Tartu — Tallinn — Paide — Põltsa
maa — Rakwere — Wiljandi — Wõru
S6EHTD0BIB:
H
WÕRU JAOSKOND
M täil. 18. K. Hermannsonl majas.
Hoiusummade wastuwõtmine.
Kuludeta rahasaatmine igasse
Eestis olewasse pangaasutusse.
Wäliswaluuta ja tshekkide ostmine
ja müümine.
Rahasaatmine Wenemaale.
Kõik muud panga operatsioonid.
m. = minut; p. — püha, päew, pärast; e. l. = enne
lõunat; p. I. = pärast lõunat; ** = ametlikud pühad.
Aasta-ajad.
K^ruade algab 21. märffii Kell 5 õhtul.
Surul algab 22 juunil Kell 12 p.
Sügis algab 24. kpt. Kell 3 homm,
Tala? algab 22. detk. Kell 10 õhtul.
Päikese ja Luuwarjutused.
1927. a, on kaks päikese- ja kaks kuuruarjutult.
Neilt meil näha: 1) alaline päikekroarjutus 29. juu
nil kell 6.30 m. hom. ja 2) täieline kuuruarjutus 8.
detl. kell 6,54 m. õhtul.
• IQo - '
OGG WWOUOWW
S. SONGI
üldäri Mõrus
Jüri tän. nr. 14, kõnetraat 130.
27
Paawü p. J k. 4,43 28
lp- l. 29
30
31
1
Korjuse p.
2
Tõnise p.
__ §) f. 0,27 öösel.
3
4
5
Wanadsõnad ilmadest.
Jaanuari sulad, wihmad ja weewoolud kuulutawad
külma, märga ja heinarikast suwe. — Selge Paawlipäew — hääd suwe, pilwine ja tuuline — halba suwe.
— On jaanuaril hästi sügaw lumi, kaswab suwel pikk
ja paks wili.
Septuagesima.
Pühap.
Esmasp. ।
Teisip.
®f.6,18p. I.
Kolmap.
Neljap.
Reede
i
31
1
; 2
3
1 4
I 5
Wanadsõnad ilmadest.
Mida tuulisem weebruar, seda ilusam märts ja
aprill. — On weebruar sula, tuleb halb adra aasta.—
Küünlakuu udu toob wihmase suwe. — Kuidas küün
lakuu — nõnda lõikusekuu. — Mida külmem weeb
ruar seda soojem saab suwi.
21
22
23
24
Palwe p.
3 k. 1,03 p. I. 25
26
27
Taliharja p.
13
14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
O k. 12,24 p.
:
6
7
8
**9
10
11
12
«
C
OrM
■
1O '
...... —
N CO
Wanadsõnad ilmadest.
On märts wihmane, sajab terwe suwi wihma. —
Waikib õhtuks tuuleke, tuleb ilus ilmake. — Tuulekeerise peale tuleb kolmandal päewal wihma.
28
29
30
[ftiinnt p. 31
Suur Neljapäew.
1
Suur Reede.
2
3
**17 Pühap. I.ÄLest.p.Gk.5,35
**18 Esmasp. 2. rr
n
[4)0111.
4
5
Wanadsõnad ilmadest.
Märja aprilli järele tuleb kuiw juuni. — On enne
Jüripäev.a halla, härmetist, saab hää suwewilja aasta.
Aprilli lumi on septembri sõnniku eest.
Wanadsõnad ilmadest.
Läheb mets ruttu lehte, peab põllumees kahekäega
külwama, — Kuiw lehekuu — märg juunikuu.
Pää
suke toob sooja päewa, ööpik sooja öö, lõoke sooja
lõuna.
Wanadsõnad ilmadest.
Kust poolt tuul pööripäewal puhub, säält poolt
E’ b ta enamiste 3 kuud. — On hommikul paks
kaste maas, saab päewal ilus ilm, ei ole aga
kastet ehk on seda wähe, hakkab wihma sadama.
Wanadsõnad ilmadest.
Kuidas juuli, nõnda jaanuar. — Seisab udu metsa
latwade peal, on wihma oodata. — Sinine udu toob
põuda. — Wihma eel lendawad pääsukesed ligi maad
ja ligi wett.
Wanadsõnad ilmadest
Kui augustikuu esimene nädal selge ja palaw,
saab pikk ja külm talw. — Laewamoodi pilwed toob
kolmandal päewal sadu, mis kolm päewa kestab.
— On pihlakatel palju marju, saab wihmane
Wanadsõnad ilmadest.
Sajab septembri kuul, on jaanuaril lund küllalt. —
Kui kuu ehk päikese ümber ratas on, siis läheb ilm
halwaks. — Tumedalt paistwad tähed kuulutawad sadu,
heledad aga selget ilma.
MihM-krrrr.
Uus kalender
30 p.
JTlälesf.-ja tähtpäemad
w. 1
Kal.|
6
7
8
9
10
11
19
20
21
22
23
24
Esmasp.
Teisip.
Lolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
Sügise algus k. 3 h.
25
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Lolmap.
Neljap.
Reede
12
G k. 12,11 öösel. 13
14
15
16
Mihkli p.
IL
■
Madise p.
Päike töukeb:
1, septembril kell 5, 09 m.
» 5,31 „
11.
21,
n 5,53 „
16 Pühap.
17 Esmasp.
L t. 4,32 p.
18 Teisip.
_ __ _ ____ __ __ ___
3
4
5
____________
Wanadsõnad ilmadest.
Sügise udu tähendab sooja. — Külm ja tuuline
oktoober kuulutab külma ja tuulist jaanuari ja veeb
ruari. — Oktoobri lõpu wihin annab hea aasta ja jõu
luks tuisused ilmad.
Wanadsõnad ilmadest.
On Jõulu aeg sügaw lumi, saab Jaanipäewaks
rohkesti wihma. — Kaksteistkümmend päewa enne
Jõulu on 12 kuu ilmade ettekuulutajad tulewal aastal. —
Jõulu tuisus on õunad ja marjad warjul.
Jörrlrr-Luu
Uus kalender
mälest.-ja tähfpäeroad
31 p.
.... kai.
19
20
21
22
23
24
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
6
7
8
Tooma p.
Talwe alg. k. 10 õht. 9
10
O k. 6,13 hom. 11
1. ZZuku P.
2. Jõuku p.
3. Jõuku P.
Süüta laste p.
3 k. 1,22 p.
Päike tõuked:
1. detsembril kell 8, 34m.
11.
,
„ 8,50 „
21.
,,
» 9,01 „
Märkused:
12
13
14
15
16
17
18
läheb looja:
kell 3, 29 m.
„
3,21 „
„
3,21 „
gggg
iS , !* LÜfeJ^i
i^j^i i^šj^
Head loomapeetide,
naerte,
porgandi ja
kaalikate,
samuti aia-,
keeduwilja ja
lillede
seemneid
saate
S. Songi
seemnekauplusest
Wõrus.
8
M
W
M
W\
MM
W
LM
M'
A"L
LM
O.
LM
AM
LM
LM
M
LM
Laadad.
Kui laadapäew laupaewa ehk pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmasp.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda
kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar, 2. Pusul, Krüiidneri w. 5. Rootowo
wallamaja juures.
7. Wõrus; Orgita mõisas. 10.
Lauras. 12. Weinjärwe vvallas, Wahu külas. 15. ja
16. Laekweres. 17. Kolowere rn. 20. Misso wallam.
j.; irboska waksali j. 21. Mehikoormas; Wana-Irboska
ai. 22. Imawere w., Päia kõrtsi j.; Türi alewis. 23.
Walgas; Rasina w., kõrtsi j.; Haapsalus. 24. Paides;,
Jõelehtmes. 25. Laura ai.
Weebruar. 1. Uue-Wirtsu õigeusu k. j.; Kallaste
ai. 2. Raplas; Halliste laat Pornuse-Lenhofil. 3,_Keblastes; Jõgewa ai. 4. Wõrus. 5. Alliku w., Oisus;
Tõrwa ai.; Keblaste m.; Rootowo wallam. j.; Narwas,
Küünlal.; Pärnus; Audrus reedel enne Wastlap. 8. Elwa
ai. 10. Antsla ai.; Räpinas; Laura ah; Rakweres; Keinas; Raasikul. 11. Põltsamaa ai. 12. Tapa ai. 14.
Tamsalu jaama j. 15. Lähtrus, Martna k. 16. Wiljandis, Küünlal. 8 p. 17, Tartus. 19. Paides. 20.
Rawilas, Kose k.; Wasknarwas; Irboska waksali j. ;
Misso wallam. j. 21. Walgas; Muhu-Suure wallam. j.;
Wana-Irboska ai. 22. Mustwee ai. 25. Wõrus 8 p.;
Lihula ai.; Laura ai. 26. Wõõpsu ai. 28. Wiljandis.
5. Rootowo wallam. j.; Kirbla w. 8. Antsla ai.; Tumula m.; Iisaku m. 9. Hageri kiriku j.; Wiru-Jakobi
k. j. 10. Puhjas; Watla m.; Laura ai.; Haapsalus;
Walgjärwe w.; Suurejõel, Uue-Wändras. 12. Ardu k.,
Triigi w.; Wõrus. 13. Amblas. 14. Waimastwere
„Sihil"; Kodijärwel; Käsukonna m., Imawere w.; Mõi
saküla ah; reedel enne 15. Põltsamaa ai.; Mustjala
wallamaja j. 15. Raplas. 16. End. Kulli karjam.;
Rannakülas. 18. Keilas; Kastnas; Sangaste k. k. j.;
Kallaste ai. 20. Jüri k. j.; Märjamaa ah; Leewil; Misso
wallam. j.; Irboska jaama j.; Kuresaares; Türi ai. 21.
Wäike-UIila m.; Wana-Irboska ai. 22. Albu wallam.
j. 23. Walgas; Kawastu Warnja k.; Leisi ah; Walgjärwe w., põllum. a. j. 24. Mõras; Laekweres. 25.
Woldis; Laura ai. 26. Sulbi ah; Wahastus; WõllaKihlepas, Wana-Prangli m. 28. Paides, Kasepere p.
j.; walguta m.; Kellamäe k. j. 31. Mustwee ai.
Aprill. Neljap. pärast Lihawõtte p. „Pori“ laat
Wiljandis. Reedel enne Jürip. Põltsamaa ai. 1. Juu
rus. 2. Antsla ai.; Puskarus; Alajõel, Wirum. 5. Roo
towo wallam. j. 8. Tartus; Roobaka m.; Waiwara m.
9. Elwas. 10. Ellamaa k. j.; Loona wallam. j.; Laura
ai. 12. Wõrus. 14. Ninakülas, Peipsiäärne w.; Koorwere k.; Hummuli Soe k. j. 15. Säru wallamaja j.;
Tapa ai. 16. Woltweti Keremal. 17. Karula wallam.
j. 18. Wigala k. j.; Kogula w., Liiwa poe j.; Koeru
ai. 19. Luutsniku m.; Kilingi-Nõmmel; Wiitnal, Kad
rina kih. 20. Alawere m,; Lihula ai.; Selis, Tõstamaa
kihi; Kuresaares; Misso wallam j.; Irboska waksali j.
21. Wana-Irboska ai. 23. Wõrus; Wasulas; OrajõeKablis; Keilas. 24. Lohusuu k.; Wastseliina wallam.
j. 25. Partsis, Peri w.; Lauras; Märjamaa ai.; Koonga
wallam. j.; Kabala wallam. j.; Warblas; Kanepi ai.
26. Jõgewa ai. ja raudteej.; Tsirgulinna ai.; Sangaste
raudteej.: Kohilas; Moisekatsi wallam. j. 27. Saare
kõrtsi j.; Rakweres; Narwas. 28. Kärus, Lauri raudt.
Abja Paluojas; Suluoja r. j. 29. Liiwal; Walgas. 30.
Haanja asund.; Nõos ; Nissis, Riisipere w.
Mai, 2. Räpina wallam. j. j Alamustil; Tõrwaal.J
Roela Tormal; Päri m. j.; Wändras; Mõniste wallam.
j. 3. Soodlas, Harju maak.; Pikkjärwel, Kaareperes;
Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu-Koosas; Nuustakus; Krabi
w.; Otepää ai. 4. Mõisakülas. 5. Haapsalus; Kodaweres; Saaluse wallam. j.; Rootowo wallam. j.; Pärnus
„Jüri laat”. 6. Järwekandis. 7. Mõisakülas; Põlwa
k. j. 8. Tahkurannas, Wõiste k. j.; Roosikul. _ 9.
Häädemeestel; Uue-Antsla wallam. j. 10. Kuiwajõel,
Uduweres; Rõngu a.; Wana-Roosa wallamaja j. 11.
Reola m.; Miss_o wallam. j. 12. Wõrus; Antsla ai.;
Pataste k, j.; Õisu jaama j. 14. Holstre wallam. j. ;
end. Karilatsi k. j. 15. Kuresaares. 16. Paides. 18.
Sangaste k. j. 19. Mehikoormas. 20. Misso wallam.
j.; Irboska jaama j. 21. Wana-Irboska ai. 22. Wõõpsus. 23. Walgas; Pärlama w. 25. Lauras.
Juuni. 1. Sulbi ai. 2. Türi ai. 5. Wiljandis;
Rootowo wallam. j. 9. Antslas. 10. Lauras; Wärskas. 12. Paides. 13. Woltweti-Keremal. 14; Lootwina m. 15. Märjamaa ai. 16. Tapal. 18. KilingiNõmmel.
20. Mustwee ai.; Järwa-Jaanis; Missos;
Põltsamaal; Irboska waksali j. 21. Wõrus; Wana-Irboska ai. 25 Lauras 26, Kolowere-Ristil; LaiksaareUrisaares; ^Wiljandis; Wlhulas; Rakweres.
Juuli. 1. Walgas; Haapsalus; Pärnus esim, kesknäd. ja neljap. ,,Jaani laat”. 3 Paides ; Palmses. 4.
Tartus. 5. Rootowo wallam. j. 7. Petseris. 8. Taa
gepera wallam. j. 10. Mustla ai.; Wärskas, Lauras.
12, Mõisakülas- 14.—21. Leisi ai. riiete laat, 15,
Karksi-Nuias. 18. Tõrwas, 20 Misso wallam. j.; Ir
boska waksali j. 21, Wana-Irb oskas. 23. 5. aug.
Kuresaares riiete laat. 24. Wõrus. 25. Lauras.
August. 1. Paides. 2.—22. Pärnus aastal. 3.
Elwas. 5. Rootowo wallam. j. 10. Kuresaares; Lauras; Wärskas. 12, Wana-Wõidu wallam. j. 15. Tu
halaane wallam. j. 16. Martna k. i. 18. Loodi wal.
20. Misso wallam. j.; Irboska waksali j. 21. Laiksaare-Urisaares. 23. Walgas. 25. Wõrus; Narwa-Jõesuus; Lauras. 26. Mõisakülas; Paides. 28. Rakweres.
30. Antslas. 31. Suurejõel, Uue-Wändras; Häädemeestel.
September. 2. Suure-Jaani ai, 3. Selis, Tõsta
maa k. 5, Wõõpsus; -Wiliandis; Rootowo wallam. j,
6. Wastsemõisa k, j. 7. Wana-Kariste wailamaja j.;
Hummuli „Soe" k. j. 8- Peningi wallam. j.; Hallistes,
Pornuse-Lenhofil. 9. Puiatu m. 10. Puhjas; KilingiNõmmes; Tapal; Krabil; Lauras; Wärskas, 11. LelleHiiekõnnus. 12. Mehikoormas; Türil; Wiitnal, Kad
rina k. 13. Walgas; Kolga-Jaani k. j. Iisaku m. 14.
Nina k., Peipsiäärne w,; Wiitiila wallam. j. Kuresaa
res; Alliku w. Õisus. 15. Warbla kih., Saulep i w.;
Jõgewa jaamas ja ai.; Tammistes; Abja Paluojal; Ko
hila w. 17. Uduweres; Uusna m.; Räpina wallam. j.
18. Pikajärwes; Sangastes; Alawere m. 19. Kergu
ai.; Kogula w.; Mustwee ai, 20. Sulbis; Misso wal.
j,; Irboska jaama j. 21. Wahastus; Tahewa wallam.
j,; Rõuges; Orajõe-Kablil; Pärsamaa w.;Wõlupi k. j.;
Wana-Irboskas. 22, Kastnas; 23. Holdre m ; Järwakandis; Sürgawere m.; Paides; Tartus, 24 Wõrus;
Kirbla w. 25. Antslas; Wõlla-Kihlepas; Wastla laat
Patsalu w.; Wana-Suislepi wallam. j.; Loona wallam.
j.; Lauras. 26. Tallinnas; Pööraweres. 27. Põlwas.
28. Tori ai.; Põltsamaal; Kuresaares. 29. Kirepi k.
j.; Amblas; Keblaste 1.; Haapsalus. 30. Haanjas.
Oktoober. 1. Audrus; Koiga w,; Waikna wal.;
Rasina k. j.; Uuemõisa w. 2. Roelas; Tõrwas; Märja
maal ; Mõisakülas. 3, Kawastu w.; Laanemetsa „Suure“
k. j.; Wändras; Lindoras. 4. Reola Walge k. j., Sännas; Kuiwajõel; Palmses; Baltiskis. 5. Lihulas, Narwas; Rootowo wallam. j. 6. Kudina w., Pataste k.j.,
Tapal; Jõhwis; Pärnus Mihkli 1. 7. Wiljandis; Kohila
w. 8. Pukal; Mustjala m.; Waimastwere wallamaja j.
10. Hiiumaal, end. Heltermaa k. j.fWalgas; Imawere
w., end. Päia k. j.; Lauras; Wärskas; Lohusuus. 11.
Riidaia wallam. j. 12, Keilas; Leisi ai.; Wastseliinas,
Tartus; Illukal. 13. Wõrus; end. Aedu k.j. 14. Albu
wallam. j. ; Kanepis. 15. Kulli karjam. j., Säru walj,; Raplas; Rakweres. 16. Muhu-Saares; Karulas. 1/.
Nuustakus; Koonga wallam. j.; Otepääs. 18. SuureJaanis; Kuresaares; Lohusuus; Wõõpsus; Emmastes,
Wäike-Maarjas; Antslas. 19. Mustla ai; Jõelehtmes;
Puskarul; Rog'osi wallani. j* 20. ^Zana-Roosas, UueAntslas; Tille'k.j.; Missos: Irboska jaamas. 21. KastreWõnnus: Saaluses; Haapsalus; Wana-Irboskas; Koe
rus. 22' Sulbis. 23. Wasula Rojasilla kõrtsi j.; Moisekatsis; Kõo m.; Kasepere k. j. 24. Laatres. 2^.
Ellamaa k. j.; Roosikul; Lauras. 26. Wõrus. 2>.
Saare k. j.; Simuna k. j. 28. Puurmanni w.; Pusu k. j.;
Taageperas; Järwa-Jaanis; Woltweti-Keremal; Missos;
Lindoras, Loosi w. 29. Kärsa k. j.; Wõtikweres. 31.
Mõnistes; Sindi-Lodjas. 6. Wana-Laitsna wallam.
Nowember. 1. Jakobi kiriku j.; Pärsama w. 2.
Suureiõel;Paides; Palal; Mõra m, 4. Nissis. 5. Ants
las; Wissi k. j.; Kambjas; Rootowa wallamaja j. _ 6.
Rõuges; Kaareperes. 7. Walgas; Elwas. 10. Jõgewal; Lauras; Wärskas. 11. Wõrus; Wiljanais; Stolbowos. 12. Triigi w.; Karilatsis; Kuresaares. 14. Lauri
im. j.; Tartus. 15. Põltsamaal. 20. Missos; Leewil;
Irboska rdt-j. 21. Wana-Irboskas; Tamsalus. 23. Pai
des; Mustwees. 25. Raasikul; Lauras; 1 äril. 26. Walgiärwes; Wõõpsus. 23. Keilas. 29. Wõrus; Rootowas. 30.
Wigalas. 7. Kooraste asund.
Detsember, 1. Räpinas; Tapal; Lelle-Hiiekõnnus
esmaspäewal pärast 2. Kristuse t. p. 2. Juurus. 3.
Petseri linnas saawad laadad järgmiselt ära pee
tud: Uue-kalendri järele igal 1. ja 15. kuupäewal.
Aastalaadad: 4. märtsil, 18. apr,, 2. mail, 2. juu
nil, 7. juulil, 28. aug., 14. oktoobril.
27. apr. Leebiku wallam. 4. mail Tahewa wallam.
10. mail Priipalu ai. 14. mail Puka ai. 20. juunil
Pikasillal. 31. aug. Helme m.
20. sept. Jõgewešte
wallam. 24. sept. Priipalu ai. 16. okt. Leebiku wm.
24. okt. Krootuse m., Kõllestes.
Laura alewis iga kuu 10. ja 25. Wana-Irboska
alewis iga kuu 4. ja 21. Wärskas, Järwesuu w. iga
kuu 10/
Anekdoot»
Kord rääkis juudikooliõpetaja õpilasele:
„Schepschelewitsch! Sa ei ole terwe nädal
koolis olnud. . . Poisi jõmpsikas, mis see
tähendab ometi?"
Wäike Schepschelewitsch pilgutas silmi,
waatas lakke, silmitses imestades oma tin
diga mustaks määritud sõrmi ja wastas, minut
aega mõteldes:
„Ei olnud wõimalik tulla."
„Mis see tähendab — ei olnud wõimalik?"
„Ei olnud aega."
„Kuidas, koolipoisil ei ole aega kooli
tulla?! Mis sa tegid näituseks pühapäewal?"
Schepschelewitsch jäi mõttesse.
„Pühapäewal? Ei saanud. Ma olin koolitulekuks walmis, astusin juba toast wälja,
kuid näen meie wärawate juures suurt, suurt
koera lamawat. Mõtlesin iseendast, et kui
see koer mind nüüd hammustab, siis on
õige lugu lahti! Pöörasin tuppa tagasi ja
istusin terwe päewa, nagu loll kodus. Ütle
mata kahju!"
„Hm. . . Aga esmaspäewal. . . Lamas
wist jällegi koer?"
„Ühtegi koera ei lamanud! Esmaspäe
wal olin kohe koolitulekul, astusin üle turu
platsi — waatan, hulk inimesi ühte kokku
kogunud ja peksawad warast. Ja kui palju
inimesi seal oli, kohe hirmus! Oi, oi, mõt
lesin. . . Kuidas ma küll niisugusest rahwahuIgast läbi peasen? Waatasin tükk aega,
kuidas wargale tuupi tehti ja läksin kodu
tagasi."
„Hea küll! Aga teisipäewal?"
„TeisipäewaI tuli meile üks külaline ja
ütles: Täna on laupäevv. Ma rumal usku
sin ka ja ei tulnud kooli. Kui ma oleks
hinges teadnud, et mitte laupäew ei olnud,
waid teisipäew, oleks muidugi kõige parem
olnud — kooli tulla."
„Sa oled suur wõrukael, Schepschelewitsch. Mispärast ei olnud sa siis kesk
nädalal õpetundidel?"
„Kesknädala hommikul ostis ema õunu.
Ma kartsin, et kui ma nüüd kooli lähen, sööwad mu õed ja wennad õunad ära ja mina
jään ilma. Nii, et kesknädalal pidin ma
kodus õunu walwama. Kuidagi wiisi ei olnud
wõimalik ära tulla."
„Ah, wõtaks sind tont! Aga mispärast
ei olnud sa siis reedel koolis?"
„Säh sulle? Üks päew ei tule kooli,
juba kära lahti. Siis ühte päewa ei tohi
enam puhata. .
Arkadi Awertschenko järele.
Taewa wärawal.
(Araabia legenda.)
Muhamed seisis taewa wärawal ja laskis
usklikke sisse. Seal seisis neid karjakaupa,
küll wanu, küll noori mõlematest sugudest.
Praegu oli kord kolme mehe käes, kes kaue
mat aega juba sisselaskmist olid ootanud.
Ukse juure saades, koputab esimene — see
oli keegi wanapoiss.
„Hailo! Kes seal on?" küsis prohwetiteprohwet.
„ Usklik Araabiast; käisin igal aastal
Mekas ja suudlesin su püha kiwi!"
„See on kõrwaline asi. Ütle lühidalt,
kas olid maa peal poissmees wõi naisemees?"
„Olin lahtises põlwes, sest et ma —1“
„Kasi põrgusse!" katkestas Muhamed ta
kõnet, „olid maa peal poissmees, said isegi
head elu maitseda!"
Kurwalt läks wanapoiss allapoole minema.
Teine mees koputab.
„Hallo! Kes on?"
„Usklik, naisemees!"
„Soo, tule igawesesse rõõmusse! Oled
naisega maa peal küllalt kannatada saanud,
Taewas tasub su raskusi!"
Mees astus paradiisi wärawast sisse.
Koputas kolmas.
„ Hallo! Kes on?"
„Olen usklik — kahe naise mees?"
„Kas mõlemad korraga?"
„Ei, üks suri, teise wõtsin!"
„Siis kasi põrgusse!"
„Kuis nõnda, prohwetite-prohwet; praegu
ütlesid ju ise, et naisemees maa peal palju
kannatada on saanud ja sellepärast taewast
ära teeninud!"
„Ja," wastas Muhamed, „meie wõtame
küll kannatajaid wastu, aga mitte lollisi. Kes
juba ühe naisega hädas on olnud ja weel
kord abielusse astub, on loll ja nende koht
on — põrgu!"
S. Songi
kirjastusel Wõrus on ilmunud:
N. Aunwerdt, Igapäewane Palwealtar noorele ja Manale, sootoifflfub leerilastele. 150 mrk.
*** Emakeele helinad, wiis peatükki
ja mõned piiblilood kodu- ja leerilastele, hind 5 mrk.
P. Rätsepp, Emakeele elaMad heaLsd
piltidega aabits, 20 mrf.
P. Rätsepp, Emakeele elawad healed IL, lugemik ja jutukesed, laste
kaunim sõber, hind 40 marka.
S. Songi, Saksa-Eesti keele sõna
raamat, õppijatele kodus ja koolis,
hind 40 mrk.
S. Songi, Kerged Sakfa-Eesti keele
kõnelemisel», hind 2 mrk.
S. Songi, Kuke-aabits, hind 20 m.
„
V
Pildid lastele, hind 25 m.
Noorte laulik, hind 10 marka.
S. Songi
kirjastusel WZrus on ilmunud:
St Undritz, H. v. Holst'i järele, ,,Kan-
gelaste wsitlus", hind 15 mrk.
O. Schwerini järele Linda U., „Harulvased näppajad", kriminaaljutt,
hind 15 mrt
FAIRY TALES L: “BEATY AND
THE BEAST“.
“BOMERE
POOL1'. Sõnastikuga. 15 mrk.
FAIRYTALES IL: “THEHISTORY
OF TOM TH(JMB“, sõnastikuga.
Hind 20 marka.
P. Leinbock, W. Lobanowi järele. Me
silaste madapsja haigus ja
selle arstimine, hind 10 mrk.
Th. Neumann, Kalkunikasivatus,
hind 30 mrk.
Th. Neumann, Tegelik kanakasivatus, hind 60 mrk. ,
Th. Neumann, Aue- ja pardikasivatus, hind 40 mrk.
LSVSo!
Peapank Tallinnas. Sodi Karja 120, ema majas.
OSAKONNAD:
Abjas, Antslas, Hiiu-Keinas, Jõhwis,
Kohtlas, Tartus, Türil, Wiljandis ja
Wõrus.
Omad kapitaalid
Mk. 7S.000.000 tos 1. sept. 1926.
546.000000-
Wõru osakond
Wõtab raha hoiule
marka
des ja kuldkroonides ja maksab
kõrgemat ajakohast protsenti.
Annab laenu.
Toimetab kõiki teisi pangaope
ratsioone kodu- ja wäljamaal.
S. Songi trükikoda
Wõrus,
Jüri tän. nr. 14, kõnetr. 130.
Walmistab kiirelt
ja uuematele nõuetele
wastawalt kõiksugu trükitöid,
nagu: raamatuid, blankette, kuu
lutusi, ajakirju, loterii
piletis! jne.
jne.
Täidab kõiksugu tellimisi üle
maaliselt kiirelt ja korralikult.
Trükikoda on täien
datud kõige uuemate kirjade .
ja ornamentidega. !
VaataTeine aastakäik.
Uus
Edu-kalender
1918.
Se...Teine aastakäik.
Uus
Edu-kalender
1918.
Sel aastal on 365 päewa.
S. Songi kirjastus, Wõrus.
,,Kultura“ trükk, Wõrus.
Märkide seletused.
noor kuu
täis kuu
esimene weerand
wiimane weerand
p= püha, päew, pärast; k. = kell; m.= minut
*Luteruse-usuliste kiriku püha; + ** Greeka-öigeusuliste
kirikupüha.
Aasta ajad.
Kewade algab 8. märtsil.
Suwi algab 9. juunil.
Sügis algab 10. septembril.
Talw algab 9. detsembril.
Põikele ja kuu marjutamifed.
1918 aastal on 2 päikese ja üks kuu marjutus.
l. Täieline päikese marjutus 26.—27. mail. Täielik
marjuMe riba hakkab Waikles okeanis peale, läheb üle
D9hja-Rmmkü ja lõpeb Atlandi okeanis ära.
2
Osaline kuu marjutus 11. juunil. €i ole meil näha
3. Ringkujuline päikese roarjutus ,20. nomembril. Ring
Kujulise warjutuse riba hakkab Waikfeft okeaniit peole,
läheb üle Cõuna-Amerika ja lõpeb Atiiandi okeanis ära
Kalendrite ajaarvamine,
Wenemaal, peale Soomemaa, öreekamaal, Rumeenias,
Serbias ja Bulgarias tarroitatakie Julianufe ehk roana ka
lendrit, muis riikides Gregorianufe kalendrit. Gregorianufe
kalender on meie, Julianufe, kalendrilt 13 päetoa ees
kuid 1. Ülestõusmise püha langeb tarna päetoa peale-.
Jaanuar
■fl Csmap,
Naari-küu.
Uus aasta.
2 TeHip.
5 Kolmap.
- 4 ncli«P,k 439
5 Reede
[m.p.i.
••j6 Caup
: Kolme k. p.J
7 Piihap. j
8 Csmap. :
4 Teifip.
Kolmap. Paaroli päero.
lleljap, ;
Reede
Ca up.
27 Pühap.
S12:04 n -7 9!
101
28 €smap.
11
29 Teifip.
121
50 Kolmap.j
13 j
1*5! Reljap, j Taewam. p.
Päike tõuleb:
1. mail k. 5,50 m.
11. ,. k. 3,51 m.
'1. ., k. 3,16 m.
\
£äheb looja:
k. 8,31 m.
k. 8,51 m.
k. 9,09 m.
j
i
1
j
Juuni -
i 14
15
1 Reede
2 Laup.
Pühap.
Csniap.
Teifip.
Koi ma p.
7 Fleljap.
8 Reede
9 laup.
3
4
5
6
' :•/ n
Tl 1
•12
13
14
15
. 16
Jaani-kuu.
m. 16
33 ,14
P. l. :
17
18
19
20
21
22
i. Ne lip.
Pühap.
Csmap. 2. Ne Kp,
z. Ne lip,
Teifip.
Kolmap.
Fleljdp.
Midi uäeto.
Reede
laup.
23
24
25
26
27
28|
OQI
Koi ma nuluni, p. 301
17 P ü h q vt
m. A
18 €smau,
c LO.44
e. !.
19 Teifip
2
20 Kolmap.
Ji
21 fleljap.
22 -Reede
5!
6
23 Laup.
" 7I
Jaani pae’3
'•24 Pühap,
iO,23
m,
3
25 €sm ap.
e. 1
9
26 Teifip.
10
v 27 Kolmap. 1 7 meig op p
11
28 Fleljap. 1
29 Reede i Peetri Paamü p. 12
13
Paas)! m. P80 Laup.
Päike i Suleb;
1* jt unil k. 5,07 m.
„
k. 5.07 m.
il.
„ k. 5, 5 m.
21.
Läheb lao j u :
k. 9,22 m.
k. 9,26 m.
k. 9,22 m.
Juuli — Hema-kuu,
10
1 Pahop.
*2 Esmop. Iieina-lllaarja p.
zli6ik.8,z6m,
3 TciCip.
vP c. 1.
4 KoSmap.
5 fleljap.
(, Reede
7 Laup.
Pühap. j
€smap. ! Ciifabi p.
^k. 5,21 m.
Teiiip. j
Kolmap. S Leemeti maarja p.
Reljap. 1
Reede |
Laup. |
25
26
27
28
29
30
Pühap. j Surnute püha.
€smap. |
[Kadri p.
Teiiip. 1
^k.4,33 m.
Kolmap.j
Reljap. j
Reede j Andreie päem.
Päike toule b :
I. narocmbril k.
m.
i>
„
k. 8,22 m.
21.
„
K. 8,42 m.
48
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
Läheb looja :
K. 5,58 m
k. 5,40 m
k. 5,28 m.
Tähenduicd.
Detsember — Jõulu-kmi.
14
1 Laup.
*2
5
4
5
!6
7
8
1. Kr. tulem. p.
Pühap.
Esmap.
'Mk. 9,19 m,
Teifip.
p. I.
Kölmap.
Reljap. Riguia p.
Reede
Rigula-Rlaarjap.
Laup.
15
16
(7
18
19
20
21
9
10
Il
12
15
14
15
Pühap.
Esmap.
Teifip.
Ä^k. 8,32 m
Kdimap.
'•w' e. j.
Reljap. Cuuffina p.
Reede
Laup.
22
23
24
25
26
27
28
16
17
18
19
20
21
22
129
Pühap.
30
Esmap.
31
Teifip.
Koimap.
*
M,lc. 10,25 2
Reljap.
^ m. e. 1.
z
Ulult Toomas.
Reede
Laup.
4
23
24
•f25
--'26
*27
28
29
Pühap.
Esmap.
Teifip.
Koimap.
Reljap.
Reede
Laup.
50 Pühap.
51 Esmap.
5
Aadam ja Eeroa. 6
i. Jõulu püha.
7
2. Jõulu püha. 8
)l p-3“2.T 9
10
Süüta 1. p.
11
Silmester.
Päike tõuked :
j. detiembril K 8,56 m.
H.
„
k 9,05 m.
21,
„
k, 9,02 m.
,12
113
Caheb looja :
k. 3.21 m.
k. 5,24 nt.
k. 5,55 m.
Tähendufcd.
-
16
Laadad.
Kubermangu coaSiffuIe kalu järele er ole luba laupa*
mai ega pühapäeval laota pidada, maid kui nõnda juh
tub, peab [eda te iie nädala äripäeval pidama,
jaanuaris.
Pärnus, lelle kuu tuumale! koimapäetual ja neljapäetual.
. . ladus 5 nad.; Wõrüs 5 p, Orgifal 1 p.; — S. Tflehikoormas 1 p
9. Imaroere mõifas (Pillittro.) l p. — 10. Haapfalus 1 p.; Heinastes
2 p; Raimal 2 p.; Walgas 2 p. — 11, lõelehtmes, Hiidu kortli jui
res I p.; Petteris I p. — 17. Kolu meres 2 p. —- 20. Raplas 2 p.
2?. Rakrocres 2 p. — 29. Põitfamaal 1 p. — 5u. Weimaris 2 p.
Weehruaris.
Lihulas esmapäeroal ja teilipäemal enne roaltlapäema.
2. Baifiskis 2 p. — 3. Kcbiastes 1 p.; Wiljandis aastalaat 3—Ii
eoeebruarini, Räginamäel, Suures-Lähtrus 2 p. — 4. Tartus 2 p.
IVõrus 1 p. — 6. Paides 2 p.; Hormas 3 p. — 3. Waigas 2 p. — 15
Cähtrus 1 p. — 15. Hina külas, fiiatskiroi tuallas. — 18. 3õhrois 5
5 p.; fiudrus. — 20. Õiüu mõisas, Türi kihelkonnas 1 p.; Kituiloc
kõrtii juures 2 p. — 22. XVõrus 8 p. — 23. Sutiema mõiias Huager?
kiriku j. 2 p,; Jfaku mõisas 2 p. — 24. Kulinas 2 p. — 26. Rmbias
2 p, — 27. Wahu külas, Koeru k. 2 p.
Märtsis.
Weimaris lelle kuu elimelel esmapäeroal. — Raplas lelle
kuu elimelel esmapäeroal ja teifipäeroal. — Keilas miienda paastu
nädala esmapäeroal ja teifipäeroal. Lihulas paastu elunete nädala
esmapäeroal. Palmfis kelku ja neljdp. päralt Ciharoõtet. Walgutas
neljapäetual enne Palmipuude püha, Wlljqndis neljapäetual päralt
Oharoöfte pühi; Lihulas neljcp. päralt Liharoõtfe pühi. Raktoeres
esmap. ja teilip. päralt LiharoSrte pühi — 1. Kodijärme Kitfel Waimattroere Sihi kortli juures; fb manni mdifas Pilliftroere kihelk.;
Kadrina mõiias Tartu maak., »t inas Oudoroa maakonnas 3 p ; Olt
rorois 11 p — Z. Rannus, Kt. 4 kortli juures. — 4. Kaltnas ; Püh
tittas lp. — 5. Kallaste ’ as; Sangaste kiriku kortli j. — 7.
Wäike-UlUas 2 p — 8. [adavere mõiias 2 p. — Watla mõiias 1
p. — 10 Wõrus • p,; Wafknarroas 1 p.; Strägeroa kiriku juures
17
3 p.; Kuhjas; Walgjärme Kitie kortli juures 1 p.; Leile! lp.
11.
ITlõra mõilas, Tartu maakonnas.— 12. Woldil.— 13. Wana-Pranglis; Kärgulas, Sulbi olemis 1 p. — 15. Paides „Porilaat“ 2 p.;
U7alguta mõilas. — 20, Sõriste Puskarul 1 p.; Wana-Antsia Hau
kal 2 p ; Kloagas 1 p.; Märjamaal. — 23. Koolas, Kõuge kihel
konnas. — 26. Wairoara mõilas 2 p.— 27. Uderna kortli juures.
— Tartus ülestõusmise nädala neljapäeroal. — 28 Misku mölla
ma ja juures.
Aprillis.
Pärnus kolmapäeroal ja neljapäeroal enne Jüripäeroa.
Põltsamaal reedel enne Jüripäeroa. — Kakroeres esmap. ja teikipäeroal päralt Ohamõtte pühi. — Kole Uuemõifas esimesel esmap.
ja teifip. päralt Jüripäeroa. — 1. Waltle-Pranglis, Koorroere kortli
juures; tiisli kiriku juures; Sadu külas^ Pikknurme kortli juures;
Wante-Koiola, Leeroil; Kuiroajõel, Kole kihelkonnas 2 päeroa. —
5. Koeru Peedi Wahul 2 p.; Muktia olemis Tarroastus. — 6. Cuuts
nikus 1 p.; Kilingi-tlõmmes 2 p. — 10. Wõrus 2 p.; Wahilas; VPatlas 2 p. — 12. ellamaal; Kuristas Suirtu kortli j.; Soonistes 2 p.;
Maarja-Magdal kih.; Sadukülas, — 15. Krüüdneris, Sulaoja kortli
j.; Koiga roallas, Liiroa kroonu roiinapoe juures 2 p.; Kuusalus.
16. flhja Kärlal 2 p.; Waiatus. — 17. Saare mõilas; Waftle-nõos
2 p.; Haanja roallamaja juures 1 p.; Haista kortli j., Saaluse roal
las. — 18. tiislis 2 p.; Waigas 2 p.; Kergus, Pärnu maakonnas
1 p. — 19. Alamustes; Tormas 2 p. — 20. Kuhjas 2 p.; nuusta
kul 2 p.,- Anija mõisas 2 p.; Kaareperas; Lelles. — 21. Waigas ;
Wolmaris 2 p.; Karoastu-Koolal 2 p. — 23. Järroakandi mõilas
2 p. — 25. Pärtli mõilas, Põlroa kihelk.; Tioorus, Rõuge kihelk.
— 26. Häädemeeste! 3 p,; Narmas 3 p. — 28. Mislus; Reolas. —
29. Kaiaroere Pataste kortli j. 2 p.
Mais,
9.
1. Kähri Karilatfis 2 p. — 5. Sangaste kiriku kortli j. —
Wõõblus 1 p. — 10. Oudoroas, — 12. Wõrus 1 päcro.
Juunis.
Tartus esmap. enne Jaanip. — 1. Waltle-Kuustes. — 10.
Mustmees 3 p. — 12. Märjamaal 2 p. — 14. Põltsamaal. — 16.
Wõiste kortli juures, Tahkuranna roallas 3 p.; Kakroeres 2 n.
18. Walgas. — 20. Paides 2 p.; Palmses 2 p.; Wiitina kortli j. 3
p.; Tallinnas aastalaat kaks nädalat; Wõrus I p. — 21. Tartus
2 p. — 23. Keilas, Haraku kortli juures; Ml jandis 2 päeroa. —
27. Tarroastus.
2**
18
Juulis.
Pärnus esimesel selle kuu kolmap. ja neljap. — 2. Karkfis
3 p.. — 20. Pärnus aastalaat kuni 10. augustini. — 26. Weimaris
1 päerv. —28.Tali mõisas 1 p.
Augustis.
2. Tuhalaanes, Paistu kih. — 7. Mõisaküla roakfali juures
2 p. — 8. Urifaare külas, Laiksaare mallas. — 9. Koimalinnas
(fldielis.
10. Walgas; Cemfalus. — 72. Saarde Pati mõisas 3 p.;
15. ITlarienburis. —18. fielmes 2 p.; Häädemeestel 3 p.; Pootlis,
Seti ro. 2 p, — 21. Taalis, Müral 2 p. — 24. lamburis 3 p.; Kuh
jas; Roota mõisas; Waltlemõisas, Wiljandimaal 2 p; Waltfe-flõos
2 p. — 26. YVõrus 1 p.
28. Kilingi-Flõmmel 3 p.; Lelles lp.—
30. Kaanfus; Mehikoormas. — 31. Kolga-Jaanis.
Septembris.
Uue-Mõisas esimesel selle kuu teifip. ja kolmap. — Pärnus
kolmap. ja neljap. enne Mihkli päeroa. — 1. Jifakus 2 p.; Õilus,
Türi kihel. 1 p.; Raanitias 1 p.
2. Abjas 3 p.; Tammistes, Pärnu
maal. — 4. Räpinas ja Uusnas. --- 5. Kuhjas; Sangaste kirikukõrtli
juures; Sindis 2 p.; Pikkjärroe kortli juures. — 6. Kergus 2 p. —
8. Tartus 3 p.; Rõuges 1 p.
9. Kaitnal, Pärnu maak.; Kimi-Wigala poe juures 2 p,; Koimalinnas 1 p. — IC. Järroakandi mõisas
2 p.; Paides 2 p.; Sürgaroeres 2 p.; fioldres 2 p,; Polnal 3 p. — 12.
Wana-Antsla Haukal 2 p. — 13. Pöörameres, Pärnu maakonnas.
— 15. Toris 2 p.; Watlas; Orgital 2 p.; Põltsamaal 2 p. — 16. Kirepis 2 p.; Amblas 2 p,
17. Haanja mallarnaja juures 1 p. — 18.
Audrus 2 p.; Koiga ro. Liiroa roiinapoe juures 2 p.; Rafinal 2 p. —
19. Uuemõisas, Saaremõifas 2 p.; 20. narmas 3 p.; W7ana-W7ändras
2 p.; Laanemetsa mõisas 1 p; Karoastu Koola kortli j.! Keeni Tinfu
kõrtsi j.; Heinastes 2 p.; Torma olemis 2 päeroa; Leemi mõikas. —
21. Sännas; Paltiskis 2 p.; Reolas; Wolmaris; Palmses 2 p. — 23.
Kalamcre Pataste kortli juures 2 päeroa; Ceeroil. — 24. Lihulas;
Wiljandis 2 p.; Wõrus 2 p.; Sutlemas 2 p; Haageris. — 25. Pukas
2 p.; Kärdel, Konna kõrtti juures. — 26. Tallinnas 2 p.; — 27. Põlroas; Jmarocre m. — 28. Rakroeres 3 p.; Rõuge kiriku juures. —
29. Jllukste m' 2 p.; Keblastes; Keilas 3 p.; Tartus 2 p.; Raroanurmes 3 p.: Walgas 2 p.; WaKfeliinas 1 p.
Oktoobris.
lõhroi alerois neljanda näd. esmap., teitip. ja kolmapäemal
päralt ITlihklipäeroa. — Raplas eümelel reedel ja laupäeroal pärast
ITtihklipäeroa. — 1. Craltroeres i p.; Heinastes 3 päeroa. — 2. Rak-
19
meres 5 p.; Rannus, Kulli kortli j. —- 4. Jõhmis 5 p.; Suures-Cähtrus 2 p.; Kalaweres 2 p.; nuustakul 2 p. — 5. Cohufuus 2 p.; Wõõbfus 1 p. — 6. Cuutsnikus I p.; Tarraastus 2 p.; lõelehtmes, Riidu
kortli j.; Lootmine kortli j. — 7. Koeru Preedi Wahul 2 p.; Hurmi
mõisas, Tille kortli juures; Heltermool, Suures mõikas. — 8. Haap
salus I p.; Laekweres 2 p.; Hummulis, Soe kõrtsi j.; Kuristal, Suitsu
kortli j.; Holsta kortli j., Saaluse roallas. — 9. Kärgulas, Sulbi ole
mis 1 p.— 10. Wafulas; Kõos 2 p.; ITloostes 1 p., Koluweres 2 p.—
11. faatres, Tartu maak. 2 p. — 1?. Soonistes 2 p.; Sindis 1 p.;
Wõrus 1 p.; Hellamaa kortli j.; Riski kih. 2 p.; IRaarja-IRagd. kih.
15. ellamaal. — 15. Pikknurme kortli j.; Kurtis; Oriku kõrtsi j. 1 p.;
Räginamäel, Suures Cähtrus 1 p.; Weskimõifas; Taageperas, Hel
mes 2 p. — 16. Ahja Kärla! 2 p.; Waiatu mõisa j. — 17. Watlas.—
18. IRõnistes 1 p. — 19. Kulinamõifas 2 p. — 20. Rõusa kõrtsi juu
res, Uues-Wändras 2 p ; Mõra mõisas; Oraroa mõisas; Haukal 2 p.
22. Riskis 2 p. — 23. Wana-Antsla Haukal 1 p.; Raanitle mõikas.—
24 Kassinurmes; Rõuges; Mustjala Sika kõrtsi j. 3 p. — 25. Udernas. 28. Jõgeroa mõisas 1 p.; IRisfus 1 p.; Walgas; Wolmaris 3 p
30. Kähri Karilatfis 1 p.
Nowembris,
1. Tartus; Kärus 2 p. — 4. Pühitias; Patis, — lO.Wõrus 2 p>;
Multwee olemis 3 p.; Ruhjas 2 p.; Paides 2 p. — 13. Walgjärroe
Kitte kortli j. 1 p. — 15. Woltroetis 3 p.; Põltsamaal; Wigalas 2 p.
20. Walgas 2 p. — 22. Ambla olemis 2 p. — 25. Wiljandis 2 p ;
Wolmaris 3 p.; Keilas. — 26.Kulinal, — 28. Wõrus 1 p - 29,WanaWändras.
Detsembril.
Pärnus kolmapäeroal ja neljapäeroal päralt kolmandat Kristule tulemite püha. — Põltsamaal reede enne 16. detsembrit. — Lelle
mõisas miimale nädala esmapäeroal enne Jõulu pühi. 1, Watknarwas 1 p.; nina külas Alatskiroil. — 2. Petleris; Rakmeres. — 5.
Pööraroeres. — 7. Rakmeres 2 p.; Wöõblus 1 p. — 9. Rarroas.
10. Krüüdneris, Sulaoja kortli juures; Ruhjas. — 12. Märjamaal.
13. Wõrus 3 p. — 15. Puka kortli j,; Walgas 10 p. — 16. Paides
2 p.; Märjamaa kiriku juures 2 p. — 18. ITloostes 1 p. — 20.
Weski möllas.
Petleris on laadad igal 1. ja 15. kuupäeroal.
20
Uecrltza.
n, P. ITlamontoroi järele wene keelelt fl. Tibar.
Juba aegadelt saadik, mida keegi enam ei mäleta,
seilab küla lähedal maantee ääres üksik, roana roilturoajunud puu rist, mida tihedasti istutatud kiburoitfa põetad
ümber piiraroad.
See roana rilt on palju omas elus näinud. Ta
roõiks palju teekäijale jutustada, kes tema lähedale jalga
puhkama jääb. Kuid halastamata aeg on oma hoolsa
käega kõik roäljalõiked tema peal tasaseks teinud ja keski
ümbruskonna elanikkudelt ei mäleta, kelle poolt see lugu
peetud mälestas üles on laetud. —
Seal kõrroal seilab ka meel teine mälestus —
luurepäralilelt brongliff roäljatoötatud lunastaja kuju.
Sellelt teati juba roõrdl.emifi rohkem. RäägitaMe, et mõifaomaniku proua lelle kahekümne kahe aasta eelt olla
laiknud oma ainsa, haigufe-kütkelt peafenud poja mäles
tuseks leha, kes mitte arstide kunsti, roaid Jumala taht
mise läbi terroeks olla laanud.
Kõrgesti ülestõstetud parema käega õnnistab ta lähedalleisroat küla, kaugele mäe peale ulatama roiljapuu
aiaga mõisat, roaikift rohelist metsa ja rahulist künnimaad,
Ja kes talile aukartusega oleks kujutule ilusatesse
silmadesse roaadanud, ei oleks küllalt sõnu leidnud imestamileroäärt kunstniku kiituseks, nii armuline oli püha
kuju nägu, nii palju õrnuft rooolas temalt roälja, olgugi,
ct Teda käesoleroal silmapilgul tunda ei laanud, kuid sü
ga roale hingesse tungis ta, mis mässama südame roaigistas ja kahtlustused laiali ajas. Jgaüks käis oma teed,
kõiki lootusi lelle peale pannes, keda ofaro kunstnik nii
elutruult kujutas.
*
*
*■
Ühel roihmafel noroembri-kuu päeroal kõlafiroad
naabruses olema mäe pealt püsti paugud, raske-luurtüki
21
kuulid lendafiroad kuludes üle metsa külasse ja maantee
peale soldatite fekka,® kes küla ümbruses olemast põefastikuft roälja jookfiroad.
Ci läinud kahte tundigi mööda, kui küla hooned,
nagu hiiglasuur kütis, roaenlafe suurtüki tule all põlema
hakafiroad ja kust hirmu päralt segaseks läinud elanikud
nuttes igale poole laiali jookfiroad, roanat ärarikutud majakraami ja paberilt püha pildikesi ühes mõttes, kuna
kallim kraam ja isegi lapsed koguni ära unustati.
Terme päero otsa kestis mastastikune laskmine.
Kõrges õhus lõhkefiroad fchrapnellid, fuitlupilmekefi järele
jättes, mihafeit kaeroaliroad kranadid maad, kuna püssi
kuulid roilistades läbi õhu tungifimad.
Õhtu eel juhtus eelpool nimetatud mälesMefamba
juures esimest korda merine kokkupuutumine. Pikarourrudega roengerlafed tungiliroad meie kütiroodule peale,
kes mullahunikute taha maha olimad heitnud, kuid ala
mad kogupaugud lundihroad neid jälle taganema.
lTlaha jäi road hirnud ja raskesti haamatud.
Pimeduse tulekul anti Wene jalaroäele käik kü
lasse asuda.
niuftjashallid kogud tulimad üksteise järele keemi
kutelt roälja ja sügamast! ettepoole kumargil olles, et
äraandliku maigule eeh karmale hoida, mis põlemast kü
lalt tuli, löMiroad nad kuni mõisani.
Kuulid lendafiroad igas sihis.
Anton Boboroitski, kes kõige järel tuli, lai millegi
asjaga tugema hoobi paha. Ta komistas ja kukkus täie
raskusega porile maa peale. Jefreitor Koroaltfchuk nägi
kukkujat, raputas teda õlalt ja nähes, et see ennäh ei
liigutanud, lõi ta risti ette ja läks oma tehti meestele
järele.
Kolme tunni päralt tuli Boboroitski jälle meelemär
kusele. Tema pea roalutas kuuli löögilt, mis roastu mälesMelamba kiroih alult tagahpõrgates temale päha tuli.
22
Ta tundis kõigis liikmetes arusaamata nõrkust ja täiskasroanud inimene, kahe lapse isa, keda ta kodu jättis, oli
meel abitum, kui weikene rinna laps.
Küla oli juba maani maha põlenud. Kuhu poole
läks Antoni wäeoso, seda ta enam ei mäletanud. Ta tea
dis ainult seda, et teda siia üksinda maha oli jäetud ja
see teadmine riitus temalt kõik ta mehisuse, iilis teha,
kuhu minna. . .
Tuul ajas pilmeä laiali — otse enese ees nägi Bobömitski kuu nõrgal maigule! brongfitt kuju. Ta tõusis
jalgade peale ja püsti najale toetades jõudis ta kuni ki
mlit aluseni, kus ta oma koti ja püsti karmale pani ja
fiis maha istus. Warsti wajutimad tema silmad uuesti
tuure mätimute päralt kinni.. .
fiobuste kapjade plagin maanteelt äratas tema üles.
Kes on need — kas omad ehk maeniane?
Rägu elektri säde, tekkis temas aimtus lähenema
hädaohu üle. Kuu malgustab maanteed ja mäljatid. Põ
geneda ei ole kuhugile roõimalik, ka ei ole selleks jõu
dagi. Hrapeita, aga kuhu ? fiilja. luba nägiroadki.
Wäritedes tõuseb Boboroitski põlroili ja roaatab
kaugusesse. Sellel silmapilgul kõlab pauk ja plaksudes
tuli kuul roastu mälestutesamba alult. Lõhkes ja lõi si
nise tulena põlema. . . Anton roõttis oma miimale jõu
kokku ja roomas brongfift kuju taha, et teal maenlale
hufaride eelt marju leida. Uuesti kõlab karabineri kuiro
pauk. Kuju liigub ja nagu hoigaks löögilt. Kuul on
talle ätte rindu läinud.
Uuesti koltlimad hobuste kapjade löögid ja kaugelt
maanteelt nähti kogusid, kes lähemale jooklimad. Wene
eelmahid märkatimad kolme maenlale ratsanikku, kes
nüüd minema kihutahmad.
Kütid jõudfiroad jutt lelleks silmapilguks linna, kui
Anton teilt korda meelemärkuseta maha kukkus.
*
*
*
'
23
Grenaderid liiguroad maanteed määda edafi, maa
hindajaid ette saates. Waenlane taganeb, kaemikuid tüh
jaks tehes. Jgal pool medeleroad koristamata surnuke
had, katkimurtud püssid, tühjad patruni-kestod ja muud
kraami. Haaroatud austerlased paluroad meie sanitari
delt abi.
Pea-roäeotal on käsk antud küla lähedal maanteel
peatama jääda, kuni kasakate kohalejõudmiseni. Soldatid
roiskaroad endid kraami kalda peale pikali. Ohroitfer
matab oma märkuste raamatu, kuhu ta oma fõjajuhtumited ja muljed üles kirjutab.
— Wäga kena kuju, — tähendab mälestussamba
peale näidates noor lipnik. — Kuid mis temaga on?
— Ulinge roaadake!
Haaroatud kuju rinnus paistis määratu suur auk.
Õhukene brongs oli lõhkema kuuli „dumm-dumm“ poolt
jutt selle koha pealt lõhki kistud, kuhu temale passima
mantli olla alam kunstnik südame oli peitnud.
Gnnatt ohroerdas ta terme ilma peastmiseks, nüüd
ohroerdas ta oma kujutute nende eest, kes uiu ja palroega
tema külge hakkaroad. —
«KK,
Mis maksab praegune sõda.
Scharlottenburi tehnika institudi professori wäljaarwamise järele läheb see sõda umbes 75 miljoni rubla
igapäew maksma: Saksamaale 20 miljoni, Austria-Ungariie 10 miljoni, aga liitlastele 45 miljoni. —
Selle kohta aga, kui kalliks üks sõjas surma saa
nud maksma läheb, wõiks arwata, et sõja tehnika ala
lise edenemise tõttu sõjad ikka enam surmawad on.
Ometi on see arwamine ekslik, sest 1870 a. sõjas tuli
365 kuuli, aga. Wene-Jaapani sõjas 1053 kuuli ühe ta
petu kohta.
24
Mis läheb aga iga soldati surm maksma?
Wene-Türgi sõjas 1877—78 a. tuli ta 75 tuhat
franki maksma, Wene-Jaapani sõjas— 102 -tuhat, PreusiPrantsuse sõjas 1870 a. aga 105 tuhat franki, —
Selles sõjas tõuseb nimetatud hind "arwatawasti
kõrgemale.
Tulufad näpunäited.
Kuidas hobusid kärbeste eest kaitsta.
Selleks, et hobusid kärbeste eest hoida, tarroitatakle
järgmist abinõu: Karboli-hapuga nihutatud mammiga õerutakte neid hobuse kehaosalt, mis kärbeste kallale tükkirnile tõttu kõige enam kannatada laamad. See abinõu on
roäga hea ja otstarbe kohane, tehet putukad karbolihapu
lõhna möljakannatada ei roõi ja lelle tõttu hobustest ee
male hoiaroad.
______
„ Majapidajas" on järgmine kühmus ja roastus, mis
põllumehele tähelepanemilemäärt roõiks olla:
Mõisas on roana elatanud sakslane roalittejaks.
See ei lale seemet ialgi muul ajal külroada, kui
õhtu. \X7i!i näikse hästi kasroaroat. Kas on lellel
misgit teadussilt põhjust, roõi sunnib ebausk teda
õhtule! ajal külroama?
\X7astus: Teaduslitt põhjust õhtutele külmumisele
roõiks ainult lelles leida, et leeme öö läbi lahtiselt kaste
niiskuse käes seilab ja teisel hommikul niiskelt mulla sisse
laab küntud. Ebausku selle juures ei ole, maid roanarahroa ärroamine, mida Saksa ja Rultria põllumeeste juu
res laialt leitakse. Ilad tõendaroad, et teeme, mis õhtul
roäljaküiroataMe ja öö läbi lahtiselt maa peal lastakse
seista, mõni päero roaremalt ülestuleb, rutem kasroab ja
küpseb ning pikema kõrre ja pea kasroatab ja raskemad
terad annab, kui teeme, mis kohe peale külroamitt saab
tisteküntud.
r
VaataUus
Edu-kalender.
1919.
Kolmas aastakäik,
...Uus
Edu-kalender.
1919.
Kolmas aastakäik,
Hind 1 rbl.
S. Songi trükk ja kirjastus, Wõrus.
Uus
Edu-kalender.
1919.
Kolmas aastakäik,
S. Songi trükk ja kirjastus, Wõrus.
Tähendus.
Selles tähtraamatus on nädalapäewade
ees uue, aga nädalapäewade taga wana
kalendri kuupäewad.
Märkide ja aegade seletus.
= noor kuu
= täis kuu
= esimene weerand
= wiimne weerand
p. = püha, päew, pärast; k. = kell; m. = minut;
** = Luteruee usuliste kiriku püha.
Aastaajad.
Kewade algab
Suwi algab
Sügis algab
Talw algab
21. märtsil
22, juunil
2b. teptembr.
22, detlembr.„
k. 6,06
„ 1,41
„ 4,23
11,14
m. p. 1.
„
„„
„ e. 1.
„ p. 1.
päikese ja kuu roarjufufed 1919 a.
1919 aastal on 2 põikele ja 1 kuumarjutus.
1. Täieline päikese marjutus 29. mail. Algab k.
12,20 m. p. 1., lõpeb k. 5,31 m. p. 1. Täielise marjutufe
riba läheb üle Cõuna-Hmeerika, Atlandi okeani ja £õunaAfrika.
2. Osaline kuumarjutus 7.—8. ncmembril. On näha.
Kuu fisfeminek maakera poolroarju 7. nom. k. 11,20 m.p.l.
„
„
„
marju
8. ,. ,, 12,45 „ e. 1.
Warjutule keskpaik
8. „ ,,
1,31 ,, „ „
Kuu mäljatulekmaakera marjult
8. „ „ 2,17 „ „ „
„
„
„
poolroarj. 8. „ „ 3,42 ,, „ „
3. Ringikujuline paikese marjufus 22. nomembril.
Algab k. 2,01, m. p.
lõpeb k. 8 p. 1. Ringikujulise
marjutufe riba läheb Põhja-Rmeerikalt üle Atlandi okeani
ja lõpeb Cääne-Afrikas.
Sel aastal on 565 päeroa.
4
Jaanuar — Nääri-kuu.
**1 Kolmap,
2 Flcljap.
3 Reede
19
jfl10’11 |2C
Uus aasta.
21
4 £aup.
22
Pühap, p. nääri päeroa. Matt. 3, 13--17.
5 Pühap.
23
**6 €smap. Kolme k. p. 24
7 Teifip.
25
8 Kolmap.
26
9 Reljap.
312,42 27
Paaroli p. P" ‘ 28
10 Reede
11 Laup.
29
1. pühap. p. Kolmek. p. Luuk. 2.41- 52.
12 Pühap.
30
13 Esmap,
31
14 Teifip.
1
15 Kolmap.
2
V 16 Reljap
ei0-?1 3
17 Reede
Tõrufe p.
4
18 £aup.
5
2. pühap. p. Koimck. p. Jah. 2, j — fi.
19 Pühap.
6
20 €smap.
7
2 3 Teifip.
8
22 Kolmap.
9
23 Reljap.
10
(1*6,09 | 11
24 Reede
25 £aup.
12
3/pühap. p. Kolmek. p. Matt. 8, 1-13.
26 Pühap.
13
27
28
29
30
31
Csmap.
Teifip.
Kolmap.
Reljap.
Reede
14
15
16
17
18
Päike tõuseb:
Läheb looja:
k. 3,18 m.
l. jaanuaril k. 8,49 m.
k. 3,34 m. j
il.
,
k. 8,42 m.
k. 3,54 m. j
21.
„
k. 8,29 m.
Tähendufed.
Weehruar — Küünla-kuu
I Laup.
012,54 e.!.| 19
4. pühap. p. Kolmek. p. Matt. 8,23— 27.
Küünla päew. 20
2 Pühap.
3
16 Pühap,
4
17 Csmap.
5
18 Teifip.
6
19 Kolmap.
7
20 rieljap.
8
21 Reede
9
22 Laup.
8. p. e. Kr. ülestõusm. p. Luuk. 8,4—-15'
23 Pühap.
cs 10
11
24 Csmap.
ITladife p.
12
25 Teifip.
13
x 26 Kolmap.
14
27 rieljap,
15
VX7öi nädal.
28 Reede
Päike tõuleb:
Lähed looj a ;
1. Weebruaril k. 8,08 m. k. 4,20 m.
k. 7,45 m. k. 4,44 m.
H.
k. 7.21 m. k. 5,09 m.
21.
Tähendufed.
5
6
Märts — Paastu-kuu.
1 £aup.
| Wõi nädal.
|16
Paastu püha. Luuk, 18, 31—43.
2
3
4
5
6
7
8
Pühap.
Csmap.
Tcifip.
Kolmap.
Reljap.
Reede
Laup.
Igl12-56 17
Talur. roab. p.P
18
Walfla päero.
Tuha päero.
19
20
21
22
23
1 pühap. paastus. Matt. 4, 1 —li.
9
10
11
**12
13
14
15
Pühap.
€smap.
Teifip.
Kolmap.
Reljap.
Reede
Laup.
3J? 24
25
26
Palme p. lali-
27
[harja p. 28
1
2
2. pühap. paastus. Matt. 15, 21—28.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
p.
€smap.
Teilip.
Kolmap.
Reljap.
Reede
Keroade algus.
Laup.
3
4
5
6
7
8
9
3. pühap. paastus Luuk. 11, 14—28
23
24
25
26
27
28
29
Pühap.
€smap.
Teilip.
Kolmap.
Reljap.
Reede
Laup.
10
Cp°-?‘ 11
Paastu Maarja p. 12
13
14
15
16
4. pühap. paastus. Joh. 6, 1 —15.
30 Pühap.
31 €smap.
Päike tõused:
1. Märtsil k. 6,59 m.
21.
„
K. 6,02 m.
Palmipuude p. 31
1
2
3
4
Suur Neljap.
5
Suur Reede
6
Kr. Ülestõusm. p IRark. 16, 1—8.
i. (Jlest. p.
7
**20 Pühap.
8
**21 Csmap. ^
n
n
9
*22 Teifip.
3•
»
»
23 Kolmap. Jüri p. Ch 10
11
24 fleljap.
12
25 Reede
ITlarkufep.
13
26 Laup.
1 p. p. Kr. ül«st0usm. p. Joh. 20,19 — 31.
14
27 Pühap.
15
28 Csmap.
16
29 Teifip.
17
30 Kolmap.
•
Päike tõnfeb:
l. aprillil k. 5,31 m.
11.
„
k. 5,02 m.
21.
.
k. 4,35 M.
Läheb looja:
k. 6,39 m.
k. 7,01 m.
k. 7,24 M.
Tahendufed.
7
Mai — Lehekuu,
8
1 Reljap.
2 Reede
3 £aup.
18
Wolbri p.
j 19
Risti leidm. p.
20
2. p. p. Kr. ükst. p. 3oh. 10, 11 — 16.
21
4 Pühap.
22
5 £smap.
23
6 Teifip.
3e' 1. 24
7 Koimap.
25
8 Reljap.
Tuule risti p.
26
Rigula päero,
9 Reede
27
10 £aup.
3. p, p. Kr. ükst. p. Joh. 16, 16—23.
11
12
13
14
15
16
17
Pühap.
€smap.
Teifip.
Koimap.
Reljap.
Reede
£aup.
28
29
30
£innu risti p.
sM 2,48
1
2
3
4
4. p. p. Kr. ükst. p. Joh. 16, 5—15.
18
19
20
21
22
23
24
Pühap.
Csmap.
Teifip.
Koimap.
Reljap.
Reede
£aup.
5
6
7
8
£ehe risti p.
9
[C”f 10
11
5. p. p. Kr. ükst. p. Joh. 16, 23—30,
12
25 Pühap.
26
27
28
**29
30
31
Csmap.
Teifip.
Koimap.
Reljap.
Reede
£aup.
13
14
15
16
Taewam. p.
ies 17
18
Päike tõukb
1. mall k. 4,08 m.
11. „ k. 3,44 m.
21. „ k. 3,25 m.
Läheb looja:
k. 7,47 m.
k. 8,09 m
k. 8,31 m.
Tähendufed.
1
Juum-kim — Jaani-kuu.
6. p. p. Kr. ülest. p. Joh. 15, 26—16,4
Pühap.
Tooma p.
Esmap.
Taime algus.
Teifip.
[0»12’42
Kolmap.
i. Jõulu püha.
Reljap.
2. Jõulu p.
Reede
z. Jõulu p.
Caup.
Pühap. p. Jõulu.
28
29
30
31
8
9
10
11
12
13
14
Luuk. 2, 33-40.
Pühap.
Süüta laste p.
Esmap.
Teifip.
37,13
Kolmap.
15
16
17
18
Päike tSufeb:
Läheb looja:
1. detsembril k. 8,21 m. k. 3,17 m.
il.
..
k . 8,37 m. k. 3,09 m.
21.
„
k. 8,48 m. k. 5,09 m.
Tähendufed.
15
16
Kubermangu maüffuie käsu järele ei ole luba lau
päeval ega pühapäeval laota pidada, maid kui nõnda
juhtub, peab seda teile nädala äripäeval pidama.
Jaanuaris.
Pärnus, kile kuu roiimakl kolmapäeval ja neljapäeval. —
7. Tartus 3 näd.; Võrus 5 p.; Orgita! 1 p.; — 8. Rlchikoormas. 1 p.;
9. Imavere võitas (Pilliltv.) lp. — 10. Haapialus 1 p.; Hei
nastes 2 p.; Halinal 2 p.; Valgas 2 p.; — 11. lõclehtmes. Riidu
kõrtli juures 1 p.; Petleris 1 p.; — 17. Koluveres 2 p.; — 20.
Raplas 2 p„- Võnnus 1 p. — 27. Rakveres 2 p. — 29. Põltsa
maal 1 p. — 50. Valmaris 2 p.
Weebruaris.
Ohu las esmapäeval ja teisipäeval enne vastlapäeva. —
2. Baltiskis 2 p, — 5. Keblcstes 1 p.; Viljandis aastaiaat 5—11
veebruarini, Räginamäcl. Suures-Lahfrus 2 p. — 4. Tartus 2 p.;
Võrus lp. — 6. Paides 2 p.; Harvas 3 p. — 8. Valgas 2 p.
— 15. £ähtrus 1 p. — 15. Uina külas, Rlatskivi vallas. — 18.
Jõhvis 3 p.; Audrus. — 20. õijju mõisas, Türi kihelkonnas 1 p,;
Kiviloo kortli juures 2 p, — 22. Võrus 8 p. — 23. Sutlema
mõikas, Haageri kiriku juures 2 p,; Kaku mõikas 2 p. — 24,
Kulinas 2 p. — 26. Amb las 2 p. — 27. Vahu külas, Koeru kih. 2 p.
Märtsis.
Weimaris kelle kuu esimesel esmapäeval, — Raplas Selle
kuu cKmefel esmapäeval ja tälipäcmai. — Keilas viienda paastunädala esmapäeval ja teilip, Lihulas paastu elimele nädala
esmapäeval. Palmlis ketkn, ja neljap. päralt Ohavõtet. Walgutas
neljapäeval enne Palmipuude püha; Viljandis neljap. päralt
Lihavõtte pühi; Lihulas neljap. päralt Lihavõtte pühi. Rakveres
esmap. ja teilip. päralt Lihavõtte pühi. — 1. Kodijärve Kittel,
Vaimastvere Sihi kortli j,; Ärmanni möllas, Pillilt vere kihelk.;
Kadrina mõikas. Tartu maak,, Painas, Oudova maak. 5 p.; Oft—
ravis 11 p. — 3. Rannus, Kulli kõrtli juures. — 4. Kaltnas; Pühtitlas lp. — 5. Kallaste külas, Sangaste kiriku kõrtli j. — 7.
Wäike-Ulilas 2 p. — 8. Laekvere möllas 2 p. — 9.Watla mõikas
1 p. — 10. Võrus 1 p.; Valknarroas 1 p.; Strägova kiriku juures
17
z n; Ruhjas; Walgjärme Hitte kortli juures 1 p.; LeileI 1 p. — n.
mära mõilas, Tartu maakonnas. — 12. Woldil. — 13. Wana-Pranglis; Kärgulas, Sulbi olemis 1 p. — 15. Paides „Porilaat 2 p,
Walquta mõikas. — 20, Sõriste Puskarul 1 p.; Wana-Hntsla Hau
kal 2 p; Kloogas 1 p.; märjamaal. — 23. Koolas, Rõuge kihel
konnas. — 26. Wairoara mõikas 2 p. — 27. Uderna kortli juures.
— Tartus ülestõusnule nädala neljapäemal. — 28. Misku mallamaja juures.
Aprillis.
Pärnus kolmapäemal ja neljapäemal enne lüripäema. —
Põlttamaal reedel enne lüripäema. — Rakroeres esmap. ja tenipäemal päralt Ohamõtte pühi. - Hoke Uuemõitas ekimekel esmap.
ja teikip. päralt lüripäema. — 1. Waltte-Pranglis, Koormere kõrtti
juures; Risli kiriku juures; Sadu külas, Pikknurme kõrtti juures;
Waitte-Koiola, Ceeroil; Kuimajõel, Hoke kihelkonnas 2 päema. —
5. Koeru Peedi Wahul 2 p.; ITluitla olemis Tarroastus. — 6. tuutsnikus 1 p.; Kilingi-riõmmes 2 p. — 10. Wõrus 2 p.; Wafulas; wat
las 2 p. — 12. ellamaal; Kuristas Suittu kõrtti j.; Soonistes 2 p;
maarja-magdal kih.; Sadukülas. - 15. Hrüüdneris, Sulaoja kõrtti
j.- Kolqa möllas, Oima kroonu miinapoe juures 2 p.; Huujalus^
16, flhja Kärlal 2 p.; Waiatus. — 17. Saare mõikas; Waktke-Roos
2 p - Haanja mallamaja juures 1 p.; Haista kõrtti j., Saalme malJas."— 18. Riskis 2 p.; Walgas 2 p.; Kergus, Pärnu maakonnas
lp — 19. Alamustes; Tormas 2 p. — 20. Kuhjas 2 p.; Ruustakul 2 p.; Anija mõikas 2 p.; Kaarcperas; Helles. — 21 Walgas ;
Wolmaris 2 p.; Kamastu-Koolal 2 p. — 23. lärmakandi mõikas
2 p. — 25. Partii mõikas, Põlroa kihelk.; Tloorus, Rõuge kihelk.
— 26. Häädemecstel 3 p.; Rarroas 3 p. — 28. Rlislus; Reolas.
29, Kaiamere Pataste kõrtti j. 2 p.
Mais,
1, Kähri Karilattis 2 p. — 5. Sangaste kiriku kõrtti j.
Wõõbfus 1 p. — 10. Oudoroas, - - 12, Wõrus 1 päero.
Juunis.
Tartus esmap. enne Jaanip. — 1. Waftte-Kuustes. — 10.
muitmees 3 p. — 12. märjamaal 2 p. — 14. Põlttamaal. — 16.
Xüõiste kõrtti juures, Tahkuranna möllas 3 p.; Rakroeres 2 p. —
18. Walgas. — 20. Paides 2 p.; Palmfes 2 p.; Wiitina kõrtti j. 3
p - Tallinnas aastalaat kaks nädalat; Wõrus lp. — 21. Tartus
2 p. — 23. Keilas, fiaraku kõrtti juures; Wiljandis 2 paeroa. -
27. Tarroastus.
2*«
18
Juulis.
Pärnus esimesel selle kuu kolmap. ja neljap. —. 2, Karkiis
5 p.. — 20. Pärnus aastalaat kuni 10. augustini. ^-26. Weimaris
1 päero. — 28. Tali mAlc^L l p. .loDmopöm ;.q I LQvovl)1 • q s (orf
Augustis.
2. Tuhalaanes, Paistu kih. — 7. mõisaküla roaktah juures
2 p. — 8. Urifaare külas, Laiksaare möllas. — 9. Koimalinnas
(Hdfelis. — 10. Walgas; Lernlalus. — 12. Saarde Pati maikas 3 p.;
15. ITlarienburis. 18. Helmes 2 p,; Häädemeestel 3 p.; Pootlis,
Selt w. 2 p,
21. Taalis, mitral 2 p.
24. lamburis 5 p.; Kuh
jas; Roota mõikas; Wastkernõilas, Wiljandimaal 2 p,; Wastse-Nõos
2 p. - 26. Wõrus l p.
28. Kilingi-tlõmmel Z p.; Lelles 1 p. —
30. Kaanfus; nichikoormas. - 31. Kolga-laanis.
Septembris.
Uuemõisas esimesel kelle kuu teifip. ja kolmap. — Pärnus
kolmap. ja neljap. enne mihkli päeroa. — i. lifakus 2 p.; ÕHus,
Türi kihel. l p.; Raanitias 1 p. 2. Abjas 3 p.; Tammistes, Pärnu
maal. — 4. Räpinas ja tlusnas. — 5. Ruhjas; Sangaste kirikukõrtli
juures; Sindis 2 pt; fikkjärroe kõrtii juures. — 6. Kergus 2 p. --8. Tartus 5 p.; Rõuges 1 p. — 9. Kaftnal, Pärnu maak,; Kiroi-Wig ala poe juures 2 p,; Koimalinnas 1 p — lv. Mrroakandi ma ilas
2 p.; Paides 2 p.; Sürgaroeres 2 p.; Holdres ? p,; Pojnal 3 p. — 12.
Wana-Antsla Haukal 2 p. — 13. Päörameres, Pärnu maakonnas.
--- 15. Taris 2 p.; Watlas; Orgita! 2 p,; Põltsamaal 2 p. — 16. Kirepis 2 p.; Amblas 2 p. — 17. Haanja mall omaja juures lp. — 18.
Audrus 2 p.; Koiga ro. Li ima miinapoe juures 2 p.; Rosinal 2 p. —
19. Uuemõisas, Saaremõikas 2 p.; 20. hormas 3 p.; Wana-Wändras
2 p.; Laanemetsa mõikas 1 p; Kamgstu Koola kõrtsi j.! Keeni Tiniu
kõrtsi j.; Heinastes 2 p.; Tõrma olemis 2 päema; Leemi mõikas. —
21. Särinas; Paltiskis 2 p.; Reolas; Wolmarjs; Palmses 2 p. — 23.
Kalamere Patuste kõrtsi juures 2 päeroa; Leemil. - 24. Lihulas;
Wiljandis 2 p.; Wõrus 2 p.; Sutlemäš 2 p ; Haageris. —•'■■25. Pukäs
2 p.; Kärdel, Konna kortli juures. — 26. Tallinnas 2 p.; — 27. Pai
mas; Jmaroere m. — 28. Rakroeres 3 p.; Rõuge kiriku juures. —
29. Jllukste m‘ 2 p.; Keblastes; Keilas 3 p.; Tartus 2 p.; Raroanurmes 3 p.: Walgas 2 p.; Waltselünas 1 p.
rsäCkktfliadbfllSWDT .zriuuj iihõj} 5t?u'öW
lõhroi olemis neljanda näd. esmap., tejkip. ja kolmapäemal
päralt ITUhklipäcma.— Raplas elimelel reedel ja laupqeroai päralt
mihklipäerna. — 1. Crattroeres i p.; Heinastes 3 päema. — 2. Rak-
19
meres 3 p.; Rannus, Kulli.kõrtfi jj.
4. TÕhrois 3 p.; Suures-Cähtrus 2 p.; Kolomeres 2 pk Nuustakul 2 p. — 5. Hohuluus 2 p.; Wõõblus 1 p. — 6. Cuutsnikus 1 p.; Tarroastus 2 p.; lõelehtmes, Riidu
kõrtfi j.; Cadtmine kõrtfi j. — 7. Kaeru Preedi Wahul 2 p.; Hurmi
mõifas, Tille kõrtfi juures; Heltermaal, Suures mõisas. — 8. fiaaplalus 1 p.v Caekmeres 2 p.: Huntmulis, Soe kõrtfi j.; Kuristal, Suitfu
kõrtfi j.; Haista kõrtfi j, Saaluse möllas. — 9. Kärgulas, Sulbi ole
mis 1 p. - - 10. Wasulas.- Kõos 2 p.; Hloostes ! p.. Kolumeres 2 p. li. Caafres, Tartu maak. 2 p. — 1?7 Soonistes 2 p.; Sindis 1 p.;
Wõrus 1 p.; Hellamaa kõrtfi j.; tiisli kih. 2 p.; ITlaarjä-lTlafld. kih.
18. ellamaal— 13. Pikknurme: kõrtfi*j.; Kursis; Orchu kõrtfi j. l p.;
Räginamõel, Suures Cähtrus 1 p.; Weskimõilas; Taageperas, Helmes 2 p.
16. Ahja Karjal 2 p.; Waiatu mõifa j. — 17. Waflas.—
18. mõnisteš 1 p. - 19. Kulinamõiias 2 p. — 20. Rõufa kõrtfi juures, llues-Wändras 2 p; ITlõra mõifas; Grama mõisas: Haukal 2 p.
22. Tiislis 2 p. — 23. Wana-Antsla Haukal 1 p ; Raanitfemõifas.—
24 Kassinurmes; Rõuges; Mustjaim Sika kõrtfi j. 3 p.
25. Udernas. 28. Jõgema mõifas 1 p.; ITlisfus 1 p.; Walgas; Weimaris 3 p
30. Kähri Karilatfis 1 p.
Nowembris,
... l. Tartu-s; Karus 2 p. — 4. Pühitfas; Pafild^^ 10,Wõrus 2 p.;
KluUtuee aierois 3 p.; Ruhjas 2 p.; Paides 2 p.
13. Walgjärroe
Kitse kdrtfi j. 1 p. — 15. WolfroetiS 3 p.; Põltsamaal; Wigalas 2 p.
20. Walgas 2 p. — 22. Ambla olemis 2 p. — 25. Wiljandis 2 p ;
Wotmgfis 3 p.; Keilas. --- 26.Kulinal, -- 28. Wõrus 1 p. — 29,Wanawanaras7^ n" 0
omsiuq ulm -0Tc9 U
, R' .
•uDDminnü?! tlilurlm oj
ilirffocn .totiöm opnin
Pärnus kolmapäeroal ja neljapäemal pärast kolmandat Kris
tuse tulemise püha. — Põltsamaal reede enne 16. detsembrit. — Helle
mõifas roiimale nädala esmapäemal enne .Tõutu pühi. 1. Wafknarftids l p.; Hitia külas Alatskiroil; ^ 2. Petferis; Rakmeres. — 5.
Pööraroeres. - 7. Rakmeres 2 p; Wõõbfus l p — 9. Narmas.
10. Krüüdneris, Sulaoja kõrtfi juures; Ruhjas.
12. märjamaal.
13. Wõrus 3 p. — 15. Puka kõrtfi j.; Walgas 10 p. — >6. Paides
'^P.; SWjafhM M!tW'juuretzl'^p- ^' lK?MWLteÄ^!p.s-l— 20.
Weski mõifas.
Petferis on laadad igal 1. ja 15. kuupeteroah
20
Uecrlkzcr.
n, P. ITlamontoroi järele U7cne keelelt fl. Tibar.
Juba aegadelt saadik, mida keegi enam ei maleta,
seilab küla lähedal maantee ääres üksik, mana milturoajunud puu rilt, mida tihedasti istutatud kiburoitfa põetad
ümber piiraroad.
See roana rist on palju omas elus näinud. Ta
roõiks palju teekäijale jutustada, kes tema lähedale jalga
puhkama jääb. Kuid halastamata aeg on oma hoolsa
käega kõik roäljalõiked tema peal tasaseks teinud ja keski
ümbruskonna elanikkudelt ei mäleta, kelle poolt fee lugu
peetud mälestus üles on fäetud. —
Seal kõrroal seilab ka roeel teine mälestus —
fuurepäralifelt brongfiff roäljatöötatud Lunastaja kuju.
Sellelt teati juba roõrdlemifi rohkem. Räägitakfe, et mõi
saomaniku proua lelle kahekümne kahe aasta eelt olla
lasknud oma ainsa, haigufe-kütkeft peafenud poja mälestufeks teha, kes mitte arstide kunsti, maid Jumala taht
mise läbi terroeks olla saanud.
Kõrgesti ülestõstetud parema käega õnnistab ta lähedalfeisroat küla, kaugele mäe peale ulatama roiljapuu
aiaga mõisat, roaikift rohelist metsa ja rahulist künnimaad.
Ja kes tõsise aukartusega oleks kujutule ilusatesse
silmadesse roaadanud, ei oleks küllalt sõnu leidnud imestamiferoäärt kunftniku kiifufeks. Nii armuline oli püha
kuju nägu, nii palju õrnust rooolas temalt roälja, olgugi,
et leda käesoleroal silmapilgul tunda ei laanud, kuid sügaroale hingesse tungis ta, mis mässama südame roaigistas ja kahtlustuTed laiali ajas. Jgaüks käis oma teed,
kõiki lootusi lelle peale pannes, keda alam kunstnik nii
elutruult kujutas.
iii;. 5 Ühel roihmafel nomembri-kuu päeroal kõlafimad
naabrufes olema mäe pealt püsfi paugud, raske-fuurtüki
21
kuulid lendafiroad kuludes üle metsa külasse ja maantee
peale soldatite sekka,' kes küla ümbruses olemast põetastikuft roälja jookhroad.
€i läinud kahte tundigi mööda, kui küla hooned,
nagu hiiglasuur kütis, roaenlafe suurtüki tule all põlema
hakafiroad ja kust hirmu põrast segaseks läinud elanikud
nuttes igale poole laiali jookfiroad, roanat ärarikutud majakraami ja paberilt püha pildikesi ühes mõttes, kuna
kallim kraam ja isegi lapsed koguni ära unustati.
Terme päero otsa kestis mastastikune laskmine.
Kõrges õhus lõhkeliroad khrapnellid, Tuitfupilroeken järele
jättes, mihafelt kaeroahroad kranadid maad, kuna püstikuulid milistades läbi õhu tungifiroad.
Õhtu eel juhtus eelpool nimetatud mälestuteiamba
juures esimest korda merine kokkupuutumine. Pikarourrudega roengerlated tungihroad meie kütiroodule peale,
kes mullahunikute taha maha olimad heitnud, kuid olamad kogupaugud tundiÜroad neid jälle taganema.
Ulaha jäimad hirnud ja raskesti haamatud.
Pimeduse tulekul anti Wene {alamäele käsk kü
lasse asuda.
muttjashallid kogud tulimad üksteise järele keemi
kutelt mälja ja sügamast! ettepoole kumargil olles, et
äraandliku maigule eelt karmale hoida, mis põlemast kü
lalt tuli, läkfimad nad kuni mõisani.
Kuulid lendafiroad igas tihis.
Anton Boboroitski, kes kõige järel tuli, sai millegi
asiaqa tugema hoobi päha. Ta komistas ja kukkus täie
raskusega porile maa peale. Jefreitor Koroaltfchuk nägi
kukkujat raputas teda õlalt ja nähes, et tee ennast ei
liigutanud, lõi ta risti ette ja läks oma seltsimeestele
järele.
Kolme tunni päralt tuli Boboroitski jälle meelemär
kune Tema pea roalutas kuuli löögilt, mis roastu mälestulelamba kiroift alult tagalipõrgates temale päha tuli.
m
Td tundis kõigis liikmetes druiadmatd nõrkuft ja täiskasrodhtiä inimene, kdtie lapfeifä, keda ta kodu jättis, oti
wee! abitum, kui meikene rinna laps.
i
- Kiila dii juba maani maha põlenud. Kuhu poole
lõks Rntani mäeafa* feda ta enam ei mäletanud. Ta tea
dis ainult seda, et teda liia üksinda maha oli jäetud ja
fee teadmine riitus temalt kõik ta mehitufe. Hiis teha,
daihii mitma. ,-^riü ibdibliq rjriüq tlmdoq oj imDDufBi
Tuul ajas pilmed laiali — otse enese ees nägi Bobomitski kuu nõrgal malgufel bronghlf kuju. Ta tõusis
jalgade peale ja püsti najale toetades jõudis ta kuni kiwM aluseni, kus ta oma koti ja püsti kõrmale pani ja
füs maha istus. Warsti majutiroad tema tilmad uuesti
!kMEd^wWM>Äe p^fö^tn^innhrKtb’)
>9 ü}jR
-locai sfiöbuste kapjade Plagin maanteelt äratas tema ülg?.
Kes dn need — kas omad ehk maenlane ?
Tlagu elektri säde, tekkis temas aifntus lähenema
hädaohu üle. Kuu malgustab maanteed ja mäljafid; Põ
geneda ei ole kuhuqilc roõimalik, ka ei ale lelleks jõu
dun flrapeifa^ aga kuhu ? fiilja. juba nägimadki.
Wäritedes tõuseb Bobomitski palmib ja roaätab
Kaugusesse. Sellel silmapilgul kõlab pauk ja plaksudes
: tuli kuul mastu mälesfufefamba aluft. rohkes ja lõi ti
rite tulena põlema. . .
Anton mõttis oma miimafe jõu
kokku ja roomas brongblt kuju taha, et teal maenlaje
hutaride eelt marju leida. Uuesti kõlab kambihen fuliro
pauk. Kuju liigub ja hagü töupfcs lõõgW. Kuulan
ijsStnoffgl rjihhli NS&judgiöjl
iririimodv
1 r
3iõt ?.u?y<#ebtl>fkdl^itöödi hobuste kapjade löögid ja kaugelt
maanteelt nähti kagusid, kes lähemale jookljwad^/Mepe
eelroahid märkatiroad kalme maenlafe ratsanikku, kes
^fatmdrmilfcindprkthutäfitocrtj. stts jfeh nt iõl .bunDtuoiil
Kütid jõudbroad jutt lelleks silmapilguks finnd, kpi
Anton teilt korda meelemärkuseta maha kukkus.
Grenaderid liiguroad maanteed mööda edasi, maakuulajaid ette fgates. Waenlane taganeb, kaemikuid tüh
jaks tehes. Jgal pool roedeieroad koristamata
had, katkimurtiid püssid, tühjad patruni-kestod
kraami. Haamatud austerlased paluroad meie ianifaribUM9mm e r
.S!KMSp70A
Pea-roäeolal on käik antud küla lähedal maanteel
peatama jääda, kuni kolakate kohalejõudmiseni. Soldatid
miskaroad endid kraami Mdäa peale pikali. Ohroitfer
töötab oma märkuste raamatu, kuhu ta oma [õjajuhtubiludoii b 2rfslis&
— Wäga keha kuju, ^ tähendab /mälesfuManrba
peale näidates noor lipnik. — Kuid mis temaga on ?: ,n
u° “rT M °
d rm D?i
rn d ri9 Dpi 6^ utlõt sl im
-59
nflufc?paj^t^..MHsiM[iijWrdi$&8Õhukene brongs oli lõhkema kuuli „dummrdumm“ PM
juh selle koha pealt lõhki kistud, kuhu temale passima
mantli olla alam kunstnik südame oli peitnud.
(innalt ohroerdas ta terme ilma peäftmifeks, ritftid
ohmerdas ta oma kujutute nende eelt, kes ulu ja põimega
tema külge hakkamad. —
blb] ho rv)l .Idcödcdbd?! fiibri triibu iliW* .utriõ
ifpssrn
sbi'
inMi8] Nsi^ab praegune Aocja.^ ■
Schaflottenburi tehnika institudi professori ^ äijä
ärwa mis e järele läheb see Sõda umbes 75 miljoni rubla
igapäev/ maksma: Saksamaale 20 miljoni, Austria-Unmilj on i r aga ihitiädtilefmHDMLmea ocoiim
Selle kohtažaga,, kui kalliks üks sõjas surma saa
nud maksma läheb, wõiks arvata, et sõja tehnika/aja
lise edenemise tõttu sõjad ikka enam surmawad on.
Ometi on see arwamine ekslik, sest 1870 a.' sõjas tuli
365 kuuli; aga Wene-Jaapani sõjas 1053 kuuli ühe ta
petu kohta.
.hutnüjbteif
24
Mis läheb aga iga soldati surm maksma?
Wene-Türgi sõjas 1877—78 a. tuli ta 75 tuhat
franki maksma, Wene-Jaapani sõjas — 102 tuhat, PreusiPrantsuse sõjas 1870 a. aga 105 tuhat franki, —
Selles sõjas tõuseb nimetatud hind arwatawasti
kõrgemale.
Tulufad näpunäited.
Kuidas hobusid kärbeste eeft kaitsta.
Selleks, et hobusid kärbeste eest hoida, tarroitataMe
järgmist abinõu: Karboli-hapuga nihutatud mammiga õerutakfe neid hobuse kehaofafi, mis kärbeste kallale tükkinihe tõttu kõige enam kannatada laamad. See abinõu on
maga hea ja otstarbe kohane, sest et putukad karbolihapu
lõhna roäljakannatada ei roõi ja teile tõttu hobustest ee
male hoiamad.
.Majapidajas" on järgmine kühmus ja mastus, mis
põllumehele tähelepanemheroäärt roõiks olla:
JTlõhas on roana elatanud sakslane roalittejaks.
See ei lale seemet ialgi muul ajal külroada, kui
õhtu. \X7ili näikse hästi kasroaroat. Kas on sellel
misgit teaduslih põhjust, roõi sunnib ebausk teda
õhtutel ajal külroama?
Wastus: Teaduslih põhjust õhtutele külroamhele
roõiks ainult lelles leida, et teeme öö läbi lahtiselt kaste
niiskuse käes seilab ja teifel hommikul niiskelt mulla hsle
laab küntud, ebausku lelle juures ei ole, maid roanarahroa armumine, mida Saksa ja Rultria põllumeeste juu
res laialt leitakse. Nad tõendaroad, et teeme, mis õhtul
roäljakülroatakte ja öö läbi lahtiselt maa peal lastakse
seista, mõni päero roaremalf ülestuleb, rutem kasroab ja
küpseb ning pikema kõrre ja pea kasroatab ja raskemad
terad annab, kui teeme, mis kohe peale külmumist laab
lisleküntud.
25
Tungaltera (Mutterkorn).
Sagedasti leitakse rukkipeade küljest tun
galteri; nad on tuntawad oma tömmu-sinise
ehk sinikas-haiii wärwi poolest. Wiljapeast
Wäijapaistwad terad on kuni 3 sentimeetrit (üle
1 tolli) pikad. Tungalteradel on kui arstirohul
määratu tähtsus, sellepärast tuleb tähele panna,
et wilja puhastamise juures tungalterad mitte
ära ei wisataks, waid et neid korjataks. Praegu
maksetakse nende eest 8—10 marka kilogrammi,
s. o. 8 kuni 10 marka 2i;2 naela eest.
Kuda pilroed ilmamuufuff näifaroad.
1. Kui fulepilroed ilmuroad, baromeeter tõuleb ja
põhja- ehk idatuul puhub, fiis jääb ilm leigeks ja kuitoaks.
2. Kui fulepilroed ilmuroad, baromeeter roajub ja
põhjalääne ehk läänetuul puhub, fiis tuleb roihma.
3. Kui fulepilroed nagu pikk roalge linik taeroas
ilmuroad, fiis ennustaroad nad tuult ja nõitaroad teda
Ühti, kutt ta tuleb.
4. Kui päikesetõus roähe punane ja tema etimefed
kiired madalalt tulles leigelt paiftroad, liis tähendab lee
ilulat ilma. Rga kui paike piimede roahelt tõuleb ja
neid roäga laialt punama paneb ehk kui pilroed roäga
tumeda punale plekilifed ilmuroad, liis tähendab fee
toihma.
5. Kui lõunapoolne taeroas õhtu leige on, liis tu
leb teifel päeroal ilus ilm.
6. Kui põikele allaroajumile karral pilroed roäga
laialt punaroad, fiis tähendab fee roihma.
7. Kõrged rünkapilroed, mis nagu roalged lumemäed ilmuroad, tähendaroad head ilma.
26
8. Kui muiged rünkapilroed enne lõunat ilmumad
|a baromeeter majub, Uis tuleb päralt lõunat pikne.
9. Kui hommiku kuni kella 9 roihma fajab, liis
tuleb lõuna ajal ja peale leda päikelepaistet.
10. Kui taeroas tume ja päralt lõunat roihma la
jab, liis kestab ladu roeol teifel päeroal edali.
J 1 - Kui taeroas katkenud tumedad pilroetiikid kii
resti jookleroad, liis tuleb pikaline roihmaladu.
12. Kui udu maalt üles läheb, liis tuleb roihma.
13. Kui udu maha langeb, liis jääb ilm kuiroale.
Ilmamuutuse ennustamine.
Õhuringi ja piImede uurimiste ja nähtuste järele
mõime ilma muutmilt ette teatada.
1. Kui päike alla roajudes leigelt paistab, baro
meeter fõuteb ja tuul idalt ehk lõunalt on, liis tuleb
ilus ilm.
2. Kui päike paklude pilroede taha alla majub,
baromeeter langeb ja tuul põhjaläänelt ehk lääne poolt
puhub, liis tuleb roihma.
3. Kui kange tuul puhub, liis takistab lee roihma
ladu algamalt.
4. Kui tuul äkitlelt ühelt kaarelt teile pöörab
liis muutub ilm. Kui ta läände lööb, tuleb roihma, kui
idasle, tuleb kuiroa.
5. Kui baromeeter kõrgel leilab, jääb ilm Hulaks.
6. Kui baromeeter madalal leilab, tuleb roihma.
7. Kui baromeeter äkitlelt tõuleb, liis läheb ilm
leigele ja kuiroale.
8. Kui baromeeter äkitlelt langeb, liis tuleb luur
ladu ehk pikne.
9. Kui päralt lõunat ja terme öö läbi roihma la
jab, baromeeter tõuleb ja tuul idalt ehk lõunalt on, liis
läheb ilm tel päeroal Hulaks ja kuiroale.
10. Kui honimisu roara udune on ja baromeeter
tõuleb, liis jääb Hm lel päeroal Hulaks ja kuiroale.
27
11. Kui hommikune udu üles tõuteb, baromeeter
toajub jo kaugeid tähti leigelt näha roõib, fiis tuleb coarsti
wihma.
12. Kui põikele ees tõustes ehk majades pilroetid
ei ole ja baromeeter kõrgel seilab, fiis tuleb ilus ilm.
13. Kui hommikul taeroas piirnes ja enne lõunat
ilgele läheb ning baromeeter tõufeb, fiis jääb ilm fel
päeroal ilusaks.
14. Kui hommiku pilrolik, päike tõustes heledalt
punetab ja baromeeter roajub, fiis tuleb tel päeroal roihma.
15. Kui päike alla roajudes ilma kiiredeta nagu
helepunane kera õhuroingu ja pilroede sekka ära kaob,
his tuleb tel öösel ja teisel päeroal roihmafadu.
Külmalt äramöetuie uus arsfimiieroiis
praegusel ajal arstitakse külmanule tagajärge õige
edukalt roetiniku üiihapendi (WatfeilfofMuperoxyd) man
atuste ehk lelle m äh iste abil. Wefiniku üühapend iegatakle pooleks ehk 2/s osalt tooja meega; niisugusesse manni,
28—30° R. soe, pistetakse 15—20 minutiks ära küjaie
tatud käsi ehk jalg. Selle juures tooroitatakle anumat
(üuda, pangi) miliegiga pealt kinni katta. Uina ja kõr
vade jaoks tuleb roannituste asemel sellesama sulatise sooje
Mähitusi tarroitada.
Märgataw paranemine aroaldub juba esimeste 2—z
jaanitule ehk mähiste järele.
VXMhjad,
mis lõpnult ehk uimatelt keedetud, on kahjulikud. Kind
laks tundemärgiks roähjade juures, mis eluta ehk elusalt
keedetud, on fee: uimaseks jäänud roahjadel on kael
roäija sirutatud; teistel, selle mastu, on kael alati kokku
tõmmatud ja teda enam, mida elaroam ja tugemam mähk
enne keetmist oli. Jõuetute, haigete ehk uimaseks jää
nud roähjade kael on pärast keetmist koguni roäija sirgu
nud ehk roähe kokku tõmbunud, — Cfimeste kahjulikkus
on lelles, et nende söömise tagajärjel kihrotitus tekkida
roõib.
Eesti elu ..edendajad".
Ühes kodumaa linnakeses afus uus inspektor ame
tisse. „Küll on Teie linn ka roäike!" aroaldas ta oma
imestust tutrousjutul kooliõpetajale.
«fierra inspektor, Teie eelkäijale näis ta koguni
suur olema, sest ta eksis alati ära, kui ta koolikatsumise
järele kodu minema hakas, nii et ma teda kättpidi õi
gele feele talutama pidin".
„Rga kuidas leidis ta siis Teie kooli üles?
«Ülemuse mastu oleme meie ikka alandlikud ja
mütakad; nii aitasime ja juhtisime meie teda isiklikult ehk
laste läbi ühelt koolilt teiste".
Uuele ülemale oli kooliõpetaja seletus roähe roõeras,
isegi nagu aualandaro. Ta kattus asja kaunimaks kuju
tada ja, et aga enesest paremat mõju tunda laske, täien
das ta rinda ette lüües: „Rga ta oli ometi hea reroideerija, mathematiker, mufeumide sõber, päris kasroatusteadlane! “
»Ta oli roaimulikuft seminarist", herra inspektor.
Reroideerimifel ei roõinud tema ka õiget pilti saada, sest,
lubage teietada, Teie eelkäija oli pealiskaudne. Rehken
duse kattel, näituseks, tuli ette, et inspektor ainult ühte
29
poisfi kütiteles, teda pea fuuretahroli ette kattudes, pea
koha peal praamides, mida üks kasroandik teistelt enam
tilmapaittma tormede rapututega lõbutasti katutada mõis".
„riu, ja, mu eelkäija oli küll miimatel ajal roististe
haiglane".
„€i tea", mastas keskeltläbi kätualune. „Rga ma
tean, et ülemalpool tema armamiti mõõduandroaks peeti,
koguni muldade nõukogude enamutett ette, nagu tee mii
matel ministeriumi kooliõpetaja malimitel ilmtiks tuli".
„Kas Teil koolis muteum on?" käänis uus üle
mus kõrmale.
Kooliõpetajal tuli meelde, et ametimennad hiljuti
malju noomitute toonud, kuna nendele mõne emakeele
tõna tarroituit rehkendate ülesannete teletutes tüüks pandi,
ja mastas:
' „On, kuid täiendame alatuta".
Kudus uus ülemus emakeele abile mõtmite peale
roaatas, ei latknud etitelemine meel telgitada, küll oli
ühett teitett inspektorilt tuttaroaks laanud, kes kuni tea
tama kooliõpetajate koosolekuni emakeelelise õpetute äge
mastane oli, päralt kohe teile poolehoidjaks lõi, kuigi ehti
neljatilma all, nii et tee mõfteamaidus tema karjeeri di
rektoriks taamiteks lugugi ei rikkunud. —
Jndia kuningas Shehran nõudis malemängu (Schach)
roäljamõtleja Setta 6ba Daheri käelt, nii teatab Rrabia
kirjanik Rtephad, et malemeister ite leidute eelt enetele
talu raaliks. Wiimane palus Tits teile
nituteraäe tumma, mis laadakse, kui etiDRV Bj
mete ruudukete peale I tera, teile ruummmm ;
b m m a
dukete peale 2 tera, kolmanda peale 4
B B E B
B B ■ B:
j, n. e. iga 64 ruudu peale eelmitett
B B B fl
kahekordselt arroatakte. Kui tee armu
B B B B!
1 1 S S 1
des roälja armati, tiis kohkus kuningas,
30
nähes, et tee nii kole tuur tumma oli, mida rudimata
temal tudija maksta.
Kui tuur tee nitu nõudmine oli ?
Kes ei tuuda rehkendama hakata, tee uskugu, et
nõudmine tegi ruälja:
18.446744.073709.551615 tera ehk
18 triljoni
446744 biljoni
073709 miljoni
ja 551615 tera.
Ligemal järelekaalumist on leitud, et niipalju nitu
ruõidakfe taada alles 70 aasta jcoktul, kui teile juures
terme ilma kindelmaa (ümargutelt 2 miljoni ruutpenikoormaf) nitu kölmi alla mõetakte. Rimetatud kogu teeks
roälja 52 biljoni puuda. Teiteti öeldud: teile nituga roõiks
kogu maakera kuiroa ata 1/s tolli pakfutelt nitukorraga
üle raputada.
Setumaa piiril hakas endine monopoli-müöja uut
kursti mõttes kooliõpetajaks ja aroas fealfamas ka oma
poodi. Ühel päetual tuli tema juurde tuftaro tetumeli ja
lautus: „Poodi-täks, a kuis taaste mullõ üts torokomka
nõutada ?“
„lllul ei ole, pole ka tarrois!“
„lTlis Sa no, herr, talgad, — rojet ma raha masta;
tuu Sulle ka mai hummõn päim uma Jroroo kuule.
noormees; «Ütelge mulle, kuidas meeldib Teile minu
uus fhlips ?“
Tuttaro neiu: «Oleks roaga ilus puhta maneski peal".
Sife-V\7encmaal olid talupojad jaotamilel ka klaroeri kallale
hakanud, mida ei tarroitada, ei nimetada olanud.
31
Wiimaks lepiti kokku, et klamer pooleks koogiti, mille ke
relt ühele lehma ruhi, tekkele leo mold roal ja tuli.
Samuti taadi kuurepäralikekt paarikümne tuhandalriett kunltmaakrit, mis pea terroet leina ehtis, ainult paar paan piltidega
mooderdatud päkka ja üks ahjuküte puid.
Lapse suu.
majaproua külalilele: „Pean reile, naabriproua, ütlema, et
enne pühaiid on küll roaga palju talitamilt. Cila oh mei tapetleenid maalmeister, põrandate puhastaja, petunaine, omblcjanna!
— „Hga kohtu pristaroi unustatid Sa, mamma, ara , täien
das maike Hans.
Sõnaroahäus.
Keegi naine pani tähele, et tema mees laulatulekõrmukt mitte
iSrmes ei kanna, maid rahakotis ja tegi temale etteheidet.
mees: „Illis ka Siis tahad ? Seal on ka tema koht: tulid
Sa ju mulle mitte minu, roaid mu rahakoti päralt .
Lapselik arusaamine.
Wäike Rnni laulab kõige taSiduiega ühte kirikulaulu ko
guni roeidral roiihl.
Cma: „Rga, flnnike, mis Sa $eai laulad r‘‘
Rnni: „£auluraamatus teriab ometi — omal miilil".
Kontferdis.
naisterühmas: „Küll peaks lauljannal raske tundmus olema,
kui ta näeb, et ta heal kaduma kakkab
meesterahroas: «Publikumil on meel piinlikum, kui laul
janna lellelt aru ci laa".
_____
WabandasD põhjus.
Kohtunik karskuie leiti! lackahoidjale: «Süüalune, Teie
olete leltli raha ära railanud ?“
Süüalune: «61, mul oli nõu kahjulikku puskari kokku osta
ja teda meie tegeroute piirkonnalt häroitada.
32
Cüialdöne talitus.
„Kui luur Teie põllumeeste selts on?" kükis rnõeras.
Liige mastas: „Ta on nii luur, et kuue aasta eelt ärapee
tud roäljanäituie sissetulek meel peakasfasle pole jõudnud".
Armastus ja hambawalu worreldes.
Nii kui armastus, nii wõtab ka hambawalu
söögi-isu, piinawad iseäranis öösel ja ei lase
magada.
Nii kui armastaja, nii ka hambawaluline,
ehk küll mitte alati hulluks ei lähe, nagu tõendawad, aga pea alati teewad mõlemad rumalusi.
Ei armastust ega hambawalu ei saa
warjata.
Nii kui palaw armastus, nii ei ole ka kange
hambawalu' miilaski igawene.
Armastajad ja hambawalu-haiged on mõ
tetes, kurwameelsed, waiksed, ctsiwad üksildust
ja ununemist.
Armastuse asjus ja hambawalu wastu on
palju rohtu, kuid ühtegi põhjalikult mõjuwat.
Wiimaks, nii kui armastus, nii ka hamba
walu jääwad sootumaks ära ja on wöimatud,
kui suus enam ühtegi hammast ei ole.
PruudikoOmine roöike-roendoste juures.
mõni päero enne Peetri-Pauli paeroa tuli roana £ukini-moor uudilega Rntolchini pererahroa poole: WäikeBorokiit tulla pühadel kosjailad kosilasega, et mõrsjat
näha saada.
33
«Teil on kaup, nendel ohja, ja ostja astub ette",
ütles roa’ Cukini-moor.
ITlitu päeroa käis flntokhini Dutinja nagu palaroikus ümber, tema mõtles:
„Kuidas mu tuleroane roälja näeb? Kuis ta ka
on ja kas mina temale meeldin?"
Duunja oli alles 17 aastat roana, tema nägi aga
meel üsna kui laps roälja, Uiski loeti teda külas juba
istuma jäänud tüdrukuks.
Pühadel, kell 2 lõuna ajal, kuulutas roihaielt hau
kaja RnMchinite õuekoer roõerase elteilmumift. Ulajas
ei olnud külakombe järele midagi ette roalmistatud, et
«ostjaid" roastu roota: laud oli katmata, Duunja oli juba
hommikul oma sõbranna juurde läinud, et sealt kutsuda
laske, kui parajane aeg pidi olema.
Külalised astuiid palaroasse, roaigu järele lõhnaroasfe tuppa, istuUd kõige pealmiste riietega ukse lähe
dal maha ja alcjafiroad ükskõiklatt, sagedasti peatama
jääroat juttu. Wiimati tuli Duunja. Tema oli õige eru
tatud. Ta ütles ainult: «Tere lõunalt," ja roilptatas
üle toa, kus ta toites otsas ühe eesriide taga ära kadus.
Seal ootas teda tema õde, üks agar ioldati-naine, et riietesse
ümberpanemife juures aidata. Tõmmati ka ainult uued
moodis-asjad roälja ja pandi roaljusti krääkhiroad kingad
kõrgete kontsadega jalga.
Kui Duunja enese ehtimisega malmis oli, roiis teda
õde kesk tuba, kus ta seisma jäi, et ennast maadelda
laske.
Kosilane, ilma habemeta noormees, piilus pool mär
gub tema peale ja lõi silmad maha, niipea kui märkas,
et teda tähele pandi.
Peigmehe hakkaja ema tõusis üles, astus Duunja
juurde, roaatles teda igalt kullest, kas temal ka kõik eht
sad asjad on ja kas juuMepats mitte roale ei ole.
Silmitsemine loppis Duunja kaluks ; peigmehe ema
pani roeel ette, et tütarlaps mitu korda üle toa käigu.
34
Duunja, kes häbilt filmi ei teadnud kuhu pöcrda,
täitis roiimafe fooroi. Sellega oli läbiroaatamife kohus
täidetud ja äriline külg tuli efile.
IMalie, manem õde, korraldas kõik luure arusaa
misega. Tema talutas noored inimesed mäikeste, kõrroaliste kambrisse ja ütles: „Flüüd tehke tutrouft". Tükike
aega istufiroad noored tummalt roaikides üksteise kõrrou.
Wiimati mõttis peigmees julgust ja kütis: „Kuidas Teie
nimi on?"
Jemdokija", mastas tüdruk mürisedes. „Kuidas
Teie ila kutsutakse?“ oli järgmine kühmus.
„Pamel Stepanoroitfch", kuuldus häbelikult antud
roastus.
„Ja Teie ema ?“ küsis noormees koguni tasa, selt
tal tuli meelde, et ema öelnud oli, ta rääkigu tala, et
prooroida, kas Duunja mitte nõrga kuulmisega ei ole.
„Glafira feodoromna", mastas Duunja. Jälle tuli
roaikus. lõpul kütis ta edasi: „ millega Teie tegemist
teete?"
..Jsa on potisepp. €ma ja mina talitame majas,
külroame ja lõikame milja," andis Duunja mõstuteks,
ennast kokku mõttes,
„ma olen juba kuulnud, et Teie ise milja lõikate,"
ütles noormees naerul muigataroali, sett Duunja meeldib
temale, ja ta kütib:
„Kas ma Teile meeldin, Jemdokija Pamlomna?"
Duunja tai koguni kohmetuks: mis pidi ta ütlema,
kuidas olema?
„Kui ma Teile meeldin, fiis taate Te’ minu näiteks;
ei meeldi ma Teile aga mitte, fiis ütelge mulle teda lauta
amalikult: parem nüüd aroalik olla, kui et päralt meie
roahel ühtegi kokkuleppimist ei ole, “ jatkas kosilane
edati.
See aupaklik, Mine toon liigutas Duunjat ja ta
kostis:
35
„Teie olete minu meele järele, ometi ei tea mina
mitte, kas minu roanematel tel aastal küllalt jõudu on,
et mind mehele panda".
„Kui neil mitte jõudu ei oleks, kiis ei oleks nad
meid mitte liia tulla latknud", armas peigmees.
Duunja oli lellega nõus. Seal amanes uks, ja flatalie kuttus peigmehe tuurde tuppa, ite ta aga jäi Duunja
feltti ja kütis teda, kudas kõik olnud; tiis miis ta õe
tuppa, kus Duunja jällegi eesriide Iraga ära kadus.
Waheajal olid külalited paktudes kulukates toojatelt
õige hõõguma läinud, kuna kombelt kinni pidades pea
lisriiete äraroõtmine ka tünnis ei olnud; nõnda aotatiroad nad asju, mis teal tulema pidid. Kui nüüd Duunja
tulnud oli, tiis nähti lellelt, et noored inimeted üksteisele
meeeldimad. Wanad tünditiroad ka kokku ja nõnda roõidi
tiis raske arutute peale kaatamara päralt üle minna.
Duunja ila hoidis ennatt diplomaatiliselt: tema ei
lausunud sõnagi, fuittetas piipu ja tülitas põrandale.
Üheltpoolt oli tee temale möga meeldiro, et teitett külalt
tuldud oli, et tema tütart kolida, teiteltpoolt tuli temal
raske ette, end omalt armtatt tütrelt lahutada; ka tundis
tema mõndatugutt kartust tütre mehelepanemitega ühen
duses oleroate kulude päralt. Kõnelemise jättis tema oma
targa naite hooleks. -Kuna miis ja komme nõudis, et rahaline ata lellel
alal meeste poolt õiendatud taaga, tiis algas kotilate itä,
kuiroapoalne, maiklane Tichan :
„noh, pruudi-ifa, nüüd tahame meie kaubad kokku
ajada, jlma lelleta ei lõhe. Kui palju mõtlete omale tüt
rele ühes anda?"
„Kui palju Teie nõuate?" kütis Paaroel etteroaatlikult.
„Kui palju Teie annate?" kütis Tichon häbelikult,
„ITleie anname oma tütre, Teie annate oma poja,
ja meie oleme tala," ütles Paamel naeratades.
„3a, ja, aga on ju kord miiliks, et pruudile ka
kaatamara ühes ontakte."
36
Paarolile näis see ootamata tulema.
— „ITleie anname omale tütrele kaks kasukat,
kümme kleiti, patju ja tarnalt ühes, kõik, nagu tünnis,
JTlis Teie meel tahate?"
— „Hm, hm," tegi Tichen, Jee on kõik hea, aga
—--------kaataroara ?“
— „Ja,“ armas Tarnel, „kolm rubla kaatamara
mõin ma igatahes meel anda".
Selle jutuajamise ajal istus kosilane kombe kohaselt,
allapoole majutatud peaga nurgas, mõlemad emad ta muti.
Pamli mii maste sõnade juures kerkis peigmehe ema eru
tatult jalule ja hüüdis: „Teie teete küli halja! Kes
annab tiis kolm rubla kaatamara?!"
Tekkis piinlik paate. Mi maks ütles Thekla Tichonile: „Wõta oma müts, lähme! Sa näed ometi, et
meie mitte ioomitud ei ole".
Reed tõnad haamaiiroad ölafirat ja tema ütles:
rJa meie tütar on Teile ainult tiis hea ja armas, kui
ta raha ühes toob! Kui palju nõuate Teie tiis?"
Tichon andis Theklale märku matkida ja ütles:
„ Pruul meeldib meile. Andke kaheksakümmend rubla, ja
tiis tahame paimelada."
„€nam kui kolmkümmend rubla meie ei anna,"
ütles Glafira kindlalt.
Pruadiroalijad tõult mad püsti ja lankufimad taatt,
kuna nende rõhutud, sõnakuulelik poeg neile järgnes.
„Kahju," ütles Paroel, „kosilane ei olnud laita, —
aga ema ...!"
Seal kostsid eeskojas tammud ja sisse astusid pruudrhõutajad.
„llleie lepime siiski meel kokku," tõnastas Tichon
naerdes.
Cdatitagan sõelumine algas uuesti ja loppis lellega,
et mõerad ukselt majja astusid ja äragi laitsid.
37
Glafira tõi pomiledes ühe roägeroa sõna kuuldumale
ja läks tütrega ära ühele nimepäeroa-pidule, kuna Paroel
ahju peale magama heitis.
flga umbes roeerand tunni päralt peatas ukie ees
üks laan, ja pruudinõufajad olid jälle seal.
— „JTleie oleme ara eksinud ja pöörasime uuesti
tagati. Lubage meid siia öömajale jääda?" ütles Tichon.
»01ge terroed tulemast," kõneles Paroel ahju pealt
ronides, „maja on ruumikas ja äket kaob kõikidele."
„Kas meie ei roõtaks siiski kõige enne ärilist ära
lõpetada ja kokku leppida?" pani lichon ette.
„riaine ja tütar ei ole kodus," andis Paroel roastufeks.
„mine, pruudi-itake, too nad ära: on ju ilma pere-emata ja tütarlapseta nii üksildane," meelitas Thekla,
Paroel täitis palroe ja läks. Pea oliroad kõik koos.
Duunja ruttas jällegi eesriide taha, kuna kauplemine
uuesti algas.
See kord aeti kaup kokku. Paroel lubas 40 rubla
anda; ka pidid mõlemapoolsetele sugulastele kingitused
tehtud saama. Rüüd roõeti roeimeroakaft kõik kaataroara
palakesed raõlja ja roaadati hoolsasti läbi. Kui see sün
dinud oli, ütles Tidion :
„Rüüd roõtkem palroetada."
Rurgas rippuroa pühale ees tülitati lambike põlema.
Pruutpaari õnnistati pühapildiga. Selle kombe lõpetutel
hakas Duunja roalitleroa ronti järele kibedasti nutma,
test temal pidi ikkagi raske olema isamajast lahkuda.
Paroel ruttas külakõrtsi ja tõi napsi. Raisterahroad kat
sid laua, töiroad auraroa teematina liste ja paniroad suu
piste malmis Peigmohe ema oletati au-ittmele ja lõbus
iöögipidustus algas. Rlles hommikute koidu tulekul tõittiroad külalised ära ja majarahroas läks puhkama.
Duunja aga ei saanud magada: tema pidi tuleroiku
peale mõtlema, ja ta süda tuksus pea rõõmu, pea hirmu
päralt, nagu linnukesel, kes ennast pefalt roälja lendama
toalmistab.
„Baltifche Zcitungi" järele äakla keelelt 5. 5.
Amper — elektri woolu tugewuse mõet. 1-amperiline wool
suudab 1 sekundi jooksul 0,009324 grammi wett ära lahutada.
40
Atmosfer — 30 tolli kõrguse elawhõbedasamba ehk 34
jala kõrguse weesamba rõhumine (raskus).
Diiün — jõu^d, mis 1 grammi raske olluse kiirust suudab 1
sekundi jooksul 1 cm. wõrra suurendada.
Hobusejõud — wõim, mis 1 sekundi jooksul suudab 15
puudalise raskuse l jala kõrgusele tõsta.
Kalooria — soojuse hulk, mis 1 liitri wee 1° wõrd soojemakstegemiseks ära kulub.
Oom — elektri takistuse mõet. Kui elawhõbedast juht
1,063 meetrit pikk ja 1 ruutmillimeetrit paas, siis teeb sarnase
juhi elektriline takistus 1 oomi välja.
Watt — elektri tööjõu üksus, 1 watt 1/736 hobusejõudu.
Wolt — elektrivoolu põnevuse mõõt. Kui 1 oomi takis
tusega traatjuhti mööda 1-amperiline wool jookseb, siis on voolul
I volt põnevust.
6.
Rahad.
a) Wenemaa rahad.
1 imperial zz 15 rubla;
2h
imperiali
imperiali zz 7 rubla 50 kop.;
1 rubla zz 100 Kop.
1/2
1/3
ZZ
10 rubla.
imperiali ~ 5 rubla.
Soomemaa 1 marn zz ICO penni zz 3?i/s Kop.
b) Wäljamaa rahad.*)
Sansamaa 1 marK ZZ 100 penningit. .
Austria Kulden zz 100 Kreutseri. . . .
Inglisemaa 1 nael sterl. zz 20 schillingi (ä 12
pence)
Italia 1 liire zz 100 sentesimi.....................
Prantsuse 1 franK ZZ 100 santimi . , .
Põhja-AmeriKa 1 dollar zz lOo senti . .
Rootsi ja Norra 1 Kroon s= 100 öre . .
— rbl. 462/s Kop,
-
»
783/4
„
9
„
453/4
„
- »
— »
1 »
571/2 „
371/2 „
941/4 „
*) Et rahakurs praegu wäga„muutlik on, sellepärast ei ole siis võima
lik kindlat tabelit kokku seadida. Ülevalpool tähendatud arvud on õiged sõja-eelse raha kursi järele.
41
Kolm tõenda.
Raamatult „Tori ja Tutebi ja teifed muinasjutud lastele-'.
Clalid ilmas kolm menda ja neil tuli mate hästi
palju fhen-fchcni roõlja kaemata, et rikkaks laada. naeratas neile roastu ja nad leicütd niiiugufe juurika, mis
oma fadatuhat keldri maksis.
Siis kanelelid kaks menda isekeskis:
„Tapame oma kolmanda roenna ära ja matame
ka tema osa endile".
nii nad tegidki.
Päralt jälle hakkas igaüks neilt, kes elusfe olid
jäänud, oma ette aru pidama, kuidas oma teilt menda
ära tappa.
Rad jõudsid ühe küla lühidale.
„lTline,“ ütles üks roend teisele, „osta külalt fuli
(toiina), mina ootan sind fiin".
Kui mend oli külas ära käinud, suli ostnud ja oo
taja roenna juure tagati ruttas, ütles tee roend:
«Kui ma nüüd oma roenna ära tapan, tiis on kõik
tali minu ja juur ka,“
„nii ta ka tegigi: laskis roenna püssiga maha ja
jäi fuli ära.
Suli oli aga mürgitatud, sett et tapetud roend oli
tahtnud sellega ka menda tappa.
nõnda taid kõik kolm menda surma. Kallis juur
Qga mädanes ära.
Sellelt ajalt saadik ei otti korealased enam ei juurt,
eflct raha, maid ottiroad endile rohkem roendi.
k
*) «Wcnnastamile" ehk mennas-ISprufe tegcmüe mood on
boreas roaga ltlaldalelt tarroituiel ja Tuure au Tees.
ja wanem raamatukaup--------- lus Worus on ---------
turu ääres, NAGELI majas, wastu turupoodisid.
Soowitame suures wäljawalikus kõiksugu waimulikkaj
teaduslikka ja juturaamatuid, niisama näitemängu raa-!
matuid ja luuletusi.
Suur paberi ja papi ladu. rzz
Kõiksugu kooli-ja kantselei tarvidusi, nagu: kopeerimist
ja konto-raamatuid, kirjutus-, post-, pergament-, kopeeri'
mise-, siidi-, kustutus-, joonistuse-, glanz- ja ilupaberitj
Maakaartide kopeerimise paberid.
Soome paberi ladu.
sulgi, sulepäid, joonelaudasid, tuschisid, maalimise wär
wisid, tsirklisid, pintslid, gummisid, joonistuse sõesid jne
S. Songi raamatukauplus,
WSrus, turu ääres, NageN majas,
Mänguriistad:
wiiulid, mandolinad, gitarred. balalaikad jne. ja nende
üksikud jaod ja keeled olid rahu ajal oma hääduse ja
odawa hinna poolest tuttawaks saanud.
Grammofoni plated. Peenemat sorti nahakaup, nagu rahakotid, portmaned, kirjataskud jne. Metall- ja portselan asjad, nagu
marmori ja klaasist alustega kirjutusnõud,
küündiajalad, kujud, waasid jne. Liht- ja
kunstitööde pildid, sisseraamitud ja raamimata. Akna ja pildiraamimise klaasi ladu.
Tasku-, laua- ja seina peeglid.
Juukselõikamise masinad, käärid, noad, ha
bemenoad, kammid, harjad, prillid, elektri
lambid, batareid ja tulesüütajad. Paremate
wabrikute lõhnaõlid ja seebid. Kraadiklaa
sid, Ilmanäitajad (baromeetrid) ja binoklid.
Jalgrattad ja õmblusmasinad on S. SONGI
kaupluses ainult kõige parematest wabrikutest.
Ka jalgrataste üksikud jaod ja gummid.
Toredad päewapildi, postkaartide ja salmide al
bumid. Suur piltpostkaartide ladu.
jflriiiste kirjade adress: S. Songi, Wõrus.
August Elber.
== Wõrus, ~~
Tartu uul. JNo 15, Munna majas.
IV
Kolonial-,
Tubaka,
Raud,
Teras,
Klaas ja
wj:
Portselani
kaubad.
Hinnad mõõdukad!
-^J
-□□l
Whus. Järi nui. Me 13b (mi Terrepsoni itaaites)
Soowitab
mõõdukate hindadega
Atru ja adra terasid,
Koorelahutajaid,
Hekslimasinaid,
Wankri telgi ja pussisid,
Wõimasinaid,
Peksumasina trumli liistusid,
Kaiasid, köie ja ohja nööri,
Akna klaasi, wankri määret ja
Kõiksugust teras ja raud kaupa.
Möldritele
soowitan
kunstkiwi materjali, nagu:
Räni,
Klormagnesiumi ja
Magnesiti.
Igafugufeid trükitöõfid, liht ja roavroitrukis,
roõimalikulf mõõdukate hindadega roalmistab
.SlWlÜM
WSrus,
riageli majas, turu ääres, nagu näituseks:
Waliffuskohfadele ja kohtutele:
fori ja kõiki roalla raamatuid, plankettifid ja
muid frükifööfid. Ka on ladus malmid roallaraamatud ja planketid.
Selffidele ja ühisustele: P^uiutuii, pidudude ja koosolekute eeskamatid, põhjuskirju, alesKutseid, aruandeid, kirjapeafid jne.
Koolidele:
^00ll.tunnistuJi>. aruandeid,
Ul’ tung, raamatuid jne.
fhurnalifid kroii-
Ärimeestele:
kirjapeafid, kumäärifid, armeid, tfeki.
. /oamatuid, äri-kuulutufi ja kaarfifid
hinnakirja jne.
'
Craifikufele :
,nln}e,kaaria» kihlakaarta, kutfekaarta,
......
ioii-atuie-, ristimise- ja matufe-laulufid.
Iinfifid hauapõrgade farmis, kõiksugu raamatuid jne.
fctf* hiri S* frÖk*-.tl*d2 k,?.i9e uu
|E
Palume adresli tähele panna
Seemne olijatele
täheleponemileksü!
Hea lõikus tuleb ainult heaft seem
nest. Tingimata iarroilik on selleparast
ainult head seemet maha külmata.
Kutt on nüüd head feemet
roõimalik odamasti osta?
Ainult
ongi
...... ...
Kaupluselt
Wõrus, Rageli majas, turu ääres,
kus seemnete kauplus iga aastaga laie
neb, kuna ostjate ringkond ühtelugu kasmab. See ostjate ringkonna alaline kasmamine ongi põhjuseks, et meie seemneid
suurel armul tellida maime. \X7eel tähtis!
meie jääme auliste ostjate ees term eks
aastaks kindlas kaupluses mastutajaks
ja ei kao turult. Head lõikust soowib
aupaklikult
S. Songi.
Wõrus, Rageli majas, turu ääres.
Palame adrcsli hästi tähele paana.
Cesti ITtaarahroo Oidu häälekandja
6 e s t i p ä e cd a 1 e h t
p ■ ■ ■
-— ■
ilmub 6 korda nädalas Tartus. =—____
Toimetuse ja talitule ruumid, Suurturg nr. 8.
£eht on sÕnnrnetewärske ja sisurikas, toob teateid
igast kodumaa nurgast, roäljamaalf ja Wenemaalt. Mu
retseb oma lugejatele selgeid üleroaateid kõikidelt sünd
mustest praegusel luurel ajaloolisel ajal ja roõitleb €estirahma tuleroiku ja hää käekäigu eelt.
Maaliidu ümber on ennast Lesti paremad ajakirjanduslifed ja leltskondlifed jõud koondanud.
Päätoimctajaks on kaubandus-teodufe kandidat 6. Westel*
Toimetule liikmeteks ajakirjanikud: M. Vekker, fi. ITloorton, 1. mändmets, 6. Mölder, õigufcteadlane 3. Parik, ajakirj.
iil. Raud, fl, Schnicker, õiguieteadl.R Tupits ja kirj. J. W. Weske.
Cehe lähemad kaastöölised on: 6. Ruie, Chr. flrro, M.
h Ellen, 3. Grünbcrg, Joh. Hanlcn, 3. fiünerlon. fi. Johani R.
3ürmann, P. Helilt, loh. Kalm, fl. Kitjberg, J. Ho dr es, R. Rohroer
J. Raamat ja hulk telli tegelasi ja haritlasi. . HZ
Cehe tellimife roasturoõtmife Kohtasid on
igas kodumaa linnas, kihelkonnas ja trallas.
Kuulutustel on Maaliidus suur mõju, sest
et lehe lugejate ringkond õige suur ja mitmekesine on.
Cehe tellimife ja kuulutule hind on lehe esimesel küljel
leida.
Käige austusega
Kirj astu fe Ühifus maaliit.
LcrsteLe
muretfege £esti keele õppimifcks kodus ja koolis:
P. R ä t [ e p’ a
128 lehekülge.
Hind
2
rubla,
P. Rätsepa
IM l
1. raamat, ileõpetaja aabits, II 11. jagu, esimese taime koo»
kõmas köites, kõige parema
liiastele, teMamal paberil,
ennesõjaaegse roalge paberi lj kõmas köites, piltidegapeal. 66 lehek. Hind 50k. jj 112 lehekülge. Hind 1 rbl.
Eelfeismate raamatute kohta on lugupeetud, erapooletult asja
peale roaatajad kooli- ja kirjamehed kõige parema loocoitule teinud.
S. Songi
Auke-crcröits.
Hind 40 kop.
Mesilaste mädapoja haigus ja lelle
arstimine.
Auhinnaga kroonitud kirjatöö.
Eesti keelde P.
fiind 30 kop.
C
e i n b 0 ck.
Uued ja
uuesti ilmunud raamatud,
mis S. Songi raamatukauplusest, Wörus foada on.
Geomeetriline joonistamine, Th. Usfifoo.
Kujutaro geomeetria, Th. Usfifoo.
Coodufeõpetus (algkoolidele ja kefkkoolide algkfasfidele,
fi. weidermann.^
Turnimife õpetus, R. Õunapuu.
Algebra ülesannete kogu, D. Rootsmann.
Anorgaaniline keemia, Annusfon,
Orgaaniline keemia, A. Aljak.
Analüütiline keemia, P. Kogermann.
Paar fammukeft rõndamife teed nr. !., Kreutzwald.
kesti manemad laulikud nr. II. ja 111., Kunder.
.Kooliõpetaja kalender-käfiraamat 1918—1919."
Sifu: Tabelkalender, tunnikaroad, pfieroaraamaf,
klasfi-journal, teated ja ametlik määr kõigi kesti
afut. kohta, teated kooliõpet. ühifufeft, kesti õperaamatute üleroaade, mõõdud, oskussõnastik j. m.
.Kodule roärroimife õpetus", kokku teadnud Alma Johanfon. .Odamehe" kirjastus.
.nurjaläinud äpardus,-' Ploompuu kirjastus, Tallinnas.
„Wares roaga linnuke", .Odamehe- rahroatõhtraamat
1919 a. jaoks.
„Sakfa keel ifeõppimifeks", Ameerika õperoiis roõeraste
keelte õppim. Dr. R. Rofenthali järele kokkuseatud.
.Ühisfegeroufeleht" nr. 1.
.Tegelik kasroatus enne kooli ja koolis," €. 6. niggol.
.Õppige Sakfa keelt".
.Tarroilik Sakfa-kesti sõnaraamat". Täiendanud keelteteadlased R. Kann ja Gusfaro Suits. 1TI. 40.—
.Sakfa-Cesti keele sõnaraamat" uuemas kirjaroiifis, tarroiliste grammatikaliste seletuste ja juha
tutega, 5. Songi, fiind 6.—
.Sirroilaud" 1919 a. kesti rahroa tähtraamat. Eesti Üli
õpilaste Seltti kirjastusel.
.Sakta keele õpetus" Eesti koolidele.. Kokku teadnud
liitkond fiaapfalu kooliõpetajaid,
«Termile õpetus", Dr. med. P. Heiiar.
«Sordikasroatus", M. Pill.
«3uureroilja feemnekasroatamine", R. Kohroer.
«Seemnemilja külroiroäärtus", 171. Pill.
«Sordikasroatus", 1. eriofa. Kartul, lina ja kõrsroiliad
m. Pill.
1 '
w1919 a. Põllumehe tasku-fcalender käfiraamat1.
«Põllutööleht" nr. 8.
«Sakfakeele õpetus", H. Kann.
«Sinine puri". Luuletus, m. llnder.
«Piierrot". Tuuletus, J. Semper.
«Teekond Hispania", fr. Tuglas.
«Kriitilised tundmused", 3. Oks.
.lume inimeselaps", J. Oks.
«Siluetid ja dekaratfionid", R. Roht.
„Siuru" 1., koguteos.
-
H.
„ iRoment" 1., koguteos.
.Roheline moment".
«3g arvetes labürendis", R. Roht.
«Kooliõpetaja kalender-kättraamaf", ilmunud «Odamehe"
kirjastusel.
„3umalaga €ne“, luulet., UJisnapuu.
«Eluõitteng", luulet., 171. Under.
«Tähelend", Koidula elulugu, R. Kallas.
«Hing ja roeri", fõjajutustus, R. Roht.
„R. K Tammsaare essee", ?r. Tuglas.
«Kunst ja sõna", koguteos, toimetanud sr. Tuglas.
»3ngeburg", romaan, B. Kellermann.
«Walge kinnas", romaan. M. Read.
«Rahroa-tähtraamat nr. I." «Odamehe" kirjastus.
«Kahe olemusega Mk", jutustus, I. London.
«nelja mäfk^nr. 2." Romaan.
«Keskaeg". Õperaamat, €. Rsfon.
«Kaduked märmid", R. lohannfon.
«Kodune tubaka kasroatamine ja roalmistamine".
«Rahroa ülikool", Eesti keele Õigekirjutuse sõnaraamat.
«Tuletõrjuja", R. Punga järele 1. Tammemägi.
«Ühismõngud nooresoole". R. Rull.
„Uus arstimifeteadus". Õperaamaf ja nõuandja termetele
ning haigetele (Weega arstimine), fouis Kuhne.
«Keetmise õpetus" R. Hoffmann.
«Karjakasrootamite õpetus", H. Sdiulzenberg.
«Kunlttriikimine ja ilutriikimine" ühes plekkide mäljaroõtmife õpetusega, £uife Põdder.
«Täieline feebikeetmiie õpetus", prao. fl. Kuuik.
«Uleie noored", J. Cattik. K. R. Hindrey pildid.
«Jgapäemane elu". Jaan Cintrop.
„eiu pudemed", Rntomardi.
«Sõja päiroilt", flnfomardi.
„du sügamutett". £uhan £iiro.
«Sutejaanistuted", 0. Hlünther,
«Arkamifel", J. Jägemer,
^Õnneotsijad ehk rahutumad maimud".
«Kuritöö", WI. Korolenko.
„R. Ttchehoroi roõljaroalitud jutud", 0. Truu tõlkes.
«Kuidas sõjas sõditakse", jutustus Peeter Suure ajast.
«Tiifus", Õnnistegija seltsiline ristifambas.
«Sootaguse tüdruk", S. £agerlöfi järele 1TI. Vekker.
«Emade kasroatamife kühmus", C. H. Riggol.
«Püüa edasi, ehk kuidas raskusi roõidetakfe", 0. S. Marden.
„Jme", 5. Bettexi järele ?. W. €derberg.| ^
„£uterufe roäikene katekismus", koolile ja leerile lühi
dalt ära teietanud, 171. Tipp.
«Katekismuse seletused", kirj, õpetaja 0. Sild.
„Wana lugu — alati uus". 3 maatuies.
«Õmbleja ja lauljanna". 4 maatuies.
„0ue Anne õnn". Rali 1 maatuies.
„Ööpik ja õe-tütar".
«nooruie pildid".
«Adrookat tohtri ametis".
„ mets “.
«fiafemanni tütred".
«ükskord ammeti on ta hästi teinud".
«Woorimees Aeniel".
«Bagdadi Kalif".
«Ratfafõitjate roõit".
«Saaremaa onupoeg".
«Kuilp Ants.
«Ceonarda".
«mari lones jo tema piibel".
«mängumehe laulud".
«maja maantee ääres".
«ITlerosi ema". Kalameeste draama 5 maatuies.
«maie mõte, ehk kes teab kuidas lood meel lähemad".
«Barfel Turafer”. Draama 3 maatuies.
.Kõrgemäe koolipapa".
«Puuiepad". K. Schänherri kurbmäng 1 maatuies, Juhan
Liim ja A. Simmi tõlkes.
«Kommisiari herra". 6. Courteline ühejärgul. pilt elult.
»Soo pinnal", näitemäng 3 maatufes.
«Tiiger". Qhejärguline naljanäitus, fileklis Kiroi,
Laste näitemängud:
„Rasta oma lastega".
„knele parandaja",
«haldjad".
„3dulu ingel8,
„3õulumees tuleb",
„Keu)ade teretus".
„£eib“.
„£umiroalgeke“.
„ITlajaroaimud".
«Marja ITladii ehk leitud sõrmus".
„mis kuuskede haldijad lasistaüwad". 4 rots.
«Pöialpoiss".
«Talroe tulek."
.Raorule pildid".
«Tabamata ime".
lidu kaob, kui Teie Edu kirjastuie raamatuid
loete. Lugeda ja õieti mõista!
„Sotfialne remolutfion", K. Kautsky.
«Seltskonna sotsialiseerimine", fl. Bebel.
«Majandusteaduse õpetus", H. Pöögelmann.
„€lu ja roditlus" 1. a., H. Pöögelmann.
..Sotfialdemokratia põhjusmõtted ja ligemad nõudmised",
6. Pöögelmann. Kautsky, Schönlanki ja teiste järele.
«Sotfialne rerooluMion* II. j., K. Kautsky.
Mitmesugused raamatud.
«Kes on Kaleroipoeg, Suur-Tõll ja nende kaastegelaled",
Willi Rndi.
«Kidunemife põhjused", K. Cinbund.
«kesti Karskuse Seltside Rastaraamat", k. K. S. Kefkt.
«Karskuse töös", Leeni Ploompuu.
«Lühikene kesti näitemängu ajalugu", 5. R. Pärmi.
„Kunit väetusainete tarvitamine", prof, Dr. P. Wagner.
harilikumad põllu kahjulikud mardikad ja nende hävi
tamine. Rgr. 3. Kipper.
kesti Põllumeesteseltside Rustaraamat, k. P. Ketkfelts.
Wiimasel ajal puudus täiesti Saksa-Eesti keele sõna
raamat. Nüüd on soowijatel vvõimalik niisugust sõ
nastikku, millest siin wäljawõte, 6 marga eest saada,
see on: 8. Songi
Saksa-Eesti keele sõnaraamat.
zufammen koos, kokku, ühes.
zufammen-binden kokku köit
ma, kokku liduma; -bredhen k. langema; -falten
k. panema; -kuppeln kos
ja sobitama.
Zufammenkunft f. -ünfte, kok
kutulek;
kokkusaamine,
koosolek.
zuiammen-fcharren
kokku
kaapima, (raha) k. ajama.
Zusatz m. -ahe, juurdepanck,
lisa, täiendus.
Zuschauer m., —, pealtroaataja.
zukhlagen kinni lööma,
Zutchneider m„ —, juurdelõikaja.
zuschneiden juurde lõikama.
ZutchuH m. -ütte, lisandus,
toetus.
Zuttand m. olukord, seisukord.
zuftändig asjakohane, omane.
zuRimmen nõusse hakkama,
n. heitma.
zutrauen usaldama.
Zutritt m. llglpealemlne, juurde
saamine.
zuuerläHig kindel, utaldam, us
ta®.
Zuöerficttf f. kindel laetus.
zuoorkommend
mütakas, tähele
panelik.
Zuroachs m. juurde kasroamine.
zumeilen mõnikord, roahel.
zumider roastu.
zumiderhandeln mastu käsku
tegema, talitama.
Zroang m. fundus.
Zroangs-arbeit f. -en, sunni
töö.
zmangsroeife tunniroiitil, mägiii.
zroanzig kakskümmend, 20.
zroanzig-jährig kahekümne
aastane ; -pfündig kahekümne-naelane.
zwonzigster Tag kahekümnes
päero.
zroar küll, igatahes.
Zmeck m. -e, eesmärk, ots
tarbe.
zroecklos otstarbeta,
zroeekmä^ig otstarbekohane,
zroei kaks, 2.
ztoei-beinig kahejalgne; -deutig kahemõtteline,
zroei-erlei kahesugune; -fach
kahekordne.
Zmeifel m., —, kahtlus.
Laste Katewipoeg.
Toimetanud Th. Uustalu.
Raamatu pealkirja jarde maid arroata, et ta ainult lastele
on kirjutatud. Teda raõib aga noorele kui ka manale ioomitada,
selt lellea raamatus on meie kuulsa lugulaulu „Kalemipoja“ silu
jutuks Seatud ning nii ladusas keeles ja huroitaroalt ette kantud,
et teda ;jaüks rdemuga loeb, w
j
Meie kuulus kirjamees C, R. Jakobfon ütleb «Kalemip o j a“ k< lita: «kesti kõige esimene ia kallim raamat ilmalikkude
raamatute hulgaft on „Kalero!pa g“, mille läbi eeitlafed tar
gemate rc hmaste juures on tuttamaks laanud. See raamat ei
tohiks keiiclgi puududa, kes taline eestlane tahab olla".
Meie parem Kalemipojo tundja, õpetaja Reimann ütles
a s f e K a 1 e m 1 p c j a“ koMa muti ieas : «Peame tunnistama,
et «Laste Kalev'poeg" Tifu jr, toore poolelt hea raamat on”.
Raamatu hind
5 kop.
S. Songi
raamatuköiirrnse ja pildiraamimise
= iööftt6a =
teeb igafugufeid raamatukõitmife töösid
lihtfaft köitelt kuni kõige peenema
o d. a o kuld köiteni o o a a
Wõetakfe
igafufufeid pildiraamimife
töölid roastu.
c’t==3n
1
Wöru EestiS«
li
m
Uil lill
Jüri uul. Linnavalitsuse majas,
Wotob raha igasugustes summades hoiule
ja maksab praegu:
oosfa peale pandud summade eest 4%
jooksma arme peale pandud surn. „ |°/o
seal juures ei ole hoiu lepa nejatel mingisu
gust margi- ega muud kroonumaksu kanda. ;
ühisus annab laenusid kuni 5 aastani maaparandamiseks, tööriistade muretsemiseks, seminete ja põllurammu ostmiseks ja igasugusteks
teisteks loomateks ette mõteteks.
Laenude kindlustuseks mõimad oila kaemehed, roäärtpaberid, obligatsionid jne.
j
j
\
i
Laenusid antakse ainult Ühisuse liikmetele.
ühisuse liikmeks mõib igaüks täisõigusline
isik saada.
t|
laenude eest coõtab ühisus praegu 7°/o.
lj
ii
j
Ühisus on arvatud igal äripäeroal.
|
I
lubatuse koosolekud, kus laenuandmine
otsustatakse, on igal esmaspäeval ja nel~
VaataUus
Edu-kalender
1920.
Neljas aastakäik.
U...Uus
Edu-kalender
1920.
Neljas aastakäik.
Uus
Edu-Kalender
1920.
Neljas aastakäik.
S. Songi trükk ja kirjastus, Wõrus, 1919.
Tähendus.
Selles tähtraamatus on nädalapäewade
ees uue, aga nädalapäewade taga wana
kalendri kuupäewad.
Märkide ja aegade seletused.
noor kuu.
täis kuu.
esimene weerand.
wiimane weerand.
k. = keIl; m. = minut; p. = püha, päew, pärast;
e. l. = enne lõunat ja tähendab aega kella 12-nest
öösi kuni kella 12-ni päewal; p. l. = pärast lõunat
ja tahendab aega kella 12-est päewa kuni kella
12-ni öösi; ** = Luteruse usuliste kiriku püha.
Tähtraamatusse üles pandud aeg tähendab
Ida-Euroopa aega. Nõna kaua aa kui meil mak-
sew on Tallinna keskaeg, tuleb tähtraamatusse
üles pandud ajast 21 minutit maha arwata.
Aastaajad.
Kemade algab 2r.-märtsil kell 12.09 m. n 1
^umi algab 21. juunil kell 7,44 m. p. I.
Sügis algab 23. septembril kell io,26 m. e. 1.
olw algab 22. detsembril kell 5,17 m. e. 1.
Päikese ja kuu marjufused 1920 a.
mm.,**19?0 nQsfQl on 2 päikese ja 2 kuu varjutust
millest amulf esimene kuu marjutus meil näha on
_.
r!l Ta'elllle kuuvarjutus 2. mail; näha Curoopas faane-Hasms ja Jda-flmeerikas; algus kell 2
kefld4 Jf16.roartutus kell 3,15 min. hom.; ISpp
kell 5.41 mm. hom.
.
Osaline päikese marjutus 17. mail; näha
omult lõuna poolkeral.
i,
imeline kuu roarjuius 27. oktoobril; algus
Kell 2,26 mm. p.
lõpp kell 5,57 min. p. 1.
9
h.n - *1 Online päikese marjutus lo. novembril
Ameerikas * P' "
^äne-euroopas ja Põhja-
Pühap. 2. JÕuill p. [s. 1803. 13
Kreutzwald 14
Csmap. 3 • >i
s,
Teisip. Süüta 1. P. [Kunder
1652. 15
Kolmap F. Wiedemann + 1887. j 16
fleljap. [J. Bergmann s. 1856 | 17
Reede
18
Päike tõuseb:
Lähed looja.
1 kuupöero. kell 8,37 m.
11
*
„ 8,531 ff
21
„
» 9,02 „
kell 3,3o m„ 3,23 „
„ 3,23 „
Lcrcrdcrd,
mis pühade järele seatud, peetakse uue kalendri
järele, aga mis kuupäemade järele määratud, need
peetakse ikka mana kalendri järele, seni kui amet
likku muutust pole tehtud. Caupäeroal ja pühapäemal laata ei peeta, kui laadaaeg nende päemade
peale langeb, siis peetakse järgm. õripäeroal.
Jaanuaris.
Pärnus s k. miimasel keskn. — 6. Oudomas
I. meebruarini. — 7. Tartus, 5 nädalat: Wõrus,
3 päema; Orgital, 2 p.; — 8. JTlehikaormas 1 p. —
10. Haapsalus, 2 p.; Walgas 2 p.; Rosinal, 2 p.; —
II. Jõelehtmes Riida kõrtsi juures 1. p-; — 17. Kolumeres, 2 p.; — 20. Raplas flilo mõisa j. 2 p.; —
27. Rakroeres 2 p.; — 29. Uue-Piltsamaal; —
30. Wolmaris 2 p.
Weebruaris.
Lihulas esmap. ja teisip. enne Wastlapäeroa.
1. Baltiskis. — 3. Keblastes 2 p.; Wiljandis 8 p. —
4. Suure-Cähtrus 2 p.; Tartus 2 p.; Wõrus 1 p.;
Rägimäel, 5uures-£öhtrus 2 p, — 6. Paides 2 p.;
Harroas 3 p, — 3. Walgas, 2 p. — 12. Kuresaares
10 p. — 15. Wiljandis 3 p.; Oina külas Rlatskirai w.
— 13. Jõhmis 3 p. fiudrus, reedel enne Wastlap. —
2ö. Oisu m. 3 p.; Kimiloo kõrtsi juures, 2 p. —
22. Wõrus 8 p. Saaremaal, Orisaare mõisas; Sutlemma mõis, Iisaku m. 2 p. — 24. Wana-Kaltenis,
Kulinas 2 p. — 27. Rmblas 2 p. — 23. Pilguste mõis.
Saaremaa! 2 p.
Märtsis
Weimaris s. k. esimesel esmapäcmal. Raplas,
selle kuu esimesel esmap, ja teisip. Keilas, esmep.
pärast Z. paastupüha. 1, Ostrorois 10 p.; mõisaküla
alerois; Kodijärroe-Kitsel; Waimastroere-Sihil; Kar
manni mõisas, Pilistmere kihelk,; Painas, Oudoma
maak. 3 p. — 3. Rannus Kulli kõrtsi juures. —
5. Kastnal, Pühtitsas. 1 p. Kallaste külas. — 7, WäikeUlilas 2 p. — 9. Caekrocre mõisas 2 p.; Watla mõisas
2 p. — 10. Wõrus 1 p.; Wasknarmos, 1 p. Strägoroa
kiriku juures 3 p.; Ruhjas, Pikkjärroe Kitse kõrtsi j.
1 p. Ceisis. — 11. ITlõra mõisas, Tartu maak. — 12Wäike-Ulilas, Woldil; Wana-Pranglis; Kärgula-Sulbil
lp. — 15. Kellamäe mõisas, Saarem. Paides 2 p,;
Walguta mõisas 1 p,; märjamaal. 16. Walgas. —
20. Sõriste-Puskarul 1 p.; Wana-Rntsla Haukal 1 p.—
23. Roosas, Rõuge kihelk. 26. Wairoara mõis. 2 p,
— 27. Uderna kõrtsi j. 28. ITüssul Wasiselinna kih.
Wõrumaal.
Aprillis.
Wiljandis ncljap. pärast fiharoõtte p. tibulas,
neljap. pärast Ciharoõtte pühi. Pärnus kesknädal, ja
neljap. enne Jürip. — Rakroeres csmapäemal ja teisip.
pärast Ciharoõtte pühi. — Palmses kolmap. pärast
Ciharoõtte p. — Kose-Uuemõisas, esimesel esmap.
pärast Jüripäeroa. 1. Wastse-Pranglis, Koormere
kõrtsi juures. — Sadukülas, Pikknurme kõrtsi j.;
mustla alerois, Tarroastus. — 5. Koeru-Preedi Wahui
2 p. — 6. Cuutsnikus 1 p. Kilingi-Tlõmmel 2 p. — lo.
Wõrus, 2 p. Wafulas. — 11. Saaremaal, 2 p. lluetõroe m, — 12. ellamaal, Soonistes, 2 p. Kuristel
Suitsu kortli j. — 14. Saarem. Uhmardu kortli j.;
OimimaaL — 15. Kröüdneris Sulaaja kõrtü juures;
Haiga Maial 2 p, — 16. Walgas 2 p. Ahja Hartal,
2 p. Waiatus. — 17. WaMs-Aõas 2 p. ja Wõrumaal
Haanja roallas. 13. Aistis,- Kergus Pärnu maak. 1 p. —
19. Alamustes; Tormas 2 p. — 20. Kuhjas 2 p.; Auuslakulj 2 p.; Anija mõü. 2 p.; Kaareperas, Celtes. —
21. Walmaris 2 p. Karoastu-Koosal 2 p. — 23. Järroakandi m. 2 p. 25. Partii mõisas, Põlroa kih. Tfoorul,
Rõuge kiheik. — 26. Häädemeestel 5 p. Karmas
5 p. — 28. Alistus l p.; Reolas. — 29. Kaiameres
Rataste kõrtti juures 2 p.
Mais.
1. Karilatfi-Kdhril 2 p, — 5. Sangaste kirikukõrtfi j. — 9. Wõõbius l p. — 10. Oudomas. — 12.
Wdrus 1 p.
Juunis.
1. Wastse-Kuustes. 10. Mustwees 3 p. 11. Wõnnus 2 p. — 12. Märjamaal 2 p. — 14. Wana-Põltsamaal. — 16. Tahkuranna w. Woiste kõrtsi j. 2 p.: Rakweres 2 p. — 13. Walgas; Wana-Karistes. — 20. Paides 2 p.; Palmses 2 p.; Wõrus 1 p. — 21. Tartus 2 p.
27. Wiljandis 2 p. — 22. Tarwastus 2 p.
Juulis.
1. Leisis kaubalaat, — Pärnus, juulikuu esime
sel kolmap. ja neljap. — 2. Karksis, 3 p. 10. Kuresaares 10 p, — 15. Kuiel. --- 20. Pärpu aastalaat kuni
10. augustini. — 26. Weimaris. 28. Talli mõisas.
Augustis.
1. Saaremaal Säärel. 3 p. — 2. Tuhalaane m.
Wiljandimaal. — 7. Mõisaküla waksali j. 2. p. — 8.
Urisaare k. Laiksaare w. 1 p, 9. Koiwalinnas (Adselis). — 10. Walgas — 12. Saarde Pati mõisas 5 p. —
15. Marienburis. 18. Helmes 2 p. Häädemeestel 3 p.
— 21. Pootsis Selil w. 2 p. — 24. Jamburis 5 p.; Ruhjas; Vüastse-Nõos 2 p.; Vastsemõisas. Viljandimaal
2 p. Taliswiiral.
26, Wõrus l p.; Mõntos (Olbrükil),
Saaremaal. — 28. Kilingi-Nõmmel 3 p. — 29. Lelles.
— 30. Kaan sus; Mehikoormal 1 p. 51. Kolga-Jaani
kirikumõisas.
Septembris.
Uuemõisas, selle kuu esimesel teisip, ja kolmap.
— Pärnus kolmap. ja neljap. enne Mihklip. — 1. lisakus 2 p.; Õisus, Türi kih. 2 p.; Loode kõrtsi juures,
Kuresaare ligidal; Raanitsas. 2. Abjas 3 p,; Tammis
tes, Pärnumaal. — 4. Uusnas; Räpinas; Uduweres.
... 5. Ruhjas; Sangaste kirikukõrtsi juures; Pikkjärve
kõrtsi juures. Sindis 2 p. — 6. Taageperes; Kergus
2 p. — 8. Saaremaal, Wõlupe kõrtsi juures; Rõuges;
Põlvas. — Tartus 3 p. — 9. Kastnal, Pärnu maak.;
Kiwi-Wigala poe juures 2 p.; Koiwalinnas; Saaremaal,
Paju mõisas. — 10, Saaremaal, Opi kõrtsi juures,
Järv/akandi m. 2 p.; Paides 2 p.; Sürgaweres 2 p.
Oldres 2 p.; Muhu Wana-Salitses ja Suures m. 4 p.;
Polnas 3 p. — 11. Saaremaal Koigi m. 3 p. — 12.
Wana-Antsla Haukal 2 p. — 13. Pööraweres, Pärnu
maak. —14. Toris 2 p,; Waltus; Kuresaares; Orgita!
2 p.; Põltsamaal 2 p. 16. Kirepis 2 p.; Amblas 2 p.
— 18. Rasinal 2 p,; Kolga-Liiwal; Audrus 2 p, Narwas;
Oudowas. — 20. Wana-Vändras 2 p.J Laanemetsa m.,
Kawastu Koosa kõrtsi j.; Keeni Tintsu kõrtsi j.; Hei
nastes 2p.; Tõrwa alewis 2 p. — 21, Taalis; Sännas;
Baltiskis 2 p.; Reolas; Wolmaris; Palmses 2 p.
23.
Kaiawere Pataste kõrtsi j. 2 p. —- 24. Lihulas 3 p.
Viljandis 2 p.; Võrus 2 p.; Sutlemas 2 p.; —
25. Saaremaal, iTlustla mõisas; flrulas2 p.; Kärdel Kannu kõrtsi j. — 26. Puka m. Tartu
maal; Tallinnas 2 p. — 28 jmaroere m.
Viljandimaal — 28 Kilingi Nõmmel; Rakmeres 3 p, — 29. Keblastes 3. p,; Keilas 2 p.
Tartus 2 p.; Leisis; Valgas 2 p.; Vastseliinas 1 p.
ÖKtobris.
Raplas esimesel reedel pärast ITiihklipäema. — 1 Crastmeres; heinastes 3 p.;
Rannus Kulli kõrtsi j. — Jõhrois s. k. kolman
dal esmap. 3 p. — Nuustakul 2 p.; Koloroeres. — 5. lohusuus 2 p.; Võõbsus; 6. Euutsnikus; Tarroasfus 2 p.; Jõelehtmes, Niida
kõrtsi ja Eafroine kõrtsi j. — 7. Koeru-Preedi
Vahul, 2 p.; Nurmi m. Tille kõrtsi j. 8. Haapsa
lus 2 p.; fžummulis Soe kõrtsi j,; Karistel,
Suitsu kõrtsi j. — 9. Kergulas Sulbi olemis.
— 10. Vasulas; Kõos 2 p. iRoostes. —
11. Krootuses; Eaatres Tartum. 2 p. — 12
Soonistes 2 p.; Võrus. — 14. Saaremõisa
Uhmardu kõrtsi j. Eiiroimaal. — 15. Pikknurme
kõrtsi j.; Kursis, Oriku kõrtsi j. 2 p.; Räginamäel, Suure-Eähtrus, 2 p,; Veski mõisas; Ta
gaperes, Nelme kih. 2 p. — 16. Rhja-Kärsai
2 p.; Waiatu mõisa j. — 18. Sindis; Hlõnistes, — 19. Kulina mõisas 2 p. — 20.
Eoosi-Einäora); Uues-Wändras Rõusal 2 p.;
FTlõra mõisas. — 22. Flissis 2 p. — 2.3. WanaRntsla-fiaukal; Raanifse mõisas. — 24. Kassi
nurmes; Rõuges. — 25. Walgas; Orvas; must
jalas. — 27. Udernas. — 28. Jõgema mõisas;
iTlissus; Weimaris 3 p. — 30. Kähri Karilatsis.
Nowembris.
1. Tartus; Kärus 2 p. — 4. Pühtitsas.
— 9. Patil. — 10. Wõrus 2 p.; Mustmee
alemis 3 p.; Ruhjas 2 p.; Paides 2 p. —
13. Pikkjärme-Kitse kõrtsi juures. — 15. Walroetis 3 p.; Wigalas 2 p. — 2ö. Walgas 2 p.
— 25. Wiljandis 2 p.; Weimaris 3 p. — 28.
Wõrus; Rmbla alemis 2 p.; Keilas. — 29.
Wana-UJändras.
Detsembris.
Pärnus kolmap. ja neljap. pärast 3. Kr
tulemise p. Eeli es, Hiiekõnnus esmap. pärast
2. Kr. tui. püha. — 1, Wasknarroas. — 3.
Rakroercs 2 p. — 5. Pööramercs. — 7. Wõobsus. — 8. Rarmas 2 p. — 10. Krüüdneris,
Sulaoja kõrtsi j.; Ruhjas. — 12. märjamaa
kiriku juures 2 p. — 13. Wõrus 3 p,
16, Paides 2 p. — 18. ma ost es. Kauksis. —
20. Weski mõisas. — 15.—24. Walgas.
Posti ja telegrafi tah
t ■ Kirjad:
kollalised, iga 15 grammi eest
kadumaalised, iga 15 grammi eest
roäljamaalised, „ 15
„
2.
—
„
50 „
—
—
-•..
„
,,
»
„
15
30 „
20 „
40 „
Postkaardid:
kadumaalised: üksikud
reastusega
roäljamaalised: üksikud
reastusega
3.
— mrk. 15 pn
Ristpa.elasa.ated:
kohaHsed, trükitööd kuni 15 grammini
muidu iga 100 grammi eest
alamäär äri paberite ja kaubapraa
mi de eest
kadumaalised: iga 5a grammi eest
alamäär äripaberite ja kaubapraoroide eest
roäljamaalised: iga 50 grammi eest —
alamäär aripaberite eest
r,
IVU
U U kl JJ I U U UJ
eeest
(' b I
kaubaproavoide
Trükitööd? ja äripaberite raskuse
ülimäär — 2 klg.
//m«
markideta,
Ls poolikult
maksetud saadete
eest nõutakse saaja käest puudutu
posfimaks kahekordselt sisse.
5
10
10
10
”
„
25
10
50
30
.5,
Tähisaadete
(kinnitatud saadeti?) eest lisamaksu
(pääle kaaturaha): iqa saate
paalt
6,
Rahakaardid:
kodu maal isad, kuni 25 margani
üie 25 marga kuni 100 margani
iga järgmise? loo marga ehk pas
liku loo marga eest
Telegraafi rahakaartide eest makse
takse paale selle meel: raha
kaartide eest kuni 100 margani
rahakaartide eest üle loo marga
Telegraafiline teade telegraafi raha
kaardi käfferoilmise eest
Tahasaafe summa — piiramatu.
7..
Wäärikirjcd:
sisamaalised: kaaluraha nagu kir
jade eest; pääle selle kinnituse
lvi..... raha iga 100 marga paalt
u/a ärtus — piiramatu.
Tahifusraha iga kirja päält
(Väärtus eelpool tähendatud tabeli
järele.
8.
Pakid:
kaaluraha iga kilogrammi eest
atamäär
Wäärtusemaks (cuäärtpakkide eest)
nagu määr! kirjade juures.'
Cihtpokid (s. o. ilma määrtuscta)
mõiroad ka tähtsaadetena
postile antud saada lisamaksu
eest iga paki paalt
Paki ülikaai = 50 klgr,
9.
Tagatiskwiitung
10.
Nõudekirjad:
postisaate järgiotsimise üle, iga saate
kohta
postisaate tagastamise ehk tema
adrcssi muutmise üle, iga
saate kohta >
11. Järelmaks:
Jga iOO marga järelmaksu eest
Järelmaks roõib tähtsaadete, mäartkirjäde ja pakkide paale pan
dud saada.
12.
Kojuwümine:
rahakaartide ja tnäärfkirjade paalt
mitte üle 500 marga, iga saate
eest
pakkide päälf iga üksiku eest: kuni
5 kilogrammini
üle 5 klgr. iga kilogrammi ehk selle
jao eest lisamaksu
13.
Abitööd rahwale:
adressi kirjutamine
kirja ning adressi kirjutamine
nõudekirja kirjutamine ilma trükitud
tühikuta (blanketita) postikroiitungi kopeerimisega
14,
Telegrammid:
— mrk. 15 pn.
kehalised, iga sõna pääit
alamäär
1 „ 50
kodumaolised, iga sõna päcüt
— » 25,,
alamöär
' 2 „ 50 „
kiirtelegrammid — 5 korda kallimad
HKõõdud.
Meetri mõõtude eel- ehk tünnitustõnad:
kilo = 1000, hekto = 100, deka = 10,
detfi = 1|io, tenti = ^ioo, miili — ^iooo.
Pikkufe mõõdud,
Rlusmõõt on meeter.
Kilomeeter (km) = 1000 meetrit, hektomeeter (hm) = 100 meetrit, dekameeter (dkm)
10 meetrit, meeter (m) = 3 jalga
3 i7jioo tolli ehk ligidalt 1 t?Ja arL, detfimeeter
(dtsm) = 11 io meetrit, sentimeeter (sm.) =
I/ioo meetrit, millimeeter (mm) = ^iooo meetr.
Pinna mõõdud.
Ruutmeeter = l09iio ruutjalga. Põllumõõtudeks tarroitatakfe aari \a hektari. Rar on
1 ruutdekameeter, hektar on 100 aari ehk
100 ruutdekameetrit ehk 10!n desscitini.
Ruskute mõõdud.
Hlusmõõt on gramm (gr,).
Kilogramm (kilo) kg, - 3 000 gr. = 2 naela
42 2|5 foSotnikku, I. o. ligidalt 21!2 naela,
gramm"™ 2 3 4tilioo dooli, L 0. ligidalt '4 lolofnikku, milligramm (mg) - di000 grammi,
tonn - lo fcntneri ----- .1000 kilogrammi -61,048 puuda^fenfner
3 00 kilogrammi
6,105 puuda, 1 SaMa fenfner = 50 kilo
grammi = 3,052 puuda,
Kas on kasulik ning odav pesu jaoks
seebi aseainet „Leokogen’:iH pulbrit
tarvitada.
Selle küsimise võin ma rohkem kui
jaatavalt vastata. Jiisikliku katse kaudu
olen otsusele jõudnud, et nüüd võin ise
ja alati oma pesu väikese vaevaga
pesta, pole tarvis ei libedat ega seepi,
vaid ainult seebi aseainet „Leukogen’i,,
pulbrit. Kui seebiga pesu pesta, läheb
tarvis kas kanget libedat ehk soodat,
mis aga käed veriseks lõhub. Tegin
katset „LeukogenT‘ pulbriga pesu pesta
ja se sündis väikese vaevaga. ,,Leugo~
Senti*‘ olen mina järgmiselt tarvitanud:
20 naela pesu jaoks võtsin 3 pange
sooja vett, milles 7* „Leukogen,i“ pubri
pakikesest ära sulatasin, (Ühes pakis on
Va naela ehk200grammi pulbrit). Pulbri
tõttu läks vesi hästi pehmeks, panin
pesu sinna vette ning lasksin seal ühe
öö leos olla.
Järgmisel hommikul pesin samas vees
pesu korralikult läbi, viskasin selle vee
ära ja võtsin 3 pange keeva vett, milles
ma ülejäänud s/4 osa „Leukogen’i“ pul
brist ära sulatasin; selles vees keetsin
ma pesu 2 kuni 3 tundi. Siin juures
on tähtis tähele panna, et pesu, mis väga
must pole, läheb poole tunni keetmisega
puhtaks. Et kokkuhoidlik olla ja puid
mitte raisata, keetsin ma pesu lõuna
söögi valmistamise ajal. Kui pesu keede
tud — saab ta samas vees jälle hästi läbi
pestud, siis puhtas külmas vees lopu
tatud ja välja riputatud. Ka rasvasid
plekke riiete seest, millel aga kindel
ning hea värv, saab selle pulbri
abil ära kaotada. Lõpuks pean ma
tihendama, et seebi aseaine „ Leukogen'i" pulbriga pesemine palju oda
vam tuleb, kui seebiga. Näituseks
ühe poole naela raskuse musta särgi
peale kulub 5 grammi „Leukogen’i“
pulbrit, mis 12i/2penni maksab.(„Leukogini pulbri pakike, 200 grammi ras
kune, maksab 5 marka).
Postimees 25. nom. Ns 259-
1 ürtu mul.,M'9bKubly kfu.iplns
Tsartiu uu!. M !§, Fflima
äoolo
Suhkrut
Tee. cl
Köh CD!
Kökkciö
Komwekke
trossi
Paberossi kestusi
j, n, €-
DC
o
ziiniziõzzs.
3ö
A H K G IZ D H G H K
Seebi kärni
Seepiisi
masina õli
Pefroleomi
Tisleri liimi
Kabja raudu
naelu
Sõnniku miglad
Teras-kdupasi
Klaas asju
j- n. e.
jr*
S. Sor)g?
sõnaraamat
uuemas kirjaviisis, j tarviliste
gramatikaiiste seletuste ja
juhatusega.
Iseseismaks ehk teiste
raamatute kärmal tulu
saks käsiraamatuks
kodus ja koolis määratud.
3
(enne Terrepson)
Jüri uul. Nr, 13b
Soomifob omast lodust
t
Petroleum!
Seebi kimt
Köie ja ohja nööri
Uisu raude.
Mitmesugust raud- ja
teras-kaupasid
J(olorfialfaupasicl
h.
jne. jne.
jS
S. SONGI
Trükikoda (Kulfur), raamatukaup
lus, raamafuköiimife- ja pildi*
raamimise töötuba.
‘"kewadel'
Loomatoidu-, aiaroilja- j. n. e.
korraline Seemnete
W üük.
Warits, turu ääres, RageH majas.
£ühike adress ja telegrammid:
S. Songi, Wõrus.
Cdülildf |üoodföt(? kirjadega, nagu kõik
parem aua kirjandus, on trukitud:
P, Rätiep' a
healed.
L raama!:, ifeapelaja
aabits, kõmas köites,
kaige parema eimefujaaeuie malge paberi
peal. 66 letid:.
H. jagu, etimefe taime
koolilastele, felleüamal
paberil, kõmas köites,
piltidega. 112 üehek.
6el teis toal e raamatule kohta on lugupeetud,
erapooletult asja peale vaaatajad kooli- ja kirjamehed
kciige parema, loom Ilule teinud.
S. S ängi
timd 40 penni.
Rlefilaste mädapoja haigus ja
lelle arstimine.
Rukirmaga kroonitud kirjatöö.. Lesti keelde
P. Ceinbock.
Tartu tuil, JN» <>a.
Soola
Suhkrut
Kohtul
Teed
fieringaid
Pipra-kilu
Seebi kiu?!
Seepisi
Petroleum]
fiobuse raudu
Raua haake
Paberosse
Sigarid
Paberossi kestasi
Küünlaid
j. n. e.
VaataJ. Lindeberg & A. Enno
riidekaupluse ja
walmisr...J. Lindeberg & A. Enno
riidekaupluse ja
walmisriieteladu
kalender 1925
Tartus, Kaubahoowis nr. 36
Lahkeks meeletuletuseks wanadele
tuttawatele ja uutele arisSpradele.
J. Lindebergi & A. Enno kirjastus, Tartus 1925.
Uuesti asutatud ja ainukene
kõige täielikum Eesti
walmisriieteladu.
2
---------------- ■—-——————
Teretuseks.
Hea kaup on iga ostja ülem hüüd.
Seda pakkuda on meie suurem püüd.
Teame, et äril siis on õige alus,
Kui on ausus, õiglus tema talus.
Sellest meie hüüdsõnast juhitult, asutasime
endise E. Tobiase ärisse
ttt. 36,
Kaubahoowis
LLrre täiendatud riideLaRpluse ja
esimese suurema walmisriieteäri
ja loodame kindlasti toonu tuttavaid, kes meid juba sellest ajast tunnewad, kui olime alles wõõral leitoal, kui ka uust ärisõpru ja poole
hoidjaid toõita.
Meie äri peab kõikumata kinni õiglastest hindadest.
Meie äri peab kõikumata kinni kauba headusest, mis hinnale
vastab.
Tulgu laps, tulgu tudisev vanakene, tulgu asjatundmata ini
mene, — keegi ei pea nurisema, et tema oskamatust ehk nõrkust on äri
lises mõttes ära kasutatud.
Mõnes kaupluses ei taheta inimest toälsa lasta, kuni ta omale
midagi on ostnud. Temale topitakse, sunnitaks poolvägisi midagi
kaela, ilma et see mõnikord ostja maitsele vastaks.
Sarnast tüütamist meie kaupluses ei tunta.
Tulge ainult
vaadake, walige, kuulake hindasid. Ei leia teie omale selkorral teie
nõuetele vastavat kaupa, siis ei tohi meie äris keegi teid ostusunniaa
tülitada, vaid katsume oma kaubaladu alatasa täiendades ka igat eri
nevat soovi arvestada ja seda jõudumööda täita.
Usume, et rahvas meie noort ettetoõtet toetab, mis õiglaseks
vahemeheks tahab rndewabrikute ja rahva toahel olla, soovime kõiaile
wiljakat ja töörõömsat aaStut I
a
Z. Lindeberg & A. Enno
Riidekauplris ja walmisriieteari,
===== Tartrrs, Kembnhoowis rrr. 36.
3
Nääri-kiiu
Küiinla-kuu
Paastu-kau
Jaanuar.
Weebruar.
Märts.
19
N. Nääri p.
2 R. p. t. 9,02 3 20
21
8 L. L L 3,32
4
5
*6
7
S
9
10
22
P. p. 1.9,01
23
E. L l. 3,36
T. Kelmek.p. 24
25
K.
26
N.
27
R.
L. Paavli p.
28
11
12
13
14
15
16
17
P. p. t. 8,55
E. 1. 1. 3,48
T.
K. Karjuse p.
N.
R.
L. TBnise p.
18
19
20
21
22
23
24
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
p. t. 8,46
L l. 4,02
25
26
27
28
29
30
Sl
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
p.t. 8,34
l. 1. 4,17
29
30
31
1
2
3
4
€ 5
P.
E. Kihla päev.
T. p. t. 8,16
K. L 1. 4,39
N.
R.
L
19
20
21
22
23
24
25
i
2
3
*4
5
6
7
P. p. t. 7,10
E. 1. 1. 5,42
T.
K. Palwe p.
N.
R.
L
valmis ülikonnad ja palitud, suures
väljavalikus ja odavate hindadega.
J. Lindeberg & Ä. Enno
rödekauplus ja walmisriiete-Iadu.
2
3
€ 4
5
6
7
alg. 8
16
17
18
Kaubahoowis 36.
eo
&
16
17
18
19
20
21
22
i
2
3
4
5
6
7
I
1
I
I
4
Jüri-kuu
Lehe-kuu
Aprill.
Mai.
1 | K.
2 N.
3 IR.
4 |L
*5
6
7
8
*9
*10
11
1
1
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
p. t. 5,42 -tz
L 1. 6,53
19
20
21
22
Palmip. p. 23
24
Uiwiiii. eesti. 25
[waU ISIS 26
8. Neljap. 27
S.Reede[® 28
29
*12 P. l.Ü.p. Eesti 30
omiw. k. 191?
*13 E. 2. 0. p.
31
*14 T. 3. Ü. p.
1
15 K. [SBhui piew 2
16 N. p. t. 5,- M 3
17 R. L 1. 7,27
4
18 L.
5
19
20
21
22
23
24
25
P.
6
E.
7
T.
8
K.
11919. 9
N. ÄsutSegnkck. 10
R. Ulriplnr.® 11
L. Markase paew 12
26
27
28
29
30
P. p. t. 4,33
1. I. 7,50
E.
T.
K.
N. Taale risttp.
*1 R. Esim.maip. 18
2 L. [Woläri p-3 19
3 P. listi 1. p.
20
4 E. p.t.4,12
21
L
1.
8,08
5 T.
*22
6 K.
23
7 N. Linna risti p. 24
8 R.
25
9 L. lipsis p.
26
10
11
12
13
14
15
16
P. p. 13,58
27
E. L L 8,21
28
T.
29
K.
30
N. Lehe r. p.
1
R.
€ 2
L.
3
17
18
19
20
*21
22
23
P. p. t. 3,43
4
E. I. 1. 8F6
5
T.
6
K.
7
N. Taewni. p. 8
R.
S 9
L.
10
24
25
26
27
28
29
30
13
14
15
16
17 *31|
Jaani-knu
Junni.
*1
*2
3
4
5
6
E. \2. Nelip.
T. 3. Nelip.
K.
N. Tallinnani .eest
R. sakist 816.
L.
7
8
9
10
11
12
13
p.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
14
15
16
17
18
19
20
p.
E. Mi piew
T.
K.
N.
R.
L
21
22
23
*24
P. p. t. 3,30
11 25
E L L 8,50
12 26
T.
13 27
K.
14
N.
15 28
R.
16 29
L.
3 17 30
P,|L Nelip.
18
p. t 3,11
1. L 9,13
19
20
21
22
23
24
|
1
25
26
27
28
29
30
e 31
2
3
4
5
6
7
1
P.
H
E. Suwe alg.
9
T.
10
K. Jaani p. 11
N.
12
R.
13
L. 7 ssgeja p. 14
P
15
E. Peetri p. 3 16
T.
17
Kangal Õ ime
kõrges headuses ja suures wäljawalikus.
Pleegitud ja pleekimata kodu- ja
zx e
1 j
wäljamaa wabrikutest
pvö Ui llCl,
Tüll- ja soome akna-kardinatd ja kõiksugu sowe
hooaja uudiseid, nii et seda nähes juba süda ilutsema lööb.
J. Lindeberg & A. Enno LNLL
Kaubahoov M 36.
1
j
|
s
j
I
5
Heina-Im
Lõikuse-kuu
Juuli.
August.
1
2
3
4
äeisa-M.p.
p. t. 3,13
L L 9,22
18
19
20
21
5
6
7
8
9
10
11
P. p-1 3,15
E. 1. L 9,20 @
T.
K.
N.
R. 7 weeaa MV.
L.
22
23
24
25
26
27
28
12
13
14
15
16
17
18
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L
29
30
1
2
3
4
5
19
20
21
22
23
24
25
P. P. t. 3,37
6
E. L 1. 9,02
7
T.
8
K. HI*M. p. 9
N.
10
11
R.
L. Jakobi päw. 12
26
27
28
29
30
31
P. p. t. 3,51
E. 1. L 8,49
T.
3
K. Oltwi piev.
N.
R.
p. t. 3,25^
L L 9,12
13
14
15
16
17
18
September.
L.
19
P. p. t. 4,05
E. L L 8,34
T.
K.
N.
R. likkiva sel. p.
L.
20
21
22
23
24
25
26
9
10
11
12
13
14
15
P.
E. Uäiifiž päew.
T.
T
K.
N.
R.
MM. ?.
27
28
29
30
31
1
2
16
17
18
19
20
21
22
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
23
24
25
26
27
28
29
P.
E. Partii MV.
T. p. t. 4,56
K. L L 7,35
3
N.
R.
L. letem. p.
1
2
3
4
5
6
7
8
30 P.
31 E.
twr-
•
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
1
2
3
4
5
T.
K.
N.
R.
L
6
7
8
9
10
11
12
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
13
14
15
16
17
18
19
P.
31
E. Biiti Kenj. p. 1
T. p. t 5,42
2
K. L L 6,36
3
N.
4
R.
G 5
L.
6
20
21
22
23
24
25
26
P.
T.
K.
N.
R.
L.
7
8
[Sügise alg. 9
p. t. 5,59
10
L L 6,13 &
11
Uste. $.p. 12
Öp. Job. p.
13
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
14
15
DM. 16
17
a. t. 5,11
1. L 7,16 Ä
yssi-Maarjo p.
p. t.õ,29
LI. 6,53 E
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
39
üdist p.
Wtiamamautlid kummist ja presendist.
Moodsad suwi - ülikonnad ja palitud meesterahwastele, et
ilusamat ei leia.
Kauni-mustrilisi suweriideid neidudele, noo
rikutele ja naistele, nii et kuskilt
paremat ei saa.
J. Lindeberg & A. Enno*
riidekauplus ja walmxGriiete-ladto.
Kodu- ja wäljamaa wabrikute palitüriiet.
Häid karakul ja teisi mitmesuguseid kraenahku ja krae*
sametit, watti ja watiini meeste- ja nalster. palitute jaoks.
J6ulumehed, kes suure jõulukotiga perekondadele, sugulas
tele ehk sõpradel^ rõõmu tahate teha, kõigeparemad wäljawaliku
võimalused leiate alati
J, Lindeberg & A.Enno
Kaubahoowis nr. 36.
7
HOüd rahwale I
Kõigele rahwale — linnas ja maal,
Kõigile teatame kodumaal:
Riideäri, moodne ja uus,
Asub nüüd Kaubahoowis
1 - - kti nm
uu $,
Lõunapool küljes, kus mahe ja soe,
Põhjatuuled seal ligi ei poe,
Juhiwad kauplust, kes aastate reas
Harjunud, wilunud kaupade seas.
Ostma ei sunni, ei tüüta, ei käse. —
Walige, waadake, proowige ise.
Nähes me riiete — siidide sära,
Paljugi kaupa siis ostate ära;
Asub siis tutwus ja sõpruse side;
Lahkus ja Õiglus, see olgu ta pide.
Mugawam rlideostukoht Tartu linnale ja
ümbruskonnale kui ka esimene suurem waSmisriieteSadu
TöM «MMM nr. 36.
1 iMfci z
l
too
end. K. Abeli ärijuht
9.
8
Esimene WUKS« Eesti oalmisrliete-Iadu
Tartus, Kaubahoovis nr. W
Meesterahwa
ülikonnad.
kevade-, suveja talvepdlllUll
mitmesuguses headuses ja mit
mesuguste hindadega.
Ladus alati
TartllS» MÄÄZSEis N. M
Naisterahwa
:: palitud
iga aastaaja jaoks, kõige uue
mad moed, pidav riie. Hin
dade ja väljatöötamise poolest
suur mitmekesidus ja välja
valik.
Kõiksuguseid kraenahku
meeste- D naisterahvaste palitute laoks
Sada protsenti
wõib iga noormees neidude
armastust wõita, kui ta oma
mehisuse tõstmiseks mood
sa ülikonna J. Lindeberg &
A. Enno walmisriiete-ladust
ostab.
Kui ladus ei juhtu erine
vatele tahetele vastavaid ülikondi, meeste- ehk naisterahvapalituid olema, siis õmmel
dakse nad kiires korras ja
samade hindadega nagu nad
laduski müügil on.
Kõige austusega
1.1
Palume kõike linna- ja
maarahwast meid waatama
tulla. Meie siht on suur läbi
müük, võimalikult väikese
kasuga. Walmisriiete-äri ole
me oma riidekaupiuue peale
II-korrale asetanud, kus ost
jatel avara ruumi tõttu välja
valiku ja selgapassindse või
malus suur.
UIL
Sada protsenti
wõidab iga mees- ja nais
kodanik oma wälimuse tõst
miseks, kes ostab omale
hästipassiwa hooaja palitu
J. Lindeberg & A. Enno
walmisriiete-ärist.
Walmisriiete-ladii ja riidekatiplus.
10
Eesti riigi wiimarre pahe orr kvrwaldatad
Meil käiwad kõrged külalised
Sest a'ast, kui Eesti riigi lõi.
Siit proowiks endale nad wiiwad'
Me' põlewkiwi, munad, wõi.
Kõik neile wäga meeldib, sobib —
Küll sea-pekk ja karbonaat.
Ja Eesti rahwa sitkust kiidab.
Mi peenelt iga diplomaat.
Kuid siiski, keegi mõõras leidis:
Liig hooletult me riietud,
Me rätsepatel' ette heitis —
Üks kandwat kuube nagu kotti.
Kust sisu wälja puistatud.
Ja teisel kael, kus Pole lotti.
On liiga wälja lõigatud.
Seal palitud kui kaabuääredOn eest ja tagant kõwerad;
Nad kulutawad tzüksiääred,
Ja kandjat nõnda tüütawad.
Mi laitnud wõõras meie moode
Ja meie riide kohmakust.
Et asi kuidagi saaks joonde —
Diis kindlat kätt on tarwis just.
Siis Lindeberg ja Enno kohe
Ai kokku targad rätsepad.
Et kaoks Eestist seegi pahe,
Saaks ülikonnad kaunimad.
Nüüd nende walmisriide ladu.
On suure pöörde Eestis teind.
Ses suhtes hallitusel on kadu,
Mis külalise käitus toond.
*
Sest tulge naised, tulge neiud.
Me walmisriide ladusse.
Siin alati teil suured leiud,
Wõiü kaunist kanda kodusse.
11
Kas olgu sügis, talwi ehk suwi —*
Teil palit kohane on siin.
Sest keegi halba teil ei soowi.
Mis pärast kanda oleks piin.
Ja meeste jaoks on shik ja noobel
Häid ülikondi passiwaiö.
Kas Lalwepalit — krae karakul,
-Ehk 'suwi-sügispalituid.
Millal tuleb maailma lõpp?
Wiimasel ajal on tekkinud hulk ennustajaid, kes tunnewad
ennast kutsutud olewat peatset maailma lõppu ette kuulutama;
selle tagajärjel on ikka nagu sarnastel juhtumistel, teataw ärewus rahwa seas.
Mis on selle põhjuseks, et sarnased ettekuulutused kergesti
uskujaid leiawad, küsib ehk mõnigi uudishimuline lugeja.
Erakorralised usulised, sotsiaalsed, poliitilised ja klimaati
lised olud.
Usklikud ütlewad: Kristuse wastane on iiles tõusnud (mõ
ned arwawad, see olewat usuwihkaja Wenemaa), kes oma küüned
terwe maailma järele wälja sirutab, sest kurat lastakse enne wiimast päewa lahti ja temale antakse meelewald inimeste üle.
Siis annawad weel suurt tõuget maailma lõpu uskumisele
kohutawad kuritööd, mis siin ja seal sünniwad. Tekiwad inimeseliha-sööjad ja noorte inimeste tapjad-wägistajad, nagu seda
hiljutised Saksamaa sündmused ja protsessid näitawad, kus ini
mese jätistega aeda wäetati ja inimlihast worstid müügile saa
deti. Ameerika noored miljonäride pojad meelitawad oma sama
Manuse sõbra kõrwale ja tapawad selle ära, et mingisugust hir
must kirge rahustada, ja kohe nagu wastukajaks.tulewad sarna
sed teated ka Itaaliast.
Tahtmata jääb ehmatades iga inimene nlõttesse, ehk on
siiski tõde, et kuri on lahti lastud möllama, sest aeg ja kohtupäew on ligi.
Selle mõju tõstmiseks töötawad ka meie usuwabal ajal pal
jud usulahud kaasa, iseäranis adwentistid. Nende kogudused
12
kaswawad fiirestt nii limal fui linnades, sest neid loetakse fiutoitawateks oma ettekuulutuste pärast. Piibli, tabelite ja piltide
abil nättawad nende jutlustajad inimsoole kiirelt liginewat ilmalõppu. Ameerika adwentistid proklameerisid terwes maailmas
ema lendlehtedega kõige üha lõppu 6. weebruariks s. a. „ Nende
kuulus naisprohwet olewat nägemist näinud ja temale tähenda
tud päew teada antud, adwenttstide ettekuulutustest on nii Paliu
tühja läinud, sellepärast wõeti ka mõnel pool koguduste juhtide
poolt ennustus kaheldes lvastu, siiski lagunes kohutalv teade
kiiresti laiali, mitte ainult adwent-usklikkude seas, waid mõjus
ka teistesse, sest hirmul öeldakse suured silmad olewat. Nii miimestki kodumaa nurgast tuli teateid, kus inimesed oma töö lvastu
hooletuks jäid ehk kergel käel oma waranduse äraandsid. Nüüd,
kus 6. weebruar ilma põrutawate sündmusteta möödunud, tunnewad nad pettumust. Nende juhid aga leiawad muidugi jälle
wabandüwaid põhjusi ja seawad uued tähised ja tähtpäewad üles,
kus maailm põleb ära kui paber.
Poliittlised põhjused ja nähtused on, et kõik riigid kõigist
jõupingutustest hoolimata ei suuda segadustest, rahutustest, rahakriisidest ja tööpuudusest wälja, millesse neid ilmasõda wiinud.
Suured rahwahulgad kannatawad majandusliste wiletsuste all
ja ei tea wäljapääseteed. Riikide diplomaadid keerlewad kui
sääskede parwed ühest konwerentsist teise, kirjawahetused ja Pro
testid lendawad edasi-tagasi, kuid õiget platwormi ei leita ja kõik
walitsewad jõud tunnewad endid nagu miini otsas istuwat, mis
iga silmapilk wõib lõhkeda ja uusi lõpmata segadusi ja wiletsusi
sünnitada. Kuningad ja keisrid on wõimutüüride juurest tagasi
surutud, nende asemele astuwad teised weriseo wõimumeheo ja
diktaatorid, kuid ka nende alust õõnistawad jälle wastasrindlased, et ka neid päewasuurusi .langetades saaks omakorda wõimn
haarata. Kõrk nad pWawad rahwahulkasid suurte lubadustega
enese järele tõmmata.- Kuid suured hulgad on pettunud ja toiletsusse langenud, lüüakse mõrudalt käega ehk hakatakse peatset
ilmalõppu uskuma ja ootama, kus kõigil sellel narrimängul ots
oleks.
Manal ajal, kui astronoomiat ehk täheteadust praeguses ula
tuses ei tuntud, asus würstikodades ja walitsejate lossides.liik
inimesi, keda meie käetarkadega wõrrelda wõib. Need nõndani
metatud astroloogid uurisid taewatähtede seisukorda nagu must
lane käejooni ja kuulutasid sellest sätendamast tulikirjast riikide
13
Poliitilist seisukorda p selle maailma wägewate tõusu sa langust
ette. Ka praegugi pole toeel nähtawasti nende aeg mööda.
Kuningad sa würstid neid küll enam omal kulul ei sööda, aga
laiades rahwahulkades leiawad nemad nagu igasugused teisedki
täpilargad siiskr poolehoidjaid sa uskujaid. Astroloogid kuulutawad käesolewaks aastaks Lige tumedaid assu ette. Tähtede
seisukord meie maakera wastu olewat äärmiselt halb. Meie
klimaatilised segadused, kus lõunas külm sa lumi walitseü, kuna
meil Põhjas siida talwel maasikad õitsema kipuwad, mille sarnast
järjekindlat sooja isegi wanemad inimesed et mäleta. See kõik
tähendawat halbu aegasid, mitmel maal puhkewat jälle mässud
lahti sa nii mõnigi wõimumees laugemat pistoda wõi rewolwrikuuli läbi, kuna wiljaikaldused ja maawärisemised suurt kahsu
sünnitawat. Mõned lähemad Meelgi kaugemale. Nad seletawad,
et meie maa olewat päikese sa kuu ühise külgetõmbamise jõu läbi,
mis sel aastal harukordselt ühele Poole sattunud, oma loomulikust
ringjooksust wälja kistud sa kihutab nüüd täie auruga päikese
palawasse kaissu. Ja siis on muidugi lõpp sellel maisel möllul.
Kas on wõimalik leida mingisugust seletust kõigile nendele
kurbadele wäljawaadetele, mis pakuwad ennustajad ? Wõi Peame
tänulaulusid laulma, et Miimaks ometi see kuri ilm oma teeni
tud palga kätte saab?
Öeldakse: „Midagi uut ei sünni halli taewa all." Mitte
esimest korda ei kuulutata maailmale lõppu. Need lõpu-uskumised on ajaloos mõnikord palju suurepäralisemad olnud kui
praegune. See kõik on möödunud ja ilm on seisma jäänud.
Metsikud ajajärgud inimkonna sotsiaal-elus on sama kohu
tavad olnud, ehk weel halastamatamadki kui praegu. Metsikute
hunnide tung Lääne-Euroopasse; Cesari ja Napoleoni toere;
rikkad sõjakäigud, millele järgnesid kohutawad katkud ja näljad,
nagu meie esiwanemategi mahatapmisel Saksa rööwrüütlite poolt.
Taewas ilmusid imetähed: hiilgawate sabadega komeedid; on
sadanud werist wihma, tuhka ja wääwltt. Ka siis tõusid prohwetid sa ennustajad, kes peatset maailma lõppu kuulutasid.
Aküüd on nii mõnigi selleaegne taewaime loomulikku ja teadusliffit lahendust leidnud. Usume ka nüüd, et kõik see ärewus
asjata on ja emakene-maa weel aastatuhandeid oma lapsi toidab
ja katab.
14
Saloworri tarkrrse sõnad meestele.
Teie noored mehed Eesti suguwõsast, niipea kui tunnete
oma südant armetusest rakhwa tütarde wastu tuksuma hakkawat,
siis ärge laske oma pahemal käel teada. Mis parem teeb. Ma
ütlen: see Pole mitte tühi töö ega waimu närimine, kiri teie suurtel
pühadel ehk pruudi sünnipäewal ei unusta teda ehtimast kauni
riidega. Siis nooredmehed, ehitate juba oma maja kalju peale;
kulud, mis kantud, tasutakse tuhandewõrra. Iga kleit maksetakse
kinni musudega, iga bluus armastuse protsentidega, enne juba
ütNnkeses mõrsjapõlwes ja siis abielus — nii ja maa — igawesti.
Ent teiegi, abielumehed, kes teie raha teenite, ärge unus
tage oma naist — Puskari pudelite ja humala pottide juures,
waid teadke, et nad on teie majale lukuks ja südamele wõtmeks.
Tehke oma käed lahti ja suurendage oma kodust õnne selle läbi, et
teie naise truuduse ja ustawuse palgaks ehite teda nagu Saaroni
lillekest Liibanoni orus. Tal saab siis ikka kui hoolsal neitsil
armastuse õli lambis põlema ja teid hästi wastu wõtma, kui teie
wahel puhtumisi ilma-laanest tulles, komistades ja wäsinult hilja
koju jõuate.
Sest mehed, Pange tähele need õpetusesõnad, et teie käsi
hästi käiks ja naise truudus ja armastus teie pimedat ja külma
eluteed walgustaks ja soendaks.
Naljad.
Head naabrid. Wäike Linda: Ema saatis teile ka
jõuluworstisid mekkida, tahtis toeel rohkemgi anda...
Naabri-naine: Suur tänu sellegi eest.
Wäike-Linda (kogeledes): tahtis rohkemgi anda, aga
isa ütles: „Las' neelawad needki ära."
A.: Missugune teaduskond ülikoolis tuleb üliõpilasel kõige
kallim maksmas
B.: Arstiteaduskond, iseäranis naistearstidel.
