümme teist,
kõige vähem igatahes näitleja.
Seltsimaja-avamist tahan üllatada peene
seltskonnaga — UArronge „Hasemanni tütar
dega*. Kümned sõidud ja käigud on suure
Hasemanni pere kokku toonud. Kuid kui ühe
tütre ema näeb harjutustel, et ma tema Iidat
oma naisena suudlen — ära viib tütre. Ja
jätab mu viimasesse hätta.
108
Tuleb alata sõite jälle otsast pääle. Käime
jälle naaber Ottoga, rikka vanapoisiga, saunas,
vihtleme kuumalt enese pehmeks, küürime
enese korralikult puhtaks, vahvustume poti
kuuma õllega, kraapime lõua paljaks, puhas
tame läikivaks Otto lihava, kuid laisa ruuna
ja sörkime kümne kilomeetri taha Iida ema
kumardama. Mitu korda laseb meil saunas
käia ja lõuga noorendada, enne kui Iida pää
seb jälle näitelavale minu naiseks. Kuid suu
delda ei tohi ma teda enam ka kaugelt mitte.
Oijaa, kuipalju häda! Kes noor, ei taha
olla vana, kes ilus, ei suuda olla inetu, kes
hää, see ei saa olla kuri. Ent kurja kurja
ossa ja inetut inetu ossa ei paenuta puugagi.
Kuid armas rahvas on siiski see suur Hasemanni pere. Ning jõuab üle kõigist raskustest.
Või märkamegi selles rõõmus raskusi —
seltsimaja on katuse all! Ahjudki juba küttuvad, eestseisus istub teisel korral omas toas,
toole kõlistatakse. Joosisteletakse, hõigatakse,
huigatakse, siunatakse ja sõimatakse. Kuid
kõike vaimustatult. Uus, seninägematu bensiinilampki susiseb koledasti lae all, tema suur
susingi on oma, armas, kuigi ta sagedasti on
tõrges. Ja meie seisame oma näitelava ees
ning ootame sinna üleshüppamist, niipea kui
kirvemehed säält põikpuudelt alla ronivad.
Suur, kindel, kõva näitelava, mitte enam tei
vastest kokkusoperdatud, nagu leerimajas.
„Üles, Hasemanni pere!“ hõiskan ja tor
man ees näitelavale.
„Näitelavale, „Rändaja ja tähed“ rahvas !u
köster Mattisson röögatab, kui Jeeriku pasu
nast ning astub näitelavale, et trepp raksub.
^Näitelava on Hasemanni jaoks!“ tänitan.
109
„Näitelava lubas esimees tänaseks laulu
koori jaoks!" Mattisson kärgatab.
„Pidustusi juhatab abiesimees", tähendan,
olles ise abiesimees, „ja abiesimees annab
näitelava Hasemannile."
„Ai, Jummal sundku!" Mattisson tänitab
kõuena ja veereb minu poole mäena. No nüüd
viskab minu väikese kere katusele!
„Kas või orava panen laulma, aga „Rändaja ja tähed" kannan ette hästi!" ta müristab
välkuvsilmi. „Seda ma teen. Võtke näitelava!"
„Kas või katusel harjutan Hasemanni, aga
ette ma ta kannan — ja hästi! Näitelava ma
ei vaja!"
Vahime üksteisele kurjalt otsa. Siis Mattissoni lai nägu lööb naerule ja ta kopsab
sõbralikult mulle oma puudalise käpaga õlale
ning röögatab: „Sõber Lutsuweer!" Ja raputab
mind häämeelest, et minu kondid kolisevad.
Siit pääle saame sõpradeks. Üks huvitavamaid
kujusid meie koorijuhtide-veteraanide peres.
Ta on kaks meest pikuti ja kolm meest
laiuti. Ning sõjakust ja jonnakust on tal mitme
mehe võrra. Ajab jalule kogu kihelkonna, kui
on vaja lahingut lüüa pastoriga. Ja sunnikuid,
mis siis lendleb, otse kirikumeeste keskel!
Kui võit ikkagi ei tule, virutab rusikaga laua
pihta, nagu puusepp partsuga palgile, röögatab
veel oma vägeva sunniku ning otsib koha
kuskilgi tagatoas laua taga. Ent laual peab
siis loksuma pudel ning Otto kõrval istuma
sõber, ka vaenlanegi võib olla, aga tingimata
keegi peab istuma, kellele ta võib oma karukäpaga õlale patsutada ja röögatada: „Sõber
Lutsuweer!" Miks just Lutsuweer, ma ei tea.
Kui koori juhatab, olgu laululava talapalkidest, muidu variseb see kokku tema vä110
geva vehkimise all. Pääle rukkirehe ei olda
nii läbimärg, kni tema pääle koorijuhatamist.
Taosed kaelas viltu ja vestinööbid vallali,
vahib ta siis pärast väsinult põrandale. Aga
seda temperamenti, seda hoogu, tuld ja hinge,
mis ta siis ka flegmaatilistele inimestele edasi
annab, seda jätkub ka kuulajatele.
Tulgu öösel tuld või tõrva, vett või viina,
täpselt ja kindlalt on ta pühapäeva hommikul
kirikus oreli taga, jäägu siis orelist järgi tükid
või jupid. Siis lämmatab oreli ja koguduse
oma bassiga, kui vanapagana pasunaga.
Olgu laulupidu Tallinnas või Tartus, Mu
dilas või Virilas, Mattisson oma abikaasa ja
lipuga on osa võtmas alati. Ning on otsatu
õnnelik, kui tema koori lipp osutub kõige
vanemaks.
Pidupäev ongi käes. Küll 1910. aasta
lõpp, kuid vihma valab. Meile ennustuseks,
et ainult vihma, tuult ja tormi tuleb oodata ees?
Ise aga põled kahest otsast, kõrbed kes
kelt — äpardustest, hädadest, hirmust ja õnnest:
seltsimaja on valmis! Üks Hasemanni tege
lastest tahab loobuda mängust otse pidu eel,
muretsen talle asemiku üle öö teisest kihel
konnast.
Aga kui siis seisad, maja pidulikku ava
mist toimides, rahva ees, pää kohal valge tuli
susisemas, nii valge, millist pole siin veel
nähtud, oled õnnelik sellest helgest valgusest,
suurest ruumist sinu ümber, tahutud, vaigust
lõhnavatest seintest, valgest põrandast jalge
all, sadadest, pühalikult sinule vahtivatest ini
mestest. Kõigest, kõigest! Oma maja! Omas
majas asume! Oleme üle kõigist raskustest!
Ei varisenud kokku raskuste all! Häämeelest
ja liigutusest tahaks otse hüpata.
111
Ja kui siis hüüad Söötiga: „Nad ütlevad,
sa kaod ära, kui uinuv laineke, su elu asjata,
ei kanna sind miski sihile", — siis täidab sind
fanaatiline usk, et sihile kord jõuame! Suudad
seda fanaatilist usku teistelegi edasi anda.
Ei ole eluilmaski nii suust ja südamest
kaasa hõisanud: „Võta nüüd Issandat väge
vat kuningat kiita!“ kui tolkorral pastor
Schwartzi vaimulikul talitusel. Siiski: kui olin
enamlaste eest üle kolme kuu surmahirmus
paoskelnud ja sattudes vabanedes kirikusse,
siis hõiskasin nii suust ja südamest, et suudki
avada ei suutnud, ainult pisarad voolasid.
Põlva kirikukõrtsi asemele oli nägus seltsi
maja kerkinud. Kihelkonna kultuurline arene
mine võis nüüd koonduda seltsimaja ümber
— ja koonduski. Kuna algul kardeti, et külasimmanid külanoorsoo seltsi pidudest eemal
hoiavad, selgus peagi vastupidi nähe: külasimmanid kuivasid kokku. Meeldiv mäng ja
ilus laul näitelavalt, suured, hästivalgustatud
ruumid, ergutav orkester meelitasid alati seltsi
pidudele nii ohtralt rahvast, et alati osa pidulisi majja ei mahtunud, kuigi saal enesesse
rohkem mahutab, kui Võru „Kannel“.
Tuli küll ka algul mõnesugust rahvamanuminekut osutada, et rahvast kasvatada vastu
võtlikuks kunstipärasemale toidule. Nimelt
tuli kaotada kõõrdivaade seltsile vanemas põl
ves. Too põlv tundis kirjandust pääasjalikult,
vähemalt algul, Jenovevade, Hirlandade, Apoloniuste ja Leilide kaudu, samuti võis ta osata
hinnata näitelava ja seltsi samasisuliste näi
dendite kaudu. Toome muuseas ka „Jenoveva“
näitelavale. Sa halastus, seda rahva tungi!
Tudisevad vanakesed ja värisevad eidekesed
täidavad saali juba mõne tunni enne etendust.
112
Murd muutub nii suureks, et otse hirmule ajab.
Läbi akna vahitakse, ümber maja kõnnitakse.
Südatalvel hakkavad seltsimaja räästad tilkuma.
Näitelavagi okupeeritakse. Jumalakeeli palu
takse: „ Kulla poig, lasõ no üte silmägagi kaia läbi
ussõgi!“ Ja tuligi kõik näitelavauksed avada
vahtijatele riidehoiuruumist. Vahitakse ja uu
ritakse ning — isegi valatakse pisaraid.
Osavõtt on pidudest nii rohke, et lühikese
aja kestel selts suure osa oma võlgadest tasub.
Põlva omab hää kuulsuse oma korralikkude
etenduste poolest. Ja seda ta võibki: nagu
peoga on siia kokku visatud hulk noort haritud
jõudu — mõneks aastaks.
Jälle veeremas.
Ligi kolm aastat olen juba rüselnud Põl
vas. Minu tegevusega peaks vald rahul olema:
hulk lootusetuid võlgu on sisse nõutud, eriti
„pääraha“ Venemaal elavatelt vallameestelt,
vallamajast viin välja tõrjutud, asjaajamine kiire
ja ühtlane kõigile, kooliõpetajad ei käi enam
palga järel asjatult, vallavaesed oma abiraha
otsimas mitu korda.
Ootan, et nõukogu kõike seda ka hindab
ja minu väikest palka suurendab, liiategi, et
vald õige suur ja mina isegi omal kulul abilise
pean pidama.
Nõukogu aga palka ei suurenda. Ma ei
oska teda ka paluda, küll aga nõuda. Tema
aga ei taha nõudmist täita.
Nähes, et nõukoguga minul asjad ei edene,
vallakohus algab rünnakut minu vastu: otsus
tab asuda kohtupäevadeks ka vallavalitsuse
kantseleisse ning minu säält tolleks ajaks välja
tõrjuda. Isegi minu korterist tahetakse osa
anda kohtukirjutajale.
113
8
Vallavalitsus reageerib sellele seega, et
laseb kaotada eraldi kohtukirjutaja koha ja see
ühendada vallakirjutaja kohaga. Kuna aga
pääkohtunikule seadusega õigus on jäetud oma
tahtmise järgi kohtukirjutaja palgata, jääb pääkohtunik endise kirjutaja juure. Midagi oluli
selt ei muutu, ainult vahekord vallavalitsuse
ja kohtu vahel veelgi halveneb.
Mulle ei meeldi niisugune väike kiskle
mine, salajane sissisõda. Heidan käega kohtule
ja tema sissetulekutele ning hakkan otsima
teisi võimalusi oma sissetuleku suurendamiseks.
Endisest teenistusest vabriku juures on
hinge jäänud midagi vabrikulist masinate muu
sikaga ja suurte suitsujugadega. Mõtted koon
duvad siingi mingisugusele masinate mürale,
tahmastele inimestele, suitsupahmakatele. Mil
lise tööstuse võiks siin lahti lüüa? Või mitte
millistki? Ei! — igas kohas võib midagi ette
võtta, tarvis ainult õieti tabada olukorda ja
momenti. Näiteks minu endine peremees —
jälle viivad mõtted Schraubneri juure — tuli
Saksamaalt Kaunasesse lihtsa rauatöölisena,
asutas sääl sepikoja ja nüüd, mõnekümne aasta
järele, on tõusnud üheks rikkamaks vabrikan
diks Venemaal.
Milleks konutavad siin kasutamata suured
savimäed, peites omas põues sitket savi, kui
kallist rasva? Kas see ei kõlbaks savitööstuseks? Või jälle ilusad kruusa- ja liivakünkad?
Otse meelitavad sementkiva valmistama.
Muretsen kirjandust vastavatelt aladelt,
teen plaane, valmistan ilusaid kalkulatsioone,
kindlustan suuri sissetulekuid. Mässan isegi
tikutööstusega ööd ja päevad, tahan salaja töö
lisena mõnda vabrikusse sisse tungida — õppima
ja saladusi avastama. Kui mõni kava juba
114
küllalt küps ja kindel paistab olevat, plaanid
hääd ja sissetulekud suured, pööran rikkamate
tuttavate poole — tulgu kaasa õnnele ja rikku
sele ! Keegi minuga kaasa ei tule, keegi rikka
maks saada ei taha. Üksi rikastuda kaob mi
nulgi julgus, üksi kaotan isegi usu oma kavade
suurepärasusse.
Hakkan siis otsima alasid, kus võiksin
tegutseda üksi omaette.
Minu aia veeres asub tiigike, nurmede
keskel orus vesirikas heinamaa, miks mitte
kaevata ka sinna tiigid ja katsetada kalakasva
tusega? Või rentida naabritelt jõe äärest poo
lenisti valmid tiigid ning asuda tööle suure
jooneliselt. Ka maasikatest ammutatakse ilusat
raha. Kui muudan õige oma viletsa aiamaa
maasikaplantaatsiaks ?
Käin ümber raskete mõtetega, vahin siia
ja sinna, kui kuri koer, et tabada toda õiget
ala ja märgata toda parajat paika, kus võiksin
sissetulekuid soetama hakata. Rikkust ilmas
jätkub, oska aga kinni püüda 1
Kuid tinditilgutaja on ikkagi needitud
paberi külge. Raske on temal tõusta töösturiks
või sulevedajal saada loodusepõue peidetud
varanduste väljaotsijaks, liiategi veel ei millestki
millegi loojat. Piirdun viimaks oma paberinärimisega. Kuid hing ei jää siiski päris ra
hule. Ei suuda leppida loomusunnilikult sellegi
asjaoluga, et vallal on suur nõndanimetatud
toitluskapital, kuid vallal ei ole õigust seda
kapitali kasutada; peab seda hoidma Vene riigi
väärtpaberites ning leppima ainult temalt saa
dava neljaprotsendilise intressiga, kuid viimasegi
tarvitamine on tugevasti piiratud. See kapital
aga kasvab alatasa magasiaitadest ülearuse
vilja realiseerimise arvel: kevadel laenatakse
115
valla inagasiaidast vilja, sügisel tasutakse see
kaunis kõrge ootusega, millest tekibki ülejääk,
mis rahaks muudetakse ja jälle toitluskapitalile
juure lisatakse. Kõikide valdade säästsummad
pea selles kapitalis seisavadki, selles valdadele
surnud väärtuses ja jõus, mida aga kasutab
riik, makstes valdadele madalat protsenti. Kas
ei saaks seda raha kuidagi liikvele lasta? Ta
surnud seisukorrast vabastada? Nähtavasti on
siin võimsad määrused ja korraldused, mis
aastakümneid selle kapitali on kütkes hoidnud,
kui seda keegi senini ei ole vabastanud.
Hakkan uurima juriidilist kirjandust, kuigi
see mulle ainuke vastumeelne osa kirjandusest.
Vist olen mina pime kana sarnane, kes koge
mata ka terakese tabab, — mina leian kustki
raamatust mingisuguse seletuse toitluskapitalide
kohta, millest paistab, et Venemaal neid kapitale
võib kasutada ka laenu-hoiuühisuste asutami
seks.
Haaran sellest kinni, kisun valla enese
järele ja hakkan maadlema võimudega toitlus
kapitalide valdade võimupiiridesse andmise
pärast. Loomulikult ükski instants Liivi kuber
mangus minu „leidusta õigeks ei tunnusta,
minu rünnakud ametiasutustele tühjuvad. Jonni
pärast viin asja Vene senatisse. Ja ime —
võidan! Valdadele antakse luba toitluskapitale
tarvitada valdade laenu-hoiukassade asutami
seks. Seega on suurimad valdade kapitalid
kistud valdade eneste võimupiiridesse, pandud
nad oma ümbruskonna hüvede tõstmise teenis
tusse. Vene riigi väärtpaberid muutuvad ra
haks, mis rahva kätte valgub. Nii mitmegi
valla suured kapitalid on juba rahva kätte
laiali läinud, kui Vene riik hävineb ja temaga
ühtlasi ka väärtpaberid väärtusetaks muutuvad.
116
Ent raha rahva käes on muutunud reaal-väärtuseks. Hää seegi sellest minu võidust Mulle
enesele aga toob see võit suurt meelekibedust
ja maksab hulga uneta öid, isegi tõukab minu
siit uuesti veerema.
Asun õhinal laenu-hoiuühisust asutama.
Pean loomulikuks, et mina sääl asjaajaja koha
saan, olles ettevõtte hing ja eesvõitleja. Nii
mõtlen. Kuid mulle vaenulikud ringkonnad
hakkavad väga energiliselt kohtukirjutajale teed
tasandama sellele kohale. Ka hakatakse valla
valitsuse, eriti minu pääle igasuguseid kaebusi
saatma ülemusele. Kuigi mitte ükski kaebus
põhjendatud ei leita olevat ega otseseid taga
järgi ei anna, tüütavad nad ära ülemuse ja
vihastavad mind hinge põhjani. Avalikke heit
lusi armastan, meeldib mõõta teisele teenitud
hoope, ergutab ja virgutab saada ka teistelt
vastu valusaid ausaid lööke. Jõu ja energia
lööb mühama, tahte ja mõtte otse kihama. Elu
toob. Ent võimetuks väsitavad su salaurgitsused!
Loobun laenu-hoiuühisuse ellukutsumisest.
Hakkan otsima enesele teist kohta, — ära siit.
Sõidan 1912. aasta suvel Moskva. Umbes
nädalalise otsimise järele avaneb võimalus saada
koht. Suhted vabrikutega ja suurfirmadega
endise koha päevilt ning Schraubneri tunnistus
avavad uksed jällegi võõrsil õige avaralt. Hõi
sates rühin koju, ei läbe enam püsida siin,
kuigi kogu Moskva kiirgavas pidurüüs: keiser
oma õuekonnaga on Kremlisse tulemas. Ei
mäleta milliseid mälestuspidustusi peeti. Kogu
Moskva otse lainetab, Kreml, Punaneväli, Ljubjanka, kirikud otse tulemeres, lillede, roheluse
ja lippude all päris küürus.
Püüan jõuda linnast välja enne pärispidustusi, keisri päralejõudmist. Kuid kauge117
male Bologoe sõlmjaama ei jõua. Liikumine
raudteedel lõpetatakse, meid, kolmandaklassi
reisijaid, karjatatakse ühte kitsasse jaama
hoonesse ning piiratakse schandarmitest, Kas
või kärva, aga väljapääsu ei ole, isegi aknale
ei tohi läheneda. Mitu tundi vaevleme vangi
dena. Kuid ei oska seda eriti väga pahakski
panna, pead kõike seda päris loomulikuks ja
vajalikuks: keiser ju sõidab, suure Venemaa
suur valitseja. Kõige nähtud hiilguse ja ette
valmistuste järele tema vastuvõtuks, muutud
ise nii tillukeseks ja tähtsusetuks, et õnneks
pead, kui avaneks võimalus oma ihusilmaga
keisrit nähagi. Nojaa, roningi, keiserliku rongi
saabudes, akna lähedale.
„Kuhu roomad,
koerapoegi" röögatab schandarm, valmis mind
kas või läbi torkama.
Aga siit eemaltki võin silmitseda keiser
likku rongi tühjal jaamaesisel. Schandarinite
pühalik-mõrudad näod, ametnikkude põrmuni
alandlikud küürud, kindralite kullas säravad
mundrid — see kõik, mis näen. Ühest aknast
noogutab pääga vana, kipras näoga proua —
keisri ema. Keiser ise ses rongis veel ei sõitvatki. See olla ainult keisri ema rong. On
selgi toredust ja pikkust! Vagunid-köögid hulga
valgete kokkadega, kes kiirelt askeldavad;
vagunid-magasiinid toiduainetega, isegi vagun
elavate lehmadega öeldi olevat.
Kui keiserlik rong kadunud, vabastatakse
meie. Teel paneb imestama sõdurite rohkus
raudtee veeres: iga silla juures mitu meest,
kogu tee nii tihedalt neid täis, et mees meest
vabalt näha võib.
Kodus ei kõssagi, et mul koht mujal juba
varuks. Reipalt toimin oma kohustusi vallas,
isukalt vean Põlvas seltsi koormat, — veel
118
väikesi ohvreid kodumaale. Ja siis: Jumalaga!
Jumalaga juba jäädavalt!
Ent hinges midagi närib, jürab, süüdistab.
Lähed siis nüüd söödaks, sõnnikuks tollele päris
Venemaale!
Lõpeb see hingeline heitlus seega, et
Venemaa kohast loobun.
Hakkan kohta kuulama kodumaal. Kirja
nik Sööti soovitusel avaneb võimalus pääseda
Tartu laenu-hoiuühisusse. Ühe suure, sõõriku
laua juures Karl Parts ja Eduard Aule — vist
olid nemad — takseerivad mu üle ja dikteerivad
mulle ette tingimused.
Võtan need vastu.
Isalik Parts ja asjalik Aule lohutavad veel, et
tingimused pärastpoole paranevad, tarvis olla
ainult ise mees.
Noorena on usk oma võimetesse hirmus
suur, nii ka minul, liiategi, et olen Schraubneri
vabriku juures asuvat riigihoiukassa osakonda
juhatanud. Kui siis Parts tähendab, et esimene
kuu on proovikuuks, nii kombe pärast, loobun
ilusast kohast jalapäält, — proov ma ei ole.
Pärast kahjatsen küll hirmsasti. Parts ja
Aule kohtlesid mind ju väga häätahtlikult, õig
laselt, ent mina — Jumalaga! Poisikeselikult,
muud midagi.
Heitle nüüd edasi siin väiklastes kisklemistes külameestega ja rätseplikkude rätseppadega. Ent paras sulle!
Lämbutan enesepiitsutamist hoolimata töös.
Ja kui kohaotsimistest täitsa olen loobunud,
tuleb mulle kohapakkumine.
Olen hobusekuuri harjas saelaudadel ja
võtan vastu heinu, kui tekib alla sõnniku otsa
peen isand. Tutvustab enda alt sõnniku otsast
üles, mina enda alla saelaudadelt. Teeb mulle
ettepaneku tulla ära Võrru kavatsetava kirjas119
tusühisuse ja raamatukaupluse juhatajaks. Võru
rahvuslikult mõtlevad ringkonnad tahtvat ene
sele luua koondumise võimalused ja kogumisekoha raamatukaupluse näol vastukaaluks väherahvuslikule punasele voolule, kes olla ka koon
dunud raamatukaupluse ümber. Ka olla tarvis
tõkkeid teha kadaklusele.
Hüva. See mulle juba meeldib. Kõrgelt
õrrelt annan nõusoleku.
Täiendan enda natuke „Postimehe“ juures,
— ja 1912. aasta lõpul olen juba Võrus. Joo
dikute jorutuste keskel ja lutikate kaasabil
saadan mööda jälle hulk uneta Öid ühes kitsas
hotellitoas, et rajada ettevõte, millel ei puudu
omad teened Võru linna ja maakonna kultuurlises elus ja rahvuslikus arenemises. Esimene
puhtmaakonna ajalehtki Eestis saab siit oma
alguse.
Ja Põlva?
Meie kihelkondade kultuurline edu on suu
resti olenev üksikutest tegelastest. Kord ühe
kihelkonna kultuurelu tõuseb, kord langeb, seejärele, kuidas just juhtub teataval momendil
tegutsemas olema üksikuid eesrühmajaid. Põl
vasse oli neid tegelasi mõneks aastaks nagu
peoga visatud. Ja nagu luuaga nad ka pühi
takse mõne aasta kestes: enne mind on lahku
nud õpetajad Vahtra, siis Kala ja Üsler, surm
riisub kirjatoimetaja Meisteri, laekuri Bergmani,
juhatuseliikme Toigeri. Hoolikas ja mõõdukas
esimees Niitov ei taha ka enam ametis püsida
pääle kaaslaste kadumist.
