Aastaajad.
Kewade algab 21. märtsil.
Suwi algab 22. juunil.
Sügis algab 23. septembril.
Talw algab 22. detsembril.
Marfatased 1930 a.
1930 a. on 2 päikesewarjutust ja 2 kuuwarjutust.
1) Osaline kuuwarjutus 13. aprillil. Nähtaw LõunaEuroopas ja Põhja-Aafrikas. 2)'Ringkujuline — täis
päikesewarjutus 28. aprillil. Nähtaw Põhja-Ameerikas.
Atlandi ja Waiksel okeanil. 3) Osaline kuuwarjutus
7. oktoobril. Nähtaw Euroopas, Aasrikas, Aasias. 4)
Täieline päikesewarjutus 21. oktoobril. Nähtaw maakera
lõuna osas.
V«had fa pnhlrepaemad.
1) Uusaasta (I. jaanuaril), 2) Kolmekuninga päew
(6. jaanuaril), 3) Jseseiswuse püha (24. weebruaril),
4) Palwepüew (12. märtsil), 5) Suur Reede (17. aprillil),
6) Ülestõusmise pühad (20. 21. ja 22. aprillil), 7) 1. mai
püha, 8) Taewaminemise püha (29. mail), 9) Nelipühad
(8., 9. ja 10. juunil), 10) Jaanipäew (24. juunil), 11)
Jõulupühad (25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurel laupäewal (19. aprillil), 2) Nelipüha laupäewal (7. juunil),
3) Jõulu laupäewal (24. detsembril), 4) Wanal aastal
(31. detsembril).
Sel aastal sa 365 paema.
103
400113
Austatud nidekauba tarwitajad.
On möödunud talw, kewad, suwi ja sügis.
On
aeg teha kokkuwõtet möödunud aastast.
Ei ole kerge
olnud kellegi möödunud aasta.
Eelmine ikaldusaasta
mõjus kaudselt weel möödunulegi. Olgugi, et oli hää
wiljaaasta, ei suutnud fee siiski weel ikaldusaasta puu
dujääke katta.
Sellepärast on ka siis loomulik, et iga inimene
kulude tegemises tagasihoidlik on. Katsub saada wühese
raha eest palju ja hääd.
Üks suurematest wäljaminekutest on aga just wäljaminek kehakatte pääle. Inimene, kes tahab liikuda selts
konnas, peab tahes wõi tahtmata ennast korralikult riie
tuma. Ei ole enam wana aeg, kus riietuti nii kuidas
juhtus. Nüüdisaja inimesel peab riie olema seljas mis
on korralik, wastupidaw, moodne ja sääljuures siiski —
odaw. Naljalt ei leia aga riiet mis wastaks kõigi nende
nõuetele
Tihti otsustatakse ainult wiimase, f. o. odawuse
järele. See waatekoht wõib aga wahel wildakuks osu
tuda, sest odawuse mõiste on wäga keeruline. On ole
mas riidesorte, millede hind wõhikule paistab olema
odaw. Kui sama riie aga paari korra kandmise järele
nurka tuleb heita, kas see siis weel odawuse mõiste
alla kuulub.
Minu riideäris wõiwad kõige nõudlikumadki ostjad
rahuldust leida. Olles juba üle 30 aasta riidekauba
alal tegutsenud, on mul mõimalus rahma soome tundma
õppida olnud. Ikka ja alati olen katsunud ostjaile wastu
tulla nii kauba hääduse, moe kui ka hinna suhtes.
Rähmas on minu püüet ka määriliselt hinnanud,
külastades mu riide äri suuremal hulgal.
Mõnelgi ostjal on mast wiimasel ajal kartus tõus
nud, et nüüd, peale suurt riidetollide tõstmist ka minu
äris ehk hindu tõstetud on. Nende rahustuseks pean aga
ütlema, et ma ikka ja alati müün riiet wõimalikult odawa
hinnaga olgugi, et sääljuures mu oma kasu wäheneb.
Mina ei lähe wälja spekulatsiooni pääle.
Minu ees
märgiks on, wõtta wõimalikult wähe kasu ja sääljuures
rohkem läbimüüa.
Kuna minu äris alati on saadawal kõige uuemad
mustrid ja moed, siis wõib siit igaüks omale kehakatet
leida, olgu see siis haritlane, koolilaps, põllumees wõi
tööline. Igaüks läheb mu ärist rahnldatud südamega
koju, sest ta teab, et ta on saanud kauba mis on moodne,
cuastupidaw ja odaw.
Soowides kõigile uutele ja manadele sõpradele õnne
likku algamat aastat, jään lootma et me uuel aastal
jällegi wõime minu äris teineteist terwitada.
Aupaklikult
M. Vallas
Kaubahoom nr. 3.
1. kuu.
Uus kal.
1
2
3
4
Jaanuar — Näärikuu.
Mälestuse- sa
tähtpäewad.
Kolmap. Uusaasta.
Heljap.
Reede
Laup.
31 päeva.
M
19
Igaüks nüüd hirmund ära
20
Ajalehte lugedes,
21
Kus on palju tehtud kära
22
Meie riidetollidest.
Juba wesi maantee kraamis
16 Wulisemas mulinal.
17 Kewad jõuab kiires traawis
18 Lõune tuulte kõlinal.
19
Warblanegi katusäärel
20 Kõweulini sirlsub ju
21 Silub sileks sulgi kehal,
22 Sest et käes on kewad kuu.
V 23
Samuti ka neiud noored
24 Ja ka noored mehedki,
25 Heitwad endilt tolme koored,
26 Sest et käes on kewade.
Palwe p.
27
Mõnelgi mast leeri minna
[Taliharja p. 28
Tarmis kewad pühadeks,
@ 1 Aga kuis sa lähed sinna,
2
Kui sul wiga riietes.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Heljap.
Reede
Keroade alg.
Laup.
C
23
24
25
26
27
28
29
Pühap.
10
Esmasp.
11
Teisip. Paastu-m. p. 12
Kolmap.
13
Heljap.
14
1. tõuseb päike ke ll 7,10 min.
Reede
15
6,42
Laup.
16 21.
„
6,14
30 Pühap.
31 Esmasp.
3
Armsad, ärge muretsege
4 Niide pärast ühtegi,
5 Wallase mant muretsege
6 Omal riided uhkemad.
7
8
9
Mine tütar, siin on raha,
19 Kaubahoomi nummer kolm.
20 Talmekatted heida maha,
21 Nüüd ju pole enam külm.
22
Wallas sulle kewadriideid
23
Näitab igasuguseid.
Tal on mustreid wäga kauB 24
[neib
23
Sitsiseid ja siidiseid.
26
Tütar läkski sinna poodi
27
28 Kuhu Isa juhatas,
29 Passis riideid mitut moodi
30 Leidis warsti meeldima.
VaataM. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
1931 o.
...M. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
1931 o.
Uueks aastaks F
Küll ajaratas veereb rutuga —
Ent muutub elu ka.
Kõik rõhujad nüüd jäägu maha kaugele
Ja jäägu vabaks meie maa.
Nüüd vabal ilul ehib neiu end.
Sest noorus mööda läeb.
Ja kui ei leia ükski peiu sind —
Kus siis küll lootus jääb?
Seepärast neiud minu kauplusse
Te tulge igal aal. —
Siit saate riide — siidist, villase —
Peig käib ju kosja raal’!
Ja isa, ema, tule sinagi
Mind lahkelt vaatama.
Küll vastutulla tahan minagi
Kui kaupa ostate.
Nüüd õnne soovin Teile kõigile.
Ma uue aasta teel:
Hääd edu, püüdu Eesti rahvale
Ma hüüan ikka veel.
Kõige austusega
k. = kell; m. = minut; p. = päev: e. 1. = enne lõunat ja tähen
dab aega kella 12-nest öösi kuni kella 12-ni päeval; p. l. = pärast
lõunat ja tähendab aega kella 12-nest päeval kuni kella 12-ni öösi.
Aeg kalendris on n. n. Ida-Euroopa aeg, mis Eestis ametlikult
vastu võetud ja mille järele on seatud kellad.
Päikese tõusu ja loojenemise ajad on antud Tartu kohta.
Aastaajad.
Kevade algab 21. märtsil k. 4 p. 1.
Suvi algab 22. juunil k. 11 e. 1.
Sügise algab 24. septembril k. 2 e. 1.
Talv algab 22. detsembril k. 9 p. 1.
Varjutused.
1931. aastal on 3 päikese- ja 2 kuuvarjutust.
1) Täielik kuuvarjutus 2. apr. On meil näha. Algus k. 7.27 p. 1.
Keskmoment k. 10.07. Lõpp 3. apr. k. 12.48 e. 1.
2) Täieline kuuvarjutus 26. sept. On meil näha. Algus kell
6.40 p. 1. Keskmoment k. 9.48 p. 1. Lõpp 27. sept. k. 12.55 e. 1.
[Pühad ja puhkepäevad,
• Täielikud pühad, mil ametiasutustes tööd ei tehta, on järgmised:
1.Uuseaasta (1. jaan.) 2) Kolmekuningapäev (6. jaan.). 3) Iseseisvusepäev (24. veebr.). 4) Palvepäev (25. veebr.). 5) Suur
reede (3. aprillil). 6) Ülestõusmise pühad (5., 6. ja 7. aprillil).
7) 1. mai püha. 8) Taevaminemise püha (14. mail). 9) Nelipühad
(24., 25. ja 26. mail). 10) Jaanipäev (24. juunil). 11) Jõulu pühad
(25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: 1) Suurel laupäeval (4. apr.).
2) Nelipüha laupäeval (23. mail). 3) Jõulu laupäeval (24. dets.).
4) Vanal aastal (31. dets.).
Austatud viidekaube
tavilajad.
Möödunud aasta oli parem viljarikas aasta,
kuid sellepeale vaatamata kujunes majandusline olu
kord üldiselt raskeks, sest iga aastate rohke välismaa
kaupade sisseveo tõttu, on meie raha ringvool väike
seks jäänud ja meie et omamaa saadusi ei ole niipalju
saanud välja vedada, annab raha puudus igal alal
end väga teravalt tunda. Paljud kaubanduslised ja
tööstuslised ettevõtted olid sunnitud mineval aastal
oma tegevust lõpetama. Niisama põllupidajatele kuju
nes seisukord väga raskeks. Valitsus määras seisu
korra kaitseks sisseveetavale viljale tollid, et põllupidaja oma saadusi saaks normaalhinnaga müüa, sest
väljamaa viljapakkumised surusid viljahinna niivõrt
alla, et põllupidamine ennast kuidagi viisi enam ei
tasunud. Eestlaste visadus, töötahe ja püüe on neid
ka endistel rasketel aegadel üle aidanud, sellepärast
töötagu ka nüüd igaüks rõõmsas lootuses tuleviku
paremate aegadele.
Püüan igale ühele, riidekauba-tarvitajale, silmaspidades rahavaest aega, vastu tulla hindadega, kuidas
vähegi võimalik, sellejuures pakkudes alati väärtuslikku
riiet, nii vastupidavuse kui ka ajakohase nõuete järele,
sellepärast palun uuel aastal igaüht minu ärisse —
Kaubahoovi nr. 3 tulla, kust saate odavate hinda
dega igasugust riidekaupa.
Saades kõik kaubad otseteel vabrikutest ja pare
mate väljamaa esituste läbi, on mul võimalus iga
ostja soovi rahuldada. Kindlas lootuses, et lugupeetud
ostjaskond minu äri rohkesti ka Uuel aastal, nagu
seniajani, külastama saab, avaldan selle eest juba ette
oma suuremat tänu ja soovin kõikidele head ja
õnnelikku uut aastat.
Kõige suurema lugupidamisega
M. Wallas
Tartus, Kaubahoovis nr. 3,
(vastu Barklai platsi).
Põllumehe vanasõna:
Ripub nääripäeval räästas
palju purikaid, saab hää
suivilja aasta. Külm jaa
nuar toob sooja suve.
soovin kõigile endistele ja uutele kaubaostjatele ja avaldan oma
suuremat tänu lugupeetud ostjaskonnale, kes mind siiaajani on
külastanud
M . W a lla s , K a u b a h o o v n r. 3.
Põllumehe vanasõna:
Küünlapäeva sula ja Maretipäeva põuad on nälja ema.
Kui küünlapäeval päike pais
tab, saab head teravilja, kui
lund sajab — lehtvilja.
Põllumehe vanasõna:
On esimesel paastukuu ööl
heledaid tähti taevas näha,
tuleb pikk kevade. Mida
pikem liug, seda pikem lina.
ja soe puhata, kui teda katab v a ip , mis ostetud M . W allas e
riid e k a u p lu s e s t; samuti teeb perenaise nägusaks uhke
p e a r ä tt, kui ta selle M. W a ll as‘ e riidekaupl. omandab.
Põllumehe vanasõna:
Vihm enne jaani toob hääd,
pääle jaani — halba. Kui
jaanipäeval sajab, tuleb
märg rukkilõikuse aeg.
‘
ja leerilapsed mure sees, et kelle juurest omale ilusat
kleiti ja muid leeritarbeid tuleks osta. Neid asju
müüb aga kõige odavamalt M . W a lla s e riidekpl.
Põllumehe vanasõna:
Kuidas juuli — nõnda
jaanuar.
Heina-maarjapäeva vihm päästab vilja
põuakahjust.
‘
1
2
3
4
ja kui ta väärtuslist ja .paremat ü lik o n d a hindab,
siis ostab ta selle M. W a lla s e riidekauplusest, kus
alati suures väljavalikus igat sorti riiet saadaval.
Põllumehe vanasõna:
Kui lõikusekuu esimene nädal
on selge ja palav, saab pikk ja
külm talv. On kaer pärtlipäeval põllul, hiilib teda hallas.
‘
1 Laup.
aga M . W a lla s e r iid e k a u b a o s tja on
p õ lin e r ik a s ja lihtsalt sellepärast, et ta iga
sugu riideostust määratu kõrged protsentid saab.
Põllumehe vanasõna:
Ei ole viinakuus lund, on
ka jõulukuu sellest tühi.
Oktoobri vihm ja viljarikas
aasta on vennad.
‘
4
5
6
7
8
9
10
Maarja kaitsmise p.
[Päike t. 6,16,1. looja 5,51
oma mehe ja laste te rv is e eest, varustades neid külma vastu
juba aegsasti sooja trikoo-pesuga ja muude villaste ja koetud
sooja riietega, m id a M . W a lla s e r iid e k a u p lu s e s t.
K a u b a h o o v is t n r . 3, m õ õ d u k a te hindadega saab osta.
asunikud ja rentnikud, ametnikud ja töölised, sõjaväelased ja
haritlased, neiud ja naised, prouad ja preilid — varustavad endid
k õ ik sooja riietega, mida ostavad T a r t u s t , M . W a lla s e
Põllumehe vanasõna:
Kui jõulukuu muutlik ja
pehme, ei tule talvel suurt
külma. Külm, käre jõulukuu,
teisel aastal — viljas puu.
S
9
O
A
s
19
0)
et
0)
*0
omakstele, valmistab ainult see majaisa, kes oma
perele riidetarbeid kingib, mida M . W a lla s ,
rõõmsaid jõulupühi soovides kõigile, sisse pakib.
1
2
3
4
5
V. k.
12.k. Detsemher-Jõulukuu 31 p.
Gaadad.
Kokku seatud maa- ja linnavalitsustelt saadud teadete
põhjal.
Kuulaate peetakse: Petseris iga kuu 1. ja 15. päeval;
Laura alevis iga kuu 10. ja 25.; Irboska jaama juures iga
kuu 20. ja Vana-Irboska alevis iga kuu 4. ja 21.; Rootovo
vallas iga kuu 5.; Värskas, Järvesuu vallas iga kuu 10.;
Obinitsa külas Meremäe vallas iga kuu 8.
Hobuste laata peetakse Tallinnas 2 korda kuus — esimestel
pühapäevadel peale 1. ja 15. kuupäeva.
Märkus: Langeb laadapäev laupäevale, pühapäevale või
pühadele, siis peetakse laat järgmisel äripäeval.
Jaanuari kuus:
2. Petseris. 7. Võrus. 7. Haimre v. 7. Vana-Irboska al.
7. Rootovo vallamaja j. 8. Tartus. 8. Meremäe v. 8. Obinitsas.
10. Suure-Jaani al. 10. Laatre v., Tsirgulinna alevis. 10. Laura
al. 12. Väinjärve v. 12. Koerus. 12. Antsla al. 14. Põltsa
maal. 15. Soosaare v., Kolga-Jaanis. 15. Jõgeva mõisas.
15., 16. Paasvere v., Laekveres 2 p. 15. Petseris. 15. Võlupe
laada pl., Pärsama v. 15. Pärsama v. 17. Mustla al. 17. Meeksi
v., Mehikoorma al. 17. Kolovere v. 20. Võhmuta v., JärvaJaanis. 20. Kuresaares. 20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama
j. 22. Imavere v., Paial. 22. Türil. 23. Valgas. 23. Rasina v.
kõrtsi j. 23. Haapsalus. 24. Jõelehtme v. 24. Paides. 25.
Võõpsu al. 27. Esna v., Esnas. 27. Laura al. 28. Keila al.
28. Torma v., Lullikatku külas. 30. Riisipere v., Nissi al.
Veebruari kuus:
1 ., 2. Kallaste al. 2 p. 1. Massu v., Uue-Virtsu ap. kir. j.
1., 2. Roela v., Roela kõrtsi j. 2 p. 1. Petseris. 2. Rapla v.,
Rapla al. 2., 3. Kil.-Nõmmes 2 p. 2. Pornuse Lenhofis. 4. Jõ
geva al. 3. Peltsa v., Liigalasma karjam., Vesiaia väravas,
Maasi v. 4., 5. Pärnus 2 p. 4. Võrus. 4. Vana-Irboska al.
5. Tõrvas. 5. Alliku v., Oisul. 5., 6. Narvas 2 p. 5. Rootovo
vlm. j. 6. Oru v., Linnamäel. 8. Raasiku v. vlm. j. 8. Elva
al. 9. Saare postij. j. 10. Keina v. 10. Sooniste v. 10., 11.
Rakveres 2 päeva. 10. Antsla al. 10. Räpina v. 10. Laura al.
10. Meremäe v., Obinitsas. 11. Põltsamaal. 12. Tapal. 14.
Nõmküla v., Tamsalus. 15. Paldiskis. 15. Kuigatsi v., Puka al.
15. Lähtu v., 15. Petseris. 16. Viljandis 8 p. 17. Tartus.
17. Kernu v., Haiba poe j. 18. Liigvalla v., Rakkes. 19. Pai
des. 20. Ravila v., Kase k. 20. Varbola v., Kurava poe j..
20. Kuresaares. 20. Misso vlm. j. 20 Irboska jaama j. 21
Valgas. 21. Muhu — Suure vlm. j. 21. Vana Irboska al.
22. Mustvee al. 25. Võrus 8 p. 25. Lihula v. 25. Laura al.
26. Illuka v., Kuremäel, 26. Võõpsu al., 27. Audrus. 28., 29.
Viljandis 2 p. 28. Peipsiäärne v. Nina k. 28. Tagavere karja
maal, Maasi v.
Murtsi kuus:
1. Kehtna v., Keeva jaama j. 1. Jõgeva al. 1. Piirsalu v..
Risti al. 1. Kärdla al. 1. Petseris. 2. Nabala v., Nabala as.
2. Rutikvere as. 2. Petseris. 2. Kapu v., Puhma k. 3. Lehtse
v., Lehtses. 3., 4. Jõhvi al. 2 p. 4. Peningi v., Kiviloo kõrtsi j.
4. Kõo v., Võhma al. 4. Vana-Irboska al. 5. Korgesaare v.,
Luidjal. 5. Kirbla v., Kirbla kiriku j. 5. Salla v., Salla külas.
5. Metskülas, Leisi v. 5. Rootovo vlm. j. 8. Laeva v., Laeva
end. kõrtsi j. 8. lisälu v., Iisaku m. 8. Antsla al. 8., 9. Tumala m. karjam., Uuemõisa v. 2 p. 9. Hageri v., Hageri ki
riku j. 9. Emmaste v., Metsalauka külas. 9. Küti v., V.-Jakobi
al. 10. Kõo v., Pilistveres. 10. Suurejõel, Uue-Vändras, 10.
Kavilda v., Puhjas. 10. Meeksi v., Mehikoorma al. 10. Haap
salus. 10. Paatsalu v. 10. Meremäe vallas, Obinitsas. 10. Laura
al. 12. Amblas. 12. Võrus. 12. Venevere v., Venevere k. tarv.
üh. j. 12. Hellama end. teemaja j. Hellama v. 13. Triigi v.,
Ardu k. 13. Põltsamaal. 13. Puurmanni as. 14. Imavere v.,
Käsukonnas. 14. Mõisaküla al. 14. Vaimastvere vlm. 14. Kodijärve vlm. 14. Mustjala vlm. juures, Mustjala v. 15. Rapla
v., Rapla al. 15. Petseris. 16. Rannu vlm. j. 16. Rannaküla,
Rõmmi t. karjam. Maasi v. 18. Keila al. 18. Sangaste kiriku j.
18. Tõstamaa kihelkond, Kastnas. 18., 19. Kallaste al. 2 p.
18. Laius-Tähkvere vallas, Sadala k. 18. Võhmuta v., JärvaJaanis. 18. Kalvi v., Viru-Nigula kiriku j. 20. Rae v., Jüri ki
riku j. 20. Avinurme vlm. j. 20. Türil. 20. Märjamaa v.
20. Avanduse v. Simunas. 20. Kuresaares. 20. Pindi v., Leevil
20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. Ulila v., end. VäikeUlila m. 21. Skarjatina v. 21. Vana-Irboska al. 22. Albu vlm.
j. 23. Valgas. 23. Kavastu v., Varnja k. 23. Vasknarvas.
23. Valgjärve v., põllumeeste seltsim, j. 23. Leisi al. 24. Lai
use v., Mõram. 24., 25. Paasvere vallas, Laekveres 2 p. 25.
Saadjärve v., Voldi m. 25. Laura al. 26. Vihterpalu v., Puunal.
26. Krüüdneri v., Vana-Prangli m. 26. Vahastu v., Vahastus.
26., 27. Rakveres 2 p. 26. Kärgula v., Sulbi al. 28. Kloostri
v., Kasepere poe j. 28. Valguta m. 28. Paides. 28., 29. Kella
mäe kõrtsi j. Kaarma-Suures v. 2 p. 31., 1. Mustvee al. 2 p.
Slftrilli kuus:
1. Juuru v., Juuru al. 1. Petseris. 2. Iisaku v., Alajõel.
2. Antsla al. 2. Põlgaste v., Puskarus. 5. Harku v., Mäe öö
maja 1. 5. Peipsiäärne v., Väike-Kolkja k. 6. Taebla v. 7.
Vana-Irboska al. 7. Rootovo vlm. j. 7. Lümmada vlm. j.
8. Petseris. 8. Kastre-Võnnu v. end. Suitsu kõrtsi j. 8. Tam
salu jaama j. 8. Einmanni v. 8. Roopaka as., Pärsama v.
8. Meremäe vallas, Obinitsas. 9., 10. Viljandis 2 p. 9. Tartus.
9. Udernas, Elva jaama juures. 10. Saua v., Rrudevahe öömaja
juures. 10. Põltsamaal. 10. Põlla Kihlepas. 10. Sooniste v.
10. Vao v., Väike-Maarja al. 10. Laura al. 11. Pati-Nurmeotsal.
12. Võrus. 12. Kolovere v., Jõgeval. 13. Kärla v. turuplatsil.
13. Torgu vlm. j. 14. Hummuli v., Soe al. 14. Vastse-Kuuste
vallas, Koorvere kõrtsi j. 15. Kiu v., Kuusalu al. 15. Liigvalla
v., Rakkes. 15. Petseris. 15. Saru vlm. j. 15. Kihelkonna al.
16. Voltveti Keremal. 16. Palivere v. 17. Karula kiriku j.
17. Tapal. 18. Mustla al. 18. Väinjärve v., Koerus. 18. Vigala
v. 18. Liinapoe j., Rahuk., Kogula v. 19. Kilingi-Nõmmel.
19. Palmse vallas, Viitna kõrtsi j. 19. Püssi v., Lüganuse ki
riku j. 19. Rogosi v., Luutsniku asunduses. 20. Alavere vlm. j.
20. Petseris. 20. Pritsu al., Palupera v. 20. Lihula v. 20. Vai
vara v. 20. Kuresaares. 20. Misso vlm. j. 21. Laanemetsa v.,
Koiküla as. 23. Keila al. 23. Kuimetsa vallas, Kuimetsa vlm.
I. 23. Orajõe-Kablis. 23. Sauga vlm. j. 23. Raadi v., end.
Vasula Rojasilla kõrtsi j. 23. Võrus. 23., 24. Narvas 2 p.
23. Rogosi v., Luutsniku asunduses. 23. Irboska jaama j.
23. Vana-Irboska al. 24. Roela as. 24. Amblas. 24. Esnas.
24. Vastseliina vlm. j. 25. Kabala vlm. j. 25. Märjamaa v.
25. Saulepi v., Varbla kiriku j. 25. Sutlepav., Aulepas. 25. Peri
v. 25. Erastvere v., Kanepi alevis. 25., 26. Laimjala v., Kõiguste kõrtsi j. 2 p. 25. Laura al. 26. Kohila vlm. j. 26. SuureJaani al. 26. Laatre v., Tsirgulinna al. 26. Alatskivi m. 26.
Jõgeva al. 26. Päidla v., Lutiku al.. 26., 27. Kunda al. 2 p.
26. Moisekatsi vlm. j. 27. Leebiku vlm. j. 27. Saare v., Saare
kõrtsi juures. 27. Kapu v., Puhmu k. 28. Abja-Paluojas. 28.
Krüüdneri v., Sulaoja kõrtsi j. 28. Kärus. 28., 29. Rakveres
2 p. 28. Masa hobupostij. j., Pihtla v. 29. Koiga v., Liival.
29. Valgas. 29. Torma v., Lullikatku külas. 29. Ahja v., Kärsa
k. 29. Stolbovot., Laura v. 30. Riisipere v., Nissi al. 30. Kärgu
al. 30. Meeri v., Vastse-Nõo mõisas. 30. Kuremaa vallas,
Palamuse k. 30. Haanja v., Haanja as.
mai kuus:
2. Tõrvas. 2. Vändra al. 2. Võhmuta v., Järva-Jaanis.
2. Vaikna v. 2. Petseris. 2. Mõniste vlm. j. 2. Köliesi v.,
Alamustil. 2. Räpina vlm. j. 3. Anija vlm. j. 3. Võisiku v..
Rõikal. 3. Lelle-Hiiekõnnus. 3. Kavastu v., Koosa k. 3. Kaare
pere v., Vikjärve kõrtsi j. 3., 4. Otepää al. 2 p. 3. Oru v.,
Linnamäel. 3. Krabi vlm. j. 3. Uuemõisa v., Tumala as. karjam. 4. Taheva vlm. j. 4. Rõuge kiriku j. 4. Võkma laat.
Mustjala v. 5. Pala v., Kodavere põllum. seltsi pl. 5. Haap
salus. 5. Salla v., Salla külas. 5. Velise v. 5. Saaluse vim. j.
5. Vana-Irboska al. 5. Rootovo vlm. j. 6. Järvakandi vlm. j.
6., 7. Pärnus 2 p. 6. Tapal. 7. Mõisaküla al. 7., 8. Lohusuu
k.’2 p. 7. Peri v., Põlva kiriku juures. 7. Kogula v., Kaubi
laat. 8. Kõnnu v., Valgjõel. 8. Tsooru v., Roosikul. 8. Mere
mäe v., Obinitsa. 9. Kernu v., Haiba poe juures. 9. Häädemeestel. 9. Üue-Antsla vlm. j. 10. Kuivajõe vlm. j. 10. Põltsa
maal. 10. Kuigatsi v., Priipalu alevis. 10. Rõngu v., Rõngu k.
10. Jakobi khlk., Uduveres. 10. Vana-Roosa vlm. j. 10. Veri
ora v., Viluste k. 10. Laura al 11. Vana-Kuuste v., Reola m.
11. Misso vlm. j. 12. Kaarli v., Õisu raudteejaamas. 12. Koon
ga vlm. 12. Kudina v., Maarja-Magdaleena al. 12. Võrus.
12 Sipa v. 12. Antsla al. 12. Leisi riietelaat. 14.- Holstre
vlm. j. 14. Puka al. 14. Kallaste al. 14. Karilatsi v., AlaJaani talus. 15. Soosaare v., Kolga-Jaanis. 15. Petseris. 15.
Kuresaares. 16. Paides.
18. Sangaste kiriku kõrtsi juures.
20. Tõstamaa khlk., Selistes. 20. Misso vlm. j. 20. Irboska
jaama j. 21. Petseris. 21. Vana-Irboska al. 22. Voopsu al.
23. Valgas. 23. Mätjaküla karjam., Pärsama v. 25. Ahja v.,
Läänistel. 25. Väinjärve v., Koerus. 26. Laura al.
Juuni kuus:
1. Rasina v. 1. Petseris. 1. Kärgula v., Sulbi al. 2. Türil.
4. Vana-Irboska al. 5., 6. Viljandis 2 p. 5. Rootovo vim. j.
8. Rapla v., Rapla al. 8. Koiola v., Himmaste külas. 9. Antsla
al. 10. Hageri v., Hageri kiriku j. 10. Nõmküla v., Famsalus.
10. Kärdla al. 11. Obinitsas, Meremäe v. 11. Laura al. 12. Elva
al
12. Paides. 13. Voltveti Keremal. 14. Vastse-Kuuste v.,
Lodvina m. 15. Mustla al. 15. Märjamaa v., 15. Petseris.
16. Tapal. 18. Keila al. 18., 19. Kilingi-Nõmme al. 2 p. 18. Jõ
geva al. 20. Riisipere v., Nissi al. 20. Põltsamaal. 20. Patseküla v., Pikasillal. 20., 21. Mustvee al., 2 p. 20. Võhmuta v.,
Järva-Jaanis. 20. Misso vlm. j. 20. Kaarma-Suure vlm. hoo
vis riietelaat 10 p. 20. Irboska jaama j. 21. Võrus. 25. VanaIrboska al. 25. Laura al. 26., 27. Viljandis 2 p. 26. Laiksaare-Uurissaares. 26. Piirsalu v., Risti al. 26., 27. Rakveres
2 p. 26. Vihula vlm. j. 29. Tahkurannas, end. Võiste kõrtsi j.
Juuli kuus:
1 Valgas. 1. Vana-Kariste vlm. j. 1. Haapsalus. 1. Pet
seris. 3. Paides. 3., 4. Palmse v., Viitna kõrtsi j. 2 p. 4. Fartus. 4. Antsla al. 4. Vana-Irboska al. 7. Petseris. 7. Rootovo
vlm. j. 8. Taagepera vlm. j. 8., 9. Pärnus 2 p. 8._ Obinitsas,
Meremäe v. 10. Tarvastu as. 10. Laura al. 12. Mõisaküla al.
15. Karski-Nuias. 15. Petseris. 18. Tõrvas. 20. Misso vlm. j.
21. Irboska jaama j. 21. Vana-Irboska al. 23. Kuresaares
riietelaat2 n. 24. Võrus. 25. Kapuv., Puhma k. 25. Laura al.
Augusti kuues :
1 Kilingi-Nõmme al. 1. Paides. 1. Petseris. 2. Pärnus
3 n. 3. Elva al. 4. Vana-Irboska al. 5. Rootovo vim. j. 6. Türil.
7. Holstre vlm. j. 8. Meremäe v., Obinitsas. 9. Kaarli vlm. j.
10. Laatre v., Tsirgulinna al. 10. Esnas. 10. Kuresaares.
11 Laura al. 12. Vana-Võidu vlm. j. 15. Tuhalaane vlm.
15. Väinjärve V., Koerus. 15. Petseris. 16. Martna v. 17. Põltsa
maal. 17. Kuigatsi v., Puka al. 20. Valguta v. Valguta asun
duses. 20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. LaiksaareUrissaares. 21., 22. Kallaste as. 2 p. 21. Vana-Irboska al.
22. Pati-Nurmeotsal. 23. Valgas. 24. Tapal. 25. Mustla al.
25. Võrus. 25., 26. Narva-Jõesuus 2 p. 25. Laura al. 26. Mõi
saküla al. 26. Paides. 28. Taevere v., Kaansoos. 28. Petseris.
28 29. Rakveres 2 p. 29. Tõrvas. 30. Antsla al. 31- Helme
as.’ 31. Häädemeestel. 31. Uue-Vändras, Suurejõel.
Septembri kuus:
1. Riisipere v., Nissi al. 1. S.-Kõpu v. 1. Lipa v. 1. Pet
seris 1. Kaarma-Suure m. j., Kaarma-Suure v. 2 Suure-Jaani
al. 3. Karula v., Väheru al. 3. Selistes. 4. Laanemetsa v.,
Koiküla as. 4. Vana-Irboska al. 5., 6. Viljandis 2 p. 5. Sauga
vlm. j. 5. Rootovo vlm. j. 6. Vastsemõisa vlm. j. 6. Meeri v.,
Vastse-Nõo m. 7. Hummuli v., Soe al. 7. Vana-Kariste vlm. j.
7. Võlla-Kihlepas. 7. Nõmküla v., Tamsalus. 8. Pornuse-Leenhofis. 8. Illuka v., Kuremäel. 8. Kihelkonna al. 8. Meremäe
V., Obinitsas. 9. Puiatu as. 10. Olustvere jaama j. 10. Kärstna
as. 10. Kilingi-Nõmmel. 10. Kavilda v., Puhjas. 10. Krabi
vlm j 10. Veriora v., Viluste k. 10. Hellama v., Hellama end.
teemaja j. 10. Laura al. 11. Lelle-Hiiekõnnus. 12. Loodi
kõrtsi j. 12. Laeva v., Laeva end. kõrtsi j. 12. Türil. 12. Maasi
v., Tagavere k. karjam. 13. Soosaare v., Kolga-Jaanis. 13. Val
gas. 13., 14. Iisaku v., Iisaku mõisas 2p. 14. Alliku v., Oisus.
14. Kuresaares. 14. Viitina vlm. j. 15. Kohila vlm. j. 15. Tammistes. 15. Abja-Paluojal. 15. Jõgeva al. 15. Ahja V., Lää
niste k. 15. Saulepi v., Varblas. 15. Petseris. 16. Rõngu V
Rõngu al. 16. Tapal. 17. Uusna mõisas. 17. Uduveres, Jakobi
kihelkonnas. 17., 18. Räpina vlm. j. 2 p. - 18. Alavere vlm. j.
18. Sangaste kiriku j. 18. Kaarepere v., Pikjärve end. kõrtsi j.
19. Kergu al. 19. Mustvee al. 19. Kogula v., Kalliküla karjam.
20. Aidu v.. Paistus. 20. Võisiku v., Rõikal. 20. Jõgeveste vlm.
j 20 Vigala v. 20. Körgula v.. Sulbi al. 20. Misso vlm. j.
21. Taheva vlm. j. 21. Orajõe-Kablis. 21. Vahastus. 21. Rõuge
v., Rõuge kiriku juures. 21. Pärsama v., Võlupe kõrtsi j. 22.
Kastnas, Tõstamaa khlk. 22. Irboska jaama j. 22. Vana-Irboska
al. 23. Järvakandi vlm. j. 23. Sürgavere as. 23. Helme khlk.,
Holdre as, 23. Tartus. 23. Paides. 23. Keina v. 24. Kuigatsi
v.. Priipalu al. 24. Võrus. 24. Kirbla v. 25. Ravila v., Kose al.
25. V.-Suislepa vlm. j. 25. Vana-Võidu v., Oiul. 25. Paatsalu
v., Vatla al. 25. Antsla al. 25. Loora vlm. j. 25. Liigalasma
karjam., Vesiaia väravas, Maasi v. 25. Laura al. 26. Tallin
nas 2 p. 26. Pööraveres, Jakobi k. 26. Puurmanni as. 26.
Alatskivi v. 26. Taebla v. 26. Kunda al. 2 p. 27. Meeksi v,,
Mehikoorma al. 27. Peri v., Põlva kiriku j. 28. Põltsamaal,
v. piires. 28. Tori al. 28. Kuresaares. 29. Varbola v., Kurava
poe j. 29. Kuimetsa vlm. j. 29. Karksi-Nuias. 29. Koonga
vlm. j. 29. Kirepi v., Kirepi kõrtsi j. 29. Vara v. 29. Märja
maa end. kõrtsi juures. 29 Amblas. 29. Haapsalus. 29. Kõr
gesaare v. Luidjal. 29. Roela v., Roela kõrtsi j. 2 p. 30. Haanja
v., Haanja as. 30. Metskülas, Leisi v.
Cktccbri kuus:
1. Kolga v., Liival. 1. Kehtna v., Keava raudteejaama I.
1. Audrus. 1. Krüüdneri v., Maaritsel. 1. Rasina v., kõrtsi j.
1. Vaikna v., Päri mõisa juures. 1. Oru v. Linnamäel. 1. Kärdla
al. 1. Narvas 2 p. 1. Tudulinna vlm. j. 2 p. 1. Petseris.
1. Uuemõisa v., Levala k. 1. Mehamäe väljal, Levala k., Uue
mõisa v. 2 p. 2. Nabalav., Nabala as. 2. Mõisaküla al. 2. Mär
jamaa v. 3. Tõrvas. 3. Vändra al. 3. Kavastu-Koosa k. 3.
Kambja v., Liiva end. kõrtsi j. 3. Masa hobupostijaama j.,
Pihtla v. 3. Vana-Irboska al. 4. Kuivajõe vlm. j. 4. Paldiskis.
4. Kallaste al. 4. Päidla v., Lutiku al. 4. Vana-Kuuste v., Reo
la Valge kõrtsi j. 4. Palmse v., Viitina kõrtsi j. 2 p. 4. Rõuge
v., end. Sänna kõrtsi j. 5. Ollepa raudteejaama j. 5. Lihula
al. 6. Kudina v., Maarja-Magdalena al. 6. Jõhvi al. 2 p.
6. Vana-Laitsna vlm. j. 6. Kaarma-Suure v. Kaarma-Suure
m. j. 6. Rootovo vlm. j. 7. Hageri v., Hageri kiriku j. 7. Vil
jandis 2 p. 7. Pärnus 2 p. 7. Mustjala v., Võhma k. 8. Puka
alevis. 8. Vaimastvere vlm. j. 8. Velise v. 8. Tapal. 8. Koi-'
ola v., Himmaste külas. 8. Mustjala v., Mustjala m. j. 2 p.
8. Meremaa v., Obinitsas. 9. Albu vlm. j. 9. Laura al. 10.
Kõnnu v., Valgjõel. 10. Imavere v., Paial. 10. Valgas. 10. Lohu
suu v., Lohusuu k. 2 p. 20. Hiiu-Suuremõisa v. 10. Sutlepa v.,
Aulepas. 10. Püssi v., Lüganuse kiriku j. 11. Riidaja vlm. j.
11. Torgu vlm. j. 12. Keila al. 12. Tartus. 12. Veltsa v.
12. Vastseliina vlm. j. 12. Leisi al. 3 p. 13. Võrus. 13. Salla
v., Salla k. 13. Kärla v. turuplatsil. 14. V.-Tännasilma vlm. j.
14. Kilingi-Nõmmel. 14. Petseris. 14. Massu v. 14. Skarjatina
vlm. j. 14. Erastvere v., Kanepi al. 15. Rapla v., Rapla al.
15. Kuremaa v., Palamuse k. 15. Rannuvlm.j. 15. Avinurme
vlm. j. 15. Rakveres 3 p. 15. Petseris. 15. Saru vlm. j. 16.
Karula kiriku j. 16. Leebiku vlm. j. 16. Vastse-Kuuste vallas,
Lootvina m. 16. Muhu-Suure vallamagasini aida j. 17. Anija
vlm. j. 17. Otepää al. 2.p. 17. Kolovere v. 2 p. 17. Liigvalla
v., Rakkes. 18. Suure-Jaani al. 18. Roela as. 18. Emmaste
v Metsalauka k. 18. Vao v., V.-Maarja al. 18. Kuresaares.
18 Võõpsu al. 18. Antsla al. 19. Jõelehtme v., Jõelehtme
kiriku j. 19. Tarvastu as. 19. Peipsiäärne v., V.-Kolkja k.
19. Rogosi vlm. j. 19. Põlgaste v., Puskarus. 20. Põltsamaal.
20. Uulus. 20. Saadjärve v., Tabivere al. 20. Väinjärve v.,
Koerus. 20. Misso vlm. j. 20. Vana-Roosa vlm. j. 20. UueAntsla vlm. j. 20. Kõlleste v., end. Tille kõrtsi j. 20. Laim
jala vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. Vihterpalu v., Puunal.
21. Taevere v., Kaansoos. 21. Kastre-Võnnu vlm. j. 21. Haap
salus 21. Saaluse vlm. j. 21. Vana-Irboska al. 22. Kodijarve
vlm j. 22. Kärgula v., Sulbi al. 23. Kloostri v., Kasepere poe
j. 23. Kõo as. 23. Raadi v., Vasula Rojasilla kõrtsi j. 23. Moisekatsi v. 24. Tsirgulinna al., Laatre v. 25. Esna v., Esnas.
25 Sooniste v., 25. Venevere v., Venevere Kaubatarv. üh. poe
juures. 25. Tsooru v., Roosikul. 25. Maasi v., Rannaküla,
Rõmmi t. karjamaal. 25. Laura al. 26. Võrus. 27. Saare v.,
Saare kõrtsi j. 27. Paasvere v., Laekveres 2 p. 28. Taagepere
v. Ala al. 28. Voltveti-Keremal. 28. Puurmanniv., Pikknurme
k.’ 28. Krüüdneri v., Pusu kõrtsi j. 28. Võhmuta v., JärvaJaanis. 28. Misso vlm. j. 28. Loosi v., Lindoras. 29. Torma
v., Lullikatku külas. 29. Ahja v., Kärsa kõrtsi j. 29. Laura v.,
Stolbovo t. 31. Sindi-Lodja kõrtsi j. 31. Mõniste vlm. j.
^fcvembvi buus ;
1. Harku v., Mäe öömaja j. 1. Küti v., Viru-Jakobi al. 2 p.
1. Vaivara v. 1. Petseris. 1. Pärsamaa v., Mätjaküla karja
maal 2. Suurejõel, Uue-Vändras. 2. Pala v., Kodavere Põllum.
Seltsi pl. 2. Laiuse v., Mõra m. 2. Paides. 4. Riisipere v.,
Vissi al. 4. Vana-Irboska al. 5. Kambja v., Suure-Kambja as.
5 Antsla al. 5. Rootovo vlm. j. 6. Kaarepere v., Aruküla õi
geusu kiriku j. 6. Rõuge v., end. Alakõrtsi j. 7. Valgas.
7 Uderna v.. Elva jaama lähedal. 7. Kõlleste v., Krootuse as.
7. Kogulas, Kaubi laat. 8. Palivere v. 8. Meremäe v., Obinit
sas 10. Saue v., Arudevahe öömaja j. 10. Narvas, 2 p. 10.
Jõgeva v., Jõgeva m. 10. Laura al. 11. Viljandis 2 p. 11. Vorus 12. Triigi v, Ardu k. 12. Lähtra v., Vahima k. 12. Kure
saares. 12. Karilatsi v., Alajanni t. 14. Tartus. 14. Karu y.,
Kärus. 15. Põltsamaal. 15. Petseris. 15. uuemõisaiv., Tumala
as. karjamaal. 17. Kernu v., Haba pj. 20. Kiiu v., Kuusalu a..
20. Piirsalu v. 20. Avanduse v., Simunas. 20. Pindi v., Leevil.
20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. Otepääl. 21. Nõmküla v., Tamsalus 2 p. 21. Vana-Irboska al. 23 Mustvee al.
2p 23 Paides. 25. Raasiku vlm. j. 25. Türil. 25. Mäetaguse
v. Ätsalama k. 25. Laura al. 26. Pati-Nurmeotsal. 26. Einmanni v., Tamsalus. 26. Valgjärve v., põllumeeste seltsimaja j.
26 Võõpsu al. 27. Ambla v., Amblas. 27. Kalvi v., Viru-Nigula al. 2 p. 28. Keila al. 28. Voltveti-Hallikukivil. 29. Vorus.
29. Rootovo vlm. j. 30. Vigala v.
Detsembri kuus:
1. Abja-Paluojal. Lelle-Hiiekõnnus esmaspäeval pärast 2.
Kristuse tulem, püha. 1. Petseris. 2. Juuru v., Juuru al.
2. Saare postijaama j. 3. Valqas. 3. Tapal. 3. Iisaku v., Alajõel. 3. Räpina vlm. j. 4. Rakveres 2 p. 4. Vana-Irboska al.
5. Rootovo vlm. j. 6. Vihula vlm. j. 7. Kallaste al. 2 p. 8. Vil
jandis 2 p. 8. Meremäe v., Obinitsas. 9. Albu v., Hravete k.
10. Rae v., Jüri kiriku j. 10. Kilingi-Nõmmel 2 p. 10. Mõisa
küla al. 10. Ahja v., Lääniste k. 10. Sadala k. 10. Laura al.
11. Põltsamaal. 12. Kloostri v.. Kasepere poe j. 12. Vändra al.
12. Pritsu al. 2 p. 12. Võhmuta v., Järva-Jaanis. 12. Martna
v., Martna kiriku j. 13. Pati-Nurmeotsal. 13. Tartus. 14. Peip
siäärne v.. Nina külas. 14. Vasknarvas. 14. Väinjärve v., Koe
rus. 14. Antsla al. 15. Kohila vlm. j. 15. Jõgeva al. 15. Võ
rus. 15. Kärdla al. 15. Petseris. 16. Pärnus 2 p. 16. Türil.
17. Rapla v.. Rapla al. 17. Moisekatsi v., end. Kauksi kõrtsi j.
18. Pööraveres, Jakobi khlk. 18. Krüüdneri v.. Sulaoja kõrtsi j.
18. Paides. 18. Soonistu v. 19. Mustvee al. 2 p. 19. Lehtse v.
Lehtses. 19. Jõhvi al. 2 p. 19. Elva al. 20. Tõrvas. 20. Haap
salus. 20. Märjamaa v. 20. Võõpsu al. 20. Misso vlm. j.
20. Irboska- jaama j. 21. Kuresaares. 22. Mustvee al. 22. Va
na-Irboska al. 28. Valgas. 28. Kavastu v., Varnja k. 29. Laura al.
Jätsin südame.
Sa, minu sünnikoht, taluke Veski,
Taat memme marjasem majake,
Sind minu hingest ei võtta saa keski —
Sulle ma jätsin oma südame.
Lustilik lapsepõlv, Pedjajõe sära,
Nurm ja niit ja mu karjatee,
Teid ei unusta iial ma ära —
Teile ma jätsin oma südame.
Ja Sina, neiuke, ilusam, kenam,
Kes sa mul kuldasid elutee,
Sind ei näe ma iialgi enam —
Sulle ma jätsin oma südame.
Aga mu isamaa, kallis ja kuldne,
Kõikidest armsam sa minule,
Ehk küll olen ju vana ja muldne —
Sulle ma jätan oma südame.
Ed. L. Wöhrmann.
iili
NValjad. ^
Hea abinõu.
„Homme esitab mulle üks mu võlausaldajatest
veksli maksmiseks. Võin ma, armas Karl, sinu abi
peale loota ?"
„Muidugi, armas Friedrich, kahekesi ei ole su
gugi raske teda välja visata."
Nüüdis-ajal.
Ats: „Hirmsasti kriuksuvad su saapad, vana
inimeste arvamise järele olevat nad veel alles maksmata."
Jüri: „Tühi lori kõik! Mispärast ei kriuksu
siis minu palit, minu kübar, minu ülikond?"
Tabas märki.
„Oskad, sa poiss, rattaga sõita ?“
„Ei!“
„Noh, valva natuke siis mu jalgratta järele, kuni
tagasi tulen!"
Kindel koht.
Härra (kes tahab korterit üürida): „On see
korter ka küllalt kindel varaste eest, sest mul on palju
väärtasju ?"
Perenaine: „Täitsa kindel, sest kusagil pole
kindlamat kohta; minu mees on politsei valve all."
Tark.
„Või nii, sina tunned seda meest, kes sinu palitu
varastas. Miks ei anna sa teda üles ?"
„Ma ootan, kuni ta on lasknud ta ilusasti ära
parandada."
Sissekukkumine.
Mees: „Kui söök 15 minuti jooksul valmis ei
ole, lähen ma restoraani."
Naine: „Sul on ainult vaja 5 minutit oodata,
riietun end kohe ja tulen ühes."
Vabandas.
„Kuis äri läheb ?"
„Räbalasti, sest isegi need ei osta, kes iialgi
ei maksa."
Eksam koolis.
„Kui nüüd inspektor kooli tuleb," seletab õpe
taja, „ärge midagi unustage vastamisel juure lisada:
,härra inspektor’."
Härra inspektor tuleb: „Missuguse sõnadega
pani Jumal maole needimise peale?"
„Kõhu peal pead sa roomama ja mulda sööma,
härra inspektor."
Kauplemine.
„Kas laenad mulle tuhat marka, kui ma sulle
pandiks annan oma kella."
„Noh, tuhat marka võin sulle anda, su ausa näo
peale, ilma kellata."
„Ja kellaga, kui palju laenad?"
Õngitseja vabandus.
«Õngitsemine on siin kõvasti keelatud, sa poisu!"
„Ma ei õngitse ju, ujutan ainult oina vihmaussi."
Üllatus.
Ema: „Ats tõuse üles, koolimaja põleb!"
Ats: „Kas kooliõpetaja ka juba ära põles?"
Uudishimuline.
Kaebalune taskuvaras: „Ma palun, härra
kohtunik, minu asja viie päeva võrra edasi lükata.
Minu kaitsja on haige."
Kohtunik: „Teid tabati ju siis, kui teil käsi
võõras taskus oli. Mis võiks kaitsja teie vabandami
seks’ öelda ?“
Kaebalune: «Vaadake, härra kohtunik, selle
pääle olen mina ka uudishimuline."
Oskab ennast kaitsta.
„Miks sõidate ilma kummideta vankriga?"
„Arst soovitas mulle rohkem liikumist,"
Elagu vabadus.
(Purjus üliõpilane öösel koju tulles, näeb voori
meest, kes sõitjat ootab ja hüüab): «Voorimees, kas
vaba olete ?“
Voorimees (rõõmsalt): „Vaba, mu härra!"
Üliõpilane (lällutades) : „Elagu siis vabadus!"
Popsipojad.
Siin metsatukk ja põllurada,
Sääl laigukeng heinamaad
Ja nurmenukal majakene,
Kus põpsipõjad kaswawad.
Caat hall. Käib töödel küürus seljal,
Eit ammu ju on põdurik.
Must ruun, see astub hülpind sammul,
Ja põld on kehw ning kidurik.
Las’ kaswawad need noored tammed!
pea sirguwad ka suureks nad.
Mis sest, et torm ja elumarud
Õn purustajad, armutad!
Kui aga kutsub kuldne kodu,
Siis popsipojad julgeste
Kui lõwid säädawad end ritta —
Sa wärise, siis waenlane!...
Siin metsatukk ja põllurada,
Sääl laigukene heinamaad
Ja nurmenukal majakene,
Kus popsipojad kaswawad.
€d. £. Wöhrmann.
Ilusani valik Mas
Mlikonne-»
Palitu-,
Mantli- ja
Kleidi-
Vidrik Särg
Suurem tsementsaaduste tööstus ja laskeriistade eriäri
Tartus, Dromenadi tän. 2. Telef. 78.
======= SOOVITAB: =========—
Tsementsaaduste tööstusest:
Laskeriistade ärist:
Katuse-, õõnesseina, korstna-, müüri- ja
Jahi-, spordi- ja õhupüsse, revolvreid,
parkettkive, kaevu-, kanalisatsiooni-, silla-,
brovninguid, püssirohtu, laskemoona,
ja põllutorusid-, looma jootmise auto
jahitarbeid, süütenööri, lõhkeainet kän
maat nõusid, veetõrsi, trepiastmeid, aia
dude ja kivide lõhkumiseks, tulemasi
poste, matuseplatsi ilustusi jne.
naid, tasku- ja habemenuge jne.
Tööstuse osakond TÕRVAS, Pikk tän. 17,
A./S. Kapsi & Ko osk. ,LÕHKEVÕIME“
omas majas.
esitus. Mitmete suuremate Belgia ja His
Näitustelt kõrgemad auhinnad!
paania vabrikute ainuesitaja.
Müüle suurel jez väiksel arvul!
Tööstus saadab maale ja teistesse linnadesse valmistama
katuse-, ehituskive, torusid ja kõiki teisi soovitavaid saadusi.
Moe- ja pudukauplus
J.
Kuhhi
Kaubahoov %
Barklci vastu
Vanem Eesti äri Tartus, asut. 1902 a.
Soovitab alati suures valikus odavate
hindadega:
Poolvillast ja villast trikoo-pesu, koetud
villased kampsoneid, kindaid, sokke,
hästi vastupidavaid. Kraed riidest ja
kummist, maniskad, manshettid, lipsid,
traksid, eht kookus-nööbid, shallid, vil
lased ja siidist jne. jne.
Naisterahvastele:
Ilusad koetud jakid, villased kindad,
uued mustrid, villast lõnga, igasugu kin
daid (ka Eesti mustritega), pitsi, besatsi,
siidipaelu, D. M. C. käsitöö niiti, vihmavarjusid, kleidishnallisid jne. jne.
Suures valikus alati — hästi kõvad vil
lased, poolvillased ja siidifloor-sukad.
Lastele kampsonid, sukad, kindad,
mütsid ja shallid.
Austusega
J. Kuhhi,
KCaubahoov nr. 4.
K. Möller‘i
3
Talurahva jeu ehitusmaterj. kaupl. 3
:
Tartus, Võpu tän. nr. 53, Tapamaja juures
Kõnetr. nr. 8-55.
Kasulikum ja odavam osfukohf Tarfus.
Tsementi, lupja,
Schamottkive,
Klinkri ja telliskive,
Sikatuuri matte ja roogu,
Katuse pappi, mitme hinnalist,
Kivi- ja männi tõrva,
Naela, kõik sordid,
Ukse-hingi, lukke ja käeraudu,
Akna-hingi, riive ja haake,
Aknaklaasi,
Rauda, kõiki sorti,
Värnitsat ja värvimulda,
Pliida raudu, praeahjusid.
Siibreid, kriiskasid ja ahjuklappe,
Ahju- pliida- ja teisi uksesid,
Vankri telgi ja pusse,
Atru, äkkeid,
Superfosvaati 18—200/0,
Kalisoola 400/0,
Tsiilisalpeetrid,
Kondijahu,
Sepasüsa, soola,
Heeringaid, kilu, silku,
Vankrimääret,
Masina- ja tsilindriõli.
Seebikivi ja kampvoli,
Nahka, nööri jne. jne.
Vaata M. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
Tartus,
Ka... M. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
Tartus,
Kaubahoov nr 3
1929
Uueks aastaks!
Olgu aasta rikas, waene —
Mürisegu merilaine,
^autumatelt seisab Wallas,
Sest ta põhi kindel kallas!
Puhku elumere tuuled,
Hinges olgu rõõmsad luuled,
Sest et seda teab Wallas:
Kunsti-luulet kaitseb Pallas.
Waikseks jääwad merilained
Kui me oleme kõik kained,
Kindlat sihti peame silmas,
Õigust hindame siin ilmas!
Lähme elumere teele
Koos ka lainetawa weele —
Nõnda usub, loodab Wallas:
Eesti on mu kindel kallas!
Onne uue aasta teedel
Lahkeil elumere woodel:
Oot'ku meid kord õitsew kallas —
Seda soowib soojalt Wallas!
M. Wallas
M. Wr
rn-ekavplvse
Gartus, ^au6a^00tv nr. 3
Kalender
1929 a.
O.-ü. „Trükk ja Kirjastus" Tartus, Aleksandri tän. 14.
Aastaafad.
Kewade algab 21. märtsil.
Suwi algab 22. juunil.
Sügis algab 23. septembril.
Talw algab 22. detsembril.
Marsutrrsed 1929 a
1929 aastal on kaks päikese warjutust. 1) Täielik
Päikese warjutus on 9. mail. Näha Lõuna-Aasias.
2) Ringkujuline päikese warjutus on 1. nowembril..
Näha Kesk-Aasias.
Kuu warjutust ei ole.
Mhad ja puhkepäemad.
1) Uusaasta (1. jaanuaril), 2) Kolmekuninga päem
(6. jaanuaril), 3) Jseseiswuse püha (24. weebruaril),
4) Palwepäew (20. weebruaril), 5) Suur Reede (29. märt
sil), 6) Ülestõusmise pühad (31. märtsil, 1. ja 2. aprillil),
7) 1. mai püha, 8) Taewaminemise püha (9. mail), 9)
Nelipühad (19., ja 20. ja 21. mail), 10) Jaanipäew
(24. juunil), 11) Jõulupühad (25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurel laupäewal (30. märtsil), 2) Nelipüha laupäewal (18. mail),
3) Jõulu laupäewal (24. detsembril), 4) Wanal aastal
(31. detsembril).
Sel aastal on 365 pärna.
Austatud riidekauba tarvitajad!
meie päevi nõudmised ei piirdu enam igapäevase
hädalise faroidusega, nagu seda ennem aastakümnete
eest nägime, kui igal alal kitsalt ja väikselt läbi aeti,
nõnda ka narustades end kodukaetud riietega ehk ostes
poest või rändkauplejailt kõige odaoamaid ja hädatarnilikumaid riideid enesele kehakateks. Ja leidus isegi neid,
kes nabriku- ehk poeriiet sugugi ei kannud, naid oma koet
pluusides, seelikudes, jakkides, palitudes ja kuubedes neel
küllalt ülendauas meeleolus kõndisid. Alles viimase aasta
saja lõpupoolel astusime haritud ilmale — £ääne-€uroopale ligimale ja sestsaadik hakkasid meil Tartuski riidekauplused suuremal viisil tekkima. Viimased aastaküm
ned läinud aastasajast ja selle aastasaja algusest on meie
riideärid hiigla sammul edasi jõudnud, just selle tõttu, et
meie haridus £ääne-Euroopale liginenud.
Teadagi siis, et meie aeg ikka enam ja enam nõud
likumaks ja kultuurilikumaks läheb ning seda Ka riide
kauba suhtes. Hüüdseaja riidekaupluselt nõutakse palju ja
kõikide püüd on sellele nõudele vastu tulla.
Et minu äri ajakõrgusel seisab, seda näitab sõprade
ja ostjate poolehoid 30 aastat ärialal töötades ja 16 a.
iseseisvat äri juhtides on mul võimalik olnud rahua soove
tundma õppida, vastu tulla, nõnda et iga riidekauba ostja
rõõmsa ja rahuldatu südamega minu ärist kodu võib
minna, leides seda mis ajakohane, moodne, ilus ja odao.
minu soov on ka tulevikus ikka ajaga ühes minna,
äris kõige paremat ja moodsamat kaupa pidades, müües
seda võistlemata hindadega.
Väsimata püüde, töö ja hoolega on mul korda läinud
rahoa usaldust võita ja ma usun, et see poolehoid mis
mulle seni ajani osaks saanud, ka tulevikus jääb ja ka
uusi ostjaid juurde tuleb, tundes, et m. Wallas’e äri on
see koht, kus igaüks, olgu ta haritud klassist, käsitöö
line, maalt ehk linnast, seda siit leiab mis temale kohane,
maitserikas, odau ja hea on.
Uue aasta puhul teruitan kõiki vanu ja uusi sõpru
ning soovin head uut aastat ja õnne tuleviku teedel rännates.
Kõige suurema austusega
W. Wailas, Kaubahoov Ne 3.
1 kuu.
Uus kai.
1
2
3
4
5
Jaanuar — Nitärikuu.
31 päewa.
Mälestuse- ja
tähtpäewad.
20
21
22
23
24
25
26
Teisip. Uusaasta
19
Aasta jälle möödunud
Kolmap
C 20 Uus on pääle alganud.
Ueljap.
21
Külmad tuuled puhuwad,
Reede
22
Laup.
23 Raagus oksad kohawad.
Ajaratas wäga kiir,
Pühap. Kolmek. p. 24 Lühike wist tema tiir.
Esmasp.
25
Ei saa aru sugugi,
Teisip.
26
Kolmap.
2 7 Et uus aasta jällegi.
Heljap. Paamli p.
28 Wana palit, warnas, näe,
Reede
G 2 9 Ei ta meelgi nässu jäe.
Laup.
30 Juba nutu aastat ta
Pühap.
31 Teeninud mind hoolega.
Esmasp.
1 Riide Wallas'e mant tõin,
Teisip.
2 Parema ma temalt sain.
Kolmap.
3 Ei ta karda kulumist,
Heljap. Tõnise P •
4
Aastat seitse käinud wist.
Reede
B 5
Laup.
6 Auga seegi talwe käib,
Nõnda mulle see küll näib.
Pühap.
7 Ja kui wähe mahti saan,
Esmasp.
8
Wallas^e mant uue toon.
Teisip.
9
Kolmap.
10
Heljap.
11
Reede
Paamli ümb. 12
Laup.
[® 13
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Heljap.
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
14 1 ■ tõuseb päike
15
„
16 21. „
17 1. läheb looja
18 21- ,,
„
Weebruaril kõledal,
Küünla kuul sel külmemal,
Tähtis taewa telgi all
Sõidab noorpaar sahinal.
Hobu aga norskab ees...
Sõitjad sooja teki sees.
Pulma rong fääl wõitu aab,
Kes küll teistest ette saab.
Lumi aina tuiskab meel,
Hobust katsu hoida teel,
Muidu kraami kummuli
Lennata wõid wiimati.
Noorpaar aga kõige ees
Naeratades ütleb mees:
„Waata kallis kuidas meil
Kasukas on päris leil;
Riide Wallase käest me
Mäletad ju ostsime!"
„Aga armas Kusta kae,
Pehme ka mu kaska krae;
Soojad nahad meel siin all
Wallas müüs — neid palju
tal."
Pühap.
Esmasp.
G
Teisip. Taliharja p.
Kolmap.
Heljap.
Reede
Laup.
17
18
19
20
21
22
23
Pühap.
Esmasp.
T
Teisip.
Kolmap.
Reljap. Keroade alg.
Reede
Laup.
24 Pühap.
3
Pehmed tuuled puhuwad,
16 Lumehanged sulamad,
17
Ilus päike paistab ju,
18 Sest et käes on paastukuu.
19 „ Mamma," ütles Mannike,
20
21 „Ara ole pahane,
22 Leeri pean minema,
23 Sinna parata ei saa."
24 „Muret teed ob tütreke;
25 Kust saan kleidi sinule?
2 6 Läinud aasta oli Halw...
27 Lase mööduda see talw!"
28 „Sellest ära muretse,
1
Kulla kallis emake.
2
3 Kui on leeris käidud mul,
Saan ehk kaelast ära sul.
4 Mehele ma mast ehk saan,
5
Omal ise kodu loon "
6
7 „Ja mis kleidist ütled sa,
8 Sellest saame üle ka:
9 Wallas seda juba teab,
10 Mida leeris kandma peab."
Palmip. p [@ 11
25 Esmasp. Paastu-Hl. p.
26 Teisip.
27 Kolmap.
28 Heljap. Suur Neljap.
Suur Reede
29 Reede
30 Laup.
31 Pühap.
31 päewa.
1. Olest, p.
12
13
14
kell 7,10
15 1. tõuseb päike „ 6,42
11.
16 21.
„ 6,14
17 1. läheb looja „ 5,44
11.
Pühap. Künni p.
Esmasp.
Teisip.
D
Kolmap.
Heljap. Tuule risti n.
Reede
Laup.
21
22
23
24
25
26
27
Pühap.
Esmasp
Teisip. Jüri päero.
Kolmap
Heljap.
Reede
Laup.
3
4
5
6
28 Pühap.
29 €smasp.
30 Teisip.
•
30 päewa.
k.
Aprill — Jürikuu
W.
4 kuu.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
S
17
„Täna kallis kaasake,
„Jlm on päewa paistene,
"Lähme õige waatame,
„Mis me enam ootame,
„Kust ou saada riideid häid,
„Odawaid ja ilusaid.
Abikaasad linna siis,
Mootorwagun kiirelt wiis.
Nr. 3 sääl kaubahoow,
Sinna oli naise soow.
„Ei," kuid ütles mees sääl
tal,
Kurguhäälel salajal:
,.Wallasfele täna me
Küll ei lähe külasse?"
Naine sääl siis kurwaks lõi
Pea nutukrambid sai.
„Rahustu nüüd kallike,
„Magus musutrullike,
„See on ainult nali ju,
„Käes on meil Aprilli kuu."
Uksest sisse nõnda siis,
Astsiwad kui kord ja wiis.
„Tere Wallas," ütlesid,
„Näita meil nüüd kaupasid!"
1. tõuseb päike kell 5,42 min.
11.
„
» „ 5,44 „
21.
„
"4,47,,
1. läheb looja
,, 6,55 „
11
21.
"
Uhkelt kõnnib tänaroal,
Juuni õhtul sumedal.
Nooblilt riietatud mees,
Naiste pere taga, ees.
„Aga kena", ütleb üks,
„Kõik on noobel, kuub ja
püks.
„Sellega wõiks juba ma
Kas mnt wähe flirtida!"
„Maata toda härrat sääl
Promenadi nurga pääl. —
Kas ei näe ta tore mis,
Maitsekates riietes?
Riide omale on ta
Walinud nii toreda.
Tõesti ilusam too mees
Terme Tartu linna sees."
Nõnda naised ütlesid,
Omawahel rääkisid,
Igatsedes sarnast meest,
Endal iga hinna eest.
Wallase käest riide tõi,
Nõnba noobliks ennast lõi,
Nii et daamid kenamad
Talle kaela langemad!
10
11
12
13
14 1. tõuseb
11.
„
15 21.
„
16 1. läheb
11.
17 21.
„
„
päike kell 3,16
„
„ 3,09
„
„ 3,06
looja
„ 9,06
,,
„ 9,19
„
„ 9,26
min.
„
„
„
„
„
7 kuu.
Uus kal.
1
2
3
4
5
6
Juuli — Heinakuu
Mälestuse- ja
tähtpäewad.
5
18
Esmasp.
Teisip. fieina m. p. 2. 19
5 20
Kolmap.
Or 21
neljap.
P
22
Reede
23
Laup.
24
25
26
27
28
29
30
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. 7 wenna p.
neljap.
Reede
C
Laup.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Reljap. Mareta p.
Reede
Laup.
Küll on kuum see juuli kuu,
Heinalistel kuiwab suu,
Läheks kas wõi suplema
Aga loogud wõtmata;
Mannit-Annit naerawad,
Poisse pilgul piinawad,
Kenamates pluusides
Edwistawad poiste ees!
Aadu süda sees kui keeb,
Juuli palaw tuska teeb:
Tahaks wähe jahutust,
Neiu nalja, lohutust.
Aga Anni ütles tal:
Hoia ennast kaugenial!
Kui mul siidi shalli tood,
Alles siis on teised lood.
Aadu armust janune
Mõtles asja järele —
Wallas'e poolt shalli tõi,
Anni süda armus lõi.
Warsti siis nad mõlemad
Wallas'e pool seisiwad:
Ilus pulmalugu käes
Onn neil õitses õrnas wäes.
1. tõuseb päike kell 3,12 min.
» 3,25 „
3,42 „
looja kell 9,23 mm.
Jõudnud juba lõikuskuu,
19 Ütleb sulle küljeluu:
2 0 „Uudse saak on warsti käe,
21 Sammud linna poole fäe."
Meie Antsukene ka
2 2 Kooli peab minema,
23 Aga riideid tarwis tal
Kristuse sel.p. 24 Sügisilmal jahemal."
25 „Seda küll!" nüüd ütleb
26
mees,
27 Kellel laiskus konte sees.
28 „Riideid küla poestki saab
Kes neid linna ostma laeb"
29
„Aga mot kus laiskworst mul!
D 30 Luuda oleks waja sul!
31
Silmapilk end riidesse
1
Sääda õige rutuste!.
2 Ainult Wallas'e käest sa
Rukki-Pn. p.
3
Riide leiad parima!"
4 Ütles mees siis: „Tunnen
Käes on meil ju Mihkli
kuu;
Kollaseks lööb kasepuu,
Linnud parme kogumad,
Lõunemaale rändawad.
Wiljad koos on warsti ka,
Kauem ei wõi oodata,
Wihnm jälle tulla wõib,
Mihklikuul see ruttu käib.
Kui ju wiljad kogutud,
Kartulid ka wõetud,
Läheb Karla Manniga
Pulmaehteid otsima.
„Tead mis," tal räägib
Mann
Mesihäälel magusal.
Wallas müüb meil paremaid
Pruudi ehted toredaid.
Sääl on siidid ilusad,
Kleidiriided kenamad,
Toodud kaugelt Prantsus
maalt,
Hinnad wäga odawad.
Warsti kaubad ostetud,
Kõik ju kokku räägitud:
Mihkliks pulmad tulema^
Õnnelikud mõlemad!
8
9
10
11
12
13
14
Pühap. Ussi m. p.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
D
Heljap.
Reede
Risti ülend. p.
Laup.
Pühap.
9
Esmasp. Sügise algus. 10
11
Teisip.
Kolmap.
12
Heljap.
C 13
Reede
14 1. tõuseb päike teK 5,13 min.
,, 5,35
Laup.
15 1
29 Pühap. Lõikuse p.
30 Esmasp. [mihkle p.
16
17
21„
„
„ 5,56
1. läheb looja kell 7,16
11.
„
„
,, 6,48
21.
„
„
„ 6,16
„
min.
„
„
Uus tal.
Mälestuse- ja
tähtpäewad.
31 päewa.
k.
Oktoober — Wiinaku«,
W.
10 kuu.
I
Käes on jahe Wiinakuu
Waikinud on linnu suu
1 Teisip.
maarja kaits- 18 Kartulid ju wõetud,
2 Kolmap.
[mise p. 19 Piirituseks aetud.
3 Heljap.
G 20
Mõni mees ka kõrtsi wahet
4 Reede
21
5 Laup.
22 Tallamas on alati,
Ei ta näe sest palju pahet,
6 Pühap.
23 Wilistab weel koguni.
7 €smasp.
24
Wiimaks otsas on tal raha
8 Teisip.
25 Tasku tühi täiesti,
9 Kolmap.
26 Mis
kõik pummeldanud
10 Heljap.
J 27
maha,
11 Reede
28 Kuni wiimse sendini.
Pühap. Surnute p.
Esmasp. Kadri p.
Teisip.
Kolmap.
Heljap.
Reede
Laup.
Hndrese p.
21 Kadunud on sügis sume.
2 2 Seda sorti ilmadega,
2 3 Lörtsiste ja külmadega,
24 Keegi wälja minna taha,
25
26 Wõtab kõigil tuju maha.
B 27 Mardi päewa õhtul aga,
Siis kui ilm on külm ja
28
waga,
2 9 Minnaks tutwaid külastama,
30
31 Ennast, teisi lõbustama.
1 Soojas kambris aga muidu,
2 Naiste pere ketrab wõidu;
3 Peretütar kangast kujub,
Suga aga tõuseb wajub,
4
5 Soomest toodud kanga lõime
6 Wallas'e mant saada wõite
7 Ära pea aru pikka
3 Odawam on hind siin ikka;
9 Ostad sa siin naelaga,
C 10 Ehk ka terwe pakiga!
11
12
13
14
15
16
17
1. tõuseb päike ke ll
11.
21.
II
1. läheb looja
11.
21.
7,30 min.
7,53
8,16
4,27
4,04
3,44 ff
12 kuu.
Uus kal.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
Detsember — Jõulukuu.
Mälestuse- ja
tähtpäewad.
31 päewa.
K
Jõulud warsti kätte jõudPühap.
wad,
18
S
Esmasp.
19 Pereisalt muret nõudwad,
Teisip.
20 Igaüks ju jõulupühi,
Kolmap.
21 Eks ta walmistama rühi.
Heljap.
22 Pereemal hoolt ka kanda,
Reede
Nigula p.
23 Mida laua pääle panda,
Laup.
24 Tuad kambrid puhastada,
Worstid, saiad malmistada.
Pühap. Higula-Hlaar- 25 Lapsed, teenijad kõik lootwad,
Esmasp.
[ja p. D 26 Jõuluõhtul kinki ootwad.
Teisip.
2 7 Pereema lausub nõnda:
Kolmap.
28 „Wallaselt saab kinki mõnda,
Heljap.
29 Kõik ta riidekaubad hääd,
Reede
30 Isa, säält sa ostma pead.
£aup.
1 Sääl on kingiks küll mus
liini,
Pühap.
2 Batisti ja Kristaliini,
Esmasp.
G 3 Lahmad noored tantsu palli
Teisip.
4 Wallaselt saab siidi shalli—
Kolmap.
5 Juba ammu ootab Leidi —
Heljap.
6 Millal tood tal siidikleidi.
Reede
7 Kõik ta riided toredamad
Laup.
Tooma p.
8 Hinnad teistest madalamad.
Isa, muud kui ruttu rühi,
Pühap. Taime algus. 9 Wallas loob meil rõõmsaid
Esmasp.
C 10
pühi!"
Teisip.
11
Kolmap. 1. Jõulu p. 12
Heljap. 2. Jõulu p.
13
Reede
3. Jõulu p. 14
Laup.
1 5 1 - tõuseb päike kell 8,37 min.
29 Pühap. Süüta laste p. 16
30 Esmasp.
S 17
31 Teisip. Wana aasta. 18
21. ,,
„
1. läheb looja
„ 8,53 ,,
,, 9,02 „
„ 3,30 „
Laadad.
Kuulaatu peetakse: Laura alewis iga kuu 10. ja 25. päewal; Irboska jaama j. iga kuu 20. päewal; Roolowa wallam.
j. iga kuu 5. päewal; Wana-Jrboska alewis iga kuu 4. ja 21.
päewal; Wärskas iga kuu 10. päewal; Obinitsas iga kuu 8. päe
wal; Petseris iga kuu 1. ja 15. päewal.
Jaanuar. 2. Petseris. — 7. Wõrus; Haimre w., Orgital.
— 8. Tartus. — 9. Kapu w., Pikaweres. — 10. Suure-Jaanis.
— 12. Antslas; Koerus. 14. Põitsamal. —15. Soosaare wallas;
Jõgewal; Paaswere w., Laekweres; Prüsma w., Wõlupel. — 17.
Koloweres. — 20. Kuresaares; Misso wallam. j. —■ 22. Türil;
Jmawere w. Päia kõrtsi j. — 28. Walgas; Haapsalus; Nasina
w., kõrtsi j. — 24. Paides; Jõelehtme kiriku j. — 25. Wõõpsus.
— 28. Torma w., Lullikatku külas; Keilas. — 30. Nissis.
Weebruar. 1. Pärnus; Massu w., Kömsil; Roela w.,
endise kõrtsi j. — 2. Kallastes; Kilingi-Nõmmes; Hallistes; Rap
las. — 3. Jõgewal; Kebastes; Maast w., Liigasmal. — Wõrus.
— 5. Tõrwas; Alliku w., Oisus. — 6. Narwas; Oru w., Linna
mäel. — g• Elwas. — 9. Saarel. — 10.Rakmeres; Antslas;
Räpinas; Raasikul; Keinas; Ellamaal. — li Põltsamaal. —12.
Tapal. — 14. Tamsalus. — 15. Paldiskis; Lähtrus. — 16.
Wiljandis 8 p. — 17. Tartus; Audrus; Kernu w. 19. Paides.
— 20. Kuresaares; Misso wallam. j.; Rawila w., Kose külas;
Warbola w. — 21. Walgas; Muhu, Suure wallam. j. — 22.
Mustmees. — 25. Wõrus 8 p.; Lihulas. — 26. Wõõpsus. — 28.
Wiljandis; Nina k.; Maasi w., Tagawerel.
Märts. 1. Jõgewal; Kehtna w., Keawal; Ristil; Kärdlas.
— 2. Nabala asund. — 3. Jõhwis. — 4. Wõhmas; Peningi w.
— 5. Kirblas; Salla w.; Leisi tv., Metsakülas. — 6. Petseris.
— 7. Otepääs. — 8. Antslas; Jsakul; Uuemõisa tv., Tumelas.
— 9. Põltsamal; Haperi kiriku j.; Emmastes; Wiru-Jaagupis.
— 10. Haapsalus; Pilistweres; Puhjas; Laewas; Uue-Wändra
Suurejõel; Paatsalu w., Watlal. — 12. Wõrus; Triigi w., Audru
külas; Weneweres; Hellamal; Amblas. — 14. Puurmani mõisas;
Jmawere w., Käsukonnas; Waimastweres; Kodijärwe m.; Mõisa
külas; Mustjala wallam. j — 15. Raplas; Jluski w., Kuremäel.
— 16. Rannu wallam. j.; Maasi tv., Rannakülas. — 18 Sadalas;
Kallastes; Sangaste kirikuk. j.; Tõstamaa Kastnas; Keilas;
Wiru-Nigula kiriku j.; Järwa-Jaanis. — 20. Türil; Kuresaares;
Awinurme wallam. j.; Pindi tv., Leewil, Missol; Jüri kiriku j.;
Märjamaal. — 21. Wäike-Ulilas. — 22. Albul. — 23. Walgas;
Kawastu w., Warnja k.; Walgjärwe w.; Wasknarwa w.; Leisi
alewis — 24. Laiuse w. Mõra m.; Paaswere w., Laekweres.
— 25. Saadjärwe w., Moldi m. — 26. Rutikwere asund.; Krüüdneri tv., Wana-Pranglis; Kärgula w., Sulbil; Wihterpalu w.,
16
Puunal; Wehastus. — 28. Paides _ Walguta m.; Kloostri w.,
Kasepere p. j.; Kaarma-Suurel. —31. Mustmees.
Aprill. 1. Juurus. — 2. Antslas; Põlgaste w., Puskarus;
Iisaku w., Alajõel. — 5. Peipsiäärses w, Wäike-Kolkja k.; Harku
w. — 6. Taeblas. -- 8. Kastre-Wõnnu w.; Pärsama w., Roopaku
asund.; Tamsalus. — 9. Elwas; Petseris. — 10. Põltsamal;
Wõlla Kihlepas; Saue w. Arudewahel; Ellamaal. — 11. Pati
Nurme otsal. — 12 Tartus; Wiljandis; Wõrus; Kolowere w.
Jõgewal; Pikaweres. — 13. Wäike°Maarjas; Kärla w.; Torgu
wallam. j. — 14. Wastse-Kuustes; Hummuli Soel. — 15. Saru
wallam. j.; Kitu w., Kuusalus; Kihelkonnas. — 16. WoltwetiKeremal Paliweres. — 17. Tapal; Karulas. — 18. Mustlas;
Kiwi-Wigalas; Kogul w., Rohukülas; Koerus. — 19. Rogost m.;
Kilingi°Nõmmes; Palmse w., Wiitnas; Lüganuse kiriku j. — 20.
Kuresaares; Aleweres; Lihulas. — 23. Wõrus; Raadil; OrajõeKablis; Sauga wallam. j.; Keilas; Kuimetsa wallam. j.; Petseris.
— 24. Wastseliina wallam. j.; Amblas; Esnas. — 25. Narwas;
Kabalas; Erastwere w., Kanepi alewikus; Peri w.; Koonga
wallam. j.; Märjamaal; Warblas. — 26. Suure-Jaanis; Päidla
w., Lutiku!; Jõgewal; Laatre Tsirgulinnas; Kohilas. — 27.
Saare w. kõrtsi j.; Moisekatsil. — 28. Rakweres; Krüüdneri w.,
Sulaojal; Abja-Paluojas; Pihtla w.; Kärus. — 29. Malgas;
Torma w.. Lullikatku k.; Ahja w., Kärsa k.; Kolga w., Liiwal.
— 30. Meeri w. Wastse-Nõos; Kurema w., Palamusel; Haanja
w., asund.; Kärgul; Nissi alewis.
Mai. 2. Pärnus; Roelas; Tõrwas, Mõnistes; Kõllestes;
Räpinas; Wändras; Waikna w., Päri m. j. — 3. Karvastu w.,
Koosa k.; Kaareperes; Otepääl; Krabil; Lelle-Hilekõnnus; Anijas;
Oru w, Linnamäel; Uuemõisa w., Tumelas. 4. Tahewas. — 5.
Haapsalus; Palal; Saalusel; Põlwa kiriku j.; Welise w.; Salla
w. — 6. Tapal; Järwakandis. — 7. Lohusoos; Mõisakülas. —
8. Tsooru-Roosikul, Kõnnu w.; Walgejõel. — 9. Uue-Antslas. —
10. Põltsamaal; Rõngus; Kuigatsi-Priipalul; Wana-Roosal; Uduweres. — 11. Wana-Kuuste Reolas; Missol. — 12. Wõrus;
Õisus; Kudinas; Antslas; Sipa wallas. — 14. Holstres; Karilatsis. — 15. Kuresaares; Leisil 7 p. — 16. Paides. — 20. Missol;
Selis-Tõstkmaa k. — 22. Wõõpsus. — 23. Walgas; Pärsamaa
w., Mätjal. — 24. Koerus; Petseris. tz^W MM .
Juuni. 1. Krüüdneris; Rasina w.; Kärgula w., Sulbil.
— 2. Türil. — 5. Wiljandis. — 8. Raplas. — 9. Antslas. — 10.
Haageri kiriku j. — 12. Elwas; Paides. — 13. Woltweti Keremal.
— 1'4 Wastse-Kuustes. — 15. Märjamaa w. — 16. Tapal. —
18. Kilingi-Nõmmes; Keilas. — 20. Põltsamaal; Mustmees;
Pikasillal; Missol; Nissi alewik.; Kaarma-Suure wallam. j.;
Järwa-Jaanis. — 21. Wõrus. — 26. Wiljandis; Rakweres;
Laiksaare-Urisaaress Piirsalu-Ristil; Wihula wallam. j. Tamsalus.
— 29. Tuhkurannas.
17
Mis on suur siin ilma sees,
Eks ju lapsepõlwest tea:
Ainult ise oled mees!
Ise oma õnnesepaks
Elus pead jääma sa;
Oma alust peal õnne
Kuumalt wälja taguma!
Tahad ilmast õnne leida,
Korralikult riieta:
Riietusest sinu wäärtust
Ilm saab wälja lugema.
Lill mis õrnasti ei õitse,
Ei fee paista eemale
Korratumalt riietatud
Neiu ei saa mehele.
Seda kindlat elutõde
Wallas sulle õpetab —
Õnne sulle, wend ja õde
Soojast hingest soowitab.
JN. Wallas
21
Kui suured kooki küpsetawad.
Keiserinna Josephine tahtis kord oma abikaasa
Napoleon I-sele näidata, et ta ka ise kooki küpsetada
oskab. Selleks seadis ta enese tuppa raudse „kolmjala" ja walmistas taigna. Seal astus suur wägedejuhataja ning ilmawõitja tuppa, waatas esiteks naer
des abikaasa toimingut pealt ja tuli lõpuks otsusele,
et see sugugi koogiküpsetuse kunsti ei oska.
„Jätke,
madame", ütles ta, asjata waew, ma tatsun ise!"
Et tainas walmis, siis läks pannile asetamine ilma
suurema waewata ka ilmawõitja käes korda.
Aga
siis tuli kriitiline silmapilk — koogi ümberpööramine
teisele küljele. Keiser katsus, kuid kook tõrkus õhku
tõusmast ja teist külge pööramast ja mitme õnnetu
katse järele lendas kook wiimati koldesse tuha sisse.
Nüüd naeris keiserinna abikaasat, et koogiküpsetamine
ka tema asi ei ole ja et see nähtawasti rohkem osawust nõuab, kui wägede juhtimine ja riigiwalitsemine.
Napoleon tegi pahase näo, aga ei wastanud midagi,
sest asitõendus, pool toores tuhane kook, lamas tuhas.
Suur mees lahkus warsti ja ka keiserinna jättis koogiküpsetamife pooleli, sest ümberpöörmine wõis temagi
õrnades kätes weel kergemini äparduda kui abikaasa
raudsetes kätes.
Kuidas aga koogiküpsetamise kunsti mitte tead
mine saatuslikuks wõib saada, sellest jutustab Prant
suse ajalugu. Aastal 1793 põgenes õpetlane Condorcet
22
rewolutsiooni eest Pariisist wiletsates riietes ja tuli
maal ühte wõõrastemaija öömajale kus ta enesele tua
üüris ja midagi süüa palus tuua. Perenaine tuli
arwamisele, et kehwas riides wõõras mitte palju
maksa ei jõua ja küsis wõõralt, kas wast munakooki
ei soowiks ja kui palju mune ta sinna peale tarwitada wõiks, sest munade hulgast oleues koogi hind.
Õpetlane, kes elus kunagi weel nii wäikeste asjadega
tegu ei olnud teinud, wastas mõtlematult: „üks
tosin!"
Seal kohkus perenaine, sest terme tosin
mune oli suur hulk, peale selle weel jahu, wõi,
suhkur ja muu lisandusega, mis kaunikese summa wälja
tegi.
Sarnast uudist tõttas perenaine kohe oma
mehele kuulutama, kes mõistis, et wõõras mitte see
ei ole, kelleks ta end teeb, sest see isu näitas liiga
kõrget kraadi. Wõõrastemaja peremees hakkas wõõraft
usutlema ja põikküsimustel tuli awalikuks, et mees
mässajate eest põgenemisel.
Peremees kui „õige
wabariiklane," kunagi, teatas wõõraft wõimudele,
kes siis õnnetu õpetlase kinni wõtsid ja juba järgmisel
päewal surma mõistsid, milleks küll õnnetu sõna
„terwe tosin" süüdi oli, kook ühe ehk kahe munaga ei
oleks perenaist ega peremeest kahtlema pannud.
23
Ära!
Ära teisele tee paha,
Ära raiska, pilla raha,
Ära teistest jää sa maha
Rippendama kõige taha?
Ära sula nagu waha,
Ära salli, et su naha
Kooriks mõni mees kes paha,
Riisuks labida ja saha.
Wallas iialgi ei taha,
Et sa raiskaks oma raha,
Iga senti on sul waja,
Korras hoida oma maja.
Ära joo ja ära pilla
Nii et ilm on täitsa lilla:
Hoia kroonid sendid, kokku,
Ega raha jookse pakku.
Kui on riidekraami waja,
Kaubahaowis kaubamaja
Nr. 3 — siin odaw riie —
Wallasel on ausam püüe!
Tõru-Tõnis.
24
Kõik nad püüdwad . . .
Kõik nad püüdwad kõrgeid kohti,
Tahtwad saada ministriks,
Teised õpiwad mis hirmus,
Et saaks aga doktoriks.
Kes ei püüa sel ei ole
Osa elu hiilgusest,
Sel ei ole autot, maja —
Muud kui püks ja kuub ja west.
Ja kui need tal korralikud —
Hõissa! siis wõib elada,
Saad weel süüa — wilistades
Eluteed wõid rännata.
Kes end korralikult tahab
Riietuda eluteel,
Selle elu pole paha:
Arm ja lootus õitseb weel.
Wallas tunneb elutarkust,
Temalt järel pärige!
Ostate ta ärist riided —
Rõõmus on te elutee.
25
Naljad.
WStad kõik wastn.
(Wäike Hermann on oma õe toolilt maha tõuganud)
„Aga mamma", karjub see wihaselt, „Hermann on ju
päris kaswatamata poiss ... Sa wõtad ka kõik wastu
mis sulle kurg toob!"
Ei ole!
Prl. Bertha: „Ma ütlen sulle, see leitnant Mägi
olr üks piltilus mees!" — Prl. Linda: „Kas ta siis
enam ei ole ilus" — Prl. Bertha: „Ma palun sind,
— ta on ju juba kolm nädalat kihlatud!"
Tun-elikkus.
.Teie olete kõige mu nelja tütrega kõige silmapaistwamal kombel kurameerinud. Abielluge ka nüüd mõnega
nendest!"
„Aga ma palun teid, see oleks ju taewasse karjuw
ülekohus teiste kolme wastu!"
IKKa üks fa samane
Mees: „ . . . Seitse päewa oleme juba abielus;
kuus korda oli meil juba beessteak lõuneks, ja siin näib
Me sama olewat. Kust see tuleb armas laps?"
Naine: „OH Jumal, ma ei tea isegi; ma tegin
kõtt, et midagi muud lauale tuua, aga jälle tuli mul
beessteak wälja!"
Härra: „Armas preili, waadake minu kui kerjaja
Pääle, ja kinkige oma süda mulle!"
Prl.: „ Kahetsen wäga, mul on juba üks maja
kerjus!"
26
Ema: „Aga tüdruk, kuidas te omale sarnast juurewilja olete lasknud kaela määrida ..." —
Wäikene Netti: „Ja, kartulid on ka natukene
wäiksed!"
Ema: „Sa ole päris mait ja mine tuppa.!"
Wäikene Netti: „Aga, mamma, ma pean sind ju
aitama, et rutem malmis saaksid.!"
Kohtunik: „Tõstke oma parem käsi wandeks üles!"
Tunnistaja: (wanapiiga) „Kes wõiks teile, aulik
härra kohtunik, küll midagi ära ütelda!"
Doo tvöost.
Wanapiiga: „ . . . Sinu wanemad ei taha siis,
et sa kallimale mehele lähed? Troosti ennast — üks nii
sugune ilus poiss, kui see, leiab kergesti jälle mõne teise!"
Uus lastetüdruk.
Ema: „Liina, ole hää laps ja anna enne kui sa
moodi lähed, preili Annale üks musu!" — Liina: „So!
et ta ka mulle ühe kõrwakiilu annaks, nagu eile õhtu
papale!"
Moesed srhweiriofed
Üks noor abielupaar olid parajaste
Schmeizis: „AH, need waefed schweizlased
noor naine, kes natuke aega enne abiellumist
tuli armsasti oma mehele, kui nad mehele
saa nad ühtki pulmareisi teha!"
pulmareisil
küll," ütleb
pangsioonist
lähemad, ei
Wanapiiga kohtus.
Kohtunik: „Kui mana te olete?" — Tunnistaja:
„Seda lasen ma armsal kohtunikul wälja armata!"
Pääsetee
„Ma olen kõik raamatud oma tulemase raamatu
kogust läbi lugenud, ja nüüd tunnen ma juba igawust!"
„Aga armas sõber, siis ma waataks omale sinu
asemel teise tulemase!"
27
Ital valik Ms
Ülikonna-,
Palitu-,
Mantli- ja
KleidiSuur valik pesu riideid, rootsiriiet, kretongi, parchi, flanellparchi, voodri riideid, puplini, .
sephiri, akna kardinaid, põranda
riideid, tekkisid, suuri- ja pearättikuid.
z z z z z z
II. Mart riittaapte.
Kaubahoovis
=
Ms
3,
Tartus.
Odavad hinnad.
=
Jällemüüjateie odavam ostukoht
28
TGGGGGGTGG
Kes ennast odavasti
ja hästi riietada soo
vibg see ostku kõik omad
riidekaubad
n. Vallast
riidekauplusest
Kaubahoov Ns 3,
sest sääi on otsekohene
ühendus paremate väljamaa
ja kodumaa vabrikutega selle
pärast ka hinnad odavad ja
valik ilus.
11111lii 111 i I tli liis 111 k
S9@@@@@@@@i®
29
V----- ————S^B tete.—»———
s Eioleoöivimat oslötita
ilusamat valikut,
kui
M.Wallas’e
ja
riitlekauplus Kaubahoovis Z 3, Tartus.
^Telefon 539.1
1
■
Suures valikus: Ülikonna-, palitu-,
mantli-, kostömi-, bluusi-, kleidi- ja
pesuriided.
1
Kes ei tea veel,
see tulgu naatama ja ta leiab, et kõige
odavamalt saab osta igasugust riidekaupa ilusas oalikus
I
mailase
rliiukauplusust Kaubahoov Jf° 3,Tartus,
vastu Barklai platsi.
|
Müük suurel ja väiksel arvul.
Jaan Klarmann & Ka
Tartus,
Suurturg £ 20. Tel. 1-50. Tarto Panga majas.
Paberossid ja labak
Suhkur
Jahu — väljamaa ja kodumaa
Riis, manna
Heeringad, kilud,
Sprotid ja muud konservid
Tee, kakao, kohvi
Kompvekid, sohokolad ja
Muud kolonial kaubad.
Veinid, liköörid ja napsid
kõigist kodumaa vabrikutest.
Müük suurel ja väiksel arvul.
Tellimiste täitmine kiire ja täpne.
Hinnad mõõdukad !
Hinnad mõõdukad!
31
MV 616
saapakauplus
Tartus, Kaubahoov N2 5.
Asutatud 1913 a.
Meeste, | haamaiJ 5a liinHi
Naiste
Laste
| OUUPUIU JU Illliyi
ja ^m n 9 KIIH1I
Tenniskingi, halle ja valgeid,
Sandaale,
Toakingi,
Võimlemiskingi,
Kalosse
I sorti parematest vabrikutest.
Peale selle saavad tellimised ruttu ja korralikult
täidetud. — Hinnad mõõdukad.
Austusega
Ludwig Oja.
32
Soovitan suures väljavalikos
kraesid, manschette, kaelaside
meid, triiksärke, kaelassalle, kõik
sugu kindaid, trakse, siidi- ja siidifloor-sukke ja sokke, meester. ja
naester. pesu ; puuvillast ja villast
eht prof. Dr. Jägeri trikoo-pesu,
villaseid koetud jakke, villaseid
laste kostüüme, kõiksugu pitse.
Vihmavarje,
villast longa
käsitööde ja kudumise jaoks.
Prantsuse käsitfifiiiiti D. H. C.
Hinnad väga mõõdukad.
Müük suurel ja väiksel arvul.
WWW.
Küüni tän. 5.
Telefon 7-43.
fWWWWWW
nnnnnnnn
Parem
nltoönlia osluhoht
rudekauplus
Kaubahoovis
Asut. 1913 a.
3.
Telef. 593.
Hinnad odavad
Valik ilus
Jällemüüjatele
odav sisseostukoht.
VaataPärnu töörahwa kalender-käsiraamat 1930
Hind 1O s...Pärnu töörahwa kalender-käsiraamat 1930
Hind 1O senti.
Pärnu töörahwa
Hale*-Mani
1930.
8.-II. 9. SUMMI õlleoalFih
Pärnus, Suur Jõe iän 10—12, Telef, 146.
Paremad õlled:
Pllsen, Märtsi, Müncheni.
Saku õlleladu,
A, Le Coq’i Porter.
Paremais limonaadid; jõtiwiKas, Apfeb
perle, SectsSepare, SldrunisDrause jne.
A. Jansen’i trükk, Pärnus.
III. Pilslami
mehaaniline onntniisius
Pärnus, w. Sepa tän. S. Tefef. 550.
I
Walmistab stiilseid, elegantseid ja igasugu liht
said mööbleid, koolipinke, pankade ja kontorite
sisseseadeid, uksi, aknaid j. n. e. Töö tehakse
mitu aastat seisnud puust. Hinnad mõõdukad.
ISM lKlÄMIÄ
^WWWIIWWlll
Ainuke
rätsep
Pärnus,
kes oma töötoas hästi wäljatöötatud WaflDiS-
ülikondi, palituid, suwemantleid, ük
sikuid pükse jne. odawasti müüb on
M
W. Tomson,
end. Peterburi keiserliku magasini (wana corpuse) tööline.
Ülejõel, ÄlliKa tän. nr- 1,
Kõik, kes head tööd tahavad,
toovad oma kangad ja villad
W UIMI
riidevärvimise
ja
villakeframise
vabrikusse
Pärnus, JSnesselja fan. 7. Telel. 245.
Kaltsudest villa valmistamine ja
keemiline riiete puhastus.
Hea töö poolest on vabrik kaua
tuntud.
Võistlemata hea töö, aga hind ei
ole kallim.
Eksituste ärahoidmiseks palun
aadressi tähele panna!
Jänesselja. tän, 7 Pärnus,
I Dnlöersaal piide.- ualmispllete- la moe äri
j J. Croldberg & Poe^
Z
Pärnus, Rüütli iän. nr. Äi.
Telefon ÄÄ2.
Soovitab omast rikkalikust ladust kõiksugu meesterahva ja naisterahva
3
W
j valmisriideid.
Karusnahad,
|
riide ja moe kaubad, kõige suu
rem valik Pärnus siidiridest.
H
W
Hinnad võistlemata odavad. Ametnikkudele ja riigiteenijatele müük järelmaksuga ilma diskonto protsentideta.
Kolonial, Delikatess ja Puuvilja kauplus
S. MATSINA
Pärnus, Viimsi tän. nr. 9.
B=-------- ...
''■”==-----
Telef. 532.
-----
=m
Daamide ja härrade juukselõikur
|
A. LOHU AGO
Pärnus, Jänesselja tän. 6-a ja Riia tän. 87.
Parukate väljaüürimine.
1—----- —
Näojumestamine.
Kõiksugu juuksetööd.
B)ig|fSifaHBna=='T-."7rT-------- -------------
2
=fB
SIÄ VIÄ iäidjiaiGi
cv .
od
- cv t /cd
?6
M
il
I1CFF^ f f £1 fi kuulsamatest Inglis, Saksa, Rootsi
ja Daani vabrikutest, kahekord
sete muhvidega, dopelt raamiga, kolmekordsete
pöidadega jne. Jalgratta osad.
kÕhvedrdj"aEle“ed g^AM MOkONld.
r
Kõige uuem tehnika, ilma kahinata, lööb üle
kõik teised oma headusega. Uusi plaate
tuleb iga kahe nädala järgi.
M
aU°
Muusikariistad
W
Raadioaparaadid,
V
W
W
W
I»
™
dohined, gitarrid, viiulid, balalaikad jne.
6j
osad parematest Inglis ja Rootsi vabrikutest
Õmblusmasinad : Stoeve ja teised. Koore*
lahutajad. EleKtrilambid ja ma
terjal.
Kirjufusmaterjal, paberi*
Kaup Ja Kantseleitarbed.
Kauba headuse ja hindade odavuse poolest on minu
äri ammu tuntud. Soodsad ostutingimised. Jällemüüjatele kõrged % %.
■M
U
Austusega
M
Pärnus, Rüütli tän. 14.
3
»
H. Kosenkraniuse
I)
toiduainete
ärid.
Peakauplus: Pühavaimu tän. 15, telef. 478.
:
Afrikauplus:
Riia tän. nr. 52,
telef. 207.
Alati saadaval liha — igat sorti,
vorstid, piimasaadused jne.
B
.„■........... •...........
4
II
Pärmi täöraliwa
Kalender-Käsiraamat
1930.
Esimene aastakäik.
Aegade seletused: 3 = esimene weerand.
T = wiimane weerand.
® = täiskuu.
G — noorkuu.
Aastaajad: Kewad algab 21. märtsil. Suwi algab 22. juunil.
Sügis — 23. septembril. Talw — 22. detsembril.
1930 aastal on 365 päewa.
Pühad ja puhkepäewad:
Täielikud pühad* mil tööd ei tehta: 1) Uus aasta [1. jaan.];
2) Kolmekuninga päew [6. jaan.]; 3) Iseseiswuse päew [24. weebr.];
4) Palwe päew [12. märtsil]; 5) Suur Reede [18. aprillil]; 6) Kewade
pühad [20., 21. ja 22. aprillil]; 7) Esimese mai püha; 8) Taeva
minemise püha [20. mail]; 9) Suwiste pühad [8., 9. ja 10. juunil];
10) Jaanipäew [24. juunil]; 11) Jõulupühad [25. 26. ja 27. dets.].
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurelaupäewal; 2) Suwistepühi laupäewal; 3) Jõululaupäewal;
4) Wana aastal
[31. detsembril].
Warjutused: 1930 aastal on kaks päikese- ja kaks kuuwarjutust. Neist on nähtaw meil ainult osaline kuuwarjutus
7. oktoobril. Kuna aga kuu warjutatud osa on ainult 0,03 tema
näiwast läbimõõdus!, pole warjutus palja silmaga märgataw.
Warjutuse algus kell 8,40 min. õhtul, lõpp kell 9,27 min. õhtul.
5
^SEILERI^
mooiorifelia.se
PMlEUHOOlOrid
on paremaks jõumasinaks
kalurile, põllumehele ja kõigile teistele.
Äärmiselt väike kütteaine tarvitus, kerge käimalaske
kõrgepinge magneto tõttu, mis varustatud käimalaske
hõlbustajaga. Lihtne ümberkäimine, vastupidav ots
tarbekohane konstruktsioon.
Liikumine parimatel
kuullaagritel. Nende omaduste tõttu on Seileri moo
torid ametlikkudel proovitöödel riiklises katsekojas
W27 ja 1928 a. Kõige paremaKs tunnista
tud kodumaa ja väljamaa mootorite hulgas. I au
hinnaga kroonitud 1928 a. sügisel üleriiklisel
põllumajanduse näitusel.
Müüvad ja esitavad:
Selleri mootoritehas Pärnus, Rääma tän.
Eesti Tarvitajate Keskiihisus, Tallinnas
ja kõik tarvitajate- ja majandusühisused üle maa.
Tabel-kalender.
Jaanuar
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Kõik, kes head tööd tahawad, toowad omad linad ja takud
ketramiseks Esimese Pärnu lina- ja takuketramise wahrikllle Chr. Fröhlingi saeweski juures. Telef. 237. Asut. 1909 a.
Müüakse lina- ja taku lõnga. Soowijatele wahetatakse linade ja
takkude wastu ka kohe lõnga.
8
Z
Inglis iralmisniete äri
l
|
omanik
|
j Ä, MaizKin
|
|
।
1
I
|
I
Z
Pärnus, Rüütli tän. nr. 36.
Ž
Soovitan suures valikus
I
Daamidele: igasugu mantleid, palituid jne. |
Härradele: palituid, joppesid, mantleid, üli- 8
konde ja pükse. Alati viimased moeuudised, g
Hinnad võistlemata odavad. Palun vaatama il
tulla, ostmine ei ole sunduslik.
8
Austusega Ä. Mafzkin.
5
Suur üllatus linna-Maaral*!
Hiljuti Pärnus avatud riide, koe
tud kaupade ja karusnahkade äri
on kaubavaliku poolest kõige suurem ja hindadelt
kõige odavam. Mustrid kõige uuemate moodide
järgi. Alaline Kauba juurdevool ga
ranteerib meie ärile ikka ja alati suure poolehoiu.
Palume vaatama tulla ja tutvuneda kaupadega.
Kõik, kes head tööd tahawad, toowad omad linad ja takud
ketramiseks Esimese Pärnu lina- ja takuketramise waürikUle Chr. Fröhlingi saeweski juures. Telef. 237. Asut. 1909 a~
Müüakse lina- ja takulõnga. Soowijatele wahetatakse linade ja
takkude wastu ka kohe lõnga.
10
:k
:000:
:ee
:b
Mehaanika töökoda
Pärnus, Jänesselja. tän. 2.
|
Parandan hästi ja odavasti rehepeksu masinaid, 5
mootorist, jalgrattaid ja teen igasugu raua
treimise töid.
Austusega
Ring,
:b:
loll. Happe MMM
Pärnus» Rüütli tän. 41.
Alati moodsad ja tugevad jalanõud odavate hindadega.
i. WUN
Pärnus, Rüütli tän. 41.
Daamide ja härrade osakond.
Kestvad elektri lokid. Juukste, kulmude ja ripsmete värvi
mine. Vee lained. Maniküür. Pediküür. Kodu- ja väl
jamaa lõhnaõlid. Kosmeetika ja tualett-tarbed.
0-
00:
E00EE
H. LUNTEBI
saapapealmiste tööstus,
s
Pärnus, Riia tän. nr. 37-a.
Telefon 471
0
Alati saadaval kõiksugu saapapealmisi, chroom veesaapa
sääri ja voorsusid. Hinnad väljaspool võistlust. Jällemüüjatele % %.
Tellimisi täidetakse kiirelt ja korralikult.
0
Wene rewoluts. algus 1917
Palvepäev. Taliharjapäew
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Pühapäew
Esmaspäew
Päike tõuseb
Läheb looja:
Odavam
J k. 6 h.
Wene sots.-dem. erak. asut. 1898
®k.9õ. Karl Marx t 1883
Pariisi kommuuna 1871.
Henrik Ibsen * 1828.
Kewade algus.
£ k. 5 h.
Paastumaarja päew.
M. Gorki * 1868.
® k. 8 h.
Isaack Newton f 1727.
1. k. 7.10 m.; 15. k. 6.31 m.
1. k. 6.42 m., 15. k. 6.15 m.
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
r -o$ ŠsM
§
ü
Q. ._ Q.
. 2 1
Ä
JD__ O--
£
oi v?
k—
3 :O S
M 2 l
bJOH «
Z8LZZH
. , KT,
--
cd
cfl -*
j 5a 'cž St
— Ä c
E
M W~
t" , a >5
wj :P
< K s
2
G
0
rt tn 5
c: "gj cx?
M .
bJ3
0
”
ö a
OJ
bJ
-Z
-oS+j
bZj
«-D 3
mi
em
stl
9
10
11
Laupäew
ja
oo!
ele.
! w.
1 k-
Uus kalender.
1
2
3
4
5
6
7
8
31 päewa.
M
3 kuu.
C3
>
>
O
>
>
jalgrataste, laskeriistade, grammofonide ja õmblusmasinate
pa.rand.us- ja emmailleerimis tööKoda,
Töö kiire ja asjatundlik, Vei3H«lCl JEERIK,
Jänesselja tän. nr. 17.
Telefon 494.
12
Laadaplatsi vastas.
PleKitööstus 3. SalKind
Pärnus, Riia tän. 19. Telef. 436.
valmistab spetsiaal masinatega: torusid, renne, plekkahje
(ka voldituid), ahjutorusid jne. Piimatööstustele piimavanne,
nõusid jne. Tööstus varustatud parema ajakohase sissesea
dega. Alati saadaval suures valikus plekkahje, torusid,
renne, pöördeid (pressitud), shiibreid j. n. e. j. n. e. j. n. e.
E
a
5
-s
s
y
s
a
Moe® ja. Kübaraäri
J. Kiivet
Pärnus, Riia tän. nr. 37.
fl5
y
<6
•Ö
fi
s
y
Ä
id
S
Soovitan oma kauplusest suures ja rikkalikus
valikus kõiksugu Kübaraid ja muud moes
Kaupa. HarusnahKadest suur välja
valik. Võtan tellimisi vastu kõiksugu naha«
tööde peale. Rikkalik väljavalik naisterahva
pesust. Tellimisi naisterahva pesu
peale võetakse vastu ja täidetakse kiiresti.
Töö odav ja korralik.
s
F
p
a
g
B*
a
p
a
p"
y
s
a
s
W
p
s
y
Soovitan: Jalgrattaid ja nende jagusid suurimas väljava
likus, auto OSaSidg kuulsaid Inglis Hoffmanni Kuulilaagreid, grammofoone, noote jne. Oma mehaanika töökojad,
kus asjatundlikult täielise vastutusega töö headuse eest
tehakse kõiksugu jalgratta, mootorratta jne. paranduse ja
emailleerimise töid kõige soodsamate hindadega.
Ä. PRIVOI
Jänesselja tän. 6.
Riia tän. 28, telef. 293.
Majanduse Ühisuse kõrval.
13
4. kuu.
AgsriSI — Jürikuu.
——- -------- - ---- ------------------ - -------.------ -——
w.
Uus kelender.
k.
30 päewa.
—
19
W JZV
i 20
Emile Zola * 1840.
21
22
23
'
6 Pühapäew ’ J k. 1 p. Liiwimaa talup.
orjusest wabast. 1819.
7 i Esmaspäew
8 Teisipäew
9 Kesknädal
10 Neljapäew
Fr. Las salle * 1825.
11 Reede
12 Laupäew
13 Pühapäew
Gk. 8 h. Palmipuude püha
Esmaspäew
14
15 Teisipäew
Anatole France * 1844.
16 Kesknädal
Suur Neljapäev.
W Neljapäew
Suur Reede.
18 Reede
19 Laupäew
24
25
26
27
28
29
30
1. Kewade püha.
2. Kewade p. <1 k. 6 h.
3. Kewade püha.
Jüripäew. Asutawa kogu
kokkuastum. 1919.
Markusepäew.
Tuuleristipäew.
1 i Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
4 Reede
5 Laupäew
l\
f
£
Päike tõuseb: 1. k. 5.42 m., 15. k. 1.03 m.
Läheb looja: 1. k. 6.53 m., 15. k. 7.22 m.
Täielikum jalgrataste ja nende osade eriäri Pärnus.
Müügil ainult tuntud I klassi jalgrattad: Mars, Bramton, Humbler, Iuno, Gpecial,
Sport, Phönir, Bauer, Rohal, Möwe jt. Paremad järelmaksu tingimused. Kõige
suurem ivalik jalgratta osadest Pärnus tuntud odawate hindadega.
Vennad J EERIK, Jänesselja tän. 17. Telef. 494. Laadaplatsi vastas.
14
Jalgrataste tööstus ja kauplus Pärnus,
ÜEGPitlllll 1 Janesse*ia tän. nr. 19, (Apteegi vastas).
Gš
b
Alati saadaval suures valikus Daani, Belgiat ja Inglise
paremate vabrikute jalgrattaid.Müük võimaldatud järel
maksu peale. — 6 kuud ilma protsentideta. Asjatundlik
ja hea. töö jalgrataste paranduste alal.
.
_____
Pärnu Tööliste
__
Ühingu
mehaaniline puutööstus
Päraks, Siia tän. nr. 37,
valmistab tellimiste järele maitsekalt kõiksugu
ehitus- ja möölitöid,
vastu tulles tellijaile soodsatel tingimistel.
Päike tõuseb : 1. k. 4.20 m., 15. k. 3.47 m.
Läheb looja: 1. k. 8.01 m., 15. k. 8.32 m.
Tõsiasi on, et kõige peremini ostate jalgrattaid ja nende osasid
grammofone, laskeriistu, laskemoona, jahitarbeid, õmblusmasinaid,
elektri-tarbeid, bensiini ja õlisid ainult Vennad JEERIK’ult
Pärnus, Jänesselja tän. 17.
Laadaplatsi vastas.
Telefon 494.
16
Kõige soodsam ostukoht Pärnus, Jänes selja 1. 19.
J. Neemann’i kaupluses.
]
Sealt leiate suures valikus igasugu jalgratta tarbeid, muu
sikariistu — igat sorti ja keelpillide keeli. Inglis His Master’s Voice grammofonid ja kõige uuemad plaadid alati
saadaval vabriku hindadega. Sjome pussnoad. Revolvrid
- -. / _
- ■ "."-i--zz=a
f *3 n •
□UUVIlaih
jalgrattaid ja nende jagusid suurimas
väljavalikus, auto osasid, kuulsaid
Inglis Hoffmanni kuulilaagreid, grammofoone, noote jne.
Oma mehaanika töökojad, kus asjatundlikult täielise vastu
tusega töö headuse eest tehakse kõiksugu jalgratta, moo
torratta jne. paranduse ja emailleerimise töid kõige sood
samate hindadega. A pRIVOI) Riia tän 28,.. telef. 293.
Jänesselja t, 6, Majanduse Ühis. kõrval.
17
j
)j
Juuni — Jaanikuu.
W.
k.
9
10
11
12
13
14
15
75 16
C 17
75
75
c
Z
:5
Jaanipäew.
G k. 4 p.
7 magajapäew.
Peetripäew.
Päike tõuseb : 1. k. 3.17 m., 15. k. 3.oõ m.
Läheb looja: 1. k. 9.04 m., 15. k. 9.21 m.
Suures valikus ja paljuis värves s i i d i t r i k o o r i i e t, floorja siidisukke, kõiksuguseid pitse
ja muid pudu- ja moe kaupe leiate
7K
*
T.AANE
moe ja pudukauplusest, Pärnus, Rüütli 20.
18
E0
j. Neemann’i kauplus
Pärnus, Jänesselja iän. 19.
I soovitab ajakohaste hindadega elektri VdigUStUSO SlSSSLLLÄE tarbeid, kõige paremate vabrikute ^aMZZL, nagu
„Osram“ ja „Phiiipps“, tSSkUlLMVE ja nende patareisid.
Väga kohane ostukoht oma ette tarvitajatele kui ka elektri
montööridele.
U
Kas teil kõigil on teada?
Et kõige suurem ja täielikum
säärsaapa tööstus ja kauplus
on Pärnus
A. Kaljaspoolik.
Iga paar on eelmise aasta hinnast 2 kuni 3 krooni odavam.
Peale selle on veel kõiki sorti jalanõusid. Naiskingi ja saapaid,
Jllp/ 3 K
meeskingi ja saapaid, igas värvis.
Ka on veel uusima moe järele
toorest kummist taldadega kingi
d
ja saapaid odavama hinnaga müü
gil. Siis on veel moest välja läinud kingi ja saapaid poole
hinnaga müügil. Tulge ja proovige ja teie saate täiesti
veenduma meie töö ilus ja vastupanus.
Pärnus, Riia tan. 69.
.. —
A. Kallaspoolik.
.... .......
J. Friedemannl
pudu- |a riideäri
Pärnus, Riia iän. nr. 71.
Telefon 440.
Soovitab rikkalikus valikus igasugu kleidi ja ülikonnariideid.
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Päike tõuseb
Läheb looja:
Heinamaarja päew.
3 k. 6 h.
7 wenna p.
31 päewa.
t18
— 19
Z 20
U 21
22
23
24
25
26
® k. 10 õ. 127
\2S
| 29
Karuse ehk Mareti p.
30
Bastille wallut. Pariisis
1
1789 2
3
4
5
L k. 1 h.
6
Eeliapäev.
i 7
8
Maarja Magdaleena p.
9
i 10
H
G k. 11 ö. Jakobi päew. 12
13
14
Ilmasõja algus 1914.
15
Olewipäew.
16
। 17
Jean Jaures tapm. 1914.
18
aj
cj
73
T5 £
~
CJ " (/)
=3 S ’§ eö o2
u E
Z
3 *2
O 4°
dj
z>
C
P
Z3
Z)
y
%
2
Z
fl
H
&
—>
ce
H1 vt
?.’O*
(/)
cu
.s.
1. k. 3.11 m.; 15. k. 3.29 m.
1. k. 9.23 m., 15. k. 9.09 m.
TuuKsetööstus
E. Tambur,
PÄRNUS, MALMI TÄN. NR. 9.
- — Maniküür.
1 —— Habemeajamine. — 20
Lükkimine. =====
V
J. NEEMANN1 jalgrataste töökoda
J
W
W
|gg
M
Ui
WM
W
WW
DW
W
M
Pärnus, Jänesselja t. 10, on täiendatud kõige uuema
tehnika nõuete kohaselt. Raamide emailleerimine õhupritsiga ja kuiwatus elektri kuumendusahjus. Torude
kokkujootmine keemiliste õlidega (mitte boraxi^a, mis
metalli apraks ja pudevaks teeb). Tööde headuse eest
täielik vastutus, hinnad võimalikult vastutulelikud. Palun ainult hea töö tarvitajaid minu poole pöörata (kes
odavat otsib, see leiab seda ainult töö vusserdajate
ja õpipoiste juurest). Minu 25-e aastane praktika ainult jalgrataste alal lubab loota, et kõikide paremad
soovid täita võin. Austusega, endine Leutner & Co.
mehaaniker J. NEEM ANN.
W
|||
jg|
iieeiiiiiiiiiiiiiiiiiiffliiii
W
W
gg
W
W
M
M
W
M
F. E. MAH R’i
trossi ja köietööstus
Asut. 1834 a. Pärnus, Ussi ja Posti tän. nurgal, tel et. 297.
Kauplus Vee tän. 9, telef. 270. Kaupluses alati saadaval
kõiksugused võrgud, masinarihmad, kanepi-, manila-, sisalja puuvillanöörid, tõrvatakk, niidid, tamsad jne.
Väljanäitusel töösaadused kroonitud auhindadega.
Austusega
F. E. MA HR.
-------------
........................ . 7-- :-■■■■=
SUVE
|
ja
.-..-^7=F==^
TALVE
mütsidest
j suur väljavalik. Hinnad võistlemata odavad. Palun vaatama
tulla. Ostmine ei ole sunduslik. Austusega
J. BUBjPärnus, Riia tän. nr. 67.
21
W.
k.
Uus kalender.
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
.S,õ
H. 2 p. 1.
Päike tõuseb: 1. k. 4.03 m.; 15. k. 4.33 m.
Läbeb looja: 1. k. 8.36 m.; 15. k. 8.02 m.
o. >2
V-
Z
« > c
E*
P « re
*
** =o -o
1
19
20
j
21
|
22
|
Fr. Engels f 1895.
23
Kristuse äraseletuse p.
24
!
Saksa s.-d. erak. asut.
25
Eisenachenis 1869. 26
® k. 1 p. 1.
27
Pühapäew
Lauritsapäew.
28
Esmaspäew
29
Teisipäew
30
Kesknädal
Aug. Bebel f 1913.
31
Neljapäew
1
Reede
Rukkimaarja päew.
2
Laupäew
3
Pühapäew
<£ k. 2 p. 1.
4
Esmaspäew
5
Teisipäew
6
Kesknädal
7
Neljapäew
8
Reede
9
Laupäew
10
Pühapäew
G k. 6 b. Pärtlipäew.
11
Esmaspäew
12
Teisipäew
13
Kesknädal
14
Neljapäew
15
Reede
Johannese surma päew.
16
Laupäew
17
Pühapäew
3 k.2 h. Fr. Lassalle f 1864 18
Pärnu Tööliste ühingu mehaaniline puutööstus
Pärnus, Riia tän. nr. 37,
valmistab tellimiste järele maitsekalt kõiksugu ehitus- ja
mööblitöid, vastu tulles tellijaile soodsatel tingimistel.
22
%
:§ SŽ
g Ö] “
:bebbbb:
J. KÄEEO Pärnus,
S2ZZ
U
U
:
bbb:
Soovitan rikkalikus valikus kuld- hõbe ja kristallasju.
Täielikum seina- tasku ja käekellade müügikoht, kuul
B sate Schveitsi uuride „OMEGA“ ainumüük. Suurema ja
B moodsama sisseseadega kullasepa töötuba. Töö
U
kiire ja korralik. Hinnad võimalikult odavad.
Austusega
8
Madisepäew.
G k. 2 p. Orjade wabast. 9
Sügise alg. [Ameerik. 1862 10
11
12
13
Ristija Johannese p.
14
28 Pühapäew
29 1 Esmaspäew
30 | Teisipäew
15
Mihkli p. 3 k. 5 p. 1 Emile 16
[Zola f 1902 117
1
2
3
4
5
6
30 päewa.
Ussimaarja p. ® k. 5 h.
Leo Tolstoi * 1828.
Päike tõuseb : 1. k. 5.11 m.; 15. k. 5.42 m.
1. k. 7.16 m.; 15. k. 6.36 m.
Läheb looja:
1
2
3
4
5
6
7
"O cn
3 .32 "O
•2 " > ,
e
•
C
cn -+-* Sž
% E
fl —; > Q.
.1 g ra.E es
e5
fÖ ca
oj
3
« 03
.!3
— •E -ri
Ts “
2
■ no-
C
r:cti
<2
S
S E -S Qaj - .55
E
"■si? T
w 5 a
ta Ž —
ts
oj
bA
VV
-e 2ID J®
SE •<=
b
r—' -*-»
e
F "B,i
Kõige suuremas valikus ostate S?. HÄASIKu ärist,
Rüütli t. 41. Foto aparaate, platesid, pabereid ja muid foto tarbeid.
Seina-, tasku-, laua- ja käe kellasid. Paromeetreid, kraadiklaase ja
kõiksugu prille. Kaup hää, hinnad võistlemata odavad.
24
n. HM 8 R. RWE6DI
Riidekauplus
Täielik riieteladü, kus saadaval alati suures valikus
kõiksugused riidekaubad kodu- kui ka väljamaa vab
rikutest, nagu: palitu-, ülikonna-, mantli-, kos
tüümi- ja villased riided, siidi kleidiriided, pesuriided jne. jne. jne. Teenimine kiire ja korralik.
Müük äärmiselt odavate hindadega.
N Pärnus, Rüütli tän. 25. Telef. 403.
W
W
JuuKsetööstus
J. Vaks
8
Pärnus, Rüütli tän, nr, 16,
8
Daamide ja härrade salong.
Maniküür
Pediküür
Silmakulmude ja
ripsmete värvimine.
Päike tõuseb : 1. k. 6.17 m., 15. k. 6.48 m.
Läheb looja: 1. k. 5.50 m.; 15. k. 5.11 m.
0. JAK0WLIEW1 jOUKSStSÖStUS, Pärnus, Koi tän. nr. 8.
Daamidele: Juukselõikamine, lükkimine, peapesemine ja rips
mete ning kulmude värvimine. Härradele: Juukselõikamine,
habemeajamine, peapesemine.
Austusega 0. JAKOWLEW.
26
Rolonlaal Ja velnlRauplus
Pärnus, RUütli tän. 27.
Telefon 42.
MüüR suurel ja väiksel arvul. Soovikorräl
Kauba Koju saatmine tasuta., kiirelt ja vastu*
tuseZa. Kauba rohkus ja õiglased hinnad
garanteerivad alati suure poolehoiu minu ärile.
Kolonia.eilRa.ubad, velniRaubad, apel*
sinld, sidronid, viisgi* ja viinamarjad.
ShoRolaadi Rarbid jne.
Pärnu Esimene
Rauatööstuse Artell
Pärnus, Munga tän. 1.
Telef. 185.
Valmistab: Tuletõrje pritse kolmes mudelis.
Mudelid nr. 1. ja 2. Võime 18—20 pange mi
nutis, pritsi kaal 8 puuda. Mudel nr. 3. kohane
lendsalkadele, tarvitab vähem inimjõudu, võime
14—16 pange minutis, kaaluga 4^2 puuda.
Kõigis mõõtudes pritsikärusid.
Kaevu- ja survepumbad ja nende osad. Reform- ja
raudvoodid. Spetsiaal haigemaja voodid. Rahvusva
helised teenäitajad. Masina parandus ja raua treimise
tööd. Hinnad ajakohased. Seniste tööde eest saadud
mitmelt asutuselt kiitusekirje.
27
ii kuu.
Nowember
----------------------------------
Pühapäew
Esmaspäew Mardipäew. Alg. 149 protsess 1924.
Teisipäew
Saksa okkup. wäed lahkuw.
Kesknädal
L k. 2'p. 1.
[Eestist 1918
Neljapäew
Reede
Lasti maha J. Tomp 1924.
Laupäew
Pühapäew
Esmaspäew Robert Owen f 1858.
Teisipäew
Kesknädal
O k. 12 p. LeoTolstoi f 1910
Neljapäew
Leemeti Maarja p.
Reede
Laupäew
Surnute püha. Leemeti p.
Pühapäew
Esmaspäew
Kadripäew.
Teisipäew
tööle määrati 138 proletaarlast.
Kesknädal
Lõppes 149 prots. 1924. SunniNeljapäew
) k. 8 h. Fr. Engels * 1820.
Maapäew kuulut. end kõrgemaks
Reede
wõimuks Eestis 1917.
Laupäew
Pühapäew
Päike tõuseb : 1. k. 7.28 m.; 15. k. 8.10 m.
Läheb looja: 1. k. 4.26 m.; 15. k. 3.55 m.
Kõik, kes head tööd tahaivad, Loowad omad linad ja takud ketramiseks
Esimese Pärnu lina- la taKuketramlse vabrikule
Asutatud 1909 a. Khr. Fröhlingi saeweski juures. Telefon 237. Asutatud 1909 a.
Müüakse lina-ja takulõnga, soowijatele wahetatakse linade ja takkude wastu kohe lõnga.
28
A. Klssa weinitööstus
Aisa tän. 41.
Teles. 2-94.
Soowitab kodumaa marjadest loomulikult walmistatud
ja tuntud headuses maiisewaid weine.
Nõudke igalt poolt.
Hinnakirjad soowijatele maksuta.
K. 8mel'i harjatöörtüs
PSrnns. Riia tiin. nr. 48.
Walmistab tuntud headuses kõiksugu masina- ja maja
pidamise harju ja pintsleid. Müük suurel ja wäiksel
arwul.
Riigipöördekatse Tallinn. 18
1924. 149 protsessi otsus 19
kinnitatakse. 20
21
22
Nigulapäew. ® k. 3 h.
23
24
Nigula-Maarja p
25
26
27
28
T k. 10 õ.
29
Luutsinapäew.
30
1
Eesti Nõukogude Waba2
riigi asut. 1917.
3
4
5
6
® k. 3 h.
7
Toomapäew.
8
Talwe algus.
9
10,
11
1, Jõulupüha.
12
2. Jõulupüha.
13
3. Jõulupüha.
14
Süüta laste p. ) k. 6 h. 15
16
17
Wana aasta õhtu.
18
L Vati d
Z
NZ
<5
J»
2-
QJ
.ÜO
fH
-c
cti
--
- JZ
<0 E ** «
y
tn
—
SJ >
."3
ä
_
1 s -
y s
.L
jI a
H .g>
s § ts ?
s x
ö
n
vai
1
agsi
eo
'W
2 re tS c"
Ö
» M
s 2«
R !2
3
H
E
5 W §
•rvi Msq
5
4S ww c
c IHri
o
cu
Päike tõuseb: 1. k. 8.35 m.; 15. k. 8.56 m.
Läheb looja, 1. k. 3.30 m.; 15. k. 3.21 m.
Kõik, kes head tööd tahawab, toowad omad linad ja takud ketramiseks
Esimese Pärnu lina- ja takuketramlse vabrikule
Ahr. Fröhlingi saeweski juures.
Telefon 237. Asutatud 1909 a.
Müüakse lina* ja takulönga, soowijaile ivahetatakse linade ja takkude wastu ka kohe lõnga.
30
„UUDI S“
1
Pärnu — Rüütli 18 — Telef. 77.
IDiiliinmiphfpid
üle 800
mustri> küünlad,
vuiupuucmciu kard)
watt,pead,kunstlumi
J
jne. — Uudiskaubad! Jällemüüjatele % %.
,
walik Pärnus.
oma- ja wäljamaa kaubad suures walikus. Willased
lõngad, pitsid, sukad, DMC käsitöö lõngad ja siidid.
Meeste kaelasidemed, kraed,* pesu ja muud tarbed.
«Kodukäsitöö" jakid, nahktööd, eesti seelikuriie jne.
Kalameestele kalapüügi tarbed, Hollandi mutid j. m.
l§asugu pudu-, moe- ja koloniaalkaubad odawate
hindadega. Müük suurel ja wäiksel arwul. Jälle-
W
J
J
g
Z
J
W
Foto lamm e
AMERICAN STUDIO New-York — Pärnu, Rüütli t. 45 —
BracKmanni tän. 7. Suurenduste ja wärwipiltide
spetsiaaltööstus. Üleswõtted kõige wäiksemast pildist peale.
Hinnad odawamad kui mujal. Töö kõrgemas headuses.
31
0000
Soodsam õmbleja daamidele.
0
Igaks hooajaks suurim valik moode: mantleid, ball-kleite, B
palituid, kodu-kleite j. n. e. Töö maitserikas ja korralik.
Hinnad odavad.
Austusega
A. 1ÄRSULA
Pärnus, Karusselli tän. 43.
0
0000
Rätsepatö^
ARTELL
E/-
Pärnus, BracKmanni 11, Telel, 395,
Meestepaniia FätsepatBöstus A. KASEHET
Pärnus, Karusselli, tän. nr. 3.
Valmistab palituid, õhtuülikonde j. n. e. Töö korralik ja
täieliku vastutusega.
Alati kõige viimased moeuudised.
Hinnad vastutulelikud.
Austusega
A. Kasenet.
ZZZE
0
UU- ]. IdaiUSOD i õmbluse tööstus
i
! Pärnus, Jannseni 34, on ainuKe, kes valmistab naiste। ja meesterahva riideid, suure läbikäigu tõttu kõige odavamalt.
Ja juurde lõikuse kursused mõlema soo riietele õpetab
uuema, lihtsa ja ruttu äraõpitava meetodi järele.
Õmbleja M. Pödermann
Pärnus, Suur Ohvitseri tän. 31.
o
|
|
o
o Teen igasugu naisõmblustööd:
|
|
kleidid, mantlid, palitud,bluusid ja muud, g
g
Töö kiire ja korralik. Hinnad mõõdukad. |
Oooooooooflooooooooooooooooooooooooooooooeoooooooooooooooooooooooooooo 0°
= Minu austatud töötarvitajad!
=
Z
Võtan tellimisi vastu ka oma materjali peale. M
H
Hinnad võimalikult kokkuleppel odavad. Töö B
W
korralik ja hästi passiv.
Austusega
D
Rätsep J. Reinhold i
S’
Rätsepatööstus A. ASPE
Pärnus, Riia tän. 35.
Valmistan palituid, mantleid, ülikondi jne. Töö korralik ja
täiehku vastutusega. Alati viimased moeuudised. Hinnad
mõõdukad.
Austusega
diplomeeritud juurdelõikaja A. ASPE=
■.ö’OlO.b*
LuKusepa töötuba
T. Tõnisson
Pärnus, Riia tän. 53.
Valmistan püsse, õmblus- ja kudumismasinaid ja teen iga
sugu parandustöid.
2M2WWVZMÄI
33
Wõtan tellimisi wastu kõiksugu meeste- ja naisterahwa saabaste $
ja parandustöö peale.
Hinnad mõõdukad.
Töö kiire ja korralik.
| Klmeri hmlde söSdija H. KSger j
| tvõtab wastu igasuguseid Wameri yarandustöid ja hääldesäädimrsi. |
W Sealsamas rahwuswahelistel wäljanärtustel kõrgemate auhinda- W
g
dega kroonitud M. SalSNgj klawerite esitus ja müük.
g
W
» Daamide ja härrade juukselõikamine. Habemeajamine jne. :
> Ooooooooooooooooeooocooooooooooooooooooooooooooooooo0ooooooooooooooooo<
RT--- -
JuuKsetööstus
Fr. Jürgenson
Pärnus, Riia tän. nr. 67.
Juukselõikamine elektriga,
pea paljaksajamine 1 minuti
jooksul, habemeajamine. Daa
midele juukselokkiinine, ondulatsioon, kulmude, ripsmete
värvimine ja maniküür.
Juukselõikamise töötuba
H, MarKson
Pärnus. Wilmsi tän. 13.
Daamidele: juukselõikamine, peapesemine sooja weega jne.
Härradele: juukselõikamine, habeme
ajamine, peapesemine jne.
Teenimine kiire ja korralik.
36
|
ZusKsktWstllS E. Hermann
f
M
Pärnus, Karja tän. nr. 15.
g
1DAAMIDELE:
W
M
W
1
H
V
V
juukselõikamine,lokkimine, peapesemine,
kulmude ja ripsmete wärwimine j. n. e.
H ÄR RA D E L E : juukselõikamine, habemeajamine,
peapesemine j. n. e. j. n. e.
Daamide ja härrade salong.
Juukselõikamine, habemeajamine, lokkimine, kulmude ja ripsmete
wärwimine j. n. e. j. n. e. Habemenugade ja kääride teritamine.
-
Teatan kõigile töötarwitajatele, et ainuke ajakohane mehaaniline
lõikeriistade teritus
on Pärnus, Wee tän. nr. 2. Eriti aga habemenugade, karwalöike ja lihahakkimise masinate jne. Töö kiire ja korralik. Täielik
wastutus. Hinnad mõõdukad.
Austusega
A. 6USTAWSON.
Habemeajamise ja juukselõikamise töötuba.
S—.
.....—------------------------------------- —ra
37
Söögisaal. ]
Hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid.
Teenimine kiire ja korralik.
Kuninga tän. 15.
-----....
Pärnus, Rüütli tän. 55.
Soovitab soodsate hindadega maitsevaid
IŠISOl™ ja GWWMSUbo Köök töötab parima koka
juhatusel. Teenimine kiire ja korralik.
Austusega M. Bergmann.
|
|
W
|
|
Söögisaal
Pärnus, Linna ametimaja kõrwal.
Uue ja Munga tän. nurgal.
Alati saadaval maitserlKKad toidud..
Teenimine korralik.
Hinnad soodsad.
Austusega pr. J, JaKobson.
|
Söögisaal
|
| Pärnus, Vee tän. 13, II korral, vastu vanavene kirikut. J
| Esimese järgu koka juhatusel alati saadaval maitsevad J
J lõunad.
Teenimine korralik.
Hinnad mõõdukad, g
38
Wee tän. nr. 11.
Telefon 320.
W
QltotMttiilÜI ' kõige uuemates mustrites söögi- ja
magamistubade ning saalide, ka
binettide ja muid sisseseadeid, uksi, aknaid,
keerdtreppe kõiki sorti puust.
i
PsthyL MUUMl Puusärgid ja mitmesugust muud
MMAU walmismööblit suures walikus.
y
v-
Ostab: laudu. Pakke- palke ja mitmesugust
muud toorest materjali suuremal hulgal.
Hinnad wastutulelikud.
Tööde eest täielik wastutus-
1T‘VICY“"‘V WD MM ' W g Al MW W M M* # MM
MMi G. liras, U«. |
|
Telefon 244.
Rüütli tän. 45.
Telefon 244.
|
Alaline suur wäljawalik kõiksugu
! maja
w
liSWSsdest:
niiniumift ja emailleeritud.
Alpacca noad, kahwlid, lusikad, kulbid parematest wabrikutest.
Elektri sisseseade tarbeasjad. Elektri armatuurid, laua lambid,
petroleumi lambid ja üksikud osad. Kookus, matid, lihtsad ja
| wärwilised. Pea, riide, saapa ja mitmesugused harjad (müük
j |l wabriku hinnaga). Suures walikus kingituseks: Kristall,
| \ iaraKotia, feinsiein^ui, poriselaan ja TiiK| Kel asjaä.
Lutheri kaubad wabriku hinnaga,
Puu- ja aiawilja kauplus
Pärnul, Puhawsimu tän. nr. 18.
Alati saadawal wärskeid banaane, apelsiine, sidroneid, hispaania sibulaid, juustu, taimewõid j. n. e.
Kilud, sprotid, silmud, igatsorti konserwe jne. jne.
0 b b
.Ermi TreufeldL b a e
Raamatu-, kunsti-, muusika-, kirjutus- ja
joon istus materjali kauplus.
Uudiste kohale jõudmine igal nädalal. Tellimiste ja kuulutuste
wastuwõtmine kõikide sise- ja wäljamaa ajalehtede ja ajakirjade
peale.
Teatri ja kontsert-büroo.
Pärnu (Eesti), Rüütli tän. 16. Kõnetr. 178. Asutud 1879 a.
g
V
D
V
W
W
W
Kõige odawamalt ostate
walmisrildeid, ülikonnariideid, mantleid,
igasugu kleidi-, pluuse- ja pesuriideid, aknakardinaid, meeste- ja
naisterahwa kingi ning saapaid, hobuseriistu ja rihmu ainult
Aug. Klein9! ärist
Pärnus, Rüütli t. 47, telef. 9 (end. kapten Kleini majas wastu, waksali).
=0
Nõudke igast kauplusest
A. Frederkingl seepe,
mis kõige kasulikumad tarwitada.
Esitus Pärnus
Ä. UEHENDBIK,
Wilmsi tän. nr. 15.
0Ž
40
-------------- 0000
1
~—
'
Ä. Kün^,
ja
Kirjutusmaterjali Kauplus
Pärnus, Rüütli tän. 53.
s
Soowitan kõiksugu paremat kirjandust, waimulikke, ilmalikke ja kooli
raamatuid. Kantselei-, kooli- ja majandustarbeid ja uuemad gram
mofoni plaadid. Ajalehti ja ajakirju kui ka mesinikkudele kunstkärgi.
raamatus
0
I
.
—— 00EB ——-——
—
—11
PleKisepatööstus
M. L. HaiioMz ja. pojad.
Pärnus, Pühawaimu tän. 15.
Telefon 425.
Kõiksugu plekitarbete walmistamine mehaaniliselt. Suurem töö
tuba Pärnus. Töö korralik ja kiire.
Soodsam ostukoht kõigile on kullasepp
M. Lõpp’e
kuld--, hõbe-, kristaSasjade kauplus ja tööstus
Pärnus, Wilmsi tän. nr. 10,
kus alati saadawal wastutulelikkude hindadega kuld", hõbe-, besteckja kristallasju. Kuldamine, höbetamine, graweerimine, parandusja tellitud tööd walmistatakse kõik oma töökojas, sellepärast hinnad
odawamad kui mujal.
Austusega M. Lõpp, Wimsi t. 10.
Templeid.
kummis ja metallis walmistab
Temlitööstus EL HRISCH
Pärnus, Wilmsi 1.14. Telef. 367.
41
Pärnu juht.
Tööliskodu. Elewandi tän. 7. iil korral, telef. 527.
Tööliste Ühingu juhatuse asjaajamise tunnid igal äripäewal kella 7—9 õhtul.
Tööliste Ühingu Esperanto Klubi awatud igal teisipäewal
ja reedel kella 8—10 õhtul.
Tööliste Ühingu Raadio Klubi awatudjgapäew kella 7—10 õ.
Tööliste Ühingu lugemislaud. Awatud igapäew kella 10
hom. — kella 10 õhtul.
Tööliste Ühingu raamatukogu awatud igal teisipäewal ja
reedel kella 7—9 õhtul.
Trükitööliste Ühingu juhatuse koosolekud igal esmaspäewal
kella 6—8 õhtul
Töölisteatri büroo awatud igal äripäewal kella 11—1 p.
Tööiisspordi Liidu Pärnu Osakonna juhatuse koosolekud
iga kesknädalal kella 8—10 õhtul.
Ametiasutused.
Linnawaiitsus, Wilmsi tän. 5. telefon 5.
„
linnapea kabinett. telef. 21:
„
hoolekande osakond, Uus t. 12. telef. 445.
„
terwishoiu osakond,
„ „ 12 Il kr. telef. 376.
„
haridus osakond,
„ „ 12 II „ telef. 376.
„
ehitus osakond,
„ „ 12 II „ telef. 168.
„
metsa ja maade osak. „
„ 12 II „ telef. 168.
Perekonnaseisu ametnik, Uus tän. 12.
Linna haigemaja, Sillutuse tän. 2. telef. 71.
„
laste warjupaik, Rääma mõisas, telef. 262.
„
lasteaed, Põhja tän. 1. telef. 452.
„
lasteaed, Eliisabeti tän. 11. telef. 517.
,.
wanadekodu, Promenaadi tän. 31. telef. 375.
„
raamatukogu, Wilmsi tän. 2.
„
elektrijaam, Kalda tän. 4. telef. 27.
„
bakterioloogia laboratoorium, Kuninga t. 7. telef. 234.
„
tapamaja, Rääma tän. 17. telef. 102.
Aadresslaud, Possieti tän. 12. telef. 52.
Linnapolitsei, Possieti tän. 12. telef. 52.
Maakonnapolitsei, Possieti tän. 12. telef. 72.
Kriminaalpolitsei, Possieti tän. 12. telef. 271.
Kaitsepolitsei, Uus tän. 17. telef. 39.
Rahukohtu I jaosk., Rüütli tän. 19. telef. 66.
„
II
„
„
„ 19.
,, 179.
„
III
„
„
» 19.
„ 313.
42
Kohtu-uurija I jaosk., Rüütli tän. 19. telef. 315.
II „
„
„ 19.
„ 316.
Kohtupalati prokurööri noorem abi, kohtumajas, Ruuth
tän. 19, sissekäik Wee tänawalt. telef. 137.
Kohtumaja, Rüütli tän. 19. Adwokaatide tuba, telef, 314.
Maavalitsus, S. Sepa tän. 16. Administratiiw, majandus ja
terwishoiu osakonnad telef. 3, põllutöö osakond telef. 4,
haridus- ja hoolekande osakond telef. 74.
Riigimaade ülem, Suur Sepa tän. 5, telef. 43.
Maakonna metsaülem, Karja tän. 11.
Tollivalitsus, Wee tän. 8. telef. 109.
Sadamavalitsus, Waili peal, telef. 57.
Lootside kontor, Wall! peal, telef. 78.
I brigaadi staap, Merepuiestee 2. telef. 105 ja 118.
6-da üksiku jalaväe pataljoni staap, Possieti tän. 2.
9-da
,,
,,
„
„
»
”
Maakonna maamõõtja, Pärna tän. 8.
Maksuinspektor I jaosk, Wee tän. 19. telef. 44.
„
II
„
Wee tän. 19. telef. 475.
Notaarius A. Hanschmidt, Kuninga tän. 1 telef. 11.
„
T. Kullasepp, Brackmanni tän. 6 telef. 523.
„
A. Tarn mann, Wilmsi tän. 7 telef. 218.
Maakonna wangimaja, Sillutuse tän. 3 telef. 61. '
Kaitseväe ringkonna ülem, Wilmsi tän. 6.
Ühishaigekassa, Wilmsi t. 6. Sissekäik Malmi tänawalt telef. 117.
Posti ja telegrafi kontor, Rüütli tän. 21.
6-da ringkonna aktsiisiwalitsus, W. Jõe t. 1. telef. 131.
Pritsimaja, Puuturg, telef. 30.
Piirivalvevalitsus, Januseni tän. 2. telef. 172.
Tööbörse, Wilmsi tän. 5.
Konsulaadid.
Briti asekonsul, J. P. Dikcs, Pikk tän. 5 telef. 97.
Daani asekonsul, J. Jakobson, Rüütli tän. 42. telef. 191, kõne
tunnid 2—3.
Läti asekonsul, A. Schmidt, Pühawaimu tän. 8, telef. 93.
Norra asekonsul, A. Bentzen, Uus tän. 2, telef. 121. kõne
tunnid 10—1 ja 4—5, laupäewal ainult 10—1.
Rootsi asekonsul, H. Rambach, Supelus tän. 3, telef. 176.
Saksa asekonsul, R. Schmidt, Lõuna tän. 20.
Soome asekonsul, A. Martinson, Hospidali t. 22, telef. 326.
Hollandi asekonsul, Dorff, S. Jõe tän. 40, telef. 81.
43
Arstid.
E. Binmann — hamba- ja suuhaigused, Kuninga tänaw 40.
kõnet. 9—1, 4—7.
8. Belostotsky — sugu- ja nahahaigused, Kuninga tänaw 11,
kõnetunnid 10—1, 4—7.
A. Buck — närwi- ja silmahaigused, Pühawaimu tänaw 9,
kõnetunnid 10—1, 4—6.
Fr. Dahl — sisemised haigused, Kuninga tän. 28, telel. 368,
kõnetunnid 10—12, 5—6.
E. Hörschelmann — naistehaigused, linnahaigemajas, telef. 71,
kõnetunnid 3—5.
E. Jürgens — naistehaigused, Rüütli tän. 14, telef. 355, kõne
tunnid 9—12, 3—5.
E. Kaar — koolide arst, naha- ja suguhaigused, Rüütli tän. 47,
telef. 127, kõnetunnid 10 — 12, 5—6.
E. Koshemäkin,
Jänesselja tänaw 19-a, telef. 353, kõne
tunnid 10—12 ja Vž5—6.
J. Kukk, linnaarst — sisemised ja naistehaigused, Wilmsi t. 19,
telef. 58, kõnetunnid 10—12, 4—5.
A. Leppik — silmahaigused, Rüütli tän. 31, telef. 371, kõne
tunnid 10—12, 4—6.
A. Levin — sisemised ja lastehaigused, Rüütli t. 49, telef. 265,
kõnetunnid, 10—12, 4 — 6.
Chr. Luig — naistehaigused,
Supelus tänaw 13, kõne
tunnid 10—12, 4—6.
A. Marfinson — naha- ja sisemised haigused, Hospidali t. 22,
telef. 326, kõnetunnid 8—10, 1—3.
K. Mühlen kirurgilised ja naistehaigused, S.-Sepa 14, telef. 156,
kõnetunnid 10—12, 3—5.
W. Mühlen — sisemised ja kirurgilised haigused, Poska t. 18,
telef. 200, kõnetunnid 10—12, 4—5.
H. Nirk — sõjawäe ja koolide arst, sisemised ja lastehaigused,
W.-Posti tän. 1, kõnetunnid 2—3.
A. Norman — naiste- ja sisemised haigused, Jänesselja tän. 18,
kõnetunnid 9—11, 3—5.
J. Schanin — naistehaigused, Wingi tän. 17, telef. 432, kõne
tunnid 10—12, 4—5.
Elsa Sepp —- naiste- ja lastehaigused, Rüütli t. 36, telef. 429,
kõnetunnid 10—12, 3—5.
E. Siegel — naistehaigused, Brackmanni tän. 32, telef. 269,
kõnetunnid 9—11, 3 — 5.
44
E. Stammberg— sisemised ja naistehaigused, Riiat. 11, telel.
236, kõnetunnid 9—11, 5 — 6.
P. Tanilas — sõjawäe ja wangimajaarst, Wee tän. 23.
K. Taros — suguhaigused,
Kuninga tänaw 22>
kõnetun
nid 10—12, 6-7.
Juulie Tomberg-Rosimannus, Rüütli t. 28, telef. 529, kõne
tunnid 10—1, 5—7.
O. Tõmberg — bakter, labor, juh., kopsu- ja lastehaigused,
Rüütli t. 28, telef. 529, kõnetunnid 9—10, 3—5.
E. Tumma — haigem, juh. ja raudteearst, silma- ja sisemised
haigused. Poska t. 27, telef. 41, kõnet. 9—11, 3—5.
H. Uustalu — maa-arst, sisemised haigused, Aia t. 6, telef. 128,
kõnetunnid 9—11, 3—4.
J. Wares — närwi- ja sisemised haigused, Wilmsi t. 28, telef.
162, kõnetunnid 10—12, 3—5.
K. Wigotski — nina-, kõrwa- ja kurguhaigused, Rüütli tän. 53.
telef. 352, kõnetunnid 10—12, 4—5.
M. Weber — närwi- ja sisemised haigused, Riia tän. 10, kõne
tunnid 3—6.
Paula Wreinthal — naiste- ja lastehaigused, Wingi tän. 17,
telef. 468, kõnetunnid 3—5.