A.: Kuidas just naistearstidel?
V.: Ja, selle ala üliõpilastel tuleb palju naisanatoomiat
uurida kabareedes ja kabinettides) mis wäga suuri summasid
nõuab.
15
Kohakuulaja: Lugesin ajalehest, et teie kassameistrit
tartoitate?
Äri omanik : Ja. Kas teie teate,, kuidas pääseb kõige
hõlpsamini Ameerikasse?
Kohakuulaja: Tean küll.
Äriomanik: Siis ei wõi ma teid kahjuks tartoitada.
Õpetaja (noomides): Waata, armas Juhan, see pole
sugugi hea, et sa alati purjus oled, waata, mina ei joo kunagi
toimet ja olen alati kaine.
Juhan: See pole ju kellegi kunst, siis kaine olla, kui
õpetaja herra tonn ci ei toota.
Kor teri otsi ja (korterit toaadates): Mis teie selle seaputka eest üüri tahate.
Majaperemees: Kui üksinda siia elama asute, siis
1500 marka kuus, tuleb aga teine siga weel, siis 2000 marka.
A.:
B.:
Miks teie kunagi ka kirikusse jutlust kuulama ei lähe?
Dh, seda loeb mu toanamoor kodu mulle isegi küllalt.
Kusagil mustas wõõrastemajas oli eeskotta kuulutus sei
nale Pandud: Palutakse jalad ära pühkida. Keegi
naljahammas oli sinna juure kirjutanud: toälja minnes
tänawale.
Jürka: Kuule Jaska, kuidas see tuleb, et sina kunagi
sisse ei kuku.ehk'sa küll iga öösi aknaid lahti kangutades tubasid
rüüstad.
Jaska: Lihtne asi, mul on neil käikudel alati gitarre
kaenlas ja lillekimp käes ja mõnigi kord on kordnik mind aknaid
lahti tegema näinud, kuid ta ei eksita mind, sest tema arwates
olen ma ainult armastaw, öö-rüütel, kes oma kallikese ukse aha
mängima ronib.
_
;
■
...... .
r
-
ii
i
-
............... au mu........... ................ .
Trrlewal 1926. a. ilmub meie arikalender suurel
kujul ajakohase hnwitawa sisuga ja jagatakse hinnata
kaubatarwitajatele wälja.
j[ Ei kahetse, ei raiska raha
kes meie äri maatama tuleb.
Suur ladu kodu-ja väljamaa riiet.
Meesteriilifln kasuka- jope-ja püksi- M
jfiiyrffit riiet
Suures walikus woodririiet nagu:
lasting;
musta, mitmewärwiüst ja kirjut; liberti, satääni
kõigis wärwides.
Willaseid, vateeritud, pikee ja
laste tekke.
TilsollliseM
seinte Sft
shall-rätte, taskurätte jne.
Kleidi ja garnituur sammetit ja kõiki
1925. a. hooaja uudiseid ostate kõigeparemate tingimistega
J.Lindeberg&A.Enno
riidekauplusest Kaubahoowis nr. 36.
.Postimehe" trükk, Tartus 1924.
Asut. 1883. a.
2 kuldauraha Grand-Prix Pariisis 1892, 2 hõbeauraha
I auhind Tallinnas 1921.
Aktsia-Selts
Tartu Pärmivabrik
Tartus.
Kõnetraat 33.
Aktsia-Seltsi alla kuuluvad oma pärmi, piirituse-,
piirituse rektifikatsiooni- ja linnasevabrik. — Auru
katlale küttepind üle 250 ruutmeetri. — Vabrik on
varustatud kõige uuemate ja paremate masinatega
ja abinõudega. — Oma külmutusruumid ja labora
toorium. ----------- iga päev värske vilja presspärm.
Sissejuhatus.
Perenaistel on seni puudunud oma tähtraamat, Maajamata stmrte ülekannete peale, missuguste täidesaatmisel
wäga sihti tähtraamat on hädatarmilik. Laimewõitehas a.-s.
Extraktor, seda ära nähes ja arwestades tähelepanuga, mille
osaliseks on saanud perenaiste juures tema taimewõid, ott
meeldimaks kohuseks pidanud perenaiste kalendri küsimust la
hendada, mis käesvlewa wäljaandega teostatud.
Ühtlasi juhime lugupeetud perenaiste tähelepanu sel
lele, et meie poolt hinnata wälja saadetakse neile, kes kirja
likult oma aadressid teatawad, üldiselt tunnustatud maja
pidamise- ja keeduõpetaja Pr. A. TannebaumM kokku seatud raamatu: «Taimewõi majapidamises", mis sisaldab
hulk retsepte toisirde walmistanuseks.
Luk. 18, 31—43.
6
Paastu püha
7
Reinhard
Wastlapäew G 10,41 e. t, 8
Gufytapäew
9
Wiktor
(Madise-p. 10
Lesti wabariigi asut. p. 11
Nestor
12
Matt, 4. 1—11.
1. Püha paastus
13
14
Leander
Justus
} 4,21 e. l. 15
16
Palwepaew
1. skp. tõuseb päike kell 7,57 nt.; läheb looja kell 5,3 nt.
ff
„ 7,41 „
„
„
5,21 if
11. „
„ 7,22 „
„
„
„ 5,38 „
ff
f>
21. „
7
31 p.
1
2
3
Neljap.
Reede
Laup.
K>. näLal.
4
5
6
7
8
9
10
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
11. nädal.
11
12
13
14
15
16
17
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
12. nädal.
18
19
20
21
22
23
24
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
13. nädal.
*25
26
27
28
29
30
31
1.
ll*
21-
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
MärtS
Albinus
Luise
Kuningunde
31 p.
17
18
19
Matt. 15, 21—28.
2. Püha paastus.
Friedrich
Aridolin
( 12,27 p. l.
Zelieitas
Philemon
Prudentsius
Henriette
20
21
22
23
24
25
26
Luk. 11, 14—28.
3. Püha paastus.
Rosine
Ernst
Sakarias
( 4,20 p. r.
Isabella
Gertrud
Anselm
27
28
29
1
2
3
4
2oan. 6, 1—15.
4. Püha paastus.
Joosep
Huubert
Beneditt
D 9,29 p. l.
Kasimir
Eberhard
Gabriel
5
6
7
8
9
10
11
Joan. 8, 46—59.
5. P. paast. P.-Maarjap. 12
Emanuel
13
Rupert
14
Gideon
) 12,54 p. l. 15
Lustasiius
16
Guido
17
Amos
18
skp. tõuseb päike kell 7,3 tn.; läheb looja kell 5,55 nt.
m
,,
ft
,, 6,42 ,,
,,„ ,, 6,12 ,,
„
„
,, ,,
6,19 „
,,,t
,, 6,29 „
»
30 p.
14. ncidal.
2
3
4
**5
**6
7
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keftn.
Neljap.
Reede
Laup.
15. ncidal.
**£
**10
*11
*12
*13
*14
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keftn.
Neljap.
Reede
Laup.
16. nci-al.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keftn.
Neljap.
Reede
Laup.
17, nci-al.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
18. nci-al.
29
30
Aprill
30 p
Matt. 21, 1-9.
Palmipuuöe püha
19
Kristjan
20
Huugo
21
Ambrosius
22
Suur Neljap. O 4,38 e. l. 23
Suur Reede
24
Suur hingamisepäew
25
Mark. 16, 1—8.
1. Ülestõusmise püha
2. Ülost, püha
3. Ülest. püha
Leo
Iulius
Justin ( 9, 9, e. l.
Herman
2oan. 20, 19—31.
1. P. p. Ülest. p.
Karistus
Rudolf
Zlorentin
Amadeus
Werner G 6, 25 e. l.
Adolf
3oan. 10, 11-16.
2. P. p. Ülest. p.
Georg
Albert
Markus
Reimarus ) io, 42 p. t.
Terefe
Sibilla
26
27
28
29
30
31
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
Ivan. 16, 16—23.
Pühap. | 3. P. p. Utest, p.
SsmospJ Iosua
16
17
1. skp tõuseb päike kell 5,55 nt.; läheb looja kell 6,4 6 nt.
»
» » 5,32 „ „
,, » 7, 3 „
11.
9 „
»
» » 5,12 „
„
„ »
Sl. ,,
31 p.
2
3
4
5
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19. nädal.
6
7
8
9
10
11
12
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Kestn.
Neljap.
Reede
Laup.
20. nädal.
13
14
15
16
*♦17
18
19
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
22. nädal
♦♦27
**28
♦*29
30
31
31 p.
18
Mai-p.
Wtilip
19
20
Monika
t leidmise p. Q 9,12 $>. l. 21
22
Gothard
2oan. 16, 16—23.
4. P. p. Ülest. p.
Stamslaus
Gordian
Nigula p.
Mamertus
Pankratius
Bonifatsius < 9,50 p. k.
23
24
25
26
27
28
29
Joan. 16, 23—30.
30
Pühap. 5. P. p. Ülest. p.
1
Gsmasp. Sohwia
2
Teisip.
Peregrinus
Ubald
3
Keskn.
Taewaminein. p.
4
Neljap.
5
Eerik
Reede
Potentiana
G 2,14 p. l. 6
Laup.
21. nädal.
20
21
22
23
24
25
26
Mai
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Soan. 15, 26-27.
6. P. p. Ülest. p.
Helene
Julia
Urban
Beda
Wilhelm
Naksimilian ) 10,12 e. t.
7
8
9
10
11
12
13
Soan. 14, 23—31.
1. Nelipühi p.
2. Nelipühi p.
3. Nelipühi p.
Wigand
Petronilla
14
15
16
17
18
1. skp. tõuseb päike !ell 4..52 nr.; läheb looja kell 7.35 nr.
ff
ff
ff
4/35 ff
,/
//
// Z/Ol tr
11. „
4 71t ff
8 5 »
ff
Tfw
ff
ff
ff
V*/
»
ff
21. „
10
30 p.
1
2
Reede
Laup.
23. nädal.
3
4
5
H
7
8
9
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
24. nädal.
10
11
12
13
14
15
16
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
25. nädal.
17
18
19
20
21
22
23
Vühap.
Esmasp.
Teisip,
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
26. nädal.
**24
25
26
27
28
*29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
1. skp. tõuseb päike
11-»
«
»
21. „
„
»,
Juuni
Iurventius
Lrasmus
30 p.
19
20
Ioan. 3, 1—15.
Kolm. Ium. p. O b 14 p.l. 21
Karpasius
22
Robert
23
24
Lukretsia
Nedardus
25
26
Barnim
Margareta
27
Luk. 16, 19—31,
1. P. p. Kolm, p.
Barnabas ( 6, 61 e. l.
Klaudina
Tobias
Nlodestus
Wiidi p.
Süstina
28
29
30
31
1
2
3
Luk. 14, 16—24.
2. P. p. Kolm, p. G 9,42 p. l.
Wolkmar
Paulina
Rafael
Jakobina
Alois
Basilius
4
5
6
7
8
9
10
Luk. 1, 57—80.
3. P. p. Kolm, p. Saani p.
Llegius
j) n,47p.l.
Seremias
7. magaja p.
Ladislaus
Peetri-Paawli°p.
Luksina
11
12
13
14
15
16
17
kell 4,10nt.; läheb looja kell 6,18 m
h
4, 4 „
»,
»>
h 8,27,,
» 4, 4 „
*
»
» 8,32„
11
31 p.
27. nädal.
1
*2
3
4
5
6
7
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
28. nädal.
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
29. nädal.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
30. nädal.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
31. nädal.
29
30
31
Juull
Luk. 6, 36—42.
4. P. p. Kolm. p.
Heina-Naarja p.
Teobald Q 3, 49 e. k.
Kornelius
Ulrich
Anselm
Willibald
31 p.
118
,19
20
21
22
23
24
Luk. 5, 1—17.
5. P. p. Kolm. p.
25
Kilian
26
7 wenna p.
( 1, 16 p. r. 27
Heinrich
28
Pius
29
Alfred
30
Walter
1
Matt. 5, 20-26.
6. P. p. Kolm. p. Apostl. j. 2
Aleksius
3
4
Maternus H s, 36 e. l.
Karolina
5
RuL
6
Glia p.
7
Daniel
8
Matt. 17, 1—9.
7. P. p. Kolm. p.
Albertina
Kristina ) 3, 38 p. r.
Jakobi päew
Anna
Berthold
Marta
9
10
11
12
13
14
15
Matt. 7, 15—23.
Pühap. 8. P. p. Kolm. p.
Gsmasp. Beatritse
Teisip.
Abdon
16
17
18
1. skp. tõuseb pätte kell 4, 8 m.; läheb looja kell 8,32 m.
„ 4,16 „
,,
„
„ 8,20 „
11. „
tf
1*
„ 4,28 ,,
>#
* » 8,17 w
»
»
21. „
12
31 p.
1
Keskn.
2
3
4
Neljap.
Reede
Laup.
32. nädal.
5
*6
7
8
9
10
11
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
33. nädal.
12
13
14
*15
16
17
18
31 p.
Peetruse ahel. p. o^i p l- 19
20
August
21
Perpetua
22
Dominikus
Luk. 16, 1—9.
9. P. p.
Kristuse
Donatus
Kajetan
Roman
Lauritsa
Klaara
Luk. 19
Kolm. p.
selet. p.
( 6, 24 p. l.
p.
23
24
25
26
27
28
29
41—46.
30
Pühap. 10. P. p. Kolm. p.
31
Esmasp. Hildebrant
1
Gusebius
Teisip.
Rukki-Nlaarjap. #2,49 p l 2
Kestn.
3
Neljap.
Isak
4
Bertram
Reede
5
Emilia
Laup.
34. nädal.
19
20
21
22
23
24
25
August
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Luk. 18, 9-14.
11. P. p. Kolm. p.
Sebald
Bernhard
Anastasius
Gswald ) 9, 21 e. t.
Pärtli p.
Ludwig
Mark. 7, 31—37.
12.
P. p. Kolm. p.
Pühap.
Esmasp. Gebhard
Rufus
Teisip.
Joannese s. p.
Keskn.
Neljap. Raimund
Reede
Benjamin O 3, 34 e. l.
6
7
8
9
10
11
12
35. nädal.
26
27
28
*29
30
31
13
14
15
16
17
18
1. skp. tõuseb päike kell 4,44 tn.; läheb looja kell 8, 2 m
II. m
m
»
w 4,56 „
,i
,,
» 7,45 „
21. „
h
„
,, 5,14 ,,
*
n
n
7,25 „
27
14. P. p. Kolm. p.
28
Bruno
>
Sostenes
29
30
Otttlie
Kristlib
31
t ülenö. p.
G 2, 21 e. l. 1
2
LamberL
15. P. p. Kolm. p.
Tiitus
Ianuariits
§austa
Mooriks
Matkeuse p.
Ioel ) 3, 85 e. I.
3
4
5
6
7
8
9
Luk. 7, 11-17.
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Ree-e
Laup.
40. nädal.
30
20
21
22
23
24
25
26
Matt. 6, 24-34.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Ree-e
Laup.
39 nädal.
23
24
25
*26
27
28
♦29
13. P. p. Kolm. p.
Rahel, Lea
Rofalia
Magnus
Regina (ii, 3üp. l.
A-rian
Maarja sünd. p.
Luk. 17, 11—19.
87. nädal.
9
10
11
12
13
14
16
19
Luk. 10, 23—37.
86. nä-al.
2
3
4
6
6
7
♦8
30 p.
September
16 P. p. Kolm. p.
Kleopas
Kiprianus
Ioan. §p. p.
Kosmas
Wentseslaus
Mihkli p. O L 43 p. l.
|1O
11
12
13
14
15
I6
Luk. 14, 1—11.
Pühap.
17.
P. p. Kolm. p.
17
1. skp. tõuseb väike kell 5,31 ui.; läheb looja kell 7,2 tn
FF ^>,^7 />
„
„ 0,39 ,,
N. „
»
.♦/
23. „
»
»
»f
6,2
w
N
N
N 6,1 <■ N
14
31 p.
1
2
3
q
5
6
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Heljap.
Reede
Laup.
41. nädal,
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Heljap.
Reede
Laup.
42. nädal.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Heljap.
Reede
Laup.
43. nädal.
21
22
23
24
25
26
27
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Heljap.
Reede
Laup.
44. nädal.
28
29
30
31
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Oktoober
Maarja kaitsm. ja eeftpal. p.
Remigius
Gwald
§rants
§ides
Karikas ( 6, 6 e. l.
31 p
18
19
20
21
22
23
Matt. 22, 34-46.
18. P. p. Kolm. p.
Lwraim
Dionisius
Rmalie
Burkhard
Koloman
Eduard G 4.53 p. L
24
25
26
27
28
29
30
Matt. 9, 1—8.
19. P. p. Kolm. p.
Wilhelmine
Hedwig
(Sattus
Luukas
Wendelin
Ursula
1
2
3
4
5
6
7
Matt. 22, 1—14.
20. P. p. Kolm.p. 5 io,6 p.L
Kas. Maarja p.
Sewerin
Krispin
Adelheid
Amandus
Sabina
8
9
10
11
12
13
14
5oan. 5, 47-54.
21. P.P.K. p. Simon õuda
Hartsissus
[Q11,43 p. l.
Serapion
Wolfgang
15
16
17
18
1. skp. tõuseb väike kell 6,18 nt.; läheb tooja kell 5,54 nt.
11. „
,,
», 5,32
»
» ,» 6,35 ,, ,,
x 6,51 N
w
»
* 6,11
2L „
N
N
ts
30 P.
1
2
3
Neljap.
Reede
Setup.
45. nädal.
4
5
6
7
8
9
10
*23
22
23
24
Matt. 18, 23—35.
Matt. 22, 15—22.
Matt. 9, 18—26.
Pühap. 24. P. p. Kolm. p.
Lsmasp. Otto
Llisabet ) 2^6 p. l.
Teisip.
Maarja ohwerd. p.
Keskn.
Neljap. Alfons
Klemens
Reede
Natalie
Laup.
48. nädal.
25
26
27
28
29
30
19
20
21
Pühap. 23. P. p. Kolm. p. M. piis- 29
Lsmasp. Teodor O io,35 e. l. [top. 30
31
Kunibert
Teisip.
1
Eugen
Keskn.
2
Neljap. Leopold
3
Vttomar
Reede
4
Gelasius
Laup.
47. nädal.
18
19
20
Pühade päew
Hingede päew
Teofil
30 p.
Pühap. 22. P. p. Kolm. p. C 3,6 p. l. 22
23
Lsmasp. Iida
24
Lharlotte
Teisip.
25
Leonhard
Kefkn.
26
Lrdmann
Neljap.
27
Klaudius
Reede
28
Mardi päew
Laup.
46. nädal.
11
12
13
14
15
16
17
Nowember
Pühap.
Lsmasp.
Teisip. I
Keskn. 1
Neljap. 1
Reede !
5
6
7
8
9
10
11
Matt. 24, 15—28.
25. P. p. Kolm. p. Kadrina
Konrad
[p.
Lot O 10,6 e. r.
Günter
Ldmund
Andrekse päew
12
13
14
15
16
17
1. skp- tõuseb päike kell 7,10 m.; läheb looja kell 4,49 m.
j)
„ 7,27 „
„
,,
» 4,33 „
11. „
„ 7,44 „
www 4,20 „
21. „
w
w
Meie ajakirjandus taimewöist.
(Wätjawöte ^põllumehest" nr. 20 —1927. o.)
Wõi wülzawedu Za teimetvõi.
Mere põllumajanduses on wiimasel ojal karjakaswatuse
peale üle mindud, mis aastate jooksul ka edurikkaid taga
järgi armud. Lehitsedes 1926. a. Niigi Statistika Keskbüroo andmeid imeme, et kaupade üldine wäljawedu Eestist
on sel aastal olnud 9.556,9 milj. mk. suurune, millest 2.377
milj. mk. ehk ümmarguselt 25 % on saadud wõi wäljaweost.
.Arusaadawalt ei ole meie Meel kaugeltki jõudnud wõi wäljaweos õrna naabri Soome ja Daaui arwudeni, kuid tähtis on
siin ära märkida, et meie sellel alal aasta-aastalt ikka edasi
jõuame. Tahaksin siin peatuda ühe küsimuse juures, millel
wõi wäljaweo arendamisel kahtlemata oma suur osa on, ja
nimelt taimewõi tarwitamise küsimuse juures. See küsimus
ci ole küll just Päris uudis, kuid siiski wõib selle selgitanrine üldiselt kasulik olla.
Taimewõi on küll paljudele tundmata, aga agaramad
perenaised tunnewad wiimastel aastatel seda wäga hästi.
Üldiseks selgituseks olgu siin lühidalt tähendatud, et selle
tiine ajalugu läinud aastasaja teise poole sisse ulatub. Esi
mesed katsed tehti Prantsusmaal, kus taimewõi walmistamiseks tarlvitati loomaraswasid.
Wiimasel ajal tarwitatakse ikka rohkenr ja rohkem taimeraswasid, peaasjalikult
Eookusrasiva. Peale selle tarwitatakse hapupiima, wõiwärwi
ja soola. Taimewõi walmistamine on pea sarnane hariliku
Wõi walmistamisele.
Ei ole huwituseta lähemalt waadata, kuidas wälismaadel on wälja kujunenud taimewõi tarwitamine. Üldjoontes wastawate statistiliste andmetega tutwunedes näe
me, et kõige suuremad taimewõitööstused kui ka kõige suu
rem taimewõi tarwitamine on neis maades, kus karjakaswatus kõrgel astmel ja ühtlasi sellega suur wõi wäljawedu.
Nende hulgas sammuwad esirinnas Daani ja Soome. See
paistab esialgu Maadeldes päris uskumatu olewat, kuid on
siiski MastMvaidlemata tõde, mida tõendawad ametlikud sta
tistilised andmed. Seda wõime juba sellest näha, et Hol
landis 22, Daanis 127 ja Soomes 11 taimewõitehast töötawad, kust miljoneid kilogramme taimewõid turule lastakse.
Nii walmistas Hollandi 1925. a. 131.000.000 klg.. Taani
1926. a. 70.171.000 klg. ja Soome 5.150.000 klg. taimewõid aastas, kusjuures Daani importeeris lisaks 1.700.000
21
klg. ja Soome 550.000 klg. taimewõid. Kuna üldisest on
teada, et nii Eesti kui ka teised maad suurel määral oina
toõi Inglismaale wälja weawad, siis wõib arwamine tek
kida, et seal taimewõid üldse ei tunta. Kuid statistilised
andmed 1925. a. kohta tõendawad, et Inglismaa tarwitaü
nädala jooksul 5.458.000 klg. wõid ja 6.547.000 klg. taimewõid. Tähendab Inglismaal on taimewõi tarwitamine üle
kaalus. Umber arwates neid armusid ühe elaniku kohta
näeme, et Daanis tarwttab keskmiselt iga kodanik umbes 40
ja isegi Inglismaal 10 korda rohkem taimewõid fui meil
Eestis.
Arusaadatvalt tekib küsimus — millega seletada, et just
ülalnimetatud wöi wäljaweo maad tarwitamises esirinnas
seisalnad.
Selleks on loomulikult mitmesugused põhjused,
lkks peapõhjustest on kahtlemata taimewõi enese omadused:
see on wöi hea aseaine, nii oma toitwuse kui ka muude terwishoidliste omaduste poolest. Seda küsimust on wälismaaLes (Saksamaal prof. D. U. B i s ch o w, dr. F i n d e l j. t.
Inglismaal ja mujal) põhjalikult uuritud ja need uurimused
ja katsed on taimewõi kasuks rääkinud. On kindlaks tehtud,
et toiduainetel ärakasutataw on: lehmawõil 97 %, taimewõil
96,5%, searaswal 96% ja kalal 91% kogu kaalust. Üht
lasi on kindlustatud uue taimewõi seadusega taimewõis raswauormid 82%, mis sarnane toõi raswa protsendiga.
Kõige selle juures ei saa nimetamata jätta, et taimewõi
peaaegu igal pool maksab ainult Pool toõi hinnast. See
toiimane asjaolu teeb seda ainet igaühele kättesaadawaks.
. Tuleb toeel tähendada, et taimewõi tarwitamine nii Hollan
dis kui Daanis on tunduwalt kaasa aidanud wõiekspordile.
Kui tootta wõrdluseks meie olud, siis teame, et meil on um
bes 350 ühispiimatalitust, kust keskmiselt ehk 4 pütti wõid
kuus oma liikmed ise ära tarwitawad. Kui arwata toõi püti
hinnaks 13.500 marka, siis teeb see kuu jooksul — 13.500
mk. X < X 350 = 18.900.000 mk., aasta jooksul —
18.900.000 X 12 = 226.800.000 mk. wälja ehk 9%%^
1926. a. toõi wäljaweost saadud summast. T ä h e n d a t u d
s u m m a st oleks w ä h e m a l t Pool ■— 113.400.000
mk. — põllupidajate puhaskasu olnud. Hol
landis ja Daanis on ettetoodud arwud Mitmekordsed, mis
kahtlemata on mõjuwaks tõukeks olnud taimewõi tarwitusele
tootmiseks. Sama teed tuleb soowitada ka meie põllupidajatele. Mida toarem sellest aru saadakse, seda parem, sest see
on meie põllupidajate huwides, samuti põllumajanduse kui
ka toõi wäljaweo tõstmiseks tarwilik. Iseenesest mõista tuleb
nõuda, et taimewõi peaks kõrgewäärtuslik olema ja see
22
ei pruugi ka toülismaalt sisse lveetub olla, kuua meil omal
sellekohased tehased olernas, missugustest täielikum ja suurem
on a.-s. Extraktori taimewõitehas Tallinn a s, mis asub Telliskitoi uul. nr. 21. Kodumaa tööstuste
kasuks räägib ka see, et Miimased riiklise terwishoidlise järelwalwe all töötatoad ja nende saadused kiirelt ja wärskelt tarwitajatele kättesaadawad oit. Seda ei saa aga alati öelda wälismaalt sisseweetawate kaupade. kohta, mis tihti kaua teel
wiibitoad. Wõiks ehk õigusega küsimus tekkida — kuidas
taimewõid maal kättesaadawaks teha, kuid see ei peaks wist
ülepäüsmata raskusi tegenm. Iseäranis hõlbus oleks taimewõid maal kättesaadawaks teha ühispiimatalituste kaudu,
millel oma ümbrusega kõige tihedam kokkupuutumine.
Käesolewad read on selleks, et põllumehed ja perenaised
ise seda küsimust pikemalt läbi kaaluksid ja selle kohta sõna
wõtaksid, sest wõi toäljaweo tõusust oleneb peaasjalikult põllunwhe sissetulek. Peale selle on teada, et mitmed taluperenai
sed juba alalised taimewõi tarwitajad on.
—e.
(Wäljawõte „NaiS1e Hääl" nr. 12 —1927. a.)
Taimewõi majapidamises.
Perenaise ülesanded majapidamises on alati mitmekesi
sed ja rasked olnud ka enne suurt ilmasõda. Sõda, mis
iseenesest kõik läbisegi on paisanud, on ka perenaise kohu
sed raskemaks muutnud, sest tarbeained on kulla alusel
hinnas tõusnud, kuna suurel hulgal kodanikkudest on sisse
tulekud märksa wühemad kui enne sõda. Selle tagajärjel
on ka perenaise kassa kehwem, kuna wäljaminekud on püsima
jäänud, ehk isegi stmrenenud, kui kultuurinimese nõudsid
wähegi rahuldada ajakohaselt. Seda arwesse wõttes tuleb
eeskujulikul perenaisel nüüdsel ajal kõik abinõud tarwitusele
wõtta, et iga sammu peal kokkuhoidu saawutada. On raske
ja isegi wõimatu käesolewas artiklis täielist juhatust anda
perenaistele, kuidas majapidamises kõige paremaid taga
järgi kätte saada. Seepärast peatume ainult ühe küsimuse
juures ja nimelt — taimewõi kui wõi aseaine tarwitamisele
wõtmise juures ja kas taimewõi tarwitusele wõtmine on ots
tarbekohane ja tulus.
Peab küll tunnistanra, et see aine — ehk küll toed pal
judele tundmata —- siiski Minnasid aastatel, kus ta
wõrreldes kättesaadaw on olnud, — on agaramad perenaised
taimetoõiga hästi tuttawad. Kaugeltki ei saa Meel öelda, et
suurem hulk Perenaist seda ainet lähemalt tunneks, seepä-
23
rasi olgu lühidalt tähendatud, et selle aine ajalugu ulatub
juba läinud sajangu keskele. Esialgu walmistati tairnewõid loomarasmast teatud walmistuswiisi järele, kuid wiirnasel ajal tarwitatakse selleks rohkem taimeraswu, nende
hulgas kõige suuremal määral kookusraswa. Selle juure
tarwitatakse weel teisi taimeõlisid, hapendatud piima, wõiwärwi ja soola. Iga taimewõi wabrik walmistab taimewõid oma walmistuswiisi järele, kuid üldiselt sünnib see
samade tehniliste abinõudega kui moodsas ühispiimatalituses wõi tvalmistamine.
Et taimewõi wäliselt päris wõi sarnane, seda peab iga
üks tunnistama, krnd nii tähtis ei ole perenaisele taimewõi
wälimus, mis tihti Petlik, waid tähtsamad tema sisemised
omadused — toitwus ja terwishoidline külg. Puudutades
taimewõi toitwuse küsimust, wist Ml paljud ei usu, kui kin
nitatakse, et taimewõi on koorewõiga raswaainete sisaldawuse poolest ühel astmel. Mahe on küll selles, et taime
wõi sisaldab raswaaineid taimeriigist, kuna koorewõi raswaained on pärit loomariigist. Ka kaheldi warem, kas taime
wõi on küllalt toitew. Md see küsimus on ajajooksul nii
perenaiste kui ka teadusemeeste poolt jaatawalt lahendatud.
Nii kasutab inimese organism lehmawõist 97 %, taimewõist
96,5%, searaswast 96% jne. Selles mõttes on ka meil
Eestis tuntum majapidamisõpetaja pr. A. Tannebaum taimewõid täie õigusega laiematele ringkondadele soowitanud.
Ei tule mitte unustada, et kõigi omaduste juures taime
wõi weel pool wõi hinnast maksab, mis selle aine tarwitusele
wõtmisele eriliselt kaasa räägib. Nii näiteks, fui arwata,
et 6-liikmeline perekond nädalas tarwitab 3 nl. wõid, siis,
Larwitades selle asemel taünewõid wõib nädala jooksul koKü
hoida (120 mk. — 55 mk.) X 3 = 195 mk. ehk aasta jook
sul 195 mk. X 52 —10.120 mk., mis iseenesest ühe kesk
mise perekonna isa kuupalk on. Selle raha eest wõib wäga
mitmesuguseid teisi hädatarwilisi nõudeid täita. Näiteks
wõib selle eest terwele 6-liikmelisele perele saapad jalga osta.
On wahel Mrlda, nagu oleks piinlik taimewõid tarwitada. Md see põhjeneb kahtlemata eelarwamistel. Suu
remates wõi wäljaweo maades — Daanis ja Soomes, kuS
koorewõid suuremal artvul walmistatakse fui meil,
on
teisele arrrsaamisele tuldud. Nii tarwitatakse Daanis —
20,8 klg. keskmiselt ühe inimese kohta aastas. Eestis aga
tarwitatakse taimewõid ainult mnbes y2 klg. elaniku kohta
aastas (waata „Uus Talu" nr. 2 —• 1927 a., lhk. 92). Juba
ette toodud arwuö peaksid küllalt autoriteetsed olema ja
ütlema, missugust seisukohta tuleb meie perenaistel wõtta
24
taimewõi suhtes. Meil aga ollakse tihti sedaivõrd tagasihoidlik, et et juleta proowiks ühtki naela taimewõid osta.
Selle tagajärjel on ka siis puudulik arttfommne, kui Word
fee aine majapidamises kasulik.
Taimewõi Larwitamisel ei tule ara unustada, et meik
õrna kodunraal on tööstused sel alal, milledest suurem ja
täielikum a.-s. „Extraktori" wabrik Tallinnas. Kodumaa
tööstused on aastate jooksul töötades näidanud, et nende
saadused Parenrate wälismaade saadustega wõistelda jmt*
dawad, kusjuures kodumaa tööstuste saadused wärskemalt
tarwitajate kätte lähewad. Wiimane asjaolu on eriti täh
tis, kuna wälismaalt sisse toeehtb kaup tihti wedudel kan
natab.
Lõpttks olgu tähendatrtd, kt taintewõi walmistamine
kodurnaal sünnib rvalitsuse terwishoidlise kontrolli all ja
et hiljuti on maksma Pandud wastaw seadus taimewõi tar
witajate, huwide kaitseks.
Käesolewad read olgu selleks, et perenaised ise selle küsirmrse pikemalt läbi kaaluksid ja oma järeldused teeksid.
Dr.
(20äijatoöte „Uue Xalu" nr. 2 —1927. 0.)
Margariin, selle tSöstus sa tarwitamine.
Harilikult waadatakse meil margariini kui wõltsitud piimawõi peale ja seepärast on ka tema tarvitamine Eestis
wõrdlentisi wäike. On kaht liiki margariini: üks, mis walmistatakse loomaraswast, seda liiki walmistatakse ja tarwitatakse wõrdlemisi wähe ja tema wäärtus toiduaittena leh
mapiimast wõiga wõrreldes on muidugi madalam, sest tema
sisaldab raswaolluseid, mille sulamiseks waja kõrgeincit tem
peratuuri, soojust. Teine rnargariini liik walmistatakse taimeraswast, mis koosneb juba sarnastest raswaollustest, mille
sulamise ternperatuur on hoopis madalmn.
Prof. Rubneri uurimuste tulemustest näeme, et need
raswaained, mille sulamise temperatrmr kõrgem kui inimese
keha soojus, nõrgalt seediwad, küna 50° temperatuuri juures
sulawad ained üldse ei seedi. Seedimine on seda täielikum,
mida madalama temperatuuri juures raswaained sulawad.
Seepärast siis ka walmistatakse ja samuti tarwitatakse
Peaasjalikult taimeraswast margariini ehk, nagu meil nimetatakse, tairnewõid, kunstwõid.
Kiu meie wõrdlemiseks toõtame toiduainete kasutantist
ühes kui teises toidus, siis näeme, et margariin ehk kunstiööl
seisab lehrnawõi ja searaswa wahel. Nii näiteks oma katsetel
2s
leidsid dr. H. Fnrdel ja prof. D. U. Bischoff, et alljärgnewate
toiduainete ärakasutamine on järgmine: lehmawõi 97,0 %,
taimewõi 96,5%, searasw 96%, liha 94,0% ja kala 91,0%
kogu kaalust.
Taimewõi walmistamisel tarwitatakse mitmesuguseid
taimeraswasid ja mitmesuguses koosseisus, kusjuures ka
wäikesel mõõdul eriti hapendatud piima (ehk lahja piinra)
tarwitatakse. Taimewõi walmistamisel ühes kui teises tai
mewõi tehases tarwitatakse oma retsepte ja neid harilikult hoi
takse saladuses. Suurelt tarwitatakse taimewõi walmistami
sel kookuspähkli raswa, mille sulamise temper. on 20—22°.
Kookusõli on tähtis weel seepärast, et ta on waba kõikidest
hapetest ja seepärast temast walmistatud taimewõi on arstide
arwamise järele wäga soowitaw toiduna neile, kel seedimis
organid on nõrgad.
Taimewõi keemiline koosseis on umbes samasugune fui
lehmawõilgi, kuna raswaolluseid on pisut suurem %. Kont
rolli nõudmised taimewõi kohta on samasugused kui lehmawõi kohta. Nii Daanis nõutakse, et taimewõi peaks sisaldama
wähenmlt 80% raswa ja mitte iile 16% wett ega terwisele
kahjulikke konsertueerimisaineid.
Nii siis näeme, et
taimewõi toitluswüärtns ei ole halwem kui lehmawõi ema,
fttna hind o« tal alati kaks ehk rohkem korda madalam km
lehmawõil.
Berliini linna statistikaosakond pani 1925. aastal toime
toiduainete hindade uurimise ja leidis, et kõikide teiste toidu
ainete hinnad olid 2—3 korda kallimad kui enne sõda, kuna
ainult margariini hind oli tõusnud wõrdlemisi wähe, ainult
6—10%. Et sellesemel aga ta kwaliteet ennesõjaaegsega
wõrreldes Palju tõusnud oli, siis sellega hinna tõusu wõib
cmttttt kvaliteedi tõusu arwele kirjutada.
Taimewõi tarvitamine meil ja mujal.
Selle peale ) vaatamata, et taimewõi wäärtus kõrge ja
ta hind odaw, on meil taimewõi tarwitamine õige wäike.
Andmed näitawad, et meil 1925. a. tarwitati taimewõid um-.
bes 1 nael keskmiselt elaniku kohta, millest y2 naela sisse weetü,
Saksamaal on samuti taimewõi tarwitamine wäike, roh
kem tarwitatakse seal lchmÄvõid, ehkki ostmisjõud Säksanraa
elanikul teiste maadega wõrreldes suur et ole.
Suurem tarwitaja ja Mewedaja on Inglismaa.
Sinna weetakse suurel määral ka lehmawõid sisse, tähendab^
rt selle aine tarwitamine on saal suur.
26
Ajakiri „Imperial Economic Committee" toob wõrdluse
1907. a. ja 1925. a. kohta, kui palju Inglismaal ühel kui
teisel moimtub aastal wõid ja margariini tarwitati. Nime
tatud ajakiri tuleb otsusele, et lehmawõi tarwitamine on tähendatnd 18 aasta jooksul suurenenud 6,7% wõrra, kuna
margariini tarwitamine on ühe inimese kohta suurenenud
126% ja nimelt keskmiselt üks inimene tarwitas:
1907. a.
1925. a.
wõid . . . 15.29 naela 16.32 naela
margariini . 4.45 „
1'0.06 „
Selle aja sees on onramaa wõitööstus langenud ühe inimefe kohta 4.72 n. Pealt 4.29 n. peale, kuna margariimtõöstus on tõusnud 2.21 n. pealt 6.29 naela peale ehk kolme
kordselt.
Samal ajal on wõi ja margariini sissewedu tõusnud
ühe inimese kohta järgmiselt:
1907. a.
1925. a.
wõid . . . 10.57 naela 12.03 naela
margariini . 2.24 „
3.14 „
1925. a. lõpul oli Inglismaal ühe nädala tarwitamine
wõid 5500 tonsi ja margariini 6600 tonfi, mis kilogrammi
des 5.456.000 ja 6.547.200 wälja Loeb.
Iseäranis suurt margariini walmistamist ja tarwitamist näeme just neis maades, kus snurel määral wõid walmistatakse ja wälja weetakse. Nii näitas Hollandis ivalmistati:
1921.
1922.
1923.
1924.
1925. aastal töötas seal 22 kunfttvõi- ehk margariinitehast.
Nhe inimese kohta tarwitati Hollandis:
1921.a. 1922.a. 1923.a.
Wõid
. . 6.3
6.6
6.8
margariini . 5.8
5.4
6.0
Daanis ott margariini tööstus ja selle
rveel suurenr.
Margariiniwabrikuid oli Daanis:
1911—1915. a. läbistikkn 38
1922. a.
„
81
1923. a.
„
110
1924. a.
„
120
1924.a.
6.0 kg.
6.9
tarwitamine
27
1924. a. oli Daanis kogu margariini toodang 120 wabrikus 69.4 miljoni kg., millest 60.6 milj. kg. taimesaadustest
ja 8.8 milj. kg. loomasaadirstest.
j 924. a. importeeris Daani 1,2 nrilj. kg. urargariini, sel
aastal eksporteeris 0,8 milj. kg. ning samal ajal tarwitas
ta ise ära 69,8 milj. kg. Margariini sissewedu kui ka wäljawedu on Daanis tolliwaba, mida sellega tuleb seletada, et
Daanis on taimewõitööstus eeskujulikult arenenud ja ei
karda isegi sissewedu Hollandist.
Keskmiselt ühe inimese kohta tarwitati Daanis margariini aastas:
1911.—1915. a. 15 kg., 1922. a. 17.3 kg., 1923. a.
19.3 kg., 1924. a. 20.7.
Selgub, et Daanis tarwitas 1924. a. üks elanik keskuüfelt 50 naela margariini, kuna meil samal aastal y2 naela
tarwitati.
Ka meie naabril Soomel tõuseb -kiirelt margariini
toodang kui ka selle tarwitamine. Mi näeme, et Soomes
walmistati margariini 1914. a. 0.6 milj, kg., 1920. a. 2,2
milj, kg., 1923. a. 4.3 milj. kg. (11 tehases), 1924. a.
5.1 milj. kg.
1924. a. oli Soomes aastaile margariini sissewedu
156.984 kg., kuna samal ajal wälja weeti ainult 16.311 kg.
Nii tarwitati Soomes taimewõid 5.133.323 kg., sellega um
bes 1.5 kl. elaniku kohta aastas.
Olgu tähendatud, et Soomes taimewõi on tarwitannsel rohkem haritud perekondade laual, kuna töölised taiinewõid ei salli.
Meil Eestis töötawad praegrr kaks taimewõitehast
„Kokk" ja „Extraktor". Wiimane on kuulsaks saanud oma
wäljapanekutega põllumajanduslistel näitustel, kus nad
simre eduga on esinenird.
Taimewõi rohkemale tarwitamisele peame ka
meiegi üle minema,
see on odawanr toiduaine kui lehmalvõi, kurm toitewäärtuS
on sanrasugune. Selle asemel tuleks kallimat toiduainet,
wõid, rohkem wälja wedada.
Eksportwõi ioäärtuse tõusmisega jääb lvähem seda ainet
siseüirule, missugune asjaolu wõihinna tõusule siseturul
weelgi kaasa aitab. Sellepärast tuleb paratamata meie ko
danikul wäljamaa eeskirjul rohkem taimewõid tarwitama
hakata.
J. Faanyold.
Na u eelpool t ->o5uõ tabelist näha, on toiduained hinnatud kaht
toiifi. Esimese tabeli osad on arwatnö toiduaine wäärtus 1000 fafoti eest, kuna kalorite ariu määrab toidnwöärtuse. Seal on näha et
1000 kalorit mitmesugustes ainetes ivaga mitmesuguselt tuleb hin
nata. Nü maksad 1090 lal. rukkijahus 5, wõis 35 ja taimewöis 17 raha
29
WäljawSte „GeSti Statistika", september 19'27.
cl
sisalduse järele 1922—1927. a.
Ainete järjekord kalorilise maksumuse järele
üksust, IMS tõendab, et taimetoõi meie wüärtuse järele üle 2 karm odatvam koorewõist.
Tabeli teises osas on toiduained kalorilise nratsumuse järele kind
lasse järjekorda seatud. Seal loeme rukkijahu ta esimesel kohal, taimewõi 17-5al kohal, kdvrewõi—23-Sal kohal, sealiha 27-dal kohal
n e.
80
(Wäljawöle «postimehes^ ilmunud näitus-messt
firjeföufcft 19. aug. 1927. a.)
... Kttna meie eelmises kirjutuses juba teisi toiduai
neid käsitasime, peatume praegu wast pikemalt ainult
„Extrakt0 ri"
taimewõide
juures, mis wiimasel ajal tähelepanu on köitnud. See firma
on wiimasel ajal uue lauawõi „B 0 n a" wälja annud, mis,
nagu maitsmisel selgus, harilikust wõist eraldatav
ei ole. Wärw ilus, täiesti loomulikule wõile wastaw.
Selle sordi walmistomisele on „Extraktor" erilist rõhku pan
nud ja tuleb teda suursaawutuseks omal alal lu
geda. Kahjuks suhtuti meil taimewõisse meel mitmel pool
õige umbusklikult, kuid „Extraktori" tooted on suutnud juba
nii mõndagi perekonda taimewõi tarwitajaks wõita. Ei saa
tähendamata jätta, et isegi niisugused jõukad põllumajandus
likud riigid, nagu Hollandi ja Daani, teda suurel määral
tarwitawad. Daanis tuleb ühe inimese Peale keskmiselt 20,7
kg-, Hollandis 6,9 kg., kuna Eestis waewalt pool kg. tarwitatakse inimese peale aastas. — Peale lauawõi „B 0 n a"
produtseerib ,,Extraktor" toeel „A l f a"'t, mida mitmed samuti koorewõi asemel leiwa peal tarwitawad, ning „Pri m a", mis eriti kasulik saiade ja kookide walmistamisel.
„Primaga" walmistatud küpsis jääb pikemaks ajaks peh
meks. „T a i m i" sobib ülihästi pirukate ja kookide keet
miseks. ..
(QltoalÖatuÖ „NahtvaleheS" nr. 42 — 9. apr. 1927.)
sosinatega takmewöt".
Mitte kõik hea ei tule wälismaalt.
Meil on kaubatarwitajaid ja kaupmehi, kes wälismaa
kaupu ka siis eelistawad, kui need omamaa saadustest halwemad ja kallimad. Meil osatakse head taimewõid walmistada, sellegipärast importeeritakse wälismaadelt kallimat
ja halwemat taimewõid.
Keegi Olustwere elanik L. E. tõi minewal nädalal Wiljandist muuseas ka naela taimewõid. Oli sini-punasekirjaline kinnikleebitud pakk „Palurdi" nimeline. Maksnud 65
marka. Poodnik soowitanud — on kodumaa wõist 10 marka
kallim, aga selle eest on palju parem. Kodus pakki awades
leidis ostja sellest wanaksläinuö taimewõi, mis wast wankrimäärdeks we-el kõlbulik. Wõid sulatades leidis
ta selle st mitu surnud kärbest.
31
Eelpooltoodud
wüljawõlled
ajakirjandusest
oleme
awaldanud selleks, et wõimaldada laiematele ringkondadele
selget pilti saada — mis on taimetoõi ja kuidas on selle aine
tarwitamine arenenud nii meil kui ka wälismaal.
Kasulikud näpunäited pere
naistele.
Ühe ja sama, hulga kartuli toiduwäärtus on
■ oktoobris
100 %
jaanuaris
90 %
aprillis
70%
juulis
10 %
Keskmiselt wõetud.
Kartuleid kerge külmaga wedada wõib ilnia halwa ta
gajärjeta, üri kartulikotid wees märjaks kastetud on.
Seasinke hoitakse kuiwamise eest seega, et neid wäljastPoolt singiraswaga sisse hõõrutakse.
Kuidas aiawilja ussidest puhastada. Tarwitataiv aiawili, milles usse ja tigusid arivatakse olewat, pandakse mõ
neks minutiks soolcNvee sisse, siis ronilvad ussid ruttu wälja.
Kõige paremaid knrgiseemneid saab siis, kui warre otsas ainult üks kurk lastakse kaswada. Seemnekurk peab
kaswamise ajal asetatama alusele, kõige Parem klaasitükile,
seniks kuni ta walmib.
Munade wärskekshoidmiseks on neid tarwis talla õhu
kese korra linaõliga ehk seguga: 1 osa wedelklaasi ja 6 osa
toett. Sarnaselt konserweeritud munad seisawad kuni aasta
aega wärsked.
Wana elaja liha keeb pehmeks, kui keeduweele wiina
juure lisatakse.
Wanu erneid saab maitswaks keeta, kui neid 15 tundi
külmas wees leotatakse. Mesi ära kurnatakse ja erned 48 tun
di soojemas kohas willase riidega kaetult hoitakse. Erned
saawad maitswamaks ja keewad ka rutemini.
Wärwilise wõi tumeda riide pesemise juures tulewad
Plekid enne pesemist inalge niidiga piirata, sest märja riide
peal ei ole nad enam nähtawad, ja wõiwad seega kergesti
wälja pesemata jääda.
Ostes i nl. WSt asemel i nl. taimewõid, —
hoiate kokku wähemalt 50 Mk.
82
Õppige tarnitama taimewõib, — sits alles sel
guv Leile taimewõi tegelik wüSrtus.
Siibtfttffe, rätikuid, kaelasidemeid jae. pestakse kooritud
kartulite keetmise wees i(nm seebita, ehk jälle seebijuurtega.
Wöib Pesta ka seebiwahuga, millele natukene piiritust putre
lisatud.
Hallitasplekke puhastatakse i valgest ja wärwilisest riidest
harilikult sel teel, et hoitakse pleki koht paar öödpäewa kooritud Piimas ehk hapupiimawees. Selle järele pestakse riie
kuuma seebiwee ja libedaga.
Tõrwa- ja wankrimäärdcplekid kõrwaldatakse riidest
neid ivõiga sisse määrides ja siis rohelise seebiga pestes.
Peenemate riiete juures tarwitatakse rohelise seebi asemel
bensiini.
Raswa plekid wõetakse lvillasest riidest ja lvaipadest ben
siini ja kartulijahu pudruga ehk puhta bensiiniga tvälja.
Punwilja plekkide eemaldamise juures ülikondadest,
waipadest, kleitidest, wärwilisteft linadest jne. tuleb silmas
pidada, kas plekk on ivärskest Mõi sissetehtud puuwiljast.
Wiirnasel juhul tuleb plekki enne leiges wees pesta suhkrlt
eemaldanriseks. On see Lehtrid, pestakse pleki koht salmiaagupiiritusega. Walgete kleitide, laudlinade, salwrätikute jne.
juures tuleb tarwitada „wääwliga pleekimist". Selle läbiwiiuriseks parrnakse enne pleki koht ööseks külma, kooritud pii
ma likku, siis pannakse lehtri all tükk wäcüvlit Põlema ja
hoitakse niiske pleki koht lehtri otsa kohal wääwliauru
sees. Nõnda toimides inmrtub pleki koht pikkamööda heledamoks ja kaob wiimaks täiesti. Peale pleekimist pestakse
plekk puhta meega iile.
Wärskete Plekkide juures aitab ka sidruni mahl, mitte
järele pleki koht leiges seebimoes tuleb pesta ja külnras uh
ta. Siidist ja pitsidest on soowitaw eemaldada Plekid Miina ehk piiritusega.
Jahukotid puhastatakse templitest petrooleumiga. Sel
leks kastetakse templi koht lambiõlisse ja lastakse seal umbes
ööpäew seista, mitte järele pestakse paar korda kuuma libe
daga ja lõpuks selles keedetakse, Uhetakse külma weega ja
kuiwalatakse.
Raswaplekkide eemaldamine paberist sünnib bensiini
abil. Pleki alla Pannakse kliimatuspaber, siis surutakse ben-
LaimewõttEostuse suursaawutused on — taime-
wõiv: „Vrjma" „3Iifa"ia ,,Bona".
33
Ostes i nl. wõi asemel 1 nl. taimewsiö, —
hsraie kokku wähematt 50 Mk.
siini sees märjaks tehtud tükk watti plekile, kuid ilma hõõ
rumata, sest hõõrudes saamad bensiinis lahtisulatatud paberi*
kiud ja trükrmust segatud. Korratakse kuni lõpuliku pleki
häwinemiseni.
Walgeid trükita kohti iv oiu puhastada bensiini ja põtetotud magneesia pudruga.
Pärast puhastamist hõõrutakse kartvaseks muutunud
kohad talgiga üle, mille läbi need siledamaks nmutrrwad.
Piiritnseplekid eemaldatakse lakeeritud asjadelt õli ja
soola seguga.
Kasi puhastada Lorivast ja pigist saab neid petrooleumi*
ga Pestes. Kartuleid wõi õunu koorides mustaks läinud käsi
tuleb pesta lahja äädikahappega wõi sidrunimahlaga.
Jalanõusid, mis liig ära kuiwanud ehk kangeks intui*
tunud, Pehülendatakse ritsinusõliga korduwalt sisse määri
des ehk määrides kergelt kord üle petrooleumiga.
Wasknõude puhastamiseks on hea abinõu oleiiui hape,
mida willase lapiga puhastatawale nõule kantakse ja siis
wiimast kõwasti hõõrutakse.
Alumiininmkatlaid puhastatakse seguga: 10 gr. aminoniaki, 50 gr. booraksit ja 1 liiter Mett. Hõõrutakse lapiga,
uhetakse ja kuiwatatakse pehme riidega.
Hõbe, mis unistaks läinud, puhastatakse salnüaagu
Maimuga ja kriidipulbriga.
Katlakiwi teekatlast eemaldatakse kergesti seguga, mis
koosneb 2 osast weest ja 1 osast soolhappest. Segu hileö
katlas edasi-tagasi loksutada kuni katlakiwi seinte küljest iva*
baneb. Pärast kiivi eemaldamist tuleb katel korralikult kuu
ma weega pesta.
Lutikaid saab kergelt hüwitada lüsooliga. Selleks tnleb ninretatud ainet pintsliga igasse kohta Panna, kus litti*
ka- Pesitsewad.
Lüsooli asemel wöib tarwitada petrooleumi, Wene ter*
pentiini, äädkahapet ja bensiini, mis ka häid tagajärgi ait*
nawad.
Prussakate häwrtamiseks on kõige lihtsam ja wäga mõjuw abinõu: 50 gr. booraksit ja 50 gr. nisujahu segu, mida
paberile pannakse prussakatele söömiseks.
õppige tarwitama talmewõid, — siiHes sel
gub Teile taimewöl tegelik wäärtus.
34
Lmmewõttööstufe suuksaawutuseö on — taime-
wsid- „Vrima" „,Alsa i° ,,Bona".
Kirbud pesitsewad peaasjalikult põranda pragude toahel, seepärast on soowitaw praowahed tihendada ehk, kui see
wõimatu, siis pesta põrandaid paar korda üle paari nädala
seguga: 1 kg. maarjajääd 10 liitri wee peale, seejuures ei
tohi põrandat pärast pesemist kuiwatada, waid sellel ise kiriWada lasta.
Rottidest saab lahti, kui neid mõned päewad sööta jahu
ja peensuhkru seguga. Pärastpoole segule 1/8, siis Va ja lõPuks y3 osa kustntatnata lupja juure lisada. Parem on
lubja asemel tarwitada põletatud kipsi, kui seda on käe
pärast.
Hiirte eemalepeletamiseks on head metspiparmündi
warred, millega hiirte augud tulewad täita. Warte aset
täidab ka piparinimdi õliga niisutatud taku-- ehk watitükikene,
rnis hiireauku asetatud.
Samrrti surmab hiiri raswa sees praetrrd nreresibul.
Koi ei kannata wärskelt trükitud ajalehe wärwi lõhua,
seepärast on soowitaw alalhoitawad asjad Pakkida wärskelt
triikitud ajalehtedesse ja iga kuu neid uuendada.
Hea n. n. „koirohi" on jodoforrn ja kanrpfer.
Pnnnssid surmab ussiaukrrdesse pritsitrrd bensiin, terPeutiirr ehk petrooleum.
Hammustajaid hobuseid arstitakse seega, et neid las
takse hammrrstada haisewat liha ehk Pehmekskeenud, weel
kuuma, naerist. See abinõrr nrõjub pikenra aja peale.
Kapjade lohede kinnitamiseks tuleb lõhesid rnäärida segirga: 7 osast wahast, 14 osast loomaraswast ja 21 osast
kalaraswast, mis soojalt segatud; ehk 7 osast wahast, 7 os.
terpentiiuist, 14 os. searaswast ja 14 osast linaõlist, mis
soojalt segatrrd, ehk tehnilise waseliiniga.
Lehmale, kes piima kätte et taha anda, tuleb märg
kott ristluudele patuta.
Näriwad koduloomad Puud, ott neil tarwidus soola
järele.
Wasikaid joota kooritud piimaga wõib sama tagajärge
dega kui sooja (koorimata) piinragagi, kiri ülessoojendatud
kooritud piimale 1 supilusikatäis taimewõid ühe toobi piima
kohta juure segatakse.
Ostes i ni. wõi asemel 1 nl. taimewõib, —
hoiate kokku wähemalt 50 Mk.
35
Õppige tarwltama talmewöid, — siss alles fežsub Leile taimewõi tegelik WStirtus.
Lööjat lehma lüpsta on wõimalik, kui lehmal parem esimene jalg ülal hoitakse. Pärast harjub lehm ära ja laseb
rlma mlga hoidmata lüpsta.
!
põlemist saab kustutada seega, et ahju wõi
Plrlöc alla nwned peotäied waawlit wisatakse.
wa ehk^uE^^^leumi kustutada wõib ainult piima, lill
"k--eesriiet° ehk teiste asjade kusta,
taimseks on kaeparast olem mette kastetud põrandahari hea
rarwrtaüa.
„r. Tõrwnse piut saagimise juures ei määrita sae lehte mitte
virga, ward Petrooleumiga.
Lohuawad waadid täidetakse weega, millele kliisid hull
kasegamriemkaarrma lastakse minna. Käärinud segu kall
waha ja uhetakse waat puhta weega. See abinõu
aitab trhtr.
Pudelid õlist puhastada: Pudelid, millede sees enne
oh on olnu > jo puhastada tahetakse, täidetakse wee ja ta|aga, pannakse katlasse wee sisse, lisatakse mõni peotäis tuh.
fa sEe ia keedetakse pool tundi. Kui pudelid wee sees ära
b!mta^niŽ' to0.etai'"e na6 Eja j° uhutakse liiwa ja meega
tu Kaks. Ka warnitsa pudelid wõib sel wiisil puhastada
"sidest puhastada: Korstnast wõetakse
Imtiwat noge, hõõrutakse peeneks, kallatakse keewa mett peale
fe„e
"igahtunud ja selginud, siis pritsitakse selle
.
W ia põõsaid.
vttÄelt kaswada f°USUb ,utnittt hlaa8
Teisel hommikul la^ud wõiwad jälle
Jalgade higistamise ärahoidmiseks wõib heade tagajär
gedega laiutada largmist segu: 2 gr. salitsiilhapet, 7% ar.
boorhapet ,a 70 gr. talki, mida jalanõusse raputatakse? '
te»c waewaga sõrmest
aro wotta km umber sõrme, otsast peale hakates, kuni sõrmu.
sem pael tchedalt mähitakse, umbes 5 minuti pärast mähis
ara wõetakse m kast 5 minutit ülal hoitakse. Mõne korda,
rrste Marele läheb sõrm nirwõrd peenemaks, et sõrmus ker
gelt ara tuleb.
ä,.
2l/G. öflroftofi taimelvöitehas — nagu iga
mooöne meierei — on warusiatud alakohafe
Mmutusfisfeseadega Za puurlaewuga.
36
Kuidas taimewõid alal hoida.
Taimewõi ja lehmawõi on oma omaduste poo
lest sarnased, mille tõttu ka nende alalhoidmise wiis üht
lane. Et taimewõi wõimalikult kaua wärske ja heamaitse
line seisaks, tuleb taimewõi alalhoidmisel järgmiste asjaolude
peale erilist rõhku panna:
1) Taimewõi alalhoiu ruum peab olema kuiw, kulm ja
wõimalikult pime ehk wähe walgustatnd.
2) Tuleb arwesse wõtta, et taimewõil, nagu lehmawöilgi, on omadus igasuguseid wõõraid lõhnu enese sisse
imbutada — seepärast ei tohi taimewõid asetada seebikastide,
yceringatünnide ja teiste lõhnawate ainete lähedale.
3) Taimewõi tagawarade muretsemisel tuleb arwesse
wõtta, et kasulikum on tihedamalt, kuid wähemal arwul sisse
osta, siis on taimewõi alati wärske ja maitsew. Eriti tu
leb seda suwel arwesse wõtta.
4) Majapidamises taimewõi tarwitamisel tuleb Pere
naistele soowitada — taimewõid alal hoida klaaspurkides
soolweega kaetud.
Taimewõi tarwitajad, kes eelpool ülesloetud juhtnööre
täidawad — jääwad weendumusele, et taimewõi tarwitamine
on kasulik ja Praktiline.
Kaalud ja mõõdud.
1 tonn ----- 1000 klg. ----- 61 p.
2 nl.
1 kilo = 1000 gr = 2V2 nl.
400
200 11 == 72 „
100 „ = 74 „
50 ii == 7s „
= 3 loodi
38
25 n = 2 „
121/2 „
1 lood
61/2
—1/2 loodi
31/4 „ =74 „
3 klaasi jahu ----- 1 nael —
— 400 gr.
2 klaasi shkrt. — 1 nael ----— 400 gr.
1
I (liiter) -----1000 gr.
a/s *
----- 500 „
Märkide ja lähenduste seletused
H — noor kuu,J — esimene roceranb, G
täis kuu, C =
wiimane weerand. P- — püha, p. — päew ja pärast, h.
Hom
miku, e. l. = enne lõunat, p. l.
pärast lõunat, õ. = õhtul.
*
' mälestusepäew, ** = suur püha ; k. ^kell, t. — tund, m.
— minut.
Aastaajad.
Kewaöe algab 21. märtsil kell 3.
Suwi algab 21. juunil kell 23.
Sügise algab 23. septembril kell 13.
Talw algab 22 detsembril kell 8.
Warjutused.
Aastal 1929 on kaks päikesemarjutust.
Esimene täielik Päikesewarjulus tuleb 9. mail ja on näha
Asrika lõunaida nurgas, Madagaskaris, Sunda ja Filipini
saartel ja Australia põhjaosas.
Teine rõngakujuline päikefewarjutus 1. nowembrrl rerl
10 kuni 15, ja on näha Kanada idarannal, Newfoundlandis,
Lääne-Europas, Wäike-Asias ja Arabias.
Kuu-warjutusi sel aastal ei ole.
Pühad ja puhkepäewad.
Täielikud pühad, mil tööd ei tehta, on järgmised:
1) Uus-aasta (1. jaanuar). 2) Kolmekuninga päew (6. jaan.).
3) Jseseiswuse püha (24. weebruar). 4)'Palwepäew (20. weebr.)
5) Suur Reede (29. märtsil). 6) Ülestõusmise pühad (31. märt
sil 1. ja 2 aprillil). 7) 1. mai püha. 8) Taewaminemise püha
(9.' mail). 9) Nelipühad (19, 20. ja 21. mail). 10) Jaanipäew
(24. juunil). 11) Jõulupühad (25., 26. ja 27. dets.)
Töö lõpetatakse kell 12 päewal:
1) Ülestõusmise (kewade) püha laupäewal. 2) Nelipühi
laupäewal. 3) Jõulu laupäewal. 4) Wanal-aastal (31. dets.).
3
Aasta 1929 on ühtlasi:
6642 aasta Julianuse ajaarwamise järel;
Nabonassari
2678
ff
Bitsantini
7437
„
Olimpia
ehk 677-dama
2705
„
//
olimpiada esimene aasta;
5689 aasta juutide ajaarwamise järel;
1347
„
muhamedlaste „
„ ;
140
„
Prantsuse rewolutsioni kalendri järel.
Tähtsamad sündmused Eesti ajaloos.
Põhja-Eesti langeb Daani walitsuse alla . . . aastal 1219
Lõuna-Eesti langeb ordurüütlite kätte .
. . .
„
1224
Eesti wabaduse-sõda daanlaste ja rüütlite wastu
„
1343
Daanimaa müüb Põhja-Eesti ordule .......................... „
1346
Ordu lõpp ja Rootsi walitsuse algus .
.
. .
„
1561
Klaus Kurssel wõidab Tallinna üürikeseks enesele
„
1570
Saaremaa langeb Rootsi walitsuse alla . . . .
„
1610
Lõuna-Eesti tunnistatakse Rootsi omaks . . . .
„
1629
Eestimaa terwena tunnistatakse Wene omaks . .
„
1721
Põhja-Eesti orjapõli lõpetatakse .................................. „
1816
Lõuna-Eesti orjapõli lõpetatakse ......................... <
„
18 19
Wene keiserriik laguneb
............................................... „
1917
Eesti wabariigi asutus ............................................................ 1918
Luk. 16, 19—31.
20
1. P. p. Kolmain. p.
21
Erasmus
22
Karpasius
23
Robert
24
Eestlaste wabastus 1816
25
Barnim H 14, 56
Z 26
Margareta
Luk. 14, 16—24.
2. P. p. Kolm. P
Barnabas
Klaudina
Tobias
Modestus
Justina 3 6, 14
Wiidi päew
Pühap. 10. P. p. Kolm. P.
Esmasp. Donatus G 4, 40
Teisip.
Kristuse selet. p.
Keskn.
Kajetan
^Neljap. Roman
Reede.
Klaara
Laup.
Lauritsa-p.
nädal.
•33.
Peetruse ahel. p.
Perpetua
Dominikus
5
6
7
8
9
10
11
Luk. 10, 23—37.
Pühap.
13. P. p. Kolm. P.
Esmasp. Gebhard
Teisip.
Rosalia ^ 21, 2
Keskn.
Raimund
Neljap. Ioannese surma p.
Reede.
Aleksander
Laup.
Hilda
12
13
14
15
16
17
18
1. skp. tõuseb päike kell 4, 5 min.: läheb loosakell. 8,37m.
„
» 4'26 „
„„„8,13
21. „
" 4'49 ...................................7,47
"i
12
30 p.
30 p.
Mihklikuu
IX. September.
36.
nädal.
Luk. 17, 11—19.
1 Pühap.
14. P. p. Kolm. p.
2 Esmasp. Egidius
3 Teisip.
Rahel, Lea G 12, 47
4 Keskn.
Magnus
5 Neljap. Regina
6 Reede.
Tehwan
7 Laup.
Bruno
26. P. p. K. p. Surnute-p.
Kadrina päew
Konrad
^ot
Günter
Edmund
Andrekse päew
11
12'
13
14
15
16
17
l.skp. tõuseb päikekell 7,29 min.; läheb loojakell 4,26 nt11. „
21. „
» 8,13 ....................... .„3,46 „
31 P.
31 p.
Joulu-kuu
XII. Dezember.
nädal.
49.
1
2
3
4
5
6
7
nädal.
50.
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
18
19
20
21
22
23
24
Luk. 21, 25—36.
2.Krist tul. p.
Antonia
Alwine 3 10, 42
Judit
Woldemar
Luutsia
Emil
25
26
27
28
29
30
1
Matt. 11, 2—10.
2
3
4
5
6
7
Joan. 1, 19—28.
Pühap.
4. Krist. tul. p.
Esmasp. Wiktoria T 3, 27
Teisip.
Adam, Ewa
Keskn.
1. Joulu püha
"Neljap. 2. Joulu püha
Reede.
3. Joulu püha
Laup.
Süüta laste p.
nädal.
29
30
31
Matt. 21, 1-9.
1. Krist. tul. p. G 5, 48
Arnold
Plato
Barbara
Sigismund
Nigula päew
Ambrosius
Jakobis 2 p., Harkus, Pärsamaa w.
2. Paides, Kodaweres, Wändra
Suurjõel, Mõras. 5. Antslas, Rannitsa Wissil. 6. Rõngus, Kassinur
mes. 7. Walgas, Elmas. 8. Paliweres. 10. Sauel, Jogewal. 11.
Wõrus, Laura Stoldomas, Wiljan
dis 2. p. 12. Karilatsil, Kuresaares,
Triigi Ardus, Lähtrus. 14. Tartus,
Kärus. 15. Tumalas, Põltsamaal.
17. Haidas. 18. Palimeres. 20.
Missus, Kuusalus, Ristil. 21 ja 22.
Tamsalus. 24. Paides, Mustmees.
25. Raasikul, Türil. 26. Walgjärwes, Pati Nurmeotsal. 27. Amblas.
27.-28. Wiru-Nigulas. 28. Hallikukimil, Keilas. 29. Rootowas, Wõ
rus. 30. Wigalas.
Detsembri
kuus:
SetteHiiekõnnus esmasp. pärast 2. Kr.
tul. püha. 1. Abja Paluojal, Räpi
nas. 2. Juurus. 3. Tapal, Walgas,
Alajõel. 4 Rakmeres 2 p. 5. Amb
las. 6. Wihulas. 7.-8. Kallastel. 8.
Wiljandis 2 p. 10. Jüris, Sadalas, Mõisakülas, Kilingi-Nõmmes.
10 ja 11. Narmas 2 p. 12. WanaWändras, Järwa-Jaanis, Koerus,
Martnas. 13. Pati-Nurmeotsal. 14.
Antslas, Ninakülas. Reede enne
16. dets. Põltsamaal. 15. Jõgerval,
Kärdlas, Wõrus, Kohilas. 16. Tü
ril. 17. Moisekatsis, Raplas. Kuu
kolmanda nädala keskn. ja neljap.
Pärnus. 18. Pööraweres, Sooniste
Ellamaal, Paides. 19. Jõhmis 2 p.
20. Wõõbsus, Missus, Wasknarmas,
Haapsalus, Märjamaast 22. Must
mees, Koerus. 23. Krüüdneri Su
laojal.
28. Walgas,
Karvastu
Warnjal.
Linnukasvatajad!
Kui Teie vajate midagi linnuasjanduse alal, ükskõik mis
asjus, siis pöörake alati meie poole. Meie tahame Teie
soove rahuldada. Meid ei huvita ahnitsemine, liiakasu
võtmine ega rahva kulul elamine, vaid meid juhib idee !
Meil on üleilmline ühendus.
„ICodulind“, Tallinn, Postkast 240.
19
Moodsast suisest kanadepidamisest.
Enam jagu inimesi töötab olemiku
tarwis, ainult mõned töötawad tulewiku
tarwis. Targad inimesed aga töötawad
mõlemate tarwis — tulewiku tarwis
olewikus ja olewiku tarwis tulewikus.
Üldiselt on teada, et suwel palamaga wäheneb munade
saak. Seda waheaega tuleb kasutada järeltulema noorsoo kasmatamiseks — rohkem hoolt ja tähelepanu juhtima noortele
kanadele. Kel on noorus, sel on uhkus, siin aga kanadehoom !
Kõigi meie koduloomade tulemane tulumäärtus oleneb noored
eas õigest kasmatusest, hoolitsemisest ja toitmisest. Wead mis sel
ajal tehakse, annamad end pärast kestmalt tunda. Mis loomade
juures noorelt tähelepanemata jäetud, seda ei saa enam wanemas eas parandada wõi heaks teha. Sellane määrus on mak
sew kõigi koduloomade ning ka kodulindude kohta. Suurte loo
made juures paistawad hooletuse järeldused küll juba esimestel
aastail silma, kuna kanade, kui wähese tähelepanu määriliste
olemuste juures seda alles lõpul märgatakse. Kuid tagajärjed
on samasugused kurwad, kui teistegi loomade juures : loomad
jäämad osaliselt kiduraks ja ei täida pärast neid lootusi, nagu
seda õige kasmatuse ja edenemise juures oleks loota wõinud.
Seda selgitab meile lihtsalt ja arusaadawalt meie kanade ena
muse munemismõime. Järgneb alguses tehtud wigadele pärast
poole meel puudulik hoolitsemine ja toitmine, siis on tagajär
jed õige kurwad ja meie läbistikküne munade saak näiteks
kõigub 60—70 ümber. Ta peaks aga wühemalt kahekordne
olema, sest näiteks kui üks kana 120 muna aastas muneb, siis
jääb ainult puhtaks kasuks paar tosinat mune. Kus aga kana
del wabad jooksumäljad kasutada ja suurem osa toidust maksuta,
ainult korjamiswaewa eest saadamal, nagu see maa kohas wöimalik, on lindude ülespidamise kulud õige wäiksed ja wõib juba
wäikese ülejäägigi anda, kuigi kanad 70—80 muna munemad.
Siin peab aga küsima: Miks lepitakse sarnase wäikese kasuga ?
Kas maksab wäikese ülejäägiga üldse kanu pidada, kui on wõimalik neist saada märksa fuuremat ?
Peale selle on weel teisigi paremusi, mis järeldub heast
hoolitsemisest ja kasmatusest : linde ei taba nii kergesti haigused,
sest nad on tugewad ja terwed. See kõik wäärib tähelepanu. Kui
meie kogu riigi läbi rändame, siis peame ütlema : „Wäga här
ma nägime, et kanapere oli haigustest puutumata — ikka oli
manadel lindudel midagi migal" Loomad on nõrgad ja selle
20
tõttu hakkab ka kõik kergemini külge. Nimelt mustus kanamajades muretseb selle eest, et haiguseidudest puudu ei ole.
Siin tahaksin meel ühe iseäralise lewinenud lindudehaiguse
peale tähelepanu juhtida, mis lindudest algab ja teiste koduloo
made ja sigade peale üle läheb; see on nimelt tuberkuloos, mis
paljudele maa- ja loomapidajatele päris teadmata. Kuid see on
wäga hästi teada, nagu „NemDorgi rahmaleht" teatab, et
wõrdlemisi suur protsent tur
gudel müügile tulewaist siga
dest tuberkuloosi põewad. Sel
alal on õige laialdasi juurd
lusi ja uurimisi toimetatud, küll
Ameerikas ja Euroopas ning
just neis kohtis, kust kõige roh
kem tuberkulooshaigeid
sigu
turule on saadetud. Paljudel
kordadel oli
selle rändtõbe
leminemise põhjuseks just tuberJoon. 1. Kunotoidu automaat.
kulooshaigete lehmade piimaga
sigade söötmine. Oli aga maakohti, kus lehmad terwed leiti, kuid
sead põdesid kõik tuberkuloosi. Siin oli mõistatus lahendada :
kust wõisid sead haiguse idud omandada ? Siis alles hakati
sulgloomi uurima. Tähelepanu juhiti kanade peale, kes oma
kahtlase mäljanägemisega selleks põhjust andsid. Kanad leiti kõik
tuberkuloosi põdemat ja sellega olt siis ka mõistatus lahendatud,
kust sead tuberkuloosi haiguse idud omandasid. Käesolew uurimine määrib tähelepanu ja sunnib selle eest hoolt kandma, et
kanapere haigustest wabaneks ja haiged kanad kaoks. Esimene
ülesanne oleks terme ja tugema kanade järelsoo kasmatamine.
Iseäranis suwel soojal ajal ei tohiks kanadel omapääd tali
tada lasta. Kuid üldine armamine kaabib meil ikka sinna poole,
et just sel ajal kanad eneste eest kõige puremine wõiwad hoolit
seda. See on tõsi. Kuid nad ei tohiks märjas rohus jalutada.
Sellega ei armesta keegi, et kanad, nimelt pojukesed ja noored
kanad, ei kannata seda ülearust niiskust; selle järeldusel tekib
katarr ja reumatism, millele wanemad linnud ehk kauem wastu
panemad, kuid noored ei kannata seda: jüäwad raskemal kujul
haigeks ja tagajärg on kurb — surm algab oma hämitustööd!
Jga^ kasmatuse juures peaks olema suurem, nõnda nimetatud sib
limise ruum, kus suwel mihmasel ajal kanad marjul hoitakse ja
mis talmel külmal ajal kanadele siblimiseks mõimalust annab.
Muidugi tuleb linde kinnihoidmise ajal sellekohaselt sööta, sest
21
seda peab meeles pidama, et kui lindudel mineraal- ja looma
riigis liikumine piiratud, siis peab neile seda teisel teel kätte
saadawaks tehtama,
wastasel korral kan
natab lind ja linnu
wõimine selle puuduse
tagajärjel.
Näiteks
pehmeks toiduks ku
patatud kliid, millele
puusütt, pool teelu
sika täis kana kohta,
juure lisada wõib.
Peale selle igasugu
seid terawilja jäänu
seid
ja terawilja. Ioon. 2. Linnu desinfitseerimise kasti panek.
Terawili tuleks aga
õlgede wõi põhu sisse puistata, et kanadel kinniolemise ajal roh
kesti liikumist ja tegemist oleks terade otsimisega põhu seest.
Peale selle mõiks weel wäikseid raasukesi puusöest erinõusse,
automaati panna (waatu joon. 1), sest puusüsi on üldiselt tuntud
kui parem abinõu kõhu lahtioleku ja koolera wastu.
Selle eest tuleks
Hoolt kanda, et lin
dude joogiwesi alati
puhasja würske oleks,
sest päikesest soojen
datud joogimees siginewad Haiguseidud,
mille kaudu lindude
peresse
igasuguseid
rändtõbesid kantakse.
Sellepärast peab joo
Joon. 3. Lind desinfitseerimise kastis.
ginõu hoitama päikefe eest warjatud kohas, mida päema jooksul mitu korda tuleks
puhta, wärske meega täita.
Kõik siin 'nimetatud ettemaatuse abinõud kaotawad oma
tähtsuse, kui kanamaja, milles kanad öösel puhkawad, korras ei
ole. Kõige esite peab ta puhas olema. Kui sõnnikut ei ole wõimalik igapüew ära koristada, siis tuleks ta maaemalt iga hommikul
mulla wõi turbamulla korraga katta, sest wastasel korral hakkab
sõnnik soojaga käärima ja laotab kanget, haisemat õhku laiali,
tõendus, -et õhk mäljaheidete gaasiga täidetud, mis lindude terwisele maga kahjulik. Kanad, kes öösel säärases õhus puhka-
22
avad, peawad haigeks jääma. Nädalas wähemalt kord kanamajast wäljaweetud sõnnik tuleks kas tünnidesse, kastidesse wõi
wihma eest warjatud auku panna, mida siis mulla korraga peab
katma. Sel wiisil kogutud kanasõnnik laguneb mõne kuuga täie
likult, millest saab wäga wäärtusline ja ruttumõjuw wäetisaine
juurwilja- ja lillepeenardele ning nurmele, wõi mujale, kus kiireltmõjuwat wäetisainet tarwis läheb.
Peale sõnniku eemaldamist tuleb kanamaja ka putukatest ja
täidest puhastada. Tuleb põhjalik puhastamine ette wõtta; kerge
wõi osaline puhastus on kasuta, sest soojuse mõjul siginewad
parasiidid wäga kiiresti. Lubjaweega, mis kõige lihtsam ja
odawam desinfitseerimise aine, tuleks seinad, lagi ja kõik nurgad, *
praod ja õrred ning pesad põhjalikult ja hästi üle kasta. Õrred
ja pesad tulewad iseäranis põhjalikult puhastada. Kanamaju,
mis kauemat aega puhastamata seisnud, oleks soowitaw kaks
kuni kolm korda suwe jooksul eelpool nimetatud wiisil puhas
tada. Sest wõib ju wäga wõimalik olla, et eelmisel korral mõni
pragu seinas wõi õrres wõi pesas hooletult puhastatud sai, kus
parasiitidepesa edasi elutseb. Kui mõnel parasiitidepesal on wõimalus jäänud edasi elutseda, siis wõib kindel olla, et kahe wõi
kolme nädala parast kogu kanamaja jälle neist kubiseb.
Nüüd lõpuks tuleks puhastamise järg kanade eneste juure.
Iseäranis kanapojad kannatawad alati putukate all; paljud pea
wad isegi oma elu wereimejatele ohwerdama, sest nad piinatakse
surnuks. Kui puhastamine kord käsile on wõetud, siis tuleks iga
kana üksikult puhastada; seda toimitakse mitmel wiisil: wedelikus
wannitamine, wiimane on küll suure kanakarja juures kaunis tü
likas läbi wiia, kuid kergemalt läheb see, kui kanadele sulgede
alla putuka pulbrit pritsitakse; aga weel praktilisem on kokkuhoid
mise mõttes, kui kanad tõu suurusele wastawatesse kastidesse
paigutatakse, kus putukapulbrit umbes poole sõrme paksuselt sees
on ja kuhu tarwidust mööda weel juure lisada tuleb. Joonistu
sed 2 ja 3 näitawad, kuidas kast on walmistatud ja kuidas lind
tuleb kasti paigutada. Peale linnu kasti paigutamist tuleks ringi
kasti ääre ja kaane wahele märjad paberiribad panna, mis pulbri
wäljatolmamist takistawad. Linnu liigutused kastis panewad pulbri
tolmama, mis neile sulgeda alla kehale tungib ja parasiitidele
Häwitawalt mõjub. Kui kogu lindude pere järjekorras puhastatud
on, tuleb kasti sisu ära põletada. Peetakse aga suuremal arwul
linde, siis tuleb seda puhastamistoimingut lihtsustada: linnud
puhastawad endid ise, kui neile selleks wõimalus antakse. Tuleks
parajas suuruses puust kastid muretseda, kuhu panna hästi peent
kuiwa mulda,
segatult puhta puutuhaga,
mitte jämedat
23
liima, millele peotäis wääwli pulbert hulka lisada. Kastid tuleks
kuni ääreni, maaga tasa, maa sisse panna. Säärastel tolmuwannidele tuleks aga katused peale teha wõi mannid katuse alla
paigutada, et wihm neid märjaks ei kastaks, sest lindudele ei
meeldi mudas püherdada. Kanad pesitsemad neis wannes wäga
Heameelega, liigutawad ja püherdamad, kuni tolm sulgede alla kehani
tungib. Parasiidid aga ei kannata tolmu, mis nende Hingamisawaused lämmatab, ja nad on sunnitud linnu keha küljest lah
kuma. Põhjaliku puhastuse ja tolmutamise järele lahkuwad lin
nud tolmu mannist, raputawad endid tublisti ja ühes sellega
puistawad ka parasiidid küljest. Moodsa tolmumannide sisse
seadmisega hoiab praktiline linnukasmataja aega ja raha kokku,
mis muidu üksikult linde puhastades kaduma läheb. See on
küll iga linnukasmataja oma waba malik, kuidas ta linde para
siitidest wabastada kawatseb, kuid midagi peab nende Hämitamiseks tehtama, et linnud neist wabaneks, sest kogemused on näi
danud, kui palju nad lindude elujõust häwitawad ja kui palju
noori linde nende ohmriks an langenud. Tähelepanekud on näi
danud, et wanemud kanad parasiitidest niimõrd nõrgestatakse, et
nad kas liiga wara wõi hilja sulimisega algamad ja haiglane
seisukord linnud nii ära kurnab, et nad nõrgestatult taimele
wastu lühemad ja alles järgmisel kewadel munemisega algamad.
Siin peame ameeriklasele kui suurimale linnukasmatajale
õiguse andma: „Kes suwel oma kanade heaks midagi ei tee,
sellele ei tee ka kanad talmel midagi."
Lonkawad karrad — tiisikushaiged.
, Leitakse kanahoomis lonkam kana, siis arwab selle oamnik
harilikult, et kana on jala wäljawäänanud mõi astunud mõnele
terawale asjale. Ei kao lonkamine mõne päema pärast, püütakse
kana kinni ja uuritakse jalg järele. Harilikult ei saa aga midagi
kindlaks teha ja ta lastakse jälle joosta. Kuigi mõnel juhusel
lonkamise põhjuseks tõepoolest on migastatud jalg, peitub põhjus
sagedamini hoopis teisal; kana põeb kardetamat linnuhaigust ja
nimelt tiisikust.
Teatawasti on tiisikus haiguseks, mis lindude seas õige laia
liselt leminenud. Ei ole liialdus, kui öelda, et tiisikus on lõpuli
kult Hämitanud^paljud linnukasmatused; kannatamad tema all aga
kindlasti kõik. Sealjuures on tiisikus haigus, mida arstirohtudega
üldse mõimatu on parandada ja teiseks on teda äärmiselt raske
kindlaks teha. Just need kaks põhjust on andnud tõuke tema nii"
laialiseks leminemiseks
24
Kõige kindlamaks tundemärgiks on siiski lonkaw kõnnak. Kes
leiab, nii siis, lonkama linnu oma kanade hulgas, peab kohe arwestama tiisikuse mõimalusega.
Niisugust kana tähelepanelikumalt jälgides leitakse, et ta on
oma ülespidamises kurmameelne ja unine. Ka söömine ei näi
talle pakkumat mingit lõbu ja enamasti tukub ta kohewil sulgedega
kuski nurgas. Pilk on sellisel kanal segane ja nägu ning hari
kahmatud. Ta jääb järjest kergemaks, olgugi et muneb meel.
On kõik need tundemärgid olemas, siis ei tarwitse enam
kahelda, et kana põeb tiisikust ja ta tuleks tappa.. Kui haigus
pole kestnud meel kaua, nii et kana pole muutunud liiga kõhnaks,
wõidakse tema liha meel kasutada toiduna. Niisugusel juhusel
tulewad aga haigusest puudutatud osad, nimelt kopsud ja soolikad
ära põletada wõi matta õige sügamale maasse, mitte aga jätta
lihtsalt õuele wedelema, nagu see kahjuks sünnib sagedasti, kus
siis kanad neid nokkides omakorda saamad haiguse. On aga kana
juba suremise lähedal, seega siis õige kõhn, ei tarwitata teda enam
toiduks, kuna paljudele ei maitse isegi hiljuti haigeks jäänud
kana liha.
Nüüd mõtleb küll mõnigi kanakasmataja: „Miks ei panda
kanadele siis kaitserõugeid tiisikuse wastu?" Kaitserõuged tiisikuse
„wast u" ei aita, kuna nende abil wõib küll kindlaks teha, mil
line kana põeb haigust. Ja ka seegi on tähtis, kuna awaneb õi
gel ajal mõimalus haigeid kanu meel kuidagi ära kasutada, mis
hiljem muutuks wõimatuks, kui haigus kestnud juba kauem. Rõu
geid tuleb panna igatahes kaunis sagedasti, sest esimesel korral
päris terwed kanad nõiwad järgmisel korral juba haigeteks osutuda.
Kuigi pole olemas tõsist abinõu tiisikuse wastu, wõib kanapidaja temast wabaneda hoolika puhastamisega. Nimelt kantakse
haigus edasi sõnnikus leiduwate bakteeride kaudu, mille wastu
kindlaks kaitseabinõuks on igapäewane puhastamine. Samuti on
soowitaw ka pesade ja ruumide desinsektsioon.
Tallitawad linnupidajad nii järjekindlalt pikemat aega, siis
wõiwad nad märkida, et nende kanamajades ei leidu enam lonkawaid kanu; nad on haigusele piiri pannud.
Kanapoegade
täid.
Wilunud linnukaswataja silmab kohe, kui kanapoegi täid
waewawad, kuna algaja-linnupidaja peab kanapoegi terawa^t
tähelepanema ja järele wcmtama, et kas ei leidu nendel külje s
25
wäikseid, umbes 1 millimeetri suuruseid halle kujukesi, kes lii
gutamata pea ümbruses pesitsewad. Need on wäga kardetawad
kanapoegade peatäid, kes esimesi seedimise rikkeid esile kutsuwad ja
kanapojad aegamööda surmale suigutawad. Kui on kindlaks teh
tud, kus täid endid naba sisse on puurinud, tuleks neid kohti
mähese raswa wõi õliga määrida; see abinõu on peaaegu alati
oma otstarwet täitnud. Peale selle on meel teine arstirohi,
mida aga siis wõib tarwitada, kui kanapojad on wähemalt 2—3
nädalat manad. See on salm, mida wõib walmistada järgmiselt:
1 osa halli salwi, 4 osa lanoliini ja 1 osa kiwiõli. Nagu katsed
on näidanud, on salmi tarwitamine wäga häid tagajärgi annud,
abinõuks saanud, millega kindlasti linde parasiitidest wõib pu
hastada. Kuid seda salwi tuleb wäga ettemaatlikult tarwitada :
kohe naha peale sulgede alla wõimalikult wähe määrida.
Kunagi
ei tohi salwi sulgede peale määrida,
sest siis
wõiksid teised kanapojad seda nokkida, mis on neile wäga
kahjulik, kuna täid aga surmamata jääksid. Mõjuw ja lihtne
kaitseabinõu täide wastu on, kui kanapoegadele iga kolme päewa
järele mõni tilk söögiõli pea peale sõrmedega laiali hõõruda.
Wesikiilid linnukaswataja Waenlased.
Sageli wõib ajalehist lugeda, et mitmel pool on nähtud
imestusiäratawat kiilide parme, neid olnud nii laialt ja paksult,
kui wähegi silni ulatanud nägema. Seepärast ei ole wist tähtsu
seta, kui kiilide hädaohtu, mis nad linnukaswatajale sünnitawad, kirjeldan.
WeeäärKtele linnukaswatajatele on suured wesikiilid otse
nuhtluseks. Mõnel aastail on neid wäga palju olnud. Nende
lendu on ju wäga huwitaw waadelda, kuid linnukaswataja tun
neb neid nähes hirmu. Kui aga ilmad pahemaks muutuwad, siis
laskuwad kiilid wee lähedal oleroatele põõsastele, kujutades okstele
nagu kobarad. Kes nüüd kanu kanamajas kinni ei hoia, see saab
tägajärgi warsti näha.
Olin just sel ajal kiilide uurimisel rannas, kui kiiliparmed
nühtawale tulid. Siis oli ka kartus põhjendatud ja suurt rahutust
kohalikkude kanapidajate hulgas märgata — kõik ruttasid kanu
kinni panema. Ja tagajärjed selgusid warsti. Jgalpool oli hä
daldamist kuulda: „Minu kanad munemab kooreta mune ja söö
mad nad ära" — „Minu kanad on haiged ja ei mune enam"—
„Minu kanadest pooled ära surnud —minul ei ole enam mune."
Selgus, et kanad olid siiski kiile söönud, mis Halwasti mõjus
26
munemisorgaani ja kogu linnu terwisele. Igalpool ei olnud taga-järjed ühesugused. Asjaoludega lähemalt tutwudes mõis järgmist
kindlaks teha: kanad munewad algusel küll korralikult, kuid
munad on kõik kooreta - munemine ei sündinud pesal, maid muna
kaotati juhuslikult õuele. Seda märkasid teised kanad ja nüüd
algas hirmus munade söömine. Tihti mõis näha, et kui mõni ka
nadest pesale läks, siis käisid teised kõik järjekorras ja pistsid
pead istnwa kana alla, et järele waadata kas muna on juba tulnud. Kui siis kana pesalt lahkus, tormasid kõik pesa juure ju
Häwitasid kohe munetud kooreta muna. Pealtmaatajale pakkus
see toiming wäga koomilise pildi, kuid kanadepidajale tulid pisa
rad silma — ta teadis, et kanade munade söömist on raske
ära wöõrutada ja kanapere häwineb. Peale selle selgus meel,
et kanad munemise üldse järele jätsid. Harjad olid endiselt meel
punased, käisid ka meel pesal istumas ja lahkusid sealt kisaga,
kuid pesa oli tühi — muna jäi tulemata. Sellele järgnes siis
kõige kardetamam järk: kanade suremine. Näha oli, et kiilide sömine wäga kiiresti munemisorgaanile mõjus. Umbes kolmandal
päewal tulid esimesed haiguse nähtused ilmsiks, selle peale
waatamata, et kanad lühikese ajaga mitte kuigi palju kiile
äratarwitada ei suutnud, sest kiilid on arad loomakesed, kes en
did nii kergesti püüda ei lase ja kui nad nähtawale tulid, said
kohe kanad kinni pandud.
Lähemad uurimised on selgitanud, miks kanad surewad: Kii
lid kannawad enesega kaasas jöhwussi sugu, mis kanadele üle
lähewad, kui kanad kiile söömad. Kiilide söömisega omandatud
parasiidist (Cercarie) siginenud usside tagajärjel häwinewad kõik
kanad, sest ussid nürimad lindude sooled läbi, tungimad kana
munemisorgaani ja sünnitamad selles põletiku ning surmamad
sel teel kana. Seepärast ettemaatust mee- ja rannaäärsed kanakasmatajad!
Revolutsioon
kanamajas.
Kukk kõndis mõttes edasi-tagasi. Tema kuningriigis oli mi
dagi korrast ära. Ometi teadis ta kindlasti, et polnud midagi
muutunud tema ilusas mälises jumes, et mõis sama jõuliselt ja
uhkelt walitseda oma naisi kui aasta eest, mil oli asunud siia
kanamaja kuningana. Millega tuli siis seletada seda kanade eemaletõukamat, jah isegi sallimatut ülespidamist tema wastu, mida
mõis märgata juba mitme päema kestel. Talle polnud mahepeal
kustki wõistlejat ilmunud ega ka — äkki taipas ta, — õigus.
27
sest ajast, kui neile tuli see pärlkana, tegid kõik näod, nagu oleks'
ta ainult õhk. Oh, see pirtsakas wäike preilike, kes juba nende
esimesel kohtamisel andis talle niisuguse ninanipsu, et tal julgus
kadus edaspidisteks lühenemisekatseteks. Noh, see pidi juba muu
tuma, kohe tahtis ta oma naistele aru pähe ajada ja neil koha
peal näidata, kes siin õige isand on, — kuid — kukerekuu kus
pagan nad siis on kõik ? Ühtki kana polnud näha. Wihast lõkendades ruttas ta prügihunniku juurde. Mida nägi seal aga kuke silm?!
Ta suu jäi imestusest lahti. Prügihunniku juurest kostis läbisegi
käratsewate naiste kisa. Ahaa, — mõtles kukk, — nad pearoad
miitingut prügihunniku nõlmakul. Nüüd eraldas ta selgesti teiste
hulgast pärlkana kriiskama hääle : .Ma kordan teile meel kord,
kallid õed, see on tõsi wiimase sõnani, mis ma teile rääkisin enda
kogemustest. Meie elame edu ajajärgul ja peame oma waateid
ning arusaamisi kontrollima. Tänapäew pole meil enanr mingit
tarwidust alluda kuke tujudele. M e ie olerne temast määrtuslikumad, sest m eie muneme ometi kalleid mune. Mis teemad inime
sed meieta, kuid kuke peale wöiwad nad wilistada". — „Jah
aga — " katkestas mana kogernustega kana, — „Ma tean su
aga juba," torkas noor kohe mahele, — „see on hirmsasti moest
ära ja kõlbas wäga hästi tol ajal. Ainult, et teid õpetada kutsu
sin teid siia kokku. Ja, nagn alguses juba tähendasin, ei oodanud
ma siit sugugi leida niisugust mahajäetud kolgast, kui tulin siia
naabertalust. Meil seal oli juba ammugi kukutatud kuke türannia.
Ta wõib meel õnnelik olla, kui tohib end wahetewahel meile pü
hendada. Ja teate ka, kuidas me niisuguse wõidu saime?" — Kõik
ootasid põnemusega, kukk ei julenud hingatagi prügihunniku teisel
küljel. —
„Wõitsime sellega, et suurendasime munade toodangut elektri
abil sellise määrani, millini meid kukk, riiwatu, kunagi ei suutnud
wiia. Ikka ja jälle kuulsime endi peremeest kõneleruat, et munade
hulk olemat kasmanud kahekordseks sest saadik, kui talli oli haka
tud walgustama elektriga. Meil polnud enam tarwis oodata
Hommikut, et hakata munele- punkt kella kolme ajal hakkasid „elektripäikesed" paistma ja me wõisime asuda enda kohuste täitmisele.
See andis meile palju julgust ja senine isand ning walitseja,
kukk rräis nreile nüüd üleljigse asjakesena tallis."
See oli juba liig kuke aule. Wihase „kukerekuuga" lendas ta
üle prügihunniku naistekarja hulka ja käratses kogu oma energisat kokku mõttes: „Teie lasete siin sel naabrinaisel muinasjut
tusid puhuda, silmapilk kasige laiali, muidu," — ta ei saanud
enam midagi öelda. Kõik kanad karjusid : „Meie pooldame edu,
oleme tänasest peale moodsad. Meie kohus on inimestele mune
28
soetada ja selleks wajame elektrit, mitte aga teie türanniat. Täna
sest peale walitseme meie, naised kanamaja ja kui see Härrale
ei sobi, wõib ta jalga lasta." Löödult pomises kukk enda ette:
„Targem annab järele," kuid kunagi poleks ta mõelnud, et elek
ter saab tema wõistlejaks. „Ja-ah, kukk õpib eluaja!"
Halastage weoloomade peale.
Oskaksid weoloomad kõnelda, siis muutuks talunik wast õige
sagedasti nende wastu tähelepanelikuks. Kõigepealt tuleb tähelepanu
juhtida puudulikule rakendusele hobuste juures niidumasina ees.
Et ristikheina ja aasaheina niitmisel ette juhtumad alatihti kiwid
ja muti mullahunnikud, siis tuleb masinat sagedasti tagasi tõm
mata, kusjuures puudulikult rakendatud hobused kaelahaawu saa
mad rangide hõõrumise läbi. Kui siin abi ei leita, muutub niit
mine loomapiinamiseks. Aiuult õigete hobuseriistadega wõib
siin loomi aidata Peale selle peaks niitja masinalt maha tulema
ja aitama seda tagasi tõmmata. See oleks suureks kergenduseks
hobustele. Et niitmise juures harilikult kiiresti edasi liigutakse,
tuleks sagedamine pidada wäikeseid puhkeaegu, mis aga paraku
ununeb harilikult selle tõttu, et niitja masinal istudes ise pole
põrmugi wäsinud. Edasi oleks mägistel maadel soowitaw
kasutada
pidurit
masina juures.
Sellega
jääks hobus
tel ära suur waew, mis nad nüewad mäest allaminekul masina
pidamisega.
Mitte tarwitada idanenud kartulaid!
Kewadel peab talupidaja hoolt kandma, et loomade toiduks
ei tarwitataks idudega kartulaid, samuti ka mitte ühes idudega
keededuid. Seda sellepärast, et idudes leidub mürki, solaniini,
mis eriti kardetam on sarwloomadele. Wiimased, kui nad idane
nud kartulaid söönud, seisawad longus peaga, kaugenenud, Har
kis jalgadel, silmad wahiwad tühjusesse ja puls lööb õige kii
resti. Ka seest-täis-ajamist, kõhu lahtiolekut ja pistisid tuleb selle
tagajärjena ette. Idanenud kartulid, mida kawatsetakse loomadele
sööta, tulewad, nii siis, warem idudest puhastada. Tiinete lehmade juures tuleb säärase mürgituse puhul ette äraheitmisi, enaanasti aga surewad nad.
29
Hea ja halb lüpsmine.
Mitte ainult toit ja teised toimetused, mis ette wõetud>
piimaanni suurendamiseks, ei anna soowitud tagajärgi, maid
õige tähelepandamal määral mõjutab saadud piima hulka ka lüps
mise wiis. Üks osa piimast tekib alles lüpsmise ajal, ja nimelt
selle mõnu tagajärjel, mida sünnitab lüpsmine udarale. Eriti
heade piimalehmade juures on lüpsniise ajal tekkinud piima hulk
märksa suurem piima hulgast, mis tekkinud kahe lüpsi waheajast.
Hoolimata kõigist püüetest walmistada täiesti puudusteta
lüpsimasinaid ja juba pikemat aega kestnud selliste masinate
põhimõtete parandamisest, pole meel ükski masin neid tagajärgi
saawutanud, mida wõib saawutada osaw, lüpsmises wilunud käsi.
Hea lüpsja walmistab lehmadele lüpsi ajal nieeldiwa tunde. Ka
lehmade sõbralikul kohtlemisel on suur mõju. Kui loomi hirmu
tada wõi lüüa, ei anna nad seda piimahulka, mis sõbralikkuse
juures. Neil juhustel, kui lehmad oskamatu lüpsmise tõttu walu
tunnewad, wõi kui neid ebasõbralikult koheldakse, ei anna nad,
nagu öeldakse, piima kätte. Ka wõiwad Halwa lüpmise tagajär
jeks olla udarahaigused. Kestwa Halwasti lüpsmise tõtte wäheneb piimaand ja nii wõib rikkuda hea piimalehma. Tuleb alati
Hoolega kõik piim wälja lüpsta. Jääb osa piima udarasse, siis
kannatab selle all jällegi piimaand. Teiseks kantakse seega ka ot
sekoheseid kahjusid; lübsi lõpul saadud piim on nimelt raswasisaldawuse poolest parem lüpsi alguses saadud piimast. Kõik see,
mis siin öeldud lehmade kohta, käib ka kitsede ja piimalammaste
kohta.
Kuidas õlitada hobuseriistu.
Et hobuserakmeid hoida pikemat aega heas seisukorras, sel
leks leidub waewalt paremat abinõu kui neid aegajalt õlitada.
On olemas palju õlitamiswiise, kuid alljärgnew on igatahes kind
lasti Hea, et mitte öelda kõige parem. Toodakse kõigepealt raknied
ulualla, kus neid täielikult wõib labtisõlmida, ja pestakse kõiki
nahkosasid leiges wees, milles sulandatud natuke potashit. Wees
harjatakse neid nii kaua, kui igasugune mustus ja rasw on ka
dunud. Seejärele masseeritakse nahkosasid wees kätega, kuni uad
on täiesti pehmed. Kõwa nahka õlitada pole üldse mõtet. Nüüd
riputatakse pestud asjad kuhugi kohta, kus nad wõiwad aeglaselt
kuiwada, mitte aga ahju äärde wõi päikese kätte. Kui nad on meel
raasike niisked, on tulnud paras silmapilk õlitamiseks. On ainult üks
õli, mis selleks kõlbab, ja see on kalarasw (traan.) Kõik teised
30
olid, nimelt ka nii sagedasti tarwitatud sõrarasw ou Halwad
selles mõttes, et meelitamad hiiri ligi, kes ühes raswaga liiga
teemad muidugi ka nahkrakmetele. Kalaraswaga ei maksa kokku
hoidlik olla, teda määritagu nii, et jätkuks naha läbiimbumiseks.
Nüüd riputatakse riistad kuiwama ja hõõrutakse üleliigne rasw
willase lapiga ära.
Munade puhastamisest.
Linnusõnniku wõi mudaga määritud munad ei jäta kindlasti
Head muljet. Neid ei nõuta ka nii kui puhtaid mune, mähemalt
surutakse hind alla wõi püütaksegi suruda. Et seda ära hoida,
puhastab müüja neid harilikult niiske lapiga. See ei tee midagi
halba, kui munad kohe ära tarwitatakse. Tuleb neid aga alal
hoida pikemat aega, siis on lugu Halmem. Niiskelt puhastatud
muna läheb rutemine wanaks, sest pesemisega on körmaldatud
pealmine läikim kiht muna koorelt, mis teda seni kaitses
Ma
annan nõu mune tuimalt puhastada, kui nad pole just hirmus
mustad. Muidugi nõuab see enam aega kui niiske lapiga puhas
tamine. Olgu meel tähendatud, et puhastamata mune haudumi
seks üldse ei wõi tarwitada.Kanapidaja wõib wihmaste ilmadega
munade määrimist teatawal määral ära hoida sel teel, et ta pesasi munadest sagedamini tühjendab, sest muna määrijaks pole
mitte harilikult see, kes muneb, waid järgmised pesale tulijad.
On endastmöistetam, et pe>a ise peab olema eeskujulikult puhas.
Mida puhtamana mune hoitakse algusest peale, seda kauem wõib
ta ka seista enda headust kaotamata.
Munarebu lastetoiduna.
Munakollase ehk -rebu rauasisaldawus on, wõrreldes teiste
toiduainetega, õige suur. Seepärast on ta eriti kohane kasutami
seks rinnalaste ja wanemategi laste toiduna tugewa ja terme
keha kujundamiseks. Munarebu peaks, nii siis, tarwitama täien
dama toiduna piima kõrwal. Sel ajal, kui piimas leiduw lubi
aitab kujuneda tugemal kondikamal, on munarebus suurel määral esinew raud tarwilik werehulga juurekasmuks, mispärast laste
toidu hulgast muuarebu ei tohiks puududa, eriti kui armestada seega,
et toores rebu on kergesti seeditam isegi nõrgale maole. Kah
juks ei tarwitata praegu muna, eriti selle wäärtuslikumat osa,
rebu, kuigi suurel määral laste ja haigete toiduks. Munarebul on
31
«ga nii palju paremusi kuustlikkude toiduainetega wõrreldes, et
seda tuleb aina imestada, miks seda loomulikku produkti nimeta
tud otstarbeks nõnda mähe tarwitatakse. Niisamuti kui praegu
müügil on „Lastepiim pudelites", tuleks turule lasta ka erilised
„Lastemunad", mis endast peaks loomulikult kujutama täiesti
värskeid, wäärtuslikke mune
Keedunõudega ümberkäimisest.
Mõnelegi majaemale näib see õpetus olewat mast ülearune,
sest keedupottide käsitamine pole ometi kellegi kunst, seda mõistab
igaüks. Aga wale, kallis majaema, maata korraks oma ametiõdede keedunõusid ja sa oled imestusest lausa keeletu. Algab sawinõuLega: Neid asetatakse sagedasti Hõõguwale pliidile ja et nad
pole alati tulekindlad, siis imestatakse hiljem, et nad liig ruttu
lõhkewad ja muutumad tarwitamiseks kõlbmatuteks. Glasuuri
migastatakse sel teel, et noaga kõrwaldatakse kuimanud toidujäänuseid. Emailnõud ei kannata mähematki lööki. Juba mähe Hoo
letult pealeasetatud kaas wõib tekitada emailis pragusid ja kil
lunemist. Muuseas ei ole wiimased ka päris hädaohutud, kuna
nad wõiwad tekitada soolehaigusi. Emailkiht ei kannata ka järsku
külma ja sooja waheldamish ei tohi näiteks sooja nõusse walada
külma mett. Emailisortidest peetakse kõige paremaks n. n. wõrkemaili, mis tuleb tarwitamisel kõige odawam, sellewastu on
kirju email omadustelt halb. Kallis email on wastupidawam,
õpetus, mida nõust ostes tuleks meeles pidada. Emailnõusi wõib
puhastada peene liiwaga, mida aga ei tohi kasutada alumiiniumriistade juures, sest liim teeb nende pinna inetuks, kriimustatuks. Alumiiniumi tuleb puhastada sellekohase pastaga, mida ole
mas pea igas majapidamise tarwete kaupluses. Et õhukeste sein
tega alumiiniumnõud wäga õrnad on löögi wastu ja kord mõlki
löödult neile raske on uuesti anda endist ilusat kuju, siis on
soowitaw neid küsitada äärmise ettewaatusega. Teiseks pearoad
alumiiniumnõud olema warustatud isoleerirud sangadega wõi
körwadega, et nende tarwitaja ei pruugi põletada oma sõrmi.
Alumiiniumtasse wõib tarwitada ainult külmade wedelikkude
jaoks, kuna sooja joogi puhul on nad alati pahanduse põhjuseks,
sest nad lähewad wäga tuliseks ja nii on põletamise hädaohus
jooja suu ja huuled.
32
Kanakasvatus A.-S. „MURAVEI"
Tallinn, Suur Pärnu maani. 88. Kõnetraat 16-57
Kontor: Valli tän. 4. Kõnetraat 8-28.
tn
(6
3
C
Ä
0
mismune, veebruarist kuni juulini võtab tellimisi
vastu haudumiseks omas haudumisjaamas, ja
ühepäevaste kanapoegade peale.
Müüb ja toimetab häid tõukanu, kukkesid ja muid
linde kodumaa ja väljamaa linnukasvatustest.
(8
6 E
(5 O 0
t. 0
(8 0
(8 3 M
0) □
Ä L tn
:(8
U) 0 5
tü 01
m >
(8
Müüb veebruarikuust, peale häid tõukana haudu-
Müüb kõiksugu kanakasvatustarbeid, nagu: haudumisaparaate, poegade kasvatusmaju, joogi- ja
sööginõusid, automaat toitmisnõusid, jalarõngaid,
pesasid, traatvõrke, kirjandust linnukasvatuse üle
jne.
Toimetab soovi järele täielikke kanakasvatuse
sisseseadeid ühes tallide ja jooksuruumidega.
Oktoobrist veebruarini müüb päeva-värskeid
mune.
„Eesti Linnukasvataja"
Piltidega ilustatud linnuasjanduse
ajakiri.
Jlmub ükskord kuus (12 vihku aastas).
Tellimise hind ühes kaasannetega:
2 krooni aastas. Üksik vihk 20 senti.
Proovivihk hinnata.
Tellimisi võtavad vastu kõik post
kontorid Eestis.
Kirjade
aadress :
TALLINN, Postkast
„Edu“ trükk, Tallinn, S. Kompassi 40.
240.
«MM^AM^N»>»LLiMM«»»L«»
aH^B^g^jej^gg^^^
EUGEN BRANDT
Muusikatarvete äri.
TALLINN, Pikk tän. 29.
Suurim ja rikkalikum noodiladu Eestis
GRAMMOFONID ja
PLAADID
„His Masters Voice",
,,Polydor“,
„Odeon",
..Columbia",
,,Dekka“
jne.
Üleilmlise kuulsusega
klaverivabrikute
„Rud. Ibach &
W
Barmen,
Veimar,
i
Poeg",
„Römhildt",
„J.
Moritz",
Tartu
ainuesitaja Eestis.
Välistellimised täidetakse
otsekohe.
Mittelaosolevat tellitakse kiirelt välja.
Vastustnõudvale kirjavahetusele postmark
juure lisada.
M”””™""™”™*™*^^
*-M^’M™™-
iiiiiiiiiiiiiiiiiiinnuuiiiiiiH^
Jalgraifad
Naumann,Mars,
Juno ja Royal
üldheadus võidab kõiki,
järelnõue väga tormiline.
Cmhlasmasina dl
Naumann,
Pfaff ja Vesta
teevad ostja -müüja
vahekorra südamli
kuks ja usaldavaks.
Peategur on
„headysu.
Kudamismasinad j
WaIter-Cloriosa
=
töötavad kauakestvalt ja kiitvalt.W
Kõik kaubad järelmaksuga kuu
viisi.W
™ ■ II■ ■ I■ ■
Suurel ja väiksel arvul.
Kr. Saar & Ko. 1
TALLINN g
Estonia puiestee nr. 27.
Kõnetraat 26-69. W
TARTUS, RAKVERES,
J
JÕHVIS.
1921
Sisukord:
Kalendarium. — Laadad. — Möödud
ja kaalud. — Posti ja telegrafi tak
side tabel. — Eesti Wabariigi põhi
seadus. — Maaseadus. — „Esimene
kord",algnp. jutt. — Rahwanaljad jne.
Kirjastus „Walaus" - Wiljandis.
kirjastusel kuuni
1920. a. lõpuni ilmunud raamatute
.nimekiri.
Hellimife aörefs: „Walgus", Wihandis.
1921. a. „Walgus'e" kirjastusel ilmunud raamahtte nimekiri
saadetakse esimese nõudmise peale Hinnata.
^1.
Kooli- j a
õperaamatu d.
A. Marfeldt: Учебник русского языка. Первая часть:
Беседа и чтение. Uue loomuliku õpewiisi järele.
G. Mootse joonistatud pildid
II. täiend, trükk.
„Aabits. Esimene õveraamat lastele uue loomu
liku õpewiisi järele. Pildid G. Mootse joonis
tuste järele.
Õpetajate rühma „Kaasaegse" kirjastik № 1. P Wassil.
Wene Keete etümoloogia. Uue kirjawiist järele.
Lisadega.
Anton Herman. Ladina keele lugemik. Lingua Latina
Lectiones.
11.
Teaduslikud
kä si raamatu d.
Kesti Wabaviigi Udused ja määvnfed,
awaldatud „Riigi Teataias" 1918. ja 1919. a. (Tä
hestiku järele koondatud ja korraldatud,. Kokkuseadnud Wiljandi-Pärnu 3. jaoskonna rahukohtu
ni k J. Daniel.
Kr. Kull. „Juhatused tubakakaswataj atele".
„Ui nu w ad Warandused" Käsiraamat wanarahade korjajatele. Haruldaste ja hinnaliste ra
hade nimekiri ja tundemärgid.
J. Daniel.
111.
Ilukirjandus.
Ludwig Bauer. „Kuriteo küü si s"
Hingeteadusliselt
Ültpõnew kriminaal jutustus.
St. Przybyszewski. „M ere koha l". Kuulsa Poola kirja
niku parem teos.
N. A. Jantarewa. „Marranid". Ajalooline jutustus inkwisitsiooni ajast Hispaanias.
Kirjastus „Walgus" - WiljandiS.
Päikese ja luu warjutused.
Päikesewarjutused tulewad seeläbi, et kuu otsesihil maa
kera ja päikese Wahelt ja kuuwarjutused seega, et maakera kuu
ja päikese toomelt läbi läheb. Ühes aastas ei wöi enam kui Wiis
päikese- ja enam kui kolm kuuwarjutust ja kõiges mitte enam
kui seitse toar;utaft ette tulla. Iga aasta peab kõige wähem
kaks päikesewarjutuft olema; kuu Wöib mõnel aastal Warjutamita räädaKäesoleival 1921 a. on 2 päikese- ja 2 kuuwarjutust,
millest on meil näha päikesewarjutus 8. aprillil kell 10—1 ja
kuuwarjutus 16. oktoobril kell 11—2 öösel.
Sel aastal on 365 päetva.
Märkide seletus.
H — noorkuu.
D — täiskuu.
) — esimene Weerand.
E — Wiimane Weerand.
Liikuwate pühade tabel.
Ülestõusmise püha on:
1926 aastal 4. aprillil.
1921 aastal 27. märtsil.
1927
„
1922
„
16. aprillil.
17.
„
1923
„
1.
„
*1928
„
8.
„
*1924 „
20.
„
1929
„
31. Märtsil.
1925
„
12.
1930
„
20. aprillil.
Märgiga on lisaväewa aastad.
Teised liikuwao pühad käiwad ülestõusmise pühade järele: neliPübid on 7 nädalat hiljem: taewaminemise püha 40 päewa pärast üles
tõusmise pühi ehk poolteist nädalat enne nelipühi: palwepäew 5 Va nä
dalat enne ülestõusmise pühi.
Pühad ja puhkepäevas.
Kahe ** Üratähendatud.
Seadusandliku delegatsiooni poolt 27. aprillil 1920 a.
MastuMdetud m äärus pühade iа puhkepäewade
kohta („Riigi Teatama" № 67/68—1920).
Täielisteks pühadeks loetakse järgmised päewad, mil tööd
ei tehta:
1. Uus aasta (1. jaanuar).
2. Kolmekuninga püew (6. jaanuar).
3. Eesti wabarrgi isesciswase päew <24. Weebruar).
4 Palwepäew.
5. Suur-nelroPäeM.
6 Suur-reede.
7. Ülestõusmise pühad (3 päewo).
8. Esimese mai püha (1. mait)
9. Ristipäevi (taetvaminemise püha).
10 Nelipühi (3 päewo).
11. Jaani päew (24. juunil).
12. Mardi päew (10. novembril).
13. Jõulu pühad (3. Päewa).
1.
2.
3.
4.
Töö lõpetatakse kell 12
Ü estõusmise pühade Laupäewal.
Nelivühi laupäewal.
Jõulu laupäewal.
Manal aastal (31. detsembril)
päewal:
Kalender.
Kalendri nimetus on tulnud sõnast „calendae", millega
Wanad roomlased kuu esimesi päemi nimetasid. See sõna ise
tekkis tümest: calare, mis wäljahüüdma, teatama tähendab.
Nimelt oli Wanaste. kui kuude algust kuu loomise järele arwati,
preestritel kohuseks MäljaarMata, mil ajal kuuloomine ja mil
kuu algus on. Seda pidiwad nad siis rahwale hüüdmiseteel
teadaandma. Muhameedlaste!, kelle kuu ikka järgmisel päewal
Peale kuuloomist olgab, on see praegugi weel miisiks. Meil on
Wäljahüüdjaks — kalender.
Nädala
Päew
Uus aasta
$
Laup.
Pühap. Pärast Nääri päewa
2
3
4
5
**g
7
8
1.
28
1
O. Masing s. 1832
2
3
)
4
5
6
Palmipuude püha.
20 Pühap
21
Esmasp.
2 2 Teisip.
23 Kolmap.
G
**24 Neljap.
Suur neljap,
**25 i Reede
Suur Neede P.M -P
26 Laup.
Kr. ülestõusmise p.
1. Ülestõusmise P.
**27 Pühap
**28 Esmasp. 2. Ülestõusmise p
3 Ülestõusmise p.
**29 Teisip.
30 Kolmap.
31 Neljap.
19
20
S 2!
22
Taetvamin. päew
23
24
6, pühapäew pärast ülestõusmise päewa
Nigula päew
*
!:ti
25
26
27
В 28
3 29
30
CO
1
Nelipühi
**15
**16
**17
18
19
20
21
22
28
24
25
26
27
28 i
1.
29
30
31
Pühap.
1. Nelipühi
Esmasp. 2. Nelipühi
Teisip.
3, Nelipühi
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
Kolmainu Jumala P.
о
-о
р
Z
2
3
4
5
6
7
8
Pühap.ä
9
о
Esmasp.
10
с 11
Teisip
Kolmap.
а 12
Neljap.
2 13
Reede
со 14
Laup.
15
Pühap. Pärast Kolmainu Jumala Р_
Pühap.
а 16
Esmasp.
^^ 17
10
Teisip.
18
5. pühap. Pärast Kolmainu Jumala p.
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Peetri p.
13
14
15
§ 16
T-1 17 ]
S Z
30 P.
1
2
Nädala
Päew
Reede
Laup.
Heina Ma rja p.
1
kal.
Kuu
Päew
Julian j
VII. Juuli — Heina-kuu
18
19
6. pühap. p. Kolmainu Jumala p.
Pühap.
Esmasp
Teisip.
S
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
20
21
22
23
24
25
26
_7. pühap. P. Kolmainu Jumala P.
! 0 Pühap. 1
II Esmasp.
12 Teisip.
r
13 Kolmap.
14 Neljap.
15 Reede
16 Laup
27
28
29
30
1
2
3
3
4
5
6
7
8
9
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
8. pühap. P. Kolmainu Jumala p.
Pühap.
4
Esmasp.
5
Teisip.
6
Kolmap.
7
G
Neljap.
8
Reede
Maria-Magdalena p. 9
Laup.
10
9. pühap. P. Kolmainu Jumala p.
Pühap.
11
Esmasp. Jakobi päew
12
Teisip.
13
Kolmap.
14
Neljap.
C
15
Reede
16
Laup.
17
10. pühap. P. Kolmainu Jumala P.
! Pühap. j
1 18
31 P.
VIIL August — Löikuse-kuu
Kuu
Päew
2
3
4
5
6
Nädala
Päew
Esmasp.
Teisip.
Kolmap
Neljap.
Reede
Laup.
Kõige kõrgemat protsenti
kannab see raha, mis ajalehtede tellimise ja kir
janduse o st mise peale kulutatud. Igas perekonnas leidku
ajaleht ja raamat aset.
Eestis ilmuwad järgmised
suuremad ajalehed^
Päewalehed:
„Sotsialdemokraat". Eesti Sotsialdemokraatlise Tööliste
Partei häälekandja. Ilmub Tallinnas.
„Waba Maa". Eesti Tööerakonna häälekandja. Ilmub
Tallinnas. Pärnus „Pärnu wäljaanne".
„Tallinna Teataja". Eesti Rahwaerakonna häälekandja.
Ilmub Tallinnas.
.Rahwaleht". Eesti Rahwaerakonna häälekandja. Ilmub
Tallinnas.
„Postimees". Eesti Rahwaerakonna häälekandja. Ilmub
Tartus. Pärnus ilmub „Pärnu wäljaanne".
„Rajalane". Eesti Rahwaerakonna häälekandja. Ilmub
W algas.
„Päewaleht". Erapooletu. Ilmub Tallinnas.
„Kaja". Maaliidu erakonna häälekandja. Ilmub Tallin
nas. Pärnus ilmub „Pärnu wäljaanne."
Nä d a l l e h e d :
„Sakala". Erapooletu. Ilmub Wiljandis 3 korda
nädalas.
„Põhja Kodu". Ilmub 3 korda nädalas. Narwas.
„Meie Maa". Ilmub 3 korda nädalas Kuresaares.
„Wõru Teataja". Ilmub Mõrus.
*
*
Ajakirjadest telligu igaüks „Kodu" ja „Murrang"; ilmu
wad Tallinnas.
Ostke rohkem kirjandust, keegi ei saa seda kahetsema.
Kõige parem sõber on hea raamat.
Saadad peetakse uue kalendri järele.
...
.Juhtub laat >aupäewa wõi vü^avtewa peale, siis veetakse ta ära
largmisel aripäewal, wäljaarwatud P.tseci maakond, kus seniajani laa
dad ka laupäewal ära Peeti.
Nääri kuus.
7-20. Tartus aastalaat; Mõrus 3 p. - 20 Orgital. - 21.
»»hlkoormas.
22, Wilmnd:maal Jmaweres, Pöia kõrtsi juures. —
Nasinal 2 v.; Haapsalus; Malgas 2 p.: - 24. Paides; Jõelehtmel,
Niidu kõrtsi mures - 30. Kvluweres.
Küünla kuus.
Pärnu küünlalaat oli wana kalendri järele jaanuari wiimafel
kolmapaewal ja neliapäewal, maakonnawalitsuse seletuse järele veetakse
ta nüüd 2 nädalat hiljem. Audrus — reedel enne Wastlapäewa.
Lihulas — esmaspäewal enne Wastlapäewa. Petseris - teisel
suure paastu esmasväewal looma laat.
2. Raplas 2 p. - 3. Baltiskis 2 p. — 4. Mõrus. - 10. RakWeres küünla laat 2 p. - - 11 Põltsamaal 2 p. — 16. Miltandis 8 p.
Keblastes, Rägina mäel, Suiire-Lahtrus 2 p. — 17 Tartus 2 P. —
19. Paides 2 v« Narwas 3 p. — 21. Malgas 2 v. Muhu Suuremaila
Wallamaja juures. — 22. Mõrus 8 p. — 26. Lähtrus. — 28. Nina
külas, Alatskiwi wallas. Miljandis Mastlalaat 2 v.
Paastu kuus.
Wal gutal — neljapäew enne palmipuude püha; Põltsamaal
— reedel enne 15. märtsi; Petseris — teise paistu nädala esmas
päewal — urbelaat.
2. Taeweres, Miljandimaal 2 р. — 3 Jöhwis 2 P. — 5. Õisu
Aõrsas, Türi kihelk.; Kiwiloo kõrtsi juures 2 p. — 8. Iisaku mõisas;
Kurista Aedu kõrtsi juures; Tumala mõisa karjamaal, Uuemõisa wallas
Saaremaal; Saaremaal, Qrisaare mõisas: Sutlema mõisas, Hageri ki
riku juures. — 9. Kulinal, Wirn-Jalobi kih. - 10. Kõo mõisas 2 p.
~ 11 Amblas 2 p. - 12. Watla mõisas; Hellamaa endise teemaja
Mures Saaremaal; Mahu külas Koeru kih. 2 p. — 13. Riidaja mõisas
2 р. — 14. Waimastweles, Sihi kõrtsi juures; Kodijärme Kitsel; Käsukonna mõisas Pilistwere kih.; Mõisaküla alewis; Mustjala wallamaja
mures Saaremaal. — 16. Rannus. Kulli kõrtsi juures — 18. Kasinas,
Tõstamaa kih.; Kallaste külas; Mustmees 3 p.; Sangaste kirikulõrtft
18 —
juures. — 20. Wäike-Ulilas 2 p. — 22. Watla mõisas; Walgjärwe
Kitse kõrtsi juure». — 23. Wask-Narwas; Saaremaal, Leisi alewrs. —
24 Laekweres, Simuna kih. 2 p.; Mõra mõisas, Tartu maakonnas.
25. Woldis. — 26. Mana-Pranglis; Kärgulas, Sulbi alewrs
28.
Walgutal; Paides porilaat 2 p.; Saarenraal^Kellemäe kõrtsi juures. Raplas — paastu kuu esmaspäewal ia teisiväewat; Keilas wiienda
paastunädala esmaspäewal ja teisiväewat.
Jüri kuus.
Tartu s — Lihaw^te nädala ne javäewal; Pärnus küünla
laat — kolmaväewal ja netjapäewat enne wana Jüripäewa; W ilja n di
porrlaat neijaväewal pärast Lihamõtet; Lihulas — neljaväewal pä
rast Lihawotet; Põltsamaal - reedel enne Jüripäewa; Kadrina
Palmsel — kesknädalal pärast Lihauoõtet; Petseris wanal ristiväewal — ristitaat. — Kose Unemõisas esiinesel esmaspäewal ja teisipäewal pärast wana Jüripäewa.
2. Alajõel, Wirumaa!; Söriste Puskarul: Wana-Antsla Haukal
2 p. Kloogas. — 3. Märjamaal. — 5. Raos is, Rõuge kih. — 8. Waiwara mõisas; Wiitna kõrtsi juures. Palmse w l.; Ropaka mõisa-., Parsaniaal, Saaremaal- — 10. Wõrus; Misso matkamaja uures. — 14.
Wastse-Pranglis, Koormere rõrtu juures; Sadu külas Pikknurme lörtsi
juures; Nissi kiriku juures; Wastse-Koio!a Leewit; Kuuvajõel Kose k Hetk.
2 p.; Houas, Malga maat. — 15. Tapal. — 18. Tarmastus, Musita
alewis; Saaremaal, Liima voe juures; Rahu küla Kogule wallas; Koeru
Preedi Mahul 2 p. — 19. Kilingi-Nõmmet. 23 Matta mõisas; Wasutas. — 25 Kuristas, Suitsu kõrtsi juures; Soomistes 2 p; Sadu
külas; Saaremaal, Köiguste kõrtsi juures. — 2?. Saare mõisas Saare
kõrtsi juures, Bormanis. — 28. Ratwere Jüri laat 2 V.; Krüüdueris
Suluoja kõrtsi ju -res; Waiatus; Malgas 2 p.; Ahja Kärsal 2 P.; Kuiga
w. endile Liitva kroonu miinapoe juures 2 p.; Nissis.
30. WastseNõos; Saare mõisas, Uderna kõrtsi juures.
Lehe kuus.
Petseris — Taewamineniise pühal Wana kalendri järele. — 1.
Kergu alewis Jakobi kih. — 2. Alamustil; Tõrwa atewis. — 3 KaareVeras; Nuustaku atewis; Lelle Hiiukõnnus; Jõhwi alewis 2 p.; Kuresaares; Anija mõisas 2 p. — 4. Kawastu Koosal. — 5. Järwakandi
mõisas 2 p. — 8. Partsi mõisas, Põlwa kih ; Tsoorus, Rõuge kih. —
9. Häädemeestel' — 10. Jüri laat Narmas 3 p. - 11. Reotas; Missus. — 12 Wõrus; Kaiawere Pakaste kõrtsi juures., - 15 Holstre
wallamaja juures. — 16. Paides. — 18. Sangaste kirikukõrtsi juures.
— 22 Wõõbsus. — 23 Mätja küla karjamaal, Pürsamaa wallas.
Saaremaal.
Jaani kuus.
maal. — 26. Wiliandis 2 P.' Rakmeres jaanilaat 2 p. - 27 Põltsa
maa alewis 2 p. — ,29. Tahkurannas end. Wöiste kõrtsi juures. —
Petseris wanal Jaanipäewal.
— 19 —
Heina kuus.
Pärnus maarjalaat — kolmandal selle kuu kesknädalal 2 V- —
1. Mana-Kariste Kämardil; Malgas. -- 3. Paides; Palmses Wiitna
kõrtsi luures. — 4, Tartus. — 5 Keilas, Haraku kõrtsi juures.
8.
Taagepera wallamaja juures. — 10. Tarwastu Mustla alewis. — 14.
Vilt alewis. Saaremaal, riide laat. — 15. Karksi mõisas.
Lõikuse kuus.
.^ Wana-Wõidus 2 p.
15. Tuhalaanes.
18. Loodi lörtsi
suures 2 p. - 23. Malgas.
25. Mõrus. - 26 Raides; Mõisaküla
ollwiö; Kaarli mõisas 2 p.
28. Holstre wallamaja juures- — 31.
^elme wallamaja juures; HäädemeestelMihkli kuus.
... E- Taewere wallas. — 3. Selis, Tõstamaa kih. — 4. Mastemõisa
'orlsi luures 2 p. 5 Miljandis 2 p. — 6. Roosa mõisas.
8.Olust
vere waksali j.
9. Puiatu mõisa j.
10. Kärstna mõisas' Kilingi°
^rutme alewis; Saaremaal Hellamaa endise teemajaj — 11. Lille, Hiiu*
isunul. -- 12. Mehiloormas, Wana-Suislepi wallas. — 13 KolgaMuulil kiriku luures 2 v ; Rakweres Mihkli laat 2 p.; Iisaku mõisas 2P.
Huresaares; Loode kõrtsi juures Saareuiaal. - Öis is Türi kih.;
RaanitseS.
15. Abjas Halliste kid-; Taministes Pärnumaal.
16
Ramnas. - 17. UduwereS Jakobt kih.; Uusuas 2 V- — 18. Sangaste
^rllu kõrtsi j.; Sindi alewis. — 19 Kergus, Jakobi kib.; Saaremaal
Kalli küla kariainail, Koguta wallas. — 21. Baliimis; Saaremaal
Autu-e süla ju res Päri -maa wallas. — 22. Kastnes Tõstamaa kih.;
Kuru Ä-igala poe j
23. Tartus 2 p.; Paides; Holdre mõisas 2 p.;
Iurgawere mõisas Wiljandimaal 2 v-; JärwMandi mõisas 2 p. - 24
^õrutz; PööraWeres Jakobi kih. — 25. Wana-Antsla Haukal 2 v. —
Põltsamaal 2 p.; Tori alewis; Wat as 2 P.; Kuresaare linnas;
Orgital 2 p. — 28. Kirepis, Tarturnaal; Amblas 2 p. - 30. Kureuure Loodes. — Uueruõilas selle kuu esimese teisipüewal ja kolmapäewal.
Wiiua kuus.
Pärnus — kolmapäewal ja neliapäewal enne Wana MihkliVä'wa. — 1. Kulinal Wiru-Jakobis, Audrus, Rannal, 2 p.; Kolga
wallas eud. Liiwa kro- nn wirnapoe juures.
3 Laanem tsa M.;
Tõrwa alewis 2 p.; Wana-Wändros; Heinaste alewis; Kawastu Koosa
lörtsi Juures; Keeni Trnsu kõrtsi juures. — 4. Reolas; Narwas
^lh^i laat 3 p.; Palmus Watna kõrtsi juures; Taalis Tori kih. —
iapal; Kaiawere Pataste kõrtsi juures; — 7. Sutlemas 2 p.;
Wtliandis Mihkli laat 2 p. — 8. Pukas; Kärdel, Kinna k§ tsi i. —
Põlwas; Jmaweres Päia kõrtsi j. — 11 Rõngu kiriku j; Malgas
^V; Kilingj-Nömmes; Lihulas. — 12. Keilas 8 p.; Rawanurmes 3 v.;
Kaitseliin 's; Tartus 2 p.; Jllukal Kuremäel. — 13 Wörus; RakWeres 3 p.; Kuristal, Ardu kõrtsi juures. — 14. Erastweres. — 15.
Rannus. Kulli kõrtsi j.; Kuresaares. — 17. Nuustakul; Kolmpere kõrtsi
2 p; Suures Lähtrus 2 p. — 18. Lohusuus 2 p; Wõõbsus. —
Ahta Kärsal 2 p.; Tarwastus, Mustla alewis 2 p.; Jöelehtmes,
— 20 —
Niidu kõrtsi juures- — 30. Hellermaal, Suures mõisas; Koeral Preedi
Mahul 2 y.- 2I Haapsalus; Hummulis. Soe kõrtsi juures; Kristas,
Suitsu kõrtsi juures. — 22. Kärgula-, Sulbi alewis; Hovas. - 23.
Tõrwa alewis 2 у; Kõo mõisas 2 y.; Koluveres 2 y.; Wasulas. 24 Laatres, Tartumaal; Moostes. — 25. Kurrstal, Su:t,u loku I.;
Maarja-Magdaleena kih; Soonestes 2 V-; Nissi kih. 2 v — 27. Saare
mõisas; Lcn-kweres, Simunas 2 v — 28. Pikknurme korts: mures Kur
sis, Oriku kõrtsi juures, Räginamäel, Suures Lähtrus —
Wamtu
mõisas — 30. Watlas. — 31. Taeweres, Willandimaal; Sindis; Monistes, Mõra mõisas; Orawa mõisas — Raplas esimesel reedel ja laupäewal pärast Mihklipäewa.
Talvekuul.
1. Tapal; Saaremaal, Mätja küla karjamaal, Pärsamaa toal. 2 Rõuse mõisas, Mändras. - 4. Nissis 2 у. - 5. Wana-Antsla
1 Jnglispeniloorem—1760 Yardi^754 sülda 2 jalga.
1 futdom (fütb)=24 t|arbi=6 jalga.
1 h^rd—3 jalga—36 tolli.
Muude Maade mõõdud.
1
1
1
1
1
geograafia penikoorem—Vis kraadi ekvaatori peal—6,956 tv.
Austria penikoorem—7,1114 wer.
Soome penikoorem—^0 Wer; 1 Rootsi penikoorem—10,s W.
Sakla penil.—7,0304 wer.; 1 Daani penik.—7,0009 Wer.
merejõlm—1,739 to.=1854 meetrit.
2)
а)
Pinnamõõdud.
Kodumaa
mõõdud.
1 toona Tallinna tündrimaa—1377,5 rtsülda—0.63 hektari.
1 uu8 Tallinna tündrimaa—1200 rtsülda—3 Tallinna Wakam,
—172 Rna ‘iratamaab=0,55 hektari.
1 Tallinna Wakamaa—4^0 rtj.—0,167 tiinu=0,I82 hektari.
1 tülbas ehk postiwahe—4 Tallinna toatamaab=1600 rtsülda.
— 22 —
1 Riia tünbrimaa=85 kapamaad--14.000 rt(maamõõdu)küün.
=14 wakamaad--0,48 tiinu—0,52 Hektari.
1 Riia wakamaa---25 kapomaad--!0.000rl(maamõõduMünart—
40.000 rtialga=0.34 tiinu--0,7l Tallinna tünbrtmaab=
0 37 hektari--1,46 Preisi morgenit =0,92 Inglise aere.
1 kapamaa--40 rtiniba=1600 rtjalga.
1 maamõõdu rtlüünar= 4 rtjolga.
1 Riia wakamaa—2 Tallinna Wakamaad--816.33 rtsutda.
1 quarter----28 Inglidnaela----12,70 kilogr.--32 Wene naela.
1 Попе (titoi)=14 ^ngli§naela=15,5 Wene naela
1 3ngü3nael=7000 Inglis tromaela=l Wene nael 10 s.2 / d.
1 Ameerika tonn---907,2 kilogrammi.
Posti ja telegrafi takside tabel.
1 .
Kirsad.
Kohalikud, iga 15 grammi eest ..................................... mrk 1.—
Kodumaalised, iga 15 grammi eest...................................
2.—
Wäljamaalised, iga 15 grammi eest ...................... ,..............2.50
Raskus — piiramata.
2
Postkaardid. Sise- kui ka Wälsamaale:
Üksikud.'
«rk. 1.-
**
— 25 —
Kaust mitte suurem kui 14 cm. X 9 cm.
ja mitte Wätzem kui 10 cm. X 7 cm.
3.
Ristpaelasaadetised:
Kohalikud, iga 50 grammi eest
mrk. ^,25
Alammäär üripaberite ja kaubaprootoide eest . .
„
1'—
Kodumaalised: iga 50 grammi eest
„ —.50
alammäär ärip«üerite rest
„ 2_
Alammäär kaub»pro»wide eest _____________ ,______"___ 1__
Wäljamaaltsed: iga 50 grammi Wöi selle osa eest....... " —.50
Alammäär äripaberite eest . . . . . . ..
„....... 2.50
„kaubaproowide eest ............................... *....... 1.—
Trükitööde ja äripaberite raskuse ülimäär 2 klg.; kaust 45 cm.
X 45 cm X 45 cm. ehk torukujulistel 75 cm. X 10 cm.
Koubaproowlde Ülikaal — 350 grammi; kaust 30 cm. X 20
cm. X 10 cm. ehk torukujulistel 30 cm. X 15 cm
4. Ilma markideta fui ka poolikult maksetud saade
tiste eest nõutakse saaja käest puuduw postimaks kahekord
selt sisse.
5.
T ä h tsa adetise d (kinnitatud saadetised):
Lisamaksu (peale kaaluraha) iga saate pealt kodum.
Väljamaale...................................... ..... „2.50
mrk.
2.—
6. Rahakaardid:
Kodumsalised kuuni 3000 margani iga 100 marga
eht pooliku 100 marga eest ...................... mrk
2—
Alammäär................................
/äi
ule 3000 marga künni 10000 margani, esimese
3000 marga eest 60 marka, siis iga järgmise
100 marga pealt .................................................. „
1,Üle 10000 marga, esimese 10000 marga eest 130
marka, siis iga järgmise 1000 marga pealt .
„
5.—
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle Weel
telegrammi maksu nagu 25-sõnalise teleg
rammi eest.
Telegraafiline teade telegraafi rahakaarti kättewiimise Üle nagu 10=fõnaltie telegrammi eest.
Rahasaate summa — piiramata.
— 26 —
7. Wäärtkirjad.
Sisemaalised, kaaluraha nagu kirjade eest; peale selle
kinnituse raha künni 3000 margani, iga 100
marga ehk pooliku 100 marga ee^. . . . mrk. 2.50
Kinnilusraha alammäär .................................................... „
5.—
Üle 8000 marga tunni 10060 margani, esimese
3000 marga eest 75 marka, siis iga järgmise
100 marga pealt
„
1.50
Üle 10000 marga, esimese 10000 marga cest 180
murta, siis iga järgmise 1000 marga pealt
„
5.—
WLärtus piiramata.
8.
Pakid:
Kaaluraha iga kilogrammi eest ................................. mrk. 10.—
Alammäär ..................................................................„25.—
Kinnitnsmats (wäärtpaktide eest) nagu määrt^irjade
suures.
Lihtpakid (s. o. ilma wäärtuseta) Wõiwad ka tähtsaadetistena poktile antud saada tähitusmutsu
eest iga paki pealt ........................................ „
2—
Paki ülekaal — 50 klgr.
Paki üliulatus : 135 cm. X 40 cm. X 80 сm. ehk
100 cm. X 50 cm. X 50 cm. „
60 cm. X 60 cm X 60 cm.
Wäärtpaki üliwäärtuZ 20000 marka.
9.
Wäljastuskwiitung (обратная росписка):
Kodumaalised ............................................................ mrk. 2 —
Wäljomaalised...................................................................
2.56
Wõib juure lisada igale saadetisele, mille postile wõtmise üle
kwiitung wälja antakse.
10:
Nõudekirjad:
а) postisaadetiste järgiotsimise üle iga saadetise kohta:
Kodumaal...................................................................... mrk. 2.—
Wäljamaal ................................................................. „
2.50
b) Postisaadetiste tagasinõudmise ehk aadressi muutmise üle, iga saadetise kohta:
Kodumaal
4.—
Wäljamaal ..........................................................................6.—
— 27 —
Tähendus: Riigiasutuste ametlikkude
tiste kohta käivad nimekirjad on maksust vabad.
11.
saade»
Järelmaks:
Iga 100 marga järelmaksu eest ................................ mrk. 3.—
Alammäär............................................................................. 10.—
Järelmaks võib tähttaadetiste, väärtkirjade sa paktide peale
pandud saada.
12.
Kojuwiimine:
Rahakaartide ja Väärtkirjade pealt iga saadetise iga
500 marga eh! selle osa eest................................ mrk.
3. —
Märkus: Kojuviidavate saadetiste väärtus on
1000 mrk. piiratud, väljaarvatud maakonna ja teised
linnad, kus need väärtused 10.000 mrk. Piiratakse. Rahatelegrammid toimetatakse iga summa peale koju.
13.
Nimekastid:
Aasta eest ................................................................ . mrk. 150.Vr aasta eest .................................................................... „ 100.—
14.
K Lsiposti tarvitamine:
Sunduslikud abonendid
Wabatahtllkud . . .
15.
.
.
)
)
_
400
Wolipiletid:
Aasta eest........................................................................... Mrk. 10.—
Dublikaadi eest kaotuse korral ........................................ „
5.—■
16.
Kuuni 1 korda kuus ......................................10%
„ 6
„
aastas .................................. 8%
Märkus: 1) Protsendid arwatakse «tulene hin
nast, mis maktew iga käessletva aasta 1. jrsnuaril
2)
Juhtumistel, kui tellimise hinda tõstetakse, maksetakse
postikuludeks: endisest hinnast taksi särgi, kõrgendatud hinna
Wahest aga 50% wähem.
Ajalehtede juures laialisaadetawate kuulutuste ja reklaamide
eeft iga 50 grammi pealt 25 penni.
18.
Abitööd ro H W ale:
Rahakaardi,' pakikaardi, paki, kirja etzk postkaardi
aadressi kirjutamise eest
.......... Nirk. 1.—
Postkaardi kirjutamise eest ühes aadressi kirjutam.
Nõudekirja kirjutamine ühes postikwiitungi kopeerin:.
19.
„
„
3.—
3.—
Telegrammid;
Kohalikud, iga sõna pealt ...................................... mrk. 1. 10.—
Alammäär .
.......................................................
2.—
Kodumaalised, iga sõna pealt.................................
15.
—
Alammäär ................................. ,.............................
Kiirtelearammid — 3 korda kallimad.
Makstud katse (оплаченная проверка) 50% teleg
rammi hinnast.
Ärakiri iga 100 sõna pealt......................................
Telegraafiline wäljastusteade (увЪдомлен!е о до
„ 15 ставленiи).................................................
„45.—
Kiirwäliastusteade......................................................
„3—
Wäljastusteade posti kaudu......................................
5.—
seesama — tähitud (kinnitatud). . . . . . .
”1000.—
Eriaadress (условный адресъ) . . : . ...
20.
Pankade rahatelegrammide
Liht — polteisekordne sõnamaks.
Kiir — kolme ja poole kordne sõnamaks.
eest:
— 29 —
eesti (vabariigi põhiseadus.
(Asutawa Kogu voolt 15. juunil 1920 a- Wastuwõetud ja „Riigi Tea
tajas" 9- aug- nr. 113 —114 awaldatud).
Eesti rahwas, kõikumatus usus ja wankumatus tahtmises
luua riiki, mis on rajatud õiglusele, seadusele ja wabadusele,
laitseks sisemisele ja Wälisele rahule ning praegustele ja tulewatele põlwedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus,
tohtis Wastu ja määras Tihitama Kogu kaudu järgmise põhi
seaduse:
Peatükk I.
Üleüldised määrused.
§ 1. Eesti on iseseisew, rippumatu wabariik, kus riigiWöim on rahwa käes,
§ 2. Eesti maa-alasse luulutoob Harjumaa, Läänemaa,
Järwamaa, Wirumaa ühes Narwa linna ja ümbruskonnaga,
Tartumaa, Wiljandimaa, Pärnumaa, Walga linn, Wõrumaa,
Petserimaa ja muud piiriäärsed mannermaa kohad, kus Eesti
rahwast asumas, Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa ja muud Eesti
Wetes olewad saared ja leetseljakud.
Eesti piiride kindlaksmääramiue sünnib rahwuswaheliste
lepingute läbi.
§ 3. Eesti riigiwõimu ci saa keegi teostada muidu, kui
põhiseaduse Wöi põhiseaduse alusel antud seaduste põhjal.
§ 4. Eestis maksawad tema enese asutuste poolt antud
Wõi tunnustatud seadused. Rahwuswahelise õiguse üldiuunustatud
määrused maksawad Eestis tema õigusliku korra lahutamatuina
ojadena.
Keegi ei wõi end wabandada seaduse mitteteadmisega.
§ 5. Eesti wabariigi riigikeeleks on Eesti teel.
Peatükk. II
Eesti
kodanikkude ^põhiõigustest.
§ 6. Kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised. Ei
wõi olla awaliköiguslikte eesõigusi ja paheõigusi, mis olenewad
sündimisest, usust, soost, seisusest wöi^rahwusest. Seisusi ja sei
suslikke tiitleid Eestis ei ole.
§ 7. Eesti Vabariik ei anna autähte ja aumärke oma
kodanikkudele, wähaarwatud kaiisewüelastele sõja ajal. Samuti
— 30 —
ti oie Eesti kodanikkudel õigust Wastu Wõtta Wõõraste riikide
aumärke ja autähti.
§ 8. Isikupuutumatus on Eeslis kindlustatud.
Kedagi ei wõi lälgida muidu kui seadustes ettenähtud
juhtumistel ja korras.
Wälja arwatud kuriteolt tabamisel, ei wõi kedagi Wangistada wõi kitsendada isikulises Wabaduies muidu kui kohtuwöi°
mude otsusel, kusjuures see otsus põhjendatuna peab olema kuu
lutatud wangistatule mitte hillemalt kui 3 Päewa peale wan^õtamxfe. Otsuse kuulutamist Wangistatule on õigus nõuda
igal kodanikul, kui kuulutamine mitte sündinud ei ole eelnime
tatud tähtajal.
, . ..
Ühtki kodanikku ei wõi wastu tema tahtmist temale seaduse
poolt määratud kohtu alt üle toila teise alla.
§ 9. Eestis et wõi karistada kedagi tema teo pärast
ilma, et fee tegu karistuswääriliteks oleks tunnistatud seadu
ses, mis enne selle teo kordasaatmist maksma hakanud.
§ 10. Kodu on puutumatu. Ei wõi olla tungimist elualemesse wõi selle läbiotsimist muidu kui juhtumistel ja nõuete
täitmisel, mis on seaduses tähendatud.
§ 11. Eestis on usu $a südametunnistuse wabadus. Keegt
ei ole kohustatud korda matma u utunnistuslikke tegusid, olema
usutunnisturliku ühingu liige ega kandma selle kasuks awalikks
kohustusi.
, . .
.
Usuliste talituste täitmine on takistamatu, titt see ei tai
awaliku korra ja kõlbluse wastu.,
ll utunnistus ega ilmamaade ei wõi wabanouseks olla kuri
teo kordasaatmisele wõi kodaniku kohuste täitmisest lorivaleHoidmisele.
Rngiusku Eestis ei ole.
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eeslis Waba.
Õpetus on kooliealistele lastele sunduslik
ja ragma-oolis
maksuta. Wähemusrahwastele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi Ülewalwe сП.
Kõrgemaile õpeasutustele kindlustatakse autonoomia ners
piirides nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel
kinnitatud pöhikir..
,
§ 13. Eestis on wabadus omi mõtteid awaldada sona^
trükis, kirias, pildis wõi kujutuses. Seda wabaduft wõib kitsen
dada ainult kõlbuse ja riigi kaitseks.
Tsensuri Eestis ei ole.
— 31 —
§ 14. Eestis on kindlustatud sõnumite ja kirjade saladus,
mis edasi antakse posti, telegraasi ja telefoni Wõi mõnel muul
Üldtarwitatawal teel. Erandeid teha on õigus kohtuwöimudel
seadustes ettenähtud juhtumistel.
§ 15. Eestis on kindlustatud õigus pöörata toestustega
ja Palwetega vastavate avalikkude asutuste poole. Pööramiste
kaasas ei tohi käia mingi surweabinöu. Wastawad asutused on
kohustatud asiale andma seadusliku käigu.
§ 16 Ei ole tormis mingisugust eelluba riigiametnikkude
kohtulikule Wastutusele Wõtmiseks.
§ 17. Liikumine ja elukoha muutmine on Eestis Waba.
Selles vabaduses ei wõi kitsendada ega takistada kedagi muiou
kui kohtuwõimude poolt.
Tervishoidlikke! põhjustel wõiwad seda wabadust kitsendada
wõi takistada ka teised võimud wastawais seadustes ettenähtud
juhtum stel ja korras.
§ 18. Kõigil Eesti kodanikkudel on õigus awalikku rahu
rikkumata koosolekuid pidada sõjariistadeta.
Ühinguisse ja liitudesse koondamine on Eesis Waba.
Streigi wabadus on Eestis kindlustatud.
Neid õigusi wöib seadus piirata ainult awaliku julgeoleku
Huwides.
§ 19. Eestis on kindlustatud wabadus elukutset Walida
ja ettewötteid awada ning laiutada põllutöös, kaubanduses,
tööstuses, samuti muil majandusaladel
Selles Vabaduses ei
Wõl kedagi kitsendada wõi takistada muidu kui seaduste põhjal
ja piirides.
§ 20. Iga Eesti kodanik ou waba oma rahwuse mää”
ramises. Juhtumistel, mil isiklik määramine mitte wõimalik ei
ole, sünnib see seaduses ettenähtud korras.
§ 21. Eesti piirides elawate wähemusrähwuste liikmed
wõiwad ellu kutsuda oma rahvuskultuurilises ja hoolekande
Huwides sellekohaseid autonoomseid asutusi, nii palju kui nad
W^stu ei käi riigi Huwidele.
§ 22. Neis kohtades, kus elanikkude enamus ei ole Eesti
waid kohalikul vähemusrahvusel, wöib kohalikkude omawalitsusasutuste asjaajamise keeleks olla selle wähemusrahwuse keel,
kusjuures igalühel õigus on tarvitada neis asutustes riigikeelt.
Kohalikud omavalitsusasutused, kus wähemusrahwuse keel tar-
— 32 —
toitudel, peawad riigikeelt tarwitama läbikäimises riiklikkude
asutustega, kus ei ole tarwitusel sama wähemusrahwuse keel.
§ 23. Saksa, Wene ja Rootsi rahwusest kodanikkudel on
õigus pöörata riiklikkudesse keskasutustesse kirjalikult oma keeli.
Eriseaduses määratakse ligemalt nende rahmuste keelte tarwitamine kohtus ja kohalikkudes riiklikkudes asutustes, kui ka omawalitsusaiutustes.
§ 24. Eraomandus on Eestis igale kodanikule kindlusta
tud^ Ilma omaniku nõusolekuta Wöib seda Wõõrandada ainult
üleüldistes Huwides seaduste põhjal ja seadustes ettenähtud
korras.
§ 25 Majandusliku elu korraldamine Eestis peab Wastama õigluse põhimõtteile, mille sihiks on iuimesewäärilise üles
pidamise kindlustamine sellekohaste seaduste läbi, mis käirvad
harimiseks maasaamise, eluaseme- ja töösaamise, samuti oma
kaitse, tööjõukaitse ning nooruse, Wanaduse, tööwöimetuse Wõi
õnnetuste puhul Larwiliku toetuse saamise kohta.
§ 26 Kodanikkude õiguste ja Wabaduste üleslugemine
eelseiswais §§ (6—24) ei körwalda mitte teisi õigusi, mis järgnewad selle põhiseaduse mõttest ehk on temaga kokkukõlas.
Kodanikkude wabaduse ja põhiõiguste erakorralised kitsen
dused astuwad jõusse seaduslikus korras kindla tähtajani Wäl°
jakuulutatud kaitseseisukorra puhu! wastawate seaduste põhjal
ja piirides.
Peatükk 111.
R a H W a s t§ 27. Riigiwöimu kõrgemaks teostajaks Eestis on rahWas ise oma hääleõiguslikkude kodanikkude näol. Hääleõiguslik
on iga kodanik, kes on saanud kakskümmend aastat wanaks ja
on olnud wahetpidamata wähemalt ühe aasta Eesti kodakond
suses.
§ 28. Hääleõiguslikud ei ole kodanikud: 1) kes seadusli
kus korras on tunnistatud nõdra - wõi hullumeelseks ja 2) pi
medad, kurttummad ja pillajad, kui nad on eestkostmise all.
Hääleõigusest jäetakse ilma mõned liigid kuritegijaid Riigi
kogu Walimisieaduse põhjal.
§ 29. Rahwas teostab riigiwöimu: 1) rahw^hääletamise
2) rahwaalgatamise 1a 3) Riigikogu walimise teel.
§ 30. Iga Riigikogu poolt wastuwvetnd söadus jääb
wäljakuulutamata kahe kuu kestes tema waStuwõtmije päewast
— 33 —
arvates, kui seda nõuab kolmas osa Riigikogu seaduslikust koos
seisust. Kui selle aja jooksul kakrkümmendwiir tuhat hääleõiguslikku kodanikku nõuab, et nimetatud seadus esitakse rahwale Wastuvöimiseks Wõi tagasilükkamiseks, siis oleneb pärastine Väljakuulutus rahvahääletuse tagajärgedest.
§ 31. Rabwaalgatamise korras on kahelkümneltoiiel tu
handel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antaks,
muudetaks wõi tunnistataks maksvusetuks. Sellekohane nõud
mine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule. Riigi
kogu Wõib eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata, Wiimasel juhtumisel Pannak;e eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks
wöi tagasilükksmiseks rahvahääletamise korras. Tunnistab rah
vahääletusest osavõtjate enamus eelnõu vastuvõetuks, omandab
ta seadusliku jõu.
§ 82. Kui rahvas lükkab tagasi Riigikogu poolt vas
tuvõetud seaduse Võr võtab Vastu Riigikogu poolt tagasilüka
tud seaduse, kuulutatakse välja uued Riigikogu valimised, mis
võetakse ette hiljemalt seitsekümmendviis päeva pärast rahva
hääletamist.
§ 33. Rahvahääletused sünnivad Riigikogu juhatuse üle
valvel. Rahvahääletamise alused ja kord määratakse eriseadu
ses.
§ 34. Rahvahääletamisele ei kuulu ega wõi rahvaalgatamise teel otsustamisele tulla eelarve ja laenude tegemine, mak
suseadused, sõjakuuluta ine ja rahutegemine, kaitseseisukorra väl
jakuulutamine ja lõpetamine, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
väljakuulutamine, samuti ka lepingud võõraste riikidega.
Peatükk IV.
Riigikogu.
§ 35. Rahvaesitajana teostab riigi seadusandlikku võimu
Riigikogu.
§ 36. Riigikogus on sada liiget, kes valitakse üleüldisel,
Ühetaolisel, otsekohesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse
põhimõtete alusel.
Riigikogul on õigus oma liigete arvu suurendada; selle
kohane seadus hakkab maksma järgmistel Riigikogu valimistel.
Riigikogu valimisseadus antakse välja eriseadusena.
§ 37. Õigus Riigikogu liigete valimisest osa võtta või
ennast Riigikogu liikmeks valida lasta on igal Eesti kodani
kul, kes on hääleõiguslik. '
— 34 —
§ 88 Riigikogu liikmed, wäliaarwatud Wabariigi Walitsuse liigete abid^ ei wõi olla wabariigi walitsuse ega tema asu
tuste poolt nimetatud ametites.. „„.
к 39
Iga kolme aasta särele Wöetakse ette uued Rirgikogu valimised. Riigikogu liigete wolituste algus arwatakse Rnm^au walimiste tagajärgede ^väljakuulutamise päewast.
40. Juhtumisel, kui Riigikogu liige kaotab oma walrmisõiause, on Wangistatud Riigikogu loal, lahkub surma luht
wõi woiitusi maha pannes, astub tema asemele walimisseaduse
korras uus liige eelmises paragrahwrs ettenähtud tähtajani.
§ 41. Riigikogu astub kokku korraliseks istungjärguks tgal
aastal oktoobri esimesel esmaspäetval
§ 42. Riigikogu juhatus wöib Riigikogu kokku kutsuda
ka erakorralisteks istungiteks, kui asjaolud seda nõuawad. Ta
peab seda tegema, kui seda nõuab wabariigi walltsus Wõr A
Riiaikogu seaduslikust koosseisust.,
о 8 43. Riigikogu walib oma esimesel peale Walimist istungil esimehe ja teised juhatuse liikmed. Seda istungit juha
tab kuni esimehe walimiseni eelmise Riigikogu esimees.
§ 44. Riigikogu annab wälza oma kodukorra, Mis awal-
dLtakse seadusena.
§ 45. Riigikogu liikmed ei ole teotud mandaatide luht.
§ 46. Riigikogu on otsuswöimuline, kui on koos Wähemalt pooled liikmed tema seaduslikust koosseisust.
847. Riigikogu koosolekud on awalikud. Ainult era
korralistel juhtumistel, kui sellega on nõus 2/g koosolijaist liigetest, wöib kuulutada Riigikogu koosoleku kinniseks.
' 8 48. Riigikogu liige ei kanna mingisugust Wastutust
peale kodukorras 'ettenähtud poliitiliste avalduste eest, Mis ta
on teinud Riigikogus ja tema ^ominisjonides.,
§ 49. Ilma Riigikogu nõusolekuta et Wõi tema liiget
Wanglstada, wäljaarwatud juhtumised, mil ta on tabatud kuri
teolt. Niisugusel juhtumisel antakse wangistuseä teada ühes
selle põhjustega mille hiljem kui 48 tunni kestes Riigikogu ju
hatusele.^ paneb selle ette Riigikogule otsustamiseks järgmisel
koosolekul.
Riigikogul on õigus oma liigetele määratud Wangivtusi
wõi teisi kitsendusi edast lükata kuni Riigikogu istungjärgu
waheajani wõi wolituste lõpuni..
§ 50. Riigikogu liikmed wabastatakje nende Wolituste
kestusel riigikaitseteenistusest.
- 35 —
§ 51. UtigtEogu liikmed saawad sõiduraha ja Lasu, mille
suurus määratakse kindlaks seaduses ja mida Riigikogu Wöib
muuta ainult järgnewate Riigikogu koosseisude kohta.
§ 52. Riigikogu annab Wälja seadusi, määrab riigi sisse
tulekute ja WLljaminekute eelarwe, otsustab laenude tegemise
ja muid asju põhiseaduse alusel.
§ 53. Riigikogu poolt Wastuwõetud seadused kuulutab
Wälja Riigikogu juhatus.
§ 54. Kui seaduses eneses muud korda ja tähtaega ei
ole ette nähtud. Hakkab ta maksma kümnendal Päewal peale
awaldamist „Riigi Teatajas".
§ 55. Riigikogu teostab riigi asutuste ja ettewõtete
majandusliku tegewuse ja riigi eelarwe täitmise kontrolli tema
poolt ametisse seatawate wastawate asutuste kaudu.
.§ 58 . Igal Riigikogu liikmel on õigus „Riigikogu koos
olekul küsimustega Wslitsuse poole pöörata
Ühel neljandikul
Riigikogu seaduslikust koosseisust on õigus walitsuselt aru
pärida, mille peale tuleb seletus anda.
Peatükk V.
W a l i t s u s e st.
§ 57. Wlitsemist wõimu teostab Eesti Wabariigi Walitsus.
§ 58. Walitsus seisab koos riigiwanemoA ja ministritest.
Wiimaste arw, tööjaotus nende Wahel, kui ka lähem asjaaja
mise kord määratakse kindlaks eriseaduses.
§ 59. Wabariigi Walltsuse kutsub ametisse ja wabastab
selleit Riigikogu. Üksiku ministri lahkunust puhul täidab tema
kohuseid uue ametisse astumiseni üks Wabariigl walitsuse liige
test Walltsuse määramisel.
§ 60. Wabariigi Walrtsus juhib riigi sise- ja Wälispolitikat. hooli seb riigi wälise puutumatuse, sisemise julgeoleku ja
seaduste täitmise eest. Tema
1) seab kokku riigi sissetulekute ja wäljaminekute eelarwe
ja esitab selle Riigikogule kinnitamiseks;
2) nimetab ametisse ja wabastab sellest kaitsewäelisi ja
kodanlifi ametnikke, kuiwörd see ülesanne ei ole usaldatud sea
duste järele teiste ametasutuste kätte;
3) teeb Eesti wabariigi nimel lepinguid Wöõraste riiki
dega ja esitab need Riigikogule kinnitamiseks;
4) kuulutab sõja ja teeb rahu Riigikogu wastawa
otsuse põhjal;
— 36 —
6) k uulutab Välja kaitseseisukorra nii üksikuis riigiosades,
kui ka kogu riigis ja esitab selle Riigikogule kinnitamisel»;
6) e
sitab seaduseelnõusid Riigikogule;
7) a nnab välja seadustega
kokkukõlas määrusi sa
korraldusi ja
8) o
tsustab armuandmise palwed.
§ 61 , Riigiwanem esitab Eesti Vabariiki, juhib ja üht
lustab vabariigi walitsuse tegevust, juhatab Valitsuse istungeid
ja wõib aru pärida ütfituilt ministritelt nende tegewuse kohta.
§ 62. Riigiwanemale määrab wabariigi Valitsus oma
liigete hulgast asetäitja.
§ 63. Walitsuse istungid on kinnised. Ainult iseäralis
tel pidulikke! juhtumistel wõib neid lahtisteks kuulutada,
§ 64. Wabariigi walitsusel neab olema Riigikogu usaldus.
Walitsus wõi tema üksikud liikmed lahkuwad ametist, tui
Riigikogu neile avaldab otsekohest umbusaldust.
§ 65. Wabariigi walitsuse juures on riigikantselei, mis
seisab riigivanema walwe all. Riigikantseleid juhatab riigisekretäär, kelle nimetab ametisse wabariigi walitsus.
§ 66. Kõik valitsemise aktid, mis antakse walitsuse poolt,
peawad kandma riigiwanema, wastawa ministri la riigisekretääri allkirja.
§ 67
Riigiwanema ja ministrite kohtulikule vastutusele
Võtmine ametalaste süütegude eest wõib sündida üksnes Riigi
kogu sellekohase otsuse põhjal. Asja harutamine allub riigikohtult.
Peatükk Vi.
Kohtust.
§ 68. Õiguse mõistmist Eestis teostawad omas tegewuses
rippumatud kohtud.
§ 69
ülemat kohtuwõimu Eestis teostab Riigikogu
poolt walitud riigikohtunikkudest koosseisew riigikohus.
§ 70. Kohtunikke, tui nad seaduse järele ei ole Valitawad, nimetab ametisse riigikohus.
§ 71. Kohtunikke wõib tagandada ametist ainult kohtu teel,
Kohtunikke wõib Wastu nende tahtmist paigutada ühest
kohast teise ainult seaduse täitmisest tingitud juhtumistel.
§ 72. Kohtunikud ei wõi vidada peale seadustes ette
nähtud juhtumiste kõrvalist palgalist ametit.
§ 73. Sellekohaste seaduste alusel ja korras alluvad
— S7 —
Üksikud liigid kriminaalasju Wandekohtule. Wandekohtunikke ei
seo eelmise paragrahwi nõuded.
^К
§ 74. Erakorralised kohtud on lubatud sellekohase seaduse
siirides ainult ssjaajal, kaitseseisukorras ja söjalaewadel.
Peatükk VII.
O m a^w a lits u s e st.
§ 75. OmawalitsuSLe kaudu teostab Walitsemist kohal
riigiwõim, kuiwõrd seaduses selleks ei ole loodud eriasutufi.
§ 76. Omavalitsusüksuste esttuskogud Walitalse üleül
disel, Shctaolise!, otsekohesel ja salajasel hääletamisel proport
sionaalsuse põhimõtte alusel.
§ 77. OmaMalitsuSükiuStel on õigus oma ülesannete
täitmiskks maksusid Wõtta ja koormatust peale panna seaduses
kindlaksmääratud piirides ja korras.
Peatükk VIII.
Riigikaitsest.
§ 78. Kõik Eesti kodanikud on kohustatud osa Wõtma
Wabariigi kaitsest seaduses ettenähtud alusel ja korras.
§ 79. Wabariigi kaitseks moodustatakse kaitsewäed, mille
korraldus määratakse kindlaks eriseaduses.
§ 80. Mobilisatsiooni wäljakuulutamise kui ka ^õia al
guse korral läheb wabariigi kaitsewägede juhatamine Wabariigi
Walitsuselt tema poolt määratud iseäralise kaitsewägede ülem
juhataja kätte, kelle wõimupiirid on kindlaks määratud eri
seaduses.
§ 81 Wabariigi waliisusel on õigus Wälja anda erisea
duses ettenähtud alustel ja korras kaitsewägedesse puutuwaid
seadlust ja määrust.
§ 82. Wabariigi kaitsejõudude mobilisatsiooni Wäljakuulutamise otsustab Riigikogu.
Wabariigi Walitsusel ou õigus ilma Riigikogu otsust oota
mata mobilisatsiooni wälja kuulutada,kui Wöõras riik on kuulu
tanud vabariigile sõja, alanud sõjalise tegewuse Wõi Wälja
kuulutanud wabariigi wastu mobilisatsiooni.
Peatükk 1X.
Riigi maksudest ja eelarwest.
§ 83. Ühtegi awalikku maksu wõi koormatust ei wõi kelle
legi peale panna muidu kui seaduse alusel.
— 38 —
§ 84. Ei tohi kellelegi riigi tulul Paiukit. MaeMatasu
Mdi muud tasu määrata muidu kui sellekohase seaduse põhjal
§ 85. Iga aasia jaoks seatakse riigi sissetulekute ja wäljaminekute üleüldine eelarme kokku. Seadusandlikul teel Wöib
selle maksmust jaotiselt pikendada kuni uue eelarwe WastuWõtmiseni.
Peatükk X.
Põhiseaduse jõust ja muutmisest.
§ 86. Põhiseadus on wankumatuks suhteks Riigikogu
ning kohtu ja walitsuse asutuste tegewuse8.
§ 87. Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on rahwal
rahwaalgatuse korras, kui ka Riigikogul harilikus korras.
§ 88. Rahwas otsustab rahmahääletusel põhiseaduse
muutmise, olgu see algatud kas rahwaalgatnse korras Wöi Rii
gikogu poolt.
§ 89. Põhiseaduse muutmise eelnõu peab rähmale teada
antama mähemalt kolm kuud enne rahmahääletuse päewa.
Asutama Kogu esimees: A. R e i.
Sekretäär: H. M a r t n a-
Wabariigi põhiseaduse uius Riigikogu walimiste,
ja rahwaalgatamise õiguse sea
duse malsurapauelu seadlus.
Asutawa
Kogu
poolt 2. juulil
Wastu Mõetud.
1920
a.
§ 1. Wabariigi põhiseadus omandab seadusliku jõu peale
tema Mäljakuulutamise „Riigi Teatajas" ja hakkab maksma
järgmisel päeMal Peale Riigikogu Walimirte tagajärgede Mäljakuulutamise „Riigi Teatajas."
Wabariigi võhiseaduse paragrahmidest halkamad maksma
käesolema seadluse awaldamisega „Riigi Teatajas" need. miL
käsitawad Riigikogu walimist (§§ 27, 28, 33, 36, 37, 45).
Wabariigi walitsemise ajutise korra § 26 (^Riigi Tea
taja" nr. 44 — 1919 a.) kaotab oma makswuse käesolema
seadluse awaldamisega „Riigi Teatajas".
— 39 —
§ 2. Wabarngi põhiseaduse maksmahakkamisega lõpevad
Asutawa Kogu volitused ning lõpetavad oma maksvuse: Asu»
tawa Kogu valimisseadus („Riigi Teataja" nr. 2. 4.
1918. a.), wabarngi Malitsemise ajutine kord („Riigi Teatena"
nr. 44. — 1919. a.), seadusandliku delegatsiooni seadlus („Rttgt
Teataja"
nr. 47. — 1919. a.), seadlus rahvahääletuse ja
ja rahwa
seadusalgatamisõiguse
kohta
(„Riigis ^ataja" nr. 84. — 1919. a.), armuandmiste lahendamise kord
Asutavas Kogus (.Riigi Teataja" nr. 105. — 1919. a ). ja
määrus Wabariiai Matitiuse õiguste kohta riigiasutuste koosser»
• sude ja riigiteenijate palkade asjus („Riigi Teataja",nr. 44 /о0
— 1920. a.).,
.
§ 3. Wabarngi walitsemise ajutise korra § 12=a (,Rrtgr
Teataja" nr. 109. — 1919. a.) jääb aruliselt maksma, nii kaua
kui Riigikogu teda mitte ei ole ära kaotanud.
§ 4. Maksmates seadustes ettenähtud Asutama Kogu
õigused lähevad wabarngi põhiseaduse maksmahakkamisega üle
Riigikogule.
.
§ 5. Wabariigt walimne arutrie korra Pohral moodus
totud vabariigi valitsus jääb peale wabariigt põhiseaduse maksmahakkamise ametisse, kuni R laiugu uue wabarngi Walitsuse
ametisse kutsunud, ja töötab vabariigi põhiseaduse alusel.
§ 6. Riigikogu wslimiied tuulutab välv Asutava Kogu
juhatus Asutama Kogu sisudel'
Riigikogu valimiste, rahvahääletami^ ja rahvaalgatamtse
seaduses Riigikogu juhatuse peale pandud ülesandeid täidab Rii
gikogu kokkuastumiseni Asutama Kogu. juhatus
Riigiko-m esimese is-umise avab Asutava Kogu esimees.
§ 7. Riigikogu valimiste, rahvahääletamise ja rahvaalgatamiie seoduies ettenähtud hääletamise jaoskonnad määra
vad kindlaks selle seaduse § 2. ettenähtud asutused hiljem lt 20
päema pärast peale käesoleva seadluse avaldamise „Riigi
Teatajas".,
§ 8. Riigikogu valimiste, rahvahääletamise ta rahmaalgatamise seaduse § 17. ettenähtud hääleõiguslikkude kodanikkude
nimekirjade kokkuseadmine alaab 30 päeva pärast käesoleva
seadluse avaldamist „Riigi "Teataras" ja lõpetatakse kahe
kümne päevaga
* . „
Nende nimekirjade kokkuseadmise tõelikud kulud kaetakse
Asutava Kogu juhatuse poolt krediidist, mis Riigikogu valimiste
toimetamiseks Asutama Kogu poolt määratakse.
— 40 —
|S.
Riigikogu
Walimirte,
rshÄ-hääletamife
ja
rahwaalgatamise seaduse § 17. ettenähtud esimesed järje
korralised hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjade parandused
ja täiendused Wõetakse ette 1921. aastal samas paragrahves
nimetatud tähtajal.
Afutawa Kogu esimees: A. R e i.
Sekretäär: H, M a r L n a.
Maaseadus.
(Asutawa Kogu poolt 10. okt. 1919. wastuwõetud.)
1. Wõörandataw maa ja inwentaar.
§ 1. Riikliku maatagawara loomiseks Wõõrandatakse riigi
omanduseks kö?k Eesti wabariigi piirides oleleab mõisad ja maad^
mis Balti eriseaduse (1864. a, Väljaanne) § 597. tähendatud,
ühes kõigi nende päraltolemiste ja kõlbulise pöllumajanduselise
inwentaariga, olgu wiimane mõisi omaniku, pidaja ehk rent
niku päralt.
Tähendus 1: Wõõrandamise alla ei kuulu: 1) lin
nade, Heategevate ja teaduseliste asutuste, maakondade ja Walbabe päralt olewad mõisad ja maad; 9) maatükid (Landstellen,
Balti Eraseaduse § 597. Punkt 5.) kui need rüütlimõisa oma
nikkude päralt ei ole; 3) surnuaiad, kirikute ja kloostrite alune
pind ühes tarwiliku õuemaaga; 4) mõisa rentnikkude päralt
olem ühe mõisa inwentaar, kui nimetatud rentnikud enne 11.
novembrit 1918. aastal rendilepingu põhjal mõisat ise tegeli
kult pidasid ja kui nad ei ole rüütlimõisa omanikud; 5) kiriku
mõisate ja maade pidajate inwentaar.
Tähendu s 2: Endistelt wõõrandatawa maa pidaja
telt, kui nad maad harimiseks saawad, jäetakse uue majapid»mite sisseseadmiseks tarwilik elate ja eluta inwentaar Wõõrandamata.
12 . Wõõrandatawad maad ja inteentaar lähewad üle
Eesti wabariigi omanduseks selle seaduse jõusse astumise päewast alates ja wastutawad nende eest pidajad, kui ilma Wolitnseta Võõraste asjade ajajad („negotiorum gestores", Balti
Eraseadus §§ 4423.—4463.), künni Warauduse üleandmiseni
põllutööministeeriumile.
- 41 —
11. Wõõrandatawa Varandusega ühendatud
õigused ja kohustused.
§ 3. Kõik Wõõrandatawa Warandusega ühendatud õigu
sed ja eesõigused lähevad senni^telt omanikkudelt üle Eesti
wabariigile, kohustused aga allpool, ZZ 4—9. tähendatud määral.
§ 4. Võõrandatava maa osade kohta tehtud kreposteerimata NÜSgilspinzud tunnistatakse maktwuseLakr, kui nad on
tehtud peale 12. juuli 1917. a. ilma seadusliku kreposteeriMise loata.
§ 5. Kõik wõõrandatawa mas peale tehtud a) rendile
pingud, b) metsa ja maaPõue-waranduSte kasutamise lepingud
kaotavad maksvuse.
Tähendus: Põllutööministeeriumil sn õigus neid
lepinguid uuendada.
§ 6. WSõrandatawat maad koormawad a) asjalised fer*
Wituubid (Balti Eraseadus § 1103, 1864. a. Väljaanne) jääwad jõusse, nii palju, kui nad maa tarvitamist ;a jagamist
ei takista; b) isiklikud serwituudrd (§§ 1199.-1250. seals.)
tunnistatakse löppenuteks.
§ 7. Wõõrandatawüt maad koormawad reaalkohustused
(§§ 1297.—1321. seals.) riigi ja omawaliisuste asutuste heaks
jäävad maksma; reaslkohustused seisuseliste asutuste, kirikute ja
eraisikute heaks kaotatakse.
§ 8. Müügi ja jagamise keelud, tagasiostu õigus (§ 1613.
seals.) ja sugukonna fideikomiss-öiguied (§ 2535. za järgmised
sealss) kaotatakse ja tunnistatakse tühjaks kõik seaduse määrused,
kohustused ja lepingud, mis takistavad wõõrandatawa maa
riigita mist, tarwitamist ehk jagamist.
§ 9. Selle seaduse §§ 5,—8. tähendatud lepingute ja
kohustuste ennetähtajalise lõpetamise eest tarbe korral Lafumaksmise ja selle tasu suuruse määramine lahendatakse selle
kohases eriseaduses.
III. Wõõrandatawa maaja inwentaari eest
makstaw tasu.
§ 10. § 1. tähendatud wõõrandatawa maa eest tasu
maksmise ja vastaval korral tasu suuruse, kui ka ilma tasuta
võõrandatavate maaliikide kindlaks määramine lahendatakse
sellekohases eriseaduses.
§ 11. Elawa inwentaari eest tasu määramisel võetakse
aluseks 1914. *. turuhind.
— 42 —
§ 12. Eluta inwentaari alushinnaks Wõetakse inwentaari
hind sellest ajast, mil asi omandatud. Kui inwentaar Wanane°
nud, siis arwatakse tema hinnast maha wastaw Wananemise
protsent.
§ 13. Inwentaari hindamist Loimetawad kommisjonid,
kes koos seisawad:
a) põllutsöministeeriumi esitajast esimehena,
b) mäakonnawaliLsuse esitajast, ja
d) wallanõukogu esitajast.
Hindamise juure Wõib omanik saata oma esitaja.
Peale selle wõiwad kommisjon ja hinnatawa inwentaari
omanik eksperte juure kutsuda.
§ 14. Wõõrandatawa Waranduse hindamise kommisjoni
otsuste üle wõib edasi kaebata hindamise eeskirjade rikkumise
korral hindamise peakommisjonile, kes koos seisab: kohtu
ministri, põllutööministri ja riigikontrolli esitajast ning kahest
wabariigi walitsuse poolt nimetatud liikmest..
IV.
Riikliku
maatagawara
tarwitamine
§ 15. Riikliku maatagawara maa antakse: a) pöllumajaPidamiseks põliselt (pärandatawalt) tarwitada wäikemaapidamistena sellekohase eriseaduse järele; b) Hariduselistele, omawa'
litsus Astele, ühistegelistele, kaubanduselistele ja tööStuselistele
asutustele pikaajaliseks tarvitamiseks, kui ka artellidele ühisharimiiekL; d) rendile lühikeseks ajaks üksikutele isikutele.
Tähendus: Riik wõib maid ka oma kätte jätta
pidamiseks.
§ 16. Maad antakse neile, kes seda hariwad üksikult ehk
teistega koos, olgu et nad endid ainult maapidamisest elatawad,
ehk maad Peawad kõrwaltööharuna.
§ 17. Põliseks tarwitamiseks antakse maad neile, kes ai
nult maapidamisest elawad ühe perekonna ja kahe hobuse töönormi suuruses, silmas pidades maa headust, seisupaika ja muid
kohalist olusid.
§ 18. Neile, kes maad peawad kõrwaltööharuna ehk aiapidamisena, antakse maa põliseks pidamiseks tarbe järele, kuid
mitte üle j 17. määratud suuruse.
§ 19. Linnade ja alewite lähedusesse jäetakse tarwilik
osa maad linnade, alewite ja nende elanikkude Wojadusteks.
§ 20. Wäikemaapidamiseks maasaamise järjekorra mää
rab kindlaks maakonnawalitsus wallanõukogu ettepanekul.
— 43 —
§ 21. Esimestena saatvad maad: 1) kodanikud, kes Eesti
Wabastussõjas mäerinnak iseäralikku wahwust on näidanud; 2)
sõdurid, kes Wabastusiöza MöitluSteS Migastotud; 3) Mabastussõjas langenud sõdurite perekonnad; 4) sõdurid, te5 wabaStussõias tegewuseft Waenlase MaStu osa Wõtnud, silmas pidodes
tegewuse kestust.
§ 22. Riigistatud maade saamiseks, mis senni wäiketaludena rendil olid, antakse eesõigus nende talude rentnikkudele,
kuid selle suures wmb nit maid uuesti kruntida (§§ i 7. ja
18. alusel).
§ 23. WSörandatud mõisate metsad ei tule mitte jaga
misele, Maid jäämad riigi omanduseks.
§ 24. KehMematele maatarwitaiatele annab riik abi ehi
tuste, imoentaari muretsemise ja maaparanduste ^aoks pttaajalise kustutatama laenu näol. Suuremaulatuselised ja põhjaliku
mad maaparandused tehakse riigi ehk omamalitsuse kulul ta
korraldusel.
§ 25. Jnwentaar antakse MLikepõllupidasatele eraoman
duseks mäljaostu teel.
V.
Maapõue loodusmarad.
§ 28. Kõik maapõues pestumad loodusmarad Eesti riigi
piirides tunnistata!^ riigi omaks
Maapõue Marade walitsemise ja kasutamise kohta antakse eriseadus.
V!.
Maapank,
§ 27. Kõigi maauuendamisega ja tarwi^amisega
rahaliste operatsioonide jaoks asutatakse Maapank.
VII.
Seaduse
seotud
maksmapanemine.
Z 28. Selle seaduse tegelik maksmapanemine ühes õigu
sega korraldamaid määrusi anda jääb wabariigi walitsuse
hooleks.
(Äratrükk „Riigi Teat." № 79/80—1919 a.)
— 44 —
Esimene Kord.
Ruttu Toom.
Hendrik ärkas millegift kabinast kohutatuna Üles. Ta
Hõõrus käega silmi ja Waatas ümberringi. Luugi awaus muu
tus järsku pimedaks, keegi tuli laole. Siis sahisesid heinad ja
luugiauk awanes jälle. Laol läks jälle walgeks ja Hendrik
nägi, et tuleja oli teenijatüdruk Liisa. Ta oli nähtawasti heina
tööst õige wastnud ja wajur poisi lähedale heintesse. Siis
ohkas ta kord kui kergitatult ja jäi magama, nagu ta tihetasane, pikaldane hingetõmbamine tunnistas.
Hendrik pööras teisele küljele ja püüdis uue-ti magama
jääda. Silmi kinnipigistades laotas ta käed laiali, nagu ta
harilikult magama jäädes tegi. Kuid und ei tulnud. Ta mõt
ted tungisid wägisi naisterühma poole, kes paar sammu te
mast eemal heintes magas. — Imelik tüdruk oli fee Liisa.
Perepoeg mõtles ja ei saanud ega saanud temast aru. Tugew
ja suur tüdruk oli ta ja ihuk^rw oli walge kui piim. Ta oli
alati rahulik ja mõistlik ja kui ta naeris, siis läksid poiste
pead segamine. Sulane Jakob käis pea igal öösel aidas tema
juures magamas; kuidas nad seal siis olid wöi mis nad te
gid, seda Hendrik ei teadnud. Aga ilusti nad läbi said ja olid
teineteisele nii head, et Hendrikul waheft peaaegu kade hakkas.
Paar korda oli ka tema püüdnud Liisa juure magama peaseda, kuid tüdruk oli iga kord tema nii häbemats-pilkawalt
waljanaernud. Hendrik ei saanud aru, mida Liisa temast õige,
mõtles, teda narriks pidas Wõi? Wöi koguni lapseks? Siis
tundis poiss, kuidas tema hinges midagi wihataolift tõusis.
Oodaku ta! Ta peab ükskord nägema, et Hendrik ka mees on,
weel tublim mees kui Jakob. Oodaku see Liisa aga !
Kuid und ei tulnud. Midagi kui keerles, näris noore
mehe hinges. Ja praegu oli ta paar sammu temast eemal
Heintes; see suur, tugew, ilus Liisal Magad ja ei tea aimatagi,
et see poisikene, kellest ta nii wähe lugu peab, tema kõrwal
wiskleb Kui ta teaks, ta naeraks wist. Ei tea, mis ta teeks.
Ta tahtis näha, kuidas ta magab, kuidas ta magades wälja
näeb, ta ei olnud weel kunagi teda magades näinud. Üks
ainus kordki. . .
Noormees hakkas kiiresti hingama ja pea läks tal kuu
maks. Aga ehk ärkab ta Üles ? . .
— 45
Hendrik ajas enese tasa, õige tasa küljele ja Waatas
magaja naisterahwa poole. Liisa oli Pooleniste Heintesse wajunud ja wiibis sügamas unes. Parem käsi oli wäljasirutatud,
teine puhkas korralikult mõõnawal, paisuw-neitsilikul rinnal.
Walged heinalise riided olid körtsu läinud ja parem põlw oli
pooleniste katmata Silmad olid kõwasti kinnipigistatud ja ta
ei näinud praegu sugugi nii mõistlik, külm ja pilkaw olewat,
waid rahulik, armas ja hea — ütlemata hea. Juuksed olid
sassi läinud ja üks suur kähar salk piiras wallatumalt ta otsa
esist; maike, natuke määrdinud suu oli waikfelt kinni ja rahulik.
Poiss Wahtis teda ja tema hinges tõusis midagi wõimsat, kaunist ülesse. Ah, kui ilus, kui armas see Liisa ometi
oli! Kui ta ometi teda ei naeraks, tema wastu hea oleks,
temale üheainsagi hea sõna ütleks. . .
Nagu eneseteadmatalt oli poiss ülestõusnud ja tüdruku
kõrwale läinud. Mingisugune jõud kiskus teda naesterahma.
juure, millele ta wastupanna ei suutnud. Ta tahtis tema lä
hedal olla, tema ilusaid, määrdinud huuli üks ainus kordki
suudelda, tulgu siis pärast mis tuleb. . .
Hätki lõi tüdruk silmad lahti ja waatas poisi silmi, kes
ehmatuses, pea kahmatades, pea punastades tema ees seisis ja
sõnagi wälja ei saanud. Siis pilgutas Liisa raskelt uniseid
silmi, raputas kord pead, silus korratumaid juukseid ja sosis
tas' nagu wäsinud, roidunud toonil:
, „Oi, küll sa olet rumal poiss, tükit tütrigu manu... Kas
sul äbi põrmugi ei ole, esi olet kuhalt poisikene miil.. . Küll
ma kaiba esäle ära, oodot!.." Ja siis wõttis ta oma tugewate, ümarguste käewartega poisi ümbert kinni ja surus teda
tugewasti enese vastu, nii et mõlemil peaaegu Hingamine
seisma jäi ja Hendrikul minestus peale kippus. Nagu une
näos lõi ta oma käed ta piha ümber, kuna tüdruk tema kõrwa
ääres tasa edasi kudrutas ja suudles teda põse ja kaela peale.
Kirelained lõid ta ülepea kokku, weri tungis kohlsedes pähe ja
ihu täitis iseäralik uimastus. . .
Häkki käis wälguna mõte ta peast läbi: Elsa! Kui Elsa
näha wõiks, kuidas ta siin lao peal Liisa kaenlas rippub!
See mõte lahutas Hendriku pead ja ta tundis kuidas kirgede
Pilwed sealt hakkasid „lahkuma. — Ja kus isa-ema pahandus,
kui pärast — — — Ühel tema koolisõbral oli minewaasta
suwe-waheajal niisugune rumal pahandus juhtunud ja kõik
wallarahwas naeris ja kõneles seda lugu.
— 46 -Need mõtted tegid poisi pea kohe kaineks. Ta Wabastas
ennast omale imestades ja wihaselt otsawaatawa naisterahma
käte mahelt ja sammas luugi poole, kuna tema seljataga wihase naesterahma alandusetundest märisem heal kõlas:
„Di sa miisrajakas küll, mai naesterahmas ei tohi enämb
kohekile magama heita, siss tema nigu mõtsluum manu . . .
Oodot, küll ma karba esäle ärä, nais kas ta lahk su malgaga
läbi mai et 1 Oodot i"
Õhtul söögilaua juures paistis Hendrikule, nagu lasuks
inimeste kohal mõni raske äikese pilw. Söödi waikselt, meele
olu oli kõikidel tõsine ja juttu ei aetud. Isa oli tusane ja
mõttes, ei rääkinud kellegiga sõna ja ema waatas mahest
aralt tema poole, nagu vahandusepäemil ikka. Liisa ja Jakob
sosistasid isekeskis, tui nad armasid, et peremees neid tähele
ei pane. Pärast söömist läks peremees raskeil, kõmamail tam
mel tagatuppa, kuna teenijad kambrisse ja aita magama läksid.
Ema hakkas söögilauda korraldama ja kandis nõusid ja taldrikke kööki. Hendrik püüdis akna lähedal ühte raamatut lugeda
ja tahtis ka juba magama minna, kui tagasi toast järsku isa
Põruw hüüe kõlas:
„Hendrik, tule siiä !"
Hendrik täitis käsku ja läks tahatuppa. Wana oli omas
sängis tubaka suitsu pilwe sees ja müras edasi:
„Poiss, mes lii om, mes ma sinust pia kuulma? Kas
sa sedümiisi massat oma wanembile seda waiwa, mes na si
nuga om nännu? Kas ma sellejaos sinu ole kaswatanu, et
sa enne nakat tütrikega ümbre aeama ja äbi koguma minu
pää pääled Mes ?"
Hendrik waatas matkides suitsu pilwe poole ja unustas
imestuse pärast isegi suu lahti. See tõrelemine tuli tale täiesti
ootamata. Kas wast mõni tema endine, senini saladusekatte
alla jäänud koerustükk ilmsiks ei olnud tulnud ? Ja Hendrik
püüdis mõtetes oma lühikesest minewikust midagi niisugust leida.
„Mes sä ollit ommuku lao pääl tennu? Sa ollit Liisale
külgikaranu ja teda tahtnu ära wägistädä. Katsul äbi om kah!"
Nüüd lõi walgus Hendriku hingesse. Ühtlasi tõusis te
mas hirmus wiha. Ta wastas wärisewal Häälel:
„Sii ei ole õigus. Liisa om sulle wõlsnu".
— 47 —
Selle põrutawa kaitsekõnele järgnes lühike waikus. Siis
mürati suitsupilwest Weel kurjemini:
„Kas sa arwat, et ma sinu juttu wast usu? Pane tähele,
selle koerustüki iist kulus sulle üits hää keretäis anda".
„Anna kui tahat!" trotsis poeg, täis julgust ja usku oma
õigusesse, wastu, ehk ta küll näost ära kahwatas, „aga —"
Järgmisel silmapilgul ilmus suitsupilwest manamees
wälja, tõukas ema, kes teda püüdis tagasi hoida, kõrwale 1а
tormas kööki. Natukese aja pärast tuli ta sealt tagasi, umbcs
kahe jala pikkuse ja sõrme jämuse kepiga . .
Kui Henorik natukese aja pärast ähkides ja puhudes oma
magamise asemele kodis, needis ta — muidugi mõttes
Liisa, isa, ema, Jakobi, isegi Elsa ja kõik maailma — põrgu
põhja .. .
Neiud.
Nooruses õitsew õrnemsngu on inimlik liblikate maailm;
armaStamad enam naeru, kui mehed ja on täis elutuld. Naisterahwa iseloom, on rohkem MaStumõtlik rõõmule, kui kurbmsele tema ergud on tundlikumad ja ka armurikkamad, nad
naerawad endid elust läbi. Nähtawasti on nad looduse poolest
meheliku tõsidusele wastukaaluks loodud — elu magusaks te
gijateks. —'Iludus, armsus, õrnus on õrnema soole osaks saa
nud, mille peale pilk mõnuga wöib puhkama jääda, ja meie
oleme õnnelikud, et meie lapsepõlwe aastad nende hoole all
mööda saadame ja et nemad meie esimeseks eluasemeks on.
Jumal lõi neiu, mees tegi temast alles naise. Inglased
räägiwad küll „bird witted"
*),
mille ma Miisakuse pärast tõlki
mata jätan, seda nende tulemaste abikaasade hoolde jättes.
Kõik on neiukeste juures õrnem, MSikiem, kergem, Ümalifnm — sellepärast wõiwad nad ka kergemini ja kauem tant
sida ja naerda, sest et ka nende peaaju kergem on, kui mehe oma.
Kui neiukestel pead longus,
siis on armastus selles
süüdlane ja neile meeldiwad metsikud noormehed rohkem kui
magusa iseloomuga; abiellu astumisega õpiwad nad aga Wastuoksa mõtlema iseloomu asjus.
*) Linnu mõistus.
— 48 —
Ka oma Warjuküljed on naissool olemas. Kui kuulsa Accursiuse käest küsiti, mispärast õrnem sugu kiiremalt areneb, kui
meessugu. Wastas ta: „Sellepärast, et umbrohi kiiremalt kas-Wab* ja õigusteadlased loewad neiusid nende asjade kilda, mis
mitte kaua wärsked ei seisa. — Rootsi kuninganna Ehristinele
öeldi, et naised ei tohi iialgi walitseda, sest kes kaitsta ei suuda,
see ei pea ka mitte walitsema ja Walitsemiseks on tarwis ise
loomu kindlust, mis aga naistel puudub. Tuhalabida walitsus
ei saa siin juures arwesse Wõetud.
(Katke „Demokritttst ").
Rahwanali.
Õndsa "ema elupäiwil,
Kihnn ja Pootsi mees saiwad kahekesi kokku. Jutt tuli
jutust, kõne kõnest. Pootsi mees pärima: „Millas sa oled
sündinud, Enn?",
Kihnulane wastu: „Seda ikka juba hulk aega tagan,
jah, küllap ikka aastat 50, — jah, on küll, see oli wist itta
alles õndsa ema elupäiwil.
Ei ole maias.
Sandile anti talus silku süüa. Sant wastu: ,Er ma
nii maias ole, et silku, mis kaugelt kalli raha eest toodud on,
sööma hakkan. Ma olen lihagagi rahul, mis igal pool kodu
kaswab.
Naer on terwiseks.
Kord oli üks ohwitser, kellel üks Lentsik-teenija ja kana
oli. Ühel ilusal hommikul, enne teenistusesse minekut, käskis
ohwitser tentsikut lõunaks kana ära tappa ja supiks keeta, mida
ka tentsik lubas teha. Peale oma ametikohuste täitmist koju
tulles, küsis ohwitser tentsiku käest, kas supp keedetud on.
„Mitte kuidagi mitte", kõlas wastus. „Mis, kas sina kana
ära ei weristanud?" — „Mitte kuidagi mitte!" - „Aga mina
andsin sulle selleks kindla käsu!" — „Mitte kuidagi ei olnud
wõimalik!" — „Mikspärast mitte!", — Sellepärast, et kind
rali kutt heaks arwas temaga plaani tegema hakata!"
Kaera Jaan.
Eugen Tfchirikow. „Kirgede w)im" Õudne jutustus
,
munkade elust.
„E lu muinasjutt". Anderikka kirjaniku kütkestaw sulesünnitus.
Juri Sljeskin, „Pariisi uudisjutud". Sisu: 1) Mis
on armastus; 2) „Trocadero" neiuke; 3) Kerjaja jne.;
Tsarskoje palee saladused.
IV. Mitmesugune kirjandus.
P Narsoni „Repertuaar". Kupleed ja pilkelaulud.
„Nalja ja pilke album". Wärwitrüki pildid. Huwitaw sisu.