Ja asuvad vastsed jõud vanade asemele.
Ning elu võib alata uut ringkäiku, — hoogsa
mat või võimetumat, see temal ükspuha.
Käsikirjana: „E.V.-r.“ tsükl värsse & poeeme (raamatuna ei Ilmu!).
i
MAAILM ON LAHTI
MAAILM ON LAHTI!
I Ole tervitet, kosmost kauguste, avaruste võlu! Tunnen: mu meeled täna on alasti. . . Tunnen, kuis südamvere immitsus-osmos poeb läbi hinge membraani & kõlu... Tunnen: täna terve maailm on alasti .. . Tunnen: päevad selged, öö — läbipaistev, lõpmatus hoovab. Tunnen: ruum, aeg — omin kallistusin helged, kiirus on käega katsu & haistev, igavik-kilpkonn jalge een roomab.
On’s see kõik minu, — mu silmade avat? Kõik: horizontide kutsuv askus, taevas täis pilvede palakaid-linu, mandrite hästi dekoreerit lava, puude ladvul suvepäikese raskus?
7
On’s see kõik minu? Jah, kõik mida näen, kõik: mida haistan, kompan & kuulen. Iga mu värss — ekraan, hing — kino, helisevan rean — antennide käed,... terve maailm saab filmiks mu luulen. * Oo! need on tuuled, mida kopsudesse püüan, — õhk, mida hinganud kõikide rinnad. Sirutan vastu maailmal’ täna huuled, (kuigi ainult üks, keda armsamaks hüüan) suudlen teid kaugusens külad & linnad! Tunnen enda ümber täna metsade hõlmu, mandrite rütm kisub hõljuden kaasa, mägede järsk geomeetria hõikab. Loen vaid põldude igatsusi õrnu lillede naeratusen. Rohelusen aasa värvide dissonants silmkille lõikab. Tunnen, kuis leevendavad laksuvad lained lootusetust: tormaten tundmuste taigu, rõõmu & häämeele ulgumerelt uhuvad.
8
Hõljuvate voogude käed on kained, astuvat näen nende vahulisi jalgu kaldale kergelt, — zefiirid kui puhuvad.
Näen, — pää kohal: päike — punane moon, kiired, täis nõrguvat uima & oopiumi, langevad helbetena, pudenevad maani. Kuis seda valgust kogu kehaga joon!.. Näen, kuis sulab ülal pilvede lumi,... vanker sääl sõiduks, ei tarviteta saani.
Saabub kui öö, — näen: mustal areenil tähtede akrobaadid salto-mortalen taeva trapeetsilt järsku hüppavad ruumi. On’s miski viga gravitatsiooni teoreemil, kustuvad tuled et võlve portaalen ?.. püüan meteoriitide sädemeid kuumi.
Tean: saab tänapäev igavikuks kord, tunnen aja põgeneva nõiduslikku sarmi; avat — elu kaduvate kallistuste käed. Kõigen sellen tuksub miski ülim akkord... Ah, kuis ei taha, et mu südame armi alles pääle surma, mu lugija, näed!
II Maailm on lahti! avat meile väravad: looklevad ruumi lõpmatud õhuteed, tähtedeni ulatab inimeste lend. Öösiti linnad ilutuleden säravad: tornide kaeltel briljantide keed, tunned sääl pidu-, kontvõõrana end.
Maailm on lahti! maailm on avat! astun sinna läbi mu südame ukse, aknad mu meelte aet päiksesse pärani. Elu nagu lehitsetav Ilmutuse raamat, ümber vaid: dünamote, mootorite tukse, masinate laul — küüniv hümnitseva kärani.
Vaikus on surmat: häälekõvendaja vinged, raadiogrammide: S. O. S! Tunnen: läbi närvikava sõela elu kurnat, kisab nõirasteenik: „oo, päästke me hinged!“ f ox-troti neeger karjub sekka: „o, yes!“
*
10
Maailm on lahti! nii näitsikud hommikuti» avaden akna, päeva avastavad uue» raputen tolmu» — eilse tänavaile, — tunase, raputen vaipu kord laiuti, pikuti, riputavad tuulutuseks härraste öökuue: väljapoole voodri, —tõusva koiduna punase.
Ah, nõnda lükata luugid eest hinge, lahtistada päiksele siseilma ruudustiku, uuele rõõmule sirutada vastu: lihased käte, mille ringutav pinge sukeldub saabuvate päevade uudustikku: eilsest ja enesest välja vaja astu!
Põimivad, vaatke! antennide lülistikku raadioämblikud traatide niiti: tervel maailmal, igal katusel kõrvad, kahed, ehk kolmed kuuldeorganid ülistikku .. . Maakera teeb mulle täna visiiti,... meeled on alasti, meeled on õrnad!..
11
III Igal hommikul tuksub mu näpu all ajalehin puis — terve kosmose, maakera, — mandrite tuiksoon, ookeaane, saarte. Jutustab sündmusist traat & metall kõigi ilmjagude, kõigi ilmkaarte, millest aina täitub — läheb suureks silmtera.
Ise maailm end mu laual’ serveerib kõrvale hommikuse eine ja tassi: „ETA“ ja „LETA“,— ,,Wolffu, „Reuter“, „Stefaniu teatavad, - mida mu uudishimu veerib, tungiden vähema linnani, maani. Venemaa kõneleb huultega „TASS’i“. *
Hommikuti teen nagu ümberilma tuuri, tunnen endan tuksuvat M o r s e’i & H u g h e s’i, kuulen: depešide sosistavat tooni, — Havas’i rääkivat — tel.-agentuuri.
Tunnen, et riietab ümber meie muusi, — aeg: metalli, klaasi, betooni.
12
IV 1. Kõik luugid on lahti, kõik aknad on avat! Lükake eemale mõistuse kardin ja ideede pesu, mis looritab meeli! Vaatke vaid lihtsa silmaga ruumi, oma ümber! Vaatke, kuis lainetab hommik tänavail, turgel, ja ajameri lõõtsub: inimesi randa! See on päev, mis ründab: päikse lipuga, kiirte tääkidega. See on keskpäeva tipp, — torn helistav kellu: elu, surma & matuse, — põristav trumme: plaanvankri ratastega, kisendav auto metallise: pasundava saksofoni kõriga üle teie mõtiskelust, — üle! jah, üle!
13
See on elu, mis tungib pääle astuvate jalgadega tänavail, rünnaten argipäeva kortsund grimassiga. Ja linnast linna sööstab traatide kisa, elektri alarm: depešide ähvardused, hoiatused, äritehingud, — kasude, kahjude, dividendi, võlgade, roima, pankroti, elu & surma, viha & armastuse telegrammid. Kaudu kaablite isegi: üle Atlandi, Vahemere & Vaikse ookeaani puhuvad börside vilud tuuled; rajuna väärtuste langus paneb lõdisema pangad, nagu loomad, kes tõrguvad tapamaja lävel. Ja kontoriten logistavad naeru kirjutusmasinad tippijate kõditusel: näppude een aga tähed, nagu jänesed hüppel: paberi lumme jätten sinna jälgi.
14
2,
Kusagil tsiteeritakse, dikteeritakse: vehitakse kätega, žestikuleeritakse, jalgadega tallatakse: üles & alla treppide astmeid. Undab telefon — majast-maija; kaks kuulman kõrva, kaks rääkijat suud, üks: Ja! üks: Ei! Ja juba tormavad õhinal ekspressidelle, semafoorest läbi väile portfellidega härrased, et püüda kinni kasu, ehk põgeneda kahju eest vaguni vilkuvate tuledega. Ent kompassi sihitlusel, laev lähtub merele — mastide paagiga, sadamast vinnaten: vaeseid & rikkaid, rõõmu & muret ... vastu millegille muule, kui paigalseis.
15
8,
Ja reisijaid rühib: hotellid on palavikun, liftide elavhõbe tõuseb & vaob: kraadilt kraadile. Reisiväsimusest haiged: kaovad Inimesed kohvrite & portfellidega nummerdet tubade kuubid esse., haigutavad kuldsete hammastega patjade valgele kutsele. *
Uued rongid tungil jaama, uued laevad jõudman sadamasse; lahtiste tiibadega: aeroplaanid maanduvad. Ja autobusse punane süstik mööda maanteid ruumi koob kangast, kahe kü!a, linna telgede vahel*.
See on XX sajangu: elu = 100°o, kuhu meile avat: krediidi laiad aknad & luugid,
16
et näib: nagu taevas, maailmgi tervik: üks ilmajagu — ainnlt! Ei miski Aasiat, Euroopat, Ameerikat, — üksainus planeet, ei raasse, ei rahvaid, ei musti, ei valgeid ... Kõik tõelikkus — illusioon, ja illusioon olgu tõelikkus!
*
Nõnda loožide sülelusen õhtuti teaatrein inimesed istuvad, argipäeva reaalsust raputen maha, — unustavad, vahtiden ruumi, et dekoratsioonide taevas, lava lükkivad pilved pole ehtsad, ja et näitlejate mäng pole elu, vaid mäng ... Laskem ennast tüssata, kui seda meil vaja!
Maailm on lahti
2
4.
Nõnda elame: mitmel plaanil, mitmel pinnal ruumi ja aja, päeva & öö: nõnda põleme, — kuni meeled valvsad jäävad nagu sõdurid puhkama: ümber — öö kaitsekraav, tähtede traataiaga...
*
Tuled kustuvad majun, säravad aknad pimestavad; hällilaulu leelo vaikselt uinutab, kui lainetab: antennide muusika; London, kui Moskva, Leningrad & Daventry helistavad raadiokandleid üle merede & mandrite, üle mägede & ookeaanide: keeled mu südameni tõmmat.
1$
5
Kui pääle päeva agoonia, Eilne mattub surisängi, ajalehed sõrendatult toovad möödunud sündmuste nekroloogi, siis hõõrud taas silmi, peletad une narkoosi,
ja näed:
taas lainetab hommik tänavail, turgel, & ajameri lõõtsub: inimesi randa ...
Siis, mu lugeja! usu iseendasse, nagu mõnda ülemusse, usu oma meeltesse, nagu käskjalgadesse, ole kui aken, — väljavaateks: vahelduv, lõõtsutav sajang, — ümberringi:
elli = 100°/o*
2*
19
V Ma süda on avat: sulle, mulle & kevadelle, jooksen, nagu lapsed, vastu oma emadclle: lahtiste kätega, lahtiste meeltega elusülelusse haaravasse tulvaval rõõmul. Kõikjanuneval sõõmul sööstun kosmosse naeravasse raamatu-kandliga, ridade keeltega..., sulle,. . . mulle, — kevadelle heliseda tahan ... Tunnen: kui kitsas mul on enese nahan.
*
Tunnen, kuis tuksub veri — liha protoplasma, tunnen: võin tüvega, okstega kasva, rohelusel lehte: alt-üles’ — nagu puu, avaruste avatlusse tõusta, — maiseist mahlust tiine. (Pulski sest nii kiire!) Vahelduvat elu näen lõusta ... Juured et mu mullan, ja pilveden suu, kannan endan maad, — taevast läbi omi lauge näen: kõik on minu, — kõik: lähedane, kauge.
20
Tunnen: olen maja, — saja aknaga, uksega, — avanevad kõik ainsa südame tuksega, näen, mis sünnib ümber: Elu-Surma tänaval; käiakse sisse — minnu, välja: kõiksugu jalgadega, kasimata taldadega. Tunnen: puret janu & nälja meeled mu, — koerad kui, ruumi hüppel väraval. Hing —: mitmepikkusega lainetus raadion, süda on avat, — kihab, keeb — nagu staadion.
21
ATELJEE
. De la peintare
SIUTSI — MINU NAISE PORTREE
VARIANT ESIMENE; Kui sa nii istud: tagaseinaks pisilinna perspektiiv, õlgade eleegia piha ahtakese kumerusen, — siis oled nagu laps, kes ema juurest kistud, lind, kellel haavlist purustet tiib, abitu üksinduse unarusen,... ja su süda tuksub: ära! ära! maade kuu avarus, — suurlinna kära.
*
Nagu pilveke Siinai mäel: lakakene lebab su otsaesisel, laotuse sina — silmade tiigin. Jeesus istub su paremal käel kaastunde ilmega vaaten vesisen: temalgi igav on taevariigin . • . Lõokesed tõusevad lendu peopesalt ühen su soovidega südame kesalt.
24
Aprilli ilm su pilvisel näol varjutab palgete kitsast ilmet, oksalt lendab oksale pilkude lepalind. Ent sinu juuksein kukuvad käod, kutsuden kevadet, — muutuks ilm et, — päikese kiired et sõrmitseks sind ... ja ... ilm oleks ümber nagu muinasjutt, verel: kevadjõgede romantiline rutt. *
Kui sa nii vahid: õhtuti hing, — määgiv uteke nagu, tähtede hundisilmad põlevad öön, — tahavad kustuda silmade tahid, väheneb laugude laskuvate pragu, koomale tõmbub ripsmete vöö, — surub siis pisilinn värvita häilust, torgaten öhe kiriktornide phallust. *
Istmelt siis tõused: puusaden varjat, —lakand pääsukeste lend, kärsitust masendab minoorne aste ... Tunned: Aeg, Ruum — pea ühejõused, — raske neist välja sul suruda end ... Ripsmeil sordiinitet pisarate kaste: lakkamatult tuksub vaid süda: ära! ära! maade kun avarus, — suurlinna kära.
25
VARIANT TEINE
Umber Veneezia vettind kulissid, mineviku kuulsus — kaudu koppind annaalide; laguunide vette, vaatad, Campanile joonistab gondlite varje, kun istvad turistid ... Tiziani, Tintoretto, Veronese maalide päike oma kulda silde kumerusil toonistab. Palazzo ducale pitsistik raamib: sarnane ümbrus sobiks suurilma daamil.
*
Sina aga lapsena: tuvikeste miiting Markuse platsil, — õhun, ümber su kihab tiibade lendlevate vuhisev puhang, millega kaasa kist, — lendu viid hing; ent siinsaman tuvi laskub su piiial, jalge een: suleliste lainetav uhang ... Inimesed ümber vaid võõrad, — nagu mask’sed, Markuse rõdul: traavil täkud vasksed.
26
Peatad hetkeks Ponte Rialto’1: assina lookleb all — Canal Grande, — palazzode minevik peegeldub veen. Lahtisest aknast hüppab hääl kontraltol alla, kun mustaden kaabuden bande ... Muumiakitsas-profiil voogen, — peen, näen suunurkaden tukslevat närvi, taban su näol ilmapõlguse värvi. *
Õhtul ainult, siis, kui magavad tuid kirikusimsel — all jumalema hõlma, majade, lootsikute tulestik lahel. Siis nagu poleks: päevi, nädalaid, kuid, hing nagu astund üle ülikõrge nõlva, mis ikka seisnud su igatsuste vahel. Rahu siis täis su rindade tassid, kudrutavad tuvid, — põuen nurruvad kassid. *
Kui siis viimaks siit ärasõidul: kõrgem matemaatika, — mäed integraalidega uuest’ su ümber: lumen harjad ja tipud, . . . südame hipodroomil traavlid pea võidul: muinasmaa ootab sind varjatud graalidega, silmadega juba kõigel saabuval ripud. Ununud siis päevi painajalik rodu, süda ei tuksu sul: kodu! kodu! 27
VARIANT KOLMAS
Kui sa nii seisad: vaadaten sillalt, — tualetiks: Seine’i peegel, tõuseb jõesängist kaldal neitsi-Notre-Dame, tornide üleshüiid ümber, — Eiffel teisal: majade sakistikku ületav keegel. Sildade vikerkaaren kaldastiku raam haarab, et mööndud ise jooniseks — maaliks suurlinna lõuendil, — asfalt ekraaniks.
*
Roheluse saar, ümber majade laevastik: Luxembourg’i aed... Eeslid: Jeesustena sadulan — sõidul Jeruusalemma lapsed — ümber fontääni... Siniseks muutub su silmade taevaslik, ripsmete palmioksad hardumusest madalan, häbeneden nagu taamal seisvat Verlaine’i, marmorin mõtisklevat: nümfide, fännide ümbritset hüplevate jalgade jaunide.
28
Siin — Pariisin, — hing: avat vitriin, — südamen mannekeenid ajavad juttu, vaateaknal Hamletiti frakin, Ofeelia, klaaside taga hall kuningas Lear ... Mineviku varjud, oo, põgenege uttu, tänapäev pole sulle, daam-kameelia! Teras ja raud tuksub uulitsate süstolin, mõte kui kuul silme sihtivate püstolin.
*
Pakuvad baarid sulle isteks rüppe, väsind kui: emalikud toolid sametpõlvedega, koduselt askeldab Dõme, Montparnasse. Silmad ühelt laualt teevad teisele hüppe, jälgiden pilkude lendu surmasõlmedega... Tänavail kihab vaid elukirju mass, autobused, trammid jooksvad risti-põiki, paisaten segi — paigalt nihuten kõiki.
29
Koidikul, — puhkeb kui lillede turg aroomide uimaga, lõhnade sosinaga, — roosidest vikerkaar, sina selle keskel. .. Millise ilma siin loonud Demiurg : apelsiini õisi kun müüakse tosinaga, nelgid & teeroosid lilletari põskil. Sina aga kahvatu — habras ja murduv: lillede tapamajan kaastundest kurduv.
*
Ent su õigel, kui veneeziarätt: lamab kõige kaduva jube melankoolia, mõtete tähestik, kohal argipäeva tühjuse Esmalt nii kaamena näen su kätt, — sõrmede otsen elu-pude — magnooüa .. . Avastanud ammu su nukruse põhjuse sellest Pariisi häälekõvendaja vestab: seni kuni pisilinn — muregi kestab.
80
ETÜÜD 1 Kuldas pean tõmbama joone, millise valima värvi! milliseid mahutama toone, nagu neid kuju su pälvib?
Ükski joon pole täpne, nii õige, ükski värv nii leevendav — mahe .. . Ujub mu silmin su laugude lõige, südamen ripsmete paariga kahe. *
Looritab pilku must ilmamure vina, raskuse vaim pupillide helgin. Äkselt su naer täis meelespeasina, säravad tähed hinge taevasen telgin. *
Tahan su palgeilt kõrvaldada varje, ümber su suu rõõmugammasid voolin. Karjusena tõrjun kulme kortsukeste karje, — jooni, mis saatus ju otsa ette soonind. *
Sõõrmete õislehed kohal su suu, lokkide laskuvasse leina end peidad. Näha ainult huulte Hää-, Kurja-tunde puu,... kes sest paradiisist välja mind heidab?! 31
ETÜÜD 2 En face, — kurblik rõõmude helk, silmade võidujooks ripsmete jalgega, laugude vahel puhkev pilkude nelk kasvab minnu teravajoonelise palgega. Ja nagu ööst vedurite sööst läbistab äkselt mu südame jaama: pean, pean õnnemaa slatjaama saama!
*
Jookseb profiilist üle varjude mäng, murede pilvitus laigutab põske. On’s su silmin vaid armastuse surisäng, haud mu südame, — kalmistu rõske?! Või on neis minu õnnemaa reis: ülestõusmine vaimu & üha?! Embkumb olgu neis: kas arm ehk viha!
Suletsilmi vaatad, nagu meedium, — näed: läbi minust. Laugude taga suurt valgust tunnetan. Lootuste pikksilma säen, otsiden südammerel mandrite algust. Ja milline visa rõõmu & joovastuse kisa: ilmajagu kuues kui kerkib veen, — kisendab, hõiskab mu veresireen.
32
PORTREE KAHEL PLAANIL 1. a: Sinu portree, — see rongikäik lip pudega, võidutseva elutahte uhke ründ. Pään sul mäed — ideede lumetippudega, kõrgete harjade, kuristikke sünd. Ja su silmad & käed= ^revolutsiooni pääletungi väed tõkkejooksul takistuste üle-barrikaadide, sissemurd pilkude, tung — püssilaadide.
b: Nüüd su portree — kobkund vägede põgenemine, laugude, ripsmete alistuv hoid: südamen ärevus, spleen, meelte sõgenemine, rammetus liikmein, kõn nak vaibund — loid. Äkselt on lakand, nagu tuulgi purjest, õrnus. Nüüd etteheit silmest — peakurjest sirutab mürgllist, süüdista vat kida, vaatled mind nii, nagu äsjaloet rida.
*
Sinu portree, — see torm kümnepalliline, meelte & mõtete tulvaline hulg. Kulmude trots kaarten kumerain malliline, laugude taga suurte sündmuste kulg. Näen su südame hõõguvat tahti, ja su „mina“ näoaknast, mis lahti, — hüppel, nagu elanikud põlevast majast: eemale leekide kõrvetavast rajast. Maailm on lahti
Vaikus nüüd sinun, — sise ilma eleegiline südame kallaste tõus & mõõn vaibund. Kuis tuha all tu luke leegillne kustum an pilkude tahiline lõõm. Ja su kuhtunud ilme murdjoonlst hirm vaatab vastu, et Rubikonist siiski kardetav astu on üle . . . Kallistusist tühjendad käed & süle. 3
33
2. a: Sinu portree, — tung ülespoole kõrgustiku, aeroplaani õhkupuuriv, tiirlev lend. Taga energilise ripsmete võrgus tiku pupillide helgin näen äkselt end. Näen: su suu — mind mäs siv püünis, kun, nagu linnukene kulli küü sis, tuksub mu süda valuline huul tel, kahe leeksüdame tõmbetuultel.
Sinu portree, — stiilne monument marmorist, sülelevad joonte & pindade vor mid. Vaevalt seda teadsin ma enne sinnu armumist, et sul hingen on katedraalid, tornid. Vaatlen, kuis uhkelt su nina domineerib, ikka su nägu nagu aabitsat veerin, sina, — mu siseilma ABC, ütle, kas huulte kaudu sinnu viib tee?!
b: Unelused õhulised paisku vad kuristikku, tiivaline Ind langend alla ja . . . rasuks. On veel jäänud su meelte Ilutulestikku midagi, millesse kiinduk sid, usuks? Tunned järsku: su suu on alasti, et su tundmusil kingi pole jalaski . . . Rabelev õhku enne hing — entusiasmin, ringutab käsi nüüd valulisen spasmin.
Nüüd su vaade nagu murt obelisk, hing, — kalli vaasi puru nenud killud. Ja su armastus, — ketas, nagu disk, mida sa enesest eemale pillud,.. . lahkumise valu veel naeratuspudemein, eneseohverdus ripsmete udemein... Oled nagu teemant söeks põlend, — tuhaks, tahan, et tuul sind mu südamunl uhaks!
34
TÜTARLAPSE PORTREE
Silmade fookusen, een ripsmete loor: kaks meelespead & inglikoor. Arg — pelglik pilk, kui kastetilk sädeleb laugude krookusen.
*
Ent su ihad kui hiired vargsi üle palge põgenevad pakku, nagu päikese kiired puserdavad häbipuna põskede akku.
*
Huulte kaks tõmblevat tiiva tõusevad lendu, kui räägid. Raja järel’ — allikale viiva igatsuste lambakari määgib.
*
3*
35
Põaen vald südame tuvike kudrutab tuiksoonte pulsil. Entusiasmi kruvike kerkib tundmuste kursil. *
Näen: otsaesisel* mõtete päike, sinine unistus laskunud sume, sähvatab läbi sellest silmade äike ... päälael lokkide piksepilv tume. *
Vaatlen su graatsilist nina, — põskede nõlvakuil hälbib: laiali valguv silmade sina ... (kes selle tähelpanu pälvib?!) *
Tunnen su sõõrmete õhku: kevade tuulena puhub. Patt seda pärlkarpi lohku, meri mis kaldale uhub.
36
Kaua mu pilkude tiiris püsind (kes uskuda võis!) huulte märg — kastene iiris, — roosakas puhkenud õis.
Järsult ent astud: trotsiv koon võidukana ületab kaela graniiti. Naeratusel avanev igemete joon hammaste pärlid ajab huultele niiti.
Ja su jalge tujukas sälg traavib tuulde meelte lehviva laka. Minu südamesse jäänud sest jälg (kas või välja kratsima hakka!). *
Kumiseb kõrvun sul teadmatus, — aaria, — unelmate muusika flöõdiline; rabeleb puurilind veren — kanaari a,. *. kujutluste vikerkaar lookleb vöödiline. *
37
Kõrgele tõuseb rinde kumer ekstaas, oo, su hing alles valge aster, mille ümber nagu kallis vaas: neitsiliku ihu õrnroosa alebaster.