R. Willems — kirurgia, Pärna tän. 1, telef. 503, kõnetun
nid 8—10, 2—4.
Hambaarstid.
E. Binmann, Kuninga t. 40. wastuwõtmine 9—1 ja 4—7.
A. Jalak-Siil, Brackmanni t. 1, wastuwõtmine 10—1 ja 4—6.
H. Levin-Hirschfeldt, Aisa t. 2-a, wastuwõtm. 10—1 ja 4—6.
H. Meri-Niggol, Wõimlemise tänaw. 2, telef. 252, wastuwõt
mine 9—12 ja 6—7.
R. Mheidse-Karpova, Karja t. 4. wastuwõtmine 10—1 ja 4—7.
A. Tammann, koolide hambaarst, Sääse t. 5, telef. 56. wastu
wõtmine 9—1 ja 4—6.
H. Toomväli-Kubbo, Wilmsi tän. 7, wastuw. 10—1 ja 5—6.
P. Weermann, sõjawäe hambaarst, Wilmsi tän. 15.
Dr. J. Tomberg-Rosimannus, Rüütli tän. 28, telef. 529, was
tuwõtmine 10—1 ja 5—7.
Loomaarstid.
K. Edur, maak, loomaarst Rüütli tän. 2.
J. Pajo, linna loomaarst, Karja tän. 11.
45
Rawitsuskohad.
Pärnu linnahaigemaja, Sillutus tän 2, telef. 71. Uus ajako
hane ehitus Röntgeni kabineti ja eiektri-arstimiswahenditega. 6 eriosakonda.
Korralik osakond sünnitajatele.
Maksuta ambulants iga päew 10—12.
Maksuta nõuandepunkt kopsuhaigetele, Kuninga tänaw 7,
telef. 234, awatud igapäew 10—12.
Maksuta nõuandepunkt lastele ja emadele, Uus tän. 10r
awatud igapäew 10—12.
Linnakoolide ambulants, Uus tän. 12, awatud igapäew 3—5,
kooliaasta kestwusel.
Linna bakterioloogia laboratoorium, Kuninga tän. 7, telef.
234. Awatud uurimisobjektide wastuwõtmiseks iga
päew kella 11—12.
Maksuta ambulants suguhaigetele, linna haigemajas, iga
päew kell 9 hom.
Linna mudaravila, Supelus tän. mere ääres.
Advokaadid.
Böthling, O., van. adv., Uus t. 6.
Järv, J., vann. adv. abi, Pärna t. 6.
Kuusner, H., vann, adv., Possieti t. 4.
Käige, E., v. adv. abi, Riia t. 42.
Koshemäkin, A., v. adv. abi, J^nesselja 19-a.
Leesment, J., v. adv., Aia t. 16.
Leik, O., v.ad v., Hospidali t. 9.
Liit, J., v. adv. abi, Riia t. 56.
Liiv, J., era-adv., Riia t. 48-a.
Mathiesen, R., v. adv. abi, Rüütli t. 51.
Matson, J., v. adv. abi, Possieti t. 4.
Reiman, H., v. adv., Aia t. 8.
Soo, H., era-adv., Aia t. 3.
Soosaar, A., era-adv., Rääma t. 8.
Staekelberg, O., v. adv. abi, Kuninga t. 13.
Tallo, J,, v. adv. abi, Rüütli tän. 47.
Tammahn, A., v. adv. abi, Vee t. 14.
Tõnisson, A. v. adv. abi, Rüütli t. 38.
Villmann, E., v. adv. abi, Rüütli t. 36.
Viitaek, tL, era-adv., Aia t. 3.
|
„PäevalehiM
j
D
U
g
H
ühes oma kaasande 99Pärnil Päävalebeg®44
on suurim, uudisterikkam ja mõjukam eestlaste ajaleht.
Lugejate ringkonna laialdasuse ja ostujõu tõttu on kuulutamine „Pärnu Päevalehes'1 Kõige KasuliKum.
J
W
g
W
Tellimise hinnad:
=
1 kuu postiga 1,50 kr.,
4,20 „
3 ,,
8,20
„
6 „
))
16,40 „
12 „
n
postita 1,35 kr.
3,80 V
7,20
n
14,40 V
=
==
| Aadress: Toimetus — Kuninga tän. nr. 32. g
g
Talitus — Rüütli t. LO, o/ü „LiiduM g
g
raamatukauplus.
Telefonid 2-39 ja 1-73. g
saali ja MjjiiKlplK türgi diikabinett lOOinil, nmneih,
Kushette ja muid töid. Ladus suu
res walikus kõiksugu tugewad hobuseriistad. Hinnad ^vastutulelikud.
Tööde eest täielik wastutus.
Austusega
J. Petti.
I
Suurem ja täielikum
I
moe» M Kubaraäri
M. Brenner
I
Pärnus, Hospidali tän. 14.
i Soovitab eriti suures valikus moodsaid hooaja
kübaraid ja karusnahku. Sealsamas kõige
täielikum masinatega kübarate pressimine, vormimine,
| värvimine, ümberõmblemine, puhastamine jne. Pärnus.
Eriti vana õlgkübarate ümberõmblemine. Tellimised
täidetakse kiirelt ja korralikult.
48
B
B. Pauilouish
kudumistööstus
ja
moekauplus
Pärnus, Rüütli tän. 32, teles. 358.
Soowitab kõige moodsamaid ja mait
serikkalt kujutud kaupasid, nagu:
jakid, jumperid, pulowrid, kostüümid,
shallid, sukad, kindad ja spordi riietus.
Suures wäljawalikus willaseid lõngasid, siiditrikooriiet jne.
Tellimised saavad kiirelt ja korralikult täidetud.
MaBWtele sm hiaiNlüvdvs.
Kõige täielikum
js kalosside ladu. |
äadawal kõiksugused moodsad ja wastu- |
Alati suures walikus saadawal
pidawad jalanõud meesterahwastele, naisterahwastele ja lastele.
------- Töö headuse eest wastutus.-----------
Odav ostuvõimalus: Kingadest beefy, hall, lakk— kr. 13.—,
12.—, 10.—, niikaua kui tagawara jätkub. Suuremal arwul
ostjatele wabriku hinnad.
MWW- uiahpikii ladu
Pärnus, Rüütli tän. nr, 29.
Telefon 216.
Mwplksed: Riia t. 58 ja Iiinesselja 15
49
Kitsarsssslise mbtet sSibuylsaa.
Maksew 15. oktoobrist 1926 a.
Pärnu — Wiluwere — Tallinn.
Segarong nr. 8/10. Pärnust kell 7,50, Sindi (tulek—minek)
kell 8.44—9.Oo, Tori 9.47—9.52, Wiluwere 10.39—10.57,
Lelle 12.42—13.30, Rapla 14.26—14.50 jõuab Tallinna Sa
dama kell 19.00.
Postrong nr. 4. Pärnust kell 23.15, Sindi 23.55—0,01, Tori
0.41—0.47, Wiluwere 1.26—1.33, Lelle 2.50—2.59, Rapla
3.46—3.54, jõuab Tallinna Sadama kell 6. 40.
Tallinn — Wiluwere — Pärnu.
Postrong nr. 3- Tallinna Sadamast kell 0.25, Rapla 3.01—3.08,
Lelle 3.50—4.02, Wiluwere 5.18—5.26, Tori 6.02—6.08,
Sindi 6.43-6.49, jõuab Pärnu kell 7.28.
Gggarong nr. 11/7. Tallinna Sadamast kell 8.3O, Rapla 11.34—
11,52, Lelle 12,40—14.00, Wiluwere 15.40—16.05, Tori
16.47-16.57, Sindi 17.41—17.55, jõuab Pärnu kell 18.47.
Pärnu — Wiljandi — Tallinn.
Segarong nr. 38. Pärnust kell 0.30, Riisselja 2.24—2.44, KilingiRõmme 3.24—3.26, Mõisaküla 4.25 (edasi segarong nr 10) 5.35.
Abja 6.05—6.15, Wiljandi 8.19—8.45, Türi 11.34—11.52,
Lelle 13.03—13.30, Rapla 14.26—14.50 jõuab Tallinna
Sadama kell 19.00.
Segarong nr. 12. Pärnust kell 6.50, Riisselja 8.26—8.38, Kilingi-Nömme 9.15—9.16, Mõisaküla 9.59—10.30, Abja 10.59
—11.10, Wiljandi 13.20—13.50, Türi 16.40—17.00, Lelle
18.14—18.30, Rapla 19.20—19.33, jõuab Tallinna Sadama
kell 22.50.
Postrong nr. 6. Pärnust kell 18.15,Riisselja 19.41—19.44, KilingiRömme 20.18—20.19, Mõisaküla 20.58—21,25, Abja 21.52
—21.55, Wiljandi 23.46—23.59, Türi 2.27-2.47, Lelle 3.54
—4.01, Rapla 4.44—4.51, jõuab Tallinna Sadama kell 7.35.
Tallinn — Wiljandi — Pärnu.
Segarong nr. 11. Tallinna Sadamast kell 8.30, Rapla 11.34—
11.52, Lelle 12.40—13.05, Türi 14.15—14.35, Wiljandi
17.33—17.55, Abja 20.00—20.09, Mõisaküla 20.38—21.00,
Kilingi-Römme 21.41—21.42, Riisselja 22,13—22.16, jõuab
Pärnu kell 23. 50.
50
S egarong nr. 9. Tallinna Sadamast kell 15.20, Rapla 18.26—
18.42, Lelle 19.30—19.35, Türi 20.46—21.04, Wiljandi 23.57
—0.35, Abja 2.55—3.13, Mõisaküla 3.55 — (edasi segarong
nr. 37) 5.40. Kilingi-Rõmme 6.20—6.21, Riisselja 6.50—7.02
jõuab Pärnu kell 8.38.
Postro ng nr. 5. Tallinna Sadamast kell 23.15, Rapla 1.54—2.02,
Lelle 2.45—3.02, Türi 4.06—4.21, Wiljandi 6.53—7.07, Abja
9.01—9.06, Mõisaküla 9.35—10.01, Kilingi-Rõmme 10.39—
10.41, Riisselja 11.09—11.12, jõuab Pärnu kell 12.30.
Wiluwere — Wan a-W ändra.
Segarong nr. 43, Minek Wiluwerest kell 2.00, jõuab W.-Wändra
kell 2.32.
• S egarong nr. 45. Minek Wiluwerest kell 5.45,jõuab W.-Wändra.
kell 6.17.
Wana-Wändra — Wiluwere.
Segarong nr. 44. W.-Wändrast kl. 0.30, jõuab Wiluweresse 1,02.
Segarong nr. 46. W.-Wändrast kl. 4.20, jõuab Wiluweresse 4.52.,
Türi — Paide — Tamsalu.
Segarong nr. 29. Türilt kell 4.50, Paide 5.25—5.47, ZärwaZaani 7.08—7.30, Tamsalus kell 9.01.
Segarong nr. 31. Türilt kell 11.50, Paide 12.25—12.45, IärwaZaani 14.04—14.30, Tamsalus kell 15.56.
Segarong nr. 33. Türilt kell 17.20, Paide 17.55—18.15, ZärwaZaani 19.37-19.50, Tamsalus 21.14.
Segarong nr. 35. Türilt kell 22.30, Paide 23.05—23.30, Zärwa-Iaani 0,56—1.15, Tamsalus kell 2.44.
Tamsalu — Paide — Türi.
Segarong nr. 30. Tamsalust kl. 4.25, Zärwa-Zaani 5,53—6.10,
Paide 7.32—7.55, Türil 8.30.
Segarong nr. 32. Tamsalust kell 12.10, Z.-Jaani 13.39—14.05,
Paide 15.21-15.45, Türil 16.20.
Segarong nr. 34. Tamsalust kell 17.07, J.-Jaani 18.29—18.40,
Paide 19.52—20.10, Türil 20.45.
Segarong nr. 36. Tamsalust kell 22.15, I.-Zaani 23.40—23.58,
Paide 1.17—1.40, Türil 2.15.
Mõisaküla — Malga.
Läti segarong nr. 5. Mõisakülast 12.25, Malga Läti 16.33—
16.50 jõuab Malka Eesti 17.00.
Segarong nr. 16. Mõisakülast 21.38, Malga Läti 1.13—1.28
jõuab Malka Eestis 1,38.
51
Läti segarong nr. 19. Mõisakülast 22,50, Malk Läti kell 2.33.
Malga — Mõisaküla.
Läti segarong nr. 6. Eesti Malgast kell 0.35, Malga Läti 0.45
—1.25, Mõisakülas 5.20.
Läti segarong nr. 20. Lati Malgast 13.30, Mõisakülas 17.35.
Segarong nr. 15. Eesti Malgast kell 16.23, Malga Läti 16.33—
16.40, Mõisakülas 20.25.
Pärnu — Riisselja — Ikla.
Segarong nr. 12 39. Pärnust kell 6.50, Riisselja 8.26—8.50,
Iklas 12.25.
Segarong nr. 40/41. Iklast kell 15.10, Riisselja 19.15—19.43,
Pärnus kell 21.20.
Pärnu — Sindi. Sindi — Pärnu.
Peale Pärnu — Wiluwere — Tallinna liinil liikuwate rongide,
on Pärnu ja Sindi wahel weel erirong.
Pärnust wäljasöit kell 15.30, Sindis kell 16.11.
Minek Sindist kell 16.50, jõuab Pärnu kell 17.32.
Raudtee sõidupiletite hinnad Pärnu jaamast.
Papiniidu
Sindi
Tammiste
Tori
Wiluwere
Wana-Wändra
Eidapere
Lelle
Ravla
Tallinn-Wäike
Tallinn-Sadam
Waskrääma
Surju
Riisselja
Alati saada suures valikus värskeid saiu, kooke, torte ja mitmesuguseid
maiusküpsiseid. Tellimised täidetakse ruttu, korralikult ja maitserikkalt.
52
Auto- ja onmiWöhcndused.
Pärnu — Tallinn.
Pärnust wäljasöit igal äripäewal kell 6 hom. K. Siitani äri
juurest Rüütli tän. 51, teles. 204.
Tallinn — Pärnu.
Tallinnast ärasõit igal äripäewal kell 7.30 Friedrich Johni juu
rest Aia ja Inseneri tänawa nurgal. Piletite eelmüük Reisibüroos
Pikk tän. 6, teles. 2020 ja Inseneri tän. nr. 1.
Waldhof — Turuplats — Siimo si l d.
Omnibus nr. 1. Ühendus igapäew kella 8 hom. alates kuni
kella 7 õhtul. Wäljasöit Waldhofi poolt täistundidel, Siimo silla
juurest Pooltundidel.
Waldhof — Turuplats.
Omnibus nr. 2. Peale omnibus nr. 1 Peab igapäew kella
1/28—7 õhtul Waldhof — Turuplatsi wahel ühendust weel omnibus
nr. 2. Wäljasöit Waldhofi Poolt pooltundidel, turu poolt täistundidel.
Sindi — Pärnu.
Sindist wäljasöit igapäew, kl. 7,30 ja kl. 10.30 hom. ning kl. 3,30 p.l.
Laupäewiti lisaühendus Sindist kl. 2.30 P. l.
Pühapäewiti
„
„
„ 7.00 õhtul.
Pärnu — Sindi.
Pärnust wäljasöit igapäew kell 9.15 hom., kell 1 päewal ja
kell 16.15 õhtul.
Laupäewiti lisaühendus Pärnust kl. 2.30 p. l.
Pühapäewiti
„
„
„ 10.00 õhtul.
Omnibussi seisukoht LaStePargi juures.
Jõesuu — Tori — Sindi — Pärnu.
Jõesuust wäljasöit igal äripäewal kell 6.30 hom., Torist kell 7,
Sindist kell 7,45, Pärnu jõudmine kell 8.15 hom.
Pärnu — Sindi — Tori — Jõesuu.
Pärnust wäljasöit igal äripäewal kell V25 p. l., Sindist kl. 5.30,
Jõesuu jõudmine kell 6.45 õhtul.
Pärnu — Tõstamaa — KaStna ja tagasi.
Pärnust wäljasöit Ülejõelt Majanduse Ühisuse juurest kell 4.30 p.l.,
Audrust kell 5, Pootsist kell 6.55, Tõstamaale jõudmine kell 7.30 öht.
ja Kasinasse kell 8 öbtul.
Kasinast wäljasöit kell 5,30 hom., Tõstamaalt kell 6, Pootsist
rell 6,35, Audrust kell 8,30, Pärnu jõudmine kell 9 hom.
Ühendus igapäew.
53
Pärnu — Lihula ja tagasi.
Pärnust wäljasõit Wee t. 4 kl. 4 p. l., Lihulasse jõudmine k. 8 õht.
Lihulast wäljasõit kell 5 hom., Pärnu jõudmine kell 9 hom.
Ühendus igal äripäewal. Teles. 130.
Pärnu — Kabli ja tagasi.
Pärnust wäljasõit postkontori juurest kell 4 p. L Kablisse jõud
mine kell 6,50 õhtul.
Kablist wäljasõit kell 5,30 hom.. Pärnu jõudmine kell 8 hom.
Ühendus igal äripäewal.
Treimam sõit kaks korda nädalas
— igal teisipäewal ja reedel, neil juhtumistel aga, kui wähemalt 6
sõita soowijat, ka teistel Päewadel.
Treimanist wäljasõit kell 5 hom.
P ä r n u — P.- Z a k o b i ja tagasi.
Pärnust wäljasõit Ülejõelt Majanduse Ühisuse juurest Iänesselja
tän. nr. 8. kell 4.30 p. !.. Jakobisse jõudmine kell 6,30 õhtul.
Jakobist wäljasõit kell 7 hom.. Pärnu jõudmine kell 9 hom.
Ühendus igal äripäewal.
M Autod kohapeal näha ja demonstreerimine hinnata. Peale J
M selle müügil, autokummid ja igasugused muud autotarbed, M
M õlid, oma bensiini automaat Kuninga ja Hommiku t. nurgal. G
l=—
M
K. WIKS
Pärnus, Kuninga tän. nr. 36.
l
I
Telefon 549.
r
=
Pärnus, Riia tän. nr. 43.
Valmistan igasugu meesterahva ülikonde, mantleid, palituid,
joppesid jne. Töö kiire, korralik ja täieliku vastutusega.
Alati kõige viimased moeuudised. Austusega
| Rohu ju MMMMM B. SLediug
Pärnus, Riia tän. nr. 15.
Soowitab: lõnga- ja riidewärwe, maaleriwärwe ja tarbeid, oma
ja wäljamaa lõhnaseepe, lõhnaõlisid ja puudrit. Majapidamise
tarbeid: seebikiwi, kampwoli, kloorlupja, rohelist seepi jne.
Kummikaupe, kraadiklaase, baromeetreid jne.
Tinti omast
wabrikust tuntud headuses pudeli ja liitriwiisi.
Raadio-elektrotehnika büroo.
Wee tän. 10. Raadioaparaadid, nagu: uute walmistus, wanade
ümbertegemine uue süsteemi peale, Work annoded, kütte aparaatide
ehitus, grammofoni kõwendajad, parandus koha Peal ja aparaatide
ülesseadmine, akkumulaatorite laadimine, parandus jne. Elektri
aparaadid ja mootorid. Tolmuimejad, masseerimise-, keedu-, soojendusaparaadid, triikrauad, dünamod, magneetod, babiinad jne.
Peale selle igasugu elektrisisseseaded.
fopilWWi
Täpne kell on igale truimaks kaaslaseks. Tea4/vUvUUllllvi tan lugupeetud töötarwitajatele, et olen kellasepa töökoja Tartust siia ületoonud, parandan ja reguleerin kõik
sugu Keerulisemaid Kellasid ja mehaanilisi muusikariistu. Töö eest
Aupaklikult
täielik wastutus.
Diplomeeritud kellasepmeister OSKAR PILTIN
Pärnus, Wee tän. 13, pagar Lindorfi kõrwal.
0;
-... -
.
~ 03 -
-
'
i. EB - ---
■
.... "
W. Seemann — Pärnus
Wingi tän. nr. 6.
Erialad: raamatuköitmine, karpide tööstus, paberi
kaubad, piltide raamimine, klaasimine ja wanade pil
tide puhastamine. Töö hinnad ja headus wäljaspool
wõistlust.
. -_7~.
1
1
..... -
55
_00zz.\
...
■
1
-
-g
Laadad.
Laupäewadel ja pühapäewadal laata ei peeta, 'kui see aga
kuupäewade järgi nii juhtub, siis peetakse laat jägmisel äripäewal.
Jaanuaris:
2. Krüüdneris.
4. Wana Irboska alewis.
5. Rootowo wallamaja juures.
7. Wõrus.
7. Haimre w.
8. Tartus.
8. Meremäe w.
9. Kikewere küla, Kapu w.
10. Wärskas, Järwesuu w.
10. Suure-Jaani alewis.
10. Laura alewis.
12. Koeru ai., Weinjärwe w.
12. Antsla alewis.
14. Põltsamaal.
15. Laekweres, Simuna k. 2 p.
15. Jõgewa mõisas.
15. Võlupe pl. Parasmaal.
15. Kolga-Jaani kirikum.
Kolowere w.
Mustla alewis.
Misso wallamaja juures.
Kuresaares.
Irboska jaama juures.
Wana Irboska alewis.
Imawere w., e. Pala k. j.
Türi linnas.
Walgas.
Haapsalus.
Rasinas.
Paides.
Jõelehtmes.
Laura alewis.
Esna wallas.
Wõõbsul.
Keilas.
Nissis, Riisipere w.
Weebruaris:
1.
1.
1.
2.
2.
2.
3.
3.
3.
4.
4.
5.
5.
5.
— Pärnus, küünlalaat esimesel kesknädalal ja neljapäewal
— Audrus, reedel enne wastlapäewa.
Mässu w.
6. Narwas 2 päewa.
Kallaste alewis 2 p.
6. Oru wallas.
8. Elwa alewis.
Roela w., Wiru mk. 2 p.
8 Meremäe w.
Kilingi-Nõmmel.
9. Saare postijaama j.
Halliste, Pornuse.
10. Antsla alewis.
Raplas.
10. Räpina wallas.
Jõgewa alewis.
10. Raasikul.
Maasi w.
Weltsa w., Mihkli kihelk*
10. Rakweres 2 p.
Wõrus.
10. Sooniste w.
Wana Irboska alewis.
10. Keina wallas.
Rootowo wallam. j.
10. Wärskas, Järwesuu w.
Tõrwa linnas.
10. Laura alewis.
Õisu, Alliku w.
11. Põltsamaa linnas.
56
12.
14.
15.
15.
16.
17.
17.
19.
20.
20.
20.
20.
Tapal 2 p.
Tamsalus.
Paldiskis.
Lähtrus.
Wiljandis 8 p.
Tartus.
Haibal, Kernu w.
Paides.
Rawilas, Kose külas.
Irboska jaama j.
Misso wallam. j.
Kuresaares.
20.
21.
21.
21.
22.
22.
25.
25.
26.
28.
28.
28.
Kurawa p. j., Warbola w.
Walgas.
Wana Irboska alewis.
Mühu-Suure wallam. j.
Mustwee alewis.
Wõrus 8 p.
Lihulas.
Laura alewis.
Wõõpsu alewis.
Wiljandis 2 p.
Maasi w,, Tagawere k.
Ninakülas, Peipsiäär. w.
10. Laewa w.
Piirsalu wallas.
12. Wõrus.
Kärdla alewis.
12. Ardu k. Triigi w.
Jõgewa alewis.
12. Hellamaal.
Kehtna w.
12. Amblas.
Nabala wallas.
14. Käsukonna asund.
Jõhwi alewis 2 p.
14. Waimastwere wallas.
Lehtse alewikus.
14. Mõisaküla alewis.
Wõhma alewis.
14. Kodijärwe asunduses.
Wana Irboska alewis.
14. Mustjala wallam. j.
Kiwiloos, Peningi w.
14. Petseris.
Rootowo wallam. j.
Reedel enne 15. märtsi —
Kirblas.
Põltsamaa linnas.
Metsakülas, Leisi w.
15. Raplas.
Salla k. Simuna kihelk.
16. Rannu wallam. juures.
Otepää alewis.
16. Maasis.
Antsla alewis.
18. Sangaste kir.-kõrtsi j.
Meremäe w.
18. Kastnas, Tõstamaa k.
Iisaku asund. 2. p.
18. L.-Tähtkw. w., Sadala k.
Uuemõisa w. 2 p.
18. Kallaste alewis 2 p.
Emmaste w.
18. Keilas.
Hageri kiriku juures.
Küti w., W.-Jakobi k. j. 2. p. 18. Järwa-Jaanis.
18. Kalwi w., W.-Nigula k. j.
Haapsalus.
20. Kuresaares.
Paatsalu w.
20. Märjamaa w.
Pilistwere alewikus.
20. Irboska jaama j.
Wärskas, Järwesuu w._
20. Misso wallamaja j.
Laura alewis.
20. Awinurme wallamaja j.
Uue-Wändras, Suurejõel.
Puhjas.
57
26. Rakweres, 2 päewa.
Jüri kiriku juures,
26. Rutikwere asund.
Pindi w., LewiL
26. Kärgula w. Sulbi alew.
Türi linnas.
26. Krüüdneri w., WanaUlila w,
Prangli mõisas.
Wana Irboska alewis.
26. Wahastus.
Albu wallam. juures.
. 26. Ruunal, Wihterpalu w.
Walgas 2 p.
28. Paides.
Wasknarwas.
28. Waiguta asund.
Walgjärwe w.
28. Kasepere p. j. Kloostri w
Warnja k. Kawastu w.
28. Kellamäe kõrtsi juures,
Leisi alewis.
Kaarma-S. w. 2 p.
Laiuse w., Mõra as.
Laekweres, Simuna khlk. 2 p. 31. Mustwee alewis 2 p.
Wiljandis — neljapäewal pä
Woldis.
rast Lihawõtte p. 2 p.
Laura alewis.
Aprillis:
Juurus.
Antsla alewis.
Rõigaste w., Puskarus.
Alajõel. Wirumaal.
Wana Irboska alewis.
Harkus, Mäe juures.
Rootowo wallam. j.
Wäike-Kolkja k. Peipsi
äärne wald.
6. Taebla w.
8. Kastre-Wõnnu w., endise
Suitsu kõrtsi juures.
8. Waiwara m. 2 p.
8. Roopaka m. Pärsama w
8. Tamsalu jaama j.
8. Meremäe w.
9. Elwas.
10. Sooniste w.
10. Põltsamaal.
10. Wärskas, Järwesuu w.
10. Wõlla-Kihlepas.
10. Sauel, Arudewahel.
10. Loona wallam. j.
10. Laura alewis.
11. Pati Nurmeotsal.
12. Wõrus.
1.
2.
2.
2.
4.
5.
5.
5,
Kolowere w.
Pikewere k., Kapu w.
Kärlas.
Torgu wallam. i.
Hummulis, „Soe‘l k. j.
Wastse-Kuuste w., Koorwere kõrtsi juures.
15 Säru wallam. j.
15. Kuusalu alewikus.
15. Tapa linnas
15. Kihelkonna alewikus.
16 Woltweti Keremal.
16. Paiiwere w.
17. Karula wallam. j.
18. Wigaia w.
18. Tarwastu, Mustla alew.
18. Rahukülas, Kogula w.
18. Koeru alewis.
18. Petseris.
19. Kilingi-Nõmmel.
19. Rogosi w., Luutsniku as.
19. Kadrina khlk., Wiitna kõrtsi f19. Lüganuse kir. j., Püssi w.
20. Irboska jaama j.
20. Lihula alewis.
20. Misso wallam. j.
12.
12.
13.
13.
14.
14.
58
Mi-, mootor- la jalgratta tarbele
eriäri Pärnus,
ili1O||||Nii||||i»ll!||i»lll||ni|||||lH|||||l»i||||iii|||||!ii||||||ii||||||ii|||||iii|||||ii'õ||||iii|||||ii!!|jjjiniji||iii|||||;ii||i||iii|||||iiiif[||iii||]]|iii|'ii
Peale selle saadaval kõiksugu elektri materjaal,
grammofonid, nende plaadid Ja. jahiiarbed.
Autobussiliinid:
Pärnu — Tallin.
Pärnu — Sindi — Tori-Jõesuu.
Pärnu linnas.
K. SITTAN & CO.
Rüütli iän. 51.
59
Telefon 205.
20. Alaweres.
20. Kuresaare linnas.
21. Wana Irboska alewis.
Tartus (neljapäeval pärast
Ülestõusmis pühi).
21. Wäike-Maarjas.
23. Orajõe Kablis.
22. Sauga wallamaja juures.
23. Raadi w., Wasula Rojasilla k. juures.
23. Keilas.
23. Kuimetsa w.
23. WÕrus.
24. Wastseliina wallam. j.
24. Amblas.
24. Esnas.
25. Märjamaa w.
25. Kabala wallamaja j.
25. Koonga wallam. j.
25. Kanepis.
25. Laura alewis.
25. Peri w.
25. Saulepi w., Warbla k.
25. Laimjala w. Kõiguste
kõrtsi juures 2 päewa.
Narwas 2 p.
Suure-Jaani alewis.
Laatre w. Tsirgula ai.
Lutiku alew., Päidla w.
Moisekatsi wallam. j.
Jõgewa alewis.
Kohilas.
Leebiku wallam. j.
Saare w., Saare k. j.
Abja-Paluojal.
Krüüdneri w., Sulaoja
Sulaoja kõrtsi juures.
28. Rakweres 2 p.
28. Kärus.
29. Waigas.
29. Torma w., Lullikatku k.
29. Ahja w., Kärsa k.
29. Liiwal, Koiga wallas.
29. Stolbowo talus, Laura. w„
30. Kargu alewis.
30. Haanja w. Haanja as.
30. Meeri w., Wastse-Nõo s..
30. Nissi, Riisepere w.
30. Kuremaa, w., Palam. k.
25.
26.
26.
26.
26.
26.
26.
27.
27.
28.
28.
Mais:
1. Petseris.
— Pärnus, Jürilaat, esimisel kesknädalal ja neljapäewaL
2.
2.
2.
2.
2.
2.
2.
2.
3.
3.
3.
3.
Waikna w., Päri as.
Mõnniste wallam. j.
Tõrwa linnas.
Wändra alewis.
Kõlleste w., Alamustil.
Räpina wallam. juures.
Petseris.
Roela w. Torma jaam. j.
Oru w., Linnamäel.
Lille-Hiiekannul.
Kawastu w., Koosa k.
Kaarepere w., Pikjärwe
kõrtsi juures.
3.
3.
3.
3.
4.
4.
4.
4.
5.
5.
5.
5.
60
Krabi wallam. j.
Otepää alewis.
Anija wallam. j.
Uuemõisa w., Tumala as..
Karilatsi w.
Tahewa wallam. j.
Wana Irboska alewis.
Jõhwi alewis 2 p.
Haapsalus.
Saaluse wallamaja j.
Rootowo wallamaja j.
Pala w., Kodawere PÕllum
Seltsi platsil.
5. Velise w.
6. Antsla alewis.
6. Järwakandi wallam. j.
7. Mõisaküla alewis.
7. Lohusuus.
7. Peri w., Põlwa kir. j.
8. Tsooru w., Roosikul.
8. Meremäe w.
8. Walgejõel, Kõnnu w.
8. Võisikus, Rõika vabriku j.
9. Häädemeeste!.
9. U.-Antsla wallam. j.
9. Kernu w., Haiba poe j.
10. Priipalu as. Kuigatsi w.
10. Uduweres, Jakobi khlk.
10. Põltsmaa linnas.
10. Wärskas, Järwesuu w.
10. Wana-Roosa wallam. j.
10. Kuiwajõel.
10. Laura aleisw.
10. Rõngu alewikus.
10. Põltsamaa linnas.
Misso wallam. j.
W.-Kuuste w., Reola as.
Antsla alewis.
Õisu jaama juures.
Wõrus.
Kudina w., Pataste k. j.
Holstre wallamaja j.
Karilatsi w., Ala-Jaani t.
Puka alewis.
Kuresaares.
Paides.
Sangaste kir.-kõrtsi j.
Leisi alewis 7 p. (riidelaat)...
Misso wallam. j.
Irboska jaama j.
Selis, Tõstamaa kihelk.
Wana-Irboska alewis.
Wõõpsu alewis.
Walgas.
Pärsama w., Mätja k.
Laura alewis.
Koeru alewis.
Juunis.
1. Krüüdneri w. Maaritsel.
1. Kärgula w., Sulbi ai.
1. Rasina w.
2. Petseris.
2. Türi linnas.
4. Wana-Irboska alewis.
5. Wiljandis 2 p.
5. Rootowo wallam. j.
8. Rapla alewikus.
8. Meremäe w.
9. Antsla alewis.
10. Hageri kiriku j.
10. Laura alewis.
10. Wärskas, Järwesuu w.
12. Paides.
13. Woltweti Keremal.
14. Wastse-Kuuste w., Lootwina as.
Märjamaal.
Tapa linnas.
Kilingi-Nõmmel.
Põltsamaa linnas.
Irboska jaama j.
Pikasillal, Patküla w.
Misso wallam. j.
Mustwee alewis 2 p.
Nissi alewikus.
Järwa-Jaanis.
Kaarma-Suure wallamaja
j. 10 p. riietelaat.
Wõrus.
Wana-Irboska alewis.
Laura alewis.
Wiljandis 2 p.
Piirsalu w.. Ristil.
Laiksaare-Urisaarel.
28. Mõisaküla alewis.
29. Tahkurannas, end. Wõiste
kõrtsi juures.
— Pärnus, Jaanilaat esimesel kesknädalal ja neljapäwal.
1.
1.
1.
3.
3.
4.
4.
4.
5.
7.
8.
8.
Walgas.
Haapsalus.
Wana-Kariste wlm. j.
Paides.
Wiitna kõrtsi j., Kadrina
khlk. 2 p.
Wana-Irboska alewis.
Antsla alewis.
Tartus.
Rootowo wallam. j.
Petseris.
Meremäe w.
Taagepera wallam. j.
10.
10.
10.
15.
18.
18.
20.
20.
21.
23.
24.
25.
Wärskas, Järwesuu w.
Tarwastu asunduses.
Laura alewis.
Karksi-Nuias.
Tõrwa linnas.
Otepää alewis.
Misso wallam. j.
Irboska jaama j.
Wana-Irboska alewis.
Kuresaares 10 p. riietelaat.
Wõrus.
Laura alewis.
Kilingi-Nõmmel.
Paides.
Pärnus 3 nädalat.
Wana-Irboska alewis.
Rootowo wallam. j.
Türi linnas.
Holstre wallam. j.
Elwas.
Meremäe w.
Kuresaares.
Wärskas, Järwesuu w.
Laura alewis.
Wana-Wõidu wallam. j.
Tuhalaane wallamaja j.
Koeru alewis.
Martna wallas.
Põltsamaal.
Misso wallam. j.
Walgutas.
Irboska jaama juures.
Laiksaare-Urissaares.
Kallaste alewis 2 p.
Wana-Irboska alewis.
Pati-Nurmeotsal.
Walgas.
Wõrus.
Narwa-Jõesuus 2 p.
Laura alewis.
Paides.
Mõisaküla alewis.
Rakweres 2 p.
Petseris.
Tõrwas 2 p.
Antsla alewis.
Helme asunduses.
Häädemeestel.
Suurejõel, U.-Wändras.
Septembris:
1. Suure-Kõpu wallas.
1. Kaarma-Suuremõisa j.
2. Suure-Jaani alewis.
3. Selis, Tõstamaa kihelk.
4. Wana-Irboska alewis.
5. Wiljandis 2 p.
5. Sauga wallamaja juures.
5. Rootowo wallamaja j.
5. Wõõpsu alewis.
6. Wastemõisas.
6. Meeri w., Wastse-Nõo as.
7. Hammulis, „Soe" k. j.
7. Wõlla-Kihlepas.
7. Wana-Kariste wallamaja j.
7. Tamsalus.
8. Meremäe w.
8. Hallistes, Pornuse Lenhofis.
8. Kihelkonna alewikus.
9. Kaarli waliam. juures.
9. Puiatu asunduses.
10. Kärstna asunduses.
10. Olustweres.
10. Krabi wallamaja j.
10. Rutikwere asunduses.
10. Kiiingi-Nõmmel.
10. Laura alewis.
10. Puhjas.
10. Hellamaal.
10. Tapa linnas 2 p.
10. Wärskas, Järwesuu w.
11. Lelle-Hiiekõnnul.
12. Laewa w., end. kõrtsi j.
12. Wiitna kõrtsi j., Kadrina
khlk. 2 p.
12. Loodi kõrtsi j.
12. Maasi w., Tagawere küla
karjamaal.
12. Türi linnas.
13. Walgas.
13. Kolga-Jaani kiriku juures.
13. Iisaku asunduses 2 päewa.
Kuresaares.
Wiitina wallamaja juures.,
Õisus, Alliku w.
Warblas, Saulepi w.
Tammistes, Pärnu k.
Abja-Paluojal.
Kohilas.
Jõgewa alewis.
Rõngu alewikus.
Uusna asunduses.
Uduweres, Jakobi khlk.
Räpinas 2 p.
Sangaste kiriku kõrtsi j.
Alaweres.
Kaareperes.
Kergu alewis.
Mustwee alewis.
Kalli küla karjam., Kogula w
Paistu kirikum.
Kiwi-Wigalas.
Irboska jaama j.
Kärgula w., Sulbi ai.
Misso wallam. j.
Jõgeweste wallamaja j.
Põltsamaal.
Wõsikus, Rõika wabriku j.
Tahewa wallamaja j.
Orajõe Kablis.
Rõuge kiriku j.
Wõlupe kõrtsi j., Paras
maa wallas.
21. Wahastu w.
21. Wana-Irboska alewis.
22. Kastnas, Tõstamaa kihel.
23. Tartus.
23. Paides.
23. Sürgawere asunduses.
23. Holdre m., Helme kihlk.
23. Järwakandis.
23. Keina w.
24. Wõrus.
63
:24.
24.
25.
25.
25.
25.
25.
25.
26.
26.
26.
26.
27.
Kirblas.
Priipalu ai., Kuigasti w.
Watlas, Paatsalu w.
Wana-Suislepi wallam. j.
Laura alewis.
Antsla alewis.
Loonja wallam. juures.
Maasi w., Liigalasma kar
jamaal, Wesiaia wär.
Tallinnas 3 p.
Taebla wallas.
Pööraweres, Jakobi k.
Põltsamaal.
Kuusalu alewikus.
Põlwa kiriku juures.
Kuresaares.
Tori alewis.
Haapsalus.
Roela w., Wiru maak. 2 p.
Kirepis, kõrtsi juures.
Kuimetsa w.
Ambla alewis.
Warbola w., Kurawal.
Karksi-Nuias.
Wara w., Matjamai.
Haanja w., Haanja as.
Metsakülas, Leisi w.
Oktoobris:
— Pärnus, Mihklilaat, esimisel kesknädalal ja neljapäewal.
4.
Tudolinna wallam. j. 2. p.
Waikna w.
4.
Oru w., Linnamäel.
5.
Audrus.
5.
Liiwal, Koiga w.
5.
Keawa raudtee j. lähedal,
6.
Kehtna w.
6.
1. Kasina w., end. kõrtsi j.
6.
1. Mehamäe wäljal, Lewala
6.
k., Uuemõisa w., 2 p.
7.
2. Märjamaal.
7.
2. end. Torma jaama j.
7.
2. Tõrwa linnas.
8.
2. Nabala w.
8.
3. Laanemetsa wallamaja j.
8.
3. Wändra alewis.
3. Loosi w., Lindoras.
8.
3. Kawastu-Koosal.
8.
3. Narwas 2 p.
8.
3. Tõrwas.
9.
4. Paldiskis.
10.
4. Rõuge w., Sänna k. j.
10.
4. Kuiwajõel,
10.
4. Wana-Irboska alewis.
4. Wiitna. j., Kadrina khlk. 2 p.
1.
1.
1.
1.
1.
1.
64
Wana-Kuuste w., Reola walge
kõrtsi j., Kadrina kihelk. 2 p.
Päidla w., Lutiku alewik.
Lihula alewis.
Kabala wallas.
Rootowo wallamaja j.
Kudina w., Pataste kõrtsi j.
Jõhwi alewis 2 p.
Tapa linnas.
Kaarma-Suuremõisa j.
Viljandis 2 p.
Avinurmes.
Hageri s.
Pukas.
Meremäe v.
Peipsiääre v., VäikeKolkja külas.
Vaimastvere vallamaja j.
Mustjala asunduses 2. p.
Velise vallas.
Pikevere k., Kapu v.
Valgas.
Värskas, Järvesuu v.
Hellermaal. Hiiu-Suurmõisa vallas.
19. Tarvastu asunduses.
10. Imavere v., Paia k. j.
19. Rõigaste vn Puskarul.
10. Valgejõel, Kõnnu v.
19. Rogosi wallamaja juures.
10. Lohusuus 2 p.
10. Lüganuse kiriku j., Püssi v. 19. Jõeiehtmes.
20. Misso wallamaja j.
10. Laura alevis.
20. Wana-Roosa wallamaja j.
11. Mõisakülas.
20. Uue-Antsla wallamaja j.
11. Riidaja vallam. j.
20. Kõlliste w., end. Tille kõrtsi ]L
11. Torgu vallam. j.
20. Irboska jaama j.
12. Tartus.
20. Koeru alewis.
12. Vastseliina vallamaja j.
20. Põltsamaal.
12. Keilas.
21. Haapsalus.
12. Illuka! Kuremäel 2 p.
21. Saaluse wallamaja juures
12. Leisi ai. 3 p.
21. Wana Irboska alewis.
12. VeUsa v., Keblaste.
21. Kastre-Wõnnu wallam. j.
13. Võrus.
21. Puunal, Wihterpalu wald.
13. Salla kül., Simuna k.
22. Kärgula w, Sulbi ai.
13. Kärla v., turuplatsil.
23. Kõo asunduses.
14. Kilingi-Nõmmel.
23. Moisekatsi w.
14. Vana-Tänasilma v. j.
23. Kasepere poe j., Kloostri w.
14. Erastvere v., Kanepi all.
23. Wasula, Rajasilla k. j.
14. Petseris.
24. Laatre w. Tsirguiinna ai.
14. Albu vallam. j.
24. Kõlleste w., Krootuse as.
14. Mässu vallas, Virtsus.
25. Ellamaa, Sooniste w.
15. Säru vallam. j.
25. Laura alewis.
15. Raplas.
•
25. Rannaküla Römmi karjamaal,
15. Rannus.
Maasi w.
15. Kuremaa v., Palamuse kihel.
25. Tsooru w., Roosikul.
15. Avinurme vallamaja j.
25. Esnas.
15. Rakveres 3 päeva.
26. Wõrus.
16. Karula vallamaja juures.
27. Saare w., Saare küla j.
16. Leebiku vallamaja j.
16. Muhu-Suurev. magasiaida j. 27. Laekweres, Simuna khlk, 2 p.
16. Vastse-Kuuste v., Lootvina a .28. Taageperas, Ala ai.
28. Woltweti Keramal.
17. Koloveres 2 p.
17.-Koonga vallamaja j.
28. Misso wallamaja j.
17. Anijal.
28. Puurmanni w., Piknurme khl.
17. Otepää alevis.
28. Krüüdneri w., Pusu k. j.
18. Kuresaares.
28. Järwa Jaanis.
18. Emmaste v., Metsalaugu khlk.29. Torma w., Lullikatku k.
18. Suure-Jaani alev.
29. Ahja w., Kärsa k. j.
18. Võõpsu alev.
29. Laura w., Stolbowo tal.
18. Lohusuu v., Lohusuu k.
31. Sindi-Lodja kõrtsi juures.
18. Väike-Maarjas.
31. Mõniste wallamaja j.
65
Novembris:
1. Harkus, Mäe juures.
1. Viru-Jakobi kiriku juures,
Küti vallas, 2 päeva.
1. Mätjaküla karjasmaal,
Pärsamaa vallas.
2. Paides.
2. Suurejõel, Uue-Vändras.
2. Kodavere Põlluni. Seltsi
platsil, Pala vallas.
2. Laiuse v., Mõra asund.
4. Nissis, Riisipere v.
4. Vana-lrboska alevis.
5. Antsla alevis.
5. Kambja v., Vissi küla j.
5. Rootovo vallam. j.
6. Rõuge v., end. Ala kõrtsi j.
6. Kaarepera v., Kassinurme
asunduses.
7. Valgas.
7. Elvas.
8. Palivere v.
8. Meremäe v.
10. Põltsamaal.
10. Värskas, Järvesuu v.
10. Sauel, Arudevahel.
10. Jõgeva asunduses.
10. Laura alevis.
11. Viljandis 2 p.
11. Võrus.
12. Kuresaares.
12. Lähtrus.
12. Karilatsi v., Alajaani talus.
12. Ardu külas, Triigi vallas.
14. Kärus.
14. Tartus.
15. Põltsamaa linnas.
15. Tumala asund. Uuemõisa v.
17. Haibal, Kernu v.
20. Pindi v., Leevil.
20. Risti Piirsalu v.
20. Irboska jaama j.
20. Misso vallamaja j.
20. Kuusalu alevikus.
21. Tamsalus, 2 p.
24. Vana-lrboska alevis.
23. Paides.
23. Mustvee alevis 2 p.
25. Raasikul.
25. Türi linnas.
25. Laura alevis.
26. Pati-Nurmeotsal.
26. Valgjärve v., end. Kitse
Kõrtsi juures.
27. Viru-Nigula kiriku juur.,
Kai vi v., 2 p.
28. Voltveti-Hallikukivil.
28. Keilas.
29. Rootovo vallamaja j.
29. Võrus.
30. Vigalas.
Detsembris:
— Pärnus, Jõululaat, kolmanda nädala kesknädalal ja neljapäeval.
1.
1.
2.
2.
3.
3.
3.
Abja-Paluojal.
Tapa linnas.
Juurus.
Saare postijaama j.
Valgas.
Alajõel, Virumaal.
Räpina vallamaja j.
4.
4.
5.
5.
6.
7.
8.
66
Rakveres 2. päeva.
Vana-lrboska alevis.
Amblas.
Rootovo vallamaja juures.
Vihulas, Haljala kihelk.
Kallaste alevis, 2 p.
Viljandis, 2 p.
8. Meremäe v.
10. Kilingi-Nõmmel.
10. Värskas. Järvesuu v.
10. Jüri kiriku j., Rae v.
10. Laius-Tähkvere Sadala kül.
10. Laura alevis.
11. Narvas 2 p.
12. Vändra alevis.
12. Martnas.
12. Järva-Jaanis.
12. Koerus.
13. Pati-Nurmeotsal.
14. Vasknarvas.
14. Antsla alevis.
14. Ninakülas.
15. Võrus.
15. Kärdla alevis.
15. Kohilas.
15. Jõgeva alevis.
Põltsamaa linnas — reedel
enne 16. dets.
16. Türi linnas.
17. Moisekatsi vallas, endise
Kauksi kõrtsi juures.
Rapla alevikus.
Paides.
Pööraveres, Jakobi k.
Sooniste v., Ellamaal.
Mõisaküla alevis.
Lehtse alevikus.
Jõhvi alevis 2 p.
Haapsalus.
Tõrvas 2 p.
Märjamaal.
Võõpsu alevis.
Misso vallamaja juures.
Irboska jaama j.
Vana-lrboska alevis.
Kuresaares.
Mustvee alevis 2 p.
Koeru alevis.
Krüüdneri v. Sulaoja kõrtsi j.
Laura alevis.
Valgas.
Kavastu v., Varnja k.
Lelle-Hiiekõnnus.
Kes tahab oma mälestust jäädvustada, see pildistab
Telel. 554
M. ÕNN1SE
Telet. 554
Ins, Viimsi tän. 20, Pärnus.
Sellekohane sisseseade ja kõige uuemad aparaadid ning kõige parem
elektrivalgustus võimaldab ateljees teha momentülesvõtteid, eriti
soodne rahututele lastele ja karakterpoosidele. Tehniliselt val
mistatakse pildid alati piinliku puhtusega, effektselt ja selgelt. Kunagi
ei anta niisugust tellimist välja, mis tellijat täiesti ei rahulda. Pildista
mine sünnib alati soojas ruumis. Üldse püütakse kõik teha, et töö
oleks korralik, loomutruu ja tellijaile ruttu kättesaadav ning odav.
Pä] Austades M. ÕNNIS, Viimsi tän. 20, Pärnus. Telef. 554.
67
RasKusmöõtude 'grördlustatoel (umbkaudne).
Naelad ja puudad grammides
ja kilogrammides
Kuni 20 grammi ....
Iga järgmise 20 gr. eest
Kinnitusmaks iga 100 gr. eest
20
5
20
Trükitööd
Kuni 50 grammi ....
Iga järgmise 50 gr. eest
(Raskuse ülemäär 2 kgr.)
2
2
Tähitusmaks
Iga saadetise päält raskusele ja saa
detise liigile vaatamata
Kirjad
Postkaardid
| Rahakaardid
Telegrammid:
Transferdimaks
.
Iga 10 krooni ehk selle osa eest .
10
10
5
1) Lihtteiegrammi iga sõna päält 5 s. (alam
määr 40 senti.)
2) Öösised (k. 23—6) ja pühapäevased: kahe
kordne maks.
3) Kiirtelegrammid: kolmekordne maks.
Telefonikõned: 1) Kohalikud iga 5 min. eest: 3 s. Kohali
kud aval, kõnekohast: 10 s.
2) Kaugekõned iga 3 min. eest kuni 50 klm. maa
pääle: 20 s., kaugemale kui 50 klm. 40 s-
72
Välismaade rahad,
Eesti rahas
Kr.
Senti
73
Belgia 1 beiga — 100 santiimi...............................
3
—
—
Helveetsia 1 frank — 100 santiimi.....................
—
Hollandi 1 gulden — 100 senti..........................
1
Inglise 1 naelsterling — 20 shillingit ä 12 penssi
Itaalia 1 liira — 100 centessiimi..........................
Austria 1 shilling — 100 grossi..........................
Leedu 1 litt (litas) — 100 senti ......
Norra 1 kroon — 100 ööri....................................
Poola 1 zlott — 100 grossi....................................
Prantsuse 1 frank — 100 santiimi.....................
Rootsi 1 kroon — 100 ööri....................................
Saksa 1 mark — 100 penni....................................
Soome 1 mark — 100 penni...............................
Taani 1 kroon — 100 öri....................................
Tšehhoslovakkia 1 kroon — 100 hellerit. . .
Ungari 1 pengö — 100 fillerit
..........................
Vene 1 rubla — 100 kopikat...............................
52,9
52,4
14,9
50
21
20
72,4
37,3
—
1
—
42,7
—
14,9
1
—
—
—
1
—
89,4
9,4
—
11,2
—
66
1
93
0
Majatarbete I_J
kaubaladu 11. VJrd.1
soovitab oma ladust suures valikus: KõiKsn^n maja?
iaibeid, Köö^inõue, piimaKanne j. n. e. j. n. e.
PÄRNUS, Jänesselja tän. 7.
i
"*...............
rsiiamm
73
-------
Telef. 462.
i
JatiiKalenöer.
Metsade peavalitsuse teadaande järele on kuni uue jahiseaduseväljaandmiseni allpool olev jahitabel Eesti Vabariigis maksev.
Loomade nimed
III
Emapõder, emahirv (mets
kits) ja nende vasikad
Isapõder
_______
Metssikk (isahirv)
13
28
13
Isamõtus ja isateder____
M 15
1
: 13
Valdnepid______________
28 :
Haned ja luiged_______
25 :
Isapardid_______________
Emapardtd, dopelnepid,
mudanepid ja teised
ülemal
tähendamata
jäänud nepid ja veeiinnud
Põldpüüd______________
Jänesed ja fasaanid
Ematedred, emamõtused,
laanepüüd ja sookanad
Kõik teised eelpool ni
metamata jäänud jahi
loomad
Röövlinde ja röövloomi
võib kogu aasta tappa
■IIP
: 13
13
i
Illil
□ Lubatud aeg jahil käia.
W Keelatud aeg, looma hoiu-, kaitseaeg.
Märkus 1: Riigi metsades on igasugune jahipidamine ainult
metsaülemate poolt väljaantud jahipiletite põhjal lubatud.
Märkus 2: Niihästi metsaülematelt jahipiletite saamiseks, kui
ka oma või renditud erimaade jahipidamiseks%on tarvis maa
konnavalitsuselt jahiluba võtta.
74
Tiinuse ehk kandmise aja rehkendus.
Tiinuse
hakatus
Jaanuar
1.
8.
15.
22.
29.
Tiinuse lõpp
Hobustel
Weistel
Lammastel
Sigadel
Detsember
2.
9.
16.
23:
30.
Oktoober
8.
15.
22.
29.
Juuni
4.
11.
18.
25.
Aprill
Nowember
Juuli
9.
12.
19.
26.
2.
9.
16.
23.
30.
Weebruar
Jaanuar
5.
12.
19.
26.
6.
13.
20.
27.
Märts
Weebruar
4.
11.
18.
25.
2.
9.
16.
23.
.Aprill
1.
8.
15.
22.
29.
Märts
2.
9.
16.
23.
30.
Mai
Aprill
6.
13.
20.
27.
Juuni
3.
10.
17.
24.
6.
13.
20.
27.
Mai
4.
11.
18.
25.
Detsember
3
9.
16.
23.
30.
August
5.
12.
19.
26.
Jaanuar
September
6.
13.
20.
27.
Weebruar
3.
10.
17.
24.
Märts
3.
10.
17.
24.
31.
75
2.
9.
16.
23.
30.
Oktoober
7.
14.
21.
28.
Nowember
4.
11.
19.
26.
23.
30.
Mai
7.
14.
21.
28.
Juuni
4. *
11.
18.
25.
Juuli
1.
8.
15.
22.
29.
August
5.
12.
19.
26.
September
2
9.
16.
23.
30.
Oktoober
7.
14.
Tiinus e lõpp
Tiinuse
hakatus
Juuli
1.
8.
15.
22.
29.
Hobustel ::
Juuni
1.
8.
15.
22.
29.
'
August
Juuli
5.
12.
19.
. 26.
6.
13.
20.
27.
September
August
2.
9.
19.
23.
30.
3.
10.
17.
24.
31.
Oktoober
September
7.
14.
21.
28.
7.
14.
21.
28.
Nowember
Oktoober
4.
11.
18.
25.
5.
12.
19.
26.
Detsember
Nowember
2.
9.
16.
23.
30.
2.
9.
15.
23.
30.
'
Weistel
i Lammastel i
Sigadel
Aprill
Detsember
2.
9.
16.
23.
30.
Jaanuar
Oktoober
7.
14.
21.
28.
Mai
5.
12.
19.
26.
Juuni
2.
9.
15.
23.
30.
Juuli
7.
14.
21.
28.
August
4.
11.
18.
25.
September
1.
8.
15.
22.
29.
Oktoober
6.
76
6.
13.
20.
27.
Weebruar
3.
10.
17.
24.
Märts
3.
10.
17.
23.
31.
Aprill
7.
14.
21.
28.
Tiinuse aeg.
Keskmiseks tiinuse- ehk kandmise ajaks arwatakse: hobustel
340 päewa, weistel 285 päewa, lammastel ja kitsedel 154 p., sigadel
120 p., koertel 63 päewa ja kassidel 56 Päewa.
Kõige pikem tiinuseaeg on: hobustel 419 päewa, weistel
321 päewa, lammastel ja kitsedel 158 p. ja sigadel 133 päewa.
Kõige lühem tiinuseaeg on: hobustel 330 päewa, weistel
240 päewa, lammastel ja kitsedel 146 Päewa, sigadel 109 Päewa.
Paarimise aeg.
Hobune, lehm ja lammas tarwitawad 22—36 tundi, siga 30—
40 tundi. Kui nad paaritatud ei saand, siis otsib hobune 8—10 P.
Pärast, lehm 21— 28 p. pärast, lammas 14—21 p. Pärast ja siga 21—
28 p. Pärast. Poegimise järele otsib hobune 14 p. Pärast, lehm 28 P.
pärast, lammas 185 P. pärast ja siga 35—42 Päewa Pärast.
Haudumise aeg.
Kanad hauduwad 19—24 päewa, haned 28—32 Päewa, kalku
nid 36—42 p. ja pardid 28—32 Päewa.
Sugutamise aeg.
Täkku wõib 5 aastast kuni 20 aastani sugutamiseks tarwitada,
mära 4—12 aastani, pulli 2—7 aastani, lehma 18 kuust kuni 10
aastani, kulti 1—4 aastani, emist 9 kuust kuni 8 aastani, oinast 2—6
aastani ja lammast 2—8 aastani.
Elusloomade arm.
Ühe isalooma jaoks arwatakse emaloomi: hobusel 35—40 tükki,
weisel 40—45 L, lambal 35—40 L, kitsel 60—80 L, seal 25—30 t,
kanal 15—20 L, pardil 10—12 t, kalkunil 8—12 L, hanil 5—8 L,
tuwil ainukene.
Hotel-resforaan Pärnus
BRISTOL
Rüütli tail. 45.
Telefon 1-50.
Rikkalik einelaud. Liköörid ja napsid kõige
parematest wabrikutest. Esimese järgu köök.
Sissesõitjatele alati puhtad toad.
77
Kübaratöösius S. HOPP
Värvime
Pärnus, Rüütli tän. nr. 32.
ja pressime igasugu kübaraid,
tööstus. —
'
Plisseerimise töid tehakse mitmes mustris ja alandatud
hindadega.
g Jalgrattad: „Adler‘-, „Gürike“, „Gayser“, „Swift“ ja teised.
W ömiusmasinad: Saksa ja Rootsi 6500 sendist peale.
W Xudumismasinad, kõigis numbrites.
g Koorelahutajad: Rootsi, wastutuse peale.
W Muusikariistad: gitarrede, mandoliinede ja wiiulite wäljamüük
W Brammeföllld, noodid, tantsud ja Eesti laulud.
W Fotograafia aparaadid ja materjal.
g Elektrilambid, armatuurid ja materjal.
W Raadio aparaadid, lambid ja nende osad. Õpetatakse hinnata apaW
raatidega ümberkäimist, ehitust ja antakse skeemid.
ArnaWk 1914-1918.
1. Ilmasõja otsekohesed ohmrid.
Sõda hämitas miljonid inimelud. Berliini söjawastase muuseumi
poolt kogutud andmetel tapeti sõja kestel 28. juulist 1914 a. — 8 oktoob
rini 1918 a., mil tehti sõjariistade rahu liitlaste ja keskriikide wahel,
12.996.571 inimest. Haawatute arw oli sama aja jooksul 21.926.000,
nend? seas umbes 5.669.000 inwaliidi.
Ilmasõda 1914 —1918 nõudis rohkem inimohwreid, kui 125 aas
tat enne seda olnud sõjad kokku. Inimesi langes ilmasõjas Päewas
läbistikku 30 korda rohkem kui Napoleoni sõjas.
2. Rühmarnm Kahanemine ilmasõja tagajärjel.
Euroopa Wenemaa ühes Poo
laga .... 13.000.000 8.300.000 4.700.000 2.500.000
Saksamaa. . . 6.300.000 3.600.000 2.700.000 2.000.000
Austria-Ungari . 5.800.000 3.800.000 2.000.000 1.500.000
Prantsusmaa. . 3.340.000 1.500.000 1.840.000 1.400.000
600 000
880.000
Itaalia.... 2.280.000 1.400.000
800.000
850.000 1.000.000
Inglismaa . . 1.850 000
690.000
320.000 1.330.000
Serbia .... 1.650.000
159.000
360.000
510.000
150.000
Rumeenia . . .
115.000
200.000
375.000
175.000
Belgia ....
65.000
120.000
275.000
155.000
Bulgaaria. . .
Kokku . . 35.380.000 20.250.00015.130.000 9.829.000
9,6
9,3
11,0
8,4
6,4
4,0
35,0
6,7
4,9
5,7
8,8
1
11,0
15,0
15,2
17,4
98
8,4
7
7
?
?
3
*) §hr. During, „Die Bevölkerungsbewegung im Weltkrieg."
79
Manuses Mõrreldes meeste
armuga 1913 a.
Mõimelisi mehi 18 — 45 a.
Tapeti protsentuaalselt töö-
Üldiselt kahanes rahwaarM
protsentuaalselt rahMaarwuga 1913 a. wõrreldes.
surnud
Tapetud ja haaMadesse
Kahanes suremuse
armu suurenemise
tõttu
arMu wähenemise
tõttu 0-
Kahanes sündimuse
mine sõja tagajärjel
Maad
Üldine rahMaarMu kahane
Ilmasõja kohutawad tagajärjed ei Piirdu üksi määratusuure ta
petute ja haawatute arwuga. Sõja mõjul kahanes tuntawalt sündimus
ja mitte üksi sõjamäes. Maid ka rahulikkude kodanikkude keskel lewinesid
kohutawalt igasugu nakkawad taudid. Mil mõõdul ilmasõja tagajär
jel rahwad armuliselt wähcnesid, seda Püüab selgitada tuntud Saksa
statistik §hr. Döring*), andes kümne Euroopa riigi kohta järgmise pildi:
Õlgu tähendatud, et DSringi arwud ei ole täpsed, hiljem kogutud
andmed näitawad, et rahwa arwu kahanemine sõja tagajärjel, samuti
ka tapetute ja haawaöesse surnute arw antud riikides, on märksa suurem.
Z. Mis maksis Ma?
Kui moodne statistika imperialistliku sõja läbi häwitatud inimeste
arivu suudab enam-wähem täpselt kindlaks teha, on seüeivastu otse
wöimatu arwestada seda määratumat ainelist kahju, mida kannatasid
kõik södiwad riigid selle wertse möllu tagajärjel, mis ulatas pea üle
kogu maailma. On raske arwudes wäljendada seda kahju, mis Lekkis
sellest, et wäga paljud wabrikud läksid üle söjamaterjali walmistamisele.
^a lõpuks, kui Palju läks rahwamajandusele maksma miljonite töötawate käte eemaldamine loowast tööst! Selle kohta mõningad arwud:
Ja mitmed miljonid — läbi ja läbi ebaproduktiiwselt — töötasid,
pingutades kõiki jõudu, frondi tagamail sõja tarwis, kusjuures nad ei
teinud ühiskondlik-kasulikku Lööd? Nii näiteks langes enne ilmasõda
kogu Inglise tekstiiltööstuse toodangust wähem kui üks protsent' sõjawäe
ja laewastiku tarwete rahuldamiseks, kui aga Inglise wägi kisti sõja
keerisesse ja ta muutus selliseks miljonpäiseks koletiseks, nagu nõudsid
seda laialdased frondid ja perekas laewastik, Pidi 60 protsenti kogu
tekstiiltööstuse saadustest kulutatama sõjawäe tarwete rahuldamiseks. Ja
mis wõib öelda nende miljonite tööliste töö ühiskondlikult Kasulikkuse"
kohta, kes tegutsesid ainuüksi selleks, et Päratusuurel sõjawäel oleks kül
lalt purustamismaterjale ja purustamiswahendetd?
On wõimatu raske arwestada wälja, mis läks maksma sõda, kui
waadelda weriseid lahinguid ja nende järeldusi üks teise järgi. Kellegi
asjaomase teadlase poolt kogutud andmetel maksis ilmasõda inimkonnale
aixult kuni 1. jaanuarini 1918 (sõda lõppes nowembri keskpaigu 1918)
80
ümmarguselt 303 miljardi dollarit. See määratu summa on suurem
kui Inglismaa, Austria Ungari, Belgia, Saksa-, Prantsus- ja Wenemaa ennesõjaaegne rahwawarandus ühtekokku.
Awalikkude andmete järgi, millised kogunud ja awaldanud Zarnegie
instituudi ajaloolis-majandusteaduslik osakond, olid otsekohesed söjakulud liitlastel 145 miljardi ja keskriikide! 66 miljardi dollarit, kokku
208 miljardi dollarit.
Need on ainult otsekohesed sõjakulud, siin juures on arwamata need
kahjud, mis sai inimkond sõja läbi purustatud warandustest. Purusta
tud waranduste wäärtus ulatab Berliini sõjawastase muuseumi poolt
kogutud andmetel ligi 100 miljardi dollarini.
Sõja tagajärjel tõusis Wene maa sise- ja walisivõlg 1. juuliks
1917 a. umbes 43,9 miljardi kuldrubla peale: 1. jaanuariks 1918 a.
oli aga Wenemaa wölg uba ligi 65 miljardi kuldrubla. Teiste sõnadega:
Wenemaa riigiwölg oli rohkem kui 50 protsenti kogu ta rahwa warandusest, mis enne sõda arwati 120 miljardi kuldrubla peale.
Prantsusmaa ohwerdas 3*/-2 aasta jooksul imperialismi
Moolokile enam kui 102 miljardi kuldfranki. Otsekohesed sõjakulud olid
Prantsusmaal 24,2 miljardi dollarit, sõjawõlg Ühisriikidele 2,8 miljardi
dollarit, Inglismaale 2,2 miljardi dollarit. Sõda purustas Prantsus
maal warandusi ligi 10 miljardi dollari wäärtuses.
Inglismaa andis wälja SVs sõja aasta jooksul kolmandiku
oma rahwawarandusest. Otsekohesed sõjakulud olid Inglismaa! (ilma
asumaadeta) 35,3 miljardi dollarit. Laenudeks oma liitlastele andis
Inglismaa sellest summast wälja 8,6 miljardi dollarit. Inglise asumaade
otsekohesed sõjakulud olid 41,2 miljardi dollarit, wõlg Ühisriikidele 4,3
miljardi dollarit. Kahju, mis sai Inglismaa weealuse sõja tõttu (9 mil
joni tonni pöhjalaslud tonnaashij arwatakse ligikaudu 4 miljardi dollarile.
Austria-Ungari, mis St. Germaini lepingu põhjal (1919)
jagunes terweks reaks iseseiswateks riikideks, andis Karnegie instituudi
andmetel otsekohesteks söjakuludeks 20V2 miliardi dollarit.
Saksamaa kulutas samade andmete järgi otsekohe sõja pida
miseks 40 miljardi dollarit. Peale selle maksis Saksamaa jöja lõpul
wöitjatele suure summa. Tõele kõige lähemale küünib küll wist kolme
esimese sõjale järgnewa aasta kohta arwestatud number — 25,8 mil
jardi kuldmarka (Washingtoni Majandusteaduslise Instituudi andmed).
Suwel 1929 pidid Saksa eksperdid alla kirjutama nõndanimetatud
Boungi kawale. Selle uue kuldse lingu sisu on see, et Saksamaa ko
hustab end 37 aasta jooksul maksma wöitjatele igal aastal 2.050.000.000
kuldmarka ja edasi järgnewa 22 aasta jooksul igal aastal keskmiselt
1.650.000.000 kuldmarka. Järjelikult. Saksa töötawad rahwahulgad
peawad eelolewa 59 aasta jooksul maksma weel 112,15 miljardi kuld
marka. Kogu Saksa rahwawaradus enne ilmasõda oli umbkaudu 350
81
miljardi kuldmarka. Sõja tõttu kaotas ta mitte wähem kui kolmanda
osa. Tähendab, wõitjad nõuawad „reparatsiooni" näol rohkem kui
poole Praegusest Saksa rahwawarandusest.
Et ülemal esitatud artvude koormat õieti ettekujutada, olgu siin
kohal meeletuletatud, et kogu Saksa riigi eelarwe ilmasõja eelsetel aas
tatel ei tõusnud kunagi üle 2,2 miljardi kuldmarga. Versaille'i rahu
lepingu tagajärjel muutus aga Saksa riik märksa wäiksemaks.
Itaalia otsekohesed söjakulud töusewad 12lA miljardi dollarile.
Ta söjawölg Ühisriikidele on iVa miljardi ja Inglismaale 2V2 miljardi
dollarit. Kahju, rnis kannatas Itaalia Austria wägede sissetungimise
tõttu, ulatab üle 3 miljardi dollari.
Serbia, Belgia, Monteneegro, Rumenia ja teiste wäiksemate rii
kide söjakulud on samuti wördlemisi suured.
4. RiiginAad.
Palawikuline söjawarustuse walmistamine enne ilmasõda ja eriti
söjapidamise kulud ise tõstsid sõdiwate riikide wölad mitmekordseks. Need
wölasummad tulewad aga lõppude lõpuks tasuda ikka töötawatel rahwakihtidel.
Riigiwölgade kaswamise kohta tähtsamates södiwates riikides an
nab L. Ross Gottlieb („Financial Status of Belligerents") järgmise
pildi:
Mölasumma
miljonit
dolari
Aeg enne
Riigid
Ühisriigid .
Inglismaa.
Prantsusmaa
Itaalia
Wenemaa .
Saksamaa .
Austria
Ungari
ilmasõda
31. III.
1. VIII.
31. VII.
30. VI.
1. I.
1. X.
1. VIII.
1. VIIL
*) Kõik wana korra ajal tehtud Wene riigiwõlad tühistati Nõukogude Liidu poolt.
Ilmasõja tagajärjel kasivas riigiivölg ka erapooletuis riikides.
Nii tõusis näiteks Rootsi riigiwõlg 142 %, Norra —182 %, Taani
— 156 %, Hollandi — 182 %.
82
Ja söjawõlgade kust mus on weel tänapäew — 15 aastat Pärast
ilmasõja Puhkemist ja 10 aastat Peale „rahuliku" lõpu — üks
tähtsaim ilmapoliitika küsimus.
Töötawad rahwahulgad peawad mõttetud, sõja kestel tehtud
wäljaminekud tagasi maksma. Töölised ja talupojad on kümneteks aas
tateks kinnineeditud kodanlrste walitsuste poolt tehtud kohustuste orjusse.
Silmatorkaw tõendus sest koormast, mis töötawate rahwahulkade õlga
del lasub, on järjest kaswaw maksukoorem, kusjuures maksnd suuremalt
osalt lähelvad kas ilmasõja arwete likivideerimiseks wöi jälle uue sõjawarustuse muretsemiseks, mida kõikides kapitalistlistes riikides praegu
palawikulise õhinaga walmistatakse.
5. Nahwamasside majandusliku olukorra halvenemine.
Ilmasõda lõi rasked haawad ka majandusellu, nii põllumajandusse
kui tööstusse. T,oome siinkohal mõningad arwud põllumajanduse kohta.
Kui wõtta 1909—1913 a. Saksamaal keskmiseks aasta indeksiks
tähtsamate wiljasortide külivipinna suuruse ja lõikusesaagi koKa 100,
siis oli külwipind Saksamaal a. 1914—1918 87% ja wiljasaak 80%;
1919 a. olid wastawad arwud 70% ja 49%, 1920 a. — 72% ja
58%, 1921 a. — 73% ja 58%, 1922 a. — 72% ja 73%, 1924 a.
77% ja 73%.
Määratu wiljasaagi wähenemise Põhjuseks Saksamaal ei ole mitte
asjaolu, et riik kaotas (Versaille'i rahulepingu Põhjal) ühe osa territoo
riumist, waid see ränk lõikusesaagi langus olenes mitu korda enam
just wäetisainete puudusest. Samasugune nähtus ilmneb ka wõitwates
riikides ja isegi erapooletuis mais. Siin mõningad arwud wiljade külwipinna muutuse kohta:
Protsentides (1909/13 — 100)
Riigid
1914
Prantsusmaa
Rumeenia
Taanimaa
.
1915
1916
1617
1918
1919
1920
65
?
66
69
74
85
65
46
89
89
97
92
83
76
111
100
100
97
83
90
74
Samal määral wähenes ka teiste põllumajanduse kultuuride Pro
duktsioon, isegi karjakaswatus läks märksa tagurpidi.
83
Leiwawilja tarwitamine iga inimese kohta (kilogrammides) kaha
nes järgmiselt:
Teised leiwawiljad
Nisu
Riigid
Leiwawiljad kokku
1909—13 1920- 22 1909—13 1920-22 1909-13 1920-22
Inglismaa.
165
156
93
155
358
311
Prantsusmaa
244
220
235
181
401
Itaalia
186
182
126
102
479
312
284
Toiduainete tarwitamise wähenemisest Saksamaal saame järgmise
pildi: leiba tarwitati 1913 a. läbistikku iga inimese kohta 249 kilo
grammi, 1921/22 a. sellewastu aga kõigest 181 klgr., s. t. 27% wähem: kartulaid tarwitati 1913 a. iga inimese kohta 700 klg., aastal
1921/22 aga 340 klg. s. t. 51% wähem: liha tarwitati 1913 a. iga
inimese kohta 49 klg., 1921 a. 33 klg. ehk 33% wähem. Olu, mida
sakslased nii armastawad, selle tarwitamine langes iga inimese kohta
102 liitrilt 1913 a. kuni 38 liitrini 1920 a. ehk 63%.
Suuremas osas riikides on wiimastel aastatel, mil sõja tõttu
majanduselus esilekerkinud wapusmstest Peaks ammu ülesaadud olema,
laialiste rahwahulkade eluülespidamise tarwituse tasapind kaugelt ma
dalam kui enne ilmasõda. Selle nähtuse üks peapõhjus on määratu
tööpuudus, mis Saksamaal, Ühisriikides ja mitmel Pool mujal on tuntawalt suurem kui enne ilmasõda.
Need kuiwad statistilised arwud näitawad küllalt selgelt, kuiwõrd
halwawalt mõjus sõda töötawate rahlvakihtide elujärjele.
Ruumipuudusel peame siinkohal jätma käsitamata palju walusaid
nähtusi, mis sõda lõi ühiskondlikku ellu, nagu elukallidus, tööstuskriis,
tööstuse ja põllumajanduse saaduste hindade wahekorra halwenemine
wiimase kahjuks jne., jne.
6. Kellele täi sõda kasu?
Teeme lühikese kokkuwõtte Juureft" imperialistlisest weripulrnastTöötawatele rahwakihtidele tõi see:
1. rohkem kui kümme miljoni tapetut;
2. üle kahekümne miljoni haawatu, nende seas ligi kuus miljoni
inwaliidt, elawat laipa, (siia juure on arwamata Wene ja Türgi inwaliidide hulk, kuna nende riikide kohta puuduwad andmed);
84
3. surewuse peadpööritatoa suurenemise ja sündimuse kohutama
kahanemise;
4.
laastatud tööstuse;
5.
häwitatud põllumajanduse;
6. masendawa toapustuse rahanduses — inflatsiooni ja rahawäärtuse langemise, riigiwölgade määratusuure kaswamise. Keskmine
summa riigiwölga iga kodaniku kohta on sõja kestel pea igas riigis,
nii toõidetms kui toöitjais ja isegi erapooletuis mais, tugewasti tõus
nud. Nii kaswas riigiwõlg iga kodaniku kohta suuremaks Taanimaal
2,4 korda, Norras 2,5; Belgias 4,1; Itaalias 4,86; Prantsusmaal
6,8; Kanadas 7,6; Inglismaal 11,2; Austraalias 20 ja Ameerika
Ühisriikides 20,3 korda.
8. kui laialiste rahwamasside eluülespidamise tarwidus tugewasti
kahanes, tõusis sõja ajal märksa walitsewate klasside elutarwidus, mida
tõendab suur nõudmine luksusartiklite järgi.
Waatame nüüd lähemalt kuidc s sõda mõjus mõnes tähtsamas
riigis walitsewate rahwaklasside elujärjele.
Ametlikkude andmete järgi, millised kogunud 1920 a. Inglise
alamkoja rahanduse komisjon, tõusid fõja ajal need warandused, mis
tulumaksu alla kuulusid, 13.046.000.000 naelsterlingi Peale, järjelikult
suurenesid need warandused sõja ajal 4.018.000.000 naelsterlingi.
Kuid see hiigla summa on kahtlemata tuntawalt wäiksem kui
tegelikult. Isegi tööstusettewötete aruanded, mis Pole põrmugi huwitatud sellest, et oma õigeid tulusid äramärkida, näitawad, et iga töös
tusala sõja ajal hiigla diwidente andis.
Teine nähe, mis sel spekulatsiooni ajajärgul ilmneb, on suur
Kapitalide Koondumine. Inglismaal oli 1913 a. 43 panka-aktsiaseltsi,
sõja lõpul oti aga neid järgi ainult 20. Sellejuures olid just sõja
ajal kõik pangaoperatsioonid nõndanim. Juure toite" käes — toiis
pangaasutust, kelle käsutuses oli üle 83% kogu Inglise pangakapitalist.
Koondumise Protsess ilmnes ka tööstuses.
Nii näeme Inglismaal ilmsõja ajal jõukama rahwaklassi tuntawat rikastumist ja kapitali koondumist MM rahakapitali märgatawat tugewenemist samal ajal kui maa jäi üldiselt majandusliselt ja rahandusliselt kehwemaks.
Ligikaudu sama pilt ilmneb ka teistes imperialistlistes riikides.
Mis Puutub Prantsusmaasse, siis, waatamata sellele, et frangi
wäärtus langes 50 %, näeme Prantsuse maksuameti andmete järgi, et
isikute arto, kelle aastane sissetulek on 50.000 franki ja rohkem (1920
aastast 100.000 franki ja rohkemj on sõja aastail tõusnud 134%, kus
juures nende isikute sissetulekute kogusumma on tõusnud 407%.
85
Iseloomustaw on rikastumise pilt sõjas wõidetud Saksamaal.
Esiteks tekitas sõda Saksamaal kihi „uut kodanlust", mis kaswas
suureks söjatarwete muretsemisel, spekulatsioon-kodanluse, tuntud „töusikluse" nime all. Kahe aasta jooksu! (1917—1918), mi! maa! oli enne
nägematu laastamine, tõusis Saksamaal äkki 5500 uut kiwirikast isikut,
s. o. enam kui kaks korda nii palju kui 20 aasta jooksul enne ilmasõda,
mil maal oli kõige öitsewam areng.
Teiseks: nagu Inglismaal nii esines ka Saksamaal sõja ajal,
eriti peale ilmasõda, määratu kapitali ja tööstuse koondumine. Iseära
nis aitas marga langus pankade ja tööstuste koondumisele mõjuwalt
kaasa. Kiirelt tekkiwad trustid, nähtus- mis esineb kõikides kapitalistUstes maades, wõimaldas kapitalistidel mitte üksi tugewamini wäljakurnata töölisklassi, waid samal aja! teha ka põllumajandus tihedamalt
kui enne ilmasõda rippuwaks pankade ja tööstuste monopolist.
Zlmsõja tagajärjena näeme seega ühelt poolt kapitalistide waranduste ja rikkuste wöimsat kaswu ja teiselt poolt aga üldist töötawate
kihtide waesenemist.
Kõik see kirjeldatu annab küllalt selge ja kuiwadele arwudele ja konk
reetsetele asjaoludele Põhjenema wastuse küsimusele, kellele tõi sõda kasu.
Ms ilmasõda.
Ilmasõja ohwrid 1914 — 1918 on määratud. Laastamine, mis
sõda enesega kaasa kõi, hirmus ja otsatu. Kuid wee! koledamad ja
õudsemad tagajärjed saatvad olema sellel ilmasõjal, mida kapitalistlik
ilm praegu ette tvalmistab.
Ses sõjas ei piirdu front, tapatallermaa, mitte üksi riigipiiridega
nagu seni, waid tänu määratumalt täienenud õhu- ja keemilistele relwadele, kandub ühtlasi edasi neile maaaladele, mis asuwad sajad kilomeetrid piiride taga.
Rahulikkude elanikkude wastu pannakse tegewusse lennukitelt allawisatud pommid, mis tungiwad sügawale maasse ja on täidetud gaa
siga, mis jääb kaua riiete külge, millega imbub läbi õhk, mis häwitab
taimed, mürgita wee, tapab kõik elawad olewused.
Eelpool weendusime, et imperialistlises sõjas 1914 — 1918 huk
kus rohkem inimesi, kui kokku kõikides sõdades 1790 a. saadik, s. o.
125 aasta jooksul. Nägime, et ilmasõjas tapeti inimesi päewas läbistikku 30 korda rohkem kui Napoleoni sõdades.
Kuid uus weresaun, mida imperialistid praegu ettewalmistawad,
tuleb oma hukatuslikkude tagajärgede Poolest Palju hirmsam ja laastawam kui möödunud ilmasõda.
86
Et lugu tõesti nii on, aitab, kui waadata pealiskaudseltki mõnin
gaid arwe, mis wiimasel ajal söjaajakirjandses ilmunud. Need arwud
näitawad selgemalt kui waja seda suurte ja wäikeste imperialistliste
rööwriikide meeletut wõidujooksu warustamises uue sõja wastu. Siin
on need arwud:
Rahuaegsete sõjawägede suurus (1000-detes meestes).
1928—1929
Riigid
1913—1914
Üldse
Prantsusmaa
Ameerika
Ühisriigid
Itaalia
Inglismaa
Jaapan
546
725
226
264
516
275
439
390
385
206
Kokku
1.827
2.145
Iga 1000
elaniku kohta
17,2
3,7
9,6
8,5
3,5 ___
—
Wiie tähtsama ilmariigi sõjamäed on nõnda Peale ilmasõda kaswanud 318.000 mehe Mõrra. See kaswamine iseenesest ei olegi kes
teab kui suur (Inglismaal ja Jaapanis on tegewwäe suurus koguni
Mähenenudj, kuid ei tohi unustada, et kapitalistliste riikide praeguste
sõjawägede lahingwöime on mitu korda suurem kui enne ilmasõda.
Praegustes mägedes on kutseliste sõdurite, — poliitiliselt tagurline
ja mahajäänud element, — arw Palju suurem kui enne sõda. Nii oli
Prantsusmaal 1911 a. kutseliste ohwitseride ja allohwitseride arw kogu
sõjamäest 8,4%, 1928 a. sellewastu aga 40,3% ja 1931 a. teeb see
protsent wälja koguni 51.
Teine märkimiswäärt iseloomustaw joon nende sõjawägede kohta
on sunduslise õppeaja tuntaw lühinemine, kusjuures aga wäljaõpe on tugew ja mitmekülgne. Selle tagajärjel on sõjaliselt wäljaöpetatud reserwwäed kaugelt suuremad kui enne ilmasõda. Ülemal nimetatud wiiel
suurriigil oli 1914 a. kokku 7—8 miljoni meheline reserwwägi, 1928 a.
on aga nende reserwsödurite arw arw üle 20 miljoni, tähendab ligi 2%korda rohkem. 1914 a. mobliseerisid need riigid 5V2 miljoni mehelise
armee, 1929 a. oleks wõinud nad wälja panna aga 9 miljoni meest,
s. 0. ligi kaks korda nii Palju kui 1914 a.
Imperialistlike sõja algul 1914 a. oli Euroopa armeedes iga
diwiisi kohta 24 rasket masmrelwa. Aastal 1929.
oli aga iga
87
Inglise diwiisil 192, Prantsuse 172, Ameerika-Ühisriikide 155 ja Poola
diwiisil 128 rasket masinrelwa. Kergeid (käsi) masinrelwu ei olnud
1914 a. ühelgi armeel. Praegu on aga igal Ameerika-Ühisriikide di
wiisil 790 (!), Inglise 350, igal Prantsuse ja Poola diwiisil 340
kerget masinrelwa.
Erilisi kergeid jalgwäe-kahureid ei tuntud ilmasõja algul üldse,
nüüd aga on igal diwiisil 18—27 sarnast kahurit.
Hästi wäljaarenenud ja arwuliselt jõuliseks on kujunenud sarna
sed häwitawad relwad nagu tankid.
Ka kahurwägi on arwuliselt suurenenud ja tehniliselt tugewasti
arenenud. Wälikahurite laskeulatus on tõusnud wähemalt.3O°/o, ras
kekahuritel weel enam. Enne ilmasõda oli igas Prantsuse diwiisis (ühesarwatud kahurwägi) 60 wälikahurit, aastal 1929 — 84. igas Inglise
diwiisis oli 1914 a. — 76, 1929 a. — 84 ja Ameerika-Ühisriikide di
wiisis oli 1929 a. koguni 120 (I) wälikahurit. Peale selle on praegu
(1914 a. ei olnud seda mitte) iga armee ülemjuhatajal tugew kahur
wägi waruks.
Mis merewäkke puutub, oleks wale, kui selle tugewust arwata
laewade üksuste järgi. Mõningad laewaliigid on arwuliselt isegi weidi ka
hanenud, kuid laewastikkude lahingjöud on wananenud laewade asemele
uuetüübiliste ehitamise tõttu kahtlemata tugewasti tõusnud. Alljärgnewas tabelis wöib seda kohe märgata:
Miinmstlejad mitmesuguses manuses.
1911/15
Omadused
1916/20
27.000
45.000
75.700
157.000
28,5
32,0
6025,0
2087,5
1.480
1.020
Waatleme nüüd lähemalt keemilist warustust, lahinggaase, mis
ühenduses õhulaewastikkudega käsitatakse sõjaasjanduse eriteadlaste
poolt kui tähtsamat relwa tulewases ilmasõjas, waatamata igasugus
tele kaitsetele gaasi wastu, mis mõningates riikides on korraldatud,
samuti ka rahwuswahelisele lepingule, mis keelab gaaside tarwitamise
sõjas. (Olgu siinkohal tähendatud, et see leping kirjutati riikide poolt
juba enne ilmasõda alla, kuid just ilmasõjas hakati alles gaase tarwitama).
Peale gaasipilwede, kahurite gaasilaskude ja lennukite gaasipommide on uuema sõjatehnika järele wõimalik gaasitada otse lennukilt.
Wastawa aparaadi kaudu wõib näiteks üks lennuk 300 liitri gaasiainega mürgitada täiesti maaala 800 meetri Pikkuselt ja 30 meetri laiuselt.
Wee wäljasurws (tonnides)
Masinate tugewus (hobusejöudu)
Kiirus (sõlmedes)
Ehituskulud (tuhandetes naelsterlingites)
Ühe ristleja meeskond
88
Nii kirjutab tuntud Saksa sõjaasjanduse teadlane major Georg
Soldan gaaside tarwitamise kohta tulewiku sõjas järgmist: „Kui see
mõttekujutus Peaks muutuma tõelikkuseks, siis pole see enam miski sõda,
waid hullem kui katk. See oleks rahwaste wastastikune häwitamine,
tagasiminek kõrgelt kultuuritasapinnalt rahwarändamise aegadesse. Ses
oleks maailma hukkaminek mürkgaaside läbi".
Sama Soldani sõnade järgi „naitab ilmasõda üksi keemiliste reb
wade tarwituselewötu algust... Ilmasõda wiib löputulemusele, et
gaas leiab tunnustamise kui olulisem modern wöitluswahend. Tulewases ilmasõjas peab arwestama lahinggaasiga kui tähtsama ja
P õ h j a P a n e w a m a r e! w a g a".
Tõmmatakse lahinggaaside juure weel wõimsad õhulaewastikud,
saadakse rehv, mille! on wörratu häwitusjõud ja mille wastu ei suuda
end kaitsta ükski imperialistlik rõöwriik.
„Lennukid", kirjutab kindral William Mitchell „Saturday Evening
Postlls" on warustatud kuulipildujatega, kahuritega ja raskete pommi
dega, mis tutvustatud maakera külgetõmbe jõust, ületawad kõik teised
relwad. Üks sarnane pomm häwitab suurima lahinglaewa (waatamata,
et selle häwitamine on kõige raskem)... Siis (ilmasõjas) wõisid len
nukid lennata ainult 100 miili, nüüd aga 1000 miili (umbes nagu
Londonist Budapesti), olles kaugelt raskemalt warustatud kui ilmasõjas"".
Tuleb tähendada, et ilmasõja lõpul oli alles tundmata otsekohene
mürkgaaside tarwitamine. Tänapäewaks on aga leiutatud öhulaew,
mis edasi liigub oma enese kiirusega, wastawa seadeldisega warustatud t
see wöib gaasitatada laialised maaalad nii frondil kui sisemaal (Poliiti
listes ja majanduslistes keskustes).
Tugewasti on tõusnud Peale ilmasõda militaristliste õhulaewastikkude arwuline suurus.
Lennukile am (ümmargustes numbrites).
Riigid
Prantsusmaa
Inglismaa
Ühisriigid
Itaalia
Jaapan
Militaristlised õhulaewastikud on wõrreldes 1914 a. suurenenud
10—12 korda ja näiwad edaspidi weelgi kiiremini kaswawat.
89
Kõik ülamal esitatud arwud ei peegelda aga kaugeltki asjade
õiget seisukorda küllalt rahuldawalt ja õieti. Siin ei ole kusagil käsi
tatud see potentiel de guerre, s. t. need määratud militaristlised wõimalused, mida tarwitawad imperialistlised suurwöimud (Inglis
maa ja eriti Ühisriigid) ja mis tulewases sõjas etendab wäga suurt osa.
Määratu tähtsuse omab moodsas sõjas näiteks autotransport.
Wõimas, kõrgelearenenud autotööstus wõimaldab sõja puhul momen
taalselt walmistama hakata kõige moodsamaid masinaid ja tanke, nagu
on neid waja sõjas.
Kahtlemata tarwitatakse tulewases sõjas wäga suurel määral püssirohtu, lõhkeaineid ja mürke. Need nõuded suudetakse rahuldada ainult
körgelearenenenud tehnilise tööstuse juures.
Massiline gaaside walmistamine on näiteks wöimalik ainult siis,
kui on olemas suured tagawarad wedelat ja gaasitaolist kloori, mida
tarwitatakse tekstiil- ning paberitööstuses, ja broomi, tarwitusel kui
arstirohi.
Ka wärwitööstus on oma saaduste poolest lahinggaaside walmistamiseks nii lähedane, et wiimaste tootmiseks rahuaegadel waewalt
kusagil erilisi wabrikuid Larwitseb asutada.
Isegi see lihtne loetelu Paljastab need söjawõimalused just imperialistliste hiiglaste kõrgelearenenud „rahu"- tööstuse astmel.
Neid militaristlikke w õ i m a l u si ei tohi mitte silmist lasta, kui
jutt on warustamisest wöi warustuse wähendamisest.
Üks tähtsam element ettewalmistustes sõja wastu on moodsates
kodanlistes riikides sõjaliselt wäljaõpetatud warumeeskondade looomine
ja püüd poliitiliselt ümderkaswatada neid inimmasse, kes sõja Puhul
walguwad tegewwäkke.
Et tulewase ilmasõja puhul, mil tegewwägi frondil peab wiibima,
sisemaal tekkiwaid rewolutsioonilisi liikumisi maha suruda ja et örenewat fronti alaliselt saaks wäljaõpetatud inimmaterjaliga täiendada,
moodustab kodanlus erilised wabatahtlised sõjawäelised — tagurlised
organisatsioonid, millised kaswawad wäga kiirelt.
Prantsusmaal on neis organisatsioonides 1.185.000 meest. Ing
lismaal (ühes asumaadega) üle miljoni, Itaalias 2.160.000, Soomes
Eestis, Lätis, ja Poolas kokku ligi 1.200.000 meest.
Waldaw enamus neist organisatsioonidest õpetatakse wälja kutse
liste ohwitseride poolt ja nad on jaotatud sõjawäelistesse üksustesse,
mis tõstab nende lahingwõimet ja distsipliini.
Militarismi koorem.
Miljsnpäisete söjawägede ülewalpidamine ja nende relwastus,
laewastikud õhus ja wees, noorsoo sõjaline ettewalmistamtne wäljaspool kaitsewäge olewates sõjawäeliötes organisatsioonides — kõik see
90
nõub hiigla kulu ja lasub töötawate rahwakihtide õlgadel ränga koor
mana: Inglismaal, näiteks, on see koorem iga täiskaswanud kodaniku
kohta aastas 25 dollarit.
Kuue tugewama kodanlise riigi (Ameerika Ühisriigid, Inglismaa,
PrantsiWmaa, Itaalia, Jaapan ja Saksamaa) sõjaline eelawe tõusis wiimase wiie aasta jooksu! 10,3% (1923/24. oli see 2,000 miljardi dollarit,
1928 sellewastu 2,216 miljardi dollarit). Sellejuures on aga sõjalised
kulud neis eelarwetes näidatud Lugewasti wähematena, kui need tege
likult on, sest üks osa sõjalisi kulutusi kaetakse riigieelarwe teiste osadega..
Aastal 1928 andis Jaapan söjawäe peale wälja riigieelarwest
27,8% Itaalia 23,8%, Prantsusmaa 21,1%, (tegelik summa on pool
suurem), Ameerika-Ühisriigid 18,4%, Inglismaa 15%, Saksamaa,
kellel suurema relwastatud jõu pidamine keelatud, 8,3%. Poola andis
söjawäe peale wälja 38% kogu riigi eelarwest, arwamata need kulu
tused, mis lubati salaja,
Sõjalised liidad.
Meeletu söjawarustuste suurendamine, mis hiigla wäljaminekutd
nõuab, leiab oma olemasolu õigustuse selles, et kapitalistlises ilmas
Puhkeb lähemal ajal uus imperialistlik fõjatorm. Kes kelle wastu sõ
dima hakkab ja kuidas see sõda tekkib, on praegu raske ennustada. Iga
tahes kutsub Inglise ja Ameerika-Ühisriikide kaubanduse ja tööstuse
waheline wõistlus turgude wallutamisel Lerawaid konflikte esile. Teisest
küljest jälle on Nõukogude-Wenemaa nii mõnelegi arenenud tööstusmaale meeldiwaks turuks, ja et seda turgu oma tööstusele wõita ja
kindlustada põrkah see riik waewalt tagasi sõjariistadega NõukogudeWenemaa wallutamisest. Samuti on wahekord wäga teraw Saksamaa
ja Prantsusmaa wahel, (wöttlus turgude Pärast, „reparatstoon", Rheinimaa asundamine prantslastega j. m.). — Nii wöi teisiti, kuid sõja
wöimalikku Peatset puhkemist toonitawad ka tuntud riigimehed. Nii
ütles Ameerika admiral Blankett jaanuaris 1928. awalikult:
„Meie seisame söjahädaohule ligemal kui kunagi warem, kuna
meie oleme alustanud kaubanduslist wöidujooksu ja püüame suruda
teisi rahwaid tahaplaanile".
Tulewa sõja Puhuks otsiwad riigid omale aegsasti liitlasi. Nii on
wastaw leping sõlmitud Znglise-Iaapani ja Znglise-Prantsusmaa wa
hel. Terawa otsaga on see sihitud Ameerika-Ühisriikide wastu, kus see
peale teatawaks saamise suure wihatormi esile kutsus. Saksamaa wastu
on sihitud Prantsusmaa sõjalised lepingud Belgiaga (see tekitas eriti
palju tolmu) Poolaga, Rumeeniaga, Tshho-Slowakkiaga ja Zugoslaawiaga. Pikk on aga nende lepingute rida, millised awalikkusel teadmata..
91
Peab ütlema, et sõjalisi lepinguid pole praegu sugugi wähem
kui enne ilmasõda ja nende Marjust lendab aeg-ajalt wälja mõni „rahupääsuke" Rahwasteliidu, Kelloggi-pakti jne. kujul. Tegelikku tähtsust neil
aga ei ole. Isegi Hoover, kes juhib Ameerika imperialismi Poliitikat,
leiab Larwilikuks selgitada:
„Waatamata sellele hästikawatsetud tõendusele (pühalikltle kinni
tusele Kelloggi-paktis sõda mitte alata) kestawad igal maal
edasi e t t e w a l m i s t u s e d sõja w a s t u. Ja selle tagajärjel wõtawad Pessimistid seda lepingut (f. o. Kelloggi-Paktij nagu wälisministri waga seletust, nagu diplomaatide järjekorralist inimsoo lootuste
läbipilkamist?
Ja Ühtsriikides eneses, kust Kelloggi-pakt wälja läks, Pole asi
põrmugi Parem. Ühisriikide senat kinnitas 1929 a. weebruari algul
kohe peale Kelloggi-pakti ratfitseerimist 15 uue liiniristleja ehitamise.
ja me ilmasõja yõhjased.
Mispärast tuli sõda? Mis kutsus ta wälja? Missugused olid
ta põhjused?
Sõdade põhjused on wäga mitmekesised: wanal ojal tapeldi maa
pärast, nüüd tapeldakse terwe riigi wabaduse eest. Kuid ilmasõjas oli
weel teine põhjus: selle sõja tekitas kapitalism. Kapitalistliseks majan
duseks nimetatakse sarnast majandust, kus kapitalid, tehased, wabrikud,
maad on wördlemisi wäikese kildkonna elanikkude käes, teistel aga on
oma ülespidamiseks ainult tööjõud, töötawad käed, mida nad on sun
nitud müüma peremeestele— kapitalistidele, wabrikuomanikkudele, fuur*
maaomanikkudele.
Sel mõõdul, kuidas areneb kõikides riikides kapitalistlik majandus,
jääwad oma maa piirid kapitalile kitsaks. Et suuri kasusid, protsente
saada, on kapitalil waja, et kaupade müügi turg kaswaks, laieneks,
on waja uusi kohti, maaalasid, kuhu wõiks kapitalistid kasulikult Pai
gutada oma kogutud kapitali ja kust wabrikule ja tehaste omanikud
wõiksid saada kaupade walmistamiseks tooresmaterjale: metalle, kiwtsütt, puuwilla jne.
Suurtel kapitalistlistel riikidel, neil, kes ilmasõjas üksteisega heit
lesid, oli kõigil tarwis kaubaturgu, asumaid. Ja iga riik mõtles ainult
selle Peale, kuidas enda alla heita teiste maade asumaid ja turge, olgu
see diplomaatilise pettuse wõi walitsuste ja kapitalistide äraostmise teel
nõrkades ja iseseiswuseta (kuigi nimepidi „iseseiswais") riikides, sündigu
see isegi sõjariistade abil.
92
Asumaade, üliwõimu pärast ilmaturul tekiwad tülid suurriikide
wahel. Igaüks tahab monopoli, ainuõigust kaubaturul, igaüks tahab
kõiki kasusid ainult endale. Alguses püüawad riigid „diplomaatiliste
läbirääkimiste" teel tüli lõpetada, igaüks püüab sealjuures teist riiki
petta, teisest kawalam olla. Diplomaatide läbirääkimised ei lõpe ka
rahu ajal kunagi. Kuid sellest ei teatata rahwale. Tüli kapitalistliste
riikide wahel ei teki mitte rahwa, töötawate hulkade, waid kapitalistide
tasude pärast. Kapitalistid — omanikud, nemad tõukawad riigid nõnda
nimetatud koloniaalpoliitika WSi imperialistlise suurriikluse poliitika teele,
nemad otsustawad ka, kas sõda tuleb, wõi ei tule. Aga mida otsustab
rahwas — lai töötaw kiht? Teadku ta üht: kui teda kutsutakse lip
pude alla, siis mingu ja surgu!...
Kui diplomaatidel korda ei lähe üksteist ülelüüa, siis ähwardawad nad kohe sõjaga.
Diplomaatide seljataga seisawad alati kahurid, sellepärast ei ole
riikide wahel kunagi kestwat rahu, waid ainult „ sõjariistus rahu", s. o.
niisugune rahu, mille wältel iga riik sõja wastu walmistub.
Diplomaatide läbirääkimistest ei tea töölised ega kogu rahwas
midagi. Need läbirääkimised Peetakse „salaja". Kuid kapitalistid, Pangapidaja^, suurmaaomanikud, s. o. need, kelle huwides aetakse maadeomandamise Poliitikat, teawad ikka, kuidas arenewad diplomaatide asjad.
Ja waewalt märkawad nad, et oma isamaa diplomaadid ei osanud
küllalt hästi nende taskuhuwisid kaitsta, et läbirääkimistel pääsewad
wõidule teise riigi kapitalistide kasud, siis Lõstawad nad kohe kisa:
„Appi! Isamaa on hädaohus! Wennad töölised, unustage kõik haawamised, unustage minewik! Päästke isamaa, — ühine isamaa!... Lähme
surma oma isamaa eest!!!
Ja walitsus wõtab kuulda kapitalistide kisa, ta ei wõi jätta seda
kuulmata: walitsus koosneb ise kapitalistidest ja suurmaaomanikkudest,
walitsus ümardab neid, kaitseb nende kasusid ja rööwimist... Walitsus
hakkab kapitali meeleheaks naabrit „nokkima", diplomaatide läbirääki
mised „lähewad terawaks"... Waatad — sõda ongi käes!...
Kuid rahwale ei wõi ometi tõtt öelda: meie tapleme, waadake,
sellepärast, et meie wabrikute ja tehaste omanikud, meie pangapidajad
ja suurmaaomanikud tahawad saada suuri kasusid, meie sõdime selle
pärast, et kindlustada kapitalistidele „Sigust" rööwida üht wõi teist
asumaad, üht wõi teist riiki. See on Piinlik. Selle eest ei lähe rah
was surma. Sellepärast on waja hüüda: Isamaa on hädaohus!
Ehk jälle mõelda wälja muinaslugu: Meie lähme naabrirahwaid wabastama!... Just wäikerahwaste „wabastamise" 'Pärast, nii teatati
ametlikult oma rahwale, astusid Inglismaa ja Ameerika Uhisriigid
sõja keerisesse. Aga weel tänapäew on Inglise „wabaduse" meelewalla
93
all iirlased, hindud, egiptlased ja sajad teised rahwad, ja Ameerika
Ühisriigid loowad Nigaraguas werestnõretawate relwadega „wabadust".
Kapitalistid, suurmaaomanikud, pangapidajad istuwad oma kabinetides, Panewad sõjawäe tellimiste Pealt kolmekordsed kasud tasku
ja ootcwad sõja lõppu. Za rahwas sõdib, rahwas saab hukka, rahwas ohwerdab oma elu. Mille eest? Et tema isamaa rõhujad, pere
mehed, härrad tehasteomanikud, suurmaaomanikud, wabrikandid Paremini,
uhkemini, rikkamini, tõredamini elada wõiks...
Rahwas usaldab!... Teadmisi on wähe. Nad ei saa weel oma
huwidest aru. Za kapitalistid ja walitsuse käsikud tarwitawad seda
oma kasuks.
Nii siis oli ilmasõja Põhjus rahwusliste kapitalide
wõitlus ilmaturul. Wene kapital wõitles Saksa kapitaliga, Wene ka
pital wõitles Austria kapitaliga Balkanil, Inglise, Prantsuse kapitalid
wõitlesid Saksa kapitaliga Aafrikas, Aasias, wäikeriikide turgudel.
Seesama rahwusliste kapitalide wõitlus ilmaturul on Põhjuseks ka, et
tekib uus ilmasõda, mille wastu, nagu eelpool nägime, walmistawad
endid kõik riigid ja mis kujuneb mitu korda koledamaks kui ilmasõda.
Kapitalid pörkawad kokku, wõitlewad, Püüawad üksteist wälja tõrjuda.
Igaüks tahab üksi walitseda, oma jaoks „monopoli" hoida, kaht nahka
nülgida, nii hästi tööliselt kaupade walmistamisel kui ostjalt kaupade
müügil.
Mida kiiremini edeneb kapitalism, seda enam riike wõtab sellest
wõistlusest osa, seda terawamaks muutub la. Ja seda möödapää
sematu d on sõjad.
Ei ole põhjust end trööstida sellega, nagu mitmel Pool armastakse
kõnelda, et ilmasõda oli wiimane sõda. Ka mitte sellega, et järgmine
sõda on see wiimane werepulm. Ei, kuni on olemas kapitalistid —
omanikud, niikaua on olemas ka sõjad. Niisuguste sõdade siht, nii
sama kui möödunud ilmasõja siht, on üks: Isamaa" wabrikantidele ja
kaupmeestele kindlustada kõrgemaid kasusid. Kas on see siht walatud
were wääriline? Kas toimetawad töölised mõistlikult, kui nad selle
pärast tapawad teise maa seltsimeest — töölist, purustawad linne,
häwitawad talupoegade rahulikke külasid?
Mis teha?
On waja ainult aru saada sõja tõelisest põhjusest, tema sihist, et
kerkiks uus küsimus päewakorrale: Mis siis nüüd teha? Kuidas
sarnaseid werewalamisi lõpetada? Kuidas hoida rahwast tulewikus
uute kokkupõrkamiste ja tülide eest kapitalistide wahel, uute sõdade eest?
94
Enne kui leida neile küsimustele wastust, peab endale selgeks
tegema üht: kuni on olemas kapitalism, kuni on maksew maade, wabrikute, tehaste jne. eraomandus, kuni jagunewad kodanikud warandusetuteks ja warakateks, kapitalistideks, kelle käes on riigis wõim, ja
wiletsateks Palgatöölisteks, kuni kapitalistid wõitlewad endi kasude pärast
üksteisega ilmaturul, — seni on sõjad Paratamatud.
Sõjad löpewad alles siis, kui on murtud kapitalistide wõim, kui
Omanikkudelt — kurnajatelt on wõetud wõimalus rahwale kahju teha,
lükates teda Meriste kokkupõrgete teele. Et sõdu lõpetada, on
waja ümber luua ühiskondlik kord. Et sõda lõpetada, on
waja kõik wabrikud, kõik tehased, kõik tööstusettewötted härradelt kapi
talistidelt ära wötla, on waja ära wötta maaomanikkudelt maad, era*
omanikkudelt kaewandused, kapitalistidelt — pangad, ja kõik need rik
kused
tunnistada kõige rahwa omanduseks (riigi
kätte wõtta).
Et sõda lõpetada, on rahwal, töölisklassil waja kätte wõita uus,
õiglasem, sotsialistlik ilmakord.
Kui kõik rahwa rikkused on rahwa enese päralt, kui rahwas, ja
kõigepealt töötaw rahwas, walitseb ise rahwamajandust, riigikassat, ise
hoolitseb kõikide kodanikkude hädade ja tarwiduste eest, ise hoolt kan
nab maa õitsmise eest, siis ei ole enam sõda. Siis ei Purusta naabri*
rahwad teineteist, siis ei ole Põhjust ajada „maadeomandamise" poliitikat:
wabade töötawate rahwaste rahulised riigid leiawad ikka kokkuleppimise
wöimalust! Ei ole siis enam sõja peasüüdlasi — kapitalistide
salka, kes saadawad hukka kümneid miljoneid inimesi selleks, et Peale
sõdu paremini oma taskuid täita!... Uue korra loomine on töölisklassi
peaülesanne.
Eesti fioimmtobe pstziõWsedPõhiseaduse järgi on kõik Eesti kodanikud seaduse ees ühetaolised
spõhisead. § 6). Eestis on kindlustatud isikupuutumatus (§ 8). Kedagi
et wöi karistada muidu, kui teo pärast, mis enne Leo kordasaatmist sea*
dustega karistamiswäärseks tunnistatud (§ 9). Korteri puutumatus
on kindlustatud ( § 10 ). Eestis on usu- ja südametunnistuse wabadus
(§11). Kindlustatud on sõna- ja trükiwabadus (§13), sõnumite ja
kirjade saladus (§14). Kõik kodanikud wõiwad kaebuste ja palw- tega
pöörata ametiasutuste Poole ( § 15). Kindlustatud on liikumise ja elu
koha muutmise wabadus (§ 17 ), koosolekute wabadus, ühingutesse ja
liitudesse koondumise wabadus, streigiwabadus (§ 18), elukutse waliku
wabadus (§ 19). Iga kodanik on waba oma rahwuse määramises
(§ 20), wähemusrahwad wõiwad ellu kutsuda kultuuriliste ja hoole
95
kande huMides autonoomseid asutusi (§21), nad MõiMad ametiasutus
tes tarwitada oma keelt (§ 22, 23). Majanduselu korraldamine peab
Mastama õigluse Põhimõtteile, nulle sihiks on i nim wä äril ise üles
pidamise kindlustamine sellekohaste seaduste läbi, mis
käiwad harimiseks maasaamise, eluaseme ja töösaamise,
samuti emakaitse, Lööjõukaitse ning nooruse, Manaduse,
tööMõimetuse Mõi õnnetuste puhul tarmiliku toetuse
saamise kohta (§ 25).
Kodanikud on kohustatud maksusid maksma riigi, tema asutuste
ja MastaMate omawalitsuste ülewalpidamiseks ja tarmeteks, kuid üh
tegi maksu ege koormatust ei wõi kellegile peale Panna muidu, kui sea
duste alusel (§83).
Kodanikkude Mabrduse ja põhiõiguste erakorralised kitsendused
astuwad jõusse ainult kindla tähtaja peale wäljakuulutatud kaitseseisu
korra puhul seaduste Põhja! ja Piirides (§ 78).
Z»ml ja Karat.
Meie aja muinasjutt.
Lähen kord metsa ja näen: kaks suurt tamme kasivamad kõrMuti. Wasakul kasMaMa tamme otsas istub jumal, parema! kurat.
Seisatan ja waatan, mis siin lahti läheb. Jumal raputab pääd, tvehib
kätega, ronib Puu otsast maha, MStab lehma sarmist kinni ja Meab ta
sohu. Kurat räägib: „Ära seda lehma puutu, wöta teine: see on Maese
leskmoori lehm." Aeg muutus õhtuseks, leskmoor läheb lehma otsima ja
näeb, lehm on Majunud sohu, ümberringi Pehrm muigas, ei saa kuidagi
Mälja. Hakkas jalamaid sajatama kuradit: „Kurat ise ajas su sohu!"
Pööris ümber ja läks kähku inimesi appi kutsuma. Kuradil hakkas hale
meel, et leskmoor sõimab teda lausa ilma asjata ja suisa ta enese nina all,
ronis kähku Puu otsast maha, jooksis sohu kahmas lehma sülle ja tõi
ta soost mälja, ise ronis jälle tamme otsa ja hakkas jumalaga juttu
Mestma. ,,Ütle mulle, keda nüüd tänatakse?" küsib jumal. „Teadagi,
et mind, aga mitte sind," Mastab kurat. . . „Wait!" karjun mina,
„Wait, triibuline kurat ja neljasilmaline jumal. Maata, sääl tuleb jõuf
rahMasi, köied ja piikhaagid käes, aga lehm on juba mäljas. Leskmoor
nägi lehma ja larrsub: ^Kiidetud olgu Issand, panen sulle pühakuju
ette küünla põlema!" Kuradil polnud teha enam midagi, ajas enese
turri, lõi jumalale mööda kõrmu ja andis talle Mastu Mähkimist. See
oligi jumala ja kuradi tüli.
Toimetanud Z. Wanatoa.
Olen sel aastal oma vabrikut palju uute masinatega täien
danud ja auru jõudu tublisti suurendanud, seega on mul
kõike töid võimalik ruttu ja korralikult teha. Töö kiire
ja hinnad võistlemata odavad. Töö headuse, ees vastutan.
Pärnus, Tallinna-posti tän. nr. 18 ja 20,
omas majas, telefon 224.
lO.&ÖlQCg
SINDI TDRUIITDINTE ÜHISUS
asut. 1902 a.
Sindi alewis.
asut. 1902 a.
Müüb:
liigetele ja ümbruskonna elanikkudele: kõiksugu
tarbeaineid ja tarbeasju. Sindi kalewiwabriku
kalewit ja poomwilla riiet wabriku hindadega.
Põlduriiele: Põllurammu ja jõutoitu.
Ostab: Põldurite käest tapetuid sigu, elus kariloome ja
kõiksugu põllusaadusi, makstes ajakohast hinda.
Meiereisse ümbertöötamiseks — piima, makstes
piima raswa järgi; alus eksport wõi hind.
$
Sindi Tarwitajate ühisusel on poekauplus, lihakarn, worstitööstus, piimapood, meierei leiwa ja saiapagarikojad.
Aastane läbimüük 400.000 kr.
Omakapitalid 40.000 kr.
Juhatus.
97
Mllllllllllllllllllllllllllllllllillil.N
on vanem ja suurim tööstus iga
sugu kodukoetud riide tarvis.
TäieliKum Koloniaal*, teras» ja rauaKaupade nina
majatart>e±e»5 mööbli» ja eleHirimaterjali ladu
Leopold Mühlmann
Pärnus
Wee tän. 1O, telefon 227
Müügil alati suures valikus
Pärnus.
Müügil alati suures valikus
üõiksiigu koloniaal kaupu,
■IM
nagu: jahu, suhkrut, riisi, heeringaid jne., jalgrattaid, raudvoodeid, lastevankreid, alu
miinium- ja emaileeritud keedunõue, ehitusmaterjali, metallpärgi, pärjal inte, schamottkiva, katusepappi, maalrivärve jne. jne. Müük en gros ja en detail. Tähtsam ja
kasulikum sisseostukoht maa kaupmeestele ja ühisustele.
Oma kaubaveoautodega
kauba kättetoimetamine üle Pärnumaa ja Läänemaa.
Oma raua# ja puutööstuse iööKoda nin£ puusärKide ladu.
Pühavaimu tän. 10/12, telefon 138 (oma majades).
Kõik töötellimised, valmistatakse asjatundlikult ja diplomeeritud meistri juhatusel
võimalikult vastutulelikkude hindadega.
Austusega L. Mühlmann.
L. TOHVi
Kirjutusmaterjali Kauplus
Pärnus, Riia tän. nr. 42.
Soovitab kõiksugu kooli ja kirjutustarbeid. Suur valik
moodsais mustreis tapeete ja seinapappi. Kunstlilled.
HINNAD VÕISTLUSETA.
Kübara ja moeäri
E. AINSON
Pärnus,-Riia tän. 43. Soovitan rikkalikus valikus kõiksugu
hooaja vilt-, õlg- ja siidkübaraid. Suur valik karusnahku,
sealsamas saadaval metall hauapärjad. Hinnad vastutulelikud.
Spetsiaai raudvooditööstub, valmistab igasugu
raudvoodeid,
igasugu vooditele reformpõhje kõige kaunimalt,
------ vastupidavamalt ja kõige odavamalt. ---- -----
T. LILIENKAMF
Pärnus, Henno tän. nr. 6.
Mõik ostavad
Talle MMM H
1
Pärnus, Mõninga tän. 34.
99
Pärnu Dinafööstusc I.-S.
Pärnus, Rääma tän. 38.
Telel. 125.
PÄRNU
Linane riie, niidid ja lonkad, Kalawõp
gud, hiõi^u lõngad ja nöörid. Köied.
7— OSAKONNAD: =
Tallinna#Posti tän. 6.
WillaKraasimise ja Ketramise
riiete^ ja lõngade wärwimise
000000 iÄzat>riKiicL 030000
Meie wabrikute tööheadus ülemaaliselt tuntud.
Pöörake meie esitajate poole igas lin
nas ja rahwarikkamates maakohtades.
100
Raamatud» Ja Kirjutusmaterjaalid,
raadio aparaadid ja, osad viimased uudised,
foto Ramerad Ja tarbed mitmekesises
valikus. Grammofonid, noodid, spor
ditarbed, tapeedid, seina pappi jne.
leiate rikkalikus valikus odavate hindadega ainult
ii
Rüütli ±, 30, Telef, 175,
Suur moodne ajaleht värvitrükis
„Mm Wmm"
koos samapäevase Tartu „Postimehega“.
Asjalik huvitav igakülgne sisu.
Kirjandust,
Rikkalikult pilte ja karikatuure.
paberi«Kaupu,
Julge sõna, tabav sõna, elav
Kontoritarbeid.
kirjeldus.
Pianiinosid, grammofone
ja plaate,
Mõjuvad kuulutused.
revolvreid ja laskemoona.
Leht müügil k. 9 h.
Toimetus ja talitus
Rüütli tän. 39.
Tel. 19 ja
3-25.
Tenisspordi tarbeid.
jalgpalle, tapeete ja Korvmööblit.
Kirjutusmasinaid ja arvemasinaid.
Mänge, vaase, kohvrid, portvelle rahataskuid jne. soovit. suures valikus odav, hindadega
PÄRNU POSTIMEES1*Pärnu'’TS“-
W
W
M
.afe- ]• ‘i
"qc 7, x j.
op
] x -j
Eesti omawalitsuste Kinnitus Ä.«S.
„OMA“
Juhatus Tartus, Riia tän. nr. 41, oma majas.
Kõnetraat 3-44 ja 5-62.
Peaagentuur: Tallinnas, Harju tän. 48. Kõnetraat (2) 18-58.
ira
Põhikapital ja tagawarad üle 36000000 sendi. Oma majad Tartus,
Tähe tän. 14 ja Riia tän. 41. Edasikinnitus kuues wälisriigis. välja
makstud kahjud kaheksa tegewusaasta jooksul üle 55000000 sendi.
laiemailus. EliHiiillis.
N
Edasikinnituste wastuwõtmine walla seltsidelt. Madalad preemiad. Sood
sad kinnitustingimused. Kõik tulu omawalitsuste kaudu rahwale tagasi.
r-Slferejfy
Eesti wauarahwa ajaarwarmne
Küünlu päewast 10 nädalat künnipäewani, 11 nädalat
Jüripäewani, 7 Maarjapäewani ja 8 karjalaskmise päewani;
künuipäewast 9 öödpäewa Jüripäewani ja 10 nädalat Jaanipäewani - Jaauipäewast 4 Jaagupi ja 7 Lauritsa päewani;
Lauritsa päewast 7 Mihkli päewani; Mihkli Päewast S
Mardi päewani; Mardi päewast 2 Kadri päewani; Kadri
päewast 4 Tooma päewani ja Tooma päewast 6 küünla
päewani.
Musta-ajud.
Kewade algab 20. märtsil.
Suwi algab 21. juunil.
Sügise algab 23. septembril.
Talw algab 22. detsembril.
Päikese ja kuu warjntused
1920 a. on 2 päikese ja 2 fin warjutnst, millest esi
mese kuuwarjutuse algus meil näha.
Esimene, täielik kunwarjutns on 3. mail, algus Lell
1.40 m. 1)011!., lõpp kell 5.20 m Nähtaw Euroopas, Aaf
rikas, Atlandi okeaanis, Ameeiikas, Lüäne-Aasias.
Teine, o s a l i k päikesewarjutus (Varjutatakse 4/io päi
kese läbimõedust) on 18. mail hommikutundidel ja on näha
ainult Austraalias ja India okeaanis.
Kolmas, täielik kunwarjutns on 27. oktoobril, al
gus kell 2.06 m. Nähtaw Aasias, Austraalias, India okeanis, Jda-Aafrikas ja Jda-Euroopas.
Neljas, osa li k päikesewarjutns (warjutatakse 3/«t päi
kese läbimõedust) on 10. nowembril, algus kell 3.26 m., lõpp
kell 7.36 m. Nähtaw Lääne-Euroopas, osalt Aafrikas ja
Põhja Ameerikas.
_________
Sel aastal on 306 piietva.
1,
Jaanuar — NiMri-krrn.
19
1 Neljap.
UtiS aasta.
sF. Fählmann 20
2 Reede
s. 1798. 21
3 Laup.
P. päraft nsäripäewa.
22
4 KÜhaP.
23
5 Esmasp.
G
Kolmek p.
24
6 Teisip.
7 Keskn.
25
26
8 Neljap.
9 Reede
27
28
10 Laup.
Paawli p.
1. p. p. Kolmekuninga p&emo.
29
11 Pühap.
K. Hermann t
12 Esmasp.
C
[1908 30
13 Teisip.
J. Hurt f 1906 31
14 Keskn.
1
15 Neljap.
2
16 Reede
3
17 Laup.
Tõnise päew.
4
2. V. p. Kvlmek. p.
18 Pühap.
ö
6
19 Esmasp.
20 Teisip.
7
8
21 Keskn.
G
*2 Neljap.
9
(lo
23 Reede
24 Laup.
jll
3. p. V- Kolme?, p
112
25 Pühap.
ilB
26 Esmasp. j
1
14
27 Teisip.
! 3 M. Weske j 15
18 Keskn.
29 Neljap.
ff. 1643. 16
j
{17
3o Reede
1
•Sl Laup.
jl8
Paike tõuseb:
1. Mmuarii t 8.58 tn.
31.
,,
„ 8,51 „
21.
„
„ 8,36 „
Läheb koola ;
kell 3,08 nt.
„ 3,26 „
„ 3,4? „
31 p.
Tähendused.
Weebvtrar — KMnla-krm
II.
9 p. enne Kr. Mest. p.
1 Pühap.
2 Esmasp.
Küünla p.
49
!2ö
G
;2l
22
3 TcisiP.
4
5
8
7
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
8
9
10
Il
13
13
14
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
A. Grenzstein s. 1849 j 23
W- Reimann s. 1861 24
Paawli ü. p.
25
8 p. enne Kr. Mest. p.
26
Luuwalu p.
27
28
29
30
31
1
C
7 p enne Kr. Mest. p.
2
3
Wastla p.
4
Tuhka p.
.5
D E. Ahreus f 6
[1863 7
8
l pühapäew paastus.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
9
Esmasp.
10
Teisip.
Waibariigiaas- 11
Keskn.
12
Palwe p.
Neljap.
13
3
Reede
14
Laup.
15
2 pühapärw paastus.
29 Pühap.
|16
Päike tõuseb:
l. Weetzruaril k. 8,14 m.
IL
„
„ 7,50 „
21.
,,
u 7,24 „
Läheb looja:
k. 4,14 nt.
„ 4,39 „
„ 5,Oo ,,
29
Tähendused.
p.
Iii.
M8rLs — PaasLu-kttU
1
2
8
4
5
6
Esmasp.
Teisi p.
Keskn.
Reljap.
Reede
Laup.
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
EsmaspTeisi P.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
31
22
23
24
25
26
27
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keikn.
Neljap.
Reede
Laup.
28
29
30
31
Pühap.
EZmaZP.
Teisip.
Keskn.
17|
18|
Talur. wabast. p. 19
G
20
21
22
3 pühapäew vaaStus.
28
24
25
26
27
28
29
c
4 pühapäew paastus.
1
O.Masing -si 1832 2
3
4
5
G E.N.JakobsonI' 6
Kewade algus. [1882 7
5 pühapäew paastus.
8
9
10
11
Paastu-Maarja p. 12
3
13
14
Palmipuude püha.
Palmipunds p
15
16
F Wrcdemann f. 1805 17
Wenemaa rewol. 1917 18
Päike tõuseb:
märtsil k. 6,59 m.
6,29
11.
21.
6,00
1.
z> „
„ „
„
„
Läheb looja:
k. 5,28 tn.
5,52
„
„
6,16
„
„
31 p
Tähendused.
Aprill — JiLri-kmr
IV,
S. Neljapäew. |19
G S. Reede i‘20
-21
1 Neljap.
2 Reede
8 Laup.
Kr. tzlestLusnnse p.
4
5
6
7
8
9
10
li
12
18
14
15
16
17
1. Lihawõite P. 22
23
3
24
3
35
Siircimaa eestlaste 26
srvaöast. p. 1819. 27
28
1 pühap. p. Kr. Mest. p.
29
Pühap.
c
30
Esnrasp.
31
Teisip.
Künnrpäew.
1
Keskn.
2
Neljap.
3
Reede
Laup.
J
1
j
j F. Fählmann f 1850.
iJüripäew. R. Kallas h
! J Kundrr st18S8 [191S
p. Kr. ülest. p.
I D Markuse p.
Z.NosenMuterl' 18.64
:O
iS
j J. Siiip f. 1864 j Z
30
81
| Risti ülendam. p. 1
2
j
3
j
4
; 5
p. Kolmainu Z. p.
6
7
3
Madise P.
8
1 9
Sügise algus.
110
[$. Hermann s. 1851.! 11
sJohann. saam. p. il 2
p Kolmainu Z. p.
Õp. Johannese p. 113
|14
15
D
Mihkli päew.
116
S17
Päike tõuseb:
1. sept. kell 4.55 tn.
5.19 „
11. „
31. „
„ 5.41 „
W. H. p. Kolnnrinu J. p.
' I
125
Esnmsp.
j 26
Teistp.
O. Masing s. 1763|27
Keskn.
D Mardi püew. |28
NNjap,
29
Reede
!
|30
31
Laup.
14
15
16
17
18
19
Pühap.
Esmasp.
Teistp.
Keskn.
Neljap.
Reede
2.4. s. v. SefiWim Z x.
|
I 1
|
2
3
4
HI.Znngs.l835. 5
6
jj
20 Laup.
25. p. p. Kolmüinu Z. p.
23
22
23
24
25
26
87
Pühap
Esmasp.
Teistp.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
SurnriLs p.
8
[Sžeenteit Maarj. p. 9
10
II
Kadri püew
12
13
m
U
1. Kr. fülemife puha.
28 Pühap.
29 Esmasp
30 Teiste
j
Andrese päew.
|15
jl6
-17
PWe tSufeS:
Zäheö looja:
1, noW. m 7.19 m. feS 4.08 m.
11. „
„ 7M „
3.43 „
2h „
y 8 «88 tl
u 3.22 /f
3Q P.
Tähendused.
CIL
t4mu
Detsember
T
1
2
8
4
Keskn.
Nekjap.
|c
Reede
Laup.
2. Kr. tulemise pühaPuhap. ! Surnule püha.
Esmasp. | Nigrrla p.
Teisip.
j
Kadri päew.
Kestn.
Neljap.
Reede
O
Laup.
18
19
20]
21
22
23
24
•25
26
27
28
‘ 1
3. Kr. tulemise püha.
(2 Pühap.
L.Koidulas. 1843229!
13 Esmasp.
30
14 Teisip.
Fr. R. Kreutzwald 1
15 Keskrr.
[f.1803. J. Kuu- 2
16 Neljap.
[ber s. 1852.
3
17 Reede
F. Z. Wiedemann 4
18 Laup.
3
tt 1887. ö
tulemise
püha.
4. Kr.
[f. 1798.
6
19 Vühap.
F. Fählmanu
20 Esmasp.
7
Tooma päew.
8
21 Teisip.
9
22 Keskrr.
Talwe algusiio
23 mm
24 Reede
iii
25 Laup.
: H 1. JöttLrr p ila
2. Jõulu püha.
26 Pühap.
13
12. Jõulup
27 Esmasp. j 3. Zõrrktt p.
14
| Süüta laste v.
28 Teisip.
15
29 Keskn.
16
3ö Neljap.
17
H€
31 Reede
1 Wana aasta ohtu. 18
5
6
7
8
9
0
j1
Päike tõuseb;
Läheb looja:
1. dets. UU 8.80 m. M 3.07 m.
11- !t ,, 8.47 „ „ 2.59 .
„ 2.59 ,
21.
.. 8.57 „
ai p.
16
Laadad,
mis pühade järele seatud, peetakse uue kalendri järele,. aga
mis kuupäewade järele määratud, need peetakse ikka ramm
kalendri järele, seni kui ametlikku muutust pole tehtud.
Tähendus: K ui laa Lade algus juhtub laupLewa
wõi pühapäewa pääle, siis lükatakse see järgmise nädala esi
mese äripäewa pääle. Laadad Pctseris on iga kuu 1-sel ja
15-mal päewal.
12. Kuresaares 10 p.
Jaanuaril.
15. Wiljandis, 3 P°
Pärnus s. k. wiimasel keskn.
15. Nina külas, Alutskiwiw.
ja neljap.
18. Jõhwis, 3 p.
7. Tartus, 3 nädalat.
18. Audrus, reedel enne
7. Wõrus, 3 p.
Wastlttpäeraa.
7. Orgital. 2 p.
20.
Oisu
uu 3 p.
8. Mehikoormas, l p.
20. Kiwiloo kõrtsi j. 2 p.
10. Haapsalus, 2 p.
22. Wõrus, 8 p.
10. Walgüs, 2 p.
22. Saarem., Orisaare nt.
10, Nasinal, 2 p.
22.
Sutlemma mõisas.
11. J õe leht m es. Ri ida kõrtsi
22, Iisaku nt., 2 p.
juures, 1 p.
24. Wana-Kaltenis.
17. Koluweres, 2 p.
24, Kulinas, 2 p.
20. Raplas, Allo m. j. 2 p.
27. Amblas, 2 P.
27. Rakveres, 2 p.
28. Pilguste mõisas, Saa
29- Uue-Põltsamaal.
remaal, 2 p.
30. Wolmaris, 2 p.
Weebrnaril
Lihulas esm. ja teisip. eime
Wastlap. 3. Baltiskis.
3. Keblastes, 2 p°
3. Wiljandis, 8 p.
4. Suure-Lähtrus 2 p.
4. Tartus, 2 p.
4. Wõrus, 1 P.
4. Rügimäel, S.-Lähtrus,
2 päewa.
6. Paides, 2 p.
9. Narwas, 3 p.
8. Malgas, 2 p.
Märtsil.
j
Wolmaris s. k. esimesel e-Zmaspäewal.
Raplas, s. t esimesel es:; asp.
ja teisipäewal.
Keilas, esmaSp. pärast 3.
paastupüha.
1. Ostrorais, 10 p.
1 Mõisaküla alewis.
1. Kodijärwe-Kitsel.
1. Waimastlvere sihil.
1. Äärmanni m., Pilistraere kihelkonnas.
17
Kose-Uuemõisas, esimesel ssmasp. Pärast Jüripäew.
1. Waftse-PrangliZ, Koorwere kõrtsi juures.
1. Sadukülas, Pikknurme
kõrtsi juures.
1. Mustla al, Tarwastus.
5. Koeru - Preedi Mahul,
2 pLewa.
6. Luutsnikus, I p.
6. Kilingi-Nõmmel, Z p.
10. Wasulüs.
12. Saaremaal, 2 p.
,11. Uue-Lõwe m.
12. Mõrus, 1 p.
12. Ellamaal, Soonistes,
2 päerna,
12. Karistel, Suitsu kõrtsi j.
14. Saarem., Uhmardu k. j.
8. Rauuus, Kulli kõrtsi j.
5. Ka sinal, Pühitsus 1 p.
5, Kallaste külas.
7. Wäike-Ulilas, 2 p.
9. Laekwere mõisas, 2 p.
9. Wrttla mõisas, 2 p.
10. Wasknarwas, 1 r,
10. Ruhj-s, Pikkjärwr Kitse
kõrtsi j. i p.
10. Leisis.
11. Mõra M.. Tartu «ask.
12. Mõrus, 1 p.
12. Wäike.Ulilas, Woldil.
12. Wana-Prauglis.
12. Kärgula-Sulbil.
15. Kellamäe m., Saarem.
|
15. Paides, 2 p.
15. Walguta mõisas 1 p.
j
15. Mädamaal.
16. Walgas.
20. Sõrlste-Pllskarul, 3 p. I
20. Wana-Antsla, Hautgl,
1 päew.
23. Roosas, Rõuge kihelk.
26. Waiwaro morsas, 3 p.
27. Uberna kõrtsi juures.
28. Missul, Wastselinna ki
helkonnas, Wõrumaal.
Aprillis.
Viljandis, neljap. pärast
Lrhawõtte pühi.
Lihulas, neljap. pärast Liha
wõtte Pühi.
Pärnus, keskn. ja neljap.
enne Iüripäewa.
RakwereZ, esmaspäewal ja
teisip. pärast Lihaw. p.
Palmses, kolmap. pärast
LihawSLte pühi.
'
lõ. Kriiüdneris, Sulu oja
kõrtsi juures.
15. Kolga Liiwal, 2 P.
16. Walgas, 2 P.
16. Ahja Kärsal, 2 P.
16. Waiatus.
17. Wast-e-Nõos ja
Wörumaal, Haanja w.
18. Nissis.
18. Kergus, Päruu M., 1 p.
19. Alamustes.
19. Tõrwas, 2 P.
20. Nuhjas, 2 p.
20. Nuustakul, 2 p.
20. Anija mõisas, 2 p.
20. Kaareperas.
20. Lelles.
21. Wolmaris, 2 p.
21. Kawastu-Koosal, 2 p.
33. Jarwakandi m., 2 P.
18
25.
25.
L6.
26.
Partsi ut, PZlwa kih.
Tsooruk, Rõuge kihelk.
Häädemeeste!, 3 pNarmas, 3 p.
28. Missus, 1 P.
28. Reolas.
39. Kaiaweres, Pataste k.
juures, 2 p.
Mais.
1. Karilatsi-Kähril, 2 p.
5. Sangaste kiriknkõrtsi |,
9. Wöõbsus, 1 p.
12. Wõrus, 1 p.
1•
10.
11.
32.
14.
16.
16.
18.
18.
20.
20.
21.
21.
2*2.
27.
Juurns.
Wastse-Ku ustes.
Mustmees, 3 y.
Wõnnus, 2 p.
Märjamaal, 2 P.
Mana Põltsamaal.
Tahkuranna w., Woiste
kõrtsi j., 3 p.
Rakweres, 2 p.
Malgas.
Wana-Karistes.
Paides, 2 p.
Palmses, 2 p,
Wõrus, 1 p.
Tartus, 2 p.
Wiljandrs, 2 p.
Tar Vastus, 2 P.
Juulis.
1. Leisis, kaubalaat.
Pärnus, Juulikuu esimesel
kolmap. ja neljap.
3. Karksis, 3 P.
19. Kuresaares, lo p.
15. Kuiel.
20. Pärnu aasialaat kuni
10. augustira.
26. Wolmaris.
28. Talli mõisas.
Augustis.
1. Saaremaal, Säärel, 3p.
2. Tuhalaane m., Wiljanbimaat
7. Mõisaküla w. j., 2 p.
8. Urisaare k., Laiksaare
w., 1 P.
9. KoiwalinnaS jAdfeltS).
lo. Malgas.
12, Saarde Pati nt., 3 p.
18. Helmes, 2 p.
# 18. Häädenleeste!, 3 p. •*
21. Pootsis, Selil w., 2 p.
24. Iamburis, 3 P.
*24. Ruhjas.
24. Waftfe-Nõos, 2 p.
24. Vastsemõisas, Wiljandimaal, 2 p.
24. Taliswiiral.
25. Wõrus, 1 P.
26. Mõntos (Olbrükil),
Saaremaal.
28. Kiliugi-Nõmmel, 3 p.
29. Lelles.
30. Kaansus.
30. Mehikoormal, 1 P.
31. Kolga-Jaam kirikum.
Septembris.
Uuemõisas, selle kuu esimesel
teisi p. ja keskn.
Pärnus, keskn. ja nsljapäew.
enne Mihklip.
1. Jifakus, 2 p.
1, Õisus, Türi kihelk., 2 p»
2Ö
Dkkssbrrs.
Raplas, esimesel reedel PZ rasi
Mihklipäewa.
1. Erastweres.
I. Heinastes, 3 p.
1. Rannus, Kulli kõrtsi j.
Jõhwis, s. k. kolmandal esmasp. 3 p.
1. Nuustakul, 2 P.
1. Koloweres.
5. Lohusuus, 2 p.
5. Wõõbsus.
6. Luutsnikus.
6. Tarwastus, 2 \.
6. JöelehtMes.
6. Riida kõrtsi ja Latwrne
kõrtsi juures.
7. Koeru-Preedi Mahul,
* 2 p,
7. Hurmi m., Tille kõrtsi
juures.
8. Haapsalus, 2 p.
8. Hurmuulis. Soe k.
8. Kuristel, Suitsu k. j.
9. Kergulas, Sulbi alew.
10. Wasulas.
10. Kõos, 2 p.
10. Moostes.
II. Krootuses.
IL Laatres, Tarturm, 2 p.
12. Soonistes, 2 p.
13. Wõrus.
14. Saaremõisa Uhmardu I.
juures.
15. Pikknurme kõrtsi j.
15, Kursis.
15. Drilu kõrtsi j., 2 p.
16. Räginamäel,
SuureAähtrus, 2 p.
15, Weski mõisas.
1
j
I
j
\
!
j
15. Tagaperes, Helme kih.,
2 päewa.
15. Ahja-Kärsal, 2 p.
16. SBaiaiu mõisa j.
18. Sindis.
18. Mõmstes.
19. Kulina mõisas, 2 p.
2q, Loosi-Lindoral.
20. Nues-Wändras, Rõufal
2 Päewa.
20. Mõra mõisas.
22. Nissis, 2 p.
23. Mana-Antsla-Haukak.
23. Raanitse mõisas.
24. Kassinurmes.
24. Rõuges.
25. Malgas.
25. Elwas.
2g. Mustjalas.
• • .
27. Udernas.
28. Jõgewa mõisas.
28. Missus.
28. Wolmaris, 3 p.
30. Kähri Karilatsis.
Nswsmdris.
1. Tartus.
1. Kärus, 2 p.
4. Pühitsas.
9. Patil.
10. Wõrus, 2 p.
10. Mustwee alewrs, 3 p.
10. Ruhjas, 2 p.
10. Paides, 2 p,
13. Pikkjärwe-Kiise L j.
15. Wolwetis, 3 p.
15. Wigalas, 2 P.
20. Malgas, 2 p.
25° Wiljandis, 3 p.
25, Wolmsris, 8 P.
W. WKyrs,
28. Ambla alewis, 2 P.
*28. Keilas.
29. Wana-Wändrss.
DeLsemdris.
Pärnus, kolmap. ja ueljap.
Pärast 3. Kristuse tule
mise p.
Lelles, HiiekõunuS esmasp.
P. 2. Krt. Püha.
1. Wasknarwas.
3. Rakweres, 2 p.
H. Pööra meres.
7. Wõõbsus.
8. Rarwas, 2 p.
10. Krüüdneris, Sulm-js
kõrtsi juures.
10. Ruhjas.
12, Märjamaa kiriku juures
*2 päewa.
15. Mõrus, 1P.
16. Paides, 2 p.
18. Moostes.
18. Kauksis.
20. Meski mõisas.
15—24. Malgas.
Posti ja telegrafi takside tabel.
Kirjad: kohalised, iga 15 grammi eest 35 MM,
ksdumaalised, iga 15 grammi eest 70 v., wäljamaalised, iga
15 grammi eest 125 p. Raskus — piiramata.
Postkaardid: kohalised 25 penni, kodumaalisel:
üksikud 85 penni, wastusega 70 p., wäljamaalised: üksikud
50 permi, wastusega 100 penni.
R i s t v a e l a s a a t e b: kohalised, trükitööd kuni 15
grammini 1OP., muidu i.za 100 grammi eest 20 p., alamäär
äripaberite ja kaubaproowide eest 20 p.: kodumaalised: iga
50 grammi eest 20 p., alamäär äripaberite ja kaubaproo
wide eest 50 p., wäljamaalised: iga 50 grammi wõi selle
osa eest 25 p„, alamäär äripaberite eest 125 P., alamäär
kaubaproowidee eest 50 p. Trükitööde ja äripaberite ras
kuse ülimäär 2 klg.: kaust 45 cm. X 45 cm, X 45 cm.
ehk torokujulistel 75 cm. X 10 cm. Kaubaproowide ülikaal — 350 grammi; kaust 80 cm, X 20 cm. X 10 cm.
ehk torukujulistel 80 cm. X 16 cm.
J lma markidela, fui ka poolikult maksetud saa
dete eest nõutakse saaja käest puuduw Pcstimgks kahekord
selt sisse.
22
T ä h L sa a te b (fmntatub saated): lisamaksu (pealk
kaaluraha) iga saale ;ealt kodumaale 70 P., wüljamaale
125 penni.
Rahakaa r b i d tobu maali feb, kuni 3000 m iga 100
marga ehk poole löö tn. eest 1 m., üle 3000 marga kuni
10.000 margani, esimese 3000 marga eest 30 m., siis iga
järgmise 100 pealt 50 p., üle 10.000 m., esimese 10.000
m. eest 65 m. siis iga järgmise lOOv m. eest 3 tn. Telegrafi rahakaartide eest maksetakse peale selle weel: 10 m.,
Telegrafiline teabe relegrafi rahakaardi kättewiimise üle 5
m. Rahasaate summa piiramata
Wäärtkirjäd: stsemaalised: kaaluraha nagu kir
jade eest, peale selle kinnituse raha kuni 300o m. iga loo
marga ehk pooliku 100 m. eest 70 p., üle 3000 nt. kuni
10.000 m, esimese 3000 m. eest 21 m., siis iga järgmise
100 m. pealt 40 p., iile 10.000 m., esimese 10.000 m. eest
49 tn., siis iga järgmise 1000 pealt 150 p. Wäärtus —
piiramata.
Pakib: kaaluraha: iga kilogrammi eest 200 p., alaNläär 4 nt. — p. Kinnitusemaks (wüürtpakkide eest) nagu
Wäartkirjade juures. Ähtpakib (f. o. ilma wäürtuseta) wõiwad ka
aabetena postile antud saada tahitusmaksu eest
iga paki pealt 70 penni Paki iili kaal — 50 klgr. Paki
üliulatus: 135 cm. X 40 cm. X 30 cm. ehk 100 cm.
X 50 cm. X 50 cm. ehk 00 cm. X 60 cm. X 60 cm*
Wäürtpakr ü li wäärtus — 20,000 marka.
Järel m aks: Iga 100 marga järelmaksu eest 50 p.
Järelmaks wvib tähtsaadete, wäartkirjade ja pakkide peale
Pansud saada.
V
Kojnwiimine: rahakaartide ja wäürtkirjade pealt
iga saate iga 500 marga chk selle osa eest 1 mark.
A Biti) ö d r a hw a l e: adressi kirjutamine 30 pv
kirja ning adressi kirjutamine 50 p., nõudekirja kirjutamine
ilma trükitud tühikuta (blanketita) postikwiitungi kopeerimi
sega 50 P.
23
Telegrammid: kohatised, iga sõna pealt 35 p.,
alamäär 5 nt. — p., kodumaalised, iga sõna pealt 25 p.,
alamäär 7 m. -- P>, kiirtellegrammid — 3 korda korda kal
limad, makstud katse (oim. npoB-fepna) 50o/o telegrammi
hinnast: ärakiri iga 100 sõna pealt 3 mark, telegrafiline
wäljastusteade (yBtAoaMeme o AOCTaiM.) 7 m. knr.wäljastusteade 2i m. posti wäljastusteade 2 m. seesama —
tähitud (kinnitatud) 2 marka 70 penni, eraadress (ycjiOB^
huü aApec/b) 150 P.
Mõõdud ja kaalud»
1)
1
1
1
1
1
1
1
X
1
Pikkuse
mõõdud
a. Wenemaa pi kkusemösdud.
penikoorem — 7 wersta.
rvsrst — 500 sülda = 1068 meetrit 54 sentimeetrit
5 millimeetrit.
süld ~ 3 arssinat = 7 jalga — 2 meetrit = 13 sen
timeetrit ----- 3 millimeetrit.
arssin ----- 16 werssoki == 28 tolli ----- 71 sentimeetrit ----t millim.
werssok = 4 sentimeetrit 42/s millimeetrit.
jalg ----- 12 tolli = 30 sentimeetrit 47/10 millimeetrit.
tori = 2 sentimeetrit 5’/3 millimeetrit.
küünar ----- s4 arssinat = 21 tolli 53 sentimeetrit 19/I0
millimeetrit.
lihtsüld 6 jalga.
b.' M eetri- m õ õ b u b.
(4 Raskuse mõõdud,
a. W e n e nr a a r a S k u se mõ õd u d.
psrkowits (kaal) 1® puuda — 20 puuda = 163V& kilo
grammi.
puud ----- 40 naela = 16 gilogrammi 384. grammi.
nael = 32 loodi — 96 solotnikku = "96 booli =
4093/q grammi.
leifik (punb) ------ 20 naela = 8 kilogrammi 192 grammi.
b. Detsima ai kaalud.
1 kilogramm = 10 hektogrammi == 100 dekagrammi —
1000 grammi — 2 naela 422/3 solotnikku.
1 gramm = 10 detsigramrui = lOo sentigrammi = IqoO
milligrammi = 22 '/2 booli.
I tarni = 1000 kilogrammi — 61 puutu 1 nael 89 sol.
§9 booli.
JahMlender.
□ lubatud aeg jahil käis.
H keelatud aeg: tooma hoiu-, kaitse-aeg.
Uue kalendri järele.
Loomade nimed.
8j°......................... e
1 iS !"5 iõ i § in I ®! S-i-3 !l iš
Emapõder, metskits ja nende wasikad
Isapõder (eervus alces)
JsaUrw (metšnff, cervus capreolua)
Jsamõtus (nietftž, tetrao urogallus) ja isatedcr
(tfibec tetrao tedrix)
Kurwits (korbits, lurp. lilwateder, tulk, metsnepp, scolopax rusticola)
Ani (anser cinereus) ja luik fcygnus olor)
Jsapart (partS,metsparts, tficj«»art3, sinikael anas
bosehas) ja iutkas Hat, nõgiklkas, mötskikas.
tnmfctb, kruuskael, sopakukk, riiuta?!, muruta!!,
murufutfa, merinspp (machetcs pugnax)
Igasugused pardid: jääpart (pikk-kasl clancioa
claneula), soopan (rohiipart anae acuta), piil
part (pillipart, pir>part. pirtspart, ritSpart mudapart auas e ree ca), smapart (auas bosehas)
tülitaja (tifnteB, hirnuti möhitsS, möhitaja,
mühida, svkapart, svkapartS taewasikk, (scolnpax gaiinngo); topelnopp (scolopax major);
mudanepp (scolopax gallinula); knwitaja (kiiwitaS, fiimit, liider, vanellus «ristatus); rfiäl
(heina ja põllurÄäk, rnkkllind, präägutaja, erex
pratensis) jS m. mee-- ning soolinnnd.
Püwi, (püü, põldpüwi, nurm eluna, perb. clner.)
JäneS (lepue taandus)
Cmamõtus: emateber (fitbreS); laanepftroi lsaiteliub, metZpüwi, kaasikpüwi, kõrbepüwi. kirusspüwi (tetrao bonasia); iaoteber (kahkjas,
lagopus albus); kiriküüt (lutt, lutt, pipar, pilt
lik: tutletup. hoburäästas, watiliud, ortigion
coturnix)
Muud eespool nimetatud jahiloomad
Kiskjaid loomi wõib igal aial püssiga lasta wõi
muidu tappa.
■I
|
SB 1 ■i
-!
1
i
j
Andre-Madi puuk.
Läks ja lookles kirikutee. Läbi puhmiste sooäärte,
üle kitsaste põlluribade.
Walge, tolmune tee, kubiste leetekraawidega, mis olid
kuiwad ja pragunenud.
Läks mööda madalist suitsutarist ja waiksist, lagune
nud tänawist läbi.
Kõrge mõisametsa taga lõi kirikukell.
Piu—u! Pau—u!
Kaikus wärisew helin läbi sõudohu, üle siniste metsi,
üle pruun-rohekate soie ja walgeks pondunud nurmi.
Kuuldus, — kui nutaks keegi kaugel õhus, kui kõne
leks keegi suures südamewalus.
Ja üle nurmi, peenrite kraöisewat rohtu mööda läk
sid tntmefcb.
Läksid palja jalu, kui manad pühased, pead waikselt
ette norus.