„Jõulu A lbum" (1919. a. wäljaanne). Mitmekesine huwitaw sisu, hulk pilte.
„R ah w a kalender" 1921. a.
„Seina kalender" 1921.a.
Nõudke 1931» a. nimekirju!
„Margus", Wiljandis.
E. HunFi
■TnaniKDDHB
VILJANDIS, POSTI TÄN.
Valmistab kõiksugu
:: TRÜKITÖÖSID, ::
liht- ehk kunst-värvi:: :: trükis. :: ::
Töö maitse
rikas ja puhas
Mõõdukad :: ::
::
::
:: hinnad
Trükikoja juures
raamatuköite tööstus
о^ll01!^^
S^ f/^14
SBiljanbtS,
Kirjastusäri. Kirjanduse ladu Ajakirjanduse kon
tor. Kirjutusmaterjaalid. Ilu- ja mänguasjad.
Opes ja tarbeabinõud. Kuulutuste wahetalitus.
'W WW
Teadusliku- ja ilukirjanduse, tooli- ja õperaamatute
kirjastus. Kooli- ja õperaamatute kokkuseadjatele ja kirjanikkudele
Hend tingimised.
Airznndu^e £ а6мs on alati kõige wanem kui ka kõige
uuem eestikeelne kirjandus jaadawal, M uu & ee1пe kirjandus.
Kõige kasulikum ostukoht kõikidele.
Seda peaks silmas pidama kõik raamatukapid,
misetoad ja kirjanduse sõbrad.
luge-
Ajakirjanduse kontor.
Kõigi Eesti ja Eestis ilmuwate ajalehtede ja ajakirjade ük
sikute nr. müük üksikult ja Hulgawiisi. Ajakirjanduse ja kir
janduse wälismüügi ainuõigus Wiljandis.
— -
Kirjutusmaterjaalid.
Ilu- ja mänguasjad.
•
Õpe- ja tarbeabinõud
Pealinna kaubamaja „Laine" ilu- ja mänguasjade tööstuse
„Töö ja Ilu" Wiljandi ja ümbruskonna esitus.
Kuulutuste wahetalitus.
Kuulutuste wastuwõtminc talituste hindadega kõigi Eestis
ilmuwate ajalehtedele ja ajakirjadele. Kuulutuste asjatundliku
kokkuseade ja silmapaistwuse eest hoolitseb wahetalitus lisa
maksuta.
Ajalehtede ja ajakirjade tellimiste wastuwõtmine
Piltpostkaardil».
pildistused.
в
wõtmine
Õunesoowikaardid.
Päewa-
Maakaardid. Tellimiste wastu-
kõiksugu trükitööde peale,
а
„Wnkgus"
Postkast 33.
Wilj andis. Lossi tän. № 14.
Telegrammide adress: Walgus, Wiljandis.
Е. Hunti trükk Viljandis.
VaataRistirahwa tähtraamat
ehk
Kristlik kalender
1...Ristirahwa tähtraamat
ehk
Kristlik kalender
1926
III aastakäik.
Tallinnas
Eesti Misjoni Seltsi wäljaanne.
1925.
„Minge kõike maailma ja kuulutage armuõpetust kõigile loomale." Mark. 16, 15.
Selle Issanda Jeesuse Kristuse käsu täit
miseks on Eesti Ev. Lutheruse usu kiriku liik
med Jumala abiga asutanud
Eesti Misjoni Seltsi.
Eesti Ev. Lutheruse usu Misjoni Seltsi
siht on, Jumala sõna viia nende juurde maa
ilmas, kes seda veel ei ole kuulnud ja kodu
maal koguda neid, kes Issanda misjoni käsku
tähtsaks ja enesele siduvaks peavad.
Selts
töötab siis kahes harus:
1. Välismisjoni harus,
kes hoolt peab selle eest, et töötegijad välja läheksid ja
tööd teeksid paganate keskel, ja
2. Kodumisjoni harus,
kes kõiki puhta lutherliku usutunnistuse põhjal seisjaid
tahab koguda ja ühendada üheks misjoni koguduseks.
Sest misjonaare ei saa välja saata, kui ei ole üksmeelist
kogu, kes palve ja ohvriga seda võimalikuks teeb. Ja
üksmeelsus kogus ei ole kindlamat ühendussidet, kui
üks u sk ja üks v aim. Seda usku ja seda vaimu ei
omandata aga teisel teel kui puhta ja selge Jumala
sõna õpetuse läbi. Kodumisjoni harus töötavad seltsi
reisijutlustajad, kes kogudustes ja külades misjoni- ja
palvetunde peavad.
Kui sinu süda sind ka sunnib Issanda käsku
täitma, siis
astu Misjoni Seltsi liikmeks.
Seltsil on mitmelpool kogudustes ka haruiihingud, mis töötavad samal alusel ja samas
vaimus kui peaselts, ja kus neid ei ole, võiId
neid ellu kutsuda, kui mõtteosalisi leidub.
Issand Jeesus ütleb ka sulle: „Sest ajast pead sa
inimesi püüdma!" Luuk. 5, 10.
3-k. = Kolmekuninga
K-a. = Kolmainu
** — kiriku ja riigipühad
* — tähtpäewad
Ep. = epistel
Ew. = ewangeelium
Kiriku pühad.
Näärikuul: 1. Uus aasta; 6. Kolmekuninga päew.
Küünlakuul: 24. Eesti Wabariigi püha: 24. Palwepäew.
Paastukuul: 25. Maarja päew.
Jürikuul: 1. Suur Neljapäev; 2. Suur Reede; 4 —6 Lihavõtted.
Lehekuul: 13. Taevaminemise päew; 23.-25. Nelipühi.
Jaanikuul: 24. Jaani päew.
Wiiuaknul: 3. Lõikuse püha; 31. Usupuhastuse püha.
Talwekuul: 21. Surnute püha; 28. I Kristuse tulemise püha.
Jõulukuul: 25.-27. Jõulu pühad.
Päikese- ja kuuwarjutused.
1926 a. on kaks päikese warjutust. Kuu varjutusi ei ole.
1) Täieline
äikese varjutas 14. jaanuaril. Ei ole meil näha.
Nähtav kesk ja ida Aafrikas, Araabias, Indias, lõuna-ida poolses Hiinas,
lõunapoolses Jaapanis. India ookeanis, Sunda saartel ja osa Austraalias.
2) Ringikumline päikese warjuius 9 —10. juulil. Ei ole meil näha.
Nähtav idapoolses Hiinas, Jaapanis, Filipiinidel, U»es Guineas, põhja
Austraalias, vaikses ookeanis, osa Põhja-Ameerikas ja Kest-Ameerikas.
Aastaaegade algused.
Kevade algab 21. märtsil kell 11.
II
Sügise algab 23 septembril keII 21
Suvi
„
22. juunil „
6
Talve
.
22. detsembril , 17
Maakera on päikesele kõige lähemal 2. jaanuaril kell 6; päikesest
Lõige kaugemal — 5. juulil kell 16.
' y
1P
1926 aastal on 365 väewa
B ii,roo
1
Ajaloolised aasta-arwud.
Sakslaste tulemine Liiwimaale
..................................... 1159 a.
Munk Meinhard Ltiwimaal . . . ............................... 1186 ,
Tallinna asutamis-aasta ................................ ;. . 1219 .
Ordu walitsuse algus Eestis
..................................... 1224,
Eestlaste wiimane vastuhakkamine ..................... . 1343 ,
Aiuouhastuse algut Saksamaal
................................ 1517 ,
Usupuhastus wasru võetud Eestimaal .......................... 1524 ,
Ordu valitsuse lõpp ..................................................... 1561,
Liivimaa saab Poola, EeStimaa Rootsi alla . . . 1561 „
Liiwimaa läheb ka Rootsi alla . . . . . . . . 1629 ,
Esimene (Stahlt) eestikeelne lauluraamat ilmub . . 1632 ,
Wastne Testament ilmub
............................................... 1686 ,
Kodumaa saab Wene walitsuse alla ............................... 1710 ,
Eestikeelne Uus Testament ilmub trükist . . .
. 1715 ,
Vennastekogudus asub meie maale ............................... 1729 ,
Piibli raamat ilmub Eesti keeles .....................................1739 .
Tartu ülikooli asutamine
............................................... 1804 ,
Aleksander 1 annab Eestimaa talurahva priiks
. 1816 ,
Aleksander 1 annab Liivimaa talurahva priiks
. 1819 ,
Wene usk hakkab meie maale tungima .......................... 1841 ,
J. W Janseni .Perno Postimees* hakkabilmuma
1^57 ,
Kreutzwald annab .KalewipojaE välja .......................... 1857 ,
Wall d saavad oma walitsuse ..........................................1866 ,
Meie koolid wenestatakse ................................................1887
,
Meie kohtud wenestatakse
...........................................1889,
Wene-Jaapani sõra algus .......................................... 1904
,
Esimene üleüldine Wene rewolutsjoon ..................... 1905
,
Ususallivuse manifest 26. weebruaril
..................... 1905
,
Suure ilmasõja algus . . . . ...........................1914
,
Wene suure revolutsiooni algus
...........................1917
„
Esimene Eesti kiriku kongress Tartus ..................... 1917
,
Eesti kuulutatakse iseseiswaks ..................................... 1918
,
Eesti Asutavtogu astub kokku
................................ 1919
„
Eesti kirikule valitakse piiskop ................................ 1919
.
Eesti-Wene f5)a lõpp ..................................................... 1920„
Eesti esimene Riigikogu hakkab töötama . . . . 1921 ,
Esimene rahvahääletus (usuõpetuse p.) ..................... 1923 ,
Kiriku ja riigi lahutus Eestis 1. jaan ..................... 1926 „
3
I. Näärikuu ehr jaanuar
Hinge päewatoiduS.
$*1 Reede
2 Laup.
Uus aasta 19
Tunnista Jeesust. Room. 10,1-10
20 Jum.sõna meierõõm.T.l.119,89-112
1. näd. Ep. Peetr 4, 12-19; Ew . Matt. 3, 13-17.
3 Pühap. P.p.uut aastat 2 1
22
4 Esmasp.
23
5 Teisip.
**6 Kesknd. Kolme k. p. 24
7 Neljap. l Wanar.s. E 25
j k. jõulud 26
8 Reede
[10. Paawli p. 27
9 Laup.
Ennäe Jumala Tall. Joh. 1,29-34
Ta annab ennast leida. Joh. 1,35-51
Jumala saladus. Ew. 3,1-21
Juudid ja paganad.Room.10,11-21
Paganad sissepoogit. Room.11,1-24
Ohtarkusesügawust.Room.11,25-3K
2. näd. Ep. Room. 12, 1-6; Ew. Luuk. 2, 41-52.
10 Pühap. 1.P.p. 3-K. x. 28
11 Esmasp.
29
12 Teisip.
30
Walba, n.
13 Kesknd.
31
k. 9. G
1
14 Neljap.
2
15 Reede
Korjust p.
3
Ilmar, m.
16 Laup.
Ei ole täielik. Mil. 3,12-16
Pühitsuse wõitlus. Matt. 18,1-11
Palwe wõitlemine. Luuk. 11,1-13
Oiged tunnistajad. Luuk. 12,1-12
Ritas Jumalas. Luuk. 12,13-31
Alati walwel. Luuk. 12,32-40
Ep. Room. 8,18-23; Ew. Luuk. 6,36-42
14
27 Pühap. 4.PP Ka.
2 15
28 Esmasp. lÄ P29 Teisip.
P Pauli p. ei 16
17
30 Kesknd. Paul, m.
Kadunud lambast.
Edasipüüdmine:
Olge armulised.
õigeks mõistmine:
Abraami kogemused. Room. 4,1-8
Ei aita käsu teadmine. R. 2,1-16
Kõik on pattu teinud. Room. 3,9-20
9
VII. Heinakuu ehk juuli
1 Neljap.
2 Reede
3 Laup.
27. näd.
SPeerjep
[2. k. 15. E
nädal
|
Hinge päewatoidus.
18
19
20
^P p.K-a.
21
22
23
Ako, m.
24
W. Jaani
Widrik, m. 25
[10. k. 1 S
26
7 wenna P. 27
2
P.
p:
11 Pühap. 6. P.p.Ka. 28
29
12 Esmasp. [3- p.
Mareta P. 30
13 Teisip.
1
14 Kesknd.
W.
H.
Maarja
p.
2
15 Neljap.
sApostl. lahk.
3
16 Reede
[18. k. 5. I
4
17 Laup.
Ep. Kol 3,15-22; Ew. Luuk. 10,23-37. Halastajast Samaaria mehest.
29 Pühap. L3.P.P. Ka. 16
17
30 Esmasp. lJ. p.
18
[30. k. 7. D
31 Teisip.
Jumala sõna:
Kaheterane mõõk. Ebr. 4, 9-13
Jääb igaweste. Jes. 40,6-14
11
IX. Mihklikuu ehk september
Hinge päewaroidus.
1 Kesknd.
2 Neljap.
3 Reede
4 Laup.
36 näd.
Kalew, m.
Meos, m.
Ep. Kol. 5,16-24;
19
20
21
22
Saadab patu tundmisele.R 3,19-28
Sünnitab usule. Jak. 1,16-25
WalmiSt.heale tööle.2Tim.3,10-17
Ew. Luuk. 17,11-19.
5 Pühap. 14. P. P.K-a. 23
24
II. P
6 Esmasp.
25
k.
8
G
7 Teisip.
8 Kesknd. Maarja s. P. 26
sehk Ussi M. p. 27
9 Neljap.
28
10 Reede
29
11 Laup.
37. näd.
Peksab kalju pihuks. Jer 23,23-29
Kümme piDalttõb^-
Kõik on teie päralt:
Teit olete Kristuse p. 1 K.3,16-23
Kristuses wabaks s. Kal. 5,16-24
7 Pilhap. LS P.P.K-a. 25 WahimeeS, kas palju ööd?
26 Walwake. Luuk. 12,35-48
8 Esmasp. [3. p.
27 Nad uinusid magama. Matt.25,1-13
9 Teisip.
10 Kesknd. Mardi P. 28 Issand koputab. Ilm. 3,14-22
11 Nelsap. Martin piiskop. 29 Tagasi estm. armast. poole.Jl.2,1-7
30 Kinnita, mis suremas. Jlm.3,1-6
12 Reede
k. 1. D
31 Oota Issandat. T. l. 40
13 Laup.
46. näd.
Alandlilkudele armu. T. l. 113
Hõisake Issandale. T. l. 98
Ep Room. 15,4-13; Ew. Luuk. 21,25-36.
5 Pühap. 2.Intulp O 22
6 Esmasp. Nigula p.k b. 23
24
7 Teisip.
Maarja
saam.
p.
25
8 Kesknd.
26
9 Neljap.
27
10 Reede
28
11 Laup.
[12. r. 9 3
50 näd.
Wiimseväewa tähed.
Rõõmus ootus.
Sinu palge walguses. T.l. 89,1-19
Issanda Ümmardaja. Lt. 1,26-38
Maria kiituselaul. Luuk. 1,39-56
Suur kuningas. T. 1. 72.
Kõrgema prohwet. T. l. 40
Jgawene Ülempreester. T. l. 110
Ep. 1. Kor. 4,1-5; Ew. Matt 11,2-11.
R. Johannese läkitus.
12 Pühap. 3.Ärist.tul.x. 29
13 Esmasp. Luutsina p. 30 Kannataja Mesfias. T l. 22,1-20
31 Kuradi tegude rikkuja. 1.Joh.3,7-18
14 Teisip.
1 Miks teie ei usu. Joh 5,31-47
15 Kesknd.
2 Issand hirwitab. T. l. 2
16 Neljap.
4 Js and wöidab nad. T. l. 22,24-32
17 Reede
5 Maitske ja waadake. T.l. 34
18 Laup.
Maailma wae»:
51. näd.
Eo. Wil. 4,4-7; Ew. Joh. 1 ,19-28.
19 Pühap. 4 Kr.tul.p O 6
20 Esmasp. Aabram k. 8. 7
8
Tooma P.
21 Teisip.
Pööri
p.
9
22 Kesknd.
10
23 Neljap.
Aadam ja Eewa 11
24 Reede
**25 Laup. 1. Isulu p. j 2
**26 Pühap. 2. Jõul» p.
*27Esmasp. 3. Zöll!u ?♦ C
28 Teisip. Süüta l. p.
29 Kesknd.
30 Neljap. Taawet
31 Reede SilMtster
13
14
15
16
17
18
R. Johannese tunnistus.
Issand on ligi:
Kõikide silmad ootawad. T. l. 145
Ta on kõikide Üle Joh 3,25-35
Oige rõõmsad. Ml. 4,4-7
Minu maigus ja abi. T l 27
Kõige ilusam. Taaw. l. 45
Oh sa õnnistaw. Luuk. 2,1-14
Jõulu walguses uue a. pool:
Tulge oh karjatsed. Luuk. 2,15-21
Selles on armastus. 1. Joh. 4,9-16
Vaimulik õnnistus. Ewes 1,3-14
Rahus koju poole. Luuk. 2,22-40
Hea karjane. Taaw. l. 23
15
Päikese tõusud ja loojangud 1926 a.
Tõusud ja loojangud on selles kalendris Tallinna kohaselt üles
pandud ja wõib sellepärast mõnes kohas nende ja täpsete andmete wahel
lunni 10 minutit wahet ülla.
Päikese tõusuaja-ks loetakse silmapilku, mil päikese sõõri ülemine
äär waatepiiri alt nähtawale tuled, tema loojangu ajaks — silmapilku,
mil ülemine äär ära kaob.
1.k. p. tõuseb päike k. 9,19 m.; läheb looja r. 15,30 m.
, 15,47 .
11. ,
.
.
„ 9,12
. 16,9 .
er
*
21. ,
.
„ 8,57 w
1.k. p. tõuseb päike k. 8,34 m.; läheb looja 1 16,36 M.
Weebrnari
. 17,2 „
ee
11. .
.
„8,W *
. 17,27 .
te
ee
1
17,47 m.
m.;
läheb
looja
1.r.p. tõuseb päike k. 7,21
Märtsi
. 18,11 .
11. ,
.
,
- 6,53
. 18,35 ,
ee
^
21. ,
» 6,23 ee
1. k. p. tõuseb päike k. 5,50 m.; läheb looja k. 19,2 m.
Aprilli
. 19,25 .
11. .
.
. 5,21 ,
.
. 19,50 .
ee
ee
21. .
.
„ 4,51 ee
1.!. p. tõuseb päike k. 4,24 m.; läheb looja k. 20,13 m.
. 20.37 „
11. .
.
„. 3,59 .
, 21,00 .
»
ee
21. ,
.
,
, 3,36 «
I. k. p. tõuseb päike k. 3,16 m.; läheb looja k. 21,22 m.
Juuni
. 21,36 .
11. .
.
. 3,5
, 21,43 „
•
*
ee
21. ,
„3,2
Jaanuari
1. k. p. tõuseb päike L 3,8 m.; läheb looja 1 21,41 m.
.21,31.
11. ,
,
,
, 3,20 .
„21,15.
ee
ee
21. ,
,
- 3,39 ee
1. k. p. tõuseb päike k. 4,3 m; läheb looja 1 20,51 m.
Augusti
„
.
, 20,26 ,
11. „
-'
, 4,25 ,
, 19,58 .
21. ,
,
,
, 4,49 ee
te
l.k.p. tõuseb päike k. 5,15 m.; läheb looja k. 19,26 m.
Septembri
,
„.
„18,56 ,
11. ,
- 5,37
. 18,26 .
ee
ee
*
21. .
.
,
. 6,1
1.1 p. tõuseb päike k. 6,24 m.; läheb looja k. 17,57 tn.
Oktoobri
. 17,28 .
11. ..
„ 6,47
. 16,59 ,
21. ,
.
. 7,11
1.1 p. tõuseb päike k. 7,38 nt.; läheb looja k. 16,30 nt.
Nowembri
. 16,5 .
M
«
ee
11. „,
. 8,4
. 15,45 .
ff
ee
21. ,
.
„ 8,28 ee
Juuli
Detsembri
16
1. 1 p. tõuseb päike k. 8,49 m.; läheb looja k. 15,29 m.
.
.
,
.15,20.
11. ,
.
,
. 9,7
„ 15,20 .
21. ,
.
„9,18 ee
ee
ee
. 15,28 .
31. ,
.
. 9,20 ee
ee
ee
1 Eesti kuldkroon = 100 Eesti marka.
1 Eesti mark = 100 penni; 1000 E. marka — ligi 5 Wene
kuldrubla.
1 Wene kuldrubla = 100 kopikat.
1 Soome mark = 100 penni = ligi 10 E. marka.
1 Läii rubla — 100 kopikat — ligt 140 E. penni; 1 latt =
100 feniiimi — 50 Läti rbl.
1 Rootsi kroon = 100 ööri = umbes 100 E. marka.
1 Daani kroon = 100 ööri = umbes 90 E. marka.
1 Ameerika dollar = 100 senti = umbes 370 E. marka.
b) Endised, kuldwaluutas.
Austria gulden = 100 kreutseri ....................... —rbl. 78®/* kop
Inglise 1 nael sterl. = 20 schillingi (ä 12 pence) 9 , 458/*„
Itaalia liir = 100 senteesimi ............................... — „ 37 Va „
Prantsuse frank
100 santiimi .......................... — „ 87Va „
P. Ameerika dollar — 100 senti ....................... 1, 94V*„
Rootsi kroon ------ 100 ööri ..................................... — „ 51
„
Saksa mark ------ 100 pfennigit (penningit) . . — „ 462/b„
Soome mark — 100 penni
............................... — * 37*/»„
21
Eesti Ew. Lutheruse kiriku ametikohad
ja nende aadressid.
A. Konsistoorium
Eesti Ew. Luth. usu Konsistoorium asub Tallinnas,
Toompeal Kiriku tän. 8. On asjaajamiseks awatud iga
äripäew kella 9—3. Tema liikmed on:
1. Esimees: Eesti Ew. Lutheruse kiriku piiskop
Jakob Kukk, sünd. 28. aug. 1870, ordineeritud 6. jaa
nuaril *
);
1899
tema wastuwõtu tunnid on konsistooriumis
teisipäewast reedeni iga päew kella 11 ja 1 wahel. Kir
jad piiskopile tulewad aadressida konsistooriumi.
2. Abiesimees: Insener 0. Amberg, elab Tallinnas.
3. Waimulik assessor: Tartu ülikooli usuteaduse
professor H. B. Rahamägi. Aadress Tartu. Ülikooli
Eesti koguduse hingekarjane.
4. Ilmalik assessor: Wannut. adwokaat 6. Soosaar,
elab Tallinnas.
5. Wuimulik assessor: Kaarli kog. õp. A. Sommer,
Tallinnas.
6. Ilmalik assessor: Wannut. adwokaat A. Nirk.
Konsistooriumis alati tabataw on konsistooriumi sekretäär 0. Villa, kes ka aetawate asjade kohta seletusi annab.
B.
Keskkassa.
Eesti Ew. Luth. kiriku Keskkassa asju aetakse ka
konsistooriumi ruumides. Asjaajaja on konsistooriumi
sekretäär O. Villa. Keskkassa walitsus seisab koos järg
mistest liigetest: Esimees praost B Steinberg, Kadrina
kog. saadik Wiikmann, Helme kog. saadik Hendrikson>
praost G. Haller, köster Kasemets, konsistooriumi poolt
on kaks liiget. Aadress: Konsistoorium, Kiriku tän. 8.
D.
Eesti kiriku kogudused
koguduste järele.
1. Tallinna praostkond.
Praost A. Mohrfeld, Pauluse kog. hingekarjane.
Kogudused.
1. Püha Waimu kog. Hk. Theodor Tallmeister, sün
dinud 28. märtsil 1889, ordineeritud 17. juunil 1922.
aadr. Wäike Tartu maantee nr. 2.
*) Kuupäevad on 1917 a. lõpuni wana, 1918 a. algust uue kalevd. järgi.
SL
Abiõpetaja Eduard Beekman, sünd. 23. juunil 1868,
ordin 25. märtsil 1895.
2. Jaani kog. I. pihtkonna hk. Bruno Hasselblatt,
sünd. 7. nowembril 1886, ordin. 24. juunil 1912. Lem
bitu tän. 2.
II. pihtkonna hk. Aleksander SternJeldt, sünd. 23. nowembril 1888, ordin. 24. juunil 1912.
Lembitu tän. 2.
III. pihtkonna hk. Hans Kubu., sünd.
24. detsembril 1891, ordin. 5. okt. 1917. Lembitu tän. 2.
3 Kaarli kog. I. pihtkonna hk. Aleksander Kapp,
sünd. 24. juunil 1874, ordin. 29. weebr. 1904. Kaarli tän. 1.
II. pihtkonna hk. Friedrich Stock
holm, sünd. 19. septembril 1884, ordin. 22. jaan. 1912
Kaarli tän. 1.
III. pihtkonna hk. Arthur Sommer,
sünd. 21. mail 1890, ordin. 20. mail 1918. Kaarli tän. 1.
4. Pauluse kog. tarwitab Ph. Waimu kirikut, hk.
praost Aleksander Mohrjeld, sünd. 14. jaanuaril 1857,
ordin. 25. mail 1886. W. Tartu maantee 12.
5. Nõmme kog. hk. Anton Eilart, sünd. 22. jaa
nuaril 1892, ordin. 11. juunil 1922, elab Nõmmel.
Asutamisel on linna praostkonna wikaari koht.
IL Ida-Harju praostkond.
Praost H. Põld, Kose kog. hingekarjane.
Kogudused.
6. Jõelehtme, abikirik Prangli, Raasiku kaudu. Hk.
Oskar Tomberg, sünd. 23. oktoobril 1866, ordin. 3. weebruaril 1891. Endine abikirik Randvere on Tall. Jaani
1. pihtkonna hingekarjase hooldamise all.
7. Haarju-Jaani, Raasiku kaudu. Hk. Gerhard
Normann, sünd. 28. nowembril 1891, ordin. 28. mail 1922.
8. Kuusalu, Raasiku kaudu; abikirikud Loksa (Kolga k) ja Leesi. Hk. Kurt Kentmann, sünd. 5. aug. 1893,
ordin. 3. sept. 1917.
9. Jüri, Lagedi kaudu. Hk. Jakob Aunwer, sünd.
10. mail 1891, ordin. 13 aprillil 1924.
10. Kose, Kose kaudu; abikirik Tuhala. Hk. praost
Harald Põld, sünd. 4. nowembril 1874, ordin. 14. aug. 1905.
11. Juuru, Juuru kaudu. Hk. Christfried Brasche,
sünd. 10. juunil 1875, ordin. 26. augustil 1901.
23
IIL Lääne-Harju praostkond.
Praost K. Thomson, Hageri koguduse hingekarjane.
Kogudused.
12- Keila, Keila kaudu; abikirik Rannamõisa. Hk.
Ado Köögerdal, sünd. 28. detsembril 1890, ordin. 27
augustil 1917.
13. Harju-Madise, Baltiski kaudu. Hk. Johannes
Brasche, sünd. 9. jaanuaril 1875, ordin. 11. juunil 1906.
14. Baltiski. Hk. Adalbert Lesta, sünd. 80. jaanu
aril 1866, ordin. 22 detsembril 1896.
15. Risti, Wasalemma kaudu; abikirik Nõwa. Hk.
Wilhelm Schwartz, sünd. 22. jaanuaril 1891, ordin 30
jaanuaril 1916.
16. Nissi, Liiwa kaudu. Hk. Roderich Bidder
sünd. 9. nowembril 1886, ordin. 11. oktoobril 1915.
17. Hageri, Kohila kaudu. Hk. praost Konstantin
Ihomson, sünd. 27. nowembril 1865, ordin. 2. dets. 1890.
18. Rapla, Rapla kaudu; abikirik Järwakandi. Hk'
Joosep Luw, sünd. 22. aprillil 1870, ordin. 8. weebr. 1904.
IV . Lääne praostkond.
Praost G Haller, Martna koguduse hingekarjane.
Kogudused.
19. Haapsalu, Eesti- ja saksakeelne. Hk. Ralf von
zur Mühlen. sünd 14. oktoobril 1873, ordin. 1. okt. 1900.
20. Lääne-Nigula, Paliwere kaudu. Hk. Br. Edero^g, sünd. 28. apr. 1900, ordineer. 18. jaan. 1925.
21. Ridala, Haapsalu kaudu. Hk. Richard Hoffmann, sünd. 4. juulil 1868, ordin. 20. weebruaril 1894.
22. Martna, Haapsalu kaudu. Hk. praost Gustaw
Haller, sünd. 22. aprillil 1871, ordin. 30. märtsil 1897.
23. Kullamaa, Silla kaudu; abikirik Piirsalu (Risti
k.) Hk. Arwed Brasche, sünd. 9. jaanuaril 1878, ordin.
14. mail 1902.
24. Märjamaa, Märjamaa kaudu. Hk. Oskar Meder, sünd. 24. weebruaril 1885, ordin. 14. nowembril 1910.
25. Wigala, Wigala kaudu. Hk. Maksimilian Busch,
sünd. 12. juunil 1870, ordin. 1. nowembril 1898.
26. Lihula, sõsarkirik Kirbla (Kirewere), Lihula
kaudu. Hk. Luuberg, sünd. 13. weebruaril 1884, ordin.
prillil 1923.
27. Karuse, Karuse kaudu. Hk. E. Lüdig.
28. Hanila, Karuse kaudu, hingekirjad Karusel.
Hingekarjane Karusega ühine.
24
29. Warbla, Lihula kaudu. Hk. Wilhelm Nerling,
sünd. 9. weebruaril 1881, ordin. 16. augustil 1909.
V. Saarte-Lääne praostkond.
Praost E. Tannebaum, Noarootsi kog. hingekarjane.
Kogudused.
30. Noarootsi, abikirikud Sutlepa, Rooslepi ja Osmus
saare, kirjad Haapsalu kaudu. Hk. praost Eugen Tannebaum, sünd. 4. detsembril 1892, ordin. 16. nowembril 1919.
31. Pühalepa, Haapsalu kaudu; abikirikud Kärdla
(Kärdla k.) ja Kasari. Koht waba.
32. Keina, Keina kaudu. Hk. Johann Keerig, sünd.
18. oktoobril 1868; ordin. 6. detsembril 1898.
83. Emmaste, Keina kaudu; abikirik Mänspä. Hk.
Theodor Embeck, sünd. 20. jaanuaril 1859, ordin. 4. juu
ni 1 1889.
34. Rõigi, Kõrgesaare kaudu; abikirik Kõpu. Koht
waba.
VI. Järwa praostkond.
Praost Chr. Beermann, Peetri kog. hingekarjane.
Kogudused.
35. Paide, eesti- ja saksakeelne, Paide kaudu. Hk.
Gerhard Perli, sünd. 2. detsembril 1889, ordin. 12. ok
toobril 1924.
36. Anna, Paide kaudu. Hk. käib Paidest.
37. Türi, Alliku kaudu. Hk. Paul Kuusik, sünd.
16. mail 1890, ordin. 30. oktoobril 1916.
38. Peetri, Paide kaudu. Hk. praost Christoph Beer
mann, sünd. 8. juulil 1864, ordin. 20 nowembril 1888.
39. Koeru, Koeru kaudu. Hk. Hermann Ederberg,
sünd. 24. jaanuaril 1893, ordin. 22. jaanuaril 1918.
40. Järwa-Jaani, sama kaudu. Hk. Arwed Rosenstein, sünd. 6. jaanuaril 1875, ordin. 1. detsembril 1902.
41. Järwa-Madise, Arawete kaudu. Hk. Arnold
Wieckmann, sünd. 30. augustil 1877, ordin. 11. mail 1908.
42. Ambla, Ambla kaudu. Hk. Johannes Willberg,
sünd. 9. detsembril 1868, ordin. 11. detsembril 1888.
43. Tapa, Tapa ale wis asumisel, weel on hinge
karjaseta.
VII. Wiru praostkond.
Praost A. Hoffmann, Jakobi kog. hingekarjane.
Kogudused.
44. Rakwere, sama kaudu. Eesti- ja saksakeelne.
25
Hk. Eugen Pallon, sünd. 29. jaanuaril 1894, ordin. 48.
juunil 1917.
Abiõpetaja Alfred Sigin, sünd. 27. augustil 1872, ordin.
17. märtsil 1902.
Saksakeelse koguduse asetäitja hk. Walter Holst, sünd,
25. aprillil 1892, ordin. 29. mail 1920.
45, Aadrina, Kadrina kaudu,* abikirik Ilumägi (Wõsu
k.). Hk. Gustaw Beermann, sünd. 21, juulil 1870, ordin.
26. septempril 1899.
46. Haljala, Rakwere kaudu; abikirikud Käsmu,
Esku, ja Wamupää. Hk. Martin Nurm, sünd.28. jaanua
ril 1870, ordin. 2. juulil 1900.
47. Wiru-Jakobi, Rakwere kaudu. Hk. praost
Artur Hoffmann, sünd. 2. nowembril 1870, ordin. 24.
juunil 1897.
48. Wäike-Maarja, Kiltsi kaudu. Hk. Paul Eberhard,
sünd. 28. detsembril 1865, ordin. 3. now. 1899.
49. Simuna, Rakke kaudu. Hk. Aleksander Mäggis,
sünd. 28. juunil 1891, ordin. 30, juulil 1917.
Viii.
Narwa-Aiutaguse praostkond.
Praost J. Jalajas, Narwa Joa-oru kog. hingekarjane.
Kogudused.
50. Narwa Peetri kog., hk. Georg Aiwiste, sünd.
14. aprillil 1866, ordin. 8. weebruaril 1898. Aadr. Narwa.
51. Narwa Mihkli kog. Eesti-Soome, Narwa kaudu,
hk. kohuseid käib täitmas Fr. Slöör, Narwa-Jõesuust.
52. Narwa Joa-Oru ehk Aleksandri kog., Narwa
kaudu. Hk. praost Jakob Jalajas, sünd. 19. now. 1869.
ordin. 26. oktoobril 1897.
53. Narwa- Jõesuu, asetäitja hk. Frithjof Slöör, sünd.
11. juulil 1874, ordin. 14. nowembril 1899.
54. Waiwara, Sillamäe kaudu, sõsarkirik Peeterristi (Meriküla k.). Hk. Leo Treumann, sünd. 6. detsem
bril 1890, ordin. 14. now. 1920.
55. Jõhwi, Jõhwi kaudu; abikirik Pühajõe. Hk.
Jaak Warik, sünd. 7. augustil 1882, ordin. 4. sep. 191656. Iisaku, Jõhwi kaudu; abikirik Tudulinna. Hk.
Woldemar Kuljus, sünd. 2. oktoobril 1898, ordin. 21.
oktoobril 1923.
57. Lüganuse, Püssi kaudu. Hk. Bruno Hörschelmann, sünd. 9. septembril, 1889, ordin. 14. juulil 1918.
26
58. Wiru-Nigula, Kabala kaudu; abikirik Kunda.
Hk. Aleksander Alwer, sünd. 19. detsembril 1890, ordin.
28. aprillil 1918.
IX.
Tartu praostkond.
Praost G. Ruutopöld Tartu-Peetri I. pihtkonna hk.
Kogudused.
59. Tartu-Maarja , Tartu, Õpetaja tän. 6. Hk. Robert
Funke, sünd. 17. aprillil 1878, ordin. 15. juunil 1914.
60. Tartu-Peetri I. pihtkonna hk. praost Gustaw
Ruutopöld, sünd 21. nowembril 1875, ordin 9. juulil 1922,
elab õp. majas; II. pihtkonna hk. Jaak Treumann, sünd.
27. weeb. 1881, ordin. 12 detsemb 1910. Elab õp. majas.
61. Tartu-Pauluse. Hk. Arnold Habicht, sünd. 17.
mail 1878, ordin. 80 septembril 1907. Õp. ma)a, Riia tän.
Abiõpetaja Gunnar Knüpffer, sünd. 27. juunil 1888, ord.
21. jaan. 1918.
62. Aksi, Woldi kaudu. Hk. Friedrich Mickwits,
sünd. 4. juunil 1878, ordin. 17. juulil 1905.
68. Torma, Jõgewa kaudu; abikirikud Mustwee ja
Lohusuu. Hk. Aleksander Kuusik, sünd. 29. detsembril
1892, ordin. 7. jaan. 1918.
64. Awinurme, Mustwee kaudu. Hk. M. Waher.
65. Laiuse, Jõgewa kaudu. Hk. Jaan Järve, sünd.
25. septembril 1894, ordin. 25. detsembril 1923
66. Palamuse, Kaarepera kaudu. Hk. Arnold Kerem,
sünd. 27. oktoobril 1893, ordin. 12. oktoobril 1924.
67. Maarja-Magdaleena, Tartu kaudu ; abikirik
Wara (Prigitta). Hk. ülikooli dotsent Eduard Tennmann,
sünd. 17. juulil 1878, ordin. 9. oktoobril 1911.
68. Kursi, Jõgewa kaudu. Hk. Gustaw Punga,
sünd. 9. weebruaril 1860, ordin. 15. juunil 1886.
69. Kodavere, Kallaste kaudu; abikirik Alatskiwi.
Hk. Johannes Eisenschmidt, sünd. 23. septembril 1873,
ordin. 6. juunil 1904.
Tartu praostkonna wikaar: Leonhard Brunowsky,
sünd. 25. juulil 1893, ordin. 16. septembril 1921.
70. Wäljaspool praostkonna alluwust, otsekohe
piiskopile alluw kogudus on: Ülikooli kog. Tartus,
Eesti pihtkonna hk. praost Gustaw Ruutopõld.
Tartu Peetri I. pihtkonna hk. Aadress: Tartu Peetri
kir. õpetajamaja.
27
X. Walga praostkond.
Praost Wõru praostkonnaga weel ühine.
71. Kambja, Kambja kaudu; abikirik Krüüdneri.
Hk. praost Friedrich Ederberg, sünd. 18. juunil 1859,
ordin. 23. juunil 1885.
72. Wönnu, Wõnnu kaudu. Hk. August Ein, sünd.
8. augustil 1893, ordin. 16. septembril 1923.
73. Nõo, Nõo kaudu. Hk. Aleksander Kruus, sünd.
23. juulil 1892, ordin. 21. weebruaril 1923.
74. Puhja, Tartu kaudu. Hk. Tõnis Markus, sünd.
27. weebruaril 1874, ordin. 16. nowembril 1914.
75. Rannu, Elwa kaudu. Hk. Jaan Adamson, sünd.
24. nowembril 1865, ordin. 16. jaanuaril 1905.
76. Rõngu, Rõngu kaudu. Hk. Winfried Hansen,
sünd. 26. weebruaril 1860, ordin. 31. mail 1887.
77. Elwa, Elwa kaudu. Hooldaja praost G.Ruutopõld.
78. Otepää, Otepää kaudu. Hk. Johannes Lauri,
sünd. 24. nowembril 1891, ordin. 17. juulil 1917.
79. Sangaste-Laatre, Sangaste kaudu. Hk. Mihkel
Ostrow.
80. Walga-Peetri, Walga kaudu. Hk. Arnold Tam
mik, sünd. 19. jaanuaril 1893, ordineer. 28. dets. 1924.
81. Walga-Luke, Walga kaudu. Hk. Walga-Peetriga ühine.
82. Walga- Jaani, Walga kaudu. Läti- ja saksa
keelne. Hk. Karl Wehmann, sünd. 26. jaanuaril 1867,
ordin. 8. juulil 1898. On ka lätlaste wikaar kogu Eestis.
Xl.
Wõru praostkond.
Praost, künni uue walimiseni F. Ederberg, Kambja
koguduse hingekarjane.
83. Wõru, Wõru kaudu. Eesti- ja saksakeelne.
Hk. Nikolai Blumberg, sünd. 3. aprillil 1869, ordin. 6.
juunil 1893.
84. Hargla, Hargla kaudu. Hk. Theodor Meyer,
sünd. 1. nowembril 1886, ordin. 6. weebruaril 1921.
85. Karula, Karula kaudu. Hk. Theodor Wühner,
sünd. 13. weebruaril 1868, ordin. 81. oktoobril 1893.
86. Urwaste, Antsla kaudu. Hk. Jaak Walk, sünd.
15. märtsil 1867, ordin. 18. nowembril 1901.
87. Kanepi, Kanepi kaudu. Hk. Friedrich Heimann,
sünd. 20. jaanuaril 1894, ordin. 29. jaanuaril 1923.
88. Põlwa, Põlwa kaudu. Hk. Christoph Schwartz,
sünd. 27. augustil 1869, ordin. 10. oktoobril 1899.
28
Rõuge, Wõru kaudu; abikirikud: Roosa, Pindi
Hk. Walter Wiks, sünd. 8. jaanuaril 1895,
ordineeritud 13. juunil 1922.
90. Wastseliina, Wastseliina kaudu. Hk. Johannes
Nathan Aunwerdt, sünd. 7. aprillil 1889, ordin. 15. det
sembril 1913.
91. Räpina, Räpina kaudu; abikirik Mehikoorma.
Hk. Anton Saarmann, sünd. 17. augustil 1880, ordin.
6. jaanuaril 1916.
92. Peiseri, Petseri kaudu. Hooldaja Wastseliina
hk. N. Aunwerdt.
89.
ja Rogosi.
XII.
Wiljandi praostkond.
Praost B. Steinberg, Pilistwere kog. hingekarjane.
Kogudused.
93. Wiljandi maakogudus Wiljandi k. Hk. Jaan
Lattik, sünd. 1. oktoobril 1878, ordin. 29. nowembril 1909.
Abiõpetaja Alfred Rõiw, ordin. 25. oktoobril 1925.
94. Kõpu, Wiljandi k. Hk. Georg Kiwiste noorem.
95. Wiljandi linnakogudus, Wiljandis. Eesti- ja
saksakeelne. Hk. August Westren-Doll, sünd. 9. no
wembril 1882, ordin. 10. weebruaril 1908.
96. Helme, Tõrwa kaudu; abikirik Taagepera. Hk.
Johannes Ustal, sünd. 9. aprillil 1880, ordin. 30. det
sembril 1912.
97. Tarwastu, Wiljandi kaudu. Hk. Heinrich Laas,
sünd. 11. oktoobril 1900, ordin. 2. nowembril 1924.
98. Paistu, Wiljandi kaudu. Koht waba.
99. Suure-Jaani, Olustwere kaudu. Hk. Georg
Rosenberg, sünd. 8. oktoobril 1870, ordin. 9. märtsil 1897.
100. Kolga-Jaani, Wõhma kaudu. Hk. Johann
Tischler, sünd. 1. nowembril 1855, ordin. 13. märtsil 1891.
101. Pilistwere, Wõhma kaudu; abikirik Risti Hk.
praost Bernhard Steinberg, sünd. 3. märtsil 1872, ordin.
3. augustil 1903.
102. Põltsamaa, sama kaudu. Hk. Erik Frey, sünd.
8. juunil 1895, ordin, 17. juulil 1921.
XIII.
Pärnu praostkond.
Praost W. Schultz, Jakobi koguduse hingekarjane.
103.
Kogudused.
Pärnu Elisabeti, Pärnus.
I. pihtkonnas hk.
29
Johannes Hasselblatt, sünd. 22. nowembril 1861, ordin.
20. märtsil 1888. II. pihtkonna hk. A. Grüünberg.
104. Sindi, Sindi kaudu. Hk. Hugo Wühner, sünd.
25. juunil 1877, ordin. 10. augustil 1908.
105. Audru, Pärnu kaudu. Hk. Alfred Osbius,
sünd. 4. detsembril 1873, ordin. 24. jaanuaril 1899.
106. Tõstamaa, Pärnu kaudu, Hk. Immanuel Hahl,
sünd. 27. weebruaril 1868, ordin. 29. juunil 1897.
107. Tori, Tori kaudu. Hk Johann Reitag, sünd.
17. augustil 1876, ordin. 7. märtsil 1904.
108. Vändra, Wändra kaudu; abikirik Käru (Lauri
k.). Hk. Johannes Nuudi, sünd. 18. jaanuaril 1867, ord.
18. aprillil 1894.
109. Jakobi, Halliku kaudu. Hk. praost Woldemar
Schuitz, sünd. 23. detsembril 1864, ordin. 1 märtsil 1892.
110. Mihkli, Mihkli kaudu; abikirik Kipu. Hk.
Hermann Lezius, sünd. 31. märtsil 1863, ordin. 15. weeb
ruaril 1887.
111. Halliste, Halliste kaudu. Hk. Erwin Dehn,
sünd. 23. aprillil 1862, ordin. 29. oktoobril 1889
112. Karksi, Nuta kaudu. Hk. Benedikt Masing,
sünd. 9. mail 1884, ordin. 12. detsembril 1912.
113. Saarde, Killingi kaudu. Hk. Helmut Torrim,
sünd. 6. septembril 1889, ordin. 8. oktoobril 1917.
114. Häädemeeste, Pärnu kaudu; abikirik Wõiste
(Tackerort, Tahkuranna), Hk. Ernst Jaesche, sünd. 30.
septembril 1867, ordin. 5. septembril 1899.
XIV.
Saaremaa praostkond.
Praost K. Wöhrmann, Karja kog. hingekarjane.
Kogudused.
115 Kuresaare, samanimelises linnas. Eesti- ja
saksakeelne. Hk. ülemõpetaja Nikolai Bäuerle, sünd.
. . . ordin. Abiõpetaja koht waba.
116. Kaarma, Kuresaare kaudu. Hk Herbert Lieberg, sünd. 30. dets. 1890, ordin. 27 aprillil 1914.
117. Kärla, Kuresaare kaudu. Kaarmaga ühine
hingekarjane.
118. Anseküla, Kuresaare kaudu. Hk. kont waba.
119. Jamaja, Kuresaare kaudu.
Hk. Adalbert
Willigerode, sünd. 11 oktoobril 1883, ordin. 26. detsemb
ril 1911.
120. Kihelkonna, sama, kaudu. Hk. Hermann Maehle,
sünd. 31. oktoobril 1881, ordin. 26. aprillil 1909.
30
121. Mustjala, Kuresaare kaudu. Hk. August
Eberhard, sünd. 6. mail 1856, ordin. 7. septembril 1880.
122. Karja, Leisi kaudu; abikirik Motsküla. Hk.
praost Karl Wöhrmann, sünd. 19. juulil 1864, ordin. 20. rf~%
detsembril 1892.
123. Pöide, Orisaare kaudu. Hk. Adalgoth Seck,
sünd. 16. märtsil 1893, ordin. 9. mail 1920.
124. Jaani, Orisaare kaudu. Pöidega ühine hk.
125.
IValjala, Kuresaare kaudu.
Hk. Gustaw
Pandt, sünd. 15. märtsil 1872, ordin. 1. now. 1898.
126. Püha, Kuresaare kaudu. Hk. koht waba.
Waljala kirikuõpetaja hooldamise all.
127. Muhu, Kuiwastu kaudu, Hk. Jooseph Meeri,
sünd. 4. weebruaril 1870, ordin. 15. weebruaril 1904.
XV.
Saksa praostkond.
Praost K. v. zur Mühlen, Niguliste kog. hingekarjane.
Kogudused.
Toompea. Hk. Alfred Bidder, sünd, ordin.
Elab Kiriku plats 3
129. Niguliste, I pihtkonna hk. praost Konrad v.
zur Mühlen, sünd. 25. weebruaril 1868, ordin. 29. mail
1894. Elab Rataskaewu tän. nr. 9. II. pihtkonna hk.
Oskar Undritz, sünd 18 septembril 1864, ordin. 12. weeb
ruaril 1895. Elab Rüütli tän. 12.
130. Olewiste, I. pihtkonna hk. Viktor Speer, sünd.
17 oktoobril 1875, ordin. 28 juulil 1902. Elab kiriku
majas Lai tän. 37 II. pihtkonna hk. Erich Walter,
sünd 31 juulil 1894, ordin. 12. nowembrd 1917. Elab
Lai tän. 37
Olewiste abikiriku Diakonisside maja hingek. Paul
Walter, sünd. 26. detsembril 1872, ordin. 8 juunil 1897.
Elab Diakonisside majas, Suur Pärnu maantee 50
131. Tartu- Jaani, Tartus. Hk. ülemõpetaja Josepli
Sedlatsc'ck, sünd. 12 märtsil 1889, ordin. 24. juunil 1918.
Elab Rüütli tän. 20 Abiõpetaja August Leyst, sünd.
30 juunil 1860, ord n 2. oktoobril 1888
132 Tartu Ülikooli koguduse, Saksa pihtkond. Hk.
Ralf Luther, sünd. 23 juunil 1887, ordin. 7. oktoobril
1912, Wallikraawi tän 25
133. Pärnu Nikolai kog, Pärnus Hk ülemõpe
taja WHheim hentmann, sünd 11 juulil 1861, ordin.
2 märtsil 1886 Elab õpetaja majas Abiõpetaja Waldemar
Thomson, sünd. 9. sept. (u. k ) 1897, ordin. 27. jaan. 1924.
128.
31
184. Narma-Jaani, Narwas. Hk. Wilfried Kraack?
sünd. 21. augustil 1894, ordin. 14. septembril 1919. Elab
kiriku majas.
F ^H*
185. Peetrimõisa Saksa kog. Kanapää kihelk., asu
misel ja Saksa praosti hooldamise all. Saksa praostk. wikaarid: Woldemar Sibbul, sünd. 25. augustil 1869, ordin.
9. weebruaril 1897. Elab Tallinnas, S. Arehna tän. 24.
Aleksander Siegfried, sünd. 30. jaanuaril 1876, ordin.
11. märtsil 1901.
XVI.
Rootsi praostkond.
Praost E. Petzäll, Tallinna Mihkli kog. hk.
186. Tallinna Mihkli kog. Hk. Erik Petzäll, sünd.
10. juulil (u. k) 1895, ordin. 26. oktoobril 1924. Abi
kirikud Naissaare.
137. Vormsi (Hiiurootsi), Haapsalu kaudu. Hk.
John Klasson, sünd. 24. mail 1898, ordin. 30, mail 1920.
188. Ruhnu, Kuresaare kaudu. Hk. Gunnar Schantz,
sünd. 15. aprillil (u. k.) 1889, ordin. 20. mail 1923.
E.
Eesti kogudused matjamaal.
1. Lätis: a) Riia Eesti kog. Hk. Häusler, sünd,
ordin.
b) Marienburi Eesti kog. Marienburgis. Hk. Julius Feldmann, sünd. 10. aprillil 1869, ordin.
2. juunil 1896. d) Läti-lValga kog. Hk. J. Kerg, sünd.
21. jaanuaril 1849, ordin. 17. aprillil 1878. On ka wikaar eestlaste jaoks Lätis.
IL Wenemaal: Ingeri Eesti kogudused (Jamburi
Teschkowo, Gubanitsa ja teised) on osalt ilma hingekarjasteta, niisama Peterburi Jaani, Kroonlinna ja teised Pe
terburi ümbruskonna kogudused. Neid hooldawad Wenemaa Lutheruse usu Eesti piiskop Oskar Palsa, sünd.
21. aprillil 1863, ordin. 13. now. 1888, ja tema seatud
ja ametisse õnnistatud diakoonid.
Oma õpetajad on olemas Walga kirikus (L. Schultz,
sünd. 25. detsembril 1877, ordin. 22. nowembril 1902),
Peterburi Jaani (prof. Jürgens).
32
„Sinu käes on kõik mu aeg" . . .
Taaw. 1. 31, 16.
Wana hingekarjane seisab akna ees ja waatab wälja
loodusesse, mis nii waikne ja pühalik on widewiku ajal.
Kellalööja tuleb kiriku poole. Ta käib oma teed
ükskõikselt, ei waata paremale ega pahemale poole. Ta
on päris kurt, ta ei kuule enam midagi maailma häältest.
Nüüd lööb ta õhtukella.
Igapäew ilmub tema samal ajal ja paneb köiega
kella liikuma; ta nägu on tõsine, muutuseta; näib —
nagu kujutaks ta ise seda aega, mis tuleb ja edasisammub — külmalt, hoolimatalt, ükskõikselt.
Hingekarjane jääb kuulama kella hüüdmist. Mitme
kesised, tõsised mõtted ja pildid saawad ta hinge sees
elawaks.
Alles noorena asus tema siia külasse, tellis walaja
juures kirikukella ja walis kella jaoks pealkirjaks salmi:
„Sinu käes on kõik mu aeg." Nelipühi laupäewal hüü
dis kell esimest korda kirikutornist. See oli juba ammu!
Peaaegu wiiskümmend aastat tagasi! Lumiwalgeks muu
tusid hingekarjase juuksed. Tol korral oli tema kõrwal
seisnud noor naine — tema noore õnne kohastus. Nüüd
puhkab see juba kaua aega surnuaial j; kella hääled
lehwiwad üle tema haua. Kui palju on sündinud selle
Nelipühi laupäewa ja tänase õhtu wahel! On wastu wõetud päikesepaistelisi rõõmupäiwi, nii õnnelikka silmapilkusid — et wäikene inimsüda õnneküllust peaaegu ene
sesse mahutada poleks jõudnud. On üleelatud aga ka
nii palju pimedaid öid, nii palju murelikka ja walurikkaid, et süda näis peaaegu murduma ahastuse ja kitsi
kuse pärast. Nüüd on tema üksi; lapsed on kõik juba
seseiswad ja katsuwad oma elu kujundada enda taht
mist mööda; isa on üksi oma mälestuspiltidega ja minewikuwarjudega.
Rahulikult hüüawad õhtukellad ja waikses liigu
tuses ühineb rauk nende sõnumega: „Sinu käes on kõik
mu aeg."
Ja ta mõtleb tagasi oma elutöö peale. Aasta, aasta
järel on tema külwanud head seemet selle wälja peale,
mis tema kätte oli ustud. See oli sagedasti kibe päewatöö. Ohakad tõusid seal, kus oleks pidanud nisu
33
kaswama ja nende peale astudes läksid jalad weriseks — (a wäsis ära, jäi araks. Nii mõndagi oli tema
rikkunud ja äraseganud sellepärast, et tal kogemused
puudusid; kord oli ta eksinud liiga tuliselt talitades,
kord liiga loiuks jäädes; teinekord seisis wiga selles, et
tst inimesi polnud usaldanud, teinekord selles — etneid
liiga oli usaldanud. Kartlik on see mõte — missuguse
lõikusega tema kord Jumala ette astuma saab.
Kuid trotslikult hüüab õhtukelluke, nii et alandlik
süda ometi ülendatud saab: wSinu käes on kõik mu aeg.*
Kord saab seesama kell — ta on ühitasi ka surma
ke11 — kogudusele teatama: teie karjane on siit ilmast
lahkunud ja oma esiisade juure läinud.
On see päew kaugel wõi ligi? Kas saab surm oma
käskjalad enese eele saatma, wõi saab ta ootamatalt
tulema — otsekui waras öösel?
Rahulikult heliseb õhtukelluke ja leiab wastukõla
wanakese hinges, jah — kajagu temale wastu meie kõi
kide südamed: elu ja surm, rõõm ja walu, külw ja lõi
kus — „Sinu käes on kõik mu aeg."
Me täname, Issand sind! Me usaldame, Isa, sind.
Tee sina meid ustawaks!
E. Gros’i järel K. K.
Usniihingutt ta nende liitude seadus.
Wastu wõetud Riigikogus 29. oktoobril 1925;
I.
§ 1.
Äldmäärused.
Eesti Wabariigi kodanikkudel on õigus koonduda usu
ühingutesse ja liitudesse.
Riik omalt poolt ei toeta ega anna eesõigusi ühelegi usu
ühingule wõi liidule.
§ 2.
Usuühing on ühe ja sama usutunnistuse pooldajate
ühendus, mille otstarb oma liigete usuliste, kõlbliste, Heategeliste,
Haridusliste ja kaswatusliste tarwiduste täitmine.
Liidu all mõistetakse kahe wõi enama ühe ja sama usutun
nistuse pooldajate ühingu koondust.
§ 3.
Usuühingusse kuuluwuse ja temast wäljaastumise üle
otsustab igaüks ise.
Laste kohta kuni nende
16 eluaastani ot-
sustawad selle üle wanemad, eestkostjad wõi hooldajad.
34
§ 4. Hääleõigus ning aktiiwne ja pasfiiwne walimisõigus
Usuühingus ja liidus on kodanlikult täisealistel ühingu liigetel.
§ 5.
Oma ülewalpidamiseks on ühingutel õigus põhikirjas
ettenähtud korras määrata maksusid usuliste talituste eest ja wastu
Wõtta liikmemaksu ning annetusi.
§ 6.
Õigus omandada, pantida ja wõõrandada kinnis- ja
Wallaswara, asutada kapitale, sõlmida
lepinguid ja enda peale
wõtta kohustusi ning nõuda ja kosta kohtus on ainult peatükk
teises ettenähtud korras registreeritud ühingutel ja liitudel.
§ 7.
Usuühingutel ja liitudel on õigus pidada selleks nende
poolt määratud kohtadel awalikke usulisi ja palwe koosolekuid ning
toimetada usulisi talitusi, silmaspidades koosolekute seaduse määrusi.
§ 8.
Kõigil usuühingutel ja liitudel peab olema põhikiri.
§ 9. Usuühingute ja liitude juhatusliikmed ning Waimulikud peawad olema Eesti Wabariigi kodanikud.
Erandeid sellest wõib teha siseministri ettepanekul Wabariigi
Walitsus.
§ 10.
Usuühingute ja liitude juhatus peab asuma Eesti
Wabariigi piirides.
Ühingud ja liidud, kes tunnustawad wäljaspool wabariigi
piiri asuwat wastawa usutunnistuse kõrgemat walitsemat wõimu,
tegutsewad ainult Wabariigi Walitsuse loaga.
§ 11• Usuühingud ja liidud, kes käesolewa seaduse pea
tükk telses ettenähtud korras ei registreeru, on kohustatud esitama
kahe nädala jooksul ühingu wõi liidu asutamise päemast arwates
põhikirja kui ka juhatuse liigete nimekirjad siseministeeriumile, mille
üle antakse maksuta kwiitung.
Esitatud põhikirjas peab tähendatud olema:
1) usuühingu
wõi liidu nimetus ja eesmärk; 2) õpetuse alus ja
sunduslikkude
ning
usuliste talituste kirjeldus; 3) juhatuse
koosseis, asukoht
volituste tähtaeg; 4) sissetulekute allikad ja 5) liigete wastuwõtmife ja Wäljaostumise ning wäljaheitmise kord ja tingimused.
§ 12Siseministril on õigus sulguda usuühinguid ja
liite, kui nende tegemus omab awaliku korra wõi kõlbluse Wastase
iseloomu.
38
il.
§ 13.
Registreeriwiskord.
Usuühingud ja liidud registreerib siseministeerium.
Registreerimispalwete ja põhikirjade esitajateks on ühingute asu
tamisel nende õigus- ja teguwõimsad asutajad, arwu poolest mitte
alla kolme, ning liitude asutamisel ühingute wolitatud esitajad.
§ 14.
Registreerimispalwel peawad olema
duslikus korras esitajate allkirjad.
tõestatud sea
Palwekirja juure lisatakse kaks
eksemplari registreerimispalwete esitajate poolt allakirjutatud usu
ühingu wõi liidu põhikirja.
Liidu registreerimispalwele tuleb peale
selle juure
lisada
usuühingute ja liitude nimekiri, kes liigetena registreeritawasse liitu
kuuluwad, ühes nende esitajate allkirjadega.
Uue ühingu liitu astumise puhul esitab registreerimispalwe
liidu juhatus, juure lisades ühingu põhikirja ühes ühingu
esita
jate allkirjadega.
§ 15.
Igas põhikirjas peab olema lähendatud: 1) usu
eesmärk; 2) ühingu wõi liidu
ühingu wõi liidu nimetus ja
õpetuse alus ja sunduslikkude usuliste talituste kirjeldus;
3) ju
hatuse koosseis, wõimupiirid, asukoht, liigete walimistord ja Wolituste tähtaeg; 4) rewisjonikomisjoni koosseis, liigete walimiskord ja wolituste tähtaeg; 5) kui usuühingul wõi liidul Weel teisi
orgaane, wõi kui kawatsetud neid
ellu kutsuda,
siis
— nende
nimetus ühes tähendamisega, missugused asjad nende kompetentsi
kuuluwad, samuti tähendatud
orgaanide liigete walimiskord ja
wolituste tähtaeg; 6) peakoosoleku kokkukutsumiste ja otsuste tege
mise kord, samuti ka tingimused, millal peakoosolek otsuswõimne;
7) liigete wastuwõtmise ja wäljaastumise ning wäljaheitmise kord
ja tingimused; 8) sissetulekute allikad; 9) liktvideerimiskord.
Peale eelnimetatud andmete wõiwad põhikirjas tähendatud
olla ka mitmesugused muud korraldused.
§ 16.
Ühe kuu jooksul peale registreerimispalwe kättesaamist
peab siseministeerium kandma usutunnistuslise ühingu wõi liidu
registrisse wõi registreerimise tagasilükkamise korral sellest teatama
palwe esitajatele.
36
§ 17.
Usuühingu wõi liidu registreerimisest kuulutatakse
^Riigi Teatajas", ühtlasi saadetakse palwe esitajatele tagasi üks
põhikirja eksemplar märkusega registreerimise kohta.
Siseministeerium
§ 18.
wõib
registreerimispaltve
tagasi
lükata, kui põhikiri makswatele seadustele ei wasta wõi kui usu
ühingu ehk liidu õpetus wõi usulised talitused kriminaalseaduste
järgi keelatud.
§ 19. Teadaandes registreerimispaltve tagasilükkamise üle
tähendatakse üksikasjaliselt, missugustele seaduse nõuetele põhikiri
ei wasta ja mis suhtes ta nendele wastu käib, wõi mis usuühingu
wõi liidu õpetuses wõi usulistes talitustes kriminaalseaduste was-
tast on.
Registreerimispaltve tagasilükkamise korral wõib ühe
§ 20.
kuu jooksul, arwates § 16 tähendatud teadaande kättesaamise päewast edasikaebada administratiiw kohtu korras Riigikohtusse.
§ 21.
täienduste
Usuühingute ja
registreerimine
liitude põhikirja
sünnib
samas
muutmiste
korras kui
wõi
põhikirja
registreerimine.
Ui Olemasolewad usuühingud (kogudused) ja nende
Liidud (kirikud).
§ 22.
Olemasolewad usuühingud
(kogudused)
ja
nende
liidud (kirikud) registreeruwad seniste üksustena kuue kuu jooksul
täesolewa seaduse maksmahakkamise päewast arwates peatükk tei
ses ettenähtud korras.
Usuühingud ja liidud, kes ettenähtud tähtajaks registreerimis-
palwet esitanud ei ole wõi kelle registreerimispalwe siseministeriumi poolt tagasi lükatud, kaotawad seni makswusel olnud
sea
duste põhjal omandatud juriidilise isiku õigused ja on kohustatud
oma tegewuft likwideerima.
Siseministril on õigus üksikutel juhtumistel käesolewa para-
grahwi esimeses lõtkes tähendatud tähtaega mõjuwatel
põhjustel
kuue kuu wõrra pikendada.
Kuni tähendatud korras registreerimiseni
tegutsewad, täht
ajaks mitteregistreerimise korral aga likwideeruwad, olemasolewad
3
usuühingud ja liidud enne selle seaduse wäljakuulutamist maks-
Wate seaduste ja põhikirjade alusel.
§ 23. Usuühingud ja liidud, kes rahukogudes seltside, ühi
suste ja nende liitude regisireerimisseaduses (R. T. nr. 18—1919
a.) ettenähtud korras registreeritud, on kohustatud kahe kuu jook
sul, arwates käesolewa seaduse maksmahakkamise päewast, esitama
rahukogus registreeritud põhikirjast ärakirja siseministeeriumile.
teatab
Kui esitatud põhikiri käesolewa seaduse nõuetele ei Wasla,
siseministeerium sellest põhikirja esitajale ühingule wõi
kirjad ühes wastawasse liitu kuuluwate usuühingute (koguduste)
põhikirjadega esitatakse registreerimiseks nende liitude keskwalitsuste
poolt.
Registreerimiseks esitatud usutunnistusliste ühingute (kogu
duste) põhikirjad peawad
olema warustatud
ühingute
esitajate
allkirjadega.
Kui liidu keskwalitsus liitu kuuluwa ühingu põhikirja sise
ministeeriumile registreerimiseks mõnesugusel põhjusel ei esita, on
ühingul õigus jäädes liitu registreerimispolwega pöörata sise
ministeeriumi ühe kuu jooksul peale § 22 ettenähtud kuue kuulise
tähtaja möödumist. Siseministeeriumi otsuse wastu on õigus kaebtust
tõsta § 20 korras nii ühingul, kui liidu keskwalitsusel.
Jseseiswalt tegutsewad usuühingud, nagu Rooma-Katoliku
usu, Wene Wanausu, Juudiusu kogudused, kes Eesti Wabariigi pii
rides seni maksma seaduse alusel usuühingute liitu ei ole koondunud,
esitawad oma põhikirjad registreerimiseks eestseisuse wõi juhatuse
allkirjadega.
§ 25
Teatawa usuühingu wõi liidu omanduses wõi Mal-
damisel olewad senised warandused jääwad wastawalt selle usu
ühingu wõi liidu omanduseks wõi waldamisele edasi.
Kui mitmed usuühingud kasutasid koos kinnis- wõi wallas-
wara, jääwad need warandused ka edaspidi neile ühiselt kasutada.
Juhtumisel, kui liitu kuuluw usuühing selle seaduse järele
juriidilise isiku õigused kaotab, wõi kui tema § 22 korras
oma
tegemuse likmideerima peab, läheb tema warandus liidule üle.
31
§ 24 -mas ettenähtud
juhtumistel iseseiswalt registreeritud
koguduste Warandus jääb iga iseseiswalt registreerunud koguduse
omanduseks wõi waldamisele edasi, kus juures tal õigus on oma
kinnis- kui ka
ajaloolise ja kunstilise wäärtusega wallaswara
wõörandada, pantida, wahetada ja üle kuue aasta rendile anda
ainult Wabariigi Walitsuse loaga.
Igal usuühingul on õigus liidust wälja astuda, kui selle
kohane otsus on tehtud ühingu peakoosoleku 2/3 häälteenamusega.
Wastawa protokolli seaduslikus korras kinnitatud ärakiri saade
takse liidu juhatusele ja siseministeeriumile, kes wäljaastunud ühingu
registreerib iseseiswa üksusena käesolewa seaduse peatükk II. ette
nähtud korras.
Wäljaastunud ühing oma warandusi Mäljaastu-
mise puhul ei kaota.
§ 26.
Igal liidul ja liitu kuuluwal usuühingul on õigus
oma kinnis- kui ka ajaloolise ja kunstilise wäärtusega wallaswara
wõörandada, pantida, wahetada ja üle kuue aasta rendile anda
ainult Wabariigi Walitsuse loaga.
§ 27.
Kui usuühingute liitu
kuuluwate ühingute
liigete
koguarw, wõi liitu mitte kuuluma usuühingu liigete arw alla 500
wõi liitu mitte kuuluwa ühingu liigete arw langeb alla selle arwu,
mis ühingus oli seaduse maksma hakkamise ajal,
lähewad nende
warandused riikliku hoolekande alla, mis seisab selles, et siseminis
teeriumil õigus on kindlaks määrata waranduse kasutamiswiis, ja
selles, et ilma siseministeeriumi loata usuühingute liit wõi ühing
oma warandusi wõörandada, pantida, wahetada ja rendile anda
ei wõi.
IV. Lõppmäärused.
§ 28.
Usuühingute liidu wõi liitu mittekuuluwa usutunnisriik
tuslise ühingu likwideerimise puhul pärib nende warandused
tingimusega, et need haridusliseks wõi heategewaks otstarbeks
määratakse, kusjuures ka usuühingute liidu wõi ühingu likwi
deerimise koosoleku otsus arwesse wõetakse.
§ 29.
Käesolew seadus hakkab maksma 1. jaanuaril 1926 a.
§ 30.
Selle seaduse maksmahakkamisega kaotab makswuse
seadriste kogu XI
köide, I jagu (Waimulikkude asjade seadused
39
(Ustaw duhovnõh del) kõigi tähenduste ja lisadega, nimeline
ukaas 17. oktoobrist 1906 a. Wanausuliste ja usulahkude seltside
Moodustamise ja tegewuse kohta 1 ja II jagu (wäljakuulutatud
Seaduste kogus 1906 a. § 1728 a!!),
Asutise
Walitsuse voolt
wastu wõetud seadused ja määrused: 18. Weebr. 1919 a. Ew.Lutheri usu konsistooriumite asjus (R. T. Nr. 12—1919 a.),
15. aprillil 1919 a.
Ew. Lutheri usu koguduste omawalitsuse
ajutine korraldus (R. T. Nr. 28/29—1919 a.) ja
19. aprillil
1919 a. Greeka-Katoliku (Wene õigeusu) kiriku walitsuse ja kogu
duste omawalitsuse ajutine korraldus (R. T. Nr. 28/29—1919 a.)
ja kõik teised seadused, määrused ning korraldused, mis käesolcwa
seaduse määrustele wastu käiwad.
NitAaOt «sskrtNSsrt tsaegtl-liiltrlift
kiriku stissksrrgst.
Suur maailma sõda sa sellele järgnew retvolutsjoon on
Euroopa ewangeelis-lutherlisis kirikuis tuntawaid muudatusi ja
suuri uuendusnõudeid esile toonud. Nii hästi neil mail, kus sõda
ja resolutsioon laialt möllasid, kui ka neil, mis sõja ning mässu
keerdu otsekohe ei sattunud, on sõna- ning usuwabadusele suurematb õigusi hakatud nõutama ja seaduseandlisel teel kiriku korda
hakatud uuendama. Kõige suurema edusammu täielisele usu ja
südametunnistuse wabadusele on kõigist maift jõudnud kõige esiti
astuda meie wäikene Eesti, kes kiriku ja riigi lahutuse seaduse
läbi on wiinud ja uue kirikute ja koguduste korralduse 1. jaa
nuarist 1926 maksma paneb. Eesti järele on uute korralduste
poolest kõige kaugemale jõudnud Läti, siis wast tulewad teised
riigid, nagu Saksa, Soome, Rootsi, Norra ja Daani.^
Eestis saab uue, usuühingute seaduse maksmahakkamisega
W ab akirikli k, s. o. riigist täiesti rippumata, kord kätte saaWutatud olema. Teisal liigutakse enam ehk wähem selle korral
duse poole. Nii on Lätis liikumas wabakiriklik wool, ja Rootsi
wiimasel kirikukogu koosolekul tõsteti alalhoidlise woolu poolt
kiriku riigist lahutamise küsimus tõsiselt päewakorrale.
Tungi
wabakiriku poole tuleb ka teistel mail nähtawale kiriku ringkondes.
Liginemine wabakiriklikule korrale, tähendab aga seniste üksteisest
eraldatud rahwakirikute ühtlustamist ja üksteisele liginemise suure
40
mat wõimalust. Ja arwata wõib, et aeg kaugel ei ole, mil üksi
kute maade ewang. lutherlised kirikud endid tunnewad ühe suure
üleüldise ehk üleilmlise ewangeelis-lutherlise kiriku osadena, kes
kõik ühte ja sama usku tunnistawad ja usurunnistuseliselt ning
seaduseliselt ühel alusel seisawad.
Sellepärast ongi tarwilik, et Eesti ew. luther. kirikuliikmed
ka sõsarkirikute oludega ja seisukorraga natukene tutwuneks. Nii
suguseks esialgseks tutwunemiseks tahabki see kirjutus abiks olla.
Meie waatleme oma naaberkirikuid ülemalpool juba ette
toodud järjekorras, Lätiga algust tehes. Enne aga nimetame Weel,
et ka Wenemaa ew. luther. kirik nende hulka kuuluks, keda
meil tuleb tähelepannu. Kuid tema on Hüdaseisukorras, ehk küll
ka seal uuendus-korraldusi on ette wõetud. Wenemaa ew.-luther.
kirik on piiskopkondadesse jaotatud ja 15. septembril 1925, on
Peterburis usuteadlaste kõrgem õppeasutus awatud, kuhu 24 noortmeest on sisse astunud, et kirikuõpetajaiks õppida. Sest neist on
Wenemaal kõige suurem puudus ja koguduste usuline Hoolekand
on õige wiletsas korras. Siin ei ole muidugi enne parandust
loota, kui Wenemaa riiklik kord paraneb.
Läti riigi alamaist on alla 60% lutheruse usulisi, nii et
ewangel. luth. kirikuliikmete arw wäga palju suurem ei ole kui
Eesti kiriku oma ja palju üle 1 miljoni ei tõuse. Neist on 93 %
lätlasi ja 7 % sakslasi ja eestlasi (0,4 %). Sõda oli kirikuhoo
netest (230) täieliselt häwitanud 10%, osalt 15% ja rikkunud
35 %, nii et ainult 40% enam ehk wähem terweks jäid. Nii
sama oli sõda ja rewolutsjoon riisunud kirikult hulga õpetajaid.
Enne sõda oli neid Läti alal, kus rahwa arwu kohta wordeliselt
enam õpetajaid ametis „oli kui EeSti alal, üle 200, praegu on
neid mõni üle 160. Üleüldse said enamlaste läbi surma 33 õpe
tajat ehk 17 %, põgenesid 28 ehk 14 % ja suri 8 %. Kiriku
õpetajate puuduse tõttu oli kiriku keskwalitsus sunnitud ametisse
seadma diakoonisid ehk kirikuõpetajate ordineeritud asemikka, kes ei
ole usuteaduskonnas õppinud. Ka Eesti koguduse õpetajaks Riias
on diakooni haridusega mees.
Läti kirik ei ole weel riigist Lahutatud, ei ole ka weel teada,
millal seal nii kaugele jõutakse kui Eestis on jõutud. Nii on ka
seal praegu weel makswusel, nagu meilgi, endine Weneaegne ew.
luther. kiriku seadus aastast 1832. Muidugi ei põhjene kõik kirikukord enam sellel alusel, waid on ka suuri uuendusi seaduseandlisel teel ette wõetud. Nii on kahe endise, see on Riia ja
Miitawi, kindralsuperintendendi asemele astunud kaks piiskoppi,
teine kogu kirikule, teine saksa kogudustele. Mõlemad on ülemsinodi walitud. Selle sinodi liikmed on igast kogudustest üks
õpetaja ja üks wõhik. Sinod walib ka ülemkirikunõukogu, kes
41
ajutise seaduse põhjal on seatud konsistooriumi ja kindralkonfistooriumi asemele. See on siis kiriku juhatuse ülemaste. Selle
esimeheks on üldkiriku piiskop ja tema abiks saksa koguduste piis
kop. Peale piiskoppide on ülemkirikunõukogul weel 4 ilmalikku
ja 3 waimulikku liiget, keda sinod on walmud. Kogu kirik ehk
piiskopkond jaguneb 18 praostkonda. Praostkondadel on ka omad
sinodid, milledest osa wõtawad koguduste õpetajad ja igast ko
gudusest 2 saadikut.
Usuline elu on leigem kui Eestis.
Wennastekogudus on
peaaegu täitsa kadunud. Lahkuskudest on liikumas baptistid, adWentistid, methodistid.
Neilgi olewat wähem poolehoidu kui
Eestis. Wift on aga Lätigi ewangel. lutherl. kirikul usutõus
alles ees. Kui seal ka kord riigi ja kiriku lahutus ja wabakiriku
küsimus päewakorrale tõuseb, saame ehk seda nägema. Jumal
andku seda.
Soome ewangel. lutherline kirik elab suuremalt jaolt en
disel põhjal ja endises korralduses edasi, mis tal enne sõda oli.
Siiski on ka muutusi usuwabaduse ja kiriku iseseiswustamise mõt
tes riigi küllest ette wõetud. Nõnda wõttis pikkade ettewalmistuste järele Soome maapäew 6. oktoobril 1922 uue, nõnda ni
metatud „usuwabaduse" seaduse wasta, mis 1. jaanuaril 1923
maksma hakkas. Selle seaduse järele on igal 18 aastat wanaks
saanud Soome alamal luba kirikust wälja astuda ja usu maha
jätta. Ta peab sellest aga kirikuõpetajale ja määratud riigiasu
tusele teatama. Et tee ta seda, loetakse teda ikka kirikuliikmeks
edasi ja nõutakse temalt kirikumaks sunniteel wälja. Selle sea
dusega ühenduses on teine seadus, mis samal ojal maksma hak
kas ja kinkuametnikkude palkade kohta käib. Nimelt kaotab see
seadus koguduste regulatiiwmaksud ära, aga mitte ühekorraga,
waid sel määral, kuidas endised regulatiiwmaksude põhjal ame
tisse astunud koguduste õpetajad oma kohtadelt lahkuwad ehk
wabatahtliselt sellest maksuwiisift loobuwad ja kindla rahapalga
peale üle lähewad. Muidugi wähendab see seadus paljudes
kohtades õpetajate sissetulekuid tuntawalt.
Ka kirikute maade
suurus on piiratud ja rendikohad müüma alla läinud. Sellegi
pärast on õpetajate palgad head meie omadega wõrreldes. Kesk
miseks palgaks loetakse 60.000 Soome marka ehk 600.000 Eesti
marka aastas waba korteri ja kütte kõrwal. — Ka kiriku enese
seaduseandwa kirikukogu poolt, mis 1923. a. Wiimati koos oli,
on uuendusi maksma pandud, mis mõndagi muudatust kiriku ellu
on toonud. On lubatud naisi kirikunõukogu ja eestseisuse liik
meks walida, kuid kirikukogu liikmeiks mitte. On asutatud rootfikeelistele kogudustele oma piiskopkond, kelle keskkohaks on seatud
Porwoo, kust soomekeelne piiskop on wiidud Tamperele. On
42
walitsusele ette pandud Soome kirikule keskwalitsus seada, mis koosneks
Ülempiiskopist, 2 waimulikust ja 2 ilmalikust liikmest. On luba
tud uusi õpperaamatuid usuõpetusel tarwitusele Wötta, lauluraa»
matu uuendamist ette wötta ja muud wähemaid asju. — 1923.
aastal on ka usuõpetuse ost koolides uuele järjele seatud, nimelt
koolile sundusliseks ja õppijaile wabaks tehtud. Kuna Soomes
suurem jagu rahwakooli õpetajaist on kindlasti usumeelsed, ei ole
see seaduse muutus koolidesse suurt muutust toonud. Soomes
on aga wool olemas, mis usulise kooli Wastu Wõltltb ja nõuab,
et nõnda nim. kristlikkudele õppeasutustele walitsuse abiraha ei
antaks. Kristlikkude õppeasutuste liiki kuuluwad eraõpeasutuied,
mis ususeltsid ja kogudused Ülewal peawad. Ja Soomes on mitmelpool linnades ja maal koole, mis „ärganute" ehk jälle „lästaadlaste" woolu ühingud ülewal peawad ja milles nad omi
lapsi neile soowitawas waimus kaswatawad. Isegi täielikult krist
lik gümnaasium on asutamisel Uues Kaarlepüüs, mis saab esi
mene seda tõugu tool olema Soomes.
Kiriklikku tööd Soomes hakkab raskendama, nagu mujalgi
mail, töötegijate puudus. Wõhikute jõudu pühapäewakoolidele,
lastejumalateenistustele ja äratustööle on Wäheselt saadawal, ehk
küll enam kui meil Eestis. Ja iseäranis kaebatakse kirikuõpeta
jate puuduse üle.
Siiski on kirikliku elu elwenemist märgata.
Wabadest kirikupäetvadkst, mida iga kahe aasta tagant peetakse
(wiimased olid jaanuaris 1924 Tamperel, järgmised on 1926
aasta algul Kuopios) ja kuhu esitajaid tuleb kõigist kogudustest
ja kiriklikkudest asutustest, on osawõtt õige laialine. Wlimastel
kirikupäewadel oli osawõtjaid ligi 2000, nende seas ainult 15°/o
kirikuõpetajaid. Nendel kirikupüewadel on ainult nõuondew täht
sus, kuid elu nad toowad kogudustesse. Nende korraldaja on
Soome koguduste töö keskliit, kelle esimeheks on piiskop J. Gummerus.
Soome kirikust rääkides ei saa ka tähelepanemata mööda
minna Soome kristlikkudest ühingutest. Neist pidas Soome Merimisjoni selts 1925. aastal oma 50 aastast juubelit.
Seltsi teenistuses on 10 kirikuõpetajat, neist 6 wäljamaa suurte
sadamate linnades. (Londonis, Kordiffis, Hamburis, Sydneis,
Antwerpenis, St. Franziskos) ja 13 muud kutsetööltst ja reisis
jutlustajat, neist jällegi 6 wälismail. Seltsil on ka oma misjonikool. Tema waranduse wäärtus ulatab üle 8Va miljoni
Soome marga, tema aastane läbikäik 1.800.000 Soome marka.
Suurelt teeb ju tööd Soome Misjoni selts. Tema
tegewusest tõi laiema ülewaate minewaaastane kalender. Seltsil
on tööalad Aafrikas ja Hiinas. 1912 a. algades teeb selts ka
tööd juutide seas ja tal on sel alal paar töölist wäljas, neist
43.
Üks Palestiinas. Seltsi teenistuses on Aafrikas ja Hiinas 24
Weesmisjonaari, 25 naismisjonaari, peale fiUe misjonaaride abi
kaasad, kodumaal töötawad kümmekond inimesi misjonikoolis ja
reifijutlustajatena. Aastased wäljaminekud ulatawad üle 4 mil
joni Soome marga. Soomes oli 1924. aastal 107 kogudust,
kes läkitustöö heaks olid annetanud iga hinge kohta 2 marka
21 penni Soome rahas. Üleüldse on Soome kirikus misjoni
waim elaw.
Laialine on omal maal Soome kristliku noorsoo liidu tegewus, kellesse kuulub 210 noorsoo ühingut 17.000 liikmega. 29
ühingul on oma majad ehk majaosad, millede wäärtus ühtekokku
ulatab üle 8^2 miljoni Soome marga.
Peale nende laiemate Jumala riigi tööharude on Soomes
Weel hulga teisi, nagu Sisemisjoni selts, Waestelaste selts, PüHapäewa koolide selts ja t.
Nimetada tuleb ka tuumkogudustena töõtawate rühmade
tööd Soome kirikus nagu on: Ewangeeliumi ühisus, Ärganute
ühendused, Lästaadlaste ühendused, Palwetajate ühendused ja
teised, kellest kõigist kõneleda siin ruumi ei jätku.
Üleüldse on Soome weel üks kõigekristlitumatest ja ka kõige
lutherlikumatest maadest, ja kõige alalhoidlikumatest kiriklikkes asjus.
Rootsi pöörates jõuame maale, kus kiriku korralduses
mingisuguseid uuendusi ei ole ette wõrtud, waid kirik ja riik täie
liselt weel on ühendatud, kus aga wabameelsuse wool ühenduse
riigi ja kiriku wahel on ärakasutanud usutunnistuselise iseloomu
lödwendamiseks Rootsi ew. luther. kirikus ja moodsa õpetuse sisse
toomiseks kantslisse. Sellepärast on tolga arusaadaw, kui Root
sis walitsuse ja haritlaste ringkondades kiriku ja riigi lahutusest
midagi ei taheta kuulda ja kõige alalhoidlisemad kirikutegelased,
kes, teadagi, kõige pealt mures ei ole kiriku korra alalhoidmise ja
oma palkade pärast, waid kes kõige suuremat takistust tunnewad
Wanale, puhtale usutunnistusele, igatsema hakkawad kiriku Wabastamist riigi eestkostmise alt, nagu praost L. M Engström, kes
minetoal oktoobrikuul Rootsi kirikukogus esines ettepanekuga pöörata
kuninga poole palwega riigi ja kiriku lahutamise pärast ja selle
ettepanekuga muidugi, nagu öeldakse, „hiilgawalt läbi kukkus.^
Kui toaga Rootsi kirik wabameelsuse küüsis kinni on, näitab
seegi lugu, et sinna nimepoolest puhtlutherlisele maale kokku kut
suti 1925 a. augustikuuks ülemaailmne kirikute konwerents, mil
lest osa wõtsid üle 600 kõigi maailma kirikute esitajat peale Roo
ma katoliku oma, ja milles enam tegemist ei tahetud teha usuküsimustega, waid ainult eluküsimustega, lootes sellel alusel
ühist keelt ja ühist meelt leida.
Kiriku usulist külge õõnistab
ka see, et kodanliste registrite pidamine on täieliselt kiriku käes
44
ka nende kohta, kes usulisi talitusi abiellumisel, laste nimepanemisel, matmisel j. n. e ei tarwita, sa et ka kõik lahkusuliste
ametitalitused kirikute juures registreeritakse.
Kiriku jõukus aga uuristab omakorda tema aluseid. Pahem
poolsed erakonnad parlamendis on ammu selle poolt, et kirik riigist
lahutatakse ja tema warandust riigikassa kasuks wähendatakse. Ja
Rootsis on seda kergem teha kui nisal, sest et seal kiriku warandustest on palju üteüldistatud sa kuuluwad nüüd üldkirikute.
1924 aasta piiskopvide koosolek oli sust iseäranis tegemises küsi
musega, kuidas kirikuwaranduste alalist keskendamist saaks mahen
dada sa lõpetada ja waranduste walwamine enam läheks kogu
duste ja piiskopkondade keskmalitsuste kätte. Üldkirikut on nimelt
peale waranduste, mis koguduste omad, 130 miljoni krooni eest
kinniswara, sellest 30 miljoni krooni armul metsa. Peale selle
on olemas suured mitmekümne ja mitme miljonilised rahakapitalid.
Seda warandust oleksid pitskovid tahtnud (neid on 12) Heamee
lega teisele alusele seada, uute kirikuõpetajate palkamiseks ja usu
teaduse üliõpilastele abirahadeks tarwitada. Sest kirikuõpetajate
puudus on Rootsis alatasa suurenemas selle peale maatamata, et
maimulikkude palgad seal sugugi kehwad ei ole. Aga kuulutajate
puudus tahab ikka sinna tulla, kus usu sisust puudus hakkab tu
lema ja Jumalasõna enam õiges lugupidamises ei ole.
Ka mõlema ülikooli (Lundi ja Upsala usuteaduskondadega
ei ole kiriku alalhoidlised liikmed enam rahul seal walitsema
pahempoolse usuteaduse pärast.
Seal on katsutud mastukaalu
luu kiriku poolt ametisse pandamate ja Ülespeetamate professo
rite läbi; kuid seda ei ole lastud tänini sündida. Igatahes on
Rootsis kiriklikud olud ptnemile minemas ja juba lähem aeg wõib
seal suuri mõitlusi tuua.
Norras on asi parem, sest et seal alalhoidline pool kirikus
on ennast saanud organiseerida. Kuid seal walitsemad kirikus
järsud wastolud, mis keerlewad ülikooli usuteaduse ja koguduse
usu wahel. Wastolu tekkis omal ajal sellest, ei Oslo Ülikool sai
wabameelse dogmaatika professori Fr. Peterseni, kes ennast tõsi
lutherlusist lahti tegi ja ristiusku hakkas kokkukõlla wiima prae
guse aja maailma mõtlemiswiisiga. Samal ajal sündis kogu
dustes ärkamist kahe sisemisjoni seltsi ja Hiina misjoniliidu kaudu.
Oma kurseiööliste kaudu hakati siitpoolt kõwasti uuele tõuswale
usule wasta töötama, ehk küll suurelt osalt methodtstlises suunas.
Asja hulka segas ennast ka 1901 aastal tuntud Norra jutlustaja
kirikuõpetaja Klaweness, kes ka moodsa õpetuse wasta astus.
Kuid wöitlus läks wast siis õieti põnewaks, kui ülikool 1906.
aastal weel wabameelsemaid professoreid sai.
Siis asutasid
kogudused enesele ise usuteaduse kooli, kes ka õiguse sai enesele
45
professoreid kutsuda (1913). Ja praegu õpib seal koolis enam
usuteadlast kul ülikoolis, ja kogudused nõuawad ülikooli lõpetasailtki, et nad seal koolis oma eksamid oleksid teinud, kui nad
õpetaja kohta tahawad saada. Selle usuteaduse kooli tõusuks on
wägewasti kaasa aidanud iseäranis professor O. Hallesby, keS on
suur jutlustaja ja kodu-misjonimees rahwa keskel. Praegu on
waieluse aluseks ülikooli ja koguduse usuteaduskonna wahel apost
liku usutunnistuse küsimus. Koguduse kooli prof. Edw. Sverdrupi ettepanekul nõutakse koguduste õpetajailt sõna-sõnalist usu
tunnistuse tunnistamist. Wabameelsed nimetawad seda Wöimatumaks asjaks ja wäidawad, et alalhoidlased isegi seda ei wõi
teha. Alalhoidlased selle wasta ütlewad, et nii olles Wabameelsed on maha jätnud ühise aluse, mille peale kristlik kirik on ehi
tatud ja on asetunud wäljaspoole kogudust; sellepärast alalhoidlised
eitunnista wabameelseid üleüldse enam kirikusse kuuluwateks.
Nn terawaks on läinud wahekord.
* " a
wahekord saab wist edasi kestma, sest et riigiwalitsus,
kellest kirik meel ei ole lahutatud ka Norras tvabameelist usutea
dust soodustab. Kõige selgemini tuli see nähtawale a. 1923, kui
Nidarosi (ehk Trondhjemi) piiskopi walimised ette wõeti ja sinna
wabameelne usuteadlane Gleditsch nimetati. Norras nii kui Root
sis Walitakse kaks piiskopi kandidaati, ja kuningas nimetab ühe
muidugi walitsuse soowil, piiskopiks. Gleditschi olid üles sead
nud wabameelsed, ja ta oli saanud 49 häält; õpetaja Areihomi
olid üles seadnud alalhoidlised, ja tema oli saanud 199 häält;
kuld Gleditsch nimetati piiskopiks seletusega, et walimistest ei olene
nrmetus, walim,ne olemat maid meeleolu katsumine. Nii olemat
ka omal ajal Nathan Söderblom Rootsi peapiiskopiks nimetatud
selle peale waatamata, et teine, alalhoidlase Moolu kandidaat
walimisel palju enam hääli oli saanud.
Üleüldse on Norra rahmas usulik rahwas. Suurepäraliselt pühitses ta 1924 a. oma äratusmehe Hauge 100 aastast
sündimise päewa, kes oli lihtne koguduse liige, oga Jumala käes
sal wägewaks tööriistaks tema riigi ehitamisele Norrast wõiwad
Meel elawawee jõed jooksma hakata teistessegi kirikutesse.
Daani kiriklik elu liigub hingeliselt suuresti selles woolus,
mis minema aastasaja keskpaigas wälja läks rahmaülikooli -asu
tajast kirikuõp. Grundtwigist ja sisemisjoni seltsist. See mool
tõi suurt usuärkamist, aga seadis usuelu mõneski suhtes pürita
wabaduse alusele, mis ennast nüüd tülitowilt tunda annab. Ise
äranis selgesti tuli see puudus nähtawale, kui 1924. aastal sotsiaaldemokraatlrsel kirikuministril ja Odense grundtwiglisel piis
kopil Rudil tuli otsustada kttikuõp. Ryslinge asi, kes oli nõud
nud kiriku kinnitust uuele ristimiswiisile, mille kaudu wabameelne
46
waade ristimise peale oleks leidnud heakskiitmist rahwa ees Daanis on kirik ja riik weel nii ühte seotud, et wiimane kui asi kr.
riku suhtes otsustatakse ära parlamendis ja walitsuses. Kaasa
räägiwad ainult piiskopid. Teistel kiriku esitajail ei ole midagi
ütlemist. Grundtwigi woolu poolt oli ikka nõutud täielist nõnda
nim. „rituaaliwabadust", see tähend, wabadust, usulistel talitus
tel tarwitada niisugust käsiraamatut kui süda soowib. Nüüd tuli
asi nii wälja, et grundtwiglane piiskop pidi ise selle oma woolu
poolt soodustatud wabadusele wastu astuma. Samuti talitas
ka sotsiaaldemokraat minister, kes ei tahtnud langeda kahtluse
alla erapoolikuses. Wiimane lugu näitab ka, kui tugew on kiriklik
mõju Daanis ka walitsuse peale. Ka rahwas on wäga kiriklik.
Kirikust wäljaastumist ei tule palju ette.
Praegust aega wõib Daani kirikule weel pidada rahulikuks
tööajaks. Ja seal tehakse ka tööd ja wõetakse ka osa usuwõitlustest sõsarkirikutes, mis käimas on Norras ja Eestis. Ka Eesti
Misj. selts on Daani usuwendadele tänu wõlgu.
Jääb weel üle, lühikest pilku heita Saksamaa kiriklikku
desse oludesse. Saksamaa on kiriku asjade uuele alusele sead
misega sama teed käinud,, mis Eesti, kuid kiriku ja riigi lahutus
Lole tediM Mdzrd„ Usuliselt on. aga sealne ewangeelne
kirik sisemiselt nii killustatud, kui ei kuskil teisal. Ehk' küll see
maa Lutheri tegewusala oli, on ometi tema nimelist kirikut wähe
^eidA. Suurem osa sepest on 100 aasta eest ühinenud kalpri^t-*
lise ja zwingsilise reformeeritud kirikuga ja on Kalwini ja ZwinAi'
põhjal wõrsunud üsüteäduch Üliwõimu wõtnud oma Ätte, nii kui
meie Tartugi ülikoolis. Wiimasel ajal on lAaksamaül' Wheklafi
ja kalwiinlasi weel enam kokku liitnud poliitiline suAwe riigiwalitsuse poo Ix mida kerge on- pealtpoolt toime parma/' sest et kõik
kiriku ametaanbia^jüürema osa oma palkasid tömiisuselh-iääwad
ja riigi ametnikkude hulka kuuluwad. .Nii tehti Nitmel poolSaksas
seda et rahawäärmse langemise ajal; kur- palkasU tõstetr^kiMüSpetajate palgad endiseks jäeti, nii' et nad kuldrahas arwates
enam täit 1 Unni. aastas palka .ei^aanud ja dibttpte müstatööm^tMÄ ^mEpeatmd^ otsiD. "Nii sundis ^BräUsHOesgts, 1
Thüüringenis ja Saksenis, kus walitsus piiskop Jhmels'i ametist wabastas tema Wanaduse põhjal (60 aastat täis) ja temale^
pensioniks määras paberiraha tuhandeid aastas, mis kulkpennig^
wä ja ei teinud. Asi muudeti alles mõne qja-päraft ümber, fui
selgeks oli tehtud, et pajukile asumise uus määrus ei ole pan
dus maksma ka waimulikkude kohta.
Kirikuwaenulist meelt tuleb nähtawale koolides ja walit
suse asutustes. Braunschweigis keelati ära paltvepidamine koo
lides, niisama usuõpetus. Usuõpetuse wastaseid kooliõpetajaid'
.
.
47
Pole wähem kui Eestis ja nad on palju kangemad. Ka wabameelne usuteadus õõnestab kirikut.
Preisimaal kestis usutunnistuseline wõitlus sama kaua kui meil, lõppes wabameelsete,
aga ka kõige alalhoidltsemate järelandmisega, mis muidugi kind
lat põhja ei loo ega rahu kirikusse ei too, waid Wöitlust ainult
mõneks ajaks sumbutab. Sest usualal ei jõuta kokkulepetega ja
kompromissedega kuigi kaugele.
Tingimata allumine Jumala
sõnale toob üksi terwist. Terwenemise woolu on ka Saksas mär
gata, iseäranis nooresoo seas. Millal oga Saksa kirik tõesti sel
gele, ühisele joonele jõuab usuteel, ei ole ette ära näha. Raskusi
ja segadusi on palju ees. Kuid Jumal wõib kõik warsti teiseks
.muuta.
H. Põld.
^/^^^ VIC<_ -^O^AC^^^i^d <^
^^t ^6^ l^^t^^-, ^»^ fluu^.'Pt^T^^^ŽÜM)
eVflx^ 'V^z-^ /2 ^ - ^
“^ tVAywi.A^ äiu t M K J,
Eesti Misjoni Seltsi.
kirjandusosakonna väljaannetena on ilmunud
ja Misjoni seltsi kaudu saada:
A.
Eesti M. S. Äratuskirjadest:
1. Väinö Havas „Kudas saavutame
puhta südametunnistuse?" Soome
keelest H. Põld . . . . hind
5 m.
2. A. Cordesi järele H. V a 1 m a
„Raamatute raamat" . . . hind 20
B.
„
Eesti M. S. kirjastikust:
1. Ada Lee, Chundra Leeia, ühe India
naiskristlase elulugu . . hind 25
„
2. J. K. H. Taylor Hingekarjane Hsi.
Ühe Hiina kristlase elulugu. Saksa
keelest
....................hind 50 „
D.
E.
Väikene Kristlik
III aastakäik
kalender 1926 a.
.......................... hind
5
„
Ajakirjad.
1. „Meie Kirik" 1920—1925.
2. „Laste kirik" 1, II ja III aastakäik.
F.
Aasta raamat I. 1923 ja II. 1924 hind 15
IIL 1925
„
„
10 ,
4
^iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiioiiiiiiim
|Kui Teie
Ev.
Eesti
il
W
Lutheruse
kiriku arenemisest
huvi tunnete ja Ev. Lutheruse kiriku rajaja
Dr. Martin Lutheri sihis ja vaimus puhta Jumala
sõna alusel ja meie kiriku usutunnistuse juhtnööri mööda seda arenemist tahate edendada
ja toetada, siis
|lugege, tellige ja levitage
§
uusi lugejaid, tellijaid ja laialilaotajaid juurde
muretsedes, Eesti Misjoni Seltsi poolt väljaantavat kristlikku nädalalehte
„M. Kiriku" lisana, aga eraldi tellitavalt,
ilmub üks kord kuus laste jaoks:
„Laste Klrlk“
Hind: üksik nummer 4 mrk., 10 kaupa postiga
ä 40 mk 10 eks., postita 35; saja viisi 35 m. ja 30 m. sada.
Aastakäik — postiga 50 m., postita 40 mrk.; ja
10 viisi 400 ja 350 mrk.; saja kaupa 3500 ja 3000 mrk.
Mõlemate lehtede toimetaja on H. Põld.
Teised toimekonna liikmed on H. Kiiver, P. Nõum.
„Meie Kiriku" ja „Laste Kiriku" talitus on Tallin
Toimetaja H. Põld elab Kose
kirikumõisas ja toimetusesse puutuvad kirjad ja lehte
dele- trükkimiseks saadetavad käsikirjad palutakse otse
Kosele saata. Toimetaja kõnetraat: Kose nr. 11.
nas, Rüütli tän. nr. 13.
„M. K.“ ja „L. K.“ toimetus ja talitus.
Iiuilltilll WIMIIWHIim'™
W. Ehrenprels’i trükk, Tallinnas.
^llllilllW
IIIW
IIIW
W
IIIilHW
IW
W
IIIIIW
IIIillllllW
HIIIIIIIW
W
IIIM
IIIW
IIIIIW
IHIIIIIIW
IIIIIIIIW
M
^
Vaata
Ristirahwa tähtraamat
ehk
Kristlik kalender
... Ristirahwa tähtraamat
ehk
Kristlik kalender
1924
I aastakäik.
Tallinnas
Eesti Misjoni Seltsi rväljaanne.
1923
Ristirahva tähtraamat
ehk
ristik kalev-er
1924
I aastakäik.
Tallinnas
Eesti Misjoni Seltsi Väljaanne.
1923
Haewakülw.
Jgawiku seemneteri maitselt maob
Elu magudesse taemast ülemalt.
Mõni kauaks ajaks mullapõue kaob,
Teised jälle idanewad waremalt.
Palwetage, et tooks soojust sumepäike,
Tuleks kosutama tuul ja wihmake,
Et wõiks iga Hingemäli, suur ja wäike,
Ükskord elumilja kanda röõmsaste.
H. Wühner.
J. Zimmermann‘i trükikoda Tallinnas, Lühikejalg 4
Sissejuhatuseks.
Praegusel ajal ilmub meil Eestis iga aasta suur Hulk
tähtraamatuid, ehk kalendreid, ja igaüks neist tahab tarwilik olla.
Nad kõik wõiwad ka enam ehk wähem seda olla, aga ometi ei
täida nad ristiinimeste tarwidusi, kes ühenduses tahawad elada
ristikogudusega, oma kirikuga ja Jumala sõnaga. 1922. aasta
jaoks ilmus meil Sisemisjoni seltsi wäljaandel tähtraamat
„Kristlik aastajuht". Minewal aastal aga jäi see ja niisamuti
temaga seltsis käiw wäikene kalender wälja tulemata. Ja igat
sejaid ning kristliku kalendri otsijaid oli palju. Nad pidid
1923. aastal kristlikust aastajuhist ilma olema.
Sellepärast
rvöttis tänawu Eesti Misjoni Selts ette omalt poolt kristlikku
tähtraamatut wälja anda, mis ristiinimestele waimulikus suhtes
sälle wõiks aastajuhiks olla. Siin nüüd ilmub uus Misjoni
seltsi tähtraamat omas esimeses aastakäigus ; sest kui Jumal
aitab, tahab selts ka edaspidi niisuguse tähtraamatu ilmumise
eest hoolt kanda. Sellega ühtlasi on tulnud wälja ka jälle odaw
wäikene kristlik kalender, mis wäiksemal mõõdul samu otstarbeid
täidab kui suuremgi.
Meil Eestis ilmub muidugi ka teisi waimulikka tähtraa
matuid ja piiblikalendreid, aga neid ei anta wälja meie lutheruse kiriku ringkondadest, ja neil on selle pärast ka see puudus,
et neid ei kanna puhas ew. Lutheruse usuline waim, mis meile
meie kirikus wiimasel ajal nii kalliks ja tähtsaks on saanud ja
mille õhutamist ning kaswamist kõigi abinõudega tuleb edendada.
Sest ,ikka enam ja selgemini hakkab meile ristikoguduse praegune
käekäik maailmas näitama, et üksi puhta õpetuse põhjal saab
õieti wõrsuda meie maal õige õndsakstegew usk ja et ainult
ühenduses niisuguse usuga on ka wõimalik meie rahwa eluuuendus. Nii on siis ka tarwilik waimulik tähtraamat, mis
sellele sihile wastab.
Sellest seisukohast waadates ongi allakirjutanu Jumala
abiga kokku seadnud piibli kalendri, mis selle tähtraa
matu kalendaariumis leidub ja mis seekord on sihiliselt seotud
meie, wanade kiriklikkude igapühapäewaste ewangeeliumi kirjatunnistustega nii, et ewangeeliumide üht peamõtet seletawad
nädala kirjatunnistused. Selle juures on weel tähele pandud,
e^ pearõhk kõigis wälja walitud kirjatunnistustes langeks usu
la Jeesuse Kristuse jumalikkuse tunnistamise peale. Enam kõrwale on siin jäänud manitsused õige elu jaoks siin maa peal,
3
sest manitsused jääwad enamasti tühiseks neile, kellel õiget usku
ei ole, ja kellel tõsine usk on, selle sees tärkab ikkagi uus elu.
Tahaksin siin tähendada nimelt, et meil wiimasel ajal üleüldse
kõnedes ja kirjades on liiga palju manitsetud ning kohut mõistud Jumala sõna kuulutamise alal ja liiga mähe on rõhutatud
seda armu, mis Kolgata ristis on awalikuks saanud ja mis
patuseid inimesi meelitab Jumala juurde tulema. Meie usuisa
Martin Luther ütleb, et see ongi jutlustajate kõige suurem wiga,
et nad õigel ajal ei oska lõppu teha käsu kuulutamisele ja üle
minna armu pakkumisele, ja annab nõu igalpool, kus patutundmine wähegi on tärkamas, lahti teha seda armu teed, mille
kaudu meie õigeks saame Jumala ees ja sellele kindlale tund
misele ärkame, et meie oleme Jumala lapsed ja Kristuse
pärijad.
Kuna arwata wõib, et waimulikku toitu ja Jumala sõna,
elamaks tegewat rooga ainult need otsiwad, kel wähegi patutundmist on, siis mõtlesin seekord piiblikalendri kandu usu wendi.
ning õdesid peaasjalikult juhatada armuaujärje juurde, aga ka
meelde tuletada, et Jeesus Kristus on meie Issand, see
on isand ning peremees, kelle käskusid meie peame täitma
ja et temal oma jüngrite jaoks on kaks tähtsat üles
annet siin maailmas: esimene, et tema suur misjoni töö
ning armu kuulutus siin maailmas lõpule wiidaks, ja teine, et
meie teine teist peame armastama. Mõlema käsu täitmine
on wõimalik ainult usu põhjal, mis teda igaweseks Jumalaks
tunnistab ja mille läbi tema ise meid ühendab oma maimuga.
Tema igatsus, „et nad kõik üks oleksid" (Joh. 17) peab peale
hakkama ühest ihust, ühest maimust, ühest usust (Ew. 4, 4. 5).
Sellepärast on ka ühine usuõpetus nii wäga tähtjas, ja Eesti
Misjoni selts on oma ülesandeks teinud ühise õpetuse heaks
töötada nii palju kui Jumal aitab ja jõudu annab. Selleks
ongi asutatud Misjoni seltsil kodumisjoni haru ju oma
kirjandusosakond, mille hoolel see tähtraamat on ilmu^
nud. Jumala maim olgu temale saatjaks.
Lugejad leiawad kalendri lõpust meel Ülemalpool ette too
dud mõtteid selgitawaid lugemisi. Ärgu lasku ennast keegi sellest
eksitada, et siin niipalju misjonist räägitakse. Meie astume ka
tänamuse aastaga selgesti lähenewale ülisuurele misjoni aegjärgule maailmas ligemale ja misjoni sõbrad ning mina ei
jõuaks seda wastutada, kui meie sest mitte ikka ei räägi, mis
praegu Jumala riigi edenemisele siin maailmas jälle kõige täht
samaks on saamas.
Kiriku pühad.
Näärikuul: 1. Uus aasta; 6. Kolmekuninga päew.
Küünlakuul: 24. Eesti Vabariigi püha.
Paastukuul: 12. Palwepäew; 25. Maarja päew.
Jürikuul: 17. Suur Neljap.; 18. Suur Reede; 20—22. Lihawõtte phd.
Lehekuul: 29. Taewaminemise ehk Suur Ristipäew.
Jaanikuul: 8—10. Nelipühi; 24. Jaani päew.
Wiinakuul: 5. Lõikuse püha.
Tallvekuul: 2. Usupuhastuse püha.
Jõulukuul: 25—27. Jõulu pühad.
päikese- ja Luuwarjutused.
Päikesewarjutusi ei ole.. Kuuwarjutusi on kaks.
1 täielik kuuwarjutus on 20. weebruaril. Algust ei ole näha.
Täieliku warjutuse lõpp kell 18,58 m., warjutuse üldine lõpp kell 19,58 m.
II täielik kuuwarjutus on 14. augustil. Algus kell 20,31 min.,
täielise warjutuse algus kell 21,31 m., täielise warjutuse lõpp k. 23,9 m.,
warjutuse üldine lõpp 15. augustil kell 0,9 min.
Aastaaegade algused.
Kewade algab 20. märtsil.
Suwi
„ 21. juunil.
jj
Sügise algab 23. septembril.
Talw
„
22. detsembril.
1924 aastat on 366 päewa.
5
Ajatooltsed aasta-arwud.
Sakslaste tulemine Liiwimaale ................................... 1159 aMunk Meinhard Liiwimaal .................................... 1186„
Tallinna asutamis-aasta
..........................................1219„
Ordu walitsuse algus Eestis ....... 1224 „
Eestlaste wiimane wastuhakkamine .......................... 1343 „
Usupuhastuse algus Saksamaal ............................... 1517 „
Usupuhastus wastu wõetud Eestimaal ..................... 1524 „
Ordu walitsuse lõpp .................................................... 1561
Liiwimaa saab Poola, Eestimaa Rootsi alla. . . 1561 "
Liiwimaa läheb ka Rootsi alla ............................... 1629 „
Esimene (Stahli) eestikeelne lauluraamat ilmub . 1632 „
Wastne Testament ilmub ......................................... 1686 „
Kodumaa saab Wene walitsuse alla .......................... 1710 „
Eestikeelne Uus Testament ilmub trükist . . . . 1715 „
Wennaste kogudus asub meie maale ..................... 1729
Piibli raamat ilmub eesti keeles ............................... 1739
Tartu ülikooli asutamine ......................................... 1804
Aleksander 1 annab Eestimaa talurahwa priiks . . 1816
Aleksander 1 annab Liiwimaa talurahwa priiks . . 1819
Wene usk hakkab meie maale tungima .................... 1841
J- W. Janseni „Perno Postimees" hakkab ilmuma 1857 „
Kreutzwald annab „Kalewivoja" wälja ..................... 1857
Wallad saawad omawalitsuse .................................... 1866
Meie koolid wenestatakse .............................................. 1887
Meie kohtud wenestatakse ......................................... 1889
Wene-Jaapani sõja algus .......................................... 1904
Esimene üleüldine Wene rewolutsioon ..................... 1905
"
Ususalliwuse manifest 26. weebruaril ..................... 1905 „
Suure ilmasõja algus
.............................................. 1914
Wene suure rewolutsiooni algus ..............................1917
„
Esimene Eesti kiriku kongress Tartus ..................... 1917
"
Eesti kuulutatakse iseseiswaks .................................... 1918
Eesti Asutaw Kogu astub kokku .. ........................1919
„
"
Eesti kirikule walitakse esimene piiskop ..................... 1919
Eesti-Wene sõja lõpp ....................................................1920 „
Eesti esimene Riigikogu hakkab töötama . . . . 1921 "
Esimene rahwahääletus (usuõpetuse p.) ..................... 1923 „
6
Päikese tõusud ju loojangud 1924 a.
Täh-: Tõusu ja loojangu ajad on wäljaarmatud Tartu tähetorni
seisukohalt; kohtades, mis Tartuga ühe laiusekraadi all seisamad, tulev ko
haliku aja kättesaamiseks siin leidumatele armudele aasta jooksul järgmised
muutmata armud juurde lisada: Wiljandis + 47a min., Pärnus +
8^/2 min., Kuresaares + 17^/2 min.; teistes kodumaa paikades on juurdelisatamad armud muutlikud ja on mahe sügisepööripäema aegu kõige
wäiksem ja südatalmel kõige suurem. Tallinnas tõuseb juurdelisatam arm
kõige rohkem kuni + 10 min.
Päikese tõusuajaks loetakse silmapilku, mil päikese sõõri ülemine äär
maatepiiri alt nähtawale tuleb, tema loojangu ajaks — silmapilku, mil
ülemine äär ära kaob.
Jaanuari
k. 9,02 m.; läheb looja k. 3,31 m.
„8,56 „„„,, 3,47 „
„8,42 „„„„4,07 „
„ 8,23 „„„
„4,31„
k. 81 m.; läheb looja k. 4,55 m..
Weebruari
5,19 „
„7,37
Märtsi
k. 7,10 m.; läheb looja k. 5,43 m.
„6,42 „
„„„6,6 „
21" "
""
„6,13 „
„„„6,29 „
„5,44 „
„„,, 6,52 „
31. „„
10. k. p. tõuseb päike k. 5,16 m.; läheb looja k. 7,15 m.
Aprilli
„4,49
20. „,,
„4,23
30. „„
ff 8 - „
Mai
10. k. p. tõuseb päike k. 3,58 m.: läheb looja k. 8,23 m.
8,44 „
„3,37
20. „„
„ 3,21
9,2 „
30. ........................
Juuni
9. k. p. tõuseb päike k. 3,9 m.; läheb looja k. 9,16 m.
„3,5 „„„„9,23 „
19. „,,
„
„ 3,10 „„„„9,23 „
29. „„
Juuli
9. k. p. tõuseb päike k. 3,21 m.; läheb looja k. 9,15 m.
„3,37 „
„„9,0 „
19. „„„
29. „„
„3,57 ,,
,,
„
„8,40 „
Augusti
8. k. p. tõuseb päike k. 4,18 m.; läheb looja k. 8,17 m.
7,52 „
18. ........................
„4,40 „„„
28.
„5,2
7,25 ,,
Septembri
6,57 m.
7. k. p. tõuseb päike k. 5,24 m.; läheb looja
17
6,28 „
„5,46
27: "
"
"
„ 6,8
5,59 „
Oktoobri
7. k. p. tõuseb päike k. 6,30 m.; läheb looja k. 5,30 M.
5:2 1
„6,53
27 "
"
"
„ 7,16
4,36 „
6. k. p. tõuseb päike k. 7,40 m.; läheb looja k. 4,12 m.
Nowembri
16.
"
tr
,, „8,3 „
„
,,
„ 3,51 „
26.
„8,25 „
„
„
„3,35 „
6. k. p. tõuseb päike k. 8,44 m.; läheb looja k. 3,24 M.
Detsembri
16. „
„
„
f. 8,56 „
„
„
„ 3,21
26. „„„„9,2 „
„„„3,26
1. k. p tõuseb päike
11'„„„
21. „„
31* „
»
„
10. k. p. tõuseb päike
20.
1. k. p. tõuseb päike
7
1 näd.
**^ Teisip.
2
3
4
5
Kesknd.
Neljap.
Reede
Laup.
2 näd.
Nus aasta 19
Aabel, Set
Eenok
Metuusala
20
21
22
23
Selle nime wägi. Ap. t. 3,1-15
Jeesuse ülem käsk:
Temalon meelewald.Mat.28,18-20
Läkitamine. Luuk. 10,1-20
Misjoni palme. 2 Tess. 3,1-5
Jumala kojad:
1.P.».3=LV. 31
Korjuse P. 3
1 Peetel. 1 Moos. 28,10-22
silus aasta 2 Saalomoni tempel 1Kun.8,22-60
3 Igatsus templis olla. Tw. l. 84
Teedu
Tõnise P.
4 Uus tempel. Sakar. 6,9-15
5 Templi puhastamine. Joh.2,13-22
6 Elaw tempel. 1 Kor. 3,11-23
Wana 3-k. p.
Pere õndsus. Ap. t. 16,38-42
Jumalakartlikkude õnn. T. l. 128
Uued eluasemed. 2 Kor. 5,1-11
Jgawene Isa maja. Joh. 14,1-23
Ev. Room. 12,17-21; Ew. Matt. 8,1-13.
Kavernauma pealik.
Usu mõõt:
27 Pühap.
3.P.D.3-k. P. 14
28 Esmasp.
15 Usu laad. Eebr. 11,1-16
29 Teisip.
Saamuel C 16 Ulu mägi. 1 Joh. 5,146
30 Kesknd.
W. Tõnise p. 17 Usu õigus. Room. 4
31 Neljap.
18 Surnud usk. Jak. 2,14-26
Salme
8
II. Küünlakuu ehk weeõruar
Hinge päewatoidus.
1 Reede
*2 Laup.
6 näd.
3
4
5
6
7
8
9
19 Usu eesmärk. Wil. 3,1-14
20 Usus ustaw. 1 Tim. 1,12-20
Eo. Room. 13,8-10; Ew. Matt. 8,23-27.
4. P. P. 3-k. P.
Pühap.
Esmasp. Ilmar
D
Teisip.
Kesknd.
Neljap.
Reede
Laup.
7 näd.
10
11
12
13
14
15
16
Küünla P.
21
22
23
24
25
26
27
8 näd.
Õige usk:
Usutunnistus. Matt. 16,13-20
Waadake oma usku! 2 Kor. 13,3-13
Usu katsumine. 1 Moos. 22,1-19
Käsk ja usk. Kal. 2,16-3,14
Usu tekkimine. Room. 10,9-21
Usk ja elu. 1 Peetri 1,3-25
Eo. Kol. 3,12-17; Ew. Matt. 13,24-30.
5.P.p. 34. P. 28
Pühap.
29
Esmasp. Lemming
Kullerwo
3
30
Teisip.
31
Kesknd.
1
Neljap.
W. Küünla p. 2
Reede
3
Laup.
Mere märgistamine.
Umbrohust nisu seas.
Niigi lapsed ja Ligeda lapsed:
Nisu ja umbrohi. Matt. 13,36-41
Oiged ja õelad. Taaw. l. 1
Onnis põli. Taaw. l. 37
Usklikkude käekäik. Taaw. l. 91
31
1
Karjalask. p.
2
3
S. Neljap. 4
5
S. Reede
6
Waikne lp.®
Kristuse kuningriik. Taaw. l. 111
Kristuse kannatus. Taaw. l. 69
Kristuse preestriamet. Eebr. 7,11-28
Tapatatl. Jesaja 53
Lootus Hauas. Taaw. l. 16
Ep. 1Kor. 5,6-8; Ew. Atark. 16,1-8.
7
**20 Pühap.
2 Kristuse 8
**21 Esmasp.
Sülest, p.
*22 Teisip.
9
*23 Kesknd.
10
Jüri P.
24 Neljap.
11
25 Reede
Markuse p. 12
C
26 Laup.
13
Kristuse ülestõusmine.
Uus elu:
Ülestõusmine ja elu Joh. 11,1-27
Ühendus Jumalaga. Joh. 17,1-26
Ühendus Jeesusega. Joh. 15,1-16
Käimine uues elus. Room. 6,9-18
Elu Kristusele. Room. 14,7-23
Elu õigus. Esek. 33,7-19
Ev. 1 Joh. 5,4-10; Ew. Joh. 20,19-31.
1.Pv.Krist.
27 Pühap.
lül. p.
28 Esmasp.
(Künni P.
29 Teisip.
30 Kesknd.
1V. külwi n.
18 näd.
Kuningas ja ülempreester:
Kristuse ametid. Taaw. I. 110
Uskmata Toomas.
14
Usk Jumala Poja sisse:
15 Taameti poeg. Taaw.l.89,20-38
16 Jumala poeg. Taaw. l. 2
17 Usutunnistus. Ap. t. 8,26-39
11
V. Leh ekur t
ehk mai
Hinge päewatoidus.
*1 Sieliap.
2 Reede
3 Laup.
19 näd.
Wolbri p.
Š 1 8 Jumala Poja au. Eebr. 1.
sRisti l.p. - 19 Jumala Poja wägi. Kol. 1,15-29
2 20 Jum.tunnistus Pojast. Mrk. 9,2-9
Ep. 1 Peetr. 2,21-25; Ew. Joh. 10,12-16.
Heast karjasest.
4 Pühap.
Karjane ja ta kari:
2.P.P.K». H 21
sül. P.
5 Esmasp.
_22 Hea karjane. Taaw. l. 23
6 Teisip.
W. Jüri p. Z 23 Kurjad karjas.ja head. Esek. 34,1-25
.2 24 Manitsus karjastele. Ap.t. 20,17-32
7 Kesknd.
8 Neljap.
Tuule t P. 125 Kristus ja kogudus. Eebr. 12,18-29
-26
Õige kari. Jer. 3,11-25
9 Reede
Nigula P. ci
~
10 Laup.
27 Palwe karjaste pärast. Mat. 9,35-38
__ 20 näd.
Ep. 1 Peetr. 2,11-20; Ew. Joh. 16,16-23. Üürikese aja pärast.
3. Ärist, till. J.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kesknd.
Neljap.
Ülo
Reede
C
Aabram
Laup.
52 näd.
Kristuse jälletulemine:
Jss.ootam.ilmumine.2Tess.5,1-23
R. Johannese tunnistus.
1 Ärist, tal. p.
Jeesus on Jumal lihas:
Pööri p. Tal. a.
Tõsine Jum. ja t.inim. Joh.1,1-18
8
9
10
Aadam ja Eewa 11
1. Jõulu P. 12
2.JõuluP. G 13
8. Jõulu p.
14
Jum. inimese poeg. Luuk. 1,26-38
Jeesuse sündimine. Matt. 1,18-25
Jõulu emangeelium. Luuk. 2,1-20
Jõulu epistel. Tiit. 2,11-15
Inimese Poja au. Joh. 12,20-36
Eo. Kol. 4.1-7; Ew. Luuk. 2,33-40.
Siimeon ja Hänna.
P. 5irt|lSMat 15
Pühap.
Jeesus on nurgakiwi:
[Süüta
1,
p.
Esmasp.
16 Usu aluskiwi. Jes. 28,14-22
Teisip.
Taarvet
Poeg nurgakiwiks. Luuk. 20,4-19
Silwester
Kesknd.
18 Jeh. rõõmu päem. T. l.118,14-29
19
5. Rahad.
a) Praegused, harilikus waluutas.
1 Eesti mark = 100 penni; 1000 E. marka = ligi 5 Wene
kuldrubla.
1 Wene kuldrubla = 100 kopikat.
1 Soome mark — 100 penni = ligi 10 E. marka; kuldwaluutas = 371/2 kop.
1 Läti rubla = 100 kopikat — ligi 140 E. penni; 1 latt =
100 sentiimi = 50 Läti rbl.
b) Endised, kuldwaluutas.
Austria guiden — 100 kreutseri
................... — rbl. 78^/4 kop.
Inglise 1 nael sterl. — 20 shillingi (ä 12 pence) 9 „ 45^4 „
Itaalia liir = 100 senteesimi ........................— ,, 37^„
Prantsuse frauk — 100 santiimi! ................... — ,, 37*2 „
P. Ameerika dollar — 100 senti ......................1 ,, 9414 „
Rootsi kroon = 100 ööri ................................ — „ 51
Saksa mark = 100 psennigit (penningit) . . — „ 46 2/5
24
Eesti Ew. Lutheruse kiriku ametikohad
ja nende aadressid.
A. Eesti Ew. Luth. usu Konsistoorium uasub Tal
linnas, Toompeal Kiriku tän. 8. On asjaajamiseks awatud
iga äripäew kella 9—3. Tema liikmed on:
1. Esimees: Eesti Ew. Lutheruse kiriku piiskop
Jakob Kukk; tema wastuwõtu tunnid on Konsistooriumis
teisipäewast reedeni iga päew kella
ja
wahel. Kirjad
piiskopile tulewad aadressida Konsistooriumi.
2. Abiesimees: Tartu ülikooli õigusteaduse dotsent
J. Uluots. Aadress Tartu.
3. Waimulik assessor: praost H. Põld, Koselt.
4. Waimul. assessor: Tartu ülikooli usuteaduse
professor H. B. Rahamägi, Ülikooli Eesti koguduse hinge
karjane.
5. Ilmalik assessor- doktor J. Masing, elab Tal
linnas.
6. Ilmalik assessor: adwokaat G. Soosaar, elab
Tallinnas.
Konsistooriumis alati tabataw on konsistooriumi
sekretäär 0. Villa, kes ka aetawate asjade kohta seletusi
annab.
B. Eesti Ew. Luth. kiriku Keskkassa asju aetakse
ka Konsistooriumi ruumides. Asjaajaja on konsistooriu
mi sekretäär 0. Villa. Keskkassa walitsus seisab koos
järgmistest liigetest: Esimees praost B. Steinberg, Kadrina
kog. saadik Wiikmann, Helme kog. saadik Hendrikson,
praost G. Haller, köster Kasemets, konsistooriumi liikmed
praost Põld ja doktor Masing. Aadress: Konsistoorium,
Kiriku tän. 8.
D. Eesti kiriku kogudused praostkondade järele.
Tallinna praostkond.
Praost A. Mohrfeld, Pauluse kog. hingekarjane.
Kogudused.
1. Püha Waimu kog. Hk. Theodor Tallmeister,
aadr.: Wäike Tartu maantee nr. 2.
25
2. Jaani kog. I. pihtkonna hk. Bruno Hasselblatt,
Kaupmehe tän. 3.
II. pihtkonna hk. Hermann Hanson,
Kaupmehe tän. 4.
III. pihtkonna hk. Hans Kubu, Kentmanni tän. 6.
3. Kaarli kog. I. pihtonna hk. Aleksander Kapp,
Kaarli tän. 1.
II. pihtkonna hk. Friedrich Stockholm,
Kaarli tän. ä.
III. pihtkonna hk. Arthur Sommer,
Kaarli tän. 1.
4. Pauluse kog. tarwitab Ph. Waimu kirikut, hk.,
praost Aleksander Mohrfeld, W. Tartu maantee 12.
5. Nõmme kog. hk. A. Eilart, elab Nõmmel.
II. Ida-Harju praostkond.
Praost H. Põld, Kose kog. hingekarjane.
Kogudused.
6. Jõelehtme, abikirik Prangli. Hk. Oskar Tomberg,
kirj. Raasiku kaudu. Endine abikirik Randwere on nüüd
Tall. Jaani I. pihtkonna abikogudus.
7. Harju-Jaani, Raasiku kaudu. Hk. Gerhard Nor
mann.
8. Kuusalu, Raasiku kaudu; abikirikud Loksa
(Kolga k.) ja Leesi. Hk. Kurt Kentmann.
9. Jüri, Lagedi kaudu. — Wakant.
10. Kose, Kose kaudu; abikirik Tuhala. Hk. Ha
rald Põld.
11. Juuru, Juuru kaudu. Hk. Christfried Brasche.
III. Lääne-Harju praostkond.
Praost K. Thomson, Hageri koguduse hingekarjane
Kogudused.
12. Keila, Keila kaudu; abikirik Rannamõisa.
Hk. Ado Köögerdal.
13. Harju Madise, Baltiski kaudu. Hk. Johannes
Brasche.
14. Baltiski. Hk. A. Lesta.
15. Risti, Wasalemma kaudu, abikirik Nõwa. Hk.
16. Nissi, Liiwa kaudu. Hk. Rodderich Bidder.
26
/
17. Hageri, Kohila kaudu. Hk. praost Konstantin
Thomson.
18. Rapla, Rapla kaudu, abikirik Järwakandi.
Hk. Joosep Liiw.
IV. Lääne praostkond.
Praost G. Haller, Martna koguduse hingekarjane.
Kogudused.
19. Haapsalu. Hk. Ralf von zur Mühlen.
20. Lääne-Nigula, Paliwere kaudu. Hk. Ferdinand
Jürgenson,
21. Ridala, Haapsalu k. Hk. Richard Hoffmann.
22. Martna, Haapsalu k. Hk, praost Gustaw Haller.
23. Kullamaa, Silla kaudu, abikirik Piirsalu (Risti k.)
Hk. Arved Brasche.
24. Märjamaa, Märjamaa k. Hk. Oskar Meder.
25. Wigala, Wigala k. Hk. Maksimilian Busch.
26. Lihula, sõsärkirik Kirbla (Kirewere), Lihula k.
— Wakant.
27. Karuse, Karuse kaudu, wakantr
28. Hanila, Karuse k., wakant, hingekirjad Karusel.
29. Warbla, Lihula k. Hk. Wilhelm Nerling.
V. Saarte-Lääne praostkond.
Praost E. Tannebaum, Noarootsi kog. hingekarjane.
Kogudused.
30. Noarootsi, abikirikud Sutlepa, Rooslepi ja Os
mussaare, kirjad Haapsalu kaudu. Hk. praost Eugen
Tannebaum.
31. Pühalepa, Haapsalu k.; abikirikud Kärtla (Kärtla
k.), Paluküla ja Kasari. Hingekarjase koht wakant.
32. Keina, Keina k., wakant.
33. Emmaste, Keina k, abikirik Mänspä. Hk. Theo
dor Embeck.
34. Rõigi, Kärdla k., abik. Kõpu. Hk. koht wakant.
VI. Järwa praostkond.
Praost Chr. Beermann, Peetri kog. hingekarjane.
35.
36.
37.
: :
y Kogudused.
Paide, Paide k. Hk. Karl Rall.
Anna, Paide k. Hk. käib Paidest.
Türi, Alliku k. Hk. Paul Kuusik.
27
38. Peetri, Palge k. Hk. praost Christoph Beermann.
39. Koeru, Koeru k. Hk. Hermann Ederberg.
40. Järiva-Jaani, sama kaudu. Hk. Arved Rosenstein.
41. Järwa-Madise, Ambla k. Hk. Arnold Wieckmann.
42. Ambla, Ambla k. Hk. Johannes Willberg.
43. Tapa, Tapa alewis asumisel, weel on hingekar
jaseta.
VII. Wiru praostkond.
Praost A. Hoffmann, Jakobi kog. hingekarjane.
Kogudused.
44. Rakwere, sama kaudu. Hk. Eugen Pallon, abiõp.
45. Kadrina, Kadrina k. abikirik liumägi (Wõsu k.)
Hk. Gustaw Beermann.
46. Haljala, Rakwere k.; abikirikud Käsmu, Esku ja
Wainupää. Hk. Martin Nurm.
47. Wiru-Jakobi, Rakwere k. Hk. praost Arthur
Hoffmann.
48. Wäike-Maarja, Kiltsi k. Hk. Paul Eberhard.
49. Simuna, Rakke k. Hk. Aleksander Mäggis.
VIIL Narwa-Alutaguse praostkond.
Praost J. Jalajas, Nurwa Joa-oru kogud, hingek.
Kogudused.
50. Narwa Peetri kog;, hk. Georg Kiwiste (Steinfeld); aadr. Narwa.
51. Narwa Mihkli kog., Eesti-Soome, Narwa kaudu,
hk. kohuseid käib täitmas kirikuõp. Fr, Slöör NaroowaJõesuus.
52. Narwa Joa-Oru, ehk Aleksandri kog., Narwa
k. Hk. praost Jakob Jalajas.
53. Naroowa-Jõesuu, asetäitja hk. Frithjof Slöör,
Jõesuus.
.54 * Waiwara kog., Sillamäe k., sõsarkirik Peeterristi
(Meriküla k.). Hk. Leo Treumann.
55. Jõhwi, Jõhwi k.; abikirik Pühajõe. Hk. Jaak
Warik.
56. Iisaku, Jõhwi k.; abikirik Tudulinna. Hk. koht
wakant.
57. Lüganuse, Püssi k. Hk. Bruno Hörschelmann.
58. Wiru-Nigula,
Kabala k.; abikirik Kunda.
Hk. Aleksander Alwer.
28
IX. Tartu praostkond.
Praost A. Westren-Doll, Palamuse kog. hingekarjane^
Kogudused.
59. Tartu-Maarja, Tartu, Õpetaja tän. 6. Hk. Robert
Funke.
60. Tartu-Peetri, I. pihtkonna hk. Gustaw Ruutopõld, elab õp. majas; II. pihtkonna hk. Jaan Treumann*
elab õp. majas.
61. Tartu-Pauluse, Õp. maja Riia tän. Hk. Arnold
Habicht, abiõpetaja Gunnor Knüpffer.
62. Ülikooli kog. Tartus, Eesti pihtkonna hk. Hugo
Bernhard Rahamägi Wallikraawi tän. 25.
63. Äksi, Woldi k. Hk. Friedrich Mickwitz.
64. Torma, Jõgewa k., abikirikud Mustwee ja Lohu
suu. Hk. Aleksander Kuusik.
65. Awinurme, Mustwee k. Hk. Johannes Haubolat^
66. Laiuse, Jõgewa k., wakant.
67. Palamuse, Kaarepere k. Hk. praost August
Westren-Doll.
68. Maarja-Magdaleena, Tartu k., abikirik Wara
(Prigitta). Hk. Eduard Tennmann.
69. Kursi, Jõgewa k. Hk. Gustaw Punga.
70. Kodawere, Kallaste k., abikirik Alatskiwi.
Hk. Johannes Eisensehmidt.
X. Wõru praostkond.
Praost F. Ederberg, Kambja kog. hingekarjane.
Kogudused.
71. Kambja, Tartu k. Hk. praost Friedrich Ederberg•
72. Nõo, Nõo k. Wakant.
73. Puhja, Tartu k. Hk. Tõnis Markus.
74. Rannu, Elwa k. Hk. Jaan Adamson.
75. Elwa, asumisel, weel oma hingekarjaseta.
76. Rõngu, Pritsu k. Hk. Winfried Hansen.
77. Otepää, Nuustaku k. Hk. Johannes Oskar Lauri.
78. Wõnnu, Tartu kaudu. Wakant.
79. Põlwa, Wõru k. Hk. Christoph Schwarz.
80. Räpina, Wõru k.; abikirik Mehikoorma. Hk. Anton
Saarmann.
81. Petseri, asumisel, piiskopkonna hooldamise all.
82. Wastseliina, Wõru k. Hk. Johannes Nathan
Aunwerdt.
83. Wõru linna. Hk. Nikolai Blumberg.
29
84. Rõuge, Wõru k.; abikirikud: Roosa ja Pindi.
Hk. Walter Wiks.
85. Kanapää, Wõru k. Hk. Friedrich Heimann.
86. Urmaste, Antsla k. Hk. Jaak Walk.
87. Sangaste, sõsarkirik Laatre. Sangaste kaudu.
Hk. Aleksander Sternfeldt.
88. Karula, Walga kaudu. Hk. Theodor Wühner.
90. Hargla, Taiwola k. Hk. Theodor Meyer.
89. Walga-Peetri kog. Walgas. Hk. Eduard Friedrich
Aksim.
90. Walga-Luke kog.' Wakant.
91. Walga-Jaani kog.. Läti
ja Saksa, Walgas.
Hk. Karl Wehmann, ka lätlaste wikaar kogu Eestis.
XI.
Wiljandi praostkond.
Praost B. Steinberg, Pilistwere kog. hingekarjane.
Kogudused.
92. Wiljandi maakogudus, Wiljandi k., abikirik Kõpu.
Hk. Jaan Lattik.
93. Wiljandi linnakogudus, Wiljandis. Hh. Fried
rich Schiele.
94. Helme, Tõrwa k.; abikirik Taagepera. Hk. Jo
hannes Ustal.
95. Tarivastu, Wiljandi k. Hk. Michael Jürmann.
96. Paistu, Wiljandi k. Hk. Julius Feldmann.
97. Suure-Jaani, Olustwere k. Hk. Georg Rosenberg.
98. Kolga-Jaani, Wõhma k. Hk. Johann Tischler.
99. Pilistwere, Wõhma k.; abikirik Risti. Hk. praost
Bern hard Steinberg.
100. Põltsamaa, sama kaudu. Hk. Frey.
XII. Pärnu praostkond.
Praost W. Schultz, Jakobi koguduse hingekarjane.
Kogudused.
Pärnu Elisabethi, Pärnus. Hk. Johannes Has-
101.
selblatt.
102. Sindi, Sindi k. Hk. Hngo Wühner.
103. Andru, Pärnu k. Hk. Alfred Oebius.
104. Tõstamaa, Pärnu k. Hk. Immanuel Hahl.
105. Tori, Tori k. Hk. Johann Reitag.
106. Wändra, Wändra k.; abikirik Käru (Lauri k.).
Hk. Johannes Nuudi.
107. Jakobi, Halliku k. Hk. praost Woldemar Schultz•
30
108. Mihkli, Mihkli abik. Kipu Hk. Hermann Lezius.
109. Halliste, Halliste k. Hk. Erwin Dehn.
110. Karksi, Nuia kaudu. Hk. Benedikt Masing.
111. Saarde, Killingi k. Hk. Helmut Torrim.
112. Häädemeeste, Pärnu k.; abikirik Wõiste (Tackerort, Tahkuranna). Hk. Ernst Jaesche.
XIII. Saaremaa praostkond.
Praost K. Wöhrmann, Karja kog. hingekarjane.
Kogudused.
113. Kuresaare, samanimelises linnas. Hk. ülem
õpetaja Nikolai Bäuerle. Abiõpetaja koht wakant.
114. Kaarma, Kuresaare k. Hk. Herbert Lieberg.
115. Kärla, Kuresaare k. Kaarmaga ühine hingek.
116. Anseküla, Kuresaare kaudu. Wakant.
117. Jamaja, Kuresaare k. Wakant.
118. Kihelkonna, sama k. Hk. Hermann Maehle.
119. Mustjala, Kuresaare k. Hk. August Eberhard.
120. Karja, Leisi k.; abikirik Motsküla. Hk. praost
Karl Wöhrmann.
121. Pöide, Orisaare k. Hk. Adalgoth Seck.
122. Jaani, Orisaare k.; ühine hk. Poidega.
123. Waljala, Kuresaare k. Hk. Gustaw Punt.
124. Püha, Kuresaare k.; wakant, Waljala kirikuõp.
hooldamise all.
125. Muhu, Kuiwaste k. Hk. Jooseph Meeri.
XIV. Saksa praostkond.
Praost K. v. zur Mühlen, Niguliste kog. hingek.
Kogudused.
126. Toompea, Hk. Alfred Bidder, elab Kiriku pl. 3.
127. Niguliste, I. pihtkonna hk. praost Konrad
V. zur Mühlen, elab Rataskaevu t. nr. 9. H. pihtkonna
hk. Oskar Undritz, elab Rüütli t. 12.
128. Olevaiste I. pihtkonna hk. Viktor Speer, elab
kirikumajas. II. pihtkonna hk. Erich Walter, sealsamas
Lai tän, 37.
Olewiste abikiriku Diakonisside maja hingek. Paul
Walter, Diakonisside majas, Suur Pärnu maantee 50.
129. Tartu-Jaani, Tartus. Hk. üldmõpetaja Joseph
Sedletscher, elab Rüütli t. nr. 20. Abiop. August Leisi.
130. Tartu Ülikooli kog. Saksa pihtkond. Hk. Ralph
Lutter, Wallikraawi t. nr. 25.
31
131. Pärnu Nikolai, kog. Pärnus. Hk. ülemõpetaja
Wilhelm Kentmann, elab õpetaja majas. Abiõpetaja
Ernst Lüdig.
132. Narwa-Jaani, Narwas. Hk. Wilfried Kraock
elab kiriku majas.
133. Rakwere Saksa kog. tarwitab Eesti kirikut
Asetäitja hk. Walter Holst.
134. Peetrimõisa Saksa kog. Kanapää kihelk., asu
misel ja Saksa praosti hooldamise all. Saksa praostk.
wikaar Woldemar Sibbul, elab Tallinnas, S. Arehna t. nr. 24.
XV. Rootsi praostkond.
Praosti praegu ei ole.
135. Tallinna Mihkli kog. Hk. koht wakant. Abi
kirikud Naissaare.
136. Wormsi, (Hiiurootsi), Haapsalu k. Hk John
Klasson.
137. Ruhnu, Kuresaare k. Hk. Gunnar Schantz.
E. Eesti kogudused wäljamaal.
I. Lätis: a. Riia Eesti kog. Hk. diakonus Häusler.
b) Marienburi Eesti kog.. Marienburgis, köster J. Wahi;
hingekarjasena hooldab kogudust Hargla õpetaja, d) LätiWalga kog. Hk. J. Kerg, kes ka wikaar eestlaste jaoks
Lätis.
II. Wenemaal,: Ingeri Eesti kogudused (Jamburi,
Teschkowo, Gubanitsa ja teised) on osalt ilma hingekarjasteta, niisama Peterburi Jaani, Kroonlinna ja teised Peterburi
ümbruskonna kogudused. Neid hooldawad Wenemaa
Lutheruse usu Eesti piiskop Oskar Palsa ja tema seatud
ja ametisse õnnistatud diakoonid.
Oma õpetajad on olemas Walge kirikus (L. Schultz),
Peterburi Jaani (prof. Jürgens).
32
Misjon, Kodumisjon, stsemisjon.
Sõna misjon tähendab ^läkitus" ehk „faatmine". Kui
Üks riik wälja saadab oma saadikuid teisse teatama ehk iseära
lik! Üleslmdeaa, siis nimetatakse seda saatmist ladinakeelse sõnaga
„misjon". Nii mõime ajalehtedest lugeda Inglise, Prantsuse,
Saksa, Rooma paawsti ehk mõne muu walitsuse misjonist kas
Hiina, Jaapani, Wenemaale, Eesti ehk mujale, ja teame, et
seal räägitakse esimeste walitsuste esitajate tulemisest teiste
omade juurde iseäraliste ülesannetega.
Harilikult ja kõige enam tarwitatakse aga sõna „misjon"
usulisel alal, ja siingi ta tähendab saatmist ehk läkitamist ise
äralise ülesandega, ja nimelt Jumalariigi saadikute läkitust siia
maailma rahmaste juurde, neile patust pääsmist kuulutama.
Jeesus oli tulnud saadikuna Jumala poolt siia maailma. Ta
oli läkitatud siia pattude andeksandmist tooma, ja ta lõpetas
oma töö, mis Isa temale ülesandeks teinud, sellega, et ta kui
surma ärawõitja ja hauast ülestõusnud kuningas oma õppijaile
kohuseks tegi taewariiki siin maa peal edasi ehitada pattude
andeksandmise kuulutamise läbi.
Tema ütles neile: „Nõnda
kui Isa mind on läkitanud, nõnda läkitan mina teid ka. Wõtke
püha Waimu. Kellele teie iial patud andeks annate, neile on
need andeks antud; kellele teie iial patud kinnitate, neile on
need knmitatud" (Joh. 20, 21—23). Tema näitas neile Kirjast,
et tema pidi kannatama ja surnust üles tõusma ja et tema ni
mel pidi kuulutatuma meeleparandust ja pattude andeksandmist
kõige rahwa seas (Luuk. 24, 46. 47.).
Ja juba oma liha
päewil oli ta oma õppijate seast wälja walinud 12 meest iseäralisteks saadikuteks, keda tema mitu aega enese juures pidas
ja õpetas ja ette walmistas seks, „et tema nad wõiks wälja
läkitada jutlust pidama" (Mark. 3, 14). Nendele meestele ta
siis andis nime apostlid (Ap. t. 1, 1.), see tähendab greeka
keeles sedasama, mis Eesti keeles saadikud ehk Ladina keeles
misjonaarid, ja käskis neid wälja minna kuulutama ewangeeliumi, s. o. rõõmusõnumit pääsmisest, kõigele loomale, ja
lubas selle töö tegemisel igapäew nende juures olla maailma
otsani (Matt. 28, 18—20). Sest see töö pidi tema nimel sündin^a ja tema töö olema, ja Isa juurde minemisega pidi temal
wõimalikuks saama oma sõprade palweid täita, nii et nemad
33
tegusid wöiwad teha, mis tema tegi, ja weel suuremaid (Joh.
14, 12—14.). Et need suuremad teod ei pidanud olema ise
äralised imeteod, maid et selle sõnaga olid mõeldud suuremad
tagajärjed ewangeeliumi kuulutamises, see on selge, sest ainult
oma kuulutuse ehk apostli ameti (Eebr. 3, 1) järeltulijaiks
oli ta neid seadnud ja neile käsu annud.
Apostlid, need esimesed misjonaarid, said ka kohe aru, et
neile sellega on amet antud, mis tuleb edasi pidada ka siis,
kui nemad kaowad. Nende meelest tähendas apostel olla —
Jeesuse seatud ametit koguduses pidada. Kui Jeesuse äraandja
Juuda otsasaamise läbi üks apostli koht tühjaks jäi, leidsid tei
sed apostlid kohe tarwiliku olewat tema asemele uut ametikand
jat seada. Ja nagu esimesed apostlid olid Jeesuse õppijate
seast walitud, nii waliti ka nüüd uus apostel nende 120 õppija
hulgast, kes Jeesuse koguduse liikmed olid ja seega alati ta ligi
olid wiibinud. Mattias oli siis esimene saadik, käskjalg, apos
tel ehk misjonaar, keda teised Jeesuse nimel sesse ametisse panid
(Ap. t. 1, 12—26). Edasi loeme Ap. teg. raamatust, et Antiookias kogudus walis wälja (Ap. t. 13, 2) Pauluse, kes juba
Jeesuse Kristuse apostel oli, ja Barnaba ja läkitas nad wälja
armuõpetust kuulutama. Ja Barnabast nimetabki Püha
kiri selle tõttu ka apostliks (Ap. t. 14, 14),_ nagu ta apostli
nimetusega ka weel nimetab Androonikust ja Juuniat
(Room. 16, 7), Epawroditust iWil. 2, 25), Tiitust ja
teisi (2. Kor. 8, 23). See näitab meile, et ka esimene kogudus
tunneb apostli ametit kui kogudusele tarwilikku ja kohustawat seadmist Apostel Paulus aga nimetab seda koguduste
ametite üleslugemisel ikka kõige esimesena (1. Kor. 12, 28 ;
Ew. 4, 11). ^ee on temale kõige tähtsam amet, wist küll selle
pärast, et Jeesus ise selle ameti esimesed kandjad seadis ja et
Jeesus ise ka apostel oli (Eebr. 3, 1). Sellest selgub apostli
ameti suur tähtsus ja koguduse kohustus iseäranis seda ametit
ülewal pidada, senni kui reesus uuesti tuleb (Matt. 24, 14).
Et esimene Jeesuse õppijate kogu, see on esimene ristikogudus, oma Isanda tulemist suure igatsusega ootas ja lootu
ses elas, weel oma silmaga seda näha jöudwat, siis oli ta ka
wäga agar ewangeeliumi laialilaotaja ja läkitustöötegija selle
aegses maailmas. Ja kui esimeste apostlite ja koguduste elu
ajal nende ootus täide ei läinud, siis ei raugenud läkitustöö ka
nende järeltulewate põlwede ajal mitte, waid kuulutuse tood
tehti ühesuguse hooga edasi, apostli ametit peeti ikka Hoolega
ülemal. Ja ka pärastised aastasajad ei jätnud seda ametit
hooletusse, ehk küll kiriku riigistamisega Jumala riigi läkitustööd, mis Jeesusele koguduses kõige tähtsam oli, poliitika sihid
34
Hakkasid tumestama ja läkitustööd armati ka siis õieti ja Jee
suse meeles weel tehtawat, kui see juba tule ning mõõga abil
sündis, nagu ajaloo keskajal suuremalt jaolt. Seda tööd tehti
weel edasi, ja sel tööl oli ometigi ka Jumala riigi laialilaota
mise suhtes jäädamad tagajärjed, nagu meie seda ka oma rahwa
ajaloost wõime näha. Sest kuigi ka meile Eestisse ristiusk tuli
tule ning mõõga abil ja orjuse pealepanemisega, siiski ta on
edasi püsinud ja tagajärgi saawutanud ka siis, kui tuli ja mõõk
körwale jäid ja orjaahelad maha langesid.\
Ent usutõdedega on lugu nii, et kui nad tumestuma Hakkawad, siis arusaamine neist ja neis sisalduwate nõuete täit
mine kord korralt langeb ja wiimati täiesti ära kaob. Nii oli
ka lugu Jeesuse läkituskäsuga ehk misjoniga. Ristikoguduses
tuli aeg kätte, kus Issanda kuulutuskäsk (Mark. 16, 15; Matt.
28, 19) mõjutuks jäi maailma rahwaste suhtes ja seda ainult
käsitati ristikoguduse sees koguduse enese alalhoidmiseks. Jäi
järele kuulutamine ja ristimine ainult seespool kogudust. See
tähendas, et Jeesuse koguduse, tema õppijate hulgas ei leidunud
enam neid, kes oleksid tunnud tarwiliku olewat Jeesuse enese
seatud ametit ülemal pidada, ega neid, kes oleksid apostli ameti
kandjad wõinud olla. See tähendas siis ka, et Kristuse kirik
oli suremisel, sest et ta enam ei elanud oma otstarbele ega
täitnud seda oma ülesannet, mis jaoks Issand tema asutanud.
Kest oli alles ja selle alalhoidmise eest oldi hoolel, aga sisu oli
kadumas, ta elumaim oli hinge waakumas. Nii oli lugu paar
sada aastat enne usupuhastuse tulekut.
Siis tuli usupuhastuse — reformatsjooni — aeg, see aeg
kus Jumal' ise mõimsalt oma koguduse jälle jalule aitas, kus ta
saatis wägewa prohmeti Martin Lutheri puhta Jumala
sõna õpetusega ristirahmast äratama ja Johann Kalmini
kirikusse uut elukorda looma. Usu uuesti ärkamise mõjul sai
ka jälle elamaks Issanda läkituskäsk ja apostli ameti tarwilikkus ristikoguduses. Küll läks weel aega, ennegu puhastatud
usupuu seda wilja hakkas kandma, aga nüüd ta ometi jälle hak
kas. Kõige pealt tärkas misjoni mõte reformeeritud kiriku alal
Hollandis, kus Adrianus Sawaria (sd. 1531) a. 1590
Issanda käsku, kõigile maailma rahmastele emangeeliumi kuulu
tada, hakkas meelde tuletama, selle järele, küll 50 aastat hiljem
ka Lut)eruse usulisel Saksamaal, kus Justianus v. Weltz,
misjoni mõtet wägewasti hakkas õhutama. Hollandimaa oli
siis ka esimene, kes tegelikult misjonitöö käsile wõttis. Aastal
1602 kohustas Hollandi walitsus oma Lääne-Jndia kaubandusseltsi ka läkitustöö eest asumaadel hoolt kandma. See oli küll
enammähem käsualune töö, aga ta oli ometi uus algus. Tõsi35
semaks sai läkitustöö wast Põhja-Ameerika puritaanlase John
Elioti läbi, kes 1646 aastal indiaanlaste keskel hakkas ervangeeliumi kuulutama ning piibli nende keelde ümber pani, sa
Lutheruse usu mail Daani kuninga Friedrich IV eestmõttel,
kes 1700 aasta ümber abiks hakkas nendele Saksamaa meestele
Hallest, kelle südamesse tung oli tõusnud paganate juurde minna-
Oige misjoni maim oligi Halles tärganud kuulsate pietistilise ärkamisliikumise juhtide Speneri ning Fxancke läbi,,
kusi ka Herrnhuti Wennasie koguduse asutaja krahw Zinzendorf äratust sai. Zinzendorsi ja Wennaste kogudust tuleb aga
uuema aja cwangeelse kiriku misjonitöö rajajaiks lugeda. Siin
lõi jälle täiesti läbi mõte: Jeesus ei ole oma uskujate koguduse
mitte ainult selleks asutanud, et nad teineteist toetaksid ja hoiak
sid, maid kõige pealt selleks, et nad oleksid maa sool ja maailma
walgus. Herrnhuti usuõpetuse raamatus seisab küsimus: .Mis
sugune kutse on kogudusel maailma jaoks?"
Ja wastus :
Jeesuse Kristuse kogudusel on kutse, ewangeeliumi Jeesusest kõigi
rahwaste hulka wiia". See mõte on ka elamaks jäänud HerrnHuti kirikus tänapäemani, mis on tõesti misjoni kirik. Ta on
aga kahjuks jälle suurelt osalt kadunud Wendade seltsidest, mis
teiste kirikute sees elutsemad ja tööd teemad, nagu ka Eestis
ning Lätis.
Kui misjoni mõte pietistilise ärkamisliikumise ja Herrn
huti läbi ka suurtes ewangeelsetes kirikutes jälle elamaks sai,
olid aga kirikud nii wört ilmalikuks saanud ja riikliste ning
rahmusliste Humidega nii kokku kaswanud, et kirikut kui Jeesuse
kogudust mõimatu oli jälle nii elawale usule wiia, et ta oma
suurt kutset misjoni asjas tõsiselt oleks ära tunnud ja apostli
ameti ka kiriklikult oleks uuesti ellu kutsunud. Tema usuliselt
elamamad^ liikmed pidid siin eramiisil tööle hakkama. Asutati
misjoni seltsid ja hakati nendesse seltsidesse koondama kõiki,
kelle südames Issanda käsk elamaks sai ja wabal korraldusel
malmis olid apostli ametit ülemal pidama ja misjonaare mälja
saatma. Nii tõusid ellu 18. aastasaja lõpul, suure Prantsuse
remolutsjooni aegu ja selle järele, suured misjoni seltsid Jnglismaal, Saksamaal, Ameerikas ja mujal, ja sigines marsi suur
misjoni töömõrk üle kogu maailma, nii et minemast aastasada
juleti isegi misjoni-aastasajaks nimetada.
Praegu oleme aegjärku jõudnud, kus minewase aastasaja
esimanemate külm paganamai! mõimsalt on tärganud ja tung
ristiusu poole paganate seas on hiiglasuureks minemas. Kuid
töötegijate ja nende ülespidamist poolest oleme praegu suure
mas kitsikuses kui iialgi enne. Emangeelne kirik on omas are
nemises jõudnud kohale, kus nõrkema ja nutsima kipub elaw,
36
piibli peale pohjenew usk, see usk, mis üksi Kristuse armastuses
petile käib ja hingesid sunnib Issanda käskusid täitma ning ka
läkitustööle minema ja töötegijaid wälja läkitama. On ju
ervangeelses kirikus isegi suur hulk usuteadlasi olemas, kes kõik
need kohad piiblis, mille peale misjon kõige kindlamini ennast
rajada saab, algupäratumuks ja tagantjärele sissetulnuiks tunnistawad. Nii öeldakse otse Markuse ewangeeliumi ja Matteuse
ewangeeliumi lõpu ja Matt. 18, 15—20, nagu ka kogu Johan
nese ewangeeliumi kohta, et need ei sisalda mitte Jeesuse enese
öeldud sõnu, waid esimese koguduse usku Jeesusest ja tema õpe
tusest. Kas siin ei kõnele otse selle hääl, kes Eedeni aias esi
mesi inimesi juba kahtlema pani ja ütles: „Kas see on, et Ju
mal seda öelnud?" (1. Moos. 3, 1). Ja kas on siis weel ime,
et meie kirikus liikmeid leidub, kes on otse misjoni waenlased
ja Jeesuse mõju kaswamist maailmas kahetsewad, rääkimata neist
leigetest, kes asjast ei hooli. Sellepärast ei saa ka kogudused,
nagu nad on, enam läkitustööd enese ette käsile wötta ja apostli
ametit üles pidada, waid seks peab Jumala abiga misjoni seltsa
looma ja nende liigetest misjoni kogudused kaswatama. Nii
läheb misjonitööd tarwis kodukogudustes enestes nende õhuta
miseks Issanda tööle. See õhutamine ei saa aga teisiti sün
dida kui Jumala sõna tähtsaks tegemise ja tema puhta õpetuse
uuesti küttepakkumise läbi meie kogudustes, meie külades ja
meie majades.
Selles mõttes on ka Eesti Misjoni Selts tarwiliku leidrmd olewat asuda kodumisjoni tööle, see on: üles kutsuda
ja puhta usutunnistuse ning oma Lutheruse kiriku moondamata
õpetuse ümber koguda kõiki, kellele Jeesuse käsud, kõige pealt
aga tema misjonikäsk, armsad on. E. Misjoni Seltsi kodu
misjoni haru kawatsus on siis, kui Jumal lubab, nimetatud
sihis äratustööle hakata kodukogudustes.
Ülemal ettetoodud mõtetest selgub siis ka: mis on kodumisjon, ja mis on ta otstarwe ja mis wahe on tema ning
fisemisjoni wahel ?
Nimetus kodumisjon ehk rahwamisjon (Volksmission)
on uuema aja sõna, see ei ole weel 10 aastat wana. Asi ise
on ju ka alles uus. Küll tehti wareminigi ewangelisatsjooni
ehk äratustööd kodukogudustes, ja nimelt sisemisjoni poolt,
mispärast see ka sisemisjoni nime all läks, aga ikkagi ainult
ristikoguduse alalhoidmiseks ja tema wigade parandamiseks kodupaigus. Kodumisjoni siht on kaugem. Wähemalt E. Misjoni
Seltsi kodumisjoni haru on enesele ülesandeks seadnud kiriku
liikmeid äratada ja koguda oma Issanda suure misjoni töö
37
jaoks. Suure misjoni Huwiga ärkab muidugi ka sisemisjoni
Huwr, nagu uuem kirikulugu seda näitab.
Et aga meil kodumisjoni ja sisemisjoni sagedasti ära
wahetatakse, strs katsume siin meel mõne sõnaga ühe tähendamrswõtte ehk pildi najal ära seletada misjon i, kodumisjoniIä sisemisjoni wahet ja wahekorda.
Kui meie kogu misjonitöö peale kui Jeesuse Kristuse töö
latkamrse peale waatame ja tema koguduse peale kui riigi peale
kes
sõda peab selle maailma würstiga ja tema wöimudeaa"
sus on merle selge, et selle sõja pealahing löödi Golgatal ja et
,eal mere Kuningas ise lahingusse läks oma wastasega ja ta
ara wõrtrs. Pealahing tähendab küll ikka waenlase jõu murdka ei tähenda alati meel ammugi mitte sõja lõppu
poodud waenlane kogub meel mäge ning tungib peale ja katsub
tõrgest waest tagasr hoida wõitja tungimist nendele aladele, kuhu
see weel et ole sisse saanud tulla. Ka püüab tema nii palju
km saab, segadust sünnitada wastase wäerinnas ja sealt ka wallgrstd wötta ja ei taha naljalt neid wõitja alamaid wälja anda
tema wangi on sattunud.
Wöitjal on siis tarwis edasi
wordelda tunni wrimse wõiduni, künni waenlane ou nii jõuetumaks
tehtud, et tema oma pealekäimise katsed järele jätab ehk ta
kur ta järele ei jäta, wangi wõetakse kõige oma sõjamäega^
Jeesus peab peale Golgata suurt wõitlust weel lahinguid lööma.'
Seks et astu ta aga mitte enam isiklikult wõitlusesse, waid juHrb ning saadab wälja ainult oma sõjawügesid. See sõjawüai
on tema misjoni kogudus, need tema alamad, kes wälja lähe
mad tulelrurile ehk kodus sõjawarustust koguwad ja uusi wõitletard ette walmrstawad. Sõja ajal kuulnb ju tuleliini wägi ja
seljatagune tegewus, niihästi sõjawüe warustamine kui uute
jõudude kogumine ehk mobilisatsjoon, kõik ühe ülemjuhatuse alla,
^n mrsjon ehk, enam piiratult öeldud, wälismisjon sõjaprdamme ja sõdurite wäljasaatmine, siis on kodumisjon
mobrlrseerlmrse osakond, mis kogub ikka uusi jõudusid sõjapidamrse laoks. Sisemisjon seal kõrwas aga on, sõjakorraldust
frimas prdades, nagu Punane rist, kes Haawatuid kogub, haigeid
rawrtseb nrng wigaste eest hoolt kannab ja selle töö jaoks jõudusrd kogub nrng korraldab.
Nagu Punane ristki mitte otse
jOlamae juhatusega et ole ühendatud, waid enam iseseiswalt
wotab, nn ka sisemisjon.
Ta on iseseisew asutus, ka meil.
Tema teeb oma ülesandeks neid kirikule tagasi tuua, kes on
teelt ara ekstnud, kadunud, langenud, wäsinud, suremas. See
Jeesuse karjase töö, kes karjast kadunud lambaid
üles otsrb ja kadunud poegi isamaija tagasi .juhatab. Sisemrsjon teeb Hrngehooldamistõöd wangide, joodikute langenud
38
naisterahwaste, pimedate, kurttummade, nõdrameelsete ja teiste
töbiste ja eksinute seas. Kodumisjon tahab kogudusi endid
äratada Issanda tööle, olgu see wälismisjoni ehk sisemisjoni
Löö. Äratuse mõttes teeb ka sisemisjon kodumisjoni tööd.
Meil Eestis on
olemas kaks misjoni seltsi: teine
Eesti Ew. Lutheruse usu Misjoni Selts ja teine
Eesti Ew. Lutheruse kiriku Sisemisjoni Selts.
Esimese seltsi, s. o. E. M. S., töö on peaasjaliselt usutö ö,
teise seltsi, s. o. E. S. M. S., töö on peaasjaliselt armas
tust ö ö,
Eesti Misjoni Selts (E. M. S.) töötab kahes
harus. Tal on wälismisjoni tööharu, mis hoolitseb
misjonaaride läkitamise eest paganamaile. Ja tal on kodu
misjoni tö öhar u, mis korraldab misjoniseltsi haruühin'
guid ja kogub Lutheruse usulist misjoni kogudust. Kodumisjoni
tööharus töötawad reisijutlustajad ja kohapealsed sõna kuuluta
jad ning äratustöö tegijad.
Eesti Sisemisjoni Selts (E. S. M. S.) on kesk
juhatuseks linnamisjonitele, kiriklikkudele noorsoo seltsidele ja
mitmesugustele kristliku armastustöö asutustele. Tema teeb ka
äratustööd oma jutlustajate kaudu.
Kuid kodumisjoni
suhtes on ta Ühinennd E. M. Seltsiga ja E. M. S. kodumis
joni Haruga. Kodumisjoni juhatus ja korraldus
on E. Misjoni Seltsi koondatud. Selle töö juhatuses on
ka Sisemisjoni seltsi tegelasi.
Wõetagu need read wastu kui selgitus nende uute radade
kohta, milledel nüüd ristikoguduse usu ja armastuse töö ikka
enam ja enam hakkab sammuma ka meie maal. -.See töö ühi
neb kõik misjoni nime all ja kõik on Issanda läkituskäsu täitjad,
kes ustawad on wälismisjoni, kodumisjoni ehk sisemisjon töös,
kui nad töötawad selles sihis, et warsi wiimaue wöit oleks
Jeesuse ja meie Aukuningas saaks tulla omaste juurde elama
igaweseks ajaks. Tema ütleb: „Jah wist, mina tulen no
bedasti. Aamen." Tule wististi Issand Jeesus!
H. Põld.
E. M. S. juhataja.
39
Suurelt misjoni põllult.
„Seft maa kannab iseenesest wilja"
Mar. 4. 28.
Kuidas on peale sõda misjoni
tööga lugu? Kuidas on sõda mõju
nud tema Peale?
Need on küsimused, mis iga misjoni sõbra südant täidawad. Ja need küsimused on ühendatud üheltpoolt kartusega
et wist misjoni tööst suuremat ei ole järele jäänud ja teiseltpoolt kahtlusega, kas maksab ülepea teda meel edasi teha
ehk uuesti Üleswötta?
Pean wähemalt enesest tunnistama, et mul selle töö jätka
mise kohta raskeid kahtlusi on olnud.
Mu armamise järele olid kristlikud Euroopa rahwad —
oma hirmsa sõjawaimu läbi, milles nad teine teist ära Häwitada
tahtsid, oma toore sõja pidamise wiisi läbi, mis nad tarwitada mõtsid, oma kole külma poliitika ajamise läbi, milles ainult
kõhu ja waranduse huwid mõõduandwad olid, edasi, oma auto
riteetide mahakiskumise läbi ja usust taganemise läbi — nad olid
kõige selle läbi nagu oma õiguse kaotanud seda püha
tööd meel edasi teha. Mis pidid paganad ristiusust meel
Head arwama, kui kristlased niisugust koledat, näotumat pilti
neile ette kujutasid? Kas paganatel poleks mitte õigust nende
juurde tulijatele misjonaaridele ütelda: Jääge parem koju, püh
kige oma eneste ukse esine puhtaks, katsuge oma koduseid enne
pöörata, enne kui meile tulete.
Olen aga nüüd, pärast, kui asjast aru sain, paremale
tundmisele jõudnud. Olen ära turmud, et Jumala
riik ei tule mitte ininleste läbi, waid, et see on
Jumala enese ja Püha-Waimu töö. Ta ei olene
mitte meie kõlblikkusest, ei lange kokku ka mitte meie kõlwatuma
loo pärast. Ta tuleb ilma meie mureta, ilma meie palweta, ta
tuleb iseenesest. „Maa kannab iseenesest milja"!
See on ka sõja ajal nii sündinud: sel ajal, kus meie „nragasime", on uued idud põllul tõusnud ja omal ajal külwatud
seeme on tärkama hakanud, nõnda et päris ime on seda waadata.
Küll peab tunnistama, et mäljaspoolt waadates misjoni
töö sõja ajal siin ja seal on takistatud olnud: waenuliku rahwaste mahelise seisukorra läbi sõdijate riikide wahel.
Köige40
rohkem on kannatanud saksa misjoni seltsid.
Nad olid oma
asumaadest ja misjoni põldudelt lahutatud ja ei saanud omalt
poolt oma alustatud tööd toetada. Nende misjonaarid aeti peale
selle oma tööpõldudelt minema igalt poolt, kus nad liitlaste
maades asusid. Isegi nüüd, sõja järel, ei ole neil weel luba
oma manadele tööpõldudele tagasi minna.
Aga teised misjoni seltsid on neile appi tõtanud ja wõimaluse järele nende tööd edasi teinud.
Kuid see ei ole peaasi. Peaasi on, et paganate
eneste seas on suur pööre tulnud, kõige pealt nende
maatekohalt kristlaste, risti-usu ja misjoni töö suhtes.
Aprilli kuus 1923 käis Tallinnas rootsi misjonaar
Sandegreen, kes Jndiamaal tamuulide seas endisel Leipzigi
seltsi misjoni põllul tööd teeb.
Tema pidas misjoni kõne,
milles seda suurt pööret järgmiselt iseloomustas.
1) Lugupidamine eurooplastest (walgetest) paganate seas
on palju langenud, aga lugupidamine ristiusust ja
kõigepealt Kristuse isikust on palju tõusnud.
Siiamaani oli paganate meelest eurooplane — 1a kristlane,
Euroopa kultuur — ja ristiusk üks ja seesama asi. Nüüd on
see teiseks muutunud. Nüüd on õpitud mahet tegema. Nähakse
nüüd selgesti, et walged, ehk neil küll ristiusk on, sugugi ei ole
kõik usklikud ja ei lase endid sugugi selle usu põhimõtete läbi
juhatada, maid nende poliitikas ja sõjapidamise wiisis walitseb
päris teine, mitte kristlik maim, waen ja omakasu püüdmine.
Aga ristiusk ja kõige pealt Kristuse isiku wastü
on igalpool autunne märksal miisil kasmamas.
Näiteks wõib nimetada India pärismaalaste juhti G ha ndi't,
kes küll siiamaani ristiusku ei ole heitnud, aga suur Kristuse
austaja on. —
2) Eurooplaste misjoni asutused on ruõnes kohas kokku
langenud, aga kodumaalised, rahmuslised, iseseismad kogudused on asemele tõusnud.
Paganate
maades, näiteks Jndiamaal tamuulide seas, on sedasama sün
dinud, mis meil Eestiski rahmakiriku arenemisega. Kogudused
on endiste juhatajate eestkostmise alt pääsnud ja mädanenud,
iseseismaks saanud. — Ja kuigi niisuguste koguduste maimulik
tasapind ajutiselt ka langeb, ometigi tõotab, pikema ajaga niisugune olukord paremat arenemist ja edenemist.
Siiamaani tegid walged misjonaarid peatöö ja rahmuslised
töötegijad olid ainult nende abilised.
Nüüd on asi pöörnud:
pärismaalased teemad peatööd ja Euroopa misjonaarid on nüüd
abilised ja ainult ehk esiotsa weel nende nõuandjad.
41
Kui sõda poleks olnud, siis wist asi ep oleks mitte nii kii
resti seda teed läinud.
3) On wäljakujunenud selle pöörde tagajärjel
päris uus algkuju (tüüpus) misjonaaridest. Siia
maani asus misjonaar kindlasti ühel kohal, misjoni asutuses.
Siin pidas ta jumalateenistusi, tegi kooli tööd.
Kõik
wäljaspidise ülespidamise ja walitsuse mure oli tema kaelas ja
tema ei saanud palju liikudagi omast asukohast eemale.
Nüüd on see koduse walitsuse töö kohaliste „pastorite"
ehk Hingekarjaste kütte antud, kuna misjonaarid sellest wabaks on
saanud ja wõiwad kõike oma jõudu ja aega tarwitada üksnes
waimuliku töö jaoks: nimelt sõna kuulutamiseks, ümberrändamiseks ja hingede otsimiseks.
See uus misjonaari tüüpus läheb
ühte sellega, mis meil kodumaal ewangelisatsjooni kuulutaja ja
rändaja jutlustaja all mõistetakse.
Ei wöi salata, et see tüüpus palju rohkem Püha kirjaga
kokkukõlas ou kui endine. Niisugused misjonaarid olid Jeesus
ja tema jüngrid, ka apostel Paulus. Niisugune misjonaar oli
Liwingstone, üks tähtsamatest misjonaaridest ülepea. Niisugune
misjonaar on Indias kuulus Sundar Singh, kes laialt ümberründab ja ewangeeliumi kuulutab,
Umbes seda sama, mis misjonaar Sandegreen
Jndiamaa kohta rüükis, tõendas üks misjonaar, nimelt
misjoni superintendent M. Meedar, üks tähtsa
matest Eesti werd misjonaaridest, kes Soome misjoni seltsis tooK
on, nüüd kodumaale tulnud ja hiljuti Tallinnas misjoni konwerentsil Diakonisside majas juuli kuus 1923 kõnet pidas — ka
oma tööpõll u, nimelt Hiinamaa kohta.
Ka
seal on kriis, mis sõja tagajärjel tulnud, hästi läbielatud - ka
seal on pärismaalaste koguduste iseseiswaks arenemine päewakorral- ka seal on rahalised ja organisatsjooni küsimused wöidetud; ka seal on töö kaswamas; ka seal soowiwad pärismaala
sed (hiinlased), et ristiusk mitte kui wööras> waid kui oma usk
wälja areneks ja wälja paistaks.
Kõkkuwõttes wõime ütelda: uus ajajärk on misjoni
töös alganud;
Oli siiamaani koguduste asutamise aeg,
nüüd on alganud misjoni koguduste waba arene,
mise aeg.'
Seda on sõda teinud! Ei, seda on Jumal teinud,
kes sõja häda oma riigi kasuks on tarwitanud, kes oma tõotuse
jälle on täitnud: „waata mina, ma ise tahan oma
karja.nõuda j a seda üles otsida." Jer 34. Jälle on
täide läinud, mis Issand tähendamise sõnas Jumala riigi kaswamiseft ütleb: „Otsekui üks inimene peaks ^seemet wiskama
42
maa peale, j a peaks magama... ja seeme tõuseks ja kaswaks pikaks, et ta ise ei tea, kuidas:
„sest maa kannab wilja iseenesest."
See asjaolu on usklikkudele ja misjoni sõpradele suureks usukinnituseks. —
Im. Hahl., Tõstamaa õp.
Ew. Luth. usu kiriku misjonite iilewaade.
Kas seda maksab toonitada misjonitöö juures, et meie
ewang. Luth. usulised oleme? Kas maksab misjonipõllul ewang.
Luth. usutunnistust rõhutada ?
Ega paganad sellest aru saa,
mis siin ajaloolises arenemises on walminud ! Kas ei ole parem üldristiusulist, usutunnistewahelist õpetust neile kuulutada !
Niisuguseid küsimusi on palju kuulda. Ja nad näiwad meile
esmalt põhjendatud olewat. Aga misjoniajalugu näitab, et asi
ikka nii ei ole. Esmalt on küll Inglismaal ja pärast ka Saksa
maal usutunnistus-mahelised seltsid asutatud, aga warsti on
ometi majadus ilmsiks saanud, et iga usu kirik oma õpetust
mööda töötaks. Sest üksnes seal, kus täiesti ühine meel on,
wõib ka wiljarikast tööd olla. Ja kui meie seda tunneme, et
meile, Lutheruse usulistele, iseäranis kallis warandns on kätte
ustud selles puhtas armu õpetuses, et meie armust, selgest ar
must õigeks saame usu läbi Jeesuse Kristuse sisse, kui meie seda
tunneme, et see ei ole paljas õpetus, maid et selles õpetuses
peitub kõigetäielikum andumine Issandale, siis peab meil ka
selge olema, et meie seda walgnst, mis meie Ewang. Luth. usu
kirikule on kätte ustud, ei tohi mitte wakka alla panna, maid
peame selle küünlajala peale seadma. See on siis õige ja täiesti
põhjendatud, et ka meie Eesti Misjoni Selts ennast ewang.
Luth. usuliseks nimetab. Siis hnwitab meid aga wist ka küsi
mus: „Mis on Lutheruse usulised misjonitöö suhtes wiimasel
ajal ära teinud."
Esimene Misjoni Selts, mis puhtas Lutheruse usu mai
mus misjonitööd tegema hakkas, oli Leipzigi Misjoni Selts.
Ta asutati 1836 a. Dresdenis, kust ta pärast üle wiidi Leipzigi,
et ta enam ülikooliga saaks ühenduses olla.. Leipzigi Misjoni
Selts ei pannud oma tööle kitsaid rahmuslisi piirisid, ta tahtis
üleilmline selts olla ja kõiki ewang. Lutheruse usulisi ühisele misjoni
tööle ühendada. Ja nõnda siis hakkasid ka teiste Maade Lutheruse
usulised temaga ühes tööle. Rootsi kirik ja Wenemaa Lutheruse
usulised ühinesid Leipzigi seltsiga, ja töö edenes rõõmustawalt.
Aga aega mööda" tunti wajadust, kohalikkude olude wastawalt kohalikku jõudusid enam kokku koondada, ja nõnda tekkisid
igas Lutheruse usulises maas oma misjoniseltsid: Rootsis, Nor
ras, Daanis, Soomes, ka Saksamaal mitmed seltsid oma ise43.
valdustega nagu Hermannsburgi, Neuendetelsau, Harmoweri
Breklumr selts; ka Berliini selts töötab Lutheruse usu maimus'
"laa muudes Lutheruse usulised ja reformeeritud ühiselt vüüa"
road töötada.
P
Tööpõllud on Saksamaa Lutheruse usulistel seltsidel: Jndras Tamuuli ja Teluugu rahma seas, Hiinas, Ida Aafrikas
Lõuna-Aafrikas, Uues-Guineas (Austraalia saarestikus). Rootsi
misjoni tööpõllud on Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Jndias Hiinas
^da Aafrikas ; Norra seltsil: Hiinas, Lõuna-Aafrikas, MadaaasLarr saarel; Daani misjonil: Hiinas, Indias, Mandsbuurms ^oome seltsidel: Lõuna-Aafrikas, Hiinas, Jaapanis.'
Üksikud misjoni seltsid on siis lahus töötauud, aga ühes
maimus. On ka mõnda püüdnud ühiselt ette wõtta. LõurmAafrikas, näituseks, on Rootsi kiriku misjoni seltsil, Norra mis
joni seltsil ja Berliini misjoni seltsil ühine õpetajate seminar
Hiinas on Rootsi, Norra, Daani, Berliini ja Soome misioni
seltsi kogudused ühiseks Hiina Lutheruse usu kirikuks ühendatud
Aga meel selgemalt on rasked ajad näidanud, et kõik
Lutheruse usulised Misjoni Seltsid ühe puu
puu wõsud
wõsud on
on.
Maailma sõda !
Kas sa tead missugust alandamist ta
mrsjonr tööle tõi ? Isesugust näitemängu etendasid kristlikud"
rngld paganatele: mitte üksnes sellega, et nad' lahinauwälia!
üksteist Häwitada püüdsid; maid enam weel sellega et möitlust
kanti ka edasi misjoniwäljale. Kus Saksa misjonaarid Jnalise
asumaadel töötasid, seal pandi nad kinni, aeti minema ja ehk
küll nüüd rahu on tehtud, ei ole sakslastel ega Saksa misjoni
seltsidel luba Jnglis-asiimaadel tööd jätkata. Mis pidi koaudustest saama? Seal näitasid teised Lutheruse usulised nnsjom seltsid, et nad ühe puu wõsud on. Rootsi Misjoni Selts
wöttis Leipzigi tööpõllu Indias oma. Hoole alla, ja selle luba
tuse alla on ta tänini jäänud.
Aga Euroopa Lutheruse usulised misjoni seltsid ei oleks
"algi woinud pahu teiste aitamiseks ära teha, sest et nad ise
wäga raskete olude all kannatades ennemalt abi tarwitasid
Siis tulid nooremad õed teiselt poolt merd appi, Ameerika
Lutheruse usulised.
Ameerika elanikud on kaugelt suuremalt osalt Euroovakt
sisserännanud ja sisserändanute järeltulijad.
Et Ameerikas
riigikirikut ei ole (kirik on riigist üsna lahus), siis asutasid sisse
rändajad omale kirikuid selle usutunnistuse järel, mis neil kodu
maal olnud.
Et pahu Lutheruse usulisi Saksamaalt Ameeri
kasse on rännanud, on seal ka kaunis suur hulk Lutheruse usu
lisi kogudusi, muidugi täiesti demokraatilisel alusel korraldatud
Jinnalateenistust peetakse neil enamiste Inglise keeles, üksnes
44
wiimasel ajal sisserännanud peawad weel oma endisest emakeelest
kinni. Aga ehk küll wõõral maal kodumaa keelest kaua kinni ei
peeta, omast Lutheruse usutunnistusest peetakse ometi köwasti
kinni. Neil on siis demokraatilisel alusel korraldatud kirikud;
neid kiriku korraldusi nimetatakse seal sinoodideks. Neid ,korral
dusi on kaunis suur hulk olemas, tähtsamad neist on: Ühenda
tud Lutheruse usu kirik, Ohio sinod, Jowa sinod, Missuuri sinod,
Augustana sinod (Rootsist sisserändajad), Suomi sinod (soom
laste kirikud) ja muud.
Ma lisan siin mõned armud juurde,
millest näha on, kui wäikesed need kirikud ehk sinodid enamasti
on. Kõige suurem neist on Missuuri — kokku 1.282.660 hinge,
neist maksu maksjaid umbes 820.000, nõnda siis umbes niisama
palju kui Eesti Ew. Luth. usu kirikul; — ja nad peawad üles
3800 õpetajat (Eestis on kirikuõpetajaid umbes 140). Nõnda
tuleb iga õpetaja peale natukest rohkem kni 300 hinge. Ühen
datud Lutheruse kirikul on 1.147.000 hinge (neist 801.000
maksjat) ja 2887 õpetajat (ligimale 400 hinge õpetaja peale).
Ohio sinodil on 240.694 hinge, 151.948 maksjat, 746 õpetajat;
Jowa sinodil 214.312 hinge, 132.269 maksjat, 603 õpetajat;
Rootsi Augustana sinodil 291.572 hinge, 204.081 maksjat,
756 õpetajat.
Soomlastel on ka üle 50 koguduse ja 70 õpe
taja. — Üle selle on weel kaunis suured norralaste korraldused
ja wäikesed daanlaste korraldused.
Ja mis on need Ameerika Lutheruse usulised misjonitöös
teinud. Umbes 20 aastat tagasi hindas kuulus misjoniajalookirjutaja G. Warneck Ameerika lutheriusuliste misjonitööd
wäga wäikeseks.
Ja nüüd on näituseks, Augustana sinodil,
kelle hingede arw 4 korda wäiksem on kui Eesti kiriku hingede
oma, 13 misjonaari, 5 misjonaari abi, 11 naismisjonaari, ja
sissetulekud misjoni heaks olid 1921 a. 106.186 dollarit ehk
37 miljoni Eesti marka. Ja sellest weel mitte küll: 1922 a.
lõpul on nad Leipzigi Jda-Aafrika misjonipöllu, kus Eesti wennad Blumer ja Eisenschmied töötawad, oma hoolde wöinud, sest
et Saksa misjon inglaste käest luba ei saanud, seal edasi töö
tada.
Ja Ühendatud Lutheruse kiriku misjoni annetused olid
700.000 dollarit (245 miljoni Eesti marka). Ja neid läheb
kibedasti tarwis, sest Ühendatud Lutheruse kirik on Indias
Breklumi ja Gossneri misjonipöllu oma peale wõtnud, wiimase
enam kui 100.000 ristiinimesega. Niisamati on Ohio sinod
Hermannsburgi seltsile appi tulnud, nende misjonipöllu Indias
Teluugu rahwa seas oma kulule wõttes ja Jowa sinod Neuendetelsau ja Rheini misjoni seltsile nende Austraalia saarte töö
põldudel. Nõnda on siis ameeriklased kuues kohas oma usuwendadele, keda inglaste waen lahkuma sundis, appi tulnud
nende asemel tööd jätkama.
Aga ka sellest ei ole weel küll olnud: nagu Ameerika
Lutheriusulistel korraldus on hädas olewatr Euroopa lutheriusuliste toetamiseks — nõuda nimetatud National Lutheran
Touncil, — nõnda on neil ka isesugune korraldus hädas olewate misjonite toetamiseks, nimelt „Ameerika lutheriusuliste
misjonite konwerents", niis National Lutheran Council'iga
oma 1922. a. eelarwesse wastu 300.000 dollarit misjoni selt
side toetamiseks. 1921 a. ei ole nii palju raha wälja jaota
tud, aga ometi kaunis suured summad, ja nimelt:
Berliini Misjoni Seltsi Hiina tööpõllu toetamiseks 57.000 doll
41.000 y
y
y
y
Soome„
14.442 y
y
Kiel'i„
y
y
y
1000 y
y
y
Reini
,,
y
y
5123 y
Jaaparri
Soome
„
y
y
y
45.060 y
India
Gossner'i„
y
y
y
37.876 y
Hermannsburgi M. y Aafrika
y
y
2974 y
Leipzigi Misjoni
ff
Saksamaa Lutheruse
Seltsidel. . . . 137 144
71 47
Rootsi .....................
60 58
Norra .....................
57 53
Daani .....................
20 29
Soome .....................
Ameerika Lutheruse
usu Sinoditel.. 113 172
Lutheruse usulistel
jaamasid
Misjonaarifir
W alm ista-
misel r is ti- 1
mise wastu
1
Kui meie üksikute sinoodide annetusi misjoni heaks ja ni
metatud Konwerentsi abiandmist Euroopa misjoni seltsidele
kokku wõtame, siis tuleb umbes 1.600.000 dollarit wälja (üle
üldine hingede arw on 3.776.661, nõnda siis hinge pealt mis
joni heaks 42 c. ehk 145 Eesti marka, kuna Eestis umbes
40 penni hinge pealt misjoni heaks tuleb). Lõpuks weel mõ
ned arwud lutheriusuliste misjonitöö kohta:
2881
1083
1012
1458
265 7703 605.546 18.802
_
2565
203
—
—
—
Andmed käiwad 1921. a. kohta. Nad ei ole täielikud.
Aga nad on ometi mäga õpetlikud. Lutheruse usulisi öeldakse
maailmas olewat 70 miljonit. Eestis on neid 1 miljon.
Lutheruse usu seltsid läkitawad wälja 863 töötegijat. Andku
Jumal, et ka meie Eesti Ewang. Lutheruse usu Misjoni Selts
wastawa armu misjonitöötegijaid, tähendab wähemalt 12, wõiks
wälja läkitada. Tulge, Kristuse armastajad noored mehed ja
neiud, ka meil on ülesanne paganate maal.
“A. H.
Eesti Misjoni Seltsi tegewusest
1922./23. aastal.
Tänamuse, 1923. aasta seltsi peakoosolekuga lõpeb E. Mis
joni seltsi neljas tegewusaasta.
Tagasi maadates seltsi asutamisest 16. sept. 1919 möödunud
aja ja läbielamiste peale on Eesti misjotli sõpradel küllalt põh
just Jumalat tänada selle eest, nris tema meile seltsi kaudu on
osaks saada lasknud. Küll ei ole meil kõikidele nähtawate suurte
töö tagajärgedega kiidelda ega suuri armusid oma tegemuse kohta
ette tuua, aga ühte oleme tüll näha saanud, ja see on peaasi
ning peab meid rõõmu ning tänuga täitma: Jumal on meie
seltsi oma riigitöö jaoks tarwitanud ja teda oma juhatuse ning
õppe alla wötnud, et meie selts kui alles istutatud noor puukene
Mölks kasmada ja areneda selle wilja kandjaks, milleks ta on
istutatud, see on: Jumala riigi mäljalaotamise elundiks laias
maailmas.
Kui meie 1921 aasta tegewusest aru andes (maata „Meie
Kirik" 1922 nr. 22) wõisime tunnistada, et selts eneses taevariigi
finepi-iwakese ning Haputaigna iseloomu ning mõju on tunda
saamid, siis julgeme nüüdki ütelda, et Jumal ka 1922 aasta
algusest möödunud ajal meid samas suunas on edasi talutanud.
Wahe on ainult selles, et meie juured ja meie tüwi on enam
kasmanud kui õied ning wili, see tähendab, et asjaolud on meid
sundinud enam sisemiselt edenema ja kodunraal sihikindlamalt
tööd tegema hakkama. Ja nii on asi ka loonmlik noore puu
luures. Seal on hariliseks nähtuseks, et wili täieliseks ei kasma
ja et ta enneaegu maha langeb, ehk et teda koguni maha lõigata
tuleb, sest et puu alles nõrk jõud ja mähene mahla tagamara
tüme arenemise peale ära kulub ja miljale ei jõua küllalt kaswamise ning roalmimife jõudu anda.
On tarwis, et puu oma
luured saab tugemaks kasmatada, enne kui ta täit wilja hakkab
kandma. Sellepärast ei tohiks Misjoni seltsi liikmed ja läkitustöö sõbrad mitte iniestada ega kohkuda, kui siin oma miimase47
oja tegemuse aruandes teatame, et meie roiimafe pooleteise aasta
jooksul
1
seltsi Peasihile,
see on wä lismisjoni tööle mitte ci ole lähemale pääse
nud^ maid oleme ennemini sellest kaugemale taganema pidanud
ja ajutiselt oma koduse töö peale suuremat rõhku panema haka
nud, et selts sisemise jõu poolest tugewamaks saaks.
Meie oleme nimelt 1922. aasta sügisel, nagu eelminewas
aruandes ka teatatud, sunnitud olnud ühe misjoni kaswandiku
Soome läkituskooli saatmata jätma tema mahekorra rikkumise
pärast kooli juhatusega. Niisamuti oleme pidanud 1923. a. algul
meel teise koolist ära jätma, sest et ta õppimises tarwiliselt edasi
ei saanud ja õiget sihile püüdmist ei näitanud. Senini on Soome
läkituskoolis korralikult kaks aastat õppinud ainult üks kaswaudik, kes kooli juhatuse nõusolemisel siiski on käesolemaks
pooleks aastaks (1923 II) kodumaale jäetud oma misjoni juha
tuse hooldamise alla sel põhjusel, et senniajani meel õiget kokku
kõla ei ole saamutatud õpilase ja õppeasutuse ning E. M. S.
juhatuse wahel. Need on siis wäliselt ja ainelise kaaluga hin
nates kurwad kogemused, mis meie seltsil oma õpilastega on
olnud. Kes aga ühe algaja seltsi kogemuste kogumisest oskad
lugu pidada ja Jumala riigi töö tagajärgi mitte ikka rahakulu
dega ei hinda, see mõistab ka seda suureks kasuks pidada, et
seltsi asutajad ja juhatus niisuguste nähtawate ebaõnnestuste
läbi sisemiselt tüki teed on edasi wiidud ja läkitustöö ning misjonaaride kasmatamistöö tundmises tublisti on saanud areneda.
Ent mitte üksi juhatusele, waid terwele seltsile on see pidanud
olema õpetuseks ja on nimelt Jumal meile seda saatnud usu
katsumiseks.
See oli õige tähelepanu juhtimine, kui Soome
misjonikooli juhataja meile teise õpilase kõrwale jäämise puhul
kirjutas: Kas noor misjoni selts oskab seda wõtta kui usuka tsumi st Jumala poolt ja kui püsiwuse proowi töös tema
rotina mäel? — Oleme ka Soome wendadelt kuulnud, et nen
degi läkituskooli astujaist enamasti alati künni 75% lõpueksa
mini ei jõua ja misjonaariks saamise kõlbawust ei näita. Meie
peame õppima kulusid kandma Issanda töös teades, et Jumala
päralt on hõbe ning kuld ja meie eksitused ning wead ei tohi
meile takistuseks saada edasitöötamiseks tema ülesannete kallal.
Meie peame malmis olema uuesti ja paremini peale hakkama.
Ja meie seltsile ning misjoni sõpradele peaks ikka selgemaks saanm
tarme oma wäikestki õppeasutust omada, kus meie ühe ehk paari
aasta jooksul ise omi noori õpetada ja maadelda ning läbi kat
suda saaksime, enne kui meie neid hakkame kaugemale kooli
saatma, mis ikkagi ka edaspidi wift saab tarwis olema.
48
Ärgem unustagem silmapilgukski ära, et kõige meie tegut
semise ja tegemise juures läkitustöö ometi on üksi ja ainult
Issanda töö ja et meie peame õppima Teda ennast laskma seda
teha ja Temalt ikka paluma selle jaoks jõudu ning töötegijaid,
nagu Tema seda on käskinud. Kui meie palwes ära ei wäsi
ja wäikesed alguse ebaõnnestused meid ainult seda agaramaks
ning järeleandmatumaks teemad, siis ei ole aineline kaotus, mis
niisuguste juhtumistega on ühendatud, mitte asjatu, maid sellest
on seltsi meelsuse ja usu kindlustamisele suur kasu.
Nii on
E. M. selts küll mälimisjoni tegemuses piirdunud aruande aasta
alguses kahe ja wiimaks ühe kaswandiku ülespidamisega. Peale
selle on selts mahekorrasse astunud Herrnhuti misjoniga ja te
male minemal jumel ta 200 aastaseks mälestuspäemaks 10.000
Saksa marka (seekord ligi 7000 E. m.) annetanud. Ka on seltsi
juhataja kirja mahetuses olnud Herrnhuti misjoni kooliga õpi
laste sinna saatmise pärast ja on sealt poolt meile soojalt wastu
tuldud. Kahjuks ei naitunud kooli soomijad meile kohastena ja
ei ole meie poolt sinna kedagi saadetud.
Kui meie oma läkitustöö mäliste kaotuste peale maadates
ometi wöime tunnistada, et meie mälismisjoni töö alal oleme
edenenud ja nimelt sisemiselt edenenud ja see eest peame Juma
lat tänama, siis sunnib meid meie
lodust tegewuse edenemiue
seda suuremale kiitusele ja tänule Jumala wastu tema armu eest.
Möödunud aasta on meid ja meie seltsi poolehoidjaid
pannud usuwöitlusesse meie kirikus. Meie oleme kirikus
teatawa woolu edustajaiks saanud. Ei ole tarwis siin sellest
laiemalt rääkida, sest et seltsi häälekandjaks arenenud ja seltsi
poolt wälja antaw waimulik ajakiri „Meie Kirik" asja küllalt
on käsitanud ja muu waimulik ja ka ilmalik ajakirjandus asja
peale omal ajal on tähelepanemist juhtinud. Kuid meie ei saa
siin kohal sellest täiesti waikides mööda minna, sest et meie mär
kimisega au andmata jätaksime oma suurele Jumalale, kes
meid oma suure halastuse pärast on õigele usutundmisele ära
tanud ja meie palwerühmade palweid ning õhkamist on imewäärilisemalt kuulnud kui meie seda mõistsime aimata ja oodata.
Jumal on meid oma armu nõu järele asetanud meie kirikus
ühele kohale, kuhu meile suured ülesanded silma paistawad,
millede kallale meie tema tahtmisel ning juhatamisel peame
asuma. Kui meie minewa-aastane peakoosolek nimetatud seisu
kohalt waadates otsuseks tegi kodumisjoni haru asutada,
ei olnud meil küll weel päris selge, mis alusel, mis sihis, mis
otstarbel ja missuguses ulatuses meie tööd oma rahwa keskel
peame oma seltsi ülesannete hulka üles wõtma. Ent praegu ei
49
saa meie enam kahewahel olla, et käesolewal aastal (1923)
senni ilmsile tulnud nähtused, nagu waidlused usutunnistuse pärast
Tartu usuteadlaste konwerentsil jaanuari kuus, ajakirja „Protestantlise ilma" tekkimine ja wiimaks kirikupäewa harutused pro
testantismi maimu üle, küllalt selgesti näitawad, mis meie üles
anne kodumisjoni alal peab ja saab olema, nimelt wöitlus
puhta ewang. Lutheruse usu õpetuse eest ja selle aate poolehoid
jate koondamine meie haruühingute kaudu üheks kindlaks misjoni
koguduseks, kes Issanda Jeesuse Kristuse õhkamisest, „et nemad
kõik üks oleksid" (Joh. 17,21) ja apostel Pauluse sõnadest
Eemesuse kogudusele (4,13) „ühesuguse usu ja Jumala Poja
tundnust" kohta ühel miisil nii aru saamad, et ühise koguduse
teostamine maailmas mitte ei wõi alata wälisest ühendamisest
korralduste ja järelandmiste ning kokkuleppimiste kaudu, maid
et see peab algama ühest maimust, ühest Issandast, ühest usust
(Eem. 4,4. 5), mille aluseks, meie usuisa Martin Lutheri üteluse järele, peab olema ühine, puhas ja selge õpetus Ju
mala sõna põhjal. Meie ei lähe siis wälja usklikkude
ühendamise peale, nagu see wäljaspsol Lutheruse kirikut
püüdeks on saanud, maid usu ühendamise peale, mille
tagajärjeks on iseenesest kõigi tõsiste ühesuguselt uskujate ühendus.