38
DAAMI PORTREE
Sinu lehviva naeratuse palmipuu all, nagu eksootilisen filmin, igatsuste dervišid põlvitavad palvel. Pilkude ahvipojad mänglevad silmin, troopikaööna kulmude mall, laugude taga terve džungel valvel.
*
Ümberringi eiukõrve kahvatud luited, südame liivik ... Oodaten tuult janunev hing nagu lahtine puri ... Kärsitu oled, — närid hammustaden huult: aastate jäljed näol, — ihade uited ... kuidas too noorus juba sündiden suri?!
39
Aga ma vaatlen su suud — näo värsket oaasi, (käinud sääl luuletajad suudlusi jooman),... Mu uudishimu kaelkirjak sirutab kaela, — su muie, — nagu Maarja Jeesust ilmale tooman lunastust lubava! d sosistad ,,ja“-si kaudu avat huulte ekvaatori-paela.
*
Fata-morganad horisondi panoraamel... reisija rahutu seisma jääb: lehviva naeratuse palmipuud õhun . . . Pean üksi olema, kes edasi läeb: mina see tülpinud, ükskõikne kaamel?! meeleldi värvilise pettepildi lõhun . •.
40
CLOSERIE-DES-LILAS1) —PARIISI MAASTIK (Värsid kolmel plaanil) 1.
On’s see kirik, kuu end pihti? Tänavkurdu kutsub trammiliin. On sul elun mingit sihti, inimene-manneke en ? Altariks kui puhvet — baar, palveks — suitsu rõngaskaar.
Istun ilmaema rüpen, baari puhvet — emarind. Hing mu startind kaugushüppena — kodust eemal lennand lind. Oi, viiuldai! ilm suur ja lai.
Laud ja tool, inime & klaas. Jõhv ja kanifool viiulkeelel taas.
Keel ja poogen, nagu naine, mees armatsemishoogen, liitund helides.
*
Siin poeet kui Jeesus sdimen, ümber kahejalgsed veised. Ajukanga koen ja lõimen mustriks vfirvid uued—teised. OI, viiuldai! ilm suur ja lai.
*
Naer ja nutt, irvitus & ai! Tundmustel on rutt, rändav viiuldai!
* *
‘) Kohvik Pariisin, kun muu sean Pariisi eesti seltskond koondnda armastab.
41
Klaas ja pudel, klaasin õlekõrs. Kunstnikule — mudel kaari rõdu — õrs * Värv ja pintsel, perspektiiv & foon: istun tooli kintse!, aevastab süfoon. *
Purskab naer avat suu süfoonist. Minu süda — laev, — kaldal* aet t sü kloonist.
42
Istun linna tänavsuun: St.-Michel, nurk — Montparnasse. Majad = hambad lõualnun,... öö on must — angoora kass: tähesilmad hiirepüügil, oksjonil mu süda — müügil:
— „KoImat korda!“ mürtsub gong. Näen huulel huule kildu. Pilgud õhku, — sööt = plng-pong, üle laude võib neid pildu: silme, südammuru-tõnist... sekka röhatusi kõrist.
Suitsupilved, — Siinai mäel istub jumal, — lahti taevas, Jeesus isa paremkäel... Siin Pariisi mere laevan kõik me endan hukkujad, unlstustn tukkujad.
Hing kui kustutamispaber imeb endasse öötinti. Pää kui terarikas naber ... Mõte jookseb kinolinti: Felix Ormussoni vaim üle tee — kuutõven taim.
2
Mis ma saaks siin jumalarmuks? pihtim pahulisel — Vin-d’Anjou. Jumalemasse ma armuks, lunastaja = suudlussuu. Ilmutus = siidsuka säär, — jalga ümbritsev futläär. *
Hinge matk, — südamkeemia. Ihalduste katk = epideemia: * Daam kui — lill, cafe rõdu — vaas. Süda flööt on — pill, kuulata tend raas! *
Peaksin södamlilli kastma: alkoholi vajab suu. Kitsas põu, kui oleks astma, hing — raudvõrre sulet puu, — asfalt pääl, all — toitjad juured, lehed oksil = mõtted suured...
*
Siis mu ajun tõusang, — koidab, (ümber neegrlnahkne öö) — pimedus kui vaimu toidab, särab otsal mõttevöö. Taevan hõõgub tähesüsi, öine leek, mu paäluun püsi!
*
43
Kolmas = hurt haistab saagi jälgi. Keha kõhn tal — muri, vaeseke võib nälgi! *
Ainult mink huultel’ annab verd. Silmavaade — tsink teispool hinge merd.
Tulvil tass, — täis mu põu nii valus. Öine Montparnasse — südamtassi alus. 44
Arm siin kloroform. Narkoosin epileptilised käed ümber naise, — mees nii poosin: rinnal pää, suu kohal näed: huulte oopium kui moon, kihvtikarlk valge koon.
3
Käib gargon kui ülempreester, tullen säält, kun puhvet — pühapaik, arve = pattude register, keelat viljast magus maik suun. Kõik täna andeks antud, hing ju paradiisi kantud. *
Äkki: Veesuv — tulesööja suust. Näeb publik seesuv: leek on kõrgem puust. * Sama lõust = mõõganeelaja. Kärgib kõigest jõust valvur — keelaja. * /
Kaob koomik, asemel taas uus. Pilliks: trumm, harmoonik, midagi veel suun.
Luuletaja südamleeki neelab, purskab sllmetuld. Hää end laugepälksen pleekl, soe on rlpsme kiirtekuld. Lubavate suude lõõga seot. Näe, neelan ihamõõga!
* Tõmban lahti hinge lõõtsa, keha käsiliste real mängin aaria kirgõõnsa, sõrmed Jooksman klahve pääl, libiseden üles, alla, — kolmel pinnal helid valla. *
*
Kolmel pillil mängib kloun-artist. Tunnen südamvillil pää nüüd päält on kist.
Käsiliste, passe maru: rinnalõõtsast tormab hing. Kl nüüd enam saa ma aru, elu — nagu nõiaring: põlvenend kas olen ahvist?! Lahti käsi lasknud klahvist.
45
Kadund see, ahvitantsitai sammub üle tee, Darvin kantsitai. *
Habe pikb, kulmud, silmalaud — rasked — Igavik, lahti nagu haud. *
Haaraman näen inimesi raskeid melankooliaid. Pühi palgelt silmavesi! Vihkan (sest et elan) kooljaid,... naine, hardumusest norun, paradiis siin — hädaoruni
Lilletar, naerust suu veel pahvil: — „Ostke, härra, paar lilli oma ahvil*!“
Pariisin, mail 1927. a.
46
Vaat, kui palju südamtukseld ümberringi, — soonte pulss, kSsivarsten armulukseid, — veri — kui valuuta kurss tõuseb, kerkib üles — pähe, väärtusi kas ilman vähe ?!
VÄRSSJUTUD
*
V VÄRSSJUTT SURIJAST TÜTARLAPSEST
1. Astub koidik kikivarvul, kiirte lugematul arvul, hurtsikusse akna pilust piilub, — voodin sõrmitseb: räbalaist, kust määrdind linust värvuke surija põrnitseb. Vaatab imestava näoga: seinal tunnikell on käoga, keti otsan rasked poldid, tiksub laisalt kellaraag. Näeb: kui luustik, — need ta kondid, kopsun saeb köhasaag.
*
Haigus kõllatanud naha, käsivars kui küünlavaha, korvivitsad — väljund roided. Paberina huulte nahk tõrjub tagas’ lapse oiged, — hingamine raske — vähk.
Maailm on lahti
4
49
2,
Kes säftlt vaatab, väljub seinast osavõtuks ema leinast? Kristus kibuvitsa kroonil, ingleid voodi kohal paar. Istub uhkena kuldtroonil taamal viimne vene tsaar. *
Lõikand välja isa lehest, miks ta lugu peab sest mehest, miks ta asetanud pildi: Isa Marxi päetsi poetand, alla loosungiga sildi: proletaarse fraasi soetand?! *
Nõnda võite aguliten, hurtsikkambrein-vaguniten leida, — milline kolmiiksus: tsaari, Kristuse & Marxi, tagant lutikate luksus vahib punetaden vargsi. *
Vahib vaesus igast praost, ema põsilt — nälja vaost. Dissonantsina silm paitab: ,,vara tööle, hilja voodi“ ... (mis see fraas sääl seinal aitab?!), kas nii ,,rikkus tuppa toodi4*? 50
3, Vaatab kuhtund kurva näoga laps: ükskõiksed kõik ta ümber; jälle kugistab kell käoga, Kristusel sest nägu süngem, Marxi habe püvil — hall, tuhmund keisri peon kuldpall. *
Tss, tss! laps vaibub unne, silmi n kustuv süsi hõõgub. Ei neist minuteist saa tunne: kopsuden kuis miski rõõgub, südamel vaid kiire — rutt: see on surma kutsuv jutt. *
Tiisikus söönd puna palgelt, silme all kui süsi, — viirud. Nõnda juba elualgelt ümber surmaingli tiirud .. . Ema nutet silmega, ahastava ilmega. *
Otsa een külm piiskleb higi, tunnikellast kägu kukkuv kuulutab, et tund on ligi. Und näeb värvukene hukkuv: jookseb oja .. ., puud on õiten . . . astub üle, ... — raskust võiten. 4*
51
4, Astub koidik kikivarvul, kiirte lugematul arvul, hurtsikusse akna pilust piilub: — voodin lapse laip. Ei siin rääki maksa ilust: pääle visat räbal-vaip.
Tss, tss!.. laps surma unne vaibund: oma näolumme ... Miks siis keegi teda’i aitand! Marx, ei tsaar, ei inglid, Kristus, ei ka arst, kes palgeid paitand,.. abitult ta päetsin istus ...
52
VÄRSSJUTT TUDIKESEST, SURMALE SUIKUVAST i. Kõik käivad kikivarvul: surm kõljub tubaden, padjun istub tudike tukkuv, — näeb und, ärkab viivuks, — naera ten, pulssi katsu lubaden, küsitleb arsti: „on’s ligi ju tund?“
— ,,Veel mitte, veel mitte !u tõukab usutletavat sund varjama tõde, — ise kahvatab jumen . .. — „Olete tervem, nähke kosutavat und! magage hästi seni, kuni jälle tulen!“ *
Lamab: nägu hall — juukste valgen lumen, põskede kortsud suunurkadeni voolit. Süstimisest arstimi roosastub jumen, jääb veel ehk elada: päev, õhtupoolik. * Kõik käivad kikivarvul... Hääbumise lõhn hõljub: nii sügisel lillede puhmad hingavad. Nägu nii närbiv ja kõhn küllalt veel uljas, surma hülgav & uhmav.* *
53
Laskuvad laugudelle unelused linikuna, mineviku veest püüab mälestuste kalu: näeb ennast järsku emarinnal veel imikuna, näeb: juba laps jooksev aasal paljajalu. *
Kuhu on kadund need muretuse päevad? miks ainult mineviku mälestused kallid? Nõnda, pääd kammiden, sõrme vahel’ jäävad: juuksed, mis olid kord mustad, — nüüd hallid. *
Oo, kuis need päevad, täis sõdu, on väsitanud, ei see aeg rühkiv enam pole rohuks. Elust ta välja kasvand, — nõnda kõike käsitanud, silmadki muutund kaheks veeta lohuks.
2. Kõik käivad kikivarvul: need on ta õed, üks toonud kaasa oma tütre, teine poja. Pole teda sallind, — ent muutlikud tõed: häämeel neil suur, — raha pärivad, koja.
Need on ta õed, — varem hurjutanud kurjalt, kiskund nii mõnegi rõõmu ta palgelt. Nüüd aga ootavad andeksandi surijalt: pole nende elugi kirjutet valgelt. 54
Need on ta õed, — väga muutlikud jumen, — küsivad arstilt: ,,kas elab veel kaua?“ Vastus, nagu sammud külmad valgen lumen: — ,,tahate aegsalt juba valmis kaeva haua?u
*
*
*
Kõik käivad kikivarvul,... isegi kass sammub püstikarvul, põhjuseks: sülekoer — vastik Muffi, — valge puudlinäru — julm koeraklutt, (pael seot kaela teisel — edevalt puhvi, rind omal lõvina, saba otsan tutt,) surija jalge manu voodi end poetand, varemalt kass rõngan varbaid tal soendand.
*
Surm hõljub tubaden,... kelle see leebe, pehme ja kätkiv sülelus lai kutsub ta vastu tundmata teele, viimast kord keha keegi haarab ja kannab? Kõike seda lubaden, tunneb, kuis nägematu käsi teeb pai, kellegiile vaibuden andeks veel annab.
3, Täna viimast korda koit kustutas tähed, tänavail taevaste. Metailine — raske laotus, — tummtume, — kuhu? pimedusse lähed kellade tilad kui taovad vaske.
Tunneme kõik nende valusalt vahedaid lööke oman südamen, iga oma närviga. Nõnda saame vabaks, heiten kõlisevaid ahelaid, linn ei lakka aga ärkamast lärmiga.
* *
*
Inimene armastab, sureb kinnisilmi; ööbik nagu laulden, — laud tudike suleb. Tuba nagu täis oleks talviseid pilvi: sammume vaikuse valgen lumen. * Hauda viind surm elu, kummalise aja: möödund romantika — kimp illusioone. Sinna, kun seisab praegu unistav maja, aeg uus püstitab gigandilise hoone. 56
DELIRANDID 1. Mängis üks viiulit, teine puhus flööti aguli restoraanin tülpinud joomareile, — õhtuti, — kaasa joodi, lahkelt kui pakuti, (kästi minna suupisteid tooma ka neile)... hiljem klaasi äärgi puhtaks lakuti, kuni kogu elu läks umbrohtu, sööti. * Nädalapäevi aina — lällutus, trall, õhtuti poogent hoia, koba taas käsilisi, ümber: õileauru-, piibu-, paberossi-pilved, pudelite ümber mehi, naisi nagu mesilasi, — jutud neil rasked, himud ilased, nilbed: tänavnaiste, voorimeeste, lihunikke pall.
2. Kui siis hommikul horizondi pilust ämblikuna päike poeb, — võrguks koob kiired, avavad pilved tuulepuhangul lehviku, koju tuikel delirandid, — jalge een hiired. Tõttava töhe mõne kohtavad kehviku,... paiskub kuskilt õhang hinge kevadisest ilust. *
57
Kahekesi nii: maja seinu, aedu kobaden, — ämblikuid miljoneid põgeneman pakku nSevad: täis neid kõik tänavad, seinad, hirmunult vahivad mõlemad akku, — putukaid täis on teeäärsed heinad, — nõnda nad sammuvad: üksteist obaden. *
Jõuavad välja viimaks Vabaduseplatsile, — näeb teine: kasse täis roheline avarus, — kollaseid, vöödilisi, halle & kriimseid, — hüppab neist üle, tõrjub: ükski ei kavalus suuda ta’st peletada eemale viimseid, kuni viimaks seltsimehe turjal’ poeb kaksile. *
Vaatab säält hirmunult ärkavalle linnale: kiriktorni kellanööril saatan võtnud turni, püüden õhust sumisevaid kärbseid ja sääski. Seinu mööda alla väiksed paharetid kurni viskavad (sarvi veel pole neil pääskü), olgugi luterlane, — lööb ristimärgi rinnale. * Näeb, kuis jooksvad kääbuskuradid tingliga platsile, — reisi, mööda sääri sööstvad üles hulgana: tontide tuisk õudne mingi .. . Näeb: jumalema istub sarviku süles, pisiperglid tantsivad naerden ümberringi, .. . politseikordnik eemal fox-trotib ingliga ... 58
VÄRSSJUTT LOHUTAMATUST
Ah, kuis nii ihkad sa rahu, pimedus, — see sinu valgus. Hommik su hinge ei mahu, valus — iga päeva uus algus. *
Tahad, et oleks süsimust elu su ümber ja sinun. Tahad: poleks elul ei akent, ei ust, — olla: nagu pimeks teht kinon. *
Vaikuski kisendab võikalt, lõpmatus tundub nii kitsas; hoovab sinnu kannatusi kõikjalt, valu — suur: löö van eluvitsan. *
Haprana õnn, — kui kauge miraaž, mure vaid lähedal, ligi. Väike su meelte rõõmu tiraaž, südamen arm miks ei sigi? *
Või ka sellen on miski akkord, eelistad kõigist ehk dissonantsi? Üksindus sul ehk, kui mõnel rekord: kauemini teistest fox-trotti tantsi? 59
VÄRSSJUTT ÜHEST PEREKONNAST
.
1
Katusekambrin õhk on paks, lõhnade segu: toidu jäänuste, mähkmete, lasteuriini, higi keemiline ühendus. Lutikate, kirpude nuhtlusen vähkrete: nartsuden voodi, — te, imikud — kaks, teile adresseerit mu ridade pühendus.
*
Kun teie isa? Varahommikul viidi lahtiste mõõkade, relvade vahel... Ei sääl aitand ema raseda kisa, ületas kahvatusen lubja & kriidi, kuulis, kuis kätele suruti ahel.
Nõnda mu väetikesed, nõnda on lood! polnud veel kaugel isa tõrkjad sammud,
60
polnud veel päike tõusnud taeva servast, algasid emal sünnivalud, tuhuhood, lõppesid vaesekesel erutusest rammud, . õnneks sai haarata veel voodi pervast.
Vanaema nurgan: aastakümneid ju pime, midagi kuulis, instinktiivselt nagu taipas kätega kobas, kepp juhiks tal pihun, — voodini tuigerdas, — kohkus: mis ime! värisevil käsil seda vallandada aitas, terana oli mis variseman vihun.
2. Nõnda nüüd vähkrete: vend & õde, varitset taudidest, ähvardet näljast; tuleb vahel tänavalt tundmata isa, alasti ema kelle ehen: nagu tõde . . . Hädaga, näljaga mehe otsind väljast, ainult et vaikiks laste südantpurev kisa. *
Trellide taga: taevas sinine, laotus, korstnate suits tõuseb haihtuden õhku, habemesse uppund — isa tõeline mõtten
parem kui vabaduse-, elu oleks kaotus! meeleheitel langeb oma aseme põhku, silmusena kaela seot riideriba võtten. *
Et väljaspool müüre elu endiselt sammub: üle kõigi vaeste, viletsate, rõhutute, üle väeti laste, naiste, üle hallraukade. Nagu siin vangivaht, sääl politsei tammub, seisten een kassade: röövit & lohutute, een: rahvahulgan tühjaks teht kaukate. *
Vanaema vaestemajan heitman on hinge: just nagu meri tungiks kohiseden pähe, millised unelused surmaeelsed-lapsikud, — näeb: jumalema ümber voodi teeb ringe,... tõest! ühest lunastajast ilmal’ on vähe, — sellest ta kätel õnnistegijaina — kaksikud...•
• . • ja jumalemal täpselt ta tütre on ilme, ... kustub äkselt kõik een surija silme.
62
PISILINNA TSÜKL
HOMMIK: 1
Mall ja ähmane laotuse kl te, tähtede paberossid pilvede tuhan kustuvad inglite väsinud suun. Ah, ma ärkan suuren üks-ta-puhan pisilinna needusega liban & luun, hingen — sireen laeva, kaikuv vabrikvile. *
Raudbetoon, — taeva tusane teras raskena litsub maale kumera kaane, tukkuvate linnadega, inimestega all. Unistusin vaevaltki välja siit saame: kuhu sa lähad, kui maakera-pall, kui su jalg kinni keerlevan keran.
Taevas = öökabaree, — päevaks suleb uksed, ripub ainult säravana päikse reklaam laotuse tänaval, pilvede Broadway’1 *). Näib, nagu jalutaks poolilmadaam trotuaaril, — kindlaks määrat, tiksi ta’le loodul vaid: tuulen lahti poisspea kuldblond juuksed. *) Broadway = New-Yorgi päätänav. Maailm on lahti
5
65
HOMMIK: 2
Korstnate ohvrisuits — majade hingeaur lõõride kopsust spiraalina puhkeb ülesse: — juga hall taevaste halla. Nõnda mu südame hümn, needelaul: õhupall punane hingest pääseb valla, kaduden pilvedesse tõusangul uhkel. *
Ei sa litsu mind maha veel, võida, ei sa suru mind kaotajana õlgadelle, millele järgneks plagin kahjurõõmukäte. Ei oma raskusega üle minust sõida, pisilinn, kuivand kui su elusoon — läte, istun oma meelte siis tiivustet tõldadelle. *
Tõusen vaid lendu, jätten tukkuvaid maju, majaden inimesi, inimesin mõtteid, mõttein suurte tõdede tõmbeid — nature-morte’e. Tahan, et tunneks mu veren tuksuv aju päikse hõõglambi miljoneid volte, prooviden mõttelennu surmasõlmi-võtteid.
66
ARGIPÄEV
Elan üsna õhutee jalun, pää kohal laotusen lookleb liin: Stokholm — Tallinn — Königsberg — Berliin. Sest reel valusamini paigalseisu talun, kuulen: propeller kui pilveden puristab, mootor bensiiniga kurku kuristab. *
Miski mõte jääb õhku rippu, tänavate kohal kõigub kujutluste laip: pole mulle ehitet, ant lendav vaip; kinnitet rist kiriktorni vaid tippu, tähendab: kanna seda seni, kui langed, seni, kui tuisust risti ümber tekkind hanged. *
Ulata, öö, su päästerõngas! lõpmatusse laotu, linnutee lint, igavikku puurib aju rahutu vint, igatsuste lind sipleb püünise lõngas: — ,,kas siis tõest’ nii vähe lahti teid?! oo, mu linnal veel sadam & reid!“
5*
67
PUHKEPÄEV Elan linnan, kun kirikuid neli: kukega kaks, — kaks vaid ristiga. Igal puhkepäeval usklikke kellade heli kutsub, kui viidan aega preferansi, vistiga. *
Kiriku uksed: — lahti Mooloki lõuad neelavad elusaid inimesi matsutaden. Rutem rühi, vanamoor! taeva et jõuad: pühakirja sadulan paradiisi ratsutaden.
Kui siis küllalt juba pastor on pajatanud, orelgi sekka lõokesena lõõritanud, kui juba küllalt papp uskmatuid sajatanud, naerulisi nägusid noomivalt kõõritanud, — *
siis: kirik nagu kõht heidab välja uksest: neelat toidu veel seedimatult sooja (söönd liig täis end pääle nädalise nälja!). Või see kõht kandja — Lunastaja tooja? *
Kristus aga ahastavalt kõlku jääb ristile altarin üksinda sirutama käsi. Kutsuksin õige ta bridge’ile, vistile, kas ta sest rippumisest veel ei väsi?! 68
ÕHTU, 1
Istun nagu sütel, — järsku võpatan püsti, nagu koolipingilt kunagi, kui minult küsti: — ,,kuulsast Kartaagost mis ütelda võite ?“ — „Nagu kõigest, mis olnud ja enam ei ole, et isegi linnade saatus on kole: hukkumine ühe teiste soodustab võite!“
Käin edas’-tagas’, — mu sammude karjatust kostvat kuulen nurkade üksindusest varjatust. Ümber mul: seinad, lagi laskuv, all — põrand, — kõigest kuuest kandist mu ilm on sulet, nõnda ei näe keegi rõõmu, mu muret, isegi aru ei saa: päevad kuis võrand. *
Istun jälle. Õrnad mu meelte katsesarved, soostuvad mõtted nagu kiilide parved,.. . miski minun lahti end rebib ja puskleb: mille pean hävitama, mõtlen iseendan,... ,,ceterum censeo esse delendam?“ kas oma südame üksi mis tuskleb?!
69
ÕHTU, 2
l. Pilvede vatt... — öö pehme samet, täiskuu ründab, — läbi poeb võrgust. Täna mu südamel öövahi amet, valvaten laotuse võlvikat kõrgust. * Midagi kopitama kipub öölossin, pilvede sõbast lõust tülpind haigutab, tähtede tuli, nagu visat paberossin sekundiks vilgub, mu meeli nii laigutab. *
El mul meeldi liig ümmargune — valmind armastus küpset kuuna südame päsmas. Nagu ei meeldi, kui õrnusi salmin palju, nagu vett väljapuserdamata käsnas. *
Nõnda su lõhun, mu tundmuste täiskuu, rippu jääb veerandi viimne sekvester. Laotuse otsa eest, kao, kooljaluu! Marche funebreM mängi tähti orkester! 70
2.