Tulid madalist taiest ja rüüstest suitsuonnest ja läksid
rvälja walgels kirikuteele.
Otsind ja kobasid teeäärt mööda omi kamardunud tai
dega, sest ergwalge kuum kruus põletas talla möhne.
Nagu raske uni seisis minejate pääl.
Ning naiste hallid silmad, täis toetf, wahtisid kurbu
ses muste leinarütte alt.
Ja suur ohke käis suust suhu, fui kaikus kella raske,
murelik heli.
Ja kõikide hinges oli üks ja seesama palwe:
„ Issand Jumal, kae! Sääl üle nurmi kõnnib nälg!
Kui sa oled seal ülewal taewas, siis ole armuline ja päästa
meid!"
Ja kaedes üles sinisesse uttu, kus wahtis tuline, pä
ratu silm ja kallas lõõma, lõid mehed ja naised risti ette,
ning kurgus rögises neil üks mõistmatu sõna.-------*
Wäljas, rehe muldweerel, päikse hirmsa lõõma eest
warjus, tstus Madi.
2i
Sügawalt seisis ta pää üle laia $ma, n rasked,
pruuniks parkinud käed jamedite, Harkus fermiga langesid
põimilt jõuetult alla.
Ja kurwad silmad wahLisid elutult üle pruun-roheka
Biitmub mors.
Madi mõtted olid tuhmid, — ta et suutnud enam mi
dagi mõtelda.
Ta nägi ja nägi ainult ühte: Kole hallikarwaline
Mudas hiilis ussaida.'
Kae! Ta wcchib juba wärati Laqa, luurab käbi aedroodjite.
Ja kõnnib ning kõnnib ümber ussaia ja ootab.
Just kui teab, et Madi ei jõua teda ära ajuda.
Sest Madi ei küüni toda hirmsat, fõomamai taewa
silma katma.
Ja mida enam Madi mõtles, seda selgemini nägi toda
halli juudast.
Oli, kui oleks ta oma sarwilife pää läbi wäratüvarbu
ajanud.
Justkui tuleb ja tuleb aia äärt mööda lähemale ja
naerab oma saatanlikku naeru. —
Madi hinges pöörles miski walu. Pöörles ja wõitkes justkui sülitsi.
Tõusis ja kahanes.
Tõusis ja — kahanes.
Läks heledaks ja — kustus. — Siis -— äkitselt kar
gas Madi üles, jooksis wälja wilust, kesk paetanud moro. .
Ja tõstis kaks rasket rusikat üles ja müral ja rocmbus:
Sina tuline kurat!
Et söögu sind saatan! Ja-siis, — ta käed langesid
ja pää wajus üle rinna.
Ning jälle wahtisid kaks kurba mesist silma elutalt
alla pruunrohekale mõrule, mis oli jalge all palaw!
Aga üle nurmi, iile kõrge moifametfa, läbi tardunud
ssudõhu helas jumalakell:
Piu—u! Pau—u!
29
See helin lõi korraga Ma di kõrwu, ja ta tuksatas.
Läks, wankus tagasi rehe warju madalale muldweereke.
Ja kurgus rõgisesid lõpmata wandesõnad:
Ei ole.mingit Jumalat, tüdib on saatan! Sest Ju
mal on armuline, aga mitte saatan! Et lööge ta kella ja
Petke inimesi I Et kõnelge ja ütelge juba ükskord, et ei olegi
muub, kui põrgu, kus inimesed pölewad naljas ja janus!
Ja lämbuwad põlewite turbasöie wingus! — —
Ja jälle istus Madi, suured rasked käed jõuetult üle
Põlwi ja .lai turi sügamast küürus.
Ning kumad wesised silmad wähtisid alla, rehe vio
lett warju. —
Sääl, kõrge metsalaga lõi ikka weel jumalakell.
Madi ei kuulnud.
Madi mõtles hirmust mõtet.
Ta nägi toda halli juudast ussaida tükkiwat.
Ta tuleb, — ei jää tulemata.
Tuleb siis, kui ei ole enam midagi aidas, küünis ja
tares. Kui on nälg loomal ja endal. Ei jää tulemata, sest
Põld on otsas: põud on ta tapnud!
Ja raskemaks läks Madi riiuta”, kui tuli meelde kõik
fee elu:
Oled teinud tööd ööd ja päewa, kuid ei ainustki rWmu! Oled püüdnud, aga elad kui tõbras, ja nälgid ja
lähed hukka!
Äh, — fee ei ole Jumal, kes laseb sündida nii, fee
on kurat taewas!
Siis wälgütas Madi hinges üks säde.
Ta ajas sirgeks.
Ja iVusiZ muldWeerslt, läks msarubeS üle moro ela
äärde, kust nägi nurmekiile, ja tunnistas. Seisis ja tunnis
tas taetoaft, ja pööras nägu igale poole, et tunnuks tuust.
Ei!
Ei! Kaks lund ei ole emm tuult!
Ja pitwi d ole enam!
30
On ainult kuldkollane hirmus tullratas ülewal taewLkummil, ja sinine suits ja turbawing!
Ning körwetaw lõõm, 'mis muudab luiskamaks paloliiwaks kõik nurmed.
*
Rehekambn lüwel istus rvilus Mari.
Ta toetas kuumawaid jalgu jaheda astekiwi pääle,
walge põü ees, fa luges suurest raamatust.
Laialt seisid raamatu puukaaned lahti, ja sügawalt
langes Mari murelik nägu üle suurte nurgeliste tähti.
Mari luges Issandast. Luges tasase kurwa häälega,
mis kogeles ja meeris.
Nagu toalu tundus ses poollaulwaZ hääles, ja iga
kord, kui otsa sai salm, ohkas Mari.
Kui suur on Issand!
Kui targad on tema sõnad! „Õnsad on need, kes
näewad nälga ja janu minu pärast, sest nende palk on taewas suur! Õndsad on need, kes ei näe, aga siiski usuwad,
sest Jumal on maim ja teda peab teenima maimus ja
toes!" — —
Üle õue tuli Madi. Jäi seisma räästa willu, ja
kuulis Marit lugewat Issandast kambri lärnel.
Ning selgesti kostis Madi kvrwu:
„Õndsad on need, kes ei näe aga fiiSft usuwad...!"
Ja Madi kurgus ragises jälle.
Ragises nii, et Mari heitus.
Madi! Mis sul on! ?
Aga —- äkitselt kumardas Madi raske turi.
Ja kaks suurt kätt haarasid mana raamatu suurist
puukaantest.
Ja wiskasid.
Ning robinal langes raamat kesk moto paetanud rada.
Jäi pärani lehil seisma, nagu mõni lind, mis. kukkus
taewast.
31
Ei mingi tuuleõhk ei liigutanud pruuniks suitsenud
lehti, mis oifb justkui lahti pärast.
Ka suur must kiri lehealt näkkis ja näkkis ereda, kuuma
Päikse all, oli nagu põlew:
„See on fefinnane Jummala Samm".
Madi ! Madi! hõikas Mari heitunud hääl.
Madi i Madi! ära tee pattu!
Ja Mari wärises, ning ta kurtvad silmad wahtisid
tardunult Mari õudsesse näkku.
Aga liikumata seisis Madi, ja La suust tungisid sõnad.
Raskelt ja ruttu, nagu mäelt meeremab kiwid:
Sina!! Sina rumal!! Kae, kas sa näed pilwi!
Kae, kas sa tunneb tuult! Sa et näe muub, kui tuld hom
mikust õhtuni, ja fee on seesinane põrgu tuli! Kaks kuud
laulad ja loed sina, aga ta et kuule! Teda et ole enam
teemas, on ainult kurat!
Ja Madi läks, ja sülgas ja — waarus.
Läks omi suurte pruune jalgega üle kuuma moro.
Astus üle madala aid-roodsa, ja atb ragises, justkui
murdus.
Läks üle walge kirikutee, ja kõndis kõrbenud peenari
mööda kõsuse keswanurme wahel.
Walge hame eest laialt lahti, ja must PühKpäewa
kaap imelikult uhkelt kuklas.
Ja suured rasked kaed olid õlost justkui lahti.
—
Äkitselt kostis umbne mügin alt wõsost.
Madi seisis ja kuulas.
Mrs see on?
Ja mõlemad kõrwad küsisid:
Mis see mi??
Saäl nägi Madi: Suur punane lehm jooksis justkui
surmahirmus läbi harwi leppi. .
Jooksis läbi puhme, paiskas laiali ivana kadaka ja
Puskis ning tallas.
Kadus wõsfo, ja ilmus. \
32
Kadus ja ilmus.
Ning selgesti kostis wõso poolt Madi kõrwo imelik,
mängho hääl, justkui tõmbaks leegi tasa teras jõhwe pikal
toitult!.
Ma di tunnistas ja otsis: Lius fee poiss kuramus!
Ja fui ta nägi, kuidas lehm jooksis tuhatnelja Ale
keswa, nii et tolm tõusis fui piim, ja lambad kihutasid jiU
rel, norisewad ninad wsstu maad, pildudes imelikult taga;
stsi, ümises Madi kurgus umbne hääl:
Waata forabit! Juba toam hommikul torgib!!
All, metia ääres, ivana suure kuuse all, kus tundus
justkui mingit õrna niiskust, lauges Madi istuma.
Istus ja istus, ning nagi minefib walgel teel.
Oli suur waitus, ainult helises kauge! kirikukell.
Mingi haledus tuli Madi püüle.
Ta tundis, kuis kurgus hakkas palaw, ja litsus ja
tükkis.
Tal tuli meelde Mari, kes jäi ikma kambri mada
lale läwele.
Za Madi nägi justkui nüüdsama suurt toana raama?
rut pärani ülemat moro poe tarnib rabal.
Ja suur must kiri pruun-koÜasel lehel paistis selgesti:
„Se on sesiimane Jummala Sauna".
Ning Madi nägi seda, kuni toa ju 3 pikali, ja tundis,
et keegi teda justkui litsus. Laiali, nagu rist, langesid käed,
ja sõrmed krabisid kuiwas samblas, justkui otsides jahedust.
Kuni tuli raske utti ja Madi noorskas.
Siis, — korraga! Madi nägi: Taewas
Ja laks ning läks mustemaks. Oli justkui ö3,
wcchtis kambriaknast. Oli nagu mingin süga toal
ja kaugel, toaga kaugel wälksatas äkiline tuli.
Siis langes aknale — Pliks!
Ja langes
kolmas, ja tuli palju»
oli must.
ja Madi
maa all,
teine, ja '
Kohin! Tuli ligemale ja faSmaš.
Suur toana kõiw tovärati juures pööras äkitselt kõik
oksad ühelepoole ja kohises.
Ja M >di nägi läbi pimeda, kuidas puhtnud all toõsaZ
wajusid ja tõusid.
Wajusid ja tõusid.
Wihm !!
Issand Jumal, wihm!
Ja Mudi naeris, ja Mari naeris, ja punane lehm
ajas laudauksest wälja suure sarwilise pää ja naeris.
Wihm! Wihm!
Äkitselt lõi tare walgeks ja moto oli täis tuld.
Ja süül nägi Mudi selgesti, kuis seisis üle moro suur
Punane kiri, nagu tuli: „Se on sesinnane JummalaSanna".
Aga sel silmapilgul raksatas ilm, ja tarni langes tare
laest, ning toana laud keset tare kargas.
Raske kolin käis maa püül ja Laewa all.
Oli justkui wisati raskeid laudu hirmsal kolinal lae*
wakummilt. Madi heitus, tänitas ja — ärkas.
Da kargas püsti, waarus, oli kui purjus.
Ja nägi enese üle laia kuuske, jr eemal kõsuseid nur
mi, ja walget kirikuteed, nagu walget paela üle pruuni
kesa.
Ja tundis, kuis tulised kiired salwasid ta turja ja kaela
käbi kuuseokste, justkui pikad tulised nõelad.
Äh!! Kural!
Madi tuikus uimastuses, wõttis maast kaabu ja jäi
seisma.
Õvrus silmi ja püüdis midagi justkui näha.
Ja, fae!
Kes Lo tuleb süült, rada mööda alt soo õ arest??
Tuleb, ja astub justkui hiilib.
Walge hame ja walged Püksid, nagu lumi.
34
Madi seisis ja waatas. Ja tunnistas.
To tuli lähemale. Ja Madi kuulis, knis to wilistas.
Tuli üles nurme kühmule, kust paistis Madi rehi, hoi
dis käe üle silmi jn waatas.
Ja kirmes õlal wälksatas päikese käes.
Hõi, Sandre Tiit! hõikas Madi.
Tiit waatas, ja otsis. Nägi Madit wõso ääres kuuse
all, ja halkas peenari mööda tulema.
Tuli ja komistas üle funme kirve.
Ja Madi kuulis, kuis Tiit waudus.
Haa! Sina, Madi?
Norutab siin wilus.
Palud
wast toda Wana-Jumalat!
Palud, et tooks sulle hoo
wihma!
Ütles, ja hääles kuuldus justkui pilge.
Ja habemeta nagu läks imelikult jooni täis, ning
wäiksed pilusilmad olid naerul.
Madi uuris.
No sina, Tiit! Mis sa hulgud? Ja, kirmes seljas.
Tiit oli Madi juures, aslus, kumardas, ja kirmes
langes raskelt samblale.
Ning Tiidu pikk käewars puutus krabisewat farnmalt
ja jalad sünnitasid imelisi mtrfjooni.
Ja Tiit kõneles:
Mina! Ma ei palu toda Issandat, ta ei ole mulle
midagi aimub. — — Tahtsin kaeda, tas mõisa raie pää!
on juba küps mõni mari.
Oo mes sa sääl to kirmega teed? On teisigi Päirvi!
Kirmega! Teisigi päi mi!
Eh, Madi!
Sinu Ju
mal ei ole minu Jumal, ja sinu päewad ei ole mina päemab! Tiit ei kuula kedagi, Tiit et kohku kedagi.
Teeb,
mis tahab ja elab.
Sina Madi mõtled, et ma seepärast
suren, kui et künna ja ei külma.
Ei!
Sina olid enne
jumalamees, aga ma ei näe, et see Jumal sulle nngipalju
hääd teeks, et saadaks kõrbunud kesma Paale hoo wihma!
Wõid Emata tolle Jumala pärast, ja orjata, nii nagu
oled orjanud.
Kõneles ja sülgas-
MM kuulas. Ta rinnus laks midagi laiaks |a suur
raske lüsi nokitses sambla sees.
Tiit, [lita kõneled, ja arwad, et matebi usun!
Kae! — ja Madi kargas üles ja sirutas rusikad
sõudsiniselge õhku, wärises ja hääl kurgus rögises — Kae
minu keswa, kae n inn rufit! Kas sa näeb midagi, kas sa
loodad jäält ainuftii tera! Mina et looda enam midagi J
Ainult kurat wrchib jäält |a naerab, sest ta on söönud
Minul ci ole enam midagi, ja elada nagu sitta, mcr ei
mõista j
Ja waarus Ma di raske kuju, ja silmad pilkusid
imelikult ruttu, ning näis, fui läigiks silmanurkades.
Ta langes raskelt ja äkitselt Lagas! maha ja lai kare
käsi tõmbas üle silmi justkui pühkides.
$ of) oh oo j naeris Liii.
Hotzohoo! kostis wõsost.
Kas sa nüüd mõistad! Kas oled ükskord arufaanub,
et keegi sind ei aita, kui ei suuda aidata ise! Sina, Madi
ei ela nii, nagu mina, sina et oska nii elada! Hoo, Madi!
K"s oled kuulnud Ala Mihost? Kas sa teab, kuidas elab
iibe Märt? Hoi, Madi! Sina ei ole te-sein, aga sa oled
maefem — jn nitüb, mil ci Une wihma, kärwab su põld,
ja sa lähed hädas kas toul hulluks! M Ho nurmi on tap
nud põud, ja Märdi krsw on walgem, km sinul, aga kael
Kas neil on millestki puudu! — Wõi kas nad ohkawad,
ja jäämab kuulama, lai pühapäewa! lööb to kell!
Lori
kõik! Sa elad ükskord siin maailmas, ja kui sa sedagi ci
mõista, siis oled sa loll, ja oles h idas.
3lii kõneles Tiit.
Madi kuulas.
Ja pööras, ning waatas Tiitu.
Tiit oli maas sirge, ja ta kitsad silmad peaaegu ■—
peaaegu liuni
Madi mõtles, ja oli- ronil.
Ning korraga kõneles Tiit sille:
Wõi arwad, et fee ä ole nii'?
Wõi arwad, |ei ma
ei tea?
V
Nüüd silmas Madi iemiuamini Tiitu ja ta pilk oli
lüsiw. Ja Madi! mli midagi meelde. Ah, Miho 1 Ja to
36
libe Märt! Oh, seda teadis Madi! Sellest kõneldi, feba
oli nähtud. Madi ise oli näinud, ükskord, tui tuli öösel
üle soo. Ja kõik Alaküla naised olid näinud kuhu läks.
Ja selgesti oli meeles Madil — Lo tulek üle soo.
Kui Laewas lõi walgeks, ja lendas nii, et tuline jutt Laga!
Tiir wilistas, pööras kõhuli ja ta kitsad silmad wahtisid samblasse.
Ja kõneles siis jälle:
No mis sa arwad, Madi! Meil, meril, peab ta
olema.
Ei saa muidu elada, ja rikkaks ei saa kunagi.
Olgu Jumal wõi olemata, aga fee on selge, et meiesugune
muidu rikkaks et jaa! On su! aga kord t e m a, noh, ma
ütlen, — siis wõid iga pühapäew mõisa kõrtsi astuda kui
mees! Ei puudu midagi, — ainult käfe ja tuuakse!
Madi kuulas.
Ta silmad olid tuhmid, ja körwus
kumises.
Ma tean Tiit, mis sa kõneled. Mihol on K u r i.
üks käbi langes kuusest krabinal, ja mehed ehmatasid.
Liii ajas istukile, ja Madi käsi tõusis sambast ruttu.
Käbi kukkus meeste wahele, suur ja punane.
Madi laiad sõrmed atoanefio ja w otsid.
Käbi oli
palamusest kuum.
Liit langes uuesti külili.
Sea tean, — kõneles Madi, — ka Märdil on Kuri.
Tiit tegi äkilise liigutuse. Pani käed pea alla.
Mis sina siis arwad!
Km tahad elada, peab ta
ülema. Ja, lae! Kui mõistlik oled, siis------Tiit kargas äkitselt jälle külili, küünitas paa Madile
ligemale, ja ütles justkui kartes, et keegi kuuleb:
Sina, Madi, wõid ta ju ka saada'
Ütles ja jäi
kitsail silmil Madi otsa wahtima, pikk sõrm nokitses suu
ääres.
Madi sööris. Ta kõrwus laulis miski häälWeri
tõusis pähe ja süda lõi fõmemmi.
Mis sa mõtled, Tiit?
Kas mina wõi? No kas sinul is juba on?
Tiit naeris imelikult tasa, ja ta hääl lähises;
Ah mina wõi? Kes tollest siis kõneleb!'
No sul siis Ma on?
Aa Madi HM oli põnewusest kahisew, ja iga närw
justkui ootas põnewuses.
Aga Tiit naeris jälle imelikult, ja ta kitsad l silmad
liikusid, justkui wänsesid peas,
ja wilistas, ning wiskas
end paar korda üle selja, — |a naeris.
Madi silmad olid suured, ja pikkad ripsmed seisid
liikumata: La tunnistas Tiitu põnewuses, ja usutas:
No sul siis on?
Tiit kargas püsti, tuli, lasi Madi juurde PZlwili,
maataS justkui suures hirmus ringi, tõstis oma pika näpu
püsti ja kõneles:
Madi sina wõid ta saada!
Mina! Madi nagu heitus.
Sina jab! Ning Tiidu pttä tuksatas kindlalt.
Mina??'
Dina jah! Tiidu hääl oli hoopis tõsine.
Aga Tiit, ta — ta sööb hinge ära. Weab toitmaks
Põrgu.
Ja Madi hääl oli imelikult wZõras, ja ta kõneles
nagu oleks külm.
Jälle naeris Tiit:
Weab põrgu?
No kus see põrgu sul on?
Kas sa
toed põrgus ei ole?
Wõi on fee sulle iaetoaS, kui elad
ja orjab herra, ja nälgid, ja ei näe ainustki walget päerva?
Wõi loodad, et kui sured, saab parem, saad iaetoa!
Eh,
Madi! Taewa faaroab herra |a op mann. Taewa saamad
kõik need, kel siingi hää.
Aga meie jaoks et ole taewasi.
Wõi usud sa, mis kõneleb to mustasärgimees kirikus? Jäta
naistele to usk, meestele ei ole toda lori maja.
Meil et
ole Issandat, meil on kurat?
Ja Tiit tõmbas sügawalt hinge, sülgas, rögistas nina
ja kõneles edasi:
Ja olgu ta nii hää wõi halb kui on, söögu ta wii
maks hing ja mebagtt kas wõi tagapõrgu, — kui ta selle eest sulle
ikkagi midagi hääd teeb. — Ma ütlesin Mihot ja Märti.
Kae, miS on neil toiga ? Toob, mis tahawad, ja e; karda
sugugi põrgut. Mis pärast saab, — kes seda teab. Arwad,
et to mustasärgi ineeS põrgus wõi taemaS on käinud!
Lori kõik, mis rikkad meile waesile kõnelewad !
Nuttu, kõneles Tiit, ja ta wäiksed madalad kulmud
liikusid alatasa.
Madi kuulas, ja kuulas.
Ju oli, fui hakkaks ta
nägema oma- hinges mingit imelikku walg:st.
See walgus suurenes ja suurenes, |i Madi tundis,
ei igakord, kui fee mõte tagasi tuli, tuksatas rõõmuwärm.
läbi südame,
Siis toaataS La aralt enese ette maha ja küsis justkui
möödaminnes:
Aga kes teda teeb? Kes paneb tööle? Kes mõistab,
kes julgeb?
Tiit kargas üles.
Kes teeb? Mina ei tee teda mitte, aga sa tead, kes'
teeb!
Ano?
Muidugi, Ano!
Ano teeb, ja Elo teeb, mõlemad teemad.
Kes nuut! Kümne hõbetaaln eest Leewad.
Madi jäi korraga mait. Ta mõttel) et püsinud. Nad
justkui tantsisid.
Ja silmade ees tantsis kõik wõso ja suured kadakad
paistsid imelikult wiltu olewar.
Madi mõtles. Jah, Ano teeb kurje, ja Ano tütar
on nõid. Seda teadis Madi, ja sellest fõueieS kõik rahrvas.
Sest kes pani Mihol kurja lendama, muu kui Ano.
Madi süda peksis kiiresti, ning körwus oli kohin.
Mõtted tulid ja läksid, -- tulid ja — läksid.
Ja sadakord wilksas meelde jutt Mihost ja Märdist.
Aga Tiit oli istukil, wahtis wõsso ja ajas wilet.
Siis kargas maast, haaras kirme ja oli minemas.
No mes sa sest niipalju mõtled, Madi? itS närune
hing ees ehk taga, fee on ütstaköik!
Ütles, heitis laia, läikima kirme õlale ja läks. — —
Aga Madi mõtles. Pigistas silmad kinni, ja tundis,
et silmadel on mälus.
Istus, ei saanud istuda, — waju- külili, kuid ajas
uuesti istukile. — — —
39
Wiüstahes läks Sandre Tiit läbi wõso.
Suur kir
mes walksus paikese paistel ja walged püksid paistsid hallroheliste puhme wahe! kui trikk hilist lund.
Läks mõisa metsa poole ja ta wile kuuldus rõõmus
j[« muretu.
Madi istus ja kuulas.
Ning teadis ttüüb kindlasti,
et Tiidrrl on Kuri.------ ----- — — — --------- — -------
Läksid nmöbtt Päewad, täis põuda ja Põlemist. Wihma
ei tulnud, ega tulnud.
Ja Madi oli mõttes.
Mõtles ööd ja püewa, ' kuni
tuli otsusele, et ega muidu ei saa enam midagi.
Tormis
lasta teha Kuri. —
Ühel õhtul hiilis ta salamahti üle soo, kus soo
saarel metsas oli Ano tare.
Sääl elas Ano, kellest kõneldi, et ta tegewat puuke.
Madi -läks, ja Ano oskas asja ajada nii, et Madile
pidi puuk saama tehtud künme taalri eest Ano saunas. —
Ühel õhtul puges Madi nägematult Ano fauna, nagu
oli kõneldud.
Kesköösel tuti Ano. Surus tasakesi sauna ukse Püüle,
kmn see läks pärani.
Madi! hõikas Ano tasa.
Madi kuule, tõuse üles I
Madi ärkas, ja tundis korraga wirsket õiset õhku.
Tundis, et ta on hoopis ärksa, ning hingata oli kerge.
Ah nüüd woi?
Nüüd jah! Enne kuke laulu veab walmis olema.
Ano tuges kõmas n ukse. Siis pani põlema suure
taia pirru.
Punane pirru tuli lõi fauna täis kollast walgusi.
Tungis igasse nurka ja sünnitas seintele imelikka Marje. Za
mingime suits tõusis laiast põlemast pirrust ja Läitis wäikest
ruumi.
Madi istus ja tundis, et pääs ei ole ikka meel ei
mingit mõtet.
- Kae, Madi!
40
Ja Ano wõttlS põuest toana Punase räti, kus fee3
oli: kaks katkist pudeli põhja ja kimp toana pastlapaelu:
Mässis ja arutas neid.
Säh i
Ma di wõttis nad, kahe käega.
Ja kas! siin on muu: toana pott, toiht millega [ett*
fet kooljat wihutud; sajaaastane luuawars ja loogused, mille
dega seitse mõrsjat mett kannud, ning pihtsärk kah, mis
kirikutee püült leitud.
Ano kõneles tasa, kahinal ja näitas sõrmega.
Ja nüüd nägi Madi köite toda kraami saunas. Tõsi
lest pidi saama tehtud Kuri.
Nüüd, Madi! Sina tee, ma õpetan:
Seo pott timatoarre otsa! Nii! Nüüd aja loogused
pihsiürgi küissist läbi! — Nii! — Seo loogused keskelt
iuuaroarre külge, üles potimanu. — Siis nüüd: toota pu
nane rätt, seo ümber poti, nagu tanu ja püüle seo pudeli
põhjad, justkui silmad. Ja toiht pane sabaks.
Madi kaed liikusid aeglaselt, olid justkui külmetand, ja
Mürisesid. Ta sidus ja sidus ja ehmatas. Meri lõi äkitselt
pähe, sest nagi: mingi kole olemus hakkas saama.
Kae!
liigutab justkui raja, ja toiht lööb nagu saba. Suur punane
püü, ning auk poti sees kui hirmsad lõuad ja ülemal suured
klaasist silmad!
Kange hirm maldas Madit ja ta käed würisesid nühLawalt.
Madi, mis sul on? Ära pelga!
Ano, ta justkui elab!
Ei, ära pelga! Sa ainult näed nii! Ta ei ela, —
elu saab ta alles finn toere läbi.
Nii kõneles ja trööstis Ano tasa ja salalikult.
Aga Madi oli kui keeletu. Ta tahtis midagi ütelda,
kuid sõnad olid kinni.
Ja kõrwus kohises.
Ning ta ei
näinud midagi muud, kui hirmust olemust süül kerisse nõjal:
to seisis nuttu, just kai tuges küljega kerisse uõjale, ja wahtis
suuril klaassilmil Madi oifa.
Ning pirrusuitsuga taidetud saunas paistis ta Madile
justkui elatu, kui elatu. —------ - — ----------------- —- —
41
See oli miimne neljapäew! Rüüd pidi sündima ime!
Nüüd pidi ta hakkama elama!
»
Madi oli üleni higine, kui ta alla mõisa metsa äärde
tutwale ristteele jõudis.
.
Imelik punasepääga kogu ta kaenlas logises, ning
wihl lõi iga tammu pääl — kõss! kõss!
Täna ta lendab!
, Nii, et tuline jutt' taga!
See suur ja põncm mõte oli Madi! kaswanud üle
pää, — oli matnud kõik teised mõtted. Näis, kui ei oleks
mitte midagi karta, — kui oleks see ksik harilik töö, mida
maja teha.
Sest kõik need päewad, kolm nädalat otsa, ei olnub
Madi! muid mõttib enam, fui üks ja seesama:
Kuri
lendab, ja kannab kokku palju matra!
Toob kõike, mis
tahad!
Just nagu Ala-Mihol js Ude- Märdil.
Ja sa
woid elada niisama rikkalt kui Märt ja Miho. Ei! See
Kuri ei olegi mõni hirmus asi: ega ta see päris kurat et
ole! — ------Risttee nelja haru kesk punktis seisatas Madi ja pam
Kurja maha.
Ja nägi, ning ehmatas: imelik hääletu kogu ta ees
just fui pilutas.
Madi seisis ja kuulas.
Soe, hääletu öö seisis üle
metsa ja puhme.
Neli walget teeharu paistsid nagu suur
hall rist. Ainult kuskil kaugel huikas: hu-hüu ! hu-huu!
Ja Madi nägi: kõrgel, puulaitou taga ujus kuukihw
mustsinisel taewal, nagu kauge hõbedane laero.
Ujus ja ujus, ning ta tuhm paiste langes urn emalt
märgatawalt kõrKite kuuste laimu pääle.
Nüüd — — —
Madi otsis taskust nuga.
Ja tundis, kui käsi nagu
wiskles otsides.
Külm mölin tuli raske hoona, — tuli,
ja läks.
Nüüd peab ta laskma merd nimetissõrmest ja lugema
wiimast korda nõid sõnu!
C iis lendab!
Seisab ta ees nagu inimene elatu, ja
kõneleb Madiga! !
42
MM Värises kSigest kehast. Rüüd meel kSrk MkguS
kokku Võita. — ja fõü on tehtud! —
Madi krunardas, nuga oli tal käes lahti.
Kumardas ja hakkas lugema: Keri meri, keri meri,
meri keri. „Kalda kulda, kalda kulda, pane sülda!
Weri! — —
Äh! Nuga krabis mmeiiSfõrme:
Madi tundis
sõrmes Valusat pistet.
üleni Värisedes hoitis ta Verise sõrme hääletu Kurja
punase pää kohal, ning rõzisew hääl kurgus ümises:
Keri kuri toed !
Mine lindu------- - —
SätU — äkitselt kargas Madi püsti: iga närw OÜ
pönewi! ja nägi:
Kuri hakkas liigutama!
Kae. kuis juba liigutab punane pää!
Kae! silmad wahimad, ja saba nihkub, nagu tõmbab
ülespoole.
Madi Värises ja wabises ning nägi, kuis hing Kurja
sisse tuli ja tuli.
Korraga märkas Madi, et kuuste tagasi paistis rist
teele selgesti kuusirp.
Ja nüüd nägi Madi koguni selgesti: Kuri ajab end
istukile: ta punane pää läikiwate filmiga tõuseb ja tõuseb.
Tõuseb ja tuleb lähemale.
Otsatu hirm tuli Madi
üle: ta kuulis korraga, kuis tõusis igalpool ta ümber
hirmus kohin. Kuri sirutas omab pikad logisewad käed ette
ja tõusis koguni püsti!
Sirutas > ning sirutas ja kasivas, — ja tuti lähemale.
Appi!------- —
Appi! kajahtus suur mets nagu surma hirmus.
Ja koledas hirmus pani Madi jooksu.
Kisendas ja
jooksis ja nägi enese ümber suuri muste karjuwaid linde.
Jooksis nii, et hing tahtis lüppuda.
Sest seljataga
müdises maa, nagu kihutaks tuhat härga nelja jooks tn, ja
mets kohises ja praksus, ning Maadi tundis, kuis pikk
hirmus käsi sirutab teda nüüd — nüüdsama haarama õlast.
Appi! Appi! karjus Madi ja jooksid kõigest jõust.
43
Appi! Appi! wastas mSlsämets, oli täis koledaid
häälib ja naeris.
Ning — äkitselt tundis Madi selgesti pikki külun
küüni oma hamme krae wahel.
Ta jooksis surmahirmus, kole müdin ja ähkimine selja
taga, — kuni kukkus hingetult maha, nürine äärde, mätaste
Wahele. —----- —
-lKaks päewa sonis Madi raskes palamüuS. Ta lamas
tares, manas laias sängis, mis käälsuS ja nagises.
Sängi ääres istus Mari.
Ta oli näost walge kui
lubi, ja igakord, kui Madi sügawalt hingama hakkas, pani
Mari märja räti üle ta kuuma otsaesise.
Madi sonis, — kõneles ja sonis.
Oh, fee oli otsatu jutt, üks sõnade mulin ja hädalda
mine Sandre Tiidust,
Au ost ja Kurjast, kes leba
taga ajab!
Ja nüüd teadis Mari.
Ta ei kahelnud enam, ei
timmib enam mingit salajat südamewalu. — — —
Neljandal pae toal istus Madi sängisõrwal.
Istus,
ja oli näost nagu waha.
Silmad wahtisid nagu kuskil
sügawal, pimedas õõnes, ja nahk tundus igast paigast hell.
Istus, ja tal oli tunne, fui oleks ärganud raskest
unest.
Sääl äkitselt, — kae!
Mis fee on? Mis fee on?!
Madi kargas püsti.
Ahju nurgal istus Kuri!
Istus, ja tegi koledat
nägu, suured klaassilmad wahtisid ja just kui irwitasid.
iiling Madi ksrwu kostis, kuis kõneles Kuri:
,,Oom sina! Oota sina"
Kõneles ja ühwardas
pika kondilise käega, nihkus paigast ja tuli ahju otsalt just
kui alla.
Appi! hõiskas Madi nõrk hääl.
Appi! Appi! Ja jooksis ukse voole ning oli hädalisamai hirmul.
Mari tuti jookstes üle moro.
Ta nägi Madit tare
läwel poolalasti, ja kuulis, kuis Madi karj'^: Appi! appi!
44
Mis sul on, Madi?Kae, Mari! Kae sääl! Ja Madi walge käsi tõusis
jõuetult ja näitas tarre.
Kae, sääl ahjunurgal ta istub?
Kes?
Kae sääl ta istub ja ostab hinge I
Mari wärifes ja roaatas üle tärne tarre. Ei näinud
aga midagi muub fui roana pöörust ahju nurgal.
Ei, Madi, sääl ei ole kedagi!
Mine tarre i Ahju
nurgal on ainult meie roana pööras.
Aga Madi langes jõuetult maldweerele ja haaras
oms raske pää kaheläega kinni.-------- —
Päew päeroatt tuli Madisse jõud tagasi. Ta kõndis
morol, kõndis all kopli ääres, ja käis roäljas nurme pääl
tunnistauras ilma.
Aga igal pool jälgis teda hirmus koletis
Oli, roahetewahe! nagu kadus, aga ilmus peagi jälle.
Ja Madi nägi teda, siis igas nurgas, igas põõsas,
kuhu iganes maatas: nägi täifiront Kurja hirmsaid klaas
silme aganikus, pinu lõukas ja pimedas lakas.
Ja õhtul, fui Madi sängi ääres istus, — tuges Kuri
ahjunurgal oma juure punase pääga ja laia wihtsabaga.
Istus, roahtis ja ähwardas, — just kui ootas.
Ja Kuri et jäänud Madist maha ei öösel ega päewgl.
Ning Madi nägi, et kõik, mis tegi, läks käes hukka.
Läks wõsso kadakaid raiuma, — lõi kirmega jala sisse!
Kiskus kaemust mett, aga kesk kaewu kukkus pang koogu ot
sast kõrge meega.
Sest pangis istus Kuri, ja naeris ja
pilkas Madi ja Madi tööd.
Ja Madi aimas, et Mari näeb, sedasama; näeb kõik,
mis sünnib Madiga, aga ei julge sest kõnelda.
Sest Madi nägi, kuis Mari igapäewags roajuS ja
wajus rohkem küüru. Ja iialgi et kuiroanud Mari walgeilt
põsilt filmaroefi.-----------*
Aga Põud oli endiselt halastamata. Ei mingit muutust ei olnud taewaruumis.
Oli ainult kõrroetaro päikene
ja ta tuline tööni. —- — —
ife
45
Kaks nädalat hiljem asutas Madi kord all soo ääres :
La raius mättaid.
Lõi neid kirmega lahti ja ladus.
Siit mättawäljaft
pidi tulema uus riba kesale juurde.
Werine päew maius.
Sääl äkitselt — mättal istus Kuri.
Istus ja wahtis nagu hirmus kull punase pääga.
Ja ähwardas, ning sirutas pikka kätt.
Mis sa tahad minust sina põrguline!
Jäta mind
ükskord! ~~ — —
Ja hirmus kuuldus Madile endale
oma hääl.
Aga Kuri oli mait.
Ainult naeris ja just kui tõusis.
Koledas hirmus miskas Madi kirme ja jooksis.
Jooksis läbi kvsuse keswa, kübar oli maha jäänud!
Jooksis, hame eest lahti ja juuksed sassis.
Ussaia wäratil waatas ta tagasi ja nägi:
Üle nurme kihutas tolmates Kuri, kaks pikka kätt
ülemal!
Madi jooksis tarre.
Ent kae! Juba istub ahju nurgal Kuri ja sirutab
Madi poole küüni.
Madi põgenes, jooksis tarest wälja moro pääse.
Nagi Marit pinus talitamat. ning tormas pinnu.
Kargas kui hull lõuka juurde, haaras paja alt põlema
tungla ja tormas taie poole.,
Mari seisis ja oli ehmatusesiWange. Ta nägi: rehe
katuse fõrmalt lõi suur punane leek üles.
Madi! Madi? Mis sa teed? Madi!: Tare põleb!
Appi, appi!
Ja Mari jooksis kaewule, haaras ning minnas ja
tänitas nii, et hääl läppus:
Appi! Appi!
Ning karjapoiss tänitas ja Krants hulus, ja punane
lehm tegi kohrttawalt: mü-üü!
46
Tuli lõi ruttu nagu punane hiigla suur lina iile
mirufttiroa rehe katuse.
Suur walgus loitis nagu.tulemeri
õhtu hämaras. Ja must suits tõusis hiigla sambana üles,
täis sademeid ja praginat.
Aga pö'ewa rehe ees seisis mustu heledat lööma
Mudi.
Seisis ja wehkis kätega, ning naeris ja hõiskas
otsatumas rõõmus:
Põle sina saatan! Pole, sa põrguwaim! Sa oota
sid mu hinge, aga nüüd põle ja färina!
Kõrgele loitis tuli ja paistis kaugele üle loo.
Ja SRaM hõiskas ja naeris, ning Mari ja poiss
tõmbasid ja medalid tarest mana nagisewat sängi.----- Üle soo tuli rähmas.
Tuli jookstsZ: metsatukkadest
mõjudest läbi ja ruttas üle kuimand põlde, käes paagid ja
konksud
Ja metsalaga mõisakülas käis hüüe õuest õue: Appi,
ruttu!
Andre Maisil põleb!
Ning ruttu, tuttu, jooksid inimesed üle nui‘alte ja
kraamide, mehed, naised ja poisid.
Hulk põlema rehe ümber kaswas ja kasrvas. Mehed
kiskusid konksudega ja naised ning poisid tõmbasid kaemust
wett, kuni lõppes.
Siis jooksti soo äärde sügawasse lina.
likku, ja süült hakkas musi porine mesi tulema kui w'rts, —
pang, pangi järgi.
Ja lauda katusel seisid mehed jn kasisid, ning olid
punased kui mask.
Aga ronijal, kesk kestva aeles lehm lõin otsas, seotud
suure kiwi juurde.
Ning lambakari kähistas keSwas ja
müügis haledalt.
Taewas ülemal aga punetas ning oli täis musta
suitsu.
Kõrgele loitis weripunane lesk, suur ja mägew.
Aga all kees kui sipelga pesa: kanti ja kisti ning
jooksti.
Ent Madi naeris ja naeris ning tänitas otsatumas
rõõmus:
.
Põle ükskord, sina kurat! Nüüd olen ma sinust lahti I
Sääl langes raginal põlema rehe katus.
Langes kõigi sarikatega, lõi sisse põlema lae.
Ja tuhanded sädemed lendasid igale poole ja inimese
kari hõikas ah! ning põgenes juurest.
I« sääl nägi Madi, kuis põlema rehe hirmsast leegist
tõusis üles Kuri, fmtr ja uhke ning puutumata.
Tõusis terwelt, nagu oli, ja tantsis põlewa rehe
kohal.
Tantsis, naeris ja ähwardas Madi poole just kui
lõpmata wõidu rõõmus.
Röginat langes Madi maha. Ja fui mehed ta juurde
jooksid, nägid nad körwetawale leekide paistel, et Madi ftl*
mab olid pärani ja liikumata ning rind oli eest lahti ja
hoopis maifr.e. — ------ -
Kesköösel rauges tull.
Inimesed, nõgised ja toäftmtb, läksid üle põlda ja ioo.
Olid maitsed ja sõnutud: kõigil seisis silmis, mis oli juhtu
nud Andre Madil.
Saal äkitselt: Mis fee oli?
Puhus nagu mingi tuul.
Mis see oli? ?
Ja seisma jäid inimesed ja kuulasid.
Mis fee oli?
Jaa! jaa! See oli mürin!
Ja kaege: kaugel
wülksataö!
,
Zs nüüd nägid kõik korraga, et taewas oli must, ning
läks ja läks mustemaks.
Ning waikne murin kostis nagu sügawalt maa-ali
Ja, jaa!
Lõi uuesti mingi tuule puhang ja kuuldus, et kaht
lesid puud.
Üfs raske tanu ohke tuli kõikide rinnust, ning oli,
kui ei sle?§ nähtudki seda, mis olnud Andre Madil.
48
Zärsku lõi Lugem tuulepuhang üle põlde ja metsa.
Pliks! plaks! pliks! lõi lehtedes harwa, ja tuli
rohkem.
Ja kui immejeb füla jõudsid sadas kahinal, ning
silur raske pikne tuli kiiresti üle musta laetuo.
Ja kesk mürinat ja järjest helendamat laia wälkrr lan
ges jämedat wihma, kui pangist. —------Hommikul tõusis päike suur ja uhke. Taewas paistis
läbi kui selge klaas, oli imeilus Sm ja rõõsk.
Läikis nunn ja naeris.
Ja mets läikis ja naeris
ning kõneles otsatumas rõõmus ja õnnes.
Aga sääl roõfobe wahel nurmekührnul, kesk rõõmust
läikiwaid põKukiile, kus iga rshukõrs hõiskas tuhatwärwiliste
pärli-miljonite ehtes, suitses Andre Madi rehe urust warem.
Suitses ja waibus kesk jumalikku päewa, nagu kustum
ohwritnli.
Wana jutu ainetel A. K.
Wörns> Jüri tän., Muna majas.
Kõige suurem ja kõige paremini sissesäetud trüki
koda Wõrus. — Kes midagi ilusasti ja maitserikkalt
trükkida tahab lasta, see wõib töö täidesaatjaks
„TÄHE“ trükikoda walida.
Aupaklikult
E, K,
'■&,
„Tähl'-.
Eesti K. U. „TAHE“
kaaiFilps
Worus, Jüri tänaw, Muna majas.
Suureni papi ja paberi lai.
Täielik kooliraamatute ja tarwituste ladu.
Wallawalitsuste,
: :
: :
kõhtude ja ametikohtade
tarvitused.
: :
Kõige parem ostukoht kõigile.
v
Maitserikas, kõwa ja
korralik
töö.
i ähe“ püüe on kõike paremat wõimaUkult parajate hindadega pakkuda, mis
temal ka korda on läinud, täit osawõtn ist ja toetust rahwa pool kaasatuues.
Rahwa usalduse ja toetuse pääle kõike
oma tegewust põhjendades
Kö;ge austusega
Täielik kooliraamatute ja tarwiduste ladu. Wallawalitsuste, kohtute ja ametikohtade tarwitused.
Kõige parem ostukoht kõigile.
Raa rin alu kaupluse juures on ka
| LrükWs ja raamatuköitmise
|
|
kus tellimised maitserikkalt, korrätikult ja ruttu täidetakse.
E
=
5
E
,.Tä he“. puile on kõigepamnat võimatikult parajate hindadega pakkuda, mis
temal ka korda on läinud, täit osawotnüsija toetust, raiuva poolt kaa satun es.
|
|
Rahwa usalduse ja toetuse peale kõike oma
> ■. ... ,—3 tegewust põhjendades.
Sündinud asjade ajaarw.
Sakslased tiilenmb Liiwimaale....................... 1105
Katoliku usk tuleb meie maale....................... .... 12o8
Daani kuu. Waldemar il. ehitab Tallinna linna 125-9
Eestimaa Saksa lummu alla saamine
.... 1224
Haapsalu linn asutatud............................... 1228
Paide liitu asutatud....................................... J 270
Eesti rahwa luiintne wastuhukkamim............1243
Ewangeliumi-usu üleswõtunne........................1517
Orduwalitsuse lõpp. Poola aja hakatus .... 1501
Eestimaa saab Rootsi alla................................... lotil
Liiwimaä langeb Rootsi alla................................1629
Kodumaa saab Wene walitfuse alla................... 1710
Eestimaa talurahma priiks laskmine....................1810
Liiwimaa talurahwa priiks laskmine.................... 1819
Wene usk tuleb meie maale................................... 1841
„Perno Post." ilmub J. W. Januse ui juhatusel 38-57
Waldadele antakse oma ma litsus....................1860
Meie mhwakoolide wenestamine.................... 1887
Kohtute wenestamine . . .. .............................. 1889
Esimene Eesti laulupidu .. .................................. 1869
Wene.Jaapani sõda....................................... - 1904
Vabaduse monifeft....................•.................... 3905
Esimene Wener. wotikogu kutsutakse kokku . . . 1906
Suure ilmasõja algus............................... ... - 1914
Eesti kuulutatakse isenigiks........................... . 19l8
EeSii mabadussõja algus.................... - . . . 1918
Eestlased purustawad Riia all Balti "Saksa Laudeswehn............................................... .... 1919,
Eestt-Wenc rahuleping................................... .... 1920
Mttrki-s seletus ' •
D noor kuu.
D tW kuu.
j
3 esimene weerand.
E toitmne ■ toeeronb.
Eesti wanarahwa ajaarwamine.
Küünlapäewast 10 nädalat künmpäewäm, 11 nädalat
Jüripüewani, 7 Maarjapäernaui ja 8 fatjaiaffmlie püematti; tünn päewast 9 võdpäewa Iüripäewani |a 10 nabas
lai Iaanipüewam: Jaanipäewast 4 Jaagubi ja 7 Lauritsa
päewani; Lauritsa päewast 7 Mihkli päervam; Mihkki päe*
ivast 6 Mardi päewani: Mardi Päewast 2 Kadri päewani;
Kadri päewast 4 Tooma päenutM |a Tooma päewast 6
Küünla päewani.
Austa ajad.
Kewade algab 21. (8.) märtsil.
6$mi algab 22. (9.) juunil.
Sügise algab 23. (10.) septembril.
Taim algab 22. (9.) detsembril.
PLikese ja fisn warzutused
1. Päikese warjutus 28. märtsil. Warjutus ön näha
Lõuna- ia Keik-Ameerikas, Aafritas, Euroopas ja LõunaAasius. Ringi kujuline tm warjutus Lõuna-AmeerikaS ja
PöhjaMafrikas
2. Täieline päikest warjutus 20. septembril uähtaw
Aafrika-, Lõuna-Aasias, Austraalias ja >Mmc?na\
Sinu msrjtttilsi sel aastal ei f>I?.
Tel aastal m 365 yjiewa
Jaanuar - Näi
2. p. p. Kolmek. p.
15
16
17
18
19
20
21
Mhap.
Gsumsp.
Teisip.
Keskn
Neljap.
Reede
Laup.
! 2
1 3
4
! 0
: 6
• 7
8
c
o. v. t>. Kolmek. f..
9
Mhap.
10
Esmosp.
Teisip.
tl
Keskn.
12
Neljap.
J13
Reede
i#H
Lattp.
jM. WeSte s.l84S.!lö
4. p. p. Kokmekt. p.
29 Pützap.
(16
11
30 Gsmasp.
18
Il Teisip.
22
23
24
2s
26
27
28
Päike tSussk.'
tn.
1. iaamnml f. A9.19
19
il.
21.
ff
n
n Wfli* tr
t» 8,5 ^ ti
Mhed lö»p
m 3,28 m.
H 3,4o ,,
„ 4,07 „
o
no
( OI
cv
C
:cv
jÜ B T Hinnad ajakohased ja wäljaspool igat wõistlust. "M W
NäStt paew.
1 Mhap.
Mrs aasta. 19
*20
2 SSmasp.
21
3 Teisip.
22
4 Keskn.
23
õ Neljap.
6 Reede
i 3 Kalmek P. 24
i25
7 Sfcwtp.
1. p. v. Kolntek. p.
26
8 Mhap.
27
9 Wmssp.
128
10 Teisip.
t l Keskn.
iK.Herma n«t1908120
|
30
12 Neljap.
G J.Duri f 1906 31
ts Reede
i 1
14 Laup.
j
31 p.
Soowltab ladust: põilutööriistu ja -masinaid, atru, koorelahutajaid, adraninasid,
-lehti ja -taldu, wankre pusse, igat seltsi rauda, raudnaelu, raud ja walget
plekki ja igasugu muud ehitusmaterjali.
Watz. KSi näb, 11
a. p.
12
7 p enitf Kr. Me4t p.
26 Pühap. : G
13
27 Esmasp. i
14
28 Teifip.
1 Wastla p.
15
Päike leuieb:
Läheb lo»ja :
1. Meebruarit f. 8,34 nt. f. 4,34 nt.
Soowitab oa kohwi-' toorest, praetud sa jahwatud, sigurid ja wiljakohwi, Hiina teed, kakaod, suhkrut, riisi, nraunai, nisupüüli, sahariini, kompwekka ja muid kolonialkaupasid. Zgasugrt piibu ja paberossi tubakat, paberossi
keste, ma i-paberit, tuletikke jne. Igasugused naelad alati saadawal.
1 Keskn.
2 Neljap.
Z Reede
4 Laup.
28
.■
■■
Weehenar — Päitsi
tl.
16
1 Tuha p.
1 Äeffrt.
2 Nelja p.
17
3 Reede
1 Talur. wabast. p. 18
I K
19
4 Laup.
l. pühapäew paastus.
5 Pühap.
20
21
6 Esmasp
3
22
7 Tsisip.
i
.
8 Kesta.
23
Palwe p.
24
ft Reljap.
25
10 Neede
il 2aup.
26
i
2. pühapäew paastus.
27
12 Plchap.
18 Esmasp
28
9
14 Teisip.
1
li Rcfftt.
MMsiiug t 1832 o
v
16 Neljap.
3
š
1
,g
;
17 Reede
4
18 Laup.
5
1
3i pühapäew paastus.
19
30
21
28
28
24
Äi
26
27
28
28
89
81
Pühap.
C.N Jakobson t
Esmasp.
£
1.1882
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Maarja p.
Laup.
4, pühapäew paastus.
Pühap.
Esmasp . ■ '
Teisip.
s
Keskn.
Neljap.
Reede
Päike tõusebLäheb looja
1. Esil f. 7,21 m.
n,
„ 6,53 „
21,
„ 6,23 „
k. 5,45 m.
„ 6,10 „
„ 6,33 „
6
7
8
9
LO
11
12
13
14
15
16
17
18
31
p.
ta lla » , p in s e li-r pasSSat-, k ro o m - ja ju h tn a h k e , O & IS ta W T ltllilS »
Paastu-ktttt
mitroe.cKgBst
—
riietuja
Mkirts
Teä eest täieline waatutus. Tellimised täidetakse kerrelilmlt Ja kõige uuemate saeodade Järele. Soowitaa kaäSid Lofl-ese-
w.
Aprill — Jüri-krm.
iv.
23
28
'24
25
7 dlttbC
L. Eesti. i»a6.y.l819.;26
Palmipmiüe püha.
9
10
Il
12
1S
14
15
Püh^p.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
PalmiptroSr p 27
28
St
Neljap.
G. Rceve
39
30
31
1
L.
! 2
Kr. iUeStõiKimtfe v.
1. Lihawülte p. 3
2.
,
3....................... 5
e
1
/
F. ,väfi Imatut T l85i r
Kr. ülest. p.
'
17
Päike tõuseb:
väheb looja:
1. aprillil feU 5,51 m.
kell 6,59 m.
7,23 „
11.
„
„ 5 ,22 „
■71. „
,, \ >53 „
,, 7,46
(Z1
cv
W0ST Teenimine wiisakas, kiire ja korralik. "ZWW
20
Sl
Soowitab ladust: katusepappi ja tõrwa, tsementi, ohja ja köie nööri, heeringaid;
möldritele: kunstkiwi materjali: nagu räni, kloormagneesiumi ja magnesiiti. Sepasüsa ja soola, maalri- ja lõngawärwisid.
f> pühapiiew yMutuš.
{£. Ahrens 21803,
Pühap.
Esmasp.
Teifip.
Kes kr i.
3
Neljap.
8 Laup.
p.
19
l Laup.
2
3
4
5
6
3Q
Mai -- Behe-krm.
Esmasp.
Tcisip.
Keskn.
51e jap.
Reede
Laup.
18
E 19
20
»:
ar 21
22
23
J
3. pühap p. Kr. ülest. p.
T
8
J
19
11
18
18
14
1§
18
1T
18
li
20
Pühap.
I. Tamm s. 1861.
Esmasp.
Teisi p.
Keskn.
Neljap.
Ä
Reede
Laup.
4. pühap. p. Kr. ülest p.
Pühap.
Tsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
c
Eesti ises. dekl. w.
Reede
sk.A.P. 1919.
Laup.
5. pühap
Päike tõuseb:
1. mail kell 4 26 nt.
11- „ „ 3,51 „
21. „
„ 3,39 „
15
05 16
3! 17
18
Läheb looja:
k. 8,10 m.
., 8,34
„ 8,55 „
1—
A E " Kõige kasulikum ostukoht Wõrus. 'H W
l
2
3
4
5
6
31 p.
Soowitab ladust: Petroleumi, pliidi raudu, katlaid, siibrid ja kriskasid, ahju- ja
pliidiuksi, jahimeestele laskemoona, rehepeksu ühisustele masina ja tsilindri
õli, asbest pappi jne. Igasuguseid sepa ja tisleri tööriistu.
V.
Nelipühi pühad.
Whap. lI.N«ItpÜhi p. ] w|22
23
Esmasp. 2
3.
„
„i||24
Teisiv.
Keskn.
"1*25
Neljap.
Reede
G
: -127
28
Laup.
Kolmainu .v p.
•29
Pühap.
Esmasp.
30
: Sj 31
Teisip.
1 c?
Kesku.
1
[I 2
Neljap.
,
» 3
Reede
4
Laup.
C
__ 1
1. p. p. Kolmamu J. p.
Pühap.
iw- 5
Esmasp.
il 7
Teisip.
1 C* Q
Keskn.
B! rj
Neljap.
i on
~jlO
Reede
Laup.
! JaKrri p.
jn
2. p. p. Kolmainn Z. y.
Pühap.
j D % Bergmann
,12
(t 1916; 13
Esmasp.
ipii4
Teisip.
Keskn.
3.3mtgtl900 s|lõ
P. Pauli p. 3 16
Neljap.
Reede
17
Päike tõusev:
1. juunil kell 3,19* nt.
11. „
3.09 „
-1‘
„
„ 3,06 „
Läheb looja:
kell 9,17 m.
„ 9,31 „
, 9,37 „
Wõrus, Jüri tanaw nr. 11.
4
5
6
7
8
9
10
] 3.119
>ao
; 21
:tz
tltllllflO r,
1 Neljap.
2 Reede
3 Laup.
36 p.
A
Juuiti — Jaani-kuu.
soowitab wõistlemata hindadega
vi ü!
vii.
Jttirii — Heina-kuu.
31 p.
1 Laup.
....... (18
n. v p. fiohmnimt 3- p.
19
2 Pühap.
3
20
3 ESmasp.
G
2i C3
4 Teiüp.
22 š
5 Keskn.
§T 23 m
ü Neljap.
24 E
7 Reede
25
8 Laup.
od
3
4. p v. Kplmaruu >. vmi
26 >Q
9 Pühap.
5
27
10 Esmasp.
7 magaja p.
v
rjr
281
Il Teisip.
IO
12 Keski!.
J. xuUtfeit t 1890 29
M
13 Nelja p.
30
€
1
14 Reede
FW
V
Heina-Maarja p. 2
15 Laup.
F*
V
y. p. p. äp imal mi 3 p.
w
3
16 Pühap.
4
17 Esmasp. jt*
5
18 Teiftp.
6
19 Mln.
7
20 Neljap.
Maarj.Miagd. p. 8
2} Neede
9
22 Laup.
6. p. p. Koluurinu 3. p.
7 memm piim 10
23 Pühap.
24 Esmasp.
11
S ?oh s. p.
Jakobi p iie iv
12
25 Teisi p.
13
Mareki päew
26 KeKn.
27 Neljap.
14
15
28 Reede
29 Laup.
Pesier-Pauli p. 16
7. P. V Sohu ai mi J. v.
30 Pühap. I
17
18
31 Esmasp. Ic
Päike tõuseb:
X'iif)eb looja
-Q
1. kimpäewal k. 3, 11 nt. kell 9,36 » r.
„ 3,23 „
w 9,26 „
11.
c
„ 3,49 „
w 9/10 ,
21.
L
r
a
=5
s
m
£3*
'IM
L<
=
vt
£
•H
Cfi
3
U
<3
vm;
1
2
3
4
5
August— Löikuse-kuu
f>
7
8
9
16
11
12
Teisip.
19
Kesku.
]*20
Neljap.
21
Reede
22
Laup.
I___
J23
8. p. p. Kolmamu 3- v.
Pühap.Kr. ftletcrm. p. U
Esmasp. H
25
Temp.
26
Kesku.
|
127
Neljap.
Lauritsa p.
28
Reede
L. Koidulas 1886.29
Laup.
|
.
ao
Pühap.
{14
Esmasp.
j 15
Teisip.
H Johannese s. p.{16
Keskn.
17
Neljap.
18
Päike tõusebLähe- looja;
1. aug. lett 4,05 m. kell 8,40 m.
11. „
„ 4,28 „
„ 8,21
A. „
„ 4,51 „
„ 7,54 „
Pühap.
j
{21
Esmasp.
j 22
Teisip.
23
Kesük.
|G
24
Neljap.
j
25
Reede
; Ussi-Maavja P. 26
Laup.
27
13. p. p. Kolmainn % VPühap.
28
Esmasp.
29
Temp.
:w
Keskn.
31
Neljap.
C Risti üleud. p. 1
2
Reede
Laup.
3
14. p. p. Kolm uinu 5. v.
Pühap.
4
Esmasp.
5
Teisip.
0
Keskn.
7Neljap.
D Maria s. p. 8
Reede
6
K-Hermann s. 1851. 10
Laup.
15. p. p. Koliuumu Z. y.
Pühap.
11
*
Esmasp.
Op. Johannese p. 12
Teisip.
13
Keskn.
14
Neljap.
15
S
Reede
Mihkli päew
16
Laup.
17
Päike tõuseb:
L, sept. kell 5,16 nt.
13 . „
„^,3.1 „
21. „
„ 6,02 „
Lõikuse püha
Mana kails. p.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
24:
Laup.
17. p. p. Kolmainu 2- P25 j
h Pühap.
26?
9 Esmasp.
27:
lo Teinp.
28
il Keskn.
12 Nelja p.
29
3 3 Reede
€
30
1
14 Laup.
Ih. v. p. Ko liuninu J. p.
2
15 Pühap.
3 6 Esmasp.
3
4
17 Teinp.
18 Kestn.
5
19 Neljap.
6
20 Reede
S
7
21 Laup.
i s
19. v. v. Kolmainu J, p.
22 Pühap.
' 9
23 Esmasp.
10
24 Teisi p.
11
25 Keskn.
12
26 Neljap.
43
27 Reede
C Kolletamise p.i 14
28 Laup.
t
15
20- p. v. KolmuiM! J- v.
29 Pühap.
16
17
30 Esmasp.
81 Teisip.
Usupkih. püha 18
Paike tõuseb.
Läheb looja:
l. okt. kell 6,24 nt kell 5,54 m.
11. „
6,45 „
,, o,2h „
5 7/12. „
/, 4,5 ( ;,
21. „
JÄ Ä N B B B E R J k o lo n iaal- ja tu b ak ak au p lu ses,
16. p. v. Kolmat nu J. p.
1
2
8
4
5
t;
7
S
19
1 Kesku.
20
Neljap.
;21
3 Reede
4 Laup.
O
22
■21. V v ftotmaimt J. v.
•23
5 Pühap.
6 Esmasp.
24
25
7 Te isi p.
8 Keskn.
M
9 Rcljap.
O. Masmg f. 176.327
10 Reede
Mardi p
28
29
t! Lanv.
22. p. p. fiölntoimi Z. p.
12 Pühap.
€
ao
13 ESmasp.
.31
1
14 Teisip.
J 2
15 Kesltt.
3
36 Neljap.
37 Reede
i 4
J.Jungi. 1835. - 5
38 Laup.
23. p. v- Kolrirainu J. p
19 Pühap.
G
: o
7
ao GsmaSp.
Ülarit of)tn. p. 8
21 Teisip.
9
22 Keskn.
10
28 Neljap.
24 Reede
iii
>6 Laup.
Šiabri päerv
il2
Koluta
mu
Z.
p.
24. p. V
26 Pühap.
3 S«ruuie p 13
14
27 Esmasp.
lo
28 Teisip.
16
29 Keskri.
!l7
30 Neljap.
2
Läheb looja:
Päike tcmef) :
1. nm. kell 7,39 m. kell 4,28 m.
8,04 „
4,04
11. „
„ 3,43 „
«• „ „ 8,28 „
JD
i
00
5
srd
c
;co
o
C/f
37
30 p.
Kaup ja kaal iga kord õige. ... ....... -----------
Newember ----- TaLwe kuu
öoowitab enne jõulupühi: riisi, suhkrut, jahu, kohwi, teed, kompwekka ja iga
sugu koloniaaikaupasid, Alumiinium ja emal ee riiud keedunõusid. Elektrilampe'ja
igasugu elektriwaigustuse sisseseadmise materjaüsid.
17 Pühap.
18 Esmasp.
19 Teisi p.
20 .Oesku.
21 Neljap.
22 Reede
23 Laup.
4
5
0
O
[f. 1798.
a.
A*(U)(maim
7
i 8
' <)
j 10
4. Kr. tukmije püha.
24 Pühap.
2ö Esmasp.
26 Teisip.
27 Keskn.
28 Neljap.
29 Reede
•90 Laup.
1. Zõttltt p
2. Jöttlttp
Jõuktt P.
eüiitu laste p.
Pühap. p. 3C’U(u p.
31 Pühap.
i Silwester.
Päike tõuseb:
1. dets. kell 8,31 >r.
1 1
ir
n
9.08 ,,
»•*
„ 9,17 „
18
Läheb tooja:
kell 3,27 nt.
f,
3,15 ,,
„ 8,09 „
*8
(Uuesti f of * u seatud maafamta* ja linnavalitsustelt saadud tea.
dete järele )
Kui laabapneu) laupäewa ehk pühapäcwa peale langeb, siiS pee
taksi laat järgnüfel (too- ehk esmaspäeval ära).
Kuulaatu peetakse: Vetseris iga kuu 1. sa iv. päewal
Irboska A - iga fim 21. päewal, Laura alewis — iga kuu 20. päewal
Hobuste lauta peetakse Tallinnas kaks korda kuus —
pühapäewadel peale !. ja 15. kuupäeva.
Jaanuar. 2. Meski mõisas, Kambjas. 7. Orgita! 1 p ; Tartus
aastalaa! 3 nädalat; Wörus. - 1~. Kolomcres 1 p. — 2i. Älceksi
tö, Mehikoorma külas l ». ■— 22. Imavere s Päia kõrtsi juures 1 p.
• 23. Haapsalus; Kedruste alewis I p; Nasinal Wönnu k. —
24. Zöelchtmes 1 P.: Paides. - 24. Pärnus 2 p. (kolmap. ja ueljap.
enne Küün[aiU
-veebruar 2 Raplas.
g. Audrus (peedel eune wasilapüeiva; Wörus. — f>, Otsus, Järwa maak.: KeblaSkeS. Mihkli?. 9. Pärnus 2 p. (toana falcubti jaanuarikuu viimasel kslinapäewal ja
ncljapüewal). — !0. Raasikul 3 v : Rakveres 2 .p; Räpinas l p
)|(. Pöltsanraa alrwis.
(5. LähtruS. — 16. WUjandis 8. p. - tr.
Tartus. — 19, Paides. — 21. Malgas 2 p.: milaš Tartu maak.:
Muhu Suure wallauraja juures; Vctferis i teise paaötunäd. esmas
päeval). — 25. Wörus -8 p. — 25. Lihulas.
28.. Maakülas,
Kodawere f.; Wiljandis 2 p.
Märts. 5. Jöhrvi alevis 2 p, — 4. Kiv-loos, Peniugi w.
8 Iisaku mõisas 2 p.; Kurista Aidu kõrtsi luures: Tunrola mõisa
karjamaal, Uuemõisa -vallas. - 9, Hageri kiriku juures Kohila wallas:
Kulinal Wiru-Jakobi kihelk.; LLalgjarwc roalldS, Pikajärve mõisas.
Kitse kõrtsi juures. - kl. Põltsamaa alewis (reede! enne LX märtsi):
— 12. Hellamaal, endise tecmaja juures; Ardu külas Triigi wallaSa
Rmblas; Wörus. — 13. Riidaja mõisas. — i-L Kodilärwel. Kambj;
k.; Sihi kõrtsi j. Waimaitweres Laiuse k.; Mustjasa', wall -maja j.
Käkukorma mõisas, Pillistwere kihelk; Mõisaküla alewis. — 33. Rap
las. — 16 Wana-Laitsna wallas Znuli laat.
18, Kafmal, Tüstamaa Melk,; Keilas: Järwa-Jaanis; Kallaste külas, Kodawcre krhelk.
2 p.; Sangaste firifuförtft j, Tartumaal. -.. 20. Taeveres 2 p..
Märjamaal; Jüri kiriku j. Rae ivoHoS.,- 2L Betseris (esmasp. peale
palmipuudepüha).
25 Leisi alewis ; Warn as, Peipsi järwe ääres:
Wa knarwas. ..- 24. Laekweres, Simuna krhelk. 2 p, — 25. Wcldt
m. kõrtsi juures, Äksi t; Wäike-Ulilas, Puhja k. — 2(> Kärg ula w..
Sulbi akm§: Wanu-Pranglis, Kaiubja f. — 28. Kellamäe kõrtsi j,
17
Saaremaal 2 p.: Kasepere poe j.; Kloostri w.: Paides. — SO. Walgvta». Rannu k. - 31. Wiljandi- (iieljap. peale ülestõusmise): Tartus
liftilt, l Wäike-Maarjas (esimesel reedel peale lihawötte-pühil
Juurus'. Pmdi wallas, Leewi mõisas. — 2 Alajõel Win,maal: Antsla
alervis; Põlgaste
Puskarns.
4. PetseriS «peale ülestõusmisepühi järgmisel esmaspäewal).
6. Wiitnal, Palmses, Kadrina kihelk.
(kesknädal. pärast lihawõtte-pühi) 2 p.
8, liopfa mõisas Piirama
w., Saaremaal: Waiwara mõisas 2 p. - 0 Uderuas, Elwa jaama
j. -- 10, Hellamaal, Sooniste wallas.
12. Mõrus: Wastselima
w«llaru«ja j. — 14. Wastse-Prancstis, Kaiubjn k.: Nina kiilas, loba*
rotte k.
15 Tapa alewis. — 1.8. TarwastuS, Mustla alewis; Öiirca
poe juures, Rahul ii las, Kogu la wallas. - 10. Kilingt-Mmmes: Wa
|ufS!tis, 5i»ecu £.; Rogusi ro., Luutsrriku mõisas. - 20, Lihulas.
22. Põltsamaal treedel emte JiiripSewa)
28. Wssula kõrts? juures,
Tartu liiste da!.
25. KÄguste kõrtsi j., Saaremaal 2 p.: Perl w.,
Parsi tatti: Tsooru lv , Roosikus. - 27. S«raremõisas, Maarja-Magdaleena k. — 28. rallas: Stolbswo külas, Pa
Uikowitsht malttš: Ahja Kärsal, Mmm f. 2 p,: Malgas 2 p. - 80.
haanja mõisas. Wõrnmaal: Waftse NSoS, Nõo k.
24t«i. 1. Nissis Riisipere ro.: Kcrgu alewis, Jakobi kihelkonnas:
Äsma-Laitsnas. Kornetis.
2. Alamustes, Krootuse w: Tõrwa ete
wi§; Haapsalus 4 p.
8. Kuiesaaic linnas: Kawastu-Koosal, Tartu
maal: L^-Re, IielsnunS: gUmStafu. alerois 2 p.: Sood las, Anija
wallas: Kaareperal.
4. Pttmup 2 p. lkolmap ja neljap. emte roana
kalendri Züripäewa). - j. PetseriS (taewamiiiemise-pühal); Haapsa
lus.
7. Awirrnrmes: Perl wallas, Pölrvalaat.
— Headrweestcl. — 10. Kmwajöel, Harjumaal. -11. Reclas, Kambja
k. - 12. Patastel. Kaiarveres Maarja-Magdaleena t; Wsrus. —
14. Kähri möllas. Ka ei lätsi kõrtsi j.
lj. Holftre wallamaja juures.
16- Paides. 18. Sangaste kirikukörtsi j. - 10. Meeksi wallas, Me
stiksornia külas.
20. Harda poe jumes Kirna-Kohatu wallas. 22. Räpina wallas, WSSbsu alewis.
■ 28. Mätjaküla karjamaal,
Pärsama wallas.
3uuiti. •'» Wiliaudis 2 p.
14 Wastse Kuustes, Sõimu k. —
15. Märjamaal.
16. Tapa alewis.
20. JSrtva-Jaams. — 21.
Wörus.
23. Wuflwee alewis 3 p.
24, Perseris (Iaanipäewall.
— 26. Rakwere linnak 2 p.: Wiljandis 2 v.
27. Põlsiamaa alewis.
— 20 Tahkuranna-, endise Wõiste kõrtsi juures.
Juuli. 1. Haapsalus: Waua-Aariste Käwsrdil: Walgas. — S.
Palmsis Wiitua lörtsi jumes, Kadri,.a k. 2 p.: Paides. — 4. Tartus.
-- 8. Taagepera wallamaja juures.
10. Tarwastu Mustla alewis.
— 14. Leisi alewis riiete taat 7 p.
15. Karksi uiöisas. — 20.
Pärnus (roana kalendri juulikuu esimesel kolmap. ja neljapäewal).
August. 12. Wana-W"idu wallas. - 15. Tuhalaanes. — 16'
Wana Laitsnas 3ir8ii kõrtsi juures. — 18, Loodi kõrtsi juures. —
W. Walgaš- - 25, WsrvS.
20. Holftre wallamaja j.—31. Helme
wsisrw; Heademtestel.
18
September. 2. Taewere wallas. — 8. Selts, Tõstamaa kihelk.
— 5. Wiljandis 2 p. — 6. Wastsemõisa kõrtsi j. — 8. Olustweee
waksali j. — 9. Puiatu mõisas. — 10 KilingüNõmme alewis; Kärstna
mõisas; Hellamaal, end. teemaja juures, Saaremaal. — II. Lelle.
Jiekõnnu kõrtsi j. — 12. Wana-Snislepa wallas; Mehikoorma külas.
Mceksi w. — 13. Kolga-.Jaani kirikumõisas; Iisaku mõisas 2 v. —
14. Loode kõrtsi j. Saaremaal; Wiitina wallamaja juures; Oisns,
Türi k.: „2Bi£fi" kõrtsi j., Kambja k.; Nina külas. Alatskiwil. — 15.
Abjas, Halliste Iibelt; Tammistes, Pärnu lihelk. — 17. UduwereS,
Pärnu^Jakobi kihelk.; Räpina mõisas 2 p.-. Uusnas. -- 18. Sindi
alelvis; Sangaste kirtkukõrtsi j.: Puhjas. — 19. Kergu alewis, Jakobi
kihelk.; Kalli küla karjamaal, Kogula wallas. — 20. Kiwi-Wigalas;
Pindi wallas, Leewi mõisas. — 21, Wõlupe kõrtsi j. Pärsama w.;
Rõuge kiriku juures, Rõuge wallas. — 22. Kastnas Tõstamaa kihel
konnas. — 23. Tartus; Holdre mõisas, Helme k.; Sürgawere mõisas;
Järwakandis, Rapla k.; Paides. — 24. Wõcus,
25. Watlas, Lääne
maak : Antsla alewis. — 26. Pööraweres, Jakobi kihelk; Haapsalus
2 p. — 27. Põlwas. — 28. Põltsamc al: Tori alewis: Kurelaare
linnas — 29. Kehtiastes. Mihkli
Amblas-, Kirepis, Rõngu k.;
Petseris (Mihklipäeval). — 30. Haanja mõisas, Wörumaal; Walgas.
Gktsober. 1. Audrus; Mehemae wäljal, Lewala külas, Uue
mõisa wallas 2 p.; Liiwal, Kolga wallas; Nasinal, $88mm kihelk 2 p.
— 8. Heinaste alewis; Wana-Wän-ras; Laanemetsa w. Laanemetsa
kõrtsi j ; Loosi w. Lindoral; Tinsol, Keenis, Sangaste i: KawaStuKvosal. — 4. Taalis, Tori t; Rõuge w. Sõuna kõrtsi j.; Palmses
Wiitnas Kadrina k 2 p., Kuiwajõel; Rcolas Kambja k. — 5. Tsooru
w. Roosikul; Lihulas. — 6. Tapa alewis; Jõhwi alewis 2 p.; Pa
tastel, Kaiaweres, Maarja-Magdaleena k. — 7. Hageris, Kohtla w.;
Wiljandis 2 p. — 8. Mustjala mõisa j. 2 p.; Konnal. Kärbes, Laiuse
t; Arulas, Otepää t; Pulal. Otepää k. 2 p. — 10. Hellermaal, Hiiu
maal; Jmaweres Päie kõrtsi j. — 11. Kilingi-Nõmme alewis: Walgas;
— 12. Pärnus 2 p. (kolmap. ja neljap. enne wana kalendri Mihklipneroa); Leisi alewis, Saaremaal; Jllükal, Kuremäel 2 p.: Keilas.
Tartus; Wastseliiua wällamaja juures- —• 13. Kurtstal. Aidu kõrtsi j.;
Rakwere linnas 3 p,; Wõrus. — 14. Kissil, Raanitsas, Kambja k. —
15. Raplas; Koluveres; Kullil. Rannu k.—16. Muhusaare magasiaida j.
— 17. Nastaku alewis 2 p. — ts. Wäike-Rlaarjas 1 p.; Lohusoos 2
p.; Räpinas, Wõobsu alewis; Kuresaare linnas; Sunre-Jaanr alewis.
— 19- Tarwastus, Mustla alewis; Rogusi walla Luutsniku mõisas;
Võigaste w. Puskarns; Jõelehtmes. — 20. Krootuse w. Tille kõrtsi j,;
$8abu külas, Koeru k- — 21. Haapsalus; Hummuli Soe kõrtsi juures,
Wõnnu k. — 22. Sulbi alewis, K irgnlas. — 23 Käo mõisas; Tõrwas;
Moisekatsis; Wasula kõrtsi juures, Tartu lähedal; Kasepere kõrtsi juures
Kloostri w. — 24. Krootuse mõisas; Laatres. Sangaste f.
25
Sooniste wallas. Ellamaal; Saaremõisas, Maarja-Magdeleeua k. —
27. Laekweres, Simuna k. 2 p. — 28. Järwa-Jaanis; Piknurme
külas, Kursi k.; Wana-Kuustes. Kambja k. 2 p.; Kärsal, Ahjal, Wõnun
k. — 29. Stolbowo küla, Pamkowitshi w. — 8i. Mõnistes; Sindis,
Aowenrber. 1. Kulinal. Wirn-Jakobi k. 2 p.; Mätjaküla karja
maal Pärama w. Saaremaal. — 8, Rvusa mõisas. Wändras. -— 4.
Mssis Mifipere w. — 5.
Kambja f.; Antsla alewis. —
6. Kassinurmes; Rõuge Alla kõrtsi .jumes. — 7. Malgas. — 0. Elwa
jaamas. - 11. Suure-Lähtrus Wahiva l; Zögewal. Laiuse f.; Mõrus.
Wiljondis 2 p. 13 Kilresaare linnas: Ardu kiilas. Triigi to.;
Kähri Vallas. Karilaste kõrtsi juures. — 14. Tartus: Kärus, Lauri
jaama j.; Wana-Lartsnas, Korneti kõrtsi junrek. — 80. Haibas, KiruaKohatu rvallas. — 22. Patis. Saarde f. — 23 Haides: Mustwee
alewis 3 p.
25. Raasikus. Isi Walgjänve w.. Pikajärwe mõisas,
end. Kitse kõrtsi juures. — 28- Kassinurmes, Palamuse k.; Woltwetis,
Haüikukjwil: Põltsamaa alewis; Keilas. — 29. Korsakoivo mõisas,
Panikvwltshi w-; Mõrus. — 30. Wigalas.
Detsember. I. Tapa alewis. -- 2 Juurus. — 3. Alajõel
Wirumaal; Walgas.
5. Amblas; Lelle Hiiukõnnus (esmasp. parast
teisi Kristuse tulemise pühas.
8. Rakrvere linnas 2 p.: Wiljandis
2 p. — 9. Põltsamaal (veebel enne 15. detsembrit). - 10. Jüri
kiriku j. Rae wallas.
12. Wana Wändra alewis.
11. Pärnus
2 p. (kslmap. ja neljap..pärast kolmandat Kristuse tulemise pühal;
Wasknarwas. — 15, Wörus. — 18. Jänva Jaanis: PöörawereS,
Jakobi t; Paides. — 39. JShwi alewis 2 p.
20. Märjamaal;
Wõõdsus. — 23 SuRjõel, Krüüdneris, Kambja
Mustmees.
28. Maruses. Peipsi ääres.
81. Moisekatp rv.. Kaükfi kõrtsi juures..
Wöru liima teated
Adwokaadid.
Wannutatud adwokaadid.
W. Beik, Tartu t. nr. 21 fnt. 9—1: 5—6.
E. Beik, Karja t. nr. 28 fnt. 9 — 1: 5—6.
Erüüdwokaadid.
E. Arrak, Jüri t. nr. 26-a fnt.
J. Jsab, Jüri t. nr. 26-n fnt.
E. Z8lp, Katariina t. nr.
fnt.
Ajalehed.
„$ÖBru Teataja". Toimetus: Tartu t. nr. 9 tel. 87, talitus:
Jüri t. nr. 16, tel. 14.
Aktsiisi walitsus.
Aleksandri t. nr. 8. Juhataja I. Zaason. A-jaajaja Eber.
Apteegid.
Siira* apteek, Vabaduse ja Jüri t. nurg*!.
Wana apteek, Tartu ja Riia 1. nurgal.
ArStid.
Lutzuwer Dr, U, Jüri t. nr. 17 kõnet. 8—12; 8—5.
Mälton Dr. Z>, maakonna arst, Wabadufe t. nr. 13.
Piho Dr. R-, linnaarft, Kasarmu t. 3 knt. 9—11; l/i2—3.
Aeichardt Dr. N., Aleksandri t, omas majas, knt. 9—il;
$-5.
Haigemajad.
Auna haigemaja, Aleksandri t. nr. 12, haigete wastuwSt.
mine igal ajal, arsti knt. 12—1.
Hambaarstid.
Guursaar.Lindeberg L., Siiri t. 26-#, fui. 9—12; 2—3.
Kusmenkow M., Järi t. nr. 17, knt. 9—12; 3—5.
Eesti ühiskondki sed asutused.
^Kandle" selt», Liiwa tänaw, omas majas.
Käsitööliste atvitamifc selts, Riia tänaw, omas majas.
KLtiseltfi Wõru osakond, Riia t. nr. 14 a.
Kaitseliidu kütisalk, Riia L. nr. 16.
Kaitseliidu spordiring, Riia t. nr. 18.
NaisseltS.
Naisühing, Petseri tän. nr. 25.
Põllumeeste seltS.
Rahwaharidufe selts, Jüri t. nr. 42.
Kiriku õpetajad.
Mnr koguduse õpetaja N. Blumberg, Tartu t. nr. 18.;
Apostli
koguduse preestrid.
Ülempreester J. Sepp. Ülempreester J. Rvbakow.
Kohtud.
9. jaoskonna rahukohus, Aleksandri t. nr. 8 kohturnk J.
Freymann.
3. jaoskonna rahukohus, Liiwa t. nr. 23 kohtunik J.
Treumuth
21
10. jaoskonna rahukohuS, Aleksandri t. nr. s kohtunik K.
Mätlik.
‘JR o h t u p r i^S t a w t d.
Rahukogu 3, jaoskonna pristaw R. Kängsepp, Pajn t. s.
K s h i u u iiri f a b,
l jaoskonna kohtuuurija kantselei, Liiwa t. nr. 39, kohtuuurija J. Luik.
11. jaoskonna kohtuuurija kantselei, Wabaduse t. nr. 8/i,
kohtuuurija v. Müthel.
Koolid.
Poisslaste rraalgümnaasium, Jüri-t, nr. 42. Dir. A. Kala.
Kantselei awatud kella 9—12.
Tütarlaste reaalgümnaasium, Jüri t. nr, 42. Dir. J. Koe
mets. Kantselei awatud kella 9—12.
Õpetajate femmaar, Turu t, m. 1. Dir. J. KäisS.
Põllutöökool, Tartu ja 9ti*a t nurgal nr. 16-». Juhataja
Narusk.
Poisslaste algkool, Karja t. nr. 22. Juh. J, Sirk.
1. fegaalgkool, Jüri t. nr. 39. Juh. A. Budkowsky.
9. fegaalgkool, feminaari ruumides. Juh. A. Korrol.
Muulaste kool, Jüri t. nr. 39. Juh. E. Luik.
Maakonna ja linna loomaarst J. Pelowas, Tartu
tänaw nr. 7.
Maakonna sõja wa litsus, rahwarväe ja K. L. ülema
kantselei Riia 1. nr. 1, rahwawäe ülem al.-polkvwnik
Keermaun.
Maakonna wangimaja, Aleksandri t. nr. 26. Wangimaja
ülem G. Mets.
Maakonna xoliiseiwalitsus, Riia t. nr. 52, awatud kella
1/a9—3 p. l. Maakonna pol. ülem R. Simm, abi
W. Hõbbe.
I. jaoskonna politsei ülema kantselei Jüri t. nr. 12, jaos
konna ülem A. Huik.
II. jaoskonna politsei ülema kantselei Hauka alewis, jaos
konna ülem P. Kraaw.
II!, jaoskonna politsei ülema kantselei Leewi mõisas, jaos
konna ülem N. Malm.
Postijaam, Jüri tänato nr. 18.
PoSti-, tslegrasi- ja telefoni kontor, Jüri k. nr. 38. Post
kontor on awatud markide müümise jaoks kell 8 h.
kuni k. 8 õhin. Wäärtsaadetufi, pakke jne. wõetakse
waZtu ja antakse mälja üripäewadel kella 9 h. kuni
3 (liht ja kinnitub kirju wõetakse wastu ja antakse
wästa kella 9 hom kuni 8 õ,, pühapäewadel on
postkontor awatud 9—11 e. I. Lrlegrasikontor on
terme p.aem ja öö lahti. Kontori ülem P. Koschewnikow.
Telefoni keskjaam, Riia t. nr. 13.
Riigimaade ülema kantselei, Jüri t. nr. 38-a, aw. 9—^24
p. l. Ülem Eller, abi S. Hurt, asjaajaja Kuus.
Wõõrastemajad.
Aleksander, Katarina ja Riia t. nurgal.
London, Riia t. nr. 52.
Rossia, Riia ja Tartu t. nr. 16-a.
Eestimaa, Riia t. nr. 56.
Riiga, Wabadufe t. nr. 22.
5
5
nöW
tl h i s u s e d.
ttorlkKkn
A mmaemonb a'd.
Sapülskajo, Jüri t. nr. 38-a,
SchanäWskaja, Tartu t. nr. 27, krt. 1.
Reismann, Riia t nr. 28.
KaubatarWitajate Ühisus ^Põllumees", Jüri t. nr.
Kaubatarwitajate Ühisus (möignifube pood), Jüri t. nr. 20 -a.
Kirjastusühisus „Täht", — raamatukauplus, trükto o ja
Mtmisskoda, Jüri t. nr 16=3 — l. jaan. 192 2 6.
asub trükikoda Tartu t. nr. Z5 ontöjs majys.
Wõru Linatööstufe ühisus, Ws 4. Mr. 89. -
Aleksandre
Antsla- Wastse
Antsla-Wana
Erastwer*
Haanja
Kahkwa
Kasaritsa
Kooraste
Koiola
Kioma
Krabi
Krootuse
Kähri
Karilatsi
K ärgu la
Laswa
Linnamäe
.
T loosi
ji
i!
u
f:
ii
!
d
ii
1}
i
XVallawanema ees- ja
Wallasekretäiiri ees- ja
perekonnanimi
perekonnanimi
..............
Posti aadress
|
Mihkel Soosaar
Jaan Hainas
Rein Tragel
August Saag
Peeter Gutwes
Daniel Usning
Peeter Miehkelson
Jaan Piakk
Jaan Roeht
Dawei Laate
Peeter Sommer
August Hinl
Joosep Mandli
Jaan Winter
Mihkel Melts
Johan Kvatiner
Jaan Prangli
H
ji
ii
ii
Rudolt Mälton '
Oswald K5iw
Johan Sööt
Erich Goldberg
XVillem Normann
Märt Reim
Richard Sikk
Eduard Tamm
Woldemar Jahu
Peeter Härg
Kornelius Kuddu
Samu ei Lepwalf*
Rudolf Hallil
Ludwig Hõrrak
Alfred Eiehe
Eduard Jakobson
Johan Derrik
-......' "
‘ iile Wõru
üle Antsla.
iile
üle
iile
üle
üle
iiie
kanapää
Wõru
Räpina
Wõru
Kanapiiä
Pilwa
üle XVoru
Iile Itmapää
! iile Pilwa
#iile Wõru
i
„
Vi
iile Antsla
iile Wffru
19
20
91.
22
93
24
25
26
97
28
M
30
31
38
38
M
m
36
37
33
39
40
41
42
48
44
45
46
47
46
Laitöiia-Wans
Misso
Moi seka isi
Meeksi
Mõniste
Mürsk
Ora wa.
Pindi
Peri
Põlg aste
Koosa-Wasts*
Roosa-Wana
Rogosi
Räpina
Rõuge
Saaluse
Säru
Sõmmerpalu
Timmo
Toole man
Ur waste
Waabina
Wastseliina
Walgjärwe
Weriora
Wiitina
Wõru
Zooru
Antsla alev
Wõõbsu alew
Il
'
j;
i;
i:
Ji
!
j
Hendrik Kütt
Paul Sakk
Paul Arwa
Stepanow Mic ha il
Johan Derrtk
Peeter Raudsepp
Jaan Kroon
Samu ei Kibena
Kusta Wink
Jakob Katta?
Jaan Henning
Peeter !Mliumägi
Daniel Sooding
t
!;
|:
j!
;;
J
Alide Prangli
August Kasak
Ernst Närus on
k, t. J. Heeriogson
Jaan Kher
'August Bimbtium
Alfred Oja
Orkar Pähn
Alfred Siid
i
j
|
j
f
;
i i.
:
j
!
Kari Rammalt
Johan Oinas
Jaan Deaks
(lustaw Thalfeid
Johannes Olesk
Daniel Peetmanso
Peeter Naarits
Kari Aader
j! Aleksander Erik
Ii . Aleksander Tohwri
;
Sa mu ei Z emani
Eduard Kolk
Richard Lina
Daniel T igas soe
Friedrich Rämmari
Woldemar Sõrmus
Ousiaw Tiiiw
Rudolf Wodi
August Rätt
Peeter Usning
li ' Jaan Kääpa rin
Johannes Mattu*
Tõnis Juurikas
D&wid Su unnanu
Paul 3lina
Jaan Kalamees
Kari Jeret
Sa niuel hepson
j
;!
j'
oie Wõru, Wiitina wafjam.
üle Wastseliina
üle Põlwa
üle Räpina
üle Hargla
üle Wõru
üle Petseri
iile Wõru
üle Põlwa
«
üle Kanapää
üle Wöru, Krabi walla maja
iile. Wõru
iile Wõru
üle Räpina
üle Wöru
üle WastseliiHti
üle Hargla
üle Wõru
iile Põlwa
üle Räpina
üle Antsla
üle Antsla
iile Wastseliina
üle KanapP
iile Wõru
üle Wõru
üle Wõru
üle Antsla
üle Antsla
üle Räpina
J.
Parfon, Paul
Kets, Erna
Hõim, Jaan
Tumm, Aleksander
^ldweber, Eduard
Mitt, Jaan
MõttuZ, Reinhoid
Nowek, Karl
Treumuth, Peeter
Kütr, Andres
Raudsepp. Rosalie
Antsow, Jaan
PelowaS, Iefim
Roht, Damid
Küün, August
Lauk, Otto
Oja, Robert
Wõru kaudu
tt
'1
"
n
Antsla postkast nr. 7
Antsla kandu
Antsla postkast nr. 60
„
,<
24
Anrsla kaudu.
Antsla vostkast nr. 6A
Kanapää kaudu
„
tf
Kaup, Bruno
Kütt, Rojalie
Rikas, Eduard
Pill, Rudolf
Kahu, Elise
KSiw, Peeter
Kärtmann, Jaan
Kõiw, Jaan
Mslapim, Rudokf
Tuwikene, Alekfarcher
Aigro, Me ta
Wassür, Paul
Taba, Robert
Kolk, Johan
Wrjard, Erna
Wõsoberg, Daniei
Sabre, Samuel
Luksepp, Iaan>
Remwalls, Jaan
Liiwa, Friedrich
Kuus, Ella
Kolk, Meeta
Wasftr, August
Kõrda, Salme
Torrop, Otto
Willok, Leonhard
Johanson, Hilda
Laim, Oswatd
Sander, Oskar
Pakier, August
Puusepp, Karl
Majas, August
Harju, Friedrich
Sterling, Wiktor
Eiche, Gusraw
Austa, August ‘
Lodejou- Danie!
Woikow, Danie!
Ziugow, Rudolf
Tiidsberg, Hertmne
Zirnask, Paul
Raudberg, Oswald
, Avamson, Danie!
Puru, Otto
Pihlapuu, Aksel
Nagel, Oskar
Sander, Friedrich
Kõnd, Johan
Waher, Jutte
Ritter, Ida
Tobre, Joosep
Leppik, Aleksander
EaknnI, Pau!
Sell, Johannes
Jaek, Ju lius
Laurits, W lHelmine
Rebane, Aleksander
UndritS, Aleksander
Prantg, Karl
Wõru kaudu
*
t?
Wastseliina kaudu
n
h
Härg!» kaudu
Wõru kaudu
ff
ff
Põlma kaudu
»
tt
Mptna kaudu
Antsla kaudu
ff
ff
„
„
Waftselüna kaudu
ff
■"
3oUi
Wastselnnk
Ziistre
Mõisa
Walgjärwe (1 — 6 õp. a.)
Walgjärwe
Wana-Piigaste
Tamme
WiluSte
Weriom
Süwahawü
Pindi
Rrstemäe
Wiitina
■
Järwe
WZru
Nawi
Kääpa
Lepistu (1 — 6 kl.) algkool
Zoorn
KSrgepalu
Antsla (5—6 kl.) algkool
Antsla alew
Antsla alewi algkool
Wöõbsu alewi algkool
Wöõbsu alew
Räpina nhis^reaalguMnaasium
i
Saarnit, Johannes
Seim, Christirm
Horn, Peeter
Siimann, Martin
Nõmm, Willem
Pettäi, Wanda
Palgi, Joosep
Sell, Daniel
Pintmann, August
Warik, Linda
Peterson. Adele
Torop, Kristjan
Tuusis, Hilda
Pill, Heinrich
Reet, Johan
Kangro, Adele
Albrecht, Peeter
Lepmamr, Pau!
Matisen, Emil
Wastseliina kaudu
n
rr
tt
tt
Kanapää kaudu
'
tt
n
tt
H
Wõru kaudu
» ■
»
„
„
rr
ir
if
If
rr
tr
ir
rr
Antsla kaudu
H
ft
Antsla alew
Wöõbsu alew
Räpina kaudu
32
Wõru maakütttra arstid
Antsla jaoskonna arst Dr. P. Zeiger, Antsla alew.
Kanapää jaoskorma arst Dr. Ackermorm, Erast mere tvtilb,
Kanapää kiriku juures.
Pölwa jaoskonna arst Dr. med. Lezius, Pen niaU>.
Räpina jaoskonna arst Dr. Kangro, Räpina wald.
WafrseUina jaoskonna arst Dr. Km ust, Lk asisel imas.
Rõuge jaoskonna arst Dr. Pikal, RSugeV.
Wana-Roofa jaoskonna atft Dr. Kolon, Sa na Roosas.
Leewi jaoskonna arst Dr. Saaks, Leewi mõisas.
Ärirmaemaudad.
Antsla jaoskonna äNnmemand J. Loppi, Antslas.
Kanapaü jaoskonna ämmaemand L. Simm, Era st meres.
Pölwa jaoskonna ämmaemand A. Muga, Peer maita#.
WastWiua jaoskonna ämmaemand S. Kärner- Wastseliinas.
Leewi (wabakohi).
Rõuge jaoskonna ämmaemand M. Minna, Rõuges.
WanwNoosa (wabaloht).
WanarRoosas A. Imemtvff.
Mösdud ja kaalud.
Pikkuse mõõdad.
a) Wene m a a b i H ii f e m 3 3 b u b.
1 penikoorem — 7 wersta.
ÕSncd möödud
a. Wene m q a w i l j a mõõd u b,
1 tsetwrrt — 8 tsetweriki — 3 Riia wakka ==. i99l4 liitrit.
1 IseNverik — 8 karnitsat — 249/io liitrit,
i karnits — 22/3 toopi.= 31 i liitrit == 200 fanttoHf.
1 Riia tünder = 2 wakka == 12 külimittu — 108 toopi
~ 13B liifr.
i Tallinna fälitus — 2 i tündrit - 72 wakka.
1 Eestimaa wakk — 3 külimittu —36 toopi — 44-liitrit.
b. Wenemaa w e d e! i k u - m õ õ d u d.
l waat — 40 pangi — 492 liitrit.
1 pang — lo toopi = 128 io liitrit.
3 toop — 4 kortlit - 75 kanttolli - 1-/9 liitrit.
ei Detsi m a a l m õ õ d u d.
1 hektoliiter = 100 liitrit = 8l3/iu toopi.
1 litter — 100 fentiliHnt' — Ak toopi.
Keskmine tmlja.raskus.
1 makk.
1 tietto.
Word. racif.
73V2 n.
• 5Vfi p.
0,13
9—10 // 120 —134 //
0,7-0,"
117 u
83/f tf
Odrad ....
0,69 '
10 tt 116 — 134 n
Rukkid .... 0,6^ —0,29
5-6V-2 // 68 — 86 H
0,4—-0,5
Jahu lahtiselt .
9 — 10 // 120—134 n
0,7—0,9
„ tambitud v
0^65 — 0,75 8V2- 9Vö // 311—128 n
Kartulid .
97—111 rt
Porgand, jn nae-r. 9,57—0,«5 71/0—8 Vi IV
3,9 //
0,8
Õunad....
. :■
n
Kaerad ....
Nisu .....
*Sr
b) M «e t r l - m õ õ d u d.
1 ftlomttitc (km.) = 1000 meetrit = 4687/io sülda =
M/t# toftSto.
I sette? (m.) — 100 j-e nii meetrit = 3 jalga 337/u>o tolli
=» S2l/s roerssoki.
L }>ötiflittter (sm.) = 10 millimeetrit (mm.) — 96/to liini.
1
Meetrit.
$ geograafia pemkoorm = Vis kraadi efuwtori peal =='
S,9sL tottiiõ.
1 Eätne penikoorem — 7 wewta.
I Äustria penikoorem 7,uu ivrrSla.
i Soome penikoorem ~ 10 wersta.
t Rootsi penikoorem 10,*» wersta.
1 Saksa penikoorem = T.obo* wersta.
t Daani penikoorem = 7,ms tetrSto.
1 Inglise penikoorrM = 1,bos6 wersta.
l m-resõlm = l,7?o wersta.
Pinna möödud.
1
1
1
1
1
I
\
1
f
1
$
i.
Ä. W L n e m a a p i n n a s m õ õ d u d.
rautwerst = 2500 ruutfülba = 104l/« öessäiim —
llS*A hektari.
mutpent koorem — 49 ruutwersta == oo^us mutti! om
b. Kodumaa pinna-mõSd ud.
foeSfätin = 3 Liiwimaa toafamaaö = 6 TaÜinua «atamaad = 2400 ruutfülba = ll/io hektari.
ruutfüld =s 49 ruutjalga = 411/»» ruutmeetrit.
rmttlihafüld ~ 36 ruutjalga.
ebramaa = ®0 taalrit — 12 päewamaad.
p3cmamaa =» 62/8 taalrit.
teater = 90 Rootsi tenga (krossi),
toefamaa = 25 kapamaad ^ 10.000 ruutküimart (1 maaüSatfa küünar — 2 jalga — 24 tolli).
Itorimaa 14.000 ruutMünart (140 küünart pilt, 100 tai),
c. Meetrim 2 ödud.
100 aari = 10.000 ruutmeetrit ~'i04i belfatiui.
maimetUt « lo*/ie ruutjalga.
Knbiktabel iimarguste palkide tarwis, ladwaotsa läbimõõdn järele.
j.
kw
j&itd j • 4 j
__
L
> .
7 |
6 ;
Ä
8 j
B
I M Õ Õ D U - T 0 L L 1 D
| 14 i 15 i 16 j 17
9. | 10 : n j 12
-3
18 1 19 j 20
I-
(62
10,7
12,4
14,1
16,0
18,0
10,6
w,
14,5
16,7
19,0
21,5
24,2 26,7
11,4
13,5
15,9
18.5 21,2
24,1
27,2
30,5
33,7
37 |
15
11,6
14,0
16,» 19.4
22,5
25,8
29,3
34,1
37,1
40,6
45 |
18
11-4
13,9
16.7
19,7
23.0
26.7
30,5
34,6
39,0
43,7
48
63 i 21
13,4
16,3
V
22,9
26.8
31,0
35,4
40,1
45,1
50,4
06
15,5 18,8 22,4
26,9 30,7
35,4
40,3
45,7. 51,3
57,3
63
61 ; 24
J
27
14,4
17,7
21,4
25,4
29,8
36,6
39,9 45,5
51,4
57,7
64.3
71
77 j
13.2
16,4
20,0 24,1
28,5
33,4
38.8
44,6 50,7
57,2 64,2
71
79
86 | .13
11,9
15.0
18,5
22,5
27,0 31,9
87.3
43,1
49,5
71
79
87
85
10,3
13.8
16,7
20,6
24.9 29,8
35,1
4L0
47,4
54.2 61,5
69,2
78
86 •
u
103
11,6
15,0
18.6
22,8
26,6 32,9
39,7 j 45.0
51.8
59.3
75,5
84'
94
103
112 | 42
9
0,9
1,<
2,0
,12
1,3
2,0
15 | 1.8
3,4
4.3
5,4.
6,5
2,8
2.0 j
|
.3.7- ;!
4,7
5,9
7,4
8,9
2,6
3,6
4.8 |
6,1
7,7
9,4
18 ' 2,2
3,3
4,6
6,0
7,6
9.5
21 j'2,8
4.1
5,6
1
9
9,2
24- ; 3,4
4,6
6,7
8,6
10,8
27 j 4,1
5.9
7.8
10,0 12,6
j
4,0
6,8
0,1
11,6
33 : 5,7
36 I 6,6
7,0
10,4
9,1
i
W ! .7,5
42 1 8,6
30
j
Pik
kuse
jalad
7,8'
56,2 63,3
67,1
19,8
9
i
29 j rr
j
i
M
86
39
SÜ
Jahikalettve»
ö KchMttd *«<$ jahil friis,
» keelatud aeg; looma hoiu*, frfrtie-aeg.
Uue kalendri järele.
: ui
Loomade nimed.
IH
;Hjy
silis !i!-5iii!i!!#!!||
AjA }8 jÄ
K88WDZ8MW
Mtüphe- e. metskits ja nende wasikad
Aiapõder (cerms aleos)
Isahirw (meiMkk, c orvus capre-olus)
iHamõtuõ (metsis,
Madu paradiisi aias.
Erik Zocli („Jug.*) järele Udsa.
Juba sündides oli näha fee wäike imelik märk £^bis
ihu peal.
„Cga fee ei jää", rahustas ämmaemand, „fet muutub
peakahwatumaks," lisa- ta juure, „ja kaob aja jooksul täiesti*.
Kuid ta jäi alale. Wäike täpikene kaswas ja faStcal.
Lydia käis leeris ära ja läks maailma, et ise enesele rii
deid ja ülespidamist teenida, ja wäike märk kaswaS fuusef#
ja omandas madu kuju, wingerdades keskelt üle Lydia alu
mise keha, mis muidu laitmata puhas.
Kuni Lydia kahekÜMnewiirnda eluaastani polnud kedagi,
kes ta saladust teadis, sest tüdruk oli woorusline ja kõlbluse
armastaja: kuid otse sel päewal, mil ta kakskümmendwiis
aastat tais sai, läks ta mehele madrusele Zõnssonils, ja
nii sai Lydia saladus teatawaks — tema mehele Jönssonile.
Kuid mõlemad olid ju nüüd üheks ühinenud, ja wäike madu
ei sünnitanud mingisugust pahandust nende «rahel.
Wastuoksa, Jönssonile pidi madu arwatawasti wäga
meeldima, sest kui ta warsti peale pulmi Lõuna-mere saar
tele purjetas, lasi ta emsele samasuguse madu-märgi
kõhu peale Moweerida, mertmehemargina, mis iseloomustas
ta truud igatsust uõõraslelt mailt Sttbia järele, kes aaSta
aega otsekui lesepölmes pidi mööda saatma, kuna Itznsson
merd ja soolaseid wooguftb kündis
Kuid lesepölw ei olla mitte kerge. Kõigest kuu aega
ell Lydia abielu õnne maitsnud, kui teenistuse kohused
Jönssoni temast eemale kiskusid. Kuid warsti peale selle
paiskas saatus ühe teise mtrepcfa sellessesamasse sada
masse ~~ Lydia rinnale — kus Jönssoni! ainuõigus oli
ankruLsersmiseks.
„Mida kolm teawad, teab kõik maailm!*
— Ja madrus Persson!? — Nojah? — Lydia oli üksi,
wäga faua üksi, sest Jönssou purjetas Waiksel ookeanil
edasi-tagasi, ja pea teadis Persson proua Lydiast seda,
mida ainult Jönsson oleks pidanud teadma.
„Mida kolm teawad, teab W .maailm! * — Maailm
9S
M suur sellele, fel on fumtimb paigal konutama, kuid
mere.pojad, kes tormi purjedes finni püüatw roõi mere
teid täiel aurul künnavad, kohtawad teineieifi niisama
kergesti põhjas kui lõunas. Austraalia rannal kui õhtu
Sahaara kõrbes. — JönSsoR ja Persson kohtastdki üksteist
Waikses ookeanis.
Miks mitte kusagil põhjapool, maid nagu äratehtud
just Waikse ookeani rannal/kuL päike kõrmetab ja laeva
meeskonda sunnib riideid äraajama ja mere lainetes keha
tahutama?
Wäikses laewapaadikeses kiigutelewad Jönsson ja Pers
son. Nad on aerud sisse tõmmanud ja wiSkawad mõlemad
riided seljast — Jönsson enne. Nüüd seisab ta ihualasti
Vcrsssni ees, et meres jahutust kibu — seisab ihualasti
PerSsoni ees, tätoveeritud 'väkke madu keset kõhtu — keset
kõhtu! — Perssoni ees! —Perssoni mälestused neist tundidest, mii ta proua
Lydia juures mööda saatnud, ärkamad kõik uuesti ja suru.
wad kõrwale teist üleelamisi, kuna mess vahib madu, mis
keskele Jönssoni kõhu peale on tätoveeritud -— keskel
Jönssoni kõhu peal siin Perssoni ees!
„See on ju — võrgu päralt! — karwapealt nagu
Lydia oma!" hüüab Persson ja näitab madu peale, mis
keset Jönssoni kõhtu. „OIetc Teie kaksikud, Sina ja
Lydia? — Pergeli pihta! — See on jü Lydia madu Sinu
kõhu pea!!" — - — — — —
— ------- -—Kahvatult, nagu oleks ta halvatud, seilab Jönsson
paadikeseS. Suurte silmiga wahib ta Perüsonile otsa. —- —
„Millal oled sa -- Lydiat nähtub?" hoigab ta täis hirmu.
„Sügifel — ühel õhtul — fee on üks kuradi naiste
rahvas! — Ja siis fee madu keskel kõhu peal!------Olete Teie kaksikud, sina ja Lydia?" hüüab Persson
Jönssomle järele, kes peaga ees Waikse ookeani voogudesse
kargab. — —
Asjata ootas Persson vastust.
Jönsson ei
ilmunudki enam. ------läks põhja", ütles Persson.
„Ta läks Jumala juure", ütles Lydia lefeAeinalcori
taga, mis ausasti marjas tema südame all kostvamat Persfsni last — madu all, mis patu margiks paradiislikus löbuS.
Ma ei tahaks kitsarööpalist kahtlustama tzakaw, Mi
nia olen ftabel: sealt olen ma to saanud. Kirbu nimeU,
kes minb ühel õhtul tülitama hakkas.
„Sul on ündiplckk nina peal!" ütles mu imme smfit
õhtul söögilaual. Seal hakkas see tindiplekk mind |ttms
mustama, ja kui mitu sõjakaks muutusin, kargas ta fsg
kurat.
Sestsaadik on see kirp mulle armsaks majaloomakL.
Niipea kui mina koju tulen, kargab ta mulle toalto, la
magab mu sängis, — ma tunnen teatawat õrnust ta wastu.
Jumal, mul pole jn lapsi . . .
Toona istub Pipi — sest nii hakkasime teda kutsuma —
minu kirjutuslaual ja inspireerib mind parajasti. ÄM
tõmbad La mu tähelpanu enese peale.
^Pipi, mis fa siis seal teed?"
Ta istub paigal sa loeb ema mitmesuguste jalge peal
midagi maha.
Üks kord, kaks korda, kolm korda. Siis raputab te
peab, ronib piimas rfce peale, mi* laua äärele mifatub,
ja koputab kolm korda taguotsaga kolmanda rea peale.
„Kasi minema, Pipi!" ütlen mina. Ära elfita mind
luuletamise juures!"
Tema aga koputab edasi.
Ma möran ptimamrrne ja loen kolmandat rida:
2 prantssaia a 12Va nt. ----- 24 m. Ha!! Wiga sees.
Ja Pipi on ta üles leidnud! Pipi mõtleb! R c hkendaja kirp.
Muidugi äcnasia end hirmsasti üles.
„Pipi", ähkisin ma, poolemSti hingetu. „ Pai ju teeb
wälja kubikjuur 4, 100625?"
Ilma jMmiHlemat-o hakkab Pipi koputama. NeliMmmeudwiis korda.
Ma hakkasin tantsima nagu mõni indiaanlane.
' .
Kahtlemaia: Pipi rehkendad nagu hobune!
40
Kolmkümmend professori on muüe seda juba tõendanud.
Ja jaamaülem R. wäitab koguni, et selles kirbus peituda
Gookrates'e waim.
Mulle on selle kirbu eest juba mtljoutb pakutud.
Aga ma et anna teda ära. Ma et suuda seda teha.
Loom, keda ma. oma Merega olen toitnud ...
Eila sooritas Prpi' matmulQtub raamaturewidendi
eksami. Riigipank pakkus talle kassameistri kohta.
Ja meie teenija tüdruk ütles meile üles: ,,Sestsaadik
kui ses prohwus kõik arwed läbinuhib . . .
Üks palme oleks mul: meie läheme tulewal nädala!
mõneks ajaks reisile. Pipid et saa me kaasa wõtta,
tema ei kannata restorani toitu. Ja selle äramineja tüdruku
hoolde ei usalda ma teda jätta.
Kas keegi lugejaist ei tahaks teda paariks nädalaks
söögi ja korteri peale wõtta?
„Jugend."
«Tõesti sündinud lookesed."
..Jugendi" järele ttbja.
Adwokaat K. oli oma piltilusa toatüdruku faatet
üsna äkki lõbureisile Ameerikasse läinud, sellejuures igaks
juhtumiseks 80,000 rbl. wöõrast raha kaasa Võttes.
Kuna K. oma kodulinna paremaist perekondist pärit,
sünnitab see äkiline lõbureis suurt kõmu, ja jutt temast on
igaühe suus. Kõige põrrttaiumana näitab end üks neitsi,
kelle! Pole enam mingit lootust lõbureisile minemiseks, koguni
rääkimata Ameerikasse saamisest.
«Mäherdune õnnetus!" hädaldab ta tõlgis moll-helitõu modulatsioonides . . . „Ta on nii heast perefonnoft!
Ja 80,«Oo rubla ja toatüdrukuga!,
«Rahustage end ometi, armuline preili," tähendab
selle hädalauln sõnaaher pealtkuulaja, «asi oleks palju hul
lema pöörde toõittuh wõtta."
41
, Ci) —- wõimata, wõimata
„Kas ei oleks hullem, kui ta oleks ligi mattub ii h c-'
o i n 1 a. rubla }a 80,000 toattttnufüt !"
Hiljuti läks üks sõjawärarst, kes wormirudes oli,
wahisoldaüft mööda. Kuna wühisoldat au ei arntub, läks
arst ta juure ja päris: „Kaua's toed kestal'?" nmg sai
truufüdamlise wastuse: „Weel pool tundi!"
Trahteri peremees röögib: „Kolm Mõrast tulõwa!"
Perenaine: „Uijah — kuripatt — Kairõ, a’a tfaiwest lii ma 1"
Õige kah, wõörad tellitvadki theed, põgenemad ahju
juure sa klubis ta mad hammastega.
: •
Jook tuuakse lauale.
„Seol tsall," sõnab esimene wõõras, „o!õ öi müürestõgi wärwi."
^Hoobis Käib*!" lausub teine.
Kolmas: „Om nätä seo ottaw matiidjat — mm
taha õi mida' massa kauba lift, ja trahteruik mugu nüür."
Ütleb peremees perenaisele: „Kae, nfnfõ tõfõ iks, et
feo ifai-om!"
Gümnaasiumi alamas klassis arutati psiblitoo tunnil
waese lesenaise annetuse asja. Kui nüüd kooliõpetaja küsib,
kui suur õieti wõiks olnud olla see raha, mille lesknaine
laekasse pannud, sahtoatüb nagu wälk üles waikese Jaani käsi:
„11 marka 25 penni," , kostab ta möidurõõmsalt.
Üleüldine waikus; kuni lähemalt Pärides kooliõpetaja
teada fcab, kust jõnglane seesuguse tarkuse mduub.
Tema pi.blis näitab nimelt üks tähekene wseru lõpul
olema märkuse peale, kus päralel-kobana tähendatud oli:
Mark. 11, 25."
*
Nn ütelda nalja pärast lähen Mina ome naisega, kes
kaunis närtoiline ja wahetewahel hullude mõtete teostamises
suurt lõbu näeb, ühte maga, wäga aviletsasse eeslinna teaatrikesesse-77-kurbmängü maa tarna. Kurbmäng muutub järjest
42
Sudsemüks, rshwa hing sulad ja afctataffe nuuksudes suur
tesse wercwaksse taskurättidesse. Ka mitra naise peale
näib kurbmängu tõsidus, ta pahasest rvastupuiklemisest ho-sHmatfi, mõjuma halkamat, tema hingab rahutult ja pressid
käekesed fmmpHMt üksteise mitu. Rahustada püüdes
panen 'oma käe tema sülle — kõewalMujad olid näite ka
mast hüpnotiseeri b > — ja sosistan: „Aga kullakene, sse
on ju ainult näitemäng!"
Tema turtsub üsna wihaselt maihi: «Mis sa loralt!
Mind hammustab üks elukas, et kas wöi kisenda!
Ah sina oma rahwa kraatriga!"
Sellega teatan Wõru linna ja ümberkaudsele
publikumile, et awan 1. jaanuarist 1922. a.
Wõrus Riia t. JNe 24-a,
Kaubad on kõige wärskemad ja esimestest wabriku;
test, Iseäranis soowitan igasugu lõimi suures waMkus
---------- — kõige odawamate hindadega
-—
Mupaklikult
8. Miita,
Riia tän. JSfs 24-a.
Mööbli tööstus
I Pillil, fl. flööti 8 till.
Wõrus
Jüri tänaxv 40 (Postkontori kõrwat),
Walmistab kõige peenemaid mööbleid ja
teisi sellesse alasse kuuluwaid töid. pare
mast materjalist, Töö kiire ja maitserikas.
::
Hinnad wäljaspooi wöistlust.
::
. Niisama wõtame ka wasiu ehitustöid
niihästi Wõrus kui ka wäljaspooi.
Pagari-ja kondiitoriäri
Gustaw Siil - Wõrus,
Jüri tänaxv nr. 40
=====
Soowitab
(postkontori kõrwal).
omast ärist
-----
W
iSfLJl!£2SJ^Sk£!i_Ä
1MI
::
kooke ja bžskwiiti
::
suures walikus.
Hinnad wõrdlemisi odawad.
Jällemüüjatele protsendid, W»õetakse ka tellimisi
irr^a: igal ajal wastu, =ss==.
Kaubamaja
8
li."
ostab
linn ja linaseemneni.
Firma seisab ühenduses kõige suuremate
inglismaa wabrikutega ja maksab
Räpinas, seltsi poes
tauras. Daugulli äris
Irföoska alewls.
hWWHMmmmmi
ijilHiiiilHHljHliftt
Sliseslitiai, pealage nlfratitMüs
Wõrus, Riia tänavv nr. 52.
Puhtad ja mugawad toad. Wiisakas ja
korralik teenimine. Esimese järgu köök.
Maalt sissesõitjatele hobuste jaoks
Nüüd wõite alati oma leotatud ja
põllul kuivvatatud murdmata ja murtud
= l_ IM U =
igasugusel arwul kasulikult müüa
VM iiieateösiBse Ihispsele
Worus, Riia tän. nr. 59,
(endine laenu-hoiuühisus)
W orus, Aleksandri t. Nš8.
Rwatud igal ärlpäewai kella 9—1
päewa.
Wõtab raha hoiule ja maksab
jookswate arwete pealt 5°/0 ja täht
ajaks antud summade pealt 6 ja 7 °/0,
annab laenusid oma liigetele ja ajab
kõiki panga talitusi, nagu rahasummade
saatmine teistesse linnadesse ja ka
wäljamaale, wäliswaluuta ostmine, raha
sissenõudmine weksllte ja teiste doku
mentide järele j. n. e.
Ühispanka hoiule antud rahasummade kättesaamine on
kindlustatud — —
Eesti Kirjastuse Ühisus
..Postimees"
Tartus, Rüütli tän 9, telef nr. 80.
Raamatukauplus ja kirjastus.
Suur ladu teaduslikku, ilu- ja kooli
kirjandust,kantselei ja kooiitarbenõusid.
Kõige parem ostukoht kauplus
tele, koolidele ja eraisikutele.
* Postimehe* raamatukauplusel on Tartu Ülikooli
— — — raamatukaupluse õigused. — — —
Trükikoda,
Walmistab paraja hinnaga ja maitserikkalt, iga*
suguseid trükitöid eraisikutele, koolidele, asutus
tele, kaubandus- ja tööstus- ettevõtetele j. n. e.
TSINKOGRAAFIA.
Igasuguste klisheede kiire valmistamine wiiunud
tööjõudude poolt ajanõuete kohaselt sisseseatud
tsiiikograalia töökojas võimaldab piltidega ilustatud
trükitööde valjaandmist kõige lühema ajajooksul.
^7177
KÖITEKODA. —=
Walmistab kõiksugu Uht- ja iluköite töid üksi— — — kult j* kogudena. —
—
Nstleeef
Kõige wanern päewaleht
II
ilmub 6 korda nädalas
adr. Tartu, Rüütli tiin. 9V Telegraafi adr. Tartu,
>, Postimees”. Kõnetraat, nr, 80 ja 286.
011 esimene suurem ja ioetawam
leht Eestis, poliitiliselt kõige tõsi
sem ajaleht, ei tarwita äjakir,anduslikku kõmu ja
ei aja taga kerget, silmapilkset wõitu,
tr: Peatoimetaja Jaan Tõnisson.
toimetuses töötawad haritud Eesti
s*f
ajakirjanikud. Alalise kaastööga
toetawad ,.Postini eest” Tartu ülikooli professorid,
wilunud eriteadlased kõigil aladel j. n. e.
teatesaamine on kiirem teistest
'ts dAsrmEW Eesti ajalehtedest Tartus asuwa
üleriiklise raadiojaama kaudu. Pealinna xvii liiaseid
uudiseid toob ..Postimees6' kuni lehe ilmumiseni.
KsolaWil Mmkf
iseäranis laialdane ulatus ja suur mõju. - ..Pos
timees'4 on ainuke Löuna-Eesti päewaleht.
„?esUatei»«‘,/ kiilis ja ImiMusi
wõtawad wastu kõik kodumaa postkontorid, suu
remad raamatukauplused *a muud. ärid. Kuulu
tuste wastuwutmise kohti on igas linnas, alewis
ja suuremates jaamades. — — — — — ■
.Postimehetalitus.
müüb oma lad ust —
liikmetele ja wõõrastele:
põiiutöömasmaid ja riistu, .
heeringaid mitmes headuses,
keedu-, wõi- ja laüasoola,.
rauda igasugustes mõõtudes,
kiwisüsa ennesõjaaegses headuses,
masina ja t silindri, õli,
petroleumi,
s. hkrut, riisi,'mannat, nisupüüli
ja üleüldse
kõiksugu tarberiistu
ja tarbeaineid.
“ Ostab linu, “
linaseemneid ja muud terawilja
Wõtab raha hoiule lühikese kui ka pika
a>a peale ja maksab kõrget protsenti.,
ja o s tu k o h t W ö ru s
i
..Põllumees”
H õ ig e k a su lik u m m ü ü g i
K õige k a su lik u m m üügi ja o stu k o h t W orise
Wõru Tarwitäjate Ühisus
9
F
i
Wörus, Tartu t. 15
Suurem manufaktuurkauba äri.
Suur ladu willast ja puuwjllast naisterahwa kleidi-,
bluuse- ja leinari»et. Välja
maa sametil. Linast riiet laua-,
ihu- ja moodi-pesu jaoks.
Wattiüd, walget ja musta
ISime. Tekkisid, mööbliriiet,
kardinaid. Trikod, kalewit ja
drappi meeSterahwa ülikon
dade ja palitute tarwis oma
ia wäljamaa u abrifuteft rik
kas wäljawalikus ja kõige
obaroamote hindadega. Willafeid, pnuwilla ja siidi rätikuid
kõiksugu hindadega jne
i
m
Kõige parem ostukoht
Ki*iis‘i
kulla- ja kellasepa äri
B3 Wõrus Riia tänaw M 18 KO
\
wana apteegi wastu.
Suures wäljawalikus kihla- ja laulatus
sõrmuseid, kuulsate wabrikute tasku-, lauaja seinakellasid, mitmfcseguseid paberossi
toose, meeste- ja naisterahwa uuri kette,
mitmesuguseid kaelaehteid, käewõrusid.,
brelokke, prosse, sõlgi, prille, gramotoni
nõelu, taskulampide elektri patareisid jne.
wõtan tellimisi wastu sõrmuste, käewõrude
ja teiste tööde peale ka toodud materjalist.
Kõiksugused ajanäitajad kellad
saawad parandatud korralikult
:: ja hästi, hinnad parajad. ::
ü
□
□
□
D
Kallid wennad, kallid õed,
Rõõmu sõnumid nüüd loed:
Muresid mis enne tundsid *—
Kõik nüüd saawad kaduma
Uur sul taskus seisma jäi
Meistri peale pahandid,
Seda enam ära karda
Kui sa kuuled minu sõnu:
Tule Riia uulitsa
18
Kriis teil uurid korda säeb
Lauluga siis koju läed
Uusi sfipru juure tood,
Tallinnas, Falksbargi t. nr ‘26.
Kõnetraat nr. 15—68.
Pargib
Müb
kõrges headuses wasika- ja lam
ba nähku üksikult ja hulga wiisi
kroomiks
suuremal hulga! ia tarwitajatele paki
wiisi kroomiks pargitud wasika- ja
lambanahku saapapealsete ja woödri jaoks.
fWtüll wasika- ja lambanahku üksikult
V3!hV ja suuremal arwul.
Wastuw5tmine ia wäljandmine äripäewadel kella 9—3 p. i., laupäewal 9 1.
peale wabri^i o# wastttwõtmbe Kehad
Wõrus: Kolbergi kaupluses.
Itakwervs: hra J. KochiiVa kauplus, Pikk t nr. 16.
Tapilt: hra E. PoVilprianiTT kaupluses Täri-Allikttl: Tarwitajate ühisuse kaup.iuses.
Kiliugi-Nõmmesi'hra A.'0-isElwas: hra J. Margus’e kaupluses.
Pärnus: Raist ja Ka. kauples...
Walgas: P. Maeritz‘i kaupluses.
Laliis: kalli Tarwitajate ühisuse kaupluses.
Wiljandis; F\. Rikkalt, Lossi tän. nr. 9, kaupluses.
Tartus: ÜühtF kaupluses; Raatuse plats. ,
Haapsalus: £,-Ewart, Karja tän. lpl
Wabaduse tänaw nr. 1, (end. Tönnisson)
wõtab nähku parkida
kroomiks, shewretiks, juhiks ja woodriks, pastlaks, tallaks ja seremetiks,
lambanahku willaga kasukateks, täidab
tellimisi masinarihmade ja muude nahasaaduste peale, naha wastupidawuse ja
headuse peale kõige suuremat rõhku
pannes. Müüb walinis nähku kõigis sor
tides ja wahetab neid toorete wastu.
ÜüfiT
:=g=s=- Tartu täil. nr. 15 ,
;..
Soo-uitab oma töö! oas waloüstatud
::
naiste ja mlesterahwa
::
suaiD ü mii i
6
körgeS headuses. Töö eest täieline wastutus. Telli
mised täidetakse korralikult ja kõige uuemate moobube
järele. Soowitan ka häid hobuseriistu ja mitmesugust
— talla-, pinsoli-, pastla-, kroom- ja juhtuahka. —
H V !' > ,'«S»V«ÄSS
luliiis Tibbingl
9 w. ^Põllumehe kaup#.
*
s-oowitab suures väljava
likus odavate hindadega
lparemate vabrikute õmmelusmasinaid, seina-,
laua- ja taskukellasid,
kuid laulatus- ja kihlasõrmuseid 56 92 provw,
käewõrusid, prosse ja kõiksugu ehteasju kullast,
hõbedast ja uuest kullast, hõbe lauanõusid, prille,
:: mänguriistade Keeli, habementtge ja igasugu
Jüri t. Jõ § w.
hulla-, Dieda-, hella- ja emmehisinasinafe toite
W>
liiri t.
Mustusega
J TiBBING
Nitm»eb€” kaapi
?
1
pudiikaii |>a.
Ostan igasugust kulda,
hõbedat ja kallis sü we*
.rr- ■r.wgsMBmwgjrirrT-H 7Mr=^?g^^'^rra!ami
Uuesti awatud, kõige täielikum
päewapildi töökoda
------ 6. ZOPP -----WSrus, Riia tänaw nr. 34 Toonekurgi majas,
osakond Põlwäs.
Waimistan kõiksugu päewapilditöösid igas suuruses
ja kunstimaitseliselt, parajate hindadega. — Kes enesest
meeldivat ja loomutruud pilti tahab saada, tulgu kohe
ja lasku ennast üleswõtta. O Tarvilisel korral teen ka
Öösel elektri walgel ülesvõtteid. Q UUDIS! Teen ka loo
mulikkudes värvides pilte, nagu õli- ja vesivärvides.
O Suurenduste walmistamine igas suuruses, kuni elu
suuruseni. O Kunstlik väljatöötamine. Q Töö saab alati
ruttu ja lubatud ajal walmis. O Soowi peale sõidan ka
kodu tileswõtma.
Kõige austusega päewapiltnik G. ZOPP.
EESTI
Kindlustab
ivtrörurrdve wasta linnas > maal
igasugust warandust.
Wälj armiks täiesti kindlustatud.
Selts on Eesti ühistegewusline asutus.
Oma teqewuse ajal 1908. —1921. a. on
ta kindlustajate rahulolekut ära teeninud.
Seltsi liikmete arw on üle 7.000, kind
lustuste kogusumma üle 800.000.000 m,
,wabad summad üle 2.000.000 marga ja
wastastikune wastutus üle 160 000 000 m.
Worus, Aleksandri tän. nr. 34.
Wõru osakonna esimees: Th Kõpp.
Mbiesimee: Dr. N. Reichardt.
Kassapidaja: A. Kuus.
ja maksab kõige kõrgemat hinda
INGLIS FIRMA
lii F. Mõla s Eo.
Wastuwõtmise kohad:
Wõrus:
Tartu tänaw nr. 9, oma ladus
Räpinas:
S. Keerd.
Põhvas:
J. Plaado.
Pelseris:
oma ladus Riia t. nr. 4, A. Kostis.
Lauras:
J. Kangro.
MürkiFs:
Senini wustu wõctu-d linad Eesti Wäbariigi piirides on
meie iiri liibi wäljaamanle müüdud.
ESITAJAD;
H
Mcltfi" willatööstus
$4rtst8, MeltfiweskL tanaw nr, H.
Wötab willu kraafimiseks ja ketra.mtfekr toalt».
::
Töö
rutuline ja
korralik.
Wastuwötmisekoht Wõrus, A. Ebberi
juures
Tartu tänaw nr % end, Knbly.
PAGARI
Jft KOMDI1TRI ÄRI
A. Klaosenn
Wõrus, Riia tänaw nr 21.
Soewitab maitsewaid
-
:==
saiu,
kooke,
biskwiiti,
pränikuid jne.
JÄLLEMÜÜJATELE KÕRGED %
Kõige suurem ja wanem masinate
wabrik Saksamaal
Heinrich Lanz — Mannheimis
walmistüb ja müüb ifesõitjaid ja hobustega weetawack
rehepeksu garaituurifib, mis meie oludele wastawalt ehi
tatud. Masinad on suurel hulgal kümneid aastaid desfls
tarwitusel ja oma headuse ja waLtupidawuse Pärast üle»
ikmliselr kuulsaks saanud. Hinnad teadustatakse iga järel
pärimise peale kiires korras. *
Ainuesitaja Wõru maakonna jaoks
J. KIESLER — Wõrus,
ssffisisivru
Jüri tänaw nr. 13-b.
aaswee
Le KAAN
Wõrus, Siiri t. nr. 16-a
wärSkeid heeringaid, soola, suhkrut ja sahariini, Ameerika
jahu, riisi, kohwi ja wiljakohwi, kompwekka. Hiina teed,
kilu ja sprotte, shokoladi ja kakaod. Mafiva õli 1. sorti,
petrolenmi (walge) adrateri ja monfre pusse, pajad ja
pliidirauad, pesuseepi ja seebikiwi, taldrekuid ja teeklaase,
paberosse ja tubakat. Talla» ja prstlanahka, meeste, ja
naisterahwa ning laste saapaid, lihamasinaid jne.
SLKK-LLLSL5L
W6«*u linna
Wahadusc tünaw 11
*• '
aa adfci xzä*.
S2SSS2
SvlzMtgb oma suurest labuft kõ.ki
sellele otile omaseid ka- posid juure-?'
walitus mõift leinata, headuses, wõimalkült madalate hindadega. Kõige
kasulikum ostukoht maalritele, plielrmütlinif utele,
mä rwimis ko davele
ja
—
teistele. Vi
—
353535
.
JÄLLEMÜÜJfiTELE ISEÄRALINE
HINNAALANDUS.
W6r tiai aa ra li wameeine häälek andja.
Jtwub 1922 aastal endist wiisi kolm korda
nädalas teisipäewai, iieljapäewal ja laupäewal.
‘Wastotaw toimetaja: .J. Scmm.
Wäijandj* YYõru ajalehe ühisus.
\ a /A r t i T o d 4 u» i ^ **1 2eesmärgil'š ‘ou, Worumaa avalikku e Ju
nW\JiU I tda.ia.ja Igakülgselt valgustada.
Seltsielu
vastu püüab ta hüvitust äratada ja. selle, eest võidelda, et meie
.-sKltsides ,.i;t ijlimtegelistes ettevõtetee ajakohased juhtmõtted waliIseksid, mis meie kultuurilist ederremist kindlustaksid. Eriti peab ta
silmas 1 i n » a ja w ai 1 a õrn a vsiit s u st e -t e ge V ti s fc,
koolielu kui ka uo o r s o u-.l i ik-u m i s t. Peale Wõnimaasse
pii utu veate aõnumete, kirjelduste, juhtkirjade ja päevakajade ilmu>
wad ülevaated kodumaa tekste gsade 'ning. väljamaa elu kohta,
siis veel arvustused, joonealused, jutud jne Päevasündmuste' iile
•
alati kõig»‘värskemad teated.
Pea kõik Wurumaa vallad saavad posti kaks korda nädalas,
paljud kolm korda, nõnda, et ,Wõnt Tõritaja1* lugejatel» witrekclt
P.iMv
ienah
'
"
;,@5ru Ccalajat'
■
-
.
' '
* toetavad oma kaastööga palju pillu- ja
õigtisefeadlari. iihistrgeiasi, arste; /kirja
nikke ja kunstnikke. —-------—J—
„\Võru Teataja41 ei tohiks üheski VVõrttjynsagsas;. maa peres puududa. .,rrr^=js=s
l eiimlsehind : Ikuu postitra
2 „
... '
"r
k
-
.
0
ti
,.
t
P
...
4H m postita
80. ....
. .. .
'■ 120
240 ,.
..
..
'
tk'- m.
70 ..
10a „
'210 ..
• Vksik jrtiromer B marka. ....
Toimetus: Wõrus. Tartu täi. 'M"9. (J.jSõnimi• .ra,«#atük,)..
Talitus: Wõrus. Jüri tiin.
Id (..Tähe'* raamätnkaupfus).
Toitmist ja kuulutusi võetakse vastu ialhtbes;. maal»võta
vad neid vastu kanb.itirwi>a.jatc ühisused, kooliõpeta jad,'''vai la
el reha ärid* jne
.. '
Nõudke proqviuuwibrkl.! ' Nad saadetakse .maksuta!
Ärimehed! kuulutage
„Wõru Teatajas41,
f-eitiaF wi ■kuulultwtel: ki.%eeuarem.>.ro9ju.
NAHAKAUPLUS
A. ALAND
Wõrus, Tartu tänaw nr. 12, =0=
seexvttak kõiksugu pargitud ja kuiwatatud
NAHflKAUPASID,
hešüseriistu* kingsepa tööriistu jne kõige parematest vabri
kutest ajakohaste hindadega
Eesti nahavabriku
J. A. Rekandi ja J. Maasiku esitus.
Kõiksugu nahkade parkimiseks nastuwötniise koht.
Õlle asjatundjad nöuawad ainult head ja martfetW
06
ru õlut
Hlu walmistatakfe koha
WZljaSpool wõistlust
peal
ja ta hind on jeilepärofi
Nõudke ainult
Teddersen ja Ko. (end Michelson),
WÄvuS, Aiwa.tema» nr. 24.
ftrtww liniiilnff Skits
M, tilaierg l Tartumaa paoga raumlies.
Põhikapital Mkr. 2.000.000
Kinnitab:
liikumata Ja igasugust liikuwat wa»
randust tuleõnnetuse wastn.
kapi talisid tähtajaks ja surma juhtu»
iniseks.
pdlfusaadusi raheõnnetusc wasttt.
Tähelepanemiseks:
1) XatlumäQ Kinnituse Seltsi tegevuse üle
jääk saad Tartu maakounarvalitsuse kaudu k0"
danikkude huvides, nagu koolide, tervishoiu,
hoolekande jne. heaks ärakasutatud.
2) Preemia (kinnituse maks) alandatakse aeg'
ajalt, mis 1920. o. toime pandud finnttuSr
kohta käesoleval aastal juba läbi roiibub.
Kinnitusi wotawad wasiü Seltsi juhatus Tartu»
Ahaturg 7 ja keltsi agendid lm teabes ja mool.
"ITlfI i 1"! I1'[" i't'l (Tl! ("l" tl i IH Hf! 11 li f! ’ IVlf I lilli I i i i lirtl M1111111! il i
E. K. U. „TMHE
Wõrus. Tartu t. nr. 16. Kõnetraat 14.
Kõige suurem ja kõige paremini
:: sisseseatud trükikoda *— Wõrus.
jj
0
0
[j
0
n
5
Trükikoda on täiendatud "würuaste
uudiste ja kõige moodsamate kirjadega
ja kaunistustega Tehakse-igasugused
ilu- kui ka liht trükitööd wärwides ja
ilma - - maitserikkalt, ruttu ja korraUkult. Haämatute trükkimine praeguseaja uuema ja moodsama kirjaga.
.
jj
q
0
jj
q
0
9
Kes midagi ilusasti ja maitserikkalt trük
kida tahab lasta, see wõib töö täidesaat
:: jaks „TMHE“ trükikoda walida. :: r
Aupaklikult
3SE
2E
3 DDE
#
Peakontor: Tallinnas. Pikk t. nr 28.
Kõnetraadid :
6—24 ja 17—03.
-------------- Toimetab: •-......... .... -1
Tulekinnitusi maal ja iinnas: talukohtade,
igasuguste wabrikute, liikumata ja liikuwa
waranduste, kaupade, terawilja, loomade jne
Kaupade weokinnitusi, weoraha- (frachti)
ja kasko- (laewa) kinnitusi mere- (miini) ja
raudteeõnnetuste wastu.
Elukinnitusi arstliku järelwatusega surmajuhtumise ja üleelamise korraks mitme
suguste tariifide järele kasulikkudel tingi
mistel.
Kinnitage oma warandust }a elu,
— kuni w e e 1 aega on! —
Asjaajamine toalik ja kiire kaljude korraldamine. ■
Teateid annab ja
linnas ja maakonnas
Wõru esitaja:
kinnitusi
wõtab wastu Wõru
ütJGUST
M M.
Kasarmu tänaw nr. 2-a.
Mripäevvadel M. Tõnissoni äris kella 9—5.
p"
■^5
MiS8ll»$8 lii $l|il
« aws仫*w*8}
Soowitab suures walikus kõiksugu
S-L IID FC K A IJPA
i wäljaspool w Öist lust odawate hindadega. ===»
Alati ladus —- otseteel vväljamaalt saadud:
Katt- ja Witsarauda igas jämeduses,
Raud-- ja tsingitud plekki,
Sindi--, lati- ja hobuseraua naelu ja
Ceraskaupasld,
il. sorti Inglise sepasiisa. Portlandi tsementi,
Haameiikarwu ja Kallata masinarütmis
igas laiuses ja
nm
Põllumeestele wärsket kõrgepmlsendilist
põllurammu
ruumi "puudusel kuni 1. weehr. 10°/f> hinnaalandusega.
1.1 Mefi nlrlliii lüel Willy liga.
-Jään lootma, et wanad ja uued. wäiksel ja suurel mõõdul kaubatarwitajad ka- eelolewal aastal head ärisõbrad saawad olema, kauba
headuse ja hindadega rahule jääwad 'a minu kauplust oma tuttawateie
kui kõigekasulikumat oslukohta soowiiawad
Kõige austusega
PÕHJA PAHK Tallinnas/ S.-Katja tän. 20, omas majas.
Osakonnad: Tartus, Wiljandis, Wõrus Abjas, Türil. Põhi- ja tagawara kapitalid Mk. 35.000.000.— Äriseis 1. augustil 1924. a. „ 454.000.000.—
Wõru osakond Jüri tän. 16-a, Munna majas. Postkast 10,
Kõnetraat 71.
Wõtab raha hoiule jookswale, tingitud ja tähtajalisele arwele ja MAKSAB AJAKOHAST PP0TSENTI. Suuremate summade pealt kõr gem protsent.
Annab laenu wekslite, wäärtpaberite, obligatsioonide ja kaupade kindlustusel: Kellel meie pangas jooksew arwe ehk hoiusuntma on ehk olnud, neile tehakse laenuandmisel ker gendusi.
Toimetab kõiki
teisi panga operatsioone.
Ühendus kõikide kodu- ja wäljamaa suuremate linnadega. ::
K. o.-ü. „Tähe" kirjastus ja trükk, Wõrus, 1924,
Sakslased tulewad Liiwimaale................................ 1159 , Katoliku usk tuleb meie maale .......................... 1208 , Daam kuu. Waldemar II ehitab Tallinna linna . -1259 , Eestimaa Saksa wõimu alla saamine .... 1224 , Haapsalu linn asutatud....................................... 1228 , Paide linn asutatud ............................................. 1270 Eesti rahwa wiimne Vastuhakkamine................... 1243 Ewangeeliumi-usu üleswõtmine ............................1517 , Orduwalitsuse lõpp. Poola aja hakatus .... 1561 , Eestimaa saab Rootsi alla.....................................1561 Liiwimaa langeb Rootsi alla .............................. 1629 , Kodumaa saab Wene Valitsuse alla ...... 1710 Eestimaa talurahwa priiks laskmine....................1816 , Liiwimaa talurahwa priiks laskmine ................... 1819 , Wene ust tuleb meie maale ................................ 1841 , „Perno Post." ilmub J. W.Jannseni juhatusel . .1857 Waldadele antakse omawalitsus............................ 1866 Meie rahwakoolide wenestamine.......................... 1887 , Kohtute wenestamine............................................. 1889 Esimene Eesti laulupidu.........................................1869 Suure ilmasõja algus............................................. 1914 Eesti kuulutatakse iseriigiks.....................................1918 Eesti wabadussõja algus ...................................... 1918 Eestlased purustawad Riia all Balti-Saksa Landeswehri.......................................................... 1919 Eesti-Wene rahuleping .... 1920
PÕHJA PANK
Peapank Tallinnas, S.-Karja t. 20, omas majas.
Osakonnad:
Tartus, Viljandis, Võrus, Abjas, Antslas,
Jõhvis ja Türil.
Põhi- ja tagavara kapitalid Mk. 36.000.000
Äriseis 1. augustil 1925 a. ,, 460.000.000
Võru osakond
Jüri tän. 10-a,
Muna majas.
Postkast 10.
Kõnetraat 71.
Võtab raha hoiule
jooksvale, tingitud ja tähtajalisele arvele i
ja maksab ajakohast protsenti. Suure- :
mate summade pealt kõrgem protsent.
Annab laenu
vekslite, väärtpaberite, obligatsioonide ja
kaupade kindlustusel. Kellel meie pangas
jooksev arve ehk hoiusumma on ehk
olnud, neile tehakse laenuandmisel ker
gendusi.
T oimetab kõiki teisi panga operatsioone.
Ühendus
- - .
kõikide
kodu- ja väljamaa
I innadega.
suuremate
- -
K. o.-ü. „Tähe" kirjastus ja trükk,
Wõrus, 1925
6»nüini Me oiu m.
Sakslased tulemob Liimimaale................................ 1159 a.
Katoliku usk tuleb meie maale
.......................... 1208 „
Daam kuu. Waldemar II ehitab Tallinna linna . • 1259 „
Eestimaa Saksa wõimu alla saamine
.... 1224 „
Haapsalu linn asutatud....................................... 1228 „
Paide linn asutatud
........................................... 1270 „
Eesti rahwa wiimne wastuhakkamine................. 1243 „
Ewangeeliumi-usu üleswõtmine
............................1517 „
Orduwalitsuse lõpp, Poola aja hakatus .... 1561 „
1561 ft
Eestimaa saab Rootsi alla..........................
1629
Liiwimaa langeb Rootsi alla......................
1710
Kodumaa saab Wene walitsuse alla . . .
1816
Eestimaa talurahwa priiks laskmine . . .
Liiwimaa talurahroa priiks laskmine
. . .
1819
Wene usk tuleb meie maale
......................
1841
„PernoPost." ilmub J. W.Januseni juhatusel . . 1857 ft
Waldadele antakse omawalitsus................. . . 1866
Meie rahwakoolide wenestamine................. . . 1887
Kohtute wenestamine ..................................
1889
Esimene Eesti laulupidu..............................
1869
Suure ilmasõja algus...................................
1914
Eesti kuulutatakse iseriigiks..........................
1918
Eesti wabadussõja algus
..........................
1918 ,
Eestlased purustamad Riia all Balti-Saksa
Landeswehri...............................................
1919
Eesti-Wene rahuleping .... - . . .
. 1920
'7057
Märkide seletus.
noor kuu
@ täis kuu
esimene weerand
wiimane weerand
Eesti wanarahwa ajaarwamine.
Küünlapäewast 10 nädalat künnipäewani, 11 näda
lat Iüripäewani, 7 Maarjapäewani ja 8 karjalaskmise
päewani; künnipäewast 9 öödpäewa Iüripäewani ja 10
nädalat Iaanipäewani; Iaanipäewast 4 Iaagubi- ja 7 Lauritsapäewani; Lauritsapäewast 7 Mihklipäewani; Mihklipäewast 6 Mardipäewani; Mardipäewast 2 Kadripäewani; Kadripäewast 4 Toomapäewani ja Toomapäewast
6 Kttünlapäewani.
Aasta ajad.
Kewade algab 21. märtsil.
Suwi
„
22. juunil.
Sügise
„
23. septembril.
Talw
„
22. detsembril.
Warjutused.
1926. aastal on 2 päikesewarjutust: 1) Täieline päikesewarjutus 14. jaanuaril. Ei ole Eestis näha. 2) Ringi
kujuline päikesewarjutus 9.—10. juulil. Ei ole Eestis näha.
Suuwarjutusi ei ole.
Sel aastal on 365 päewa.
i
Jaanuar — Näärikuu.
31 p.
Nääri pärn.
1 Reede
2 Laup.
Uas aasta.
19
20
P. p. n. p.
3
4
5
6
7
8
9
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Reljap.
Reede
Laup.
10
11
12
13
14
15
16
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
17
18
19
20
21
22
23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
24
25
26
27
28
29
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Lauv.
21
22
Kolmek. p.
€
23
24
25
26
27
1. p. p. Kolmek. p.
28
Paawli p.
K.HermannP1908 29
30
J. Hurt 11906 31
Korjuse p. D 1
2
3
2. p. p. Kolmek. p.
Tõnise p.
3
4
5
6
7
8
9
10
3. p. p. Kolmek. p.
30
11
12
13
14
D M. Weske 15
[f. 1843 16
17
9. p. enne ülest p.
31 Pühap.
Päike tõuseb:
1. jaanuaril k. 9,02 m.
11
^
8,15 „
2i.
8,41 „
k. 8,20tn. kell 4,34 tn.
„ 8,00 „
„ 4.56 „
„ 7,32 „
„ 5,23 „
Märk
28 p.
sed:
Märts—Paastu-kurr.
3.
1
2
3
4
5
6
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Neede
Laup.
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap.
EsmasP.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
16
17
18
19
20
21
31 p.
Märkused:
3. pühapäew paastus.
3
C
Taliharja p.
22
23
24
25
26
27
28
4. pühapäew paastus.
D
1
O.MasingPl832 2
8
4
5
C. R. Jakobson P 6
[1882 7
5. pühapäew paastus.
21
22
23
24
25
26
27
Pühap.
EsmasP.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
C Kewade alg. 8
9
10
11
12
Maarja p.
13
14 ff >j t
Palmipuude püha.
Palmipmide p. 15
16
G
71
18
Päike tõuseb:
1. märtsil kell 7,10 m.
11.
„
„ 6,42 „
21.
„
„ 6,14 „
Läheb looja:
kell 5,42 m.
„ 6,06 „
„ 6,28 „
& i ... -1 y* -
Aprill — Jüri-kurr.
4.
1 Neljap.
2 Reede
3 Laup.
S. Neljap.
S. Reede.
Kr. ül estõusmise
4
5
6
7
8
9
10
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
31 p.
Märkused:
p.
1.Lihaw. p.
22
23
24
L. Eestlaste wab. 25
[p. 1818. 26
27
28
2.
„
„
i M
l p. p. Kr. ülest. p.
11
12
13
14
15
16
17
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kefkn.
Neljap.
Reede
Laup.
29
30
31
1
2
G
Künni p.
//>/v
f
3
4
££ /Üg /
V
2. p. v. Kr. ülest. p.
18
19
20
21
22
23
24
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
5
6
£
K)
I W
H* -J- } > '• $ f tos
"
/
7
8
Tuule r. p. ^1913 9
Züripäew. R. Kallas 10
J. Künd er t 1888. 11
3. p. p. Ärist, ülest. p.
25 Pühap.
26 Esmasp.
27
28
29
30
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
J.Rosenplätter-j-1864
D
Linnu risti p.
Päike tõuseb:
1. aprillil kell 5.42 m.
5,14
11.
4.48
21.
0
12
13
14
15
16
r* 1' ■'fyr
Läheb looja:
kell 6,54 m.
„ 7,15 „
„ 7,37 „
tv r
>
-ZtxAtX õe .
Mai — Lehe-kuu.
5.
31 p.
1 mai püha. 18
1 Laup.
16
17
18
19
20
21
22
Märkused:
Kv. ülest. p.
s 19
Pühap.
Risti leidm. p. L 20
Esmasp.
21
Teisip.
22 Xy 0 f ■
Keskn.
c
23
* J '-f,
. , .
Neljap.
Lehe risti p.
/ x ,* 4 /_
Reede
J. Tamm s. 1861. £ 24
-• 25
Laup.
5. p. p . Kr. ülest. p.
»- 26
Pühap.
Nigula p.
> ■" '
2. 27 K ?J Esmasp.
28
Teisip.
' £ 29
Keskn.