Mis siis meie seltsi kodumisjoni haru tegemusse
puutub, on aeg minewasest aastapäemast (1922) tänamuseni (1923)
ära kulunud selle haru sisemist arendamise peale. Sellepärast ei
ole ka ühtegi uut liiget aasta jooksul juurde wõetud ja ei mõtle
see Haru ka praegugi meel liikmete armu suhtes laieneda. Laie
nemisele selles suunas ei saa meie enne asuda, kui töö põhi
mõtted praegusel haru koosseisul täiesti on selgeks saanud.
Kodumisjoni haru koosolekuid on ära peetud 4 ja nimelt:
asutam koosolek 17. oktoobril 1922, korraldam koosolek 12. meebruaril 1923 ja siis kaks esimese kodumisjoni kogu koos
olekut. Kahel esimesel koosolekul seletati kodumisjoni mõtet ja
ülesandeid ja Harutati tingimisi, milledel selle haru liige saab
olla. Neist harutustest kaswasid wälja kaks põhipanewat juht
mõtet, mis ühel häälel haru radaseaduseks tehti:
1. Eesti kodumisjoni ülesanne on Jumala sõna
kuulutamine kodukogudustes puhta Ew. Lutheruse usuõpetust
alusel ja selle kuulutamise töö eest hoolitsemine.
2. E. M. seltsi kodumisjoni haru liikmeks wöib
saada iga E. M. seltsi liige, kes tahab puhast Lutheruse usku
tunnistada ja selle usutunnistuste eest seista.
. , Nende kahe põhimõtte omaks tunnistajatena wõeti I. kodumrsjoni kogusse wastu 12. II. 1923 a., koosolekul 19 liiget ja
pärastistel kogu koosolekuil weel 5. Järgmisel, see on esimesel
50
kodumisjoni kogu koosolekul tunnistati ühel häälel tarwiliseks
kodumisjoni kogudes täies ulatuses maksma panna waimulik
tari Jeesuse ' sõnade Matt. 18, 15. jj. ja apostlite kirjade
põhjal. Tuleb meel nimetada, et kodumisjoni kogu koosolekud
ikka lõppesid ühise piiblitunni ja palweosadusega. Peale koos
olekute on meel muidu mitu korda kodumisjoni kogus sõna ning
palme osaduse tunda peetud.
Siin kohal olgu meel seletuseks tulemase kodumisjoni Haru
arenemise sihtidest ja tema koosseisust nii palju öeldud, et E. M.
seltsi kodumisjoni haru saab koosseisma kodumisjoni kogudest,
mis haruühingute juurde wõiwad tekkida. Kodumisjoni kogusid
ei saa aga keegi muu korraldada kui Eesti Misjoni seltsi
aratusosakond,
kellest kodumisjoni haru on tõusnud ja mälja kaswanud ja keda
küll terme misjoni seltsi, aga iseäranis meie kodumisjoni elun
diks tuleb lugeda. Ühes kodumisjoni tekkimisega on see osakond
siis ka täienenud ühe rühma poolest, niis küll juba 3 aastat
aateliselt olemas oli, aga tegelikult meel ei olnud mingisugust
kehastust ega korraldust leidnud. Selle korralduse on Jumal
nüüd meile kauase igatsemise ja ootamise järele annud. Nimelt
on meil nüüd asutatud külmirühm, ja see on mälja kaswanud meie p almerühmade st, mis möödunud aastal küll ise
ei ole laienenud, aga küll suurelt on sümenenud. Oma esimese
koosoleku pidas meie külmirühm, kellel praegu mast kuus liiget
on, Nissi kirikumõisas 10., 11. ja 12. juulil. Koosoleku otstarwe oli sümenemine meie Lutheruse usutunnistuse ja Martin
Lutheri kirjadesse.
Külmirühma kohta maksab korraldus, et
tema liikmeks wõiwad olla nii hästi kutsetöölised kui asjaarmas
tajad ja ajutised Jumala riigi töötegijad, kes Issanda misjoni
käsu oma ülemaks ülesandeks peawad ja tõotawad seda wäljas
ning kodus Lutheruse usu tunnistuskirjade waimus täita. Edas
pidised rühma sisseastujad ja wastuwõetawad liikmed peawad
ka walmis olema ennast puhta Lutheruse usuõpetuse tundmises
katsuda laskma, SUtt edaspidised misjoni seltsi kutsetöölised ja
sõna kuulutajad peawad selle rühma liikmed olema ja praegused
tulewad teatawa ettemalmistamise ja katse järele sellesse rühma
liigitada. Senini on misjoni juhatus seltsi reisijutlustajaid äratusosakonna töötegijatena mälja saatnud ja juhatanud.
Kuna minewal aastal kutsetööliste arm kippus wäHenema ja üksmahe ainult wend H. R uus jutlustajana wäljas
oli, on nüüd osakonnal jälle neli kutsetöölist. Nimelt on wend
A. Kilmi, kes minewal aastal haiguse pärast ei saanud töö
tada, juba mõnda aega jälle seltsi töös olnud, esialgu küll poo
leldi ja ainult Rakweres, kus ta ka koolides usuõpetaja ametit
51
pidas, tänawu sügisest peale aga jälle täieliselt. Peale selle on
meil Narmas oma kutsetööline wend J. Tärn, kes oma Hariliku
ameti kärmal Narma ümbruskonna misjoni haruühingute hool,
damist toimetab ja selle eest ka kodumisjoni kassast wäikest tasu
saab. Wiimati on seltsi juhatus esialgu küll ajutiseks ja katseks
ametisse pannud saarte jaoks reisijutlustajaks ja kolportööriks
wend I. Jakobsoni Sõrmest Jamajalt, kes nüüd juba mõne
kuu on töötanud, kelle töötamise hindamiseks aga seltsil andmed
meel puudumad.
Ni on kodumisjoni ja äratustöö teatawal määral ja sihil
edasi kestnud ja arenenud. Selle töö tagajärgedest annamad tun
nistust mõnede seltsi
haru-ühingute
elawamaks saamine. Elmenemist on iseäranis märgata Narma,
Jõesuu, Wiru-Jakobi, Rakwere jaSaaremaa haru-ühingus. Narma
suhtes wöib wäiksest usuliikumisest juttu olla, teistes nimetatud
kohtades on osamötmine misjoni asjast elamaks saanud, iseära
nis Saaremaal. Nimetatud haru-ühingute kaudu on selts ka
kõige enam ainelist toetust saanud, nagu ka rahaline aruanne saab
näitama. Muidu on haru ühinguis paiguti ükskõiksust ja leigenemist märgata, mis suuremalt jaolt selle armesse tuleb panna,
et seltsil meel küllalt tööjõudu ei jätku kõigi haruseltside õigeks
hooldamiseks. Seltsil on praegu nime järele 24 haru-ühingut
olemas ja see on liig tema praegusele tööjõule.
Siin tuleb
kõigile seltsi liikmetele mõjumalt südame peale panna Issanda
käsku: „Paluge lõikuse isandat, et ta wõtaks töötegijaid mälja
saata oma lõikusele." Ja siin tuleks kõige südiduse 'ja agarusega
kodumisjoni tööst ja iseäranis meie äratusosakonna edendamisest
osa wõtta. Meil läheb enam kutsetöölisi tarwis ja suuremat
toetamist nende ülespidamiseks, meil läheb aga ka tarwis neid
õpetada ja kaswatada nende ülesannetele.
Reisijutlustajate tegewusest aru andes, tuleb kõige
pealt tähendada, et nemad wiimasel ajal enamasti tööd on tei
nud seal, kus haru-ühingud olemas ja ainult Harwa teisal on
wiibinud, kuhu neid iseäranis igatseti ja kutsuti.
Uute haruühingute asutamises on juhatus püüdnud tagasihoidlik olla ja
neid ei ole aruande jooksul juurde tulnud.
Teiselt poolt on aga misjoni juhatus püüdnud kogudusi
õhutada ja koguduse karjaseid üles kutsuda
misjoni pühade ja kõnede
pidamisele. Selles suunas on ka misjoni juhataja töös
olnud nii hästi wälis- kui kodumisjoni alal. Nimelt on misj. juha
taja tegew olnud: Tartus 1922 a. 18. ja 19. oktoobril, kus
ta ühes misjonär E. Lehtoga Aafrikast misjoni tunda pidas
52
Pauluse kirikus ja Tartu palwemajas; 2. sama aasta 19. ja
20. nowembril Jõhwi kihelkonnas, kus ta kirikus misjonipüha
jumalateenistust pidas ja misjoni tunda Jõhwi walla Puru
koolimajas ja Kohtla pritsimajas; 3. 1923 a. 15. aprillil pidas
misj. juh. Järwa Peetris misjonipüha jutlust ja palwemajas
misjoni tundi; 4. 25. mail Rakwere kirikus Wiru sinodi puhul
ühes sealsete ametiwendadega äratuskõnet; 5. 10. juulil Tallinna
haruühingu aastapäewal jutlust Jaani kirikus; 6. 28. ja 29. juu
lil jutlusi ja kõnesid Jõesuu misjonipüha puhul kirikus ja palwemaja õues; 7. 30. ?uulil Narwa Joa-oru kirikus jutlust ja
Rahu palwemajas tundi (Jõesuus ja Narwas ühes õp. W. Schwartziga); 8. 19. augustil — Ilumäe kabelis misjoni jutlust. Kõ
nedega on misj. juhatav esinenud: Järwa sinodil Peetris 14. au
gustil; 2. Wiru sinodil Rakmeres 25. mail; 3. Eesti kristl.
üliõpilaste konweretsil Rannamõisas 7. juulil. Peale selle on
mis.-, juh. kodumisjoni sihis piibliringisid juhatanud Tallinnas
aasta jooksul kodumisjoni kogus 7 korda, Kose koguduses talwe
jooksul 10 korda, Kristlikus üliõpilaste konwerentsil 2 päemal ja
Noorte naiste Kristliku Ühingu konwerentsil Riia rannas 6 päewal.
Suuremaid misjoni pühi on korraldatud ühes asjade müü
giga Saaremal, kus iseäranis agar on Kuresaare ja Kihelkonna
Haruselts, Jõesuus, kus misjoni pühal 7 kõnelejat ülesastusid
muu seas ka seltsi kutsetöölised Ruus ja Tärn, Wiru Ja
kobis, kus jutlust käis pidamas õp. F. Jürgenson ja kõnelemas
oli ka reisijutlustaja A. Kilmi. Peale selle on misjoni pühi
Peetud enamasti igalpool kogudustes, kus haru-ühinguid olemas.
Jutlustajaiks on olnud misjoni sõbralised kirikuõpetajad. Ka
Hiinast kodumaale puhkusele tulnud Soome Hiina misjoni superindent sugumend M. Meedar on tänuwäärt wiisil mitmel pool
misjoni jutlusi ja misjoni kõnesid seltsi toetamiseks pidanud.
Wiimati tuleb weel nimetada Soome wenda hingekarjast W. Hawas't, kes septembrikuus Eestis käis meie misjoni ringkondades
äratuskõnesid ning lutlusi pidamas Narwas, Jõesuus, Rakweres
ja Tallinnas.
Palju tööjõudu ja agarust on seltsi juhatus ja juhataja
pidanud ohwerdama weel meie
kirjandusosakonnale,
kelle wäljaandel on saanud nüüd juba neljandat aastat takista
mata edasi ilmuda seltsi häälekandja „Meie Kirik", praegune
kõige suurem waimulik ajakiri Eestis. Selle lehe tegewuse aja
jooksul on ikka selgemaks saanud, et E. Misjoni selts ilma nii
suguse häälekandjate läbi ei saa ja et lehe tähtsam otsarwe
peab olema nende kiriku liikmete koondamine ja waimulikkude
Huwide rahuldamine, kes Lutheruse usu muutmata aluste peal
53
tahawad seista ja töötada. Nõnda on „M. K." ka teatama usu
woolu esitaja Eesti kirikus ja kui niisugune on temal ka kindlad
lugejad ja poolehoidjad, kellede arw ikka wähe Haawal on kaswanud ja kaswab selle peale waatamata, et aastal 1922 lehel
teatawal määral wõistelda tuli „Elu magudega" ja 1923 a.
„Protestautlise Ilmaga". Nagu kuulda toomat aasta 1924. meile
jälle uue maimuliku lehe, sest meie kiriku juhatuse poolt paari
aasta eest juba kamatsetud ajakiri halkamat siis ilmuma. Ka see
uus leht saab teatawal määral ja wõib olla suuremal mõõdul
kui eelpool nimetatud lehed „M. Kirikule" mõistlejaks olema ja
temaga ehk lugejaid hakkama jagama. Selle tõttu wõib meil
weel suuremat jõupingutust tarwis minna kui senini, et lehte
Ülemal pidada. Kuid Jumala nimel ja tema abiga tahame ja
loodame edasi astuda ka uuel aastal, kuigi tee tõesti waewaliseks kipuks minema ja meil ainelisest küljest suurte raskustega
tuleks wõidelda. Praegu on meie selts alles külwamise aegjärgnl, ja kui ei külmata, siis pole ka lõigata. Meie seeme 'aga,
mis meie ka oma lehe kaudu laiali heidame, on lühendamata
Jumala sõna ja manad ümberseletamata usutunnistuse d.
See seeme ei ole oma wanaduse peale waatamata weel hallitama
ega kopitama läinud ega oma täit idanemise jõudu kaotanud.
Ja kui teda inimliku ebateaduse seemnega segamata tarwitada,
siis on tema idanemise jõud weel seda wõimsam.
Teda tuleb
siis järjekindlalt ka trükitud sõna läbi edasi wiia meie kogudus
tesse. Loodame, et Jumal meile ka kord annab sellest külwist
rohkesti lõigata, kui meie omas töös ära ei wäsi ja järele ei
anna. Meie peame oma ajakirja üheks tähtsamaks teguriks pi
dama nii hästi, oma wälis- kui oma kodumisjoni töös, ja meie
ei tohi teda kui oma seltsile kõrwalist asja Hinnata. Niisamuti
peame ka selle eest hoolitsema, et meie alles ellu kutsutud
„Laste kirik", mis „Meie Kiriku" lisana ilmub, korralikult oma
käiku edasi käia saaks ja et temal ka küllalt tellijaid ja iseäranis
meie laste hulgas rohkesti lugejaid oleks.
Kirjanduse osakonna teistest wäljaannetest, mis ^tänawu
ilmunud, tuleb nimetada kahte äratrükki „Meie Kirikust," need
on misjoni jutt „Hingekarjane Hsi" ühe Hiina kristlase elust ja
rahwalik teaduseline raamatukene „Raamatute raamat," mis
Misjoni Seltsi äratuskirjade kogu 2. numbrina on hiljuti
wälja tulnud. Wiimati nimetame ka, et praegu on ilmunud
oma I aastakäigus meie wäljaandel kaks Kristliku tähtraamatut
1924. aasta jaoks ühes piiblikalendriga. Suurem neist, see siin, ta
hab ka E. Misjoni Seltsi aastaraamatu aset täita ja toob
sellepärast ka seltsi aruande ja muud lugemist misjonialalt.
54
Lõpuks täiendab meie seltsi tegewuse ülemaadet, mis sun
lühidalt ktasutud ette tuua, kassa aruanne, mis allpool järgneb.
Aruandega E. M. S. tööst ei ole meie mitte tahtnud nardata mis meie oleme suutnud ära teha, maid ainult tähelepanu
juhtida selle peale, kuida Jumal meie keskel ja meie läbt on
hakanud tööd tegema Eesti kirikus ja misjoni sthrs. , Temale
olgu tänu ta armu eest ja temale olgu ükspäinis au ja lutus
H. Põld, E. M. S. juhataja.
Tallinna praostkond: Kaarle kurk ^8,50,
2.820; Püha-Waimu 1.065; Mihkli 150. Kokku: M. 4.295,50,
Lääne-Horjn: Hageri 1.370,50; Rapla 6.600; Nissi Ess; Seila 1.527;
Laria-Madise 150; Baltiski 238,20. Kokku: ®i. 14,473,2a. Jda-Hariu^5433; Jõelehtme 210; Juuru 1.175; Jüri 2.850; Kuusalu 3.802,50.
Kokku: M. 13.470,50. Wiru: W.-Jakobi 17.150; Rakwere 7.150; Hal
jale 1000-* Wäike-Maarja 3.230; Kadrina 260. Kokku: M.28.790. NarmaAlrüaguse: Joa-oru 7.338,60; Jõesuu _2.875; Narwa Peetri 4.452,95;
N Mihkli 255; Waiwara 3.352; Jõhmi 1.918; Lüganuse 5.706,.,
Iisaku 3.078; Pühajõelt 15. Kokku: M. 28.991,50. Särn>a:jaibe 50.
Suri 2.325; Ambla 2000; Järma-Jaani 1.165; Koeru 8^5; Madrse 560.
Kokku- M- 6.925. Lääne: Martna 1.341,50; Haapsalu 11.333,75; Ka
ruse 1.186;
15 kop. hõb.; L.-Nigula 3.907; Ridala 1.273; Märjamaa
980 ja 10 rbl. kulda, 50 kop. Hõb.; Lihula 350; Wigala 2.410,50; Prrrfalu 160; Lihüla-Kirbla 495; Warbla 70. Kokku: M. 23.506,75. Saarte
Lääne: Pühalepa 2.991,80; Keina 386,50; Noa-Rootsi 1.560,50. KokM 4 938,50. Tartu praostkond: Tartu Peetri 388; T. Pauluse ^.587,50,
T.' Maarja 370; Ülikooli 611.50; Kursi 150; Äksi 160,05; Maarja-Magbalcena 137 10; Laiuse 250; Tartu palvemaja 500. Kokku: M. 5.1o4,15.
Wiljaudi pu-k.: W. maakogudus 175; Kõpu 100, Tarwastu 300; SuureJaani 560; Põltsamaa 1.300; Pilistmere 1000; Kolga-Jaani 68. Kokku:
M 3.505. Pärnu pr.-k.: Eliisabethi 6.500; Audru 751; Tõstamaa 50;
Saarde 554,25; Sinodi 657,80; Häädemeeste 723,75; Halliste 1.259,05;
Tahkuranna 324,25; Karksi 418. Kokku: M. 11.238,10. Mõru pr.: Kam
bja 225; Rannu 145,50; Rõngu 1.839; Nõo 1.536,30; Otepaa 100; Polwa
;
Karula 360,35; Mõru 640; Hargla 285,50; Malga 1.296,05; Puhka 80.
Kokku- M. 7.218,70. Saaremaa: Karja 102; Anseküla 380; Kure-
l
55
saare 4.279 ja 2 hõbe rbl.; Mustjala 285; Waljala 200; Kihelkonna 1.663;
Kaarma 1.069,25; Jamaja 142; Kärla 413,10 ja meel üldse Saare
maalt 2.741,45. Kokk^: M. 11.274,80.
3. Neisujutlustajate läbi M. 3.498,15; 4. LiikmemaksustM. 27.943,80; 5. Üksikuid annetusi (nende seas Raplast üks 22.000
Mitmesngust: Wäljamaa rahadest 5.980; Laululehta
müüdud 5.058,30. Kokku: M. 11.629,73. 7. Kirjanduskassa arwel 1.900;
8. Liikumata maranduse arwel 15.950; 9. Saldo 1921 aastast 8.900,4.
M. 27.960,70; 6.
Kõik ühtekokku 345.245 m. 58 penn.
Wäljaminekud:
Palkadeks 140.500; Misjoni kaswandikkude kulud 119.346; Reisude
kulud 11.783,90; Ruumide üür 7200; Kursuste kulud 6000; Trüki tööde
eest 7.295; Aastapäewa kulud 4.203; Annetus Herrnhuti 6.775; Mitme
sugust 2.039,93; Kapitali saldo, mis seisma peab 16.070. Kokku: M. 321212,83
Järelejääk 1923 aastaks M. 24.032,75.
Wäljaminekud:
Palgad 7.250; Wäljalaenatud Kirjanduse os. 15.000; Awatusosakonnale 7.227; Reisu kuludeks 793; Mitmes. 925. Kokku: M. 31.195.
Saldo 1923 a. jaoks 26.478.
III. Kirjandus-kassa.
Sissetulekud:
Raamatute müügist 60.115,50; Laenatud 40.000; 1921 a. wälja
laenatud raha tagasi 17.850; Saldo 1921 aastast 18.143,20. Kokku:
M. 136.108,70.
Wäljaminekud:
Raamatute eest 65.065; Asjaajajale 24.000; Asjaajamise kulu
sid 28.831,50. Kokku: M. 117.896,50. Järeljääk M. 18.212,28.
Kõigi kassade sissetulekud ühtekokku: M. 539.026,28
„
„
wäljaminekud „
M. 470.304,23
56
Kiitus Jumalale kõige eest.
Ühe usukangelase elust.
Kõigil misjoni sõpradel ehk ei ole teada, kus peeti
esimene suur misjoni püha.
See oli Konstantinoopoli linnas wnenda aastasaja
algul pär. Kr. suures peakirikus.
Tuhanded inimesed
täitsid kõrgeid wõlwialuseid; üleski koht ei olnud kirikus
tühjaks jäänud. Siin leidus kõrgeid ja suurt sugu ini
mesi, ega puudunud ka kõige waesemad. Uksetagused
olid inimesi täis ja ikka woolas weel neid juurde. Iga
üks lootis ühte sõnagi kuulsa mehe jutlusest kuulda.
Krüsostomus-Kuldsuu — nii oli rahwas teda
nimetanud tema kuldsete sõnade pärast, mis ta suust
tulid. See mees pidi täna jälle kõnelema. Ja iga ta jut
lus oli üleelamine.~ Täna suurel misjoni pühal oodati weel
iseäranis kaunid sõnu ta suust.
. . Tz
Püha ja sügaw waiksus täitis Jumala koja, kui Krusostomus altarisse astus. Ta sõnad kohisesid kui wägew
mäejõgi, elawalt ja julgelt. Siiski oli ta ^kone lihtne ja
selge, nii et kõige lihtsam mees imelist sonumit Jumala
armastusest õieti mõistis. Täna rääkis Jumala mees kau
getest oludest, kus ristirahwa kohus läkitustood teha.
Tõsine manitsuse hääl kostis jutlusest wastu.
„Oma eluwiisidega peame paganaid pöörama ja nende
hingedest kiriku üles ehitama ja seda kiriku rikkust ko
guma. Sest midagi ei ole nii kallis kui üks hing, ka
terwe maailm mitte.“
.. .
. „
Suure koguduse südametes ärkas misjoni armastus,
pühi tõotusi anti südametes sõna ning eluga ristiusu
heaks tööd teha.
__,
Altari kõrwal seisid mehed wooramaajnides. Nende
peal hingas piiskopi waade südamliku rõõmuga. Need
mehed olid esimesed ristitud gootid, kes misjoni püha ühes
pühitsesid.
....
1akq ei
Otsiw armastus, mis sellest puhast waja laKs, ei
jäänud tagajärjeta, gootid wõtsid ikka suuremates hulka
des ristiusku wastu ja üks nende seast, Ulfilas, pani
piibli oma keelde ümber.
57
Aga piiskop Krüsostomusele tõusid rasked wõitlused.
Nii kaua, kui ta sütitawad sõnad ainult ristiusu suu
repärasust kiitsid, kuulasid ka keiser ja ta proua oma
saatkonnaga seda waimustatult pealt. Ent see kartmata
mees julges Konstantinoopoli kristlasi nende elu pärast
ka noomida ja kõige .tähtsamaid isikuid oma manitsuse
sõnadega puudutada. Ka lodewa eluwiisidega keisriproua
Eudoksia ei leidnud armu ta noomimise ees. Nüüd tõu
sid wiha pilwed ülesse, ja keisriproua otsis teed, kuida.
kätte tasuda.
Pealinna inimesed lagunesid pea kahte leeri, ühed^
kes ilma elu ja toredust kalliks pidasid, hoidsid keisri
proua ja tema koja poole, teised pöörsid elulõbudele selja
ja katsusid piiskopi sõnade järgi kitsast teed käia. Keis
riproua armualused aga püüdsid koik teha, et wiha piiskopi
wasta walitseja kojas kaswaks ja ei waadanud palju selle
peale, kas nad ka alati tott rääkisid. Kord rääkisid nad
keisriprouale, piiskop olewat teda ühes jutluses lisebeliga
wõrrelnud tema elu ja tegude pärast.
Kui üks kord jälle Krüsostomuse noomimist keisrikoja ja pealinna elu pärast Eudoksia ette kanti, käskis
see ühte teendrit piiskopile ütelda: Kui tema oma kõnewiisi ei muutwat, ootwat teda wangitorn. See teener aga
tundis Krüsostomust. Ta waatas imestades keisriproua
otsa ja ütles: „Mis niisugune ähwardamine selle mehe
juures aitab, kes muud ei karda kui pattu?“%
Krüsostomuse waenlane oli ka Aleksandria piiskop
Theofilus. See ei kannatanud seda, et kõik maailm Kons
tantinoopoli piiskoppi kiitis; ka oli Krüsostomuse tegewus tema tegewusele nagu etteheiteks. Kui siis Kuldsuu
mõned mungad, keda Theofilus eksiõpetuse pärast kirikust
wälja heitis, armuliselt wastu wõttis, oli põhjus leitud,
millega apostlikku meest kukutada. Ka leiti walekaebtusi Krüsostomuse peale. Iseäranis oli walmis Jumala
mehe peale waletama keisriproua. Theofilus kutsus «si
nodi tamme all“ kokku ja Kuldsuu tagandati ametist.
Rahwas oli selle ülekohtuse teo [üle wihane. Ta
oleks wihast mässu tõstnud, kui Krüsostomus ise hulka
ei oleks waigistanud. Rahulikult ütles ta rahwale: «Laske
meri möllata. Kalju, mille peal meie seisame, ta ära ei
^^b uktuäa. Kristuse laewuke, mis meid kannab, ei waju
põhja.“ Ja ta laskis ennast rõõmsalt wangi wiia.
Mõni päew oli sest mööda läinud, siis tõusis Mar58
mara mere poolt hirmus tormi kobisemine. Müürid ja
majad lõiwad kõikuma ja langesid sisse. Surma hirm
täitis elanikkude hinge.
Surnukahwatult seisis keisriproua oma toas. Ta
tundis, kuida ta loss waarus ta all. „Oleks ma Krüsostomust mitte maast wälja saatnud, seda maawärisemist
ei oleks tulnud," ohkas ta, „aga weel ehk ei ole hilja!"
Ta kutsus ruttu käskjala, nõudis keisrilt kirja ja saatis
käsukirja minema piiskoppi tagasi tooma. Kirjas seisis :
„Mina olen süüta Teie pühaduse wagast werest, tulge
kohe tagasi."
Mõne päewa pärast oli Krüsostomus tagasi oma pai
gal oma armsa koguduse keskel.
Kuid rahu ei kestnud kaua. Kui maawärisemine
möödas, tuli keisriprouale julgus tagasi. Ka kõik tõsi
semad mõtted kadusid. Kergemeelses uhkuses laskis ta
enesest hõbedase sambakuju teha ja selle peakiriku ligi
dale oma auks ja mälestuseks üles seada. Suurte tore
dustega pühitseti samba awamist.
Suured lustipidud
pandi rahwa heaks toime. Pidul sündis jälle asju, mis
piiskopi südame wäga kurwaks tegid ja mida ta ei wõinud jätta oma jutlustes nimetamata.
Jälle sai keisriproua wihaseks. Uuesti pandi Kuld
suu ametist ära ja saadeti kaugele maale. Tema aga läks
rahulikult öeldes: „Kiitus olgu Jumalale kõige
eest!“ „Käesolew on rändamine, seal on isamaa." Ta
näitas käega taewa poole. Nii trööstis ta neid, kes tema
pärast nutsid.
Need olid pikad teed, mida Krüsostomust weeti. Ta
pidi mägestikkudest üle minema ja see oli wanale mehele
raske. Ta jäi warsi haigeks. Palawik hakkas teda waewama. Wastu tulejad mungad arwasid seega heateo tegewat, et nad sinodi poolt wande alla pandud rauka teo
tasid. Kuid tema teadis: Kristus käib tema seltsis.
Kukususe piiskop, kelle piirkonda Kuldsuu jõudis,
sai wanakese seisukorrast kohe aru ja wõttis ta südam
likult wasta. Ka sealne kogudus rõõmustas Jumala mehe
tulemisest. See oli raugale suureks lohutuseks.
Kuid linn ja maa olid wiletsas seisukorras. Koht
oli kõrge mägestik ja ilmad olid siin karedad. Pealegi
liikusid igalpool rööwsalgad, kes majasid rüüstasid ja
wangisid ära wiisid. Tuli weel näljahäda ja wäikene
kristlaste kogudus suutis wähe ära teha.
Kui suur oli rõõm, kui Kuldsuu oma truult kogudu59
selt Konstantinoopolist kirja sai ja rahasaadetusi hädaliste
heaks. Nüüd sai Krüsostomus wangide, waeste ja wiletsate sõbraks, Ta päästis neid ühtlasi ka hingehäda käest
Nüüd sai ta ka aru Jumala armuteedest ja oli tänulik.
Ta oli siia misjonaariks saadetud. Ta südame asi oli
läkitustöö ennegi olnud, kui ta pealinnas sõjawäes paganausuliste gootidega kokku puutus ja neile ristiusku õpetas.
Kuna Krüsostomus õnnistatud armastuse töö tõttu
ka wangipõlwes õnnelik oli, mõtlesid ta wastased ikka
hirmuga ta peale. Nad ei saanud takistamata oma patuelu edasi elada; ikka tõusis piiskopi noomiw kuju nende
waimu silmade ette. Kas ta ei wõinud ühel heal päewal
kätte wõtta, pealinna tulla ja neid jälle noomida? Ei,
Kukusus oli pealinnale liiga lähedal. Rauka tuleks kau
gemale, weel külmemale maale saata. Seal ta ka pea
ehk sureks.
Ainult keiser wõis tema edasi saatmiseks käsku
anda; selleks keisrit meelitada aga ei olnud ka raske.
Warsi sai Krüsostomus teate, et riigi põhja piirile peab
minema. Ta oli juba wäga haige, kui see käsk tuli. Aga
kannatlikult wõttis ta jälle teekepi kätte. Kaks sõdurit
pidid temale saatjaiks olema.
Waewaline oli tee. Torm hulus ja külm tungis riie
test läbi. Teed olid järsud ja mägilised. Aga wana läks
edasi ikka wõõramatesse kohtadesse. Juba pidi ta met
siku rahwa maale jõudma. Metsa wahelt paistis temale
viimane põhjapoolne ristiusu kirik silma, wiimane terwitus kristlastelt, kelle seast teda ära aeti.
Wäsinud waade jäi kiriku peale seisma. „Laske
mind wähe puhata," palus wanakene sõdureid. Need lu
basid seda lahkesti; nad nägid, et wanakene enam ei
jaksa edasi astuda. Waewaga ronis nüüd rauk kiriku
juurde. Siia jõudes tundis ta surma lähenemist.
Ta pani reisiriided maha, tõmbas puhta rüü selga.
Siis langes ta ühe risti ette põlwili palwetama. ^Kiitus
olgu Jumalale kõige eest," ütlesid ta huuled weel
tihe korra. Need olid wanakese wiimsed sõnad. Siis ta
uinus magama. See oli aastal 407.
W
Taewariik.
1
Taevariik on ligi jõudnud,
Inimesed, muutke meelt.
Kes maailma taga nõudnud,
Pöörgu ümber eksiteelt.
Kes end koormand roojusega,
Tunnistagu oma süüd.
Kes end toitnud lestadega,
Maitsku eluleiba nüüd.
Kes on wäsind, lähinegu
Palwetades Päästjale,
Temalt abi igatsegu,
Ta ju aitab tõesti.
Warsi aeg ehk mööda sõudnud,
Kus weel kuulda armukeelt -------
Taewariik nüüd ligi jõudnud,
Inimesed, muutke meelt.
H. Wühner.
---------- r^^L.*3rfg?*»----------
„Minge kõike maailma ja kuulutage
armuõpetust kõigele loomale!" Mark. 16,15.
Selle Issanda Jeesuse Kristuse käsu täit
miseks on Eesti Ev. Lutheruse usu kiriku liik
med Jumala abiga asutanud
£
Eesti Misjoni peitsi.
»W
1
Eesti Ev. Lutheruse usu Misjoni Seltsi
siht on,
Jumala sõna viia nende juurde
maailmas, kes seda veel ei ole kuulnud ja ko
dumaal koguda neid, kes Issanda misjoni käsku
tähtsaks ja enesele siduvaks peavad. Selts töötab siis kah.es harus:
kes hoolt peab selle eest, et töötegijad välja läheksid ja
tööd teeksid paganate keskel, ja
2. Kodumisjoni harus,
kes kõiki puhta lutherliku usutunnistuse põhjal seisjaid
tahab koguda ja ühendada üheks misjoni koguduseks.
Sest misjonaare ei saa välja saata, kui ei ole üksmeelist
kogu, kes palve ja ohvriga seda võimalikuks teeb. Ja
üksmeelses kogus ei ole kindlamat ühendussidet, kui
üks usk ja üks vaim. Seda usku ja seda vaimu ei
omandata aga teisel teel kui puhta ja selge Jumala
sõna õpetuse läbi. Kodumisjoni harus töötavad seltsi
reisijutlustajad, kes kogudustes ja külades misjoni- ja
palvetunde peavad.
8
8
5
Kui sinu süda sind ka sunnib Issanda
käsku täitma, siis
astu Misjoni Seltsi liikmeks.
Seltsil on mitmelpool kogudustes ka haruühingud, mis töötavad samal alusel ja samas
vaimus kui peaselts, ja kus neid ei ole, võib neid
ellu kutsuda, kui mõtteosalisi leidub.
Issand Jeesus ütleb ka sulle : „Sest ajast pead
sa inimesi püüdma !" Luuk. 5,10.
Seltsi asjaajaja M. Saar elab Tallinnas, Kentmanni
tän. 6; Seltsi esimees on kirikuõpetaja H. Põld, Kosel.
®
1
£
Kui Teie
0
Ev. Lutheruse kiriku arenemisest
9 huvi Eesti
tunnete ja Ev. Lutheruse kiriku rajaja
Martin Lutheri sihis ja vaimus puhta Jumala
G Dr.
sõna alusel ja meie kiriku usutunnistuse juht
mööda seda arenemist tahate edendada
0 janööritoetada,
siis
0
0 lugege, tellige ja laotage laiali
lugejaid, tellijaid ja laialilaotajaid juurde
Eesti Misjoni Seltsi poolt välja
0 muretsedes,
antavat kristlikku nädalalehte
o
9
0
9
9
1
Äratushääl E. Ev. Lutheruse usu kogudustele.
Tellimishind:
lji aastas postiga
1/2
9
„
„
200 m., postita 180 m.
110 „
„
100 „
60 „
„
50 „
V*
„
„
Üksiku numbri hind 5 mrk.
lisana, aga eraldi tellitavalt,
9 ilmub„M.üksKiriku"
kord kuus laste jaoks:
9
9
„Laste Kirik“
9
Hind: üksik nummer 2,50 mrk., hulga viisi 10—
50 eks. ä 22,50 kümme, saja viisi ä 200 marka sada.
9
Aastakäik „M. K“ tellijaile — postiga 25 mrk.,
9
Mõlemate lehtede toimetaja on H. Põld.
„Meie Kiriku" ja „Laste Kiriku" talitus on Tallinnas,
Kentmanni tän. nr. 6. Asjaajajaks on M. Saar, sealsamas, kelle nimele tellimised tulevad saata. Toimetaja
H. Põld elab Kose kirikumõisas ja toimetusesse puutuvad kirjad ja lehtedele trükkimiseks saadetavad käsikirjad palutakse otse Kosele saata. Toimetaja kõnetraat :
Kose nr. 11.
„M. K.M ja „L. K“ toimetus ja talitus.
9
..........
Aaaaaaäaaääaaaaaaäaä
VWWWwww/wv/w/wv
Eesti Misjoni Seltsi
kirjandusosakonna väljaannetena on ilmunud
ja Misjoni seltsi kaudu saada:
A. Eesti M. S. Äratuskirjadest:
1. Väino Havas „Kudas saavutame
puhta südametunnistuse?" Soome
keeelest H. Põld ................... hind 5 m.
2. A. Cordesl j. H. Valma ^Raama
tute raamat
........................... hind 20 „
B. Eesti M. S. kirjastikust:
1. Ada Lee, Chundra Leela, ühe In
dia
naiskristlase elulugu., . hind 25 „
2. J. K. H. Taylor. Hingekarjane Hsi.
Ühe Hiina kristlase elulugu. Saksa
keelest .......................................... hind 50 „
D. Väikene Kristlik kalender 1924 a.
I aastakäik
hind
5„
E. Ajakirjad:
1. «Meie Kirik" 1921, 1922 ja 1923.
2. „Laste Kirik" I aastakäik 1923.
F.
Aasta raamat I. 1923................ hind 20 „
Soowitawad raamatud.
Eesti Ew. Lutheri usu Misjoni SLltS soowitab „Meie Kiriku"
lugemitele. Misjoni haruseltsidele ja koguduste õpetajatele
järgmisi häid waimulikke raamatuid:
1. Uus jutluse raamat „Üht asja on tarwis" .....................75 m.
2. Hommiku ja õhtu „roaohwer", wäljaannud P. Lampson 80 „
3. Tõutatud maa. Koolile ja kodule J. Pärmaun . . . 22 „
4. Eesti ema. J. Kapp ........................................................ 15 „
5. Kitsas wäraw. TH. Spurgeoni järele ......................... 20 „
6. Katekismuse jutlused ............................................................. 15„
7. Juhataja igawese elu teele. J. V.................................... . 10 „
8. Jõulujutud. L. C. Malm
.............................................. 20„
9. Õpetus wiina ja õlle joomisest. J. Liim ........................... 5 „
10. Hinge karjane Hsi, Eesti Misjoni Seltsi kirjastus . . 50 „
11. Wäikesed asjad
.................................................................. 15„
12. „Laste Kirik" ilmub ükskord kuus, piltidega, 2 m. 50 p.
tükk, hulga wiisi odamam.
13. Siioni teekäija peegel. Jüts jutt manematele ja lastele .
8 „
14. Tulge minu juure
............................................................. 6 „
15. Ärakadunud poeg. Wiis jutlust ....................................8 „
16. Misjoni sõnumid. Mitmesugused .................................... 5„
17. Waidluskiri lahkusuliste wastu. U. Hürri
. . . . 15 ,.
18. Chundra Lela. Ühe India naispreestri elulugu. Eesti
Misjoni Seltsi kirjastus . . ; ............................. 25„
19. Kuidas omandame puhta südame tunnistuse? Wäino
Hawas. Soome keelest
............................................ 5„
20. Sinu riik tulgu. Jutlused. Professor H. B. Rahamägi 250 „
21. Sotsialism ja risti usk. Pros. H. B. Rahamägi
. . 30 „
22. Luther Worms'i riigipäerval. Prof. H. B. Rahamägi 15 „
23.> Mõte ja tegu. Dr.. J. H. Wichern, Tallinna linnamisjoni kirjastus ................................................................ 25 „
24. Mõte ja tegu. Georg Müller. Tall. linnamisjoni kirjast. 25 „
25. Eesõuedel. Waikeste tundide mõtted. Tallinna linnamisjoni kirjastus ........................................................... 15 „
26. Tegelikka näitusi Pauluse kirjadest Jeesusest. M. Meeder
5 „
27. Raamatute raamat. Kordes, tõlkinud Walma . . . 20 „
28. Uued waimulikud laulud . . . ; .............................. 100 „
29. Piiblid 135 mrk. ja kallimad.
30. Testamendid 60 mrk. ja kallimad.
Raamaüld saadetakse tellijatele seltsi kulul kätte.
raha palutakse ühes tellimisega ära saata.
Raamatute
Kõrgendatud postikulude pärast ei ole wõimalik protsente anda.
Raamatuid wõib tellida ja raha tuleb saata seltsi kirjatoimetaja
M. Saare kätte, Kentmanni tän. 6, Tallinnas.
Kirjastus-osaühisus
„Rahvaülikool“
Tallinn, Suur Karja tän. 23
—... -
Kõnetraat 6-66
"
Soovitab:
vaimulikku-, ilu-, koolija
teaduslikku kirjandust,
igasugu koolitarbeid
ja
kantselei materjaali
Nahk-reisukohvrid, portofeullid, daa
mide käekotid, ranitsad, reisurihmad,
rahataskud j. n. e.
Igasugu kingitus-asju
Ajakirja „KODU“ pealadu ja telli
miste vastuvõtmine
K. O. Ü.
VaataRistirahwa tähtraamat
ehk
Kristlik kalender
1...Ristirahwa tähtraamat
ehk
Kristlik kalender
1925
II. aastakäik
Tallinnas,
Eesti Misjoni Seltsi wäljaanne.
1924.
„Minge kõike maailma ia kuulutage armuõpetust kõigele loomale!“ Mark. 16,15.
Selle Issanda Jeesuse Kristuse käsu täit
miseks on Eesti Ev. Lutheruse usu kiriku liik
med Jumala abiga asutanud
MEesti Ev. Lutheruse usu Misjon i Seltsi
EH siht on, Jumala sõna viia nende juurde maaJ
ilmas, kes seda veel ei oie kuulnud ja kodumaal
H koguda neid, kes Issanda misjoni käsku tähtsaks
M
ja enesele siduwaks peawad Selts töötab siis
Mkahes harus:
M1. Välismisjoni harus,
W kes hoolt peab selle eest, et töötegijad välja läheksid ja
lM > tööd teeksid paganate keskel, ja
2. Kodumisjoni harus,
Hkes kõiki puhta lutherliku usutunnistuse põhjal seisjaid
ki
tahab koguda ja ühendada üheks misjoni koguduseks.
M Sest misjonaare ei saa välja saata, kui ei ole üksmeelist
W kogu, kes palve ja ohvriga seda võimalikuks teeb. Ja
^1
üksmeelses kogus ei ole kindlamat ühendussidet. kui
M üks usk ja üks vaim. Seda usku ja seda vaimu ei
M omandata aga teisel teel kui puhta ja selge Jumala
sõna õpetuse läbi. Kodumisjoni harus töötavad seltsi
M reisijutlustajad, kes kogudustes ja külades misjoni- ja
= palvetunde peawad
MKui sinu süda sind ka sunnib Issanda
lg
M
käsku täitma, siis
astu Misjoni Seltsi liikmeks.
MSeltsil on mitmelpool kogudustes ka haruM ühingud, mis töötavad samal alusel ja samas
NI
vaimus kui peaselts, ja kus neid ei ole, võib neid
ellu kutsuda, kui mõtteosalisi leidub.
Issand Jeesus ütleb ka sulle:
sa inimesi püüdma!" Luuk. 5,10.
„Sest
ajast pead
Seltsi esimees on kirikuõpetaja H. Põld, Kosel.
i^
Ristirahva tähtraamat
ehk
Kristlik kalender
1925
11. aastakäik.
Tallinnas.
Eesti Misjoni Seltsi väljaanne.
1924.
Märkide seletused.
3-1. — Kolmekuninga
K-a. = Kolmainu
** = kiriku ja riigi pühad
* = tähtpäewad
Ep. — epistel
Ew. — ewangeelium
Kiriku plikad.
Näärikuul: 1. Uus aasta; 6. Kolmekuninga päew.
Küünlakuul: 24. Eesti Wabariigi püha.
Paastukuul: 4. Palwepäew; 25. Maarja päew.
Jürikuul: 9. Suur Neljap.; 10. Suur Reede; 12 — 14. Lihawötte phd.
Lehekuul: 21. Taewaminemise ehk Suur Ristipäew; 31. Nelipühi I. püha.
Jaanikuul: 1. ja 2. Nelipühi II. ja III. püha; 24. Jaanis päew.
Wiinakuul: 4. Lõikuse püha; 31. Usupuhastuse püha.
Jõulukuul: 25—27. Zöulu pühad.
Väikese- ja kuuruarfutuled.
1. Täieline päikese warjutus 24. jaanuaril on näha Ameerikas ja Aafrika läänerannas.
2. Kmr warjutus 8. weebr. on nähtaw Euroopas. Algab
õhtul kell 9,3 min. ja lõpeb k. 1,15 m. Eestis warjub kuu palest
umbes 8/4.
3. Ringkujuline päikese warjutus 20. 21. juulil ei ole
Eestis nähtaw.
4. Kuu warjutus 4. augustil on nähtaw lõunapoolsel maakeral.
Aastaaegade algused.
Aewade algab 21. märtsil.
Suwi
„
22. juunil.
] |
li
Sügise algab 23. septembril.
Talw
„ 22. detsembril.
1995. aastal orr 365 päerva.
2
Ajaloolised aasta-arwud.
Sakslaste tulemine Liiwimaale ................................................ 1159
Munk Meinhard Liiwimaal . . . ............................... . 1186
Tallinna asutamis-aasta ................................
1219
Ordu walitsuse algus Eestis , ................................................. 1224
Eestlaste Wiimane Wastuhakkamine ........................................... 1343
Usupuhastuse algus Saksamaal ................................................ 1517
Usupuhastus Wastu Wöetud Eestimaal ..................................... 1524
Ordu -valitsuse lõpp ............................... . ........................... 1561
Liiivimaa saab Poola, Eestimaa Rootsi alla .
.
1561
Liiivimaa läheb ka Rootsi alla ................................................ 1629
Esimene (Stahli) eestikeelne lauluraamat ilmub . . . . 1632
Wastne Testament ilmub ........................................................... 1686
Kodumaa saab Wene Walitsuse alla
..................................... 1710
Eestikeelne Uus Testament ilmubtrükist .................................... 1715
Wennaste kogudus asub meiemaale ....................................... 1729
Piibli raamat ilmub Eesti keeles . . ................................ 1739
Tartu ülikooli asutamine ........................................................... 1804
Aleksander 1 annab Eestimaa talurahwa priiks
. . . 1816
Aleksander 1 annab Liiivimaa talurahwa priiks . . . 1819
Wene usk hakkab meie maale tungima
................................ 1841
5. W. Janseni „Perno Postimees" hakkab ilmuma . . 1857
Kreutzwald annab „Kalewipoja" Wälja ................................ 1857
Wallad saawad omawalitsuse ..................................................... 1866
Meie koolid Wenestatakse .....................................
. . 1887
Meie kohtud Wenestatakse ........................... .. . . 1889
Wene-Zaapani sõja algus ........................................................... 1904
Esimene üleüldine Wene rewolutsjoon .......................... . . 1905
Ususalliwuse manifest 26. Weebruaril ..................................... 1905
Suure ilmasõja algus ................................................................ 1914
Wene suure reivolutsjooni algus ........................ . . 1917
Esimene Eesti kiriku kongress Tartus .......................... . . 1917
Eesti kuulutatakse iseseisivaks
................................................ 1918
Eesti Asutaw kogu astub kokku ................................................ 1919
Eesti kirikule walitakse esimene piiskop
................................ 1919
Eesti-Wene sõja lõpp ................................................................ 1920
Eesti esimene Riigikogu hakkab töötama ................................1921
Esimene rahwahääletus (nsuöpetuse p.)
1923
I. Näärikuu ehk Jaanuar
Ep. Kal. 3,23'29; Ew. Luuk.
Neljap.
Hinge päewatoidus.
2,21 Jeesuse ümberlõikamine.
Illid aasta 19
Jumala ajad.
2 Reede.
20 Aja täius Kal. 4,1«7.
. 3 Laup.
Andu M D 21 Aja lõpmatus T. l. 102.
1 näd Ep. Pectr 4.12-19: Ew. Matt. 3,13-17 Jeesuse ristimine.
4 Pühap.
P. p. uut a. 22
Poja ilmumine.
5 Esmasp.
23 Meelepärane aasta Luuk. 4,16-21
6 Teisip.
Kolme L p. 24 Walguse tulemine Jes. 60,1-11
7 Kesknd.
! Wana kal. 25 Iisraeli päästmine Room. 11,25-36
8 Neljap.
26 Kristus õpetaja Jes. 61
j jõulud
9 Reede.
27 Issand on kuningas T. l. 99.
10 Laup.
Paawü P.S 28 Poja igawene au Ilm. 22
2. näd. Ep Room. 12,1-6; Ew. Luuk .2,41-52. 12. a Jeesus templis.
11 Pühap.
1.P p.3-k. P. 29
Poja lvalitsus..
12 EsmaSp. Walba n.
30 Kuningaks seadmine T. l. 110
13 Teisip.
31 Poja wöit T. l. 2
14 Kesknd.
1 Poja amet Kol. 1,15-29
15 Neljap.
Korjuse p. 2 Igawene Walitsus Taan 4,25-34
16 Reede.
3 Kutse kõikidele Jes. 55
Ilmar m.
Tõnise p. L 4 Wiimne wöit Ilm. 12,1-11
17 Laup..
3 näd. Ep. Room. 12.9-16; Ew. Joh. 2,1-11 Pulmad Kaana linnas.
18 Pühap.
2.P p. 3-t.p. 5
Jumala Hooned.
19 Esmasp. Wana 3-k. P. 6 Armsad Hooned T. l. 84
20 Teisip.
Wash. Seb. 7 Oige jumalateenistus Joh. 4,7-26
8 Templi puhastamine Joh. 2,13-22
21 Kesknd.
9 Elaw tempel 1 Kor. 3,11-23
22 Neljap.
Lemming m. 10 Hoone nurgakiwi Jes. 28,14-22
23 Reede.
Reet n.
H 11 Uus kogudus 1 Peetr. 2,1-10
24 Laup.
4 näd. Ep Room. 12,17-21; Ew. Matt 8,1-13 Kapernaurna pealik.
2 5 Pühap.
3 P.p.3-tp. 12
Jumala austamine.
26 Esmasp. sPauluse n.p. 13 Austamine looduses 2. l. 19
27 Teisip.
Joh. Kriis. 1 4 Austamine rahwa seas T■ l. 115
28 Kesknd.
15 Isa austamine Joh. 12,24-43
29 Neljap.
Saamu m. 16 Poja austus Eebr. 2,5-13
30 Reede.
W. Tõnise p. 1 7 Jumala au wägewus. Jes. 6
31 Laup.
Taal n.
3 18 Inglid annawad au. Ilm 4
4
II. Küünlakuu ehk Weebruar
Hinge päewatoidus.
5. näd. Ep. Room 13,8-10; Ew. M?tt. 8,23-27. Mere Waigiotamine^
1 Pühap.
4.P.p.3k.p. 19
Jumala tööd.
2 Esmasp.
20 Tema tööde suurus T. 1. 111
3 Teisip.
21 Tema tööde au T. l. 145
4 Kesknd.
22 Igawesed teod Ap. t. 15,12-32
5 Neljap.
Wirwe n.
23 Kardetawad teod Ilm. 15
24 Pojale antud teod Ioh. 5,24-47
6 Reede.
7 Laup.
25 Meile antud teod Ioh 14,1-14
6. näd. Ep. 1. Kor. 6,24-10,5; Ew. Matt 20,1-16. Lööregijaist wiinamääl.
8 Pühap.
9.P.e.Ül.p.G 26
Jumala kartuse tee.
9 Esmasp. Lumvalu p. 27 Jumala kartuse õnnistus T. l. 128
28 Elu õiges kartuses Eebr. 10,26-39
Endel m.
10 Teisip.
11 Kesknd
29 Südamlik kartus Ier. 32,37-42
12 Neljap.
30 Manitsus kartusele 1 Peetr. 1,17-25
31 Aukartuse paik 1 Moos. 28,10-22
13 Reede.
14 Laup.
1 Kartus käskude ees T. l. 119,160-176
7. näd.
15 Pühap.
8.P.e.K.Ü!ch. 2
Lapselik meel.
16 Esmasp. (Neitsi p. e 3 Hoiatus pahandajaile Matt. 18,1-11
17 Teisip.
4 Lapselik järelkäimine Luuk. 9,46-56
18 Kesknd.
5 Jumala laste elu Kaal. 4,6-20
6 Laste armastus 1 Ioh. 2,1-17
19 Neljap.
7 Walguse lapsed 1 Ioh. 1
20 Reede.
21 Laup.
Ellu 11.
8 Lapseks saamine Ioh. 1,9-18
8. näd. Ep. 1. Kor. 13; Ew. Luuk.. 18,31-43. Kannatcmise ettekuulutus.
22 Pühap. Paastu P.
9 Zeesuse tunnistus enesest.
23 Esmasp. (Wastla p. G 10 Tee, tõde, elu Ioh. 14,6-21
"24 Teisip. Cesti W. r. p. 11 Tulewiskaja Luuk. 12,49 59
12 Mina olen see Matt. 14,22-36
25 Kesknd. Tuha P.
26 Neljap.
13 Maailma walgus Ioh. 8,12-30
27 Reede. Laur m.
14 Jeesus Wabastaja Ioh. 8,31-45
28 Laup.
15 Tunnistus Wandega Matt. 26,57-66
24 Rahu igatsus. T. 1. 6
25 Südame rahutus. Hab. 2,4-20
26 Rahutu maailm. T. 1. 39
Alikk m.
Taliharja p. 27 Südame rahu. Room. 5,1-10
28 Rahu jagaja. Matt. 11,25-30
Wilma n.
1 Alaline rahu. T. l. 4
Patukahetsus.
4.P. Paast. 9
10 Patu häda. T. I. 130
O 11 Patu tunnistus. T. l. 51
Maarja p. 12 Andekssaamine T. l. 32
Eesti r. priiks- 13 Rahtva patu häda. Ier. n. l. 3,40-51
(lask. 1819. 14 Meeleheitmine. Matt. 27,3-10
15 Õige ümber pööramine. Joona 3
Ülestõusmine ja elu.
**12 Pühap. ^'sAristuse 30 !
**13 Esmasp. ^sülest, x 311 Surma äratvõttja. Joh. 11,1-27
1 Ülestõusmise lootus. 1 Peetr. 1,3-16
*14 Teisip.
2 Ülestõusmise tõde. 1 Kor. 15,1-22
15 Kesknd. (Karjal, p.
16 Neljap.
€ 3 Meie ülestõusmine. 1 Kor. 15,35-49
4 Meie wöit. 1 Kor. 15,50-58
17 Reede
5 Uus elu. Room. 6,8-23
18 Laup.
16. näd. Ep. 1. Joh. 5,4*12; Ew. Joh. 20,19*31. Uskmatu Toomas.
I.P.p.Kr.Nl.p. 6
Elu Kristuses.
19 Pühap
7 Ühendus Jeesusega. Joh. 15,1-16
20 Esmasp.
8 Ühendus Jumalaga. Joh. 17,1-26
21 Teisip.
9 Elu Kristusele. Room. 14,17-23
22 Kesknd.
23 Neljap' Jüri p. G 10 Elu andja. Joh. 6,27-40
11 Kõige elu alus. Kol 1,9-19
24 Reede.
Markuse p. 12 Elutee. Luuk. 13,24-30
25 Laup.
17. näd.
19. näd. Ep. Jak. 1,16-21; Ew. Joh. 16,5-15. Kristuse
äraminemisest.
4.P.p.Kr.Ul.p. 27 Laulmine Jumala kiituseks.
10 Pühap.
28 Laulma kutsumine. T l. 96
11 Esmasp.
29 Pühade laul T. l. 81.
Laine n.
12 Teisip.
30 Kõige Wan.kiidulaul.2 Moos. 15,1-21
13 Kesknd.
14 Neljap. Lehe j päew 1 Eluaegne laul. T l. 104
Õie n. €
2 Laul koguduses. Eew. 5,15-21
15 Reede.
3 alle kiitus. Ilm. 5
16 Laup.
20. näd. Ep. Jaak. 1,22-27; Ew. Joh. 16,23-30. Oigest palumisest.
Tänamine ja palumine.
17 Pühap. 5.P.p.Kr.Ül.P. 4
Lnamise
kaunidus. T. l. 92
5
18Csmasp. Eeriku p.
öotus
Palwele.
Jer. 29,7-14
6
19 Teisip.
7 Palwe Wägi Luuk 11,5-13
20 Kesknd.
u nnistus ja Palwe Ap. t. 1,4-14
8
Taewam.
P.
**21 Neljap.
Õiglase
palwe. Jaak. 5,7-18
22 Reede Sulew in. G 9
õndsate
tänu. Ilm. 11,15-19
10
23 Laup.
21. Ep. Peetr .4,7-11; Ew. Joh. 15,26-16,4
6.P.p.Kr.Ül.p. 11
24 Pühap.
25 Esmasp.
26 Teisip.
27 Kesknd. Qsmo m.
28 Neljap.
Willu m.
29 Reede
30 Laup. _
3
Rõõmustajast waimust.
Kristus koguduse Pea.
12 Jumala paremal käel, Kol. 3,1-17
13 Elu Kristusele. Room. 14,1-19
14 Pea on ihu juht. Eew. 4,7-24
15 Koguduse otstarwe. Eew. 3,1-12
16 Uus kogudus. Eebr. 12,18-29
17 Jgawene kogudus. Ilm. 21,1-8
8
Jumala sõna.
9 Jumala sõna au. T. l. 119,1-24
10 Sõna kindlus. 2 Peetr. 1,12-21
11 Isu sõna järele. T. l. 119,33-57
12 Sõna Walgus. T. l. 119,89-109
13 Sõna õnnistus. T. l. 1
7 magaja p. 14 Sõna on kindlus. T. l 147,7-20
2.P.p.K..a.J.P.G
^Pööri p.
Angewa n.
Jaani P.
Wiiu n.
26. näd. Ep. 1. Peetr5,6-11; Ew. Luuk. 15,1-10' Kadunud lambast.
28 Pühap. Z.P.P.K.-a.J.P. 15
Jumala riigi külivitös.
29 Esmasp. P.Paulip. 3 16 Rõõmsad sönumed. Ies. 52
30 Teisip.
Paul. m. p. 17 Oige ewangeelium. Kal. 1,6-24
9
VII. Heinakuu ehk Juuli
Hinge päewatoidus.
1 Kesknd.
2 Neljap.
3 Reede
4 Laup.
18 Misjoni tegeivus. Aggai 2,1-9
H. Maar. P. 19 Paganate kogumine. Zes. 66,15-24
20 Paganate misjon Ap. t. 13,42-52
21 Pauluse külwitöö Ap. t. 28,17=31
Elaiv usk.
6.p.p.L.-a.Ä.p. 6
Usu
tvägi.
1
Ioh. 5,1-16
7
Elia P. G
Usu
katsumised.
Eebr. 11,17-40
8
M. Magdaleena 9 Surnud usk. Iak. 2,14-26
10 Usu kinnitus. Ap. t. 4,5-31
11 Kristuse tunnistajad. Ap. t. 5,17-42
Käsk ja usk. Kat. 2, 16-3,14
12
Iaakobi P.
26 Pühap. 7.p.p.k.-a.3.p. 13
Uskmata meele wili.
27 Esmasp.
14 Soodoma hukatus. 1 Moos. 19,15=29
D
28 Teisip.
15 Hõela tunnistus. T. l. 53
29 Kesknd. Olemi P. 16 Höelate uhkus. T. l. 12
30 Neljap.
17 Wõitlus höelusega. T. l. 17
Koidula
31 Reede
18 Paltve höelate. pärast. T. l. 148
10
Lauritsa P. 28 Kurjad karjased. Es. 34,1-10
L 29 Waleprohwetid Jer. 23,13-32
Made n.
30 Hea hoolekandja Es. 34.11-22
31 Hea karjane Es. 34. 23-31
1
J.
14 Reede
Tühjad karjased Sakar. 11,4-17
Rukki M. P 2 Lammaste suurkarjane. Eebr. 13,7-51
15 Laup.
33. näd. Ep. 1. Kor. 12,1-11; Ew. Luuk. 19.41-48. Jerusalemma häwitamisest.
16 Pühap.
1V.P.P. K.-a.J.P. O
Jumala riigi tulemisest
17 Esmasp.
18 Teisip.
Armas m.
19 Kesknd.
G
20 Neljap.
21 Reede
22 Laup.
Alew m.
4 Tulemise aeg. Luuk. 17,20-37
5 Siionist tuleb õnnistus. Jes. 2,2-18
6 Uuendatud kogudus. Jes. 4
7 Jehoowa meie õigus. Jer. 23,1-8
8 Riigi uuendamine Matt. 21,33-46
9 Wõitlus riigi pärast. 2 Tim. 4,1-8
I8.P.p.K-a.Jp. 28
Usu tõotused.
Tasu
29 Mina ja mu Pere. Ioos. 24,2-24
30 Elu puhastus. Esra 9,1-10,12
Kai
Kolletam. P. 1 Tõotuse pidamine. Jer. 35,12-19
2 Täida tõotus! Ioon. 2
3 Palwe tõotused. T. I. 61
Helmi
4 Tõotused Jumalalt. L. l. 132
e
5
Lootus ei jäta häbisse.
6 Palwe häda sees. 2 Kun. 19,14-36
7 Palwe haiguses. Ies. 38
8 Jiobi õnnetused. Ziob 1,6-2,10
Kaasani M.p. 9 Iiobi õnnistamine. Iiob 42
10 Kindel lootus. T. l. 9
11 Jumala rahwa julgus. T. l. 36
Heiti B
19.P.P. K
a. g. p.1
6 Pühap.! 2. Ärist. tui. P. 23 Ettekuulutused Kristusest. 1
24 Mao ja naiseseeme. 1 Moos. 3,1-15
7 Esmasp. (Nigula P.
8 Teisip.
Maarja s.p.C 25 Kõige ilma õnnistus 1 Moos. 12,1-7
26 I Tõotuse kinnitus. 1 Moos. 22,1-19
9 Kesknd.
27 Jakobi õnnistamised. 1 Moos. 49,1-12
10 Neljap.
11 Reede.
28 Piileami ennustus. 4 Moos. 24,1-19
12 Laup.
29 Uus prohwet. 5 Moos. 18,9-19
50. näd. Ep. 1. Kor.4,1-5; Ew. Matt. 11,2-11. R. Johannese läkitus.
13 Pühap. 3. Ärist. tul. p. 30 Ettekuulutused Kristusest. II
14 Esmasp' (Luutsina P.
1• Tõotused Taawetile. T. l. 89,1-19
15 Teisip.
2 Taaweti järeltulija. T. !. 89,20-38
G'
3 Kristuse nimed. Jes. 9,1-7
16 Kesknd.
4 Taaweti kuningriik. Aamos 9,7-15
17 Neljap.
5 Kristuse riik. Jes. 32,1-18
18 Reede
19 Laup.
6 Kristuse kannatamine. Jes. 50
Kristu n.
51. näd. Ep Wil. 4,4'7; Ew. Joh. 1.19-28. R. Johannese tunnistus.
20 Pühap. 4. Ärist, tui p. 7
Kristuse eelkäija.
21 Esmasp. Tooma p. 8 Hüüdja Hääl. Jes. 40/1-11
22 Teisip. Pööri P. D
9 Ingel ja prohwet. Mal. 3
10 Johannese jutlus. Matt. 3,1-12
23 Kesknd. Tohwer
24 Neljap. Aadam, Eewa 11 Jumala Tall. Joh. 1,29-50
**25 Reede 1. Jõulu P. 12 Jõulu ewangeelium. Luuk. 2,1-20
**26 Laup. 2. Jõulu P. 13 Jeesuse sündimine. Matt. 1,18-28
52. näd. Ep. Eebr. 1,1-12* EW. Joh. 1,1-14. Jgawene Sõna.
14
Juural lihas.
15 Tunnis, ja salgajad. 1 Sim. 3,14-4,9
16 Kristus ja kogudus. T. l. 45
17 Koguduse sigiwus. Jes. 54
18 Jgawene Jumal. T. l. 90
15
Päikese tõusud ja loojangud 1925 a.
Tõusud ja loojangud on selles kalendris umbes KeskEesti kohaselt üles pandud ja wõib sellepärast mõnes kohas
nende ja täpsete andmete wahel künni 10 minutit wahet
olla.
Päikese tõusuajaks loetakse silmapilku, mill päikese
sõõri ülemine äär waatepiiri alt nähtawale tuleb, tema
loojangu ajaks — silmapilku, mil ülemine äär ära kaob.
Jaanuari
Weebrnari
rr
Märtsi
rr
FF
Aprilli
FF
Mai
Juuni
Juuli
FF
FF
Augusti
tr
#,
Septembri
FF
FF
Oktoobri
FF
FF
Nowembri
Detsembri
16
1. k. P. tõuseb päike k. 9,-- läheb looja k. 3,30 ai.
10.
„
„„, 8,55 „
„„ 3,45 „
20.
„
„
„
„ 8,45 „
„„ 4,— „
1. k. p. tõuseb päike k. 8,20 m.; läheb looja k. 4,30 m
10. „
w
>/
„ 8
„
„
„
„ 4,50 „
20. „
„
„„ 7,35 „
„
„
„ 5,45 „
1. k. p. tõuseb päike k. 7,10 m.; läheb looja k. 5,45 m.
10. „
„
„
„6,45 „
,,
„
„6,10 „
20. „
„
„„6,15 „
„„
„6,30 „
1. k. p. tõuseb päike k. 5,45 m.; läheb looja k. 7,—„
10. „
„„„ 5,20 „
•„
„„7,15 „
20. „
„„„ 5,
,,
„
„„7,40 „
1. k. P. tõuseb päike k. 4,20 m.; läheb looja k. 8,5 m.
10.
„
„„„4— „
„
„„ 8,25 „
20.
„
„„„3,40 „
„„„8,45 „
1 k. P. tõuseb päike k 3,20 m.; läheb looja k. 9,10 m
10.
„
„„„ 3,10 „
„
„
„9,20 „
20.
„
„„„3,6 „
„„„9,25 „
1. k. p. tõuseb päike !. 3,10 m.; läheb looja k. 9,25 m
10.
„
„
„ „ 3,25 „
„
„
„ 9,20 „
20.
„
„„„3,40 „
„„„9,5 „
1. k. p. tõuseb päike k. 4,5 m.; läheb looja k. 8,40 tn.
10.
„
„
„„ 4,25 „
„„„ 8,20 „
20.
„
„
„ „ 4,45 „
„
„
„ 7,55 „
1. k. P. tõuseb päike k. 5,15 m.; läheb looja k. 7,10 M.
10.
„
„„„5,35 „
„„„ 6,50 „
20.
„
„„„5,55 „
„„„ 6,25 „
1. k. p. tõuseb päike k. 6,20 m.; läheb looja k. 5,55 m.
10.
„
„
„„6,40 „
„„
„5,30 „
20.
................................ 7 - ..................................... 5- „
1. k. >. tõuseb päike k. 7,30 m.; läheb looja k. 4,30 m.
10.
„
„„„7,50 „
„„,, 4,10 „
20.
„
„„„ 8,15 „
„„„ 3,40 „
1. k. p. tõuseb päike k. 8,35 M., läheb looja k 3,35m.
10.
„„„„8,50 „
„„„3,25 „
20.
„
„
„
„ 9— „
„
„
„3,25 „
1 Eesti kuldkroon = 100 Eesti marka.
1 Eesti mark = 100 penni: 1000 E. marka = ligi 5 Wene
kuldrubla.
1 Wene kuldrubla = 100 kopikat.
1 Soome mark = 100 penni — ligi 10 E. marka.
1 Läti rubla = 100 kopikat = ligi 140 E. penni; 1 latt —
100 sentiimi — 50 Läti rbl.
1 Nootsi kroon = 100 ööri = umbes 100 E. marka.
b)
Endised, k u ld w aluu t as.
Austria gulden — 100 kreutseri . . . . .-- rbl. 78% kop.
Inglise 1 nael sterl. = 20 schillingi (ä 12 pence) 9 „ 45 4„
Itaalia liir = 100 senteesimi . . . . .
*
*
Prantsuse frank — 100 santiimi . . . .
. — „ 0/ 2 „
P. Ameerika dollar — 100 senti. .. ♦
• ! " 04 /4 „
Rootsi kroon = 100 ööri . . . . . .
*
51 „
Saksa mart = 100 Psennigit (Penningit) .
.— .
5„
Soome mark — 100 penni . . . . ♦
•
„37 /2„
21
Eesti Ew. Lutheruse kiriku ametikohad
ja nende aadressid.
A. Konsistoorium
Eesti Ew. Luth. usu Konsistoorium asub Tallin
nas, Toompeal Kiriku tän. 8. On asjaajamiseks awatud
iga äripäew kella 9—3. Tema liikmed on:
j.
Esimees: Eesti Ew. Lutheruse kiriku piiskop
Jakob Kukk: tema wastuwõtu tunnid on Konsistooriumis
teisipäewast reedeni iga päew kella 11 ja 1 wahel. Kirjad
piiskopile tulewad aadressida Konsistooriumi.
2.
Abiesimees: Tartu ülikooli õigusteaduse professor
J. Uluots. Aadress Tartu.
3.
Waimulik assessor: praost H. Põld. Koselt.
4.
Waimul. assessor:
Tartu ülikooli usuteaduse
professor H. B. Rahamägi. Aadress Tartu. Ülikooli Eesti
koguduse hingekarjane.
5.
Ilmalik assessor- doktor J. Masing, elab Tallin
nas.
6.
Ilmalik assessor: adwokaat 6. Soosaar, elab Tal
linnas.
Konsistooriumis alali tabataw on konsistooriumi sekretäär 0. Villa, kes ka aetawate asjade kohta seletusi annab.
B. Keskkassa
B.
Eesti Ew. Luth. kiriku Keskkassa asju aetakse
ka Konsistooriumi ruumides. Asjaajaja on konsistooriumi
sekretäär 0. Villa. Keskkassa walitsus seisab koos järgmis
test liigetest: Esimees praost B. Steinberg, Kadrina kog.
saadik Wiikmann, Helme kog. saadik Hendrikson, praost
G. Haller, köster Kasemets, konsistooriumi liikmed praost
Põld ja doktor Masing. Aadress: Konsistoorium, Kiriku tän. 8.
D. Eesti kiriku kogudused
koguduste järele
I. Tallinna praostkond.
Praost A Mohrfeld, Pauluse kog. hingekarjane.
Kogudused.
1.
Püha Waimu kog. Hk. Theodor Tallmeister sün
dinud 28. märtsil 1889, ordineeritud 17. juunil *
)
1912.
aadr.
Wäike Tartu maantee nr. 2.
* Kuupäetvad on 1917 a. lõpuni toana, 1918 a. algust uue kalend. järgi
22
Abiõpetaja Eduard Beekman, sünd. 23 juunil 1868,
ordin. 25 märtsil 1895.
2.
Jaani kog. I. pihtkonna hk. Bruno Hasselblatt,
sünd. 7. nowembril 1886, ordin. 24 juunil 1912. Kaupmehe
tän. 8.
II pihtkonna hk. Aleksander Sternfeldt, sünd. 23 nowembril 1888, ordin. 23 jaan. 1921.
III pihtkonna hk. Hans Kabu, sünd.
24 detsembril 1891, ordin. 5 okt. 1917. Kentmanni tän. 6-a,
3.
Kaarli kog. I. pihtkonna hk. Aleksander Kapp,
sünd. 24. juunil 1874, ordin. 29. weebr. 1904. Kaarli tän. 1,
II. pihtkonna hk. Friedrich Stockholm.
sünd. 19. septembril 1884, ordin. 22. jaan 1912. Kaarli
tän. 1.
III. pihtkonna hk. Arthur Sommer,
sünd. 21. mail 1890, ordin. 20. mail 1918. Kaarli tän. 1,
4.
Pauluse kog. tarwitab Ph. Waimu kirikut, hk.
praost Aleksander Mohrfeld, sünd. 14. jaanuaril 1857, ordin.
25. mail 1886. W. Tartu maantee 12.
5.
Nõmme kog. hk. Anton Eilart, sünd. 22. jaanu
aril 1892. ordin. 11. juunil 1922, elab Nõmmel.
Asutamisel on linna praostkonna - wikaari koht.
IL Ida-Harju praostkond.
Praost H. Põld, Kose kog. hingekarjane.
Kogudused.
6.
Jõelehtme, abikirik Prangli, Raasiku kaudu. Hk.
Oskar Tomberg, sünd. 23. oktoobril 1866, ordin. 3. weebruari1 1891. Endine abikirik Pandivere on Tall. Jaani I. piht
konna hingekarjase hooldamise all.
7.
Harju-Jaani, Raasiku kaudu. Hk. Gerhard Nor
mann, sünd. 28. nowembril 1891, ordin. 28. mail 1922.
8.
Kuusalu, Raasiku kaudu: abikirikud" Loksa (Koi
ga k.) ja Leesi. Hk. Kurt Kentmann, sünd. 5. aug. 1893,
ordin. 3. sept. 1917.
9.
Jüri, Lagedi kaudu. Hk. Jakob Aunwer, sünd.
10. mail 1891, ordin. 13. aprillil 1924.
10. Kose, Kose kaudu; abikirik Tuhala. Hk. praost
Harald Põld, sünd. 4. nowembril 1874, ordin. 14. aug. 1905.
11. Juuru, Juuru kaudu. Hk. Chrisifried Brasche,
sünd. 10. juunil 1875, ordin. 26. augustil 1901.
23
III. Lääne-Harju praostkond.
Praost K. Thomson, Hageri koguduse hingekarjane.
Kogudused.
12. Keila, Keila kaudu; abikirik Rannamõisa. Hk.
Ado Köögerdal, sünd. 28. detsembril 1890. ordin. 27. aug.
1917.
13. Harju-Madise, Baltiski kaudu.
Hk. Johannes
Brasche, sünd'. 9. jaanuaril 1875, ordin. 11. juunil 1906.
14. Baltiski. Hk. Adalbert Lesta, sünd. 30. jaanua
ri 1 1866, ordin. 22. detsembril 1896.
15. Risti, Wasalemma kaudu; abikirik Nõwa. Hk.
Wilhelm Schwartz, sünd. 22. jaanuaril 1891, ordin. 30. jaan.
1916.
16. Nissi, Liiwa kaudu. Hk. Roderich Bidder sünd.
9. nowembril 1886, ordin. 11. oktoobril 1915.
17. Hageri, Kohila kaudu. Hk. praost Konstantin
Thomson, sünd. 27. nowembril 1865, ordin. 2. dets. 1890.
18. Rapla, Rapla kaudu; abikirik Järwakandi. Hk.
Joosep Liiw, sünd. 22. aprillil 1870, ordin. 8. weebr. 1904.
IV. Lääne praostkond.
Praost G. Haller, Martna koguduse hingekarjane.
Kogudused.
19. Haapsalu, Eesti- ja saksakeelne. Hk. Ralf von
zur Mühlen, sünd. 14. oktoobril 1873, ordin. 1. okt. 1900.
20. Lääne-Niguld, Paliwere kaudu. Koht waba.
21. Ridala, Haapsalu kaudu. Hk. Richard Hoffmann,
sünd. 4. juulil 1868, ordin. 20. weebruaaril 1894.
22. Martna, Haapsalu kaudu. Hk. praost Gustaw
Haller, sünd. 22. aprillil 1871, ordin. 30. märtsil 1897.
23. Kullamaa, Silla kaudu; abikirik Piirsalu (Risti k).
Hk. Arwed Brasche, sünd. 9. jaanuaril 1878, ordin. 14.
mail 1902.
24. Märjamaa, Märjamaa kaudu. Hk. Oskar Meder,
sünd. 24. weebruaril 1885, ordin. 14. nowembril 1910.
25. Wigala, Wigala kaudu. Hk. Maksimilian Busch,
sünd. 12. juunil, 1870, ordin. 1. nowembril 1898.
26. Lihula, sõsarkirik Kirbla (Kirewere), Lihula kaudu.
Hk. Luuberg, sünd. 13. weebruaril 1884, ordin. 29. aprillil
1923.
27. Karuse, Karuse kaudu. Koht waba
28. Hanila, Karuse kaudu, hingekirjad Karusel. Koht
waba.
24
29. Warbla, Lihula kaudu. Hk. Wilhelm NerUng,
sünd. 9. weebruaril 1881, ordin. 16. augustil 1909.
V. Saarte-Lääne praostkond.
Praost E. Tannebaum, Noarootsi kog. hingekarjane.
Kogudused.
30. Noarootsi, abikirikud Sutlepa, Rooslepi ja Osmus
saare, kirjad Haapsalu kaudu. Hk. praost Eugen Tanne
baum, sünd. 4. detsembril 1892, ordin. 16. nowembril 1919.
31. Pühalepa, Haapsalu kaudu; abikirikud Kärtla
(Kärtia k.), Paluküla ja Kasari. Koht waba.
32. Keina, Keina kaudu. Koht waba
33. Emmaste, Keina kaudu, abikirik Mänspä. Hk.
Theodor Embeck, sünd. 28. jaanuaril 1859, ordin. 4. juunil
1889.
34. Rõigi, Kärdla kaudu, abikirik Kõpu. Koht waba.
VI. Järwa praostkond.
Praost Chr. Beermann, Peetri kog. hingekarjane.
Kogudused.
35. Paide, Eesti- ja Saksakeelne, Paide kaudu.
Koht waba.
36. Anna, Paide kaudu. Hk. käib Paidest.
37. Türi, Alliku kaudu. Hk. Paul Kuusik, sünd. 16.
mail 1890, ordin. 30 oktoobril 1916.
38. Peetri, Paide kaudu. Hk. praost Christoph Beer
mann, sünd. 8. juulil 1864, ordin. 20. nowembril 1888.
39. Koeru, Koeru kaudu. Hk. Hermann Ederberg,
Sünd. 24. jaanuaril 1893, ordin. 22. jaanuaril 1918.
40. Järwa-Jaani, sama kaudu. Hk. Arwed Rosenstein, sünd. 6. jaanuaril 1875, ordin. 1. detsembril 1902.
41. Järwa-Madise, Arawete kaudu. Hk. Arnold Wieckmann, sünd. 30. augustil 1877, ordin. 11. mail 1908.
42. Ambla, Ambla kaudu. Hk. Johannes Willberg,
sünd. 9. detsembril 1863, ordin. 11. detsembril 1888.
43. Tapa, Tapa alewis asumisel, weel on hingekarja
seta.
VII. Wiru praostkond.
Praost A. Hoffmann, Jakobi kog. hingekarjane.
44.
Rakvere,
Kogudused.
sama kaudu. Eesti- ja saksakeelne.
25
Hk. Eugen Pallon, sünd. 29. jaanuaril 1894, ordin. 18. juu
nil 1917.
Abiõpetaja Alfred Stein, sünd. 27. augustil 1872, ordin. 17.
märtsil 1902.
Saksakeelse koguduse asetäitja hk. Walter Holst, sünd. 25.
aprillil 1892, ordin. 29, mail 1920.
45. Kadrina, Kadrina kaudu, abikirik Ilumägi (Wõsu
k.). Hk. Gustaw Beermann, sünd. 21. juulil 1870, ordin. 26.
septembril 1899.
46. Haljala, Rakwere kaudu, abikirikud Käsmu, Esku
ja Wainupää. Hk. Martin Nurm, sünd. 28. jaanuaril 1870,
ordin. 2. juulil 1900.
47. Wiru-Jakobi, Rakwere kaudu. Hk. praost Artur
Hoffmann, sünd. 2 nowembril 1870, ordin. 24. juun. 1897.
48. Wäike-Maarja, Kiltsi kaudu. Hk. Paul Eberhard,
sünd. 28. detsembril 1865, ordin. 3. nowembril 1899.
49. Simuna, Rakke kaudu. Hk." Aleksander Mäggis,
sünd. 23. juunil 1891, ordin. 30. juulil 1917.
VIII. Narwa-Alutaguse praostkond.
Praost J. Jalajas, N^rwa Joa-oru kog. hingekarjane.
Kogudused.
50. Narwa Peetri kog., hk. Georg Kiviste, sünd. 14.
aprillil 1866, ordin. 8. weebruaril 1898. Aadr. Narwa.
51. Narwa Mihkli kog. Eesti-Soome, Narwa kaudu,
hk. kohuseid käib täitmas Fr. Slöör, Narwa-Jõesuust.
52. Narwa Joa-Oru ehk Aleksandri kog., Narwa kaudu
Hk. praost Jakob Jalajas, sünd. 19. nowembril 1869, ordin.
26. oktoobril 1897.
53. Narwa-Jõesuu, asetäitja hk. Frithjof Slöör, sünd.
11. juulil 1874, ordin. 14. nowembril 1899.
54. Waiwara, Sillamäe kaudu, sõsarkirik Peeterristi
(Meriküla k.). Hk. Leo Treumann, sünd. 6. detsembril 1890,
ordin. 14. nowembril. 1920.
55. Jõhwi, Jõhwi kaudu, abikirik Pühajõe. Hk. Jaak
Warik, sünd. 7. augustil 1882, ordin. 4. septembril 1916.
56. Iisaku, Jõhwi kaudu, abikirik Tudulinna. Hk.
Woldemar Kuljus, sünd. 2. oktoobril 1898, ordin. 21 oktoob
ril 1923.
57. Lüganuse, Püssi kaudu. Hk. Bruno Hörschelmann, sünd. 9. septembril 1889, ordin. 14. juulil 1918.
26
58. Wiru-Nigula, Kabala kaudu, abikirik Kunda. Hk.
Aleksander Alwer, sünd. 19. detsembril 1890, ordin. 28. ap
rillil 1918.
IX Tartu praostkond.
Praosti koh. t. A. Habicht, Tartu Pauluse kog. hk.
Kogudused.
59. Tartu-Maarja, Tartu, Õpetaia tän. 6. Hk. Robert
Funke, sünd. 17. aprillil 1878, ordin. 15. juunil 1914.
60. Tartu-Peetri I pihtkonna hk. Gustaw Ruutopõld,
sünd. 21. nowembril 1875, ordin. 9. juulil 1922, elab. õp.
majas; Il pihtkonna hk. Jaak Treumann, sünd. 27. weebruaril 1881, ordin. 12. detsembril 1910. Elab õp. majas.
61. Tartu-Pauluse. Hk. Arnold Habicht, sünd. 17.
mail 1878, ordin. 30. septembril 1907. Õp. maja, Riia tän.
Abiõpetaja Gunnar Knüpffer.
62. Äksi, Woldi kaudu. Hk. Friedrich Mickwitz,
sünd. 4. juunil 1878, ord. 17. juulil 1905.
63. Torma, Jõgewa kaudu, abikirikud Mustwee ja
Lohusuu. Hk. Aleksander Kuusik, sünd. 29 detsembril 1892,
ordin.?
64. Awinurme, Mustwee kaudu. Hk. Johannes Hauboldt, sünd. 4. weebruaril 1855, ordin. 6. detsembril 1881.
65. Laiuse, Jõgewa kaudu. Hk. Jaan Järwe, sünd.
25. septembril, 1894, ordin. 25. detsembril 1923.
66. Palamuse, Kaarepera kaudu. Hk. koht waba.
67. Maarja-Magdaleena, Tartu kaudu, abikirik Wara
(Prigitta). Hk. ülikooli dotsent Eduard Tennmann, sünd. 17.
juulil 1878, ordin. 9. oktoooril 1911,
68. Kursi, Jõgewa kaudu. Hk. Gustaw Punga, sünd.
9. weebruaril 1860, ordin. 15. juunil 1886.
69. Kodawere, Kallaste kaudu, abikirik Alatskiwi. Hk.
Johannes Eisenschmidt, sünd. 23. septembril 1873, ordin.
6. juunil 1904.
Tartu praostkonna wikaarid: Leonhard Brunowsky,
sünd. 25. juulil 1893, ordin. 16 septembril 1921. Gerhard
Perli, sünd. 2. detsembril 1889, ordin. 12. oktoobril 1924.
70. Wäljaspool praostkonna alluwust, otsekohe piis
kopile alluw kogudus on: Ülikooli kog. Tartus, Eesti piht
konna hk. professor Hugo Bernhard Rahamägi, sünd. 2.
juunil 1886, ordin. 16. aprillil 1914. Aadr. Wallikraawi tän. 25.
Abiõpetaja Arnold Kerem, sünd. 27. oktoobril 1893,
ordin. 12. oktoobril 1924.
27
X. Wõru praostkond.
Praost F. Ederberg, Kambja kog. hingekarjane.
Praostkond on jagunemisel kahte osasse.
Esimese osa kogudused.
71. Kambja, Kambja kaudu, abikirik Krüüdneri. Hk.
praost Friedrich Ederberg, sünd. 18. juunil 1859, ordin. 23.
juunil 1885.
72. Wõnnu, Wõnnu kaudu. Hk. August Ein, sünd.
8. augustil 1893, ordin. septembril 1923.
73. Nõo, Nõo kaudu, Hk. Aleksander Kruus, sünd.
23. juulil 1892, ordin. 1923.
74. Puhja, Tartu kaudu. Hk. Tõnis Markus, sünd.
27. weebruarii 1874, ordin. 16. nowembril 1914.
75. Rannu, Elwa kaudu. Hk Jaan Adamson, sünd.
24. nowembril 1865, ordin. 16. jaanuaril 1905.
76. Rõngu, Rõngu kaudu.
Hk. Winfried Hansen,
sünd. 26. weebruarii 1860, ordin. 31. mail 1887.
77. Ebwa, Elwa kaudu. Hooldaja prof. H. B. Rahamägi.
78. Otepää, Otepää kaudu. Hk. Johannes Lauri, sünd.
24. nowembril 1891, ordin. 17. juulil 1917.
79. Kanapää, Kanepi kaudu. Hk. Friedrich Heimann,
sünd. 20. jaanuaril 1894, ordin. 29. jaanuaril 1923.
80. Sangaste-Laatre, Sangaste kaudu. Hk. koht waba.
,
81. Walga-Peetri, Walga kaudu. Hk. koht waba.
82. Walga-Luke, Walga kaudu. Hk koht waba.
83. Walga-Jaani, Walga kaudu Läti- ja saksakeelne.
Hk. Karl Wehmann, sünd. 26. jaanuaril 1867, ordin. 8.
juulil 1898. On ka lätlaste wikaar kogu Eestis.
Teise osa kogudused.
84. Wõru, Wõru kaudu. Eesti- ja saksakeelne. Hk.
Nikolai Blumberg, sünd. 3. apriillil 1869, ordin. 6. juunil
1893.
85. Hargla, Hargla kaudu. Hk Theodor Meyer, sünd.
1. nowembril 1886, ordin. ? weebruarii 1921.
86. Karula, Karula kaudu. Hk. Theodor Wühner,
sünd. 13. weebruarii 1868, ordin. 31. oktoobril 1893.
87. Urwaste, Antsla kaudu Hk. Jaak Walk, sünd.
15. märtsil 1867, ordin. 18. nowembril 1901.
88. Põlwa, Põlwa kaudu. Hk. Christoph Schwartz,
sünd. 27. augustil 1869, ordin. 10. oktoobril 1899.
28
89. Rõuge, Wõru kaudu, abikirikud: Roosa, Pindi ja
Rogosi. Hk. Walter Wiks, sünd’ 8. jaanuaril 1859, ordin.?
1922.
90. Wastseliina, Wastseliina kaudu. Hk. Johannes
Nathan Aunwerdt, sünd. 7. aprillil 1889, ordin. 15. detsem
bri 1 1913.
91. Räpina, Räpina kaudu, abikirik Mehikoorma. Hk.
Anton Saarmann, sünd. 17. augustil 1880, ordin. 6. jaanu
ari 1 1916.
92. Petseri, Petseri kaudu. Hooldaja Wastseliina hk.
N. Aunwerdt.
XI Wiljandi praostkond.
Praost B. Steinberg, Pilistwere kog. hingekarjane.
Kogudused.
93. Wiljandi maakogudus, Wiljandi k., abikirik Kõpu.
Hk. Jaan Lattik, sünd. 1. oktoobril 1878, ordin. 29. nowembril 1909.
94. Wiljandi linnakogudus, Wiljandis. Eesti- ja saksa
keelne. Hk. August Westren-Doll, sünd. 9. nowembrit 1882,
ordin 10. weebruaril 1908.
95. Helme, Tõrwa kaudu, abikirik Taagepera. Hk.
Johannes Ustal, sünd. 9. aprillil 1880, ordin. 30. detsemb
ri 1 1912.
96. Tarvastu, Wiljandi kaudu. Hk Heinrich Laas,
sünd. 11. oktoobril 1900, ordin. 2 nowembril 1924.
97. Paistu, Wiljandi kaudu
Hk. Julius Feldmann,
sünd. 10. aprillil 1869, ordin. 2. juunil 1896.
98. Suure-Jaani, Olustwere kaudu. Hk. Georg Rosen
berg, sünd. 8. oktoobril 1870, ordin. 9. märtsil 1897.
99. Kolga-Jaani, Wõhma kaudu. Hk. Johann Tischler, sünd. 1. nowembril 1855, ordin. 13. märtsil 1891.
100. Pilistwere, Wõhma kaudu, abikirik Risti. Hk.
praost Bernhard Steinberg, sünd. 3. märtsil 1872, ordin. 3.
augustil 1903.
101. Põltsamaa, sama kaudu. Hk. Erik Frey, sünd.
8 juunil 1895, ordin. 17. juulil 1921.
XII. Pärnu praostkond.
Praost W. Schultz, Jakobi koguduse hingekarjane.
Kogudused.
102. Pärnu Elisabethi, Pärnus
Hk. Johannes Hassel29
blatt, sünd. 22. nowembril 1861, ordin. 20. märtsil 1888.
Sellel kogudusel on II pihtkond asutamisel.
103. Sindi, Sindi kaudu. Hk. Hugo Wühner, sünd.
25. juunil 1877, ordin. 10. augustil 1908.
104. Audru, Pärnu kaudu. Hk. Alfred Oebius, sünd.
4. detsembril 1873, ordin. 24. jaanuaril 1899.
105. Tõstamaa, Pärnu kaudu. Hk. Immanuel Hahl,
sünd. 27. weebruaril 1868, ordin. 29. juunil. 1897.
106. Tori, Tori kaudu Hk. Johann Reitag, sünd. 17,
augustil 1876, ordin. 7. märtsil 1904.
107. Wändra, Wändra kaudu, abikirik Käru (Lauri k.)
Hk. Johannes Nuudi, sünd. 18. jaanuaril 1867, ordin. 18.
aprillil 1894.
108. Jakobi, Hallika kaudu. Hk. praost Woldemar
Schultz, sünd. 23. detsembril 1864, ordin. 1. märtsil 1892.
109. Mihkli, Mihkli kaudu, abikirik Kipu. Hk. Her
mann Lezius, sünd. 31. märtsil 1863, ordin. 15. weebruaril
1887.
110. Halliste, Halliste kaudu. Hk. Erwin Dehn, sünd.
23. aprillil 1862, ordin. 29. oktoobril 1889.
111. Karksi, Nuia kaudu. Hk. Benedikt Masing, sünd.
9. mail 1884, ordin. 12. detsembril 1912.
112. Saarde, Killingi kaudu. Hk. Helmut Torrim, sünd.
6. septembril 1889, ordin. 8. oktoobril 1917.
113. Häädemeeste, Pärnu kaudu, abikirikWõiste (Tackerort, Tahkuranna). Hk. Ernst Jaesche, sünd. 30. septembril
1867, ordin. 5. septembril 1899.
XIII. Saaremaa praostkond.
Praost K. Wöhrmann, Karja kog. hingekarjane.
Kogudused.
114. Kuresaare, samanimelises linnas. Eesti- ja saksa
keelne. Hk ülemõpetaja Nikolai Bäuerle, sünd.
ordin.
Abiõpetaja koht waba.
115. Kaarma, Kuresaare kaudu. Hk. Herbert Lieberg,
sünd. 30. detsembril 1890, ordin. 27. aprillil 1914.
116. Kärla, Kuresaare kaudu. Kaarmaga ühine hinge
karjane.
117. Anseküla, Kuresaare kaudu. Hk. koht waba.
118. Jamaja, Kuresaare kaudu. Hk. Adalbert Willigerode, sünd. 11. oktoobril 1883, ordin. 26. detsembril 1911.
119. Kihelkonna, sama kaudu. Hk. Hermann Maehle,
sünd. 31. oktoobril 1881, ordin. 26. aprillil 1909.
30
120. Mustjala, Kuresaare kaudu. Hk. August Eber
hard, sünd. 6. mail 1856, ordin. 7. septembril 1880.
121. Karja, Leisi kaudu, abikirik Motsküla. Hk. praost
Karl Wöhrmann, sünd. 19. juulil 1864, ordin. 20 detsemb
ri 1 1892.
122. Pöide, Orisaare kaudu. Hk. Adalgoth Seck, sünd.
16. märtsil 1893, ordin. 9. mail 1920.
123. Jaani, Orisaare kaudu. Poidega ühine hk.
124. Waljala, Kuresaare kaudu. Hk. Gustaw Pundt,
sünd. 15. märtsil 1872, ordin. 1. nowembril 1898.
125. Püha, Kuresaare kaudu. Hk. koht waba, Waljala
kirikuõpetaja hooldamise all.
126. Muhu, Kuiwastu kaudu.
Hk. Jooseph Meeri,
sünd. 4. weebruaril 1870, ordin. 15. weebruaril 1904.
XIV. Saksa praostkond.
Praost K. v. zur Mühlen, Niguliste kog. hingekarjane.
Kogudused.
127. Toompea. Hk. Alfred Bidder, sünd, ordin.
Elab Kiriku plats 3.
128. Niguliste, 1. pihtkonna hk. praost Konrad v. zur
Mühlen, sünd. 25. weebruaril 1868, ordin. 29. mail 1894.
Elab Rataskaewu tän. nr. 9. II. pihtkonna hk. Oskar Undritz, sünd 18. septembril 1864, ordin. 12. weebruaril 1895.
Elab Rüütli tän. 12.
129. Oleviste, 1. pihtkonna hk. Viktor Speer, sünd, 17.
oktoobril 1875, ordin. 28. juulil 1902. Elab kirikumajas
Lai tän. 37. II. pihtkonna hk. Erich Walter, sünd. 31. juu
lil 1894, ordin. 12. nowembril 1917. Elab Lai tän. 37.
Olewiste abikiriku Diakonisside maja hingek. Paul
Walter, sünd. 26. detsembril 1872, ordin. 8. juunil 1897.
Elab Diakonisside majas, Suur Pärnu maantee 50.
130. Tartu-Jaani, Tartus.
Hk. ülemõpetaja Joseph
Sedlatschek, sünd. 12. märtsil 1889, ordin. 24. juunil 1918.
Elab Rüütli tän. 20. Abiõpetaja August Leyst, sünd. 30.
juunil 1860, ordin. 2. oktoobril 1888.
131. Tartu Ülikooli koguduse, Saksa pihtkond. Hk.
Ralf Luther, sünd. 23. juunil 1887, ordin. 7. oktoobril 1912,
Wallikraawi tän. 25.
132. Pärnu Nikolai kog., Pärnus. Hk. ülemõpetaja
Wilhelm Kentmann, sünd. 11. juulil 1861, ordin. 2. märtsil
1886. Elab õpetaja majas. Abiõpetaja Waldemar Thom
son, sünd. 9. septembril (u.k.) 1897, ordin. 27. jaanuaril 1924.
31
133. Narwa-Jaani, Narwas. Hk. Wilfried Kraack, sünd.
21. augustil 1894, ordin. 14. septembril 1919. Elab kiriku
majas.
134. Peetrimõisa Saksa kog. Kanapää kihelk., asumi
sel ja Saksa praosti hooldamise all. Saksa praostk. wikaarid: Woldemar Sibbul, sünd. 25. augustil 1869, ordin. 9.
weebruaril 1897. Elab Tallinnas, S. Arehna tän. 24. Aleks
ander Siegfried, sünd. 30. jaanuaril 1876, ordin. 11. märtsil
1901.
XV. Rootsi praostkond.
Praost E. Petzäll, Tallinna Mihkli kog. hk.
135 Tallinna Mihkli kog. Hk. Erik Petzäll, sünd.
10. juulil (u. k.) 1895, ordin. 26. oktoobril 1924. Abikirikud
Naissaare.
136. Wormsi (Hiiurootsi), Haapsalu kaudu. Hk. John
Klasson, sünd. 24. mail 1893, ordin. 30. mail 1920.
137. Ruhnu, Kuresaare kaudu. Hk. Gunnar Schantz,
sünd. 15. aprillil (u. k.) 1889, ordin. 20 mail 1923.
E.
Eesti kogudused väljamaal.
1. Lätis: a) Riia Eesti kog. Hk. Häusler, sünd,
ordin.
b) Marienburi Eesti kog. Marienburgis.
köster J. Wahi; hingekarjasena hooldab kogudust Hargla
õpetaja, d) Läti-Walga kog Hk J. Kerg, sünd. 21. jaanu
aril 1849, ordin. 17. aprillil 1878. On ka wikaar eestlaste
jaoks Lätis.
II. Wenemaal: Ingeri Eesti kogudused (Jamburi, Teschkowo, Gubanitsa ja teised) on osalt ilma hingekarjasteta,
niisama Peterburi jaani, Kroonlinna ja teised Peterburi
ümbruskonna kogudused. Neid hooldawad Wenemaa Lutheruse usu Eesti piiskop Oskar Palsa, sünd. 21. aprillil 1863,
ordin. 13. nowembril 1888, ja tema seatud ja ametisse õnnis
tatud diakoonid.
Oma õpetajad on olemas Walge kirikus (L. Schultz,
sünd. 25. detsembril 1877, ordin. 22. nowembril 1902),
Peterburi Jaani (prof. Jürgens).
32
Eesti Misjoni Seltsi tegernujest
1923V24> aastal.
Meie misjoni seltsi möödunud tegewusaasta, Wiies arwu
poolest, näib wist küll paljudele seltsiliikmetele ja Eesti misjonsöpradele pettumusaastana. Nähtawasti ei ole ta meid ligemale
wiinud meie seltsi suurele sihile, armuöpetust kanda paganate juurde.
Meie ainukene misjoni kastvandik, kes meile kolmest Weel oli järele
jäänud, on ka nüüd, enam kui kaheaastase õppeaja järel, oma
õppimise katki jätnud ja meie poolt üles seatud sihtidele ja juht
mõtetele selja pööranud. Esiteks ei meeldinud temale Soome mis
joni kooli kord ja teiseks ei jäänud La ka rahule selle usulise seisu
kohaga, mis seal walitses ja mille alusel noori töötegijaiks Walmistatakse; ta näis wabameelsemast usuteadusest enam huwitatud olewat ja rääkis igatsusest Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppida.
Nii jäi ta minewal sügisel misjoni koolist ära ja, kui seltsi juhatus
teda oma hooldamise alla Wöttis ja siin kodumaal teda natukene
tahtis juhtida ning ühtlasi ka lähemalt tundma õppida ja tema
selleks otstarbeks ühe kirikuõpetajast misjoni seltsi liikme juurde
elama ja õppima saadeti, siis jättis ta ka selle tee kohe pooleli ja
sõitis oma Wanemate juurde koju. Nii katkes meil Wiimane side
Mälismisjoniga teiste seltside kaudu, ja juhatus nägi täiemini kui
enne ära, et on tarmis teisele teele asuda, nimelt kõige Hoolega
hakata seda teostama, mis ka olude sunnil juba 1923. aasta Pea
koosolekul otsuseks tehti: oma õpeasutust soetama, et Wõimalust saada misjoni õpilasi kodus läbi sõeluda ja ette walmistada,
enne kui neid Mõõrsile, kas Soome ehk Herrnhuti, õppima saata.
Aasta on ka nüüd sellest mööda, kui peakoosolek otsuseks
wöttis oma ulualuse soetamise ja oma õpeasutuse ellukutsumise, et
sel teel misjoni tööle lähemale pääseda. Juhatusele ja nõukogule
tehti kohuseks, kõige jõuga selle sihi teostamise poole samme as
tuda. Tuli tänawune Peakoosolek (1924), ja seegi asi ei näinud
wälispidi sammugi edasi nihkunud otewat. Ainult niipalju oli
nõukogu edasi saanud, et ta oma wiimasel istangul ühemeelselt
oli otsusele jõudnud, maja ostu ehk ehitamise teel selle sihi Poole
püüdma hakata ja peakoosolekul ette panna, et ta tulewase Legewuse aasta peakassa sissetulekust poole maja soetamise kapitali
kaswatamiseks määraks. — Kuigi siis midagi nähtawat taga
järge aastasel ootamisel ei olnud, ühte oli ometi märgata, et nõu
kogu tahab oma ülesseatud sihtidele truuks jääda ja usub, et Ju
mal meid Marem ehk hiljem sellele sihile wiib. Sellele seisukohale
33
asus siis ka Wiimane peakoosolek, ja selle nõu juurde kindlaks
jäädes, tõi peakoosolek selle asja ka Palwes Issanda ette.
Nii oleme ometi oma peasihis edasi saanud, ja oleme sees
miselt kaswanud. Kus ihu silm ja külm mõistuse Hindamiswõime
midagi muud ei näe, kui jõuetust ja saamatust, seal wöib usu silm
ometi märgata, et Jumal on Eesti misjoni asja juhtimas, ja et
ta tahab meie seltsi täiesti iseseiswale jalale seada ning näidata,
kuidas Tema wägi meie suure nõtruse sees peab täie Wöimuse
saama. Ärgem siis oma julgust ära heitkem, millele suur palk
on tõotatud, (Eebr. 10,35), waid kaswagem selles usus, mis sinepiiwa suuruses suudab mägesid paigast liigutada. Meil on tõesti
suured takistuse mäed ees, mis loomulikult ärawöitmatutena Paistawad, aga usule ei ole midagi wõimatu. Kui meil aga seda
usku on! Oh Issand, kaswata meie usku niisuguseks !
Meie jääme siis nüüd kindlamini kui minewal aastal selle
sihi juurde, et meie oma misjoni Löö aluseks kõige Pealt Paneme
oma õppeasutuse ja ei kahtle selle juures, et meie misjoni
maja jaoks korjanduse tehes, misjoni tööd paganate heaks teeme.
Peawad ju sellest asutusest wälja minema käskjalad Paganate
juurde, ja on ju iga iseseisew misjoni selts sel teel oma tööd
alganud. Seda asutust läheb aga meile ka seks tarwis, et Walmistada koduseid töölisi, kes puhta Lutheruse õpetusega warustatud,
misjoni äratustööd teeksid kodukogudustes.
Kui meie siis minewa aasta aruandes kindlaks tegime, et
meie olime Wiimasel ajal seltsi peasihist, see on:
wälismisjoni asjast
eemale nihkunud, siis wöime nüüd ometigi öelda, et meie jälle oleme
hakanud
sellele sihile ligemale jõudma: oleme nimelt uue kind
lama lähtekoha Wolnud selle teostamiseks ja oleme ette wötnud
selles usus kaswada, mis läkitustööd teeb üksnes Jumala juha
tusel ja tema nõu ning abiga.
Muidu on misjoni juhatus Wälismisjoni suhtes tuimust
alal hoidnud paganamaa misjonidega ja on nende kaastööd tarwitanud ja lahkesti ka osaks saanud. Oma kõnedega ja ettekanne
tega on meie seltsi toetanud ja misjoni huwi äratanud Soome
Misjoni seltsi Aafrika misjonaar E. Lehto, kelle abikaasa sündi
nud Einberg, eestlane ja Amblast pärit. Lehto ja abikaasa sõitsid
möödunud suwel Aafrikasse tagasi, oma kolm last kodumaale jät
tes. Meie seltsi kutsetööline Wend H. Ruus juhtus nende ärasõi
dul Helsingi sadamas olema ja sai Weel nende kätt pigistada ja
ka Eesti misjoni sõprade poolt neile head teed ja Jumala õnnis
tust soowida. — Üle aasta on meie rõõmust ja muredest osa
wötnud ja meie äratustööd oma kõnedega elustanud Soome Mis
34
joni feltfi/Hiina tööala misjoni superintendent M. Meedar,
eestlane, kes 17 aastase tegewuse järele pikemale puhkusele oli tul
nud ja kõige aja Tallinnas elas. Nagu kuulda, jääwat ta Weel
mõneks ajaks kodumaale ja olewat meie Sisemisjoni seltsi reisi
sekretäri kohale kutsutud. Nii Wõime tema kaastööd Weel edas
pidigi loota. — Siis jõudis suwel Aafrikast puhkusele ka eestlane
misjonaar L. Blumer, kes Leipzigis misjoni teenistuses ja
meile tuttaw oma kirjade kaudu, mis ta „Meie Kirikus" kirjuta
nud. Meile on paik, kus tema Aafrikas töötab (Meerumägi)
tähtsaks saanud selle läbi, et seal 1896. aastal oktoobri kuul,
mustade poolt ära tapeti eestlane, misjonaar Eewald Owir Jöelehtmest, ja et Eesti märtri Weri seda paika Aafrikas on niisuta
nud. E. Misjoni selts määras misjonaar Blumeri kodutulemise
kulude toetuseks omalt poolt 30.000 marka. Nii tahtis selts ka
otse misjonaaride heaks midagi teha. L. Blumer on ka meie selt
sis kõnedega esinenud ja tahab nüüd talwel ka meie kogudustes
käija misjoni jutlusi pidamas.
Wälismisjoni sihis on ka hulk misjoni pühi aruande aasta
jooksul peetud ja ka seltsi reisijutlustajad on selles sihis töötanud.
Pea töö seltsis on aga siiski hakanud kodukoguduste ewangeliseerimise poole kalduma. Seda nõuab koguduste usuline seisukord
ja usuwoolude Wöitlus meie kirikus, mida nähes E. Misjoni selts
ei saa pealtwaatajaks jääda, waid peab kaasa rääkima ja kaasa
töötama. Seks, et piiblilik õpetus ja kindel usutunnistus Wõidule
pääseksid, sest üksi nende peale rajatud usk teeb misjoni tööd.
Sellest seisukohast waadates on E. M. S. otse õigustatud ja
kohustatud kodukoguduste kallal tööd tegema ja ajutiselt ka kõige
jõuga sellele tööle asuma, kuni tal oma suurele sihile wastaw alus
on pandud. Sellepärast on siis ka nagu iseenesest seltsi tegewuse
pearõhk aruande aasta jooksul langenud
kodumisjoni töö
peale, mis alles kahe aasta eest üles Wõeti ja mille jaoks seekord
ka seltsi kodumisjoni haru asutati.
Kodumisjoni harus on töö siiski ka alles selle Haru koonda
mise ja sisemise arendamise peale ära kulunud. On tahetud wälja
minna tuumkoguduse ellu kutsumisest. Selleks on misjoni juhataja
Tallinna kodumisjoni kogus aasta läbi iga kuus kaks ehk ühe
piibli läbirääkimise tnnni pidanud sealsete kodumisjoni haru liik
metega. Loeti ja seletati üheskoos apostel Pauluse kirja Eewesuse rahwale, milles apostel käsitab õige koguduse jõuallikast,
sündimist ja arenemist. Jõuti läbi Wõtta kirja õpetlik osa, Pea
tükid 1—3; tänawu jätkatakse manitsewat osa, peatükid 4—6.
Selle koguga ühenduses harjutati ka ühispalwet ja pandi kaks
35
korda paastu ja palwe nädal toime kodumisjoni Haru liikmete kes
kel meie kiriku usuwöitluste otsustawate päewade eel. Kodumis
joni Harus näib ka ohwrirühmade asi edaspidi kindlama
aluse ja kuju leidwat.
Kodumisjoni juhatawaks orgaaniks aga peab wälja kuju
nema külwirüh m. See pidas ka tänawu suivel Kosel, nagu
suwel enne seda Nissis, kolmepäewase teadusliku tööaja ära, kus
piibli põhjal kõnet peeti „Kiriku ja tema ülesannete üle," Esi
mese ristikoguduse ametite üle" ja „Esimese ristikoguduse elu üle."
Praegu kuuluwad külwirühma wast kaheksa kirikuõpetajat. WastuWötu tingimiseks on tõotus Kristuse misjoni tööd oma Waimuliku
töö ülemaks sihiks pidada ja kõikumata puhta ja kindla Lutheruse
usu alusel seista. Wastuwõetaw peab ka Walmis oleme, kui tarWis, ennast Lutheruse usu õpetuses katsuda laskma, ehk, kui nõu
takse, ka sellekohase kirjatöö kirjutama. Muidugi on asi kõik wast
arenemisel ja wõib täil hoogu Wötta alles siis, kui seltsi uue
põhikirja läbi, millesse on üles wöetud seltsi sisemise elu korralduse
jaoks oma kindla kodukorra loomine, ka seaduslik ja õiguslik alus
on pandud.
Külwirühm on õieti meie äratus o sa konna
keskkoht. Selle osakonna juhatuse liikmed koosnewad külwirühma
liigetest. Nemad korraldawad kursusi ja äratamistöö ehk ewangelisatsiooni nädalaid. Äratusosakonda kuuluwad peale külwirühma
kõik misjoni seltsi kutse ja ajutised töölised.
Wäga önnistusrikkaks kujunes tänawu suwel (1924)
Kuresaares toime pandud kodumisjoni kursus. Selle, nii
kui endistegi kursuste peatuumaks oli Martin Lutheri õpetusega
tutwunemine. Seekord esines Peaainena M. Lutheri õpetus õigeks
saamisest usu läbi, ja kanti seda ette Lutheri Kalatia kirja seletuste
põhjal. Muidugi olid kawas ka misjoni ained, pühakirja seletu
sed ja muud. Kursus kestis ühe nädala, — 11. augustist 17.
augustini. Tema alguses peeti 10. aug. Kaarmal misjoni püha
ja lõpuks Kuresaares kodumisjoni püha. Kursuse ajal peeti laie
matele ringkondadele õhtuti piibli — ning misjoni tunda Kuresaare kirikus, Waiwere Palwemajas, Naswal, Kärla kirikus ja
misjoni püha ka Mustjalas (õp. Hasselblatt). Kursuse! olid õpe
tust andmas misjoni juhataja H. Põld, siis kirikuõpetajad Z.
Hahl, B. Hasselblatt, G. Pundt. Palwetundidel kõnelesid peale
nende ka seltsi kutsetöölised ja Saaremaa omad kirikuõpetajad,
kelledest kursusel käisid N. Bäuerle, H. Maehle, A. Eberhard, A.
Seck, H. Lieberg ja 3- Meeri. Osawõtjaid kursusest oli 60
ümber, kellest suurem osa elawa isuga seda Wastu wötsid, mis
pakuti. See kursus jääb armsaks mälestuseks misjoni seltsi tege
lastele, Saaremaal nii soojalt ning lahkelt Wastu Wöeti. Kursus
36
oli tõesti kalliks külwi ajaks, mille õnnistus ei jää tulemata, kui
Jumal kastet annab. Saaremaa, eriti Kuresaare, on meie Mis
joni seltsile paigaks, kus misjoni jaoks palju Huwi leidub ja kus
ka puhtast Lutheruse usust lugu peetakse. Ka sealsed haru-ühingud,
Kuresaares, Kihelkonnal ja Waljalas töötawad edurikkalt.
Haru-ühingutest maisemaal on ka mõned õige elawat
tegewust näidanud. Nimetame siin Narwa-Jõesuu haru-ühingut,
kes suwel jälle suurema misjoni püha, ka kõnedega Wabas looduses
toime Pani; Narwa haru-ühingut, kus alaline seltsi kutse tööline
wend Tärn töötab; Rakwere haru-ühingut, kes tegewust awaldab
misjoni tundide kaudu, millede toimepanemisel ka koguduse õpetaja
wäga osaw on; Wöru-Jakobi haru-ühingut, kelle ümber ka juba
midagi tuumkoguduse taolist on kogumas; Haapsalu haru-ühingut,
mis wiimase kursuse järele iseäraliselt elu hakkas awaldama;
Napla haru-ühingut, kust suuremaid annetusi tulnud ja mõnda
teistki, kelle toetust peaselts on saanud tunda. Nende hulka tuleb
lugeda ka Tallinna Haruselts, kes senini nagu peaseltsi alustoeks
on olnud, nüüd aga temaga ühte tahaks sulada haru-ühingu ise
loomust loobudes ja peaseltsi juhatuse alla andudes.
Ühte wiisi agaralt on nii hästi kodu kui wälismisjoni külwitööd ka teinud seltsi kutseLöö lised reisijutustajad H. Ruus,
A. Kilmi ja J. Tärn. Iseäranis palju on liikunud kogudus
tes wend H. Ruus, ka Lõuna-Eestis, kus misjoni huwi wäiksem
ja ka endine Wennaste koguduse äratustöö suuremalt osalt kadu
nud. Wend Kilmi on osa aega Rakweres paigal olles töötanud,
on aga ka palju ringi sõitnud, enam Põhja Eestis, Wiru, Harju
ja Läänemaal. Wend Tärn on Narwas, Jõesuus ja seal ligikonnas töötanud.
Kodumisjoni arenemise piirkonda kuulub ka meie seltsi aja
kirja
„Meie Kiriku"
edenemine ja käekäik. Selle lehe suhtes on nüüd põhimõttelikult
Waatekohale jõutud, et see leht seltsile tarwilik ja et ilma temata
iseäranis kodumisjoni töö puudulik oleks. On ju see, mille eest
M. K. nüüd wõitleb meie kodumisjoni südame asjaks saanud ja
ei saa kodumisjon teisiti, kui et ta ka tööd lehe kaudu häda tarwiliseks peab ja seda toetada ja edendada tahab. Selles mõttes
läks ka kodumisjoni haru maikuu koosoleku ettepanek läbi, et kodu
misjoni Haru lehe oma hooldamise alla Wötab ja omast kassast
ka teda püüaks toetada. Aasta peakoosoleku ajal ära Peetud
kodumisjoni Haru koosolek uuendas selle otsuse ja walis lehele
hooldaja toimekonna, kelle liikmeteks said peale lehe toimetaja seltsi
37
liikmed H. Kiiwer ja P. Nõurn. See toimekond wötab üleüldse
seltsi kirjandusosakonna asjaajamise ainelisest oma hoole
alla. Uue toimekonna tegewus saab ehk ka mõnda muudatust
Looma lehe talitamisesse ja toimetamisessegi. Kuid seda peab tuletoit näitama. Aa lähemat selle asja kohta loetagi; „Meie Kiri
kust' enesest. Lühikene aruanne ei saa oma ülesandeks teha kõi
gist seltsi tööharudest põhjalikult rääkida. Lehe asjas aga Panek
sime ka siin kohal E. M. S. liikmetele südame peale „Meie Ki
rikule" rohkesti lugejaid muretseda. Selle läbi läheks lehe ülemalpidamine palju kergemaks ja leiaksid meie seltsi mõtted ja sihid
teed meie kiriklikult mõtleja rahwa sekka. Siin Peab igaüks kaasa
tõmbama. Ka see on misjoni töö, esiteks kodumisjoni töö, aga
õhutamise mõttes ka wälismisjoni töö. Wälismisjoni peale läheme
ju wälja iga asjaga, mis meie ette wõtame. Kui ka igaühe silm
niikaugele ei ulata seletama, aga Misjoni selts tegutseb küll igas
asjas selles sihis. Niisamuti on sellesihilised seltsi kirjastusel ilmuWad raamatud, ka mõlemad kalendrid, mille laialilaotamist ka
siin seltsi liikmete südame peale paneme.
Selle sihi peal hoidku ka meie seltsi see Maim, keda Issand
Jeesus käskis Isalt paluda ja kes esimesel nelipühil jüngrite Peale
wälja walati seks, et nad läheksid kuulutama armuõpetust kõiges
maailmas kõigele loomale. Seda Maimu palugem ka enesele ja
oma seltsile rohkesti Jumala käest, et meie usk tõuseks ja meie
saaksime neid tegusid teha ja seda käsku täielikult täita, mis jaoks
meie Eesti Misjoni Selts on asutatud ja Jumal meid tema sisse
ja ümber on koondanud.
H. Põld.
Palke MIL
Kord jutustas nende ridade kirjutajale üks naene
järgmiselt:
Mul oli joodik mees, kelle läbi meie abielu otse põr
guks muutus, mida üksi see Wõib tunda, kes joodiku
naene on. Mis mind kõige enam Haawas, oli see, et
mu joodik mees ka meie ainukest 16-aastast poega Wägist
alkoholi tarwitama sundis. Iseäranis püüdis ta seda
põrgulikku jooki poisile sisse ajada, kui mind toas ei ol
nud. Ma ei Wöinub siin midagi muud teha, kui palusin
wäsimata oma mehe ja poja eest Jumalat, et Ta isa joo
38
mise Wörgust wabastaks ja Poega toledajoomahimu eest hoiaks.
Ühel Päewal juhtusin ma oma poja magamise kamb
rist mööda minema. Ma kuulsin, et La nagu kellegagi
kõneleb. Sain aru, ta palub oma isa eest kangesti Ju
malat. Läbi Wõtme augu nägin ma teda laua juures
põlwitawat, silmad pisarates. Mu mees oli ka seekord
kaine, ja oli kodus. Ma palusin teda ka kuulama ja
Waatama tulla, mis meie poeg kambris teeb. Meie lask
sime ka mõlemad ukse taha pölwili ja kuulasime pealt, kui
meie laps südame liigutusega palus: „Armas Issand
Jeesus! Sul on meelewald ja Wöimus kõige patude ja
tema hirmsate kiusatuste üle — päästa mu armas isa
hirmsast jooma haigusest. Näita tema maimule oma Werd
ja Haawu, et La tundma õpiks, kuidas La oma hirmsa
patu Himuga Sind igapäew uuesti risti lööb. Hoia mind
ka selle hirmsa patu eest. „Ioodikud ei Pea Jumala riiki
pärima." Oh päästa mu isakene sest hirmsast kohtusõnast,
oh päästa teda oma surma ja Were pärast! Aamen.
Mis usklik naene üksi ei jõudnud Leha, sai nüüd usk
liku noore poisikesega ühendatud eestpalwes täide minna:
isa sai hirmsast jooma haigusest päästetud. Ta andis
oma südame Jeesusele, ja hakkas sest saadik uut, pühitse
tud elu elama.
I. S.
Ilus tunnistus.
Kord juhtus noor eurooplane kaewu ääres, Mõiste
misjoni asutuse lähedal, kristlikkude naistega kokku ja
hooples nende ees, ristiusku pilgates, kuidas tema oma
rikkuse tõttu suurepäralist elu elawat, — kuna n e m a d
ometi waesusest ja wiletsusest wälja ei pääse, mida ka kirik
neile sugugi pole koguda suutnud.
Üks pealtkuulajate naiste seast oli pime; ta oli mõni
aeg waikinud, — aga siis tellis ta, et teda otse pilkaja juurde
wiidaks ja tunnistas: „Minu silmad ei näe sind mitte, nii
et mina ei tea, kes sina oled ega kuidas sa wälja näed,
kuid seda ütlen ma sulle: ei ühegi hinna eest ei oleks mina
walmis, sinuga wahetama, sest ma tunnen ennast sinuga
wõrreldes lõpmata palju rikkam olewat, kuigi mul silma
nägemine puudub ..."
39
E. M. R. rahaline aruanne
Peakassa.
Sissetulekud.
1) Haru-Ühingute poolt: Tallinna 33,800-; Kuresaare 70.900 — ;
Wiru Jakobi 11.957.—; Narwa-Jõesuu 25.000.—; Kose 400.—;
Narwa 15 513.—; Hiiu-Kärdla 3.300 — : Kuusalu 1.590.—;
Haapsalu 30.557. —; Kihelkonna 7.860. — ; Wiru-Nigula
2625.—; Rapla 12.322 —; Jõelehtme 212.—; ja Helme
425.—: ............. ...
.......................... 220.061. —
2)....Koguduste poolt. Tallinna praostkond: Jaani Kog. 1 p.
1.250. — ja Seltsi aastapäewa korjandus Jaani kirikus
10.839.—; Kaarli kog I. pihtk. 50. : ......................12.139. —
Jda-Harju praostkond: Kuusalu 1001, — ja 5 rbl k u lda; Juuru
2500.—; Jõelehtme 3.600.—; Kose 2.990.-; Loksa 1.335.—;
(selle seas 2 annetust ä 500.); Leesi 485.—; ............. 11.911. —
Lääne-Harju praostkond: Nissi 3.667.—; Hageri 1.960. —; NõwaKabelist 200.—; Ristilt 300.—; Keilast 775.—; Harju-Madise 990.—; ja Rapla 4.036.—: ............. • • 11.928. —
Lääne praostkond: Ridala 20.000.—; Martna 1.100.—; Haapsalu
651.—; Karuse 207.-; ja Wigala 5.600.—: .
. . .
.
27.558. —
Järwa-praostkond: Tapa 880.—; Järwa-Madise 2.090.—; Ambla
4.000.—; Peetri 309.—; . .
. .
. . .
.
7.279. —
Wiru-praostkond: Wäike-Maarja 4.285.—; Wiru-Jakobi 5.149.-;
Kadrina-Jlumäe 728.—; Rakwere 15.260.—; Rakwere palwemajast 208.—; Haljala 1'400.—; .............................. 27 030. —
Narwa-Alutaguse praostkond: Narwa-Jõesuu 5.213.50; ja sealt
palwemajast 1.531 50; Waiwara 2.690.—; Narwa-Joaoru
2,480.—; Narwa-Mihkli 164 —; Narwa wennaste palwe
majast 1.000.—; Jõhwi 2200 —; ja Lüganuse 6.277.50: . .
21.556. 50
Tartu praostkond : Kursi 280.—; Maarja-Magdal. 252.—; Tartu
Peetri II pihtk. 370.-; Tartu Maarja 500.—; Tartu Pau
luse 2.425—; ja Tartu palwemajast 200.—:
4.027. —
Wõru praostkond: Kambja 310.—; Rõngu 1.731.—; Rannu 203 —;
Puhja 50 — ; Urwaste 65.—; Karula 787.—; Wastseliina
115.-; ja Ottepää 400—:
3.661. —
Wiijandi praostkond: Helme 1.300.—:
1.300. —
Pärnu praostkond: Tõstamaa 300.—; Häädemeeste 225.—; 1 ahkuranna 339.—; Halliste 600.—;
1.464. —
Saaremaa praostkond: Kuresaare 6 345.—; Kaarma 304 —; Waljala 260.—; ja weel üleüldise Saaremaa praostk. 3.574.50 : .
10.483.50
Rootsi praostkonnast: Wormsi 225.—:
225.—
3) Reisijutlustajate läbi: Ruus 6 479.15 ja weel 7 rbl. 50 kop.
kulda Soome misjoni heaks; Kilmi 920.—; ja misjonaar
Meedari läbi 7.891.—;
15.290 15
4) Liikmemaksusid:
14.749.—
5) Üksikuid annetusi, (nende seas 1 annetus 8.000.— Raplast ja
1 annetus 8.250 — Ridalast:)....................................................... 29.183.50
6) Wäljamaa rahade ette ......................................................................... 8.446. —
7) Liikumata waranduse kapitaali %.% ............................................... 730.—
8) Panga %.% ..............................................................................................................720.Summa 429.741.65
Saldo 30 VI.1923 a. 42.521.10
472.262.75
...........................................................................................19.500.—
Reisu kulud .......................................................................................... 2.071.________
3. Meie kiriku toetuseks ....................................... ... .............................. 18.000.—
4. Kodumisjoni püha laululehtede trükk .......................................... .
12.000.—
5. Kodumisjoni püha kulud Kaarli kirikule ................................... 1000.—
6. Mitmesugused kulud ......................................................................... 130 50.
Summa.............. 52.701.50
30. juuni 1924 a. Saldo .
11.660.—
2.
64.361.50
Soome misjoni tööst
aastal 19^3»
Kuna meie oma misjoni seltsis usutuli Weel ei ole nii
heledasti põlema löönnd, et Walguse kiired meilt hakkaksid ulatama
paganate maile, tahame endid õhutada ja õpetada lasta Wennasrahwa läkitustööst.
Toome siin ülewaale Soome misjoni tööst
selle aruande järele, mis meie seltsi auliige praost H. Haahti
andis 1924. a. jaanuaris Tampere kirikupäewadel.
Aruandja läks wälja mõttest, et lälitusLöö on ristiusu kiriku
oluline ülesanne ja et seda tööd ei tohi õieti jätta üksikute isikute
hooleks.
Juba kõige esimesed paganate seast tõusnud kogutused
tundsid seda kohustust ja tegid seda Lööd nagu 1. Tessal. 1, 8
seda näitab. Praegusel ajal olewat koguduste juhatajate ja
õpetajate kõige tähtsam töö, kui nad Jeesuse meele järele tahawad
toimetada, aina hoolt kanda selle eest, et koguduses mitte ainult
usulamp ei põleks, waid et see ka walgust lewitaks Paganuse
pimeduse paikadesse.
Läkitustöös olewat Issand Jeesus, surnust ülestõusnud ja
elaw Issand Jeesus, kõige ülem juhataja. Kui tema tee lahti
teeb, peawad inimesed usus edasi minema. Kui tema Lee kinni
paneb, peawad inimesed jääma ootama kuigi nad tahaksiwad
edasi minna. Niisugust juhatust sai näha apostel Paulus, kui
Issand teda ei lasknud minna Bitüüniasse, waid juhatas temaMakedoniasse (AP. t. 16, 6—9.) Niisugust juhatust—ütleb aruandja —
on ka Soome kirik saanud näha oma läkitustöös. Soome rahwale
näis loomulikuna, et nad misjonitööle asusid wennasrahwaste
seas Wene lagendikkude, ja aina sest ajast peale, kui Soome kirik
läkitustööle asus Soome misjoni seltsi kaudu, püüti sellele sihile
lähemale jõuda. Ja tänase päewani ei ole Jumaluseks uksi lahti
teinud ja teadmata on, millal ta seda teeb.
Siiski tuleb ka
sellele tööle walmis olla, ja Soome misjoni selts ongi juba selles
sihis ennast töö wastu walmistamas.
Olid aga uksed sugurahwaste juurde kinni, awas Issand
nad arusaadawa märguandmisega Lõuna Aafrikasse Ambo rahwa
keskele. Sinna läksid esimesed Soome misjonaarid aastal 1870.
Ja niisamuti awanes 1901 uks Hiinasse Hunani maakonda.
Sest ajast peale on mõlemad alad Soome kiriku tööaladeks olnud.
Issand on ka mitmel wiisil katsunud, kas meie ka tahame keset
raskusi püsida ustawatena selles töös, mis tema meie kätte annud,
ja on näidanud, et see töö on tema tahtmist mööda, sest ta on
seda rohkesti õnnistanud.
42
Uste awamist Jumala poolt näeme ka selles, et Soome
ristirahlva erilised ringkonnad on leidnud omale eri tööalad
paganamaadel.
Neist on nimetamise wäärt Soome Lutherlise
Ewangeeliumi ühisuse läkitustöö Jaapanis, mis algas a. 1902.
Sellel tööl on olnud suurte raskustega Wöidelda, sest et Jaapani
rahwas omapärasuses kinni on ja pealegi, nagu öeldakse, kõlbliselt
Wäga rikutud on.
Siiski on Ewangeeliumi ühisusel seal juba
1000 kristlast. Palju waewa Wötab nüüd oma kirikute soetamine
uutele kogudustele, mis iseäranis selle poolest wäga kulukaks
läheb, et Jaapanis ehitusplatsid kõrges hinnas seisawad. Ühi
suse aastane kuluarwe oli Wiimati 900.000 S. marka (9 milj.
E. M.).
Soome Misjoni seltsi töö, mida Soome kirik edendab, on
wiimasel aegadel palju suurenenud.
Kui sõja aegu mitmed
Saksamaa misjoni alad Aafrikas misjonaaridest tühjaks jäid, sai
ka Soome selts Saksa alalt lisa. Ambomaa naabruses asuw
Uukuanjama hõim läks tema hooldamise alla. Hoolimata töö
tegijate ja Wara puudusest julges Soome selts seda ette Wötta.
Siin oli Issand jälle ukse lahti teinud ja tema abi Peale lootes
tuli sealt sisse minna. Ja sellest on ka suurt õnnistust saanud
terwe Soome läkitustöö Ambomaal. Neil aastatel, kus Uukuan
jama kristlased olid ilma läkitusjutlustajateta Peaasjaliselt Pärisrahwast tõusnud õpetajate hoolde jäetud, tõusis seal suur nälg
Jumala sõna järele, millest tekkis suur ärkamis liikumine, mis
ulatas teistessegi hõimkondadesse ka Ondongasse, Soome läkitusalale.
Selle tagajärjel kaswas kooliõpilaste hulk ja ka ristitule
arw tõusis jõudsasti.
1919 naasta lõpul oli soomlastel 5000
ristitud hinge. See arw tõusis nelja aastaga 15.000 peale, seega
kaswades 200% Wõrra aastas.
See kõik on tulnud Issandalt ja rõõmuga kiidame meie
teda selle eest.
Aga see paneb meile ka uued kohustused Peale
maailma Issanda ees. Niisugusel ajal on tarwis enam kui
iialgi muidu, wägewasti ewangeeliumi kuulutada otsivatele hin
gedele. Niisugune aeg paneb siis ka koguduste juhatajaile iseäranis
suure Hoole peale hiljuti ristiinimeseks saanud hingede eest. Selle
läbi on ka Ambomaa töö Aafrikas laienenud. Väljamaalased
on pidanud jääma laialisemate alade ülemjuhatajaiks, töö kogudus
tes on pidatud andma pärisrahwa seest wõrsunud tööliste hooleks.
Selle jaoks on kooliõpetajate seminaari juurde, mis juba 10
aastat on töötanud, asutatud 3—4 aastased kursused Hingekarjaste
ettewalmistamiseks osawamate kooliõpetajate seast.
Koguduste
kaswamise tõttu on ka kirjanduse tarwitus suurenenud ja ka ses
43
asjas on uusi ettewötteid päewakorral. Piibli ümberpanek on
walmimisel trükis
Tähele pandaw on Weel, et Ambomaa misjoneerimine
evangeeliumi usulistele iseäranis tähtis on weel katoliku usu
kihutustöö pärast. Selle 53 aasta jooksul, mil Soome läkitustöölised on tegutsenud Ambomaal, on katoliiklased mitmel korral
katsunud oma misjonile sinna paika leida. Wiimati 1923 aastal
arenes asi nii kaugele, et mõni nende misjonaar asuski lähedusesse,
et siis edasi tungida Ambomaale. Katsuti ametiasutuste kaudu
nende sissetungimist takistada, aga see ei läinud korda. Alles,
kui Soome misjonaarid pöörasid Löuna-Aafrika kõrgema walitsuse
Poole, said katoliiklased käsu oma pealetulemist jätta. Kes kato
liiklaste misjoni juhtmõtteid tunneb, saab aru, missugune hädaoht
meie ewangeelset läkitustööd oli ähwardamas. Issand on aga
nagu uuesti meie kätte usaldanud need hõimud, ja see kohustab
meid uuesti usus oma jõudu pingutama seks, et paremini wöiksime
lõpule Wiia töö, mis Issand meie hoolde annud.
Hiinas töötab Soome kirik Jumala riigi alal mõnes
suhtes teistsugustes oludes kui Aafrikas. On ju Hiina Wana
haridusmaa, mis oma nõuded seab ka läkitustööle. Wöib öelda,
et Aafrikas läkitustöö wiimaselajal on ümber haaranud kogu
rahwa, tegutsedes täiskaswanute ja laste seas, kõiki esimestele
sammudele õpetades usu ja hariduse suhtes. Hiinas on Jumala
sõna kuulutamise körwal aga suurt rõhku olnud tarwis Panna
korraldatud kooli tööle laste ja noorte seas. On asutatud alamaid
ja ülemaid koole, kus lapsed saawad haridust, ilma et nad tarwitseksid kummardada Konfuutse nimelaua ees. On asutatud isegi
üks keskkool poislaste ja teine tütarlaste jaoks ja ühes teise kolme
misjoni seltsiga on ellu kutsutud kirikuõpetajate seminaar, mis
oma laadi poolest on arenenud kõige suuremaks Hiinas. Tööl
on Peale Soome misjonaaride 7 Hiina rahwa seast Wõrsunnd
kirikuõpetajat ja üks Hiina arst, kes kõik meie koolis on käinud.
Ja ehk küll niisugust rahwa liikumist Hiinas ei ole nähtud kui
Aafrikas, siis on sealgi koguduses juba 2000 liiget. Töötegijate
arw on aga liiga wähene töö jaoks, mis seal käsil. Sealt ongi
ka nii mõni töötegija koju tulnud murtud terwisega. Hiljuti saadi
mõneaastase waheaja järele Hiinase saata Soome arst. Tarwis
oleks usuteadlast Shekou seminaari ja keeleteadlast koolitöösse.
Muret teeb meile weel iseäranis Hiina naiste seisukord.
Hiina naised peawad usulises ja hariduslises suhtes elama kõige
sügawamas pimeduses ja suuremas alanduses. Ent nad Hakkawad
ärkama; On tärganud Hiina naiste wabastamisliikumine. Uksed
on ka neile selles suhtes lahti, kuid töötegijaid läheb tarwis. Ja
44
töö on ta^tja^.
Sest nii kaua kui Hiina naised ei ole ristiinimesiks saanud, jääwad Hiina kodud Paganalisteks ja läkitustöö
Wähe wiljakaks. Issand aidaku siin asju edasi.
Meie näeme siis, et läkitustöö seisukord kõigil tööaladel
seab Soome kirikule ja kristlikule rahwale suured ülesanded ehk,
õigemini öeldud, et Issand on tahtnud neil läkitustööaladel Soome
kiriku kätte usaldada suuremaid töid. Kas on kirik walmis neid
täitma?
Tuleb kurta, et Jrikuõpetajaiks ja misjonaarideks Püütjate
arw on Wähenemas. Õpilasi on misjoni koolis wähem kui enne.
Wähe on kirikuõpetajaid, kes misjoni tööle läheksid. Omal ajal
oli neid enam.
Mis ainelisesse küljesse puutub, siis peab Jumalat tänades
tunnistama, et Läkitusselts on oma kulude arlved saanud tasa
kaalu Wiia, ehk küll ainult sel teel, et on mõnda tegewust
kitsendatud ja et Ameerika lutherlik kirik on sõja järel omalt Poolt
suuri summe abirahasid annud. Aga juba on teatatud, et sealt
poolt enam abi ei tule. Ja see on loomulik. Kui meie Wõrdleme
Saksa misjoni abitarwidusi, siis ei julge meie ka enam abi paluda.
Soome misjoni eelarwe käesolewal aastal tõuseb 4 miljoni S.
margani ja sellesse ei ole weel üles Wõetud neid kawatsusi, mida
siin nimetasime.
Ja see eelarwe ei jõua weel endiste aastate
eelarwedeni, näit. 1913—1914 a. omadeni, kus see oli 461 ja
463 tuhat S. marka selle aja waluutas. Muidugi on Praegu
kitsas aeg, aga kui kõik kogudused oma kohust läkitusasja Wasta
täidaksid, ei tuleks meil ainelist puudust kätte.
Kui 2 marka
inimese pealt annetataks, wõiksime mõndagi asja weel ette Wötta.
Kui töölised puuduwad, ei tea kas rahagi tuleb? Ent
läkitustöös ei olegi töötegijad ega raha neid tegurid, mida kõige
Pealt tarwis lähewad. Läkitustöö wajadust tuleb küll ristirahwale
seletada ja ette panna. Aga tühi on seegi waew, kui ei leidu
usku, mis armastuses tegewaks saab. Usk on see, mis Soome
ristirahwale kõige enam tarwis läbeb. Jumal on meile Palju
tööd annud, meie oleme seda halwasti teinud. Meie Hingekarjastel
ja kogudustel tuleb alandada oma ülema karjase ette ja tunnistada.
Issand, meie usk on nõrk ja meie armastus külm, tee Sina
meid elawamaiks ristiinimesiks, et meie paremini saaksime olla
maailma walguseks.
Tampere kirikupäewa aruande järele — dl.
45
Hermannsburgi Misjon
Saksamaal pühitses sel survel oma 75 aastast juubelit. Alljärgnewad andmed selle misjoni-seltsi tegewusest olgu meile äratamaks
tõenduseks, — kui suuri asju ka üksik wäike maakogudus Jumala
abiga süütab korda saata.
Kirikuõpetaja Ludwig Harms oli uks mõjumamatest äratusjutlustajatest möödunud aastasaja esimesel poolel; tema maimustatud tunnistuste läbi sai ärkamist Hermannsburgi kogudus. Warsti
tekis ka mõte, iseseiswalt misjonitööle asuda; teiste misjoni seltsidega
ei tahetud ühineda, — sest L Harms'il oli omapärane kawatsus:
ta tahtis wälja läkitada mitte ainu sõnakuulutajaid misjonaare maid
ka kristlikka asunikka käsitöölisi, põllumehi j. n. e., kes oma elu
eeskujuga pidid kaasaattama kristlikku korda ja kommet paganate
seas kindlustada. Ka esitas L. Harms ja ühes temaga Hermanns
burgi kogudus — usutunuistuslist luiderlift woolu, ja selles seisis
üks raskus, mis takistas teiste misjoni seltside külge liitumist.
Hermannsburgi kogudus ostis misjoni asutuse jaoks talukoha,
ehitas maja ja juba a. *1849 hakkas 12 kaswandikuga õpetus peale,
mida juhatas L. Harmsi wend Teodor H. — Kuid misjoni
õhutajaks jäi ikkagi oma surmani L. Harms. Hermannsburgi
koguduse ümber kogus laiem ringkond misjoni sõpru 16 aasta
jooksul on L. Harms wäljasaatnud 44 misjonaari, 41 asunikku,
25 neidu, kes ka misjoni wäljadele rändasid ja 40 misjonaaride
pruuti — kes kõik wastawa kursuse läbi tegid. Esimesi misjonaare
ja asunika saadeti wälja laewaga, mis Hermannsburgi Misjoni
omadus oli. Kuid pärast seda enam ei tehtud. Ka mõte, kristlikka
asundusi paganate keskele asutada, tuli ebaõnnestanuks lu eda ja
misjoni juhatus loobus uuemal ajal sellest. Muidu aga laienes
misjoni tegewus märksalt ja leidis omale tööpõldusid kõigis osas.
Kõige tähtsamad olid misjoni asutused Jndiamaal,
Telugu rahwa seas Aafrikamaal, Sulu ja Betshuani
rahwa seas. Ka läkitati Ameerikamaake Austraaliasse saksa asundus
tesse lutherlisi õpetajaid, kelledest seal suur puudus tundus.
Hermannsbnrgi Misjon on omal ajal raske kriisi läbi elanud.
Ta wõitles puhta lutherlise õpetuse eest ja nägi
ennast Ükswahe sunnitud olemat rahwa kirikust wälja astuma waba
kirikut asutama.
Mõne aastakümmne järel jõuti küll misjoni tegewuse laiene
mise mõttes jälle kokkuleppele rahwa kirikuga, kuid praegugi weel
walwab Hermannsburgi Misjoni Kogudus selle üle, et isaisadest
46
päritud, lutherline ewangeeliumi usk puutumatuks jääks, ka tun
nistab praegune misjoni juhataja Haccius omas juu
beli aruandes, et wõitluse ajad ja raske kriis ometi käsikäes on
käinud hoogsa misjoni tööga ja omalt poolt kaasa aidanud, et
Hermannsburgi Misjon weel rohkem süweneks ewangeeliumi ja
usutunnistuste põhjasse.
Praegu on olude tõttu misjoni Löö Telugu rahwa seas
Indias seisma jäänud. Aafrikamaal loetakse Sulu rahwa seas
21 misjoni peajaama 18.021 kristlasega ja Betshuanid^seas 30 misjoni peajaama 72.208 kristlasega.
En 0. e sõda ohwerdas Hermannsburgi kogudus ja tema sõprade
ringkonnad aastas 2—300.000 mt läkitustöö Heaks,
see oleks praeguse kursi järel 20 —30 milj. Eesti marka!...
Ülendamaks sündmuseks kujunesid iga aastased misjoni
pühad Hermannsbnrgis. Need kestsid 2 päema. Esimesel päewal
olid rohkem jumalateenistused kirikus, teisel misjoni tunnid wabas
looduses.
Kuulutajaid oli kogest witest maa jaost: pasunakoorid,
laulukoorid; osawõtjaid ligi 10.000 in kõigist Saksamaa osadest.
Kõiki piduwõõraid moelt iili la kesti wastu H rmannsburgi küla
taludes ja misjoni asutuse ruumes.
Maailma sõda sulgus küll ka Hermannsburgi misjoniasutust,
aga nüüd töötab ta jälle õnnistusrikkalt. Peale sõda on juba
20 w enda wälja läkitatud, neist 11 misjonaaridena LõunaAafrikasse.
Praegu walmistatakse misjoni majas 21 wenda misjonaarideks.
Hermannsburgi Misjon on aga ka kodu koguduste
hooldamises sihikindlat tööd teinud.
Misjoniga kõige lähemas
ühenduses seisab keskkool poislastele 200 õppijaga ja kõrgem
tütarlaste õpeasurus 100 õppijaga. Siin kaswatatakse lapsi kristlikus
maimus. Usklikul talurahwal ei ole tarwis oma lapsi suure linna
kooli rikutud õhkkonda saata.
Aastal 1919 awati sealsamas ka rahwa ülikkool, milles
kõiki loenguid peetakse kristliku ilmamaale põhjal. Talwe ajal on
noortele põllumeestele kohased kursused, sume kuudel majapidamise
ja käsitöö kursused neidudele ja perenaistele.
Ka kodumisjoni alal on Hermannsburgi M. Selts tegew:
kolm wenda teemad tööd ewangeli stidena naabri kogudustes,
wõitlewad lahkusuliste wastu ja peawad äratawaid segaõpetuste
kõnesid ja tundisid.
Misjoni seltsil on oma suur kauplus, kirjastus ühisusega
ja raamatu laduga....
Eks see õnnistatud töö Jumala riigis näita ka meile, Eesti
Ew. Luth. Misjoni seltsi liigedele ja sõpradele, mis sihi poole
47
tuleb meil püüda, kuhu kohta käed külge panna, mida kõige pealt
oma palvetes Jumala ette kanda! ...
.. . „Kõik wõib sündida sellele kes usub!". . .
K. Kentmanu.
Kaks lõtkule tänupüha
Meeru mäe ääres Ida Aafrikas.
(Päewaraamatu lehtede järele.)
Eessõna.
Et ekwaatori lähedal talwest juttugi ei wõi olla, siis
külmatakse ja lõigatakse siin enamiste terme aasta ümber. Kõige
suurem külmumise aeg on peale suurt wihmaaega, juuli ja augusti
kuus, kus maa meel on rohkesti niiske. Pärast poole, kui mihmata
aeg ja ägedad ilmad tulewad, peamad põllud jõemeega, mis kraamide
kaudu põldudele juhitakse, kastetud saama. Kõige rohkem kasmatakse
siin maisi. Mais on siinse rahma peatoit. Siis külmatakse meel
erneid ja ube kasmatatakse magusaid kartuleid. Wiimastest istutakse
manadest kartulitest murtuid pealseid mulla sisse ja nende pealsete
alla kasmamad siis iseenesest nõndanimetatud magusad kartulid,
millede maitse meie külmamõetud kartulitega ühisust on, mida aga
siine pärisrahmas wäga armastab süüa. Kõige suurem lõikuse aeg
on jaanuari kuu lõpul ja meebruari kuu esimesel poolel Banaanid
kasmamad ja malmimad küll terme aasta ümber, ainult iseäranis
kuimadel aastadel ei ole neid mõnel kuul palju saada.
Lõikuse tänupühal ei mõelda aga mitte üksnes põllusaatuste
peale, mis Jumal aasta jooksul on kinkinud, maid ka loomade peale,
rahu peale, ülepea kõige pcale, mis maapealse elu ülespidamiseks
lärmis läheb ja mida meie ilma Jumala abita ja õnnistuseta kätte
ei saa ega ilma milleta ka siin elada ei wõida Ei olda siin meel
nii „targaks" saadud nagu seda nüüd paljud Euroopas ja mujal
on, kes Ütlemad: Jumalat ei olegi! Oleme kõik oma töö ja jõuga
tarkuse saanud!
Meie teame, ka meel peale selle, et kui Jumal
omal ajal wihma ja päikesepaistet ei annaks ja meid mitmesuguse
katku eest põllul ja majas ei hoiaks, et siis ka kõik töö ja tarkus
meid ei aidaks, igapäemase leima saamiseks. Oleme siis ka oma
Jumalale iga suupiste eest tänulikud ja täname teda ka iseäranis
selle eest, et ta meib igasuguse ebatarkuse eest seiamaani on hoidnud.
Temale tuleme omas ristikogudustes paganate seas kord aastas
iseäranis tänu ütlema oma südametes ja oma andidega, millega ta
48
meid aasta jooksul õnnistanud. Ka loomade ja lammastega tuleme
lõikuse tänupühal tänama. Seda oleme iseäranis peale maailma
sõja lahti puhkemist õpinud.
Ja meie ei kahetse seda
Meie
rõõm andmises ja misjoni töös on ainult kaswanud ja oleme ka
Jumala õnnistust selle läbi rohkem naha wõinud. Anded Jumalale
ei ole meid sugugi waesemaks, maid igat pidi rikkamaks teinud.
Kõik kokku tulemad anded tarwitatakse kõik misjoni töö heaks.
Meie noori ja wäikeseid ristikogudust õpetatakse ise misjoni töös
jõudu mööda kaasa aitama.
2. weebruar 1922. Neljapaew. Olen misjoni töö
pärast Nkoaranga misjoni osutusesse jõudnud, kus muude tööde seas
seekord iseäranis lõikuse tänupüha ettewalmistada ja pidada tuleb
Juba paari nädala eest lasksin köikis maakonna koolides kus pühapäiwiti jumalateenistusi peetakse, selle püha tähtsust seletada. Täna
olen kõik Nkoaranga koguduse mehed kokku kutsunud, et ka neile
Weel kord lõikuse tänupüha tähtsust selgeks teha. Kõik ihnsus
Jumala ja tema töö wastu peab kaduma. Igaüks toogu ja
andku armastusest, mis ta wõib. Kes seda teha e; wõi, see jätku
parem päriselt toomata.
Ainnlt rõõmust andjat armastab
Jumal.
Kui meie jõudu mööda ise oma annetega misjoni tööd
siin edendame, siis saamad ka teiste usklikkude südamed ja käed
meid seda rõõmsamini aitama. Laiska ja ihnsat ei aita keegi, ja
teda ei ole tarwiski aidata, see oleks ülekohus. — Sarnast ettewalmislamise tööd on iga aasta tarwis teha, sest et ka neegril
nagu suuremal jaol eurooplastelgi wiisiks on oma raha, loomi ja
maapealist wara rohkem armastada kui see just Jumala meele
pärast. Ega see lause siis põhjuseta Euroopas tekkinud ole, et pal
jude ristiusk ainult kuni rahakotini ulatab. Neegri juures pole
aga niisugust wara armastust sugugi imeks panna, sest et ta ainult
materialismi ilmawaates on üles kaswanud. — Peale seda peawad
mehed weel isekeskis nõu, et tulewat püha ausalt ja korrapäraliselt
pühitseda.
3. meebruar 1922. Reede. Saadan kutsed paarile
misjoni asutuse lähemses elawate eurooplasele, et nad meie lõikuse
tänupühast ka osa witaksid. Minu mana sõper, rootslane, lubas
tulla.
Üks teine lubas Arusharse lõikuse tänupühale tulla. —
Peale lõunat walmistan pärisrahwa kooliõpetajaid pühapäemastele
jumalateenistustele ette ja palun lõpuks neid homme koolides lõikuse
tänupüha peale rõhku panna.
Nad ise aga andku ka siin head
eesmärki teistele.
4. meebruar 1922. Laupäew. Nkoaranga misjoni
asutuses ei ole sõja algusest peale kirikut olemas. Wana kirik,
mis banaani puu koorest oli ehitatud, langes wanaduse tõttu kokku,
49
uut kiwikirikut taheti ehitama halkata ja muredseti ka osa ehitusmaterjaale kohale, kuid sõda ja rahapuudus keelasid ehitamast.
Rahapuuduse pärast pidi ehitusmaterjaal misjoni töö heaks jälle
ära müüdud saama. Jumalateenistused peetakse nüüd ühes kooli
majas, missugune ka weel walmis ehitatud ei ole. Harilikkude
jumalateenistuste tarwis on selles koolimajas ruumi, kuid suurte
pühade ajal on ta wäga wäikene. Nõnda ei mahu ka lõikuse tänu
pühal rahwas ja tema anded koolimajasse, ja meie oleme seda püha
wiimastel aastasel misjoni asutuse Hoovis lageda taewa all pidanud.
Seda tahame ka homme teha. Selleks piiratakse üks suurem plats
misjoni asutuses puude wahel seedripuu okstega ümber mis töö
täna walmis teeme. Okstest ehitatakse ka wäraw platsile, mille
Üle lõikuse tänupüha pärg lilledest, maisist, oa, ja erne wartest
riputatakse.
Platsi ülemisse äärde ehitatakse banaani puu lehtedest
wäike peawrri, mis ühtlasi altari aset täidab. Rahwas wõib muru
peal ümberringi aset wõtta. Misjoni asutuse Hoow ja teed puhas
tatakse, et ka wäljaspoolt kõik nägus oleks.
5. Veebruar 1922. Lõikuse tänupüha Nkoarangas.
Tõusen warakul üles, et ennast weel tänase püha
wastu ettewalmistada. Omast elutoa aknast näen, kuida purendamata maisi kandmused lõikuse tänupüha platsile lähemad. Seal
tulewad ka kooliõpetajad oma koolitega. Koguduse liikmed saadawad
neid.
Lapsed kannawad peade peal purendamata maisi. Nad
tulewad igast nelja ilmakaarest lauldes. Enamasti lauldakse nelja
häälega mitmesuguseid tänulaule. Natukene enne jumalateenistust
tuleb ka minu külaline, rootslane, kohale, niisamuti pärisrahva
pealik oma saatkonnaga.
Wiimane toob oma ja oma maakonna
nimel ühe härja tänuks
Kell 10 e. l. algab jumalateenistus.
Jumalateenistuse platsi keskel on mitu maisi hunnikut, igal koolikonnal on oma hunnik. Wäljaspool jumalateenistuse platsi on 26
kana ja kukke, 3 lammast, 1 kits ja 4 härgwasikat puude külge
kinni seutud — kõik tänuanded. Pean jutluse maajat keeles Joh.
ew. 6, 24—20 üle: Kahesugusest toidust: 1) ihule ja 2) südamele.
Peale mind räägib kooliõpetaja Andreas kiiros (Meeru ehk õigemine
Nkoaranga rahwa keel). — Puhtas rahas tuleb 25 rupiat 31
Hellerit (- 2,531 naelst.). Maisi oli umbes 20 tsentnerit (umbes
60 puuda) kokku tulnud. — Peale jumalateenistust õues läheme
weel kirikusse, kus kolm kirikliku kari all olewal kristlast kogudusse
wastu wõetakse ja kaks last ristitakse. — Lauluga tuleme kiri
kust wälja.
6. weebruaril 1922. Esmaspäew. Lõikuse tänu
püha mais saab riputatud puudesse, kus ta kuivama peab ja kust
teda siis vähehaaval müüakse. Kanad ja loomad jääwad niisamuti
50
meel misjoni asutusesse, ei neid müüte, kui ostjaid tuleb Seda
muretsewad koguduse wanemad. Saadud rahast makstakse siis osa
palka kooliõpetajatete.
9 . weebruar 19 22.Neljapäew. Eila tulin Nkoarangast
Arushasse tagasi
Tulewal pühapäemal tahame Arushas lõikuse
tänupiipa pidada. Et meil kirik olemas, mida sõja aial enamasti
oma jõuga ehitasime, siis wõime seda püha siin kirikus pühitseda.
Ainult kiriku kalus, mis banaani puu koorest ehitatud, on mädanenud
ja laseb wihma läbi. Et seda katust uuendada, selleks oleme jo
mõnda kuud ehituse materjaali kokku toonud. Tänaseks päewaks
olin kõik mehed, kristased ja misjoni asutuse töölised, kokku kutsunud,
et kiriku katust uuendada.
45 meest on selleks kokku tulnud.
Wana katus kistakse täna maha ja uut hakatakse põimima. Seal
on rohkesti järel waatamist ja juhatust tarwis. See on ka misjonaari ülesanne. Et äikse wihmi karta oli, mida ka peale lõunat
tubliste tuli, siis oli selle eest tarwis muretseda, et kirikus olewad
asjad mitte wibmast märjaks ei saanud
10 weebruar 1922. Reede. Täna on 50 meest tööl.
Kiriku katust ehitatakse edasi. Olen seismisest, jooksmisest, rääki
misest ja juhatamisest töö juures puru wäsinud, aga ei aita midagi:
katus peab pühapäewaks meel walmis saama. Ohtal pean meel
koguduse meestega misjoni töö ja koguduse asjade üle aru. Selle
juures nagu Nkoarangaski lõikuse tänupüha tähtsust seletades ja
rõõmsast andmisest rääkides, iseäranis rõhku koguduse iseseiswuse
peale pannes, mis jo meie misjoni töö eesmärk siinsetes maades
on.
See usumärk on küll weel kaugel meist aga meie peame
usinaste töötama, et teda kord kätte saada, ja selleks peabki iga
koguduse liige juba nüüd jõudu mööda kaasa aitama Meie ei
tohi ainult teiste inimeste annetest elada, waid peame ka ise
oma ja oma töö tarwis wirgasti kaasa töötama, olgugi et meie
arw ja jõud weel wäga wäikene on.
11. weebruar 1922. Laupäew. Kiriku katuse uuen
duse töö saab täna walmis. Siis algab kiriku, ja kiriku ümbruse
puhastamine, kus juures minu, abikaasa mulle rohkesti abiks on.
Ohta pimedani kestab töö
Ohta hilja tuleb üks sõjalesk oma
tütrega meile külaliseks, et homme meie lõikuse tänupühast osa wõtta.
12. weebruar 1922 Pühapäew. Lõikuse tänu*
püha Arushas.
Andeid tuuakse siin selsamal moel kokku nam
Nkoarangasgi. Üksikud tulewad oma kandmustega ja koolid lauluga.
Kõik eluta annid wiiakse kirikusse altari ette. Seal on ube, erneid,
banaanisid ja iseäranis rohkesti maisi (umbes 15 tsentnerit- 40
puuda).
Jutlust peetakse maasai ja suaheli keeles. Wäljaspool
kirikut on kanu, kaks lammast ja kaks kitse näha, mis ka tänu
51
andideks toodud. Puhast raha tuleb siin sisse 50 rupiat 99 Hellerit
(5,099 naelst)
Peale jumalateenistust on kristlastel omakeskes
weel ühine söömaaeg, kus juures rohkesti lauldakse. Igaüks mõtleb
rõõmuga õnnistuse peale, mille osaliseks Jumal teda siiamaani on
lasknud saada.
13. weebruar 1922 Esmaspäew. Lõikuse tänupüha
annid korraldatakse.
Elawad annid saamad kõik ära müüdud.
Toores mais wiiakse pärisrahma turule, kus ta kohe ära müüakse.
Kuim mais riputatakse puusse et teda siis pärastpoole müüa Kõik
töö tehtakse rõõmuga, lauldes ja maksuta. Tuleb ju kõik misjoni
töö heaks.
Järelsõna.
Ülewased read tahamad näidata, et noored
kogudused misjoni põllul ka ise rohkesti ja wirgasti kaasa aitawad,
et misjoni töö wõiks edeneda. Ega siis ka meie manad ristikogu
dused Euroopas selles töös ei tohi tuimaks ja leigeks jääda.
Lõpuks tahun meel ühe mäikese arme üles panna. Arusha
koguduses oli 1921 aasta lõpul 132 ristitud hinge, naised ja
imemad lapsed kaasa armutud. Need panimad 1921 aasta jooksul
kokku: 138,94 rupiat lõikuse tänupüha andeid, 83,25 rupiat ko
guduse liikmete maksusid, 65 rupiat kiriku karbi korjandusi, 10,50
rupiat maksusid ristimiste ja laulatuste eest, 15,25 rupiat kooliraha
laste koolis käimise sest, see on ühtekokku 312,94 rupiat ehk umbes
2,45 rupiat hinge pealt, mis praeguses Eesti rahas (1 naelst.1460 Emrk.) umbes 360 marka hinge pealt mälja teeb. Peale
selle on need kristlased weel kiriku ja koolide juures umbes 125
ruupia eest minemal aastal ilma maksuta töösid teinud. Muidugi
on see kõik Jumala sõna ja Waimu töö wili, kuid seesama Jumala
sõna ja Waim töötamad ka meie manades ristikogudustes. Armsad
usumennad ja õed, ärgem laskem endid noortest kogudustest paganate
seas häbistada.
Laisk sulane, kes seisma jääb
Kui tema isand sõtta läeb.
Wõtkem ka meie tööd teha, nii kaua kui päew on; öö tuleb
millal ükski midagi ei wõi teha. Joh. ew. 9, 4.
Arushüs,
Ida-Aafrikas,
juuli tuul 1922.
52
L. Blumer.
Ew. Lutheruse usu misjonaar.
Tuumkoguduste tekkimine.
Meie Eesti Ev. Lutheri kirik nimetab ennast w a b ak s
r a h w a k i r i k u k s. Kas sünniwad need kaks nimetust
kokku? Kas kirik wõib ühtlasi waba ja rahwa kirik
olla.
Kui „w ab a“ kiriku all mõista, et kirik on auto
noomne,
see on riigiwalitsuse suhtes rippumatu; ehk
seda, et wõimalust on, igal ajal temast wäljaastuda; ja kui
rahv a kiriku all mõista, et kirik peab täiesti natsionali
seeritud, tähendab eestistatud olema; ehk jälle: et rahwas
ülepea tema pühadusest peab rohkem osa wõtma — siis
muidugi hakkawad need kaks nimetust hästi kokku.
Aga kuidas on siis lugu, kui neid kahte mõistet nõn
da seletame, nagu neid tõe poolest tuleb seletada ja mõista,
nimelt: er „ra h wa k i r i k“ tähendab „ju urde kasw u
kirikut, see on niisugust kirikut, kus juba sündimise läbi
rahwa liikmed ka kiriku liikmeteks saawad; ja et „w ab a
ki r i k“ tähendab „w ab atah tl i kk u d e“ kirikut, see on
kirikut, kus ühe ühise usutunnistuse põhjal inimesed waba
ülesandmise läbi kokku liituwad, — kas siis sünniwad weel
need kaks nimetust ühte, wõi kas nad ei käi palju enam
otse risti teine teisele wastu?
Paljud arwawad seda wiimast; ja mina olen ka nõnda
mõtelnud. Nüüd aga arwan, et nad ühte sünniwad ja et
peawadki käsi käes käima: rahwa kirik ja wabatahtlikkude kirik, — mitte teine teise kõrwal, — waid tei n e
teise sees; ja nimelt nii, et rahwa kiriku põhjal
tekiwad tuu m kogudused, milledesse terwe
koguduse elu juhatus ja töö on koondatud.
Ainult kui asjad seda mööda arenewad, läheb meie kirikul
korda, oma aadet teostada nimelt „w a ba ks rahw a
k i r i 'k u k s“ saada.
Aga neid kahte asja ühendada ei ole mitte ainult meie
Eesti Ev. Lut. kiriku aade ja ülesanne, waid see on ter
we ristikoguduse probleem ehk ülesanne
siin maa peal.
„Jumala riik ehk ristikogudus” on kahes sotsioloogi
lises ehk ühiskonnalises liigis awaldunud: kirikus ja
osaduses
Kui Jeesus ütleb: „Jumala riik on ligi tulnud” ja
„uskuge ewangeeliumi” (Mrk. 1.15), ehk weel selgemini,
kui ta ütleb:
„Minge ja tehke jüngriks kõik rahwad”
53
(Matt. 28.19) — siis mõtleb tema laialdase ehk s u u re
kiriku peale! — Aga kui ta ütleb: „Kus kaks ehk kolm
minu nimel ühes koos on“ (Matt 18.20); ehk seal samal
kohal (1.17): aga, kui tema „kogudust ei kuule," j. n. e —
siis räägib tema wäi ksest kirikust ehk o s ad u s es t.
Kirik seisab
universalismi ehk üleilmmõtte peal, ta tahab kõiki tõe tundmiseie tuua ja selle
pärast ka kõiki oma sisse äramahutada. —
Osadus läheb wälja i n diw id ua1ismi ehk
üksikinimese mõistest, tahab neid koguda, kes sur
mast elusse on tunginudja oma wendi armastawad (Joh. 3.14).
Kirik toonitab rohkem wäljaspidiseid armuwahendeid:
sõna ja saakramenti osadus — enam isiklikku usku.
Mõlemad tüübid on õigustatud; peawad teine
teisega leppima ja teine teist toetama ega tohi mitte teine
teisega riidu astuda. Osaduse otsijad ei tohi mitte
kirikust wäljaastuda ja lahkuskusid sünnitada; ja kirik ei
tohi teid — osaduse otsijaid — mitte põlata ega taga kiu
sata, ta peab neid sa llim a.
Wõib julgesti ütelda: õige wahekorra leid
mine nende kahe ühiskondlise tüübi wahe1
on k i ri k u kõ i getä htsam s i sem i ne prob1eem,
n a g u m i s j o n i t ö ö t e m a w ä 1i n e t ä hts am ü 1esanne on. —
Pangem siis tähele, kuidas ristikoguduses kiriku aja
loo jooksul see nimetatud wahekord tegelikult on
teostatud ja wäljakujunenud.
Hakatuses kandis muidugi ristikogudus, kui ta
weel noor ja wäikene oli, „o s a d u s e“ iseloomu. Kogu
dus ei ole muud, kui wäike maailmast lahutatud hulgakene
Jeesuse ümber kogutud, ehk peale tema äraminekut: tema
waimust kokku hoitud hinged, kellel aga ühesuguseid usutundmisi ja waimulikka kogemusi oli.
Pärast, kui ristikogudus suuremaks kaswis, kui lasteristimine üleüldiseks pruugiks sai, kui ristiusk riigi-usuks
tehti ja Rooma riigis laiad rahwahulgad kõik kiriku sisse
woolasid — tuli „k i r i k u“ õitsemise aeg.
Õigused, mis koguduse käes olid, kadusid ära,
koguduse kiriklik kari ei wõinud enam teostatud saada,
isegi wanemate kogust, mis koguduse eesotsas oleks
seisnud, ei kuule meie enam pärast poole midagi: preester
(ehk õigemini piiskop) oli koguduse ainuwalitsejaks
54
saanud^ nagu ta pärast k irik u ainuwalitsejaks sai. Nii küll
ainult Õhtumaal. See on kiriku pilt keskaja jooksul.
Aga ka sel ajal ei puudunud ristikogudusel ka osa
duse tundemärke. Juba jumalateenistuse korras tuleb see
ilmsiks, teenistus jaguneb kahte jäkku: õ p ilaste jaoks
ja usklikkude jaoks — m i ssa catechumenorum ja missa fi d e 1i u m. Edasi tuleb see ilmsiks
munga seisuses ja kloostri elu s, siis ka
1 a h k u s k u d e s mis alatasa kohalikus kirikus ellu tõu
sid: alates donatistidega, kelledes esimest korda osaduseotsijate w a s t u w o o l kirikliku ühekülgsuse wastu nähtawale tuleb. Wõime ütelda, et päris wa i m ul i ku s sei
suses tuumkoguduse omadused ja õigused kontsentreeri
tud ehk keskendatud on; waimulik seisus, see on k i r i k
kitsamas mõttes —
Tuli usupuhastuse a e g. Nagu ta uue mõiste
u su st tõi, nimelt i n d i w idu a a 1s e, uueks - loo w a
usu mõiste — autoriteedi-usu asemele, mis ainult kiriku
õpetust tõeks tunnistab — nõnda tõi ta ka uue mõiste
k i r i k u kohta. „Jumal tänatud (ütleb Luther Schmalk.
Art. XII), meil teab seitsmeaastane laps, mis kirik on, ni
melt pühad usklikud ja 1a m b ak ese d, kes
oma karjase häält kuu1ewad.“
See usklikkude kogu (kirik) on aga nägemata, kuid
tuleb ka ikka ilmsiks, ja nimelt s ea l, kus Kr i st us t
k u u l u ta ta k s e. Nõnda on siis päris õige mis Augsburgi usutunnistus omas VII punktis kirikust õpettab: ta on
usklikkude kogu, kelle juures ew a n g e 1i • u m i p u h t a s t i k u u 1u t a t a k s e j a p ü hi s a akramenta ewangeeliumi järele jägataks e.
Paistab silma, et sel õpetusel kirikust on kaks kül
ge: teine seletab seda, mis rahwakirik on; see on
kirik laiemas mõttes (large dicta) — selle kohta käiwad
sõnad: kus ewangeeliumi kuulutatakse j. n e — Ja teine
ütleb seda, mis tuu m ko gu d u s, kirik kitsamal mõttes
(propri dicta) on nimelt: ta on usklikkude kogu.
Näg e mataks jääb kogudus ikka; aga wõib arwata,
et Lutheril uute ewangeeliumi-usuliste koguduste tegeliku
organiseerimise juures mõte tuli, mitte ükspäinis põhi
panna rahwakirikul e sellega, et ta puhta sõna kuulutamise
apparaadi sisse seadis, waid ka tu u m k o g u d u st e
kogumisele, mitte küll selles mõttes, et nägemata kiri
kut nähtawaks teha, waid et kogudusele tegew orga a n
luua.
55
See on ka tõesti Lutheri tahtmine hakatusest peale
olnud. Kes seda weel ei tea, ehk ei usu, see lugegu asja
järele prof. Hilberti
raamatust: Ecclesiola in
ecclesi a*), kus alikate waral Lutheri waated tuumkoguduste tekkimise kohta meile selgeks tehakse —
Tuumkoguduste kogumise küsimus läks põlewaks juba
1521 aastal, kus selgeks oli saauud, et ewangeeliumi usu
lised paawstist lahku lööwad ja om a eneste teed käima
hakkawad
Luther wiibis sel ajal Wartburgi lossis wangina. Melanchthon oli kimbus: ei teadnud, mis peale ha
kata. Kirjutab Lutherile kirja; küsib kas ta nõus on, et
tema ühes oma õpilastega, kes usutundmisele tulnud, hak
kab püha altari saakramenti wõtma s u b utraque,
(mõlemal näol), see on, leiwa ja wiinaga **). Luther on
nõus ja nõnda sünnib siis ka: Melanchthoo pühitseb esi
mest korda oma sõpradega püha armulauda mõlema armu
wahendi näol. Tuumkogudus on tekkimas ja suurest erine
mas.
Asja rahulise arenemise aga rikkus Melanchtoni ja
Lutheri ametiwend Karlstadt oma kannatamata meelega.
Mis Luther ainult tuumkogudustele tahtis lubada, ruttas K.
ka suurele kogudusele pakkuma, ja jagab ka suurele kogu
dusele armulauda mõlemal näol.
Kui Luther sellest kuuleb, on ta wäga pahane. „Kurat
on temale kiiret teinud“ — ütleb ta Karistadti kohta.
Tahab jälle asja muuta. Oma südametunnistuse
pärast paneb ta asjale wastu: „Siin on nõtradele usus
liiga tehtud; nad ep ole weel küpsed usus.“ Luther näeb
selles teos rahwa äraawatelemist wale poole. Inimesed
õpiwad jälle ainult wäljaspidiseid kiriklikka tegusid tegema
ja mitte, nagu tarwis oleks, usu ja armastuse peale mõtlema.
Oleks pidanud ära ootama, senni kui nad w ab at a ht 1i selt oleksid tulnud; muidu langewad nad paawstist ära,
aga Kristuse juurde nad ei tule.
Luther tahtis asja ära keelda, aga ei saannd enam!
Kuid tuum kogudustekogumise mõtte jäi te
male alles. 1523 aastal, kus koguduste organiseerimine
suurel mõõdul käsil oli, kirjutab Luther oma „S a k s a
missa t,“ milles tema ka omad mõtteid tuumkoguduse
kohta pikemalt seletab. Et need seletused meie aine suhtes
nii wäga tähtsad on, ja et nad on täidetud päris juma
liku tarkusega ja imewäärilise kainusega, siis tahame natu
kene nende juures wiibida.
*) Ilmunud Deicharti kirjastusel Erlangenis.
**) Katoliku kirikus anti laualistele ainult leiba.
56
Luther tahab kiriku iseloomust, nagu ta seda katoliku
kirikust oll pärinud, kinni pidada. Ta
hoiabrahwakiriku alles. Suures koguduses tahab ta esiotsa kõik
nõnda jätta, nagu ta seda eest leidis. Isegi ta tahab juma
lateenistust alles jätta ladina keeles; ainult ladina missa
k õ r w a 1 e tahab ta saksa missa sisse seada. Peale nende
kahe jumalateenistuse soowitab tema aga weel ühte k o 1 mandatkokkutulemise wiisi, mis täiesti osaduse
laadi kannab ja mida ta täieliseks ewangeeliumi
korraks nimetab.
Lutheri mõtteid kokkuwõttes wõime meie tema waatekohta: 1) suure koguduse suhtes 2) tuumkogudu se suhtes ja 3) wa hekorra suhtes nende kahe wahel
järgmiselt iseloomustada: Uus 1) Suur kogudu s ehk r a h w a k i ri k. Tema alla kulub kõik rahwas, ka need hulgad,
kes weel mitte ei usu. Lasteristimise peale waatamata,
millest nad kõik on osa saanud, ei ole nad weel mitte
ristiinimesed tõsises mõttes. Rahwa kirik on paganliku
maailma sarnane, mis esimest kogudust ümritses. Rahwakirik on usklikkude — tuumkoguduse — misjoni tööpõld.
Luther hindab rahwakiriku awalikku jumalateenistust kui
misjoni tööd. Ta ütleb, see olewat nii „nagu peaksime
meie kesk türklaste ja paganate seas, kusagil lagedal põllul
— jumalateenistust.'' Temal on selge, et maailm ja rahwahulgad weel mitte ristiinimesed ei ole.
Küll peawad
nemad selleks kaswatatud saama. Nende seas puudub weel
kindel kord, mille järele wõiks ristiinimesi ewangeeliumi
järele juhatada ja walitseda; aga õige koguduse peatundemärgiks on just see, et Jumala sõna tõesti tema sees
walitseks ja kiriklik kari tema sees teostatud
saaks. Rahwakirikus aga ei ole karjal ei maad ega
mõtet
Kõikidele peab küll rahwakirikus ewangeeliumi
õpetust kuulutata ma, aga kõiki ei saa mitte ewan
geeliumi järele juhtida.
Üksikute hingede noomimist ei
wõi kusagil mujal ette wõtta kui tu u m k o g u d u s e s.
Aga jälle s u r w e a b i n õ u s i d tarwitada suure hulga
juhatusel ilma milleta läbi ei saa, ei ole mitte koguduse
asi, waid see on kristlik u r i i g i w a l itsu s e
ü l e s a n n e.
(Lahkuminek siin Kalwiini mõttetega!)
Rahwakirikus on täitsa läbisegi aetud
ristiinimesed ja mitte-ristiinimesed,
Luther hoiatab sellepärast kuulutajaid selle eest, et nad
mitte tähelepanemata ei jätaks seda tõele wastawat asjaolu,
ja et nad mitte nõnda ei kuulutaks, nagu oleks suur
57
kogudus juba usklikkude kogu. Nimelt tuleb siin selget
wahet teha!
Isiklik usk ei ole mitte suure hulga asi.
Suured hulgad tulewad kirikusse ainult uudishimust aetud.
Ühesuguste õiguste andmine usklikkudele ja mitte-usk1ikkute1e
ei
ole
sugugi mitte Lutheri arwamise järe1
õige.
2) Tuumkogudus
Luther nimetab seda kogudust,
eraldatud
koguduseks (Sondergemeinde) ehk:
Õige ewangee1iumi1e wastawalt kor
raldatud k o g u du s (die rechte Art ewangelischer
Ordnung.)
Siia liituwad ühte kõik, „k e s tõs i s e l t
r i s t i i n i m e s ed ta li a w ad o 1 1 a“ (die mit Ernst
Christen sein wollen!). Nende ühinemine ei tähenda aga
mitte, et siin kõik tõsised ristiinimesed eraldatud oleksid
(nimi ristijnimestest.) Ka tuumkogudus ei ole mitte usklikkude
kogu. Õige kirik ei ole iialgi mitte nähtaw; ta on ainult
usu tundmisele kätte saadaw (sola fide pereeptib ili s). Tuumkogudus on ainult koht, kuhu kokku tulewad
need, kes tahawad olla tõsised ristiiniimesd ja kes
ühinewad just selle aate täidesaatmise ehk kättesaamise
otstarbeks.
Tuumkoguduses tuleb nähtawale osasaamin e
usus ja wendade arma stu s. Tuumkoguduste
koosolekutel loetakse juba kirja seletustega ja läbirääkimi
sega — muidugi ka ühenduses palwega; aga kõik sünnib
siin lihtsal wiisil, nõnda et suurt'"korraldust seks tarwis ei
olegi.
Jah, a walikk u jumalateenistust — liturgiat
— soowib Luther kaunistada kõiksuguste wäljaspidiste
abinõudega, laulukooride ja pasunakooride koostegewusega.
Tuumkoguduse koosolekud kandku rohkem perekon d
likku laadi. Tuldagu kokku kodades, mitte kirikus.
Luther räägib sellest, et tema hea meelega oma juures
k lo o st r i s, kus ta elas, neid koosolekuid peaks, kuna
ta jutlustamist kirikus ühe kaplaani (alama waimuliku)
hooleks jätaks. Kõik peab siin sihitud olema s õ n a peale,
palwe peale ja armastuse peale.
Silma paistab, et Luther nimelt selle koguduse kätte
saakramentide tarwitamise õiguse tahab anda. Selles ring
konnas saagu püha ristimise tallitus ettewõetud; s i i n
saagu püha armulaud pühitsetud! — Siin tuumkoguduses
teostatagu ka kiriklik kari; see on: wastastikune
hingede eest hoolekandmine ja kaswatamine.
Mis suures
koguduses mitte läbi wiidaw ei ole, on siin wõimalikuks
58
saanud: nimelt neid, kes mitte kristlikult ei ela, „äratunda,u
neid noomida, paranduse tee peale wiia, kui tarwis wälja
heita kogudusest, ehk ajutiselt neede alla panna Matt. 18,15
järele.
Kari tarwitamine on nii hästi üksikute wendade
kui terwe (tuum) koguduse asi.
Üldko gudus e s
karistatakse ka üleüldiseid, tuumkoguduses
manitsetakse ja karistatakse ka üksikuid. Siin on liik
med teine teisele tuntud ja, mis weel tähtsam on, siin on
liikmed walmis kaswatuse korra alla ennast paenutama ja
kui tarwis ka nuhtlust oma peale wõtma. Nõnda on siin
tõesti kiriklik kari läbi wiidud ja nimelt ainult waimu1ikkude abinõudega.
Ka wälja heitmine kogudusest, kas jäädawalt, ehk aju
tiselt, on waimulik abinõu; ta sünnib muidugi hingekarjase
huwides: peab mõjuma nagu rohi haigele. Ta on emalik
nuhtlus, mis tahab parandada, ja osasaamisele walgusest
eksijaid tagasi kutsuda. Wäljaheitmises ilmsiks tulew terawus
pehmendatakse selle ärakaalumisega, et awalikud patused
juba oma patuiangemise läbi nagu iseenesest kogudusest
wälja jääwad. Ja et waljaheitmine ainult tuumkoguduse suh
tes, sünnib, nõnda et rahwakirlk wäljaheidetuile ikka weel
armujuhatajaks saab olla. Muidugi on wäljaheitmise õigus
terwe (tuum) koguduse ja mitte üksipäinis ametikandja käes —
Iseenesest mõista kujuneb tuumkogudus suure koguduse
töökandjaks orgaaniks. Kes tuumkoguduse liikmeteks ennast
üles annawad, peawad walmis olema; k ä e ga ja s u u g a
ewangeeiiumi tunnistama. Sellest kujuneb wälja tuumkogu
duse kahekordne töö: esiteks armastuse töö ja teiseks
tunnistuse, ehk misjoni töö
Arma stus e töö kohta ütleb Luther, et wõiks ristiinimeste peale panna üleüldist maksu waeste heaks, mis
wabatahtliselt antakse ja millest wõiks wäljajagada waestele
apostel Pauluse eesmärgi järele 2. Kor. 9. 1. ja 12. Tuumkogu
duse ülesandeks loeb Luther aga ka tunnistuse tööd.
Jumala sõna wäljalaotamine p :ab tema peamureks olema.
Siin tuumkoguduses tuleb just ilmsiks üldüIdise pre stri ameti õigus, mis usklikkudele on antud. Kõigepealt
muretsegu tuumkoguduse liikmed nooresoo õpetamise
ja kaswatamise eest. —
Huwitaw on tuumkoguduse organiseerimise juures weel
üks asi: Luther räägib nende inimeste nimede sissek irju tam is e e t, kes tuumkogudusesse sisse astuwad.
Näib, nagu seisaks tuumkoguduse organisatsioon päris w a b a
seltsi" näol tema waimu silmade ees. Igatahes peawad kaks
59
asja siin koos olema: es iteks peab selge olema, kes tõesti
tuumkoguduse liige on; ja neil liikmetel endil peab selge ole
ma, et nad koduduse liikmed on ning et nad wabatahtliselt
ka kõik kohustused oma peale wõtawad, mis niisugune sisse
astumine nende peale paneb. Aga teiseks peab niisamuti selge
olema, et tuumkogudus ikka terwet kogudust
esitab ja terwe koguduse asju ajab ja et ta
mitte ühe juhuslise eraseltsi töö ei ole. Tuumkogudus on nõn
da kõige lähemas ühenduses terwe koguduse eestseisusega ja
tema ametnikkudega.
3) Mis nüüd w a h e k or ra sse puutub rahwakiriku ja
tuumkoguduse wahel, siis see juba on selgunud. T u um
kogudu s on te gew orgaan suure koguduse sees.
Tuumko gudus on mi s jo n i kogudus, rahwa kirik te
ma lähem misjoni tööpõld. R ah wakirik on tuumkogudusele põhjaks,kus peal tema seisab, p õ 11u ks, mi 11 e p e a 1
ta omale 1iikmeid kaswatab ja k og ub. Tuum
kogudus on rahwa kirikule sihiks, kus poole tema areneb ja
kus tema küpseks saanud liikmed aset ja tööd leiawad.
Lutheri aade kirikust on e c c 1e s i o 1 a in eccles i a:
kirikukene kiriku sees ehk tuumkogudus suure koguduse kes
kel; mitte ainult ü hte ja mitte ainult t e i st ei soowi tema,
waidmõ 1emaid teine teise sees,
Kas Luther katsus nüüd ka oma aadet t e o s t ad a? Ei
katsunud! Ja kui keegi Hesseni waimulik hakkas seda tegema,
keelas tema seda ära! Kuidas seda setetada?
Wägisi ei wõinud siin midagi peale hakata. Ülepea ei
wõi midagi selles asjas teha? Tuumkogudused peawad ise
enesest t e k k i m a, neid ei wõi ise luua. Luther ütleb selgesti,
mispärast tema midagi ei teinud ja ei wõinud teha: temal esi
teks ei olnud „ i n im e s i “ ja tema kartis teiseks 1 a h k u s a
tekkimist.
J a h tal ei olnud i n i m e si. Ehk küll ärkamine, mida
rahwas usupuhastamise ajal läbielas, üks suurematest on olnud,
mida ülepea kiriku ajaloos on ette tulnud, oli ometi see ärka
mine rohkem d o gma a t i 1in e. Isiklikus usutundmises oli
rahwas weel wäljaarenemata. Usupuhastuse ajajärgu waimlist
seisukorda iseloomustab kõigeparemini juhtmõte, mille järele
otsustati, mis usku keegi maa ehk riik on: K el le m a a,s e ll e
usk (cujus reg i o, i 11 i us rel ig i o.). Ja kus ka isik
lik us utu n dm i n e ilmsiks tuli, seal omandas ta sagedasti
märatsewa iseloomu. Usumäratsejatega oli Lutheril just Witten
bergis palju tegemist — ja selle pärast kartis tema tuumkogu60
dust hakata teostama, et mitte lahkusk sellest wälja ei tuleks(„dass keine Rotterei draus entstehe!")
Aga Lutheri waikseks lootuseks — salaarmastuseks —
jäi see asi ikka. Ka pärastpoole näeme meie temal seda mõtet
olewat. Omas kirjas Nik. Hausmann’ile (29. III 1527) arwab
tema niisamuti, et koguduse õpetaja peaks tuumkogudusi
koguma kakkama, kui tema koguduse olud seda lubawad.“
— Sedasama mõtet awaldastema kirjas 26. IV 1533 waimukudele Hesseni maal. Ja Schmalkaldia artiklites — see on
meie kiriku sümboli raamatus 1537 aastast Art IV —
ewangeeliumist ütleb Luther:
Ewangeelium saadab nõu
ja abi ka „per mutuum colloquium et
consolation em f ratru m,“ see tähendab „wastastikuse wennaliku läbirääkimise ja troosti kaudu. Nõnda
on see Lutheri aade kirikust ka meie sümbooli raamatusse
üleswõetud ja õpetuse poolest saktsioneeritud (kinnitatud).
Luther lootis oma mõtte täitmist tule w i k u s t, Esimine aeg, mis usupuhastamise aja järel tuli: orthodoksismuse
ehk õige, õpetuse aeg ei toonud tema mõtte teostamist mitte.
Aga teiseks läks asi järgnewal ajajärgul, mida pietismi ajaks
nimetame. Pietismus (wagadus), mis kõige peait elawat, tegewat usku toonitab, on otse ka oma programmi ülesse wõtnud:
usklikkude kogumise. See tuleb ilmsiks tähtsas raama
tus, mis selle uueaja tulemistsissejuhatab: S peneri raama
tus: Pia d es i der i a (wagad soowid). Tähtsam nõudmine,
mida siin ülesseatakse, on just „wagade koosolekute" sisse
seadmine (collegia pietatis). See aeg tõi tõesti suurte rahwahulkade, ka lihtinimeste ärkamist enesega kaasa ja igal pool
tekkisid Jumala sõna ümber usklikkude kogud.
Kõige suurem teene nende kogude korraldamisel on
Hernhutil olnud. Zinzendorf i otsekohene aade ja
tahtmine oligi: Lutheri mõtet tuumkoguduse kogumisest teos
tada.
Aga ei pietismil ülepea, ei Herrenhutil iseäralikult ei ole
kirikus seda mõju olnud, mis neil oleks wõinud olla ja oleks
pidanud olema: nad ei leidnud õiget wa hekorda kiri
kuga. Nad talitasid wäga iseseiswalt ja kirik waatas ikka
ikka waenuliselt nende töö peale ja hindas ikka nende tegewust, kui lahkusu tööd.
Niisamasugune lugu oli nii nimetatud „o s a du s e 1 i ikumis e ga“ (Gemeinschaftsbewegung), mis minewa aasta
saja lõpul Saksamaal tekkis ja ka meie maal laineid lõi. Igalpool tõusid usklikkude kogud — aga mitte, kui kiriklikud asu
tused, waid „wabade seltside" näol. Kus asi õnnestas, oli ka
61
wahekord kirikuga hea. Suuremalt osalt seisawad aga osadused
„alliants“ seisukohal, ehk on päris waenulikud kiriku wastu.
Igatahes ei seisa need seltsid, nagu tuumkogudustega peaks
lugu olema, mitte koguduse elu ja walitsuse keskpaigal.
Praegu on jälle usuärkamist märgata mõnedes kristlikku
des maades, kõigepealt nooruse seas. Ja just igatsus k i r ik u
järele ou nooruse juures suur, nagu tähtis nooruse juht Saksa
maal Erich Stange kahes kirjatükis: „Tulew kirik" ja „Noorus tulewa kiriku sees“ seletab, mida tema ajakirjas ,,Pastoralblätter“ 1924 Ns 9 ja 13 on ilmutanud. Igatsus kiriku järele on
suur; aga praegune kirik ei ole noorte meele järele T e m a l
p uu d u b süd a; tema l puudub tu u mko gu d us.
Tuumkoguduse tekkimine on just meie kodumaa
kiriku, kõigepäält endise Liiwimaa sinodi siiamaani laaendamata probleemiks jäänud.
Wõitlus Herrnhuti wastu ja
tema allajäämine Liiwimaal on selle probleemi temale üles
seadnud.
Wõitlus Herrnhuti wastu minewa aastasaja keskel oli
üks mööda pääsemata asi: kõige paremad Liiwimaa õpetajad
wõtsid selle üles ja wiisid ta läbi. Kahjuks mindi aga
liig kaugele selles wõitluses, ja kahjuks ei ole midagi
Herrnhuti asemele jõutud panna: t u u m k o g u d u s e d
jäid kiriku pooltkogumataja korraldamata.
Eestimaal ei ole wõitlust olnud Herrnhutiga kirik u
poolt, ei ole ka siin midagi sündinud tuumkoguduste tekkimise suhtes. See küsimus ootab nõnda ka
siin lahendamist.
Kas saame ülepea teda lahendada? Kas läheb meil
korda, mis weel ühelgi ajal terwe kiriku ajaloo jooksul
mitte ei ole korda läinud? Kas need kaks ühekorralist
koguduse kuju lasewad endid ühendada: kirik ja osadus?
Näib, et meie praeguse aja kirik just sinna poole
wälja areneda tahab, wähemalt ewangeeliumi kirik. Teed
on temal selleks rajatud:
1) Wabadus on tema 1e
antud; ja 2) igatsus se11e jä re1e on i ga1poo 1
põlew. Kui Jumal taewast nüüd ka weel ühte, annab,
mis küll selle asja juures kõige tähtsam on: kui ta inimesi
annab — siis wõime meie küll loota, et tagajärg saab
olema ja tuumkogudused tekkiwad.
Ei tea, mis Jumal wõtab teha ja kuidas asjad kujunewad. Aga seda wõime kindlasti ütelda: Tuumkoguduste tekkimise mõte otsustab meie tulewiku
saatuse ü1e.
Ki h e 1kon d a d e ü mber loomine elawateks kogudsteks,see onmeie
kiriku, see on meie rahwa elu küsimus.
J. Haht
62
Tõstamaa õp.
Toorus haigete wastu.
Kui toored wahel paganad oma haigete wastu olla
wõiwad, seda kujutab üks juhtumine Uue-Guinea’st, mida
misjonaar Kunze järgmiselt kirjeldab.
Kord käisin Papua-poisi saatel põlisest metsast läbi.
Tee oli kitsas ja ühtegi inimest ei tulnud meile wastu.
Olime juba hulga maad ära käinud siis nägime metsas onni
kest, mis nii wilets ja korratu oli, et mina muidugi arwasin
et tema sees enam keegi ei ela. Kuid urtsiku juurest para
jasti mööda sammudes, kuulsin mingisugust häält, ja astu
sin sisse.
Mis ma nägin! Kõwa maa peal lamas wanapoolne
naesterahwas, lugemata mädapaisete ja haawadega kaetud.
Käed ja jalad olid nähtawasti äramädanenud; nii oli ta täitsa
abita. Kohkunult küsisin poisi käest, kes mind saatis: „Kas
siis mitte keegi selle õnnetuma eest ei hoolitse?“ Tema
kostis: „See naene kuulub selle küla alla, kust praegu tu
lime. Wahete wahel tuleb külast mõni laps siia ja toob
wähe toidust haige jaoks; sellega ronib laps onni katusele
ja laseb ta katuse aukudest maha langeda; — haige püüab
siis kuidagi moodi ligi ulatada ja toidab ennast sel wiisil.“
— Igaüks saab aru, et haige mitte palju abi niisugusest toit
misest ei olnud saanud; ta oli alati hirmsas walus, korista
mata ja abita, ja piinaw nälja surm oli temale kindel.
Kui misjoqi jaamale tagasi jõudsin, jutustasin omastele
sellest, mis ma olin näinud . .. Mu saatja aga, kes muidu
wäga wiisakas ja armas laps oli, naeris ... Ma küsisin ta
käest, miks ta naerwat? Laps aga kostis: „Ma naeran selle
pärast, et sa selle wana naesega nii wäga kaasa tunned.“
Sellest näete, kui waesed — halastuse ja kaastundmise
poolest — paganate südamed olla wõiwad ja kui wäga tarwis neile oleks Temaga tutwuneda, kes kõikide arst ja
aitaja tahab olla ...
K. K.
63
Mille eest peaksid sina piiblit
tänama.
Kord tuli reisija, — kaupmees — sakslane — neegrikülasse Aafrikamaal. Pealiku majasse astudes, leidis tema
eurooplaste wiisi riietatud mehe toolil istuwat ja suurt raa
matut lugewat, mis tema ees laua peal oli. Sarnast pilti
ei olnud kaupmees weel kunagi näinud. Täis uudishimu
waatas ta raamatu sisse ja tundis ära, et see piibel oli.
„Kuulge,“ — ütles tema nüüd pilgates, — „s e d a
raamatut ei maksa enam lugeda; tema õpetus on meie
maal ammugi läbi kukkunud, — kõik on pettus ja wale.“
Rahulikult kostis pealik: „Mõni aeg tagasi olin met
sik ja kawal mees ja elasin kõikide naabritega alatises
sõjas; nüüd püsib igal pool rahu. Endisel ajal pidasin
suuri jootusid ja olin ise alati joobnud, — nüüd olen
karske. Endisel ajal peksin ja piinasin oma naisi, — nüüd
elan õnneliku perekonna elu.
Ja kust tuli see muudatus? Ta tuli piiblist. Selle
järel näitas pealik wõõrale suurt kiwi maja ligilähedal, ja
seletas: „Waata, selle kiwi juures piinati ja tapeti endisel
ajal kõiki walgeid mehi, kes iial meie maa piiridesse juhtusid
tulema; ükski neist ei pääsenud, — ka sinu elu oleks ot
sas, kui suur muudatus meil oleks tulemata jäänud; täna
siis piiblit, kes meid uuteks inimesteks tegi, et sina alles
elus oled!. ..“ Häbiga lahkus reisija pealiku kojast.
K. K.
64
kirjandusosakonna
väljaannetena
on
ilmunud
ja Misjoni seltsi kaudu saada:
A.
Eesti M. 8. Äratuskirjadest:
1. Väinö Havas „Kudas saavutame
puhta südametunnistuse?*6 Soome
keelest H. Põld ......................... hind 5 m.
2, A. Cordesi j. H. Valma „Raamatute raamat
B.
.hind 20
Eesti M. 8. kirjastikust:
1. Ada Lee, Chundra Leela, ühe In
dia naiskristlase elulugu. . . hind 25
2. J. K. H. Taylor Hingekarjane Hsi.
Ühe Hiina kristlase elulugu. Saksa
keelest
hind 50
D.
Väikene Kristlik
II aastakäik
E.
Ajakirjad:
kalender
1925 a.
hind 5
1. „Meie Kirik" 1921, 1922, 1923 ja 1924.