Oli kord esimene, viimne nüüd veerand, valgust on ainult veel ahtakene riba. Olen enda südame pimedusse keerand: tilguta rahu, tähteaukel öö tiba! *
Kas veel lõigata poolkuu sirbiga tundmuste rüga ohakteravate hammastega, või ehk riputada südagi kilbina firmamendil’ öiselle — mustade sammastega? *
Kas veel oota, et kaua nii säiliks, südame punane telliskivi hoonen, huulte tsementi et jätkuks veel pälviks, või ehk parem: minna otsejoonen. *
Minna, et unustada meelte hazardin: kaotada end, — sest nii leiaks taas enda. Võita, ehk kaotada südamete stardin?! tundmuste tuvikene, lennuskle, lenda!
Tahan, et vaibuks see ihalev vaev, valu, mida kanna nii õrnalt: vahel vati. Ootan, millal seisma jääb purjedeta laev kohal elukõrgustiku — mäe Ararati... 71
OO; 1
■ V
Rusikaga taon vastu öõmetalli: — ,,lahti tehke! pimeduse lämbun kuluaaridesse. Tehke lahti! kes te surute inimese talli, raudsed kangid taote vaimu uksepaaridesse!“
— „Tehke lahti!“ öö — kirst: tähte küünlad rean, linnutee surilina laibal: — üle pisilinna. Õnnistaden: majade = matuseliste sean, — tornide käed hoidvad risti kohal rinna. *
Korjusena lama!. .. Kuu kuldmonookel pilveorbiidist viskab alla muige: näeb vitriinil kärbes koolnu lamab kookel, kusagilt kaugelt kaigub öökulli huige.
Tuulen vaid pagari roostetanud kringel kriiksuva häälega unarusen kõigub. Peni, kelle üksindus kõrgeman pingen, nuusuten, jalga tõsten, tänaval jõlgub.
Tunnimees kohmetu tänavnurgal tammub, tallaten jalgega öö monotoonsust. Kusagilt kostavad vaibuvad sammud, ... pisilinn, kas lõhun su, ehk midagi loon sust! 72
ÖÖ: 2 Oim mu hing, kui käsi kitsan kindan, tahaksin hoida tardund sõrmedega midagi. See, mida püsti hoian, enesen hindan, on mulle armas, nagu värsi vahel ridagi. *
Hoian miski nägematut: kätega krampiden, tõstan kui tõrviku südamerusika. Hoian nagu õli, mis otsa saaman lampiden, heli, mis kõrvun pääle vaibuva muusika. *
Kiigutab tuul okstehälli, — leebe ema: ulatab öö tulval taeva musta nisa; lehtede sosinal äiutab last tema, kuni viimaks vaibub nutva imiku kisa. *
Heidan endalt kõik, — siirdun tänava koridori kõigen oman alastusen, katmatusen hingelisem. Näen poolkollast — kuu valmimata pomidori väljuvat, kaduvat laotusen pilvelisen.
Tunnen: sajab segamini rõõmu ja nukrust, langeb alla tühjusse tähtede kopitus. Kulunud kuldnad puistat linnutee kukrust, mõni neist tuhm, nagu silm linnus topitus ... 73
PISILINNA KROKIID
1. Blond hommik ... Päeva terror valge: avand omad uksed juba taevabüroo. Tänavakividel askeldamine jalge omab ikka kiirema tempo ja hoo.
*
Millised jalad! mida nad tallavad? valus neil käia, — nagu naelad oleks kingen: elumure asjalikkust jalatallad kannavad, astuden pääle kõigel sellel, mis hingen.
*
KosPvad häälekõvendajan — trotuaari sammud elumõõduna õõnsad & mornid; kuulutavad kord käiva jalgade paari askelduse lõppu kellahelidel tornid.
Vankrite võrin, hobukapje naerulagin puruneb tänavakividel kildudeks, puuduten majun aknaklaasi õrna närvi. Auto möödub: soppa vitriinidele pildudes, — seinale, millel pole tõest’ teist värvi ... kaugelt kajab puutelgil kodarate nägin.
Tänavate käed venind igavusest pikaks, haaravad avaruste, platside kaelast põikteede sõrmil, — parki siirduden, sinna, puiestik piirat kun liiviku paelast, meri kun peegeldab tukkuvat linna:... Millal kord tiitarlaps-linn sirgub plikaks?!
75
3, Pisilinna vaateaknad haigutavad spleeni, sisepool kärbes kõhn lendab vastu klaasi. Mannekeen vanan’d alla crõpe de chine'i peidab omi rinde elutiidind ekstaasi.
Kael täis volte, — künnivagusid kukal, kõrva äärest laenat juukstesalga õre kate jookseb üle lagipää palja: kammit tukal,... vaade blaseerund blonde silme taga uurivate. * Kikivarvul* tõuseb, kobab taskuten vesti, .. . andestagu! teen rea algusen vabanduse, — ennustan: vekslid kui rännul protesti, pankrotilävel saab vaesekene rabanduse. *
Nüüd aga rahulolun — siinilma vägevate: kuningas: sameti, kalevi, siidi ..., kellele, silme een alamate nägevate, Rootsi majesteetki teeks vastuvisiidi. 76
4, Õhtuti, — konnad nii kisendavad vihma: grammofonid krooksuvad lahtiseist aknaist, hekseldavad fox-trotti, tangot, yale-blues’1, Raadio pajatab tundmatuist maist, trumminahal tunnen helipiitsa & rihma eemale peletavat mineviku muusi. * Vaikus nagu plakat on käristet maha: kusagil klaver naerab must-valge hammastega, õhun miski väriseb — laskuden sügavusse... Ehitan öhe end tõusvate sammastega, tunnen: jookseb hardumuse judin üle naha, kaon kui tänavate mõttetusse — rügavusse.
Äiutan rahutust mõtete võrkkiigun, tundmused vahelduvan lõpmatun seerian, südame saatejaam lennutab meelisklusi. Agulin enda rändan, — ,,mina“ perifeerian, tunnen: ebamäärasen tundmatusen liigun, laet irreaalseid täis unistusi, eelistusi. *
Häälitsevad restoraanist sügisiselt viiulid, immitseva haava reaalsusse lõikavad ... Põgenen. Surun käed tugevamini taskusse. Näen, kuulen: lõbunaised joomareid hõikavad,... tänuväärsed majad — kui lõpmatud riiulid vaibunud lugemata raamatute raskusse. 77
5. Trotuaarid tiihjuud on vaiksed: nagu vaibad oleks laotet maha alla öö jalge. Kõnnib kuu, — kollane kloun kätel omil, — hundirattan hüppab: pilve kulissi. Igaviku postkasti visat, vaatke, kuis kaob! ööümbrlkun mustan: pilv, — kiri valge. Sureb, tunnen, sekund, kuis minut, hääbub kuis hetk. Aeg suur — agoonian: pulss — all mu sõrme. Ja tukkuvain majun: tumm rahu, et näib mulle: olen nagu surnu, — ärkav kabelin.
78
Trotuaarid tühjund on vaiksed: nagu vaibad oleks laotet maha alla mu jalge. Astun neid mööda öö tühjusse: ülal pilved, kui armastuskirjad tükkideks rebit. Astun. Mõtlen: loodus kuis sallib ruumi tühja, mida ka luuletai täita ei jõua. Astun, ja mu een käivad mõtted, — nagu truu koer: pimedat peremeest, kes ellu juhib. Astun ja mõtlen: tean, et seegi saabuv taas päev võrdne möödunulle, nagu too — eilne.
79
ANNO DOMINI 1928
Maailm on lahti
6
I: KEVAD
Mais südamepais pääseb valla. Kraavidest alla: niriseden veed otsiden teed ...
Kois need tirekesed siuglevad häälitseden sametise sulinaga, sulgudest alla liuglevad vesiväravate mulinaga.
*
Jõgedel käsil on mandrijooks, startimisel lunastavaks finišiks meri. Lumi on muutunud voolavaks hooks: koskede keripuiel vesilõng end keri! *
82
Lumililled häälitsevad — kanapojad koornnd päikese haudumisel jää kõvast munast. Talised tuisud on südamest voorund: ajju purskab verisoonte tuksuvat punast.
Lookeste laul kastab kevadelilli, helide vesi — soe kurkude kannust. Kuulake kuldnoka paanilikku vilepilli — südame parimat arstimiannust: *
Debussy muusika ,,His Master’s Voicew plaadilt, — prõlude: A 1’apres midi d’un faune. Helidesegu hoovab raadiotraadilt: kuldnoka saatejaama läbistav toon. *
Pilvedest hanede ga-ga-ga kaikuv, kurgede rahutu rabade nukrus. Inimene koha päält teisele paikuv kaaluma peab: kas raha selleks kukrus.
Sammuda võin nurme peenraist üle, nähen, kuis jumala päikese all himutseb maakera siginev süle, pääkohal vikerkaare spektriline mall. * 6*
8B
Näen, kuis päikese tuhniva kullaga, suudleva suuga, — lehkel: purju joodet, ühineb sõnnik ahnelt süleleva mullaga, peigmees on saabund, keda aasta oodet.
*
Saabuden linna: täägid säravad tänavail, püssid õlale visatud vinna; tööorjad kohmetanud väravail: kõlistakse relva töölooma hirmuks^ kannustetav hobune üle et hirnuks maipüha kevadekuulutuse ... Aeg kord teeb ehk tuulutuse: et mais südamepais pääseb valla, et... sõdurikand kevadlilli ei talla.
84
II: SUVI
Tõmmat on vesikeeled laotuse kandlile, vihma sajab hingengi, — vikerkaar loogan kastab end mallidest pärlitel lõiku: külm on! *
Pilv nagu poodud taeva pandlale tursunud udarast põldusi joodab, — sadu ei päeval ega ööl jää soiku: külm on!
Meele tuleb talv, kui su südame lõikasin jäässe mustrina teravate uiskudega,... kas nüüd sellest — veest tulval järv —... ja külm on?
Kas viimaks ise põhja tuuli hõikasin, kirde puhanguid Siberi tuiskudega, ümber et udude tinaraske värv, ... ja külm on? * 85
Veel minu ümber: kaaskannatajad-velled, silmade hallaga, südamroosteveega, põlveden nõksuva jooksja-podagraga. rõske on! *
Lauluga päästa kui saaksin ma, — kelle?! avitada hädalist ridade teega,.. . maksab kas tammuda põldudel adraga, kun vesi on? *
On’s need näod? — Ei! virilad lõustad: maa poole pilk, vaade tuskadest kibe, põskedel tuksleb korisev kõht: kurb on! *
Kun need mäed, mille tippudeni tõusta ? maa on mudane, muld on ibe, — lauskmaa mu ümber — ronsklev rõht. kurb on!
£6
Näib, nagu peaks loodus vabariigi matust,... a. d. 2028 — kes te armastate, pidage meelen, kuis külmetas, vettis: värsi autor... *
Pisarad rabisevad praegu vastu katust, . •. nöirasteenlkuga mind ebk samastate, kellele spleeni taevast hinge settis? pole süüdi autor! *
Hetk meelen siiski: vastu sirelite põõsaste surus end õhtu. Akna reketile palli: klaaside ruudustikuP päike serveeris, — soe oli! *
Hoovas ihun uim — naise huulte lõõsaste, kallistuslasso — käed ümber kalli piha, mis sõrmede puutel närveeris... soe oli!
Kabuhirm koormana silme sülen, (kõrvad nagu mütsi ligi pääd litsub) peenralt nii jänes arg jahmatand üles .. . Hobune taamal suuga hädalat kitsub. *
Põllud on haiged: väljade põskil vagude kortsud. Kõrs pleekinud palvel mõtiskeleb hommikul rõskel: milleks ta tühjunud lagendike valvel? 88
Mõtiskeleb: seemnest käärivad õlled, klaasiden vahutaman pärm & humal# Milleks odrapõldude põlled märjaks nii nutet? Kas ehk ahastab jumal? *
Sirutavad sood vaid niiskeid hõlmu, aasadel ripub maani udude udar. Ei see nõiaring lahti sõimu: elame põrin, surren upume mudan.
2, Puhuvad tuuled risti & rästi põhjast kord lõuna, -v kakku loodest, taevane lennuvägi, vaatke, hästi põhjanaba rünnakuks säetud on ritta.
itta
*
Vettind aasad pildistavad pilvi: peegeldavad nuumat-tursunud taevast. Vargsi päike teeb mulle silmi kuimude alt, — taevabaarist, — Noalaevast. *
Inspiratsiooni tõusev spiraal: keegi nagu maa päält ülesse hõigub. Jälle vilksatab pilvedest Graal, vastu mu naeratuse tuulehoog kõigub.
3. Meri — tuhm. Ankrud hiivavad spleeni, laevade mastid kui ristid kalmistul. Vastu südame lahti rebit miini miski lõhkema, purunema valmistub. *
Vaata! iiling ulgumerelt puhub soppide suhu epileptilist vahtu. Lainete langetõbi randa uhub, mis ei taha mererüppe enam mahtu. *
Tundmuste lendlehed tuulde paisat, südagi tuksuv loobumisen kuhtund: kõigest on kahju, mis asjata raisat, meeled mille laibana kaldale uhtund.
Mere põllul sügis aga tuuli külvab: tormitraktoreist kohevil vagu. Tõukab väsind aju kujutluskuuli, tuhisevad mõtted, — sügis päfingi nagu..
90
JV: TALV
Vaatke! kirden päikese pää horizondi giljotiinil veretav — võigas, — nägu, — mille kaela relsel koidik-vedur lõikas. Hommik kiirte juukseid pidi jubedust kiivab: oleks, — nagu nuga külm südant mu riivab, põuengi põhjamaa — arktiline jää.
Meeleolu —: 80 kraadi alla nulli, pigistav pakane pikkamisi žangetab, — lumme kuidas elurõõmu tulvalise hangetab, elusalt tõmbab üle näo surilina . .. Soonte termomeetrin veri — tardund, — tina, hing — all talvise raudraske rulli.
91
VÄRSS VALGEST PABERIST JA MUSTAST MAAST
Paber — puhas, — valge lina, kuhu oma mõtted — pehmesse voodi magama panen igaviku und: saabub tund, kun pliiatsigi tina perpendikulaarist langeb järsult vesiloodi.
*
Paber — puhas, paber valge, paber — lumi, kuhu südame matan: tundmuste tuisku, armastushange. Helbena lange minu värsirea alge härmatis — sõna! Elu mustmulla katan.
92
Ümber kai: pori, udu, saast, peaksin sellega määrima puhta paberi pesu, ridade palaka? Ärgu salaku luuletai!... värss, — valge laast, mida ei taheta lasta minna luhta.
*
Ümber kui sügis, — roiskuv nilv, tahaksin trükki anda valge lehe, lasten sadada südameräitset... Kevade äitset puistaks paberine pilv, langeks et mullale lumivalge ehe.
*
Paber — puhas, — valge lina, kuhu oma mõtted — pehmesse voodi magama panen igaviku und: saabub tund, kun pliiatsigi tina perpendikulaarist langeb järsult vesiloodi.
93
MÕNED HAI-KAI’D
1. Me elame jalgega maa pääl, kaugel mõtted siit ära: sellest tekkind taevatähtede sära.
2. Ingleil on jalge all tähtkalliskivivaibad, ihaldame väga nende taldade alust: nii sünnivad luuletised ,,Valguse valust44.
3. Poeet, ära õpi lindudelt: ööbik, näed! — suleb silmad, sest laulun: samad noodid, samad ilmad.
4. Pole luuletai kelner, — ei ta märgi bloc-notes’i: palju, — ja millist jooki.
94
5. On loomingu tee: kui ilmaloomise töö, kun päevaks saab öö.
6. Paber kui lõuend, olgu siis sulg ka pintsel, kuigi värviks on — tint sel*.
7. Vist olete näinud: päike ei kustu meren. Nii — luule veren.
8. Värss — käega katsu: baav lahti, — poeet kuni loomas. Sa, lugeja: — uskmatu Toomas!
95
9. Me otsime armastusen asumaid, uut mandrit — südamesaart, hinge kompassil ainult: musttuhat ilmakaart.
10.
Naise süda kui kala: ujub silmade tiiki, mees vahib nagu õngitsei korgile.
11. Kuidas sulle lähenen valgehingeline? ei tea kust: minu hing on must.
12. Kahest huulereast suudlusen suu saab salmiks. Ah, et neid valmiks!
l. Jälle kaks relssi-paralleeli soostuvad ruumi, nagu värsi kaks rida. Päi kohal: kandlestik telefoni keeli, sõrmitsettuulest,mängib, kuulan ainult: mida? *
Lunastaja käsi ristil, — avat semafoor, fosforline tuli pühikvõrena kõigub. Undavad postid, — laulab traatide koor, minevikust mõndagi mõttein mul mõlgub: a): Tuleb meele: õhtul suvisel platvormil, ümber sumisevi sääske kiha, 1914 valitseva hümn äkselt... Vaguneisse kiilut oli sõdurite liha, mäletan täpselt:
„jumal, keisrit kaitse sa!.. Kong ninarätte tormil möödus .. . Kärgatas: ,,mütsid maha!“ ohvitser, kõlisten kannuseid ... (olen kord isegi kandnud neid!) Võpatas süda, — aimasin paha: rong — lokomotiiv oli sõdureid frondile viiv. 7*
99
b): Praegu silme een, kes ei mäletaks meist, vedur ähkiv — täkk peru aet vahtu: rong järgmine, — mets punalippe: ,,elagu revolutsioon!*4 valat veri ei pahtu, tõmmat südamega joon poole ajaloo kõrgemate tippe, „elagu tuhat üheksasada seitseteist Oraator, — roogi masinist särav: „sõil üle läheb tuleviku teeät, hei! hoidke rongi eest!... Rahvale lahti nüüd vabaduse värav! . . Rong selline: kupees mürtsus magneediline marseljees.
2.
Mööda sellest mõnigi vedur on pahvatand, rataste veereden, nõnda kui käst: kord daktül, kord anapest. .. Punalipp koltund, üsna valgeks juba kahvatand.
Ajalooreisid öötunneli tormavad, ununud hiljutised tuleviku helid: luuletajad millest kord mõtiskelid . . (Unistused millised praegu neid koormavad?!)
100
3 Lunastaja käsi ristil, — sihib semafoor : crucifix näitab kaht relsside rida, rahutumalt mõtiskeleh vagunite voor: kuhu neid juhib mehaaniline kida?
Luuletai ei kaalu kaua: millisest teest platvormil pakkidega üle tuleb astu: põgeneda viivuks tahaks enese eest, kuigi rong teisele jooksma peaks vastu.
Veduri punane ratastik vilgub, — giljotiin terav läbi ilmaruumi lõikab. Päfk’se pääst, vaatke! kiirte verd juba tilgub: aokuma kutsub, — tulvil tulevik hõikab.
101
VAÖUN1VÄRS1D
SKITS 1
Sõna: „ärasõit!“ saatjail: sada pudenevat õit silme pupiliin. Aasade nukrus pilkude iillin, kui haagib lahti kaks südame tahti, kaks suudlejat suud & jumalagajätte: käe kiindunud kätte too rebenev hetk . . . Ole tervitet, retk!... uute avaruste aim sädeleb silmin. Tiivuskeleb vaim.
102
Kes ei oleks meist meeliskelnud mõõtmatumaist teist, taamal hõlju vaist: terendavaist maastikest, nõlvakuist rulluvaist vinan, kui kipitab ninan roiskumise aisting. Kui sügis, — mööda maad: nagu sääske müriaad hõljub udu — sump .. . Rännak siis ainsam trump: vaimu hüppelaud — vagun. Traavi pegasusel kujutluste dragun!. ..
*
Mööda kõigest sest: ümber mille tardumuse kest, mis seisab, tasa liigub. Rong — unistuste häll, kuu reisija kiigub: korraks lahti kist kõigest rippuvast vist? Lookleb mööda kõigest vagunite lohe jaam uus saabub kohe, uus jumalagajätt: surun semafoori kätt.. . uute ilmade müha kohiseb kõrvun: täna südamen — püha.
103
SKITS 2
Elan oma kodumaal, nagu läbisõidul uute laulude — poeemide riiki. Näen, — vähe lootust siis malekäigul, võidul: kõik meie olemine mängit kui viiki.
Pilet utoopiasse: — reisivalmis kohver, haarakem mööduva vaguni lingist! Olen juba kord uute horizonde ohver, tahaksin teisigi viia nõiaringist.
Olen öid rongiden, päevi küllalt minetand, laadiden ümber: rõõmu, oma muret. Vagunin nii mõnigi armsaks mind nlmetand, süda neist mäiestusist praegu veel puret. * Mitte inimesi ainult, — tundeid buketin: vagunid südamete kaht paralleeli veavad. Kaugemate kujutluste ketin puhvritena tunnen taas haakuvat meeli.
Vean oma mälestuste värvilist bagaaži, mineviku bruttost saab kerge netto: rõõm lükkub läikivana kõnelusse-fraasi, ,,suitsetamine keelat“, — spleenilgi: ,,veto!“
Ootan iga päeva, nagu saabuks uus jaam, nimekaardi ulaten krohvitud seinalt. Vaatke! jookseb vastu kinolintlik panoraam: ajaekspresa sõidab selga, — hei, alt!
105
SKITS 3
Luuletajat kellega pole ainult ühistet?,! (linnuga —: armastab laulda ja lennata!) Tema „jumalik“ päritolu sellega tiihistet: ei istu pilvedel, kõrgusten et rännata, vaid: mööda mandreid & maid, — 3-da klassi vagnn-barakin, tiivulise innuga südamepakin.
*
Äoli kannel pole, — tuul mida sõrmitseb, puhanguil helistaden tukkuvaid keeli. Luuletaja — panter, kes sündmusi põrnitseb, hüppega et paisata küüsi — oma meeli... et: nagu terav lantsett: luuni lõikab, läbistab liha, — südamen pakitsev kättemaksu viha.
106
Pole ainult klaas — amalgaamiga peegeldav ümbrust. Fotoplaadina elu et mürki. Luuletaja küsi, — uusi mustreid heegeldav, (tuleviku kavandeid võib värsiga tärki!..) poeet pole ainult esteet, vaid vasardai, (lugeja — alas!) südamelöögid elurütmi kes valas.
Telefonitulbastik öhe teel tiniseb, traadistikust lübisajav vihm — s risti koeks. Villand vaid kõigest, kun meeleolu iniseb: knock-out’in lamaksin, — keegi kümneni et loeks,.. et ei kuuleks, seda, mida nimetakse luuleks ... Ehk, — soostuksin: nagu vedur ähkiv, tuultevingumisse südameid mähkiv ...
1 PSÜHHOMOTOORNE VÄRSS, 1-NE Näe: lähtuvad laevad, on rongidel rutt, elu jookseb välja sadamast, jaamast. Mind vaid kutsub su silmade muinasjutt, unistan südamete kokkusaamast. * Tunnen kuidas tundide sõrmi õudselt pikki, minutite, sekundite nupukesi otsa ees. Kuis nad võivad mu südamesse tikki: rõõmude puna, — must mureniit sees.
Mõtete tiivad löövad kokku, — mul valus, jooksen järel tundmuste rongi äratõtva. Vagunisse hüppel: kammits miski jalus, — kaotan hingebagaaži kaasa võtva.
Nõnda jään maha oman põlemisen maisen, silmade süstikud rabelevad ruumi. Nagu mu sünd (kord!) uuestsündki puhkeb naisen, kes ei karda huulte süsi, — lõkkel — kuumi.
Arvan, su silmad kõigil’ küsimusil’ vastavad, kõigel’ sellel’, tärkab mis ihun ja hingen. Südamete tahid eluõlli end kastavad,.. . ah, see on hõllandus kõrgeiman pingen!
108
PSÜHHOMOTOORNE, 2 l. Las’ lainetab meri, (see ikka nii olnud I) tõukab tuul purjesid ulgumerel, — peri, (see ikka nii olnud!) laevurid, reisijad, — kõik: Kolumbused, kellele avarusi^s kangastuvad umbused.
Kaovad päevad: aeg väljaspool meid, kusagil — paralleelselt nii palju maailmu, läkitab laevu kuhu südame reid; unistame: manner kas uus veel ei ilmu? ■St
Kõigel sellel lõpmatu suur näib väärtus, mis veel eemal, mis pole veel minu, . . . kõigel, — mis piiritu, pole millel äärt kus: laotan sinna mõttepalakaid — linu. *
Tean: lerven päiksesüsteemin pole uut, asjata imede ootel aega kuletan, asjata avat hinge õhuaken — ruut: kas uusi elamusi ammutan — tuletan? 109
2, Las lainetab meri, (see ikka nii olnud!) tõukab tuul purjesid ulgumerel, — peri (see ikka nii olnud!). Käin ikka üksi, — nature-morte’iga enese, tahaksin heita kõige möödunu — senise.