G.
’
Neljap.
Taewam. P. 30 . ... - , . 'Xs' .
1
Reede
E_ 2 il.h <
' ■
Laup.
*'>'1 **» käitt.-c, £ A rv
6- p. P . Kr. ülest. p.
rrP: 3
Pühap.
P 4 ‘ / * *•f '•. •" -^ / - V
Esmasp.
5
Teisip.
Keskn.
6
3 E.ises. dekl. w.
[f. A. K. p. 1919.
7
Neljap.
f %Jf
b 8 )/ * i v-y
Reede
s
9
Laup.
23
24
25
26
27
28
29
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljad.
Reede
Laup.
4.
2
3
4
5
6
7
8
8
10
11
12
13
14
15
p. p.
—
,
Nelipühi pühad.
1. Tulv. p.
2.
tt
tt
3«
„
tt
G
P- 10
p 11
12
13
14
&- 15
16
Kolmainu Jumala p.
30 Pühap.
31 Esmasp.
Kolmainu J. p. B 17
18
Päike tõuseb:
1. mail kell 4,21 m.
11. „
„ 3,57 „
21.
„ 3,35 „
24. p. p.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
25
26
O.Masing f. 1763
Mardi p.
27
28
29
30
D
31
Kolmainu Jum.
P.
1
2
3
,V.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
™ 'x /»
f.
5
6
1835
G
},/
fi/ft
7
Maria ohw. p. 8
[Surnute püha. 9
10
11
12
Kadri p.
13
c
14
Kristuse tulemise püha.
28 Pühap.
29 Esmasp.
30 Teisip.
iv.
4
A. Jung
25. p. p. Kolmainu Zum. p.
21
22
23
24
25
26
,4 27
...... V
Andrese p.
15
16
17
Päike tõuseb: Läheb looja:
sil. nowembrtl k 7.28 nt. kell 4,26 tn.
„ 4,03 ,
11.
/>
# 7,52 „
8,14 „
„ 3,44 .
21.
•
A
tV
/
V*
/ /..-•■ A>
■ ■ j, > y
Detsember — Jõulukuu.
12.
1 Keskn.
2 Neljap.
3 Reede
4 Laup.
18
19
20
21
2. Kristuse tulemise püha.
5
6
7
8
9
10
11
Pühap.
Esmasp.
Teisipl
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
12
13
14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
23
24
25
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
h
ä6
27
28
29
30
31
^ Pühapäew p. jõulu p.
Pühap.
2. Jõulu p.
3. Jõulu p.
Esmasp.
Teisip.
Süüta laste p.
Keskn.
Neljap.
Reede
22
23
24
Nigula-Maarjap. 25
26
27
28
Ü
Nigula p.
3. Kristuse tulemise püha.
29
30
1
2
3
4
5
3
4. Kristuse tulemise püha.
6
7
8
Tooma p.
9
Talwe algus.
10
Koidula s. 1843 11
12
1. Jõulu p
@
Päike tõuseb:
1. detsembril k. 8,35 tn.
11.
„ 8,52 „
21.
.
„ 9,00 „
13
14
15
16
17
18
Läheb looja:
kell 3,30 tn.
„ 3,21 „
„ 3,22 ..
31 p.
Märkus e d:
16
Laadad.
Kui laadapäev) laupäewa ehk pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Hobuste laota peetakse Tallinnas kaks korda
kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar. 2. Pusul, Krüüdneri wld. 7. Wõrus;
Orgita mõisas 1 p. Tartus, aastalaat 7.—28. jaan. 12.
Weinjärwc w., Wahu k. 15. Laekweres, Simuna kihelk. 2
päewa. 17. Kolowere nt., Iõgewa kõrtsi j. 20. Missos,
rvallamaja j. 21. Mehikoormas, Meeksi w. 22. Imawere to., Päia kõrtsi j. 23. Walga linnas 2 p.; Rasina tö., kõrtsi j.; Haapsalu linnas. 24. Paides; Jõelehtmes.
Weebruar. 2. Raplas; Halliste laat PornuseLenhoofil. 3. Keblastes, Mihkli k. 4. Wõrus. 5. Alliku
w., Õisus; Tõrwa ai. 2 p.; Keblaste m. 6. Narmas,
Küünla laat 3 p.; Pärnus 2 p.; Audrus, reedel enne
Wastla päewa. 9. Rakwere linnas 2 p. 10. Antsla alewis; Räpinas. 11. Põltsamaa alewis. 12. Tapa alewis
2 p. 15. Iõgewa alewis; Lähtrus, Martna k. 16. Wiljandis. Küünla laat 8. p. 18. Nina külas, Peipsiäärne
w. 19. Tartus; Paides. 20. Rawilas, Kose külas; 20.
Wasknarwas; Missos, wallam. j. 21. Malgas 2 p.;
Muhu-Suure wallam. j. 25. Wõrus 8 p.; Lihula ale
wis. 26. Wõõbsu alewis, 28. Wiljandis, Wastla laat 2 p
Märts. 1. Iõgewa alewis, rdt. j. juures; KolowereRisti laat. 3. Jõhwi alewis 2 p. 4. Kiwiloos, Peningi
w.; Wõhma a., Kõo to. 5. Kirbla to. 8. Antsla alewis;
Kurista w., end. Aedu kõrtsi j.; Tumula nt., Uuemõisa to.;
Iisaku mõisas 2 p. 9. Emmastes, Hiiumaal; Hag-ri kirikujuures Kohila to.; W.-Jakopi kiriku j. 2p. 10. Puh-
17
jas, Kawilda wallas; Matla m., Paatsalu w.; Kõo mõi
sas; Suurejöel, Uue-Wändras; End. Kitse kõrtsi j., Walgjärwe w. 12. Ardu külas Triigi w.; Wõrus; Amblas;
Hellamaa end. teemaja j. 14. Waimastwere „ Sihil"; Kodijärwel; Käsukonna m., Jmawere w.; Mõisaküla alewis;
Reedel enne 15. märtsi Põltsamaa alewis; Mustjala wallamaja j. 15. Raplas. 16. End. Kulli karjamõisas; Ran
naküla Nõmmi talu karjamaal, Maasis. 18. Keilas; Kastnas, Tõstamaa kih.; Wõhmuta m., I.-Jaanis, Sangaste
kir. kõrtsi j.; Kallaste alewis 2 p. 20. Jüri kiriku juur.,
Rae w.; Taewere m., S.-Jaanis; Märjamaa alewis; Kuresaares; Missos, Misso wallam. j.; Leewil, Pindi wallas.
21. Wäike-Ulila mõisas. 22. Albu wallam. j. 23. Mal
gas; Kawastu Maruja külas; Leisi alewis; Malgjärwe w,
' „Kitse" kõrtsi j. 24. Mõras, Laiuse w>; Laekweres, <5v
muna kihelk. 25 Moldis, Saadjärwe w. 26. Sulbi al.
Kärgula w.; Mahastus; Mõlla-Kihlepas, Pärnumaal.
Kohilas; Wana-Prangli m. 28. Paides; Kloostri w., Ka
sepere poe j.; Walguta mõisas, Kellamäe Aortsi j. 2. p.
31. Mustwee alewis 2 p.
Aprill. Reljapäewal pärast Lihawõtte pühi „Pori"
laat 2 p. Miljandis. Reedel enne Züripäewa Põltsa
maa alewis. 2. Antsla alewis; Puskarus, Põlguste w.;
Alajõel Mirumaal. 5. Tartus. 8. Suitsu end. kõrtsi j.,
Kastre-Wõnnu w.; Roobaka m., Pärsamaa w.; Waiwara
m. 2 p. 9. Elwas. 10. Ellamaa kõrtsi j., Sooniste w.;
Loona wallam. j. 12. Wõrus. 14. Rinakülas, Peipsiäärne
wald; Koorwere külas, Wastse-Kuuste w.; Hummuli Soe
kõrtsi j. 15. Haru wallamaja j.; Tapa alewis. 16. Woltweti Keremal TK Wigala kir. j.; Weinjärwe w., Mahu
k.; Mustla alewis, Tarwastu m.; Kogula w., Liiwa poe j.
Rahukülas. 19. Luutsniku mõisas; Kilingi-Rõmmes;
Wiitnal, Kadrina kihelk. 20. Alawere mõisas, Lihula al.;
Selis, Tõstamaa kihelk.; Kuresaare linnas; Missos, Misso
wallam. j. 21. M.-Maarjas. 23. Wasulas; Orajõe Kab
lis ; Wõrus. 24. Lohusuu külas; Wastseliina wallam. j.
25. Partsi! Peri w.; Roosikul, Tsooru w.; Marblas; Mär
jamaa alewis, Koonga wallam. j.; Kabala wallamaja j.;
Rarwas 3 p. Jüri laat; Kõiguste kõrtsi j. 2 p.; Kanepi
alewikus, Erastwere w. 26. Jõgewa alewis ja rdtj. 27.
Saare kõrtsi j.; Rakwere linnas 2 p. 28. S.-Iaani al.,
.
"
18
Taewere tv.; Kärus, Lauri rdtj. j.; Abja Paluojas; Su
laoja kõrtsi j., Krüüdneri w. 29. Vaiatul; Kärsa külas;
Liitval, Kolga w.; Walgas 2 p. 30. Nõos; Haanja mõisas.
Mai. 1. Kergu olemis. Pärnu m.; Nissis, Riiserere w.. Harju m. 2. Nõela Tormal; Tõrma al. 2 p.;
Vändra al.. Pärnu m.; Päri mõisa j.. Lääne m.; Alamustis, Kõlliste w.; Räpina wallam. j.; MMiste wallam. j.
3. Soodlas, Anija w., Harju mk.; Pikkjärmel, Kaareperes;
Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu Koosas; Nuustaku a. 2 p.;
Krabi wallam. j. 4. Pärnus Jüri laat 2 p. 5. Haap
salus ; Kodaweres, põllum. seltsi platsil. Pala w.; Saaluse
wallam. j. 6. Järwakandis, Harju mk. 7. Mõisaküla al..
Pärnu tn.; Põlwa kiriku j., Peri w. 8. Tahkurannas,
Võiste kõrtsi j.. Pärnu nt.; Roosikul, Tsooru w. 9. Hää
demeeste; Uue-Antsla wallam. j. Kuiwajõel; Uduweres,
Jakobi kihelk.; Vana-Roosa wallam. j. 11. Reola mõis.;
Misso wallam. j. 12. Wõrus; Antsla alewis; Pataste
kõrtsi j. 14. Holstre wallam. j.; End. Karilatsi kõrtsi j.
15. Kuresaare linnas. 16. Paides. 18. Sangaste kiriku
kõrtsi j. 19. Mehikoorma külas, Meeksi w. 20. Haiba
poe j., Kirna-Kohatu w., Harju nt.; Misso wallamaja j.
22. Võõbsus. 23. Valgas; Pärsamaa w., Mätlaküla
karjamaal. 25. Salla külas, Simuna kihelk.
Juuni. 1. Sulbi alewikus, Kärgula w. 5. Vil
jandis 2 p. 9. Antsla alewis. 12. Paides. 13. Wõli
ni eti-Keremal. 14. Lootwina nt., Vastse-Kuuste w. 15.
Märjamaa alewis 16. Tapa alewis. 20. Dmstwee al.;
Võhmuta w., J.-Jaanis; Misso wallam j. 21. Võrus.
26. Kolowere-Ristil; Laiksaare-Urisaares, Pärnum; Vil
jandis „Jaani" laat 2 p.; Vihulas, Haljala kihelk. 27.
Põltsamaa alewis. 28. Rakweres „Iaani" laat 2 p.
Juuli. 1. Walgas 2 p.; Haapsalus. 3. Paides;
Palmses, Viitna kõrtsi j. 2 p. 4. Tartus. 7. Petseris.
8. Taagepera wallam. j. 10. Tarwastu tv., Mustla al.
12. Mõisaküla alewis, Pärnum. 14.—21. Leisi alewis
riiete laat. 15. Karksi-Nuias. 18. Tõrwa alewis 2 p.
20. Pärnus 2 p.; Visso wallam. j. 24. Wõrus.
August. 1. Paides. 2. Pärnus 2.—22. aasta laat.
7. Holstre wallamaja j. 10. Kuresaares. 12. Wana-Võidt;*
19
wallam. j. 15. Tuhalaane wallam. j. 16. Martna kiriku
j. 18. Loodi w., end. kõrtsi j. 20. Misso wallam. j. 21.
Laiksaare-Urisaares. 23. Malgas. 25. Mõrus. 25. ja 26.
Naroowa-Jõesuus 2 päewa. 26. Kaarli m.; Mõisaküla
alewis. Paides. 28. Petseris. 30. Rakweres 2 p.; Antsla
alewis. 31. Helme tn.; Suurejõel, Uue-Mändras; Häädemestel, Pärnu m.
September. 2. Taewere w., Suure-Jaani alewis.
3. Eelis, Tõstamaa k. 5. Wiljandis 2 p.; Wõõbsus. 6.
Wastse-Nöo mõisas. Meeri w. 2 p. 6. Mastsemõisa kõrtsi
j. 7. Wana-Kariste wallam. j.; Hummuli „Eoe" kõrtsi j.
8. Peningi wallam. j.. Hallistes, Pornuse-Lenhofil; 9.
Puiatu mõisas. 10. Puhjas, Kawilda w.; Kilingi Nõmmes;
Tapa alewis 2 p.; Kärstna mõisas; Helkama end. teemaja
j.; Krabi wallam. j. 11. Lelle-Hiiekõnnus, Pärnu m. 12.
Mehikoormas,TNeeksi w.; Maasi w., Tagawere k. karjamaal.
12. ja 13. Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk. 2. p. 13.
Malgas 2 p.; Kolga-Iaam kiriku j. 13. ja 14. Iisaku w.
2 päewa. 14. Alliku w., Õisus; Kuresaares; viina külas.
Peipsiäärne wald; Wiitina wallam. j. 15. Warbla kih.
Eaulepi w.; Jõgewa jaam. ja alewis; Tammistes, Pärnu
kihelk.; Abja Paluojal, Pärnum., Kohila wallas. 17. Uduweres, Jakobi kih.; Uusna mõisas; 17. ja 18. Räpina
wallam. j. 18. Pikkjärwe end. kõrtsi j., Kaarepere w.;
Sindi alewis. Pärnu nt.; Sangaste kiriku kõrtsi j.; Alawere mõisas. 19. Kergu ai., Jakobi kih.; Kodula w..
Kalli küla karjam. 20. Sulbis, Kärgula wallam. j.; Misso
wallam. j. 21. Mahastus, Iärwamaal; ^Tahewg^Wallam.
j.; Rõuge kiriku j.; Orajõe-Kablil; Pärsama tn., Wõlupi k.
j. 22. Kastnas, Tõstamaa kih. 23. Holdre nt., Helme kih.;
Iärwakandis; Sügawere mõisas; Paides. 24. Kirbla w..
Läänemaal; Mõrus; Tartus. 25. Antsla alewis; MõllaKihlepas; Matka nt., Paatsalu tn., Lääne nt.; ManaSuislepi^ wallam. juures; Loona wallam. j. 26. Pööraweres, Jakobi kih., Pärnu m. 27. Põlwa kiriku j. 28.
Tori alewis; Põltsamaa alewis; Kuresaares. 29. Kirepi
kõrtsi j.; Ambla ai., Iärwamaal.; Keblaste nt. Mihkli kih.
30. Haanja mõisas.
Oktoober. 1. Audrus; Kolga tn., Liiwal; Maikna
tn., Päri nt.; Rasina kõrtsi juures; Uuemõisa tn., Lewalak.
20
Mehamäel 2 p. 2. Roelas, end. Torma jm. j.; Tõrroa
alewis 2 p.; Märjamaa alewis; Mõisaküla olemis. 3.
Karoastu m., Koosa külas; Laanemetsa „ Suure" kõrtsi j.;
Narmas, Mihkli laat 3 p.; Torma alemis 2 p.; Wändra
alemis; Lindoras, Loosi m. 4. Wana-Kuuste m., Reola
Walge kõrtsi juures; Rõuge m., end. Sänna kõrtsi j.;
Kuimajõel, Harju m. 4. ja 5. Palmses, Wiitnal, Kadrina
kihelk. 2 p. 5. Tsooru m., Roosikul; Lihula al. 6. Kudina
m. Pakaste kõrtsi j.; Tapal. 6. ja 7. Jõhrvi olemis 2. p.
7. Wiljandis, Mihkli lt. 2 p.; Kohila m., Hageris. 8.
Pukal, Sangaste kih.; Mustjala m. j. 2 p. 10. Hiiumaal,
end. Hellermaa k. j.; Walgas; Jmarnere m., end. Päia
kõrssi j. 11. Riidaja rnallam. j.; Kilingi Nõmmes. 12.
Keilas; Leisi alemis; Waftseliina rnallam. j.; Tartus;
Pärnus, Mihkli laat 2 p. 12. ja 13. Illukal, Kuremäel
2 päerna. 13. Wõrus; Kurista m., end. Aedu k. j. 13.,
14. ja 15. Rakwere linnas. 3 päerna. 14. Petseris; Albu
rnallam. j., Järrnamaal; Erastrnere ro., Kanepi alemis. 15.
Rannu ro., Kulli karjam. j.; Säru rnallam. j.; Raplas;
Kolornere nt., end. Jõgerna k. j. 16.' Muhu-Suure m., mag.
aida j. 17. Nuustaku alemis 2. p.; Koonga rnallam. j.
18. Kuresaares; Lohusuu külas; Wõõbsus; Taernere m.,
Suure-Jaani olemis; Emmaste m., Hiiumaal, Metsalauka
k.; Salla k., Simuna kihelk; Wäike-Maarjas; Antsla al.
19. Tarrnastu m., Mustla alemis; Jõelehtmes; Wana-Kuuste
w., Lootwina mõisas; Põlgaste ro., Puskarul; Rogosiroallam. j. 20. Wana-Roosa rnallam. j.; Uue-Antsla rnallam. j.;
Misso rnallam. j.; Kõlliste rn.. Tille kõrtsi j.; Weinjärrne
rn. , Wahu k. 21. Suitsu laat; Kastre-Wõnnu rnallam. j.;
Saluse rnallam. j.; Haapsalus. 22. Kärgula rn., Sulbi
alemis. 23. Raadi m., Wasula Rojasilla k. j.; Moisekatsi
m.; Kõo m., Wiljandi m.; Kloostri rn., Kasepere kõrtsi j.
24. Kõlliste ro., Krookuse mõisas; Laatres. 25. Sooniste
ro. , Ellamaa kõrtsi j.; Roosikul, Tsooru ro. 26. Wõrus. 27.
Saare rn., Saare kõrtsi j. 27. ja 28. Laekrneres, Simuna
kihelk. 28. Puurmanni ro., Pikknurme külas; Krüüdneri
ro., Pusu k. j.; Taageperas; Wõhmatu ro., J.-Zaanis;
Woltroeti Keremal; Misso rnallam. j. 29. Wõtikroere ro.,
Waiatu lt., Lullikatku külas; Ahja ro., Kärsa kõrtsi j. 31.
Mõniste rnallam. j.; Sindi Lodja k. juures.
Nswemder. 1. Pärsama ro., Mätlakülas. 1. ja
21
-
X
2. Jakobi kiriku j., W.-Jakobi kihelk. 2 p. 2. Suurejõel,
Uue-Wändras; Paides; Palal, Kodawere kih.; Mõra m.,
Laiuse w. 4. Riisipere w., Nissis. 5. Antsla alervis; Wissi
kõrtsi j.; Kamba w. 6. Rõuge m., endise Alakõrtsi j.;
Kaarepere m., Kassinurme m. j.; 7. Malgas 2 p.; Elwas.
iO. Iõgema w. ja m.; Lähtru w., Wahima k. 11. Mõrus;
Wiljandis, Mardi laat 2 p. 12. Triigi w., Ardu külas;
Karilatsi to., end. kõrtsi j. 12. Kuresaares. 14. Käru m.,
Lauri jm. j.; Lähru w.; Tartus. 20. Leemi wallam. j.;
Misso wallam. j.; Kolowere-Ristil; Kirna-Kohatu w.,
Haibas. 23. Paides; Mustwes. 25. Raasikul. 26. Walgjärme w., põllumeeste seltsimaja j. 28. Woltweti-Hallikukimil; Keilas; Põltsamaa alemis. 29. Mõrus. 30. Migala
w., end. Poti kõrtsi juures.
Detsember. 1. Tapa ai.; Lelle-Hiiekõnnus esmaspäemal pärast 2. Krist. tui. püha; Räpina wallam. j.
02. Juurus, Harju m. 3. Alajõel, Wirumaal; Jõgewa
alewis; Malgas, 2 p. 5. Rakweres Iõulu lt. 2 p.; Amblas Iärwa nt.; Wihulas. 7. Kallaste al. 2 p.; Moldi jm.
8. Wiljandis. 10. Jüri kir. j.. Rae w.; Mõisaküla al. 11.
Narmas, Iõulu laat 3 p. 12. Martna kir. j.; Wõhmatu
w. j.; Mändra alewis. 14. Peipsiäärse w.. Nina külas;
Antsla alewis; Pärnus, Iõulu laat 2 p. Reedel enne
15. detsembrit Põltsamaa alewis. 15. Mõrus; Kohilas,
Harju m.; Wõhmatu w., Järwa-Iaanis. 17. Moisekatsi
w., end. Kauksi k. j. 18. Paides; Pööraweres, Jakobi
.kihelk. 19. ja 20. Iõhwi alewis 2 p. 20. Masknarwas;
Mõõbsus; Märjamaa al.; Diisso wallam. j.; 22. Mustwee
alewis Iõulu lt. 2 p. 23. Krüüdneri w., Sulaoja k. j.
28. Kawastu w.. Maruja k.; Malgas.
Petseri linnas peetakse laadad 1926. a. järgmiselt
ära: Uue kalendri järele, iga 1. ja 15. kuupäewal.
Liikuwad laadad toana kalendri järele:
1) Suure paas
tu teise nädala esmaspäewal.
2) Suure
paastu
7.
nädala
esmaspäwal.
3) Esmaspäewal
peale
Lihawõtte pühi. 4) Järgmisel päewal peale Taewaminemise
püha. Alalised aasta laadad uue kalendri järele on: 5)
7. juulil, 6) 28. augustil ja 7) 14. oktoobril.
Petserimaal peetakse 1926. aastal laadad järgmi
selt: 1) Lauras, Laura wallas iga kuu 20-mal päewal.
22
2) Stolbowas, Laura wallas 29. aprillil ja 29. oktoobril.
3) Korsakowas, Panikowitsa wallas 29. nowembril.
4) Irboskas iga kuu 21. päewal. 5) Wärskas, Iärwesuu
wallas, iga kuu 10. päewal.
Wõõbsus peetakse turgu iga 5. ja 20. kuupäewal.
Kirjastuse O.-Ü. „Tähe"
raamatukauplus
Võrus, Jüri t. 16-a.
Kõnetraat nr. 14.
Kõige suurema ja üle Eesti tuntud
H. TÕNISSON L> KQ., TARTUS,
peeglivabriku peeglite ja peegli
klaaside ladu ja esitus.
Suures valikus laua-, tualett- ja seinapeeglid ja
klaasid. Võtame tellimisi igatsorti peeglite ja
peegliklaaside peale vastu.
HINNAD MÕÕDUKAD.
„TÄHE" raamatukauplus, Võrus.
Kõige kuulsam spetsiaal
õmblusmasinate, kellade, kuld- ja
hõbeasjade kauplus K, KRIIS
soowitah omast rikkalikust walikust esimest sorti
õmblusmasinaid Haid ja Neu.
1924. a. Wõru põllumeeste seltsi näitusel I. auhinn. kroonitud.
Müük wabriku
hindadega. Ka jä
relmaks wõimalik.
Peale selle tasku-,
laua- ja muusikaga
seinakellasid, kuld
laulatus- ja kiwidega-sõrmuseid,
käewõrusid, kaelaehteid
kette,
toose,
ja uuripaberossi
prille
ret
septi järele ja il
ma,
habemenuge,
juuksemasinaid,
elektrilampe, ilmanäitajaid, ja wärskeid patareisid 5 w.
Teen igasugu
kella- ja kullasepa
töid wastutusega.
Ostan kulda, hõbe
dat ja kalliskiwa.
Austusega
K. KRIIS
Juri tän. 5-b.
WÕRUS,
Kõnetraat 90»
Palun aadressi täfielepanna!
h y&md
Mõõdud ja kaalud.
Pikkuse mõõdud.
s)Wenemaa pikkuse mõõdud.
1 penikoorem — 7 wersta.
1 werst — 500 sülda — 1066 meetrit 54 sentimeetrit
5 millimeetrit.
1 süld — 3 arssinat — 7 jalga — 2 meetrit 13 senti- meetrit 3 millimeetrit.
1 arssin — 16 werssoki — 28 tolli — 71 sentimeetrit
1 millim.
1 werssok — 4 sentimeetrit 4|- millimeetrit.
1 jalg — 12 tolli — 30 sentimeetrit 41/io millimeetrit.
1 toll — 2 sentimeetrit 51 millimeetrit.
1 küünar — -f- arssinat — 21 tolli — 53 sentimeeteit l3/io
millimeetrit.
1 lihtsüld — 6 jalga.
d) M e e t r i mõõdud
1 kilomeeter (km.) — 1000 meetrit — 4687Ao sülda =
14/i5 wersta.
1 meeter (nt.) — 100 sentimeetrit = 3 jalga 337/iö6 Lolli
= 22i werssoki.
sentimeeter (sm.) 10 millimeetrit (mm.) — 93/io’ liini
1 Inglise merepenikoorem — 1 werst 369 sülda — 1854
meetrit.
1 geograafia penikoorem — V15 kraadi ekwaatori peal —
6,952 wersta.
/
4 k rU f /? ^
A
9
*
1
1
1
1
1
1
1
1
Wene penikoorem — 7 wersta.
Austria penikoorem 7,ni4 wersta.
Soome penikoorem — 10 wersta.
Rootsi penikoorem — 10,9 wersta.
Saksa penikoorem — 7,oso4 wersta.
Daam penikoorem — 7,0609 wersta.
Inglise penikoorem — 1,bo86 wersta.
meresõlm — 1,730 wersta.
Igasugused pardid: jääpart (pikk-kael clancion
claucula), sooparr (rohupart anae acuta), piil
part (pillipart, piripart, pirtspart, ritspart mudapart anas crecca), emapart (anas boschas)
tikutaja (tikutes, hirnuti, möhites, möhitaja,
mühida, sokapart, sokaparts. taewasikk, (scolnpax galinago); topelnepp (scolopax major);
mudanepp (scolopax gallinula); kiiwitaja (kiiwitas, kiiwit, fiiber, vanellus cristatus); rääk
(heina ja põllurääk, rnkkilind, präägutaja, crex
pratensls) j. m. wee- ning soolinnud.
Püwi, (pütt, põldpüwi, nurmeta no, perb. ciner.)
Jänes (lepus timidus)
Emamõtus: ematcber (kudreS); laanepttwi loanclind, mctspttwi, kaasikpnwi, kõrbcpttwi, kuulepüwi (tetrae bönasia); somcdcr (kahkjas,
lagopus albus); kiriküüt (luit, lutt, pasar, puttil; tutlctup, hoburäästas, watiliud, ortigion
coturnix)
Muud eespool nimetatud jahiloomad
Kiskjaid loomi toõtb igal ajal püssiga lasta wõi
muidu tappa.
13
a 13
■
|
12
D28
11
13
13
s
a13
1
28
1
E13 1 11 Ä12
—
•
., J ^ t
Taimetoitlik abielu.
Arkadi Am ertsch enko järele W. S.
„Mis kummaline wedelik see siis on?" küsis noor
abielumees, supitaldrekut eemale nihutades.
„Wedelik?" wastas maike proua haawatult. „See
maitseb ju imetore, sest see on heinakeedis, mil suur toidumäärtus on. Ja millist kokkuhoidmist see tähendab. Juba
üksi supi pealt 95 protsenti. Üldse, maarahwale on see
Loit, millele asemikku ei leidu."
„Nii, nii, maarahwale," tähendas majaherra, supis
ettewaatlikult lusikat liigutades.
„Me peame ju rahmale eeskuju andma!"
Mees ohkas sügawalt ja küsis:
„Mis on siis teiseks roaks?"
„Beefsteak praetud kapsa juurikatest ja selle juure
salat kartulikoortest äädikas. Siis magusa roana peedi
kompott^ Eks ole, ma teen su otse maiaks?"
„See on sinu poolt maga kena!"
„Kas tead ka, kuipalju tänane lõuna õieti maksab?
Miiskümmend penni inimese pealt. Ja kõige parem minu
süsteemis on meel: Su kõht ei kannata iial liigsöömise all."
„Mis tõsi, on tõsi," pidi majaherra mööndama,
kusjuures ta kaks praetud kapsajuurikat korraga suhu pistis.
Järgmisel hommikul tuli ta kööki.
„Mis täna lõunaks saab?"
„Wärske rohusupp, siis- noored kanapojad praetud
kapsajuurikatest ja magusroog kanepiekstraktist."
Lõunasöögi ajal wajus majaherra pea norgu; ta ei
rääkinud sõnagi, maid ohkas ainult.
„Mis sul siis wiga on? Sul peaks ju õige kerge
tunne olema?"
„AH, kui kerge!"
„Oled oma kõhtu mist büroos liiasti koormanud?
Tunnista aga üles!"
30
Noor abielumees sattus segadusse ja hakkas sõrme
dega närwilikult taldreku äärt silitama.
„Olen ... ainult pisut... olen täna öösel madratsist
wõtnud pisut mererohtu ja selle ära söönud."
„Oled sa hull? Mererohu nael maksab mitukümmend
marka ja tema raiskab seda priiskawalt! Palun, ära seda
teine kord enam tee. Marsti tulewad jõulud, siis wõime
enestele midagi lubada, wahest worstikesi mererohust wõi
praetud põrsa tammelehtedest. Aga niikaua...
*
„Armsam," algas noor proua järgmisel hommikul,
„mispärast tarwitad sa õieti kaelasidemeid? Need käiwad
ju kõhu peale?"
„Kelle kõhu peale?"
„Mitte nii, nad pigistawad kaela, parem on, ma
joonistan sulle ühe niisuguse tindiga särgile.- Mõtle
ometi, kui odaw see on. .."
„Wäga hea mõte," noogutas mees. „Selle juures
tuleb mulle aga meele, olen lugenud, et ajalehepaber sooja
hoiab. Mõtlesin siis sulle wälja kleidi ajalehepaberist.
Ütlen sulle — kleidi! See maksab ainult mõne marga."
„Aga see ei wõi ju olla tore!"
„Tore? Mis jaoks tore? Mõtle ometi, mis maarahwas kokku hoiab, kui ennast hakkab ajalehepaberiga
riietama."
,,Iah, aga mis on meil talurahwaga tegemist?"
„Eeskuju, armas naine. Me peame neile eeskuju
andma! Mõin teha sulle juba terwe eeskawa. Näituseks
„Päewalehest" saad kodukleidi, „Waba Maa" passib tin
gimata tänawkleidiks, „Kajast" wõid omale aga, kui sulle
meeldib, juba pidukleidi lappida."
Noor proua waikis. Aga õhtusöögi ajal (oli supp
kustunud tuletikkudell ja kalafilet pähklakoortest) läks La
nägu krimpsu ja öösel ta nuttis.
*
„Suurepärane," kiitis mees teisel hommikul ja pöö
ras naist küünarnukist. „Ajalehed sobiwad sulle hiilgawalt. Ja mis ma weel kokku hoian, kui kohe sinust loen!
Tule siia, kus on sinu küljes siis jutunurk?"
Õhtul, woodis, tuli talle siis weel meele:
31
„Sahwris on meil wististi meel tühje konserrnikarpe.
Ja sinul on rnäiksed jalad. Siis ei tarwitse sa ju lingi
ostagi."
Magama uinudes kuulis ta naist nutmas.
Kui noor abielumees järgmisel päernal lõunale tuli,
nägi ta söögitoas laual, mida ta oli oodanud: healõhnaga,
aurawat suppi, toredat kotletti, pudeli weini ja häbelikult
salrnrätiku alla peidetult karpi paberosse.
Ärimees.
Karl Ernaldi järele W. S.
Atsil tõmmati hammas wälja. Ta ei karjunud ja
selle eest andis arst temale 25 ööri. Nüüd istub ta koolis
ja näitab kahekümnewiielist oma naabri, Peetrile.
„On fee tõsi?" küsib Peeter.
„Muidugi on tõsi!" ütleb Ants. „Selle annan sulle
su tubliduse eest, ütles ta mulle."
Peeter silmitseb särarnat raha. Teda maldab mure.
Meel iial pole tal kahekümnerniielist omanduseks olnud.
Ja ta ei jaksa arusaada, kuidas seda nii kerge on teenida,
nagu Ats jutustab.
Järgmisel päernal istub ta hambaarsti ooteruumis
teiste keskel.
Mütsi hoiab ta põimel ja silmitseb tähelepanelikult,
mis sünnib. Üks teise järele kaornad ootajad ukse taha
ja tillemat) irnakese aja pärast jälle rnälja. Kõik lähemad
murelikult sisse, tillemat) aga rõõmsalt rnälja.
„6ee tohiks sobirn olla," mõtleb Peeter.
Nüüd kuuleb ta, kuidas keegi sees karjub. Wist
mõni tütarlaps muidugi. Ja ta nutab rneel rnäljagi tulles.
„See juba 25 ööri et saa!" arroab Peeter.
Wiimaks on kord tema käes. Ta istub toolile ja
arnab suu.
„Kus siis fee haige hammas on?" küsib arst.
„See seal," mastab Peeter ja tähendab ühele.
32
Arst roaatab hamba hoolega läbi.
„Sel pole ju kõigewähematki toiga/' ütleb ta.
Peeter näitab teisele.
„Aga ka see on terme, mu poiss," ütleb arst.
Nüüd näitab Peeter kolmandale, neljandale. . .
Viiendale. Arst raputab kindlasti pead. Peetri hambad
on kõige paremas korras.
Peeter Võitleb pisaratega. Ta oli juba arwanud,
et asi ei õnnesta. Temasugune waene poiss ei Võinud
iial kahekümnewiielist omandada.
Meeleheites silmitseb ta hambaarsti ja ütleb nuuk
sudes:
„Teie tohite Võtta millist tahate, herra doktor, kui
ma aga kakskümmend Viis ööri saan.
Hambaarst annab talle Võimaluse kõike ära jutustada.
„Peeter," ütleb ta siis, sina oled suur lollpea, sest
hammas on palju kahekümnewiielisi wäärt. Aga ometi
oled sa ka tubli poiss ja sellepärast pead sa oma kaks
kümmend wiis ööri saama. Ainult niipalju pead sa mulle
lubama, et sa seda kellegile ei räägi, sest Vastasel korral
lüüakse minu äril põhi alt ära."
Arkadi Awertschenko järele —ol.
Raske on arusaada hiinlastest ja naistest.
Tundsin hiinlasi, kes kaks-kolm aastat järgimööda
istusid elewandiluu pähklisuuruse tükikese kallal. Sellest
Vormitust tükikesest nokitses hiinlane terwe sõjawüe pisitlllukeste noakeste ja Villikeste abil — laewa, mis oli kawaluse ja kannatuse ime: laewal olid kõik mastid, purjed,
köied, ta kandis enesel toaetan)a arwu meeskonda, kus
juures iga madrus oli mooniseemne suurune, aga köied
olid nii õhukesed, et isegi warju ei heitnud — ja sel kõigel
polnud ju otstarwet... Rääkimata juba sellest, et säärasel
laewal Võimatu oli teha isegi kõige tähtsusetumat sõitu —
laew ise oli seewõrra habras ja nõrk, et iga kerge wajutus
peopesaga häwitas rumala hiinlase saatanliku töö.
33
Naise ivale tuletab mulle tihti meele hiinlase laewa,
mis on pähklisuurune — palju kannatust, kamalust — ja
kõik see on täitsa asjata, tagajärjeta, kõik hukkub lihtsast
puudutamisest.
Näidendi lugemine oli määratud kella 12 peale öösel.
Sõitsin kohale weidi warem ja, suitsetades sigarit,
lõin laiska aega surnuks lobisedes majaherraga, adwokaat
Ljasgowiga.
Kohe peale minu lendas kabinetti, kus istusime, roosi
line, elaw Ljasgomi naine, keda ma tund warem mööda
minnes olin näinud teaatris istuwat meie ühise tuttawa
Tanja Tshernoshukowa kõrwal.
„Mis see siis on," hüüdis lõbusalt Ljasgomi naine.
„Umbes kaksteist, ja publikut pole meel olemas?"
„Tulewad," lausus Ljasgow. „Kust sa tuled Simotshka?"
„Mina... olin liuwäljal. Basseini tänawal Tarskitega."
Aegamisi, ettewaatlikult pöörsin ma tugitoolis ringi
ja maatasin Serafima Petrowna näkku.
Milleks ta maletas? Mis see tähendab?
Jäin mõttesse.
Milleks ta maletas? Raske on oletada, et siia on
segatud mõni armastaja ... Teaatris istus ta kogu aeg
Tanja Tshernoshukowa kõrwal, ja teaatrist, mõttes aega
arwesse, sõitis ta otsekohe koju. Tähendab, ta tahtis salata
oma wiibimist teaatris, wõi — kohtamist Tanja Tshernohukomaga.
Siin tuli mulle meele, et Ljasgow kaks-kolm korda
minu juuresolekul naist oli palunud, et ta ei kohtaks
Tshernoshukowaga, kes, tema sõnade järgi, on rumal,
ülespuhutud lollpea ja kel oli halb mõju ta naise peale...
Ja seal ma imestasin: niisugune tühine, wäike põhjus —
sunnib mahe! naise maletama.
*
Jõudis pärale üliõpilane Konjakin. Teretanud meid,
pööris ta Ljasgomi naise poole ja küsis:
„Noh, kuidas meeldis tänane tükk teaatris ... Humitaw
Serafima Petrowna kehitas imestanult õlgu.
r
34
„Kust wõtsite, et ma seda tean ? Ma ju ei olnudki
teaatris."
„Kuidas ei olnud? Aga ma sõitsin Tshernoshukowite
juurest läbi — mulle öeldi, et teie olla Tanja Wiktorownaga sõitnud teaatri."
Serasima Petrowna lasi pea norgu ja, kuube põlwede kohalt silendades, naeratas:
„Sel puhul pole ma süüdi, kui Tanja on nii
rumal; kui ta kodust sõitis siis oleks wõinud ta ka tei
siti rvaletada.. ."
Ljasgow waatles huwitatult oma naist.
„Milleks ta siis pidi maletama?"
„Kas sa siis tõesti aru ei saa? Arwatawasti sõi
tis ta luuletaja juure!"
Üliõpilane Konjakin pööris wäledalt Serafima Pet
rowna poole.
„Luuletaja juure? Gagarowi juure? Kuid seda
et wõinud juhtuda. Gagarow sõitis neil päewil Moskwa,
ma ise saatsin ta teele."
Serasima Petrowna wangutas kangekaelselt pead ja
inimese ilmega, kes kuristikku hüppab, ütles:
„Aga ta on siiski siin!"
„Ei saa aru..." kehitas õlgu üliõpilane Konjakin.
„Mina ja Gagarow oleme sõbrad ja — tema oleks tagasitulles otsekohe minu juure tulnud."
„Tema peidab end nähtawasti," teatas Serafima
Petrowna, koputades saapaninaga wastu waipa. „Ta
järgi vwalwatakse."
Wiimane fraas oli nähtawasti üteldud ainult sel
leks, et lõpetada kibetat juttu Gagarowist.
Kuid üliõpilane Konjakin läks rahutuks.
„Walwatakse?! Kes walwab?"
„Need, noh. .. nuuskurid."
„Lubage, Serafima Petrowna. . . Teie räägite
midagi imelikku: mis põhjusel peaks nuuskurid Gaga
rowi kannul olema, sest ta pole ju rewolutsionäär, ka ei
ole ta kunagi poliitika alal tegutsenud?!"
Serasima Petrowna heitis üliõpilasele waenuliku
pilgu, ja ajades keele punetawasse põske, ütles wabalt:
„Ei tegutsenud, aga nüüd tegutseb. Muidu, mis
35
me siin räägime: Gagarow ja Gagarow.
saksad, teeb ?
Kas foomite,
*
Tuli roeel üks külaline — ajalehe kirjasaatja Bljuhin.
„Külmetab," teatas ta, „aga hea 1 Külm wastikuseni. Praegu just sõitsin umbes kaks tundi uiskudel.
Ilus on Basseini tänama liuwäli."
„Naine tuli parajasti ka sealt," ütles teed rüübates
Ljasgow. „ Kohtasite?"
„Mis Teie räägite?!" imestas Bljuhin. „Sõitsin
kogu aeg, aga Teid, Serafima Petrowna, ei näinud."
Serafima Petrowna naeratas.
„Aga ma wiibisin seal Maria Aleksandrowna
Shemshurinaga."
„Imelik... Ei teid ega ka teda ei näinud. See
on seda imelikum, et fee liuwäli tibatilluke, — kõik on nagu
peo peal."
„Me istusime enamjaolt... muusika kõrwal," ütles
Serafima Petrowna. „Mul lendas kruwi liuraua küljest."
„AH nii! kas tahate, ma parandan selle wea ära?
Olen selles asjas meister. Kus on teie liurauad?"
„Andsin juba lukusepa kätte."
„Kuidas sa sellega hakkama said, oli ju öö?" küsis
Ljasgow.
Serafima Petrowna wihastas.
„Andsin lihtsalt! Mis sa norid! Lukusepaäri oli
erakorralise töö põhjusel weel lahti. Andsin sinna. Luku
sepa nimi on Matwei."
Lõpuks ilmus ka ammuoodatud dramaturg Seliwanski oma tükiga mis oli keeratud rulli ja kinniseotud
paelakesega.
„Wabandage, et hiljaks jäin," kumardas ta. „Pidas
kinni õrnem sugu."
„Dramaturg on suuresti nõuetaw kaup," naeratas
Ljasgow. „Kes su siis kinni pidas?"
„Shemshurina, Maria Aleksandrowna. Lugesin talle
näidendi ette."
Ljasgow plaksutas käsi.
„Waletas, maletas dramaturg! Dramaturg warjab
oma armulugusid! Ühelegi Shemshurinale sa näidendit
ei lugenud."
36
„Kuidas ei lugenud?" kisendas Seliwanski, silmitsedes kogu ringi arusaamatu, kahtlema pilguga. „Lugesin!
Just temale lugesin."
„Haha!" naeris Ljasgow. „Ütle talle Simotshka,
et sisse on kukkunud: sest Shemshurina oli ju sinuga
liuwäljal."
„Jah, ta oli minuga," noogutas peaga Serafima
Petromna, silmitsedes kõiki külma pilguga.
„Kunas?! Istusin poole üheksast kella kaheteistküm
neni seal ja lugesin talle oma „Komeeti."
„Teie ehk ajasite midagi segi," kehitas õlgu Sera
fima Petromna.
„Mis? Mis? ma ajasin segi? Kas wõisin kellaaja segi
ajada, wõi wahetasin Shemshurina kellegi teisega, mõi
oma näidendi rebitama kalendriga?! Mis see tähendab —
segi ajama?"
„Kas soowite teed?" pakkus Serafima Petromna.
„Iah, ei, arutame asi läbi: kunas oli Shemshurina
Teiega liuwäljal?"
„Kella kümne, üheteistkümne ajal."
Dramaturg wehkis kätega.
„Siis soowin õnne: samal ajal lugesin ma talle
kodus oma näidendit."
Serafima Petrovina, kergitas kihwtiselt üht kulmu.
„Ja? Wõib olla, on ilmas kaks Shemshurinat ole
mas? Wõi pidasin ma kedagi wõõrast Maria Alekiandrownaks? Wõi, wõib olla, ma olin eile liuwäljal... Haha!..."
Ma ei sa millestki aru! imestas Seliwanski.
„See'p see asi on," naeris Serafima Petromna.
„See'p see asi on! Ah, Seliwanski, Seliwanski...
Seliwanski kehitas õlgu ja hakkas oma käsikirja
lehitsema.
Kui läksime saali jäin ma weel silmapilguks kabinetti
ja tehes märgi Serafima Petrownale, jäin temaga üksi.
„Teie olite täna liuwäljal?" küsisen temalt ükskõikselt.
„Jah. Shemshurinaga."
„Aga ma nägin Teid täna teaatris, Tanja Tshernoshukowaga."
Ta jahmatas.
„Ei wõi olla. Mis see tähendab, kas ma waletan, wõi?"
„Muidugi waletate. Nägin Te>d ülihästi."
37
„Teie pidasite mind kellegiks teiseks."
„Ei. Teie mäletate oskamatult, segate asjasse hulga
inimesi kukute sisse ja ehitate ühe male teisele otsa . ..
Milleks mäletasite mehele liurnäljast?"
Ta jalg koputas rnastu rnaipa.
„Ta ei armasta, et ma kohtan Tanjaga."
Aga ma lähen ja ütlen kõigile, et nägin Teid Tanjaga
leaatris.
Simotshka haaras mu käest kinni, ehmatanud rnärisernate huultega.
„Seda Teie ei tee? !"
„Miks mitte? .. Teen!"
„Noh, armas, noh pai . .. Teie ei ütle . . . jah?
Ega Teie ei räägi?"
„ÜtIen."
Ta pani oma käed mu õlgadele, suudles mind tuge*
masti, ja ennast minu rnastu surudes sosistas igatsedes:
„Aga nüüd ei ütle? Ei? "
*
Pärast näidendi lugemist tuli õhtusöök.
Serasima Petrornna hoidus kogu aeg mu pilgu eest
ja istus kangekaelselt oma mehe läheduses.
Keset rnestlemisi küsis ta äkki omalt mehelt:
„Aga kus sina olid täna õhtul? Sind polnuud ju kella
kolmest saadik kodus."
Ootasin uudishimulikult rnastust.
Ljasgorn oli mulle sel ajal, kui istusime kahekesi fabv
neüs, omameelselt jutustanud, et ta selle päerna kaunis
ilusasti oli rveetnud: Odessast sõitis tema juure tuttarn
prantslanna, mingi chantanfi lauljanna, kellega ta koos
lõunat sõi chantanfi juures kabinetis, pärast lõunat sõitsid
nad autol, pärast rniibis ta selle prantslanna juures GrandHotellis ja õhtul rniis ta „Buff'i," kuhu jättiski.
„Kus sa sõid täna?"
Ljasgorn pööris naise poole ja, paar sekundit mõtel
nud, ütles:
„Olin ,.Eontant'i" juures. Keegi klient Odessast oma
prantslannast-naisega ja mina. Pärast seda sõitsin ma ühe
oma usaldaja daami juure Ussatshoroi asjus, ja me sõitsime
maga ringi ta autos — on rnäga rikas daam — et mõisat
38
arresti alt wabastada. Pärast seda olin ma GrandHotel'is kellegi mõisniku juures, aga õhtul sõitsin „ Bussi,"
et tuttawatega kokku saada. Ja see on kõik."
Naeratasin endamisi ja mõtlesin: „Jah. See oli
alles male!
Mõtted.
Seltskond^ seisab koos kahest klassist, kellest ühel enam
toitu kui isu ja teisel enam isu kui toitu on.
Chamfort.
*
Kes kulda kaasas kannab, kardab terast.
Türgi mõttetera.
Päew, mil ei naerdud,
kadunum.
on kõigist päernadest kõige
Chamfort.
*
Laiskus on südameta ema, kes oma lapsed jätab
näljasurma ohwriks.
Araabia mõttetera.
On tähtis sisu, aga mitte koor,
sest wanagi on mõnikord meel noor,
ja mõnikord meel nooremgi kui noor,
sest mõni on ju noorelt — rnanamoor.
*
P. Grünfeldt.
Nii mõnigi seltskond oleks õige lõbus,
herra puuduks.
kui maja-
Kalman Porzfolt.
Targale tarrnitsed ütelda ainult alguse — lõpu teab
ta ise.
Angola neegrite mõte.
39
Naljaks.
Kingitus.
„Ema, kas tead, mis ma sulle sünnipäewaks tahaks
kinkida?"
„Noh, mis siis."
„ Suure waagna sinise äärega õunte jaoks."
„Aga mul ott ju niisugune juba olemas."
„Mina tegin ta aga praegu katki."
Kamalus.
Wäike poiss tuleb ühte ärisse ja palub luba tele-soniga rääkida. „Hallo! ott seal Müller ja Ho.? — Teie
otsisite min emal nädalal jooksupoissi? Soo, teil ott juba?
Kas olete temaga rahul? Soo, teie ei taha siis mahe»
Lada? Soo, tänan!' Ta pani kõnetoru käest, äriomanik
ütles kaastundlikult: Noh, noor sõber, seekord pole sul
õnne olnud? ,, Siiski. Olen nimelt ise jooksupoisiks
Mülleri juures, tahtsin ainult teada, kas ta minuga
rahul ott."
Margad omamahel.
Waras: (ametiwennale) „Sina, Juss, mul ott suure
pärane mõte. Awame koos kullasepaäri."
Ameüwend: „Aga millega siis?"
Waras: „Üsna lihtne — muukrauaga."
Hirmus!
Ants: „Hirmus ott mõtelda jõleduste peale,
mehed naiste suhtes teemad!"
Madis: „Kuidas nii? Mis sa siis tegid?"
Ants: „Wõtsin neist ühe naiseks!"
mis
Koirohi.
„Mamma, mispärast puistad sa walget pulbrit
kasuka karmade sisse?" — „Et sinna koid ei sigiks." „Aga
mis need teemad?" — „Söömad willad ära, nii et ainult
nahk järele jääb."
„Mispärast ei raputanud sa sama pulbrit papa peale,
kuni seal meel karmad olid?"
40
Polnud aega...
Isa: „Poifs, juba jälle oled sa oma uute pükstega
mette kukkunud?!"
Poeg (nuttes): „Iah, isa, mul... polnud ju . . .
enam. . . aega neid jalast ära mõtta . . .
Kogemata.
Georg: „Nägin öösel und, et ma abielus olin kõige
meetlemama neiuga ilmas."
Erna: „OH Georg — ja kas oleme õnnelikud?"
Kõik waestemajale.
A. „Mõtle ometi, fee herra, kes minewal nädalal
suri, on kõik waestemajale jätnud."
B. „6ee on suurepärane. Kui palju?"
A. Kõik 12 last.
*
„Hints, keda sa rohkem armastad, mind wõi ema,"
küsib isa.
.,Ei ütle, muidu saan kolki."
:
:
Kõige suurem ja täielikum
j pagari- ja kondiitriäri j
| A. Klaossen, |
! Wõrus, Kreutzwaldi t. 21.
Kõnetraat 46. i
Soowitan lugupeetud kaubatarwitajatele omast
j ärist mõõduka hinnaga ammu tuntud headuses
E kõiksugu maitsewaid saiu, kooke, küpsiseid,
\ kuiwikuid, hiskwiite, pränikuid ja peenikest
; leiba. Wõtan tellimisi kõiksugu tortide ja
\ küpsiste peale igal ajal wastu ja täidan kiirelt ja
i korralikult. Jällemüüjatele kõrged protsendid.
\
Austusega A. Klsossen.
l
:
:
\
\
\
□n kindel,
et
töö
soliidsuse,
termiinide
täpsuse ja madalate
poolest
tuntud
kene omal alal
on
hindade
kui
ainu
tegutsew äri
tisleri- ja
mööblitööstus
M. MÕÕK
Wõrus, Jüri tänawal nr. 40.
Soowitab ladust igasugu waimismööblit kõige peenemast
lihtsamani.
Tellimised täidetakse täpselt
soowikohaselt ja määratud
ajaks.
Wõelakse wastu ka igasugu ehi
tustöid nii linnas kui maal.
Sealsamas ostetakse kõiki sorti
kuiwi laudu ja muud puumaterjali, makstes kõrgemat
hinda.
Austusega
M. MÕÕK — Wõrus.
Tisleri- ja mööblitööstus.
Evert i
SAUN,
------------------ Võrus, ===========
Uus tänav nr. 16,
kõnetraat nr. 140,
ON KÖETUD:
igal reedel naisterahvastele
ja igal laupäeval meeste| rahvastele.
Peale selle korralikult sisseseatud
vannisaunad
köetud igal päeval, mahaarvatud es^2 maspäevad ja teisipäevad.
Iga asjatundlik saunaline paneb suurt
rõhku jooksva
Seltsidele, ühingutele ja pidude korraldajatele soomitame järgmisi näitemängu raamatuid:
1) Minu bebi, M. Hannekeni naljamäng 3 w.
2) Külaarsti juures, E. Lampsoni nali lauludega 1 waatuses.
3) Isa Hamleti waim, A. Schutz'i nali 1 maeti
4) Wäljawisatud, H. Mülleri nali 1 waatuses^
5) Waras aumees, E. Lampsoni nali 1 m.
6) Isa, A. Grossi näidend 1 m.
7) Ameerika duell, G. Mooseri naljamäng 1 w.
8) Uks tuba kahe woodiga, E. Lampsoni nali
1 waatuses.
9) Suudluse tagajärg, H. Thsinarorni nali 1 m.
10) II es Egiptuse nuhtlus, Putkornski nali 1 m.
11) Sellest, kuidas naeue mõtles mehe wastu
truudust murda ja selle tagajärg, N. Lapitski nali 1 uu
12) Ta peab maale minema, Bayard ja de Wailly
naljamäng 1 maai
13) Kahekordne surm. E. Lampsoni nali 1 w.
14) Isa lubas, A. L'Arronge nali 1 m.
15) Kaks kurti, J. Moinaux'i nali 1 w.
Mesinikkudele soowitame meie kirjastusel ilmunud raamatuid:
1) M. Dernorn, Mesila asutamine. Eestistanud
J. Kaarna, tegelik mesinik. Hind 20 marka.
2) K. Mäekala, Tegeliku- tööd mesilas, 2. täien
datud ja mitmeti laiendatud trükk, 29 pildiga, 278 lehekülge.
Raamat on Tallinna ja Tartu näitustel I auhindadega
kroonitud ja loetakse mesinikkude ja asjatundjate keskel kõige
paremaks senini Eestis ilmunud mesila alal raamatutest.
Hind broshüüritult 200 nt., kõmas köites 250 marka.
3) K. Mäekala, Mesilane ja tema elu. 49 pil
diga, 146 lehekülge. Hind 160 m. „Edukalt peab mesilasi
ainult see, kes nende elu-olu tunneb.* Ükski korralik
mesinik ei jäta omale neid raamatuid ostmata.
Saada kõigist raamatukauplustest. Pealadu
O.-Ü. „TÄHE“ RAAMATUKUAPL. WÕRUS.
L. KAAN
VÕRUS,
Jüri tän 16-a.
Kõnetraat 3.
Soovitan mõõdukate hindadega:
tormilaternaid,
laua- ja laelampe,
priimusi, pajasi,
pliidaraudu, ahjuuksi,
praeahje, raudnaelu,
nööri igas jämeduses,
piima trantsportnousi „Alfa“,
heeringaid, soola ja igat sorti
koloniaalkaüpa.
Suur väljavalik emaileeritud-,
alumiinium- ja
portselaankaupa.
Kaupmeestele kõige parem
- - ostukoht.
- - -
KAAN,
VÕRUS
Kõnetraat 3.
Riides, paelus, walmisriietc-,
mütside- ja kaabudekauplus
I Silur, M
Jüri tän. nr. 13-b. W^OfUS.
Terepsoni majas.
Kõige uuema moe järele
walmisütikonnad.
Meeste- ja naisterahwa walmispalitud.
Mütsid ja kaabud suures
wäljawalikus.
Hinnad wäljaspool igat wõistlust.
| A. Taal i ärist
W
Tartu tän. nr. 19,
===
ostab iga tarwitaja kõige soodsamatel
tingimistel ÕMBLUSMASINAD, seina-,
laua-, tasku- ja käekellad, kuld kihla- ja
laulatussõrmused, u uri ketti d, fotoaparaadid, hõbelusikad, prillid, taskulambid,
habemenoad, keelpillide keeled, double
ehteasjad jne.
Ostan kõrge hinna eest kuldaja hõbedat.
Kiirelt, korralikult ja wõistlemata odawalt
=
===
----=
==
===
===
=
----==
=
=
parandan kuld- ja hõbeasju, igat süsteemi
kelli, nagu chronomeetrid, repetiertaskukellad,
sekundimeetrid jne. Teraskapslite keemiline
oksideerimine. P. s. parandan grammofone,
mängukaste, kirjutusmasinaid, arifmomeetreid, nummeraatoreid jne.
=
=
=
----=
----===
=
==
===
-----------------
I
Suitsetajad ärge unustage
oma heategijat
TUBAKAVABRIK
„LEO SCHEER" A.-S.
Tubakavabrik „Leo Scheer“ A.-S.
on paberosside ja tubaka hinnad
allalöönud, sellepärast suitsetage
KÕIK AINULT tema saaduseid. Nii
j*
kaua kui töötab Tubakavabrik „Leo
d Scheer" A.-S. tubakasaaduste hin
nad tõusta EI VÕI.
TUBAKAVABRIK
LEO SCHEER" Ä. S,
Tallinn, Tondi tän. nr. 19.
1
un
u
n
u
n
u
n
u
n
u
n
u
nu
n
u
Tartu põllumeeste seltsi 1924. aasta näitusel
I. auhinnaga (kuldaurahaga) kroonitud.
Võru õlu
on näitustel viis I. auhinda saanud,
mis kõigeparemat tunnistust õlle
headusest annab.
Võru õllevabrik asub koha peal, mille tõttu
võimalik on austatud kaubatarvitajatele õlut otse vabrikust kätte saata,
ilma et see kauge vedamise ja ladus
täitmise läbi rikutud saaks.
y
y
Õlut
võib saada vaatide kui ka väi
keste ankrutega ja saadetakse telli
mise peale ka maale välja.
6.1
y
n
y
H
u
n
y
n
u
n
u
nu
n
u
n
y
n
u
n
u
n
n
PS
n
Ih. Mflran $ lo.
õllevabrik,
Võrus, Liiva tän. 24.
Kõnetraat 4.
y
n
y
n
yn
y
g
}j
y
n
A. Klaossen'i L Ka.
riide-ja puduKAUPLUS,
Worus, Jüri tän. nr. 16, J. Muna majas.
Müüme lugupeetud kaubatarwitajatele omast ärist wõimalikult odawate
hindadega: meesterahwa palitu- ja ülikonnariiet, naisterahwa mantli- ja kostümiriiet, willast ja poolwillast kleidi- ja pluuseriiet kõigis moodu mustrites ja wärwides,
igasugust pleegitud ja pleekimata pesuriiet, kangalõimi, siidi- ja willaseid-pearätikuid, siidi- ja willaseid-shalle, suurrätte, willaseid wooditekke, päewatekke,
laudlinu, laudlinariiet, aknakardinaid ja
taskurätte. Pruutitele ja leerilastele wal
get siidi- ja willast-kleidiriiet ning kõiki
muud riide- ja pudukaupa suures avali
kus. Õmblejatele ja rätsepatele hinna
alandus.
Jällemüüjatele odaw sisseostukoht.
Kõige austusega
A. Klaossen ja Ko.
N v*M ft/4/wrvV'Hv**f /> KSIgäle iim tuntud
v
*
m L.
Fuchs'i
kuld- M hõbeasjade
I
f
ii'*(V
H
ftt/AMsyrfr‘,l(
kauplus,
täiendatud töökojaga, on jälle oma
kauba-ja töötarwitajate rahuldamiseks 1926 aasta
jaanuarist awatud endisel kohal. Palun lahkesti
kõiki austatud kauba- ja töötarwitajaid mitte
.............••>•••*• mööda minna. .. ».» »»..» »»
y
J
v
^
£
§
Aupaklikult
y
L. Fuchs - WÕpus, Jüri t. 24.
S.
z
£
S. Krimp i
kellasepatööstus :: Võrus,
(Asutatud 1907. a.)
Võrus, Kreutzvaldi tän. nr. 17.
Teatan Võru ja ümbruskonna aus
tatud publikule, et olen oma töös
tust aja nõuetele vastavalt laien
danud ja võtan parandamiseks
vastu igasugu arsti- ja bambaarstiriistu.
Eriala: igasugu kellad.
ja kiirelt.
Minu kauaaegne praktika või
maldab teha hõiki töid korralikult
— — Hinnad väljaspool võistlust. — —
Austusega
5 Krittip.
m
sa
m
sa
b
m
m
sa
Wõru nahatööstus
M. GOLDBERG,
Worus, Jüri tän. nr. 2. =====
Pargib nahka juhiks, pastlaks, tallaks,
seremetiks, sewretiks ja woodriks. Lamba-
b
nahka willaga kasukateks.
B
sa
B
sa
B
m
B
sa
B
sa
B
B
B
sa
B
sa
B
sa
B
sa
B
muude nahasaaduste peale. Naha headuse
Bt
Täidab
tellimisi
masinarihmade
ja
peale pannakse kõige suuremat rõhku.
Müüb walmisnahku kõigis sortides.
Ostab tooresnahku, paju- ja kuusekoori.
Metsakauplus
M. GOLDBERG,
.—-- Wõrus, Jüri tän. nr. 2. -----------Ostab
igasugust
metsa
ja walmis
metsasaadusi: palke, liipreid,
laudu.
planke ja
Müüb hariliku hinnaga oma saewabrikutest nii ka linnas igasugust puu- ja
ehitusmaterjali,
põrandalaudu,
ja hööweldatud.
nagu :
planke,
lae-
ja
woodrilaudu — punnitud
B
m
B
sa
B
m
B
sa
B
sa
B
55
B
55
B
sa
B
55
B
55
B
55
B
Kulla», kellasepa, õmblusmasinate
ja jalgrataste äri
JULIUS TIBBING,
Wõrus, Jüri t. nr. 16.
Kõnetraat nr. 133.
Tarrvitajad! Kõige odawamalt ja sootsamate maksutingimistega ostate ainult
minu ärist paremate wabrikute õmblus
masinaid, nagu:
„Pfaff," „Vesta,"
„Gritzner," „Clara," „Vietoria," „Haid
& Neu" jne. Samuti ka suures wäljawalikus paremale wabrikute jalgrattaid.
Täieliku wastutusega müün läbiproowitud seina-, laua-, tasku- ja käe
kell asid, kuld-, hõbe- ja uuskuld ilu- ja
laulatussõrmuseid, hõbe- ja nahk-käekotte, paberossi toose, kaelaehteid, medaljonge, armbante, prosse, mansheti nööpe, slipsinõelu,
lauanõusi,
baromeetreid,
kraadiklaase, kääre, kõik
sugu walmisprille, klaase,
habeme-ja taskunuge, peeg
leid, tulemasinaid, grammo
fone, platefi, muusikariis
tade keeli, taskulampe, baLareisi jne.
Odawate
hindadega
müün kõiksugu elektri sisse
seade tarbeasju, lae- ja laualampe, traati, kelli, elemente jne.
Ostan^kulda ja hõbedat, makstes kõrget hinda. Graweerin.
Teen monogramme, käekirje ning kõik
sugu kulla- ja kellasepatöid kiirelt,
korralikult ja wõistlemata odawate
hindadega. Kellaseppadele
parem
sisseostukoht.
Jäilemüüjateie kõrged
protsendid.
Palun aadressi tähelepanna:
Kulla- ja kellasepa äri Julius Tibbing,
Wõrus, Jüri tän. nr. 16.
kell wäljas ripub).
Lõuna-Eesti põllumehed!
Piimakarja pidamine on põllumehe jõukuse alus.
Piimasaagi tõstmise parem abinõu on jõutoitude
söötmine.
Põllumehed, kes piimakarja eest hoolitsewad, ei
tunne ka ikalduse aastal raha puudust.
Karja ülewiimisest loomuliku toidu pealt kehwale
laudatoidule on tingitud piimaanni wähenemine.
Mõtelge aegsasti jõutoidu muretsemise peale.
Põllumehed, korraldage jõutoidu ühisostu.
Asutage piimaühisusi ja koorejaamasid! Wõru
„PÕLLUMEES" muretseb teile piimatalituste
sisseseaded.
Soowitame suurel ja wäiksel arwul
soijatangu,
kookuspähkli kooke, maapähkli kooke ja
segajõutoitu.
Ühisustele, seltsidele ja põllumeestele, kes waguni
wiisi meilt telliwad, müüme jÕutoitusid Eesti Tar^
witajate Keskühisuse suurmüügi hindadega.
Müük laenuks künni kuue kuuni, laenu eest
arwame 6 f aastas, V2 £ kuus.
Andke aegsasti omad tellimised meile teada.
Terwitades
WÕRU TARWITAJATE ÜHISUS
„P OLLUMEES"
Wõrus, omas majas.
f§
Võru tarvitajate ühisus
g
| „PQIIumees" }
1
kontor ja kauplus Võrus,
U
M omas majas. — Kõnetraat 20. M
U
M
Abiladud Võru raudteejaama ligidal
(omad aidad) kõnetraat 150.
M
M
=
£5
55
55
55
=5
rehepeksumasinaid, traktoreid, mooIVIUUU, toreid, põllutööriistu, hekslimasinaid,
sorteerijaid, tuulikuid, rauda, reetalla terast,
traati,sepa-jatisleritööriistu,majapidamise tarbeid,
koloniaalkaupasid, suhkrut, petrooleumi, õlisid,
masinarihmu, tsementi, süsi, torusid ja nende
osasid, veskikivi valamise materjali jne., jne.
E=
=5
£j=
EE
=E
EE
===
N Võtab oma peale piimafalituste
sisseseadmisi.
J
=5
=
=
—
Kõige lahedamad maksutingimised. Asjaajamine
kiire, kõige suurem vastutulek. Ladus mitteolevaid masinaid ja riistu muretseb tellimiste
peale vähese vahetagu eest.
55
55
55
55
EE
—
CAel-flfi» ^nu> linaseemet, ristikheinaseemet
V/öIctD» ja maksab kõrget hinda.
J=
==
g
g
J Võtab raha hoiule ja maksab N
kõrget protsenti.
g
g
M
55
Anrmfi oma liigetele MAKSUTA juuridilist
AV-lllldL/ ja agronoomilist nõu.
EE
S
U
Põllupidajad, koonduge oma
ühisuse ümber!
M
g
M
J§
Väiksematele ühisustele muretseme kaupasid kõige odavamate hindadega.
M
M
JJ
M
M
A.
Höhne.
Pudu- ja muodikaubad.
Jüri tän. 5-h.
Kübarad
kõige uuema moe järele ja suures
wäljawalikus.
Kampsunid
igas suuruses ja wärwis.
Peale selle kõik pudukaubad saadawal,
nagu: wäljaõmblusniidid, pitsid, paelad,
sukad, kindad, shallid (siidised ja willased) kraed, kaelasidemed jne.
■Wof
sa o o
Mispärast
on
S. JUDEIKIN i
m
riide-ja pudukauplusest|Hp
kõige parem osta
Sellepärast,
et seal on suurim valik I
ja madalamad hinnad!
Kauplus asub Tartu ja Jüri
tänava nurgal,
endise J. Mottus e ruumes.
Eesti Lloid
TALLINNAS, Pikk tän. nr. 28.
Kõnetraadid : 6—24 ja 17—03.
Tulekinnitused.
Onnetusjuhustekinnitused.
Elukinnitused.
Veokinnitused.
Kinnitage oma varandust
ja
elu
kuni
veel
aega.
Võru linna ja maakonna agendiks on
Peeter Reimann,
===== VÕRUS,
-
Petseri tän. nr. 17 ehk Võru linna
valitsuses.
Sub-agent Jaan Üle, Liiva t. nr. 9-a.
„
Karl Müllerson, Jüri t. 11.
mranmmmmmmBnmmmmnmmnmrammmfflmmmmmmmn
bbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbdbbbbbbbbbb
Kinnitus aktsiaselts
„Võru Teataja”
---------- 1926. aastal. --------
Võrumaa rahvameelne häälekandja,
-------- XIII. aastakäik. ------1926. aastal, Eesti riigi- ja rahva kultuurilise ning majanduslise heaoleku ülesehitamise ajajärgul, astub,, VÕRU TEATAJA"
oma XIII. AASTAKÄIGUGA senises rahvameelses vaimus
võrumaalaste ja kõikide lehesõprade ette.
„VÕRU TEATAJA" huvitava ja asjaliku sisu eest saavad
uuel aastal hoolitsema vastutav- ja peatoimetaja Artur
Keller (kõrgema haridusega majandusteadlane) abitoimetaja Feliks Martin, toimetuse liikmed Roland Abel
ja Paul Mitt ning tihe kaastööliste võrk üle Võrumaa
ja suuremates kodumaa linnades.
„VÕRU TEATAJA" ilmudes 3 korda nädalas: igal teisipäe
val, neljapäeval ja laupäeval, seisab kindlal demokraat
lisel alusel, eitades poliitilist ja ühiselulist äärmust ja
püüab rahva poliitilist ning majanduslist arenemist
juhtida üldkasulikule keskteele.
„VÕRU TEATAJA" ei ole ühegi erakonnaga oluliselt seotud,
vaid ta võitleb kogu rahva hea käekäigu eest, valgus
tades oma veergudel kõiki küsimusi õiglaselt ja era
pooletult. Selles mõttes on ta ainuke leht, kes seisab
täie jõuga Võrumaa teenistuses.
Täieliku ja selge pildi Võrumaa elu-olust saab iga kodnik,
kes loeb „VORU TEATAJAT." Peale selle valgustab
leht asjalikult ja kokkuvõtlikult kõiki riiklisi, kultuuri
lisi, majanduslisi ja ühiskondlisi sündmusi ja küsimusi
nii kodu- kui ka väljamaalt. Et „VÕRU TEATAJAT"
Võrumaal mitu korda rohkem loetakse, kui ühtegi teist
ajalehte, siis on kuulutustel temas eriti suur mõju.
Hääs lootuses ja tänutundes senise poolehoiu eest astub
„ VÕRU TEAEAJ A “ uuel aastal teie ette, olles teile lahuta
matu sõbraks nii rõõmu kui kurbtuse päevadel, nagu
ta seda ikka on olnud.
Võrumaalased ! JKoonduge oma maakonna häälekandja
„VÕRU TEATAJA" ümber.
„VÕRU TEATAJAT" võib tellida iga 1-st ja 15-st kuupäevast
alates.
TELLIMISE HIND: postiga koju kättesaates 50 marka ja
postita 45 marka kuus.
TELLIMISI VÕTAVAD VASTU: kõik postkontorid ja raa
matukauplused. y
„ VÕRU TEATAJA,, TOIMETUS asub Võrus, Tartu tän.7. Tel. 87,
TALITUS: Jüri tän. 16 („Tähe" raamtkpl.) Tel. 14.
VÕRU AJALEHE-ÜHISUS,
O.
KlFt
ii
TÄHE
Ü.
raamatu- ja
kirjutusmaterjali
kauplus, WÕrus, Jüri tän. 16,
Muna majas.
Könetr.: Kaupl. 14. Trükikoda 92. Ärijuht 91.
Suur paberi- ja
papiladu.
Täielik kooliraamatute ja -tarwiduste
ladu. Wallawalitsuste, kõhtude ja ametkohtade tarwidused.--------Kõige parem
ostukoht kõigile.
Kõige loetawama Eesti päewalehe
,.POSTIMEHE" abitalitus.
Kuulutuste ja tellimiste wastuwõtmine kõigi
Eestis llmuwate ajalehtede, ja ajakirjade peale.
Raamatukaupluse juures on ka
Trüki- ja köitmiskoda,
kus tellimised maitserikkalt, korralikult
ja ruttu täidetakse.
,,TÄHE“ püüe on kõigeparemat wõima
likult parajate hindadega pakkuda, mis
temale ka on korda läinud, täit osawõtmist ja toetust rahwa poolt kaasatues.
Rahwa usalduse ja tegewuse peale kogu
oma tegewust põhjendades
Kõige austusega
Kirjastuse o.-ü. „TÄHT.“
Tartu — T allinn — Paide — Põltsamaa —
Rakwere — Wil jandi — Wõru.
Agentuurid Järwa-Jaanis, I üril ja
Wändras.
Wõru jaoskond.
Jüri tänaw nr. 18.
Kõnetraat nr. 113.
Hoiusummade wastuwõtmine.
Kuludeta rahasaatmine igasse Eestis olewasse pangaasutusse.
Wäliswaluuta ja tshekkide ostmine ja
müümine.
Rahasaatmine Wenemaale.
Kõik muud panga operatsioonid.
KIRJASTUSE OSA-UHISUSE
TÄHE" •
TRÜKIKODA
33
l
WÕrus, Tartu tän. 35.
Kõnetraat 92.
JIIIIIHIk
Kõige suurem
ja kõige paremihi
sisseseatud trükikoda.
Töötab 3 elektri mootori jõul.
Trükikoda on täiendatud kõige mood
samate kirjadega. Tehakse kõik
sugu ilu- ja liht trükitöid wärwides ja ilma maitsrik
kelt ja korralikult.
llllllllllF
.
Raamatute trükkimine
praegusaja uuemate ja moodsamate
kirjadega.
Kes midagi ilusasti ja maitserikkalt
trükkida tahab lasta, see wõib walida
töö täidesaatjaks „T ä h e“ trükikoda.
Aupaklikult
>lab raha hoiule vele ja maksab ajakohast protsenti. made pealt kõrgem protsent. . y-.
"U.
Suuremate sum
1~
vekslite, väärtpaberite, obligatLA. sioonide ja kaupade kindlustu sel. Kellel meie pangas jooksev arve ehk hoiusumma on ehk olnud, neile tehakse laenuandmisel kergendusi.
Ühendus kõikide kodu- ja väljamaa suuremate linnadega.
„Wõru Teataja“ 1927 aastal.
Wõrumaa rahwameelne häälekandja. XIV aastakäik. 1927 a. astub ,,Wõru Teataja'1 oma 14. aastakäiguga senises rahwameelses waimus wõrumaalaste ja üldse kõikide lehesoprade ette. ,,Wõru Teataja", ilmudes 3 korda nädalas — igal teisipäewal, neljapäewal ja laupäewal, seisab kindlal demokraatlisel alusel, eitades poliitilist ja ühiskondlist äär must ja püüab rahwa poliitilist ning majanduslist arenemist juhtida üldkasulikule ja õiglasele keskteele. Olles mitte ühegi erakonnaga oluliselt seotud, wõitleb ,,Wõru Teataja" kogu rahwa hea käekäigu eest, walgustades oma weergudel kõiki küsimusi õiglaselt ja erapoole tult. Selles mõttes on ta ainuke leht, kes seisab täie jõuga Wõrumaa teenistuses. „Wöru Teataja" käsitab eriti täielikult Wõrumaa ja kokkuwõtlikult ning asjalikult siseriigi ja wäljamaa kul tuurilisi, majanduslisi ning tihiskondlisi sündmusi ja küsimusi. Teda loeb igaüks, kes tahab aega ja raha kokkuhoida. ,,Wõru Teataja" on Worumaal oma pika ilmumis aja kestel hästi sissetöötanud ja laialdase poolehoiu wõitnud, mispärast kuulutustel temas eriti suur mõju. Kõige selle juures on „Wõru Teataja" hinna poolest kõigile kättesaa dav/ leht : maksab postiga koju kättesaates kõigest 50 mrk. ja postita 45 mrk. kuus. Tellimisi wõtawad wastu kõik postkontorid, postiagentuurid, raamatukauplused ja üksikud tellimiste wastuvvõtjad üle maakonna.
Wõrumaalased! Koonduge oma maakonna hääle kandja „WÕru Teataja1' ümber. ,,Wõru Teataja" toimetus asub Wõrus, Tartu t. 35, postkast 7, telefon 92. Talitus: telefon 14.
Jüri
tän.
16 („Tähe“ raamatukaupluses)
Riide-, pudu-, mütsi- ja
e. Aim i
Wõrus, Tartu t. 12. 3 DE
Kõige uuema moe järele walmistatud mütsid, ülikonnad, mantlid, kostüümid, palitud, kampsonid jne. saadawal alati kõige suuremas wäljawalikus.
Hinnad wäljaspool wõistlust! ——
m
I LS
mmm
. järgu restoraan ja wõõrastemaja maja
Alexandria
99
Soowitab hästi sisseseatud ja puhtaid tube. Maitsewad lõunad, soojad ja külmad suu pisted. Napsid ja liköörid. Hinnad wõistlemata. Ruumid soojad ja kodused. Biljard erakabinetis. Teenimine korralik, üht lasi sissesõiduhoow tallidega.
j
J
01. Wõrus, won Katariina tän. 6, kõnetr.'. 61. Austusega MÄRK ja MÜLLER.
Kiir-Kalender
1927
K. o.-ü. „Tähe“ kirjastus ja trükk, Wõrus 1926.
Sündinuil õide oio orm. Sakslased tulewad Liiwimaale.................................1159 a. Katoliku usk tuleb meie maale .......................... 1208 „ Daani kuu. Waldemar II ehitab Tallinna linna . -1259 „ Eestimaa Saksa mõmm alla saamine .... 1224 „ Haapsalu linn asutatud....................................... 1228 „ Paide linn asutatud ........................................... 1270 „ Eesti rahwa wiimne wastuhakkamine................. 1243 „ Ewangeeliumi-usu üleswõtmine ..........................1517 „ Orduwalitsuse lõpp, Poola aja hakatus .... 1561 „ Eestimaa saab Rootsi alla...................................1561 „ Liiwimaa langeb Rootsi alla .......................... .... 1629 „ Kodumaa saab Wene walitsuse alla ................. 1710 „ Eestimaa talurahwa priiks laskmine................... 1816 „ Liiwimaa talurahwa priiks laskmine ................. 1819 „ Wene usk tuleb meie maale .............................. 1841 „ „Perno Post." ilmub I.jW. Jannseni juhatusel . .1857,, Waldadele antakse omawalitsus.......................... 1866 „ Meie rahwakoolide wenestamine .......................... 1887 „ Kohtute wenestamine .............................. . . 1889 „ Esimene Eesti laulupidu....................................... 1869 „ Suure ilmasõja algus........................................... 1914 „ Eesti kuulutatakse iseriigiks...................................1918 „ Eesti wabadussõja algus ...................................1918 „ Eestlased purustawad Riia all Balti-Saksa Landeswehri........................................................ 1919 „ Eesti-Wene rahuleping .... >...................... 1920,,
oo
3
Märkide seletus. D noor kuu (v) täis kuu
esimene weerand wiimane weerand
Eesti wanarahwa ajaarwamine. Küünlapäewast 10 nädalat künnipäewani, 11 näda lat Jüripäewani, 7 Maarjapäewani ja 8 karjalaskmise päewani; künnipäewast 9 öödpäewa Jüripäewani ja 10 nädalat Iaanipäewani; Iaanipäewast 4 Jaagubi- ja 7 Lauritsapäewani; Lauritsapäeviast 7 Mihklipäewani; Mihklipäewast 6 Mardipäewani; Mardipäewast 2 Kadripäewani; Kadripäewast 4 Toomapäewani ja Toomapäewast 6 Küünlapäewani.
Aasta ajad. Kewade algab 21. märtsil. Suwi „ 22. juunil. Sügise „ 24. septembril. Talw „ 22. detsembril.
Warjutused. 1927. a. on 3 päikese ja 2 kuuwarjutust: 1) Ringkujuline päikesewarjutus 3. jaanuaril; ei ole meil näha. 2) Täieline kuuwarjutus 15. juunil; ei ole meil näha. 3) Täieline päikesewarjutus 29. juunil; meil osaliselt näha. 4) Täieline kuuwarjutus 8. dets.; ei ole meil näha. 5) Ringkujuline päikesewarjutus 24. dets.; ei ole meil näha.
Sel aastal on 365 päetva
1.
Jaanuar — Nääri-kurr.
31 p.
Nääri p. Luuk. 12, 4—9.
1 Laup.
Uus aasta.
19
1. p. p. N. p. Matt. 2, 13—23.
2 3 4 5 6 7 8
Pühap. EsMasP. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
20 21 22
G Kolmek. p.
23 24 25 26
1. p. p. Kolmek. p. Matt. 3, 13—17. 9 Pühap. 27 10 Esmasp. 3 Paawli p. 28
11 12 13 14 15
Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
K.Hermannl'1908 29 30
J. Hurt f 1906 Korjuse p.
31 1 2
2. p. p. Kolmek. p. Joh. 1, 35—43.
16 17 18 19 20 21 22
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
3 4 5 6 7 8 9
D Tõnise p.
3. p. p. Kolmek. p. Joh. 1, 45—51.
23 24 25 26 27 28 29
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup
10 ii 12 13 14 M. Weske s.1843 15 16
c
4. p. p. Kolmek. p. Luuk. 4,16—30.
30 Pühap. 81 Esmasp. 1. 1121.
Päike tõuseb: jaanuaril k 9,19 m. „ „ 9,12 „ „ „ 8,57 „
tõuseb: Läheb looja: 7,40 nt. kell 4.26 nt. 8,06 „ „ 4,02 8,32 „ „ 3,42 ,,
14
30 p.
Detsember — Jõulu-kuu.
12. 1 Neljap. 2 Reede 3 Laup.
18
19
3
20
2. Kristuse tulem. p. Jesaja 40, 1--5.
4 5 6 7 8 9 10
21
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
22
23 24 D Nigula°M.p. 25 Nigula p.
26
27
3. Kristuse tulem. p. Jesaja 42, 1—4.
11 12 13 14 15 16 17
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
28 *29 30 1 2 3 4
€
4. Kristuse tulem. p. Jesaja 2, 2— 6.
18 19 20 21 22 23 24
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
25 26 27 28 29 30 3l
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
5 6
7 8 Tooma p. 9 Talwe algus. 10 G Koidula f.1843 11
Jõulupühad.
Jesaja 9, 6—7.
1. Jõuku p. 2. Jõuku p. 3. Jõuku p. Süüta laste p.
12 13 14 15 16
17 18
3
Päike tõuseb: 1. detsembril k. 8,54 m. 11. „ „ 9,10 „ 21. „ „ 9,20 „
Läbeb looja: kell 3,28 m. „ 3,18 „ 3,18 ,.
15
31 p.
Laadad. Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära. Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar. 2. Pusul, Krüüdneri wld. 7. Wõrus; Orgita mõisas 1 p. 9. Kapu Kikeweres. 10. S.-Jaanir. 12. Weinjärwe m., Wahu k. 15. Laekweres; Pärsamaal, Wõlupes. 17. Koloroere w. 20. Misso wallamaja j. 21. Mehikoormas, Meeksi ro. 22. Jmaroere w., Päia kõrtsi j. 23. Malgas 2 p.; Rasina ro., kõrtsi j.; Haapsalus. 24. Paides; Iõelehtmes. Weebruar. 2. Raplas; Halliste laat PornuseLenhofil. 3. Keblastes, Mihkli k. 4. Wõrus. 5. Alliku ro., Õtfus; Tõrroa alerois; Keblaste m. 6. Narmas, Küünla laat 3 p.; Pärnus 2 p.; Audrus, reedel enne Wastlapäeroa. 8. Maasis, Liigalasma karjam. 9. Rakroerer 2p. 10. Antsla alerois; Räpinas. 11. Põltsamaa alerois. 12. Tapa alerois 2 p. 15. Jõgeroa alerois; Lähtrus, Martna k. 16. 'l^iljandis. Küünla laat 8. p. 17. Tartus. 18. Nina külas. Peipsiäärne ro. 19. Paides. 20. Raroilas, Kose k. 20. Wasknarroas; Missos, roallam. j. 21. Malgas; Muhu-Suure roallam. j. 25. Wõrus 8 p.; Lihula ale rois. 26. Wõõbsus. 28. Wiljandis, Wastla laat 2 p.; Maasis, Tagaroere karjam. Märts. 1 Jõgeroa alerois, rdt. j. juures; Koloroeres, Risti laat. 3. Jõhroi alerois 2 p. 4. Kiroiloos, Peningi ro.; Wõhma ai., Kõo ro. 5. Kirbla ro; Leisis, Metskülas. 8. Antsla alerois; Kurista ro., end. Aedu kõrtsi j.; Tumula m., Uuemõisa ro.; Iisaku mõisas 2 p. 9. Emmastes, Hiiu maal; Hageri kiriku juures Kohila ro ; W.-Iakopi kiriku j. 2p. 10. Puhjas. Karoilda roallas; Watla m.. Paatsalu ro.; Kõo mõisas; Suurjõel, Uue-Wändras; End. Kitse kõrtsi j., Walgjärroe ro. 12. Wõrus; Amblas; Hellamaa 16
teemafa j. 14. Waimastwere „Sihil"; Kodijärwel; Käsukonna m., Jmawere m.; Mõisaküla alewis; Reedel enne 15. märtsi Põltsamaa alewis; Mustjala wallamaja j. 15. Raplas. 16. End. Kulli karjamõisas; Rannaküla, Rõmmi talu karjamaal, Maasis. 18. Keilas; Kastnas, Tõstamaa kih.; Võhmuta w., J.-Iaanis, Sangaste kir. kõrtsi j.; Kallaste alewis 2 p. 20. Jüri kiriku j., Rae w.; Taewere w., S.-Jaanis; Märjamaa alewis; Kuresaares; Missas, Misso wallam. j.; Leewil, Pindi w. 21. VäikeUlila mõisas. 22. Albu wallam. j. 23. Walgas; Kawastu Warnja külas; Leisi alewis; Walgjärwe wallas, „Kitse" kõrtsi j. 24. Mõras, Laiuse w.; Laekweres, Simuna kihelk. 25. Woldis, Saadjärwe w. 26. Sulbi aL, Kärgula w.; Wahastus; Wõlla-Kihlepas, Pärnu maal; Kohilas; Wana-Prangli m. 28. Paides; Kloostri wallas, Kasepere poe j.; Walguta mõisas, Kellamäe kõrtsi juures. 31. Mustwee alewis 2 päewa.
Aprill. Reljapäewal pärast Lihawõtte pühi „Pori" laat 2 p. Viljandis. Reedel enne Iüripäewa Põltsamaa alewis. 2. Antsla alewis; Puskarus, Põlgaste wallas; Alajõel, Virumaal. 5. Tartus. 8. Suitsu end. kõrtsi j., Kastre-Võnnu w.; Roobaka m., Pärsamaa w.; Vaiwara m, 2 p. 9. Elwas. 10. Ellamaa kõrtsi j.. Sooniste w.; Loona wallamaja j. 13. Torgu wallam j.; Kärla turu platsil. 12. Võrus. 14. Rinakülas, Peipsiäärne wald; Koorwere külas, Vastse-Kuuste w.; Hummuli Soe kõrtsi juures. 15. Säru wallamaja j.; Tapa alewis. 16. Voltweti Keremal. 18. Vigala kir. j.; Weinjärwe w.. Vahu t; Mustla alewis, Samastu w.; Koguka wallas, Liiwa poe j. Rahukülas. 19. Luutsniku mõisas; KilingiRõmmes; Viitnal, Kadrina kihelk. 20. Alawere mõisas, Lihula alewis; Selis, Tõstamaa kihelkonnas; Kuresaares; Missos, Misso wallam. j. 21. V.-Maarjas. 23. Wasulas; Orajõe Kablis; Võrus. 24. Lohusuu külas; Vastse liina wallam. j. 25. Partsil Peri w.; Roosikul, Tsooru wallas; Varblas; Märjamaa alewis, Koonga wallam. j.; Kabala wallam. j.; Rarwas 3 p. Jüri laar; Kõiguste kõrtsi j. 2 p.; Kanepi aL Erastwere w.; Laimjalas, end. Kõiguste kõrtsi j. 26. Iõgewa alewis ja raudteejaamas. 27. Saare kõrtsi j.; Rakweres 2 p. 28. S.-Jaani alewis, Taewere w.; Kärus, Lauri rdtj. [; Abja Paluojas; Sulaoja kõrtsi j., Krüüdneri w. 29. Vaiatul; Kärsa külas; 17
Liiwal, Kolga w.; mõisas.
Malgas 2 p.
30. Nõos;
Haanja
Mai. 1. Kergu alewis. Pärnu m.; Nissis, Riisepere w., Harju m. 2. Nõela Tormal; Tõrwa al. 2 p.; Wändra al.. Pärnu m.; Päri mõisa j.. Lääne nt.; Alamustis, Kõlliste w.; Räpina rvallam. j.; Mõniste mai* lamaja j. 3. Soodlas, Anija w., Harju mk; Pikkjärwel, Kaareperes; Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu-Koosas; Nuus taku alewis 2 p.; Krabi wallam. j.; Uuemõisa wallas, Tumala karjam. 4. Pärnus Jüri laat 2 p. 5. Haapsa lus; Kodaweres, põllum. seltsi platsil, Pala m.; Saaluse wallam. j. 6. Iärwakandis, Harju mk. 7. Mõisaküla al.. Pärnu m; Põlwa kiriku j., Peri w. 8. Tahkurannas, Mõiste kõrtsi j., Pärnu m.; Roosikul, Tsooru w. 9. Hää demeeste; Uue-Antsla wallam. j. Kuiwajõel; Uduweres, Jakobi kihelk.; Wana-Roosa wallam. j. 11. Reola mõi sas; Misso wallam. j. 12. Mõrus; Antsla alewis; Pataste kõrtsi j. 14. Holstre wallam. j.; End. Karilatsi kõrtsi j. 15. Kuresaares. 16. Paides. 18. Sangaste kiriku kõrtsi j. 19. Mehikoorma külas, Meeksi w. 20. Haiba poe j., Kirna-Kohatu w.. Harju m.; Misso wallam. j. 22. Mõõbsus. 23. Malgas; Pärsamaa w., Mätjaküla karjam. 25. 6alla külas, Simuna kihelk. Juuni. 1. Sulbi alewikus, Kärgula w. 5. Miljandis 2 p. 9. Antsla alewis. 12. Paides. 13. Moltweti°Keremal. 14. Lootwina rn., Wastse-Kuuste w. 15. Märjamaa alewis. 16. Tapa alewis. 20. Mustwee al.; Mõhmuta w., Z.-Jaanis; Misso wallam. j.; Kaarma-S. wallam. hoowis 10 p. riietelaat. 21. Mõrus. 26. Kolowere-Ristil; Laiksaare-Urisaares, Pärnum.; Wiljandis Jaani laat 2 p.; Wihulas, Haljala kihelk. 27. Põltsa maa alewis. 28. Rakweres Jaani laat 2 p. Juuli. 1. Malgas 2 p.; Haapsalus. 3. Paides; Palmses, Miitna kõrtsi j. 2 p. 4. Tartus. 7. Petseris. 8. Taagepera wallam. j. 10. Tarwastu w., Mustla al. 12. Mõisaküla alewis, Pärnum. 14.—21. Leisi alewis riiete laat. 15. Karksi-Nuias. 18. Tõrwa alewis 2 p. 20. Pärnus 2 p.; Misso wallam. j.; Kuresaares 12 p. 24. Mõrus. August. 1. Paides. 2. Pärnus 2.—22. aastalaat. 7. Holstre wallamaja j. 10. Kuresaares. 12. Wana-Wõidu 18
wallam. j. 15. Tuhalaane wallam. j. 16. Martna kiriku j. 18. Loodi w., end. kõrtsi j. 20. Misso wallam. j. 21. Laiksaare-Urisaares. 23. Malgas. 25. Mõrus. 25. ja 26. Narwa-Iõesuus 2 p. 26. Kaarli m.; Mõisaküla alewis; Paides. 28. Petseris. 30. Rakweres 2 p.; Antsla alewis. 31. Helme m.; Suurejõel, Uue-Mändras; Hääde meeste!, Pärnu nt.
September. 1. Kaarma-Suuremõisa j.; 2. Taewere w., Suure-Iaani alewis. 3. Selis, Tõstamaa k. 5. Viljandis 2 p.; Wõõbsus. 6. Wastse-Nõo mõisas. Meeri w. 2 p. 6. Mastsemõisa kõrtsi j. 7. Wana-Kariste wallam. j.; Hummuli „Soe" kõrtsi j. 8. Peningi wallamaja j.; Hallistes, Pornuse-Lenhosil; Kihelkonna al. 9. Puiatu mõisas. 10. Puhjas, Kawilda m.; Kilingi Nõm mes; Tapa alewis 2 p.; Kärstna mõisas; Hellama teemaja j.; Krabi wallam. j. 11. Lelle-Hiiekõnnus, Pärnu nt. 12. Mehikoormas, Meeksi w.; Maasi w, Tagawere k. karjamaal. 12. ja 13. Palmses, Miitnal, Kadrina kihelk. 2. p. 13. Malgas 2 p.; Kolga-Iaani kiriku j. 13. ja 14. Iisaku tn. 2 p. 14. Alliku w., Õisus; Kuresaares; Nina külas, Peipsiäärne wald; Miitna wallam. j. 15. Marbla kih. Saulepi w.; Iõgewa jaam. ja alewis; Tammistes, Pärnu kihelk.; Abja Paluojal, Pärnum., Kohila wallas. 17. Uduweres, Jakobi kih.; Uusna mõisas. 17. ja 18. Räpina wallam. j. 18. Pikkjärwe end. kõrtsi j., Karepere w.; Sindi alewis, Pärnu tn.; Sangaste kiriku kõrtsi j.; Alawere mõisas. 19. Kergu al., Jakobi kih.; Kogula w., Kalli küla karjam. 20. Sulbis, Kärgula wallam j.; Misso wallam. j. 21. Wahastus, Iärwamaal; Tahewa wallam. j.; Rõuge kiriku j.; Orajõe-Kablil; Pärsama w., Wõlupi k. j. 22. Kastnas, Tõstamaa kih. 23. Holdre nt-, Helme kih.; Järwakandis; Sürgawere mõisas; Paides. 24. Kirbla w.. Läänemaal; Wõrus; Tartus. 25. Antsla alewis; Wõlla-Kihlepas; Watla nt., Paatsalu w., Lääne tn.; Wana-Suirlepi wallam. j.; Loona wallamaja juures; Maasis. 26. Pööraweres, Jakobi kih., Pärnu nt. 27. Põlwa kiriku j. 28. Tori alewis; Põltsamaa alewis; Kuresaares. 29. Kirepi kõrtsi j.; Ambla al., Järwamaal.; Keblaste tn. Mihkli kih. 30. Haanja mõisas. Leisis. Metskülas. Oktoober. 1. Audrus; Hõiget w., Liiwal; Waikna w., Päri tn.; Rasina kõrtsi juures; Uuemõisa w., Lewalas. 19
Mehamäel 2 p. 2. Reolas, end. Torma jaama j.» Tõrwa alewis 2 p.; Märjamaa olemis; Mõisaküla olemis. 3. Karoastu w., Koosa külas; Laanemetsa „ 6 uure" kõrtsi j.; Narmas, Mihkli laat 3 p.; Tõrma olemis 2 p.; Wändra olemis; Lindoras, Loosi ro. 4. Wana-Kuuste m., Reola Walge kõrtsi juures; Rõuge ro., end. Sänna kõrtsi juures; Kuiroajõel, Harju m. 4. ja 5. Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk. 2 p. 5. Tsooru ro., Roosikul; Lihula olerots. 6. Kudina ro., Pataste kõrtsi j.; Kaarma-Suure m. juures; Tapal. 6. ja 7. Jõhroi olerots 2. p. 7. Wiljandis, Mihkli lt. 2 p.; Kohila ro., Hageris. 8. Pukal, Sangaste kihelk.; Mustjalas. 10. Hiiumaal, end Helterma k. juures; Walgas; Jmaroere ro., end. Päia kõrtsi j. 11. Riidaja roim. j.; Torgu roim. j.; Kilingi Nõmmes. 12. Keilas; Leisi olerots; '-Vastseliina roim. j; Tartus; Pärnus, Mihkli laat 2 p. 12. ja 13. Jllukal, Kuremäel 2 p. 13. Wõrus; Kurista ro., end. Aedu k. j.; Kärla roim. j. 13., 14. ja 15. Rakroere linnas 3 p. 14. Petseris; Albu roim. j., Zärroamaal; Erastroere ro., Kanepi olerots. 15. Rannu ro., Kulli karjam. j.; Säru roallam. j.; Raplas; Koloroere m., end. Jõgeroa k. j. 16. Muhu-Suure ro. magasiaida juures. 17. Nuustaku olerots 2 p.; Koonga roim. j. 18. Kuresaares; Lohusuu külas; Wõõbsus; Taeroere ro., Suure. Jaani olerots; Emmaste ro., Hiiumaal, Metsalauka k; Salla k., Simuna kihelk.: Wäike-Maarjas; Antsla olerots. 19. Tarroastu ro., Mustla olerots; Jõelehtmes; WanaKuuste ro, Lootroina mõisas; Põlgaste ro., Puskarul; Rogosi roim. j. 20. Wana-Roosa roim. j.; Uue-Antsla roim. j.; Misso roim. j.; Kõlleste ro., Tille kõrtsi juures; Weinjärroe ro., Wahu k. 21. Suitsu laat; Kastre-Wõnnu roim. j.; Saluse roim. j.; Haapsalus. 22. Kärgula ro., Sulbi olerots. 23. Raadi ro., Wasula RojasiÜa k. j.; Moisekatsi ro.; Kõo m., Wiljandi m.; Kloostri ro., Kase pere kõrtsi j. 24. Kõlleste ro., Krootuse mõisas; Laatres. 25. Sooniste ro., Ellamaa kõrtsi j.; Roosikul, Tsooru ro.; Maasis, end. Ranna kõrtsi j. 26. Wõrus. 27. Saare ro., Saare kõrtsi j. 27. ja 28. Laekroeres, Simuna kihelk. 28. Puurmanni ro., Pikknurme külas; Krüüdneri ro., Pusu k. j.; Taageperas; Wõhmatu ro.,. J.°Iaanis; Woltroeti Keremal; Misso roim. j. 29. Wõtikroere ro., Waiatu laat., Lullikatku külas; Ahja ro.. Kärsa kõrtsi j. 31. Mõniste roim. j.; Sindi Lodja k. juures. Nowember. 1. Pärsama ro., Mätjakülas. 1. ja 20
2. Jakobi kiriku j., W.-Zakobi kihelk. 2 p. 2. Suurejõel, Uue-Wändras; Paides; Palal, Kodawere kihelk.; Mõra mõisas, Laiuse w. 4. Riisipere w., Nissis. 5. Antsla alewis; Missi kõrtsi j.; Kambja w. 6. Rõuge w., endise Alakõrtsi j; Kaarepere m., Kassinurme m. j. 7. Malgas 2 p.; Elwas. 10. Jõgewa w. ja m.; Lähtru w., Wahima külas. 11. Mõrus; Wiljandis, Mardi laat 2 p. 12. Triigi m., Ardu külas; Karilatfi w., end. kõrtsi j. 12. Kuresaares; Lähtrus. 14. Käru ro., Lauri jm. j; Tartus; Uuemõisa w., Tumala karjam. 20. Leewi tolm. juures; Misso tolm. j.; Kolowere-Ristil; Kirna-Kohatu w.; Haibas. 33. Paides; Mustmees. 25. Raasikul. 26. Malgjärwe w., põllumeeste seltsimaja j. 28. WoltwetiHallikukiwil; Keilas; Põltsamaa alewis. 29. Mõrus. 30. Migala w., end. Poti kõrtsi juures. Detsember. 1. Tapal; Lelle = Hiiekõnnus esmaspäewal pärast 2. Krist. tui. püha; Räpina tolm j. 2. Juurus, Harju m. 3. Alajõel, Virumaal; Jõgewa alewis; Malgas 2 p. 5. Rakweres Jõulu laat 2 p.; Amblas Järwa m.; Wihulas. 7. Kallaste alewis 2 p.; Moldi jm. 8. Wiljandis. 10. Jüri kir. j., Rae wallas; Mõisaküla al. 11. Rarwas, Jõulu laat 3 p. 12. Martna kiriku j.; Mõhmatu wlm. j.; Wändra al. 14. Peipsiäärse w., Nina külas; Antsla alewis; Pärnus Jõulu laat 2. p. Reedel enne 15. detsembrit Põltsamaa al. 15. Mõrus; Kohilas, Harju m.; Mõhmatu w., Järwa-Jaanis. 17. Moisekatsi w., end. Kauksi I. j. 18. Paides; Pööraweres, Jakobi kihelk. 19. ja 20. Jõhwi alewis 2 p. 20. Masknarwas; Mõõbsus; Märjamaa al. Misso wlm. j. 22. Mustwee al. Jõulu lt. 2 p. 23. Krüüdneri ro., Sulaoja küla j. 28. Kawastu ro., Maruja k.; Malgas.
Petseri linnas peetakse laadad 1927. a. järgmiselt ära: Uue kalendri järele, iga 1. ja 15. kuupäewal. Liikuwad laadad roana kalendri järele: l) Suure paas tu teise nädala esmaspäewal. 2) Suure paastu 7 nädala esmaspäewal. 3) Esmaspäewal peale Lihawõtte pühi. 4) Järgmisel päewal peale Taewaminemise püha. Alalised aastalaadad uue kalendri järele on: 5) 7. juulil. 6) 28. augustil ja 7) 14. oktoobril. Petserimaal peetakse 1927. aastal laadad järgmiselt:
l) Lamas,
Lama wallas iga kuu 20-mal päe21
toal. 2) Stolbowas, Laura wallas 29. aprillil ja 29. oktoobril 3) Korsakowas, Panikowitsa wallas 29. nowembril. 4) Irboskas iga kuu 2i. päetoal. 5) Wärskas, Järwesuu wallas, iga kuu 10. päetoal. Wõõbsus peetakse turgu iga 5. ja 20. kuupäewal.
Kiskjaid loomi wõib igal ajal püssiga lasta wõi muibu tappa.
27
13
B
28
13 IIII ■ 12 B
Muud eespool nimetatud jahiloomad
1
|28|g|B !BÜ28
Jsapart (parts, metsparts, tsigaparts, sinikael anas boschas) ja jutkas Hat, nõgikikas, metskikas. kruusald, kruuskael, sopakukk, riiukukk, murukukk, muru luttu, merinepp (machetes pugnax) Igasugused pardid: jääpart (pikk-kael clancion clancula), soopan (rohupart anae acuta), piil part (pillipart, piripart, pirtspart, ritspart mudapart anas crecca), emapart (anas boschas) tikutaja (tikutes, hirnuti, möhites, möhitaja, mühida, svkapart, sokaparts, taewasikk, (scolnpax galinago); topelnvpp (scolopax major); mudanepp (scolopax gallinula); kiiwitaja (kiiwitas, kiiwit, kiiber, vanellus cristatus); rääk (heina ja põllurääk, rukkilind, präägutaja, crex pratensis) j. m. wcc- ning soolinnud.
m 13
i 1 I II
Jsahirw (metstikk, servus capreolus)
5 g Bhg
—
--
Wõru tähtsamad walitsus- ja seltskondlised asutused. Aadresslaud, Kreutzwaldi tänaw 52. Aktstisiwalitsuse 8. ringkonna kantselei, Kreutzwaldi t. 38. Kaitsepolitsei Wõru jaosk. kantselei, Jüri tän. 46. Kriminaalpolitsei kantselei, Kreutzwaldi tän. 51. Kohtu-uurija 1. jaoskond, Kasarmu tän. 3. Kohtu-uurija 2. jaoskond, Wabaduse tän. 5. Kohtupristawi 5. jaoskonna kantselei. Paju tän 5. Linnawalitsus, kõigi komis jonidega, Jüri tän. 7. Linnapolitsei jaosk. kantselei, Kreutzwaldi tän. 52. Linna waestelastekohus, Jüri tän. 7. Linna elektrijaam, Jüri tän. 7. Linna lasteaed, Tartu t. 24. Maakonnawalitsus, kõigiosakondadega, Jüri tän 12. Maksuamet, Kreutzwaldi tän nr. 15 Wõru metskonna metsa ni alitsus, Kasarmu tän 5 Post - telegr. - telefon, Jüri tän. 38*a. Rahukohtuniku l. jaoskonna kantselei, Kasarmu t. 3. Rahukohtuniku 2. jsk. kant selei, Aleksandri tän 8. Rahukohtuniku 3. jsk kant selei, Aleksandri tän 8. Rahwawäe ülema kantselei, Kreutzwaldi tän. 1.
Riigimaade walitsus, Kasar mu tän 7. Wõru ringi riigim. walitseja kantselei Wabaduse t. 6. Wõru maakonna prefektunr, Kreutzwaldi tän 52. Wõrumaa kaitseliidu malewa staap, Kasarmu tän. 3. Wõru ja Petseri maa kondade metsarewident, Kreutzwaldi tän- 15 Wöru linna tapamaja, Karja tän. 2 Wõru hoolekandekohus, Ka sarmu tän. 3Wõru-Betseri üldhaigekassa, Aleksandri tän. 4. Wõõras temajad. Wõõrastemaja Aleksand ria", Katariina tän 6. Wõõrastemaja „London", Kreutzwaldi tän. 52. Wõõrastemaja „Kommertsia", Kreutzwaldi tän. 56. Wõõrastemaja „Räpina", Wabaduse tän. 10. Wõõrastemaja „Riga", Wa baduse tän 16. Koolid. „Wõruhõimu" käsitõökool, Aleksandri tän. 6. Wõru tööstuskool, Karja tän 22. Õpetajate seminar. Turu tän. 1Linna 1. sega-algkool, Jüri tän. 41. Linna 2. sega-algkool, Jüri tän. 41. 28
Poegl. reaalgürnn., Jüri tän. 42. Tütarl. reaalgümn., Jüri tän. 42. Seminari harjutuskool. Tu ru tän. 1.
Dr. Hans Krueger, Tartu tän. 7. Loomaarst J. Pelowas, Tartu tän. 7. Hambaarst M. Kusmenkow, Jüri tän. 17. Hambaarst E. SuursaarLindeberg, Jüri tän. 26-a. Hambaarst H. Sirk, Tartu tän. 17. E. Ziehr-Raig, Kreutzwaldi tän. 4l. Adwokaadid. P. Tirro, wann. adw. abi, Aleksandri tän. 14. J. Sassian, wann. adw. abi, Kasarmu tän. 3. W. Beick, wann. adw., Tartu tän 21. E. Beick, wann. adw, Karja tän. 28. E. M. Arrak, eraadwokaat, Jüri tän. 26-a J. D. Joab, eraadwokaat, Jüri tän. 26-a. E. Zälp, eraadwokaat, Katariina tän. 3. P Luik, eraadwokaat, Kreutz waldi tän. 41. Notarius
Pangad. Eesti pank, Wõru osakond, Karja tän. 24. Põhja pank, Wõru osakond, Jüri tän. 16-a. Wõru pank, Aleksandri t. 14. Tartu pank, Wõru osakond, Jüri tän. 18. Wõru ühispank, Jüri t. 22. Haigemajad. Linna ja maakonna ühine haigemaja, Aleksandri tän. 22. Maakonna loomaMnik, Jüri tän. 12. Linna apteek, Wabaduse tän. 11. Wana apteek. Tartu t. 29. Arstid. Linnaarst, Dr. R. Piho, Ka sarmu tän. 1. Maakonnaarst, Dr. J. Mältort, Wabadnse tän. 13. Dr. W. Lutzuwer, Jüri tän. 17. Dr. N. Reichard, Aleksandri tän. 4. Dr. A. W. Krause, Alek sandri tän. 3. Dr. K. Kolon, Wabaduse tän. 13. Dr. W. Reinthal, Tartu tän. 17.
Sermati kantselei. Kasarmu tän. 3. Maamõõtjad. Maakonna maamõõtja O. Wiilip, Karja tän. 8. Wanem maamõõtja W. Raudsepp, Tartu t. 4=6. Wanem maamõõtja P.Wald, Wabaduse tän. 4. Maamõõtja J. Kääparin, Jüri tän. 22. 29
Jututare. Kogunud ja ritta seadnud Andres.
NeWgll IMs ööšti, toiienüaoa kukkur Me. Bibi titti Koer olen ma. Mind hüütakse Bibiks. Wihkasin seda nime. Warem, kui olin meel noor, soowisin, et mind oleks hüütud mõne inimese nimega, näiteks kas rnõi Jussiks; aja jooksul harjusin aga oma nimega, tulles otsusele, et nimi on täiesti kõrwaline asi ja et eeskujuli kul koeral tuleb kõige pealt osia kaswatatud, sõnakuulelik ja haritud. Haritud ma olingi. Wõin julgelt kinnitada, et warematel aastatel olin üks harituimatest koertest pea linnas. Selles ei ole ka midagi imelikku, sest minu pere mees hoolitses nii wäga minu kaswatuse eest. Tema nimi oli Elling. Adwokat oli ta. Aastaid oli tal juba küllalt ja ka tema naine ei olnud enam noor. Lähen edasi: nende wanem tütar Isabella ei olnud ka enam noor. Kui asusin sellesse perekonda, seisis ta oma eluredeli kahelkümnel kaheksandamal pulgal. Ja edasi — Ilja — kakskümmend wiis, Tereese — kakskümmend kolm, Roosi — kakskümmend ja kõige noorem — Ireene õitses oma kaheksateistkümnendas eluaastas. Rohkem tütreid minu peremehel ei olnud. Kõik nad olid ilusad, armsad tüdrukud ja ma ei suutnud kuidagi aru saada, miks nad mehele ei saanud. See oli seda imelikum, et nad käisid igalpool, kus aga mehi kohata mõis. Külmadel taime õhtutel, kui hea peremees ei aja isegi oma koera rnälja, läksid nad ballile; päernal korraldasid endi juures kodus teelaua. Majas käis õige rohkesti noori karnaleere, kuid 30
ükski nendest ei awaldanud soowi abiellumiseks. Sellest järeldan, et tüdrukutel ei olnud raha, ehk kui oli, siis hoopis napilt. Liikudes inimeste keskel, olin juba oma nud kindla teadmise, et inimene algab alles parunist, abikaasa aga — kaasawarast. Tõsi küll, ka meie preilidel ei olnud kaasawara ja see kurwastas mind üpris wäga. Uskusin, et nad saaks kindlasti mehele ja oleks siis ka minu mastil hästi armulised, kui ainult see pagana kaasarnara ei puuduks. Ühel heal päewal tuli hra Ekling imelikule mõttele — anda mulle täielik haridus, milleks siis ka kutsus tresseerija. „Teil ei ole tarnis temale just palju õpe tada" — seletas minu peremees. „Ta peab ainult kohe haukuma hakkama, kui keegi puudutab ühte minu tütar dest". „See on tühi asi", seletas tresseerija, — „kutsuge aga preilid siia. . ." Isabella, kui kõige wanem, tuli esimesena. Vean tunnistama, et tresseerija tundis oma ametit wäga hästi. Ta köitis mind nööriga laua jala külge, nõnda et ainult wähekese edasi-tagasi liikuda sain. Siis haaras ta pahema käega Isabella käest kinni ja astus samal silmapilgul pahema jalaga minu käpa peale. Olgugi, et pidasin end õigusega haritud koeraks, kuid sarnast paha nalja ei rnõinud ma enesestki mõista rnälja kannatada ja hakkasin nagu hullumeelne huluma. „ Professori" härra ei lasknud aga end sellest eksitada, maid kordas sama katset ka nelja järgmise tütrega, kuna mina muidugi iga katse puhul karjusin, nagu elajas. Wiiendama õppetunni järele teatas ta suure uhkustundega (Mingile: „Nüüd mõtte Bibi peale kindel olla". Ja tõesti, mind maldas alati teatud hubasus mõi kartus, kui keegi mõnd meie preilit kättpidi ehk ümbert kinni rnõttis. Mulle näis, nagu astuks keegi samal silmapilgul mulle käpa peale. Tehti katseid. Igal sarnasel juhtumisel pistsin kole dasti rninguma. Hra Ekling, tema abikaasa ja tütred rnõtsid minu rningumise juubeldades mõstu. „Mis sa sellest arrnad"? küsis uhkelt adrnokat. „Ainult see rnõib meid meel päästa", mastas pr. Ekling, aga tütred kihis tasid naerda. Ma ei saanud siis meel aru, milles asi seisab. Warsti sai mulle aga kõik selgeks, eriti siis, kui ühel pealelõunasel tunnil wõerastetuppa jäin, kus istusid Isabella ja meel üks noor meesterahmas. Juba see üksikki fakt Pani mind imestama, sest Eklingite majas ei olnud 31
kunagi moes jätta preilisid meestega üksi — n. n. neljasilma alla. Ma istusin nurgas ja jälgisin nooremehe liigutusi. Jsabella naeris ja koketeeris, kuna noormees talle järjest lähemale nihkus. Ega fee heaga et lõpe, mõtlesin iseeneses. Ja nii fee ka tuli. Noormees haaras Jsabella kätest kinni, tõmbas ta oma rinnale ja külmas üle suudlustega. Jsabella ei pannud roastu, kuid mina pistsin huluma, et tuba rõkkas. Järgmisel silmapilgul läks mõõrastetoa uks lahti; ja sisse astus terme pere: hra Ekling, tema abikaasa ja neli tütart. Noormees ehmus äärmiselt, Jsabella samuti, kuna mina jätkasin hulumist. Hra Ekling astus nooremehe juure, mõõtis teda karmi ning puurima pilguga ja ütles siis iseteadmalt: „Wäga austatud härra, usun et teate, mis tähen dab ausus?" — Noormees kahmatas, neelas paar korda sülge alla ja sai siis maemaga lausuda: Mul on a—au... pa — pa — paluda teilt ... J' — Jsabella kätt . . . Wanahärra Eklingi nägu muutus selle peale kohe südam likuks, kuna proua Ekling, pisarad silmis, langes noore mehe kaela ümber: „Poeg, minu kallis poeg!" — Kui õnnelik (?) noormees toast mankudes lahkus, oli kogu pere juubeldades minu ümber. Nad suudlesid ja kallistasid mind, eriti preilid. Wiimased muidugi sel les magusas lootuses, et ka neid „õnneranda" juhin. Wanahärra Ekling aga lausus: „Bibi on päris kuld. Üks on kaelast ära . . . Jääb meel neli!" — Alles nüüd mõistsin täielikult, milleks mind mälja tresseeriti ja missugust osa pean etendama perekonnas. 9J?a olin tütarde mehelepanemise abinõuks, mis mind ka just ei pahandanud, maid koguni ümberpöördult, uhkustasin sel lega, seda enam, et ülesanne oli täiesti minu mõimete järele. Eklingid aga olid mulle maga tänulikud. Mind toideti hästi ja kohustusi polnud mingisuguseid peale selle, et pidin preilide järele maatama. Jaanuaris panin mehele Hilja, juunis Tereese ja järgmise aasta juulis Roosi. Järele jäi meel ainult kõige noorem tütar — Ireene. Septembrist peale hakkasin jälgima ühte noortmeest kes energiliselt piilus Ireene järele. Ma olin kindel, et oktoobris tuleb mul haukuda. Kord suudleski noormees tõesti Jreenet, kuid juhuslikult olin unustanud oma 32
kohustuse ja ei haukunud, mis oleks seekord ka küll üle arune olnud, sest wanemaid polnud nii kui nii kodus. . Päew hiljem oli Ireene ja sama noormees jälle kahekesi koos, rääkisid kustumata armastusest, ja wiimaks palus Ireene noortmeest, et fee tema albumisse midagi kirjutaks — mälestuseks . . . Ta jooksis teise tuppa albumi järele, kuna wõõrastetuppa jäin mina nooremehega kahekesi. Ireene roiibis millegi pärast kauem, kui see loomulik ja tema peiupoiss sai juba närwiliseks. Samal silmapilgul juhtus midagi koledat. Noormees, kuna tal igawusest muud midagi teha ei olnud, andis jalaga mulle tugema hoobi kõhtu. Silmade ees läks kõik kirjuks ja ma hulusin walu pärast mis jõudsin. Uks läks lahti ja tuppa ruttasid hra Ekling ühes prouaga. „Wäga austatud härra", algas Ekling suurtsuguselt, „usun, et teile on teada ausa inimese kohustused ?" „Korralikule inimesele jääb sarnasel juhtumisel ainult üks wäljapääsutee" ... — kähistas pr. Ekling. Noormees waatas imestuses ja arusaamata pilgul nende otsa „Kohustused?" — küsis ta segaselt. Samal silmapilgul jooksis tuppa ka Ireene, album käes. Ta jahmatus, kuid mõistis kohe, mis oli juhtunud. Isa ja ema, alles nüüd märgates, et tütart üldse toas ei olnudki, waatasid wihase pilguga minu poole. „Ma ei mõista teid", jät kas noormees, „Kas teie ehk nõuate, et annaksin Bibile rahulduse?" „Mitte seda", wastas Ekling, „see oleks ülearune". Noormees, kes korraga taipas, milles lugu seisnud, kummardas wiisakalt ja naeris irooniliselt. „Otsige lollemaid," tähendas ta muigades ning lahkus toast, kuna pr. Ekling minestusse langes. Mis nüüd järgnes, sellest on mul maius rääkida. Teie oleksite pidanud nägema, kui halwasti üldse wõidakse ümber käia ühe koeraga. Nad peksid mind meeletult ja kihutasid siis majast wälja. Kuhu jäi nüüd nende tänu tunne selle eest, et olin neli tütart mehele aidanud!? Omas naiiwsuses uskusin, et leian mastuwõtmist nende tütarde juures, kes minu abiga mehele said. Teie ei wõi aga enesele ettekujutada, missuguse toorusega nad mind minema kihutasid, kui waemalt nende juure sain nina pista. Eriti mehed, kelle perekonna õnne (?) loo miseks ma nii palju kaasa olin aidanud, jagasid mulle 33
armutalt hoope ja kihutasid suures wihahoos majast wälja. Mis oli siis põhjuseks, et mind, ühte tarka koera, nüüd ühel ega teisel pool wastu ei wõetud? Armas lugeja mõistab seda loodetawasti isegi ja tunneb ehk mulle kaasa. Teie õnnetu Bibi.
Üks peenike ninanips ehk
150 mädamuna. Pudukraami kaupmees istub leti ferm ai ja ootab pikisilmi oma selli tagasitulekut, kes lõunale läinud, kuid nüüd juba kauaks ära jääb, kuna kaupmehe kõht Kinni tuse" ootuses aina koriseb. Seal astub poodi rnäike poisike, korw käes ja lausub: „Ma nägin ühte poissi seda korwi teie poe ukse eest warastarnat. Sundisin teda korwi tagasi andma ja siin ta nüüd on. „Sa oled tõesti hea poiss ja pead siis wäärilise aupalga saama". Seal letilaua taga on 150 muna. Need wõid koju oma emale wiia ja ka korwi endale pidada". Kaupmees oli neid mune juba nädalate ja kuude kaupa seks otstarbeks alal hoidnud, et neid heal juhtumisel kellegile palgaks anda. Kui ta nüüd heale poisile niisuguse aupalga andis, sai ta pood korraga 150 mädamunast puhtaks ja kaupmees naeris kojuminnes enesele habemesse. Kui ta omakorda lõunal käinud ja siis tagasi tuli, nägi ta leti taga ühte korwi milles oli 150 muna. „Kas sa oled mune ost nud ?" küsis ta sellilt. „Iah, ostsin tüki aja eest ühe talupoisikese käest". „Kas see ei olnud mitte sinise mütsiga pisike poisikene?" „Iust niisugune ta oli". „Kas tal mitte ei puudunud kaks esimest hammast". „Puudusid küll". Kaupmehe kartus osutus õigeks. Järelwaatamisel selgus, et munad olid samased, mis kaupmees natukese aja eest poisikesele „aupalgaks" andis. Kaupmees oli jälle 150 mädamuna omanik ja koguni kahekordse hinna eest. 34
jl et On kindel, : töö soliidsuse, termiinide
-
=----- I
täpsuse ja madalate hin- ’ • dade poolest tuntud on kui ainuke omal alal tegutsew äri -
j tisleri- & mööblitööstus M. Mõõk : « ------------- Wõrus, Kreutzwaldi tänaw 19.------------- ■ Soowitab ladust igasugu walmismööblit kõige pee- » I nemast lihtsamani. Tellimised täidetakse täpselt soowi- • kohaselt ja määratud ajaks.
Wõetakse wastu ka igasugu ehitustöid nii linnas kui ; ; maal. Sealsamas ostetakse kõiki sorti kuiwi laudu ja ; ; muud puumaterjaali, makstes kõrgemat hinda. ; ;
:
Austusega
M. MÕÕK
— Wõrus.
;
\
Tisleri- ja mööblitööstus. -
I Ä. Höhne r
lg
Wõrus, Jürit 5»b. Pudu? & moodiKaubad, KÜBARAD kõige uuema moe järele ja suures wäljawalikus.
KAMPSID igas suuruses ja wärwis. Peale selle kõik pudukaubad saadawal, nagu: wäljaõmblusniidid, pitsid, paelad, sukad,kin dad, shallid (siidised ja willased), kraed, ---------------- kaelasidemed jne.-----------------35
Aleksandri tän. nr. 34.
Kindlustab igasugust warandust — tule wastu; aknaja peegliklaasi — purunemise wastu; kodu loomi — õnnetuste, haiguste ja warguse .oLUj llidjcUSvi drillil Jd ubl lil wastu; majakraami ja igasugust inwentaari murdwarguse wastu; kapitale surma korraks ja äraelamiseks. Selts on ühistegeline asutus. Kõik kindlustuswõtjad on seltsi liikmed ja ühtlasi seltsi waranduse ja kapitalide kaasomanikud. Kindlustage kõik oma warandusi nimelt Eesti Kindlustuse Seltsis, sest ta on wanem ning wastutusrikkam kindlustusselts Eestis. Seltsi walitsus asub
Tartus, Suurturg nr. 10, omas majas. Osakonnad: Wõrus, Walgas, Petseris, Wiljandis, Pär nus, Kuresaares, Tallinnas, Rakweres.
Angentuurid igalpooi Eesti wabariigis.
36
Riide# ja puduRaupade ladu
S. JUDEIKIN Wõrus, Jüri ja Tartu tän. nurgal, Munna majas. Ladus alati saadawal odawalt ja suures wäljawalikus r—I <0 d H H id
n aiste r ah wastele igal reedel -------- ja -------
meesterahwastele igal laupäewal. UG
mm
Peale selle korralikult sisseseatud
wannisaunad
köetud igal päewal, mahaarwatud esmaspäewad ja teisi päevad. Iga asjatundlik saunaline paneb suurt rõhku jookswa jõewee peale. Teenimine korralik. Sauna juhatus.
Ä. Klaossen Wõrus, Kreutzwaldi t. 21. Kõnetraat 46. Soowitan lugupeetud kaubatarwitajatele omast ärist mõõduka hinnaga ammu tuntud headu ses kõiksugu maitsewaid saiu, kooke, küpsi seid, kuiwikuid, biskwiite, pränikuid ja pee nikest leiba. Wõtan tellimisi kõiksugu tor tide ja küpsiste peale igal ajal wastu ja täi dan kiirelt ja korralikult. Jällemüüjatele kõr ged protsendid.
Põllurammu, heeringaid, soola, põllutööriistu, koorelahutajaid, padasid — malm, email ja alumiinium, köienööri, käiasid, loomakette, portselaan- ja klaaskaupe alati suures wäljawalikus soowitab
W M M J M Jf
1
A. Kuus :: Wõrus,
§
H
M
W
--
Tärtu tänaw 12, ;■ ka järelmaksu peale.
39
W W
WÕHD NÄHÄTÖÖSTUS
1
M, öoldberg Wõrus, Jüri tänaw nr, 2, P^argib nahka juhiks, pastlaks, tallaks sermetiks, sewretiks ja woodriks. Lamba* J nahka willaga kasukateks.
^
T
äidab tellimisi masinarihmade ja muude y nahasaaduste peale. Naha headuse peale Z pannakse kõige suuremat rõhku. *
4 gXyiüüb walmisnahku kõigis sortides. 4 9 | ~ | Ostab tooresnahku, paju- ja kuusekoori. 9 Kt)v,,WvWlt'ZVy‘'t^^S
f
METSÄKÄUPLÜS
|
1M. Qoldberg Wõrus, Jüri tänaw nr, 2,
o
stab igasugust metsa ja walmis % metsasaadusi: palke, liipreid, planke ja ? laudu. i
g
6 l\/|üüb hariliku hinnaga oma saewabM ^ I rikutest nii ka linnas igasugust puu- ja L % ehitusmaterjaali, nagu: planke, lae- ja j E põrandalaudu, woodrilaudu — punnitud f % ja hööweldatud. ^ 40
—
habet ajada ehk juukseid lõigata soowib, äri walikus ettewaatlik olla ja walida tingimata minu juukselõikamise äri — TARTU tän. Nr. 25, mis terwishoidliselt sisseseatud ja kus äd alasse puutuwad toimingud terwishoidliselt täpselt täidetakse.
Kõõme arstimine — ...... :Näo jumestamine. Töö Kiire ja KorraliK, Äri
awatud härradele ja daamidele tööpäewil kella 8 — 18.
Jul. Piirand Wõrus, Tartu tän. nr. 25. P. S. Teritan igat sorti nuge, kääre ja juukselõikamise masinaid.
j 41
T a r tu tä n , n r, 25,
Minu äris on saadawal igasugused juukse ja naha wärskendamise wahendid jne.
—
J u u K s e lõ iK a m is e ä r i
Inimene, ära unusta iialgi, et terwis su kõige kallim wara on. Kui sa lased enesel tööd teha, siis wali koht, kus su terwis garanteeritud on. Ka tead sa, et wäiksest kriimustusest naha peal desinfitseerimata weremürgitus wõib järgneda, mis surmaga lõpeb. Sellepärast hoiatan igat ühte, kes
ZV- jalanõusid -w meeste, naiste ja laste jaoks, mis minu isiklisel juhatusel walmistatud, samuti ka paremate Tartu meistrite saadused. Kõik jalanõud walmistatakse parematest materjaalidest, mis nende wastupidawust kindlustab. Minu kauaaegne prak tika minu kauba alla puutuwate ainete ostuks wõimaldab kõige soodsamat walikut, mille tagajärjel wõin teenida tarwitajaid hea. ilusa ja kestwa kau baga. Ladus leidub kõiki tarbeid, kuuluwaid jala— nõudesse: sandaalid, kalossid, botikud j. n. e. — HINNAD ODAWAD! LAHKE TEENIMINE! Loodan, et austatud kaubatarwitajad ise oma huwides minu kauakestnud äri kasutama saawad, milleks hoolt kannan, et kellegil ostukahetsedaeitule. Austusega
|S. KRIMP lI | Rellasepatöösfus Z (Asutatud 1907. a.)
šE
1 Wõzns, Kreutzwaldi ±. nr. 25, | == = =
Teatan Wõru ja ümbruskonna austatud publikule, et olen oma tööstust ajanõuetele wastawalt laiendanud ja wõtan pa randamiseks wastu igasugu peenemaid — — — — tehnilisi töid.------- — —
| ERIALA: IGASUGU KELLAD. § = ü
Minu kauaaegne praktika wõimaldab teha kõiki töid korralikult ja kiirelt. Hinnad ------------wäljaspool wõistlust.--------------
|
Austusega
42
A.
E.B1MP, |
Wõru majandusühisus
..Põllumees
61
kontor ja kauplus Wõrus, omas majas. — Kõnetr. 20. Abiladud Wõru raudteejaama ligidal (omad aidad) kõnetraat Nr. 150. Miik • rehepeksumasinaid, traktoreid, moo1V1UUD . toreid, pollutööriistu, hekslimasinaid, sorteerijaid, tuulikuid, rauda, reetalla terast, traati,sepa-jatisleritööriistu,majapidamise tarbeid, koloniaalkaupasid, suhkrut, petrooleumi, õlisid, masinarihmu, tsementi, süsi, torusid ja nende osasid, weskikiwi walamise materjali jne., jne..
WÕtab oma peale piimatah tuste sisseseadmist õige lahedamad
maksutingimised.
Asjaaja
mine kiire, kõige suurem wastutulek. Ladus Kmitteolewaid masinaid ja riistu muretseb telli miste peale wähese wahetasu eest. i 1 . linu, linaseemet, ristikheinaseemet WSlclD. ja maksab kõrget hinda.
Wõtab raha hoiule ja mak sab kõrget protsenti. Annah
oma liigetele maksuta juriidilist
MiludD ja agronoomilisi nõu.
Põllupidajad, koonduge oma ühisuse ümber! Wäiksematele ühisustele muretseme kau pasid kõige odawamate hindadega.
i Lõuna^Eesti põllumehed! j j j
Piimakarja pidamine on põllumehe jõukuse alus. Piimasaagi tõstmise parem abinõu on jõutoitude söötmine.
1
: j
Põllumehed, kes piimakarja eest hoolitsewad, ei tunne ka ikalduse aastal rahapuudust. Karja ülewiimisest loomuliku toidu pealt kehwale laudatoidule on tingitud piimaanni wähenemine.
l
Mõtelge aegsasti jõutoidu muretsemise peale.
\
Asutage piimaühisusi ja koorejaamasid! Wõru ,,PÕLLUMEES" muretseb teile piima-
Põllumehed, korraldage jõutoidu ühisostu. j
talituste sisseseaded. Soowitame suurel ja wäiksel arwul
Ühisustele, seltsidele ja põllumeestele, kes waguni wiisi meilt telliwad, müüme jõutoitusid Eesti Tarwitajate Keskühisuse suurmüügi hindadega. Andke aegsasti omad tellimised meile teada. Terwitades.
Wõru majandusühisus
I ^Põllumees" j
.:
5 niiiimiiiiiiiiiiiimuiifi
Wõrus, omas majas. imnniiuuwimniinii»riHTnwmunniinn
44
Kulla-, kellasepa, õmblusmasinate ja jalgrataste äri
Julius Tibbing, Võrus, Jüri tän. nr. 16.
Kõnetraat nr. 133.
T arvitajad! Kõige odavamalt ja soodsamate maksutingimistega ostate ainult minu ärist paremate vabrikute õmblusmasinaid, nagu: „Pfaff", „ Vesta,", „Gritzner", „ Cl ara", „ Victoria", „Naumann“ jne. Samuti ________ _............ ..... ka suures väljavalikus paremate vabri kute jalgrattaid. Täieliku vastutusega müün läbiproovitud seina-, laua-, tasku- ja käekellašid, kuld-, hõbe- ja uuskuld ilu- ja laulatussõrmuseid, hõbe- ja nahk-käekotte, paberossitoose, kaelaehteid, medaljonge, armbante, prosse, manshetinööpe, slipsinõelu, lauanõusi, baromeet reid, kraadiklaase, kääre, kõiksugu valmisprille, -klaase, habeme- ja taskunuge, peeg leid, tulemasinaid, grammofone, platesi, muu sikariistade keeli, taskulampe, batareisi jne. Odavate hindadega müün kõiksugu elektri sisseseade tarbeasju, lae- ja laualampe, traati, kelli, elemente jne. Ostan kulda ja hõbedat, makstes kõrget hinda. Graveerin. Teen monogramme, käekirje ning kõiksugu kulla- ja kellasepatöid kiirelt, korralikult ja võistle mata odavate hinda dega. Kellaseppadele parem sisseostukoht. Raadioaparaate ja nende osasi, püsse, revolvreid, laskemoo na ja suuske soovi tan kõige soodsama tel tingimistel.
♦ Droogid, kosmeetika, wärnits, maalri- ja riidewärwid, kemikaaliad, õli- ja piirituselakid ja sidemed, tint ja klaaskarikad koo lidele, fotograafia tarbeasjad, pesuseep, arstlised- ja tualettseebid, kummikaubad, taskulaternad ja nende osad. Loomapulbrid ja wosworilupja. Wääwlihape 66 Be. Söehape
wäikestes
tsilindrites
mineraalwee tehastele. Piima proowiklaasid ja pipettid meie reidele, auto-bensiin j. n. e, j. n. e.
/
♦
EN-GROS. EN-DETAIL.
46
>g\
*HAh"
KAjmW*v&vw ka jm
f Singerl õmblusmasinad f perekonna, käsitöö ja tööstuse jaoks, X on tunnistatud kõige paremaks — sellef pärast ka kõige odawamad.
f Kõige soodsamad
Kunst^wäl j aõmb-
v järelmaksu
lemine õpetakse
a
tingimised.
maksuta.
| Hinnad algawad 8.500 mk. peale.
I.... ;......... ;..............................
> Alati ladus kõik tagawaraosad, nõelad, niidid ja
|
masinaõli tuntud kõrges headuses.
5
Kõik osad, nõelad, õli ja niidid on saadawal ka SINGER’i AGENTELT.
|
SBWing SIMGER masinate Eesti osaKond. BOO10IÜ
$ ^
WÕRU wakriku kauplus, Kreutzwaldi tänaw Nr. 19.
Jt
Oma wabriku kauplused igas linnas ja alewis. % - - Komisjöniagendid üle maa. - - - tik KA)ivi^vr*vy/y KAjm47
KIRJASTUS OAJ.
„TÄHE“ raamatu» ja Rlrj utusmaterj all kauplus Võrus, Jüri tän. 16, Muna majas. j Kauplus 14. Kõnetraadid v Trükikoda 92. I Ärijuht 91.
Suur paberis ja papiladu, . Täielik kooliraamatute ja -tarviduste ladu. Valla valitsuste, kohtute ja ametkohtade tarvidused. Kõige parem ostukoht kõigile. Kõige loetavama Eesti päevalehe ..Postimehe*' abitalitus. Kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmine kõigi Eestis ilmuvate ajalehtede ja ajakirjade peale. Raamatukaupluse juures on ka
trüKi# ja KöIimlsKocla, kus tellimised maitserikkalt, korralikult ja kii relt täidetakse. ,,Tähe" püüe on kõigeparemat võimalikult para jate hindadega pakkuda, mis temale ka on korda läinud, täit osavõtmist ja toetust rahva poolt kaasatuues. Rahva usalduse ja tegevuse peale kogu oma tegevust põhjendades Kõige austusega
Kirjastus o.-ü. ..Täht11.
ML JndcltOii Wõrus, Wabriku t. 6. Telefon 89. Postkast 35.
m
LauawabriR soowitab oma ladust igasuguseid hööweldamata ja hööweldatud laudu, nagu: põranda-, woodri- ja laelaudu, ukse- ja aknakleidungi laudu, põrandaja lae liiste, latte jakatusesindleid. Wõtab wastu palke saagida ja laudu kan tida ja hööweldada ning sindleid lõigata.
Ostab palkisid ja metsa maharaiumiseks igasugusel — arwul ja maksab kõrgemat hinda —
Jõhuwesm
wõtab igasugust terawilja jahwatada, ka tangudeks.
Mehaanika töötuba wõtab igasuguseid mehaanika töid wastu. Tellimised täidetakse otsekohe, kiirelt ja kor ralikult. Töö wäljaspool igasugust wõistlust.
Kirjastus o.-ü. „Tähe“ raamatukauplus Wõrus, Jüri tän. 16-a.
Kõnetraat 14.
Seltsidele, ühingutele ja pidude korraldajatele foorot* tarne järgmisi näitemängu raamatuid: 1) Minu Bebi, M Hannekeni naljamäng 3 w. 2) Külaarsti juures, E. Lampsoni nali laulu dega l waatuses. 3) Isa Hamleti waim, A. Schutzi nali 1 w. 4) LVäljawisatud, H. Mülleri nali lm. õ) Waras aumees, E Lampsoni nali 1 w. 6) Isa, A. Grossi näidend 1 ro. 7) Ameerika duell, G. Mooseri naljamäng l w. 8) Uks tuba kahe woodiga, E. Lampsoni nali 1 ro. 9) Suudluse tagajärg, H. Tshinaroroi nali 1 ro. 10) II es Egiptuse nuhtlus, Putkoroski nali 1 ro.
11) Sellest, kuidas naene mõtles mehe wastu truudust murda ja selle tagajärg, N. Lapitski nali 1 ro. 12) Ta peab maale minema, Bayard ja de Wally naljamäng 1 ro. 13) Kahekordne surm, E. Lampsoni nali 1 ro. 14) Isa lubas, A. L'Ärrong nali 1 ro. 15) Kaks kurti, J. Moinaux'i nali l ro. Mesinikkudele sooroitame meie kirjastusel ilmunud raamatuid: 1) M. Dernoro, Mesila asutamine. Eestistanud J. Kaarna, tegelik mesinik. Hind 20 marka.
2) K. Mäekala, Tegelikud töö- mesilas, 2. täien datud ja mitmeti laiendatud trükk, 29 pildiga, 278 lehe külge. Raamat on Tallinna ja Tartu näitustel I auhin dadega kroonitud ja loetakse mesinikkude ja asjatundjate keskel kõige paremaks senini Eestis ilmunud mesila raama tutest. Hind broshüüritult 240 m., kõroas köites 280 m. 3) K Mäekala, Mesilane ja tema elu 49 pil diga, 146 lehekülge. Hind 160 nt. „Edukalt peab mesi lasi ainult see, kes nende elu-olu tunneb " Ükski korralik mesinik ei jäta omale neid raamatuid ostmata. Saada kõigist raamatukauplustest. Pealadu O.-Ü. ,,TÄHE“ RAAMATUKAUPL. WÕRUS.
J. Pantaloni uuesti awatud
Wõrus, Jüri 1.18, Paljudele minu Wõru linna ja ümbruskonna kaubatarwitajate soowidele wastutulles, olen awanud
Worus, Jüri tän. 18, abikaupluse, et kohaliste minu tööstuse jalanõude tarwitajatel tarwidust ei oleks, nagu senini, ennast Walka sõiduga —------- ------------------ tülitada.-------------------------------Soowitan oma suurest tagawarast rikkalikus wäljawalikus kõiksugu suurustes,fassongides ja headuses wiimase moe järele walmistatud
jalanõusid. Tellimiste peale walmistan soowijatele igasugu jala nõusid. Töö korralik ja kiire. Hinnad mõõdukad. ------------Tulge waatama, kuigi ei osta. —-----------
I. Malmil jalanõude kauplus Wõrns, Jüri tän. 18. Wal^as, KesK t. 23.
Kirjastus osa*ühisus
Wõrus, Tartu 135. Kõnetraat 92.
Kõige suurem ja kõige pare mini sisseseatud trükikoda. Töötab 3 elektri mootori jõul. Trükikoda täiendatakse järjest kõige moodsamate kirjadega. Tehtakse kõiksugu ilu- ja lihttrükitöid wärwides ja ilma — maitserikkalt ja korralikult.
praegusaja uuemate ja mood — samate kirjadega. —
Kes midagi ilusasti ja maitserikkalt trük kida tahab lasta, see wOib walida töö täidesaatjaks „Tähe“ trükikoja. Aupaklikult
VaataHind 60 kop.
Uus
Kalender
1918.
Esimene aast...Hind 60 kop.
Uus
Kalender
1918.
Esimene aastakäik
Narwas
T. M. Franzdorf'i trükk.
1918.
Wana poisi önn.
Noormees, ligi 60 aastat toana, otsis juba neliküm
mend aastat naist. Ikka oli ta ütlemine: „Neiu, kes üle
18-aasta ära on elanud, on mulle juba toana pruut."
Igal aastal algas ta naisewõtmisega, nimelt kewade
poolel taimel peale. Alla 18-aastased neiud olid tihti nii
lollikesed, et kosilasele kohe esimese küsimise peale „jaa sõna"
ei annud. Noormees armas auu alandamiseks teist ja kol»
mat korda käia ja küsida, nii pidi igal aastal „kümme küla
abi käima" — aga kõik tühjalt. Mehike ei läbenud enam
oma talugi pidada, üks naisewõtmise joru oli tal alati ees.
nii et ilma rahwas teda pilgates „Jlma-kssilane" kutsusiwad.
Kord ätteSJa oma febrabe keskel: „Ega naisewõtmine
nalja csi pole. See ei lähe ka korda ühe öö ja päewaga,
selleks pead aega tootma Ma annan koha rendile, siis eat
aega küll pruulisid otsida, naist toõtta."
Nõndaks ta ka tegigi
Nüüd oli mehel täieline aeg käes, kosja sõidud alga
sid utt s e peale Giiski ei saanud mehike kustagi oma koa e, itt tuli ta pika ninaga sealt ja teall tagasi. Süda
ah isust täis pea põlewald mõtteid täis, uni ei tahtnud
i lgi ülla — meh keiel li nagu wangipõli käes, kuidas
- mehe põ w st tüdija peasega?
W limaks algas sõda. Mees nilpas keelt ja mõtles:
: tv a poisid lähemad hinda, noored lähemad nende „walge
< cft w enu wäljale Kõik ilusad, noored, ja rikkad neiud
■ n m itu päralt, Walt ja toota, tüõt parem: lase ennast
jabanbal toaliba !
Kolm sõja aastat kolkis ta meelgi ümber — aga ikka
asjata Noored neiud, kui hullud tulipead, hakkasid ikkagi
hollihabet ja kulupead kartma — ennast toaliba ei toõttct.
Alles neljandal sõjaastal oli õnn toana poisi poolt.
Ta leidis ikkagi neiu üles, kes alles 18. aastat toa.ua
tli! Mis sest, et naesest taie lap e laps sai, ja ta omale
teise poolele wanaks isaks jäi? Aga see oli siiski toana poisi
nn. —
J. Sander.
igasse kohtusse, ametlikkutesse asu
tustesse, abielu lahutusasjad. abi
raha saamised jne., saawad qsjatuadw^st isikust kirjutatud kella
4—12 päewal ja kell 3—7 õhtul. Adr: T. M Franzdorfl
raamatukaupl. Peetri turu ääres.
€
Madise päew
J. Köhler s. 1824.
Rewolmsi mi algus G
(1917.
wötab wastn kõik hai
gused, iseäranis syphil.
manab haawa, naha,
roosi, laste krambi haigused. Jgapäew hom. kella 8—1 ja
3—7 õhtul. 6 Petrowski uut nr: 18 oma majas, Narwas.
3
Märtsi— Päästis kitis.
1 Reljap. Karl Marx f 1883.
*2 Reede Wõinäd a l
*3 Laup. j O. N. Masing j 1832.
Wiedemann s. 1805.
Pendise päew.
E. Ahrens s. 1803 C
Paastu-Maarj a p.
F. Lassalle f 1825, S
w 'ч v
wõtab wastu sisemise-, laste'.
Of* Шекшап naiste- ja suguhaigeid (tripper.
AJA*
VÄOriltMAÄ shc.nker.sisiüs). igapäew kella 4
—7 p. l., pühapäiwiti kella 10—2 p. Wiru uulits nr. 8, te
lefon nr. 197.
ä
Karjalaskmise p.
Ambruse päew.
B
\
I. Köhler f 1899
I. Kunder f 1888.
Ф
Künni Päew.
Palmip. püha.
s
Juh. Liim s. 1964. ~S
Suur Neljap. s
Suur Reede о
€
1. Ülest. P.
2 Ü l. p. Jüri p. 'у
:G
3. Ülest. p.
Markuse päew.
н
2
m
.
Dr. hewit, Wtlnast sisse sõitnud, töötab sisemiste
haigustega haigeid wasm Spetsialist
südame, kopsu jn laste haigustes. Wastuwõtmine kella pool
1—2 ja pool 5—6 päewai, Suur uul. nr, 4 Huuseni kõrt.
Mai - Lehekuu.
5.
1
2
3
4
5
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
3 i p.
Wvlbri pnem
3
JQ
«tis
Risti leidm. p.
(Jaunsen.s. 1819.I 3а
(Weske f 1890.
oo
„ Kaeuu raa mata kogu" on T. M. Franzborfi raamatukaupluses Peetri turu ääres, wcepaagi lähedal.
6.
Jrmm - Jaanikuu
30 p.
1 Reede
2 Laup
3 Pühap.
3
4 Esmasp.
-o
:«К
5 Teisip.
6 Keskn
s
7 Neljap.
8 Reede
Suwe alg.
9 Laup.
**10 Pühap. | 1. Nelipühi p
**11 Esmasp 1 2. Ne l i pü hi p. G
42 Te sip. ,3. Nelipühi p. «
13 Keskn.
Midi p.
'""E
14 Neljap.
s
15 Reede
J. Jung f 1900. c16 Laup.
17 Pühap.
18 Esmasp,
€ я
'В
19 Teisip
20 Keskn.
а
21 Neljap.
E
22 Reede
23 Laup.
**24 Pühap. Jaani päeW.
25 Esmasp
<
26 Teisip.
27 Keskn.
7 magaja p.
28 Neljap
*29 Reede
Peetri-Pswli p
30 Laup.
Paawli malest, p.
pulmadeks, peig ebe ja
pruudi nimedega, fui ka
matusteks ära surnu ni
medega, sündimise ajaga ja kus kirikus maetakse walmistab
ruttu ja odawalt T. M. FranZdorki trükikoda Rarwas.
L K 'id ala s 1843. C
Lüüsina päew
Kreutzwald s 1803.
Wiidemann f 1887
Tooma päew.
G
Adam ja Eewa
1 Jõuku püha
2 Jõulu püha
3 Jõulu püha
C
Süüta laste päew,
30 Pühap.
31 Esmasp. Dr. J. Hurt f 1906.
Mahwa Kalender" ilmub Ш9. aastal omal
ajal. Sell aastal jäi iseäralisel põhjusel hiljaks.
laadad 1918. a.
Km laada alg is mW6 lauDäema wõi pühapäswa
Peale, siis lükatakse see järgmise nädala eflmefe äripaewa
peale.
Nääri- knrrs:
^ 6-mal Oübomas: 7. Tarws, W8rus, Orgita!,
3. Mehitoarmal, WalgaS. 10. Heinastes,. Haapsalus,
Nasinal. 11. Jõelehtmes. 17 Kolu meres. 20. Raplas.
28. Rakweres. Wiimosel f. k. ksskn. ja neljapäew
Pärnus.
Küüua-kirrrs.
Esmaspäemal enne Waftlapäswa Lihulas, Reedel
enne WastlapäewL Audrus. 2-feI BalMkis, 3. KebloZtes,
Wiljandjs. 4 Tarms. Шухнё, x Lähirus. 6, NarrraS,
Paides. 8. Malgas, 10 K'tsel. Kanepi!. 12. Knresaares
15- A'atZ?iNil, Wiljandis. 17. JSHrvrs. 20 KiwrlnZ,
Oisu?, Türi f. 22, Wõrus. 23. Hageris. Iisakul, Orisaares. 24 Külmal. 27. Amblas, Lemfulus.
