VaataKVALITATIIVNE
ANALÜÜS.
Prof.A.Parise ja t.
järe...KVALITATIIVNE
ANALÜÜS.
Prof.A.Parise ja t.
järele koostanud
A.
Reeben.
Tartu - 1935.
r
ENSV T^ Kirjandusmuuseumi
j Arhiivraamatukogu ^2 53^
1. AINE OLEK. Aine võib olla kõvas,vedelas,gaasilises või kolloidaalses olekus.Viirane ainetus tuleb sõnast colla-liim ja tähendab liimisarnast vedelat ai ne olekut,mis harilikust vesilahust (soola-,suhkrulahust) erineb selle poolest,et need ained ei lähe läbi tselluloosist,pergamendist võip^ienahast kestade; saruti vee aurates ei eraldu nad kristallidena,vaid amorfse (vormitu,kujutu) massina.Sar nased ained on näiteis liim,valgud, kummi,klaas,vaha jne. Kõvas ja kolloidaalses oletus ai ned harilikult ei reageeru.Suurem osa reaktsioone toimub vesilahudes. La hustajana tulevad veel arvesse piiri tus, bensiin,bensool,eeter,atsetoon jne.,kuid hariliku anlüüsi juures saab neid harva tarvitada.
2. NORMAAL-LAHUD. Normaal-lahuks nim. niisugust la hu,kus 1 liitris vees on lahustunud 1 gramm-molekul ehk 1 gramm-ekvivalent ainet. - 1 -
Näit.: NaOH molekulkaal onr 23,0+16+1,01 - 40,01. Normaalne NaOHlahu peab sisaldama 1 1tr.vees 1 gr.molekuli, s.o. 40,01 grammi NaOH. Väävelhape -H2S04 - molekulkaal on 98,08 (nimelt 2,02+32,06+64-- 98,08); H2S04 on kahealusline hape,s.o. ta sisaldab kaks OH-rühma,nagu näha järgmisest H2S04 struktuur (ehitus-) vormelist: Seepärant tuleb 0H>S02. võtta väävelhapet 1 liitri-kohta 98,08 - 49 Q4 grammi. 2 (1 gramm-ekvivalent), et saada normaallahu. Fosforhappe puhul tuleks - sest et ta on kdmealuseline hape: OH^^ OH-—^PO - võtta 1/3 molekulkaalust. 0H^ H^P04 mol._-kaal-3,02+31,04+64- = 06 * '' 1 gramm-ekvivalent - —-^-^---=32,69gr. liitris* 1 Kui ainet on-jQ normaalhulgast. siis on lahu^-1-normaali (i-4-n ehk ) jne.- Gramm-molekul märkimiseks tarvitatak se lühendatult gramm-mool ehk liht
-2-
salt mool. Näit.: hapniku mol - 32, vee mool = 18,02 jne.
3. AINE LAHUSTAVUSEST VEES. Aine võib olla vedelikus: 1) palja silmaga nähtavas hõl juvas olekus - suspensioon; mõne aja seismise järele sadestub ta põh ja või tõuseb pinnale (kolloidsed ained); 2) ainult mikroskoobi abil näh tavas olekus - emulsioon,näit.piim; 3) näiliselt täiesti kadunud, s.t. aine osakesi ei ole enam või malik näha harilikkude abinõudega (ainult ultramikroskoobis -liikumist) lahu, näit, sool, suhkur. Katsed näitavad,et üks aine võib lahtuda teises piiramatu (näit.pii ritus vees) või piiratud hulgal (soolad). Lahtuvus harilikult tõuseb tempe ratuuriga,s.t,mida kõrgem tempera tuur,seda enam lahtub aiheo.Keedu soola juures jääb see peaaegu samaks. Mõnede ainete lähtumisel vees temperatuur langeb.Nii näit,,kui soola segada lumega 1:3 vahekorras,
langeb temperatuur -21^0. Teatud tingimustel sünnib n.n. , üliküllastatud lahu,milles on lahtunud enam ainet,kui see vastab teatud temperatuurile ja lahtuvusele. Valmistame piinlikult puhtas klaasis küllastatud lahu 42,7 g Glauberi soolast ja 100 g veest 100° juures. Katame klaasi pealt kinni ja hoiame vähemagi põrutuse eest kuni lahu aeglaselt jahtub toatemperatuu rini,Sade ei ilmu,ehk küll 20°juures ainult 19,4 k,-ü 100 g vees lahtub. Kui nüüd lahu liigutada või visata kristallike Glauberi soola,siis kristalliseerub lahu silmapilkselt. Pärast kristalliseerumist on kristallides n.n.kristallvesi,mis ainega keemiliselt*seotud.*Kui kristallvett kuumutamisega välja aurutada,siis saadakse veeta ehk kaltsinoerltud sool. Vaskvitrioli (CuSO^) Kristallid sisaldavad näiteks 5 osa kristallvett,seepärast kirjuta.arse tema valem järgmiselt fOuSO^51120 ' Glauberi soola valem on:Na2S0^10H20. Esimeses on umbes 36%,teises -56% vett, mis eraldub kuumutamisel. Mõned soolad kristalliseeruvad
Ühisest lahust kaksiksooladena. Nii 'KgS04+A12(S0^)3+24H20-K2Al2(S04)4+ + 24H20.
4. IOONIDE TEOORIA.
Me kuulsime,et kaugelt suurem osa reaktsioone toimub vesilahustes. Järjelikult vesi avaldab ainetele Isesugust moju. Rahuldava seletusega ainete oma duste kohta vesilahustes esines Rootsi keemik Arrhenius (1887); Ta väljendas -hüpoteesi.et ained vesilahudes lagunevad molekuliosadeks,mida ta nimetas ioonideks (-rändajad). Kui näiteks soolad,happed ja alu sed vees lahustuvad,siis ei leidu selle teooria järele - vees mitte aine terveid molekule,vaid molekuli le osi,milledest ühed saavad posi-, tiivse,teised negatiivse elektri laengute kandjaks.Elektrilisteks saavad lahustusmomendil: kuiv sool ei lase elektrivoolet läbi,samuti ka vesi mitte,küll aga laseb voolu läbi soola vesilahu, . Kui vesilahust juhtida läbi elekt rivool,hakkavad positiivsed ioonid - 5 -
liikuma negatiivse pooli ehk katoodi poole; neid kutsutakse seepärast katioonideks .Negatiivsed ioonid liiguva?"posTtTivse pooli ehk anoodi poole;neid kutsutakse seepärast argoonideks, ' Sarnast^ainete lagunemast vesilahudes nim.elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks ja lagunevaid äineTd elektroluütideks. Enamik ain^id^mus ette tulevad tavalises analüüsis,on elektrolüüdid (happed, soolad,alused). Hapete puhul on katiooniks ala ti vesTnik-ioönykuna järelejäänud osa molekulist esineb aniooniha HC1 = + C1* NHO^ - H^ + NO^ H2S04 - H^ + S04" Soola.de puhul on katiooniks hap pe vesinikku asendav metall, kuna uniooniks on samuti vastava happe jääk ehk radikaal NaCl - Na^ + Cl -KNOg — + NOg BaClg- Ba++ + ClgAluste puhul on uniooniks alati hüdrõLu&ul-ioon ja katiooniks loo mulikult järelejäänud osa moleku-
- g -
NaOH — Na + OH Na^OH - NR^ + OH " Elektrilaengute hulk,mida kannab ioon,ei ole juhuslik: ta vastab ala ti elemendi või elementide rühmituseradikaali- keemilisele väärisusele (valentsile); Reaktsioonid,mie toimuvad vesilahudes,qn alati reaktsiooniLioonide vahel. Reaktsioon toimub alati selles sihis,et tekib dlsšotsieerumatu ühend, s.o^nilsugune ühend,mis ei lagune ioonideks. . Hapete ja aluste vastastikkusel reageerimisel on sarnaseks dissotsieerumatu ühendiks vesi:
Harilikus temperatuuris dissotsieerub 500 miljonist veemolekulist vaid üks molekul. See asjaolu määrab ki antud ainete puhul reaktsiooni + OH'—^Hg0.
Võtame teise näitena reaktsiooni AgNO^ + HC1 - AgCl + HNOg
HC1
AgNO^
Ag , +
H + Cl
100000 molekuli kohta dissotai^ eerub vaid 1 mol. AgCl,kuna AgNO^ dissotsieerumise võime on 700000 korda suurem. See suur vahe dissotieerumises tingibki reaktsiooni AgCl eraldumise sademena, mille juures sade eraldub praktiliselt täielikuna. Ioonid ja ^0^ jäävad lahusesse muutmatult.Seepärast tu leb siin mõõduandvaks lugeda ainult reaktsiooni Ag+ + 01- = AgCl. s^o. kui lahuses on Ag-ioon Ja Cl-ioon,siis ühinevad nad alati ioniseerimatu (dissotsieerumatu) AgCl-ks. Millise ühendi kujul Ag-ioon ja Cl-ioonon võetud, aee. on ükskõik; Üldse: kui kaks iooni, positiiv ne ja negatiivne,mis võivad anda ^
- 8 -
dissotsieerumatu ühendi,kokku puut u vad/siis toimub reaktsioon selle dissotsieerumatu ühendi tekkimise sihist Dissotsieerumatute ühendite hulka kuuluvad; H20-; AgCl, BaS04, S ühen-. did metallidega, CN-ühendid jne* Reaktsioonid toimuvad alati lah jendatud lahudes. Kui lahud on kont-r sentreeritud (koondatud), jäävad mo lekulid osalt terveks ehk tekivad * vahelmised dissotsiatsiooni astmed. Näiteks on kontsentreeritud-H^SO^ pea ainult terved molekulid - HgSO^olemas, Väheses vees dissotsieerub^ HQSO4 järgmiselt; H2S04 - H+ + HNO^ Kui lahu edasi lahjendada,lagunevad ka HSO^-ioonid, kus juure^%le jäänud H-aatom ioonina eraldub: HSO4 = H" + S04" HgPO4 annab järgmised vahelmised astmed: HgPO^ + HoPO^ H2POJ = Hj + HP07HP0-- = + PoVs.o. vesiniku aatomid fosforhappes ioniseeruvad järk-järgult,mida roh kem lahu lahjeneb. Dissotsiatsiooni suurus oleneb - 9 -
kontsentratsioonist: mida kontsent reeritum lahu,seda rohkem on terveid molekule; lahjendatud lahudes on ' ülekaal ioonidel. Kui lahu lahjenda da suureneb ioonide arv; kontsent reerimisel aga väheneb ioonide ja suureneb tervete molekulide arv^ Se da vahekorda tähendatakse võrrandi tes vastupidiste noolte abil. Näit.: HC1^ H+ + 01* 6. HÜDROLÜÜS.
Vesi dissotsieerub vähesel määral vastavalt reaktsioonivõrrandile HgO ^z^ + 0H* Olgugi, et vee elektrolüütiline dissotsiatsioon on äärmiselt väike, tuleb seda siiski arvestada paljude soolade puhul. Vee-ioonide mõjul võib ioonide tasakaal lahuses nihku da teatud sihis. Mõned näited:
H20
y K
+
C^g i^ HCN
+ 0H
Kuna siin tekib vähedissotsieeruv
- 10 -
HCN, siis põhjustab see OH-ioonide ülekaalu võrreldes H-ioonidega ja'la hus orandab selle tõttu leelise reak tsiooni. Salmiaagi (NH^CI) vesilahus omab teatavasti happelise reaktsiooni.Seda selgitavad järgmised ioonreaktsioonid: H^O NH^CI
Et osa OH-ioone ühineb NH^-ioonidega dissotsieerumatuks EE^OH. siis esinevad H-ioonid lahuses teatud ülekaalus, mis tingibki lahuse hap pelise iseloomu. Üldiselt nim. säärast vee toimet hüdrolüüsiks. Hüdrolüütilised reakt sioonid on kõik pöörduvad, s.t. et nad võivad tingimuste muutudes min na kord ühele, kord teisele poole. Rüdrolüüs esineb alati saal, kus on olemas tugeva aluse ja nõrga happe või ümberpöördult - nõrga aluse ja tugeva happe sool.
- 11
7. AMFOTEERSED ELEKTROLÜÜDID. Elektrolüütide hulgas leidub ka sarnaseid^mis elektrolüütilisel dissotslatsioonil annavad nii H - kui OH-ioone, s.t. omavad nii happe kui aluse omadusi. Siia kuuluvad mõnin gate metallide vesihapendid (hüdroksüüdid), nagu Zn(OH)p, Sn(uH)2, Pb(0H)g, Al(OH)g, Cr(0H)3., Zn(0H)2 lahustumisel,näiteks, dissotsieerub järgmiselt: + HZnOg <=^Zn(0H)2<^Zn ^+20H*" Nõrkade hapete suhtes Zn(OH)g on alusellne aine. 2CH^C00H 2CH^C0Q +*2H ++
Zn(OH)p ++ 20H
+ Zn
2Hg0.
Tugevate aluste (NaOH) suhtes aga esineb ta happena. Tugeva aluse 0Hioonide hulk tõrjub Zn(OH)2.al^selise dissotsiatsiooni täielikult tagasi. Keemilist protsessi sel puhul võib kujutada järgmiselt: - 12 -
Na
:
+ OH
H
+ HZnOr>
H^0
Samalaadselt reageerivad ka Sn(OH)g, Pb(OE)2, Al (.011)^, Cr(OH)^. .Sarnaseid elektrolüüte nimetatak se amfoteerseteks ehk amfolüütideks.
8. KOMPLEKS-ÜHENDID. On ühendeid,riis elektrolüütilisel dissotsieerumisel annavad komplekskätioone ja -anioohe elektriliselt neutraalsete ainetega. Nii näiteks Ag, Cu, Zn annavad Lompleksühendid lahuses oleva NHgiga + Ag+ + 21iHT,—s* Ag(HH^)g Cu++ + 4NH;—> Cu(NHg)^++ zi^ + e^H^ ^^nUKr)^'
Sellega seletub mõningate raskes ti lahustuvate ainete lahustamine reaktiiv (NHA)pS toimel. Näiteks AsgSg + 3(NH4^S--^2(MH4)2ASS4
Tugevate hapete sooladest tekkinud kompleksühendid harilikult dissotsieeruvad lahjendatud lahudes oma osa deks. Nõrkade hapete või aluste soo ladest tekkinud kompleksioonid on ju ba palju püsivamad. Üldse: mida nõr gemad on lahud,seda suurem on lahus tunud ainete dissotsieerumise võime või suurus ja - ümberpöördult: mida kangem on lahu,seda vähem on temas dissotsieerunud osiseid -ioone. Seda nimetatakse massi toime seaduseks. 9. AATOMI EHITUSEST.
Praegu maksvate vaadete kohaselt koosneb aatom positiivsest tuumast ja selle ümber tiirlevaist negatiivseist elektroonest. Et aatom omaet te on elektriliselt neutraalne,siis peab ta ümber tiirlevate elektroonide laeng võrduma selle aatomituuma positiivse laenguga. Üksikasjadesse tungimata olgu öeldud,et aatomituuma positiivne laeng vastab elemendi kohanumbrile (aatomi-numbrile) perioodilises süs teemis.Mõnede ainete aatomite elektroonide hulk on väga stabiilne. Siia - 14 -
kuuluvad n.n< väärisgaasid: He,Ne, Ar,Kr,X ja Em. Teiste elementide aa^^ite omad ei ole seda mitte; mõned võivad teatud tingimustel ära anda ühe või mitu elektrooni (valentselektroonid), teised jälle võivad omasta da elektrodne teistelt elementidelt. Kõik see toimub põhimõtte järgi, et aatom omandaks stabiilsema elektroonide konfiguratsiooni. Niiviisi teki vadki ioonid; katioonid - kui aatom elektroone ära annab, unioonid - kui aatom elektroone juurde saab. Vesinik ioon on vesiniku aatom, mis kao tanud ühe elektrooni,kuna kloori-icon (Cl") on kloori aatom, mis ühe elekt rooni mujalt juurde saanud. Mil määral üks või teine aatom oma elektroone jõuab kinni pidada või jälle neid mujalt omale kiskuda, see oleneb elemenoi keemilisest loomusest ehk nagu öeldakse tema elektro-afiinsusest. See erinevus võib olla nii suur, et ühe elemendi ioon võtab tei se elemendi ioonilt elektroone.Näi teks SnClg + 2EgC12—>SnC14 + SHgCl. Kui SnCl-2 lahuses on külluses, neutraliseerub Hg++ elektriliselt
- 15 -
täielikult ja langeb välja sademena elavhõbedana, vastavalt reaktsioonile SnClg + HgClg—>Sn01^ + Hg.
10. HAPENDUMINE JA TAANDUMINE. Analüüsi käigus esinevad dige sa gedasti hapendumise ja taandumise nähted. Hapendumine (oksüdatsioon) on reaktsioon,mille puhul antuid aines kas: a) suureneb hapniku hulk; b) - " - väärisus (valents); ^c) väheneb vesiniku hulk. Kõige päält kuuluvad siia ainete ühinemised hapnikuga (a), mis võivad toimuda ka väljaspool vesilahuseid. Väärisuse (valentsi) suurenemisest(b) nägime eelpoolt toodud reaktsiooni (SnClg + HgClg—^SnCl^ + Hg) juures. Etüülalkoholi hapendumisel näiteks hapniku mõjul vesiniku hulk molekulis väheneb (c) H 2C2H50H + O2—^SCH^C^ + 2H20
Ka sarnast protsessi nim. hapendumi seks. Tähtsamad analüüsis tarvitatavad hapendajad on: kloor- ja broomvesi. - 16 -
vesinikülihapend (H2O2), salpeeterhjajoe^^ kuninp-avesi (HNO3+3HCI); kaaliumbikRonaal (lt2Cr207), tlnaüllhapend (Pb02TT Taandumine (reduktsioon) on reakt sioon,mille puhul antud aines kas: a) väheneb hapniku hulk;. - " - väärisus (valents); suureneb vesiniku hulk. Tähtsamad taanduvad (redutseerivad) ained on järgmised: väävelvesi nik (H28), väävllshape (HpSO^), ammooniumsulfiid Z(^B4")2^7' vesinik TekkimismomenHil (in statu nascendi), Jõodv-esinik (HJ), alkohol (C0H3OH) ja susi (C). Alljärgnevas on toodud mõned analüüsis harilikumad taandumise ja hapendumise reaktsioonid. 1) H2S toimel (lahust läbi juhti des) taandub hulk aineid (III katioonide rühm), nagu: 2FeC13+HS-^2FeC12+2HCl+S. K2Cr207 + 3H2S+8HC1 —^2KCl+2CrC13+ +7H20+3S. 2Khn04+5H2S+6HCl-^- 2KCl+2HnC12+8H20+ + 5S. Väävelvesiniku vesinik ise hapen-
- 17 -
dub selle juures järgmise skeemi jä rele: HgS + 0—5*Hg0 + S.
2) (KH4)2S mõjul samuti taandavalt, nagu HgS-ki: 2FeClg+3(NH4)2S —-^Fe2Sg+^H^Cl FepS^—^2FeS + S.
Teada soovides,millistest elemen tidest (lihtainetest) mingi lii taine koosneb,neame kinni pidama teatud analüüsikäigust,mida võime jagada järgmisteks osadeks: eelkatsed, katioonide (metallide) ja anioonide (ha pete) tõestamine. Eel k a t s e d . A. ANALÜÜSITAV AINE ON VEDELIK. 1. Katse lakmuspaberiga: aJ"vedeTik on neutraalne - sel korral ta ei sisalda vaba hapet ega alust,samuti puuduvad happelised soolad ja soolad.mis võiksid lagune da hüdrtMüütiliselt^
- 19 -
b) vedelik on alusline reaktsi ooniga s.t. antud lahuses esinevad ülekaalus OH-ioonid võrreldes H-iooniga.See võib tingitud olla: l)alkaali- või alkaalimuldmetallide vesihapendite esinemisest; 2) nõrkade hapete,alkaalisoolade hüdrolüüsist (karbonaat,boraat,silikaat,sulfiid jne.) c) vedelik on hapnelise reakt siooniga - E-ioonide ülekaalus, sel korral võivad lahuses olla vabad happed,happelised soolad, ja samuti ka nõrkade aluste neutraalseolad, mis põhjustavad hüdrolüütiliselt Hiooni tekkimist.
2. KATSE KUUMUTAMISEGA: Õige väike osa vedelikust kuivas katse klaasis ettevaatlikult kuivaks aurutada,et näha,kas analüüsitav aine sisaldab lenduvaid aineid.On need olemas,siis tuleb saadud kuiva (tahke) ainega toimida nagu näidatud allpool. B. ANALÜÜSITAV AINE ON 'TAHKE. 1. Täh ele pa n n a: a) värvust ja"läiget (metalliline, mittemetalliline); - 20 -
2. KATSE KUUMUTAMISEGA, nagu A.p.2. Selle jpures 'võivad esineda: a) värvi muutmine (juhtumisel tagasild valge ^r^ar lo'laseks - Z.nO ^z^ nruunikaskpllaseks - SnOp ^p^kollakaspunaseks - Sbg0^" kollakasvalge--- ^pruuniks - Mn-üh. Värvilised ained har. muutuvad tumedamaks ehi nruuniks ja mustaks. b) sulamine - kristallvett sisal davad soolaUJuagu boraks,maarjajää, AgNO^ ja paljud leelismetallide soo lad.^ c) soostumine - orgaanilised ai ned. c) sublimatsioon (aur külmematel kohtadel! 1 Valge :"UH^-soolad-märjaks tehtud punane lakmuspaber vär vub siniseks; Hg-sooläd-läikivad piisakesed; IbgO^, ASgO^-viimasel tunda küüslaugu lõhna; mõned orgaanil.ained, rapu oblikhape jne. - 21
-värviline: Ig - lilla; AsgSg kollane; S - kollane terava lõhnaga (SOg); HgIg - oraanš, pärast punane, e) Gaaside eraldamine, 1) värvita gaasid: Og - nitraadid,ülihapendid; Ng0, magusa lõhnaga - NH^NÕg; ' COg - karbonaadid,org.ained, sade Ba(0H)g lahusega-BaCOg; S0g - sulfiidid,sulfaadid, tunda väävli lõhnast; NH^ - ammooniumsoolad,tunda lõh nast. HCN - tsüaanühendid,kibemandli lõhn, väga mürgine! H2S - sulfiide ja tiosulfiidtde lagunemisel,mädamuna lõhn. 2) värvilised gaasid: N0p, pruun - nitraadid ja nitriidid; Clg, rohekas-kollane; Brg, pruun; lg, lilla; CrOgClg, punakaspruun. 3. KATSE LEEGI VÄRVIMISEGA.
Terastraadiga,mille ots silmuseks käänatud,võetakse veidi ainet ja * 22 -
kuumutatakse leegi alumisel, välisel serval. Et Horiidid kõige kergemini lenduvad,siis on kasulik traati enne aine võtmist kasta konts,soolhappes- .
Leeki värvivad järgmised elemen did: ka - kollaseks, k - lillaks, Li, Sr - karmiinpunaseks, Ca - telliskivinunaseks, Cu,^a,õ - roheliseks, Pb,La,Lb,ns - valkjassiniseks. Kui La ja K on mõlemad aines ole mas.siis varjab Na-leegi värvus kui intensiivsem K värvuse. Sel korral võetakse leeri vaatlemiseks sinine Co-klaas v^i indigo-lahusega täide tud klaasn^isma appi. Ka-kiired absorbeeruvad ja nähtavaks jääb vaid K värvus. Enam jagu lihtaineid ei värvi leeki kas sugugi mitte või õige nõr-
4. KATSE BOüRAKSHELMEGA. Kuumaks aetud nlaatinatraadi otsa ga võetakse uourakrit ja kuumentatukse ta sulaks. Niiviisi saadud booraksiholmega võetakse vähe ainet ja kuu- 23 -
mutatakse uuesti. Kuumutada võib: 1) leegi värvita osas, kus hapnik ku külluses, s.o. hapendavas (oksüdeerivas) leegis, ehk 2) leegi keskmises süsinikku si saldavas osas, kus hapnikku vähe, s. o. taandavas (redutseerivas) leegis. Järgmised metallid annavad ise loomulikke värvilisi ühendeid boorakshelmes: Taandavas Hapendavas leegis leegis
roheline Cr roheline Cu punakaspruun siniroheline sinine Co sinine rohekas Fe kollakaspruun hall Ni pruunikas värvitu. Mn lilla Mõnikord on värvus külmalt teis sugune kui kuumalt. SiOp jääb selle katse puhul osalt sulamatuks - annab valge pära.
5. KATSE KUUMUTAMISEGA SÖEL^ Aine segatakse enne kuumutamist NagCO^-ga ehk seguga "NagCOg+KpCOg, mis sulab kergemini. Kuumutatakse
- 24 -
joottoru abil söešse uuristatud augus. Selle tagajärjel: 1) S-ühendid taanduvad kagS, mis annab märjalt hõbedal musta täpi-AggS; 2) Ag,Au,Cu,Sn taanduvad ja vabastuvad metallidena; 3) hapenduvad, andes kirme see kül memal osal CdO - pruuni, BigO^-pruunikaskollase; Pbo-kollase ja Sb20n;Zn0, Hg0y As203 (küüslaugu lõhnaga) - val ged. Eelkatsed ei anna veel selget otsust ^ne koostise kohta; nad või vad an. . siiski mõne tähtsa näpunäite, mis kergendab järgnevat süstemaati list analüüsikaiku. 12. ÜLDISEID MÄRKUSI ANALÜÜSI KOHTAJ" .' Kõige päält tuleb analüüsitavat ainet katsuda (võttes seda katseks õige vähe) lahustada 1) destileeritud vees, esiteks külmalt, siis soendades. Kui aine lahustub ainult osaliselt, mille üle võib otsustada aurutades mõ^ ne tilga tulvaks,siis filtreeritakse see osa ja analüüsitakse saadud vesi-
25
lahus eraldi. Vees lahustamata jäänud jääki pes takse keeva veega mitte vähem kui neli korda ja katsutakse seda lahus tada (võttes osa sellest): 2) HC1, esiteks lahj.,siis konts., 3) HNO^,ka esiteks lahj., siis konts. 4) kuningavees (HNOg+SHCl),' 5) konts. HC1 + HpOp. Ka hapete puhul saadud lahud ana lüüsitakse eraldi. Hapetes lahustumatu osa pestakse, kuivatatakse,segatakse 4-6 osa Na2C03 ja KgCOg seguga ja sulatatakse söel joottoru abil. Saadud sulatis lahus tatakse vees ja filtreeritakse. Filt reerides tuleb otsida anioone. Jääki pestakse kuuma veega kuni neutraalse reaktsioonini (lakmus!) ja lahusta takse HCl-is. Selles lahuses leiduvad katioonid.
Kirjatööde paljundusbüroo "VELOX" Tartus, G.-Adolfi 18.
VaataM. J. Eisen
(1857—1934).
Ein Nachruf von Walter ...M. J. Eisen
(1857—1934).
Ein Nachruf von Walter Anderson.
Mit Prof. Dr. h. c. M. I. Eisen ist
eine der bekanntesten Gestalten Dorpats
aus den Reihen der Lebenden geschieden.
Auch in den Kreisen der deutschen Gesell
schaft war er wohlbekannt; was aber nur
wenige hier wußten, war die Tatsache,
daß der freundliche alte Herr mit dem
weißen Vollbart und dem stets unverän-
derlich ruhigen Wesen ein wissenschaftlicher
Arbeiter von europäischer, ja mehr als
europäischer Bedeutung war.
Prof. Eisens literarische Produktion,
vor allem auf seinem Spezialgebiet —
dem der estnischen Volksüberlieferungen,
war von einem staunenswerten Umfang.
Ein vollständiges Verzeichnis seiner Bücher,
Broschüren und Zeitschriftaufsätze würde
viele Hunderte von Nummern umfassen,
und wenn man alle signierten und nicht-
signierten Zeitungsartikel hinzurechnet (von
denen ein großer Teil den Charakter
originaler wissenschaftlicher Arbeiten trägt),
bis hoch in die Tausende gehen.
Natürlich hat
bei einer derartigen
literarischen Produktivität nickt alles den
gleichen
wissenschaftlichen
Wert: gar
manches dient nur der Popularisierung
bekannter wissenschaftlicher Tatsachen; aber
der Forscher auf dem Gebiete der estnischen
Volkskunde stößt bei den verschiedensten
Spezialfragen immer wieder auf Prof.
Elsens Spuren und hat sich mit Prof.
Eisens Ansichten und Theorien ausein
anderzusetzen,
die sich im allgemeinen
durch große Nüchternheit,
Wirklichkeits
sinn und Widerwillen gegen alle Phantastik
auszeichnen.
Daß seine wissenschaftliche Forschungs
arbeit (trotz der estnischen Sprache seiner
Publikationen) auch im Auslande nicht un
bemerkt geblieben ist, dafür zeugt unter
anderem schon der Umstand, daß ein deut
scher Gelehrter (Dr. Eduard ErkeS) den
ersten (wichtigsten) T il von Eisens „Est
nischer Mythologie" aus eigenem Antrieb
ins Deutsche übersetzt hat und daß diese
Übersetzung 1925 im Verlage der berühm
ten Firma O. Harraffowitz in Leipzig er
schienen ist — damals, als während der
Wirtschaftskrise nach der Inflationszeit so
mancher hervorragende deutsche G lehrte ver
gebens nach einem Verleger für sein wissen
schaftliches Werk suchte.
Aber nicht darin liegt die Hauptbedeu
tung Prof. EisenS, sondern in dem Um
stand, daß er in den 27 Jahren seit
dem Tode Dr. Jakob Huris der
größte volkskundliche Samm
ler der Welt gewesen ist. Es klingt
2
dies nach panegyrischer Übertreibung, und
ist dock nur nüchterne Wirklichkeit. Dr.
HurtS Weltrekord hat er allerdings nicht
brechen sönnen; aber unter den Mitleben-den gab es nur einen ebenfalls erstklas
sigen Sammler, der ihm bis zu einem ge
wissen Grade den Vorrang hätte streitig
machen können: das war der glücklicher
weise noch lebende Prof. Dr. Richard
Wossidlo in Waren
(M'cklenburg).
Wossidlo hatte jedoch eine andere Art zu
arbeiten als Eisen: während dieser (gleich
Hurt) das meiste Material durch seine vie
len freiwilligen Mitarbeiter aufschreiben ließ,
deren Arbeit er durch Aufrufe, durch Briefe
und persönlich organisierte und leitete, hat
Wossidlo fast alles eigenhändig auf zahl
lose kleine Zettel geschrieben — fragmen
tarisch, sozusagen halb-stenographisch, in ab
gerissenen Sätzen, unter häufiger Benutzung
von nur dem Aufzeichner selbst verständ
lichen Stichworten. Dies hat zur Folge,
daß Wossidlos riesige Zettelsammlung sich
nach seinem Tode (wie er mir selbst ge
sagt hat) zum großen Teil in totes Kapi
tal verwandeln wird, während HurtS und
Eisens Materialien zusammen als eine groß
artige Schatzkammer für die Folkloristen
aller Zeiten bestehen bleiben.
Eisens Materialien umfassen zur Zeit
etwa 90.000 meist engbeschriebene Seiten
verschiedenen Formats (wobei leere Seiten
nicht mitgezählt sind).
Am 1. Januar
1932 betrug die Zahl der dem Estnischen
Volkskundlichen Archiv übergebenen Manu
skriptseiten erst 72.732 (große Manuskript-
3
mengen befanden sich damals noch in den
eigenen Händen des Sammlers, vieles war
überhaupt noch
nicht
niedergeschrieben).
Diese 72.732 Seiten enthielten:
16.545 estnische Volkslieder und Spiel
beschreibungen,
20.774 Sprichwörter und Redensarten,
14.187 Rätsel,
23.831 Märchen, Sagen, Schwänke
und sonstige Volkserzählungen,
38.132 Punkte Aberglauben, Sitten
und Bräuche, — im ganzen also 113.469
volkskundliche Auszeichnungen.
Die Arbeit
eines
wiffenschaftlichen
Forschers ist sehr wichtig und wertvoll,
aber die Wissenschaft schreitet vo wärts,
Monographien und Handbücher veralten
und geraten in Vergeffenheit, ein bafferes
Neues tritt an die Stelle des guten Alten,
und endlich bleibt auch der besten und
klassischsten Untersuchung nur noch ihre hi
storische Bedeutung.
Anders steht es mit
der entsagungsvollen Arbeit eines Samm
lers
von
wissenschaftlichem
Material: er schafft die sichere Grund
lage für alle künftigen Untersuchungen,
und seine bescheideneren Lorbeeren welken
niemals; sein Name kann nicht in
Vergessenheit geraten.
Schon seit einer Reihe von Jahren
läßt sich keine Untersuchung über irgend
eine Frage der estnischen Volkstradition
auch nur denken, in der nicht auf Schritt
und Tritt der Name Prof. Eisens wieder
kehrte. Mehr als das: der Forscher ist
gezwungen Eisens Materialien so häufig
4
zu zitieren, daß er wegen Raumersparnis
statt besten einfach schreibt: E, und bloß
die Seitenzahl des Manuskripts hinzufügt.
Was E bedeutet, das weiß jeder Leser —
ebenso wie er weiß, daß ein H auf die Mate
rialien Dr. Jakob Hmts hinweist. Und
ich kann mir überhaupt nicht vorstellen, wie
und wann diese zwei Namen und diese
zwei Buchstaben aus der estnischen folkloristischen Literatur verschwinden werden.
Und das bezieht sich nicht bloß auf die
e st n i s ch e folkloristische Literatur.
Ein
sehr großer Teil der Volksüberlieferungen
ist i n t e r n a t i o n a l; ein und dasselbe
Märchen, ein und dasselbe Rätsel, manchmal
sogar ein und dasselbe Volkslied begegnet
überall in Europa und auch außerhalb Euro
pas, sowohl bei indogermanischen als beinichtindogermanischen Völkern. Wenn nun ein
Folklorist ein derartiges internationales Mär
chen oder Sprichwort monographisch zu unter
suchen unternimmt, so ist er gezwungen auch
das estnische Material zu berücksichtigen, und
tut er dies, so erscheint in seinem Buche
zwangsläufig mehrmals auch der Name
Prof. Eisens — einerlei ob das Buch
deutsch, russisch oder englisch, ob es in
Europa oder in Amerika gedruckt wird.
Man wende nicht ein, daß man von dem
Forscher doch keine Kenntnis des Estnischen
und keine Benutzung von noch ungedrucklen
Texten verlangen könne: wir Folkloristen
und besonders wir Märchenforscher müssen
gar manche Sprache verstehen und das,
was wir nicht verstehen, uns für schweres
Geld übersetzen lasten; und auch damit,
5
daß ein Text nur handschriftlich vorbanden
sei, dürfen wir uns nicht entschuldigen:
sonst wehe uns von seiten der wissenschaft
lichen Kritik! ES ist eben kein leichtes
Handwerk, und wer da nicht mitmachen
kann, der lasse lieber seine Finger davon.
Auf solche Weise ist Prof. M. I- E'serS
Name in folkloristischen Kreisen schon heute
sowohl in Europa als in Amerika gut be
kannt, und wird in Zukunft sowohl hier
als dort noch viel bekannter werden.
Wird Prof. Eisen in seiner Tätigkeit
als volkskundlicher Sammler bei den Esten
auch Nachfolger finden? Zweistllos; ja
mehr als das: die Nachfolger sind schon da,
und ihre Arbeit ist seit mehreren Jahren
in vollem Gange. An der Spitze das
Dorpater Estnische Volkskundliche Archiv
mit seinem Stabe geschulter Mitarbeiter
unter Dr. Oskar Loorits' sachkundiger
Leitung, dann Samuel Sommer in Petschur, Wassili Randmets in Dorpat und
verschiedene andere. Alle gesammelten Ma
terialien (leider mit Ausnahme der Randmetsschen) werden im Estnischen Volkskund
lichen Archiv konzentriert
und umfassen
dort j tzt schon (zusammen mit den Hurtschen, den Eisenschen, den Kallasschen und
sonstigen älteren Materialien) weit über
400.000 Manuskliptseiten; und vielleicht
schon nach ein paar Jahren ist die halbe
Million erreicht.
Ja, wenn die Sache so leicht und so
glänzend geht, dürfen wir da überhaupt
das Verdienst Huris und Eisens so hoch
einschätzen? Hätte
6
nicht auch ohne sie
das
Estnische Volkskundliche Archiv in wenigen
Jahren aus dem Boden gestampft werden
können, so wieFrl. Anna Bchrskaln in Riga
vor kurzem ein großes Lettisches Volkskund
liches Archiv aus dem Boden gestampft hat?
Dreierlei wäre da zu entgegnen. Erstens
stehen die heutigen Sammler auf den
Schultern Hurts und Eisens, ihre Tätigkeit
bewegt sich in den durch diese beiden Bahn
brecher ausgefahrenen Geleisen. Hurt und
Eisen haben im Laufe von einem halben
Jahrhundert die estnische Lehrerschaft und
überhaupt alle Schichten des estnischen
Publikums dermaßen auf volkskundliche
Sammelarbeit eingedrillt, daß es nirgends
auf der Welt leichter als hier ist selbstlose
Mitarbeiter aus diesem Gebiete zu finden,
die mit dem bloßen Bewaßtsein zufrieden
sind, daß ihre mühsam niedergeschriebenen
Schriftstücke
in
einem wiffenschastlichen
Archiv liegen und einmal nach Jahren ge
druckt oder sonstwie wiffenschaftlich ver
wertet werden. Der Schreiber dieser Zeilen
spricht aus eigener Erfahrung. — Und
was Lettland anbetrifft, so ist die Sammelarbeit der letzten Jahre durch die ehrgeizige
Eifersucht auf das glänzende estnische Vor
bild angespornt worden.
Zweitens steht hinter den heutigen
Sammlern der estnische Nationalstaat mit
seiner Autorität, seinen Institutionen und
auch seinen Geldmitteln. Der estnische Leh
rer hält es meist für seine Ehrenpflicht,
seine Schüler zur Beantwortung der Fra
gebogen des Estnischen
Volkskundlichen
Archivs anzuhalten; und in einzelnen Fäl-
7
len wird die Mühe des Mitarbeiters auch
(wenngleich nach bescheidenem Tarif) in
klingender Münze belohnt. Worauf konn
ten sich, im Vergleich damit, vor 1918 Hurt
und Eisen stützen?
Drittens aber das Wichtigste. Wie auf
den übrigen Gebieten des menschlichen Lebens,
so gehen auch im Repertoire der Volksüber
lieferungen langsame, aber konsequente Ver
änderungen vor sich; viel Neues kommt
hinzu und viel Altes stirbt aus. Das gilt
sowohl für Volkslieder als auch für Zaubersprüche, Märchen, Schwänke usw.
Um
jenes Repertoire zu fixieren,
das sich in den Sammlungen
Huris und Eisens widerspie
gelt und das mit dem heuti
gen im vielen Hinsichten nicht
mehr identisch ist, mußte man
eben in den siebziger, achtzi
ger, neunziger, neunhundert e r Ja h r e n sammeln,
als alle
jene alten Liedersängerinnen und Märchen
erzähler noch lebten, die heute niemand
mehr von den Toten erwecken kann und
deren Erzählungen und Lieder nun in
Hurts und Eisens Manuskripten aufge
speichert daliegen.
Wir Folkloristen würden viel darum
geben, wenn wir durch irgendein Wunder
einen Matthias Johann Eisen noch tiefer in die
estnische Vergangenheit hineinschickcn könn
ten — in das XVIII. oder gar in das
XVII. Jahrhundert!
(„Dorp. Zeitung" 14. 8. 1934, Nr. 183, S. 2 f.)
K. Mattiesens Buchdruckerei Ant.-Gep, Tartu 1934.
VaataA. Tõnurist
Rüütel
Karupea
A Tõnurist
...A. Tõnurist
Rüütel
Karupea
A Tõnurist
Rüütel Karupea
Narwa legend Fuhrmonnt järgi jutustatud
"-7\
'
Tl
Autori kirjastus Narwas 1934 a.
O.-U. ,Narwa Kirjastusühisuse" trükk. 1934.
Rüütel Karupea.
Palju pilte, palju mälestusi pakub Narwa ja
tema ajaloolised wäljad. Nendest mälestustest kajab
meile wastu elu nutt ja hõiske. Palju on ka kurba
luulet, mis inimese peale raskesti mõjub. Meel
nagu keskajalgi, kui ebausk lopsakalt õitses, kuuleks
teraw kõrw õnnetuma Brigitta hüüdu, keda linnaturul nõiduse pärast ära põletati. Meelgi nagu pii
luks kuri nõid Rõugutaja Hermanni tornist, kas
keegi tema ilusamat kasutütart Ingerit wahest ära
ei riisuks. „Narwa neitsi" on Rootsimaa randadelt
tihti kodulinna oma armastatud peiut waatama
tulemas ja linnamäe lipuhoidja Olaf kallistaks nagu
muistegi oma pruuti linna kõrgemal walliserwal.
Laia lindina ja rahutumal laintel woolab muist
ne Alutse *) jõgi kahe muistese kindluse wahelt
läbi, mis weel praegugi nagu üksteist ähwardades
teineteise wasta jõe kaljulistele kallastele paigutatud.
Narmal on rikas ajalugu ja tema ajaloo pildid
ei ole igawad. Isegi luule ei puudu neis. Kaugema
päewade kujud, wanema aegade marjud, kõik pee
geldub meile wastu mana auwäärilise linna ajaloo
lehekülgedelt. Siin on paik, kus mere ja tulega järeltulewatele põlwedele eludraamasid üles kirjutati.
Näeme nendes sõjakoledusi, surma ja hukatust
linna sees ja tema laiadel wäljadel. Näeme wägewaid wõitjaid hiilgama saatkonna eesotsas pidulikult
♦) Narwa jõgi — Narowa.
3
linna tulewat. Ka palju ajaloolist mehi ja naisi, kes
siin Vabal tahtmisel käinud, kui ka neid, kes siin
Vangina Viibinud.
Iga kiwi, iga tükk roana müüri kõneleb elaroalt,
aga ainult nendele, kes seda kõnet kuulata teawad
ja oskawad...
Uhkelt ja kõrgilt põrnitsedes roaatab neljakandi
line mürakas „Hermanni torn" Vanast ordu rüütlite
lossist oma ajaloolise Vastase Wene kindluse Iroangorodi peale, mis üle jõe.
Witmase tüsedad ja matsakad ümargused tornid
oma madalate „mütsidega" pahandawad „ roana
Hermanni" ja ta nagu tahaks heameelega oma
kiwist rusikat neile maitsta anda, kuid „toana" käervars on juba nõrgaks läinud. „Wene Vennad" ei
karda „Saksa Hermanni" ammugi enam. Mõlemad
endised wastased on kui Vaenulised naabrid, keda
saatus üksteise kõrwale elama on pannud, kellede
toaen aga kiwistuuud. Möödas on need ajad, kus
nad teineteist kiwi ja malmpommidega wõõrustasid,
ei nad teineteisele enam kumbki häda tee.
Narwa koskede wihaue kohin laulab nende Vae
nule uinulaulu ja kindluste köhale jõudes jutustawad jõelained rohkem juba rahule jäädes muistset
legendi, mis nende lossidega ühenduses.
4
-i-
*
*
Kirjutati nowember 1501. Wihase söjahümniga
tungisid Wene sõjamehed linna. Kellelegi ei antud
armu, ei noorele ega wanale. Korratult põgenesid
ordurüütlid linnast wälja, naisi, tütreid ja marandust wõitjatele maha jättes... Ainult tige Heinrich
von Bärenhaupt (rahwasuus
Jndrik Karupea),
wenelaste wihasem waenlane, ei mõtelnudki põge
neda. Mehiselt kaitses ta ühes oma truude sõjasulustega oma kodu. Ennem surra, kui selle maja
läwe juurest põgeneda, kus tema kallim warandus
wiibis — tema noor naine, kellel imewöim oli rüütli
walju südant pehmendada. Indriku sõjasulased lan
gesid üksteise järele ja waenlast tuli ikka rohkem ja
rohkem juure. Meeleheide wõttis juba rüütli üle
wõimuse. Ta tahtis majja tormata, et seal ühes
koos oma palawalt armastatud naisega surra. Kor
raga kuuleb ta ülemalt läbilõikawat kisa... Jndrik
kohkus... ta tunneb seda häält! Hädaohtu, mis ta
enese elu Shwardas, unustades, tormab ta trepist
üles maja ülemisele korrale... seal on juba tuli
leegitsemas ja waenlane tungib redelite abil aknast
sisse.
Ühes toanurgas istub rüütli naine ja hoiab wäikest last oma rinna juures. Naise ilust joowastatud,
seisab noor Wene bojaar liikumatult. Salk sõjamehi, kes akna kaudu sisse tunginud, tormawad
rüütli naise juure, kuid bojaar tõstab mõõga üles
ja asub kaitsjana naise ja sõjameeste wahele. „Kõik
muu on teie!" karjub ta salgale, „kuid see iludus
on minu!"
5
Waewalt jõudis ta neid sõnu ütelda, kui juba
Zndrik ta kallale tormas. Hirmus wõitlus lõi keema.
Vaenlasi oli palju, kes kõik oma naist kaitsma hull
julge rüütli kallale tungisid. Tuleleek lakkus juba
katuse juurest sarikaid ja katusekiwid langesid purus
tatult uulitsale.
Kõwa raudriie kaitses rüütlit
waenlase hoopide eest, kuid tuli ja suits kippusid
lämmatama... Rüütel tundis, kuidas ta jõud
nõrkes. .. Hirmus mõte, selle aja metsikutele kan
gelastele omane, wilksatas läbi ta ajude...
Uks raske mõõgalöõk ja — ta naine langes oma
mehe käe läbi surmatult maha. Laps jäi elusse,
kuid ta oli juba waenlase käte wahel; rüütli püüe
poega wabastada läks nurja. Weel wirutas ta wihaseid hoope paremale ja pahemale poole ja jõudis
end waenlase reast läbi murda.
Uulitsale jõudes kuulis ta oma seljataga, kuidas
maja katus praginal sisse langes. Hirmunult waikisid korraks kõik ümberseisjad ja kuulda oli weel,
kuidas rüütel põgenedes neile karjus:
^Kättemaks, kättemaks, kättemaks 1“
*
Hirmsal kombel laastasid Wene sõjamehed maad
ja häwitasid losse, mis nende sõjakäigul Rarwa ja
Tallinna wahel teele ette juhtusid. Rikka sõjasaa
giga pöörasid nad Venemaale tagasi, endist hirmsaid
mälestusi ordurüütlite sekka maha jättes — ja arwates, et nüüd wiimased enam tükil ajal üle Vene
maa piiri ei julge sisse tungida.
Indrik Karupea meel muutus weel tumedamaks
kui enne. Ta hoidis teiste rüütlite seltsist eemale
ja ei wõtnud osa nende korratutest metsikutest pidustustest, mida need pidasid. Mõnikord ronis ta ülesse
torni, kus ta tundide kaupa wiibis ja silma wihatud Iwangorodi tornide pealt ära ei pööranud. Ta
mõtles, kuidas waenlasele naise ja poja eest, kellest
ta midagi ei teadnud, kätte tasuda.
6
Kuidas panid teised rüütlid seda imeks, kui kor
raga mõne aja tagant Indrik nende nõupidamiste
koosolekule raemajja ilmus. Tusaselt ja waikides
istus ta oma kohale. Kui kõik olid juba kokku tul
nud, tõusis Indrik üles ja palus omale sõna.
Kartliku uudishimuga ja waikides ootasid rüüt
lid, mille üle Indrik kõnelema hakkab.
„Austatud rüütlid ja wennad I" algas ta. „Teie
kõik teate, et ma kord õnnelik olin... suurema õnne
osaliseks ei wõi inimene enam saada. Venelased
wõtstd nimelt kõik minult, mis mulle kallis ja mis
mind õnnelikuks tegi. Ma läheksin heameelega
surma, kuid üks mõte peatab mind meel — kätte
tasumine I
See kihutas minu südamest kurbuse,
mure ja kannatuse ja andis mulle jõudu edasiela
miseks. See mõte küpses ja walmines ja ma leid
sin teeotsa üles, kuidas seda teoks teha... See wihatud kindlus!" Viimase sõnade juures paisus
Indriku hääl ja ta wälkuw pilk pööras ühes käega
akna poole, kust hallid Iwangorodi müürid paistsid.
„Ma saan meel sellega kord kokku, kelle nägu mu
meelest eladeski ei kao ja siis waatame, kas mu
käewarres weel jõudn jätkub!...
Kuid kättetasumise tund et ole weel tulnud.
Naise surm lasus koormana mu hinge peal ja
see nõrgendas mu tahtmise jõudu. Ma pean seda
kahetsema, pean taewaga ennast äralepitama ja siis,
siis!... Vihane pilk Indriku silmist lendas weel kord
Vene kindluse poole ja täiendas ta sõnu. — Ausad
rüütlid! Juba homme lähen ma oma kahe truu su
lasega alla hauda
*)...
— Hauda? kordasid rüütlid uudishimulikult ja
hirmuga.
*) ,Haud"—nõnda nimetati losfialust, kuhu süüdlast, kes
näljasurma mõistetud, alla lasti. See põhjata haud wõi kaew
on praegu weel Narwa lossi juures alal.
7
— Ühte armu palun ma teilt, sõbrad ja wennad
— ärge unustage seda et sügamuses, kust siiamaani
meel keegi elusalt wälja ei ole tulnud, kolm inimest
rviibiwad, kellede elu teile ja terme Liimi maale kal
lis on, sellepärast et nad seda meie kurjematele
waenlastele kättetasumiseks on pühendanud. Kui
kella hääl heliseb — kell tuleb sügawuse kohale üles
seada, — siis aidake meid hauast jälle jumala walgele.
Järgmisel päewal wenis kurb rongikäik mööda
Narma uulitsaid lossi poole. Rongi ees käis piiskop
mustas kiriku mundris, tema järel rüütel Indrik
Karupea mustadas raudrüüs, rüütli järel munga
ülikonnas ta kaks truud sulast.
Nende järel rüütlid põlewate tõrwikutega. Kaup
mehed ja teised linnakodanikud hoidsid endid püha
likus aukartuses seinade äärde, paljastasid oma päid
juba eemalt rongi silmates ja lasksid põimilt maha.
Haua juures seisis üks masinataoline riistapuu,
mis piinariista meelde tuletas: määratu suur ratas,
mille ümber raudne ahel oli mässitud. Siia jäi piis
kop peatuma ja pidas lühikese palme. Siis pööras
ta Indriku poole järelpärimisega, kas temal meel
wahest teisi põhjusi ei ole, mis teda nii nii rasket
katsumist oma peale wõtma sunniwad. — Ci ole!
wastas Indrik kindlalt.
— Kas teie wabatahtlikult tema järele lähete?
— päris nüüd piiskop Indriku sulastelt. — Vaba
tahtlikult! wastasid mõlemad ühel häälel.
Haua kohal wõis tõrmikute malgustusel näha
ahelate peal kõikuwat sillakest.
Rüütlite suust kõlas requiem (surmalaul) ja tume
dalt kajas see matuselaul raskes wõlwistikus. Indrikule ja sulastele anti tõrwikud kätte; pikkamööda
astusid nad üle läwe sillakese peale... Suur ratas
krääksus läbilõikawalt, ja ahel, mis ta ümber mässi
s
tud, hakkas lahti hargnema.
alla haua põhja poole...
*
Sild meestega wajus
Neli aastat oli sellest juhusest mööda, aga kell,
mis haua kohal ülemal, ei helisenud ikkagi. Igapäew lasti kast toiduga alla sügawusesse ja alati
tuli ta tühjalt tagasi.
Ükskord jooksis waht suure õhinaga raemajasse.
Tema oli kella häält kuulnud ja tuli nüüd seda
rüütlitele teatama. Waewalt oli tund möödas, kui
juba kõik wäikese tammepuust ukse juures seisid.
Kärsitumalt waatasid rüütlid ahelat, mida ratas enese
ümber mässis.. Juba kõlises midagi... see oli sillake.
Sillaraamil lamas must kogu. — See oli Indriku
ühe sulase surnukeha! Omas lootuses petetult taga
nesid rüütlid külma surnukeha juurest eemale; surnu
lamas nende ees liikumatult ja matkides. Käed, mis
risti rinna peale pandud, olid köwad ja karedad,
kollase näo peal tundusid ära wöidetud kannatuste
jäljed, — kuid missugused olid need kannatused?..
Selle saladuse wiis surnu hing enesega kaasa...
Nõnda läks meel kuus aastat mööda. Teist
korda tulid rüütlid tammepuust ukse juurde kokku
kella kutsel, mis kindluse wõlwistikus helises. Sillakene tõusis üles... Rüütel Indrik Karupea ühes oma
truu sulasega nägi jälle jumalawalgust. Nad olid
kümme aastat hauas pimeduses ja inimestest äralahutatull wiibinud. Indrikut ei wõinud enam äragi
tunda. Ta paksud süsimustad juuksed olid walgeks
läinud; näokarw oli kahwatanud kollane; silmist,
mida paksud karwased kulmud warjasid, wälkus palawikusarnane läige; pikk sasis habe ulatas rinnuni;
rooste kattis ta raudriiet...
Üheainsa maakega silmitses ta juuresolijaid, kes
imestanult ja kohkunult selle elusa luukere pealt
silmigi ära ei suutnud pöörata. Oli üleüldine waikus. Indrik astus piiskopi ette, laskis ühe põime
peale maha, ülestõustes suudles ta risti...
9
— Terwitan teid, roennad!... rääkis ta õõnsa
häälega, mis kui hauast kuuldus. — Õnnista mind
meel ükskord, püha isa... Ja Indrik painutas oma
pea altariteenija ette. Siis kõneles ta metsiku rõõ
muga:
— Ma täitsin oma kohuse. Ma lunastasin oma
süü! Minu unistused on täide läinud. Minu järel,
ausad rüütlid, minu järel raemajasse! Seal saate
teie kõik kuulda!
Raekojas algas tähtis nõupidamine, mis wältas
kaua. Raemaja oli tugewasti wahistatud, et sala
dus ei läheks laiali. Sellele järgnesid pidustused
rüütel Indriku tagasitulemise puhul.
*
Öö oli pilkane pime, wihmane. Kuuldus tuule
hulumine ja wahetewahel Narma kose kohin. Kind
luste mustad kogud paistsid mustawast—sinisest taemawõlwist üksteisest lahus wälja, nagu kaks waenulist kangelast.
Iwangorodis (Jaani kindluses) magati ja nähti
rahulist und. Ainult öölinnud, kes pesast juhtusid
wälja tulema, rikkusid oma häälitsusega öörahu.
Korraga kuuldus tasane, kuid kauawältaw rotte, ja
sõjariistade kõlin. Tunnimehed tõstsid uniselt pead
ja jäid ordulossi poole roaatama. Seal oli roaikne
kõik, mitte wähematki liikumist ei olnud märgata.
Kusagil ei paistnud tuldgi, ükski lootsik ei hõljunud
rahutul jõepinnal...
Jälle kuuldus rotte, kuid kindluse teisel otsal ja
jälle seesama sõjariistade kõlin. Tunnimehed said tähelepanelikuks. Korraga kargasid Iwangorodi roalmurite peale pimedusest sõjariistus kogud.