2. „Laste kirik
1 ja II aastakäik.
F.
Aasta raamat I. 1923 ja II. 1924. hind 20
SEISE
3E
3E
1JJ
S^^iiiiiiiiiiiwiiiiiiiiiiiiiiwiiiiiiiiiiiiiinii^
%
fKui Teie
H
U
J
U
J
U
Eesti Ev. Lutheruse kiriku arenemisest
huvi tunnete ja Ev. Lutheruse kiriku rajaja Dr.
Martin Lutheri sihis j^ vaimus puhta jumala
sõna alusel ja meie kiriku usutunnistuse juhtnööri mööda seda arenemist tahate edendada ja
toetada, siis
D
lugege,
%
F
%
uusi lugejaid, tellijaid ja laialijaotajaid juurde
M
muretsedes, Eesti Misjoni Seltsi poolt väljaan%
tavat kristlikku nädalalehte>
tellige
ja
lajali
laotage
U
M
J
M
U
H
L
J „Meie Kirik“|
Z
U
E. Ev.Lutheruse usukogudustele.
F
Tellimishind: Vi aastas postiga 300 m., postita 275 m
M
1/a „
»
150 „
„
140 „
^ „
,
80 „
„
70 „
Üksiku numbri hind 6 mrk.J
F
%
„M. Kiriku“ lisana, aga eraldi
ilmub üks kord kuus laste jaoks:
H
M
Äratushääl
tellitavalt,
%
t„Laste Kirik")
MHind: üksik nunimer 4 mrk/ 10 kaupa postiga
=
ä 40 mk. 10 eks., postita — 35; saja viisi 35 m. ja 30 m 100.
M
Aastakäik — postiga 50 m. postita 40 mrk.; ja
M
10 viisi 400 ja 350 mrk; saja kaupa 3500 ja 3000 mrk.
Mõlemate lehtede toimetaja on H Põld.
F
Teised toimekonna liikmed on H. Kiiver, P. Nõum.
A„Meie Kiriku" ja „Laste K riku" talitus on Tallin=
nas, Rüütli tän. nr. 13. Toimetaja H Põld elab Kose
M
kirikumõisas ja toimetusesse puutuvad kirjad ja lehtedele trükkimiseks, saadetavad käsikirjad palutakse otse
W
Kosele saata. Toimetaja kõnetraat: Kose nr. 11.
U
„M K “ ja „L. K.“ toimetus ja talitus.
M^!!^^^^!i>l!^^^l!lij!^^^l^i^l!^^^^i^!^^!^^lill!!l!^^,^!!!l!!!^,,^i!!!^!^^^
ZWETK0W i KITZEL
tLLINN, WENE TAN.
VaataH. E. Pitsahl.
Maa-alune käik
Narwa jõe all.
...H. E. Pitsahl.
Maa-alune käik
Narwa jõe all.
Kirjastus „Nauding" — Tallinnas.
H. E. Pitsahl.
Maa-alune käik
Narwa jõe all.
Kirjastus „Nauding" Tallinnas.
K. Kabanow'i trükk Tallinnas, 1932.
Maa-alune käik Narwa jõe all.
Narwa loss, wanalinn ja kind
luse bastioonid on säilinud tä
nini Võrdlemisi hästi, kuid linna
ümbritsenud müür kisti maha
juba 1860 a. paiku, warsti selle
järele, kui likwideeriti kindlus.
Daaniaegsest Narmast pole muud
säilinud, kui mast jõepoolne lossi
müüristik jõele wäljaulatawa n.n.
„danskeri" kohal ja see oli eralda
tud eelkindlusest sügama kraamiga.
Eelkindlus ise ehitati alles Daani
aja lõpul ja ordu ajal. Linnakirikuna esines praegune Wene kirik,
mis ehitatud arwatamasti 14. sa
jandi lõpul ja mille kõrmal aset
ses 1520 a. paiku asutatud Püha
Anna klooster. Mõned mallid (raweliinid) ehitati juba orduaja
lõpul, kuid praegused mallid on
pärit hilisemast Rootsiajast, mil
muudeti Narma tugemaks kind
luseks. Bastioonide ehitustööd lõ
petati mõni aeg enne Põhjasõda.
Olles ühenduses üksteisega mallialuste wõlwkäikudega need moo
dustasid terwikult maa-aluse ristkäikude laborindi, mille jäänused
on säilinud tänini. Hermanni
torn on orduaegne ehitis, kuid
esineb esmakordselt selle nime all
alles 1704 a. Linna taga jõe ääres
oli Liiwaküla. Kraenholmi (wist
praegust Krenholmi saart) maini
takse esmakordselt ordu ajal 1558
a., milline nimi tähendab alasaksa keeles kuresaart. Kose ääres
asetses juba 16. sajandi alul mesiweski ja selle maldajal juhtus
sageli kokkupõrkeid wenelastega
kosest ülalpool asuwatel saartel.
Jaanilinna mäenukki hüüti Püha
Gerassimi mäeks, wist seal aset
sema kiriku järele. Tallinna maan
tee siirdus linna alla praeguse
Narma aguli juures. Kõige manema külana esineb Narma jõe
alamjooksul Wepsküla. Wasahof
sai nime oma maldajalt krahwinna
Wasaburgült. Narma ümbruskond
ühes Waimara kihelkonnaga asustati ordu ajal.
*
1346 a. läks Harju- ja Viru
maa Liimi ordu maldamisele.
Pärast Jüriöö mässu alanud söjategewus Pihkwaga waibus, kuid
rahu ei sõlmitud. Sõda algas
uuesti Rootsi kuninga Magnus III
eestmõttel, kellel oli kindel kawatsus pöörda nomgorodlasi katolikuusku. Kuna rootslased katsusid
wallutada
Neema jõesuud ja
Pihkwa ning Nowgorodi sõja
mäed piirasid Nöteburki, läksid
ordumehed 1348 a. üle Narma
jõe rüüstama Wadjamaad. Sa
muti korraldati rüüstretk Pihkwa
ja Irboska ümbrusesse.
1349 a. aprillis said pihkwalased lüüa orduwäe poolt Irboska
all. Samal ajal ehitanud saksla
sed Narwa jõe äärde pihkwalaste
alewi wastu
(wist praegune
Skamja küla) kindlustatud lossi.
See ei meeldinud pihkwalastele;
nad kogunud sõjawäge ja otsus
tanud wallutada lossi. Saates
sõjawäge lotjadel, aga ka hobus
tel ujudes üle jõe nad süütanud
äkilisel pealetungil lossi põlema.
Lossis asuwatest sakslastest ju
eestlastest hukkunud paljud tules,
teised pääsnud põgenema, kuid
pihkwalased ajanud neid taga ja
tapnud kõik maha.
Sama aasta sumel ilmus Rootsi
kuningas Magnus sõjalaewastikuga Soome lahte ja tahtis maan
duda Kaporje all, kuid kuuldes
Wene sõjamäe tulekut Nomgorodist ta sõitis oma laewadega
Narma jõesuhu. Narma lahes al
gas aga torm, mis wigastas pal
jaid laewu, nii et Magnus oli
sunnitud pöörduma tagasi Rootsi.
Sõjategewus orduga oli katke
nud; mõlemad pooled ei tahtnud
seda uuendada. 1350 a. rüüstasid nowgorodlased Rootsile kuuluwat Karjalat ja põletasid maha
Wiiburi alewid. Magnus tõugati
troonilt ja siis sõlmiti Tartus
rahu Rootsi ning Nomgorodi
mahel. Piiriks jäi Sestra jõgi.
Samal ajal tahtnud Pihkwa esin
dajad sõlmida rahu ka orduga,
mis aga nurjunud. Sõjategemus rauges hoopis, kuid rahu ka
ei sõlmitud. Niisugune olukord
tuuris 1363 a., mil külastas
Tartnt ja Wiljandit Nomgorodi
saatkond. Siis sõlmiti nowgorodlaste waheltsobitusel rahu ordu
ja Pihkwa mahel.
Kuid see rahu ei kestnud kaua.
Wastastikused tülid algasid uuesti
1367 a., mil Tartu piiskopkonna
kalurid olewat uputanud ja poo
nud Peipsil Wene kalureid, hüwitanud nende mõrke ja põle
tanud maho hurtsikuid. Kättemak
suks pihkwalased rüüstasid üht
piiriäärset ordule kuuluwat küla.
Selle tagajärjel läks ordumeister
Wilhelm v. Freimersheim rüüs
tama Irboska ja Pihkwa ümb
rust, kuna samal ajal Tallinna
komtuur ühes Harju, Wiru, Järwa ja Põltsamaa foogtidega tun
gis üle Narwa jõe ning rüüstas
Pihkwa maid 6 päewa.
Pihkwalased palusid Nowgorodilt sõjalist abi, kuid ei saanud.
Siis nad saatsid ühe sõjawäerühma lotjadel Narwa jõele. 2. now.
1367 a. põletas see maha Narwa
linna, kuna teine rühm rüüstas
Alutagust, wallutas tormijooksul
müüri ja sügawa kraamiga kind
lustatud Jõhwi kiriku ning põle
tas maha. Rakwere foogt Her
mann v. Frilingshausen läks oma
rühmaga neid tagasi tõrjuma,
langes aga lahingus ühes 5 ordumennaga. Teine lahing pihkwalastega oli Narma jõesuus,
kus saanud surma 300 wenelast.
Järgmisel aastal piirdus sõjategemus maid Pihkwa ümbrusega.
1369 a. rüüstas Tallinna kom
tuur jälle Narwa jõe tagust 4
päewa jooksul ning tuli tagasi
rikkalikku rööwsaagiga, muu hul
gas 300 wangiga.
Samal aastal läks Narwa foogt
Arnold v. Altena üle jõe rüüs
tama, löödi aga tagasi. Wenelased tapnud 50 sakslast ja põleta
nud maha kolm ordule kuuluwat
küla, tappes seejuures ligi 100
inimest. Kättemaksuks Narwa foogt
läks jaanuarrs 1370 a. jälle üle
jõe, lõi Pihkwale kuuluwates kü
lades maha mitusada inimest ja
tõi wangidena kaasa 200.
1370 a. suwi oli wäga wihmane; sõjategewus rauges. Tal-
mel piirati küll Wastseliinat ja
rüüstati Kirumpea ümbrust, kuid
see oli ka kõik. 1371 a. suwel sõl
miti rahu Wastseliinas.
Kuid see rahu ei kestnud nähtawasti kaua, sest 1377 a. piirasid
pihkwalased jällegi Wastseliina
lossi. Alles siis sõlmiti kindel
rahu, mis tuuris 25 aastat.
Seda rahuaega kasutas Pihkwa
linn enda kindlustamiseks, ehita
des hoolega uusi müüre ja kaitsetorne. Samuti toimis ka ordu.
1381—90 a. roahel saadeti Põlt
samaa foogt Heinrich v. Oldendorp rajama praegust Narwat.
Linnale ehitati kiwimüür ümber,
mis siirdus lossi kraamini. Selle
juures jäid mitmed põllud sisse
poole ringmüüre ja need Võõ
randati. Seega hakkas linn kasmama, saades Tallinna kauban
duse laokohaks.
Wastukaaluks Narmale rajati
1384 a. Luuga jõe kõrgele kal
dale Jami kindlus.
Pidades silmas Narua tähtsust
kaubanduslises läbikäimises Nowgorodiga, püüdsid soodustada lin
na edenemist sel ajal ka ordu
meistrid, näiteks- Sivart Landern
v. Spanheim ja Cisse v. Ruthenberg, hoolitsedes linna õiguste
alalhoiu ja kodanikkude eluliste
huwide eest. Nagu mäidawad
selleaegsed ürikud, polnud linna
elanikkudel tuluallikaks enam ai
nult põllumajandus ja kalastus,
maid peamiselt juba kaubandus.
Kuid iseseiswaid kaupmehi lei
dus Narmas mähe. Peamiselt ta
oli ärarippum Tallinnast, ega
muidu poleks Tallinna raadil
tarmitsenud ülalpidada siin 2 hai
gemaja ja öelda otsustaw sõna
2
linna tehingutel. Kaupmeeskond
ja käsitöösturid olid koondunud
ka Narmas oma gildede ümber.
Orduajal mainitakse siin Antoniuse gildet. Eriti silmatorkav) on
see, et Narmas leidus orduajal
palju aadlisoost elanikke, mida
polnud märgata mujal, näiteks
Tallinnas.
1375 a. paiku teatas Narma
foogt Tallinna raadile, et koda
nik Ludeke Wilde ostnud eelmi
selt foogtilt Narmast ühe naise.
Nüüd olemat selle naise mees
tulnud üle ristiusku ja nagu
näha tema eluwiisidest, tahab olla
tõesti truu ristiusule. Sellepärast
palus foogt raadi, kas fee mõiks
mõjutada Wildet niimõrt, et ta
saadaks naise Narma tagasi mehe
juure. Foogt oleks meeleldi mal
mis saatma tagasi naise eest saa
dud raha, kui seda aga ei taheta,
siis annaks selle naise asemele 2
teist naist. Nagu näha sellest kir
jast, leidus meel orduajalgi Nar
ma ümbruses paganaid ja müüdi
Eestis inimesi.
1403 a. algasid jälle kokkupõr
ked menelastega Pihkwa piiril.
Selle tagajärjel ordumeister kor
raldas 1406 a. rüüstretke Pihkwa
maile. Nüüd tungisid ka wenelased üle piiri rüüstama Kirumpea
ümbrust, palusid isegi toetust Nowgorodilt ja kui sealt ei saanud,
siis Moskwalt. Sealne würst saa
tis oma wenna Konstantiniga
abiwäge. 1407 a. tungis Kons
tantin suure sõjamäega üle Nar
ma jõe ja käinud rüüstretkel isegi
kaugemal, kui omal ajal David.
Narma taga ta põletas maha
„Borchi" lossikese irvist Edise lossi
Iõhwi ligidal). Kui wenelased
lahkusid, läks ordumeister Pihk- hejuhtumise mõjul. Nimelt keegi
wn alla ja lõi wenelasi. Samal Eleva mürst Eberhard tahtnud
ajal saauud wenelased lüüa ka reisida Wenemaa kaudu PalesNarma jõe ääres, jätnud oma tiinusse. Kuid Wenest ta tulnud
lodjad sakslastele saagiks ja põ warsti tagasi Narma ja läinud
sealt Riiga, kus kaebanud, et
genenud ära.
Järgmistel aastatel sõditi Pihk- nowgorodlased olla teda kohtlewa ümbruses. Siis tüdinesid mõ nud teotawalt. See tekitas pa
hameelt ja õhutas sõjameeleolu
lemad pooled.
1417 a. sõlmitu rahu Nowgo- liimimaalaste hulgas. Ordume
rodi ja Pihkwa esindajate ning hed hakkasid kimbutama piiriäär
ordu wahel 10 aastaks. Piiriks seid wenelasi ja rööwima kaup
jäi Narma jõgi. 1420 a. sügisel mehi, kuigi ilma ordumeistri lu
peeti pikemaid läbirääkimisi me- bata. Nowgorodi saadikud tulid
nelastega ühel Narma jõe saarel, seda kaebama ordumeistrile, kuid
kus tehtud „igawene rahu". Ordu see käskinud neid röömida pal
esindajatena miibisid seal Wü- jaks ja saata tagasi piiri taha.
jandi komtur Goswin, Tallinna Sarnane teotus wihastas nowkomtuur Diedrich ja Narma foogt gorodlasi; nad saatsid oma sõja
Hermann. 1428 a. kinnitasid seda mäed üle Narma jõe, kus need
rahu Wene esindajad ristisuud- rüüstasid Peipsi ranniku ümb
rust 1443/4 a. taimel. Siis sõl
lusega Narma jõel.
1423—27 a. ehitati Narma jõe mis ordumeister Heidenreich Fink
ülemjooksule, wist 1349 a. maha- v. Overberg Pihkwaga 10. aastaks
lõhutud lossi asemele, Wasknarma rahu ja kuulutas Nomgorodile
loss, kuhu pandi ametisse ordu- sõja Llevs krahmi teotamise ja
foogt. Kuna koha peal puudub kõigi muu eest, „mida teinud
paas, siis toodi ehitusmaterjaal sakslastele häbitundetud ja julmid
Narma juurest. Müürsepad saa wenelased, kes alati meeleldi rööwiwad wõõrast wara ja pärast
deti Tallinnast.
1426 a. andis ordumeister weel nurisewad pealegi." Nüüd
Ciesse v. Ruthenberg Narmale ordumeister korraldas 2 sõjaretuue mapi, mis kujutas punast, ket üle Narwa jõe, kus piiras ja
risti walgel alusel 2 punase lil pommitas 1445 a. survel 2 päewa
lega risti mõlemil ülemisel kül Jami (Jamburi) kindlust, mida
jel. Seni oli tarwitusel daani- kaitses Susdali würst Wassili
aegne mapp — krooniga piira Iurjewitsch, põletas maha linna
ja okkupeeris ranniku. Ordu rüüsttud kala.
1431 a. ehitasid pihkmalased retked ulatusid kaugele, isegi NeePeipsi ligidal mäel asetsema Ou- wa jõeni Ishorasse ja Ingerisse.
Et sõdida edukamalt, ordu
dowa kloostri kindluseks. 1436 a.
Vangistati Saksa kaupmehi Pihk- meister palus toetust ordu kõrgemas,mille järele liiwimaalased hak meistrilt Preistst. See ei saanud
kasid kimbutama pihkwalasi Peipsil. anda ja soowitas astuda liitu
(Daam-,
1438 a. lõppes rahu erilise wa- Skandinaawia riikide
3
Rootsi- ja Norra) kuninga Lhristophiga. Pikkade läbirääkimiste
tulemuseks oligi kaitseleping Ehristophiga Nowgorodi wastu. Pä
rast selle lepingu sõlmimist hakkas
ka kõrgemeister hoolitsema toe
tuse eest. Et seda teostada, oli
kõige pealt tarwis muretseda raha
sõdurite palkamiseks. Raha ei taht
nud aga anda Preisi linnad
ja maawaldajad Liiwimaa jaoks.
Kuna mujalt ka polnud loota
raha, siis miimaks leiti selle ammutamiseks hea allikas: nagu
mujal Katoliku maades, nii ka
Preists andestati patte raha ert.
Sel roiisil kogutud rahast (Ablassgeld) kawatseti üks osa anda
sõjakulude katteks Wene wastu.
Seda ei lubanud aga paljud kõr
gemad waimulikud. Nüüd andis
kõrgemeister käsu orduprokuraatorile Roomas, et see küsiks sel
leks luba 1447 a. troonile saanud
paawst Nikolaus V-lt. Kuna sel
ajas Roomas ei tehtud midagi
ilma meelehead saamata, siis käs
kis kõrgemeister anda paawstile
ja kardinaalidele meelehead. Nüüd
lubas paawst oma bullas 1448 a.
2\3 sellest rahast, mida oli üldse
peale 3000 hõbemarga, kulutada
sõjas wenelaste wastu, ^3 aga
wõitluseks türklastega Ungaris.
Raha oli siiski napiwõitu; ka
üleskutsed ristisõjale ei annud
rahuldawaid tagajärgi.
Suure
waewaga saadi koguda sõjawäge
ja saadeti laewadel Danzigist Narwa jõesuhu, kuna kahurwägi lii
kus Preisist maad kaudu Narwa
alla. Kõrgemeistri käsul peeti ki
rikutes Iaanipäewast Mihklipäetunni palwet wõidu saawutamiseks
ning korraldati rahalisi korjan
4
dusi. Kuid warsti sai kõrgemeis
ter kurwa sõnumi, kus teatati, et
laewad küll saabunud õnnelikult
Narwa jõele ja sõjawägi maandu
des ühinenud Liiwi ordu omaga,
kuid wenelased ründunud äkki
distsipliinita orduwäge ja sel ol
nud suured kaotused. Osa mehi
uppunud ühes laewadega merel,
paljud saanud surma Iami kind
luse all ja muist langenud wangi.
Kuna sõda seega äpardus, sõl
miti weel samal aastal Rootsi
ja Tallinna linna waheltsobitusel
rahu ühel Narwa jõe saarel, see
kord 25 aastaks.
1471 a. peeti Narwa juures läbi
rääkimisi Nowgorodi esindajatega.
1478 ci., pärast Nowgorodi alis
tumist Moskwale, tungisid Moskwa suurwürst Ioann III Väerüh
mad okupeerides Wadjcnnaad ka
üle Narwa jõe rüüstama. See
sündinud pihkwalaste näpunäitel,
kes neid juhtinud. Orduwasall
Bertram u. Walgarden sattus
nende kütte wangi.
Nüüd wangistati Wene kaup
mehi Riias, Tartus ja Narwas.
Nende kaup konfiskeeriti rüüsta
mise läbi saadud kahju katteks.
8. märtsil tuli ordumeister Mal
gas peetawale maapäewale, kus
wõeti arutusele söjaküsimus. Seal
otsustati koguda sõjawäge. Iga
10 taluniku hulgast kawatseti
wõtta 1 jalamees ning iga mõis
nik 15 taluga kohustati andma
1 ratsaniku ühes warustusega.
Ka Nowgorodis wangistati St.
Peetri kaub.iboowi Saksa kaup
mehi ja konfiskeeriti neil kaup.
Ordumeistri ettepanekul saadeti
linnade esindajad Nowgorodi tea
tega, et sakslased peawad Narwa
juures asuwad kaubad seni pan
dina enda käes, kui Saksa kaup
mehed ja nende kaup Nowgorodis wabastatakse.
Kuna wenelased olid rüüsta
nud ka Soome piiril, tegi pahan
datud Viiburi foogt Erich Axelson Narma foogt Heidenreich v.
Walgardenile ettepaneku liituda
sõjaks Wene wastu. See liit pol
nud aga wastuwõetaw ordumeist
rile, sest Rootsi sõbrustas ordu
waenulise Riia peapiiskopiga. Ta
söömis meelsaminiliitudaLeeduga.
1479 a. lubas Erich Axelson
Rootsi asewalitseja Sten Sture ja
riiginõukogu nimel saata Eestisse
sõjawäelist toetust. Kuid ordu ei
alustanud meelgi sõda. Sumel
tehti Wulga maapäewal siiski
kindlaks sõjaplaan. Tartu ja Tal
linnale tehti ülesandeks sõjalaemastiku muretsemine Peipsile ja
Tallinnat kohustati andma 200
sõdurit. Kaupmehed, kelle kaupe
olid röömiuud wenelased, lubasid
ka toetust. Kuid linnadepäewal
oldi sõja wastu, sest loodeti meel
lahendada konflikti rahuteel. See
lootus aga nurjus, sest l.now.,29.
now. ja 4. dets, palus Narma raat
Tallinnalt sõjalist abi, kurtes, et
Wene mäed ähwardawad linna.
Nüüd alustas ordumeister 1.
jaanuaril 1480 a. sõda. Tallinna
piiskop Simon v. d. Borch ühes
mitme teise diplomaadiga saadeti
hankima toetust Preistst ja Poo
last. Kuna tegemist oli ühendatud
Wene mägedega, siis osutus sõda
raskeks; pealegi ei saadud roots
lastelt suuremat abi. Erich Axel
son korraldas küll ühe rüüstretke
Nomgorodi maa-alale ja rööwis
hiljem Wene laewu Narma lahes,
kuid sõlmis juba 1481 a. wenelastega maherahu.
Sõjategemus argnes peamiselt
Pihkwamail. Aga ka Narma kau
du tungiti Wenemaale. Pärnu
komtuur, Iärwa foogt Johann
Selbach, Wiljandi komtuur Diedrich v. Dornenburg, Tallinna kom
tuur Johann Freitag, Rakwere
foogt Engelbert Lappe v. Köningen ja Narma foogt Heidenreich
Walgarden korraldasid ühesHarjuWiru mõisnikkudega rüüstretke
Narma jõe taha, wallutasid 20.
jaanuaril Oudowa ja põletasid
alewiku maha. Siis palusid pihkwalafed abi Mõskma suurwürstilt. See saatis suure sõjamäe
Andrei Obolensky juhatusel appi,
kes tuli rüüstama Tartu piiskopkonda ja wallutas Emajõel
Kastre lossi.
Nüüd järgnes Liimimaa ühen
datud sõjawägede rünnak Pihkwa
ja Irboska suunas. Sõjalisest kait
sest Peipsil ei saadud aga asja.
Jäädi lootma, et Narma müürid
ja garnison suudawad panna
wastu waenlase rünnakule.
Peale edukat rüüstretket tuli
ordumeister tagasi, jäädes hai
gena Tartu. Augustis korraldati
uus sõjakäik ja hakati piirama
Pihkwat. Nüüd muretses ka Tal
linn Peipsile laewastiku ja see
sõitis Pihkwa alla. Kuna oli
karta linna langust, palusid pihkwalased rahu. Et laewastik häwitati ja piiramine lõppes taga
järjeta, tehti wiimaks waherahu
Pihkwaga, kusjuures jäädi kind
laks manade piiride juure.
Pihkwaga oli nüüd küll rahu,
kuid Nowgorodiga kestis sõda
edasi, mida mainiwad Narma
5
1501 a. alul tungis suur ru os
tu laste fõjawägt
Alutagusesse
rööw retkele, weeredes hukutawa
lawiinina üle maa. Teel rüüs
tati ja põletati maha kõik mõisad
ning talud, kuna elanikud, kes
ei suutnud pelgu jooksta metsa
ehk sohu, tapeti. Ellu jääti maid
noored ja tugewad, keda siis kar
jakaupa küüditi Moskoowiasse,
kus müüdi orjadeks. Mõisnikud
olid oma warandust, naisi ja
lapsi marjule miies põgenenud
aegsasti kindlatesse lossidesse, mil
lised olid Alutaguses Narma,
Wasknarwa ja Edise.
Üksi mapper Heinrich v. Bärenhaupt, kes oli üldiselt tuntud
oma hulljulgusega, ei põgenenud.
Ta kaitses relwastatud talunikku
dega mapralt oma kindlustatud
mõijat. Pidades häbiks pelgu
jooksta kaitsmate kindluse müü
ride mahele, oli rüütel otsustanud
ise omal jõul maenlastele südilt
wastu panna ja kui kaitsmine
osutub wõimatuks, siis isegi tar
bekorral hukkuda ühes mõisaga,
mis kõrge pihtaiaga piiratud tu
gema palkmajana pakkus suureparalist kaitset pealetungijate was
tu. Pealegi wiibis kodus tema
kallim marandus — noor, kena
naine ühes alaealise pojaga, keda
ju mingil tingimisel ei wõinud
jätta saagiks barbaarsetele moskulastele.
Metsiku kisaga jooksid moskulased mõisa peale tormi. Heinrich
kaitses küll hulk aega edukalt
oma maja, lüües tagasi mõne
kümne talunikuga maenlaste tor
mijooksu, nähes aga, et armulises
ülekaalus olewat maenlast oli
wõimatu tagasi tõrjuda, pidi ta
lõpuks taganema eluhoone pak
sude seinte mahele. Rüütli kaas
laste wastupanu nõrkes; nad
hukkusid pea miimseni, kuid pea
letungijate jõud kaswis ühtelugu
uute juuretulijate tõttu. See näh
tus wiis rüütli wiimaks meele
heitele. Märgates, et ei suuda
enam wastu panna armurikkale
waenlasele, otsustas ta taganeda
pikkamisi hoone sisemistesse ruu
midesse naise ja lapse juure, et
neid kaitsta wiimse Võimaluseni
ja siis ühes nendega waenlase
mõõga läbi surra. Seal kuulis ta
äkki seljataga heledat läbilõikawat
hädakisa. Heinrich kohkus; ta tun
dis selles ära oma naise hääle.
Jäädes mõneks hetkeks tardunult
seisma, püüdis ta jõuda otsusele,
kas on weel mõimalik rutata
naisele appi. Seda aega kasutasid
Vaenlased selleks, et tungides
kiiluna rüütli seljataha tahtsid
teda ümber haarata ja tee taga
nemiseks sulgeda. Kohkudes märHeinrich, et ta oli juba Vaen
laste hulgas, kes igaltpoolt tihe
da sõõrina tikkusid ta kallale.
Tõstes ähwardawalt mõõka tor
kas ta järsku pealetungijate rida
dest mõned Vaenlased surnuks
ja sööstis siis üle nende hoone
sisemusse, kus tekkis silmade ette
kohutaw Vaatepilt. Hoone tagu
mine osa lõõmas juba lausa tulemeres. Kawal ja toores Vaen
lane oli palkmaja taga kõrge
pihtaia purustanud ja siis hoone
tagaküljest kitsa akna kaudu sisse
tunginud. Nagu harilikult, nii
olid nwskulased ka siin kohe pu
nase kuke pannud kirema, et
hoone maha põletada ühes kaits
7
jatega. See polnud aga meel kõik.
Rüütli kitsas wõlwitud eluruumis,
kuhu rüüstajad parajasti sisse tik
kusid, seisis kirewate roäljaõmblustega ilustatud sametist kasukat
ja peas karmast terawa otsaga
sõjakübarat kandew pika habe
mega Wene bojaar, kes lange
tades äkki löögiks ülestõstetud
mõõka seisis kui halwatud pai
gal, waadates laial imestawal
pilgul rüütli naisele näkku — nii
wüga oli wõlunud karedat sõjalase südant wõõras ilus walgetwerd naine, kes tema ees nur
gas tugitoolil istudes ja meeltheitwal näol mäetit poisikest rin
na mastu surudes ootas Väri
sedes sissetungijatelt surmahoopi.
Salk habemikke Wene sõdureid
oli parajasti läbi akna sisse ro
ninud ja tahtis nüüd tungida
rüütli naise kallale, kuid bojaar
— ta oli meel Võrdlemisi noor —
tõstis ähwardawalt mõõka ja
asus kaitsjana naise ette. — Kõik
mis leiate, olgu teie omal —hüü
dis ta mehi tagasi tõrjudes. —
Kuid see naine jäägu mulle!
Bojaar ei jõudnud weel lõpe
tada Viimaseid sõnu, kui juba
tormas Heinrich nagu nool moskulaste kallale. Algas kohutaV
Võitlus elu ja surma peale. Hein
rich Võitles julgesti terme salga
wastu, sest teadmine, et päästab
sellega oma kalli naise ja lapse
elu, andis talle otse hiiglajõudu.
Üks wastane teise järele langes
tema raskest mõõgast tabatult
põrandale, kuid hulljulget Bürenhaupti ei puutunud ükski mõõgahoop. Ikka ligemale roomas lõõmaw tuli, mattes kogu ruumi
wänge suitsu sisse. Rüütlit Var
8
jas Vaenlase hoopide eest küll ta
raudrüü, kuid liginewad tulelee
gid tegid selle kuumaks. Ka oli ta
jõud juba nõrkemas. Mis nüüd
teha? Kõik näis olewat lootuseta
kadunud. Seal tuli Heinrichile
järsku pühe kohutaw mõte, kui
das seisukorda päästa, et naine
ühes pojaga ei sattuks Vaenlaste
kätte. Oo, see oli küll hirmus,
kuid — mis parata! Iga hetk oli
kallis, wiiroitada enam ei Või
nud. Hullumeelses wihas tõstes
Võimsalt mõõka raius ta pare
male ja wa^akule poole, aVades
sellega omale teed naise juure,
astus siis äkki selle ette ja — tor
kas terawa mõõga Välgu kiirusel
armastatud naisele rindu. See
langes waikse karjatusega ta jal
gade ette maha, surmaw haaw
südames. Kuid last ei saanud rüü
tel Vabastada, sest samal hetkel
ruttasid mõned moskulased kohale
ja haarasid poisikese oma kätte.
Kõik rüütli püüded teda Vabas
tada jäid asjatuks. Jagades üle
meelses wihas Vastastele hoope
hakkas ta wiimaks pikkamisi taga
nema põlewast hoonest wälja.
Seks oli ka juba wiimane aeg,
sest waewalt oli ta jõudnud mõi
sa õuele, kui kostis järsku tume
ragin. Palkmaja sarikad olid põ
lenud läbi, ja tulest lõõmaw ka
tus langes sisse, mattes põlewate
rusude alla palju seeswiibijaid
Wene sõdureid, kes ei suutnud
aegsasti wälja jooksta. Tardunud
pilgul jäid moskulased mõneks
minutiks kohutawat tuleetendust
waatama ja lõid hirmuga risti
ette. Seda aega kasutas aga rüü
tel põgenemiseks. — Kättemaksu!
Merist kättemaksu tõotan ma teile.
wiletsad rööwlid ja mõrtsukad!—
karjus ta õelalt, lõi teel meel
mõned moskulased maha, kes
püüdsid tema põgenemist takis
tada, ja oli peagi kadunud lähe
masse metsa. Moskulaste sõjamäerühmad jätkasid aga oma häwitustööd, riisudes kõik mõisad
ja külad paljaks, kust läksid läbi,
liikusid siis edasi Wirumaa süda
messe ja pöördusid roiimaks ta
gasi, wiies rikkaliku röömsaagi
üle Narma jõe oma maale.
Heinrich v. Bärenhaupt leidis
aga marju Narma lossi paksude
müüride mahel. Kuid temas oli
süpdinud järsk muudatus. En
dine elawaloomuga ägemeelne
mees oli jäänud nüüd hoopis
nukraks, hoidus sõpradest hoolega
eemale ega wõtnud teiste mõis
nikkude 'joogipidudest ja lõbus
tustest enam üldse osa. Sageli
nähti teda üksinda istumat sügamais mõtteis kõrgel kindlusemüüril laskeaugu äärel ja maatamat
süngelt alla sügamuses kohisema
jõe tumedatesse moogudesse, mille
tagast jõekääru sees asuma endise
Neitsimäe harjalt sirutas oma tü
sedaid nurgatorne taewa poole
mõni aasta tagasi ehitatud mos
kulaste tugewaim piirikindlus —
Jaanilinn.
Kuna wühemad waenlase rööwsalgad ikka meel liikusid linna
ümbruses, hoides kogu Narma jõe
äärset maad hirmul, katsus Nar
ma ordufoogt linnakodanikkude ja
mõisnikkude abiga neid tõrjuda
tagasi, läks isegi rüüstama Vene
maad, kuid sai lüüa ja taganes
Narma. Kuna moskulased hakka
sid nüüd Jaanilinnast tõsiselt timbuma Narwat, ilmudes sageli
isegi linna müüride alla, palus
m ilmaks Narma foogt Kurt Stryck
ühes linnaraadiga ordumeister
Pletteubergilt ning Tallinna lin
nalt sõjalist abi. Sama palwega
esines ka Wasknarma foogt. Vii
mase tungima hädaldamise peale,
et Oudowa kloostris asuwad mos
kulased ühmardawad lossi piira
misega ja toimiwad Peipsi ran
nikul omawolilisest, tegi minnaks
ordumeister Tallinna komtuurile
ülesandeks ordumäega ja Tallin
na tingisõduritega Vasknarmale
minna appi. Ühtlasi oli ka tor
mis otsustamast mälja astuda
moskulaste wastu, kes olid tun
ginud würst Penko ja Danilo
Schtsenja juhatusel lõuna poolt
rüüstades Tallinna suunas, neile
kättemaksta tehtud kahjude eest.
Saades toetuswäge Rakmereft ja
Toolfest sealselt ordufoogtilt, tuli
nüüd Tallinna komtuur Johann
v. der Recke 1502 a. kemadel oma
sõjamäerühmadega appi, olles mõ
ni aeg laagris Sillamäel puhas
tas Alutaguse moskulaste rööwsalkadest ja liikus siis Peipsi suu
nas. Seal tungis Wasknarma lossi
ligidal üle jõe Moskoomia piiri
desse, rüüstas Oudowa kloostrile
allumaid maid ja liikus lõpuks
edasi Narma suunas, kus asusid
suuremad moskulaste Väerühmad
tugemas Jaanilinna kindluses.
Kuuldes ocduwüe tulekut, tuli
Jaanilinna wojewoda Loban Kolõtschew neile 1600 hüstiõpetatud
ratfawäelasega (enamikus bojaariseisusest noored mehed) wastu,
sai aga ägedas mõistuses rän
gasti' lüüa. 200 ratsanikku ühes
mojewodaga langes lahingus, tei
sed põgenesid kabuhirmus Luuga
9
jõe suunas, et leida kaitset Jami
kindluse müüride wahel. Tallinna
komtuur ajas neid taga wõiduka
ordu ratsawäega Iami kindluseni
ja pöördus siis tagasi Jaanilinna
alla, kus põletas maha Wene
alewi ja surmas ligi 3000 ini
mest, kel ei õnnestunud põgeneda
kindlusesse marjule. Kuid tugewat
kindlust ei saanud komtuur Vallu
tada. Sealt tuli ta rikkaliku saa
giga üle jõe Narma, kust läks
tagasi Tallinna.
Ordumeister Wolter v. Plettenbergi wöidurikkad sõjaretked Ir
boska ja Pihkwa all, eriti aga Seritsa ja Smolina lahingud, loomutasid wiimaks maale 10 aastaks
rahu, mida hiljem uuesti piken
dati. Kaupmehed wõisid jälle wabalt kaubelda moskulastega, kuid
Narma ja Jaanilinna mahekord
jäi endiselt terawaks. Moskulased
kiusasid taga sakslasi, need aga
ei sallinud barbaarseid ja räpa
seid wenelasi. Eriti tehti takistusi
jõel kalapüügile. Kuid kõik need
piiritülid olid
ainult kohaliku
tähtsusega ja said lahendatud wahekohtu läbi, mille istanguid peeti
ühel jõesaarel.
Waatame nüüd, mis tegi wahepeal Heinrich v. Bärenhaupt.
Asudes Narmas, kus oli tal
maja, elas ta sõna tõsises mõttes
üksildase elu. Ainukesed kaasela
nikud kogu majas olid 2 keskea
list talunikku, kes hoolitsesid ma
japidamise eest, kuid rüütlil oli
nendega mähe asja. Oma mõisa
aherwartele ei tõstnud ta jalgagi.
Selleeest hoolitsejaksmääras kubja.
Kui Tallinna komtuur ligines
märtsikuus Narmale ja jäi sõja
mäega laagrisse Sillamäe jõeäär
10
sele kõrgustikule, oli Heinrich esi
mesi mehi, kes astus suure waimustusega ordu sõjamäe hulka.
Kaasa tehes kõik sõjaretked, Võit
les ta nagu wihale üritatud lõmi,
nottides halastuseta maha iga
moskulase, kes ta ette sattus, oli
see noor wõi mana, mees wõi
naine. Eriline tung tapmiseks
näis tal olemat suure Jaanilinna
alewi mahapõletamisel, mil pu
hul ta käskis pilduda wenelasi
hulgana elusalt tulde.
Sõda lõppes ja Heinrich tuli
tagasi Narma, kuid tema wiha
moskulaste wastu ei raugenud.
Et sõjas mäljendatud toorus ei
suutnud rahuldada rüütli kätte
maksu iha, siis ei wõinud ta ka
nüüd sellest loobuda. Mees sõitis
sageli salaja paadis üle jõe wõõrale maale, kus luusis ringi ümberriietatuna, ja — häda siis iga
Wene bojaarile ning sõdurile,
kes juhtus sel korral talle wastu
tulema mõnes kõrwalifes kohas
mõi üksikul metsateel.
Warsti sai rüütel kuulda, et
bojaar, kes rööwis talt lapse, on
määratud Jaanilinna kindlusesse
wojewodaks ja et tal olla kasmandikuks noor walgepealine ja
sinisilmaline poisikene, kelle õrn
walge näokarw hoopis ennemat
moskulaste pruunikast näokarwasi
ja tõmmukatest juukstest. See tea
de mõjus Heinrichile elustawalt;
ta sünge nägu muutis järsku
karma, silmadesse tekkis tume
läige. Nüüd luusis ta tihti Jaa
nilinna kindluse märawate ligi
dal, lootes näha hetkekski oma
last, kuid kõik ta püüded, näha
kaotatud poega, nurjusid alati, ja
rüütel tuli karmalt tagasi Narma.
Mõnikord läks ta üles kindlufetorni, mida kutsuti tüsedate
müüride ja harukordse kõrguse
tõttu „Herrmanni" torniks. Sealt
awanes awar waade kaugele üle
põldude ja metsade eemal walendawa mereni. Kogu Jaanilinna
kindlus oli näha nagu peopesal.
Heinrich jäi alati kauaks torni,
waadates süngel pilgul Jaani
linna kindlusele. Ta audus plaa
ne, kuidas bojaarile kättemaksta
naise surma eest ja oma kallist
poega wabastada.
Kord pidas foogt ühes Tallin
nast saabunud ordukonwendi lii
getega ja lossis asuwate orduwendadega remteris (suures saa
lis) koosolekut. Sellest wõttis osa
ka Heinrich,
istudes matkides
nurgas toolil, nägu tume ja sügawtõsine.
Koosoleku lõpul teatas äkki
foogt, ei Heinrich v. Bärenhauptil on esitada erakorraline palme,
mida tahab kanda ette suusõnal.
Kõik ajasid kõrwad kikki, jäädes
uudistusega kuulatama.
— Aulikud orduwennad ja
ametnikud! — algas Bärenhaupt.
— Teie kõik teate, et ma olin
meel hiljuti õnnelik inimene, an
dudes perekonnarõõmudele, nagu
see on lubatud ilmalikule wennale. Kuid moskulased hämitasid
mu õnne, riisudes naise ja lapse.
Ma sammuksin surmale wastu
ülima rõõmuga, kui mitte üks
mõte seda ei takistaks. See on
— kättemaks. Ta on mu süda
mest seni peletanud eemale kõik
mured ja kannatused, ta on mi
nut) mulle uut jõudu selleks, et
meel elan. Nüüd olen ka jõud
nud otsusele, mis teha tulemi-
kus, et leida rahu oma hingele.
Moskulaste kindlus, — rääkis ta
tõusma ägedusega, kusjuures hei
tis wihase pilgu aknale, kust
mõis näha Jaanilinna halli müüristikku ja nurgatorne, — on te
kitanud meile palju häda. Seal
wiibib mees, kes rööwis minult
õnne ja kelle näojooned on jää
nud mulle meelde seni kui elan.
Temaga tahaksin ma kord silm
silma wastus kokku puutuda ja
omawahelisi armeid
õiendades
näha, kas mu kasi seekord meel
määratav. Seda kättemaksu ei
mõi aga praegu teostada, sest
meil on sõlmitud rahuleping 10
aastaks. Pean kahjuks tunnista
ma, et mu hingel lasub palju
patte, milline asjaolu nõrgestab
märksa mu tahtejõudu. Sellepä
rast wajan andestust, milleks aga
on tarmilik loobumine maailma
lõbudest ja enesepiinamine . . . —
Uuesti libises Heinrichi sünge pilk
wõõra kindluse suunas ja ta hüü
dis kõrgendatud häälel: — Auwäärt koosolijad! Juba homme
tahaksin ma laskuda ühes 2 kaas
lasega alla „hauda" määramata
ajaks oma patte kahetsema. See
on mu palme.
— Wõi „hauda"! — kordas
lossikomtuur hämmastunult. Ka
teised waatasid Bärenhaupti otsa
imestuse ja hirmuga, sest „hauaks"
kutsuti lossi peahoone all asuma
keldri sügawamat osa, mida oli
kasutatud warematel aegadel ka
manglaks.
— Teie teate, aulikud wennad,
et Narmas ja üldse Alutaguses
pole kloostert, pealegi ei taha ma
loobuda jüädamalt ilmalikust elust.
Sellepärast otsustasin paluda teilt
11
luba, minna lossi alumistesse keld
ritesse kahetsema patte. Ühtlasi
palun teid pidada meeles, et neis
pimedates keldrites wiibiwad 3
inimest, kelle elu on kallis kogu
Liiwimaale, sest nad pühendasid
endid Võitlemiseks meie kardetawate waenlaste Vastu ja tahawad ka seda igal Võimalikul ju
husel täita. Kui kord heliseb kell,
mis seatakse üles keldrite kohade,
siis Võimaldage meile näha jälle
jumala ilma ja walgust.
Kuigi Heinrichi joom tundus
erikummalisena, jäi mees siiski
kindlaks oma ette Võttele. Konment andis takistuseta loa ja nii
mõis rüütel wiia läbi oma taht
mise. Weel samal päernal seati
keldri kobale kell ja tehti lossi
köögimeistrile ülesandeks igapäew
määratud ajal minnata alla keldriss
sööki ja jooki 3 mehele.
Rüütli maja, mis asus Wiru mü
rama juures, jäi selle eest ordufoogtile kasutamiseks.
Järgmisel päernal liikus maikne
rongikäik linna peakirikust Välja,
pöördudes mööda Lossi ehk Suurt
tänawat lossi poole. Eel sam
mus plebaan (preester) Valges
ametrüüs; temale järgnes Hein
rich, kes oli omale selga ajanud
musta Dominikaani ordu munga
rüü. Rüütli selja taga kõndisid
aga mõlemad kaaslased — ta
teenrid,— ka mustas rüüs ja sil
mi alandlikult maashoides; lõpuks
järgnesid mõned ordurnennad kal
getes mantlites, siis rühm 'Alu
taguse mõisnikke ja tähttsamaid
linnakodanikke, Viimastel põlernad
tõrmikud käes. Rongi taga liikus
uudishimuliste salk. Kaupmehed
ja käsitöölised seisid uudishimu
12
likult oma maja lämel ja Võt
sid rongikäigu möödudes mütsid
peast, lüües usulises kartuses hoo
lega risti ette...
Lossi tänama otsalt rniis töstesild üle laia kraami eelkindlusesse. Sellest sillast liikus rongi
käik üle eelkindluse õuele, sealt
üle teise silla peakindluse massiirnsete müüride rnahele. Siin pea
tuti lossi kabeli ees ja preester
luges lühikest palrnet. Siis pöördud?s Heinrichi poole küsis, kas
see meel Viimasel silmapilgul ei
tahaks loobuda oma otsusest, weel
olla ^elleks aega.
— Ei! — wastas Heinrich tu
meda, kõlata häälega. — Mul on
palju põhjuseid, mis sunniwad
minema alla pimedasse lossi keld
risse, et seal, eraldatud maail
mast, elada Vaikses palrnes üksik
last elu.
Nõndanimetatud „handa" pääsis kitsast neljanurgelisest pea
kindluse õuest. Sealsed maa-alused keldrid olid kaewatud üsna
sügarnasse paekihti, kuna jõe ääres
ringmüürist wäljaulatama „bans»
keri" kõrwal asus ka sügaw kaem,
mille kaudu Vinnati mett üles
otse alt käreda mooluga jõest.
Keldri kitsa sissekäigu ees asus
tõsteminn, millega lasti üles ja
alla raskeid maate, sest siin asu
sid lossi moonolaod. Oma suure
ratta ja selle Ümber keritud roos
tetanud ahelaga paistis see Vaat
lejale õudsena.
Kolm korda esitas preester Hein
richile samu küsimusi ja igakord
wastas Viimane kindlal toonil:
— Ei!
Viimaks pöördus preester Hein
richi kaaslaste poole ja küsis neilt:
— Aamen! —. lausus preester
— Kas soowite ka Vabatahtli
kult minna alla oma isanda pühalikult ja lahkus keldri wõlVistikust.
seltsis?
— Aamen! — kordasid ka tei
— Jah, omal wal al soo mil,—
Vastasid mõlemad mehed nagu sed kooris ja läksid tummas Vai
kuses laiali. Kohale jäi waid
ühest suust.
Nüüd- andis preester kõigile Valwur, kes hakkas tühja tõstekolmele oma õnnistuse, ja siis tooli alt üles winnama.
aw rti sellekohase märguande peale
II.
keldri sissekäik; tugema pehastuMöödusid aastad, kuid keegi
nud tammepuu ukse hinged Vin
gusid kaeblikult ja keldri süg-awu- polnud Veel kuulnud kellahelinat
sest hoomas wastu niiske, läm keldri kohal. Igapäev) lasti alla
bunud õhk, kui mehed tummas sügawusesse toitu ja alati kerkis
Vaikuses astusid üle lame sisse. tõstetool jälle üles — muidugi
Tõrwikute walgusel mõis näha, tühjalt.
Kord ometi kuulis malwur kella
et all haigutama sügawuse kohal
rippus raskete ahelate küljes maike helisemat. Mees ruttas suure ärewusega sellest teatama lossikomtõstetool.
— Kinkigu püha neitsi ise teile tuurile, kes saabus peagi kopale.
jõudu ja püsimust, — trööstis Lühikese aja jooksul kogunesid
preester rüütelt ja terna kaaslasi kõik ordumennad keldri sissekäigu
õnnistades, kuna saatjaskond lau ette, igaühel põnew uudishimu
lis waljul häälel koraali, mille näol. Maadeldi kärsitult rasket
pühalikud helid kajasid tumedalt ahelat, mis end mässides pikka
mastu keldri madalate ■ mõlmide misi ratta ümber hakkas winna
all. Siis anti Heinrichile ja tema ma üles tõsteta oli. Sirutades
kaaslastele kätte põlewad tõrmi- päid ettepoole jäädi ootama pikkud, mille peale kõik kolm astu kisilmi töstetooli kerkimist. Wiisid pikkamisi mõlwistikku, asudes maks ometi... tõstetool ilmus
tõstetoolile. Nüüd hakkas päratu nähtawale alt mustawast kuristi
ratas liikuma ja selle ümbert kust. . . Äge sumin läbistas koos
wajus raudne ahel pikkamisi alla. olijate ridu. Walgustati põlewa
Walju häälega lauldes „Te Deu- tõrwikuga ähmist ruumi ja tõsmi" kadus Heinrich ühes kaaslas tetooli, * kuid põrgati kohe kohku
tega keldri sügamusse. Ikka kiire des tagasi, sest tõstetoolil nähti
mini keerles ratas ja Vaiksemaks lebawat liikumata musta kaltsus
jäi Heinrichi laul, kuni lõpuks inimkogu, kelles tunti ära rüütli
kadus hoopis põhjatu sügamusse. üks kaaslane. Mees oli surnud.
Äkki jäi ratas seisma, ahel tõm Ordumennad pöördusid pettunult
bus pingule ja wärijes, nagu tagasi oma eluruumidesse. Zäid
oleks puutunud mingi kõma asja kohale waid sõdurid, kes kandsid
külge. See oli tunnuseks, et tös- elutu keha lossi kabelisse. Laiba
tetool ühes 3 mehega oli jõud käed olid karedad, nagu oleks
und teinud rasket tööd; mehe
nud alla.
13
kollakal kortsunud näol peegel nanes ennem elawa luukerele,
dus selgesti weel hiljuti läbiela kui hariliku inimesele, Bärenhaupt
tud raske waew. Milline — selle astus kohalerutanud preestri juu
saladuse wiis ta loomulikult ene re, langes selle ette põlwili ja
suudles risti. Siis tõusis pikkamisi
sega kaasa hauda ...
Möödunud juhtumus ununes. püsti ja kui silmad harjusid pisut
Heinrich v. Bärenhauptist ei rää püewawalgusega, waatas wälkugitud enam, üksi walwur ei loo wail silmil ringi, näol külm ja
bunud oma kohustusest, igapäew sügaw rahu.
— Olge terwitatud, lugupeetud
lasta alla „hauda" sööki ja jooki,
kuid ka tema ei murdnud enam sõbrad,— rääkis Heinrich tumeda,
pead selle üle, misjaoks küll rüü õudse häälega, mis kostis nagu
tel walis pimeda ja rõske maa hauast kuulajate kõrwu ja mõnelgi
aluse keldri enesele ja kaaslas mehel seda kuuldes jooksid jubeduswärinad üle keha. — Jumala
tele elukohaks...
Nii möödusid weel
mõned õnnistus olgu teiega. Nüüd ma
olen täitnud oma kohut; kõik mu
aastad.
Jälle helises kell. Teist korda püüded on läinud korda. — Ja
ruttasid orduwennad, uudishimust rüütel jutustas lühidalt, kuidas
aetud, keldri wõlwisrikku. Nüüd ta oli „hauas" kogu aeg ennast
ei tulnud neil oodata kaua, sest piinates ja palwetades saatnud
tõstetool kerkis üles warsti ja mööda aastaid.
Siis lahkus ta oma truu kaasnähtawale tuli kõigile üllatuseks
oma kaaslase seltsis — Heinrich lase seltsis lossist. Ennenägemata
v. Bärenhaupt — ,,hauast", kus auawalduste saatel jõudis Hein
oli weetnud järgimööda mitu rich, peaaegu kätel kannetud sõp
rade poolt, warsti koju.
pikka aastat.
Kuuldus tema tagasitulekust
Heinrichi wõis weel waewalt
„hauast"
lewines kiiresti üle kogu
tunda ära — niiwõrt oli mees
muutunud selle aja jooksul. Ta maa. Kõik tuttawad ruttasid meest
tihedad tõmmukad juustesalgad waatama imestusega.
Ühel õhtul saabus Heinrichi
olid nüüd läinud halliks ja nüokarw kollakaks, kuna sügawates majja, mis asus teatawasti Wiru
aukuwajunud silmades kiirgas pa- würawa ligidal kitsal tänawal,
lawikulme, kustutamatu kirega hulgakaupa relwastatud külalisi—
leek. Põsed sissewajunud, pikk enamikus ümberkaudsed mõisni
walge rinnuni rippuw habe lõua- kud. Nähtawasti korraldati seal
otsas, riided räpased ja katkenud, mõni salajane koosolek, sest koja
— nii nägi praegu wülja endine uksel ja tünawanurgal seisid waluhke ja kõigist kardetud rüütel v. wurid, hoides hoolega eemale iga
kahtlase isiku. Kooswiibimine kes
Bärenhaupt.
Heites sügawa, sünge pilgu tus hommikuni; siis hakkasid kü
ümberolijatele, kes piinlikult wlii lalised ükshaawal ja salgakaupa
kides ja nähtawa hirmuga silmit lahuma, kadudes saladusrikkalt
sesid Heinrichi, sest wiimane sar sosistades tänawate rägastikku.
14
Päew möödus päewa järele,
ilma et oleks juhtunud midagi
erilist. Bärenhaupt elas jälle nagu
endiselgi ajal kinnist elu. Harma
nähti teda liikumas linna tänawatel; seda enam wõis teda aga
leida ringi sõitmas maal. Milli
sed asjaolud seda wajadust põh
justasid, jäi teistele saladuseks.
III.
Oli pime sügisöö. Ilm muu
tus tormiseks, ja Luul wingus
haledasti Jaanilinna kindluse tü
sedate müüride wahel. Eemalt
kostis Narma kose tume kohin.
Nagu waeuulised, ähwardawad
jõud mustendasid öises pimedu
ses mõlemil pool jõge teineteise
wastus kaks kindlust, sirutades
oma tüsedaid nurgatorne kõr
gele üles sünkja, tumehalli taewa
poole, kust sadas alla peenikest
uduwihma.
Üle Narma jõe kärestikkude hõl
jus walkjas udulinik, mis ei wõimaldanud tõusma kuu hõbekiirtel peegelduda wastu kõrgete
paekallaste wahel rahutult alla
mere poole tõttawatel moogudel.
Jaanilinna kindluses puhkasid
kõik maitses öörahus. Seda waikuft segasid ajuti maid malmurite
hüüded ja mõne oölinnu kisa
kindluse tornidest. Äkki oli kuul
da isesugust tasast Lerawat wilet
ja marsti pärast seda relwade
kõlinat. Walmurid ülal müüril
tõstsid päid ja mähkides teraselt
alla wallikraawi jäid kuulatama.
Seal polnud aga märgata min
git kahtlast liikumist; samuti pol
nud näha mustamal jõepinnal
liikumas ühtki paati. Pisut aja
pärast kuuldus uus mile, seekord
aga hoopis teisalt; ka relwade
kõlinat oli uuesti kuulda. Aima
tes halba, walwurid andsid üks
teisele sellest waljute hüüetega
märku, kuid oli juba hilja, sest
pimedusest kerkisid ruttu nähtawale tumedad kogud, ning walwurite suud suluti äkki seljata
gant torgatud piigipistetega, mille
tagajärjel mehed langesid surnult
maha, kuna mõned lükati kallale
tungijate poolt müürilt alla meega
täidetud kraawi.
Kindluses walitses meel mõni
hekk sügaw waikus. Siis kuuldus
äkki mitmelt poolt järsk, metsik
hädakisa ja warsti walgustasid
põlema süüdatud tõrwikud kind
luse müüride wahel argnewat ko
ledat waatepilti. Pealetungijad
lõid armuta surnuks kõik unest
ärganud kindluse kaitsjad, kes
ei suutnud pugeda peitu. Weresaun oli otse kohutaw, sest wiimase sõja läbi saadud raskete
kahjude tõttu wihale üritatud
Alutaguse mõisnikud häwitastd
ära tule ja mõõgaga kõik, mis
neile juhtus kindluses iganes sat
tuma ette. Nende suust kõlasid
wahetpidamata toored kättemaksu
hüüded, mida et suutnud lämma
tada Venelaste wanded, laste ja
naiste hädakisa ning relwade kõlin.
Jaanilinna wojewoda elutses
erilises palastis, mis asus keset
kindluse õuet walgeks wõõbatud
kiriku kõrwal.
Sinna tungisid
nüüd wõidukad wõõrad sisse. Wojewoda oli kisa kuuldes ärganud
aegsasti üles, teenri abiga ruttu
riietunud ja sidus endale para
jasti mõõka wööle, kui oli kojas
kuulda äkki müra ja samme, mille
järele põrutati raske asjaga ukse
15
pihta ja see langes tugewate hoo
pide all purunedes maha. Heites
hirmunud pilgu sinnapoole, nägi
ta läwel seismat pika halli habe
mega küürus meest, kelle tume
dates silmades hiilgas metsik wõidurõõm.
— Ha, ometi kord oled sa mul
käes! — hõiskas wõõras sissetun
gija, kes polnud keegi muu kui
Heinrich v. Bärenhaupt. Waadates
toas rutuga ringi, astus ta jul
gel sammul wojewoda ette ja jäi
seisma nii, et pühapildi ees põlew
lambike walgustas hästi nägu.
— Bojaar, kas tunned mind
meel? — küsis ta terawa pilkega.
— Heldene aeg, sa oleks wõinud
kaotada elu mõne muu isiku käe
läbi, — kuid taervas ise juhtis
minu sammud siia! Kas sa mä
letad seda ilusat naist, keda sõja
ajal ühes mõisas otsustasid walida oma tooreste kirgedele ohwriks, kuid kes sai surmatud oma
mehe käe läbi — minu mõõgast?
Põgenedes tõotasin sulle wandega
seda tasuda kätte meriselt ja nagu
nüüd näed, olen ma ka pidanud
ausalt oma sõna. Astu wälja jo
wõitle — silm silma ja hammas
hamba wastus!
— Mina müün oma elu kal
lilt! — hüüdis wojewoda ägedalt,
tõstis wõimsalt mõõka ja tungis
Heinrichi kallale. See lõi aga kõik
hoobid osawasti kõrwale. Wiimaks
hakkas bojaar wäsima ja taandus
toa nurka, et asuda kaitseseisukorda. Seda märgates alustas Hein
rich ründumist uue hooga ja tal
õnnestus wiimaks lüüa äkilise
hoobiga wastasel mõõga koguni
pooleks.
— Relwata wastasega mina ei
ta
wõitle, — ütles Heinrich uhkelt ja
langetas mõõga.
Samal hetkel ilmusid mõned
rüütli sõdurid uksest sisse.
— Siduge teda käsist ja jalust!
— käskis Heinrich mehi, osutudes
käega wojewodale. — Aga häda
teile, kui julgete temal puutuda
ühtki juuksekarwa, sest ta kuu
lub üksnes mulle, — kuulsite —
mulle! — lisas ta juurde kahjurõõmsa hirwitusega.
Sõdurid tungisid aegawiitmata
bojaari kallale. See rabeles wastu äärmise jõupingutusega. Mitu
meest oli tema löökidest juba wigastatud, kuid ka tal enesel lei
dus kardetumaid haawu; äge
wõitlus ja rohke werekaotus hak
kasid awaldama wiimaks mõju —
mees nõrkes. Seal kisti äkki lahti
üks kõrwaluks ja sööstis tuppa
noor tõmmuna õline tütarlaps,
õhetawail palgel ja korratult üle
õla rippuwate juustega. Rutates
bojaari rinnale ja põimides oma
käed selle kaela ümber, hädaldas
ta: — Jumala pärast, halastage!
See on minu isa!
Tütarlaps oli wäga ilus, waewalt 15 aastat mana. Mõned sõ
durid tahtsid teda tõugata kar
milt eemale, kuid Heinrich keelas
neid, hüüdes: — Ärge puutuge
tütarlast; ta kuulub waid mulle!
Siis haaras rüütel tütarlapse
oma kaissu, kusjuures paistis ta
näolt põrgulik hirwitus, mis küll
midagi head ei tõotanud. Noo
ruke kiljatas weel kord meeleheit
likult ja wajus siis minestades
rüütli karedate käte wahele.
Wahepeal oli bojaar seotud
kinni. Heinrich jägas parajasti
sõduritele uusi käske, kui äkki rut
tas kohale ilus walge näoga noor
mees, kes kandis moskulaste kirewat sammetist riietust ja kuu
lus nähtawasti bojaari perekon
naliikmete hulka. Noormees tuli
tütarlapsele appi, püüdes wiimast
wabastada rüütli käest.
— Eest ära, sõge jõmpsikas!"
tõreles Bärenhaupt,tõugates noor
meest jalahoobiga toorelt eemale.
— Sina pole seda wäärt, et mu
käe läbi langeksid. Katsu, et siit
silmapilk kaod!
Kuid nöörimeest ei heidutanud
sugugi Heinrichi sõnad.
— Jumal annab mulle selleks
jõudu, et suudan taltsutada sinu
uhkust! — wastas ta julgesti, il
ma et oleks taganenud sammugi.
— Noh, siis palu meel wiimast
korda jumalat, sest sinu wiimne
tunnike on käes, — ütles Heinrich
tumedalt ja tõstiks löögiks mõõka.
— Peatu, õnnetu! Ära tapa
oma lihast poega! — kõlas samal
hetkel wali hääl.
Hüüdjaks oli bojaar. Bärenhaupti nägu tardus, ta ise jäi
seisma sambana nagu oleks pik
sest rabatud, ja raske mõõk kukkus
kolinal põrandale. Ka sõdurid
jäid keeletult seisma; kõik olid
nagu puuga
pähe löödud...
Tekkis sügaw, piinlik waikus ...
Wali alarm sundis wiimaks
katkestama seda waikust. Wäljas
löödi ägedalt kella ja arwurikas
Jaanilinna kaitsewägi, kes oli esi
meses segaduses jooksnud laiali,
korraldas end aktiiwseks wastupanuks. See asjaolu tekitas ärewust käputäie sakslaste hulgas;
otsustati nii ruttu kui wõimalik
lahkuda kindlusest ja anti selleks
signaali.
Seda kuuldes taipas
Heinrich, et tal tuleb tegutseda
ruttu, kui tahab meel õigel ajal
pääseda eluga. Tõstes maast üles
mõõga, torkas ta selle otsa järsu
liigutusega bojaarile südamesse,
haaras siis tugewate kätega po
jast kinni, wiskas selle oma õlale
ja andis sõduritele käsu minestunud tütarlast ning rööwitud warandust wõttes endaga kaasa järg
neda temale. Mõni hetk hiljem
olid kõik lahkunud wojewoda ma
jast ja ruttasid kindluse wärawa
poole,mis oli wahepeal langenud
sakslaste kätte, awatud ilma pi
kema waewata ja kust nüüd
põgeneti wälja Jaanilinnast, wõt
tes kaasa rikkaliku
rööwsaagi.
Peagi olid nende tumedad kogud
kadunud öisesse pimedusse...
Kes suudaks küll kirjeldada
moskulaste hämmastust ja hirmu,
kui nad toibudes segadusest ei
leidnud kindlusest enam ühtki saks
last. Need olid wajunud nagu
maa sisse, kadudes sama ruttu
kui olid ilmunud. Hommiku saa
budes suudeti kindluses seada ja
lule küll jälle endine kord, kuid
mil wiisil pääsesid sakslased öösel
Jaanilinna, see küsimus jäi la
hendamata mõistatuseks.
Lüües ebausklikult risti ette
seisid Wene wäeülemad kaua kind
luse wallil ja wahtisid sügawas
waikuses kartlikult üle kohisewa
jõe Narwa lossi suunas. Seal pol
nud aga märgata mingit erakorra
list liikumist.
IV.
Mõni püew hiljem leiame Hein
richi kodus rikkalikult roogadega
koormatud lauas istumas. Ta ees
seisis Jaanilinnast leitud poeg.
17
pea murtult rinnale wajunud,
näol sügaw hingewalu.
— Otto, mu kallis poeg! —
rääkis rüütel. — Kas need wastikud moskulased on sind tõesti
wiinud nii kaugele, et häwitasid
su südames armastuse isa wastu
täiesti? Wõi on nad sind ära
nõidunud? Wasta!
Kibe naerujoon lehwis hetkeks
Otto huultel, kui ta wastas mõ
rud alt :
— Mitte nõidusega pole nad
seda saawutanud, isa, waid hea
hoolekandega minu eest. Ära mõt
le, et ma olen unustanud ema
surmaloo; ta wiimne pilk surres
tungis mulle niiwõrt südamesse,
et ma seda ei suuda kunagi unus
tada. Bojaar, mu kasuisa, poleks
teda igatahes tapnud...
— Õnnetu! Kas sa siis ei tai
pa, mis oleks see metslane teinud
temaga?
— Andesta, isa, aga ma ei
tohi ju mõtelda halwasti mehest,
kes on teinud mulle palju head.
Pealegi olen kaswatatud üles nen
de usus ja see õpetab põlgama
kõiki muulasi kui paganaid...
— Oh sa, õnnetu hing! — Ja
Heinrich marjas kätega oma silmi,
kuhu oli nõrgunud paar jämedat
pisarat. — Juba homme peab
sind salwitama uuesti katolikuusku,
mida on pidanud pühaks sinu esiwanemad pikkade aastasajandite
jooksul. Mõistad?
Nüüd wajus Otto rüütli ette
põlwili. maha ja hakkas nutma.
— Ära lase seda sündida, isa! —
palus ta ärdalt. — Ma ei wõi loo
buda moskulaste usust. Kuula mi
nu südame sügawamat saladust
ja halasta oma õnnetuma poja
18
peale. Tea, et ma armastan bo
jaari tütart, oma kasuõde, ja ka
tema armastab mind. Kui ar
mastus on liigutanud kunagi sinu
karmi sõjamehelikku südant, siis
sa mõistad wäga hästi, milline
mure maewab mind. Luba mind
parem minna siit ära Jaanilinna,
seal naeratab mulle wastu elu
õnn, seal on minu õige kodumaa
— siin olen aga täiesti wõõras
ja jään ka selleks.
— Noh, see puudus weel!
Heinrich kargas äritatult istmelt
üles ja hingas raskelt. Siis wälkus tema sügawates silmades järs
ku õrn leek.
— Otto! — algas ta pühalikul,
pehmel toonil. — Sa kahtled, kas
ma tean, mis on õieti armastus.
Waene laps, kas wõib sinu nõrka
tunnet, mis sulab kui waha, wõrrelda selle palawa kirega, mis
mind waldas õppides tundma
sinu ema. Ma armastasin teda
hullupööra, — rüütli hääl müri
ses, — ja see armastus, mis ei
raugenud kunagi, otsustas wiimaks minu edaspidise saatuse. Sa
kahtled, kas ma olen õieti armas
tanud. Hoidku taewas! Ma pida
sin seda tunnet niiwõrt kalliks, et
kaotades sinu ema otsustasin minna
kauaks ajaks elusalt hauda, tehes
enesele ülesandeks ennem mitte pu
hata, kui olen tasunud kätte sellele
julmile kurjategijale, kes mult rii
sus eluõnne. Seal pimedas maa
aluses kuristikus, ülal kohisewa
Narwa jõe all, tegin ma rasket
tööd ööd ja püewad ühes oma
kahe truu teenriga. Seal kohutawas hauas raiusime meie rauge
mata jõuga ja äärmise kannatu
sega paekihi sisse maa-aluse käigu.
ilma et oleks saanud hingata aas
tate jooksul wärsket õhku ja näha
päikese walgust, mis oleks meid pi
sutki kosutanud ja annud uut jõu
du raskeks tööks. Siiski, ma ei
kaotanud julgust; pidin maksku
mis maksab miima läbi oma kawatsused. Jah, niiwiisi, leppides
kehma toiduga ja tehes rasket, pii
narikast tööd, kaewasime meie pal
jude aastate kestel awara maa
aluse käigu jõe alt läbi otse Jaa
nilinna kindlusesse...
Heinrich peatus hetkeks, et waadata, millist mõju awaldawad tema
sõnad pojale, siis jätkas kõrgenda
tud toonil:
— Seda käiku kasutasime meie,
tungides öisel ajal Jaanilinna. Ja
nagu näed, õnnestus mul see,
mida igatsesin kaua aastaid—wa°
bastada sind.
Rüütli hääl oli muutunud õige
soojaks; ta pilgust hoomas wastu
südamlik õrnus ja rõõm. Kuid
imelikuna osutus, et isa lahkus ei
amaldanud pojale mingit mõju.
Ta jäi tuimaks ja osawõtmatuks
kõigi õrnustele, millega muidu nii
karm ja toores rüütel teda külmas
ohtralt üle.
Nutma nooremehe
mõtted wiibisid kogu aeg oma arm
sama juures Jaanilinnas, kust ta
oli toodud siia mägiwaldselt. Selle
juures ei wõinud Otto aimatagi,
et wiibib oma armastatud neiuke
sega ühise katuse all, sest sõdurid
olid rüütli käsul toonud wiimase
Jaanilinnast wangina kaasa ja toi
metanud salaja linna. Rüütlil oli
kindel kamatsus waigistada noore
tütarlapse kallal oma aastate jook
sul tuha all õõgunud kättemaksu
iha, matides teda ohwriks toorestele kirgedele.
Kõik Bärenhaupti püüded poega
rahustada jäid asjatuks. Noormees
jäi endiselt kurmameelseks ja sõna
ahtraks.
Nähes, et Ottost ei saa muidu
jägu, mõttis rüütel appi wiimase
abinõu.
— Sa tahaksid teada, kas ma
tean, mis on armastus, — algas
ta lahke saladusrikka naeratusega.
— Nagu ma kuulsin, armastad
sa bojaari tütart. Selle wastu pole
mul öelda midagi. Juba täna õh
tul saab ta sinu orjaks ja sina
wõid temaga teha, mis aga iga
nes soowid... Ma toon ta siia.
Kas kuuled?
Otto waatas pärani silmil isa
otsa. Ta ei mõistnud esimesel het
kel, kas see räägib tõtt wõi teeb
lihtsalt nalja. Wiimaks tuli talle
meelde jõe-alune käik ja siis aimas
ta seisukorra tõsidust. Haarates
kramplikult isa käest kinni hüüdis
ta hirmunult: — Jumala pärast,
isa, ära tarwita wägiwalda. Tema
isa pole mulle teinud halba ja
sellepärast ei wõi ma lubada, et
tütrele tehtaks liiga. Ennem saan
mina ise tema orjaks, kui et...
— Lollpea! — põrutas Heinrich
sügawa põlgtusega. — Sina, ühe
Liiwimaa waneima sugukonna ai
nus järeltulija, tahaksid olla wi°
letsa Slaawi plika ori...— Ta
waikis mõni hetk, surus siis käed
kramplikult risti ja ohkas surutud
häälega: — Püha Neitsi, miks ka
ristab kõigewägewam jumal mind
nii raskesti 1... — Ja pöördudes
wiimaks poja poole, lausus õrna,
peaaegu paluma häälega: — Otto,
kas siis isa .. palwed tõesti sulle
ei mõju?
Ütle waid mõni lahke
sõna — ja kohe on neiu, keda sa
19
armastad, siin ning teda pearoad nema roarsti hauda selles kurroas
kõik inimesed austama kui tule teadmises, et kõik minu roiimastel
mast Otto v. Bärenhaupti abikaa aastatel läbielatud raske roaero on
jäänud asjatuks ja seda just siis,
sat. Oled sa sellega nõus?
Otto ei mastanud. Laskudes pea kui olin juba kindel oma roõidus.
furroalt norgu näis ta enesega Kuid olgu sellest — ma tahan
mõltleroat. Isa waatas põneroa jääda üksi oma muredega ja ei
ootusega talle näkku. Mõne aja nurise oma saatuse üle. Sa roõid
pärast tõstis noormees silmad äkki minna meie roaenlaste juurde, ela
ülespoole, raputas pikkamisi pead nende hulgas nagu hurdakoer hundipesas ja tea, et roõid kosida oma
ja ütles kindlal, julgel häälel:
— Luba mind siit minna ära tüdrukut, kuid mitte enne, kui sel
üle jõe moskulaste juurde, isa! on — roärdjas minu poolt, sest ta
Siin ma olen hoopis mõõras ega roiibib praegu siin majas minu
suuda kunagi kohaneda olukor roõimu all.
— Isa, sa mäletad! — ahastas
raga. Täida mu palroet, isa, siis
noormees
ja haaras nagu hullu
saan sind pidama alati tänuga
meelne rüütli rinnust kinni.— Ütle,
meeles.
Heinrich majus jõuetult istmele, et sa roaietab ... muidu
Kaugemale ta ei saanud, sest
nägu kahwatu nagu surnul, kuna
silmades kiirgas hullumeelsuse leek. Heinrich tõstis järsu liigutusega
Poja kindel roastus oli tulnud liig kätt ja mirutas pojale näkku raske
ootamatult ja roana rüütel oleks rusikahoobi, mille mõjul see tuikus
saanud selle mõjul peaaegu raban kahroatanud näol eemale.
— Wõi mind nimetad sa roale»
duse. Hulk aega kestis toas sügaro,
piinlik maikus. Wiimaks ometi suu likuks, häbematu! Katsu et siit kaod!
tis Heinrich end koguda. Ta tõusis Nüüd oled sa teotatud ja hoidu
järsku ägeda liigutusega püsti, as selle eest, et me üksteist kusagil
tus ähroardaroal näol poja ette ja enam ei kohtaks! — põrutas Hein
maadates sellele teraroa, lübitungi- rich uuesti ja osutus käskiroalt käe
roa pilguga silmi, ütles karedal ga uksele.
Ottol roalgus roeri pähe; näol
toonil:
kihroatas
äge roihapuna. Esimeses
— Wõi nii! Noh, siis tea, et
tänasest päewast algades pole ma roihahoos tahtis ta karata isa kõri
enam sinu isa. Mina, Liiroimaa kallale, roajus aga äkki tagasi, hak
roasall, seisan nüüd kui kohtunik kas kõigest kehast roärisema ja jook
sinu ees ja nimetan sind isamaa sis siis nagu nool roaljusti nuttes
äraandjaks. Kõik need unistused uksest roälja.
Rüütel roaates talle kaua tar
ja lootused, mida hellitasin hulga
aastaid jooksul oma südames selle dunud pilgul järele ja ohkas lõ
kindla otsusega, et wabastan oma puks sügaroasti. Jah, tänane päero
poja ja roõiksin oma roanu päeroi oli küll kõige raskem tema elus,
mööda saata tema seltsis rahus ja sest ta oli roast leidnud oma kaua
õnnes, on nüüd warisenud kokku tagaigatsetud ja armastatud poja
lõpulikult. Murega pean küll mi ning selle kohe ka kaotanud.
20
V.
Sakslaste julge sissetungimine
Jaanilinna tekitas suuri diplo
maatilisi sekeldusi ordu ja Mõsk
ma suurwürsti wahel. Narma
foogt sai ordumeistrilt käreda
noomituse ja käsu, sündmuse käi
ku juurdleda ning süüdlasi karis
tada. See omakord mabandas
jälle, et tema ei teadmat asjast
midagi. Narma kodanikud rõõ
mustasid aga omawahel mõisnik
kude kordaläinud kallaletungi üle,
kusjuures upsakad moskulased
olid kaotanud surnutena hulgana
inimesi ja wojewoda sai elukardetawa haawa rindu otse südame
ligi — Bärenhaupti käsi oli siiski
wääratanud. Selle kõigile oota
mata sündmuse läbi tekkinud teram
wahekord
mõlemi kind
luse wahel kestis
kaua, kuni
wiimaks tüli leidis lõpulikku la
hendust Narma foogti ja suurmürsti wolinikkude — pristawite — wahel sellekohasel kokkulep
pel ning likwideeriti harilikus kor
ras nagu teisedki piiritülid, kus
juures ordu kohustus maksma
heatahtlikult kaunikese summa kah
jutasu ja andma Wene kaupmees
tele piiril kauplemiseks mõningaid
uusi soodustusi.
Waatame nüüd, mis juhtus
wahepeal Bärenhaupti ja tema
pojaga. Otto ei tulnud enam
tagasi isa majja; ta jäigi kadu
nuks. Teati rääkida, et ta oli
lahkunud jalamaid linnast ning
sõitnud Liiwaküla ja Wäikse saare
ligidal paadis üle jõe moskulaste juurde. Narwa müüride
wahel ei nähtud teda enam iialgi.
Jaanilinna saabus hiljem Hein
richi juurest ka bojaari nägus tü
tar, kuid — missuguses halatsemisewäärilises seisukorras!.. Äranarritud ... otse hullumeelne ilme
näol... Heinrich oli pidanud po
jale antud sõna: see mõis nüüd
kosida tüdrukut, kuid kas tohtis
olla kindel, et — ilma wärdjata
isa poolt...
Bärenhaupti wiha wenelaste
wastu kaswis uue hooga. Pärast
poja lahkumist wananes ta märk
sa ja kulm oli alati kortsus, kuna
silmades kiirgas tume tüdimuse
leek. Tema ettepanekul kawatseti
weel kord wõtta ette ootamata
kallaletung Jaanilinnale, — mui
dugi ilma ordufoogti teadmata.
Selleks waliti öö, mis oli eri
liselt pime. Linna wärawad olid
ammu lukustatud ja walwurid
kukkusid igaüks oma nurgas, kui
hiilisid saladuslikud relwastatud
inimkogud ükshaawal kindluse kül
je all jõekääru ja wallikraawi
wahel asuwasse paemurdu, kadu
des kõrge paekalda sisse tekki
nud awarasse lõhesse. Siin oli
maa-aluse käigu suu, warjatud
hoolikalt körwaliste inimeste eest.
Moodustades paekihi alla kaewatud sügama koopataolise awause,
wiis maa-alune käik wallikraawi
alt läbi lossi keldrisse, kust siir
dus kaares jõe alla, ulatades Jaa
nilinnas otsaga wälja ühte tühja
kuuri, mida ammugi enam ei ka
sutatud.
Kui kõik asjaosalised olid ko
hal, laskusid mehed peale lühikest
nõupidamist ükshaawal koopasse.
Käik oli kaunis kõrge, kuid nnwõrt kitjüs, et waid 2 inimest
mahtusid üksteise körmal käiv a.
Juba olid mehed jõudnud ke
set jõge, kui Heinrich, sammudes
21
põlema tõrwikuga rongi eesot
sas, äkki ehmudes peatus. Kaugel
oma ees haigutawas maa-aluses
käigus. Jaanilinna poolses osas,
nägi ta tulekuma ja kuulis sel
gesti ligineroaid samme...
— Põrgu ja needus! — karjus
ta üremalt. — Meid on ära an
tud. Taganeme keldrisse ja wõtame seal waenlasi mastu nii, et
ükski ei pääse terme nahaga!
Heinrichi hüüde peale jätkusid
mehed segadusse, hakates kiiresti
tuldud teed tagasi walguma, et
seada end keldris tarwiliselt mal
mis maenlaste ümberhaaranüseks.
Käik oli aga liig kitsas ja selle
tõttu jõuti edasi wäga pikkamisi.
Heinrich polnud meel kuigi kau
gel, kui ta kuulis enda kannul
juba menelaste samme ja kellegi
mehist, julgustawat hüüet:
— Tungige julgesti edasi, wennad! Jumal aitab meid saada
waenlasi kätte ja neid mõita.
Hetkeks roana rüütel tardus; ta
tundis ära häälest hüüdjas oma
poja ja teadis ka, et see temast
osawuses ja julguses ei jäe maha
sugugi. Nüüd olid mõlemad weriwaenlasid kohtunud, sellepärast
polnud oodata midagi head...
Judedusemärin läbistas Hein
richi südant; ta aimas ette loo
musunnil peatset hukkumist ja
otsustas selle tõttu müüa oma elu
kallilt. Wihast pöõrlewate silma
dega jäi ta äkki seisma, pöördus
ümber ja sattus kokku silm silma
mastu oma pojaga, kes liikus
moskulaste eel ja oli nähtawasti
neile juhiks.
— Wilets uraandja! Üks meist
peab surema — kas sinu wõi
minu! — möirgas rüütel kohuta
22
ma häälega, haaras wälgu kiiru
sel möölt mõõga ja keerutades
seda ähmurdamult ülal oma pea
kohal kargas nagu mihale ürita
tud metsloom pojale mustu. Üht
lasi püüdis ta selle läbi kaitsta
põgenemate seltsimeeste seljata
gust, et neile Võimalduda häda
ohuta Väljapääsu õudsest jõealusest käigust.
Ka noormees tõstis tulises mihas mõõka ju astus julgesti rüüt
lile wastu. Mõõgad kolisesid Vas
tastikku. Algas äge Võitlus isa
ja poja mahel, millist wuatepilti
Valgustasid lämmastuwas maa
aluses õhus ähmjad tõrwikud.
Mõlemil pool Võideldi ühesuguse
ägedusega, m õle mi silmad pildu
sid Vihaseid wälke, püüdes hüwitada üksteist. Oli tunne, nagu
poleks need sugugi inimesed, nii
wäga sarnanesid nad tigedatele
metsloomadele, kes malmis murd
ma teineteist.
See toores wõitlus elu ja sur
male ei kestnud kuigi kaua. Poja
liigutused olid Väledamad, tema
mõõgahoobid tihenesid, ja äkki
torkas ta halja mõõgatera isale
rindu. Sügam oige tungis nüüd
manakese rinnust, ta kõhn kogu
määrus, ja löögimalmis käsi mõõ
gaga wajus jõuetult alla. Siis
korises mehe rind miimast korda,
ahmides ahnelt õhku sisse, ja
pikkamisi majus endine wapper
rüütel Heinrich v. Büreuhaupt
surres oma poja jalgade ette
maha.
Samal hetkel kostis eemalt jõealuje käigu sügawusest raali mü
rin, millele järgnes kange weekohin. Maa-oluse käigu raõlra
ülal raõitlejate kohal mürises ja
osa sellest warises alla. Nagu
nägematu jõud hoomas järsku
midagi märga meestele kaela ja
tõukas nad pikali. Enne kui suu
tis keegi toibuda
ehmatusest,
mattis määratu weewoog mehed
oma alla, sest käreda wooluga
jõewesi oli ühes kohas murdnud
lae sisse augu, tungis kähisedes
maa-alusesse wõlwistikku ja'upu
tas sõbrad ning maenlased. Keegi
ei pääsnud eluga.
Nii hukkus mana Bärenhaupt
oma poja käe läbi. Ta laip jäi
leidmata, ja et puudusid otse
kohesed pärijad, wõeti ordule
rüütlile kuulunud mõisad ja asu
lad, mis asetsesid umbes paari
miili kaugusel linnast ja kuhu
püstitati hiljem Tallinna maan
tee äärde Püha Peetri nimeline
wäike puust kabel.
Kokkuwarisenud jõealuse käigu
jäänused olid näha meel kaua
jõeäärses orus, paemurrus, püsi
sid isegi Rootsi ajani. Siis aga
lõhuti ära uute kantside ehituse
puhul ja mudi kiwid mallide
kindlustamiseks. Sageli tugewate
sügistormide ajal hulus tuul maa
aluse käigu suus ja wingus ha
ledasti ajahambast näritud wõlwistikus. Sel puhul rääkisid eba
usklikud kalurid: see olewat Hein
richi hing, kes ei leia rahu ja
kurdab taga enda kõrwal jõe põh
jas puhtamat hukkaläinud poega,
et see oli saanud oma isa mõrt
sukaks.
Sündmused Narwa jõel Daani ajal ja Narma linna
asutamine.
Tiheda uduga on warjatud
meie silmade eest Narma jõe ümb
ruskonna ürgaeg. Millisena esi
nes see maa-ala jääaja haihtu
des, kui Peipsi mood siit paerünkast murdsid tee läbi Soome
lahe suunas, pole teada. Kuid
kindlate tunnuste waral wõib
oletada, et meel kaua pärast jää
aega ulatas Peipsi weepind Terewere mägedeni. Narma jõe lii
nil isegi kaugemale, kuna teiselt
poolt uhtus meri paekihti, mis
Narwa linna alt siirdub kaares
Udria randa, tungib aga jälle siseniaale Waiwara mägede kohal,
millised mäed moodustawad en
dise ranna kontuuri.
8—12. sajandini teotsesid Lää
nemerel wikerlased, tungides lotjadel Wäina jõe kaudu üles
praegusele Venemaale, samuti
Neewa jõe kaudu Laadoga järmele ja sealt edasi Wolhowi jõele,
kus oli kaubitsemise keskkohaks
Laadoga linn (Aldeigiaborg). Hil
jem walgus kaubandus peamiselt
Nowgorodi ja Pihkwa, siis sõideti
ka mööda PärnujõgeWirtsjärwele
ning sealt edasi Emajõe kaudu
Peipsile. Kolmas kaubatee Pihk
wa käis Narwa jõe kaudu.
Kas oli see kitsas kuiw maa
riba, mis asetseb Narwa ja Iõhwi
wahel, ka asustatud inimestega,
pole teada. Kuid pidades silmas
23
asjaolu, et ürgajal elutsesid inimesed peamiselt roete ääres, lei
des ülalpidamist peamiselt kala
püügist ja. kasutades liiklemiseks
weeteei), peab küll uskuma, et Narwa jõe ääres leidus mõningaid
asulaid, eriti just praeguse Karma
linna kohal, kust ju käis läbi
suur kaubatee Eesti ja Wadjamaa wahel. Otsemat teed Nar
ma ja Nowgorodi wahel polnud
roeel 17. sajandilgi, mil kaubawoorid liikusid Iami ja Kaporje
kaudu Nowgorodi, kuna weeteeks
kasutati Luuga jõge Tessowo lin
nakeseni, kust wiis maantee Now
gorodi.
Pole kahtlust, et 13. sajandi
alul oli Alutaguse idaosa kuni
Narwa jõeni asustatud wäga
õredalt. Sellest nähtawasti tekkis
ki Wene kroonikates mainitud
Narwa jõe ümbruse nimetas —
„Rugodiw", mis tähendab asus
tamata ehk metsikut maad. Ena
mik sellest wõrdlemisi suurest maa
alast Soome lahe ja Peipsi järwe wahel seisis põliste metsade,
soode ja rabade all, kuna ini
meste elamuid wõis
leiduda
waid merepoolsel kuiwal maari
bal kui ka jõe ääres, kus elutse
sid kalurid. Ja needki polnud arwatawasti eestlased, waid kuu
lusid ligema hõimrahwa — Vad
jalaste— perre. Teisel pool Nar
wa jõge oli Wadjamaa, mis moo
dustades Lauga (Luuga) jõgi
konna maadest erilise
Wadja
wiiendiku (pjätina) kuulus Now
gorodi osariikide hulka.
Narwa jõe kallas allus aga
Sheloni wiiendikule ja sinna oli
asunud juba ka wenelasi, kes
tulles Peipsi tagast tungisid Plüs24
sa jõe suunas siia wadjalaste
hulka ja walitsewa klassina haa
rasid siin juhtiwa osa enda kütte.
, Kas enne daanlaste ilmumist
Wirumaale tuli ette sõjalisi kokku
põrkeid eestlaste ja wenelaste
wahel Narwa jõe kallastel, nagu
seda juhtus sageli Peipsil, pole
teada.. Alles pärast maa wallutamist ja rahwa ristimist kuule
me seda esmakordselt 1221 a.,
mil eestlased ühes sakslastega käi
sid Narwa jõe taga rüüstamas
Wadjamaad. Samuti toimisid wenelased pärast Alutaguses. Nüüd
nihutasid daanläsed ja sakslased
oma wõimupiiri Narwa jõeni,
ja hiljem 1240—42 a. paiku mai
nitakse 8 adramaa suurust Naroia
küla, mis nagu kõik piiriäärsed
kohad kuulus kuningale ja asus arwatawasti praeguse Narwa linna
juures kohal, kus jõgi tasandab
oma käredat woolu ja algab ma
dal liiwakallas.
Kunas ehitati Narwa loss, pole
kindlasti teada. Wene kroonika
andmete järele hakati ehitama
Narwa jõe äärde üht lossi ku
ningas Ehristoph I ajal 1256 a.,
kuid see sündis teiselpool kaldal.
Wäide, nagu oleks Daani peali
kud Wessenborg ja Sunne kuningg käsul rajanud Rakwere ja
Narwa, ei leia ka tõestust. Nakwere loss esineb küll juba 1252 a.,
kuid Narwat mainitakse esma
kordselt 1277 a. Daani asehalduri
Eilhard v. Obergi kirjas, kus see
nimetab end Eestimaa, Narwa ja
Tallinna pealikuks (capitaneus).
Sellest kirjast ei wõi aga weel
järeldada, et oli juba Narwa linn
ja loss, sest sõna „Narviam“
all wõidi märkida ka Narwa jõe
äärset maad, mis 1270 a. kokku
leppe põhjal jäi lõpulikult daanlastele.
Ristinud rahwa ja asutanud
Mahalõhutud eestlaste
linnuse
asemele Reveli rannal puust Tal
linna lo^si, kuhu asetati sõjawägi,
daanlased ei suutnud oma mõju
maksma panna täiel määral Ees
tis, eriti aga Wirumaal, kus toi
misid sakslased omapead. Selle
pärast pole ka imestada, et sattu
des tülli mõõgavendade orduga
nad kergesti tõrjuti wälja Tal
linnast, mis ühes kogu maaga
läks ordu maldamisele 1228 a.
Kuna kuningas Waldemar II
oli langenud mangi Schwerini
krahmi kätte ja Dannis tekkisid
sisitülid, oli sakslastel nüüd kerge
esineda Pöhja-Eestis täisõigusliste peremeestena. Wabanedes
wanglast hakkas Waldemar kohe
nõudma tagasi kaotatud maid,
mis ta! toitmaf5 õnnestus paawsti
abil. 7. juulil 1238 a. Steusbys
sõlmitud lepingu põhjal anti Tal
linn ühes Harju- ja Wirumaaga
Daanile tagasi. Lepingus ei mai
nitud neid enam „püha Rooma
riigi" maadena ega Daani promintsidena, maid erilise territoo
riumina (terrae), mille malitsejaks Daani kuningas, kes nüüd
lisas oma senise tiitrile „Danomm Slavorumque rex“ (daanlaste ja flaamlaste kuningas)
juure „dominus Estoniaeu (Eesti
maa isand), hiljem 1271 a. aga
„dux Estoniae“ (Eesti hertsog).
1240—52 a. koostatud katastriraamatu (Liber census Daniae)
järele oli Wirumaal 5 kihelkonda
wõi külaskonda (parochia’t) 3000
adra ma aga. Igas kihelkonnas oli
muidugi kirik. Alutagune kuulus
siis Iõhwi ja Lüganuse kihelkon
dade alla. Alutaguse ja Viru
maa piiriks loeti
umbkaudu
Purtse jõe liini.
Stenby rahu järele tuli paawsti
legaat Modena piiskop Wilhelm
ühes ordumeister Hermann Bal
liga Tallinna, kus andis üle lossi
ja maad kuninga esindajatele.
Warsti määras Waldemar siia
oma asehaldnri, kelle asukohaks
jüi Toompea loss ja kes end ni
metas algul Tallinna prefektiks
(praefectus Revaliae), 1250 a.
alates aga kuninglikuks pealikuks
(Capitaneus regis), ka foogtiks
ehk kohtunikitks (advocah). Va
salle, kes olid nüüd juba enami
kus sakslased, sest 'eesti- ja daanisoost mõisnikud kadusid ajajook
sul, hakati nimetama lihtsalt „knninga meesteks" (homini regis).
Kaotades Harju- ja Wirumaa,
otsustasid mõõgawennad asuda
paawsti õnnistusel Põhja-Wenemaa wallutamisele, milleks pak
kus soodsat juhust Rootsi marshall
Birger Jarli ja Soome piiskopi
Tooma sõjaretk Rowgorodile alluwasse Karjalasse. Ühes eestlas
tega nad läksid üle Narma jõe
Wadjamaale, kus rüüstafid Nowgorodi stulnas Luuga jõe äärseid
maid, häwitasid Eesti piirile lä
hemal astuva Tessowo linnakese,
hakkasid siis ristima sealset tah
mast ja ehitasid endile toetus
punktiks Kaporje jõekese äärde
künkale lossi, jättes sinna saks
lastest ning eestlastest koosnema
garnisoni. Samuti toimis ordu
meister Hermann Balk ühes en
dise Pihkwa würsti Wladimiri
poja Iaroslawiga, kes oli mõõ25
gawendade juures ja wihkas wenelasi. Tema ja saksasõbralise par
tei ässitusel, mille eesotsas keegi
Twerdilo Iwankowitschi nimeline
Pihkwa mõjukamaist
meestest,
mõõgawennad wallutasid Irbos
ka ja Pihkwa, kus alustati katoliseerimist ja pandi ametisse ordufoogt. Ordule abiks Waldemar oli
saatnud ka Daanist sõjawäge oma
2 poja — Knuti ja Abeliga,
kes saabusid laewadel Tallinna
1240 a., ilmus ühtlasi palju ristisõdureid Holsteint krahwi Adolfi
juhatusel. Kuid rootslased said
löödud würst Aleksander Newski
wägede poolt Neewa jõel, millele
järgnes Kaporje Vallutamine saks
lastelt, kusjuures garnisoni moodustamad
orduwennad wõeti
wangi, lihtsõdurid (eestlased ja
wadjalased) aga poodi wõlla.
Ligi 2 aastat oli Pihkwa ordu
maldamisel. Siis kogus Aleksan
der sõdureid ja tuli wabastama
Pihtivat. Kuna kaitsjaskond oli
tal õnnestus kergesti
wäike,
wallutada linna. 17 orduwenda
langes, 6 wõeti wangi ja sur
mati hiljem. See juhtus talwekuul 1442 a. Ordumeister And
reas v. Velwen läks sõjamäega
Pihkwale appi, kuid hiljus. Vene
lased koondasid nüüd oma sõjajõud
Pihkwa järwe taha ja tulid jääd
kaudu Domasch Twerdislawitschi
juhatusel Mehikoormani (Ismeni),
kus astus neile wastu ordumarschall Friedrich Stulter arwurikka sõjamäega. Kuid see lahing
Peipsi jääl lõppes ordu täieliku
kaotusega. Mõõgawennad enami
kus hukkusid, kuna eestlastest koosnew wäeosa taganes wähemate
kaotustega randa.
26
Mehikoorma katastroof oli ras
keks hoobiks sakslastele Eestis,
häwitades kõik senised saawutised
Narwa jõe taga ja Pihkwamail.
Waldemar II, nähes ordu edu
kat piiride laienemist sõja läbi
Pihkwa mail, kawatses ka korral
dada ristisõja Narwa jõe taha,
et wõtta osa Wadjamaa Vallu
tamisest ja sel teel saada osa Või
detud maade jägamisest ning asu
maade kaotusega Saksamaal saa
dud kahju katteks nihutada piirid
Narwa jõest idapoole. Tema kawatsus meeldis wüga paawst Gregorius IX-le, kes oma bullaga 14. dets.
1240 a. tegi Lundi peapiiskopile
ülesandeks, walmistada ette ris
tisõjaks ja lubada kõigile osawõtjatele pattude andestust, nagu
seda said Palestinas käinud ristisõdurid. Ristisõda jäi aga tule
mata, sest Waldemar suri 1241 a.
kewadel ja trooni päris tema
wanem poeg ErichIV Plogpennig,
kellel algasid troonitülid wendade Abeli ja Ehristophiga, nii jäigi
ristisõda teostamata.
Wahepeal oli käinud ordu käsi
halwasti Wenemaal. Sakslased
tõrjuti wälja Pihkwast ja nad
said otsustawalt lüüa Aleksander
Newski wägede käest Mehikoormas Peipsi jääl 1242 a. Kuna
oli karta wenelaste sissetungimist
Eestisse, saadeti nüüd Tallinna
asehalduri ja ordumeistri poolt
kuningale palwe, et see saadaks
Eestisse kiiresti sõjawäelist toe
tust ähwardawa hädaohu wastu.
Kuningal õnnestus lepitada tüli
Abeliga ja siis hakkasid mõlemad
walmistama sõjale, kuid ettewalmistused wenisid pikale, nii et
sõjawägi asetati laemadele sõiduks
Eestisse alles 1244 a. Mädti
sadamas. Enne ärasõitu saabus
aga Tallinnast uus saatkond tea
tega, et ordu ja Nowgorodi roahel on sõlmitud rahu ning selle
tõttu pole abi enam roajalik.
Siiski saatis Erich osa sõjaroäge
Abeli juhatusel Tallinna, kust
sõdurid paigutati piiriäärsetesse
kindlustesse.
Uus paarost Innocentius IV
uuendas 1245 a.
eelmainitud
bulla ja lubas 1247 a. Erichile
roõtta raha ristisõja kulude kat
teks isegi l/3 kiriku heaks nõuetawast kümnismaksust Lundi piiskonna maadelt. Kuid ristisõja
alustamisest ei tulnud ka seekord
midagi roälja, sest Daanis jät
kusid roalitservates ringkondades
omaroahelised tülid ja kümnis
maksust saadud raha kulutas ku
ningas muuks otstarbeks.
Ometi roiimaks lõppesid sisitülid Erichi kasuks. Siis kutsus ku
ningas Roskjöldis kokku seimi,
kus tõstis üles ristisõja küsimuse.
Seim aroaldas sõja alustamiseks
oma nõusolekut ja andis mää
ruse, mille järele sõjakulude kat
teks roõetaks maaharijatelt iga
adramaa pealt erilist maksu. See
maksustamine ei meeldinud aga
nii kui nii maksudega koormatud
rahroale. Puhkes aroalik mäss,
mida tuli suruda maha relroade
abil; sõda lükati jällegi edasi.
1249 a. keroadel saabus küll Erich
arrourikka sõjamäega Eestisse, kuid
mingit retket siit Wadjamaale ei
roõtnud ette. Tagasiminekul Taa
nisse ta tapeti reisul 10. augus
til 1250 a. Troonile pääsis nüüd
Abel, kes oli ise tegelikult roõt
nud osa tapmisest. Et kindlustada
oma roõimu Eestis ja hankida
poolehoidu Liiroimaa Saksa roõimumeeste hulgas, muutis Abel
8. augustil 1251 a. Stensby le
pingu, loobudes jäädaroalt kõi
gist pretensioonidest ning õigus
test Saaremaa, Läänemaa, Iärroamaa, Alempoisi, Nurmegunde
ja Waiga
*)
maade kohta, mis kord
olnud Waldemar II päralt maa
rahroa ristimise puhul, kuigi ai
nult nimeliselt.
Abel ei roalitsenud kaua. Pan
ditud losside Väljaostuks ta nõu
dis rahroalt uut maksu. Taanla
sed maksid roastutõrkumata, kuid
Schlesroigi friislased tõstsid mäs
su. Kuningas läks mässu relroade
abil suruma maha, kangekaelsed
friislased aga häwitasid kuninga
sõjamäe ja nottisid ka ta enese
surnuks.
Kuuldes isa surmast Abeli poeg
Erich ruttas Pariisist koju, kuid
teel teda wangistas Kölni pea
piiskop, nõudes Daanilt tema
eest kõrget lunastusmaksu. Lühike
seks ajaks pääsis küll walitsema
Gustaw I, kuid peagi Taani
mõisnikud ja prelatid matisid
kuningaks Christoph I, kelle ajal
algasid sisitülid uue hooga, sest
tema waenlased olid Holsteini
krahm, Brandenburi markkrahm,
Rootsi kuningas ja lüübeklased.
Ka tekkis kuninga ja kõrgemate
maimulikkude wahel äge tüli, mis
tuuris palju aastaid.
Loomulikult ei wõinud sisitülide tõttu olla juttugi ammu kamatsetud ristisõja alustamisest.
*) Alempois — praegune Türi kihel
kond, Nurmegunde — Põltsamaa ümb
rus ja Waiga — Iõgewa ümbruskond.
27
Seda nähes hakkas paawst uneski
sõjale õhutama daanlasi ja roots
lasi, ka ordut, kes oli rahu pida
nud wenelastega juba 10 aastat.
Tekkisid wastastikused õõrumised
piiril, mille tagajärjeks oli 1253 a.
ordu sõjaline aktsioon rüüstretkega Pihkwani. Nowgorodi sõja
mäed ruttasid Pihkwale appi, et
aga ordumehed lahkusid Pihkwa
alt, tulles tagasi üle piiri, ot
sustasid Nowgorodi wäejuhid,
hankides sõjawäge ka Wadjast ja
Karjalast, minna üle Narwa jõe
Eestisse „karistama" sakslasi. Nad
tungisidki kesksuwel üle jõe Alu
tagusesse, kus rüüstasid 3 nädala
jooksul. Liitudes Pihkwast saabu
nud sõjawäega rüüstati ka Peipsi
äärseid Tartu piiskopkonna maid.
Sõjaline tegewus tuuris weel
mõni aeg, kuid tagajärjeta.
Kuna 1248 a. paawst Inuocentius IV ettepanek, astuda Rooma-Katoliku usku ja ühineda
Rooma kirikuga, lükati tagasi
Aleksander Newski poolt, kuu
lutas paawst 1254 a. tarwilikuks
ristisõja Leedu ja Wene mõjualustesse maadesse, et wõita seal
seid elanikke katolikuusule. See
üleskutse leidis wastukõla ka Põhja-Eestis, kust püüti juba am
mu suruda wadjalastele ristius
ku peale. 1255 a. alul 2 aad
likku, Daam wasall Diedrich ehk
Tydemannus v. Kivel Tallinna
piiskopkonnast ja Otto n. Lüne
burg Riia peapiiskonuast, saat
sid paawstile teate: nemad olewat oma waldkouna naabruses
Wadjamaal mõjutanud hulga pa
ganaid niiwõrd, et need soowiwad pöörduda ristiusku. Mõlemi
aadliku ettekande põhjal tegigi
28
paawst Aleksander IV oma bul
laga 19. märtsil 1255 a. Riia
peapiiskop Albert Suerbeer'ile
ülesandeks ristida mainitud pa
ganaid, neile ehitada kirikuid ja
seada ametisse Wadja, Zngeri ja
Karjala jaoks piiskop, kelleks mää
ras Hamburi kanooniku Friedrich
Haseldorfi (pärastine Tartu piis
kop). Sellest ei kujunenud aga
nähtawasti midagi suuremat wälja, sest järgnesid sõjalised kokku
põrked wenelastega ja nurjusid
kõik ilusad kawatsused. KatolikuUsk ei suutnud end panna maks
ma Wadjamaal ja uus piiskop
kond ei esinenud enam iialgi.
Tüdinedes sõjast, wenelased sõl
misid orduga waherahu. Waewalt
oli see sündinud, tulid Soomest
Turu foogti saadetud rootslased,
kellega nowgorodlased olid alaliselt
waenujalal, katsuma omakord sõ
jalist õnne Ingeri rannikul. Ühes
hämälastest ja teistest soomlas
test koosnema sõjawäega nad saa
busid Narma jõele, kus ühinedes
Daani wasalli Tidman'iga (näh
tawasti Diedrich 'v. Kivelliga *),
kes tuli „kogu oma waldkonna
meestega", alustasid Narwa jõe
ääres
ehitaina
toetuspunktiks
kindlat lossi. Arwatawasti waliti
lossi asukohaks jõe käänu sisse
*) Diedrich v. Kivelile oli antud kõige
rohkem maad lääniks. Daani hindamisraamatu järele tenmle kuulus 1252 a.
paiku üldse 22 maatükki 403 adraga,
r e st Jõelehtme kihelkonnas Maardus
18 atra, Haljalas 12 küla 282 adraga,
Wicu-Nigulas 3 käia 40 adraga. Püs
sis 25 atra. Alutaguses Jõhwi kihelkon
nas Puru küla 26 ad.raga, Wiru-Iakobis 40 atra, Roelas ja Awanduses—10.
Narma küla ja teised Jõhwi kihelkonna
külad kuulusid kuningale.
ulataw paekihi rüngas,
kuhu
rajati hiljem Jaanilinna kindlus.
Kui kaua seal tegutseti, pole tea
da, kuid Wene kroonika teatel
olewat rootslased kuuldes., et
nowgorodlased koguwad mäge ja
palumad appi Aleksander Newskit, ruttu „lasknud jalga'/ mere
taha omale maale. See sündmus
olnud 1256 cl
.
Kui kauaks jäi ^ehitatud loss
püsima, seda ei mainita, sest
Aleksander Newski läks esijoones
rüüstama hämälaste maad. Kuid
hilisemate teadete najal wõib ole
tada, et rootslaste lahkudes jäi
Kivel, kellele oli wististi lääniks
antud Narvia küla, lossi omani
kuks kuni ' tulid wenelased ja
lõhkusid selle arwatawasti ära —
tegid „maatasa", nagu mäidab
tihti Wene kroonika rootslaste
ehitatud kantside suhtes.
Wahepeal oli Daanis kuningas
Christoph I saanud wõidu oma
wastaste Vaimulikkude üle. See
üritas waimulikke mehi niiwõrd,
et üks preester talle puistas Vii
nakarikasse mürki, mille mõjul
kuningas suri 1259 a.
Trooni päris tema 10-aastane
poeg Erich V Glipping oma ema
Margareta eestkostel. Sellega pol
nud rahul Dauni Vaimulikud;
nad kutsusid kuningaks Abeli poja
Erichi, kes sai lunastatud Välja
Kölni peapiiskopi Vanglast Holsteini hertsogi poolt. Ühes Rügeni
würsti Iaromir'iga ja Holsteini
hertsogiga alustas see kohe sõda
Erich V wastu, kes langes 1261
a. ühes emaga mangi Holsteini
krahwi wastu Võideldes. Wabanedes Vanglast ta alustas uuesti
sõda endise hooga.
1259 a. hakkasid Harju ja Wiru
mõisnikud ühiselt (universitas
vasallorum) korraldama omaVahelisi asju, pannes seega aluse
rüütelkonnale.
1266 a. andis Erich V PõhjaEesti (tsrra Estoniae et Vironiae)
eluaegseks kasutamiseks oma ema
Margaretale, kes nüüd nimetas
end „domina Estoniae44. Tülid
kuninga ja Vaimulikkude wahel
tüürisid üga edasi endiselt, lõppe
des alles 1274 a. paawsti wahelsobitusel.
Kõik need sisitülid olid ainult
kohaliku tähtsusega ega ulatunud
Eestisse, mille ainsaks isandaks
oli kuningas. Nowgorodiga oldi
siiski Vaenujalal, kuigi puudus
aktüwne sõjategewus. 1268 a.
tuli Norvgorodi würst Iaroslaw
wõi Jüri üle Narma jõe rüüs
tama, liikudes Rakmere suunas.
Rakmere lossist tulnud daanlastega tuli kokkupõrge, kusjuures
üks kõrgem daanlane ühes 6 sõ
duriga surmatud, teised pääsnud
eluga. Nähes nõrka kaitset, nomgorodlased korraldasid jaanuaris
jälle suurema sõjaretke üle Narma
jõe. Nende peahoop oli sihitud
seekord Rakmere lossile. Aleksan
der Newski poja mürst Dimitri,
Iaroslawi, Konstantini. Iaropolki, Pihkwa mürsti Dewmonti,
Mihaili ja selle wenna Swjätoslami juhatusel nad liikusid mit
mest küljest korraga
Rakmere
suunas. Teel satuti ühe koobastiku juure, kuhu sisse oli puge
nud peitu hulgana eestlasi ühes
naiste ja lastega.
Venelased
piirasid mitu päema koobast ega
saanud seda enne wallutada, kui
keegi tuli mõttele juhtida koo
29
passe wett, mida ka tehti. Uppumissurma hirm sundis eestlasi
koopast wälja tulema, kus nad
kõik tapeti. See lugu juhtus
wististi Lüganuses maa-aluse jõe
Uhaku suudme kohal Purtse jõkke,
kus on säilinud tänini pooleldi
kinniwajunud paekihi all asuwad
urked.
Kuuldes suure Nowgorodi sõ
jamäe tulekust, olid Tallinna asehaldur, Tartu piiskop, Lihula ja
Viljandi komtuurid oma ühen
datud sõjamäed koondanud ViruNigulasse Kähala ehk Semi jõele
Venelaste wastu. Venelaste saa
budes tuligi lahing, mis kestis
paar päewa ja oli üks suurimaist,
mis kunagi Virumaal peetud.
Mõlemi mastase kaotused olid
suured, muuhulgas langes Tartu
piiskop Aleksander. Aga ka wenelaste hulgast sai surma palju
kõrgemaid mehi, nagu mainib
Vene kroonika. Kuigi menelased
ei saanud otsekohe löödud, sest
nad tunginud isegi üle jõe, aja
des taga sakslasi, mõjusid pärasti
sed rasked kaotused niiwõrd, et nad
olid sunnitud taganema ja läksid
tagasi Nowgorodi. Selle lahingu
mälestuseks wist ehitatigi ViruNigulasse Maarja kabel, mille
juurest läbiwoolaw ojake kannab
tänini Verioja nime.
Et oli karta wenelastelt uut
sissetungimist, mida Nowgorodi
würst ka kawatsenud, saatis ku
ningas Daanist abiwäge Mathias Florthorpi juhatusel Ees
tisse. 1270 a. jõuti aga nowgorodlastega kokkuleppele ja sõl
miti rahu, kusjuures , kuninga
mehed" loobusid täiesti Narwa
jõe tagusest maast.
30
Rahu tegemiseks mõjutasid ka
kaasa Hansa liitu kuuluwad Sak
sa kaubalinnad, kelle huwides oli
kaubanduse edendamine Nowgorodiga. 1269 a. sõlmisid Lüübek,
Gotland, Vismar, Rostock, Stralsund ja Greifswels Nowgorodiga
rahu- ja kaubalepingu, mis wõimaldas sõita nende kaupmeestel
Venesse. Kuna kaupade saatmine
Riiast maad kaudu üle Polotski
oli hädaohtlik waenulise Leedu
piiri läheduse tõttu, siis hakkas
kaubandus nüüd walguma Eestist
läbi. Et aga Venes sageli tööwiti kaupmehi ja rohkem saaks
tulu kaubandusest, otsustasid or
dumeister, Tallinna asehaldur.
Saaremaa ja Tartu piiskopid ning
Riia peapiiskop ühisel kokku
leppel tuua kaubaturg Venest
kas Eesti- wõi Liiwimaale, luba
des sellejuures kindlustada kaup
meeste julgeolekut. Nii teame, et
1274 ja 1277 a. anti Eesti wetes
ja Peipsil sõitwatele kaupmees
tele terwe rida soodustusi, lubati
wedada kaupe tolliwabalt, sada
maid kasutada maksuta, keelati
kohalikke elanikke laewaõnnetuste
puhul tarwitada „rannaõigust"
(jus albinagii), s. t. röowida kau
pe, laewade paranduseks wõidi
raiuda rannalt metsa jne. Hansa
kaupmeeskond oli sellega nõus ja
teatas, et loobub sõidust Vene
maale, millele järgnes 1278 a.
Eesti ja Liiwi wõimude teada
anne, et nad ei luba enam kaubawedu Venesse ei laewadel ega
maad mööda, waid kaupmehed
wõiwad tulla siia kauplema wabalt niihästi mere tagant kui ka
Venest. Nähtawasti sai nüüd
Tallinn selle kaubitsemise keskko
haks, kust merd ja maad kaudu
saadeti kaubad Wenesse, sest meel
samal aastal audis kuningas Lübekile Vabakaubanduse õigused
Tallinnas ja 1282 a. kuninganna
Margareta ja magistraadi palmel Tallinna linnale 168 peatükist
koosnema Lübeki kogutonna-seaduse (communitas civitas ehk
civium) täienduseks endisele, ning
Tallinn astus Hansa liitu 1283
a., hiljem ka Tartu ja Pärnu.
Wast sel ajal wõi mõni aasta
warem mõis tekkida Narma loss,
kuid mitte Kiveli, maid kuninga
maa-alale. Põhjust selleks andis
Tallinna asehalduri lubadus kaits
ta kaubawedu ja kaupmeeste jul
geolekut Wene piirini. Et Rakwere ja Tallinn olid kaugel ja
sealt oli raske teostada kontrolli
ja sõjawäelist walmet piiril, põ
lised Alutaguse ürgmetsad Iõhwi
ja Narma jõe wahel aga osutu
sid teeröömlitele julgeks asuko
haks, oli hädawajalik luua piirile
sõjaline kaitsepunkt, mis ka leidis
teostamist kui meel mitte sel ajal,
siis igatahes hiljem.
1268 a. sõjakäigu puhul pol
nud meel Narma lossi, mida
mõime järeldada sellest, et kuna
Wene kroonikates on loetletud
selleaegsed lossid, kust saabusid
sõjamäed — Rakmere, Tallinn,
Lihula, Wiljandi, Tartu, — pole
Narmast juttu. Ometi pidi Nar
ma jääma w enelas te tulekul üle
jõe esimesena sõja jalgu ja loo
mulikult ka Vallutatama.
1283 a. suri Margareta ja 22.
okt. 1286 a. tapeti Erich VI, kelle
tüli suurnikkudega oli mõtnud
jälle uut hoogu, Marshall Stigo
ja teiste waenuliste mõisnikkude
poolt. Trooni päris tema 12-aastane poeg Erich VI Menved ema
Agnese eestkostel, kelle ajal mõisid mõisnikud toimida jälle oma
tahte järele.
Kaubitsemine Tallinnas ei meel
dinud nähtawasti Hansa kaup
meestele, tundudes neile kitsana.
Sellepärast nad hakkasid jälle
sõitma otseteed Wenesse, kus oli
rajatud 1276 a. paiku Hansa
kaubahoow Nomgorodis, lootes
teenida seal enam. Seda püüdsid
nähmwasti takistada Tallinna
mõimumehed ja Wiru mõisnikud,
ega wist muidu poleks Viimased
rööwinud Wiru rannikul randa
uhutud kaubalaewu. Kuna Tal
linn seda kas meeleldi lubas
sündida, Või kogunsi ise neid
õhutas taga, pole teada, kindel
on aga, et rööwimised kordusid
1286 aastani ja selle tagajärjel
tekkis Lübeki ning Tallinna linna
wahel äge märgukirjade Vahetus.
Tallinnat lubati isegi heita Välja
Hansa liidust.
Lübeki kaebuse
peale keelas kuninganna Agnes
1287 a. sarnase omawoli kõwasti
ära. Nagu sellest kaebusest näha.
Võtsid rööwimisest ja kaupade
Varjamisest osa pea kõik suure
mad Wiru Vasallid, nende hul
gas ka Diedrich v. Kivel ja Lüga
nuse kihelkonnas ning Maumi
rannal asuwate maade maldaja
Odoard v. Lode. Saagijägamisest
olid Võtnud osa isegi Vaimuli
kud mehed — Tartumaal Emajõe
ääres asetsema Walkna (Kärkna)
kloostri mungad, millisele kloostrile
kuulusid Iõhwi kihelkonnas mit
med maatükid. Tüli tagajärel
hakkasid Lübeki laewad jälle sõit
ma otseteed Wenesse.
31
1294 a. asutas Wene kroonika
teatel Tidmani poeg (wist ka
Diedrichi nimeline
*)
teisele poole
Narwa jõge oma isa endise lossi
kohale uue lossi ja sattus selle
juures tülli nowgorodlastega, kes
lugesid seda kallast omaks. Need
saatsid kohale sõjamäe, kes lõhkus
ära lossi jm põletas siis ka maha
tema suure küla (wist Norvia
küla, mis weel polnud kaswanud
linnaks).
Saksa kroonikad ei tea sellest
aktsioonist midagi rääkida. Nähtawasti toimus selle üksiku wasalli
ettewõte ainult isiklistes huwideset pärandusõiguse najal endale
kindlustada warem isale kuulunud
maatükki ega äratanud sellepä
rast suuremat tähelpanu.
*) Mõned ajaloolased arwawad, et
poja nimi oli Otto ja uut lossi kutsuti
Ottenburgiks wõi Otiolinnaks. Kuid see
wäide pole küllaldaselt põhjustatud, sest
kusagil pole öeldud, et poja nimi oli
just Otto. Keegi Otto v. Kivel esineb küll
ürikutes 1298 j ci 1306 a. Wirumaal, kuid
samuti leiame ka Diedrich v. Kiveli nime
1287 ja 1306 a. Hiljem ei esine neid
ürikutes enam, ja lääniks antud maad
roõett wist kuningale tagasi.
Daam hindamisraamatus on märgi
tud, et Puru küla Iõhwi kihelkonnas oli
Didrich v. Kiveli maldamisel, kuid ilma
omandusõiguseta ja kuulus kuningale.
Kuna teised ümbruskonna külad, näiteks
Kukruse, Edise, Iõhwi, Paate, Wasawere, Kurina, Ediwere, Ohakwere, Pa
gari ja Mäetaguse, loeti kuningamaade
hulka, siis wõiks wast sellest järeldada,
et hiljem ka need ühes Narvia külaga
anti Kivelile ja pärast tema surma po
jale kasutamiseks, kelle nimi wõis olla
samuti Diedrich. Rannäärsed ja Püha
jõest idapool asetsewad külad puuduwad
nimestikus. Arwatawasti neid siis weel
et olnud, ja praegune Waiwara kihel
kond oli asustamata. Sõtke jõe ümbrus
konna külad esinewad alles orduajal,
15. sajandi alul.
32
Üldse on daanioegne sündmus
tik Eestis 13. sajangnl teisel poo
lel ja 14. alul wäga tume, sest
puuduwad selleaegsed aktid, mis
on ajajooksul häwinenud Kopen
hagenis ja mujal.
1296 a. kaebasid kaupmehed
Tallinna asehaldurile ja Eesti
maa mõisnikkudekogule, et koha
pealse Daani wõimu esindaja
Heinrich v. Orgysi käsul wõetud
neil Narwa jõe taga kaubad ära
ja toodud kuninglikkude losside
käsutusse. See juhtumus näitab
jälle, nagu oleks olnud piiril kui
mitte loss, siis wähemalt mõni
sõjaliselt kindlust ttud palkmaja,
kust walwati piiri.
Ühtlasi wõib ka konstateerida
nende ja hilisemate teadete waral, et Daani ajal ei alganud
Wene asulad kohe Narwa jõe
teisel kaldal, waid alles Luuga
jõe ääres, ja see wahemaa oli
wühe asustatud.
Ega muidu
poleks rööwitud kaupmehi Nar
wa ja Luuga jõe wahel. Weeteel
sõideti Luuga jõele mööda prae
gust Nossoni jõge.
Kaubandusline läbikäimine tõi
elamust Eesti linnadele ja need
hakkasid hoogsalt kaswama. Tal
linn tõusis wägewaks kaubanduses
ja Nakwere lossi kõrwale tekkis
alew, niida mainitakse juba 1287
a. ja millele kuningas Erich andis
1302 ci. samad õigused, millised
olid Tallinnal. Rööwimiste ära
hoidmiseks andis kuningas 1307 a.
käsu, et kui keegi juhtub rööwima
kaupmehi, siis peab süüdlaste
wastu tarwitama kõige karmimat
karistust, nagu oleks rööwitud
kuninga warandust, ja nad peawad tasuma kauba wäärtuse.
Ei wõi jätta märkimata, et
tolajal Wiru mõisnikud tõesti
toimisid liig omawoliliselt ja ül
belt. Seda märgib ka ordumeis
ter Gottfried v. Rogga oma kir
jas Tallinua raadile 1300 a.
paiku, ja kroonikakirjutaja Wigand v. Marburg kirjutab otse
kohe: „Wasallide omamoli oli
nii suur, et nad wägistasid eest
laste tütreid ja naisi, rööwisid
neilt warandused ning üldse toi
misid nendega kui orjadega.
Saades täieealiseks Erich VI
sattus tülli waimulikkudega ja
käskis neist mõnda karistada häbistawalt. Selle eest sai ta pan
dud paawst Bonifatius VIII poolt
interdikti alla. Kuna see riiwas
ka Eestit, siis teatas Tallinna
piiskop Heinrich paawstile, et
Alutaguse idaosas on meel ini
mesi, kes alles paganad ning
palju wastristituid, kes interdikti
tagajärjel ning naabruses elawate
Wene wadjalaste mõjutusel meel
sasti loobuksid ristiusust, mispä
rast palus wabastada Eestit interdiktist. 1301 a. täitis paawst
tema palwet.
1302 ci. käisid Nowgorodi saa
dikud Daanis, kus sõlmiti kindel
rahuleping. Nähtawasti mõjus
selleks kaasa rootslaste agar edasi
tung Karjalas, kes 1291 a. Vii
buri asutamisega ja rajades 1300
n. Neewa äärde Oh ta jõesuhu
Landskrona kindluse hakkasid te
gema takistusi kaubalaewade liik
lemisele Neewa jõel. Venelased
lõhkusid küll Landskrona ära 1301
Q., kuid laewatee Neewa jõesuhu
jäi siiski suletuks, waatamata
kindla Kaporje kindlusele, mille
würst Dimitri oli lasknud 1297 ci.
uuesti ehitada üles. Selle tõttu
hakkas kaubandus käima peami
selt Eesti kaudu Nowgorodi, ja
wenelastel oli tarwis kindlustada
rahu Daaniga.
Kaubanduse juurewool elustas
liiklemist Narwa jõel, sest juba
1288 ci. alates hakkasid Hansa
laewad sõitma Narwa jõele ja
seega kaswis ka Narwia küla aja
jooksul linnaks. Pealegi lubas
kuningas nüüd Hansa laewu sõita
otseteed Narwa jõele, kus wõidi
Venelastega wabalt kaubelda Luu
ga jõel, millise nimega kutsuti ka
praegust Rossoni jõge.
Et eernaldada Daanist oma
Vaenulist wenda Christophi, Erich
andis 1303 a. Eestimaa 6 aas
taks laenuks Christophile tingi
musel, et see kaitseks maad sõja
puhul, milleks kuningas annaks
talle tarwilisel arwul sõjawäge,
kuid hertsog peab
kohustuma
omaltpoolt saatma kuningale sõja
ajal toetuseks 50 sõdurit ühes
warustusega ja manduma truu
dust ning sõnakuulmist. Sellest ei
tulnud aga midagi wälja, sest
Eestimaa
wasallid kartsid, et
Ehristoph kärbib nende õiguseid
ning wõtab ära läänimaid. Neil
oli kasulikum, et maa waldaja
wiibiks kaugel Eestist, sellepärast
awaldati ägedat protesti ega lu
batud Christophi tulla Eestisse.
Astudes ilma kuninga lubata
ühendusse orduga, nad wõtsid
osa 1304 a. Tartus peetawast
maakogu koosolekust, kus ordu
meistri ettepanekul sõlmiti kõigi
Liiwimaa esindajate ja HarjuViru Vasallide wahel ühine kait
seleping, milles kõiki Düüna ja
Narwa jõe wahel asuwaid mõis
33
nikke kohustati üksteist wastastikku toetama sõja puhul. Ühtlasi
wõeti wastu ka resolutsioon, kus
muuseas öeldud: „Et kuningas
Erich oma Eesti wasallid endast
eemaldab, milleks tal pole õigust,
siis protesteerime selle üle ega ei
luba endile teha wägiwalda."
Nende õiguste läbiwiimiseks lu
bas anda toetust ordu.
Nüüd wõtsid wasallid ilma
Tallinna asehalduri lubata, omawahelise lepingu põhjal, kõik lossid
enda maldamisele. Asehaldur tea
tas loost kuningale. Selle käsul
wastutusele wõetud wasallid se
letasid, et nad waldanud lossid
ainult endi ja maa kaitseks. See
kõik sündinud waid kuninga huwides, ja et nad mingil tingimi
sel ei taha wabaneda kuninga
alt. Kuningas oli sunnitud lep
pima sarnase seletusega ja tunnis
tas 1305 a. mehed süütuks. 1306
ci. Rakweres peetud nõupidamisel
kuulutasid wasallid, et nad olewat
walmis endi käes hoitawaid losse
andma meelsamini Tallinna piis
kopile kui kellegile teisele, sest
ainult tema olewat kuningale
truu. Lõpuks nad palusid kunin
gat, et see ei kahtleks piiskopi
truuduse üle. Wist taheti sellega
näidata, et piiskop Heinrich nen
dega ühel nõul ei tegutsenud.
Samal koosolekul nõudsid wa
sallid ka oma endiste õiguste
alalejätmist, muuhulgas, et wõiksid „wanawiisi" mõista kohut
eestlaste üle, neid tarbekorral pii
nata ja tarwitada n. n. „rauaproowi", s. t. piinata tules kuu
maks aetud rauaga, kui kaebealuseid süüdistati wande all mõ
nes kuritöös. Nende nõudmistele
34
allakirjutajate hulgas esinewad
ka Diedrich ja Otto v. Kivel'id.
Ehristoph nähtawasti Eestitel
omandanudki, wähemalt polnud
sellest midagi kuulda. Küll aga
andis kuningas talle pärandatawaks lääniks Südhallandi ja
Samsoe, mille hertsogina ta esines
1307 a.
Üldse Erich VI oli wäga wastutulelik mõisnikkudele,
andis
neile mõnesuguseid eesõigusi kau
banduses, kinkis Tallinna piis
kopkonna
kapiitlile,
kirikutele,
kloostritele, linnadele ja koolidele
maid ning õigusi. Ka Narwa
elanikkudele ta olewat annud
mõnesuguseid õiguseid, isegi lin
naõigused, kuid selle kohta puuduwad tõestawad dokumendid.
On teada, et 1315 a. Erich
kinnitas mõisnikkudele laiemaid
õiguseid läänimaade kohta. Wast
mõjus selleks kaasa raha, mida
maksid talle ohtralt Eesti mõis
nikud. Näiteks on teada juhus
1310 a., mil kuninga wolinik
Johann Kanne, kelle käsul Tallinn
piirati kiwimüüriga, andis ku
ninga nimel mõisnikkudele kwiitungi 82 Riia hõbemarga saamise
üle, milline raha oli jäänud
maksmata asehaldur
Nicolaus
Ubbesonile selle lahkumise puhul
Eestist.
Erich VI suri 1319 cl, jättes
leinama 14 last, neist 8 poega.
Trooni päris wend Ehristoph II,
keda ei tunnustanud suurnikud
enne kuningaks, kui pidi laien
dama netde õiguseid, kärpides
seega tunduwalt oma wõimu.
Alles pärast seda pääsis ta walitsema ja kinnitati seimi poolt
kuningaks Vyborgis 1320 a.
1323 a. oli pääsnud woimule
Pihkwas Leedu würst David, kes
kuulutas Pihkwa wabaks Nowgorodi ülemwõimu alt. Kuna
ordu ja Nowgorod sõlmisid omawahel lepingu, milles kohustusid
Pihkwaga mitte enne lepinguid
sõlmida, kui see on tunnustanud
omamlluwust Nowgorodile, siis
tuli David 3. weebruaril suure
sõjamäega üle Narma jõe ja
rüüstas maad Tallinnani. Põh
juseks toodi ette, et 1322 a. tap
nud sakslased Peipsil Pihkwa
kaupmehi, kalureid Narma jõel
ja rüüstanud Tsheremeski randa.
Ermelandi piiskop Eberhardi tea
tel wenelased tapnud ja wiinud
wangina kaasa ligi 4000 inimest,
põletanud maha 52 kirikut ja
tapnud palju waimulikke, milline
arm on aga wist liialdatud, kuigi
rüüstati ka Tartu piiskopkonda.
Kewadel läks ordumeisterPihkwa
alla, piiras linna ja rüüstas
maad 18 päewa jooksul. Katsuti
ka masinate abil purustada müüre,
kuid David ruttas Pihkwale appi,
ja ordumehed tulid tagasi.
Sel ajal läksid sisitülid Daanis
kuninga, tema kaaswalitseja Erichi
ja wõimumeeste wahel niiwõrd
suureks, et Christoph II oli sun
nitud põgenema Saksamaale ja
seim walis kuningaks Abeli poja
Waldemar III Holsteini krahw
Gerhardi nõudel 1326 a. Lübeki
ja teiste Hansa linnade toetusel
sai Christoph troonile tagasi ja
Waldemar III loobus sellest tema
kasuks 1330 a.
Christoph II kinkis 1329 a.
mõisnikkudele Eestis wäga suuri
õigusi. Olles Saksamaal pelgus,
ta esines ikka weel Eesti hertso
gina ja sai siinsetelt mõisnikkudelt
maksu, wast isegi rohkem kui
omalajal Erich VI, sest 21. sept.
1329 a. ta saatis Kopenhagenist
neile tõotuse, et Eestimaa iialgi
mingil tingimisel ei wõõrandata
Daani krooni alt. Kuid sellest
tõotusest hoolimata Christoph II
läänistas mõni nädal hiljem,
nimelt 11. nowembril, Eestimaa
Hallandi ja Samsoe hertsogile
Knut Porselle, kes suri 30. mail
1330 a. ja ta pärandus langes
poegadele. Eesti mõisnikud ei
tahtnud küll loobuda Daanist,
kuid nende soowist ei hoolitud
enam. Andes oma tütre Margareta naiseks Saksa keisri Ludwig
IV pojale, Brandenburi markkrahw Ludwigile, Ehristoph II
lubas kaasawaraks 4200 marka
hõbedat,
millest 1200 marka
pidi makseta ma kohe pärast pulmi
ja 3000 hiljem. Laulatus toimus
Verdinborgis, ja kuningas pan
tis siis oma Eestimaa mõisad
Ludwigile. Christoph suri 1332 a.
ja siis andis tema wanem poeg
Otto oma noorema wenna Waldemari nõusolekul 6. oktoobril
1333 a. terme Eestimaa Ludwi
gile. Seega markkrahw tunnistati
Harju- ja Wirumaa täieõigusliseks
peremeheks ja ta wõis neid igal
ajal müüa edasi. Ühtlasi Otto
andis keisrile tõotuse, et kui
mõisnikud ei kuula käsku ega
alistu uuele peremehele, siis ta
neid sunnib selleks wäewõimuga.
Christoph II kirjas 1329 a.
mainitakse juba Narwa linna ja
lossi ja sest ajast alates esi
neb ikka ühewäärilisena teistega
castrum et civitas aga ka oppidum (alewi) nime all.
35
Kuuldus, et maa pole enam
kuninga maldamisel, tekitas Ees
tis suurt ärewust.
Asehaldur
Marquard Breyde lahkus ametist
ja andis kuninglikud lossid ära.
Kellele — pole teada, sest ordu
neid oma maldamisele ei mõtnud.
Harju-Wiru mõisnikud ja Tal
linna linn pakkusid endid Rootsi
kuninga Magnu e alamateks, kuid
sest ei tulnud midagi mülja. Siis
sõbrustas Breyde orduga, tõota
des mitte kunagi tegutseda ordu
kahjuks. Samasuguse wastutõotuse andis Paide ordufoogt Reiner Mumme. Milliseks kujunes
asi lõpulikult, pole teada, kuid
kartes Narma üleminekut sõjaka
ordule sõlmis Nowgorod 1333 a.
Rootsiga rahu tingimusel, et roots
lased sõja puhul Narma mõimudega ei liituks.
Pärast Lhristophi surma alga
sid Daanis sisitülid uue hooga.
Prints Otto mangistati 1234 a.
ja troonile pääsis auahne Gerhard. Kuid nüüd läksid segadu
sed meel suuremaks, kuni 1240 a.
tapeti ülekohtune Gerhard ja
wõimule pääsis Christophi noo
rem poeg Waldemar IV Atterdag, kes tõi karmil käel rahu
maale.
Eesti mõisnikud ei tahtnud
nähtawasti ikka meel alistuda
Ludmigile. Sellepärast keiser Ludmig IV wist paluski 9. märtsil
1339 a. Preisi ordu kõrgemeistert
Diedrich v. Altenburgi, et see wõtaks Eestimaa ja Tallinna ala
ealise Valdemari nimel
oma
kätte hoiule; kulud maksaks kei
ser. Ühtlasi ta teatas kõrgemeistrile, et Eesti kuulub Valdema
rile ning Brandenburg mark36
krahwile ning tuleb neile pärast
anda jälle tagasi. Soomib aga
ordu osta Eesti omale, siis ta
oleks malmis astuma kohe selleks
samme.
Mida ordu sellele ettepanekule
mastas, pole teada, kindlasti ta
jäi ootawasse seisukorda ega oku
peerinud Eestit.
1341 a. alul saatis Waldemar
Tallinua asehaldur Eonrad Preenile käsu, anda kõik kuninglikud
lossid markkrahmi maldamisele
Ludmigi esimese nõudmise peale.
Kuid möödusid kuud, ja asi jäi
lahtiseks. Ka ordu matkis, kuigi
leidub andmeid, et juba järgmi
sel kuul Ludmig pakkus Eestit
müüa kõrgemeistrile 6000 kuldmarga eest Tangermündes, kuna
Waldemar IV ühes abikaasaga
määras
ostuhinnaks maikuul
13.000 marka puhast hõbedat.
Alles 1343. a. puhkew Iüriöö
mäss tõi olukorda järsu pöörde.
1340 ci. tekkis jälle maen ordu
ja Pihkma wahel, milleks andsid
põhjust peamiselt õige tühised
nääklemised piiril, muuhulgas kakelus ühes Pihkma kõrtsis, kns
wenelastele anti „naha peale".
Warsti pärast sedcr algasid kokku
põrked meNelastega Pihkma pii
ril. Üks pihkwalaste mäerühm
saadeti lotjadel Narma jõele. 9.
aprillil 1341 a. tungis see salaja
Narma linna sel ajal, kui elani
kud miibisid parajasti kirikus
lihawõtteeelsel messil,rüüstasid ja
põletasid hooned maha. See õn
nestus neil mist sellepärast ker
gesti, et kirik asus arwatawasti
lossi juures wõi koguni eelkindluses. Teine rühm saabus lotjadel
Emajõele ja rüüstas Peipsi ran
nikut. Sama aasta juunikuul läi
nud 50 pihkwalast kellegi Karp
Danilowitschi juhatusel sakslaste
wastu sõdima. Samal ajal tul
nud sakslased üle Narma jõe ja
rüüstanud jõeäärseid Pihkwale
alluwaid külasid. Karpi mehed
läinud neile Kuscheli küla juures
soos kallale ja löönud surnuks
20 sakslast. Teised põgenenud ära
ja jätnud rööwsaagi maha. Wenelased ajanud neid taga jõeni,
rvõtnud ka nende sõjawarustnse
ära ja läinud siis tagasi Pihkwa.
Et saada kasu kaubitsemisest pii
ril, püüdsid Narma mõimumehed
mõnesuguste ettekäänete ja tõkete
waral sundida kaupmehi läbisõi
dul linnas peatuma ja seal müütama kaupe. Kes neist korraldus
test püüdis hiilida mööda, sel
konfiskeeriti kaubad. Selle üle tõs
teti sageli nurinat. 1341 a. kaebas
keegi Mathias Esche Tallinna raa
dile, et teda Conrad Preeni ja ku
ninglikkude nõunikkude käsul Nar
mas wangistatud mingi mõlgade
tasumata jätmise eest Tallinna
kodanikkudele.
Samuti kaebas
Tartu raad Lübekile, et 1341 ci.
enne Lihawõtte pühi reisinud 2
Lübeki kaupmeest, Marquard Volkestorp ja Tidekin Pallas, mõne
Tartu kodanikuga
Nowgorodi.
Preen lasknud oma poja Peetri
läbi 2 tartlast kinni pidada, siis
ka teised teelt tagasi tuua ühes
kaubaga, muuhulgas isegi Wisby
kodanikkude kaubad, Narma lossi
juure, kus nõudnud, et nad tu
leks Nelipühiks oma kaupa Narma
juure müüma sellest hoolimata, et
linn pole meel kindlustatud müü
riga. Üldse Preen tegewat kaup
meestele piiril raskusi, sundimat
neid liiklema keelatud teedel jne.,
mille tõttu kaup sageli rikuti, aga
ka rööwiti. Kahju olid saanud rööwimise läbi ka Nowgorodi kaup
mehed 1337 a. Seal esinesid keegi
Ignati, Leonti, Foma ja Rodion.
Iüriööl 1343 a. puhkenud Har
ju mässu ajal, mil anti Tallinna
ja Rakwere lossid ordu kaitse
alla, ei mainita Narma lossi.
Sel ajal oli Narma nähtawasti
orduwaenulise
Conrad Preeni
maldamisel. Wene kroonika teatel
olnud mässuliikumine ka Narma
(Nugodimi) waldkonnas. Kas pii
rasid mässajad menelaste toetu
sel linna wõi keeldus Preen and
mast lossi ordumeeste kätte, pole
teada, kuid on säilinud mõnin
gaid teateid, et mõned Daani
mõisnikud Harju- ja Wirumaal
1344 a. teatasid, ordu olewat neile
Narma tagasiwõtmisel appi tul
nud. Kuidas kujunes õieti lugu
Narmaga, on selguseta, kuid teatawasti wangistati Conrad Preen
ühes oma poegadega ja mitme
Daani ametnikuga ordu poolt ja
wiidi Paide lossi, kus teda pee
tud kinni raudses puuris. Seal
peetud tema üle kohut, kuna
süüdistajatena esinesid Tartu raadi
esindaja, Pärnu ja Wiljandi kom
tuurid ning Iärwa foogt. Preeni
sunniti mandega tõotama, et ta
loobuks kättemaksust enda wangistuse eest ordule ja teistele
osamõtjatele, ka Woldemar v. Dolen ja Ioh. v. Üksküll. Wangistus
sündinud kaupmeeste nõudel 212
marga pärast,
millise summa
wäärtuses wist Preeni süü läbi
Narma juures rööwiti kaupe. Siis
wabastati Preen wanglast, ja
hiljem ta ei esine enam.
37
Sõjalise abiandmise puhul tek
kis Daanil 1423 marga suurune
id õlg ordule. Selle mõla eest panditigi jaanuaris 1345 a. Narma
loss ordule 1 aastaks, kusjuures
tunnistasid ordumeister Burchard
v. Dreyleven, maamarshall Willekin, Wiljandi komtur Ioh. v. Witt,
Tallinna komtuur Goswin v. Herike, Järwa foogt Hermann Gudacker ja Põltsamaa foogt Hildebrand oma allkirjadega, et nad
Daüni kuninglikkude nõunikkude
ja wasallide tungiwal pakmel
ja igast küljest ähwardama sõjahädaohn pärast wõtnud Narma
losii oma maldamisele 1 aastaks,
et seda hoida alal Daani kroo
nile ja Eestile. Kui mainitud
nõunikud ja wafallid mõla —
1423 marka Riia hõbedat—pole
tasunud ära tähtpäewaks, siis
pearoad wolinikud tulema Wil
jandi lossi seda pikendama. Ta
sutakse aga mõlg ära, siis kohus
tub ordu andma sellekohasel nõu
del loss ühes marandusega tagasi
Daanile 1 kuu jooksul.
Kuna loss oli ordu maldami
sel, andis Tallinna asehaldur Stigot Anderson kuninga nimel 25.
juulil 1345 ci. Narmale kirja,
milles kinnitas ja laiendas linna
õiguseid. See armukiri sisaldab lü
hidalt kokkuwõttes järgmist:
„Meie, jumala armust Daani
ja Wendi kuningas, Eestimaa
hertsog, teatame sellega kõigile, et
oleme wõtnud meie Narma linna
oma erilise kaitse alla ja kinni
tame talle kõik samad eesõigused
ning mabadused, mis on saanud
Tallinna kodanikud meie manaisa
kuninga Erichi ajal. Kinnitame
Narmale kõik tema põllud, heina
maad, metsad, meed ja kalapüügi
õigused ülal- ja allpool linna ühes
kalade ülesostu õigusega, nagu
neid õiguseid on kasutanud waremaltki Narma kodanikud. Ükski
kaupmees ei tohi kaubelda wenelastega Lanke (Luuga) jõel ilma
Narma linna lubata. Kui Vene
lased häwitawad linna, siis luba
takse kodanikke kolida kõigi oma
marandusega eelkindlusesse (praeurbium) ja elada seal."
Narma oli wäike ja kirik maene, sellepärast tegi kuningas 1345 a.
lossiülemale ülesandeks anda kapellaanile ja scholaaridele oma ku
lul lossis prii söögi, iga aasta
hea lk kalewit riietuseks (tunika ja
toga õmblemiseks) ning üldse hoo
litseda nende eest. Et kihelkond
roaga laialdane, siis olgu preestril
alati kasutamiseks lossis 2 hobust,
keda toidetagu heinte ja kaertega.
Septembris tuli Valdemar IV
ise Tallinna tutwunema olukor
raga ja miibis siin mi st kogu tol
me. Sellele järgneski Eestimaa
müük ordule, mis toimus Preisimoal Marienburi lossis 29. aug.
1346 a. 19.000 marga hõbeda eest
Kölni kaalu järele. Enne seda ra
huldati aga teised pretendendid,
nimelt Knut Porse pojad Haakon
ja Knut, markkrahw Ludwig ning
prints Otto. Esimesed 2 said lää
niks Holbeki hertsogkonna ja loo
busid oma õigustest Eesti suhtes,
Ludwig oli müügiga nõus, kui
saab 6000 marka omale, ja Otto
kawatses astuda ordusse, mille
järele tema õigused päris ordu.
1. now. 1347 a. anti Harju
ja Wirumaa lõpulikul ordule, ja
paawst ElemensVI kinnitas 1348 a.
müügilepingu.
Ilmus trükist ülihuwitaw raamat
Tallinna ajaloost:
Pirita kloostri saladused
I osa.
Hind 25 senti.
Poola aeg
Eestis
on huwitawaim raamat Eesti ajaloost.
VaataEsimene anne. 1933. Uusim MÖÖBEL
ja teisi arhitek...Esimene anne. 1933. Uusim MÖÖBEL
ja teisi arhitektooni uudsusi. Ilmub
võimalust mööda. Koostaja-paljundaja
P. Illep /endine joonestaja-tisler
mööblivabrikuis/.
Aadress: Tallinn, V.Patarei 2-3.-—-¥ööb 11 joonis on vaid siis hea^ Kui—*
iima tisleri töö rohKendamata võima--*
ta paremat teha. -------- -------- -------Jär&itrüKK Keelatud.. —
ANDE HIND unes saatekuluga 25 3. 3
eks9mplaart või 5 annet Kr.l.- Anne
milles mööoli osa värvidega 73 s.
Saksa mööbli kataloog NiöTfner-Möoel"
viimane väljaanne, ühes lunamaksuga
Kr.5.MAS3TAA9I3T. Mööbli jne. Joonised,
mis maaratnd tööde teostäjatiQ, tehaK^se harilikult masstaabis 1:10, mõni
kord aga ka paberil oleva ruumi suu
ruse järele/ nagu käesolevas trüki
töö t e 3 .
PEITSIDEST. tarvitage ainult keemili
selt puud ok3i teenivat ?J5lr&geen-vahapeltsi järgmistel põhjustel: l/ et
selle järel ei ole tarvis ei vahatamist ega pclituriga Katmist, sest see
annab ühtlasi ka ilusa aiat läike. 2/
imbub sügavale puusse ja ei pleegi
iialgi välja. 3/ ci karda vett ega
vee nritarne id. 4/ annab iga puule rik
kaliku ja loodusliselt värvilise puu
tooni. Hirageon on viimaag aja leiu
tis ja vedelal kujul müügil.
"IRACEEN i! KÄSITLUSEST . Mi raaeeni kan
takse peltsltava pinnale paksu uju
va korrana ja pehme, ilma ntetallrongata,harja3pint3liga. Kui peitsi
lamme on rasva sarnaseks paksuks tõm
bunud cerutakse see pikki puud üheta
saselt pintsliga läbi. viimane toiming
on läbi vineeri jne. imbunud liimi
ärapanemiseks. Kuivada lastakse 12-24
tundi ja võimalikult jahedas ruumis.
/järgneb/.
nende jooniste kollektsioon.
Z)
Tooli tugilauJ Kinni
tatakse peale
liimi pcldiga. viimast
Katab or
nament.
ELUTUBA-SOeCITUBA-1-
^ '
*-.1 -' <
T
-!—
MAGAMISTUBA
—}y
+
+
ELUTUBA
Toolid voetakse
lenek. 6. Aaderdud
on mõeldud tei
sest puust ja
ncleerituna.
dr—
* **—1^* '"***.-* *—!*<"
K ^/' ^ V
^
^
31lher-klaasl
ja poleeritud
osadega.
Laud nagu
leheküljel 3.
voi Rchstruktsiooni uudsusi. Ilmubvõimalust mööda. Koostaja-paljundaja—
P.lllep /endine Joonestaja-tigHeE---moöbli vabr 1knis/.------- ----- --------Aadress: Tallinn, V.Patarei 2-$.- - —
Konstruktsiooni uudsused saavad olema
koitis annetas huvitavad ja kergelt- —
teostavad-------------------------------
järeltrüKk keelatud
^- 4-- 4- 4
^
^
ALLALASTAV LAENAGI: Kaubaladusse jne.
0
o
Märkus:
-------±1----------1--f
ICnn,
1 lehek. on Lapsevankri juhed.
Survepael pannakse ümber seotava
puntra ja surutakse jalaga Kuni geotui.
Selle peal võib Ka tapeedi rullide
jne. puntraid siduda.
KOTI LAHTIHOIDJA ja TOSTEAITAJA. /Proovitud/.
Kotisuu Keeratakse ümber ko"t ihoidj a A ääre
seestpoolt väljapoole ja Kinnitatakse
Konksule ^ otsa. Nöörist C tõstetakse
keeramise moodi veslloodl ja viiakse
põlvede najal aida põrandast mada
lamal 3eis va vankrile.
yott,
Kui liistud sees tehakse viikide ja põl
vede kohad korralikult märjaks ja pannakse
kuivama. Peale tarvitamist pannakse vahepulgad lamavalt nuutide sisse.
+t4t+(W*t!^ --- 1---- 4————-j—
^---- !--- -h-----^^
Läbilõige loomulikus suuruses
PÜKSTE PRFSSIWISF LIISTUD,
mis pannakse saarTe viikide kohta//Proovitud/
Nende liistude järeltegemine müügi sihiga
keelatud /E^V. patent Nr. 1739/.
VEDRUTAV ISTFLAUD TALU TOOVANKRILE. /Proovitud/.
Mutrite A abil keeratakse see is^e peelepuude peale pingule. Kongsud liiguvad pcclumarguste raudade
peal.
ODAV H09VPIP1NK.
/Proovitud/.
Pingi pulgad
MASSTAABJE JÄRELE PERSPEKTIIVIS JOONESTAMISE VALEM.
Käesolev pilt Kujutab kubik meetrilise keha joonestamist.
Esiteks tehakse joon A, selle järel punktid J3 ja
Viimaste kohta lüüakse lauasse naelad * mis joonlaua
tL?eks on. Siis tõmmatakse jooned D, E, F, tehakse
masstaap ja märgitakse tstrkiiga asja kõrgus.
/sügavuse joonte H ja K masstaabi järele mõõtmise
üle järgmises an?eg/. Kui punktid B ja ^ koos,
tähendab vaade ligidalt, punktid kargel vaade
xorgelt. Silma vaatepunkt 0 on keskei.
VaataTartu linna Pedagoogiline Muuseum
Ekskursioonikomi...Tartu linna Pedagoogiline Muuseum Ekskursioonikomisjoni Toimetised nr. 1.
E. Eisenschmidt Tartu linna V algkooli juhataja
Juhiseid ekskursioonide Korraldajaile
K./U. „L 0 0 D US“, TARTU.
Kari Orviku
TUISKLIIV Hind 1 kr. 90 senti. SISU: Rannal. Tuiskliiv. Luide. Kujunev luidestik. Surnuc luited ärkavad. Tuultest. Luidete rändamissuunast. Vired. — Teksti selgitavad 30 pilti.
Karl Orviku
MAAVARAD
(Geoloogilisi ja majanduslikke andmeid Eestis leiduvate maavarade kohta.) Raamat on varustatud rikkalikult piltide,diagrammide ja võrdlustabelitega, mis pakuvad rohkesti uudset ja üllatavat materjali.
Eerik Laid
EESTI MUINASLINNAD 124 lk., 33 joon. ja 1 kaardiga. Hind 1 kr. 50 senti. Muinaslinnadel pole mitte ainult teaduslik tähtsus. Nad on vaba Eesti mälestussambad, suurimad tunnistused sellest jõust ja kultuurist, mis siin oli loodud enne maa langemist. Käesolev teos on soliidne ja põhjalik aruanne sellest, mis Eesli muinaslinnust praegu on teada. Ma usun kindlasti, et see teos leiab hindamist ja äratab lugu pidamist Eesti muinasjäänuste kohta. Prof. A. M. Tallgren.
Eerik Laid
KODUMAA MUISTSED PELGUPAIGAD 30 lk., 6 joon. Hind 30 senti. Eesti muistsete pelgukohtade ja pelgukoobasie arheoloogilised registreerimised, kirjeldused ja katsed nende pelgupaikade ajaloo liste funktsioonide kindlakstegemiseks.
H. Moora
EESTLASTE KULTUUR MUISTSEL 1SESEISVUS-AJAL
93 pildi ja 2 värvilise kaardiga. Hind 3 kr. 50 senti. Kogu eestlaste muistsest kultuurist annab mag. H. Moora teos selge ülevaate. M. J. Eisen. „Eesti Kirjandus11. H. Moora teos on meie eestikeelses teaduslikus kirjanduses sündmuseks. Loodan, et meie koolielu juhtivad võimud hoolitsevad selle eest, et see raamat iga ajalooõpetaja ja iga kooli raamatu kogusse läheb. H. Sepp. „Postimees“.
Tartu Linna Pedagoogiline Muuseum Ekskursioonikomisjoni Toimetised nr. 1.
E. Eisenschmidt Tartu linna V algkooli juhataja
Juhiseid ekskursioonide korruldoluile
K./U. „L 0 0 D USM, TARTU, 1933.
ENSV TA Kirjandusmuuseumi
Arhiivraamatukogu 42170
O/ü. «Trükikoda Ed. Bergmann*, Tartu, 1933.
Saateks Ekskursioonidel on kooli jooksvas õppetöös täita suu red ja tähtsad ülesanded. Need ülesanded on leidnud fik seerimist ametlikkudes õppekavades ja neile on korduvalt õpetajate tähelepanu juhitud Haridus- ja Sotsiaalministee riumi vastavate ringkirjades. Ekskursiooni korralik läbiviimine nõuab õpetajalt suuri pingutusi, palju eeltöid ja mitmekesist ettevalmistust. Juba sobiva koha leidmine ekskursiooniks tekitab õpetajale teatavaid raskusi, eriti algajale õpetajale, kui ta õppetööd peab alustama vähetuntud ümbruses. Pole kerge ekskursioo niks vajalikkude andmete kogumine, sest neid tuleb sageli hankida mitmesugustest allikatest ja mitte iga kord ei juhtu neid käepärast olema. Ka pole mainitud allikate olemasolu õpetajale alati teada. Kuid eriti valusasti annab õpetajale tunda ekskursioonide korraldamise töös eestikeelse metoo dilise kirjanduse puudus sellel alal, kust õpetaja leiaks vaja likke näpunäiteid ekskursiooni juhtimise tehnika üle. Õpe tajal tuleb enesel katsetada. Ei esine harva seepärast eks kursioone, mis muutuvad lihtsateks jalutuskäikudeks või lõbureisudeks ja taotlevad üht ainsat sihti meelelahutust. Et pakkuda õpetajale teatavat abi ja kergendust eks kursioonide korraldamise töös, moodustati 1932. aasta sügi sel Tartu Linna Pedagoogilise Muuseumi juurde ekskursioonikomisjon (juhataja E. Eisenschmidt, liikmed : O. Ignats, J. Karma, D. Koppel, A. Parts ja j. Võites). Komisjon seadis enesele ülesandeks: 1) ekskursioonidesse puutuvate materjalide kogumise, 2) nende materjalide metoodilise läbitöötamise kooli õppetöö seisukohalt, 3) läbitöötatud materjalide kättesaadavaks tegemise koolidele kui ka teis tele asjast huvitatud isikutele (huvireisijatele). Selles suunas tööle asudes otsustas komisjon koostada üksikasjalised kavad nende ekskursioonide kohta, mis Tartu koolidele kõige kättesaadavamad, kuid seejuures mater jalirikkamad ning huviküllasemad. Nendeks on komisjoni
4
arvates järgmised ekskursioonid: 1) Haaslavale ja selle ümbrusse (koostab J. Võites), 2) Saadjärve ümbrusse, s. o. Vooremaale (koostab O. Ignats), 3) Elva-Vapramäe ümbrusse (koostab J. Karma), 4) Otepää ümbrusse (koostab E. Eisenschmidt), 5) Peipsi rannikule ja Alatskivi ümbrusse (koos tab A. Parts) ja 6) Taevaskoja ümbrusse (koostab D. Koppel). Mainitud töödega loodavad komisjoni liikmed valmis saada 1933. aasta sügiseks Kuid eeskätt otsustas komisjon koostada lühikese üle vaate neist metoodilistest algnõuetest ja praktilistest näpu näidetest, mis hädavajalikud iga korraliku ekskursiooni läbi viimiseks. Selle töö tulemusena ilmubki käesolev kokku võte, mille on koostanud komisjoni juhataja ning mis on komisjoni poolt läbi kaalutud ja vastu võetud. Tahaksin loota, et järgnevatest ridadest õpetaja leiab kasulikke näpu näiteid ekskursiooni juhtimiseks ning suudab süvendada eks kursioonide tähtsust jooksvas õppetöös. Tartu, 8. mail 1933. a.
E. Eiscnschmidt, Tartu Linna Ped. Muuseumi ekskursioonikomisjoni juhataja.
Ekskursioonide ülesandeid. Ekskursioonide ülesanneteks on : 1) Õpilaste teadmete rikastamine nende kodukohas, lähis- ja kaugümbruses esinevate looduslikkude, geograafi liste, ajalooliste, kultuuriliste jne. -teguritega, neid tundma õppides, vaadeldes, hinnates ja võrreldes. 2) Õpilaste ergutamine isetegevusele, iseseisvale vaatlu sele ja uurimisele. 3) Mitmekesisuse, värskuse ja huvi toomine jooksvasse õppetöösse. 4) Õpilaste klassis omandatud teadmete süvendamine ja jäädvustamine. 5) Huvi ja armastuse arendamine õpilastes kodumaa looduse vastu, teritades õpilase silma nägema huvitavat ja ilusat ka seal, kust harilikult möödutakse mõistmatult ja külmalt. 6) Korra ja ühistunde kasvatamine õpilastes väljaspool kooli. 7) Tahtejõu ja elurõõmu arendamine õpilastes niisugu ses suunas, et ekskursioonil esinevad ebamugavused toidu, korteri ja ilmastiku suhtes ei muutuks õpilaste silmis mitte vintsutusteks ja kannatusteks, vaid huvitavateks sündmusteks argipäevaelus. 8) Õpetajate ja õpilaste üksteisele lähenemine, mis võimaldab õpetajal õpilaste individuaalsete omaduste pare mat tundmist ja õiglasemat hindamist.
Ekskursioonide liigitus. Ekskursioone võime liigitada nende ulatuse, kestuse ning üldpõhimõtete suhtes järgmiselt: 1) Õppekäigud toimuvad õppetöö ajal ja võivad kesta 1—6 tunnini. Neile rajatakse kooli või kodukoha lähisümbruse tundmine (vaba loodus, töökojad, mitmesugu
6
sed asutised jne.)._ Iga vanema klassiga tuleb seda piir konda laiendada. Õppekäigud on rakendatud üksikute õppe ainete teenistusse ja seepärast olgu nende kavad piiratud väikese arvu vaatlusobjektidega. 2) Õppereisud on määratud kooli (kodukoha) kaugümbruse tundmaõppimiseks ja võivad kesta 1 2 koolipäeva. Nende siht olgu mitmekülgne, käsitella tuleb kaugümbruses esinevaid looduslikke, geograafilisi, ajaloolisi, kultuurilisi ja teisi tegureid, arvestades seejuures õpilaste eelteadmeid, võimeid ja arenemist. Algkoolide seisukohalt võib õppe reise kasutama hakata alles 4. õppeaastast alates ja tuleb piirduda eeskätt oma maakonnaga, sest nimetatud piirkond pakub harilikult küllaldaselt vaatlusobjekte algkooli õppe kavale vastavas ulatuses. 3) Õpperännakud (turism) ei ole otseses seoses jooksva koolitööga, sest nad toimuvad väljaspool ametlikku koolitööd (peamiselt suvevaheajal) ja võivad kesta pikemat aega. Õpperännakud süvendavad suurimal määral õpilastes kodumaa-tundmist, eriti selle tänapäevaseisundit, lubavad õpilastel põhjalikult nautida kodumaa looduse ilu, seovad õpilast tuhandete niitidega kodumaa külge ja karastavad õpilase tervist ning tahtejõudu. Õpperännakuid tuleb tõsi selt soovitada keskkooli vanemate klasside õpilastele. 4) Kooli üldväljasõidud (sõidud või minekud rohelisse) on mõeldud kooli üldise meeleolu ja ühistunde loomiseks ning võivad kesta kuni üks koolipäev.
Õpetaja eeltööd ekskursiooniks. Ainult korralikult ettevalmistatud ekskursioonid suuda vad täita oma ülesanded ja muutuda väärtuslikuks teguriks õppetöös. Eeltöödele asumisel pidagu õpetaja silmas järg misi nõudeid: 1) Igaks ekskursiooniks, ka lühemateks õppekäikudeks, tuleb koostada üksikasjaline kava. 2) Ekskursiooni kava tuleb õppetöö seisukohalt põhja likult läbi mõelda, kokkukõlastada maksvate õppekava nõue tega ja kohandada õpilaste võimetele, arenemisele ja teadmetele. 3) Ekskursioonide kavad koostatakse terveks õppeaastaks ette ja need tuleb märkida klassi töökavasse ning esitada õppenõukogule heakskiitmiseks.
7
4) Ekskursiooniks valitud objektiga (maastik, töökoda, muuseum, asutis) peab õpetaja koolitööst vabal ajal põhja likult tutvuma, ja tarbe korral selleks valitud maa-ala läbi matkama, et tutvuda selle üksikasjadega. 5) Et olla võimeline lahendama ekskursioonil tekkivaid küsimusi, peab õpetaja tutvuma teatava ekskursiooni alasse puutuva kirjandusega. 6) Ekskursioon peab toimuma takistamatult ja kavas ette nähtud piirides. Et vältida ebameeldivaid takistusi, tuleb õigel ajal ühendusse astuda (kas kirjalikult, traadi teel või isiklikult läbi rääkides) vastavate isikute ja asutistega sõiduja külastamisloa hankimiseks, külastamisaja kindlaksmäära miseks, öökorteri saamiseks jne. 7) Õpilasi tuleb ekskursiooniks korralikult ette valmistada.
Ekskursiooni kava koostamine. Silmas pidades eespool-tähendatud metoodilisi nõudeid, tuleb ekskursiooni kavas fikseerida: 1. Klass. 2. Aeg (näited : septembrikuu algus, maikuu lõpp, enne jõulu, veebruar). 3. Koht (näited: Raadi kruusaauk, Vasula mets, Ropka park, Maarja surnuaed, „Postimehe“ trükikoda, J. Künnapuu savitööstus, Eksport-tapamaja, Otepää ümbrus jne.). 4. Teema (näited: viljade levik, park sügisel, männi metsas, künklik moreen-maastik, kevad aias jne.). 5. Vaatlusülesanded (näide : ekskursioonil Otepää ümb russe võib olla teemaks: «Künklik moreen-maastik“, vaat lusülesanded : jälgida vaguni aknast maapinna (reljeefi! muu tust Tartust Pukani, koostada ümbruse kirjeldus, registreerida kuuldud laululinnud laulu järgi, jälgida ümbruse pidevat tõusu Meegaste mäeni, selgitada moreen-maastiku üld pilti, toetudes otsesele vaatlusele mõne kõrgendiku laelt jne.). 6. Matkakava (marsruut), peatused, puhkeajad jne. 7. Vältus (näited: üks päev, 2—3 tundi, 1 tund jne.). 8. Kulude eelarve.
8
Õpilaste ettevalmistamine ekskursiooniks. Enne ekskursioonile asumist peab õpetaja varakult sel gusele jõudma (õppekäikudel mõni päev enne seda), kas õpilased on võimelised lahendama ekskursiooni ülesandeid, toimetama vaatlusi, mõõtmisi ning kas õpilased on teadlikud korranõuetest ekskursioonil. Selleks on vaja: 1) Õpilastega läbi võtta (korrata, kui sellest varemini juttu olnud) ekskursioonil vajalikke üldteadmed. 2) Meelde tuletada korranõuded ekskursioonil. 3) Õpilasi tutvustada kavatsetud matkakavaga, vaatlus objektidega ja töö-ülesannetega. 4) Korraldada õpilase ekskursiooni märkmik. Pikemate ekskursioonide (õppereisude) puhul on väga soovitatav lasta õpilastel märkmikku sisse kanda matkakava, vaatlusobjektid, töö-ülesanded ja muud vajalikud andmed selles järjekorras, nagu õpilased neid matkal ees leiavad. See võimaldab õpi lastel teel iseseisvalt orienteeruda ja arendada isetegevust. Üksikute sissekannete vahele märkmikku tuleb jätta vaba ruumi täjendavate märkuste ja kirjelduste tarvis matkal. 5) Õpilasi tuleb varakult tutvustada ekskursioonil vaja liku varustisega (kehakate, õppetarbed, toit).
Liiklemisvõimalusi ekskursioonidel. Ekskursioonidel kodumaa mitmekülgseks tundmaõppi miseks on kahtlemata suurima väärtusega jalarännakud. Kuid neid saab eduga kasutada ainult õppekäikudel kodukoha lähisümbruse tundmaõppimiseks ning õpperännakutel, kus ajakulu pole mõõtuandev ja kus osavõtjate arv pole suur (võimaldab kergemat toitlustamist ja öömaja leidmist taludes). Ekskursioonidel kodukoha kaugümbrusse pääsemiseks kooli töö ajal tuleb kasutada mitmesuguseid mehaanilisi liiklemisvahendeid. Säärase ekskursiooni matkakava koosneb see pärast kahest eriosast: 1) tuleb mingisuguse liiklemis-vahendiga jõuda ekskursiooni sihtpunkti ja 2) asuda sihtpunktis ekskursiooni ülesannete lahendamisele. Ei ole eriti tähtis, missuguseid liiklemisvahendeid kasutada kodukoha ja eks kursiooni sihtpunkti vahemaa katmiseks, sest vaatlusi toime tatakse siin vähe, teinekord sugugi mitte, näiteks sõitude puhul öösi. Kuid asudes tööle ekskursiooni sihtpunktis tuleb ainsa liiklemisvormina harrastada jalarännakut.
9
Mehaaniliste liiklemisabinõudena võivad meil tulla kõne alla ainult rong, laev ja auto (veoauto, omnibus). Viimasel ajal on moodi läinud autode kasutamine ekskursioonidel, sest on ju autol vastuvaidlematuid paremusi teiste liiklemisabinõude suhtes: autoga pääseb kergesti igale poole, autoga võib kiiresti maha kihutada suured vahemaad, ekskursioon pole seotud tülika sõiduplaaniga, paraja arvu osavõtjatega on ekskursiooni kulud minimaalsed, sõit autoga võimal dab osavõtjatel rohkem tarbeid kaasa võtta (toit, rõivad, ööbimistarbed) ega väsita nii õpilasi nagu pikad jalarännakud. Kuid ka suuri puudusi on autosõidul, mida tuleb arvestada: ekskursioone tabavad tihti autoõnnetused, mis tingitud eeskätt meie halbadest teeoludest; õpilased võivad autosõidul kergesti haigustuda, eriti tuuletõmbuse _ pärast; paljud õpilased kannatavad „merehaiguse“ all jne. Õppetöö seisukohalt tuleb autosõidu suurimaks puuduseks lugeda selle provotseerivat mõju tervet matkakava lihtsalt maha kihutada, „ei ole aega“ kuski peatuda ja töösse süveneda, püütakse rohkem kilomeetreid ära sõita, mille kurvaks järelduseks on teinekord ekskursiooni ülesannete sootuks unustamine. Sää rasel ekskursioonil puudub kasvatuslik väärtus, saavutatakse vaid negatiivseid tagajärgi, kasvatades õpilastes pealiskaud sust. Autot tuleb kasutada ainult ekskursiooni sihtpunkti jõudmiseks, mingil tingimisel aga mitte terve matkakava mahakihutamiseks. Jalarännakutel võivad õpilased liikuda kas vabalt või korraldatud ridades. Vabalt liikudes valib iga õpilane endale meelepärasema tee — üks liigub tee ääres, teine hüppab üle kraavi ja sammub põlluäärsel teerajal jne. Vabalt võib liikuda maanteedel, metsas ja üldse vabas looduses. Hoiduda tuleb ainult heinamaade ja põldude tallamisest. Kuid vabalt liikudes tuleb siiski käia koondatud rühmas, kusjuures ette- ning kõrvale-jooksmised, samuti mahajäämine pole lubatud. Korraldatud ridades (paarikaupa) tuleb liikuda linnas, alevis ja mujal rahvarikastes kohtades. See on tarvilik sel leks, et õpilased rahvahulka ära ei eksiks, mis salgana liiku des kergesti võib juhtuda: siis takistab korraldamata salk rohkem üldliiklemist kui paarides liikumine; viimaks, vaba liikumine jätab korraldamatuse mulje ja kutsub esile kooli kohta lugupidamatustunde.
10
Et paarides liikumine toimuks korralikult, tuleb õpeta jal järgmist silmas pidada: 1) Paaridesse kogunemise tehnikas tuleb õpilasi harjutada enne ekskursioonile minekut. Õpilased peavad võimelised olema ekskursioonil kiiresti ja rüsinata paaridesse seisma, kui selleks antakse käsklus. 2) Paaridesse rivistuvad õpilased kasvu järgi — lühe mad ette, pikemad taha. 3) Paarid peavad asetsema üksteisest väljasirutatud käe kaugusel. See distants tuleb säilitada ka käimisel. 4) Kahe õpetaja ekskursioonist osavõtul liigub üks õpe taja ees, on teejuhiks ja määrab käimise tempo, teine õpe taja liigub taga ja valvab korra järele. 5) Ühe õpetaja osavõtul tuleb määrata teejuhtideks kaks täiesti kindlat ja korralikku õpilast, kes teed tunnevad,, kes pole hajameelsed ja suudavad õiget sammu pidada. Õpe taja ise sammub kas taga või kõrval ja peab tervet õpilaste rühma silmas. Rongi ja laevaga ei pääse alati ekskursiooni sihtkohta. Tuleb teinekord kilomeetreid jalgsi matkata, enne kui ekskur siooni ülesannete lahendamisele saab asuda. Mitmepäevaste ekskursioonide puhul, kus õpilastel tuleb kaasas kanda ka ööbimistarbed ning toit, muutub säärane jalarännak õpi lastele väga raskeks. Sellisel korral tuleb palgata voori mees õpilaste pakkide ja pealisrõivaste veoks. Voorimehel tuleb kõik aeg liikuda ühes ekskursiooniga, et õpilastel alati või malus oleks kaasavõetud asju kasutada, näiteks palituid vihma puhul, kaasavõetud toiduaineid peatuste puhul kehakinnitamiseks jne.
Ekskursiooni Juhi kohustest. Vastutus ekskursiooni hea kordamineku eest lasub täie likult ekskursiooni juhil. Ekskursiooni edu või ebaõnnestu mine oleneb sellest, kuidas ja kui suures ulatuses suudab juht maksma panna alljärgnevaid ekskursiooni põhinõudeid: 1) Ekskursioonil peab valitsema kindel kord. Õpilastel tuleb ekskursioonil töötada eritingimustes, kus palju kiusa tusi ja hädaohte igal sammul on varitsemas: seal tormavad õpilased rüsinal veel liikuvale rongile — „kartuses“ maha jääda; seal sunnib massipsühholoogia õpilasi ülemeelikutele tegu dele — püütakse viimasel silmapilgul tormava auto eest üle
11
tee joosta, et näidata oma julgust ja kärmust, või jälle, min nakse hulgana paati ja hakatakse sügaval kohal vallatama, et näidata oma kartmatust; seal mängitakse peitmist rukki põllul; seal tormavad õpilased indiaanlaste sõjakisaga lepi kusse, kasumetsa või pargi võsasse ning hakkavad oksi murdma, puid rikkuma jne. Ainult kindla korra maksma panekul kaovad säärased pahed. Kui ekskursioonist võtavad osa mitu õpetajat, siis tuleb ühel neist täita ekskursiooni juhi kohuseid ja temale peavad vastuvaidlematult, alluma nii õpetajad kui ka õpilased ning täitma juhi korraldusi. Juhil olgu ekskursioonil diktaatori õigused. 2) Väljatöötatud ekskursioonikavast tuleb kõrvalekaldu matult kinni pidada. Tuleb kindlasti hoiduda matkal juhus likult üleskerkinud teemade pikemast käsitlemisest, mis õpi laste tähelepanu kõrvale juhivad ja asjale ainult kahjuks on. Loodus on nii rikas mitmekesistest nähtustest, ja kui õpe taja ei oska õpilaste tähelepanu õigesse rööpasse juhtida, siis saab vaevalt ettenähtud ülesannete lahendamisele asuda. Seepärast tulebki teotseda ainult koostatud kava piirides. 3) Ekskursiooni kurjaks vaenlaseks on pikad ning üksik asjalised seletused õpetaja poolt, sest need väsitavad asjata õpilast. Ei tohi unustada, et looduses, kus nii palju näh tusi õpilase tähelepanu mujale juhivad, õpilane võimeline pole õpetaja pikki seletusi kuulama: seal ronib sipelgas õpilase jalal ja kutsumata külalist tuleb ära ajada; seal keer leb kurjalt sumisedes õpilase pea ümber herilane; seal hüp pab oksalt oksale väle orav. Kui korranõuded on hästi maksma pandud, siis istuvad ja kuulavad õpilased küll päris vaikselt, kuid nad soomustavad endid õpetaja pikkade sele tuste vastu ükskõiksuse ja hajameelsusega. Pikkade sele tuste õige koht on klassis. 4) EJcskursioonil tuleb tegelda ainult konkreetse mater jaliga. Õpilasi tuleb tööle rakendada, kus nad võivad tege likult tutvuda looduses esinevate nähtuste ja esemetega, neid vaadeldes, mõõtes ja kirjeldades. Lühidalt, õpilastel tuleb tööle rakendada mitte üksnes pea, vaid ka lihased ja meeled. 5) Kunagi ei tohi lootma jääda õpilase mälule. Kõik ekskursioonil kuuldud või töötulemustena saadud and med tuleb järjekindlalt märkmikku sisse kanda, et neid hiljemini kasutada klassis jooksva töö juures. 6) Ekskursioon täidab oma, ülesande ja jätab osavõtjatele kustumata mälestised siis, kui osavõtjate keskel valitseb
12
ülev meeleolu, sõbralik vahekord ja heatahtlik suhtumine ekskursiooni miljöösse. Ekskursiooni juhist sõltub see suu rimal määral. Kui õpetaja (juht) suhtub elurõõmsalt ekskur siooni raskustesse ja oma meeleolu ei lase langeda äpar duste puhul ning kui ta on igal pool elavaks eeskujuks, siis õpilased vastavad samaga. Mitmesugused raskused ja eba mugavused ekskursioonil, nagu öökorteri, toidu ja ilmastiku suhtes kutsuvad õpilastes harilikult esile nurina ja rahulole matuse,. kuid õpetaja mõjul, kui ta oskab seda teisest seisu kohast valgustada, paistavad õpilaste silmis need raskused ja ebamugavused huvitavate sündmustena igapäevses elus. Et olla õpilastele eeskujuks, ei tohi õpetaja endale lubada mingisuguseid eralõbusid ja suuremaid mugavusi ei toidu ega ööbimisvõimaluste suhtes. Kõiki raskusi tuleb ühiselt kanda.
Ekskursioonide töömeetoditest. Ekskursioonide läbiviimisel kasutatakse kaht meetodit: illustreerivat ja uurivat (euristilist). 1) Illustreeriva meetodi puhul õpilased tutvuvad eks kursioonil tegelikult sellega, millest neil kujutlus juba olemas, millest neile klassis räägitud. Näiteks, kevadisel ekskursioonil algkooli VI klassiga Alatskivi ümbrusse õpilas tel on kujutlus Peipsist, järve rannikust, rannikul asetseva test venelaste tänavküladest, venelaste elust-olust, nagu juur vilja kasvatamisest, kalastamisest, siis Peipsi madalikust ja sellel asetsevatest soodest, heinamaadest ja lodumetsadest, siis kujutlus Juhan Liivist, tema elust, tööst ja loomingust ning viimasest puhkepaigast Alatskivi kalmistul. Ekskursi oonil näevad õpilased seda tegelikult — see on elav illust ratsioon klassis läbivõetud materjalidele. Illustreeriva mee todi puhul langeb eeltöödele pearaskus. Järeltööd piirdu vad peamiselt jutustusega ekskursiooni käigust, muljetest, korraldatakse kollektiivselt ekskursiooni album, koostatakse mõned kirjandid jne. 2) Uuriva meetodi puhul langeb pearaskus töödele eks kursioonil ja sellele järgnevatele järeltöödele klassis. Eeltööde tarvidus piirdub vaid sellega, et õpilasi ette valmistada ise seisvalt töötama ja et nad võimelised oleksid õpetaja, juha tusel toimetama vaatlusi, mõõtmisi, kirjeldusi ning tegema vastavaid järeldusi. Näiteks, kevadisel ekskursioonil algkooli V klassiga Pühajärvele õpilaste otsesed teadmed eks
13
kursiooniks valitud maastikust on kaunis väikesed — IV klassis on sellest juttu olnud, kuid seda paremini tuntakse kodukoha ümbruse loodust, pinnavorme jne. Ekskursioonil asuvad õpilased uurivale tööle, koostavad otseste vaat luste põhjal künkliku moreenmaastiku kirjelduse, jõuavad selgusele selle maastiku looduslikkude ja teiste tegurite suhtes, uurivad Pühajärve randjoont, poolsaari, lahti, tutvu vad nende nimetustega, vaatlevad ja kirjeldavad Hobusemäge jne. Säärasel viisil ekskursioonil kogutud materjalid töötatakse hiljemini klassis põhjalikult ümber, koostatakse ühi sel jõul õige pilt läbimatkatud maastikust, mis omakord aluseks seatakse teiste, kaugemate maastikkude läbivõtmiseks klassis.
Ekskursiooni järeltööd. Igale ekskursioonile peale selle sooritamist kas otsekohe või hiljemini peavad järgnema mitmesugused tööd klassis, kus läbi võetakse ja läbi töötatakse kogutud materjalid. See juures tuleb silmas pidada järgmisi võimalusi: 1) Meelde tuletada ekskursiooni käik, toimetatud vaat lused, mõõtmised, koostatud kirjeldused jne. 2) Valgustada ja selgitada kõike seda, mida õpilased nägid ja kuulsid ekskursioonil. 3) Täiendada ja süvendada ekskursioonil ülestõstetud küsimusi. 4) Siduda ekskursioonil nähtud üksikasjad teatavaks ter vikuks. 5) Ekskursioonil kogutud ja kaasatoodud materjalid ära kasutada praktilisteks töödeks klassis ja kooliaias. 6) Koostada ekskursiooni-muuseum kaasatoodud ese metest. 7) Koostada ekskursiooni-album õpilaste kirjanditest, kogutud päevapiltidest ja õpilaste originaal-joonistest ning diagrammidest. Lisaks eespool-mainitule tuleb õpetajal koostada aruanne ekskursiooni üle ja esitada see hiljemini õppenõukogule tead miseks. Aruandes tuleb fikseerida ekskursiooni täpne aeg, vältus, õpilaste arv ning töötulemused.
Korranõuded ekskursioonil I. Ekskursiooni edu sõltub suurimal määral ekskursioonil valitsevast korrast. Seepärast on vaja aegsasti õpilasi tut
14
vustada korranõuetega ekskursioonil ja need valjult maksma panna. Rongis (ka trammis). 1) Rongi lähenemisel õpilased paaridesse korraldada ja platvormi äärelt eemale viia. Tungi ärahoidmiseks rühm kaheks jaotada (poolitada), et võimalik oleks õpilasi kahelt poolt vagunisse juhtida. Õpilasi kohalt mitte varem lubada lahkuda, kui rong on seisma jäänud ja sõitjad vagu nist väljunud. Vagunisse juhtida õpilasi rahulikult ja mää ratud järjekorras. Hoiduda tunglemisest, tõuklemisest ja närvitsemisest! 2) Rongi peatuspaikades õpilastel mitte lubada rongilt lahkuda. Ka trepil või uksel seismine ei ole lubatud. 3) Reisijate kohta käivaid määrusi tuleb täpsalt täita. Soovitatav on reisijate kohta käivad määrused lasta õpilastel sõidu vältel sisse kanda ekskursiooni märkmikku. 4) Sõidu ajal vagunist vagunisse mitte liikuda. 5) Sõidu ajal vaguni avatud aknast pead mitte välja pista, sest kergesti võib puru silma sattuda ja halvemal juhul esile kutsuda silmapõletiku. Ka peakattest võib ilma jääda, kui ettevaatamatult pea välja pista avatud aknast. 6) Mõni minut enne raudteesõidu sihtpunkti jõudmist õpilastel lasta oma asjad kokku koguda, siis rongi peatudes õpilased rahulikult vagunist välja juhtida ja veel kord vagun läbi käia ja kontrollida, kas midagi maha pole unustatud. Rongilt lahkudes õpilased üle lugeda! J alarännakul. 1) Läbi rahvarikaste kohtade liikuda korraldatud rida des paarikaupa, väiksemad ees, suuremad taga. Paaride vahe maa olgu küllalt avar, et sammumist mitte takistada (välja sirutatud käe kaugus). Liikuda rahulikult, ridadest õpilasi mitte lubada välja joosta. Liikudes säilitada tarvilikku rahu, mitte lärmitseda ega möödaminejate kohta märkusi teha. 2) Maanteel ja vabas looduses võib liikuda vabalt, kuid koondatud rühmas. Ette- ja kõrvalejooksmine, samuti ka mahajäämine on täiesti lubamatu. Õnnetuste ja äparduste puhul tuleb peatada terve rühm. Kui juhi märguandel rühm peatub vajalikkude vaatluste toimetamiseks või vastavate seletuste saamiseks, peab rühmas valitsema täielik vaikus ja kord. Rühma peatamiseks, kokkukutsumiseks või üldise korralduse tegemiseks olgu juhil kaasas vile või pasun.
15
3) Kui ekskursiooni juht peatab rühma vajalikkude seletuste andmiseks või matkal leitud esemete demonstree rimiseks, asetuvad õpilased ümber juhi kahes ringis (ringide raadius veidi üle meetri), lühemad õpilased esimesse ritta, pikemad tagumisse ritta esimeste vahekohtadele. Soovitatav on säärane asetuse tehnika õpilastega läbi võtta enne eks kursioonile asumist. Seletuste andmisel või esemete de monstreerimisel õpetaja pöördub aeg-ajalt ringi. Sellise asetuse puhul on õpetajale garanteeritud teadmine, et terve rühm teda kuuleb ning näeb demonstreeritavaid esemeid. Väiksema arvu õpilaste puhul (alla 15) see asetus pole tarvilik. 4) Õpilastel on viisiks tarbeta lilli noppida ja seda sageli massiliselt, ning hiljemini neid hoolimatult ära visata (tütar lapsed), samuti oksi murda, keppe lõigata, keppidega õienuppe ning puudelt ja põõsastelt lehti maha peksta (poeg lapsed). Säärast südameta looduse hävitamist tuleb võtta kui õpilase tooruse ja kasvatamatuse nähtust ning kindlasti hukka mõista. Selle pahe ilmsikstulekul tuleb õpilastele selgitada loodusekaitse tarvilikkust. Lillede noppimine, tai mede kitkumine ja oksakeste murdmine on lubatud ainult õppetöö huvides ja õpetaja teadmisel. 5) Peatuspaikadel loobitakse sageli murule maha muna koori, paberit, toidujäänuseid ning rüvetatakse muul viisil ümbrust. Sellest inetust kombest tuleb kindlasti hoiduda ja kõik sellised jäänused tuleb hoolega kokku korjata ja ära peita või maha matta; äärmisel juhul võib ka ära põle tada, kuid sel puhul tuleb olla väga ettevaatlik ja õpetaja jäägu tule juurde selle täieliku kustumiseni. 6) Tulega oldagu äärmiselt ettevaatlik, nii kuivas met sas kui ka öömajal viibides, eriti kus magamisasemeks õled. Ööbides ruumis, kus magada tuleb õlgedel või heintel, nagu lakas või küünis, võib valgustada ainult elekter-taskulampidega. 7) Argu kutsutagu kohalikkude elanikkude meelepaha esile, tallates nende heinamaid ja põlde. Liikuda võib vaid olemasolevaid teid ja jalgradu mööda. Ainult seal, kus talla mine ei tekita kahju, võib liikuda vabalt, nagu metsas, söödil ja karjamaal. Põllupeenral ja kitsal jalgteel liikuda hanereas ! 8) Suplemine on lõbus ning tervisele kasulik toiming, kuid ekskursioonidel, kus massipsühholoogia sunnib õpilasi ülemeelikutele tegudele ja uhkustamisele, millele võivad järg
16
neda kurvad õnnetused, tuleb suplemisest kindlasti hoiduda. Ka paadisõit on ekskursioonil küllaltki ohtudega seotud, see pärast tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, eriti nooremate õpi lastega. Kui õpetajal puudub kindlus õpilaste võimetes paadisõidus, siis tuleb sellest loobuda. 9) Kergesti võivad õpilased ekskursioonil külmetada, juues sooja kehaga külma vett. On ekslik arvata, et palava ilmaga ja kuuma kehaga külma vee joomine kaotab janutunde. Just vastuoksa, külma vee joomine aina suuren dab janutunnet ja mõneminutise rahuldustunde järel algab veel tugevam janu. Et janu on sageli petlik tunne ja seda eriti ekskursioonidel, kus ühe õpilase janu üle kaebus kutsub massilise janutunde ka teistes õpilastes, tuleb võimalikult hoiduda joomisest matkal. Janutunnet võib kaotada jalgade ja käte pesemisega või suu loputamisega külma veega. 10) Jalarännakul toimuvad kõik õpilase kehalised funktsi oonid palju kiiremini kui harilikult. Seepärast tuleb teha sagedamaid peatusi võsa, metsa või salu läheduses, tarbe korral ka teeäärsetes taludes, ja õpilasi lubada lühikeseks ajaks vabaks oma loomulikkude tarvete rahuldamiseks. Ka siin peab õpetaja silm valvel olema, et ei toimuks midagi lubamatut. Eriti tuleb tähelepanelik olla peatuste puhul taludes, kus õpilased võivad ära rüvetada kas hoonete ümbruse või isegi mõne kõrvalise hoone (sauna, küüni). Pahanduste vältimiseks parem juba selles asjas nõu küsida mõnelt koha likult elanikult. 11) Rõõmsa meeleolu loomiseks ja matkaraskuste võit miseks on parimaks vahendiks laulmine, mida rohkesti tuleb kasutada. Selleks tuleb varakult õpilasi ette valmistada. Vältida tuleb ainult ebakohaseid laule. 12) Õpilased suudavad täita ekskursiooni ülesandeid ja jälgida õpetaja seletusi ainult siis, kui nad on korra likult välja puhanud. Väljamagamata õpilased on loiud, närvilised, ärrituvad kergesti ja satuvad sageli teistega tülli, nende meeleolu langeb tühiste põhjuste pärast ja nad kaota vad huvi iga asja vastu. Seepärast tuleb hoolt kanda, et öö oleks ainult puhkamiseks. Peale kokkulepitud märgu annet (õhtupalve, laulud, koraal või mõni isamaalaul) valitsegu magamisruumis täielik vaikus ja kord. Ka hommikutundidel valitsegu vaikus seni, kuni õpetaja annab käsu ülestõusmiseks. 13) Ühiskoolide ekskursioonidel tuleb õpetajatel eriti valvel olla, et midagi lubamatut ei toimuks õpilaste vahel
17
ning taks mõju tajad
et liiga vaba vahekord poeg- ja tütarlaste vahel ei ära seltskonnas võõristust ega kahtlust kooli kasvatusliku suhtes Ühiskoolide ekskursioonidel olgu kaasas õpe mõlemast soost. 14) Nii korra kui ka ühistunde huvides peavad õpetajad magama õpilastega ühises ruumis (vastavalt soole). Ka pole sünnis, kui õpetaja lubab enesele suuremaid mugavusi aseme ja koha suhtes, kui seda on võimaldatud õpilastele.
Korranõuded ekskursioonil II. (Õpilase märkmikku sissekandmiseks.) Väga soovitatav on lühidalt formuleeritud korranõuded lasta õpilastel sisse kanda ekskursiooni märkmikku. 1. Mine rongile ja lahku rongilt rahulikult ning õpetaja poolt määratud järjekorras. 2. Ära lahku rongilt selle peatuspaikadel. 3. Ära seisa rongi peatuse ajal vaguni trepil ega uksel. 4. Ära liigu sõidu ajal vagunist vagunisse. 5. Täida täpsalt reisijate kohta käivaid määrusi. 6. Sõidu ajal ära pista pead välja avatud aknast. 7. Matkal liigu õpetaja korralduste kohaselt kas koonda tud rühmas või paarikaupa. 8. Kunagi ära lahku rühmast õpetaja teadmata ja loata. 9. Peatuste puhul seletuste saamiseks võta aset ringis ümber õpetaja sulle määratud kohal. 10. Seletuste ajal ära tegele kõrvaliste asjadega. 11. Tunne halastust ning armastust sind ümbritseva looduse vastu —- ära nopi asjatult lilli, ära riku puid ega põõsaid. 12. Ära rüveta peatuspaikadel toidujäänustega ega muu prahiga ümbrust — korja see kokku ja vii õpetaja poolt näidatud kohale. 13. Ära talla heinamaid ega põlde — liigu vaid olemas olevaid teid ning jalgradu mööda. Kus teed või rada pole, liigu õpetaja juhtnööride kohaselt. 14. Õnnetuse või äparduse puhul teata sellest otse kohe õpetajale. 15. Ära lase oma meeleolu äparduste või raskuste puhul langeda — võida kõik matkaraskused rõõmsa lauluga. 16. Ära kunagi ekskursioonil tegele tulega — jäta see õpetaja hooleks.
18
17. Ära joo matkal külma vett, sest sellega ei kustuta sa janu kuigi kauaks, vaid talita sel puhul õpetaja nõuande järgi-
......
18. Ara tülita õpetajat suplemise loa nurumisega, sest suplemine on ekskursioonil keelatud. 19. Öömajal viibides loobu peale õpetaja sellekohast märguannet igasugusest jutuajamisest, sosistamisest ja naerust ning täida öörahu nõudeid hommikuni, kuni õpetaja tõus miseks käsu annab. 20. Täida korralikult ja parima tahtmisega kõik õpetaja käsud ning ülesanded — seega aitad kaasa ekskursiooni heaks kordaminekuks.
Õpilaste varustis ekskursioonil. Õpilaste varustis ekskursioonil oleneb: 1) ekskursiooni vältusest, 2) ekskursiooniks valitud sihtpunktist ja 3) liiklemisabinõude kasutamisest ekskursioonil. Lühematele eks kursioonidele (õppekäikudele) lähevad õpilased otse koolist, seepärast erilisi ettevalmistusi need ei nõua varustise suhtes — kehakatteks harilik kooliülikond, kehakinnitamiseks paar võileiba jne. Pikemate ekskursioonide (õppereisude) puhul tuleb õpilaste varustise küsimus hästi läbi mõelda ja vasta valt tarvidustele ning võimalustele rohkem või vähem varustist kaasa võtta. 1. Kehakate. Sobivamaks rõivastiseks ekskursioonil vabasse loodusse on kantud, kuid korras ülikond (tü tarlastel kleit), mis ei karda maaslamamist, vihma ega teisi ekskursioonil juhtuvaid äpardusi. Kaasa tuleb võtta paran duste tegemiseks papi sisse pistetud nõel ja veidi niiti (mässida ümber papitüki). Ka jalatsid olgu kantud ja jala järgi vajunud. Kindlasti tuleb hoiduda uutest jalatsitest, tütarlastel lisaks sellele veel kõrgete kontsadega jalatsitest, sest need osutuvad õpilastele suurimaks nuhtluseks ekskursioonil. Ihupesu tuleb kaasa võtta üks vahetus tagavaraks, et higis tamise või vihma puhul võimalus oleks öömajale jõudes niis ket pesu kuivaga vahetada ja seega hoiduda külmetamisest. Peakatteks on kõige sobivam harilik õpilase nokkmüts (vor mimüts) poeglastele ja barett, pearätt või ka vormimüts tü tarlastele. Tütarlastel tuleb hoiduda õlgkübaratest, mis eks kursioonil võivad saada rikutud (murduvad). Kaasa võtta veel 2—3 taskurätti ja 1—2 paari sukki. Jalarännakul kan
19
natavad jalad väga sageli higi ja hõõrdumisvigastuste all, kuid seda on võimalik kergesti vältida sageda jalgade pesemi sega (jalad tingimata peale pesemist korralikult ära kuivatada, mitte liikuda märgade jalgadega!) ja kuivade sukkade vahe tamisega. Ekskursioonidele linna ning selle asutistesse võivad õpi lased minna ka harilikus kooliülikonnas (kleidis), sest rõivaste rikkumise hädaoht on siin märksa väiksem. 2. Ööbimistarbed. Kui õpilased peavad ekskur siooni sihtpunkti jõudmiseks osa teest jala käima, siis tuleb olla väga ettevaatlik varustise valikuga ja ainult kõige hädavajaisem varustis kaasa võtta. Selleks sobivad villane tekk või palitu, mida võib kasutada ka kehakattena vihmase ilma ja külma puhul, siis veel voodilina ja padjapöör (õlgedega täit miseks). Peapatjadest ja vateeritud tekkidest tuleb kindlasti loobuda, sest nende kandmine matkal muutub õpilastele väga koormavaks ning halvab nende osavõttu õppetöös. Kui aga ekskursiooni sihtpunkti jõudmiseks kasutatakse autot või teisi liiklemisabinõusid ja õpilastel pakke kanda ei tule, siis võib kõiki tarbeid suuremal määral kaasa võtta. 3. Puhastusvahendid. Kaasa võtta käterätik, seep (seebikarbis) ja hambahari. Tütarlastel veel kaasa võtta juuksekamm ja väike taskupeegel. Üldiseks tarvitamiseks tuleb kaasa võtta 1—2 riide- ja saapaharja ning mõni karp saapakreemi. 4. Toiduaineid tuleb kaasa võtta vastavalt ettenäh tud matkakava vältusele kas üheks, kaheks või kolmeks päe vaks (viimasel juhul 2 koolipäeva ja pühapäev). Tuleb kind lasti eelistada lihtsaid toiduaineid ja selleks on eeskätt ha rilik rukkileib. Hoiduda tuleb soolastest toiduainetest, sest need tekitavad janu. Maiustiste kaasavõtmise keeldu tuleb rõhutada, sest need tekitavad janu, põhjustavad korrarikku misi ja pole soovitatavad ühistunde huvides — tekitavad keh vemates õpilastes teatavat kadedust ja meelekibedust. Ka tuleb hoiduda toiduainetest, mis põhjustavad ebameeldivaid üllatusi. Nendeks on eeskätt pehmed munad ja paberisse pakitud või — munad purunevad seljakotis ja või sulab pa beris päikesepaistel ning tagajärjeks on rikutud ja määritud asjad õpilase seljakotis. Seepärast tuleb kaasa võtta ainult kõvakskeedetud mune, võid aga kindlates nõudes (plekk karbid, alumiiniumist võitoosid). Võid võib kaasa võtta ka teisel viisil — leivapätsil ots ära lõigata, sisu välja õõnes
20
tada, õõs võiga täita ning lõpuks äralõigatud osaga (koo rikust kaantega) võitagavara kindlalt suruda leiva külge ja siis paberisse pakkida. Tuleb nii korraldada, et õpilased matkal kaasavõetud kuiva toidu juurde küllaldaselt piima saaksid. Rohke piima joomine aitab kaasa janutunde kaotamiseks. Väga soovitatav on, et õpilased pikematel ekskursioonidel saaksid ka sooja toitu, sest tervishoiu seisukohalt pole luba tav, kui õpilased peavad kaua aega läbi ajama ainult kuiva toiduga. Lisaks toiduainetele tuleb kaasa võtta veel nuga ja ple kist kruus piima joomiseks. Kui aga lootust pole piima saada, siis kaasa võtta suhkrut ja teed. Tuleb hoiduda kaasa võtmast klaas- või portselan-nõusid, mis teel kergesti purunevad. 5. Õppetarbed. Igal õpilasel olgu kaasas aegsasti korraldatud ekskursiooni märkmik. Selleks on kohane väiksemakaustaline kaustik, mille võib nööriga kas kaela või nööbi külge siduda, või mida võib taskus kanda. Märkmiku külge tuleb siduda ka pliiats ja kummi. Soovitatav on õpilastel kaasa võtta eks kursioonidele vabasse loodusse mallist kombineeritud kõrgen dikkude ja lohkude nõlva nurgamõõtmis-riist (malli keskele kinnitada niit, niidi otsa raskuseks nööp), mis nööriga tuleb siduda märkmiku külge. 6. Seljakott. Väga ebakohased on ekskursioonil käeskantavad kohvrid, portfellid ja kartongid. Need väsita vad pikapeale käed ära ja — mis peaasi takistavad käte vaba tegevust. Kõik kaasaskantavad esemed tuleb asetada seljakotti või kui nad sinna ei mahu, siis siduda seljakoti külge, näiteks tekk või palitu. Kui seljakotti pole, siis võib seda ise lihtsalt valmistada, näiteks padjapöörist, sidudes paraja pikkusega nöör või pael (parem pael, sest see ei sooni õlgadesse) otstega padjapööri külge selle kinnistesse nurkadesse, lahtine osa tuleb kinni tõmmata nööri või paela keskosast moodustatud jooksva silmusega. Ka võib selja kotti valmistada käterätikust, seda pikuti kokku pannes ja servadest kinni õmmeldes (traageldades).