Paastu kuus:
Esmap. ja teifip. pärast 3 paastupüha Keilas,
PaaStu-kuu efimefel ssmapäews! b teistpäewal Raplas,
1-sel Kitse! Krmbja k., Lihulas. Sihil, Laiuse Palnas,
3, ®8гоН: Rannu !. 4. Abja-Mõijak. Lrhtepääl. J ähmi k.
5. Kallrrssel, Kastual, TZstam. f. 9. LarkmereS, Watlas.
10. Wslknsrwas, Rahjas. 11. Mõral, Laiuse k 12. Wo!.
bil, WMe-Uiilas, 13. Wana-Pranglis. 13. Kellamäel,
Saaremaa?, Paides, Walaulas. 16. Malgas, Haukal.
23. Wang-Roosal. 26. WaiwaraS. 30 Märjamaal, Sõ
rmes, WanaAnstla Haukal.
Jüri kuus:
Tartus Ülestõusmise püha neljapärw. Nrljap, peale
Lihawõttr pühi Lihulas, Paides, Wiljandis. Pärast liha-,
mõtte p. Wiitnal. Kolmap. ueljap. enne Jürrp. Pärnus.
Esmap. ia teisiJürip. KuwajFel. 1-sel ehk 14.
Piknurmel. 1-sel Koawrres, Koaui-ja !. 5. Wahul, Koeru
f. 6 Lutsniknl- 8- Laekweres- 10. Watlas,- Wõrus- 12 Hele
latmaal 15. Krüdneris. Ko'gas- 16- Kärsa!, Wõnnu k.,
Lemsalus, Walgal- 17. Wseste Nõos- 18- Nissis- 19- Ala
mustel. Tõrwa!- 20* Koosal, Kuresaores, Nuustakul, Ruhjas,
Illukal, Hiielõnnus- 22- Rakweres, Soodlas. 25- Partsil,
Sawil, Rõuge k. 26- Häädemeeste!- 28- Missus. 29. Patostel.
Lehe kuus:
Peale Taewumin. p Soobal, Paistu k. bjel Kähril,
Opvljes- 5- Sangastes- 9- Wõõbms- 10, Oudowss- 12.
Wõrus.
Jaaui VrrrrSr
1-sel Wosise-Kuustes- 10, Mustmees. 12. Wõrus,
Märjamaal- 17- Rakweres, Malgas. 20. Paides. Tallinas,
Willnal, Wõrus, Wiljandis. 21 Tartus. 23- Harkus- 25
Settijal- 27- Tarwast.
^reina-knAs:
Selle kuu esimesel kesknäd. ja neljap. Pärnus- 26
Wolmaris.
Löikrtse k«srS.
1-sel Säärel. 9- Adselis- 10- W lgas, Moisekatsis. 13
Abja-Mõis-külas- 18. Hääde-messtel, Helmes. 22. WastseNsus- 24- Roosal. Ruhjas, Jamburis. 28. Jõewnnus, Kilingis, Wõrus- 29. Wastseliinas- 30 KaansusMihkli kuus:
Kolmandama ttäb Va teisip ja "effn. Keskn- ja neljap
enne Mihkiipäewa Pärnus- 1-sel TorZul, Otsus, Jsakul, 2
Abjas. Tammistes. 4. Kuiwajõel Pallikawul, Räpinas, 5
Sangastes, Sindis, Ruhjas. Prkjärwel. 6. Taageperel,
8- Völwas, Rõuges, Kurjas. 9- Kastnal, Kihelkonnal, Wigalas 10- Tartus, Järwakantis, Oldres, Paides, Sürgaweres, Muhu SuurmõifsS. 12, Haukal 13. Pöärsweres.
14. Haapsalus. 15 Amb las, Tõns, Põltsamaal, Watlas.
16* Kirepls 17. Audrus. Oudowas. 18. Rafinal, Orgital.
20. H inastes, Koosal, Läänemetsal, Narwas, Wana-Wändras, Tinsul, 21. Abja!, Baltiski', Saunal. 23. Patastel,
Hageris. 24. Lihulas, Wiljandis, Wõrus. 25. Luhal, Ote--
pää 1, Sikal, Mustjala k., Konnal, Laiuse k. 26. Tallinnas
28. Malgas- 29 Tartus, Keilas, Keblastes, Mahul, Wastselinnas.
Wiirra-knrts:
Nädal pärast Mihklipäewa Jõelehtmes. Esim. reedel
pärast Mihklipäema Raplas. 1-fel Heinastes, Ritsikul. Kaarmal, 2. Rakweres, Lähtrus. 8. Wastsemvisas, Kullil, 4!
Jõhwis, Pühütsal, Koluweres, 5. Nuustakul, Awinurmes,
6. Wõõbsns, Mustlas, Taageperas, Lutsnikul. 7. Tillil,
Mahul, Mõrus, 8. Haapsalus, Hageris, Sulbil, Hnmulis,
9. Laekweres, Lemsalus, Taalis, 10 Kõol, Morsekaisis, Wasulas Wana^Wändras. 11. Lautris, Krootusel. 12. Hella
maal, Alal, Mõrus. '15. Orikul, Pikknurmes, Opoljes. 16.
Kärsal. 17. Watlas. 18 Mõnuistes, Sindis. 19. Kulinal.
20. Wändras, Loosil, Mõral, Lain'e i. 22. Nissis 23
Haukal, Missil. 24. Kassinurmes. 25. Malgas. Mustjalas
28. Jõgewal, Missus.
Talwe- kuus.
1-sel Tartus, Kärus. 4. Lehtpääl. 6 Patis. 10. Mustwees, Paides, Sadalas, Mõrus, Ruhjas. 13. Kiisel, Kanepi
k , Potil 15. Woltwetis, Migalas, Kassinurmes 20. Mal
gas, Jüukal. 22. Amblas. 25. Päöraweres, Wiljandis. Wolnraris, 29. Mana.Wändras.
Jönlu km«S:
Esmasp. ja teisip. pärast 3 Krist. tui; püha Märja
maal. Keskn. ja neljap. pärast 3. Krist. hVetn. püha
Pärnus. 1 sel Wasknarwas, Alatskiwil. 2 Petseris. 5.
Põöraweres. 6 Wõõbsus. 7. Oudowas. 10. Krüüdneris,
Ruhjas. 13. Mõrus. 16. Paides. 20. Orikul, 27. Malgas.
Nahwa rnmimhtfogtt itv. 1.
Miitts Mllemi
wiperused.
Tõesti sündinud lugu.
Jutustanud W. W i l l e m.
Motto: Wäike seemne terake
Narwas.
,s>f>u]i]
fvtf
.j(dii vbiin
Hind 15 kop.
э]о(1о1о!о uvroltb..
Kui kukub musta mullasse^
Seal kaswab, toitu annab.
Ilmub esialgu ükskord kuus, kuu lõpul.
Toimetus ja talitus: Narwas, Posti utti. 70
Uuslehe talituse ruumides.
Kuulutuste hiud. Terwe lehekülg 40 rbl,
72 Ihk. 25 rbl., *ji Ihk. 15 r.; rida 50 kop.
Ajakohase fifs •
Ärimeheuuesti ilmumas
Abieluh
kaudu, millel ist
Kirjand
kaastööga, eteti
Kirjan
„Amori Posti'
Esimene t
■; ibitfc-, krmstt-, pilkenaljas ja kosja ajakiri.
Vade omanikud! Teil on kõige kasulikum kuulutada
õs", mida laialilaotamissks suuremal arwul trükitakse.
-õige kergemini oma eesmärgile jõuate „Amori Posti"
. limaga. Tarwis ainult adress amalbaba „Amori Postis".
-.sb! Toetage alles ilmuwat „Amori Posti" tellimiste ja
ga ajakohast ja kölblist kirjandust, nalja ja pilget.
-ruplejad ja Ktalehemüüjad! Teile on Luntaw kasu
.otamtses. Andke tellimised ajakirja müügile saamiseks sisse.
r ilmub oktobrikuu lõpul, wäga huwitawa ajakohase sisuga»
„Hobusega mööda uulitsaid kolada,
külma wihma käes droska pukis istuda —seda ma enam et kannata! Homme müün
kõik oma märgid Kure Kaarlile maha ja
hakkan teistwnsi elama."
Ja kõneleja tõmbas saapaid jalast
ara, mis märjaks olid saanud ja kudagi
moodi ei tahtnud tursunud jalaotsast ära
tulla.
„Mis äri sa siis ajama hakkad?"
päris naine Ellu, Lheeklaasi lauale tuues
ja leiba wõitoosiga juurde kohendades.
„Kui muud mitte, siis
hakkan
puskariga hangeldama — on hea teenistus
— oma poo! wõitu. . ."
„Puskariga?!" hõiskas naine käsa
lahutades. „Aga kui palju on puskarimüüjaid trahwitud! Kui paljud pole tuhan
deid trahwi maksnud, kui paljud ei istu
kinni ~ kas sina ka seda tahad?"
„Tahad ehk ei — aga ta on kerge
teenistus! Istu kodu ja jaga aga rvälja
— з
— las' rahwas joob — oi, oi kui ahnelt
joob ja kahe, kolme, isegi tollekordselt
maksab —- kui oleks aga anda olema. . .
Pagana saabas, ei tule ega tule jalast
ära! ..."
„Oled wist tänaõöse ka kahe, kolme
kordselt maksnud, egr fa muidu niisugust
juttu ei aja "
„Muidugi maksin. Kure Kaarliga
kokku ostsime pudeli ja maksime 10 rubla
— eks ole kallis kraam? Ja Kure Kaarlil
on raha — tuhanded, fümn-nb tuhanded
on ta just puskari müügiga kokku ajanud,
majad ostnud ja trohtvi maksnud — aga
kas ta 'kauplusest ära ütleb. .
Naine ei wastanud midagi^
Ta teadis, et sitn mehega tüli ei
hooli norida, kes ka rusikaid appi wõtta
ei häbenenud, kui aga oma arwanllst saab
maksma pauna.
Ta hakkas wäitest Mollid magama
kussutama, kes isa müra peale oli unest
ärganud ja kibedasti nutma hakanud.
„Jah, nii ma teen! Kui Kure Karla
mulle otsekohe 2000 rubla mu „wärgi"
eest maksab — annan ära! Ta paneb juba
1800. Mis siis. Kaua ma ikka woorimees
olen. Kõik saawad rikkaks sõjaajal, miks
siis mitte mina? ..."
Saapad olid jalast ära ja ta hakkas
theed jooma.
„Jntsu Jaan sõidab Tartusse, on
sealt ju mitu lasti puskarit toonud, on fa
palju puhtam, klaarim ja maitsemam kui
4
—
Narwas — sõidame üheskoos ja kaup
httlub. - /
Naine enam wastu ei rääkinud.
Ta teadis, ei see meest üritab, parem
siis juba toalt olla. —
Л5шз«шишас®йа1я8яяавв588вяв
2.
„Kuidas siis jääb — kas tõesti on
Tartust nii hõlbus puskari saada — too
ja müü?" päris woornnees Mtsu Willu
Jntsu Jaanilt, kes Tallinna prospektil
iheemaja pidas.
Jaan tegi tõsise näo ja wastas:
„Saab küll, kui aga raha on."
„Seda mul seekord on. müüsin alles
täna hobuse ja märgib maha — nüüd on
tartois midagi „mõistlikumat" ette wõtta."
„Palju said?" päris Jnts.
„Ikka seda mis küsisin. Kure Karla
maksis 2000 rubla."
Jnts jäi mõtlema.
»Waat mis on: „Wolna riietes" on
nüüd Tartu sõit keelatud, sina "pane minu
soldati riided selga ja sõida — nendes on
palju parem — keegi ei küsi — toob sealt
puskari palju tahad- Ma annan oma tultawa adressi ja aü on korras — aga et
sa mulle ka selle eest mieagi mõistad."
„Kas sina et tulegi wõi?" päris
Willu nagu kohkudes.
„Mis sinna nüüd kahekesi sõita on
— saab üksigi läbi. Kahekesi on ka rveel
kardetawam — aga üksi et pcmdakse j ühe
legi. Millal siis sõita tahad? Hea oleks
kui juba täna öösel, sest ma pean tulewal
nädalal sõjawäe komisjoni minema ja
wormiriideid sinna tarwis."
„Siis sõidan täna öösel."
„See on tubli."
3.
Pikas sabas seisid sõitatahtjad Narwa
waksalis.
Kuid Witsu Willu ei mõtelnudki
sabasse asuda, olid ju temal Jntsu Jaani
dokumendid taskus.
Pead püsti hoides rühkis ta waksali
esisele ja trügis sealt wagunisse.
Anti kell ja sõit weeres edasi.
Witsu Willu katsus oma küljepealseid
taskuid, kas raha ja dokumendid ligi on.
„Teie piletid?" väris lõpuks konduk
tor juba sealpool Kõrsi jaama
Julgelt näitab Willem dokumendid
eite.
Konduktor waatab piletist, leiab nad
korras olema ning annab tagasi.
Seal ilmuwad sõjawäelased Willu
ette ja sõnawad:
„Teie piletid?"
„Pagan teid wõtku — muud polegi
kui piletid ja piletid!" pahandab Willu ja.
otsib dokumendid lagedale.
- 6
„Kmdas teie nimi on?" küsis pileti
Waataja.
„Willem Wits," wastab dokumentide
omanik ruttu.
Siis käib aga külm hoog üle ta keha
— paberid olid ju Jntsu Jaani omad ja
ta Püüdis kohe parandada ning rahmas
„Jaan Jnts", kuid soldatid näisid paberist
terasem rlt uurima, ega pannud Willemi
seletusi tähelegi.
„Tule meiega kaasa," ütles wanem
soldat.
„Mis?!"
„Tuled meiega, käsutas soldat uuesti,
kuna teine kraest aitas.
„Mis on? Kuhu mind wiite?" hä
daldas Witsu W>llu abiotsides enese ümber
waadates.
Kuid püssimehed pikemat juttu ei
teinud, üke awitas eest, teine Lagast ja nii
>reeres Willu wagunist Tapa waksali
platwormile! —
4.
„Kõrgus, siin on Jaan Jms, kes
juba minewal kuul pidi oma sõjawäeosas
tagasi olema, kuid siiamaani weel mitte ei
ole sinna Amunud. Mis käsite temaga
teha?"
„Nii kui teiste tema sugustega: Etap
läheb homme tuletorn poole ja nendega
ühes ka Jnts."
— 7 -
Witsu Willu sai waewalt oru mis
sõjawäelased kõnelesiwad.
Ta Vabises jalust ega julgenud ka
häältki teha, et ennast Vabandama hakata
— wahest arwatakse weel dokumentide
VargaksKui kannatada — siis juba õieti.
Ja nii Veeres Willu Riia poole.
5.
Kodus oodati ja otsiti WÄud igalt
poolt.
Aga leida polnud teda kusagilt.
Korraga leidis Willemi naine mehe
mütsi ja riided Jntfu Jaani iheenrajast„Kust need siia samad?"
Jaan tegi suured silmad.
Ta et suutnud midagi Vastata.
Juba oli hirm Willemi saatuse üle
tema põue pugenud — kuhu ta dokumeu
iidega ometi läks?
„Räägi, kus on mu mees, sa Võllanägu? Siin müüs ta hobuse ja föibmoargid maha — sai raha — kuhu tema
panite? Riided on siin naelaotsas — siis
tähendab — olete ta ära tapnud?!"
Säärase pealetikkumife juures langes
Jaan toolile.
Tale tuli Veel hirmsam aimdus sü
damesse — kui aga Willem lõõga et
langenud?
Kui mi Ш§ tema järele oma kondised
käed wülja sirutab?
„Räägi — wasta! Kuhu panite mu
mehe? Kui ei kõnele ja meest mulle tagasi
ei anna — lähen silmapilk miilitsa järele!"
„Oo—oh!"
„Mitte miskid „ohisid" ärge jorutage — waid otsekohe teatage, kus mu
mees mi?"
Abitult waatas Jaan oma ümber.
Kedagi ei olnud näha.
Ta mõtles n nse peale waljust proowida nina põrutas:
„Kas olen mina sinu mehe waht?!
Olen ma sinu mehe karjane?!"
Naine puuris mehele näkku.
„Nii ütles ka Kain ja oli ometigi
oma wenna tapja. Nii ei ütle sa mulle
mitte, kus mu mees on? Siis on esimene
tee miilitsasse ja jumalaga!"
„Pea, oota!1
Kuid Willemi naine oli juba uulitsa!
ja wehkis linna poole.
6.
Riia all läksid lahingud põnewaks.
Sakslane tungis üle Düüna jõe.
Algas kõma taganemine.
Willem Wits oli kui.põrgus.
Pommid lendasid üle tema pea, suits
pani ta hinge kinni — meel mõned minutid
ja ta kukkus kaewiku põhja meelemõistuseta
maha.
—
9
ffQua ta seal lamanud, febt ta isegi
ei teadnud, aga kui ta ülesse tõusis, oli
mürin-kärin juba eemal.
„Ma olen meel elus?" oli tema
esimene imestus. „Jah elus — luud-kondid
isegi tertoeb. Aga kus ma õiele olen? Kus
sakslased on?"
Ja Willem ajas end istukile.
„Ahaa, seal nad särutarnad!"
„Olgu — ma pean natukene puh
kama — olen puru wäsinud."
Willem seadis oma peaalust ja jäi
uuesti magama.
Vime ja wihmane öä oli oma kotka
tiiwad Riia meriste! mõitlust-e wäljadel
laiali laotanud.
Willem wirgus mihmawalingu all
unest.
„Põrr! Külm!"
Ta waatas oma ümber.
Waenlast pole näha. Seal eemal on
aga meel laskmist kuulda.
Oma sumkat pihas katsudes, leidis
sealt meel mõne suhkari äärekese ja hakkas
neid närima.
„Kas ei oleks nüüd mitte paras aeg
putked teha? Olen ju teise mehe eest. teise
nimel ja paberitel — wastu oma tahtmist
tuleliinil — kuidas siit mälja pääseda?"
Ja Willem kobas kaernikus ringi.
Ta otsis oma püssi.
— 10
Kui fee käes oli, ronis ettewaatlikult
kaewikust wälja.
Siit ja sealt kostsiwad tale üksikud
paugud kõrwu.
Riia poolt paistsid suured tulekahju
kumad.
„Saagu mis saab, aga edasi pean
ma minema." otsustas Willem ja ronis
silmi pärani hoides, ettewaatlikult edasi.
„Seal on sõjakärin, ah kuldas nad
lasewad — maa wabiseb. Need ai Piiad
Saksa torud."
Maa oli libe.
Põõsad läksid sagedamaks ja natukese
aja pärast sai ta ühe ojakese ääre wälja.
Eemalt oli surewa sõjamehe hoiglemist
kuulda.
„Wett — mett!" palus keegi Wenekeeles.
Willem jättis püssi sinna, tõmbas
oma wäölt manerka, wõttis ojast mett ja
lähenes, käsikaudu teed otsides, hoiglewa
poole edasi.
„Wett — mett!" oli jällegi kuulda,
Willemile tuli hääl tuttam ette.
„Kus teie olete?"
„Siin — siin — tooge tilk mett!
Ma suren! ..."
HM oli ta lähedal.'
Weel mõni samm ja ta seisis kiwi
Wastu seljakile toetama ohwüseri ees.
Sõnalausumata ulatas ta meeriigfa,
selle suu äärde.
Haawatu jõi ahnelt.
— 11 —
„Tänan," ütles ta lühidalt.
„Kes teie olete?" küsis ta natukese
aja pärast ja kas teil ka paberossi on?"
Willem nimetas ema nime.
Veale selle otsis ta oma taskutest ja
fui paberossitoosi cli kätte leidnud, ulatas
ta ühe ohw istetule.
See tänas.
Wtllem tõmbas tule ja kui ta pabe
rossi põlema pant, tundis ta haawatns
oma roodu fomonbert ära„Siis oled sina teise wswodu soldat
Willsm Wits ja mina sinu ülem, roodukomander Saitsem "
Scda küll herra komander," wastas
Willem au andes.
„Pole tarwis — oleme ühesugused,"
wastas komander kähisema häälega. „Pa
rem katsu abinõu leiba, kuidas siit edasi
pääseksime? Kas oled ka haawatud?"
„Ei ole."
„Seda parem. Siis püüame edasi
— mu! on wist kuu! säärest läbi läinuo
— kui toetate, wõin mtemaga ju mõned werstad ära — aga
wiimaks wäsisin. Rüüd olen puhanud ja
jõudu saanud — püüame edasi, — fui
nad „põrgu poisid" meid kinni ei püüa!"
Ja teine«*eift toetades liikusid nad
mööda põõsastikku edasi.
12 —
„Poiss jäi üksi tuppa." targutas Ellu
linna poole minnes, „paneb pärast weel
maicmtiEefe põlema - jätan parem täna
miilitsasse minemata."
Ja ta keeras tagasi.
Kodu jõudes oli poisikene weel eilasest sõjamängust wäsinud ja puhkas oma
woodikeses rahulist mib.
„Küll on sulid, müüroab kraami ära
ja pagan teab kuhu weel mehe paniwad!
Ma pean mõne tuttawa woorimehe käest
järele pärima, wahest teab tema mu mehest
midagi. Kits ongi kodu. lähen kohe tema
käest pärima."
Ja Ellu sibas Kitse korterisse.
„Kas sa mitte minu mehest midagi ei
tea?" küsis ta kohe peale teretuse.
„Ah, miks ei tea — sõitis Tartusse
puskari tooma. Kas ta siis weel kodu et
olegi?"
„Mis Tartusse? Aga riided? Riided
on Jntsu tagatoas — kellele sa wõhik
waletad?!"
Kits naeris ja silus habet.
„See on Jntsu saladus, tema saatis
sinu ntefr oma kroonuriietes, — olin ju
waksalis weel Willemiga jutus."
Ellu tegi suured silmad.
„Wõi kroonu riietes? Aga miks ta
siis kodu ei tule?"
Kuid selle peale ei teadnud ka Kits
midagi wastcrta.
„Miks minu mees siis kodu et tule,
kus ta on?" kordas Mu oma küsimust.
,,Wõi mina tean. Nähtawasti ei ole
weel jõudu — bš läbi näha wõib."
Ka Ellu jäi toait ja kõigutas toginat mis talle pihku oli puutunud.
„Aga fui taie õnnetus juhtus? Kui
ta wõõrasie riiete ; ost kinni wõeti? Kui
soldatiks pandi?"
Nähtawasti oli Kitski seda kartnud,
ta nägu muutis kahwatuks, heitis käega
ja vääras ümber ja pomises:
„Kes miskit ette teab aimata. Ega
mina tea."
Ta läks teise tuppa, kuna Ellu weel
tükk aega ühe koha peal paigal seisis ja
lõpuks ikkagi ära läks — süda raskem sees
kui tulles.
9.
Pikkamisi wenisid päewad ja weel
igawamalt äöb Ellul mööda.
Uhsl niisugusel wihmasel ööl, mis.ugufib tänawu nii palju on, kostis Ellu
kõrwu tasane koputus akna peale.
„Kas wihm, wõi tuul, aga keegi kui
oleks koputanud," mõtles Ellu iseeneses ja
tõusis woodiserwale istuma, kuulama jää
des hoolega.
Koputus kordus uuesti.
Ellu ruttas akna juurde.
Akna taga seisis meesterahwa kogu.
,,Kes seal on?"
— 14 —
„Ellu, tee lahti — mina olen!"
„Willem — sina?!"
Ja hirwe kergusel jooksis ta ukse
juurde, awas selle ning langesmehennnale.
10.
Kaua istusid nad th
\ kus
Willem oma „puskari" toomise loo algusest
lõpuni ora jutustas, kus ta rinnal rippuwat Jüri risti näitas, mis roodnkomander
ise taie rinda oli pannud, peale selle, kui
oli tema Weue Punase-Risti laatsareti
toimetanud, kus ta juba paranemisele on
jõudnud.
„Nüüd, Ellu, aita arupidada —
kumb meist selle Jüri risti omale saab ja
temaga abiraha hakkab saama — mina
wöi Jntsu 3aan,- kelle paberitega ma pidin
waenlase wastu sõdima ja suurt waewa
nägema. Osi üks pagana plaan ja wileLZ
lugu, see „puskari" Looma sõitmine —
enam ma seda ette ei toota."
„Mis Jaan siin waewa on näinud, "
seletZs Ellu ägedalt. „Sina sõdisid ja said
ro
' ..manberi elupäästmise eest selle Jüri
risti sina oled tema otsekohene omanik —
Jaan katsugu suu pidada, et ise weel ei
kukku lõõga — oma riiete edasi andmise
eest! . ..
„Nüüd on kõik korras — kas meie
„wäike" ka terwe on?"
„On küll — lähme waatama."
Nad kadusid magadistuppa ära.
15 —
Iga ühel ei ole mitte aega, isu ega
tahtmist suuri ajalehti ftrroiba ja seda kõik
lugeda mis teal elfe tuuakse, waid paljud
soowiwad uimelt kokku wõetult ja tähtsamat
teada saada
11
l
I iie
„Uusleht
oma igapae- **
wase ilmumisega kõige kohasem, soowitawam ja otsitawam.
Uusleht toob kõik päewasündmused
warskelt oma tellitud telegrammide järele
kokkuvõetult; ta wõtab ilma parteisid sil
mas pidamata, igast ajalehest seal olewat
üleüldistäh samat uudist; ta toob westeid.
juttusid, romanisid, laulusid, jne., milledel
üleüldine wäärtus »n.
. Uusleht maksab 10 rubla aastas, 6
rubla pooles aastas ja 3 rubla weeraud
aastas. Wõlgutellimised jääwad tähelepa
nemata. Zellimise adress; гор. Нарва,
„Услехтъ."
1918. aasta tellimine on awatud.
Tellijad saatvad raamatu „Peetri-Pauli
kindlus ja Wene politika süüdlased" kui
ka kalendrid hinnata kaasa ning „Sõjafarme" poognad.
T: M. Franzdorsii trükk, Narwas.
Hirmus Uueaasta öösine unenägu.
Uueaasta öösel Peetrikirikust koju tulles, kus mind wereworstid, siashingid, peperkoogid ftte.y endistel aastatel ees
ootasid, ei olnud tänawu nendest warjngi järele jäänud. Laual
oli Ofrilli odraseppik, kanepi õliga praetud silgud—raudrohu
thee—ja muud mitte midagit. —
Peale selle kehwa kõhuiäite uinusin ma, endiseid kuldseid
aegasid w^imusilma eest mööda minna lastes — magama.
Kui kaua ma magasin, ei tea, sest seina! riipuw kellgi
oli oma liikumise, ka wist kehwa õlitamise järeldusel, lõpe
tanud ja waikis. Aga ärgates tõusis mu rinnust niisugune
„ohh", et teinepool küsis:
„Mis sull nüüd otv?”
Ja mis mull oli, sellest ma kõneleda tahtsingi.
Ma olin higine kui Narowast wälja tõmmatud kassipoeg.
„Oohh!" pidin ma weel tegema ja siis hakkasin seda
kole hirmust unenägu kõnelema:
„Ma olin juutide kätte äva antud! Ja need israellid
mõtlesid minuga inkwtsilsioni kohut mängida: nad ebralased
olid mu finni püüdnud, ühe suure ristikülge naelanud. kätiest ja jalgest ja nüüd hakkasid nad, ühe punastejalge ja
küttega ebralase näituse peale, mulle jahukotti suhu toppides,
wedrusi ja wäntasi keerutama ja see suurrist hakkas laiene
ma—laienema ja wedas mind enesega igale neljatuule poole
laiali
Juudid aga laulsid, meriste kättejalgadega, wanajuudi
käega elpimisel, Moosese kiituse laulusid. —
Ma wenisin nende sarwikute käes kole suureks. Mu
iaast sooneotmkesest tilkus werehigi juutide jalgadele, mida
see wanajuut küttega liigutas ja jalgega selle sees sodistas.
Piin oli hirmus. Walu wäljakannatamata. Ma karjusin.
Hüüdsin appi — aga keski kuulnud, keski appi et tulnud—
sest robane jahukoti tropp ei lasknud hääletaja eemale kosta.
Kui walu ja werehigi jooks kõige kõrgemal tipul oli
— siis katkes rist mu seljakülges ja ma ärkasin ülessel „Oohh"
häli kuulges olid juudid igale neljatuule poole oma korgastesse põgenenud. —
и
algas 1918. а.
7 aastalmtu ja
___
ta efimeid sam
mul — esimesel numbril juhtus see äpardus,
et rewolutsion tribunal teda 3 kuuse о rest ga
austas, kuna wastutaw toimetaja T. M. Franz
dorf 500 rubla rahatrahwi maksmisele, ehk la
3 kuuks aresti mõisteti.
Nii peab „Uusleht" kuni 1 apr-llrot
kinni jääma, kui wahe peal olud mitte et
parane.
Kõik tellijad lugejad saamad kiuni i titu^
ajaeest selle „Rahwa tähtraamatu^ (jinuata
koju saade-mit kätte, kuna hinna poolest tema
kull mitte lehte üles ei kaalu, aq i mis meie
sinna parata saame.
Ka on kalendri trükkimine ja ladu paini
raskem mõtab enam aega ja lömitab enam
wilumifi kui liht -eheladu; sellega arw ttne
fiis lehe puudu jääki natukenegi ära tasuda
fuubama ja saame tulewikus, kui jõudu ja
tahtmist küünib, suurema hoole ta nuuva
Uuslehe kaudu omapoole hoidma rahwale seda
pakkuma milleks Uusleht elule ott hüütud.
Tellimine kestab edasi. „Uusleht" maksab
4. aprillist kuni aasta lõpuni 18 rubla, poo
les aastas 12 rubla ja werandis 7 rubla,
kuuwiifil 3 rubla kuus.
Tellimiste ja raha saadetuste adress:
гор. Нарва, „Uusleht".
VaataKalender
1922
Esimene Kodumaa KinnitusHktsia -...Kalender
1922
Esimene Kodumaa KinnitusHktsia - Selts
„Eesti Ideid"
Tallinnas, Pikk tän. 28.
Kdnetraadid: 6—24 ja 17—03
wdtab roastu
tulekinnitusi,
elukinnitusi,
w e o k i n n 11 u s L
Pärnu peaagentuur:
Uus tän. 2.
Joh. Gilde,
Kõnetraat 1—21.
fl. 3ürwetfoni trükk, Pärnus.
Odawad hinnad
ja
suur wäljawalik.
Soowifame suurel ja wäiksel mõõdul
roillast palitumiilas ülikonnanõesterabwa toillasf kleidi„
siidi kleidiinglise rouaal ja siidi batisfipalitu ja ülikonna tooodripleegitud pesupleekimata pesukleidi flanelliigasugust bluuse-
\
j
I
Yllflt
/ I j|M|
Il ■ ■■*•
••
I
«
\
I
musfa ja warwilist sametit
millaseid ja pikke tooadifekke
Villaseid suurrätte
siidi ja sitsi rätte
ja kõiki muud riidekaupa
musta ja walget kangaldime
Inherniw, liihep 8 lo.
TARTUS,
Kaubahoowis nr. 6—7.
Telefon nr. 156.
Saapakauplus
k m. fflärfik k
Wiljandis, Cossi tän. nr. )2.
FHafi ladus malmis, tellifud Id il härduses: lokk,
scharoro, kroom jo jutitnahast saapaid ja kingu,
meeste naisterühma ja laste farmis.
Töö eest kindel mastutus.
Iga ostja tunneb kaubamäärfust kandmise järele.
Aupaklikult UI. Hlörfih.
Puusärgi iadu
Wiljandis, Tallinna tän. nr, L
Scomifan oma fagarnaraladusf puusärkisid ja hauapärgasid suures
mäljamalikus.
Wõtan ka kõiksugu mööbli töösid tellimise peale
roastu. Oma tööde eest esimised auuhinnad saanud.
Hinnad roõistlemafa cdaroad.
Austusega K. Kink,
UXXKUWUXXURWMMzeXXRXXRKKX
Weskikiwi materjal
kõige parem
Kunst • weskikiwid.
Talinnas, Wana-Posti tän. nr. 5
Waimisweskid, kasulikud igale jõumasina omanikule. Transmissioni
wüMH laagrid, kaonusrattad. Weski raudjaod. Weski tarbeasjad
kõiksugu, fangusõelad, püülisiid jne. Kruubimasinad. Tangulõikajad. Püülimasinad. Kõik roeskimasinad. Puu- ja turbagaasi
(mingu) mootorid. Küte 10 korda odamam kui aurul. Raftamootorid.
Pefroleumimootorid.
Wesiturbiinid. Tuulefurbiinid, kõige odamam jõud.
Kaalud, mõõdud, — nende parandus, tem heldus.
Jälgiaf*ad, nende gummid. UJillakraasid. Sukad, kamsonid, koetud
asjad.
W^^WDMWWWMWMKMKMr
» Raua-, mehaanika
Ä ja masina-tööstus
PDAfiQRQQa
Pärnus, Riia tänaw JMs 8.
WStab oma peale igasugu parandust ja
uute tegemist, nagu:
rona, mehaanika,
lnkusepa, masinate,
Põllutööriistade,
wankrite, saanide,
elektrimootorite,
wabrikute sisseseadMift, spordiasjade, treimise,
aurukatlale, õmb
lusmasinate, jalg
rataste, uiskude
töösid ja n. e.
Tellimised saamad korralikult ja ruttu täidetud,
Löö headuse eest wastutus.
8,
-Progress".
PäruuS, Riia tänaw nr.
= Riide- ja pudukauplus =
Filati saadaroal maitserikkas roäljaroalikus
Kostümi, palitu ja ülikonna riideid j Siidi ja unllaseid kleidiriideid
UJoodrid, lastingi, satänisi
> markisetti, batisfi ja waaii roärSoome linaseid ja flanell parehi ) aniisi. Ripsi, erepon ja muslini
Pesuriideid kõiki sorti ja rulliniiti jne. jne.
^Võimalikult edaeoate hindadega.
Palume farmitajaid roaatama tulla ja otsustada.
Aupaklikult
R.
RnnUS,
R. BlUBlfeld
iB iiiB D ia m ie ii
Päraks. Wee tän. nr, 12.
■
R IIIIB IIIIIIIfllll
A. Annis, R. Rtaleli & Ro.
Kalender 1922 „„
^-2* • j*
Sel aastal on 365 päewa.
Märkide ja lühendatud sõnade seletus:
G noorkuu; Z esimene weerand; ® täiskuu;
L wiimane
weerand.
Aastaaja-:
Kewade algab 21. märtsil. Suwi algab 22. juunil.
algab 23. septembril. Talwe algab 22. detsembril.
Sügis
Warjutnseö.
1. Päikese warjutus on 28. märtsil, näha: Lõuna ja Kest Ameerikas, Europas ja Lõuna-Aasias.
Ringkujuline warjutus on
näha: Lõuna-Ameerikas ja Põhja-Aftikas. 2. Täieline päikese
warjutus on 20. septembril näha Afrikas, Lõuna-Aasias, Aust,
ralras ja Polineesias.
31 päewa
Jaanuar — Näärikuu
Ilus kalender
**1
2
3
4
5
**6
7
1
"
21
Mana kalender
.Pühap.
i Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Kolm. k. p.
Laup.
11
Pühap.
E. 1 J. p. 12
T 2 J. p. 13
K. 3 J p. 14
Süüta l. p. 15
16
Reede
17
ifianp.
iPühap.
31
18
24
**25
*‘26
*27
28
29
30
1 tõuseb
H
„
21
,
' Tähendused
Surnute püha
-E) Maria ohw. p.
Kadri p.
€
Andrese p.
Detsember
Nigula p
Nigula Maarja p.
Pööri p.
J} Luutsina p.
•
päikekell 8,51 m. läheb looja kell 3,27 nt.
„
, 9,08 „
„
„
„ 3,19 „
.
„ 9,17 „
„
„
„ 3,19 „
Kaubamaja Anton Heilmann
Osakonnad:
Tallinnas, S. Karja tän. 6.
Wiljandis, Tartu tän. 19. Tartus, Peterburi t. 17.
Narwas, Peetri turg 9/11.
ÄraLamifeZellad, köögi nõud, LELMasirr^ raudwosdid, kohmimasinad, köögikaalud, priimused, raudahjud, tormi
laternad, kaalud detstmaal ja laua j. n. e.
Ratore malmi salamisE |i masiaars shiiise lehas
Einberg
W_9fab oma peale masinate ehitusi, wiinawabrikute üksseadmisi ja parandusi, lokomobnlidc, rehepeksu masinate, igasu
guste põllutööriistade ja masinate remondi töösid. Müüa täiesti
korras lokemobiiüd ja rehepeksu karnituurid jne.
Hinnad mõõdukad.
Kõige austusega K. Cinberg,
Rakteeres.
Tartus
Tartus
Meltsiweski tän. 26/28.
Meltsiweski tän. 26/28.
Kangakdumise tädi oda.
Walmistab tellija, kui ka oma materjalist igasugu
kudumise töid, nii kui: laua- woodi- ja põranda waipe;
suuri-, pää-, ja tasku- rätte; naiste- ja meesterahwa
schalle; ak na ja ukse eesriideid ; palitu-, ülikonna-,
kostüümi-, kleidi- ja mööbliriideid.
Töö kiire ja korralik. Hinnad mõõdukad. Pere
naistele antakse maksuta juhatust ja näpunäiteid kõik
sugu kudumis töödes.
Tartus
Meltsiweski tän. 26/28.
E. Jalafa
Tartus
Meltsiweski tän. 26/28.
Kangakudumise töökoda.
J
Hlehanika töötuba
Riia tfln. nr 57.
MR
wõetakle parandada kõiksugu õmblusmasinaid,
jalgrattaid, koorelahutajaid ja kõiki teisi möli
naid ja mehanismi.
Sealsamas müüakse kõiksugu õmblusmasinate,fjalgrataste jagusid odawasti j. n. e.
Töö korralt k. Hinnad odawad.
Saapafõõstus Pärnus.
Riia tiin, ur 57.
Valmistan igasugust nahast ja kõigeparemas häädüses: meeste-, naiste- ja
lastesaapaid kõige uuema moodi järele.
Töö kiire ja korralik. Linnad wõistlemata odawad.
austusega M. Leinassaar.
KuHasepp ja GraweeHJa «
I I 01
i ii Kuld
Pärnus, Rüütli tän.Znr, 47.
ja hõbe asjad - laulaU
L
JliiUile
tuss ja kihla sõrmused.
Graweerimine — metall ja gummi templid, iluasjade ja uuride
parandamine, maitserikas töö — mõõdukad hinnad.
hinda maksan manadest asjadest — rahadest.
Hääd
18
Kodumaa laadad.
Jaannar s
1. Petseris. — 7. Wõrus. — 7—20. Tartus
aastalaat 3 näd. - 15. Petseris. — 15. ja 16. Laekweres Simuna
kihelk. 2 päewa. — 21. Wõru maak. Meeksi wallas, Mehikoorma
külas. -- 22. Zmaweres „Päia" kõrtsi juures Wiljandi maak. —
23. Tartus 2 päewa. — 23. Walgas 2 päewa. — 24. Paides.
Weedruaris
1. Petseris. — 4. Wõrus4. Audurus,
Pärnu maak, reedel enne Wastlapäewa. — 5. Oisus, Türi kihelk.
— 9. Pärnus, 2 päewa.
10. Räpinas. — 10. Antsla alewis.
— 9 ja 10. Rakweres, 2 päewa. — 11. Põltsamaa alewis — 15.
Petseris. — 16. Wiljandis. — 17. Tartus, 2 päewa. —20. Wasknarwas, ! p. — 21 Walgas, 2 päewa. — 25. Wõrus, 8 päewa.
— 28. Wiljandis, 2 päewa. — 2< Nina külas, Peipsiäärses wallas.
Märtsikuus. 1. Petseris. — 1. Jõgewa alewis. — 2. Taeweres. — 3—4. Iõhwi alewis, 2 p. — 6. Petseris. — 8. Kurrista,
Aedu kõrtsi juures. — 8—9. Iisanu mõisas, 2p — 9 ja 10. Kuli
nal, Wõru-Iakobi kihelk. 2 p. — 10. Walgjärwe mõisas, Pikajärwe
mõisa „Kitse" kõrtsi juures - 10. Kõo mõisas, 2 p — 12 Amlas
— 12 Wõrus
13 Riidaja mõisas. — Reedel enne ’5. märtsit
Põltsamaa alewis — 14. Kodijärwe Kitsel, 1 p.— 14. Waimastweres, Sihi kõrtsi juures — 14. Mõisaküla alewis — 14. Kasukonna mõisas, Zmawere wallas, Pilistwere wallas, Pilistwere kihelk.
— 15. Petseris — 16. Rannus, Kulli kõrtsi juures, 1 p. — 16.
Wana-Laitsena wallas, „Ziruli laar" — 18. Järwa-Iaanis — 18.
Sangaste kiriku kõrtsi juures, 1 p. — 18. Mustmees, 3 p. — 18.
Kallaste külas, 1 p. — 18. Kastnas, Tõstamaa kihelkonnas. —
20. Wäike Alilas.
23. Kawastn Warnjas 1 P. — 24. Mõrra
mõisas Laiuse wallas i p. — 24. 25. Laekweres Simuna kihelk.
2 p. — 25. Woldis 1 p. — 26. Wahastus, Türi kihelk. —
26 Wana-Prangli mõisas 1 p. — 26. Kärgula wallas Sulbi
alewis. — 28. Paides. — 28. Walgutal 1 p.
AnriMkuuS. 1. Petseris. — 1. Pindi wallas. Leeri mõi
sas, Range kihelk — 2. Alajõel, Wirumaal. — 2. Antsla alewis.
2. Põlgaste wallas, Puuskarus, Kanepi kihelk. -- 8. Äummulis,
Soe alewis — 8 ja 9. Waiwara mõisas 2 p. — 9. Adernas
1 p. — 10. Petseris. — II. Pukas 1 p. — 12. Wastseliina
wallas, Wasisel, wallam. juures. — 12. Wõrus. — 14. Nina
külas. Peipsiäärses wallas 1 p. — 14. Sadukülas, Pikknurme
kõrtsi juures. — 14. Leopa alewis. - 15. Petseris. — 15. Tapa
alewis. — 18. Tarwastus, Mustla alewis. — 18. Wahu külas,
Koeru kihelk. — 19. Wiitnal, Pahnses, Kadrina kihelk. — 19. Rogasi
wallas, Luutsniku mõisas. — 19. Kilingi-Nõmme alewis. — Tar
tus, kihawõtte nädala neljap. — 20. Wiljandis, ..Dorilaat". —
19
Põltsamaal, reedel enne Süripäewa. — Wäike-Maarjas, reedel
pärast Lihawõtte pühi. — 23. Ma sulas. — 24. Petseris. —
25. Kastre-Wönnus, Suitsu kõrtsi juured. — 25. Sootu wallas,
„Roosikus". — 25. Peri wallas, ^Partsi laat*. - 27 Saare
mõisas, Saare kõrtsi juures. — 28. Krüüdreris, Salaoja kõrtsi
juures. — 28. Waiatus. — 28. Ahja Kärsal. — 28. Walgas.
28. ja 29. Rakweres 2 p — 30. Haanja wallas, Saanja mõi
sas. — 20. Wastse Nõos, Meeri wallas.
Maikuus. 1. Petseris. — 1. Kergu alewis, Jakobi kihelk.
— 1. Wana-Laitsenas, Korneti. — 2. Tõrwa alewis. — 2. Krootüse wallas. — 3 Lelle, Hiiekõnnus — 3. Kaareperes, end. Pikjärme kõrtsi juures. — 3. Nuustaku alewis. — 4. Pärnus, 2 p. —
4. Kawastu, Koosal. — 7. Peri wallas, „Põlwa laat*. — 7.
Lohusuus. — 9. Häädemeeste!. — 12. Wõrus. — 12. KaiawerePataste kõrtsi juures 2 päewa. — 12 Antsla alewis. — 14. Kähri
wallas, Karilatsi kõrtsi juures. —- 15. Petseris. — 15. Holstre
wallamaja juures, Wiljandimaal. — 16. Paides. — 18. Sangaste
kiriku kõrtsi juures. — 19. Muksi wallas, Mehikoorma külas. —
22. Näpina wallas, Wõõbsu alewis. — 26 Petseris.
Juunikuus.
mees, 3 päewa. —
'5. Petseris. —
21. Mõrus. - 23.
maa alewis. — 28.
kõrtsi juures.
1. Petseris. — 5. Wiljandis. — 12. Must
14. Wastse-Kuustes, Loorwino kõrtsi juures. —
16. Tapa alewis. — 20. Zärwa-Iaanis. —
Mustmees. — 26. Wiljandis. — 27. Põltsa
ja 29. Rakweres. —29. Tahkurannas Mõiste
Juulikuus. 1. Petseris. - 1. Malgas. - 1. Wana-Karistes, Käwardil. — 3. Paides. — 3. ja 4. Palmses, Wiitna
kõrtsi juures 2 p. - 4. Tartus. — 7. Petseris. — 10. Tarivastus, Mustla alewis. — 15. Petseris. — 15. Karksi mõisas, Pär
numaal. — 20. Pärnus 2 päewa.
Augustikuus. 1. Petseris. - 2.-22. Pärnus 3 näd.
(aastalaat). — 12. Wana-Wõidus. — 15. Petseris. — 15. Tu
halaanes. -- 16. Wana-Laitsenas, Siruli kõrtsi juures. — 18. Loodi
kõrtsi juures. — 23. Malgas. —25. Wõrus. — 26. Kaarli mõi
sas. — 26. Mõisaküla alewis. — 26. Paides. — 28. Petseris. —
28 Holstre wallamaja juures — 28. Helmes. — 30: ja 31. Rakweres 2 p. — 31. Häädemeeste!.
Septembrikuus, l. Petseris. — 1 Ninakülas. — 2. Taewere wallas. — 3 Eelis, Tõstamaa kihelk. — 5 Wiljandis. —
6. Wastsemõisa kõrtsi juures. — 8. Olustwere maksalt juures. —
9. Pmatu mõisas. — 10. Kilingi-Nõmmes. — 10. Kärstna mõisas. — 11. Lelle Hiiekõnnus. — 12. Mehikoormas. — 11. Mana
Suislepa wallas. — 12. ja 13. Kose wallas, Kriuscha külas.
2v
13. Kolga-Jaani kirikumõisa— 13. ja 14. Iisaku mõisa-. —
14. Õisus, Türi kihelk. — 14. Wiitina wallas, Wiitina wallam.
juures. — 15. PetseriS. — 15. Abjas, Lalliste kihelk. — 15. Tam
mistes, Pärnu kihelk. — 15. Jõgewa alewis. — 17. Aduweres,
Jakobi kihelk. — 17. Llusnas.
17. ja 18. Räpina wallas. Rä
pina mõisaS. — 18. Sangaste kiriku kõrtsi juures. — 18. Sindi
alewis. — 19. Kärgu alewis, Jakobi kihelk. — 20. Pindi wallas,
Leewi mõisas. — 21. Wah astus. — 21. .Rõuge wallas, Rõuge
kiriku juures. — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelk. — 23. Paides.
— 23. Sürgawere mõisas. — 23. Tartus 2 p. — 24. Wõxus. —
25. Antsla alewis. — 26. Pöraweres, Jakobi kihelk. — 57. Põlwas. — 28. Tori alewis. — 28. Põltsamaal. — 29. Amlas.
— 29. Kirepi wallas, Tartumaak. — 30. Laanja wallas, Laanja
mõisas.
Oktoobrikuus. 1. Petseris. — 1. Rasinal. — 1. Audrus.
— 3. Kawastu-Koosal. 3. Keeni, Tinsu kõrtsi juures. — 3. Laa
nemetsa wallas, Laanemetsa kõrtsi juures. — 3. Loosi wallas, Lindowa. — 3. Wana-Wändras. — 3. Tõrwas. — 4. Wasise Nõos
2 p. — 4. Rõuge wallas, Sänna kõrtsi juures
- 4. Taalis,
Tori kihelk. — 4. ja 5. Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk. —
5. Iooru wallas, Roosiku.
6. Kaiawere Pakaste kõrtsi juures
2 p. — 6. Tapa alewis. - 6. ja 7. Iõhwi alewis. — 7. Wiljandis. — 8. Pukas. - 10. Imaweres, „Põia" kõrtsi juures. —
11. Kilingi-Nõmmes. — 11. Malgas. — 12. Tartus 2 p. —
12. Wastseliina wallas, Wastseliina wallamaja juures. — 12. Pär
nus, 2 p. — 12. ja 13. Illukal, Kuremäel. 13. Kurista!, Aedu
kõrtsi juures. — 13. Wõrus. — 13,, 14. ja 15. Rakweres. —
14. Petseris. — 15. Petseris. — 15. Rannus, Kulli kõrtsi juu
res. — 17. Nuustakul.
18. Lohusuus 2 p,. - 18. Räpinas,
Wõõbsu alewis. — 18. Wäike-Maarjas. — 19. Wastse Kuuste
wallas, Lootwino kõrtsi juures. 19. Abja-Karsal. — 19. Tarwastu, Vtustla alewis. — 19. Ragosi wallas, Luutsuiku mõisas.—
19. Potgasti wallas, Puskarus. — 20. Krookuse wallas, Tille
kõrtsi juures. — 20. Wahu külas, Koeru kihelk. — 21. KastreWõnnu, Suitsu kõrtsi juures. — 21, Loosi wallas, Äolsta.
21. Äummulis, Soe kõrtsi juures. — 22. Kärgula wallas, Sulbi
alewis. — 23. Wasulas. — 23. Kõo mõisas. — 23. Moisekatsis.
— 23. Tõrwa alewis. — 24. Laatres, Sangaste kihelk. - 24. Krootuse mõisas. — 27. ja 28. Laikweres, Simuna kõrtsi juures. —
27. Saare mõisas, Tartu maak. — 28. Krüüdneri wallas. Tartu
maak. — 28. Pikuurme kõrtsi juures, Kursis. — 28. Järwa-Iaanis. — 29. Waiatu mõisas. — 31. Taeweres. — 31. Maniste
wallam. juures. — 31. Sindi alewis.
Rowembrikmrs. I. Petseris. — 1. ja 2. Kulinal, Wiru
Jakobi kihelk. — 2. Rõusa mõisas, Wändras. — 2. Mõrra mõi-
£•£• ~~ ö. Kambja wallas, Wissi kõrtsi juures. — S Rõuges,
vIUa kõrtsi juures. — 6. Kassinurmes. — 7. Malgas 2 p. —
9. Udernas. — 10. Iõgewa mõisas. — 11. Mõrus. — 11. Millaudis. — 12. Kähri wallas, Karilatsi kõrtsi juures. — 14. ManaLaitsemas, Korneti kõrtsi juures. — 14. Kärus. - 15. Petseris.
- 15. Tartus 2 p — 22. Patis, Saarte kihelk. -- 23. Paides.
23. Mustwees, Mardi laat. — 26. Walgjärwes, Pikjärwe mõi*
sas, Kitse kõrtsi juures. — 28. Woltwetis, Pallikukiwil. —
28. Põltsamaa alewis. —- 29. Mõrus.
Detsembrikuus. 1, Petseris. — 1. Tapa alewis. —
3. Alajõel, Wirumaal. — 3. Malgas. — 5. Antslas. — 7. Kal
last! külas. — Põltsamaa alewis, reedel enne 15 dets. — 8. Miljandis. — 8. ja 9. Rakweres. — 12. Iärwa-Iaanis. — 12. ManaMändra alewis. — 14. Nina külas, Peipsiäärses wallas. —
14. Pärnus 2 p. — 14. Antsla alewis. — 15 Petseris. —
15. Mõrus. — Lelle Piiekannus, esmasp. pärast 2 Krist. tulem.
Püha. — 18. Pöraweres, Jakobi kihelk. — 18. Paides. — 19. ja
20. Iõhwi alewis. - 20. Mõõbsus.^ 23. Krüüdneris, Pusu
kõrtsi juures. — 26. Mustwees, 2 p. — 28. Kawastu-Wamjas.
juur s
~ 291 Wasknarwas. 31. Moisekatsi wallas, kõrtsi
6 Walga 6.
12 Sangaste 7.
v
14.
õ)elme
20'
Walga karula 9 Walt 9.
Karula
18 Karula 7.
Karula 2
Sangaste
25 Keem 31 /«.
18 Keeni 5ff
14
ff
Sangaste 7.
27'/s Keeni 3*/a
31
Mägiste 1
Äargla
31 Zahewa wallap
24 Tahewa 3.
ff
Äelme
30=35 Puka 12-40
37 Sangast' K
40 Puka „.c23
ff
20.
ff
40
f '
24
44
' palliste 30.
22
11
j Puka 18.
?4
*
n
29.
11
1 45 I Äalliste 27.
Lüke
Walk
Karula
Sangaste
Pu^
$■
-a
->argla
ff
Tõrwa
ff
ff
ff
ff
11
24
Wabariig- Walitiuse poolt kin
nitatud 4- aprillil 1981 a.
Posti- telrgrast takside tabel.
Maksew 1921 aaSta 19, aprillist
Mrk.
1. Karjad:
a) kohalikud, esimese 20 gramm, c-elt • • ■ ■
iga järgmise 20 grammi eh? selle vm eest
b) sisemaalised, esimese 20 grammi eest.
...
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest
...........................
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 gr
c) wäljamaalised, esimese 20 grammi eest
iga järgmise 20 grammi ehk selle ola eest
Kirja ülikaal 2 klgr.
Kirja üliulatus 45X45 em ehk torukujuüstvl >5X1".
2, Postkaardid:
a) kohalikud: üksikud
• •
wastusega
...............................................................
b) sisemaalised: üksikud
wastusega
...
c) wäljamaalised: üksikud...................................
■
wastusega...........................................................
Kaust mitte suurem kui 14 cm. X 9 cm,
ja mitte wähem kui 10 cm. X 7 cm
3. Nistpaela saadetused:
a) kohalikud: 50 grammi eest
•
•
alammäär äripaberite ja kaubaproowrde eest...................
b) sisemaalised: iga 50 grammi eest - ■
...........................
alammäär äripaberite eest . . alammäär kaubaproowide eest.
■ • • ■ ■
...................
c) wäljamaalised: iga 50 grammi wöi selle osa eest
alammäär äripaberite eest
............
alammäär kaubaproowide eest
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klgr.
Kaust 45 cm. X 45 cm. ehk torukujulistel 75 cm. X w cm.
Kaubaproowide ülikaal 500 klgr.
.
^aust 30 cm. X 20 cm. X 10 cm. ehk torukuMstel
x
*m. X 10 cm.
75 v i ^elieftrükitööd pimedate kirjaga iga 500 gr. eest:
a) sisemaaliseu s
.
b) wäljamaattsSo
, teistel trükitöödel.
Üliulatus nagu .
Ülikaal — 3 !lgr.
.,ta
ta poolikult maksetud saadetuste
5. Ilma margidv
puuduw postimaks kahekordselt sisse,
eest nõutakse saaja käest .
kuid mitte wähem uu:
....
sisemaalise eest
.......................................................
wäljanraalise eest • • •
*
6.
Tähtsaadetised: raha) iga saadetise pealr
„) ftfemaaUfX
(»«■>*
/..........................
b) wäljamaalised
Da
2
1
5
2
I
10
5
2
4
2
50
5
5
10
50
2
1
5
2
2
10
4
1
3
5
5
10
2Š
ME
sistmaalised? kuni 3000 margani iga 100 marga ehk pooliku
marga kuni 10000 margani, esimese 3000 marga
ecft 60 marka, siis iga järgmise 100 marga pealt . • üle 10000 marga, esimese 10000 marga eest 130 marka, sns
säramise 1000 marga pealt ....
- - - - - • ,
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle weel
telegrammi maksu nagu 20 sõnalise telegramm: eest.
Telegraafiline teade telegraafi rahakaardi kattewnmise ule
nagu 10 sõnalise telegrammi eest.
Rähasaadete summa piiramata.
... .
wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi
b)
9.
1
Wäärtkirjad:
a' ^kaalu^tähitusraha nagu tähitud kirjade eest; kinnitusraha
iga 3000 marga ehk selle osa eest....................................
Kinnitusraha alammäär .
. ... - - Wäärtkirjades on riigiraha saatmme keelatud.
Wäärtuse ülimäär — 200000 marka.
,
b) wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritokftde jargt.
10. Pakid:
a) stsemaalised: kuni 5 kilogrammini
'
üle 5-10 klgr
üle 10—15 klgr
.
Kinnitusmaks (wäärtpakkide eest) nagu wäärtkirzade luures.
Liütpakke (s. o. ilma ülesantud wäärtusera) wöib ka tahtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest iga paki pealt . .
h) wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgu
Paki üliulatus135cm.X 40 cm. X 30 cm. ehk
100 cm. X 50 cm. X 50 cm. ehk
60 cm. X 60 cm. X 60 cm.
Wäärtpakiüliwäärtus20000
marka.
1
2
30
60
90
5
11. Wäljastusteade (avis de reception)
saadetiste juurde lisatewate eest:
2
kohalikud...............................................................................
5
stsemaalised
10
wäljamaalised
-...................................
b) tagantjärele saadetawate eest
4
kohalikud .......................................................... '
10
stsemaalised...................................................................................
20
Wöib1uurde"lisada ehk wastawal korral järelsaata igale saade
a)
tisele, mille postile wõtmisel kwiitung wülja antakse.
12. Nõudekirjad:
a) postisaadetiste järgiotsimise tagasinõudmise ehk aadressi muut
mise üle iga saadetise kohta:
sisemaal
...............................................
Tähendus: Riigiasutuste ametliste saadetiste kohta käiwad nõu
dekirjad on maksust wabad.
10
20
Prr
26
a)
b)
c)
13. Järelmaks:
alustaks iga saadetise pealt
..................... ...
sisse kasseerimise maks ........................................................
järelmaksu saatekulu
’
5
3
rahakaarti
Märkus: Punktides b ja c ettenähtud maksud arwatakse järel
maksu summast enesest enne tema ärasaatmist maha.
14. Kojuwiimine:
rahakaartide ja wäärtkirjade pealt iga saadetise iga 500 marga
ehk selle osa eest
3
Märkus: Kojuwiidnwate saadetiste wäärtus on piiratud: lin
nades 10000 margaga, mujal 3000 margaga. Rahatelegrammid iga summa peale toimetatakse koju.
.15. Nimekastid:
aastas
1000
l/« aastas
600
V* aastas
350
16. Käsip 0 st:
aastas
400
Va aastas
250
% aasta?
150
17. Wolipiletid:
aastas (kalendri a)
25
dublikaadi eest kaotuse korral
19
18. Ajalehed:
a) tellimine: tellimise hinnast .
5
—
b) saatmine:
Lehe ilmumise sagedus. Postimaks tellimise raha järele arwatud.
kuni 2 korda päewas
20%
» 1
18%
„ 2 „
nädalas
16%
, 1 „
nädalas
14/9
» 2 „
kuus
12%
. 1 «
kuus
10%
„ 6 „
aastas
8%
Märkus: 1) Protsendid arwatakse ajalehe hinnast, mis maksew
iga käesolewa aasta 1. jaanuaril.
Märkus: 2) Juhtumisel, kui tellimise hinda tõstetakse, makstakse
posti kuludeks endijesi hinnast taksi järgi, kõrgendatud hinna
wahest aga 50% wähem.
Ajalehe juures laiali saadetawate kuulutuste ja-reklaamide
eest iga 50 grammi pealt
—
50
19i A.b itööd rahwale:
Rahakaardi, pakikaardi, paki, kirja ehk postkaardi aadressi
kirjutamise eest...................................................................................... 1
Postkaardi kirjutamise eest ühes aadressi kirjutamisega
. 3
Nõudekirja kirjutamine ühes posti kwiitungi kopeerimisega . 3
20. Telegrammid:
x
a) kohalikud iga sõira pealt
2
alammäär
20
b) sisemaalised, iga sõna pealt
......
5
alammäär
40
e) wälistelegrammid — eri sõnatakside järgi.
Kiirtelegrammid 3 korda kallimad.
M
a)
b)
c)
b)
Makstud katse (eollatwnnement paye) */* telegrammi enese
hinnast ärakiri iga 100 ?Õna pealt:
kohalikust ja lihttelegrammist sisemaalisest
.... 2»
„
sisemaalisest kiirtelegrammist
50
mäljamaalisest: lihttelegrammist Soome kaudu
... 22
„
„
Läti kaudu ....
30
„
kiirtelegremmist Some kaudu
45
,
„
Lätti kaudu ....
60
telegrafiline wäljastus Seade (accuse de recetion):
kohalikkude ja sisemaaliste telegrammide üle
.
.
25
wäljamaaliste telegrammide üle — nagu 5 sõnalise tele
grammi eest algtelegrammi sihtkoha
kiirwäljastustcade kolm korda kallim.
Wäljastusteade posti kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui ka
wälistelegrammide
...................................................................... 10
Saatja nõudmisel telegremmi annuliseermise üle eest enne
telegrammi üle andmist
............................................•
.
10
Eriaadrese:
aastas
.
- - .
.
.............................................. 3000
V- aastas.............................................................
1750
aastas......................................................................................... 1000
21) Pankade rahatelegrammid:
liht — poolteisekordne sõnamaks,
kiir — kolme ja pole kordne sõnamaks. Käib ainult sisemaa
liste telegrammide kohta
—
—
50
—
—
—•
—
-—
—
—
—
Märkus: 1) Enne 1921 a 10. aprilli manade takside järgi
wäljaüüritud niinekastid ja käsipost, wälja antud
wolipiletid ning registreeritud telegrammide eraaadressid kuuluwad uute takside alla allesjpeale manade
takside järgi wõetud maksude kestwusaja lõppemist.
2) Jgalpool, kus maksusid ajajärgi arwatakse, sün
nib see kalendri aasta ehk mastamatel kordadel selle
osade (näit, poole ehk weerand kalendri aasta) järgi,
Riigiwanem: K. Päts.
Teedeminister: Joh. Kukk.
Riigi sekretäär: K. Terras
Pärmllinna tapamaja taks, walsew
1. oktobrlst 1921 a.
Linnawolikogu poolt kinnitub 23. septembril 1921.
I
Maks tapamaja hoowi tarwitamise eest loomade pealt, mis tapmi
seks pole määratud:
Suurte loomade pealt 24 tunni eest ...
Wäikeste loomade ja sigade peelt 24 tunni eest
MakS kaalumise eest:
a) suurte loomade (elawate) tüki pealt
b) wäikeste „
,
„
,
.
.
.
c) tapetud loomade kaalumise eest
$ £uuba .
a)
b)
2.
Mrk. Pen.
5
—
3
—
5
3
—
—
8,
Maks sõlautade tarwitamiss sest?
Mrk. Pen.
a) suurte loomade tükipealt 24 tunni eest
b) wäikeste „
„ „ 24
„
„
e) sigade
„
„ „ 24
„
„
4.
120
150
i 20
75
25
10
30
60
90
—
—
-—
—
—
Maks Väljaspool tapamaja tapetud loomade liha Äie»
Vaatamise eest
a) suurte loomade liha üle 21/2 puuda weerandi pealt
bj tr
rr
tl
tr 1
tr
rr
tr
'•) "
rr
rt alla 1
,,
„
n
d) wasikate ja lammaste tüki pealt
....
e) põrsate tüki pealt 1 puud rasked ....
f) 1 puudast kuni 2 puuda raskete sigade pealt
9) 2 „
„ 4
„
„
„
„
.
W 4 „
*5
„
,,
»
»
Märkus: Üle 5 puuda raskete sigade pealt tuleb iga järgmise
puuda pealt 20 mrk. juure; mitte täied puudad arwasakse täie puudade eest.
i) soolatud ja suitsetud lamba kintsude pealt
j)
„
»
,
seasingi pealt kuni 1 puudani
Märkus: Iga järgmise puuda eest tuleb 5 mrk. juure maksa;
mitte täis puudad arwatakse täie puuda ette.
6.
—
—
—
MakS Loomade tapmise eest:
a) hobuse tapmiseeest
b) suure looma tapmise eest üle 20 puuda
.
.
C)
rr
rr
„
„ „ 10
„
d) noore „
„
„
10 puudani
.
.
e) lamba ehk wasika eest
.....
f) põrsa tapmise eest kuni 1 puud raske .
.
g) sigade pealt 1 puudast kuni 2 puudani
. .
h) „
, 2
„
„ 4
„
.
i) «
« 4
n
„ 5
H
.
.
Märkus: 1) Üle 5 puuda liha kaalu raskete sigade eest wöetakse
iga järgmise puuda pealt 20 mrk. rohkem;
2) mitte täied puudad arwatakse täie puudade eest.
5.
5
3
3
35
30
10
25
10
30
60
90
3
10
Maks loomade tapmise eest tapamaja teenijate läbi:
a) hobuse tapmise eest
40
b) Suure looma eest üle 20 puuda
.
.
.
.
50
40
0
»
rr
»
„ 10
„
....
d) noore
„
„ alla 10 ,
.
.
.
.
25
e) wasikate ja lammaste eest
.
15
f) põrsaste eest kuni 1 puudani
.... 15
g) sead 1 pd. kuni 2 puudani
20
h) „ 2 „
„ 4
25
30
1) rr
4 rr
» 5
„
.
.
.
■
.
Märkus: Elle 5 puuda raskete sigade tapmise eest wöetakse iga
järgmise puuda pealt 10 marka.
Pärnus, 29. septembril 1921,
Linnapea
Linnasekretaar
Linna tapamaja juhata
Tempelmaksu tariif.
Arwete pealt tuleb iga 100 mrk. pealt. — 20 pen. Wekslite vealt tuleb
rga 1000 mrk. pealt 4 mrk. — Kwiitungid iga üksiku pealt, summa piiramata,
— 50 penni.
W
Piletite hinnad Pärnust:
Jaama minekus
Waldhof .....
Waskrääma ....
Surju.........................
Sigaske ......
Wottweti.................
Mõisaküla.................
Walk E. k/r. . . . ■
Abja . .....................
.Halliste.....................
Loodi.........................
Wiljandi.....
Olustwere.................
Wõhma.....................
Alliku.........................
Paide.........................
Lauri .......
Lelle.............................
Äeawa........................
Härmeti.....................
Äagudi.....................
Kohila. . . .
. .
Saku.................... - Tallinn Pea. ....
Tall. Sadam. .
Kõigil Eesti Wabariigi
piirides olewatel raudteedee sõidupileti hinnale
juurdemaks Eesti Punase
Risti kasuks: sõidupileti
pealt künni 50 klm.
II klassis 1 mark.
UI
o „ 50 p.
Iga pealt üle 50 Ain.
n klassis 2 marka.
UI
„
1
„
Iga pileti peale tehakse
sellekohane märkus.
30
Kodumaa wallad.
Pärnu maakond.
ti'"’
«o
E
*&
W a l d a d s
Lähem raudteejaam
nimed
ja kaugus sellest
Posti-aadress
£
i
Are
Abja
Audru
Enge
5
Hal.nga
Häädemeeste
6
7
Jäärja
Jõõpre
8
9
Kaarli
10
Kaisma
11
Kariste Une12
Kariste Wana13
Karksi
14
Kaubi
15
K-hnu
16
Kilingi
Koonga
17
18
Käru
Kaeluste
19
Laiksaare
20
21
Lelle
22
Orajõe
23
Pati
24
Penoja
25
Polli
26
Pornuse Wana27
Pöögle
28
Reiu
29
Sauga
30
Eeli
31
Suigu
32
Taali
33
Tahkuranna
34
Talli
35
Tammste
36
Tori
37
Tõstamaa
38
Uulu
39
Wee
40
Woltweti
Wändru Uue41 j
42 1
Wändru Wana43 1
Asuküla
Emaste
Haimre
Jõgisuu
Kalju
Kasari
Keina
Kloostri
Kolowere
Kärdla
Kõrgesaare
Lihula
Luiste
Lähtru
Martna
MaSsu
Märjamaa
Oru
Paadremaa
Paatsalu
Paliwere
Passlepa
Piirsalu
Rikoldi
Saulepa
Sinalepa
Sipa
Sooniste
Sutlepa
Suuremõisa
Taebla
Waikna
Wanamõisa
Welise
Weltsa
Lihula.
Märjamaa.
Haapsalu.
ff
Lihula.
Märjamaa
Haapsalu
Lihula.
N
Haapsalu
II
Risti.
Haapsalu.
Lihula.
Haapsalu.
Märjamaa.
Risti.
Haapsalu
Kärdla.
Haapsalu.
Turpla.
Lihula.
Alawere
Aleksandri
Anija
Harku
Inglisse
Juuru
Järwkandi
Jõelehtme
Kaiu
Kebtna
Keila
Kiiu
Kirna-Kobaiu
Kloostri
Kohila
Koiga
Kuimetsa
Kurna
Kõnnu
Laitse
Naissaare
Nehatu
Nikolai
Nõwa
Vakri
Peningi
Pranglisaare
Raasiku
Rae
Raiküla
Rapla
Riisipere
Saue
Wardi
Wihterpalu
Wladimiri
Awanduse
Haaspere
Iisaku
Illuka
Joala
Järwe
Jõhwi
Kaarli
Kalwi
Kohtla
Kunda-Malla
Küti
Maria
Mustajõe
Mäetaguse
Paastwere
Pada
Palmsi
Peetri
Porkumi
Püssi
Rakwere
Roela
Ragawere
Saksi
Salla
Tudulinna
Kiltsi.
Paide.
Koeru.
Paide.
rr
M
Lehtse.
Rakke.
Paide.
. Ambla.
Paide.
Alliku.
Koeru
Paide.
Koeru.
Paide.
Klltst.
Undla
Waiwara
Äao
Wasknarwa
W rhne-Selo
Wchula
Wahnja
35
Woka
36
Ärra
28
29
30
31
32
33
Kadrina, 1
Waiwara, 4
Kiltsi, 8
Jõhwi,
pp
Rakwere, 25
Kadrina,
Jõhwi,
Püssi,
Kadrina.
Waiwara.
Kiltsi.
Pühitsa.
Pf
Rakwere.
Kadr na.
Jõhwi.
Püssi.
Pärnu juht.
ArStid.
Dr. Martinson, Promenadi t. 15.
Dr. Maksimow, Kuninga t. 7.
„ Tanilas, Karja t. 14.
„ Stillmark
,
t. 11.
K. v zur Mühlen, S - Sepa t. 14.
„ Lewin, Rüütli t. 49,
„ M. v. zur Mühlen, Riia t. 6.
„ Kaar, Rüütli t. 47.
„ Äoerschelmann, linnahaigemajas
, Kukk, Ringi t. 3., linnaarft.
„ Dahl, Rüütli 1. 15.
„ Siegel, Ringi t. 12.
, Rirk, S-- Sepa t. koolide arst.
„ Astalu, Aia t. 6 , maakonnaarst.
, Stamberg, Riia t. 11.
„ Mares, Esplanadi t 31.
,, Tumma,
r
t. 27.
Õ d u r, maakonna loomaarst, Hospidali t. 14.
P a j o, loomaarst ja linna tapamaja juhataja. Karja t. 11.
S i r w i n s k y, maakonna welsker, S. Sepa t. 2.
Lipmann, maakonna loomawelsker, linna tapamajas.
Hamba arstid.
Sparwardt, Rüütli t. 31. — Tamm, Ringi t. 6. — Tammann, Kuninga t. 36.
— Dertewa, Kuninga t. 15. — Meri, Ringi t. 1.
Ämmaemandad.
Iärw, S. Sepa t. 4. — Paara, S. Sepa t. 3. — Takk, Karja t. 11.
Terevson, S. Ohwitseri t. 21, — Aritam, Aia t. 21. — Arrim, Riia t. 60.—
Maksimow, Kuninga t 7. Lieband, S.- Jõe tän. 18.
Masseerijad.
A. Toodu, M.. K'uke t. 1. — K. Madisson, W.- Jõe t. 9.
39
Adwokatid.
Neiman Aia 1 8 — Leesment, Aia t. 6. — Kuusner, Possieti t. 4. —
Timusk/Supelus t. 6,wan. adw. abi. — Böthling, Rüütlit. 15, wan. adw. abu
Eraadwok.
Wiietak, Aia t. 3. -
Soo, Aia t. 3. -
Soosar, Lubja t. 35. -
Jacoby
Kuninga t. 38.
Maakonna pol. walitsus, Posfieti t. 2.
Linna jSk. politsei, Posfieti t. 2.
Kriminaalpolitsei, Rüütli t. 3.
Riigimaade ülem, Rüütli t, 19.
Maakonna metsade ülem, Kiwi t. 5.
Tolliwalilsus, Wee t. 8.
Sadamawalitsus, Malli peal.
Raudteewalitsus, Rüütli t. 40.
Piirikontroll, Mee t. 8.
„
n
3-da jalawäe diwiist staab. Mere tan. 2.
6-da jalawäe polgu staab, Nikolai tan. 1«.
Kaitsepolitsei, Karuselli t 14.
Pärnu maakonna maamõõtja, Riia t. ob
Maksuinspektor I ja n jsk, S.' Sepa t. 22.
Rahukohtud I ja n jsk., linnaametimaras.
Kohtuuurijad V ja H jsk, Karja t. 1.
Maakonna ^wangima^a^ Lilli tän. Maakonna arestimaja, Lilli tiin.
Pärnu maakonna rahwawäe ja K. L. ülem, .ukolar t
Posti-telegraafi kontor, Rüütli t. 21.
.
iantfetei ttnnaamEmajas
Maakonnawalitsus, S. Sepa t. 14.
Rahaasutused.
Pärnu Pank A. S-, Rüütli t. 42.
Pärnu Eesti laenu hoiu ühisus. Rüütli t 42 (Endla)
Pärnu n wastast. kred.-ühisus, Rüütli t 40.
Petrogradi Riia kaubapank. Rüütli t 28
Pärnu rentei. Kuninga t b
f
□
Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Panga Painu^osakond, Pill t nr. J.
Seltsimajad
Endla, Rüütli t. 42 - Musse, Kuninga t. 9. -- Kodanikkude klubi Made,
mia t-5 — Wene selts, Akademia t l. -- Kalani. selts mhta> ^all^Posll
t. 1. —. Am. Äh. Kesknõukogu, Possieti t. 14.
Pärnu Eesti koolpelts, Runtl
t. 55, Wigastatud söjameesteühisus. Pikk tän. 11.
Wiljandi juht.
Linna asutused:
Raekoda Linnu t. 1; üks wanematest hoonetest; ehitatud 1838 a. Telefon nr. 17.
Linnahaigemaja, Wäike t. nr. 4. Telefon nr. 50.
40
Meewärk — aururump, Trepimäe Elektri jaam ja tapamaja, mõlemad Trepimäe all. Telefon nr. 4.
Kaalukoda ja lihapoed. Suurel turul.
Pritsimaja, Linnu tän. nr. 3
Linna waestemaja. Posti tän nr. 16.
Kirikud ja palweMaja:
Jaani ehk linna kirik, lossi waremete kõrwal; ordu ajal ehitatud.
Pauluse ehk maa kirik, seisab kingu peal, Waluoja kaldal; ehitatud 1863—1866 a.
jGooti stiilis.
Wene õigeusu kirik, Waksali tünaw; ehitatud 1847 a.
Wennaste koguduse palwemaja. Tallinna tänaw; ehitatud 1907 a.
Surnuaiad:
Mana surnuaed Saani, Pauluse ja Õigeusu kog jaoks, Walga maantee ääres.
Aus surnuaed, üle raudtee. Pärnu maantee ääres.
Linnakoguduse maksuta surnuaed, Wiiratsi mäel, Tartu maantee ääres.
Juudi, surnuaed, sellesama tee ääres, eelmise surnuaia juurest natukene maad edasi.
Seltstmajad:
„Koit", C. R. Jakobsoni tänaw.
„Käsitööliste Abiandmise Selts," Posti tänaw
„Saksa Käsitööliste Selts" („Äandwerker Verein",) Projekti tän. nr. 2.
Seltsid, ühisused ja liidud:
"Wiljandi Eesti Põllumeeste Selts," Tallinna tän. nr. 1, sealsamas kauplus
ja näituse plats. Telefon nr. 6
.Wiljandi Eesti Äariduse Selks," C R. Jakobsoni tänaw.
Spordi Selts „Tulewik"
Wiljand^-Slwrdi-Ring, Posti tänaw nr. 7.
Wiljandi Kitti rühm. Posti tänaw nr. 7.
..Mesilaste pidajate Selts "
,Wiljandi Rahwaülikooli Selts," Wiljandi mõisa uues lossis, sealsamas ka
raamatukogu ja lugemistuba.
«Wiljandi Wabat Tuletõrjujate Selts."
^Wiljandi Naisselts "..
.Wiljandi Lastekaitse Ahmg.
Viljandimaa õpetajate Liit," Lossi tän. nr. 17; sealsamas raamatukauplus.
E. W. Wigastud Sõdurite Ühisuse Wiljandi Osakond; kantselei Tallinna t. 2a.
«Wiljandi Linna Kaupmeeste Ühisus."
Tarwitajate Ühisus "Abi," Lossi tänaw nv. 17a, sealsamas ka kauplus.
Wiljandi Puutööstuse Aktsia Selts," Luksu tän. nr. 4. Telefon nr. 48.
"Wiljandi Elektri Selts" Aktsiaselts, Suurturg nr. 12 Awatud kella 9—3.
"
Teleson nr. 30
„Wiljandi Majaomanikkude-Ahing."
"Wiljandi Tööstus-Ettewõtjate Ühisus "
"Wiljandi Woorimeeste Ühisus."
"Wiljandi Koolinoorsoo Liit," Suurturg nr. 2, Grand-Hotellr 3. korral; sealsamas raamatukogu ju lugemistuba.
Eesti Seemnewilja-Ähisus," Tartu t. n. 15a; sealsamas seemnekauplus.
I. Eestimaa Põllumajanduse-Ühisus, Lossi ja Posti tänawa nurgal; sealsamas
Põllutööriistade ladu.
Wabeikud ja tehased:
Wiljandi linawabrik. Lossi tänaw nr. 32. Telefon nr. 18.
D. Pohl'i tikuwabrik, Waksali tän. Telefon nr. 44.
41
Uno Vohrt'i masina ja rauawalam. wabrik, Waksaü tan.
J. Metsamart': masinawabrik, Tm-.liwesk: tän. Telefon nr. 40.
Wiljandi Piima-Ähingu wabrik, Kirikumõisa tan. Telefon nr. 88.
O.-Ä. Wiljandi napsi ja likööri wabrik, Lossi tänaw ur 1/a.
O -Ä Wiljandi weiniwabrik, Väiketuru tanaw, Peterson: mazas.
Limonadi wabrik M Aniwer, Wiljandi mõisas. Telefon nr. 12.
Limonadi wabrik J. Lilleoja, Tartu tänaw nr 43.
Trükiklisheede templite ja graweer:m:se tööstus A. Suurrafr, Aus t nr. 38.
G. Johns'i nahawabrik. Tartu tänaw nr. 25
E. Rieprich'i nahatööstus, Tartu tänaw nr. 4
J. Kondor'i nahatööstus, KöstisWiljandi Toorelina Tööstuse Ahisus, Tallmna tanaw. Telefon nr. 51
Paberossi tehas .Eakala," Kauba tanaw nr. b.
Auruwärwimise wabrik R. Natus, Tartu tanaw nr. ~2
9
liimYDfiryDttttii
‘'Dcibrtf
Sv->LGlltnnivitt. nt
Ä
CZmtfHa
WÄWiuitfe
tööstus
A. Kõpmann,
Tartu tänaw nr. 18
Pangad:
T'ar^"LL >w"7"igal äripäewal
kella 9—2 Telefon nr 68
, „
,
„
Tartu Pank, Wiljandi abikontor, Lossi ja Post: tanawa nurgal; awatud kella
Wiljandi Laenu ja Tagawara Kassa, Kauba tänaw nr. 4.
-
Apteegid ja rohnkauplused:
G. 55. Iürgens'i end. Schoeleri apteek, Suurturg nr. la, Asutatud 1764 a.
M. Kõiwa robu ia wärwikauplus Lossi tanaw Jif.
Ä. Reinbach'i rohu ja wärwikauplus. Lossi ja ^artu tanawa nurgal.
E Günthersi rohu ja wärwikauplus, Tartu tänaw nr. c
Arstid:
A. Zastrow, Tallinna tän. ur. l,^kõnel. rella 9 L. e l ia kella 4
Dr T. Svosar, Lossi tänaw nr. 17. telefon nr. 74.
med. E- GernHardi, Lossi tänaw nr «.
5 p. t.
teua 9-12 «. t >a
rc»-fii=m
^lefon nr. 96.
R Weinberg, Munga tänaw nr. 4.
$ ■ S±' torn lätoäw Pikk tänaw nr. 3
m
t
yfem' haiaused, Wäike tänaw, nr 6. Sõnet lelto 11—1.
K taXt 'e R. Jakobsoni tänaw nr. 14. Kõnet, kella 1-2.
Hambaarstid:
"ecua 4-6 -'
Srnnb Ä M.' nr. 10. M kella 9-1 e.l.
*
ja kella 2—5 P. l
42
Ämmaemandad:
E. Adamson, Kauba tänaw, Hennoeki maja.
A. Ermolaewa, Suurturg nr. 7.
M. Koort, Tartu tänaw nr. 15a.
A. Lieberg, Posti tänaw.
A. Aerfeldt, C. R. Jakobsoni tänaw nr. 17.
Veterinaararstid r
P. Raska, R, Raska, Suurturg nr. 8. Telefon nr. 35.
Adwokatid:
Man. adw. A. Jung, C R. Jakobsoni tän. nr. 7.
,
„
K. Baars, Lossi tänaw nr. 1b.
„
„
O Leik, C R Jakobsoni tänaw nr. 13. Kõnet, kella 9—10 e, l.
ja kella 4.-5 p. l.
„
„
Soots, Lutsu tänaw nr. 4.
„
,
abi *ö. Tamberg, Lossi tänaw nr. 15.
„
„
„ G. Talts, Lutsu tänaw nr. 5.
„
„
„ K. Güldenstubbe, Lossi tänaw nr. 18. Kõnet, kella 8—10 e. l.
ja kella 3—5 p. l
Eraadwokat M. Aletinsky, Lossi tänaw nr. 18.
Trükikojad:
E. Hunti, Posti tänaw nr 20b. — Z. Nurmberg'i, Tartu tänaw nr. 9.
Päewapildi töökojad:
3A.
J.
A.
Riet, Harjutuse tänaw nr. 3. Telefon nr. 111.
Lints, Tallinna tänaw nr 2.
Hallikas & M. Teng, Posti tänaw nr 20a.
Zlwes & Ko., C. R. Jakobsoni tänaw nr. 16.
Hotellid ja WöeraStemajad:
Grand-Hotell, Suurturg nr. 2 Telefon nr. 63.
Hotell Metropol, Lossi tänaw nr 6. Telefon nr 58.
Hotell Pristoll, (Suurturg nr. 5
Kommerz.Hotell, Wäiketurn tänaw nr. 3. Sealsamas sissesöidukoht.
Hotell-Restanrant London, Tartu tänaw nr. 6 Sealsamas sissesöidukoht.
Wöõrastcm. Sakala, Tartu tänaw nr. 2 Sealsamas sissesöidukoht.
Restaurant Seasaar, Tallmna tän. Sealsamas sissesöidukoht. Telefon nr. 79
Wõörastem. Kodumaa, Kauba tän nr. 1 Sealsamas sissesöidukoht.
Wöörastemaja Ressar, Oru tänaw nr 4.
,
„
„
Siilak, Tartu tän. nr. 10
„
„
Rahwa theemaja, Wäiketurn tänaw.
Kaffee, C. R. Jakobsoni tänaw nr 9.
Politseid:
Wiljandi
„
,
„
linnapolitsei. Oru tänaw nr. 6. Telefon nr. 60.
maakonnapolitsei ülema kantselei, Posti tänaw. Telefon nr. 2.
kriminalpolitsei, Lossi tänaw nr. 7. Telefon nr. 86.
kaitsepolitsei. Munga tänaw nr. 4. Optantide registreerimine igal
äripäewal kella 9—1. Telefon nr. 91.
»
maakonnapolitsei I. jaoskonna kantselei, C. R. Jakobsoni tänaw
nr. 9. Awatud kella V-9—3.
Raudteepolitsei 6. jaosk. ülema kantselei Wiljandi raudteejaamas. Telefon n. 26,
43
Wiljandi-Pärnu Rahukogu:
Posti tänaw. Telefon nr. 16.
Wiljandi-Pärnu 4. jaoskonna rahukohtunik r
Posti tän., rahukogu maja; kantselei awatud kella 8—1 e. l. ja kella 2—4p.i
Wiljandi-Pärnu 6. jaoskonna rahukohtunik:
Posti tän., rahukogu majas; kantselei awatud kella 10-1 e. l. ja kella 2-3 p. l.
Kohtup lati prokuröri wanem abi:
Posti tänaw, rahukogu maja.
Wiljandi-Pärnu kreposti jaoskond.
Posti, tänaw, rahukogu maja, kantseler awatud kella
29
3
maja. Wangidck on lubatud -oidulraami tuua
igal teisipäewal ja reedel kella 12—2.
Liuna ja maakonna I jaosk. kohtuurija:
» r ,
Posti t. nr 5a. Kantselei awatud kella 9-1 e. l. ja kella2
Maakonna li. jaosk. kohtuurija:
Lutsu tänaw nr. 1. Kantselei awatud kella 8—4. Telefon nr. 89.
Wiljandi-Pärnu Rahukogu kohtupristaw:
Lutsu tänaw nr. 5. Kantselei awatud kella 10
2.
Lossi tänaw nr. 1. Kantselei awatud igal änpaewal kella •
Linna ja maakonna itgirmaksu amet:
Posti tänaw nr. 2. Kantselei awatud kella 9
•
Wlljandi-Pärnu raiani töökaitse kommisar:
M
C. R. Jakobsoni tänaw nr. 12 Kantselei awatud kella 8
Posti ja telegraafi kontor:
Posti tänaw nr. 14. Telefon nr. 20.
Wiljandimaa telegraafi telefoni tehnik:
Posti tänaw nr. j4. Telefon 71.
Telefoni keskjaam:
Posti tänaw nr. 7.
Maakonna metsade ülem:
f
«
Lossi tänaw nr. 2. Kantselei awatud igal anpaewal kella 8
Maakonna riigimaade ülem:
Wiljandi mõisa uues lossis.
Telefon nr. 90.
Maakonnawalitsus:
Pikk tänaw nr. 2.
Maakonna rahwawäekomiSjon:
Lutsu tänaw nr. 3.
Maakonna kütteainete komitee:
Tartu tänaw nr. 15. Telefon nr. 22.
R
4 p. l. Telefon ni.8.
i/
q
44
Raudteejaam r
Waksali tänaw.
KönepunkL nr. 15.
Wiljandi raudteejaama kaubakontor:
Waksali tänaw.
Telefon nr. 47.
Koolid, Speasutnsed ja kursused:
Lmna naisgümnaastum, Linnu tänaw nr. 2.
Eesti Lariduseseltsi tütarlaste gümnasium, C. R. Jakobsoni tänaw. (Endine
Wrhandr Eest: Põllumeeste Seltsi seltsimaja). Telefon nr. 73.
Maakonna poegi reaalgümnaasium, Peetrimõisa t. n. 20. Telefon n. 70
Poegl. ia tütart kommerzkool, Petrimõisa tän 20.
Wiljandi linna L algkool, Suurturg nr. 4.
*
*
Kõrgem algkooli ruumides.
»
»
lll.
Waksali tänaw.
»
IV.
„
Jakobsoni tänaw nr. 1.
»
„
V.
„
kõrgem algkool. Suurturg.
Z?ksa.rahwuse erakool (Deutsche Schule) Peetrimõisa tänaw nr. 20.
Kasttookool Ä. Sternberg, C R. Jakobsoni tänaw nr. 9.
Laulmise õpetaja W. Blossfeldt, Oru tänaw nr. 7
21. Liebergi raamatupidamise kursused. Posti tänaw.
Liuna turupäewad:
igal teisipäewal ja reedel.
Paide juht.
A d m o k a t i d:
R. Lepp, Turu plats 13.
ArStid:
Dr. Renteln, Suur-2lia tän. 5 — Dr. Nääris, Pikk tän. nr. 9. Dr. Schilling,
Pikk tän nr, 2.
Hambaarstid:
Ida Steinberg, Wäike-2lia uul. 20. — Rabanowits, turuplats 5.
Ämmaemandad:
Essenthal, Pikk tänaw 11. — 21 Laaberg, Pikk tänaw 23.
Haigemajad:
Linnaheigemaja, Weike-Aia tänaw 14. — Maakonnahaigem., Pärnu tän 10
Külgehakkawate haiguste barak, Rääma tee 13.
>
Wööraslemajad:
$otcl Järwamaa, Pärnu tänaw 17. - öotel Ost, Pärnu tänaw 4. - Koda
nikkude Klubi, Rüütli tänaw 2.
Wihalemm, Tallinna tän 20.
Rotarius:
45
Rakwere juht
Rakwere Linnawalitsus, Pikk tänaw ttr. 5.
Linna politseiwalitsus, Laada tanaw ^r. 3. (9—2, ö-6.
Kriminaalpolitsei, Peterburgi tänaw.. A 38,
Maakonnapolitsei, Rohuaja tän. nr. n.
I. jaosk., Taplmna tcm. nr. 2.
*
n. „
Pikk tän. nr. 41.
Maakonnawalitsus, Pikk tän. nr. 15.
Rakwere- Paide Rahukogu, Rohuaia tan. d
4. ja 5. jaoskonna rahukohtunikud, iea«.samas.
Rakwere kohtuurija, sealsamas.
Wa-sali tän. „r. 2a.
Adwokatid:
Wannutud adw. M. Kutti, Rohuaja tän. nr. 11.
Eraadwokatid I ja F1 astme asjades.
Eraadw E. Waldmann, Pikk tän. er. 27.
„
K. Äaho, Laias tän. /.
Rakwere notaarius, Peterburgi taiiaw m.
Opeasutused:
Maakonnawalitsuse poeglaste reaalgümnaastum Pikk tanaw nr.
Tütarlaste reaalgümnaasium. Pikk tanaw nr. • •
Saksa seltsi kool, Pikk tänaw, Osfmanni W/
on
asuw algkool, S-minaari tän.
I linna algkool, Aleksandri tänaw nr. /.
n „
„
Tartu täiiaw nr. 4.
UI „
,
Pikk tänaw nr. 40.
Jersti 2 kl. eraalgkool, Laada tänaw, Jersti maias.
Linnahaigemaja, Peterburgi ja Wene tän. nurgal.
Arstid:
Dr. J. Müller (9-1, 5-6) Peterburgi tän. nr. 38.
„ W. 5)ildebrant, Peterburgi tanaw nr. 20 (/0
, o
„ A Eberhardt, Pikk tänaw nr. 3, (9—} j
. M. Muradow, Peterburgi tanaw nr 1, (9 l
Maakonnaarst Dr. J. K>aho, Lmas t. nr. 18, (9-11, 4 0)
Dr. E. Utt, Pikk tän. nr. 16. (9—11)
’ N"k"EbKrd? PiN Law WM-rgl nmjos.
.
.
:
O Lepp, Waksali tän. nr. 12, spezial, silma hmgekorwa, nma za kurgu,
„
R.^Wirin, Peterburgi tänaw nr. 25, (81/*—91/», 3—5)
Hambaarst M. Iuurik, Peterburgi tänaw nr. 8.
,
55. Stembek,
„
»
"
yq°
Ah
M. tzooss,
„
»
6, (9-1, 3-5, pühap. 11-1)
Ämmaemandad >
cv CT»aIff)er Waksali tän. nr. 2. - A. Siegmonds Treufeldt, Aleksandri tän.
nr. 18
TuMng, Pikk tän. nr. 23. - Kiisk, Rakwere laamas. - Loomawelsker, Laada t. linnamajas.
46
Loomaarst Leinrichson, Suure Põllu tän., omas majas.
Linnaapteek, Pikk kän. nr. 14.
Maakonna apteek. Pikka ja Posti tän. nurgal nr. 15/1.
Telegraf, telefon ja postkontor, Peterb -qi tän. nr. 28.
Rentei ja Riigi hoiukassa, Peterburgi^rün. nr. 3.
Maakonna wangimaja, Rohuaja tän. nr. 6.
Rahaasutused:
Rakwere Ühispank ja Wiru pank, Lai tän. nr. 17.
Äarjupank, Pikk tän., Kuupi majas.
Äoiu ja Laenukassa, Peterburgi tän., linnamajas.
Seltsid:
jö Karidusselts,* asub Rakwere mõisas.
^Spordiselts Kalew," Lai tän., Ühispanga majas nr 17.
^Käsitööliste Selts," Lai tän. nr. 17.
Kinod:
"Illusion," Pikk tän. nr. 16.
„Union*, Maksali tän., Waksali ja Kukke tän. nurgal.
I ja n riigimaksude walitsused, Peterburgi tän. nr. 47.
Malga juht.
Ametiasutused:
Lmnawalitsus, S.° Sepa tän. nr. 1. Linnapea Dr. J. Müllerson
abi 3. Pullisaar, Äariduse osak. juh. A. Kokkult, sekretäär
3. Jänes. Awatud kella 9- 1. Teleson nr. 8.
Maakonna ja linna politseiwalitsus, Aia tän. nr. 16. Ülem: Ä.
Sims, abi W. Wäljaots. Töötunnid kella 9—1 ja 3—5.
Kriminaalpolitsei, Moskwa tän. nr. 14. ÄlemRikol. Pääbo.
Kaitsepolitsei, Moskwa tän. nr. 27, teisel korral, ülem A. Jügermann.
Komendantuur, Moskwa tän. nr. 15/17, Sperkassa majas. Komendant al.-kapten Madisson, ühtlasi ka linna ja maakonna kait
seliidu ja rahwawäe ülem.
Maakonnawalitsus, Pihkwa tän. nr. 5, teisel korraL Esimees Aua,
Sild, sealsamas ka haridus ja hoolekairde osakond, juh. AlWibu, kaubandus ja toitlusosakond, esimees Aug. Sild. Maakoolinõunik: Aug. Kõiw. Administrat. osak.
juh. Mõttus; Põllu majandusosal, juhat. Kans Hiop.
47
Linrrapood, Moskwa tän. nr. 21. Juhataja linnanõunik W. Gross.
Linnahaigemaja, Allee tän. nr. 6. Arst Dr. Ed. Gens.
Koolid:
Poeglaste reaalgümnaasium, Pihkwa tän. 13, juhataja M. PärnaTütarlaste
' „
Moskwa tän 3,
„ T. GrünbergLäti keskkool, Wene tän., juhataja K. Weemann.
Saksa erakool, Allee tän. nr. 4, juhataja Sternberg.
Arstid:
Dr. Ed. Geus, naiste- sugu- ja sisemised haigused, Jaani t. nr. 1,
kõnetunnid 1/2! 1—12 ja 4—5.
Dr. A. Tambera, sisemised, silma- ja suguhargused, Kuperjanowi
tän. ur. 3, H korral, kõnetunnid kella 10—12, 3—4.
Dr. 3. Müllerson, Pihkwa tän. nr. 22.
Dr. S. Polikowsky ja J. Polikowskaja, Sugu, nars- )(i ftsemrsed
haigused. Anulüüsid. Kuperjanowi tän. nr. 10.
Dr. Äaynberg, Moskwa tän. nr. 25.
Dr. A. Morel, loomaarst, Kuperjanowr tan. 3.
Hambaarstid:
J. Goerts, Kuperjanowi tän. nr. 10.
pr. E. Rääbis, Pihkwa tän. 14, wastuwotnnse tunmd 9-1 ja 3-5.
Apteegid:
Ä. Sõrmus, Pihkwa tän. nr. 26.
C. Rüeker, Moskwa tän. nr. 8. Jaani kmku wastu.
Ämmaemandad:
A. Dünter, Aleksandri tän. 16.
M. Kalnin, Mesipuu tän. 6.
J. Kukrus, Puschkini tän. 7.
A. Schinman, Aleksandri tän. 13.
O. Schamajewa, Pihkwa tän. 31.
P. Parts, Pihkwa tän. 32.
Adwokaatid:
3. Kreideberg, Moskwa tän nr. 15/17, IH korral.
Peri, Pihkwa tän. nr. 6.
Malga rahukohtunik: Lesta, Pihkwa tiin. nr. 6 1III tort. Kohtuuurijad: 1. jaosk. Friedr. Kurwtts; 2. zaosk. Tatar, Pchkwa
tän. nr. 6, III kord.
Rotarius, L. Tuul, Pihkwa tän. 6, 3. korral.
Maksuinspektor 3. Kalam, Aia tän. 16, Nentei majas, II korral.
Rentei, Aia tän. nr. 16, ülem A. Printsmann.
48
Post*, telegrafr ja telefoni kontor, Moskwa ja Pihkwa tän. nurqal,
kontori ülem K. Maurer, abi J. Kompus.
y
Walga linna wangimaja, Riia tän. nr. 9.
8 aktsiisi jaoskonna kontrolöör
Einer, Moskwa tän. nr. 32.
Malga maak, metsade ülem B. Grave, Moskwa tän. nr 37.
Kaalukoda, Raha tän. nr. 1.
Tolliwalitsus, raudtee jaama juures, ülem Sorgenfrei.
Elektri jaam, Raha tän. nr. 3, kantselei linnawalitsuses, II korral.
R haasutufed:
Walga Wastastikku Krediit Ühisus, Pihkwa t. 6. „Säde" majas
„
Laenu ja Loiu- Ahisus, Moskwa tän. 15/17, omas majas.
„
Teine Wastast. Krediit-Ahisus, sealsamas.
KaudanduA- jpsinga
ofcif., fenlfamos.
Seltsid:
„Säde," Pihkwa tän. nr. 6, omas majas.
Walga Karskuse Selts, seltside Fhiskodus," Moskwa tän. nr. 14.
,rühEodu," Moskwa tän. nr. 14.
Üleriikline Riigi- ja Omawalitsuse teenijate ühing, sealsamas.
Lätr selts, Moskwa tän. nr. 10.
Ajaleht:
„Lõuna-Eesti," Moskwa tän. nr. 20a. Toimetaja J. Pommer.
Kinod:
„Ilmarine," Moskwa tän. nr. 33, postkontori wastu.
„Rekord," Puschkini tän. nr. 4.
Wvõrastemajad:
„Petrograd,"Moskwa tän. nr. 16.
„Commerce,"
„
„
„ 21.
„Liiwimaa,"
„
„
„ 29.
„Rossia," Pihkwa tän. nr. 36.
„Pärnu"
„
„
„ 40.
ttRoom,"
„
„
„ 37.
„Balti," Riia.tän., end. „Musse" wastu.
„ Euroopa," Raudtee jaama juures.
P. S. Lähemal ajal awatakse I kl. wõerastem.
Pihkwa tän. nr. 6.
„Säde" majasse
49
Tartu juht
Linnahaigemajad:
Linnahaigemaja külgehakkawate haig. jaoskond. Lina tän. 4a, tel. 121, wastuwõtmine igalajal.
. .
.
,
Linnahaigemaja meeste- naeste ja suguharg. jaoskond ja ambulat. raawttsemme
Aleksandri tän. nr. 80a, wastuwõtmine igalajal.
Linnahaigemaja naeste, naha ja suguhaig. jaoskond ja amdulator. rawitse.
mine maks 10 mrk. Siftlrse arstrmrne on ilma maksuta kõrkidele.
Puiestee tän 87. tel. 56.
Wanuutud adwokatid:
S. Olesk, Rüütli tän. nr. 9. — J. Ostrat, Rüütli tän. nr. 3. — A Schmidt,
Lossi tän nr 9. — O. Rüütli, Suurturg tan. nr b. — W.Landesen, Uueturu
tän nr. 11. - J. Laur, Suurturg, tän. nr. 14.-- J. Krnsa, Promenadi
tän. nr- 6. - Fr. Karlson, Suurturg tan. nr. 8. - Q. Karrk^ Kroonuaia tannr. 76. - J. Gens, Poodi tän. nr. 2. — W. Hartmann, Wana tan. nr. 2.
R Tarrask, Wana tän. nr. 7
Eraadwokatid:
P. Kangur, Jaani tän. nr. la. — Eh. Luha, Lai tän. nr. 31. —• J. Johanson,
Peterburgi tän. nr- 46 — W, Malern, Waürkraawr tan. nr. 6a.
Liuuawalitsus, Suurturg, raekojas.
Linna kõrgemad ja keskkoolid:
Ülikool, Jaani tän
Kesk- ja kutsekoolid r
Tartu tütarl. gümnaasium, Riia tän. 12.
Treffneri poegl.
Rüütli tan. nr. 12.
E. N. K S. tütarl. gümnaasium, Wiljandr tan nr. 3.
Reaalkool poegi, Riia tän. nr. 121a.
Kommertskool ühiskool, Tolstoi tän. nr 4.
Kommerts kaubandus ühiskool, Fortuna tan. nr. 6/2.
Õhtu reaalgümnaasium ühiskool Fortnna tan. nr. 6/12.
Saksa ühisgümnaasium, UhiselumaiaDoomemael.
A. Walteri poegi, eragümnaasium, Magastm tan. 6.
Gross'i tütarl. eragümnaasium, Aia^tan nr 34^
Rothlefi
„
Tähtwere tan. nr^ 3/4.
Wene ühiskool eragümnaasium. Munga tän. nr. 12.
Tallinna juht.
Riigikogu:
Istumised: Toompea lossis, Walges saalis.
Kantselei ja juhatusekabinett sealsamas.
Poliitiliste rühmade kabinetrd sealsamas.
50
Rtigiruanem:
Riigiwanem K. Päts, Ameti elumaja,
W.- Pärnu m. nr. 19a.
Riigiwanema kaainett, Toompea loss.
Pikajala
tänawa
lõpp. Erakorter r
Wabariigi walitsuS:
Kantselei, Toompea loss.
Asjade walitseja kabinett, Toompea loss.
Riigi raamatukogu, Toompea loss.
WölisminiSteerium:
Wälisministri kabineti, endises rüütelkonna lossis. Toompeal.
Ruhaministeerium:
Rahaministri, abi kabinetid, Karjawärawa puieslee nt 1.
Kaubandus- ja tööstuSminiSteerium:
Ministri kabinett. Kohtu tän. nr. 8.
Põllutöõministeerium:
Ministri, abi ja sekretääri kabinetid, Wismari tän. nr. 7.
Töö ja hoolekande ministeerium:
Asub Aia tän. nr. 12.
Teedeministeerium:
Teedeministri ja sekretääri kabinetid, Toompuiestee nr. 3.
Haridusministeerium:
Ministri abi, sekretääri kabinetid, Toompuiestee nr. 3.
RiikLised õpeasntused:
Tallinna tehnikum, Narwa maantee 54.
Kunsttööstuskool,
Tartu mnt. nr. 11.
Tallinna merikool, S.- Kloostri t. nr. 16.
Sõjaministeerium, Pagari tänaw nr. 1.
Maakonna asutused, S.° Rofikrantsi tänaw nr. 12.
Pangad ja rahaasutused Tallinnas:
Eestimaa Tööstuse ja kaubandusepank S ja W. Karja tän nr. 7/12.
„
Wastastikune Krediitühisus, W.- Karja tän. 12.
„
„
Krediitühing, Lai tän. 11.
Eesti Pank, Gogoli puiestee 3
„
Rahwapank, S.- Roosikrantsi t. 15.
„ Wene Pank, Aus t. 2.
Äarju Pank, Larju t. 33.
Kaupmeeste Diskonto ja Laenupank, Wiru t. 18.
Põhja Laenu ja Äoiuühisus, Suurturg.
Pöhjapank, S.- Karja t. 20.
Põllupank, Lai tän. 1.
Rentei, Lai tän. 1. — 2 Rentei W>- Pärnu mnt. 2.
C. Scheel ja Eo. Wanaturg. 2.
51
Tallinna börse, Pikk täit. 17.
„
Krediitpank, <5.= Karja t. 2.
,
Linnapank, Mündi t. 2
Anioonpanga Tallinna osakond. Pikk t 11.
Tallinna wõõrastemajad:
„Kuldlõwi/ Äarju täit 40. — .Tsentraal/ Larju täit. 37. — .Kommerts/
Kaarli tän. — .Peterburi," Rataskaewu tän. 7. — .Peetri/ Peetri platsi
ääres. — .Du Nord/ Rataskaewu tän. 3. — „Europa'" Wiru tän. 24. —
„S)OteI de Room/ Narwa mnt. 30. — .Frantsia/ Balti waksali wastas. —
.Sõdurite kodud/ S. Tartu mnt. 64. ja Lutsu tän. 2.
Haigemajad ja kliinikud:
Eesti arstide erakliinik. Mana turu kaelas 3. kõnet. 12—2.
Kliinik, Wiru tän. 23. kõnet. 12—2, 5—7.
Priihospidal, W - Liiwa tän. 18.
Diakonissi haigemaja, S ° Pärnu mnt. 52
Tallinna erakliinik, S.- Roosikrantsi tän. 2a
Sünnitamishaigemaja, S.- Balesna tän 12.
Dr Knupferi naiskliinik, S'- Balesna tän. 12.
.Seewaldi" waimuhaigetemaja, Baltiski maanteel 52
Jnhalatoorium, Kaarli puiestee, Winkleri maja.
Tiistkushaiguste sanatoorium, Magdaleena tän. 6.
Linnakooli hambakliinik. Lai tän. 40.
Tallinna wannutud adwokatid:
Birkenberg, R. Wiru tän 5. — Daugul, J Lai tän. 32. — Eliaser, R. Jaani
tän 6. — Ester, Ä. Lai tän. 15. — Gorschkoff, J. Wiru tän 12- — Laho,
Kr S - Karja tän. 2 — Äirsch, M S- Karja tän. 7. — Jdell, O Lai t. 7.
— Johanson. W. Suur Karja tän. 15. — Jurine, T. Wana turg 1. — Kalbus, T W.- Posti tän 6. — Kress, G. S.- Karja tän. 5 — Limberg, B.
W.- Karja tän. 1. — Maurer, A; Wana turg 1. — Maydell, T. Pikk 1. 37.
— Oldekop, W. S.- Karja tän. 2. — Parik, J. Pikk tän. 5. — Peet, A.
Jaani tän 6. — Petzolt, W. S Roosikrantsi tän. 8. -- Poska, G. Pikk tän.
49. — Pung, M. Eesti Pangamajas. — Reichmann, Wiruwärawa puiestee 13.
— Ruubel, P. Jaani tän. 8. — Siegel, K. Niguliste tän. 12. — Temant, J.
Wiruwärawa p. 13. — Weiner, S. Wiru tän. 22.
Aug. Lõpp’e fõäöekwodpaildi:
„B ALTIK A“ Pärnus,
Kuninga tän. nr. 38. ,
9f hi n f n h
!
j
Kuninga tän. nr. 38.
äripäcwadel kella
9—6
pühapäewadel kella 12—3.
k-----------------------------------4
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kinnitage oma elu ja warandusf, künni weel aega!
esimene Kodumaa KinnitusHkffia - Selts
Eesti kivid"
Kdnetr.: 6—24 ja 17- 03
Tallinnas, Pikk tän. 28.
^õtab kõiksugu
fulekinnifuti,
weokinnitufi,
elukinnituii
wasfu.
Soodfad tingimised.
*
Kindel roastutus.
Kiire ja korralik kahjude korraldus.
Agendid kõigis linnades ja alewites Eestis.
Piira
Uus tän. nr. 2,
R UIH
kõnetraat 1—21.
i
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Balti nahawabrik.
Pärnus, W.-Sauga tän, nr, 24
Walmistab kõrges hääduses: talla-, pinsoli-, juht-, raag-,
kroom- ja kasukanahkasid.
—
Töötab auurujõul, Sauga jõe kaldal. ——- —
Wõtab kõiksugu nakkasid ümbertöötada ja waketab pargitud nakka
sid parkimatafe taastu ümber. Ostab t aateid looma-, mesika- ja
lambanahku. Wabriku na halad u,
Rüütli tän. nr. 28 ja turuääres nr. 1—2.
D. Raist ja Ka. kauplustes.
Balti nahavabriku juhatus.
xxxxxxxxxxxxxxxxXxxxxxNX
OOOOOÖÖÕOÕÖÕOÕOOOOOOOOOO
m. Wichfersfeinl
W
saapa- Ja nahakauplus,
Rüütli tän. nr. 53. (roastu Endlat.)
Soomifab igasugu nõuetele tuasfaroaid jalanõusid, roalmisfud
omas töökojas kõige paremast maferjaalist.
Igat seltsi saapa- ja kingapealseid, talla- ja pealsenakka, saapapaelu, nööpa, miksi, korkad, kummipkkka j. n. e. j. n. e.
Töö headuse eest wastutan
Minnad roõistlemafa.
Mustusega
m Wichtersfein.
ÖOÖÖOOOOOOOOOOOOOOOOOOÕÕ
KaiNotae- Tööstuse Osaöhisus
„Kalew"
Pärnus, Rüütli tän. 14, tlef nr K.
Raua- ja teraskaubad,
wärwid,
alumiinium-
igasuguseid
puuunlla ja
õlid,
ja emaleeritud kööginõud,
willaseid riideid sise- ja wäljamaa wabrikutest.
Kõige odawam sisseostu allikas.
Otsekohesed ühendused wäljamaaga.
— Kõige odawam ostukoht on —
$orlin'o liiiflii!
Soowitan oma tööfojüš WQlntt8iub oma ju wäljamaa löttgctft,
krige uuemas moes, kõiksugust koetud kaupa, meester., naester.,
a lastele, nagu: s o k i d, m ü t s i d, s ch a l l i d, spordi
särgid j. n. e.
Peale selle meel kõiki muud pudu-, moodi-,
ja riidekaupa. Hinnad kauba headuse järgi wõistlemata odawad.
Palun aadressi meeles pidada!
w Mattin a kauplus
Pärnus, Rüütli täit. nt. 51. (wastn Endlat )
' S. flbras*e'
KHUBRCRDU
Pärnus, Rüütli tän. nr. 45.
Soowitab austatud kaubatarwitajatele
omast ladust mõõdukate hindadega
kõiksuguseid majatarbeasju, nõusid, elektri ja petroleumi
lampisid ja nende üksikuid jagusid jne. jne. jne.
Juhime nahatarwitajate tähelepanu meie
firma nime „Th. W. Lrünwalät" peale —
mis iga naha peal olemas.
Käesoleval aastal roalmissaaroasse
1. Samueiitshi liwimaija,
Pikal uulitsal nr. 36, awatakse
l järgu
wõõiisieniaiii-resioiiio
kus ligikaudu 100 numbri-tuba,
------- mitu saali ~~~~
ja talwe- ning suweaed
asuma saamad
Sanitär-sisseseade korraldakse Ameerika süstemi
järele. Wõõrastemaja - restoran saab üks uue
matest ja parematest olema.
At Samuelitsh.
OOAGWWOG»»»«»«SSOO»»»S»»
8 5hokoladi wabrik 8
Hümn
Suur Kompasna tänaw nr. 40, telefon nr. 16—72.
Endine „ Esimene Pealinna Ühisus, *
soowitab kauplustele engros suures wäljawalikus shokoladi ja kompwekka.
Sseäranls palub tähelepannu peenemaitselist
VI v a f,
T o b i«L o b i,
(Tladisse
Salmin nshttMik
|yr>J
Z^j
Soowitab omast labuft kodumaal walmis-
tub
talla-,
□
pinsoli-,
wasika ja
lamba,
□
woobri nähku.
Peale selle
weel kohale jõubnub Välja
maa lakk-, kroom-, schewreau-,
semis- ja
pinsoli nähku.
Ladu
Tallinn, Wäike-Karja tSn. nr. 1
pood nr. 7.
Telefon 16-50.
Telefon 16-50.
Kslti Mwillü ketlüwile
ja toini,t iflkrik 1=3.
= Minu. =
Sindi taietel toabtifii ühisus
—
Sindis. . • 1
Ladud: Tallinn, S. Karja tän. nr. 13,
Kõnetraat 58-41.
Kõnetraat 2—41
Müük suurel arwul
wabrikute saadused: palitu ja ülikonna
riided, lalewid, tekid, sitsiriie, multon,
pleekimata ja pleegitud puuwillased rii
ded, watt, lõimed ja muud kaubad.
=JOE
E
9fic
51
Vabrik asutatud 1918 aastal
-il—
Eestimaa
miili i
Tallinnas, Väitiski maantee ja Wittenhofi tän.
nurgal 49. Telefon nr. 3—75.
WalmisLab
kõrges
headuses talla-, pinsoli-, pastla ja
juhtnahka, kroomnahka musta ja wärwilist,
lambanahku woodriks ja
shewretti,
mafinarihmu. Wabrik wõtab
tooreid nähku parkimiseks wastu ja ostab kõiksuguseid
Looresrmhku. Wabrik töötab suure sisseseadega ja asja
tundjate juhatusel.
Kõiksugu walmisnahkade müük
ja parkimiseks antud nahkade wäljaandmine on wabriku
Snure-Karja tän. L5 telefon L5—T7.
ladust.
Vabrik asutatud 1918 aastal
fl. Raudseppi
kolonial ja lastemängu asjade kauplus
Wiljandis LosfiZtän. ne 11.
Soowitan kõiksugu
Telefon n« 106.
kolonial kaupafi
suurel, kui ka wäiksel mõõdul, niisama ka
lastemänguasju
Peale selle on saadawal wiiuli, mandoline ja gitarre
keelest ja üksikuid jaausi.
Hinnad mõõdukad.
Kaupmeestele head °/o °/0
88N8M88NNKUNLLWWLN888M
1 J. Sl UUS, Bdweres.
Puu- ja piekkilöösfus.
Kauplus ja kontor Peterburi tän. 30.
Tuulamisemasinad Ns 00 ja klaasnõud, lambid, laetrnad, ämbrid j. n. e.
nzennnrennnreunnnnnnnnnnrenÄ
ffletfalliföosf us
2. Walfer.
Rakweres, Kütti tän. nr. 10, teles 38.
põllutöö
masinate sa lokomobiilide, saeweskite, mootoride,
kui ka tööstusemasinate parandus.
Amrbapressid, wagonetid ja muud sellele alale kuuluwad
masinad. Linaketruse masinate wasktfilindritele freisin uued
hambad sisse jne.
Korralik töö — hinnad Edukad.
Austusega
J walter.
Siguri, linnaste ja wiljakchtui rnabrik
„Estika“
osak. Tallinnas waksali p. nr. 2.
Telefon 53.
Walmistuswiis kõige uuemate sellekohaste aparaatidega. Protuktid
wõistlemata hääd, wõrreldes odaw, suur tagavara.
Semni Eesti Nahwawäe tarwitajate Ähisuste Keskühisuse ja Ees
timaa Wabrikantide Keskühisuse kohwi walmistaja.
Rakweres, Lai täit. 8
Tellimised täidetakse ruttu.
Kaupmeestele °/o %
Kauba wäljasaatmine kö järelmaksuga.
Omanik
3. Säilik.
mehaanika
— töökoda =
Hoh. kella, Tapal Hmbla fän. nr. 9Walmistan
kõiksugu
põllutöömasinaid, weski sisse
seadeid, kõiksugu mootorist ji masinaid ja teen nende
parandused.
Töö ksrralik ja hinnad mõõdukad.
Austusega
3.’ Rella.
akfiia Selts.
„Carfu Pärmiwabrik’u“
Preisparm.
Eesti üleriiklisel wäljanäimsel 1921 aastal esimese
auhin
naga ja tooremalt mitmete auhindadega kroonitud.
Wadriku asukoht Tartus, Pikk täit, nr 56/64.
Tallinnas
esitus. J. Rumberg, M. Tuberg Ko., Suur
Kloostri tän. nr. 18/20.
G. &A. Roothermundt - Dresden.
Zartu osakond, Raatuse tin. nr. 2, Lartus.
Hlliliiüiiiil! i8 nisliie Isin.
Soornifflb oma Tartu lodust põllupidajafele, aednikkudele, meieritele
• n. e. parematest ja kuulsamatest (vabrikutest põllutöömasinad ja
riistu, nagu näituseks :
„Badenia ‘ njabrikust-Wdnheim, Saksamaalt:
Jsesõitjad ja hobustega toeetarnad auru ja mootor rehepeksu garnituurid:
H. k. Lckerti mabrikust Berhin-Cichtenberg:
£ckerti-u)iljaniidumasinad «vtwa"
€ckerti-heinaniidumasinad „Diksi“
Eckerti-reaskülmimasinad „rtow ja Sfeila S“
Cckerti-hobuserehad
^ckerfi-kultuur ja liht terasadrad
€ckerti-kahe, kolme ja neljasahalised seemendamise adrad
Cckerti-kultiroaatorid ja sookündmise adrad
Cckerti-kartuli tvaoajamise ja muldamise adrad j. n. e.
Wedruäked „O s b o r n e;< s., tsik. tsak seemendamise- ja
heinamaa äked, hekslimasinad ja kõiksugused masinate osad ja jaod.
Koorelahutajad «Mic! e", — roõimasinad ja
biimatalituse riistad ja nõud.
kõiksugused
Riafööstuse osakond : Rutomaatlised ja käsipritsid, kühvima$inad ja kitkumise käsiadrad «Planeet" ja Sörderer,"
^ianoad, käärid, labidad j n. e? Rohud ja präparaadid kahjulikkude
Putukate härvifamiseks juure- ja puuroiljaaias.
Majandus wäikeinwentaar: roikatid, luisud, labidad, (viglad, jne.
Cmaillceritud ja aluminist köögi- ja lauanõud ja kõiksugused
Majanduse asjad.
---------Ilmal wfilsilBinala odavad. ----------
Kes tahab
raapaiõ,
see ostab ehk tellib neil
************
f Oi uil 11 UHU.
Odaw päevapildi tööstus. Pool-
tosinad
postkaarte
150
mrk.
proowipilt hinnata. Saksa marga
kursiga langeb hind.
Luba
ja passipildid valmistame
♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦
Tartu willatööstufe
ja auruwärwlkoda
1. W ii li.
Tartus, Kalda tän. nr. 16,
puufilla juures.
Ketramine, kraaümine, wärwi
mine, manufamine ja n. e.
ühetrmniga
Töö kiire ja korralik.
Rüütli tän. 53,
p. S. Willa roabrikutele müüa
igasuguseid toillamatinate kraaiilid, kui ka kraafimik ja ketra
mise masinaid.
Endla waStas
Rakvere nahavabrik
Harry fricdrichs
Hkiiia - Selts
= Asutatud 1838 a. ==
Tallinna tööstuse- ja põllutöönäitusel 1920 a.
I Auhind.
Juhatus Tallinnas. Wabrik ja kontor Rakweres.
Nahaladu: RAKWERES, Petrogradi tän.27.
Pargib ja müüb:
sussi-, pastla-, talla-, seremet-, juht-,
rooodri-, roasika-,
lamba-, kroomi ja
hobuscnahka.
Ostab:
igasuguseid toorcsnahku ja pargikoori.
Carfus, Kiroi fän. nr. 5.
R. Cräfs’i
hfiiiniiis! tiislis.
Kõiksuguste willaste ja poolwillaste kangaste wärwinrine, wanutamine, pressimine ja shäärimine.
Meester. ja naester. peetuid riideid, nagu: palitud, kleidid,
ülikonnad jne. wärwitokse arutatud ehk arutamata.
Töö hääduse veale pannakse suurt rõhku.
Hinnad wõistlemata odawad.
Teised wasiutoStmise kohad: Tartus, kiwi silla visa juurcS^
Paursoui kaupluses. Mustwee aktotd, Roman PeetS
Wõõbsu dc toid A Martinowi kaupluses.
3E
■
Räpina
'
"
paberivabriku ladu
"
Pärnus, Nikolai fän. nr. 6, telefon 46.
Ä
w
e
Müüb kõiksuguseid paberi kaupasid Wabrikn hinnaga
ja alati ladust saada pakkimise-, suitsu-, joonistuse-,
konsept-, ja kirjutuspaberit. Akti ja ehwti kaanesid,
albumi ja pruuni ümbriku paberit, 1. s. tinti, kuiwatuspaberit, 1. sorti Soome pruuni ja walget pappi,
kirjaümbrikud, kooli- ja jonnistus ehwta, blokisid, krepppaberit ja paberikottisid alati saada Wabrikn
♦
J
hinnaga
-
Räpina paberivabriku laduS PärnuS,.Nikolai tän. 6
e
e
xxxxxxxxxxxxxx
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
iiiillM
l
Viljandis, j
Põhikapital Mrk. 5.000.000 *
Pank wõtab raha hoiule jookswale 8
arwele ja tähtaja peale.
8
Pank diskonteerib ja annab laenusid.
8
Pank ostab ja müüb wäliswaluutat ja 8
toimetab kõiksugu paugaoperatfioonisid. 8
Ariseis 1. detsembriks 1921. a.
Mrk 35.000000 —
1
Juhatus.
8x
8
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
Tallinna
näitusel
1921
Tallinna üleriiklisel (naljanäi
tusel 1921 a. kroonitud esi
mese auhinnaga.
1.
auhind
Viljandi
likööri ja weini
(vabrikute osaühitus (valmistab endise aja osaajale meist
rite juhatutel kodumaa loomulikult marja- ja puutoilja
mahladelt ainult suhkruga (valmistatud kõigeparemaid
veine Ja likööre,
mis terroisele kosutaroad on ja mida roöime kõigele
soomitada (võistluseta headuses, niisama ka (võrdlemata
mõõdukate hindadega.
~~
Meie liköörid ja (veinid on (vabriku hindadega, kui
suuremal mõõdul tarroitatakfe, laadama! meie käelt: Tal
linnas, Tartus, Walgas, Wõrus, Põltsamaal ja mujal.
Meie
juures on
ühtlasi „8aku" õlleroabriku ja O/ü
„Tubaka“ ladud.
Kauplus: üosfi fän. nr. 12.
O./ü. Juhatus.
V»GGG»GGOGGGGOGGGGVGG».MGGGGOGGSSUMAG
KlviraMse poleerimise ja graweerlmlse tööstus
3. 3ugar, Tartus.
Puiestee tftnaw nr. 19. ja 34.
f
Walmistan surnuhaua tahwlisid, ristisid, sam
baid mustast Rootsi granitist. Soome, Belgia
ja omamaa kiwist. Jtalia ja Karara mar
morist.
Ladus suur wäljawalik liht tahutud ja polee
ritud walmistööstd, raudristid igas suuruses
ja mustrites. Töö puhas ja korralik. Hinnad
Võistlemata odawad.
nao—
Sega Ja nahakauplus 3. Swanow.
Tapal, Pikk tän. nr. 12 (end. Ühisuse pood.)
Soovitab odavate hindadega järgmist kaupe:
Suhkrut, theed, kohwi, kakaod, sahariini, nisupüüli, riisi, manna, makaroone,
kompvekke, — seepi, küünlaid, pesu- ja söögi soodat, soola, heeringaid, petrokeumi, seebikiwi, lampe, lambiklaase ja tahte, teeklaafe ja tasse, sawinöusid ja
kulpe, emal, taldrikuid, pesukauSse ja kulpe, — kangalõimi, willakraase, talla,vastla,- kroom,- lakk,- juht'- woodri j. n. e. nahka, kingsepa tarvidusi, saapakreeme, tubakat, paberosse, hülsi ja palju muud kaupa.
Minu kaupluses ou alati saada värsket pärmi.
Liha- ja warStikauptuS
A. Psusam
MWtz
Alati wärSket nuumlooma liha, worstistd igat sorti, suitsusinki, juustu
wõid, kilu ja kõiksugu liha müüa.
Zällemüüjatele °/° %.
Linnad mõõdukad.
Austusega
A. P-ltsam.
|
Kõige paremat lina- ja takulõnga ketrab
|
t
T
ffimene Pärnu lina ja takukeframite
roabrik Pärnus.
|
I
kllmene Pärnu lina- ja takuketramik wadrlk
a
1
Wiili tööstus 5-55";
Wõtab wastu kõiksugu WIILIRA1UM1SE TÖÖSID ja wahdab
UUSI WIILISID ja RASPLEID wanade wastu ümber. Kõik
seltsi saed saawad teritud ja uued hambad sisse pressitud.
Hinnad wõimalikult ajakohased.
Aupaklikult R. Rõuk ja B. Rõngelepp.
: €mü tuvi kingseppa töötuba ■
■
*
*
■
Viljandis, Lossi tana^ nr. 4.
■
walrnistan oma töötoas tellimiste peale maitferikkai
meeste- ja naisterahva jalanõusid.
Töö kiire ja täielik vastutus, hinnad mõõdukad.
Teatan oma austatud töötarvifajatele, et minu töökojas nüüd jälle
riideid endises headuses ja kõiksugustes värvides värvitud saab.
Käitute! üksteistkümmend 1. auhinda laanud.
Tööde.*eest täielik ^vastutus.
— Hinnata praamid! —
Head tisleri Ja maalri
liimi valmistab
Ilõudke hinnata proowe
Rakwere, Tarto tän. oi. 21
Hinnata proomid!
—~
Hinnata proomid!
Rakwere
Riia kingsepa
Riia kingsepa
3. Beinrichsonl
saapakauba magasin ja tööstus
Wiljandis,
Tartu t&n. 16.
Minu jalanõude kaupluses on alati kõige suurem coaljaroalik
meeste- ja naisterühma, kui ka laste saapaid ja kin
gasid, saapamääret ja nööre, kõige kuulsamate wabrikute gummikalosse
Oma kauaaegse praktika tõttu saapatööstuses, roõin oma
kauba ja tellitud tööde headuse ja roastupidacouse eest
alati wastutada ja rahroa rahulolemist teenida. Kes siit
ostab, ei ole oma raha paha kauba eest raisanud. Tulge
aga julgesti J. Heinrkhsan'i jalanõude kaplusesse Vaa
tama, kus alati sõbralikku ja õiglast Vastutulekut leiate.
Kõige austusega Jw Heinrichson.
]0Ä Uno Pohrfi
masinawabrik, Viljandis,
walmistab alandud hindadega saeweskid, kappsaagisi, schindkmasinaid, kantimisemasinaid
j. n. e- j. n. e.
lokomobilisi, aurukatlaid, aurumasinaid, isesõitjaid, rehepeksugarnituurisi j. n. e. Võtab
kõiksugu malmi ja roaseroalamisi, iukkusepa,
sepa, treieri, katalsepa ja paranduse tööd
wastu, saadab montöõrisid sooroi peale Välja.
VaataK/m. J. Tibbing'i kalender 1937
K/m. «J. Tibbi...K/m. J. Tibbing'i kalender 1937
K/m. «J. Tibbing
Kulla- ja kellasepaärl
Petseris, Turuplats 12.
KALENDER
1937.
Sel aastal on 365 päeva.
K/m. J. Tibbing & Ko.
Kulla- ja kellasepaärl
Võrus, Jüri tän. 5-b.
K/m. J. Tibbing'u väljaanne, Petseris, 1937. a.
Parimad oie aasia õnnesoovid.
Õnne Eesti riigile,
õnne tema rahvale!
Kõigile ja kõigile
olgu lahti õnnetee.
Uuel aastal, uuel teel
olgu rõõmus kõigi meel.
Kõik, mis paha, jäägu maha,
Uuel aastal eemale.
Olgu kõigil kannatust,
vendi vastu armastust.
Sõpruses kätt anname
täna teineteisele.
Olgu iga ühe püüd
andestada teise süüd.
Iga ühe tulevik
olgu hea ja õnnelik.
Minu palavam hää soov:
olgu kõigil töö ja hool.
Õige siht ja ausa meel
Valitsegu eluteel!
j. Ti&Aülg..
w. Pohlak’u trükk — Wõrus.
A
K/m. «J. Tibbingl
KALENDER
1937.
Lp.
ärisõpradele ja tuttavatele pari
mate õnnesoovidega
uueks aastaks
Väljaandja.
K/m. J. Tibbing'u väljaanne, Petseris, 1937. a.
Märkide Seletus.
D noorkuu
D täiskuu
3 esimene weerand
C wiimane weerand
Aastaajad.
Kewade algus
Suwe
„
Sügise
„
Talwe
„
21. märtsil
21. juunil
23. septembril
22. detsembril
Päikese- ja kuuwarjutused 1937. a.
1937. a. on 2 päikese- ja 1 kuuwarjutus.
Täieline päikesewarjutus on 8. juunil. Ei ole
meil näha.
Osaline kuuwarjutus on 18. nowembril. Ei
ole meil näha.
Ringikujuline päikesewarjutus on 2.—3. detsemb
ril. El ole meil näha.
Töö lõpetatakse
kell 12 päewal ametiasutustes ja käitistes: Vaiksel
laup., Nelipühi laup., Võidupüha laupäewal, Iõulu
laupäewal ja Wana-aasta laupäewal.
Julius Tibbing 50-a.
Äriomanik Julius Tibbing pühitses 18. nov.
1936. a. oma 50 aasta sünnipäeva.
J. Tibbing on sündinud 1886. a. Võrumaal,
Põlva kihelkonnas, Aleksandri vallas, Joosu
mõisa rendikoha pidaja pojana. Alghariduse
sai vallakoolis, täiendades edaspidi oma hari
dust kursustel ja iseõppimise teel. 14-a. hak
kas ametit õppima kellasepa õpilasena ja
3
19-aastaselt avas iseseisvalt töötoa Võrus.
Hoolsa ja korraliku töö tõttu teenis peagi laiema
rahva lugupidamise ja laiendas oma töötuba,
töötades mitme abilisega. 1908. a. avas töö
toa juurde kellasepaäri, millest ajajooksul kuju
nes välja suurem universaal-kaubamaja, müües
kella- ja kullasepa saaduste kõrval ka jalgrat
taid, õmblusmasinaid, raadioaparaate, grammo
fone, laskeriistu, laskemoona, elektri- ja fototarbeid jne. 1924. a. avas J. Tibbing ka Petseri äri osakonna. 1931. aastal viis tema oma
peaäri Võrust üle Petseri, kuhu asus ka ise
elama. Võrus on temal ka praegu osakond,
mis asub Jüri tän. 5-b k./m. J. Tibbing ja Ko.
nime all. õiglase ja ausa äritegevuse juures
suureneb äri iga aastaga ja juubilar võib rahutundega tagasi vaadata oma pikaajalise töö
vilja peale. Asudes Petseri elama, avas J. Tibbing
veel omas majas — Vabaduse tän. 18, eeskuju
liku võõrastemaja, mis on varustatud aja
kohaste mugavustega ja oma puhtuse ja korra
pärast laialt tuntud sisemaal ja ka välismaal.
Juubilarile veel rõõmurohkeid aastaid!
(Ajaleht «Elu», 20. nov. 1936. a.)
Botlkuld,
kalasse.
Hommikukingi, viite, kummlkingi.
MEESTELE r säärsaapaid kroomist ja
juhist, kamaseld, kingi, viite jne.
Hoiate majanduslisalt kokku, kui ostate HANS
GROSSTHAL’i jalanõudeärist. Töö eest täielik
vastutus. Ka tellimisi võtan vastu. Töö kiire
ja korralik.
Palun külastada ja veenduda kauba headuses
ja suures valikus.
„HAID-NEU",
„GRITZNER“,
„DÜRKOP“,
„EXELLA",
„PFAFF“ j. t.
on suures valikus saadaval meie laos.
Õmblusmasinate üksikosad, nõelad, rihmad
ja õlid.
Tulge ja veenduge.
Võimaldatud pikaajaline järelmaks.
Eelolevaks hooajaks soovitame lugupeetud
ostjaskonnale oma suurest ja täiendatud
ladust suures valikus kõiksuguseid
jalgrattaid
tuntumatest vabrikutest: Inglise ROYAL
EINFIELD, ROYAL SM1THF1ELD, Rootsi
HUSQUARNA, TORPEEDO, BORA, j. n. e.
Jalgratta üksikosi, sisekumme, välismantleid, ketti, pöidi, kodaraid, jalgratta emaili,
paranduskarpe ja kõike tarvisminevat
jalgratta materjali. Kohale jõudnud suurem
saadetis Inglise „BRAMPHTON* jalgratta
osi ja ketti.
Kaupmehed, varastage endid varakult eel
oleva hooaja kaupadega, selleks on paras aeg.
Külastage meie kaubamaja, sest hää kauba, oda
vate hindade ja lahke teenimisega oleme meie laial
dase tarvitajaskonna poolehoiu võitnud.
Jalgratturid!
Tehke rattasõit omale naudinguks, muretsedes
oma rattale abimootori «ILO» ehk «SACHS».
Külgemonteeritav igale rattale. Bensiini kulu
1/2 senti klm., kiirus 50 klm. tunnis. Nõudke
tasuta demonstreerimist.
Päike tõuseb 1. mail kl. 4.25
10. „ „ 3.59
20. „ „ 3.37
13
Läheb looja: kl. 20.13
„ 20.37
„ 20.59
Hoia oma silmi ia kanna
nende eest hooli!
Parem karta kui kahjatseda!
Ostke õigel ajal omale prillid,
siis säilitate silmanägemise kuni
kõrgema vanaduseni.
K.-M. ]nlins Tiöhino
Petseris, Turuplats 12, telefon 162.
Oma kulla-kellasepa
töökoda.
Töötarvitajad, kui soovite, et teie uurid
ja kellad täpselt ja hästi käiksid,
siis laske neid parandada minu töö
kojas. Töö tehakse asjatundlikkude
meistrite poolt täieliku vastutusega.
Korralikult ja ruttu tehakse kuld- ja
hõbemonogramme, faksimiile, graveerimis- ja oksideerimistöid.
Ostan
kulda ja hõbedat
asjades ja vanas rahas, makstes
kõrgemat päevahinda.
mis oma hääle loomulikkuse, selek
tiivsuse ja vähese voolu tarvituse tõttu
on leidnud raadioturul suurt levikut.
Suurem valik patareivastuvõtjaid ala
tes Kr. 95.— kuni 5-lambilise luksussuperini.
Nõudke demonstreerimist
ning hinnakirju. Müük täieliku vastu
tusega.
Aasta garantii ja järelmaks.
Peale selle soovitan suures valikus
akusid ja värskeid anood- ning taskulambipatareisid, antenni materjali, raadioaparaatide üksikosi ja tarvismine
vaid raadiolampe.
Omas laadimisjaamas laadin akusid
hästi ja odavasti.
K.-M. JULIUS TIBBING
Petseris, Turuplats 12, telefon 162.
Võrus, Jüri tän. 5-b,
sest seal on müügil pari
mate vabrikute masinaid,
nagu:
Haid-Neu, Dürkopp,
Victoria, Exella, Gritzner,
Vesta ja teisi.
Valik on suur ja hinnad —
odavad.
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa wõi pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Petseri linnas peetakse laadad uue ka
lendri järele iga kuu 1-sel ja 15-mal. Aastalaadad:
15. roeebr. Boorna, 22. märtsil Urbe laat, 5. aprillil
Tooma laat, 7. mail Ristipäewa laat, 25. juunil
Jaani laat, 15. aug. Maarja laat, 1. okt. Mihkli l.
Petserimaal
peetakse kuulaatu:
Laura alewikus iga kuu 10. ja 25. Päewal.
Irboska jaama juures iga kuu 20. päewal. Rootowa
wallam. juures iga kuu 5. kuupäewal. Mana-Irboska
alewikus iga kuu 4. ja 21. kuupäewal. Obinitsas,
Meremäe wallas iga kuu 8. päewal, Märskas, Järwesuu w. 19. jaan., 6. mail, 12. juulil, 19. aug. ja 9. dets.
Hobustelaat peetakse Tallinnas kaks korda kuus
— pühapäewadel Peale 1. ja 15. kuupäewa.
Loomalaat peetakse iga kuu esimesel kesknädalal
Saaremaal, Orisaare alewikus.
Märkus: Ülaltoodud kuulaatu ja Petseri linnas
peetawaid laatu üldises laatade nime»
kirjas korratud ei ole.
Turupäewad Wõru maakonnas:
1) Wana-Roosa wallamaja juures on Wõru
maawolikogu poolt lubatud turupäewa pidada igal
reedel.
34
2) Mõniste raudteejaama juures on Wõru
maawolikogu otsusega lubatud turgu pidada igal
kolmapäewal.
3) Wastseliina alewikus on lubatud Wõru
maawolikogu otsusega turgu pidada iga kuu 12.päewal.
4) Põlwa alewikus on Wõru maawolikogu
poolt lubatud turupäewa pidada igal kolmapäewal.
5) Kanepi alewikus on Erastwere wallaomawalitsusel lubatud Wõru maawolikogu otsusega
pidada turgu igal reedel.
6) Kasaritsa wallas Wõrusool on Kasaritsa
wallaomawalitsusel lubatud Wõru maawolikogu
otsusega pidada turgu igal kolmapäewal.
7) Räpina wallas Räpina alewikus on Räpina
wallaomawalitsusel lubatud Wõru maawolikogu
otsusega pidada turgu iga kuu 10. ja 25. päewal.
8) Antsla alewis on Antsla alewiomawalitfitfel lubatud Wõru maawolikogu otsusega pidada
turgu igal kolmapäewal ja igal laupäewal.
1. Kirjad.
esimese 20 gr pealt .
21—40 gr raskusega .
üle 40 gr iga järgmise 20 gr ehk
selle osa pealt
Kirja raskuse ülemmäär 2 kg,
kirja mõõtude ülemmäär 45 sm
X 45 sm X 45 sm või toruku
julisel 75 sm pikkus ja 10 sm
läbimõõt.
Senti
10
15
15
15
25
40
5
5
15
5
10
10
20
15
30
2
10
5
5
15
10
5
25
10
2. Postkaardid:
üksikud
vastusega
Kaust mitte suurem kui 15 sm
X 10,5 sm ja mitte vähem kui
10 sm X 7 sm.
3.
Ristpaelasaadetised (trüki
tööd, äripaberid, kaubaproovid):
iga 50 gr pealt .
alammäär äripaberite eest
„
kaubaproovide eest .
Trükitööde ja äripaberite ras
kuse ülemmäär 2 kg, kaust 45
sm. X 45 sm X 45 sm või torukujulistel 75 sm X 10 sm. Kau
baproovide raskuse ülemmäär
500 gr. Kaust 45 sm X 20 sm
X 10 sm või
torukujulistel
45 sm X 15 sm
4. Ilma markideta kui ka
puudulikult maksustatud
saadetiste eest nõutakse ad-
36
Sisem aalised
ning Läti ja
Leeduga
Soom ega
V älism aalised
ressaadi käest puuduv postimaks
kahekordselt, kuid mitte vähem
kui
Senti
Senti
Senti
5
6
6
10
15
25
10
25
25
5
5
5
5. Tähtsaadetised:
peale kaaluraha võetakse iga
saadetise pealt tähitusmaksu .
6. Rahakaardid:
Kindel taks iga rahatransferdi
pealt
Peale selle taks rahatransferdi
summa iga 10 krooni ehk selle
osa pealt
....
Lendpostiga
saatmise
eest peale harilikkude postimaksude
võetakse
lisamaks
uue tariifi järele, mis väljakuu
lutatud , Riigi Teatajas* Nr. 105
17. detsembrist 1934. a. lehe
külg 1810.
7. Väärtkirjad:
Kaalu- ja tähitusmaks
Kinnitusmaks iga 100 krooni ehk
selle osa pealt .
.
.
.
Kinnitusmaksu alammäär .
Sisemaal — väärtuse ülemmäär
— 10.000 krooni
nagu tähitud kirj. eest
20
|
20
—
8. Postpakid:
Kaaluraha: kuni 1 kg.
1—5 kg
50
—
—
1 kr. | Eri takside järgi
37
2 .rt cd
8
cd
bc
a
ce
s1
5.2
55 a
Senti
Kaaluraha: üle 5 kg iga 5 kg
ehk selle osa pealt
Kinnitusmaks väärtpakkide eest
9.Lunamaks (järelmaks):
Kindel taks iga saadetise pealt
Peale selle taks lunasumma iga
10 krooni ehk selle osa pealt
10. Ladumaks:
pakkide hoidmise eest iga paki
pealt päevas (alates 7. päevast).
Ülemmäär .
.
.
.
.
Senti
Senti
1kr.
Elritakside järgi
nagu väärtkirjade
kinnitusmaks
10
50
50
5
5
5
10
500
10
500
10
500
II jagu. Telegraaf.
Telegrammid r
Lihttelegrammid päevased äripäevil iga sõna pealt
.
.
5
Alammäär............................................... 40
Kiritelegrammid iga sõna pealt
Alammäär
Telegrammid ilupaberil 25 senti
kallimad.
öised ja pühapäevil ning tabeli
pühil
m. Valga t.
Karula △
Tuulem.
Antsla
Vaadina
Kurenur.
Sõmerp.
V Vagula
t. Võru m.
m. Võru t.
Nõnova A
Husari
Otsa
Lepass.
Tuderna
Piusa
V Veski
t. Petseri m.
10.27 m. Petseri t.
11.13 | Veriora A
1
11.50 | Põlva
12.18 VV.-Knuste|
13,05 t. Tartu m.
— 14.47 m. Tartu t. 13.00 5.27 19.06
— 18.58 t. Tallinn m. 8.50 23.30 16.00
Märkide seletus: || Püstjoon rongi sõiduaegade lahtris
— rong ei peatu jaamas, millise nimetuse vastu see joon
on märgitud.
+ — sõiduaegade lahtris — rong peatub
ainult reisijate nõudmise järgi.
AGA-BALTIC
rahuldavad ka nõudlikuma raadiokuulaja nii heliüiekande puhtusega kui ka töö kvaliteediga.
— 3 lainealaga raadio
Tüüp „644 ifi vastuvõtja
kõikide fines
sidega: ortoskoop, vaikne häälestus, muudetav selek
tiivsus, suur valgustatud skaala, soliidne välimus.
Hind ainult Kr. 275.— Alalis- ja vahelduvvoolule
Kr. 10.— kallim.
Tl IRin
CE/I 41—vabriku tippsaavutus,
■
avab‘teile kõik maailma
jaod. Eriline AGA-patenteeritud feedingu-reguleerija lühi
lainel võimaldab ka sel lainealal nauditavama vastuvõtu.
Hind Kr. 360.— Alalis-ja vahelduvvoolule Kr. 10.—
[kallim.
Nõudke demonstreerimist!
K.-M. J. Tibbing ja Ko
Võrus, Jüri tän. 5-b.
wwwmi
Jahikalender.
Põder, hirv,metskits, mets-1
siga, lendorav, emamõtus, I
emateder*)emafaasan, kõik 1
kakulised**), valge ja must 1
toonekurg ja kõik linnud, I
kes jahil, hulka ei kuulu |
Isamõtus
Tedrekukk
tutkas
Rabakana
Laanepüü ja emahakk
bb o.
L
<* OL
s
o
Nov.
D ets.
‘5
2
1
Illil II II
lillil 2 llž ■III
lill 2|U
1 iil Illil
IMWtl III "1 30||
1 31 |B "1
II lillil ül 31 III
Sokk
Metskurvits, metstuvi,
ehk riiukukk ja lagle
®
®
1
3
J
Ju u n i
Ju u li
ci V°
Loomade nimed
M ärts
A prill
(Koostatud Jahiseaduse § 22 alusel).
Lubatud jahiaeg.
Maksev 1. juunist 1934. a.
> Keelatud jahiaeg.
1
Põldpüü ja põldvutt
IEIBHHI9H "1
■■■■lill ■1" 31
■s
"H
miilil
301
1!
1
14
II
4W
g
Jänes ja faasan
,™
Billil ■
BE ■
Määr
j
SIBI illil ■ 31
Nugis ja orav
29 1 II Illil ■I2
Kõik teised kasulikud ja-1
31
hiloomad
II ■1
Sookurg ja hallhani
Metspart, koovitaja, kiivitaja, 1
kõik teised rüütlased ehk nepid 1
ja kõik rookanalased***)
Metsluik, rabahani, suur ja väike
lauk- ja põldhani
16
II 1 II
1g
•) Välja arvatud noored ematedred, kelle peale jahipidamine on
lubatud 16. aug. kuni 14. septembrini
**) Välja arvatud lumekakk ja kassikakk
»•*) Välja arvatud merel, meres asuvail saartel ning nende randa
del elutsevad: viupardid, vardid, sõtkud, aulid, vaerad, isahahad, kosklad, kormoranid, pütid ja kaurid, kelle peale jahipida
mine on lubatud 26. juulist kuni 24. maini
M ä r ku s: Põllutööministeerium võib keeluaega 2 nädala
võrra lühendada või pikendada.
48
Tempelmaks.
I. Üldmäärused.
1. Tempelmaksust on vabastatud: a) dokumendid,
mille objekti väärtus ei ületa 50 krooni, välja arvatud iga
sugused arved, kviitungid, aktsiad, osatähed ja osamaksu
tähed, b) Maa- ja Pikalaenu pankadele esitatud palved,
c) kirjavahetus vaeslaste- ja hoolekandekohtutes, d) kõik
maksva hoolekande seaduse alusel tehtavad paberid ja
dokumendid, e) kirjavahetus tööliste töökaitse ja kinni
tuse alal, f) kirjavahetus palga kättesaamise kohta,
g) palved vaesuseõiguse saamise kohta, h) vastulaused
riigi- ja omavalitsuse maksude asjus maksujaoskondade
komisjonidele, i) hobusepassid, k) sunduslikud palgaraamatud.
2.
Tempelmaksu alamääraks on 5 senti.
3. Dokumendid ja paberid tempelmaksustatakse:
1) tempelmarkidega, 2) tempelpaberiga, 3) sularahaga.
Eraisikute kui ka asutuste omavahelisi koduseid doku
mente tempelmarkidega tempelmakstes tulevad tempelmargid kleepida dokumendile enne allakirjutamist nii, et
dokumendi tekst või vähemalt dokumendi ühe osalise
allkiri (kuid mitte selle allkiri, kelle kätte dokument jääb)
kõigist tempelmarkidest läbi ulatub.
Arvetel ja kviitungitel võib tempelmarke kustutada
väljaandja allkirja ja kuupäeva (päev, kuu, aasta) läbikirjutamisega igast tempelmargist. Allkirja asemel kui
ka kuupäeva tähendamiseks võib tarvitada templit. Tempelmarke võib kustutada lasta Eesti Panga osakonnas,
maksuinspektori juures, notari juures ja seal, kus neid ei
ole, rahukohtuniku, politseikomissari, alevi- või valla
valitsuse juures. Selleks esitatakse dokument pealeklee
bitud kustutamata markidega ühe kuu jooksul vastavale
asutusele, kes siis ka margid seaduslikus korras kustutab.