Äkitselt kõlas igalt poolt Iwangorodist roalt metstk kisa ja hele tuleleek roalgustas koledat pilti. Or
durüütlid, kes pealaest jalatallani sõjariistus, tapsid
armuta kaitseta Wene sõjamehi. Werewalamine oli
10
hirmus. Rüütlite tuli ja mõõt häwitas kõik, mis
ette puutus; igalt poolt kuuldus kättemaksmise hüüd,
mandumine, naiste-laste meeleheitlik kisa ja sõjariis
tade kõlin... Wojewooda, kelle kätte oli usaldatud
kindluse kaitsmine, seadis oma majas raudrüüd
selga ja mõõka wööle, kui Väljastpoolt uks purus
tati ja läwele ilmus mustas raudrüüs ja allalas
tud näokattega rüütel...
— Viimaks ometi! karjus rüütel metsiku rõõmuhelgiga silmis.
Ta tõstis oma näokatte ja pööras näo, mille
peale jumalakujude ees põlema lambikese maigus
langes, wojewooda poole.
— Bojaar! Tunned sa mind meel? Taewas on
õiglane! Sa oleks wõinud wõõra mõõga läbi hukka
saada — kuid ei! Mäletad sa meel seda naist, keda
sa oma elajaliku kirgede saagiks tahtsid teha, naist
kes oma mehe käe läbi langes, minu käe läbi! Ma
mandusin sulle kättemaksu ja sa näed, et ma sõna
pean...
— Ma müün kallilt oma elu! — karjus Woje
wooda ja tungis ülestõstetud mõõgaga rüütli peale,
kes osawalt löögi kõrwale lõi. Ja siis andis rüütel
käsu oma sulastele, et nad seaksid kinni wojewooda,
ilma et nad talle mingit häda teeks.
Wojewooda kaitses ennast mehiselt. Kuid pikka
misi rauges tema wõim. Siis awanes uks ja noor
neiu, kes wojewooda rinnale langes, hüüdis:
— Jumala pärast, heitke armu! See on minu isal
Rüütlid sidusid wojewooda. Noor neiu langes
minestunult põrandale.
Ruumi, kus wõitlus käis, ilmus kena noormees.
— Eemale, poisike! Karjus rüütel Karupea, sina
ei ole meel minu mõõga jaoks küps.
— Issand annab mulle jõudu sinu uhkust murda!
— lausus noormees julgelt mana rüütli kallale
tungides. Rüütli mõõk wälgatas noormehe poole.
11
— Pea kinni, rüütel! Ära tapa oma lihast
poega!...
Waewalt kuulis rüütel neid sõnu, mis wojewooda ütelnud, kui ta nagu piksenoolest tabatud
seisatama jäi — raske mõõk kukkus tal käest.
Kära Iwangorodis äratas teiste wojewoodade
täheloanu, kes oma sõjameestega kindluse läheduses,
lagedal, laagris olid; anti hädasignaal ja poole tunni
pärast jõudis abiwägi kindlusesse.. Kõik abinõud
wõeti tarwitusele, et mitte ükski waenlase sõjamees
Jwangorodist wälja ei pääseks.
Uute kaitsjate ilmumise teade ulatas ka rüütel
Indriku kõrwu.
Rüütlid põgenesid, mõttes kaasa noormehe. Indriku poja.
Kes wõib wenelaste imestust ja hirmu kirjel
dada, kui need Iwangorodi igalt poolt läbi otsides,
mitte ühtki sakslast ees ei leidnud!... Kadusid, nagu
maa alla wajunudl Ebausklikult risti ette lüües ja
hirmuga ümber waadates, seisid wenelased sügawates mõtetes.
*
Indrik istus oma toas. Tema ees seisis ta poeg
norus peaga, sügawad kurbuse jäljed näos.
— Otto, minu poeg! rääkis rüütel: kas nad nõidust tõesti on tarwitanud, et sinu südamest armastust isa wastu peletada?
— Mitte nõidus ei olnud see, maid lahke ümberkäimine ja headus! Ära mõtle, et mu ajudesse
mitte ühtegi mälestust minu ema surmast üle ei ole
jäänud; ema wiimane pilk puuris mu südamesse
nõndasamuti kui tema kaitsja kuju...
Kuid mina armastan wojewooda tütart. See on
mu südame püham saladus! See neiu armastab
mind! Kui millalgi armastuse säde sinu sõjakasse hin
gesse tunginud, o, isa, siis saad sa minu piinast
12
aru! Lase mind tagasi nende wenelaste juurde: seal
on mu õnn...
- Otto, ütles rüütel pühalikult: sina küsid, kas
ma tean ja aru saan, mis on armastus? Laps, kas
wõib sinu nõrka tundmust, selle tundmusega Võr
relda, mis sinu isa kord tundnud! Mina armastasin
sinu ema. Kuidas ma seda tundmust hindasin, kui
ma temast ilma jäädes ennast end kümneks aastakselusalt hauda matsin, et selle südant seest ära kis
kuda, kes mu südamest armastuse ära kiskus!
Ma pidin enese äralepitama jumalaga oma naise
surma pärast. Ma läksin kümneks aastaks kaewu sügawusse.
Kuid ka teine ülesanne oli sellel 10-aastasel ära
olemise ajal.
Meie tegime koos kahe truu sulasega Väsimatut
tööd. See töö pidi jääma saladuseks, sest muidu ta
oleks oma otstarbe kaotanud. Kedagi ei roõinud
usaldada, sest ka kõige tugewamatel seintel on sil
mad ja kõrwad.
Kahe truu sulasega pidime selle töö läbiwiima.
Koos kahe sulasega laskusime roana kaewu põhja.
Waewaga ja kannatusega raiusime meie paksu müüri
sisse aknaaugu jõepinna kohale, kust meie harroagi
wärsket õhku sissehingasime. Kümme aastat toitsime
meie endid ainult leiroa ja kuiwatud kaladega, et
käiku jõe alt kuni roene kindluseni kaewada!...
Ja Indrik roaatas uhkelt poja otsa...
— Meie kaeroastme selle käigu, ja juba eila tarroitasime me seda kasuga... Kas sa weel küsid, kas
ma armastusest aru saan?... Sina armastad roojeroooda tütart — mis siis! Juba homme on ta meie
seinte roahel, juba homme on ta sinu ori, sinu üm
mardaja...
— Jumala pärast, karjatas noormees hirmuga,
isa kätest kinni haarates:
13
— Jumala pärast, ärge mingisugust wägiwalda
tarwitage. Tema isa on minu heategija, ja ennemine saan ma ise orjaks, kuid et...
— Wait! hüüdis isa tahtmata jälestusega: sina,
kes sa ühe kuulsama Liiwimaa rüütli sugukonna
wõsu oled, sina tahad ühe ilusa näoga tütarlapse
ori olla...
Otto oli wait. Tema pea wajus rinnale. Siis
sõnas kindla häälega:
— Lase mind wenelaste juurde. Siin olen ma
wSSras!
Surmakahwatus wärwis Indriku palgeid, siis ta
ütles tumeda häälega:
— Mina ei ole enam sinu isa... Kui Liiwimaa
rüütelkonna kohtunik seisan ma ühe äraandja ees.—
Indriku käsi tõusis ja wajus raskelt nooremehe palge
peale.
— Mine nüüd, autu.
*
Mõni päew läks rahulikult mööda. Otto oli lin
nast kadunud. Indriku wenelaste wihkamine tõusis
weel suuremaks Tema järeljätmata pulwete peale
olid rüütlid nõus teistkorda maaalust käiku tarwitades Iwangorodi kallale tungimiseks. Maliti üks
pime öö. Ukshaawal kadusid rüütlid käiku. Waewalt
olid esimesed rüütlid jõudnud poole tee peale, kui
nad käigu teises otsast nägid tulukest ja kuulsid lähenewaid samme...
— Äraandmine! pomises rüütel Indrik
Rüütlid hakkasid taganema, et enesekaitsmist teos
tada kuid maaalune tee oli kitsas, ja taganemine
waewaline.
Indrik nägi, et tuleb otsustaw wõitlus käigus.
Ta -pööras ümber. Ta juhtus silmstlmalt pojaga
waStamist.
Algas hirmus wõitlus elu ja surma peale tõrwikute waewalisel walgusel. Ühesugune metsik wiha
paistis mõlemate wasraste palgel.
14
Sügaw hõige tungis Indriku rinnust. Ta waarus... Mõõk kukkus tal käest maha...
Uks osa maaalusest käigust langes sisse; West
tungis ülemalt jõest kohinal lõhe kaudu sisse ja
neelas kõiki, kes käigus olid. — — — — —
*
*
♦
Rahu walitseb praegu Rarwa wäljadel.. Peetri
ajast kuni Wene-Eesti sõjani, ei ole Narma manad
kindlused sõjakisa kuulnud... On jutt: Narma ärarnõtmise juures 1704 olla wenelased maaalust käiku
tarwitanud, mis ühest kindlusest teise wiis. Raotlased ja wenelased wõidelnud seal üksteisega elu ja
surma peale. Selle maaluse käigu suu on suletud.
Ta ei tohikski lahti olla! Pimedatel öödel tuleksid
sealt muisteaja tondikujud lagedale. Ühel merine,
surmaw haaw rinnus, ja teisel, nooremal, hingepii
nast wiltukistud suu ja ahastam pilk silmas. Nõnda
nad tuleksid: isa ja poeg! Tuleksid meel teisedki,
need tundmata sõjameeste tondid, kes maaalusesse
käiku oma elu jätsid. Tuleks meel keegi: bojaari
nooruke tütar; õitsew ja ilus...
VaataTHEODOR USSISOO
TEHNOLOOGILISI
KÜSIMUSI
I O...THEODOR USSISOO
TEHNOLOOGILISI
KÜSIMUSI
I OSA
M ETALLITÖÖSTUS
TALLINN,
1934 a.
r
y
/
/
h-iy.ori.
THEODOR USSISOO
TEHNOLOOGILISI KÜSIMUSI
I OSA
METALLITÖÖSTUS
TALLINN, 193 4.
EHSV TA Fr. R Kreutzwaldi nim
Kirjandusmuuseumi
Arhiivraamatukogu
ZZ0 4V
Trükitud Riigi Kunsttööstuskoolis.
Materjalide omaduste tundmine
on hädatarvilik igale oskustöölisele
tema töö juures. Käesolev vihik
annab konspektiivsed vastused kü
simusile metallitöö alal ja tahab
olla seega abiks nii oskustöölisele,
kui ka õppinud töölise kutseek
sami tegijale mõnede materjalide
tundma õppimises.
Th. U.
Erikaal
Võrdsele ruumaladega, kuid isesugustest ainetest
(rauast, puust, korgist) valmistatud kehade kaalu
misel leiame, et mõned neist on raskemad ja teised
kergemad. Nii kaalub 1 sm3 rauda 7,8 gr., 1 sm8
tammepuud 0,8 gr. Keha ruumüksuse kaalu nimeta
takse tema erikaaluks.
Katse näitab, et võrdruumilised kehad ei ole
harilikult mitte võrdselt rasked. Nii näiteks, kaalub
1 sm3 desiil. vett 1 gr. -j- 4° C juures, Ism3 lina 11,3 gr.T
1 sm3 rauda 7,8 gr. j.n.e. Need arvud on aine kohta
väga iseloomustavad ja väljendavad ta erikaalu.
Üldse nimetatakse keha erikaaluks arvu, mis näitab
mitu grammi üks kuupsentimeeter seda keha kaalub.
Tähistades keha kaalu grammides p - ga (pondus —
raskus, kaal), ruumala sm3-ies v-ga (volumen —
ruumala), saame erikaalu e määramiseks valemi:
e _ _p
(gr)
v (sm8)
Et destilleeritud vee erikaal on
siis näitab
iga teise keha erikaal, mitu korda on antud keha
veest raskem.
Keha kaalu määrame kaalude abil, ruumala kas
geomeetrilisel teel või mensuuri või ülevoolu - anuma
abil. On keha kaal ja ruumala leitud, siis nende
abil pole raske arvutada keha erikaalu.
5
1. Milliseid materjale ja küiteaineid vajab metallitööstus?
Ta vajab eeskätt: sütt, rauda, terast, vaske, tina jne.
2. Mis liiki on sütt olemas?
Süsi jaguneb nelja liiki: kivi-, pruun-, aniratsiitja puusüsi.
3. Kas kõik eeltoodud söe liigid on kütmisel ühe
headusega?
Ei. Suurima kütteväärtusega neist on kivisüsi ja
ja sellele järgneb puusüsi (teatavatel juhtudel
ümberpöördult). Pruunsüsi ei ole kõlbulik sepa
tööks. Sepatöödel on parim süsi n. n. sepasüsi,
kuid pruunsüsi on sellepoolest parem, et ta ei
sisalda halbu lisaaineid, peamiselt väävlit, mis
rauale avaldab halvavat mõju.
Kivisüsi
Kivisütt leidub kohati maapõues suurte lademetena.
Algprodukt on taime, peamiselt puu pikaldane ohutu
6
seismine. Kivisüsi koosneb 75 — 90°/o süsinikust (C),
5°/o veest (H), 4 — lö°/o hapnikust (O) ja 1 — 2°/o läm
mastikust. Kuumendades võib kivisöest saada koksi.
Koks sisaldab 90 — 95°/o süsinikku, 0,2— 1,5°/o vesi
nikku, 1—4°/o hapnikku, 0,4 —1,5% lämmastikku, 1%
väävlit, 5—6% tuhka ja 2—4% hügroskoopilist vett.
Koks on raskelt sütitav, põleb hõõgudes lühikese
sinise leegiga, andes kuumust kuni 7600°.
Kivisöe mahukaal on 1,2 — 1,4: koksi erikaal 1,25 —
1,41.
Pruunsüsi
Teda leidub samuti maapõues suurte lademetena,
millel veel sageli võib eraldada puukoe kujutusi.
Puusüsi on pruun kuni süsimust. Tema on pehmem
ja kergelt tuld võttev. Põledes lõhnab meeldivalt.
Sepatööks ei kõlba. Mahukaal 1 — 1,5.
Puusüsi
Puusütt saame puu põletamise tagajärjel. Toores
puu sisaldab ligi 40% niiskust. Puusüsi on tarvita
misel puhtam, annab intensiivset leeki, on sageli
sepatöödel tarvitatav, eriti maal, kus kivisüsi pole
kättesaadav. Ka on vaba kahjulikust väävlist, mis
tõttu eriti tarvitatav peen keevituse (šveisimise) ja
lootmise töödel.
Tähtsamaid tööstuslikke metalle ja nende
omadusi
Toores raud, hall-, valge- ja sega-malm, raud,
teras, vask, sea- ja inglisiina, tsink, alumiinium,
7
duralumiinium, iina segud (babiii, iooimistina j.n.e.).
Vase segud: (valge vask, pronks j.n.e.), hõbe, kuld
ja plaatina.
Mis on malm?
Maapõuest leitud rauainaagid, peale suurema hulga
mineraalainete kõrvaldamist, koos lisaainetega sula
tatakse n. n. „kõrgeahjus“ koksiga kuni vedela mas
sini, mis peale ahjust väljalaskmist valatakse nelja
kandilisteks plokkideks.
Malmi omadused ja koosseis
1. Hall malm — sisaldab peale raua ja süsiniku räni,
murdes teraline, hallikat värvi, habras, sulab 1100—
1300° C juures. Sulas olekus hästi vedel ja hästivalatav vormi, mistõttu tarvitatakse valamistöiks.
2. Valge malm — sisaldab peale raua ja süsiniku
mangaani, omab läikiva murdpinna, on kõva,
habras ja rabe sortide valmistamiseks. Sulab 1000—
1100° C juures.
Raud
Raud on keemiliselt puhas, s. o. ilma lisandusteta.
Raud on tooresainena niivõrd pehme, et laseb end
lõigata noaga. Keemiliselt puhtal raual tööstuslikku
tähtsusi ei ole. Tarvitatav raud sisaldab otstarbe
järgi mangaani, räni, niklit, kroomi, volframit j.n.e.
Rauda saadakse valgest malmist ümbersulaiamise
teel ääs- ja Puddling ahjus, Bessemer - Thomase
pirn, Siemens - Martini ahjus, milles saadakse n. n.
valatud raud.
8
Ääs-ahjus tarvitatakse kiitteainena puusüti, Puddling-ahjus kivisütt, Siemens -Martini ahjus generaator-gaasi. Bessemer-Thornase pirni asetatakse üm
bertöötamiseks sulamalm, mistõttu kütteaineid seal
ei tarvitata.
Ääs- ja Puddling ahi on vanemad tüübid, nendes
on ümbertöötamine kallis ja seetõttu neid tarvita
takse vähe; viimasel ajal tarvitatakse peaasjalikult
Bessemer-Thomase pirni ja Siemens-Martini ahju.
Viimases sulatatakse peamiselt vana malmi.
Mis on separaud?
Separaud
sitke keedis
juba 1200 —
0,05 — 0,5%
on harilik sepitsetav, mittekarasiatav,
ehk valuraud. Teda võib kokku keeta
1300° kuumuse juures. Raud sisaldab
süsinikku.
Millega eraldub keedisraud valurauast?
1. Keedisraua valmistamise temperatuur on vaiksem
kui sulamispunkt.
2. Valuraua valmistamise temperatuur on suurem
sulamispunktist.
3. Eraldub murdpinna kaudu. Keedisraua murdpind
on kiuline, — valuraua murdpind peenkristaililine.
4. Välimuse kaudu. Keedisraud on krobedam, valu
raud siledam.
5. Kui siluda peenehambulise viiliga raudlatti ja
selle järele katta silutud koht happega, siis
ilmuvad keedisraua pinnale väikesed mustad
täpid, kuna valuraual jääb viilitud koht läikivaks.
9
Raua roostetanüne ja kaitseabinõud selle vastu,
Roosielamme on tingitud niiskest õhust, hapetega
kokkupuutumisest j.n. e.
Kaitseabinõud:
t. Ajutine kaitse — õli, vaseliin, rasv ja tavott.
2. Kindlad kaitsed:
a) värvimine (raua- ja tinamenning ja tinavalge),
b) teiste mettallidega katmine, s. o. tinaga ja tsingiga, nikliga, kroomiga, vasega ja kallismetallidega.
Tsementimine
Tsemeniimiseks nimetatakse metalli pinnale kõva
duse andmist, kusjuures raua välised kihid kuu
mutatud seisukorras rikastuvad süsinikuga. Selles
kuumutatud olekus kastetakse karastus kaalisse või
kuumutatakse süsinikurikaste ainetega.
Väävli ja fosfori mõju rauale
Väävlit sisaldav raud on kuumalt murduv ja see
tõttu ta on halvasti sepitsetav ning ei võimalda head
keetmist.
Fosforit sisaldav raud on külmalt habras, kuid
sulab kergelt sa täidab ka seetõttu hästi liivast vorme.
Tarvitatakse kunsiasjade valamiseks.
Mis on teras?
Teras ei ole eriline metall, vaid raud, mis sisaldab
enam süsinikku ja erilisandusi. Teras on kõvem kui
raud ja temal on eriline omadus kuumutamise ja
10
sellele järgneval järsu jahutamise tagajärjel muu
tuda kõvaks. Terase murdpind on hallikas valge
ja peenestruktuuriline, eriti aga lõiketerade terasel
(Gussstahl). Sellevastu omab vedruteras, vaatamata
tema kõvadusele, joonelise murdpinna.
Kuidas saadakse terast?
1. Malmist — süsinikuhulga vähendamis teel (vala
tud teras);
2. rauast — süsinikuhulga suurendamis teel (n. n.
tsemenditud teras).
Teras sisaldab 0,5 — 1,5% süsinikku.
Miime! liiki on terast?
Väga palju liike. Tähtsamaid liigitust on kaks:
1. Keetmisteras, mida valmitatakse pehmes koos
seisus ja millest valmistatakse lõiketerasid (süsn
nik-teras).
2. Teras, mida valmistatakse vedelas koosseisus.
Kuidas valmistatakse tiigelterast?
Erilisi kõrgeväärtuslikke terase sorte saadakse
tiiglitest. Tooraineks võetaks väheste lisandustega te
ras ehk tsement-teras juurde lisades Puddel- ja Bessemerrauda ja neid ühiselt tiigelahjus sulatades saame
tiigelterase. Segu kuumendamisei sellele tähelepanu
juhtida, et segule ei pääseks ligi õhk ega iulegaasid. Sellejuures olgu temperatuur nii kõrge, et
gaasid ja slakid segust eralduks ja segu saaks
võimalikult puhas.
Terast tuleb ümber töötada tumepunases kuumu
tuses. Kui terast üle kuumendada, kaotab tema palju
omast väärtusest.
n
Kuidas karastada terast?
Teras karastub, kui teda tumepunaseni kuumen
dada (umbes 700 — 900°) ja selle järele jahutades,
mille tagajärjel ta muutub klaaskõlavaks. Kuid sel
lena ei ole tema tarvitamiseks kõlbuline liigse
kõvaduse tõttu. Sellepärast soojendatakse teda
uuesti tulel või muul viisil ja lastakse järele. Soojen
damisel tulevad ilmsiks mitmesugused värvid: esiteks
õlgkollane, siis tumesinine ja helesinine. Seda nime
tatakse järellaskmiseks. jarelelaske temperatuur on
220 - 315°.
Värvide järgi määratakse kindlaks terase kõvadus.
Metallide eraidamisfunnused:
Terase liikide tundmine ei ole kerge. Ta nõuab
teoreetilisi teadmisi ja praktilisi kogemusi. Väga
lihtne terase proovimine on smirgel-seibil saada
vate sädemete abil.
Nii annab süsinikuvaba separaud kiirelt tiirleval
smirgel-seibil sirged sademekiired, mis lõpupoole
muutuvad heledamaks ja paksemaks. Malm selle
vastu annab tumepunase sädemetekimbu,
Tooriistaterase (süsinik- ja tiigelteras) sädemete
otsakiired on heledamad ja lõppevad sätendavate
harukestega. Mida suurem süsiniku sisaldavus, seda
haralisem on sädemete juga.
Kiirierase kiirte juga on tumepunane ja sädemete
otsad tilgakujulised ning kollased.
THEODOR USSISOO
poolt on koostatud alljärgnevad õpperaamatud
alg~, kesk~ ja kutsekoolidele.
1. Geomeetriline joonestamine (III trükk) . — .75
2. Geomeetriline ornament (II trükk). . . —.20
3. Geomeetriliste pind- ja ruumalade arvu
tamine. I jagu..........................
—.25
4. Masinkiri (V trükk).....................................1.—
5. „Meie Kodu“ eluruumide sisseseaded . —.75
6. Noaiööd algkoolidele (Nikerdused) . . —.15
7. Papptööd algkoolidele.......................... —.40
ö. Plakatkiri puusulega............................... —.40
9. Plekitöö alg- ja keskkoolidele (I vihik). —.50
10. Projektsioon joonestamine...................... —.50
11. Punumisiööd algkoolidele (I vihik) . . —.12
12. Puutehnoloogia II jagu............................ 1.20
13. Puutöö algkoolidele (I vihk) .... —.50
14. Puutöö alg-ja keskkoolidele (Il vihik) . —.60
15. Puutöö alg- ja keskkoolidele (III vihik) —.60
16. Saetööd algkoolidele . . . ' . . . . —.25
17. Umarkiri..................................................... —.15
lö. A. Behrsing ja Th. Ussisoo. Laste geo- —.15
meetria..................................................... —.15
19. P. Tamm ja Th. Ussisoo. Puutehnoloogia
I jagu.....................................................
1.25
20. P. Madisson ja Th. Ussisoo. Planimeetria 1.25
21. P. Madisson. Stereomeetria. Th. Ussisoo
joonestustega........................................
1.50
Nr.nr. 1,3,9,12 ja 19 on müüdavad Riigi Tööstuskoolis,
Tallinnas, Tehnika i. lõ-a.
1. Vaja koomale tõmmata värsigi read, ühte tulipunkti mõte nüüd koondu! Iseendal’ sa, luuletaja, alistuma pead: sõna-sõdur, kuula käsku ja: „joondu!“ See — elu mu ümber, mille prisma ja lääts koondab südame põletavaid kiiri. Mu tundesordiiniks — luulehõlmade rääts haagit kinni, — valvan mõtete piiri. Kaitseseisukord! käiaks nõnda vihm, kui törm: krae püsti, hõlmad lopendavad tuulen. Kokku litsut mu loomingu sisugi, vorm: raju ähvardavat mühinat kuulen. . . Mütsi pähe surun. . . Vaat! see lahingu samm, meeleheitest nõnda ründav ja kindel. Endakaitsel kümnekordistub inimese ramm, täna võitleb ka luuletaja rindel. Ainult edas, ainult edasi, — sõnadejõuk! . . Värsid väljuvad, kui liblikad tupest, mille moodustand kaitseks neile ettevaatlik tõuk,.. nõnda õiedki arenevad nuppest.
9
2
,
Olen nagu vedur, millele koormaks aastatevaguneid haagitakse külge. Et ei elu kitsarööpalisena roomaks, et ei mülditaks umbvete mülge, vaja värsil anda sada hobuse jõudu: luuletaja armastab vastuvett-sõudu. Ei ma ole jaamaülem, saadab kes teisi: rongidele — parema, kurakäe sihin, Tahan ümber luuleilma teha vaid reisi, lahtiste avaruste poole taas sihin, mõttega: lõppjaama jõudnud et ma ei oleks, tahan end usaldada vedurjuhi hooleks Päevade kivisütt tendrile lisaks, välja sest, välja sest luilutavast loksest! Elu on muutund nöirasteenikute kisaks, haiseb ilm vägivallapurjuste oksest: vaenlasi vaenlaste järel meie vahetand, miski on olemasolu ära kahetand. Enesekaitseks vaim haarabki sõnast, rütmist ja riimist, — ühen sammuvast Lugeja! mõnest kui kaasa kist kõlast [vennast oled, — tea! tükikene, — tükk see mind ennast. . Mõte nagu kanapoeg välja astub munast: silmad alles harjumata koidiku punast. .
10
TULIPUNKT 2 (LOODUSEGA) Kahu kõnnitad sa mind, mu meeli?! Kui nii astume me, — käsikfien üle põllupeenra, värskelt küntud vao... Päike maale tõmbab kandlikeeli, kinnitab nad orupõhjan, mäen: ei sest kevadhelid kõrvust, hingest kao. Just kui keegi kutsub mind su voodit aasapadjale kas panna pää? Ootab rukkivälja pehmelt lükkiv säng, lõoke mille kohal laotab oodi. . . Iharus nii imeline, hää: veren kalakude, kevadvete mäng. Hingab elulõhna näkku huumus, tunnen: värsski mustamulla künd: mõtte sigituse, seemenduse tung. . . Leitsak milline sest hingen kuumus: (vaevalt luulen teostub neitsistsünd!) süda loomisvalun pakatav on pung. Iga nõlv on minu abikaasa, iga org on õhvik, aher kõht. Armust õõtsub rukkivälja rind, millega mu süda lükib kaasa, kuni viimaks vaatepiiri rõht iseenda riigist välja saadab mind. . .
11
Tunnen siis, et olen ise loodus, lehti mõttein mediteeriv puu, hingen sada orgu, üle saja mfie. Tunnen, aastaaeg on mulle soodus: tunnen, õitsema kuis lööb mu suu, kevad õlale kui paneb õrna käe. Tunnen vaid, kuis mühisen ja vohan, raiesmikku jäetud üksik mänd, mahlasulinaga juurten, tüven. Kõik kunagi see uue metsa kohan kordub. Kuula sammeldanud känd! kuidas tulevikku kajab eluhõik. . .
12
TULIPUNKT 3 (MEELELINE)
1. Tunnen: pikuti mu meeli elu tõmbab paralleeli, laseb langeda vaist õkva perpendikulaari sõkk’va, — tunderakule kui västri, paiskab jooni risti-rästi, koob kui ämblik peene võrgu, ei sen püiinisen ma tõrgu. Olen tundelik ja meelas, praegu ahnelt silm just neelas nagu kala ussi, õnge... , sest mu ajun väike võnge: tõmbub pinguli võrkkile, virvele lööb vee-pind sile, sest et kummaline kujund välisilmast hinge ujund. Valvel iga erk ja elund: tunnimees nii hirmund — pelund, meelestab, kui väiksem põra vaikusesse puurib mõra. Nõnda kõrvadki päävahil, sissetungijate jahil pingutavad trumminahka: kas ehk kuskil keegi vahka?
Helil rünnakuks on redel, ei siin aita keelusedel: poeb kui tigu kõrvakarpi mängima mu meele harfi. Aisting tajumuseks moondub kuulmekilele siis koondub saatemuusika mu mõlkeist,. leian end neist kõlatõlkeist.
U
2 Oleman viis ilmajagu, kuhu rändudeks meil pagu. Ent viit oma meelte valda ei ma maha jätta malda; tahan tunda elu kõike, kõiki võimalikke tõike, tõmbab nii kui õnne loosest, — loen mu meelte Seitset Moosest. Vaatke seda kompelarvi: putukana katsesarvi sirutan ma oma sõrmi, lasen kasva tundevõrmi, põimi ümber elu kiude; ümber naise rinde, niude moondun katsukite haareks, liidet rakukeste paareks. Meeled nii kui lahti uksed: iga tuuletõmbust, tukset kompan, haistan huljelõhnu, kõditaman ninamõhnu. Tunnen: maailm minnu kastub, kõik mis minust üle astub, leiab meelte vaiba laotet, millele kõik muljed vaotet.
15
Kõik, kes jälgivad mu sõnu, tunnevad vist maitsemõnu, kui on maiustus mu keelel, sulaman just suulae peelel, kui ma teritan veel vaistu, pfifian lisaks räiget haistu, sulatan kõik kokkukõlaks, miski ei jää kus tund võlaks. Kui nüüd küllalt mõtteid veerit, paberille tätoveerit, meelestan: mu ihun, hingen midagi veel kõrgepingen. .. Hoian seda väärt juveeli. . . Tajun: pikuti mu meeli elu tõmbab paralleeli: lõpmatusse kandlikeeli.
16
TULIPUNKT 4, (INTIIMNE)
1. Kuulata! veren kuis vaid iharuse hundipojad uluvad. Südamen meeliskluste parved nagu haid, laeva järel saagitseden sõuda suruvad. Millal, kun lõpeb see tung? pole neid randu veel endal kujutand, lakkab kun maagiline andumise sund, mis mu meeled nii üle on ujutand. Ikka vaid minun jääb eoks eneseteostuse uudne pakitsus. Ootan seda aega, millal sõna saab teoks, millal kaob enesekinkimise takistus. Seni mu huuled ja suu kõrbekaameleina, — ootel oaasi, allika kohal kun kummardab palmipuu . . . nõnda end kastan su südame-vaasi. Olgu siis ometi kord meiegi janunend hingedel, suudel üllatuseks veren kaua säiliv akkord, meelte, ihurakukeste tähtpäev ja juubel!...
2
17
2 Taas tunnen endan kevadtuuli, on ihult, hingelt rebit mask. Näen, tõukab kuidas ihakuuli su päevitanud rinde vask, kui otsin suudluseks su huuli. Näe! lõõtsub kui Aioolikandlist kirg läbi südamest. Selgroo veelainena, mis üle mandrist, ta vallutab. Nüüd janun joo! ja kiida elu heldeandlist. . . Lööb pähe tuikav pulsikiirus, et ajun heliseb metall. Näost purskab andumise siirus. . . Ma nagu päike, — maa on all: mu valguse ja kiirte tiirus. Las, nõnda kaua veel ma põlen! alt üles tõuseb maine ood, kui puhkab päfi su rinna sõlel, siis hingen loomingu püstlood, — välk süütub meeltesasin-õlen..
18
TULIPUNKT 5. (LOOMINGULINE)
Näe! kuis avardab ja irdub kõik mu ümber. Nagu arhitekt vaatan, kaalutlen, kuis tühjust-ruumi vormi sulgeda. Mu värss — projekt, millesse tuum, sisu virdub nagu Torricelli vaakuumi. Kas on elulised minu luulemajad?! Olla vormimeister, stiilisepp?! Astuv rütm mu rühk’ ja värsi kandjaks, minust endast tõuseb üles trepp, sisesäädustelle iga aste rajati luua, luua, — see mu suunaandjaks. See on mehe, mehe kõnnak raske, vankumatu, sihtiseirav samm. . . Mulle meeldib luule tõmbetuulsus, ritta, sõnna peidet ürgne ramm. Ei ma nikerda end riimivaske, ei mind huvita: ei au, ei kuulsus.
r
19
Neile, kellele Olympos ja Parnass sihiks, — kuhu jumalate lõit kutsub valituid. — ma pole kadet mulle tundub Pürruse vaid võit, — olla üleval, kui all on mass, — olla pilv, — ei! Olen maine sade. Pigemini vihmana las sajan, sellest viljakandvaks muutub põld, kunagi ehk terast tulvil salved, seemne idaneva ümbert langeb kõld, uusi kasvusi kui hingest ajan, — enda kevadel, kui unund talved. . .
20
TULIPUNKT 6. (POLIITILINE)
1. Pidage meelen, et maakera ikka veel keerleb oma telje ja päikese ümber! Ärge unustage, et võnkumata reegleile allub terve kosmos — maailm!.. Tähedkitaevan säravad ürgsüsteemin, moodusten sündmuste horoskoobi. Ikka läbi pilvede loori kahtlane kuu — öö tänavanaisena, järel veab linnutee sleppi.
Veenduge, vaatke! kuis õhetavad hommiku sarnad ja avaneb horisondi sõba päiksepupilli tulisele pilgule, kui kiired-tuid, — lindude parved, alustavad sädelevail tiibel ohulist lendu: ümber maailma!
2. Võib olla, on saabund nüüd aeg: hanki kontsessioone tormide tarmule ja lunastada lõivuline litsents päikeseenergia punalipustamisele ?! Võib olla? Archimedese hoob viimaks on leiutand obaduse — punkti, et pöörata ümber kõik iganend tõed, ja kangutada ülekohtu pehkinud sambaid luulemeistri tõlvaga, töömehe tuuraga?! Vaatke! miski kutsuvalt hulbib: ajaloo lainetusse saatusest visat — inimkonna päästerõngas, . . püüdke see kinni!
22
Vaatke! mis leiule kirjutet, võitlejate verega märgit: „vabadus, võrdsus & vendlus". See on prantsuse revolutsiooni merre visat pudel: masside joovastava joogiga. Kaua on hõljund see voogudel, ootel, et keegi sest haarab, mis uppuva inimkonna päästab ... kui hundavad hädasireenid, kostab rõhujate S. 0. S! kajab võitjate võimas: hurraa! Ja nagu mahakfiind grammofonilt loidunud vedruga, kulunud plaadi, koriseden kokku vajub: vägivalla luigelaul.
Oh, neid imeloomi kantsliareenil: pusklevaid jumalasõnne: uskmatuse punase rätiga, kes Peltsebuli ajavad välja jumalasõna & piibliga, kuuluten lunastust, liha ülestõusu, pattude andeksandi . . . igavest elu, . . sellal, kui kuulutakse teistsugu õnnistust, jutlustakse miitingu toolilt: Marxi ja Lenini piiblist, kui lauldakse koõrin: ,,Internatsionaali“ & „PunaIippu“, töörahva määrdind laulu raamatust.
23
Pidage meelen, et varemgi on sülitet kõigi pühaduste näkku ja Kristuse habemesse! On varemgi ulatet sappi ja äädikat ristil-rippuja kuivanud huultele, on hirvitet, mõnitet, teotet kannatajat maisen vaevan. Ent me teame, et nüüd inglid ammu on tiibadeta, ja taltsalt käivad hädaabi tööl. Teame, et ammu, juba ammu oli leit taevapadriku tihedaman sopin töötu jumala kõdunend laip. ..
24
8, Diplomaadid! kandke aga edas, pärgi tundmatu sõduri hauale, lobisege suuri sõnu rahust vahel rahvaste, riikide! . . Tundke sellest mõnu, kui lollusi nõuab etikett, kui ministriprouale langeb: õrn kompliment, — mehele orden,., (kuigi pole kohta enam, viimast kuhu riputada!). Kõige selle sädeleva lurniduse taga elavate sõdurite, vahedate piikide tihe seisab mets. Tõuseb, end püsti ajab tääkide harjas, traataia tagant, kun kaevik seda varjas, välja roomab elav, püstokkaline siil. . . Valus on tõde sellelt väljalt, kun kuulid nagu mesilased õitelt on korjaman mett. Ja siis alles märgatakse häda, ja karjutakse koorin: ,,püha sõda!“ kui turtsuvad kahurite karjad nurmedel, paimul. . . Kui mürskude rõkkest mets kajab vastu.
25
Karjakrantsina valvel kuuliprits klähvib, ketistet koerana vaid lõriseb, näidaten hambaid, kui läheneb mastodon — tank, kes kraavide palistust, põldude püksijoont piiblil iku rahuga rullib ja triigib, laiba lebavagi lamedaks litsub, nagu rästiku maanteel, millest üle veerend vanker.
Ülal: kohal süütute linnade, külade lennukite mootorid õõva luristavad, mürkgaasi mürske alla poetavad; surmaga viljakandvaid põlde seemendakse õhust, et sellest terast, mis külit, ja inimese verega kastet, lõkkaks vaid kapitali nisu, ja kohutavalt kasvaks kõikide mõistete umbrohi, millest veel üle võrsuvad dividendid: relvurite, pankurite, tehaste. . .
26
4, Jah! see on sõda, — sõna, millel raske leida riimi, millega ei sobi elu, luule, langetab vaid raskemaid riste inimeste kaela: kindralile kullast, sõdurile puust. Täna vastamisi seisvad veel leerid, rivistet kõikjal spaleerid surma paraadiks, kindralite tervituseks; ja papidki ümber teevad käsu: „sina pead tapma!*. . nende rinnalgi rist ei kuuluta elu, vaid surma. Ent saabub kord aeg, et diskonteeritakse hoopis teistsugu tähtelisi veksleid, ja nõutakse pankurilt ahnelt inimsoo börsil siis kursisedelt teist: mitte väärtuste, vaid vooruste.
27
Ideede noteering teoste takse ühtlaselt kõikjal mõttekulla püsival alusel. Isikul uus hoopis taks, vaimul uus brutto & netto, ja keha pole kaugeltki enam see suurtüki-liha, mida kapital hakib kahurite, kuulipritse masinavärgiga, kui roomav mürkgaas laotab surmava vaiba üle elava inimese Vaatke! suitsetab viirukit, mürri relvurite kasude kiituseks inimlik teadus ja taip, et väljul lamab laiban kinni laip Villand sest tapvast narkoosist, täna mõistame kohut uue koodeksi paragrahvi järele ja kirjutame uue retsepti palavikun lamajale raskele haigele.
28
5, Ja, vaatke! sünnib uus maailm: juba inimeste loodud, mitte jumala! aerode-sitikatega õhun, laevade vesimardikatega merel, autode-parmudega maanteel, kuna sadamain kraanade kaelkirjakud sirutavad kaela, ning tehasein vihased masinad ürglooma sammude müdinaga tõukavad inimesi sinna, kun asemel jumala ja poja valitseb uus kolmainsus: vabadus, võrdsus, vendlus. Ja ma kuulen, kuis vilistab jaamast väljuv vedur, nagu politsei semafoori korralekutsele. Mulle meeldib see tohutu inimenergia, rahvaste tarm, millega luuakse ümber: kaosest ülestõstet, koppind maailm.
29
Luuletajad! meiegi täna moodustame karastet südameist, meeltest, raudse rinde — vaimu kidase traataia, sest meiegi pääd on sügavad kaevikud, täidetud mõtete vilunud sõdureiga, relvadega kaitsevalmis, valvel. Ja meie lennutame, piilume valgustavaid ideede rakette jumalate käristet hämarusse, lingutame sõnagranaate kõigi tõevassijate sihin, ja sülitame tuld ja tõrva.
Meiegi vürsid on rügemendid! Laske poeemide pataljonid rivistuvad! Reamehed — sõnad olgu omal kohal täien varustuseni Taome haavapuust vaia kapitalilohe äsja kinniaet hauale, ja laulame hümni ajastule, mis keerleb nagu maakera tõe telje ja päikese ümbert revolutsiooni vankumata rada. . .
30
TULIPUNKT 7 (SÜNTEETILINE)
Ep ole muüd: maa, tuli, õhk ja vesi, — ürgelementidest mu luule, mina koostet. Ju üsna varakult mind hommikkaste pesi, sest hinge tekkida’i saa hallitust ja roostet, — maamahladest ma läbi imbutet, vaist tuulepuhangutest kimbutet, ma lahtisilmi vihma, peksvat rahet just ise püüdsin, nagu taeva mannat. .. Kui päikselõõman põlevad kõik rannad, näen; pole looduse, mu enda vahel vahet. Ep ole muud, mis endan ma veel nendiks, kõik, mis mu veren soontejõena lookles, on kokku võet, — saand neljaks elemendiks. . . (kuis väitsid Aristoteles ja Empedokles!) On iga rakk täislaetud eluaatom, ma ise oma saatus, oma fatum. . . Ei sügisöös ma tähtede puulõiget loe taevamustal, nagu horoskoopi. Võin enesest kõik üleliigse loopi, ja kuulata vaid vere kutsvat hõiget. * .
31
PÄIKSE-
S
ü
s T E E M
LUULESÜSTEEM (PÕIMIK SONETTE)
MARIE UNDERILE 1. Üksainus päike on meil, — see on luule, üksainus tuluke, leek, mis ei kustu, hiibu, ööliblikuna mille ümber tiibu me kõrvetame, paisat mingi tuule . . . Kõik luuletajad, — rändavad planeedid: neist igal käia kindlaks määrat sõõrik, kõik päiksest sõltuvad, see pole võõrik: neid valgusega seovad raudsed needid. Kopernikus just olla pole vaja, sest niigi selged, tunt koordinaadid, kus, nagu karusselli ümber sõitvad paadid me keerleme, kant lõõtsutava aja, koos ruumi sööstame, — rõõm ühine ja aplus: meid kaasa kisub maitse-, kunstitaplus ...
j
35
2
,
Üksainus armsam lill mul, — see on magun, täis oopiumiuima — punane oraator, see päikese, ürgtule akkumulaator, laet tähtesärast, — taeva öine pagun. Vaat! kuugi kõnnib mooni punakuuen ja aiva nõretab, kui tõuseb merest: öö muinasjutt — pää räiut, tilkuv verest... Nii ruskab vaim ja õhetab hing luuen. Kui ummiku viib luule kerge hälve, näib kogu maailm rõõmudeta pimik, must laotub hinge ^Õnnevarjutus". — näe! juba ringutab end elutahte imik, meel leiab uue aarde, uue pälve: uus veetleb peirimus, uus näpuharjutus.
36
3 Vee! kaua sidugu meid jõud keskhagev, süsteemin maisen, ammutaden valgust sest päiksest, milleta ei oleks algust, kõik eluline milleta meilt pagev . . . Veel toitu Pegasus saab luulemärsist, ind — vaimu palk — vilktuli kaugest paa gist, jäet lahti meeleldi loov süda haagist... Energiat sest hoovab — igast värsist. Veel leidub midagi, mis luuletaja omus, ta „Pärisosaw — ainulaadne loomus: — and, mille säilitanud isik loov, — see osa päiksest, mille selget sära ei aeg, ei ruum saa kustutada ära, ja harva uue tähe leiab astronoom.
37
PÄIKSESÜSTEEM
1. Vaatke, kuidas päike täna maailma kompab, tuliste sõrmede — kiirte neuroonidega, kuidas mu veri sulab ühte koidutoonidega mure üle hingeläve välja seest lompab. Katuskambri laup — aken särab nagu pühik, tuppa tungib elu, süütub aju sest läikest; topit iga pilu täis sädelevat päikest, pimedusest oli kus Torricelli-tühik. Päevi juba kevadet tuppa nõnda silksub linnunokast oksal, veetorude sulinast, kõrvun sümfoonia rentslite mulinast. Ujutet üle enda meelte ma koskedest, kätega haaran kiirtevihkudest rohketest, pilverünk rutaten üle päiksest kui vilksub
38
2
,
Valgusevärtnaid, vaatke! koidik kuidas kerib, lõkendava näoga järsku päike-sulis kuklan müts — pilve alt nähtavale tuli, silmin ürgrõõmude lihalik erin. Horisondi paadialust, näe seda pätti! räbalain pilve, — ihu läbi millest paistab, maapäälse sigivuse lõhnu ise haistab, pühkiden nina taeva sinisesse rätti . . . Naine-maa lebab paljuütleva muigega (ümbritseb suud monnaliisalik võre!) Kõrgemale, kõrgemale, õhk kus on õre päike vaid sõuab, — loobuv Lohengrin luigega ... Loodangul teostub alles ühtumise akt, katab kui horisondi pilv-katarakt.
Sellest siis sõltub i kui videvik, laskub, kõhutantsun udu kui öõritaman puusi, võtab üsna alasti luuletaja muusi: temagi lihahimust sigivuse raskub.
39
Teäb väga hästi, mis sellest siis sünnib, loojan kui riimuvad südame tuiked, veren punarattalise veduri huiked . . . Külvaja astub reavagude künnil . . . Pimedus puhub üsna õrnalt saksofoni, sääl, kus päike hilju puserdas punast, kuu kollane rebu väljub öö mädamunast... Uuest* pean kuulatama süsteemide tooni: ründav kolmainsus — tunne, tahe, selge mõistus, näeme, kuis lõpeb nende sangarite võistlus ?!. ..
4. Kuis vikerkaarena maailma üle kummun, kui põuen sähvatavad tulisõrmsed välgud, jään järsku sõnatuks, nii viivuks tummun, et ajun kustuvadki mõtte põuapälgud. Siis millegist ma enda veren lummun, jään — aldis kuulatama rütmilisi tuikeid, nii välisilma jaoks ma hetkeks ummun, ei — nagu kurdini, siis küüni kisad, huiked.
40
Ja kui nii veedet viive — uisa-pöisa, et keegi, miski ei mind kaugelt väisat kõik nagu varjusurman minevikku sujub, siis järsku ärkan, — eluõigust lunib mus tärkand mõte — tõrkjas võrku punibt ei talu ma, ilm perivett et ujub . . .
5. Ma vahel olen iseenda muruks: täis mõttemesilasi sumiseman õitel, suu mahladeni, ellu pää nii suruks, ei küsiks kuivõrd valus lillepõitel. Ja ikka jälle olen seda tajund, kui laskun kevadesse — sõõmutsev ja kui tolmukuisse üleni ma vajund, [ablas, nii lõõgsana jään: enda vere kablas. Yeel vöötleb roheline elu käidav tanum, õiskarikanä andund — huulte tulvav anum, kust ammendan nii palju noOrusjõudu . . . Ja kui kõik tühjaks jood, siis vaevu loobun, teel uuest tulnukust ma mööduden veel joobun, kui raske koormaga vean jätku — kojusõudu . . .
41
6, Küll olen päiksena ma vahest mahutet su meelte sinitaeva — tundmuste zeniiti, kus pilvest ülejooksvast vahel jahutet, ma upun laotustahvli pühkimata kriiti. Kui väljun nukrana, et olin lahutet, ja uuest* kohendan mu kollet, kustund siis sulab maa, — külm, kasten kahutet [pliiti, ja iga sõrm su püüab kiirteniiti. Vaat! mööda maad veel põotsevad varjud kui saabub öö, siis pimedusen karjud, ja öhe tõukad kaameid, külmi käsi . . . Kui taas su mõtted, meeled murtud, laokil, las* südam’uks veel seista ootel paokil: ei päike iial soojendamast väsi! . . .
42
Kuis tuleviku horisonti koidik küürib, näe! väikesest väiksem ootab aknaruut, säält päike sisse astub, — igavene juut, ja kõik maailma endal’ päevaks üürib . . Toob iga hommik südame verd uut, ja kõige eilse unustusse müürib. Vaat! täna leeteranda kapten laeva tüürib, mind ärgu üllatagu tekkind sihimuut. Mus ainult miski aimuskuma koidab, mu mõistus, tahe, — uksed, mis veel lukun see süda puhteline, paagina mis loidab,.. ja nagu Prometheus, — leit valguse eest hukun, kui nii: mu enda kalju külge needit tukun — must kotkas maksaga öö kotkapoegi toidab
8, Kõik põõsad põlevad nüüd õitsemise valun, kesk oksi rohelust kastaniküünla lõkked, ma värvit lilleleeki aasal tunnen jalun, ja peenralt kostavad nartsissi, tulbi rõkked Pujengid puhkemata tuulen võivad poksi: veel pole pungarusik heitnud kesta-kinmahl jookseb verena vaid mööda oksi, [nast ta toidab mesilasi tolmukute rinnast. Aroome sujub, ründab lõhnav leitsak, et pähe tappudena tõusvad uimad; nüüd ainult raugad võivad olla tuimad, kui ümberringi värviline räitsak, kui himu maona roomab mööda vart: alt otse taeva suunat sirelite start.
44
9, Pääs pilved jooksevad, tuul hinges vingub vilu, sest paberille sajab tähti-vihma, sest rabin, — kuulama jään, — nagu läbi pilu näen mõtteid omi: rattal jooksvat rihma. On ümber korraldet kõik meelte suvesoengud, nii läbipaistev oli himust ihu . . . Nüüd värsid kõlavad kui õpetlikud loengud, jäänd kondikavast mõistuse tuhk-pihu. Näen pilve vahelt päikese grimassi, värss on mu ees kui surnud kärbes, ju sügis nukrust valab südamtassi, ju koltund lehti tundub sõnus, verbes, näib, nagu riimgi kardaks põhjatuuli: nii unes suudluseks vaist otsin, ega leia huuli.
45
10 Tuul silub merevee angund asfalti, sügis nii kramplikult nuuksub ja tõmbleb, ülal jahtund päike jatkab laisalt oma starti, pilvede räbalaid traageldab-õmbleb. Luule nagu jumalavaim laskub veele õhtul, kui horisondi paokil pilust, päike tõukab punase, verise keele, rõõmu tundes kustumise, vaibumise ilust. Ja ma vaatan, kuis metsa taga vajub minugi lootuste nõrguv metall, meelte ja südame ümargune pall. Vaevalt keegi teine seda valu veel tajub: murdub kui hingen vaevalt tekkinud ood, längub inspiratsiooni taevatõusev püstlood.
46
LUULEPÕIMIK GUSTAV SUITSULE
1. On luule taimeteadus üsna lihtne: pea kõikjal idütseb see visa taim. On rikkal lille võlust teatud) aim, kui arstimit õit vajab alamkihtne. Jah! kõikjal, ainult kuhu pääseb päike: kesk valget terrorit, ka polaarvöös on loitnud elu tuli hallaöös all lume vaiba, härmatise läike. Ei ainult kevadel, kui jää on suland ja alla vulisevad rohked veed, ka talvel käidavad on luuleteed, ja igaüks, kes meist sääl uitand, uland, me teame, kuhu poole sihik näitab, uid ühine meid milleks üles väitab.
47
2 Võib olla, luuletajal polnud kavas, kui ankur hiivati, — tuulpingul purjed? Ei kolgameeste aitand sõitlushurjed: ta välisilma lüuleakna avas. Kui Amsterdami laevnik — lõi eskaadri: me Tuulemaalt iirgsoodsalt triivis viis ulgumerele soolkarske uhang [puhang, Eurooparündajate luulekaadri. Sest näeme nüüd, mis inimene suutnud, et heidet vorminärud riimikaltsud, on luulel antud moodsaaja lõiked, ja sisugi vaim tõhus palju uutnud: ei vaiki enam kaugustesse hõiked ka siis, küi aastaist juba väsid-taltsud.
48
3, Näe! aiva suureneb maailma vari, ei enam kuku vabaduse kägu, jääb tühjemaks sest uudse luule sari: kõik kokku pole siiski unenägu! On peibutet ja petet inimkari: ei enam õigustelle panna rõhku. Poeet! su suunat unund päiksehari . . . sa ainult vajad vabadust kui õhku. Aeg tahab viimase veel vaimult kisku: me pole välja pääsnud rängast
ringist, et tundub vahel: elu, luule — milleks?! Kui kaotsi minna ähvardab ka pisku, sel ajal, — süda kui meil murtud lilleks, meil häämeel luuletajast nagu kingist.
4
49
JÄRELHÜÜD EDUARD VILDELE
Oo! miski kärises mu südames ja Eestis, kui sõnum mikrofonilt õhku, kõrvu kaikus: On kustund see, kes hallaöös meid trööstis, nüüd sõnalooja ümber tiinelt-raske vaikus. Jah! nõnda vait jääb kõik, kui surnu majas, et käiaks tasa, tasa, — otse kikivarvul. Veel teistel miski tiksub Ruumis, Ajas, veel miski tähendus on minutite arvul. Ent see, kes alatiseks sulgend raskund laud, on kõrgemal me mäisest päevakärast, ei nüüd tend puutu ükski teotus, laim. Ta vaikib ... Lakkamatult räägib edas’ haud: on ainult liha surnud, elab loitev vaim, nii mõni vaenlane jääb pimedaks sest särast.
50
LUULETAJA M I
K R
O F O
N I L
MOTO:
... Poeedil — oma tõde, oma sõnaõigus: tend uued sihid oot'vad — tähised. Ma, — veendund tunde, mõtte võidus, siin heidan liigsed luulemähised ... J. B.
LUULETAJA MIKROFONIL 1 1. Olen sulet kambrisse, nelja seina klambrisse, ülal lagi, all veel põrand, küllalt on siit ruumi kõmand klahvilt, keelestikult, plaadilt, mikrofoni võlutraadilt. See on ruumikannel-kuup, een metallist heliluup ootab: pean maailma kõrva sosistama värsi õrna, uskuma, et ruumin kuulab keegi, kui mu süda tuulab luulesõnu, proosalusteid . . . Annan oma meelte mustreid, tundmustest ehk saateproovi ?! Ei ma iseendan loovi . Olen siis nüüd ruumihing, ümber kuulajate ring, kõik muu sulet, — enda avan, ei see olnud nähtud kavan: paljaks südame et kisun, kõigen meeleolu-risun uuristan tä välja põuest . . . Kuulge! kostab karge kõuest . . . Milleks nüüd veel hingevärin?! Ümber elu mõõgatärin
2, Küllalt südamete valest, meelestiku mängust-malest! Teise lehekülje pööran, kõike pulbitsevat möönan: koorun iseenda rüpest, tunnen rõõmu ruumihüppest. Täna ilmneb paine ümbiv, olen uuest* ilma sündiv: inime taas minun ärkab, isik luuletajan tärkab. Tänaval kui sammun, astun, järsku nälgind näkku kastun, see on töömees: õigust vassib elu, — küllusen see prassib, kes ei kunagi tee tööd, piUerkaaritab kõik ööd. Naine, laps, miks väeti nälgid, oma isandat kui jälgid?! Näed, tal alati on püha, sest et õri töötab üha
54
Kuid ma tean: sa mind ei kuule, kättesaamatuks jääb luule: sinuni ei küüni sõna, mõttehäiin, tundekõla. Olukord on üsna lihtne: kust saab kõrva alamkihtne, et võiks püüda hüüdeid õhust? Kuulda korinaid vaid kõhust, häälekõvendajaks — häda, tuikab elupaise mäda.