Õpetaja varustis ekskursioonil. Lisaks isiklikkude tarvete rahuldamiseks kaasavõetavate varustisele peab õpetajal kaasas olema õppetööks tarvismine
21
vaid riistu ja vahendeid ning- seda vastavalt ekskursiooni tarvidustele. 1. Ümbruse kaart. Kõige kohasemad selleks on Vene üheverstased kaardid (tellida võib ametliku kirjaga Kindral staabi topograafia-osakonnalt Tallinnast, väiksemad lehed ä 10 senti, suuremad lehed — veidi kallimad). Kui õpilased on harjunud lugema topograafilist kaarti, siis on otstarbekohane neid muretseda suuremal arvul ning õpilastele matkaks välja jagada (3—4 õpilase peale üks eksemplar). Enne õpilastele kätteandmist tuleb kaardile märkida punase joonega matkakava ja venekeelsetele kohanimedele eestikeelne nimi tušiga peale kirjutada (mitte tindiga — läheb niiskuse käes laiali !). Väga kohased on tarvitada ka D. Koppeli poolt koostatud turistide kaardid (äratõmbed D. Koppeli atlasest „Eesti kaardistik“, Orioni kirjastus, Tartu), kuid kahjuks on seda kaardimaterjali vähe: 1) Tallinna ümbrus, mõõt 1:100 000, 2) Viljandi ümbrus, mõõt 1:100 000, 3) Viru rannik, mõõt 1:300 000, 4) Otepää ümbrus, mõõt 1 :50 000 ja 5) Voore maa mõõdud 1:100 000 ja 1 :300 000, hind ä 10 ja 15 senti. Kaardi tarvitamisel õpilaste poolt ekskursioonil on suur kasvatuslik väärtus — see arendab õpilaste isetegevust, aitab selgitada maastikuvorme, eriti pinnavorme, ja pakub õpilas tele lakkamatut huvi reisida kaardi järgi. 2. Vajalikud käsiraamatud, nagu reisujuhid (Tartu juht, Turist Kagu-Eestis, Rändur Eestis jne.), taimede, lindude, liblikate, kalade jne. määrajad. 3. Mõningaid riistu ja vahendeid tööks ja tegevuseks vastavalt tarvidustele : mõõterihm, mall, baromeeter, kompass, taimepress, karbid ja pudelid putukate korjamiseks ja surma miseks, liblikapüüdmise võrk, geoloogiline vasar, fotoapa raat, binokkel, elekter-taskulamp jne. Neid asju võib kand miseks õpilaste vahel välja jagada. 4. Reisuapteek.
Reisuapteek. Väiksemad vigastused, nagu nahakriimustused ja päikese põletused, siis kergemad haigused, nagu kõhuvalu, seedimisrikked, peavalud, nõrkus päikesepaistese ilmaga jne. on ekskursioonidel sagedad nähtused. Seepärast peab eks kursioonil kaasas olema kogu lihtsamaid vahendeid õpilas tele esimese arstiabi andmises ja vähemalt üks kaasasolev
22
õpetaja peab oskama anda vajaduse korral esimest arstiabi. Reisuapteek peab sisaldama järgmisi vahendeid: Arstirohud: 1. Jood — kriimustuste ja väiksemate haavade desin fitseerimiseks (hoida ainult kindlas klaaskorgiga pudelis, kork igakordse tarvitamise järel lapiga kinni siduda — soovitatav kummiriie). 2. Tümoolpiiritus — haavade ja hõõrutud kohtade pese miseks. 3. Hoffmanni tilgad — minestuse, meelemärkuseta oleku, südamenõrkuse puhul päikesepaisteste ilmadega 10—20 tilka veega sisse võtta. 4. Palderjanitilgad — ehmatuse, südamekloppimise puhul ning erkude rahustamiseks 15—20 tilka veega sisse võtta. 5. Boorvaseliin tuubis — haudunud kohtade ja päikesepõletatud haavade võidmiseks. 6. Oopiumitilgad — kõhuvalu ja kõhu lahtioleku puhul 5—10 tilka veega sisse võtta. 7. Hambavalutilgad (Chloral. hydrat. Camphor. aa 3,0 OI. menth. pip. 0,5) — vatitükiga haige hamba õõnsusse panna. 8. Aspiriin — külmetuse puhul 1 pulber sisse võtta õhtul (ettevaatust higistamise puhul!). 9. Lämmastikhape — ussi hammustuse puhul happesse kastetud tikuga haavale vajutada, et mitte tervet nahka vigas tada. Ussi hammustuse puhul esimesel võimalusel arsti poole pöörduda! (Hapet hoida nagu joodigi!) Sidumisabinõud: 1. Marlisidemed (ä 5 ja 8 sm laiad) — haavade sidu miseks, haavade katmiseks (marlitükk mitu korda kokku panna, piiritusega niisutada ja siis haavale peale panna). 2. Hügroskoopiline vatt — piiritusega niisutatult haa vade pesemiseks, polstriks haavade sidumisel. 3. Rauavatt — verejooksu sulgemiseks ninast jne. 4. Kolmenurgelised rätikud — haavade sidumiseks, käe kaela sidumiseks, pea sidumiseks jne. 5. Kautšukplaaster (leukoplast) — väiksematele haava dele sidumismaterjali kinnitamiseks.
23
Arstiabinõud: 1. Maksimaal-termomeeter — kehasoojuse mõõtmiseks. 2. Anatoomiline näpits — pindude väljavõtmiseks jne. 3. Anatoomilised käärid (lahtivõetavad). 4. Vedrunõelad. Soovitatav on reisuapteegi jaoks lasta valmistada kas tuge vast papist või nahast vastava suurusega karp, kuhu kõik tarbed sisse mahuvad ja neid sealt kergesti igal ajal kätte saab. Seda karpi võib rihmaga kaelas kanda või asetada seljakotti.
Kelle loal |a kui kauaks võib õppetööd katkestada ekskursiooni toimepanemiseks. (H. S. M. ringkiri nr. 3643, 13. V 1930.)
Ekskursiooni toimepanemiseks võib katkestada õppetööd kas terves koolis või üksikus klassis: 1) koolijuhataja loaga mitte rohkem kui üheks päe vaks; 2) koolijuhataja põhjendatud ettepanekul a) omavalit suste poolt ülalpeetavates koolides ning kõikides erakooli des kohaliku maa- või linnakoolivalitsuse loal ja b) riigi koolides H. S. M. loal mitte rohkem kui kaheks päe vaks; 3) pikemaajalisi ekskursioone kodumaal ja välisekskursioone võib korraldada ainult Haridus- ja Sotsiaalministee riumi igakordsel loal.
Sõiduhinna alandus raudteel. (Väljavõte veotariifist nr 93, R. T. nr. 35—1931, art 242.)
Ministeeriumide või koolivalitsuste poolt registreeritud õppeasutiste või pikemaajaliste kursuste õpilaste ja õpeta jate vedu õppereisijatena toimub 3. klassis 50% hinnaalan dusega, arvesse võttes mitte vähem kui 10 reisijat. Õppereisu korraldajad peavad andma võimalikult kolm päeva enne kavatsetavat sõitu lähtejaama ülemale selleko hase kirjaliku avaldise, milles tähendatakse: sõitjate arv, väljasõidu aeg, lähte-, siht- ja peatusjaamad, peatuse kestus ning tagasisõidu aeg esialgsest siht- või mõnest teisest jaa mast ja andmed, kelle poolt ja millal on registreeritud õppeasutis või kursused. Jaamaülem teatab, mis päeval ja missuguse rongiga on võimalik korraldada sõitu. Sõidu
24
korraldaja peab võimalikult mitte hiljem, kui 1 tund enne määratud rongi väljumist ilmuma jaama ja esitama hinnaalandusetunnistuse sõidudokumendi saamiseks ning sõiduraha maksmiseks. Õppeasutiste või pikemaajaliste kursuste sõitude korral antakse sõidudokumendiks lisamaksukviitung, mille järgi raha vastu võetakse, ning iga sõitja jaoks antakse kontrollkupong, mis on maksvad ainult ühes lisamaksukviitungiga, millel tähendatud vastavate kontrollkupongide numbrid. Kontrollkupongid kompostreeritakse. Tarvitatud kirjandus. 1.
Hariduse- ja Sotsiaalministeeriumi ringkirjad ekskursioonide kohta (nr. 3643, 13. V 1930 ja nr. 25, 2. I 1922). 2. Algkooli õppekavad. Haridusministeeriumi väljaanne 1928. 3. H. Anso. Õpereiside juht. Tallinn, 1924. 4. B. E. Raikov. Metodika ja tehnika ekskursii. Moskva, 1927. 5. J. Lang. Tartu juht koolidele ja huvireisijaile. 1931. 6 «Riigi Teataja" nr. 35 — 1931, art. 242.
Sisu. Saateks........................................................................................................................ ^ Ekskursioonide ülesandeid................................................................................ Ekskursioonide liigitus................................................................. Õpetaja eeltööd ekskursiooniks ....................................................................................6
Ekskursiooni kava koostamine............................................................................. ^ Õpilaste ettevalmistamine ekskursiooniks....................................................... 8 Liiklemisvõimalusi ekskursioonidel.............................................................................8
Ekskursiooni juhi kohustest................................................................................ ^ Ekskursioonide töömeetoditest.............................................................................z 1O Ekskursiooni järeltööd..................................................................................... Korranõuded ekskursioonil I .................................................................................^ Korranõuded ekskursioonil II (Õpilase märkmikku sissekandmiseks) . 17 Õpilaste varustis ekskursioonil...................................................................... Ä r
#
orv
Õpetaja varustis ekskursioonil.................................................................................^
Reisuapteek................................................................................................. .. ! Kelle loal ja kui kauaks võib õppetööd katkestada ekskursiooni 3
VILSANDI LINNURIIK Hind 1 kr. 45 s. Raamat on varustatud rohkete teksti selgitavate piltidega. Alma Thomi raamatut võib soovitada kõigile, kes vastu võtlikud looduse suurusele ja ilule ja kel kallis loodusekaitse kõrge aade. b Piiper, „Postimeesu. Eestimaa taimestikku ja loomariiki käsitlevate raamatute arv on äärmiselt piiratud. Seepärast ongi säärane raamat, nagu Alma Thomi .Vilsandi linnuriik', eriti tervitatav. ..Vilsandi linnuriik" ei tohiks puududa üheski raamatukogus, eriti meie koolides Sgr., „Vaba Maa*.
G. Vilberg
MEIE KEVADETAIMED Hind 60 senti. Säärasel raamatul peab olema tähtis koht uues koolis loodus loo õpetamisel ... J. Käis. ,Eesti Kirjandus\
G. Vilberg
EESTI TAIMESTIK (Abiraamat taimede tundmaõppimiseks.) Teine täiendatud trükk. 60-f-260 lk., 537 joon. Hind 4 krooni, köites 5 krooni. .Eesti taimestiku' teise trükki on mahutatud kõik taimede liigid mis seni Eestis omamaistena tähele pandud. ' jooniseid sisaldab raamat tervelt 557, mis raamatu käsitamist tunduvalt kergendab. Oma täielikkuse tõttu on ta hädataryilik igale kodumaa taimestiku uurijale, eriti suurt tähelepanu väärib ta aga õpetajate ja õpilaste käsiraamatuna.
G. Vilberg
HARJUMAA Maateaduslik lugemik. 224 lk., 52 joon. Hind 2 kr. 15 senti. Vilbergi raamatut võib julgesti soovitada kodumaa-tundmise sõpradele, eriti noorsoole lähemaks tutvumiseks Põhja-Eestiga.
Vaata
JOH. KÄIS
ESIMESED
VAOD
EMAKEELE
LUGEMIK ... JOH. KÄIS
ESIMESED
VAOD
EMAKEELE
LUGEMIK
TÖÖRAAMAT
II ÕPPEAASTA
SÜGISEST JÕULUNI
II õppeaasta
Esimene pool
Lõbusaid päevi
koolis.
Nr. 1
Valter ei taha lugema õppida.
l.
Nüüd oli ka Valtril aeg hakata koolis käima, — poiss
oli juba kaheksa aastane. Ta tundis küll pildiraamatust lõvid,
tiigrid ja mõned muud elajad. Aga kui ta pidi raamatut lu
gema, kus esilehed, kaaned ja väikesed ning suured tähed
olid, siis Valter ei näinud raamatus muud kui naljakaid jooni,
millest üks oli sirge ja teine kõver, ja mustad kõik nagu
kärbsed.
Valtri meelest oli lugema-õppimine see kõige üleliigsem
asi maailmas.
,,Aga kui sa lugeda ei oska, siis teised, targemad veavad
sind ninapidi,“ arvas isa. „Sa jääd rumalaks nagu vana saa
bas, ja kõik teised poisid naeravad sind. Siis sa ei saa mitte
midagi sellest kõigest teada, mis raamatuis seisab, ja kõik
ilusad muinasjutud jäävad sul lugemata. Kõnnid nurmel, siis
härg möliseb sulle : „M-m-m 1 Mis sa ka oled ? Näe, ma olen
parem kui sina.“ Musti müriseb väravalt: „Mina olen sinust
targem.“ Kõnnid metsas, siis kõnelevad puud isekeskis:
„Näe, seal see loll Valter tuleb, kes lugeda ei oska/4 Väike
liblikaski ütleb : „Ma oskan kõik, mis mul tarvis, aga näe,
Valter ei oska, mis ta peaks oskama. Ta õpiks selle küll pea,
kui ta nii laisk ei oleks/4
„Aga ma ei taha lugeda, noh; ma tahan joosta ja män
gida Iu jonnis Valter.
„Või sina ei taha!44 ütles isa. „Tead sa ka, kus su taht
mine on. Ema taskus. Hommepäev lähed kooli lugemist
õppima.44
2.
Kui Valter õhtul magama heitis, mõtles ta: „Täna öösi
ma magama ei jää. Ootan, kui kõik on magama jäänud, siis
lähen jooksen metsa. Seal on palju lõbusam kui koolis/4
Seda mõeldes uinus Valter varsti. Une-Mati lähenes, ja
Valter magas nagu kott hommikuni.
Hommikul Valter arvas asja järele. Aga mis siis, kui
hakkaksin hoolega lugema! Ega ometi vitsa pärast. Kas ma
seda tühja kardan? Mitte sugugi. Aga hull oleks küll, kui
rumalaks jääksin. Ja härg peaks end minust paremaks! Ja
Musti sõimaks mind! Ja teised poisid ütleksid naerdes: seal
see loll Valter on, kes midagi ei mõista 1 Näitan neile, et
minagi võin õppida. Homme loen nagu mees.
S. Topelius.
Mõtlemiseks i Valter pidas õppimist liigseks. Mis oli siis tema
meelest vajalik ? Miks Valter arvas, et metsas on lõbusam kui koolis ?
Kui Valter tõesti oleks öösi metsa põgenenud ? Miks ta otsustas hakata
siiski õppima ? Kas Valter hakkas lugema „nagu mees“?
Harjutuseks.
Kirjutan tükist välja isa, härja, Musti ja teiste sõnad (ilma jutumär
kideta). Algan nii:
Laisk Va Iter saab tõrelda.
Isa: Kui sa lugeda ei oska, ..............................................
Härg: M-m-m! ................................................................
Musti: ...................................................................................
Puud: ...................................................................................
Liblikas:
.........................................................................
Valter: Aga ma ei taha ..............................................
Kuidas väike Andi kooli astus.
t.
Kui ema väikese Andi esimest korda kooli viis, ütles
koolipreili imestudes:
„Oi Jumal, kui väike! Vana ta siis õieti on ?“
„Kuueaastane ikka teine juba — seitsmenda peal, pole
ta enam nii titeke ühtigi,“ ütles ema.
„Ei, kallis, niisugust ma vastu võtta ei või. Meil koolis v
muidugi väga kitsas, pole ruumi suurtelegi, ja te hakkate
veel sülelapsi tooma. Mis ma nendega teen ? Ei, seda ei või..
„Illike,“ hüüdis ema, „ärge nüüd vaadake, et ta nii väike
on, — poiss on terane kui naaskel! Ja Õppida tahab teine
ka kangesti, muudkui ajab aga peale: vii ja vii kooli. — Aga
Andi, kõnele ometi ka koolitädiga, muidu arvab, et keeletu
oled.“
Andi nuusatas, keerutas mütsi ja ütles :
„Mul on Muri 1“
„Mis Muri see on ?“ küsis koolipreili naerdes.
„Ah, ta kõneleb koerast 1“ vastas ema poisi asemel.
„Meil on koer Muri, pole teine suur asi midagi, aga nii Andiga
ühes, muudkui jookseb aga poisile järel, ikka jalaga seltsis.
Ega neid miski asi lahuta !“
„Tema on aga asi 1“ vastas Andi haavunult. „Ta on hea
koer! Teenida mõistab ja — ennäe, seal ta ongi 1“
Ja väike poiss näitas sõrmega akna poole. Tänava
poolt aknast vaatas karvane koera pea sisse. Ema kõige suu
remaks ehmatuseks vilistas Andi korraga nii kuidas veel vähe
jaksas.
„Mis sa teed 1“ pahandas ema, „mis nüüd koolitädi sust
arvab 1 Mis ! Ja kooli ta niisugust koera poissi ei võtagi..
Koolipreili aga naeris, nii et pisarad olid silmis, Andi ja
tema Muri üle, kes oma peremehe vile peale kohe haukumise
ja vingumisega vastas. Naerdes ütles ta:
„Noh, hea küll, olgu nii, saatke siis poiss kooli.“
Ema ja poiss läksid välja. Rõõmsa haukumisega kargas
Muri neile vastu ja lakkus esiteks Andi näo üle. Koolipreili,
kes akna juures seisis, kuulis veel, kui Andi talle ütles:
,,Tead, Muri, ma jälle astusin kooli! Sa ära tiku enam
minu juurde.“
2.
Kui väike poiss truu Muri saatel kooli tuli, võeti ta
teiste laste poolt naeru ja tönkamisega vastu.
,,Vaadake, vaadake, poisid, kus mees tuleb ! No see on
alles koljat! Ja koer ka teisel kaasas. Vaat’, kus alles
koer! Ha-ha-ha!“
Väike poiss ei pannud neid märkusi tähelegi ja turtsus
ainult ninaga. Koolipreili aga ütles :
„Te ei tohi väikest poissi nokkida. See on patt, kui
väikestele liiga tehakse.“
Siis Andi pandi esimesse pinki istuma ja tund algas.
Vanemad õpilased arvutasid, vähemad õppisid tähti hääldama
ja väike poiss laulis nendega kaasa: „A-a-a ... M-m-aa ..
Väljas, akna taga, mullahunniku otsas võis näha Muri kar
vast pead, kes oma peremeest ootas. Muri istus vaikselt,
nagu aru saades, et väike poiss praegu tõsist tööd teeb.
Ainult harva tõstis ta oma karvaseid kõrvu, kuulates imelikke
hääli, mis kostsid koolist.
Nii hästi algas Andile esimene päev koolis, ja koju minnes
vilistas ta rõõmsasti ning laulis oma ette : ,,A-a-a 1 M-a-a-a .. 1“
Muri kõndis poisi kõrval ja vaatas uhkesti ringi, nagu tahaks
öelda : „Vaat’, mis mehed me täna jälle oleme, käisime koo
lis õppimas !<£
(„Lastelehest“.)
Mõtlemiseks : Mis Andi kodus tegi ? Miks ta nii noorena kooli
tahtis ? Miks ta hakkas kõigepealt oma Murist rääkima ? Ja õpetaja ei
pahandunud sugugi, vaid ainult naeris selle üle. Miks nii ? Mis oleks siis
juhtunud, kui õpetaja ei oleks poistel keelanud väikesele Andile liiga teha ?
Kuidas läksid Andil järgmised koolipäevad ?
Harjutuseks.
1. Kirjutan tüki 1. osa (niipalju kui jõuan) ja panen kõik kirja
vahemärgid värvpliiatsiga.
2. Kirjutan tüki 2. osast ainult selle, mis Andi kohta käib, õpilaste
ja koolipreili sõnad jätan välja. Pealkirjaks:
Andi koolis
Kui väike poiss
Väike poiss ei pannud
II õppeaasta
Esimene pool
Sügis käes.
Nr. 2
Väikesed marjulised.
1.
Noored perepojad Kaarel ja Jaan ei olnud enam
kaua karjamaa] käinud. Karjamaa asus teisel pool sood, kas
vatas ilusat noort metsa ja lagedal rohkesti palukaid.
Ilusal õhtupoolikul läksid poisikesed oma suviseid mängukohti vaatama. Palukad olid üleni punased. Neid kasvas
siin nii palju, et kõrgemad mättad marjadest aina punetasid.
Oli palukaid küllalt söödud, otsustati neid ka koju
kaasa viia.
„Mina rebin nad ühes vartega ja seon kimpu,“ ütles
vanem vend Kaarel, „siis läheb korjamine jõudsasti “
Jaanil hakkas ilusatest marjavartest kahju. „Aga kui
kõik marjulised ikka värsi rebiksid/4 küsis ta, „kas siis palu
kad tuleval aastal meie karjamaal veel õitseksid ja marju
kannaksid ? Jätame varred parem kasvama ja teeme torbikud
marjade jaoks.44
Nii sündiski. Puuhalgudest, mis raismikul sülda laotud,
kisti kasetohtu. Sellest tehti suured torbikud ja täideti need
palukatega.
2.
Karjamaalt lahkudes läks Kaarel üleannetuks ja tahtis
oma jõudu näidata. Ta võttis maast vembla ja hakkas sel
lega noortel kuusetaimekestel oksi küljest peksma.
„Ainsa hoobiga teen kuusel kogu külje lagedaks 1“ Nii
hooples Kaarel oma jõuga, kui ta ühe hoobiga kolm oksakest
oli maha löönud.
Seesugust nurjatust ei võinud Jaan sallida. Kuid Kaarel
oli temast palju tugevam. Jõuga ei suutnud ta puukesi kaitsta.
„Kuule, Karla, kui sa noored kuusekesed nii ära laasid,
kust me siis ilusaid jõulupuid saame?44 tuli Jaanil meelde
küsida.
See aitas. Kaarel märkas nüüd, kui armetuks ta puukesed oli peksnud, ja viskas vembla käest.
M. Kampmann.
Mõtlemiseks : Karla oli vist varemgi üleannetusi metsas teinud.
Mis nimelt ? Aga kui Jaan oleks siiski Karlat keelanud ja kui Karla ei
oleks keeldu kuulanud ? . . . Kas Karla edaspidi ikka rikkus puukesi ?
Harjutuseks.
Harjutus nr. 1. „E m a k e e 1 e töö vihu s.“
Lepiku rahvas kartuleid võtmas.
1.
Sügis oli veninud pikale. Rukkid olid lõigatud, niisama
odrad, kaerad ja herned. Valge kõrs oli aga veel põldudel
näha. Lehed langesid puudelt. Rändlinnud olid juba läinud
lõunamaile. Vaikus ja rahu oli looduses. Tundus, nagu oleks
see jäänud juba talve pikka und ootama.
Kuid mõned looduseannid olid veel kogumata. Muu seas
magasid veel kartulid maas.
Hallide sajuste päevade järel tuli korraks jälle selge
ilm. Päeval oli õige ilus, taevas kõrge ja sinine, lehtmetsad
kirjus värvide säras. Aga öösiti oli külm. Ja ühel hommikul
märgati, et külm oli kartulivarred ära võtnud. „Nüüd on aeg
minna kartuleid võtma,“ ütles Lepiku peremees.
2.
Sügise värskes õhus oli lõbus kartulimaal töötada. Pere
mees ajas vaod adraga lahti. Siis rahvas kaevas labidate ja
kookudega kartulid mullast üles ja nobedad käed noppisid
need korvidesse. Noppimist toimetasid lapsedki meeleldi ja
usinasti. Korvidest kallati kartulid vankrikehadesse, milles
need koju sõidutati ja talvisesse hoiukohta — keldrisse paigutati.
Päike oli loojunud ja õhtu pimenes, kui kartulivõtjad
koduõue jõudsid. Oli nõnda külm, et lapsed kohmetanud käsi
hingeõhuga pidid soendama. Kuid läbi toa akna kumas lõ
bus, leegitsev koldetuli õue. See oli sügisõhtu külmas pime
duses väga armas ja veetlev. Pea olid kõik toas koos,
oodates kuumi kartuleid, mis perenaine tuhas õhtuks oli
küpsetanud.
Harjutuseks.
Kirjutan tüki teise osa vihku nii, nagu sünniks see kõik just nüüd.
Muudetud sõnad kriipsutan alla. Algan nii :
Kartulivõtmine.
Sügise värskes õhus on lõbus ..............................................
Peremees ajab .............. .................................................
Vares ja koer.
Vares: Vaak, va-vaak,
kuhu kadus mu saak —
kuhu viidi rukkihakk ?
Koer: Sellest tehti kena kakk.
Sain isegi selle koorukest närida,
sul ei maksa seda järele pärida.
Vares: Vaak, va-vaak,
kuhu kadus mu saak —
kuhu viidi põllult oder ?
Koer: Sellest tehti maitsev puder.
Anti mullegi veidi maitseda,
sest et karja aitan kaitseda.
Vares: Vaak, va-vaak,
kuhu kadus mu saak —
kuhu jäänud nisupea?
Koer: Sellest sepik tehti hea.
Näha sa seda ei saa —
mina ka, mina ka!
A. Taar.
Mõtlemiseks: Kust leiab vares praegu toitu ? Ja kust pakasel talvel ?
Kes oleks võinud sedasama küsida, mis vares küsis ? Vares arvab, et
viljasaak oli tema oma, peremees arvab vist küll teisiti, kui näeb vareseid
hakkidel või rõukudel. Mis ta siis teeb ?
Harjutuseks.
Kirjutan kõik varese küsimused korraga, ilma kordamiseta. Samuti
koera vastused ; nendes aga sõna ^sellest* asemele panen asja nime (rukkihakist, odrast, nisupeast).
Sügisel.
Vihma sajab sahinal, valab kui oavarrest. Vaata, kuidas
katusetorud voolavad I Karja-Murigi on pugenud oma put
kasse varjule ega julge sealt nina välja pista; tuvikesed on
läinud räästa alla peitu.
Toas, jah seal on niisuguse kurja ilmaga hea istuda,
pealegi veel, kui vanaema korviga puid toob ja tule ahju pa
neb. Vanaisal on külm, ta ongi juba hästi ahju ligi nurka
istunud ja popsutab seal piipu.
Lastel on isast hale meel, kes niisuguse sajuga peab
väljas teel olema. Väike Mäidu sest küll palju ei hooli: ema
on talle õuna andnud, suure, suure õuna, nagu neid ainult
aida taga vana õunapuu otsas kasvab. Selle puu on vanaisa
sinna istutanud.
„Tuleb 1“ kilkab korraga väike Peedu, kes akna alla
pingile on roninud ja välja vaadanud. „Isa tuleb 1“
Ta on isa kõnnaku ja vihmavarju juba eemalt ära tund
nud. Nüüd ei jäta ka pisike Tiina järele, enne kui ema ta
akna alla pingile tõstab. Ta tahab ka näha, kui isa tuleb.
Kiisu, — temal ei ole muuga tegemist, ta püüab märga
kanapoega, kelle vanaema tuppa kuivama toonud.
Küll lapsed järele valvavad, et kiisu talle kurja ei teeks,
kui aga isa enne kodu on ja näha saab, kas ta ka lastele midagi
kaasa on toonud.
A. Kitzberg.
Mõtlemiseks: Kellel on halb vihmase ilmaga?
Mõistatis: Maa täis, org täis, mets täis, pihku ei saa pisutki.
Harjutuseks.
Vastan lugemispala sõnadega. Mis teevad : Karja-Muri ? Tuvikesed ?
Vanaema ? Vanaisa ? Mäidu ? Peedu ? Tiina? Isa? Ema? Kiisu? Algan nii:
Igav on sügisel.
Karja-Muri on pugenud oma putkasse varjule ..................
Tuvikesed on
Rändlinnukeste õhulaev.
1.
Viis väikest rändlindu alustasid sügisel pikka reisi kau
gele soojale maale, kus leidub rikkalikult toitu. Nad lendasid
hulk aega üle maade, jõgede ja järvede, üle mägede ja metsade.
Viimaks jõudsid nad suure mere rannale. Selle mere
taga asus soe maa, kuhu linnukesed rändasid. Endi keskel
olid nad head sõbrad ja oleksid heal meelel ka üheskoos üle
suure mere lennanud. Kuid nende tiivad olid tillukesed ja
nõrgad, nad ei usaldanud nii pikka lendu ette võtta. Nüüd
ootasid nad, et keegi neid kannaks üle laia mere.
Ei kestnud kaua, kui linnukesed nägid suurt kala lige
male ujuvat,
„Armas kala, kas võiksid meid üle mere kanda ?“ palu
sid nad.
„Minu seljast kukuksite karsumdi! merre,“ lausus kala ja
kadus sügavasse vette.
Sattus lammas sinna tulema.
„Lambake, kanna meid üle suure mere!“ palusid jälle
linnukesed.
„Ei saa,“ vastas lammas, ,,ei oska lennata ega ujuda!
Kuid oodake vähe. Varsti tuleb suur lind, kel on hästi pikk
nokk, pikk kael ja väga pikad jalad. See võib küll teiesuguseid linnukesi üle mere viia.“
2.
Mõne silmapilgu pärast kuuldi ülal õhus kohinat ja
palju suuri linde jõudis rannikule. Need olid kured. Nad
hoidsid kaelu õieli ja lehvitasid õhus tiibadega üsna aega
mööda, nagu polekski lendamine raske.
„Kas kannad meid üle mere ?“ hüüdsid linnukesed esi
mesele kurele.
„Mul on juba täis koorem seljas, kuid mu neljas seltsi
mees on veel vaba. Katsuge, et talle nobedasti selga asute!“
Teine ja kolmas suur lind lendasid mööda. Siis järgnes
neljas. See lubas nad kaasa võtta. Ruttu istusid väikesed
rändlinnud viiekesi tema selga suurte tiibade vahele.
„Kas olete juba paigal ?“ küsis kurg.
„Piip, piip, piip!“ vastasid linnukesed.
„Hoidke endid kõvasti kinni 1“ hoiatas kurg. Ise alustas
ta teiste seltsimeeste kannul lendu üle suure ja sinise mere.
Sellest ilusamat ja uhkemat õhulaeva pole vist kuskil
nähtud. Väikesed rändajad ta seljal olid üliõnnelikud.
Mõtlemiseks : Keda oleksid linnukesed veelgi võinud paluda ja
rais oleks neile vastatud? Kure turjal lennata ikka ei saa. Aga kes
võiks tõesti linnukesi üle mere sõidutada ? Kuidas võivad linnukesed ka
omal jõul üle mere lennata ?
Harjutuseks.
1. Kirjutan vihku ainult selle, mis jutukese tegelased räägivad üks
teisele. Nende sõnad algavad ja lõppevad jutumärkidega. Panen need
märgid iga tegelase sõnade algusse ja lõppu.
Iga uue küsimuse ja uue vastusega algan uuest reast. Algan nii :
Linnukeste õhulaev.
„Armas kala, kas võiksid meid üle mere kanda ?“
„Minu seljast kukuksite karsumdi! merre.“
2. Kirjutan jutukest algusest vihku niipalju kui jõuan ja näitan püst
kriipsudega, kuidas poolitada sõnu ühest reast teise viimiseks.
Sügis.
Päike ei paista, päike ei sära,
kõik linnud väikesed lendavad ära.
Õues on külm, seal lapsed ei mängi, —
vara läheb pimedaks, vara poevad sängi.
Vihma sajab rabinal, vihma nii palju,
tuul on nii kuri, tuul on nii valju,
rebib kõik lehed ja ulub: „u-huu 1“
Käes on oktoober, see sügisekuu.
J. Oro.
Harjutuseks.
Kirjutan laulukese vihku peast. Enne loen selle veel kord hoolega
läbi. Uuest reast algan ainult uut salmi.
Magav õun.
1.
Aias kasvas suur õunapuu. Ilus punane õun rippus tema
küljes kõrgel oksal. Väike Leida jooksis aeda. Ta tuli õunapuu
alla ja vaatas ülespoole.
„0i, mis küps õun!“ hüüdis ta rõõmsalt. „Kas ei võiks
ma sind endale saada ? Armas õun, tule alla 1“
Kuid õunal oli lehtede varjus hea olla. Lehed olid ta
magama suigutanud. Seepärast ei kuulnud õun lapse kõnet.
Leida ootas pisut ja palus uuesti:
„Armas õun, ärka ! Oled ju küllalt uinunud."
Kuid õun ei liikunudki rohelises sängis, vaid naeratas
ainult unes.
Siis mõtles Leida:
„Pean endale kedagi appi kutsuma." Ja kui päike hele
dasti paistis, ütles tütarlaps päikesele: „ Armas päike, ärata
õun unest!“
„Tahan katsuda," vastas päike ja silus õuna põske. Aga
õun ei liikunud paigast, vaid magas edasi.
2.
Tuli lind ja istus puu otsa.
„Armas linnuke," palus Leida, „kas võid õuna unest
äratada? Laula õige kõvasti ja heledasti, nii et õun laulu
kuuleb!“
Siis puhastas lind oma noka ja alustas nii ilusat laulu
viisi, et laps seesugust enne polnud kuulnud. Kuid seegi
ei aidanud. Õun püsis vagusi oma voodis.
Viimaks tõusis aias tuulehoog. See nägi Leidat õunapuu
all seisvat ja küsis sõbralikult:
„Sa tahad vist meelsasti punast õuna ? Oota aga, ma
äratan ta unest."
Mis tegi nüüd tuul ? Ta ei paitanud õuna nii hellasti
kui päike. Ta ei laulnud nii ilusasti kui linnuke. Ta hakkas
ikka kõvemini ja kõvemini puhuma. Puh, puh! õõtsutas ta
õuna. Ja päris õige. Õun ärkas ehmudes ja hüppas oksalt
alla Leidale põlle.
Rõõmsasti jooksis Leida õunaga minema ja hüüdis:
„Tänu sulle, hea tuul 1“
R. Reinik.
Sõnade tähendus
Meelsasti — meeleldi, hea meelega.
Õõtsutama — üles-alla kõigutama.
Mõtlemiseks : Miks Leida arvas, et õun magab ? Keda Leida
oleks võinud veel paluda ? Kuidas oleks Leida võinud ise õuna äratada ?
Mis lind see võis olla, kes aias nii ilusasti sügisel laulis ?
Harjutuseks.
Kirjutan tükist lühikese lookese ainult sellest, kuidas Leida, päike,
lind ja tuul katsusid õuna äratada.
Kõik Leida, päikese, linnu ja tuule sõnad jätan välja. Algan nii:
Õun ei taha ärgata.
Leida palus õuna alla. Kuid õun .....................................
Päike silus õuna põske. Aga ..............................................
Henn ja leevike.
Henn, pisike poisike, sammus jõele,
veest ilusaid kive läks otsima õele.
Laululind leevike lepikus hõikas,
sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas.
„Ütle, leevike — lind, miks laulad veel ?
Näe, käes on sügis, — kas kurb pole meel,
teades, et lehed pea langevad puult?
Kas sa ei karda ka külma tuult ?“
„Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! —
Näe, kuidas sügis puid kullaga silus...
Jah, peagi lehed puust tuul rebib maha,
siis ma vist küll enam laulda ei taha.“
J. Oro.
II õppeaasta
Esimene pool
Minu isamajakene.
Nr. 4
Minu vanaema.
Vanaema helde, lahke
oli kallis minule,
oli minu lapsepõlve
soojendaja päikene:
Kuis ta õnnis pehmel käel
minu peakest silitas,
armurikkal häälel, sõnal
õpetas ja juhatas I
Kuis ta heldeist silmist läige
lendas minu põuesse I
Lustil hõiskasin ja laulsin
nurmel, väike karjane.
Hauas hingab vanaema,
aga minu südame
jäänud läige tema silmist,
tema kuju kullane.
Kullerkupud, jaanililled
eide haual õitsegu,
tähesära, päiksehiilgus
kallist kalmu ehtigu 1
Anna Haava.
Harjutuseks.
Kirjutan luuletise vihku (niipalju kui jõuan) ja näitan püstkriipsu
dega, kuidas poolitada sõnu ühest reast teise viimiseks.
Mis ma täna öösi nägin.
1.
Oli kesköö, kui uni ära läks. Kõik magasid. Kuulsin
teisest toast jutukõminat ja naerukihinat. Ronisin voodist
välja ja läksin vaatama. Piilusin salaja ukse vahelt.
Ja mis ma nägin! Laine nukk ja ema kohvimasin pida
sid pulmi. Mõlemal olid paberist roosid rinnas ja nukk hoidis
kohvimasina vändast kinni. Pulmalisi oli kõik põrand täis.
2.
Pada ja pann tegid kahekesi muusikat, teised kõik tant
sisid. Tuletangid keerutasid pudrunuiaga ja isa vildid hüp
pasid ahjuroobiga. Kõik lasksid läbisegi labajalavalsse Kohvi
tassid ja teeklaasid veersid kui värtnad ühest seinast teise.
„Ärge niipalju lärmitsege 1“ taples vanaema kolmejalgne
iste: „Pererahvas ärkab üles, vaat’, siis on me lõbul ots.“
Seda ei pannud aga keegi tähele.
3.
Niikaua naerdi ja tantsiti, kuni üks kohvitass põrkas
vastu suhkrutoosi. Kohvitassil käis kõrv küljest ära ja suhkru
toos läks ümber. Kõik suhkur põrandale laiali.
„Kas ma ei öelnud 1“ pahandas vanaema iste.
Kõik ehmusid hirmsasti ja jooksid oma kohtadele. Mina
pugesin voodisse tagasi. Ema arvas hommikul, et rotid on
seda pahandust teinud.
Mõtlemiseks : Unenäo-pulmalisi oli veel teisigi. Kes need olid ?
Mis nad tegid ? Mõtlen teissuguse lõpu pulmapeole.
Harjutuseks.
Kirjutan tükist välja kõik koduste asjade nimetused : esmalt ainult
ühe asja kohta ja siis selle kõrval sama nimi paljude asjade kohta.
Kirjutan nimesid peast. Algan nii:
Kodused asjad.
Nukk — nukud.
Kohvimasin — ...
Kodukohakene.
Mu kodune kohake kena ja vaik
ja õitega ehitud ilusam paik:
seal puhub nii lahkesti kosutav õhk
ja paitab rahu ja lillede lehk.
Oh kodune kohake, kena ja vaik!
Oh kodune kohake, ilusam paik.
K. A. Hermann.
Jüts reisimas.
Aino ja Leida võtsid nukud ning hakkasid neid söötma ja
ravima. Jütsile nukud ei meeldinud. Ta tahtis hobusega
sõita ja reisida. Ta pani tooli põrandale pikali. Sellest sai
hea reisivanker. Järi ta sidus ohjadega hobuseks ette.
Siis pani mütsi pähe, kuhu ta ema tolmuluuakese oli
tutiks ette sidunud. Nii arvas ta enese rohkem reisimehe
nägu olevat.
Ta võttis veel ühte kätte pasuna ja teise piitsa. Siis
istus vankrisse. Nüüd oli mees reisivalmis.
Jüts rändab kaugele, kaugele. Aga väike viga oli Jütsi
meelest see, et nii vabalt edasi ei pääsenud, kui oleks taht
nud. Majariistad olid tüliks ees. Teispool tuli sein vastu.
Küll oleks mees edasi kihutanud, aga ei pääse.
Emagi ütles naeratades: „Tasa, tasa, Jüts 1“
Kui ikka hästi edasi ei pääsenud, võttis Jüts oma sõiduki
ja hobuse ning läks õue — vabadusse... Seal ta tundis end
jälle nii üksinda.
„Kust saaksin endale reisikaaslase ?“ mõtles Jüts.
Aga siinsamas nägi ta väikest toakoera Lustit. „Näe,
temast saab mulle hea reisisõber,“ arvas Jüts.
Nüüd Lusti reisijaks ja Jüts küüdimeheks. Oh seda
rändamist siis, kui lõbusasti see läheb 1 Ei puud ega muud
ole teel ees näha.
Nõnda olid lapsed igapäev hoolega töös ja mängimas.
Ei läinud neil aeg millalgi igavaks ega pikaks. Vanemad
vaatasid rõõmsa lootusega laste tegevust ja liikumist.
Mõtlemiseks: Kuidas Jüts oleks «reisinud*, kui tal oleks olnud
mänguhobune ? vanker ? auto ?
Mõistatis: Kaks jooksevad ees, kaks ajavad taga, aga üksteist
kunagi kätte ei saa.
Harjutuseks.
1. Kirjutan tüki 1. osa vihku ja näitan püstkriipsudega, kuidas
poolitada sõnu ühest reast teise viimiseks.
2. Harjutus nr. 2 „E m a k e e 1 e töövihu s.“
Minu isamajakene.
Minu isamajakene
linnu pesa sarnane,
siiski ma kui linnukene
igatsen ta järele.
Selge allikas seal jookseb,
sealt ma lapsepõlves jõin ;
kenas koplis paju õitseb,
sealt ma pajupilli tõin.
Kena sirge kask seal seisab,
temast magust mahla sain,
pihlakpuu seal õues õitseb,
temalt magust marja sõin.
Vaikne kena kohakene,
kõige kallim surmani;
armas isamajakene,
minu meeles alati!
M. Körber.
Harjutuseks.
Kirjutan luuletise (või paar salmi) peast. Enne aga loen veel kord
hoolega läbi. Pärast kirjutamist vaatan, kas ei leidu vigu.
••
••
r 11 õppeaasta •l
•
! Esimene pool l
••
••
Kodusest elust.
Nr. 5
Hooletus.
Salme ema kasvatas oma aias mitmesugust keeduvilja.
Kord ütles ta oma väikesele tütrele:
„Salme, kas sa näed väikesi kollaseid munakesi kapsalehtede alumisel küljel? Nendest kasvavad ilusad, aga väga
kahjulikud röövikud. Täna pärast lõunat käi sa kõik vaod
läbi ja pigista kapsalehtedel munad puruks, et meie kapsad
ilusaks ja terveks jääksid.'4
Salme arvas, et tal selleks tööks veel aega küllalt on.
Ta jättis sel päeval ema käsu täitmata ja unustas selle vii
maks hoopis.
Ema oli selle järele paar nädalat haiglane ja ei võinud
aeda minna. Kui ta jälle terveks sai, võttis ta hooletu tütre
käekõrvale ja viis aeda kapsaid vaatama.
Röövikud olid kapsad nõnda ära söönud, et paljad kont
sud ja raod seisid veel püsti. Häbistatud tüdruk puhkes oma
hooletuse pärast nutma.
Ema aga ütles: „Tänasida toimetusi ära viska homse
varna.44
Sõnade tähendus.
Raod — lehevarred ja sooned; lehtedeta oksad.
Kontsud — lehtedeta varred.
Mõtlemiseks: Miks Salme ei täitnud ema käsku ? Missuguseid
aedvilju rikuvad veel ussikesed (röövikud, tõugud) ? Kuidas neid hävita
takse ? Mõtlen veelgi lookese sellest, et kui kohe ei tee, siis on pärast
juba hilja.
Mõistatis: Suvine poisike, sajakordne kasukas seljas.
Harjutuseks.
Kirjutan lookese nii, nagu jutustaks Salme ise. Ema sõnad kirjutan
hoopis lühidalt: „Salme, täna pärast lõunat käi kõik vaod läbi ja pigista
kapsalehtedel munad puruks.® Algan nii:
Kui ma hooletu olin.
Minu ema kasvatas oma aias ..............................................
Parem ja vasem.
Salme ristiema käis meil. Ta oli väga lahke ja tõi
Salmele uue ilusa nuku. Ta võttis Salme sülle ja andis talle
kompvekki. Ja lahkudes ta silitas Salmekese pead.
„Tule homme meile! Meil on väike hea tütarlaps. Ja
meil on mitu ilusat nukku. See pole pikk tee.“ Nii lausus
ta minnes.
Hommikul ärkas Salme aegsasti. Oli kiiresti vaja tõusta.
Oli palju, palju toimetusi. Pidi nukud riidesse panema. Pidi
nende riideidki pisut kohendama. Siis võis minna. Ja ema
saatis Salme väravale.
„Seal see maja paistab. Minnes jõuad teeharule. Pööra
siis paremat kätt 1“ Nii õpetas ema.
Salme kõndis teed mööda. — Küll see on lõbus ! Mängime
kogu päeva — nii mõtles ta. Ja siis ta jõudis teeharule.
Ema käskis paremat kätt pöörata. Seda Salme mäletas.
Aga kumb on parempool? Seda nüüd Salme ei teadnud. Ja
ta mõtles kaua. Ei aidanud, pidi koju tagasi pöörama.
„Ema, kumb on parem käsi?“ Nii küsis Salme. Ja
näitas mõlemaid käsi.
„Vaata, seesama ta on. Sellega antakse kättki teretu
seks.“ Ja ema sidus punase lõnga Salme parema käe ümber.
Nüüd Salme pidas meeles. Ja siis ta läks uuesti teele.
Ega olnud tal enam vaja teelt tagasi pöörata. Küll ta nüüd
tundis parema käe ilma lõngatagi.
Mõtlemiseks : Parema ja vasema käe olen vahetanud ise ka mõni
kord ära. Millal see oli ? Salme oleks võinud teeharult ristiema maja poole
ikka edasi minna. Miks ta koju tagasi tuli ? Kus elavad minu ristiisa ja
ristiema ?
Harjutuseks.
Kirjutan tükist ainult selle, mis Salme tegi. Kõik muu jätan välja.
Algan nii:
Ristiema kutsus Salme külla.
Hommikul ärkas Salme aegsasti. ......................
Kass — laste õpetaja.
Nuru istus hommikul toolil. Ta kastis käpa keelega
märjaks ja tõmbas siis mõne korra üle silmade.
„Nüüd tuleb võõraid," arvasid lapsed. „Näe, kass peseb
silmi 1 Vist tuleb tädi sealt kaugelt, sest Nuru tõmbab käpaga
õige kaugelt kõrvade takka. Siis tuleb ikka kaugelt võõraid."
Ja lapsed hakkasid ootama tädi tulekut. Tädi oli ennegi
käinud ja lastele külaleiba ja muud toonud.
Päev jõudis õhtule. Tädi ei tulnud täna ühtigi. „Miks
pesi Nuru täna silmi, kuna võõraid ometi ei tulnud ?“ Nii
pärisid lapsed emalt.
„Nuru tahtis teid õpetada," vastas ema. „Peab olema
puhas ja viisakas ka siis, kui võõraid ei tule. Peab iga hom
miku end pesema, juukseid siluma ning korralikult ja puh
tasti riidesse panema. Viisakat ja puhast inimest on alati
hea meel näha, on endalgi parem olla puhas ja viisakas."
Mõtlemiseks s Millal räägitakse veel, et külalised tulevad? Muidugi
võib juhtuda siis samuti, nagu selleski lookeses . . .
Mõistatisi: Ümber ilma ulatuvad, ümber pea ei ulatu. Öösi
kinni, päeval lahti.
Harjutuseks.
Kirjutan tükist ja täiendan ise:
Nii õpetab ema.
Peab olema pahas ja................................................................
Mardisandid.
Akna taga: tok-tok-tokk!
Kes seal koputamas ?
On seal vares-näsunokk
varbaid nokitsemas ?
Või on nõiad, kurjad tondid
pugend räästa alla?
Ei, seal väiksed mardisandid
tahtvad tuppa tulla.
Seal on Salme-sinisilm,
Jüts ja Peedu väike
ehtind end, oh sa ilm,
kirevaks kui päike.
„Mardid tuppa tulla laske,
mardid õnne toovad !
ukse taga seista raske,
varbad külmetavad."
Tulid tuppa mardisandid,
oi, mis ime sündis!
Mardid toas kui väiksed tondid,
üks neist kätel kõndis.
J. Oro.
Harjutuseks.
Kirjutan luuletiee järgi lühikese jutukese nii, et oleks vastus küsi
mustele : Kes läksid mardisandiks ? Mis mardisandid tegid ukse taga ?
Mis nad tegid toas ? Pealkiri sama.
Mardisandid.
Salme, Jüts, väike Peedu ja
mardisandiks. Nad ehtisid end
läksid
II õppeaasta
Esimene pool
Mardipäeva lõbud.
Nr. 6
Väikesed mardisandid.
1.
Oli mardipäeva õhtu. Ats ja Eevi mängisid nurgas kivimängu, ema istus laua ääres ja kudus sukka. Korraga jättis
aga Eevi mängimise ja ütles:
„Täna on mardipäev. Täna tulevad mardisandid.“
„Aga kas te lugeda ka oskate ?“ küsis ema, „sest mardid
tahavad, et lapsed oskaksid lugeda, muidu panevad nad lapse
suurde kotti ja viivad ära."
„Kas tõesti ikka kotti kohe ?“ küsis Eevi hirmuga.
„Ei pane ühti," tähendas Ats, „mina küll marti ei karda."
„Aga kui paneb kotti ja viib siiski ära," hädaldas Eevi.
„Läinud aastal uskusin ma ka seda," seletas Ats, „ja
kartsin ka, kui mardisandid tulid uksest sisse ja käskisid
lugeda, et panevad mu kotti. Aga nüüd tean, kes need mardi
sandid olid. Need olid ju Otsa Juku, Teistre Miku, Mäe Aadu
ja Uuetoa Peedu. Pärast sain teada."
„Aga neil olid ju niisugused hirmsad näod," tähendas
Eevi.
„01id küll, aga need olid paberist. Riieteks olid neil
pahupidi kasukad. Vaata, Eevi, mina oskan ka niisugust
mardinägu paberist teha ja teen endale ka. Ja lähen veel
täna õhtul ise Otsale mardisandiks, panen Juku lugema, —
vaatame siis, kas oskab. Pealegi antakse mardisantidele igal
pool hõberaha." Nii seletas Ats ja hakkas emalt luba paluma
mardisandiks minna. Ema oli viimati nõus, aga käskis Eevi
ka ühes võtta, sest sellel olevat muidu kodu üksi igav.
2.
Lapsed otse särasid rõõmust. Ruttu tehti paberist mardinäod, tõmmati pahupidi kasukad selga, ja varsti näeme kaht
väikest mardisanti üle Otsa läve astumas.
„Meie oleme mardid, tuleme kaugelt maalt," ütles Ats
karuse häälega. „Tulime teile ja te peate andma meile hõbe
raha."
„To-hoh 1" ütles Otsa ema, «missugune mart siis kohe
raha hakkab küsima ?"
Ats sai aru, et ei olnud õige kohe raha küsida, ja ütles:
„Tulime ka vaatama, kas teie lapsed oskavad lugeda. "
Nüüd tuli Otsa Juku nurgast, võttis riiulilt raamatu ja
astus mardisantidele lähemale. Jukul oli aga niisugune kel
mikas nägu ees, kui ta raamatu lahti lõi ja sealt lugema
hakkas. Ta luges:
„Küll tulid aga meile täna rumalad mardisandid."
„Ei, niiviisi seal kirjutatud ei ole," kärgatas Ats, „poiss,
sa ei oska lugeda, panen su kotti."
Juku lükkas aga raamatu Atsile nina alla ja ütles:
„On küll nii kirjutatud. Säh, loe ise."
Nüüd oli aga Atsi lugu täbar ja poolnutuse häälega ko
geles ta: „Ma-ma, ei os-oska lugeda!“
Kõik pahvatasid toas naerma ja Otsa ema ütles:
„Küll on aga mardisant, teisi lugema sunnib, aga ise ei
oska. Kuid esimene asi, kui uksest sisse saab, on rahaküsimine. Häbi peaks sul olema 1"
Atsil oli ka tõesti häbi. Ruttu tõmbas ta Eevi käistpidi
toast välja, ja meie väikesed mardisandid sammusid kurva
meelega koju tagasi.
(„Laste Rõõmust**.)
Harjutuseks.
Kirjutan tüki näidendina kahes vaatuses :
M a r d i s a n d i d.
1. vaatus.
Kodu s.
Lapsed ......
Ema : . . .
Eevi: . . .
A is: . . .
2. vaatus.
Otsal.
Ats: . . .
Otsa ema : . . .
Ats: . . .
Juku [loeb) : . . . jne.
II õppeaasta
Esimene pool
Veelgi kodust ja
koolist.
:
:
Nr. 7
Ilmari sulepea.
t.
Ilmar on juba suur ja käib koolis. Isa on ostnud Ilmarile
ilusa punase sulepea. Ilmar armastab oma sulepead väga.
Sulepea armastab Ilmarit ka, aga Ilmar ei tea seda.
Esiteks oli sulepea küll kurb, et ta Ilmari omaks sai. Parema
meelega oleks ta tahtnud mõne vanema poisi käes krabinal
üle paberi lennata.
Pärast hakkas aga Ilmar sulepeale meeldima. On ju
vähe nii häid ja hoolsaid poisse kui Ilmar. Sulepea loodab,
et Ilmarist saab kord tubli ja tark mees.
2.
On ilus sügisene päev. Koolitunnid on lõppenud. Rõõm
salt vaatab päike klassiaknast sisse ja meelitab lapsi välja.
Ruttu,' ruttu püüavad kõik õue.
Ka Ilmar ruttab. Kiiresti paneb ta raamatud kokku. Ise
ajab naabri Jukuga juttu. Nad tahavad täna seltsis koju
minna. Sulepeagi on kirjutamisest väsinud ja igatseb koju
puhkama.
Seal juhtub aga õnnetus. Ilmar unustab sulepea lauale.
Küll hüüab sulepea Ilmarit, küll püüab ta rabeledagi, aga kõik
asjata.
Ei kuule Ilmar sulepea hüüdmist, ei näe ka tema rabe
lemist. Rõõmsalt vadistades lähevad nad naabri Jukuga klas
sist välja.
3.
Päike on vajunud metsa taha. Ainult tükike taevast
säravate tähtedega paistab läbi klassiakna. Ja kui vaikne 1
Ei ole kuulda midagi peale seinakella tiksumise: Tikk, takk,
tikk, takk.
Vaene sulepea on ikka veel klassis laual. Tal on hirm.
Järsku kuuleb ta oma ümber sosistamist.
„Ilmar on oma armsale sulepeale halb olnud,“ lausub
kurvalt klassitahvel.
Sulepea vaikib ja kuulatab. Nutt kipub talle peale.
Selgesti kuuleb ta, kuidas lauad ja pingid, tindipotid ja muudki
asjad üksteisega kõnelevad. Rõõmsa sosinaga kiidetakse häid
lapsi. Kurvalt ohates kõneldakse halbadest. Vastu hommikut
uinub sulepea.
4.
Ilmar on voodis. Isa, ema ja väike õeke magavad juba.
Ilmarile aga ei tule uni. Koolist koju jõudnud, leidis ta, et
tema ilus sulepea on kadunud. Küll tahtis ta otsima minna,
aga ema ei lubanud.
„Küll isa ostab uue“, ütles ta.
Kuid Ilmar uut ei taha. Uus ei või kunagi nii ilus olla
ega nii armas ka.
„Kuhu võis ta jääda,“ mõtleb Ilmar ja ohkab. Ema
kuuleb seda ja ärkab.
„Miks sa ei maga ?“ küsib ta.
Ilmar hakkab nutma ja räägib emale, et ta ei saa unus
tada oma armast sulepead.
„Ära nuta, pojake, homme leiad üles,“ lohutab ema.
5.
Juba hommik. Klassis on veel videvik. Sulepea ei
maga enam. Igatsusega ootab ta Ilmarit. Natukese aja eest
käis majahoidja ahju külmas ja põrandat pühkimas. Sulepeal
oli hirm, et maha kukub, kui lauda liigutatakse. Aga ta ei
kukkunud.
Nüüd on jälle kõik vaikne. Lauad ja pingid, tindipotid
ja muudki asjad vaikivad. Kui sulepea nende öist kõnele
mist oma kõrvaga ei oleks kuulnud, siis võiks ta arvata, et
nad on tummad.
Järsku läheb uks lahti. Väike poisike tuleb joostes
klassi. See on Ilmar. Kiiresti läheb ta laua juurde ja leiab
sealt oma armsa sulepea.
„01ed ikka veel elus,“ sosistab ta, „iialgi enam ei jäta
ma sind maha.“
J. Kuulberg.
Mõtlemiseks: Kuidas juhtus, et Ilmar unustas sulepea? Missugune
see sulepea oli ? Mis rääkisid öösi asjad klassis õpilastest (tahvel, pink
tindipott, tool jne.) ?
Harjutuseks.
1. Kirjutan tüki teise ja kolmanda osa nii, nagu oleks see olnud
juba varem. Muudetud sõnad kriipsutan alla.
Ilmar unustas sulepea.
Oli ilus sügisene päev ............................................................
2. Kirjutan iga osa sisu õige lühidalt (nagu tunnis ette valmistatud).
3. Kirjutan ise:
Minu ko oli asj a cl.
II õppeaasta
Esimene pool
Talv ligineb.
Nr. 8
Mikul muhk peas.
Kui Mikk ühel hommikul õue läks, leidis ta pehme pori
asemel maas teravaid konaraid. Nende otsa oli valus astuda.
Aukudes konarate vahel oli vesi jääks külmunud. Kuid jää
oli valge ja ei kannatanud sugugi pealeastumist, sest ta oli
alt õõnes. Mikk läks aida taha lombile, kus jääd rohkem
pidi olema.
Õigus ! Ka lompi kattis jää, kuid selge läbipaistev jää.
Sel seisis vesi all ja läbi jää võis lombi põhjagi näha.
Mikk katsus jalaga jää kõvadust. Jää kandis peal. Ja
kui sile ning libe ta veel oli I Just nagu klaas. Tsiu ja tsiu!
laseb ta kahel jalal lombi ühest otsast teise. Sai suure, pika
sõidu.
Mis sellest, et käed külmetavad 1 Neid võib ju püksi
taskutesse pista. Ja Mikk hakkaski liueldes käsi taskus hoidma.
Kui ta esimest korda kinniste kätega jääle tormas, et
umbjalu liugu lasta, libisesid tal mõlemad jalad alt. Mikk
kukkus põmmdi! tagurpidi jääle. Kel käed taskus, kukub
ikka rängasti. Jalad läksid ülespidi ja pea käis vastu jääd.
Nüüd sai liuglemisest küllalt. Kätt kuklal hoides jooksis
Mikk suure kisaga tuppa õnnetust emale kaebama. Ema soris
Miku juukseid ja leidis kukla tagant suure muhu.
„Oh, kulla pojuke,“ ütles ta, „sa oled ju tugeva põmmu
saanud!“
Siis tõi ema laia kööginoa, vajutas selle lapiti pööratud
teraga mitu korda muhku ja ütles:
„Varesele valu, harakale haigus, mustale linnule muu
häda! Minu laps saab terveks." Ja Miku muhk hakkaski
alanema.
M. Kampmann.
Mõtlemiseks: Mikuga oleks võinud jääl mõni teinegi äpardus
juhtuda. Missugune ? Mis ta siis oleks teinud ?
M õ i s t a t i s : Hambaid pole, aga pureb.
Harjutuseks,
1. Kirjutan tükist vihku niipalju kui jõuan, aga nii, nagu oleks see
lugu juhtunud minu endaga. Algan nii:
Kuidas s ai n muhu pähe?
Kui ma ühel hommikul õue läksin, leidsin pehme
2. Vastan küsimustele: Mis on konarlik ? Mis on sile ? Mis on libe ?
Mis on kare ? Kirjutan enne küsimuse, siis vastuse :
Mis on konarlik ? Konarlik on halb tee, puukoor....
Talve tulek.
„Kõik loodus peab surema 1“
nii hüüdis tali vihaga.
Külm põhjatuul maast üle käis,
kõik paiskas paksu lume täis.
Siis vaikis metsas lauluhääl,
ja rohi tardus aasa peal.
Kõik lilled olid surnud maas,
veepinda kattis kõva kaas.
Kuid ära hõiska, talveke,
silm petab, rõõm on varane:
nii kergelt kaduda ei või
see elu, mida Looja lõi.
Kord tuleb, tuleb tunnike,
et lõpeb tali tuisune,
siis ärkab elu põllu peal,
ja metsas kõlab lauluhääl.
G. E. Luiga.
Mõtlemiseks : Mida vihane põhjatuul kõik ähvardas teha ? Mis
ütlesid talle lapsed ? Mis tardub külma käes ? Mis sulab soojas ?
Lumehelbed jutustavad.
1.
Esimest lund sajab. Valged udusulgsed helbed tantsivad
õhus üles-alla. Paar neist laskub aknaruudule, mille taga
istub väike laps ja vaatleb lumehelvete tantsu.
Kui ilusad valged on nad, ja missugused kenad tähed ja
täpid on neil küljes! Keskel seisab mõnel lumehelbel ime
pisike kuusnurk, kuus ülipeenikest nõelakest seisavad iga
nurga küljes, nõelakestel on jälle mõlemal pool oma väike
sed tipukesed.
Lumehelbed tulevad kaugelt. Pilved on nende laevad ja
vedurid. Kaugete merede ja maade tagant tulevad nad meile
külla. Kes aga kaugel käinud, see ka palju näinud ja võib
sellest palju rääkida. Ja lumehelbed võivad ka seda.
2.
Esimene kõneles : Meie, lumehelbed, rändasime pilvega
üle laia, laia maa. Külm tuul puhus, ja kõik vesi muutus
jääks. Hüppasime alla põllule ja katsime noore orasepõllu
pehme vaibaga. Varjasime uinuvad lilled metsas ja aasal,
samuti ka tuhanded putukad, liblikatuped ja tõugukesed kinni,
et neil külm ei hakkaks.
Üks lapsuke läks läbi metsa ja istus väsinult kivile.
Seal uinus ta magama. Isa ja ema ootasid teda, ja kui ta ei
tulnud, siis läksid nad teda otsima. Jälgi mööda, mis olid
jäänud värskesse lumme, läksid nad metsa järele ja leidsid
siit oma lapse.
„Oh häda,“ nuttis ema, „mu laps on surnud!“
„Ei 1“ hüüdis isa, „teda on lumi kaitsenud.“ Ta hõõrus
last lumega, viis ta aegamööda sooja kätte; laps toibus ja sai
terveks.
3.
Teine lumehelve jutustas : Kaugelt maalt purjetas laev
sadamasse ja just sel ajal, kui lund sadas. Keegi mees astus
kaldale ja ütles:
^Tere, lumehelbekesed ! Tüki aja järele näen teid jälle!
Seal kaugel maal paistis päike liiga palavasti. Nii puud, loo
mad kui ka inimesed nõrkesid palavuse käes. Üleliigne soo
jus teeb seal inimestele ja elajaile kahju ja haigusi. Oh, mis
annaks seal inimene peotäie lumehelvete eest 1 Ka mina olen
väsinud ja haiglane, aga nüüd vist paraneb kõik.“
See mees läks läbi lume majakese juurde; seal elas
vana emake. Lumehelbekesed olid tee õrnalt üle riputanud
nagu mõnel pühapäeval.
Majakese ette oli vennakene lumememme teinud ja laskis
nüüd ise kelguga mäelt alla liugu. Mees vaatas üle lumise
aia kõike seda pealt, võttis lund, surus selle palliks ja viskas
venna pihta.
Vennake lõi silmad üles ja jooksis kiljatades mehele
vastu, kes ta sülle võttis ja tuppa viis.
„Eks ma öelnud," ütles sisseastuja võõras, „siis tulen
ma tagasi, kui lumi maad katab .. .“
„Lumi maad katab! Ja, ja...“ rõõmustus ema ega
teadnud, mis öelda.
4.
Lumesadu lõppes. Päikb tuli pilvede tagant välja ja
paistis nendele lumehelvetele, mis aknale olid jäänud. See
paiste oli nii palav, et helbed sulasid ja muutusid veepiiskadeks. Päike paistis veel natuke, ja juba olidki piisad aknalt
kadunud.
„Jumalaga, jumalaga 1“ said nad veel lapsele öelda, kes
akna taga istus, „nüüd hakkab meie lugu otsast jälle peale ;
nüüd peame jälle pilve minema, seal lumeks saama, et kuhugi
maha langeda. Hea oleks, kui jälle aknale langeksime, mille
taga lapsed istuvad, kes neid lugusid armastavad kuulda, mis
me jutustame."
Mõtlemiseks : Mis jutustaks kolmas, neljas . . . lumelielve ? Kus
saavad lumehelbed oma reisil kauem puhata ? Kus ei ole neil rahulik
lamada ?
Mõistatisi: Ihu must, valge särk. Pehmem kui vill, külmem
kui kivi, lendab kui lind ?
Harjutuseks.
Kirjutan tüki 1. ja 2. osa (kuni sõnadeni: „Üks lapsuke .. .“) nii,
nagu jutustaks seda ainult üks lumehelve. Muudetud sõnade lõpud kriip
sutan alla. Algan nii:
Nukela.
t.
Väike Hilda oli vanemate ainus laps. Seepärast sai ta
kõik mänguasjad endale, mis vanemad tõid. Käis isa või
ema kuski väljas, siis Hildale ikka midagi toodi. Ühel päe
val tuli isa linnast ja tõi talle väikese maja nuku eluasemeks.
Nukud olid Hildal ju enne mänguasjaks.. Seda nukkude uut
kodu Hilda nimetas Nukelaks.
Nukelas oli kõik, mis meil elumajadeski. Seal olid koduloomadegi jaoks oma ruumid. Hobune seisis tallis. Leh
mad ja lambad olid laudas. Kukel ja kanadel oli oma puur.
Kass istus toa uksepakul. Koer vahtis tooli all, nagu ootaks
kassi endaga mängima.
Hilda istus laua äärde nukule süüa pakkuma. Aga kui
nüüd nukk ei osanud süüa ega kass näuguda ega ükski neist
liikuda, tüdis Hilda viimaks neist ära. Ta oleks endale soo
vinud niisuguseid mänguasju, mis oskavad süüa, liikuda ja
häälitseda.
2.
Ühel päeval naabri Alma tõi Hildale põlle sisse peide
tud kompsu. Hilda tegi kompsu lahti. Oi imet! Kompsust
tuli välja päris elav pisitillukene kassipoeg.
Nüüd Hildal jälle häda: Kuidas seda oskad hoida! Nii
sugust polnud tal veel enne olnud.
Ta pani kassipoja põrandale. Aga seal hakkas see valju
häälega näuguma ja Hilda järele jooksma. Oh sa heldekene!
Mis taga peab küll peale hakkama ?!
Korraga tuli Hildale meelde, et naabritädi oli oma lap
sele keetnud rõõska piima ja siis last süles hoidnud, kui see
nutma hakkas.
Hilda jooksis ruttu kambrisse, võttis rätiku, pani kassi
poja sinna sisse ja hoidis süles. Pärast, kui ema tuli lehmi
lüpsmast, pakkus talle ka sooja piima. Oi, kuidas kassipoeg
seda ilusasti oskas lakkuda 1
Nüüd algasid Hildal lõbusad päevad. Kassipoeg lakkus
hea meelega sooja, rõõska piima ja kasvas päev-päevalt suure
maks. Hüppas ja mängis ilusasti ja magas süles. Niisugust
nukku Hilda oli just soovinudki Hilda hüüdis teda Katiks.
8.
Ühel päeval oli Kati nii haiglast nägu. Ei söönud ega
mänginud.
„Mis tal ometi peaks olema ?“ mõtles Hilda.
Ta hoidis teda süles, silitas ja pakkus üht ja teist söö
mist. Kuid miski ei aidanud. Viimaks võttis rohupudeli ja
andis väikesele Katile rohtu. Siis viis ta Kati sängi pehmele
asemele magama. Nii oli ema Hildagagi teinud, kui ta haige oli.
Juba natukese aja pärast tuli Kati asemelt ja hakkas
Hildaga mängima.
Mõtlemiseks: Kes olid Hilda mänguseltsilised? Või ei olnudki
tal neid? Missugused loomakesed on lastele head mänguseltsilised? Kui
das nad mängivad? Kuidas teadis Hilda kassile head rohtu anda? Kas
oligi Kati haige?
Harjutuseks.
1. Kirjutan laste mänguasjade nimed, kui neid on igaühest üks ja
kui neid on palju. Lapse nime valin ise.
Laste mänguasjad.
(Hildal) oli mänguasju: nukk...........................................
Kaupluses on väga palju mänguasju; seal on nukud, . . .
2. Kirjutan ise:
„Mis (Hilda) tegi kassipojaga.“
........ pani kassipoja põrandale. Aga seal hakkas see..............
Kassi-koera.
Koer ja kass on mõlemad koduloomad, aga harva lepi
vad nad kokku. Enamasti valitseb kassi ja koera vahel vaen,
nii et riiakate inimeste kohta öeldakse: „Nad elavad nagu
kassi-koera 1“ Aga mõnikord saavad kassi-koera nii suureks
sõbraks, et nad teineteise eest tulest ja veest läbi lähevad.
Jõepere Nuru ja Muri olid teineteisega suured sõbrad.
Teine püüdis sõpruse ülesnäitamises teisest ette jõuda. Kumb
neist midagi suupärast leidis, selle jagas ta õiglaselt teisega.
Iseäranis maiad olid mõlemad liha peale. Aga kes kas
sile või koerale liha annab? Kass aga mõtles:
„Kui ei anta, võtan ise!“
Varsti leidis Nuru salaurka seina alt, mille rotid sinna
olid õõnestanud. Ta puges sealt sisse, ja oh seda rõõmul
Auk viis otsekohe toidukambrisse.
„Mis nüüd viga liha võtta: keegi ei näe!“ mõtles kass.
Ta võttiski vaagnast hea tüki hammaste vahele ja lippas
minema. Toa taga andis ta muist Murile, ja mõlemate sabad
kiitsid süües.
Nii sündis mitu päeva. Perenaine märkas liha kadumist
ja arvas süü rottide selga. Otsis, leidis rotiaugu. Kohe pani
perenaine lõksu augu suhu ja mõtles:
„Kui rott öösi august sisse poeb, küll ta siis lõksu läheb!“
Teisel hommikul läks perenaine toidukambrisse ja vaatas
lõksu. Kes oli sees? Nuru!
Perenaise süda läks täis. Ta võttis kassi kõige lõksuga
ja viis peremehe juurde:
„Vaata, kus lihavaras! Mis nuhtluse talle määrame ?“
Peremees kostis: „Pista kotti, seo suu kinni ja viska
jõkke!“
Perenaine täitis karvapealt kohtuotsuse.
Muri vaatas kõike seda haleda silmaga pealt. Jõgi jook
sis käredasti ja viis koti kõige kassiga ruttu perenaise silmist.
Aga ka Muri oli kadunud.
Tüki aja pärast tulid Nuru ja Muri kõrvu õueväravast
sisse, mõlemad vesimärjad. Muri oli jõkke hüpanud, koti
suust hammastega kinni haaranud ja koti kaldale tirinud. Seal
oli ta koti lahti närinud ja Nuru välja lasknud. Kass ei ol
nud uppunud, sest kott ujus vee peal.
Vahepeal oli perenaise viha jahtunud. Kassile anti süü
andeks, ja Muri ning Nuru elavad mõlemad alles Jõepere talus.
(„Lastelehest“).
Mõtlemiseks: Jätkan seda lookest nii: Muri toob midagi suu*
pärast, peremees tahab karistada Muri; Nuru aitab Muri . . .
Mõis tatis: Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab
magama.
Kõnekäänud.
Sõber sõbra eest läheb läbi tulest ja veest; sõber aitab
igas hädas, päästab..............................................................................
Naabrid elavad nagu kassi-koera; nad alati............................•
Muri leidis midagi suupärast; see oli..............................................
Perenaine arvas süü rottide selga; ta mõtles, et ............................
Muri ja Nuru sabad kiitsid süües; sabad.....................................
Perenaise stidaläkstäis;ta...........................................................
Perenaine täitis otsuse karvapealt; ta tegi . . . nagu kästi.
Perenaise viha jahtus; perenaine..................................................
II õppeaasta
Esimene pool
: LoOIllüd — laste
: mänguseltsilised II.
Nr. 10
Mis Tiitsu tegi.
1.
Iga palukese, mis ema Mikule juhtus andma, jagas see
Tiitsuga, sest nad olid suured sõbrad. Tiitsu oli ka väga ar
mas, tikkus aga sääraseid asju tegema, mida Miku ja Raksi
ei sallinud; ei tahtnud ka igakord ühes joosta. Juhtus Miku
Tiitsut sabast kiskuma või katsus teda vähekeseks sülle
võtta, siis kiskus ta käe kohe katki. Raksi aga mõistis nõnda
hammustada, et mitte just väga valus ei olnud.
Ühel ilusal päeval ajasid Miku ja Raksi aias teineteist
taga. Tiitsu kutsuti küll ka mängima, kuid see ei tahtnud,
jooksis aeda karusmarja-põõsa alla, ja sealt teda enam kätte
ei saadud. Miku ja Raksi mängisid siis kahekesi.
2.
Taga müüri nurgas, otse müüri ääres, kasvas kõrge lõh
mus ja lõhmuse lähedal oli sirelipõõsas. Sinna oli Miku isa
kuldnokkadele majakese üles pannud, et nad seal varju leiak
sid ja oma pesa võiksid ehitada.
Miku oli mõnigi kord tahtnud kuldnokkadele külali
seks minna, aga oksad olid liiga kõrgel, ja isa ning ema ei
lubanud ka. Mida Miku kätte ei saanud, seda ta viimaks ka
enam ei tahtnud; ta arvas paremaks oodata, kuni suureks
kasvab. Raksi oli sellega täiesti nõus.
Tiitsul olid aga teised mõtted. Et kuldnokki kätte ei
saa, seda ta juba teadis, aga neid väikesi hallivatimehi, Varb
lasi, oli lõhmuse kõrval väga mõnus püüda. Ta oli neist
juba mõnegi murdnud. Sellest ta ei lausunud muidugi Mikule
ja Raksile sõnakestki.
Tiitsu hiilis tasahilju sirelipõõsasse. Varblased püüdsid
parajasti sireli otsas lehepõrnikaid, ajasid vallatades juttu ega
pannud Tiitsut tähelegi.
Korraga tõusis varblaste hulgas kisa; kõik lendasid lõh
muse otsa. Tiitsu oli ühe kinni napsanud. Küll hurjutasid
teised, aga Tiitsu ei lasknud enam linnukest lahti.
3.
Miku ja Raksi kuulsid kisa.
„Kull on aias," ütles Miku.
„Jah,“ haugatas Raksi.
„Lähme ruttu appi!"
„Jah, jah!" kräuksus Raksi.
„Kutsume Tiitsu ühes."
Raksi jooksis põõsa alla, aga Tiitsut ei olnud.
Miku tõmbas suure õhinaga vitsa kätte ja Raksi haukus
mis jõudis. Nõnda jooksid nad kulli ära ajama.
Tiitsu tuli parajasti sirelipõõsast, varblane suus, kui
Mikut-Raksit pärale jõudsid.
„Mis sul suus on, Tiitsu ?“ küsis Miku umbusklikult.
Tiitsu ei vastanud.
„Sul on ju linnuke suus?" päris Miku pahaselt.
Tiitsu ei vasta.
„Ah, sina kurjategija, või murdnud linnukese. Valu
säärasele!" ütleb Miku ja kipub linnukest ära võtma.
„Valu jah!" haugatab Raksi ja tormab Tiitsu kallale.
Tiitsu pistab plehku, Raksi ja Miku järele.
4.
Küll Tiitsu jooksis, aga aiast välja ei pääsenud.
oli väle järele, Miku ei jäänud ka kaugele maha.
Raksi
Tiitsu laskis varblase suust, ronis viimaks kõrge tulba
otsa ja arvas, et sealt müürile suudab hüpata, aga müür oli
liiga kaugel.
Nüüd oli vallatu Tiitsu lõksus.
Aga Raksi ei ulatu Tiitsut maha tõmbama. Miku ka ei
küüni.
„Raksi, jää sa valvama, ma lähen kutsun isa.“
Raksi jäi Tiitsut valvama, Miku jooksis ja hüüdis isa.
Miku jutustas muidugi Tiitsu pahateo ära, isa võttis Tiitsu
tulba otsast, viis murtud linnu juurde, andis talle vitsu ja
keelas kangesti ära linnukesi murda.
Raksi ja Miku aga matsid linnukese maha ja valvasid
hästi järele, et Tiitsu aias linnukestele viga ei läheks tegema.
E. Enno.
Mõtlemiseks : Kes oli süüdi, kui Tiitsu kriimustas Miku kätt ?
Mis tegi Raksi, kui Miku talle haiget tegi? Mis oleksid teinud Miku ja
Raksi, kui nad ise oleksid Tiitsu tulba otsast kätte saanud ? Kuidas oleks või
nud Tiitsut sealt kätte saada? Kas Tiitsu jättis linnukeste püüdmise järele?
Harjutuseks.
1. Kirjutan tüki esimese osa minu enda jutustusena. Muudetud sõ
nad kriipsutan alla. Algan nii:
Minu sõbrad.
Iga 'palukese, mis ema mulle juhtus andma, jagasin ma
2. Kirjutan tükist välja liitsõnad, mida võib jagada kaheks (kol
meks) arusaadavaks sõnaks, ja näitan püstkriipsuga, missugused sõnad on
liidetud.
Liitsõnad.
Iga | kord, . . .
Esimene ratsutamine.
Juku tahab ratsutada — väikese, elava hobuse seljas
ratsutada. Poiss Juhan on ta küll paaril korral enda ette
Valge turjale võtnud ja elumaja juurest alla tallini sõiduta
nud, aga see oli ikka seks korraks.
Iga kord, kui hobused töölt koju tulid, oli Vana-Leenul,
Juku hoidjal, tegemist, et väikest peremeest rahustada. Ta
tahtis just väikese hobuse turjale ja nimelt vana Valge varsa,
väikese täku selga.
Poiss Juhan oli teda ka juba mõned korrad katsunud
varsaga sõidutada — see oli aga iga kord eest ja takka üles
löönud ja ära jooksnud.
Peremees, Juku isa, oli küll öelnud, et lapse tahtmist ei
tohi alati täita, aga Juhan oli hea laste sõber, ta katsus väi
kese mehe soovi korda saata. Harjutas ja meelitas väikest
täkku söögi-vaheaegadel, sest vana Valge oli tema tööhobune,
õpetas täku juba leiba sööma ja viimaks tuli Juku igatsetud
silmapilk, kus väike teda oma turjal kannatas.
Pärast korrati seda muidugi õige tihti, aga Jukul ei läi
nud tema esimene ratsutamine väikese täku seljas mitu aega
meelest — ta jutustas tihti seda emale ja isale, kuidas VanaLeenu teda hoidnud, Muri haukunud, pardid ja haned kõr
vale jooksnud ja Juhan suukõrvast täkku juhtinud — küll
see olnud ilus 1
M. Nurmiku lugemikust.
Mõtlemiseks: Missuguseid soove oli veel Jukul? Kuidas võisid
need täide minna? Kui varss oleks Juhani käest lahti pääsenud?.. Mis minul
on väga hästi meeles oma mänguajast?
Harjutuseks.
Kirjutan tüki järgi lühikese lookese :
Kui Juku ratsutas.
Juku tahtis ratsutada ..............................................
Poiss Juhan võttis ta ..............................................
Aga Juku tahtis just..............................................
Juhan oli hea .................................................................
Viimaks tuli silmapilk.............................................
Juku jutustas oma ratsutamisest, et .....
n õppeaasta :
5
Esimene pool
Veelgi koduloomade ellist.
Nr. 11
Liinu.
1.
Liinu oli hea lüpsilehm. Kui ta rõõmsa ammumisega
lõunal või õhtul koju tuli, siis anti talle veel sületäis toorest
rohtu ette. See maitses Liinukesele hästi.
Väike Raksi ei näinud aga seda sugugi hea meelega, et
Liinuke paremat sai kui teised. Ta tuli rohusületäie teisele
poolele ja hakkas käredasti haukuma. Liinuke arvas aga
enda õiguse oleval rohtu süüa. Ta puhus vihaselt ja hakkas
koera eemale tõrjuma. Karjane kutsus koera ära. Siis võis
Liinuke jälle rahuga hakata rohtu sööma.
2.
Nüüd tuleb perenaine lüpsikuga. Liinu seisab ees ilu
sasti vagusi ja laseb rahuga lüpsta. Kõht on tal täis ja meel
hea. Piima saab palju; see on maitsev ja rammus. Paks
koor kerkib peale, millest saab ilusat võid.
Ööd magab kari kodus. Hommikul aetakse ta jälle metsa
sööma. Suvel, kui päevad pikad ja palavad, käib kari ka
lõunal kodus. Loomad saavad juua, vilus magada ja lehmad
lüpsta. Õhtupoole aetakse nad jälle metsa sööma.
Mõistatis: Neli andjat, neli kandjat, kaks tulenäitajat, kaks
koeratõrjujat, üks parmupiits ?
Harjutuseks.
Kirjutan tüki esimese poole nii, nagu sünniks see lugu praegu (olevikus).
Tüki teise poole aga kirjutan nii, nagu oleks see juba olnud (minevikus).
Muudetud sõnad kriipsutan alla. Algan nii :
Liin u.
1.
Liinu on hea lüpsilehm. Kui lõunal või õhtul koju tuleb,
siis antakse ........................................................................................
2.
Nüüd tuli perenaine......................................................
Meie lapse sukad-kingad.
Aha ai, aha pai,
kust me laps need sukad sai?
Ema kudus päeva kaks,
sukk nüüd soe, pehme, paks —
aha ai, aha pai,
nii see laps need sukad sai 1
Aha ai, aha pai,
kust me laps need kingad sai?
Kingsepp vasaraga lõi
kok-kok-kok ja koju tõi —
aha ai, aha pai,
nii see laps need kingad sai!
Tipa tapp, tipa tapp,
siia sinna kipp ja kapp
käib me laps ja laulu lööb,
võid ja leiba peale sööb —
aha ai, aha pai,
sest nii lõbus olek sai.
E. Enno.
Harjutuseks.
Kirjutan luuletise vihku ja panen kõik kirjavahemärgid värvilise
pliiatsiga. Kirjutan salmides.
Paha siga, mitu viga.
Kord lasti sead kesale. Hakkasid teised seal kõik ilu
sasti kes sööma, kes tuhnima, aga igaüks ikka teeb midagi.
Ainult on üks väike kollanokk, põrsas, kes rohtu ei söö ega
tuhni ka.
«Mispärast sa ei söö ?“ küsib emis.
„Kus ma’s võin süüa," kostis põrsas-ninatark, „kui oha
kad torkavad."
„Siis tuhni," ütleb vana siga.
«Kärss on kärnas, ei saa," viriseb aga noor omasoodu
vastu.
Jääbki siis seekord niisama, ja põrsas kohutab aga peale
päeva käes. Kodus, noh seal sööb teine jälle nii palju, et pa
neb ikka oma jao nahka ja teiste oma ka veel.
Teinekord lähevad sead jälle kesale. Aga mis vana
virinakene — jälle niisama.
«Mispärast sa siis ei tuhni ?“ küsib põrsaema.
„Maa on külmunud, ei saa,“ vastab põrsas, et aga
ennast kuidagi vabandada. Noh, ära on siis vana siga ka
vihaseks saanud, käratanud teine korra:
„Oh sa, laiskvorst, temal maa jaanipäeva aegu külmu
nud. Pole sinu kärss kärnas, pole maa külmunud. Laisk
sa oled!“
Ei siis põrsal enam muud kui hakka aga tuhnima...
O. Luts.
Harjutuseks.
Harjutus nr. 3 .Emakeele t ö ö v i h u s.“
Lammas ja tall.
Mää, memmeke, mää!
See lilleke pole ju hea!
Suu teeb nii mõrudaks,
kõhugi valusaks.
Hea memmeke, mää !
Pää, pojuke, pää!
See, katsu, siin õieti hea!
On magus maitseda,
sööd, paneb kõpsuma.
Hea pojuke, pää !
Mää, memmeke, mää!
See lilleke pole ka hea!
Suus on veel mõrudam,
kõht palju valusam.
Hea memmeke, mää!
Pää, pojuke, pää!
See rohuks siin kõhule hea!
Rips tõmba ribinal,
kraps tõmba krabinal.
Hea pojuke, pää!
Mää, memmeke, mää!
Pipp kõhule üksi on hea.
Suu teeb nii magusaks,
kõht ei jää valusaks.
Hea memmeke, mää!
E. Enno.
Harjutuseks.
Kirjutan luuletise järgi lamba ja talle kahekõne. Algan nii :
Lammas ja talleke.
Talleke: Mää, memmeke, see lilleke pole hea
Lammas: Pää, pojuke, katsu seda, see on hea.
Talleke: ...................................................................
Tark hiir.
1.
Hiir tuli august ja nägi seal ligidal lõksu.
„Ennäh,“ ütles ta, „seal seisab lõks! Oh te kavalad
inimesed! Seadnud kolme pilpa najale raske telliskivi üles ja
pannud ühe pilpa külge tükikese pekki; seda riista nimetavad
nad nüüd hiirelõksuks. Kena küll, kui me, hiirekesed, tar
gemad ei oleks. Me teame aga väga hästi: niipea kui peki
külge puututakse, prantsti! langeb kivi maha ja lööb maia
hiire puruks. Minge metsa, ma tunnen teie kavalust!“
2.
„Aga,“ rääkis ta edasi, „peki lõhna nuusutamine ei või
ju kahju teha. Paljast nuusutamisest ei või kellegi lõks kinni
kukkuda. Pealegi on mulle peki lõhn üle kõigi asjade armas.
Natuke pean sest magusast lõhnast ninna tõmbama".
Ta jooksis lõksu alla ja nuusutas pekki. Lõks oli aga
väga õrnasti üles seatud; vaevalt puudutas ta ninaga pekki —
prantsti! kukkus kivi maha ja lõi maia hiire surnuks.
Mõtlemiseks: Miks langes hiireke ikkagi lõksu ? Ka lapsed teevad
mõnikord seda, mida teha ei tohi. Mõtlen mõne lookese niisugusest lap
sest (õun, kompvek meelitab).
Harjutuseks.
1. Kirjutan tüki esimese osa nii, et oleks juttu ainult ühest ini
mesest ja ühest hiirest (ainsus).
Tark hiir.
................................................................ Oh sa kaval inimene !
.................................................... Seda riista nimetad sa
lõksuks. Kena küll, kui ma, hiireke, targem ei oleks.
2. Harjutus nr. 4 „E m a k e e 1 e töövihus'.
••
••
! II õppeaasta ;
J Esimene pool l
••
••
Jõüdke, jõudke,
jõulukesed!
Eit ja taat.
1.
Elasid eit ja taat Ei nad olnud rikkad ega vaesed. Oli
igapäevane leib, oli süüa ja juua parajasti. Oma majagi oli
neil, ning hobune tallis ja mullikas laudas. Taat käis tööl,
eit toimetas kodus.
Istusid eit ja taat jõuluõhtul ahju ääres pingil. Laual
säras väike kuusk ja ahjus valmisid maitsvad toidud.
„Küll on me elu räbal ja vilets,* kaebas eit.
„Pole tal suuremat viga,* vastas taat. „On igapäevane
leib, on süüa ja juua parajasti 1“
„Räbal me söök, vilets me jook 1“ ohkas eit. „01eks see
minu tegemine, tuleks see minu tahtmine, küllap meelsamat
mõtleksin, küllap paremat ütleksin!*
2.
Aga äkki oli jõuluvana toas, nina punane, habe takune.
„01gu siis sinu tegemine, tulgu siis sinu tahtmine,* ütles
ta eidele. „Täna, kallil jõuluõhtul, võite soovida kolm soovi,
mis jalamaid lähevad täide.*
Juba tahtis eit soovida siidsukki ja kuldkingi, hõbepõlle
ja sametsalli; kuid taat pani käe ta suule. Jõuluvanagi hoia
tas targasti:
„Ara rutta, ära tõtta ! Ei edevus õnne too, ei toredus tar
kust anna. Mõtle hästi järele, mida soovid, et pärast ei
kahetseks.*
Ja jõuluvana läks.
3.
Istusid siis eit ja taat lauda. Eit tõi ahjust põrsaprae
ja kapsapoti, tõi jõulusaia ja verikäki. Sülti ja sinkigi sahv
rist kaunisti kandis.
Sõid nüüd sülti ja sõid nüüd sinki, praele ja kapsastele
asuti juurde. Saiagi tublisti söödi. Kuid eit vangutas pilka
valt pead, mossitas matsutades suud:
„Mida’s see sink, keda’s see kapsas, paremat see praadki
pühadeks pole I Saia ja võid ma nüüd sööksin, aga kõrvali
seks kuluks maotäis maksavorsti nagu sakstele.*
Vaevalt sai öelda viimase sõna, kui laual vedeles mak
savorst, jäme kui juurikas, pikk nagu palk.
Taat sai pahaseks. Miks ei pidanudki pahandama, kui
eit nii rumalasti soovis. Kas siis paremat tahta ei mõistnud,
targemat teada ei olnud?
„Et kasvaks see vorst sulle ninasse kinni!“ hurjutas taat*
4.
Vaevalt sai öelda viimase sõna, kui vorst kargas otsaga
eidele ninasse; kinni ta kasvas.
Sellest sai naerdagi taat. Eit nagu elevant, londiga loperdab siia ja sinna.
Naeris ja irvitas taat, kõhtki värises ■’ naerust.
Aga kaua sa ikkagi naerad. Mõtles, et pahagi on, kui
eit nagu elevant londiga loperdab siia ja sinna. Toob ta vett,
siis on lont tal jalus, komistab, märjaks teeb põranda. Kan
nab ehk puid või talitab loomi, ikka see segab. Ja on see
veel üldse kellegi eit, kes vett ei too, puid ei kanna ega
talita loomi laudas!
Mõtleb ja arutab taat:
„Parem küll oleks, kui vorst kaoks jällegi ära!“
Ja kadunud oligi vorst. Eit oli nii nagu enne: vett võis
tuua, puid võis kanda ja loomigi talitada laudas.
Kuid soovitud olidki soovid, rohkem neid üle ei jäänud.
Kõik oli nagu varem.
Aga eit istus lauda, sõi saia"ja kiitis:
„Küll on kuldne me elu! On sülti, on sinki, on saia,
on liha . . .
Mida’s see maksavorst ka ei ole — ei santki sihukest
söö 1“
(„Laste Rõõmust*4.)
Mõtlemiseks: Kus elasid eit ja taat? Mis tööd tegi taat? Mida
tahtis eit? Taat pahanda?, et eit soovis maksavorsti. Mis olid taadi
soovid? Kui pärast londi kadumist oleks veel võinud kahte asja soo
vida . .. Mis oleks siis juhtunud? Mis oleks'minu kolm soovi pühiks?
Mõistatis: Nahktuba, odraivad sees.
Harjutuseks.
1. Kirjutan tüki 1. osast ainult jutukese eidest.
Algan nii:
Eit tahab paremat elu.
Elas eit. Ei ta olnud ............................................. .....
2. Kirjutan ise :
Mis on minu igapäevane toit.
Leib, piim, .................................... ........................
Mis on jõululaual.
Vorstid, sült,............... ........................................
3. Harjutus Nr. 6„Emakeele töövihu s.“
Jõuluteel.
Üle lume lagedale
viib meid jõulu rõõmus tee,
tee viib orust mägedele
üle külmetanud vee.
Olgem rõõmsad, velled hellad,
laulu lajatagu keel!
Helisegu jõulukellad
lumerikkal talveteel!
Uhke kuuse tuppa toome
jõulurõõmuks lastele.
Tuju lõbusama loome,
jõulutuju kõigile.
Olgem rõõmsad, velled hellad,
laulu lajatagu keel!
Helisegu jõulukellad
lumerikkal talveteel!
Särab kuusk ja särab tuba,
lapsed rõõmsad kuuse ees.
Kuulge, kuulge, tuleb juba
lastesõber, jõulumees !
Olgem rõõmsad, velled hellad,
laulu lajatagu keel!
Helisegu jõulukellad
lumerikkal talveteel!
J. Oro.
Mõtlemiseks: Kes sõidab jõuluteel? Kus on sõitjad teise salmi
ajal? Salm: „01gem rõõmsad...* räägib jõulurõõmust. Miks see salm
kordub ?
Harjutuseks.
Lõpetan poolikud laused:
Jõuluteel.
Jõuluõhtul lapsed sõitsid....................Tee viis..................
Tee oli kaetud . . • . . Õhus helisesid................Laste tuju
oli........................Nad unistasid, kuidas.......................................
Kaugel helisesid ikka „
"■-/•w
'j
m
•• |
Jouluool.
Oi, seda lund, oi lumekest, mida sajab ja sajab!
Oi seda talvist tuulekest, mis väljas seal juttu ajab !
— Tuul kõneleb kuule ja tähile, ta kõneleb jõuluööst;
puud lumega kaetud, nad kuulavad, mis räägib tuul imede-ööst.
Oi, seda tuult, ta kõneleb, et tulemas jõulumees,
ja oi, kui ta tuleb, siis säramas tal lumeke taga ja ees;
ning pambud tal seljas, ka vitsakimp — vist lastele, arvab
[küll Endu, —
ei, see on selleks, kui varesed teel, neid hirmutab, et tõuseksid
[lendu.
Oi, seda lund, oi lumekest, mida sajab ja sajab !
Oi, seda talvist tuulekest, mis väljas seal juttu ajab!
— Tuul kõneleb säravast jõulupuust ja sellest, mis Endule
[toodi.
Küll mängis Endu, see latseke, ta väsimus viimaks viis
[voodi . . .
J. Oro.
Harjutuseks.
1. Kirjutan ise:
„Mida jutustab tuul jõuluöö1“
Algan nii:
Tuul kõneleb kuule ja tähile jõuluööst.
Puud kuulavad
. Tuul jutustab, et
II õppeaasta !
Esimene pool J
Jõulud on ukse ees.
Nr. 13
Jõulupuud toomas.
1.
Jõululaupäeva hommikul ärkas Miku vara, aga ema ja
õde Leeni olid veel varem üles tõusnud. Emal oli tegemist
ja toimetamist, Leenigi oli endale ette sidunud põlle; ta oli
pliidi juures ametis, puhus tuld paja alla, nii et põsed pungil.
Miku ootas, kuni ilm juba valgemaks muutus, siis val
mistas end metsaminekuks, sest jõulukuuse toomine oli tänavu
jäänud Miku tööks, kuna isa oli suvel haigeks jäänud ja surnud.
Miku mähkis enda isa poolkasukasse, mis ulatus poisil
allapoole põlvi.
Kinnitas kasuka keskpaigast vöörihmaga
kinni ja pähe tõmbas kitsenahast mütsi. Kirve vöö vahele
pistnud, oli Miku varustatud, nagu mõni vana metsamees
kunagi.
„Ära sa aga liiga sügavale metsa mine,* õpetas ema,
„eksid viimaks ära.*
Miku kuulas ema õpetust tähelepanelikult. Eksimise
kartust tal aga ei olnud. Mitu korda on ta käinud metsas.
Iga puu ja põõsas tuntud, kuidas niisugusel korral eksimist
karta.
2.
Ilm oli vaikne, kui Miku metsa poole teele astus, päike
oli tõusnud juba, üle puulatvade liikusid hallid pilved. Mets
ei olnud eluta.
Kui Miku ühe heinaküüni lävel jalgu puhkas, lendas
tedrekari lähedalolevate kaskede otsa. Hallid kudrutajad ematedred nokkisid nobedasti urbi. Isased, süsimustade läikivate
sulgedega, erk-punased lapid silme ääres, kiikusid uhkelt
ladvas ja lasksid kuulda oma kõhisevat rõõmuhüüdu. On
neil tedrekukkedel aga silmad: Mikut nad märkasid varsti ja
lendasid parinal minema.
Küüni kõrval kasvas poolkuivanud kask, selle poolt
kuulis Miku korraga kummalist häält, ikka: tõrrrr... ja
tõrrrr!.. • Kirju rähn ! Miku tunneb seda pikanokameest.
Suvel aga, kui mets kohiseb ja lindude laul alati rõkkab, ei
ole rähni põrinat nii selgesti kuulda.
Edasi astudes kohtas Miku haaviku-emandat — jänest.
See kuulis vist lume krudisemist Miku jalge all ja jäi küünal
sirgelt tagumistele käppadele istuma.
Miku lõi kirvesilmaga vastu puutüve. Puu oksilt sadas
lumi padinal alla. Miku jäi valgeks nagu mölder, jänes aga
pistis väledasti jooksma.
3.
Tasakesi tõusis tuul. Lagedal väljal oli näha halle varje,
mis kihutasid edasi nagu kehata ratsanikud. See oli tuisklumi, mida tuulepuhangud üles keerutasid ja metsa servani
viisid. Miku jäljed kadusid varsti.
Metsas oli aga veel vaikne. Siin ei olnudki suurte puude
all mõnes kohas lund. Miku nägi pohlavartega kaetud mät
taid. Suur sipelgapesagi oli lumest pooleldi paljas. Miku aga
ei näinud siin enam seda kihavat elu, nagu ta suvel oli tähele
pannud. Sipelgate-pere oli nüüd sügaval pesa põhjas talvekorteris.
Aeg kulus erksaid oravaid vaadeldes. Heameelega oleks
Miku tahtnud tabada üht neist nõelsilmalistest elukatest, kes
kohevil sabaga ühe puu otsast teise hüppasid ja kõrgel imestudes vaatama jäid inimlast, kes ennenägematu külalisena siin
mühavas metsa-riigis.
4.
Paras kuuseke õlal, sammus Miku metsast välja. Nüüd
alles sai ta aru, mis see saladuslik mühin männiladvus tähen
das : lagedal kees ja kihises lumi nii, et polnud enam näha
maad ega taevast. Endiste jälgede leidmisest ei olnud nüüd
enam juttugi.
Miku hakkas umbes sinna poole minema, kus arvas ole
vat kodu. Soo peal oli hangi, mis ulatusid Mikule rinnuni.
Ta superdas mitu korda käpakile langedes lumes ja kippus
väsima, sest suur kasukas segas liikumist.
Heinamaa-metsa ta jõudis, kuid siin ei osanud ta enam
õiget sihti hoida. Ta ei näinud enam tuntud heinaküüne ega
kuhje, arvas, et on hoidnud väga palju põhja poole ja pöördus
järsku vasemale.
Varsti sattus ta aga padrikusse, mis
suguse ta teadis olevat raba läheduses.
Nüüd jäi Miku kurvaks: kodu pidi olema nii kaugel, aga
tema jõud oli lõpukorral. Ilma kuuseta oleks kergem käia,
aga kuidas võib Miku jätta kuuse.
Kodus ootavad ema ja Leeni. Ta võttis viimase jõu
kokku ja sammus edasi, teadmata, kuhu poole ta läheb. Eh
mudes märkas ta, et juba hämardub.
Miku langes nuttes hange. Ta ümber tuiskas lumi. Tuul
vihises läbi metsa, puuoksad murdusid praginal.
5.
Kodus oodati Mikut asjata. Kui tuul tõusis, kartis ema
kohe, et Miku tuisuga ehk teelt kõrvale võis sattuda ja metsas
eksib. See kartus suurenes, kui juba hämardus, aga jõulupuutooja ikka veel ei ilmunud.
„Ei aita muud, kui pean hobuse ree ette rakendama ja
Mikut otsima minema/ ütles ema.
Vana kõrvike nagu teadis, et noor peremees on hädaohus,
sest ta rühkis vahvasti läbi hangede.
Hobune puristas ja jäi sagedasti väsinult seisma. Tuul
rabas ta lakka ja sundis pead keerama ikka allatuult.
Ema hüüdis Mikut. Ei olnud aga kuulda Miku vastuhüüdu kuskiltki.
.
Korraga märkas ema lumes musta kogu. Ta juhtis
hobuse sinna poole. Siin oligi ,Miku juba pooleldi lume all.
Ema haaras ta kätele, hüüdis ja raputas lume tema riietelt.
Miku avas silmad.
„Ema, armas ema ! Ma väsisin ... arvasin, et suren ...
Silmad sulgesin .. . nägin valgeid kogusid oma ümber... Vii
mind koju, ema.*
„Küll me sind ootasime, Miku/ rääkis ema. „Aga kas
sa jõulupuud üldse ei leidnud ?“
Nüüd ärkas Mikule meelde: „Jõulupuu 1 See peab siin
olema : ma pidasin tema tüve käes, kuni langesin hange.“
Nad leidsidki kuuse pisut maad eemal. See oli samuti
lume alla tuisatud nagu kuusetooja ise.
6.
Nüüd algas tagasisõit. Varsti jõudsid nad koju. Ema
vabastas Miku märgadest riietest, aga ahju peale sooja ema
Mikut ei lubanud minna : ta kartis, et poja käed on palju külma
kannatanud ja nüüd järsku palavasse minnes hakkavad sõr
med kibelema.
Kuuselt sulas lumi kohe. Ta seati keset tuba. Ema tõi
ehted ning sidus küünlad kuuse okste külge. Jõuluvalgus
säras varsti.
Miku ja Leeni seisid ristiskäsi, nende nägudel oli õnnelik
naeratus. Ununenud oli eksimine metsas ja külm säng hanges.
Kui aga ema lastele maiustisi jagas, siis tuli Mikule
meelde vana kõrb, kes teda üles leida aitas. Miku tahtis, et
ka kõrvil jõulud oleksid. Ta avas rehealuse ukse ja läks pani
mitu sületäit ristikheinu hobusele ette.
Hele valgus tungis toast loomade eluruumi. Laste piimaandja, vana kirjak, sirutas kaela ukse poole, lambad unusta
sid mäletsemise ja isahani tõstis oma kollaka noka kõrgele,
tehes üllatunult „kaaga-gaa!“ Mikul järel ilmus ema rehe
alla, külimitt kaenlas. Jagas loomadele leiba ja hanedele teri.
Pärast mindi tuppa, kus lapsed istusid laua äärde ja
ema luges jõululapsest, kes tõi inimestele valgust, lunastust
ja jõulurõõmu.
(„Laste Rõõmust.44)
Mõtlemiseks : Kui vana võis Miku olla ? Missuguseid loomi oleks
võinud Miku metsas veelgi näha ? Mis häält need teevad ? Millal Miku varem
metsas käis ? Kes oleks võinud päästa Miku, kui ema ei oleks teda leid
nud ? Mikul pidi veelgi loomi olema. Mis need said pühadeks ?
M õ i s t a t i s i: Jala tulevad, hobusega lähevad. Tuleb kui kuningas,
läheb kui sant.
• Harjutuseks.
1. Kirjutan tüki esimese osa (või rohkemgi) lühendatult nii, nagu
oleks see lugu juhtunud minu endaga. Algan nii:
Jõululaupäeval.
(Miku jutustab.)
Jõululaupäeval ärkasin vara. Ootasin, kuni ilm juba val
gemaks muutus, siis.............................................................
2. Loen veel kord jutukese 2.—4. osa, panen tähele, missuguseid
hääli kuulis Miku metsas ja kirjutan sellest. Algan nii:
Metsas pole talvelgi vaikne.
Isased tedred, süsimustade ..................................... lasksid
kuulda oma .................................... . Küüni poolt kuulis
Miku korraga ..........................................................................
3.
Kirjutan tüki 6. osast :
Ka loomadele tuli jõulumees.
{Miku jutustab.)
Kui ema meile maiustisi jagas, tuli mulle meelde vana
kõrb, kes mind
II õppeaasta
Esimene pool
Jõulu muinasjutt.
Nr. 14
Kuusk.
1. Antsukest kutsutakse õue.
Jõuluöö. Antsuke puhkab voodikeses ja näeb uneski
asjakesi, mis ta jõulupuu juures kingituseks saanud. Seal
ärkab ta korraga tasase muusika peale üles ja hõõrub uniseid
silmi sinakal valgusel, milles ta voodi näis hõljuvat. Siis
arvab ta kellegi hüüet kuulvat. „Tule, laps!“ kutsub teda
keegi.
Antsuke tõuseb istukile ja kuulatab. Kes kutsub teda
nüüd, öösi? Ja kuhu kutsutakse teda? Aga uuesti kostub
sama hääl ta lähedalt, nagu seisaks hüüdja jõulupuu taga
varjul, mis voodikese kõrval kuupaistel hiilgab.
Antsuke tuleb voodist ja käib naeratades ümber kuuse:
vahest on seal keegi ta omastest ennast ära peitnud ja teeb
temaga nalja. Aga imelik! Kuuse juures ei ole kedagi.
Ainult jõulupuu ehted kõrisevad tasa, kui Antsuke okste külge
puutub. Ukse poolt aga hüüab jälle keegi: „Tule, laps I Tule,
laps!“
Poisike läheb. Ühes temaga hõljub imelik valgus ja on
nagu teejuhiks, kuhu minna. Uksed avanevad iseenesest vä
hemagi hääleta. Antsuke on lävel ja vaatab kartlikult välja.
Õues tuiskab. Lumekübemed mängivad seal väsimata oma
ringmängu. „Tule, laps! Tule, laps 1“ kostub endine hääl.
„Kuhu siis ?“ mõtleb Antsuke. „Külm on ju.“ Ometi ei
jõua ta imelikule kutsele vastu panna; ta astub lumistunuid
trepiastmeid mööda alla ja imestub, et tal pole sugugi külm.
Paljaste jalgade all krudiseb lumi, kuid tundub nagu käiks ta
pehmel soojal murul.
2. Antsuke kingib võõrale lapsele oma särgi.
Majakese kõrvale, väikesesse aeda läheb teekond. Aia
nurgas silmab Antsuke tumedat kogu. Lähemale minnes leiab
ta, et see on naisterahvas, kes hoiab pool-alasti last süles ja
püüab väetikest oma hingeõhuga soojendada.
„Ära nuta, ära nuta!“ ütleb ema lapsele. „Vaata, sealt
tuleb ka laps, kes pool-aiasti.44
,,Mispärast olete nii siin ?“ küsib Antsuke rõõmsalt. „Siin
on külm."
„Meil ei ole mujale minna, Antsuke," vastab lapse ema.
„Kas teil siis kodu ei ole?"
„Ei, meil ei ole kodu."
„Temal on ju külm," ütleb Antsuke lapsele näidates;
võtab siis oma ainsa katte, särgikese, seljast ja ulatab võõrastele.
„Aga sa ise ?" küsib ema lapsele särgikest ümber mässides.
„Mul on kodu,44 vastab Antsuke ja tunneb, et tal särgita
on veel soojem kui enne. Lapsuke ema süles on sooja saanud
ja hakkab rõõmsalt häälitsema. „Kuuled, Antsuke/4 ütleb
ema, „ta tänab sind.44
Ja Antsukesel on võõra sõnadest ja lapse häälitsemisest
lõpmata hea meel. Isegi kingitused ununevad ja soe voodike
ja omaksed ja ... Kõik, kõik unustab rõõmus andja.
,,Oodake, ma toon teile maiusasju jõulupuu küljest,“
ütleb ta ja jookseb kambrisse.
„Kas teil ka jõulupuu oli ?“ küsib ta tagasi tulles.
„Ei meil ei olnud jõulupuud,44 vastab lapsukese ema.
,,Me oleme siin võõrad, koduta, kust peaksime jõulupuu saama?
Õhtu saatsime külmas laudas mööda. Mu lapsuke magas
sõimes, karedatel heintel.44
„Teil ei olnud jõulupuud ? Teil ei olnud jõulupuud ?“
kordab Antsuke nukralt. Ta ei suuda aru saada, kuidas võib
olla jõulusid jõulupuuta. „Oodake,44 ütleb ta jälle, „ma toon
teile jõulupuu.44
3. Jõuluõhtu pühitsemine jõululapse juures.
Antsuke jookseb uuesti kambrisse, toob väikese jõulu
puu aeda ja paneb võõraste jalgade ette lumme. Ta ei jõua
küllalt imestuda imeliku valguse üle, mis ta ümber hõljub ja
teda nagu näib kandvat. Aga siis tuleb mure. Nad istuvad
küll kuusekese juures, vaatavad, kuidas nõrgad jõuluehetega
koormatud oksakesed tuule käes värisevad, aga jõulupuu on
pime. Kuidas saab siin küünlaid põlema süüdata, kui tuul
tule ära puhub ?
Seal naeratab laps ema süles ja sirutab käekesed välja.
Kohe läheb kuusk valgeks. Okste küljes hiilgavad säravad
taevatähed. Imelik valgus, mis Antsukesega ühes käis, laotab
end nende üle välja, tuul vaikib, lumekübemed muutuvad
hõbedaseks ja liuglevad aeglaselt alla, kuuske särava korraga
kattes. Lapse pea ümber hiilgab imelik ring nagu päikese
kiirtest punutud pärg. Kui Antsuke silmad üles tõstab, näeb
ta üleval lõpmatuse meres ingleid lehvivat. Kostub tänulaul
sellele, kes maailma tuli kurbi trööstima. Kaua, kaua tahaks
Antsuke lapsukese juures istuda ja laulu kuulda.
Aga hommik läheneb. Tähed kuuse küljes muutuvad
kahvatuks, imelik valgus kaob, laul jääb aegamööda tasase
maks ja kostub, nagu kannaks pehme tuuleõhk teda kuskilt
lõpmata kaugelt. Ema ja laps kaovad tähtede säraga nagu
ilus unenägu. Varsti ei näe Antsuke enam muud kui lapsu
kese ilusaid silmi ja päikesekiirtest punutud pärga. Nagu
läbi udu sirutavad kellegi pisikesed käed Õnnistades Antsukese
poole. Antsuke laskub ja palvetab oma lihtsat hommikupalvet,
mis ema talle õpetanud.
Kaua ta on nii põlvitanud, seda ei tea Antsuke, aga kui
ta silmad lahti teeb, on jälle lumijja tuisk tema ümber. Jõulu
puu on kustunud, ehted kõrisevad abitult tuule käes nagu
paludes, et neid varju viidaks. Siis hüüab keegi: „Tule,
laps !“ Antsuke võtab kuuse, läheb kambrisse ja poeb asemele.
4. Jõululapse tänu.
,,Kus su särgike on ?“ küsib ema Antsukeselt hommikul.
„Särgi andsin sellele poisikesele...“ Antsuke hakkas
emale imelikku unenägu jutustama, jääb aga korraga vait ja
vaatab mõttes jõulupuule. Oli see siis tõesti ainult unenägu?
Ta paneb kähku riidesse ja tõttab aeda. Aias pole aga ühtegi
jälge ega tunnust, et seal öösi keegi käinud, ainult tuul kee
rutab lumehelbeid vihisedes ringi ja ehitab hangi.
Kuid seal! Mis näeb Antsuke ? Aia nurgas kasvab
väike kuusk, mida seal enne keegi ei ole näinud. Õigus, sel
kohal istus ta öösi lapsukesega ja ta emaga.
Igal jõuluööl hakkab pisike kuuseke aianurgas särama
ja käharatel okstel hiilgavad taevatähed. Kui siis Antsuke
kuuse juurde maha istub ja üles vaatab, näeb ta seal, lõp
matus valgusemeres, ingleid lehvivat, ühtlasi kostub tänulaul
sellele, kes maailma tuli, et kurbi südameid trööstida. Ja kui
hommik läheneb, kui tähed kuuseokstel tumenevad ja imelik
valgus kahvatub, siis ilmuvad kaks ilusat lapsesilma päikese
kiirtest punutud pärjas ja kellegi pisikesed käed sirutavad
õnnistades Antsukese poole.
O. Luts.
Mõtlemiseks : Mis on selles lookeses unenäolist ja muinasjutulist,
mida tõeliselt ei või olla ? Mis on selles muinasjutus samuti kui Jeesuse
sündimiseloos ? Kust Antsuke oli Jeesuse sündimisest kuulnud ? Millest
see võis tulla, et Antsuke nägi und jõulupuust, jõulukingest ja Jõululapsest?
Kuhu jäi Antsukese särgike ? See jõuluöö unenägu muidugi ei kordunud.
Aga mis kordus uuesti järgmisel jõulupühal? Mis jäi Antsukesel oma une
näost sügavasti meelde ?
Harjutuseks.
1. Kirjutan muinasjutu 1. osa (niipalju kui jõuan) Antsukese enda
jutustusena. Muudetud sõnad kriipsutan alla. Algan nii:
J õ ulu muinasjutt.
(.Antsuke jutustab.)
Jõuluöö.
Ma puhkan voodikeses ja näen uneski asju,
mis ma jõulupuu juures kingituseks sain....................................
2. Kirjutan tüki 2. ja 3. osa järgi lühikese jutukese :
Mis Antsu ke aias nägi.
Antsuke nägi aias naisterahvast. See hoidis pool-alasti
last süles .............................................................................................
Lähemaid teateid saab näituse büroost:
Tartu Maavalitsus (Promenadi 2)' tuba 17,
telefon 1-01.
Eesti Põllumeeste Selts Tartus.
RUD. PARIS
TALUMÖÖBEL
KIRJASTAJA:
EESTI PÕLLUMEESTE SELTS TARTUS
PEALADU: E. K.-Ü. "POSTIMEES"
Postimehe" trükk, Tartus 1933.
Saateks.
On ebaloomulik, et talumööbel, mööbel,
mille keskel kasvab enamik eesti rahvast, mis
annab meie suurima ühiskonnakihi kodudele
ilme, on püsinud väljaspool avalikku tähele-
panu. Kui meil paari viimase aasta kestel
on avaldatudki eestikeelseid trükktooteid
mööbliküsimusest, siis käsitlevad need eeskätt
linnaelamute sisustusülesandeid. Linnamööbli
ja härrasmajade sisustusvõimaluste harutlu-
sega pole aga lahendatud talumööbli küsimus.
Eesti maaomase kodukultuuri arendamh
sel talumööbli tähtsust silmas pidades otsus
tas Eesti Põllumeeste Selts Tartus 1932. aas
tal välja kuulutada talumööbli kavandite üle
riiklikud võistlused ja erilist tähelepanu
juhtida oma järgnevail põllumajanduse näi
tusil ka talusisustamise väljapanekuile. En
dastmõistetavalt pole nende sammudega veel
kohe võimalik anda talumööbli suhtes lõp
likke lahendusi. Kuid säärane tegelik selgi
tustöö koos praktiliste rakendusnäidetega
omab otsustavat tähendust. Sellega on esi
tatud võimalus elukutseliste mööblivalmista
jate, arhitektide, kunstnikkude ja talurahva
koostööks meie talumööbli arendamise sihis.
3
Säärane ühise sihi taotlemine on seda häda
vajalikuni, et meil puuduvad talumööbli alal
kaugemad traditsioonid, ja luua neid tradit
sioone maaolude praktilistele nõuetele vasta
valt ning rahvapärast kunstimaitset rahulda
valt on võimalik ainult sellise pidevama koos
töö tagajärjel.
Käesoleva väljaande ülesanne on ainult
talumööbli küsimuse ülesvõtmine üldistes
joontes. Selleks on püütud piltlikke näiteid
tuua ja tähelepanu juhtida rohkelt esineva
tele lahendusviisidele. Näited on võetud pea
miselt Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi üle
riiklikule võistlusele esitatud kavandite hul
gast. Ühtlasi on selgitavat pildimaterjali
saadud ajakirjalt „Taluperenaine“, mille toi
metusele lahke vastutuleku eest avaldame
siinkohal tänu.
Kuna Eesti Põllumeeste Selts Tartus on
otsustanud edaspidistel sügisnäitusil korral
dada talumööbli kavandite ja valmismööbii
osakonda, siis saavad need ulatuslikumalt
kaasa aitama meie talumööbli arengule.
Kasvagu sellest Eesti Põllumeeste Seltsi
algatusest viljakas kaasaaitav tegur meie
maamööbli kujundamisele ning liitugu seal
koostööks kõik, kellele meie laiemate rahva
kihtide kodukultuuri küsimus on südame
lähedane.
4
Talumööbel vajab enne kõike, väljudes
rakenduslikust seisukohast, teisi materjale ja
vorme kui linnamööbel. Selle mööbli vormid
ja materjal peavad olema kohased tegeliku
maaelu nõuetele. Talumööbli kujundamisel
peetagu silmas selle ehituse lihtsust kon
struktsioonides, et seda võiks tarbekorral val
mistada ise omal jõul kodusel teel, või seda
võiksid külatislerid teha, kellel puuduvad
sageli keerukamad sisseseaded puutööks.
Üheks oluliseks nõudeks on talumööbli oda
vus, sest selle valmistamine peab olema raha
liselt jõukohane ka kümnetele tuhandetele
väike- ja keskmajapidamistele. Samuti nõuame
ka talumööblilt suuremat vastupidavust ja
tugevust. Ei sobi üldiselt taludesse poleeri
tud ja vahatatud mööbel, sest säärase mööbli
korrashoid on kulukas ja aeganõudev.
Ka
pole soovitav üldiselt talumööblite valmista
misel tarvitada vineeri, kuna see on kallis ja
vähe vastupidav maamööbliks, mille korras
hoid ja puhastamine toimub veega pesemise
ja märjalt pühkimise kaudu. Seepärast peaks
tarvitama talumööbli valmistamisel neid puusorte, mis kasvavad meie maal ja on hõlp
sasti kättesaadavad, ning rakendama mööbli
valmistamisel lihtsamaid ehituspõhimõtteid
ja tarvitama mööbli vastupidavuseks ja kor
rashoiu hõlbustamiseks õlivärviga katmist,
peitsimist ja lakeerimist.
Kuid endastmõistetavalt on võimalik maa
elamute sisustamisel, arvestades suuremaid
5
Joonis nr. 1
E. Volberg: vaade peretuppa
majapidamisi, tarvitada kõiki neid materjale
ja tehnilisi abinõusid, mida tarvitatakse linnamööbli valmistamisel.
Seejuures tuleb
vaid kaaluda, millistes ruumides ja missugu
ses ulatuses seda võiks teha.
Kuid eelöeldu ei tähenda veel seda, et
meie maamööbli valmistamisel lihtsamais
konstruktsioones, käepärastolevate puusortidega ja odavamate ning vastupidavamate katmisviisidega peaksime loobuma ilunõudeist.
Ei! Kõik need materjalid ja ehitusviisid
võimaldavad tervel määral luua esteetilist,
kunstimaitselist sisustust ja omapärast, ilu
tundele vastavat kogupilti meie elamutes.
Selleks on tarvis ainult vaeva näha vormi
küsimusega mööbli valmistamisel või telli
misel, on vajalik kaaluda, mida meie peame
nõudma oma tubade sisustamisel mööblivalmistajalt, et see annaks huvitava, maitseka
ja otstarbekohase mööbli meie kodudele. Ja
sääraseks kaalumiseks annab tugeva aluse
see, kui ainult mõtleme, et mööbel valmista
takse meile aastaiks ja aastakümneiks, et
meie peame tema keskel viibima püsivalt ise
6
Joonis nr. 2
E. Volberg: vaade elutuppa
ja temaga esindama ka oma ilutunnet ja tähe
lepanu oma kodu vastu igale võõrale ja küla
lisele, kes üle läve astub meie majja.
Enne kui asuda aga lähemalt talumööbli
vormiküsimuse juure, on vajalik puudutada
meie talude ruumijaotust, millest oleneb
mööbliüksuste iseloom ja nende kokkukÕlastamine.
Nagu üldiselt tuttav, ei valitse meie talu
des tänapäev ühtlast ruumidejaotuse põhi
mõtet. Ruumide arv ja nende rakenduslik
iseloom sõltub talumajade vanusest, juureehitistest ja talude jõukusest.
Harilikku
tüüpi talumajad sisaldavad kolm tuba ja
köögi, kuid esineb ka nelja- ja kahetoalisi.
Ruumide arvust ja pere suurusest sõltub loo
mulikult nende sisustamisel ka mööbliüksuste
arv ja iseloom. Kuid mööblivormide valikut
mõjustavad ka taluomanike erinevad vaim
sed huvid ja praktilised nõuded. Et igal
erijuhul on mitmed lahendused aja- ja asja
kohased, seda peetagu kogu mööbliküsimuse
ülesvõtmisel silmas.
Kõrvale jättes kõiki neid üksikasju ja
7
Joonis nr. 3
E. Purfeldt: vaade peretuppa
loendamatuid ruumide jaotuses üleskerkivaid
eriküsimusi, võtame mööblivalmistamisel alu
seks kõige üldisemaid maaelamutes esine
vaid põhimõtteid.
Nagu mainitud, sisaldab üldine taluelamu
meil kolm tuba, millele seltsivad kõrvalruu
mid. See ruumide arv jääb nähtavasti meie
taluelamutes ka edaspidi üldiseks. Need on
peretuba, elutuba ja magamistuba.
Peretoa ülesanne vastab üldiselt söögi
toa omale, kuid peretuba on ühtlasi ka talu
majapidamises esinevate sisetööde kohaks,
eriti talvel, kus peretoas tehakse rida naistetöid, nagu kudumine jne., ning korraldatakse
ka vajalikke talu meestetöid. Samuti on suu
rema talu pere juures peretuba ka magamis
toaks. Seega on peretuba meie taludes kõige
mitmekesisema iseloomuga universaalruum,
mis jääb ühele osale taluinimestest alaliseks
töö- ja eluruumiks. Need mitmekesised pere
toa ülesanded nõuavad peretoa mööblilt liht
sust, vastupidavust ja rakenduslikku ise
loomu. Peretoa mööbel on seetõttu püsinud
Joonis nr. 4
A. Kotli: elutuba-köök
oma lihtsais vormes ja vastupidavuses kõige
tüüpilisemana meie taluruumide sisustuses.
Ka edaspidi peaks selle toa mööbel omama
tugevaid ja lihtsaid vorme. Seal peaks hoi
duma eeskätt ülearuse mööbli kuhjumise
eest, sest selle ruumi mitmekesised ülesan
ded nõuavad korrashoiu hÕlbustust ja suu
remat vaba ruumi. Peretuppa kuuluvad kol
metoalise taluelamu süsteemis lauad, vastav
istemööbel, söögikapid ja tarbe korral voo
did ja riidekapid.
Siin on võimalik seina
ehitatud kappidega ruumi kokkuhoidu teos
tada ainult kõige uuemate ehitiste juures.
See lahendus olgu üldiselt teada ning ärgu
jäetagu kõrvale seda kasustamisvõimalust
ühelgi ümberehitusel meie taludes.
Üht sellist lihtsat lahendust peretoas näi
tab pilt nr. 1. Harilikult tuleb aga arves9
Pilt nr. 5
Sööginurk köögis. „Taluperenaine“ nr. 3, 1930
tada meie seniste maaelamute peretoa sisse
seades kõigi tarvilike mööblitiiüpide omaette
ehitust. Neid tuleb stiililiselt ühtlustada, et
kogu ruum võtaks ka väliselt huvitavama ja
maitsekama ilme, nagu näeme joon. nr. 1—12.
Laudade ja pinkide kõrval oleks soovitav
peretoas tarvitada järisid, taburette — kui
hõlpsasti käsitatavat istemööblit. See annaks
toale elavama ja rõõmsama seadeldise, pin
kide süsteem tooks aga ruumi arhaistlikuma
ja tüsedama vormikõne, mida selgitab joo
niste nr. 1 ja nr. 2 võrdlus.
Nagu istemööbel ja lauad peavad pere
toas olema vastupidavad sagedasele ja mit
mekesisele tarvitusele, nii olgu seal ka kapid
tugeva ehitusega ja hõlpsa rakendusega. Ena
mik kappe meie talude peretoas täidab puh
veti- ja söögikapi ülesannet; seal asuvad iga
10
Joonis nr. 6
N. Espe: vaade söögituppa
päev korduvalt tarvitatavad nõud. Kuid sel
les ruumis esinevad ka sageli riidekapid ja
kirstud teenijatele.
Üldise mööbli stiili läbiviimiseks olgu
juhtivaks korduvus vormide iseloomus ja kau
nistavates motiivides.
Kui näiteks tarvita
takse raskemõõtmelist vormi kappide ehitu
sel, siis püütagu seda. võimalust mööda kanda
ka laudade ja toolide vormidesse. Samuti on
samalaadiliste ornamentide esinemine suuri
maks teguriks ühtlustamisel.
Väiketaludes, kus ruumide arv on eriti
piiratud, võib peretoa söögitoa ülesannet
siduda ka köögiga, mis annaks meile nn.
elamisköögi, nagu näitab pilt nr. 4. Selline,
äärmiselt praktiline ja kokkuhoiuline toatüüp eeldab aga meie oludes palju hoolt kor
rashoiuks, sest meie talude majapidamine
kannab elamiskööki rohkesti pori ja mustust,
kõnelemata veel säärasest köögist, kus val
mistatakse karjatoitu. Kuid tarvilike seina
pinkkastidega ja töölaudadega võiks säärane
11
Joonis nr. 7
A. Kotli: vaade elutuppa
toatüüp olla meie väikepõllupidajaile ideaa
liks. Selle eelduseks on tarvis läbi viia ainult
mõned korraldused üldise töötegemise suh
tes, et ruumi võiks hoida puhtana. Loo
mulik, et sel juhul on mõeldav eraldi kõr
valruumina magamistuba. Ka võiks väiketalus, kus pereliikmete arv on eriti väike*
siduda köögiga kogu peretuba, mis samuti
tooks suure hÕlbustuse teiste ruumide lahen
dusse.
Sellist sööginurga korraldust kõige
napimal kujul näitab pilt nr. 5, kus kitsas
kööginurk moodustab kokkuhoiulise söögiruumi. On endastmõistetav, et jõukamates
taludes võiks tarvitusele tulla ka erituba söö
gitoana, nagu näeme joonisel nr. 6.
Mis puutub kolme ruumiga talutüübi elutoasse, siis on see tavaliselt ruum, milles
töövaheaegadel puhatakse, loetakse, tehakse
kirja- ja puhtamaid töid ning võetakse võõ
raid vastu. On kahju, et linna mõjul kohati
12
Joonis nr. 8
L. Mey-Starkopf: vaade elutuppa
ka maal sisustatakse see ruum ajast ja arust
läinud saalimööbliga ja peetakse seda ruumi
peamiselt võõraste vastuvõturuumiks. Selle
ruumi kaunistamine, selle mööbli vormide ise
loom võiks leida rohkem viimistlust. Esiteks
et tule elutoa mööbli tarvitamisel arvestada
igal tingimusel mööbli lihtsust, nagu see on
vajalik peretoas, vaid siin on võimalik kulu
tada rohkem tähelepanu kaunistuslikule kül
jele.
Suuremat vormirikkust ja isikliku
maitse arendamist võimaldab elutuba juba
selle poolest, et mööbel pole seal määratud
nii üldiseks ja mitmekesiseks tarvitamiseks,
seal puuduvad otseses mõttes universaallaud,
standard-istemööblid ja söögi-, köögi- ja rii
dekapi segatüübid, nagu seda sageli leiame
peretubadest. Ka on võimalik selle toa puh
tama iseloomu tõttu rakendada seal mööblivalmistamisel riiet, mis annab ilutunde lahen
damiseks mööblile sootuks avaramaid võima
lusi. Ja kogu selles ruumis võimalik seinaja pÕrandavaipade ning muude dekoratiivriiete tarvitamine annab ka mööbli vormide
kujundamisele suurema tähtsuse. On aru
saadav, et meil selle toa sisustamisel puudu13
Pilt nr. 9
A. Volberg: eesti rahvuslikel ainetel valmis
tatud mööbel
vad samuti igasugused traditsioonid, ja nende
loomisele tuleb alles asuda.
Mis puutub elutoa üldisse mööblistiili,
siis võib seda kas arendada meie primitiivse
mast maamööbli tüübist, kaunistada rahva
päraste motiividega, või võtta tarvitusele
moodsamaidki mööbliliike. Kõigepealt peab
aga põhjalikkusega kaaluma oma isikliku
maitse suunda ja arvestama tegelikke läbi
viimise võimalusi.
Ühe praktilise ja ajakohase elutoa sisus
tuse esitab arhitekt A. Kotli (vt. joon. nr.
7), mis sisaldab lihtsate konstruktsioonidega
ühepoolse kapiga kirjutuslaua, raamatute
riiul-kapi ja omakootud riidega kaetavaid
diivaneid ja toole.
Peaaegu senise talutoa omaga sarnlevat
sisustuslaadi esitab kunstnik Lydia MeyStarkopf lihtsa, kuid kõike arvestava seadel
disega (joonis nr. 8). Huvitava osa toas moo
dustavad kastalustega istekohad nurgas, mida
14
Pilt nr. 10
Vaade elutuppa. „Taluperenaine“ nr. 4, 1930
Pilt nr. 11
Elutoa nurk. „Talupere naine“ nr. 1, 1932
15
Joonis nr. 12,
L. Mey-Starkopf: vaade magamistuppa
võib kasustada panipaikadena taliriiete jaoks
jne. Pealt ärakäivad kõvad polsterpadjad,
mida ka toolide juures tarvitatakse, on ilu
sad, mugavad ja mittekallid. Kirjutuslauda
asendab tavaline lauatüüp külgedele ehitatud
mahukate sahtlitega.
Pilt nr. 9 esitab rahvuslikel motiividel
valmistatud mööbli arh. A. Volberg’ilt, mis
näitab maitsekat ja omapärast mööblit rahva
pärase ornamentikaga.
Salgamatult on elutoa sisustamisel piira
matud võimalused, kui arvesse võtta kõiki
neid moodsaid mööbli vorme, mille käsita
mine kodusel teel ei ületaks võimalusi. Pil
did nr. 10 ja 11 toovad näiteid diivanite ühen
damisest väikesemõoduliste raamaturiiulitega,
millised asetatakse sel juhul diivanite otskülgedesse.
Kuid kõiki neid mööbliüksusi
soetades peab eeskätt arvestama nende häda
vajalikku tarvidust.
Mis puutub meie taluelamute magamistu
badesse, siis on mööblimuretsemisel eeskätt
tarvilik lähtuda vaid kõige vajalikumast ja
püüda leida neid mööbli vorme, milliste kor16
Pilt nr. 13
Vaade magamistuppa. „Taluperenaine“
nr. i, 1931
rashoid puhtuse mõttes on hõlpsam. Tava
liselt oleme harjunud nägema talu magamis
toas panipaika kõigele ülearusele ja kõigele,
mida võõraste eest tuleb koristada.
Mis puutub magamistoa üldstiili, siis
tuleb arendada võimalikult lihtsaid vorme,
millele võib vahest anda lõik- ja ornamentkaunistisi. Üldine ajakohane nõue on ma
dalavõitu sirgjoonelise sängi vorm, mille otslauad võivad olla väljalÕigatud jalgadega või,
mis küll puhastamise mõttes pahem, kinni
sed, põrandani ulatuvad. Laste sängid pea
vad kinni samast vormist, nende küljelauad
on aga kõrgemad, tihti hõredatest pulkadest,
redelitaolised. Laste kasvamist arvestades
on väga praktilised väljatõmmatavad voodid.
Seda tehakse kas otstest, või kui vajatakse
17
2
£^vaad^
CfVAAOS;
l&L
Joonis nr. 14
E. Eolberg: taburette
18
Joonis nr. 15
N. Espe: pink
ööseks laiemat aset, siis külje pealt. Prae
gusel ajal on laialt tarvitusel nn. öökapid,
väikesed kapplauad voodite juures, mille alu
mist osa — kappi — tarvitatakse saabaste
hoiukohaks, pealmist plaati lambi aluseks
jne. Magadistoa kappide juures tuleks roh
kem rõhku panna nende avarusele ja süga
vusele. Kummutite asemel on soovitavam
üks kolmandik kapist varustada riiulitega,
sahtlitega ja seda tarvitada pesu panipaigaks.
See osa kapist, mis on määratud pesu jaoks,
võib olla ka varustatud eri uksega.
Üks mööbliese, mida ikka harvemini
leiame maal ja mis oma ilu poolest ületab
kummuti, on riidekirst.
Riidekirstu võib
samuti pidada üldises stiilis mööbliga, teda
võib ka katta dekoratiivse riidega ja tarvi
tada istmeks. Riiete mahutamise hõlbusta
miseks võiksid kaasa aidata osalt ka elutoas
ja magamistoas leiduvad kahekordse põhjaga
diivanid, kuhu mahutatakse taliriided või
magamisriided. Tervishoiu seisukohast peaks
püüdma magamistuppa tuua rohkem valgust
ja päikest ning sisustuse lihtsust, mis ker
gendab korrashoidu.
Kui asuda üksikute mööbliliikide vali19
Joonis nr. 16
N. Espe: toole ja pinke
kule, siis peetagu siin silmas neid laialdasi
stiili ja komplekteerimise võimalusi, mida
pakuvad meile taluelamute ruumijaotused.
On tarvilik arvestada kõigepealt ruumide
suurust ja neid praktilisi nõudeid, mis üles
20
Pilt nr. 17
E. Kuusik: toole Seltskondlikust Majast
T allinnas
kerkivad igal erijuhul. Siin maksab juhis,
mis ei luba ehitada ühe ruumi jaoks eri stii
lis, lahkuminevate proportsioonidega tunne
tatud ja eri kaunististega varustatud mööblit.
Küll võib olla ühes ruumis mitut süsteemi
istemööblit, laudu ja kappe, kuid neid ühen
dagu ühtlane maitse suund, vormi iseloom,
ornamentatsioon või teadlikud vormide ja
värvide kontrastid. Aga teravalt kõige selle
juures peetagu silmas praktilisust, sest möö
bel on osalt siis juba meeldiv, kui selle vor
mid on arenenud meie elunõuetest ning ta
21
Pilt nr. 18
E. Kuusik: toole Seltskondlikust Majast
Tallinnas
vastab igati käsitusele ning on ka hinnalt
jõukohane.
Xstemööblina võiks mööbliliikide alalt
soovitada talumajja järisid ehk taburette.
Nad on hõlpsasti rakendatavad kõigis ruumi
des, võtavad vähe ruumi, on kergesti ümberasetatavad ja ei valmista ehituse suhtes min
git raskust neid kodusel teel valmistades.
Joon. nr. 14 näitab taburettide tüüpe: lauast,
kõrkjanöörist, riidepaelast või nahkribadest
põhjadega. Kui seda nõuab üldine mööbli
iseloom, siis võib taburettide jalgu kaunis22
Pilt nr. 19
L. Mey-Starkopf: toole
tada lõigetega või raami ääri ilustada orna
mentidega. Järidega rakenduslikus suhtes ei
võistle küll joon. nr. 15 esitatud vahepealne
tüüp, kuid selle istemööbli praktilisus laseb
soovitada teda nii peretoa- kui ka köögi
mööbli hulka.
Mis puutub pinkidesse, siis esinevad need
laialdaselt meie talu peretoa istemööblina.
Olgu siin tähelepanu juhitud sellele, et otslaudade vähesed lõiked teeksid selle mööbli
sootuks huvitavamaks vormi mõttes, nagu
näitavad joonised nr. 1 ja 3. Ning veelgi
suuremat vormirikkust annaksid pingile pulkjalgade asemele asetatud profileeritud laudjalad, mida võiks samuti kaunistada lõik- või
pÕletisornamentidega, nagu näitab joonis
nr. 16.
23
Joonis nr. 20
J. P.: tugitooli tehniline joonis. „Taluperenaine“ nr. 1, 1931
Kui on küsimus rahvapärasest stiilist,
siis ei tule unustada neid võimalusi, mida
pakub eesti rikkalik ornamentika õllekannu
del ja muul puutööl, koguni mitte vaibaornamentikat.
Nende lõikmotiividega ilustatud toolitüüpe esitavad erhitekt Kuusiku kavade
järgi valmistatud
toolid Seltskondlikust
Majast Tallinnas — pildid nr. 17 ja 18. Sa
muti Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi talumööbli kavandite võistlusele esitatud kunst
nik N. Espe joonised nr. 16. Seljatoega too
lide valmistamisel tarvitatakse samuti tooliselja loodispuude, eriti keskpuu profileerimist või ristpuude lõikeid, nagu näitab joo
nis nr. 19. Kõik need vähesed lõiketööd
24
Joonis nr. 21
E. Volberg: magamistoa ja elutoa tugitoole
annavad istemööblile sootuks viimistletuma
ilme.
Kui eespool on jutt istemööblist, mille
praktiline iseloom sobib eeskätt pere- ja elu
tuppa, on huvitavaks ja mugavaks vaheldu
seks tugitooli tarvituselevõtmine elu- ja ma
gamistoas. Neid tooli liike võib samuti val
mistada lihtsate konstruktsioonidega kodusel
teel. Sellise toolitüübi konstruktiivset puu
ehitust selgitab joonis nr. 20. Huvitavat
maapärast vormi näitavad arhitekt E. Volbergi tugitoolide joonised nr. 21. Nende juu
res on tarvitatud nii kõrkjanöörist kui ka
riidest põhjakatet.
Kui seda nõuab kogu toa sisustusstiil,
võib tarvitada tugitoolide kaunistamiseks ka
25
Joon. nr. 23
A. Roosileht: pehme polstriga tugitool
lõikornamente ja profiile tugitooli seljatoel,
küljetugede esikülgedel ja jalgade vahepuudel, nagu näeme joonisel nr. 21. Pole või
matu maalgi omal jõul valmistada lihtsate
konstruktsioonidega veelgi mugavamaid peh
me polstriga toole, mille üldvormi annab
joonis nr. 22, ja iste- ning lamamismööblina
pehme polstriga sohvat, diivanit, nagu näeme
joonisel nr. 23.
Joon. nr. 22
A. Roosileht: pehme polstriga diivan
26
Pilt nr. 24
Diivan.
.,Taluperenaine“
Salgamatult nõuab säärase mööbli valmis
tamine tegijalt suuremat tähelepanu ja vaeva.
Kuidas kodusel teel toime tulla pehme pols
termööbli ehitamisega, võib tutvuda lähemalt
kunstnik A. Roosilehe kirjutisest ajakirjas
„Taluperenaine“ nr. 11 1932. a.
Puhkemööblina on soovitav tarvitada eluvõi magamistoas diivanit, mille valmista
mine pole niivõrd keeruline, selleks piisaks
raamidele kinnitatud madratsist, mis kae-
Joon. nr. 25
N. Espe: peretoa laud
27
Pilt nr. 26
I. P.: kirjutuslaud. „Taluperenaine“
nr. 1, 1931
takse omakootud vaibaga. Säärast diivanitüüpi esitab pilt nr. 24.
Mis puutub laudade vormidesse, siis siin.
peetagu silmas kõigepealt laua ülesannet
ning toa vormi iseloomu, kuhu laud on mää
ratud. Ühegi teise mööbliliigi vorm ja kon
struktsioon pole sel määral sõltuv toast ja
tarvitamise iseloomust. Talu peretoa-, samuti
köögilauad olgu tugeva ehitusega. Pealmise
lauapinna materjal ei tohi olla kuuse- ega
männipuu, see annaks kuludes ja pestes
pinde.
Ühtlase kunstilise toa kogupildi saami
seks võib tarvitada lauajalgadel lõikekaunis28
Pilt nr. 27
Klapp-kirjutuslaud.
„Taluperenaine“
nr. 2, 1930
tust. Kuidas oleks võimalik ühtlustada stii
liliselt laua välimust tooli vormidega, näitab
joonis nr. 25, millele vastaks joonisel nr. 16
ülareas esitatud tooli vorm. Seal on laua
otslaudadeks antud samasugune lõikevorm
kui tooli seljatoel. Säärast vormi ühtlusta
mise põhimõtet leiame samuti joonistel
nr. 1, 3, 6 ja 9, mille algmed ulatuvad rahva
pärase maitse juure. Ülaltoodud näited anna
vad salgamatult ruumis huvitava rahvapärase
arhaistliku vormikõne kogu mööblile.
29
Joon. nr. 28
A. Roosileht: elutoa nurk
Mis puutub elutoa laudadesse, siis seal ei
valitse tänapäev laudade mõõtudes ja vormis
kindlat reeglit. Diivanite ja kušettide juure
võib tarvitada madalaid, nn. teelaua tüüpe,
töölauad mõistagi peaksid omama harilikku
Joon. nr. 29
Pakk-kastist riiul
30
Joon. nr. 30
E. Volberg: „kasvav kapp“, I variant
kõrgust. Elutoaiaudadena, seal, kus tehakse
osalt ka kirjatööd ja loetakse, võiks soovi
tada lihtsaid, kahel pool riiulitega laudu,
Joon. nr. 31
E. Volberg: „kasvav kapp“, II variant
31
Joon. nr. 32
L. Mey-Starkopf: puhvetikapp
nagu näitab pilt nr. 26, või ühepoolse kapiga
kirjutuslauda, mida esitab joonis nr. 4. Üldi
selt on soovitavad ümmarikud lauad oma
mahutuse ulatuse poolest. Ka pole ülearune
küsimust tõsta säärasest kirjutuslaua konst
ruktsioonist nagu pildil nr. 27, mis hoiab raa
matuid ja kirjutusmaterjali tolmu eest ning
on sobiv hoiukoht dokumentidele. Üldiselt
peab iste-, lamamismööbli ja laudade ning
sinna kuuluvate riiulite kokkukõlastamisel
arvestama koduseid võimalusi ja isiklikku
maitset ning sellest lähtudes asuma mööbli
valmistamisele.
Üht sellist elutoa nurga
moodustamist koduste abinõudega näitab
joonis nr. 28.
Kui asuda kappide küsimuse juure, siis
on laudade kohta mainitud mitmekesisuse
põhimõte siin samuti maksev: kappide ehi
tuslik iseloom sõltub sellest, milleks ja kuhu
nad on määratud. Joonis nr. 29 esitab riiulit,
mis valmistatud väga lihtsal viisil — papp
kastist. Seda võib tarvitada raamatute pani32
Pilt nr. 33
Puhvetikapp.
Taluperenaine“ nr. 3, 1930
paigaks või muuks otstarbeks ja uksega varus
tatuna annab see algelise kapitüübi. Pere
tuppa ja kööki tuleks soovitada kõige lihtsa
mat, nn. kasvavat kappi. Kasvava kapi pare
mus seisab selles, et teda võib tarbekorral
laiendada, juure lisades selle ala- või ülaosale
samasugustes mõõtudes ja vormes kappe või
riiuleid, nagu näitavad joonised nr. 30 ja 31.
Säärase kapi valmistamine oleks otstarbe
kohane ja odav ning selle laiendamine sün
niks orgaaniliselt rahade ja rakenduse seisu
kohast. On loomulik, et kappe võib valmis
tada igast meil esinevast puusordist. Jooni
sel nr. 32 võime näha tänapäev levinud puhvetikapi vormi kahe pealmise ja kolme alu
mise jaotusega. Kapi üldine vorm on mada
lavõitu, võrreldes endiste puhvetikapi mõõ
tudega. Hõlpsamaks ehituseks tarvitatagu
raamidele ehitatud uksi, kuna silepindadega
ukse ehitus nõuab vähemalt ristamisi kolme3
33
Joon. nr. 34
E. Volberg: üldvaade kööki. „Taluperenaine“
nr. 12, 1932
kordselt liimitud lauapindasid, et takistada
uksi kiiva tõmbumast.
Moodsat puhvetikappi esitab pilt nr. 33.
Ta koosneb madalamast alaosast ja ühelt poolt
sahtlitest. See kapi vorm on tänapäeva eba
sümmeetrilise ehitusprintsiibi näiteks, mida
võib rakendada ka teiste mööbliliikide juu
res. Kuna nüüdisajal tarvitatakse pesuhoiuks
vähem kummutit, siis on eriti riidekappide
juures, mille üldmõõdud nii sügavuses kui
laiuses on kasvanud, selle uue ebaühtlase jao
tuse põhimõtte rakendamine tarvilik: pesu
hoiuks ehitatakse riidekapi üks pool riiuli
teks. Ka on võimalik siduda riidekappi pesu
kapiga nn. kasvava kapi põhimõtte alusel:
ehitatakse samasuguses kõrguses pesukapp ja
liidetakse see riidekapi külge.
Talu köögimööbel! Sinna on senini rän
nanud kõik vananevad lauad, toolid ja
34
Pilt nr. 35
Nurk ülesoomemaalisel põllumajanduslikul
näitusel 1932. a. Viiburi Martaliidu poolt
esitatud väiketalu köögist. „Taluperenaine“
nr. 9, 1932
kapidki. Ja ometi — see ruum, mis meil
taludes on olnud toamööblile hauaäärne,
peaks omama kõige otstarbekohasemat erimööblit, peaks vastama kõige rohkem tege
likkudest kogemustest kasvanud nõuetele.
Köögimööblil puuduvad aga kõikjal üldmaks
vad vormid, sest selle iseloom on otseses sõl
tuvuses majapidamise suurusest, isiklikest
tarvetest ja võimalustest. Ilunõuded — need
olgu viimastena arvestatavad köögimööbli
ehitamisel ja need võiksid avalduda vaid köö
gimööbli värvimisel. Kapid, lauad ja pingid,
mis paigutame kööki, peavad olema lihtsate
vormidega ja kergesti pestavad. Selleks tu
leb neid katta õlivärviga. Joonised nr. 34 ja
35 toovad paar näidet köögi sisustusest.
Eespooltoodud vähesed näited ei või
malda talumööbli küsimusse tuua kindlaid
ettepanekuid. Nende ülesandeks on tähele
35
panu juhtimine mitmekesistele lahendustele,
mis meile tulevikus esitab talu sisustamine
vastava talumööbliga. Selleks, et kindlaks
määrata meie elulisi nõudeid ja rahvuslikke
kunstitarbeid maamööbli suhtes, on tarvilik
levitada teadmisi meie maamööbli väljaku
jundamise vajadusest. Kodune elupraktiline
korraldus ning koduse ümbruse vormi mõjud
ja maitse, millele põhilisi jooni annab eeskätt
mööbel, on meie stiilitunde ja kunstimaitse
esimesi arendajaid. See on ka meie kodu
tunde tiheduse määrajaid.
36
Rutake õnnepileti omandamisega!
Eesti Põllumeeste Seltsi
Vahi koolid
«••••■
v
»
Vastu võetakse mõlemast soost
õpilasi, kellel on 6-kl. algkooli
haridus.
Vastu võetakse mõlemast soost
õpilasi, kellel on 6-kl. algkooli —
keskkooli haridus.
Lähemaid teateid saab koolijuhatuselt, Tartu
kaudu. Telefon Tartu 2-54.
Eesti Põllumeeste Seltsi Vahi koolitalu
pudelipiim ja aiasaadused
on kvaliteedilt parimad ja hinnalt odavamad.
VaataJOHANNES BARBARUS
E. V.-r.
VIII
KOGU VÄRSSE
...JOHANNES BARBARUS
E. V.-r.
VIII
KOGU VÄRSSE
& POEEME
1927 — 1982
Mõningaid trükieksimusi, mis kauge korrektuuri tõttu
teksti libisenud, palutakse enne lugemist lahkesti
vaevaks võtta vastavalt parandada:
Lhk. 3. 3. rida alt — Wresen — pro Dresen.
„ 31. 1. 99 ülalt (2-ne plaan) -- aineil — pro laineil.
„(1-ne plaan) -- ärtu — pro härtu.
» 42. 5. 99
„ 42. 9. 99 alt
(2-ne plaan) -- vabrilgl — pro vabariigi
„ 49. 9. 99
„
(1-ne plaan) -- fakel — pro fakkel.
„ 52. 1. 99 ülalt (1-ne plaan) -- lainil — pro laineil.
„ 55. päälkirja klambrin — guasl — pro quasl.
„ 60. 6. rida ülalt — hingelisi — pro hingelisi.
„ 120. 8. 99
„
— liit — pro silt.
„
— Lnn — pro Linn.
*> 121. 9. 99
„ 124. 10. 99 alt — oli — pro oli.
JOHANNES BARBARUS
E. V.-r.
VIII
KOGU VÄRSSE
& POEEME
1927 — 1932
Tallinna Eesti Kirjastas-Ühisaae trükikoda, Pikk tän. 2. 1932.
„Horizontoj" -- valik värsse esperantokeelsen
tõlken (tõlkija Hilda Wresen).
*
llmuman (valmis käsikirjana) : Jaan Vahtra, —
monograafia.
■
EELSÕNA,
Moto: Der menschliche Geist schatft
sich eine elgene Realität . . .
(Die literarische Welt.)
Olen pikemat aega vaaginud, kas viiiku vältusel kuhjunud
ajalaule, millised meeleldi kõrvale jäet eelmiste kogude puhtluulelisest loomingust, erlraamatuna üldse välja anda ?
Kui järgnev põimendus toimunud, siis päämlselt sel põhju
sel, et aeg ei seisatu, vald sööstab meie vaimu kaudu igavikku,
Jätten järele lainetusi, mille amplituud päev-päevalt väheneb:
ajalaulud iganevad, nagu inimene Ise, kes omakord — kaudu aja voolab minevikku.
Olen katsunud läheneda sellele aja voogavusele ja alalisele
teisumlsele puhtloova printsiibiga: ühineda vahenditult kõige
ümbritseva eluga, vahel isiksuse haihtumiseni — sulada ühte sel
lega kõigen tema varjamatun otsekohesusen ja siirusen, luuen
puhtisendilise realiteedi — oma vabariigi, oma „E. V.-r.“i, mis pole
identne ametliku „E. W.“-ga, sest igal luuletajal on oma
lipukavand, oma sisemine riigikord, mida ta kaitsma
peab, ehk kui tal seda ei ole, siis pole ta luuletaja...
Pole ime, kui loominguvabariiki iseloomustab põhjalik erinemine
üldsusest ja tavalikkusest, sest: luule on sageli autori
maapagu. . .
*
Kuigi: „aeg modelleerib inimesi, inimene aega", pean tun
nistama, et käenolevan kogun tingimata aeg on rohkem modelleerind mind kui mina aega, kuigi olen katsunud „väljuda enesest
kui tõe lähtekohast." Pean tunnistama: sen põimendusen räägi
vad kaudu mu suu rohkem teised kui ma ise, — kõnelevad kihid,
rahvas, inimesed, — ka need tähtsuseta olevused ja põlatud töö
loomad, kes muide on pidanud vaikima, — need väikesed inimesed
— pigemini objektid kui subjektid, kel pole sõnaõigust ega suurt
kuulajaskonda, kelle hääl pole küiinind rahvatribüünini ja kõne
tooli paraadlikkuseni, — selle näitelavalise & teeskleva isamaalsuseni, — sest:
halveimad patrioodid on, kes tänavnurkel
hurra! karjuvad...
5
Ka „E. V.-r“än esinevad värsid on omamoodi „isamaalaulud“,
kuna nad väljendavad meie rahva (just mitte väikese osa!) tunne
tusi ja suhtumisi, registreeriden ajalisi sündmusi ideeliselt seisu
kohalt. (Nii mõnelgi värsil peaks pääle selle-ajaloolise dokumendi
väärtus olema.)
Kõike seda arvestaden, laskem siis aeg räägib oma mitme
kordse ja paljundet suuga, oma tuhande keelega! Kel kõrvad, —
see kuulgu! . . .
*
Kui meie — ülemiljonillsest rahvahulgast nood sada luuletis
kogu lugejat (milline optimism!) raamatun haistavad apokrlvallsi
mõtte & idee julbatusi (= valesti väljakukkumist), siis süüdistagu
nad aega, elu, olukorda ja neid suuri „lsamaalasi“, kes kaukahuviden kipuvad liiga tegema oma vähemale vennale. Mind süüdis
tada ei saa, sest esinen ise prokurööri osan. Olen teotsend ümbrit
seva elu siira väljendajana, — üldsusele kuulmata jäänud nõrkade
ja kaugete („väljarändajad!“) mõtteavalduste häälekõvendajana . .
Audiatur et altera pars!
Ü1 e j ä[ä vale luuleanalfabeedilisele osale eesti
rahvast (s. o. umbes 1.100.000-le) on aga ükskõik:
kas üldse kirjutetakse, või mis kirjutetakse —
seega mu värsikogul on kunstilist ja ideelist vas
tutust kanda ainult saja inimese een. Olen õnnelik,
kui mu kogu luule lugemisest täitsa võõrdunud „kultuuritegelasi“,
kes kogu meie vabariigi iseseisvuse ajal ka ühtki rida proosat
ei ole sirvinud, taas trükitähe manu juhatab, kuigi see peaks
sündima prokuröörliku nuhkiva tagamõttega, sest viimast (— taga
mõtet!) võib meil rohkem leida kui harilikku puhast mõtet . . .
*
Tiivustet noist „suurepäraseist luule väljavaateist“, astun
külma rahuga üle meie elu ümbritsevast „suurest üks-ta-puhast“, —
rõõmusten, kuis:
„päeviga saabuv haarab uuest vormist,
kant minutite, sekundite tormist“ . . .
Pärnu, sügis, 1932. a.
J. BARBARUS.
6
E. V.-r.
(TSÜKL ESIMENE)
E. V.-r. — AVANG
Kellele Maarja-, kel Tuulemaa,
Eesti — okkaline luulemaa:
nõgestega aia äären, ohakate umbrohuga,
ikaldusaastate nälja hädaohuga.
*
Vihmade vintsutada, sadude sarjata,
võimata väljade varasi varjata:
Eesti — pilvede penide pureda, —
murravad mudaks mulla mureda.
*
Taevas i n a helgib ainult vabariigi lipun:
must, — mure, öö, mille kohal ta ripub.
Oleme ise valge asetanud alla, —
haua poole valgus meile akendel valla.
*
9
Eesti sündind emast, — vene revolutsioonist)
luuletaja lipukavand, — jälgige joonist:
...
s
i
n
iPü
(pustm
u
ttt aloodin!),
v a
1
g e:
ne
koidiku kumma kastnud vabariik alge.
Poeetide põuen — päike, peerg — tuleriit:
südame põlevkivi, koks, kukersiit,
kuigi ka hingen vahel udu mingi:
rappa rajat süda, — sood ümberringi.
*
Vihmade vintsutada, tormide tallata,. . .
ei ma taha omi pisaraid kallata,
Eesti, — su vettinud väljadelle lisaks . . .
Ärgu mu värss saagu kaebeks — kisaks!
Ikaldusaastal, 1928.
10
E. V.-r. LINNULENNULT.
Moto: Linnulennult kas te näinud,
pilvedega kaasan käinud?
J. B.
1.
Vaibad, — soode ja rabade
tikit kanarbiku pleekinud lillaga,
— Eesti maastik:
salude vahel — põlde, aasade sillaga,
taamal ruuduna raiesmik — laastik.
Üle väljade vabade
aerotiibade sirutet lend:
vaatle isamaad, vaatle endi
*
Nõnda vist kevadel hanede kaelad
sihivad pilvedest kaikuva „ga-ga“-ga,
silmin Lõunamaa sinine meri,
rändude võluga — seikluste saagaga,
näljased otsivad põldudelt teri.. *
Samuti minu pupillide taelad
jänunevad järele luule,
mis kant kahe tiiva ja tuule*
11
Majade konnakarbid rannikule poetet,
tagaseinaks vabrikute varemed, — Pärnu,
katuste punaga rohelusest kelgib.
Meri nagu peni lakub kallaste kärnu,
taamal — kalurite üttide telgid
seljaga sinetava metsa vastu toetet.
Mõtiskelen: on see unen, või ilmsi ?
elukohaks: 28, Viimsi!
*
Horisondil paatide liblikud valendavad
üle lainte harjade õitseva muru
hõljuden, — vahulille õislehel’ lasku
purjede tiivad tahaks: tuul et ei suru
rusikaga fokkriide pingutet tasku...
Juba mu silmad põlde ruutudel maletavad:
salude vahed — aasade sillaga,
majade malendid — sirelite lillaga.
12
2
Vaat: väliseljakud — oosid,
vitsiku karjasega tursunud turjal;
orgudest paisub künk — kaamel kühmjas,
rändrahn veeretet käel kurjal
kaldale järve, mille vesi näib ühmjas.
Taamal majade tikutoosid
pilvede peegeüdusse heidavad varju:
kastavad vette õlekatuste harju.
Viljandi — tsükloop, — järve monookel
silmitseb sõbralikult õhku ja ümbrust:
varemed — vastu, kaldal — kantsid.
Venivad varjud veen — sooritaden kümblust.
Sakala Saiome, kellele tantsid?
surmale suikunu suudluse ootel,
mineviku verine Jokanaani pää
ei su käte vahel elusaks lääi
Virvendab Võrtsjärve lihvitud peegel, —
Haigutav udude amalgaam pinnal,
mõnulevad majad — õhukupud
maakera mulla mügerlisel rinnal;
paistavad tornide teretavad nupud:
maantee käärul kirik — keegel,
keegli otsan — kukk, ehk rist...
Äkselt, nagu maa alt kist:
kt-
Tartu — Emajõe sängin,
pilved vooguden peegeldavad,
taevad teevad toaletti,
vette pitsi heegeldavad ...
Vaatlen tänavate ketti,
majadega malet mängin.
Toomelt („Poeet, kust idioot!“)
püüab kalu silme noot.
*
14
Ole tervitet Eesti Parnass!
Katuste kandikud, ladvastikud lõigutavad,
aedade avarusist puude buketid
rohelist spleeni taeva poole haigutavad...
Ootavad ostjaid „ Kaubahoovi* letid...
On’s meie muusidel kodune, kas?
pudukauplusist pehkinud pinnal,
väikekodanlisen laixnurohken linnan.
3.
lähemalt õhust, kui mujalt on keelat
,, üle vait alla* oma isamaale vaatan:
taamal tuuliku tiivade crueifix.
Kuigi nagu Jeesust mind avatleks saadan,
sügavalle süvenend idee fixe, —
kui teiste maade eetrit kopsesse neelat,
ei siis lipitsejat lahkesti laani,
kumarda kiusajat madalalt — maani.
*
15
Tasandikud, luidestikud, kõrgustikud kõhnad,
paelana jõgi läbi mergelsavi,
vesi, — niidid, pais on suga,
vilksatab hõbedana hirmunud avi:
veepinnal virvendab jooksev juga ...
Monotoonsed maanteede mõhnad:
tõusud + langused looklevad veena,
tõttavad kuhugi tolmuse teena.
*
Kandur, näe! põllul, — juba aastasadu
inimene otsib oma elumõtet mullast,
sahaga selgitab südame sihti,
unistaden: salveden viljade kullast.
Ent see juhtub sagedasti — tihti:
ahtraks jääb aas, viljatuks vagu...
tummana tukub siis varjusurman talu,
sosistab salaja sünge salu.
*
Inimene maanteel... vanker vurab,
nõlvakul karjaloomi, — kirjud kannid, —
murude mänguasjad vitsikute vahel.
Päikse rebu praadub Peipsijärve pannil,
pahemal lookleb raudtee ahel,
Saadjärve silmad — käel kural, —
nõnda kannab mind pilvede tee
kaudu Jõgeva, mööda Mustvee*
16
Rakvere rajal... jääb nägemata Narva, —
viisnurk, vasar & sirp Vene piiril.
Arvan, et võin õhust kõrgelt tunda
silmade sihtivate laske tiirils
Aseri—paremal, kurale—Kunda,...
Meri taob maasse mõne terava talva:
Mungalaht, Papilaht, Koiga,... juba Tallinna
vaatepiiril kerkib — tumeda vallina.
4.
Lehvivad vabrikukorstnail suitsulipud,
tõstekraanad sadaman hiivavad spleeni,
dokkide tõusvate tervitab telling,
kergitab paigalolu — seisusordiini
laevade liuglemiseks ehitet helling.
Majade rägastikust kirikute tipud:
Oleviste uhkeldav — kõrk antenn,
vaesus all, kun tänava renn.
E. V-r.
2
17
Kandvad kalmistulgi laibad oma ristit
keha ei pääse veel pääle surma survest,
ahelaist lahti ei saa inimene hauan:
mure vahib vastu malmi kullatet urbest,
künkad kõik kettiden, raot rauan.
Vllisten vaibuvat viisi — Valse triste’i,
vingub vahel tuul, punub päike pärga,
suudleb lillesilma haual-pisarmärga.
*
Linn nagu hirmund: vankrite põgin
rahutu, — raudtee, tramme vurisev vinge,
askelduvi inimeste sõelumine kiire.
Midagi kotkalennust siirduman hinge,
teeme kui Toompea kaljudel tiire,
— südamen mootori halltõve login,
propelleri õhkutung pakitseb poorin,
laulab ruumi paisat rakukeste koorin.
*
Patkuli trepilt vana orjaaeg vahib, —
alla, kun võimule allund rahvavalg.
Tõtaten Toompeale, ei taipa ministrid,
kumb neist parem: Pikk, Lühike jalg,
karjääri avaneks et kergest’ registrid,
kahel otsal põleksid peerud & tahid . .
Tõkkejooks õnnestub sellel, kes ergem,..
valitsustoolil juba istmikul kergem.
18
Kõndiden kõrgelt — läbi Viru ja Harju,
astuden õhun üle väravate torni,
tahaksin unest’ kive lupja kasta t
mälestused maalivad mineviku morni,.. .
muistne küps, — et õhku lasta,
Vaatke vanapiiga viirastuste varju:
minevik — suur, vaja varemaeg sulgu,
olevik olgu, tulval tulevik tulgu!
5.
Säinad ja lahed lausa sukelduvad silmin:
Naissaar, Aegna, neemed merre hüppel,
sirutavad saared, — Lääne laiutavad käsi,
lainte loksutavan laisklevad rüppen.
Silmadega kui ju väsin,
südamkaameraga filmin,
sõrmedega kompan — käin:
juba peon mul Soela väin.
2*
19
Ei ma näind, kuis värtnad — poolid
Kärdlan ketrasivad kangast,
all kas paas, ehk madal madar ?
Möödusin kui Ristna pangast,
kaugel Kassaar, — „kataitt — kadar,
vete vahun vooge voolib,
ümber udulinik — aur,
tuukrina — mu silme kaur.
*
Noodsaarest — Narvani, Lääne rannikute pitsist,
Sõrve merest, — piiriks Lätimaa — Irbeni,
meridiaanide pigistavad pihid.
Kompassi uuesti kohendame kirdeni:
Ruhnost mööda — Peipsini sihid:
27-idapikkus kuu GreenwichMst...
Litsuvad laiuskraadid — torkivad tangid,
merest ehk maad, Eesti, juure kord hangid ?
*
Üle selle maa lehvib sini-must-valge,
Haanja munamäest — saareni Kokskäri
vabariigi varda valitsev toonus.
Linnulennult võib ju olla ka peri:
puudub kui kõrgustike karastav koonus,
pöörata kuhu poeet võiks palge, —
aero, = mäe aseaine, õhul on pind,
inimene tiival, nagu oksalgi lind.
20
FILMVÄRSS.
(PÄÄLINNA NEGATIIV).
1.
Milline kummaline sügise õhtu:
vedur on vihane, ära nagu arust,
vastupeksvast vihmast, läbi söösten marust,
ähvarden piksepilve poolekski lohku.
Taamal aga soodesüled kuis auravad,
suruden üles oma märjast rüpest
pilvi, — kui suitseks saunad laupäeva küttest.
Vagunid joobnuina tuigerdavad, jauravad.
Ja vilksatab : Raasiku, Lagedi, Ülemiste ...
Seitse lööb õhtune tornikella gong,
saabub kui Baltijaama pire rong.
Hingen mul rahutuse terav piste s
Kuskilt olen põgenend iseenda eest,
tänavate mõrda — aet vaistust, ujund,
kalana, silmin teiste randade kujund,
— välja elu magedast, seisvast veest.
21
Tahaksin ajada end püsti nagu Oleviste,
sirgena astu üle ümbritseva rädi.
Vaatan: üksteisest kuis rahulikult läbi
tõmbavad tänavad lugematuid riste.
Mõni neist ei-kuhugi välja meid vii,
inimese elu vahest jookseb nõnda umme,
— sulgeva müüri krohvi määrdinud lumme,
et matkajal taganemistee ainnlt prii.
2.
Ja inimesi sõelub ... All vihmavarju-seene
jalgur kisub köötsi, ise sammub nagu torn:
mõttesse vajund — ilme kohutavalt morn.
Pisaraid sügisesi nõrgub jalgteele.
Lisaks klaverkeeltelt ülalt sajab helivihma
kaudu avat akna... veetorude saksofonid
häälitsevad kaasa, nagu undaksid telefonid:
trummnahal tunnen oktaaviderihma.
Nunnekuja kuhilad all katuse kaabu
lakkamatult matkavad muistseid radu,
minevikku hüüden, mida ähvardab kadu:
aeg mis möödund, ei iial enam saabu.
22
Ja järsku mööda kõnniteid, Lühikest Jalga
Moosesena Siinailt — ledib Patkulilt alla
lõõtsutaden rahvasaadik, hõlmad tuulen valla,
raju een keegi oma kabuhirmu ei salga.
Portfellin kaenla all — käsulaude tal virn,
pää kohal pajapõhjast mustem pilvmägi, —
sammude müdin»] taevane ratsavägi
ründab, — inimnägudel närvitsev hirm.
Trümmisid põristab paraadiline kõu:
risti ja põiki piksepiikide sähvatusi,
tulisõrme hoiatusi, hukatuse ähvardusi,
vaatke! kõik taganeb eel selle jõu.
Ikka lähemalle, lähemalle kapjade plaginal:
pilvede ratsanikud, hobulakkade lehviden,
millede kahurvägi rasketel rehvidel
järgneb galopina — rataste raginal.
23
Tühjenevad kabuhirmun platside sõõrid,
juba lööb valusalt traati ja karda
— vihma vastu Raekoja gootilist sarda ...
Uluvad iilidest tänavate lõõrid...
Armutult peksab torm majade rõuke,
lõpeb nõuda õhtu ja saabub sügisöö,
koomal’ ümber linna tõmbub müüride vöö,
tallab jalg astuv valgeid rahetera-tõuke.
*
Kisub mu südagi öön ennast kerra
— linade lumme. Kuulen, voodin kui keeran end:
tornikell tunde taob, pooli & veerandeid ...
unelmad sõuavad unelmate perra.
Juba end valmistan vastu narkoosiks,
uni — öö kloroform kustutab aja,
kõrvadest kumiseva ruumigi kaja,
väsimuse mürk toim’vaks osutub doosiks.
Tõuseb mingi laul alateadvusest üles
tahaksin öelda nagu midagi õrna,
sosistada kusagil kuulavasse kõrva ...
Pää — ööpõlvedel, patjade süles.
24
Ja mu mõtted kui suits, kui udu-lend-suled s
arvud tõusvad kuskilt: Aja, Ruumi & võimaluste.
Uinuvad inimesed taga nummerdet uste,
kustuvad silmin ja majaden tuled.
4.
Hommikul valgus läbi luukide filtri
sisse murrab, silm tunneb lõbu sest helgist,
vihma järel lahti löönd taevasest nelgist...
alt kuuled kärgatusi, kurjustusi kiltri.
Mehhaanilise kõnnakuga argipäev astub,
tuulutav auto ajab lehkavat vagu;
sõiduki neelab kitsas pöiktänav — pragu,
inimesed tõttel — nagu kallistuseks vastu.
Ämblikuna silm näht pinnast, vormist, värvist
kinni haarab: sõrmede vahel tabat hetked,
üksteisest mööda sihit sammude retked,
ellu hüppab kõrgevoolupinge igast närvist.
Platside noodad täis kihavat loomust,
tänavate hõlmad pärra tõukavad lisa.
Turgudel tõuseb fortissimoks kisa,
kauplejad pingutavad häälpaelte toonust.
25
Turu nurgal kordnikud-keerubid valvel,
paradiisi väraval, eraldaden muust,
võtta kes tahaks Hää-Kurjatunde puust.
Kerjuse käsigi almuseks palvel.
*
Tornide mõrravaiad usklike püügiks
laotavad agulini tänavate võrke,
pastorid-kalurid iga patuse tõrke
neavad, neil monopol jumalamüüglks.
Vaatan eluvahtu linna riisuval kurnal:
imeline kujutella, kui ei kõnniks siin keegi,
kaoks kui inimesed ... Nõnda läbi seegi
astu võib, haiged kui suikund kõik surmal*.
Äridki jahmataks, kuis kohkuks vitriinid,
keegi kui ei suunduks enam sisse ja välja,
maakera puhtaks pühit katku, kui nälja,
järel jätaks haigutavad tänavate liinid.
Nüüd siin pankur kuldkalana ujub,
liiguten tasa omi pehmeid uimeid,
varitseden saaki ka siis, kui meid
ammu on pühkind ta kõikvõimsad tujud.
26
Küüru litsut töötu häbin silmad lööb maha,
süüdi nagu oleks, kui paluks veel andeks,
sisemiselt ainult paisub needeks, tas vandeks,
ilma et lood üldse: naine, leib, raha.
Vaatab ümberringi — elu hall, sootu must:
pennigi leida pole tühjunud kukrust,
laotab viletsus nimeta nukrust...
võimalused sulet, pole rõõmudesse ust,
*
Ja ikka tõukab tänav teisi õnnetuid uusi,
haarat oled masendavast raskest filmist,
pisar kipub veerma ema hardund silmist:
piima pole rinden — all näruse bluusi.
Ent põuen, kun nooruslik süda kord tuksus
kivina kuumana — tükk valus raske.
Keldritoan rõsken teda välja nutta laske,
kõnniteil kui laiutab karusnahke luksus.
27
5
Astub nii sügis. Juba pudeneb lehti...
Elada: tund, päev, aasta, ehk sajangud,
viletsuse täidet aina rulluvad ajangud,
elu nagu selleks, et surmal* end ehti.
Nälg vahib näkku — seljataga kel vangipõli,
masinate apokalüptiline ulumine,
väntade askeldus, poltide surumine,
hinge kust nõrgund aina tahma ja õli.
*
Toompea vahib aga kõrgilt, üsna mornilt,
viletsusest pööritab, — härrastel ökk.
Mäelt Harjuvärava „Kick in de Kök“
libastuman, loskunud tasakaalult, vormilt.
*
Tänavate hõlmad ikka püüavad kalu ...
sadaman aurikud röögivad, tõttel...
Oleks siis tähendus ujumise mõttel,
kui see viiks üle mere kannatuste valu!
28
„E. V.-r.“
(POEEM KAHEL PLAANIL.)
Moto asemel: Esmakordseltkuuluteti „E. V.-r.“ Pfirnun välja. Kuulutan seda oman poeemln teist
* korda. . .
J. B.
I
Ajalukku plakat:
E. V.-r. on hakat.
Seitsme sajangu ududest,
kaugete kannatuste kududest,
lepalinnu leinalaulest,
orjaaege ähmast-aurest,
vabadusse äkki hüpe.
Eestimaa — taas emarüpe,
tõstnud rahvas orjakäe,
mis te lootus? vaat! ennäe:
lehvib sini-must-valge,
peidab punalipp palge.
Seitsme sajangu öö
langes nagu vallandet vöö.
29
Kargas kartsale kikas,
tõusis teiba tiivuline,
sabasulin siivuline,
kirevana: kukerekuu!
lahti laulune suu.
Vahtis vaene. Vahtis rikas,
kandamina kanden kõhtu,—
„kikas õnne kireb õhtu,
punaharja puneten, —
ilma uut, — teist uneten,
lehvivi lõpuste lokuten
koriseva kõriga kokuten.“
Vaatab vaene vabadik:
pilve alla punapäike...
Popsi peoski püssitikk
pööraks otsa — tuleläike,
valvaks vaese vabadust:
tahetakse tabaust,
riivi risti rajada,
auku alamaid ajada.
Vahib vastu vastik lõustik,
tekib tarbeasi — tõusik,
klassivõitlus virgub visa,
kommunism me ristiisa!
30
Kana kartlikult kõõrutas:
muna murega muneda,
(uimane urvake uneta!)
kuhu kanda,
paika panda?
Sekund sündmusi sõõrutas
ajalugu lüpsis lehma:
tahtis tõsta, kista kehva
pimedusest päikse paistel',
naeru näole nutunaistel’.
Kahtlus kõhklejaten käärib:
võitlus vabadust kas väärib,
kui hüüud: ,,kõigi maade
töölised
ühinege!“ — tuhmid nagu, —
öölised ?
Lämbub marseljees, inter
natsionaal.
Kas lõpp revolutsioonil — fi
naal ?!
Lehvib aineil lõvilakka,
tõukab tormidest meid takka
Briti kiskja käpaga,
paitab palja päkaga.
Rahvuskodanlaste lõõm:
„Mu isamaa mu õnn ja rõõm!“
Lehvib sini-must-valge,
peidab punalipp palge.
Ruttab, ruttab ruunake,
siht nüüd sirge — suunake,
traavib, traavib täkuke,
paisub pikapäkuke,
tulevane tuhuhoost...
Ah, mis saab sest sünniloost ?!
I
Taipab kommunist sest plaa
nist,
paiskab sekka kõrikraanist:
„Hundil onneed hullud jutud,
karul kõned kavalad!“
El voolanud kevadised veed,
Küünlahärmatis puiel — paks
pakane,
linnast koju veer’vad nagiseden reed,
talv tuiskab üle põlde lumilakane.
Paljud jalgsi
koju tõttel, võtten julgust,
poolvargsi
suuaugu mulgust:
„Linnan vabariik loodi,
võlla kommunism poodi...“
Kord tõus, kord mõõn:
„Mu isamaa, mu õnn ja
rõõm!“
32
Mis küli valmib värdjast
ähitakse ümber ärdast’?
Tööline tahtis tööriiki,
vaene vaeste vabariiki,
punariiki paljaspüksi.
Ütlemata jäägu üksi:
mida soovis luuletaja,
— utoopia huuletaja.
See on vistist kõigil selge?!..
tõstaks praegu, pööraks tel
ge ...
Ah, mull’ meeldib raskejõus
tik,
löön sind, vaimuvaene
lõustik,
kellest rasked riigitoolid, —
parempoolsed panmon*
goolid !
Kass oli käpaga kaenud,
salamahti silmi pesnud:
külalisi kuulutanud,
vaenulisist valju vestnud...
Torm oli taevaid tuulutanud,
raju pilveriite raenud...
Varahommik vahib vaosta,
pilvepanga püksipraosta,
rõngad ringina raotud,1)
tähiseina taeva taotud:
üheksa ühtlast ümmargust
kuulutavad kangel kadu;
võlvilt vahib võre-madu,
keelab kõrgile kummar
dusi.
NB! ') Sakslaste Pärnu saabumisel —
25. veebruaril (1918. a.), nähti taevan
võrelisipllvepöörlseid,päikserõngald,
— kokku üheksa üksteise lähedusen.
Autor.
E. V-r.
3
33
Tänavail täägid teretavad»
võimsa värvid veretavad,
kun sini-must-valge alles, —
„Deutsc&land, Deutscftland
ttber alles/'...
Kartsa!!! — nii kiiver ki
sendab,
südame sappi sisendab:
räuskab raudrist, sõimab si
nel ...
aadlil ainult õnnelisel
särab seen ja särab väljan:
— „nüüd kord Eesti närtsib
näljan!.
U
Mära ei märkigi märatse,
kikas kirev ei käratse,
ei ta peksa teiban tiibu,
kuigi lootus veel ei hiibu..
Täkud tallin taltsana:
hobu hirnub hirmusilmii,
taevas — tume, päike pil
vi!,
mehed maan on maltsana
alandlikkus asub alpi,
tänutunne taltsasse;...
Sooviks saksik meie skalpi,
käkiks kartlik kaltsasse.
Vahib vasik vastikuna,
põrnitseden paiskab polgu,
määgija mornina mäletseb,
naine nägus nastikuna
jäägermehi jäletseb, —
vihavaen, kui viiaks’ võlgu:
siga süüaks’ sõraline...
Eesti — mulk, maa mõraline,
piiri pole pidevat,
sõlme, silmust sidevat...
Vaikus vahib väravast,
õudus õõnsail silmil õuest...
Kõrgi kõrist käravast
kõne kõmiseman kõuest:
Sakstel’ sõbralikult siutsub,1)
põllumeeste plaane
piuksub
maaliit — meelitav meduusa,
tõotab truudust kaudu
tuusa.
’) (kanapoeg, ehk sõnasõnallsen naljatõlkeu — Httlinersohn).
#
Asjaolud ahelduvad,
väljavaated vahelduvad...
Kõrgid kiivrid kõlisevad,
vaenuvankrid võrisevad:
piiri poole pannaks’plehku,
käivad käed & jalad
kähku.
Koer kuuvalgel hundand,
ulund,
üheksa—kuid üksi kulund,
kiivrid kuni kohanenud,—
peldikpotikspohanenud...
Rahvuskodanlaste lõõm:
„Mu isamaa, mu õnn ja
rõõm!4*...
Tööline taipas täbarat,
rahvusriiki räbalat:
vaeste viletsus jäi viiki...
Ei sest tule rahuriiki!..
36
Mõõgad murti küll muredad,
aeti alatumad auku,
püssid, padrunid perra,
kuulipritsi lindid kerra,
piigid penile pureda,
poleks et peletavat pauku,
et kõik relvad rooste
sööks,
— aeg on uuestsünniks —
4
tööks!
3
Oi, horisont kui hymen käri
seb s
Euroopa avaman on ust,
— kolm tarka Hommikust:
sirp, vasar, viisnurk — täht,
(kas neid kord Naatsaretin
näht ?)
Lääs — keran siil ja ise väri
seb ...
Läind Kotkas Lõuna, Lõvi
Läänest,
Atlandi ookeani äärest
suupisteks sirutaman
küüsi.
On terve Eesti kitsas kartser,
laine turjal laevu pantser,
maa pääl mõõk teeb ana
lüüsi.
Idast imena imab,
kommunism koiduna
kimab:
viisnurk—vaeste vabadus,
kiirest’ kipub kidanema,
imelikult idanema.
Viletsate visadus
rikub rikkarahva rahu:
pakub punavägi pahu . ..
Koidutäht kui põlev plotski,
teispool piiri trotsib Trotski.
Taeva tagumik on tulvan,
nagu nägu Kaana pulman:
tursund tõusang tunane,
porsunud peramik punane...
Ülal hõõgub taeva tael,
%
— paistab paigal põhjanael.
37
Asjaolud ahelduvad...
väljavaated vahelduvad...
Kires jälle kõrgel kikas,
riiki rajas vaesel’ rikas...
sekund sündmusi sõõrutas,
ajalugu lehmi lüpsis,
kana kavalalt kõõrutas,
kerkis, kerkis värske
küpsis.
Nõiub nõid:
võiab võid,
paneb pannile pläraka:
sirgub saiast sõjavägi,
kaader ei-mitte-millestki.
Kihutab kahur käraka,
vastu mürtsub mets ja
mägi,
läbistub võdin lillestki..
Rahvusline haputaigen
tõotab uuest’ uudisleiba,
Kaitseb kinnisvaraline,
paneb perä paisuma,
haarab haljaharaline,
taigna taevani tõusema:
kerkib lipp taas aiateiba,
— paljaspüksi püssi paitab,
antvärk avameelselt aitab
sini-must-valge värvilaiden. *
Sirgus sangareidki sõnul, —
voodin põõnutaden mõnul,
täristaden suletääki,
rumalusi võisid rääki;
kõrgilt kannuseid kõlisten,
trummi teistele põristen,
ise hoidsid oma nahka,
ei nad puutund sõjasahka.
Uimastus ajab aju umme:
karjub küla, algab alev,
ürgab üürnik, rõkkab
rikas,
joovastuse jorus pikas:
„Koju jõudnud kange Kalev
Lumelilled laokil lumme,
punalilled põõsaspuule,
veriheina vermetele,
tapuuima tervetele ...
Surmasuudlus sõdursuule,
leseleina lehtedelle,
ehahelki ema ehetelle:
veri veereb vermeiine,
lume lahits — hermeliinne.
%
(5000 H. P. =
E. W.)!
39
Kun siis papp? siin pahuline,
võitlus verevahuline.
Pastor, kun on kallis Kristus,
kaevikuin kas ühen
istus ?!
Nõndaks sõdur suure suuga
sõimas sõnul, mürtsus
muuga:
—„Mis sest, et frondil puudub
tank,
triallalla t
kui Tallinnan on Harjupank,
triallalla!«...
Tunda saivad riigirahad:
kehvik kaitses kodumaad,
vireles viletsaim — viimane,
kaeviku käsitööks kiimane,
tikuvõitluseks tiivustet,
traataia kärbistest krii
mu stet.
Neidki, keda varem trellid
eraldanud kõigist teistest,
tervitasid siin šrapnellid,...
peeti lugu neist kui meestest.
Moonak polnud moonavoorin,
kaebas kaevikute koorin:
— „Meil mere all on palju maad,
triallalla!
kust sõdur endal’ põlluks saab,
triallalla!“
Kes see kükitas kaevikun,
laotet lumevalgesse,
hirmul ilusasti istus,
pani püssi palgesse ?..
Ei see olnud Jeesus Kristus
valuvallan vaevikun!..
40
Kindral kõrk vaid kärkima,
kapral kuri kõnelema,
tükib takjas tõrelema,
muhku mujale märkima,
sinililli silmi alla,
vatsa virutaden valla.
Sündmusi võib ikka sirvi:
ärimees ajas hambad irvi,
pankur puhus habemesse:
— „Mine sõdi pordikpoega,
kõlista kehvik kannuseid,
saatuse sajatet annuseid!
Võitle vaesus varemesse,...
tõukan tagumiku toega:
meie oleme ju päri:
Eestiga võib teha äri..
Intendandil ilme itsin:
moonavoorid koju kulda
voorivad. Egas nõudma
tulda!..
(Kas neist keegi kinni sitsis ?!)
tõllad tagaselja sõiduks,
paar on een, üks hobu
pitsin,
varustajal vargus võiduks. ..
Kindralidki kullerdasid,
salamahti šullerdasid...
Mõni müksab mind: ,,miks
songid?
soomust sisaldid et
rongid!“ *
Tulid hangeldajad — haldjad,
sahkerdajad saksad suured,
kratid-spekulandid, kandjad
Juurdusivad julmad juured :
ladumehed loivad loomust,
soomusrongid suurta
soomust.
Sineli sitase, saastase,
võidunud vammuse verise
sõdur saab selga suure-sõjatapaaastase,
sõdi, ja sellen nüüd vappekülman erise!
Vaene ikka vahib vaenlast,
kratsib kukalt, kahmab
kaenlast:
täied tuska teevad — talgust
mütal maa all pole valgust,
tõusang tuhmina teretab
vaevaline veretab...
41
Silme eest sul kisun kirmi,
tõevalgust katva sirmi:
kuld, vaat kõliseb kassasse,
panga pergeli pajasse . . .
Sampanja südame ärtuässasse,»..
lakkur lõbumajasse
lääb kui, oo! mis lõbus
lõustik:
siin on taevariigin tõusik:
imeline ingel — hoor,
puudub libal luuleloor,
kõik on katmatu ja paljas,
raha eest ta naergi haljas.
Kaevikuin kaeb kapral kallist:
paitab põsel püssilaadi,
kuni tõus*vad kaitsevallist
sangarid. Nii sihil* saadi...
Kuulake veel veidi juttu!
sõda lõpul, pole ruttu:...
Kui siis viimaks saabub rahu,
moonakas ei mujal* mahu,
tõugatakse tänavaile,
kommunistil pole kodu...
Toompeal tukub riigikogu,
ragisevad raskeist toolid,
parempoolsed panmongoolid
mõisaid manavad omale,
punkt nüüd asendub komale,
— vabriigi väravalle
paisub plakat:
— „Meil mere all on palju
maad,
triallalla!
kust sõdur endal* põlluks
saab,
triallalla!*4...
Hiljem sõdur suure suuga
sõimab sõnul, mürtsub muuga:
— „Me Eesti Vabariigi au,
triallalla!
on vaadi otsan V..,. nau,
* E. V.-r. on hakat •. •
triallalla!“ ...
42
4,
Aastad arvul arenenud,
kümmik kiiresti kadunud.
Palju põlv me paranenud?
iseseisvus mis meil
andnud,
aktivasse üle kandnud?
I
Lõivusi lõpmatuid ladunud,
mõisnikele makse mangund,
(aated ausasti kõik
angund!)
nõnda rahvas roomav rühib,
parunitel pühkmeid pühi b:
sest see tõusikute tahe,
painav-pärandatav pahe:
orjameelsus omaaegne,
minevik, mis mõhku ei muutu,
arusaamine ei aegne:
parun-pühik, ära puutu !. •.
Vabadik vahib ikka vaesena,
asunik askeldab armetu,
töö on tulutu — tarbetu...
Pangad aga paisuvad paisena
orjameelsel organismil,
soodustaval sotsialismil...
Need, kes suure suuga sõdind
vaenlasel ei vastu võdind,
tagaselja taskuid toppind,
marju Maarjamaalt vaid
noppind,
Pilla poega, raiska rauka,
laiutavad — heiten loomust
krõbisevat kraami kauka:
riigivette, — saaden soo
aadlile uut adraraha,
must ...
— saksikule soetad saha! !
43
Tõuseb taevani tavaline
kaubamaja kavaline,
kohvik kõrge Kadriorgu;
kontor kuulus kesetlinna
rajat seks, et rikkaks
minna,
et kui tuleb: trahh-tra-rahh!
kurikuulus pankrottkrahh,
ei siis nina nõrgu-norgu,
raskemaks lääb rahatask,
käriseman valuutast...
Valitsusi valitakse,
targu tööga talitakse:
vabariigi vael vihiks
kerkib, keda koorekihiks
kerge käega kutsutakse...
Salamahti sutsutakse:
et see riigi raskus — rasv,
— kehva kulul kõhu kasv ...
Ahnitsus alles lääb hasarti,
saagihimu satub starti:
Venest saabunud optandid,
kohtunikud, kiriksandid,
Jõukus jõllitab vaid julmalt,
koitand, koppind inimko
toorus — tähistetav tulvalt
gud,
põrnitseb — pää põik, pa
tulevased vesivõsud, —
raadilt,
kullapalavik neid valdab,
kerglus, — kaalukas kakes veel kaalutleda mal
raadilt,
dab,
pääseb mängima suurt osa:
muud kui võetaks’ riigilt
diplomaadid tillukesed,
laenu,
kõnekunstin killukesed,
ent kui nõutaks, — see
riiki veavad taga — losa.
loob vaenu. ^
44
Veebruar veoautona
veereb välja võidukäral,
rügemendid raotuna,
sõdurite suude säral
rivistuvad; relvad randmel,
käsi kõrval: au andmel...
Käre külm on kinni kindrin.
Mehike — minister mustan
siirdub süravan silindrin,
käen — kaamed, külmad
kindad,
iseseisvust ise hindab,
targu taevasteni tõstab,
juhib juubelduseks juttu,
räägib rabaden ja ruttu,
pääde põrnitseb paraadi,
toonitaden taas tiraadi:
„Kalev kange koju jõudnud,
sadamasse sisse sõudnud,—
Lasnamäe laev valge,
vapper.
Taara tammikuten tapper,
— sõjavägi seisab, —
sangar...
Aviatsiooni avar — angaar...
Muistse maleva mees-mehi,
Eesti lipp maal, õhun ehi!*.. •
—„Elagu“ kolm korda kõlab,
„Porilaste“ perra põrab... ^
Iga juubel juhib juure
mõne surematu suure,
—kümnendaks: kolm kindralit
(pagun,... punavoodril palit!)
appi — ainsam admiral,
audoktore — neli naljaks,
valitsusel väärseks valjaks,
orje et oskaks ohjelda,
karmi käega kohelda,
alamaid veel alandada,
põhiseadust parandada,
et kord oleks Eestimaal,
kümneaastane kui kestvus
täitub taas, — kest... uus:
president et oleks pukin...
Tagurlus kui tuli tükin
vusiseb, a’ab vettind vingu,
lennutaden suitsulingu,
vabadus et lämbuks väeti:
nõnda kava kokku saeti!..
45
5
Juubli järel jooksev juubel
ei too muutust nagu muu
del :
tehasein tööline jääb tönt
siks,
väetikene vaevalt vantsib,
liikmed lõdvenevad löntsiks:
mehi muljutakse malgaga,
narritakse näljapalgaga,
kubja keppi kuklal tant
sib* • •
Orjapõlv nagu uuest’ algaks,
sündmusi kes sootuks sal
gaks t
isand omast-eesti verest,
ühest põlvenenud perest,
sõimun sõredam veel sak
sast,
nõrgub sappi suhu mak
sast :
käskija uus kurjem kiltrist,
higi tilgub poore filtrist...