49
Sularahaga tempelmaksu maksmiseks tuleb dokument esi
tada vastavale Eesti Panga osakonnale.
4. Tempelmaksu maksmise kohta käivate määruste
rikkumises süüdlased isikud trahvitakse maksmata jäetud
või ebaõiglaselt makstud tempelmaksu kümnekordses suu
ruses, kuid igaüks mitte rohkem kui 5% summast, mille
järele dokument maksustamise alla kuulub. Seejuures
nõutakse trahv poolelt, mitte aga igalt selle või teise
poole hulka kuuluvalt isikult. Poole hulka kuuluvad isi
kud vastutavad solidaarselt.
II. Tempelmaksu tariif.
1) Avaldused, palvekirjad ja muud paberid, mis
esitatakse eraasjus ametiasutustele, ametnikkudele ja koh
tutele, iga poogna pealt 50 senti, paberilt, millele vastust
soovitakse, peale avaldustenapelmaksu 50 senti vastuse
poognalt. Avalduste lisad 20 senti poognalt.
2) Abielulepingud ja abieluvaranduse lahutuse le
pingud — 2°/0 lepingu summast, kuid vähemalt 50 krooni.
3) Arved igasugused ja iganimelised — 0,2 % arve
summast.
Märkus: Arved kuni 10 krooni (exclus.)
tempelmaksust vabad.
4) Eellepingud — V5 lõpliku lepingu tempelmaksu
summast.
5) Hankelepingud, jagamise lepingud, kokku
leppe lepingud — 1% lepingu summast.
6) Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja val
lasvara kohta — l°/o kingitava või ostetava varanduse
summast.
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja testamen
did — 2 krooni igalt dokumendilt.
8) Põlise tarvitamise lepingud (rent, obrok) —
1% rendi (obroki) kahekümne aasta summast, ühekordne
sissemaks ühes arvatud.
9) Teenistuslepingud — 1% kokkulepitud tasu
summast.
Märkus: Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr.,
siis tempelmaksust vaba.
50
Iga mööblitellija peab tead
ma. et ainult nägus ja mood
sas stiilis mööbel on kodule
iluks! Sellepärast tellige oma
SAALI, KABINETI,
MAGAMISTOA,
SOOGITOA jne.
mööblid,
samuti polstermööblid: nagu
DIIVANID, SOHVAD,
TUGITOOLID j. n. e.
R. HENDRIKSON1
mööblitööstusest
Töökojad.: Võrus, Kreutzwaldi tän. 25
ja Tartu tän. 33. Tel. 233.
Tööstuse juht on vastava eriharidusega,
samuti eranditult ka kõik tööjõud,
mispärast teile on kindlustatud stiilne,
praktiline ja vastupidav mööbel.
Soodsad maksutingimused.
51
10)
Võlakohustused — 0,2% võlasummast.
11) Kinnisvarade üüri- ja rendilepingud,
samuti nende lepingute pikendused, kui aastane üür või
rent on:
üle
50 kuni 200 kr. 0,2% üüri või rendi maksu sum„
200 „
400 kr. 0,4% mast terve lepingu kestvuse
„
400 ,
800 kr. 0,6% aja eest, ühes arvatud lisa,
800 ,
1600 kr. 0,8% tingimuste väärtused.
Märkus: Üürilepingud kuni 50 kr. tempel
maksust vabad.
12) Vallasvarade üüri- ja rendilepingudO, 5% üürivõi rendisummast.
Märkus: Lepingud alla 50 krooni tempel
maksust vabad.
Kviitung: 10 kr. kuni 100 krooni 5 senti, üle
10 krooni 10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 krooni (exclus.)
tempelmaksust vabad.
Tulumaks.
Tulumaksu alla käivad kõik füüsilised ja juriidilised
isikud, kellel on Eesti Vabariigi piirides mingisugused
tuluallikad.
Tulumaksu maksmisest on vabad need isikud, kelle
tulu on linnades vähem kui 600 krooni, abielusolijatel
900 krooni, ja muudes elamiskohtades — 400 kr., abi
elusolijatel 600 kr. Tulumaksu alla ei käi ka summad,
mis ühekordse tasusaamise iseloomu kannavad, nagu
tulud pärandustest ja kingitustest, võidulaenupaberite
võidud, tasu varanduse võõrandamise eest. Tulumaksust
on vabad veel sõjaväelaste tasu natuuras ja invaliidide
paiukid, pensionid ja abirahad. Kõik muu sissetulek
kuulub maksustamisele.
Tulumaksu määratakse maksja eelmise aasta sisse
tuleku põhjal, kusjuures sissetulekud liigitatakse: 1) tu
lud rahalistest kapitalidest, 2) tulud liikumata varandu
sest, tulud kaubanduslikest, tööstuslikest ja muudest tulu
52
toovatest ettevõtetest, 3) tulud teenistus- ja töötasust ning
4) tulud elukutselisest, isiklikust, ärilisest ja muust tulu
toovast tööst.
Tuludest arvatakse maha : p. 2 nimetatud tulualli
kate juures — tulusaamise kindlustamise ja hoidmise
kulud, kulud teenijatele ja töölistele, laenud, mille tasu
mine on lootuseta, võlgade protsendid, haigekassasse
makstud summad. P. 3 nimetatud tuluallikate juures —
20% palgatuludest, kuid mitte üle 900 krooni. On tulumaksja ülespidamisel perekonnaliikmeid alla 17 ja üle
60 a. vanad, siis arvatakse iga perekonnaliikme kohta
linnades 300 krooni ja mujal 200 krooni maha. Sama
summa arvatakse maha ka maksukohuslase ülal pidada
olevate vanemate laste pealt, kes ei oma mingit tulu ning
ei tegele tööjõududena maksukohuslase tulutoovas maja
pidamises.
Tulude pealt, mis üle lubatud mahaarvamiste tõuse
vad, võetakse järgmiselt maksu:
Esimese alanud või täie 1000 kr. pealt (kuni 1000) — 5%
järgneva 1000 kr. pealt (üle 1000 kuni 2000)
6,
3000) - - 8,
1000 *
*
2000
y
*
( »
yy
3000
4000)
y
10,
1000 y
(»
1000 *
4000
5000) — 12.
y
y
(,
1000 ee
5000
y
y
6000) — 14,
(»
ee
6000
1500 y
y
ee
7500) — 16.
(.
ee
ee
■
2500 y
7500
10.000) — 18,
(,
*
5000 y
15.000) — 22,
( B 10.000
y
5000 y
ee
y 20.000) — 25,
( , 15.000
ee
5000 y
ee
25.000) — 28,
( - 20.000
w
5000 *
y
y 30.000) — 32,
( , 25.000
osa pealt W ( » 30.000
) — 36,
y
Eeltoodud määrade järgi arvutatud tulumaks kõrgen
datakse 10% võrra vallalistele, lahutatutele ja abikaasast
lahus tulumaksustatud abielulistele, kes on üle 30 a. va
nad ning kui nende ülalpidamisel ei ole alla 17 a. ja üle
60 a. vanu või töövõimetuid perekonnaliikmeid.
Üldiselt vähendatakse toodud maksumäärade järgi
arvutatud tulumaks 10% võrra ning maksusummad alla
5 krooni jäetakse sisse nõudmata.
Hariliku deklaratsiooni (teadaande) andmise tähtajaks
on 1. veebruar. Deklaratsioon antakse sellele jaoskonnale,
mille piirides maksualune eelmise aasta 15. detsembril
elas. Majaomanikud ja kinnisvara kasutajad on kohus-
53
tatud peale selle 30. detsembriks esitama teateid ela
nikkude arvu ja koosseisu üle. Maaelanikud võivad dekla
ratsiooni esitada ka vallavalitsusele. Põllumajapidamisest saadud tulu võib üles andmata jätta, mida teada
andes ära tuleb tähendada. Niisugusel korral arvatakse
tulu keskmiste normide järele.
Maksulehed peavad tulumaksj atele välja saadetud
olema 1. juuliks.
Maksustamise tähtpäevadeks on 30. september ja
30. november. Maksu võib tasuda nendel tähtaegadel
pooles suuruses. Leiab keegi, et tema on ebaõigelt
maksustatud, siis võib tema 1. augustini vastavale jaos
konna Komiteele vastulause sisse anda. Jaoskonna komi
tee otsuse peale võib kaevata 2 nädala jooksul teada
ande kättesaamisest arvates Maksupeakomiteele ja vii
mase otsuse peale Riigikohtule kuu jooksul. On keegi
majanduslikult raskesse olukorda sattunud, siis võib tema
paluda maksuvõla kustutamist või maksu pikendamist.
Trahvid. Isikud, kes ei esita 1. veebruariks oma
tulude kohta kirjalikku teadaannet või annavad puudu
likud teated, langevad rahatrahvi alla kuni 1000 kroonini.
Maa- ja majapidajad, kes ei anna valla-, alevivalitsustele või maksuinspektoritele 30. detsembriks kindlaks
määratud vormi järele isikute nimekirja, kes nende ma
jades elanud kuni 15. detsembrini, ja 10. veebruariks
nimekirja isikute kohta, kes neilt eelmisel aastal palka,
pajukit või muud tasu on saanud, langevad rahatrahvi
alla 500 kroonini.
Tulumaksuseadus ja selle muudatused on avaldatud
„R. T - nr. 63/64 — 1920. a., „R. T.“ nr. 78 — 1922. a„
nr. 35 — 1923. a., nr. 149 — 1924. a., nr. 46 — 1934. a.,
nr. 27 — 1935. a. ja nr. 15 — 1936. a.
54
KINDLUSTUSSELTS
pakub Teile kõige soodsamaid tin
gimusi kõikidel
kindlustusaladel.
Elukindlustus
Nõudke meie tariife ja
prospekte.
Moodsad elukindlustuse-,
hoiu- ja hoolduskindlusiuste tingimused.
Esindajad üle maa.
hoolitseb Teie perekonna eest,
kindlustab Teie lastele kas
vatuse ja hariduse, tütardele
kaasavara, võimaldab Teile
enesele kapitali vanaduse
päevil, kindlustab Teie isik
likku ja ärilist krediiti ja
võimaldab Teile tasuta peri
oodilise arstlise ülevaatuse.
Kindlustage oma elu ja
vara, mis toob Teie pere
konda muretuse, rõõmu ja
heaolu.
Ükski teine tee ei vii sihile.
Võru osakond
Võrus, Jüri tän. 22. Tel. 203.
Esindus: E. KERSTENBECK
Võrus, Jüri tän. 5-b,
J. TIBBING ja Ko. äris.
55
Jahimehed ja
kaitseliitlased!
Suuremas ja mitmekesisemas valikus leiate minu
lasketarvete eriosakonnast kõiksuguseid jahi
püsse parematest vabrikutest nagu F. N. j. t.
Püssirohtu alates 50 senti pakk, igasugu keste,
tonge, haavleid, troppe ja muid jahiks tarvis
minevaid esemeid.
Kaitseliitlastele soovitan suure hinnaalandusega
brauninguid „SINGER“ kai. 6,35, hind Kr. 19.00
ja teisi maailma kuulsamatest vabrikutest. Vee-
kindlaid padruneid ja kõiksugu muid lasketarbeid.
Kaupmeestele parim sisseostukoht.
Hinnad väljaspool võistlust.
Külastage ja veenduge ise kõrges kauba valikus.
Fotoateljeedele ja
-amatööridele
soovitan suures valikus kõiksugu fotoaparaate
tuntumatest vabrikutest — nagu „ZEISS IKON*
jne. alates Kr. 3.50. Kõiksuguseid filme, plaate,
pabereid, postkaarte ja kõike muud tarvismine
vat materjali.
Päevapiltnikkudele suur hinnaalandus.
K.-m. JULIUSTIBBING
Petseris, Turuplats 12.
56
Maailmakuulsad
grammofonid
,His Masters Voice4 j. t.
Uudislöökplaadid: eesti- ja vene
keelsed, hinnaga alates Kr. 1,—
Nõelad, vedrud ja muud
üksikosad.
Kuulsad Rootsi
„OPTIMUS“
ja teised gaasilaternad.
Väga kohased maakoolidele ja seltsidele.
K.-M. 1. TIBBIHG
ketseris, Turuplats 12.
57
Ärge uskuge reklaami,
vaid tulge ja veenduge, et
Elektrotehnilise Raadio Tehase raadioaparaat
3 lambiline 2 laineIRD,
on see, mida
alaga patareisuper DD■ w ■
BwISb ■ £h
teie soovi
site, äärmiselt selge kõla, nägus välimus, väikene voolu tarvidus tee
vad ta patareivastuvõtjate trumbiks.
Hind ainult Kr. 127.—
Milleks maksta kallist raha,
kui luksus-patarei-suursuper W D
vajate, sest 5 lampi ja 3 laineala
tagab Teile
Kii ■ w ■ E3 ■ I
kõike, mida
muudavad ta lemmikute lemmikuks.
Hind ainult Kr. 215,—
Parim võrk-rahva vastuvõtja
W
has vastuvõtt, nägus välimus
klassis võistlematuks.
Euroopa saatjate kuulamiseks
äärmiselt selektiivne ning pu
ja lihtne käsitamine muudab ta omas
Hind ainult Kr. 150.—
Raadiovastuvõtjad paljudeks aastateks on võrkvoolule
5 lambiline 2 lainealaga
5 lambiline 3 lainealaga
..PIONEER"
..KOSMOS"
Kr. 195,—
Kr. 260,—
Universaal-võrgu
H 1MT1 IINN 5 lambiline 3 lainealaga, tundelik
suur-super |W
ja selektiivne vastuvõtt, permanent-dünaamiline valjuhääldaja tagab Teile loomutruu vastuvõtu.
Hind universaal lampidega Kr. 240,—
Tehnika viimane kui peensus on kasutatud
UD /W ON
ekstraklassi kuuluva võrk-suursuperi
Pf ■
juures. See on raadiotehnika viimane sõna.
Kui soovite omandada moodsa ning hea ja vastupidava vastuvõtja, siis
valige ainult üks eelpoolmainituist.
Aastane lampide garantii.
Soodne järelmaks.
RAADIO SUURÄRI
K.-m. J. TIBBING
Petseris, Turuplats 12.
Kokku hoiab see,
kes laseb meie juures
tarvitatud žilettaparaadi
teri uuemate aparaati
dega odavasti ja
korralikult
teritada.
Austusega
L TIBBING & Ko.
Võrus, Jüri tan. 5-b.
60
Alati ostame
kõiksugu kujul
kulda, hõbedat ja
kalliskive
ja maksame
päevahinda.
kõrgemat
Eriti hääd hinda maksame
vanadest
kuld- ja hõberaha
dest, sõlgedest, ket
tidest j. n. e.
J. Tibbing Petseris,
Turuplats 12.
J. Tibbing & Kõ
verus, Jüri tän. 5-b.
61
Kuulsate
„Astron“ elektri jalgrattalaternate ja dünamode
esindus ja müük.
„Astron“ jalgrattalaternate
pirnid.
Praktiline ja odav, hind alates Kr. 3.50.
Veenduge, et elektri valgus
tuleb odavam karbiidi valgu
sest.
Nõudke demonstreerimist.
I. MM & Ho. Võras.
62
võistlusteks
suures valikus
spordikujusid,
karikaid,
peekreid,
nahkalbumeid,
portfelle,
hõbe- ja
kristallasju.
J. TIBBING J.Tibbing&Ko.
Võrus,
Jüri t. 5-b.
Petseris,
Turuplats 12.
63
..TERMOS”
pudel on alati praktiline.
Suvel hoiab külmana ja
talvel hoiab soojana Teie
joogid.
Suures valikus alati saa
daval
J. TIBBIHG & KO.
ärist, Võrus, Jüri tän. 5-b.
V. Pohlak’u trükk Võrus 1937. a.
Majaomanikud,
ostke oma elektritaibed
J. Tibbing & Ko.
ärist Võrus, sest seal tehakse
Teile hinnaalandust.
Samas annab majaomanike
seltsi sekretär hr. E. Kerstenbeck
asjalikku nõu tuludeklaratsioo
nide täitmiseks.
uutaastat
ja paremat tulewikku.
Ka tänan kõiki neid, kes minu äri 20-ne
tegewuseaasta jooksul oma poolehoiu ja kaubatarwitamisega toetanud on.
Julgen loota, et
ka tulewikus weel suuremat poolehoidu ostjate
ringkonnas saan wõitma, kauba headuse, suure
waliku, odawa hinna ja lahke teenimise peale
kõige suuremat rõhku pannes.
Austusega
JULIUS TIBBING.
A
l5
JULIUS TIBBING
Wõrus, Jüri tän. 16, kõnetraat IBS.
Osakond Pelseris,
Wastu turgu 17, kõnetraat 108.
Äri 20 aasta kestwuse
juubeli-kalender
1929.
W. Pohlak’u trükikoda Wõrus.
Õmblejannad, rätsepad,
Peretütred ja kõik teised:
Soowid õmblusmasinat,
Osta „Vesta“, „Pfaff“ ehk „Naumann“,
„Haid-Neu“, „Gritzner“, „Dürkop“, „Duxtt,
Need on head igaüks.
Wäljanägemine ilus,
Hind ei ole. kallis ka,
Õmbleb õhukest ja paksu'
Edasi ja tagasi.
Käik on waikne, piste ilus,
Wärk on heast terasest.
Õmblusmasina ostjatele soodsad järelmaksu
tingimused ja maksuta ilutikanduse õpetus.
Saadawal kõiksugu õmblusmasina osad,
wäljaõmblemise rõngad ja õli.
Peale selle wõtan ka tellimisi kudumis
masinate peale wastu. Nende nõelu on äris
müüa.
Austusega
K.-m. JuUus Tibbing.
2
I.
Jaanuar — Näärikuu.
31 p.
19
20
21
•
22
23
Kolmek. p.
24
25
26
27
Paawlipäew
28
K.Hermannt 1908. 29
[@ 30
J. Hurt f 1907. 31
Korjusepäew
1
2
3
Tõnisepäew
4
3 5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
M. Weske s. 1843. 15
16
17
18
Wõru laadal wiibides ostke kõik
kaubad Julius Tibbingi ärist, kus
kaup hea, hinnad odawad ja
teenimine korralik.
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa wõi pühapäewa peale langeb,
siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Wõru linnas.
7. jaanuaril, 4. weebr., 25. weebr. (8 päewa),
12. märtsil, 12. aprillil, 23. aprillil, 12. mail,
21. juunil, 24. juulil, 25. augustil, 24. septembril,
13. oktoobril, 26. oktoobril, 11. nowembril,
29. nowembril ja 15. detsembril.
Wõru maakonnas.
Jaanuar. 12. Antslas. 20. Misso wallamaja juures. 25. Wõõpsus.
Weebruar. 10. Antslas ja Räpinas. 20.
Misso wallamaja j. 26. Wõõpsus.
Märts. 8. Antslas. 20. Pindi w., Leewil;
Misso wallamaja juures. 23. Walgjärwe w.,
Põllumeeste seltsim, j. 26. Kärgula w., Sulbil.
Aprill. 2. Antslas; Põlgaste w., Puskarus.
15. Säru wallamaja j. 19. Rogosi w., Luutsniku
asund. 20. Misso wallamaja j. 24. Wastseliina
wallamaja juures. 25. Kanepis; Peri w. 27.
Moisekatsi wallamaja j. 30. Haanja asunduses.
Mai. 2. Mõniste wallamaja j.; Kõlleste w.,
Alamustil; Räpinas, 3. Krabi wallamaja j.
5. Saaluse wallamaja j.; Põlwa kiriku juures.
6. Antslas. 8. Tsooru-Roosikul. 9. Uue-Antsla
15
wallamaja juures. 10. Wana-Roosa wallamaja
juures. 11. Misso wallamaja juures. 14. Karilatsi w., Ala-Jaani t. 20. Misso wallam. juures.
22. Wõõpsus.
Juuni. 1. Kärgula w., Sulbil. 9. Antslas.
20. Misso wallamaja juures.
Juuli. 20. Misso wallamaja juures.
August. 20. Misso wallam. j. 30. Antslas.
September. 10. Krabi wallam. juures.
17. Räpina wallamaja juures. 20. Kärgula w.,
Sulbil; Misso wallamaja j. 21. Rõuge kiriku
juures. 25. Antslas. 27. Põlwa kiriku juures.
30. Haanja asunduses.
>
Oktoober. 4. Rõuge w., endise Sänna
kõrtsi juures. 6. Wana-Laitsna wallamaja j.
12. Wastseliina wallamaja juures. 14. Kanepis.
15. Säru wallamaja j. 18. Wõõpsus; Antslas.
19. Rogosi wallatnaja j; Põlgaste w., Puskarus.
20. Misso wallamaja j.; Wana-Roosa wallam. j.;
Uue-Antsla wallamaja j.; Kõlleste w., end. Tille
kõrtsi juures. 21. Saaluse wallamaja juures.
22. Kärgula w., Sulbil. 23. Moisekatsi wallas.
25. Tsooru w., Roosikul. 28. Misso wallam. j.;
Loosi w., Lindoras. 31. Mõniste wallamaja j.
Nowember. 5. Antslas; Rõuge w., end.
Alakõrtsi juures. 7. Kõlleste w., Krootuse
asunduses. 12. Karilatsi w., Ala-Jaani t. 20.
Pindi w., Leewil; Misso wallamaja juures. 26.
Walgjärwe wallas, Põllumeeste Seltsi platsil;
Wõõpsus.
Detsember. 3. Räpina wallamaja juures.
14. Antslas. 17. Moisekatsi w., end. Kauksi
kõrtsi juures. 20. Wõõpsus; Misso wallamaja
juures.
16
Kaubamaja
Jullus Tibbing Wõms
Jüri tän. 16, kõnetraat 133.
Osakond Petseris,
Wastu turgu 17, kõnetraat 108.
Raadio-osakond:
Raadioaparaadid ja nende osad, dedektorid, akkumulaatorid, anoodi-patareid, anood-akkumulaatorid, wälis- ja
toaantennid, peatelefonid ja mitmet sorti häälekõwendajad. Wõtan aparaatide ülesseadmise tööd wastu linnas
kui ka maal.
Elekirilarbed:
Kõiksugu armatuurid, laualambid, elektri-sisseseade
materjalid, pirnid 110 ja 220 wolti, keedunõud, triikrauad,
elektri-lokikäärid, taskulambi patareid ja kestad, ukse
kellad, kellapatareid, nupud jne. Wõtan elektri sissesead
mise tööd wastu.
Grammofonid:
„His Masters Voice“, „Columbia“,
«Edison Bell", „Deea“, „Odeon“, „Parlaphon" ja teised.
Alati saadawal kõige uuemad
plaadid, stiftid, wedrud ja teised osad.
Kaubamaja
Jullus Tibbing Wõrus
Jüri tän. 16, kõnetraat 133.
17
Kaubamaja JULIUS TIBB1NG Wõrus
Jüri tän. 16, kõnetraat 138.
Osakond Petseris, Wastu turgu 17, kõnetraat 108.
Laskeriistad
ja
laskemoon.
Belgia ja Saksa
jahipüssid, montekristo-püssid.
Belgia, „TN“, „Bayard“, „Melior“, Saksa, „Singer“, „Schmeissneru ja
teised brauningud ning nende padrunid, püssirohi, haawlid, waskja papist-padrunid, tongid jne. Hinnad kõige mõõdukamad.
Kaubamaja
Julius Tibbing Wõms
Jüri tän. 16, kõnetraat 133.
Osakond Petseris,
Wastu turgu 17, kõnetraat 108.
*
❖
*
Kuld-, hõbe-, uuskuld-, teras- ja nikkelkäe- ja taskukellad kuulsamatest wabrikutest,
nagu: „Omega“, »Zenith“, „Bure“, „Borel Fils“,
„Grisel“, „Perret Fils“, „Favre Jacot“ j. t.
Kõiksugu seina- ja lauakellad: „Becker“,
„Junghans“, „Runsle“ j. t. Saan kellad otse
kohe wabrikutest ja sellepärast on mul wõimalik müüa neid kõige odawamate hindadega.
Omad töökojad, kus uued kellad kokku
seatakse ja wanad parandatakse täieliku wastutuse all. Kellade reguleerimine maksuta.
Palun kõiki, kes kelli tarwitawad, minu
juure sisse astuda, et nende headuses ja oda^
wuses weenduda.
19
Kaubamaja
Jullus Tibblng Wõrus
Jüri tän. 16, kõnetraat 13B.
Osakond Petseris,
Wastu turgu 17, kõnetraat 108.
Kõiksugu
ehte- ja tarbeasjad
kullast, hõbedast ja uuest-kullast, nagu: kuld
kiwidega- ja laulatussõrmused, käewõrud, pros
sid, medaljonid,
shlipsinõelad,
manshetinööbid,
uuriketid, hõbe- ja
alpaka-portsigarid,
rediküülid, kepipead, tee- ning supilusikad,
noad, kahwlid, kulbid, teeklaasi-alused, wiinapitsid, soolatoosid jne. Peale selle suur walik
kõiksugu kristallasjadest.
Oma
kullaLSepaL-lööRojacL
Wõtan tellimisi wastu kõiksugu hõbe- ja
kullasepa-tööde peale, teen monogrammide,
faksimilide ja graweerimise töid. Töõ kiire
ja korralik.
Ostan
kõiksugu kulda, hõbedat ja kalliskiwe kõrgema
päewahinnaga.
20
Kaubamaja
Julius Tibbing Wõrus
Jüri tän. 16, kõnetraat 133.
Osakond Petseris,
Wastu turgu 17, kõnetraat 108.
Optikatarbed:
Kõiksugu prilliklaasid ja
^raamid, arstitähe järgi ja
ilma, toa- ja wäliskraadiklaasid, kompassid j. n. e.
Teraskaup:
Palju sorte häid habemenuge, gilett-aparaadid ja nende noad, juukselõikamisemasinad ja
nende wedrud, taskunoad, käärid, pussnoad jne.
Pudukaup:
Nahk-käekotid, portfellid, tasku-, laua- ja
seinapeeglid, shleifitud- ja lihtklaasist, maniküürkastid, wahutopsid ja -pintslid, lokkimise-käärid
ja -lambid. Suur wäljawalik moodsamatest
kõrwarõngastest. Käelapärlid jne.
Sporditarbed:
Jalg- ja volleypallid, sisekummid, kõiksugu
spordikujud ja teised kujud ning waasid, koha
sed kingituseks.
\
Kaubamaja
Jutlus Tibbing Wõrus
Jüri tän. 16, kõnetraat 133.
Osakond Petseris,
Wastu turgu 17, kõnetraat 108.
Tähelepanu
ialorattaostjateleü
Jalgrattad
Inglise, Taani, Rootsi, Saksa, Prantsuse ja
Belgia wabrikutest:
„Royal Smithfield“,
„Corvette/
„ Dollar/
„Toko/
^Stanley/
„ Sterling/
„Exelsior/
„Standart/
,, Victoria/
„Humber/
,Naumann/
„Wanderer/
„King Alfred/
„Dux/
„Imperialft ja palju teisi.
„Hoppel/
Peale selle saadawal kõik jalgratta
osad, wälis- ja sisekummid, karbiit-laternad,
brennerid, klaasid jne.
Jalgratta raami eest täielik wastutus.
Jalgratta ostjale wõimaldan pikaaja
lise järelmaksu.
Jällemüüjatel soodsam sisseostukoht!
Silurini Sa kiine täieli
kum trükikoda Viliandis.
Oma tsinkograafia, sterotüpeerimise sisse
sead ja köitetööstus. Ladumine masinal ja kä
sitsi. Suured kiirpressid ja muud trükimasi
nad. Vilunud töölised ja kogenud . tööjuhid.
SAKALA TRÜKIKODA
Viljandis, Lossi t. 22. tel. 2-31.
j6ur
TÄHTRAAMAT
19 2 9
'
■
s'* V/VrvVi'\C-i;V;
JGALA" KIRJASTUS VALGAS.
Märgid ja tähendused.
j
@ — noorkuu
@ — täiskuu
|
= esimene veerand
— viimane veerand
j- = suri, s. = sündis, p. = päev, püha.
4
Aastaajad.
Kevade algus 21. märtsil
Suve algus 22. juunil
Sügise algus 23. septembril
Talve algus 22. detsembril
kell
,,
„
„
5.—
0.—
15.—
10.—
Päikese- ja kuuvarjutused 1929. a.
Kuuvarjutusi sel aastal üldse ei ole.
Päikesevarjutusi on kaks:
1) Täieline päikesevarjutus on 9. mail. Meil ei ole nähtav.
On nähtav: Lõuna-Aafrikas, India ookeanis, Sunda saartel ja PõhjaAustraalias.
2) Ringikujuline päikesevarjutus on 1. novembril. Meil ei ole nähtav.
On nähtav: Atlandi ookeanis, Lääne- ja Kesk-Euroopas, Aafrikas, VäikeAasias ja India ookeani läänepoolses osas.
Pühad ja puhkepäevad.
Täielised pühad, mil ametiasutustes tööd ei tehta, on järgmised:
1) Uusaasta (1. jaanuaril). 2) Kolmekuningapäev (6. jaanuaril).
3) Iseseisvusepüha (24. veebruaril). 4) Palvepäev (29. veebruaril).
5) Suur reede (6. aprillil). 6) Kevadepühad (31. märtsil ja 1. ja 2.
aprillil). 1. mai püha. 8) Taevaminemisepüha (9. mail). 9) Suve
pühad (19., 20. ja 21. mail). 10) Jaanipäev (24. juunil). 11) Jõulu
pühad (25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval:
1) Suurel laupäeval (30. märtsil). 2) Suvepühade laupäeval (18.
mail). 3) Jõululaupäeval (24. detsembril). 4) Vana-aastal (31. detsembril).
Emapardid2), dopelsnepid, mudasnepid ja teised ülemal
tähendamata jäänud snepid ja veelinnud —
Isamõtus1) ja isateder2) —
Ematedred2), emamõtused, laa
nepüüd ja sookanad —
Põldpüüd —
Kõik eelpool
tähendamata
jahiloomad —
Röövloomad ja linnud —
se Ü
A
ugustI
3
M
ärts j
LOOMADE NIMETUS
V
eebr. 1
3ahikalen4er
1
> j _QD
zo I; Q"®
X X X XX X X X X XIX £
X X X XIX X X X X XIX
13 X X X X X X X
X X X X X X X 28 •
13
XIX X X X X
XIX X X X 13
X
13 X X X X X X X
X X X X X X X 13
13 X X
ix
X 12
13 X
X 12
1 13 X
cd
cd
lil
3
3
I "o.
1w o
IX 28
13
XXXX
XX X X X
XXXXX
X X X X 12
28 X X
X X 28
13 x X X X
X X X X 28
XXXXXXXX
X X X X X X X 28
13 X X X X
.
X X X X 12
1
1
_J__
13
X
j
□ Jahipidamine lubatud.
X Jahipidamine keelatud — kaitseaeg.
Märkus. Jahiluba tuleb võtta maavalitsuselt, niihästi metsaülematelt
jahipileti saamiseks kui ka oma või renditud eramaadel jahipidamiseks.
2)
Ilma erilise loata keelatud,
Riigimetsades jahipidamise algus 2 nädalat hiljem.
11
|| 18
II 19
II 20
||21
ii
II 22
II 23
II 24
II 25
II 26
II 27
11 28
II
II 29
1! 30
II 1
II 2
II 3
II 4
II 5
II
II 6
II 7
II 8
II 9
II io
1! ii
1112
1!
.
II 13
1114
1! 15 |
II 16 |
II 17 |
II 13 |
T"
II 19
II 20
|| 21
li 22
II 23
|| 24
II 25
II
II 26
II 27
II 28
II 29
II 30
II 31
II 1
li
II 2
II 3
II 4
II 5
II 6
II 7
II 8
II
II 9
II io
II 11
11,12
II 13
II H
II 15
II
II 16
|| 17
Reklaamplakateid
ja seinakuulutusi valmistab maitserikkalt ja
silmatorkavalt
SAKALA TRÜKIKODA
Viljandis, Lossi tän. nr, 22,
postkast 32. Telefon 2—31.
13
Päikese tõus — loojam.
2. kell 5.13
9. „ 5.29
16. „ 5.44
23. „ 5.59
30. „ 6.15
II 21
II 22
II 23
II 24
II 25
II 26
|| 27
n
10 | Pühap.
II 28
11 Esmasp. II 29
12 Teisip.
II 30
13 Kolmap. ||31
14 Neljap.
II 1
15 Reede
II 2
16 Laupäev II 3
17 Pühap.
18 Esmasp.
19 Teisip.
20 Kolmap.
21 Neljap.
22 • Reede
23 Laupäev
valmistab
SAKALA TRÜKIKODA VILJANDIS,
Lossi tän. 22, postk. 32. Telefon 2-31.
18.
„
8.08
25.
„
8.23
„
„
15.48
15.37
15
Detsember — Jõulukuu
II
||18
II 19
II 20
il 21
II 22
II 23
II 24
1!
8 || Pühap.
II 25
9 || Esmasp. II 26
11,27
10 || Teisip.
11 || Kolmap. II 28
12 || Neljap. II 29
13 |j Reede
II 30
14 || Laupäev II 1
1
2
3
4
5
6
7
Riigikogu ja valitsuse keskasutused
Tallinnas.
Riigikogu. Kõrgemaks võimuks Eestis on sajast rahvaesindajast
koosnev Riigikogu. Riigikogu valitakse üldisel, ühetaolisel, otsekohesel
ja salajasel valimisel proportsionaalsuse põhimõtetel kolmeks aastaks.
Käesolev Riigikogu valiti maikuul 1926. ja tuleb käesoleva, 1929. a.,
kevadel ümbervalimisele.
Riigikogu annab välja seadusi, kinnitab riigi eelarve, kutsub ame
tisse Vabariigi Valitsuse, teostab oma esindajate (riigikontrolöri) kaudu
kontrolli riigiasutiste ja ettevõtete majandusliku tegevuse ja riigi eelarve
täitmise üle.
Riigikogu asub Tooompää lossis Riigikogu hoones. Praeguse Rügikogu juhatus koosneb järgmistest isikutest: esimees Karl Einbund, abiesimehed Mihkel Martna ja Rudolf Penno, sekretär Mihkel Juhkam, abisekretärid Oskar Liigand ja Jaan Piiskar.
Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus koosneb riigivanemast ja
ministritest, kes ametisse kinnitatakse Riigikogu poolt.
Riigivanem asub Toompääl riigivanema majas, võtab vastu jutulesoovijaid igal neljapäeval kella 12—2, telef. 2: maja üldtel. 24.
Riigikantselei asub Vabariigi' Valitsuse juures ja on riigivanema
valve all. Riigikantseleid juhatab riigisekretär. Kantselei asukoht Toompää
lossis, tel. 2-36. Riigikantselei juurde kuuluvad veel: Riigi Statistika
Keskbüroo, Toom-Kooli t. 13, üldtel. 23. Riigiraamatukogu — Toompää
loss ja Riigiarhiiv, säälsamas.
Riigikontroll — Suur Roosikrantsi t. 10-a, üldtel. 4-22.
Siseministeerium: Toompää loss, üldtel. 12-41, ministri isikl. tel. 5;
ministri vastuvõtutunnid iga esmaspäeval ja neljap. 12—1. Ministri abi
v. v. iga esmasp., keskn., laup, 12—1, tel. 1-09; ministeeriumi pääsekretäri
vastuvõtu tunnid iga p. 12—1, tel. 4-73.
Siseministeeriumi administratiivosakond, tel. 1-11; politsei päävalitsus, tel. 1-03 ja 1-06, passitoimkond (välispassid) tel. 11-47. Piirivalve
valitsus, Lai t. 48, tel. 27-39.
Kaubandus-tööstusministeerium, Toompääl, Kohtu t. 8, ministri
tel. 11, ministri abi tel. 1-73, kantselei üldtel. 10-74.
17
Teedeministeerium, Toompääl Rahukohtu t. 1, ministri tel. linna 3,
ministri abi tel. teedeministeerium 67, kantselei tel. 8-73 ja Balti 22.
Raha ministeerium, Kohtu tän. 8, ministri tel. 10, ministri abi
tel. 11-55, kantselei tel. 11-93.
Põllutööministeerium, Vismari tän. nr. 7, ministri kõnetunnid teisip.,
keskn. ja reedel; ministri7 tel. 13, ministri abi kõnetunnid iga päev 12—1,
tel. 17-74, ministeeriumi kantselei tel. 2-93. Põllumajanduse päävalitsus
asub Rahukohtu tän. 5, kantselei tel. 10-36. Maakorralduse päävalitsus,
Vismari tän. 7, tel. 4-53. Metsade päävalitsus, Kiriku tän. 4, tel. 20-84.
Loomatervishoiu päävalitsus, Rahukohtu tän. 5, tel. 10-40.
Töö-hoolekandeministeerium asub Toompääl, Kooli tän. 7. Ministri
vastuvõtutunnid äripäevadel 12—2, tel. 7.
Ministeeriumi kantselei
tel. 1-98; hoolekande osakonna tel. 19-10; pensionide ja abirahade jaosk.
tel. 28-74; töökaitse osakonna tel. 4-83. Tervishoiu päävalitsus asub
Toomkooli tän. 7, üldtel. 7-86.
Haridusministeerium, Tõnismägi 11, üldtel. 18-55, ministri vastu
võttu. teisip. ja reedel kl. 11—12, tel. 8, ministri abi vastuvõtm? iga päev
kl. 10—12, tel. 9-09; kooliosakonna tel. 6-34.
Välisministeerium, Toom-Kohtu tän. 1, ministri tel. 4. ministri abi
tel. 4-24.
Sõjaministeerium, Pagari tän. 1; sõjaministri vastuvõtm. iga ärip.
kl. 10—1, tel. sõjaväe 9, ministri abi vastuvõtm. igal ärip. kl. 10—1,
tel. sõjaväe 3.
Kohtuministeerium, Toompää loss, tel. 45, ministri tel. 12, ministri
abi tel. 2-51, kantselei tel. 45. Kõrgemad kohtuasutused: Riigikohus
Tartu, Aia tän 39, üldtel. 81. Kohtupalat Tallinnas, Jaani tän. 7,
tel. 58.
„UG AIA
MM
on tarvilikum lei
vast, sest muidu
elate nagu kotis.
18
tonn — 61,045876 puuda = 1015,5 kg.
kaal — 10 puuda = 163,811229 kg.
puud = 2 punda (leisikut) = 40 naela = 16,3811229 kg.
leisik (pund) = 20 naela = 8,1905 kg.
nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 grammi.
lood = 3 solotnikku = 12,797 gr.
solotnik = 96 dooli = 4,265 gr.
apteegi nael = 84 solotnikku =358,32 gr.
Eestis tarvitatavad raskusemõõdud.
Inglise raskusemõõdud.
1 tonn = 20 inglise sentnerit — 2240 inglise naela (lbs) = 1016,0475
kg. = 62,02 puuda.
1 inglise sentner = 112 inglise naela (lbs) = 50,802416 kg. = 3,1 pd.
1 inglise nael (lbs) — 16 ounci = 7000 toygraini = 0,453593 kg.
1,108 naela.
1 ounce = 16 dramsi = 28,349 gr. = 6,645 solotnikku.
Saksa raskusemõõdud.
1 tonn = 1000 kg. = 61,046 puuda.
1 saksa nael = 500 grammi = 1,2209 naela.
1 saksa (ka Helveetsia ja Taani) centner = 50 kg. = 122,09 naela.
Ameerika tihisriikides,
1 tonn = 2000 lbs = 907,1853 kg.
24
Puudad kilogrammides ja kilogrammid puudades.
Puudad Kilogrammid
või kg
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
Täielik ladu portselan-,kivi-,alumiinium-,email-,
klaas- ja majapidamise tarbeasjadest, kõiki
seltsi lampidest ja nende osadest, elektrilambi
kestadest,pirnidest ja mitmet seltsi patareidest.
Suur väljavalik kõikidest pudu-, moe-,
galanterii-, seebi-, kirjutusmaterjali, terasj. n. e. kaupadest. Müük en gros ja en detail.
=
Pulmakingitusteks suur väljavalik alpaka-kaupadest.
Järvamaa. Paides: 24. jaan., 19. veebr., 28. märtsil, 16. mail,
12. juunil, 3. juulil, 1. ja 26. augustil, 23. septembril ja 2. ja 23. novembril,
18. detsembril.
Tapal: 12. veebruaril, 17. aprillil, 6. mail, 16. juunil, 24. augustil,
16. sept., 8. oktoobril ja 3. detsembril.
Türil: 22. jaanuaril, 20. märtsil, 2. juunil, 6. augustil, 12. sept.,
25. novembril ja 16. detsembril.
Jaanuaris: 12. Koerus, Veinjärve vallas. 20. Järva-Jaanis,
Võhmuta v. 27. Esnas, Esna vallas.
Veebruaris: 5. Oisus, Alliku vallas. 14. Tamsalus, Nõmküla v. 18. Rakkes, Liigvalla vallas.
Märtsis: 2. Puhmu külas, Kapu vallas. 3. Lehtses, Lehtse
vallas. 12. Amblas, Ambla v. 18. Järva-Jaanis, Võhmuta v. 22. Albu
vallamaja juures. 26. Vahastus, Vahastu vallas.
Aprillis: 8. Tamsalu jaama juures, Einmanni vallas. 15. Rak
kes, Liigvalla v. 18. Koerus, Veinjärve v. 24. Amblas, Ambla vallas.
24. Esnas, Esna vallas. 27. Puhmu külas, Kapu v. 28. Kärus, Käru v.
27
Mais:
2. Järva-Jaanis, Võhmuta v. 25. Koerus, Veinjärve v.
Juunis: 10. Tamsalus, Nõmküla v. 20. Järva-Jaanis, Võhmuta v.
Juulis: 25. Puhmu külas, Kapu vallas.
Augustis: 10. Esnas, Esna v. 15. Koerus, Veinjärve v.
Septembris: 7. Tamsalus, Nõmküla v. 14. Oisus, Alliku v.
21. Vahastus, Vahastu v. 29. Amblas, Ambla vallas.
Oktoobris: 9. Albu vallamaja juures. 17. Rakes, Liigvalla v.
20. Koerus, Veinjärve v. 25. Esnas, Esna v. 28. J.-Jaanis, Võhmuta v.
Novembris: 14. Kärus, Käru v. 21./22. Tamsalus, Nõmküla
vallas. 26. Tamsalus, Einmani v. 27. Amblas, Ambla vallas.
Detsembris: 9. Aravete külas, Albu v. 12. Järva-Jaanis, Võh
muta vallas. 19. Lehtses, Lehtse v. 22. Koerus, Veinjärve v.
Pärnumaa. Pärnus: Veebruari-, mai-, juuli-,
oktoobri- ja
detsembrikuu
esimesel kesknädalal ja neljapäeval ning aastalaata pee
takse 2.—22. aug. (3 näd.).
Veebruaris: 2. Pornuse v., Lenhofil. 2.-3. Kilingi-Nõmmel.
Reedel enne vastlapäeva — Audrus.
Märtsis: 10. Uue-Vändras, Suurejõel. 14. Mõisakülas. 18.
Tõstamaa v., Kastna külas.
Aprillis: <10. Võlla-Kihlepas. 11. Pati-Nurmeotsal. 16. VoltveÜKeremal. 19. Kilingi-Nõmmel. 23. Orajõe v., Kabli k.; Sauga vlm. juures.
28. Abja-Paluojal. 30. Kärgu alevis.
Mais: 2. Vändra ai. 3. Lelle-Hiiekõnnus. 7. Mõisakülas. 9. Hääde
meeste v. 10. Enge v., Uduveres. 12.Koonga vlm. juures. 20. Seliste vallas.
Juunis: 13. Voltveti-Keremil. 18.—19. Kilingi-Nõmmel. 26. Laik
saare v., Urisaare k. 29. Tahkurannas, end. Võiste kõrtsi juures.
Juulis: 1. Vana-Kariste vlm. juures. 12. Mõisakülas. 15. KarksiNuias.
Augustis: 21. Laiksaare v., Urisaare k. 22. Pati v., Nurmeotsal.
26. Mõisakülas. 31. Häädemeeste v.; Suurejõel, Uue-Vändras.
Septembris: 3. Seliste v. 5. Sauga vlm. juures. 7. Vana-Kariste
vlm juures; Võlla-Kihlepas. 8. Pornuse v., Lenhofil. 10. Kilingi-Nõmmel.
11. Lelle-Hiiekõnnus. 15. Tammistes; Abja-Paluojal. 17. Enge v., Uduveres.
19. Kärgu ai. 21. Orajõe v., Kabli k. 22. Tõstamaa v„ Kastna k. 26. Enge
v., Pööraveres. 28. Toris. 29. Karksi-Nuias; Koonga vallam. juures.
28
Oktoobris: 1. Audrus. 2. Mõisakülas. 3. Vändras. 14. KilingiNõmmel. 20. Uulus. 28. Voltveti-Keremil. 31. Sindi Lodja kõrtsi juures.
Novembris: 2. Suurejõel, Uue-Vändras. 26. Pati v., Nurmeotsal.
28. Voltveti-Allikukivil.
Detsembris: Esmaspäeval pärast 2. Kristuse tulemise püha —
Lelle-Hiiuškõnnus. 1. Abja-Paluojal. 10.—11. Kilingi-Nõmmel. 10 Mõisa
külas. 12. Vändras. 13. Pati v., Nurmeotsal. 18. Enge v., Pööraveres.
Valgamaa. Valgas: 23. jaan., 21. veebr., 23. märts., 29. apr.,
23. mail, 1. juulil, 23. aug., 13. sept., 10. okt. 7. novembril, 3. ja 28. dets.
Tõrvas: 5. veebr., 2. mail, 18. juulil, 29. aug., 3. oktoobril,
20. detsembril. Iga laata peetakse 2 päeva.
Märtsis: 18. Sangaste kirikukõrtsi juures.
Aprillis: 14. Hummuli Soe alevikus. 17. Karula kiriku juu
res. 26. Laatre Tsirguliina ai. 27. Leebiku vlm. juures.
Mais: 4. Taheva vlm. juures. 10. Kuigatsi Priipalu ai. 14. Puka
alevikus. 18. Sangaste kirikukõrtsi juures.
Juunis: 20. Pikasillal, Patküla v.
Juulis: 8. Taagepera vlm. juures.
Augustis: 31. Helme asunduses.
Septembris: 7. Hummuli Soe alevikus. 18. Sangaste kiriku
kõrtsi juures. 20. Jõgeveste vlm. juures. 21. Taheva vlm. juures. 23.
Holdre asunduses, Helme k. 24. Priipalu as., Kuigatsi v.
Oktoobris: 8. Puka alevikus. 16. Karula kiriku juures. 16.
Leebiku vlm. juures. 24. Tsirguliina alevis, Laatre vall. 28. Taagepera
Ala alevikus.
Tartumaa. Tartus : 8. jaan., 17. veebr., 4. apr., 4. juulil, 23. sept.,
12. okt. ja 14. novembril.
Jaanuaris: 15. Jõgeva mõisas. 23. Rasina v., Rasina kõrtsi
juures. 28. Torma v., Lullikatku k.
Veebruaris: 1. Kallaste ai. 3. Jõgeva ai. 8. Elva ai. 9. Saare
postijaama juures. 22. Mustvee ai. 28. Peipsiäärne v., Nina k.
Märtsis: 1. Jõgeva ai. 10. Puhjas, Kavilda v.; Laeva v., Laeva
öid. kõrtsi juures. 14. Vaimastvere vlm. ümbruses; Kodijärve v., Kodi,järve m. 16. Rannu vlm. juures. 18.—19. Kallaste ai. 18. Laius-Tähkvere
v., Sadala küla. 20. Avinurme vlm. juures. 21. Ulila vald, end. Väike29
□Üla as. 23. Kavastu v., Varnja küla. 24. Laiuse v„ Mõra as. 25.
Saadjärve v., Voldi m. 26. Krüüdneri v.. Vana-Prangli m. 28. Valguta v.,
Valguta m. 31. Mustvee ai.
Aprillis: 5. Peipsiäärne vald, Väike-Kolkja k. 8. Kastre-Võnnu
v, end. Suitsu kõrts. 9. Uderna v„ Elva jaama juures. H. Vastse-Kuuste
v„ Koorvere kõrtsi juures. 23. Raadi v„ Vasula Rojasilla end. kõrts,
juures. 26. Päidla v., Luüku ai.; jõgeva ai.; Alatskivi as. 27. Saare v..
Saare kõrtsi juures. 28. Krüüdneri v„ Sulaoja kõrtsi juures. 29. Torma
v„ Lullikatku külas; Ahja V., Kärsa k. 30. Meeri V., Vastse-Nõo mots;
Kuremaa v., Palamuse küla.
Mais: 2. Roela v., end. Torma jaama juures. 3. Kavastu vald,
Koosa külas: Kaarepere v., Pikjärve kõrtsi Juures. 3.-4. Otepää alevis.
5. Kodavere Põlluni. Seltsi pl., Pala v. 7.-8. Lohusuu vald, Lohusuu k.
10. Rõngu alevikus, Rõngu v. 11. Vanaduste v., Reola mõisas. 12.
Kudina v., Pataste kõrtsi juures.
Juunis: 1. Krüüdneri v., Maaritsel; Rasina v. 14. Vastse-Kuuste
v., Lootvina m. 18. Jõgeval. 20. Mustvee alevis.
Augustis: 3. Elva ai. 20. Valguta, v., Valguta as. 21.—22. Kal
laste alevis.
Septembris: 6. Meeri v., Vastse-Nõo mõisas. 10. Puhjas,
Kavalda v. 12. Laeva v„ Laeva end. kõrtsi juures. 15. Jõgeva alevis.
16. Rõngu alevikus, Rõngu v. 18. Kaarepere v., Pikjärvel. 19. Mustvee
ai. 25. Lääniste k., Ahja v. 26. Alatskivi as. 29. Kirepi v., Kirepi kõrtsi
juures; Matjamaa end. kõrts, Vara v.
Oktoobris: 1. Rasina v., Rasina kõrtsi juures. 2. End. Torma
jaama juures. 3. Kavastu-Koosa k. 4. Päidla v., Lutiku alevikus; VanaKuuste v., Reola Valge kõrtsi juures. 6. Kudina v., Pataste kõrtsi juurse.
8 Vaimastvere vallamaja juures. 10.—11. Lohusuu v. ja Lohusuu k. 15.
Kuremaa v., Palamuse k.; Rannu vallam. juures; Avinurme vallam. juures.
16. Vastse-Kuuste v., Lootvina m. 17.—18. Otepää alevis. KastreVõnnu vlm. juures. 19. Peipsiäärse v., Väike-Kolkja k. 20. Voldis. 23.
Raadi v., Vasula Rojasilla kõrtsi juures. 27. Saare v., Saare kõrtsi juures.
28. Puurmanni v., Piknurme külas; Krüüdneri v., Pusu kõrtsi juures. 29.
Torma v., Lullikatku külas; Ahja v., Kärsa kõrtsi juures.
Novembris: 2. Kodavere Põllum. Seltsi pl., Pala v.; Laiuse
vald, Mõra m, 5. Kambja v., Vissi kõrtsi juures. 6. Kaarepere v., Kassi30
nurme m. juures. 7. Uderna v., Elva jaama ligidal. 10. Jõgeva vald.
Jõgeva m. 21. Otepää ai. 23. Mustvee alevis.
Detsembris: 2. Saare postijaama juures. 7.-8. Kallaste alevis.
10. L.-Tähkvere, Sadala k.; Lääniste k., Ahja v. 12.—13. Palupera v.,
Pritsu alevik. 14. Peipsiäärses v., Nina külas. 15. Jõgeva ai. 22. Mustvee
ai. 23. Krüüdneri v., Sulaoja kõrtsi juures. 28. Kavastu v., Varnja külas.
Võrumaa. Võrus: 7. jaan., 4. veebr., 25. veebruarist pääle
8 päeva, 12. märtsil, 12. ja 23. apr., 12. mail, 21. juunil, 24. juulil, 25. aug.,
24. sept., 13. ja 26. okt., 11. ja 29. novembril, 15. detsembril.
Jaanuaris: 12. Antsla ai. 20. Misso vlm. juures. 25. Võõpsu ai.
res.
Veebruaris: 10. Antsla ai.; Räpina v.
26. Võõpsu alevis.
20. Misso vlm juu
Märtsis: 8. Antsla ai. 20. Pindi v., Leevil. 20. Misso vlm. j.
23. Valgjärve v., põllumeesteseltsi maja juures. 26. Kärgula v., Sulbi ai.
Aprillis: 2. Antsla ai. 2. Põlgaste v., Puskarus. 15. Säru vlm.
juures. 19. Rogosi v., Luutsniku as. 20. Misso vlm. j. 24. Vastseliina
vlm. j. 25. Erastvere v., Kanepi ai. 25. Peri v. 26. Moisekatsi vlm. j.
30. Haanja v., Haanja as.
Mais: 2. Mõniste vlm. juures. 2. Kõlleste v., Alamustil. 2. Rä
pina vlm. j. 3. Krabi vlm. j. 5. Saaluse vlm. j. 7. Peri v., Põlva kiriku
juures. 8. Tsooru v., Roosikul. 9. Uue-Antsla vlm. j. 10. Vana-Roosa
vlm. j. 11. Misso vlm. j. 12. Antsla ai. 14. Karilatsi v., Ala-Jaani talus.
20. Misso vlm. juures. 22. Võõpsu ai.
Juunis: 1. Kärgula v., Sulbi ai. 9. Antsla ai. 20. Misso vlm. j.
Juulis: 4. Antsla ai.
20. Misso vlm. juures.
Augustis: 20. Misso vlm. juures.
30. Antsla ai.
Septembris: 10. Krabi vlm. j. 14. Viitina vlm. j. 17. 18.
Räpina vlm. j. 20. Kärgula v., Sulbi ai. 20. Misso vlm. j. 21. Rõuge v„
Rõuge kiriku juures. 25. Antsla ai. 27. Peri v., Põlva kiriku juures.
30. Haanja v., Haanja ai.
Oktoobris: 4. Rõuge v., Sänna end. kõrtsi j. 6. Vana-Laitsna
vlm. j. 12. Vastseliina vlm. j. 14. Erastvere v., Kanepi alevikus. 15. Säru
vlm. j. 18. Võõpsu ai. 18. Antsla ai. 19. Rogosi vlm. j. 19. Põlgaste v.,
Puskarus. 20. Misso vlm. j.; Vana-Roosa vlm. j.; Uue-Antsla vlm. j.;
Kõlleste v., Tille end. kõrtsi j. 21. Saaluse vlm. j. 22. Kärgula V.,
31
Sulbi ai. 23. Moisekatsi v. 25. Tsooru v., Roosikul.
Loosi v., Lindoral. 31. Mõniste vlm. juures.
28. Misso vlm j.;
Novembris: 5. Antsla ai. 6. Rõuge v., end. Alakõrtsi juures.
7. Kollaste v., Krootuse as. 12. Karilatsi v., Ala-Jaani talu maa pääl.
20. Pindi v., Leevil.; Misso vlm. juures. 26. Valgjärve v., põllumeeste
seltsi maja juures. 26. Võõpsu alevis.
Detsembris: 3. Räpina vlm. j. 14. Antsla ai. 17. Moisekatsi
vallas, end. Kauksi kõrtsi j. 20. Võõpsu ai.; Misso vlm. juures.
Petserimaa. Petseris: Iga kuu 1. ja 15. päeval ja 1. jaanuari
asemel — 2. jaanuaril.
Aastalaadad: Boornalaat — 25. märtsil, urbelaat —- 29. apr.,
toomalaat — 13. mail, ristipäevalaat — 13. juunil, jaanilaat — 7. juulil,
maarjalaat — 28. augustil, mihklilaat — 14. oktoobril.
Maal: Laeva alevikus iga kuu 10. ja 25. päeval. Irboska jaama
juures iga kuu 20. päeval. Stolbovo talus (Laura v.) 29. aprillil ja
29. oktoobril. Rootovo vallamaja juures iga kuu 5. kuup. ja 29. nov.
Vana-Irboska alevikus iga kuu 4. ja 21. päeval. Värskas, Järvesuu v..
iga kuu 10. päeval. Obinitsas, Merimäe v., iga kuu 8. päeval.
Harjumaa. Tallinnas: 26.—28. septembril ja hobustelaata
peetakse kaks korda, kuus — pühapäevadel pääle 1. ja 15. k.-päeva.
Paldiskis: 15. veebruaril ja 4. oktoobril.
Jaanuaris: 24. Jõelehtme kiriku juures. 28. Keila alevis. 30.
Nissi ai., Riisipere v.
Veeb r u a r i s : 2. Rapla ai., Rapla v. 8. Raasiku vallam. juures,
Raasiku v. 17. Haiba poe juures, Kernu v. 20. Kose k., Ravila v.; Kurava
poe juures, Varbola v.
Märtsis: 1. Keava r.-jaama lähedal, Kehtna vallas. 2. Nabala
as., Nabala v. 4. Kiviloos, kõrtsi juures, Peningi vallas. 9. Hageri alevi,
Hageri vallas. 12. Ardu külas, Triigi v. 15. Rapla alevik., Rapla vallas.
18. Keila alevis. 20. Jüri kiriku juures, Rae v. 26. Puunal, Vihterpalu v.
28. Kasepere poe juures, Kloostri v.
Aprillis: 1. Juuru ai, Juuru v. 5. Mäe öömaja lähedal, Harku
v. 10. Arudevahe öömaja juures, Saue v. 15. Kuusalu alevik,, Kiiu v.
20. Alavere vlm. juures, Alavere v. 23. Keila ai.; Kuimetsa vallamaja
lähedal, Kuimetsa v. 26. Kohila vallamaja juures. 29. Liival, Koiga v.
,30. Nissi ai., Riisipere v.
32
Mais: 3, Anija vim. juures. 6. Järvakandi viin. juures. 8. Valge
jõel, Kõnnu v. 9. Haiba poe juures, Kernu v. 10 .Kuivajõe vim. juures.
Juunis: 8. Rapla alevik., Rapla v. 10. Hageri al„ Hageri vallas.
18. Keila alevis. 20. Nissi ai., Riisipere v.
Septembris: 15. Kohila vim. juures. 18. Alavere vim, juures,
Alavere v. 23. Järvakandi vim. juures. 25. Kose alevikus, Ravila v.
29. Kuimetsa vim. lähedal, Kuimetsa v.; Kurava poe juures, Varbola v.
Oktoobris: 1. Liival, Koiga v.; Keava r.-jaama lähedal, Kehtna
v. 2. Nabala as., Nabala v. 4. Kuivajõe vim. juures. 7. Hageri alevis,
Hageri v. 10. Valgejõel, Kõnnu v. 12. Keila alevis. 15 Rapla alevis,
17. Anija vim. juures. 19. Jõelehtme kiriku juures. 21. Puunal, Vihter
palu vallas. 23. Kasepere poe juures, Kloostri vallas.
Novembris: 1. Mäe öömaja juures, Harku v. 4. Nissi ai., Riisi
pere vallas. 10. Arudevahe öömaja juures, Saue v. 12. Ardu külas,
Triigi v. 17. Haiba poe juures, Kernu v. 20. Kuusalu alevis, Kiiu v.
25. Raasiku vim. juures. 28. Keila alevis.
Detsembris: 2. Juuru ai., Juuru v. 10. Jüri kiriku juures, Rae
vallas. 12. Kasepere poe juures, Kloostri vallas. 15. Kohila vim. juures.
17. Rapla ai., Rapla v.
Läänemaa. Haapsalus: 23. jaanuaril, 10. märtsil, 5. mail,
i. juulil, 29. sept., 21. okt. ja 20. detsembril.
Jaanuaris: /. Haimre v. 17. Kolovere v.
Veebruaris: 1. Mässu v. 3. Veltsa v. 6. Oru v. 10. Keina v.;
Sooniste v. 15. Lähtru v. 25. Lihula alevis.
Märtsis: 1. Piirsalu v.; Kärdla alevis. 5. Kirbla kiriku juures,
Kirbla v. 9. Metsalaugu k., Emmaste v. 10. Paatsalu v. 20. Märjamaa v.
Aprillis: 6. Taebla v. 10. Sooniste v. 12. Jõgeval, Kolovere
v. 16. Palivere v. 18. Vigala v. 20. Lihula ai. 25. Märjamaa v.
25. Varbla kiriku juures, Saalepi vallas.
Mais: 2. Vaikna v., Päri m. juures.
12. Sipa vallas, vim. juures.
Juunis:
15. Märjamaa v.
3. Oru v. 5. Velise v.
26. Piirsalu v.
Augustis: 16. Martna vallas.
33
Septembris: 1. Sipa v\, vlm. juures. 15. Saulepi v, 20. Vi
gala v. 23. Keina v. 24. Kirbla v„ Kirbla kiriku juures. 25. Paatsalu v.
26. Taebla vallas.
Oktoobris: 1. Vaikna v., Päri m. juures. 1. Oru v. 2. Mar
jamaa vallas. 5. Lihula ai. 8. Velise v. 10. Hiiu-Suuremõisa v. 12. Keb
laste k.. Veltsa v. 14. Mässu v. 17.-18. Kolovere v. 18. Emmaste
vallas, Metsalaugu k. 25. Sooniste vallas.
Novembris:
8. Palivere v.
12. Lähtru v., Vahimaa külas.
20. Piirsalu vallas. 30. Vigala v.
^
Detsembris; 12. Martna v„ Martna kiriku juures. 15. Kardla
alevis. 18. Sooniste v. 20. Märjamaa vallas.
Saaremaa. Kures aar es: 20. jaanuaril, 20. veebruaril, 20.
märtsil, 20. aprillil 15. mail, 23. juulist — 5. augustini (rüdelaat),
10: aug., 14. ja 28. sept., 18. oktoobril, 12. novembril ja 21. detsembril.
Jaanuaris: 15. Pärsamaa v., Võlupe laadaplatsil.
Veebruaris: 3. Maasi v„ Vesiaia värava j.
Suure vlm. juures. 28. Tagavere karjamaal Maasi vallas.
21. Muhu-
Märtsis: 5. Leisi v., Metskülas. 8.—9. Uuemõisa v„ Tur :1a
mõisa karjamaal. 12. Hellamaa end. teemaja juures, 14. Mustjala virn.
juures. 16. Rannakülas, Maasi v., Rõmmi talu karjamaal 23. Leisi
alevis, 28.-29. Kaarma-Suur v„ Kellamäe kõrtsi juures.
Aprillis: 8. Pärsamaa v., Roopaka as. 10. Loona vlm. juures.
13 Kärla v. turuplatsil. 13. Torgu vlm. juures. 15. Kihelkonna alevikus.
18. Kogula v„ Rahukülas. 25.-26. Laimjala v„ Kõiguste kõrtsi juures.
28. Pihtla v., Masa hobusepostijaama juures.
Mais: 3. Uuemõisa v., Tumala as. karjamaal
23. Pärsamaa v„
Mätja küla karjamaal,
Juunis: 20. Kaarma-Suure vlm. hoovis (rüdelaat, 10 päeva).
Septembris: 1. Kaarma-Suuremõisa juures. 8, Kihelkonna
alevikus. 10. Hellamaa end. teemaja juures. 12. Maasi vallas, Tagavere
küla karjamaal 19. Kogula v., Kalli küla karjamaal 21. Pärsamaa v.,
Võlupe kõrtsi j. 25. Loona vlm. j. 25. Maasi v„ Liigalasma karjamaal
Vesiaia väravas. 30. Leisi vallas, Metskülas.
34
Oktoobris: 1.—2. Uuemõisa v., Levala k. 3. Pihtla v„
Masa hobusepostijaama j. 6. Kaarma-Suuremõisa j. 8.—9. Mustjala v.,
Mustjala as. 11. Torgu vlm. juures. 12.—14. Leisi ai. 13. Kärla v.
turuplatsil. 16. Muhu-Suurev. magasiaida j. 20. Laimjala vlm. juures.
25. Maasi v., Rannakülas, Rõmmiküla karjamaal.
Novembris: 1. Pärsamaa v., Mätjaküla karjam. 15. Uuemõisa
vallas, Tumala as. karjamaal.
Virumaa. Narvas: 6. ja 7.
3. ja 4. oktoobril; 11. ja 12. detsembril.
veebruaril; 25. ja 26.
aprillil
Rakveres: 10. ja 11. veebruaril; 28. ja 29. aprillil; 26. ja 27.
juunil; 28. ja 29. augustil; 15.—17. oktoobril; 4. ja 5. detsembril.
Jaanuaris: 15.—16. Laekveres, Simuna kihelk.
Veebruaris: 1 .•—2.. Roela kõrtsi juures, Roela v.
Märtsis :3.-—4. Jõhvi alevis. 5.- Saiia k., Simunas. 8.-9. Iisaku
m. 9.—10. V.-Jakobi kiriku juures, Küti v. 12. Veneveres, Tarv. Üh. maja
juures. 15. Kuremäel, Illukal. 18. Viru-Nigula kiriku juures, Kalvi v.
23. Vasknarvas. 24.-25. Laekveres, Simuna kihelk.
Aprillis: 2. Alajõel, Iisaku v. 8.—9. Vaivara m. 19. Viitna
kõrtsi juures, Palmse v.; Lüganusel, Püssi v. Väike-Maarjas — esimesel
reedel pääle lihavõttepühi. 23.-24. Kunda ai.
Mais: 5. Sallas.
Juunis: 26. Vihulas, Haljala kihelk.
Juulis:
3.—4. Viitna kõrtsi juures, Palmse vahas.
Augustis:
25.—26. Narva-Jõesuus.
Septembris: 13.—14. Iisaku m. 29.—30. Roela kõrtsi juures,
Roela vallas.
Oktoobris: 1.—2. Tudolinna vallam. juures, Tudolinna vallas.
4. —5. Viitna kõrtsi juures, Palmse v. 6.—7. Jõhvi alevis. 10. Lüganuse
kiriku juures, Püssi vallas; Veneveres. 12.—13. Illukal, Kuremäel. 13. Saiia
k., Simuna kihelk. 14. Skarjätinas. 18. Vaike-Maarjas. -25. Veneveres,
Kauba tarv. Üh. poe juures. 27.—28. Laekveres, Simuna kihelk.
Novembris: 1.—2. V.-Jakobi kiriku juures, Küti v. 27.—28.
V.-Nigula kiriku juures, Kalvi v.
Detsembris: 3. Alajõel, Iisaku v. 6. Vihulas, Haljala kihelk.
19.—20. Jõhvi alevis. 14. Vasknarvas.
35
Posti-telegraafi- ja telefonitaksid.
Kirjad, miile raskus kuni 20 grammi, maksavad sisemaale 10
senti, välismaale 20 senti. Iga järgmise 20 grammi või selle osa päält
sisemaale 5 senti, välismaale 12 senti. Kirjade raskuse ülemmäär on
2 kilogrammi.
Märkus:
Sisemaa
Leedusse.
taksi
järele käivad
kirjad
ka Lätti
ja
Postkaartide saatemaks hariliku (üksiku) kaardi päält on
.“> senti sisemaale ja 12 senti välismaale. Vastusega kaardid sisemaale
10 senti, välismaale 24 senti.
Ristpaelasaadetised (äripaberid, kaubaproovid- frükitooted) iga 50 grammi päält sisemaale 2 senti, välismaale 4 senti. Alam
määr ' äripaberite eest sisemaale 10 senti, välismaale 20 senti. Alam
määr kaubaproovide eest sisemaale 5 senti, välismaale 8 senti.
Täht.saadetised registreeritakse vastuvõtmisel raamatus ja
antakse soovikorral kviitung vastu. Tähitusmaksu võetakse iga kirja,
postkaardi või ristpaela päält pääle hariliku saatemaksu (kaaluraha) veel
sisemaale 10 senti ja välismaale 20 senti.
Juurdemaksuga kirjad. Nendelt kirjadelt, postkaartidelt
või ristpaelasaadetistelt, mis ka ilma margita või puudulikult margistatud,
nõutakse kirjasaajalt sisse postimaksud kahekordselt, kuid mitte vähem
kui 5 senti.
P o s t p a k i d. Sisemaaliste pakkide päält vaetakse saatemaksu
(kaaluraha) kuni 1 kilogrammini 50 senti, 1—5 kilogr. — 1 kroon; üle
5 kilogr. iga 5 kilogr. või selle osa päält 1 kroon. Pääle selle iga paki
päält tähitusmaksu 10 senti.
Välismaaliste pakkide päält võetakse maksu erilise tariifi järele.
Pitseerimisemaksu postisaadetiste pitseerimise eest postiasutise lakiga võetakse iga saadetise päält 15 senti.
Rahakaardid (rahatransferdid). Kindel taks iga rahatransferdi päält sisemaale 10 senti, välismaale 20 senti. Pääle iga 10 krooni
või selle osa päält sise- ja välismaale 5 senti.
Virksaadetised (s. o. liht- ja tähteaadetised, väärtkirjad,
postpakid ning posttransferdid ja telegraafilised rahatransferdid, mis eri36
käskjalaga koju kätte toimetatakse) maksavad paale harilikkude posi
maks ude: sisemaalised: a) kirjade maksuta laialikandmise piir
konda adresseeritud kirjad ja rahakaardid — 40 senti, postpakid — 65
senti; b) postisaadetised või telegraafilised rahakaardid, mis adresseeritud
väljapoole kirjade või telegrammide maksuta laialisaatmise piirkonda,
iga kilomeetri päält 20 senti, kuid mitte alla 1 krooni.
Lend postiga saatmise eest (kuhu lendpostiga vahetus käimas)
-pääle harilikkude postimaksude võetakse lisamaksu lendpostimarkides:
a) kirjade eest iga 20 grammi või selle osa päält sisemaale 10 senti, vaik
maale 20 senti; b) postkaartidelt sisemaale 5 senti, välismaale 15 senti,
ristpaeladelt iga 50 gr. või selle osa päält sisemaale 15 senti, välismaale
45 senti.
Nõudekirjad; a) postisaadetiste järelotsimise üle iga saa
detise kohta sisemaal, Leedus ja Lätis 20 senti, välismaal 40 senti; b) pos
tisaadetiste tagasinõudmise või aadressi muutmise üle iga saadetise üle
postiteel sisemaal 20 senti, välismaal 30 senti. »
Koju vii mine (kus korrespondentsi kojuviimine sisse seatud):
rahatransfertide ja lunaliste saadetiste eest (väljaarvatud postpakid) iga
saadetise iga 5 krooni või selle osa päält 3 senti, alammäär 10 senti.
Kojusaadetavate summade suurus on piiratud; linnades 500 kroonini,
mujal 100 kroonini. Telegraafilised rahasaadetised iga summa pääle.
Väärtkirjad kuni 100 kroonini viiakse koju kätte ilma maksuta, kus koju
viimine sisse seatud.
Telegrammid; a) lihttelegrammid äripäevadel 5 senti sõna,
alammäär 40 senti, öösel ja pühapäeviti kaks korda kallim. Ööks loe
takse aeg kella 9 õhtul kuni kella 6-ni hommikul. Ajakirjanduse tele
grammid maksavad 3 senti sõna. Leedu- ja Lätimaale saadetakse tele
grammid sisemaa taksiga.
Virktelegrammide kättetoimetamise eest erilise käskjalaga võetakse
lisamaksu iga klm. päält 20 senti, alammäär 1 kroon.
99
UGALA
JA
TEMA LUGEJA
ON LAHUTAMATA SÕBRAD
37
Telefonimaksud.
Ehitusmaks. 1. Harilik ehitusmaks (tellimiste sissetuleku
kronoloogilises järjekorras postiametkonna eelarve piirides) 20 krooni.
2. Kõrgendatud ehitusmaks (väljaspool tellimiste kronoloogilist järjekorda)
60 krooni. 3. Erakordne ehitusmaks (väljaspool p. 2 nimetatud järje
korda. s. o. erakorralises järjekorras postiametkonna eelarve piirides ehi
tamisel: a) keskpunkti sisseseade eest 40 krooni, b) ühenduse iga J4 klm.
või selle osa eest 20 krooni, c) abonentseade kõnekoha sisseseade eest
S0 krooni. 4. Väljaspool postiametkonna eelarvet ehitatavate telefonide
juures võetakse erakordset ehitusmaksu punktide a, b ja c järele vas
tavalt sellele, mida tegelikult seade juures ära kasutatakse.
Eri maks.
Telefoniaparaadi ümberpaigutamisel ühes toas
5 krooni. Telefoni ümberpaigutamisel samas hoones ühest ruumist teise
10 krooni. Telefoni ajutine mahavõtmine ja uuesti ülespanemine ilma
traatide uuendamiseta 5 krooni, traatide uuendamisega 10 krooni.
Abon em ent maksud. Kõigis provintsilinnades pääle Tartu,
Narva, Paldiski, Põltsamaa, Tapa, Türi, Tõrva: pääkõnekoha
maks: a) korterites ja riigi- ning omavalitsuse asutustes 15 krooni;
b) ärides ja dividend maksvates ühingutes 30 krooni-poolaastas. Põltsa
maal, Tapal, Türil, Tõrvas ning alevi ja maa keskjaamades on vastavad
maksud 10. krooni ja 20 krooni poolaastas,
Ühendusmaks (liinimaks) telefoniseade ühenduse iga
klm..
või selle osa eest 1 kroon 25 senti poolaastas.
Toimingmaksud: a) kohaliku kõne iga 5 min. või selle osa
3 senti; b) kõnepunktis sama kõne iga 3 min. — 10 senti. Kaugekõne
maks kuni 50 klm. — 20 senti ja üle 50 klm. — 40 senti iga 3 min. või
selle osa eest. Kiirkõne maks on kelme-, välkkõne kümne- ja tähtajalisefeõne neljakordne lihterakõne maksust
Igaüks teab,
et
I
♦
*
„UGAL A“
t
käib üle kõige-
♦
f
T ulumaks.
Tulumaksu võetakse tulumaksu seaduse järele 12. aprillist 1920, a.
t,.R- T.‘: nr. 6.3—64—1920.) ja muudatuste põhjal mis avaldatud „R, T.“
nr. nr. 143—144 — 1920. a. ja 49—50 — 1921. a.. nr. 78 — 1922. a.,
nr. 35 — 1923. a. ja nr. 149 — 1924. a.
Tulumaksu kohuslasteks (subjektideks) loetakse kõiki
füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kui nende tulud ulatuvad teatava summani.
Maksu alla ei kuulu välismaa esindajad ja nende juures
teenivad ametnikud. Samuti ei kuulu maksu alla Eesti Vabariigi asutised,
mis peetakse ülal riigi kulul, tööliste ja teenijate vastas tikk ukinnitusseltsid
ja abiandmise kassad. Pääle selle kõik teaduse- ja kunstiseltsid ja häätegevad asutised, kui need teotsevad ilma ärilise sihita.
Ühekordsed tasusummad, nagu pärandus jä kingitus, võidulaenu
võidud ja tasu võõrandatud varanduste eest, ei käi samuti tulumaksu alla.
Ka ei arvata maksualuste tulude hulka sõjaväelaste tasu natuuras, inva
liidide paiukit, pensione ja abirahasid.
Tulumaksu arvatakse eelmise aasta sissetulekute järele. Sissetuleku
allikatena on seaduses üles loetud: 1) tulud rahalistest kapitalidest;
2) tulud liikumata varandustest; 3) tulud kaubanduslikkudest, tööstus
likkudest ja muudest tulutoovatest ettevõtetest; 4) tulud teenistuse- ja
töötasust; 5) tulud elukutselisest, isiklikust, ärilisest ja muust tulutoovast
tööst ning igast muust tuluallikast, mis p. p. 1—4 nimetamata.
Iga tuluallika kohta võib ka vastavaid kulusid näidata, kui nad
ühenduses tulu muretsemise, kindlustamise ja hoidmisega.
Põllumajanduses on maksma pandud iseäralised normid,
mille järele maksustamine sünnib, sellepärast ei nõuta vähemates põüumajapidamistes üksikasjalist tulude ülestähendamist.
7 eenistusest ja töötasust
määral maksustamise alla, vaid 4k suuruses.
saadud tulud ei käi täiel
Mahaarvamised: Pääie üksikute mahaarvamiste tuluallikate
järele, võib üldisest tulusummast maha arvata sarnased kulud, nagu prot
sendid võlgade päält, sunduslikud aegajalised maksud, nagu testamendi
ja lepingu järele, pensionimaksud, elukinnitusmaksud jne. (tulumaksu
■sead. § 19), mis aga vastavate kviitungite ja lepingutega tulevad tõestada.
39
Tulu teadaande (deklaratsiooni) peavad kodanikud esitama
1. veebruariks; juriidilised isikud annavad teadaande 15. maiks,
Tuluteadaanne tuleb esitada sellele maksujaoskonnale, mille piirides ini
mene elas 15. detsembril maksustamise aastal. Maal elavad maksumaks
jad annavad tuluteadaanded vallavalitsustele.
Maks u m ä ä r amine. Maal vaatavad vallavalitsuste juures
asuvad eelhindamise komisjonid deklaratsioonid läbi ja teevad oma otsuse,
mis vallamajades üldiseks tutvunemiseks välja pannakse 1. kuni 15.
aprillini. Pääie selle saadetakse kogu materjal edasi maksuinspektorile.
Linnas vaatab maksuinspektor teadaanded läbi ja nõuab tarviduse
korral lisateateid ning kutsub siis kokku tulumaksukomitee, kes lõplikult
tulu ära hindab.
Maksuvaba tulu mahaarvamine enese ja pere
konnaliikmete päält. Kui tulu üldsumma kindlaks määratud,
siis arvatakse sellest maha kõigis linnades abieluliste! kuni 900 krooni
ja vaflaiislel kuni 600 krooni ja maal ning alevites vastavalt kuni 600
krooni ja kuni 400 krooni. Pääie selle palgatuludest veel 20% (Ps),
kuid mitte üle 600 krooni.
Tuludelt, mis pääie tähendatud mahaarvamiste jäävad, arvatakse
maksu 5% kuni 36% tulu suuruse järele. Esimese 1000 krooni päält
arvatakse 5%, 1000—-2000 krooni 6% jne.
Maksulehed saadetakse välja 1. juuliks. Pääie selle on
maksualusel õigus 10 päeva jooksul protesti tõsta, kui ta leiab, et tema
tulu õieti pole hinnatud.
Maksutähtajad on 30. september ja 30. november maksuks
ühesugustes osades. Maksud tulevad tasuda Eesti Panga osakondadesse
või valla- ja alevivalitsustesse.
• *«c
►
on võistlematu ja mõ
jult ü 1 e t a m a t u.
■
40
Tempelmaksust.
(..Riigi Teataja" nr. 45 — 1928. a.)
1. juulist 1928. a. hakkas maksma uus tempelmaksuseadus ja selle
suurde kuuluv tempelmaksu-tariif, mis muutis oluliselt endist tempelmaksustamise korda. Allpool on toodud praegu maksvast tempelmaksu tariifist
väljavõtted igapäevases elus sagedamini esinevate dokumentide tempel
maksust.
Arvetelt võetakse tempelmaksu 0,2% arve suminast (s. o.
2 senti iga 1000 sendilt). Tempelmaksu alla kuuluvad arved alates 10
kroonist: arved alla selle summa on tempelmaksust vabad.
Eellepingutelt võetakse tempelmaksu • Vn lõpliku lepingu
tempelmaksu summast. Kui lõpliku lepingu summa määramata, kuid on
määratud tagandis või käsiraha, siis 0,2% tagandise või käsiraha summast
selle järele kumb neist suurem. Kui leping pole kindlustatud millegagi, siis
1 kroon igalt eellepingult.
Kingitus lepingutelt kinnis- ja vallasvara kohta 1% kingi
tava varanduse hinnast, millest arvatakse maha varandusel lasuvad võlad,
mis tehtud mitte hiljemini, kui 3 aastat enne lepingu sõlmimist. Samuti
-ei võeta arvesse lepingu järele kinkija kasuks maksetava elatise väärtust.
Kviitungitelt 3 0—100 kroonini 5 senti, üle 100 krooni
10 senti igalt kviitungilt, kusjuures kviitungiks loetakse ainult niisugune
dokument, milles pääle teatud rahasumma kättesaamise tõenduse ei sisaldu
midagi. On aga selles loetletud kaubad, varandused, tehtud tööd jne.,
siis kuulub niisugune dokument tempelmaksustamisele arvete tariifi järele.
Kviitungid alla'40 krooni on tempelmaksust vabad.
Ostulepingutelt kinnis- ja vallasvara kohta võetakse tempel
maksu 1% ostuhinnast ühes lisatingimuste väärtusega. Kauba üle, mis
määratud edasimüümiseks, ümbertöötamiseks või otsekoheseks tarvita
miseks 0,2% ostuhinnast.
Palvekirjad, avaldused, teadaanded, ettekanded, kaebused,
vastused, seletused, vastulaused, kajad ja muud paberid, mis esitatakse
eraasjas riigi administratiiv- ja kohtuasutustele ja säält asja sisu kohta
saadavad vastused tempel maksustatakse 25 senti igalt poognalt, milleks
loetakse neljaküljeline paberileht, mis pole suurem kui 40X25 sentimeetrit.
41
Testamendid ja koditsiilid*) tempelnfeksustatak.se 2 krooni
Igalt dokumendilt.
Volitused: a) erivolitused üheksainsaks tegevuseks, toimetuseks
või ühe asja ajamiseks kohtutes ja ametiasutustes — 25 senti; b) koguvohtused teatavate asjade ajamiseks ja volitused kõikide asjade ajamiseks
kohtutes ja ametiasutistes — 1 kroon; c) üldvolitused piiramata ulatuses
esinemiseks — 2 krooni.
Vabastatud on volitused postisaadetiste vastuvõtmiseks; volitused
palga, kingise (gratifikatsiooni), tükitöötasu, abirahade ja pensioni kätte
saamiseks, kui väljamakstav summa ei ületa 150 krooni; volitused isikutelt,
kel vaesuseõigus; volitused asjaajamiseks vaestelastekohtutes; pensionäride
volitused pensioniraamatute või neid asendavate dokumentide kätte
saamiseks.
Võlakohustused (üldse igasugused dokumendid, mil võla
kohustuse tähendus) — 0,2% võla summast.
Üürimine.rentiminejakasutamine. Kinnisvarade üürija rendilepingud, samuti nende lepingute pikendused, kui aastane üür on
50—20 kroom 0,2%, üle 200—400 krooni 0,4%, üle 400—800 krooni
0,6%, üle 800—1600 krooni 0,8%, üle 1600 krooni 1% üüri- või rendimaksu summast terve, lepingu kestuse aja eest ühes lisatingimuste väär
tustega. Kui lisatingimustes on ette nähtud ühekordne tasu remondi eest
jne., sus arvatakse see esimese aasta üüri- või rendisumma hulka. Üürniku
vo; rentniku kanda võetud riigi- ja omavalitsustemaksud ei arvata lisa
tingimuste hulka.
Korteriraamatud, milles üüritingimused tähendatud, loetakse tempel
maksu suhtes ühetaolisteks üüri- või rendilepingutega, kui pääle nende
ei oie tempelmaksus ta tud erilepingut. Määramata ajaks tehtud lepingutelt
arvatakse tempelmaks ühe aasta pääle langevalt üürilt või rendilt ja.
tasutakse kuu aja jooksul iga lepinguaasta alul.
I empelmaksust on vabad dokumendid, mille objekti väärtus ei
ületa 50 krooni, välja arvatud arved, kviitungid, aktsiad, osatähed ja osa
maksu tähed.
1
Tempelmaksuseaduse vastu eksijad langevad trahV1 alla tempel
maksu kümnekordses suuruses, kuld mitte rohkem kui 5% summast, mille
järele kuulub dokument tempelmaksustamisele. Trahvist olenemata tulek
tasuda ka maksmata tempelmaks.
) Igasugune lisandus enne kokkuseatud testamendi juurde.
42
V eksliseadusest.
Veksliseadustiku järele võivad vekslid olla kas liht- või käskvekslid. Kohustada nii liht- kui käskvekslitega võivad kõik isikud, kellele
seadus lubab võtta enese pääle võlakohustusi.
Veksel kirjutatakse selleks määratud tempelpaberile ja peab sisal
dama: 1) veksli kokkuseadmise koha ja aja äratähenduse (aasta, kuu ja
päev); 2) akti nimetuse tekstis sõnaga ,,veksel"; 3) veksliandja tõenduse
tekstis, et tema kohustub maksma selle veksli järele; 4) isiku nime, kellele
veksel välja antakse;5) maksusumma; 6) maksu tähtaja ja 7) veksli
andja allkirja. Vekslisumma peab olema kirjutatud sõnadega, kuid see
juures võib seda tähendada ka veel numbrites. On vekslisumma kirju
tatud mitu korda sõnadega, kuid initteühe,suuruselt, siis loetakse maks
vaks väikesem summa.
Maksutähtaega võib tähendada ainult järgmiselt: 1) kindel päev
(aasta, kuu ja päeva äratähendamisega); 2) veksli kokkuseadmise päe
vast arvates teatava aja pärast. 3) .ettenäitamisel: 4) teatada aja pärast
pääle ettenäitamist; 5) teataval laadal; 6) ettenäitamisel teataval laadal.
Punkt 5. ja 6. tähendatud juhusel nimetatakse veksel laadaveksliks. Kui
veksliandja pole vekslis enne oma allkirja ära tähendanud maksukohta,
siis loetakse selleks veksli kokkuseadmise koht.
Vekslis pole lubatud teha mingisuguseid märkusi selle kohta, et
maksukohustus on antud tingimisi. Märkus selie kohta, et vekslit pole
lubatud edasi anda on ainuke, mida lubab seadus vekslisse mahutada.
Igasugused parandused vekslis, mis muudavad selle sisu oluliselt,
peavad olema õiendatud enne veksliandja allkirja. Vekslisummas aga ei
ole lubatud mingisugused parandused ka õiendusega.
Veksel on puhtformaalne akt, mis peab olema täpsalt kokku sea
tud ülalloeteldud seadusenõuete järele. Vastasel korral kaotab ta oma
jõu. Samuti ei ole vekslijõudu allakirjutatud veksliblangil seni. kui ta
pole täidetud seaduses ette nähtud sisu kohaselt.
Vekslisaajal on õigus, kui see veksiiandjalt vastava märkusega
pole keelatud, vekslit edasi anda. Edasiandmine märgitakse pääikirjaga
veksli teisele küljele. Edasiande päälkiri võib olla kas nimeline (kui ära
tähendatakse, kellele veksel edasi antakse) või blanko (kui päälkiri sisal
dab ainult edasiandja allkirja),
43
Veksliandja on vastutav veksli maksmise eest. Samuti on veksli
järele vastutavad kõik päälekirjutajad, nagu oleks igaüks enese paale
yõtnud iseseisva kohustuse. Iga allakirjutaja ja päälekirjutaja on vas
tutav kogu vekslisumma eest.
,
Kui veksliandja tähtpäevaks vekslit ära ei tasu, siis peab veksliomanik kas samal või kahel järgneval tööpäeval esitama veksli notarile
protestimiseks. Kui maksmata veksel jääb protestimata, siis vabanevad
päälekirjutajad vastutusest, kuid veksliandja jääb veksli järele vastutavaks.
Veksel tähtajaga ettenäitamisel tuleb protestimiseks esitada
,,enne tähtaja möödumist" ja mitte hiljemini, kui 12 kuu jooksul, arvates
veksli kokkuseadmise päevast.
On veksel seaduslikus korras protestitud, siis on veksliomanikul õigus tõsta kohtulikku nõudmist veksliandja vastu viie aasta jooksul,
arvates veksli tähtajast ja päälekirjutajate vastu ühe aasta jooksul, arva
tes veksli protestimise päevast. Kohtuliku nõudmise tõstmise tähtaja
möödalaskmine veksli järele vastutavate isikute suhtes, vabastab need
igasugusest vastutusest. Viie aasta möödumisel, arvates maksutähtajast,
kaotab veksel ka võlakohustuse jõu ja tema järele ei saa enam tõsta koh
tulikku nõudmist.
Protestitud veksli omanikul on õigus veksli järele kohustatud isi
kutelt nõuda: 1) maksmata vekslisumma, ühes 6% aastas, arvates täht
ajast kuni maksupäevani, 2) protestikuiud ja 3) 3^4% tasu üldisest sum
mast.
44
Loomade sugutamise normid.
Tiinuse vältus
hobusel on 330—419 päeva, keskmiselt 340 p., lehmal 240—321 p., kesk
miselt 9 kuud, lambal ja kitsel 144—158 p., keskmiselt 5 kuud, seal
109—130 p. keskmiselt 4 kuud, koeral 63—65 p. ja kassil 56—60 päeva.
Haudumise vältus
kanal 19—24 päeva, kalkunil 25—29 p., hanel ja pardil 28—32 p. ja tuvil
17—19 päeva.
Isase jaoks lubatakse emaseid:
käest paaritamisel täkule 30—50 mära, pullile 40—80 lehma, oinale 60—80
lammast ja kuldile 20—25 emist. Vabal paaritamisel aga poole vähem.
Vabal paaritamisel kukele 8—15 kana, isahanele 3—5, pardile 3—5 ja
isakalkunile 5 emakälkunit.
Loomi sugutamiseks tarwitarna võib hakata:
täkku 3—5 a., märat 3—4 a., pulli 1 Yl—23^2 a-> lehma \Yi—*2 a., oinast
ja lammast 13^—2^2 a-> kulti ja emist 10—18 kuud.
Loomi suguloomadeks võib tarvitada:
- hobuseid 5—18 aastani. Pulli kõige parem sugulooma vanadus on 3-—-5
aastani, häid suguloomi peetakse ka 7—8 aastani. Lehma suguloömaks
peetakse harilikult kuni 12 a. vanaduseni, vahel ka kuni 15 a. vanaduseni,
kuid suuremalt osalt langeb lehmal piimaand juba 12-aastaselt.
Oinajci kasutatakse suguloomadeks 4—5 aastani, lambaid 7—8
aastani; harukordadel isegi kuni 12 aastani, kulti 3—5 aastani ja emiseid
6—10 aastani.
<■
Otsimise ilmumise aeg.
Mära otsib pääle sünnitamist 7—20 päeva jooksul ja pärast taga
järjetut paaritamist 8—40 päeva pärast, lehm — 3—4 nädalat pääle sünni
tamist ja pääle tagajärjetut paaritamist 3 nädala pärast; lammas
6—28 nädalat pääle sünnitamist ja 2—3 nädalat pärast tagajärjetut paari
tamist, emis — pärast põrsastest ära võõrutamist ja 2—3 nädalat pääle
tagajärjetut paaritamist.
45
JOUU
)Ot
050
0*0
oo
0*0
oo
oo
050
OO
OO
„Ugala“
050
050
050
ÖO
OO
OO
050
0*0
oo
oo
050
oo
0*0
QO
050
OO
OO
050
OO
OO
050
OO
OO
050
0*0
on oma senise ilmumisega näidanud, et tal ei
ole kohalikku võistlejat suuruselt ja sisuku
selt, et ta ei seisa kitsaste kihihuvide tee
nistuses, vaid et ta on huviküllane ja odav
ajaleht laiadele rahvahulkadele, mis suudab
täiel määral rahuldada kõiki rahvakihtisid
ühtlase huviga, nii et ta võib teed leida
igasse majja Valga linnas ja Valgamaal.
OO
OO
OO
oo
OO
oo
OO
oo
Igaüks telligu „Ugala“!
OŠO
OŠO
050
OŠO
OŠO
OŠO
OŠO
050
OŠO
050
OŠO
050
050
0*0
oo
oo
050
OŠO
OO
oo
oo
oo
oo
oo
oo
oo
OO
050
0*0
050
050
0*0
oo
oo
oo
050
OŠO
OO
050
ÖO
050
050
0*0
oo
oo
oo
050
OŠO
050
050
050
OO
OO
oo
oo
oo
oo
0*0
oo
oo
Tellinud »Ugala«, ei ole kellelgi vaja enam
ühtegi teist lehte osta, sest »Ugala« ei piirdu
üksnes kohaliku elu käsitamisega,vaid toob hu
vitavaid kokkuvõtlikke teateid tervest ilmast.
Rohked pildid, elav sisu!
OŠO
OŠO
050
ÖO
OŠO
050
0*0
ÖO
ÖO
ÖO
ÖO
050
ÖO
OO
nnnnnonnonoofx
nooo
Valga juht
Linnavalitsus, S.-Sepa tänav 1,
telefon 8.
Valga maavalitsus, Lai tän. 19,
telefon 2.
Valga jaosk. politseikomissar. Va
baduse tn. 6, telefon 10.
Raudtee 3. jaosk. abikomissariaat,
Vaksali puiestee.
Valga maksuamet, Aia tänav 16,
telefon 49.
Valga tolliamet, Valga jaamas,
telefon 50.
VIII aktsiisiringkouna Valga jaos
kond, Aia tn. 16, telefon 19.
Valga I jaosk. rahukohtunik, Va
baduse tn. 6, telefon 39.
Valga II jaosk. rahukohtunik, Va
baduse tn. 6, telefon 39.
Valga jaosk. kohtuuurija, Vaba
duse tn. 6, telefon 39.
Vaesteiastekohus, linnavalitsuses.
Valga teatrimajad.
„Säde", Vabaduse tn. 6.
Valga Seltskondlik Ühing, Kesk tn.
Avalikud telefoni kõnepunktid.
Valga telef. keskjaam, Kesk tn, 22.
Valga raudteejaam.
Haigemaja.
Linna haigemaja, Puiestee tn. 6.
Apteegid.
K. Pert, Kesk tn. 27, telef. 109.
H. Sõrmus, Vabaduse t. 26, tel. 72.
. Hoolekande asutused.
Vanadekodu, V.-Mäe tn. 2.
Laste varjupaik ja lasteaed, Poska
tn- 23.
Maamõõtja.
O. Luik, Vabaduse tn. 6.
Rahaasutused.
Eesti Panga osakond, Aia tn. 16,
telefon 18.
Valga Pank, Vabaduse t. 6, tel. 36.
Kriminaalpolitsei, Vabaduse tn. 6,
Eestimaa Tööstus-Kauband. Pank
telefon 11.
Valga osakond, Kesk tn. 15/17,
Valga vangimaja, Riia tn. 9,
telefon 55.
telefon 46.
Valga Ühispank, Kesk tänav 19.
Kaitsepolitsei, Kesk t. 27, telef. 29.
telefon 59.
Piirivalve, S.-Sepa tn. 21, telef. 16.
Linna koolid.
Läti konsul, Puiestee tn. 5-a, I linna algkool, Kesk tn. 3.
telefon 121.
II linna
algkool
Kuperjanovi
Valga postkontor, Kesk tn. 22,
tänav 53-a.
telefon 17.
III linna algkool, Lembitu tänav,
Pritsimaja, Puiestee tän., telef. 66.
telefon 74.
Tapamaja, Pikk tän., telef. 67.
IV linna läti algkool Vee tn. 1.
V linna vene algkool, Uus tn. 27,
Linna lugemiselaud, Kesk tn. 22.
üldhaigekassa, Aia tn. 9, telef. 79. VI linna algkool. Kungla tn. 23.
47
Juudi algkool, Poska tänav.
Saksa algkool, Riia tn. 5.
Eesti tütarlaste gümnaasium, Va
baduse tn. 13, telefon 24.
Poeglaste gümnaasium, Kuperjanovi tänav 8, telefon 140.
Vene eragümnaasium, Uus tn. 27.
Läti ühishum.-gümn., Vee tn. 1.
Linna tööstuskool. Puiestee tn. 4,
telefon 57.
E. Birkenthali käsitöökool, Kesk
tänav 1.
Muusikakool, Vabaduse tn. 6.
Valga notar.
H. Tuul, Vabaduse tn. 6, telef, 53.
Vannutatud advokaadid.
Vann. advokaat Ernst Õsso, Kesk
tänav 15/17, telefon 116.
Advokaadid.
Th. Villa, Kesk tn. 15/17, tel. 33.
E- Lillioja, Vabaduse tn. 6.
M. Laurits, Kesk tn. 27.
G. Valter, Jaani tn. 1. ,
J. Martinson, Kesk tn. 27.
J. Peri (eraadv.), Kesk tn. 31.
Arstid,
M. Brodovsky, Vabaduse tn. 5.
E. Gens. naiste-, laste- ja suguh.,
Jaani tn. 1.
E. Gross, sise- ja suguh., Kungla
tänav 7.
E. Jakobson, närvi- ja siseh., Tartu
tänav 8.
H. Konler, silmahaig., Jaani tn. 1.
G. Leisner, kõrva-, nina- ja kurguhaigused, Kungla tänav 13.
Lipkovski-Pärsimägi, Lai tn. 16.
J. Müllerson, sise- ja suguhaigused.
Vabaduse tn. 26, telefon 68.
P. Panov, Raudtee ambulants.
S. Polikovsky, Kuperjanovi tn. 10,
telefon 103.
Jenny Polikovsky, naistehaigused,
Kuperjanovi tänav 10.
A. Suija, silmaarst, Vabaduse t. 36,
telefon 118.
E. Sõna, Aia tn. 18.
A. Tamberg, laste- ja sisehaigused,
Kuperjanovi tn. 3, telefon 89.
Loomaarstid.
J. Niggol, linna loomaarst.
A. Schmidt, Tartu tn., Räni talu,
telefon 76.
Hambaarstid.
J. Goerts, Kuperjanovi tänav 10.
telefon 104.
R. Goerts, Kuperjanovi tn. 10.
M. Karolin, Kesk tän. 27.
Ruus, Kesk tn. 12, tel. 133.
E. Rääbis-Kihno, Vabaduse tn. 32,
R. Schein, Vabaduse tn. 22.
Z. Slomka, Kesk tn. 4.
Ämmaemandad.
M. Hanson, Kungla tn. 10.
E. Hinson, Kungla tn. 17—9.
M. Kalnin, Mesipuu tn. 6.
E. Kerson, Kungla tn. 3.
J. Kukrus, Vaksali puiestee 15.
E. Lambur, Kitsas tn. 1.
A. Meister, Lai tn. 16—4.
A. Roots, Poska tn. 7.
V. Schmajev, Aia tn. 9.
KinniiusseHsid.
Kindlustusselts ..Eesti", Kesk t. 19
48
Esimene Eesti Kinnituss. ,,EEKS .
Vabaduse tänav 6.
Arstid maakonnas.
V. Kasak, Hargla jsk. arst.
A. Raska, Karula jsk. arst.
K. Rauch, Sangaste jsk. arst.
K. Boening, Leebikus.
H. Saks, Pukas.
D. Golubjatnikov, Sangaste
Tsirgulinnas.
,, V. Grossthal, Karula apteek.
Dr.
,,
..
,,
Hambaarstid maal.
E. Reefschläger-Martson, Sangaste
Parvel.
Apteegid maal.
Hargla —- juhatab E. Sender.
Karula —- juhatab V. Grossthal.
Leebiku — juhatab P. Alver.
Puka — juhatab E. Peterson.
Sangaste -—- juhatab V. Korths.
Taagepera — juhatab J. Peep.
Tsirgulinna — juhatab H. Fricke.
Ämmaemandad maal.
S. Raud — Karulas, jsk. ämmaetn.
R. Miihle—Sangastes,
A. Jako — Hummulis, „
A. Runthal — Pukas, „
K. Heyer — Harglas, „
M. Gerbesson — Jõgevestes,
Tõrva juhi.
Arst dr. Bergmann, Tartu tn. 10.
„ dr. N. Hoven, Tartu tn. ö.
Loomaarst A. Neumann, Tartu t. 27
Linnavalitsus, Valga tn. 24.
Ühisgümnaasium, Puiestee tn. 1.
Linna algkool, Valga tn. 3
Politsei abikomissariaat, Veski t. 7.
Ühispank, Tartu tn. 2.
Laenu-Hoiuühisus, Viljandi tn. 1.
Postkontor. Valga tn. 7.
Eesti Panga ag., Valga tn. 7,
Hobusepostijaam, Tartu tn. 25.
A. Käärik — ämmaemand.
B. Timpka —
L. Laas-Reisenbuk, hambaarst.
Majaraamatuid
Sakala Trükikoda
Viljandis, Lossi t. 22, tel. 2-t>l, postk, 32
Põllumeeste
poolt kõige
lugupeetum on
liha- ia vorslikaualus
Tõrvas, Valga tän. nr. 3.
Soovitan oma kauplusest kõrges hääduses igasuguseid lihakaupu, suitsusinke, j. m. võimalikult mõõdukate
hindaeega. Minu vorstitööstus töö
tab vilunud meistri juhatusel, mis
tõttu võin püsivas haäduses soovi
tada tee-, krakovi-, poola-, maksa-,
keele- jne. -vorste. Tellimiste pääle
tehakse igal ajal kõiksuguseid erilisi
vorstisorte.
Kes soovib hääd ja
piinlikus puhtuses valmistatud lihakaupa, see külastagu minu äri.
Austusega
M. Piibli Silsa- la varsllkaunlus
Tõrvas, Valga tän. nr. 3.
50
Jalanõude, mütside, karusnahkade ja
igasuguste moeartiklite spetsiaaläri
Tõrvas, Tartu tänu nr. 2,
Soovitan oma alati täiendatavast ladust iga
suguseid hooajakaupu: meeste- ja naiste
rahva jalanõusid J. Põderi ja t. tööstusest.
Igasuguseid moodsaid talve- ja suvekübaraid suures valikus parematest kodu- ja
välismaa firmadelt. Talihooajaks Siberi ka
rusnahku kõrges väärt, soodsate hindadega.
Kodumaa ja välismaa tehaste suurepärased
veinid on kujundanud minu äri paljukülastava ostjaskonna. Nende veinidega loo
dan teenida edaspidigi oma tarvitajaskonda.
Oma äri olen täiendanud elavate lillede
müügiga, avades Tõrvas ainukese võimaluse
hankida pidulikkudeks juhtudeks igasuguseid
:
soodsaid kinke.
:
Et minu äris ülalnimetatud kaupasid
kõige suuremas valikus, maitsekohaselt
ja soodsate hindadega oman
dada võite, selles palun tõenduda.
Austusega L Süstil.
51
it^ägbtfggiiiMžžkuMäaiMiSKirfais
8*wa«ü
MHMfRti
on Sakala Kirjastusühi
suse väljaandel ilmunud
põnevad romaanid
.taisiili — mSmdc suffagi
Mõlemad sisaldavad üle 300
lehekülje tihedat trükki ja maksa
vad ainult 1 kroon eksemplar.
Müügil ,,Sakala" talituses,
Viljandis, Lossi tn. 22, telef. 2-31.
Jälle müüjatele
suured % %
LLiÄaöS
Ä. S§l&®ieis«sii
raadio-» muusikariistade- ja
elektromehaanika - töökoda
Valgas, Vabaduse tän. nr. 4.
Soovitab võistlemata
hääduses
sisseseadeid ja üksikosi,
ffSüMiSSIS
ja nende plaate, keeli
muusikariistadele.
Elektripirne,
elektritaskulampe
ja
patareisid.
Töö eest täielik vastutus.
Austusega
1 SiHteieiseit*
Otstarbekohased
rrt«Hkiu
tsekiraamafuid
soovitab laost ja trükib
kiirelt erisoovide kohaselt
Sakala Trükikoda
Viljandis, Loss* tn. 22,
!! Telefon nr. 2-31. !!
B
54
Kaubamaja
3. põder, poeg S filtri
Valgas.
Telefon 58.
Üks vanematest äridest LõunaEestis.
Ostab ainult hääd
kaupa esimestest kätest.
jÜI kimp — arisiht.
Väike vahekasu, aus, korralik
ja kiire teeenimme.
Ostame teravilja ja kanamune
suuremal ja vähemal arvul.
Suure läbimüügi tõttu kaup alati
värske ia hinnad võistlemata.
55
Ilmakuulsa Prantsuse kir
janiku Jules Verne surematu romaan
Reis maakera
fe%ggiMBaE«agaB^9E»BBBBB«a«EgBanBa
filaiaiss®
MM
Raamat, mis peab ole
ma igas majas ! Rah
va- ja kooliraamatu
kogude väärtuslik ja
!-! odav täiendus! !-!
Piüsiii ..SAKALA" MM
Viljandis, Lossi tän. 22, postk. 32.
36
J. Ilison
Tõrvas, Tartu tän. 2
Müüb hinnavääriliselt kirjutusmaterjali, koolitarbeasju, raamatuid, lastemänguasju, pil
diraamatuid, piltpostkaarte, päevapildi- ja
postkaardi-albumeid, j ooni stu s tarbe asju,
tulemasinaid, taskunuge’ j. n. e. j. n. e.
Kõige kasulikum ostukoht kirjutus
materjali ja pudukaupade alal on
J. Uison’i äri Tõrvas
Tartu tän. nr. 2.
57
Fotoateljee
i Järveküla
Viljandis, C. R. Jakobsoni tn. 20,
Valmistan igal ajal
igasuguseid
ülesvõtteid
ateljees ning igaühe
kodus kõigi kunsti
nõuete
kohaselt.
Maitserikkad suurendused igas suuruses ja värvis.
Igasuguste piltide asjatundlik klaasimine ja raa
mimine. Alati saadaval pildiraamid igas suu
ruses. Fotoamatööride tarbeid ja Viljandi ning
Valga ümbruskonna vaatekaarte
•• •«
1 oo
e
•«
•
i
kure ja korralik
Austusega
Riideäri
Vold. Neumann
Asut ! Q03.
Valgas.
Asut. 1903.
Kõige vanem, suurem ja ainuke
eesti riideäri taigat.
Suur maitserikas väljavalik kodu- ja välismaa
riidekauhast, mida otseteed vabrikutest ostan.
Juhuslikult ostetud suur partii meeste- kui ka
naister. riiet, villast, poolvillast ja puuvillast
mida poole hinnaga müüakse.
Suur valik meeste- ja naisterahva
kraenahkadest.
Vihmamantlid välismaa vabri
kutest väga suures valikus.
Kuulsad „Pfaff" ja „Vesta“ õmblusmasinad.
Ainuke kohalik ostukoht jällemüüjatele.
Aus ja korralik teenimine.
Eesti riidekauba tarvitajad, oma huvides ostke
riidekaupa ainult Eesti ärist.
BltMit ¥o!d. Heumasut. Valet».
Kõnetraat nr. 15.
Kodustele veinivalmistajatele soovitab
mai tserikkaid
velnipmlelisilte
mihnesugustes kombinatsi
oonides soodsa hinnaga
Salcal^Tfiiidteia
:: Viljandis, Lossi tän. 22.
::
Telefon 2-31.
Postkast 32.
60
TiktfeTõrva kaudu, telefon nr.
39.
Ostan linavarsi, murtud linu ja takku.
Soovitan enne müüki linakiu %°/o ja
väärtus kindlaks teha.
Niisama võtan linu ümbertöötamiseks vastu.
Töö hääduse eest täielik vastutus.
Suurendatud sisseseade tõttu on võimalik töötada
ilma järjekorda ootamata.
Müüa head ehitustakku.
Kõige austusega
J. Hiiop.
1 MMmtsml
elektro-mehaanika ja raadioäri ning töökoda
Valgas, Vabaduse tän. 4.
Elektri-armatuurid, laualambid, siidikuplid,
elektrisisseseade materjalid, voolumõõtjad
ja jõumasinad. Elektrivalgustuse ja jõu
sisseseaded.
raadioapar., häälekõvendajad jne
Akkumulaatorite
$1
laadimine
O. Ritson
Teen igasugu kella- ja kullasepa töid. Graveerimine. Töö korralik. Hinnad mõõdukad. Töö
eest täielik vastutus.
Ostan kulda ja hõbedat ning maksan kõrget hinda.
Parandan igasugu väikesem, masinaid ja aparaate.
oiavam ostukoht oa Tiivas
kolontaai- ia ehilusiaaterfaSoovitan igasuguseid toiduaineid. Ostan ja müün
rukkijahu, kaeru, otri ja igasuguseid põllusaadusi.
Müügil hooaja ehitustarbeid, klaasi ja tellis« « « « kive soodsate hindadega. * * « «
Ostan
igasuguseid kodu- ja metsloomanahku
kõrgemate päevahindadega.
62
Tõiva Ühispank
Tõrvas, Tartu tän. nr. 2.
Kõnetraat 21.
Võtab raha hoiule ja maksab
ajakohast protsenti.
Annab laenusid mitmesuguste
kindlustuste vastu, diskonteerib
veksleid, saadab raha igasse
kodumaa linna ja alevisse ja
toimetab kõiksugu pangatalitusi
Ühinemine on jõud — koonduge endid Tõrva
Ühispanga umber.
Juhatus.
I auhind.
1 auhincL
kõige suurem ja täielikum plekisepatöökoda
Tõrvas, Veski tän. nr. 11.
Valmistan omas töötoas piimaveokanne ja kõiksugu
plekknõusid, mis vastavad praeguse aja nõuetele.
Tööde hinnad odavad, kuid töö mitte halvem kui
välismaa oma.
Tinutan seest- ja väljastpoolt vanu piimaveo-kanne,
ning vanadele uute põhjade, kaante ja lukkude panek.
Katan igasuguseid plekist katuseid ja panen kohale
vihmavee- rennisid ja torusid. Uute viljakuivatiste
sisseseaded ja vanade parandused.
Töö kiire, korralik ja vastupidav.
Kõige austusega
63
!♦ Põder.
t
'0'^r0-^r0B0**»'0‘
♦
♦
*
0
♦
♦
Pwnariii- ii püiiilii
0. RcMmM
*
0
I
0
Valgas. Kesk I8n. nt. 15.
t
♦
0
I
*
0
t
£
*
0
l
e
♦
0
Et minu tööstus sel alal kõige
suurem ja täielikum on, siis ostate
ka k ö i« c odavamalt
0
sa
*
♦
&
*
PHSllkC,
♦
*
*fSllIilf«l
ia kiiki mataselaskeid
<ž>
I
♦
I
0
.
§»
Reinlioidi
i W puiisärfikaigpSusest
i
0
k
|
$
♦
#
i
0
$
0
}
0
0
t
t
$
I
$ -*«%*> ♦ **%»- 0
-**%*> 0
^1#
^
$ *^» &
0 *%“- #
Kes kehval majandusaastal tahab kokku
hoida, see tehku omad sisseostud
Koorküla
kus saadaval kõiksugu esimesejärgu tarbeained. Hää
sisseostu ja suure läbimüügi
tõttu on võimalus kõikide
kaupade hindu alandada imestusväärse odavuseni.
Iseäranis odavalt snöön
külida liimi.
Ostan kroonlinaseemet ja
ristikheinaseemet ning mak
san kõrget päevahinda
Aupaklikult
P. Maasile.
|jV
M
Sakala Pank
Viljandis, Lossi tn,, oma majas
Sakalamaa suurem ja
vanem rahaasutus
Põhikapital 250.000 kr.
Pank maksab hoiusummade
päält kõige kõrgemat aja
kohast protsenti.
Pank annab laenusid ja
toimetab kõiki muid panga
operatsioone.
Pank avatud kella 9—2-ni
Te1efonid:
juhatus 3,
üldine 14.
Panga juures kinnitusaktsiaseltsi
„E E S T I L L O I D4' pääage ntuur.
JUHATUS.
VaataTulu-kalender "Uku" „UKU“
1925
II aastakäik
T...Tulu-kalender "Uku" „UKU“
1925
II aastakäik
Toimetanud A. Annus
—ssii--,.....
Kõnetraat 6-29 ja 8-88
...........
Kõnetraat 6-29 ja 8-88
; „Meltsi“ willatööstus
Tartus,
Meltsiweske t. 8
.
Wene tän. nr. 1
(wastu Meltsitiiki)
(wastu end. puusilda)
Walmistab kõige rutemalt, kokkuhoid
likumalt ja korralikumalt igasugust
lõime- ja koelõnga ning ühe-,
kahe- ja kolmekeerulist
: sukalõnga :—:
K. Mölier
Tartus, Pihkwa tänaw 53, kõnetraat 8-55
Soowitan omast talurahwa ehitusmaterjaali- ja
koloniaal kauplusest wõimalikult odawa hinnaga:
Lupja
Tsementi
Pilliroogu
Kriiti
Wärnitsat
Wärwisid
Akna klaasi
Ukse lukke
Ukse ja akna hingi
Naelu igat sorti
Põllurammu
Äkkeid, atru
Rauda,, terast
Süsa, soola
Nööri, nahka
Heeringaid
Inglise seebi kivvi
Kampfoliumi
Masina ja tsilindri
õli jne.
Müük suurel ja wäiksel arwul
K. Mölier
Tartus, Pihkwa tänaw 53, kõnetraat 8 55
Tulu-kalender
„UKU“
1925
f/
II ^stakäik
Toimetanud A. Annus
x^MAlUKO^z
^“ö - .
Uue omaniku poolt awatud ja uuesti läbi remonteeritud
HOTELL-RESTORAAN
„MOSS“
Tartus, Uueturu tänaw nr. 25
Eeskujulikud numbrid. Esimese klassi
köök ja kabinetid. Sisemaa ja wäljamaa weinid, liköörid ja napsid.
Teeninrne kiire ja korralik.
Austusega omanik A* Siimus*
K. Pant ja Ko.
Riidekauplus
Tartus, Suurturg nr. 17
Soowitab odawate hindadega
meesterahwa palitu- ja ülikonnariiet,
pruutidele ja leerilastele
kle'diriiet,
siidi salle ja rätte, schieierid, perenaistele hääd kanga lõ-me, walmis-
Kuulajad. Iga kuu 1. ja 15 PetseriS. Iga kuu 10. ja
25. Lauras Iga kuu 20. Irboska jaama juures. Iga kuu 21.
Mana Irboskas. Iga kuu 5. Rootowos. Igal pühapäewal pääle
1. ja 15. kuupüewa Tallinnas hobuste laat.
Westehigu.
Köi ma oma sõbra jsisres käisin.
Meie olime Olliga koolis hääd sõbrad. Kui Ollil reh
kenduse ülesanne kuidagi wälja ei tulnud, olin mina jalapäält
walmis teda aitama, ehk kui sõbrad kisklemise juures mul
riided wõi kõrwalehe katki rebisid, oli hääsüdamline Olli
kohe mu kallal nõelumas. Kui teised poisid ja tüdrukud val
lutasid, hundikuhjasid tegid ja itsitades üksteist kõdistasid,
istusime meie ilusaste puu wilus ja mängisime tedretäheliste
kiwikestega mis kõginal.
Ma elasin tol ajal oma sõbrannaga nii mõistlikult kui
seda ühe tütarlapsega teha wõib.
Kuid kade wanapoiss Aeg, kes noorte lähedust häämeelega ei salli, weeretas mulle oma ratta harude wahele, ja ma
sõitsin tahtmatalt nagu preester sea seljas, kuigi mitte Marsi
pääle, siis ikkagi kaugele.
See oli ühel perekonna-õhtul, hus muude seas ka keegi
neiu üles astus. Ilus neiu, teate, kes minu silmad nagu magnediraud nööpnõelad oma poole kiskus.
Tants algas. Ja et ma tantsida ei osanud, pidin ma abi
tult päält wuatama, kui üks mu sõber selle iluduse tant
sima wiis.
Oh, iga löök nende pisikeste jalakestega õhku käis nagu
wikerpuuri keerd mu südamesse, mis seesuguste torkiniiste
tõttu ikka suuremaks ja suuremaks paisus, õigem, üles paistetas.
Eneses tegin ma aga ühe kindlaks: tingimata tantsima
õppida.
Minu onu oli sirewile woodis haige, arwas, et ta surema
hakkab ja andis selle tõttu oma raha kõik mulle, sest et ta
sellega enam midagi mõistlikku pääle ei osanud hakata, kuid
jäi aga ise kogemata . . . elama.
Raha oli aga minu taskus ja raha eest osta kas wõi ku
radile noor ema.
Minu jõukuse tõttu muutusid siis ka pidud, ballid, lõ
bustused, öösised jalutamised, pehme woodi mõnusas toas,
mille kohal õnnistaw ingel seinal oli, musud pisikestelt huul
telt, millede päältnägijaks ainult temakese wäike hiiretaoline
ja minu lai, midagi wana lagunenud wallakoolimaja sarnast,
nina olid,
Ja kõige selle tagatipp oli — mitte just iseäraline asi, —
ma kosisin Mary ära,
Saatus kärutas mind oma naisenukukesega N, linna.
Ma olin kindel selle pääle, et abielu, kuni ta weel noor
õnnelik on, sest et meil Maryga aastat paar mõnusaid päewi
ligikaudu juba seljataga olid, olgugi, et kaelustamised ja mu
sud harwenesid.
Iga asi aga tüütab pika pääle ära.
Ma sain kuulda, et Olli N-s elab ja koguni minu sõbra
naine on,
Kohe wõtsin nõuks teda waalama minna.
Kui ma weel poissmees olin, polnud mul midagi selle
wastu, et noormees kellegi naisega kui sõbraga iima libeda
„woodrita“ läbi käib. Ka nüüd polnud mul meesterahwa ja
naisterahwa, olgu see naise wõi pruudi tõsise sõpruse wastu
midagi.
Ma seadsin sammud sõbra poole, et sellele rõõmust põrutawat uudist kuulutada, et ma tema naise lapsepõlwe sõber
olen, kuid kahjuks — sõpra ennast polnud kodus.
Ja teise naisega kahekesi olla - , .
- Meie inimesed teame ju kõik, et see tingimata midagi
iseäralist on.
Kuid, wõtaks neid , , , Olli ja Mary olid ka sõbrannad.
Ja nüüd sain ma näha, et sõprus palju enam halbtust toob,
kui ta ise wäärt on.
•
Istume Olliga lauas ja ajame, nagu kaks wana sõpra ku
nagi, juttu, kui korraga akna kaudu märku antakse, et Mary
kah Olli poole külaliseks tuleb,
Olgu sinu ülewalpidamine küll kui tahes aus, aga naisterahwas, kui ta sind teise naisterahwa juurest tabab, usub si
nust ikkagi midagi, mille tõttu sinu naine end sinust „tüssatud“ tunneb olewat
Ma teadsin seda, ja Olli teadis ka, missugune Ewa ise
loom on ja et ma mitte oma naisega kogemata kokku ei põr
kaks, peitis mind oma kappi.
*
Suurepäraline on kuulata, kui naised oma mehi arwustawad. Kas oli Olli ettewaatlik, wõi oli see tõeste puhtast
südamest, kuid Olli oli täitsa oma mehega rahul, kuna mina
Alfred Otsingi
matupid. ja masinakirj.
kursused
Tartus, Lai tänaw nr. 23, II korral.
Raamatupidamine, kaubanduse rehkendus,
kirjawahetus, masinal kirjutamine jne.
Kursuste lõpetajatele diploom ja wõimalikult
koha kuulamine.
oma omale liig pääletikkuw (seda sõna tuleb muidugi ümber
pöördult mõista), auahne, isemeelne, paks jne, olla.
See oli kõik nii lõbus kuulata, kuid — Olli mees tuli
koju , . , ja korraga . . . läks kapi uks lahti.
Sõber kohkus ja kahmas käed rusikasse.
Surm wõi elu! . .
Wiudi, olin ma sõbra jalge wahelt läbi, ja weel nii õn
nelikult, et sõber kummuli kukkus, ning punusin koju poole.
*
Oi, missuguseid magusaid asju mulle mu Mary süüks an
dis, ja kui ma wastu seletada püüdsin, ütles ta midagi, mille
tõttu mul suu pärani lahti jäi.
*
Ta jäi kindlaste seda uskuma, et minu külaskäigul Olli
poole mingisugune „salasiht“ pidi olema.
*
Et Ollit kahtluse alt päästa, läksin sõbra poole. See wõttis mind pükawa hirwitusega wastu:
„Ah, ära püüa seletadagi, ma tean küll. . . Hi-hi-hi! .
Ja sõber awaldas mulle rahuliku kahjurõõmuga, et meie
nüüd tasa olla. Ta olla minu äraoleku ajal Maryle liig lähene
isik ja tunda end tema juures päris kodu olewat.
*
Olime trahteris. Esimese pitsi juures palusin ma sõpra
niisugust waheldamist järele jätta — sõber naeratas ainult.
Kümnenda pitsi juures panin ette endid naistest lahu
tada lasta — sõber raputas pääd.
Sajanda pitsi juures tegime aga naiste ärawahetamise
kauba maha.
Ja pagana pihta! Hästi tegime.
Ja et see wahetus ka naistele wastumeelt ei olnud, ei
awaldanud nad oma „pääde“ tegewuse kohta wähematki
protesti,
See, mis meil siis tüliaineks oli, kui Mary weel minu ja
Olli sõbra naiseks olid, on nüüd naljatamiseaineks, ja ma
kuulen õieti huwitawaid asju sõbrast ja Maryst sest ajast,
kui ta weel minu naine oli.
Mary, kelm, ise jutustab, kuidas ta mind ninapidi wedanud.
Olgu mis on, kuid mina usun nüüd, et õnnelikke abi
elupaare palju enam oleks, kui naabrid oma naised ära wahetaksid.
G—ris.
tänaw 37
Tartus
D. Rööpman’i
saapatööstus ja kauplus
Walmistab
säärsaapaid, kamasse, naisterahwa
saapaid ja kingi, laste saapaid
ja sandaale.
Wõtan tellimisi ja parandusi igatseltsi jalanõude
pääle wastu.
Annan täieliku wastutuse töö wastupidawuse kohta
kuuest kuust kuni aastani tingimisel, kui minu töö selle
aja jooksul lahti peaks tulema, parandan töö wea ilma
hinnata (kuna wabrikud seda ei tee).
Ärist alati saada paremat sorti
saapa määrdeid, nööre, kummi kontsaplekke jne.
Hinnad wõimaiikuit odawad.
Raatuse t. 37.
Austusega D. Rööpman.
9
Reform woodi ja elektromehaanika tööstus
Tartus, Erne tänaw 45-47, korteri kõnetraat 8-29
A ERNE
Walmistatakse igusugu raudtoru woodisi.
Igasugu woodidele reform põhjasi.
Wahh wooilM alaH ^aadawal*
Tellimised täidetakse kiirelt ja korralikult.
Hinnad odawad. Edasimüüjatele kõrged protsendid.
P. S.
Elektri walgustwe je jaamade sisseseaded:
mootorite, düna mode, veepumpade ja igasugu aparaatide
ülesseaded ja parandused.
Raamatupidajate Wast. Abiandm. Selts
annab alaliselt
kaubandusteaduse, raamatupida
mise, uute keelte ja masinkirja
kursusi
Koha soowitus ja masinal ümberkirjutus
Tartus, Promenadi tänaw nr. 9
ri
Kupletist
A. Garris’e
kirjastusel on ilmunud järgmised
Kupleede repertuaar
I wihk
H
»
IH
„
IV
„
Naljaettekanded piduõhtudeks
Lähemal ajal ilmub
n
»
Grimeerimise õpetus
Pääladu P. Prants’i raamatukaupluses
Tartus, Raatuse t, 4.
| W. Tillmanni sawitööstus I
4
/*•'
W
H
:||j
Tartus, Aleksandri tänaw 109-111, kõnetr. 5-24
Walmistab ahjupo-te — v/alge, rohelise, pruuni klaasiga ja ilma, igasuguseid sawinõusid, nagu kausse,
potte, lillewaase jne. joonistuste järele tehakse igasuguseid sawitööstusse kuuluwaid töid. Wõtab oma
pää e igasugust ahjutööde tegemist ja parandust
žp
11
H
7]
l
]
lüilsEPä Hiirt Hui. B-chmann|
jg]
W
Tartus, Wene tänaw 9
Walmistab tellimise pääle
jgj
lM|
| meesterahwa töid |
K
Töö kiire ja korralik.
Hinnad vastutulelikud.
Karl Zeiger‘1
saapatööstus
Tartus, Tähe tänav; 64
Wõtab tellimisi ja parandusi igasugu
jalanõude pääle wastu. Töö kiire ja
korralik. Hinnad wäljaspool wõistlust
e^air~E ooa I 11 >(s)
cN- 11 !■ °°° -t 11
Jl _h. P°a_?IL_lL^SS£.
■^Fll E POO a lfe^~
l
A. Lehela
□
5
herrade-daamide juuksetööstus
Tartus, Tähe tänaw 62
ln
I
I
Suur wäijawalik teaatri parukatest wäljaüürimiseks. I
I
Wõtab tellimisi wastu teaatri grimeerimise pääle
linnas ja maak Alati saadawal schminki,
kreppi, kleepi jne.
Tisleri tööstus
d Al. Russak, Tartus d
Aida tänaw 13, kõnetraat 7-40
S
R. NATUS
Wiljendie," Tüsta täeaw 22, telefon 59
rmrmTnrrrm.HiHmmTmrrn
Asutatud 1883 aastal
QtixtiXmfmECarThIIhumiti
Spetsiaal-tööstus:
kõiksugu kodukoetud wiliaste, povlwillaste,
puuwillaste ja linaste kangaste
wärwsmifie, wanutamise, pressimise je käärimise jaoks
Pääle selle weeh kõiksuguste kantud naisterahwa ja meesterahwa riiete, wiliaste, puu
willaste ja linaste lõngade wärwimise jaoks,
Keemiline
pesemisekoda
kõiksugu pidu- ja leerikleitide, siidirätikute ja
meesterahwa suwiülikondade ja pesemisekoda
akna eesriiete ja lambanahkade jaoks.
Wa» t».wötmise kohad r
Tallinn, Narwa maantee 26, oma ladus
Tallinn, Suur Pärnu maantee 22, L.
Kossow’i juures
Tartu, Riia tänaw 2, Ramiro Bergi j.
Tartu, Raatuse tänaw 16, Ramiro
Berg i juures
Paides, A. Ahlmann’i juures
Pärnus, Jenesele tänaw 5, I. D. Lewini juares
Pärnus, Rüütli tänaw, Lewin'i juures
Wõrus, I. Pajo juures
Türi-Allikul, I. Estenthafi juures
Tapa, W. GabrieFi juures
Madise, Jakob Grossi juures
Wõhma, I. Kuldkepp’! juures
Rõngu, E. Kuusi juures
Tarwastu-Mustla, I Lapp’i juures
Randnu-Sangla, Karl Wariku juures
Kohila, H Kask’i juures
Kilingi-Nõmme, M. OtstaweVi juures
Hagudi, H. Oja juures
Suure-Kõpu, I. Pillau juures
Karksi-Nuia, R. Radloffi juures
Abja-Paluoja, Hans Rist’i juures
Mõisaküla, Eduard Saawa juures
Rapla, I. Staub’i juures
Simuna, P. Stockmari juures
Taagepera, Toomberg i juures
Jõhwi, I. WinkeFi juures
Puhja, August Tuwike juures
Elwa, M. Margus'e juures
Haapsalu, L. Abels*i juures
Petseri, Eduard Päiw i juures
B.............
"
.... """""'.... ...........
"""'
11,11
EI
Sadulsepa tööstus
fi. Hudauua
Tartus, Holmi tänaw 9
Walmistab kõrges hääduses kõiksugu hobuse
riistu. Jällemüüjatele protsendid. Ühtlasi wõetakse wastu tellimisi mööbli ja wankri
polstertööde pääle.
li
—---------- ———--------------- -
’ -B
0™---------------------------- ---- -------------------------------------------------- —-------- E
Spet&ial wankritelgede ja wedrade netallt6õstns
Hirsch ja Juurup
—
Tartus, Waksali tänaw 21, kõnetraat 2-40
—
Soowitab omast Udust kõrges hääduses liht ja
patent wankritelgi, wedrusid, mutrisid ja
krantsisid kõigis mõõtudes.
Parandatakse kõiksugu põllutööriistu ja masinaid.
Tellimised täidetakse otsekohe. Hinnad mõõdukad.
l1
"■
.... ■■■■■ —■
. .....
... —B
I
Rätsepa töökoda ’
J. WOSMI
Rüütli tänaw 18- Tartus
i Wõtan kõiksugu tellimisi meesterahwaste kui ka
|
,I
naisterahwaste tööde pääle wastu oma kui
wÄ
ka tellija materjalist. Töõ kiire ja korralik.
M
• Teen kiirelt ja korralikult kõiksugu kellade paran| dustöid. Töö püsiwuse ja täpipäälse käigu eest
j
täielik wastutus. Rahulolematuse korral saab
I
makstud raha tagasi
Suurturg nr. 4, Raekoja; kõrwal, Tartus
g
A. Horn
|
| kella- ja kullasepa töökoda |
ffl Maitserikas wäljawalik kõiksugu ajanäitajaid, kaelaS ehteid, broschesid, schlipsinõelu ja suur wäljawalik
uurikette, portsigaare.
Rl Töö kiire ja korralik. Hinnad wõrdlemisi mõõdukad.
U
g
i
M
Rätsepa tööstus Ed. Anni
Tartus, Pihkwa tänaw 38
Waimistab sõjawäele hästi passiwaid
wormi riideid- Teen ka erariideid ja
kasuka töösid korralikult.
Kõige parem ja kasulikum
jalanõude ostukoht on
Söögiturg nr. 3, Tartus
wastu. kaalukoda
Hugo Korol
Soowitan suures wäljawalikus kõiksuguseid
meeste, naiste ja laste jalanõusid ning sandaale.
Wõtan ka tellimisi igasugu
jalanõude pääle wastu.
Töö on korralik ja hinnad mõõdukad.
E. Hunti trükk, Wilj andis 1924.
Tehnika- ja mehaanika töökoda
Puiestee t. 49
R. AUSTA
Puiestee t. 49
Tartus.
Wõtan kõiksugu lukusepa ja mehaanika, rehepeksumasinate,
põllutöömasinate, jalgrataste parandustöid wastu
Walmistan täis patent aidalukkusid
Müük wähemal ja suuremal arwul. Jällemüüjatele hääd prots.
Häid jalanõusid
saab
A. UlemannT
saapaärist
Suurturg 3, kõnetr. 1-37, Tartus
M
ELTSI^e
VIllATööSTU J
Tartus,
Meltsiweske tänaw 8 ja Wene tänaw 1
Kõnetraat 6-29 ja 8-88.
Walmistab tellimiste paale
igasugust lõime- ja koelõnga, ühe-, kaheja kolmekeerulist kampsoni- ja sukalõnga.
Töö hääduse, kokkuhoidlikule
ja korralikule paale saab Ise
äranis suurt rõhku pandud.
Müüb ladust:
igasugust walget ja halli koelõnga, ühe-,
kahe- ja kolmekeerulist suka- ja kampsonilõnga, halli ja walget lõime lõnga,
mitmewärwilist kampsoni lõnga
JM Turuplats N° 1, oma majas. — Telel. H$ 19.
llIIIIIIII1I!llllll!IIIIIIII!IIIIIIIIIIII1IIttlllllllIIIIlll1lllllIIIIIIIIIllllllIllllllIIMllIllllltlllll^
PEAPANK:
Tallinnas, S. Karja tän.
20, oma majas.
Telegrammi aadress: „Pohipank“.
OSAKONNAD:
Tartus, Suurturg Me 11.
Viljandis, Tartu tän. N° 9.
Võrus, Jüri tän. Ns 16-a.
Abjas, Turuplats.
Antslas, Jaani tän. Ns 3.
Jõhvis, Turupl. He 1, oma maj.
Türil, Jaama vastas.
Kõiksugu kaupade mahutamiseks avarad laduruumid Tallinnas sadama läheduses Uuel tän.
N2 32/34, oma majas. Ladu kontori telefon
N° 31-21.
Panga varakambrites Tallinnas ja
Tartus teraslaekad (Safes) väärtuste ja dokumen
tide hoiuks kolmes suuruses väljaüürida.
Ühendused kõige kodumaa kui ka kõige suuremate linnadega väljamaal,
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Põhja Panga Jõhvi osakond maksab hoiusummade pealt 12% aastas, annab välja laenusi,
ostab ja müüb välisvaluutat, kannab maksuta
raha üle teise linna kus panga osakonnad, ning
toimetab kõiksugu panga operatsioone kodu- ja
väljamaal.
a. = aastal; p.
päev, pühapäev ehk pärast; e. = enne;
e. 1. — enne lõunat (s. o. aeg kella 12-est öösi künni kella 12-ni lõuna)
p. 1. = pärast lõunat (s. o. aeg kella 12-st lõuna künni kella 12-ni öösi).
Sel aastal on 365 päeva.
Aasta-ajad.
Kevade algab 21. märtsil Sügise algab 23. septembril.
Suvi
„
22. juunil
Talv
„
22. detsembrit
Päikese-varjutused.
1926 a. on 2 päikese-varjutust; kuu varjutusi ei ole.
1) Täieline päikese-varjutus 14. jaanuaril. Algus
kell 5,58 min. e. L, lõpp kell 11,14 m. e. 1. Ei ole Eestis näha.
2) Ringkujuline päikese varjatus — 9.—10.juulil.
Algus 9. juulil kell 10,05 min. p. 1, lõpp 10. juulil kell 4,06 min. e. 1.
Ei ole Eestis näha.
Pühade ja puhkepäevade nimekiri 1926 a.
1. Uueaasta p. (1. jaan.)
6. Kr. Ülest. p. (4.-6. apr.)
2. Kolmekuninga p. (6. jaan.)
7. Maipüha (1. mail)
3. Eesti vabariigi iseseisvuse p. 8. Taevaminem. p. (13. mail)
(24. veebr.)
9. Suviste pühad (23.^25. mail.)
4. Palve p. (24. veebr.)
10. Jaani p. (24. juunil)
5. Suur Reede (2. apr.)
11. Jõulu p. (25.-27. dets.)
Töö lõpetatakse kell 12 päeval.
1. Suurel laupäeval (3. aprillil).
2. Suviste pühade laupäeval (22. mail).
3. Jõulu laupäeval (24. detsembril).
4- Vanal aastal.
3
----------
31
Päike tõuseb:
1. jaan. kell 9,02.
8,55.
11. „
21.
„ 8,41.
ALANDUS
raamatukogudel# vasta
5 (N A
jt i
1
Koolidele
H
Ainuke suurem ko )li ja ilukirjandusliste raam atute ladtl Alutaguse maak.
24
25
26
27
28
29
30
Pühapäev
21
Esmaspäev
22
Teisipäev
23
Kolmapäev Kolmekuninga p.
24
Neljapäev
€ k. 9,22 e. 1. 2 E>
Reede
26
Laupäev
27
___ _
Pühapäev Paavli p.
28
Esmaspäev K. A. Hermann f 1908.
29
Teisipäev
30
Kolmapäev Jak. Hurt j 1907
31
Neljapäev Korjuse p. G k. 8,35 e. 1.
1
Reede
2
Laupäev
3
Pühapäev Tõnise p.
4
Esmaspäev
Teisipäev
6
Kolmapäev
7
Neljapäev C. V. Freundlich f 1872.
8
Reede
[3 k. 12,31 e. 1.
9
Laupäev
10
Pühapäev
11
Esmaspäev
12
Teisipäev
13
Kolmapäev
14
Neljapäev M. Veske s. 1843.
15
Reede
[®k. 11,35 p.l. 16
Laupäev
17
Pühapäev
18
Soovitab võist lemata odavate hindadega: kirjutus-, komtori- ja koolitarbe id.
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
19
20
p la ts N r. 3 . T e le fo n
3
4
5
**6
7
8
9
Nääri päev
j õ h v is , T u r u
**1 Reede
2 Laupäev
M
R a a m la tu k a u p lu s „ V i k e rk a a r .1 1
Jaanuar. — Näärikuu.
Läheb looja:
1. jaan, kell 3,32.
11.
„
3,47.
21,
„ 4,08.
Suurem raamatukauplus Jõhvis on
- „ VIKERKAAR" Turu plats 3.
4
Telefon 24.
Vastla p.
.Tuha p.
[E. Ahrens s. 1863.
Päästekomit. loom. 1918.
[3 k. 2,36 p. 1.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
[iseseisvusep. Madise p., 10
Palve p. C. Ereundlich 11
[s. 1803. 12
13
G k. 6,51 p. I. 14
28 Pühapäev |
j 15
Päike tõuseb:
1. veebr _ kell 8,20.
11.
„
„ 7,57.
21.
„ 7,32.
।
J
i
3 . T e le fo n 2 4 ,
|
®k. 7,20 p. 1.
,,V ik e r k a a r " J õ h v is , T u t *u p la ts
Luu valu p.
25
26
27
28
29
30
31
sest et seal kõig:esuurem valik alati adus on, kauba mil mekesidus ja
mõõdukad hin nad on see paremins mis Teid sealt ostma juhib.
19
20
21
22
A. Grenzstein s. 1849.
23
V.Reimans. 1861 Küünla päev.
,,V ik e rk a a r “ ra a m a tu k a u p lu s e s ,
Oleme saanud ladusse ja stlevitame talve teed kasutades Riia „ A U L L “ TUUL
„L A N Z “ REHEPEKSUMASINAID, ADRU, ÄKKEID
KOORELAHUTAJAID.
Peale selle igasugu sordiMüüme masinaid hääc
rauda ja vankri telgesi.
-7 maksutingimistel.
21
22
23
24
25
26
27
6
7
M1SEMASIN AID, kuulsaid
1
2
3
4
40.
Pühapäev K. Peterson s. 1801. G k.
Esmaspäev 0.Masing f 1832. [5,20 e. 1.
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
C. R. Jakobson f 1882.
Laupäev
TELEFO N
14
15
16
17
18
19
20
22
23
24
25
26
27
28
7.
.
16
17
18
19
20
21
T U R IJ P L A T S
7
8
9
10
11
12
13
Esmaspäev Vene isevalitsuse lange
mine. 1917.
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev
Pühapäev K. Mauer (Kannike)
Esmaspäev
[f 1891. Ck. 1,49 p.l.
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Taliharja p.
Reede
Laupäev
H. Treffner f 1912.
1
2
3
4
5
6
Kaubamaja A. VILLERS ja Ko. — Jõhvi:
Märts. — Paastukuu.
Pühapäev Palmipuude püha.
Esmaspäev
® k. 12,0 p.l.
Teisipäev F. Viedemann s. 1805.
Kolmapäev
Päike tõuseb;
Läheb looja:
1. märtsil kell 7,10.
1. märtsil kell 5,42.
11.
„
„ 6,42.
11.
„
„ 6,06.
21.
„
?> 6,14.
21.
„
„ 6,28. ______
o-ü. Meltsi
ja riidevärviKalender villa
mise tööstus Tartus
Pikk tn. 12, telefon 8-88.
on ja jääb
soodsamaks
ostukohaks
jällemüüjatele
igasugu villase riide
peale.
Tartu
Majaomanike Pank
Tartus, Suurturg 7, omas majas, tel. 6-50
Pank annab laene mitmesuguste
kindlustuste vastu. Võtab raha
hoiule ja
maksab
ajakohast
protsenti. Kõik pangatehingud.
Panga juures asuvad I järgu komis
joni kontor ja kinnituse selts.
I
Tartu Linnapank.
TARTU RAEKOJAS. TELEFON 11-32.
Võtab raha hoiule jooksvale
arvele, kindla tähtaja peale
ja kuude viisi ning maksab
— ajakohast protsenti. —
Annab laene.
Ostab ja müüb välisraha
ja välistšekke.
Toimetab kõiki
pangaoperatsioone.
Korrespondendid kõigis kodumaa linnades
ja rahvarikkamates kohtades maal.
Saadaval hoiukarbid.
Õppige tundma
ja õieti hindama
T ärtu
T ubakavabriku
tähtsust ja tema
toodete headust.
Tartu Tubakavabriku saa
dused on kõrgeväärtuslikud
ja pakuvad täielist mõnu
igale tarvitajale. Pea
legi võimaldab Tartu Tu
bakavabrik tööd ja teenis
tust Tartu elanikkudele.
A.-S. prov. Julius Lill
Rohukauba suurlaod ja laboratooriumid.
Suur valik kosmeetika ja iluravi vahendeid.
KREEMID : Tedresan — pleegitab ja puhastab näonahka.
Regina — (rasvata) on parim puudri alus.
Regina — (rasvaga) pehmendab ja õrnendab
näonahka.
SEEBID: Tedresan — pehmendab ja puhastab näonahka.
Regina — hästilõhnav toalettseep.
Kummeli-Shampöon — annab juustele ilusa
_
_
läike, kõrvaldab kõõma.
LÕHNAÕLID: Regina (Radsha, Marokko, Havai Lill) j. t.
Eau de Cologne kolmekordne ja lillelõhnaga.
Saadaval kõigis paremais rohukauplustes ja
Tartu, Narva t. 6. Abikaupl. Rüütli t. 10.
Pealadus:
3
Märkide seletus,
noor kuu.
täis kuu.
esimene veerand,
viimane veerand.
Aastaajad.
Kevade algab 21. märtsil.
Suvi
„
21. juunil.
Sügis
„
23. septembril.
Talv
„
22. detsembril.
Varjutused.
1933. a. on 2 päikese varjutust, millest Eestis näha osaline
päikesevarjutus 21. augustil kella 5—7. Kuuvarjutus! sel aas
tal ei ole.
Riiklikud ja kiriklikud pühad.
1. Uus-aasta (1. jaanuar)
2. Kolmekuninga päev (6 jaanuaril).
3. Iseseisvuse päev (24. .veebruar).
4. Palvepäev (8. märts).
5. Suur Reede (14. aprillil).
6. Kevade (Ülestõusmise) pühad (16 , 17 , 18. aprillil).
7. Esimese mai püha (1. mai).
8. Ristipäev (Taevaminemispüha) (25. mai).
9. Suviste pühad (4., 5., 6. juunil).
10. Jaanipäev (24. juunil).
11. Jõulupühad (25, 26., 27. detsember).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: Suurel laupäeval, Suviste
pühade laupäeval, Jõulu laupäeval ja Vanal aastal.
Ajakohaste ja moodsate masinate
tõttu töö väljaspool võistlust.
Hinnad odavad !
Headus garanteeritud !
Suurem ja täielikum
Auruvärvimise ja vajutamise tööstus
Oleles. Küsi
Tartus, ‘Raetzcja tn. \Sj2C, tel. 36
Uus moodne sisseseade.
Ajakohased masinad. Uuemad
töötamise viisid, mille tõttu töö headus ja vastupidavus väl
jaspool võistlust. Siin
vanutatakse, värvitakse, pressitakse ja
dekateeritakse
igasuguseid riideid, samuti lõnga ja villa kõigis värvi toones.
Samuti toimetatakse riiete keemilist puhastust.
.Hinnad mõõdukad!
—
Töö kvaliteet hää!
Abikontor Narva tän. 12, kus müügil igasugust riiet,
lõnga, villa, sukke, sokke ja kindaid vabriku
hinnaga.
5
Jaanuar - Näärikuu
31 päeva
2
3
4
5
**6
7
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap,
Laup.
19
20
21
22
23
1. veebruariks tuleb ma
24 jaomanikul, vastavalt oma
25 elukohale, maksuametile esi
Kas oled astunud juba Tartu Majaom. Seltsi liikmeks ja
Õiendanud oma kohustused seltsi vastu ? Seltsiliikmetel
on maksuta kasutada juriidiline nõuanne.
Tartu Majaom. Pangas, Suurturg 7.
6
1
EEKS-MAJA
Toimetab:
TuleEluMurdvarguseKlaasiKodulooma-
kindlustusi
EEKS-MAJA on oma tüsedate reservide
ning arvurikka kindlustusvõtjate tõttu
võimsamaid kindlustusseltse Eestis
EEKS-MAJA
Juhatus:
Kontorid:
Osakonnad:
Agendid:
Tallinnas, Lai tän. 1, tel. 488-85.
Tallinnas, Lai tän. 1, tel. 445-07
ja Harju tän. 29, Tallinna Maja
omanike Pangas, tel. 427-49.
Tartus, Suurturg 7, tel. 6-50.
Valgas, Vabaduse tän. 6, tel. 36.
Viljandis, Tallinna t. 13, tel. 1-73.
Petseris, Kastani tän,, tel. 1-02
Rakveres, Lai t. 17, tel. 1-64.
Igas linnas, alevis ja vallas.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Päike tõuseb :
1. k. 8.33,
11. k. 8.09,
21. k. 7.42,
28 päeva
|g) 14,44
13
14
15
Vastla p.
läheb looja :
k. 16.35,
17.01,
17.27.
Äride puhtakasumaksu teadaannete esitamise tähtpäevaks on 1.
märts.
—
Sel kuul on kõige kohasem pook-oksi lõigata.
Kinnisvaramaksu Ipoole
tähtpäev on 15. veebr.
Jälgige oma
kindlustuste
tähtpäevi
ja kindlustage oma
vara ja elu
,,EEKS Maja’s“.
Hoolitse selle eest, et Sinu abikaasa ja ka naabrid astuksid
Tartu Majaomanikkude Seltsi liikmeiks,
kui soovid, et sinu kui k a teiste majaomanike huvid oleksid
küllaldaselt kaitstud !
Telli ja kuuluta ainult majaomanike häälekandjas.
8
KINNITUS-AKTSIA-SELTS
P„TURIS“
ASUTATUD 1921. A.
Juhatus ja peakontor:
Tallinnas, Mündi 3
telef. 433-85, pstk. nr. 319
Võtab vastu soodsail tingimistel
tule-, murdvarguse-, veo- ja
klaasikinnitusi
Elu- ja õnnetusjuhuste kinnitusalad võetakse lähemal ajal üles.
Täpne asjaajamine!
Soliidne edasikinnitusl
Kiire kahjude likvideerimine!
Peaagentuur Tartus, Kompanii tän. 1, Tartu
ühispanga ruumes.
Vahetalituse Agentuur-büroo
Tartus, Ülikooli (end. Jaani) tän. 32.
Ostjaid ja müüjaid palun kinnisvarasid selleks ülv.s anda.
J.
9
Märts — Paastukuu
1
2
3
4
5
6
7
**8
9
10
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
16
17
18
19
Tuha p.
3 12>23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Palve p.
20
21
22
23
24
25
26
11
Neljap.
Reede
Laup.
12
13
14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
23
24
25
Pühap.
Esmasp.
Teisip. Kevade algus
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Maarja p.
6
7
8
9
10
26
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
13
14
15
16
17
18
Tall. Majaoman.
[Selts asut. 1907
Päike tõuseb :
1. k. 7.20,
11. k. 6.52,
21. k. 6.22,
27
28
m 4,46
1
(fj;
31 päeva
2
3
4
5
23,05
Hoolitse kõnniteede puh
tuse ja korrashoiu eest!