3. Hüüdja hääl ehk olen kõrben? iühilaineil sõuan kõrgel, ruum mu mõtte kumulaud, ümberringi tühjus — haud, kuni viimaks säet antennilt laskun alla katusrennilt, traadistiku mitmelt plaanilt hüppan tuppa algmembraanilt, mikrofoni kõrist karjun, häälekõvendaj&n harjun.
55
Nuppe kes sääl sõrmitsete, kortsunkulmi põrnitsete, valus kuulda teil ehk tõde?! (Vaeste koit see, — lemmikõde!) Ümbritset kes valest, võltsist, nagu joobnu vahib kõrtsist, ei tal meenu, — tule meele < aeg viib elu õiglusteele, mõistus kord maailma haldab .. . Kas siis hirm ja õõv teid valdab, kui kõik rakendakse tohe? Vaatan selle elu öhe, kuulun ise teise ilma. Nagu lill — rõõm kasvab silma, sellest tulevikuriigist, kui kõik rahvad ühest liigist sirutavad sinna käed, kun on inimsuse mäed, päiksekullan harjad, tipud. Sinna värsisõna kipud . . .
56
LUULETAJA MIKROFONIL 2,
Kellele, kellele rääki, kui kantakse põuen tääki, kui kinni jäävad kurku sõnad, ja hääletuks moonduvad kõlad? Kuhu kasta oma pilgud, vastu kui viha, vaen vilgub, kui rauda näen külma ja terast vaatavat venna silmaterast?! Kellele sirutada käed, kui vahel on lumised mäed, kui süda — siil, ohak, kui kaktus, igal armastusest endal* vaid jätkus ? Kuhu minna, kui tants algab haual?! (jook, roog ju juubelduseks laual!) Mis siis, kui jälle antakse müks: kahureist loed — kakskümmendüks pauku vabaduse pihta?! Kastab koidik verre kiirte vihta . . . Oleme mõttepagulased, linlaste kõrval vaesed agullased.
57
Kuidäs elame üle aja külma? Kas jõuame kütta maailma kuumaks südame verega, astu kas saame ühise perena?! Trööstiks siinsaman pean lisama: luule, see — luuletaja isamaa. Vaimsus, inimsus — me rahvus, kaitseb mida sõnavahvus . . .
58
LUULETAJA MIKROFONIL 3 1. Kuhu, kuhu paiskud maailm?? ümbrus kõle täitmatu tühik. Elu nagu röövliromaan, — jube film: verest, meie pisaraist imbutet ühik. See on kuristiku kohal vaid lend, tuuled aiva lõõtsuvad tormi. Inime ikka ei tunne iseend, mähitud mõisted taas vormituse vormi. See on viha jäik tõmbetuul, mis meie ümber, hingen vingub. Needmine kobrutab inimkonna suul, tapmiseks lihased, närvid uuest’ pingul. Kuulake! rahvaste vahel lahtised uksed kinni prahvatavad. Käristet taas arusaamise ahel, sõpruse laigud näol, südamen kahva tavad.
59
2. Mäletan: istusin õuen, ümberringi õhun tiirlesid: ülal, kun taeva sinivalge lõuend, suitsupääsukesed vuhinal piidlesid. Meenutan: lendleja pääriv tükkideks lõikas õhtust laotust; käristasid õhku tiibade käärid, võidukisal kuuluten tasateht kaotust. Mäletan: õhk oli raske, öö laisalt pikkamisi astus. Sääl, kun päike sulas loodangu vaske, maailm inimese verre vajus, kastus. Meenutan: mõistus kuis taandus, loitsid vaid kättemaksu lõkked. Verine ingel tiibel öiseil maandus . . . Praegugi puuduvad sõja vastu tõkked. On see nüüd viimne surmasõlm, millega hoolimatult riskid?! Roimari nuga peidab maailm, su hõlm: verejanust purjun sa, — joond olnuks whiskyt.
28. VII. 1914. — 28. VII. 1934. (ilmäsõja aastapäeval!).
60
LUULETAJA MIKROFONIL 4, 1. Proosa on vallutand mered ja mandri, luuletaja kolikambri visanud kandli, et puhuda päiksetõusu pasunt. Kuulake võidufanfaare! vaadake luulerea laiu põörkaare: „jumalik“ poeet pilvilt maapääle asund ... Ja nagu Venemaa-töörahva vapin, kirjanik peon hoiab sirpi & vasart. See on isemoodi loomingu hasart, sulg kui täitund on südame sapin. SeUen on tormavate vedurite hoogu, masinaga võtta kui sõnadeloogu, ja kanda oma mõtet kui relva. . . Vaatket mu aju torpeedo hävitab vastase ilmavaate-credo ... Looja-vaim rünnakut iial ei pelga. SeUal, koi hangitakse varandusi, rikkust t ajaliku mandumise, roiskumise närbes, salvab mu laubal mõtte sügisine kärbes, — mõõdan ideede siis laiuskraadi, pikkust.
61
Sellen on nooruse trotsivat uljust, luule tribüünilt kui helistab kuljust, ja hinge sajab sõnade rahet. Laske, kord müriseb riimide trumm, laske, kord märatseb meeleolu tumm, et elul ja luulel poleks mingisugust vahet l Seda, mida rahvad ja riigid omaks püüavad kahurite karjadega, lennukite parvedega, vee all ootavate miinivälja sarvedega, sellest, laske, värsid vahest ülegi hüüa vad t . .
2. Tean: luule, värss ise kedagi ei lunasta.. . Ei ma veel autorina sellepärast punasta, kui rida jääb raamatusse, sõna vaid õhku. Tean, et Kristuse ristilgi pilkena: „J. N. R. J.“ seisis hirvitava kilkena ... tunnen olukorra masendavat rõhku. Tunnen: maailma pigistab vaenulik hõlmik, ängitseb hinge, miski nöörib nagu kaelast... Nõnda võib hingeldada poodu-pääsnud paelast, silmusena haarand keda haakristi sõlmik...
62
Tunnen: raske haige nagu järjest oleks majan, kiireman korran kes arstiabi vajab, — see on agoonian visklev Euroopa. Ministrid aiva lendavad täidet portfellidega, vahemüfire tõusvat näevad kidaste trelli dega, ja igaüks poeb jälle rahulikult koopa... Lapsik Rahvasteliit, — märgiks: „S. D. N.“, tahab vältida sõda, — nõuab inimlik voorus, üldideaaliks et ei moodustuks toorus, ja vaimuga võimu vastu võitleb klubi „P. E. N.“ Tean, kuni vaatab mõni rahvas ülbelt teistele, nagu muutõulistele-solgitud veistele, ja inimestelt nõutaks* aiva aariaverd, tean, jääb hundama seni sõjasarve heli, kuigi kirjutame: P. K. s. — 1934. . . jääb luuletajagi üksi, nagu saar keset merd . .. Olgu siis nõnda: sõna paagina et loidaks, sõuda et aitaks luule paindumatu aer. . . Kuula! tagant ookeani presidendi naer kostab ... Ei ma usu: päike Läänest et köidaks.
63
KESKÖÖL LÕI SURMAKELL (24. I. 34.) MOTO :
Tea, päeval maetaks’ surnuid, ent öösel taunituid. Siin kogun nende luid ma värsiks kaunistuid. . .
1. Keskööl lõi surmakelli kaksteist, kaksteist . . . Miks on mu süda hell?! kes lahkub meist? Meist kel siis, kel meist siis käed risti rinnapääl? Kust leinamarsi viis, — õud: surnumatja hääl? Miks oli see nii võik, kui kaikus löök? Öön suri vabadusehõik, . . . veel viimne öök. Sel ööl, sel südaööl mõrv toimus jälk. Ei kohkund timuk tööl, kui sähvas välk:
64
ja veel, ja ikka veel mürsk raksatas . . . Omariikluse teel midagi laksatas. Kakskümmendüks, — just nii: kõik oli loet . . . Nüüd vabadus lindprii, ka sa, poeet! . .
2. Pauk paugu järel pauk veel kõrvun kaikus. Sest südamen mul auk, pään jube, kisav vaikus. Ruum — pime, pime haud, sind vaevu näen veel, Ma sulen sinu laud: [korjust nüüd algab jälle orjus .. * Näe! surnulina: lund nüüd laotab taeva katus. On kesköö, pole und: veel kestab sünge matus. Veel kaua kihab mass ja kiidab vabasurma . . . Ei enam koidutass teist vabadust meil kurna! 5
65
KUMMALINE AEG 1. Imelik, imelik aeg tiigrina sirutab küüsi. Ruumi pole enam, kuhu paed, teha et eluanalüüsi. Hommik kukeharjana verev, kumaden kuulutab koitu. Õhtu saabub, — tähed öömerel paakidena tähistavad loitu. Päev ainult uttu kaob, auru: elu pole oln’d veel nii pime. Valgus nagu pant oleks raudu, tuhmunud taevagi sine. Lõpu ja alguse vahel litsut tunnid, minutid kokku . Jalun ja käsil tundub ahel, vaim lööb häirekella-lokku.
66
2 Imelik, imelik aeg: jälle tänav põristab trummi) jälle sõdur, püssi sa laed, rahvast kui platsid läind umme. Kunagi, kunagi pole inime olnud nii alasti, roomand see sajapäine lohe orjana, nagu kord vanasti. Kunagi, kunagi pole olnud maailm nii uurakil: kuristiku kohal, — üsna kole! üksteise hukkumist luurati. Inimkonnal lasub ränk needus, ei palveks saa tõusta me käed: sama verine jumalgi, Jeesus, nagu inimest looduna näed. Vaid päikese vermele, haavale taevan jätkub pilvede vatti. Südamviha purskavale laavale inimesist jooksuteeks säetakse matti...
5*
67
ÄMBLIK KOOB VÕRKU ... MOTO:
L’araign6e porte-croix däploie sa toile sur toute l’Europe . . . („Bifur", 5.) J. B.
1. Reaktsiooni ristämblik koob võrku Euroopa nähtavasse nurka, kõrgemaile vinnab selle tagurluse hoob, mis oleks jääma pidand ajaloo urka . .. Haakristi skorpion vardasse heisat, verega määrit kõik uksed ja piidad. Hämmastanult mõni jäi peatama — seisat’, vaimust kui loitsid öhe raamatute riidad. Ainuke valgus, mida’i suuda keegi anastada millest nagu päikesest kõigile piisab: trükitud sõna ei keegi saa varastada, põleden alles raamat märtriks nii saab.
4
68
2 Ämblik koob võrku... Hülgan pildi, selle pette: kui suurrahva Koljati ähvardav kuju kerkib väikserahva lingu — Taaveti ette,.. luuletajad! vaja ainult säilitada tuju. Paakidena olge sen vaimuöön valvel, et me ei kaoks sesse kiskjate perre. Värsil sama mõju, mis uskliku palvel: variseb vastane ise oma verre . . . Uest’ kui maailm verejanun hullub, hoidke omad mõtted puhtad — lehviman tuulen. Üle Euroopa tank — mastodon rullub, leidku ta suurima vastupanu luulen!.. •
60
ÜLESTÕSTET KÄED 1. Jälle üle maakera jookseb vari, katab me meeled mustendav pilvitus: tõstnud käed ähvarduseks ürgaegne inimhuultel kõigi vabaduste mõnitus, hirvitus. [kari, Jälle dissonantsina paisatakse õhku: needmisi, kättemaksu, viha ja sajatusi. On’s kõik ehitet selleks, et lohku?! Kuuleme inimvaimu hoopide lajatusi. Kuuleme: rullub kobrutab Vägivald inimkonna kohal
70
üle maakera kisa, roiskvete loksutav laine. vägivallal nõuab veel lisa: ripub tagurluse paine.
2 Ammuks me käed alles vennaverest pesti? Kõigil veel kõrvun jäik relvade tärin. Ei me loe tervituseks haakristi žesti, nähen kätt tõusvat, hinge läbistab värin. Jälle on Kaini käen verine malak, vaatke seda verdunud silmadega loomal Laibale laotakse surilina-palak, joostakse rõvetseden kanderaami tooma . . .
71
LUULE KLASSIVÕITLUS 1. Aitab riimide plaastrist südamete konnasilmile, ja meeleõlu kreemist hinge kanavarbaile! Küllalt muljete punktrollerist rasvnnd ajude lihvimiseks. Küllalt salmide saleduskuurist õilsate hingede dieedina! Ärge suitsetage viirukit ja mürri buduaari sinitaeva soodsusse, ärge looge liigseid mugavusi kodanluse lõdvale lihale! Või tahate poetada sõnad tolmunud nippasje tasemele, mahutada sobivasse raami siseilma varjundite maalingud? Ehk laotate ridade vaipu kapitali-lunastaja radadelle, ja puistate mõtete palmioksi reaktsioonieesli jalgade alla?
72
2 Värssjalge hoolsa pediküüriga võite saavutada tagajärgi, et kuulute hüvasse seltskonda ja tõusete ühiskonna redelil. Võite rõivastada kõik omad värsid etiketi smokinguisse, riimide frakki, vastava vesti ja kaelasidemega, võite imetleda rätsepa lõiget l Võite kanda muusi lohisevat Sleppi ballisaali valgustet treppidel, võite ülista ta pimestavat ihu dekolteest tõusvana — ihara koiduna. Võite omad õrnused muuta hõberebaseks salongidaami kaelale, ta paljale õlale, võite oma salmide pehmetesse patjadesse panna „ilu“ unistusin lebama. Ja teie armunud-leebe pilk ripsmetega moondub selleks jaanalinnu millega edvistate, õrnalt naist puuduten, [suleks. siniveren tukkuvate õilsate ihadega ...
73
3, Laske traavib tuulen lahtise lakaga vabavärsi Pegasus valjastamata suuga! Läbi töötava maa ja töötute agulite, laske rahutus püstipäi hirnub! Kui päevade grammofon kulunud plaadiga jookseb ikka ühe ja sama nõelaga, tundke, kuis maakera süda sellal põleb tuleriida leegina teie jalgade all! Laske teie luule kord ammendab jõudu viletsusest, hädast, mis ümbruses miilab. Olgu teie süda kilovatitet saatejaam vereelektroonide lühi-, pikalainega! Haarake loomingust, kui ainsamast relvast inimvaimu käitseks, uute tõdede rünnakuks! Laske langeb alla luuletahte terav giljotiin: EILSE kaelale, - HOMSE nimel!
74
G A L E R I I
TAIE Kui varahommikul ma, — päiksest üles sarjat, näen, kutsub paber nagu valge lõuend, siis tärkab põuen soov, mis oli seni varjat, ja süda koitu kireb, — kukk kui väljan õuen, Ja värvid eredad siis juhivad mu pintslit, mu värss on maaling, rida, sõna — kujund. Öö pimedusest vaim kuis välja vintsklid, nüüd heitlus raskemeelne peripäeva sujund . . .
Ma joonten rõõmsameelne tahaks olla taidur: vorm, sisu et must enesest vaid hoovaks. Ma mõtte marmorisse, vaske, kivvi raidur, kuis vooliks kujurina tunde eluloovaks. Mu värvi-käsitlus on üsna lihtne, lihtne: kui ainult kokkukõla endan leian, saan, siis koidukuman — loomingun ma vihtlen: värss lühike vaist pikem, kui romaan . . .
77
SÜGISMAASTIK Sügis puistab kõnniteele lehtede sappi ja inimese päälaelt langevad juuksed: päevade porri — elujalgade sõtku. Okste käsivarred kisendavad appi) põõsaste ninarätti tuul matab nuuksed, alistub loodus: kõik võetaks’,— võtku 1 Põllud on paljad, vaatke! aasad kõik alasti, nõlvade otsmikul vappekülmast higi, hallade hingusest roiskumise ürjak. Taiduri een nõnda liigse heidab ballasti mudel, et pääseksime katmatusel’ ligi, näeksime: pakub mida viigilehe hüljak. Nurmede kõrred — nagu ajamata habe, peenarde hein muutub mustendavaks karvaks, redelite luukered leotavad roideid. Metsa all praksub iga oksakene — rabe, muutub mu hing aina astuvaks varbaks, kuulen oma talla all sügise hoigeid. Nõnda ma sammun üle tühjunud väljade, pilv laskub õlale, taevas vajub turjale, kandma pean heroiliselt laotuse Kõik mu meeled, aet kevadenälgade, [raskust. ei veel siis sure, kui ilmad lähvad kurjale: südamen kannan päiksepäevade askust.
78
ÖINE TAEVASTIK Täiskuul küll täielikult puudus kardin: tuul lükkand oli pilvede eesriided. Kõik tähed endasärast joobusid hasardin, öö — lahti sisikond, kus puuduvad kõik piiged. Kui anatoom, kel meeldib taevalahang, las’ harjutan ma veidi vaimunugat Kuu viimse veerandi, pea näete, algab kahang, ja hõredaks jääb tähtikanga suga. Pea näete, riietab end lahti Andromeda, ju kaelast kalliskivid viskab — ehted. Luik tähestikun otsib, kun on Leda, ja Jääral lubatud on kevadised kehted. Ka taevan Pegasus on, — omad luulealad, — näe! põldur seljan kannab Kooti, Reha. On meresoppi põgenenud Kalad, sest juba noota tõmbab ruskav Eha. Kõik värvub veriseks. Mu häbematu hing niisama alasti, kui ülal linnutee. Mu himu Odamehe vibult nool ja ling, . . . näe ! Neitsi kaelast heitnud viimse kee.
79
Näe! juba kärisebki ao habras hymen, ja taevaveerult karsked puhtetuuled ju tõstvad udu hõljuvain volüümen, tss! viimsen andumisen sosistavad huuled . . , Sen palangun mind nagu keegi hüüab, kui tsüklop — päike, taeva üksik silm mind põrnitseb, mu suu su suud kui püüab, . . . veel ümberringi magab maa & ilm. Öösilmad kustuvad, koit ripsmed pikad avab, tuul taeva laubalt lükkab tõmmud juuksed. Taas päeval algaval on omad mured, kavad, kun upuvad kõik armuvalud-nuUksed . . .
80
MADONNA 1. Sääl, kun päätänav harun põikleb umme, hämarasse tühikusse pikimüüri varjud, — kaovad paarid, saatel käugenevi tulede, ootab üksik naine, — uppund ärevuse jumme, lõdisev külmast ja näljast nagu paljud, tallata argipäeva ahastuste, murede. Tiisikusest hauda viid, mees puhkab mullan, kalmistul kaugel, lapsed katusekambrin kaltsudesse mässit, näevad nooruse und: pühikvõre laubal — ema nägu särab kullan, nõnda ta hoiab nende käsi käteklambrin, ümberringi sajab kui valendavat lund. Külm siiski väetikestel, — nälg unen unund, tunnevad suu man veel emasuu hingust, suvi nagu oleks, tahaks haarata päikest... Järsku näevad: keegi ema pää ümber punund kibuvitsa krooni — pisar veereb ripsmelingust põsele pärlina — sädelevana läikest . . .
6
81
2 Emast vaid mööda — sammud tänavat mõõtsid: tuikus mõni joomar, sõimun ropp ja nilbe, vurle mõni rahata ööbima tingis . . . Äkki: „kasi koju, mis siin kividel kõõtsid!“ politsei purustäman lootuse kilde, . , . kuidas naine kahvatas, kaamestus mingis. Blondide juuste all ahastus pigine tumedam ööst, lõikjam kõledast tuulest, südamen keerutavad tuhklume tuisud. .Hukkumise hirmust laup, käsi tal higine, hammas tahab närida vere välja huulest, kuulda: surmavikatit ihuks nagu luisud... Koidikul alles, vaevu koju ta vantsis, rasked olid liigendid, rasked olid mõtted: meenub kaudu süüme, — läbi häbistava punastuse, kuidas sõi ..., jõi ..., leitud mehele tantsis .. . Kuidas siis ärevusest õhetaval tõttel koju tõi lastele raha — nende lunastuse.
82
MEIE AJA MUINASJUTT 1. Näpitsprillide taga kaks muhelevat silma, klaasistund läikest, näost vahivad puljast, roosilise tujuga vaatlevad ilma, ründavad kõike, mis nõrgem tast, uljast*. Punaseks pigistand kuld ninaõrre, . . . libedaks lakkund juuksur õreda laugu, unustand ninna karva kasvava kõrre ja vurrude pühikvõre ümber suuaugu. Krae kipub pigistama tursunud kaela, haarab tööstur kätega, — õhku nagu vähe. Kõrisõlmel tunneb üha poomise paela, millest veri näkku valgub, latva tõuseb — pähe. Kõhul siugleb kett — paks, nägus ja kallis, pinguli nööbitet vesti all varitseb süda oma saaki, — pidupäevade trallis, iga vastutuleja naisega paaritseb. Õhtul istub loožin, ise veidi ebakaine, sangar, — kõrval daam: hõberebane kaelal, see ta järjekordne armsaim — lisanaine, silmad kuis hõõguvad, ripsmed kui taelad.
6'
83
2 Päike särab taevan, all sädeleb lumi, nahkadesse uppund, — daam silmi ise kissitab, näol õnnis naeratus, toaleti jumi, käekõrval koeraklutti juhib, nurgal pissitab. See on me härrasmehe sääduslik abikaasa, väljunud hommikuseks klaciks-visiidiks. Astub üle lumelillehärmatise-aasa, sülekoera kaelakett tal Ariadne niidiks . . . Hiljem üks tütarlaps kasukan kalliman, nootide portfelli kanden, laisalt longib. Milline ime, et peab elama Tallinnan, nagu poleks tema jaoks koostet rongid. See on töösturi tütar — kõigen hellitet unistav printsist, nähtust kinon, operetin .. . Ent täna viiaks majja isa, aknad kun treliitet, võltsimiste eest käed siidpehmed ketin.
84
3 Töölised vabrikun, — kel ihugi paljas, „karusnahk“ välja vaatab lapitud kaltsast, kõdun: räim, leib, vesi lisatoiduks haljas, perekond nälgiv vahib hirmunult-taltsast*. Vaatke! võet vaesekese seljast kolm nahka, sooja — kolm annavad, — kolme naise õlal... Värss pole värss, kui ta noana ei lahkä, laske kord kõrva tungi luule ebakõlalt
85
ÜKS JÕULUKUUSK
Ta seisab üsna üksi, metsasalust veidi lahun, alles eile ta oksil rõõmsalt hüplesid oravad, tüve tugitoolin istusid — närida käbi . . . Täna ahastab puu, juured lumehange jahun, latv ringutab öhe, tähed loetavad soravalt,... okstekätega varjab tõika, äsjasündind häbi. Ent tähed nagu kiuste alla oksile laskuvad küünlaina säravaina... Kuu ladvale maandub, valgusten härmatise sädelevat karda. Kõikide lauad täna jõuluroogest raskuvad, muregi rõõmu eest põgeneb — taandub, laske, elust jutustan muinasjutu harda l
2. Teekäija möödub puust (see teest veidi kõrval!), kuulata,.. lumel nagu astuksid inglid, seisatab veidi... jube... edas taas liipab, mõtleb, ega’s täna või sünd olla mõrval, kui küünalden kuused, oksil kompvekid, kringlid ? ... tagas vaatab ... keegi nagu oksist teda viipab.
86
Lumele longun okste lõdisevad varjud» okaste nõelad kaugelt torgiks nagu ihhu, läheneb aralt... Kuusk külm on — kahune... Õõvast järsku rabat, öhe röögatab» karjub» kobaden käsi koolnu sattunud pihhu,... keel ripub hammaste vahelt verivahune. See on töötu — end üles siia poonud» sellal, kui lauad jõuluroogest kõikjal raskuvad, jõudnud ta lohutamatu sellise vaevani, selgituseks kiri: „elu surma ta toonud“... Ja järsku mustad pilved maale valgele laskuvad, kuusk aga kasvab okstekisaga taevani.
Miks laübal ilmamure, olemise piin ja mööda nägu jooksvad sünged varjud ? Kas hästi klappida ei taha õilis riim, lihtsurelikuna ehk suhtuma ju harjud Sa iseendasse? Näib looja tee nii künklik, ja endaimetluski katkendlik on — lünklik. Ei loorberpärga keegi pane pähe: hää seegi, kui sind inimeseks peet . . . On ilmas kuulsust naeruväärselt vähe, —see, millest unistab su püsiv puberteet, ja millest sõltuv vaimu-, elu suhe . . . Kuis vaevled märtrina, mul näol sest naeru muhe. Käib ümber loomisvalus, — ennäe, inimest! eel inspiratsioon, kui Ristija Johannes... Ta ainult vaim, kaob liha, maine kest, — on patt, kui kodaniku nime pannes, me omistame talle kõike maiset, ja näitame ka elu lõhkend paiset.
88
On hää, kui istmik kuldne, sitke istelihas peab vastu. Raamatu arhiivikoi ei iial ilmutust näe elu võimsas kihas . . . Siis märkab, tekkind kui on juba et inime on ennast ära istund, [hemorroi, et teiste vaim on ammu ellu viskund. Maailm on aastakümneid tiine, rase, tal nurgavoodil pääle tuhuhood ju käivad. Loojalegi valmis vaadet ase, kus selle lunastaja ükskord ilmal’ toob, kes välja tänavaile astu, minna mestab, ka siis, kui püssiragin niitev-pidev kestab...
89
VEIDI TRAAGI-KOOMILIST (KODULINNA MOTIIVE) Elu on kõigile tõkkejooks: Vaatke! karjäöri poole rühivad tüübid . . . mõnel teise turi on hüppelauaks — hooks, teised sõbrast haaravad nagu polüübid. On veel hää, kellel tähtsuse täi isiksuse krae vahel’ pugenud pole. Hää, kelle kuulsus pole: rikas äi, või mõni majalogu pärandet — kole. Oludes neis, kus kõik alla sind kisub, tahes, ehk tahtmata oled üha skeptik, kui iga õnne järel käivad teiste isud, — kadedusest mõni: krämpen visklev epileptik. Laske, kõik õhinal hagevad omakasu, sest äri on äri, ja tõde on tõde! . . . Ma tühjendan egoisti pihta oma lasu, ent igale teisele värss mu on õde. Jahvatavad päevad vaid iseenda pikkust . . . Kuivand, kel tuhmunud loorberipärjad, kuulutan sellele säilivamat rikkust: loomingurõõmuks kaks silma selleks, — märjad! . . .
90
MATKA
V Ä R
S I
D
r
MATKAVÄRSS 1 Maanteed looklevad mu jalge all, siuglevad mäkke ja laskuvad orgu. Lamedaks litsut, vaatke, maakera pall ibedate põldude kummutab norgu. Kannab oma päälael kiilas kfink udemena umbrohu kollendavat heina, kuulutab, tikib nurme viljatu lünk paelana mustana ikaidusleina. Muutub sest raskeks ränduri paun: inimeste murest ja nähtud vaevast. Kuigi üsna lõbusalt tuuliku kloun käsi ja jalgu pillub vastu taevast. Taamal terendav seljaku vall meelitab käima, et üle sest astu. Niriseva oja kohal kaarsild-mall ulatet käsipuuga tõttab vastu. Juba lööb lahti kohisev mets kahelpool teed ürgrohelised hõlmad. Luuletai, looduse armastusen spets, tunneb: kuusk, kaskki sülelusse kõlbab.
93
Rändab taas edas* rahutu pilk, otsib vaid ruumi meelitavat mõra. Linnusuust laul langeb: tilga järel tilk, luilutab viivuks ladvastiku võra. Virgun taas, sammun, õngitsen uut, suundun just piki, mööda põlluääri. Kartulivälje must-roheline ruut all, — ülal päike lendab stratosfääri . . .
94
ROCCA-AL-MARE (VAADE TALLINNALE)
1. Pää püsti, sangarlikult ajab ette rinna, — maa trotsib merd ja vaatab üle linnast, kui vastaskaldalt kraana kaela-vinna a’ab õieli, kui ootaks vaenukinnast. Siit minu silmgi terav niidab laia kaare, mu pilgud ripsmetega rehitsevad loogu. A’ab sirgu jalge all, mind tõukab Rocca-al-mare, sest virguv vaim saab lennutuseks hoogu. All: lahe niiske keel suust limpsab mere kallast, laisk laine mindki puhtaks peseb, häilib: kaob hingest vaevatuse, mure raske ballast, rõõm kinnisvarana sääl kreposteerub, säilib. Näen: jumalväimuna kuis kajak laskub veele, see mingi uuestsünd — maailmaloomine, kui nagu esmakord taas siirdun luuleteele, . . . kas peidet varanduste algab esil’ toomine ?
95
2 On nagu pudenenud läbi hiigelsõela, — säet külimitust maju, korstnaid, mulda, kust torkab taeva jülm, pikk Oleviste nõela, kardkuplid läigitavad pälksen kassikulda. Kõrk Toompea sulgend ennast külma müüri: võim tahab valitseda ülalt — alla: kaljult. „Mustkapien“ käsitleda tahab riigitüüri ja kohelda meid tagurliselt-valjult. All hirmul lõdšseman majade ürgrivi, ma tänavsoonte katsun tuiget, pulssi. Sest tunnen: kõneleb kuis kasarmute kivi, see millist suunda määrab, tajun — kurssi. Kas ikka Patkul muistne vaatab alla trepilt? Veel kõrgilt orjastakse rabelevat massi. Kas peame õnnistust me öotma julmalt kepilt, ja kandma vabaduse hundipassi ? . . .
Roccä-al-mare, hilissuvi, 1933. a.
96
MATK LÄBI VIRUVÄRAVA Loodangul kustund ammu päikese spekter, vaheldi kokkulööd horisondi hõlmik. Postidel nukrutseb öine elekter: kõikjal kuhu ulatab traatide sõlmik. Tuleden linn, — jahe õitsev magnoolia, sügis lehti-kulda teele puistand kukrust. Pudeneb lampide öine melankoolia, taevastki alla sajab tähtede nukrust. Rahu on saabund askeldusen kilajan, — õhtu on jalga pannud pehmeimad tuhvlid. Majad on väsinud rühkimisen vilajan, — lukustet ööks, nagu sisselükat suhvlid. Kohvikud, restoraanid ainult veel säral: käsipõsil istuvad härrad ja daamid. Elurõõmu pole sordiinitet käral, igal ümber ilme meelte väsimuse raamid.
7
97
Luuraten uksi, naised varje maalivad, seintele, jalgteele, — laternaina pilgud pimeduse joast mehi-laipu traalivad, lopendavad tuulen öö nahkhiire hilbud. Lootus neil: kunagi ööst, läbi tänava kõikide libude Lunastaja sammub: — rasvane rahamees poolt Viruvärava, — kannaks kui risti, vahest koha pääl tammub. Kõikide ihade kaitseingel juhib taaruvat usklikku, võite juba usta, taskud kuis pimedusen läbi kõik nuhib. . . Ööd näen end ümbritsevat: uurakilmusta .. .
98
PORKUNI
Loss metsa roheluse rüpen — karm muistne veste: kui üle sammaldanud kivikeste vett nõrgub, sujub nirisevan hüppen. Ja ümberringi: voored, oosid, silm kompab maju. Nii üksikasjaliseks muutub aju, näib: banderollita need tikutoosid. Kesk mandrit olen leidnud saare, maast virgub torniks põldkivi — vabaduse uueks vormiks, näe! milline meil’ kuulub iidne aare: veesõrmusen — maa kalliskivi, smaragd või oonüks? Mustroheline Küngassaar hciktooniks . . . Järsk maantee, inimene mäkke ivi! Kuis tunnen nõtkuvat ma põlvi jalgteil — koet võrguks. Vaim Aega nagu tunnustamast tõrguks, kui sammun üle kivisilla võlvi.
7*
99
Kas siiski tõesti Valgejõe kätki peab kandma varju nii musta? Verejälgi?... Tahaks karju ja kättemaksuks tõsta oma kättki. Ent silmist kaob mineviku lumm: kas saanud vabaks mu rahvas, kellel tsensor olnud tabaks ?. . . Või võid siin õppi: olla kurt*), kuis tumm ? I
Porkuni, 11.—12. VIII. 1933. a. (Tsensuuri maksmapaneku päeval.) *) Porkunis asub kurttummade kool. J. B.
100
MATK MINEVIKKU On võõraks jäänud vana isakodu ja mõtteist välja kasvand Koduorg. Me vahel aastate ja päevi rodu, ning mineviku elu raske norg. Veel vana kõrts tee veeren lasipuuga ja tuulik tiibadeta seisab morn. Ma juba lahtihaagit kõige muuga, ei kutsu enam taamal tõusev torn. Lehtpuude rida, maanteed sirgelt ehtiv, ju taamalt algab, lõpeb — kun on õu, sest halbu meenutusi ihunuhtlus kehtiv on jätnud... Purustand me selle jõu. Veel meenutan, kuis üle põlde hurdad: eel jänes, järel — ratsureid kohort... Ehk orjameelsusen neid aegu taga kurdad veel talunik, — kui olid alam sort?! Näen, kuidas riigistatud mõisa pargin, kun enne aadel põrkis, — püsti vurr, nüüd moonak seisab — jalad tähtsalt hargin ja üle jalgtee hiilib vöödik nurr.
101
MATK MERELE Sest sadamast, kun haistad soolvett, tõrva, ja läilad kalahõngud krimpsu veavad nina, kui haiseks laip — hulk aega peale mõrva,... siit välja meelitab mind horisonde vina. Ja juba pilk mu kaugusten — eel maandub, ma iile laineharja otsin päiksen kallast, kun mõte mureline alatiseks taandub, ja merre viskub südame ränk ballast. Tuul hajutab ja sasib iünkjaid pilvi, murdlaineid õhku paiskab — uhab üle pardast, — jäik merevesi tihkjas peseb silmi ja heisat mässulipu tahab kisku vardast. Küll vilistab, kui kordnik — kutsub abi: torm paisuv ähvardab, iil tõukab seljast, küljest. Ei ükski puhang kinni meid siin nabi, . . . näen paati sukelduvat, tõusvat nagu hüljest. Nii edasi! Kord paistvad suunat rannad, käen kindlalt, tüürimees, sa hoia, juhi rooli! End alles saatuse siis hooleks annad, kui pole õli enam, mootori petrooli . . .
102
MATK TUULEN Tuul vingub läbi tänavate lõõride, näe! tõstab tolmu tohutuks puhmaks, kui lendab üle platside sõõride, nagu kõiki ja kõiki ta uhmaks. Laseb langeda alla järsku pöörise, (nii lendur teeb õhun surmasõlmi) siis võtab jälle suuna sirgnöörise, ründab hõlmu ja paljaks veab põlvi. Kuidas hoolimatult puude ja põõsaste sasib soenguid ta — lehtede juukseid, pühib rõõmu läind päevi — päikselõõsaste, lükib traadile sügisenuukseid. Hulub penina lävel, taga luukide, (majad sulet nagu sisselükat sahtlid). Tahaks vargapoiss lukud lahti muukida, kaasa viia hõbenoad ja kahvlid. Ülal, vaadake! kuidas pilvede räbalaid hunt-masin meie pää kohal hakib. Sügis lõhkikist päevi, rebit nädalaid, nagu kaltsusi koormasse pakib. Tänav tühjub: morn aastaaja peletus mõjub kaasa. Ühelt nurgalt küürak vahib k&dedalt: ei meeldi too menetlus, [ilgelt et astub terve uhkelt ja sirgelt . . .
103
KEVADINE MATK (TÄNAVA STSEEN) Kogu elu näis teisiti hoopis: kesk tänavat varblane koheviltiibu teisele järel jooksis hädaldaden viivu, ja sädistas sarnast kevadeindu, et tänavakivilgi süda tekkis rindu, ning voorimehe hobu peru aiste vahel loopis, rahutu kabjaga ähvardaden pukki, näriden vahulsui rauatet valjaid, nagu sööks ta ristikheinu haljaid, verre millest imbuvad kevadised mahlad, silmad et hõõguvad — süttivad tahlad, põlevad juba — kaks lõõmutet tukki... Järsku tuvilennust hirmutet, vaat! juba punus seisakult, lahti last — uhken traavin .. . Voorimees tukkuv alles rentsli kraavin ehmumisest, kukkumisest vaevu veidi toibus egas saan’d aru, millest tekkis käten loidus, et ohjadest haarata isegi unus . . .
104
Ja nõnda läks sõit — lakk tuulen läbi tänava: akendele, ustele tormasid näod, nagu tunnikellast väljuvad kukkuvad käod, — poesellid leti tagant sööstsid, taandusid, veerevad rattad vaevalt kividelle maandusid, kui keegi säädis loomale ette kätevärava... Kõigin järsku hirm, ja tähelpanu sugenes: sest viivuks kesk tänavat tekkind inimrist sõiduhoost õhku tõusis, — kaasa oli kist, käsi kui valjastest pidurduseks haaras, meest veel losa vedas, — edasi paaras, kuni viimaks jalg maapinnale tugenes, hullund hobu aga ohjeldusen taltsus . . . Siis nägin ma alles kahte nägu veretut keldrikorralt väljund, — kaht kahvatut, keretut last, — kellel antud pole leiba ja valgust, hirmund kes elust juba enne selle algust,... sest see keegi oli isa nende, — töömehe kaltsus...
105
JAHIMATK (VÄRSS-.JUTT)
1. Kaks hagijat ja neli meest kõrval’ suunduvad maanteest: ümberringi rõske udu, nagu nõialoori kudu matab metsa halli rtitidu. Ei nüüd koerad kuula hüüdu: sagivad teel iga põõsast, väriseden ise lõõsast, aiva saba liputavad, jalga puule riputavad. Nõnda üle põllu, aasa ürgne vaist veab mehi kaasa, läbi võsa, metsatuka. Raudne kaste kaudu suka varvastele võiab roostet, sügispisaraist mis koostet. Järsku vitsik, selle sõrval oras mõtleb kikikõrval, nagu tahaks peita jälgi, mis on jäänud ööst ta sängi.
106
Ent jn peni nina haistab, miski kahtlane tal paistab, juba lahendab ristsõnu, mõistatusest tõuseb mõnu: kuhu jälgitav siis pagend? kas neid varem vähe hagend! Ümberringi rõske udu, nagu nõialoori kudu, linikuna kinni katab, põõsad hõbehalla matab. Sellal kadak püstiharjal võsa rüpen looma varjab: viimne — kõrvad ligi-pääd, kuulab, — põle oota hääd: rikutud on värske uni, ei või oota, koerad kuni, jäljest suunat — juhit sammul oleksid tal üsna kannul. Vaja päästa oma nahka, kuni kihv tend veel ei lahka. Vaevalt saanud joosta minut, luurav kütt kui kaugelt tinut’ järgi esimese lasu . . . Suurt sest polnud tulu, kasu: pääses tervena me traavel, kuigi ümber vingus haavel. Ent nüüd virgub koerte kila, nagu hädakella tila kutsub kütti, tõukab saaki samme peitma punut haaki.
107
Kui on valmis kedrat sõlmik, varjab viivuks võsahõlmik. Koertel mõistatet ristsõnad, juba lähenevad kõlad, tiks neist üsna kindrin kilab . .. Juba ohver edas silab, selja taha jäänud tarand, mille august läbi karänd, kuni viimaks loigu vesi viivuks jäljehõngu pesi.
Metsan kasutab veel lehti, (sügiskuid maad võtnud ehti!) et saaks petta haistvat nina, jätta ptissirauda tina: uuest’ haaki koob, seob sõlmi, põõsas kutsub, laotab hõlmu, kadak silitab, — õrn okas, soo! nüüd küti asi mokas, nõnda jänes mõtten praalib, koerte kila taamal traalib. Haugatused lähenevad, pääsulooted vähenevad: vesi, lehedki tend reetnud, uue supi valmis keetnud. Pageda taas, minna kuhu! viimaks kütil satud suhu?! Läbistab ta südant värin, lähedal oht, jahitärin, jälle hagijas võik kilkab, pagejat õnn lausa pilkab.
108
Vaevalt jooksnud üle sihist, tabatud kui raskest vihist, loomakene vajub kokku, süda lööb veel viimast lokku, jalad krampi kisub valu, . . . nukralt jälgib mõrva salu, kohkund järsust püssipaugust. Hindab kütt nüüd lasu kaugust loeb vaid iga astut sammu, seni loom on surnud ammu.
Kui ma astun saagi manu, üllatab mind tähelpanu: see mu lapsepõlve soosik, lihavõtte-jänes jooksik ... Meenutan kui läbi une: pajuurbi, värvit mune . . . Vaatlen verest mingit lehti, nendega tend tahaks ehti . . . Tuhmund silmin, mis veel lahti võisin sügisnukrust vahti.
LAADAMATK On siia kokku vooland vankri võrin, kõik maanted, mis meid toonud linna on lõppend rahvamurdu sinna, kun müüja! hädapasun kõrin ja hirnahtustest — hobuste kõrv lukun, kesk müra müüja mõni vankrin tukub. Siin juttu säriseb, kui liha köögin, ja sekka määgi võtvad lambad, kesk tolmu kuhjan peki värsked kambad, lehm mäletsev, näel iniseb ja möögib, ning vankri võrest põrsa roosad koonud on röhkimise kuuldavale toonud. Neist mõni örri ajab, — ruigamine kriiskav on valus kõrvale, ent juba ürgab vasik poolnutuliselt: halastus on kasin, täisvereline lihunik kui priiskav tend torgib kepiga, et leida rasvavolti, et veenduda, kas kuulub soövit sorti?
110
Ja taamal seente, hapukurgi tonnid, näe! ümber õunakoorma tõuseb käsi musttuhat. Müüja jahvamast ei väsi, kui mõni hinna suhten tingib — jonnib. Ta kõrval teine kiidab kootud kangast, ja uurib raha, mis just tulnud pangast. Kaeb päsmer-margapuu võipüti sisu raskust, ja tonni soolveest harkjas sõrme ahing toob silgud nähtavalle. Pääseb lahti lahing, kui keegi võtta tahtnud võõrast taskust, ent teo päält omanik ta järsku raband, ja teiste abil vargapoisi taband.
Kesk tänavat säeb mustlane üht hobust, elektriseerib nägematult looma: nõel terav käen, kui säeks ta rangi rooma, nii traavli teeb ta kronust tobust, et rahvas naerust hoiab vatsa, kui petis kihutada tahab nõnda ratsa.
111
Härg mööda vilaks’, — tapamärk ju küljel, ta tõrkumisel murtaks sabarontsu, näen lihuniku suun ma mädand hambakontsu, kui piibu kõrvalt lastaks joosta süljel, koos sellega nii mõni tüse sõna käib tolmu lirtsti, — sõimu sünge kõma. Kesk askeldusi keegi püüab hingi: siin kihundaja müüb nüüd oma meelsust, ent ise vaevalt varjab kidakeelsust, kui mõni põhimõttein tahab tingi, ja ähvardab, et soovitav haakrist küll omal Kolgatale kanda tuleb vist...
Sügis, 1933.
112
MATKADE KAJA
1. Meenutuste Veneetsiatuid laskuvad jälle mu õlale. Aastate gondlid hulk päevi ja kuid minevikku vedand, — aja alluden mõlale. Need on tundide kodukäijad — varjud, minutite gondoljeerid musta kaabuga . , . Sekundite väntorel kusagil karjub, mineviku sillad taas silmi ette saabuge! Tunneta vaid, kuis laguunide lokse hinge suisa õõnestand, tekitaden uurdeid! Vahel kas tülpinuna maa alla jookse vedurina läbistama tunneli puurteid. Väljuden säält, kuis mäeharjade kutse meelitab vallutama lumesäran kõrgust. Näe! juba sadam avab ookeani ukse, laev vinnab välja meeled argipäeva põr gust. Ulgumerel vaid, rannad kadund kui on, tunnetad millegagi jumalagajättu. Auriku kõri sügav bass-bariton katkestab sellegi. Laine vett lööb näkku.
8
113
2 Linnad on saared keset mandrite merd, mõned vete kaldale majad viinud jooma. Tänavate tuiksoonten jooksman näen verd, needki on teed, — kõiki talutajad Rooma. Mida ma otsin siit kivide kurust?! tahan ma nii leiutada ennast ehk teisi? Mul on häämeel hingen tekkivast murust, rohelusest meelten, kui veel alustan reisi. Kaua mu silmin elab näht panoraam, laugudel viirg — tõmmu väsimus’ monookel. Loodus nagu Korsika röövliromaan, uudishimust loed mida ahnelt-lõpu ootel. Kõrvun vaid kumiseb mälestuste gong: klõbistab Hispaania kaugel kastanjette ... Juba uude jaama on jõudnud mu rong, ei ma vaata tagasi, sihin ainult ette. On see ehk tingitud ammu loet müüdist?! küllap ma’i taha jääda tukkuvaks kambaks ? Kramplikult kinni haaran igasugu küüdist, muidu Loti naisena moondun soola sambaks . . .
114
haigete
R A A M A T U S T
HAIGETE RAAMATUST
1. On haigeid, kes nagu armastajad hingavad raskelt ja lõõtsutavad, kes kannatusi õrnusega sarnastavad: haiget kätt, kes last nagu õõtsutavad. On neid, hambad risti kes sulevad, et mitte karjuda valust nagu kirest. Mõned haigustest uutena tulevad, kosund kaotatud verevoolu nirest. On haigeid, nagu luuletajad kes õhetava näoga ööd-läbi sonivad, palavikus tähtedelennust mõtiskelles, välja kuutõbistena vooditest ronivad. On neid, iseendan kes tukuvad, rabat nõrkuse raskest narkoosist, kes tummadena ükskõikselt hukuvad, väsind elamuste annusest — doosist. Mõnel surijal voodi kui lõikuse laud, enne mõjub kui kloroformi ime, sõnakuulelikult suleb ju väsinud laud, huuled sosistavad ühte veel nime . . .
117
2 Inirae, kellel üks silm, elu näeb poolikult, teisiti. Pimeda jaoks pole hää ükski film, päevad tal ööd, kus kinnisilmi reisiti. Ometi kiirgavad värvid kõigen oman skaalan ja spektrin. Hää, kellel selleks on närvid, — kõrgepinge meelte elektrin. Inime, puudub kel meel, kompe-, kuulde-, haistmise-, maitse, see on nii, nagu ootaksime veel voolu, kus läbi on põlenud kaitse. Inime, sünnib kes kurt ja tumm vaevalt teab milleks on helid. Tema meelest muusikas flööt ja trumm üksteist armastajad õde ja veli. Puudub kel mõiste: forte, piano, võõras merekoha sel, metsade müha. Rehepeksumasin ja förtepiano, kuuldeliselt üheks tal samaks jäävad üha . .
118
SÜDAMEHAIGE Sa ikka kuulad nagu seesmist häält, ja see on hoiatav, — näpp endasse vaid näitab, kui ootaks nurga taga luurav hädaoht. Sa kedagi kui ootad kuralt käelt, ja häält, on kardetav ka vaikseim, kaitstud koht, hirm alaline liha luielt räitab. Su suul on sinimarjad — joovikud, käed külmad, higised, näol — jume hahjas, võigas: on juba väsitand sind paranemis’-oot . . . Näe! raskelt liiguvad su roide röövikud, ja hääles murdub miski uljas noot, kui uuest’ veendud suremise tõigas. Kui tunnimees käiks... Prahvatab pea uks... kas astub järsku surm, kes armutult su niidab?! Sa virgud, jahmatad: kõik kasvab üle jõu, sest kuskilt valuliselt immitseb nõrk tuks . . . Mil laostub südame vaas — mõral nõu ?! see valvelolek kõik su aja viidab.
119
Sa ainud... aknast sisse hiilib kuu, maad mööda libisevad pilve sünged varjud: kõik roomab, läheneb nüüd keegi ööst, kes nöörib kõrist . . . Kangestub külm suu, kui viimselt läbistab su aju mõttesööst: „vett!.., õhku!.., valgust röhkem!u nagu Goethe karjud . . .
120
HAIGEMEELNE Kas mõtteid on liig palju, vähe ? I kord rahutuse leitsak, kord taas miski uim lööb keerisena võikalt pähe, kord meelteskaala hell, kord tuhmilt tuim. Soov nii: et midagi vaid sünniks, kas nii, ehk teisiti, — sul vastik paigalseis. Vead tahtehärgi mustamulla künniks, ent sul ei edene teomehe tootev reis. Ja nõnda sisetuul sind triivib, kord siia, sinna, — tüüritu su seil. Kooskõlaks puuduvad sul endan riimid, kord jäise puhangu sööb välja kuumus-leil. Nii tujudest end lased kanda, taas rasked mõttepilved sinu näol. Tuul soovevraki paiskab leeteranda, ja nurjumisest kukuvad sus käod. On baromeetriliselt muutlik su ilme: ilus ilm, siis torm ja vihm. On madalrõhkkond järsuks hüppeks suutlik, sind peksab võnkumiste valus rihm.
121
VÄHJATÕBINE See pigem needmine, ei sinnu mahu palved, kui vaatad, niriseb kuis lammund haavast mähk, — mahl mädakollane, kui rebit lepakoorest: on koltaks rinnanäärme uuristanud vähk, ja sisse õõnistanud tõve süüvjad salved, kust nõrgub sidemeisse vedelt haisu — toorest. Ja see, mis kumer oli, kuristik nüüd sügav, ju ammu valust unund mehe peohoided, ei enam õheta su nisast kire kuumust, nüüd tõvest ähvardet ja näpistet su roided . . . verd immitseb, kui puudutet saab mügar, mis meenutab mul hästiväetet huumust. Õhk ümber lämmatav on, raske roiskelõhnust, veel endan unistad, kuis kasida saaks tuba, ja sääda raamatuid, su lemmikriiulit . . . Kui Budapestis mustlane-maestro, juba su kohal kummardab ja imetleb su kõhnust, — surm: kõrva lähedal just mängib viiulit...
122
VAIMUHAIGE Kes on veel õnnelikum sinust?! kui nõnda tarretanud naerul — paralüüsis, sind hoiab haigus saatuslikult küüsis, sel toolil, kuhu tõstet oled linust, sa omas mustuses nüüd istud nagu troonil, sind lihtne haigemüts su arust keisriks kroonib. Sul mõtteist säilinud vaid risu, et ajad kõnelõnga armetumalt sassi, kõik tõed võid ebatõeks siinsamas vassi, nii kaua, kramp kui keelt veel kangeks kisu, sa kõigil kuulutad, et oled käskja, — Hitler, näe! aumärk paberist seks tõenduseks su kitlil. Nii muheled sa võigast naeru, laug teine halvatud, silm sellest paokil vajund... Ent terve inime, kas õnne sarnast tajund, kui õndsa ilmega ta sorib paelu ööpesul, — veendudes: need akselbandid kullast, ehk väidab: „ussid need, miks roomand siia mullast ?!“
123
Nii langeb alla kõrgest sfäärist, pilk tuhmub, — rahulolust äsja säratet. (Nii vahib uppunu, kes ellu äratet! . .) Siinsamas juba unistab karjäärist: tend elus milline taas Ootab au ja hiilgus. Kas pole võimu soovgi — haige vaimu kiirgus ?!
124
ÜKS KELDRITAIM (VÄRSS-JUTT) 1. See on ta sünnimaja: ühelpool küllus, teiselpool nälg, kahvatund nägudel viimasest jälg, . . kuulda võib nuttu ja naerukaja. Kõigele vastukajaks süda mu paokil, märgib seda tuiksoonte rütmiline tuks, peidab mida juhuslikult avanev uks, kuigi mu meeled täna segipaisat-laokil. Siit keldrikorralt, mille taim sa, näe! astmetega tõusvad trepid, sa kaevi kkorteriga maa all lepid, ja õhuhankeks avad ruudu ainsa. Oo, kuis ön õõnsad, tuhmunud orbiidid, kui raagus oksad nii su niisked käed. See maailm kitsas, mida siit sa näed, oo, värsi katkevad kõik eluhoidvad niidid.
125
Veel siiski valguse ja õhu poole õislehti kaameid — palveks säed sõrmi. Sind koheldaks’ kui ellu kasvand vormi, su oma isa ütles sulle: „Koole!“ Ta joomar — kojamees, tööl hangib lisa, siit, säält, — kõik raha viinaks leotab, siis kodu tullen kadund ema teotab, ja kõige vastu tõstab purjun kisa. Nälg, puudus, häda vahib igast nurgast: ei rikka laualt lange iial raasmed, vaid lastehaigused ja nende kaasmed, näe! külastavad ainult vaeste urgast.
126
2 See oli kevadel, kui neetud leetrid su naha vallutasid, — hiljem sööstsid kopsu. Nüüd tiisikus on annud viimse lopsu: luukereks kuivatanud väikse Peetri. Kui sünget varju, suvel keha kõhna (näib mädand puu, — nahk fosforhelgiga), vead aknale: Levkoide, nelgiga näed aeda, haistad kauget, vänget lõhna. Leht koltund, vaata, kuidas keerleb õhun! neid pühib hoolsalt kokku tuuleluud. On sügis alasti ju kiskund puud, näe! lapsed jalgu veavad sellen põliun.
127
3, Nii mõni sõber olnd tal katiiskambrin, kes teda vaatma tulla nüüd veel mestab? vaid aina jalge klõbin trepil edas kestab ja seegi vaibub sulet uste klambrin. Pää köhal nukrutseb veel üksik klaver, toast jõukast alla sajab helimustreid . . . Miks täna taevas pole tähtilusteid ?! võib olla pimedan nii surra parem? Öö laskub pilkane, kuis seinte rõskus lööb kokku sinu ümber niisked hõlmad, on pisted kopsun, nagu torgiks tõlvad, tilk viimne vere palgelt ammu mõskus. Kesk vaikust seinakella rõõgav ragin su köha saadab, — rattavärgi vähk nii haiglane, kui tuleks talgi lahk, ja värsi peatuks kellaraag, ta sagin. Ju matab hinge röga kopsulõõrin, ja ikka vaiksemaks öön jäävad höiged. Veel viimseid tõmbeid sooritavad roided, veel tõttab süda nägu orav sõõrin.
128
Kui viimaks pääle vaeva saabub hommik, taas kostab kõikjalt virgumise kõma, silm paokil, huultel öelmata kui sõna, nii lebab korjus, nägu sinkjas-lommik. Ja nagu heidutuseks üle selle noru, uks lahti prahvatab, mees sisse tuigub, nii purjunpäi siinsaman unne suigub, et pooleli jääb kõrtsin alat joru. Näe! tuppa päike juhib kuhtund kiired, maa alla ruudust viivuks verd kui purskab. Sel a’al, kui joobnud isa naril norskab, man laiba askeldavad nälgind rotid, hiired. Ja seinal nukrustavad inglid papist, need emast jäänd. Paks laiskleb laual piibel. Näe! kärbsed laskuvad siidpehmeii tiibel sel viimsel kooruksel, mis eile leiti kapist... Ju tõuseb parv.., et siirdu surnu suule, mis avat, kuivamata alles ilast, veel mahlu leidvad joobnu ninast-tilast, . . mu lugeja! see keldrikorra luule . . .