Tahaksin jumalaga jätta kõige sellega: mõtete udarate rippuva raskusega; tahaksin olla — nagu sõsara, vellega: täieliku tühjuse, mõttetuse askusega.
Tahaksin, et oleks kõik tühi ja paljas, tuvina lehviks vaid veel looja vaim. A!gusest näha tahaks: muru kuis haljas kaosest kooruks, — esmakordselt tärkaks taim.
Tahtest sest õitsemist täis silmeaed, põvven värviküllane avaneb maastik, kuhu endapagulane jälgitav paed: ümber inimnägude elutu laastik . ..
110
PSÜHHOSENSOORNE VÄRSS 1
Unetuse liiv on mu silmin, kardan liigutada ripsmete tiibu, laugudel hoiden su pudenevat naeratust.
Kusagilt sõuab mu mällu lootsik: sinu astraalne — peafluiidiline kujund,... lakake, seiske mu mõtiskelu mõlad!
Nagu Baudelaire’gi, vihkan nüüd liikumist, liikumist, segi mis paiskab su jooned, katsun neid püüda — taas asetada paigale. *
Kardan oma häält, kardan oma sõna: hirmutada võiksin oma meeltetuvid lendu, kardan üldse mõelda: et tunded nii säiliks.
Vilgub su troopikaliste huulte verev joonis, hingen sest suudluste kaikuv akkord, püüan nende helide langevaid tähti. *
Ja su rindade säraküllan päikesed, vabad põuepilvitusist, südamevarjutusist, loovad minnu uue planeede süsteemi.
111
Kulmude vikerkaarid kohal silmjärvede kujundavad minnu uued kumerused, võlvid, sest minu rõõm nagu obelisk püsti.
Mitte nii nagu Hamlet: olla, või mitte?! Võin ainult nii nüüd eneselle vastata: armastada kas? Ja!... kus..., kunas,... millal
Heitlen nii endaga, kallas nagu lainega, ja ma tunnen: olen sinuga kaetud, hing su hinge, keha — kehha maetud...
112
PSÜHHOSENSOORNE, 2
Kuis hoian oma pattu, nagu talismani, kannan teda enesen närvide niidikesil, ähvardavail rebeneda valuliselt.
Mu mõtted on meelte vaid vanglani . . Kes viskaks mu välja küll enesest, kust vahin läbi himude trellide? *
Sellest on kallistuskrambid mu käten, tundmustsükloonid lõõtsuvad huultel, iha nagu ujuja jõudman kaldale. *
Mis su suudlusin, teispool suudlusi? taevan mu hinge, et tõusvad raketid, — ise kui laskun su silmade sügavusse. *
Mis su silmin ja teispool su silmi? ilma nende särata käin et pimedusen, öö-mustkassi küüntega südamen. Maailm on lahti
8
113
Miks ilma sinuta kuristik avaneb sügaval hingen — kohutavate lõhedega, kust mägiharjadena kasvab sinnu kirg? *
Miks veel tajun siis, karikas et ääreni, veren kõik viinad veel joomata — uimsed, suu kui su suhu olen kallanud ümber? *
Sest siis hoian oma pattu nagu talismani,... sind aga kannan: oma närvide niidikesil, ridade kätel värsi pehmesse voodi.
114
ENESE RISTTEEL Kuhu mind viite, mu siseilma teed? Aastate verstapostid vilksatavad mööda. Ühele neist kas mind risti ei lööda?... veerege edas’ värssvankrid, autod, reed! *
Pole juba kaua käind vaevalisi radu: vahel südamkuristiku, mõistuse tippude. Tundmuste pilved ülal õhulised ripute kohal himu jalgtee, mis lookleb nagu madu. * Laskuda alla, ehk ülesse virguda?! Sukelduda sügavusse, kõrgustesse söösta? Harilikult hommikusse astutakse öösta: tahetakse päikse poole kasvada — sirguda.
Ei ma tea tõest’: kuhu poole astu? Laskun ma alla, — siis hukuvad mõtted. Tõusta katsun üles’, — süda eest leiab tõkked: tundmuste surm valgen rüün astub vastu. *
Koon oma närvikavast võrkkiigu õhku, hõljun oma südame, mõistuse vahel: kuristik all, ülal mägede ahel, kukkuden võin ainult iseenda lohku .. . 8*
115
HÜPE ELLU
1. Nii hüppan nagu ujuja, järsku, — kõigi meeltega, südametujuga: käed een, järel keha & jalad ... Sulavast veretinast õnne nii valad: kui kallad enda ümber elu selgesse vette, hiivaten põhjast õnneankrut — selle kette.
2. Tundmuste lainetused käivad mu’st üle, uhavad ajust meelteiilingud tunnetuse,
116
valuline uim üle südame parda bauhkab. Läbi une ehk unetuse jookseb kaudu selgroo piksevarda kallistuste värin — elu kätkiva süle. *
Tuukrina sügavuste saladusse laskun, sukeldun voogude põhjatumma sinna: tunnen õhupuudust, veesurve matab hinge. Sügavamalle, sügavamail e vajuda — minna tahaks, kuni kannatab närvide pinge, kuni mul kaitseks veel ümbritsev mask on. *
Haaran oma kätega järel* korallide, ujun nagu unelusin: võrratumalt kerge tõusta ja vajuda, — lendaks nagu õhun ... Suriseb südamen tiivustav erge, juba läbi pilvede teed omal* lõhun, päikese särra — kaudu laotuse vallide.
3. Elu laiahõlmaline — kätega lahtistega, südamelippu kannan eel sinu palge,
lehvivat, Jaksavat tundmuste tuulenx punane üleni ... Saadik koidikulise alge, veremarseljeesi, elu üleshüüdu kuulen: ,,ärge leppige piiridega ahtistega!“
*
Mõõtke elu ulatust sügavusist tipuni, hüpake nii nagu ujuja: järsku, — kõigi meeltega, — südametujuga:
lkäed een, järel keha & jalad... Sulavast veretinast õnne nii valad: kui kallad enda ümber elu selgesse vette, hiivaten põhjast õnneankrut, selle kette, mõtted aga sirutet päikese lipuni!
118
MATK TUNDMATUSSE
Päevade süstik koob kuude kangast, tagaselja aastate möödunute varemed. Südamega tõttan nagu rikkusega pangast, — kuhu? milleks? Saabuvad hetked kas paremad?
*
Vaikus vahib vastu, voolab minutite veri tuiksoonen Aja, pulsin sekundite tuksetega. Elu nagu lootsik, millel tuul on peri, libiseme alla, nagu mägedest suksedega.
*
Saatus kui hiinlane pillub ümber nuge, sekundite närvid on õrnad ja hellad. Südamen, selgroon, — üdin võpatus jube: kellele löövad täna tornin hingekellad?
119
Tunnen» — een kutsuv: ilm, e5u, surm lahti, näen katafalki morni ruttavat saagiga. Pingutan tulevikku silmade tahti: on’s veel kaugel sadam vilkuva paagiga?
*
Mulle pole vaja ei taevast, ei põrgut, nähtav ainult elu, surm on nägematu. Kui on tarvis, ei vastu saa tõrgut,... kahju, et eladen olnud seni läbematu!
Tervitan vormide vaheldust, tekkimist, kuju et uue oman, tundmatusse rännaten. Tunnen enda keemilist lagunemist — settimist, — hingel on kerge — Ruumi — lõpmatusse lennaten.
120
KOOSTIS
Ihk. tailm on lahti! 11
ii
ii
11
ii
ii
11
ii
ii
11
ii
ii
I Il III IV V
. . . . .
. . . . .
•
•
.
•
. 20
2: Ate 1 j e ei Siutsi — minu naise portree.............................24 Etüüd esimene............................................................ 31 Etüüd teine....................................................................32 Portree kahel plaanil.............................................. 38 Tütarlapse portree..................................................... 35 Daami portree............................................................ 39 Closerie-des-lilas, — Pariisi maastik . . 41
VaataEesti Maarahwa Liit
Eesti Wabariigi loomisel.
...Eesti Maarahwa Liit
Eesti Wabariigi loomisel.
Tallinnas, märtsil 1919.
Tallinna Eesti Kirjastuse-Ühisuse trükk.
I.
Maaliit asutati peale Wenemaa keisrivalitsuse kukuta-
mist märtsikuul 1917. Tema asutajad oli- Põhja-Liiwimaa
Põllutöö Keskseltsi juhtiwad põllumehed ja agronomid.
Maaliidu asutamisele wiis nimetatud tegelasi elaw ära-
tundmine politilise erakonna tarwidusest, kes Eesti põllu-
mehe poliitilisi, majanduslist ja kulturalist huwisid ühises
kokkukõlas esitaks ning kaitseks. Sest seniste ja muude
uuesti tekkiwate erakondade poolt ei olnud seda loota, nende
esialgsed eeskawad näitasid, et erakondade eestwõtjatel tar-
wilikku arusaamist ning tahtmist ei olnud põllumehe hu-
widega tõsiselt rehkendada.
Maaliidu asutajate algatus Leidis põllumeeste hulgas
elmoat wastukaja; Maaliidu kirre tutmakssaamme põllu
meeste ringkondades 1917. aasta survel ilma laialisema ki
hutustööta ja oma ajaleheta oli tõenduseks, et Maaliit kui
põllumeeste erakond Eestis tarrvWik oli.
Eesti põllumehi nimetatakse wahest Eesti rahma selg
rooks. Nad moodustama- ka tõesti seltskonna-Liin, millel
teatama- iseloomulikud waateö elu peale, Luluvalised,
majanduslised ning politilised nõuded on, mis kindlamini
ning selgemnri wälja arenenud, kiri mõne teise, wähem
mälja kujunenud, kihi juures on. Eesti iseteadlikule põllu
mehele ei wõinuü sellepärast küllalt olla, kui teda mõni politiline erakond kontwõõrana hääletamise jaoks oma kelgu
peale rvötah ja sõbramehe voolest onmkMMelt tütitosc
MM
maad edasi sõidutab. Wmd see põllumees tahab tAsk»-«nLkrMC, iluta mahe meheta Eest- MMses ia wH-wus ltses
ete Maia kõneleda. Ta tunneb erreses jsndu olowat M ta
hab seda oima EE kõmMdamiseks tööle panna, selgesti ara
tmrdeS, et tmgsrous kohrrstab, ja et Eesti tuLervikuHoonest ei
wõi asja saada, M selle eMomrisest osa ei wõta Eesti
põllmnees.
Maaliidul kui politilise! erakonnal on sellega Eestis
Loowrrlik alus ja tema olemist et saa üksikute isikute mee5eohU' ning kaldrrnms küsitamaks teha: põllumeeste potttittselt mõtlew enamus toetab ja kannab Maaliitu kestwalt,
eksigu üksikud põllumehed uristahtesugustes politilistes
rühmades ümber. See Lindel abus wabastab ka Maaliidu
igasugusest poütrlrisest õnneküttimisest ja kaksipidi w-ankunnsest: ta wvib oma hMmipiirisid ja arenemiseteesid ning wõimMrsi kindlasti äw määrata ning sellekohaselt talÄ
Ma-alUi -ei saa ega taha Eestis amlunMmuliseks erakonnaks
tõusta» tema tähtsus oi wõi La Millalgi Luni tähelepanemaalla langeda» Maaliit on Eesti awaliLus elrus näh
tus, millega tingimata trÄ-ed rehkendada..
Just see wõimaldabki ManLiidul põlluürehe hnwiöe
kmisinE yuhiamM nirtg LindLaminr, kui see mõnel teisel
evakonrml wõimaktk, Lelle kokkuseade kirju. Maaliit on
ühtlane, temas prrmdünmd sDernised pmgutamised, mis
jõudu ära kulutaks jv svestpiöi nõrgendaks. Sellega tuled
ka seda staari elujõudu ja pvlitilist mõju seletada, mis
Maaliidul Eestis on. Iga pEtittn-e erakond Eestis mõSdab end Maaliiduga wSrreldes. Kuidas Maaliit teeb ja
talitab, seda pannakse tähele, sellele aimatakse järele. Suuremad Eesti erakonnad orr sisenrise korralduse Maaliidust
täiesti koperruud. MaaWtu siunatakse, et selle waral end
nähtawaks teha: eks selles peitu enese nõrkuse tunnistamrue Niaaliiduga mõrreldes!
Maaliidu iseieadW kindlus, on Eestis tmrtawat pottiilist mõju awaldanud, mis nii tarkus ja tarwittk iseäranis
nüüd, ifeseisnm riigi loomisel üksikutest kodanikkudest, kes
W
9
M
LaMsetz, nagu Ww mere ääres, keda manad wäljakujuVenud püüded ja harjumused.ühte ei liida.
Kui Wenemaa sahirre rewolütsioni Lahtipuhkeuvisek Eesti
linnalaste eestmõtjad ja haritlased oma pahemale poole
kaldumises enam piiri ei tnnrmd, kõik Wiljandi tegelased
sotsialrewolntsionärideks rmrutusid ja demokratlised erakon
nad sotsialistlisi nõudeid oma eesbawadesse möksid, siis oli
MaaMt see, kes neid kibedasti armastas, rahmast mässuuimas kusest äratas ja neile' tegelikku elu ning wõrwalusi
silmade ette seadis.
Tagajärg oli see, et politiliselt mõkLejad aegapidi kai
nemaks mnuürsid ja ümber maatama hakkasid, mis meil
antud tingimistel tõesti mõimralik kätke saada on. EnamTntie wõimu kõrgemal tipu-l 1918. aasta algul tüli häälekantifel ilmsiks, et Eesti vahwa enamus mitte lvakmls ei ole
häroitawa enamluse hõlma Langema.
Mõned wäljawNtted Eesti Maarahwa Liidu tegewufest.
Suwel 1917 asutati esimesed Eesti Dtmrrahwa Liidu
cHakonnad Pärnu maakonda. R-cchwa seas leidis Maaliit
mu» eesbawa ja püüete poolest kohe wäga sooja poolehoidimft. ükski teine poliitiline erakond ei olnud senini nõnda
j-vyket liikmetehulka näinud ega nii palxu osakonnasid maal
kuninrvö asukada, kui seda uus erakond mõne kuuga tegi
See oli ka arnsaadaw, sest et Maaliit õige tööpõllu — ruaarahwa organiserimife ja polirilisele elule etteroalmisLamise onm tegeMrse alaks waüs. Mõne urg oli pea
tgiko Mnnn maakonna wellas Maarabma Liidu osaLond
WrtatvO, nkn?ui e r
kolmesaja Osa! õunad oma Idusid õige el-arva: k^gernust.
WaLawalimiste.1 esinesid und mn-a ^Maaliidu" uimckirjaM sM pakWdLk waltmistel.«vUMftz,
KM W17. aäSta sügisel LnaimlaseS tTto Eem f<$ wh*
Verü cnM kätte wõimu rvõtstd, siis pidi Maaliit oma awa4tku tegemuse lõpetama, jatkas aga ettervaattrLu.lt maol
omavaitse ja Eesti rväeosade organiseviurist.
Enamlase- kartsid walgebaardi asutamist ja suurendafid järelwalwet Maaliidu tegelastele. Alalised kinniwütwised ja läbiotsimised kaswasid möödaläinud aasta jaanuartkuu lõpul, rseäraMs siis, kui Asutama Kogu walimifed enamlastele halwasti lõppeda tõotasid, nii et nad waliurtsed witmati ära keelasid. Eesti Asutama Kogu walimiStel, mida Pärnu maakonna komitee peaasjalikult oma jõul
ja kulul organiseris, sai Maaliit kõige rohkem hääli. Enam
laste wastane meeleolu oli jaanuarikuus kõige kõrgemale
jõudnud. Igal pool kawatseti nende wastu aktiwselt wälja
astuda ja Eestit iseseiswaks kuulutada.
Weebruarikuu 18. päewal 1918 jõudsid esimesed teate»
Saksa söjamägede edasitungimisest Pärnu. Enamlased olid
kui löögist tabatud. Eestimaa kaitsmise peale ei mõeldudki.
Krche saatis Maaliidu Pärnu maakonna komitee oma esi.
taja Tallinna, et seal Lihiselt nõu pidada, kuidas Eestit sissetungiwa wõera wõimu käest peas ta. Oldi armumisel, ei
„Eestri riigi" wal^akuulutarmse läbi see ehk osalt korda
läheks.
Mõte, et Eesti peaks iseseiswaks wälja kuulu tatama,
oli Pärnumaal j-rrba. jileüldiselt tuttaw. Eesti iseseis wnse
mõtte selgitamiseks 'korraldas Maaliit igal pool maakon.
nas enne Asutama KoM wavimisi kõnekoosolekuid. Need
üle Eesti madar rigi ärapeetud kõnekoosolekird aitasid palju
selleks kaasa, et rahwas okkupatsioni surrve ajal kindlat ühtmeelt üles näitas.
Kui Pärnu maakonna-komitee esitaja Tallinna jõudis,
siis peeti seal ühiselt nõu, mis wõiks meel enne sakslaste
sissemarssimist ära teha. Kolmapäewal, 20. weebruari õh
tusel koosolekul ,Mwuia" rurrmides otsustati Eesti ife»
seis maks mabariiaiks wälja kuulutada ja sellest rahnmle
manifestiga teada anda. Selleks waliti komisjon, kes matti*
seski teksti järgmiseks hommikuks ptdi rvälja tüütama. Soe
Shkune Mosolek fai ajalooliseks fönMWöTeTB, sest seal astuti
esimene tegelik samm Eesti wabariigi loomiseks.
Arutati kohta, kus iseseiswust wälja kuulutada. Kõige
sündsamaks kohaks arwati Haapsalu olewat. Pärnu maa
konna kohta teatas Maaliidu esitaja, et Pärnumaa! enam
laste jõud nõrgad on, kuna suurem osa rahwast maal MaaMdu poole hoiad ja enamlastele täiesti waenuline on, mis
pärast sel korral, kui Haapsalus iseseiswuse wäljaknulutamine korda ei peaks minema, seda Pärnus wõiks teha. Nii
Lui teada, sündiski nõnda, et Haapsalu asemel Pärnus iseisiswuse manifest kõige enne wälja kuulutati. Enamlased
lahkusid Pärnust 21. weebruavil ja 23. weebruari õhtu!
Kuulutati iseseiswus wälja. Kuid juba pühapäerva öösel
24./2S. weebruaril jõudsid esimesed Saksa sõjawäesalgad
Pärnu. Nõnda saime ainult üks päew Eesti iseseiswas
urabariigis elada.
Saksa sõjamäed tulid sisse nende eneste üteluse järele
kui „rahu ja korra toojad". Warsti selgusid aga nende plaa
nid, mis Valtimaa Saksanmaga ühendamise peale olid sihi
tud. Politiline elu keelati ära, waüa liikumine ja kirja
vahetus tehti täiesti wõimataks. Maaliidu organisatsion
oli harjunud enamlaste surwe all. töötama ega lõpetanud
La nüüd oma tegewust. Seda, mida awalikult wöimata oli
teha, Mli maik kelt salaja korda saata.
Rähmale tuli Eesti iseseiswuse mäljakuulutamist tea
da anda. Selleks laskis Maaliidu Pärnu MaKksnuakomitee vwa kulrr! kaikskiimmeud tuhat eksemplari Manifesti
trükkida ja laotas nad igale vsole
• * salaja laiali.
Samaks otstarbeks laotas Maaliidu maa onnakonritee raa
matukest: „Jses«nse:-v Eesti Wabarii^ ilma hinnata rahwa
sekka. Kõik töö sündis malla-osakvndade kaudu, kus targu
tööd edasi aeti. Liikumise ja Lirjamahokuse keelu peale rvaatarnata hoiti ühendus rr--akonnakomitoe ja keskkomitee ma
he! alal. Käidt keskkow üee ringkirja järele, kus üles kut
selt toimetada, ie.^ele- pöörati mitmel Mhuaiste ei t rdaüe poole, kuid cwjata,mst nad olid kui lira sulanud ja ei
S-?
8
Mermd MngMWtst tegewust awaldada. Pvaegmre fatftal#
öemokrati-a eraionb ei atttolbanntõ lõige w ahe matki tegewust. Sod-crsorti ifaitõaõ on jnt fui parmud, kes soosa tl»
maga funwe müraga sevagi järele lendaw-aö, iga esimese
ilmamuutusega jällegi jäljeta kaowad.
Kuid läheme asja jniawe edasi. Märtsikuu 8. päewäl
olid Pärrrus esimesed seltskonn atege las te wangistawised
sakste paolt. Kohe läks Eesti Maarahma Liidu esitaja ühi
ses saatkvuas okkupatstonirvõimude poole, kus waugista»
mise iile protesteriti ja Märgukiri ära auti. Märgukirjas
teatati Eesti wabarirgi wä lj akrvul-utamtsest ja sellest, et
Eesti rahwas ega Eesti walitsrrs ei ole Saksa sõjawäge
Eestimaale kutsnnud. Teadagi ei takistairud see sakste te#
gewust, nad asusid Eesti Saksamaa fülge ühendamise plaani
teostamisele.
Liikusid ÄMbuMtud allkirjade korjoMisest. Seal too
digi Läänemaalt Paatsäl ust teade, et wallawanemad olla
Lihula fdfht käsutatud, kus neile käsud ja märgukirjad allkirjade korjamiseks kätte andud. Märgukiri oli saadikud
kaasas, kus Saksa keisrilt Eestimaa ühendamist Saksa#
maaga paluti. Scvadik sõitis tagasi kindlas teadmises, et
allkirjade korjamise asernel tuled rahwa seas tööd teha igasuguse allkirjade korjanoise ja andmise rvastu.
Igale poole maakonda saadeti teated, et iuiMesed salaMärgukirjadele mitte allkirju ei aunaks.
Märtsi miinustel päewadel tuli maakonuakomLteele
teade, et mõisnikkude maapäewale Rüga tahetakse Ea Eesti
wallawanenmd kutsuda, kes seal EeSti mhwast esitaks. Jgasi
nraakonnast pidi neli waücuvanemaL Riiga faadetama. Trlr
kiirelt otsustada, mis teha, sest mallmvan-emte wälimrStesse
jäi ainult mõni räew meel aega- Oli tarWis ühise plaani
järele teiste MraakorUMdLM malta astuda, knÄ rmrdteel M
sbrt keelatuid, posti ja tÄegrahwi tmnoõtamirre uitlama.
Koigi taktsmrste poalc nmtanw smM teateid TnrtM
Maaliidu keskkomiteelt, -mis teha Ackeks ja uimelt: nmllarmmLmad Matigu fui MKmaW ama asevErdeks tmrtud
deltSkomrategekast ehk kuL Ma et Lubata, siis enda seast Wge
toltmaü) Maallidu mehi.
Kohe saadeti teated wLl^rrmLaosakoMdadeke, et rraö
Vallawaneuvate wattmistel selles mSttes korraldusi looks.
Organiseeritud osakondade kaudu ott kerge seda plaani läbi
wvda. Nõnda waltsid Tori, Wändra ja Jakobi kihel
konna wallawansmad oma esitajaks Tori wallawanema
T. Puusti, Saarde kihelkonnast Woltweti wallawanema
H. Mitti, Pärnu ja Audru kihelkonnast Reiu wallawanema
J. Mättiku, Halttste ja KarZP kihelkonnast wallawanema
Toomi.
Peale wattmiste said wallMvanemad Mvattidu maakonnakomiteett juhatust, mis neil Riias ühel wõi teisel
juhtumisel teha tuleks. Enne ärasõitu Riiga said wallamanemad protestikirjad kaasa. Et enam wõrmaLust ei ol
nud ühist pvotes-tt kokku seada, fiis olid iga maakonna me
hed oma kirjadega roararstatnL. Selleparast pidid nad Riias
kokku tulema ja oma äranägemise järele ühe protestikir
jadest rvälja rvattma, alla kirjutama ja ara andma.
Enne ärasõitu kinnitasid wallmvanemad, et nad kiudlalt üles aSduwad ja mitte iialgi Eesttmaiad ära ei urüü.