Ära unusta oma puu
vilja aias puudelt lõika
mast oksi. Kohasem aeg
puude ja põõsaste istuta
miseks.
Teatelehtede esitamiseks
kaubanduslike ettevõtete
kohta on 1. aprill.
11
12
m 5,20
läheb looja :
k. 17.46.
18.10.
18.34.
Ära kogu raha suka
säärde, kust tuli ja
varas selle sult võtta
võivad, vaid paiguta
oma vaba raha
Tartu
Maj aomanike
Panka
Suurturg nr 7.
Ostes kord paki paberosse
„M E E D 1“ 25 tk. — 20 snt.
jääte tema alaliseks tarvitajaks.
10
Tartu Triikpesu Vabrik
Tartus, Söögiturg 4, telef. 2-22.
Valmistab meesterahva triikpesu artikleid: kahekordseid,
nurk- ja poolpehmeid kraesid moodsais fassongides, mansette, rinnaesiseid ja triiksärke.
Meie kaup on varus
ja on müügil kõigis
tatud vabriku mär
parimais en-gros ja
giga
en-detail ärides.
r
^ r
^
TartuTriikpesu Vabrik Tartus, Söögiturg nr. 4.
Tartu parim kivitööstus
JOH. KÄRNER
Liiva tän. 23-a Tartus.
Valmistab ajakohaste hindadega igasugusid
vastavalt tellijate soovidele.
Tehakse igasuguseid kivitöösid, mida või
maldab ladus olev suurem tooresmaterjali
tagavara.
V____________________________________ —J
11
ÄpriSI — Jürikuu
1
Laup.
2
3
Pühap,
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
4
5
6
7
8
**9
10
11
12
*13
15
**16
**17
**18
Karjalaskm. p.
19
20
21
22
23
24
25
26
f 7 56
Palmipuude püha
27
28
29
30
31
Esmasp.
fg| 15 38
Teisip.
Keskn.
Suur Neljapäev
Suur reede
1
Laup.
2
1. ülestõusnu püha
2. ülest. p. (T 6 17
3
4
5
6
3. ülest. p.
19
20
21
22
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
23
24
25
26
27
28
29
Püliap.
Jüri p.
Esmasp.
g| 20,38
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
11
12
13
14
15
16
30
Pühap.
17
Päike tõuseb :
1. k. 5.50,
11. k. 5.21,
21. k. 4.52,
30 päeva
Säe korda tänavakastmise abinõud !
Puude pookimine
kuul läbi viia.
sel
Tomadi, lavakurgi ja
sibula seemnete külvamise
kui ka maasikate istuta
miseks kohaseim aeg.
Koertemaksu
on 1. mai.
tähtpäev
7
8
9
10
läheb looja :
k. 19.00,
19.24,
19,47.
Tule- elu ja
murdvarguse
kindlustused
„EEKS Maja’s“
Suurturg 7.
Tartu Majaomanike Seltsi
liikmeks astumisega toetad iseennast, sest tema seisab
Sinu kui ka teiste majaomanike huvide eest valvel.
12
Ä
Põllumehed
ja
aednikud
tarvitage kodumaa
Müügikoht:
Tartu
Raekoda tuba 4.
□□□
Aastakümnete jooksul valmistab Tartu
linna pudretivabrik väetisainet pudretti,
mis suure hulga tarvitajaid on leidnud.
Pudret on väetus, kus leiduvad pea kõik
tähtsamad taime toitained. Pudreti tar
vitamine oleks eriliselt tähtis sarnastes
majapidamistes, kus orgaanilistest väetis
test
puudus.
Pudret
mõjub mul
lale siduvalt, elustades selle mikrofloorat. Kergetele Lõuna-Eesti muldadele
tuleb pudretti lugeda parimaks põllu
rammuks üldse. Pudret on kiire toi
mega väetis; temas leiduv lämmastik
on taimedele kergemini kättesaadav, kui
laudasõnnikus. Ajakohaselt on ka pud
reti hind alandatud: vähemal arvul —
2,5 senti kilogr., suuremal arvul —
alates 1500 kg 2 senti kg.
Tartu Linna Pudretivabrik.
^_________________________________________ _
13
Sadulsepa ja polstermööbli tööstus
Jcb. Buscži
Tartus, Eliisabeti tän. 17. Kauplus Aleksandri tän. 12.
Asutatud 1894.
Laos saadaval: Nahk klubi mööbel, pehme pols
ter mööbel, türgi diivanid, jõhv, karva ja mereheina madratsid.
Kõiksuguseid reisitarbeasju, aktimappe, rahatas
kuid, moodsaid naisterahva käekotte, koolilaste
raamatuhoidjaid, trakse, vöid j. n. e.
Tellimistel saada: Kõiksugu polster-mööbel ja
dekoratsiooni töid.
Nõudke kirjeldusi esindajailt.
A.-S. A.
ROSENVALD &
Tartus, Suurturg 8, telefon 300.
19
August — Lõikusekuu
1
2
3
4
5
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
23
f®| 21,32
6
7
8
9
10
11
12
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap. Lauritsa p.
Reede
Laup.
24
25
26
27
28
29
30
13
14
15
16
17
18
19
Pühap.
fj; 5^49
Esmasp.
Teisip.
Maarja f p.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
31
20
21
22
23
24
25
26
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Päike tõuseb:
1 k. 4.06,
11. k. 4 29,
21. k. 4 52,
1
2
3
31 päeva
Viljapuudelt üleliigsed
suvevõsud ära lõigata.
Hoolitse
kapsaliblika
tõukude hävitamise eest!
Tomaatide sidumist
mitte unustada!
Kinnisvaramaksu tasu
mise II poole tähtpäev on
1. septembril.
4
5
6
7
8
9
(f| 7 48
10
11
Pärtli p.
12
13
14
15
16
17
18
12.13
läheb looja:
k. 20.45,
20.20,
19.53.
Kindlustusselts
„EEKS. MAJA“
tule-, elu- ja
murdvarguse
kindlustused.
Ära unusta
„Tõe Hääle“ tellimist
uuendamast.
20
F-a J. H. Kaplan
iiTm^fnimriCini iimMmnnnumi inrnjmrnrw^iifflH^iirmjmj uimjmiiiirwmj iifflwmiiifflumi
Tartus, Lao tän. 43, kõnetr. 3-66
Soovitab suures väljavalikus kõiksugu ehitusmaterjali,
nagu: igasuguseid kuivi hööveldatud ja hööveldamata
laudu, tislerilaudu mitmesuguseist puusordest.
Tsementi,
lupja,
krohvimatte,
ahjukahvleid,
klinkreid
ja peale selle
mitmesuguseid savinõusid.
aOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOa
o
uo
)
>
)
i
)
J
c
cc
PcZZumelied ju aed.nihu.dL
I
G
ärge unustage hoolitsemast hea põllu- c
rammu eest.
'
> Tuntud headuses põllurammu
\
! pudretti |
soovitab igal arvul
Tartu linna pudretivabrik
°oOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO OOOOOOOOOOOOOOOOOOO0
21
September — Mihklikuu
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
30
päeva
19
Reede
Laup.
20
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
21 üleliigsed oksad ära lõigata.
22
Maasika peenrad puhas
23 tada ja uued taimed istu
24 tada.
25
26
27
Tulumaksu I. poole ta
||| 7,04
Pühap.
Esmasp.
23,30
Teisip.
Keskn.
Neljap. Ristiülend p.
Reede
Laup.
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
m 20,21
Keskn.
Neljap. Madise p.
Reede
Laup.
4
5
6
29
30
31
i
2
3
7
8
9
sumise tähtpäevaks on 30.
september.
Vaadake läbi korstnad
ja ahjulõõrid, et nende kor
ratu olek ei põhjustaks
tuleõnnetusi.
Linna kinnisvara maks
tuleb tasuda 15. septemb*
riks, hiljem tasujatelt võe
takse viivitusprotsenti.
10
11
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
J) 17,36
Keskn.
Neljap.
Reede
Mihkli p.
Laup,
Päike tõuseb :
1. k. 5.17,
11. k. 5.40,
21. k. 6.02.
Marjapõõsastel vanad ja
12
13
14
15
16
17
Läheb looja:
k. 19.21,
18.52,
18.23.
Tule - ja muude
õnnetuste alal
on võimalik ennast
kindlustada kõige va
nemas ja oma soliid
sete reservide ning
laiaulatusHse kindlustajate-pere tõttu kõi
ge tüsedamas kind
lustuse seltsis
»EEKS. Maja’s«
Viige oma vaba raha
Tartu Majaomanikkude panka, Suurturg 7,
kes hoiusummadelt maksab ajakohast protsenti.
22
Kontvcllilud
täispiima pudelites
soovitab Tartu linna Jaama mõis.
Piim saadetakse tellijaile hommiku
vara koju.
Tellimisi võtavad
vastu Jaama mõis, telef. 224, linna
komisjoni kauplus, Auriku tn. 1 ja
linna apteek.
J. Sulg’i
Sadulsepa tõestus ju äri ‘Riia tn. 3
Suur valik,
Soodsadfhinnad.
asi
23
Oktoober
—
18
19
20
21
22
23
24
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kegkn.
Neljap.
Reede
Laup.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Usupuhast p.
|||| 19,08
11.
21.
6,49
7,13
31 päeva
Sügisene puude ja põõ
saste istutamine sel kuul
läbiviia.
25
26
27'
28
29
30
1
Pühap. Lõikuse püha
Esmasp,
Teisip.
Keskn.
19,08
Neljap.
Reede
Laup,
Kolletam. p.
Päike tõuseb:
1. k. 6,25,
Viinakuu
2
3
4
5
6
7
8
lg) 7,4Š
9
10
11
12
13
14
15
j|) 0,21
Läheb looja:
k. 17,53
17,24
16,25
16
17
18
Ärge unustage oma
vara la elu
kindlustamast
»E EKS. Maja’s«
Suurturg 7.
Majaomanikud, koonduge oma organisatsiooni TARTU MAJA
OMANIKKUDE SELTSI ümber, kes Teie huvisid kaitsta suudab
ainult ühise jõu toetusel.
24
Armin Lomp
Asutatud
Ülikooli (Vana) tn. 6, tel. 2-53.
1903. a.
Valmistab päevapilfe
üksikult ja kogu viisi kuni mitme tuhande inime
seni. Suurendus igasugu originaali järele elu
suuruses ja suuremalt.
Mõõdukad
hinnad.
i^nn
Maalritööstus G. Panksepp.
Tartus, Erne t. 15 (omas majas).
Mööblite lakeerimine ja mööbli ilustuste lõi
gete valmistamine. Äri ja reklaamsiltide
maalimine — pleki ja klaasi peale.
Igasugused
sise-
ja
välis-maalritööd.
Nahavabrik ,,Kalev**
Tuvfzis, Kapleva 44, fel. 2^59
Oman.:
B. Koblenz, S. Trapido,
Asutatud 1919. a.
J. Goldov.
Valmistab: pinsoli-, pastla-, juht-, saapasääre- ja
pealisnahku; kõiksuguseid vasika-kioomnahku ja shevretti; igasugust värvilist portfelli-, valget lakk- ja glasseekinda nahka.
E. Mölder’i
kaalutööstuses
Tartus, Raekoja 14, tel. 6-53.
Valmistatakse ja on alati saadaval parimad
piima-, detsimaai ja lauakaaiud
Võetakse ka vanu kaale igal ajal kordaseamiseks ja
tembeldamiseks vastu.
Pühap
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup. Kadri p.
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
1
2
3
4
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Päike tõuseb:
1. k, 7,40
11.
8,06
21.
8,29
||| 18,24
6
7
8
9
10
11
12
9,38
30 päeva
Aiamaa üleskaevamist
ja väetamist võib teha
kuni kõige käredamate
külmadeni.
Tulumaksu II. poole tasu
mise tähtpäevaks on 30. no
vember.
Hobuste ju sõiduriistade
maksu II pool tuleb tasuda
15. novembriks.]
13
14
15
16
17
Läheb looja :
k. 16,27
16,03
15,42
Ara jäta minemata majaomanike kõnekoosolekutele, kui tahad
kursis olla meie riigi ja linna majanduspolitikaga.
Telli ja kuuluta ainult Majaomanike Häälekandjas.
26
==■—■•
Kõrgemad auhinnad.
=-----
ADELE ENNUS
soovitab omast tööstusest soodsate hindadega
põimitud ja sõlmitud põrandavaipu, patju, mustriga
kindaid ja vaipade valmistamise juurde kuuluvaid tarb.
Õpetan lühikese ajaga põimitud ja sõlmitud vaipade valmis
tamist raamil ja erilise soa abil. Soovikorral sõidan kohale
organisatsioonidesse õpetust andma.
Valmistan karvalõngu põimitud vaipade jaoks, mis headu
selt võrdne välismaa lõngaga. — Samuti saadaval paljudes
värvides kodumaa villast lõnga pärsia töö jaoks, eestipära
seid mustreid ja kõiki vaipade valmistamise juurde kuulu
vaid tarbeid.
Alaliselt on näha valmistöid — kella 10—1 ja 3—7.
Adele Ennus
TARTUS, RÜÜTLI TÄNAV Nr. 18-4.
Moodsam, täielikum ja odavam
**25 1. JÕUlU p.
**26 2. Jõulu P"
**27 3. Jõulu p.
28
29
30
Neljap.
Reede
Laup.
31
Pühap,
Päike tõuseb:
1. k. 8.51,
11. k. 9.08,
21. k. 9.17.
„EEKS. Maja“
kindlustab õnnetuste
vastu
18
22,52
Läheb looja
k. 15.27,
15.18,
15.19.
tule-, elu-,
klaasi-, kodu
loomade- ja
murdvarguse
kindlustuse aladel.
Suurturg 7.
Õienda oma kohustused
Tartu Majaomanikkude Seltsi vastu, tasudes
ära peakoosoleku poolt kindlaks määrat. liikmemaksu.
28
Soodsam
kellade, kristall-, kuld-, ja hõbeesemete ostu ja tellimise koht on
Tartus, Uueturu tänav nr. 7.
Uueturu ja Aleksandri tänava nurgal.
V. Tl ii di €> IzulIets^jsaL ävisi.
Tallinna £>&ival&Bslus
Tavtus, Kõneleva l. IC1, felcf. I€^5C.
Soovitab omast laost peen-, rukki- ja
magushaput leiba ning sepikut, mis
maitsvuse poolest võistlematu.
Tellimiste täitmine kiire ja korralik.
K.-m. E. Günther
Värvikauplus Tartus, Kaubahoov 26.
Maalrivärvid ja värvimismaterjalid, riidevärvid, nahavärvid ning kõiksugused
seebid ja puhastusabinõud.
Metallitööstus „Leek“
Tartus, Gildi tän. 7, tel. 7-99.
Valmistab igasuguseid raud-, reformvoodeid, reformvoodi põhju, madratseid, haige
maja sisseseadeid, luksepa- ja mehaanikat ö i d.
— Autogeeniline metallide keetmine. =
29
Tartu majaomanike organisatsioonid ja
ühisettevõtted.
Tartu Majaomanikkude Selts.
Asutatud 1908. a.
Juhatuse asukoht Suurturg 13, telef. 1-27. Juhatuse koos
olekud peetakse kolmapäeviti kl. 7 õhtul.
Juhatuse koosseis: esimees P. Ingermann, abiesimehed
Pärn ja A. Mälberg; sekretär A. K u 11 a m , abid
Vaher ja F. Torm; laekur E. Hold-Neumann; abid
Massakas ja M. Uik, pidutoimkonna esimees A. Lepp,
abid J. O s s ja H. Lõhmus; Majavanem J o h. Aavik, abid
K. K i r k ja P. E h r 1 i c h.
Tartu Majaomanikkude Pank.
Asutatud 1923. a.
Suurturg nr. 7. Telef. 6-50. Panga juhatus: esimees J.
Lill, abi J. Aavik, liikmed: A. K üllam, M. Pärn, E.
Hold-Neumann.
Panga nõukogu : esimees P. Ingermann, liikmed I. Oss,
K. Piirand, P. Ehrlich, J. Villem, A. Vaher,
J. Busch, F. Torm ja O. Zimmermann.
Revisjonikomisjon: V. Klaus, F. Köster, H. Mül
ler, P. Prants.
Asjaajaja direktor: P. Sternfeldt. Pearaamatupidaja :
J. R i n a 1 d i.
Laekur :M. Massakas.
Juriidiline nõuande büroo.
Tartu Majaom. Pangas Suurturg 7, telef. 6-50. Juristi kõne
tunnid igal esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval kella 1—2 1.
Kindlustusselts «EEKS-Maja»
Suurturg 7, Tartu Maj. Panga majas telef. 6-50.
30
fl.S. Saku õlletehase
õlleladu
ja
karastusjookide tööstus
Tartus, Emajõe tän. 10, telef. 37
Pilseni
Müncheni
õlled
Märtsi
Eksport
Sidroni sooda
Puuvilja jooke
Limonad
Selters
Uuesti avatud 1. jaan. 1933. a.
31
Sündmusi Eesti ajaloost.
Suurvürst Jaroslav ehitab Tartu (Jurjevi) — 1030. a.
Sakslased tulevad Baltimaile — 1186. a.
Paala lahing — 1217. a.
Tartu vallutamine sakslaste poolt — 1224. a.
Jüriöö mäss — 1343. a.
Eestlaste viimane vastuhakkamine — 1560. a.
Eestimaa saab Rootsi alla — 1561. a.
Liivimaa saab Rootsi alla — 1629. a.
Gümnaasiumi asut. Tartu (esimene Eestis) — 1630. a.
Ülikooli asutamine — 1632. a.
Venelased vallutavad Tartu — 1704. a.
Piibel tõlgitakse Eesti keelde 1739. a.
Eesti Talurahva Seadus — 1804. a.
Pärisorjuse kaotamine Liivimaal —• 1816. a.
,,
„
Eestimaal — 1819. a.
Esimene Eesti selts „ Vanemuine8 — 1865. a,
Valla-omavalitsuse õigused antakse — 1860. a.
Esimene raudtee — 1870. a.
Vene-JaaPam sõda — 1904.
Rahutused — 1905. a.
Karistussalgad Eestis — 1905. a.
Ilmasõja algus — 1914. a.
Iseseisvuse väljakuulutamine — 1918. a.
Vabadussõda algab — 1918. a.
Tartu vabastamine 14. jaan. — 1919. a.
Asutava Kogu kokkutulek — 1919. a.
Tartu rahu — 1920. a.
Välismaa tunnistab Eesti Vabariiki — 1921. a.
1. detsembri mäss — 1924. a.
Soome president I^elander külastab Eestit — 1926. a.
Läti president J. Tschakste külastab Eestit — 1927. a.
Rootsi kuningas Gustav V külastab Eestit — 1929. a.
Poola president J. Mosciki külastab Eestit — 1930. a.
Ülikooli 300. aasta juubel — 1932. a.
Landesvehri purustaja kindr. E. Põdderi surm — 1932. a.
32
^ Tarvitage kõrgeväärtuslist
HELANGE
J3Pj|
kodumaa
vilja-kohvi,
Pii*... Trtft
1
KOHVI?
fr
... -aatel
mis oma headuse ja odavuse
poolest välismaa kohvist mit
mekordselt kasulikum.
iVcudke I
Müügi/ igal peol.
V. a.
maja-, korteri- ja ffittsfuseomanihHd!
Teie elektri jõu ja valgustuse sisseseadeid teeme kiirelt ja
korralikult odava hinnaga, Eelarved tasuta.
T. Aua — A-s. Kapsi ja Co ja
„Philips“
materjalide ladu.
Tartus, Suurturg 12, telefon 44.
Luksepa- ja mehaanikatöökoda
Tartus,
p
1/DAAM
Tartus,
Aia tn^J».
VJ. IXKUUIM
Aia tn. 9.
Jalgrataste, grammofonide, koorelahutajate ja
õmblusmasinate parandus, nende osade juurdepanek. Majaomanikele soodsam koht vesivarustiste ja keskkütte seadm
Töökojast saadaval
soome kelkusi, pumbatsijindrisi, igasugu võtmeid
jne. tehakse igasugu luksepa ja mehaanika töid.
Hinnad mõõdukad!
Austusega Omanik*,
33
Väljavõte Tartu linna sundmäärusist.
Vesivarustuse ja reoveekanalisatsiooni kohta.
Vesivarustuse ja kanalisatsiooni seadete ehitamine
võib sündida ainult nende ettevõtjate kaudu, kes linnavalit
suselt loa on saanud. Veevärgi ja kanalisatsiooni tarvita
mine on maksuline.
.
Veeandmine linna veevärgist sünnib ainult veemõõt
jate abil, kuid linnavalitsus võib lubada tänavate niisutami
seks vett, ilma veemõõtjast läbistamata. Veemõõtjaid kont
rollivad linna ametnikud, kuid sellega seotud kulud tuleb
kanda majaomanikul.
, , ,.
,
.
Linnavalitsus võib lubada ühendada linna ^kanalisat
siooniga uhteklosette, seal kus kanalisatsioonivõrk seda
võimaldab ning kus on kindlustatud küllaldane veevool.
Kanalisatsiooni ühenduse torud, mis asuvad hoonete sees,
peavad olema malmist või tinast.
Redelipidamise kohta.
loa puu-elumaja omanik on kohustatud pidama tugeva
redeli, mis nii pikk peab olema, et seda redelit pidi v.oib
ronida kõrgema eluruumi aknani. Kivimaja omanikule on
redelipidamine vaid siis sunduslik kui trepid on ehitatud
puust, või kui käik kivimaja ärklitoast on trepi juure ule
pööningu. Redel peab asuma kättesaadaval kohal.
Ehitussundmäärus.
Hoonete põhjalik parandamine ja katuste ümber
käimine kõrgevee piirkonnas on lubatav ainult siis, kui
hoone alusmüür ulatub üle kõrgema kõrgeveepinna vähe
malt 0,50 meetri võrra, see tähendab kui alusmüüri sokkel
on Emajõe nullist kõrgem vähemalt 3,75 meetrit.
Kõrgevee piirkonnas on keelatud hoonete keldri ja
poolkeldri kordadesse asutada elukortereid ja tööstuse ning
kaupluseruume. Juure või pealeehitusi nimetud piirkonnas,
võib teha vaid siis kui õue täita 3,25 meetrit üle Rmajoe
nulli.
Tänavate, platside, parkide puhtus ja korrashoid.
Iga krundipidaja peab puhastama tänava osa, mis ula
tub krundi pikkuseni, ning kuni tänava keskpaigani alates
krundi piirist.
Platside juures asuvad krundipidajad on
kohustatud puhastama vastasolevat platsi krundi pikkuses,
34
Võõrastemaja ja restoran
„LIVADIA“
Kaluri tn. 10.
Tel. restor. 11-83.
Tel. kodus 5-21.
Korralikud ja soojad numbrid.
Alati saadaval sissesõiduhoov
soojade tallidega.
I-se järgu
restoran alkoholiliste jookide ja
soojade
suupistetega.
Hinnad mõõdukad, teenimine korralik.
Palun vanu kui ka uusi tuttavaid vaa
tama tulla.
Austusega omanik
G. Prikkel.
35.
laiusega 8,540 meetr. — 4 sülda.
Emajõe ääres asuvad
krundipidajad peavad puhastama tänavat kogu laiuses. Hari
likku puhastamist peab toimetama 1 apr. — 1. sept. enne
kella 7 hom.,,1. sept. — 1. apr. enne k. 8 hõim Kuival ajal
enne pühkimist peab tänavat niisutama, mida võib teha ainult
puhta veega. Kasvavat rohtu võib hävitada ainult kitkumise teel.
Talve ajal peavad kõik kõnniteed jääst ja lumest
puhastatud olema, ning liivaga üle riputatud
Tänavaäärsete majade katustel lasuv lumi ja räästa
küljes rippuvad jääpurikad tulevad kõrvaldada, selle juures,
et õnnetuid juhtumisi ärahoida tuleb vastav osa kõnniteed
ning vajalikul korral osa tänavat (lattidega) tõkkepuudega
sulgeda'. Tõkkepuud peavad olema siledad ning vesiloodis
ülesseatud ühe meetri kõrgusel kõnnitee pealispinnast.
Liivaga segatud lume pühkimine kõnniteelt uulitsale
on keelatud.
Uulitsal lumesse tekkinud augud peab vas
tava krundi omanik kohe tasaseks tegema.
Lumi loetaks üleliigseks ja sõiduteele takistavaks kui
ta üle 25 sendimeetri sügav on Lund ja jääd võib maja
omanik oma aeda vedada.
Matuserongi jaoks võib kuuseoksi tänavale riputada
mitte rohkem kui pool tundi enne matuserongi tulekut.
Peale matuserongi läbikäiku peavad kuuseoksad koristatud
olema 1 tunni jooksul (matuse korraldajate poolt).
Keelatud on tänavale jätiste ja igasuguste asjade maha
pildumine, riiete ja vaipade kloppimine akende või uste
kaudu.
Keelatud on pühkmete kogumine krundile või aeda.
Parkides on keelatud puude otsa ronimine, pinkide
sisse „südamete" lõikamine, ning joobnud olekus viibimine,
ja määrdunud riietega käimine.
Sundmääruste mittetäitjad langevad karistuse alla.
Tartu notarid.
Kallas, J. Küüni tn. 5, telef. 450, erakorter Ülikooli 44.
Reimann, J. Suurturg 10, tel. 8-09, erakorter — samas.
Siska, A. Suurturg 12, tel. 47, erakorter Tiigi 58, tel. 364.
Suubi, A. Suurturg 20, tel. 2-56, erakorter Lille 22.
Vihalem, H. Suurturg 3, tel. 947, erakorter Vallikraavi 3,
tel. 350.
36
••
Üürileandja pidandusõigus.
Pahatahtlikkude üüri mittemaksjate vastu on majaoma
nikul kaitseabinõuks üürileandja pidandusõigus mille
selgituseks käesolevad read.
Igal majaomanikul on õigus üürniku vara, mis üüritud
ruumides, võlgneva üüri eest kinnipidada, kuni temale üür
tasutud, ehk kuni ta kohtu teel oma nõudmisele rahuldust
leiab.
Seda õigust nimetame pidandusõiguseks,
(Balti Er. S. III k §§ 1405 ja 3381).
See õigus tekkib üürileandjal sellest momendist arva
tud, kui üürnik oma vara üüritavasse ruumi toob. Teostama
võib aga hakata alles siis, kui on olemas üürivõlg ja kui
üürileandja on tahet avaldanud üürniku vara kinnipidada,
ning kestab seni kuni üürileandjal on õigusline võimalus
üürniku vara kinnipidada. Näiteks siis on ta lõppenud kui
üürnik on oma kraami tänavale välja viinud.
Mis kasu on üürileandjal pidandusõigusest? Ta annab
üürileandjale sarnase õiguse, mis on käsipandi pidajad kinnipeetud asjade suhtes. See tähendab, esiteks, et kohtuliku
nõudmise rahuldamisel saavad üürivõlg ja kohtu kulud esitneses järjekorras rahuldatud kinnipeetud asjadest.
Kui
üürnikul teisi kreditoore olemas, saavad need rahuldatud
ülejäägist.
Teiseks, kui pidandusõigus, nagu mainitud,
tekib asjade viimise momendist üüritud ruumesse, siis peale
selle tehtud asjade võõrandamised ja pantimised ei ole maks
vad. Pealegi takistab üürileandja pidandusõigus — eelnime
tatud lepingute maksvuseks tarvilikku ülesandmist.
Selle õiguse maksmapaneku selgitamiseks, tuleb käsi
tada natuke seadusliku omakaitse mõistet.
Üldine põhimõte on, et on lubatud oma õigust kaitsta
j õuga, kui isiku ehk ta varanduse kallale tungitakse sea
dusevastaselt.
Niisugustel juhtumitel pealetungi
jale haavade ehk vigastuste tekitamine ei ole karistatav
(N. S. §§ 101, 103). Kui seadus annab pidandusõiguse üürile
andjale, üürniku vara peale, võib üürileandja maksma panna
seda õigust abinõudega, mis seadus ette näeb oma vara ja
isiku kaitseks, kui neile seadusevastaselt peale tungitakse.
Kui majaomanik värava lukustab ja üürniku kraamikoormat
välja ei lase ehk teda takistab jõuga korterist asju tänavale
viimast, siis talitab ta oma õiguse piirides. Kui üürnik teda
selles takistab ja tungib majaomaniku, tema esitaja, või vara
kallale, toimib üürnik seadusevastaselt ja üürileandjal on
kõik, omakaitse õigused, mis ettenähtud N. S. §§ 101. 103.
Juurelisada tuleb aga, et omakaitse on ainult siis lubatud,
kui puudub võimalus pöörda politseivõimu poole. Sarnane
on asjaolu muidugi ka siis kui on pööratud, kuid asjatult.
37
Tartu advokaate.
Ainson, H. Riia tn. 6 tel. 5-86.
Grau, K. Suurturg 7 tel. 11-44.
Jürmann, A. Promenadi 2.
Jaska, R. Lai 12 tel. 8-62.
Karlson, Ferd. Aia 17 tel. 5-51.
Klaus, V. Rüütli 22 tel. 32.
Kongo, K. Rüütli 4 tel. 12-50.
Kriisa, J. Ülikooli 14 tel. 1-23.
Kulba, Ed. Suurturg 7 tel. 11-44.
Kunnus, P. Rüütli 22.
Lagus, A. Rüütli 25.
Liibusk, J. Raekoja 6.
Mõtte, J. Raekoja 14.
Nääris, H. Suurturg 14.
Nurk, K. Kastani 8 tel. 12-89.
Nieländer, A. Lutsu 16 tel. 5.
Ostrat, J. Suurturg 10 tel. 1-18.
Ojasson, A. Riia 55 tel. 79.
Oksa, A. Suurturg 10.
Parts, A. Ülikooli 1.
Pikk, K. Küütri 2 tel. 10-78.
Ramm, J. Kitsas 1-2 tel. 2-23.
Rõuk, N. Suurturg 3.
Rütli, O, Suurturg 3 tel. 5-47.
Sepp, P. Ülikooli 36 tel. 13-33.
Sild, K. Promenadi 7 tel. 8-12.
Siil, O. Vabaduse pst. 11 tel. 93.
Soom, E. Rüütli 18 tel. 11-29.
Sumberg, H. Promenadi 5-4 tel. 3-61
Sõrra, A. Rüütli 19 tel. 3-48.
Treial, H. Raekoja 14 tel. 6-27.
Tammist, E. Ülikooli 32 tel. 2-32.
Viik, J. Gustav-Adolfi tel. 4-60.
Osso, L. Promenadi 6.
38
A.-S. E. M. Usvansky
ja pojad
Nahavabrik, toores- ja karusnahkade
eksport. Asutatud 1880 a.
Valmistab:
talla-, pinsoli-, pastla-, platt-, juht-, syromet- ja sandaalinahku ;
igavärvilist summadani-, portfelli-, mööbli- ja moodsamais värves
käekotinahku, kõiksuguseid vasikakroomnahku ja rindboks igas
värvis, velur ja belonia, ka saapasääri ja pealisnahku.
Vabrik asub:
Tartus, Kaluri tän. nr. 45, kõnetr. 1-22.
LAOD:
Tartus, Kaubahoov 24, kõnetr. 6-91.
Tallinnas, Vene turg 3, kõnetr. 304-49.
Petseris, Kauba read 17.
Kus riietud moodsamalt ja odavamalt ?
Valmisriiete äri J. KAPLAN
Tartus, Uueturu tän. 24.
Sest seal müügilolevad ülikonnad ja üliriided on parimate rätsepate
töö, materjal pidev ja hinnad harukordselt odavad. Müügil ka
igasugused kraenahad. Peale selle ostan kõiksugu metsloomade
nähku, rebase, orava, tuhkru jne. jne.
Mehaanika- ja jalgraltatööstus
Alex. Laur
Tartus, Holmi tänav nr. 1—3.
Emailleerib jalgrattaid ja valmistab ka uusi, mis vastupidavad
kodumaa teedel. — Parandused tehakse kiirelt kõigis osades.
Töö kiire ja hinnad mõõdukad.
Palun veenduge, oma silm on kuningas.
39
Tartu arste.
Arrak, A. Dr. med. sisehaiguste eriarst, Uueturu 9
tel. 12-38.
Amon, A. Riia 19-4 tel. 13-30.
Anderson, E. Vallikraavi 17 tel. 1-91.
Beifeldt, J. Riia 22-a tel. 7-33.
Bernakoff, R. Riia 39. tel. 3-39.
Dobruschkes, Ersa, Rüütli 24 tel. 11-22.
Fischer, E. Dr. med., Tähe 42 tel. 7-03.
Graubner, E. Aia 15 tel. 13-14.
Grünthal, J. naistekliiniku röntgenoloog Jaani 10
tel. 12-27.
Gutmann, P. haavaarst, Pepleri 27 tel. 12-15.
Hansen, P. Dr. med., eradotsent, Jaani 3 tel. 7-45.
Hion, Viktor kõnehäirete ja närvihaiguste eriarst
Riia 135 tel. 68.
Hollmann, V. Lodja 4 tel. 10-91.
Imelik, J. Jaani 2 tel. 11-41.
Jürgens, B. Karlova 6 tel. 12-47.
Jüriado, K. Rüütli 9 tel. 2-29.
Kienast, Herman, Pepleri 21-3 tel. 10-03.
Kieseritzky, Volfang, Vallikraavi 3-1 tel. i3-53.
Kleitsman, R. Dr. med., Naistekliiniku vanem assis
tent, eradotsent krt. Rüütli 19 tel. 6-21.
Kook, Karl Jaani 3 tel. 48.
Kuriks, O, Dr. med. eradotsent, silmaarst Promenadi 3 tel. 8-54.
Lepp, F. Dr. med., linna külgehakk. haig. haigemaja
juhat., Aia 8 tel. 3-17.
Lukk, Ed. maa-arst Kitsas 11 tel. 1-15.
Lüüs, A. Prof. Dr. med. lastekliiniku juhataja tel. 2-60.
Nor nänn, H. Dr. med. sisehaigused Väike-Tähe 1
tel. 11-55.
Peterhoff, R. Aia 17. tel. 2-80.
Reinhold, K. Narva 6. tel 11-04
Sõber, H. Rüütli 21. tel. 7-59.
40
Tartu Pank
Asutatud 1868. a.
TALLINNA, TARTU,
Pärnu, Põltsamaa, Viljandi
Aktsiakapital Kr. 1.000.000
Toimetab kõiki pangaoperatsi
oone. Teraslaekad. Pakkide
hoiukamber.
Pangaühendus Londonis — The British
Overseas Bank L-td.
41
Pärimisest ja pärandusmaksust.
f
Pärimise teel vara ülemineku juures tuleb silmas
pidada, et Tartu linnas on'maksvad kaks seaduse süsteemi,
nimelt kiivi linna ja maa seadused. Liivimaa seadus on
maksev Karlova linnaosas ja Veski ning Kastani tänavate ja
raudtee vahel. Linna seaduse järgi loetakse abieluliste vara
ühisvaranduseks ja seega pärimise korral pärib lasteta lesk
mees 2/3 varandusest ja lesknaine l/2 — ülejäänud vara
läheb päranduse jätja veresugulastele ; lastega abielu juures
jääb vara edasi ühisvaranduseks, kui aga see tuleb jagami
sele, siis isa ja laste vahel jagamise korral saab isa poole
"üldisest varandusest ja lapsed koos teise poole, ema ja laste
vahel aga eraldakse emale V3 varandusest ja lastele üle
jäänud. — Liivimaa seaduse järgi lasteta lesk pärib vallas
vara ja lesknaisel on õigus tagasi nõuda abiellu kaasatoodud
varandust. Lastega abielu korral jääb pärandus ühiskasutamisse ja lastel ei ole õigust nõuda emalt nende osade
^eraldamist, ainult ema teistkordse abiellumisega saavad nad
selle õiguse. Leskmees aga naise varanduse peab üleandma
lastele ja ise ta ei päri sellest midagi.
Päranduse teel vara üleminekud käivad päranduse: maksu alla. Pärandusmaksust on vabad: varandused väär
tusega kuni 1000 krooni, kui seda pärib abikaasa ehk üle
nevad ja alanevad sugulased, ka on vaba kodune sisse
seade kuni 2000 kr., kui see ei olnud päranduse jätjal tuluesemeks.
Pärandusmaksu võetakse: a) varandüsilt, mida päri
vad päranduse jätja abikaasa, ülenevad ja alanevad sugu
lased 2 °/o kuni 12 °/o-ni olenevalt päranduse suurusest;
b) varandüsilt,
mis
lähevad
minijale või
väime
hele, õele või vennale ja nende lastele võetakse maksu
5°/o kuni 18°/o-ni c) muude isikute pärimise korral on maksu
■^suurus 10°/o—30°/o.
Päranduse tombust tulevad mahaarvata tasumata pal-jgad, võlgu maksud ja muud päranduse jätja isiklikud võlad,
‘ mis maksu alla ei arvata. Iga päranduse kohta mis maksu
alla käib, tuleb 6 kuu jooksul vastavale kohtule sisseanda
päranduse õigustesse kinnitamise palve ühes päranduse
'teadaandega.
Mitte õigel ajal sisseandmise korral tuleb
ipärandusmaksult maksta trahvi.
42
Tartus, Poe tän. nr. 3, tel. 3-05.
Telegr. adr.: Igenbank.
Võtab raha hoiule, annab
laenusid ning toimetab
kõiki pangaoperatsioone.
Eesti Kinnitus A.-S. „Polarise“ agentuur.
Karl kirk
Ehitustöödeettevõtja
Tartu V. Maarjamõisa t. 13 (omas majas)
Telefon 10-35.
Võtab oma peale igasuguseid
EHI
TUSTÖID
Ümberehitused ja remonttööd.
tusaruanded
Eelarved ja ehi-
Tartu Majaom. Seltsi liikmetele tasuta
ehitusnõuanne.
-----
Oma erialal 36 a. praktika.
43
-----
Tempelmaksu tariif.
1) Avaldused, palvekirjad ja muud paberid, mis
esitatakse eraasjus ametiasutustele, ametnikele ja kohtutele
iga poogna pealt 50 senti, paberitelt, millele vastust soovi
takse 1 kroon. Avalduste lisad 20 senti poognalt.
2) Abielulepingud ja abielu varanduse lahutuse
lepingud 2% lepingu summast, kuid vähemalt 10 krooni.
3) Arved igasugused ja iganimelised — 0,2% arve
summast.
Märkus: Arved kuni 10 krooni (exclus) tempel
maksust vabad.
4) Eellepingud —
lõpuliku lepingu tempel
maksu summast.
5) Hankelepingud jagamise lepingud, kokkuleppe
lepingud — 1%. lepingu summast.
6) Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja
Vallasvara kohta — 1% kingitava või ostetava varanduse
summast.
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja testamen
did — 2 krooni igalt dokumendilt
8) Põlise tarvitamise lepingud (rent, obrok) —
lo/0 rendi (obroki) kahekümne aasta summast, ühekordne
sissemaks ühes arvatud.
9) Teenistuslepingud — 1% kokkulepitud tasu summast.
Märkus: Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr., siis
tempelmaksust vaba.
10) Võlakohustused — 0,2°/0 võla summast.
11) K i n n i s v a r a d e üüri-ja rendilepingud.
Samuti nende lepingute pikendused kui aastane üür või
rent on:
üle
50 kuni 200 kr. 2 snt. iga 10 kroonilt
200 n
400 kr. 4
10
„
tJ
V
400
800 kr. 6
10
800 n 1000 kr. 8
10
,
n
n
„ 1600 krooni l°/0.
üüri või rendi maksu summast terve lepingu kestvuse aja
eest, ühes arvatud lisatingimiste väärtusest.
Märkus: Üürilepingud kuni 50 kr. on tempelmak
sust vabad
12) K v i i t u n gi d : 10 kr. kuni 100 kr. 5 senti, üle
100 kr. 10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 kr. (exkl.l tempelmak
sust vabad.
„
„
„
44
„
Tärtu
Jaani tän. 24.
Postkast 143, telefon 6-35
kauges kõnes tel. 8-35.
Telegr. aadr. „Dogebank“
Rudolf — Mosse — Code.
Raha vastuvõtmine ja saatmine kõikide
kohtadele sise- ja välismaale, ühes arva
tud Venemaa.
Kulla-, hõbe ja igasugu välismaa va
luuta ostu- ja müügikoht, kas puhtas ra
has või tshekiga.
Raha vastu võtmine kindla tähtaja peale,
ehk jooksvale arvele.
z----- AKKREDITII V 1 D. ——:
Inkasso ja kõiki teisi pangaoperatsioone.
Safeed. * Kodused hoiukarbid.
Posti-, telegraafi- ja telefonitaksid.
Kirjad: Kuni 20 grammi............................................ 10
s*
Iga järgmise 20 gr. ehk selle osa eest....
5„
Postkaardid: Üksikud....................................
5
„
L
Vastusega ............................................................................... 10 „
Ta htsaadetised: Kuni 20 grammi.................. 20
„
Iga järgmise 20 gr. ehk selle osa eest. ...
5,
Kinnitusmaks iga 100 gr. eest......................... .....
20 „
Rist p a elasaadetised (trükitöö, äripaberid, kau
baproovid) iga 50 gr. pealt ........
2 „
T ähi tusmaks: Iga saadetise pealt raskusele ja
saadetise liigile vaatamata ...
.................10
„
Rahakaardid: Transferdimaks .......
10 „
Iga 10 kr. ehk selle osa eest....................
5
„
Postpakid: Kaaluraha kuni 1 kg......................
50
„
1 —5 kg.................................... . . .......................... 100 „
üle 5 kg. iga 5 kg. ehk selle osa eest .... 100 „
Välismaale: Kirjad 20 s., iga järgm. 20 gr. eest 12 s,,
postkaardid 12 s., vastusega 24 s., ristpaelasaadetised
iga 50 gr. 4 s., alammäär äripaberite eest 20 s., kauba
proovide eest 8 s., tähitusmaks 20 s.
Läti -ja Leedumaale meie tariif.
Telegrammid: a) Lihttelegrammi iga sõna pealt 5 s.
(alammäär 40 s.). b) Öösised (kl. 21—6) ja pühapäeva
sed kahekordne maks.
Telefonikõned: 1) Kohalikud iga 5 min. eest 3 s.;
kohalikud avalikust kõnepunktist 10 s. 2) Kaugekõned
iga 3 min. eest kuni 50 klm. maa peale 20 s., kauge
male kui 50 klm. 40 s.
P. Paudsepa
Laevaäri ja küttepuude müük
Tartus, Tähe tän. 110.
Telef.
Soovitab omast ladust igasuguseid küttepuid, soovikorral
koduviimisega. Võtab kõiksugu materjali vedusid laevaga
ja lotjadega, niihästi linna, kui ka linnast rannikutele.
Seebivabr. ,.Veronika"
Tartus, Aleksandri 16
Soovitan oma mehaanlkatöökojast
Tartus, Raekoja 49, G. Spiiller,
moodsaid ja vastupidavaid
reformvoodeid, lapsevoodeid, reformvoodipõhju
ja madratseid võistlemata odavate hindadega.
Samuti valmistan ja parandan oma töökojas rauast hauaaedu,
raudväravaid, grammofone, õmblusmasinaid jne.
==
—...
Limonaditehas J. NIRK Tartus,
t==
Pikk L 14
—
16, telef. 3-34.
:ee
...
Soovitab kõrges headuses karastavaid jooke:
Sidruni-sooda,
Sinalco,
Apelsini ja teisi
■Kultuuri« trükk, Tartus.
Kinnitage oma
hooned, korteri sisseseaded ja
muu vallasvara
tuleõnnetuste vastu
oma rahva kinnitusasutuses
Eesli talilitsisl! HlllillSSttt
„OMA“
Peakontor, omas majas Tartus, Riia tän. 41,
tel. 3-44.
Põhi- ja tagavarakapitalid üle Kr. 575.000.— Kin
nisvarad väärtusega üle Kr. 200.000.— Tartus ja
Viljandis. Soliidne edasikinnitus välismail Väga
soodsad kinnitusmaksud.
Tartu Linna Laenukassa
komifjonikauplus
Auriku t. nr. 2, telefon 105.
Soovitab
kõiksugu
võimalikult
odavate
hindadega
riideid, nahkasju, manufaktuurkaupu,
mööbleid, Õmblusmasinaid, muusika
riistu, majapidamise tarbeid, kuld- ja
hobeasju jne.
Asjade müügi vahetalitus kõige soodsamatel
tingimustel.
Kauplus on avatud kella 10—17.
Kindlustusselts
„E ES TI
asutatud 1907. a.
Kodumaa suurim ja edurikkam ühis
tegeline kindlustusettevõte.
Tule,
elu,
klaasi,
murdvarguse,
koduloomade,
õnnetusjuhtumite ja
rahe kindlustused.
Seltsi valitsus: Tartus, Suurturg 8,
telef. 172 ja 13-57.
Osakonnad:
Tallinnas,
S. Karja t. 3,
tel. 22-47.
müügil alaliselt majad, talud, veskid,
asundustalud ja ehituskrundid. Majad
käidavatel tänavatel ja talud veekogude
ja raudteede läheduses.
Müüjad, — registreerige müüdavad majad ja talud
kontoris, nii leiate kõige kiirem ostjat.
|
=|
h
|
EE
1
=j
J_
|
Ä
Kontor annab müüjatele ja ostjatele õiget-asjatundlikku nõu. — Kontor avatud pangas, Suurturg 7,
kella 9—14 ni ja õhtuti Narva tänav nr. 81 — 1.
on kõige vanem eesti
kindlustusettevõte kodumaal (asut.
1966. a.) ja seetõttu arenenud reservidelt ja kindlustusvõtjate arvult
võimsamaks kindlustusseltsiks mis
tagab igale kindlustajale õnnetuse
korräl kindla ja väärika kaitse.
j§
S
j|
jj
§|
H
Tartu Majaomanike Seltsi
EkitaskiroB
Arhitektid H. OTLOOT ja O. PUUMAN
Ülikooli t. 28—2.
Telef. 12-11.
Valmistab:
Ehitusprojekte ja eelarveid
Ümberehituste kavasid ja kalkulatsioone
Ruumide väljaehituste ja sisustuste kavasid
Ehitiskonstruktsioonide tugevusarvestusi.
Võtab enda peale:
Kõiksugu ehitus- ja ümberehituse töid.
Annab tasuta nõu
Tartu Majaomanike Seltsi liikmeile.
4
J03> o
Märkide seletus.
® noor kuu.
fp täis kuu.
j
|
3 esimene veerand,
viimane veerand.
Aastaajad.
Kevade algab 21. märtsil.
Suvi
„ 21. juunil.
Sügis
„ 23. septembril.
Talv
„ 22. detsembril.
Päikese ja kuuvarjutused.
Sel aastal on kaks päikese- ja kaks kuuvarjutust, millest
Eestis näha on kuuvarjutus 30. jaanuari õhtul.
1) Päikesevarjutus 14. veebruaril on mõnes paigas täielik,
näha Austraalias, Ida Aasias ja Vaiksemere loodeosades.
2) Rõngakujuline päikesevarjutus 10. augustil on näha
Lõuna-Ameerikas, kagupoolses Atlandis ja India merel.
1) Osaline kuuvarjutus 30. jaanuaril on näha Euroopas,
Aafrikas, India- ja Vaiksel-ookeanil, Aasias ja Austraalias.
Varjutus algab meil kell 18,13 m., on suurem 18,43, mil
V» kuupinnast on varjatud. Varjutuse lõpp k. 19,24.
2) Kuuvarjutus 26. juulil on ka osaline ja nähtakse Amee
rikas, Austraalias, Ida-Aasias ja Vaiksel ookeanil.
Riiklikud ja kiriklikud pühad.
1. Uus-aasta (1. jaanuar).
2. Kolmekuninga päev (6 jaanuaril).
3. Iseseisvuse päev (24. veebruaril).
4. Palvepäev (21. veebruaril).
3. Suur Reede (30. märtsil).
6. Kevade (Ülestõusmise) pühad (1., 2. ja 3. aprillil).
7. Esimese mai püha (1. mail).
8. Ristipäev (Taevaminemispüha 10. mail).
9. Suviste pühad (20., 21. ja 22. mail).
10. Jaanipäev (24. juunil).
11. Jõulupühad (25, 26, 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: Suurel laupäeval, Suviste
pühade laupäeval, Jõulu laupäeval ja Vanal aastal.
Sel aastal on 365 päeva.
5
Esmasp. Uus aasta 19
Teisipäev
20
Kolmapäev
21
Neljapäev
22
Reede
23
L. Kolmekuninga p. 24
Pühapäev
25
Esmaspäev C k. 23,36 26
Teisipäev
27
Kolmapäev Paavli p. 28
Neljapäev
29
Reede
30
Laupäev
31
Pühapäev Korjuse p. 1
Esmaspäev ® k. 15,36 2
Teisipäev
3
Kolmapäev Tõnise p. 4
Neljapäev
5
Reede
6
Laupäev
7
Pühapäev
8
Esmaspäev 3 k. 13,50 9
10
Teisipäev
11
Kolmapäev
12
Neljapäev
13
Reede
14
Laupäev
15
Pühapäev
16
Esmaspäev
Teisipäev fji k. 18,31 17
Kolmapäev
18
Päike tõuseb:
1. k. 9,19
9,11
11.
8,56
21.
Läheb looja:
k. 15,28
13,46
16,08
1. veebruariks tuleb majaoma
nikul, vastavalt oma elukohale,
maksuametile esitada teadaande
(deklaratsiooni) leht kõigi oma
eelmise aasta tulude kohta.
Uueltavatud kaubandusettevõ
tete teatelehtede sisseandmise
tähtpäevaks on 15. jaanuar.
Mitte unustada tänavaid lu
mest puhastada ja kõnniteedele
liiva riputada.
Ärge unustage oma
vara ja elu
kindlustamast
„E E K S - M A J A S*
Suurturg 7
Kõik majaomanikud, ehitajad ja meistrid ostavad 1934, a. ainult
T. Ü. „Maja“ kauplusest
Tartus, Kaubahoov nr. 15, tel. 400
Teisipäev Mai püha 18
19
Kolmapäev
Neljap. Risti leidm. p. 20
21
Reede
22
Laupäev
Pühapäev ^ k. 8,41 23
24
Esmaspäev
25
Teisipäev
26
Kolmapäev
Neljapäev Taevam p. 27
28
Reede
29
Laupäev
Pühapäev <§| k. 14,30 30
Esmasp. Lehe risti p. 1
2
Teisipäev
Kolmapäev
3
4
Neljapäev
Reede
5
Laupäev
6
Pühap. 1. Nelipüha 7
E. 2. Nelip. 3 k. 17,20 8
Teisip. 3. Nelipüha 9
10
Kolmapäev
11
Neljapäev
12
Reede
13
Laupäev
P. Kolrnainu J. p.
Esmaspäev |®i k. 23,41
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Päike tõuseb:
1. k. 4.25,
11.
3.59,
21.
3.38,
14
15
16
17
18
läheb looja:
k. 20.11,
20.34,
20.57
p.
Hobuste ja sõiduriistade maksu
I pool tuleb tasuda 13. mail.
Kasta tänavaid korralikult,
nagu seda nõuab linna sundmäärus!
Viljapuid ja põõsaid õitse
mise ajal hoolega kasta.
Hoolitsege katuste korrashoiu
eest, neid aegsasti parandades.
Jalgrataste, iseliikuvate sõidu
kite ja mootorpaatide maks tu
leb tasuda 1. juuniks.
Pea silmas oma kindlus
tusmaksude tähtpäevi,et
Sinu vara
õigel ajal
oleks kindlustatud
„EEKS-MAJA’s“
Väga head suitsu saab see ja tuleb imeodavasti läbi, kes tarvitab
meie piibutubakat
„KU LL“
10
40 senti pakk
Tartu Tubakavabrik.
VI
Juuni — Jaanikuu
1 Reede
19
2 Laupäev
20
3 Pühapäev
21
4 Esmaspäev k. 14,53 22
5 Teisipäev
23
6 Kolmapäev
24
7 Neljapäev
25
8 Reede
26
9 Laupäev
27
10 Pühapäev
28
11 Esmaspäev
29
12 Teisipäev m k. 4,12 30
13 Kolmapäev
31
14 Neljapäev
1
15 Reede
Viidi p. 2
16 Laupäev
3
17 Pühapäev
4
18 Esmaspäev
5
19 Teisipäev
6
20 Kolmapäev 3 k. 8,37 7
21 Neljapäev
8
22 Reede Suve algus 9
23 Laupäev
10
**24 Pühapäev Jaani p. 11
25 Esmaspäev
12
26 Teisipäev
13
27 Kolmap. 7 magaja p. 14
28 Neljapäev H k. 7,08 15
29 Reede
Peetri p. 16
30 Laupäev
17
Päike tõuseb:
1. k. 3.19,
11. k. 3.09,
21. k. 3.06,
läheb looja:
k. 21.18.
21.31.
21.37.
30 p.
Paatide ja süstade pealt võe
tava maksu tähtpäev on 1. juuni.
Samuti jalgrataste maks.
Tomati, kurgi ja kõrvitsa tai
med kuu alul peenrale istutada.
Korralik majaomanik hoiab
alal kõik arved, mis vajalikud
tulumaksu-lehe täitmisel.
Igal aastal röövib isa surm
tuhandetelt lastelt koolis käi
mise ja edasijõudmise võima
luse. Parim, mida Teie võite
teha — on kindlustada laste
tulevik
K.-S.
,,Eeks-Maja“
elukindlustuse poliisiga.
I sordi katuse- ja isoleer pappi, tõrva ning
imbutusaineid saate
Viljapuudelt üleliigsed suvevosud ära lõigata.
Hoolitse kapsaliblika tõukude
hävitamise eest!
Tomaatide sidumist mitte
unustada!
Kindlustusselts
„EEKS-MAJA“
tule-, elu- ja
murdvarguse
kindlustused.
Naelu, tõrva, ahju materjaale jne. müüb
„T. Ü. MAJA" Kaubahoov 15.
13
September — Mihklikuu
IX
1 Laupäev
30 p.
19
Marjapõõsastel vanad ja üle
2 Pühapäev
20 liigsed oksad ära lõigata.
3 Esmaspäev
21
Maasika peenrad puhastada
4 Teisipäev
22
23 ja uued taimed istutada.
5 Kolmapäev
24
6 Neljapäev
25
7 Reede
8 Laup. Ussi-Maarjap. 26
Tulumaksu I poole tasumise
9 Pühapäev |f| k. 2.20 27 tähtpäevaks on 30. september.
28
10 Esmaspäev
29
11 Teisipäev
30
Vaadake läbi korstnad ja
12 Kolmapäev
31 ahjulõõrid, et nende korratu
13 Neljapäev
14 Reede Risti ülend. p. 1 olek ei põhjustaks tuleõnnetust.
2
15 Laupäev
16 Pühapäev 3 k. 14.26 3
Kinnisvaramaksu IV veerandi
4
17 Esmaspäev
tasumise
tähtpäev on 1. oktoober.
5
18 Teisipäev
6
Kolmapäev
19
7
20 Neljapäev
8
21 Reede
9
22 Laupäev
Tule-ja muude Õnnetuste
23 Pühapäev Sügise alg. 10
alal on võimalik
24 Esmaspäev [^k. 6.19 11
ennast kindlustada
12
25 Teisipäev
kõige vanemas ja
13
Kolmapäev
26
oma soliidsete re
14
27 Neljapäev
servide
ning laia15
28 Reede
ulatuslise
kindlus
29 Laupäev Mihkli p. 16
tajate-pere tõttu
30 Pühapäev (£ k. 14.29 17
kõige tüsedamas
kindlustuse seltsis
Päike tõuseb: läheb looja:
„ EEKS - MAJA’s “.
k. 19.21.
1. k. 5.17,
5.40.
18.52.
11.
6.02,
18.23.
21.
Elektriarvete osi ja sisseseadeid
l!llllllll!ll!!lill!l!!l!ll!l!!l Hii!il!!)i!iiilil!!iiltll!li!ill!lill!!llllinill!llllllIlllliilll!!llIllll!llllllliiillHini '.nMü.HMaiir-......
Piihap. 1. Kr. t. p. 19
Esmaspäev
20
Teisipäev
21
Kolmapäev
22
Neljapäev Nigula p. 23
Reede [0 k. 19.25 24
25
Laupäev
Pühapäev 2. Kr. t. p. 26
27
Esmaspäev
28
Teisipäev
29
Kolmapäev
Neljapäev Luutsina p. 30
Reede
[3 k. 12.52 1
2
Laupäev
Pühap. 3. Kr. t. p. 3
4
Esmaspäev
5
Teisipäev
6
Kolmapäev
Neljapäev 0 k. 22.53 7
Reede Toomapäev
8
9
Laupäev Talve alg
Pühapäev 4. Kr. t. p. 10
11
Esmaspäev
Teisip. 1. JÕulu p. 12
Kolmap. 2. Jõulu p. 13
Neljap. 3. Jõulu p. 14
Reede
Süütu 1. p. 15
Laupäev
k. 4.08 16
17
30 Pühapäev
18
31 Esmaspäev
Päike tõuseb:
läheb looja:
1. k. 8.51,
k. 15.27,
11
9.08,
15.18,
9.17,
15.19.
21.
30. detsembriks on majaomanikud või nende asemikud kohustatud maksuametile esitama
majaelanike nimekirja.
Ärimaks tuleb õiendada det~
sembri kuu keskel.
Kinnisvaramaksu I veerandi ta
sumise tähtpäev on 1. jaanuar.
„E E K S - M A J A“
"lll||||||lll»,,ll|||||||||l«^l[||||||||ll‘..... .
kindlustab õnnetuste vastu
tule-, elu-, klaasi-, kodu
loomadega murdvarguse
kindlustuse aladel.
Suurturg 7.
Praktilisemad Jõulu kingid ostate
T. Ü. „Maja“ majapidamise tarvete laost
Kaubahoov nr. 15, tel. 400.
17
Tartu majaomanike organisatsioonid ja ühisettevõtted.
Tartu Majaomanikkude Selts.
Asutatud 1908. a.
Juhatuse asukoht Suurturg 13, telef. 1-27.
peetakse kolmapäiviti kl. 7 õhtul.
Juhatuse koosolekud
Tartu Majaomanikkude Pank.
Asutatud 1923. a.
Suurturg nr. 7. • Telef. 6-50. Panga juhatus: esimees J. Lill, abi
J. Aavik, liikmed: A. Kulla m, M. Pärn, E. H o 1 d - N e u m a n n,
J o h. S e p p.
Panga nõukogu: esimees P. Ingermann, liikmed I. Oss,
LPiirand, P.Ehrlich, A. Vaher, J. Busch, F.Torm, O. Zimmermann ja J. Alver.
Revisjonikomisjon: V. K1 a u s, F. K ö s t e r, H. M ü 11 e r, P. Prants
Asjaajaja direktor: P. S t e r n f e 1 d t. Pearaamatupidaja : J. R i naidi. Laekur: M. Massakas.
Kindlustusselts «EEKS-Maja»
Suurturg 7, Tartu Maj. Panga majas telef. 6-50.
T.-Ü. „Maja“ Tartu osakond Kaubahoov 15, tel. 400.
Tartu Linnavolikogu isiklik koosseis.
Vab a dussõj alase d (32): Eduard Kubbo, Hans Ainson, Au
gust Saarema, Aleksander Raudsepp, Alfred Lätti, Aleksander Timmermann, Mihkel Tammann, August Põltsamaa, August Peitel, Ferd.
Karlson, Leopold Seidelbach, Voldemar Kähr, Karl Grau, Hugo Treial,
Gustav Hindrikson, Hugo Vihalem, Arnold Morin, Valfried Krastin, Os
kar Meoma, Jaan Raudsepp, Juhan Akermann, Johan Huik, Nikolai
Schmidt, Nikolai Kornev, Voldemar Siil, Karl Unt, Aleksander Luksepp,
Eduard Meksi, Eduard Hanko, Peeter Zirkel, Johannes Beifeld, Gus
tav Peets.
Keskerakond (10): Karl Luik, Ants Piip, Herman Sumberg,
Johan Kõpp, Juhan Lang, August Mõru, Villem Kustlov, Karl Saral, Karl
Pahk, Konstantin Kokla.
Majaomanikud (8): Paul Ingermann, August Kullam, AugusSiska, Julius Lill, Joh. Tallo, Voldemar Tamman, Artur Linkberg, Jo,
han Aavik.
Sotsialistid (6): Peeter Treiberg, Jaan Väin, Karl Lukk, Jo
hann Sütt, Albert Marmor, Mart Adamson.
Sakslased (4): Valter Stakelberg, Hermann Valter, Georg Postt
Otto Luck.
18
Aedlinna majaomanikud (2): Peeter Panksepp, Volde
mar Annok.
T ö ö 1 i i t (1): Rud. Bernakoff.
Kristlased (1): Jaan Treumann.
Venelased (1) : K. Bežanitskaja.
Kohtud.
Tartü-Voru Rahukogu. — Veski tn. 32.
I ja Ii jsk. Rahukohtunikud — Aia tn. 35
III ja IV jsk. Rahukohtunikud — Riia tn. 41
V ja VI jsk Rahukohtunikud — Tiigi tn. 52
Aadressbüroo — Ülikooli 19
Politsei.
Politsei
Politsei
Politsei
Politsei
I jaoskond — Kompanii 10
II jaoskond — Õnne 13
III jaoskond — Narva 44
Vahituba — Kompani tn.
Tartu advokaate.
Ainson, H. Riia tn. 6 tel. 5-86.
Grau, K. Suurturg 7 tel. 11-44.
Jürman, A. Promenadi 2.
Jaska, R. Lai 12 te!. 8 62.
Karlson, Ferd. Aia 17 tel. 5-51.
Klaus, V. Rüütli 22 tel. 32
Kongo, K. Rüütli 4 tel. 12-50.
Kriisa, j. Ülikooli 14 tel. 1-23.
Kunnus, P. Rüütli 22.
Kubbo, E. Suurturg 7 tel. 11-44.
Lagus, A. Rüütli 25.
Liibusk, J. Raekoja 6.
Mõtte, J. Raekoja 14.
Nääris, H. Suurturg 14.
Nurk, K. Kastani 8 tel. 12-89.
Nieländer, A. Lutsu 16 tel. 5.
Ostrat, J. Suurturg 10 tel. 1-18.
Ojasson, A. Riia 55 tel. 79.
Oksa, A. Suurturg 10.
,2*
19
Pikk, K. Küütri 2 tel. 10-78.
Ramm, J. Kitsas 1-2 tel. 2-23.
Rõuk, N. Suurturg 3.
Rütli, O. Suurturg 3 tel. 5-47.
Sepp, P. Ülikooli 36 tel. 13-33.
Sild, K. Promenadi 7 tel. 8-12.
Siil, O. Vabaduse pst. 11 tel. 93.
Soom, E. Rüütli 18 tel. 11-29.
Sumberg, H. Promenadi 5-4 tel. 3-61.
Sõrra, A. Rüütli 19 tel. 3-48.
Treial, H. Raekoja 14 tel. 6-27.
Tammist, E. Kompani 1 tel. 2-32.
Viik, J. Gustav-Adolfi tel. 4-60.
Osso, L. Promenadi 6.
Tartu notarid.
Kallas, J. Küüni tn. 5, telef. 450, erakorter Ülikooli 44.
Reimann, J. Suurturg 10, tel. 8-09, erakorter — samas. Siska, A. Suurturg 12, tel. 47, erakorter Tiigi 58, tel. 364.
Suubi, A. Suurturg 20, tel. 2-56, erakorter Lille 22.
Vihalem, H. Suurturg 3, tel 9-47, erakorter Vallikraavi 3, tel. 350.
Mehaaniline mööblitööstus ja äri
Asut. 1S08. a.
----------
OSVALD SIIDER
Tartus, Munga tn. 9.
Suurim mööbliladu Tartus
20
Õnnetus ei hüüa tulles.
Ilusal suvehommikul Vao valla taluperemees Kuusiku Juhan
rakendas hobuse vankri ette, et sõita Tartu Peetripäeva laadale. Laada
kaubaks võttis ta kaasa noore kolmeaastase pulli. Enne ärasõitu pere
mees silitab ilusat looma ja on veidi kurbki, et peab sellise toreda
looma müütama. Ent parata pole midagi, raha kusagilt mujalt võtta ei
ole, kuid nii mitmedki asjad tarvis korraldada nagu: veksel, mis tulekinmtuse eest k.-s. „EEKS-Majale“ antud, välja osta ja palju muud.
Naabri talu juure jõudes, peatab Juhan hobuse, et vaadata, kas
ehk Vanametsa Rein laadale sõidab, oleks nagu seltsim üheskoos sõita.
Uhkelt ja suursuguselt paistab Juhanile naabri, alles kolme aasta eest
valminud elumaja. Kuusik koputab uksele. Kui keegi avama ei tulnud,
avab ise ukse ja astub elamu eesruumi. Mitmekordse köhatamise peale
märkab Kuusiku Juhan, et keegi nagu tagakambri ukse vahelt piilub,
just kui kartes tulijat. Seepeale Juhan hüüab: „No mida sa lüürad ukse
vahelt, kas laadale ei hakka sõitma?" — „Aa, tere hommikut, see ju
Kuusiku peremees, anna andeks, ma, ma mõelsin, et jälle mõni agent."
„Mis agenti sa siis kardad?" pärib Juhan. „Eks ikka neid tule ja
elukinnitajaid, ära tüütavad kohe, on teised üles nuhkinud, et mul uus
elumaja kinnitamata ja nüüd ei saa hingerahu. Käivad järjest peale, et
kinnita aga maja ära, nagu ma ise ei teaks, mis teha. Praegu pole raha
kusagilt võtta ja selle kinnituse eest maksa jumalamuidu, kas ta’s ikka
nüüd kohe põlema läheb. Ega mul vihamehi pole, ahjud ja korstnad
kõik uued, oma pere käib tulega õige ettevaatlikult ümber. Kolm aas
tat sest saadik kui maja valmis sai, nüüd oleks agentidele juba ühe
lehma ära andnud, aga näe, mul lehm praegu laudas.
.Seda nüüd küll," arvas Kuusik, „raha on raske saada, aga sellist
maja kinnitamata hoida, on ikka väga suur julgus. Egas õnnetus hüüa
tulles, nüüd suvisel ajal pikne kardetav, ja mine tea kust teinekord tuli
lahti pääseb. Mina küll agentide pääle pahane pole, eks nemad teenivad
oma leiba. Päris hää on kui sulle meelde tuletab, mida teha. Egas
need tähtpäevad muidu meeles püsi. Minule tuleb iga aasta aegsasti
„EEKS-Maja“ agent koju, pole muretki tähtpäeva meeles pidamisega,
muud kui maksan. maksu ära ja ega ta jumalteab kui suur olegi, „EEKSMaja* on ju kõige vanem ja suurem seltsidest, kapitalid õige suured —
nii et päris odava hinnaga — saab kinnitada. Õnnetuse korral alati kah
jutasu välja maksmine sünnib õiglaselt ja kiirelt. Seda sa peaks isegi
teadma, on ju meie vallas neli tulekahju olnud, millised kõik .EEKSMajas" kinnitatud. Kõigile minu teada makseti õiglaselt ja ruttu 1"
21
„Hää küll, hää küll," tõrjub Vanametsa Rein, «kõneled samajuttu,
kui „EEKS-Maja“ agent terve eilse päeva ja pool ööd — aga mina pole
selline mees, kes ennast laseb ära hullutada ühel agendil !“
Nii lõppes kahe suuretalu peremehe jutt — kumbki omaette tark.
„No sõidame päälegi laadale, aga oma pulli mina küll kaasa ei vii, ega
mul tulekinnitust pole maksa." Enne Tartu jõudmist müüs Kuusiku
peremees pulli ’60 krooni eest ja sõitis otsekohe „EEKS-Maja“ Tartu
osakonna kontori ette, mis asub Tartus Suurturg 7. Majaomanikkude
Panga majas. Kontor oli parajasti rahvast täis, kes kinnitamas, kes jälle
makse õiendamas. Ametnikud kibedasti ametis seletuste andmisega ia
dokumentide valmistamisega. Kuusiku Juhani tundis agent kohe ja
tutvustas teda osakonna juhatajale. Juhan seletas, et tahtvat nüüd oma
vekslit pikendada. Juhanile pakuti suitsu, aeti juttu veel viljasaagist ia
eeltulevast rahvahääletusest. Tagasisõidul kohtas Jaan Vanametsa Reinu
õige lõbusas meeleolus. Üsna kodu lähedal jäi Rein tukkuma. Umbes
1. kilomeetri kaugusel Vanametsa talust paistis korraga läbi kaasiku
puie nagu tõuseks kuu. Rein ärkab üles ja silmab samuti, et tõuseb
juba kuu, küsib: „Palju see kella aeg peaks olema, et latern juba
metsataga?“
Hobused astuvad sammu, järsku märkab Rein, et metsa puude
vahelt ei paista kuu — see on tuli.
Meeleheitlikult sunnivad mõlemad hobuseid sõidule, et appi tõtata
varanduse päästmiseks.
Koju jõudes nägid mehed, et Vanametsa talu uus elamu on üleni
leekides ja päästa pole enam midagi.
Naine-lapsed nutavad — külarahvas suutnud neid vaevu põlevast
majast päästa. Peagi märgati, et süttivad laut, ait ühes talliga põlema.
Keegi polnud mõelnud loomadele, nüüd kus palavus väga suur, ei pääsetud enam loomi päästma. Tuul oli just Kuusiku talu pääleja ehk küll
1/2
kilomeetrit vahemaa oli, kandus tuli kaugele ja süütas Kuusiku
talu hooned.
Hommikul oli kurb pilt.
Vanametsa uhkest talust oli järele jäänud vaid saun, kõik muu
ühes loomadega hukkus tules.
Eilne jõukas V. valla peremees oli kerjus. Kuusiku talumaja oli
ka maani põlenud, ent tal oli 3000 kr. eest viimane tule vastu kinnitatud.
Umbes lõuna paiku peatub Kuusiku talu õues tõld-auto ja autost
väljuvad „EEKS-Maja" ametnikud ja agent, kes kinnituse teinud.
Ametnikud hindasid kahju ja lubasid kahju terveni tasuda, ühtlasi
anti materjali muretsemiseks kohe 1000 kr. avansina.
Kuusik tänas seltsi ja eriti agente, kes nii suurt hoolt oli üles
näidanud tema varanduse kinnitamisel.
Kurb oli Vanametsa Rein, tal polnud abi kusagilt loota. Veel eile
uskus ta et, 3 aasta kinnitusrahaga ühe lehma alles hoidnud, täna polnud
10. loomast ainustki järel.
22
Rein tunnistas nüüd avameelselt agendile oma mõistmatust ja
kangekaelsust, ja kahetses südamest, et oma varandused oli jätnud
kinnitamata.
Politsei uuris tule tekkimise põhjust.
Õhtul oli perenaine körti keetnud ja peale eine läinud kõik
puhkama. Arvatavasti pudenes mõni hõõguv süsi koldelt põrandale ja
ja sealt võis tekkida tuli.
Tulekahju juurde ilmunud küla peremehed paluvad nüüd kõik
agenti tulla kohe nende juurde ja kinnitada nende hooned Õnnetuste
vastu, et hoida endast ära Vanametsa Reinu kurb saatus.
•"■■iilil»**"
Tartu arste.
Arrak, A. Dr. med. sisehaiguste eriarst, Uueturu 9 tel. 12-38,
Amon, A. Riia 19-4 tel. 13-30.
Anderson, E. Vallikraavi 17 tel. 1-91.
Beifeld., J. Kompani 1.
Bernakoff, R. Lille 10.
Dobruschkes, Ersa, Rüütli 24 tel. 11-22.
Fischer, E. Dr. med., Tähe 42 tel. 7-03.
Grauber, E. Aia 15 tel. 13-14.
Grünthal, j. naistekliiniku röngtenoloog Jaani 10 tel. 12-27.
Gutmann, P. haavaarst, Pepleri 27 tel. 12-15.
Hansen, P. Dr. med., eradotsent, Jaani 3 tel. 7-45.
Hion, Viktor kõnehäirete ja närvihaiguste eriarst Riia 135 tel. 68.
Hollmann, V. Lodja 4 tel. 10-91.
Imelik, J. Jaani 2 tel. 11-41.
Jürgens, B. Karlova 6 tel. 12-47.
Jüriado, K. Rüütli 9 tel. 2-29.
Kienast, Herman, Pepleri 21-3 tel. 10-03.
Kieseritzky, Volfang, Vallikraavi 3-1 tel. 13-53.
Kleitsman, R. Dr. med., Naistekliiniku vanem assistent, eradot
sent, krt. Rüütli 19 tel. 6-21.
Kook, Karl Jaani 3 tel. 48.
Kuriks, O. Dr. med. eradotsent, silmaarst Promenadi 3 tel. 8-54.
Lepp, F. Dr. med., linna külgehakk. haig. haigemaja juhataja,
Aia 8 tel. 3-17.
Lukk, Ed. maa-arst Kitsas 11 tel. 1-15.
Lüüs, A. Prof. Dr. med. lastekliiniku juhataja tel. 2-60.
Normann, H. Dr. med. sisehaigused Väike-Tähe 1 tel. 11-55.
Peterhoff, R. Aia 17 tel. 2-80.
Reinhold, K. Narva 6 tel. 11-04.
Sõber, H. Rüütli 21 tel. 7-59.
Tempelmaksu tariif.
1) Avaldused, palvekirjad ja muud paberid, mis esitatakse eraasjus
ametiasutustele, ametnikele ja kohtutele iga poogna pealt 50 senti, paberitelt,
millele vastust soovitakse 1 kroon. Avalduste lisad 20 senti poognalt.
2) Abielulepingud ja abielu varanduse lahutuse lepingud 2°/o le
pingu summast, kuid vähemalt 10 krooni.
3) Arved Igasugused ja iganimelised — 0,2% arve summast.
Märkus: Arved kuni 10 krooni (exclus) tempelmaksust vabad.
4) Eellepingud — % lõpuliku lepingu tempelmaksu summast.
5) Hankelepingud jagamise lepingud, kokkuleppe lepingud — 1%
lepingu summast.
6) Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja vallasvara kohta —
1 °/e kingitava või ostetava varanduse summast.
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja testamendid — 2 krooni
igalt dokumendilt.
8) Põlise tarvitamise lepingud (rent, okrok) — 1 °/o rendi (obroki)
kahekümne aasta summast, ühekordne sissemaks ühes arvatud.
9) Teenistuslepingud — lo/o kokkulepitud tasu summast.
Märkus: Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr., siis tempelmaksust vaba.
10) Võlakohustused — 0,2°/o võla summast.
11) Kinnisvarade üüri- ja rendilepingud. Samuti nende
lepingute pikendused kui aastane üür või rent on:
üle
50kuni 200 kr.2
„
200 „ 400 „
„
400 „
800 „
„
800 „ 1000 „
,, 1600 krooni l°/o
snt. iga 10 kroonilt
4 „ „ 10
6 „ „ 10
8 „
10
üüri või rendi maksu summast terve lepingu kestvuse aja eest, ühes arvatud
lisatingimiste väärtusest.
Märkus: Üürilepingud kuni 50 kr. on tempelmaksust vabad.
12) Kviitungid: 10 kr. kuni 100 kr. 5 senti, üle 100 kr. 10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 kr. (excl.) tempelmaksust vabad.
EHITUS- JA METALLITÖÖSTUS
JEHNI K“
TARTUS, VÕRU T. 1.
TELEFON 3-04
Vesivarustuse -- keskkütte -- kanalisatsiooni
sisseseadmised ja parandustööd.
25
Posti-, telegraafi- ja telefonitaksid.
Kirjad: Kuni 20 grammi...............................................................................10 s
Iga järgmise 20 gr ehk selle osa eest....................................
5 „
Postkaardid: Üksikud................................................................... •
5 ,
Vastusega.........................................................................................................10 *
Tähtsaadetised: Kuni 20 grammi...............................................
20 „
Iga järgmise 20 gr ehk selle osa eest .
5 „
Kinnitusmaks iga 100 gr eest.........................................
20 „
Ristpaelasaadetised (trükitöö, äripaberid, kaubaproovid)
iga 50 gr pealt
...................................................................................
2 „
Tähitusmaks: Iga saadetise pealt raskusele ja saadetise
liigile vaatamata ..........................................................................................10 „
Rahakaardid: Transferdimaks............................................................... 10 „
Iga 10 kr. ehk selle osa eest.........................................................
5 „
Postpakid: Kaaluraha kuni 1 kg............................................................... 50 ,
1—5 kg........................................................................................................... 100 »
üle 5 kg iga 5 kg ehk selle osa eest..............................................100 ,
Välismaale: Kirjad 20 s., iga järgm. 20 gr eest 12 s., postkaardid
12 s., vastusega 24 s., ristpaelasaadetised iga 50 gr 4 s., alammäär
äripaberite eest 20 s., kaubaproovide eest 8 s., tähitusmaks 20 s.
Läti- ja Leedumaale meie tariif.
Telegrammid: a) Lihttelegrammi iga sõna pealt 5 s. (alammäär 40 s.).
b) Öösised (kl. 21—6) ja pühapäevased kahekordne maks.
Telefonikõned: 1) Kohalikud iga 5 min. eest 3 s.; kohalikud ava
likust kõnepunktist 10 s. 2) Kaugekõned iga 3 min. eest kuni
50 kiin maa peale 20 s., kaugemale kui 50 klm 40 s.
Tartu linnas praegu maksev feinniS’
varamaksu tabel. Maksmapandud
1933. a.
Aasta sisse
tulek kr.
1— 100
100— 200
200— 350
350— 550
550— 800
800—1100
1100—1450
1450—1850
1850—2300
2300—2800
2800—3350
3350- 4000
4000—5000
5000—7500
7500 ja üle
26
MAJAOMANIKUD!
MäntaS- ja ki¥itõrva
Mahaarvatav °/o
kivi-
müük kodumaa tõrvatööstuse laost
UUETURU T
segapuu
h o o n e d
65 o/o
63
60
57
54
51
48
45
42
39
36
33
29
25
20
70°/o
68
65
62
59
56
53
50
47
44
41
38
34
30
25
75°/o
73
70
67
64
61
58
55
52
49
46
43
39
35
30
29,
Oudova hoovis
Samas tõrvapapp, naelad ja muud
pappkatuste tarbed. Tõrvatööde
eelarvete kokkuseadmine.
usm Saadaval vilunud tõrvajad B
i
Kauba eest täielik vastutus.
___ _
Inglaste maitsele vastavad pa
berossid
„M SSS“
Inglased aga on kõrgelt arenenud
rahvas, seega on »M I S S« pabe
rossid ka meie nõudlikumale
suitsetajale vastuvõetavad.
Soovitab oma laost peen-, rukki- ja
magushaput leiba ning sepikut, mis
maitsvuse poolest võistlematu.
Tellimiste täitmine kiire ja korralik.
' i > m i''
iiiii||Uiii»‘«*i:iii|iiiiii«i‘ii|||iiui||iiiii|ll|iiui,,,ii!,,ll,,in,l|l,ir.'im, Hflii 11 ii* * 1111 lifti i, nn i im iiiiim i n ii|ll,iiiiiIiiiHsiT
Tarti Linna Laenühassd HomisjoniHauplus
Tartus, Auriku tänav 2, teief. 1«Š5.
SOOVITAB odavate hindadega kõiksugu juhuslisi kuld- ja
hõbeasju, kirjutus- ja õmblusmasinaid, jalgrattaid ja teemasinaid. — Pääle selle kasukaid, palituid, ülikondi ja jala
nõusid, laua ja voodipesu, kõiksugu vaipu ja nahkasju,
VÕTAB MÜÜGILE komisjoni tingimustel peale eelpooltähendatud asjade igat seltsi mööbleid, muusikariistu antiikasju jne. — Ka võib laenukassasse panditud asju kaupluses
müüa lasta, ilma et neid oleks vaja pandist lunastada.
Teie riided saavad täiesti uue välimuse, kui lasete nad puhastada
ja värvida eri-keemilises riiete puhastuses
fii
Jlus
fi
Samas värvitakse kõiksugu lõnga ja kangaid. — Triikpesu vastu
võtmine. — Töö korralik ja hinnad odavad.
i il 11H i ..... ■ulllim...... ■■lillil»'...... 'Illil...... ■■■'lillil.........nilllln--i|llll'"»nil||ni--'-Hl||lii-"'"fiil||ln»........ ||||n—-»n|||H..... .
Sääl, kus Emajõgi voolab,
on mu kodu, kallis kodu.
Seal asub ka tubakavabrik, mida
iga tartlane peab toetama.
Seepärast on iga suitsetaja kohus nõuda
ainult neid paberosse ja tubakaid, mis
müügile lastud
Tartu Tubakavabrikust.
Pealegi on Tartu Tubakavabriku saadused
kõigiti soliidsed ja maitsekad.
Š-.... Illil........... .............. ................ Hiilin..... "lillini".... «'lillil*..... I|||I»—|||||III........ Miilil........ "Miim..... -Hiilin-..... n||]|n—<*
30
Töövõimetuse puhul ja
surma juhtumil rahalist abi
Majanduslikkudest
muredest vabu vanusepäevi
Lastele täiskasvanuks
saamisel võimalusi iseseisva
elu alustamiseks
Seda võimaldab soodsatel
tingimustel
KINDLUSTUSE SELTS
EEKS-MAJA
!'-r;'iv,: :::
: '^^
elukindlustuse poliis
3l
f
«
nimi kindlustab ostj ale
häid iluravi vahendeid!
REGINA-PUUDER on peen ja hea lõhnaga.
REGIHA-KREEM (rasvata) on parim puudrialus.
REGINA-LÕHNAÕLID on hea ja püsiva
aroomiga.
REGINA-EAU DE COLOGNE’1 on suures lõhnade
valikus.
REGSÜA-KÜÜNELAKK saadaval mitmes
varjundis.
REG1NA-HUULEPULK on kahjutu ning püsib kaua.
valmistaja
Andmed 1. dets. 1933. a.
Tänavanimetuse juures seisev number tähendab linnaosa.
ÕNNETUS
El HÜÜA TULLES!
Seepärast kinnita oma eiu ja
ja vara parem täna kui homme.
EEKS-MAJA
TARTU OSAKOND asub
Suurturg 7
Telefon 9-78 ja 6-50.
............................. .
Karl Kirk
EllillillilllllllilllllilllllM
Diplomeeritud ehitusmeister
Tartus, V. Maarjamõisa tänav 13
(omas majas).
Telefon 10-35.
t
jr
Võtab oma peale igasuguseId
%
|
ehitustöid
C
*
J
J
%
Iw
Ümberehitused ja
remonttööd
%
*
i
I
Eelarved ja ehltusaruanded
I
ssr
ÄT
W
%.
f
&
E
m
jr
=
'xs*
TS
J
I
%
^
Erialaline praktika 37 aastat
J
Tartu Majaoman. Seltsi liikmetele
tasuta ehltusnõuanne.
J
\
\
S
ä
%1
Aia. I, IL
2, 4 Jürmann, Paul
6 „Vanemuine"
8 Kusik, Eduard
Tähe tn.
10 Hennoch, Mihkel ja Adele
12, 14 Jänes, Märt
16, 18 Raudsepp, Jul. ja Ernestine
20, 22 Mathiesen, Alma
24, 26 Kümmel, pärijad
28 Schulz, Eugen
30 Eschholtz, Vilhelmine
32, 34 Rütli, Oskar
Pepleri tn.
36 Mellini kliinik
38, 40 Sievers, Volfgang
42, 44 Eesti Rahvamuuseum
46 Ülikooli maja
48 Linna algkool
50, 52 Klausen, Karl
54 Fr. Estica
Kastani tn.
56, 58 Must, Anton
60 Roth, Peeter
62, 64, 66 Sööt, Jaan
68, 70, 72 Sulg, Hans
74, 76 Uist, Jüri
Vaksali
Aida.
2 Klaos, Karl
4, 6 Ratnik, Johannes
Aleksandri tn.
8 Orav, Karl
10 Tscherepaschkin, Olga
12 Kombach, August
Turu tn.
14 Uiga, Davet
16, 18 Kraus, Johann
3 E. Arstide Ühing
5, 7 Reinhold, Karl
9, 11 Metsik, Alma
13, 15 Graubner, Emil
Tähe tn.
17 Sihle, Theodor
19 E. Kirjanikkude Liit
21, 23 Sivers, Paul
25, 27. 29, 31, 33 Kohler, pärijad
35 Riigikohus
37, 39 Siska, Alma
Pepleri tn.
41 Krahn, Edgar
43, 45 Sahmen, Rudolf
Saksa teater
Kastani tn.
47, 49 Sõrra, Jaan
51, 53 Mauer, Al.
55, 57 Ivanthal, Josep ja Eduard
59, 61 Rosenthal, Josephine
63 Ebber, Alex.; Raedla Alma,
Varkel, Johan
65 Moor, Alexander
tn.
II.
1 Lange, Tio
3 Lahk, Otto
5, 7 Kirsch, Minna
Aleksandri tn.
9 Raudsep, Kusta
11 Tihla, Johann
13 Umelas, Julie
luru tn.
Parem Emajõe kallas
35
Aleksandri.
2 Kramer, Simon; Pasternak, D.
4 Kahn, David
6, 8 Kaplan ja Press, pärijad
10, 12 Kaplan ja Press, pärijad
Uueturu tn.
14, 16 Panksep, Karl, pärijad
18 Grüner, pärijad
20, 22 Grüner, pärijad
___
Lodja tn.
24 Eller, Marie; Sang, Hilda
24-a Kõva, Johan
26 Baptistide palvemaja
28, 30 Reimann, pärijad
32 Ruus, Adele
34, 36 Kaplan ja Press, pärijad
Soola tn.
38 Neumann, Marie
40, 42 Trall, Voldemar
44 Lill, Julius
46 Hakkaja, pärijad
48 Varkel, Marie
50 Raud, Minna
50-a Anderson, Karl
Lao tn.
52, 54 Haller, Hendrik
56, 58 Masing, Aleksandra
60, 62 Tuul, Johan
64, 66, 68 Eichwald, Friedrich
70 Mutso, Martin
72 Spiegel, Albert
74 Kossler, Hilda
76, 78 Gläser, Friedrich
78-a Karoles, Hans ja Pauline
Aida tn.
80 Oberschneider, Peeter
82, 84 Assur, Gustav
86 Linna haigemaja
___________ Lina tn.
88 Surman, Daniel
90 Kull, Jaan
92, 94 Gaasivabrik
96, 98 Linna majad
100 Pärn-Nuust, Johann
Jõe tn.
102 Roots, Richard
104 Paabo, Joh.
106 Solvak, Michel
1Q8 Friedrich, Josua____________
Rebase tn.
110 Silm, Kusta
36
1, II.
I
3
5
7
9
Tartu Maavalitsus
Roht, Gustav
Roht, Gustav; Pehap, Jaak jne.
Furmansky, Moses
Beck, pärijad
Uueturu tn.
II Torm, Friedr.
13, 15, 17 Truuts, Kristjan
Lodja tn.
19 Nõmmik, Jaan
21, 23, 25 Klasman, Eduard
_________
Soola tn.
27 Paal, Jaan
29, 31 Elken, J. ja W.
33 Luchsinger, Wilhelm
35, 37 Kivi, Joh.
39, 41, 43 Dobruschkes, Reisa
45 Epro, Eduard
_________
Lao tn.
47 Rästas, Zille
49 Juudi kogudus
51, 53 Luksep, Peeter
55 Loggina, David
57, 59 Truus, Alide
61 Sarapu, Mihkel
Aida tn.
63, 65 Nabritson, Johan
67, 69 Vesterstein, Andres
Lina tn.
71 Kerge, Michel
73 Traat, Eduard
75, 77 Reino, Aug.; Lange, Marie
79 Palm, Friedrich
81 Truus, Paul; Inn, Anna
83, 85 Truus, Mart
87 Anderson, Marie ja Karl
89, 91 Truus, Albert
Jõe tn.
93, 95, 97 Pedraudse, Karl
99 Kilk, Ludvig
101 Selge, Karl
103, 105 Meister Liisa ja Kannuska
Jaan
107 Rekand, Jaan; Pääsuke, Liisa
___________Rebase tn.
109 109-a Laisk, Liine
III Sassi, Ferd.
113 Eichelmann, Johan
Kuu tn.
115 Madisson, Peter
117, 119 Lall, Alvine
121 Schults, Minna
123 Lukk, Jaan
__________Vabaduse tn.
125 Laurits, Märt
127 Kruus, Anna
129, 131 Vahi, Karl
110*a Erdmann, Rudolf
112 Zion, Anna
114 Paabu, Joosep
116 Unt, Juhan
118 Nurmberg, Karl
120 Koplus, Kristjan
122 Lotamoisa, Juhan
124 Keerd, Tõnis
126 Kütt, Juhannes
128 A-S Eesti tikumonopol
130, 132 Sunts, Liisa
134 Kljäs, Gosvei ja Josselson
Heinamaa
Alevi II.
I Viit, Liisa
3 Ehrlich, August
5 Ruusa, Mihkel
7 Rebane, Peter
9 Adof, Rosalie
II Siimann, Alex
15 Normann, Johan
2 Müür, Mart
4 Kadak, Liisa
6 Kimask, Minna
8 Grigor, Josep, pärijad
10 Hermann, Miili
12 Parv, Kusta
14 Gailis, Jaan
16 Toom, Johann
18 Tief, Otto
Alliku 1.
1 Tetin, Marie
3 Pujat, Eduard
2 Lätti, Anna
4 Karin, Artur
6 Tevahi, Helene
Anne III.
2, 4 Käärik, Johan
6, 6-a Tamm ja Josua, A.
8 Prüüs Pauline
10 Rebane, Kusta
12 Pfttsep, Hendrik
14 Paurson, Mihkel; Mutso, Jaan
16 Fuchs, Minna
18 Fuchs, Minna; Beern, Luise
18-a Veber, Ado ________ ______
Paju tänav
____
20 Kleindienst, Marie
24 Luts, August
26, 28 Tartu linn
I Birk, pärijad
3, 5 Roiland, Joh.
7, Ploom, Marie; Järve, Luise
— Räppo, Minna ja Eduard
9 Ansip, Albrecht
9-a Kangro Kaarel
II Meoma, Aleksander_______ _____
Paju tänav
_
13, 15 Semmel, August
17 Raud, Karl, pärijad
19, 21 Sorksep, J. ja Kaur A.
23, Munna, Gustav
25 Sellkääri, Lisa
27 Schasmin, Karl
29 Fuchs, Minna
31, 33 Tusti, Alexander; Kraav,
Johannes
35, Peets, Karl
37
f,:
l. i
lv,
37, 37-a Morgan, David
37-b Kana, Eduard
39 Marki, pärijaid
41 Pulles, Kusta;
Hendrikson, Anna
Linnaheinamaa
Ardla.
I (R.-P.)
I Massakas, Mihkel
3 Kister, Marie
5 Sumbak, Oskar
7 Muna, Karl
9 Siimo, Anna
II Koorm, Karl
Rahu tänav
Viil, Anna
Võru maantee
Auriku.
II.
1-a Prikkel, Gustav
1, 2 Tartu linn
Puu tän.
Parem Emajõe kallas
A-S. Tartu Aiavilja Ühisus
3, 4, 5 Usvansky, pärijad
6, 7 Linna majad
Soola tn. lõpp ja j)arem Emajõe kallas.
C. R. Jakobsoni.
I (Tähtvere).
Barklai plats.
I.
Kaubahoov äridega nr. 1 Jänes;
Märt; 2 Lepp, Karl; Eha, Felix;
3 Vallas, Mats; 4 J. Kuhi,
5 Luksep ja Kevend; 6 Tschernov, Meta
Botanika.
2, 4, 6 Scholvin, pärijad
8 Büss, pärijad
10 Martins, Joh.
12 Linna majad
18 Zur-Mühlen, Artur______
Gush-Adolfi ja Tähtvere tn.
2Õ Jaesche, Ernst
38
I.
— Tartu linn
I, 3 Pärmivabrik
5 Johanoson, Johannes ja Herta
Gustav-Adolfi tn.
7 Tartu linn
9 Zahrens, Melanie ja Leonhard
II, 13 Unt, Peeter
22, 24 Moks, Karl, pärijad
26 Prakson, Ida_______
Lepiku tn.
28, 30 Puusepp, August
32 Heateg. s.
34, 36 Nuust, Aug.
38, 40 Lauri, Johan
42 Kramer, pärijad
44, 46 Zoobel, Marie
48 Kadak, Jaak ___ ______
Herne tn.
50,52 Seidenbach, Oskar ja Harald
54, 56 Luiga, pärijad
58, 60 Siefermann, Theonie
62, 64, 66, 66-a Meomuttel, Liine
68 Keelus, Mihkel ja Pauline
Oa tn._____________
15, 17 Karro, pärijad
19, 21 Tavet, Jaan
Kloostri tn.
23 Schwalbe, Joh.
25 Laabus, Mart
27, 29, 31 Müller, Nikolai
33 Older, Auguste
35, 37 Liiv, Eduard
Botaanika aia
tagumine külg
70, 72, 74, 76, 78 Furmansky, Teve,
Isak, Sonja
Emajõe tn. ja parem Emajõe kallas.
Elisabeti.
2 Lill, Marie
4 Bergmann, Voldemar
6 Laar, Anton
8 Mitt, Peter
10 Bshrsols, Elisabeth
12, 12-a Saeberg, Jaan
14 Tikk, Peter
16, 16-a Klarmann, Jaan___
Kesk tn.
18 Kriis, .pärijad
20, 22 Torpats, Tõnis
26, 28 Klein, Jenny ja Magda
Tähe tn._______ _
30 Kangur, Peter
Kevade tn.
32 Rammul, Alex ja Erika
34 Dolf, Marie
36 Tartu linn
Elva.
2 Mark, Reinh.
4 Klemmer, Johan
6 Pääsuke, Linda
8 Reeben, August_____________
___________Väike Kaar__________
10 Kuppits, Juhan
II.
I Kivistik, Amalie
3, 5 Lepp, Jüri
7, 9 Laos, Jaan
II Ilves, August
13 Kullmann, Juhkum
15 Vilmann-Pedaja, Elsa
17 Busch, Joh.
19 Roth, Peter___________
Kesk tn.
21 Paulson, Karl
23 Schmidt, Karl
25, 27, 29 Lossmann, Aug.
31 Adamson, Jaan _____
Tähe tn.
33 Kallas, Josep
35, 37 Tiitso, pärijad
39 Hermann, Anton
II (Tamme).
I Torpats, Tõnis
3 Luksep, Aleksander
5 Lind, Rudolf
7 Maasik, Herta
9 Hersov, Anette
II Haugas, Ludvig
39
l2
14
16
18
13 Veiderpass, Nikolai
15 Juhanson, Theodor
Väike Kaar
S aarsen, Villem
Ignati, Oskar
Kuusik, Johan
Lust, Karl
—
Kesk kaar
17
19
21
23
25
27
20 Lui, Mihkel
22 Sööt, Jaan
24 Soonets, Marie
—
Suur Kaar
Kesk Kaar
26 Treier, Ernst
28 Uudel, Karl
30 Vanaase, August
p2
34
^6
^8
^0
^2
^4
46
48
50
Olev, Jaan
Tibar, Jaan
Mikkel, Edi
Kapsta, Ernst
Kaalep, August
Moks, Jaan
29, 29-a Kilk, Juhan
31 Rähni, Jakob
Suur Kaar
33, 33-a Fuchs, Lnne
35 Eichenfeld, G.
37 Teetsov, Emilie
Soinaste tn.
39 Himraa, Peeter
41 Koger, Marie
43 Kuulberg, Juhan
45 Kuulberg, Karl
47 Gromov, Nikolai
49 Mailend, Eduard
51, 53 Teetsov, Emilie
55 Ojason, Märt
Raja tn.
Soinaste tn.
Võsu, Joosep
Patsmann, Pauline
Nuter-Tammin, Karl
Järv, Voldemar
Patsmann, Mihkel
Nigul, Emma
Orav, Emilie
Saag Jüri
Bürger, Johann
Anmann, Vladimir
Emajõe.
I.
— Botaanika aed
Botaanika tn.
— Furmansky, Teve, Isak, Aisik
Väike Emajõe tn.
1, 2 Brunhof, Peter
3, 4 Ingermann, Paul
5 Spordiriistade Vabrik
6, 7 Tasak, Marta; Jürgens, Alide
8 Põder, Johannes
9, 9-a Tallo, Marie ja Johannes
10 Juurup, Georg
Parem Emajõe kallas.
Kartuli tn.
Era. II.
2 Haridus-Sotsiaalministeerium
40
j
|
1, 3 Loor, Emma
5 Schilova, Alexandra
Filosofi. II.
2, 4 Kersten, Friedrich
6, 8 Busch, Tõnis
10, 12 Toom, pärijad
14, 16 Schilling, pärijad
18 Jürgenson, Karl
20 Sõrra, Anna
22 Janson, Ottilie
I Bulgarin, Valeria
3, 5 Schwarz, Eufrosine
7, 9 Vahin, Emilie
II Sermat, August
13 Vander, Elisabeth
15, 17 Tenter, Julie ja Endel
19, 21 Luks, pärijad
23, 25, 27 Leoke, pärijad
29, 31 Tork, Juhan
Forseliuse. II.
— Laurits, Oskar
|
Fortuuna. III.
2, 4, Allik, Juhan
6, 8, 10, 12 Tartu linn
14, 15 Luiga, Hans
16 Jüriado, Eduard
17, 18 Lang, David ja Pärn, Anna
19, 20 Vene heateg. selts
21, 22, 24, 25 Järveson, Sergei
26, 27 Käärik, Kaarel
28, 29 Kena, pärijad
Põik tn.
30, 31, Goldberg, Alexandra
32, 33 Moscharov, Jakof
34, 35 Joor, Liisa ja Varkel, Emilie
36 Varkel, Emilie
37, 38 Befeld,. Karl
39, 40 Peklevitsch, Feodosja
H Blinov, pärijad
42, 43 Martinson, Joli.
44 Lepp, pärijad
45, 46 Teder, Peter
47, 47-a Raud, Peep
48 Ostx-at, Juliane
49 Hirt, Peeter
50 Fadejev, pärijad
51, 52 Metslang, Gustav
Pikk tn.
53, 53-a Polini pärijad
54 Koslov, Sergei
56 Niinberg, Katariina
57 Vorobjev, Ksenija
Paju tn.
Vasak Emajõe kallas
Fr. R. Kreutzvaldi. I (Tähtvere).
Tammekann A. ja J.
1
9 Mark Julius
Gildi. I.
2 MirVitz, Abram ja Moses
4 Luik, Oskar
___ _
Rüütli tn.
6, 8,10,12 Linna maja
1 Mirvitz, Abram ja Moses
3 Post, pärijad
5 Allik, Joh.
Rüütli tn.
7 Sohinidt, Hugo
9, 11 Lehnbaum, pärijad
Politsei plats ja Kompanii tn.
Gustav-Adolfi. I.
2 Riigimaja
4 A.-S. Kauba Pank
6 Posaisky, Anna______ ______\_j
Rüütli jn._______
8 Šõrra, Jaan
’
■
'
10 Pudersell, H. ja Kupus, L.
Ülikooli tn._
12 Ülikooli maja (Polikl.)
14 Ülikooli maja
16 Kengsep, pärijad
18, 20, 22 E. Karskuse Selts
24, 26* E. Karskuse Liit
28, 30, 32 Markvart, Magnus
34, 36
38, 40 Laur, Linda
42 Sirotkin, Paul______ ______
Lai tn.
44. 46 Vals, Andres
Tee Toomele.
48750 Lühha, Erika ja Irmgard
52 Johanson, Joh. ja teiste____
"“Botaanika tn.
54 Žur Mfihlen, Artur
56, 58 Pukk, Jaan
60, 62, 64 Krause, Elisabet
66’Teppo, Ida ja Joh.
68 Puijat, Antome ja Eduard
70, 72, 74 Ülikool
_____
Tähtvere park.
42
1 Berg, Adele
3 Heller, Lea ja Harry
5 Lommatsch, G., Tittelbach E
Rüütli tn.
7 Hold-Neumann, Eduard
9, 11 Kroger, pärijad
13 Pehap, Adeline ja Laur, Ants
15 Grüntal, Erna, Ilse, Gert
Ülikooli tn.
17 Ülikool; Ülikooli kirik
Gustav Adolfi plats ja Peeter
Põllu tn.
19 Ülikooli maja (Võimla)
Lutsu tn.
Terrepson, Edgar
21 Melkov, pärijad
_____
Lai tn.
23, 25 Plaks, Šofie
27, 29 Reinbaum, Andres
31
33 Rösner, Olga
Botaanika tn.
35 Freivald, Ferdinand
37 Moritz, Ernst
39, 41 Tõnnisson, E. ja Kikkas, S.
43, 45 Saar, Oskar
47, 49 Ktigelgen, pärijad
51 Anderson, Anna
53 Eres, Friedrich
53 Zur Mühlen, pärijad
57 Schultz, Vlad. ja Heuie, A.
Herne. 1.
1 Seidenbaeh, pärijad
3, 5, 7, 9, 11 Nurm, Richard
13 Rästa, Friedrich
15, 17, 19 Falkenberg, Johan ja
Sõster, J.
21, 23 Rüütel, Helene
25 Rüütel, Johan
‘47, 29, 31, 31-a Frisch, Joh.
33 Kombe, Paul
Kartuli tn.
35, 37 Peeda, Gustav
39 Ungerson, Jaak
41 Miitra, Kristjan
43 Jõgi, pärijad
Marja tn.
45, 47 Madison, Robert
49 Vedler, pärijad
51 Kirilov, Olga
53 Hammer, Jaan
55 Võõbus, Kusta
Melooni tn.
57 Jakobson, Karl ja Liisa
Piiri tn.
59, 61-a Pihlap, I iisa
63 Unt, August
Linna heinamaa
2, 4 Paju, Kari
6 Kl aos, Helene
8, 10 Nauraov, Ludmilla ja Boris
12 Kuiv, Eugen
14 Virk, Jaan ja Adele
16, 16-a, 18 Kippik., Jaan
20 Austa, pärijad
22, 24, 26 Tampel, Elise ja Otto
28 Trull, Anna ja Kraan, G.
30 Heido, Lass ja Müller
32, 34 Leberecht, Karl
36 Peteiason, Mart ja Otto
38, 40 Juurup, Georg
42 Elias, Marie
44, 46 Rammus, Kusta; Treier, Ed.
48 Köster, Friedrich
50 Virro, Johan
52 Virro, Anna
Marja tn.
___
56 Rästa, jaan
58 Räppin, August
Melooni tn.
Piiri tn
60, 62 Mats, Peter
Hetseli. I.
2 Schröder, Felix
6 Ottas, Johan
:
7 Rahukogu
5 Köhler, pärijad
3, 1 Riigimaja
Katoliku
Hiie. I. (Tähtvere)
Holmi. III.
1, 3, 5 Kropmann, Izik
2, 4, 6, 8, 10 Ratnik, ][aan
7, 9, 11 Rästa Jaan ja Laane,
12, 14, 16, 18 T. E. MajandusArnold
Ühisus
13 Ahlmann, Artur
20, 22, 24 Oss, Alice
15, 17 Jansen, Georg
26 Oss, Johan
Pahem Emaj õe kallas Pontoonsilla juures lil linnajaos.
Hugo Treffneri. III.
2 Treffner, Elsa
4 Reinhold, Karl
6 Lil], Julius
1, 3 Lang, Helene
5, 7 Aavik, Joh,
9 Raba, Ruus ja Lopuchm
Narva tn.
43
J. Hurda.
(Tähkvere).
3
5
7
9
2 Starkopf, Anton
4 Frisch, Karl
6 Saar, Tõnis
Priimägi, Jaan
Priimägi, Hans
Abel, Karl
Arielo, Jaan
Ilmarise. II.
Uhlfeldt, Juhan
Pärn, Kaid
Sutt, Andrei
Ilmatari. I. (Tähkvere)
Ilmatsalu. I.
2 Looga, Johann
Jaama. III.
2 Martin, Eduard
4, 6 Engel, Peeter
8 Prants, Peeter
10 Laisk, August
Mäe tn.
12 Puusik, Johannes
14 Eesti lasteaed
16 Nachman ja Jassman
Roosi tn.
18 Vohlfeil, pärijad
20 Lenkin, Nikolai
22, 24 Saksa abiandm. selts
26, 26-a Vichmann, Vilhelm
28 Linna maja
30 Klassen, Mihkel
32, 34 Blaufeldt, pärijad
36, 38, 40 Jäik, Konst.
42 Riomar, Jaan
44 Hartmann, Gustav
46, 48 Volmer, pärijad
50 Kogi, Helene
52, 54, 56 Segerlin, Holger
Raekoja tn.
58, 60, 62 Kuusner L
Pärna tn.
64 Saks, Jaan
66 Otter, Karl
68, 70 Jtiriado, Märt
72 Sõjaväe-laatsarett
44
|
1, 3, 5, 7 Hellat, Nikolai
11, 13, 15 Ingel, Karl
17 Kerner, Eduard
19 Loit, August ja Peter
Mäe tn.
21 Albrecht, Luise
23, 25 Baumann, Jaan
27, 29, 31 Sarapuu, Karoline
Roosi tn.
33 Puksov, Hendrik
35 Fau, Amalie
37, 39 Reinhold, Alma
Kivi tn.
i
|
41. 43 Pusemp, Joh.
43-a Raudsepp, August
45, 47, 49 Kangro, Gustav
51 Kingu, Ants
53 Kaddak, Bruno
55, 57 Ivarro, Marie
59 Königsfeld, pärijad
61 Epler, Jaan
63 Laats, Peter______
Raekoja tn.
65 Napp, Robert
67 Ustav, Selma ja Aug.
69, 71 Linna majad
73, 75 Pastel, Jaan
77, 79, 81 Sell, pärijad
83, 85 Laur, Mihkel
87 Bogdanov, Feodor
89 Toom, Alexauder
Pärna tn.
91 Post, Gustav
93, Koljok, Johannes
95 Hendrikson, Juhan
97 Pikk, Anna
99 Suits, Hilda
101, 101-a Undrits, Gustav
103 Polli, August
| 105, 107 Hansen, Vilhelm
| 109 Tallinna L. H Kassa
111 Põderson, Leonhard
113 Padar, Eduard .
— Sõjaväe laatsareti köök
Räpina maantee
J. V. Janseni. I (Tähkvere).
Jõe.
II.
2 Liivamägi, Eduard *
4 Truus, Mihkel
Aleksandri tn.
6 Lampson, Elfriede ; Kuusk,
Emilie.
8 Martinson, Paul
10, 12 Saks, Eduard
I Liiv, Andres
3 Abel, Ludvig
5 Zukker, A. ja E.
7 Volmer, Peeter
9 Kuusik, Johan
9-a Sisas, August; Vint, August
II Kits, Karl
Aleksandri tn.
13, 15 Goldberg, Israel
Turu tn. ja parem Emajõe kallas.
Jänese. III.
2 Truus, pärijad
4, 4-a, 4-b Sehasmin, Mart
6 Tooming, Leopold
8 Rätsep, Maali
10 Knoll, pärijad
12, 12-a Oja, jaan
14 Zupson, Eduard
16 Sööda, Liine
18 Rein vald, Jaan
20 Rüütel, Fduard
22, 22-a Kondas, Alex.
24 Kikkas, Johan
26 Reinhold, Minna
28 Õunapu, Ida
30 Lester, Rudolf
32, 32-a Väljaots, J.
34 Hermann, Minna
36 Vokk, Emilie
I Meister, Georg
Mäe tn.
3 Alapu, Anna-Helene
5 Sillaots, Liisa
7 Lill, Hendrik
Roosi tn.
II Sööde, L.ine,
K. A. Hermanni. I (Tähkvere).
5 Mitt, Roman
7 Rägo, Richard
>
j
I
— Müller, Therese
10 Puusep, Fr.
45
Kabeli. II.
[ Raudtee valitsus
3 Tavita, Jakob
5 Grossberg, Viktor
7 Luht, Kristjan
9 Laus, Leena
11 Raudsep, Johan
Pauluse surnuaed
Kalaturu.
III.
1, 2, 3 Ahlmann, Artur
Holmi tn.
4 Jansen, Georg
5, 6 Oss, Johann
7, 8, 9, 10 Petsch, Auguste
11 Reinhold, pärijad
Fortuna tn.
Vasak Emajõe kallas
III.
Kalda.
1 Genss, Nosson; Braschinsky,
Libe
2 Lang, Helene
Hugo Treffneri tn.
-— Treffner, Elsa
3, 4 Elken, pärijad
5 6 Silbergleich, Hans
7 Karik, Karl
m
Vasak Emajõe kallas
Vabaduse sild
Ühendus Narva tn.
8 Gelb, Mihail
9, 10 Goldberg, Heinrich
11, 12, 13, 14 Oheim, Olga
Väike Põik tn.
15, 16 Tartu linn
Vene tn.
17,x18 Oeberg, Olga
19, 20, 21, 22 Austa Peeter
23 Aerutajate klubi
Väike Meltsiveski tn.
24, 25, 26 Flachs, Ella
27 Taara spordiklubi
29 Pohla, Alvine
— Linna ujula
— Uiga, Johannes
|
jj
Vasak Emajõe kallas
Kalmistu
— Trampach, Ed.
2, 4 Ratasepp, pärijad
6 Prost, Johannes
8, 10 Klaos, Alexander
12 Kool, Marie
14 Lusikas, Jüri
46
III.
1 Viro, Joh.
3 Rosenberg, Joh,
11 Ratasep, Leena
13 Hasenbusch, Artur
16 Reeben, Anna
18 Bekker, Marie
Surnuaiad
Kabeli tn.
26 „Lellep“ a.-s.
Narva tn.
32 Briggo, Alex.
34, 36 Jürgens, Leonhard
38 Sokk, Ado
40 Klesment, Julie
42 Nuust, Edgar ja Meta
44 Panksepp, Joh.
46, 48 Laigasküla, Jakob
Mäe tn.
52, 54 Kippasto, pärijad
56, 58 Rose, Joseph
Risti tn.
Liiva tn.
j
j
;
21, 23 A.-S. Tartu Metallivabrik
25. 27 Kiipsaar, Elfr.
29, 29-a Päiv, Leena
31 Savisaar-, Daniel
33 Köster, Anna
35 Siirak, Mihkel
37 Tomson, pärijad
39 Jakobson, pärijad
Narva tn.
41 Rossner, Karl ja.Gustav
43 Meksi, Eduard
45 Mauer, August
47 Kötsi, Karl
51 Kukk, pärijad
53 Hermann, Leena
Mäe tn.
63 Rätsep, Älide
j 65, 65-a Kütta, Jaan
Roosi tn. ja linna maa
Kaluri.
III.
!
1, 3, 5, 7 Hackenschmidt, Paul
2 Kenkmann, Eduard
4 Märtson, Silvia ja Valter
Lodja tn.
6 Meilach, Hirsch-Leib
9 Üdso, Arnold
8, 10 Prikkel, Gustav
11, 13 Tõnisson, Luisa, Narits,
— A.-S. Ktitteveo
Emtna
Lodja tn.
15, 17 Umblia, Artur_________
12 Linnamaja
[. ’
Soola tn.
14, 16 Rammolirüs, Emilie
19, 21, 23 Stallmeister, Jakob
18 Lomp, Aug.j Sokolov, Paul
25, 27, 29 Karolin, Peeter
Soola tn.
31, 33 Puusik, Johannes
35, 37 Pütsepp, Helene
20, 22 Nikiferov. Konstantin
39, 41 Menning, pärijad
24, 26 Milles, Reinhold
43 Hofrichter, pärijad
28, 30 Primäkin, Vassily
45 A.-S. „E. M. Usvansky ja Pojad"
32, 34, 36 Sirk, Karl
38, 40 Segritz, Karl
Lao tn.
42 Niemann, Leontine
44 A.-S. „E. M. Usvansky ja Pojad"
46 Muhli, Eduard
Lao tn.
— Linnamaja
Parem Emajõe kallas
Karlova.
2, 4 Tartu linn
6, 8 Jürgens, Erich
Soola tn.
II.
1 Tütarlaste gümnaasium
3, 5 Peterson, Eduard
7, 9 Suur, Friedrich ja Johan
47
10, 12 T. Jaani kiriku kog.
14 Elken, J. ja V.
16 Sotnik, August
18 Blumfeld, J.; Katalsep, Ii.
18-a Paurson, Kari ja Dagmar
Lao tn.
20 Kahn, Julius
22, 24 Ressurse selts
26 Kripson, Johan
28, 30 Puusep, Ludvig
32, 34 Kohler, Robert
Aida tn.
36, 38 Lange; Tio
40, 42 Krause, Alexander
44, 46, 48 Trapido, Koblenz, Goldov
— Linna maja
Lina tn.
|
50 Tomberg, Anna
52 Reddel, Rudolf
54 Prigajev, pärijad
56, 58 Israel, Ernst
60, 62 Vint, Liisa
64, 66 Veske, Liisa
— Kivi, Johan
Lille tn.
11 Šõrra, Georg
13, 15 Pfaff, Konrad
17, 19, 21 Pfaff, Elisabet.
23 Tomberg, pärijad
25 Kuriks, Oskar
27 Rudolf, Aline
29, 31 Torm, Friedrich
33, 35 Amberg, Rudolf
37 Sisask, Johan
39, 43, 45 Zimmermann, Karl
41 Laas, August
47, 49, 51 Dolf, Hugo
53, 55 Raabe, Eugenie
57, 59 Martinson, Alide
61 Leppik, Johannes ja Ida
Pargi tn.
63
65
67
69
Jõe tn.
71, 73 Bergmann, Rudolf
75 Sügis, Julie
77 Schnikker, Alex.
79 Pikker, Juhan
Tolstoi tn.
81 Hiir, Juhan
83, 85 Mäll, Liisi
87 Kiipsar, Jüri
89 Liiberg, Georg
68 Liiv, Andres
70, 72 Vindt, Lisa
76, 78 Palm, Alide ja Tomasson,
Helene
80 Selge, Karl
82, 84, 86 Karindosk, Hedvig ja
Alfred
Rebase tn.
88 Naba, Ludvig
90 Lagastik, August
92 Schiller, Bernhard
— Arnella, August
92-a Krusale, Bmilie
— Rootsi, Friedrich
Kuu tän.
94 Reinthal, Theodor
Vabaduse tn.
96 Läbi, Hans
98 Lauri, Emilie
100 Pales, Johann
102 Vaiga, Johannes
104 Kodu, Johan
Sõbra tn.
106 Pulles, Peter
108, 110 Perv, Johannes
112 Haage, Alma
114 Kabin, Jüri ja Marie
48
Karlova park
Tartu linn
Napp, pärijad
Tartu linn
Heine, Oskar
Marta tn.
91
93
95
97
Onne tn.
Lond, Hans
Padar, Kristjan
Kivistik, Alexander
Luisk, Helene
Kuu tn.
Vabaduse tn.
Plaks, Heinrich
Raudjalg, Jaan
Sõbra tn.
Äarna, Datiiel
Aria, Elmar
Sae koja tn.
Lagastik, August
113 Kombe, Karl
115 Hurt, Sofie
117 Pokkats, Juhan
116, 118 Uik, Jaan
Saekoja tn.
120 Pulli, Eduard
122 Saar, Miili
Kartuli. I.
2, 4 Kuusk, Jüri
6, 8 Montag, Oskar
10 Paurson, pärijad
12 Vestel, pärijad
1 Kuhlberg, Natalie-Marie
3, 5 Priks, Robert
7 Siider, Ella
9, 11 Ehrenbusch, Liisa
13 Käppa, Eduard ja Pihlap, Karl
Oa tänav
Emajõe tn. lõpp ja parem Emajõe kallas
Kase. II.
1, 3 Koger, Johan, pärijad
5 Uulits, Jaak
— Ilb, Aleksander
Kastani. I, II.
2 Allik, Julie
Adamsou, Jaan
4, 6 Rütli, Oskar
Maarjamõisa tn.
8, 10 Kadak, Pauline
12 Kedder, pärijad
14, 16 Kustavus, Hindrik
Tiigi tn.
18 Kukk, Martin
20, 22 Vtihner, Mathias
24, 26 Sõrra, Jaan’
_ ____
Aia tn.
28 Fr. „Estica“ vilistlaskogu
30 Genss, Jakob
32, 34, 36 Alexejev, Vissarion
38 Grohs, Amalie
Vikerhäuser, Ivan
Riia tn.
40 Mondson, Aleksandra
42, 44 Rives, Joh.
46, 48, 50 E, Vabariik
52 Deinhardt, Johanna ja lapsed
54 Sahlit, pärijad
56 Roos, Leena ja David
58, 60 Mõrd, Johann
62, 64 Aiand, Charlotte
86 Kase, Peeter
88, 70, 72 Karsna, Alma
74, 76 Kuriks, Oskar
| . 1 Üliõp. selts „Neobaltia“
3, 5 Tever, Luise
7, 9 Maurits, Anna
II, 13, 15 Vender, Oskar
17, 19, 21 Kaltenberg, Richard
23, 25 Hain, Julius
27, 29, 31 Hallik, Josep
Maarjamõisa tn.
Veidemann, Marta
33, 35 Ottas, pärijad
37.Müller, Edgar
39, 41 Jürgenson, Konstance
43 Vühner, Mathias
_
Tiigi tn.
45, 47 Thal, Olga
49, 51 Ennok, Katarina
53 Oja, Helene
____ ____
•
Aia tn.
____
55 Must, Anton
57, 59 Turks, Leopold
61, 63 Korknobel, pärijad
65, 67, 69 Parts, Karl ja Mihkel
71, 73, 75, 77 Pärn, Anna
79, 81, 83 Verhoustinsky j. t.
85, 87, 89, 91 Terpilovsky, Anna
93, 95 Jurak, Marta
97, 99.~101 Lond, Jaak __
Riia tn.^___
103 Kauba Pank
49
105, 107, 109, lil, 113 Peets, Joh.
Tamme tn.
115, 117,119,121 Villberg, Gustav
ja Ellen
123, 125, 127 Vatsa, Jaan
129, 131 Lauristin, Fromhold
133, 135 Tamm, Peter
137 Jürgenson, Emilie
139 Tekkel, Johan
141 Rapsei, Ernst
143 Kallas, Pauline ja Palm, Ed.
145, 147, 149 Al ajan, Jaan ja Elisab.
151, 153, 155 Vühner, Mathias
Kase tn.
157, 159, 161 Bluss Peter
163, 165, 167 Kirs, Anna
169 Hagen, Karl
171 Toots, Jaan
173 Narusk, Jaan
173-a Ütsi, Joh.
— Vulf, Marie
— Tapamaja
Võru maantee
Katariina
2, 4 Mõttus, Osvald
6, 8 Kiss, Mart
10 Pallo, Emilie
12 Pett, Amanda
14 Pabel, Marlis e
16, 18 Pelju, Mart
Kesk tn.
20, 22 Pr ost, Jakob
24, 26 Järv, Jaak
Võru tänaval asuva krundi
II.
1 Schiffer, Jaan
3 Palav, Elise
5 Sellkääri, Kusta
7, 9 Napp, Peter
11, 13 Otsason, Emma
15 Vool, Jaan
4
nr. 26 tagumine külg
Katoliku. I.
1 Piip, Ants
50
2, 4 Lepp, Karl
Veski tn.
6 Tooming, Liine
K. A. Hermanni tn.
Müller, Therese
Starkopf, Alide
J. Hurda tn.
Anielo, Jaan
Mielberg, Ivan
C. R. Jakobsoni tn.
Mielberg, Ivan
Tammekann, Irene ja August
Piir, Alide
Kauba.
PoodNr.
„
„
„
„
„
„
„
„
„
,,
„
„
„
„
„
,,
„
„
n
„
Kaubahoov
39 Nilp, Anna
38 Vask, Aleksander
37 Satini, Marta,
Jakovlev, Emilie
36 Tobias, Joh.
35, 34
33 Simm, David
32 Vogel, pärijad
31 Resvov, Ivan
30 Pedraudse, Karl
29, 28 Grüner, pärijad
27 Vilde, Osv. ja Julius
I.
I Petersen, Agnes
3
5 Kauer, Simon ; Pasternak, David
7, 9 Holst, Rudolf, pärijad
II Kochlap, Jaan
13, 15 Holst, Rob.
17 Holst, pärijad___
Jäöögiturg
Söögiturg
Kesk.
2, 4 Kullam, Aug.
6 Noorkukk, Alide
8 Kriips, Mihkel
10 Parts, Meta
Lootuse tn.
12 Latt, Linda
14, 16 Ploets, Ilse
18 Messing, Alvine
20 Rässa, Jüri________________
Elisabeti tn.
22 Mork, Karl
"
24 Klaos, Richard
26 Neumann, Heindrik ja Karl
28 Link, Johannes ja Hilda
Onne tn.
30 Lüdimois, Mart
32 Veber, Juhkum
34 Laurson, Miked_______
__
Kuu tn._____
36 Käär, Jakob
38 Petrov, Aleksei
40 Ingermann, Lydia
42 Adamson, Karl____________
Vabaduse tn.
44746 Logina, Liisa
48 Krisberg, Alide__ _________
Sõbra tn._________
50 Dreier, Karl
o2 Täht, Alma________________
j
I
!
j
|
II.
I Paedrason, Jaan_____________
Lootuse tn.
3 Emblik, Juh.
5 Pau, Gustav_________ _______
Elisabeti tn.
7 Raud, pärijad
9 Peljo, Johann
II Muna, Richard ja Julie
13, 13-a Klaos, Alex___________
Õnne tn.
15 Lepwalts, Pauline
17, 19 Vene vaeste komitee
21* Vassil, Emilie
23 Sassi, Joh.
25 Siider, Jaan________________
Vabaduse tn.
27 Vasser, August
29 Kikerpill, Eduard
31 Padar, Magda______________
—
Sõbra tn.
33 Simo, Adam
37 Sotnik, August
39 Joost, Akulina
41 Muna, Jaan
_________
Nigula tn.________
43 Mikk, AleksTja Sisask, Ella
Saek0ja txn___ ___
54
58
—
—
Teppo, Karl
Toom, Juhan
Päärent, Gustav
Loorits, August
4
51
Kesk Kaar.
I, II.
2 Tamm, Gustav
4 Kutsar, Jaan
Kungla tn.
6 Rätt, Jaan
8 Vainu, Jaan
10 Uulits, Leena
12 Liuhka, Alex.
Tammekuru tn.
14 Martinson, Voldemar
16 Paabus, Liisa
18 Gurt, Marie
20, 20-a Rattur, Harry
Räni tn.
22 Akberg, August ja Natalie
24 Fischmann, Alexandra
26 Kolda, Mihkel
Tamme puiestee
28 Piirand, Reinhold
30 Virkhausen, Rudolf
Elva tn.
32 Kirs, August
34 Rudi, Gustav
-
Äri tn.
36 Kirp, August
Riia maantee
i
1 Kiipsaar, Peeter
3 Vaiaiel, Paul
Kungla tn.
5 Lelle, Georg
7 Luht, Jaan
9, 11 Kimmel, Mihkel
Tammekuru tn.
13 Plaks, Karl
15 Sikk, Emilie
17 Lestal, Karl
19 Keem, Karl
21 Libe, Karl
Räni tn.
23 Rõika, Mihkel
25 Laanemann, Joh.
27 Türp, Marie
29 Valdmann, Liisa
Tamme puiestee
31 Ruubel, Hans
33 Pärtelson, Peeter
35 Armulik, August
Elva tn.
37 Vanatalu, Friedrich
39 Kõivamägi, Anna
Riia maantee
49
51
53
55
57
59
|
]
(Tamme)
61
63
65
67
69
71
Lembitu tn.
Narusk, Johan
Tigane, Marie
Mihkelson, Jaan
Rožnovsky, Julie
Vambola tn.
Kannik, Peter
Kolts, Änna
Tasuja tn.
Müürsep, Eduard
Matson, Johan
Mekkart, Alex.
Kiipsar, Jaan
Kiipsaar, Kaarel
Kitsing, Mart
Sakala tn.
Kevade.
2 Kangur, Peter, pärijaid
— Masik, Johannes
52
II.
Silbermann, Liisa
1, 3, 3-a Reinhold, August
5 Tamm, Timofei
\
Kirsi. II.
Kitsas. I.
2, 4 Vähner, Eduard
6, 8 Kuus, August
— Raphoph, Reinhold. pärijad
1 Luha, Julie
3, 5, 7 Klemmerer ja Mühlenthal
9 Vallas, Mats
m. 'j
— rr *
Tähe tn.
Iii.
Kivi
2, 4, 6, 8, 10, 12 Uin, Siegiried
14, 14-a, 16 Savi, Kristjan
18, 18-a, 20 Rehesaar, Älexander
22, 24 Kollin, Johan
20, 28 Sillasoo, Yillem
30, 32, 34 Götsch, Ernst
36, 38 Rosenthal, Aug.
40 Regge, Otto
Pikk tän.
42, 44, 46 Mirvitz, Abram
48, 50 Möllerson, Karoline
52, 54, 54-a Järve, Julie
56 Prints, Johan
58 Hallik, Paul
60, 62 Reimann, Leonhard
64, 66 Kruuse, Ado
68 Sastok, Ludvig
1, 1-a Pruuli, pärijad
3 Staden, Älexander
5, 7 Paurson, pärijad
9, 11, 13, 15 Schröder, pärijad
17, 19 Rabba, Kusta
21, 21-a Mirvitz, Abram
23, 25 Neostus, Karl
27, 29 Lood, Reinhold
31, 33 Soe, Gustav
35, 37, 39, 41, 43, 45 Ehrlich, Jakob
47, 49 Janson, Lydia
51 Schur, Kalman
Pikk tn.
53 Mõrd ja Raudseping, Feodoroff
55 London, August
57, 59 Saposhnin, Vladimir
61, 63, 65 Blioch, Chaie
67 Ilves, Johannes
69, 71 Nilkhofer, pärijad
73 Kilk, Rudolf
75-a Palu, Julius
75, 77 Savisaar, Daniel
Jaama tn.
Kloostri. I.
2 Schlossmann, Karl
4 Laos, Älexander ja Marie
6, 8, 10 Jürgenson, Jüri
12, 14 Navi, Marie
|
1 Fahlberg, pärijad
3, 5 Turm, Peeter
7 Schindelmeister, Helene
9 Schwalbe, Joh.
Botaanika tn.
Koidula. I. (Tähkvere)
Kompani. I.
2 Tartu Kutseesind. Kodu
Gustav-Adolfi tn
4 Berg, Ädele
6, 8 Lehnbaum, pärijad
Gildi tn.
lJOtter, Jaan
3, 5 Liivimaa Krediitkassa
53
10 Politsei majad
12 Grflnvald, Adele
Peeter Põllu tn. ja politseiplats
Kungla.
2 Frauenstein, Valentin
4 Immann, Alviine
6 Koort, Jaan
_______
Väike-Kaar
8 Kantsvei, Alfred
10 Simtmann, Joh.
12 Kruus, Ferdinand
14 Venesaar, Konstantin
16, 18 Vene, Jaan
20 Treufeld, August
22 Adof, Joh.
24 Pallo, Vilhelmine
Kesk-Kaar
26 Tamm, Ida
28, 30 Soolert, Albert
32 Joost, August
34 Kenter, Mii na
II.
i
!
__
I
(Tamme)
I Tubin, Villem
3 Kuulberg, Johannes
Tamme puiestee
5 jõumees, Kristjan
7 Sukk, August
9 Kodres, Johannes
II Kaarna, Trusilla
13 Reimann, Eduard
15 Üüdik, Katta
Väike-Kaar
19 Krolova, Linda
21 Põdra, Eduard
25 Paju, Peeter
27 Vaimel, Liisa
Kesk-Kaar
29 Pokk, jaan
31 Klaus, johan
33 Lüdimus, Julie
35 Laius, Anna
37 Pehk, Karl
39 Muuli, Karl
Suur-Kaar
Kuru.
8
6
4
2
Kuu.
2 Sotnik, August
4 Sütt, pärijad
6 Limberg, Armin
8 Elli, Pauline
10 Tulff, Joh.
12 Avaldt, Elsa
14 Muttik, Juhan
Tähe tn.
16 Tomson, Anna
Vladimiri tn.
18 Viera, Liisa
54
II.
Pelzer, Miina
5 Rist, August
3 Nüssik, Jaan
Järv, August
Toom, Johan
Sukka, Vilhelmine
Tonn, Jüri
Aleksandrova, Akulina
Sukk, Jaan
Luik, Jaan
II.
I Vuks, Jaan
3 Luud, Jaan
5 Hirt, Otto
7 Otti, Marie
9 Krõll, Kadri ja Jaan
II Kadajason, Adam
13 Evert, Julie ja Hans
15 Prikkel, Emilie
17 Sorge, Andre
19 Grossberg, Juhan
21 Väljaots, Joh.
_______
____________ Raua tn.
20 Semmel, Peter, pärijad
20-a Siitsa, Karl
22 Prigo, Mart
24 Märs, Karl
23 Ütt, Jaan
25 Müller, pärijad
______
Linda tn.
27 Tobre, Josep_______
Vladimiri tn.
29 Klaos, Alex.
31 Kuusk, Eduard
33 Freimann, Johan
Karlova tn.
_______ _____ Raua tn.
35 Kartau, Amalie
37 Kallas, Ida
39 Sügis, Anna
___________ Aleksandri tn.
41 Viks, Peeter
43 Tellmann, Marie
45 Lill, Julie
47 Vipp, Helmi
49 Mats, Alex.
51 Klaus, Rosalie
53 Vidaja, Jaan ja Ida
:
|
Käo.
II.
(Tamme)
2 Utt, Qskar
1 Mettig, Minna
3 Laja, Jaan
Küüni.
I.
2, 4 Oberleitner, pärijad
1 Sisask, Karlson jne.
6 Kaplan, Jankel; Goldberg, L.
3 Oelsen, Irene
8 Genss, Idel
5 Tideboehl, Elisab.
P°e tn. ja Barklai plats
2 Toome valvuri maja
Gustav-Adolfi tn.
4 Plaks, Sophie
6 Vühner, Matias
8, 10 v. Valter, Elisabet
12, 14, 16, 18 Jaska, Rudolf
Kloostri tn.
20 Fahlberg, Cäcilie ; Bernhoff,
Artur
22, 24 Kienast, pärijad
26, 28 Õpetajate seminar
30, 32 Korp! „VironiaK
34, 36 Ülikooli majad
38, 40 Botaanika aed
I.
1 Jürmann, Karl
3 Sirotkin, Paul
Gustav-Adolfi tn.
5, 7 Masik, Karl
9, 11, 13 Vennaste kogudus
15 Lenzius, Adele
17, 19 Lenzius, August
21, 23 v. Renteln, Ludvig
25, 27 Thomson, Amalie
__________ Ülikooli tn._____
29 Raag, Hans
31 Johanson, Johan
__________ Rüütli tn.
33 Eesti Vabariik
35 Bertelson, Eduard
Magasini tn.
37 Võimla
39, 41 Kamenovsky, Movscha
Emajõe tn. ja Vabadussild — Vabadusepuiestee
55
Lao. II.
2-a Fleischhauer, Helene
2 Epro, Eduard
Aleksandri tn.
4 Raud, Minna
6 Hanson, Voldemar
8 Rikkand, M. ja S.
10 Kink, Michel
Turu tn.
12 Rooma, Jaan
14 Näär, Helene
16 Kukk, Minna
18 Malonenkov, Ivan
Kaluri tn.
— Puuaed
Puu tn.
Puuaed — Ktibbar
*
1 Rästas, Zille
Aleksandri tn.
3, 5 Anderson, Karl
7 Kivi, Jaan
9, 11 Jak, Peeter
13, 15, 17 Kruskal, pärijad
19, 21 Karlson, Fr.
Turu tn,
23 Manglus, Salme
25, 27 Mark, Johann
29 Hermann, Amalie
31, 33 Padar, pär.
35 Kenk, Andres
37, 39 Masing, Amalie
41, 43, 45, 47 Kolovsky, Roche ja
Kropmann, Ester
Kaluri tn.
Linna puuaed
Parem Emajõe kallas
Lembitu. 1 . (Tamme).
6 Lorenz, Artur
8 Pärn, pärijad
10 Tamm, Hendrik
12 Angervaks, Johan
14.Soom, Gustav
16 Metsküla, Karl
Väike-Kaar
18 Markus, Eduard
20 Ojasson, Jenny
1
3
5
7
9
Zettermann, David
Michelson, Alex.
Kargaja, Vera
Järv, Johannes
Narusk, Johan
Kesk-Kaar
Lepiku. I.
2 Prakson, Ida
4 Alekand, Alex ja Krail, Ludv.
6 Lauritz, Jaan
8 Goldberg, pärijad
10 Luud, August
12 Pihlak, Mart
14 Karu, Heinrich ja Anna
1,
3
5
7
9
1-a Lenzius, Hans
Onni, Heino
Luppian, Marta
Lepik, Jaan; Kõiv, Ida
Rossner, Alex.
Liini. I. (Veeriku.)
2 Kull, Johan
4 Kahar, Marie
6 Pauls, Johan
8 Adon, Reet
10 Käär, Otto
— Rostovzev, Mihail
56
I Säre, Jaan
3 Tulles, Voldemar
5 Kivastik, Julius
7 Priks, Mart
9 Rander Kusta
II Siibold, Juhan
13 Haarmarm, Karl
15 Mahltnann, Artur
Mahlrnann Melanie
Maasing, Oskar
Vestren-Doll, Anna
Liiva. III.
2,
6,
16
18
20
4 Arrak, Helene
1, 3 Sild, Peeter ja Salme
8, 10, 12 Uibo, Jaan
5, 7 Reeder, Alex.
Puu, pärijad
9, ll Jüriado, Märt
Neider, Ida
13 Tammes, Philipp
Klaos, Joh.
Meltsiveski tn.
Meltsiveski tn.
17 Linna maja
22 Libe, Johan
21, 23 Baars, Frieda
24 Sapotzki, Helene
Tallinna tn.
Tallinna tn.
— Kõik, Emilie
26, 28 Kramer, pärijad
— Korneol, Alma
30 Lampson, Ilse
Puiestee tn.
32, 34 Linna majad
— Schröder, Jenny
Puiestee tn.
Peetri tn.
36 Muide, Johannes
25 Reinhold, pärijad
38, 40 Birkenthal, David
A.-s. Metallivabrik G. ja H. Lellep
42 Solba, Alexander
44 Solba, August
Peetri tn.
46, 48 Silbergleich, Hans
Kalmistu tn. ja värav Maarja surnuaiale
Lille. II.
2 Sõrra, Georg
4, 6 S Heategev Selts
8, 10 Kokkult, pärijad
12, 14 Rässa, Jüri
16 Rohutead. üliõpil, korp.
18 Eesti adventistide kogudus
20 Bursy, Thekla
______ _
Tähe tn.
22 Tornius, Elfriede
24, 26 Jakobson, Märt ja Anna
Postijaama
1 Kivi, Johnnes
3 Bernakoff, Rudolf ja Emilie
5, 7, 9 Torm, Friedrich
11,13,13-a Buxhoevden, Henriette
15 Hermann, pärijad
___________^ähe tn.
17 Munna, pärijad
plats
Lina. II.
2 Tartu linn
1, 3 Vindt, August
Aleksandri tn.
5 Birk, Ella-Marie
7 Kerge, Michel
4, 6 Linna vaestemaja
_________ Aleksandri tn.
Turu tn.
— Vene vaestemaja
9, 11, 13 Linna majad
________________
Turu tn.
Parem Emajõe kallas ja linnaliein amaa.
§7
Lindat. II.
1, 3, 5 Mikkel, Helene
2, 4 Segerlin, Melanie
6 Luts, Oskar
8 Kasuk, Julius
Õnne tn.
10.12 Karp, August,Elfriede, Leida
14 Luik, Peep
16 Kreydenberg, Anna
18 Raudsepp, Ferdinand
Kuu tn.
20 Sommer, Nelly
22 Ers, David
22-a Saks, Jaan
Vabaduse tn.
24 Nõmm, Paul
26 Tint, Karl
28 Prakson, Hendrik
30 Pärtelpoeg, Liina
Sõbra tn.
32 Löndre, Tomas
34 Almer, Adu
Onne tn.
7 Gromov, Julie
9 Lupkin, Paul
11 Mõrd, Peeter
13, 15 Leppik, Miina
Kuu tn.
17 Kuusk. Johanna
Vabaduse tn.
19 Alekand, Karl
21 Parteis, Karl
Sõbra tn.
29 Meiel, Robert
31 Pilt, Jaan
33 Laurits, Oskar
Lodj a. II.
— Tartu linn
1, 3, 5 Uik, Mihkel
7, 9, 11 Alver, Jaan
Aleksandri tn.
— Kannik, August
13, 15 Hermson, pärijad
— Uibo, Marie
Turu tn.
17, 19 Grischakov, Jefrem
21, 23 Udso, Arnold
Kaluri tn.
25 Tartu linn
Auriku tn. ja parem Emajõe kallas.
2 Peters, Lydia
4 Kriisa, Jaan
Aleksandri tn.
Bürgermusse aed
6 Boening, Gerhard
— Hirschovitz, Volf
Turu tn.
8, 10 Ostrov. Elsa ja Elfriede
— Hackenschmidt, Paul
Kaluri tn.
12 Tartu linn
Lootuse. II.
2 Griep Konstantin
4, 6 Johanson, Anna
8 Lukk, Jaan_________
Kesk tn.
10 Helberg, A. ja V
12, 14 Janson Anna
16 Undrits, Helene
18 Kuusik, Jaan
20, 22, 24 Muld, Friedrich
26 Prakson, Peter
58
I Lauson, Marie
3, 5 Kliiman, Aleks.
7, 9 Rosma, Josep
II Parts, Meta
_______
Kesk tn.
__
13 Vahi, Niina
15 Mõttus, Lena
17, 19, Kokk, Amalie-Helene
21, 23 Koort. Jaan
25 Kamm, Leena; Tellmann, Otto
27 Torm, Friedrich
29 Jüris, Hendrik
Lossi. I.
1, 3 Liivimaa üldistulu ja ökon.
2 Tõlk, Albert,
selts
4, 6, 8, 10 Kase, Peeter
5, 7 Vill, Karl
12, i4, 16 Sadde, Leontine
9, 11, 13, 13-a Schmidt, Arved
18 Meyer, Johannes
15, 15-a Hoid, Hedvig
20 Meyer, pärijad
22, 24 26 Albrecht, Vilhelm
28, 30, 32 Ruus, Heinrich
Edasi läheb Lossi tn. Toomemäele.
Sisehaiguste kliinik ja haavaNaiste-kliinik, edasi pahemal
kliinik, raamatukogu ja varemed
Anatomikum ja tähetorn
Lubja. III.
1 Lüüs, Johann
2 Hackenschmidt, Ella
3, 3-a Grossvald, Liisa ja Juhan
4 Vilo, Henn
Meltsiveski tn.
Meltsiveski tn.
Tallinna tn.
6, 8 Taska, Miina
Puiestee tn.
Tallinna tn.
Puiestee tn.
10, 12 Laas, pärijad
Peetri tn. Maarja turg ja Kalmistu tn.
Luha. III.
Algab pahemalt Emajõe kaldalt.
Pikk tn.
1 Tamm, Peter
2 Akerdaja ja Koso
3, 4 Purik, Juhan
5 Metslang, Rudolf
6, 7 Sild, Johann
8 Ottas, Jüri
Uus tn.
Linna heinamaa
Annemõisa tn.
Lutsu. I.
2, 4 Terrepson, Edgar
6, 8 Fischer, Bertha
10, 12 Tuhk, Eduard
14 Gümnaasiumi õpetajamaja
Ülikooli tn.
16 Aint, pärijad
18 Jaani kiriku köstrimaja
20, 22, 24 Bakscht, Schlioma
1 Ülikooli majad (võimla)
3, 5, 7 E. Vabariik
Ülikooli tn
— Jaani kirik ja gümnaasium
Rüütli tn.
59
Lõo.
II.
(Tamme).
j
j
Säre, Paul
Klaasen, Osvald
Lõuna.
Urm, Heinrich
Joosu, Eduard
II.
1 Valik, Nikander
3 Matto, August
5 Pusaag, Juhan
7 Eero, August
9 Sirel, Dorothea
li Pärtelpoeg, Mihkel
2 Rõõmusoks, Adele
4 Truus, Mart
6 Pikat, Hilda
8 Erdmann, pärijad
10 Vinnal, Jaan
12 Panksepp, Jaan
14 Pärtel poeg', Gotthard
16 Tegova, Karl
Maarjamõisa.
4 Rosenberg, Helmi
6, 8 Kampmann, Mihkel
10, 12, 14 Söörd, pärijad
16, 18 Vishav, Norman
20, 22 Levin, Abram
24, 26, 28, 30 Juse, Nikolai
32 Vilberg, Ina
34, 36 Kadak, Pauline
Kastani tn.
I.
I, 3 Silmakliinik
5-a Horn, Johanna
5, 7 Niumann Alexander
Veski tn.
9, 13 Levin, Minna
II, 15 Rütli, Oskar
Kastani tn.
17 Alver, Jaan
19 Valter, Elisabet
21, 21-a E. Tarvit Ühis. Kesktih.
23, 25 Kõllo, Robert
27 Martmson, Karl
29 Sihver, Marie
38 Viedemann, Marta
38-a Suletschenkov, Peeter
40, 42 Tatter, Helene
44, 46 Muhli, Eduard
48, 50, 52 Fuchs, Robert
54 Sihver, Marie
56, 58, 60 Kääparin, Henriette
62, 64, 66 Spiel, Ina
68 Luik, August
70 Madisson, Anna
Vaksali tn. ja raudtee jaam
Maarjaturg.
1, 3 Kaal, Anna
&’ Tampel, Mart
III.
9, 11 Laar, Marie
13 Kõiv, Joh.
15 Naaber, pärijad
— Remberg, Johann
Kalmistu tn.
Magasini. I.
1 Uspensky kogudus
2 Postkontor
3. 5 Eragümnaasium
4, 6 Uehendrik, Andreas ja Linda
7 Võimla
Hakkaja, Erika ja Maret
8, 10 Klompus, Chaim
12 Silbermann, Thea
Lai tn.
60
Marja.
2 Kuus, Johan
4, 6 Türna, Alvine
8, 10 Engel, Ludvig
12 Bergmann, Eduard
14 Hoppe, Marie
16 Püvi, Viktor
18
20 Timse, Anna
2 ‘, 24 Rästa pärijad
Herne tn.
26 Tikk, Jaan
28 Raudsepp, Marie
30 Tennen, Ferd.
32 Rachmanov, Nikolai
|
j
i
j
I.
1 Kogger, pärijad
3 Olesk, pärijad
5 Vanaase, pärijad
7, 9 Holzschmidt, Alex.
11, 13 Piiroja, Jaan
15 Mames, Jakob
17, 19 Päären, Jaan, pärijad
21 Reimann, Lovise
23 Jõgi, pärijad____________
Herne tn.
25 Reidolf, Peeter
27 Post, pärijad
29 Lipping, Mihkel
Oa tänav
Marta.
2 Koitmets, Viktor
|
II.
1 Bergmann, Rudolf
M. Chr. Wulfi. I. (Tähkvere).
I.
Meloni.
2 Parts, pärijad
4, 6 Mürk, Johannes
8 Tombak, Gustav
10 Sarap, Joh. ja Anna
12, 14 Sikka, Hendrik
16, Narits, Hendrik
Herne tn.
18 Jänes, Eduard
20 Kull, Jaan
22 Purmal, Pauline
24 Tartu linn
26 Hindrikson, Gustav
l^Torpats, Jaak
3, 5 Petti, pärijad
7 Soome, Eduard
9 Virkov, Marie
11 Lill, Peeter
13, 15 Veeb, Jüri
17, 19 Lais, August
21 Kõrgemägi, August
23, 25 Sulla, Osv.
Herne tn.
27 Kants, Hilja
29 Soo, Alex.
Oa tänav
Meltsiv2 Steinberg, pärijad
6, 6-a Lepp, Frits
8 Meltsiveski
Väike Meltsiveski tn.
10 Kikkas, Selina, Asta, Sven,
Silvia
12, 14, 16 Lipping, pärijad
18 Jegorov, Helene
20, 22, 24 Veske, pärijad
26, 28 Goldberg, pärijad
30, 32, 34 Univer, Alexander ja
Martin
III.
1, 3 Nieländer, Robert
Meltsiveski tiik
Ühendus Tallinna tänavaga
5 Linna lubjaaed
7 Kerge
9, 11 Kuus, Hans
61
Š6 Üniver, Aleksander
38 Tulp, Karel
40, 42 Univer, A. ja M.
44 Pikker, Peeter
46, 48 Haugas, Helene ja Richard
50, 52 Tibbar, Marie, pärijad
Liiva tn._______ _
54, 56 Klaos, Joh.
58, 60 Koll, pärijad
62, 64 Luud, pärijad
66 Reino, Peep
68, 70 Tobias, Irene
72. 74 Belsky, Alexandra
76 Parts, Emilie
78 Pilt, Gustav ; Täht, Ida-Pauhne
80 Lüüs, Johann
82 Tallinn, August______________
Lubja tn.
________
84 Allapuu, Alexander
86, 88 Inn, pärijad
90 Grassmann, Mart
92 Tover, Karl
94 Aria, pärijad_________________
Tee ujula
13 Linnamaja ,________________
Liiva tn.
15 Androvits, Aleks
17, 19, 21 Mustjärv-Viira, Emilie
23, 25 Lill, pärijad
29 31 Virro, Leonhard
33 Schnikker, Alexander
35 Paljal, Eduard
37 Sirrel, Joh.
39, 41 Lang, Jaan
__________
Lubja tn.
43 Taska, Mihkel
45 Nurk, Jüri
47 Tanni, pärijad
49 Mork, Karl
51 Tomsar, Aug.
53 Hint, Jaan
55, 55-b Neider, Karl
57 Närvikliinik________________
Ühendus Tallinna tänavaga.
Mäe. III.
I Paris, Jaan ja Herman
3, 5 Russak, Alexander
7 Jürgens, pärijad
9 Poom, Jaan, pärijad________
Pikk tn._________
II Vardja, pärijad
13, 15 Jürgenson, Karl
17, 19 Peterkopf, Ado
21 Kingsep, pärijad
23, 23-a Kerge, Mihkel
25, 27 Kask, August
29. 31 Reevits, Jaak
Jaama tn.