9
129
ÜHE PEREKONNA TRAGÖÖDIA (VÄRSS-JUTT)
1. Isa — sõjainvaliid, puust tal iiks jalg, kuidagi klopsitud kuusepuu halg, vasaku käega vaevaliselt voolit, (kavakust kes nüüd veel teine siis hoolib!) sest paremgi käsi mürsust purustet-riivat, kulmude puhma all silm lisaks kiivak. Kui ta nii astub, — toeks näsaline kepp: kadakast kõverdet. Koltsub vastu trepp — katusekambri, — kui välja säält kobab, õlaga tasakaalu seina vastu obab, näib nagu käiks kaitseingel ta kannul, kuigi vahel kuradisi manab ja vannub. Ümbritseb nägu õre habeme luud, õhku mis pühib tuulen, — paljasten suud langevad needed kust, süüdistused rängad, jala taha jäävad kui külmutise tängad, tänavakividki konarlised tõkkeks, süütuvad silmad siis kättemaksu lõk keks.
130
Öövahiks kõlbab veel. Vabriku õuen, plangust kõrgest piirat, süda rahuneb põuen, kuigi varjud jooksvad mööda maad ja seina, heidab kui looritet kuu pilveleina, sügisööst pistab oma kodukäija lõusta . . . valvata tuleb, kuni päike võtab tõusta. Jäsemeita mees, kel seltsimeheks kepp, olnud enne sõda töökas-väsimatu sepp: vasardet käega kes õnne omal valas. Sellest nüüd öögi tundub terasest alas, ja sädemeina raua hõõgel tähtede sära, tuul lõõtsub ääsina kivisüte pära. ... Ent järsku välkvalgus öön,.. helkiv rakett, kaevikuist roomab välja sõdurite kett, tema nende hulgas, kahurtulest kuu-kuma, paiskab kui õhku mürsk mehe me õnnetuma... ja kustuvad tähed silmin kahanevast verest, see on vaid episood haavatute perest...
9'
131
2
,
Naine tal halvatud, pime, lisaks kurt, tööst liigsest, murest ja kurvastusest murt, haigusest rabavast lautsikulle lahastet. Palju ju aastaid nii väikiden ahastet, oodaten pikisilmi lunastajat — surma, mõrsjana peigmeest nii ihkas enne pulma. Vaevalt sai iirjata kooselus napilt nädalakiimneid — pääle õnnistuse papilt tarvitada said aset kitsast nad — ühist. Algusen argipäev halvem polnud pühist: õhtul, kui nühit nahalt nõgi ja higi, käsivarred raudsed naise surusid ligi. Järsku langes loos, nagu alasille haamer, enam tilka verd pole naise näol kaamel, nuuksus ja nuttis, meeleheite! lausa hullus: sõda üle maade, kõigi rahvaste rullus, mehe viis tappa lihast kiilut ioomavagun, sineliräbal seljan, õlal lihtne pagun.
132
Ammuks see oli, kui noorik andus, uaisus, juba vöölt kaliardus, rasedusest paisus, nördinult ringi vaatab, tööd omal hangib, pesukojan näeme teda — aurun, õlal pangid, ünber pesu roojus, vahul küna ja palid, mis sa oma kätele parematki valid?! Tõukas juurdund verehääl — emase vaist koguma tagavara last ootvat naist, hüljaten katlast tõusvat tihedat udu, tule ja vee seinuvarjutavat kudu, millen kadus kurika patsutav tämber, kõlises puserdusel iimberpaisat ämber. Nõnda see kestis: päevast-päeva, kuni valud käristasid sisikonda järsku, — puuhalud kiiluga lõhestuvad nõnda, — emaihust terana väetikene voodipõhku vibust varises tütarlapse pettumuslik loode, nõnda oli iõppend poja salajane oode.
133
Värsi pääle selle saabus ametlik teade: pole pääle laiugu sean teiste peade leitud meest vappert, — ta jäljetult kadund taganeden, — sakslane tuld selga ladund, nõnda võib olla, et langenud vangi haavatuna sangar, eel koletise-tangi. Algas nüüd kannatus, lootustki pole, värsi nälg hambaid näitas, kitsikus kole pääle tungis, ründas vaest üksikut naist, verehääl ei aita nüüd — emase vaist, käed kui tööks veel imikust kinni, oo, kuidas elu võib inimest pinni!
134
3 Saabus sinna linnagi sõdureid salgan. Kurtis ikka naine, mis pääle nüüd algan? ajast, kui sündis väike värvuke-nooruke laual ainult soolvesi, kuivand leivakooruke... Sellele leidus polgukokali nüüd lisa, sõdur ju olnud ka väetikese isa! Nõnda saatus naise aü, truuduse sõtkus: laps kui magas, patust emavoodi nõtkus, kuni ajajooksul kuritõbi punaõisi ajas laubal vistrikuid, suhu haavu-põisi, rindele kadus aga toitja-soosik, sõdur oli sellal paigast teise jooksik. Hiljem, et ravida mädanevat ihu, naine pidi uuesti sirutama pihu almuseks: pakküden madrustele ennast, haaraten joomarist — päästerõngast-vennast, kuni viimaks siiski veren ravimatu idu pühitses roiskumise, sandistuse pidu.
135
4
Kuidas tütarlapsukene sirgus ja kasvas? naabreist nii mõnigi suud teisel rasvas, avitasid tuttavad süütut vaest last, kuni lõppes sõda, vangid vabaks said last, Saksamaalt invaliid isa siis saabus, nähes kõike sündinut, südameni haavus. Ometi laps on oma, nagu naine, kelle on hävitand sõja loksuv laine. Pikkamisi lepib ja soetab omal tööd, milleks saavad päitseta lahti lastud ööd, neid ta nüüd pikisilmi vahib ja valvab, õnnetu elu südant valusalt salvab.
Tütar päeval õmbleja, öösel vaid hoor, õhtul siirdub tänavaile, näo een loor, koju tuleb tuigerden, saatel mõne mehe, tantsib katuskambrin: ihu paljas — ta ehe, et avitada ema, näljapalgalist isa, omagi teenistusel hankida lisa.
136
Naerab mehel vastu süglskõledat naeru, allavett ujub paat, pole kui aeru, halvatud ema kõrval lautsikul ägab, tütar kui õrnusi müüdavaid jagab, ent isa vahib sügisöön tarretund tähti, nõnda ühel hommikul surnult teda nähti.
5. Päeval teisel silmad sules halvatu vaikselt: ometi kord lahkus elust kahepaiksest! . . Tütar mõned kuud veel külmetusest köhis, kahtlaseks muutus see, lakkamatult rohis, kuni viimaks leiti viimne võsu sest perest: surnuna — tühjaks jooksnult kopsust purskand verest. . .
137
HAIGE TÄNAVAL 1. Ei ammu pole enam sabatähte näind inimkond, muid kurje taevamärke, ju raugad unustandki selle nähte. Vaid pesunööril tuulen silman särke täispuhutuid: saand käteks tühjad käised näe! sääred lopendaden jalgu säevad harki .. Veel kõrgemal on lumepilved jäised, kui hirved arad eksind taevaparki. Ei keegi vahi enam sakilisi noid torne ristiga kuldnupul, kukega. Me näeme automaate-mehi pakilisi, ehk tõugukesi — enda tupega. Ei taevan ammu enam sünni imet, puud ainult sirutavad sinna omi oksi. Ma vaatan inimest, kui lahtisilmi pimet, kes kobab kepiga, jalgrada et nii otsi . .
138
2 Ent järsku nurgale kõik seisma jäävad: maan pikali on mees, kramp kisub käsi, jalgu, vaid mõned arad kaugelt ringi läävad, mass aina valgub uudishimu taigu. Võik keha tõmbleb, pöördud silmavalged on pahupidi, pää kui kukla litsut. Sünksiniseks ja lillaks tursund palged, nii mandub malts, mis peenralt vakku kitsut. Nõrk, väeti inimene tänavrentslin viskleb, kui koolja koriseb, just nagu vaibuks unne. Ta ümber abistajaist koerakari kiskleb, ja ränku sõnu sajab määrdind lumme* Kui viimaks haige toibub hoost ja vaevast, keel närit veriseks, tal puret rippuv huul, siis pimena, kes esmakord näeb taevast mees ärkab, — langetõve vaht veel suul. . .
139
ÜHE IDEESÕBRA SURM MOTO:
. . . stirb, und werde! . . . Goethe.
Kuis oli iga kuuldetoru tõste küll pahaennustav, mu sõnatröösti ootsid. Lõi palgeil õhetama ärevuse nõste, sa viimse minutini kannatlikult lootsid. Kõik kümme sõrme ristamise rinnal, käed kaamed kallimat kui hoiaks kinni — hõdrad, nüüd siiski ükskord lamad elu õõtsval pinnal, su huuled sõnatühjad, nagu poetet kõdrad. Kuis olnud kallis sulle elu maine, kõik õrnad tuksatused olemises hääbjas. Kas unustuse hõlma paiskab sind nüüd laine, raketina ehk tõused — sööstad säras käävjas?! On kogund inimesi ümber sinu sarga, pääd kõigil norgu vajund, maha pöördud Su mõtted elavad veel taga lauba targa, [pilgud, meil kõigil paagina veel südaööl sa vilgud. Nüüd külmast lõdisevad varukad ja kindrid: tuul lumeluuaga kõik hauad umme pühib. Ent kevadvetel kui, täas lennul rislad, tildrid, su nime kiirtekullal päike kivvi nühib . . .
140
VASTU
T U L
E V A L
L E
AASTA VAHETUSEL Tõuk tupest — vagel, — aasta vastne kooruv mu een: aeg konditu, selgrootu jäik mollüsk. On jäänud ahtaks, kitsaks ruumiüsk, kõik maailm uttu, mõttehalla looruv. Kas jõuab valgusta mu ümbrust meeltesäde? Saast päevade, tahm õhtute, öönõgi, — sest ikka rüvetub me aja voolav jõgi, traditsioonide vaid pärsib liigne jäde. Kui siiski leidub rõõmupäevi pasmas, taob öhe isegi tulv — vere kohamine, kui käjab kosena ideede vohamine. . . See upub kõik me vaimuelu räsvas. Kaob vaimustus, ind nördimuseks muutub, tarm haihtub hagemisel — kaugel’ kilajas. Trots ainult püsti a’ab end ajus vilajas, — värs kaitseb end, lahkhelin kes tend puutub. Sest ainult sekundiks mu rahuldusest piisab, kui kuulan helisid ma teiste pühkepillin. Nii vistist’ eluaeg ma kaaslastega krillin, ja alles pääle surma näeme: mis siis saab?!
143
2
,
Hõi! mõttelaevurid, kõik ankrud kiivake, ideedepurjed tuulte kist, näe, pingul! tung miski mastiden: iil, puhang vingub, lipp lehviv — lendu tõusman tuvitiivake. Sõit ulgumerele, vaat! hulbib taamal vimpel, mu meelestik, riindvalmis, uudust hagev, eesmärgiks kauge rände joonik pagev, kust päike upitub, veest tõuseb kiirtekimpel. Vaat koidukeripuid! kuis aokumä aspel, alt üles viipsib päikse verist lõnga, pilv põgeneb eel pühikvõre — rõnga, vaat! kasib laotust, ümbrust puhtetule raspel, Ei meelte karjataja olla saa ma, — lambur, kui koidutassi valab puna ida, kui südameni tungib noole kida, too, mille vibutand mu pihta päike~ambur. Hõi! lükkan liikuma nüüd mõtete hooratta, ja kindla käega tõmban ajust loosi. Mi koidukuman tervitan ma voosi, ja) mõtlen, millega noid päevi ipaijaid katta.
144
VASTU TULEVALLE 1 1. Ju ammu porri tallat lehtede tsinoober, puud alasti: kõik hilbud kistud ült. All jalge lörtsub lobjak — lumesült, pää kohal taevas — uurdeist lekkiv toober. Vaat! kuidas pilveräbal õhunööril ripneb, nii minu mõtegi laisk vajuks ajusompu, end kisuks kerra, takerdunud tompu . . . Uid uljalt üles püüab — kuskil tipneb. Kuis kõik see lootustina lendu raskendab, kui ümberringi perivett ilm ujub, kui minu südamveri ainult vastu sujub . . . Trots värsin inimese loojaks astendab. Nii võin ma horisonte uusi hoovata, päev-piilur kui kuukompaniisid juhib, aeg saabuv kui sammraskelt ähib, puhib, maailmu avasta võin, mis veel loomata.
10
145
VASTU TULEVALLE 2 MOTO:
Segui il tuo corso, e lascia dir Is gentil (Geh' deinan weg, und lass die Leute redeni) . . . Dante. (Karl Marxi ..Kapitali" eelsõnast).
Kui teeveersed koeraklutid varinal hauguvad, paljasten vihaselt kihvu, omi hambaid; kui sõnaderelvad su pihta aina pauguvad, ja varisevat näed kõiki sõprusesambaid, poe endasse pakku, — oma südame akku! Su Pelgulinnaks osutub südame koidik, ja pimedust valgustab, — ümbrust su pilkast seljataga põlevate sildade loidik . . . Nõnda võid haarata elust uuest, vilkast! Ära kunagi astu enam üle sest purdest, mis hävitet lõplikult kahe ilma vahel! Tunne rõõmu aina kodanlise mädasooga murdest, kui langeb käsilt, hingest külm kõlisev ahel, jääb seljataga tarand, millest üle sa karand . . . Jälgi siis ikka oma rada — poole tipu, — tuleviku mäe, — tolle vastse Ararati, alatiseks kinnitad kuhu päikselipu külge üle maailma paistva ridva-lati.
ua
AASTATE KADALIPP 1. Suur risttee, — hargnevad nüüd kuhu pöörded, mäest alla milline meid kisub kaasa kallak? Ses kartuses on õhku paisat öörded: „kas võrsub vabadus veel, mis on maha tallat?!« Pean aastal haarama kui härjal kinni sarvist, päev algav plaksutab taas ajaloolist piitsa. Naer saadab läbi kadalipust karmist, nüüd vaimuinimene ära enam iitsa. Näe! jäävad ahtamaks ju niigi piirid kitsad, ja mulda varisevad aarded õilsad, kallid. Kas ikka rahvast peksvad omad vitsad?! Ma tunnen: päevast päeva juuksed enam hallid. Nüüd, kus mu tõrkjas vaim just tuge, soojust vajas, tuisk kokku keerutand mu ümber lume hanged. Mul tundmus sarnane, et vaenlane on majas, täht viimne lootuse kas taevaruumist langeb ? Tõest’ uuest’ küsima peab: kas nüüd Kain, või Aabel jääb võitjaks? Verejanus kes nüüd ilma laastab ? Noh! kuula, vestab mis — veet ruumi päevi-kaabel ja millest kõmavad heroilised aastad! . . .
10'
147
2 Silmin mineviku kuma: läbi tule, läbi vee olen valind Õnnetuma selle okkalise tee, mis ei vii, ei vii: läbi lillede. Kõrvun mässuline heli: tormilaulu hargnev viis, mida jälgind olen seni. . . Tuhat-üheksasada-viis, kuhu see vaid, kuhu see vaimu viis ? Mis on süütand minu hinge? Aastad läbi ristlend teist, et on veres kõrgepinge? Üheksasada-seitseteist kummituses erk, üle rullund meist. Aastaid ajamerre kohand, vedurina nende sööst: tulisilmil päevad vohand, tormand ründavaina ööst. . . Nagu päästerõngast taas, haaran tööst. . .
Vastu 1. I. 34.
148
ALL SÜGISTAEVA Juba mitmendat päeva ja ööd lõõtsub tuul. Põues süda miks kramplikult lööd? — närit huul. Õhtul uinudes halba näen unds olen laip. Oksilt lehti sajab — kollast lund, see mu vaip. Kisub sellegi iil spiraaliks: rebit mask. Täna kogu maailma nagu traaliks — tuulispask. Ülal pilvede amokijooks, — sõjahüüd! Olen ise valmis tapvaks hooks, — kuhu nüüd ?! Maa — pime, kõrgel taevas mustav, vingub iil. Näe! mõte — mu seltsimees ustav: — keran siil.
149
Ja ma kuulan, kuis sammub sügis, — lahti uks. Tss! kahisevi lehti prügis vere tuks. Kas astu otsustavat sammu? Vajan eluks Simsoni rammu,
— olla karm. > — maha arm!
Maha meeliskluste umbne võrk! olen jäik. Pühib mõnuleja puhang nõrk: aja-käik. Sellel süda nüüd panna vastu: see mu relv. Võid üle mu laiba vaid astu, tulev põlv! Tõukan ise alt hoidvad sambad, tunnen üht: jäävad valgeks purejad hambad, sirgeks rüht.
150
SÖÖST ELLU Kuis pidurdada meelte tungi, tormi?! mind peksavad mu enda vaimu vitsad, ja südamõuna närib vagel-uss. . . Kõik horisondid näivad mulle kitsad, sest valu hinges — pidemeni puss, ei keegi tilguta mul rahu kloroformi.
Võin kaua, kaua seista halvas tujus, kui midagi ma maha magan, — mängin, liig tasaselt kui tuikab elu pulss. Sest pettumusi aiva juure hangin, kui see, kel teekond ees, ja kindel kurss, ent kel just nina eest laev ulgumerre ujus.
Mu hingen vedur ikka ajab vilet, kui aeroplaan ma: lahti mõttetiivad, mu veren hammasratta, vända takt. Mind ruumikotkad ükskord kaasa viivad, kui surmal alla kirjutet on eluakt, mu kuhtund hinge veoks siis üleliigne pilet.
151
VASTU TULEVALLE 3, Seisan nagu tulp uue risttee lahkmel, kahtlen: elun millal kord teostub? värsin mis tärkab, sõnan mis eostub, kui alles nagu udust ! koorub maailm vere, pisarate kudust. . . Hommikul igal öötunnelist väljun, silmad uute kumade, horisonte näijun. Taamal: aeg sõdade, tulekahju helkidega ahastusest rase meie olemine eelik, tahaksin olla nüüd ülemeelik: ehtida rinda tulevikunelkidega.
Ei mu vaim pole keeletu, tumm, läheneb jälle kui kahurite trumm, väljal lamab inimene — haavatu raske, hüüan siis kõigile: „vennad, ärge laske. . . Kuigi end veendumuste ohvriks nii toon: karika mürki, nagu Sokrates joon.
152
Ja ma otsin ömd silmade luupidega päisel päeval, kui Diogenes, tõde. . . Ümber — Ruum otsatu meetrite kuupidega, ja Aeg pole sugugi sõbralik, — õde: kuna mõõk pole palmioks. . . Mürsud ja täägid ähvardavad hävitada vaimu ülejäägid. . .
Otsin siis välja oma laterna vilkuva inimkonna ööl, sel mustal ja pimedal, kinni seon haava, verest immitseva-tilkuva, ise aga jälgin tähelpanul pineval. . .: kuulake! koputakse koidiku uksele, — puhkeb maailm uue südame tuksele. . .
153
VASTU TULEVALLE 4 Käib kõige uuestisünni järel minu hola, ma viskan möödund aja poetet lesemed, taas leian enda ümber uued esemed, mu elun luule — see, mis kalurile mõla. See kõik nii vähene, mis siin teil anda suudan, kõik see, mis koidukuman hingen väriseb, tööst rebit, — argipäevan enne käriseb, kui leitud tajumuse väärtuseks loon-muudan On ikka segipaisat minu käsipõsik, ja eemal peletet kõik õrnad Unelmad: on talvel hirmutet, ja haget suvel nad, mu jõudeaja pühib päeva raspel-mõsik. Mu kõrvun uksekella, telefoni häire, ent hingen inimeste käebed — hälinad. Vast nagu palavikust endal värinad, ja nagu haigusest jäänd ajju raske säile. Kui varjusurmast vahel, uimast raskest virgun, kui karmilt kutsuvad mind trummipõrinad noist piirat oludest (ei nööri kõri nad!), kord siiski kõigest sellest väljun — üle sirgun . .
154
VASTU TULEVALLE 5, Õhk umbne vahel, — endan lämb ja äng, vast himu ajada kõik uksed, aknad lahti, et terve maailm võiks mu hinge vahti. Mu süda elujõe mindläbistav joom-säng, mu tuiksoon rahutumalt endast välja tuikab, mu veri maise järel lõpmatusse huikab.
Mind kisub kaasa stiihhiline vool, viib välja tervikust sest mind, ma kuhu et olen tilgake vaid ajamerre suubuv, [kuulun, Kui mõnel ulgumere karge sool lööb näkku lainena, mis kandub ookeani, — see uue kaldani mind tüürib, teise maani.
Mu ajun ikka loidab, põleb paak, ma iseendasse ööl pimedal vast vaatand, sääl kõiki sihte, kõrvalteidki jaatand. On vahest raskeks muutund mõttekoorem-taak: küll palju nurjumisi olen tähistanud, see ainult elule mind märksa lähistanüd.
155
Ma kõige vastu olen õrn ja hell, kui näen, vastoluden kuis kõikjalt minnu hoovab tõen ränka pettumust: vaim ussina kui roomab . . . On ikka õnnelikult lõppenud duell mu kasuks enamasti: loomingu, — mu vahel, kui lahkuminekuid on olnud tõrkjal kahel.
Mu silme een vaid tuleviku taust, ma sellest teinud olen juba väljalõike: näen üsna selgelt vaid — paratamattust kõike . . . Mu näppe vahel luule saabuv kaust, ma sellest kaasakist, ta vormist, sisust haarat, mu elu elada — kui lugemiseks raamat.
P. S. Keeleline ebaühtlus ja paralleelvormide esine mine on osalt tingit värsside kuuluvusest mitmesse aja vahemikku, osalt luulevabaduse — licence poetique’i nõudest ja loomingu paratamattusest.
Haigete raamatust ................................Ihk Südamehaige . ..................................... » Haigemeelne........................................ » Vähjatõbine ........................................ » Vaimuhaige........................................ » Üks keldritaim ..................................... » Ühe perekonna tragöödia ............... » Haige tänaval ..................................... » Ühe ideesõbra surm .......................... »
117 119 121 122 123 125 130 138 140
VASTU TULEVALLE:
Aasta vahetusel Vastu tulevaile I Vastu tulevaile II Aastate kadalipp . All sügistaeva . . Sööst ellu . . . . Vastu tulevaile III Vastu tulevaile IV Vastu tulevaile V
VaataAdavere
Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu
kodukord
...Adavere
Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu
kodukord
Põltsamaal 1934.
Joh. R. Heidmets’a trükk, Põltsamaal, 1934.
ADAVERE
VABATAHTLIK TULETÕRJE
ÜHING
ENSV R. Kirjandusmuuseum
Ef. 7738
RAAMATUKOGU
PÕLTSAMAAL 1934. a.
ENSV TA Fr. R. Kreutzvaldi nim.
Kirjandusmuuseum
ARHIIVRAAMATUKOGU
105299
Joh. R. Heidmets’a trükk, Põltsamaal 1934.
Peakoosoleku poolt vastu võetud
29. märtsil 1934. a.
Adavere
Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu
kodukord.
I. Üldised reeglid.
§ 1. Ühingu juhatuse liikmed, valitud ühingu põhi-
kirja põhjal ehk täiendatud uute liikmetega, peavad kahe
nädala jooksul peale valimist kokku tulema ja oma keskes
ametikohused ära jagama.
§ 2. Juhatuse koosolekuid juhatab esimees ehk
tema asetäitja, protokolli kirjutab sekretär ehk juhatuse
nõusolekul asjaajaja, kui on.
§ 3. Järgmised koosolekud peetakse ära tarviduse
järele, neid kutsub kokku esimees ehk tema asetäitja,
või sekretär ehk revisjonikomisjoni esimees.
§ 4. Koosolekust võivad osa võtta sõnaõigusega
ühingu liikmed ja asjatundjad isikud.
§ 5, Küsimused, mis seotud juhatuse liikmete isik-
liku huvidega, otsustatakse nende äraolekul ja ei või nad
neil juhtumitel koosoleku juhataja kohuseid täita.
§ 6. Juhatuse koosoleku otsused protokolleeritakse
protokolliraamatusse. Protokolli kinnitavad kõik koos-
olekust osavõtjad oma allkirjadega.
§ 7. Ühingu asjaajamist korraldab ühingu juhatus,
kuid tuletõrje komandot juhatab ja esindab komando
peamees.
3
§ 8, Kõik sissetulnud kirjad registreerib ühingu
sekretär ja annab viibimata edasi alluvuse järele esimehele
või komando peamehele — sisukohaselt.
§ 9, Tuletõrje ühingul võib olla lipp, mis hoitakse
juhatuse ruumides või kui see puudub, siis peakoosoleku
otsuse põhjal mõnes teises kohas, ja tuuakse välja ainult
pidulikkudel juhtumistel.
§ 10. Lipu väljatoomine ja tagasiviimine tema asu
kohta sünnib komando peamehe korraldusel ja koman
do kaassaatel.
§11. Seltsi pitsat hoitakse seltsi esimehe või sek
retäri vastutusel.
§ 12. Liikmeid võtab vastu ühingu juhatus ja nõuab
neilt sisse peakoosoleku poolt kindlaks määratud liikme
maksu.
§ 13. Kõik peakoosoleku poolt põhikirjas ettenähtud
korras tehtud otsused on sunduslikud juhatusele ja kõi
kidele ühingu liikmetele seni, kuni nad muudetud saa
vad.
§ 14, Juhatuse liikmed võivad kanda oma teenistuse
ajal siseministri poolt kinnitatud mundrimärke.
H.
Tuletõrje komando.
§ 15. Tulekustutamiseks asutab ühing põhikirjas
ettenähtud korras tuletõrje komando, mis oma ülesannete
järele järgmistesse jaoskondadesse jagatakse: 1) ronijad,
2) pritsimehed, 3) vee muretsejad, 4) korrapidajad ja
5) sanitarid jne.
§ 16. Jaoskondade suurus määratakse kindlaks
juhatuse poolt tarviduse järele ja ühingu jõudu mööda.
4
III.
Tegevliikmeks astumine.
§ 17. Tegevliikmeks astuda soovija esitab kirja
liku teadaande vastava jaoskonna ülemale. Teadaandes
peab ära tähendama :
hikmeksastuja ees-, isa- ning
perekonnanimi, vanadus, amet ja täpne aadress.
§ 18. Teate esitaja arvatakse kandidaadiks, mitte
pikema aja kui kolme kuu peale, selle järelproovimiseks,
kas ta küllalt kõlbulik on tuletõrjuja ametisse, ja jaoskonna
äranägemise järele võetakse ta tegevliikmeks vastu
kinnise paüoteerimise teel lihthäälteenamusega, kusjuu
res vähemalt poo* osa liikmetest hääletamisest osa peab
võtma.
§ 19. Jaoskonna ülem annab peamehe kaudu
ühingu juhatusele kinnitamiseks uuest jaoskonna liikmest
teada ja võtab tema käest vastu ühingu poolt määratud
maksud ning peale kinnitamist annab temale liikme
kaarti välja, miile ettenäitamisel Ühingu varahoidja
uuele liikmele tema allkirja vastu vormiriided kui need
olemas, ja tuletõrjuja-riistad kätte annab. Uus liige saab
ka ühe eksemblari Ühingu kodukorrast.
§ 20. Uus jaoskonna liige annab selle peale oma
allkirja, et ta ennast kohustab kõiki kodukorra ja põhi
kirja määrusi täitma.
§ 21. Tegevliikme üleviimine ühest jaoskonnast
teise sünnib selle kodukorra §§ 17 ja 18 järele, kuid
ilma kandidaadiks arvamata. Uutel liikmetel, kui nad
ennem teistes tuletõrje seltsides liikmed on olnud ja
sellekohase tunnistuse ette näitavad, arvatakse endised
tegevuseaastad Ühingus teenitud aastate juurde
§ 22. Alaealised peavad sisseastumise juures oma
vanemate või eestkostjate luba ette näitama.
Tähendus:
Teenistuse algus loetakse sellest aastast, millal
liige juhatuse poolt on registreeritud.
5
IV.
Harjutused.
§ 23. Ei: tegelikult oma kohuseid tundma õppida
ja tuletõrjumise riistade tarvitamist harjutada, selleks tee
vad jaoskondade liikmed oma ülemate juhatusel võima
likult tihti harjutusi.
§ 24. Neii harjutustel õpivad jaoskonna liikmed
kõiki neid võtteid, mis tulekustutamise juures tarvis;
peale eriliste tuletõrje harjutuste korraldab jaoskond ka
sõjaväelist riviõppust. Peale selle astub jaoskond aeg
ajalt oma ülema kutsel kokku, et ühislugemisi toime
panna mitmesuguste tuletõrjumise küsimuste paremaks
selgitamiseks.
§ 25. Kõigis oma teenistuse asjus pööravad jaos
konna liikmed otsekohe oma lähemate ülemuste või
jaoskonna ülema poole.
§ 26. Jaoskonna liige võtab käskusid vastu ainult
oma lähemate ülemuste ja peamehe käest. Teiste käs
kusid ei täida tema mitte. Nooremate ülemuste käsku
sid võivad ainult vanemad ülemused muuta. Lahkuda
võib ainult otse ülema loal.
V.
Tulekahju juures,
§ 27. Iga jaoskonna liige peab esimeste signaalimärkide järele viibimata tulekahju kohale ruttama ja
jaoskonna tegevusele tuletõrjumises ja elanikkude ning
nende varanduse päästmises igati kaasa aitama, kusjuu
res ei tohi mingil tingimisel omavoliliselt tulekustutuse
töölt lahkuda ega kõrvale hoida enne tulekahju lõppu.
§ 28. Jaoskonna liikmed täidavad tulekahjukohal
oma kohuseid rahulikult ja külmavereliselt, ilma erutuse
ja kärata, seda meeles pidades, et ainult külmavereline
töötegija tulekahju juures kasulik võib olla.
§ 29. Tulekahju juures valvavad jaoskonna liik
med, et mitte keegi kõrvaline isik ühingu tuletõrjeriis6
tade ja abinõudega ülemuse lubata ei töötaks. Iga jaos
konna liige peab nende riistadega, mis ta voorist tööta
miseks on võtnud, ettevaatlikult ümber käima ja kui
neid enam tarvis pole, siis tagasi andma, aga ärajaota
mise või rikkimineku korral oma lähemale ülemale tea
tama.
§ 30. Iga jaoskonna ülem hüüab tulekahju lõpu!
kõik liikmed nimepidi ette ja teeb kontrollraamates mär
kuse selle kohta, kes ilmunud või ilmumata jäänud.
§ 31. Kui ülerna käsku täpselt täidetakse siis vas
tutab see ülem oma käsu tagajärgede eest. Võib juhtu
da, et ülemuse käest saadud käsk selle käsu vastu käib,
mis mõni teine ülem ennemini oiä annud ; niisugusel
korra! peab seliest kohe teatama. Kui aga hiljemini
käsu andja siiski oma nõudmise juurde jääb, sus peab
jaoskonna liige selie viibimata ja vastuvaidlemata täitma.
Niisugusel korral jääb vastutus eelmise käsu muutmise
eest selle peale, kes jaoskonna liikme käest eelmisest
käsust kuulda saades, siiski uue käsu täitmist nõudis.
Vi.
Teenistusest ärajäämine.
§ 32. Jaoskonna liikmed peavad kõigile tulekah
judele ja harjutustele ilmuma, jaoskonna uluma või te
ma asetäitja nõudmise peale ette astuma ja isiklikult nen
de peale pandud ülesandeid täitma.
§ 33. Igakord, kui liige jaoskonna tegevusest osa
ei saa võtta, peab mitteilmumisest suusõnaliselt või
kirjalikult teatama.
S 34. Kes tulekahjudelt või harjutustelt mõjuvate
põhjusteta neli korda järjestikku ja aasta jooksul ronkem
i/s kordi on puudunud, see loetakse väljaastunuks.
KUI
8 35. Mitteilmumise põhjused peab jaoskonna
ülema'e esimese! kokkupuutumisel pärast mitteilmumist
seletama. Mõjuvateks tunnistus eks ärajäämise^ põhjus
teks loe»akse : a) jaoskonna liikme enese või. mõne tema
7
sugulase haigust; b) elukohast äraminekut; d) nii
suguste eriliste teenistuskohuste täitmist, mis ära minna
ei luba, ja mõned teised tähtsad asjaoiud, nagu : kutse
saamata jäämine jne.
§ 36. Oma elukohast äraminekust peab jaoskonna
liige igakord oma lähemale ülemale ette teatama.
VII.
Trahvid.
§ 37. J aoskondade tarvis määratud reeglite rik
kumise ja üldse kõigi korrarikkumiste eest määratakse
vastava jaoskonna liikmete
osa koosolekul kinnisel
hääletamisel 2/3 häälteenamusega süüdlasele järk-järgult,
üleastumise tähtsust silmas pidades, järgmised karistu
sed : märkus, noomitus, ajutine jaoskonnast eemalda
mine ühes vormiriiete ja asjade äravõtmisega kuni 1
aastani, ja jaoskonnast jäädavalt väljaheitmine, missu
gune otsus juhatusele kinnitamiseks esitatakse.
Tähendus 1 ; Kui jaoskonna koosolekule, miile päevakord
ette teatatakse, vähem kui 2/3 liikmeid ilmub, otsusta
takse ülevalnimetatud küsimused teistkordsel koos
olekul kokkutulnud liikmete arvu peale vaatamata.
Tähendus 2: Karistatud liige võib juhatusele kahe nädala
jooksul esitatud protesti läbi nõuda, et tema asi an
taks peakoosoleku otsustada.
Tähendus 3: Lõpliku otsuse väljaheidetu üle teeb ühingu
peakoosolek.
§ 38. Väljaheidetud tegevliikmeid võib ainult 3 aastat
pärast väljaheitmist ühingu iegevliikmeteks tagasi võtta,
kuid mitte sellesse jaoskonda, kust ta välja heideti.
§ 39. Kui tulekahju juures jaoskonna liikme vastu
süüdistus tõstetakse mõnes üleastumises, mis vabataht
likkude nime rüvetab, siis saadab jaoskonna ülem või
komando ülem kahtlustava liikme viibimata tulekahju
kohal! kuni asja läbivaatamiseni ära.
8
V!ü.
Ühingu tegevliikmest väljaastumine.
§ 40, Tegevliige, kes jaoskonnast lahkub (vaba
tahtlikult, maksude mittemaksmise pärast või väljahei
detena) peab sellest jaoskonna ülemale teatama ja as
jad ühingu varahoidjale tagasi andma.
§ 41. Neile ühinguliikmeteie, kes välja astuvad, võib
juhatus selle kohta tunnistuse anda, et nad : a) ühingu
liikmeks on olnud, b) sel ja sel ajal on vastu võetud ja
välja astunud, d) se! ja sel põhjusel välja astunud ja e)
selles ja selles ametis tegev olnud jne.
IX. Teenistuskiri.
§ 42, Iga jaoskonna liikme kohta peetakse eraldi
teenistuskiri, kus ära märgitakse tema teened ühingu
ees, ülesastumised jne.
X,
Rajoonid ja signaalid.
§ 43. I-ne rajoon : Puiatu küla, Varivere küla ja
metsa talud.
Signaal: KSB ®
§44. Il-ne rajoon: Puduküla Piibu talust alates,
ja Adavere asundus Maie ja taludeni,
§ 45. lll-as rajoon: Aruküla, Eduardi
juurdearvatud Nigula, Läti ja Tausi talud.
Signaal:
• • .
§ 46.
talud,
Tulekahju väljaspool Adavere valla piire
Signal : -------- -------------------- ------ (rida pikki)
Märkus: Rajoonid on määratud vallavalitsuse otsusega T. aug.
1929.a. pr. nr. 5. p. 1.
9
AMETMEESTE KOHUSED.
X!.
Peamees.
§ 47, Peamees on ainukene ülemjuhataja koman
do tegevuse koha!, kes oma tegevuse ja sammude eest
vastutab. Üksikute komando osade juhatajad alluvad
kõik temale ja tema valvab nende oskuse üle. Tema
valitakse ühingu peakoosolekul põhiKirjas ette nähtud
aja peale ja on ühingu juhatuse alaline iiige.
§ 48. Tema hooleks on komandoükmeid tegeliselt
ette valmistada nende kohuste tagajärjerikkaie täitmi
sele, s. o. neid tutvustada tuletõrjeriistade ja -abinõude
kõige parema tarvitamisega. Tema muretseb selle eest,
et komandoiiikmed aegajalt kokku tuleksid ettelugemisi
kuulama ja nõu pidama tuletõrjeasja paremaks korral
damiseks.
§ 49. Peamees määrab ära harjutuste ja proovide
väljakutsumise aja. Harjutusi peavad jaoskonna üiemad
peamehe juhatusel. Tema seletab komando liikmetele
nende kohuseid ja määrab prooviülesanded.
§ 50 Tema valvab kindlalt selle üle, et komandoliikmed kõiki komando määrusi täidaksid ja saadab ko
mando tegevuskohalt ära liikmed, kes eksinud tuletõrje
kohustuste vastu. Tema valvab komando tegevuskohas
korra järele ja hoolitseb selle eest, et ülemused liikmeid
tulekahjul hoiataks mitte asjata elu ja tervist kaalu
peale panna kas teadmatuse, hooletuse või üleliigse
julguse tõdu.
§ 51. Tema võtab selle kohta teateid vas'u, et
karistamise peale edasi kaevatakse, niisamuti kõik jaos
kondade ettepanekud ja annab nad tarviliselt edasi, kuid
sel korral, kui tähendatud edasikaebus kirjalik on, on
selle edasi toimetamiseks 7-päevane tähtaeg.
§ 52. Ta valvab selle järele, et tuletõrje-voor kor
ras oleks ja annab varahoidjale näpunäiteid tuletõrjeriis
tade parnndamise ja uuendamise kohta.
10
§ 53. Tema määrab valvekorra suuruse ja aja ning
valvab, et valvekorral olijad oma kohuseid täidaks.
Tähendus: Kus näitelava! etendused ja teistes sarnastes koh
tades on valve pidamine iga tegeva tuletõrje liikme
kohuseks. Jaoskonnad on valvekorras nende järje
korras.
§ 54. Tema seab kokku aruanded tulekahjude ja
harjutusse kohta ja annab nad ühingu juhatusele edasi.
§ 55. Tema annab jaoskondade ülemate koosoleku
te otsused ühingu juhatusele teada ja annab nimetatud
koosolekule juhatuse otsused teada.
§ 56. Ta valvab tulekahjudel ja harjutustel selle jä
rele, et komando tegevus ühtlane, korraldatud ja häda
ohuta oleks. Tulekahju piirkonda üle vaadates jaotab ta
ülesanded ilmunud jaoskondade vahe! ära, määrab ära
missugused ehitused tulevad ära lammutada tule edasi
liikumise takistamiseks jne.
§ 57. Tema! või tema poolt volitatud isikul on õigus
kohapääl tüliasju läbi arutada, mis komandoliikmetel
omavahel või kõrvaliste isikutega ette tulevad. Reeglite
ja korrarikkmiste eest on tal õigus liikmetele karistusi
määrata : märkust, noomitust, ja teenistusest kõrvalda
mist kuni ühe kuuni.
§ 58. Tulekahju või harjutuse lõpul laseb tema
jaoskonnad koju.
Tähendus: Tema korjab võimalikult kõige täielikumad teated
kokku iga tulekahju, tema algamise põhjuste jne.
kohta.
§ 59. Elukohast äraoleku puhul on tema kohustatud
oma abilistele sellest aegsasti teatama, et nemad teak
sid tema kohuseid täita.
§ 60. Tema haiguse või äraoleku puhul astuvad ame
timehed järgmises korras tema asemele.- esimene abi
line, siis teine abiline ja nende mõlemate äraoleku! jaos
kondade juhatajad seilas järjekorras, nagu seda jaos
kondade ülemate üldine koosolek määranud ja nagu see
siis jaoskondadele teada antud.
11
XII.
Peamehe abilised.
§ 61. Peamehe äraoleku
tema asemele.
puhul astuvad
nemad
Ühingu varahoidja.
§ 62. Ühingu varahoidja peab inventariraamatut
ja tähendab temasse inventari kahanemised ja juurde
tulekud üles, Inventari-raamat hoitakse juhatuse kantse
leis.
§ 63. Tema valvab isiklikult, et ühingu tuletõrje
ni stad ja muu varandus korras oleks.
§ 64. Tema hoolitseb, et kõiki tuletõrjeriistu
alati tarvilisel määra! tagavaraks oleks.
§ 65. Kui riistade korratused, rikked ja kaotused
suured ei ole, siis täiendab ta ise viibimatult, mis tar
vis tuleb, kuid suuremad parandused ja täiendused võ
tab ta ainult ühingu juhatuse loaga ette.
§ 65. Ühingu päralt olevad asjad ja riistad annab
varahoidja iiikmstele nende allkirja vastu välja ja kui
iaoskonnaiiige jaoskonnast lahkumise või väljaheitmise
korral, võetud asju mitte tagasi ei too, siis annab vara
hoidja sellest ühingu juhatusele teada, kes siis abinõu
sid otsib asjade eneste või nende väärtuse tagasisaami
seks nimetatud liikme käest.
§ 67. Peamehega koos ostab või tellib tema ühin
gu kulul peakoosolekul vastuvõetud eelarve põhjal tule
tõrjeriistu. Tellitud asjade vastuvõtmine ja paranduste
ülevaatamine sünnib peamehe ja juhatuse poolt selleks
eriti saadetud isiku juuresolekul, kusjuures ka revisjo
nikomisjoni liige võib viibida.
§ 68. Iga uuelt ühingule või ühingu omaks saanud
asja märgib varahoidja ühingu erimärgiga,
XIII.
Jaoskonnaülemad.
§ 69. Jaoskonnaülemad valvavad, et nende jaoskonna riistad terved ja korras oleks ja vaatavad neid
võimalikult tihti, iseäranis aga pärast tulekahju üle ja
12
teatavad ülevatamise tagajärgedest kohe peamehele ja
varahoidjale. Tulekahju juures juhatavad jaoskonna tööd.
Tegelikke tulekustutusetöid teha ei ole neil soovitav
§ 70, Neil on õigus, peamehe loaga, iseseisvalt har
jutusi toime panna, igast harjutusest peamehele teada
andes. Reeglite ja korrarikkumiste eest on neil õigus oma
jaoskonna liikmetele karistusi määrata : märkust, noo
mitust ja teenistusest kõrvaldamist kuni 3 nädalani.
§ 71, Nemad märgivad üles oma jaoskonna liik
med, kes välja on tulnud, ja peavad iseäralist raamatut
harjutuste, tulekahjude jne. kohta. Valvavad oma jaos
konnas protokolliraamatu pidamise üle ja annavad kõik
ameti vahetamise puhul oma järeltulejale edasi.
§ 72. Nemad määravad ära, kas jaoskonnaliikmete
kandidaadid veetoru-juhtijateks on selle ameti peale juba
küllalt kõlbulikud. Ronijate jaoskonna ülem peabtorujuhtijate kandidaate ronimises jne. mitte vähem kui
kuuel harjutusel õpetama.
Iga aasta, mitte hiljemini 15. jaanuari on iga jaoskonnaülem kohustatud peamehele ära andma ühes eel
mise aasta jaoskonna aruandega ka liikmete nimekirja,
kes 1. jaanuariks jaoskonnas olid* kuhu ka üles tähen
dada liikmed, kes aasta jooksul juurde tulnud, surnud
ning väljaastunud.
XIV.
Jaoskonaülemate abilised.
§73. Jaoskonnaülemate abilised jaotavad ühes üle
maga omavahel kohused ära kirjatoimetamise ja muu
del aladel ja astuvad ülema äraolekul tema asemele.
Korrapidajate ülem.
§ 74. Tulekahju kohale ilmumisel määrab jaoskonnaülem, tarvilise arvu liikmeid põleva ruumi uste juurde
ja käsib teraselt kõigi sisseminejate ja väijatulejate
järele valvata, et vargust ette ei tuleks, et asjade kand
jad nendega ettevaatlikult ümber käiks ja et põhjuseta
ehitusi, iseäranis uksi, aknaid, raamisid, klaase jne. ei
lõhutaks.
13
§ 75. Ta piirab korrapidajate abil tulekahju koha
sisse ja laseb piiratud kohale ainult neid, kellel selleks
seaduslik õigus, ja pöörab politsei abi järele, kui võõrad
isikud kõigi seletuste peale vaatamata piiratud Kohale
tahavad pääseda.
§ 76. Ta valvab, et korrapidajad, kes varanduse
hoidmiseks määratud, omavoliliselt omalt kohalt ära ei
läheks.
XV.
Tööde jaotus.
§ 77. Et tulekahjudel ja üldharjutustel edukalt te
gutseda, tulevad kõik tööd ja tuletõrje abinõud jaoskonda
de vahel juhatuse poolt ära jaotada. Iga jaoskonna
ülem oma abidega kannab hoolt ja vastutab selle eest,
et nende käsutuses olevad riistad alati täielikult korras
ja «löögivalmis" oleks.
§ 78. Rönijatejaoskond : peab viibimata tulekahju
dele tõttama ja seal saadaval oleva veega tööle hakkama.
Kuni päästekomando asutamiseni teeb päästetöid. Tema
ülesandeks on kõrgematele ehitustele ronimine ja seal
joa juhtimine.
§ 79. Pritsijaoskond: Iga jagu oma pritsiga asuvad
viibimata nendele peamehe poolt äranäidatud kohtadele
tulekustutuse või tulekaitse tööle. Peale tulekahju kor
jab pritsijaoskonnas iga pritsimeeskond oma pritsile kuu
luvad voolikud, peseb ja paneb nad kuivama. Peale
kuivamist seab nad viibimata korda ja annab rikutud
voolikud varahoidjale parandamiseks.
§ 80. Veemuretsejad: Peavad tulekahju korral
täpselt teadma, kust keegi prits tarvilisel hulgal vett võib
saada. Nende korrashoida on veevedamise abinõud ja
järelvalvata, et tulekahju korral veevoor korralikult töö
taks Peale tulekahju talitab tagavara voolikutega samuti
kui pritsijaoskond.
§ 81. Et varahoidjal oma meeskonda ei ole, siis aita
vad veemuretsejad varahoidja juhatusel parandada vooli
kuid ja täita muid varahoidjal ettetulevaid töid.
14
§ 82. Korrapidajad valvavad, et korrarikkumisi ja
päästetud asjade purustamisi ette ei tuleks. Nende valve
all seisab tulekahjudest päästetud varandus kuni tulekahju
likvideerimiseni või üleandmiseni omanikule või politseile.
Märkus:
Kui keegi meeskonnast enesevalitsemise kaotab või
korratus! sünnitab, siis peab korra jalule seadma see
jaoskond, kuhu korrarikkuja isik kuulub, kui aga jaoskanda enam kohal ei ole seab korra jalule korrapi
dajate jaoskond.
§ 83. Kui tulekahjudel või üldharjutustel mõnel
jaoskonnal rohkem või raskemat tööd teha, kui teistel jaos
kondadel, siis lähevad viimased peamehe käsu! nendele
seltsimehelikult appi ja aitavad üheskoos tööd iõpetada.
VaataMhm
TALLINNA GARNISONI
VEEREMÄNGUKLUBI
KODU...Mhm
TALLINNA GARNISONI
VEEREMÄNGUKLUBI
KODUKORD
TALLINNA GARNISONI VEEREMÄNGUKLUBI
KODUKORD
I. Peakoosolek.
§ 1. Peakoosolekule ilmunud klubi liikmed
kirjutavad oma nime enne koosoleku algust
selleks määratud raamatusse.
§ 2. Enne peakoosoleku avamist klubi ju
hatus teeb kindlaks kvoorumi.
§ 3. Koosoleku juhatus valitakse neist
koosolekul viibivaist tegevliikmeist, kes ei
kuulu klubi juhatusse ega revisjonikomisjoni.
§ 4. Koosoleku juhataja annab soovijaile
sõna soovi esitamise järjekorras. Koosoleku
otsusel kõnelemiseaega võib piirata.
§ 5. Kui keegi koosolijaist soovib teha
märkust koosoleku korra kohta, siis tema sel
lekohase avalduse põhjal juhataja annab te
male viibimata sõna.
§ 6. Kui keegi kõnelejaist leiab, et tema
väljendatud mõtteid või mõni fakt on mõis
tetud valesti, siis ta võib paluda faktiliseks
märkuseks sõna, mida temale antakse kohe
pärast eelkõnelejat.
§ 7. Kui koosoleku juhataja kahekordsest
hoiatusest, asja juurde jääda, hoolimata kõ
neleja eksib kolmandat korda, siis koosoleku
juhataja võib võtta temalt arutatava küsimuse
arutamise ajaks sõnaõiguse. Kui keegi koosolijaist, välja arvatud kõneleja ise, protestee*’
rib juhataja tegevuse vastu, siis juhatajal on
õigus asja lühidalt seletada ning esineda koos
olekule ettepanekuga hääletamiseks, kas juha
taja teguviis oli põhjendatud või mitte.
Loeb koosolek juhataja teguviisi põhjen
damatuks, siis koosoleku juhataja astub taga
si ning tema asemele valitakse uus.
§ 8. Iga peakoosolekust osavõttev klubiliige võib nõuda arutluseloleva päevakorra
punkti kohta temalt esitatud ettepaneku hää
letamisele võtmist, samuti ka oma väljendatud
eriarvamise protokollimist.
§ 9. Ettepanekud hääletatakse esitamise
järjekorras; kui mõni ettepanek on sisuliselt
vastukäiv kõigile teistele, siis see ettepanek
tuleb hääletamisele esimesena. Kui ettepanek
jaguneb sisuliselt mitmesse punkti, siis iga
punkt tuleb hääletada eraldi.
Koosoleku juhatajal on õigus nõuda pi
kemate ettepanekute esitamist kirjalikult.
§ 10. Enne aastaaruande kinnitamist ja aas
taeelarve vastuvõtmist kantakse ette peakoos
olekule revisjonikomisjoni protokoll tegevus
aruande ja aastaeelarve läbivaatamise kohta.
Revisjonikomisjonilt märgitud puuduste koh
ta juhatus on kohustatud andma seletust pea
koosolekule.
§ 11. Aastaeelarve vastuvõtmisel peakoos
olek ei või suurendada klubi juhatuselt esi
tatud väljaminekute summasid vastava tulu
allika näitamiseta.
§ 12. Klubi juhatuse ja teiste ametisikute
valimisele asudes koosolijad seavad üles vas
tavad kandidaadid. Kandidaatide
nimekirja
koosoleku juhataja teeb koosolijaile nähta
vaks.
§ 13. Peakoosolekul protokollitakse üksik
asjaliselt kõik koosoleku otsused, vastuvõe
tud eelarve ja aruanded.
2
§ 14. Peakoosoleku protokoll lõplikul ku
jul peab koostatama ja põhikirja § 16 kohaselt
kinnitatama 5 päeva jooksul pärast peakoos
olekut.
II. Klubi juhatus ja asjaajamine.
§ 15. Peakoosolekul valitud uus juhatus as
tub ametisse ja võtab üle endiselt juhatuselt
asjaajamise hiljemalt 15 päeva jooksul pä
rast valimisteprotokolli kinnitamist põhikirja
§ 16 ettenähtud korras.
§ 16. Klubi asjaajamisel peetakse järgmisi
raamatuid:
1) peakoosolekute protokolliraamat,
2) juhatuse koosolekute protokolliraamat,
3) revisjonikomisjoni protokolliraamat,
4) peakoosolekutest osavõtjate registreerimiseraamat,
5) liikmete registreerimiseraamat,
6) märkuste ja sooviavaldusteraamat,
7) arvepidamise raamatud.
8) eriraamatud klubi ettevõtete jaoks, mis
eraldi on nähtud ette vastavate ettevõ
tete osas.
§ 17. Klubilt sõlmitavaile lepinguile, väljaantavaile volitusile ja väljasaadetavaile kir
jadele kirjutavad alla klubi nimel juhatuse
esimees (või abiesimees) ja sekretär (või sek
retäri abi).
§ 18. Klubi juhatus on kohustatud koostama
ühe kuu jooksul pärast tegevusaasta lõppemist
aastaaruande ja järgneva aasta eelarve ning need
esitama ühes juurdekuuluvate materjalidega
revisjonikomisjonile.
§ 19. Klubi juhatus määrab tegevuseaasta
hooaja kestvuse. Juhatus mläärab ka hooaja
alguseks gruppide harjutuseajad.
§ 20. Klubi juhatus võib vastu võtta uusi
liikmeid:
3
a) kui liikmeks astuda soovija avaldisel
esineb ühe soovitajana selle grupi va
nem või tema asetäitja, kes nõus võtma
uut liiget oma gruppi,
b) kui sooviavaldistega esineb
vähemalt
§ 40 ettenähtud minimaalne arv isikuid
ja soovivad asutada uue grupi.
Märk u s. Juhatus võib lubada asutada uut
gruppi ainult siis, kui sellele on võimalik anda
klubi kasutada olevaid ruume § 48 ettenähtud
ajaks mängimiseks äripäevadel.
§ 21. Liikmeks astuda soovija avaldisele
peab olema juurde lisatud sisseastumise- ja
aasta liikmemaks. Juhtumil, kui maksu mää
rad peakoosoleku poolt tegevuse aastaks veel
määramata, tasutakse maksud eelmise tegevuseaasta normides. Sooviavaldise tagasilük
kamisel antakse tagasi sissemakstud summa.
§ 22. Klubi juhatus määrab kindlak.s klubi
lahtioleku aja.
§ 23. Klubi teenijaid palkab ja vabastab
klubi juhatus.
§ 24. Juhatuse koosoleku protokollile kir
jutavad alla kõik koosolekust osavõtnud juha
tuse liikmed.
III. Revisjonikomisjon.
§ 25. Revisjonikomisjon astub kokku esi
mehe valimiseks hiljemalt kahe nädala jooksul
pärast valimisteprotokolli kinnitamist. Esime
se koosoleku kutsub kokku kõige rohkem hää
li saanud liige, järgmised — komisjoni esi
mees.
§ 26. Revisjonikomisjoni otsused tehakse
lahtisel
hääletamisel
lihthäälteenamusega.
Võrdse häälte juures on otsustav esimehe
hääl.
' § 27. Revisjonikomisjon valvab klubi asja
ajamise seaduslikkuse ja otstarbekohasuse jä4
reie. Selle ülesande täitmiseks revisjonikomis
jon:
1) oma äranägemisel võib revideerida igal
ajal klubi asjaajamist, kuid on kohusta
tud seda tegema vähemalt üks kord iga
kuue kuu jooksul;
2) revideerib möödunud aasta tegevusearuannet, võrreldes seda raamatutega, do
kumentidega, rahasummadega ja varan
dustega, ning vaatab läbi järgneva aasta
eelarve. Aruande ja eelarve ta on kohus
tatud läbi vaatama 10 päeva jooksul,
arvates aruande ja eelarve kättesaamise
päevast, ning saatma tagasi juhatusele
ühes oma arvamusega;
3) juhatuse kutsel võtab osa
nõuandva
häälega lepingute ja tehingute otsusta
misest, lepingute tekstide koostamisest
ja väärtuste hindamisest.
§ 28. Revisjonikomisjoni koosolekud on otsustusevõimelised kui on koos esimees ja mõ
lemad liikmed või nende kandidaadid.
§ 29. Revisjonikomisjoni otsused kantakse
revisjonikomisjoni protokolliraamatusse. Ko
misjoni koosoleku protokollile kirjutavad al
la kõik koosolekust osavõtnud komisjoni liik
med.
IV. Klubi varandus ja
arvepidamine.