I
Saatus säästku, et ei sünniks
emaihust ükski idu:
kullakesel kindel kidu...
iga põld pole kõlblik
künniks!..
46
Tohib tõusta pidutuju
— põgus peetaval paraadil?!
tuhmund kui tribüün-fassaadil
vabaduse veetlev kuju...
Korterein kui kitsain kidur
kiratseb ja külmab kehvik:
jalutsin-kimp, -laste lehvik:
peenikese pere pidur...
Vaimustus jääb vaesel varju,
võõraks jõuka joovastus,
juubeldusen loomastus,
kes saab Maarjamaast vaid
marju...
orjal: ohakad ja okkad,
nagu umbroht ise lõkkad
keset seda inimelu. • .
Kiske pääst see mõtiskelu!!..
Tõusik vaid kui sügistuul,
hüvedest hubane huul,
vilistab viise Viini operetist,
kaemata käed kartsaketist,
— kulmul kumab kerge
koidik,
laugel lõõmab lõbu loidik,
sampanja segab selget mõis
tust,
jalad jatkavad vaid võist
lust:
tasakaalu taotaden,
vapralt vaipu vaotaden,
kõndiden kannaga künden...
Sellisen seltskonnan süngen,
„õilisõrnan“ õhustikun
mestin mehed mehkelda
vad,
nagu põrsad põhustikun,
valit velled vehkeldavad,
mõjuten ministri mappi...
Pankrottmeistrid pahvatavad:
vaimun vabariigi vappi,
kanden kuningliku krooni,
tõsten tarviliku trooni
Toompea targutuste torni...
I
Mõõten ise mõtet morni,
kaalutlusil kahvatavad,
puudripalgeil punastavad...
Lõivusi lõpmatuid lunastavad:
kahjud korstna kirjutakse,
võlad välja virutakse... *
Arvutu arv nii mõnumüütel:
rikastub riigitöön rüütli järel
rüütel,...
ja ei saa aru ta sellest,
— oma vähemast vellest
kes kahe käega kümme suud,
söögil söötma, tööga täitma
peab,—muretsema muud..
Või ehk võetaks viimaks väita
vaesel pole vaja vammust,
kondilisel kehal katet?
Rõõmustagu rikka rammust,
kuni musta mulda matet,
alla ilma astuv asuk,
katab kord su kirstu kasuk
47
6
Perivett ujur umbes uju,
paendu puhanguten puju;
paita palet piissilaadel,
aima, mida arvab aadel!. •
Eesti mõisnik kuis sind mõseb:
peopesa jäljed põsel. • •
Tänutäheks tervita tääki,
kuulipritsi kallista:
raud võib rahustuseks rääki,
tank võib tormata tallista,
internatsionaali hirmu
tada,
vägivalda virgutada:
põrmu paisata proletariaadi,
noore-nõrga, taltund taadi,
klassiteadvus — kõigil
nõrk.
Klassivahe kõikjal kõrge,
vabadust veab koomal
võrge, —
pussak-pankurite pinnib,
viletsate viimast vinnib:
soovi suuremeelselt sõtkub,
nõrga neerukoht ju nõt
kub . •.
Selge! rajat rahvariigin,
vaesus, rikkus pole viigin:
tormab mööda tõusik teisest,
võõrastaden, — vaesest
veisest, —
väldib venda võsuke-võimutseja,
ungarlase, hiinlasega hõimutseja.
Möödund sellest aastad mitmed,
piserdusid verepritsmed:
meelen esimen detsember,
mässuvõre — nimbus ümber,
— enamlaste uus oktoober.
Leina looritusen loorber:
aasta — 1—9—2—4
seisab selgesti veel seni:
ühel ööl kuis hundas, ulus,
käremeelsus kallan kees,
kodanlane pelglik punus,
hirmuhigi otsa ees:
askeldas ja ahmis Akel,
vankus vabariigi fakel,
mürtsus mürsk ja praksus pank,
tänavaile tormas tank . •.
kuulipritsid klõbistasid,
püssid palju plõgistasid.. .
Verine oli vaese võitlus,
selguseta surma sõitlus:
Tööline sest vaevalt taipas,
kelle palgeid keegi paitas.
E. V.-r.
Nähti: vandeseltslik veri, —
(kuulist kist ja kurnat keri!)
tänavaile tõmbas laigu;
meeletuse mõru maigu
jättis järel jänuline
mässukatse. Tänuline
kodanik: et püssivõim
päästis. Sajatus ja sõim
jooksikuile joovis järgi,
valmistand kes verevärgi.
Maanteid, metsi nühiti,
jälgijärgi juhiti, —
politseid, kes päästma pidi,
puistaten kõik pahupidi...
*
4
49
Korraldeti klaperjahti:
lasti linnupriiks kõik lahti,
kuni kusagil koidiku jumel,
vabariigi valgel lumel:
laiguline punalipp, —
taeva poole tõstet tipp :
veri veerand vermeline,
pahtund pahaendeline,
lamab limukana laip,
käsil, jalgu! alles ahel,
= venna verest laotet vaip
kahe ilmavaate vahel...
Üksikuil, keda ei tahand salad
jõudsid üle piiri jalad,
needki külma võet ja viilin,
kurvad noodid puhkepillin t
leinamarssi lututavad,
taganemist tututavad:
luhta läinud lootus lünnak,
rebenenud reibas rünnak.
50
Mõnus minna manalasse,
kaduda kui Canadasse,
vaimuvalda — valik vaba:
räägib Rahumäe raba,
kaebed koltaist tukatuist,
hoigab urgas hukatuist...
Tuhmub teisi sunnitöödel,...
enne roimar pääseb,röövel
kohtuniku süda kivist,
polit.-vang ei lahku rivist,
antakse amnestia:
pääseb vabaks bestia...
... Vangimaju —valvel võrk...
kättemaksun kohus kõrk:
sõgedalt saab säru süütu,
pinnimisel patun püütu,
hirmutusel hõirvalt hõigat:
mässajaks, — kõik lootus
lõigat,
tauniv otsus — kavakindel,
nõnda rünnataks’noil rindel.
Eks kord kannataja Kristus,
vahel roimarite viskus,
ristil rippuden rõhutas,
andeksandmist õhutas...
Ent see kõigutaks me kohtu,
häiriks, viiks veel hädaohtu!
Öö kui tormav — londiline,
paisub proletaarseks pal
veks
käsi koltuud-kondifine :
vilgub viletsaile valveks
ehatäht, kui viisnurk viipel,
sirp-kuu, vasar pilveriitel,
õhtu udun õhuloss,
katkend lootuslaeva tross. ^
Asemel kodumaa kamara,
väljarännaku vana ra’a
valida?! Lõuna-Ameerika
lageda,
Brasiilia pampasse pageda,
kas Austraaliasse astu ? !
minna mõttetusel vastu...
Tööta tööline nii väidab s
„pole leiba, pole tsirkust!“
Nägu naeravat nälg näitab,
väldib valitsus siin virkust:
leidlikkuski lonkab lausa ;
halvab algatuse ausa —
asjaolu: pole tööd.
Koomal’ vinnake kõik vööd!
kuni möödub jälle juubel,
käskkomandol, sunnit suu
del :
— „ElaguI“ koim korda kõlab,
„Porilaste“ perra põrab...
4*
51
7,
Lehvib lainil lõvilakka,
tõukab tormidest meid takka:
Briti kiskja käpaga,
paitab pantserpäkaga.
Ruttab, ruttab ruunake,
siht nüüd selge — suunake s
asumaid kuis ausalt hanki,
taastada me metsalanki.
Vene karu viltu vaatab,
mesikäppa mõmiseb,
kõuena kaugelta kõmiseb:
Eesti eemalseisjaid jaatab,
salamahti sõprust soetab,
pakte paberille poetab,
naabrit nagu ei näegi,
sidemeid, sõlmi ei säegi...
Poolakaid vaid puhtalt pooldab,
hõimlastena uupi hooldab...
52
Kotkas kauge kõõritl,
vaatab veidi võõriti,
raudne rüütel raugematu,
— saksa sõdur silmitseb:
Balti maadel pilvitseb ...
Parunite pehmest pesast,
kõle tuul käib üle kesast,
paiskab põrmu põlispatu,
aadlilt haarab asumaa...
Esimese öö kun õigus ?!
vastik väljavaate võigus ...
tõttaks teutoon tasuma.
Naabrid ümberringi praaPvad,
uusi tõendusi traaPvad:
piiritusepaake merest.
Vaesekesed ära verest,
et meis ärkand viiking muistne:
kiirpaat kaob — tee järel
tuiskne,
lähenevad kauged rannad,
kuigi löövad tuld vaist
^
kannad.
Ärimehed halsivad ringi:
kuidas võlga riigilt tingi,
pangast laene taas planeeri,
ettevõtteidki saneeri...
Pankrottmeistrid pahandavad,
rahakurssi kahandavad,
kukutavad kõrget krooni,
tunnistavad: tarvis trooni
nende valit võimumehel’:
teine külg siis oleks lehel!
Kobrutaden koor’kiht kihab:
logeleval — lõdval lihal
tuhmub muide elumõte,
pallile kui pole tõte,
kui ei oota mõni raut...
sulle värsirea knock-aut!
Nuhib nuusib peninukki;
põrnitseb punnpõsil pankur:
president kas panna pukki ?
angeldusiks hanki ankur...
Nõndaks vahvad vaderid:
rahvariik neil paberil,
mida võidaks’ kista puruks
(tarvis teha täituruks
Eesti ... vaene vabariik!).
Keerlev karussell — pöörkiik
mugavad — ministri toolid,
norskavad kun panmongoolid,
näevad naudingulist und:
kõik see kaadervärk on
kuld,
särab seest ja särab väljast,
kuigi nõrkeb naine näljast,
lapsukene langeb longu,
hällist hüppab hädaorgu.
Ise vaatan hirmu silmil:
taevas tähita ja püvil1
Võõra võim võib vallutada...
Taara ei taha talutada:
et ei oleks paljas plakat,
— et E. V.-r. oleks tõesti
hakati..
53
Märkmeid „E. V.-r.ai lugejaile
Poeemi kahele plaanile paigutamine ei ole kapriis, vaid
vajadus, mis võimaldab autorille rööbiti pääteemiga käsitada
kõrvalteemi, paigutada paralleelselt assotsiatsioone, analoogiaid,
sisu süvendada meeleoluliste vahemärkustega, lasta kaasmänguna
käia kõrvalisi kõlasid, tarvitaden parenteesi, vahel isegi käredaid
kontraste ja lisaks: kaeviku rõvedusi, sõdurite „suurt suud" ja
mõnda uuesti vormeerit, ehk kogun] deformeerlt sõna, mis reegliteile ei allu.
Kõik see on tarvilik olnud loomingu seisukohalt. Lugejail
on ehk nii raskem, luuletajal — kergem! NB: Lugeden ja slrviden
jälgida plaani järjekorda ja ülekannet!
Sõnaseletusi: pikapäkuke — sõnamäng (päkaplkuke)
riimiks; r a e m a- (sõnast raendik) raendlkku tegema, riita laduma,
taastama ; pohanema (sõnast — poha, puha, puhanema) — kõik
millekski saama, (peldikpotiks pohanenud = kõik on peldlkpotiks
saanud).
Mõned sõnavassingud, — riimi ja rütmi võnkumised on
tahtlikud — vabalt visat.
J. B.
54
E. P. == EESTI PARNASS,
(guasl* kirjanduslikud riimid.)
1.
Ikka leidub veel, kes tulevad,
õndsan ootusen silmad sulevad:
hardumusen-südame anguden,
luule hingeõnnistust manguden, —
soov pisitilluke — milline tühisus:
„Laena mulle kannelt Vanemuine!...
tahaksin olla ka laulusuine! •.
Nagu oleks Parnass mõni „Laenu-Hoiu-Ühisus,“
ning luule diskonteeritav veksel!...
Tilk tõde viimaks väitel, — eks? sel:
sama tallat nagu pangamaja rada
Parnassigi tee, — klientisi sada,
(ent vähe neid, kannab keda sisemine rahutus,
kellele luule: kuuma südame jahutus...)
Kõigil ikka keelel sama korduv palve:
„Laena mulle kannelt Vanemuine l...“
(kasvab aina laenude arve,
ent nende tähtaeg pole kolmekuine.)
*
55
Ja nagu müüditseb piibel:
tulised hobused vankril põleval
Eiia taeva kandsid, — visata kuue
seljast sai ainult — tuldvõtva uue,
(silmad jäid pärani Elisaga mõlemail!),
— nõnda tulisõõrmelise Pegasuse tiibel
luuletaja, — osa saand prohveti vaimust,
nooruritest mööda Parnassile traavib,
(olgu een millised tõkked ja kraavid!)
hoolimata Peeteli poisikeste laimust,
tee veeren jõlkujaist, avasni pilkajaist:
hirvitajaist-kahjurõõmul kilavaist, kilkajaist:
„tule üles’ sa paljaspää!"
„tule üles9 sa paljaspää!“ . . •
Džunglist Parnassi hüppab karu, mõni lõvi:
lõhki kisub (arvustaja!) kaks viiest[kümnest,
kabuhirmun põgeneden räuskab veel
[mõni,
õhk aga väriseb imeteohümnest:
kuuega vett nagu löödi, nõnda elu
luuletaja lahutab, astub ilma peiu
läbi üsna sügavast — järsku kuivand
[jõest,
pidaden kinni luule nõiakepi tõest.
56
2
Kord oli aeg, — me luule halla sõitis,
„Noor-Eesti“ see, kes tuli, nägi, võitis, —
Euroopa omastas vaid kaudu akna klaasi:
seest välja näha hästi, väljast sisse — vähe,
nii ikka aknaga, kui kardinate gaasi
eest lükkama ei keegi suundu — läha,
kui sulel mõlemad veel ruudustiku pooled,
on kindel: lämmatusse kooled ...
*
Niisama buduaari siirdus Siuruaadel:
said armsaks elevandiluised tornid,
kuis matkati viiemeelemuinasmaadel,
et nägemata jäivad varjud mornid,
kõik argipäised asjad — askeldused,
töörahva viletsused — raskendused,
kõik velled tavalised — surelikud,
kes niidet vereväljul — mudan murelikud, • • •
kui järsku kaikus kisa: „tarapita!“
poeedid rünnakuks kõik rivistusid ritta,
koos vaimurelvul siirdusid vaid sõtta:
kord Taara kants vaja kodanluselt võtta!. ••
*
Kuulsime veel hiljem „Aktsiooni“
nõudvat ühiskondlist satisfaktsiooni.. .
57
3
Nüüd kõik on muutund, — olgu öeld mõnel hirmuks:
asemel Pegasuse vedur nagu hirnuks! . • .
Aeg ammu käristand lüüra lõõgsad keeled,
uueks on saanud meie süda ja meeled:
ringutab een terve ilm, — mered, mandrid,
telefonitraadistikud — ruumi tõmmat kandlid;
alasille ammu langend värsshaamri kõlts,
(vaja konstrueeri, — vaja on ehitada,
mitte ainult kõhelda, õlgu vaid kehitada!)
Tõtake vasaraga elu uut looma,
ridadega massigi alt üles* tooma!
südemeita luule on proosa, on võlts. •.
*
Või arvatakse: luuletaja saab kui paiuki,
vaim võib lüüa siis lapiti-laiuti ?!
vaadaten püült, kuidas toimitake massiga...
Millal siis hiir müngind teravkihvse kassiga?!
ikka kass ohvri tahab müngiden murda,
ikka peab pagema jünes eel hurda,
haavlitest rabat, peab maanduma lind:
verised tiivad, verine rind. • •
Või arvatakse: kaebatakse aine kui vühesust,
otsitakse kunstlikult tüiselu lühisust,
liigagi lühedalt, — me teame: Ei nüe
58
mõndagi asja, — peab sirutama käe,
eset et kuidagi tunnetada — obada,
tükikest pisikest kümnel sõrmel kobada ...
Maailm ei mahu mitte meie orbiiti,
elu peab vaatlema õigelt distantsilt,
ründama seda oma mõistuse kantsilt,
jälgiden südame Ariadne-niiti...
Kui keegi sõnul ümber elu tahab hõisata, —
ära iga narri pärast, luuletaja, seisata! • .
kuigi ka lugejal: leiba vaja — tsirkust,
ärgu sind häirigu palaganihõik,
väärtuseta sõna — selle, pää kelle põik!..
Edasi ründa, näita, värssjalge virkust!
Elu — ümberringi, seda vaja pole leida,
maailm on lahti, silmilt prillid ainult heida,
otsimata näed, kui pole tühi orbiit:
elu laulab ise meis, — toidab meelt viit...
4.
Nagu Aadam ja Eevagi Eedenist
väljusid, — luuletaja teegi vist:
ohakaist läbi, kaudu kibuvitsa okaste
lähtub, et sünnitada valun:
südame, meelte ja mõistuse talun, ...
temalgi muret on ohtrasti,
kanden enesen lunastusurja,
tunneten hääd, ja tunneten kurja.
59
Lugejaist aga: nii mõnelgi tähtsam
hipodroom, — milline täkk vereehtsam,
perumad millise tõumära jalad?
kaalutlevad nõnda me „sillataläd“ ...
Võivad oma vaimule toitu sest ammutada,
isamaatundmusi hingelisi rammutada:
maadleja mõni kui võidu saab matil,
kõrgemale teibaga hüppab teine latil. •.
Koorekiht ootab: peon äsjalõigat roosid
kuningaid külla.. .hiljem koormat neist loozid
Folies Bergere’i kui näitab end diiva,
tärkab siis kunstihuvi silmin, — täis kiima...
Tunneb siin Eestigi ennast Euroopan, —
kunstiund karuna magand kes koopan,
ärkab, — ta naudingul polegi pausi:
vaheajal lakkamatult taob aplausi. ..
Maksab kas vaadata lõkendavat nägu
vaimustustulval, kui kukub gongi kägu?
Vaevalt siin looja saaks rahulikult püsida,
oleks ju hää, kui vaja poleks küsida:
,,Laena mulle maadeteadust, Vanemuine !tt
Eesti kas on ikka ilman kultuursen,
või ta sümbooliks: kõht ketil kulduursel?!
andestage lahkest’, et olen avasuine!
60
ELUST
MU
ÜMBER
(TSÜKL TEINE)
LÕOKESED LINNA KOHAL
1.
Päikese esimesed kiired
tõstavad ülesse nurmedelt, kesalt
peenrailt ja künkailt terve eskaadri
lõokesi lõõritavaid — laulikute kaadri.
Kivilt kes tõuseb, kes soojalt pesalt,
lopendaden õhun — päised nahkhiired,
kant kahe tiiva sulelise pinna,
tüürivad kohale tukkuva linna,
mis nagu kalmistu:
majade-haudadega,
(aknad kõik sulet veel luukide laudadega!)
kohal mille mornid:
püstituvad ristidena kirikute tornid.. .
Rünnakuks valmistu!
värisev süda, — suu koidikusse valla,
libiseb laul langevarjuna alla ...
63
2
Ent varjusurmast linn ei ärka!
ainult korstnate suitsevate aur
laisalt — spiraalina siugleb ruumi. . .
Mõni vabrikuvile lõikab teravalt luuni,
millest peletet, lookeste laul
kruvib ikka kõrgemaile, keegi ei
märka,
sillerdus viimaks kuis õhku kaob nüüdki,
kõigil jääb kuulmatuks kevad’üleshüüdki:
sest argipäev algav
lööb kriiskava kisaga
surnuks luuleilma — kõige lüürilise lisaga,
sumbutab nõrgemat
laulu, mis elust ikka tiivutand kõrgemal.
Laulik ennastsalgav!
sinu koht — siin: tänavkivide sülen,
ära parem vahigi pilvedelle üles’!
64
TÜHJUND LINN,
1.
Oled jooksnud tühjaks omast verest,
inimesist, mõtteist lagedaks.
Merest, mis tõuseb ja mõõnab,
magedaks vahuks kaldal puruneb uhang, —
põõnab kun rahu kollakan riiün...
puhang eilset tuult kalda koltaile suhu...
Nõnda algab mu sügisanalüüs
tõttava südamega kärsikult — kubu ?
*
Tühjaks oled jooksnud naerust punasest,
armastusest lihalikust, hingelisest:
tunasest rõõmust hallid varemed püsti.
Pingelisest, pulbitsevast elujanu-näärmest
süsti seni saaksin sulle noorendavat lümfi...
Äärmist vaid vaibumist hajutad, kahju, —
liiviku] faua et ei jälgi enam nümfi,
sirutab sügis ainult käsivarsi lahju.
B. V.-r.
5
65
Jooksnud oled tühjaks vedureist, rongidest,
laevad väljund sadamast, autod garaažest,
salongidest, pansionest, hotellitubadest, —
tiraažest nagu langend välja inimesed loosidena,
(loteriilubadest meie sajang on ohter!)...
Roosidega saatjad, mõned nelkidega,—milleks ?
Sai neist armastust täis mõni kohver?!..
Süda moondub südamelle närbinud lilleks.
2.
Haigutavad korterid etiketitet akendega,
kikikõrvul kuulaten sinikat vaikust...
Rakendage tühjuse ette hobu-ramp!
Kalkust koormaks ?! Ei kihku-kõhku! —
Paigaitamp — seisak, ükski ratas ei veere,
õhku on palju, ja õhku on vähe ...
Inimene-rändur, eksind igaviku teele, —
elamise vajadusest mõte pant pähe.
*
Veab päike laisalt oma ämbliku võrku
rebeneva koena taeva, maa vahele,
haarmeina heiten kiiri nõrku pilvele,
lahele laoten karratet noata.
66
Kuhu on jäänud siis need hilpajad,
uksest sisse & välja elkujad,
kiikajad rannikul, kui laine kobab ihu,
välkujad alastusest, kui ümber rinde
vetepihu puruneb hõbedaselt roosaks,
pinde teisi vooliden kumeraiks vormeks ?
Saand suvepäevade luule taas proosaks,
pilvede purjed valmis sügise tormeks...
Õhtuks päev koostab omad horisondihõlmad,
videvikku lükib joonte tõttav elastilikkus.
Nõlvad veel püsti, süngelt kummuli orud . • .
plastilikkus tuhmub, mulle näivad tüvipuud:
torud — hiigla oreli metsmeeste templin ...
Jürikuud ootasin, sõi kass hiire — lootuse,
nüüd sellen sügise tulla-minna-kremplin,
kaotand olen oma südampanga totusse.
5*
67
3
Linn on tühjund. Jõuan mina seda täita ?
Sadamast põgenevad viimased laevad ...
Näita tööta töölisele — käed panna kuhu ! •.
Saevad päevad nälgind laste kirstulaudu ...
Puhu tuul, vingu, kiunu! Ulu koer kuule !
haudu kerkib juure: elu tõmbab end kokku
Ulub koer, — öögi ei pane korvi ta suule,
süda taob lakkamatult rahutuse lokku.
*
Hommikul katus rnaet sügisehalla,
murul lööb sädelema härmatis — kaste 5
talla seda armutult, talla jalgadega puruks!
aste et sulatava, palava sammu
suruks, — maast tärkaksid lilled — anemoonid .
Ammu see oli! Päev Jaani sai Pärtliks,
Mihklipäev muutis kõik värvid ja toonid...
Ei ma taha olla aja rebitavaks märtriks.
68
Milleks siis mina pean kandma aastaaega
hingen pööripäevi, nagu rebitav kalender?
Praegu kiili hommik — julgelt huikav vedur,
tender-päev järel, täis tohumusti süsi...
C-dur sümfoonia* rugby’ks — Honeggeri muutub.
Küsi, miks tänapäeva tõde surmab eilse,
küsi, miks sügis aju valusalt puutub,
arktiline jää täidab südame leilse!
*
Pihuks peksan sentimentaalsuse aknaklaasid,
meeleolu kõverpeeglid, hingepisilaste mikros
koobid,
vaasid kristallist, malahiidist ja portselaanist...
Hoobid on rasked, metallgi murdub,
raamist las lendavad maalid .. . keisripildid ...
Tundub t on hävitada raskem, kui luua ...
Tänavanurkadelt asetaksin sildid:
siia võite tühjuse üles puua!
Üle kõige olemise paratamattus ilgub,
süda siia-sinna tiksub — rahutu pendel.
Annaks selle kellegille, — jääb siis mis endal ?!..
Midagi külma, märga laubale tilgub.
* Beethoveni 1-ne sümfoonia.
69
ASJADE ELU,
Milline kummaline rahu!
kannavad raamatud kannatlikult päfilkirju...
elumure tuhatoosi tühikusse ei mahu...
Vaatlen söömiseks määrat puuvilju:
ei nad muuda taldrikul ilmet.
Katsuge olla nagu asi:
ta ei mõtle, et olla, vaid on.
Meid segab kulund mõtete sasi,
häirib hinge & vaimu distihon,
näol rahutus muudab aina ilmet.
Kes mõtlevad vähem,
need elavad rohkem,
sest mõttetus elule lähem.
Surm pesitseb Hamleti ohken:
„kas olla, või mitte olla?"
Olen minagi kurt ja tumm
Descartes’i väitele:
„Cogito, ergo sum!“
Kutsun teid teisele elukäitele:
„üldse mitte mõtelda, ainult olla!"
70
Tõest’ kindlast’ ei maga hotellin
ja vähkreb asjata voodin,
kes mõtleb, kui toa omal tellib,
kuis lamand siin vesiloodin
sajad inimesed tuna, ammu varem.
Mõni surnud ehk isegi kambrin:
käed patuse armastuse ümber,
mis kangestund külman klambrin . • .
Alles siis, kui avatakse number
käsi vabastakse naisthoidev — parem.
Siin mõnigi kihutanud kuuli
läbi südameastja, ehk aju,
ehk mürgi järel’ sirutanud huuli,
millest ümbrus mitte midagi ei taju,
ning elugi endiselt püsib.
Oo, lakka meelte haiglane ujutus!
katsu säilitada asjade rahu,
kuigi maailm on „Tahe & kujutlus",
peida mürgiste mõtete lahu,
vaiki, keegi kui selgitust küsib!
71
IRDUMUS,
1.
Täna tunnetasin järsku, et ma polegi inimene,
et ma võin olla hoopis midagi muud,
et tänavakivi mu teisik, mu ligimene,
et mul puuduvad liha ja luud.
\
Trottuaar olen, käien sammel mida tallatakse
ükskõikselt mitmekaliibriliste jalgadega,
vaevalt sääl pikemalt peatuda mallatakse
teravate kontsadega, nahkpehme taldadega.
Teeäärne taim olen — mõttein omin tukkuv —
värviliste ideedega õislehti mütsin;
aju vaid lill — ööseks tolmukuiga lukkuv,
ainult päikse kiired tend end avama kütsid.
Tunnen: olen putukas haarmetega uuriv,
tunnustav ainult elutungi — instinkti,
Tunnen: olen ellu tõuk katsesarvi puuriv,
suruden suud suusse — teravamat vinti.
Tunnen igal päeval — nagu keemiline aine:
vaheldun, lahustun, ühtun ja setin.
Nõnda kord lakkab mu olemine maine,
kulun kui lüli jooksvan päevade ketin.
72
2
Oo! ajukino — su valgustet ekraan
näitab mulle eneselle uskumatut filmi.
Milleks ümber palistuseks must leinaraam,
— ringi mu mõtete palju piksepilvi?
Paiskab krematooriumi korsten kord suitsev
õhku mu põrmu-pilveks haihtuvaks, klaariks.
Praegu mu süda veel kevadiselt tuitsev,
— kudrutav südant teist kaaslaseks — paariks.
Muutun järsku tormiks, kümnepalliliseks rajuks,
vilistan läbi metsast, telefonitraate st. . .
Muutun tuulest sasitavaks — koonlaliseks pajuks,
riismeteks kaldale uhut purjepaatest.
Olen Niagara, Zambesi, Imatra:
iseennast uputav, kuristikku tulvav,
Võin oma vahuga kilomeetreid katta,
kosena lükkida — ladisev, ulvav!
Kõigest kokkuvarisemisest lõpmatu häämeel,
tunnen kui hävinen, põlen enda tulen.
Juba olen lillalt loitev — hukutav väävel,
hõõgun meelte rõõmuden, leegitsen muren.
Laske siis! värsin et lahti end haagin
kõigest mis mina — metamorfoosiks.
Tunnen: on küllalt mu silmade paagin
mürki mu isiksuse surmavaks doosiks...
73
MUST KASS
1.
Päeval ta tõmbunud kerra,
ehk põrandalle visat kui boa,
küüned sirutet unistuste perra,
mõtted jooksvad nagu hiired üle toa.
Vahel pilusilmi tukub ja nurrub,
nagu ketraks keegi, tallaten vokki,
sekka närviliselt tõmblevad vurrud,
grimassiks-irveks moonuten mokki.
Üle suu vahel keelega limpsab,
piki karva end hoolikalt peseb.
Järsku haigutaden verejanu vilksab:
miski punane — kihve vahelt ese.
Tõmbab küüru end, ringutaden pakub
õrnaks silituseks mõnulevat turja.
— „Kass külaliste ootel end lakub 1“ ...
pole arvata loomast miski kurja.
*
74
2
,
Ent öösel: kuu halla sõidab, tähed
— söed tuhan pilvi järkjärgult kus tel...
Miks ikka üle tee risti lähed,
mind ehmatad treppidel, ustel ?
Miks ikka mu radadel hiilid?
Oo, tunnen su teravaid küüsi!
Läbi, paremalt — vasakule viilid
kõik teed, kun teen enda analüüsi.
Kõik kohkuvad, — sülitaden rajja
kolm korda, et vältida pahet.
Musta vöödina kaod hoovi — majja
sajab sõimu su järel kui rahet.
*
Sul avat veel pööningud. Katuselt
alla jooksvad väljavenitet varjud.
Ma tuleks nagu südame matuselt ?
Veren rahutus näugub ja karjub.
Ja järsku kaks fosforlist silma
jooksvad vastu, — otse minnu, otse hinge.
Tean: millegist helgest jään ilma,
tungib ihhu küünte teravate pinge.
Sellest südagi tõmbunud kerra:
must kass põuen luuraten magab,
küüsi siruten kõigi selle perra,
mis meeltele heldimust jagab.
75
ÖÖST HOMMIKUSSE
Olen pagend iseenda sadama,
öö väljasõitva laeva söepunkrisse
ja kuulatan:
oma südame lööke, — ümber pimeduse koks
ja üksinduse antratsiit...
Kui kõik teised on jäänud magama,
riietan meeled ma esitusmundrisse,
kellegile käegi ulatan
ja tajun: elu kauhkab — loks & loks,
mastide laulden tuulen vilistavat viit.
*
Las uhavad vood üle südame parda,
tean: lainetab kõik minust üle
ja kaob kui vaht.
Ballasti üleliigse ise piilun tekilt,
hävitan meeleldi päästerõnga,
hukkumise ainsama piksevarda,
mille neelab mere vahuihar süle,
ja kaldale kandub aina praht.
Lõikab rand rasva laine*lokse-pekilt:
liivikule meri veab valget lõnga.
76
Siis tuleb mu vere katlakütja,
labidaga süsi pillub meelteääsile, ...
ei vastu ma sõdi.
Ükskõik, mis kaar, N —> S, O -> W,
kui ainult välja jõuda, — kuhu?
On iga rand meis igatsustemütja,
vaim valmis viskuma liivsooja plaažile,
kui rahutuse sööb meid vähjatõbi,
kas enda põgeneda? ... Jookske enesest —>■
siis otse ilma sülle, elu suhu!..
*
Juba sõidab välja ja lahtipurji:
hommik — mu Lasnamäe valge laev,
otse ulgumerel’ tüürib.
Särab päikese plagu ta mastidel, fokin
ja vihtleb koidik
veriste tiibadega vahul laineteturji...
Oo! juba haihtub kõik öine raev,
loominguks päev kõige tulvava üürib . • .
Kahju laevaprakest, mis vaevlevad dokin:
maha jäävad, nagu plinkpaaktule loidik.
77
PÄEVAST ÖHE.
Öö, mu must neeger,
sa inimsööja!
neelad päeva elusa — seltsilise valge
ilma, et veri sest valguks su palge, —
sa südametu jazz-bandi trummilööja
vastu pimeduse nahka!. •
Taeva kummutet peeker
kõvasti surut päeva veriselle suule,
ümber öötõrv valgund pilvena kuule,
et raske on juhti mu mõtiskluste sahka
laotuse mustmulla viljakandvaks künniks,
jookseks et ilmaruumi ridade vaod ...
Laiuskraadel tukuvad mered, ilmajaod.
Tahan: igan värsin et juure
neid sünniks!
*
Öö, mu must neeger,
sa kelner frakin!
bloknooti märgi elu jooksvad arved:
meelte aktiva, passiva, südametarbed,
et kõik mu isik oleks arvude pakin!
Elamused koosta matemaatiliseks viiraks,
kun aju ja veri on reegel,
78
ja rusikan tuksuks suur elutung-tahe,
et mu hing oleks kaugel, nagu teispool lahe,
sellest, mida pean omaks ihuks.
Tahaksin olla ruumi laotet vaibaks,
lämmatada kõikide südamete nuukseid,
öö kui püsti ajab käharaid juukseid,
üle kõige eilse, mis tarretub laibaks.
*
Ja siis, mu neeger!
meelte toolid ja lauad
koomale lükka põue sumisevan baarin.
Rahu las astub nagu munk talaarini
Uksed sulge riivi ja aseta rauad
päeva veriselle suule!
Kuu kahvatu peegel
puruks löö, pilvede prügikasti heida,
roimari ilme tummpimedusse peida,...
keegi ei jälgi, vaikus lõõtsutab, kuule!
Las selleks öökski mu meelestik kustub,
las korraks kaovad piirid, kontuurid!
Kõrvalda ajust mõtte valusad puurid,
pilvtuhan viimne
täht-süsi
kui mustub!..
79
VABAKEVAD 1
1.
Taas võib tolmutada talvevaikust,
kloppida meelte toasseisnud vaipa,
ajada südameaknadki pärani.
Õhk kui täis on kevadekaiknst,
kipub siis eluvaist ületama taipu,
enesepalang küünib päikese särani.
Puhuvad tuuled, tõusul koiduangaarist,
terve maailm on täis elektrit,
x-kiirte oreool ümber mu mõtte.
Lendu kant millisest tiibade paarist ?
murduvad pilved vastu päikesespektrit,
kaotavad kiirten oma edasitõtte.
2.
Katkeb väiksuse puhterasedus,
kuulda nagu hoogurite, mootorite müha, —
see on koidiku verine sünd,
— üldrevolutsiooni ajutine asendus!
hommik on kõikide luuletajate püha,
puhkeva südamega pimeduse ründ.
Vaatke! sest rõõmgi mitmendan astmen,
palanguks paisub aju radioaktiivne . . .
(Ei ma tea, mis mõju on broomil!)
Meeled mu suplevad karastavan kasten,
tahan, et möödunud mure oleks viimne:
maandur kauge videviku aerodroomil!
80
VARAKEVAD 2
1.
Maailmameister — kevad tõukab päiksekuuli,
rekordiks uueks iga paisang värske:
päev meetrivõrra pikem eelmisest.
Nii endastki ma päikseid hiivan üles,
a’ab püsti elutahe, nagu hobu-kääl,
ja meeled traavivad — lakk lehviv puhte
tuulen.
*
Las’ idast koidik tõstab punalipu
eel pilvirügemendi. Minu südamtaktin,
mu vererütmin üle nõlvakute,
las’ kiirtepataljonid võitvalt ründavad,
et paisuks sajavõrdseks elu kõrgepinge
ja murraks läbi tõkkeist tulvav sõna.
*
Kõik riimid nagu riided seljast
ma värsil heitnud, — olla alasti
kord tahaks iga rida — liigend
E. V.-r.
6
81
sel kevadel, et tõmuks muutuks luule,
et päikest ammutaksid tähed — verelibled,
ja kannaks mõte endan kevadtuult.
*
Ei tunne liha-sisu katmatusest häbi,
miks varjata siin värsi õiget seksust?
võib näha isegi ta maksa, neere, üdi,
võib tuiksoont kombata, võib kuulatada südant,
kui rähni vastu roideoksi peksman,"
ja ümberringi kohab kopse mets.
*
Miks mitte sirutada vabalt värsi jalgu
ja lüüa ümber ihu lõõgsaid käsi,
kaks joota üheks janund huultepaari ?
kui loomgi rahutumalt puskleb, iniseb,
küll sõrga, kapja sagedamalt tõstab
ja irvihambul sugupoolsust haistab.
82
2
Tss! marseljeesihelid õhku palsat,
kuis värvud siristavad internatsionaali,
kuis punaharjel kuked kirevad,
et veren viisnurk, sirp, — sest vasar,
ning maailm suurim ääs ja alas,
kun vormin teoseks iseenese.
*
Teo järel päiksen iga lihas tuikab,
tung mahlade: alt — üles, — juurtest — latva
eel õitetiinsuse — jooks lehte klorofülli.
Ja nagu laine juba peksab randa,
jõed veterohked — üle kallaste,
nii inimsüdagi on vereuhjeist tulval.
*
Rõõm värvist, kõlast, lõhnast, igast kompest,
ja nagu aknail põleb päikse kiir
nii mõte vermeline laubal kumab:
siis idast toodangusse sammub elu uus,
kui koidik tõstab kõrgel punalipu,
ja tõkkeist läbi murrab tulvav sõna.
6*
83
VÄRSS = MU KEVAD
Juba lööb haljendama meelten
ja pääst kaob mõtete kulu
unistuste riismetega...
Nagu urvakesi pajju
uusi igatsusi ajju,
— rohelust tärkab tallat teede veertel,
ja veri murrab südame sulu,
kohiseden kõrvun pritsmete piismetega.
*
Juba ma kõnniskelen paljajalu
ridade peenrail, värsi vaipjal murul,
talla all maamulla värske lähedus
+ kevadine niiskus, —
varbaist mis meelteni piiskus.
Ja haarab mind imeline olemisvalu,
kui näen: igal kübemel, purul
miski on otstarve — oluline tähendus.
*
Vajalik, näen, iga kõrrekene,
mis tõstetakse nokaga kesalt
ja kantakse tiibadel kuhugi. • •
84
Nõnda mn mõtegi lendaks,
et teostuda — saada iseendaks,
iga puuoks tugi oleks, raag — ta
õrrekene.
Ärge kohutage linnukesi pesalt :
need mu meeled, millest laul tuleb
suhugi!
*
Laske, ma seisan! paljapäi — kõigeks valmis
kevade päikesen, lõunakaarelisen tuulen,
vaatlen veel kord seda: milline ime
peenraist teind rohelise, kutsuva voodi,
kohal mille lõoke laotab oodi ...
Järsku tunnen, et selleski salmis
tundmatut tunnen, kuulmatut kuulen, —
nõnda võib üllatuda valgusest pime.
Ja ma seisan paljajalu
varbad — juurtena mullan,
mu mõtete salu
kohab päikese kullan...
85
SUVE KROONIKA
Oh, mis teha mu meelte pilla-palladega ?
kevad* tuli külmadega, sügise halladega,
ainus kord kuulsin ma kägu.
Kaks korda näinud olen pilvedeta päikest;...
kuis olen oodand kõukärgatusi, äikest,. •.
tusane vahib taeva rõõmudeta nägu.
*
Kaaluks nagu helgust keegi päsmriga, vaega:
kaks kuud külma ja vihmast aega,
nõnda on möödund mu suvi.
Ja kui pääle selle soojuse-nälja
südame Noalaevast lendu laseks välja:
õlipuuoksa kas leiaks mu tuvi ?
*
Kõikjal aina kopitus, kõnts ja seened ...
vaimuelu suhten sel asjaolul teened:
loomingu kappiden pesitsevad koid.
86
Närivad ära ammu moest läinud rõivad,
milline kahju, oo, millised õõvad:
uut kust võtab looja mõttelend loid ?
2.
Vaim miks maha maet, Euroopa — kalmistu?
hauakõneks luulemohikaanlane valmistu:
peielised ootavad lohutussõnu!
Kuhu on jäänud uljad tuleviku-laevurid ?
muumiatenälj a sed minevikukaevurid
haudade rüüstamisest tunnevad mõnu .
*
Ja kodanik — rahul: ümberringi kõik vaikne...
Ainult luuletaja süda — see kahepaikne,
kärsik ei paigal seisa, kusagil püsi.
Lõõtsuvad veren teised tuuled, tal tormid,
paisaten segi elu tardunud vormid, —
kasuks, ehk kahjuks, ei looja sest küsi
KEVAD’ SÜGISEN.
Helge rõõmusõnum läbistab linna,
väledalt jalgel jookseb tänavate kaudu
otse mu südame — vutt, vutt-vudinal.
Läbi sügisise udude vimma,
nagu rebane, karten rebaseraudn,
hiilib õnn võpaten — selgroo judinal.
Varvaste kassikäppadega, sõrmede pääsusilmadega
läheneb kevad’ mul sügisen lillendaden:
karneval Kadripäeva kurinate, kuljustega.
Pupillen võib meelespea õitse nende ilmadega,
südamen lõoke lõõritada silierdaden,
hing üleujutet tulvavate uljustega.
Kuidas siis mai järsku kesk novembrit ?!
Kuulan sümfooniat — vere uvertüüri.. •
Kuidas too päike zeniiti siis asund?
Kannab teda taevas omal õlal — tuleämbrit...
Variseman näen mure Jeeriku müüri,
puhun ümber enda käien südame pasunt.
Pudenege telliskivid hingest, lubi lange
krohvitud seintelt mu südamekambri!
Argipäeva mustriga tapeeditet ajust
rebin kõik mõtted vanad rusude hange,
kõige oma elu olnu sulgeksin klambri,
meteoriitide rõõmustuksin sajust.
*
88
Viskan üle parda kõik kodanlised huvid,
tiivutan lahti oma südame Noalaevast,
vaatama, — näha kas kuiva murumaad
Lendu lasen korraks kõik meelte teatetuvid:
laigukene leidub ehk kungil sinitaevast,
tükike mandrit, — oksa õlipuust saan ?
Tunnen ainult lahtise taeva tumma sina,
lasen end kanda ajast, kantaks nagu last.
Lõõrilind-päevi oksalt oksale lendab...
Vaatlen oma liha, kui tõelist mina,
vaatlen oma vaimu — vastoluden pagulast,
põgenejat hädaohu eest iseenda.
Nõnda ma astun siis tänavate kurdu,
läbi sügispäevade lööva kadalipu,
kuulaten kevadist vere prelüüdi,
kaon möödasammuvate inimeste murdu,
poole miski kõrgema — kutsuva tipu:
madalan elan, — pole mina sen süüdi!
Luuletaja sageli varju poeb värssi,
erakuna elab salmi üksikun majan,
suleb kõik luugid, laseb kardinad alla.
Südant ainult lahtist ei saa ta pärssi:
sellest, et kevadet sügisen vajab, —
kõigile puhanguile silmad, suu valla.
ÜHE TALVE-HOMMIKU LÄBILÕIGE,
1.
Majad avavad luukide laud,
hõõruden akende silmi uniseid.
Kõlksahtub poeukse poldidet raud,
pühitakse luuaga kõnniteid lumiseid:
ühel ja teisel pool
lumi nagu sool
tänavate salven,
põhjamaa talven.
See on küürun kojamees,
kes musti sõnu pillub valgesse lumme,
kui hanged ei vähene kühvli een:
habe, suu, silmadki läinud sest umme...
Ise üleni härman,
pahur ja kärmas
sen räitsmete lubjan,
(trepil peremees-kubjas!)
Pilved aga puistavad edas’ konfettit
taevase vammuse rebenend käisest.
Milline kiht maapinnale settind
lakkamatust sajust — öisest ja päisest.
Majad — enne hallid,
nüüd lumevallid,
— kahel pool teed,
kun nagisevad reed.
90
Tõttajad kooli — lapsed jooksevad rüsinal
hakkide parvena jalaste pervale.
(Keegi ei löö suule — sõita ainult küsival!),
suuremad laskuvad küljeli servale...
Tähtis nende osa:
jalgu veetakse losa
läbi kohevil lume,
näol koidiku jume.
2.
Lahtistan minagi tunnetuseks poorid,
südamelt tõukan mure latid ja kangid,
kardinad rebin, hingest kisun uduloorid,
vallandan järsku meelte trellitet vangid:
visaku kukerpalli,
üle elu — muide halli
kesk tänava teed,
kun nagisevad reed!
Tunnen taas puhuvat värskemaid tuuli,
pole siis aega enam enese juurdluseks,
nagu, — kui suud tuleb vahetada, huuli
päeva jooksul mitmekordseks uueks suudluseks,
hingen millest värin.
Näen järsku ühen ärin,
gloobust vitriinil,^
juba rändan ma Ciilin.
Külmanud sõrmil raske helistada kannelt,
päälegi keeled kui lume-, jääniidist.
Tunnen hingen valusalt pigistavat pannalt,
mõtted mu rasked, nagu raiut graniidist, —
all põhjamaa taeva,
kun kannan luulevaeva,
ja südamen päikest,
kui säran lume läikest...
91
ELUST MU ÜMBER,
1.
Nagu ööpäev — poolega:
mustaga, valgega,
seisad mu een — kahe Jaanuse palgega:
elu . .. Oo, tähistage hoolega !
muutub kuis argipäeva kõver peegel.
Olete arvatavasti jälginud?
nägu üks naerul, teine kui nutul,
esimene tursund, teine kui nälginud,
(viimasest möödutakse põlastaval rutul!)
nõnda dikteerib karm tõsielu reegel. ..
*
Võib olla, kui tõusvad kord tuuled,
tänav lääb lippude marru,
kõuekärgatusi kuuled,
— jookseb siis siingi kahte arru
elu: kahte laagrisse, kahte klassi, —
ühel härraseid näete, — teisal: pööblit, massi,
ühed koidikusse tõttel,
teised pimeduse pagulased,...
kui kibuvitsakroonina laubal on mõtted,
ja säravate nägudega ründavad agulased,
92
et elu nagu foto-negatiiv,
ilmutusel kummalise tõeni viiv:
kõik mis valge, — see klaasil must,
ja vastuoksa. Oo, ärge küskige kust?
sarnane mõte järsku tärkanud.
Kas te siis tõesti pole veel avastanud?
varahommikul: tuleviku tänavaid pühkiv
ideede luuaga, — elu — keeriseisse rühkiv,
etendusest hommikusest vaatuse lavastanud:
vabrikuvilede uvertüüriga,
— kui: sipelgad nagu,
tõttavad ühed kündma elu musta vagu,
93
rutaten tööle koidiku tüüriga,
kui: kapitali parasiit
nagu ämblik võrgul aga,
uneski luuraten omakasu, — ei maga,
— pää all patjade valge riit...
*
Teie, auahned enesejumaldajad,
poeedid! ehk pooldate ämbliku imemist,
kärbsena söödaks kui vaja seks inimest ?!
Olete raudse vägivalla kumardajad ?
Kahurite, kuulipritse paitajad, — tääkide
toetajad ... kirikute, vanglate, kasarmute
tervitajad! Kas te ei näe,
üle selle ülekohtu mäe?
Miks ei julge teie avameelselt rääkida?!
paragrahvvi, silmusesse ikka kas armute?..
Või arvate, et peabki kõik olema vastuoksa,
et võim võib ideedki tõmmata oksa ? • .
Ja kuuliga hävitada tõrkuva vaimu,...
Mõte on surematu, on teil sest aimu ?!
Ja ajalugu pole mõni klassitahvel,
kust kustutada kirja saab tujukuse
tahtel...
94
3
Olete laulnud küllalt valgest naisest,
imetanud kuu teid meeleolu piimaga,
unistuste udaraga, iharuste viinaga,
olete värisenud õnnest maisest,
janukaid huuli kui suudlusiks ühendanud,
ridu käest kaamest armsamale pühendanud...
*
Tundmata teile kas käsivarred tõmud,
nahk mis pruun tööst, argipäeva päiksest,
tulval kaks silma kui mõtete äiksest,
südamen kevadisen piksepilve kõmud ? !
Oleme siingi ehk eriteile siirdunud:
üks laulab päevast, teine kui ööst...
Olete vaatlend naisi tulevaid tööst ?
auku vajund silmadega, loskunud rindadega,
ihu kes müüvad turul kindlaks määrat hinda
dega. •.
olete lavaliiliaiga ainult ehk piirdunud,
ega teagi viimaks käoorvikust kuhtunust,
nurmenukust — värvilt ja lõhnalt luhtunust ?!
*
Kas te ei leia? vaja kaitsta teisi, endid,
olgu meie värsilgi võrdluseks palged:
ööna ühed mustad, teised koiduna valged,
nõnda nagu ruutudelle asendet malendid
95
erinevad värvilt, — ühed kindlasti võidavad!
elu ei mängi ennast kunagi viiki,
ülem peab kartma vahel sõduri piiki,
rünnakuks kahurid, ratsanikud sõidavad,
et oleks: hästi mõeldud, valitud sammuga
viimseile kuningalle: šahh & matt!..
Ummistund kõrvu eest tõmmake vatt,
kuulake! kvadriljon hobuserammuga
astub elu... Jalgu seadke saman taktin,
laske endid kanda ühen kevadjää murdega,
kui hävinevad sillad koon viimase purdega,
illusioonid kui teostuvad faktin, ...
kui läbi tänavate, uulitsate
vaimustusen rühib ilm „Suur-paraad“ile,
sädelus silmin, — võrdne miljon karaadile,
kaudu avarate platside, jalgteede kitsate.
4.
Vaatke, mida valatakse koidiku tassi!
see on kange — kaua seisnud viin:
südamete läbimurd, mõttelaviin, —
see on kättemaks väljunud massi. . •
Peate siis otsustama: seista, või liikuda?
(pfiämine: sõber, naiivilt ära küsi :
langeb kui päälaele tuliseid süsi:
„kust need nii järsku, ütelge, kust! • .“
ise neid kogunud olete just!)...
maakera uuen kord hällin võib kiikuda.. •
96
5
Nagu ööpäev — poolega:
mustaga, valgega,
seisad mu een — kahe Jaanuse palgega:
elu. Oo, tähistage hoolega!
kõik mis puhas, — see puhkeb valgusen
(tumedad tehingud pimedusen toimuvad,
seadusteandjad ise päevpäevalt roimuvad!),
seisame alles suure koidiku algusen,
tervitame seda, mis uljalt tuleb,
kaudu eluväravate, surmal’ kas suhu ? . .
Olgu kõigil selge siht, — tõttame kuhu!
Semaforid ellu avat, kes nad veel suleb!
*
Astuge edasi! meie — see eelvfigi,
lükkub kelle soonten vere punane lõng:
kangaks koet südame süstiku-pooliga.
Meie, — kelle kopsuden innuskelev hõng,
silmin — ekstaas, tule põletava noolega,
— sära, mida ajalugu kord ainult nägi;
muusika kõrvun, millist kuuleb ainult kord:
ilmutust algelist kõuen ja tormin,
millest tulevpõlvedelle kajab akkord, —
kokkukõla saavutet sisun, kui vormin,
kord, kui kõik see, mis praegu veel eos
oleks täitsa lõpetet, valminud teos!
*
E. V.-r.
7
97
Olgu see värssgi mõnele tüürike,
enne kui pudeneb näppude vahelt
elu, — mille ümbert miljon purustet ahelt
heidet. Mis sest, et me olemine üürike,
poeedid,
proleedid!
Vaatke! tänav läind marru:
kahte klassi, kahte arru,
otsustage, millist siis valida rada!
selle, kun valat küllait verd ja pisaraid,
millele tulevik pillub punaroose vaid?
Oo, teie ülesanne — teisigi juhatada,
kui astub elu raudne mehaanika
raske elevandi sammuga:
ikka edasi,
edasi!
üle meist kvadriljon hobuserammuga. . •
Poeedid,
proleedid!
Noh, kas valdab viimaks teid paanika?!
kui läheneb tulevikutrummide müdin
ja värinad jooks’vad üle selgroo, üdin.. •
98
EROICA.
(TSÜKL KOLMAS.)
7*
EKSPROMT ÜHELE LOOJALE,
Aeg modelleerib inimesi,
— inimene aega.
Päev iga saabuv haarab uuest vormist.
Kant minutite, sekundite tormist,
vaim looja kaalub katsetuste vaega
ja kompab rõõmul aardeid esimesi...
*
Aeg rühib edasi,
ja inimene ajan
lääb välja enesest, kui tõe lähtekohast,
ta astub üle suurest üks-ta-puhast,
ei lepi sellega, mis keerleb kitsan rajan,
see olgu nii, ent mitte sedasi!. .
101
MATK ELLU 1
Häll, — minu esimene laev,
Vahemereks tuba, kun üles-alla kiikusin,
veren instinktide vedrutav lainetus.
Ema! ammu unund su vaev,
tuhuhood mulla all: närind maine uss
rinnad millest imesin, ellu millest
liikusin.
Olin nagu kevadine lind:
nokk kelle päikesen, suu täis kulda,
tiibaden elutahte laululised värinad.
Praegugi lennuvalmis rind,
hingen mu päike, laul siidamen, — pärind nad
sellelt, kes varakult varisenud mulda.
Häll hõljuv — algus, kirst — on lõpp,
sündida — sama, mis söösta lahingusse,
relvata rünnata sangarina saatust.
Iga ebaõnnestus — see olgu õpp,
valmistame ette elu järgmist kui vaatust,
uskuden ainult oma sõrmede ahingusse.
Finiši jõuab kord minugi start,
lõikab haud käärideta läbi elulõnga,
lahkun kui x kinni suu, silmad — olnd elust,
tahaksin hoida südamlipu punast vart
kõrgel heroiliselt, kui all kalmistu põnga,
väsind ise tundmustest, irdmõtiskelust...
1922. a.
102
MATK ELLU 2
Inimese ilmal’ toob käristav valu,
keegi amööbina pole meist jagunend,
proglotiidina arenenud lülist.
Lihalik taim tärkab kasvuna küllst,
sünniten inimlik ihu kui pragunend,
lõhestab laps — kiil elupuu halu.
Veri meid kuulutab nirisev, palav,
palakate puna — voodilinade koidik.
Haabade värin jookseb üle emaihust. . •
Laps miks ei lülitu terana vihust,
pilvede kõhust, nagu päikese loidik ? . .
Näib: päik’sekiiredki — veri, mis ta valab!
Armastus esimen’ inimverega märgit,
himude kosk kohab veren, kui lihan,
suu kui puret suu salvava suudlusega.
Kaugele jõuaksime sarnase juurdlusega:
hemoglobiini palju immitsevan ihan,
palju elun haavu hingehymenisse tärgit ?!
103
Armastus samuti — rasedus, sünd:
valulised igatsuse tuhuhood hingen,
kallistuskrambid kuis tukslevad lihasein.
See on veri, mis sülelusin vihasem
südamest südamesse kõrgeiman pingen
voolab — vereliblede janunev ründ.
Loojagi süda on nurganaine värisev,
armastusest haige ja tundmustest tiine,
poeedigi põuen on igatsuste imikud.
Vaatke! meie hinged kui verlstet linikud
hiilivad kaudu meie silme vitriine ...
Kord elu eesriie katki kistaks — käriseb.
Sellest meelten valuline — samm, iga retk,
ajun meil alati rõõmu-, mure kaksikud,
ikka nagu kistaks last tangidega hingest,
ikka nagu rabeleme nabanööri lingest...
Sellest me surrengi küllalt veel lapsikud,
kramplikult hoiden sellest kinni, mis hetk.
1922. a.
101
VÄRSSJUTT AJAST AMMUSEST,
1.
Pean end ise täna käe kõrval talutama,
vaatan, kuis taevas järsku rebeneb siniseks.
Viin omad mõtted kord lapsepõlve jalutama,...
kiirte ringhääiik nagu lunastust tiniseks,
koorub kui päike pilvede lumest,
— see olen mina — rõõsk nooruse jumest.
Tean, et möödund aastat nelikümmend täna
ajast, kun esmakordselt avanesid silmad,
lugude pilust pupillide sära
avastas järsku, et lahti maailmad,
ümber: talutare, — laual suitsenud lambiga,
tabaksin meelsast’ seda jäädvustada
jambiga.
Midagi helendavat läbi udu vilkus,
kuigi väljan talvine pakane paukus,
midagi päikselist hinge sest tilkus
vanaaasta ööl, koer uutaastat haukus,
ellu kui viskusin üsast, ema kõhust,
palakad verised sisikonna põhust.. .
105
2
Kevadel meelsasti silmitsesin päikest,
sirutasin käe nagu lille järel’ — noppimiseks,
taipu ei olnud mul ta kummalisist käikest,
sündsa oleks leidnud ta suhugi toppimiseks. * •
Minevik nõnda mu värsin destilieerub,
pääsen sinna vaimun, mille een muide
keerub.
Ja ma leidsin: on murulgi päikesesarnased:
tuli kuti, võililled, kumavad kullerkupud,
nägin, kuis laskusid mesilased karvased
õitele, — tühjaks jõid puhkenud nupud,
tõtaten edas’ juba koormava saagiga
— taimele ootavale tolmukate paagiga.
Arvasin isegi, et pilved on mesilased,
katavad kinni lahtitiibu päikse õie.
Juba minun tärkasid uudishimu pisilased:
milleks sinitaeval hall rasv, vahest võie?
Milleks vahest tuhmeneb laotus tinan,
inimeste silmadki vesisen vinan?
Tundsin, et inimeste hingengi pilvitus,
vaheldub rõõm, selle asendab mure.
Näis vahel: elu on mõnitav hirvitus,
kas või lapsena huku — juba sure.
Tundsin: kahju! libiseb midagi käest
paratamatult alla, nagu kivi veerev mäest.
106
Püüdsin siis olla ikka usin ja virk,
askeldasin päevade mured kõik rõõmuks,
olin nagu nobe ja väsimatu sirk,
kellele päev sai ainsaks vaid sõõmuks,
vaadaten: kammis kuis tuul rukkipäid,
minevikku kanden kõiki elamusi häid.
4.
Hiljem, kui avanesid imena raamatud,
võisin neisse tundide viisi ma vahti.
Alles nüüd nägin, kuis inimesed saamatud,
kuidas uusi ilmu rullub pidevalt lahti,
kuhu elumootor ründsurinal süüvib,
mõttelend teispoole reaalsustki küünib.
Olin täitsa väsimatu leidur — Kolumbus,
hingen uute võimaluste helendav hõllandus,
aJun mõte tärkav Ameerikana tundus,
kärises saladuse kirm — iga kõllandus, • . .
uudishimun seegi sai alla vahel neelat,
kuhu muide sissekäik lapsele keelat.
107
Ammutasin kõike eluraamatust — kingist,
meeled peidet unistuslaeka avastasid,
jooksin kui õpik kooli karedast pingist,
vaatma, kuis sündmused iseendid lavastasid.
Tundsin juba siis: mõte mõttega riimis,
sõna teise sõna rütmin lauseks liimis.
Sirutasid välja viimaks värsid omad käed,
mõttelend evis juba lendutõusuks tiivad.
Taipasin järsku, et hingen mul mäed,
kuhu mu tundmuste puhangud viivad:
ridade jalad valmis radadele asteks,
loomingrõõmust pisarad karastavaks
kasteks.
Võisin öön säravaid tähti ikka vahti,
maa pääle — alla tõin taevalaotuse.
Tundsin endan põlevat südame tahti,
leidsin üsna loomuliku enesejaotuse:
vaja oli teistele edasi anda,
seda, mis nägematu, koiduna kanda.
Nõnda olen käristand pimeduselinikuid,
rõõmu tundnud horisonde kumavast puhtest.
Kannan oman hingen ikka rahutuseimikuid,
suunatud oilen meelte väsimatuist juhtest;
tahaksin alati ma tervitada algust,
ammutada olematust esmakordset valgust.
108
5
Liigun iseenda leit päiksesüsteemin,
heidan planeedid — oman kuman mis kuhtund,
tunnen: olen üksus elu kosmilisen skeemin,
risti mis teistele rändteele juhtund.
Arvan: kokkupõrgete vältimatust rajust
valgust hangib inimkond meteorlitide
sajust.
Liha sünnib lihast ja vaim valmib vaimust,
oo, kuis tahaksin värsin oman idaneda,
kanda orhideena mõtet üht — ainust:
kuidas alt üles tuua inimesi ridadega ...
Mis te luuletajalt rohkem veel nõuate
ajal, mis suurvaimest aher ja põuane?!
1930. a.
109
RAJU EUROOPA KOHAL
1.
Sellal, kui näpud otsivad elektrilaineid
ja raadiost kostab järsk hüüd: „halIo!M
Kui Varssavi — saja-poolteise kilovatiga
rekordi antennitab,
kogub Euroopa kohal’ teistsugu aineid,
telstsugu pinge, mis evib hiigla hoo,
rõkkavuse sarnase: kõrvad sule vatiga,
kodanlase näo lõustaks pikaks mis
venitab.
Vaatke! juba diplomaadid õlgu kehitavad:
närviliselt sõrmed süütu laua klaviatuuri
taovad. Jooksevad silmad nagu hiired
paktide põhku, — laubal murepilved:
õhulossid varisevad, mida nad ehitavad,
lahkhelid hüppel, — mõte-orav kesk puuri...
Maailma läbistavad nägematud kiired,
hagijaist hirmutet sündmuste hirved.
*
110
Kapitalismi, vaat’! boamadu matsutab:
viimast veel suutäit kugistab jõllitaden,
vaadaten: ümber kuis taevas läheb muhku,
kõik maailm muutub tuhkhall-lillakaks
äiksepilv kobrana püsti a’ab — latsutab,
millele teine jookseb vastu tõllitaden,
vehkiden kätega, lüüen ühtepuhku,
sasiden taevastiku kraasituks —
viilakaks.
Väävlilised suitsusambad kerkivad võlvile,
aurab ülal laotuse kompostine kütis...
Järsku välja tuli lööb limpsava keele,
levib millest taevale lainetav kuma.
Langeb maa hirmunult, väriseden põlvili,
arvatavasti lõdisevad lapsed kuskil ütin,
ja isameie-palve tuleb usklikel meele,
pääsenu sosistab: „Jeesuke, aituma 1“
Ristlevad Ilmutusraamatu tulimaod,
jälle uus välgatus laiguliseks tähnib
taeva, mis Alpisid täis — Püreneesid ...
müdiseb, kohab tume tõmbetuulsus,
Piksest süüdat ragisevad pilvede raod,
kui vaskmadu siugleva sabaga sähvib,...
silmad mu tõmbavad millest klišeesid,
sööstab läbi ruumi miski rekordikuulsus.
*
111
Suurlinna trammid täna põravad ülal,
autod ja metrod raud-teras-taevavõlvi
mammuti raskeima sammuga tallavad:
välgub tulesüstik, aina loksutab suga.
Hirmust lähvad suureks silmad linnal ja külal,
võdinad õõva jooksvad naistel mõõda põlvi,
kui pilvede kraanad vett tänavale kallavad
ja perpendikulaarina sähvib piksejuga.
Tihedamalt jookseb piki taevakonkaavi
hiigelreklaam — pilve-kaubamaja tulestik,
kahvatub millest kõigi pühikute nimbus,...
Lunastaja laupa ei oreool võreta.
Vesi ainult rentslitest tulvaman kraavi,
tuulde on kistud puulehtede sulestik,...
sellest rajupuhang mu verregi imbus,
kosena pää — mõtteist ladiseb,
nõretab.
2.
Uuest’ kui sõrmestik maailma kobab,
mööduden raju, õhust helisid püüab,
kuulmatu kisa üle pääde meie levib:
püsti antennidena töötute käed,
südamete pikklaine vastuvõttu obab,
nälginud suu vahetpidamata hüüab,
igaüks kõrin häälekõvendaja evib,
silmaden saatejaama kõrgepinget
näed.
112
Juba kistakse lõhki klassivahede linik...
Bankettide pääsukesed — frakkiden härrased,
poolpaljad daamid (nagu riiet oleks väheJ),
kavaleerid — mundrite, ordenite koormat
võpatavad, — vaikib järsku saksofon-imik,
seisahtuvad jalad tantsust konnasilmen-kärnased,
lõdveneb piha ümber käte õrn mähe,
pudeneb põrmu pilk öine — hoorat.
Oo, mu kullakesed! tuleb kõigega harjuda t
elu pühib sündmuste luuaga kõntsa,
armutult rämpsu paiskab hunniku raju,
pühkmekasti inimkonna pehkinud pahna.
Nälginud suud võivad üle kõigest karjuda,
sumbutada pidutsemise pillerkaari õndsa,
kui vappekülm lõdistab hambutuid maju
ja nägematu käsi kasib ühiskonna tahma • • •
*
Kusagilt kajab järsku: „kõigile, kõigile !“
üleshüüuklavereid mängitakse võidu.
Moskva komintern internatsionaali põristab,
Leningradi R. V. — 53
1000-meetri-lainega levitab lõikvile:
ilma kannab vabrikute kontserdi — hõigu,
kaugele — kuulajate kõrvuni tõristab, • • •
vakatavad: Motala, London ja Stokholm.8
E. V.-r.
8
113
Kodanlaste kuulmenahad, südamed hellad :
Eiffelgi vaikib. Praha, Budapest, Rooma,
Bucarest, Lemberg, Heilsberg ja Tallinn
hirmunult saatejaamad välja lülitavad :
sest marche funebre’i Kremli taovad kellad,
Lunastaja haavu sõrmed uskmatu Tooma
tunnevad. Kuskil — udun tihedan, hällin
kuulipritsid tuld ja nikkelt sülitavad.
Ja telefon-hundava traadistiku paeltega,
telegraf lõgistava Morse’1 lõualuuga:
kõrgepingevooluga õhku traalivad,
tõtaten lähtekohast uudiste noosiga.
Kanad nii tormi eel õieli kaeltega,
kohevil tiibega, koorutava suuga,
ulu alla vadiden — vihma ootel saalivad,...
ehk mesilased hüvast’jätvad mettandva roosiga
Mässumeel suliseb: õhun, eetrin, — nagu kosest
hüppavad sõnad alla lahtistet sulust
südameisse sukelduvad raadiolaineist,
salto-mortalen — kaudu aju antenni • • •
Miitinguil kuulab rahvas uue-aja-Moosest,
tõtt ilmaorjastavast kapitali tulust:
„aeg juba vabaneda pankurite paineist,
rookida ummistund solgiveerenni!“
114
3
Ähvardused ümbritsevad kroonitud päid,
saatuslikult tunnikella pilgutav osut
läheneb minutile ... jääb veel vaid sekund,
kui lendavad pilbasteks kardkullat troonid.
Kuningatehukk kõigil loomulik näib:
tundub, nagu roogitud paiseist oleks kosut. . .
ainult need silmihõõrvad, täis nad kel und,
tänavail õits’vad kui lippude moonid.
Ja imestunult vaafvad rikkad, nälg kuis sammub,
ei ohvitseri, kindrali — kärgib, kes käseb 5
taamal vaid kärsaga käib koerakoonlase
politsei pelgav — haistev kaugelt mässu jälgi,
käien peninukina ründajate kannul,
vaaten, kuis astub iga jalg — võidujäse,
tema, kes ilmega võitmatu roomlase
rinda saanud mõnegi teenetemärgi.
Kuidas nõnda järsku suurte võim siis hääbus?
kuningate eneste näodki sest ammul’. . .
Neliteist trooni! Kaob uttu nende rivi . . .
Ajalooklambrid siin alatiseks sulen . ..
Kt valitsema ei pääseks mõni kroonitud kääbus,
astub mu värss jakobiinlaste sammul,
barrikaadiks — südame punane telliskivi.
Kuulen — miski kutsub ... Kostan: „tulen,
ma tuleni"
8*
115
EROICA.
(Värss-novell.)
1.
Aja püsti end» inime, sest mädasoost,
mis su ümber, mis jalge all lirtsub,
kui roostene vesi läbi varvaste vlrtsub,
maa higistab udude tuhuhoost!
Sina, kes vantsid laisalt pikkade koibadega,
pügalaina rihmad pastla soonind jalasääre,
veidi piibusülge, nilva jäänud suu ääre,
lööberdad kas hauani sulase loibadega ?
Või tõmbad kord jalga teised jalatsid — säärikud :
et krae ehib kaela, kun rätt praegu sõlmen,
ja kaelaside lõpeb = kirju muinasjutt hõlmen,
ka liigutused siginevad vastavad-väärikud.
Aja sirgu end sangar! küsi: „olla või mitte?!“
Suur hädakisa maal, sama appihüüd linnan:
olemanolu visat näkku kõigil kinnas,
kõikide elu nagu läinuks järsku rikke.
Suru välja soolaukaist end, põhjatuist mülkaist,
kahel küünarnukil litsu läbi orjuse tõkkeist,
ja leegistu silmade rahutuist lõkkeist,
jookse üle: ühelt teisele hüpaten künkaist!
... sest iga närviga, rakuga tajud :
et muide vajud, vajud, vajud!. •
116
2.
Oo, sa maat savi, mulla, liiva pori!
vaibana laotud vahel metsi — otse sohu.
Iial ei lõpe kraave nõristus — nohu ...
Teadke! maa — käskija, inimene — ori.
Sääl need talud koltail üksikud lõdisevad,
rõskusest rohelised, niiskusest hallid,
— taunitud olevused, ümber uduvallid.
Vaatke, sooserval heinaküünidki võdisevad!
Rehe all hammasrull murrab linaluid
krõmpsuva suuga, muljub kolgits, rabab roobits,
popsi käen välkuden, lüüen too vits
lemleid paiskab õhku, täiten tolmuga suid,
Mees ise närune, paklane, takune,
püksen pole inimest: täis aina tuult,
piibunosu suun, sööb vähjatõbi huult,
käsi tal korbane, verine, rakune.
Sulane väntab, väntab, — selgroog nõksub:
— „milline vägi meid hädaorust hiivaks ?“
lausub, — „tee milline saaks väljaviivaks?". • •
tunneb, kuis süda juba kiiremini põksub.
Ja äkki lööb korisema popsigi rinnan:
häälik mingi kurgust, kopse ragiseval rõõgel,
silmaden tuluke, nagu oraval, hõõgel:
— „eks ikka kergem ja parem oleks linnani"
Llnnan on sadam, kun aurikud, laevad
ootavad laadijaid, võib välismaile lipata,
et keegi ei kuuleks, võtab lähemalle kipata:
— „oi! saavad tasut sääl hästi töövaevad!"
117
— „Pakane värsi vee pääle tõmbab jää,
Mardiks ju vallandun, töölt liikkun lahti.
Maksab mul neid päevi siin viita, veel vahti ?!“
sulane lausub, omal norgu vajub pää.
3.
Vaatke noid maanteid — rästikuid vlngerdaman :
jalge een, — võsa, kahe vitsiku vahel!
saatjaks: kiviaedade, ahervarte ahel,
lehtede sahin ... Jookse, põgene hingeldaden!
Jooksvad siis tõesti teed ummiku, rappa ?
Nägeman silma pole, kuulman kun kõrva,
keegi kui toimi tahaks, teostada mõrva,
— lookleval põikteel sind riisu ja tappa ...
sest ümbrus ise sellele tõukab ja juhib!
kes siit veel roimari verejälgi nuhib ?
Ent maanteed on siiski nagu hargnevad jõed:
lingutavad — vahel kahe kraavi kitsa kalda,
seni kui suubuvad, enne peatuda ei malda,
suuretee sängi, — selle nooremad õed.
Keda ei läbistaks tunnetus jube:
vaatepiiril raba ainult, sookaelte larak,
kanarbiku lilla, millest üle lendab harak,
lõõtsub tuul vinguden kõledaiks tube, —
sest tuul on sangar: julgeb teha vilehäält,
puhuden sisse alt vundamendi, päält...
118
4
,
Vanker veereb laisalt üle kivide, kändude
külavaheteel, kaudu karjamaa, raiesmiku.
Sügis on talland maha suvise taimestiku,
hobu, neli ratast, — see abinõu rändude.
Tipivad kapja neli sitket tee savi:
sulane sõitjaks, pops kronuga küüdiks,
ja järsku muutub elu üsna muinasjutuks — müüdiks:
lahti ainult paigalolust — milline ravi!
Porisest rööpast rattad sisse, teisest välja,
häirib vaikust aeglane: „nõõh, tpr nõõhh!tt
Suitsupahv sekka, vahel ohe sügav: „õõhhl“
aet taga inimene elujanu, nälja.
Mehed on mornid, sünged, — mokkki löllin,
imelik tundmus asub spleenitama põue,
pole kui näha enam külialt-tallat õue,
istuvad kössin, riided takerdunud töllin.
Popsil pään närune kulund läki-läki,
vahivad silmad alt kulmude puhma:
— „kellel päevast päeva end pinguta, uhma?1
külmast nina punane — võrdne verikäki.
Sulane nokkmütsi litsub hästi kukla,
jutt ei sobi, ainult siunaja sõimu,
sõnu läbi hammaste, — kirub iga võimu.
Ent logisev vanker pole riigikogu jutla,
uuesti vaikus, ainult lõuapära musklid
vihast ja rahutusest närviliselt tukslid...
119
5
Vanker veereb võrlnal vabariigi maanteele i
taamal kirik kupliga, rist õhun — ülal
tõuseb nagu viirastuseks lummunud külal.
Popsil jumal halastamatu tärkab järsku meele.
Mööduvad kõrtsist: vajund kössi vana hoone,
ukse een minevikust säilind laslpuuga,
närin d mida hobused vaij astet suuga.
Maantee liit sirgema suuna võtab — joone.
Nõlvakul tuulik viskab hundiratast, pillub,
— klounina õhku paiskab käsi ja jalgu.
Vareste parv tõttab terade taigu,
lopendaden tuulen nagu hõlmade killud.
Sügis puude koonlad tühjaks kedranud lehist,
tuul tallab ikka veel päevade vokki.
Pole enam pihlamarju linnulgi nokki.
Turjalt jookseb vappekülm üle meie mehist.
Ja vanker veereb võrinal: „nõõh, tpr nõõhh l
saaks enne õhtut veel linna, • • • õõhh!“
6.
Taamal alev udun, agul kükitav paistab.
Kaubanaine vastu tulnud, peletab une:
— „mehikesed, võid teil ehk müüa on, mune?“
ninaga koormast ise vaheltkasu haistab.
120
Edasi linnahärra kõhukas, kerekas
küsib, kas popsil pole istme all linn?
Suuremaks kasvaks aldan puntrate pinu.
Näol lai naeratus õhetav-verekas.
Veereb vanker põrinal üle sillutise kivide,
hobune puristab, raputab päitseid,
paisaten tee veere suust vahuäitsmeid, —
vahele eellinna hüttide rivide.
Paisuvad majad. Lnn algab — kahel pool,
jooksevad kõnniteed, inimesist tallat;
vaateaknad varandusi täis on kallat,
nimestik uksel: jahu, suhkur, manna, sool.
Kerkivad ukse kohta, seintele sildid,
kõlguvad õhun: kellad, prillid, kullat kringel,
mannekeen aknal, kui maandunud ingel,
kinovitriiniden filmitsevad pildid.
Sisse ja väljapoole käivad ärilingid,
üles ja alla, — alla, üles tõusvad vaed,
mõlemad silmad nähtust täis vaid laed,
astuden poodi asjatundlikult tingid.
Nõndaks: ikka ühel pool — kaup, teisel — vihid,
loosungiks igal: kuidas teist saaks nööri.
Osta kas külakostiks pudel likööri?!
nagu seda armastavad „peenemad“ kihid:
Sest minna kuhu ööbima, koidab kuni hommis?!
Võtnuks kui mehikesed omavahel loovi:
pöörata vahest mõnda sissesõiduhoovi?
Vilksatas popsil: tal elab siin omik.
121
7,
Sõitjad uuest’ vankril) nagu purjedeta laeval»
veoauto ähvardab — koormaks rasked kastid.
Ainsamaks juhiks — taamal kirikute mastid.
Kõigest linna askeldusest kuma õhtutaeval.
Suunduvad kuhugi vanalinna soppi:
sulane vankril istub) pops vehib jalgsi)
vaatavad, hiilivad, viimaks nagu vargsi
pops julgeb näbrastund uksele kloppi.
„Sisse!“ hüüab perenaine: — märja veel kõhuga,
kaussidena rinnad — tulvil ploomirasva,
käsivarred, kaelgi võtnud lopsakalt kasva,
millised puusad, istmik raske rõhuga!
„Sarnane lapsi võinud imetada, võõrutada,“
sulane mõtleb, ise mõõdab naise liha,
— „lõpmata olla võib sihukese iha,“
järsku tagatoas keegi laulu võtab kõõrutada.
Pesunaise tütar ainus, seegi veel blond:
kõhnavõitu, tunda võiks kobamisel roideid,
pelgab vist kallistusi, rinna ümbert hoideid,
eksib kui ära põue sõrmede sond.
Patused mõtted, pesu kuivava hõng
vastu hoovab koridorist, minnakse õue
korraldama hobust, loomal väsinul nõue,
süüa ja juua, muide ähvardab kong.
Kui siis hiljem kõik neli istvad lauan,
mehedki avand omad kompsud-moonakotid,
auravad ahjust võet roogade potid,
esialgu vaikus nagu vaaraode hauan.
122
8
Rusik rabab kohmetust, vaibus saab hoobi,
sõnu purskab, sekka kostab kõditavat naeru,
hobugi väsind lääb erksaks, saanud kaeru:
sulane avand likööri pooletoobi.
Sagemini tõusvad käed, käivad klaasid ringi,
kõrgemaile paiskub aina räuskav õõts,
kotist võet välja, ürgab sulase lõõts,
vahekord kodune sigib juba mingi t
Käsilisist vabad kui näpud, pilli klahvest,
eksivad kogemata noorukese bluusi,
võtavad mujalgi käbada, nuusi,
tuba suitsupilvin piibu vängeist pahvest.
Pops kuraasitab — tantsuks proovib jalgu,
äbarik kukk nõnda losa veab tiiba.
— „Ega’s uus pudel veel meestel’ tee liiga!“
perenaine lisab. Veri pähe võtab valgu.
Grammofon saab seadeid, siis algab alles pall,
uhutakse polkat, kuis juhtub, et mürtsub
põrand; noorte veren juba midagi sürtsub.
Nagu kokku räägit, lakkab järsku trall.
Lõppend vaevalt viimased plaathelid, noodid,
pimedus, viin saavad kupeldajaks — soosijaks,
väsinud inimeste paaridesse loosijaks, —
nõndaks: neli magajat, kahed vaid voodid.
Millisest hommik neid tabab, leiab poosist?
Äripäev, askeldused, jälle elumured
milline õnn: õhtul ajutiseks sured,
hommikul ärkad, hõõrud silmi narkoosist.
123
0.
Jälle loksub vanker üle kivide, kände:
pops üksi, nukker, läigib silmen vesi,
hardus miski valdab, nähen taas esimesi
kodukoha tuttavaid kaski ja mände.
Ahastus, haledus mehe rõõgava rinna
valuliseks pinnib, et hingata raske;
tahaks end riputada nööriga kaske s
südamerahu jäänud selje taha — linna.
Lõhkeman pää, meele kohal tuhat tuska,
lõdiseb tuulen, nagu teeveerne remmelg:
kuidas pääle kõige julgeb silma vaata memmel?
Paisena valu, kas või pussiga suska!
Ent juba paistab mahajäetuna hurtsik,
tagaseinaks: jändrikute tähistega raba.
Koer jookseb vastu, rõõmsalt liputen saba,
nainegi lävel, vaade veidi turtsak.
Kõigest tahaks vaadata mööda, pilke loovi,
silmade röntgen kiirgab vastu, läbi põuest;
hiilib ette — maha, iga ese, küna õuest
tahab nagu usutleda, süümet patust proovi.
Lõpeks vaid selgub, oldud põrgit, pole viga:
kaaslase pahameel tingit hoopis rutust,
mis oli selgund naabri peremehe jutust,
kutsuvast popsi appi veristama siga.
Ja kähku, olnud püstijalu raband — veidi söönud,
võtab suure noa, laseb käia üle tahust...
Värsi looma örri kuulda, liud verevahust
tulvil: käsi tappev otse südamesse löönud.
Hoiden veel korisevat looma karmilt koonust,
pops märkab: temagi süda jooksnud tühjaks
murest, — ei miski säili alatiseks — ühjaks,
tunneb elutahet taas, lihaste toonust.
124
10.
Jooksvad risti-rästi teed, kujad, kõnnirajad,
sulane sumab, haisten tööd, ringi eksib,
muhelden näitsik mõni tipib, vastu keksib,
õieli kaeltega põrnitsevad majad.
Käib veidi ujedalt, sest jalan veel pastlad,
aegsast’ annab teed, kui ujub mõni uljas:
lihunikunäoline turuvürst puljas.
Tõukavad töötut kannast, kindrist näljaastlad.
Huntsantsak mõni, lakut vurle oma portfelli
kallistab kramplikult, — tähtsuse soonega
näol: kokkukõlan püksi triikraua joonega,
vaat seda uhkeldavat, edvistavat selli!
Eks siin nii mõnigi end hangeldanud isandaks,
äriga, kelmusega, tööliste higiga,
upitund ministriks mustategude pigiga,
kui sest ka hiljem kivid, kännudki kisendaks.
Suli tuleb vastu: kuklan müts — made in England,
käed omal taskun, mine näe sinna ära,
peon kas puss, ehk... revolvripära!?
Parem juba mööduda eemalt: nii kindlam.
Keegi pole sangar, lisab teadmatus hirmu:
raginaga taamal miski laperdab, lugistab.
Sadam see, aurik ahne propsisid kugistab,
neelaten aplalt laudu, kaiäärseid virnu.
Korstnast nõgi, suits, paiskub masinatest aur
mastidest kõrgemaile — halli sügistaeva.
Silitaks käega, nagu hobust, seda laeva,
häirib hammasrataste krigin, kete laul.
Küsib: kas ehk tööks ei saaks panna kätt külge?
Vastuseks kubjas kõripõhjast järsku röögatab,
nõnda nagu aurik ulgumerel vahel öögatab:
„ei!M ise siluden omi vurrusid hülge.
125
Nõnda päev päevale järgneb, saabub hommik t
kõrvuti ahtakene piht, laiad õlad;
oleks kui raha, ei puuduks kokkukõlad,
mõtiskeleb sulane, süda omal lommik.
Võtab lausa unistada avarusist, ulgumerest,
välismaa sadamatest, saabub kust rikkana,
usub blond pääkene lemmikut plikana,
ainult miski aimus läbi sähvatab verest.
11
.
Ent elu ei leeluta legende, ballaade;
muinasjuttu, valmi ei saa soojendada toiduks.
Muutuks mu südagi telliskivist koiduks:
leivast ühest söönd saaks kui töötud kõigi maade
Pesunaise näol astub asjalikkus tuppa
hommikul ühel, lausub sulasele: „ütle!
kauaks nõnda magad, sööd, narrid viimaks tütre ?“..
Noorukene kõneluse pääle võtab nutta.
Lööb iga sõna lausut — vasar, nagu peitel,
meeltele, ajju, süda võpatab solvest.
Selge: mees töötu peab lahkuma kolmest.
halastamatu otsus valmib kiirelt meeleheitel.
Nagu ilmaloomises — päevast saab õhtu.
Sulane kompsud kogub kokku, võtab hiili, —
murdvaras muukrauda varjab nõnda, viili,
Kottpime öö laskub, ei näe mitte mõhku.
Tukuvad majad, ümber loksuvad veed,
merelt hoovab roiskuvat sügise hõngu,
tuul kammib õrnalt poste-traatide lõngu
tähistavad tuled vilkvad sadama teed.
Läheneb vargsi laeval’.. . seisatab ... kuulatab • • .
valind juba päeval peiduurkaks päästepaadi,
— moodne Diogenes — elupagulase vaadi. • •
kuidas presendi alla poeb, end ulatab?:
126
12.
Vaevalt mõne sekundi suigatas, magas:
hommikut ootas, millal ookeani kurdu
laev sööstab — vahuroosid lainetuste murdu
jäänd, — mõtles nägematu, peidet elav pagas.
Kannatust sangar! küllap päästetakse tross,
väljumiseks hiivat, sõiduvalmis ammu ankur.
Laev, mille sisikonna täis toppind lankur,
suitsevana kaob mere suhu — pabeross.
*
Ärkab juba linn: samme tõttavate iadin
tänavate tühikusse kõledalt kajab,
lisaks suist jahvatavaist häälitsusi sajab:
turunaiste, töömeeste keelepeksu vadin.
Kailegi läheneb häälte sumbutet kõmin,
astuvad tallad üles rippuvast trepist,
tipivad üle laeva pardast, selle tekist,
kapteni kajutisse kaob jutumõmin.
Pilust presendi näeb: keegi neist mundrin,
küljel revolver, tääk teispool ripub,
— politsei. Täbaraks asi nüüd kipub,
jänesena süda hirmu hagijatest tundis.
Tuhniti katiaruumin, kurjalt söepunkrin nühiti,
taskulambil valgustati iga pimedat nurka;
viimaks, mine tea! meie pagulase peiduurka:
millest nende silmad päästepaadile juhiti ?
Polnud palju vaja, juba haaratigi turjast,
lohisteti välja, rinnust raputas võmm,
vastuseks viimast tabas koonu alla jomm,
lööja ei taiband isegi, kas hääst või kurjast.
127
Pigemini tasakaalust välja viis äpardus
sulase, — lahti tahab rabeleda, putkata,
auriku teisega et reisi võiks jätk ata...
Osalt ei meeldind võmmi ametlik näperdus.
Ent haaravad klambritena mitmed juba käed,
rusikaid nööritakse, peab taltsutama suud.
Asi lõpeb sellega: tuleb istu — kümme kuud,
võimule vastuhaku eest.. • Kas nüüd näed !
13.
— „Vaat sul nüüd välismaa, vaat sulle Amsterdam !..“
avab kui ukse vangla kambri, mis pitsitab,
pilgaten lausub vahi kirvenägu itsitav.
Vaat! kuhu toonud mehe mõtlematu samm.
Vähe siin valgust, veel vähem aga õhku,
kergem oli hingata päästepaadin jänesena...
„Mõistis kas aimata saatust hüll säärasena ?!“
mõtles ise õhtul, heiten lautsiku põhku.
Ent uni ei saabu: puudu käsivarred atvad,
aprakesed sõrmed naise, kobaman pihta,
laskuden alla poole. Seda sallida ei tihka:
huuled kui teised suu mahlaka katvad.
Viirastused hõljuvad, unen himurus painab,
— haaratud liha vere uimastavast vingust:
näeb blondi pääd, tunneb plika sooja hingust,
kuni viimaks hommik rahu, kainestust laenab.
— „Noh! kuidas magasid, und hääd või halba
nägid ?“ küsib sisse astuv tuttav vahilõust
(sündind juba mõni gorillade tõust!)
— „tead, hukkund „lootsik“ su — aurulaev
„Malva“!..
128
— „ Vaevalt väljund sadamast, mööda saand saartest,
karile jooksnud, põhi pragunenud riivest,
pole enam juttu olnud päästepaadi hüvest,
lained löönud üle laevast kõigist tuulte kaartest.*4
Sarnane jutt vappekülma lõõtsus, õõva,
tundis meie vang: meri kohas temast üle,
hauaks oleks saand lainte hällitav süle.
Kratsib ise kukalt, nagu oleks sääl kõõma.
Kuidas nüüd Milvile teataks, et elun,
kellel ta vangistusest pole ehk aimu?!
palub siis vangivahti härdalt nagu kaimu,
oleks et soosijaks tähtsan sen mõtiskelun.
Ja selgub, et lõusta all varjul soojem hing,
kaastundlik süda, vang lootust kuhu kastab.
Nõnda siseiln välistoetusel’ vastab.
Oo! üsna kergelt hargneb piirav nõiaring.
Vaevaga ridu veab, keele kaavitaden sedeli
koostab: „võtan naiseks, kui kongist siit tulen,
oota mu lemmik, käed kord ümber su sulen!*4
paber ja pliiats loond südamete redeli.
14
Tigusammul venivad päevad ja ööd,
oo! ei tea mis kõik ära ei annaks:
anduvat naist kuis taas voodi kannaks ...
mõtleb kui magab, teha käristaden tööd.
Milline lõõm miilab lihasten, põuen!
Leiab vahel väsinuna hommik meie õnnetuma,
koidik kui puserdab ruskavat kuma.
Saabub nõnda talv, lumi nagiseb õuen.
Taliharjapäev lõpeks möödub, — juba kevad
varblaste nokkadega kusagil siristab,
sulane kärsitusen hambaid vaid kiristab:
linnud nagu oksal, nõnda armastaks ka nemad.
E. V.-r.
9
129
Kannatust, rahu! nõnda kirjan oli lohutanud
lemmikut halisevat, et elu on hapu.
Kuidas endan pärsib himu roomava tapu?
mõnigi ulm teda öösel oli kohutanud.
Viimaks, kui akna taga sääskede sumin
painavalt katsesarvi surus läbi trellide,
kuuldus vahel kilkeid: naiste, nokastanud sellide,
kaua seisis kõrvun elu helisev kumin.
Suvi sammus laisalt. Käis päike juba uljalt,
paiskus siis hoovigi, töötuppa leitsak:
õitsengu helvete õhetav räitsak,
loodangul tulikera punetas puljalt.
Sttgispoole suve alles avanes uks,
vaheteti rõivastus, — maailm oli lahti,
lahkumisel sõbrana tänas vangi vahti,
ärevusest kiire omal siidamvere tuks.
Kuidas esmalt harjumatult tallasid jalad
tänavate kive, silmad pelgasid valgust,
mõtteid täis pää — uue elu hoogsat algust,
südamen soovid — kevadkudevad kalad.
Lõppu pole kõnniteil, tänavate rodul,
risti-rästi põiklevad majakeste rivid.
— „Vaadake vangi!“ nagu sosistaksid kivid.
Majja tormab. Õnneks ainult nooruke kõdun.
Kohmetus algusen, kuni viimaks pisarsilmil
siilelevad, suudlevad, liituvad lõõgsalt,
haarmetega otsivad üksteist kuis hoogsalt.
Arvate, lõpp on nüüd vändataval filmil ? ..
Veri on põskedel värviks valgund, mingiks,
tõuseb kui nooruke, lausub: „sule ripsmed!44
Kuulda ainult varvaste tagatuppa tipsmed.
— „Vaata nüüd, kallim, mis toon sulle kingiks!“
130
Hilpudesse mässit mingi pundar, leivakäntsak,
ringutab tõuguna, — näha läbi mähkme.
Kõrvaga tabab lisaks nahiseva ähkme.
Sülle mehel’ paisatakse äsjasündind väntsak.
— „Isaks oled istund end, — mina olen ema,“
innukalt lausub, ise sumbutab nuukseid,
silitaden pääd — mehel sõrmitseden juukseid.
Sulane last suudleb, näib kõik nii kena.
Ämmgi saabub külast, käsi laotab lahkelt:
— „Väimeespoeg, lapsel isa hädasti vaja!“
lauda katten lausub; toidust rikastub maja:
taldrikuid kolm, kolm nuga ja kahvelt.
Klaasi tõsten pesunaine tervist joob, punatseb,
lausub: „lapsed unustage unistused, ulmad,
minge registreeruge, korraldame pulmad,
ruumi meil jätkub siin!“ lisada suvatseb.
— „Seni kui inimestel moeks — kanda särki,
nälga pole karta ja riiet saab selga;
töö aiva suureneb, ei siin kulusid pelga,
tuleb kui täiendada sisseseadevärki“.
Epiloog:
Naised pesutööl... last sulane kiigutab,
mõtleb: enam pole ümber soid ja rabu,
ainult et tööd ei leia, piinlik oleks nagu ...
Läiknahkse saapaga hälli müksib — liigutab.
Püsti virgu, sangar! läbi muremaast murra,
inimese õnn, see on ruutjuur (]/) isikust.
Võta omal’ eeskuju taudide pisikust.
Vägitegu —■ elada, mitte surra!
9*
131
VÄLJARÄNDAJAD.
(M. S-le, emigreerund sõbrale.)
Moto: Me Isamaa —
kas pisarate, nälja klsamaa ?..
1.
Pimedusega kuis võitleb valgus, —
ööle siiski järgneb päev.
Teada viletsusist ainult algus,
lõppu üldse kas kord näeb?
*
Oo, te piinatsüdamlised jaamaesisel!,
oo, te vaevatnäolised sadamain!
Oo, te punasilmil nutet-vesiseil,
hädade ja mure madalmail!
*
Ankur milline küll hiivaks ahastusi,
vedur, rong, — mis mure pääle võtaks ?
Aero milline neid hingelahastusi
maa päält taeva viima tõttaks?
2.
Esimene väljarändaja:
Oh kuhu panna pää? Kaks kätt kui rasked klambrid
ta haaravad, et vaigistada vaeva.
Ei ole Lasnamäel meil oota valget laeva
ja trelle taga vist me jaoks on kambrid?
*
Teine väljarändaja:
Jah, kuhu panna pää, — täis raskeid muremõtteid?
Mis lõpuks valida? Kuul, mürk, ehk silmus,
või hüpe ruumi, parem hüppest vette?
Nii mõnigi meist proovinud neid võtteid:
teind enda käega risti elul’ ette, —
kõik läbi — süda külm, kui kordnik lävel’ ilmus.
*
Esimene väljarändaja:
Kun on me vabariik? Ei rahvast oma enam,
kui kadund veri näolt ja liha kondilt.
Me peame põgenema isandate frondilt:
on nälga surra võõrsil hoopis kenam.
*
Kolmas väljarändaja:
_
Ei seda kodumaad sa tunnustada omaks,
Irboska varjud kun veel käivad ringi,
kun vabasurm on mõistet vabaks tingi...
Jään mina vabariigi uskmatumaks Toomaks.
*
Teine väljarändaja:
Mu süda-kompass pooldab Lõunanaba,
veel hingen lootus, veren tüüriv siht,
kui kohviistandusin piitsast vorbil piht,
veel hüüan: ^jumalaga, kodu soo ja rabal**
133
3
Rändlinnud tulevad, rändinlmesed läävad t
kevade jõgede rutt kisub kaasa, —
emalt rebib lapse, — naiselt abikaasa,
üksikud perekonnad lõhkumata jäävad.
Ilmamerre suubub inimene — tilk,
lühikene elu — üks hetk — ainsam pilk.
*
Kikivarvul süda oma saatuse pärast,
ringutate käsi: te päästerõngad udun,
lunastus — eesmärk kosmilisen kudun.
Ainult teie silmade palavikusärast
meridiaanide-, ekvaatori-vööd
rulluvad — valgusten ümbritsevat ööd.
*
Canada... Vancouver... Stuart-Lake’1 näed,
fata-morganana pilvede põhuni
Austraalia Sinimäed hõljuvad õhun.
Horisont lahti — kui semafori käed:
troopika tõukab katsesarvi kuumi, —
Ameerika, Brasiilia kutsuvad ruumi.
134
4
Väinade eleegia loksub laevaninan,
ahastavad poolsaarte ringutavad käed,
kusagil upuvad lumiharjun mäed ...
Oo, kõik me elu on vintsutuste vinan:
kurbust täis jaamast tõugat vagunite lint,
muret üle vete kannab auriku vint.
Näete, kuis meri tõukab ette kõrge rinna!
pardale kauhkab lainte soolane piid ;
kaldal nii tugev, — aurik ulgumerel kild, —
hällina õõtsuvana kiigub kohal pinna.
Õun nagu oksal, — ema käel inimjaps:
ookeani keskel — viiekuine laps.
*
Relsel, käest kinni hoiden, vagunite paarid
lohistavad vaevalisi mööda mandreid,
telegraafipostide mängiden kandleid.
Kokku litsut liha, silmad lahti — angaarid:
horisondist horisonti lendab pilk,
akna taga postide, traatide vilk.
Te sõrmitsete silmega tukkuvaid linnu,
(päeval nad magavad, öösel on valvel!)
te imetlete semafore käsi, mis palvel, —
kraanade elevandilondilisi vinnu,
seni kuni nägemused uued ekraanil:
tänavad, majad, võõrad jaamad esiplaanil.
135
5
i
Pehme sadama sülega, — Marseille — linn-värav,
kraanade kätega, dokkide õladega,
„Messageries maritimes“ — salamõladega
laevu saadab, — juhiks: paake — silmastik särav.
„White Star Line“, „Cunard Line’i“ tuiksoon arteeria
viib väljarändajate järgmise seeria.
Korstnate silindrid suitsu pahvivad taeva,
mastide ristid, — küljen raadio-Lunastaja.
Lippude pesu, — „S. S. S. R-i“ oma — punastaja
eraldab aurikuist kommunistliku laeva.
„Rue Cannebiere’il“ mets plakatite kõigub, —
proletariaat siin omi loosungeid hõigub :
esimene mai. .. Voolab sadamast, — „Vieux-Port’istw
töötavate hulkade manifestatsioon:
kapitali vastu tänav — demonstrande joon.
Internatsionaal kõlab mõningast koorist,
tagaseinaks aurikud: parem-, pahemal käel
tammuvad kaasa mastid lippude väel.
Sammu kaasa, me kodumaa sini-must-valge,
tõsta kõrgele, tööline, lippude marli!
Kaasa huikavad vedurid jaaman—Saint-Charles’i.
Raskelt astub aeg ~ mastodont. Tunnetan: jalge
all hukub tal ülekohtu rasvane limuk, —
tuleviku koidik hiilib, — kirvega timuk.
*
186
Väljarändajad jaluten eel ärasõidu
loomaaian Marseille’n: „oh, ütlemata arn
kiskja tiigripoeg käsivart haarama varmas,
kui võrrelda nendega, — saanud kes võidu:
poliitilisen klassisõjan haarand võimu
ja vanglaisse, porri litsund lähema hõimu..
Ja:
Väinade eleegia loksub laevaninan,
ahastavad poolsaarte ringutavad käed,
kusagil Upuvad lumiharjun mäed ...
Oo, kõik me elu on vintsutuste vinan:
kurbust täis jaamast tõugat vagunite lint,
muret üle vete kannab auriku vint • ..
ELAVATE POOLT JA MANALASTE VASTU,
1.
Minu tervitus sulle — luule eelvägi!
Värssroodude, pataljone riind
ei kunagi lakka, ei iial saabu rahu...
Olgu tervitet, kes esmakordselt midagi nägi!
Uute horisonde punetav sünd
olgu see viinaks ja sakramendiks pahu!
sedasi,
edasi!
*
Olge tervitet jalamehed, ratsurid!
Kahurlased, mürsurid, laskeks
relvad omal seadke: vastu avaliku arvamise.
Tahan: elu oleksite esimesed katsurid,
et kunagi ei lähaks teile raskeks:
olla, jah t olla, ja olla ainult ise!
sedasi,
edasi!
*
Kaugusse sööstke vaid pilkude pikksilmaga,
mõttelennuaerod ikka surmasõlmeks valmis,
tundmatusse tungige ridade piilurid!
138
Olgu x luulevaenulise, rajuse ilmaga,
olge päiksepaistelised, naerulised salmis,
teie! südamega südame manu hiilurid t
sedasi,
edasi!
*
Ärge hoolige isegi hüvast toonist!
mööduge rahulikult kopitund klassikuist:
kahvatust kirjaneitsist, kohmetust Kreutz
waldist,
isegi Kristjan Jaak Petersonist,
rääkimata teisist haudadest tassituist,
tõlkureist, mõnestki kadaklisest bardist!
sedasi,
edasi!
2.
Milleks meie luulel ala Hingedepäevi
pööninguile kanname vaimudelle toitu?
Olgu vaid neetud, kes sinna meid juhat!
Tänapäeva inimene — kaugustesse näevx
loodangul päikse juba tervitame koitu,
sõnade märklauaks: aasta 2000.
sedasi,
edasi!
*
139
Ärge komistage! kalmistut Bergmann, siin Liiv
(keegi mind tembeldab laipade teotajaks?)
Olen kord lood juba nekrofoobiks • • •
Tean: iga manalane — elavaile riiv...
vaevalt saaks olla ta tulevpõlve ootajaks,
— tühjund orbiidid: teiste silme teleskoobiks,
sedasi,
edasi.
*
Ärge peatuge sääl, kun laian kaaren
niitnud on võõradki, võtnud loogu!
Terigi küllalt on muinsuste salven:
Whitman, Verlaine, Baudelaire ja Verhaeren,
Goethe, George, Riike masendavad hoogu ...
Teadke! iga jäljendus algupärast halvem...
sedasi,
edasi!
*
Lilli ärge kandke, ei pärgi pange hauale:
elu ei lõpe, vaid algab kun kalmistu.
Vaatke! palju autoreid elab teie sean!
140
Raamat värske asetage lugemislauale
ja avage tänapäeva salmistu:
pärib surmapäälse poeet eluean
sedasi,
edasi!
*
Ja sina, uustulnuk, kelle nime ma ei tea,
tervitus sulle: süda, käsi, ole hea!
Meelen pea: peab olema pääletungi luulen,
midagi fluiidilist, nagu juuksed tuulen . . •
Kui ründate tulevikku — üle mu haua,
meenutage! moodustan ainult hüppelaua .
sedasi,
edasi! • .
KOOSTIS
Eelsõna
ihk. 5
E. V.-r. — tsükl esimene:
E. V.-r. — avang............................................................ Ihk. 9
E. V.-r. linnulennult
.......
„
Filmvärss (püülinnn negatiiv).................................. .............
E. V.-r. (poeem kahel plaanil)
....
„
E. P. — Eesti parnass................................................... .............
11
21
29
55
Elust mu ümber — tsükl teine:
Lõokesed ilnna kohal
Tühjund linn
Ihk. 63
.
»
65
Asjade elu.
99
70
Irdumus
99
72
Must kass .
99
74
Ööst hommikusse .
99
76
Päevast öhe
99
78
Vabakevad 1
99
80
Vabakevad 2
99
81
Värss = mu kevad
99
84
99
86
Kevad’ sttgisen
99
88
Ühe talve-hommlku läbilõige
99
90
Elust mu ümber
99
92
Suve kroonika
•
•
•
14B
Erolca — tsükl kolmas:
Eksprompt ühele loojale....................................Ihk.
101
Matk ellu 1...............................................................................
102
Matk ellu 2...............................................................................
103
Värssjutt ajast ammusest.....................................................
105
Raju Euroopa kohal.................................................. „
Erolca (värss-novell)
.......
110
„
Väljarändajad.......................................................................
Elavate poolt ja manalaste vastu
Tallinna Eesli Kirjastus»Ohlsuse trükikoda, Pikk 1, 2.
1933.
Rahvakultuuri tõstmine ei ole ainult riigi ja omavalitsuse kohus ja ülesanne, vaid eeskätt rahva elutahte avaldus, mis teostub seltskonna poolt organiseeritavas vabaharidustöös. Ringkond nõmmelasi koostas ja esitas 5. jaanuaril 1928 Nõmme Haridusseltsi põhikirja hrade H. Anso, M Vilu ja
Seltsi juhatus: Vasakult I rida: abies. A. Tamm, esim. dr. H. Mäe, abies. A. Künkmann. tirida: B. Meihusalem. Th. Truusmann. P. Radiko.
K. Hermanni allkirjadega siseministeeriumile. Sells regisiree* riii 7. jaanuaril 1928. a. 11. jaanuaril peeiud asutajale koos* olekul võeii esimese liikmena vastu Rudolf Alas. 22. jaa* nuaril 1928 peeii «Rahvateatris* pidulik selisi avamise pea* koosolek, kus valiti esimeheks H. Anso ja juhaiusliikmeiks pr. Kevend, hrad M Vilu, K. Hermann ja J. Aumann. Samal koosolekul oisusiaii asuda rahvamaja ehitamise eeltöödele, mis sest ajast peale läbistavad punase niidina kogu seltsi tegevuse.
Tähtsamaisi sündmustest seltsi elus oleks mainida: 25. jaan. 1928 asutati laulukoor ja 7 erialalist osakonda. 21. aug. 1929 asutati Nõmme rahvaülikool. 1. dets. 1929 otsustati teha ettepanek Nõmme seltside ühendamiseks. 6. veebr. 1930 kinnitati rahvamaja ehitusprojekt ja ehitus» krundi obrokileping. 21. juunil 1930 õnnistati seltsi lipp. 22. juuniks 1930 korraldati koos teiste seltsidega Nõmme II laulupäev.
Seltsi revisjonikomisjon. (Vasakult: H. Truus, J. Vaöa, A. Grünberö.)
9. sept. 1930 ühines seltsida Nõmme laulu» ja muusika» selts „Ühendus“ ja seltsi nimi muudeti „Nõmme Hariduse» ja Bahvamajaselisiks“; valiti auliikmeks seltsi asutaja ja I esi» mees Hendrik Anso. 4. nov. 1930 ühines seltsida Nõmme teatriselts „Läm» meküne“. 30. aug. 1932 muudeti seltsi põhikirja, määrates juha» tüse volituste kestuseks 3 aastat. Otsustati korraldada 1933. aastal rahaline loterii ja 1934. aastal Nõmme III laulupäev. 7. jaanuaril 1933 asutati seltsi lasteaed. Seltsi lähtsamaiks tegevusharudeks on kujunenud välja: teater „Lämmel<üne“, sümfooniaorkester, segakoor, meeskoor, Nõmme rahvaülikool ja lasteaed. 4
Selisi esimeesteks olid: Hendrik Anso — 22. I 1928 — 30. V 1929, Juhan Aumann — 30. V 1929 — 1. XII 1929, dr. Hjalmar Mäe — 1. XII 1929. a. peale. Juhaiusliikmeiks olid: 4 aega R. Alas ja B. Meihusa* lem; 3 ae^a K. Lall, A. Künkmann ja P. Radiko; 2 ae£a J. Aumann ja N. Pelovas; 1 aeö pr. Kevend, M. Vilu, J. Koop, pr. Muöur, A. Süsi, H. Sallerl, O. Embach, H. Anso, A. Muöur, H. Vepper, G. Sallerl, A. Tamm ja Th. Truusmann. Selisi revisjonikomisjoni moodustavad selisi asuiamb sest peale korduval! taöõsi valiiud: esimees A. Grünber£>, H. Truus ja 1. Vaöa.
End. iealriselts „Lämmeküne“ juhalus^ Vasakult I rida: A. Künkmann, esim. P. Grünfeldt, P. Padiko. II rida: hr. V. Oxford ja A. Jürgenson.
Teater JLanimeküne“. Teairiselts „Lammeküne" põhikiri registreeriti 16. nov. 1929 ja avamiskoosolek peeti 10. jaan. 1930. a. Esimesse juhatusse valiti esimeheks kirjanik P. Grünfeld, abiesimeheks A. Künkmann ja juhaiusliikmeiks hrad Radiko, Jürgenson, 5
End. teairiselts ,,Lämmeküne“ esimees P. Grünfeldt.
Teatrijuhi A. Künkmann.
6
Malkus, Oxford ja dr. Hero* des. Näitejuhiks valiti H. Sots* Soisilovski. Teatri üldjuhiks on A. Künkmann. Vaatamata suurtele ras* kustele lavastati 15. veet> ruaril 1930 „ Rahvateatri s“ H. Raudsepa „Mikumardi“ erakordselt suure menuüa. Hiljem lavastati veel mitmeid näidendeid ja korraldati asja* armastajaist koosnevale näi* ieirupile kursusi. Teatri koos* seisu kuulub 42 isikut, neist 24 näitlejat. 1930./31. a. lavastati 5 näidendit ja 3 õpilaseten* dust, 1931./32. a. — 13 näi* dendit, 1 operett, 2 laste*
Näitejuht H. Sois Sotsilovski.
Stseen näidendist ..President Nuiatust“.
ja 2 õpilaseiendusi. Külastajaid oli 1929./30. — 967, 1930./31. — 1400 ja 1931./32. a. — 2301 isikul. Tanu näitejuhi ja naib lejaskonna agarusele ja püsivusele korraldati 1932. a. teisel poolel 10 etendust, mida külastas üle 1000 leairisõbra.
Teater „Lämmeküne“ näiilejaskond. (Keskel vasakult: näitejuht H. Sots, teatrijuht A. Künlv mann, orkestrijuht H. Truus).
7
Orkestrijuhi H. Truus.
Orkester. Teatrijuhi A. Künkmanni algalusel asuiaii ieaier „Lam" meküne“ juure asjaarmasiajaisi sümfooniaorkesier, määra* ies orkestrijuhiks hra Harry Truus’i. Orkester koosneb 15 mängijast. Orkester esineb kõigil ieairieiendusiel, viimasel ajal ka rahvaülikooli kontsertidel. Orkester on suure menuga esine* nud ka üldnõmmelisiel aktustel ja oräanisaisioonide pidudel.
Orkestri liikmed (keskel juhi H Truus).
Orkester mängimas (juhib H. Truus).
Laulukoorid, Selisi segakoor algas tegevusi 1928. a. sügisel hra Vedro juhtimisel. Temale järgnes koorijuhi kohal hra K. Grünvald ja 1929. a. alul õp. E. Vilibert. Lauljate arv oli 30 ümber. Selisi algatusel korraldati 1930. a. suvel Nõmme II laulupäev
9
Laulukoor ,,EsIonias“.
ja sellele jarönes pea ühinemine „Ohenduse“ kooriöa, vali» des koorijuhiks H. Truus’i. Viimase kaitseväe teenistusse mineku puhul kutsuti koorijuhiks Karl Leinus, kelle suur vilu» mus peaöi viis kooriliikmeie arvu 60—70 peale. Asutati ka meeskoor sama juhatajaga. Koorid esinesid suure menuga kohalikel aktustel, kor» raldasid iseseisvaid kontserte, millest enamik kanti üle raa» diosse, samuti esines koor ka rinöhaälinöu stuudios. Koori» liikmete arv kasvas käesoleval ajal 104 peale, kellest 70—80 kaivad alatiselt harjutustel. Möödunud aastal andsid koorid 3 avalikku kontserti, neist 2 Nõmmel ja 1 Tallinnas „Estonia“ kontsertsaalis.
Laulukoor Nõmme II laukipäeval.
10
Laulukoor Saaremaa laulupeol Kuresaares.
Huvitav on märkida, et enamik püsivaid lauljaid on keskealised, kes on seotud teenistusega, aga. siiski harju* tustelt ei puudu. Osa neist on Nõmme „põliseid“ lauljaid, kes koondusid „Ühenduse“ kauaaegse esimehe ja koorijuhi J. Neümanni ümber juba 1920. aastal. „Ühendus'e“ koor või* iis osa alates 1922. a. iga aasta maakonna laulupidudest ja *päevisi. ^Ühenduse" raskuste puhul viis hra N. Pelovas koori üle Nõmme kodanike ühingu alla ja hiljem, kui ühing muutus poliitiliseks rühmaks, asutas koos A. Kiigemägi ja Th. Trausmanniga Nõmme laulu* ja muusikaseltsi „Ühendus“. Seltsi koor võttis 1929. a. osa Pärnumaa laulupeost, 1930. a. Tartumaa ja Nõmme Jt laulupaevasi, 1931. a. Lati üid* laulupeost Piias ja 1932. a. Saaremaa laulupeost Kuresaares.
Laulukoor Läti laulupeol Riias.
11
Dr. Hjalmar Mäe, Nõmme rahvaülikooli juhataja ja selisi esimees.
Nõmme rahvaülikool. Rahvaülikool asutati 21. augustil 1929, määrates juhalaiaks dr. Hjalmar Mäe. Rahvaülikoolile näis pind Nõmmel soodus oleval, tegevus paisus väga suureks ja sellega ka juhataja abide arv. Tegevuse illustreerimiseks olgu arvud: kolme õppeaasta kestes korraldati 85 loengõhiut, 175 loengul, 8 aktust, neist 3 raadiosse, 15 kontsertõhtut, neist 4 raadiosse, 2 õpilaste tööde näitust, 15 kursust 1296 õppetunni ja 423 kursuslasega, loenguid külastas 6418 kuulajat, 1931./32. õppe aastal keskmiselt igal loengõhtul 95 kuulajat. Rahvaülikooli algatusel asutati Eesti linnarahvaülikoolide juhatajate ühing, kelle esindajana võttis Nõmme rahvaülikooli juhataja osa III rahvusvahelisest õppefilmide konverentsist Viinis 1931. a. Tulemuseks oli õppefilmide soetamine välismaalt. 1931./32. õppeaastal näidati ühenduses 12
Rahvaülikooli juhatus. Vasakult I rida: juh. abi J. Aumann, juhataja dr. H. Mäe, aih A Tamm abi M. Vilu; II rida: abi E. Radik, end. abi ü. Embach
loengutega rahvaülikoolis 27 filmi. Lekioriieks oli rahvaüli* koolis 23 isikut Nõmmelt ja 24 isikul väljast, viimaste hulgas minister Piiskar, dir. G. Ne\g M. VaJbe, Chr. Brüller. Ed. Hubel, F. Olbrei, E. Peterson, M. Martna, W. Kupffer, G. Ollik, dr. E. Pab lon j. t. Rahvaülikooli kirjastusel ilmus trükis kogu „Laule Hõimupäevaks". Rahvaülikoolile, kes peamiselt tegutseb Nõmmel Norm
Rahvaülikooli naisosakond (keskel juhataja E. Radik).
13
Rahvaülikooli käsiiöö-kursuslased iööde näitusel. (Keskel juhataja pr. I. Uusdlmasie).
me algkoolimajas ja ,, Rahvateatris", asutati ka Kivimäe osakõnd Kivimäe alökoolimajja ja naisosakond Hiiu algkoolimajja.
Lasteaed, Nõmmel iundus vä£a suur puudus eesli lasteaia järele, kuna kauemal ae£a püsinud L. Kann i lasteaed sulões oma uksed ja lasteaeda kuuluvad lapsed valgusid kadakasakslikesse lasterin^idesse. Lasteaedade püsivuse raskus seisis nähtavasti nõrgas majanduslikus kindlustuses, mis sundis kõrget õppemaksu nõudma, ja võõrkeele õpetamise puuduses. Arvestades neid asjaolusid üüris selts Vabaduse puies teel nr. 65 N. Valdmanni päralt olevad ruumid ja asutas oma
Lasteaia asukoht Vabaduse pst. 65.
14
Lasieaia juhataja prl. Jakobson.
eesli õppekeelega lasieaia, kus ka hästi ja head saksa keelt võõrkeelena õpeiaiakse. Kuna selisi lasteaial majanduslik seljatagune on tugev, võib ta ka lasteaia õppemaksu vaga madala hoida ja nii ühe suure puuduse Nõmmel kõrvaldada. Lasteaia korraldajaks maaras seltsi juhatus hra A. Künk* manni, lasteaednikuks maaras aga kauaaegse Haapsalu lasteaedniku prl. Jakobsoni.
Lasteaia saal.
15
NÕMME LANE! Toeta oma ainust haridus* likku ordanisalsiooni osies selisi rahalise loierii pileieid ja astudes ioeiavaks liikmeks
VaataHommikuks
Saledus ja tervisevõimlemise
tabel.
...Hommikuks
Saledus ja tervisevõimlemise
tabel.
Kokkuseadnud:
B. lepik.
Diplom. kehalise kasv. õpetaja.
Hind 25.snt.
ENSV TA
Kirjandusmuuseumi
Arhiivraamatukogu
30979
Saavutage ilu
ja tervise!
Igal inimesel peavad kogu kehas töötama koos-
kõlastatult süda, kopsud, sisenõrestus-elundid, liigen-
did, lihased ja nahk. Sarnase kooskõla saavutamiseks
peame palju harjutama. Ühtlasi saavutame sellega
siis ka tervise, jõu ning ilu.
Tänapäeva mehhaniseerunud elu arendab inimest
ikka enam ja enam ühekülgselt. Inimene spetsiali-
seerub ühele kitsale alale ja tagajärg — tegevuseta
olevate elundite ja lihaste kiduraks jäämine. Tehes
tööd nõrgenenud lihastega võib juhtuda Õnnetusi, näi-
teks: astudes üle tänava võib nikastuda jalg; tõstes
raskust võib haigestuda käsi jne. Kättesaadavam va-
hend elundite ja lihaste kooskõlastamiseks on võim-
lemine. VÕimeldes arendame kogu oma keha ning saa-
vutame jõu, ilu, tervise, vastupidavuse jne.
Harjutused olgu koostatud asjatundlikult. Selleks
peab igaüks omama hää võimlemistaibeli või -raa-
matu. Kelle lihased igapäevase töö juures seisavad
tegevuseta (vaimutöölised), või kes kalduvad rasvumi-
sele (tüsedusele), peavad tingimata võimlema. Võim-
lemisega karastatakse keha ja kaotatakse üleliigne
rasvakude. Ühtlasi saavutatakse võimlemisega ka ke-
ha ilu.
Juba Plato soovitas omas töös ..Seadused" hoolit
seda oma keha eest ja väljendas seda järgmiselt:
2
„Ei ole hing see, mida kasvatatakse ja ei ole seda ka
keha, vaid on inimene, keda ei tohi kui tervikut poo
litada, üht poolt ilma teiseta arendades ja õpetades*,
sest mõlemad on üksteisest olenevad, ning alles koos
nad moodustavad inimese," Ainult hästiarenenud ter
ve ja tugeva kehaga inimene võib luua püsivaid väär
tusi ja elulisi ideid."
Kehakultuur on edu pant.
Kehaline kasvatus arendab tervist, jõudu, ilu ja
vastupidavust. Keha arendamine tugevndab tahet ja
energiat. Tugevatahteline inimene on isand enda üle
ja võib valitseda ka teisi. Energiline, terve ja vastu
pidav inimene ei jää kunajgi hätta, ka majandusli
kult rasketel aegadel.
Tänapäiv nõuab naistelt peaaegu samapalju kui
meesteltki, sellepärast peavad naisedki omama terve,
tugeva, ilusa ning vastupidava keha. Abielus pole
naine enam nõrgem pool, kelle ülesanne vaid kodu
korrashoidmine. Tänapäeva naine peab olema elutor
mides väärikaks kaaslaseks ja abiliseks mehele, alles
siis on kindlustatud kooselu.
Naised, ärge olge kehakultuuri avaldusis passiiv
sed päältvaatajad, vaid sammuge aktiivselt kaasa!
Alles kehakultuuri abil võite elada Õnnelikult.
Kuidas saada terveks, tugevaks
ja elurõõmsaks?
,,'NÕiarohi" sellõks on:
1. Võimelge iga päev kodus vähemalt 10 minutit.
2. Vähemalt kord nädalas võimelge võimlas, või
tehke spordiharjutusi väljal.
3. Harrastage mõnd spordist mängu.
4. Tehke vähemalt kord nädalas matk vabasse
loodusesse, võimalikult kaugele linnast.
3
5. Minnes tööle või tulles säält, ärge kasutage
sõidukit, vaid kõndige.
6. Hoolitsege, et keha oleks alati puhas.
Alustage juba täna nende juhtnööride täitmisega,
siis saavutate peagi tervise, jõu ja elurõõmu.
Kuidas alata harjutamisega?
Alul tuleb harjutada vähe ja kergelt. Järk-järgult tõusku harjutuste raskus ja kestvus. Peab har
jutama niipalju, et keha tunneb väsimust. Tüse ini
mene harjutagu pikaldasemalt ja kauem, kõhn aga
kiiremalt ja lühemalt. Harjutada võimalikult väheste
riietega. Soovitavaim on võimelda täiesti alasti. Et
harjumata keha ei külmetaks, selleks harjutada kii
resti ja vähem. On hää teha harjutusi peegli ees, et
kontrollida oma liigutusi.
Tähtsaim põhilause, mida harjutamise juures unus
tada ei tohi, on: „Iga harjutuse eel kogu end vaimliselt! Mõtle ainult harjutuse läbiviimisele! Kontsent
reeri end! Kontsentratsioon annab harjutustele jõu,
ilma selleta on nad väärtusetud.“
Kus, kunas ja kuidas harjutada?
Harjutusi võib teha igalpool, kus on tarviliselt
puhast õhku. Et võimeldes vajab keha palju hapnikku,
siis on parim harjutuskoht vabas õhus (aias, rõdul
jne.), kuid võib väga hästi harjutada ka toas. Vii
masel juhtumil harjutusi peab tegema avatud akna
juures. (Oleks soovitav, et aknad oleksid avatud ka
öösel magamise ajal. Peetagu ainult silmas, et ei
tekki tõmbetuult).
Sobivaim aeg harjutamiseks on hommikul, 5—10
min." pääle ülestõusmist. (Enne loputatagu suu ja pu
hastada hambad). Muidugi võib harjutada alati, kui
on vaba aeg.
4
Harjutada ei või;
1. Pärast ülestõusmist hommikul esimese 5—10
minuti kestes.
2. 10—15 minutit enne söömist lõpetada harju
tustega.
3. Kahe tunni kestes pärast söömist.
ä. Enne magamaheitmist vähemalt ühe tunni kes
tes. (Õhtul umbes 1 tund enne söömist lõpetada har
jutustega).
Teistel aegadel võib harjutada alati. Pole soovi
tav harjutada, kui tuntakse füüsilist väsimust. (Siis
peab enne pisut puhkama).
Harjutused tulevad sooritada alati jõuliselt, kus
juures sügavalt sisse ja välja hingatakse. Igaüks peab
leidma oma kehale kohase rütmi (tempo) harjutusteks
ja sellest rütmist oleneb ka hingamise rütm. Hinga
mise rütm peab alati olema kooskõlas harjutuste
rütmiga.
Pärast harjutusi hõõruda keha tugevasti väliaväänatud niiske rätiga, kuni läheb keha punas eksi.
Siis pesta toasseisnud veega keha hästi puhtaks ning
loputada külma veega. Kui pole võimalik kogu keha
pesta, siis pesta vähemalt ülakeha.
Tabeli tarvitamisest.
Tunnid tabelis on koostatud inglise hommikuse
võimlemise meetodil. Hommikuse lühiajalise „tunniga“ on võimalik läbi töötada kõiki lihasgruppe. Iga
hommikused harjutused on järgmised:
1. Ringutus ülestõusmisel.
2. Kerge hingamisharjutus.
3. Sügav hingamisharjutus.
4. Tipu hingamisharjutus.
Märkus: Kopsu ülemiste tippude õhundamine
tuleb sooritada järgmiselt: 1) hingata sügavalt sisse.
5
2) paenutada rind vähe ette paremale küljele ja su
ruda vasaku käsivarrega vastu (rinda, 3) sirutada
uuesti keha, 4) paenutada rind vähe ette — vasa
kule küljele ja suruda parema käsivarrega vastu rinda,
5) sirutada keha, 6) rinda ette paenutades välja hin
gata.
5. Sõrmede harjutus, vere ringvoolu elustamiseks.
6. Kereharjutused — painutused (käed, rind, keha
esi- ja tagakülg ja küljed).
7. Rippeharjutus.
8. Tasakaaluhar jutus.
9. Tugiharjutus.
10- Jalgaideharjutusj.
11. Rahustavaid harjutusi (rahustav käik, rahus
tav hingamine).
Tarvitage pingega tehtud harjutuste järele lõdvendusharjutusi (käte harjutuste järele käte lõdvendus jne.).
Märkus: Lõdvenduseks nimetatakse pingevaba
de jäsemete või keha raputamist. Täidab osaliselt
massaaži aset.
Tabeli keskel kaiks „tundi“, kus on näi
datud, millises järjekorras ja missuguseid harjutusi
teha hommikul. Tabeli äärtel kujutatud harjutusi võib
asendada vahelduseks tabeli keskel olevate harjutus
tega. Seltega võimaldub koostada üut „tundi“, mil
line füsioloogiliselt vastab tabelis toodud „tunnile."
Nii võib muuta „tundi“ raskemaks või kergemaks,
vastavalt oma keha arengule. Hingamisharjutused (nr.nr.
1, 2, 3) võivad alati jääda ikka samadeks, samuti
ka sõrmede lahutamise harjutus (nr. ä) vereringvoolu suurendamiseks.
Teine tund algab samuti hingamis- ja vereringvoolu elustavate harjutustega (esimeses tunnis 1, 2,
3, ä) 16 ja 17 harjutuste vahel teha käte lõdvendisi.
Tunni lõpuks rahustavad harjutused (nr. 25).
6
Harjutusi, milliseid võimalik, tuleb teha nii pa
remale kui ka vasakule poole.
Soovitav on harjutuste nr.nr. 9 ja 10 ja nr.nr. 19
ja 20 vahele asetada tagavara-harjutusist kõhulihaste
harjutusi, kas nr. 34, nr. 38 või nr. 36. Nr.nr. 10 ja
11 ning 20 ja 21 vahel nr. 41. Nr.nr. 12 ja 13 vahele
ning 22 ja 23 vahele nr. 38.
Nagu juba eelpool mainitud, võib vahelduseks
asendada tabeli äärtel kujutatud tagavaraharjutusi ta
beli keskel olevatega. Milliseid tagavaraharjutusi võiks
võtta tabeli keskel asetsevate harjutuste asemele, näe
me allolevast tabelist:
1. TUND.
Nr. 6 asemel nr. 48.
Nr. 7 asemel nr. 49 või 50,
Nr. 8 asemel nr. 27, 37 või 39.
Nr. 9 asemel nr. 28, 29, 37 või 39.
Nr. 10 asemel nr. 52 või 53.
Nr. 11 asemel nr. 42 või 44.
Nr. 12 asemel nr. 40.
Nr. 13 asemel nr. 30, 31, 32, 33 või 51.
2. TUND.
Nr. 17 asemel nr. 26, 21 või 31,
Nr. 18 asemel nr. 28 või 37,
Nr. 19 asemel nr. 29, 30 või 39.
Nr. 20 asemel nr. 52 või 53.
Nr. 21 asemel nr. 42, 43 või 44.
Nr, 22 asemel nr. 40.
Nr. 23 asemel nr. 47.
Nr. 24 asemel nr. 45 või 46.
Käesoleva tabeli kohta ligemaid seletusi on võisnäfik saada kehalise kasvatuse õpetajalt Bernhard
Lepikult Tattninas, S. Karja 18, k/m. ..Spordist".
B. Lepik
Diplom, kehal, kasvat õpetaja.
7
DAAMIDE HOMMIKUNE SALEDUS- NING TERVISVOIMLEMISE TABEL
Enne tabeli tarvitamist
läbi lugeda sõnaline osa!
Esimene tund
\Y
Harkistes sirgede jalgade tost- 27. Põlvväljasäädes
mine, käte abil.
ringid.
kõrvale,
kere
-
Kerge hingamiseharjutus. 2.
■■‘w—■'
”
Siig;|av hingamiseharjutus. 5.
10.
Varvasseis taha, painutus taha 29. Istudes, põlvväljasääde kõrvale,
kuni käsi puudub jalga.
painutus kõrvale.
9. Kere painutamine kõrvale.
Rippes, põlvede
tõstmine ette
jt
e,
T:p hingamisehariutus.
Rusikasse piqistadud
sõrmede lahutamine.
5
Käed kõrval, kattega suure
nevad ja vähenevad ringid.
6.
Tasakaalu hoides, joonel käik, 12. Eestugilamangus, käte kõverdavarvastel.
mine ja sirutamine.
Käte lõdvendamine. 7.
13.
&i
Olgade hood kätega. 8.
14.
jala kaheksad.
Kere ringid.
Lendhüpe kõverdud jalgadega
taha.
3
45‘. Lendhüpe kõrvale.
Rütmis, rahustav käik.
Ülessirutus vahelduva jala tõs
48. Reie lõdvendus pingil.
tega taha.
Teine iund
VI Harjutus
harjutus
esimesest
esimesest
tunnist.
tunnist.
30. Rätsepistes, vaheldumisi jala
15. Käte suured ringid.
Turfalsetsus jalgade
Isteseisus, sirge jala tõstmine.
£f. Turjalseisus jalgade iahufamindi
lahutamine ette. taha.
-kõrvale.
_
, ■>
22.
J| 20 _K‘PPSeisus kere näitamine. 21. Kaalseis ette._
VaataA -it joo-
Truudus
võidab.
Romaan
elust.
I anne...A -it joo-
Truudus võidab. Romaan
elust.
I anne. Hind 20 senti.
Joh. R. He:dmets’a trükk, Põltsamaal, 1933.
TRUUDUS VÕIDAB. ROMAAN ELUST.
KIRJUTANUD M. MARK.
Põltsamaal 1033. Joh. R. Heidmets’a trükk, Rottsamaal, 1933*
Lugejaile. Käesolev romaan oma tegelastega algab Eestis. Kujutab lugejale siiski lõunamaa elu ja ilu. Esildab ka looduse suurt võimsust. Romaan on dramatiline, lugejale tulevad ette ägedad kahe" võitlused ja kättetasumised. Kahe sõbra lastest saab seaduslik abielupaar. Noorik aga armub oma endisesse armastajasse ja nad põgenevad Itaaliasse. Reisu võimalust andis neile õnnelik võiduloos. Itaalias armus ilus Eesti naine tsir kuse artistisse ja põgenes oma armsama juu rest. Ta armsam tüdines selle juhuse tõttu Itaa lia elust ja reisis ühe Helveetsia mõisnikuga, keda ta kord uppumissurmast oli päästnud Helveetsiasse. Sääl kohtas ta oma endise armsa maga, kes ühe kaupmehe proua teenijana Helveetsiasse oli reisinud. Elutüdimuses heitis neiu end Neinschateli järve, kust teda päästis ta endine armastaja. Lugege järgmisi ilmuvaid andeid. Iga anne läheb järjests põnevamaks.
Autor.
I Augustikuu päike paistis palavalt ja va'm;stcs iga päevaga rohkem ja rohkem juba valkjaks löönud rukkipõldusid. Linnud siristasid oma lõbusat viit ja mesilased sumisesid lilletel. „Metsatalu“ õueväravas, rukkivälja ääres rääkisid kaks hallipäist vanataati ja silmitsesid juba peatselt val mivat rukkipõldu. Eemalt vilja väljade tagant paistis tugev lehtpuu mets mis nagu müür talu põlde ümbritses, ja millest vis tiste „ Metsatalugi* oli oma nime saanud. Metsaserval oli suur loomakari söömas, kes äge dalt endi kallalt söödikuid eemaie tõrjusid, kuna eemalt suured heinakuhjad vaatlejaile silma puutusid. Metsa tagang oli näha kerget pilvitust mis vaatle jate südameid rahulolemisega täitis. Oli ju põud küllalt kaua kestnud. Esimene neist pruuni habeme kontsuga keskmist kasvu, kaunis tugeva lõua ja ninaga, selle taluperemees Rein Mihkelson, hüüdnimega Metsa Rein. Teine aga valge pika habeme ja kasvu poolest pikk vanahärra, tema noorepõlve sõber Madis Kaval, hüüdnimega Mäe Madis. Rein patsutab oma sõbrale õiapääie ja ütleb: „ Vaata Madis, mis sa õige arvad, eks mul ole ilus koht, vaata kus rukkipõld, ei ole siin ainustki kõhna pead, kõik pikad ja jämedad nagu seasabad, ja aia eest olen ka kõigiti hoolitsenud, vaata kuis õunapuud on murdu õunu täis, nõnda samuti ka marjapõõsad, vaata ringi, kas näed siin midagi laita*? Madis vaatab esiti rukkipõldu siis rohuaeda, silitab oma habet ja lausub: „Tõsi jah. Noh ega see ka ime
3
pole, sest mul tuleb veel praegu meelde kuidas sina oma hoolsuse ja korralikkuse eest kroonuteenistuses ülemate käest kiitust teenisid". Köhatab ja räägib edasi: „Egas minugi kohal suurt viga ei ole, aga ta asub ju väga mägisel maal ja ka põllud on kive täis, mis sa sääit suuremat tahta oskadki. Poeg käis ka siiamaale koolis, no oli aga ka kaunis osav õppija, Lasksin paar taivet kihelkonna koolis käia, edasi ei mõtelnudki koolitata aga poiss tahab veel edasi õppida, et siis oleks kroonu teenistuses kergem ja hõlpsam teenida*.— Madis kellel suure jutustamisega väga palav on hakanud jätab oma jutu pooleli, pühib otsalt higi ja rää gib edasi : „No on aga pagana palav ilm, tee tolmas nagu kütis, rahvast oli turul ka nõnda palju, ega siis ka ükski asi hinda maksa, kui nõnda palju kokku vee takse. Kas teil oleks ka külma vett käepärast see tolm ajab nõnda jänutama"? Metsa Rein kes siiamaale ainult kuulas sai nüüd ka oma suud lahti teha ja ütles: „Muf on ka paremat märga kui vesi, miks meie siis vett joome tegin teist siin tütre sünnipäevaks, sai ikka ära vähendada ka, aga kuulukse ikka veel vaadi põhjapeal tubliste loksuma*. Hüüab oma tütart. „Anni tule siia", mine too keldrist meile siia toobiga õlut". Anni kes nähtavasti aias marju korjas tuli ka kohe ja peagi oli ta vahutava õllekannuga vanameeste juures. Mäe Madis vaatas noort tütarlast suure huviga naeratas ja ütles: „Vaata, vaata kus mul saab alles virk mini, kohe sõna pealt käsk täidetud". „No miks siis ei pea virk olema kui inimestel on jänu, peab ju hädalistele appi ruttama*. Naljatas Anni omalt poolt vastu. Rein näitas käega oma sõbra peale ja ütles Annile. „See mees ongi see minu hea vanasõber kellest ma nii mitu korda olen sulle rääkinud, olime üheskoos teenis tuses ja saime väga hästi läbi, ei olnud meil Cihte halba sõna üksteisele ütelda. Võib olla saame tulevikus sugulastekski eks meil ole ju ühel poeg ja teisel tütar". Annil oli seda juttu pealt kuulates piinlik ja lippas minema jättes vanad mehed jällegi kahekesi.
4
„Kuule Madis, tõmba õige hobune õueväravast sisse, lase siia suure puu alla päeva varju, tal loomal on ju parmusid kallal kui puru, ma ise lähen toon reheait sülega heinu ette". Ütles Rein ja ruttas ise rehe poole. Madis ei olnud ka laisk pois, tõmbas hobuse õue sidus tähendatud suure puu külge kinni, Rein tõi heinad ette ja asi oli jälle joones. „Soo, nüüd võime jälle juttu edasi puhuda, tule läheme istume sinna pingi peale, seal puu varjus veidi mõnusam". Kutsus Rein oma külalist. Vanad mehed võtsivad endile mõnusad platsid, aga Mäe Madisel mõlkus meeles ikka Anni, ta ütles: „Rein, on suli aga üks pa gana viks ja virk tütar, ei tea missuguse poisi sülle see linnuke peaks ka lendama". Ise aga mõtles, mul on ju ka poeg, ja ega ta mõni talu poiss ei olegi, võib olla ehk saab Adu selle asjaga hakkama, kui kodu lähen räägin kohe Adule, et Metsa Reinul niisugune tore tütar on, kui ta niisuguse toreda tüdruku kätte saab, võib tõepoolest õnnelik cl!a. Rein oli selle vahepeal tubaka kotist varda võtnud ja õngitses sellega oma piipu ise sealjuures manades: „No küii on piibu pergel, lõõrid teisel kinni ummistanud anna kas minu pärast korstnapühkija kätte, kui mitte ise ei taha kribiks hakkata". Varsti on aga rein oma tööga valmis, topib oma piibu täis, pakkub ka sõbrale, see tõrgub esiti vatsu võtmast, paneb siiski ka oma piibu täis, Rein lööb tulerauaga taela tüki põlema, paneb ka taelatüki Madise piibu peale ja peagi tossavad mõlemil piibud täies hoos. „Mul läheb kui viinavabriku korsten". Ütleb Rein. Madis nihutab ennast Reinule lähemale, võtab tas kust karjajaagu pudeli välja ja ütleb: „Räägid viina vabriku korstnast, no maitseme, midamocdu see kraam ka mekib mis selle suure korstna all on valmistatud. Viisin vasika turule sain oma kuus rubla kätte, no võtsin siis ka oma poole toopi ära, — ei tea kuidas teda paganat lahti saada.
5
Rein tõmbas taskunoa millel ka igaks juhuks korgivinn küljes oli, ulatas selle Madisele, sõnades: „kannan seda a'ati taskus siis on tarviduse korral võtta." Madis puuris pudeli pealt korgi ära ja pakkus Reinule. „No-noh kelle käes selle suus". Ütles Rein ja Madis oli ka esimene kes oma suu kibedaks tegi, nõnda võtsivad mehed paar korda ja jutulõng hak kas veel libedamini hargnema kui enne. Madis kiitis aga ikka ja ikka jälle Annit. Rein tunneb headmeelt, et teisel tema tütar silma torkanud, sõdib ikka vastu: #Noh, mis ilu temal ikka suurt rohkem kui teistel, noor inime ikka ilus. Ja ega minul ka enam teisi lapsi ole kõik mis siin on jääb temale. Vanem tütar on mul juba mehel je temal on kõik juba käes. Väimehel on ka kaunis kena koht ise aga on ta nõnda kidsi, et ei raatsi pudelit viinagi osta41. Madis pani seda kõik kõrva taha, mis aga Metsa Rein oma tütrest ehk tema kaasa varast rääkis. Anni kes ära nägi, et meeste jutt nõnda ruttu lõp peda ei tahtnud, ja et pudel ka juba seltsiliseks oli tekkinud ruttas kambri, vaimlstas lihtsa toidu ja kutsus isa ühes oma sõbraga toitu võtma. Toidu lauda istudes tuletati esimesena jällegi pudelit meelde, pakuti ka Annile, Anni võttis küll pudeli vastu pani selle suu juurde aga ei teinud mitte suudki märjaks. Madisele kes muidugi niisugust asja hoolega jälgis ei jäänud see muidugi silmade vahele. „Noh-noh tehke ikka suu ka kibedaks". Sundis ta Annit. Anni tänas, et iema jnba küllalt võtnud ja ulatas oma käest pudeli oma isale. Rein rüüpas lonksu ja ütles Madisele: „Nüüd see vii kodu oma teise poolele, ega temagi suu seinapragu ole, eks tema ole selle vasika jootmisega kõigerohkem vaeva näinud." Oma vana sõpra ja Annit tänades lahkus nüüd Mäe Madis. Metsa Rein saatis oma külalise väravast välja, pani värava kinni. Mäe Madis kergitas veel korra kübarat ja läks.
Päike oii juba ioojas kui Mäe Madis koju jõudis. Perenaine kes muidugi teda ammugi ootas, tuli vana mehele väravas vastu, tegi selle lahti ja laskis sisse sõita. Mehe äraoleku üle vähe pahane olles küsis ta tusase häälega, «Kus sa täna nõnda kaua olid, alati tulid ikka ju lõunaks koju“? «Kannata, kannata nüüd vähe, las ma võtan ikka hobuse enne lahti, eks ma siis seleta. Perenaine aitas Madisel hobuse lahti rakendata, viis hobuse kopli sööma ja ruttas suure kiirusega koju. Madis võttis taskust oma pooliku pudeli ja andis eidele ise sealjuures lausudes: «Tõin ka sulle tilga rohtu, eks sina ole ka mõnedgi sammud selle vasika pärast astunud". Eit võtab pudeli vastu, paneb ka korraks suu juurde ja annab siis vanamehele tagasi, vaatab sealjuures tera selt teisele otsa ja küsib : «Sina vist oled päris palju täna trimpanud"? «Jah! Sai teist oma jagu. Linnas võtsime vasika ostjaga head liigud. Koju tulles oli ka, see pudel mis siin praegu on. Pidin ikka tervelt koju tooma, teepeal läksin oma vana sõbra Metsa Reinu poole sisse. Oli parajasti tee ääres oma rukki põldu vaatamas. Noh! Kui sa kord juba selle mehega jutu peale saad, ega siis enam nõnda hõlpsasti lahti ka ei pääse. Hakkasime veel oma kroonu elu rääkima kuidas siis rõõmsad olime ja kuidas nüüd ühtelugu vanadus päev päevalt läheneb. Oh, meel läheb kohe kurvaks kui mõtled, et iga tund sind surma poole viib"! Ah sind ka oma surmaga ja kurva meelega, iga kord kui vähe viinaauru peas on, läheb sinu meel kur vaks. Mine parem kohe magama siis kaovad sinu kur vad mõtted kõik iseenesest". «Tõsi, tõsi. Madis kobis ennast riidest lahti, läks voodi ja peagi norskas nõnda et tare põrus. Kui Madis järgmisel hommikul ärkas, tundis tema tugevat peavalu ja ütles eidele: «Kuule mul pea valutab
7
nõnda et silmad tahavad pea luust välja tulla, kas ei jäänud õhtul sinna pudeli põhja tilkake pea paranduseks"? „Seda ei olnudki sul koju tuua, see tilk mis seal põhjas oli, sellegi lõpetasid enne magamaminekut ära. „Näed seda vanainimese olekut, ei kannata tühja kuigi palju. Ei maksa teist räbalat enam teinekord võttagi". „Nii räägid sa alati kui pea valutab, läheb aga peavalu mööda, kõik peavalud ja vaevad meelest läinud. Miina nõnda oli perenaise nimi, — Toob söögi lauale. Noh tule joo hästi kanget kohvi ilma suhk ruta, see on nõndasama hea kui viingi pea paranduseks. Madis võtab seina äärest pingi, veab selle raginal laua juurde, joob kohe kaks kruusi täit kohvi ära, vaa tab korra liha taltreku peale ja küsib: „Kas sul silku on ? Liha seda ei taha mitte nähagi, silk see on ikka töömehe toit". Miina toob silgu taldreku lauale. palju kui süda kutsub".
„Säh söö nõnda
„Kus Adu on"? küsis vanamees järsku. „Küllap laskis jalga. Ütles eit veel kui uksest välja läks, et läheb ära, mis temagi veel püüdvat kui isal aega magada küll on". „No-noh! Kui palju minagi seda aega ära olen raisanud, sa tead ju isegi kui harva mina väljas käin No, kus ta siis õige läks? „Lina leotamise auku läks puhastama. Näed ju ise, rukki lõikuse aeg on ju käes, sellejärele tuleb lina kiskumine ja ega tänavu nende tööde vahet suurt ei tulegi". Noh see Adu on ju päris tubli poiss, mõistab juba isegi korda pidada, kui ta tuppa tuleb küli ma siis räägin, temale". — Madis ei saanud veel ütelda mida ta rää gib, kui Adu juba astuski uksest sisse. ,.Mis kellaaeg on? Küsis Adu, — näe juba vee rand üheksa peal, Mul on küll üks pagana tark kõht, ära tundis millal keskhommik käes on".
„Seda näha on. No tule aga söö nüüd kõht täis". Adu pani mütsi akna kõrvale varna otsa, istub lauda vaatab isale otsa ja räägib: „Me;e taat pummel das eile vasika vist puha maha, ega muidu nõnda kaua ära ei olnud No karda sina minu eest. Kas ma mõni poisinolk olen, kes rahast ei oska lugu pidada.. Kus seda nii hõlpsasti saada on, sa tead isegi kui raske teda kätte saada on. Vaata aga ette kuidas sina ise hakkama saad, et sa omi sõpradega jooma ei kuku. Noortel inimestel tuleb seda vahest kogemata ette. Eks ma tea seda omast käest ära. Ja juhtub nüüdki. Ega see ammu ei olnudki, alles eile pidi joomaks minema. Sõitsin linnast kodu poole. Tee ääres juhtusime vana metsa Reinuga kokku. Kas sina Adu tunned seda metsa Reinu"? „Kus mina teda tunnen. Ja kui tede näinudki olen kas mina teda nõnda tähele olen pannud". Oota! Las ma nüüd räägin, sellel lool on omajagu tähtsust ka, Rein on nüüd küll vana mees, aga tal on ju pagana ilus tütar. Vanamees kutsus mind oma poole sisse, näitas ja rääkis oma majapidamisest". „Kas ta tütart ka näitas"? Küsis Adu, Ei ta just teda nüüd näitama hakkanud, aga eks ma vastanud teda ise seda rohkem. Minu mõtte järele on ta kaunis virk ja tubli tütarlaps. Teist temasugust olgu ikka otsida, Vanamehe juttu kuulates hakkasid Adu silmad särama. Ta küsis isalt. „Kas tead mis ta nimi on“?.s „Noh kas siis nimi veel teadmata jäi. Anni on ta nimi. Kui vanamees käskis teda minule õlut tuua, siis hüüdis teda nimepidi". „5išs ma teda veidikene tunnengi. Olen teda paar korda näinudki, üks kord tantsul ja teine kord metsas kiige aü. Ega teda laita küli ei saa". „Ja vanamees lubas kõik temale, sest tema! enam kellegile midagi anda pole, teistel laste! on juba käes, mis neil saada oli, No ega sellel tüdruku! austajatest puudu ei või olla. Katsu aga sina poiss tragi olla". „Ära sina isa nüüd minu eest karda, küllap mina hakkama saan".
9
il Metsa Rein istus toas ja mõtles ; Olen ise juba vana mees ja ega’s eitki nooremaks lähe. Mõtles ja mõlgutas mõtteid. Järsku hüüdis ta: „Kuule Anni! Mine kutsu ema siia, tahaksin temaga üks väike plaan pidada. Ise mine põllule ja riisu sarade ümbert puh taks. Ma tulen ja tõstan ise pärast otsa". Kui eit tuppa tuli hakkas Rein kohe oma jutuga peale. „Kuuled, mina hakkasin täna ühte suurt plaani hauduma". „Ei tea mis plaan see siis õige oli?" „Ma pidasin kohe plaani Anni tuleviku üle. Mis sa arvad, kas ei peaks hakkama Anni pulmade peale mõtlema? Kolm aastad on juba tema leeriskäimisest mööda. Siis oli ta kaheksateistkümne aastane". — „Anni sai juba juuli kuu sees 21 aastad täis" vas tas Leena. „Nojah, sellepärast ongi tarvis tema mehelemi neku peale mõtelda. Mina arvasin, et kas ei peaks tema kaasavara peale mõtlema hakkama. Läheks lasta tema jaoks riidekapigi teha. Ei tea missuguse töö see tisler siin mõisas peaks tegema. Kas sina oled kuul nud või näinud tema tööst midagi"? „Mis mina naisterahvas nüüd niisugustest asjatest tean. Ja pealegi on neid siin koln“. „Ega mina siis neid kahte ei räägi mina räägin seda vana Kraubergi poega. Noh tead selle vana igavese väljavahi poega Joosepit". Joosep mõisa endise väljavahi poeg. Vana Krauberg teenis mõisas kaua aega ja sehe eest oli härra temale annud tüki maad ning materjali maja ehitami seks. Vana väljavaht suri aga enne ära ja poeg päris selle omale. Nüüd oli ta! ka juba maja peale ehitatud ja Joosepil oli nüüd oma päriskodu. Tema tegi tisleri tööd kodus ja käis ka väljas tegemas. „Ah so, nüüd ma tean küll. Ükskord käisime Anniga Jõe lehtmel. Saime näitas meile oma uut kappi ja kummutit. Ja ütles, et need olla Joosepi tehtud. Need olid küll ilusad".
10
Noh mis sa arvad, kui toome selle mehe siia. Laudu meil ju on“. „See on nüüd küll rohkem sinu asi, minul selle vastu küll midagi pole. Eks vast söögiga nüüd natukene rohkem tüli ole, aga eks Anni aita ka. Ju kuidagi ikka hakkama saab. „No-jah. Ma lähen nüüd väljale ja viskan need riised seal sara peale. Annil ehk juba ammugi riisutud. Kus sina nõnda kauaks jäid? Küsis Anni kui vana Rein väljale jõudK „Eh. Ei saanud arugi kuidas see aeg läks. Pida sime emaga aru et lasta sinule ka niisugust kapdi teha nagu Jõelehtme Salmel on. Kas need meeldisivad kah sinule"? ,,Meed olivad küli ilusad, poleeritud ja särasid nii mis lust näha. ,,Noh hea küll pühapäeval lähen kutsun Joosepi siia, . . , Ehk ma võin täna õhtulgi korra mõisa juu res ära käija. Teeme siin valmis”. Töö lõpul pani vana Rein piibu tossama ja üLes: ,,Ma lähen õige siit kohe mõisa juurde, mis ma sinna kodu veel kõmbin, ega mull mõned valla jalad ole”. Isa jutt tegi Annile päris rõõmu. Ta lippas kerge! sammul koju poole. Süda hakkas kiiremini tuksuma ja tahtmatult tulid laulu sõnad üle tema huulte. „Jõua ju kauge!ta“. Kui Anni koju jõudis, oli ema juba talli juures ja lüpsis lehmi. Anni haaras lüpsi pange ja lendas kui lind emale appi. — Kui nende loomade talitus valmis sai, jõudis ka Rein vahepal koju. Ta teatas oma mõisas käigu taga järjed ära. Tisleriga oli neil kaup tehtud. Tuleku aeg oli neil esmaspäeva peale kindlaks määratud ja nõnda läksid kõik rahuliku südamega magama. Iseäranis kerge ja rõõmus oli aga Anni süda. Hommikul säädis Anni kõik toad korrale, nagu ikka siis kui võõras sisse elama asub. Palju seal küll sääda ei olnud sest seal majas ei olnud kunagi korra puudust märgata.
11
Pühapäeva pealelõunat rakendas Metsalast noore kõrvi vankri ette, pani.vihmakuue seiga, ise sealjuures sõnades. „Näe hakkab pilvitama, oleks ikka hommiku kohe ära läinud. Nüüd jää veol viimaks vihma kätte'*. Ilm o!i ka nõnda lämmatav palav, et iga silmapilk võis oodata äikest. «Egas see mõis «Lätimaa" taga ole, et sa nõnda väga kardad". Noomis perenaine. iMetsa peremees tõi rehealt piiliroovarrega piitsa,, viskas selle vankrisse, ronis ise ka, pani piibu otsa tuis ja sõit läks Lehtsalu poole, Kui Metsa peremees tisleri juurde sisse astus, lõpetas tisler parajasti ühe laua värvimist. See oli ka viimane töö enne ärasõitu. «Tere jõudu". Ütles Metsa peremees, kui sisse astus. «Jõudu vaja". Vastas Joosep, ja pakkus Metsa peremehele istet. Metsa peremees, istet mitte vastu võttes, toetas käe tooli seljataguse peale, ja vaatas tera selt üht värskelt värvitud kappi, ise sealjuures sõnades: «Küll tehakse aga nüüd kõik asjad ilusalt ja puhtalt välja. Kes vanasti niisugust mööbli' talu tubades nägi. Löödi lauad kokku, tõmmati vahest veidi värnitsaga üle ja oiigi kõik korras". Jah, nüüd ei mõista igaühele tahtmise järgi tehagi'* vastab Joosep «Kas see läheb mõne talumehele, või sakstele? Mina oma aruga arvan kuli, et ega talumees omale ikka niisugust jõua muretseda". „Ei lähe ka talusse, läheb siia sama mõisa härrale". «No-jah ! Seda ma arvasin. — No ei tea, kas jõudsite oma töö nüüd valmis ? Mina tulin nüüd selle pärast, et kraami ära viia. Ja ehk tulete ka kohe kaasa"? «Ei. — Kraami võib küll nüüd õhtul ära viia, aga ma ise tulen hommikul järele. Kui teil vankrit tarvis ei ole, võivad tööriistad nõnda kauaks peale jääda, kui ma ise sinna tulen, eks siis tõstame maha“. Metsa peremees pani tööriistad vankri peale, istus ise vankri servale, ja sõnas ülespoole vaadates: „Ei tea kas jõuan enne vihmaveel koju, aga eks ma katsu kau nis ruttu sõita. Tee on päris hea. — Nägemiseni siis". Rein andis hobusele piitsa, rabas aga kGhe ruttu ohjadest tagasi tõmmata, sest et hobune oli isegi üle liiga erk. —
12
—
Koju jõudes iõmmas Rein vankri kõige koormaga kuuri alla. Anni kes isale vastu oli ruttanud aitas hobuse lahti rakendada, sest vihma hakkas juba tibama. Isa läks kohe tuppa. Anni viis aga hobuse talli ja andis heinad ette. . . Esmaspäeva hommikui hakkati tisler-meistert juba varakult ootama. Keskhommikuks küpsetas perenaine panniga üha, lõi tublisti mune peale, kuna Annl kohvipaja juures ametis oli. Helevalged linad pandi lauapeale, noad kahvlid pandi käepärast. Nõnda oli kõik meistri mehe vastuvõtuks valmis. „Pea nüüd meeles" ütles ema, „et sina Anni, võtad toidu, tegemise ja lauakatrnise oma peale, nõnda kaua kui meister siin on“. „Mina oma vana värisevate kätega ei saa ikka selle asjaga nõnda hästi hakkama". „Noh, sa kardad teda just kui mõnda härrat. Ega’s”see asi ikka nõnda hull olegi. Näe, vahest jahil käies sõid mõisa härradki talumatsi laua pealt. Ei tea kus ta nõnda kauaks peaks jäämagi kell on juba kümme". „Ema läheb akna juurde ja vaatab välja. „Näe — juba tulebki, ei tea kus see koera näru peaks olema, kargab viimaks häkki kallale". „Koer magab reheall" vastab Anni. „Näeb õige noorevõitu mees olevat" räägib ema, ikka veel akna kõrvalt piiludes. „Noor ikka" kordab Anni. Saab aga vaevalt lause lõpetata, kui uksele koputatakse. ,,Sisse‘£! hüüab Anni. Joosep astub sisse, teretab hommikust. Annit teretates vaatab Joosep hästi teraselt temale otsa. Seda sama teeb ka Anni omalt poolt. Pagana julge plika. Mõtleb Joosep iseeneses. No niisugune peab ka inimene oiema. Anni pakub võõrale istet mille Jooseb tänades vas tu võtab. Anni hakkab kohe võõrale lauda katma. Oma töö ga va*mis saades, palub võõra sööma. Joosep tänab, nagu ikka pruugiks et ta enne söönud, aga läheb siiski iauda öeldes: „Eks söök lähe ikka söögi peale". Metsa peremees, kes ise oli läinud heinamaale kuh jasid vaatama, tuli parajasti uksest sisse. „Tere hommi kust, jätku leivale" ütles ta sisse astudes. Kas meistri mees juba ammu siin, jäin vist kauaks"? — 13 —
Anni jõudis paraja! ajal kolu, Ernal oli supp juba valmis keedetud. Laud kaetud. Kutsus Anni Joosepi sööma. „Pa!un kohe lauda istuda", palus ta kui Joosep tuppa tuli. „Näete, aeg ju isegi hiline, Taiu kohas ju nõnda palju tegemist, ei sa igakord õigel ajal", „Ei ole viga", vastab Joosep, „ailes paari tunni eest sõime". „Ega see ei tähenda. Lõuna peaks ikka õigel ajal olema". Anni vaatas vee!, kas kõik on laual mis tarvis, ja kui ta kõik leidis korras olevat ütles: *Olge head ulatage aga ise mis tarvis. Ma pean emale appi minema". Enne kui ta toast välja sai, astus isa juba uksest sisse. ,,Tulge, aga tulge peremees ise ka lõunale11 üties Joosep. Anni tõi isa jaoks ka taldreku lauale ja täks siis oma töö juurde. Kui Joosep söömise lõpetas, sundis peremees teda veel sööma. Sööge, aga sööge, ega siis nõnda ruttu vee! söömist lõpetata"? ,.Tänan, tänan". „No-jah andke aga peremehe leivale armu, ega peremees seda ära leida". Naljatas peremees omalt pooli vastu. „No ärge kartke armuandmist. Küll teinekord vitsutan nõnda et teil vesi silmist tilgub". Vana Rein lõpetas ka söömise. Tisler võttis tas kust paberossi karbi, pakkus peremehele ja võttis ka omale ühe, mõlemad panid tule otsa. Suitsetamise ajal suurt juttu ei aeta, mehed tõmbavad rahulikult oma pabe rossid lõpuni. Viimaks tõuseb tisler toolilt üles ja ütleb : „Nüüd tarvis jälle töö juurde minna, hommikul jäi isegi hilja pääle", Võtab mütsi ja läheb töö juurde. Teisipäeva hommikul on juba varakult kuuri juures kerve kopsimist ja sae vingumist kuulda. — Ei või ju ka hiljaks jääda, mõtleb tisler, viimaks mõtlevad, et ma olengi üks suurem „vedelvorst“ siin maakera peal. Nüüd töötas tisier suure hoolega. Sööma käis teda palumas alati Anni, seal juuues öeldes tihti peale mõned naljasõnad, milledega ka tisler võlgu ei jäänud.
juures fÕmbaS fa Anni kõvasti oma rinnale ja suudles teda kaua ja palavalt! — Esimesest joovastusest ärkate?, rääkis noormees edasi: „Anni! Armas! Jääme sõpradek'. ütleme siit maalt üksteisele sina, kas lubad Anni ?“ Annl ei va5lanud. „Miks sa vaikid Anni?" — Anni vaikis edasi. „Kas kardad sina mind, või ei taha sa üldse, et siin istun ?“ „Tahan ! Joosep ! tahan!91 „Sa kaJis tüdruk! Üte kas armastad mind?*' „Jah! Jah! Ma armastan sind, sina kallis poiss! Ta surus ennast kõvasti Joosepi rinnale. Nõnda istusid Joosep ja Anni üksteise ligidal, nõnda et nad kuuisivad üksteise südame löökisid. Kuu tõusis vahe peal ikka kõrgemale ja vaatas üle metsalatvade noori inimesi, kes viibisid armu ilmas. —--------— — Häkisti kuulevad suurt müdinat ja lõõtsutamist. Enne, aga kui kumbki teiselt midagi küsida sai jooksis neist mööda jänes ja tema järel koer. Anni tundis endi koera ära ja hüüdis; „Vaht! Vaht! Kus sa jooksed, tule siai Koer tuligi natukese aja pärast suure jooksuga tagasi. „On aga teil ... — anna andeks Anni. Su! tahtsin ütelda, üks sõnakas „Vaht.““ „Peab olema" vastas anni. „Kas sina oled teda nõnda õpetanud?" „Jah! Kui ta veel noor oli, niisama ka mina. Siis käisime kahekesi ühes karjas." Anni kellel juba hirm hakkas, et aeg väga hili seks läheb. Tõusis püsti ja tahtis äraminema hakkata. Kuid Joosep tõmbas tema ümbert kinni ja ütles: „Armas Anni, kas meie võiksime veel kunagi kohata?" Anni kellel juba lootus kaduma hakkas, et Joo sep teda enam kohtamisele ei kutsugi. Tundis sellest suurt rõõmu. „Jah meie võime," vastas tema.
17
-
„Aga millal siis ja kus kohal"? «Homme õhtu! kiil! oi saa, aga olgu laupäeval." Joosep, kes tahtis sel õhtul koju minna vastas: „Mina mõtlesin laupäeva õhtul koju minna". „Ega sellest viga ole. Sina jäta minek vähe hil jemaks siis mina tulen ka kaasa". „Jäägu nõnda. Ja nüüd, hääd nägemist! kallis Anni!“ „Hääd ööd ! Joosep". Nõnda lõppes nende armastajate esimine koos viibimine, Hornmikul kui päike juba aknast naeratates sisse vaatas tõusid ka Joosep ja Anni üles. Töö, läks järg mistel päevadel oige suure hooga. Ja laupäeva õhtuks oli Joosepi! kummut valmis. Kui Anni õhtul läks Joosepit sööma kutsuma, särasid tema silmad rõõmust. Oli ju ka kahekordne rõõm. Ilus kummut oli valmis ja ammu oodatud koh tamise aeg jõudis kätte. — Vana Rein tuli ka parajaste hobustega väljalt, pani hobused vankri külge kinni ja läks ka sinna, et järel vaadata, kui kaugel tööjärg meistril ka on. Nähes, et kummut juba valmis imestas ta: „Noh* kummut juba valmis", „Ega’s see nõnda ruttu olegi, nädal juba täis ka kui tegema hakkasin". Vana Rein vaatas veel kummutid ümberringi ja kiitis „Näha ikka, et kuulsa meistri töö. — Igapidi korralik"! „Ega siis muidu ka ühegi tööga leiba saa, kui korralikult ei tee.“ „Hää küll, lähme ära õhtule", ütleb vana Rein. «Täna laupäeva õhtu, ega siis nõnda pimedani ei maksa töötada." Sell ajal mil mehed juttu vestsid, oli Anni kibe dasti oma töö kallal ametis. Ema oli sead juba ära söötnud ja ei olnudki enam muud kui lehma lüpsmine. Viimaseid kahte lehma hakkas ema lüpsma ja Anni läks sööki lauale panema. Laud kaetud, istus täna
18
—
õhtul kõik pere korraga lauda. Harilikult sõivad ikka ema ja Anni peale teisi. Ema oli omale ka puhtamad riided selga pannud ja vaigepõlie ette. Söömise ajal küsis vana Rein: „ei tea kui palju mul nüüd juba võlgu kaelas on"? „Ah! mis nüüd sellest, eks me siis arvesta kui palju on, kui töö valmis saab". Ega Rein seda ka sellepärast ei küsinudki, et võlga ära tasuda, ennem oli veel hirm, et viimaks küsib laupäeva õhtuks raha. Ja seda oli just nüüd Reinul hoopis vähe. Tuleval nädalal lootis ta saada. Ta pidi nimelt ühe lehma laadale viima ja siga oli ka juba ära kaubeldud. Ta küsis aga niisama, moodu pärast. Et Rein nüüd sellepärast päris paljas poiss oli seda just ütelda ei võinud. Raha temal oli, aga Rein oli mees kes viimse kui penni viis intresside peale. Mis ta mul siin kodus ära teenib oli tema sõna ja põhimõte. Kui söömine lõpetatud aeti veel mõni sõna juttu. Anni muidugi seal juures ei olnud, sest temai oii kiire riiete vahetamne käsil Kui temal juba kõik korras oli tuli ka tema uuesti söögi tuppa tagasi. Joosep nähes, et Anni juba mineku valmis, lõpe tas ka ruttu oma jutu, jättis pererahvaga „nägemist“ ja läks välja — Kui Joosep ukse oma järel kinni pani, küsis Anni: „kas mina võin vaheks ajaks kiige alla minna, sest Jõeiehtme salme lubas ka sinna tulla". Vanematelt luba saades, jooksis ta ruttu Joosepile järele. Järel jõudes võttis ta kohe Joosepi käealt kinni ja küsis nalja toonil: „kus sa siis nõnda kiirelt tõttad, kas tahtsid mind maha jätta, või oli sinul meie rääki mine tänaõhtusest kohtamisest, meelest läinud"? Joosepil ei näitanud aga kuigi iõbus tuju temale nalja vastu teha olevat. Ta näis millegi üle väga mõt tes olevat. Ja Anni silm ei petnud, Joosep mõtles oma endise pruudi, oma teenija
19
Mira’da pea‘e. Ta teadis, et Miralda teda kodus ootab, ka teadis ta seda, et ta o i lubanud teda armasdata kuni surmani, — aga mis nüüd? Anni tuleb mind saatma ja kui nüüd juhtub, et Mira'da vastu tuleb! — Anni nihutas ennast temale ligema e ja vaatas temale naeratates otsa. Aga Joosepi nägu jäi tõsi seks. — „Miks sa nõnda kurva näoga oled, kas oled mil legi või kellegi peale pahane? Joosep püüdis enda näoilmet rõõmsamaks muula, mis küll sugugi korda ei läinud ja küsis vaslut „Kas ma näen välja siis väga kuri ?“ Ei näe kuri, aga paistab, et oled kurvem, või tõsisem kui alati." „Kurvastata pole mui küll millegi üle, ainult mõt lesin oma ‘öö peale vähe. Pidin nimelt homme mõisa härrale tema kapi üle andma. — Mõtlesin, et ei tea kuidas ta selle tööga ka rahul on! „Sul Joosep on ükskõik, olgu töö paruni-härra või talumatsi jägu" ütles Anni, „Eks ta pea nii olema," vastas Joosep, „muidu ei tule omaga välja, kui kõik läbi ei tee. „Kuidas isaga hakkama said," küsis Joosep Annilt. „Ei olnud suurt vigagi, lubas küli välja, aga väheks ajaks. Aga siiski paar tundi võin ikkagi ära viita. Ma rääkisin isale, et Jõeiehtme Salmega tahan kokku saada, ta lubas metsa kiige juure tulla" vastas Anni. Nii juttu ajades jõudsid Metsa Anni ja tisleri Joo sep Grauberg, tüki maad mööda metsaäärt edasi. Nad kuulsid juba eemalt rääkimist ja naeru. Ligemale jõu des võttis noormees taskust kel!a vaatas ja ütles: „Kell saab pool kümme." Ehk see kella vaatamine kõige tarvilikum ei olnudki. Aga se’les suhtes sai ta Annist natuke eemaldada. Ta teadis ju, et kui nad käsi-käes Anniga teiste hulka o'eks sammunud, siis kõik neid oleks tähele pannud, võibolla on mõisast ka mõned nooremad kiige juure tuinud, ja kes teab ehk on Miraldagi teistega ühes välja tulnud. Üksi ta muidugi tulema ei hakanud, mõtles Joosep eneses.
Anni keelle süda nooremehe kõrval, õnnelikult tuksuda võis. Ei teadnud seda aimatagi, et Joosep eneses kaksik võitlust pidas. Anniga oli ta nagu muidu ajavii teks, enne naljatama hakkanud, ja õhtul aias istunud, aga mis sa teed, kui veab ja veab, nagu makneedi raud. mis suurelt kaugelt asju enese külge tõmbab, Olgu mis on täna õhtul ei pea Miralda midagi märku saama. Anni vaatab Joosepi näkku, aimab ja mõtleb, miks Joosep täna nii iseäralik välja näeb. Joosep võtab tas kust rätiku, pühib nägu ja ütleb: „Soe hakkab". Nii nad jõudsid kohale. Mitmed nooremad olid kiige juure kokku tulnud. See oli aga ilus koht looduse poolest Metsa ääres, kus kasvasid puud. Kiige ümbrus oli tasane nagu toa põrand ja noormeeste poolt hästi korras hoitud. Puude all olid pingid ja toolid. Ja peaasi oli see, et Lehtsalu mõisa härra, üks kiiduväärt mees oli, kes alamatel elada laskis. Tihti peale oli ta mööda minnes noorte inimeste nalja päält vaatanud. Ta oli keskealine meeldiva väljanäge misega mees. Tema abikasa oli surnud, oma igavust lahutates jalutas tihti metsas, ühes oma truu koeraga. Käes kandis parun niisugust keppi mille peal istuda võis. Nii istus Lehtsatu härra tihti kiige juures, kus küla noo remad lõbutsesid. Parun ei olnud kunagi õhtuti seal,ega ka sell õhtul, kui Joosep Krauberg metsa Anniga selt sis kiige juure, jõudsid. Joosep laskis kohe silmad ringi käia, et Miraldat näha, aga õnneks ei olnud teda seal. Kiige juures oli ka toatüdruk Linda, keMe käest Joosep kuulis, et Miraldale külaline tulnud. Nüüd hingas Joosep kohe kergemalt. Nüüd võis Joosep mõned ringid Anniga tantsida. Anni oli ka oma sõprannat Jõelehlme Salmet silmanud, kes temale vastu tuli, ja teda eemal oleva puu alla pingi peale istuma kutsus, kus üks viisakas noormees istus. Kui Salme ja Anni tema ligidale jõudsid, tõusis noormees püsti ja Salme esidles oma tutavat noormeest oma sõprannale, üteldes-. „Minu tuttav Heinrich Raudsepp, ja minu sõpranna Anni Mihkelson". Siis palus noormees neiud istuma. Anni silmitses Heinrichi õige teravalt, ta oleks
21
Salmelt seletust soovinud, kes see haruldane noormees on Aga noormees võttis juttu, ja rääkis kõigist: inimes test, loodusest, lilledest ja võis ka igas asjas seletust anda. Anni õ eks peaaegu Salme vastu kadetaks läinud kui ta mitte õigel ajal Joosepit ei ofeks nsinud. Anni ültles : „Sa!me ja Heinrich lähme kiigele lähemale ja sõitma ka", sellega olid kõik nõus. Anni tahtis Joo sepiga kokku saada, ja saigi. Poisid pidasid nõu ja Joosep sobitaski teised nooremad ka kiigele, et mõni ring läbi õhu liikuda. Sellega olid kõik nõus. Iga noor mees tõstis oma tuttava neiu isteiaua peale, ja istus ise kõrvale Ka Joosep Anniga, Heinrich Salmega tegid kirjut rida. Nüüd sõnas Joosep: „Aga pikkamööda et neiud purju ei jää". „Mis sa kurat ennast nõnda õrnatundeliseks teed", kuuldi poiste hulgast räägitavad. „Anname hoogu", ja mõned tugevad poisid lõid kiige käima, et õhk vuhises. Nüüd tulid esimesed maha ja teised läksid peale. Nüüd asusid Joosep ja Heinrich kiiget ümber ajama. «Teeme neile ka hää sõidu", sõ nas Joosep. «Lööge aga aur sisse", hõikas Krati Juku kiige pealt. «Võtke enne ohjad, kui hobust sunnite, sõnas Joosep. Kiik käis täies hcos. Keegi karjatas ja lendas tükk maad edasi kännu otsa. Nüüd kadus kõigil kiiku mise tuju. Kõik hüppasid kiigelt maha ja jooksid vaa tama kas kukkuja ka palju haiket sai „Ei ole suurt viga", ütles Jõelehtme Salme, kes kukkujale kõige enne appi ruttas, «ainult nina jookseb verd", mõned tõid mütsiga allikalt vett, nägu pesti puhtaks ja poiss toibus varsti. Poisid kes kiiget ümber ajasid pahandasid ise keskis, „ise kässib auru juure anda, aga ise ei kannata välja". Nüüd algas tants, Henrich Raudsepp mängis pilli. Joosep Anniga olid esimesed tansu platsil, iga noormees võttis oma neiu tantsima. Ega Jõelehtme Salmed vahtida lastud, keegi võeras, olles seltskonnale
22
-
tundmata noormees palus Sa^et tantsima. Kui tants lõppes viis võõras noormes Salme koha pääle ja istus ise kõrvale. Nüüd esiidas fa ennast Salmele ja ütles: „Et tema nimi on Arthur Mändmets. Iga normees viis oma neiu oma koha peale. Ka Joosep Anniga istusid pingile. Kui Krati Juku oma plikaga istet võttis, vaatas Juku harjunud viisi järele kohe kella. Kell saab ju üksteist kümmend. Joosep kes Anniga lõbusas jutu vahetamises oli, pani siiski tähele, et kellaaeg ju nii kaugel on. Ega kedagi aeg läheb omamoodi edasi peaks tõega minekut tegema. Anni palus, et Joosep teda Salme juure saadaks, mida see ka tegi. Nüüd Jättis joosep Salmega, Anni ja Heinrichiga hääd aega, kergitas mütsi ja läks. Tei sed tantsisid veel mõned tantsud, mida seltskond soovis. Nüüd pidid Anni ja Salme teistega leppima. Arthur Mändmets palus kohe Anni tantsima. Salme tan tsis mõisatoa Lindaga. Kratti Jukul oli ükskõik keda kätte sai. See kord o!i lal mõisa karjase tütar Miili. See oli ka kena neiu, keskmise kasvuga, ilusad mustad juuksed, mida Miili alati ühes patsis kandis. Miili oli alati nähtavasti Johannes Kratti silmas pidanud. Ja kes seda teab mis tütarlapse süda sees ütles, kui Johannes ilusale Metsa Annile läheneda püüdis. Heinrich lõpetas mängu. Arthur Mändmets tänas hästi tubli mängu eest, lubas teine kord hääd liigud teha kui kokku juhtuvad. Nüüd lahkusid kõik tantsu platsilt, üksteisele häädööd soovides. Siis soovisid nooredmehed ennast saatjaks neiudele kellega nad pike mat tutvust tahtsid sobitada. Heinrich läks Salmega, Arthur pakkus ennast Annile saatjaks lootis neilt ka öömaja saada. Krati Johannes läks Miiliga, ka teised nooremad läksid koju.
—
23
-
Joosep oli ammugi enne koju jõudnud kui teised veel' tantsu platsilt lahkusid. Nagu toatütruk Linda rääkinud, et Miraldai üks küiaiine on, nõnda ka oli Miralda tädi oli Petrograadist, õetütart vaatama tulnud. Arvatavasti oli Miralda tädiie omast elust ja vahekorrast, Joosepiga kirjutanud. Tädi tahtis, ise ka oma silmaga, Miraida kavaleri näha. Selleks sõitiski tädi Miraldale külla. Tädi oli enne sinna jõudnud kui Joosepit veel kodus ei olnud. Nüüd oli Miralda kõik tädile jutustanud mis tal südames peitus. Ka seda, et Joosep teda armastata lubanud. Ja teda iialgi unustada ega maha ei jäta. „Siis võib see noor mees tubli küll olla kui ta oma sõna peab Aga siiski ei või sa Miraldake mitte uskuda, sest poistel on see moodiks ikka nii rääkida, aga vähe on neid kes oma sõna peavad, mõned on mitu aastat ühes elanud, siis näeb aga mõnda teist keda paremaks arvab ja hakkab sellega sõprustama. Sellepärast ei maksa neid uskuda." Miralda kuulatab ukse peal ja ütleb tasasel häälel *. „Tädi! Joosep tulebki". Tulija astus kergel sammul Miralda ette, kes ukse pääl seisis. Ta oligi teda juba ootanud. Joosep võttis Miralda käe, mida ootaja talle teretamiseks andis, ja surus kerge suudluse Miralda palavaile huulile. Nüüd läksid nad ühes tuppa. Miralda esitas Joosepile tädit. See oli aga lahe jutukas naisterahvas, linna rahvuses harjunud. Tädil oli ka Joosepi jaoks pudel veini ja teine pude1 kangemat viina ligi toodud. Joosep oligi muidu rohkem iseenda pidine, aga kui Miralda pudeli ja klaasi lauale tõi, muu tus Joosepi meeleolu rõõmsamaks. Nüüd räägiti kõigist juhtumistest. Miralda tädi ootas, et Joosep kosja juttu tema õetütrega ette võtaks, aga võta näpust, poiss ei teinud sellest väljagi. Aeg läks aga juba tublisti edasi, seinakell lõi kaks ja iga üks oli küllalt väsinud, Tädi oli juba teist ööd üleval, niisama oli ka Joosep päeva otsa töötanud, õhtul veel kiige juures teiste naljast osavõtnud. Ka Miralda oli oma ette perenaine olles tublisti väsinud ning sellepä rast soovisid kõik puhata. Miralda koristas laua ära ja siis läksivadki magama. . ,
24
Truudus võidab. Romaan
elust.
Hind 20 senti.
Joh. R. Heidmets’a trükk, Põltsamaal, 1935 ,a.
Homm.kul ärgates oli naisterahvastel seesama mõte ja loofus Joosepist, mis õhtulgi, mis aga lootuseks jäigi. Päeval võttis tädi kõige rohkem juttu iga asja kohta, ja miralda pani tähele, et Joosep tihti mõttesse jäi. Pühapäev läks mööda. Esmaspäeva hommikul läks Joosep jälle oma tööle. Ilma palju jututa jättis ta Uliraida tädiga niisama ka miraldaga head fermist ja sammus jälle ITletsale, kus Rnni teda igatsusega pidi ootama. ITliroldo ja tema tädi oüd jälle kahekesi. Waatasid kurcouit teine-teise otsa. Tädi pani fTliralda olekut tähele ja näqi, et tema õe tütre silmast pisar palgele veeres. Ta püüdis miraldet trööstida, mis aga asjata näis olema, sest Joosep oli fRiralda südame võitnud. Rüüd jäi tädile õe tütre selgem tulevik teadmata. Teisipäeva hommikul sõitis tädi jälle Petrogradi tagasi miralda oti nüüd üksi. Tädi oli läinud. Oleks kinogi ligemal, saaks vahest mõned sõnad rädkida möties miralda. Üks iseäraline tunne Joosepi pärast uu emas tema hinge. Ta mõtles üksi olles, miks Joosep tema vastu ükskõikseks muutib jn jõudis vi rnaks otsusel*', oma sõbranna Cindaga s*ile üle rääkida. Tema oli ka laupäeva õhtul metsas kiige juures olnud, ehk oli ka Joosepist midagi iseäralikku märganud. õhtu! otsustas miralda Cindaga kahata. See päev oli aga miroidale pikk, ei jõudnud õhtut oodata. Ta püüdis oma töödega päeva iühemaks teha, et igavusepiina töödega ära ajada. Wiimaks jõudis õhtu. Cinda oli ka omast tööst vaba. Rüüd läks miralda ja kutsus sõbranna oma tuppa. Cinda oli ka kohe valmis tulema. Tai oligi JTliraldale uudiseid rääkida. „Kas tead miralda," ütles Cinda, Jõelehtme Salmel on tore kavaler, peaaegu lööb mõisa poisid kõik üle." Kas tead ka, kui kaugelt ta pärit on ?“ küsis miralda. „0ievat kuskilt Talinna maalt ühe puusepa poeg. Jsa olema surnud, ema üksi elama. Kooliharidusi on tal ka oma jagu. See paistab ta olekust. Ja kui korralikult ta ennast üleval peab. Jga ühe vastu on ta viisakas ja vastutulelik. Jsa olnud jõukas mees selle tõttu, et vtahtnud poega koolitada. Heinrich Rautsepp on ta nimi. Heinrich*! tulid pisorad siimi, kui ta oma isast rääkis.
25
—
„1sa oli neljakümne-kaheksa aastane, kui suri ja mina olin siis kaheksateistkümne aastane. Sest on juba miis aastat möödas ja praegu olen kahekümne-kolme aastane", niiroiisi röökis Heinrich omast elust. Kui meie karjatse miiliga läksime, kutsus Salme meid oma juurde istuma pingile, kus nad Heinrichiga istusid. Siis kuulsin Salme karoaleri seisukorda ja nägin oma silmaga, et ta üks tõeliku olekuga noormees on". Jutustas Hinda. «Salmele on ka korralikku karoaleri tarrois," roastas ITliralda, „ta ise on ka igapidi korralik ja südame poolest on ta ka — ma usun — hea tüdruk. Seda panin tähele kui ükskord ühes laadal käisime. Haadal mängis üks pime manamees roiiuüt. Teised läksid tähelepanematult mööda, aga Salme jäi seisatama. Tal tulid pisarad silmi. Siis ta roõttis taskust ühe rubla ja andis pimedale, minul ei olnud küll seekord rohkem kui kümme kopikat sandile anda". „Siis oli teil ju mõlemil kaastunnet roacse inimese roastu ja nii peaks ka iga inime kaasa tundma, kui rüske on elada pimedal ja kõigil, kel terrois puudub, “ roastas Hinda. „Aga kuidas lugu meie Joosepiga laupäema õhtul oli, Kas temal ka mõni tuttam plika käepärast oli,,? küsis miralda. „Kas Joosep siis ise ei rääkinud," küsis Hinda. „Floh, ega ta nii rumal ole, et ta kodu midagi räägib, mis külas roõi kuskil mujal juhtub," roastas miralda ja sundides Hindat rääkima öeldes: «mis sa sest siis nii hoiad, räägi, kellaga ta nii rohkem rääkis". „€ga laupäeroa õhtul roõõraid kiige juures ei olnudki. Jõelehtme Salme ja metsa Anni. Wõõrastest oli üks Helmi nimeline. Söödi Tõnu tütar, sellel oli omal karoaler kaasas," roastas Hinda. «Kas metsa Annil ka mõnd tuttaroat oli"? „€i roöÕra>d ei olnud seal ühtegi, Joosepiga nad ühes tulid, noh, sellega ta ikka kõige rohkem kurameeris. Anni on ju ilus tüdruk ja juttu on temal ka laialt". Kahjuks jah ! mõtles miralda ja ütles: „6ks Joosep roõi Anniga küll trehroata, ta ju rikas ja ilus tüdruk Ja mis seal roeel sooroida jääb". —
26
—
• ., ”.^1 rnlnn s^a usu> Joosep selle asja pääle nn tõsiselt mõtleb, et Anni ilus ja rikas on, see on ju tõsi, oga minu meelest on Rnni natukene liiga kergats. J"1» hea küll mis see minu asi on, räägi meel roiimaks ,!J9a palju. Parem hakkan koju minema, jään roiimaks ukse taha". ITliralda saatis £indat ukseni ja jättis temaaa „hääd ööd". a Kui ITliralda ukse kinni pani ja üksi tuppa jäi, istus ta akna alla. Tuled põlesid roeel igas toas. Kurroalt roaatas ta aknast roälja. Kuu piis enne pilroe all oli tuli nüüd sealt roälja. Kuu roalgel paistis iga puu ja põõsas temale kui tuleks Joosep. Tal tuli meelde oma lapsepõli, kus ta roeel noor oli ja mängides roaest haiqet sai. Kuidas ta sus ema juurde jooksis, kuidas ema temal siis pead silitas ja ütles: „Rra nuta armas laps, küll kaik paraneb roarsti" Rga nüüd puhkab ema juba immu ega kaebada' nUUd hai9cr tCCb’ pole ke,le9i,e kurta Tal tuli mõttesse, kui istuks Joosep tema kõrroal, n°^u..na^ °l'd istunud. ITliralda, roaatas ringi. Kus on nüüd Joosep! Kas istub tema nüüd metsa Rnni kär mal ! 0, mõtles ITliralda, nõnda kergemeelne ei roöi tema Joosep olla, et ta oma sõna murrab ja teda unustab ! ITliralda roaatab jäitegi aknast roälja. Ta näeb kuidas puudelt lehed langemad, ja temale tuli meelde salm: Tuul puude ladrous kurroalt, Kui kaebaks, sahiseb. Üks koltund lehekene, Ju kaselt libiseb. Ja hiilgaro udu katab Kõik orud, karjamaad, mul mure hinges matab, Kõik rõõmu helinad! ITliralda tõust b püsti ja roaatab üles kuu poole. 5ee roaatab temale roastu, roaikselt ja trööstiroalt, kui kallaks ta roaikisf rahu kurroa neiu südamesse. Ta näeb kuidas pilroe tükikne kuu alt läbi ruttab, kui üksik ränd lind, kes teistest mõnesuguse takistuse pärast maha jäänud, ja nüüd igatsedes teistele järele lendab.