Eesti wallawanemad pidasid oma sõna, astusid ühisett ja
kindlalt waba iseseisrva Eesti eest wälja. Neid ei kohuta
nud mõisn-ikkude ähwardused ega kõigutanud pastorite
palwed. Meie liht talumees, see hall parun, keda „Sotfialdemokrat" ainult kõige jämedamalt sõimata mõistab, täi
tis truilt oma kohust rvakm Eesti masin. Sellest, kuidas
roallaumnemaid Riias wasm wöeti, kuidas nendega seal
ümber käidi ja missmgusie raskustega protesti «maldamine
ühenduses ott, ei ttrba siin ruum pikemalt kõnelda. Olgu
aimult nõnda palju tähendatud, et Matlamanemad Tartust
kaasa toodud proteMi äraandmiseks wälja wattstd, sest
«ende arwamkse järele pkmrd Pävmr kiri Mg wali, Wörrr
meeSte oma ttig öspktk, krvna Dartn oma keskmine ja feega
kõrge wastuwõetawam oli. Tartu unraLonna wallawmwmate voolt kaastrtMmd protestt ott pegmirMter K. Wts
— 10 —
kokku seadnud ju Dr. Ramrwt ott selle Tallinnast Tartu
lorinud.
Missugune süur tähtsus wallamanemate ühisel pro
testil oli, selle kohta kirjutab Eesti wäljamaa saatkond
järgmist: „ Eesti endised wallawa nemad andsid kewrrdel tt.it.
^maakoosolekul" oma po litilt sest küpsusest ilusa tunnistuse.
Soe küpsusetuunistus leidis kogu
riiud ilmas, kuhu tea
ted selle üle ulatasid, wõitwa tähelepanemise. Eesti wäljamaa saatkonna peale mõjus sõnum sellest üleudawalt, jul
gus taw alt."
Wallaivauemate protesti üle olid mõisnikud wäga wihased. Nõuda tuli Wo-tmeii wallawanewal H. Mittil, kes
Riias üks ägedamatest ülesastujatest oli, palju kannatada.
Ta wõeti pärast Woltwetis kinni ja saadeti sõjawangidelaagrisse, kui rahwa ässitaja. Wabaks sai Akitt alles peale
Saksa wõimu langemist. Mitt teenib nüüd Eesti sõja
mäes ja seisa!' Rdaaliidu Asutama Kogu kandidatide nime
kirjas.
Kui wallawanemad Riiast tagasi tulid ja enda tegewusest aru andsid, siis hingasid kõik kergemalt, sest mõisnik
kude knritahtlise plM«i, Eestimaad Saksamaaga ühendada,
olid wallawanemad, need maaliitlased, „hallid parunid"
uurja ajannd. Et wallawanemad ühiselt niisuguse protes
tiga Riias wälja astusid, tuleb meie wäikepõllumeeste Eesti
Maarahwa Liidu teenuseks kirjutada. Maaliidu hea organisatsioui tõttu, kes ka Sa a. oltirpatstonr ajal ei maganud,
läks korda wallawanemate walimist korraldatult läbi miin,
nii et nad wõisid protestiga esineda.
Pöhja-EestimLõl, Tallinnamaal, kirs Maaliit weel oma
organisatsioni ei olnud läbi wiinud, ei suutnud ka waüawanemad ühiselt wälja astuda, ega mingisugust ühist pro
testi Saksa wõimude wastu aw-aldada, sest Talurahwa Litt
oli ainult paberi! olemas.
Kaswatagu seegi nähtus Tallinnamaal wäikepõllumeeste seas arusaamist selleks, et kõigil põllumeestel tuleb
endid Maaliidu ümebr öomrdaöa.
W fS *•*
m.
EeSti Maarahrva Liit oli ainukene erakond,
keS okkUpatstouuoõimn-e tegewuse wastn awalikuU jnlgeS
protesterida.
12. Matt 1918. a. oli Tartu Eesti Maarahwa Liidu
kongress. Muude otsuste seas, nrlta kongress wastn wõitis, mida aga kitsaste surwe olude tõttu seekord awaldada
ei saanud, olid järgmised otsused:
Kongress tunnistab, et see õige ja tarwilik samm ott,
et Maaliidu liikmed Eesti Maapäewal ja Walitsuses olleS
Eesti rseseiswuse wälja kuulutasid ja Eesti riikttse põhjusseaduse wäljatööiamise ja wahekordade loomise teiste rtittdega Eesti Asutama Kogu ülesandeks tegid. Kongress
Leiab, et ainult sel teel wõimalik on meil uut niklist korda
lsmva ilnm wahekordade terawaks ajamiseta ja rahwa eneisernäärmise põhjusmõtte rikkumata".
Kongress tunnistab, et igasugused Eesti riigi põhjirSseadused, lepingud ja rMlised sidemed, mis niisuguste asu
tuste poolt luuakse, keda Eesti rahwa rõhun» enamus oma
esitajaks ei tunnista, ainult korralagedust sünnitawad ja
meie maa rahwa waewarikastele ja hädaohtlikudele katse
aegadele wastu wiiwad, sellepärast nõuab kongress, et
Maaliidu liikmed sarnastest katsetest milgi! kujul osa et
wõtaks."
Kongress leiab, et igasugused katsed saladuse warjirS
rahwa awalikule arwamisele teatcrwat kuju anda, ilma otse
kohese rahrvaesituse kaastegewuseta wcmdeseltside tegervust
meelde tu-letamad, kelle kaasabil kunagi jäädawaid asutusi
pole suudetud luua, sellepärast mõistab kongress sarnased
põrandaalused politilised katsed täiesti hukka ja keelab
Maaliidu liikmetel neist osmvõtmise täiesti ära. See leelö
käib ka igasuguste salamärgukirsade kohta."
Selle! ajal organis-erisid sakslased
truNalantttste
aüresstde sagWnst heisMe, Ee
kohta konWessi otsus
s® 1S
^Kongress leiab tormiltj e olewat selle peate tähelepa
nemist j>uhtida, et Eesti rmtife totra loomisel ei tohiks
mitte Eesti tahma politilistest lootustest ja kawatsustest
tähelepanenrata mööda nunna ja üheks niisuguseks Eesti
rahwa politiliseks aateks on alati olnud — Soome sild —
lähem kulturaUne ja riiklme ühendus Soomemaaga. Soome-Eestt riiki-ue ühendus rnastab meie rahwa soomidele.
ühendus Soomemaaga on Eesti tahmale palju loomuli
kum LuL side Kuritmuaga. Keskajalises niigi piirid d wõl
Eesti riiklrse korra loomisel iwõdnandwad olla".
„Kongress tunnistab, dus marutmata, et kõiki üheirdamad ja korral daward maa
keskasutused. Maupäew ja Maarva uisus c-ma tegewust et
mvi jätkata, et maakonnad ilma onrarnatt isuseta, maksud
sissenõudmata, kohtud ja koolid ilma tegMvõimuta, ehk küll
kõik nende kohta käirmrd seadused n^initnrata. Selle all
kannatab rüngalt jmst talnrahmcrs, see sünnitab meelte=
äremuft ja ei aita mitte rahu ja korra jalule seadimiseks
üvasa, mis rahulepingu järele meie praeguse ajutise roa
lt tsemrse korra põhjuseks on nweünd".
,M Eestimaa saatus rahulepingu järele Saksa- ja We--.
nemaa wahel selgitanmta, et Baltiuraalt eestlaste nimel
on saatkond Verlinis käinud, siis leiab kongress hädasti
tarrnilikuks, et Maaliidu nimel lühemal ajal saatkond Berlini ja Moskwasse sõidc. sid Eesti taiurühroa soowide kohta
seletust andma, sest rohkem fini ükski nrnu korraldus wõib
just Maaliit ennast Eesti umaharistre polittliseks organascrtstvniks pidada. Gaatkomra lo urseade ja nrürf.-ukirja
walmisianrisc üle walwcmrise jätab kongress Maalitdrr
keskkomitee hoolde."
' Skeed on rnälMvõited Eesti MiMvcchwa Liidu 12. nttr
kongressi oH-esiest, mida keelati mvaSnrnüst, tjmd nrLöc
kongresM osan-Skrate seas kongressi loyrt! kirjurtntu;.'
wüljo laotati. Ka faatFoniu: saa tatisest, mida kotgress o-sus^
ras, ei tulnud rnidagi wälja, sest seda ei lrrb Mus saks laid
täide mira.
PEe kdngressi seMMe wmMude PvE WkMMlM
kohta kange MreWab/ iK sisse. Ala-' :‘v - iotsimised, leno^
Lehtede Leidmine ja kinnipanemine sMAuao Maaliidu liGütetele osaks. See Mik aga di koWtmmd kedaO ja endisM
tehakse tööd EeM iseseiswuse sihis edasi.
Walus ott aga seda nuM et just sell ajass LuL mE Eesti
talomteeS, kelle wastzr tawulieheks ^mür^rmrö ^Sotsialdemokrat" nüüd nõnda wäga räuskao, Eesti tseseiswuse kaitseks
julgelt mälja astus, paljud teised aga äraandlikult endid
ülemal pidasid. Siis kui taLumehed, mere „hallid parunid",
wõimude käskudele wastu panid,milja ja loomi küllalt kokku
ei ir il nati) ja seepärast rnallad sõjaseaduse alla pandi, olid meie
kooliõpetajad sõnakuulelikud teenrid, kes kursustel sõjamäes
liste juhatusel Saksa keelt õppisid. Sell ajal, kui Eesti roal»
laroanemad Riias kodumaa üheudamrse wastu Saksamaas
ga protesterifid, kirjutasid looliõp et ajad- sotsi Ms tid lepin»
gutele alla, kus nad tõntuseroaude tmuaroad Saksamaa hnroide kohaselt töötada. Sell ajal kui meie talumehed pmrte
trahwiumksuöe all ägasid ja neilt marandcus ilma hinnata
tvahwiks käest ära roõett, rÄeMusiasid UisigMtid-kooliõperajad suurte palkade üle, mida neile Saksa wakitsus Arbas.
Sel ajal kui Maaliidu Melred Saksa wõimudele urärguLWjasid ära annawad, kus kindlialt tähendatakse, et Eesti iseseisrnuse mõte rahro-ast läbi tunginud, andsid kooliõpetajad
Mõrus sügama tänuMrndmuse adressisid niisuguste herradele ära, nuM seda praost Kalk olü Kknid läheme asja
j-uurde edasi. Meil oli mäljamaal saatkond, kes Eesti
iseseiswuse heaks töötas. Saatkonda tuli kodumaa kuluk
ülemal pidada, mis smrri simrarmfid tarrritas. Selleks Mli
tööd teha, ei raha kokllu, saada ja siin olid MEiidn mehed
jällegi esimeste seas, ise an- ?s ja tvisa selleks kaasa tõm
mates.
Wõrks palM hurortawaid lendlehta jn urärMktrjasid
ette tuua, kust näha oleks, mis Mcmttit W erakond, tne*e
iseseisumse heaks ära rm teinud, krckd see wiiks kirjeNnLe
liiga pikale.
Selle peale roaaüumaba, et Eesti wallmvanerNad ühen
datud maarrõuLoguK onm protesli ära andsid, otftrstafid
MM Mõisnikud Mvs MacmõukoWS 12. apcMil ld18tthrfl
BaM Eki asutada ja Saksa keisrit Paluda seda ^BaMelanikkude" soowi armuliLuLt Luulda wõtta ta selle laottvitraist teostada.
Eesti-, Liiroi- ja Kuramaast pidi kons tttutsioNalne-momrrhiline riik saama, mis isiklise uniomi kaudu Preisi ku
ningaga Saksamaa külge liidetaks.
Möödaläinud augustikuu roiirnastek pdemadel kuuvutati Bresti rahulepingu tõenduse põhjal Baltimaa Wenemaast lahutatuks.
Oli kõigile selge, et ühist BaM riiki läbi rotte tahetakse.
Selle mõtte roastu astus Maaliit Baltimaa Wenemaasi
lahtt kuulutamise puhir! oums lehes 3. septembril otsekohe
selt rvälja. Lehest Loeme:
„Omalt poolt peame oma tõsiseks kohuseks selle peale
tähelepanemist juhtida, et ühise Balti riigi mõte meie rahwa rõhuma enamuse poolt kuidagi rotist poolehoidmist et
fmrda leida. Meie kõige ringkondade kõige ihaldawam
soow on koguni Wene stariwcvlitsuse ajal olnud, et Eesti
maa etnograsiliseks roaliisuse üksuseks saaks".
See oli stis ainuke awalik kindel hääl ühise Saksa-BaLtimaa roastu, sest kõik teised Lehed kas kiitsid Saksamaaga
ühinemist heaks ehk aroalöastd roaga soowi BaM riigi konstttutsioni isadeLe, mida neil põhiseaduse kokkuseadmise Luu
res tähele trtleks panna. ^Postimees".)
Ametükult poolt aivaldati sel puhul lehtede otsused,
nende seas ka Eest iajalchted eoma, peale Maaliidu. Näh.
taroasti ei meeldinud Maaliidu seisukoha wõtmine Sakse
rvõimudele sugugi, mispärast nad sellest roaMda püüdsid.
Selle kindla roäljaastumise Läbi Leidis Maaliit rahwu
seas laialdast poolehoidmist.
Oktobvikuu 13 päemal jõudis teade, et Saksauraa on
pMustnis rahu tegema ja Wilsont 14 purrkti roastu rootai
Kõigil oli tundmine, et Srksamaa sõja kaotanud on.
'
tusäkaS tuleroik awaneb Eestile. Tehakse roeel mõiSnil
kude poolt katset ühise BaM sõjamäe asutamiseks saksr.
ülemjuhatuse all, kuld katse ei Ms tädi. Situ on jälleg
MMMbiLe poolt sMMchcüvad tulmtoehed, Be8 seWS asjas
oma müstuseisMisega sakslaLte plaanidest kriipAr läbi Lõmbamad.
Seal kuulutakse Möödaläinud ooSta 11. nmvemdril TabRimas uuesti Eesti Wabariik rvälja. Kohe asub Eestt
Maarahwa Liisu PärMr Maakonna komitee awalikuLe tegerousele. Maaliidu komitee rutrmidesse asus erakondade
waheline büroo, kus teine kord ood kui päewad tööd Lehti.
Nn maga palju eksismmnjusiö oli wõinmlik kõrwaldada,
MS teadmatuse tõttu Tallinna korraldustes Pärnu kohta
tehti. Ka siin kogus Maaliit oma energilise töö tõttu mittote.lt poolt mustuseid, üleüldisele asja käigule tõi aga
töö kasu. Nõnda on Maaliit, hui poliitiline organi satsion,
kõigil surme walitsuste aegadel, -nõnda enamlaste kui
sakslaste päewil, ausalt Eesti wabadusie lippu ülemal hoidid, ja saab seda ikka ja alati ka tulmoiLus tegema.
VaataLIIKUV LUGEMIK SEERIA „TALLINNA“
A. OENGO-JOHAN...LIIKUV LUGEMIK SEERIA „TALLINNA“
A. OENGO-JOHANSON
TALLINNA
TOOMPEA
T. L. XII ALGKOOLI JUURES KOOND.
ÜLDÕPETUSE ÕPET. RÜHMIKU VÄLJAANNE.
TALLINNAS, 1930. A.
LIIKUV LUGEMIK SEERIA „TALLINNA“
A. OENGO-JOHANSON
TALLINNA
TOOMPEA
TALLINNA LINNA XII ALGKOOLI JUURES KOOND.
ÜLDÕPETUSE ÕPETAJATE RÜHMIKU VÄLJAANNE.
TALLINNAS, 1930. A.
I
A/S „ühiselu“ trükk, Tallinn
Saateks.
Sfagu ,,CG. sadam ja laht“ on seegi raamat mõel
dud koduloolise vestena. See käsitab toompead
(Sesti kõrgema võimu asupaika. Xähtudes toompea
nüüdisaja elust ja olukorrast, püüab raamat
nii
palju kui see näis võimalikuna sel astmel — peatuda
toompea minevikul.
Siuna cüoompea pakub liigagi mitmekesist ainet,
mida meie raamatu kitsais piires raske siduda, ei
eeldagi see veste olla käsitluslaadilt põhjalik. See
tahab vaid olla lugemispalaks peale õppekäiku ja
aine igakülgset vaateõpetuslikku käsitlemist.
Siuna esimene raamat on leidnud palju sõpru ja
tarvitajaid niihästi tallinna kui teiste linnade ja
maakoolide õpetajate hulgas, loodame ametikaaslaste
heatahtlikku suhtumist sellelegi tööle.
Tohket tänu avaldan siinkohal lahke kaasabi eest
härra välisminister jjaan Xattikule, pr. S. Öllikule,
härradele linna arhivaridele Ö. Qreiffenhagenile ja
Si. Sienkmannile, härra Tarikasele j. t.
Sdutor.
Tallinnas, maikuul 1930. a.
Tallinnasse saabudes.
Hommikune rong peatub Tallinna jaamas. Pärast pikka
unetut ööd umbses vagunis erutab mõnusalt jahe välisõhk. Terav
valgus sunnib pilukile väsinud silmad.
Varustatud kõigi oma mitmekesiste pakkide ja kompsudega,
trügib pikk reisijate-juga läbi jaamahoone välja tänavale.
Avaraks ja ilusaks on nad teinud Tallinna jaamaesise — nii
mõtlen peatudes jaamahoone laial kivitrepil. Naudin viivuks
vana Toommäe auväärt tumma tervitust kõrgel üle raagpuieliste
vallide, üle moodse tänavliikumise põriseva ja tuututava tõt
tamise.
Olen elanud Tallinnas mõnegi hea noorpõlve aasta õppides
ühes siinses keskkoolis. Siis viis mind maailmasõja keeris
kaugele kodumaalt. Saabudes Saksa sõjavangist peatusin vaid
mõne päeva kodukülas ja astusin vast lahti puhkenud vaba
dussõtta. Hiljem põdesin pikki aastaid raske haava tagajärgi.
Sain riigilt asundustalu. Vaevaliselt hakkasin seda korraldama
omaste abil. Muudegi sidemetega köitis elu mind kauge kodukolkaga.
Pärast pikemat vaheaega toovad mind sugulaste ja minu
enda isiklikud asjatalitused täna jälle kord Tallinnasse.
5
Kahjugi, et olen jäänud nii võõraks sellele linnale. Nii
palju on siin nüüd uut, millest ei näinud undki tolleaegne kooli
poiss. Nii palju on siin vana, millele väärib vaadata veel kord
täismehe pilguga.
Ei taha tülitada ametiasutisi nii varasel tunnil. Mõtteis jalutlen n. n. Schnelli tiigi äärsed vallidel. Ilus puiestee magab
alles talveund. Märtsikuu päike on äratanud varakevadisi eel
aimusi vaid noorte kastanite lõunapoolseis okstes. Saare süsi
mustad teravatahulised pungad ei näi veel uskuvat keskpäeva
meelitusi; talvised ööd hoiavad oma võimuses veel maakamara
ja kõva jää Schnelli tiigi tumedal veel.
Uisu- ja kelgumehed on alles mujal ametis. Sellest too
vaikus. Siiruviirulised jäljed jää siledal pinnal kõnelevad veel
eilsest lõbust.
Aga näe, juba ilmub siia tänagi kaks väikest varajast karujuntsi vanaema saatel, vedades järel tibatillukest kelku. Vana
ema hoiab lapsi eemale tiigi keskpaigast.
„Kas teate, tädike, — mõtlen, — see tiik on ka äärtes juba
kolm-neli m sügav (muda ühes arvatud), nii siis küllalt karde
tav teie juntsidele, kui jää oleks habras. . .
Ei arvestanud keegi teie huvisid, kui kaevati see sügav
kraav. Küllap sel oli omal ajal hoopis teine otstarve . . .
Vaadake, mu poisiklutid, kui kõrgele tõuseb siinkohal Toom
pea kivine müür. Oma 45 m merepinnast, arvatavasti. Mitu
väikest kelgukangelast valgeis sukk-pükstes läheb üksteise
kukile, ennem kui ulatume nii kõrgele? Siit alt vaadates tun
dub see kõrgus õige aukartustäratav minulegi, säärasele pika
koivalisele onule. Kaljuveerult vaatavad alla vanad kahe-koimekordsed majad — siit vaadates nagu mängumajad. Kes kord
tuli esimesena mõttele rajada siia oma asukoht?“
Kuid ei mõtle nemad mõlemad veel muust kui omast õnne
likust tänapäevast.
Alles mõne aasta pärast kuulevad nad üllatudes lugusid, mis.
sajandid põiminud nende praeguste mängupaikade ümber.
Ilusa muinasloo on loonud eesti rahvaluule Toommäe tek
kimise kohta.
Kalev, eesti rahva muinaskangelane, on surnud. Tema truu
naine Linda tahab lahkunud kaasa kalmule ehitada põlise mäles
tusmärgi. Põlles kannab ta kokku kive, seni kui kalmule ker
kib kõrge küngas — praegune Toompea.
Kalevipoja ema ennast tema armastuse ja truuduse jõuga
tahab näha vanarahvas meie linna rajajana.
„Kalevipoja“ loo järele tahtis Kalevipoeg taadi kalmu kau
nistuseks „kindlat seina ehitada, varjupaigaks vanadele, rahuurkaks raukadele, nutukambriks nõrkadele, leinakojaks leske
dele“. Ta lähebki Pihkvast tooma laudu, kuid ehitamine jääb
Olevipoja hooleks. Viimane asub aegsasti tööle, ohverdades
ennem Uku kivil ja paludes jumalailt õnnistust oma tööle.
Nii on rahvas põiminud ühte luule ja tõelikkuse.
Teadlane aga tahab igalpool leida kindlaid andmeid ja tun
nusmärke ning ainult nende varal luua lugusid kaugeist aega
dest.
Tallinna asutamisest vana Eesti linnana on säilinud ainult
õige puudulikke ja kaudseid ajaloolisi andmeid. Nende põhjal
on raske kujutella selget pilti, missugune oli meie linna esimene
kuju, kuidas elasid tol ajal inimesed.
Õige vanasti, enne veel, kui siia asus inimesi, ulatus Lää
nemeri hoopis kaugemale maasse, kui praegu. Siis oli prae
gune Tallinna asupaik lainetav meri. Praegune Toompea ula
tus siis merest välja väikese järsu saarena. Hiljem tahenes
ümbrus; merekallas kerkis kõrgemale. Toompea jäi kõrge
mäena mere ja endise ranna (pankranniku, liivakudele) vahele.
Ümbruskonna maa oli niiske ja soine; ta kandis Reveumaa nime.
Rahvas leidis sõja ajal varju Lindanise maalinnas, nüüd
sel Toompea mäel. Millal see asutatud, ei ole täpsalt teada.
Arvatakse, eestlased leidsid selle paiga kohe pärast seda, kui
7
nadiasusid Läänemere kaldaile (nii siis, enam kui tuhat aastat
tagasi) ning ehitasid siia oma suurema ja tähtsama maalinna.
Kõrguselt ületas Lindanise kõik teised maalinnad. Põhjast ja
läänest oli mägi juba looduse poolest järsk ja ligipääsmatu.
Ei olnud siia tarviski kaevata vallitagust kraavi nagu mujale.
Lõunapoolne serv oli madalam; siit peeti ühendust maaga.
Et aga vaenlane ei kasutaks seda teed, oli siia tehtud kõrge
mulla- ja kivivall, mida piiras väljast sügav kraav. Seespool
valli asusid madalad puuhooned elamuiks sõjapõgenejaile ja
kindluse kaitsjaile. Maalinn täitis kogu mäepinna ning oli seega
avaram kui teised maalinnad.
Sõdida tuli eestlastel sel ajal mitmegi vaenlasega. Sõjakad
skandinaavlased korraldasid siia omi „v i k i n g i k ä i k e“. Neile
hakkas siitpoolne rahvas hiljem vastama samasuguste röövkäikudega, tuues koju rikkalikku sõjasaaki. Kuid iga õnnestunud retk
võis esile kutsuda kättemaksu-sõjakäigu vaenlaste poolt. Ka
idapoolsed vaenuväed laastasid sagedasti meie maad, põletasid
elamuid, röövisid varandusi, ajasid ära karja. Sakslased tungi
sid siia oma sõjavägedega.
Ei ole aga vanemas ajaloos teateid, et Lindanise maalinn
oleks alistunud neile vaenlasile. Tema haruldane ligipääsma
tus hoidis selle kindluse puutumatuna mitusada aastat.
tallinna
—
Jaanilinn.