§ 30. Klubi aastase majandusliku tegevuse
piiride määrajaks on klubi aasta-eelarve.
§ 31. Revisjonikomisjoni nõusolekul klu
bi juhatusel on õigus teha tarvilisi ülekulu
sid eelarve üksikutes punktides teiste punkti
de ülejääkide arvel.
Kui klubi eelarveaasta lõpeb ülejäägiga,
siis ülejääk kantakse tuluna järgmise aasta
eelarvesse.
5
§ 32. Klubi summad hoitakse jooksval ar
vel juhatuselt määratud pangas. Juhatus võib
hoida oma käes jooksvaks asjaajamiseks ku
ni 50 krooni.
§ 33. Juhatuselt peetavate kaustade lehed
nummerdatakse aasta lõpul ja lehtede arv kin
nitatakse sekretäri allkirjaga. Rahaliste doku
mentide kaustu pärast nende lõpetamist kont
rollib revisjonikomisjon, tehes revideerimise
üle vastava märkuse ja varustades allkirjaga.
§ 34. Juhatuselt peetavad arvepidamise ja
asjaajaInlise ametlikud raamatud peavad ole
ma nummerdatud lehtedega, mille arv kinni
tatakse juhatuse esimehe (või abiesimehe) all
kirjaga.
§ 35. Klubi juhatusel on õigus kustutada
nimekirjast kõlbmata ja rikutud inventari igal
üksikul juhtumil 30 krooni väärtuseni, kuid
kogusummas mitte üle 150 krooni aastas. In
ventari kõlbmatuks tunnistamine sünnib revis
jonikomisjoni nõusolekul.
§ 36. Klubi arvepidamise raamatuid peab
klubi laeka- ja varahoidja.
§ 37. Klubi varanduse väärtuse kindlaks
tegemiseks korraldatakse iga kolme aasta ta
gant inventari ümberhindamine. Ümberhinda
mist toimetab klubi juhatus revisjonikomis
joni esindaja ja tarbekorral vastavate asja
tundjate juuresolekul.
§ 38. Klubi kulude arved kinnitab juhatuse
esimees või abiesimees.
V. Grupid.
§ 39. Klubi tegevliikmed jagunevad grup
pidesse, kuhu võivad ka kuuluda au- ja toetavliikmed.
§ 40. Grupis ei või olla alla 8 jav üle 16
liikme. Mängu hooajal grupi liikmete arvu
kahanemisel alla 8 juhatus määrab 2-nädalise
6
tähtaja grupi täiendamiseks nõuetava arvuni.
Tähtaja möödumisel juhatus võib lugeda
täiendamata grupi likvideerituks ja paigutada
grupi liikmed teistesse gruppidesse, võimali
kult arvestades gruppide suurusega ja asja
osaliste soovidega.
§ 41. Ühest grupist teise üleminekul grupi
liige peab teatama sellest klubi juhatusele sel
le grupi kaudu, kuhu ta üle läheb. Hooaja
kestel üleläinud liikmed, välja arvatud § 40-da
põhjal üleviidud, kaotavad õiguse võtta osa
igasugustest klubi gruppidevahelistest võist
lustest sel hooajal.
§ 42. Gruppide ja nende liikmete kohta
klubi juhatus peab vastava registreerimiseraamatu ja kartoteegi. Gruppe nimetatakse
sellejärgi, kuidas nad järjekorras registreeri
tud (näit. — I gr„ II gr. jne.).
§ 43. Iga grupp valib endale vanema ja
selle asetäitja, kes sellest on kohustatud tea
tama klubi juhatusele.
§ 44. Gruppide vanemad ja nende asetäit
jad valitakse klubi tegevuseaastaks. Valimi
sest peavad võtma osa vähemalt %!% gruppi
kuuluvatest klubi tegevliikmetest.
Valimine
sünnib lihthäälteenamusega.
§ 45. Grupi mänguajal peab olema kohal
grupi vanem või tema asetäitja, mille üle nad
varem omavahel lepivad kokku.
§ 46. Iga grupp võib maksma panna endale
kodukorra või muud reeglid, mis ei ole vas
tuolus klubi põhikirjaga ja kodukorraga. Ko
dukord ja reeglid peavad olema vastu võetud
grupi koosolekul, millest võtnud osa vähemalt
2/3
grupi liikmeid ja saanud üle poole koos
olijate häältest. Maksmapandud kodukorrast
ja reeglitest grupp peab informeerima klubi
juhatust.
§ 47. Grupid ei või korraldada oma grupi
heaks maksulisi ettevõtteid, nagu — pidusid,
võistlusi jne., kuna aga võivad korraldada neid
klubi heaks, klubi juhatuse igakordsel selle
kohasel kirjalikul nõusolekul. Viimasel juh
tumil grupid peavad esitama kahe nädala
jooksul pärast ettevõtte korraldamist klubi
juhatusele aruande ja saadud netto sisse
tuleku.
§ 48. Igal grupil peab olema võimalus har
jutada vähemalt kuni 3 tundi nädalas. Harjutamisetunnid määratakse juhatuse poolt kind
laks kogu tegevuseaastaks, võimalikult arves
tades gruppide sooviavaldustega.
§ 49. Grupid võivad lubada harjutusmiängudel kaasa mängida ka mitteklubiliikmeil. Oma
äranägemisel grupp võib võtta neilt mänguraha ja peab neilt klubi heaks nõudma sisse
iga mängutunni eest 25 senti. Selle raha grupi
vanem saadab klubi laekahoidjale § 50 p. 2
ettenähtud tähtajal.
§ 50. Grupi vanem või tema asetäitja:
1) valvab korra järele grupi mänguajal,
2) nõuab sisse grupi liikmeilt mänguraha,
liikme-, klassivõitluse- ja muud mak
sud ning annab need edasi laekahoidjale
klubi juhatuselt määratud tähtajaks,
3) peab raamatut grupi mängude tagajär
gede kohta,
4) esitab nõuetavaid teateid ja aruandeid
grupi kohta klubi juhatusele ja klubi
muudele organitele,
5) peab läbirääkimisi grupi nimel klubi
igasuguste organitega,
6) võistlustel esindab gruppi,
7) koostab grupi meeskonna klubi gruppidevahelisteks võistlusteks ja
8) määrab grupist kohtunikke klubi võist
lustele.
8
VI. Võistlused.
§ 51. Klubi juhatus võib korraldada iga
suguseid võistlusi üksikute liikmete ja grup
pide vahel.
§ 52. Igal aastal klubi juhatus on kohusta
tud korraldama järgmised võistlused:
1) klasside pokaalivõistlused,
2) klubi meistrivõistlused,
3) klubi rändauhinnavõistlused.
§ 53. Klubi võistlused peetakse võistlusmiängu reeglite järgi, s. o. kui kuul ajab esi
mese kurika maha, siis iga mahavisatud kuri
kas annab 2 silma, vastasel korral —- 1 silma.
V õistluste korraldajate äranägemisel proovivisked on lubatud.
§ 54. Võistlusmängude tagajärjed kantakse
eelvõistlustel vastavasse grupi mänguraamatusse ja kinnitatakse võistleva grupi vanema
või asetäitja allkirjaga ning lõppvõistlustel —
klubi võistlusraamatusse ja kinnitatakse koh
tunikkude allkirjadega.
Väljavõtted eelvõistluste tulemustest grupivanem annab edasi võistlusi korraldavale ko
misjonile juhatuse poolt määratud tähtaega
del ja korras.
Klubi liiget, kes määratud klubi võistlus
tele kohtunikuks, kuid kohale ei ilmu, või
dakse karistada klubi võistlustest osavõtu
keeluga klubi juhatuse äranägemisel määratud
tähtajani.
A. Klasside pokaalivõistlused
§ 55. Klasside pokaalivõistlused korralda
takse kaks korda aastas.
§ 56. Võistlused koosnevad eel- ja lõpp
võistlustest.
§ 57. Eelvõistlused korraldatakse: sügise
sed — oktoobris ja novembris, kevadised —
15. jaanuarist kuni 15 märtsini.
9
§ 58. Kummalgi eelvõistlusel igal osavõtjal
tuleb mängida 4 mängu ä 30 kuuli 5-kuulilistes seeriates, kordamööda mõlemil teel. Kummagiks eelvõistluseks klubi juhatus määrab
igale grupile 6 võistluspäeva. Kui mõnel klubiliikmel pole võimalik mängida kaasa oma
grupiga, siis ta võib mängida mõne teise gru
piga omal valikul ja vastava grupi nõusolekul.
§59. Nelja mängu keskmine silmade arv
kuuli kohta määrab ära klassi kuhu mängija
kuulub.
I klasi kuuluvad kõik, kellel keskmine 9 ja
rohkem, Il klassi kuuluvad kõik, kellel kesk
mine 7,5 kuni 9 ja III klassi kuuluvad kõik,
kellel keskmine alla 7,5.
§ 60. Iga klubiliige on kohustatud tasu
ma grupivanema kaudu klubi kassasse juha
tuse poolt määratud klassivõitluse maksu, ka
'sel juhtumil kui ta ei võta osa eelvõistlustest.
Võistlusmaks läheb pokaalide
ostmiseks.
Puuduv osa pokaalide hinnast tasutakse klubi
summadest.
§ 61. Kõik kiassieelvõistlusi mittelõpeta
nud klubiliikmed jäävad endisesse klassi.
Varemalt klassi mittekuuluvad arvatakse
III klassi.
Isik, kes varem E. V. Liitu kuuluvas klu
bis mänginud teatud klassis, jääb mängima
üle tulles T. G. V. klubisse esimesel aastal
samasse klassi. Kõrgemas klassis mängijat ei
või paigutada madalamasse klassi.
§ 62. Klubi poolt pannakse igale pokaalivõistluseie välja kuus pokaali, mis on ühesu
gused ja sarnanevad juba esimestel võistlus
tel annetatutele. Pokaalid jaotatakse klasside
vahel proportsionaalselt pokaalivõistiustest
osavõtjate arvule.
§ 63. Lõppvõistlustest võivad võtta osa
kõik klubiliikmed. Võistlused korraldatakse
iga aasta detsembri ja märtsi kuudel. Lõpp
võistlused koosnevad 30 viskest 5-kuulilistes
10
seeriates, kordamööda kummalgi teel. Võist
lejate järjekord klassides kuni 8-mehelistesse
gruppidesse määratakse loosiga. Korraga
mängib üks grupp.
§ 64. Pokaalid omandatakse lõppvõistlustel
saavutatud silmade paremuse järjekorras.
Võitjaks tulnud klubiliige, kellel juba vare
malt on pokaal, teist pokaali enam ei saa, vaid
tema pokaalile tehakse vastav pealkiri, kuna
pokaal antakse järgmisele samas klassis.
§ 65. Pokaalile
kirjutatakse:
„Tallinna
Garnisoni Veeremängu-klubilt NN-le, daatum,
klass ja silmade arv”. Järgmistel võitmistel
ainult daatum, klass ja silmade arv.
Pealkiri kirjutatakse ja pokaal
antakse
välja alles pärast seda, kui võitja on olnud
kolm aastat klubi liikmeks kas järgimööda
või vaheldamisi. Vähem kui kolm aastat klu
bi liikmeks olnute võidetud pokaalid hoiab
juhatus alal.
Lahkub pokaali võitja enne kolme aastat
klubist, siis jääb pokaal klubi omanduseks.
B. Klubi meistrivõistlused.
§ 66. Meistrivõistlused peetakse üks kord
aastas.
§ 67. Võistlused koosnevad eel- ja lõpp
võistlustest.
§ 68. Eelvõistlustena arvestatakse kevadis
te pokaali-eelvõistluste tagajärjed.
§ 69. Lõppvõistlused korraldatakse aprilli
kuus. Võistlused koosnevad 60 viskest
10
kuul: kaupa, ä 5 viset kummalgi teel järgi
mööda. Lõppvõistlustele pääseb eelvõistlusi
lõpetanud klubiliikmeist ükskolmandik pare
muse järjekorras. Võistlused peetakse kuni 8mehelistes gruppides, millede koosseis ja män
gimise järjekord määratakse loosiga võistle11
jäte hulgast. Korraga võistleb ainult üks
grupp.
§ 70. Klubi meistriks tunnistatakse lõpp
võistlusest osavõtja, kes saavutanud suurima
.silmade arvu.
Meistrile antakse vastav diplom.
Kolmele esimesele kohale tulnuile antakse
auhinnad.
C.Klubi rändauhinnavõistlused.
§ 71. Klubi rändauhinna omandamiseks
korraldatakse võistlused kaks korda aastas —
detsembri ja aprilli kuudel.
§ 72. Võistlustest võivad võtta osa kõik
klubiliikmed. Mängimise järjekord kuni 8-mehelistes gruppides määratakse kindlaks loo
siga kõigi klubiliikmete vahel. Korraga võist
leb üks grupp. Visatakse 30 kuuli § 63 ette
nähtud korras. Võitjaks loetakse suurima sil
made arvu saavutaja.
§ 73. Rändauhinda tuleb võita 2 korda jär
gimööda või 3 korda vaheldumisi, siis ta lä
heb võitja isiklikuks omanduseks.
§ 74. Rändauhinnale kirjutatakse võitja ni
mi, võistluse daatum ja saavutatud silmade
arv.
S.-J. HARIDUSS. JUUBELI PUHUL
10. veebruaril 1935. aastal
10-aastase tegevusjuubeli pidustused
10. veebr. 1935. a. Jõgisoo rahvamajas.
Aktus kell 3 päeval.
KAVAS:
I.
Ettekandeid puhkpillide orkestrilt.
II.
a) Koraal, „Võta nüüd Issandat . . ."
b) Vaimulik kõne Keila kog. õp. . A. Köögardal’ilt.
c) Koraal, „Oh võtkem Jumalat . . ."
III.
a) Avasõna.
b) Kõne Haridusliidu esindajalt.
c) Ülevaade seltsi 10-aast. tegevusest.
d) Teadaanded.
IV.
a) Kõne ajutise Harju Maavalitsuse esim. P. Männik’ult.
b) Tervitused.
V.
Ettekanded puhkpillide orkestrilt.
VI.
Lõppsõna.
Õhtul kell 8 samus ruumes Pidu.
Aug. Kitzbergi 4 vaatusi, näidend „Neeud talu."
TEGELASED:
V. Tammerik.
Pähni-Jaak
H. Reinfelt.
Selle lapsed: Heinrich
K. Laube.
„
„
Julius
L. Soone.
„
„
Urve
L. Otsmann.
„
„
Virve
H. Preibach-Käpp.
Anne, peren.asem. Pahnu
R. Soone.
Jüri, sulane
M. Otsmann-Ehrmann.
Epp, tüdruk
R. Tiirvelt.
Juku, karjapoiss
A. Tiirvelt.
Raiooniülem
A.Isop.
Ääksi-Aadu
Rikkalik einelaud
Loterii allegrji Äeokl“aT
Pääsmed toolid 80 st., I pl. 60 st.,
II pl. 40 st., tantsuks 35 st.
TAN
Mälestusi Saue Jõgisoo Haridusseltsist.
Täna, kui seda kõike üle vaatad, mida Selts on teos
tanud 10-ne aasta jooksul, siis tahtmatult jääd mõtlema:
„Kuidas see ometi võis olla, et saadi valmis ilma oma
majata ?“
Kõik need kursused, loengud, kool ja peod. Meelestub üks külm-niiske sügisõhtu, kui korraldasime
valgevärava küünis peo. Küüni ühte otsa oli asunik
ehitanud endale toa, elamiseks. Teises otsas oli loomade
asula ja keskmine, see puhtam paik, anti meile peo
ruumiks kr. 10 õhtu eest üüri võttes.
Kuidas siis säras noorte silmis loomisrõõmu kui
tassiti noori kaski, et vähegi krobelist ja mustunud
seina varjata.
Hiljem, aastate möödudes nähtub see kõik nii nal
jakana, fantaasia nagu kuivaks kokku, pole enam neid
ilusaid kujutlusi — elu oma tõsidusega nagu peletaks
need.
Tööd ja tegevust sageli peetakse sunnituks.
Poisid higistasid suurte palkide üksteise otsa tõstmise
juures, et saada vähegi kõlbulist lava ettekanneteks.
Põrand sääti kokku kitsastest lauaservadest ja pinna
otstest. Kõikus ja raksus kui pääle astusid. Kord män
gides murdsin kinga kontsa alt, õnneks aga just viima
sel etteastel ja parajasti väljudes nii, et publik suurt
ei märganud. Väljusin tagurpidi. See oli väikene viga,
tuli aga leppida ka sellega, kui taevataat pahandus
ning külma vihma kaela rabistas. Urbne katus aina
kobises ja suured jämedad külmad piisad kukkusid soo
jale seljale läbi õhukese riide. Rahvas kobis hirmunult
ühte kindlamasse nurka, kuna tegelased aga kõikumatus
rahus edasi pidid mängima. Halb oli ka veel see, et
tegelasil tuli riietuda lava taga vankrite, regede ja muu
kolude vahel, poolpimedas.
Kõrval oli heina virn
hommikupoole täis väsinud puhkajaid.
3
Kõige tüütavam oli aga asuniku suur karvase jal
gadega kukk.
Pääle keskööd ta kuriloom põristas
teinekord niisuguse baritoniga, et aitas kohe. Juhtus
ka sedagi, et karjus kass või ammus mullik, kui laval
oli kurb ja tõsine etteaste. Aga rahvas puhkes naerma
— polnud parata.
Kord tuli isegi väevõimuga meest tagasi hoida, kes
tagant väravast saani ja hobusega, kellad peal, sisse
sõitis, ise tujus olles, tugevasti lauldes. Seoti hobu kinni,
võeti kellad kaelast ja manitseti meest kainusele.
Viimane aga pani kellad oma kaela ja piits peos tah
tis otse lavale tormata etenduse aeg.
Ja see kõik ajas valusalt mõtlema — kuidas saada
oma maja?
Siis meelestub teine õhtu.
Kevade — udune ja soe, lõpmatu palju sääski, ära
tahtsid süüa otsemas mõttes.
Koolipingid olid toodud õue istumiseks. (Kool asus
seekord praeguse valgevärava poe ruumis). Õpilased
said lõputunnistused. Need olid seltsi esimesed kasvandikud, kes annetasid ka pr. Depman’ile kimbu si
releid.
Prl. Rannus, sel korral kooliõpetajanna, üks
agaramaid seltsi elus töötajaid, oli korraldanud kohviõhtu lastevanemaile ja seltsi juhatusele.
Pidasime juhatuse koosolekut, istudes sääl sääskede
pureda ja niiskest udust rappudes õlgadest. Unistasime
kõik soojast valgest ruumist. Ja samal koosolekul siis
hr. J. Depman kõneles omamaja ehitamisest.
Ta kõneles sel korral nii soojalt ja elavalt, manas
silmi ette selles sumedas udus, suure valge maja,
öeldes : „Siin, kus ennem asus kõrts, ka valge
maja, kuid seespidiselt must ja tahmunud, sama kui
nende inimeste hinged, kes sääl käisid aega veetmas."
See maja, aga mida meie kavatseme püstitada, peab
saama seespidiselt valge, soe ja kodune. Kus võiks
puhata igaüks tunnikese argi-elust ja nautida kodusust.
Samal platsil olid siis ainult paarkümmend palgi
jändrikku virnas ja kupik või paar paekive. Vesistunud
maalapp lõikudega, mille kallastel maltsakad lepad si-
4
*
nendasid. Jalg otsis kuivemat kohta, kuhu astuda. Vara
kevadel võis paadiga sõita. Uskumatuna paistis, et siin
võiks kord olla suur ja nägus maja.
Nüüd on see teostunud — see oma maja.
10 aastat juubeli tähe all seisad sina. Säärasele
ülesandele peaksid töötama kõik.
Selleks jõudu ja püsivust kõigile!
Mel. Ehrmann-Otsmann.
Saue-Jõgisoo Haridusseltsi 10-aast. tegevuse
aruanne.
Koostanud
R. Soone.
♦ ♦ ♦
Seltsi asutamine.
Kolmandaks jõulupühaks, s. o. 27. dets. 1924. a.
kutsus endine Jõgisoo kooliõpetaja Juhan Depman
jõgisoo koolimajasse ümbruskonna elanikke rahvakoos
olekuks kokku. Pääle Jõgisoo, Koppelmanni ja Voore
kogukondade oli ilmunud esindajaid ka Sauelt, Ääs
mäelt ja Tuulast. Kokku viibis koosolekul 52 inimest.
Koosoleku avas J. Depman, kes põhjendas koos
oleku kokkukutsumist sellega, et Jõgisoole tuleks hari
duslikke sihte taotlev selts asutada. Eriti tõuget sel
lele andnud Saue vallavolikogu otsus 6. dets. 1924.,
kus valla avalikkude raamatukogu võrgu koostamisel
tahetud Jõgisoo raamatukogu võrgust välja jätta. Sa
muti kavatseti ka Jõgisoo algkool avalikkude algkoo
lide võrgust välja jätta. Kõike eelpooltoodut arvesse
võttes J. Depman leidis, et ümbruskonna vaimlise
arengu kaitseks ja edendajaks tuleb asutada vastavaid
sihte taotlev selts.
Pärast pikemaid läbirääkimisi koosolek otsustas
ühel häälel asutada haridusselts, nimega „Saue-Jõgisoo
haridusselts/' Samas valiti ajutine juhatus, kelle üles
andeks jäi seltsi põhikiri registreerida ja peakoosolek
kokku kutsuda.
5
Ajutisse juhatusse valiti 14 liiget: Juh. Depman,
Herberi Reinfelt, lak. Tiirvelt *j*, Jak. Ekemann J*, Juh.
Alsok f, Mihkel Tipner, Melitta Ehrmann, Karl Lohmann, Vold. Ehrmann, Marta Alsok ja Aug. Fhilibert.
Esimene peakoosolek kutsuti kokku 1. veebr. 1925. a.
Jõgisoo koolimajas. Ruumid olid puupüsti rahvast täis.
Koosolekul tehti teatavaks, et „Saue-Jõgisoo Haridusseltsi“ põhikiri on registreeritud rahukogus 17. jaan.
1925. a. Samal koosolekul valiti ka esimene 15 liik
meline juhatus, kuhu kuulusid: Beate Esko, Melitta
Ehrmann, Gustav Lauter, Jak. Ekemann f, Mihkel Tip
ner, Juh. Depman, Marta Link, Herbert Reinfelt, Rudolph Pahkjalg, Jak. Tiirveltf, Juh. Alsokf ja Aug.PhiRevisjoni komisjon valiti 5 liikmeline : Juh. Vilberg, Juh. Viiburg, Aug. Neimann, Gustav Meierov ja
Ed. Valk.
_
,
Lähemasse töökavasse võeti vastu hoolitsemine raa
matukogu ja algkooli eest, samuti kursuste, pidude ja
laulukoori harjutuste korraldamine.
Seltsi talu.
Kuna seltsil oli kavatsus tulevikus tegevust laien
dada, selleks oli tarvis oma maalappi, kuhu võiks asu
tada seltsimaja, spordiplatsi, aia jne. Seda silmaspidades otsustas seltsi juhatus oma koosolekul 9. apr.
1925. a. osta Jõgisoo mõisast eraldatud maakoha Nr. 15,
mis oli kasutamisel Kustas Eilbergi käes, ja mille suu
rus oli umbes 16,78 hektaari. Samal koosolekul sõlmiti
ka vastav leping eesõiguse üleandmisega K. Eilbergilt.
Tasuks sai Eilberg seltsi käest 25.000 marka. .Kuna
selts selle järgi asus rahvamaja — koolimaja ehitami
sele, mis kogu tööjõu omale riisus, pole suudetud maa
kultiveerimisega suurt ära teha. On istutatud ainult
ma;a juurde elav aed ja mõned kraavid tehtud. Seltsi
töökavas on ette nähtud käesoleval aastal energilisem
maa kultiveerimine, kuna maja enam-vähem juba kor
ras on.
6
Talu ostumüiigi leping- sõlmiti põllutööministeeriumiga 15. dets. 1934. a., millise aktiga selts sai talu
täieõiguslikuks omanikuks.
Maja ehitamine.
Kuna Jõgisoo koolimaja ruumid seltsile, selle te
gevuse laienedes kitsaks jäid, ja seltsi poolt ülalpee
tav kool üüriruumides pidi tegutsema, otsustati pärast
maa omandamist ka maja ehitusega algust teha, kuhu
võis koonduda kogu seltsi ja ka kooli tegutsemine.
Metsamaterjali muretsemisega alustati juba 1925. a. sü
gisel, millal ümbruskonna talupidajad materjali tasuta
Jõgisoo rahvamaja.
kohale vedasid. 1927. a. suveks jõuti nii kaugele, et
majaehitus kaubeldi ehitusmeister Mihkel Puusepale
9. juulil tükitöö alusel välja. Maja nurgakivi pidu
lik panemine toimus juba 10. juulil samal aastal.
Vaimuliku talituse pidas Keila kog. õpet. A. Köögardal. Tervitusi ütlesid Harju maavalits. harid.-osak.
juh. J. Reintam, Haridusliidu sekretär E. Vender, Saue
vallavanem A. Kürbisf ja paljud teised. Siit edasi läks
7
ehitus juba täie hooga ja maja avamine võis toimuda
juba samal-aastal jõulu teisel pühal, s. o. 26. dets.
1927. a. Kuna peosaali ei jõutud valmis teha, siis ra
kendub seltsi edaspidine töö ja tegevus selle saa
vutamiseks.
Siin tuleb palju tänu avaldada ümbrus
konna talupidajatele, kes tasuta voore tegid materja
lide kohale toomiseks. Mõned peremehed olid isegi
rohkem seltsi töös kui oma kodustes talitustes. 15.
juulil võidi juba seltsi uues saalis pidulikul koosviibi
misel olla.
Peale paariaastast seisakut ehitati 1931. a. maja
teisele korrale üks elukorter valmis. Kuna seltsi peosaal ja näitelava osutusid kitsasteks, siis alustati ka uue
näitelava juureehitusega.
1931. a. sügisel ehitati uue näitelava alusmüürid
valmis 1932. a. sügisel viidi näitelava katuse alla ning
24. veebr. 1933. a. avati uus näitelava M. Aitsami näi
dendi „Salmisto“ ettekandmisega.
1933. a. värviti maja väljastpoolt Soome-Rootsi
värviga talgude teel. 1934.a. sügisel alustati sisemise
remondiga, milline lõpetati nüüd, s. o. seltsi 10-daks
hällipäevaks. Kogu summas on maja ehitus maksma
läinud umbes 18.000 krooni. Maja on ehitatud arhi
tekt J. Väli plaani järgi ja hinnatud 18.000 kr.
Raamatukogu.
Saue-Jõgisoo Haridusseltsi esimeseks ülesandeks
oli raamatukogu asutamine Jõgisoole. Kuna 10 aasta
eest ei tahetud Jõgisoole avalikku raamatukogu asutada,
on siis, tänu haridusseltsi toetusele, Jõgisoo raamatu
kogu nüüd kujunenud Saue valla suuremaks raamatu
koguks. Ka sisult on raamatukogu väärtuslik. Instr.
G. Puu revideerides Harju- ja Lääne av. raamatukogu
sid, leidis, et Jõgisoo raamatukogu sisaldas 99°/# Hasomini poolt soovitatud raamatutest, tulles seega sisu
lise väärtuse poolest esimesele kohale. Lähema üle
vaate raamatukogu arenemisest annavad ligilisatud ta
belid. Raamatukogu juhatajaks on olnud alates 1926. a.
Rud. Soone.
8
03
>
03
'Tn
7l>
C/5
C/5
3
XJ
C3
X
1556
736
1556
1390
1
1009
1009
Kokku
1351
i
05
05
05
00
00
«>
0\
CN
T—1
CN
r-»
UO
VO
S
oo
r>cm
CTi
rH
vo
lO
CN
o
§
m
>0
CM
Oi
H
o
co
!
1
o
C/5
’b£)
lO
ÜÜ5
lJ
3
03
CD
1
1934
Kuni
1.XII
CN
r-H
00
r-H
tH
o
nt
o
vo
Tarvita
jate arv
3
1351
03
03
u,
1351
B
r-<
CO
O
co
CJi
837
03
00
os
300
3
UO
o
00
H
vo
Kr.
3
&£>
O
JäC
Väärtus
03
3
u.
CS
CM
CN
CO
805
c
c
co
CT5
co
co
09
CO
Oi
H
805
CO
CO
200
Oi
K öidete
arv
iO
(M
V0
in
1931/32
CO
Oi
rH
1928
C3
1926
Saue - Jõgisoo Hari
dusselts ja Jõgisoo 6-kl.
algkool ning täienduskool
on olnud üksteisest lahu
tamatud osad. Selts on
olnud nende ristiisaks nii
vaimliselt kui ka majan
duslikult. Kuni 1925. a.
töötas Jõgisool 4-kl. alg
kool, mis oli määratud
järgnevatel aastatel sul
gemisele. Jõgisoo Hari
dusselts leidis aga, et sel
lega tehakse ümbruskon
na lastevanematele üleko
hut, sundides neid oma
lapsi 10—12 km kaugu
sele valla servadel asu
vatesse koolidesse saat
ma.
Seepärast asusid
selts ja lastevanemad ener
giliselt abinõusid otsima,
et kool Jõgisool alles
jääks. Ühiselt peeti siin
algkooli V—VI klassi oma
kulul ja makseti õpetaja
palka 2 aastat. Selts ehi
tas kooli jaoks ruumid
oma majja ja alles 1928.
a. võeti Jõgisoo 6-kl.
algkool av. algk. võrku.
Ka pärast seda pole selts
külmaks
pealtvaatajaks
jäänud. Ta andis oma
ruumid tasuta 5-aastaks
koolile tarvitada ja asutas
1929. a. Jõgisoo täien
duskooli (mis hiljem muu-
A astad
Selts ja kool.
9
>—*•
00
\o
to
h-»•
—J
NO
OO
on
vo
ht—1
VO
Ilukirjandus o
i —1
ÜSdteosed
Usu-, mõtteto
ja
õigusteadus
Ühiskonnaja
õigusteadus
Keele-, kir
jandusteadus
ja kunst
Matemaatika,
looduse- ja
arstiteadus
Rakendusteadus
oo
dL
■
on
On
Maade- ja
rahvaste tea- <1
dus
On
Ajalugu
<1
00
co deti Jõgisoo-Ääsmäe täien
CO
c duskooliks) ning võttis, väl
CD
jaarvatud õpet. palgad, kõik
o> ülalpidamise kulud enda kan
QTQ.
55' da 4-aastaks. Kooliõpilastel
o on kasutada peale muude
o
ruumide veel avar saal ja
suur mängu-muru.
Kuna
X
ca
ruumid puhtuselt jätsid pal
güt ju soovida, on ka nüüd sel
Cu cn lest üle saadud ja õpilased
O c»
ct> võivad päikesepaistelistes ja
avarates ruumides õppe
JQ
töid edukalt sooritada.
ca
— <
• SL
Kursused.
CL pr
<3> c
Peale kooli toetamise on
oo
C0 selts korraldanud hulga üld(—i
kui ka erihariduslikke kur
cd 3
OJ SD susi.
Iseäranis kursusteJL. <“*
. c rohke on olnud ajavahemik
co o 1925. a. ja 1929. a. vahel,
CfQ mille kestel korraldati 18
C
mitmesuguse erilaadiga kur
sust. Keskmine osavõtjate
arv igalt kursuselt on ol
nud 40—50 isikut. 1929. a.
*
i—l
o
o
on kursusi korraldatud juba
7T
o
7T
VO
vähem,
kuna siis alustas te
C
gevust täienduskool, aseta
des sellega kursused. On
korraldatud ainult erilaadilisi kursusi, näit. näitekunsti,
värvimise jne. kursused.
H—1
Laste
kirjandus
'vO
Raamatute jaotus keelte järgi:
Eestikeelseid Venekeels. Saksakeels. Prantsusk. :
917
10
54
30
8
Kokku
1009
Näitetrupp.
Üheks suuremaks tegevusalaks on seltsil olnud
pidude korraldamine, taotledes seega kahte sihti :
rahva vaimlist ja kunstilist taset tõsta ja anda ühtlasi
seltsile ka sissetulekuid. Kuna selts on olnud majan
duslikult ärarippuv pidude sissetulekuist, siis ei ole
saadud eeskavade osas seda kõike pakkuda, mida hariduslislikult seltsilt oleks pidanud lootma, kuna kuns
tiliselt kõrgema väärtusega eeskava laiemat publikut
sageli ei tõmba nii palju, kui vast mõni labasem ja jandikam asi. Ei tahaks siiski ütelda, et Jõgisool õige
Jõgisoo Haridusseltsi näitetrupp.
labast janti on tehtud. On paigutatud kritikaliselt nõr
gemate kavade vahele ka palju sellast, mida võib pä
ris heaks lugeda.
Tänu agarusele, millega seltsi
näitelava eest hoolitsetud, võib näitelaval ka tehniliselt
* raskemaid asju hää eduga ette kanda. Näitleja tööd,
seda ei peeta vast maal tööks üldse, vaid mõeldakse,
et eks nad käi oma lõbuks sääl „komejanti“ tegemas.
Kuid, tuleb ütelda neile, kes nii arvavad ja seda „komejantiu ise kaasa pole teinud, et asi on sootuks teine.
Maanäitleja on läbi päeva rasket tööd teinud, ja siis,
11
kui teised rahulikult puhkavad, peab tema marssima
teinekord 6—7 km kaugelt ehk isegi kaugemalt näi
dendi proovile. Peab veel oma osa õppima ja harju
tama, harjutama kuni vähegi vastava tüübini välja jõuab.
Ja seda iga näidendi puhul vähemalt 10 — 12 korda.
Seda teeb näitleja kõik publikule ja seltsile. S.-Jõgi
soo Haridusselts ei saa oma näitetegelaste üle nuri
seda. Nad on alati tulnud, kui neid vaja on olnud.
Ja vaja on neid alati olnud ! Olgu siinkohal tänatud
kõik tegelased, kes on S.-Jõgisoo näitetrupis mänginud.
Selts ei ole nii rikas, et saaks näitlejatele nende tööd
rahaga tasuda. Kuid ta otsustas näitlejatele, kes 10 aas
tat vahetpidamata näitetrupis on töötanud, mälestuseks
tänulehed anda. Ühes seltsi 10-aastase juubeliga pü
hitsevad ka oma 10-aastast näitelegevuse juubelit 4 näit
lejat, nimelt Melitta Ehrmann-Otsmann, Hilda KäppPreibach, Herbert Reinfeldt ja Karl Laube. Olgu neile
veel eriti tänu siinkohal avaldatud! Selts soovib, et
nad järgmised 10 aastat sama edukusega edasi töö
taksid.
Selts on lavastanud 10 aasta jooksul 52 näidendit.
1926. a. alates on näitejuhiks R. Soone. Näitetrupis on
tegevad olnud : Hilda Preibach-Käpp, Melitta OtsmannEhrmann, Villem Tammerik, Herbert Reinfeldt, Karl
Laube, Liska Otsmann, Felix Dunkel, Lilia Dunkel,
Ella Samlas-Käpp, Rudolf Soone, Alice Reinfeldt, Ella
Kann-Otsmann, Arnold Otsmann, Magda Otsmann,
August Tiirwelt, Adele Rannus, Olga Mae, Woldemar
Tiirwelt, Hans Kirpson, Albert Tiirwelt, Paul Kilgas,
Marta Univer, Willem Baumann, Alide Paal-Hanschmit,
Matwei Januskewitš, Hans Norberg, Rudolf Toolwelt *j*,
Leida Soone, Wladimir Januskewitš, Eduard Valk, Her
bert Markus, Beate Depman, Anette Kraut, Eduard
Kruus, Otto Kruus, Artur Korvas, Alma Poltov-Arenschild, Leida Berg, Helene Lund, Edgar Nooni, Endla
Prinkfeldt, Linda Prinkfeldt, Arnolt Miilwerk, Artur
Pukk, Miša Soom, Eduard Uusberg, Ernst Bork, Her
bert Aalberg, August Isop, Adele Uusberg, August
Gutmann, Herbert Laube, Hendrik Pann J", Arnold Örmus, August Philibert, Marta Paalberg, Paul Januske-
12
co
CO
rH
CO
co
o
o
O
CO
co
xO
xO
O
td-*
05
o
-rH
o
OO
xO
05
o
co
05
00
co
t>*
xO
CO
co
CM
05
co
CO
IH
xO
o
co
cd
|h
o
CO
ri
co
co
Oi
O)
c
cos
3
Ui
&
T3
O
O
Cu
T3
3
■*-*
oS
2
<73
U
U
O
co
co
1
Id-
oo
CM
CO
o
lO
-sh
co
tH
CM
co
o
CM
05
xO
CM
M
co
05
rH
1
H
t—
co
r—’<
X<0
05
xO
co
05
o
o
CO
05
M
05
rH
T—<
00
CM
CM
CM
H
co
cc
oo
IH
co
05
co
rH
05
o
O.
o
CA)
3
!
CO
CM
*o
3
<73
C/3
o
d
xO>
o
y—i
xa
CM
cd
co
CM
CO
CM
tn
H
Ih
-HH
CO
co
tH
CO
r—1
xO
d
CO
CM
tH
xO
td-*
CO
CO
xC
CM
co’
IH
rH
co
CM*
-H
rH
H
o
tdCO
CO
rH
05
o
O
co
CO
co
o
lO
CO
05
rH
xO
03
GO
xO
rH
r—^
03
co
H
03
00
o
o
o
tH
xO
co
xO>
CM
05
C/3
‘5b
CM
t—
CM
T3
CS
C/3
<
td-
>
u
cS
CL)
0)
c
c
J*
CL)
w
*03 0)
361
*35
<-»
2
’u
cö
X
O
O
CM
xO
CO
05
co
xc£
xO
rH
388
witš, Jüri Koolmann, A ugust Aavik, A ugust Uusberg, Johannes Grünbaum , Hans Ikmelt,
Julie Kuusmann, Rudolf Ehrmann, A. Sams-Vedermann.
sš
rf
ro
a
2 sg >
:cs ??
:co*
:rt -2
:c3 <2
0-
tH
r-<
H
CO
—r-
^
d
d
<
—'
CO
CO
co
co
(M
U,
S
C/3
U M
^ 2
3
■* s
£ ^
< rV3
-' Ctf
t- -G
o
13
Aastad
Kr.
(mrk.)
1925
112.101
cn
£0
£
fD
1926
Oi
GTQ^
c/3
O
o
!
212.826 794.018
tO
Orkester.
H-1
eo
LO
X
—J
w
■-S
51
CO>
to
cc
c
O
C/3
C/3
tsO
CD
1929
O
o
p
^4
pr
sa
0861
eo
eo
C/3
C/3
£3
so:
ST
sc
w:
to
to
1931
‘m
cr:
b<
eo
eo
1932
to
p
CD
ro
U<
to
OI
1933
CD
1934
ja
OJ
►P»
CC
1.354.97
to
—1
o
o
GC
-3
14
Saue-Jõgisoo haridusseltsi peod
kannatasid alati muusika puudumise
all, mis publikut vaheaegadel lõ
bustaks.
Kuna Saue valla põllu
meeste kogu muretses omale puhk
pillid väiksema orkestri jaoks, siis
leppisid S. J. H. ja Saue valla põl
lumeeste kogu kokku nii, et hari
dusselts ostab omalt poolt muusi
kariistu juure, ja orkester oleks
ühine.
See osutus ka õnnelikuks
mõtteks, kuna orkester mõlemi seltsi
ülesandeid ja kohustusi on rahul
davalt täitnud. Alguses andis prae
gune Tallinna konservatooriumi ins
pektor hra J. Vaks paari nädalalise
kursuse ja siis hakkas juhatama R.
Soone. Kuna Soone 1 oli pääle orkes ri juhatada veel palju muid,
seltsi ja kooli tegevus-alasid, loobus
ta orkestri juhatamisest ja kutsus
oma asemele hää muusikalise an
dega orkestri liikme Felix Dunkefi,
kes senini on orkestrit hää eduga
juhatanud.
Orkester on 13 liikmeline, kus
kaasa mängivad F. Dunkel, V. Tammerik, J. Ikmelt, H. Ikmelt, J. Kõr
vas, W. Krabi, A. Takenberg, R.
Meindok, H. Aalberg, J. Migur, H.
Aalberg, R. Dunkel ja H. Dunkel.
Sport.
PC
o
7?
C
j
Haridusseltsi asutamisega alga
sid oma tööd seltsi nooremad liik
med ka spordi alal. Hää nõu ja jõuga
oli neile abiks härra K. Rauss. Mõne aastaga poisid
arenesid niivõrd, et Tallinna suuremad spordi seltsid
nad oma hõlma kiskusid, kuna seal avanesid suuremad
võimalused spordi alal tegutsemiseks.
Edukamatest
sportlastest tuleks nimetada F. Dunkel’it, kes tihtipeale
linna meeste nina alt näppab I—II kohti ning on oma
nud juba suure kogu väärtuslikke auhindu. Peale selle
võib mainida veel H. Beekmanni ja teisi. Kuna viima
sel ajal kaitseliit sporti oma erialana harrastab, siis on
sel mõjul haridusseltsi spordiosakond oma tegevusega
soigus.
Seltsi varandusline seis.
31. dets. 1934 a. oli Seltsi varandusline
seis.........................................................
Kohustusi asutustele ja kutele umbes
Seega varandust..................................
Kr. 21.728.00
„
3.000
„ 18.728.00
Saue-Jõgisoo Haridusseltsi liikmestik
1925—1934 a.
Aastad
1925 1926 1927 1928 1929 1930 1931 1932 1933 1934
Liikmed
Eluaegs.
liikmed
167 218 218 211 152
91
99
77
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
Auliikmed
—
70
83
7
—
2
Eluaegsed liikmed.
Beate Depman, Jaan Palk, Karl Rauss, Voldemar
Uusberg, Mihkel Tipner.
Auliikmed.
Saue-Jõgisoo Haridusseltsi peakoosolek 10 veebr.
1935 a. hinnates Juhan Depman’i ja August Ehrmann’i
15
teeneid seltsi kasuks töötamisel, valis nad Seltsi au
liikmeteks.
Peakoosolekud.
Korralisi ja erakorralisi peakoosolekuid on pee
tud 20.
Seltsi juhatus.
1925—1935 ajavahemikus on peetud juhatuse koos
olekuid 246. Juhatuse liikmetena on tegutsenud : 10
aastat
Juhan Depman ; Melitta-Otsmann-Ehrmann;
August Ehrmann, 9. a. Hindrek Otsmann. 8. a. Ru
dolf Soone. 7 a. Hans Kruus, Mihkel Tipner. 6 a.
Jaan Palk. 5 a. Adele Rannus, Jaan Paris. 4 a. Juhan
Alsok *f, August Pann. 3 a. Herbert Reinfeldt, Karl
Tiirvelt, Jakob Plink, Hermann Kilgas. 2 a. Olga Mae,
Edgar Nooni, Jakob Tiirvelt *j~, Jakob Ekeman “j*, Au
gust Philibert, Jüri Prinkfeld, Marta Link, Beate Dep
man.
1 a. Karl Lohmann, Voldemar Ehrmann, Ella
Otsmann-Kann, Marta Alsok-Paalberg, Voldemar Minn,
Karl Rauss, Ernst Albert, Gustav Lauter, Rudolf
Pahkjalg, Hilda Käpp-Preibach, Alfred Vederik, August
Torbek, Villem Tammerik, Felix Dunkel, Ferdinand
Tiirvelt.
1934 a. juhatuse koosseis.
Esimees: Juhan Depman, esimehe abid: R. Soone
ja H. Otsmann. Kirjatoimetaja: E. Nooni.
Abi: F.
Dunkel. Kassapidaja: A. Ehrmann. Abid: M. Otsmann
ja H Kilgas. Liikmed: H. Kruus, A. Pann, V. Tam
merik, F. Tiirvelt.
Revisjoni komisjon.
Revisjoni komisjonis tegutsenud. 6 a. Voldemar
Uusberg, Hans Kirpson. 5. a. Gustav Lauter. 3 a.
Karl Tiirvelt, August Neiman. 2 a. Juhan Vilberg,
16
Juhan Viiburg, Eduard Valk, Jaan Palk, Johannes
Paalberg, Juhan Ekberg, August Tamberg, Hermann
Kilgas. 1 a. Gustav Meierov, Olga Mae, Johannes
Larka, Mihail Soom, Evald Berg, Herbert Reinfeldt,
August Torbek, Artur Kõrvas, Robert Dunkel, Eduard
Uusberg, Johannes Grünbaum.
1934. a. revisjoni komisjoni liikmed:
Voldemar Uusberg, Eduard Uusberg, Johannes
Grünbaum, August Tamberg, Robert Dunkel.
Juhan Depman.
Ei saa kujutada S. J. H. ilma Juhan Depman’ita.
Seltsi asutamise päeval 27. dets. 1924 a. enne rahva
koosolekut oli Jõgisoo
vanas koolimajas jõulu
puu. Kui jõulupuu ees
kava läbi oli ja rahvas
välja hakkas minema, siis
tõusis J. Depman pingi
pääle püsti ja palus rah
vast veel mõneks minu
tiks sisse jääda. Ta se
letas, et meie peaksime
ikka Jõgisoole ka asu
tama haridusseltsi. Sääl
aga hüüdis ühe mehe
hääl rahva hulgast: „Ära
aja lora, Depman, seda
lora taha keegi kuulata. “
Aga näete, seda „lora“
on siiski kuulatud ja hästi
kuulatud. See säde, mis
Seltsi auliige J. Depman.
tuli esimeseks J. Depmani suust, sai suureks tuleks — Jõgisoole asutati
haridusselts, ja täna on tema 10 a. juubel.
Vähe
on neid seltse, kes 10 a. jooksul küla keskele on nii-
17
suguse maja oma jõuga valmis ehitanud. Depman, ära
teine kordki niisuguse mehe „lora“ kuula!
August Ehrmann.
Tänu seltsi kassapidajale, August Ehrmann’ile,
kelle kohta peame ütlema, kui teda poleks olnud, siis, kui
mitte rohkem, vähemalt poole maa peal oleks olnud selts
sellest arenemisest, mille
ni ta praegu on jõudnud
tema kaasabiga. Kui tei
nekord kõigil tegelastel
kadus lootus ja tuju seltsi
töösse, siis oli tema veel
ainuke, kelles oli lootussädet ja tahet — ütles:
„Ega Jõgisoo mehed ikka
hätta jää!“ Andis sel
lega usku ja jõudu ka
teistele tegelastele. Jõ
gisoo noored, võtke ees
kuju sellest mehest, me
hest, kes paljudes selt
sides on tegev olnud ja
palju ka mure päivi sel
lest tunnud, kuid kellel
ikka jätkub usku ühisSeltsi auliige A. Ehrmann.
tegevusse ja kaasinimes
tesse.
Au sulle, „Mäe“ August!
Jaan Palk, Liisa Uusberg ja Karl Tiirvelt olid
need, kes usaldasid laenama ehitusmaterjali noorele
seltsile. Ei mingit allkirja, mingit vekslit — aga andsid.
Teie tegu mõjutas mõndagi meest usaldava pilguga
seltsi peale vaatama. Selts ei unusta teid — kuigi
kaovad ükskord need, kes nägi seda oma silmaga.
Tänu teile!
18
Olgu veel kord tänu kõigile tegelastele, keda siin
ei jõua nimetada ja kes on aidanud, kas või ühegi
naela, ühegi kivikese kokku kanda seltsi kasuks. SaueJõgisoo Haridusselts jääb lootma, et tulevikus kõik
need, kes senini on kaasa töötanud, edasi tegutsevad
sama innuga ja kaasa tõmbavad ka neid, kes senini
eemale on jäänud.
Ühisel jõul, ning meelel edasi — kasuks meie
rahvale ja riigile.
Saue-Jõgisoo Haridusselts.
Surma läbi lahkunud Saue-Jõgisoo
Haridusseltsi liikmeid.
Juhan Alsok, Aleks Frommik, Rudolf
Ehrmann, Jakob Ekeman, Kustas Eilberg,
Aleksander Kürbis, Marianne Larka, Jaan
Leenhold, Voldemar Minn, Jakob Matjuvei, Alfred von zur Mühlen, Hendrik Pann,
Leenu Reimann, Kustas Reinberg, Jakob
Tiirvelt, Albert Tiirvelt, Juhan Tammerik,
August Teevet, Rudolf Toolvelt.
Olgu rahu teil puhata mullas!
Püsigu igavesti teist mälestus SaueJõgisoo Haridusseltsis!
Jaama länav zi.
Vastuvõtte tunnid :
kella 10—2 ja %-6p.l.
Esmaspäeviti vastuvõttu
ei ole.
Teen igasuguseid
maalritöid
odavate hindadega
ja korralikult:
Saanide, jalgrataste, siltide, mööbii jne. värvimist.
Teen majadele siseja välis-värvimistöid.
Olen lõpetanud Riigi Tööstuskooli.
nahaparkimise töid
korralikult ja odavalt.
ilustusega
K. Rullinkof
K ella,
Tallinna mnt 8.
Valmistan soodsate hindadega
soome-kangaspuid,
VANKRIRATTAID ja
igasugust
puu tööd.
li lauti
H.
HUKU
Jõgisoo rahvamajas.
JÕGISOOL, Aru talus.
hcv
Telef. 45
KEILAS
Telef. 45
Qoovitab oma elketrijõul vorstitööstuses
v-' valmistatud tä i e vää rt u s I i k k e kaupu:
Suitsusinke
Suitsuvorste
Keelevorste
Teevorste
Maksavorste
Viinivorste
Krakovivorste j.n.e.
uhime lugupeetud tarvitajaskon
na tähelepanu sellele, et ainult
meie veski,. Keilas, on varusTELEF. 28 ja 29.
I
. tatud kõige uuemate ja täiuslikumate masinatega, milliste
i-***»*——
töö võimaldab rahuldada isegi
II
kõige nõudlikumat tarvitajat.
Siinjuures ei saa märkimata jätta, et
oleme truuks jäänud oma vana põhi
mõttele; „ausalt, asjatundlikult ja kor
ralikult kõik omad tööd täita."
MEIE TÖÖ TAGAB TEILE
PUHTAMA JA MAITSEVAMA:
SAIAJAHU ja MANNA,
KRUUBID ja TANGUD,
ÜLESÕELA- ja LEIVAJAHU,
IGASUGUSED
UHTJAHVATUSED.
SEEMNEVILJA SORTEERIMISE!),
VIUAPESU, HARJAMINE j.n.e.
Kes veel seni meie uue sisseseade
võimetes teadlik ei ole, tulge ja veenduge
selles, sest „oma silm on kuningas".
Kõige austusega
81
Tärtus, Kalda ja Raekoja t. nurk 1/2, tel. 4-77.
Raadio aparaatide ehitus, ümberehitus ja parandus, raadio ja
signalisatsiooni sisseseadmine. — Akumulaatorite laadimine
ja korrastamine. — Igasuguste elektriaparaatide parandus.
Töötab vilunud eriteadlaste juhtimisel. — Odavad hinnad !
>1/j W/i Ur,wW/i tftriMÄ*5.'-
TARTUS, TEL. 5-12.
Iga pühapäev rootsi laud, mugavad kabinetid ja
muusika.
pp
W
Z^xlx
M\
M
JA|/Mi
7,Sl)
pp
KU
M
3
Jalanõude ja reisitarvete kauplus
R. HANSEN
Tartus, Kaubahoov nr. 1.
Soovitab rikkalikus valikus igasuguseid ja igale hoo
ajale vastavaid naiste, meeste ja laste jalanõusid.
B o ti kuid ja kalosse parimatelt firmadelt.
Talvehooajaks viite.
Täielikust reisitarvete osakonnast:
kohvreid, naister. käekotte, portfelle, koolimappe j. n. e.
Enamostetav
tualettseep —
meeldiva püsiva
lõhnaga
PROOVIGE JA OTSUSTAGE
4
Kõige täielikum, valikurikkam ja soodsam
L7
jahk ja lasketarvete,
elekrtmaterjalide jne. jne. ostukoht on
Vidrik Särgi, Tartus, Promenadi 2, tel. 71,
li />/
8fj
suuremas ja täielikumas importäris
MÜÜK SUUREL JÄ VÄIKESEL ARVUL.
€t tunne mina oma looma üle muret, sest
Tartus Lontudes peatun alati stssesoiduhooLuis
..Pariis". Oarwa t. 10. tel. 4-30.
Samuti teen ka kõik omab sisseostud samas asuwast
D. Z»tamber'i talurahwskauplusest,
Kus oba&mD hinnad ta korralik teemmme.
FIRMA
JAHUVESKI ja LAUAVABR1K
TARTUS, MFLTSIVESKI 40/42
Mehaaniline
jalanõude tööstus
• MMM
Erik Hopp
Tartus, Riia t. 4.
Telefon 2-10.
Valmistab kõrges headuses härrade ja daamide
— jalanõusid. -------------------Sealsamas jalanõude kiirparandus.
v
Jällemüüjatele kõige soodsam ostukoht.
Hinnad võistluseta!
Hinnad võistluseta!
ö
)c^c^c^c^c\\\coc^ooc«oojööc«oc^oa
! JÄRGU SÖÖGISAAL
> Q ie o c ^ o o c ^ o o c s ? e c > «
B
lO C ^ O O C ^
o
6
1
TARTUS, SUURTURG 2
TELEFON 8-51
OC^OOC^OCSNSOC^OOCS^C^OOC^OC^OC«SOC^OO
IGASUGUSEID MATUSETARBEID
nagu : puusärke, riste, pärge jne. leiate
suures valikus ja ajakohaste odavate hindadega
A. ENNO puusärgiärist
raetKom tänIv
Samas võetakse vastu ristisiltide graveerimistöid
Maja- ja köögitarvete ning lampide
SPETSIAALÄRI
A/s. D. MIRVITZ JA POJAD
TARTUS, RAEKOJA 6.
2
White Horse Whisky
DAAMIDE
&
HÄRRADE
fiiiife* e1öö*tus
KÄTV EBER
TARTUS, ROOSI 39. TELERON 8-18
Osakond daami
dele ja härradele
Kestvad lokid, 1934. a. mudel „Vello“ ja
teistel aparaatidel, alates kr. 3.— soeng.
Töötoas töötavad
Üliõpilased alati
vilunud jõudteretulemast!
8
T. -TO R PATS
MOODNE, VASTU- !
PIDAV JA HINNAVÄÄRNE MÖÖBEL
MÖÖBLIÄR1 JA MEHAA
NILINE MÖÖBLITÖÖSTUS
TARTUS
ASUTATUD 1893 AASTAL
ÄRI: GUSTAV-ADOLFI TÄN. 15,
TELEFON 1-28
•
TÖÖSTUS: ELISABETI TÄN. 22,
TELEFON 2-58
RESTORAN
„ROOM“
RIKKALIK
ROOTSI LAUD
IGA PÄEV KL. 11—3 P. L.
ä 75 SENTI
TARTUS, SUURTURG 7,
TELEFON 7-78.
9
Kr upid algajaile ja edasijõudnuile. — Stiiliõpetus.
Rahva- ja karaktertantsud. — Eratunnid igal ajal.