27
~
nõnda mõteldes läks ITüralda oma tuppa, et oma roalutaroale südamele magades rahu leida . . . Kui Joosep metsale jõudis, näitas kell juba kahek sandat tundi. Perenaistel oli juba keskhommiku-söõk malmis. Joosep ei läinudki toa juurde maid hakkas kohe oma tööga peale. finni läks temale sinna järele, teda sööma kutsuma. Kui ta kuuri märamate roahel Joosepi töötamist pealt oli roaatanud, andis ta jõudu töömehele, Joosep, kes tema tulekut tähelegi ei olnud pannud, kohkus, nii et ta ei saanud kohe jõudu mastugi mõtta. Wahtis tükk õega Annile otsa ja lausus alles siis . . . Tere jõudu maja. „Palun nüüd meistrihärrat keskhommikule" kutsus finni Joosepit naljatates. „fUles ikka tulin töö juurde. Ci julge hästi tullagi" ütles Joosep mastu „Hoh, ei ole roiga ega meje pererahmas nõnda kurjad olegi, et neid nõnda möga kartma peab." „6gas minagi ka nõnda arg ei ole, kui näin. Kuidas siis ka sinul see pühapäemane päero ja õhtu mööda läksid?" «Hakkame nüüd sööma minema, küll ma siis rää gin." Plad läksid kuurist roälja. minnes küsis Joosep uuesti kuidas Anni pühapäeroa mööda saatnud? „ITlis tal oli läks ikka nagu harilikult" roastas Anni, ja juba olidki nad ukse alk Kui Joosep kambri lõks ja lauda istus, nõgi ta, et ka üks roõöras noormees sööma kutsuti, näärmees oli kena roälimusega ja pidas ennast kaunis roabalt ja ko duselt ülal. Joosepi nägu muutus seda nähes tõsiseks. Ta mõt les iseeneses: Ci tea kes see mees peaks olema, kasta on mõni sugulane mõi on ta mõni mees kes ka Annile silmi tahab teha. Küll ma peale sööki Anni käest jä rele küsin. Söögiajal ei räägitud palju. Tehti kõik nii roaikselt kui roähegi sai. Ja Joosepil jäigi teadmata kes see roõöras oli. Peale sööki läks roõõras minema. Anni saatis teda märamani, ajasimad seal meel tükk aega juttu. Siis alles läks noormees kiirel sammul edasi. -
28
-
Kui flnni kõlalist saatmast tagasi tuli, ci läinudki ta tuppa, roaid tuli kohe Joosepi juurde. Ja Joosep iust seda ootaski. r 1 „Kui kaugelt roõõras sul oli?“ küsis ta enne kui Anni midagi sai ütelda. „01i üks kaugelt sugulane. Ta on nimelt üks agent, missuguse kohapeal seda ma ei tea." Jse aga mõtles* Kui nüüd Joosep teaks, et see poiss teda õhtul koju saatis, ja meel öõ otsa tema rooodiserroal istus ja teda üle kül las kõiksugu magusate armusõnadega. See jäi aqa Joosepi eest saladuseks. Õhtul oli Armi jällegi niisama rõõmus ja jutukas kui ennegi. Ja nõnda nädal läbi. Õhtuti istusid nad aias pingi peal, seal kus sellel Õhtulgi, kui nad esimest korda t uta roaks sairoad. Joosepil oli metsa Reinu juures tchesfi meeldin, elu. Wana Rein oli ise naljamees, ja Anni oli ka lahke ja lõbus. i x- ,^nnl mp€,£,is iseäranis Joosepile, sest ta oli alati lõbus ja lustilik, peale selle oli Annil roeel roäqa meeldin) hääl. Ühel õhtul küsis Joosep Annilt: „kas on sul roeel meeles Anni, kus meie roeel enne pidime minema, kui töö malmis saab? Tööga läheb roeel roaeroalt paar päeroa. „no, kas tahad ikka roeel seda suurt kiroi näha"? küsis Anni. „miks siis mitte; Wägogi!" „Cähme homme õhtul, siis on neljapäeroa õhtu ka, nagu roähe peenem õhtu". . . neljapäeroa õhtul tegi Anni kõik talituse roarakult malmis, et takistust ei tuleks. Ka isale oli ta ütelnud, kuhu ta tahab Joosepiga minna. Rüüd läksid noored kahekesi, käsi-käes ilusat loodust maadeldes, mööda kitsast teerada metsa serroal, kuni roiimaks tee jõe poole käänas. Jkka sinna poole, kus see ilus suur kiroi paistis, määratud kohale jõudes silmitses noormees suurt looduse imet, Annil oli ta juba enne nähtud. Joosep roaatas tükk aega, roõttis roiimaks Anni käest kinni ja ütles: „Kuule Anni läheme istume sinna, säält paistab kuidas lained üksteise järele tasase sulinaga -
29
edasi roeereroad." 3a Joosep roõttis ilusa naisterühma, kes tetna ees seisis, sülle, surus ta tugeroasti oma rinna coastu ja suudles teda kaua ja südamlikult. Annil olid juuksed lahti ja tasane tuul mängis nendega nii, et nad nõnda samuti kuuroalgel ammendasid, kui jõe tainedki. Kui Joosep Annit jälle suudles tuli temale häkiste meelde miralda. Ja see meelde tulemine rikkus tema tuju, nõnda, et ta tahtis kohe koju minna, tasa ja tar gu juhtis ta juttu sinna poole, kuni asimaks ütles: „Sul hakkab külm, flnnikene! hakkame koju tagasi minema.“ nõnda läksid nad jälle kahekesi üksteise käest kinni hoides tuldud teed. Tee peal oli Joosepil tundmus nagu käiks tema kõrroal ITliralda. Rägu räägiks ITliralda temaga: Joosep, ma armastan sind! Joosep, ma ei jäta sind kunagi maha, ka siis kui sa suudled flnnit ! Kui nad .koju jõudsid o id teised rahroas kõik juba magamas. Joosep palus finnilt luba teda oma tuppa saafa, et seal meel mõni sõna juttu ajada, finni oli sellega ka nõus. nad rääkisid üksteisega kaua. Alles hommiku eel läks Joosep oma tuppa. . . Reede lõunaks oli tisleritööl lõpp. Kapi oli mal mis. Jo mana Rein tasus ka töö kohe ära. Ka liigu pudel ei puudunud Rein oli selle salaja uude kappi pannud, kui Joosep kapit üle anda tahtis ja kapi ukse lah ti tõmbas roahtis temale sealt miinapudel masfu. „no, maata, aga maata niisugust meistrit on harroa leida, kes kapi teeb ja kohe liigu pudelgi seesnalja tas roana Rein. „Wötame aga siis tuplid liigud, eks kapi siis ikka kauem roastu pea." Pudelit seal lahti ei roöetud, maid mindi kohe kam bri, kus ka juba lõunasöök ootas. Kui sööma lauda oli istutud, roõttis tisler pudelil korgi pealt ära, igaüks, peale Anni roõttis söögi alla hea lonksu ja nõnda käis pudel paar ringi. Rein, kes pudelit kõige kauem suupeal oli hoidnud, kiitis aga ühte soodu tublit töömeest. ITluidugi mõista, et ta Anni ja tisleri roahekorrast aru sai. —
30
—
»Roh, niisugust meistrit ei ole naljalt leida, kes nõnda korraliku töõ teeb kui sina." Ütles ta. „flra enneaegu roeel kiida. Wõõp alles pääle pa nemata, tüdib olla, et läheb roeel puha käest nurja." „Rh, ja." Ütles roana Rein, „ pidin selle asja peaaegu ära unustama. „Kui palju, ja missugust roärroi pean tooma?" Joosep seletas Reinule kõik ära, kuidas roärroe roolida ja kuisugused tuua. Söömine lõpetatud, läks Rein kohe roälja, pani hobuse roankri ette seadis tööristad peale, ja oligi minekuks roalmis. Joosep jättis pererahroaga head jällenägemist ja läks ka roälja. Kui mehed juba roankril istusid, jooksis ka Rnni roälja, tegi neile öueroäraroa lahti ja sõit algas. Joosep lehroitas Annile taskurätiga ja Rnni roastas sellele käega roastu liigutades. Rõnda lahkus Joosep Krauberg ITletsa talust. Rga Joosepi lahkudes, lahkus ka Rnni hea tuju. Wiimcks aga trööstis ennast sellega, et ta Joosepit ikka kusagil juhtub nägemd ja kui mitte enne siis, — Joosep tuleb ju roeel tagasi. Kui Rein mõisast tagasi jõudis, hakkas ta kohe kartuli roagusid lahti ajama. 6ma ja Rnni tuliroad ka kohe roäljale. €ma, kelle süda nüüd — just roastuoksa Rnni südamele, hulga ker gemaks oli läinud, et roõõras ära läks, ütles: „Sai pä ris hirmu tunda enne, kui tisler siia tuli, et ei tea kui das selle söötmise ja talitamisega hakkama saab, aga ei olnud roäga roigagi. „€i minul küll hirmu ei olnud." Wastas Rnni. „Oli mis-tand oli, aga nüüd on see läbi. Rüüd on sul kapi ja kummut roalmis, kui roärroitud ka roeel saab, siis an süda rahu. Ilmad olid sell ajal kaunis ilusad, nõnda, et ITletsa pere oma kartuli roõtmisega olid roarsti lõpul, see oli ka roiimane hädalisem töö, mis takistas peremehe linna sõitu. Rüüd, aga kus töö tehtud, pani Rein ühel päeroal hobuse roankri ette ja sõitis linna, et kapi roärroid ära tuua. Oli ju seal muidki asju õiendata, aga see roärroimine —
31
—
oli ikka kõige tähtsam, sest ilmad hakkasid juba ühte puhku niiskemaks minema. Tisler, aga oli ütelnud, et parem oleks kui saaks ilusa ajoya roärroitud, kuiroaks rutem ära. „€i tea kas nüüd minna õige mõisa juurde maatama, kas Joosepil aega on. Siis saaks selle töö kaelast ära?" Küsis Rein oma teiselt poolelt. „Jäta täna meel minemata, siin on meel niisuguseid toimetusi, mis peoks enne ära tegema, kui seda tööd käsile mõtta. Ja pidid meel lambagi ära tapma, ega seda liha enam roäga palju ei olegi. Ja roõöraqa läheb seda ikka rohkem." nõnda jäi seekord mõisa minemata. Seilajal kui Joosep ITletsa talus töötas ja Hnni peale silma raiskas, töötas miralda hoolega Joosepi töö kallal. Kartulid olid temal juba peaaegu kõik üles roõetud, kui Joosep koju tuli. ITliralda tegi seda tööd, kui oma tööd. nüüd, aga märkas ta, et Joosep ei olnud tema roastu enam endine. Ta aü palju jahedam kui enne, juba te retamise juures märkas ta seda. Ka õhtuti ei tulnud Joosep enam kunagi tema moodi juurde, nõgu ta seda ennemalt tihti oli teinud. Kui ta midagi üldse rääkis, siis rääkis ta alati nagu peremees, endine lahkus oli tema mastil täiesti kadunud. „Ühel õhtul käis toatüdruk Hinda teda maatamas ja kui miralda teda ära saatma läks, küsis Hinda miraldalt. „Kas see on tõsi, et Joosep omale uue tüd ruku mötab?" *£i mina seda küll tea. Keda ta siis pidi roõtma?" Oleroat üks roanem naisterühmas, roist sugulane," miralda sai seda huuldes roäga kurroaks aga ta püüdis ennast nõnda näidata, nagu ei tähendaks see temale midagi ja ütles: „U?õib olla, ma korra lubasin ära minna!" miralda seda muidugi maletas. Teisel hommikul oli temal esimene küsimus Joosepile. „ma kuulsin eile õhtul, et sina omale uue talitaja lubanud mõtta, — on see tõsi?" Joosep kellele see küsimus tuli ootamata, ei mõist nud nõnda ruttu kuidagi kõrroale põigata, ta ajastas otsekoheselt, „lah, see on tõsi 1“ —
32
—
miröido kohkus roäga. Ta nägu kahroatas. Waeroalt suutis ta end jalul hoide. Ta läks sõna lausumata toast roälja. Wälja jõudes istus ta akna alla pingi peale jt) nuttis. Ta istus toaga kaua roäljas, aga Joosep ei läinud talle järele. Kui miralda juba ära toäsis istumast läks ta tuppa, et heita magama, flga und ei tulnud. Ta mõtles. See on armastus! Kas roõis Joosep tõesti teda nõnda külmalt enesest ära tõugata ! Rga, olqu, ma lähen ! — Ka Joosep ei saanud sel ööl silma kinni. Ta sai roaga hästi aru miralda roalust. Tai oli omalgi maius, mis mõin ma teha, kui ma armastan flnnit rohkem! mõtles ta. Teisel hommikul pani miralda omale paremad riided selga, ja läks ilma Joosepiga sõna rääkimata, omale uut teenistuskohta otsima. Ja tal ei olnud mitte halb õnn. Ta oli nimelt kuulnud, et ühest küla poest, umbes roiis mersta Cehtsolu mõisast, oli teenija ära läinud. Ta läks kahe sinna ja saigi kaubaga hakkama. Flüüd oli Joosep ITliraldast roaba. Ta mõis nüüd takistamatult oma flnni peale mõtelda. Tädi oli temal nüüd söögi keetjaks ja pesu pesijaks. Joosep unustas ITliralda peagi ära. Ta ootas pikisilmi, et temale metsalt järel tuldaks. miralda, aga elab nüüd oma uue koha peal. Süda oli aga siiski roeel Joosepi juures. Ta kirjutas ka tädile oma kurroastusest. Õhtutel oli ta alati poole ööni ülemal ja mõtles, mõtles alati oma Joosepi peale! Tal tulid meelde ühed laulu sõnad: mu tuba on tühi, ja kurblik mu meel. Ja süda nii üksinda roalus! Öö, tasane, ligineb pilroede teel. Õhk jahe, kui sügisel salus! Kõik mõtted ma saatsin ju ühte teed, Kus laularoad lained ja mängiroad roeed I Sääl laularoad lained ja mängiroad meed 1 Ja sätendab meri ia päike. Sääl säramad, soojuse roalguse teed Rägu armsate, silmade läige. mis roaigistab mõtteid, ja kergitab meelt, Ja liigutab rõõmule roaikiroat keelt Sääl kaugel on minu armsam 1 - 33 —
Kõik mõtted ma saadan ju Ohte feed, Kõik mõtted kauguste randa! £i rauge sääl lained, ei roäsi ka meed, €i armu sa siiski nad kanda. JTlu tuba on tähi ja kurblik mu meel Öö, tasane, ligineb pilmede teel. €i kunagi tule mu armas. ITletsa Rein oli kõik etfemalmistused lõpule miinud, FlüQd mõis sõit algada Joosepi järele. Kui ta Joosepi juurde jõudis, sidus ta hobuse aia külge kinni ja läks sisse. Joosep kes parajasti üht kirmemart raius ei pan nud tähelegi, et uksest tulija roöõras oli, ja ei maatanud, oma tõõ juurest üleski. „Tere, ja jõudu," teretas Rein. Ilüüd tundis ka Joosep ilma, et aega oleks saa nudki näha kes tulija oli, ta häälest ära. Ta roõttis termise mastu ja hüüdis „tädi too siia mõõrale istet!" Tädi tõi tooli. Rein istus ja maatas mõõrost nais terühmast hoolega. Kui tädi teise tuppa tagasi läks, küsis ta: „Teil oli siin enne üks noor naisterühmas, kus see on siis nüüd jäänud?" „ftra läks.“ Wastas Joosep. „See, nähti Õige korralik tüdruk oleroat, kes siin enne oli. Kui kaugele ta siis läks?“ „täks siia samma, poe juurde." €t need roastused nõnda lühikesed ja asjalikud olid, ei küsinud Rein enam edasi, maid tegi kohe juttu oma asjast. Ta küsis «tulin jälle teile järele, ei tea kas saate kohe tulla roõi on mõnda tähtsamat ees ?* Jaasep, kes seda järeltulekut ammugi oli ootanud, roastas ruttu, *ITliks ei, kohe, ikka kohe." „Kas seile tööga ka täna kohe hakkama saab?" Küsis Rein. „ITliks ei, kohe kui aga sinna saame." Ja nõnda läkski sõit metsa talu poole. Anni kes, kodus Joosepit suure igatsusega ootas, mahtis ühtelugu aknast õueroärama poole. Omal oga roalutas süda sees, ei tea kas Joosep tuleb täna roõi ei tule. —
34
—
Hkki nägi ta neid mõlemaid isaga tulemat. nägu muutus tal kohe rõõmsamaks. Ta jooksis neile õueroäramasse mastu. Joosep teretas Annit ja maatas sealjuures armastaroalt Annile otsa. €t Anni just teisiti tegi seda just ütelda ei sa. Tema silmist paistis meel palamam pilk Joosepile mastu. Kui Joosep lõuna ära pidas, roärmis tema kapi ühel korral üle. Anni, kes uudishimuga ja muidugi mõista meel mõnel muul põhjusel, oli ühtelugu Joosepi juures. Joosepil roaeroas, aga süda ikka meel sellepärast, et ta ei teadnud kes see noormees oli, kes sellel hom* mihul metsal oli ja kellele Anni rätikuga järel lehmitas. Ta tegi omale nõnda ükskõikse näo, kui mähe sai ja küsis: „Kes see noorhärra oli, kes siin tejl öö majal roiibis?" Anni põikles otsekohesest taastusest küll kõrroale, aga roastas roiimaks : „See oli üks isa poolt sugulastest." Joosep ei hakkanud ka rohkem selle üle järel pärima kes ta oli, ise mõtles. Oli kes ta oli! — Töö lõpetanud, korjas Joosep oma märmi potid kokku. täks toa juurde ja tahtis koju minna. Wona Rein, aga palus teda endale appi masina töö juurde. Ta pidi teisel päemal milja peksma hakkama. Joosep oli sellega muidugi hea meelega nõus! Ja nõnda jäi ta teiseks päemaks meel sinna. Hommikul marakult hakkas töö peale, masina jures oli ka palju teisi nooremaid, kes ühtelugu kui mahepeal mahti saimad, hullasiroad. nende hulgast, aga hõigerohkem Joosep ja Anni. õhtuks oli miljapeks aegsasti läbi. Õhtul aitas Joosep meel terakotid ka aita miia. Aüüd oli kapi ka juba ühepäema mahepeal kuimada saanud, nõnda, et Joosep ka nüüd koju ei läinud, sest nüüd mõis tema ka kapi teisel korral üle roärroida. Kolmandal päemal lõpetas Joosep oma töö lõpuli kult ära ja mõis nüüd metsalt lahkuda. Joosep töötas oma kodus nüüd päris hoolega. Kui aega sai käis ka tihti Annit maatamas. Kodus tööjuu res tuli temale ka tihti Hliralda meelde, tema kuju seisis tal ühtelugu silmade ees. Aga ta tahtis sellest kõigest lahti saada. Tahtis teda tingimata unustada. —
Järgmisel hommikul oli Uide peremehel aegsasti hobune rakendud, ning tarroismineroad asjad kõik rees. €nne kodust roäijaminekut rääkis Uladis Aadule. meie selle kauge maa tagant iga ähtu koju hakka käima. £äheme roa metsa Reinu poole öömajale." Kui aga sinna roõetakse." Arroab Aadu. „Pole kartust, Rein on ise tubli mees, kas ta siis mulle öömaja keelab." Aadu riietus ennast ka nõnda hästi kui metsa töö seda lubas. Ise aga mõtles, metsal on ju ka kena Anni, ei tea ehk saab kuidagi hakkama ! Juba kaunis roarakult olid nad metsa talu õues. Koer hakkas haukuma. Sellepeale läheb Rein roälja, keelab koera roagusi ja astub roõõrastele roastu. ..Tere hommikut!" Hüüab mäe madis, nüüd tunneroad roanad mehed juba üksteist ära ja Aadu as tub ka ligemale. Teretab ja esitleb end. Mlioh eks tulge kambri sooja, näed ilm on külm, et katsu aga ahju peale." ,rminul hakkaspäris roilu, selle sõiduga," ütles Aadu. nõnda astusid kõik kolmekesi kambri. Rein tõi toolid ahju ette ja ütles: „Panin just ahju küdema. Tuige istuge siia, saab kohe soem." mehed soendasid käsa ja madis tegi juttu ka öömaja asjust. „ei tea" ütles ta „tuüme siia teile tülinaks, kas teie meile ka öömaja peaks lubama?" Rein oli sellega ise täitsa nõus. £äks aga siiski roeel teise kambri, et seal ka perenaise otsust kuulda, kes roeel teises kambris teki all oli. Perenaise käest jaataroat roastust saades, läks ta kööki tagasi. Wahepeal oli ka Anni oma lehma lüpsi lõpetanud ja tuli ka roäljast sisse. Wõörad teretasid ka Annit ja Aadu kes muidugi Annit ka roähe tundis kutsus teda ahju ette sooja Anni astus küll ligemale aga roastas. „€ga minul nõnda kauget maad seljataga ei ole, et mul külm on." madis ja Rein rääkisid kumbki oma talu saaduste üle, kui palju keegi neist roilja sai jne. Aadu ja Anni aga naljatasiroad isekeskis. —
37
—
Päike oli kaunis kõrgele tõusnud ja paistis juba aknast sisse, kui noored inimesed rääkisid. Päikese pais tel oli flnni sama ilus kui hommikune taeroas. maksku mis maksab, aga selle tüdruku pan ma saama ! mõtles Radu. Wiimaks lõpetas jutu, üteldes: „Hobune on meil aga külma käes." Rein käskis hobuse rehealla tõmmata. Radu ja Rnni läksid roälja. Rnni tegi rehe roäratoad lahti ja noormees ajas hobuse sisse* Wõtis rakkest lahti, pani tekid peale, et loomal soe oleks. Ise katsus aga oma jutuga peretütre silmis hästi mäljapaista. Isa tuli ka toast roälja ja siis mindi töösse. Õhtuks tegid mehed kaks sülda puid roalmis. nõnda läks töö kuni kesknädalani. Kesknädala õhtul sõitis Radu koju, et toitu kodust järele tuua. Hea mee lega oleks Radu küll isa koju saatnud, aga et ilm kau nis külm oli ei tahtnud ta isat saata. Caupäeroa õhtuks oli meestel kaksteistkümmend sülda puid roalmis. Teise nädala nad töötasid roeel siis olid puud lõigatud. Kõik selle kahenädala õhtud olid Radu ja Rnni sügaroas jutuajamises. Radu oli ka oma otsuse peaaegu läbi roiinud. Ta sai sellest ara, et Rnni temaga roäga lahkelt ja roastutulelikult rääkis. Ühel päeroal rääkis Radu oma isaie, et Rnni temale roäga meeldib, ja kui kaupa saaks siis tema ka kohe on roalmis pulmade peale mõtlema. „Hlinul on see ammugi südame sooroiks olnud* roastas isa. „Katsu aga sina Rnniga hakkama saada küll mina roana Reinuga asjad joonde ajan. ITla räägin roeel täna õhtul selle asja temaga läbi.* mõeldud teh tud. — Kui mehed roiimast Õhtut metsa talus roiibisid. Rääkis madis Reinuga, aga Radu jälle Rnniga, Rnni toas. Kui Rnni ama tuppa läks, läks ka Radu temale järele Kahekesi toas olles mõtles Radu oma kindlat plaani ja südame saladust Rnnile roälja puistata. Kui ta Rnni järel tuppa astus roõttis ta Rnnil ümbert kinni ja surus teda tugeroasti oma rinnale öel des: „Rrmas Rnni mul oleks sulle palju ütelda, kas ma julgen seda." Rnni kes juba aru sai, kust poolt tuul pu hub, hoidis hinge kinni ja ootas põnerousega kas ta ammeti ütleb seda roälja, mis ta ammugi oli ootanud I — Radu kõhkles mähe aega — siis, aga kü^ —
38
—
sis ta otsekoheselt: „Annil Kas armastad sa mind, — kas tahad tulla minu eluseltsiliseks?!" „€i. nõnda mõtlemata ei roõi mina seda asja otsüstata, usun aga siiski, et sind armastan. Päris taas tuse järele tule aga hiljem 1“ „0lgu nõnda I Rga kui teinekord küsin siis loodan, et ma sinult taastuse saan niisuguse, kui ma seda ootan." „Räeme!“ taastas Rnni. Seekord nad kaugemale ei jõudnud. ITläe ITIodis ka ei olnud Reinuga kaugemale jõud nud. Rein omalt poolt oli küll nõus, aga et tal tütrega ennem sellest asjast juttu ei oie olnud, siis tahtis ta ka enne tütrega selle üle rääkida €i neid asju päris lõpule ei saanud miia, see oli muidugi loomulik. Rga natukene piinlik oli kõigil, nõnda, et jutt, kui nad kõik ühes koos oliroad enam hästi ei si ginenud. Ja mäe mehed sõitsid kodu poole teele. Kui roõörad läinud, hakkas kohe Rein Rnni käest küsima: ,Roh! Kui kaugel siis teie asjad Raduga on. Kas sa tahaks Radule minna, rnöi ei?“ Rnni ei taastanud kohe. Wfimaks andis ta isale sama otsuse missuguse ta enne Radule oli onnud. Oksi olles mõtles Rnni. Küll on hull see asi. Radu on kena poiss ja meeldib ka. Rga! Joosep! — ma armastan ju teda! — Rüüd ei ole ta ju mitu nädalat meil käinud I Wõib olla, et ta ei tulegi ja Joosep ei ole ka mulle ootamise kohta midagi [ütelnud, ma ei tea isegi mis ma tegema pean. „Rga mis sa isa araiad, kui Joosep mind tahaks?" — Isa soom oli aga, et tütar mäe Radule läheks. Radul on hobunegi ette panna. Joosep aga elab oma kättetõöst. üteldakse ju, et põllumees on põline rikas, aga amet mees ajuti rikas. — £aupäeroa õhtul tuli ka Joosep flnnit maatama, temale ei rääkinud Rnni sellest midagi, et Radu talle kosja lubas tulla, maid oli Joosepi roastu endiselt lahke. Kolm nädalat enne jõulupühi ühel neljapäecoa õhtul sõitis mäe madis oma paja Raduga ja meel keegi mõõras meeskaasas metsa Rnnile kosja. Rnni ei tahtnud esiteks Radu rotina roastu roõtta ja ütles isale, et ta Joosepit rohkem armastamat. —
39
—
Rga isa sooro oli kindel, et Rnni Rodule peaks mehele minema. Rüüd pidi ka Roni järele andma, kuna Radu tõotas Rnnit südamest armastada ja tema elu igatmoodi ilusaks muuta. Rüüd astus Radu Rnni juurde kes üksi istus, pani oma käe õrnalt neiu piha ümber ja ütles. „Kallis Rnni, ma armastan sind südamest, kas lubad ka mind roastu armastada?" Rnni jäi esiteks mõtlema, kui aga Radu oma sõnu meel kordas ei suutnud neiu enam nooremehe põimetele roastu panna ja lubas igaroesti tema amaks saada. Rüüd oli Radu meel hea ja nüüd roõis ta Rnnit omaks nimetada. Radu tõi omad roiinod roälja ja ütles, et joogem nüüd minu pruudi, Rnni tormiseks. Rüüd taheti ka pulmapäero kindlaks määrata. Otsustasid siis ühisel nõul pulmapäeroa keskmise püha peale. Rüüd oli siis ITletsa Rnni mäe Radu pruut. Rnni kosjajutt ulatas ka "Joosepi kõrrou ja tegi noo remehe südamele palju tusko. Ta otsustas Radule kätte tasuda kes temalt armastatud neiu oli julgenud ära roõtta Kuulda saades, et aga Rein Radut rohkem endale roäimeheks tahab kui teda, jäi ta süda rahulisemaks. . . Keskmisel jõulupühal oligi mäe Radu ja metsa Rnni pulmad. ITletsa peremees tegi oma roiimasele tüt rele rohked pulmad, õlut ja roiina oli palju. Pulmad peeti uhked ja suured nagu neid terroes kihelkonnas ennemalt ei olnud nähtud. Rüüd oli siis Radu lootus täide läinud, nüüd oli ta oma ammu igatsetud Rnni ükskord kätte saanud. Wana Rein õli ka roäimehega roäga rahul ei olnud äial roäimehele, ega roäimehel äiale midagi ütelda. Üksi Rnnit nähti tihtipeale mõttes seisroat ja oma suurte mustjate silmadega kaugele igaroikku roahtiroat. Kes roõis siis teise inimese südant läbi näha, kas ei olnud ta oma mehega rahul, roõi piinasid teda roeel Joosepi arm sad sõnad, mis noormees nii paljudel suroeõhfutel talle kõrrou sosistanud. Ütlematta ilus juunikuu hommik, päike roaatab kuumalt ülemalt alla. mets seisis kui roheline müür, kuna lilled oma iluga ümbrust kaunistasid ja endi ma—
40
—
gusu lõhnaga ümbrust jooroastasid, Kaks noort naisferahmuot .seisid teel ja ajasid isekeskis head juttu. Wälimusclr näha olid nad meel kaunis noored ja ilusad, kuna nende ilusat kehaplaani ja jumekust mõis päris haruldaseks pidada. Üks neist naisterahmastest oli Jõelehtme Salme, kuna teine, tema sõpranna oli metsa Anni. muuseas küsis ka Salme finnilt kuidas elu ka nüüd läheb ja kuidas ta oma mehe fiaduga rahul on, finni kes paljut ei tahtnud sellest kõneleda, andis aga siiski märku, et ta just siiski päris rahul ei olnud. „€ks ta nüüd läheb kah,“ ta ikka mu laulatatud mees ega säält kuhugi pääse, aga süda ei anna mul siiski hästi rahu. Joosep kes parajasti oma töö juures oli märkas ka feel jutustamaid naisterahroaid. Ta pani töö körroale, roaatas kaua jutustaroate naisterühmade poole nagu oleks tal nendega midagi tegemist olnud. Siis tuli sü* gam ohkamine nooremehe rinnust nagu oleks tal midagi kurba sündmust meelde tulnud. Siis asus ta jälle endise ogarusega oma töö juurde, nüüd jätsid jutustajad üks teisega jumalaga ja pöörasid iga üks oma poole. metsa finni kel poodi asja oli olnud tõttas oma tarbeid muretsema kuna Jõelehtme Salme sammud koju poole säädis, finni kodust ära olekul oli neile külaliseks tul nud üks endine finni tuttaro noormees, firthur mändmets. Ta jutustas sea! pererahroale oma ametitegerousest ja tööst ning kõigest kuidas tal käsi senini käinud, finni tuppa ostudes teretas külaline finnit roiisakalt ja püüdis ka {emaga juttu teha, et aga finnil kodune talitus ootas jättis ta külalise teiste hoölde ja läks uksest mälja. nüüd tuli ka fiadu ise sisse. Ta nägi mälja tusase näoga nagu oleks ta haige olemat, kuna riided olid lohakalt seigas ja ära kortsunud. Joosep, kes ka töö °li täna maremalt lõpetanud, oli ju täna laupäema õhtu; teadis sammud metsa talusse. Õuel kohtas ta finnit kes seal õhtust talitust hakkas tegema, olles mõne sõna juttu ära ajanud astus ta tuppa. Toas leidis ta Pilk kohe külalise üles, kellele ta põlastamaid pilke saatis, milest näha oli, et see külaline talle ei meeldinud. Joosepi põiastam maade ei näinud aga —
41
—
teda sugugi heidutatud, roaid ta roaatas igaühele aroameelselt otsa. lutt läks kord-korralt elaroamaks, kuna Joosep roiimaks toolilt tõusis ja ütles, et roaja roaadata saab ehk kusagilt pea parandust, tercnis nagu paha roeidi peale eilse pummeldamise, kuluks ikka natuke ära. Külalisel näis nagu igaroaks mineroat, ta tõusis toolilt üles ja heitis pilgu aknast roälja. Rnni, kes oma tääga lõpule oli jõudnud tuli ka tuppa, toas ringi toaatanud küsis ta, et kuhu Joosep on läinud? Kuulda saades, et Joosep natukeseks ära on läinud lõpetas Rnni selle jutu. Weidi aja järele tuli ka Joosep tagasi öeldes, et kõik on korras ning pani roiinapudelid lauale. nüüd läks pummeldamine täie hooga lahti. Rnni kui perenaine muretses roarsti ka suupärase sakuska lauale. Kui tuju juba küllalt kõrgele oli' tõusnud toodi Radu roana löötsapill roälja. mändmets kes ka pillimees oli, roõttis pilli enda kätte ja laskis lõbusad lood kuuldaroale. €t ta hea män gija oli kiitis seltskond ta osaroust ja rõõmustas ta an dekuse üle. Pummeldamine kestis hommikuni, siis hak kasid külalised minema. Joosep tegi kõige enne minekut, kuna mändmets püüdis roeel aega roiita. Roormees pidas plaani, et kuidas Rnniga saaks mõni sõna neljasilma all kõneleda, aga roõta näpust, Radu ei mõtlegi toast lahkuda, istub aga oma piibu kal lal ja tõmbab seda, nii et tuba on suitsu otst-otsani täis. Cöpuks tegi siiski minekut läks roälja ja roiitis seal aega. nüüd tuli ka Rnni roälja ja küsis, et kas rattal midagi roiga on. mändmets arroas, et nüüd saan ikka mõne sõna Rnniga ehk rääkida. Sealt tuli aga juba ka Radu pikkamisi üle ukseläroe roälja. Tusaselt pomises noormees enda ette „no kes tont teda jälle roälja ajas!" Rga oota, hül ma karoalusega sust lahti saan. Külaline tegi tegemist oma ratta kallal ja püüdis sedasi aega roiitc. Radu seadis roiimahs sammud õueroäraron poole ja ütles, et tarrois minna hobuseid roaatama. Sellejärele läks noormees tuppa ja leidis Rnni toast üles. „Rnni sa oled nii hea, millal roõiksin ma sind jälle roaatama tulla," Rnni roastas kurroalt, et eks sa püüa ikka tulla mind jälle —
42
roaatama, kuna tal pisarad silmi kipuroad. „Ära nüüd nõnda kurroasta trööstib noormees, ning tõmbab finni oma rinnale ja surub palama suudluse ta huultele. Flüüd jää aga jumalaga, aeg on juba minna. Radu tuli ka juba tagasi kuid roõõras pääsis enne toast roälja. „rioh kas hakkate juba minema," küsis Radu. Joh mis ikka teha, roastas teine, tänas lahke roasturoötu eest jättis jumalaga ja sõitis kiirelt ära. flüüd roötab Radu suure haamri selga ja läheb põllule kime lõhkuma, ,.Tühja ka," sõnab ta ega ma tööd karda olgu ees kiroid roõi kännud kõik teen maatasa. Kül on aga igaro sarnane elu, arutas Rnni kes nüüd üksi õuele seisma oli jäänud, ei ole sul ühtegi ini mest Neiltga sa juttugi tüdiksid roesta. Ta läks sireli põõsa juurde ja hakkas sealt endale õnne otsima. Äkki kuuleb ta, et keegi ;Õidab ja juba tulebki põõsa tagant rattamees nähtaroale. „Rh sina Joosep oled," sõnab Rnni tulijat silmates tuled ikka ka meie poole. „Kas oled üksi kodu"? küsis Joosep ja kas see lin na sell on ära läinud? wKas Rrthur möi küsis Rnni omakorda. Jema jah kes siis ikka muu". „Ta läks juba ammugi ära" seletas Rnni. eks lähme tuppa sõnab ta ning läheb ise ees. Hea küll, mul ongi sulle midagi ütelda. Toas istub Joosep kaskimatta toolile ia tõmbab flwni põlroedele ja ütleb ise. «Ütle mulle Rnni miks see Rrthur nii^tihti siin käib ja miks ta pilk nii iseäraliselt sinu peal roiibib". Rnni laseb pea Joosepi rinnale ja ütleb Illis seal pole midagi iseäralist pilku ta on ju meie Roduga tuttaro ja muud ei midagi. Ta ikka rahatega mees ja toob Radule igakord meeleparanduse rohtu. Joosep surub Rnni oma rinnale ja ütleb: „Rnni, armsam maata mulle sil ma siis jääb mu süda rahule. Rnni suudleb noortmeest ja sõnab. Jõest sa oled mul ikka meel endiselt kallis , kui ma sul silma roaatan ununeroad minu mured ja ma igatsen ainult sind. . . . Kui ju küllalt kallistud sõnab Rnm äreroalt aknast mälja roaadates, tea ehk roana Radu tuleb kodu ega te da usku ole, „Tõsi jah, sõnab Joosep ega teda usku ole, kallistab roeel annit ja läheb ära. —
43
—
Tlädala esimesel päeval osus Joosep jälle oma iga päevase töõ juurde, kuna tal töötagavara alati ees seI' sis. Tema töötoas mõis näha igasuguseid puutöid, nagu: uste-, akende- ja igasuguseid möõblitõid. Peale puutööde tundis ka Joosep rauatöid. Ümbruskonnas oli ta tuntud hea masinistina ja külamehed pidid tihtipeale omavahe lisel kõnelusel tunnistama, et kui juba tema masina peal on pale masinariket karta. Sellest tuli ka, et noormees raha puudust ei tunnud maid, et ta rahapung ikka ala liselt korralikult täidetud oli. Siis ei võidud ka paljuks panna kui ta coahest metsa Aaduga seltsis mõned väi kesed pummetdused pidas. Pealegi on Joosep väga noo bel noormees. Ta käib korralikult riides, ega jäta midagi rohkem soovida. Teda võis välimuselt rahkem linna-, hui maameheks pidada. €hk küll Anni juba ammugi metsa Aadu abikaasa on, ega peaks tal ümbruskonna noormees tega enam midagi tegemist olema nähtakse Joosepit tih tipeale metsatalus võõrusel. Külarahva suhu on isegi jutt tekkinud, et Joosep käima ikka endiselt veel Annit külastamas. , , „ . , . „ega seda tisleri Joosepit usku ole. seletavad külanaised. niikaua käib kuni viimaks Anni Aadu käest ära on meelitanud. „€i ole ka Anni Rohta midagi öelda," arutavad nad endamisi, ehk ta küli ka juba on talv läbi mehelgi olnud ja juba oma paarkümmend viis aastat seljataga, on ikkagi endiselt elurõõmus ja lustilik. Oma kehaehituse poolest on ta teistest naisterahvastest paljugi kenam. näojoontes on noorus veel täiesti alal hoidunud, kuna silmad armsaid ja lõbusaid pilke välja hei davad. Oma sätendavate silmadega mõista noortemeeste peale sügavat mõju avaldada. Ta mustjad paksud lo kid rippusid laialt üle ta õlgade alla, mis ta näoplaaniga hästi kokku sobisid. Ta kujutas mõnd luulelist näkineidu, või mõnd Kreeka muinaskangelase tütart, keda vali isa laskis kindlusesse kinni panna, et meesterahvad tema ilust võlutud ei saoks. — nii on ka lugu metsa Anniga. Ka tema pidi oma mehe j mres elama, tahes ehk tahtmata mõistlikku ja magusat elu. Ka tema oli oma mehe tallu nüüd elama asunud nagu vangi.
44
—
Joosep istub oma töötoas akna ail pingil ja mõlgutab mõtteid Tihti peale jäid ta mõtted Anni peale peatuma ta tundis otsekui kadedust sellest, et tal nii pal ju austajaid on. Sel ajal tuligi juba finni teed mööda kõndides, Joosepi akna kohta saades heidab ta pilgu oknast sisse kus nende pilgud kohtasid. Kui Rnni oli möödunud oli Joosepil tunne nagu oleks tal nüüd jälle kergem ja rahulisem olla, kuna ta töö tahtmine tagasi näjs tuleroat. Selle naisterühma maade oli nagu keroadine päike, mis äratab lilled ja puud roarakeroadel talroeuinakust. Jah, finni on ikka kena olemus küll mõtleb Joosep aga see linna mander kes seal tikub käima mulle kül ei meeldi. Anni silmist ei roõi kül midagi sellesarnast lu geda, aga kes mõib neid naisterahmaid kül uskuda. Joosep heitis kirme kõrmale, tõmbas mütsi peast ja hak kas juukseid käega silitama. „Pagan teab kust ma kuulsin, et mändmets pole tahtnud minema hakata see kord kui me seal pummeldasime, teinud ikka tegemist ja püüdnud aega roiita." £t aga Radu pole oma teist poolt üksi jätnud ei ole ta ka midagi kõnelda sAga oli kuidas ta nüüd oli Anni on ikka mulle hea ja Õiglane olnud, mis ma sest ikka niipalju haruton parem juba töö juurde asuda. Pean ju oma rublad uuesti tagasi teenima mis mul pummeldamisega läbi on läinud. Kes teab kuidas meel elu läheb ja mis Annistki roõib saada. Saan ehk meel Anniga paremasse ühendusse astuda. Pea mure on aga selle mana Aaduga, mis pa gan pean ma siis temaga peale hakkama. Rüüd on Joosepi tuju jälle heo. Kirmes rouhiseb endiselt läbi õhu kuna laastud nii sama kui kajakad mere kohal, üle pea lendarood. Töö sai töö järele Joosepi käes malmis. Kõik olid suurema hoole ja korra järele tehtud, ilusti märmitud ja lakheeritud nagu roabriku töö kunagi. Rüüd oli siis Joosepi meel jälle sedakorda rahul, oga kui kauaks, marsti oli Rländmets jälle mälja ilmunud, mõnda talusse tõi ta pilte ära, teisest kohast mõttis jälle uusi tellimisi masfu ja nii ta ajas oma ametiasju. Seal äris oli ju tööd laialt kus meie tuttaro mändmets töötas. Ta oli nagu sündinud selle töömeheks. —
45
—
Igasse majja kuhu ta sisse astus roõefi ikka mõni õmblusmasin ta käest roastu, ekk lasti päeroapilte suu rendada. Joosep mõtles, et näis kas mändmets ka flnnit jälle roaatama läheb. Joosep laks roälja ja roaafob, et mändmets longjbki juba metsa poole „Ro mine aga peale", mõtles Joosep, küll ma sinust ilma roägikaika roedamattagj mõitu saan. Tarrois õige fladuie märku anda, et maata asi on ikka nii, et see linnamees roõtab sul naise roarsti käest ära. Joosep tegi coeikese ringsõidu, et saaks ehk kusakilt seda elutilgakest kaasaroõtta. Wijmukese aja pärast kõndis Joosep juba metsa poole Raduf roaatama. \X7ana Radu istus üsna tusase näoga laua ääres ega näinud tal head tuju jutuks oleroat. Rahes Joosepi paksu taskut sõnab ta „Ro sul on raist seda elutilgakestki taskus", mul ongi tuju täna üsna halb, kas tead ütles ta Rohtsan on ka täna meil teeme aias üks ilusam pummeldamine, temal ka täna niisugune paha tuju. Raneme rahad kokku jo asi ongi korras, mina olen kohe nõus, seletas Joosep mis seal ikka mu retseda. Rüübati pudelist ja aeti juttu isekeskis. „Kas teate ka Grauberg ja Rohfson, ega mul just laita elu ka praegu ei ole, koht on juttis ja joones ning elu läheb mul kaunis hästi"! Koht oli enne ka ikka joones kui ma ta äiä käest sain, noh ma olen teda nüüd ka korraldanud ja harinud ja nüüd annab ta mul hääd saaki. Räe siin roa Jaani-ITläe manamees sai oma surest kohast roähem roilja kui mina." „£ks põld nõuab ju haolt. Kuidas sina põllule, — nõnda on ka põld sinale"! „Tõsi jah," aitasid teised kaaslased järele, muidugi hoolt ikka farmis.— Rüüd roiis Radu oma sõbrad rohtaeda, et roärskes kemadahus koosroiibimist edasi jätkata. Siin istuti nüüd pehmele rohule maha ja jäikati juttu edasi. Radu näitas ka oma sõpradele oma ilusat rohtaeda, mis ol; suurema hoole järele korda seatud. Hille peendrad olid ilusti üles tehtud, ning roeikesfe puigakeste ja iupjited kiini dega ümberpiiratud. Kõnniteed ilusti korda seatud ja peenikese liiroaga üle riputatud. Kõikjal roõis pere mehe korraldama! kätt silmata, VVahepeol oli Joosep pudeli roälja roõtnud ja laskis seda seltskonnas ringi käia. —
46
—
Kui kõik olid märjukest küllalt prooroinud, pandi see keskpaika murule maha, kuna tehti nalja ja puhuti juttu suurema agarusega edasi. Äkitselt ajas Radu end teiste ringist üies ja hakkas teraselt ühele kohale roaatama. Rohtson, kes muidugi ikka naljamees, oli Radu tegeroust juba märganud, ning sõnas Aadule naljatoonil. „Kuule Radu mida sa seal näed, kas topid niiti nõelale taha roõi mis ametid sa seal pead"? „Tule aga kohe tagasi ja pea oma napsukorda meeles"! Radu kes nagu uimastusest ärkab, sõnab, et mis seal nüüd niiti roõi nõela rääkida, tule raaafa parem kuidas minu Anni suure hoole ja aga rusega töötab. Cnne teisi oli aga Joosep Rnnit juba silmanud. Kärmelt tõusis ta üles ning hüüdis: „Kuulge proua Karoal, jätke nüüd töö ka roahel körroale ja tulge meie seltsi juttu ajama"! Rnni kes Joosepi hüüdu oli kuulnud jättis töö seisma ning tuli kergel sammul ning naeratama! näol meesterahroaste poole. Annil oli ka jutuandi, ning oma lõbusat meelt ei olnud ta ka roee! sugugi kaotanud, meesterahrooste juures sattus ta jälle jutuhoogu, ning naeris lökendoroolt ja tegi teistele oma lõbuga nalja. Joosep oli roahepeal pudeli mõtnud ning pakkus seda ka Rnnite ise sõnades: „rio proua eks tehke ka meile seda meelehead ja rüübahe meie pudelist"! Rnni kes esiteks ikka püüdis roastu tõrkuda roõttis roiimaks pakutaroa pudeli roastu, ning laskis roiisakuse pärast märjukest alla. Waheajal oii piduliste tuju kõigekõrgema tipuni jõudnud. Ropsutamise ja naljatamisega ei pandud tähelegi kuidas aeg möödus, ning päike oma kuldaroate kiirtega metsa latrou ilustama hakkas. Õhk hakkas juba jahenema ning eemal heinamaa peale tekkis hall uduroiir, mis kattis nagu siidi kate haljendaroat metsa ja pidulisi oma hõlma mässis. Worsti hakkasidki mehed külma üle kae bama, ehki nooriku soe silmaroaade meeste peal tüübis. Radu ajas end püsti ning sõnas : „Äh küll on aga külm, lähme parem tuppa"! „minge, minge tuppa peaie, sõnas Rnni ma lähen ka natukene ära, tarrois õige loo mad koju ajada. Kuidas öeldud nõnda tehtud. Kogu seltskond tõusis ja lõks ühiselt naljatades ning naerdes tuppa, kus jätkati koosroiibimist. Keegi Radu tuttaro, Johannes Kratt tuli ka oma roana sõpra roaatama.
47
Ta oli Cehtsalu mõisa kandimehe poeg, kes oma kohta oli ka coeike naljamees. Temalgi oli sõbra jaoks pudel märjukest kaasa roõetud, mis ta nüüd lauale pani. Anni kes tuppa astus silmas ka uut juurdetuljat. Külaline püüdis juttu ikka rohkem Anniga roõtta ning küsis, et kuidas ka pidutuju on, ning kas ka tema jaoks ruumi jätkub. Anni kes ei näinud uuest juurde tulijast suurt hooliroat, roiipas käega tooli poole ning sõnas „£ks istuge kui aega on"! Ise tõttas aga kiirel sammul kööki ning hakkas külalistele õhtust roalmistama. Warsti ilmus ta juba tuppa, taldrek keedetud mune täis ning meel mõningaid parimaid suupisteid kaasas. Selle aja sees kui Anni köögis toimetas ilmus üks külaline meel juurde, see oli proua Rohtson, kes muidugi oma abikaasa äraolekut tuli cuaatama. Joosep tõusis üles ning pakkus mõõrale roiisakalt istet. Proua Rohtson tänas lahke pakkumise eest, kuid sõnas ka kohe järgi, et ega siin olegi aega midagi istuda, aeg juba koju minekuks. „Tulin ka niisama kodust mäljc, et roaatcn kas näen oma teistpoolt kuskilt tulema. Polnud teist aga kusagil näha, mõtlesin, et kuhu ta mujale jäi kui süa!“ „Kaua ta siin siis teisa tülitab kui koju ei tule." ..Temal ju niisugune mood, et kus juhtub seda am „kibefa1" olema ega tema siis sealt enam tulema ei saa." Oma teisepoole poole pöörates sõnab ta „Albert me peame ju minema ka hakkama, on ju hommen tannis heinamaale minna !“ Aadu kes proua sõnu oli tähele pannud, hakkas nüüd seletama omalt poolt, et pole ikka asi nii hull proua Rohtson. „TTleil ju aega küll, ega siis Jumal meile kiiret pale loonud, eks me jõua ka"! Aadu jutu peale jäi proua lõpuks rahule n;ng ei kippunud enam nii koju. Aadu oli mahepeal jälle Rohtsoni juurde läinud ning ajas oma münast pehmeks läinud keelega elacoalt juttu. „Tead mis Albert, täna teeme päris nalja"! „mis me siis õige teeme roa sõber, küsis Rohtson sõbra juttu tagant aidates"! „Wahetame õige naised ära, mis siis ikka muud, saame ju uue kauba juures jälle liiku"! —
48
Truudus võidab. Romaan
elust.
iii
uit.
Hind 20 senti.
Joh. R. Heidmets’a trükk,'Põltsamaal, 1935
a.
;>
"T- .
,, /V«lp
■
a#y
.Jah, aga ajana sõber, on siis naised ka meie kaubaga nõus, naised taharoad ju ise eneste roaljtsejad olla I" ' V, nmis neil ka nüüd olla, seletas Radu edasi kuna ta nägu miinast ju Qsna punaseks oli muutunud. Kui mina ütlen kfil ta siis ka ndus an 1“ Tõsi jah aitasid teised omaltpoolt tagant; mahetage aga ära eks meie saame jälle liiku I Wahepeal tõdeti jälle pudelitest tuju, ning hoolitseti selle eest, et hea pidutuju ei mäheneks. Joosep pidas Radut silmas ning mõtles, et on teine ikka päris nalja mees. See on aga, hea et see mändmets siit ära on auranud. Tea mis niisugune nfifid täitsa meeste hulgas peaks ka toahtima. Saame me ilma temata ju sama hästi ja pareminigi roälja. Radu pakkus toeel toite ja toiinasid ringi. Teised roõtsid igaüks oma jao, kuna Joosep püüdis tagasi hoidlik olla. nii kestis meel naljatamine ja naer edasi kuna toiimaks proua Rohtson istmelt tõusis ja sõnas oma mehele. „Kuule Rlbert, nüüd hakkame küll minema, aeg on juba nii kaugel !* ITlehel ei näinud ka selle toastu midagi oleroat, sest ka tema oli päeroasest pummelda misest juba üsna roäsinud. — Peale abielupaari Rohtsonite lahkumist hakkas ka Joosep Grauberk minema, kuna Krati Juku meel Raduga midagi jäi rääkima. Olid ju nemad ka kõige sagedamini pudelit tõstnud ja sellest see nüüd tuligi, et Juku mär kas, et ta jalad ei tahtnud enam sõna kuulda.
Ütetsa talust koju poole kõndides keerlesid Joosepil igasugused mõtted peas ringi. Kaua pidi siis sarnane asi edasi kestma, kas siis tõesti midagi enam ette mõtta ei saa? Kas peab tõesti tema armastatud Anni selle tuima ja ükskõikse inimesega surmani koos elama?
49
3ah tõsi, flnnj oli tulles kui märku armud, et ta enda eluga just päriselt rahul ei olnud. Kuidas saaks aga flnnit kätte, ja mis peaks etteroõtma? Kas katsuks kuhugi kaugemale armastatud naisega ära põgeneda, mõj midagi sellesarnast. nõnda mõteldes oli ta märkamatult koju jõudnud. Ta palgelt paistis kurbus ja mure nii selgelt roäija, et ta mana tädi isegi seda tähele poni. „Hga Joosep sa oled täna hoopis kurma ja tõsise näoga, oled sa mjdagi paha kuulnud roõi pole su terroisega kõik korras?" „Pole suuremat midagi," sõnos Joo sep, kes nähtamasti ei tahtnud palju kõnelda, kuna ta laualt toitu hakkas mõtma, Peole söögi tõi tädi lehed lõuale ja sõnas et ehk tahad ka roärskeid lehti lugeda, Joosep kes suur jutu armastaja oli luges poolikul olema jutu kõigepealt läbi, kuna pärast hokkas kuulutuisi lugema. Juhuslikult pea tus ta silm loterii loosi numbrite" peal. „£oosimine siis juba läbi," sõnas ta ning hakkas roosatama numbreid terasemalt järele. Oli ju temalgi roõidulocsipilet maetud. Äkki jäi ta suuril silmil fuffaroat numbrit silmitsema mis tal silma oli puutunud. „Wöib see mõimolik olla roõi ei näe ma hästi," pomises noormees oma ette. Ki relt otsis ta taskust oma pileti roaija ning seadis lehes olema pi leti numbriga kõrrou. Jah eksitust ei roõinud enam oüa. Tõesti imelik ma saan roiirnati rikkaks, ma saan miljo näriks roõib see siis mõimalik olla. Joosepi ererous aina kasroafs, nii et mana tädigi pliidi juures seda tähele oli pannud. „mis sa sealt lehest nüüd leidsid siis Joosep poeg, kas mõned tähtsad uudised mõi midagi muud?" Joosep kes ei teadnud mis kohe mosfata teise küsi musele hakkas ju üsna kahetsema et ta enese nii ruttu oma mälimusega ära oli annud, kuid püüdis siiski midagi roastata. „Pole siin suuremat midagi, mul roisf üks roeike tühine roõit loosi piletiga tulnud, teab kas tosub toomise kulusidgi ära." Sellega jäi jutt rahule, kuid rahule ei jäänud aga mitte Joosepi maim. Ikka ja jälle pöördusid ta mõtted tagasi miljoni peale mis enam mitte kaugel ei pidanud olema.
50
Homme päero tuleb seda asja järele pärida, täna on aga juba hilja, pole enam muud midagi kui rooodisse puhkama. Woodisse heites ei tulnud aga uni. mõtted rändasid peas ringi ega annud noormehe maimule rahu. ITliralda kuju tekkis ikka ja jälle ta maimusilma ette. Oli ta ju tubli ja mõistlik inimene ja iga pidi korralik, oleks ehk roõinud teist edasi pidada, flga mis seal enam nii palju harutada, nüüd on ta juba korra ära ja tagasi ma teda enam ka ei roõta. Anni oleks juba teine asi oiemaf. On ta ju piltilus naisterahroas ning teda roõiks juba armastada. Olgugi, et ta juba teise mehe naine on, minu peale roaatab ta alati armsa pilguga, kuna ta oma Aadust suurt ei näi hooliroat. Flönda mõteldes oli ta miimaks hommiku eel alles magama uinunud. Keskhommiku paiku äratasid heledad päikesekiired ta unest üles. Peale einet otsustas ta Annile ka kirjas sellest teatada. Worsti oli ta mõte paberil, ning juba samal õhtul oli kiri Annil käes. Kirja lugedes paistis rõõmuläige nooriku silmist* Wõi siis nii on laad Joosep on siis nüüd miljonär, seda ei oleks roõinud mo kül mõtelda. Flüüd tundis ta süda mest kahetsust, et ta Aadule nii ruttu oli ära läinud. Jah eks olnud see mu roanemate õnnis tahtmine muud ei midagi. Hiis olen aga nüüd sest ära saanud rohkem kui mitte midagi Oli ta enne mis ta oli, nüüd oga peale selle haiguse mis ta põdes on ta päris roiletsaks jäänud. Oli tal ju alati sõna suus mis ta mulle ette kordas, et põllumees alla ikka põline rikas. Kus on aga ta rikkus? suuremat rikkust pole tal midagi kui ikkagi talupojal on. Joosep on ju nüüd temast palju ning mitu korda rikkam mees. Peaks aga Joosep nüüdki mulle sel lest märku andma, et ta armastus minu roastu jahtunud pole, ma oleks temaga nõus kas roõi ilma otsa põgenema. Peagi jõudis oodatud aeg kätte kus Joosep Annile teatas, et tahab talle millestki tähtsast rääkida. Joosep rääkis oma suurest Õnnest Annile ning küsis lõpuks An nile otsa roaadafes:
51
öO!ed sa küllalt õnnelik nüüd oma abielus ning kas tunned end rahul olema?" noorel naisel ei näinud aga see küsimus suurt neeldiroat. Paluroalt maatas ta Joosepile sjima ning seinas: „Rga Joosep, kuidas tuled sa sarnase küsimuse peale. Tead sa ju ise kül mu õnnelikkusest." „Kuhu ta aga täna siis jäänud on," sõnas miimaks Joosep, kes Radu ära olekut oli märganud. „€i olegi teist kodus, läks juba hommikul toora ära, ta läks linna siga toiima. näe isa on toana mees, ei taha pikka sõitu ette roõtta." „Wasta mulle Rnni, on sul meel kedagi teist süda mes olnud?" Sellega püüdis Joosep selgusele jõuda kui das on Rnnil suhted mändmetsaga. „Jäta niisugused küsimused, palus Rnni tead kui toalusad nad mul kuulda on. Tead sa ju kül, et ma üksnes sind olen südames kannud." „Hea kül jätame siis selle jutu, aga tead ma tahak sin ühe, mõib olla kaunis rõske küsimuse peale sinult kohe otsekoheselt coastust sooda." „Rroalda aga armas Joosep mis sul mulle ütelda on ega ära püüa minu eest midagi marjata. noormees maatas üüritoal pilgul naisterühmale silma. Kas maksab arooldada talle oma saami roõi mitie. neist silmadest paistis aga sälendaro armastus Joosepile tnastu nii sama nagu ennegi „Wasta mulle tõsiselt, oled sa nõus minuga kaasa tulema kui ma kuhugi kaugele reisiks?" „Kuhu kohta ja kui kauaks?" oli Rnni roastus. „rha praegust ei tea sulle just ütelda kui kauaks, aga roöib olla ka eluks ajaks. Õied sa malmis minuga põgenema, ära siit kuhugi kaugele kus meid enam keegi ei saa tülitama ja kus me toõime oma armastust rõõ muga maitsto?" „Jah ma olen," oli Rnni lühike mõstus kuna mci talle palgesse tõusis kuna ta toolilt üles oli kargemad. Joosep tõmbas ilusa naise haendlasse ja surus kuu mad suudlused ta huultele, mis nagu ei tahtnudki lõppeda.
Anni kel olid oma pakid juba malmis pandud ootas äremalt pimetiku saabumist.— minutid näisid talle igamikuna, ei tahtnud ega taht nud tulla see ammu oodatud õhtu.— flnni ei olnud oma põgenemisest ainuma sõnagagi mrrku armud. 3a kellele oleks tohtinudki ta seda amaldade, fladu oi* äro, kuna isa eest hoidis ta suurema hirmuga oma saladust. €ma puhkas tal juba mõne kuu mullapõues. Wmb olla oligi see parem, sest nüüd ei näinud ta silmad enam, et tema kollis tütar, keda ta nii hoidnud ja hellitanud, oma isamaja ja oma mehe ja maaemad maha jätab ning coõõra mehega kaugele ilma põgeneb.— Peagi jõudis Joosep kokkuräägitud paike, äremalt roaatas ta pimedas ringi põõsastikus polnud kedagi naha. Ta pani oma sumadani maha, jäi aremalt ootama, flnni ei lasknud ka end kaua oodata sest peagi ilmus ta pime dal teerajal nähtumale. Joosep tõttas tulijale kiiielt mastu, ning tõmbas ta oma rinnale.— „Kas kaua mind ootasid, küsis miimaks flnni sosinal nagu kardaks ta midagi." „€i mu kallis," sõnos Joosep, roaeroal! jõdsin rna kohale. Rüüd jätkasid mõlemad noored armastajad endi teekonda läbi pimediku Cehtse jaama poole. Jaamast miis neid sõit peagi Tallinna kust nad sadamasse sõitsid ja laeroale asusid mis järgmisel hommiku! teele pidi asuma ning enamjagu huroireisijaile kuulus. Järgmisel hommikul äratas laeroasolijaid tugero aururoile mis tähendas, et laetu hakkab ära sõitma. Tugemad masinad hakkasid tööle ning laero läks liikmele. Sadama sillalt iehroitasid omaksed reisijaile rätikuid järele ja saamisid neile head merereisi. Joosepil ja Annil polnud aga ühtki saatjat kaldal, neile ei lehmitanud keegi rätte järele ega seominud head teereisi. Wõib olla, on nende teereis isegi õnnelik, roõib olla, on ta ka Õige okkaline, kes seaa teab. G hommik ilus oli siis seisid enamjagu reisijaid laeroa lael, kuna meri oli peegelselge. Joosep toetas Anniga reelingule ning maalas mõttes kaugenema! linna, Caem tegi möimsaif omale teed läbi lainete, kaasa miies endaga rõõmsaid reisijaid.—
keegi hallpeaga manahärra kes ka paari seltsilise saatel oli ilusat ümbrust maatlemas!“ „Jah miks ei roöiks olla kui inimene ise seda tahab ja püüab. * Joosep silmitses luulelist roanahärrat lähemalt. Ta oli korralikult riietut ja kandis kerget suroimantlit käemarrel. Hägu oli monopoolne kuid siiski paistsid sealt kaks lahket sinist silma roälja. Ta mõib üks hea südamega inimene olla mõtles Joosep endamisi sest manahärra teguroiis talle tööga meeldis. Hiies kui päike juba oma kiirtega puude latrou hakkas kuldama, seadsid reisijad sammud jälle sumilate poole tagasi. Ühel hommikul roalmistasid reisijad endid kuulsa VUesumi roaatama minekuks ette. Ka meie Joosep ja Rnni tahtsid sellest osa coõtta, sest neidki oli Wesutoi uhke auru- ja suitsusammas coaimustanud. üii asusid siis huroireisijad ühiselt teele, Rajslcrahmad olid endid palama ilma tõttu enamus õhukestesse roalgetesse kleitidesse riietanud. Ka finni oli endale malge kallihinnalise kleidi selga pannud ja sammus Joosepi kõrtoal kuulsa Wesuroi poole.— Oleks nüüd Radu oma endist noorikut näinud, kes siin luulelises maakohas, uhkelt riietatult köndis. Tõesti ta ei oleks teda ära tunnud, ta ei oleks oma silmi uskunud.— Tasasel sammul lähemad inimesed edasi, igaüks omatoahel juttu puhudes. Juba eemalt paistab suur suitsu- ja aurupila? maatajatele silma. Wöimsalt tungib maapõuest suitsu ja palamat auru taeroa poole. Ülemalt langeb enamjagu aurust uuesti mihma näol alla, nii et roaatajaile näib see nagu mihma sadu. Tee ääred alid looduse poolt kõik ilusate lillede ja taimedega ilustatud. Siin mõis silmata piiniaid, kaktuseid ja palju teisi igasuguseid taimi, millele nimesid ei tead nud maatojad anda. Tihti tuleb finnil Joosepilt seletust küsida sest siin an ju nii palju näha, et silm maatiemjsega kipub roäsima Rnni pani ka tähele, et ta kaaslane sügaroasse mõttesse oli mõjunud.
56
«milleks sa nii mõttes oled kalllis," sõnas Anni kui ta pilk Joosepi näo peal peatus. «Pole midagi, ära muretse tuvikene, ma muidu mõtlen nende endiste Õnnetute aegade peale mis meie pidime mööda saatma!" €t juba kauemat aega oldi siin viibitud, oli Anni endale mõned tuttavad leidnud. Oli siin ju lõbusaid ja jutukaid hõrrasi ja preilisi küllaldaselt, kuna mõnedega oldi juba laeval tuttavaks saadud. Ilusa looduse sees ja rõõmsate kaasreisijate keskel ei tulnud endisele metsa Annile ta kodupõlv meeldegi. Ja milleks teda ikka meelde tuletada, oli siin ju igasugust ilu ja toredust silmata, ja sellega oma meeli lahutada. naisterahvastel meeldis rohkem roäljas roärsket õhku nautida, kuna meesterahvastel enamjagu klubides käimine meeldis. Tihti peale köis ka meie Joosep klubis, kus ta mõnusalt veinipudelite taga istus ja oma kaaslastega juttu puhus. Cõpuks võeti ka ette reis kuulsale Combardia madali kule. Ilm oli aruldaselt ilus ja pöiksepaistne kui rei sijad linnast mälja sõitsid, et jäiiegi uut laaduse ilu silmitseda. Siin oli otsekui taevalik kevad ärkanud. €i puudunud ka siin ilu mis ei oleks vaatajate tähelpanu äratanud. Siin puutusid silma uhked, lokkavad vilja põllud, mis sooja lõunamaa tuule käes õõtsusid. Peaasi aga mis silma puutus, oli nende kunstlik niisutamine, sest terved väljad olid väikeseid kaanale täis, mis mit messe harudesse jagunesid. Keegi härra, kes nähtavasti ka sellest kohast mi dagi seletust teadis anda, palus sõna ja hakkas ladusalt kõnelema. «Arvatavasti on ka siin meie hulgas mõningad reisijad kes on põhja Euroopast pärit, võibolla on siin mõni isegi sest väiksest Eestist pärit nagu ma isegi. Seal on kliima palju külmem kui siin, seal suvi on Õige lühike ja külm põhjatuul võidab varsti ilusa kevade ilu. Siin ilusal Itaalia pinnal on aga juba kliima märksa soem kui seal. Siin on kõrged mäed ahelikus ümber, mis kaitsevad maad külma põhja- ja kirdetuulte eest.
57
Taim on meil siin umbes sama pikk kui põhja Curoopas sügis. Sademeid on natukene rohkem kui hari likult, omha õhk natukene roiludam. Selle roastu on aga suroi märksa kuiroem, siis pole siin nädalate roiisi ühtki pilroetükki taeroas näha, maid kõikjal kas silm ulatab on sügam sinine taeroas, Selle roastu on aga siinsed põllupidajad abinõu leidnud. Rägu me näeme isegi, neid kanaale mis põldude roahel aset leiaroad, on hoolsad käed malmistanud milledest siis põua ajal mett põldudele las takse. Wihma sadab siin harroo, kuid selle roastu möga rängasti, siis rooolaroad roahutaroed ojad kanaaliäesse, kuna sealt nad inimeste kõtelõbi põldudele juhitakse. Rägu näeme kasroaroad siin peaasjalikult küprused, moaruspuud ja roiinapuud. Kõne lõpetas ta sõnadega, öeldes, kui kord põhjamaale tagasi läheme püüame ka endi põldudele siit eeskuju roõtta ja nendega eesmärgile jõuda." Kõik metsad, maad ja mererannikud käidi ja maa deldi läbi. Ka istuti õhtuti õlipuude salus uhkete piiniade marjul. Kõik ilusamad orud, lagendikud ja aasad said seltskonna tähelpanu osalisteks. Iseäranis meeldis finni! toretal Combardh madalikul kõndimas käia. Ikka ja uuesti jälle kutsus ta Joosepit seda ilusat kohta maatama. €i tõrkunud ka Joosep ku nagi oma Annile mastu, maid järgnes igale poole, kuhu aga see ilus naine teda kutsus. Selle ilusa naise pärast oli noormees jätnud maha oma kodumaa, oma roana elatanud tädi keda ta omal ema eest pidas ja hea südamega IRiralda keda ta oli kord nii sooja't armastanud. Kõik need oli ta nüüd maha jätnud, ja kaugele roõõrsile siia elama asunud. Paar korda oli Rnni ilma Joosepita roäljas käinud. Ta ei tahtnud tülitada teist, kes ka roahel teiste härradega seltsis tahtis ro-ibida. Anni sammus oma kahe sõbranna seltsis teed mööda edasi kui teine seltsiline tagasi jooksis ja kellegi noormehega, orroataroasti ome tulemase elu seltsilisega tagasi tuli. Peagi jõudis roäike seltskond tuntud kohale, kus nii mitmetki õhtud ennem oldi käidud. Seal kõrgete õlipuude salus olid koljusse raiutud istumis kohad, kus käisid roäljamaalased ja ka pärismaalased Õhtuti istumas.
58
Siin oli ha tõesti ülimaga tore ümbrus, mis otsekui mägise inimesi enda külge tõmbas. Uhked Õlipuud kum mardasid endi suurte okstega allapoole nagu tahaks nod kõike kes nende all istusid oma hõlma roõtto. Ilusad lilled, mis kasmamad peenardel ja murul küütuna andsid sellele ümbrusele meel ilusama ja luulelisema mõju. Rnni oma sõbrannaga istus ühe istme peale, kuna teine preili oma kamaieriga teisel istmel aset roõtsid. nimetatud armastajapaar oli pärit Soomest, keegi kaup mehe poeg ja tema pruut kellegi majori tütar, kes ka olid tulnud Itaalia ilusat loodust maatomo. Teine preili oli oga selle sumila peremehe tütar, kus Joosep ja Rnni olid endile korteri mõtnud. Rnni oli omo mõistliku jutu ja laheda olekuga selle preili usalduse roõitnud. Tihti peale käisid nad seltsis jalutamas ja juttu ajamas. Ka nüüd olid nad elamas jutlemises, ehk Rnni küll kõige poremini mõnedest sõna dest aru ei saanud ja mõned sõnad malesti roälja hääldas aga sijshi saadi omaroahel karda. Rüüd mõistis Rnni kui hädasti oleks tol möõrkeelt tarrois läinud, oleks pida nud ikka oma manemate õpetuste ja manitsuste järele tegema ja korralikumalt õppima, kuid mis see enam aitas nüüd oli kahetsus liik hilja. €laroas jutlemises kuulsid nad äkki kedagi läheneroat, ning peagi seisid kaks kor ralikult riietatud noormees! nende ees. noormehed tere tasid saksakeeles, ja küsisid miisakalt luba kas preilid lubamad neid oma pingile jalgu puhkama. Teine noor meestest oli nagu jutust näha miimi tuttaro, kuna teine ta sõber pidi oiema. mõlemad nooredmehed olid Itaalia päikese all kasroanud hästi jumekad ja meeldima näoga, ilusate silmade ja tumedate juustega. Rnni sõbranna oli ka oma tutroat juba esüdanud, see oli kellegi majapere mehe poeg Ragnard Groiter. Teine oli keegi näitleja Shrenard Schulnberg. noorhärrade sinna ilmumisel tõusid Soome huroireisijad üles ja sammusjd eemale püüdes nagu märku anda, et teistel oleks mõimalust rohkem mabamait juttu roesta. miimi tuttaro hakkas elaroalt jutlema ja naljatama ilusa suroila peremehe tütrega, kuna teine tema sõber 59
finniga juttu mõffis. noor itaallane silmitses finnit oma mustade silmadega, ning oli nagu näha tema ilust roaimustatud. Kuumaroerelise itaallase pilk oli ka finnile meeldiro kuna jutt ja naljatused kestsid Õhtuni. Rüüd märkas ka finni, et Õhtu on ju hiline ning, et tema Joosep tudib teda oodata. Rägu unest ärgates tõusis ta püsti ja sõnas oma sõbrannale, et aeg on Õh tule minemiseks, miimi oli ka sellega meeleldi nõus, ja nii tõusid kõik ühiselt üles ja hakkasid tuldud teed linna poole tagasi sammuma. Cinna lähedale jõudes püüdis finni märku anda, et ta noormeeste saatmisest enam ei hooli, sest nüüd roõimat nad isegi juba minna. lahkumisel püüdis finni saatja teda roägisi suudelda ning muid kallistusi talle osaks anda, millest aga finni püüdis tõrukdes kõrcoale põigata. Teel kõndides arroustas finni endamisi oma saatjat. Üsna mõistlik ja armastusmäärne noormees. Ta sõnad kumamad praegu meel mul hõrrous. missugune mõjum ja sügam maade, jah Joosep ei ole küll tema mastane.
Wahepeal olid ka klubis oleroad härrased naljatusesf ja mängust tüdind ning hakkasid koju minema. Ka Joo sepil oli isu täis ja ta lahkus, et minna koju. Teel kohtas ta finnit ja ta sõbrannat kes ühiselt koju poole kõndisid. Joosep ühines ka nendega, roõttis finnil käe alt kinni ning nüüd jätkati ühist teekonda sumila poole. Joosepil oli täna õhtul mängus õnne olnud ja nüüd OÜ ta tuju sellepärast üpris hea. Ta ütles Rnnile, et soomib meel teinekordgi minna klubisse, sest sealsed mängud meeldiroad taMe roaga, finnil oli ka see üsna meelejärgi, ta käis siis harilikult oma sõbranna seltsis jalutamas ning siis ei tundnud ta Joosepi järele just igamust. Ta tahtis ka selle itaalia nooremehega meel kokku puutuda, sest selle nooremehe kõnemiis oli teda möga maimustanud.
60
Kord jälle ühel ilusal õhtul kutsus Crene oma sõb rannat välja jalutama, et ilusat õhtut väljas silmitseda. „Kui Joosep klubisse läheb tulen ma meeleldi kaasal" Joosep oligi täna Õhtul tööga äretoal.
Päevane juh
tumine oli teda möga ärritanud, lugu oli juhtunud nimelt järgmine. — Joosepil meeldis tihtipeale kõndida mererannas. Hagu igakord nii ka nüüd oli meremees rohkesti suplejaid. Suplejate hulgas oli ka keegi vanahärra, kes Schveitsist pärit oli, nagu pärast selgus, nimetatud vanahärra oli täna olnud üpris heas tujus. Ujudes oli ta sügavale kohale sattunud. Wanahärral oli aga jõud otsa lõpenud, sest ta polnud artoanudgi, et seal võib mesi nõnda sü gav olla. Äkki vajus ta vee alla, ning oli uppumishä daohus. Joosep kes kaldalt sündmust pealt oli näinud, riietus end ruttu lahti, ja tõttas uppujale tugevate kätetõmmetega appi. Kui Joosep upumiskohale jõudis kerkis uppuja veel vee peale ja hüüdis korra appi. Joosep püüdis uppuja kinni ja tiris teda ujudes kalda poole. €hk kül päästetää raske oli jõudis Joosep upujaga Õnne likult kaldale. Kaldal tehti uppunule kunstlikku hinga mist, ning õõruti ta kangestanud keha ja sellepeale lõi varsti ta silmad lahti, nagu näha oli abi Õigel ajal tulnud. Peale selle toimetati vanahärra haigemajja, kus ta tervis õige kiirelt tagasi tuli. Haigemajast tuli vana härra varsti välja, lubades oma elupeastjale ta vaeva tasuda. ' Sel õhtul kui Anni oma sõbrannaga seltsis jälle ja lutama pidi minema, ei olnud Joosepil head mängu tuju, vaid ta tahtis end vabas looduses veidi lahutada. Ka Annil polnud selle vastu midagi kui kuulis, et Joosep soovib temaga Õhtul jalutama tulla. Annile tegid aga muret need itaalia noormehed kes pidid jälle, nagu kokku räägitud oli, nimetatud kohas Annit ootama. Tahtis aga ka Joosep nüüd sama koha peale minna, oleks ta võinud Annit kahtlustama hakata.
61
Selleks tõttas nüüd Rnni Crene juurde ja kõneles temale oma hädast, ning palus teda, et ta läheks naortemeestele mastu ja räägiks neile selle seisukorra ära. Õhtu saabudes läksidki Joosep ja Rnni seltsis jalu tama, kuna Crene oli enne ees ära läinud. Kui jalutajad jõudsid sinna, kus pidi Rnni enne Itaalia noartehärradega kokku saama, polnud neid seal, maid Crene istus üksinda pingil ilma ühegi kaaslaseta. Kui Joosep ja Rnni Crenele lähenesid, tõusis roiimane pingilt üles ja sammus neile mastu. Rnni märkas kohe, et sõbrannal oli salalik nägu nagu oleks tal mõni saladus südamel. Rüüd istus selts kond pingile ja hakkasid ühiselt juttu puhuma ja naljatama. Joosep märkas aga, et Rnni täna Õhtul meidi tu sane oli, ning küsis temalt osamõtlikult. „Rga Rnnikene, mis kurbus on siis sinu hinges täna, amalda mulle kõik. Rlati oled sa rõõmus ja lustilik ol nud uii, et sa isegi minu kurbust oled lahutanud." «Pole suuremat midagi roastas Rnni, pea meidi roalutab ja selle põrast on tuju ära!" Joosep surus oma kallimat mee! korraks mastu rindu, ning siis mindi roaikides koju, et päemast roäsimust maodis jälle mälja puhata. Teisel hommikul kui Joosep oli linna läinud roeikeseid sisseoste tegema tui Crene Rnnit külastama. Crene tõi Rnnile kirja mida üks Itaalia noormees talle eile oli Rnni jaoks annud. Kirjas oli lühidalt öeldud, et ta sooroiks Rnniga meel kunagi kokku saada, sest temale olemat Rnni juba sellest saadik meeldinud kui ta teda esi mest korda nägi. Ka paluti Rnnit teatrisse ilmuda, kus üks ilusam operett mängimisele tuleb. Oleks uüüd nõnda olema, et kui Joosep jälle roahest klubisse läheb, arutas Rnni endamisi, siis oleks mul köigeparem aeg nendega kohata. Sellest ajast aga kui ta selle manahärra ära oli päästnud ei näi ta suuremat klubist hooEimat maid käib selle manahärra pool aega roiitmas ja juttu puhumas, ehk istub kodus paigal. Rnni rääkis ka Joosepile, et õhtul ella teatris roäga humitaroad eftkanded. «Kummast sa siis nüüd rohkem sooroid osaroõtto, kas teatrist mõi mängu klubist?"
62
Joosep kasis nagu roeidi kiuste pärast just nagu ai mates teise mõtteid, et kummast siis sina rohkem soonik sid osaroötta, finni punastas roeidi selle peole ja Qtles, eks läheme siis ikka seltsis teatrisse, on ju palju lõbusam kui ka sina kaasa tuled. õhtu oli rahroast teater tungil töis, nii et tuli teed teha suure roaeroaga enne kui rahroamerest läbi pääses, ettekanded olid ka möga ilusad, nii et tasus ausalt tuleku ära, Peate ettekannete lõppu hakati ühiselt jälle koju poole kõndima. Koduteel arutati meel teatri juhtumistest ja toredast näidendist. Tehti ko muid roäikseid nalju, ning nõnda jõuti peagi koju. Ilusas ioodusüses Itaali maastikus ei pandud tähe legi kuidas aeg mõõdus. Oli ju sellest möödas kaks kuud aega kui Joosep oma finniga kodumaa maha jättis ja sealt ära põgenes. Paljud huroireisijäd on juba Itaaliast tagasi rändanud, igaüks oma kodumaale, kuna Joosep ja finni ikka siin edasi elutserood. Fl?ndele paistab siin elu möga meeldima!, näib nagu ei tahakski noored ar mastajad enam looduslikult ilusalt maalt lahkuda, mit med ennenägematta juhtumised olid nüüd neil juba läbi elatud, mida ei oleks roõinud oimaiogi, ja kes möjb seda teada mis roõib tuleroik meel tuua. Ühel päeroal tuli €ren? jälle Joosepit ja finnit kü lastama, olid nad ju endiselt meel heas roahekorras olnud ning käisid läbi nagu head naabrid kunagi, muuseas teatas ta, et tema ja tema peigmehe Ragner Graiteriga tuleroal laupõeroal, see oleks kolmandal augustil pulmapäem saab olema ja palus ka neid lahkesti osamõtma tulla. Joosep oli oma finniga üli õnnelik, nüüd ei tul nud enam noortel armastajatel meeldegi endisest mööda läinud roilefsustest. Siiski roohest tuli ka nendel mõttesse endised ajad kodumaal. Tihtipeale leidis Joosep ennast mõttes kodumaal olema ja siis tundis ta nagu salajast igatsust oma roana sõprade ja tuttamate järele.
Sel ajal kui Joosep ja finni end igat moodi kaugel kodumaast lõbustaroad, heidame ka pilku kodumaale ta-.
63
gasi ja roaafame kuidas elatakse nüüd seal Kuidas käib ka Anni seadusliku mehe käsi, ja kuie as elab tema roanaisa. Kõige pealt roaatame kuidas elab ir ana metsa Rein ja kuidas on ka tütre kadumine teile mcju aroaldcnud. esimestel päeroadel peale tütre kadumist oli isa meel roäga kurb ja rõhutud. Oli ta ju ema ainuke tü tar, ja nüüd oli ta nii häkiste kadunud. Wana Rein mõtles enne, et tütrega on midagi halba juhtunud, kuhu mõis ta siis muidu nii jäljetult kaduda. Peatselt selgus ega, et Anniga ühes oli ka Joosep Graoberg kõdunud, nüüd ei olnud enam kahtlust, tema tütar oli maha jät nud oma seadusliku mehe, oma roana isa ja kõik muu, ja roõöra mehega teadmatta kuhu põgenenud. Wana Rein, kelle peas enne roaid paar halli juust oli leida, on nüüd selle mõne kuuga hõbe halliks muutunud. Tööks ei näi tal enam tahtmist olema, tihtipeale näikse teda murelikult ringi käimas ja ohkamas, nähtaroalt *on tütre meeletu põgenemine tema peate suurt mõju aroaldanud ja roana mehelt elu tuju koguni ära roõtnud! Ka Aadu on enda iseloomu palju muutnud. Ta on palju kurroem ja tigedam kui enne. Tihtipeale püüob ta ennast roiinaga lohutada. Kui ta roast juhtub kusagilt roäljastpoolt tulema on tal ikka pudel taskus. „mujalt ei leia ma enam kusagilt rahu ega lohu tust, räägib ta oma tuttaroatele, aga siis kui roiin mul kurku rooolab ununeroad ära minu mured!" Ci jätnud ka roäimees oma äija kunagi sest kibedast elutilgost ilma. Sai ju ka tema oru mis isa süda nüüd tütre pärast tunneb. Õhtul kui juba päeroa tööst rahu on saadud isturoad roana metsa Rein ja Aadu kambris laua ääres roeel kaua ja arutarnad käes oleroatest sündmustest. „Kas töötaksid sa mu tütre roeel endale naiseks ta gasi?" niisugust küsimust on Rein juba ennemaltki oma roäimehele ette pannud. „Kes teab nüüd sellest rääkida ja kas ta ka üldse tulebgi, leob mis siis juba roõib alla ja tulla aga eks ta ole ikka mu naine ja mulle ikka ka roeelgi armas." Tööst meil just roaga halba ei ole, or< meil ju Juuli hea töö inimene tema abiga saame ikka edasi, loomade talituse juures on ta ka roäga mõistlik ja kärmas.
64
Jutt mis Radu rääk;s, poni roana Uletsa peremehe mõtlema, ta hakkab juba Juulit kiitma kas ehk peitub selle taga midagi kes roõib seda teada. Rga kui flnni enam tagasi ei tulegi, kui Radu hak kab roiimati Juuliga kokku elama, mis siis teha roõi kel lele pean ma siis oma koha jätma? Praeguses seisu korras ei roöi ma roeel midagi otsustada, eks näeme mis tuleroik taob. Öö tund oli juba kättejõudnud, kui roana raske sü damega ja mõteldes roeel kaua, magama uinus.
Ka Joosepi tädi ootas ja roaetas, millal tema roennapoeg koju ilmub, liii mõnedki päeroad on sellest juba möödunud kui ta kodunt lahkus. Ta käis ka tihti seal poes kus miralda teenis. Ta lootis temalt midagi selge malt teada saada, sest ta oli ka nende roahekorrast Joo sepiga teada saanud. ITliralda ei teadnud aga sellest loost midagi rääkida, muuseas kuulis Joosepi tädi miraldalt, et tema perenaine olla haige ja karoalseroat Shroeitsi minna terroist pa randama. „Kas mõtled ka ühes minna roöi," küsis ta miraldalt. „Teab nüüd seda, po'e roeel järele mõtelnud." ITliralda elas oma koha peal kui korrolik teenija kunagi. Perenaine pidas oma teenijast ka lugu nagu oma lapsest ja kinkis miroläale nii mitmedki head ja tarroilikud asjad. Wahepeal oli ka paljugi uut juhtunud. Karjatse miili oli Krati Johannesele mehele läinud, kuna Toa Cinda oli meie tuttaroa mändmetsaga kihlatut, jõelehtme Salmel olid küll pulmad roeel pidamaifa, kuid pulmadeks olid etteroalmjstused iga päero täies hoos. Kaarel Hansmann, Jõelehtme seeaegne peremees oli juba ennemalt rääkinud, et oma koha annab terroes koosseisus roäimehe kätte. Rüüd pidi siis pulmadest peale Heinrich Jõelehtme enda kätte roõtma. nii oli ajaratas edasi roeeredes, kodumaal mõnin gaid roäiksemoid muutusi toonud.
65
meie tuttaro abielu paar Rohtsonid elasid Ita enda mõitslikku abielu edasi. Koht peeti hoolega korras tdd sai ilusti tehtud ja kõik läks hästi. Ja mis on siis ahel abikaasal teisele midagi atelda kui on nad aks-teisega rahul. Peale muude oli Rohtsonite perekond alles hiljuti fihe uue ilmakodanikuga suurenenud, ja see aina suuren das abielu rahroa rõõmu. nii elati siis roahepeal kodumaal, mõnes majas Õnnelikku ja teises jälle õnnetumat elu, kuidas kusagil juhtus. — nüöd läheme tagasi endi peategelaste Joosepi ja flnni juure ja rocatame, kuidas nemad nüüd endi clupäeroi edasi soodomad. — Peagi jõudis Ragner öroiteri ja ITlilroi €rene Shroeldmanni pulmapaero kätte. Wõöraid oli mõlemite pulma* tegijate poolt kokku kutsutud. Ka ei puudunud peigmehe hea sõber Shrenhard Shulberg pulma peolt. Kui Joosep oma Anniga pulma majja ilmusid, oli pidu juba peale hakkanud. Rüüd märkas ka härra Shulberg, et see ilus naisterühmas, kes talle meeldis, et tal ka üks meeste rahvas kaasas oli. Kena naisterakroas, mõtles noormees eneses. Oleks aga tormis teada kes see meesterahmas temaga kaasas on, kas mõni tuttaro roõi ehk koguni — tema abikaasa. Peagi hakati toimetama pühalikku laulatustclitust. 5?e sündis muidugi ITlilroi kadus tema isa majas. Selleks oli ilus aroar saal selle kohaselt sisse säetud. taud oli pandud keskpaika tuba, mille peal põlesid kaks suurt küünalt, ning mõned lillekimbud olid asetatud, õnnest õhetaa^a nägudega seisis noorpaar laua ees mille teisel paol küljel õpetaja seisis, luigelt roaatas pruut õpetajale silma, tema silmist paistis cusus ja määrus mõstu. Pruut oli riietatud lumiroalgesse laulatuskleiti ja seisis kaunilt ja saledalt laulatus laua ees. Ka peigmees oli märksa kenam teistest meesterohroastest, näis nagu oleks ta oma mõrsjaga täiesti rahul. Waimulik pidas südantfiigutaroa kõne mis pruudile pisarad silmi tõi. Ideed olid nii selged kui hommikune kastetilk mis on seisma jäänud õrna roosilehfede roahele. — Wast küsime eneselt, mis peaks siis mõrsjal meel kurroas-
66
tada olema, hui ta seisab altari ees mehega beda süda mest armastab. Oli ju tema peigmees mõistlik ja suure meelne inimene kellest keegi ei teadnud midagi halba kõneleda. Õnnelikul pruudil aga tuli meelde tema armas ema, kes nüüd juba teist aastat hauas puhkab. Kui õpetaja oma kõne oli (õpetanud, tõttasid pulmalised noorpaarile ühe-teise võidu õnne soovima. Flüüd mindi söögiluppa, kus lauad olid juba kaetud. Kui küllalt oli söödud ja joodud ning pidutuju kõige kõr gema tipuni jõudnud ja õpetaja ara läinud läks tants lahti. Oli siin majas ju ruumisid küllaldaselt, kus pidurahiuas võisid endid lõbustada. Pulmalised lõbustasid end igö moodi nii kuidas aga kellegi! süda kutsus. Ühte ümarasse tuppa oli piljardi laud seatud kus mitmed pidulised end lõbustada püüdsid. Ühe laua ääres oli isegi kaardimäng suures haos. Ka; Joosep oli kaardi mängijate hulgas, sest temale meeldis? jälle niisugune ajaviide. Ka ruiisferohmasdest istusid! mõned seo! lähidai. Peaasjalikult aga mängijate seltsi* lisfd kellede hulgas istus ka Hnni vesteldes elavalt oma sõbrannadega. Shrenhard Shulberg stus ka teiste kaardimängijate hulgas ning püüdis aegu teistega ühiselt mööda, saata, tihti peale Rnnile piike heites. Shrenhard ja meel keegi teine noormees mängu lõpetades otsustasid! minna tantsima. Shrenhard palus Cjoned tantsima kuna teine noor mees Rnni tantsima viis. Tantsusaali jõudes vahetasid aga noormehed endi preilid ära, nagu oli kokku räägitud,, ning siis läks tants lahti. Rüüd alles sai Shrenhard Ro niga mõned sõnad rääkida. Ta maatas noorele naiste rahvale unistavalt silmi, millele ka Rnni vastas rõõmuga, noormees surus naisterahwast tugevalt enda vastu, ning tundis Rnnit sama tegevat. Surudes veel kõvemini neiut oma vastu küsis: „Tahad sa mind ka natukenegi armas tada, vasta mulle kallis." Selle noormehe küsimuse üle aü Rnni süda kuumust täis nagu oleks la palavikus. Ta ei vastanud aga sellele küsimusele midagi vaid vaatas talle naeratades silmi ning sõnas, et te olete töna natukene rõõmsam kui õigus mis pidi tähendama muidugi seda, et Shrenhard purjus oli.
67
Peale tantsu palus noormees flnnit jalutussaali, et roeidi jahutada tantsust palaroat ihu, „Aga kes on see noormees, sinuga kaasas? küsis ta nüüd Anni kätt oma pihus kõroasti pigistades. „See on keegi minu tuttaro," tähendas ta nagu po lekski see noormees tema elus kuigi tähtis. «Armastad sa teda?" päris noormees edasi, ent Rnni jättis seekord roastuse roõlgu. „Cubad sa ka mind armastada Anni, täota mulle seda." „ma tõotan," sõnas Anni end sohroa nurka suru des ja nooremehele unistaroalt silmi roaadates. noormees tõmbas ta oma rinna roastu ja surus ühe kuuma suud luse ta suule. Aeg oli juba hiline kui nüd mängutuppa jõudsid kuna rahroas enamjagu minema hakkas ja noorpaarile õnne söömis. mehed kes aga kaardilauas istusid olid kõroasti roiinanuru mõju all ega mõtelnudki roeel lahkuda. Shrenhard Õhutas mängu tagont ja pani suured summad roälja, kuid mängis meelega nii, et ta ise kaotas. Sellest sattusid teised suurde mänguhoogu millel näis nagu ei tahaks lõppu tullagi. Cõpu paole kaldus roöit Joosepi poole mis enne oli teiste käes olnud. Shrenhord oli en nast Joosepiga kokku mängima seadnud, et siis temaga paremini tutrouneda. Kesköö oli juba möödas kui lõpuks mängijad lah kuma hakkasid. Shrenhard aroaldas Joosepile sooroi tema korterit roaatama tulla, et siis teaks ka teda roahest kü lastada. loosep oli kaunis kõroasti purjus ega mõistnud sellest midagi arroata, maid oli rõõmus pealegi, et oli endale uue sõbra leidnud, flii jatkati nüüd siis ühiselt kolmekeisi teed Joosepi korteri poole. Kohale jõudes jät kati joomingut uuesti edasi, sest Shrenhardil oli ka pu del roeini selle tarrois kaasa roõetud. Kui Joosep juba üsna tugeroasfi roiinasfanud oli roõttis Shrenhard tasku räti, tehes nagu nuuskaks nina ning lehroitas sellega kergesti Joosepi ligidal, millest roiimane aga midagi paha ei teadnud aimata/muidugi oli siin ka rohke roiinaroötmine oma mõju aroaldanud ning Joosep uinus lauale magama.
68
Rüüd oli otsus Shrenhardi ja Anni käes* Shrenhard pani Annile ette, et nüüd oleks paras aeg siit lahkuda sest loosep oli nüüd juba kahjutuks tehtud, nõnda kui räägitud, nii ka tehtud. Joosep jäeti laua äärde magama, kes oli raske unerohu ja roiina mõju all. „Rga ü*le mulle Anni kas sa ka armastad seda Joosepit, roõi mitte?" küsib nagu mingi salajane hääl Anni körrous. Kas nii moodi sa pead oma ausõna mis sa nii mitu korda talle oled mandunud. Annil ei tulnud ago enam midagi meelde Joosepist sest nüüd ümbritses teda Shrenhardi armastus. Selle oja sees puhkas Jooosep pulma- ja ka ühtlasi armumäsimust mis ilusa Anni seltsis üle elatud. Kus on nüüd Anni armastus, kelle pärast so kodumaalt kau gele rändasid, hoolimatta kõigest kuludest mis pikal teel on ära läinud. Küsib keegi hääl Joosepilt siis kui ta al les laual puhkas. Joosep ei maganudki möga kaua. Teisel hommi kul o’i ta juba ülemal oma harilikul ojal. Ta ei saanud aru mis on temaga õieti juhtunud. Pea molutab nagu tahaks ta lõhkeda kuna südame pööritus peale kippus. See nagu polegi minu tuba kus mina olen, mõi ei tunne mina teda ise enam ära. Kus on aga minu Anni ma tahan teda näha saada, ning ta ajas end maeroaga rooodist üles. Tusaselt kõnnib ta Anni moodi juurde aga moodi on tühi. näib nagu poleks siin üldse keegi maga nud öösel sees. kuhu ta siis mõis kül jääda? Kas ma ehk olin nii purjus, et ta mind kartma hakkas ja ei tul nudki koju, mõib olla on kusagil söbronnade pool. Aga mis ma sest ikka nõnda palju mõtlen, parem lähen rooodisse tagasi oma pead parandama, ta ehk tuleb selle ajaga isegi kodu. Kui ta jälle ärkas oli päero juba õhtupoole jõudnud. Pea oli kül mähe selgem ja parem oli olla, aga Anni puudus ikka. JTla peaksin teda kusagilt otsima, aga kust, roast on ehk ta meel pulma majas. Ta kõndis toas tu saselt ringi nagu mõnda paremat nõu otsides, aga ei midagi ei tulnud meelde. Wiimaks roõtfis ta mütsi ja sammus toast roäija, et oma roana sõpra Gottfried Johann Aliendorfi maatama minna.
69
See roonohätra pidas loosepist palju lugu. flüüd lootis ka Joosep temalt poremot nõu leida, sest vana härra oli teda ju valmis igölpool aroitama. Kui Joosep flllendorfi korterisse jõudis, oli roona Shroeitslane kül kodus, kuid valmistas end jalutuskäigu vastu. Joosep surus südamlikult roonahärra kätt ning ütles, et tahab tolle mõne sõna rääkida. Wanahärra mõistis Joosepi tusasest näost, et midagi pahemat on juh tunud. Ta tõmbas külalise sohva peale ja küsis, mis on temale nii suurt meeleärma roolmistonud. Joosep on oga täna hoopis kohmetu näoga ega anna küsijale nii pea mingit selget vastust. Ta teeb tegemist oma kaabu serva kallal nagu otsiks ta sealt mingit head nõu, Rllendorf vaatab osavõtliku pilguga oma sõbrale otsa ja pa lub teda julgelt rääkida. „Te teate ju härra Grauberg, et mina teile, kui oma elupeastjale palju tänu võlgnen ja mida ma teile ka unustanud ei ole. Rääkige aga julgelt välja mis on siis Õieti juhtunud." Joosep kes nagu ennast oli kogunud ja julgust saanud roonahärra sõnadest, köhatas korra ja küsis, „ma tahaksin teilt paluda, kas teie panite Groiteri pulmas tähele mõnda iseäralist juhtumist." Juhtumist, ja veel mõnda iseäralist juhtumist, mis juhtumised siis need peaksid kül olema," sõnas vana härra arusaamatult. „Wast ehk panite tähele sellest naisterahvast kel lega ma seltsis pulma peol olin." „Te räägite seda naisterahvast ehk, kes teiega selt sis see kord merekaldal oli, sõnas roonahärra. „5ee sama joh, sõnas Joosep nagu vähe rõõmsa malt. „Kas teie ei ponnud ise tähele, et ta tantsis ühe teatri näitlejaga, no oga eks rääkige ometi mis temaga siis on juhtunud? „Teda pole kodus, pole terroel ööl olnud, sõnas Joosep” äreroalt. JTtina ise rohkem ei mäleta kui ainult seda, et meie seltsis pulma peolt tulime härra «Shulbergigo.
70
„nojah tpõibolio, kui fa selle näitlejaga seal fut maks sai ja temaga seal mäned korrad tantŠs, siis roõib see ka tööga mõimalik o! a, et nad kahekeisi kuhugüe kadusimad," . „Rga mis mina ütlen sellest Joosep, mina tunnen sind kui tublit meest, a<;a sinu sõbrannast ei tea ma suuremat midagi ütelda, \:as sa ise pole tema iseloomu tundma õppinud? „Hla ei ole ju ternoga meel kuigi kaua koos elanud, toaecocli neli kuud ja selle aja sees ei ole ma midagi ise äralist tähelepannud. " Reid sõnu oli noormees rääkinud rohkem pealis kaudselt kuid flllendorfi sõnad oid taile siiski kaunis malusad kuulda olnud. Ta püüdis asjata «ma äremust marjata, kuid mis tal siiski korda ei läinud. Wana Shmeitslane nägi siiski kuidas tema kauge põhjamaa sõber oma näojumet muutis. Roormehe nägu oli kahroatum kui muidu, ja mahete-roahel roõfsid seal mõned puna sed plekid põskedel aset. Joosep rääkis roanahärrale, et pra on ikka endi selt rcäga haige ja pole sugugi hea olla, peaks magama natukene meel, siis ehk läheb termis puremaks ja tuleb selle kadumisloosse selgust. Seda öeldes tõusis ta üles saa mis roanohärrale head õöd ja sammus oma korteri poole. Kodus roiskas ta end moodi ja püüdis rahutut südant magamisega rahustada oga see ei läinud ta! korda. Süda ei olnud mitte rahu), näis nagu rõhuks mõni ränk kirni südame peal. Ka pole tuba nii kodune nagu ta alati on olnud, kõik on nii roaikne nagu oleks ta mõni klooster mõi kabel. Jkka ja jälle kerkib talle Hnni kuju silmade ette ja maatab oma naeratamate silmadega talle otsa. Ta tõusis moodi>t üles ja hakkas asju silmitsema mis taas olid, et näha kas nad on kõik alles, mõi on ehk Anniga ühes ka mõned asjad kadunud. Seda sumadani pole aga kusagil näha, kus tal paremad riided ja kleidid sees olimad, no kuhu ta siis mujale on jäännd kui äraroiidud. „€ks ole nüüd kurat lahti ja ei mingit muud, asi näib ikka päris tõsine olemat. Tannis järgi maadata ehk on ka minul mõned asjad kadunud."
71
Cäbiroaadates leiab otsija endal käik asjad alles olema. «Isegi pudel roeini on siin, seda pole ma enne malt tdhele pannudki, no sellega pean ma enda kurba meelt küi lohutama, kollab siis uneingel ise Anni ase mel mull roastu naeratab"! Ta maias roeini klaasi, ja jõi mõned tugemad sõmud kanget meini. Talle nais nagu oleks see talle sü damerahuks olema. Peale selle heitis ta marsti moodi, et päeroa muredest ennast mälja puhata. Woodisse heites uinus ta peagi magama, sest oein ei jätnud ka oma mõju amaldamata. Hommikul ärgates aga ei ilmunud oadetamaf kusa gilt mälja ehk teda küll oadati, Joosepi rahutus aina kasmas ta ei mõistnud midagi mõteläü, kuhu mõis tema Rnni jääda. Päeroal käib ta jälle ema roana sõbra flllendorfi juures kurba meelt lahutamos Wcnahärra oskab oma lahedate sõnadega teda rahustada. Ta räägib enda elust mis ta on läbielanud ja püüab oma jutuga nooremehe kurba sQdant lohutada „ma tahan jutustada teile lugu, mis minu noorus eas juhtus ja mis ka pisut sarnane teie looga". Keegi preilikene oli minule heo sõber ja meie tihti kahekesi ilusatel suroeöõdel roabas käisime looduses jalutamas. Juhtumine oli ka kord pidul, kus leidsin oma tutaroa preilikese pidu majas lukkus ukse tagant. Ct mul endal ka selle toa tormis roõti taskus oli, aroasin käratult ukse ja astusin äkitselt sisse, nüüd nägin teda ühe roõõra härra seltsis sohroa peal käsi käes istumas, mind nähes kohkusid mõlemad, kas minu äkilisest ilmumisest, roõi kartsid nad minult kättetasumist. *Sa ju tead, kui leiad enda ar nastatud neiu teisega kahekesti üksikus toas siis ei ole ka ime kui nvnu nägu roiha ja põlgtuse tundemärke amaldas. Pärast leidsin parema ja mõistlikuma endale kes enam teiste peale silma ei heitnud, maid minule truuks jäi. Temast sai ka minule hiljemalt mõistlik abikaasa, nüüd on ta aga juba surnud ammugi", nii ütlen ka teile härra örauberg, kui see naisterühmas an muutlik ja pet lik nagu sügisõö, kel öeldakse üheksa poega olema, ega maksa siis sellepärast kurta.
72
V
:*
.
M. MARK
Truudus võidab. Romaan
elust.
Hind 20 senti.
Joh. R. Heidmets’a trükk, Põltsamaal 1935. a.
* \.
&,.: ■
»SL
i
2?
*■■
- V
Selle peale tõusis vanahärra luuast, tõi pudeli veini, valas klaasi täis ja kõskis sõpra kaasa juua parema meeleolu saamiseks. Kui klaasid tühjaks joodud pandi sigarid suhu ja hakati suure isuga suitsu Qlesse puhuma. „Kuule Joosep, kui nüüd suits läheb kahte rõnga, leiad endale uue, pa rema kallima/ Ka Joosepil polnud vanahärra naljatamise taastu midagi maid ta tõmbas tugevalt suitsu ja puhus suitsupilvi Üles lakke. Hüüd tõusis ka suits ka hes rõngas üles poole, mida ka vanahärra oli juba sil manud. „Tloh asi on korras milleks nüüd enam kurvas tada muud kui klaasid uuesti täis. Tervist Joosep, ning klaasid käisid kõlisedes kakku. Kas ikka veel kurvas tad, naljatas vanahärra edasi, kellele vein oli juba veidi mõju avaldanud, kas ikka veel leinad Rnnit taga. Ka Joosep sattus paremasse tujju. Ta kiitis igat pidi vana härra lahkust ja tema lahket vastutulelikust. Kui juba küllalt juttu aetud ja naljatatud tahab Joosep minekut teha, aga härra Rllendorf sunnib teda uuesti paigale, ning lubab talle veel midagi rääkida. „ Hiina kavatsen lähemal ajal šhveitsi reisima ha kata. Ka seal ei puudu looduslikult ilusaid kohti ning huvireisijate poolest ei jää ta sellest suvituskohast taha sugugi. JTluK üksinda aleks igav sõita ja siit ei taha ma teenijaid ka ligi võtta, sest kodus on mul tublid ja korralikud teenijad isegi. Wast oleksite nõus minuga seltsis reisima sest ma kavatsen reisu varsti ette võtta." „ITla ei tea nii häkitselt veel selle peale kindlat vastust anda, sõnas Joosep, oga hommen loodan härra Rllendorfile kindla otsuse tuua." nende sõnadega lõpe tas Joosep jutu ära tänas vanahärrat kõige lahkuse eest ja läks ära. Päike oli juba loojas kui Joosep tänavale astus. Kdnnjteed olid rahvast tungil täis kes olid Õhtusele jalutuskäigule tulnud. Ka Joosepil tuli tahtmine veidi jalutama minna. €hk juhtub kuidagi juhuslikult Rnnit ja Shrenhardi kusagil nägema. Ta sammus pikka mööda sinna poole kus Rnni oli alati jalutada armasta nud. Joosepil tekkis plaan pähe, ehk juhtun siin midagi
73
nägema kui enda siia põõsastesse peidan. Flõnaa mõteldes peidab ta end ühte tihedasse põsasse ära ja jääb maikselt ootama. Tüki aja ootamise järele kuuleb ta tasaseid samme ligineroat. Joosep tõsteb pea üles ja kuulatab teraroamalt, tasaselt räägib mahe naisterühma hääl mil les Joosep oma endise finni hääle ära tunneb. Joosep kuuleb roaikuses nüüd ainult ema südame löömist, siis on juba sõnu selgemalt kuulda. „Kallis Shrenhard, küll läheb aga see aeg sinu selt sis kiirelt mööda. Kas ka täna lähed tsirkusesse etendust andma ?“ „Jah mu kallis, sõnab meesterahroas tosaselt rää kides. Rüüd jõuaroad mõlemad armastajad legendiku peale ja sammuroad lähedal olema pingi poole istuma. Joosep silmitseb nüüd finnit lähemalt. Tal on taeraakarmasinine siidikleit seljas, mis tema ilusaid kehamorme roälja paista laseb. Jah kena oled sa küll mõtleb Joosep endamisi, aga seda kenamad meel on su teod. Joosep on taskust midagi rasket ja külma pihku mõtnud ja sammub hääletult istujate poole, firmestajad kes isekeskis õnnelikud olid ei pannud lähenejad tähelegi maid ajasid isekeskis juttu lilledest ja muust mis neile meelepärane oli. Selle ajaga lähenes Joosep hinge kinni pidades is tujatele, kes nüüd endiroahel midagi päris sosinal rääki sid. fikitselt praksatas üks oks astuja jala all ning andis luuraja ära. Shrenhard kargas kui aleks ta maimu enda ees näinud äkitselt püsti, kuna finni kiljatas kõmasti, kui ta enda ees nägi Joosepit laskemalmis sõjariist käes. Caskemalmis brauning käes astus Joosep Shrenhardile mastu. Wiimane oli põueoda kätte haaranud ja astus pealetungijale mastu. Kõlas hele pauk, ja kohe sellepeale teine ning mihane hääl sõnas. „!Tla õpetan sind näitle jaks sa kelmi" näitleja lamas nüüd maas ja küljest ni rises tal merd, kuna teine haaro jalas oli kust enam roähem merd jooksis finni oli käed silmeette pannud ja palus Joosepit, et ta ei surmaks mitte ilmsüütud inimest. Joosep oli Shrenhardi põueoda maast mõtnud ise üteldes:
74
„Sa näed minu käes seisab praegust tema elu, ma roõin teda surmata kui mul on tahtmine, aga ma ei taha. Cas elab edasi, ehk surgu oma haaroadesse kui heaks arroab." nKas tuled nüüd minuga tagasi/ pööras ta roihaselt Anni poole. „€i iialgi tule ma enam sinuga, miks tapsid sa tema ära, ma armastan teda rohkem kui sind, kai minema sa mõrtsukas ja ära puutu temasse mitte." Anni oli need sõnad äreroalt ja hingeldades rääkinud, kuna ta ise põlg likult Joosepit silmitses. „Ah nii, sedamoodi on siis sinu armastusega lood. Kas sa Arthur mändmetsa enam ei armasta, ja nii sama ka oma seaduslikus abielus meest. ITii on kõik sinu ar mastus sa truudusetu naine." Joosep oli neid sõnu äre roalt kahroatute huulte roahelt rääkinud. „ITla ütlen sulle, sõnas Annile üsna ligi astudes kui sa ka põlmili mu ees paluks, ei töötaks ma sind tagasi." Reid sõnu rääkides pööras ta end ringi ja põgenes nii ruttu kui tal jalad kandsid sest hirmsast paigast eemale.
Pikapeale toibus Anni esimesest kohmetusest ja nä hes, et Joosep ära põgenes, hakkas ta oma seisukorda roaatlema. Shrenhardi oigamine kostis talle nüüd kõnnu, mis näitas, et noormees oli meel elus. Anni rebis oma aluspesu küljest mõned riideribad ja sidus nendega haaroad kinni nii hästi kui see tal korda läks. Selle peale roõttis ta nooremehe kaabu lähedalt maast ja tõttas sel lega lähedal olemast allikast mett tooma. Weega niisutas ta haaroatu pead ja andis ka talle juua. noormees toibus roarsti ja küsis, et kuhu tema roiharoaenlane on jäänud, ja miks ta teda päris ara ei tahtnud surmata. Rüüd hakkas juba Shrenhard rohkem toibuma kuid siiski suur roerekaotus andis end tunda. Anni aitas haaroatu istuma kuid ta oli siiski nii nõrk, et uuesti rohule tagasi langes.
75
tahedalt teelt oli kuulda auto mürinat, mis kiirelt lähines. Hoidku küll kedagi siia nüüd tulemast sosistas Hnni ning jooksis autole mastu, sest tal tuli nüüd uus mõte pähe. Ta lehroitas kergelt taskurätikuga püüdes märku anda et ta s0ita söömis. IHasin peatus ning paar härrat roaatasid aknast mälja. Hani palus härraseid endale appi et saaks haamatut haigemajja toimetada. Ühiselt kanti haaroatu autosse ja sõidutati haigemajja. Hinna jõudes paigutasid nad haige lähemasse haigemajja, nagu arstid tõendasid ei olnud haaroad mitte rasked, paari nädal» pärast arroati, et haige roõib juba lahkuda haigemajast. Flüüd saatis Hnni oma päemi Shrenhardi korteris edasi ja tahtis temaga õnnelik olla. Ta tundis end Shrenhcrdiga õnnelikuma olema kui kunagi kellegi teisega. Selle Itaalia noormehe maade on palju kirglisem ja sügamam kui sellel inimestel, kes on külmas põhjamaa süles,üles kasmanud. Cks ole ju lõunamaa päikesel palju kuumem ja heledam maade, seda tunnistaroad ka kirju ja roärmirikas taimemöö mis siin pinnal kasmaroad. Rii on ka lugu inimesega, nii on lõunamaa inimene polju teisem kui põhjamaa poeg. 'Hõunamaa nooremehe palam armastus oli Hnni südamele nii sama nagu päikesekiired Õrnale taimele. Shrenhard oli hariduse poolest polju kõrgemal järjel kui Joosep sellepärast mõis ta ka rääkida flnnile kõigest mis roiimasel tundmata oli. Hnni süda oli nüüd täieli kult Itaalia nooremehe päralt. Shrenhard oli juba niiroõrd paranenud et jällegi teatris näidentitest osa roöttis. Ka Hnni mõis teatri män gudest osa roõtta sest oli ju tema Shrenhard samas teatris näitleja. Hnni pani juba pikemat aega tähele et keegi kaas näitleja Shrenhardi peale armsaid pilke heitis. Kord tuli niisugune näidend, kus pidi kohe nooremehe roahel kaksikroõitlus ettetulema ühe neiu pärast. Üheks noormeheks oli Shrenhard, kuna teise meesterahaoa osa floreida enda peale roõttis. näidend oli hästi kätteõpitud ning pidi nüüd hästi mälja tulema.
76
fIoreida astus näitelavale nüüd meesterahva riides ning mängis ka ühtlasi armastuse osa. Peagi tuli näidendi põnevam silmapilk kätte. ' See noor Itaalia naisterahvas kes oli ennemalt Shrenhardi armuosaline olnud seisis nüüd oma armsamaga vasta misi, kelle oli üks võõras naisterahvas temalt äravõtnud. lust see äratas vihatule lõkkele floreida palavas rinnas. Ta oli juba mitmel korral vandunud Shrenhardile kätte maksta kuid ei olnud leidnud selleks parajat silmapilku. Flüüd näis aga selleks paras silmapilk tulnud olema kus ta võis kättemaksta. See ilus naisterahvas kelle pärast pidi nüüd kak sikvõitus tulema kahenooremehe vahel seisis seljanajakile jämeda puu najal ja vaatles võitlust pealt ja lau sus. „See kumb jääb teise võitjaks seda tahan mina armastada, sest mina armaslan vahvust.“ neiu luges üks, kaks, kolm ning lõi igakord lugedes käed kokku. Wasfased jooksid kokku põueodasid ees hoides. Shrenhard mõtles, et floreida ka nii sama näideniit mängib nagu temagi, floreida oga varitses seda silmapilku mil saaks oma oda vastase südamesse puurida. Wõitlus ei olnud pikk sest äkitselt puuris floreida oma oda sügavalt Shrenhardile rindu. Wiimane tuikus ja langes oiates maha. „miks tapsid minu sa floreida?" sosistasid ta kah vatud huuled, ning peale selle kaotas ta meelemärkuse. nüüd nägid ka pealtvaatajad, et asi oli tõsine aga mitte enam näidend, .näitelavale lasti kohe eesriided ette ning peagi toimetati arst kohale. Arstid vaatasid haava üle ja panid ta lahasse. Arstide arvates oli haav elukardetav. Waheajal oli floreida end ümber riietanud ning tõt tas haavatu juurde tagasi. Ta langes Shrenhardi ette põlvili ja palus ärdasti. „Kal!is Shrenhard, andesta mulle ma ei teadnud mitte suures meelesegaduses ja vihahoos, mis ma tegin. Sa teadsid, et ma sind palavalt armastan, sina aga
77
murdsid oma tõotust jo hakkasid Oht teist naisterahvast armastama. Seda ei suutnud ma aga kannatada ja sel lepärast ma tahtsin sulle kättemaksta." Shrenhard ei vastanud midagi toreidale vaid oigas ainult mõne korra mis tunda andis, et haavatu seisukord küllalt raske on. Arstide soovil oli haavatu üksinda kästud jätta, et tal oleks rahulisem olla. floreida ei leidnud aga enam kusagilt rahu. Ta tundis suurt kahetsust oma teo üle ja soovis nüüd, et haige haav võimalikult kergem oleks. Ta ei suutnud kaua rahutusele vastu panna mis tema südamesse maad oli võtnud, ja läks ühe kõrvalukse kaudu sinna tuppa kus Shrenhard haavatult voodis lamas floreida astus tasasel sammul Shrenhardi voodi ette ja silmitses oma magavat ohvrit. Sügav kahetsuse tunne tungis õnnetu naisterahva hinge, kui ta pilku oma ohvri kahvatule näole heitis. miks pidin ma kül seda tegema, kas pidi seda kõike tarvis olema, nii lendasid mõtted tal kiirelt peast läbi. Wõibolla on tol praegust suur valu sellest haavast mida ma talle lõin, kui ta peaks paranema kas hakkab ta mind veel kunagi armastama või ci? €hk armastab oma praegust mõrsjat endiselt edasi. — 3ah, ka see valu polnud sugugi kerge see mis ta selle võõra naisterahva armastamisega ja ühtlasi minu unustamisega mulle südamesse lõi. meeleheitlikult põlvitas naisterahvashaavatu voodi ette. Sel ajal kui floreida haige noormehe ees põlvitas, avas haige parajasti oma silmad, noormees kohkus esiteks ära kui nägi oma voodi ees võõrast naisterahvast põlvitamas, suur oli aga ta üllatus kui ta põlvitajas oma vaenlase ära tundis. „Ka!lis Shrenhard, ometi ükskord avasid sa oma silmad, tõota kas lubad mulle minu rasket süüd andestada või mitte, sellega võtaksid sa suure valukoorma mu hingelt ära.“
78
Haige noormees poni tähele naisterahva hinges ka hetsust oma teo Ole, mis ta äkilise meelega oli enne toime pannud. Ta vaimusilma eest lendasid kiirelt määda en dised õnnelikud ojad, kus ta selle naisterahvaga oli end õnnelikuna tunnud. — Kuidas oli ta teda enne palavalt armastanud ja tema omaks lubanud jääda. Siis tuli aga äkki see võõ ras naisterahvas nende õnne vahele. Tema vaade mõ jus nooremehe peale, nii et ta unustas oma endise armas tatud floreida ja oma südame temale kinkis. Floore kuumaverelise Itaalia naisterahva hinge ei olnud aga see mahtunud, tema sQda ali endiselt noore mehe küljes kinni ega saanud tema küljest end lahti kis kuda. Siis oli ta suures meeleheites hirmsa teo korda saatnud.
* nüüd aga põlvitas see naisterahvas tema voodi ees ja kahetses oma tegu ja palus temalt andeksandmist, noormees võttis oma jõu kokku, köhatas korra oma hääle puhtaks ja pööras pool sosinal naisterahva paole. „
„ mitte sina ei ole süüdlane floreida, vaid nii sama ka mina, mina ärritasin sind sellele teole ... noormees jättis jutu katki, äge palaviku hoog tuli talle peale. „Sa ära püüa rääkida palju, see on sulle raske ja sünnitab asjata valu, ütle mulle ainult üks sõna, sest saab mulle küllalt." Haige oli end vahepeal jälle kogunud ja sõnas floreida rääkimise peale talle silmi vaadates. „ITUda pean ma siis sulle vastama" ja noormees laskis oma silmad ringi käija, nagu püüaks ta kusagilt parajat vas tust otsida. Ta hinges oli käimas suur võillus ja pin gutus, millest ta nii kergesti jagu ei tahtnud saada. Jah, mida pean ma talle vastama, kas pean talle kõik andes tama mida ta teinud, j j selle kelle pärast see naisterah vas mind haavas, tema pärast unustama? floreida nägi ära, et noormees temale nii pea ei tahtnud vastata vaid millegi üle oma mõtteid pingutas, mida ka tema arusaama arvas, ning neiu oli meeitheitmas.
79
«Shrenhard, palus neiu murtud häälel, luba ma ro9tan su käe oma pihku, see rahustab mu meelt ja südameroalu, kui sa tõesti ei tahm enam mulle andestada ega taha mind enam näha, siis ei taha ma ka enam elada. ITta tahan siin sinu haigerooodi ees oma kurrood elupäeroad lõpetada, et sinul mitte enam rohkem teepeol ees olla. Reiu pilk oli nüüd nooremehe näo peale sihi tud nagu ootaks ta sealt meel midagi oma murtud süda mele. Siis oli kuulda ukse taga samme, keegi tuleb käis mõte tal peast läbi. Reroolroer läikis neiu käes, kõlas pauk ja roiimane langes põrandale. flrst kes koridorist tulles pauku oli kuulnud, kiiren das oma samme paha aimates ja tõukas äkitselt ukse lahti. — Ta ees lamas põrandal maas naisterühmas, kuna ta kõrroal lamas läikiro reroolmer ning hõre suitsupilm kattis toa. noor arst kogus end ruttu ta astus naisterühma juurde, kiskus tal riided rinna pealt lahti ja hakkas haaroa järgi maatama. Reiu oli kergelt haaroatud. Kuul oli küll südame poolt rinnast sisse tunginud aga oli ainult kergelt hoo manud. Haige oli praegu sügamas minestuses. Ruttu püüdis arst roerejooksu takistada. Ta tegi hädasideme, ning sidus haaroa kinni. Siis kõlistas ta omale abi kes haige aitaksid ära kanda. Kutsutaroad ilmusid peogi kohale. Rüüd pandi floreida, kes ennast ise haaroanud oli kanderaamile ja kanti kõrroaloleroasse tühja ruumi kus raroitsemine uuesti käsile roõeti. Shrenhard, kes alles isegi roäga haige, oli see juh tumine tundumalt põrutanud. Ta lamas oma rooodis suu res palamikus, kuna kahroatute huulte mahelt mõned se gased sõnad kuuldaroale tulid, flrst silmitses teda teraroalt, katsus pead ja roerelööki ning sõnas oma kaaslas tele. «Hingamine on kaunis korras poleks nüüd enam seda roahejuhtumist olnud selle naisterahroaga oleks ta roarsti tennisel olnud, sest see on nagu näha teda kõmasti
80
Ärritanud, äga siiski hoolsa ravitsemise läbi võib tast veel pikapeale terve mees saada.“ nüüd anti haigele rohtu, mis ta südant pidi rahustarna ja talle uut jõudu andma. Siis heideti pilku veel korraks haige peale, ning mindi teist haiget vaatama. floreidale anti samuti kangeid rohtusid, ning peagi lõi noor naisterahvas oma silmad lahti. „mis on minuga juhtunud, olid haige esimesed sõ nad. Kus on Shrenhard?" Rahustage, rahustage end preili, rahustas arst. Shrenhardil ei ole ju ameti mitte surmav haav. Püüdke aga võimalikult rahulik olla, siis tuleb tervis peagi tagasi. Rrst kes ka mõlemife haigete vahekorda tundis, püüdis nüüd haige meeleolu veel tõsta ja sõnas juurde. „!Tla loodan, et teie mõtted ühekorra kokku lähe vad ja et saate ühekorra mõlemad veel õnnelikud olema."
nüüd heidame pilku vähe tagasi ja vaatame kui das käib selle naisterahva käsi, kes ka selles kurbmän gus tegelane on ja kes oli Shrenhard Shulbergi armas tuse võitnud. Rnni kes 5hrenhardi juhatusel ja soovil oli esime sele kohale istuma pandud, et kogu vaatemäng oleks paremini näha. , Ta istus noore äbielupaari Ragner Groiteri ja tema abikaasa mjlvi €rene kõrval, noor proua oli Rnnile hea sõbranna ning ühtlasi armastas ka väga teatris käija. Ctendus oli olnud väga põnev, mil põhjusel ka ise äranis rohke pealtvaatajate pere oli kokku tulnud. Kui võitluse silmapilk kätte jõudis ja kõigile hirmus tõde selgeks sai mis näitelaval aset leidis tõusis saalis Üldine segadus. Rnni kes asjakäiku lähedalt oli näinud langes suurest ehmatusest minestusse, kuid toibus peagi hoolsa Rlilvi €rene ravitsusel. tflilvi abikaasa ei vao tanud aga Rnni peale kuigi hea silmaga. 81
Härra Ragner sai asjast roäga hästi aru ning teadis mil põhjusel oli terme kurbmäng sündinud. Tema arroates oli kõiges selles kurbloos Rnni süüdlane. Oli ju floreida temale sugulane ning nad olid olnud alati heas mahekorras. Ta 'püüdis aga oma meelepaha sellepärast alla suruda, et ta abikaasa aü Anniga heas roahekorras ja läbikäimi ses. €t ta oma noort abikaasat ei tahtnud pahandada, tegi ta parem end nagu erapooletuks. Wahepeal oli rahcoas teatrist juba lahkuma hakkanud, enamalt endi roahel sündmust arutades. ITlõned aru tasid asja üht, ja teised teist moodi. Küll orcoati, et on õnnetujuhusega tegemist ja roõib ka olla roihacoaenuga. Rnni seisis kui ei mõistaks ta enam midagi peale hakata. Rahroa kõne kõmises tal kõrrous, kuna peas igasugused mõtted lendasid, mis pean ma kül lõpuks tegema, küsis ta eneselt. Shrenhard on raskelt haacoatud, ja kas ta üldse enam paraneb on teadmata. Rüüd ei roõta mind ka Joosep enam coastu, kui ma tahaksin tema juurde tagasi minna. Küsicoalt, nagu nõu otsides, roaatas ta oma sõb rannale otsa ja sõnas: „Kollis Crene, andke mulle nüüd head nõu mis pean ma peale hakkama, nagu näete on asi kõige pahem. Kas roõiksite mind nii kauaks enda juurde roõtta, kuni näen kuidas kõik asi läheb ja saan endale mingit kohta muretseda?"
„miks mitte, heameelega, sõnas heasüdamline proua, ma aga ei tea oma pead seda asja otsustada maid rää gin enne sellest oma abikaasale, ma loodan, et tal ka selleroastu midagi ei coõiks olio. Wiimasel polnud ka selle roastu suuremat midagi ning otsustati siis ühisel nõul Rnni endi juurde teenistusse roõtta. Sellest ajast peale hakkas nüüd Rnni oma uues kohas elutsema. €t noorproua hea inimene oli ei olnud Rnnil tema teenistuses suuremaid raskusi. €lu paistis tolle siin parem kui ta seda oli endale enne julgenud ettekujutada.
82
Selle asemel oli aga Annil oma raskused siiski kanda, nüüd kus Shrenhard oli haigerooodis, ja Joosepist oli ta ka muidugi põlatud. Anni sai nüüd hingeliselt palju kannatada mis tema peale ka palju mõju acoaldas. Tema lõbus meeleolu oli täiesti kadunud ja selle asemel oli kurbusejoon noore naise südames maad roõtnud. Kuu aega oli Annil ilma mingi suurenw mahejuhfumiseta möödunud. Ta polnud oma uuest elukohast kellegile mingit märku annud ega polnud ta ka Shrenhordist midagi kuulnud. Ühel päeroal kui Anni oli jälle oma mõttetesse süroenenud, astus proua Groiter tuppa, nähes Annit süga mas mõttes ja mureliku näoga, küsis ta osaroõtliku näoga, mida see jälle peaks kurroastama. „€i maksa mitte nii palju kurroastada, see mõjub teil roiimaks terroise peale. Jätke moha kõik mured ja tehke rõõmus nägu ette." Anni oli oma proua juttu naeratades kuulanud ega lausunud sellepeale midagi. nähes, et proua otsib oma käekotist midagi, muutus Anni meeleolu roeidi rõõmsamaks. «Kas toote mulle kirja mõi mõningaid uudiseid." * Kirja mul just ei ole, aga uudiseid on mul natu kene küll," sõnas proua ja ulatas Annile kaks pilti ja kihlakaardi. «Shrenhard ja floreida on kihlatud, sõnas Anni sellepeale kuna ta palged ära kahmatasid, ja pärast uuesti punaseks muutusid. «Seda ma mõtlesin kohe. Tähendab nad on siis terroed ja juba kihlatud, nii see nüüdne elu on, esiteks tapatööd ja pärast kihlamad." Proual ei jäänud ka muud kui Anni sõnu tagant tõendada. «millal peaksid siis need pulmad olema?" «Oli kuulda, et teise kuu kümnendal, sõnas proua. «Tõesti imelik inimene roõib see Shrenhard olla.
83
Ta roõib andestada isegi enda mõrtsukale ja põrast isegi temaga meel abielluda 1“ „€ga roana arm ei roosteta," poolt juurde.
sõnab proua omalt
Proua roõttis kaardid laualt ja läks sellepeale uksest roälja. Anni jäi kesk tuba seisma ja roaatas minejale järele, kes ust enda järele kinni tõmbas. Sügaro kahetsusetunne roõttis flnni südames nüüd maad ja tasaselt sosistas ta oma kahroatute huulte roahelt. „Oh Shrenhard, miks olid sa ometi nii muutlik ja lasksid kõik nõnda sündida." Wiimaseid sõnu rääkides olid pisarad noorel naisel mõõda palgeid alla jooksnud. Sel päeroal kui Shrenhard Shulbergi ja ?loreida Helbergi pulmapäero oli, pidi flnni üksi koduhoidjaks jääma sest, et tema härra ja proua olid mõlemad pulma peost osaroõtma palutud. flnni käis tubades edasi ja tagasi ega teadnud mida etteroõtta. Ta roaatas tihti aknast roälja nagu ootaks ta sealt kedagi tulema, tõstis roaase kummutil, tõukas jalaga toole ja tõstis neid põrast jälle uuesti üles. Südamerahu oli täielikult tal kadunud kuna selleasemel oli pahameel ja kurroastus maad roõtnud. nõnda oti lõpuks õhtu kätte jõudnud ning päike roeeres metsade ja mägede taha parajasti looja. flnni läks kööki, et õhtust roalmistama hakata. Chk küll majahärra ühes oma abikaasaga pulmapeol oli, pidi ta hooroipöisile ikkagi midagi õhtust roalmistama. Õhtusöögil märkas ka tema, et flnni meeleolu just kuigi lõbus ei olnud, naljatades pöörab ta ennast suure kassi poole kes alati lauaääres istus, ja küsib temalt. „Kuule kass kas oled sa meie perenaisel mõne tald riku katki teinud, et ta meel nõnda halb on? flnni kes pliidi juurest hooroipoisi kõnet oli kuulnud lausus naeratades selle peale. „miks teie oma roana sõpra süüdistate tema ei ole midagi kurja teinud."
84
Hooroipoiss ei roastanud flnni jutu peale midagi* Heitis karra pilgu sinna poole naeratas ja ei reastanud rohkem sõnagi. Wahepeal oli sööja endaga malmis saanud ja läks mälja, et puid meel homseks malmis tuua. Peale õhtuste toimetuste walmissaamist läks flnni oma tuppa ja heitis moodi, et piinaroatest mõtietest sell moel mabaneda. Uni ei tulnud aga peale maid jättis ootaja saatuse hoolde. Kurroalt ja üksinda oli flnni nüüd omas toas ega teadnud millega oma kurbtust ja igamust ära peletada. Samuti hui flnni üksilduses istus, oli ka hooroipoiss Cndel üksi omas toas ja mõlgutas mõtteid. Talle kerkis tüdruku kuju tihtipeale silme ette kellega ta natukese aja eest kõnelenud oli. ..Paistab päris kena tüdruk olema kui läheksin natukene tema juurde aega roiitma. Pererahroas on ka kodunt ära ja mis ma siin ikka üksinda mähin." Sellepeale silus noormees oma pead, kohendas rii deid ja sammus tüdruku toa paole. Ta koputas ja kui toast sisse öeldi, astus Cndel üle läroe tuppa. „Wabandage, et teid tülitama tulen, mul tuli mõte teie seltsis mähe jutustada ja aega roiita. Rägu näha olete nii sama üksinda toas nagu minagi." „€ks istuge sõnas flnni ja roiipas käega tooli poole." Wõõras tänas, jäi aga püsti ja püüdis Anniga juttu teha. „Teie olete ka alati kodune inimene kas teil ka mõnd ”tuttamat pole kellega roõiks roahest igaroatel tundi del aega mööda saata?" „Pole mul siin suuremat tutrousi midagi, sõnas flnni. Olen roõöras siin linnas ega tunne siinseid inimeisi kuigi hästi." „Sama roiga on ka minul, et pole tutrousi ega ka sõprade ringkonda."
85
«minu elukäik oli ennemalt palju rõõmsam kui ta nüüd on, seletas hooroipoiss kes kõnelemise hoogu oli sattunud. Hiies aasta tagasi elasin ma oma hea abikaasaga rõõmsaid ja õnnelikke päeroi. Oleks sel ajal keegi mulle ütlenud, et see ilus elu peagi saab lõpetud, poleks ma seda kuuldagi tahtnud maid oleksin talle naernud näkku. Saatus aga ei tahtnud, et meie peaksime nii Õnnelikke päemi kaua elama. Siis tuli surm oma kurja käega ja roiis minult mu armsa abikaasa ära. flüüd on ta juba üle poole aasta mulla põues puhkamas ja kõigist neist maapealsetest mu redest roaba." «niisugune on siis minu elukäik olnud," seletas €ndel oma elulugu Hnnile. «Kas teie roast olete nüüd nii lahke ja jutustaksite ka oma elulugu minule mõne sõnaga." «minu elulugu pole just teab kui roosiline olnud, ega ole ka just kõige pahem. Wahel oli minu elumeri ilus ja roaikne kuid roahest ka tormine ja mässaro." «nii see on teie räägite päris tõsist juttu. €ga iga kord ei ole elumeri ilus ja roaikne, mõnikord on ta ka tormine." «Istuge ometi toolile, miks teie püsti seisate, teie olete ju isegi terme päero tööl olnud," sõnas Hnni. «Tänan, tänan küll saab, ega ma nii roäsinud ei olegi, mees kes riigiteenistuse on läbiteinud ei tohi ju nii ruttu ära roäsida." Ta astus naisterühmale lähemale ja sõnas: „Wast olete ehk roäsinud ma tülitan teid siin oma loriga, ehk tahate puhkama minna."
86
»Pote sellest midagi rääkis finni omalt poolt, ega sest puhkamisest nüüd nii häda ei olegi, flega ju on pikol õhtut kallalt, et juttu mesta." noormees roõtab finni käe ja sõnab: «Teid teeb roist rahutuks Shrenhardiga endine roahehord. «Teate teie siis meie endist roahekorda Shrenhar diga?" —■ „1ah ma tean sellest loost nii mõndagi, sõnas noor mees kui ma alles siia tulin siis härra rääkis mulle ühe korra neist juhtumistest." — finni kes enne, oli rahuliselt nooremehe kõnet kuu lanud, muutus nüüd rahutumaks, Flärroiliselt näppis ta pabarilehe kallal mis tal peos oli, nagu oleks see toiming ia| just nimelt tähtis. Weri oli näkku malgunud mis sel get tunnistust andis, et tal Shrenhardi meeletuletus ei meeldinud. «Preili Rnni, unustage möödunud ajad milleks neid kõiki nii südamesse mätta, fleg roõib ju kõij? haamad parandada ja teie eiulaema jällegi õigele teele paigutada." Wiimaseid sõnu rääkides oli noormees tugemalt finni kätt surunud ja talle sügamalt silmi maatanud, nagu otsiks ta sealt oma sõnadele kinnitust. «Praegusel korral oleme peaaegu ühesuguses seisukor ras," jutustas noormees nüüd juba hoogu sattudes edasi. «Kas ei roõiks meie endi roahel midagi tõsisemat ning paremat roahekorda luua. Oleks meil siis ju palju parem ja lõbusam jgaroaid aegu mõõda saata. Teie olete tõesti haruldane naisterahroas keda ma üldse olen kunagi kohanud. Teie silmaroaade on nii möjuro, et kes neid silmi on korra näinud nendest nõnda kergelt lahti ei saa. ITlida arroate minu küsimuste kohta preili Anni ja mida arroate mulle sellepeale roastata?" —
87
finnil, kes nooremehe juttu oli kuulanud, kattis nüüd kerge puna üle ta ilusate põskede. Kiirelt lendasid minetoiku marjud ta maimusilmade eest mõõda. Shrenhardi kuju kerkis jällegi ta maimusilmade ette, ehk ta teda kQi oli püüdnud oma meelest ära roõõrutada. Sellest see ka siis tuligi, et ta ci saanud nooremehe kQsimustele nii ruttu mastata. naisterühma silmadest luges aga noormees nõus oleku pilku mida aga see meel amaldada nii pea ei tahtnud. Kui noormees oma küsimust meel püüdis korrata ei jäänud ka Rnnii muud üle kui tema küsimusele jaatamal* mastata. Cõunamaa nooremehe silmamaade ei jätnud ka selle põhjamaa naisferahma südant liigutamata, kelle süda isegi armu igatses.
nii loas Rnni endale jällegi uue tutmuse Ragnerite hoomipoisi €ndel Weebreyga.
nüüd istusid mõlemad kaasteenijad ühiselt käsikäes ja ajasid juttu endistest ja praegustest aegadest. Rnni südamest olid peagi ununenud endised rasked haamad. — See noormees mõis oma jutuga ta rahutut südant maigistada ja endised mured ja molud eemale ajada. Rääkides ei pannud kumbki tähele millal aeg nii kiirelt möödus kuni suur seinakell ühekorra kaks lõi ning hilist öötundi kuulutas, noormees tõusis istmelt üles, surus meel korra tugeroalt Rnni kätt ning tegi minekut. Oma tuppa astudes kuulis ta, et keegi hobustega märama ette sõitis. „Wist on härra juba tagasi," rääkis ta enda ette ja tõttas mäljc, et hoomimäramaid omada. Raskeid märamaid lahti tõmmates nägi ta, et härra para jasti moorimehelt maha astus ja oma abikaasat järele aitas. Hoomipoiss termitas miisakalt, aitas noorehärral
88
sumadani tuppa kanda, jättis head ööd ja läks ale Öue enda ette roilistades tuppa. —
Joosep tormas kui hirmust aetud mööda pimedaid, tänamaid edasi. Ta ei teadnud isegi kui kaua ta olj nõnda tormanud kui miimaks suurt roäsimust oma kehas tundis. Süda peksis tormiliselt kuna tugem hingeldamine kiirest tormamisest tunnistust andis. Ta peatus Ohe tänaroaristsel ja mõttis kaabu peast, et end Õhtuse jaheda Õhuga meidi jahutada. Hirmus möödunud silmapilk ei tahtnud tal meelest ära nii ruttu minna, mida tegin ma kiil oma suures roihahoos, — küsib ta iseendalt. Peaks see haamatu nüüd tõesti minu kae läbi surema, mis saab siis edaspidi minust? la selles kõigis on süüdlane see nais terühmas, ci mitte keegi muu. — Kõrrous aga kumisesid ikkagi meel alles hilja kuuldud sõnad: „€i iialgi tule ma enam sinuga tagasi sa südametu mees, sa oled ta tapnud, — oled ta mõrtsukas." „Wõtku kurat niisugust naist T Kas pean siis mina õige teda meel paluma minema ? „Kui on ta juba korra läinud siis mingu ma tahan ta oma südamest täiesti mälja heita. Kui ei ole enam naisi siis ei ole ka see enam naine kellega mõiks läbikäija.4* Sammudes kuuleb ta, et keegi lähineb, oli juba jutu ajamist kaunis selgelt kuulda. Joosepil polnud taht mist kellegiga kokku puutuda, ta keeras teiselepaale tee äärt, et mitte kellegile oma äremat meeleolu näidata. Peagi märkas kõndija, et oligi ama korteri ukse ees. Tuppa astudes süütas lambi ning istus mäsinult sohmale, et mäsinud jalgu puhata. „On ehk ka mul närmide jõuks rohtu kadus, sõnas ta ja hakkas kapist midagi otsima ning tõi sealt punase meinipudeli mälja. Ta jõi ühe ju* tiga kaks klaasi täit pudelist ära, miskas siis klaasi lauale ja istus uuesti sohmale.
89
„Wana fillendorf lubas end reisuks roalmistama hakata, parem lähen maatan kaugel ta oma asjaga juba on. Puhkamisest ei tule mul nii-kui-nii praegust midagi mälja. Kohale jõudes tõttas manahärra talle rõõmust sära' mai näol mastu. ,.Tulge aga tulge tahapoole mu hea sõber, nagu näete olen end juba reisumalmis seadnud." „Tulge istuge siia ja kõnelege kuidas teie seisukord ka nüüd on? Kuidas on lugu teie finniga, on ta juba koju tulnud?" Joosepil ei meeldinud finni meeldetuletus, see kiskus jällegi manad haamad meel rohkem lahti ja tuletas allesjuhtunud sündmust talle meelde. „€i ole minu finnit kül meel kusagilt mälja tulnud ega tulegi. Ühtlasi on ka meie mahel igasugused roahekorrad lõpnud. Ulul pole enam isu siin linnas elada maid tahaksin siit meeleldi kiirelt minema saada. Prae gust ei ole mul tuju rohkem enam sest asjast kõneleda edaspidi räägin teile rohkem. Olen nüüd ka nõus teiega ühiselt pikka reisu ettemõlma." — „Teie rõõmustate mind oma sõnadega tõesti härra Orauberg, kui lugu nii on siis pole muud kui seatke aga endid reisumalmis, et meil enam ei oleks asjata takistuisi." Wanahärra jutt oli olnud Joosepile meelepärane. Ta jättis nägemiseni ja tõttas kiirelt oma korteri poole mis sealt mitte kaugel ei olnud. flüüd algas kibe asjadepakkimine ja korraldamine, milles ta kaunis osaro oli. Kaks suurt sumadani mõtsid kõik suurema jao kraami endi sisse kuna muist mähemaid asju roäiksesse käsikohrori äramahtus. — Kui kõik malmis oli uratas ta meel hoolega toas ringi nagu kartes midagi maha jääma. Kõik on siis seda korda koos, ega ole mul siia tuppa enam midagi mahajäämas. nüüd pole muud kui kiiremalt minema.
90
Ta jättis pakid esialgu põrandale nagu nad olid ja tõttas majaperemehele oma minekust teatama ja ka üht lasi lõpuarvet tegema. Härra Shrocldmann kellele Joosep oli juba ennemalt teatanud oma lahkumisest ei pannud nüüd nooremehe minekut ka palju imeks. Küsis muuseas uue reisu eesmärgist ja nii äkilisest sõidust. Kui Joosep oli oma korteri arme tasunud jättis ta korteri peremehega südamlikult jumalaga ja tegi minekut. „Õnn kaasa teile härra Grauberg, ning pidage ka mind meeles kui te võõrsil olete sõnas peremees lahkujäle järele. Joosep tõttas kiirelt minema, et voorimeest leida kellega saaks oma pakkisi Hllendorfi juure toimetada. Otsitav oli tal peagi käes, pakid pandi vankrisse ning sõideti ära. — Hommikul coara olid mõlemad reisijad jalul. Peagi oli rooorimees ukse ees kes pakid ja kohvrid peale pani ning siis algas Ühine sõit jaama. — Teel püüdis Joosep oma rusutud meeleolu ilusa loo duse silmitsemisega lahutada. Kaugemale ja kaugemale jäid neist iuttavad majad ja kohad maha, kuni lõpuks jaama jesisel peatuti. Hüüd oli vanahärral Joosepist suur abi. IToormees aitas tal pakkisi kanda mida vanahärrat kaunis ohtrasti kaasas näis olema. Rong millega nad roälja sõitma pidid oli jaamaesisel ja pidi mõne minuti pärast väljuma. nüüd oli vanahärral jällegi Joosepist suur abi. noormees avitas tol pakkisi peale toimetada, et õigeks ajaks rongile jõuda. Olid reisijad end vagunisse sisse seadnud kõlas vile ja rong hakkas tasaselt liikuma. — Joosep heitis pilgu läbi akna välja ja püüdis veel ümbrust silmitseda. Tal oli tunne nagu näeks ta seda maastikku veel viimast korda. Jlusad maakohad kadu sid kiirelt silmist, kuna vahetevahel mõned postid vaguniakendest mõõda vilksatasid.
91
Joosep tahtis oma meeleolu toeidi lahutada. Tal polnud enam isu üksilduses istuda ja aknost roälja roaadata. Teises roaguninurgas istus salkkond lõbusaid noor mehi kes endi roahel rõõmsalt jutlesid ja naljatasid. Joo: sep istus noormeestele lähemale, et saaks mast nende seltsis igamat aega mööda saata. noormehed alustasid lõbusa laulu üles, et endi ja teiste reisijate meeleolu tõsta. Joosep kuulas roaimustaduit ilusal laulu ja nüüd märkas ta isegi, et ta meeleolu märksa parem oli. Cauldes ja naljatades läks nüüd aeg kiirelt edasi. Joosep ja manahärra olid koguni rõõmsas meeleolus. Raljatades ja lauldes ei pandud tähelegi kuidas aeg möödus. Kiirel! tormas rong edasi, ikka lähemale ja lähe male roiies reisijaid oma eesmärgile. Hakkas juba lähe nema õhtuhämarus kui rong lähines Berni roaksalüe. Juba roõisid reisijad silmitseda kaugelt linnatornisid ja kõr geid maju. finn näis oleroat loodusliselt ilusal kohal, seda mõis ainsa pilguga kohe näha. Rong peatus peagi uhke jaamaesise ees. Reisijad, kes suuremad tuttaroad olid, pigistasid lahkumisel soojalt üksteise kätt ja astusid rongilt maha. — Härra flllendorfile oli jaama, tütar ja roäimees roastu tulnud, et oma isa roasturoõtta. Wanahärra meel oli ko guni rõõmus kui nägi, et ütar oli ka teda meelespiaanud ja temale roastu tulnud. Härra Hlltndorf tutroustas noorernhroale oma uut sõpra, ning siis asuti ühiselt teele linna poole kus roanahärral maja pidi olema. Hlaja oli ilusal kohol teda ümbritsesid tagaküljelt ilusad suured puud, mis selle majale meel suurepärasema roälimuse andsid. Peagi kanti reisilt tulnud roanahärrale ja ta sõbrale maitsero õhtusöök lauale, naljatades ja rõõmsas meeleolus istusid nüüd roõörad lauda ja asusid 92
kehakinnitama. Wana hallipeaga teener pakkus toite ringi ja maias kallihinnalisi roeinisid klaasidesse. Õhtusöögi ajal rääkis roanahärra ama uuest sõbrast, elupeastjast oma lauakaaslastele. „Kuulake teie koosolijad, alustas ta, see noormees kes istub siin minu kõrroal on minu hea sõber, kelle olen ma omale Itaaliast leidnud. See oli kord kui ma olin jälle oma igapäeroasel supelusel, kui mulle krambid lõid ja ma pidin oma elu sinna jätma. Siis tuli see noormees ja päästis minu ära sellest hirmsast surmast. Poleks teda seekord seal olnud, siis coõibolla poleks ma mitte enam teie seltsis siin!" Haod tõsteti ühiselt klaase ja lasti roanahärra ühes oma julge elupäästjaga elada. Kõik seltskond oli Joosepist roaimustatud ja tänasid teda tema roahroa teo üle. Iseäranis tänulik oli roana Hllmdorfi tütar, kes Joosepit tänas südamest tema roahrouse üle. Kagu see aeg oli aga Joosep ise koguni sõnakehro. Kui talt midagi küsiti ehk jälle tema auks klaase kokku löödi roastas ta lühikeste ja otsekoheste tänusõnadega. Tihtipeale pidi roanahärra oma sõpra rõõmustama ja elus tama, kui see jälle oma ette mõttesse jäi. Oli juba hiline õhtutund kui seltskond laiali roalgus, et reisilt tulijad saaksid puhkama heita. Joosepile oli ka roäsimus juba peale tulnud, nii polnud tal ka midagi selleroastu kui talle magamisase kätte juhatati. Peagi täitis suur roaikus maja. Hommikul ärgates oli kõigil meeleolu hea. Uni oli kõike hästi kosutanud, iseäranis heas tujus oli roanahärra. Rõõmsalt naljatas ta igaühega kes talle roastu juhtusid. Peale hommikusööki tahtis majahärra oma asjad kõik läbiroaadata mida ta ka oma sõbrale näidata lubas.
93
Pärast roiis roanahärra oma sõbra rohtaeda et roärsbes õhus jalptades aega toiita- Kesk aeda oli ilus roeibene purt^kaero, mis tibadena mett lilledele raiskas. Siin ja seal teeäärtes mõis igalpool ilusaid õitsroaid roärroilisi lillesi silmitseda, Kesk aeda oli ilus ilupuudest istutadud lehtla, kus kuuma päikesekiirte eest oli istuja kaitstud. Igalpool põis näha suurt maitserikkast ja hoolsat korraldajat katt. Köjk selle oli seadnud ja korraldanud roana flllendorfi tütar fllice, kui ta alles kodus oli. nüüd oli ta aga abiellunud enda mõisarentniku pojaga. €hk noormees kül just fllice seisuse roääriline polnud, aga et ta oli preili fllice südame kord ära roõitnud ei tahtnud ka roana härra noorteinimeste õnnele teele ette minna. Wanahürra oli mõisa annud siis roäimehe ja tütre kütte milles need nüüd elutsesid. Teener kandis roeinipudelid lehtlasse, ilusa, ümarguse laua peale ja pöördus minema. Wanahürra juhatas ama sõpradele istekohad kätte ning siis hakati roabas looduses lõbutsema. Wanahürra küsis roäimehe käest mõisa käekäiku järele, sest oli ta ju nüüd hulk aega kodunt eemal olnud. «Kuidas on aga lugu selle suroilaga mille me mine raal keroadel ehitasime. Kas on ka seal juba huroireisijaid sees?" „lkka on ka sõnas roäimees oma äiale karoalclt silmi roaadates. Suroila on koguni täis. Seal on kõigilt poolt huroireisijaid sees. FTlõned peatumad päris pikemat aega. Isegi Cestist on neid sinna kokku rooolanud. „ma kuulsin te rääkisite, et isegi Cestist olla seal teie suroilas peatajaid, rääkis nüüd loosep roahele. ITlul oleks ka hea meel kui näeksin hulga aja tagant oma rahroust."
94
Warsti peale selle tõi teener kirja, Wanahärra sil mitses posti templit ja märkas, et kiri oli ta enda mõi sast tulnud. , Kirjas oli öeldud, et härrat palutakse mingisuguse tungima asja pärast kadu sõita. mõne minuti pärast sõitsid Rüce ja ta abikaasa mõisa poole teele. Joosep ja manahärra jäid nüüd kahekesi aeda juttu ajama. Wanahärra otsustas nüüd meidi puhkama heita, sest ilm oli ka lämmatamalt palaro. Wanahärra jäi peagi mait mis tunnistust andis, et temast uni juba mõimust oli saanud. Joosep aga selle masfu ei saanud oma silmi kinni lasta. mõtted ei annud talle rahu. Tal tuli meelde kodu maa, kodused sõbrad, tuttamad ja ta lahkumine kodumaalt. Tute aga jälle peagi tagasi kõlasiroad ta mana tädi sõnad tal ikka kõrrous. Ka lTUralda kuju kerkib ta maimusilma ette. Selgelt on meel meeles tal need sõnad mis ta rääkind oli fTliraldale, siis kui Rnni tal meel tundmata oli. Kuidas olid nad kõndinud kahekeisi Rnniga ilusas Itaatlia looduses. Ja kus peaks olema siis nüüd see Rnni, see ilus Rnni. Ta on muidugi kaugel ja ei tea kui roo siline käekäik roõib tal seal olla. Rga kes on selles süüdi, et see asi nõnda pidi minema ? Wõib olla on ta ka õnnelikum praegust koi mina, kes mõib seda teada, mina poleks teda kül mitte enesest ära tõuganud, Selleskdigis on ta ise süüdi, et see nõnda pidi minema. On ta ehk endale jälle mõne uue leidnud kes seda teab, see oli ju la loomuses. Rga mis mina sellest nõnda palju mõtlen olgu tal neid nüüd roöi kümme ehk enamgi, minusse see enam ei puutu Cõpuhs sai uni mõtleja üle mõimust. Kaua ta ma ganud ei olnud se'lest sai ta aru sest päike polnud palju oma seisukohta muutnud. Wanahärra oli ka enda unest juba lahti saanud ja sammus loosepi paole. „Kuidas passis uni ko, mu noor sõber ja mida unes nägite head muidugi midagi?" 95
„ Hägin pma manu tuftamaiõ mastas Joosep." „Kos pii see finni, küsis roanohärra omalt poolt." „€i ojnud just finnj majd keegi teine sõnas Joosep." Kui unes nägite siis ehk näete ilmsi ka, sedasi ikka Öeldakse, ma olen kuulnud, „ Ka ik mõib ju olla, pea küsimus pn aga see kas ta mind üldse näha enam tahabki." nõnda räägiti ja arutati mitmesugustest asjadest mis meelde tuli. Joosepi mõtted olid ikka ja jälle uuesti ITliralda juures. Ta ei tudinud aimatagi, et temast põla tud ja unustad naisterahmas temast kuigi kaugel ei olnud. €t meeleolu parandada sammus ta rohuaeda, et ilusaid lillesid ja ilupuid silmitseda. Täesti otse kui paradiisis kõndimine on siin, imestas noormees. Siin leidub igat tuärmi lilli. Kui ka meie kodumaal sarnaseid ilusaid lilli leiduks. Rönda mõteldes ei pannud noormees tähelegi millal aeg oli möödunud ja et päike oli madalasse mõ junud. Joosep seadis nüüd sammud uuesti maja poole. nagu kuulsime juba, et eelnimetatud kaupmees, kelle juures meile tuttam ITliralda teenistuses oli, kaunis heal järjel elas, €t oga ta proua nõrga tennisega ali, siis soomitasid arstid talle kuhugile lõunamaale termist pa randama minna. Kaupmees tahtis oma abikaasa termise eest kõigeparema tahtmisega hoolt kanda, nii nad olid siis Ühel pöemal reisi Shmeüsi poole alustanud, et siin kuulsal ja ioodusliselt ilusal fllpi maadel oma termist raroitsfdi-. Wanaproua ei tahtnud mitte suurt teenijaskonda kaasa roõtta sellepärast sõitis ta ainult kahekeisi oma noore teenija ITUraldaga. Cigemale kuu aega oli nüüd sellest päemast juba möödunud kui termiseparandajad Shroeitsi jõudsid. Sumila milles nad aset olid mõtnud ali Ioodusliselt ilusal kohal ja linnale lähedal. Igapäem käis proua miraida seltsis mägedel jalutamas ja oma termist soojas kliimas tamitsemas.
96
M. MARK
Truudus võidab.
II anni!.
Hind 20 senti.
Joh, R. Heidmets’a trükk, Põltsamaal, 1935. a.
fe
Ilusatel õhtutel kui Uliralda oma tööst roaba oli ja kui proua ei tahtnud enam roäJja minna, jalutas üliraida üksinda ja ka roahest oma allestutrounenud sõbranna seltsis. — Hylenhausfi mõisapõllud ulatasid just Fleushatteli järroe lähedusse. Suroila oli ka loodusliselt ilusale järroe lähedale coeikesele mäekingule ehitatud, et rohkem huroireisijaid endapoole meelitada. Suroilast roaadates mõis saada maatleja roäga ilusa pildi, mäe rinnakult all pool seisis suur uhke järm mis päikesepaistel maatlejale roastu sinetas. lärme kallast ilustasid suured ja mõimsad ilupuud, mis oma oksi alla paole painutasid. Ühel maikscl ilusal õhtul tahtis Uliralda oma meelt meidi lahutama minna, ülimad*nad ju siin mÕÕrsil üksinda ega polnud ühtki kodumaalast kellega mõne sõna oleks juttu roestnud. €hk küll aeg kaunis hiline oli mõtles neiu siiski oma meelt ilusal õhtul meidi lahutada. Ta sammus mööda kitsast jalgrada ja silmitses ilusaid lillesid ja puid. mõned üksikud jalutajad tulid talle mastu kes mististe omalt jalutuskäigult juba tagasi tõttasid, Parem ongi kui teisi enam jalutamas ei ole, mõtles ITliralda iseeneses, ma tahan üksildust. Üksinda on mul palju parem kõndida, ma saan siis mabalt mõtelda ja unistada, ei ole kes mind eksitaks. Hända mõteldes ei märganud ta isegi millal ta oli järroe äärde mälja jõud nud. Flüüd oli aga järm täies omas suuruses neiu ees. Chataeroas roärmis järrne pinna ilusa roosa-punaka roärmiga üle. Suured puud peegeldusid meest roastu. ITtiraldale näis nagu poleks ta sarnast ilusat pilti meel kunagi näinud. Tuul mängis õrnalt laintega mis tasaselt laksudes roastu kallast käisid, näis nagu oleks ka järroelgi midagi mõttes. ITliralda istus järroe äärde pingile ja silmitses ilusat loodust. Ta istus üksinda pingi peal, aga ta mõtted käi sid kaugel kodumaal ringi.
97
■sc •~’^N mõtted lendasid lapsepõlvest kuni käesoleva ajani. Talle tuli meelde elu kodumaal ja sealsed inimesed. Kuidas ta oli Joosepiga õnnelikult elanud ja Õnnelikust elust unis tanud. nüüd oli aga see inimene kusagil kaugel ara ja on jällegi õnnelik teisega. Ta tõusis pingilt üles ja sammus pikki järvekallast edasi, et oma mõtteid ehk sel moel saaks lahutada. Tei selt poolt oli näha kõrgeid mäetippe mida ehapuna nagu kullaga üle külmas. Talle tuli meelde öösine unenägu mille üle ta oli kogu päetoa mõtelnud, mis mõis see küll tähendada, et ta oli teda meel unes näinud, miks pidi Joosep end meel te male näitama ja pealegi meel surnult. Wõib olla ongi ta juba surnud ja võib olla mitte. — Põõsast mööda sammudes lendas sealt üks lind parinal välja. Äkilisest parinast ehmatas neiu, sest ta oli kogu aeg ametis oma mõttetega olnud. Ta sammus pingi juurde tagasi, et meel natukene ilusat loodust silmitseda. Ta otsis taskust roeikese taskuraamatu ja hakkas sinna sisse oma igavuse peletamiseks kirjutoma üht tutroat laulu, mis tal meelde oli jäänud: Sel roaiksel õhtul olen üksinda, ma omast armastusest tahan mõtelda, mu armastus, see kurb on surmani, See tõusta pole võinud hõiskeni I Ja ununenud ainsas maotuses, Kui mõistmatuma elu sdaduse ees. ma oma pilku saadan kaugele Ja pisar kipub mulle laugele ! Salmisi lõpetades tõusis neiu pingilt üles ja sammus tutroat teerada mööda suvila poole tagasi. Ta mõtles, et kõik on nüüd juba suroilas puhkama heitnud, aga li gemale jõudes näeb ta, et suroila ümbruses meel küllalt ela ja liikumist on. mõned kes on õhtusel jalutuskäigul olnud puhkavad nüüd endid väljas pinkide peal ehk ja lutavad liivatud teede! ringi. miralda vaatles veel öhtuseid jalutajaid ja sammus oma toa poole, mõteldes ehk vast tema proua ootab juba.
98
Hylenhausti mõisa pärishärra Johan Gottfried Rllendorf oli end oma sõbraga juba küllalt roal ja puhanud ja karoatses sõbrale oma mõisa näidata kus tema tütar ja roäimees elas. Wanahärra teatas seda oma teendrile ka, et ta maale sõidab oma mõisa ja suroilat roaatama ning ütles oma teendrile, et ta ilusti maja järele roalroaks. Teendrile anti ka käsk, et ta auto malmis telliks. Peagi oli uhke tõldauto ukse ees millesse hallipeaga mana härra ühes oma noore sõbraga sisse astus. Kiirelt lendasid nad kõrgete majade rägastiku roahel edasi. Juht näis oma asja hästi mõistmat, masina käsit lemine näis tal mänguasi olemat. Peagi jõudsid nad linna piiridest mälja lagedale teele. Siin sai meel natukene aega sõitu, ning auto peatus pidur dades uhke Hylenhausti härrastemaja ees. Wäimehe ja tütrele oli roanahärra oma sõidust juba ette teatanud. Flüüd tõttasid mõlemad trepilt alla küla listele mastu. Peale termituste ja käesurumiste juhatati mõõrad sõõgituppa, kus laud igasuguste söökide-ja jooki dega kaetud oli. Peale lõunasööki mindi ühiselt rohtaeda ja parki roaatama. liusad kruusatud teed roiisid igalepoole pargi serma. Tee äärtes õitsesid mitmettõugu lilled, millele Joosep ei teadnud nime anda. Pargi keskel oli ilus suur tiik mille sees mäikene ilus saarekene asus. Saare peale miis kõrge malgeks märmitud kaarsild mis mõisatiigile meel suurepärasema ilme andis. Pärast peale lõunat pandi hobused sadulasse ja mindi metsa lusti sõitma. Wanahärra oma kõrge manaduse peale maatamata oli meel kirglik ratsutaja. Ta istus oma hobuse seljas meel üsna kindlalt ning oli elamas jutuaja mises oma külalistega. Päike oli juba alla roeeremas kui Hylenhausti mõisa saksad mõisa tagasi sõitsimad. Peale õhtusööki heitis roanahärra puhkama kuna Joosep kes oli mõisast omale juba ühe tutaroa leidnud,
99
kellega otsustasid nüüd ühiselt järve äärde meel jalutama minna, sest siinne loodus pakub iseäranis huini igale vaatlejale. Coojamineva päikese kumast punetavad kõrgete mägede tipud nagu oleks nad punasesse uduloori mähitud; Iseäranis kaugele küünivad kõrgete mägede varjud päikese loojenemise ajal, nad paistavad nagu hiigla mustad ko gud kus ei näi otsa ega äärt olema. €t mägedele jalutust Õhtuse aja pärast liiga kaugeks peeti, otsustati järve äärde kõndida. Hlõlemad nooredmehed sammusid nüüd kitsast jalg rada mõõda järve poole. Täna õhtul oli iseäranis palju rahvast järve ääres jalutamas. £ähedalt mõisast oli isegi nooremaid välja tulnud, et ilusat õhtut ära kasutada. Uks mõisa tööpoiss, kellel härmoonik kaasa oli võetud, kuid ise ta just suurem mängumees ei paistnud olema, mõisa toapoiss kes teadis, et Joosep hea mängumees on, toiimtas asja nii, et Joosp pidi mängima hakkama. Joosepil polnud ka selle vastu midogi, tantsuks tal suuremat huvi täna ei olnudki, pealegi polnud tal siinses tutvusringis ühtki tutavat preilit. Tal oli nüüd endaga isegi küllalt tegemist, nähes kuidas tantsijad paarid valsitaktis tast mõõda hõljusid tulid talle meelde endised õndsad ajad. Kuidas oli ka tema rõõmus ja Õnnelik olnud ning õnnelikust tulevikust unistanud. — mõned jalutasid teistest eemale järve äärde ning tulid lõbusalt juttu ajades jälle jalgrada mööda tagasi. Õhk muutus vahepeal juba märksa jahedamaks. Paks udu tõusis järve pealt üles ja hakkes kogu ümbrust oma kaisutusse võtma, natukese haaval hakkasid ka tantsijad ja lõbutsejad vähemaks jääma. Peagi kadus kõigil tantsutuju täiesti ning peagi oli järvekallas lõbut sejatest pea täiesti tühi. Joosep ja toapoiss sammusivad ka mõõda liivatud teed mõisa poole. 100
Rüüd ei sammunud nad enam kahekesi, maid neil oli ka keegi preili kaasas, kes nagu Joosep hiljem kuulis toapoisile tuttam preili pidi olema, nimetatud neiu elas samuti seal samas mõisas kus tema isa aidamehe ame tit pidas. Toapoiss läks oma futamat preilit koju miima kuna Joosep omad sammud kojupoale seadis. Samal Õhtul kui järmeääres koasmiibimist ja tantsu oli peetud, oli ka Rliralda ronijas jalutamas. Ct tal pol nud humi järroe äärde minna, seadis ta oma sammud mägedesse. Siin märkas ta mitmel pool jalutajaid paarisi, kes endid üksteise ligi hoidsid ja üksteisele magusaid armastussõnu kõrroa sosistasid. IRiralda tundis südames salajast igatsust, näis nagu poleks ta oma seisukorraga sugugi rahul. See oli aga kõik tühi unistus, ta oli siin ümbruses üksik ja pidi jääma üksikuks. Ühel ilusal päeroal läks proua oma teenija IRiraldaga jälle mägedesse jalutama. Hommikunepäike oli suure kaste juba ammugi ära kuimatanud. Selgel ilmal paistsid mäed kui ': laineta® meri maatajale silma, kuna all pool maa tuhandetes märroides säras. „Kui kena tõesti on siinne loodus, otse paradiislik, aga siiski on mul juba igatsus kodumaa järele, sõnas proua. IRa tunnen enda juba kaunis terme olemat olen juba tundumait paranenud, mis sa armad Rliralda kas hakkame marsti kodumaale tagasi sõitma?" Wiimaseid sõnu rääkides oli proua taskurätiga higi näolt pühkinud, ning jäi nagu mastust oodates Rliraldale otsa maatama. wminul on ükspuhas, kuidas proua ise arroab, kui das proua soomib nõnda teeme. Rüüd aga maatame meel seda ilusat Shmeitsi maastikku, et siis kui koju läheme teame seal jutustada. — Rliralda peatas äkki jutu ja jäi nagu midagi teraselt kuulatama. «Kas teie panite proua tähele üht hüüet mõi kiljatust, seal pool kus selle mäe kõrmal üks järsk kuris tik on. Ühekorra käisin ma teiste seltsis seal ülemal. Sinna miib kalju sermalt kitsas jalgrada. Kuulatame, mast on seal midagi juhtunud.* 101
„Teie Uliralda minge vaatama ehk on seal midagi juhtunud ja tulge teadustage siis mulle, ma istun niikau aks siia pingile puhkama." „ITta lähen kohe," sõnas Uliralda ning seadis sam mud minekule. Uliralda läks kiirelt edasi kuna ta ise endamisi mõt les ja aru pidas mis mõis küll seal juhtunud olla. Jalgrada mööda edasi sammudes kuulis ta peagi ärevat rääkimist, mis kuristiku poolt näis tulevat. £ähemale jõudes näeb ta üht naisterahvast kes rohule maha on pandud, ning üht noortmeest tema kohal kummardaroat. Wistisfi mõni õnnetus juhtunud armas Uliralda, roöib olla on see Õnnetu kuristikku langenud. Ta jäi lä hema põõsa marju seisma, et sündmust lähemalt silmitseda. Hoormees oli naisterahva kõrroal põlmili ja õõrus teda meelekohtadelt ning rääkis ise endamisi. „Sa minu kallis fllice, kuidas libisesid sa ometi ja langesid alla, oh mjkspärast lasksin ma sind ometi ees minna." nüüd tulid kaks meesterahroast jooksfes teine poolt mäge, teerada mööda lähemale. Teine noormees kandis mingit nõu käes kus nähtavasti vesi sees pidi olema. Õnnetul niisutati nüüd pead roärske veega ja tehti muid hädaravitsemist. See võis mõni arst olla, seda võis kohe näha tema osavast ravitsemisest haige juures. Õnnetu oli roaheajal juba meelemärkusele tulnud sest teda oli kuulda jub3 tasaselt rääkimas, mille peale ravitseja teda õrnalt suudles, nüüd aitasivad juuresoli jad naisterahva istukile, kuna ravitseja faile pudelist mi dagi rohtu juua andis, mille peale viimane toibus varsti. Peagi oli naisterahvas ravitsemisel nõnda palju kosunud, et võis püsti tõusta, nüüd alles nägi miralda et õnnetu üsna noor ja ilus oli, kuna see härra kes seda ilusat naisterahvast ravitses, seda noortmeest väga tänas, kes vee tooja nooremehega kaasas oli, üteldes: „Tänan teid südamest härra Grauberg, et minu abi kaasale appi tõttasite."
102
Reid sõnu oli ka Rliralda põõsa marjus kuulnud. Wõis see siis tõesti samane Grauberg olla kellega tema kord kodumaal tutfaro oli olnud? Aga see ei roõinud ju roõimclik olla, Qhenimelisi on ju nii palju. Grauberg pidi siis selle naisterühma päästja olema mõtles ITliralda edasi ning heitis uuesti pilku sinna poole kust ta neid sõnu alles oli kuulnud. Üllatades nägi ta nüüd, et seal tõesti sarnane meesterahroas seisis kui Joosep örouberg oli kelle juures tema kord teeninud oga näis see ju otse uskumata olema, kust mõis tema siia sattuda? Rüüd pean ma aga juba mi nema, roast ehk proua juba ootab mind ning noor tütar laps hiilis põõsa juurest eemale, ise püüdes end marjata, et teda ci nähtaks ja lippas kergel sammul minema. Kohale jõudes jutustas Rliralda prouale nähtud sündmust nii nagu ta tõesti oli olnud, ning peatas siis äkitselt kui jutt läks päästjate noortemeeste peole. Proua märkas kohe, et nende sõnade taga midagi peitub mida aga tüdruk mäljendada ei tahtnud. Teenijat julgustades küsis proua uuesti mida seal siis meel juhlus, „Teate proua ma nägin seal kuristiku juures oma roana peremeest kelle juures ma ennemalt teenisin, kui teile tulin. Joosep olla selle naisterühma kuristikust roälja aitanud, nii palju oli nende jutust arusaada. Kui ma ta nime kuulsin ei tahtnud ma kauem seal olla maid tulin tulema. Proua kes oli oma teenija juttu hoolega tähele pan nud lausus selle peale emalt poolt, et mõis ju ka olla teme. „Siis ehk läheb asjokäik nõnda, et mul hakkaroad teenijad käest ära minema," naljatas proua sealjuures ise JTliraldale otsa roaadates. „Seda nüüd just ei maksa karta, sõnas Rliralda omalt poolt roöib ju olla oli see keegi teine ja kuigi oli ta tema mis sellest."
paistab nüüd kurb ilme. Hurmalt roaatleb ta ümbrust mis ilusti roaatlejale silma paistab. Tasasel sammul lä henes ta järroele, kus kaldal ilusad roeeroosid tasase tuule käes õõtsusid. fleiu pilk lendab kaugete järroe peale nagu ootaks ta sealt kedagi tulema. Jällegi pöördus ta pilk tagasi roalgeile roesiroosidele mis oma päid tuule liigutusel kalda poole kõigutasid nagu tahaksid nad ütelda kaldal seisjale, flra kurroasta, tule siia meie juurde, siin on ilus elada. ITliralda nagu kuuleks neid sõnu, ta maatab ikkagi laintesse, liikuroaid roose ja räägib iseeneses: Teie armsad roosid, teie kutsute mind enda juurde, ma tahaksin küll teie seltsis uinuda sest seal jääks minu rahutu süda rahule. flga mis peaks siis tegema minu hea proua, kellega ma seltsjs siia olen tulnud, siis peaks ta üksinda kodu maale pöörama. — flga kui ilus on tõesti see mesi, näib nagu ootaks seal ees armastan» rind, nagu oleks seal elu igaroesti ilus. . . See naisterühmas kes enne oli kurroalt järroe ääres seisnud, on oma olekut korraga muutnud. Ta maatleb nüüd säraroal silmil malgeid järroeroose nagu ootaks teda seal armsama süda, nagu maetaks sealt mastu arm sama sjlmod. Ruttu laseb ta enda pilgu -ümber käija nagu tahaks ta näha kas on kedagi ümbruses ja heitis enese äkilisest kaldast järroe laintesse. „miralda!“ hüüab äkitselt keegi hääl, ning põõ saste roahelt tuleb keegi noormees kiirelt lähemale. Ruttu malmistas noormees end uppujale abi andma, sest mesi ei olnud sealt kohalt mitte liiga sügaro. Ta märkas peagi, et uppuja ei olnud kaldast roäga kaugel ja ujus kiirelt õnnetule lähemale. Ta sai uppujal keest kinni haarata ja hakkas teda kalda poole tõmbama. Kaldale jõudes pani ta õnnetu rohule maha. €t ta ainult minestuses oli lõi ta peagi silmad lahti ja silmas enda kohale kummardamas tuttamat noormeest. „Joosep, sina siin, kuidas roõib see olla mõimalik roõi näen ma und."
105
„Kõik on roõimolik, ma olin siin järroe ääres kõn dimas ja nägin sind järroe hüppamat. ma hQQdsin sind küll nimepidi aga sa ei kuulnud.“ UUralda ajas enese pQsti ja hakkas Joosepist pik kamisi eemalduma. „Kas tahad sa põgeneda minu eest, kas ei ole ma selle roääriline, et sa ei taha minuga rääkitagi." ITliralda jäigi seisma kuna Joosep talle tasasel sam mul lähenes. .Ütle mulle kallis ITliralda, kas suudad mulle andes tada meel mjnemiku eksitused?" ITliralda roaatas üüritoalt kasijale silma ja masfas. *mis tähendaroad sinu sõnad, mis on mul sulle andestada." .ITliralda ma armastan sind endiselt, roasta mulle kas mõid mind mastu armastada?" ttITtiks pärast sa räägid sarnaseid sõnu, sa tahad minu südant jällegi uuesti haamafa. Kuidas roõid sa mind armastada kui su süda on teise päralt." „mul ei ole enam ühtki teist kõik on möödas. Unusta kõik mis on juhtunud." .Kui see on tõesti nii ja sinu sõnad Õiged tahan ma sind endiselt armastada. Kuidas juhtusid sa siia järroe äärde küsis ITliralda ja maatas Joosepile uuriroalt otsa." .Oh ITliralda, see on pikk lugu kuidas mina siia sat tusin. Sellest on juba midagi paar nädalit tagasi kui ma Hylenhausti mõisahärraga siia sõitsin. See tuli kõik juh tumisi ja kõik see asi oli nii iseäralik. Tlüüd olen siin mõisas juba mõned nädalid olnud ja mitmed korrad järeoe ääres jalutamas käinud. Täna hommikul tundsin jälle üksildust ja tulin siia järroe kaldale oma igaroust eemale peletama, flga roasta mulle mis asi ajas sind niisugusele teole?" „Sa küsid mis ajas mind sellele teole, see sama ra hutu olek ja süda ajasid mind sellele teole." „£ubad sa mulle endine olla, kallis ITliralda," päris Joosep. „ma ei tea aga seda nii ruttu otsustada" roastas esimene.
106
Wost oled ehk rahul kui mina ise endi roahekorda otsustan? Waata see päike seal ülemal tudib meie süda meid soojendada ja kaks südant jälle uuesti ühte liita. Arglikult ja pikkamisi, nagu süüdlane paneb noor mees oma käe neiu piha ümber ja püüab teda suudelda mida roiimane aga takistada püüab. töpuks jäi noormees siiski roõitjaks ja surus oma huuled armastatud neiu huultele. „fteg läheb ehk juba lõunasse, ma pean koju mi nema, et oma prouale lõunat malmistada ta tuõib iga sil mapilk koju tagasi jõuda," sõnas ITliralda. „miks pärast proua linna läks," küsib Joosep ja pöörab end ITliralda poole. „meie tahame tuarsti kodumaale tagasi pöörata ja proua peab enne arstilt nõu küsima kas ta termis on kül lalt juba paranenud, et mõib reisu alustada." ITüüd aitas Joosep neiule mantli selga ja siis hak kasid pikkamisi järme kaldalt eemale kõndima. „ma tulen teid Õhtul maatama kui lubad" sõnab Joosep, kui nad teelahkmel seisma jäimad. „ITluidugi miks ei luba, nägemiseni siis Õhtuni." miralda läks oma korteri poole kuna Joosep mõisa poole sammus. lõuna oligi käes kui ta kohale jõudis. Wanahärra kellel Joosepi äraolek juba silma oli paist nud kõndis nüüd pikkamisi mõõda jalgteed talle mastu. Silmates oma sõpra teelt tulema oli roanahärra tuju jäl legi hea ning siis mindi seltsis naljatades mõisa poole. Seltsis astusid sõbrad sõögifuppa kus lõunasöök neid juba laual oo*as. Täna oligi maid mees pere lauas sest proua ftiice oli haiglane ega tahtnud oma toast -roäljci tulla. mitmekordne heameel oli „Hylenhausfi“ mõisahärral täna jällegi oma noore sõbra peale, kes seda kõik ise oli ära teeninud. Weiniklaasid lasti kaunis tihti ringi käija kuna tuju seda paremaks meel läks. €hk manahärra küll täna meini kaunis ohtralt oli pruukinud ei jäänud tema teramate silmade ees ükski asi marjule mis ta aga näha tahtis.
107
Kui sõbrad kahekesi omaroahel olid, märkas vana härra, et Joosepil ei ole täna mitte käik korras ja et ta tuju just käigeparem ei ole ning küsib: „Sõber, nagu näha pole teil täna tuju just käigeparem kas on keegi tuju jalutuskäigul rikkunud roõi nägite midagi järroe kal dal mis nii südamesse hakkas." „ITta nägin oma roana tuttaroat preilit järroe ääres täna, muud midagi" roastas küsitaro ja püüdis juttu see kord ära lõpetada. „ Joome siis nüüd leitud prejlikese terviseks," sõnas roanahärra ja roalas roeini klaasidesse. Sõbrad lõid klaa sid kokku ja rääkisid omaroahel naljatades edasi. Peaasi oli aga roana Rllendorfil, näha saada oma sõbra tutta roat neidu. Peale lõunasööki heitis roanahärra puhkama kuna Joosep sammus mõisa parki kus ta kõndides järeiemõtles möödunud ja läbielatud aegu. Päike oli roaheajal juba madalasse mõjunud, seda oli Joosep ka ootanud, sest nüüd lähenes ju aeg kus ta ITliraldaga pidi kohtama. ITliralda oli ka Õhtu saabudes oma körti ri ilusti maitserikkalt korda seadnud, laua õhtusöögiks kattnud, lilled roaasidesse pannud, nii et midagi enam sooroida ei jäänud. Proua oli ka koju jõudnud ning märkas oma teenija head tuju kohe kui see tema mantlit seljast äraroõtta aitas. Proua rääkis, et kuu aega on roeel ärasõiduni, nõnda oli tohter arroanud. Termis oli t üll juba kaunis hea kuid nii ruttu ei roõinud nad pikka teekonda alata, haigus roõis ju jälle korduda. „Teie olete roeel noor ja teil on hea ferrois käes, teie ei oska seda hinnatagi kui kallis see on kui ta uuesti inimesel tagasi tuleb 1 Sellepärast peab inimene teda ka hoidma." „Ka mina tahaksin teile midogi kõnelda, roõttis miralda sõna. Ula olin täna järvekaldal kõndimas teie
108
äraoleku ajal sest mul oli igaro üksinda kodus olla. Oli ju tänane ilm nii kena ja roäljakutsuro. Seal jalutades kohtasin oma roona tutaroat, härra öraubergi kellega hulk aega jutul olin. Ta küsis minu elukoha ja käekäigu järele, mida ma talle siis mõne sõnaga lühidalt jutustasin." „Ta ütles enda elama praegust siin Hylenhausti mõisas juhuslikult olla saanud headeks sõpradeks selle mõisa roanahärraga kelle juures ta nüüd roõõrusel on. Ta ütles muuseas, et see härra olla roäga heasüdamega inimene ja oma kõrge seisuse peale roaatamata peab ka alamatest inimestest suurt lugu, kes aga oskaroad temaga head roahekorda sõlmida. Kui me ühekorra sõitma hak kame, siis lubas Joosep meiega seltsis kodumaale tulla." ,Wõi sarnased lood olid mägestikus täna, siis nägite ka ühekorra mägedes roaremalt teda nagu rääkisite." Õhtu oli juba roahepeal kätte jõudnud kui uksele koputamine kostis. Uks tehti lahti ja Joosep astus sisse, nagu ta tulla oli lubanud. Kaupmehe proua oli Joosepile juba sellest ajast tuntud kui nad kodumaal elasid. Oli ju Joosep olnud alati nende hea ärisõber. Joosep jutustas mõne sõnaga oma elukoha ja palus proualt luba lUiraldat õhtul roälja kõndima. Proual,kes roastutulelik inimene oli oma teenija roasfu, ei olnud ka sellest midagi. Pealegi tahtis ta peale Õhtu sööki kohe puhkama heita. Head und sooroides astusid mõlemad noored inimesed toast roälja. — Õhtu oli ka täna roäga ilus. Täiskuu tõusis mäe tippude tagant üles ja näis punane olema nagu roarahommikune päike, noored inimesed kes uue tutrouse olid loonud, seadsid oma sammud läheduses oleroa mäekünka poole mis ka loodusest küllalt ilustud oli. ühelt poolt küljelt säras peegelsile järroepind kuna teisel paolel ker kis kõrge mäeahelik roaatajale silma. Kuu paistel oli kõik loodus üliroäga ilus. Kuu roaatas üleroalt just nagu õrnal pilgul alla kahe noore inimese peale kes nüüd nii üksmeelselt lähestikku
109
mäikese pingi peol istusid. Tasa maikselt rääkis nüüd noormees neiugo, kes oli kord nii maljult Oles astund. Ta palus andeks oma eksimist, mis ta tütarlapse mõstu eksinud oli. ITliralda ei süüdistanud ka teda just maga palju tal ei meeldinud üldse enam mineroiku meelde tuletamine, ta tahtis nüüd paremate pilkudega tuleroikku maadata. Toosep mõttis tütarlapse käe oma pihku ja sõnas: „Olgu siis nii nagu ma sulle ütlesin kallis ITliralda mil leks sul siis enam kahelda maksab." „!Tla ei roõi ju siin midagi otsustada nõnda äkitselt, kõik see naib nagu läbi paksu udu millest läbinäha on raske." „Iäta juba oma arroamised sest udust. Udu, olgu ta kui paks tahes ei suuda roastu panna kui päike kord oma kullaste kiirtega alla maatab." „Kui on meie roahekord ennem juba hea olnud, miks ei roõiks ta siis enam jällegi heaks muutuda, eks ole nii — kas lubad." „Sa tahad mind maid rahustada Toosep oma sõna dega tahad minu haarou uuesti lahti kiskuda." Toosep muutus neid sõnu kuuldes tõsiseks. Rõõmus läige oli ta silmist pea täiesti kadunud, maikides istus ta neiu kÕrroal ja näis nagu oleks ta kõnemõin e kaota nud. Täks enne hulk aega ära kui ta uuesti kõnelema hakkas. „Kas tahad sa siis, et meie mahekord peab külmaks jääma ja meie jäädaroalt peame üksteisest lahkuma? ITliralda, kas oled siis tõesti nii kiroiseks muutunud." ITliralda kes oli nooremehe juttu maikides ja tõsiselt kuulanud toetas nüüd oma pea nooremehe rinnale. Sellest järeldas noormees, et neiu just mitte külmaks ei olnud muutunud. Oli ju tal tõesti põhjusid teda põlata. — Tormiliselt surus noormees neiu oma rinnale ja surus pika suudluse ta huultele ning sõnas: „Rrgu o’gu nüüd enam mingit takistust meie õnne mahel, ma olen sind uuesti leidnud ega lase nüüd enam mabaks." Pikkamisi mõttis noormees oma põue taskust sõrmuse ja surus selle miraldale sõrme.
110
„See olgu meile tõendajaks meie kindla roahekorra üle." — • . nais nagu oleks nüüd ka loodus ilusamaks muutu nud. Kuu maatas alla ülemalt tumedalt taemamõlmilt nagu tahaks ta ütelda. Olge kindlad oma sõnas ja teos. ITliralda surus end roastu Joosepit ja sõnas. „Kflll on siin Shroeitsis aga suurepärane maastik, siin on ala line keroade." Tõsine ja maikne oli nüüd ITliralda nõgu kuupaistel nõista Joosepite ilusaim kui ta meel enne kunagi aü olnud. ITliralda amaldas sooroi juba koju puhkama minna, sest oli juba hiline õhtutund kätte jõudnud. Seltsis sammusid mõlemad armastajad sumiia poole. Koju jõiudes jutustas Joosep oma plaanidest ka roanahärrale, mida see ka heaks kiitis. Kuulda saades, et nimetatud tüdruk selle aja jooksul ühtki teist armastama ei olnud hakanud. Tlüüd näib paras aeg tulnud olema kus ma oma lu badust teostama peaksin hakkama, arutas mana Hllendorf enda toas istudes. Pean ma ju oma lubamist täitma ja oma elupäästjale tema osa andma. —
Paar nädalat peale selle jutuajamist kutsus roanahärra Joosepi oma kirjutustuppa, et temaga paremini ja põhjalikumalt labirääkida, Wajas ju tema noor sõber nüüd rahalist toetust ja seda oli manahärra otsustanud faile anda. „Teate sõber algas ta juttu. Ula otsustasin täna ama lubadust täita ja teile, teie kihluste puhul, roäikest kingitust,teha." Reid sõnu rääkides roõltis ta paksu kok kupandud rahapakikese ja sirutas selle nooremehe poole. „See oleks siis minu lubadus ja ka ühtlasi teile kih luste puhuks kingiks minu poolt,"
111
Joosepil ei olnud endm imestusel otsa, ta poleks nii suurt rahasummat oma sõbralt lootnudki mida see talle nüüd pakkus. Wõis ta ju sellega muretult omale uut eluaset alustada. noormees ei jõudnud ama lahket sõpra küllalt tä nada selle heateo eest mida see talle teinud. Wiimane lükkas aga nooremehe tänu tõrjudes tagasi. „Pole siin enam midagi tormis tänada minu kohus on oma elupäästjat ise tänada. —
Härra Rllendorfi suroilas peeti suurejooneliselt Joo sep Graubergi ja ITliralda Saare kihluse pidusiust. Olid kutsutud mõned tuttaroad Joosepi ja ITliralda poolt. Ka roana Rllendrof oli omalt poolt mõned lähe mad sõbrad pidustusest osa roötma kutsunud. Boore proua Büce termis tuli ka tema mehe hoolsa raroitsuse peale tagasi. Proua Rlice kuulda saades, et tema isa hea sõber olla kihlatud, soorois ka hea meelega seda pruuti näha saada. Ta saatis kuise neile õhtusöögile ilmuda, et ka roeel mõned sõnad saaks juttu ajada ja kuulda kuidas elatakse neist eemal kaugel põhja poolsel maal. noor proua Rlice sai ITliraldaga kohe headeks sõp radeks. Pea kogu õhtu istusid noored inimesed koos ja jutustasid kumbki oma kodumaa ilust. Ka Shroeitsi ilu satest metsadest ja suurepärastest jõgedest teadis proua Rlice roõõrasfele palju jutuslada. Kuulda saades, et nad aga juba mõne nädali pärast kodumaale tagasi taharoad pöörata, palus noor proua neid teinekord meel oma poole määrusele, said ju mõle mad perekonnad üksteisega hästi läbi. — Oli juba hiline öötund kui Joosep, ITliralda ja kaup mehe prouaga minema hakkasid. Südamliku jumalaga jätmise peale lahkuti lõpuks majast ja säeti .sammud koju poole. Joosep saatis naisterühmad oma korteri roäraroasse ja pööras siis sammud koju poole tagasi.
112
Teisel päeroal hakkas manahärra ärasõiduks etfemalmistusi tegema. €nne aga palus ta meel oma noort sõpra ennast külastama tulla kui ta sõitu kodumaale alustas. Joosep mõtfis kutse tanuga mastu ja lubas enne ärasõitu oma mana, hea sõbraga südamlikult jumalaga jätta. Waheajal möödusid päemad kiirelt edasi, nädal ka dus nädaii peale ilma, et keegi oleks tähelegi pannud kui kiiresti ajaratas edasi tormas, mõlemad noored inimesed Joosep ja miralda ei tunnud enam mõöral maal igamust. Tihti olid nad üheskoos ilusat loodust maatlemas mis tore Shmeitsi maastik neile pakkus. Ka miralda oli oma saa tusega nüüd täiesti rahul. Oli ju nüüdne käesolero aeg kõik rasked haaroad jälle kinni pannud mis raske minemik oli löönud, näis nagu näeksid nad nüüd alles tõe liselt kui ilus on kõik nende ümbrus. — Tihtipeale hakkasid mõlemad Õnnelikud noored ini mesed juba kodumaast unistama ja sinna ihkama. ITUraldal iseäranis tõusid igatsuse tunded kodumaa mastu. Tihti rääkis ta oma lapsepõlroest ja noorusepäimist kodumaal. „Kui armas oli lapsena kodumaa mainul mängida ja sealt lilli noppida mis meeldisid nii ülimäga." — „€hk küll siin on loodus palju ilusam kui ta seda on meie kodumaal, siiski on kodumaa pind mulle palju armsam, mul ei ununenud meelest kodumaa kullerkupud ja sinililled mis nii armsad ja õrnad mu silmile paistsid kui ma metsa all nende ilu maatlemas olin. mul näib praegu nagu kuuleks ma ilusal kemadööl õrna ööbiku laulu lähedal olemast metsast omale kõrmu kostroat." «ITlinul pole sinu tahtmise mastu midagi kallis miralda, kui on sul igatsus kodumaa järele siis sõidame nii pea kui saame, meil pole siin suuremat takistust enam midagi." Ühel jalutuskäigul kui nad jälle kahekesi olimad kõndimas tähendas Joosep: „Tead miralda, lähemate päeroade sees juba alustame sõitu kodumaa poole, ma olen teinud juba mõned ettemalmistused selleks." „See on suurepärane rõõmustas miralda. ma igat sesin juba ammugi kodumaad näha saada." —
113
Kodus rädkis miroida, et Joosep kamatseb juba lä hemal ajal Shroeitsist lahkuda ja kodumaale tagasi pöö rata pika äraoleku järele. „See on tore, et ka temal siit elust isu täis on ja et ta kodumaale tagasi tahab sõita, rõõmustas proua. Siis algame juba hommen reisi Selleks ajaks püüame endid reisumalmis seada.“ — Järgmi ei hommikul oli kõik reisu malmis korda seatud. Proua Rlice ühes oma abikaasaga saatsid mõõrad südamlikult teele. Pealegi andsid nad endi hobused linna sõiduks, et neil ei pruugiks enam r «ärimeest minna otsima. Tugeroafe! hobustel oli tee linna lühikese ajaga läbi Kutsor kes pukis toredaid loomi juhtis ümises rõõmsalt mingit lõbusat loulumiit enda ette.
traamitud.
Peagi peatuti ilusa Hylenhausti mõisa härrastemaja trepi ees. Wanahärra seisis juba trepil ja mõftis mõõroiil rõõmsa näoga roastu. Ta hoolas silm oli aknast juba märkanud, et talle head sõbrad kül'a söidaroad. Peale lahket terroitust palus ta külalised tuppa kuna kutsarit hobused hoomi ajada käskis, et loomad mõiksid roeidi puhata. Kuuldes sõbralt tema karoatsust muutus manaharra tuju halmemaks. „Kas juba nii ruttu tahate sõitma hakata ja meid siia maha jätta. Olime me ju head sõbrad ja mäga hääs läbisaamises. Rga noh mis sinna ikka parata igal on ju oma kodumaa armas. Rga ma tahaksin enne meel mõned sõnad nii neljasilma all kõneleda. Cäheme minu kirjutustuppa seal on selleks kõige soodsam koht. Kirjutustoas toetas manahärra leentooli pakkus oma sõbrale roastas lauda istet ning sigarit suitsetades algas: „ITlõtlesin teile rääkida meel mõned sõnad teile ma aosti tuttoroast preili Rnnist. Wast ta ehk ei humita teid enam aga meie ju roõime siiski rääkida mis meie teame. Keegi minu sugulane külastas mind mõne päeroa eest. Ta on Prantsusmaalt ja olla ka käinud Seldmannide pool.
114
Seal olles olla neid Na tütre ja roäimehe poole määrusele palutud, fih jah, ma unustasin ütlemata, et minu roennapojaga oli Na QNs teine noorhärra seltsis olnud Neile dde Itaalias elab. Ragnerite juures külaliseks olles on see noorhärra nende ilusa teenija peale haNNanud silma heitma, ega ole sellest pärast enam Nuidagi loobuda tahtnud. Sellest olla aga märhu saanud Ragnerite hoatoipoiss, kellel Na roist arroataroasti oli finniga roahekord olnud. Eõpuks läinud nad riidu kahekesi selle iluduse peale, noor. prantslane olla „Nütnud“ hooroipoisi härmad üsna Nuumaks, fisi oleks teab Nui halinaks tnõinud minna kuid härra Raaner saanud parajal ajal toahele ja lõpeta nud tüli ära. Peale selle juhtumise kohe oli härra Ragner tüdruku ametist lahti lasknud, öeldes, et mingu kuhu süda sooroib. nimetatud juhtumine olla preili finnit nõnda pahandanud, et lubanud otseteed kodumaale tagasi sõita." „Wõi sarnased iood siis on juba juhtunud, tähendas Joosep. See oli juba tema iseloomu sees, et ta niisuguste asjadega hakkama sai. Hea roõib see küll olla, et ta kodumaale lubas pöörata kuid mina temaga küll seal enam kokkupuutuda ei taha." Suur seinakell lõi teist pauku juba. See tuletas Joosepile meelde, et aeg on lahkumiseks, sest sõit pidi mäljuma juba kell kolm. Tasaselt tõusis noormees toolilt üles, et miimist korda jumalaga jätta. „0!en teile tõesti südamest tänulik teie lahkuse ja isaliku hoole eest minu roastu. Ulul pole küll kerge lah kuda kuid ei ole midagi parata." Wanahärral tulid pisarad silmi nooremehe sõnade peale. Ta tõmbas kapi ukse lahti, kust roäikese pakikese coälja roõttis ja Joosepile tasku surus sõnades. „Olgu see meel teile roahrouse ja truuduse palgaks mis olete ausasti ära teeninud."
115
Südamlikus käe pigistuses lahkusid sõbrad lõpuks üksteisest. Wiimased sõnad olid tal meel mis Joosepile kõrmu kostsid, ,.Sõitke mind meel korraks maatama mu hea sõber 1“ Rong oli juba jaamaesisel kui nad jaama jõudsid. €t reisijaid just mäga palju ei olnud ei teinud pile tite muretsemine kuigi suurt raskust. Peagi oli kõik ärasõiduks malmis seatud, ning sõit algas moodsas kiirrongis kodumaa poole. Rõõmuläige paistis kodumaale sõitmate reisijate sil mist kui nad maguni aknast silmitsesid maha jäämaid maakohti ja maju mis kiirelt iga minutiga neist eemale maha jäi. Tahtmatult mõtlemad mõned pealfmaatajad, miks rändamad tagasi ilusalt lõunamaalt inimesed ja linnud, mis sunnib neid lahkuma ilusalt maalt kus palmide salud, ilusad puad ja kirjumärmilised linnud lauldes Õhus keer emad. — Reid rändureid sunnib lahkuma sealt üks tunne, üks igatsem tunne kodumaa järele. See igatsus on tugemam ja mõimsam kui lõunamaa ilus loodus. . . Reisijad jõudsid lõpuks ilma suurema mahejuhtumiseta kodumaale tagasi. Joosep tundis rõõmuroärinat sü dames kui ta Tallinna maksalis rongilt maha ostus kus kõik oli tal nii tuttam ja armas. Rüüd kuulis ta jälle oma emakeel tigalpool räägitamat, mida mõõrsil nii harmajuhul kuulda mõis. Peagi oli korter leitud kus reisijad esialgu pea tuma jäid. Siin kodumaa pealinnas puhkasid reisijad end roäsitamost reisust mälja. Kaupmehe proua oli kõigerohkem pikast reisist roäsinud ja haiglane. Sellepärast otsustas ta meel nii kaua paigal püsida kuni abikaasa järele tuleb, et siis seltsis koju sõita. Joosep ja IRiralda maalasid Tallinnas kõiki ilusa maid ja tähtsamaid kohti mis neile humi pakkusid.
116
Paari päeroa pärast oli kaupmees, kes abikaasalt teaduse saanud, Tallinnas. Rbikaasade jällenägemise rõõm oli kirjeldamata, nähes oma abikaasat nüüd nii priske ja terme oli kaupmees koguni üllatatud. „lTla poleks roõinud aimata, et lõunamaa kliima nii parandaroalt rodib inimese peale mõjuda," rääkis ta imestaroalt. nüüd kirjutas miralda oma mana tädile jälle hulga aja tagant ja palus teda ennast külastama tulla. Teisel päemal sõitsid kõik seltsis tehtsalu poole. Waksalist mindi läbi metsa jalgsi, sest oli ju ilus kemadine aeg. Jooroastaroalt lõhnas roärske keroadine loodus nagu terroitades reisijaid, kes aasta pärast teda jälle roaafama tulnud. Jalgtee ääres mis heinamaalt läbi miis seisid too* mingad roalgeis Õitelooris kroonitud nagu laulatusele mi nejad mõrsjad. Õhku täitis lõbus lindude laul. See tu letas reisijaile meelde, et nemadki on kaugelt siia jõud nud ja on rõõmsad, et nende pikk tee on õnnelikult lõppenud. Oja kaldal kus roäikene sillake üle miis, kasroas natukene maad eemal suur kaheharuline toomingas, mille okstel rõõmsalt kaks ööbikut laksutasid. See sulatas meie reisijate südamed, iseäranis noortel armastajatel. Raerataroal pilgul maataroad Joosep ja miralda üks teisele silma n ng õrnalt surub Jaose p oma mõrsja kätt. metsast roälja jõudes lahkumod teekäijad üksteisele kätt andes. Kaupmees kutsus Joosepit ja miraldot ennast külastama meel enne kui nad Tallinna tagasi sõidaroad. Kaupmees läks küla poole kuna Joosep ja miralda ja'grada mööda oma maja poole läksid. Oli juba õhtu kätte jõudnud kui nad kohale jõudsid. Teekäijad istusid pingile mis sirelipõõsa alla oli tehtud. See oli Joosepi enda käte töö. „Kõik nii mõõraks ja maikseks jäänud, sõnas Joo sep ümbrust silmitsedes näib nõgu polekski enam see maja." miralda koputas tasa akna peale, mille peale toas kobinat kuuldi, miralda astus ukse poole kust roana naisterahroas roä‘ja tuli. tahkesti teretades asfus miralda talle roastu.
117
„Tere, tere preili kes teie siis olete, mitte sugugi ei tunne ?“ „Kas siis tädi Uliraldat enam ära ei tunne naeris ITliralda rõõmsalt/ „Wai ITliralda, tere, tere armas laps, kust sa siis siia jõudsid, eks läheme siis tuppa. Kas olete sealt kau gelt maalt juba tagasi ja kuidas on proua termis? Istu ometi tooli peale." „Tänan, tänan kail ma saan, mul on Qks roõõras meel roäljas." nFlliks fa siis sisse ei tule ja kes ta siis on ega ometi Joosep?" „Wist küll" kostab ITliralda naeratodes. Jutu peale astubki räägitam sisse. Teretades pigis tab ta oma tädi kätt. „€ks ma ole nüüd jälle tagasi nagu ennegi. ITüüd otsiti tädile linna kosti, kuna teine jälle oma poolt tõi teekannu lauale, mis alles pliidi peal soe oli, njng istuti Ühiselt lauda. Tädi päris kuidas nad kahekeisti kokku saanud. Joosep jutustas talle lühidalt loo ära, ning rääkis ka, et ta on nüüd miraldaga kihlatud. Siis mõttis Joosep roeinipudeli roälja kuna tädi oma poolt klaasid lauale otsis. Klaasid läõdi kokku ja lasti üksteist elada meel kaua. Peale Õhtusööki päris tädi meel mõningaid asju jä rele, et aga linnast tulijad mäsinud olid ja puhkama taht sid heita lõpetati jutuajamine ja mindi puhkama. Hommikul ärgates jutustati meel palju mis läbi ela tud ja mis nüüd uuesti ette tuleb roõtta. Kui Tallinna minekust räägiti oli ka tädi sellega nõus. Ühel päemal kui ITliralda oli oma roana peremehe, kaupmehe poole läinud rääkis tädi Joosepile ühe jutu mida ta ütles alles hiljuti kuulnud olemat ja millest tahab nüüd kõneleda. „Tead ka, alustas ta juttu. Wana metsa Rein on oma koha roanema tütre kätte annud, kuna Radu, Rnni mees olemat oma isa tallu tagasi kolinud.
118
„WJana Rein ootanud kui töfart tagasi tulema, aga kui roiimoks tunnud end haiglase olema kortnud, et ehk sureb ära ja koht jääb roiimaks roõõraste kätte. Casknud siis roöimehe ja tütre oma juure kutsuda ning lasknud siis koha coanema tütre nimele kirjutada. Wäimees on oma koha nüüd rendile annud ja ise metsale kolinud, et olla parem koht. Radu pale kül hea meelega tahtnud metsalt ära minna aga pole midagi ol nud parata, roana Rein ei muuda enam oma plaani mis ta korraks efteroõtnud. Oleks Rnni kadu olnud, poleks ka Rein oma kohta teise tütre kätte annud. Tont teab kuhu ta läks ütelnud roana metsa Rein, et tast enam midagi ei kuule. — mõni päero peale selle kui teine roäimees metsale kolinud ilmunud ka Rnni äkitselt koju. Kuulda saades, et Radu metsalt ära ja oma isa tallu tagasi läinud olnud teise meel päris paha. Rga kes on selles süüdi siis muud kui ta ise. Rüüd on ta alles õe juures, eks näis kui kauaks ta nüüd sinna jääb." „K«s sulle seda lugu kõike nii täpselt jutustas", pä ris Joosep omalt poolt? „Kes mulle rääkis mis sa sellest küsid, ega ma roana inimene siis ometigi maletama sulle ei hakka. — Krati miili oli siin kõrroal emale rääkinud ja ema rääkis minule, miilil olla meel paha olnud, et Rnni koju tulnud, ega siis Johannes enam nüüd kodus seisa, nagu ennegi kui Rnni alles kodus oli. Tihtipeale olla Johannes metsal olnud." Õues kostsid jala sammud ja ITliralda astus tuppa oma pakkisj seina äärde maha pannes. Peale lõna läks Joosep härra juurde kuulama kuidas majaga lugu jääb ja ühtlasi teatama, et ta linna elama läheb. Härral olla meel päris tusane olnud kui kuulnud, et sarnane tubli mees tahab jällegi ära minna, aga nüüd roõib ju igaüks minna kuhu tahab.
119
„mul jäi ka teile arme tegemata enne kui teie ära läksite röökis parun ja roõttis rahatasku roälja. Siin on teie raha." Tänades roõttis Joosep raha roastu ja lahkus siis möisahörrat jumalaga jättes. Teisel päeroal sõitis Joosep örauberg öhes oma pruudi ITliralda ja roana tädiga Tallinna. Warsti tuli ka Uliralda tädi Petrogradist oma õetütart roaatama. €t ta roana ja haiglane oli ei sooroinudki ta enam tagasi minna maid lubas siia elama jääda ja oma elupäeroad kodu maal lõpetada. Kaua ei elanud Grauberg üüri korteris, mõne päeroa põrast oli Joosepil ja ITljraldal suur ja ilus kahekordne maja linna ostetud, kus nad endid ka jäädaroalt ühendasid.