Mõni päev enne Püha-Viituse-päeva — 15. juunil 1219. a.
saabub praegusse Tallinna lahte suur Taani sõjalaevastik hulga
sõjameestega. Nende eesmärgiks on võita Revelimaa ning avi
tada siin Riia piiskopil levitada ristiusku. Sõjaväge juhib Taani
kuningas Valdemar II, kellele tema kodumaal antud lisanimi
„Võitja“.
Eestlased ei aima sõjakäiku. Alles küünlapäeva paiku samal
aastal on käinud Harjumaal rüüstamas rüütliordu „ristivägi“.
See on tulnud lõunast ja läinud samasse kaarde, jättes järele
õuduse- ja hirmutunde rahva hulgas. Lõunasse on sihitud Reveli meeste tähelepanu. Kuid lõunast pole kuulda seekord
vaenuvägede ilmumist. Rahvas püsib rahulikult suviste tööde
juures. Linnas on vaid vähe inimesi — vahest ehk üksikuid
vahte, võib olla ka mõni rauk ja haige. Tühja maalinna võta
8
vad taanlased kohe oma^alla, lammutavad osa neile; mittetarvilikke kaitsevarustusi ja hakkavad samal kohal ehitama endile
uut kindlust.
Pikselöögina rabab kõiki teade võõra sõjaväe maabumisest.
On vaja kiiresti korraldada Eesti maleva. Et võita pisutki aega,
otsustavad Eesti vanemad minna Taani laagrisse rahuliste sõna
dega. Vahetanud taanlastega kingitusi ja lastes end ristida,
lahkuvad nad laagrist, jättes võõrastele sõbraliku mulje.
Kolme päeva pärast on Eesti maleva lahinguvalmis. Viiest
kohast tungib ta ootamatult kallale Taani laagrile.
Ehmunult ja üllatatult satuvad taanlased esialgu segadusse,
ja võit kaldub eestlaste poole.
Hiljem ilmub aga umbes praeguse Kadrioru kohalt abiks taan
lastele nende kaaslane — Rügeni vürst slaavi sõduritega. Ägedaim
lahing lüüakse Kadrioru ja Toompea vahel praeguse linna kohal.
Tugev ülevõim sunnib taganema eestlased, kes peavad jätma oma
verega niisutatud pinna kauemaks ajaks võõra võimu omanduseks.
Nii on eestlased kaotanud ka oma tähtsaima maalinna.
Võõrad oskavad vägagi hinnata selle head asupaika. Nad vii
vad lõpule oma kindluse ehitused, suurendades seega veel enam
Toommäe loomulikku ligipääsmatust. Rahvasuus kannab uus
linn „Taanilinna“ nime, mis ajajooksul lüheneb „Tallinnaks“.
Suurest lahingust nüüdse Tallinna kohal 1219. a. on säili
nud mitmedki kirjeldised, neist mõned õige muinasjutulist laadi.
Nende järgi kujunenuvat lahingukäik umbes nii:
Eestlased on ootamatult tunginud Taani laagrisse. Nad on
tapnud piiskopp Theodorichi, pidades tema toredat telki ku
ninga omaks. Kuninga elu on seekord päästetud, kuid häda
oht on siiski suur. Härdas palves langeb põlvili kesk lahingukeerdu piiskopp Andreas. Ta palub Jumalalt võitu ristiusule
paganate üle. Korraga selgineb õhtusse pimedusse mähitud
taevas. Helendades langeb piiskopi väljasirutatud kätele pu
nane lipp, mille keskel suur valge rist — ristisõja tunnusmärk.
Selle lipuga tormab piiskopp sõjameeste hulka. Need vaimus
tuvad ja võidavad paganad-eestlased.
Muidugi, ei tea ajalugu kinnitada seda lipu taevast lange
mise lugu. Küll on aga tõenäolik, et valge ristiga punase lipu
all taanlased läksid lahingusse. Võib-olia saatis selle Rooma
paavst Taani kuningale. Paavsti peeti sel ajal Jumala maa
pealseks asendajaks — see läheks jutu sisuga ligikaudu ühte.
9
Kuna võit eestlaste üle oli taanlastele õige tähtis, võeiigi
ehk selle mälestuseks see lipp jäädavalt Taani riigi lipuks
(nn. „Dannebrog“) ja ka riigivapi kujuks.
Kuna sündmus on ka Tallinna/— Taanilinna — asutami
sega lähedas ühenduses, omandas ka Tallinna linna väike
vapp ja hiljem ka Harjumaakonna vapp sama kuju — valge
rist punasel pinnal.
Üles %oompeale.
Tükk aega olen jalutanud meelde tuletades neid vanu lugusid.
Nüüd on vaja rutata üles Toompeale ja hakata ajama asju.
Lähen üles siitsamast — Patkuli*) trepist.
Pahemale ja paremale loogeldes võidab kõnnitee järsu mäe
kõrguse. Igal käänakul peatun ja vaatan alla. Kõrgemal
muutub pilt ikka laiemaks ja kirjumaks.
Esiplaanil Schnelii tiik, ümbritsetud siia-sinna tiirlevate kõnni
teedega. Jaamahoone kaubaaitadega; risti-rästi põimitud roobaskava tagavaravagunite ja suitsevate veduritega; raudteetehased
ja muud raudteemajad. Tärisedes ja heledalt vilistades saabub
praegu üle viadukti Nõmme elektrirong, tuues pealinna neli
vagunitäit tõttavaid inimesi. Kirjamappidega, turukorvidega,
raamatupampudega valgub neid linna tänavaile ja siia Toompealegi.
Kaugemal silman linna Elektrijaama ja Gaasivabrikut ja
Puhk ja poegade kõrget jahuveskit. Edasi vaadates paremalt
vasakule näen Kalamaja linnaosa ja siis kuulsat Pelgulinna.
Sihvakas noormees, kes peatunud siinsamas trepi viimasel
astmel, ulatab mulle pikksilma.
*) Patkuli trepp on ehitatud võrdlemisi hiljuti (umbes 30 a. tagasi). Oma
nime on see saanud, nähtavasti, viimaselt rootsiaegselt asekubernerilt D. F.
Patkul’ilt. Kuulsal Joh. Reinhold Patkul’il ei ole selle nimetusega midagi
ühist. „Schnelii“ nimetuse sai tiik omal ajal selle kaldal asunud hästi tuntud
aednikult. Vana Schnell oli suur lastesõber. Omal kulul korraldas ta neile
tiigil liuvälja. Vist on küll mudilased esimesed tiigile nime andjad. Tiigiäärne puiestee on ühel ajal Patkuli trepi ehitamisega asutatud viimase saks
lasest linnapea J. V. Huecke’i poolt. Hiljem on seda järk-järgult täiendatud.
Oma viimase ilusa välimuse eest võlgneb ta kõige rohkem tänu praegusele
linnaaednik Lepale.
10
^Soovite ehk vaadata?“
Kasutan tänades juhust.
Veel kord libiseb silm üle majade-rägastiku, kus märkan
huiga uuemaid ehitisi — viimase aja saavutisi. Punased omnibused ronivad tänavail majade vahel nagu lepatriinud; neid
tuleb Koplist, Pelgulinnast, Kalamajast ....
Kaugel silmapiiril aga heleneb vast jääst vabanenud meri
oma saarte, poolsaarte ja neemedega, mis paistab siit ülalt
nagu maakaardi joonisena.
„Ilus vaade!“ ütlen
..Ilus küll. Kuid veel omapärasema leiate vaadates alla nn.
Eestimaa Kirjanduse Ühingu muuseumi rõdult. Sealt avaneb
teile vaade linnulennult vanale südalinnale. — Kuid siit Toom
pealt alla vaadates saate igalpool suurepärase pildi. — Olete
võõras Tallinnas?“
„Olin siin päris kodune omal ajal. Kuid praegu oleksin
teile väga tänulik, härra, kui võtaksite vaevaks mind pisut
juhatada. Mul on asja Toompeale.“
„Ka minu ametikoht on siin. Lähme ühes. Vast seletate
lähemalt, kuhu just soovite minna.“
11
toompea tänavail ja ametiasutistes.
Jõuame Rahukohtu õue.
„Kas teil on tegemist Rahukogus ? Või soovite minna mõne
rahukohtuniku või kohtu-uurija jutule ? Kõik need leiate siit
samast suurest kivimajast.“
„Ei, kohtulikku asjaajamist mul täna ei ole.“
Läheme mööda vaevalist kõnniteed Rahukohtu tänaval.
„Nende igivanade majade vahel käies ei tahaks nagu usku
dagi, et all linnas kihab XX sajandi elu“, ütlen.
„Pole ühtigi!“ tähendab mu uus tuttav: „Küllap meie
sajand ulatub siiagi. Müürid on jäänud samadeks, aga elu nende
vahel on teine.“
Tuututades tuleb meile vastu läikiv sõiduauto. Vaevalt jät
kub tänava laiusest moodsele sõidukile.
„Eks ole uue elu tunnus see eestlasest härra oma tõldautos
siin vanas Eestimaa rüütelkonna kantsis.“
Oleme jõudnud välja Toomkiriku'1') platsile. Peatun . pisut,
vaadeldes vana 700-aastast pühakoda, meie praegust piiskopi-*)
*) Toomkirikut käsitleme lähemalt ühes järgnevaist raamatuist:
kirikud“.
12
„Tallinna
kirikut. Avaral platsil, kesk siia suunduvaid kitsaid tänavaid,
vanade viltuvajunud pärnade vahel pakub ta õige auväärse pildi.
„Vaadake, tore romaani ehituslaadis maja ilusate kolonni
dega esiplaanil. See on endine rüütelkonna maja. Nüüd
asub siin välisministeerium. See maja ei ole kuigi vana,
läinud sajandi 40-tes aastates ehitatud. Üks tiib ainult, mis asub
Kohtu tänaval, on palju vanem.“
,,Mis ajajärgust te arvate olevat üldse pärit suurema osa
Toompea maju?“
„Suurem osa on igatahes ehitatud pärast 1684. a.“
„Miks nimetate just seda aastat?“
„Sel aastal oli Toompeal suur tulekahi. Nagu ehk teate, on
Toompea üldse mitmel korral olnud suures tuleohus. Siia on
ju raske saada vett. Kuna Toommägi on kõrgem Ülemiste
järvest, ei saa siin kasutada neid soodustusi, mis on olemas
all-linnas, loomulikult, kõrgemal asuva veereservuaari tõttu.
Suur Tõnismäe veetorn, mis varustab praegu Toompead veega,
valmines alles 1893. a.
6. juunil 1684 a. kell 9-10 hom. puhkenud tuli lahti Rutu tän. kesk
paigas. Puhunud tugev lõunatuul. Ennem veel, kui saadud aru hädaohu tõsi
dusest, süttinud naabruses Toomkool — ka puumaja sel ajal Sus veel teisi
maju. Kogu Rutu ja Kooli tänava vahe olnud suur tulemeri. Kustutamise
vahendid olnud väga viletsad. Üksikud kaevud saanud peagi kuivaks. Vee
puudus ja üha kõvenev tuul teinud võimatuks tule sumbutamise.. Põlevate
majade päästmisele ei võidud mõeldagi. Igaüks olnud vaid ametis välja kandes
väärtuslikumaid asju oma elamust. Toomkooli tän. olnud tol ajal suletud
müüriga. Nii sulges siis tuli ainsama väljapääsutee all-ünna poole. Ei jäänu
vat üle muud nõu, kui kanda kõik päästetud asjad teisele poole kalju äärele.
Kui ka seal süttinud tuli, loobitud kõik kraam ülalt mäest alla. Kitsais
tänavais lämbutanud inimesi suits ja suur kuumus. Ainsam pääsetee olnud
alla hüpata elu ja surma peale, või jälle laskuda alla voodilinast tehtud köie
Toomkirik seisnud kesk tulemerd. Seda vaneimat*) kirikut meie linnas
tahetud kaitsta kõige pealt. Otsitud inimest, kes oleks julgenud minna maha
lõhkuma kivise kiriku puust torni. Torn võtnud aga ennem tuld. Rutatud
päästma kiriku varandust. Ka see loobitud mäest alla. Kirik põlenud maha
ühes ilusa oreli ja kelladega, ühes kõigi kunstiväärtustega. Võlvitud hauakambreis võtnud tuld isegi puust kirstud.
Õhtuks k. 6 olevat tuli lõpetanud oma töö. Toompeast oli järele jäänud
vaid kivihunnik.
Teisel päeval nähtud õnnetuid inimesi otsivat ahervartes kaduma läinud
varanduse jäänuseid. Toomkiriku katuse ülessulanud vasktahvlite ja kiriku
kellade metall korjatud kokku.
!) Toomkirikut nimet. vanades kirjades juba 1233. a.
Elukorterite hinnad tõusnud kolmekordseks. Elanud perekondi lahtise
taeva all.
Pikkamööda ehitatud aga uuesti üles elumajad Toompeal. Kuid nüüd
ei lubanud kuningas siia ehitada enam ainustki puumaja.
Terve Toompea pind olevat tulekahju järel üle meetri kõrguse prahiga
kaetult kõrgemale tõusnud. Sellepärast ongi Toomkiriku põrand tänavast
hulga all pool ja välisuks tundub eriliselt madal“.
„Kuid, vabandage, jutustasin sellest nii pikalt. Teid aga
huvitasid eeskätt siinsed ametiasutised.“
„Tänan. Kuulasin suure huviga . . . Välisministeeriumi näi
tasite juba. Ka Teedeministeeriumi asukohta oleks mul
vaja teada.“
„Seesama vana terava viiluga maja, otsaga platsi poole . . .
Nüüd aga vabandage mind, pean ruttama ametisse.“
Tänan lahket noormeest senistegi juhatuste eest.
Lähen Välisministeeriumi; käin osakonnast osakonda, seni
kui viimati jõuan õigesse kohta. Nii on mul küllalt juhust
vaadelda seda uhket hoonet, kus vanasti peeti suurejoonelisi
rüütlite koosolekuid ja pidusid ; kus nüüdki vahest korralda
takse vastuvõtte suuremaile väliskülalistele.
Mu käigul on aga vähe tagajärgi. Selgub, et ka siin ei
teata midagi mu vennast, kes juba aastapäevad pole saatnud
Ameerikast ainustki kirja. Ei tea, kas elabki enam. Keegi amet
nikest lohutab mind küll, et surma või raskema õnnetuse korral,
mis tabanud Eesti kodanikke välismail, saabub harilikult Välis
ministeeriumi teateid.
Rõhutud meeleolus lahkun ja lähen kaldu üle platsi Teede
ministeeriumi. Olen kodunurga haridusseltsi juhatuse liige. Selts
kavatseb hakata ehitama uut ajakohast rahvamaja. Nagu iga
suguse avaliku asutise ehitusel kunagi, tuli plaan saata kinni
tamisele Teedeministeeriumi. Tulin järele kuulama, mis saatus
tabas meie plaani. Pöördun ühe noorevõitu härra poole; see
ei tea plaanist midagi. Nõutult seisan ja ei tea, kellelt pärida
edasi. Lähema laua juures istuv kena preili avab aga suure
kirjade väljasaate raamatu; sealt leiab ta, et meie plaan on
kiidetud heaks ja juba paari päeva eest saadetud seltsi aadres
sil tagasi. Võime alustada ehitamisega.
Käin veel Põllumajanduse Peavalitsuses riigimõisade ülemvalitseja jutul.
Tüse lõbus härra lubab meie seltsile korraldada kursusi
mõisamajas. Kui aga palun endale anda riigimetsast palke uue
lauda ehitamiseks (mille suhtes kohalikkude võimudega ei saa
14
*
kokkulepet), soovitab ta mul pöörduda Vismari tän. asuvasse
Põllutööministeeriumi.
Nüüd on mul veel vaja minna Soome saatkonda. Leiangi
selle Kohtu tän. ning korraldan meie põllumeeste Soome õppekäigu asja.
Soome saatkonna kõrval hoovis asub ilus suur maja*). Tean,
et siin asub Eestimaa Kirjanduse Ühingu muuseum. Kooli
päevil korraldati meile siia huvitav õppekäik. Nägime siin roh
kesti vanu kalmu- ja aarde-leide meie kodumaalt. Ka Tallinna
ajalugu selgitavaid mälestusmärke leidub siin mõningaid.
Nüüd ehib aga hoone esiust uus suur saksakeelne pealkiri:
„Saksa Kultuur - omavalitsus“. Siin juhivad sakslastest Eesti
Vabariigi kodanikud omi hariduslikke asju.
„Ilus, et eestlased, kes ise niipalju on kannatanud võõra võimu
all, oskavad hinnata teiste rahvuste kultuurilist vabadust“, mõt
len endamisi.
ISilmitsen teisigi Toompea maju, mis kuulusid vanasti eran
dita aadlisoost perekondadele. Siia asuti talveks, et osa võtta
seltskondlikust elust ja nautida linnaelu mõnususi. Suvel asuti
*) Itaalia renessaansistiili ehitis ; kuulus omal ajal krahv Ung-ern-Sternb ergile.
15
maal mõisades. Siis olid Toompea majad peaaegu kõik tühjad.
Eriti meeldivad mulle ülal Pikkjala ääres asuvad majad, mis
oma kõrgusega veel suurendavad järsu mäekallaku mõjukust.
Nende vastas näen vana linnamüüri, mis ehitati 1511. a.
mitte niivõrt Toompea kaitseks, kui selle eraldamiseks all-linnast.*)
Peatun ka Lühikejalal asuvas „Rootsi väravas“*).
Läinud sajandi alul suleti veel igal õhtul see suur raske tamme
puust uks, kuhu on löödud hulk laiapealisi raudnaelu.
Niiviisi edasi jalutelles satun ka Toomkooli tänavale ning peatun v a n e ima Tallinna kooli ees. Oleme harjunud nägema seda kooli saksa rüütel
konna koolina. Tegelikult on ta seda aga alles 1765. a. alates. ■
*) Seda nimetatakse ajaloos juba 1310. a-
16
Toomkool on rajatud kirikukoolina. 1319. a. 3. jaan. kirjutas Taani
kuningas Erik Menved Tallinnasse kirja*), kus ta käskis igale Tallinna koda
nikule, mis seisusse ja rahvusse see ka ei kuulu, saata omad pojad ja teised
tema majas elutsevad poisid, kes tahavad koolis õppida — Toomkooli. Käsu
vastu eksijaid ähvardas kümnemargane rahatrahv.
Linlastele loomulikult ei meeldinud see korraldus. Elas ju Toompea algu
sest saadik hoopis isesugust elu ja oli all-linnale nagu ,,välismaa“. Kurdeti,
et Toompeal koolis käimine olevat kardetav ; tee olevat kauge; külm, jää ja
lumi, ühtlasi ka mäe küljest pudenevad kivitükid tegevat lastele häda. Tule
vat läbi minna kolmest väravast, ennem kui pääseb linnast Toomkooli. Esi
mese ja teise värava*)
**) vahel olevat tee kõigest 7 — 9 jalga lai. Ühelt poolt
teed tõusvat 114 jalga kõrge mägi; teiselt poolt alanevat maa 30-ne jala
võrra. Siit olevat sagedasti alla libisenud hobusekoormaid ja jalakäijaid. Ole
vat veel küll lühem tee linnast teise Toompea värava juurde. Aga seda ei
saavat tarvitada ei ratsa ega rattal. Tugev jalakäija suutvat vaid ronida üles
seda mööda, viibides alalises hädaohus. Teise ja kolmanda värava vahel tule
vat tükk maad käia suure kraavi äärt mööda, mis olevat 24 j. sügav ja ilma
mingi kaitsevõreta. Siia olevat sagedasti kukkunud koolilapsi. Ka olevat lapsi
uppunud lahtisse kaevu.
Toomkooli ja selle õpilaste vaevalisest olukorrast kõneleb ka Rootsi piiskopp, kes kooli külastab 1627. a. Koolimaja olevat lagunenud puuhoone
20 j. lai ja 22 j. pikk. Viimases klassis olevat 7 õpilast; neist olevat 2 hai
ged, 2 puuduvat koolist muil põhjustel, ainult 3 olevat tulnud eksamile. Õpi
lased olevat kuulunud vaesemaisse kihtidesse, nende heaks korjatud armu
andeid.
Sel ajal õppisid Toomkoolis ka tütarlapsed.
Alles 18. sajandi lõpul muutub Toomkool keskkooliks ning hakkab val
mistama ette aadlisoost pöeglapsi Tartu ülikoolile.
*) See on kõige vanem Toomkooli puutuv dokument.
mise päeva loeb Toomkool oma asutamise päevaks.
Kirja väljasaat
**) Pikk- ja Lühikejalg.
17
oo
cGoompea plaan nüüdisajal.
,
1. Riigikogu; 1-a ja 1-b. Valitsuse ruumid, Sise- ja Kohtuministeerium, Riigikantselei, Riigiarhiiv, Riigiraamatu
kogu, Politseivalitsus; 2. Riigivanema maja; 3. Välisministeerium; 4. Teedeministeerium; 5. Majandusminis
teerium; 6. Rahukogu, rahukohtunikud;
7- Muuseum; 8. Toomkirik; 9. Aleksander-Nevski nim. peakirik-
J?ossi esisel.
Jõuan viimati kuulsa Toompea lossi ette. Eespool alaneb
mägi Kaarli kiriku ja samanimelise puiestee poole. Pahemale
jääb kuldkuplitega Vene Aleksander-Nevski nimeline peakirik,
mis ehituslaadilt suuresti erineb keskaja hallist müüristikust.
Ta ongi ehitatud mitusada aastat hiljem, kui enamik Toompea
maju. Selle kiriku ehitas Vene valitsus (a. 1895.-—1900.) tahes
näidata, et siin nüüd valitseb Vene võim, mis ei hooli vana
linna ajaloost, vaid vajutab igale poole oma pitsati.
Kiriku taga näen lihtsat maja, mille ees seisab valvel kaks
vahisõdurit, liikumatult nagu kaks tulpa. See on Eesti riigi
vanema' asupaik.
Paremal aga asub loss ise, Eesti kõrgeima võimu — Riigi
kogu ja Valitsuse tööhoone.
Vahisõdur ei takista mul minemast läbi kõrge võlvvärava
lossiõue, mille paremat külge piirab mõjukas hoone, uhke omas
suurejoonelises lihtsuses, meie Riigikogu, uus ehitus, osavasti
paigutatud ja sobitatud siia vanasse ümbrusse.
„Peaks siia sisse pääsema!“ mõtlen endamisi. ,,Ega ikka
enne Tallinnast ei lahku, kui kordki olen näinud ruume, kus
tehakse ja kinnitatakse meie riiki juhtivad seadused.“
Astun hoone sissekäiku moodustavale kolmikvõlvialusele ja
kavatsen juba avada raske ukse — järsku kuulen aga muu
sikat, lõbusat marssi sõjaväe orkestrilt. Astun paar sammu
tagasi ja jään ootama. Riigikogu hoone uksest väljub kiiresti
paarkümmend sõdurit ühe ohvitseri saatel. Mehed rivistuvad
hoone ette. See on Toompea vahtkond. Teine samasugune
salk sõdureid marsib läbi lossivärava orkestri saatel ning rivis
tub samuti lossiõues teistega vastamisi. See on uus vahtkond,
mis igapäev lõunapaiku asendab esimese. Seda toimingut ni
metatakse „vahtkondade vahetamiseks.“
Vaatan heameelega noori sirgeid poisse rohelistes sineleis ja
raudkiivreis. Mulle näib, nagu peegelduks neil nägudes nende
ülesande tähtsus: kaitsta alalises valves kodumaa kõrgemat riiklikku
võimu.
Orkester vaikib.
Mõlemad vahtkonna ohvitserid hüüavad nagu ühest suust:
„Vahtkonnad tervituseks valvel! Keskele vaat’!4'
Ohvitserid paljastavad mõõgad ja saluteerivad. Astudes
teineteisele lähemale ütleb ametikaaslane juurdetulejale tasa
19
kesi tunnussõna. See sõna on endisele vahtkonna ülemale
tagatiseks, et saabunud on õiged mehed. Neile võib ta nüüd
üle anda kohustused, mis ta ise oma meestega eile samal ajal
ja samal viisil vastu võttis.
Ohvitserid hüüavad:
„Parem pool!“
Uus vahtkond marsib lossi uksest sisse, kus asub vahtkonna
ruum. Endine vahtkond väljub väravast ja jääb lossi esisele
seisma „püssid hakis.“ Seal tuleb tal seni oodata, kuni uus
vahtkond on vahetanud kõik endised „postil seisvad“ mehed.