Õppekava ajakohane. Üliõpilasile krappides suurem hinna
alandus. Kordamisõhtud igal pühap. kl. 9 õht. Õpetajaiks
ainult dipl. ja soliid õppejõud. — Iseõppimiseks ja korda
miseks ilmusid trükist: 1) Täielik mcetäntsude õpetus.
14 tantsu täpsa kirjeid, ja 85 ilust, skeemi ja joonisega.
H. kr. 2.— ja 2) Tantsuõpetus II. 1934—35. a. viimaste
uudistega. H. 65 senti. Saadaval J, Adamtau'It ja ramatukauplusist.
Karusnaha ja mütsitööstus
G. KANGRO
Tartus,
Aleksandri
tän.
15.
Valmistan suve-, tali- ja vormimütse, kasuka- ja kraenahkn.
Korralik, kiire ja odav töö.
Rätsepatööstus
Valmistab
..Siietes”
igasuguseid rõivastustöid
oma kui ka tellija riidest
Tartus, Ülikooli 11.
Telefon 11-87.
„Riietus“ omanik ^
NtiUSB.
10
Kalendris tarvitatavad märgid ja aegade seletused.
D = noorkuu
I
3 = esimene veerand
@ = täiskuu
|
C — viimane veerand
Kella aeg kalendris on Ida-Euroopa aeg, mis ka Eestis maksev.
Kalendris märgitud aeg on ainult Tartu kohta õige ja läheb teiste lin
nade kelladest järgmiselt lahku, mida tuleb märgitud arvudele igakord
juure lisada: Põltsamaal -j- 3 min., Viljandis -j- 5 min., Pärnus -j- 9 min.,
Paides -j- 5 min., Haapsalus -j- 13 min., Kuresaares -j- 17 min.
Aasta - ajad.
Kevade algab
Suvi
,
Sügis
„
Talv
„
21. märtsi!
kell 3 18 p. 1.
22. juunil
.
10,38 e. 1.
24. septembril „
1,38 e. 1.
22. detsembril „
8,37 p. 1.
Varjutused 1935. a.
Sel aastal on 5 päikese- ja 2 kuuvarjutust: 1) Osaline päikese
varjutus 5. jaan. Ei ole meil näha. 2) Täielik kuuvarjutus 19. jaan,
Algus kell 5,03 p. 1., lõpp k. 6,30 p. 1. Eestis osaliselt näha. 3) Osaline päi
kesevarjutus 3. veebr. Ei ole meil näha. 4) Osaline päikesevarjutus
30. juunil. Ei ole meil näha. 5) Täielik kuuvarjutus 16. juulil. Algus
kl. 6,09 p. 1., lõpp kl. 7,50 p. 1. Eestis näha. 6) Osaline päikese
varjutus 30. juulil. Ei ole meil näha. 7) Ringkujuline päikesevarjutus
25. dets. Ei ole meil näha.
Pühad ja puhkepäevad.
Täielikud pühad, millal tööd ei tehta on järgmised: 1) Uus
aasta (1. jaanuar). 2) Kolmekuningapäev (6. jaan.). 3) Iseseisvusepäev
(24. veebr.). 4) Palvepäev (13. märts). 5) Suur Neljapäev (18, apr.).
6) Suur Reede (19. apr.). 7) Ülestõusmisepühad (21. ja 22. apr.).
8) 1. mai püha. 9) Taevaminemisepüha (30 mail). 10) Suvistepühad
(9. ja 10. juunil). 11) Võidupüha (23. juunil). 12) Jaanipäev (24. juunil).
13) Usupuhastuspüha (31. okt.). 14) Jõulupühad (25., 26. ja 27) dets.
Töö lõpetatakse kell 12 päeval:
1) Ülestõusmisepüha laup. (20. aprillil). 2) Suvistepüha laup. (8.
juunil.). 3) Võidupüha laup. <22. juunil). 4) Jõulu laup. (24. dets.) ja
5) Vanal aastal.
Märkus ed
>
Vene isevalits. langus 1917. 16
Päike tõuseb:
17
1.
märtsil
kell 7,12 m.
18
..
6,43 „
19 11.
21.
„
.
6,15 „
V a s 11 a p. # k. 4,40 20
21
T u h a p.
e. 1.
Läheb looja :
22
1.
märtsil
kell 5.40 m.
23
„
„ 6,04 ,
24 11.
21.
..
„ 6,27 „
25
26
27
Taliharja p. J
28
Palvepäev [k. 12,30 e. 1.
1
2
3
VENNAD
4
TÕNISSON
& Ko.
5
6
Tartus, Suurturg 2.
7
ig) k. 7,31 e. I.
8
Kevade algus k. 3,18 p.l.
9
1i
10
11
12
Paastu-Maarjap,
Seemned,
13
14
k. 10,51 p. 1.
aiandustarbed
15
16
ja puukool.
17
j 18
Tähtpäevad
ERIKA
VENE PÕLLUTÖÖRIISTADE
TÖÖRIISTADE, MASINATE JA LAMPIDE
AINUESINDUS EESTIS.
14
IV
Aprill — Jürikuu
Uus
kalender
1 Esmasp.
2 Teisip.
3 Kolmap.
4 Neljap.
5 Reede
6 Laup.
Liivimaa eesti, vabast.
[orjaikkest 1819
3 k. 7,42 p.
25
26
27
28
29
30
31
Palmipuude P.
[Künni p.
Suur Neljap. k. 11,10
Snur Reede
[p. 1.
1. Ülestõusmise p.
2. Ülestõusmise p.
Jürip.
Asut. Kogu
[kokkuast. 1919
Markuse p.
C k. 6,21 e. 1.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
p 15
pr 16
T 17
Märkuse d
Päike tõuseb:
1. aprillil kell 5,44 m.
11.
.
. 5,15 .
21.
.
„ 4.48 .
Läheb looja:
1. aprillil kell 6,52 m.
11.
.
.
7,14 .
21.
..
„
7.37 .
[e. 1.
Suve algus k. 10,38
Võidu püha £ k.
Jaanipäev [4,21 p. 1.
4^
pr
B
<,
S:
e*
pr
3<
7. magaja p.
5"
Cl
Peetripäev
D k. 9,45 p. 1.
27
28
29
30
31
1
2
w
7T
Ei
<
5"
pi
>-
3
Päike tõuseb:
1. juunil kell 3,18 m.
11.
,
. 3,07 .
21.
,
„ 3,05 „
Läheb looja:
1. juunil kell 9,04 m.
11.
,
.
9,17 .
21.
„
.
9,24 .
Jol M l
nahatööstus
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
Kvistenthalis,
Telefon 110.
Soovitan võistlemata
hääduses ja hindadega
oma tööstuse saadusi,
mis ostjaskonnas laialdase poolehoiu on
võitnud.
Vabriku ladu
Kaubahoovis nr. 14,
A. TRUMM
TALLINNAS: Veneturg, Kalevi maja 6,
Telefon 310-66.
Päike tõuseb.1. oktoobril kell 6,16m.
11.
„
. 6,38 ..
21.
„
. 7,01 ,
Läheb looja:
1. oktoobril kell 5,51 m.
11.
.
. 5,23 „
21.
.
. 4.56 .
lilli
IMfii1 Im
Ih 11
JU L lill
Ula 1MULA
w 11 1
■ VII*
nahatööstus
Kvistenthalis,
Telefon 110.
Soovitan võistlemata
hääduses ja hindadega
oma tööstuse saadusi.
mis ostjaskonnas laial
dase poolehoiu on
võitnud.
Vabriku ladu
Kaubahoovis nr. 14,
telefon 15.
Ko.
TALLINNAS: Veneturg, Kalevi maja 6, tel. 310-1
TARTUS: Raekoja tänav nr. 7, telef. 13-<
Päike tõuseb:
1. dets. kell 8.34 min.
11. ,
, 8,50 .
21. »
* 9,01 *
Läheb looja:
1. dets. kell 3,30 min.
11. .
, 3,23 .
21. .
. 3,22 „
A. TRUMM & Ko.
TALLINNAS:
Veneturg, Kalevi maja 6, tel.310-66.
il
jj
TARTUS:
Raekoja tänav nr. 7, telef. 13-03.
VENE PÕLLUTÖÖRIISTADE
TÖÖRIISTADE, MASINATE JA LAMPIDE AINUESINDUS EESTIS.
946
-HELISTAGE
JA
TEIE SOOVID TÄIDETAKSE
l
10 MIN. JOOKSUL
24
M. AUN’1
rätsepatööstus
TARTUS, RIIA TÄN. 23
Valmistab tellimiste peale
kõiksuguseid moodsaid
meesterahva rõivastus»
tõid.
—...
Töö tuntud headuses,
hinnad mõõdukad. ■
Mööbülööslus
Hans Illisson
TARTUS, TÄHE TÄN. 22
VALMIS TAB :
modern- ja stiilmööblit, kabinettgarnituure, moodsaid kušette, toole,
jõhv-, mereheina ja vedrumadratseid
TÖÖ EEST TÄIELIK VASTUTUS
25
Soovitame suures valikus,
parimas headuses
torte, kooke
ja kõiki teisi pagari- ning kondiitrisaadusi. Tellimised täidetakse kiiresti.
PAGARI- JA KONDIITRIÄRI
P. Potsep
Tartus, Ülikooli tän. 34
Telef. 12-79
OSK AR HEINE
klaverivabrik
iartus, Karlova tän. 69, tel. 12-98.
Oma majas.
Soovitab kõrgeväärtuslisi
tiibklavereid ja pianiinosid.
SOOVIKORRAL
SOODSAD
MAKSUTINGIMUSED.
26
Kõige värskemaid kalakaupe:
silke, heeringaid, kilusid, sporte jne. leiate
alati soodsate hindadega
Jakob Kippasto ärist
Kaubahoovis 22 a vastu Emajõge.
Alati saadaval kuulsad A. M. Andersoni
kilud, sprotid, skumbriad, silmud jne.
Kõik kaubad, parematest firmadest.
Kiire läbimüük võimaldab kõrgeväärtuslik
kaupa anda.
Kiilaulage ja teie veendutel
Valmiskleite, pesu,
moe ja pudukaupa
soovitab võistlemata odavate hindadega
puduäri J. MALIN
TARTUS, KIVISILLA JUURES.
VEOAUTO B-104
Võtab igasugust kaubavedu vastu. Elukoht:
Ülikooli 21/23 (vastu ülikooli), telefon 13-34.
A. PEDAJA.
Laadad.
Langeb laat laupäewa wõi pühapäewä Peale, siis Peetakse laata
järgmisel töö- wõi esmaspäewal.
Kuulaatu peetakse: Laura alewis iga kuu 10. ja 25. Päewal; Ir
boska jaama j., iga kuu 20. päewal; Rootowo wallamaja j. iga kuu 5.
päewal; Wana-Jrboska alewis tga kuu 4. ja 21. päewal; Obinitsas
iga kuu 8. päewal; Petseris iga kuu 1. ja 15. päewal; iga kuu esimesel
kesknädalal loomade laat Orisaare alewikus.
Jaanuar. 7. Mõrus; Digital, Haimre w. — 8. £aitu§. 10. Suure-Jaanis; Laatre w. Tsirgulinuas; Tamsalu saama j;.; Elwas. — 12. Antslas; Koerus. — 13. Jõgewal. — 14. Põltsamaal. 15. Soosaare w.; Pärsama w., Wõlupel; Otepää alewis. — 17. Mehtkoormas; Mustla alewis; Mustwees; Koloweres; Paaswere w.; Laekweres. — 19. Märska alewis. — 20. Kuresaares; Misso wallam. v;
Järwa-Jaanis. — 22. Türil; Jmawere w., Päia kõrtsi j. — 23. Mal
gas; Haapsalus; Nasina w., kõrtsi j. — 24. Paides; Jõelehtme hitilt
? _ 25. Wõõpsus. — 27. Esnas. — 28. Torma w., Lullikatku külas;
Keilas: Meltsa w. Keblastes. — 30. Nissis.
Veebruar. 1. Mässu w., Kõmsil; Nõela w., endise kõrtsi j. 2 P.;
Kallastel 2 P. — 2. Raplas; Kilingi-Nõmmel. — 3. Jõgewal; Maasi
w., Liigalasmas. — 4. Mõrus. — 5. Tõrwas. — 6. Narwas 2 P.,
Pärnus; Oru w., Linnamäel. — 8. Elwas; Raasiku wallam. j.
9. Tapal; Saare postij. j. — 10. Rakweres 2 P.; Räpinas; Antslas;
Keinas; Ellamaal. — 11. Põltsamaal. — 14. Nõmküla w., ^amsalus;
Otepää alewis. — 15. Paldiskis; Pukas; Lähtrus; Leisil. — 16. Wiljandis 8 p. — 17. Tartus; Kernu w., Haiba Poe j.; Albu w., Arawete
k. — 18. Rakkes.— 19. Paides. — 20. Kuresaares; Misso wallam.
Rawila ix»., Kose külas; Marbola w., Kurawa poe j. — 21. Malgas;
Muhu-Suure Wallam. j. — 22. Mustwees. — 25. Mõrus 8 p.; Lihu
las. — 26. Wõõpsus; Illuka w., Kuremäel. — 28. Miljandis 2 p.;
Maasi w., Tagawerel; Peipsiäärses wallas Nina külas.
VALMISRIIETE TELLIMiSÄR
G. HARK
TARTUS,
ALEKSANDRI TN. 9
Soovitab igasuguseid valmisriideid ja võetakse tellimisi vastu.
28
Märts. 1. Jõgewal; Kehtna w., Keatoal; Ristil; Kärdlas. —
2. Rutikwere asund.; Nabala asund. — 3. Jõhwis 2 p.; Lehtses; Em
maste to., Koderna külas. — 4. Wõhmas; Peningi w., Kiwiloo kõrtsis.
— 5. Kirolas; Kõrgesaare Lnidjal; Salla w.; Leisi to., Metsakülas;
Alliku to., Oisu-Wäljaotsal; Elwas. — 8. Põltsamaal; Laewa w. end.
kõrtsi j.; Antslas; Iisakul 2 p.; Uuemõisa to., Tumalas 2 p. — 9. Ha
geri kiriku j.; Emmaste to., Wiru-Jaagupis 2 p. — 10. Haapsalus:
Pilisttoeres; Puhjas; Mehikoormas: Paatsalu to., Watlal; Tõrtoas. —
11. Tapal; Petseris. — 12. Wõrus; Wenetoere Kaubatartoitajate Ühi
suse poe j.; Hellamaa to. end. teemasa j.; Amblas. — 13. Puurmanni
asund.; Triigi to., Aksi külas. — 14. Waimasttoeres; Kodijärtoes; Jmatoere to., Käsukonnas; Mõisakülas; Mustjala toallam. j.
15. Raplas:
Suuremõisa to. — 16. Rannu toallam. j.; Maasi to., Ranna kulas. —
18 Sadalas, Laius-Tähktoere to.; Kellastes 2 p.; Sangaste kiriku j.;
Keilas; Wiru-Nigula kiriku j.; Järtoa-Jaanis. — 20. Türil; Kuresaares; Atoinurme toallam. j.; Pindi to., Leetoil; Misso toallam. j.; -jun
kiriku j.; Märjamaal; Atoanduse to., Simunas. — 21. W.-Ulilas; Skarjatina toallas. — 22. Albu toallamaja j. — 23. Walgas; Katoastu to.,
Warnja k.; Walgjärtoe to., põllum. seltsimaja j.; Wasknartoa to., Leisi
aletoikus. — 24. Laiuse to., Mõra m.; Paastoere to., Laektoeres 2 p. —
25. Saadjärwe to., Woldi m. — 26. Krüüdneri to., Wana-Pranglis;
Kärgula to., Sulbil; Wihterpalu to., Puunal; Wahastus. — 27. Rakweres 2 p.; Musttoees 2 p. — 28. Paides; Walguta m.; Kloostri to.,'
Kasepere p. j.; Kaarma-Suure to., Kellamäe kõrtsi j. 2 p.
Aprill. 1. Juurus. 2. Antslas; Põlgaste to., Pus karus; Iisaku
to., Alajõel; Saue to. Arudetoahel. — 5. Wäike-Kolkjas, Peipsiäärses
toallas; Harku to., Mäe öömaja j.; Järtoa-Jaanis. — 6. Taeblas. —
7. Lümada toallas. — 8. Kastre-Wõnnu to., end. Suitsu k. j.; Pärsama
to., Roopaku asunduses; Tamsalus. — 9. Eltoas. — 10. Põltsamaal;
Ellamaal; Loona toallam. j.; Kasepää toallam. j. — 11. Wesneri toal
lamaja j. — 12. Wõrus; Kolotoere to., Jõgetoal. — 13. Kärla turu
platsil; Torgu toallam. j. — 14. Wastse-Kuuste to., Kooratoere kõrtsi j.;
Hummuli Soel; Peipsiääres, Nina külas. — 15. Säru toallam. j.; Kiiv
to. Kuusalus; Kihelkonnas; Rakkes; Otepää aleto.; Petseris; Tõsta
maal. — 16. Palitoeres. — 17. Paides; Tapal; Karula kiriku j. —
1
i
1
Kõige parimaid ja odavamaid
jalanõusid
E
1
OSTATE
|
Tartus, Riia tän. 25. •
saapakauplusest J
.VÕISTLUS", |
29
18 Mustla alewis; Kiwi-Wigalas; Kogula to., Ltttoa Poe *.; Koerus;
Nehatu to., Liiwakandil. — 19. Rogosi to., Luutsniku asund.; KllmgtNõmmes; Palmse to., Wiitna kõrtsi y Lüganuse krrrku j. — 20. Wmwaras; Kuresaares; Misso wallam. y Alawere wallam. j3 Lihulas;
Pritsu alewikus. — 21. Laanemetsa w., Koiküla as.; Mõru E. Pollum.
Seltsi platsil. — 23. Raadi w. end. Rojasilla kõrtsi j.; Keilas: Kurmetsa
wallamasa i; Leisil; Wäike-Maarjas; Mõrus. — 24. Wastselima toaltom U tilas; BSnaS; Soela alunb. - 25. Tartus; Wiljandis 2 )>.;
Kabala wallam. j.; Erastwere m., Kanep: aletorkus; Perl w.; Marja
maal; Marblas: Laimjala to., Kõiguste kortst j. 2 p.; Narwas; Aule
pas — 26. Suure-Jaanis; Päidla to., Lutikul; Jogetoal; Laatre Tstraulinnas; Kohila wallam. j.; Alatskiwil; Mootse wallam. j.; Kunda
alewis 2 p.; Hallingu to., Jakobi alewik. - 27. Saare to. kortst y
M -Suislepa wallam. j. — 28. Rakweres 2 p.; Kruudnerr to., Sula
ojal; Abja-Paluojas; Pihtla to., hobusepostijaama j; Kärus; Srpa
w; Kablis, Orajõe to.; Kõmsil, Mässu to. - 29. Malgas; Torma to.,
Lullikatku ?.; Ahja to., Kärsa k.; .toiga to., Liitval: Petseris; Katoastu
asund
— 30 Meeri to., Mastse-Nõos; Kuremaa to., Palamusel:
Haanja to., asund.; Kergu aletoik.; Nissi alewikus; Tsooru to., alunb.:
Triigi to., Ardu külas; Masalemmas.
Mai. 2. Tõrtoas; Mõniste wallam. j.; Kõlleste to., Alamustel;
Räpinas: Mändras; Maikna to., Päri nt. y Järtoa-Jaants; Saue
wallam? j. - 3. Kawastu-Koosal; Kaarepere to., Pthartoe kortst y
Otepää alewis 2 p.; Krabi wallam. y Lelle-Hiiekõnnus; Am;a wallam.
j; Oru to., Linnamäel; Uuemõisa to., Tumala u^und.; Wotstku to.,
Rõikal; Mustwees; Mõru to., Potikoha krundil; Kastre-Monnu Peratvallas. — 4. Tahetoa wallam. j.; Mõhma kula Mustjala to ; MaRõuges, Rõuge toallas. - 5. Haapsalus; Pala w Pollum. Seltsi plat
sil; Saaluse wallam. j.; Melise to.; Salla to.; Eltsttoere to., ^gatoe^e^.,
Haaslawa to., Tuigo as.; Kuigatsi piimaühis. j.; Eltoas. — 6 Tapal;
Järtoakandi wallam. j.; Risti aletoik.; Wai^ka aleto. —■ 78oI)Uluito
2 p.; Põlwa kiriku j.; Kogula to., Kaubil; Jogetoal. — 8. Kõnnu to.,
Walaejõel; Pärnus. — 9. Uue-Antsla wallam. j.; Häädemeeste!; Kernu
to., IdiHa p y Koigi to. — 10. Põtsamaal; Rõngus; Wcma-Roosna
wallam. y Kuitoajõe wallam. j.; Weriora to., Wrluste kulas. — 11.
Valmisriideid ja kiiret tellimiste täitmist
leiate alati ajakohases headuses
ja hinnas
M. F. Furmansky
valmisriiete ärist Tärtus, Aleksandri t. ~7
30
Petseris; Wana-Kuuste Reola nt.; Misso wallam. j. — 12. Oisu jaa
ma j., Kaarli w.; Kudina to., Maarja-Magdaleena alewikus; Antslas.
— 13. Mõrus. — 14. Holstre wallam. j.; Karilatsi to., Ala-Jaani t.;
Puka alewikus; Kallastel. — 15. Kuresaares; Soosaare wallas; Ahja
Läänistel. — 16. Paides. — 18. Samaste kirikukõrtsi j. — 20. Misso
wallam. j.; Kaarma Suure wallam. j. 10 p. — 22. Mõõpsus. — 23.
Malgas; Pärsamaa to., Mätjal. — 25. Koerus; Ahja to., Läänistel. —
29. Suure-Kambja asunduses. — 31. Petseris.
Juuni. 1. Rasina to.; Kärgula to., Sulbil. — 2. Türil. — 5.
Wiljandis 2 p.; Paatsalu to. Watlal. — 8. Raplas; Koiola to., Himmaste külas. — 9. Antslas. — 10. Hageri kiriku j.; Tamsalus; Nõmküla ro.; Kärdla alewikus; Kasepää wallam. j. — 11. Kose aleto. 12. Eltoas; Paides. — 14. Wastse-Kuuste to., Lootwina m. — 15. Mustla
aletois; Märjamaa to.; Laius-Tähktoere wallam. j.; Otepää aletois;
Kallaste aletois. — 16. Tapal; Mana-Roosa to., Marstul. — 18. Kei
las; Jõgetoal; Räpinas. — 19. Kilingi-Nõmmel; Wärska aletois;
Järtoa-Jaanis. — 20. Põltsamaal; Musttoees 2 p.; Patküla to., Pika
sillal; Misso wallamaja j.; Nissi alewikus; Wihula wallam. j.; Puh
jas. — 21. Mõrus; Simunas. — 25. Petseris. — 26. Wiljandis 2 p.;
Piirsalu-Ristil; Laiksaare to., Urissaares; Keinas. — 27. Raktoeres
2 p. — 28. Kõrgesaares. — 29. Lihulas.
Juuli. 1. Malgas; Haapsalus. — 3. Paides; Pärnus; Pala
muse to., Wiitna kõrtsi j. 2 p. — 4. Tartus; Antslas. — 8. Taagepera
wallam. j. — 10. Tartoastus; Eltoas. — 12. Wärska aleto. — 15.
Karksi-Nuias. — 18. Tõrtoas; Põltoas. — 20. Misso wallam j. —
23. Kuresaares 2 näd. — 24. Mõrus. — 27. Raktoeres 2 p.
August. 1. Kilingi-Nõmmes. — 3. Eltoas. — 6. Türil; Pärnus
3 näd. — 7. Holstre wallam. j. — 9. Kaarli wallam. j. — 10. Kure
saares; Esnas; Laatre to., Tsirgulinnas; Musttoees. — 12. Tõrtoas;
Wana-Wõidu wallam. j.; Tamsalus. — 15. Petseris; Tuhalaane toal*
lamaja j.; Koerus; Otepää aleto. — 16. Martna to. — 17. Põltsamaal;
Pukas. — 19. Wärskas. — 20. Walguta asund.; Misso wallam. j.;
Keilas. — 21. Kallastel 2 p. — 23. Malgas; Tõstamaal. --- 24. Tapal;
Puiatu asund. — 25. Nartoa-Jõesuus 2 p.; Mustla aletois; Uue*
Korralik riietus on igale inimesele väga tähtis, sellepärast
laske oma ülikond, kleidid jne. puhastada ja värvida auruvärvim se, keemilise ja kiirpressimise töökojas
Hof MarVs Method
Rüütli tän. 11.
mille järele iga kantud riie omab uue ia viisaka ilme. Kohapeal
pressimiseks, mis toimub 15 minuti jooksul, eri ooteruum.
Töö kiire ja korralik.
Hinnad mõõdukad
31
Wändras, Suurejöe aleto.; Lohusuus. — 26. Mõrus; Paides; MõisaMas — 28. Taewere Kaansoos; Orajõe Kablis. — 29. Rakweres 2 p.
_ 30. Antslas. — 31. Helme asunduses; Häädemeestel.
September. 1. Suure-Köpu w.; Kaarma-Suuremõisa j.: NW
alewikus; Kuigatsi piimaühis. j. — 2. Suure-Jaams. -- 3. Maheru
alew., Karula w.; Eelistes. - 4. Laanemetsa to, Kõrkkülas. — 5 9B Ir
jandis 2 p.; Wana-Roosa to., Warstul; Otepää alewrs. — 6. Wastsemõiia tvallamaja i; Meeri tv, Mastse-Nõos. — 7. Hummulr tooel*
Nõmmküla tv., Tamsalus; Leisil. — 8. Kihelkonnas; Illuka to, Kure
mäel' Elwas — 9. Mõru E. Pöllum. Seltsi krundil. — 10. Olustwerc
jaama j; Kärstna asund.; Puhjas; Krabi wallam. j.; Kilingi-Nõmmes:
Lama- mb. icenJja j. SeSora to., miuZtt fiitaf; Mutittocte ata.
dus.; Kastre-Wõnnu Periwallas. - 11. Lelle-Hnukonnus. - 12. Tü
ril; Laewa end. kõrtsi j.; Maasi to., Tagawerel; Loodi kõrtsi j.
13
Malgas; Soosaare to., Kolga-Jaanrs; Jstakul 2 p. " ^^Zalllistel. 15 Jõgetoal; Tammistes, Taalr to.; Abja-Paluojal, Kohila toall^maja j; Saulepi to., Warblas; Sipa toallas; Ahza toallas; Laanrstel:
Jõgetveste asund, Orajõe Iklas. - 16. Tapal; Rõngus. - 17-Uusna
mõrsas; Räpina wallam. j. 2 P - 18. Kaarepere to. end. Pcharwe
kõrtsi j.; Sangaste kirikuk. y, Alatoere tvallarm j, — /O. Musttoees,
Kergu aletois; Koguka to., Kallikülas. - 20 Paistu alewrs; Morsiku
to., Rõikal; Kärgula to., Sulbil; Misso wallam. y Kitor-Migalas;
Emmastes; Alliku to., Oisu-Mäljaotsal.
21. Rõuge to., Ala-Rõuges,
Pärsama to., Wõlupe kõrtsi j.; Wahastus; Tahetoa wallam. I-; Laik
saare to., Urissaares; Järtoa-Jaanis. — 23. Tartus; Pardes; Surgatoere asund.; Järtoakandi wallam. j.; Keinas; Holdre asund, Helme
kihelk.; Audru wallam. j. — 24. Mõrus; Kirblas. — 25. Mana-Surslepa wallam. j.; Antslas; Kose alewikus; Paatsalu to.,,Matkas; Maasi
to , Liiqalasmal; Wana-Wõidu Oiul; Loona wallam. ^.; Hallrngu to,
Jakobi aletoik. — 26. Tallinnas 3 p.; Taeblas; Alatskitorl; Puurmani
asund.; Pööratveres; Kunda aletois 2 p. — 27.
koormas; Poltva
kiriku j.; Koigi toallas. — 28. Kuresaares; Toris; Põltsamaal — 29.
Haapsalus; KirepiZ; Wara to. end. Matjamaa kõrtsi j.; Warbola to.,
Kuratoa poe j.; Karksi-Nuias; Kuimetsa wallam. lähedal; Roela to.
kõrtsi j. 2 p.; Amblas; Kõrgesaare to,, Luidjal; Palmse to. Wirtna
kõrtsi juures 2 p.; Wasalemmas. — 30. Haanja to. asund.; Lesti to.,
Metskülas.
Oktoober. 1. Petseris; Nasinal; Kolga to., Liitval; Kehtna tv.,
Keatval; Waikna tv., Päril; Oru tv., Linnamäel; Tudolinnas 2 p.;
Uuemõisa tv., Letvalas 2 p.; Kärdla aletois; Krüüdnerr tv. Maarrsiel;
Tsooru as.; Elisttvere tv., Jgatveres; Wana-Kuuste as. — 2. Nartoas
2 p; Pärnus; Nabala asund.; Märjamaal. — 3. Katvastu-Koosal;
Wändras; Pihtla tv., hobupostijaama j.; Tõrtvas; ,, Kambja w. end.
Liitva kõrtsi j. — 4. Rakweres 2 p.; Paldiskis; Pardla to., Lutrkul,
Rõuge to., end. Sänna kõrtsi j.; Kuitoajõe wallam. j.; Kallastel. —
5. Lihulas; Eltvas; Ollepa jaama j.; Kasepää wallam. j.; Mõru to.
Poti koha krundil. — 6. Kudina Maarja-Magdaleena alewikus; Mana-
32
Laitsna wallam. j.; Jõhwis 2 p.; Kaarma-Suuremõisa j. — 7. Wiljandis 2 p.; Hageri kiriku j.; Wõhma külas Mustjala wallas; Lum
mava wallas; Taeblas. — 8. Tapal; Waimastwere wallam. j.; Pukas;
Welise w.; Mustjala m. j. 2 p.; Koiola to., Himmaste !.; Walgjärwe
w., Saberna as. — 9. Albu w. j.; Jõgewal. — 10. Malgas; Jmawere to., Paial; Lohusuus 2 p.; Kõnnu w., Walgejõel; Lüganuse kiriku
j.; Sutlepa w. Aulepas; Suuremõisa w. — 11. Riidaja asund. j.;
Torgu wallam. j. — 12. Tartus; Keilas; Wastseliina wallam. j.;
Meltsa to., Keblastes; Leisil 3 P.; Roela to., kõrtsi j. — 13. Salla w.;
Kärla turuplatsil. — 14. Mõrus; M.-Tännassilma wallam. j.; Erastwere w., Kanep: alewikus; Kilingi-Nõmmel; Rannus; Awinurmes;
Säru wallam. j.; Raplas. — 16. Wastse-Kuuste as.; Karula kiriku j.;
Muhu Suure w. magasiaida j.; L.-Täykwere wallamaja j. — 17. Ote
pääl 2 p.; Anija wallam. lähedal; Koloweres 2 p.; Rakkes. — 18. Kuresaares; Suure-Jaanis; Roela asunduses; Wõõpsus; Antslas; Em
mastes; Wäike-Maarjas. — 19. Tarwastu asund.; Rogosi wallam. j.;
Põlgaste to., Puskarus; Jõelehtme kiriku j.; Wäike-Kolkja külas, Perpsiäärses wallas. — 20. Põltsamaal; Misso wallam. j.; Wana-Roosa
wallam. j.; Uue-Antsla wallam. j.; Kölleste to., end. Tille kõrtsi j.;
Nulus; Koerus; Laimjala wallam. j.; Tabiweres (Moldis); Koogna
wallam. j. — 21. Haapsalus; Kastre-Mõnnus; Saaluse wallam. j.;
Mihterpalu to., Puunal; Taewere to., Kaansoos. — 22. Kärgula to.,
Sulbil; Kodijärwe wallam. j. — 23. Kõo asund.; Raadi to., Masulas;
Mooste to.; Kloostri to., Kasepere p. j.; Mustwees. — 24. Tsirgulinna
alew., Laatre to.; Haaslawa to., Tuigo asund. — 25. Leebiku to., Pika
silla Mangu talus; Ellamaal; Maasi to., Rannakülas; Esnas; Menetocre kaubatarw. ühingu poe j.; Katoastu asund. — 27. Saare to. kõrtsi
j.; Paastoere to., Laektoeres 2 p. — 28. Mõrus; Puurmani to., Pikanurmel; Krüüdneri to., Pusu kõrtsi j.; Misso wallam. j.; Loosi to.,
Lindoras; Järtoa-Jaanis; Taagepera „Ala" aletoik.. Taali to., SindiLodjas. — 29. Torma to., Lullikatku 1; Abja to., Kärsal. — 30. Nehatu
to. Liitoakandil. — 31. Mõniste wallam. j.
Nowember. 1. Harku to., Mäe öömaja j.; Miru-Jakobis 2 p.;
Pärsama to., Mätjakülas; Maitoaras; Mesneri wallam. j. — 2. Pai
des; Kodatoeres; Laiuse to., Mõra m.; Uue-Wändra Suurejõel. — 3.
Tapal. — 4. Tõrtoas: Nissi alewikus; Tamsalus Einmanni to. —
5. Kambja to., Suure-Kambja asund.; Antslas. — 6. Kaarepere to.,
Aruküla kiriku j.; Rõuge to. end. Ala kõrtsi j. — 7. Malgas; Eltoas;
Kölleste to., Krootuse asund.; Kogula to., Kaubis. — 8. Palitoeres;
Mõru E. Põllum. Seltsi krundil. — 10. Jõgewal; Saue to., Arudewahel; Leisil; Tõstamaal. — 11. Wiljandis 2 p.; Mõrus. — 12. Kuresaares; Karlatsi to., Ala-Jaani 1; Triigi to., Ardu külas; SuureLähtrus; Kallaste alewis. — 14. Tartus; Kärus. — 15. Põltsamaal;
Uuemõisa to., Tumala asund. — 17. Kernu to., Haiba poe j. — 19.
Pärnus 2 p. — 20. Pindi to., Leetoil; Misso wallam. j.; Kuusalu ale
wikus; Ristil; Atoanduse to. Simunas. — 21. Tamsalus, Nõmmküla
w. 2 p.; Otepää alewis. — 23. Paides; Mustwees. — 25. Türil; Raa-
33
siku wallam. i.; Mäetaguse w. Atsalama k. — 26. Walgjärwe to., Pollum. Seltsi platsil: Wõõpsus. — 27. Wiru-Nigulas 2 p.; Amblas. 28. Keilas. — 29. Wõrus. — 30. Wigalas.
Detsember.' 1. Abja-Paluosal. — 2. Saare postijaama j.; Juuru
alewikus. — 3. Malgas; Tapal; Iisaku to., Alajõel; Räpinas. —
5 Rakweres 2 p.; Haapsalus. — 6. Mihula wallam. }. — 7. Kallastel
2 P; Jõhwis 2 P. — 8. Miljandis 2 p.; Lelle to., Hnekonnus. — 9.
Albu to, Arawete k.; Märska alewis. — 10. Sadalas, L.-Tähkwere w.;
Kilingi-Nõmmes; Jüri kiriku j.; Lääniste külas; Ahja w; Kemas;
Kasepää wallam. j. — 11. Narwas 2 p. — 12. Tõrwas; Wandra alewrs;
Paluperas; Järwa-Jaams; Kloostri w., Kasepere poe j. 13^ Tartus;
Põltsamaal; Kõrgesaare wallas. — 14. Antslas, Wasknarwas; Nma kulas,
Peipsiäärses w.; Koerus. — 15. Jõgewal; Kohila wallam. j.; Kardlas.
— 16 Mõrus; Nissil; Otepääl; Türil. — 17. Mooste w., end. Kaukst
kõrtsi j.; Raplas. — 18. Pärnus; Paides; Ellamaal; Krüüdnerr w.,
Sulaoja kõrtsi j.; Põlwas. — 19. Lehtses; Elwas; Mõisakülas. —
20. Wõõpsus; Misso wallam. j.; Märjamaal. — 21. Kuresaares. —
22. Mustwees 2 p. — 28. Malgas; Kawastu w., Marujas.
Kodumaa värvitaimede korjamisest.
Taime värvidega lõnga ja villu värvides saame ilusaia,
püsivaid, sulavaid ja vähe ning ühtlaselt pleekuvaid värvi
toone. Õige värvitooni saamisel on väga tähtis värviitaimede korjamise aeg ja nendega ümberkäimine.
TAIMED tuleb korjata täiesti väljaarenenutena, kuid
siiski peavad nad olema küllalt mahlased. Kui tahetakse
värvida tooreste taimedega, võib hoida neid mõni päev lah
tiselt varjulises kohas või keldris, aga mitte hunnikus, kus
taimed muutuvad mustaks ja kaotavad palju värviaiinet.
Värvitaimed, mis kogutakse talveks, tuleb kuivatada kii
resti varjulises., tuulises kohas, näiteks lakas, pööningul
või kuskil esikus, aga mitte kunagi päikese käes. Samuti
ei või taimi liig suure hulgana kuhjata üksteise pääle ega
panna hoiukohta enne kui nad on täiesti kuivad. Alal
hoida kuivatatud taimi võib õhukesest marlist või riidest
kotis Õhulises, kuivas kohas.
Värvitaimedest korjatakse juunis; nõgesed, paiselehed, sookaelad, kollase madara juured, oblikad, mustasõstra
3
34
ja roosi lehed, koeraputked, berberitsi (paburitsa) ladvad
ja Õied. Hiljem korjatakse kanarbik ja samblad. Sügisel
korjatakse kartuli värsi, tammetõrusid.
PUUKOORED korjatakse siis, kui puu koor on lahti.
Koort ei sünni võtta alla 2—3 aasta vanuselt sammeldamata
okstelt.
Puukoort tarvitatakse värvimisel toorelt ja kuivata
tult. Kuivatatult annab koor tugevama ja punakama tooni
lise värvi. Toominga ja paakspuu koori on kõige parem
võtta aastastelt okstelt. Neid võib alal hoida kas kui
vatatult või lasta keldris hunnikus seista. Viimasel juhul
saadakse värvimisel tume pruuniikas-punane toon. Rauavitrioli juure lisamisel annavad puukoored hästi tumedaid,
pruunikaid, hallikaid ja musti toone.
Lepakoor annab kollakashallikadd toone. Paakspuu koorest saab pronkskollast, kui aga lõngad panna
peale värvimist kliima lehelisse, saab telliskivi-punast.
Pihlaka-koor annab kollakaspunakad toone. Õunapuukoor — tugevat punakaskollast. T oomingakoorest saab punakasko 1 Kaseid toone, kui aga tarvitada
ühes lehtede ja marjadega, annab ta kollakast ohe Kaid
toone. Kla s e k o o r (toht enne kõrvaldada) annab hallikaskollast värvi. Tammekoor aga enamasti halli ja
musta. Saar jälle oliivrobekaid ja kollakaid toone.
Haab — kollakaid ja punakaid .
LEHED korjatakse umbes jaanipäeva ajal. Lepaj a kaselehed annavad mitmesuguseid kollakaid toone.
Lehti tarvitatakse tooreist ja kuivatatult.
ÕIED korjatakse enne puhkemist, PUUKASVUD ja
KADAKAMARJAD umbes juuli alul, täiesti arenenult.
TAIMEDE JUURED kogutakse enne taimede õitse
mist, nagu taimed isegi.
SAMBLAD kogutakse peale vihma, mil nad kerge
mini eralduvad puude ja kivide küljest.
KUUSEKÄBID korjatakse kevadel, kui nad lume alt
välja tulevad. Korjatakse neid, mis katkimurdes osutu
vad seest punasteks.
35
VALMISRIIETE ÄRI
M. E. KATZ
TARTUS, ALEKSANDRI TÄNAV 5.
SOOVITAB ajakohaseid ja odavahinnalisi meeste- ja
naiste-valmisriideid, Materjal ja töö eeskujulik. Telli
mist täidetakse kiirelt ja korralikult. :: :: :: ::
Kas Teie
ajakirja
tunnete
juba kodumajanduse
ja kodukultuuri
..TALUPERENAINE",
mida loevad kümned tuhanded eesti naised kogu maailmas.
Toimetus ja talitus : Tartus, Peeter Põllu 5.
Telefon 9-37.
Saares vali huis
Tartus, Aleksandri tän. 10
Põllutööriistade tööstus
ALBERT LOOKE
Tartus. Filosoofi tän. nr. 25
soovitab põllumeestele oma tööstuses valmistatud
künniatru, adraosi, tsik-tsak ja seemendamise äkkeid.
Tööstuses parandatakse kõiksugu põllutööriistu.
36
Moodsaim, täielikum ja odavam I järgu
juuksetööstuseäri
härradele, daamidele ja teatritele
Tartus, üllflmS tän. Z, telefon 6~S0.
Lp. härradele ja daamidele üliõpilastele on minu
äris matrikli esitamisel
10—15 nrets. hinnaalandus
Ainukesed originaal Grieser kestvad aurulokid
Tartus, täiesti ilma elektrita, eht Grieser kemi
kaalid ja kauaaegne praktika kindlustavad töö
võistlemata häädust. Loomutruude lokkide, suurte
rullide, kestvus garanteeritakse 8—10 kuuks.
E. LÜÜ&EP,
dipl. juuksetööstuse meister.
SADULSEPA
JA POLSTERMÖÖBLI TÖÖSTUS
JOH. BUSCH
TARTUS , ELISABETI TÄN. 17
KAUPLUS ALEKSANDRI TÄN. 12
—
ASUTATUD
1894. AASTAL
LAOS SAADAVAL: kõiksugu reisitarbeasjad, rahataskud, aktimapid, moodsad
naisterahva käekotid, koolilaste raamatu
hoidjad, traksid, vööd jne. — Tellim istel valmistatakse korralikult kõik'
sugu naha-, polster- ja dekoratsioonitöid
LAOS SAADAVAL MODERN DIIVANEID, TOOLE, JÕHV-,
KARVA- JA MEREHEINA MADRATSEID JNE. =====
37
EESTI VALMISRIIETE &
TELLIM1SÄRI
A.VALDSON
TARTUS, ALEKSANDRI TÄN. 1, TELEFON 12-66.
Osakond Petseris, Turuplats 12, tel. 1-13.
Sügise ja talvehooajaks suures valikus moodsaid naiste
ja meeste üliriideid, ülikondi jne.
HINNAD ÕIGLASED.
Äntsov
Rüütli iän. 12, Tartus
1IIIIIIIIIIHNIII1IIIBIIII1IIIIII1I1IIIIIIIIIIIUIIIIUIIII
kõneir. 10-48.
38
meevurre,
suitsulõõtse,
näokaitsevõrke,
vahasulatamisvanne,
aiapritse jne.
Soovitab odavate hindadega
JAAN OTSA TÖÖSTUS
Tartus, Giidi t. 11, tel. 6-74.
lCiüCüluuÖjlöXiulö355liXXX)luudB
39
Alati
y
saadaval
PAGAR!*
&
maitserikkad
KON DIITR1ÄRI
Aug. Univer
TARTUS.
Rüütli tän. 16.
Telel. 10-69
>1
tordid,
koosid,
küpsised,
kohvlsalad.
pirukad jne.
Tellimised täidetakse kiirelt ja korralikult.
Rüütli tän. 16.
Telefon 10-69.
Augult Univer.
J. REBANE
TARTU, LAO T. 2-a
valmistab: auto- ja vankrivedrusi, vedruäkke ja kultivaatori piisid, kõik
sugu spiraal- ja muid vedrusid.
Aiatööriistu : labidaid, mullaharke, reha
sid, kõplaid, oksa- ja tarakääre, taravõrgu ku
dumise masinaid, käsikul tivaatoreid.
Mitut
tüüpi pritse: viljapuude, põõsaste ja taimede
pritsimiseks.
Viljapuupritsid on Tartu Ülikooli Entomoloogia katsejaama poolt kont
rollitud ja selekohase tunnistusega varustatud.
Meie jalanõud on ele
JA VASTUPIDA
VAD, SELLEPÄRAST SOOVI
TAN IGAL AKADEEMILISEL
KODANIKUL NEID KANDA.
gantsed
K.MWSEH’1
JALANÕUDETÖÖSTUS
TARTUS, RIIA 18, TEL. 12-85.
41
Viljapuud ja marjapõõsad.
I
ÕUNAPUUD.
A. Suvesordid : 1. Valge klaarõun. 2. Suislepa3. Krügeri tuiõun. 4. Tallinna pirnõun.
B. S ü g i s e s o r d i d :
1. Sügisejoonik.
2. Borowinka. 3. Liivi kuldrenett. 4. Kronseli läbipaistev. 5.
Treboux seemik.
C. Tali sordid: 1. Antonovka. 2. Tartu roosoun. 3. Tšernogus. 4. Paide talirenett. 5. Liivi Borsdorf (Sibulaõun). 6. Leedu peping.
Õun.
II
PIRNIPUUD.
1. Punane sügisebergamott (külmakindel). 2. Seem
ne tu (Bessemjänlka), külmakindel. 3. TervishoiunÕuniku
võipirn (meie parim pirn). 4. Liivi roheline vÕipirn.
III
PLOOMIPUUD.
1. Emma Leppermann (varajane ja kaunis külmakin
del). 2. Wangenheim’s Frühzwetsche (tugevakasvuline ja
kaunis külmakindel). 3. Liivi kollane munaploom (kül
makindel).
IV
A. Punased:
1. WinhanVs
Industry
(Rote
Triumphbeere). 2. Roaring Lion (Rote Preisbeere). 3.
Maihertsog (May Duke).
B. Rohelised : 1. Green Willow (Grüne Flaschenbeere). 2. Katiharina Ohlenburg. 3. Lady Delamere.
C. Kollased : 1. Fmheste Gelbe (väga varajane,
karvane). 2. Triumphant (Gelbe Triumphbeere), sile,
viljarikas. 3. Macheraudh,i seemik.
D. Valged : 1. Wbitesmith (Weisse Triumph
beere). 2. Shannon (Weisse Volltiragende). 3. Kolumbus.
E. Väikeviljalised jahukast ejk ind.lad:
1. Houghton Seedling. 2. Lepaan valio. 3. Pellervo.
VI SÕSTRAD.
A. Punased: 1. Hollandi punane. 2. Rheinland.
3. Heros.
B. Valged : 1. Jüterbogi valge. 2. Versali valge.
3. Inglise valge.
C. Mustad : 1. Boskoopi hiiglane (Rosenthali pikakobaraline). 2. Koljat (Goliath). 3. Bangup.
1. Preussen.
VII VABARNAD.
2. Lloyd-George. 3. Marlborough.
VIII MAASIKAD.
A. Varajased: 1. Deutsch-Evern.
B. K e s km ised : 1. Võitja (Sieger). 2. Punane
elevant.
C. Hilised:
1. Ülem-Sileesia
(Oberschlesien).
2. Lepoldshairi hiline. 3. Jucunda.
D. Punasel ih alised
keed isemar jad :
1. Ernst Preuss. 2. Piinitz.
43
Paremad põllutaimede sordid.
Rukis. Sangaste, Jõgeva 1 ja 2 ning Jaanimkis.
Talinisu. Sangaste ja Kuusiku 75.
Suvinisu. Kitchener, Diamant, Janetzki varane
ja Rudin.
Oder. a) kabet ah u 1 i n e : Danubia, Jõgeva 453
ja Kuld.
b) neljatahuline: Rathlefi, Jõgeva ja
Heine.
Kaer. Pööriskaer: Dippe Überwinder, Svalöfi kuninga, Kuldviihm.il, Kehra Saagirikas,
Kehra Varane ja Kehra Tangukaer.
b) Lipu kaer:
Ratlhlefi
valgeteraline,
Jõgeva Roostekindlam, Dr. Eisenschmidti.
Kartul, a) Varajased: Varasem kollane, Yorgi
hertsog (ainult aias ja heas mullas), Odenwaldi sinine.
b) Söögi- ja väljaveo sordid: Majestic ja Kalev.
c) Hilisemad
söögi-,
vabriku
ni n g väljaveo sordid: Parnassia, Hero (savikad, Topaas) ja Kungla (söögikartul).
Peedid. Eckendorfi kollane.
Köögiviljataimede kastmisest.
Köögiviljaaias on suvel suuremaid muresid taimede
kastmine, milleks kulub palju aega ja vett, sest meie kesk
suvel ei ole küllaldaselt sademeid köögiviljataimede kas
vuks.
Et kastmine annaks paremaid tagajärgi, peab silmas
pidama järgmist:
44
1. Kasta tuleb alati Õhusooja veega, mitte kunagi
kiülma kaevuveega.
2. Kasta tuleb alati õhtul peale päikese loojaminekut
või hommikul vara. Õhtul on soovitavam. Vilu ja pilves
ilmaga võib kasta kogu päeva kestel.
3. Kastmisel tuleb anda taimele niipalju vett, et see
tungiks 10—15 sm. sügavuseni: vähematele taimedele 1—3
liitrit taime kohta, suurematele, nagu kõrvits, tomat,
10—20 liitrit taime kohta. Peale niisugust tugevat kast
mist tuleb maapind järgmisel hommikul kohendada. Sar
nast kastmist pole tarvis korrata sagedamini kui iga 5—9
päeva järele.
4. Sage ja pääliskaudne kastmine toob ainult kahju,
sest edendab mulla päälispinna paatumist.
Kastmise hõlbustamiseks on soovitav taimi külida või
istutada madalasse vakku (nagu kurgid), või siis peale
taimede tärkamist mullas kolmnurkse kÕblaga teha ridade
vahele vaokesed, kuhu sisse valades vesi laiali ei valgu.
Kuidas kasvatada kurke ja kindlustada
rohket saaki.
Hapukurk salatina lõunalaual on perenaise uhkus,
sest kurk oma hapetega ja mahlakusega aitab palju tõsta
toidu isuäratavust ja maitset. Neid perenaist, kellel oleks
talvel, eriti peale jõulu, veel kurke, on vähe, olgugi et
igal kevadel külitakse kurke ja suvel nende eest hoolitse
takse. Kurgid ei taha meil hästi kasvada, sest nad on
nõudlikud päikese ja ilmastiku suhtes.
Siiski hea tahtega ja mõningaid erinõudeid silmas
pidades võime kurke igal suvel oma tarbeks kasvatada.
Kurgikasvatamisel tuleb silmas pidada järgmisi asja
olusid :
1) Kurgi kasvatamise koht olgu võimalikult vastu
päikest ja tuulte eest varjatud (lõunapoolsete hoonete sei-
45
naääred), peenarde siht lõunast põhja. Parimaks maaks
on huumusrikas aiamaa.
2) Peenrad valmistada ühe rea kurkide jaoks. Peenra
põhja kaevata labida laiuselt ja sügavuselt kraavikene,
milline täita 6—9 päeva enne kurkide istutamist värske
hobusesõnnikuga ja kinni tallata. Peenra kõrgus 25—30
sm. Liivamaas madalam, kus puudub ka eriline tarve sõn
niku alla panemise järele. Raskematel muldadel on aga
sõnnik tingimata tarvilik. Peenra laius vahest vaheni
50—70 sm. Peenra peal 5—7 sm. sügavune vaokene, kuhu
kurgid istutada.
3) Kurgi seemned külida juuni lõpul või juuli alul
soojas ruumis (15°—25° C) kohedasse aiamulda. Kohe
ülestõusmisel asetada nad kastiga aknale, või sooja ilmaga
Õue, öösel tuppa tagasi tuua. Kui idulehed juba täiesti
rohelised, 3—5 päeva peale ülestõusmist ja taimed väljaõhuga harjutatud, tulevad taimed õhtu hilja võimalikult
suurema mullaga peenrale istutada 15—25 sm. vahedega
üksteisest. Peale istutamist tublisti (1 liiter iga taime
kohta) Õhusooja veega kasta.
4) Kui taimed juba juurdunud (4—6 päeva peale is
tutamist) kasta neid virtsaveega (virts lahjendada 1:3
vastu veega), millele võimaluse korral lisada üks peotäis
superfosfaati iga pangi kohta. (Värskelt valmistatud virts
lehma väljaheiteist tuleb lasta seista 3—4 päeva enne kast
mist). Virtsaveega võib iga 2—4 päeva tagant kasta kuni
kurgid Õitsema hakkavad, mil kastmine tuleb lõpetada.
5) Peenra päälispind tuleb päeval peale kastmist ko
hendada ja umbrohi hävitada, et maapind ei paatuks.
6) Õitsmise ja viljakandmise ajal ainult siis kurke
Õhusooja veega kasta, kui muld läheb liiga kuivaks ja
kurgi lehe servad tõmbuvad kollakaks.
7) Vili kogumisel ära lõigata (mitte tõmmata ega nä
pistada) täiesti rohelisena, et mitte kurnata värsi.
v a1mistab:
AUG. PUUSEPP,
Saadjärve v., Koogi, tel. Voldi 3-a.
K;
Lõige vanem ja täielikum jalanõude kiirparandus ja uute
tööstus on „JALATS" Tartus, Tähe ja Riia tn. nurgal. Asut. 1923.
Tallutab saapad poole tunniga. Kasulik maainimestele : linnatulles
annate sisse — kojuminnes saate kätte. Kallosside parandus, tõmbelukkude ette panek. Viltidele nahkade ümber panek. Tehakse
häid uusi säärsaapaid. Hinnad asja ja ajakohased. Kõikide tööde
eest vastutus!
Tööstust juhatab kingseppmeister, (omanik ise)
T
EST1 KARUSNAHKADE TÖÖSTUS
TARTUS, TURU TÄN. 26.
TELEFON
7-32,
6-92.
O
IGASUGUSTE KARUSNAHKADE par
kimine, värvimine, pleekimine ning vavananenud nahkade uuendamine.
® LAMBANAHKADE parkimine valgeks,
mustaks, kollaseks j. n. e. ning ümber
töötamine kraenahkadeks.
G LAOS alati saadaval kõige rikkalikumas
valikus mantli-, jaki-, krae-jateised nahad.
® OSTETAKSE suurel ja väiksel arvul
igasugu karusnahku.
NÄITUSTEL KÕRGEMAD AUHINNAD — GRAND PRIX.
,Postimehe" trükk, Tärtus.
Kes soovib odavasti ja hästi
omada kõrges headuses riidekaupa, see läheb riidekauplusse
RAHVA KASU
ja ostab
valikus:
sealt
maitserikkas
siidi-, sameti- ja villast
kleidi riiet
moodsais mustreis ja värves
plüüsi, villast-ja siidiriiet
mantliteks
ja neile sobivat voodririiet,
karusnahku
ihu-,
laua-
ja
voodi
pesuriiet
boi, tüll, pikee ja tikitud
voodivaibad
akna eesriided
TARTUS,
POE TÄN.
7
härrade ja daamide
vihmavarjud,
suurrätid, kangalõim
ja kõiksugu muud riidekaupa
esimese
„UNIVERSAAL“
Tartus, Kalda ja Raekoja t. nurk 1/2, tel. 4-77.
Raadio aparaatide ehitus, ümberehitus ja parandus, raadio ja
signalisatsiooni sisseseadmine. — Akumulaatorite laadimine
ja korrastamine. — Igasuguste elektriaparaatide parandus.
Töötab vilunud eriteadlaste juhtimisel. — Odavad hinnad !
13
,."RESTORAAN
SEGERLIN
TARTUS, TEL. 5-12.
Iga pühapäev rootsi laud, mugavad kabinetid ja
muusika.