33 Jürgenson, Karl___________
Puiestee tn.
35~Lustus, Mihkel________
Peetri tn._______
44, 44*a Veldmann, Martin
37 Rästa, Rosalie
39 Adamson, Adam ja Eugen
Kalmistu tn._______
Kalmistu tn.
48 Tulp, Miina
50, 52 Kook, Elias
41 Toom, Mihkel
54 Koffroi, pärijad
43 Anderson, Helene
45 Mikk, Kadri
47, 49 Ämmas, Konstantin
Jänese tän.
2 Bachmann, Luise ja August
4, 6, 8 Allik, Gustav
10 Undritz, Karl
12 Lood, pärijad______________
Pikk tn.'
______
14 Kampus, Alfred
16, 18 Järv, Adolf
20, 22 Loit, August ja Peeter
Jaama tn._________
24, 26 Sieckell, pärijad
28 Grassmann, Peter, pärijad
30, 32 Tiedeberg, Anna
34, 36, 38 Mumann, Marie
Puiestee tn. ______
40. 42" Lepp. Alfredia Rosalie
Peetri tn.______ _
62
Narva.
2, 4 Rabba, Ruus, Lopuchin
_______ Hugo Treffneri tn.
6 Lill, Ju lius
8, 10 Frey, pärijad
12, 14, 14-a, 16 Fischer, pärijad
18, 20, 22 Undritz, Alex.
24, 24-a Moor, Aurora
Tee Kalda tn. vasakul Emajõe k.
26, 28 Schwarz, Eufrosine
30, 32 Gelb, Michail
34, 36 Goldberg, Heinrich
38 Oheim, Olga
40 Ratasep, Karl
Väike Põik tn.
42,
46,
50,
56
58
60,
68,
44 Kepp, Jaan
48 Systschikov
52, 54 Kook, August
Mölder, Johannes
Simenson, Johannes
62, 64. 66 Kook, August
70 Ahman, Karl; Kõiv, Liisa
Vene tn.
72, 74, 76 E. Vabariik
Tallinna tn.
78 Siim, Hans
— Ansip, Albrecht
80 Lellep, Georg
82 Rosenbach, August
84 Kühle, Jaan
— Pärn, August
Puiestee tn.
— Peetri kirik
— X algkool
Peetri tn.
80 Sirk, Aleksander
89 Tiks, Karl
92 Jakobson, Johann, pärijad
Kalmistu tn.
94 Treier ja Schlossmann
96, 98, 100 Oru, Jüri
100-a Lellep, Eugen
Tee vanale Jaani surnuaiale
102 Michelson, Alice
104 Kako, Peeter
III.
1 Pasternak, Abram
3 Pruli, Jaan. pärijad
____________Kivi tn.
5, 7 Uin, Samuel
9, 11 Rattasepp, pärijad
13, 15 Hold-Neumann, pärijad
17 Bergmann, Liisa
___________ Roosi tu.
19, 21 Rattasep, Jaan
23. 25 Kook, Marta ja Ado
27, 29 Müürsep, Johan
31, 33 Träss, Alexander
35, 37 Paris, Jaan ja Herman
Mäe tn.
39, 41 Spungin, Leib
43, 45 Saarmann, Marie
47 Tang, Aleksander
49, 51, 53, 55 Undritz, Karl
57, 59 Kraag, Jaan
61, 63, 65 Tibbar, Hans, pärijad
Pikk tn.
67, 69, 71 Rähni, Alvine
73, 75 Frühling, Amalie
77, 79, 81, 83 Virro, Kristjan
85 E. Vabariik
87, 89 Jüri kogudus
91, 93 Hellat, Nikolai
Jaama tn.
95, 97 Frost, pärijad
99, 101, 103 105 Nitoff, Karl
107, 109 Virkhaus, Kristian
111 Matto, Richard
113 Mälberg, Daniel
115, 117 Särg, Jaan
119 Ritsland, Daniel
121_________________ _
Puiestee tn.
123 Välk, Mihkel
125, 127 Peetri kogudus
129. 131 Ader, Helene
133 Feyerabend, Molly
Peetri tn.
135 Kullak, Jaan
137, 139 Rossner, Karl ja Gustav
Kalmistu tn.
141 Oja, Salle
143, 145 Hirschveldt, Aivil, pär.
63
147, 147 a, 149, 151 Kuruk, A.,
Luksep
153, 155 Sirk, Karl
157 Ülikool
Raadi mõisa põllud ja Jänese tn.
Nigula II.
1
3
5
7
9
2 Kristjan, Alexander
4 Rebane, Peter
8 Jürgenson, Aleks.
1U Veltman, Aleks.
12 Lomp, Elmar
14 Bundt, Elisabeth
18 Uus, August
20 Meos, Aleks.
Schmidt, Peter
Müür, Karl
Ila, pärijad
Blum, Mihkel
Muna, Jaan
Nurme. III.
2 Holzmann, Aleks.
6 Loomaarstide Ühing
6-a Kull, Jaan
1 Maddison, Adele
3 Liivoja, Aleksander
5 Pärn, Karl
Sõjaväe surnuaed
Raadiojaam
Näituse. I.
1 Pintmann, Luise
2, 4 Sikk, Gustav
3, 5, 7 Pruuli, Adalbert ja Adele
6, 8 Prenzel, Friedrich
11 Avastik ja Mihkelson
10, 12 Kallamees, Heinrich ja
15 Saar. Mart ja Elise
Juliane
14, 16 Veske, August
17 Korknobel, Alexander
18, 20 Oesso, Karl
22 Oesso, Ernst; Sütt, Samuel:
Tauts, Jaak; Eero, August;
Koppel, David
24, 26, 28 Kedder, Jakob
Savi tänav
Nõva. II (endine Neeva).
2 Janson. Mihkel
Vabaduse tn.
4 Lömmikson, Anna ja Karl
Sõbra tn.
4-a Viit, Liisa
Rein, Kusta
6 Urov, Emma
— Anderson, Jenny
64
I Apri, Liisa
_____ _
Kuu tn.
3 LubTTMarie
5 Pisson, Liisa
Vabaduse tn.
7 Russak, Alexander
9 Treimann, Katarina
II Kruus, Alex.
13 Janson, Jaan
Sõbra tn.
15 Kangro, Voldemar
Oa. I.
4 Keelus, Mihkel ja Paulme
2, 4-a, 6, 6-a Kaltenberg, Richard;
Hopp, Konrad ; Koonel, Karl
8 Floss, Peter
10, 12 Adams, Eufrosine
14 Nurm, Richard
16, 18 Rossländer, pärijad
20, 22 Tscheparin, Aleksei
24 Üts, Jaan
26 Anderson Karl
28, 30 Pikkand, Ida
— Joonas, Simon
Kartuli tn.
— Morosov, Alma
Marja tn.
— Karotsing, Lidia
Meloni tn.
Väike Emajõe tn.
1, 3, 3-a Vühner, Matias
5, 7, 9 Mahla, Peeter
11 Arming, Anna-Karoline
ll-a Molvagin, Nikolai
— Juurup, Georg
Kartuli tn.
Piiri tänav
Odra. II.
|
1 Kessa, Anna
Paju. II.
Algab vasakul Emajõe kaldal.
2 Martmson, Paul
Pikk tn.
4 Grün, Joh.
6, 8 Pullerits, Ella
10 Otto, Jaan
Uus tn.
12 Krotkoff, Marie
14 Ossip, Karl
Pikk tn.
1, 3 Järv, Karl
5 Kõiv, Gustav
7 Ivan, Kusta
9 Patsmann, Johannes
11 Slaboserov, Agafia
13 Mällo, August
15 Reinhold, Lovise
Uus tn.
Anne tn.
Jaama tn. lõpp ja Räpina maantee algus
Pargi. II.
2 Saar, Tõnis
4 Hallik, Josep
6 Vadi, Voldemar
8 Zirnask, Johan
10 Masik ja Reitav
12 Escholz, Alex,
5
1, 3 Pehap, Jaak
1-a Lepik, Johannes
5 Horn, Ernst
7 Ruttmann, Alfred
9 Vaher, August
11 Valge, Leonid
13 Vühner, Mathias; Maeritz, Alice
ja Madeline
15 Parts, Karl
Tähe tänav
Peeter Põllu. I. (end. Munga).
Gustav Adolfi mälestussammas
1 Ülikooli majad
Ülikooli tn.
3 Bergmann, Eduard
Rüütli tn.
5, 7 Tõlk, Albert
9 Grünvald, Adele
2 Ülikooli majad
4 Otsing, Roland
6, 8 Walter, Hermine
10 Tarto, Otilie
Ülikooli tn.
12 Gümnaasium
Rüütli tn.
14 Postkontor
Magasini tn.
— The Schell, Comp.
16 Püha Isidori Vene selts
18 Tammes, Phüipp
Politsei plats
Vabaduse puiestee
Platsid Kivi- ja Vabadussilla vahel, parem Emaje kallas
Peetri. III.
2 Pastel, Joseph, pärijad
4 Kurvits, Jaan
6, 8 Liivak, Peeter
10 Paris, Minna ja Novek, Emilie
12 Põllus, Herman
14, 16, 16-a Bekmann, Jaan
18 Naber, Leena ja Treier, Berta
Maarja turg
20 Beiker, August
Risti tn.
22 Lellep, Hans
Liiva tn.
22 Reinhold, pärijad
26 Orlo, Bronislav
28, 28-a Luts, närijad
30, 32, 34, 36 Kena, Olga
40 Jonas, Lovise
42, 44 Piitsep, Hendrik
46, 48, 50, 52 Hanson, Hugo
54 Belousov, Mihkel
56 Treufeldt, Richard
62 Rtitli, Emma
62-a Järv, Marta
64, 66 Reitson, Alexander
68, 70 Sirk, Alexander
Narva tn
72 Meksi, Eduard
74 Kullak, Jaan
76, 78 Raud, Jaan
80 Bartels, Ella
Peetri turg ja Mäe tn.
66
5 Madisson, Adele
7 Muttik, Johan
9 Kirt, Anna
11 Michelson, pärjad
Maarja turg ja Lubja tn.
13 Herman, Vasily
Risti tn.
15 Puusik, Mathilde
17 Adolf, August
19 Solba, August___________
Liiva tn.
23, 25 Michelson, Jaan
27 Alter, Karl ja Emilie
29, 31 Müller, Hermann
33 Peetri kogudus
Narva tn.
35 Kull, Maria
37 Aso, Aleksander
39 Kukk, Jüri ja teised
41 Veeb, Peter
43 Jaure, Gustav
45, 47, 49 Bartels, Ella
Peetri turg ja Mäe tn.
82, 84 Müürsepp, Johan
86 Kroon, Rudolf
Pahk, Aleksander
Adamka, Peeter ja Ida
Klaos, Hans
Neider, Paul
Freiberg, Anna
Roosi tänav
Kasarmu tänav
Peetri turg. IIL
j
2 Hubel, Anna
— Rästa Marie
|
1 Kull, Villem
3 Vanaaseme, Jakob
5 Lust, Juliane
Pepleri. I.
2 Kusnezov, Sinovi
4 Bluum, Elsa
6, 6-a Paurson, pärijad
8 Pedraudse, Oskar
10 Sild, Juhan, pärijad__________
Tiigi tn.
12, 14, 16 Thomberg, Amalie ja
Olga
18, 20 Bulgakov, Vladimir
22, 24 Zion, Davet
26, 28 Jakobson, Rudolf
Aia tn.
32 Eesti Arstide Liit
34 Parts, Elmerice
— Maarja kirik
1, 3, 5 Kelterborn, Rosamunde
7 Aaamson, Jaan
Tiigi tn.
9, lj Siemer, Hans
13 Õpetajate seminar
15 Rütli ja Grau
Õpetaja tn.
TV, 19 Silbermann, Thea
21 Krahn, August
Aia tn.
— Mellini kliinik
23, 25 Pedel, August
27, 29 Steffen, Otto
31 Zimmermann, Otto
Riia tänav
Piiri. I.
2 Kannik, Jakob
4 Mõtsar, Ludvig
6 Ploom, Vilhelmine
Allika tn.
8 Tasso, Saul
10 Karelson, Miina
12 Suits, Kristjan ja Liisa
14
16
—
—
1 Tikk, Jaan
Rüütel, Helene
Herne tn.
3 Pfeiffer, Artur
5 Voiman, Otto
7 Steinbach, Marie
Oa tn.
Herne tn.
Saks, Alfred
Mieler, Julie
Amson, Anna
Tartu linn
Parem Emajõe kallas
5*
67
Piiskopi. 11.
Roots, Johan
Leppik, Tönnis
Tähe tn.
Pelzer, Minna
Rist, August
Nüssik, Jaan
Järv, August
4 Luig, Jaan
2 Schults, Mihkel
Kesk tn.
Virro, Helene
Kenkman, Juhan
Lipsik, Otto
Teder, Johannes
Vase tn.
A.-s. Silva
Parik, Jüri
Raua tn.
Laurits, Oskar
Forseliuse tn.
17 Hermi, Richard
15 Tulf, Peeter
13 Kivistik, Johannes
11 Tamm, Jaan
9 Voll, Jakob
7 Ohno, Eduard
5 Kure, Mathilde
3 Pungar, August
1 Kurits, Johan
Zängov, Jakob
Võru maantee
Pikk. III.
2 Rehni, Al vine_______________ _
~~
Mäe tn._____________
4, 6 Vardja, Ernst ~~_________
Roosi tn.
_
10, 10-a Järv, Jüri
Kivi tn.____________
12 O- . Meitsi villa ja värvimise
tööstus.
14, 16 Nirk, Jaan
20 Anderson, Kristjan
22, 24 Samler, Karl
26, 28 Vipper, Karl
30 Antonov, pärijad_____________
Raekoja tn.__________
32 Kondratjev, Irina
Q/f T aar Pptpr
1 Tibbar, Hans, pärijad
3 Kengsep, Adolf
_______
Mäe tn.
5 Poom, pärijad
7 Jürgeus, pärijad
Roosi tn.
9, 11 Koort, August
13, 15 Varmann, Joh.
17 Regge, Otto
Kivi tn.
_ ,
19 Schur, Kalman
21 Rehepõld, Peter
23, 25, 27 Pulk, Karl
Raekoja tn.
29, 31 Spungin, Izik
33, 35 Jaanson-Tasso, Emilie
37, 39, 41 Leppik, Joh, ia Mathilde
43 Luulik, Jaan
45 Kekar, Villem
47 Sõschtschikova, Praskovja
49 Piir, Ella
51 Post, Johan
53 Kukk, Karl
55 Hirt, Peeter
________
Pärna tn. ja parem Emajõe kallas
57 Kolosov, pärijad
59 Treimann,Peter
61 Luht, Richard
Paju tu.
Paju tn.
68 Kivisaar, Hugo
Ehitusteta.
70 Trussov, pärijad
72 Sibul, Ed.
74, 74-a Voikov, Daniel
76, 78 Stepanekoff Kupr. ja Anna
80 Orloff, Aksenja
__________Luha tn ja linna heinamaa ja vasa k Em aj Õ ekailas
Poe.
1 v. Tibeböhl, pärijad
Kütini tn. ja Barklai plats
2 Gens, Idel
3, 3-a Kaplan, Jankel ja Goldberg
Leiser
4 Szakovsky, Jaroslav
Eesti Petrol
6, 7 Brock pärijad
8 Kropmann, Salomon, Jossel ja
Roche
9, 10 Gens, pärijad
I.
— Barklai plats
Kaubahoov äridega:
6, 7 Tschernov, Meta
8, 9 Klompus, Chaim
10 Adamson, Jaan
11, 12 Jänes, Märt
13, Pedraudse, Karl
14 Glück, Johannes
15 Luksep, Peeter
16 Hermann, Jaan
17 Resvov, Ivan
18 Grossmann, Emmeline
19 Lenzner, Schevel
20 Prüüs, Jaan
Turuplats ja parem Emajõe kallas
Promenadi.
2 Tartu Maavalitsus
4 Roht Gustov
6 Roht, Pehap ja teised
8, 10, 12 Sukoffslcy, pärijad
14, 16 Jürgenson, Marie
Uueturu tn.
I.
1, 3 Eesti Seemnevilja Ühisus
5 Eesti Hüpoteegi Pank
7, 9 Keiss, Alexander
11 Mahlapuu, Karl
Aia tn.
Riia tänav
Puiestee.
2 Vill, Karl
— Lipp, Helene
2-a Puusemp, Gustav
4 Schiron, Aurora
6 Puusta, Otto ja Luise
8 Riismandel, Anna ja Jüri
12 Mällo, pärijad
14 Laurits, Eduard
16 Nust, Peter, Pärn, Elisabet
18, 20 Grün, Anna
Lubja tn.
22, 24, 26 „Hilfsverein“
28, 30 Pikkand, Alfred
32 ITeido, Jaan
j
III.
1-a Unt, Jaan
1 Närvikliinik
Väike Tallinna tn.
3, 5, 7 Glass, Adele
9, 11 A-S. Telefoni vabrik
Lubja tn.
iATIA Tt ÄIajan, Kari
19, 21, 23 Jugar, pärijad
25, 27 Soots, August
________ Liiva tn.
29, 29-a Karneol, Alma
31, 33 Jõesaar, Paul
69
33-a, 33-b Tombak, Leena
35, 37, 39, 41 Vöhrmann, pärijad
43 Põder, H. S.
45—49 Saksa abiand. Selts
49-a Reinthal Irene.
Narva tn.
51, 53, 55 Lätt, Rosalie
57, Mänd, Elisabet
59 Pärn, August
61 Nissen, Herta
Mäe tn.
63, 65, 67 Milistfer, Liina
69, 69-a Suubi Johan
71 Jõks, Karl
Roosi tn.
73 Lokko, Aleksander
75-a Pill, Johannes
75 Annok, Voldemar
77 Merikan, Kristj.
79, 81 ITantson, Karl
83, 83-a Tampel, Al vine, Mõttus,
Peeter
85, 87 Linna haigemaja
89 Linna majad
91 Juck, Voldemar
Raekoja tn.
Aed
Pärna tn.
97 Pabuta, Karl
99, Jonas, Anna
Jama mõis
34 Aidnik, Karl________
Risti tn.
36 Rosenthal, pärijad
38 Org, Hans
42, 44, 46 Ivan, Aleks.________
Liiva tn.
48750, 52 Schröder, pärijad
54, 54-a Mäesep. Joh
56, 58 Tanni, Peter
60. 62, 64 Stern ja Käppa
66, 68 XI algkool
70, 72 Peetri kog. õpetaja maja
— Peetri kirik
________
Narva tn.
74, Õunapuu, Jaan
76, 78 IIL algkool
80, 82 Abiandm. Selts
84 Arstide selts_______________
Mäe tn.
86 Becker, Minna
88 Ploom, Märt
90, 92 Johannson, Märt
Roosi tn.
_________
94 Tallinna Laenu ja Hoiukassa
— Sõjaväe kasarmud
Purde.
j
.
i
j
— Doom, J. (Purde)
70
IL
1
5
7
9
Ruven, josep
Kesa, Juhan
Reinhold, Johan
Rosenthal, Ed.
Kirsi tn.
H Mosin, August
13 Sarap, Jaan
15 Mooses, Johan
19 Loos, Johan
21 Kuumapn, Oskar
23 Kahar, Elmar
25 Karro, Karl
27 Jantra, Kristjan
29 Veber, David
31 Kõrb, Aleksander
Raua tn.
33 Jugar, Karl
35 Linnes, August
Karlova tn.
Puu . II.
— Grischakov, Feodor
1 Kukk, Aleksander
Soola tn.
3 Raudsep, August
5, 7 Kessa, pärijad
9 Kütt, Gustav
11, 13 Kepp, August
15, 17 Meos, Eugenie
19 Petrov, Aleksei
21 Ermann, Jaan
23 Malonenkov, Ivan
2 A.*s. Tartu Aiavilja Ühisus
Soola tn.
4, 6 E. Vabariik
Parem Emajõe kallas, Lao tn. lõpp
Põik;.
III.
1 Paap, Samuel
3 Eber, Alexander
5 Hilpus, Richard
7 Hansen, Karl
9, 11 Narits, Jakob
13 Süüdist, Jaan
15 Vohla, Gustav
17 Kena, pärijad
Fortuuna tn. ja vasak Emajõe kallas
2, 4, 6, 8 Mirvits, Samuel
10 Vanausuliste palvemaja
12 Sirgo, Marie
14 Piip, Anna
16 Ilp, Jaan
Päeva.
2 Lange, pärijad
Friedrich Tormi aed
Pärna.
— Tartu linn
2 Treumann, Elfriede
4, 6, 8 Anijärv, Eduard
10 Tassa, Marie
Uus tn.
12 Juht, Liisa
14, 14-a Leego, Peeter
16, 18 Dolgoschev, Ssava
20, 22 Otsing, Friedrich
24 Kaur, August
26 Toom, Alexander
Jaama tn.
28 Daugull, Leopold
Puiestee tn.
II.
1 Greinert, Käthe
3 Fischmann, Egon
5 Raudsepp, Kari
7 Schmidt, pärijad
9 Kurikoff, pärijad
11, 13 Tobber, August
III.
1 A.-s. Tartu Pärmivabrik
3 Narusbek, August
5 Traks, Rita
7 Veliks, Johan
9, 11 Janson, pärijad
13 Jüris, Aksel
Uus tn.
15 Piirson, Karl
17 Patska, August ja Lina
19 Oja, Peeter
21 Tosso, Karl
23, 25 Otsmann, Otto
27 Raid, August
29 Käärik, Johan
Annemõisa tn.
33 Priks, Jaan
71
J
Jaama tn.
35, 37 Otti ja Raudkats
________________________________ |
39, 41 Thomson, Arthur
Jaama mõisa põllud. Puiestee tn.
j
Pääsukese.
2 Purs, Johan
II.
|
Raekoja.
2 Genss, Noson ; Braschinsky, Line
4 Rässa, Jüri
6 Mirvitz, pärijad
8, 10, 12 Aavik, Joh.; Bakscht,
Schlioma
Narva tn.
14, 16 Pasternak, pärijad
18, 18-a, 20 Tartu Tubakavabrik
92, 24, 26 Dobruschkes, Bendet
28 Haak, Jaan
30, 32, 34, 36 Taklaja, Karl ja Salme
38, 40 Koch, pärijad
42 Pallon, Luise
44, 46, 48 Vorobjev, Stepan
50 Pulk, Karl
52, 54, 56 Paldrok ja Härms
58 Antonov, pärijad
60 Massakas, Johanna
62 Reiman, Karl
64, 66 Sulg, Jaan
68, 70 Grossberg, Anna; Toim,
Elisabet
72, 74 Mahlstein, Jaan
76, 78 Kärik, Johann
80 Schwalbe, Voldemar
82, 84 Michelson, Jaan
86 Johanson, Jaan
90 Martinson, Elfriede ja Hilda
92, 94 Voltri, Hendrik
96 Vahi, Marie
98, 100 Limbo, Elisabet
102 Laats, Peter
Jaama tn.
104 Timusk, Rud.
(Tamme.)
1 Kukk, Kata
III.
I Tassa, Marie
Tulu plats (end. puuaed)
3 Kino .Metropol" (om. Paabo)
5 Kodasov, Raissa
7, 9 Kropmann, Itzik
Holmi tn.
II Ratnik, Jaan
Fortuuna tn.
13 Allik, Juhan
15, 17 Sotnik, Karl
19, 21 Adoberg, Jaan
23 Vsnnaste koguduse palvela
25 Root, Erika ja Kivirähk, Julie
27 Paap, Samuel
Põik tn.
29 Mirvitz, Samuel
31, 33, 35 Sareal, August
37, 39 Viira, Hans
41, 43 Asman, Olga ja Reinhold
45 Spungin, Itzig
Pikk tn.
47 Kondratjev, Irina
49 Kallas, jaan
51 Hallisk, August
53, 55 Grünvald, Josep
57, 59 Nurmberg, Helene
61 63 Kärik, Mihkel
65, 67 Loos, Jaan
73 Aiand, Nadeshda
75 Opmann, Karl
77, 79 Padar, Vold.
81, 83 Urm, Johan
Uus tn.
85, 87 Sell, Jaan
89, 91, 93 Kangro, Joh.
95, 97 Põltsama, August
99, 101 Muggo, Hans
103 Kusnetsov, R.
Jaama tn.
Puiestee tänav
72
Rahu.
Koorm, Karl
3 Moorits, Alexander
Roigas, Alexander
Rästa, Jaan
Rõmberg, Johan
Parm, Liisa
9 Hoffmann, Eduard
11 Pruel, August
Tavita, Jakob
15 Pulles, Hendrik
Klement, Jaan
II.
Rammo, Daniel
Raja.
II.
(Tamme.)
]
|
Leht, Ida
2 Utsar, August
Elva tn.
3 Vares, Johannes
4 Peetso, K.
Tamme puiestee
5 Missikson, Peeter
6 Käiv, August
7 Klaasip, August
8 Kütta, Johan
9 Kütta, August
Räni tn.
I
i
Raua.
1 Raudsep, Kusta
3 Laurits, Amalie
5 Pedoson, Jakob
9 Parikas, Mart
13 Laats, Hans
15 Rammul, Eduard
19 Rekkand, Jaan
21 Klauson, Mihkel
II.
2 Laurson, Gustav
4 Käsik, Jaan
6 Mihkelson, pärijad
8 Kepp, Jüri
10 Ottas, Olga
12 Pleimann, August
14 Juhkason, Anna
16 Russak, Peeter
— Rätik, Jaan
— Aero, Emilie
18 Vaga, Daniel
20 Võsu, Anna
Raudtee.
II (Tamme).
1 Torpats, Tõnis
2 Arbi, August
Elva tn.
3 Rõõm, Juhan
4 Entson, Sinaida
5 Entson-Laasik, Sinaida
6 Kuusik, Liine
Väike kaar
6-a Arbi, August ja Emilie
73
7 lngermann, Paul
8 Riivik, Ed.
9 Lääts, A.
10 Treial, Peeter
11 Säre, Marie
12 Matjus, Hans
13 Vanker, Gustav
14, 15 Leeto, Jaan
16 Vään, Jaan
Kesk kaar
17, 19 Tamm, Gustav
20 Bent, Liine
21 Jaago, Karl
22 Borotkin, Nikolai
Suur kaar
23 Metsamart, Jaan
24 Bekker. Johanna
25 Brunhof, Johan
26 Brunhof, Liisa
Ööbiku tn,
27 Jakobi, Jaan
Soinaste tn.
Rebase.
Linna maaala
Riia
2, 4 Kramer, Margarete
6 Laakmann, pärijad
8 Kriisa, Jaan
10 Peters, Lydia
Lodja ja Karlova tn.
12 T. tütarlaste gümnaasium
14, 16 Katz, Eljasch
18 Konsen, Karl
20, 22 Schurman, Amalie
22-a Zimmermann, Oskar
24, 26, 28, 30 Schulzenberg, Anton
ja Anna
Tähe tn.
74
II.
1 Luha, Jakob
3 Ereline, Rosalie
Raua tn.
5, 5-a A-S. „Amilum“
Nõva tn.
7 Ennukson, pärijad
9 Rein, Eduard
11 Nieländer, Miili
13 Bauer, Hans
15 Moss, Anna
17 Treimann, Gustav
A-S. „Luther“
II.
1 Jürman, Paul
3, 5 Hampf, Helene pärijad
7, 9 Saks, Gustav
11, 13, 15, 17 Jõks, Karl
19, 21 Lietz, pärijad
23 Herzman, Marie
25 Grünvaldt, Adele
27/33 Sõber, Hans, Jaska, Marie
35, 37, 39 Saks, Gustav
41 A-S. Kindls. „Oma“
Tähe tn.
43 Kodassov, Nikolai
32 Kusik, Anna
34 Munna pärijad
36, 38 Tibbing, Joh.
40 Postijaam
40-a The Shell comp.
42, 44, 46, 48 Kuusik, August
Era tn.
50, 52 Kima, Vold,, Krastin, Lydia
54, 56, 58 Seidlitz, Ernst
Filosofi tn.
60, 62 Press, Mihkel
64, 66, 68 Jõks pärijad
70, 72, 74 Birk pär.
76, 78 Sihle, Anna
80 Mondson, Aleksandra
Kastani puiestee
— A-S. Kauba pank
45, 47, 49 Lipping, Fanny ja
Alfred
51, 53 Mnnna, Jaan
55, 57, 59 Sõrra, Georg
61, 63, 65, 67, 69, 71 Kruse, Marie
ja Vally
73, 75, 77 Lell, Hans
79, 81 Stryk, Luise
83 Pallok, Karl
85, 87, 89 Anja, Karl
91 Parts, Alinerice
Pepleri tn.
93, 95, 97, 99 Zimmermann, O.
101, 103, 105 Kroon, Klementine
107, 109, lil, 113 Õhtune güm
naasium
115, 117, 119 E. Seemnevilja Üh.
121 Tartu realgümnaasium
— Pauluse kirik
123, 125 Girandi pär.
127 Laas, Heinrich
Kastani puiestee
129 Vohlfeil, Karin
131, 133 Ennus, Karl
135, 137, 139 Terve, pärijad
141, Nobel Em.
Vaksali tn.
Riia maantee.
2 Vindt, August
4 Veinberg, Karl
6 Uiga, David
8 Kütta, Peeter
10 Raudsep, Alex.
12 Kurvits, Alex.
14 Kena, August
16 Saapas, Hendrik
Väike kaar
18 Jaska, August
20 Martin, Adolf
22 Kippasto, Gustav
24 Veilmann, Johannes
26 Martinson, Arnold
28 Kirk, Grete, Grünvald, Melinda,
Kurrikoff, Plans
30 Nurmberg, O.
I, II.
I (141) Nobel, Emil ja Gustav
3 Schiffer, Jaan
5 Kippasto, Jaan
7 Rossner, Alex.
9 Kukk, Jaan
II Varkel, Johan
13 Kohal, Vilhelm
15 Ilves, Leida
Väike-Kaar
17 Agan, Juuli
19 Kuhi, August
21 Kalamees, Johannes
23 Kalamees, Johan
25 Vellema, Mihkel
27 Goldov, Jankel ja Trapido,
Susman
Kesk-Kaar
32, 34 Kirp, August
______
Suur-Kaar
36 Kiisk, Karl
38 Nuuma, Oskar
75
40 Jurs, Peeter
Soinaste tn.
42 Anderson, Juhan
44 Kahro, Hendrik
46 Lellep, Abram
48 Steinbach, August
50 Kirp, August
52 Kirp, Marie
54 Kiima, Karl
Vapramäe tn.
56 Kriisk, Karl
58 Sentka, Liisa
60 Vuks, Liine
62 Paabo, Eduard
66 Numa, Oskar
64 66-a Leht, Ida
Risti.
III.
1, 3 Padernik, Elmar j. t.
5 Pärn, Robert
7 Puusik, Mathilde
Peetri tn.
9, 11 Tiedeberg, Mihkel
2 Jugar, Miina
4 Johanson, Karl
6, 8 Lipp, Alex.
Peetri tn.
10 Peilcer, Aug.
12 Kosti, Kristian
Lipp, Helene
Kalmistu tn.
Roosi.
2 A. Nieländer, pärijad
4, 6, 8 Kukli, Pauline
10 Vobus, Linda
12, 14 Jürgens, pärijad
_
Pikk tn.
16, 18, 20, 22 Paju, Hindrik
24 Kuus, Karl
24-a Hansen, Adele
Jaama tn.
26, 28, 30 Mirvitz, Rasse
Puiestee tn.
30-a Jänes, Johan
34 Freiberg, H ja E.
Peetri tn.
36, 38 Juksaar, Emilie
40 Piirson, Eduard
Kalmistu tn.
42 Masing-Romet, Marie ja Otto
44 Vanausuliste surnuaed
46 Juudi surnuaed
Jänese tn.
76
III.
1 Bergmann, Liisa
3, 3-a, 5 Kangro, Liine
7, 7-a Tanni, Peeter ja Miina
9 Männi, Anna
11, 13 Anderson, Julie
15, 17 Soobik, Velli
19 Saavo, Kristian
21, 21-a Einling, Karl
23, 25 Mällo, Peter
27 Schasmin, pärijad
29 Saar, Ida
Pikk tn.
31, 31-a Lenzius, Hans
33, 35, 35-a Freufeld, Helene
37.; 39 Võbus, Karl
41 Taader, Peeter
43 Kangur, Leena
45, 45-a Puksov, Hendrik
Jaama tn.
47 Ballod, Vold.
49 Lepik, Elmar
51, 53 Johannson, August
55 Olo, Pauline
Puiestee tn.
57 Liivamägi, Lovise
57-a Seede, Liina
Jänese tn
Lennuplats
48 Kondas, Alexander
Linna maa ja Raadi mõisa põllud
Ropka.
II.
Zeiger, Eduard
I Kurni, Johan
3 Tollmann, Liisa
5 Rattik, August
7 Saag, Mihkel
9 Poksi, Johannes
II Tammistu, August
13 Normann, Hans
35 Lodi, Ella
17 Freidenberg, Em.
Nimetu tänav
19 Tammerik, Karl
21 Millert, Ida
23 Malkov, Voldemar
25 Räpin, Kristjan
27 Parkas, Emilie
2 Ütsik, Liisa
4 Soo, Karl
6 Petser, Peter
8 Hirt, Helene
10 Tavita, Hcndrik
12 Laurits, Ferdinand
14 Lind, Juhan
16 Patreal, Kristine
18 Kister, Jaau
20 Uibo, Katarina
22 Marmor, Minna
24 Rebane, Josep
26 Rudi, Jaan
28 Lääts, Mihkel
30 Kittus, Jaan
32 Tenno, Ludvig
34 Mikk, Minna
36 Mikk, Adalbert
Rõõmu.
II.
— Sulp, Alfred
1 Pukk, Liisa
Räni.
2 Karell, Johan
4 Kikerpill, Nelly
6 Vene, Juhan
8 Tees, Eduard
10 Schults, Jakob
Kesk Kaar
12
14
16
18
20
Zirlc, Minna
Zirk, Oskar
Johanson, Jakob
Veltmann, Alex.
Ilves, Joh.
Suur Kaar
22 Änilane, Anna
24 Ertmann, Voldemar
26 Borotkin, Nik.
28, Loos, August
II.
(Tamme).
I Pütsepp, Karl
3 Saarik, Hans
5 Beresin, Hariton
7 Akermann, Jaan
9 Lemmats, Joh.
II Rõika, Mihkel
Kesk Kaar
13 Kementa, Gustav
15 Aidnik, Voldemar
17 Visnapuu, Jakob
19 Luts, Oskar ja Liisa
21 Kivi, Peeter
Suur Kaar
23 Seppa, Karl
25 Tilgov, Karl
27 Detlaus, Herman
29 Zimmermann, Klara
77
Rüütli.
2 Rohuteaduse instituut
4 Mällo, Jaan
6 Sõrra, Jaan
Gustav Adolfi tn.
8, 10 Holdt-Neumann, Eduard
12 Allik, Joh________________
Gildi tn.
14 Luik, Oskar
16, 18 Tever, Paul
Peeter Põllu tn.
— Gümnaasium
— Jaani kirik
Lutsu tn.
20 Jaani kiriku õpetajamaja
22, 24 Johannson, Joh.
Saekoja.
2 Paavel, Hans
4 Kukk, Jaan
6 Kukk, Jaan
Odra ^tn.
8 Petrov, Vladimir
10 Rattasep, Karl
12 Nüpsik, A.
14 Kansi, Jaan
16 Uhlfeldt, Anna ja Johan
18 Räni, Jaan
Kirsi tn.
20 Vahi, Jaan
22 Pello, Hans
24-a Resch, Adele
24 Sotnik, Kusta
26 Neibaum, Rosette
28 Anijärv, Anna
Raua tn.
30 Klausen, Jaan
32 Rekand, Jaan
34 Paguta, Jakob
Karlova tn.
36 Silbeck, Pauline
— Doom, pärijad
_________
Tähe tn.
38, 40 Hermann. Anton
42 Zimbrot, Andrei
78
I.
I Fischmann, Rudolf
3 K. S. „Eesti“
5, 7 Posaisky, Anna
Gustav Adolfi tn.
9 Lommatsch, Gertrud ja Tittelbach, Ellen
II Schmidt, pärijad
Gildi tn.
13_Linna maja
15 Tõlk, Albert
__
Peeter Põllu tn.
17 Postkontor
19, 21 Uehendrik, Andreas ja
Linda; Hakkaja, Erika ja Maret
23, 25 Klompus, Chaim
27 Maksuamet
Lai tänav
II. (end. Saeveski).
1 Kljäs ja Josselson
. Rõõmu tn.
3 Paap, Karl
5 Sõrrak, August
Nõva tn.
7 Hiir, A.
7-a Tõnnus, Leena
9 Kartau, Elisabet
11 Seljev, Emeljan
13 Nestra, Jaan
15 Rebane, Rudolf
Raua tn.
17 Mark, Miina
Tähe tn.
19 Meyer, Johan
21 Pungar, Voldemar
23, 25 Alexander Newsky-kirik
27 Sukk, Alexander
29 From, Jaan
31 Hagel, Karl
33 Kärik, August
Savi.
2 Jürmann, Paul
4, 6 Vahi, Leo
I
Side.
I.
1, 3 Simm, David
5 Patoloogia instituut
II.
Mikk, Alex ja Sisask, Ella
Kenkman, J.
Kriisberg, Alide
Viro, Peeter
Grossvald, Juhan
Hiir, Oskar
Nugin, Gustav
Pulmberg, Juhan
Muuli, Marie
Soinaste.
II (Tamme).
2 Jurs, Peeter
4 Utsar. August
6 Ojasson, Märt
8 Teetsov, Emilie
____________ Elva tn,
14 Joonas, Peeter
16 Gnadenteich, Jüri
Räni tn.
18 Roose, Jaan
20 Lodi, Peeter
22 Alla, Oskar
24 Roht, Maali
26 Klein, Arnold
28 Varrik, August
30, 30-a Otsason, E.
Käo tn.
32 Kulberg, Karl
34 Tollmann, Johan
36 Tilga, Joh.
38 Blumberg, A.
49 Härma, Ida
42 Treimann, Alexander
Pääsukese tn.
44 Juudas, Karl
46 Jaago, Alfred
48 Ernits, Villem
50 Vilman, Karl
1 Anderson, Juhan
3 Rosenthal, August
Elva tn.
5 Võsu, Joosep
7 Häusler, Karl
9 Kütta, Johan
Soola.
2 Thomson, Pauline ia Rüster,
Julie.
4 Sorgenfrei, Amalie
6 Paal, Jaan
Aleksandri tn.
II.
1 Linna missionimaja.
Aleksandri tn.
— Neumann, Marie
3, 5 Usvansky, pärijad
79
7, 9 Korneol, pärijad
Turu tn.
— Langer, August
11 Link, Johannes
13 Duberg, Johann
— Stallmeister, Jakob
Kaluri tn.
15 Nikiforov, Konstantin
17 Fink, Alex., Säälik, August
19, 21 Zupsmann, Artur
Puu tn.
23 Linna majad
25 Troon, Juhan
27, 29 Kliiniku pesukoda
8 Kaplan ja Press
10 Jakobson, Rudolf
12, 14 Glass, pärijad
16 Beloussov, Anna
Turu tn.
18, 20 Stahlberg, pärijad
22 Anni, Alma
— Umblia, Artur (vabrik)
Kaluri tn.
24 Beloussov, Anna
26, 28 Zupsmann, Daniel
30 Kikkas, Alex.
Puu tn.
32 Usvansky, Elja
34, 36 Elektrijaam
Auriku tn. lõpp ja parem Emajõe kallas
Suur Kaar.
2 Ivask, Johanna
4 Kukk, Jaan
Pääsukese tn.
6 Serg, Herman
8 Klaoson, Oskar
10 Knoll, Karl
12 Adamson, O.
14 Traagel, Johan
16 Lilla, Jaan
18 Meos, Lovisa
20 Keskküla, Anton
Lõo tn,
22 Urm, Heinrik
24 Markovkin, Paul
26 Ketner, August
28 Änilane, Karl
Räni tn.
30 Seppa, Karl
32 Martinson, Vold.
34 Kiin, Aleksander
36 Käsitöö kool
Tamme puiestee
38 Jakobson, Hindrik
42 Vollmer, Anton
Elva tn.
44 Sentka, Jaan
II (Tamme).
I
3
5
7
Meller, Evdokia
Lill, Jaan
Mats, Samuel
Palu, Jaan
Kungla tn.
9 Muld, Eduard
II Peetsman, Jaan
13 Pruuli, Eduard
15 Tüür, Kristjan____
Tammekuru tn.
17 Noorani, A.
19 Mihkelson, F.
21 Lokk, Eduard
23 Kass, Mart
__
Räni tn.
25 Kivi, Jüri
27 Reinvald, Davet
Tamme puiestee
,
Elva tn.
35 Rähni, Jakob
37 Seemann, Elisabet
Äri tn.
39 Kirp, August
Äri tn.
46 Kiisk, Karl
Riia maantee
80
Suureturu.
I.
I Rüclcer, Edgar
2, 4 Lommatsch, Gertrud ja Tit3 Sisask, Johan; Karlson Ferditelbach, Ellen
nand; Sepp, Johan; Rütli, Oskar
6 Vana Ülikool
Küüni tn.
Rüütli
tn.
_________________ i----------------------5 Õberleitner, pärijad
8 Fišchmann, Rudolf
7 T. Majaoman. Pank
10 K. S. „Eesti“
9 Sternhielm, pärijad
12 A/S. Kauba Pank
II Brock, pärijad
14 Eesti L. H. Ühisus
13 Kropmann, Salomon; Jossel ja
16 Tartu Kutseesind. Kodu
Roche
Kompani tn.
15 Gens, pärijad
18 Otter, Jaan
17 Frederking, pärijad
Söögiturg
Söögiturg
20 A/S Tartu Pank
— Pleschkin
Söögiturg
— Paurson
Parem Emajõe kallas, Kivisild ja Raekoja tn.
Sõbra.
I Zango, Jakob
3 Tamm, Mihkel
5 Birk, Herbert
7 Lullberg, Markus
9 Grossvald, Joh.
II Zimmermann, EmiJie
13 Korotkov, Sergei
15 Massakas, Ado
17 Siivas, Jaan
Kesk tn.
19 Lill, Nik.
Aleksandri kirik
21 Meiel, Robert
Linda tn.
23 Bulmberg, Elisabet ja Elmar
25 Raud, pärijad
27 Nopason, Juhan
29 Vorlov, Luise
Karlova tn.
31 Sari, Jaan
33 Kadastik, Johannes
Raua tn.
35 Luik, Alex.
35-a Rattik, Jaan
37 Parm, Peter
Nõva tn.
39 Haran, Artur
Rõõmu tn.
6
|
j
II.
2 Teichmann, Felix ja Ida
4 Soonvald, pärijad
6 Mosin, Karl
8 Risu, Jaak
10 Toom, Marie
12 Põim, Leena
14 Tamm, Alide
Kesk tn.
16 Võist, Joh.
18 Birk, Kustav
20 Ilves, Anna ja Johan
20-a Freiberg, J.
22 Mägi, Jaan
24 Tennen, Gustav
26 Kibal, Hendrik_______
Tähe tn.
28 Tühi plats
30 Unt, Melanie
Linda tn.
32 Pärtels, Karl ________
Vladimiri tn.
34 Mootse, Anna
Karlova tn.
36 Udam, Joh.
:;8 Sutt, Karl
Raua tn.
40 Une, pärijad
42 Pusep, August
44 Janson, Jaan
81
Nõva tn.
46 Sarapuu, Peeter
48
50
52
54
Toots, Jaan
Vool, Jaan
Lillemets, Miina
Steinberg, Jüri__________
Aleksandri tn.
56 A/S „Eesti Tikumonopol*
Söögituru, I.
1 Simm, David
2 Pritsimaja
3 Holst, pärijad
Kauba tn.
Pood nr. 26 Günther, Irma
„
„
25 Raudberg, Aleks.
„
„ 24 Lipping, Ida ja Adeline
„
, 23 Saareste, Ernst
,
.22 Klassmann, Eduard
„
„
21 Kevend, Gustav
Poe tn.
Maja nr. 4 Genss, pärijad
„
„ 5 Frederking, pärijad
Suur turg
— Kaart, Johan
Tartu pank
Nr. 6 ja 7 Llivimaa Krediitkassa
Politseiplats ja Peeter Põllu tä
nava lõpp
Linna kaalukoda, turuplats
Poed
1 Tartu linn
2 Revits, Jaan
3 Raud, Gustav
4 Pleschkin, Fritz
Kivisild Raekoja tn.
Paurson, Anna
Vabaduse plats
Taara puiestee. I.
(Tähkvere)
Tallinna. Iil.
Looma instituut (kliinik)
Meltsiveski tiik
6 Põllutöö min.
Ühendus Meltsiveski tänavaga
8 Linna lubjaaed
10, 12 Linna ratsa rüg. kasarmud
14, 16 Oinas, Marie
18, 20 Müürsep, Rosalie ja Joh.
Liiva tn.
22 Sapotzki, pärijad
24 Blossfeld, pärijad
26, 28 Suits, David
30, 32 Stamm, Emmeline
____________Lubja tn,____________
34 Mokejev, Marie
1, 3 Siim, Hans
7, 9 Steinberg, pär.
13, 15, 17, 19, 21 Linna majad
23, 25 Pitkard, Jaan
27 Krasilnikov, Jaan
29 Ottas, Oskar, Lauk, pärijad
31 Niggol, pärijad
33, 35 Ehrenbusch, Elisabet
37, 39 Landmann, Ilse
41, 43, 45 Schwarz, J._________
Liiva tn.
57 Kärner, pärijad
49, 51, 54 Leis, Gustav
55, 57 Schmidt, pärijad
59, 61 Reial, Aleksander
63, 65 Pärn, pärijad
II (Tamme).
1 Sjöman, Otto
3, 3-a Jürgenson, Johannes
Västriku tn.
5 Liuhka, A.
7 Liuhka, Alex.
Kesk Kaar
9 Ester, Madis
11 Tikk, Anna
13, 15 Leoke, Jakob
17 Kukk, Karl
2 Käsper, Angust
4, 4-a Pukk, August
Västriku tn.
6 Veeber, Ida
8 Martinson, Voldemar
Kesk Kaar
iO Plaks, Karl
12 Sotska, Lo visa
14 Rebane, Elmar
16, 18 Leht, Karl
20 Kivisaar, Hugo.
Väike Kaar
Tamme puiestee. Il (Tamme).
2
4
6
8
Jiumees, Kristjan
Kuuse, Rein
Lõo, Ervin
Särg, Paul
Väike Kaar
10 Päiv, August
12 Laurits, Johannes
14 Leppik, Helmar
16 Vollmer, Jaan
18 Tooren, Peeter
20 Karlson, August
22 Martinson, Artur
Kesk Kaar
24 Roots, August
26 Juhkam, Mihkel
28 Parv, Juhan
30
Suur Kaar
32~Käsitöö kool
34. 36, 38, 40 Tartu linn
Soinaste tn.
42, 42-a Saarmann, Alexei
44* Käiv, August
46, 46-a Missikson, Karl, Eduard
6*
1
3
5
7
Antopov, E.
Sulla, Osvald
Lang, Johan
Maim
Väike Kaar
9 Panksep, Peeter
11 Aister, Anna
13 Krimm, Theodor
15 Kingo, Johan
17 Peep, August
19 Põltsamaa, Jaan
21 Ruubel, Hans
Resk Kaar
23 Piirand, Reinhold
25 Toom, Jaan
27 Kudi, Alma
29 Sööt. Jaan
31 Soonets, Marie
33 Kiin, Aleksander
Suur Kaar
35, 37 Tartu linn
39 Kriisa, Anna
41 Teetsov, Miili
43 Tammisto, Helene
45 Uist, Jüri
83
Soinaste tn,
j
47,
49
51
53
55
Raja tänav
Tasuja.
I (Tamme).
2 Kants, Johan
4 Paltser, Jaan
6 Kolts, Anna
1 Väli, Hans
3 Müiirsep, Anna
Teguri.
Zängo, Jakob
2 Kure, Eduard
4 Laanesaar, Jüri
6 Kure, David
8 Kuus, Elise
10 Teos, Otto
12 Tavita, Johanna
14 Tornius, Gotthard
16 Reichmann, Johannes
18 Janitz, Emilie
Tähe > tn.
Estonia Eksport Tapam.
Forseliuse tn,
— Laurits, Oskar
Raua tn.
Parik, Johan
Vase tn.
Teder, Johannes
Uhlfeld, Johan
II.
Kalberg, Jaan
I Ramm, Peeter
3 Grünberg, Liisa
5 Pupart, Mihkel
7 Asperg, A.
9 Matto, Miina
II Nutt, Liine
13 Jaska, Davet
15 Rootslane, Alvine
17 Taal, Rudolf
19 Varik, Johan
21 Orav, Jaan
23 Amb erg, Marie
25 Jaasi, Jaan
27 Koplus, Jaakson
29 Solba, Jaan
31 Rammul, Roman
33 Kluberg, Alexander
35 Havakats, pärijad
Tähe tn.
37 The Shell Company
39 Volmer, Karl
41 T. Majand. Üh.
43 „Eesti Export"
45 Kodasov
— Otti, Hendrik ja Madisson,
Anna.
Tiigi.
2 Raag, Elisabet
4, 6 Sõõra, Jaan
8, 10 Kaplan, F.
12, 14 Numers, Elsbet ja Bertr.
16, 18 Oesso, Karl
20, 22 Grossvald pärijad
24, 26, 28 Arens, Joh. ja teised
30 Frese, pärijad
32, 34 Kallion, pärijad
84
47-a Rebane, Karl
Tork, Andres
Rosenthal, Valter
Rosenthal, Jaan
Rosenthal, Karl
I.
1, 3 Univer, Aug.
5, 7 Pedraudse, Karl
9 Fischmann, Alexander
11 Oettingen, Olga
13 Kapp, pärijad
15 Oettingen, Olga
17, 19 Prüüs, pärijad
21, *23 Sild, pärijad
Pepleri tn.
— Maarja kirik
25 Adamson, Jaan
27, 29 Sumbak, Hugo
31, 33 Mühlen, Eduard
35 Fuchs, Robert
37 Antik, Ernst
39, 41, 43 Vishav, Norman
45, 47, 49 Tever, Paul
51, 55 Maser, Katarina ja Johan
57, 59 Tschernov, Meta
Kastani tn.
61 Jänes, Peeter
63, 65, 65-a Etzold, Ernst
67 A-S. Rottermanni teh.
36 Thomberg, Amalie ja Olgg
Pepleri tn,
38, 40 Siemer, Hans
42, 44, 46 Braun, pärijad
48 50, 52 Hoffmann, Helene;
Hopf, Annemarie
54 Kaarna, August
Õpetaja tn.
56 Koiva, Johann
58 Siska, Alma
60, 62, 64, 66, 68 S. Käsitööliste S.
70; Klein, Paul
72, 74 Peterson, Gustav
Kastani tn.
76 Krause, Ernst
78, 80 Kevend, Gustav
82, 84 Gradusov, Peter
86, 88 Rässa, pärijad
90 Palluson, Auguste
Vaksali tänav
Tois
.
IL
2 Koitmets, Vikt.
4 Tartu linn
6 Kohlap, Jaan
8, 10 Brikker, Jaan
12, 14 Allik, Oskar
Vladimiri tn.
16, 18 Truus, Selma
20 Peterhoff, Bruno
22, 24 Kilk, Johann
I Tauk, Otto ja Ferdinand
3, 5 Mutso, Anna
7, 9 Kangro, Eduard
II Oja, Karl ja teised
13 Aints, Marie
13-a Pausull, Liisa
Linda tn,
15 kübarsepp, Artur
Vladimiri tn.
17 Pantelejev, Aleksander
19 Steinberg, Peeter
4, 6, 8 Mathiesen, pärijad
10, 12 Saar, Emil
Lodja tn.
14, 16 Grischakov, Jefrem
18, 20 Strickvald, Rein
22, 24 Hensel, Alide
26 Kasukanahkade värmim. „Ekt“
29 Thomasson, Karl
30 Stahlberg, pärijad
Soola tn.
32 Langer, August
34, 36 Varkel, Johan
38 Karja, Joh
40, 42 Kullmann, Juhkum
44 Ratasep, Jüri
1, 3, 5 Siilbeck, Elisabet ja Rud.
7 Hirschovitz, Vulf
Lodja tn.
9 Uibo, Marie
11 Korknobel, Eduard; Grünberg
Johanna
13, 15, 17 Rammus, Hilda
19, 21, 23 Ottas, pärijad
— Beloussov, Mihkel
Soola tn.
25. 27 Kaplan ja Gilinov
29 Jaanits, Marta
31, 33 Saarva, David
35 Malin, Marie
37, 39 Toom, Alfr.
II.
85
46 Müür, Jaan
4l, 43 Hakkaja, pärijad
48, 50 Kusik, Leonhard
45 Org, Marie
52, 54 Põder, Elfr.
47 Palviste, Salme
Lao tn.
Lao tn.
56, 58 Gröriberg, Eduard
49, 51, 53, 55 Bekmann, Ida
60 Kurvits, A.
57, 59, 61 Juudi kogudus
62, 64 Muschkat, Moses
63, 65 Riim, Konstantin
66, 68 Kepp, Gustav
67, 69 Mühlenthal, pärijad
70, 72 Botscharov ja Riim
71, 73 Ranna, Ida
74 Korotkin’i pärijad
75 Laas, Ado
76, 78 Muhli, pärijad
77, 79 Kirja, Karl
81, 83 Kaplan, Movscha, ja Efroim
80, 82 Grünberg ja Mühlental
85 Mihkelson, Tõnis
84 Rähn, Juhan
87, 89 Zimmermann, pär.; Johann86, 88 Luks, Johan
son, Helene: Raudsep, Linda
90, 92 Lätte, Peeter
Aida tn.
Aida tn.
91, 93 Jõks, Liina
94 Linna majad
95 Fuhrmann, Friedrich
96 Vaestemaja
98 Tartu linn
Lina tn.
100 Alt, Arthur
Ehitusteta
— Alt, Luise
100-a Alt, Paul
Jõe tn. ja linna heinamaa paremal Emajõe kaldal
Tuule.
j
Tahe.
2 Ruuben, Alexander _________
Kitsas tn.
4 Rosenfeldt, Aleks.
________
Aia tn.
6, 8 Kuusik, Ed.
10, 12 Ginizisky, Chjene
14 A.-S. Kinnituss. „Oma*
Riia tn.____________
— Schulzenberg, Anna ja Anton
16 Hermann, pärijad
Lille tn.
18 Bursy, Thekla
20, 22 Grimm, pärijad
24, 26 Laste varjupaik (Saksa)
28 Herman, Hans
30, 32, 34 Krause, Ernst
36, 38 Hoppe, pärijad
40 Lange, pärijad
Päikese tn.
42 Fischmann, Vilhelm
46 Sõber, Jüri
86
III.
1 Jõks, Karl
3, 5 Hirschfeldt, Marta
II.
I Raag, Elisabet
3 Roht, Gustav
5 Sihle, Theodor
Aia tn.
7, 9 Leppik, Anna
II Leito, pärijad
13, 15 Kodassov, Nikolai
Riia tn.
17 Kusik, Anna
Lille tn.
19, 21 Tornius, Elfride
23, 25 Sõrra, Anna
27 Sternfeldt, Heinr.
99 Korp! „Estonia“
31 Härschmann, Karl
33 Pärn, Mihkel
_______
Väike Tähe tn._______
35, 37 Pallok, Julie
39 Zernalt, Elise ja Mälk, Alide
41 Siimo, Kadri ja Voldemar
Katariina tn.
48 Põderson, Villem
50
52,
58,
62
Steinberg, Linda
54, 56 Kiima, Anna j. t.
60 Soots, August
Otsa, Gustav_____ ____
Pargi tn._______ _
64 Hahn, Berta ja August
66-a Imelik, Aleksander
66 Luik, Jüri
68, 70 Lepik, Karl
_________
Elisabeti tn.__________
72 Lunin, Heino, Tschokov
74, 76 Johanson, Peter
78 Lukk, Hedvig
80 Janson, Johan
82 Tartu linn
84 Tamman, Voldemar
86 Koitmets, Viktor
_________
Tolstoi tnT~_________
88 Matto, Karl
90 Saukas, Hans___________
Õnne tn.____________
92~Tartu linna Ulila elektijaam
— Lukk, Kusta
94 Tedder, Jakob ja Mihkel
96 Tuulas, Jaan
98 Süit, Mihkel
100, 102 Toom, Johann
104 Toom, Mihkel
Kuu tn,____________
1Ö6, 108 Kukrus, pärijad
110, 112 Põld, Joh.
114, 116 Teppan, Marie
Vabaduse tn.
118 Kütt, Gustav
120 Rosenberg, T.
122 Ingermann, Emilie
Sõbra tn.
124 Sule, pärijad
128, 182 Laurits, Oskar
130 Philips, Harry
__
Saekoja tn.
134 Adof, Harry_____________
Purde tn.____________
136, 138 Doom, pärijad ja Vilman,
Johanna
140 Reinberg, Johan
142 Leppik, pärijad
144 —___________________________
Piiskopi tn.
146
43, 45 Sogenbits, Jaan
47 Pallo, Emilie
49, 51 Sukk, Aleksander
53, 55 Rägo, August
57 Kister, Jaan
59 Pällson, Ludvig
61 Toots, Peter
__ _____
Lootuse tn.__________
63 Grünfeldt, Eduard
65, 67 Leik, pärijad
69 Arvi, Arved
71 Palm, Karl; Villup, Elsa
73 Maim, Linda; Taul Ida; Sassian,_______________________
Elisabeti tn. ________
75 Silbermann, Liisa
77 Lipp, August
79 Novek, Jaan
81, 83 Piirand, Karl
85, 87 Adamson, Mihkel
89 Möller, Karl
_____________
Õnne tn.
91 Roos, Leena
93, 95 Ernits, pär.
97, 99 Joonas, Jaan
101, 103 Vithol, Eda
105 Lampson, Emilie
107 Nusar, Hilda__________ _____
Kuu tn.
107 Väljaots, Joh.
111 Truus, Jüri
113 Vaher, Peter_________
Vabaduse tn.
115 Puri, Jaan
117 Unt, pärijad
119, 121, 123 Lõiv, Davet
125 Konsa, P._____
Sõbra tn.
------------------- ------------127 Laar, Anton
129 Polake, August
131, 133 Pungar, Vold.
135, 137 Meier, Johann
Saekoja tn.___
139 Hermann, Anton
— Laur, pärijad
141 Kippik, Juhan
141-a Truus, Salme
143 Huik, Johan
145 Tiit, Johan
147 Pelzer, Minna
87
Teguri tn.
148 The Shell Company
Piiskopi tn.
Spordiplats
Teguri tn.
— Havakats, pärijad
149 Lill, Johan
151 Mikk, Adalbert
153 Tamm, A.
Lepp, August
Ropka tn.
155 Rätsep, Marie
— Massakas, Mihkel
Ardla tn.
Tähtvere.
2 Moritz, Ernst
4 Tõnisson,Eduard; Kikkas,Selma
6, 8, 10 Uist, Karl
12 Helberg, Helmi
^4. 16, 18 Tartu Abiandm. Selts
l8-a Semmel, Joh.
20 Kolliste, Arnold
20-a, 22 Niggul, Ella
24, 26, 28 Tamm, Jaan
30, 32 Ennulo, Lonny
34, 36 Pusep, Zirk, pärijad
38, 40 Sell, Johann
42, 44 Schabert ja Glück
46 Raudsep, Emma
4-8, 50 Vaher, Elvira
62 Anslang, Vidrik
64 Piir, Jüri
56, 58, 60, 62 A.-s. A. Le Coq
64, 66 Panksep, Elfriede
68 Kont, Mart
70, 72 Jack, Hilda
74 Mülierson, Hedvig
76, 78 Luht, Heinrich
I.
Hampf, pärijad
3 Suubi, Villem
5 Sööt, Karl
7 Roose, Ludvig
9, 11 Miitra, Joh.
13 Kleinschmidt, DaVet
15, 17 Lõhmus. Hans
19, 21 Tartu Saksa kog.
23 Ein, pärijad
25 Koger, pärijad
Marja tn.
27 Eller, Minna
29, 31 Kruusberg, Alexander
33, 35, 37 Zirkel, pärijad
39, 41, 43 Liiv, Anna ja Edmund
45, 47, 49 Kõiv, pärijad
51 Kass, Alma
53 Zimmermann, Oskar
55 Koor, David
Melooni tn,
57 Torpars, jaak
59, 61 Urm, Eduard
63 Temmer, Gustav
Piiri tn.
65 Rehtlane, Jenny
67 Anton, Natalie
69 Pujat, Eduard
Tähtvere mõisa põllud
1
Tööstuse.
Kasvandik, Vilhelm
4, 6 Johanson, Andrei
8, 10 Sabel, Eduard
12, 14 Kalmet, Natalie
16 Röstovzev, Mihail
18 Kitsing, Jüri
2
88
I.
, 3, 5 Sõrra Jaan
7 Tõnisson, Hildegard
9, 11 Pikat, Alexander
Vabriku tn.
13 Mürsep, pärijad
— Maim, Jaan
Savi tänav
1
Uueturu.
i, II.
— Kramer, Margarete
I, 3 Pehap, Jaak
5 Stahlberg, Georg
7 Torm, Friedr.
Aleksandri tn.
9 Panksep, pärijad
II, 13 Bürgermusse
15, 17 Boening, Gerhard
25 Siilbek, Elisabetja Rudolf
Turu tn.
— Mathiesen, pärijad
27 Mallok, Lidia
29, Sl, 33 Hackenschmidt, Paul
— Juergenson, Marie
2, 4 Beck, pärijad
Aleksandri tn.
6, 8 Kaplan ja Press, pärijad
10, 12 Juhkamson, Freda
14, 16 Kingsepp, Rudolf
18, 20,. 22 Laane, Jaan ja Hans
24, 26 Simm, David
Söögiturg
Kaluri tn.
— Kenkmaun, Ed.
Auriku tn.
Parem Emajõe kallas
Uus
2 Volter, Pauiine
4, 6 Zirk, Jakob
8
Rasen, Peter
10, 12 Kunrnann, Daniel ja A
14 Pärtels, Marie
16 Johannson, pärijad
18 Peduksaar, Hendrik
20 Busch, Alide
22 Saarva, Alfred
24, 26 Laan, Anna
28, 30 Moss, Joh,
___
Pärna tn.
32 Laaber, Marta
34, 36 Kusik, Eduard
38, 40 Belobrov, pärijad
42 Lomp, pärijad
44 Kangro, August
46, 46-a Sula, Adolf
____
Tee Annemõisa ja Paju tänavale
48 Turu, Hans
50 Rõika, Jaan
— Polin, Ivan
Uus-!
2, 4 Bure, Richard; Koch, Anita
,
6
8
Näituse tn.
Keder, Jakob
III.
I Urm, Johan
3 Raudsepp, Kusta ja Minna
5 Grün, pärijad
7 Taklaja. Hendrik
9 Vaks, Gustav
II Kronberg, August
13 Schwalbe, pär.
15 Kangro, Peter
17, 19 Karro, pärijad; Leppik, E.
21 Sirgo, Jaan
23, 25 Sütt, Georg
Pärna tn.
27 Jüris, Axel
29 Klaos, Ed.
31 Lang, Alex.
33 Viru, Juhan
37, 39 A.-s. Pärmivabrik
41, 43 Zeier, Jüri
45 Kolberg, Karl
47 Leppik, Ferd.
49 Kosapoeg, Josep
51 Kalju, Peeter ja Emilie
53 Kangro, Johannes
55, 57 Allas, Aleks.
59 Mäsnikov, Pelageja
61 Lüpsik, Johanna
63 Fuchs, Minni
ri.
I.
Taara puiestee
Tööstuse tn.
Loskit, Eduard ja Juhan
89
10, 12 Prof. Rostovzev, Mihail
Tööstuse tn
Räst, Jaan
Eller, Jaan
Jugar, Konstantin
Furmansky, Isak
Lenzius, Joh.
Roth, Joh.
Rosenfeldt, Jul.
Prüüs, Harry
Lenzius, Joh.
Särg, Vidr.
Jugar, Konst.
Vulf, Marie
Laan, Leena
Vabaduse. II.
2 Aero, Gustav
4 Päärend, Kusta
6 Birk, Mihkel
8 Mintel, Hans
10 Veeder, Anna ja Eduard
12 Pällson, Ludvig
14, 16 Sassi, Daniel
18 Siider, Jaan
Kesk tn.
20 Lall, Daniel
22 Zober, Karl
24 Kaddai, Elisab.
26, 26-a Koolmeister, Karl
28 Johannson, Jaan
30 Alajan, Andres
32 Tikk, Jaak
Tähe tn.
34 Teppan, Johan
36, 38 Subbi, Johannes
Linda tn.
40 Seppa, Liisa
Vladimiri tn.
42 Ostrov, Vilhelmine
42-a Nõmm, Ida
42-b Saron, Pauline
42-c Sikka, Joosep
44 Roosa, Jaan ja Leena
_______ _____ Nõva tn.
46 Alas, Anna
48 Raud, Alex
50 Kangro, Liisa
52 Martinson, pärijad
— Maasik, Aug.
54 Männi, Leena ja Karl
— Lestal, Karl
Konts, Tonnis
3 Kroela, Karl
5 Ehrlich, Jaan
7 Mihkelson Johannes
9 Kukk, Joh.
II Zimmermann, Karl
Kesk tn.
13 Adamson, Karl
15 Kullam, August
17 Mark, Karl
19 Kangro, Elfriede
21 Käiv, Davet
23 Niggul, Gustav
25 Gutman, Jaak
27 Johanson, Jaan
Tähe tn.
29 Kõiv, Josep
Linda tn.
31 Kukk, Jaan
33 Lillemets, Hendrik
Vladimiri tn.
35 Pärtel, Joh.
Raua tn.
37 Muttik, Anna
39 Hüva, Osk.
41 Tihla, Johannes
43 Born, Tiina
Nõva tn.
I
45
47
49
51
53
Viro, Jaan
Uist, Aleksander
Volk, Leena
Hermann, Johann
Utral, Mihkel
Vabaduse puiestee.
1 Mõrd, Peeter
2, 3, 4 Redlin, pärijad
90
1.
Vabaduse sild
5,
7,
Lange, Emma ja Olga
, 9, 10, 11, 12 Kurruk Adalbert ja Lell, H.
6
8
Lai tn.
Emajõe tn. algus ja parem Emajõe kallas
Vabriku.
I.
,
-a Maim, Jaan, Nikolai, Georg,
Richard
3 Maim, Jaan
5 Vesky, Lukretia
2 Intelmann, Alexander
4 Vahter, Alexander
6, 8 Robert, Johan
10, 12 Korrol, Paul; Pütsep, Adele
14, 14-a Mõttus, Ado
1
Vaksali.
1
I, II.
/
, 3, 5 Kaup, Vidrik
7 Karu, Friedrich
9 Blum, Paul
11, 13, 15 Lipping, Fanny
Aia tn.
17 Moor, Alexander
Tiigi tn.
19 Grüner, pärijad
21 Kenn, Jakob
Maarjamõisa tn.
— Sõjaväe magasin
23 Tõnisson, Jüri
25 Levin, Abram
27 Viira, Hans
— Schurupov, pärijad
29 Sennrich, Heinrich
31 Maim, Jaan
1
Raudtee
Kaubajaam
Jaam
Vallikraavi.
2, 4 Mattiesen, pärijad
6, 8 Gutmann, Roman
~
Tähe tn
10 Nieländer, Heirich
12 Pähkel, Karl, pärijad
14 Rosenberg, pärijad
16 Usuteadlaste selts
18 Medodistide kirik
20, 22 Oettingen, Richard
JL
3, 5 Kriipson, Jaan
7, 9 Korp! „Esthonia“
Käik Toomele
11 Beylich, pärijad
13 Vannamb, Karl
15 17 Paltser, Ida
Toomeorg (tee Katoliku tänavale)
19, 21, 23 Tartu Noorte Meeste
Kristi. Ühing
25, 27 Ülikooli kiriku õpetaja maja
— Silmakliinik
Maarjamõisa tänav
Vambola.
2 Kasam, Alexander
4 Kikerpill, Alexander
6 Lauk, Otto
I.
UUJttlUimbLtOi JUIU
I.
(Tamme)
1 Pärn, Karl
3 Laurisson, August ja Salme
5 Lill man, Karl
91
Vapramäe.
II.
2 Kiima, Karl
4 Mühlberg, August
(Tamme)
1 Juhanson, Theodor
Vase.
II.
Tõldsep, Ludvig
Teder, Johannes
(Tamme)
|
A/S „Silva"
Veeriku. I.
Pallo, Kristjan
4 Lauberg, O. ja Lätti, Liisa
6 Rostovzev, Mihail
Kull, Mihkel
S Püss, Jüri
5 Sild, Karl
7 Kasumets, Ella
0 Schulmann, pärijad
— Muhli talu
2
1
Vene.
2 Oeberg, Olga
8 Pasternak, pärijad
8, 10 Steinberg, pärijad
Meltsiveski tn,
12 Nieländer, Robert
14, 16, 18, 20 Kurleuz, Matt
22, 24, 26, 28, 30, 32, 34, 36 Loo
ma instituut
Narva tänaval asuvad majad:
72, 74, 76 ______________
Tallinna tn.
III.
J, 3 Tartu linn
5 Eesti Käsit. Abiandm. Selts
7, 9, 11 Neider, Karl
13, 15, 17 Kangro, Ernst
19 Kook,, August
Narva tn.
Veski.
2 zur Mühlen, Artur
4 Liivimaa Põllumaj. Selts
6 Ülikool
8,10,12 Behse, Helene ja Gertrud
14, 16 Zeddelrnann, Heinrich
18, 20 Seeland, Marie
Savi tn.
22 Simm, David
24, 26 Kurtschinsky, Tatjana
28 Sohnvald, Peter
30 Hirsch, Elisabeth
____
Hetseli tn.
32 Rahukogu
34 Arestimaja
36, 38, 40 Köhler, pärijad
42 Fleisch, Alfred
1
, 3 Katoliku kirik ja kiriku maja
Tee Tähtvere parki
63 Aleik, Oskar
65, 67 Adamson, Jaan
69 Korp! „ Sakala"
|
Maarjamõisa tänav
Vikerkaare.
I.
(Tähkveres)
2, 4 Faure A. F.
1 Eesti Üliõpilaste Selts
3 Eesti N. K. S. tütarl. gümn.
Näituse tn.
5 Tartu E. Põllum. Selts
Tööstuse tn.
— Tõnisson, Jaan ja H.
2, 4 Emmerich, pärijad
6 Valter, Elisabet
8 Linsi, Hans
10, 12 Rätsep, Jakob
14 Martinson, Karl
Vladimiri. II.
2 Bergmann, Rudolf
Marta tn.
4 Klaos, Richard
6 Kilk, Karl
8 Oerd, Joh.
10 Ronimois, Hans
Onne tn.
_______
I Sommer, Alvine
3 Läne, Peter
Tolstoi tn.
5 Sirk, Anna ja Arnold
7 Epro, Eduard
9 Märtmann, Mihkel
12 Kopli-Viegand, Liisa ja Kopli
Miina
14 Nahk, pärijad
16 Vares, Richard
18 Kaerd, Samuel ja Liisa
20 Ronimois, Andres
22 Mucha, Elise___________
Kuu tn.
24 Vald, Anna
26 Aiand, Anna
28 Normann, Gustav
30 Nigol, Elmar______
Vabaduse tn.
Onne tn.
II Milk, Boris
13 Adoson, Jaan
15 Vals, Jaan
______
Kuu tn.
17,19 Tammesalu, Emil
21 Ilves, Alexander
Vabaduse tn.
— Tartu linn
23, 25 Toots, Karl
— Aero, August
27 Tamm Kotter
99 Kukk, Jüri
31 Tigane, Ferdinand
Sõbra tn.
33 Rander, Peter
35 Lallo, Sohvi
37 Mokrik, Jaan
38 Rebane, Karl
40 Krusale, Jüri
42 Elk, Jüri
93
Võru. IL
2 Jakobson, M. ja A.
4, 6 T. Majand. Ühisus
8, 10, 12 Laretei Albert
14 Agan, Otto
16, 18 Joonas, Anu
20 Tamberg, Rob.
22, 24 Mälberg, Alex.
26, 28 Varmann, Karl
30 Sadik, Minna
________ Väike Tähe tn.
30-a Ratnik, August
30-b Viks, Julius
32, 34 Anderson, Jaan
36, 38 Kondor, Johan
40, 42 Koplus, A.; Rander, A.;
Laineste, M.
44 Strommel, J.
46 Langer, August
48 Bach, Rosalie
50, 52 Ratnik, Jaan
54, 46 Vaher, Gustav
58 Ode, pärijad
60, 62 Mitt, pärijad
64, 66 Klaos, pär.
68, 70, 72, 74 Lubi, Hans
76 Jüris, Hendrik
Postijaam
Postijaama aed
Haridus-Sotsiaalministeerium
_____________Era tn.
1, 3 Ennus, Karl
5 Kütt, Gustav
7, 9 Hircsh, Liina
9-a Juhkam, Aksel
11, 13 Porga, Evald ja August
15 Kersten, Friedrich
Era tn.
Lootuse tn.
78, 80 Prakson, Peter
82, 84 Villem, Jaan
86, 88 Kleinschmidt, Hendrik
90 Anton, Mihkel
______
Elisabeti tn.
92 Kivistik, Amalie
94 Lepp
96, 98 Reiman, Jaan
100 Peets, Amalie
102, 104 Poks, Julie
106 Puidak, Olga
Onne tn.
108 Torrop, Krist.
110, 112, 114 Jukk, Peter
116 Aero, Gustav
__________ Vabaduse tn.
118 Raudsep, Johan
120, 122 Einmann, Ed. ja Anna
124 Lutterus, Jüri
126 Raig, Gustav
Sõbra tn.
128 Luug, Hendrik
130 Unt, Jaan
94
17, 19, 21, 23 Rebane, Hans
25 Zober, Marie
27 Karro Liine
29 Kaspert, Marie
31, 33 Saks, Kaarel
35 Hurt, Rudolf
______ Filosofi tn.
37, 39 Klein, pärijad
41, 43 Klaos, Alex.
45, 47 Meier, G.
49 Kiin, Juhan
51. 53 Schwartz, Eufrosine
;
i
|
|
Kastani tn.
— Linna tapamaja
55 Tartu linn
Väike Kaar
57 Käiss, Jaan
59 Toomik, Peeter
59-a Mägi, Peeter
59-b Lestsep, Alide
61 Raudsepp, Karl
63 Soogenbits, D.
132 Ehrlich, Aug.
Alevi tn.
134 Sarmulin, Peter
Side tn.
136 Muuli, Marie
138 Armi, Georg
140 Siimo, Jaan
142 Krahv, Liisa
144 Jõks, A. ja E.
146 Ulemann, Tõnis
148 Lipsik, Otto
Piiskopi tn.
150 Zängov, Jakob
Teguri tn.
152 Kalberg, Jaan
154 Laats, Aleksander
— Ütsik, Liisa
Ropka tn.
156 Zeiger, Eduard
158 Reilson, Peeter
160 Rammul, Oskar
162 Klement, Ida
Rahu tn.
164 Rammo, Daniel
166 Hint, Oskar
168 Steinbach, Eduard
170 Klein, Arnold
172 Kivi, Jaan
174 Ehrlich, Davet
Ardla tn.
65
67
69
71
73
75
81
85
Selli, Jaan
Assor, Johan
Mikson, Davet
Moor, Hans
Braats, Mart
Vares, Karl
Lomp, Euiil
Pass, Osk.
Kabeli tn.
89 Veber, Karl
81 Akermann, Johan
95 Tasso, Gustav
Pauluse surnuaed
Aleksandri surnuaed
Väike kaar. I, II (Tamme)
2 Kisberg, Julius
4 Krepka, Johan
6 Matson, Jaan_________
Kungla tn.
6 Reiman, Eduard
8 Vester, A.
Tammekuru tn.
10 Annok, V.
12 Kurg, Johan
______
Räni tn.
14, 14-a Pärli, Oskar
16 Pielbusch, V.________
Tamme puiestee
18 Lõhmussaar, Selma_
Elva tn.
2Õ~Milk, A.
22 Jaska, August
Riia maantee
I Masing, August
3 Laineste, J.____________
I^ungla tn.
5 Triksberg, Marta
7 Knibis, Leena
9 Berg, pär.
II Zäro, A^.________ _____
Tamme puiestee
13 Reeben, August______
Elva tn.
15 Meimers, Leonhard
17 Sonin, Hans
19 Saapas, Heinrieh
Riia maantee
21 Kikerpill, S.
23 Metsküla, Karl
95
24 Kõrts, G. ja O.
26 Merilaid, K.
_________ Lembitu tn.
28 Sonin, Salme
30 Kenkmann, Joh.
32 Kasan, Alex.
Vambola tn,
34 Montag, Oskar
36 Puusep, Mihkel
38 Kelder, Madli
40 Miller, Theodor
Tasuja tn.
42 Siiman, Gustav
44 Muttik, Jaan
46 Juht, Johan
48 Aaslava, Pauline
50 Kalberg, Anna-Marie
52 Kalberg, Elise
54 Otvald, Erika
'
Väike Maarjamõisa. I.
2
4
6
8
Tammemägi, Joh.
Põder, Jaan
Kont, Johan
Meos, Karl
!
1 Sulg, Karl
3, 3-a Sulg, David
5 Sulg, Hans
7 Mann, Rosalie ; Borodko, Elfr.
9 Lemvald, Johannes
11, 11-a Kirk, Kaspar
13, 13-a Kirk, Karl
15 Eller, Anna
17 Nei, Reinhold
Väike Meksiveski. IIL
Flachs, Eta
|
Aerutajate klubi
Kikkas, Sehna, Asta, Sven, Silvia
Kalda tn ja vasak Emajõe kallas
V äike Põik.
2 Ratas ep, Karl
j
1 Kepp, Jaan
j_ 3, 5 johannson, pärijad
Kalda tn. ja v; isak Emajõe kallas
Väike Tähe.
2, 4 Ein, Karl
6 Dessler-Ruttik, Adeele
8 Ratnik, Ellen
10 Lember, Otto
12, 14, 16 Laan, Jaan ja Andres
18 Peeda, Jaan ja Anna
— Ratnik, Aug.
96
OI.
II.
1 Pusemp, Marta
3, 5 Siilbaum, Daniei
7, 9 Lärm, Mart
11, 13 Mandelbaum, Salme ia Kalt
Alide
— Pari, Mihkel
— Täht, Peeter
u tänav
Väike Viljandi.
I Prahi, August
3 Kull, Johann
5 Rosenberg, Jaan
7 Selg, Tonnis
9 Looga, August
II Tillik, Marie
13 Otter, Mihkel
15 Kiisk, Jaan
17 Siibold, Johan
19 Liblik, Aug.
21 Sulg, Daniel
23 Pantelejev, pärijad
25 Näpits, Tio ja Linda
27 Paju, August
2 Sild, Jaan
4, 6 Lossmann, Linda
8 Past, Alide
10 Visnapuu, Gustav
12, 14, 14-a Pärtelpoeg, Gustav
16 Kriisa, Davet
18 Klade, Jakob
— Maarjamõisa kliinik
Västriku.
1,
3
5
7
9
2 Lõbuna, Jaan
4 Miljan, F,
6 Tuul, August
8 Leets, Johan
10 Jansen, August
12 Koonik, Aug.
Onne.
2-a Zimmermann, Karl
2, 4 Särg, Karl
6, 8 Kull, Morits
10 Laurits, August
12 Velt, Paul
14 Dorf, Gustav
Kesk tn.
16 Hellberg, pärijad
18 Kliim, Jaan ja Anna
20 Kaeost, August
22 Pisuke, Hendrik
24 Massakas, Mihkel
26 Ingermann, Paul
28 Mölle r, Karl
_____
Tähe tn.
30 Kübarsepp, Artur
32, 34 Kohler, Alide
Linda tn.
36, 38 Leppik, Jaan
Vladimiri tn.
40 Ronimois, Hans
I.
II.
l-a Kabel, pärijad
Simmo, Ant.
Allas. Albert
Uibopuu, Anna
Uibopuu, Paul
II.
1 Tiks, Jakob ja Emilie
3 Leesik, Kristjan
5 Jukk, Peter
7, 9, 11 Mutson, H. ja E.
13, 15 Kohtu-sisemin.
Kesk tn.
17 Lüdimois, Mart
19 Sööt, Karoline
21 Jaska, David
23, 25 Rootsi, Adele
27 Ein, Lydia
29 Perk, Joh. ja A., Kangur, Jüri
Tähe tn.
— Kukk, Kusta
31, 33 Ein, pär.
35 Lõhmus, Theodor
37 Saulcas, Amalie ja Alide
Linda tn.
39 Truuts, Katarina
41 Imma, Gustav ja Anna
43 Mukk, Peter
43-a Otsa, Alma _____________
Vladimiri tn.
45 Kraav, Ivan
Õ7
Õpetaja.
— Silbermann, Thea
2, 4 Tiks, pärijad
6, 8 Ploom, Jakob
10 Pedraudse, Karl
12 Uluots, Jüri
I.
I Rütli ja Grau
3, 5 Maarja kiriku õpetajamaja
7, 7-a Konno, pärijad
9 Linna majad
II Eisenschmidt, Pauline
13 Tuletõrje maja
— Koiva, Jaan
Tiigi tn.
Ööbiku.
2
4
6
8
Jakap, Jaan
Piir, Karl
Matto, August
Kiidron, Aiexander
Pääsukese tn.
10 Jürgenson, Aug.
12 Sooro, Oskar
14 Tüür, Oskar
16 Vorst, Herman
Käo tn.
18 Hendrikson, August
20 Jakobson, Jüri
22 Tenson, Jaan
24, 24-a Kanarik, Karl
— Suts, Joh.
II.
1
3
5
7
6
Koosa, Hilda
Viks, Gust.
Rein, Eduard
Lodi, Dan.
Jaanson, Jaan
Pääsukese tn.
11
13
15
17
19
21
23
25
Osso, August
Rander, Peeter
Vaks, Joh.
Hirt, Liisa
Männik, Leena
Albu, Jaan
Nigul, August
Sarap, Julius
Lõo tn.
27 Joosu, Eduard
Ülikooli.
I.
Vana tn.
2 Schulz, pärijad
4, 6, 8 Indus, pärijad
10, 12 Mühlenthal, pärijad
Kitsas tn.
14, 16 Luha, Julie
18 K/Ü „Loodus“
Vallikraavi tn.
20, 22, 24 Sõjaministeerium
26, 28 Raudsepp, Ella
30 Sarkissov, Velda
32 Ottingen, Rudolf
34 Schmidt, pärijad
36 Tõlk, Albert
___
Lossi tn.
38 Liivimaa Selts
40 Polikliinik
_____ Gustav-Adolfi tn.
42 Ülikool
44 Kauba pank
98
1 Mahlapuu, Karl
3 Keiss, Alexander
— Tartu Eesti Hüpoteegipauk
5 Petersen, Agnes
Kauba tn.
— Barklai plats
Poe tn.
7 'Sarry, pärijad
9 Oelsen, Irene
11 Rükker, Edgar
Suurturg
— Raekoda
Suurturg
13 Tittelbach, E.; Lommatsch, G.
15 Nilp, pärijad
Gustav-Adolfi tn.
17 Grünthal, Erna, Ilse, Gert
46 Ülikool
Peeter Põllu tn.
50, 52 Ungern-Sternberg,Eleonore
54 Maakonna vangla
Lutsu tn.
56 Eesti V-riik
58, 60 Klaus, Voldemar ja Tiina
62, 64 Masing, pärijad
66 Thomson, Amalie
19 Pehap, Adeline ja Laur, Ants
21, 23 ^Postimees"
Gildi tn.
25 Bergmann, Eduard
Peeter Põllu tn.
27 Gümnaasium
29 Jaani kirik
Lutsu tn.
31 Aint, pärijad
33 Kostjurin, Olympiada
35 Grossmann, Emmeline
Paberossid
25 tk. — 35 snt.
99
Kõigeparemini
llllilllliilllillllllllllilllllllillllllFIIIM
suudate jälgida majaomanike
ellu puutuvaid päevaküsimusi,
lugedes
v
„Uus Tõe Häält“
A
Mastatellimine majaomanikele
ainult 1 kroon.
Trükikoda „Kultuur*, Tartus.
25 tk. — 35 snt.
Erakordne suits
ffliniiDnBniiiininifiiiiiiiisiiitiuiiiPuti^RnHfiiiniinnninntiniFitii
on paberossid
«Diktaator".
Meed on pühapäeva paberossid.
*
Ütleme ainult:
I
Proovige paberosse
«Diktaator"
ja siis otsustage*
25 tk. — 35 snt.
______________________________________
Tallinn,
V. Tartu m
nr. 8,
tel. 458-37
Majaomanik
kude poolt
asutatud
1920. a.
T.-ü. „MAJA“
TARTU OSAKOND
TARTUS, KAUBAHOOV 15, TELEF. 400.
LADUD: RIIA 55.
1.
PAKUB:
Majaomanikkudeie, ehitajatele ja maalritele:
Ehitusmaterjaale
Elektri tarbeid
Vesivarustuse ja keskkütte
sisseseadeid
Maairivärve
Värnitsat ja
Tapeete.
2.
VÕTAB OMA PEALE :
Igasuguseid remont- ja ehitus
töösid.
Paikese ja kuuwarjutusedr
1926. a. on kaks päikekervarjutust. Kuuruarjüfufl ei ole. 1) Täieline päikesewarjutus 14. jaanuaril.
€i ole meil näha. 2) Ringikujuline päikesewarjutus
9.—10. juulil. 61 ole meil näha.
S. Songi trükk Wõrus, 1925.
2. Zõulu p.
13
3. Zõulu P. E k.7 14
Süüta lastep. shom. 15
16
17
18
Päike tõufeb:
I. detlembril kell 8, 34 m.
» 8, 50 „
II.
„ 9,01 „
21.
Märkused:
31 p.
Cäheb looja:
kell 3, 29 m.
„ 3,21
„ 3,21 ”
Laadad.
(Uuesti kokku seatud maakonna- ja linnawalitsustelt saadud teadete põhjal „uue kalendri"
järel.)
Rul laadapäew laupäewa ehk pühapäewa
peale langeb, siis peetakse laat järgmisel tõõ- ehk
esmaspäewal ära.
Hobuste lõata peetakse Tallinnas kaks
korda kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15.
kuupäewa.
Jaanuar.
2.Pusul,Lrüüdneriw.
5. Rootowo wallam. j.
7. Sõõrus.
7. Orgita m.
9. Likiwerek., Lapu w.
10. Lama alewis.
10. Suure-Iaani ai.
12. Weinjärwe roallas,
Wahu külas.
12.5toeru alewis.
15.Wõlupe laadaplat
sil, Pärsamaa w.
15. ja 16. Laekweres,
Simuna kihelk.
15.Iõgewa mõisas.
17. Äolomeres.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
21. Wana-Irboska ai
21. Mehikoormas.
22. Türi alewis.
22. Imawere m., Päia
kõrtsi juures.
23. Malgas.
23. Nasina m., kõrtsi j.
23. Haapsalus.
24. Paides.
24. Iõelehtmes.
25. Laura alewis.
30. Nissis, Riisipere w.
Weebrrrar.
Pärnus, Küünla laat esi
mesel keskn.ja neljap.
I.Uue-Wirtsu õigeusu
kiriku juures.
1. Kallaste al. 2 p.
2. Kilingi-Nõmmes.
2. Raplas.
2. Halliste, PornuseLenhofil.
3. Jõgewa alewis.
3. Keblaste, Mihkli k.
3. Liigalasma, Maasi
w., Saaremaal.
4. Mõrus.
5. Narwas 2 p.
5. Nootowo wallam. j.
5. Tõrwa alewis 2 p.
5. Oisus, Alliku w.
6 „ Linnamäe" laat,
Oro wallas.
8.Elwa alewis.
Audrus, reedel enne
Wastlapäewa.
10. Antsla alewis.
10. Räpinas.
10. Rakweres 2 p.
10. Laura alewis.
10. Raasikul.
10. Keinas.
10. Ellamaa, Sooniste
wallas.
11. Põltsamaa alewis.
11. Tapa alewis 2 p.
14. Tamsalu jaama j.
15. Lähtrus.
15. Baltiskis.
16-Wiljandis 8 p.
17. Tartus.
17. Haiba poe juures,
Kernu wallas.
18. Nina k., Peipsiäärses
wallas.
19. Paides.
20. Misso wallam. j.
20. Wasknarwas.
20. Irboska jaama j.
20. Rawilas, Kose küla.
20. Kurawa poe juures,
Warbola wallas.
20. Wõõbsu alewis.
21. Muhu-Suure Val
lamaja juures.
21.W.-Irboska alewis.
21. Malgas.
22. Mustwee alewis.
23. Tagaweres, Maasi
wallas.
25. Mõrus 8 p.
25. Laura alewis.
25. Lihula alewis.
28.Miljandis 2 p.
Märts.
I.Iõgewa alewis.
1. „Risti" laat, Piir
salu wallas.
1. Kärdla alewis.
1.Keawa raudtee j. j.
2. Nabalas.
3. Iõhwi alewis 2 p.
4. Kiwiloos, Penningi
wallas.
4. Mõhma alewis.
5.Salla k., Simuna
kihelkonnas.
5. Metskülas, Leisi m.
5. Rootowo wallam. j.
5. Kirbla kiriku j.
8. Tumala tn. karjam.,
Uuemõisa w. 2. p.
8. Antsla alewis.
8. Iisaku m. 2 p.
8. Aedu kõrtsi juures,
Kurista wallas.
9. Wiru-Iakobi kiriku
juures 2 p.
9. Metsalauka t, Em
maste wallas.
9. Hageri kiriku juures.
10. Puhjas, Karvuda w.
10. Laewa end. kõrtsi j.,
Laewa wallas.
10. Laura alewis.
10. „Matla" laat, Paat
salu wallas.
10. Haapsalus.
10. Kõo mõisas.
10. Suurejõel, UueMändras.
lO.Malgjärwe põllum.
seltsi maja juures.
12. Hellamaa end. teemaja juures.
12. Mõrus.
12. Ardu k., Triigi w.
13. Amblas.
14. Mustjala mallam. j.
14. Waimastwere wallamaja ümbruses.
14. Kodijärwe wallas,
Kodijärwe mõisas.
14.Käsukonna mõisas,
Jmaweres.
14. Mõisaküla alewis.
15. Raplas.
16. Rannaküla Rõmmi
t.karjam., Maasis.
16. -Rullt laat, Rannu
wallam. juures.
18. Kallaste alewis 2 p.
18. Keilas.
18. Sangaste kiriku
kõrtsi juures.
18. Iärwa-Iaanis.
18. Kastnas, Tõstamaa
kihelkonnas.
20. Kuresaares.
20. Awinurme wallamaja juures.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
20. Märjamaa wallas.
20. Jüri kiriku juures.
20. Türi alewis.
20. Leewil, Pindi w.
20. Laius-Tähkwere w.,
Eadala külas.
21. Mäike-Ulila mõisas,
Ulila wallas.
21. Wana-Irboska ai.
22. Albu wallam. j.
23. Leisi alewis.
23. Warnja külas, Ka
rvastu wallas.
23. Malgas.
24. Mõra nt., Laiuse w.
24. Laekweres, Simuna
kihelkonnas 2 p.
25. Moldi nt., Saadjarwe wallas.
25. Laura alewis.
26. Mana-Prangli mõi
sas, Krüüdncri w.
26. Sulbi alewis, Kärgula wallas.
26. Mõlla-Kihlapeas.
26.Mahastus.
26. PuunahMihterpalu
wallas.
28. Paides.
28. Kellamäe kõrtsi juu
res, Kaarma-Suure
wallas 2 püewa.
28. Maiguta nt., Mäl
guta wallas.
28. Kasepere poe juures,
Kloostri wallas.
31. Mustwee al. 2 p.
Reedel enne 15. märtsil
Põltsamaa olemis.
Aprill.
1. Juurus.
2. Antsla alewis.
2. Puskarus,Põlgaste
wallas.
2. Alajõel, Wirumaal.
õ.Rootowo wallam.j.
5. Harkus, Mäepeal.
6. Taeblas.
8.Miljandis 2 p.
8. Roopakas,Pärsama
wallas.
8. Suitsu kõrtsi juures,
Kastre-Wõnnu w.
8. Waiwara m. 2 p.
8. Einmanni wallam.j.
8. Tartus.
9. Elwa jaama j.
10. Loona wallam. j.
10. Laura al.
10. „ Ellamaa" laat, Soniste w.
10. Sauel, Arudewahel.
11. Pati-Nurmeotsal.
12. Mõrus.
12. Kikiwere kih., Kapu
wallas.
13. Kärla w. turupl.
13. Torgu wallam. j.
14. Nina!., Peipsiäär
ses w.
14. Koorwere kõrtsi j.,
Mastse Kuuste w.
14. Hummuli,, Soe" k. j.
15. Tapa al.
15. Kuusalu al., Kiiu w.
15. Säru mallam. j.
15. Kihelkonna al.
16. Woltweti-Keremal.
16. Paliweres.
17. Karula wallam. j.
18. Liiwa poe j., Rahukülas, Kogula w.
18. „Kiwi-Wigala"laat
Wigala w.
18. Tarwastu Mustlas.
18. Koeru al.
19. Luutsmku nt.
19.Wiitmakõrtsij. Kad
rina kihelk.
19. Lüganuse kiriku j.
19. Kilingi-Nõmmes.
20. Kuresaares.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
20. Lihula al.
20. Alaweres.
20. Selis,Tõstamaa kih.
21. Wäike-Maarjas.
21. Wana-Jrboska al.
23. Mõrus.
23.Wasula Roojasilla
kõrtsi j., Raadi w.
23. Keilas.
23. Orajõe-Kablis.
23. Sauga wallam. j.
23. Kuimetsa wallam. l.
24. LohusuuLohusuu
w. 2 p.
24. Vastseliina wlm. j.
25. Kõiguste kõrtsi \.,
Laimjala w. 2 p.
25. Kanepi alewikus.
25. Partsi laat, Peri w.
25. Laura al.
25. Märjamaa w.
26. Marbla kiriku j.
26. Kabala mallam. j.
25. Koonga wallam. j.
26.Iõgewa alewis.
26. Kohilas.
26. „Tsirgulinna" ale
wis, Sangaste rj. j.
26. Suure-Iaam al.
27. Saare k.j., Saare w.
27. Narmas 2 p.
28. Sulaoja kõrtsi juu
res, Krüüdneri w.
28.Rakweres 2 p.
28. Abja-Paluojas.
28. Käru raudteej. j.
29. Lullikatku k., Torma
wallas.
29. Kärsa t, Ahja w.
29. Liiwal, Kolga w.
29. Malgas.
30. Mastse-Nõo mõisas,
Meeri w. 2 p.
30. Haanja mõisas.
30. Nissis, Riisipere w.
30. Kargu al.
30. Kuremaa w., Pala
muse külas.
Reedel enne Iüripaewa
Põltsamaa al.
Mai.
2. Torma j.j.,Roelaw.
2. Alamustil, Kõlleste
wallas.
2. Räpina wallam. j.
2.Pärim.j.,Waiknaw.
2.Tõrwa al. 2 p.
2. Wändra al.
2. Mõniste wallam. j.
3. samastu Koosal.
3.Pikjärwe kõrtsi j.,
Kaarepere w.
3. Nuustaku al. 2 p.
3. Krabi w.
3.,, Linnamäe" laat,
Oro w.
3. Anija wallam. j.
3. Lelle-Hiiekõnnus.
3. Tumalas, Uuem. w.
3. Otepää alewis 2 p.
4. Tahewa rvallam. j.
4. Mõisaküla al.
5. Kodaweres,Palaw.
6. Saaluse wallam. j.
5. Rootowo wallam. j.
5. Haapsalus.
5. Mõisaküla al.
õ.Melise wallas.
6. Iärwakandi wlm. j.
7. Mõisakülas.
7.Põlwa kiriku j.
7. Lohusuu w., Lohwsuu külas 2 p.
8. Walgejõel, Kõnnus.
8. Mõiste kõrtsi juures,
Tahkurannas.
8.3ooru w., Roosikul.
9. U.-Antsla wallam. j.
9. Haiba poe j., Kernu
wallas.
9. Häädemeeste!.
10. Mana-Rooja w. j.
1O. Laura al.
10. Kuiwajõel.
10. Uduweres, Jakobi
kih.
10. Priipalu al., Kuikatsi w.
10. Rõngu alewis.
11. Reola nt., ManaKuuste wallamaja
juures.
11. Misso wallam. j.
12. Pataste kõrtsi j., Kudina w.
12. Mõrus.
12. Antsla al.
12. Õisu jaama j.
14.Karilatsi kõrtsi j.
14. Holstre wallamaja
juures.
15. Kuresaares.
16. Paides.
18. Sangaste kiriku k. j.
19. Mehikoormas.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
20. Selts, Tõstamaal.
21. Wana-Irboska al.
22. Wõõbsu al.
23. Mätjaküla karjam.,
Pärsama w.
23. Malgas.
25. Laura al.
Maikuu esimesel keskn.
ja neljap. Pärnus
„Iüri laat".
Leisi al. 2 p. enne ristipäewa, kestab 7 p.
Juuni.
1. Nasina m.
1. Sulbi al.
2. Türi al.
6. Rootowa w.
õ.Miljandis 2 p.
8. Raplas.
9. Antsla al.
10. Laura al.
10. Hageris.
12. Paides.
13. Woltweti-Keremal.
14. Lootwina mõisas,
Wastse-Kuuste w.
15. Märjamaal.
16. Tapa al.
18. Kilingi-Nõmme al.
2 päewa.
20. Missas.
20. Nissi al.,Riisiperew.
20. Mustwee al. 2 p.
20. Pikasillal 2 p.
20. Mõhmuta w., Iärwa-Iaanis.
20. Põltsamaal.
20. Irboska rdtj. j.
20. Kaarma Suure ront.
hoowis riiete laat
10 päewa.
21. Mõrus.
21.W.-Irboska al.
25. Laura al.
26. Piirsalu m., Risti.
26. LaiksaareUrissaares.
26.Wiljandis 2 p.
26. Wihulas, Haljala k.
26.Rakweres 2 p.
26. Tamsalus.
29. Tahkurannas, end.
Mõiste kõrtsi j.
Juuli.
1. Malgas.
1. Haapsalus.
Pärnus Iaanilaat esi
mesel keskn. ja neljap.
I.W.-Kariste wallam.
juures.
3. Paides.
3. Palmses,Wiitnak.j.
2 päewa.
4. Tartus.
6.Rootowo w. j.
8. Taagepera wallam.
juures.
10. Tarwastu Mustlas.
10. Laura al.
12. Mõisaküla al.
14. —21. Leisi al. riiete
laat.
15. Karksi-Nuias.
18. Tõrwa al. 2 p.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska rdt. j.
21. W.-Jrboska al.
23. Kuresaares riiete
laat 10 päewa.
24. Mõrus.
25. Laura al.
August.
1. Paides.
2. Pärnus aastalaat 3
nädalat.
3.Elwa al.
5.Rootowo w. j.
7. Holstres.
10. Kuresaares.
10. Laura al.
12.Wana-Wõidu w. j.
15. Tuhalaane wallam.
juures.
16. Martna w.
18. Loodi w. end. kõrtsi j.
20. Walgutas.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
21. Kallaste al. 2 p.
21.Wana-Jrboska al.
21. LaiksaareUrissaares.
22. Pati-Nurmeotsal.
23. Malgas.
25. Mõrus.
25. Narwa-Jõesuus2p.
25. Laura al.
26. Paides.
26. Mõisaküla al.
28.Rakweres 2 p.
30. Antsla al.
31. Helmes.
31. Häädemeeste!.
31. Suurepel, UueMändras.
September.
10. Kilingi-Nõmmes.
1. Kaarma-Suuremõi- 10. Tapa alemts 2 p.
11. Lelle-Hiiekõnnus.
sa j.
12. Tagawere k. karjam.
2. Suure-Iaani ai.
Maasi m.
2. Kaarli toaUam. j.
12. Laewa kõrtsi j.
3. Selts, Tõstamaa kih. 12. Mehikoormas.
5. Rootowo toallam. j. 12. Wiitna kõrtsi juures,
5. Wiljandis 2 p.
Kadrina kih. 2 p.
5. Sauga toallam. j.
12.
Türi ai.
6. Wastse-Nõos 2 p.
13.
Iisaku
m. 2 p.
6. Wõõbsu ai.
13.Walgas.
6. Wastsemõisas.
7. Hummulis, „Soe" 13. Kolga-Iaanis.
14. Kuresaares.
kõrtsi j.
14. Nina küla, Peipsi
7. Wana-Kariste to. j.
äärses w.
7. Tamsalu jaama j.
14. pütina to. j.
8. Rtroiloos, Peningi 14. Õisus.
toaöas.
15.Iõgeroa ai.
8. Olustweres.
15. „Warbla" Sau8. Hallistes.
lepi to.
8. Kihelkonna ai.
15. Kohilas.
9. Puiatu m.
15. Tammistes, Pärnu
10. Hellamaa end. theekihel.
maja j.
15. Abja-Paluojas.
10. Krabil.
16. Rõngu aletois.
10. Puhjas, Katvildaw. 17. Räpinas 2 p.
10. Laura ai.
17. Uusnas.
10. Kärstna mõisas.
17. Uburoeres, Jakobi
lO.Ruiikweres.
kihelk.
18.Pikjärwe kõrtsi j.,
Kaarepere ro.
18. Alaweres.
18. Sangaste kirikuk. j.
19. Kalliküla karjam.,
Koguta w.
19.9Jluftroee al.
19. Kergu al.
20. Sulbis.
20. Misso rvallam. j.
20. Irboska jaama j.
20. „Kiroi-Wigala"laat
Wigala m.
21. Wõlupe kõrtsi juu
res, Pärsama w.
21. Rõuges.
21. W.-Irboska al
21.Tahewa wallam. j.
21.Orajõe-Kablis.
21. Wahastus.
22. Kastnas, Tõstamaa
kih.
23. Paides.
23. Tartus.
23. Iärwakandis.
23. Holdre nt., Helme
kihelk.
23. Sürgaweres.
23. Keinas.
24. Priipalu al., Kuik.w.
24. Mõrus.
24. Kirbla kiriku j.
25. Loona wallam. j.
25. Liigalasma karjam.,
Maasi ro.
25. Antslas.
25. Lauras.
25. „Matla" laat Paat
salu w.
25. Mana-Suislepi w.j.
26. Wõlla-Kihlepas.
26. Tallinnas 3 p.
26. Pööraweres, Jakobi
kihelk.
26. Taeblas.
27. Põlevas.
27. Kuusalu al., Kiiu m.
28. Kuresaares.
28. Põltsamaal.
28. Toris.
29. Karksi-Nuias.
29. Kirepi kõrtsi juures,
Kirepi ro.
29. „Keblaste" laat,
Meltsa wallas.
29. Haapsalus.
29. Amblas.
29. Kurama poe juures,
Warbola ro.
29. Kuimetsa w. I.
30. Haanjas.
30. Metskülas, Leisi w.
Oktoober.
1. Mehamäe Lewala
Uuemõisa w. 2 p.
1. Nasina w. k. juures.
I.Päri m.,Waikna w.
l.„ Linnamäe" laat,
Oro wallas.
1. Liiwal, ftolga w.
l.Keawardtj. lähedal.
1. Audrus.
2. Torma jaama juu
res, Roela wallas.
2. Märjamaa wallas.
2. Tõrwa alewis 2 p.
2. Mõisaküla alewis.
2. Nabalas.
3. Karvastu w. Koosa
külas.
3. Lindoras, Loosi w.
3. Laanemetsa Valla
maja juures.
3.Wändra alewis.
4. Reola kõrtsi juures,
Wana-Kuuste w.
4. Sänna kõrtsi juures,
Rõuge wallas.
4. Wiitna kõrtsi juures,
Kadrina kihelk. 2 p.
4. Kuiwajõel.
4. Baltiskis.
5. Narwas 2 päewa.
5. Rootowo wallam. j.
5. Lihula alewis.
5. Kabala wallam. j.
6. Pataste kõrtsi juu
res, Kudina w.
6.Iõhwi alewis 2 p.
6. Tapa alewis.
6. Kaarma-Suuremõisa j.
7. Hageris.
7. Wiljandis 2 p.
8. Mustjala mõisa j.,
Mustjala w. 2 p.
8. Pukas, Sangaste k.
8.Welise wallas.
8. Waimastwere wallamaja juures.
9. Kikewere k., Kapu
wallas.
10. Lüganuse kiriku j.
10. Laura alewis.
10. Hiiu-Suure mõisa
wallas.
lO.Walgejõel, Kõnnu
wallas.
10. Malgas.
10. Päia kõrtsi juures,
Imawere wallas.
10. Hellermaa, HiiuSuuremõisa wallas.
10. Lohusuu w. ja külas
2 päewa.
11. Riidaja wallam. j.
11. Torgu wallam. j.
12. Leisi alewis 3 p.
12. Tartus.
12. Wastseliina wallam.
juures.
12. Illukal, kuremäel 2
päewa.
12. Keilas.
12. Keblastes, Meltsa
wallas.
13. Kärla w. turuplatsil.
13. Mõrus.
13. Salla füL, Simuna
kihelkonnas.
13. Aedu kõrtsi juures,
Kurista wallas.
14. Kanepi alewis.
14. Kilingi-Nõmmes.
14. Albu wallam. j.
14. Wirtsu, Mässu w.
15. Kulli laat, Rannu
wallam. juures.
15. Awinurme wallam.
juures.
15. Säru wallam. j.
15.Rakweres 3 p.
15. Raplas.
15. Kuremaa w., Pala
muse külas 2 p.
16. Muhu-Suure walla
magasiaida juures.
16. Karula wallam. j.
16. Lotwina nt., WastseKuuste wallas.
17. Nuustaku al. 2 p.
17.Kolowere w. 2 p.
17. Anijal.
17. Koonga wallam. j.
17. Otepää alewis 2 p.
18. Kuresaares.
18. Lohusuu wallas ja
k. 2 päewa.
18. Wõõbsu alewis.
18. Antsla alewis.
18. Wäike-Maarjas.
18. Metsalauka k., Em
maste wallas.
18.Suure-Iaani al.
19. Rogosi wallam. j.
19. Puskarus, Põlgaste
wallas.
19.Iõelehtmes.
19. Mustla olemis, Tar- 25. Rannaküla, Römmi
wastus.
karjamaal.
20. Misso wallam. j.
25. Laura alewis.
20. Wana-Roosa Valla 25. „ Ellamaa" laat,
maja juures.
Sooniste wallas.
20. Uue-Antsla wallam. 25. Roosikul, Zooru w.
juures.
26. Mõrus.
20. Tille kõrtsi juures, 27. Saare kõrtsi juures,
Saare wallas.
Kõlleste wallas.
27.
Laekweres, Simuna
20. Irboska jaama j.
kihelkonnas
2 p.
21. Kastre-Wõnnu walIamaja juures.
28. Pikknurme ^Puur
manni wallas.
21. Saaluse wallam. j.
21.Wana-Irboska ai.
28.Pusu kõrtsi juures,
21. Haapsalus.
Krüüdneri wallas.
21. Roeru alewis.
28. Misso wallamaja
21. Puunal,Wihterpalu
juures.
wallas.
28. Taagepera Ala ai.
22. Sulbi alewis.
28. Woltweti-Keremal.
23. Wasula Rojasilla
kõrtsi j., Raadi m. 28. J.-Iaanis.
29. Lullikatku Torma
23. Moisekatsi wallas.
wallas.
23. kasepere poe juures,
29. Kärsa k. j., Ahja w.
Kloostri wallas.
31. Mõniste wallam. j.
23. Kõo mõisas.
31. Sindi-Lodja kõrtsi j.
24. Krootuse mõisas,
Kõlleste wallas. Oktoobrikuu esim. keskn.
24. Tsirgulinna alewis,
ja neljapäewal Pär
Laatre wallas.
nus Mihklilaat.
Nowernber.
I.Pärsamaa wallas,
Mätjakülas.
I.M.-Iakobi k. j. 2 p.
1. Harkus, Mäepääl.
2.Suurjõel, llueWändras.
2. Paides.
2. Palal, Kodawere
kihelkonnas.
2. Mõra m., Laiuse w.
4. Riisepere w. Nissis.
5. Antsla alewis.
5. Missi kõrtsi juures,
Kambja wallas.
5. Rootowo wallam. j.
6. Rõuge walla endise
Alakõrtsi juures.
6. Kaarepere wallas,
Kassinurme mõisa j.
7. Malgas.
7. Elwa jaama juures.
8. Paliweres.
lO.Iõgewa mõisas.
10. Laura alewis.
10. Sauel, Arudewahel.
11. Mõrus.
II.Miljandis 2 p.
11. Laura w.,S1olbowo
talus.
12. Triigi w., Ardu k.
12. Karilatsi wallas end.
kõrtsi juures.
12. Kuresaares.
12. Lähtru w., Mahima
külas.
14. Kärus.
14. Tartus.
15. Põltsamaa alewis.
15. Tumala as. karjam.,
Uuemõisa wallas.
17. Haiba poe juures,
Kernu wallas.
20. Kuusalu al., Kiiu w.
20. Misso wallam. j.
20. Leewil, Pindi w.
20. Irboska rdtj. j.
20. Piirsalu Risti laat.
21. Mana-Irboska al.
21.Tamsalus.
23. Paides 2 p.
23. Mustmees 2 p.
25. Raasikul.
25. Laura alewis.
25. Türi alewis.
26. Malg;ärwe põlluni,
seltsi maja juures.
26. Pati-Nurmeotsal.
27. W.-Nigula k. j.2p.
28. Woltweti -Hallikukiwil.
28. Keilas.
29. Mõrus.
29. Rootowo wallam. j.
30. Wigalas.
Detsember.
Lelle Hiiekõnnus esmasp. pärast 2 Krist.
tulemise püha.
I.Tapa alewis.
1. Räpinas.
1.Llbja-Paluojas.
2. Juurus, Harjum.
3. Malgas.
3. Alajõel, Mirumaal.
4. Rakweres Jõuku
laat 2 päewa.
5. Rootowo wallam. j.
5. Amblas.
6. Wihulas.
7. Kallaste alewis 2 p.
8. Wiljandis 2 p.
10. Jüri kiriku juures.
10. Kilingi-Nõmmes.
10. Mõisaküla alewis.
10. Narwas Iõulu laat
2 päewa.
10. Lama alewis.
10. Laius-Tähkwere w.
Sadala külas.
12.Mändra alewis.
12. Martna k. j.
12.1.-Iaanis.
13. Pati Nurmeotsal.
14. Peipsiäärse w. Nina
külas.
14. Antsla alewis.
15. Mõrus.
15. Kohilas.
15. Kärdlas.
15.Iõgewa alewis.
Reedel enne 16. dets.
Põltsamaal.
Pärnus Jõululaat kol
manda nädala keskn.
ja neljap.
17. Moisekatsi w. endise
Kauksi k. juures.
17. Rapla alewis.
18. Paides.
18. Põõraweres, Jakobi
kihelkonnas.
18. Ellamaa, Sooniste
wallas.
19.Iõhwi alewis 2 p.
20.Mõõbsus.
20. Märjamaa wallas
20. Wasknarwas.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska raudtee
jaama juures.
20. Haapsalus.
21. Wana-Irboska ai.
22. Mustwee alewis 2p.
23. Krüüdneri w. Sula
oja kõrtsi juures.
25. Laura alewis.
28. -ftaroastu wallas
Maruja külas.
28. Malgas.
Laadad Petseri linnas 1926. a. pee
takse järgmistel päewadel: iga kuu 1. ja 15. päewal ja 1. jaanuari asemel — 2. jaanuaril.
Aastalaadad:
Boorna laat. . 22. märtsil.
Urbe
„ . . 26. aprillil.
Tooma „ . . 10. mail.
Ristipäewa laat. 10. juunil.
Jaani laat . .
7. juulil.
Maarja „ . . 28. augustil.
Mihkli „ . . 14. oktoobril.
Nikolai Uibo
pagaritööstus Missos.
Minu pagaritööstusest wõib alati kõige
maitsewamal ja wtoeaat saia saada.
Suure lugupidamise on wõitnud minu töös
tuses walmistatud
—
- paraskid,
mida tarwitab kõik lõunapoolne Eesti — Wõru
ja pea terwe Petseri maakond.
Soowitan kõige laiemas ulatuses ka
palju muid maitseaineid, nagu:
schokolaadi,
kompwekke,
biskwiite,
pränikuid,
kunstmett,
shokolaadimettjne.
Suure tarwiduse läbi olen saanud koiga odawamate hindadega ja kõrgewäärtuslist saia
pakkuda. — Pidu ja pulma saiad walmistan
tellimise peale soowi järele.
Kõige austusega N. UIBO.
Nikolai Llibo
Missos — Wõrumaal.
SoowiLan omast kauplusest
suures walikus kõiksugu pudukaupa:
Ramme, nöõpa.
Lusikaid, nuge.
Sokke, kindaid.
Rraesid, rnaneskid.
Lipse, rnanshette.
Trakse, taskularnpe, batareid.
Rummi- ja siidipaelu jne. jne.
Waljaõmblus-niite igast warwist ja sordist.
Lampe ja lambiklaase igas suuruses.
Rohwi- ja teekanne.
Tee- ja napsiklaase.
Suhkru- ja wõitoose.
Rruuse, tulpe jne. jne.
Suitsumeestele tubakat ja paberosse kõikidest
kodumaa wabrikutest.
Hinnad alati leplikud ja
wõimalust mööda odawad.
Nikolai Aibo
Misfos — Wõrnmaal.
HiittiHtmiiHiMiHtiimiiituiiiiimiiiifiiitaitiimtiiHtmiainHumMt
Soowitan omast kauplusest:
Riiet — kleidi, rvoodri, pesu jne.
Lõimi, niüi
Pea- ja taskurätte.
Nahka — pastla, talla jne.
Nahkrihmu.
Raudnaelu.
Petrooleumi.
Seepi.
Soola.
Heeringaid.
Suhkrul.
Jahu.
Riisi.
Mannal.
Kohwi.
Lakao.
Teed jne. jne.
Hinnad alati leplikud ja
wõimalrrsL mõõda odawad.
Nikolai Aivo
kauplus L pagarilööstus
on ainukene koht Misso s,
kns nõnetawate kaupade
puudust
rr
millaski ei ole.
rr
Hinnad alati leplikud ja
Võimalustmööda odawad.
Wõrus,
Jüri tänaw nr. 14,
Telefon 130.
Walmistab kiirelt ja
uuematele nõuetele
wastawalt kõiksugu
trükitöid, nagu: raa
matuid, blankette,
kuulutusi, ajakirju,
loteriipiletis! jne.jne.
*
TRÜKIKODA ON TÄIEN*
DATUD KÕIGE UUEMATE KIRJADE
*
JA ORNAMENTIDEGA.
*
Põllumehed!
Pange rõhku hea seemne peale,
see on hea lõikuse üks peatingimistest. Seemnekauplns olgu aastate
jooksul ara Proowitud.
Meie seemnekaupluse põhimõte
onr Hea lõikus tuleb heast seem
nest, ja head seemned on saada
S. Songi w
Wõrns, Jüri tän. 14.
Kes õiglase hinna eest head sõõgija sõõdawilja seemet soowiwad,
neid Palun kehvadel minu ärisse
astuda.
Põllumehed, wõrrelge meie seem
nete hindu ja wäärtust ja soowitage meie äri oma tuttawatele.
Teie soowituse eest oldakse tänulik.
Aupaklikult S. Songi
Mõrus, Jüri tän. 14.
...'■
VaataOma sõpradele ja taubatarwitajatele
Uueaasta king...Oma sõpradele ja taubatarwitajatele
Uueaasta kingituseks.
Nikolai Uibo
Kauplus & pagaritööstus
Missos
Kalender
1927.
Teine aastakäik.
Kõik ostawad ainult
Nikolai Uibo
kauplustest,
sest et temal kauba pud;sun
millaski ei ole ja hinnad alati
õiglased.
Kes ei taha uskuda,
see tulgu ise waatama!
Nikolai Uibo
kauplus & pagaritöõstus
(p
Missos.
6)
Kalender 1927,
Sel aastal on 365 päewa.
z
^ '• "r
)'
Zf-Coc/O
\ ^4/if.i .tv: f:
S. Songi trükikoda, Wörus.
Märkide j@ — noorkuu.
@ — täiskuu.
$> — esimene weerand.
C — wiimne weerand.
m. = minut; p. = püha, päew, pärast; e. I. = enne
lõunat; p. l. = pärast lõunat; ** = ametlikud pühad.
Aasta-ajad.
Keroade algab 21. märtfil Kell 5 Õhtul.
Suroi algab 22. juunil Kell 12 p.
Sügis algab 24. tept. Kell 3 homm,
Talro algab 22. detl. Kell 10 õhtul.
Paikese ja kuuwarjutused.
1927. a. on kaks päikese- ja kaks kuurnarjutult.
NeM meil näha: 1) alaline päikciecuarjutus 29. juu
nil kell 6,30 m. hom. ja 2) täieline kuuroarjutus 8.
dets. kell 6,54 m. õhtul.
Lugupeetud
kaubatarwitajad ja sõbrad.
^asmawa poolehoiu ja paljude minu kaubaLarwitajate soowidele wastu tulles, olin sunnitud
oma ärinimi kohasemaks ja kättesaadawamaks
sisseseadma, nimelt: suurte raskustega tuli saawutada kokkulepe Misso Rahwaraamatukogu
seltsi juhatusega ariruumi saamiseks seltsimajasse,
sellega Võimaldades ostjale ajakohasema ja awarama ruumi, mis endisel kohal iseäranis kitsas
ja kaubatarrvitajatest eemal oli.
Iga aastaga suurenenud läbimüük ja kokku
hoidlikud ärikulud wõimaldawad minul kasuprotsente kaubamüügi pealt tuntawalt alandada.
Minu siht ei ole, nagu paljudel teistel kaup
meestel, kauba pealt Võimalikult palju teenida
ja üle öö rikkaks saada, waid olles õiglane ja
asjatundja kaubamuretseja tarmitajale, oma töö
eest kauba läbimüügist õiglase tasu saaja, tahan
ka edaspidi oma kaubaostjatele õiglase hinna eest
ainult head kaupa pakkuda.
Loodan, et nii uus kui wana kaubatarwitaja ka selles uues äriruumis mind oma lahke
osawõtmisega toetama saawad, jään
tõsise lugupidamisega
27
Paawli p. D k. 4,43 28
tp- l. 29
30
31
Korjuse p.
1
2
16 Pühap.
17 Esmasp.
18 Teisip.
1
3
Tõnise p.
4
G k. 0,27 öösel.! 5
Wanadsõnad ilmadest.
Jaanuari sulad, wihmad ja weewoolud kuulutawad
külma, märga ja heinarikast suwe. — Selge Paawlipäew — hääd suwe, pilwine ja tuuline — halba suwe.
— On jaanuaril hästi sügaw lumi, kaswab suwel pikk
ja paks wili.
Wanadsõnad ilmadest.
Mida tuulisem weebruar, seda ilusam märts ja
aprill. — On weebruar sula, tuleb halb adra aasta. —
Küünlakuu udu toob wihmase suwe. — Kuidas küün
lakuu — nõnda lõikusekuu. — Mida külmem weeb
ruar seda soojem saab suwi.
21
22
23
Palwe p.
24
3 k. 1,03 p. l. 25
26
Taliharja p.
27
13
14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Rolmap.
Neljap.
Reede
28
1
2
3
A k. 12,24 p.
4
5
Wanadsõnad ilmadest.
On märts wihmane, sajab terwe suwi wihma. —
Waikib õhtuks tuuleke, tuleb ilus ilmake. — Tuulekeerise peale tuleb kolmandal päewal wihma.
Wanadsõnad ilmadest.
Marja aprilli järele tuleb kuiw juuni. — On enne
Jüripäewa halla, härmetist, saab hää suwewilja aasta.
— Aprilli lumi on septembri sõnniku eest.
Jürr-krru
Uus kalender
**19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
30 p.
w.
mälest.-ja tähtpäeroad kai.
3» Älest. p.
Jüripäem.
Pühap.
Esmasp. Markuse p. E k.0,21
Tersip.
söösel.
Kolmap.
Neliav.
Reede
Laup.
! Tuule risüpäeM.
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
Päike tõuseb:
Läbeb looja:
1 aprillil kell 5,44 m.
11.
„ 5, 15 „
21.
,
„ 4,48 „
Wanadsõnad ilmadest.
Läheb mets ruttu lehte, peab põllumees kahekäega
külwama, — Kuiw lehekuu — märg juunikuu. — Pää
suke toob sooja päewa, ööpik sooja öö, lõoke sooja
lõuna.
Wanadsõnad ilmadest.
Kust poolt tuul põöripäewal puhub, säält poolt
puhub ta cnamiste 3 kuud. — On hommikul paks
külm kaste maas, saab päewal ilus ilm, ei ole aga
kastet ehk on seda wähe, hakkab wihma sadama.
Wanadsõnad ilmadest.
Kuidas juuli, nõnda jaanuar. -- Seisab udu metsa
lahva de peal, on wihma oodata. — Sinine udu toob
põuda. — Wihma eel lendawad pääsukesed ligi maad
ja ligi wett.
Heirra-kurr.
Uus kalender
19
20
21
22
23
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
24 Pühap.
25 Esmasp.
26 Teisip
31 p.
wmalest.-ja tähtpäeroad kai.
6
Elia p.
C
7
8
k. 4,43 p.!.
Madli p.
9
10
28 Neljap.
29 Reede
30 Laup.
11
12
13
14
Ok. 7,36 õhtul. 15
DIerot p.
16
17
31 Pühap.
18
27 ilolmap.
Jakobi p.
Päike tõuseb:
fäheb looja:
1. juulil kell 3,10 m.
11.
„
„ 3,21
21. „
„ 3,39 „
kell 9. 23 m.
» 9, 14 ..
n 8, 58 »
Märkused:
VIII. August
Uus kalender
w.
Malest.-ja tdhtpöemad kai.
1
2
3
4
5
6
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
3 f. 8,05 õht. 23
Kristuse selet. p.
24
Wanadsõnad ilmadest.
Kui augustikuu esimene nädal selge ja palaw,
saab pikk ja külm talw. — Laewamoodi pilwed toob
kolmandal päewal sadu, mis kolm päewa kestab.
— On pihlakatel palju marju, saab wihmane
Wanadsõnad ilmadest.
Sajab septembri kuul, on jaanuaril lund küllalt. —
Kui kuu ehk päikese ümber ratas on, siis läheb ilm
halwaks. — Tumedalt paistwad tähed kuulutawad sadu,
heledad aga selget ilma.
Mihktt-krm
Uus kalender
19
20
21
22
23
24
Esmasp.
Teisip.
5toImap.
Neljap.
Reede
Laup.
25
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Rolntap.
Neljap.
Reede
30 p.
w.
mälest-ja tähtpäemad Kai.
........................ ~..^...~..
Madise p.
Sügise algus k. 3 h.
6
7
8
9
10
11
12
G f. 12,11 öösel. 13
14
15
16
Mihkli p.
17
päike tõuseb:
Läbeb looja:
1. septembri! kell 5,09 m.
11.
»
» 5,31 „
21,
„
„ 5, 53 „
26
Gk. 11,15 öösel. 27
28
29
30
Kolistamise p.
1
2
£ k. 4,32 p.
3
4
5
Wanadsõnad ilmadest.
Sügise udu tähendab sooja. — Külm ja tuuline
oktoober kuulutab külma ja tuulist jaanuari ja weebruari. — Oktoobri lõpu wihm annab hea aasta ja jõu
luks tuisused ilmad.
Wanadsõnad ilmadest.
On Jõulu aeg sügaw lumi, saab jaanipäewaks
rohkesti wihma. — Kaksteistkümmend päewa enne
Jõulu on 12 kuu ilmade ettekuulutajad tulewal aastal. —
jõulu tuisus on õunad ja marjad warjul.
G !. 6,13 hom. 11
1. Zõulu p.
2. Zõulu P.
3. Zõulu p.
Süüta laste p.
3 k. 1,22 p.
12
13
14
15
16
17
18
Päike tõuleb:
£äheb looja:
kell 8,34 m.
„ 8, 50 „
9,01 „
kell 3,29 m.
„ 3,21 „
„ 3,21 „
Suures walikus
kleidi-, woodri-, põlle- ja pesuriiet.
Watti.
Kõiksugu pudukaupa:
Kamme, nööpe,
sokke, sukke,
kraesid, mansette,
kindaid, lipse,
meeste, laste ja naiste sukatrakse,
kummi- ja siidipaela,
juukseõli, briljantiini,
lõhnaseepi,
taskulampe,
batareid ja pirne,
habsmenuge,
juukselõikamise masinaid
jne. jne.
soowitab
kauplus Misso seltsimajas,
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmasp.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda
kuus — piihapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar, 2. Pusul, Krüüdneri w. 5. Rootowo
7. Wõrus; Orgita mõisas. 10.
wallamaja juures.
Lauras. 12. Weinjärwe wallas, Wahu külas. 15. ja
16. Laekweres. 17. Kolowere m. 20. Misso wallam.
j.; Irboska waksali j. 21. Mehikoormas; Wana-Irboska
ai. 22. Imawere w., Päia kõrtsi j.; Türi alewis. 23.
Waigas; Rasina w., kõrtsi j.; Haapsalus. 24. Paides ;
Jõelehtmes. 25. Laura ai.
Weebruar. 1. Uue-Wirtsu õigeusu k. j,; Kallaste
ai. 2. Raplas; Halliste laat Pornuse-Lenhofil. 3._Keblastes; Jõgewa ai. 4. Wõrus. 5. Alliku w., Oisus;
Tõrwa ai.," Keblaste m.; Rootowo wallam. j.; Narwas,
Küünlal.," Pärnus; Audrus reedel enne Wastlap. 8. Elwa
ai. 10. Antsla ai.; Räpinas; Laura ah; Rakweres; Keinas; Raasikul. 11. Põltsamaa ai. 12. Tapa ai. 14.
Tamsalu jaama j. 15. Lähtrus, Martna k. 16. Wiljandis, Küünlal. 8 p. 17, Tartus. 19. Paides. 20.
Rawilas, Kose k.; Wasknarwas; Irboska waksali j.;
Misso wallam. j. 21. Waigas; Muhu-Suure wallam. j.;
Wana-Irboska ai. 22. Mustwee ai. 25. Wõrus 8 p.;
Lihula ai.; Laura ai. 26. Wõõpsu ai. 28. Wiljandis.
Märts. 1. Jõgewa ai., raudteej. j.; Kolowere-Risti
1.; Kärdla ai. 3. Jõhwi ai. 4. Kiwiloos; Wõhma ai.
5. Rootowo wallam. j.; Kirbla w. 8. Antsla ai.; Tumula m.; Iisaku m. 9. Hageri kiriku j,; Wiru-Jakobi
k. j. 10. Puhjas; Watla m.; Laura ai.; Haapsalus;
Walgjärwe w.; Suurejõel, Uue-Wändras. 12. Ardu k.,
Triigi w.; Wõrus. 13. Amblas. 14. Waimastwere
„Sihil“; Kodijärwel; Käsukonna m., Imawere w.; Mõi
saküla ai.; reedel enne 15. Põltsamaa ai.; Mustjala
wallamaja j. 15. Raplas. 16. End. Kulli karjani.;
Rannakülas. 18. Keilas; Kastnas; Sangaste k. k. j.;
Kallaste ai. 20. Jüri k. j.; Märjamaa ai.; Leewil; Misso
wallam. j.; Irboska jaama j.; Kuresaares; Türi ai. 21.
Wäike-Ulila m.; Wana-Irboska ai. 22. Albu wallam.
j. 23. Walgas; Kawastu Warnja k,; Leisi ai.; Walg
järwe w., põllum. a. j. 24. Mõras; Laekweres. 25.
Woldis; Laura ai. 26. Sulbi ai.; wahastus; WõllaKihlepas, Wana-Prangli rn. 28. Paides, Kasepere p.
j.; Walguta m.; Kellamäe k. j. 31. Mustwee ai.
Aprill. Neljap. pärast Lihawõtte p. „Pori“ laat
Wiljandis. Reedel enne Jürip. Põltsamaa ai. 1. Juu
rus. 2. Antsla ai.; Puskarus; Alajõel, Wirum. 5. Roo
towo wallam. j. 8. Tartus; Roobaka m.; Waiwara m.
9. Elwas. 10. Ellamaa k. j.; Loona wallam. j.; Laura
ai. 12. Wõrus. 14. Ninakülas, Peipsiäärne w.; Koorwere k.; Hummuli Soe k. j. 15. Säru wallamaja j.;
Tapa ai. 16. Woltweti Keremal. 17. Karula wallam.
j. 18. Wigala k. j.; Kogula w., Liiwa poe j.; Koeru
ai. 19. Luutsniku rn.; Kilingi-Nõmmel; Wiitnal, Kad
rina kih. 20. Alawere m.; Lihula ai.; Selis, Tõstamaa
kih.; Kuresaares; Misso wallam j.; irboska waksali j.
21. Wana-Irboska ai. 23. Wõrus; Wasulas; OrajõeKablis; Keilas. 24. Lohusuu k.; Wastseliina wallam.
j. 25. Partsis, Peri w.; Lauras; Märjamaa ai.; Koonga
wallam. j.; Kabala wallam. j.; Warblas; Kanepi ai.
26. Jõgewa ai. ja raudtee;.; Tsirgulinna ai.; Sangaste
raudteej.: Kohilas; Moisekatsi wallam. j. 27. Saare
kõrtsi j.; Rakweres; Narwas. 28. Kärus, Lauri raudt.;
Abja Paluojas; Suluoja r. j. 29. Liiwal; Walgas. 30.
Haanja asund.; Nõos ; Nissis, Riisipere w.
Mai, 2. Räpina wallam. j.; Alamustil; Tõrwaal.;
Roela Tormal; Päri m. j.; Wändras; Mõniste wallam.
j. 3. Soodlas, Harju maak.; Pikkjärwel, Kaareperes;
Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu-Koosas; Nuustakus; Krabi
w.; Otepää ai. 4. Mõisakülas. 5. Haapsalus; Kodaweres; Saaluse wallam. j.; Rootowo wallam. j.; Pärnus
,,Jüri laat". 6. Järwekandis. 7. Mõisakülas; Põlwa
k. j. 8. Tahkurannas, Wõiste k. j.; Roosikul. 9.
HääSemeestel; Uue-Äntsia wallam. j. 10. Kuiwajõel;
tJduweres; Rõngu a.; Wana-Roosa wallamaja j. 11.
Reola m.; Miss_o wallam. j. 12. Wõrus; Antsla ai.;
Rataste k, j.; Oisu jaama j. 14. Hoistre wallam. j.;
end. Karilatsi k. j. 15. Kuresaares. 46. Paides. 18.
Sangaste k. j. 19. Mehikoormas. 20. Misso wallam.
j.; Irboska jaama j. 21. Wana-lrboska ai. 22. Wõõpsus. 23. Walgas; Pärsama w. 25. Lauras.
Juuni. 1. Sulbi ai. 2. Türi ai. 5. Wiljandis;
Rootowo wallam. j. 9. Antslas. 10. Lauras; Wärskas. 12. Paides. 13. Woltweti-Keremal. 14. Lootwina m. 15. Märjamaa ai. 16. Tapal. 18. KilingiNõmmel.
20. Mustwee ai.; Järwa-Jaanis; Missos;
Põltsamaal; Irboska waksali j. 21. Wõrus; Wana-Irboska ai. 25. Lauras, ,26, Kolowere-Ristil; LaiksaareUrisaares; Wiljandis; Wihulas; Rakweres.
Juuli. 1. Walgas; Haapsalus; Pärnus esim, kesk näd. ja neljap. .Jaani laat". 3. Paides ; Palmses. 4.
Tartus. 5. Rootowo wallam. j. 7. Petseris. 8. Taa
gepera wallam. j. 10. Mustla ai.; Wärskas; Lauras.
12, Mõisakülas. 14.—21. Leisi ai. riiete laat, 15.
Karksi-Nuias. 18. Tõrwas. 20. Misso wallam. j.; Ir
boska waksali j. 21, Wana-Irboskas. 23.—5. aug,
Kuresaares riiete laat. 24. Wõrus. 25. Lauras.
August. 1. Paides. 2.—22. Pärnus aastal. 3.
Elwas. 5. Rootowo wallam. j. 10, Kuresaares; Lauras; Warskas. 12, Wana-Wõidu wallam. j.
15. Tu
halaane wallam. j. 16. Martna k. j. 18. Loodi wal.
20, Misso wallam. j.; Irboska waksali j. 21. Laiksaare-Urisaares. 23. Walgas. 25. Wõrus; Narwa-Jõe
suus,' Lauras. 26. Mõisakülas; Paides. 28. Rakweres.
30. Antslas. 31. Suurejõel, Uue-Wändras; Hääde
meeste!.
September. 2. Suure-jaani ai. 3. Selis, Tõsta
maa k. 5, Wõõpsus; Wiljandis; Rootowo wallam. j.
6. Wastsemõisa k. j. 7. Wana-Kariste wallamaja j.;
Hummuli „Soe“ k. j. 8. Peningi wallam. j.; Hallistes,
Pornuse-Lenhofil. 9. Puiatu m. 10. Puhjas; KilingiNõmmes; Tapal; Krabil; Lauras; Warskas. 11. LelleHiiekõnnus. 12. Mehikoormas; Türil; Wiitnal, Kad
rina k. 13. Walgas; Koiga-Jaani k. j. Iisaku m. 14,
Nina k., Peipsiäärne w,; Wiitina wallam. j. Kuresaa
res; Alliku w. Õisus. 15. Warbla kih,, Saulepi w;
Jõgewa jaamas ja ai.; Tammistes; Abja Paluojal; Ko
hila w. 17, Uduweresf Uusna m.; Räpina wallam. j.
18. Pikajärv/es; Sangastes; Alawere m. 19. Kergu
ai.; Kogula w.; Mustwee ai, 20. Sulbis; Misso wal.
j.; Irboska jaama j. 21. Wahastus; Tahewa wallam.
j,; Rõuges; Orajõe-Kablil; Pärsamaa w.; Wõlupi k. j.;
Wana-Irboskas. 22. Kastnas; 23, Holdre m.; Järwakandis; Sürgawere m.; Paides; Tartus. 24. Wõrus;
Kirbla w. 25. Antslas; Wõlla-Kihlepas; Wastla laat
Patsalu w.; Wana-Suislepi wallam. j.; Loona wallam.
j.; Lauras. 26. Tallinnas; Pööraweres, 27. Põlwas.
28. Tori ai,; Põltsamaal; Kuresaares. 29. Kirepi k.
j.; Amblas; Keblaste 1.; Haapsalus. 30. Haanjas.
Oktoober. 1. Audrus; Koiga w,; Waikna wal.;
Rasina k. j.; Uuemõisa w. 2. Roelas; Tõrwas; Märja
maal ; Mõisakülas. 3. Kawastu w.; Laanemetsa „Suure"
k. j.," Wändras; Lindoras. 4. Reola Walge k. j.; Sannas; Kuiwajõel; Palmses; Baltiskis. 5. Lihulas; Narwas; Rootowa wallam. j. 6. Kudina w., Patastek. j.;
Tapal; jõhwis; Pärnus Mihkli 1. 7, Wiljandis; Kohila
w. 8. Pukal; Mustjala m.; Waimastwere wallamaja j.
10. Hiiumaal, end. Heltermaa k. j.; Walgas; Imawere
w., end. Päia k. j.; Lauras," Wärskas; Lohusuus. 11.
Riidaja wallam. j. 12, Keilas; Leisi ai.; Wastseliinas;
Tartus; Illukal. 13. WÕrus; end. Aedu k, j. 14. Albu
wallam. j.; Kanepis. 15. Kulli karjam, j.; Säru wal.
j,; Raplas; Rakweres. 16. Muhu-Saares; Karulas. 17.
Nuustakus; Koonga wallam. j.; Otepääs. 18. Suurejaanis; Kuresaares; Lohusuus; Wõõpsus," Emmastes;
Wäike-Maarjas; Antslas. 19, Mustla ai.; Jõelehtmes;
Puskarul; Rogosi wallam. j. 20. Wana-Roosas; UueAntslas; Tille k. j.; Missos; Irboska jaamas. 21. KastreWõnnus; Saaluses; Haapsalus; Wana-Irboskas; Koe
rus. 22. Sulbis. 23. Wasula Rojasilla kõrtsi j.; Moisekatsis; Kõo m ; Kasepere k. j. 24. Laatres. 25.
Ellamaa k. j.i Roosikul; Lauras. 26. Wõrus. 27.
Saare k. j.; Simuna k. j. 28. Puurmanni w.; Pusu k. j.;
Taageperas; Järwa-Jaanis; Woltweti-Keremal; Missos;
Lindoras, Loosi w. 29. Kärsa k. j.; Wõtikweres, 31.
Mõnistes; Sindi-Lodjas. 6. Waua-Laitsna wallam.
Nowemher. 1. Jakobi kiriku j.; Pärsama w. 2.
Suurej5el;Paides; Palal; Mõra m. 4. Nissis. 5. Ants
las; Wissi k. j.; Kambjas; Rootowa wallamaja j. 6.
Rõuges; Kaareperes. 7. Walgas; Elwas. 10. Jõgewal; Lauras; Wärskas. 11. Wõrus; Wiljandis; Lau
ras, 12. Triigi w.; Kaviiatsis; Kuresaares. 14. Lauri
jm. j,; Tartus. 15, Põltsamaal. 20. Missos; Leewil;
Irboska rdt- j. 21. Wana-Irboskas; Tamsalus. 23. Pai
des; Mustwees. 25. Raasikul; Lauras; Türil. 26. Walgjärwes; Wõõpsus. 28. Keilas. 29. Wõrus; Rootowas. 30.
Wigalas. 7. Kooraste asund.
Detsember. 1. Räpinas; Tapal; Lelle-Hiiekõnnus
esnxaspäewal pärast 2, Kristuse t. p. 2. Juurus. 3.
Jõgewas; Alajõel; Walgas. 5, Rakweres; Amblas;
Rootowa wallam, j. 6. Wihulas. 7. Kallastes. 8.
Wiljandis. 10. Jüri kir. j ; Mõisakülas; Narwas; Wärskas; Lauras. 12. Martna kir. j.; Järwa-Jaanis; Wändras, 14. Nina k.; Antslas. Reedel enne 15. Põltsa
maal. 15. Wõrus; Kohiias;Jõgewal; Pärnus. 17. Moisekatsis. 18. Paides; Pööraweres, 19. Jõhwis. 20.
Wõõpsus; Märjamaal; Missos; Irboska rdt.; Haapsa
lus; Wasknarwas. 21. Wana-Irboskas. 22. Mustwees.
23. Krüüdneri w, 25. Lauras. 28. Kawastus, Warnja
k.; Walgas.
Petseri linnas saawad laadad järgmiselt ära pee
tud: Uue-kalendri järele igal 1. ja 15. kuupäewal.
Aastalaadad: 22. märtsil, 26. apr., 10. mail, 10, juu
nil, 7. juulil, 28 aug., 14. oktoobril.
Anekdoot.
Kord rääkis juudikooliõpetaja õpilasele:
„Schepschelewitsch! Sa ei ole terwe nädal
koolis olnud. . . Poisi jõmpsikas, mis see
tähendab ometi?"
Wäike Schepschelewitsch pilgutas silmi,
waatas lakke, silmitses imestades oma tin
diga mustaks määritud sõrmi ja wastas, minut
aega mõteldes:
„Ei olnud wõimalik tulla."
„Mis see tähendab — ei olnud wõimalik?"
„Ei olnud aega."
„Kuidas, koolipoisil ei ole aega kooli
tulla?! Mis sa tegid näituseks pühapäewal?"
Schepschelewitsch jäi mõttesse.
„Pühapäewal? Ei saanud. Ma olin koolitulekuks walmis, astusin juba toast wälja,
kuid näen meie wärawate juures suurt, suurt
koera lamawat. Mõtlesin iseendast, et kui
see koer mind nüüd hammustab, siis on
õige lugu lahti! Pöörasin tuppa tagasi ja
istusin terwe päewa, nagu loll kodus. Ütle
mata kahju!"
„Hm. . . Aga esmaspäewal. . . Lamas
wist jällegi koer?"
„Ühtegi koera ei lamanud! Esmaspäe
wal olin kohe koolitulekul, astusin üle turu-
platsi — waatan, hulk inimesi ühte kokku
kogunud ja peksawad warast. Ja kui palju
inimesi seal oli, kohe hirmus! Oi, oi, mõt
lesin. . . Kuidas ma küll niisugusest rahwahulgast läbi peasen? Waatasin tükk aega,
kuidas wargale tuupi tehti ja läksin kodu
tagasi."
„Hea küll! Aga teisipäewal?"
„Teisipäewal tuli meile üks külaline ja
ütles: Täna on laupäew. Ma rumal usku
sin ka ja ei tulnud kooli. Kui ma oleks
hinges teadnud, et mitte laupäew ei olnud,
waid teisipäew, oleks muidugi kõige parem
olnud — kooli tulla."
„Sa oled suur wõrukael, Schepschelewitsch. Mispärast ei olnud sa siis kesk
nädalal õpetundidel?"
„Kesknädala hommikul ostis ema õunu.
Ma kartsin, et kui ma nüüd kooli lähen, sööwad mu õed ja wennad õunad ära ja mina
jään ilma. Nii, et kesknädalal pidin ma
kodus õunu walwama. Kuidagi wiisi ei olnud
wõimalik ära tulla."
„Ah, wõtaks sind tont! Aga mispärast
ei olnud sa siis reedel koolis?"
„5äh sulle? Uks päew ei tule kooli,
juba kära lahti. Siis ühte päewa ei tohi
enam puhata. . ."
Arkadi Awertschenko järele.
Taewa wärawal.
(Araabia legenda.)
Muhamedi seisis taewa wärawal ja laskis
usklikke sisse. Seal seisis neid karjakaupa,
küll wanu, küll noori mõlematest sugudest.
Praegu oli kord kolme mehe käes, kes kaue
mat aega juba sisselaskmist olid ootanud.
Ukse juure saades, koputab esimene — see
oli keegi wanapoiss.
„Hallo! Kes seal on?" küsis prohwetiteprohwet.
„Usklik Araabiast; käisin igal aastal
Mekas ja suudlesin su püha kiwi!“
„See on kõrwaline asi. Ütle lühidalt,
kas olid maa peal poissmees wõi naisemees ?"
„01in lahtises põlwes, sest et ma —1"
„Kasi põrgusse!“ katkestas Muhamed ta
kõnet, „olid maa peal poissmees, said isegi
head elu maitseda!“
Kurwalt läks wanapoiss allapoole minema.
Teine mees koputab.
„Hallo! Kes on?"
„Usklik, naisemees!"
„Soo, tule igawesesse rõõmusse! Oled
naisega maa peal küllalt kannatada saanud.
Taewas tasub su raskusi!"
Mees astus paradiisi wärawast sisse.
Koputas kolmas.
„Hallo! Kes on?"
„01en usklik — kahe naise mees?"
„Kas mõlemad korraga?"
„Ei, üks suri, teise wõtsin!"
„Siis kasi põrgusse!"
„Kuis nõnda, prohwetite-prohwet; praegu
ütlesid ju ise, et naisemees maa peal palju
kannatada on saanud ja sellepärast taewast
ära teeninud!"
„Ja," wastas Muhamed, „meie wõtame
küll kannatajaid wastu, aga mitte lollisi. Kes
juba ühe naisega hädas on olnud ja weel
kord abielusse astub, on loll ja nende koht
on — põrgu!"
Alati mõõduka hinnaga:
Suhkrut,
riisi, mannat,
makarone,
saia- ja leiwajahu,
soola, heeringaid,
petrooleumi, bensiini,
wankri määret,
seebikiwi ja
sindli, lati, hobuseraua ja igasuguseid teisi
naelu.
Pesu sine,
seepi, soodat,
kartulitärklist,
riidewärwe,
niiti, küünlaid ja
- saapamääret.
Tuletikka, paberossihülse,
maispaberit, tulekiwa,
tubakat ja paberosse
SOOWiTAB
NIKOLAI UIBO
Misso seltsimajas ja Misso asun
duses asuwatest kauplustest.
Maja-jaköögitarberiistu,
NAGU:
Emaleeritud ja aluminium katlaid,
kastrule, kruuse, kulpe,
rasvvamasinaid,
triikraudu,
panne ja praewaagnaid,
nuge, kahwlid,
tee- ja supilusikaid,
suhkru-, wõi-, soola- ja moositoose,
klaaspurke,
tee-, kohwi- ja piimakanne,
mitmesuguseid lampe,
lambiklaase ja tahte,
küünlajalgu,
lillewaase,
tee-, õlle- ja wiinaklaase,
emaleeritud- ja kiwitaldreka,
emaleeritud kausse mitmes
suuruses jne. jne.
SOOWITAB
NIKOLAI UIBO
Missos, Misso seltsimajas.
Wärske pärm ja humalad
alati saadawal.
Pipart, würtsi, loorberlehti,
kaneeli, kardamoni, waniljet,
schelantiini, safrani,
rosinaid, mandlid,
kompotti, tsitrone,
sinepit ja lauasoola.
Wiinaekstrakte ja palsamit,
äädikahapet pudelites ja lahtist,
teed, kakaod, kitu ja sprotte.
Oa- ja wiljakohwi
SOOWITAB
kauplus Misso seltsimajas.
Pea igapäew wärsket
saia ja paraskid.
Peale selle:
Shokolaadi,
kompwekke,
biskwiite,
präänikuid,
kunstmett ja
siirupit..
Taimewõid,
mis koorewÕiga ühel
astmel seisab ja tarwitamiseks palju
kasulikum on,