Lossi värava ees kuulen ohvitseri hüüdvat:
„Vahipost nr. 2! Esimene vahetus ette, käies, marss!“
Uus tunnimees astub mõne sammu lähemale. Endine sei
sab veel „püss jalal.“ Ta ütleb oma kohustused uuele tunni
mehele. Kuulen ainult:
„Vahipost nr. 2. Valve all on...............“ Pikas ühetooni
lises kõnes loeb mees teisele ette kõik, mille üle ta peab
valvama.
Orkestri saatel lahkub vabanenud vahtkond viimati Toom
pealt. —
„No eks sa näe!“ kuulen oma seljataga tuttavat häält:
„Ei tea, kuhu peab nüüd risti tegema, kui nii põline maamees
korraga linna ilmub ... Ja otse Riigikokku tungibki!“
„Ei tungi veel kuhugi. Ei teagi veel hästi, kust siit sisse
pääsebki ja kas lastaksegi minutaolist.“
Raputan sõbral kätt ja rõõmustan südamest, et mulle juba
võõraks jäänud linnas leian tuttava. See on va Tõistre Juhan,
üleaedne ja noorpõlveseltsiline. Praegu on ta nutikas politikamees ja Riigikogu liige.
Vahetame kiiresti mõne sõna tema ja minu perekonna käe
käigu kohta, seletan talle lühidalt oma linnasõidu otstarbe, siis
esitan talle kohe palve.
„Kuule, Juhan, sa nüüd tähtis mees oled ja Riigikokku
kuulud, näita mulle õige ka seda hoonet ja vii mind kaasa
koosolekulegi, kui saad.“
„Ega see nii raske asi olegi, nii hästi üks kui teine . . .
Teeme nii, tule minuga ühes pealelõunasele koosolekule; peale
selle lõppu käime kõik ruumid läbi, siis vaata nii palju kui
süda kutsub . . . Nüüd aga, kui soovid, jalutame pisut ringi,
ennem kui lõunale minna. Vaatame kas või väljaspoolt seda
vana lossi; see on ikka huvitav ehitis küll, mis seda ütelda.“
20
ŽMõnda vana lossi välisilmest ja ajaloost
Jõuame läbi iossiesise avara platsi välja puiesteele, kust
lõunasse vaadates sinavad Nõmme linna okasmetsad; läänepool aga paistab kaugele merre ulatuv Kopli poolsaar oma
ehitistega.
Idapoole viib nn. Komandandi tee mööda Rootsi kantsist
ja Harjuvärava mäest alla Vabadusplatsile.
Istume pingile päikesepaistele. Otse meie vastas sirutab
end üles omas 45-meetrilises kõrguses vana Pikk Hermann,
mille otsas lehvib nüüd juba rohkem kui kümme aastat Eesti
sini-must-va!ge lipp.
„Umbes 9,5 m võib olla torni läbimõõt,“ harutan.
„Seda küll,“ vastab sõber. „Seina paksus olevat allpool
ligi 3 m, ülal pisut vähem. Ta ulatub ligi 30 m läbi kalju maa
alla . . . Kas sul, va semlak, ei oleks huvi ronida kord üles
torni otsa. Tee on küll vaevaline, kuid tasub end hästi.
Vaateväli on võrratu. Seda ma ei hakkagi kirjeldama, pead
ise nägema. Pead aga kõrvu hoidma kõvasti, et tuul ei viiks
sul neid peast. Igapäev peaaegu lõhub ta tuliuue riigilipu rä21
toompea loss — Taani ajal.*)
cGoompea loss — Ordu ajal.
*) Siin toodud neli kavandit Toompea lossist on pärit 3)r. \aJDr. CW. ZNeumann’i raam. „Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval“.
balaiks. Seal ülal on ka sireen, mis hakkab esimesena hundama häire puhul. Kaugele kajab ta siit üle linna, andes
teistele märku kaasa hunnata.
Vanasti oli see kindluse pea-kaitsetorn.“
„Sa oled tark mees. Kas tead, kui vana see loss ja Pikk
Hermann ongi, ja kes nad ehitas?“
„Eks siis võtame kodumaa ajaloo appi, ses aines olid koolis
sama tark,“ vastab sõber naljatades.
„Tuletasingi hommikul meelde seda kuningas Valdemari
siiatuleku lugu.“
„Siis olid oma mõttega vana kindluse asutamisele üsna
lähedal . . • Ega kuningas Valdemar seda nüüd küll suuremat
ei jõudnud ehitada. On teada, et ta samal 1219. a. sügisel
pöördus tagasi kodumaale.
Mõõgavendade ordu ja hilisema Taani aja ehitisena tuleb
võtta Toompea kindlustusi. Nii siis on nad tekkinud umbes
XIII sajandi keskpaigast kuni XIV saj. keskpaigani ja hil
jem täiendatud juurdeehitistega ning mõnes suhtes suuresti
muudetud.
Vana kindlus asus Toompea läänepoolsel kaldal jälgides
kalju loomulikku äärjoont. Pikk Hermann asub vana kindluse
edela nurgas. Kagupoolses nurgas oli teine torn võõrkeelse
nimega „Stür den Kerl“ — Tõrju vaenlast! See torn on hävinud
vene Kubermanguvalitsuse maja ehitamisel (1768.a.). Kirde
poolses nurgas on praegugi veel nähtav torn „Landskrona“ —
(„Maakroon“), samuti loodes neljas kindluse torn „Pilsticker“
või „Schneckenturm“ — Noolte valmistaja (noolte voolija).
Nende nelja torni vahel asus praegu juba osalt hävinud
kindlusemüür 2,3 —2,6 m paks. 17. sajandist päritolevail rootsi
plaanidel on selle kõrgus märgitud 20 m. P õ h j a ja i d a
küljest oli müür piiratud laia kuiva kraaviga (muidugi, nüüd
ammu täidetud), mis takistas soovimata külalistel lähenemast
müüri alusele. Lõunas oli, arvatavasti, väike eelkindlustus,
milie jäljed täiesti on kaetud hilisemate bastioon-ehitistega
nagu Harjuvärava mägi ja Rootsi kants. Ida ja lõuna küljest
on veneaegsed ehitised varjanud ja hävitanud vana kindlusemüüri.
Põhjast ja läänest on müür aga hästi säilinud. Lähme õige
seda kitsast kõnniteed kaudu, mis viib väljaspoolt lossimüüri
tiigi äärde. Vaata siit üles. Eks ole, vägev on see ehitis.
Kas ei teki sul tundmus, nagu vaataksid aastasajad siit ülalt
23
toompea loss — Rootsi ajal
to
o
...... 1
/o
zo
ao
----- j ..
*to
ron.
.4-^=4
toompea loss — Vene ajal.*)
*) Kavand on tehtud enne peakiriku ehitamist. Kavatsusel oleva kiriku
asend on märgitud plaanil pisut teisiti, kui see hiljem ehitati.
alla, ja nagu oleksid meie elupäevad nii ütlemata lühikesed ja
meie ise nii tähtsusetud. Vaata siit on läbi lossi müüri mur
tud Riigikogu hoone aknad. Osavasti on seda tehtud, ümbruse
ajaloolist ilmet rikkumata.“
„Selle vägeva müüri piiratud oli siin omal ajal Taani asehalduri (asevalitseja — capitaneus) asupaik „pallas“ või loss.
Sellest Taani lossist ei ole säilinud vähematki maapealset jälge.
Arvatakse, et see olevat olnud kahekordne pikergune hoone.
All olid elamud, võib-olla ka kabel, ülal avar saal koosolekuteks
ja pidudeks — rõduga ja laia trepiga õue poole. Saal oli
ühenduses müürikäigu kaudu ,,Pika Hermanniga“. Sinna põge
nesid saalisolijad kindluse ootamata vallutamise puhul.
1922. a. sügisel leidsid ehitustöölised lossiõues maa all müürijäänuseid,
mis arvatakse olevat pärit XIII sajandist ja on näilikult kuulunud muistse
„pallase“ hoonesse. See oli vana 1,8 m paks paekivi müür; ta asus otse
tänavasillutise all. Edasi kaevates selgus, et müür läheb rööbiti vana kind
luse läänepoolse välismüüriga, viimasest umbes 11 m kauguses. Vist oligi
see „pallase“ õuepoolne sein. Kaevates tuli esile ka vanu trepijäänuseid (mis
omal ajal läks õuest teisele korrale), mõned võlvid ja aknaavaused. Viimas
test võib järeldada, et need müürid ei kuulunud vanasti keldrikorda, vaid
moodustasid hoone esimese korra, olgugi et selle põrand asub praegusest
maapinnast 5 m sügavamal. Oleks saanud jätkata neid kaevamistöid, olek
sime saanud kindlama pildi sellest arvatavasti esimesest kivist elu- ja valit
sushoonest Tallinnas. Kuid tuli ilmsiks, et vanadele võlvidele tugenevad
lossiõue läänepoolsed ehitised, mida kardeti altpoolt õõnestada.
Kui taanlased müüvad linna ühes Harju- ja Virumaaga
Saksa ordule*), hakatakse siia ehitama suurt ordulossi. Saksla
sed ehitasid oma lossi Taani „pallase“ kõrvale, viimasest põhja
poole samuti välismüüri äärde.
Neljatiivulisena ümbritses see suur loss trapetsikujulise õue.
Lossi sisemine külg oli varustatud rõduga, kust kaudu pääsis
õuest igasse ruumi.
Ka sellest orduvendade vanast asupaigast ei ole säilinud
midagi meie päevini. Selle viimased põhjapoolsed müürid hävi
sid Eesti Riigikogu hoone ehitamisel. . .
Hoopis iselaadi on olnud elu siin Toompeal alati. All-linna
äriline kihin ei ole ulatunud siia üles. Need müürid ei jutusta
meile võitlusest igapäevase leiva pärast.
Võitlus võimu
pärast on neile omasem. Kes on olnud peremees siin kaljusel
mäetipul, see on oinud peremees üle kogu maa.
Hoopis iseäralise loo lugesin hiljuti ühest ajalooraamatust. See oli 1570. a.
Tallinna oli juba olnud kümmekond aastat Rootsi valitsuse all. Holsteini
*) 1346. a.
25
hertsog Magnus saatis Tallinnasse omad saadikud, et võita linna Moskva
suurvürstile. Linn jäi truuks Rootsile. Ainult ülal Toompeal oli kuulda
salajasi sepitsusi Rootsi vastu. Toompeal asus siis oma väeosadega Klaus
Kursell. See mees astuski ühendusse vaenuliste saadikutega. Asi tuli aga
ilmsiks. Suurreedel 1570 vallutasid rootsi palgasõdurid öösel Toompea ja
vangistasid Kurselli ja tema kaaslased. Rootsi sõjakohus mõistis Kurselh
surma kui riigiäraandja. Linnas valitses üldiselt venevastane meeleolu.
See sündmus pööras tallinlaste tähelepanu hädaohule, mis meie kodu
maad ähvardab idast. 1570/71. ja 1577. a. olidki venelased Tallinna all.
Suurte pingutustega õnnestus kaitsta linna • • •
Nüüd, enam kui kolm ja pool sajandit hiljem, mil meie eestlased oleme
ise peremehed Toompeal, vaatame meiegi teraselt idasse alalises valves.
Sõbraga niiviisi jutustades, olime jõudnud Tõnismäele, kus
asus tema korter. ,,Tule nüüd võta meil pisut kehakinnitust.
Riigikogu koosolek algab kell 5 p. 1. Kui oled puhanud seks
ajaks, võime ühes minna. . .“
Kellaosut hakkabki juba lähenema viiele. Olen küllalda
selt puhanud ja valmis minema ühes Juhaniga
mu riigiko
guliikmest sõbraga — koosolekule.
Muidugi, ootate pärast mult Riigikogu hoone sisemuse ja
koosoleku käigu kirjeldust, nagu olen teile puhtsüdamlikult
jutustanud kõik, mis ma päeva jooksul näinud ja kuulnud loompeal.
Arvan aga siiski, et vaevalt veel täna õhtu hilja koosole
kult tulles hakkan teile midagi kirjutama ...
Kuid, oodake, mul on ju veel üks hea tuttav Riigikogus,
sõber Juhanist palju tähtsam mees. See on Jaan L a t t i k,
põline Riigikogu, isegi Asutava Kogu liige. On olnud haridusja välisminister.
Tal on kuldne sulg, mis kirjutab lihtsate sõnadega
tähtsamaidki asju, ja kirjutab nii, nagu oleks see just eriti
määratud minule, teie suurele onule, ja teile ja isegi neile
väikestele karujuntsidele, kes jäid minust kelku vedama Schnelli
tiigi libedale jääle . . •
Just nii. Tema ongi see õige mees, keda palun kirjeldada
teile Riigikogu.
26
^Riigikogu.
‘Jaan Juattik.
See on selge, et tuleb kangi alt läbi minna. Teisiti Riigi
kogusse ei pääse. Hoonet ei ole kuskilt näha. Olgugi et rah
vasaadikute kodu asub kõrgel kohal, Toompeal, ei paista
siiski maja silma.
Ta on peidetud lossi õue nagu mõni saladus või midagi
selletaolist.
Kui lossieelsel kivisel murul ringi vaatad ja just hakkad
otsima, et kus on Riigikogu, siin ta peaks olema, siis ei tule
teda nii kerg-esti silmi ette.
Mõni kaugelt tulnud inimene vahest ei otsigi nii hoolikalt ja
pöördub tuldud teed mäest alla Kaarli kiriku poole tagasi.
Täismees aga ei anna nii kergesti järele, vaid urgitseb välja
peidupaiga, kus elutseb meie rahvaesindus.
Otseteed läbi uhke lossi, kus asub valitsus, viib tee õue.
Alumisest maja korrast on tänav läbi aetud ja see lõige ongi
kangialune.
27
Ta on nii kõrge, et ei oie vaja kummarduda, ka siis mitte,
kui ronid koorma otsa ja seisad seal vabalt püsti. Võib isegi
pika redeli selga võtta ja muudkui minna.
Lossi õu on suur ja avar. Igalt poolt kivimajadega piiratud.
Neid on muidugi meelega niiviisi ehitatud. Kõik on kivist : õue
põrand, Pika Hermanni torn, mis seisab ühes õue nurgas.
See on vast uhke ehitis. Kangesti vana, ümmarguse kujuga
ja nii kõrge, et ulatub igale poole vaatama. Tema ongi nagu
mõni vahisõdur või valvur, kes vahib mere ja maa poole ning
selgitab, kas ei ole Eesti pealinnale kuskilt hädaohtu varitsemas.
Ükski Tallinnas käija ei jäta Pikal Hermannil käimata. Sealt
võib vabalt näha, kui kena on linn ja tema ümbrus ja kui tore on
meri linna jalge all. Eestlaste vaba meri, see on meie uhkus.
Teinekord on ta tormine ja vihane, nii et lubab kaldad eest
ära lõhkuda, teinekord jällegi uinub päise päeva ajal nagu
laps, kes on kaua jalul seisnud ja vallatusi teinud.
Pika Hermanni otsas lehvib alati Eesti lipp. 1 eda ei võeta
sealt kunagi maha. Kui on lein ja mure tunginud rahva süda
messe, kas mõni riigimees või tähtis rahvajuht surnud, siis las
takse lipp poolvardasse, aga maha ei võeta.
Riigikogu hoone on õue paremat kätt. Annab ikka lükata,
kui tahad kiiresti rasket tammepuust ust avada. Niisugust
ust iga maja ees ei ole.
Esimene ruum on kohe eeskoda. See on päris omapärane.
Poolpime, salajane, poolvargsi tungib valgus ühest ja teisest
kohast eeskotta. Päikese kiired nagu ei julge hästi kindlalt
astuda kivimajade keskele. Nemad mängivad parema meelega
rohelisel murul ja igal pool teisal, kus ei ole kivimüüri ees.
Peab kohe alguses ütlema, et Riigikogus ei ole liialt palju päi
kest. Ei pääse ligi valgus oma lahkusega igasse kivisoppi.
Selle eest on Riigikogus küllaldaselt kunstlikku valgust.
Kui algab koosolek õhtu tulekuga, siis süttib rahvaesinda
jate kodus terve tuledemeri. Ülal lae serval tuksatavad lamp
lambi järele tulekeeled ja kogu avar saal lööb särama Riigi
kogu saal on küllalt suur ja tal on ilus kumer värvirikas lagi.
Selle järele algabki varsti Riigikogu koosolek. Sel koosolekul
teevad rahvasaadikud seadusi. Järjest luuakse uusi seaduse-ka
vasid ja sõelutakse neid siis läbi igast küljest.
Kolm korda heliseb kell läbi Riigikogu ruumide ; käib just
kui judin üle selja. See on kutse kokkutulekuks.
28
29
L'Riigikogu saal.
,t: ,itn tu s tttf tr tr tT x r s tr n
Aegamööda ilmuvad saadikud saali.
Inimesed, kes on tulnud pealt vaatama niisugust koosolekut,
istuvad ülal rõdul. Alla koosoleku ruumi ei lasta neist kedagi.
Peale selle on veel olemas erikohad ministreile ja väiissaadikuile.
_
. ,
Niisamuti on ajakirjanikkudel oma paik, kust nad jälgivad
Riigikogu liikmete tegevust ja kõnesid ning kirjutavad seda kõike
lehte.
...........................
. .
Sada tooli ja sada lauda on saadikuile, ja mitte ühtki ei oie
rohkem.
Riigikogu esimees asub oma abilistega kõrgele kohale otse
saadikute ette ja koputab erilise haamriga vastu lauda
ning ütleb: „Avan koosoleku!“ Koosolek ongi sellega avatud.
Rahvasaadikud küsivad endile sõna ja hakkavad kõnelema.
Mõni peab väga pika kõne, ja kui ta omas kõnes puudutab
asju, mis teistele ei meeldi, siis hüütakse temale vahele ja se
gatakse tema juttu.
Muidugi ei luba koosoleku juhataja seesugust vahelesegamist
ja nõuab rahu pidamist.
.............
Saadikud algfavad kõnet harilikult sedaviisi, et ütlevad kohe .
„Väga lugupeetud rahvasaadikud.“
See on, muidugi, viisakas kõnekäänd ja seda peab iga kor
ralik inimene ka mujal kõnekoosolekuil tarvitama. Terve kõne
algusest lõpuni ei ole igakord mitte nii viisakas, kui oli algus.
Aga juhataja on ikka valvel ja lööb kohe jälle haamriga
vastu lauda, kui kõneleja eksib omast ülesandest eemale ja
hakkab mõnd teist saadikut eriti puudutama.
Las räägib rahulikult ja asjalikult, siis ei sega keegi. Sea
duse tegemine on seesugune keeruline asi, et seda tuleb teha
pikkade kõneluste ja seletustega.
Teisiti ei ole võimalik. Kui, näiteks, antakse kooliseadust,
siis minnakse kohe selle juures tülli, kui vana peab olema laps,
kui ta kooli peab minema, kas seitsme-, kaheksa- või koguni
üheksa aastane.
Selle asja kohta võidakse kõnelda mitu tundi.
Kui vanaduses on kokku lepitud, siis hakatakse harutama,
mitu asatat vaja koolis käia, kas viis, kuus või koguni seitse.
Ja kui ka see asi on lahendatud, tuleb kohe uus küsimus ot
sustamisele, et kui palju lapsi võib olla ühes klassis ja ühs
õpetaja juhatusel. Jällegi öeldakse, et nii ja nii palju võib
30
olla ühes ruumis, aga teine raiub vastu ja ütleb, et nii palju
peab neid olema.
Häälteenamusega tehakse siis kindlaks, kui palju neid peab
olema ja see arv pannakse kooliseadusse kirja. Koosoleku ju
hataja küsib saadikuiit, kes poolt on, see tõstku käsi.
Siis küsib, kes on vastu, ka need tõstku omalt poolt käed.
Niiviisi valatakse ka teisi seadusi.
Üht asja ei tohi Riigikogus iialgi vaatamata jätta, sest see
on olulise tähtsusega, nimelt kuidas saadikud istuvad Ei istuta
nii, et iga saadik istub sinna partsti maha, kuhu ta just arvab.
On kindlad kohad. Istutakse rühmadeviisi, nii nagu koolimajas
klassides. Kes laseb näiteks teise klassi poisil minna ja võtta
istet kolmandas klassis, sedaviisi ei ole ka lubatud minna
ühest rühmast teise. Muidu juttu ajama võib minna, aga päris
jäädavalt ei saa.
Need saadikud, kelle isteplatsid on mõlemal pool seinte ää
res, istuvad tiiva peal, neid kutsusakse parem ja pahem tiib.
Kõik teised Riigikogu liikmed istuvad keskel.
Kui nüüd minnakse ägedasti vaidlema, öeldakse üksteisele
vihaseid sõnu, siis lendavad sõnad nagu laastud üle saadikute
peade ühest kohast teise. Juhatajal on jällegi tegemist.
Ta saab jagu igasugusest ägedusest.
Varsti raugeb sihuke vihahoog ja saadikud teevad jällegi
rahulikult oma tööd.
Nalja saab siis, kui mõni esindaja ei oska küllalt asjalikult
ja hästi kõnelda, on teinekord harjumata ja ei tule tal sõnad
ilusasti asjakohaselt välja.
Teised kihistavad siis tasakesi naeru.
Seda ei juhtu alati.
Riigikogus kõnelevad peale saadikute veel ka ministrid.
Nemad kaitsevad Valitsuse tegevust ja tõrjuvad tagasi ette
heiteid, mida saadikud vahel püüavad teha, kui kuskil midagi
on sündinud, mis ei olnud korras.
Neilt päritakse siis aru ja küsitakse, kas on ka Vabariigi
Valitsusel teada, mis seal eemal riiginurgas sündis.
Ministrid vastavad, sest nemad kannavad selle eest vastutust,
et kõik asjad riigis oleksid korras.
Kui Riigikogu koosolek on kestnud küllalt kaua, siis lööb
juhataja või esimees jällegi haamriga vastu puldi lauda ja ütleb:
,,Lõpetan koosoleku.“
31
Saadikud pudenevad laiali. Ei ole neil nüüd enam silmis
mingisugust ägedust, ei ole ka külmi sõnu üksteise jaoks.
Kes veel mõne minuti eest vastaserakonna mehega kiskus,
kahmab teisel käe alt kinni ja mõlemad lähevad oma teed nagu
kaks^ ühesugust veetilka või midagi muud ühetoimelist.
Õues on õhtu, mõnikord hiline tund. Seaduste tegemine on
mehi tublisti väsitanud. Ruttavad koju.
Isegi läbi salajase õhtuhämara paistab Hermanni otsast lippTuul kisub teda järjest. Lipp ei küsi sellest. Lehvib tuule käes,
sest see ongi tema osa seal ülal — võidelda ja elada, ja
näidata kõigile, et tema jalge all asub Eesti rahvasaadikute
kodu, elab vana Tallinna, mis ei saa kunagi valmis, ja linna
külje all lainetab põhjatu sügav tore laht.
VaataAnton Suurkask
Lapsed
Lapsukesed kolmekesi
L...Anton Suurkask
Lapsed
Lapsukesed kolmekesi
Läewad halja murule,
Aus nii palju lillekesi
Läinud õitsma ilule.
Aüll nüüd siin on hea olla,
Ei siit taha koju tulla.
§äbi talweöõ ja üle lume
Aõnniwad kaks armast lapsukest.
Palgeil asub rõõm ja õnne jume;
Vaatama nad läewad viisikest,
Aes on koolist täna koju tulnud,
Kaua aega kodust ära olnud.
Tembit leierkasti mängib,
Laulab kaasa wahwasti.
Pauka kassi jälgi nuhib,
Kes läks peitu kärmesti.
Linda aga proowib tantsu,
Autsub siia Tõistre Antsu.
See tüdruk tark ja terane,
Dn ülestõusma warane.
Ta loeb igast raamatust
Ning mõistab juba kirjutust.
Kui loeb, siis sõbrad kuulawad
Ja ümberringi istuwad.
Salme kelguga läks wälja
Mäelt liugu laskema.
Küll see sõit tal tegi nalja,
Sunbis rõõmul hõiskama.
Kaks wäikest õnnesoowijat
Siin kingitusi kannawad.
Neid naabripere lapsele
Nad sünnipäewaks annawad.