3
Jalanõude ja reisitarvete kauplus
R. HANSEN
Tartus, Kaubahoov nr. 1.
Soovitab rikkalikus valikus igasuguseid ja igale hoo
ajale vastavaid naiste, meeste ja laste jalanõusid.
Botikuid ja kalosse parimatelt firmadelt.
Talvehooajaks vilte.
Täielikust reisitarvete osakonnast:
kohvreid, naister. käekotte, portfelle, koolimappe j. n. e.
Enamostetav
tualettseep —
meeldiva püsiva
lõhnaga
PROOVIGE JA OTSUSTAGE
Palmõliseep
"VERONIKA"
4
Kõige täielikum, valikurikkam ja soodsam
jahi" i a lasketarvete,
elekrtmaterjalide jne. jne. ostukoht on
Vidrik Särg'i, Tartus, Promenadi 2, tel. 71
1
suuremas ja täielikumas importäris
MÜÜK SUUREL JÄ VÄIKESEL ARVUL.
Mi tunne mina oma looma üle muret, sest
Tartus Lonkides peatun alati sissesoiduhooLvis
„Pariis“. Parina t. 10. tel. 4=39.
Samuti teen ka kõik omad sisseostud samas asumast
O. Ltamber'i talurahÄskauplufest,
kus odamad hinnad ta korralik teenimine.
IGASUGUSEID MATUSETARBEID
nagu : puusärke, riste, pärge jne. leiate
suures valikus ja ajakohaste odavate hindadega
. LINNU puusargiarisi
RAEKOJA TÄNAV 2
Samas võetakse vastu ristisiltide graveerimistöid
Maja- ja köögitarvete ning lampide
SPETSIAALARI
A/s. D. MIRVITZ JA POJAD
TARTUS, RAEKOJA 6.
White Horse Whisky
DAAMIDE
HÄRRADE
juufiseföosfus
KATV EBER
TARTUS, ROOSI 39. TELERON 8-18
Osakond daami
dele ja härradele
Kestvad lokid, 1934. a. mudel „Vello“ ja
teistel aparaatidel, alates kr. 3.— soeng.
Töötoas töötavad
Üliõpilased alati
vilunud jõud.
teretulemast!
7
8
"ORPATS
MOODNE, VASTU- |
PIDAV JA HINNAVÄÄRNE MÖÖBEL
MÖÖBLIÄR1 JA MEHAA
NILINE MÖÖBLITÖÖSTUS
TABTUS
ASUTATUD 1893 AASTAL
ÄRI: GUSTAV-ADOLFI TÄN. 15,
TELEFON 1-28
TÖÖSTUS: ELISABET! TÄN. 22,
TELEFON 2-58
RESTORAN
„ROOM“
RIKKALIK
ROOTSI LAUD
IGA PÄEV KL. 11—3 P. L.
3 75 SENTI
TARTUS, SUURTURG 7,
TELEFON 7-78.
9
Jo ADAMTAU
=^=^
TIPU. TANTSUÕPETAJA
-■
Himmm
3
Tartus, Söögiturg (Lihaturg) 7.
Telefon 4-27.
Krupid. algajaile ja edasijõudnuile. — Stii 1iõp et u s.
Rahva- ja karakterta ntsud. — Eratunnid igal ajal.
Õppekava ajakohane. Uliopilasile kruppides suurem hinna
alandus. Kordamisõhtud igal piihap. kl. 9 õht. Õpetajaiks
ainult dipl. ja soliid õppejõud. — Iseõppimiseks ja korda
miseks ilmusid trükist: 1) Täielik moetäntsude õpetus.
14 tantsu täpsa kirjeid, ja 85 ilust, skeemi ja joonisega.
kr. 2.— ja 2) Tantsuõpetus 11. 1934—35. a. viimaste
uudistega. H. 65 senti. Saadaval J, Adamtau'lt ja ramatukauplusist.
Karusnaha ja miitsitööstus
ciKANGRO
Tartus,
Aleksandri
tän.
15.
Valmistan suve-, tali“ ja vormimütse, kasuka- ja kraenahku.
Korralik, kiire ja odav töö.
Rätsepatööstus
Valmistab
„Äiieiws”
igasuguseid rõivastustöid
oma kui ka tellija riidest
Kella aeg kalendris on Ida-Euroopa aeg, mis ka Eestis maksev.
Kalendris märgitud aeg on ainult Tartu kohta õige ja läheb teiste lin
nade kelladest järgmiselt lahku, mida tuleb märgitud arvudele igakord
juure lisada : Põltsamaal + 3 min., Viljandis + 5 min., Pärnus -f- 9 min..
Paides -j- 5 min., Haapsalus + 13 min., Kuresaares + 17 min.
Aasta - ajad.
Kevade algab 21. märtsil
kell 3 18 p.
Suvi
,
22. juunil
10,38 e.
Sügis
,
24. septembril
1,38 e.
Talv
„22. detsembril »
8,37 p.
Varjutused 1935. a.
Sel aastal on 5 päikese- ja 2 kuuvarjutust : 1) Osaline päikese
varjutus 5. jaan. Ei ole meil näha. 2) Täielik kuuvarjutus 19. jaan,
Algus kell 5,03 p. 1., lõpp k. 6,30 p. 1. Eestis osaliselt näha. 3) Osaline päi
kesevarjutus 3. veebr. Ei ole meil näha. 4) Osaline päikesevarjutus
30. juunil. Ei ole meil näha. 5) Täielik kuuvarjutus 16. juulil. Algus
kl. 6,09 p. 1., lõpp kl. 7,50 p. 1. Eestis näha. 6) Osaline päikese
varjutus 30. juulil. Ei ole meil näha. 7) Ringkujuline päikesevarjutus
25. dets. Ei ole meil näha.
Pühad ja puhkepäevad.
Täielikud pühad, millal tööd ei tehta on järgmised: 1) Uus
aasta (1. jaanuar). 2) Kolmekuningapäev (6. jaan.). 3) Iseseisvusepäev
(24. veebr.). 4) Palvepäev (13. märts). 5) Suur Neljapäev (18, apr.).
6) Suur Reede (19. apr.). 7) Ülestõusmisepühad (21. ja 22. apr.).
8) 1. mai püha. 9) Taevaminemisepüha (30 mail). 10) Suvistepühad
(9. ja 10. juunil). 11) Võidupüha (23. juunil). 12) Jaanipäev (24. juunil).
13) Usupuhastuspüha (31. okt.). 14) Jõulupühad (25., 26. ja 27) dets.
Töö lõpetatakse kell 12 päeval:
1) Ülestõusmisepüha laup. (20. aprillil). 2) Suvistepüha laup. (8^
juunil.). 3) Võidupüha laup. (22. juunil). 4) Jõulu laup. (24. dets.) ja
5) Vanal aastal.
Vene isevalits. langus 1917.
Reede
Laup.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
V a s t1a p. O k. 4,40
Tuha p.
e. 1.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup
Pühap.
Esmasp.
Ta1i ha r ja p. J
Teisip.
Talvepäev [k.12,30 e. 1.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
G k. 7,31 e. 1.
Kolmap.
Kevade algus k. 3,18 p.l.
Neljap.
Reede
Laup.
Pühap.
Paastu-Maarja p.
Esmasp.
Teisip.
£ k. 10,51 p. 1.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
Pühap.
1e. 1.
Suve algus k. 10,38
Võidupüha £ k.
Jaanipäev [4,21 p. 1.
7. magaja p.
Peetripäev
D k. 9,45 p. 1.
& 19
07 20
21
22
23
5* 24
S 25
26
27
28
£ 29
30
31
1
2
3
W
4
W
5
C:
6
S
Ett 7
8
9
10
t^
11
12
C:
13
14
C
15
Q.
16
'— 17
30 p.
Märkus ed
Päike tõuseb:
1. juunil kell 3,18
11.
.
. 3,07
21.
„
. 3,05
Läheb looja :
1. juunil kell 9,04
11.
.
. 9,17
21.
.
. 9,24
m.
.
,
m.
.
.
Iil illil
nahatööstus
Kvistenthalis,
Telefon 110.
Soovitan võistlemata
hääduses ja hindadega
oma tööstuse saadusi,
mis ostjaskonnas laialdase poolehoiu on
võitnud.
Vabriku ladu
Kaubahoovis nr. 14,
telefon 15.
A. TRUMM & Ko
TALLINNAS: Veneturg, Kalevi maja 6,
Telefon 310-66.
Esmasp.
'
18
Päike tõuseb :
Teisip.
H e i n a-Maa r j a p.
19
Kolmap.
20
1. juulil kell 3,11 m.
Neljap.
= 21 IL
.
„ 3,22 ,
Reedea 22 21.
„, 3,40 ,
Laup.
23
Läheb looja :
Pühap. |
24
1. juulil kell 9,23 m.
Esmasp.
25
„
, 9,14 .
Teisip.
J k. 12,28 e. 1. 26 IL
„, 8,59 .
Kolmap.
7 venna p.
27 21.
Neljap.
‘
28
Reede
29
Laup. j__________________ 30
Naha-, saapa-, terasPühap. |1
kaupade ia hobuseEsmasp. ;2
riistade ladu
Teisip.
@ k. 7 e 1.
3
Kolmap.;4
Neljap. |5
Reede *
6
Laup. [7
Asutatud 1890. a.
Pühap.
Maarja-Magdaleena p.
8
Esmasp.
E k. 9,42 p. 1.
9 Tartus, Kaubahoov 23
Teisip.
10
Telefon 6-67
Kolmap
11
Neljap.
Jakobipäe v
12
Reede
13
Laup.
14 Austria vastutusega
vikatid
Pühap.
15
Esmasp.
16 „Austria Brilliant-teras“
Teisip.
01 evipäev
17
Ainuesindaja Eestis.
Kolmap.
H k. 11,32 e. 1.
18
NE
8. KOFRIN
▼
PÕLLUTÖÖRIISTADE
TÖÖRIISTADE, MASINATE
JA LAMPIDE ainuesindus Eestis.
Päike tõuseb:
1. oktoobril kell 6,16m.
11.
.
. 6,38 „
21.
„
. 7,01 „
Läheb looja:
1. oktoobril kell 5,51 m.
11.
,
, 5.23 „
21.
,
„ 4,56 .
Iil. Hitil
nahatööstus
Kvistenthaiis,
Telefon 110.
Soovitan võistlemata
hääduses ja hindadega
oma tööstuse saadusi.
mis ostjaskonnas laialdase poolehoiu on
võitnud.
Vabriku ladu
Kaubahoovis nr. 14>
telefon 15.
A. TRUMM & Ko.
III
TALLINNAS: Veneturg, Kalevi maja 6, tel. 310-6
TARTUS:
Päike tõuseb:
1. dets, kell 8,34 min.
11. »
. 8,50 ,
21. ,
, 9,01 ,
Läheb looja
1. dets, kell 3,30 min.
11.
. 3,23 .
21. „. 3,22 ,
15
16
17
18
A. TRUMM & Ko.
TALLINNAS:
Veneturg, Kal-evi maja 6,tel.310-66.
IITARTUS:
jj
Raekoja tänav nr. 7, telef. 13-03
VENE PÕLLUTÖÖRIISTADE
TÖÖRIISTADE, MASINATE JA LAMPIDE AINUESINDUS EESTIS.
23
Foto-atelyee
H. Riedel K H. Eggert
Tartu, Ülikooli 36
24
M. AUN’I
rätsepatööstus
TARTUS, RIIA TÄN. 23
Valmistab tellimiste peale
kõiksuguseid moodsaid
meesterahva rõivastus*
tõid. =-■■.
=
Tõõ tuntud headuses,
hinnad mõõdukad. --
Mööblitööstus
Hans Illisson
TARTUS, TÄHE TÄN. 22
VALMISTAB:
modern- ja stiilmööblit, kabinettgarnituure, moodsaid kušette, toole,
jõhv-, mereheina ja vedrumadratseid
TÖÖ EEST TÄIELIK VASTUTUS
25
Soovitame suures valikus,
parimas headuses
torte, kooke
ja kõiki teisi pagari- ning kondiitrisaadusi. Tellimised täidetakse kiiresti.
PAGARI- JA KONDIITRIÄRI
P. Potsep
Tartus, Ülikooli tän. 34
Telef. 12-79
OSKAR HEINE
klaverivabrik
Tartus, Karlova tän. 69, tel. 12-98.
Oma majas.
Soovitab kõrgeväärtuslisi
tiibklavereid ja pianiinosid.
SOOVIKORRAL
SOODSAD
MAKSUTINGIMUSED.
26
Kõige värskemaid kalakaupe:
silke, heeringaid, kilusid, Sporte jne. leiate
alati soodsate hindadega
Jakob Kippasto ärist
Kaubahoovis 22-a vastu Emajõge.
Alati saadaval kuulsad A. M. Andersoni
kilud, sprotid, skumbriad, silmud jne.
Kõik kaubad parematest firmadest.
Kiire läbimüük võimaldab kõrgeväärtuslist
kaupa anda.
Külastage ja teie veendutel
Valmiskleite, pesu,
moe ja pudukaupa
soovitab võistlemata odavate hindadega
puduäri J. MALIN
TARTUS, KIVISILLA JUURES.
VEOAUTO B-1O4
Võtab igasugust kaubavedu vastu. Elukoht :
Ülikooli 21/23 (vastu ülikooli), telefon 13-34.
A. PEDAJA.
27
Laadad.
Langeb laat laupäewa wõi pühapäewa peale, siis peetakse laata
järgmisel töö- wõi esmaspäewal.
Kuulaatu peetakse: Laura alewis iga kuu 10. ja 25. Päewal; Ir
boska jaama j., iga kuu 20. päewal; Rootowo wallamaja j. iga kuu 5.
päewal; Wana-Jrboska alewis iga kuu 4. ja 21. päewal; Obinitsas
iga kuu 8. Päewal; Petseris iga kuu 1. ja 15. päewal; iga kuu esimesel
kesknädalal loomade laat Orisaare alewikus.
Jaanuar. 7. Wõrus; Orgital, Haimre w. — 8. Tartus. —
10. Suure-Jaanis; Laatre W. Tsirgulinnas; Tamsalu jaama j.; Elwas. — 12. Antslas; Koerus. — 13. Jõgewal. — 14. Põltsamaal. —
15. Soosaare W.; Pärsama W., Wölupel; Otepää alewis. — 17. Mehikoormas; Mustla alewis; Mustwees; Koloweres; Paaswere W.; Laekweres. — 19. Wärska alewis. — 20. Kuresaares; Misso Wallam. j.;
Järwa-Jaanis. — 22. Türil; Jmawere W., Päia kõrtsi j. — 23. Wal
gas; Haapsalus; Rasina W., kõrtsi j. — 24. Paides; Jõelehtme kiriku
j. — 25. Wõõpsus. — 27. Esnas. — 28. Torma W., Lullikatku külas;
Keilas; Weltsa W. Keblastes. — 30. Nissis.
Weebruar. 1. Massu W., Kõmsil; Roela W., endise kõrtsi j. 2 p.;
Kallastel 2 p. — 2. Raplas; Kilingi-Nõmmel. — 3. Jõgewal; Maasi
W., Liigalasmas. — 4. Wõrus. — 5. Tõrwas. — 6. Narwas 2 p.;
Pärnus; Oru W., Linnamäel. — 8. Elwas; Raasiku wallam. j. —
9. Tapal; Saare postij. j. — 10. Rakweres 2 p.; Räpinas; Antslas;
Keinas; Ellamaal. — 11. Põltsamaal. — 14. Nõmküla W., Tamsalus;
Otepää alewis. — 15. Paldiskis; Pukas; Lähtrus; Leisil. — 16. Wiljandis 8 p. — 17. Tartus; Kernu W., Haiba poe j.; Albu ^., Arawete
k. — 18. Rakkes.— 19. Paides. — 20. Kuresaares; Misso wallam. j.;
Rawila W., Kose külas; Warbola W., Kurawa poe j. — 21. Walgas;
Muhu-Suure wallam. j. — 22. Mustwees. — 25. Wõrus 8 p.; Lihu
las. — 26. Wõõpsus; Illuka W., Kuremäel. — 28. Wiljandis 2 p.;
Maasi W., Tagawerel; Peipsiäärses Wallas Nina külas.
VALMISRIIETE TELLIMISÄRI
CMMDM TARTUS.
■ »UIWUWWW^ ALEKSANDRI TN. 9
Soovitab igasuguseid valmisriideid ja võetakse tellimisi vastu.
28
Märts. 1. Jögetval; Kehtna W., Keawal; Ristil; Kärdlas. —
2. Rutikwere asund.; Nabala asund. — 3. Jõhtvis 2 p.; Lehtses; Em
maste W., Koderna kiilas. — 4. Wõhmas; Peningi W., Kiwiloo kõrtsi j.
— 5. Kirolas; Kõrgesaare Luidjal; Salla W.; Leisi W., Metsakülas;
Alliku W., Oisu-Wäljaotsal; Eltvas. — 8. Põltsamaal; Laetva tv. end.
kõrtsi j.; Antslas; Iisakul 2 p.; Uuemõisa W., Tumalas 2 P. — 9. Ha
geri kiriku j.; Emmaste W., Wiru-Jaagupis 2 P. — 10. Haapsalus:
Pilisttveres; Puhjas; Mehikoormas; Paatsalu tv., Watlal; Tõrtvas. —
11. Tapal; Petseris. — 12. Wõrus; Wenetvere Kaubatarwitajate Ühi
suse poe j.; Hellamaa tv. end. teemaja j.; Amblas. — 13. Puurmanni
asund.; Triigi tv., Aksi külas. — 14. Waimasttveres; Kodijärtves; Jmawere tv., Käsukonnas; Mõisakülas; Mustjala Wallam. j. — 15. Raplas:
Suuremõisa tv. — 16. Rannu wallam. j.; Maasi W., Ranna külas. —
18. Sadalas, Laius-Tähktvere tv.; Kellastes 2 p.; Sangaste kiriku j.;
Keilas; Wiru-Nigula kiriku j.; Järwa-Jaanis. — 20. Türil; Kuresää
res; Awinurme wallam. j.; Pindi W., Leewil; Misso wallam. j.; Jüri
kiriku j.; Märjamaal; Awanduse W., Simunas. — 21. W.-Ulilas; Skarjatina Wallas. — 22. Albu wallamaja j. — 23. Walgas; Katvastu W.,
Warnja k.; Walgjärtve tv., põllum. seltsimaja j.; Wasknartva W., Leisi
aletvikus. — 24. Laiuse W., Mõra tn.; Paaswere W., Laekweres 2 p. —
25. Saadjärwe W., Woldi m. — 26. Krüüdneri tv., Wana-Pranglis;
Kärgula w., Sulbil; Wihterpalu W., Puunal; Wahastus. — 27. RakWeres 2 p.; Mustwees 2 p. — 28. Paides; Walguta m.; Kloostri W.,
Kasepere P. j.; Kaarma-Suure tv., Kellomäe kõrtsi j. 2 P.
Aprill. 1. Juurus. 2. Antslas; Põlgaste W., Puskarus; Iisaku
W., Alajõel; Saue tv. Arudewahel. — 5. Wäike-Kolkjas, Peipsiäärses
Wallas; Harku tv., Mäe öömaja j.; Järwa-Jaanis. — 6. Taeblas. —
7. Lümada Wallas. — 8. Kastre-Wõnnu W., end. Suitsu k. j.; Pärsama
w., Roopaku asunduses; Tamsalus. — 9. Eltvas. — 10. Põltsamaal;
Ellamaal; Loona wallam. j.; Kasepää tvallam. j. — 11. Wesneri Wallamaja j. — 12. Wõrus; Kolowere w., Jõgewal. — 13. Kärla turu
platsil; Torgu wallam. j. — 14. Wastse-Kuuste W., Koorawere kõrtsi j.;
Hummuli Soel; Peipsiääres, Nina külas. — 15. Saru wallam. j.; Kilu
W. Kuusalus; Kihelkonnas; Rakkes; Otepää alew.; Petseris; Tõsta
maal. — 16. Palitveres. — 17. Paides; Tapal; Karula kiriku j. —
29
18. Mustla alewis; Kiwi-Wigalas; Kogula W., Liiwa poe j.; Koeruse
Nehatu W., Liiwakandil. — 19. Rogosi W., Luutsniku asund.; KilingiNõmmes; Palmse W., Wiitna kõrtsi j.: Lüganuse kiriku j. — 20. Waiwaras; Kuresaares; Misso wallam. j.; Alawere wallam. j.; Lihulas;
Pritsu alewikus. — 21. Laanemetsa W., Koiküla as.; Wõru E. Põllum.
Seltsi platsil. — 23. Raadi W. end. Rojasilla kõrtsi j.; Keilas; Kuimetsa
wallamaja j.; Leisil; Wäike-Maarjas; Sõõrus. — 24. Wastseliina wal
lam. j.; Anchlas; Esnas; Roela asund. — 25. Tartus; Wiljandis 2 p.;
Kabala wallam. j.; Erastwere W., Kanepi alewikus; Peri w.; Märja
maal; Warblas; Laimjala W., Kõiguste kõrtsi j. 2 p.; Narwas; Aule
pas. — 26. Suure-Jaanis; Päidla W., Lutikul; Jõgewal; Laatre Tsirgulinnas; Kohila wallam. j.; Alatskiwil; Mootse wallam. j.; Kunda
alewis 2 p.; Hallingu W., Jakobi alewik. — 27. Saare W. kõrtsi j.;
W.-Suislepa wallam. j. — 28. Rakweres 2 p.; Krüüdneri W., Sula
ojal: Abja-Paluojas; Pihtla W., Hobusepostijaama j.; Kärus; Sipa
W.; Kablis, Orajõe W.; Kõmsil, Massu W. — 29. Walgas; Torma W.,
Lullikatku k.; Ahja W., Kärsa k.; Kolga W., Liiwal: Petseris; Kawastu
asund. — 30. Meeri W., Wastse-Nõos; Kuremaa W., Palamusel:
Haanja W., asund.; Kergu alewik.; Nissi alewikus; Tsooru W., asund.:
Triigi W., Ardu külas; Wasalemmas.
Mai. 2. Tõrwas; Mõniste wallam. j.; Kõlleste W., Alamustel;
Räpinas: Wändras; Waikna W., Päri m. j.; Järwa-Jaanis; Saue
wallam. j. — 3. Kawastu-Koosal; Kaarepere W., Pikjärwe kõrtsi j.;
Otepää alewis 2 p.; Krabi wallam. j.; Lelle-Hiiekõnnus; Anija wallam.
j.; Oru W., Linnamäel; Uuemõisa W., Tumala asund.; Wõisiku W.^
Rõikal; Mustwees; Wõru W., Potikoha krundil; Kastre-Wõnnu Perawallas. — 4. Tahewa wallam. j.; Wõhma küla Mustjala W.; AlaRõuges, Rõuge Wallas. — 5. Haapsalus; Pala W., Põllum. Seltsi plat
sil; Saaluse wallam. j.; Welise W.; Salla W.; Elistwere W., Jgaweres;
Haaslawa W., Tuigo as.; Kuigatsi piimaühis. j.; Elwas. — 6. Tapal;
Järwakandi wallam. j.; Risti alewik.; Wärska alew. — 7. Lohusuus
2 p.; Põlwa kiriku j.; Kogula W., Kaubil; Jõgewal. — 8. Kõnnu W.,
Walgejõel; Pärnus. — 9. Une-Antsla wallam. j.; Häädemeestel; Kernu
W., Haibla p j.; Koigi W. — 10. Põtsamaal; Rõngus; Wana-Roosna
wallam. j.; Kuiwajõe wallam. j.; Weriora W., Wiluste külas. — 11.
Valmisriideid ja kiiret tellimiste täitmist
leiate alati ajakohases headuses
ja hinnas
M. F. Furmansky
valmisriiete ärist Tartus, Aleksandri t. 7
30
Petseris; Wana-Kuuste Reola m.; Misso wallam. j. — 12. Oisu jaa
ma j., Kaarli W.; Kudina to., Maarja-Magdaleena alewikus; Antslas
— 13. Mõrus. — 14. Holstre wallam. j.; Karilatsi W., Ala-Jaani t.;
Puka alewikus; Kallastel. — 15. Kuresaares; Soosaare Wallas; Ahja
Läänistel. — 16. Paides. — 18. Sangaste kirikukõrtsi j. — 20. Misso
wallam. j.; Kaarma Suure wallam. 'j. 10 p. — 22. Wõõpsus. — 23
Malgas; Pärsamaa W., Mätjal. — 25. Koerus; Ahja W., Läänistel. —
29. Suure-Kambja asunduses. — 31. Petseris.
Juuni. 1. Rasina W.; Kärgula W., Sulbil. — 2. Türil. — 5.
Miljandis 2 p.; Paatsalu W. Matlal. — 8. Raplas; Koiola W., Himmaste külas. — 9. Antslas. — 10. Hageri kiriku j.; Tamsalus; Nõmküla w.; Kärdla alewikus; Kasepää wallam. j. — 11. Kose alew. 12. Elwas; Paides. — 14. Wastse-Kuuste W., Lootwina m. — 15. Mustla
alewis; Märjamaa w.; Lains-Tähkwere wallam. j.; Otepää alewis;
Kallaste alewis. — 16. Tapal; Mana-Roosa W., Marstul. — 18. Keilas; Jõgewal; Räpinas. — 19. Kilingi-Nõmmel; Wärska alewis;
Järwa-Jaanis. — 20. Põltsamaal; Mustwees 2 p.; Patküla W., Pika
sillal; Misso wallamaja j.; Nissi alewikus; Mihnla wallam. j.; Puh
jas. — 21. Mõrus; Simunas. — 25. Petseris. — 26. Miljandis 2 p.;
Piirsalu-Ristil; Laiksaare W., Urissaares; Keinas. — 27. Rakweres
2 p. — 28. Kõrgesaares. — 29. Lihulas.
Juuli. 1. Malgas; Haapsalus. — 3. Paides; Pärnus; Pala
muse w., Miitna kõrtsi j. 2 p. — 4. Tartus; Antslas. — 8. Taagepera
wallam. j. — 10. Tarwastus; Elwas. — 12. Wärska alew. — 15.
Karksi-Nuias. — 18. Tõrwas; Põlwas. — 20. Misso wallam j. —
23. Kuresaares 2 näd. — 24. Mõrus. — 27. Rakweres 2 p.
August. 1. Kilingi-Nõmmes. — 3. Elwas. — 6. Türil; Pärnus
3 näd. — 7. Holstre wallam. j. — 9. Kaarli wallam. j. — 10. Kure
saares; Esnas; Laatre ^., Tsirgulinnas; Mustwees. — 12. Tõrwas;
Mana-Mõidu wallam. j.; Tamsalus. — 15. Petseris; Tuhalaane wal
lamaja j.; Koerus; Otepää alew. — 16. Martna w. — 17. Põltsamaal;
Pukas. — 19. Märskas. — 20. Malguta asund.; Misso wallam. j.;
Kellas. — 21. Kallastel 2 p. — 23. Malgas; Tõstamaal. -- 24. Tapal:
Puiatu asund. — 25. Narwa-Jõesuus 2 p.; Mustla alewis; UueKorralik riietus on igale inimesele väga tähtis, sellepärast
laske oma ülikond, kleidid jne. puhastada ja värvida auruvärvim se, keemilise ja kiirpressimise töökojas
Hof Man’s Method
Rüütli tän. 11.
miile järele iga kantud riie omab uue ja viisaka ilme. Kohapeal
pressimiseks, mis toimub 15 minuti jooksul, eri ooteruum.
Töö kiire ja korralik.
Hinnad mõõdukad
31
Wändras, Suurejõe alew.; Lohusuus. — 26. Võrus; Paides; Mõisa
külas. — 28. Taewere Kaansoos; Orajõe Kablis. — 29. Rakweres 2 p.
— 30. Antslas. — 31. Helme asunduses; Häädemeestel.
September. 1. Suure-Kõpu W.; Kaarma-Suuremõisa j.; Nissi
alewikus; Kuigatsi piimaühis. j. — 2. Suure-Jaanis. — 3. Wäheru
alew., Karula W.; Selistes. — 4. Laanemetsa W., Koikkülas. — 5. Vil
jandis 2 P.; Vana-Roosa W., Warstul; Otepää alewis. — 6. Vastse
mõisa Wallamaja j.; Meeri W., Wastse-Nöos. — 7. Hummuli Soel'
Nõmmküla W., Tamsalus; Leisil. — 8. Kihelkonnas; Illuka W., Kure
mäel; Etwas. — 9. Võru E. Põllum. Seltsi krundil. — 10. Olustwere
jaama j.; Kärstna asund.; Puhjas; Krabi wallam. j.; Kilingi-Nõmmes:
Hellamaa end. teemaja j.; Veriora W., Wiluste külas; Rutikwere asundus.; Kastre-Võnnu Periwallas. — 11. Lelle-Hiiukõnnus. — 12. Tü
ril; Laewa end. kõrtsi j.; Maasi W., Tagawerel; Loodi kõrtsi j. — 13
Valgas; Soosaare W., Kolga-Jaanis; Iisakul 2 p. — 14. Kallastel. —
15. Jõgewal; Tammistes, Taali W.; Abja-Paluojal; Kohila Walla
maja j.; Saulepi W., Varblas; Sipa Wallas; Ahja Wallas; Läänistel;
Jögeweste asund., Orajõe Iklas. — 16. Tapal; Rõngus. — 17. Uusna
mõisas; Räpina wallam. j. 2 p. — 18. Kaarepere W. end. Pikjärwe
kõrtsi j.; Sangaste kirikuk. j.; Alawere wallam. j. — 19. Mustmees:
Kergu alewis; Kogula W., Kallikütas. — 20. Paistu alewis; Võisiku
W., Roikal; Kärgula W., Sulbil; Misso wallam. j.; Kiwi-Wigalas;
Emmastes; Alliku W., Oisu-Väljaotsal. — 21. Rõuge W., Ala-Rõuges;
Pärsama W., Võlupe kõrtsi j.; Vahastus; Tahewa wallam. j.; Laik
saare W., Urissaares; Järwa-Jaanis. — 23. Tartus; Paides; Sürgawere asund.; Järwakandi wallam. j.; Keinas; Holdre asund., Helme
kihetk.; Audru wallam. j. — 24. Võrus; Kirblas. — 25. Vana-Suislepa wallam. j.; Antslas; Kose alewikus; Paatsalu W., Watlas; Maasi
W., Liigalasmal; Wana-Võidu Oiul; Loona wallam. j.; Hallingu w.,
Jakobi alewik. — 26. Tallinnas 3 p.; Taeblas; Alatskiwil; Puurmani
asund.; Pööraweres; Kunda alewis 2 p. — 27. Mehikoormas; Põlwa
kiriku j.; Koigi wallas. — 28. Kuresaares; Toris; Põltsamaal. — 29.
Haapsalus; Kirepis; Vara W. end. Matjamaa kõrtsi j.; Varbola W.,
Kurawa poe j.; Karksi-Nuias; Kuimetsa wallam. lähedal; Roela W.
kõrtsi j. 2 p.; Amblas; Kõrgesaare W., Luidjal; Palmse W. Viitna
kõrtsi juures 2 P.; Vasalemmas. — 30. Haanja W. asund.; Leisi W.,
Metskülas.
Oktoober. 1. Petseris; Rasinal; Kolga W., Liiwal; Kehtna W.,
Keawal; Waikna W., Päril; Oru W., Linnamäel; Tudolinnas 2 p.;
Uuemõisa W., Lewalas 2 p.; Kärdla alewis; Krüüdneri W. Maaritsel;
Tsooru as.; Elistwere W., Jgaweres; Vana-Kuuste as. — 2. Narwas
2 p.; Pärnus; Nabala asund.; Märjamaal. — 3. Kawastu-Koosal;
Vändras; Pihtla W., hobupostijaama j.; Tõrwas; Kambja W. end.
Liiwa kõrtsi j. — 4. Rakweres 2 p.; Paldiskis; Päidla W., Lutikul;
Rõuge W., end. Sänna kõrtsi j.; Kuiwajõe wallam. j.; Kallastel. —
5. Lihulas; Elwas; Ollepa jaama j.; Kasepää wallam. j.: Võru W.
Potikoha krundil. — 6. Kudina Maarja-Magdaleena alewikus; Vana-
32
Laitsna wallam. j.; Jõhwis 2 p.; Kaarma-Suuremõisa j. — 7 Wiljandis 2 p.; Hageri kiriku j.; Wõhma külas Mustjala wallas; Lümmada Wallas; Taeblas. — 8. Tapal; Waimastwere wallam. j.; Pukas;
Welise W.; Mustjala m. j. 2 p.; Koiola W., Himmaste k.; Walgjärwe
W., Saberna as. — 9. Albu w. j.; Jõgewal. — 10. Walgas; ImaWere to., Paial; Lohusuus 2 p.; Kõnnu W., Walgejõel; Lüganuse kiriku
j.; Sutlepa W. Aulepas; Suuremõisa w. — 11. Riidoja asund. j.;
Torgu wallam. j. — 12. Tartus; Keilas; Wastseliina wallam. i ;
Weltsa w., Kebiastes; Leisil 3 P.; Roela W., kõrtsi j. — 13. Salla W ;
Kärla turuplatsil. — 14. Wõrus; W.-Tännassilma wallam. j.; Erastwere W., Kanepi alewikus; Kilingi-Nõmmel; Rannus; Awinurmesi
Saru wallam. j.; Raplas. — 16. Wastse-Kuuste as.; Karula kiriku 1.:
Muhu Suure w. magasiaida j.; L.-Täykwere wallamaja j. — 17. Ote
pääl 2 p.; Anija Wallam. lähedal; Koloweres 2 p.; Rakkes. — 18. Kuresaares; Suure-Jaanis; Roela asunduses; Wõõpsus; Antslas; Em
mastes; Wäike-Maarjas. — 19. Tarwastu asund.; Rogosi wallam. j.;
Põlgaste W., Puskarus; Jõelehtme kiriku j.; Wäike-Kolkja külas, Peip
siäärses wallas. — 20. Põltsamaal; Misso wallam. j.; Wana-Noosa
wallam. j.; Uue-Antsla wallam. j.; Kõlleste W., end. Tille kõrtsi j.;
Uulus: Koerus; Laimjala wallam. j.; Tabiweres (Woldis); Koogna
wallam. j. — 21. Haapsalus; Kastre-Wõnnus; Saaluse wallam.' j.;
Wihterpalu W.,' Puunal; Taewere W., Kaansoos. — 22. Kärgula W..
Sulbil; Kodijärwe wallam. j. — 23. Kõo asund.; Raadi W., Wasulas;
Mooste W.; Kloostri W., Kasepere p. j.; Mustwees. — 24. Tsiraulinna
alew., Laatre W.; Haaslawa W., Tuigo asund. — 25. Leebiku w^ Pika
silla Mangu talus; Ellamaal; Maasi W., Rannakülas; Esnas; WeneWere kaubatarw. ühingu poe j.; Kawastu asund. — 27. Saare w kõrtsid
j.; Paaswere W., Laekweres 2 p. — 28. Wõrus; Puurmani W., Pikanurmel; Krüüdneri W., Pusu kõrtsi j.; Misso wallam. j.; Loost W,
Lindoras; Järwa-Jaanis; Taagepera „Ala" alewik., Taati W., Sindi-:
Lodjas. — 29. Torma W., Lullikatku k.; Abja W., Kärsal. — 30. Nebatu
W. Liiwakandil. — 31. Mõniste wallam. j.
November. 1. Harku W., Mäe öömaja j.; Wiru-Jakobis 2 p.;
Pürsama W., Mätjakülas; Waiwaras; Wesneri Wallam. j. — 2. Pai
des; Kodaweres; Laiuse W., Mõra m.; Uue-Wändra Suurejõel. .— 3.■
Tapal. — 4. Tõrwas; Nissi alewikus; Tamsalus Einmanni W. — 1:
5 Kambja W., Suure-Kambja asund.; Antslas. — 6. Kaarepere W'
Aruküla kiriku j.; Rõuge W. end. Ala kõrtsi j. — 7. Walgas; Elwas;
Kolleste W., Krootuse asund.; Kogula W., Kaubis. — 8. Paliweres;
Wõru E. Põllum. Seltsi krundil. — 10. Jõgewal; Saue W., Arudewahel; Leisil; Tõstamaal. — 11. Wiljandis 2 p.; Wõrus. — 12.,Kurejaares; Karlatsi W., Ala-Jaani t.; Triigi W., Ardu külas; Suure- .
Lahtrus; Kallaste alewis. — 14. Tartus; Kärus. — 15. Põlvamaal; j
Uuemõisa W., Tumala asund. — 17. Kernu W., Haiba poe j. — 19.
Pärnus 2 p. — 20. Pindi W., Leewil; Misso wallam. j.; Kuusalu ale- 2
wikus; Ristil; Awanduse W. Simunas. — 21. Tamsalus, Nõmmküla
w. 2 p.; Otepää alewis. — 23. Paides; Mnstwees. — 25. Türil; Raa-
33
siku wallam. j.; Mäetaguse w. Atsalama k. - 26. Walgjärwe W., Põllum. Seltfi platsil; Woopsus. - 27. Wiru-Nigulas 2 p.; Amblas 28. Kerlas. — 29. Wõrus. — 30. Wigalas.
r
Detsember. ^- Abja-Paluojal. — 2. Saare postijaama j.; Juuru
- 3. Walgas; Tapal; Iisaku W., Alajõel; Räpinas. —
5. Rakweres 2 p.; Haapsalus. — 6. Wihula wallam. i. - 7. Kallastel
Wiljaudis 2 p.; Lelle W., Hiiekõnnus. - 9.
Albu W., Arawete k.; Warska alewis. — 10. Sadalas, L.-Tähkwere W ;
Kilmgr-Nommes; Jüri kiriku j.; Lääniste külas; Ahja W.; Keinas'
Kasepaa wallam. j. — 11. Narwas 2 p. — 12. Tõrwas; Wändra alewis
Paluperas; ^arwa-^aanis; Kloostri W., Kasepere poe j. 13. Tartus;
Põltsamaal; Kõrgesaare Wallas. — 14. Antslas, Wasknarwas; Nina külas
Perpsiaarses W.; Koerus-15. Jõgewal; Kohila wallam. j.; Kärdlas'
~ ib. Worus; Nissil; Otepaal; Türil. - 17. Mooste W., end. Kauksi
k^^tsi j., Raplas.
18. Parnus; Paides; Ellamaal; Krüüdneri W.,
19. Lehtses; Elwas; Mõisakülas. Mtsso Wallam ;.; Marjamaal. - 21. Kuresaares. 22. Mustwees 2 p. — 28. Walgas; Kawastu W., Warnjas.
PAGARI&
KONDIITRIÄRI
E
Aug. Univer
kv.M
TARTUS.
Rüütli tan. 16.
Telel. 10-69
:eel
Alati
saadaval
maitserikkad
tordita,
koosid,
küpsised,
kohvisaiad.
pirukad jne.
Tellimist d täidetakse kiirelt ja korralikult.
Rüütli tän. 16.
Telefon 10-69.
94
Hästipassivaid riideid
saate tellides neid
J. TUULARE
Rüütli tõn. 12, tel. 5-02.
ÖÖLOKAAL
„SINIMANDRIA“
TARTUS, TELEFON 1-27.
Avatud kella 9 hommikul
kuni kella 6 hommikul.
Jga pühapäev kella 5-lee
Meie
JALANÕUD ON ELE
GANTSED JA VASTUPIDA
VAD, SELLEPÄRAST SOOVI
TAN IGAL AKADEEMILISEL
KODANIKUL NEID KANDA.
K.K0MSEBT
JALANÕUDETÖÖSTUS J
TARTUS, RIIA 18, TEL. 12-85.
35
|Moodsaim, täielikum ja odavam I järgu
;juuksetööstuseäri
härradele, daamidele ja teatritele
Tartus, Kiluni tiin. 3, tesefion 6-60.
Lp. härradele ja daamidele üliõpilastele on minu
,äris matrikli esitamisel
8
0—15 prots. hinnaalandus
Ainukesed originaal Grieser kestvad aurulokid :
_Tartus, täiesti ilma elektrita, eht Grieser kemi->kaaiid ja kauaaegne praktika kindlustavad töö
võistlemata häädust Loomutruude lokkide, suurte
rullide, kestvus garanteeritakse 8 - 10 kuuks.
/"
L!. LUKSkP,
dipl. juuksetööstuse meister.
SADULSEPA- JA POLSTERMÖÖBLITÖÖSTUS
JOH. BUSCH
TARTUS, ELISABET! TÄN. 17
KAUPLUS ALEKSANDRI TÄN. 12
LAOS SAADAVAL: kõiksugu reisitarbe____________ asjad, rahataskud, aktimapid, moodsad
naisterahva käekotid, koolilaste raamatu
cTAT__ h°idiad’ lraksid* ^ücj jne. -Telli■mistel valmistatakse korralikult kõik"__________ sugu naha-, polster- ta dekoratsioonitöid
LAOS SAADAVAL MODERN DIIVANEID, TOOLE, JÕHV-,
KARVA- JA MEREHEINA MADRATSEID JNE. —
EESTI VALMISRIIETE &
TELLIM1SÄRI
AVALDSON
. 1; TELEFON 12-66.
TARTUS, A
Sügise ja talvehooajaks suures valikus moodsaid naiste
ja meeste üliriideid, ülikondi jne.
HINNAD ÕIGLASED.
Antsov
Rüütli tan. 12, Tartus
aiiiiiiiMäHniiimiHiinifflhim
kõneir. 10-48.
1TH
ja mina
1 =%/& ajalised
! « "^Imused
M^c^oochad—
^^MU^^^^^vuufna&ud
Singer ömbCusmasinale Ühisus
KOLME
KOOPA
KOHVIK
IGAPAEV MUUSIKA
TEL. 13-22
äs
Üliõpilasorganisatsioone.
’1. Eesti üliõpilasorganisatsioone.
< Eesti Üliõpilaste Selts — asut. 7. aprillil (vkj.
26. märtsil) 1870 Tartus „Kalevipoja õhtute“ nime all esi
mese eesti üliõpilasorganisatsioonina. Tegi tagajärjeta kat
seid saavutada ühisõiguslust saksa Ikorp-idega a. 1881/1882
„Vironia“ ja a. 1890/1891 „Fraternitas Viliensis’e“ nim. osa
konnana tema poolt loodud sinise-must--valge välismärgiga,
millise eesti rahvusliku trikoloori omab praegugi ajaloolise
mälestusmärgina lipu, mütsi ja lindi kujul. Raamatukogu
10.000 katalogiseeritud köidet. Vahekorraleping Tartus korp!
Vironiaga, sõprusliit Helsingi Pohjois-Pohjalainen ja EteläPohjalainen Osakunnaga. Koondised Tallinnas, Rakveres,
Võrus, Narvas, Viljandis, Türil, Haapsalus. Vilistlaskogu
juhatus Tartus. (Meesorganisatsioon.).
Ühendus, EÜS — asutat. nov. 1906. a. Tartus 1905. a.
rahvaliikumise ideede edasikandjana, kuna ta juured ulatu
vad 1895. a. Töötas esialgu põranda all, hiljem reg. ülikoo
li s ja vet-instituudis. Üliõpilasseltside Liidu liige. Sidemed
Riia üliõpilasseltsidega „Zemgallia’ga“ ja „Klints’iga“ ning
Helsingi „Sotsiaaldemokraatliku Üliõpilasühendusega“. (Segaorganisatsioon.)
L iiv ik a, ÜS. — asutatud 21. apr. 1909 Riia politehnikumi juures REÜS „Laine“ (as. a. 1904) poolt mõningate
korp! Vironiast lahkunute lisandusel ,,Riia Eesti Üliõpilaste
Seltsi“ nime all. 1915. a. evakueerus ühes Riia politehnikumiga Moskvasse, teotses Tallinnas a. a. 1917—1920. EÜS
Liivika nime all reg. Tartus a. 1921. Kuulub Üliõpilasselt
side Liitu. Osakond Tallinnas. (Meesorganisatsioon.)
Põhjala, EÜS — asut. 5. dets. 1909 Peterburis, kuna
omavaheliselt eksisteeris 1896. a. saadik. Alul nimeks „Peterburgf Eesti Üliõpilaste Abiandmise Selts“, 1913. a. uus
ZS
ning praegune nimi. 1917. a. asus Tallinna, 1919. a. Tartu,
1918. a. koondis Narvas, praegu osakond Tall, tehnikumi
juures. Kuni 1925. a. segaorganisatsioon. Üliõpilasseltside
Liidu liige. Sõprusleping Helsingi Etelä-Suomalainen Osakunnaga. (Meesorganisatsioon.)
Eesti Naisüliõpilaste Selts — asut. 14. nov.
1911 Tartus esimese eesti akad. naiste org-ina, alul amet
liku tunnustuseta E. N. Rühma nime all; tunnustati meesõrg-ide poolt 1915. a., ametlikult kinnitatakse alles Eesti
Ülikoolis 1919. a. Üritanud „Lilli Suburgi nimelise kapitali“
1923 a. koos ENÜS Ilmatariga ja põhjendanud 1926. a. „E.
Äk. Naiste Ühingu". Algatas maiõhtu külaskäikude traditsi
ooni. Sõprusleping Helsingi Etelä-Suomalainen Osakunnaga, E. Haridusliidu liige, sidemeid E. Ak. Naiste ühinguga
ja E. Naisliiduga. Vil.-kogu alul Tallinnas, nüüd Tartus.
Vironia, korporatsioon — asutatud 26. nov. 1900 Riia
politehnikumi juures (juured ulat. 1892. a.) esimese eesti
korpl-ina, kelle värvide kandmise õigus ametlikult kinnitati.
Kaua ainus organisatsioon Riia politehnikumi juures, koondas
enamiku politehnilist haridust saanud eestlasi vanemast ge
neratsioonist. Eraldi tekkimise tõttu sisemine kord mitmeti
erinev teistest Tartu korp-idest. Evakueeriti 1915. a. ühes
Riia politehnikumiga Moskvasse, 1918. a. toodi tagasi Riiga,
Tartusse tuli 1920. a. EKL!-i asutaja liige. Sõpruslepingud
end. Riia C! C! ja Tartu saksa Ch! Chi-iga, Eesti üliõpilaste
Seltsiga ning Helsingi Karjalainen Osakunnaga. (Meesor
ganisatsioon.) Välismärgiks müts ja lint: vioiett-must-valge.
S akala, korporatsioon — asutatud 14. nov. 1909. a.
Tartus EÜS-ist lahkunud liikmete poolt reformkorporatsioonina. Alkoholi keeluseadus konvendi korteris kuni 1915. a.
Algusest peale elav osavõtt hõimutööst (1909. a. esimese
eesti üliõpilasorg.-i küllasõit Soome). EKL!-i asutaja liige.
Sõprusleping Helsingi Hämäläinen Osakunnaga. Koondised
Tallinnas ja Viljandis. (Meesorganisatsioon.) Välismärgiks
müts ja lint: sinine-violett-valge.
Fratern itas E stica, korporatsioon — asutatud 9.
mail 1907. Tartus EÜS-ist lahkunud liikmete poolt esimese
Tartu Eesti korpl-ina. EKL!-i asutaja liige. Sõpruslepinguid
40
Riia korp! Lettonia ning Vilno korp! Poloniaga ja Helsingi
Savolainen Osakunnaga. . (Meesorganisatsioon.) Välismär
giks müts ja lint:" sinine-roheline-valge.
U g a 1 a, korporatsioon — asut. 10. nov. 1913. Tartus
Frat! Esticast lahkunud liikmete poolt reformkorporatsioonina. Alkoholi keeluseadus konvendi korteris kuni 1921. a.
EKLi-i asutaja liige. Sõprusleping Turu Soome ülikooli
üliõpilaskonnaga. Vil.-kogul Tallinnas osakond. Välismär
giks müts ja lint: must-sinine-valge. (Meesorganisatsioon')
Rotalia, korporatsioon — asut. 11. nov. 1913 Peter
buris esimese ja ainsa eesti korp!-ina Venemaal, kus likvidee
rus revolutsiooni päevil, tulles vabariigi alguspäeviks Tal
linna, kus aga ühegi ülikooli juures ei olnud registreeritud.
1922. a. asus Berliini ülikooli juurde, 1924. a. siirdus Tartu.
-Vilistlaskogu osakond Tallinnas. EKL!-i asutajad liikmed.
(Meesorganisatsioon.) Välismärgiks müts ja lint: sininemust roheline.
Revelia, korporatsioon — asut. 3. dets. 1920 Tartus
korp! Sakalast lahkunud liikmete poolt. EKL!-i liige 1929.
a. „saadik. Sõprusleping Helsingi Viipurilainen Osakunnaga.
Välismärgiks müts ja lint: roheline-must-valge. (Meesor
ganisatsioon.)
Fraternitas Liviensis, korporatsioon — asut.
25. jaan. 1918 Tartus alul rohuteadlaste korpl-ina. EKL!-u
liige 1930. a. Välismärgiks müts ja lint: violett-rohelinevalge. (Meesorganisatsioon.)
11 m a t a r, ENÜS — asutatud 7. mail 1920 Tartus
(Naisörganisatsioon.)
V e I j e s t o, EÜS — asut. 26. veebr. 1920 Tartus EÜS-ist
lahkunud peamiselt filoloogide poolt. (Segaorganisätsioon.)
Filiae Patriae, naiskorporatsioon — asut. 27. okt.
1920 Tartus esimese naiskorporatsioonia üldse, luues ja Õt^
sides teed üha omapärasemaks arenevale organisatsioonitüübile. Koondis Tallinnas. Sõprusleping Helsingi Hämäläinen
Osakunnaga. Välismärgiks müts ja lint: va Ige-punan e^foheline.
J. R ai m 1 a, ÜS — asutatud 22. sept. 1922 Tartus peami
selt EÜS Ühendusest lahkunud liikmete poolt. On pannud
erilist rõhku kodumaa tundmaõppimisele ja kirjeldamisele.
Asutanud ülikooli juure „mag. Rumma nimelise auhinnatöö“.
Üliõpilasseltside Liidu liige. (Meesorganisatsioon.)
Concordia, ÜS — asutatud 11. märtsil 1923 Tartus
Harjumaa koguna. Välismärgiks lint: rukkilillesinine-kuldkollane-must. (Meesorganisatsioon.)
India, naiskorporatsioon — asut. 7. märtsil 1924. a.
Tartus. Sõprusleping Helsingi Savolainen . Osakunnaga.
Välismärgiks müts ja lint: kirsipunane-valge-roheline.
R a j a 1 a, korporatsioon — asut. 2 mail 1924 Tartus,
välismärgiks müts ja lint: must-violett-helesinine. (Meesor
ganisatsioon.)
L e m b e1 a, naisorganisatsioon — asut. 24. nov. 1924
Tartus. Välismärgiks müts ja lint: oralnž-roheline-violett.
A mi c iti a, naiskorporatsioon — asut. 21. nov. 1924 Tar
tus. Koondis Tallinnas. Välismärgiks müts ja lint: helelillatumeroheline-kuld.
2. Saksa üliõpilasorganisatsioonid.
Eston i a, korporatsioon — asut. 7. sept. 1821. a. Tar
tus. Cv! Cl liige. Vägismärgiks müts ja lint: roheline-violettvalge. (Meesorganisatsioon.)
Livonia, korporatsioon — asut. 20. sept. 1822. a.
Tartus. Ch! C! liige. Välismärgiks müts: roheline-punanevalge ja lint: punane-roheline-valge. (Meesorganisatsioon.)
Neobalti a, korporatsioon — asut. 28. mail 1879. a.
Tartus. Ch! C! liige. Välismärgiks müts: sinine-oranžvalge ja lint: sinine-valge-oranž. (Meesorganisatsioon.)
Fraternitas Academica, korporatsioon — asut.
27. mail 1881. a. Tartus. Ch! C! liige. Välismärgiks müts
ja lint: violett-sinine-valge. (Meesorganisatsioon.)
Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis,
korporatsioon — asut. 24. märtsil 1872. a. Tartus. Kartell
Ch! C!-iga. Välismärgiks müts ja lint: must-helesinine-punane. (Meesorganisatsioon.)
Fraternitas N orm a n n i a, korporatsioon — asut.
23. juunil 1909. a. Peterburis. Asus Tartu 1920. a. Välis
42
märgiks irrüts ja lint: punahe-hõbe-sinihe. (Meesorganisatsioon.)D
Ba.‘ti Saksa Naisüliõpi1aste Ühing — asut,
29 .okt. 1922. a. Tartus. Välismärgiks hõbekilp tähtedega
V. D. — B. S.6
3. Vene ü1iõpi asorg an i satsioon e.
Vene Üliõpilaste Selts — asut. 7. nov. 1920. aTartus. Välismärgiks rinnamärk. (Segaorganisatsioon.)
. Boeteia, korp! — asut. 30. apr. 1926. a. Tartus Vä
lismärgiks müts ja lint: sinine-punane-kuld. (Meesorgani^atsioon.)
A Fratern i tas Aetern a, korp! — asut. 9. nov. 1923,
3: Tartus. Välismärgiks müts ja lint: must-valge-oranz.
(Meesorganisatsioon.)
S oro ri t a s 0 ri e n s, naiskorporatsioon — asut. 15.
veebr. 1928. a. Tartus.
Fraternitas Ruthenia, korporatsioon — asut. 17.
mail 1929. a. Tartus. Välismärgiks müts ja lint: punanemust-kuld.
4. Juudi üliõpilasorganisatsioone.
L imuv ia, korporatsioon — asut. 2 nov. 1883. a. Tar
tus. C. J. C. liige. Välismärgiks müts ja lint: tumesininevalge-kuld.
Hasmonea, juudi üliõpilaste ühing — asut. 10. veebr.
1923. a Tartus. Välismärgiks müts ja lint: helesinine-kuldvalge.
H az f i r o, juudi soost naisüliõpilaste ühing — asut. 2.
veebr. 1924. a. Tartus. Välismärgiks on sirkel.
5.
Läti üliõpilasorganisatsioon.
Metrain e, läti üliõpilaste organisatsioon — asut. 11.
veebr. 1927. a. Tartus „Läti Üliõpilaste Seltsina“, 1930. a.
praegune nimetus. Välismärgiks müts ja lint: punane-valgeroheline. (Meesorganisatsioon.)
43
Avasin
uuesti jälle
riideäri
Kaubahoov
telefon 8-19,
kust soovitan akadeemilisele
perele kõige paremaid kodumaa
ja välismaa riidekaupu, nagu üli
konna-, smokingi, palitu-, mantliriid e d jne.
Hinnad võistlemata odavad.
Viisakas teenimine.
Karl Äbel’i
piideäri
Tartus, Kaubahoov 35
telefon 8-19.
Mootorrattaid
GALTH0RPE, EXCELS1OR, AUTOMOTO
^-.. uued modellid kohale jõudnud
.
Jalgrattaid
esimese ratta abimootoreid ÖWA, rattakumme,
mantleid ja kõiksugu osi. Nõudke hinnakirju
KR. SAAR L Ko
Tartus, Raekoja 2, tel. 6-94
• Tallinnas, Viru 3
4S
Siit leiate vajaliku telefoni numbri!
Üliõpilasorganisatsioonide asukohad ja telefoni nr. nr.
Eesti Üliõpilaste Selts, Viljandi 1
telef.
Korpi Amicitia Aia 8„
,,
Baltonia, Lille 16
„
„
Filiae Patriae, Gildi 1
„
,,
Fratern. Academica, Veski 25
„
„Fraternitas Estica, Aia 54
,,
„
Frat. Liviensis, G.-Adolfi 68
„
„Frat. Tartuensis, Narva 51,,
„
Harjola, Vabaduse pst. 12„
„
Indla, Lossi 9
,,
„
Lembela, Karlova
18
,,
„
Limuvia, Karlova 3„
„
Neobaltia, Kastani 32
„
„
Revelia, Veski 35
,,
„
Rotalia, Tähe 29
,,
„Sakala, Veski 67„
„
Ugala, Tähe 40„
„
Vironia, Lai 30
,,
Üliõpil, selts „Liivika“, Suurt. 9„
„„„Raimla“, Tiigi 19,„
„„„Valvila“, Aleksandri 40„
Eesti Naisüliõpil. Selts, Aia 19„
Eesti üliõpil selts Veljesto, Lutsu 8„
Eesti üliõpil, selts Ühendus, Tiigi 31
„
Tähtsamate 01 kooli asutiste asuk. ja telef. nr. nr.
Ülikooli apteek, Toomemäel
Bakterioloogia jaam, Vene 34
Bakterioloogia instituut, Aia 46
Füsioloogia instituut, Savi 5
Füüsika instit., ülikooli peahoone
telef.
,>
„
„
„
5-81
7-50
2-17
3-40
8-47
46
Füüsika-keem. laborat., Rüütli 2
1 haavakliinik, Toomel
II
„
Maarjam. väljal
Kehal, kasvat. instit., G.-Adolfi 19
Lastekliinik, Veski 6
Loomaarstit. teadusk, kants., Vene 28
Naistekliinik, Toomel
Närvikliinik, Maarjam. väljal
Patoloogia instit., Savi 5
Polikliinikud, G.-Adolfi 12
Põllumajandus!, katsejaamad, Raadil
Raadi mõis
Raamatukogu, Toomel
Rektori kabinett
Rohuteaduse instit, Rüütli 2
Sekretariaat
Silmakliinik, Vallikraavi
Sisehaiguste kliinik, Maarjamõisas
Zooloogia instituut, Aia 46
Tervishoiu instituut, Aia 46
Tähetorn, Toomel
Vaimuhaigete kliinik, Tallinna t. 48
Vana anatoomikum, Toomel
Õigusteadusk. kantselei
Üliõpilasprorektori kab.
Üliõpilaskonna juhatus, Ülikooli 46
Üliõpilasmaja, Ülikooli 46
(konservid ja kurgid
Müügil ülaltoodud ärides.
Ärge unustage nõudmast.
48
Politsei telefonid.
Vahituba
Politsei 1 jsk.
Politsei II jsk.
Politsei III jsk.
Tartumaa I jsk.
Kriminaal-politsei
Pol. Politsei
Tartu-Valga Prefektuur
Ajalehtede telefone
„Postimees“, vastutav toimetaja
„Postimees“, kohal, ja siseriik
„Postimees“, kaugekõned
„Postimees“, talitus
„Postimees“, ärijuhi kabinett
„Süd-Estländische Zeitung“
„Päevalehe“ abitalitus
„Kaja“ toimet, esindaja
„Vaba Maa“ toimet, esindaja.
9-09
1-86
9-86
80
65
4-80
3-72
8-77
Üliõpilaspäevil
on aeg nii kiire ja raha vähe, sest noorustuli hinges „torgib kui
argiga..." Majandusliste küsimuste reas on Teil üks tähtsam —
jalanõude ostmine ja parandus. Kõige vanem kiirtööstus Tartus sel
alal on „Jalats“ Tähe ja Riia tn. nurgal. Vallutamine poole tun
niga, ka oodates. Lugemislaud. Töö headus ja puhtus rahuldab
ka kõige nõudlikumat, sest töötavad kutsetunnistustega töölised
ja juhatab diplomiga meister. Hinnad odavad ja töö eest vas
tutus ! Asjaajamine korrektne ja aus !
49,
O0^2C7NO0^2 0^20^2O0^02 O0^2ONO ONOONOO
M. Jänese
valmisriiete eriosakond
pakub nõudlikumalegi ost
jale parima ja suurima
naiste sügise- ja talvemantlitest,
meeste sügise- ja talvepalitutest
ülikondadest ja pükstest.
T E L L I MISTE
VASTUVÕTMINE.
Ladus alati saadaval esimesi
uudiseid
originaal inglise
ülikonnariietest.
Tartus, Kaubahoov 9-10-11-12.
Telefon 5-91
OONO 0^2 0^2 <2^2 OONO 0ONO ONO ONO ONO ONOO
3 ""
50
UUED
Kleine entzückende Frau.
1.
Kleine entzückende Frau,
bitte schau in den Spiegel genau,
dein Gesicht ist so reizend und zierlich,
doch nicht natürlich,
du kleine Frau.
2.
Puder so zart wie ein Hauch,
auch vom Lippenrot machst du Gebrauch,
doch vielleicht wirst du selber schon wissen,
das stört beim küssen,
die Männer auch.
3.
Du wirst doch geliebt,
und nicht das Rouge auch deinen Wangen,
denn dich nur allein
ruft das Gefühl und ruft das Verlangen.
4.
Kleine entzückende Frau,
bitte schau in den Spiegel genau,
denn im Spiegel da steht es geschrieben,
man muss dich lieben,
du kleine Frau.
^MOFCTSIDE SUURÄRI
tL ÜLIKOOLI 30, RAEKOJA TAGA
^^KÕIKSUGUSED GRAMMOFONID
^oÄAu&ppe^^i^aa/a^.yõ^e^mxAs
OSAD, WEDRUB, NÕELAD, WEOWARGID
HELIPLAADID
a un 0,75, I; 1.25,1.50,27 j.n.e.
Q^ammo^nzc/eya
^»rs^r^sL-L^L«^^a^x^z^^s<7^
L
51
Die Fenster auf — der Lenz ist da.
1.
Die Fenster auf! Der Lenz ist da!
Mein Herz ist Deinem Herzen nah!
Alles in mir sehnt sich nach Dir,
schenk’ Dich dem Frühling und schenk’ Dich mir!
2.
Die Fenster auf! Der Lenz ist da!
Und jeder Blick sagt lachend „ja“.
Was sagst denn Du? Was sagst denn Du?
Was sagst denn Du dazu!
3.
Jubelnd steigt die Lerche empor,
tausend Spatzen zwitschern im Chor,
und der Blumen duftender Flor
zeigt sein Gesicht strahlend dem Licht!
4.
Alles, alles atmet nun auf,
alles blickt zur Sonne hinauf.
Uns’re Herzen öffnen sich weit.
Jugend, nun halte Dich bereit!
Moodsat mööblit,
nagu diivaneid, kushette, garnituure jne. valmis
tatakse vilunud tööjõudude juhtimisel hästi ja odavasti
|/ __„mööbli- ja polstermööbli
t66stus. Aleksandri t. 29
R.
Kangur l
Sealsamas tehakse kõiksugu mööbli, ka antiikmööbli, parandusi.
52
UUED
Leise flehen meine Lieder.
1.
Leise flehen meine Lieder
durch die Nacht zu dir,
in den stillen Hain hernieder,
Liebchen, komm zu mir.
2.
Flüsternd schlanke Wipfel rauschen
in des Mondes Licht,
in des Mondes Licht,
des Verräters feindlich Lauschen
fürchte, Holde, nicht,
fürchte, Holde, nicht.
3.
Hörst die Nachtigallen schlagen?
ach, sie flehen dich,
mit der Töne süssen klagen
flehen sie für mich.
4.
Sie verstehn des Busens Sehnen,
kennen Lieberschmerz,
kennen Lieberschmerz,
rühren mit den Silbertönen
jedes weiche Herz,
jedes weiche Herz.
53
ŠLAAOIERIB
5.
Lass auch dir die Brust bewegen,
Liebchen, höre mich,
bebend harr’ ich dir entgegen,
komm, beglücke mich,
kommi beglücke mich,
beglücke mich!
Wie hab’ ich nur leben können ohne dich.
Wie hab’ ich nur leben können ohne dich?
Wie könnt’ ich mich glücklich nennen ohne dich?
Dass ich lachen konnt’ und weinen,
ohne dich dabei zu meinen,
dass ist heute fast ein Rätzel für mich!
Wie ist mir die Zeit vergangen ohne dich!
Was hab’ ich nur angefangen ohne dich!
Was die Sonne für die Welt ist,
das bist du für mich!
Wie hab’ ich nur leben können ohne dich?
54
Sah ein Knab ein Röslein steh’n.
1.
Sah ein Knab ein Röslein steh’n,
Röslein auf der Heiden,
War so jung und morgenschön!
Lief er schnell es nah zu sehn,
Sah’s mit vielen Freuden,
Röslein, Röslein, Röslein rot, Röslein auf der Heiden!
2.
Knabe sprach: Ich breche dich,
Röslein auf der Heiden!
Röslein sprach: Ich steche dich,
Dass du ewig denkst an mich,
Und ich will’s nicht leiden!
Röslein etc.
3.
Und der wilde Knabe brach
’s Röslein auf der Heiden!
Röslein wehrte sich und stach
Half ilm doch kein Weh und Ach,
Musst es eben leiden.
Röslein etc.
55
„Mulle näib, et ma nägin teid proua eile Grandhotellis?“
„Jah, seal ma elan küll! Aga kus elate teie?“
„Grand-Hotelli ees, armuline proua!“
56
„Naisuke, kas sa oled kõik sisse pakki
nud
„Jah, kuni sinu asjadeni!“
„Mu jumal — kui vilets sa näed välja!“
„Jah, tead — arst käskis mu naisel kõ
vasti pidada dieeti!“
57
Huraa, kallis, viimaks ometi
vaba koht meie mõlema nimede
jaoks.
Madrus kukkus laevalael nii rängasti, et murdis käeluu.
Paranedes küsis ta hirmuga arstilt:
„Kui mu käsi jälle terveks saab, 'kas saan siis temaga
ka tennist mängida?“
„Iseenesest mõista,“ vastas arst.
„Ohoo,“ arvas madrus. „Tänan teid kõigest südamest.
Teie olete tõesti imetegija. Enne käe vigastamist ma ei
mõistnud tennisemängu.
58
Mees tuli veidi lõbusas tujus koju, kui naine talle ette
heiteid hakkas tegema, vaidles ta vastu. Naine tõmbas krii
diga põrandale joone ja käskis meest seda mööda üle toa
kõndida. „Väike asi,“ ütles mees, „aga ma näen ju kaht
joont, kummat mööda pean minema.“
*
Iirlane otsustas eneselt elu võtta. Et varju langemist
perekonnale ära hoida, jättis ta järgmise kirja maha: „Ma
ei ole ennast ise tapnud; oli ainult paha juhus. Tahtsin
revolvrit õlitada, sealjuures kõlas aga äkki pauk.“
*
I s a: „Ma lubasin sulle auto osta, kui sa eksami läbi
teed, ja nüüd oled ometi läbi kukkunud. Tahaks teada, mis
sa viimasel veerandaastal tegid?“
Poeg: „Ma õppisin autojuhtimist, isa.“
*
Ärijuht (kohtaotsivale noormehele): „Kuidas on teie
perekonna nimi?“
„Scott.“
„Eesnimi?“
„Walter.“
„Teil on ju siis väga tuntud nimi.“
„Jah, ma olen siin ümbruskonnas kaunis tuttav.“
*
„Tuhat tähte, kallim Anni, kutsun tunnistajaks, et ma
sind armastan.“
„Kaks tunnistajat registreerimisbüroos oleksid mulle
armsamad.“
*
„Ärge ometi vastu rääkige, et siin lutikaid ei ole! Praegu
nägin põrandal ühe ja näete, seal kõnnib juba teine voodis.“
„See on üks ja sama, sel ajal läheb ta alati magama!“
59
Müncheni närvihaiguste kliinikus peeti ülal krahv
SoundsoT kõrgemaastmelise närvlikkuse pärast.
Noor Bismarck, saatkonnanõunik, mõtles teda külas
tada, tuli aga mõned minutid enne kella kahte ja pidi ootama.
Ta võttis pingil istet. Lõpuks avas väravavaht — külas
taja esitles:
„Saatkonnanõunik vürst Bismarck.“
Väravavaht — heas tujus — kummardas pilkava naera
tuse saatel:
„Paavst Leo XIII.“
*
Kõneleja: „Mees, kes järele annab, kui talle ülekohut
tehakse, on tark, aga mees, kes järele annab, kui tal õigus
on, on —“
Hääl kuulajate seast: „On abielus!“
*
Daam (oma lauanaabrile): „Kes on see inetu inimene
seal?“
Naaber (kuivalt): „Minu vend!“
Daam (häbelikult) : „Ah, andestage mu rumal küsimine.
Oleksin pidanud seda nägema juba sarnadusest.“
*
„Miks härra Kase ikka sarnastes kohtades käib, kus
kedagi ei ole?“
„Ta kavatseb varsti anda klaverikontserti ja peab end
nüüd üksildusega harjutama.“
*
Professor (ärkab äkki öösi müra peale üles):
keegi mu toas?“
Sissetungija: ,,Mitte keegi!“
Professor: „Siis olen ma eksinud.“
„Kas on
60
Mees, kes just vaimuhaigetemajast välja lastud, tülitses
sõpradega restoranis. „Sa oled päris hull!“ hõikas üks neist
talle. „Kuidas? Mina hull? Olen ainuke teie seast, kellel
on ametlik tunnistus, et olen vaimliselt terve.“
*
Märtson on kuskile suurde seltskonda palutud. Tal on
aga seal väga igav ja ta veeretab oma paksu keha ühest
nurgast teise. Seal näeb ta üht teist härrat tugitoolis iga
vuses istuvat, ja küsib sellelt: „Kas teil on lõbus?“
,,Põrmugi, mu härra!“
„Tulge, kaome ära!“
„Ma ei saa.“
„? ? ?“
„Olen pidu peremees!“
*
Ühe vaimuliku, arsti ja ärireisija naised olid kord jutu
ajamises oma meeste hajameelsuse üle. Pastoriproua rää
kis, et tema mees sageli teel kirikusse unustab oma jutluse,
nii et kogudus õieti aru ei saa, millest ta rääkida tahab.
Arsti abikaasa arvas, et tema mees siiski hajameelsem on,
sest sõites mõne patsiendi juure maale, unustavat ta oma
rohukasti koju, nii et tal sageli mitu miili asjatult tuleb sõita.
„Kuid minu mees trumpab üle oma hajameelsuses teie
mõlemate mehed,“ ütles ärireisija naine. „Kui ta hiljuti koju
tuli, näpistas ta mind palest ja ütles: „Väike mardikas, mul
näib, et olen sind varem kuskil kohanud, kuidas su nimi on?“
61
MÄRKUSED:
62
MÄRKUSED:
63
Eesti
Põllumeeste Selts Tartus
Kaheaastased põllu- ja aiatöö
Koolid Vahil
ÜLESANNE:
TEGELIKKE PÕLLUMEHI PÕLLU
TÖÖLE, KARJAKASVATUSELE JA
AIANDUSELE ETTE VALMISTADA
AADRESS:
Tartu kaudu, Vahil.
Koolijuhatus.
64
Kaabud, moe- ja pudukaubad rikkalikus valikus
E. K.-Ü. „Postimehe* trükk, Tartus 1934.
4O M A>
KODUMAA EDURIKKAM KINDLUSTUSETTEVÕTE
Seltsi omanikeks omavalitsused ja ühistegelised asutused
Peakontor: omas majas,
Tartus, Riia 41, tel. 3-44
Üliõpilased, kes on huvitatud kõrvalteenistusest (mõni kroon
päevas), palume sisse astuda seltsi peakontorisse läbirääki
miseks äripäeviti kella 9—3
Hakkab ilmuma 1935. a. uus
naiste ja kodude kuukiri
SISUKS: Mood, romaan, film,
sport, majapidamine, käsitöö, aian
dus, lastenurk, nali, ristsõnad, bridž
Lugejatele tasuta arstlik nõu
an ne Tartu tuntud arstidelt
Kindlustusselts
«EESTI»
hoiukarp
igasse kodusse ja igasse perekonda!
Miks?
Sest ainult mõni sent kokkuhoidu päevas
meie hoiukarbi kaudu võimaldab Teile
Elukindlustuse
läbi kindlustada oma perekonnale muretu
tuleviku ja koguda enesele kapitali
vanadusepäeviks.
Kindlustusselts
“EESTI"
(aaut. 1907. B.)
Kodumaa suurim ühistegeline kindlustusettevõte
Valitsus: TARTUS, Suurturg 8.
Osakonnad Tallinnas ja pea kõigis maakonnalinnades.
..UNIVERSAAL
Tartus, Kalda ja Raekoja t. nurk 1/2, tel. 4-77.
Raadio aparaatide ehitus, ümberehitus ja parandus, raadio ja
signalisatsiooni sisseseadmine. — Akumulaatorite laadimine
ja korrastamine. — Igasuguste elektriaparaatide parandus.
Töötab vilunud eriteadlaste juhtimisel. — Odavad hinnad !
RESTORAAN
TARTUS, TEL. 5-12.
Iga pühapäev rootsi laud, mugavad kabinetid ja
muusika.
3
Jalanõude ja reisitarvete kauplus
R. HANSEN
Tartus, Kaubahoov nr. 1.
Soovitab rikkalikus valikus igasuguseid ja igale hoo
ajale vastavaid naiste, meeste ja laste jalanõusid.
Botikuid ja ka1osse parimatelt firmadelt.
Talvehooajaks viite.
Täielikust reisitarvete osakonnast:
kohvreid, naister. käekotte, portfelle, koolimappe j. n. e.
Enamostetav
tualettseep —
meeldiva püsiva
lõhnaga
PROOVIGE JA OTSUSTAGE
Pälmöliseep
~VERONIKA'1'
■
4
^^^
^w^^
K^^
A
Kõige täielikum, valikurikkam ja soodsam$
Dsuuremas ja täielikumas importäris
A
MÜÜK SUUREL JÄ VÄIKESEL ARVUL.
MSM^5^3/GLÄB^KKU^ÄN-N^NN^^
M
NNNN
Mi tunne mina oma looma üle muret, sest
Tartus Loiibides peatun alati fissesoiduhoowis
„Variis". Osrwa t. 10. tel. 4«59.
Samuti teen ka kõik omad sisseostud samas asumast
D. Ltamberi talurahtvakauplusest,
Kus odatvad hinnad ta korralik teenimine.
FIRMA
A. ja M. UNIVER
«
JAHUVESKI ja LAUAVABRIK
TARTUS, MFLTSIVESKl 40/42
5
Mehaaniline
jalanõude tööstus
Erik Hopp
Tartus, Riia t. 4.
Telefon 2-10.
Valmistab kõrges headuses härrade ja daamide
===== jalanõusid. =========
Sealsamas jalanõude kiirparandus.
Jällemüüjatele kõige soodsam ostukoht.
Hinnad võistluseta !
Hinnad võistluseta !
Ü
1 JÄRGU SÖÖGISAAL
j
ÄOIT^$
TARTUS, SUURTURG 2
TELEFON 8-51
^OC&OCWCWOC^(MOOC\VOC^(^^
IGASUGUSEID MATUSETARBEID
nagu : puusärke, riste, pärge jne. leiate
suures valikus ja ajakohaste odavate hindadega
AENNO niinelrniüricf
LU puubdrgiarist
TARTUS,
raekoja tänav 2
Samas võetakse vastu ristisiltide graveerimistöid
Maja- ja köögitarvete ning lampide
SPETSIAALARI
A/s. D. MIRVITZ JA POJAD
TARTUS, RAEKOJA 6.
White Horse Whisky
O-Ü.
7
,9EmloC6
DAAMIDE
HÄRRADE
iiiMli^eföös^iis
TARTUS, ROOSI 39. TELERON 8-18
Osakond daami
dele ja härradele
Kestvad lokid, 1934. a. mudel „VelIo“ ja
teistel aparaatidel, alates kr. 3.— soeng.
Üliõpilased alati
Töötoas töötavad
teretulemast!
vilunud jõud.
W^
KM
8
T. TORPATS
MOODNE, VASTU
PIDAV JA HINNAVÄÄRNE MÖÖBEL
MÖÖBLIÄR1 JA MEHAA
NILINE MÖÖBLITÖÖSTUS
TARTUS
ASUTATUD 1893 AASTAL
ÄRI: GUSTAV-ADOLFI TÄN. 15,
TELEFON 1-28
TÖÖSTUS: ELISABETI TÄN. 22,
TELEFON 2-58
RESTORAN
„ROOM“
RIKKALIK
ROOTSI LAUD
IGA PÄEV KL. 11—3 P. L.
ä 75 SENTI
TARTUS, SUURTURG 7,
TELEFON 7-78.
9
Krupid algajaile ja edasijõudnuile. — Stiiliõpetus.
Rahva- ja karaktertantsud. — Eratunnid igal ajal.
Õppekava ajakohane. Üliõpilasile kruppides suurem hinna
alandus. Kordamisõhtud igal pühap. kl. 9 õht. Opetajaiks
ainult dipl. ja soliid õppejõud. — Iseõppimiseks ja korda
miseks ilmusid trükist: 1) Täielik moetäntsude õpetus.
14 tantsu täpsa kirjeid, ja 85 ilust, skeemi ja joonisega.
H. kr. 2.— ja 2) Tantsuõpetus 11. 1934—35. a. viimaste
uudistega. H. 65 senti. Saadaval J, Adamtau’lt ja ramatukauplusist.
Karusnaha ja mütsitööstus
G. KANGRO
Tartus,
Aleksandri
tän.
15.
Valmistan suve-, tali- ja vormimütse, kasuka- ja kraenahku.
Korralik, kiire ja odav töö.
Rätsepatööstus
„Nii«k«»
Valmistab
igasuguseid rõivastustöid
oma kui ka tellija riidest
Kella aeg kalendris on Ida-Euroopa aeg, mis ka Eestis maksev.
Kalendris märgitud aeg on ainult Tartu kohta õige ja läheb teiste lin
nade kelladest järgmiselt lahku, mida tuleb märgitud arvudele igakord
juure lisada : Põltsamaal -^- 3 min., Viljandis -|- 5 min., Pärnus -|- 9 min..
Paides -f- 5 min., Haapsalus -j- 13 min., Kuresaares + 17 min.
Aasta - ajad.
Kevade algab 21. märtsil
kell 3 18 p. 1.
Suvi
,
22. juunil
. 10,38 e. 1.
Sügis
„
24. septembril ,
1,38 e. 1.
Talv
,
22. detsembril „
8,37 p. 1.
Varjutused 1935. a.
Sel aastal on 5 päikese- ja 2 kuuvarjutust : 1) Osaline päikese
varjutus 5. jaan. Ei ole meil näha. 2) Täielik kuuvarjutus 19. jaan,
Algus kell 5,03 p. 1., lõpp k. 6,30 p. 1. Eestis osaliselt näha. 3) Osaline päi
kesevarjutus 3. veebr. Ei ole meil näha. 4) Osaline päikesevarjutus
30. juunil. Ei ole meil näha. 5) Täielik kuuvarjutus 16. juulil. Algus
kl. 6,09 p. 1., lõpp kl. 7,50 p. 1. Eestis näha. 6) Osaline päikese
varjutus 30. juulil. Ei ole meil näha. 7) Ringkujuline päikesevarjutus
25. dets. Ei ole meil näha.
Pühad ja puhkepäevad.
Täielikud pühad, millal tööd ei tehta on järgmised: 1) Uus
aasta (1. jaanuar). 2) Kolmekuningapäev (6. jaan.). 3) Iseseisvusepäev
(24. veebr.). 4) Palvepäev (13. märts). 5) Suur Neljapäev (18, apr.).
6) Suur Reede (19. apr.). 7) Ülestõusmisepühad (21. ja 22. apr.).
8) 1. mai püha. 9) Taevaminemisepüha (30 mail). 10) Suvistepühad
(9. ja 10. juunil). 11) Võidupüha (23. juunil). 12) Jaanipäev (24. juunil).
13) Usupuhastuspüha (31. okt.). 14) Jõulupühad (25., 26. ja 27) dets.
Töö lõpetatakse kell 12 päeval:
1) Ülestõusmisepüha laup. (20. aprillil). 2) Suvistepüha laup. (8.
juunil.). 3) Võidupüha laup. (22. juunil). 4) Jõulu laup. (24. dets.) ja
5) Vanal aastal.
Pühap.
1. Ülestõusmise p.
Esmasp.1 2. Ülestõusmise p.
Teisip.
J ü r i p.
Asut. Kogu
Kolmap.
[kokkuast. 1919
Neljap.
Markuse p.
Reede
C k. 6,21 e. 1.
Laup.
j
Pühap.
0
Esmasp.
PT
G
Teisip.
7
8
9
10
11
12
13
;
|
1
I
H k. 2.11 p. 1.
^
Märkuse d
19
20
21
22
23
24
Päike tõuseb :
1. aprillil kell 5,44 m.
11.
.
, 5,15 .
21.
.
„ 4.48 .
Läheb looja:
1. aprillil kell 652 m.
11.
,
.
7,14 .
21.
,
„
7.37 .
Päike tõuseb :
1. juunil kell 3,18
11.
.
. 3,07
21.
„
. 3,05
Läheb looja :
1. juunil kell 9,04
11.
.
, 9,17
21.
,
. 9,24
m.
.
m.
,
„
101. Ml
nahatööstus
Kvistenthalis,
Telefon 110.
Soovitan võistlemata
hääduses ja hindadega
oma tööstuse saadusi,
mis ostjaskonnas laial
dase poolehoiu on
võitnud.
Vabriku ladu
Kaubahoovis nr. 14,
telefon 15.
A. TRUMM & Ko
TALLINNAS: Veneturg, Kalevi maja 6,
Telefon 310-66.
18
Päike tõuseb :
& 19
20
juulil kell 3,11 m.
21 11.
„ 3,22 ,
22 21.
,
, 3,40 .
23
Läheb looja ;
24
1. juulil kell 9,23 m.
25
. 9,14 .
3 k. 12,28 e. 1. 26 11.
. 8,59 ,
7 venna p.
27 21.
28
29
30 Naha-, saapa-, teras1 kaupade ja hobuse2
riistade ladu
(§) k. 7 e 1.
3
4
5
6
7
Asutatud 1890. a.
Maarja-Magdaleena p.
ö
C k. 9,42 p. 1.
9 Tartus, Kaubahoov 23
10
Telefon 6-67
11
Jakobipäev
12
13
14 Austria vastutusega
vikatid
15
16 „Austria Brilliant-teras*
17
01 e v i p ä e v
Ainuesindaja Eestis.
G k. 11,32 e. 1.
18
H ein a-Maa r ja p.
PÕLLUTÖÖRIISTADE
TÖÖRIISTADE, MASINATE
JA LAMPIDE ainuesindus Eestis.•
Päike tõuseb:
1. oktoobril kell 6,16 m
11.
„, 6,38 „
21„. 7,01,
Läheb looja :
1. oktoobril kell 5,51 m.
11.
.
. 5,23 „
21.
„
„4,56 .
Iil Hiili
nahatööstus
Kvistenthalis,
Telefon 110.
Soovitan võistlemata
hääduses ja hindadega
oma tööstuse saadusi,
mis ostjaskonnas laial
dase poolehoiu on
võitnud.
Päike tõuseb:
1. dets, kell 8,34 min.
11.
, 8,50 .
21. ,
, 9,01 .
Läheb looja
1. dets, kell 3,30 min.
11.
, . 3,23 ,
21.
. 3,22 ,
A. TRUMM & Ko.
TALLINNAS:
Veneturg, Kalevi maja 6,tel.310-66.
IITARTUS:
[]
Raekoja tänav nr. 7, telef. 13-03.
VENE PÕLLUTÖÖRIISTADE
TÖÖRIISTADE, MASINATE JA LAMPIDE AINUESINDUS EESTIS.
Foto-ateljee
H. Riedel ^ H. Eggert
Tartu., Ülikooli 36
J?
24
M. AUN’1
rätsepatööstus
TARTUS, RIIA TÄN. 23
Valmistab tellimiste peale
kõiksuguseid moodsaid
meesterahva rõivastustõid.
—
----Tõõ tuntud headuses,
hinnad mõõdukad. —
Mööblitööstus
Hans Illisson
TARTUS, TÄHE TÄN. 22
VALM ISTAB:
modern- ja stiilmööblit, kabinettgarnituure, moodsaid kušette, toole,
jõhv-, mereheina ja vedrumadratseid
TÖÖ EEST TÄIELIK VASTUTUS
25
Soovitame suures valikus,
parimas headuses
torte, kooke
ja kõiki teisi pagari- ning kondiitrisaadusi. Tellimised täidetakse kiiresti.
PAGARI- JA KONDIITRIÄRI
P. Potsep
Tartus, Ülikooli tän. 34
Telef. 12-79
OSKAR HEINE
klaverivabrik
Tartus, Karlova tän. 69, tel. 12-98.
Oma majas.
Soovitab kõrgeväärtuslisi
tiibklavereid ja pianiinosid.
SOOVIKORRAL
SOODSAD
MAKSUTINGIMUSED.
26
Kõige värskemaid kalakaupe:
silke, heeringaid, kilusid, sporte jne. leiate
alati soodsate hindadega
Jakob Kippasto ärist
Kaubahoovis 22-a vastu Emajõge.
Alati saadaval kuulsad A. M. Andersoni
kilud, sprotid, skumbriad, silmud jne.
Käik kaubad, parematest firmadest.
Kiire läbimüük võimaldab kõrgeväärtuslist
kaupa anda.
Külastage ja teie veendute!
Valmiskleite, pesu,
moe ja pudukaupa
soovitab võistlemata odavate hindadega
puduäri J. MALIN
TARTUS, KIVISILLA JUURES.
VEOAUTO B-1O4
Võtab igasugust kaubavedu vastu. Elukoht :
Ülikooli 21/23 (vastu ülikooli), telefon 13-34.
A. PEDAJA.
27
Laadad.
Langeb laat taupäelva wõi pühapgewa peale, siis peetakse laata
järgmisel "töö- wõi esmaspäewal.
Kuulaatu peetakse: Laura alewis iga kuu 10. ja 25. Päewal; Ir
boska jaama j., iga kuu 20. päewal; Rootowo wallamaja j. iga kuu 5.
päewal; Wana-Jrboska alewis iga kuu 4. ja 21. päewal; Obinitsas
iga kuu 8. Päewal; Petseris iga kuu 1. ja 15. päewal; iga kuu esimesel
kesknädalal loomade laat Orisaare alewikus.
Jaanuar. 7. Mõrus; Orgital, Haimre W. — 8. Tartus. —
10. Suure-Jaanis; Laatre W. Tsirgulinnas; Tamsalu jaama j.; Elwas. — 12. Antslas; Koerus. — 13. Jõgewal. — 14. Põltsamaal.
15. Soosaare W.; Pärsama W., Mölupel; Otepää alewis. — 17. Mehikoormas; Mustla alewis; Mustwees; Koloweres; Paaswere W.; Laekweres. — 19. Märska alewis. — 20. Kuresaares; Misso wallam. j.;
Järwa-Jaanis. —- 22. Türil; Jmawere ^., Päia kõrtsi j. -— 23. Mal
gas; Haapsalus; Nasina W., kõrtsi j. — 24. Paides; Jõelehtme kiriku
j. — 25. Mõõpsus. — 27. Esnas. — 28. Tornla W., Lullikatku külas;
Keilas; Meltsa w. Keblastes. — 30. Nissis.
Weebruar. 1. Mässu W., Kõmsil; Nõela W., endise kõrtsi j. 2 p.;
Kallastel 2 p. —- 2. Raplas; Kilingi-Nõmmel. — 3. Jõgewal; Maasi
W., Liigalasmas. — 4. Mõrus. — 5. Tõrwas. — 6. Narwas 2 p.;
Pärnus; Oru ^., Linnamäel. — 8. Elwas; Raasiku wallam. j. —
9. Tapal; Saare postij. j. — 10. Rakweres 2 p.; Räpinas; Antslas;
Keinas; Ellamaal. — 11. Põltsamaal. — 14. Nõmküla ^., Tamsalus;
Otepää alewis. — 15. Paldiskis; Pukas; Lähtrus; Leisil. — 16. Wiljandis 8 p. — 17. Tartus; Kernu W., Haiba poe j.; Albu W., Arawete
k. — 18. Rakkes.— 19. Paides. — 20. Kuresaares; Misso wallam. j.;
Nawila W., Kose külas; Marbola W., Kurawa poe j. — 21. Malgas;
Muhu-Suure wallam. j. — 22. Mustwees. — 25. Mõrus 8 p.; Lihu
las. — 26. Mõõpsus; Illuka W., Kuremäel. — 28. Miljandis 2 p.;
Maasi W., Tagawerel; Peipsiäärses Wallas Nina külas.
VALMISRIIETE TELLIMISÄRI
MMM' TARTUS’
■ mM»®€Kk ALEKSANDRI TN.
Soovitab igasuguseid valmispiideid ja võetakse tellimisi vastu.
9
28
Märts. 1. Jõgewal; Kehtna W., Keawal; Ristil; Kärdlas. —
2. Rutikwere asund.; Nabala asund. — 3. Jõhwis 2 P.; Lehtses; Em
maste W., Koderna kiilas. — 4. Wõhmas; Peningi W., Kiwiloo kõrtsi j.
— 5. Kirolas; Kõrgesaare Luidjal; Salla W.; Leisi W., Metsakülas;
Alliku W., Oisu-Wäljaotsal; Elwas. — 8. Põltsamaal; Laewa W. end.
kõrtsi j.; Antslas; Iisakul 2 p.; Uuemõisa W., Tumalas 2 P. — 9. Ha
geri kiriku j.; Emmaste W., Wiru-Jaagupis 2 P. — 10. Haapsalus:
Pilistweres; Puhjas; Mehikoormas; Paatsalu w., Watlal; Tõrwas. —
11. Tapal; Petseris. — 12. Wõrus; Wenewere Kaubatarwitajate Ühi
suse poe j.; Hellamaa W. end. teemaja j.; Amblas. — 13. Puurmanni
asund.; Triigi W., Aksi külas. — 14. Waimastweres; Kodijärwes; JmaWere W., Käsukonnas; Mõisakülas; Mustjala wallam. j. — 15. Raplas:
Suuremõisa W. — 16. Rannu wallam. j.; Maasi W., Ranna külas. —
18. Sadalas, Laius-Tähkwere W.; Kellastes 2 p.; Sangaste kiriku j.;
Keilas; Wiru-Nigula kiriku j.; Järwa-Jaanis. — 20. Türil; Kuresaares; Awinurme wallam. j.; Pindi W., Leewil; Misso wallam. j.; Jüri
kiriku j.; Märjamaal; Awanduse ^., Simunas. — 21. W.-Ulilas; Skarjatina Wallas. — 22. Albu wallamaja j. — 23. Walgas; Kawastu W.,
Warnja k.; Walgjärwe W., põllum. seltsimaja j.; Wasknarwa W., Leisi
alewikus. — 21. Laiuse W., Mõra m.; Paaswere W., Laekweres 2 p. —
25. Saadjärwe to., Woldi m. — 26. Krüüdneri W., Wana-Pranglis;
Kärgula W., Sulbil; Wihterpalu W., Puunal; Wahastus. — 27. RakWeres 2 p.; Mustwees 2 p. — 28. Paides; Walguta m.; Kloostri ^.,
Kasepere p. j.; Kaarma-Suure W., Kellomäe kõrtsi j. 2 p.
Aprill. 1. Juurus. 2. Antslas; Põlgaste W., Puskarus; Iisaku
W., Alajõel; Saue W. Arudewahel. — 5. Wäike-Kolkjas, Peipsiäärses
Wallas; Harku W., Mäe öömaja j.; Järwa-Jaanis. — 6. Taeblas. —
7. Lümada wallas. — 8. Kastre-Wõnnu W., end. Suitsu k. j.; Pärsama
w., Roopaku asunduses; Tamsalus. — 9. Elwas. — 10. Põltsamaal;
Ellamaal; Loona wallam. j.; Kasepää wallam. j. — 11. Wesneri Wal
lamaja j. — 12. Wõrus; Kolowere W., Jõgewal. — 13. Kärla turu
platsil; Torgu wallam. j. — 14. Wastse-Kuuste W., Koorawere kõrtsi j.;
Hummuli Soel; Peipsiääres, Nina külas. — 15. Saru wallam. j.; Kiiv
W. Kuusalus; Kihelkonnas; Rakkes; Otepää alew.; Petseris; Tõsta
maal. — 16. Paliweres. — 17. Paides; Tapal; Karula kiriku j. —
jalanõusid
OSTATE
saapakauplusest
«VÕISTLUS",
Tartus, Riia tän. 25.
2$
18. Mustla alewis; Kiwi-Migalas; Kogula W., Liiwa poe j.; Koerus;
Nehatu W., Liiwakandil. — 19. Rogosi W., Luutsniku asund.; KilingiNõmmes; Palmse W., Wiitna kõrtsi j.; Lüganuse kiriku j. -- 20. Wäiwaras; Kuresaares; Misso wallam. j.; Alawere Wallam. j.; Lihulas;
Pritsu alewikus. — 21. Laanemetsa W., Koiküla as.; Wõru E. Põllum.
Seltsi platsil. — 23. Raadi W. end. Rojasilla kõrtsi j.; Keilas; Kuimetsa
wallamaja j.; Leisil; Wäike-Maarjas; Mõrus. — 24. Wastseliina wal
lam. j.; Amblas; Esnas; Roela asund. — 25. Tartus; Wiljandis 2 p:;
Kabala wallam. j.; Erastwere w., Kanepi alewikus; Peri w.; Märja
maal; Warblas; Laimjala W., Kõiguste kõrtsi j. 2 p.; Narwas; Aule
pas. — 26. Suure-Jaanis; Päidla W., Lutikul; Jõgewal; Laatre Tsirgulinnas; Kohila wallam. j.; Alatskiwil; Mootse wallam. j.; Kunda
alewis 2 p.; Hallingu W., Jakobi alewik. — 27. Saare W. kõrtsi j.;
M.-Suislepa wallam. j. — 28. Rakweres 2 p.; Krüüdneri w., Sula
ojal; Abja-Paluojas; Pihtla W., Hobusepostijaama j.; Kärus; Sipa
W.; Kablis, Orajõe W.; Kõmsil, Massu W. — 29. Malgas; Torma W.,
Lullikatku k.; Ahja W., Kärsa k.; Kolga W., Liiwal; Petseris; Kawastu
asund. — 30. Meeri W., Wastse-Nõos; Kuremaa W., Palamusel:
Haanja W., asund.; Kergu alewik.; Nissi alewikus; Tsooru W., asund.:
Triigi W., Ardu külas; Wasalemmas.
Mai. 2. Tõrwas; Mõniste wallam. j.; Kõlleste W., Alamustel;
Räpinas: Wändras; Maikna w., Päri m. j.; Järwa-Jaanis; Saue
wallam? j. — 3. Kawastu-Koosal; Kaarepere W., Pikjärwe kõrtsi j.;
Otepää alewis 2 p.; Krabi wallam. j.; Lelle-Hiiekõnnus; Anija, wallam.
j.; Oru W., Linnamäel; Uuemõisa W., Tumala asund.; Wõisiku ic..
Rõikal; Mustwees; Mõru W., Potikoha krundil; Kastre-Mõnnu Perawallas. — 4. Tahewa wallam. j.; Mõhma küla Mustjala W.; AlaRõuges, Rõuge Wallas. — 5. Haapsalus; Pala W., Põllum. Seltsi plat
sil; Saaluse wallam. j.; Welise W.; Salla W.; Elistwere W., Jgaweres;
Haaslawa W., Tuigo as.; Kuigatsi piimaühis. j.; Elwas. — 6. Tapal;
Järwakandi wallam. j.; Risti alewik.; Märska alew. — 7. Lohusuus
2 p.; Põlwa kiriku j.; Kogula W., Kaubil; Jõgewal. — 8. Kõnnu W.,
Malgejõel; Pärnus. — 9. Uue-Antsla wallam. j.; Häädemeestel; Kernu
W., Haibla p j.; Koigi W. — 10. Põtsamaal; Rõngus; Mana-Roosna
wallam. j.; Kuiwajõe" wallam. j.; Weriora W., Wiluste külas. — 11.
Valmisriideid ja kiiret tellimiste täitmist
leiate alati ajakohases headuses
ja hinnas
M. F. Furmansky
valmisriiete ärist Tartus, Aleksandri t. 7
30
Pitseris; Wana-Kuuste Reola m.; Misso wallam. j. — 12. Õisu jaa
ma j., Kaarli W.; Kudina W., Maarja-Magdaleena alewikus; Antslas.
— 13. Wõrus. — 14. Holstre wallam. j.; Karilatsi W., Ala-Jaani L;
Puka alewikus; Kallastel. — 15. Kuresaares; Soosaare wallas; Ahja
Läänistel. — 16, Paides. — 18. Sarnaste kirikukõrtsi j. — 20. Misso
wallam. j.; Kaarma Suure wallam. j. 10 p. — 22. Wõõpsus. — 23.
Walgas; Pärsamaa W., Mätjal. — 25. Koerus; Ahja W., Läänistel. —
29. Suure-Kambja asunduses. — 31. Petseris.
Juuni. 1. Nasina W.; Kärgula W., Sulbil. — 2. Türil. — 5.
Wiljandis 2 p.; Paatsalu W. Watlal. — 8. Raplas; Koiola W., Himmaste külas. — 9. Antslas. — 10. Hageri kiriku j.; Tamsalus; Nõmkiila w.; Kärdla alewikus; Kasepää wallam. j. — 11. Kose alew.
12. Elwas; Paides. — 14. Wastse-Kuuste W., Lootwina m. — 15. Mustla
alewis; Märjamaa W.; Laius-Tähkwere wallam. j.; Otepää alewis;
Kallaste alewis. — 16. Tapal; Wana-Roosa W., Warstul. — 18. Kei
las; Jõgewal; Räpinas. — 19. Kilingi-Nõmmel; Wärska alewis;
Järwa-Jaanis. — 20. Põltsamaal; Mustwees 2 p.; Patküla W., Pika
sillal; Misso wallamaja j.; Nissi alewikus; Wihula wallam. j.; Puh
jas. — 21. Wõrus; Simunas. — 25. Petseris. — 26. Wiljandis 2 p.;
Piirsalu-Ristil; Laiksaare W., Urissaares; Keinas. — 27. Rakweres
2 p. — 28. Kõrgesaares. — 29. Lihulas.
Juuli. 1. Walgas; Haapsalus. — 3. Paides; Pärnus; Pala
muse ro., Wiitna kõrtsi j. 2 p. — 4. Tartus; Antslas. — 8. Taagepera
wallam. j. — 10. Tarwastus; Elwas. — 12. Wärska alew. — 15.
Karksi-Nuias. — 18. Tõrwas; Põlwas. — 20. Misso Wallam j. —
23. Kuresaares 2 näd. — 24. Wõrus. — 27. Rakweres 2 p.
Korralik riietus on igale inimesele väga tähtis, sellepärast
laske oma ülikond, kleidid jne. puhastada ja värvida auruvärvim se, keemilise ja kiirpressimise töökojas
Hof Man’s Method
Rüütli tän. 11.
mille järele iga kantud riie omab uue ia viisaka ilme. Kohapeal
pressimiseks, mis toimub 15 minuti jooksul, eri ooteruum.
Töö kiire ja korralik.
Hinnad mõõdukad
31
Wändras, Suurejõe alew.; Lohusuus. — 26. Wõrus; Paides; Mõisa
külas. — 28. Taewere Kaansoos; Orajõe Kablis. — 29. Rakweres 2 p.
__ 30. Antslas. — 31. Helme asunduses; Häädemeestel.
September. 1. Suure-Kõpu W.; Kaarma-Suuremõisa j.: Nissi
alewikus; Kuigatsi piimaühis. j. — 2. Suure-JaanA -- 3. Wäheru
alew., Karula W.; Selistes. — 4. Laanemetsa W., Kõrkkülas. — 5 WÜjandis 2 P.; Wana-Roosa W., Warstul; Otepää alewis. — 6. Vastsemõisa wallamaja j.; Meeri W, W°st!-.Rö°s - 7. Hummuli tooel'
Nõmmküla w., Tamsalusl Seifil. — 8. Kihelkonnas; Illuka w. Kure,
mäel- Elwas. — 9. Võru E. Pöllum. Seltst krundil. — 10. Olustwere
jaama j.; Kärstna asund.; Puhjas; Krabi Wallam. j.; Kilingi-Nõmmes:
Hellamaa end. teemaja j.; Veriora W., Viluste külas; Rutikwere asun
dus ; Kastre-Wõnnu Periwallas. — 11. Lelle-Hiiukõnnus. — 12. Tü
ril; Laewa end. kõrtsi j.; Maasi W., Tagawerel; Lood: kõrtsi j. — 13.
Valaas; Soosaare W., Kolga-Jaanis; Iisakul 2 p. — 14. Kallastel. —
15 Jõgewal; Tammistes, Taali W.; Abja-Paluoial; Kohrla Wallamaja j.; Saulepi W., Varblas; Sipa wallas; Ahja wallas; Laanisrel:
Iõqeweste asund., Orajõe Iklas. — 16. Tapal; Rõngus.
17. Uusna
möllas; Räpina wallam. j. 2 P. — 18. Kaarepere W. end. Pcharwe
kõrtsi j.; Sangaste kirikuk. j.; Alawere wallam. j. — 19. Mustwees;
Kergu alewis; Kogula W., Kallikülas. — 20. Paistu alewis; Worstku
W, "Roikal; Kärgula W., Sulbil; Misso wallam. j.; Krwr-Wrgalas;
Emmastes; Alliku W., Oisu-Väljaotsal. — 21. Rõuge W., Ala-Rõuges;
Pärsama W., Wõlupe kõrtsi j.; Vahastus; Tahewa wallam. j.; Laik
saare W., Urissaares; Järwa-Jaanis. — 23. Tartus; Paides; Sürgawere asund.; Järwakandi wallam. j.; Keinas; Holdre asund., Helme
kihelk.; Audru wallam. j. — 24. Võrus; Kirblas. — 25. Vana-Surslepa wallam. j.; Antslas; Kose alewikus; Paatsalu W., Vatlas; Maasi
W., Liigalasmal; Wana-Võidu Oiul; Loona wallam. j.; Hallingu w.,
Jakobi alewik. — 26. Tallinnas 3 p.; Taeblas; Alatskiwil; Puurmani
asund.; Pööraweres; Kunda alewis 2 p. — 27. Mehikoormas; Põlwa
kiriku j.; Koigi wallas. — 28. Kuresaares; Toris; Põltsamaal. — 29.
Haapsalus; Kirepis; Vara W. end. Matjamaa kõrtsi j.; Varbola W.,
Kurawa poe j.; Karksi-Nuias; Kuimetsa wallam. lähedal; Roela W.
kõrtsi j. 2 p.; Amblas; Kõrgesaare W., Luidjal; Palmse W. Viitna
kõrtsi juures 2 P.; Vasalemmas. — 30. Haanja w. asund.; Leisi W.,
Metskülas.
Oktoober. 1. Petseris; Rasinal; Kolga W., Liiwal; Kehtna W.,
Keawal; Waikna W., Päril; Oru W., Linnamäel; Tudolinnas 2 p.;
Uuemõisa W., Lewalas 2 p.; Kärdla alewis; Krüüdneri W. Maaritsel;
Tsooru as.; Elistwere W., Jgaweres; Vana-Kuuste as. — 2. Narwas
2 b ; Pärnus; Nabala asund.; Märjamaal. — 3. Kawastu-Koosal;
Vändras; Pihtla W., hobupostijaama j.; Tõrwas; Kambja W. end.
Liiwa kõrtsi j. — 4. Rakweres 2 p.; Paldiskis; Päidla W., Lutikul;
Rõuge W., end. Sänna kõrtsi j.; Kuiwajõe wallam. j.; Kallastel. —
5. Lihulas; Elwas; Ollepa jaama j.; Kasepää wallam. j.; Võru W.
Potikoha krundil. — 6. Kudina Maarja-Magdaleena alewikus; Vana-
32
Laitsna wallam. j.; Jõhwis 2 p.; Kaarma-Suuremõisa j. — 7. Wiljandis 2 P.; Hageri kiriku j.; Wõhma külas Mustjala wallas; LÜMmada Wallas; Taeblas. — 8. Tapal; Waimastwere wallam. j.; Pukas;
Welise w.; Mustjala m. j. 2 P.; Koiola W., Himmaste k.; Walgjärwe
W., Saberna as. — 9. Albu W. j.; Jõgewal. — 10. Walgas; Jmawere W., Paial; Lohusuus 2 p.; Kõnnu W., Walgejõel; Lüganuse kiriku
j.; Sutlepa W. Aulepas; Suuremõisa w. — 11. Riidoja asund. j.;
Torgu wallam. j. — 12. Tartus; Keilas; Wastseliina wallam. j.;
Weltsa W., Keblastes; Leisil 3 P.; Roela W., kõrtsi j. — 13. Salla w.;
Kärla turuplatsil. — 14. Wõrus; W.-Tännassilma wallam. j.; Erastwere W., Kanepi alewikus; Kilingi-Nõmmel; Rannus; Awinurmes;
Säru wallam. j.; Raplas. — 16. Wastse-Kuuste as.; Karula kiriku j.;
Muhu Suure w. magasiaida j.; L.-Tähkwere wallamaja j. — 17. Ote
pääl 2 P.; Anija wallam. lähedal; Koloweres 2 P.; Rakkes. — 18. Kuresaares; Suure-Jaanis; Roela asunduses; Wõõpsus; Antslas; Em
mastes; Wäike-Maarjas. — 19. Tarwastu asund.; Rogosi wallam. }.;
Põlgaste W., Puskarus; Jõelehtme kiriku j.; Wäike-Kolkja külas, Peip
siäärses wallas. — 20. Põltsamaal; Misso wallam. j.; Wana-Noosa
wallam. j.; Uue-Antsla wallam. j.; Kõlleste w., end. Tille kõrtsi j.;
Uulus: Koerus; Laimjala wallam. j.; Tabiweres (Woldis); Koogna
wallam. j. — 21. Haapsalus; Kastre-Wõnnus; Saaluse wallam. j.;
Wihterpalu W., Puunal; Taewere W., Kaansoos. — 22. Kärgula W.,
Sulbil; Kodijärwe wallam. j. — 23. Kõo asund.; Raadi W., Wasulas;
Mooste W.; Kloostri W., Kasepere p. j.; Mustwees. — 24. Tsirgulinna
alew., Laatre W.; Haaslawa W., Tuigo asund. — 25. Leebiku W., Pika
silla Mangu talus; Ellamaal; Maasi W., Rannakülas; Esnas; Wenewere kaubatarw. ühingu poe j.; Kawastu asund. — 27. Saare w. kõrtsi
j.; Paaswere W., Laekweres 2 p. — 28. Wõrus; Puurmani W., Pikanurmel; Krüüdneri W., Pusu kõrtsi j.; Misso wallam. j.; Loosi W.,
Lindoras; Jarwa-Jaanis; Taagepera „Ala" alewik., Taali W., SindiLodjas. — 29. Torma W., Lullikatku k.; Abja W., Kärsal. — 30. Nehatu
w. Liiwakandil. — 31. Mõniste wallam. j.
Nowember. 1. Harku W., Mäe öömaja j.; Wiru-Jakobis 2 p.;
Pärsama W., Mätiakülas; Waiwaras; Wesneri wallam. j. — 2. Pai
des ; Kodaweres; Laiuse W., Mõra m.; Uue-Wändra Suurejõel. — 3.
Tapal. — 4. Törwas; Nissi alewikus; Tamsalus Einmanni w. —
5. Kambja W., Suure-Kambja asund.; Antslas. — 6. Kaarepere W.,
Aruküla kiriku j.; Rõuge W. end. Ala kõrtsi j. — 7. Walgas; Elwas;
Kõlleste W., Krootuse asund.; Kogula W., Kaubis. — 8. Paliweres;
Wõru E. Põllum. Seltsi krundil. — 10. Jõgewal; Saue W., Arudewahel; Leisil; Tõstamaal. — 11. Wiljandis 2 p.; Wõrus. — 12. Kuresaares; Karlatsi W., Ala-Jaani t.; Triigi w., Ardu külas; SuureLähtrus; Kallaste alewis. — 14. Tartus; Kärus. — 15. Põltsamaal;
Uuemõisa W., Tumala asund. — 17. Kernu W., Haiba poe j. — 19.
Pärnus 2 p. — 20. Pindi W., Leewil; Misso wallam. j.; Kuusalu ale
wikus; Ristil; Awanduse W. Simunas. — 21. Tamsalus, Nõmmküla
W. 2 p.; Otepää alewis. — 23. Paides; Mustwees. — 25. Türil; Raa-
33
siku wallam. j.; Mäetaguse W. Atsalama k. — 26. Walgjärwe W., Põllum. Seltsi platsil; Wõõpsus. — 27. Wiru-Nigulas 2 p.; Amblas. —
28. Keilas. — 29. Wõrus. — 30. Wigalas.
Detsember. 1. Abja-Paluojal. — 2. Saare postijaama j.; Juuru
alewikus. — 3. Walgas; Tapal; Iisaku w., Alajõel; Räpinas. —
5. Rakweres 2 p.; Haapsalus. — 6. Wihula wallam. j. — 7. Kallastel
2. P.; Jõhwis 2 p. — 8. Wiljandis 2 p.; Lelle W., Hiiekõnnus. — 9.
Albu W., Arawete k.; Wärska alewis. — 10. Sadalas, L.-Tähkwere W.;
Kilingi-Nõmmes; Jüri kiriku j.; Lääniste külas; Ahja W.; Keinas;
Kasepää wallam. j. — 11. Narwas 2 p. — 12. Tõrwas; Wändra alewis;
Paluperas; Järwa-Jaams; Kloostri W., Kasepere poe j. 13. Tartus;
Põltsamaal; Kõrgesaare wallas. — 14. Antslas, Wasknarwas; Nina külas,
Peipsiäärses W.; Koerus. — 15. Jõgewal; Kohila wallam. j.; Kärdlas.
— 16. Wõrus; Nissil; Otepääl; Türil. — 17. Mooste W., end. Kauksi
kõrtsi j.; Raplas. — 18. Pärnus; Paides; Ellamaal; Krüüdneri W.,
Sulaoja kõrtsi j.; Põlwas. — 19. Lehtses; Elwas; Mõisakülas. —
20. Wõõpsus; Misso wallam. j.; Märjamaal. — 21. Kuresaares. —
22. Mustwees 2 p. — 28. Walgas; Kawastu W., Warnjas.
Kodumaa värvitaimede korjamisest
Taimevärvidega lõnga ja villu värvides saame ilusaid,
püsivaid, sulavaid ja vähe ning ühtlaselt pleekuvaid värvi
toone. Õige värvitooni saamisel on väga tähtis värvitaimede korjamise aeg ja nendega ümberkäimine.
TAIMED tuleb korjata täiesti väljaarenenutena, kuid
siiski peavad nad olema küllalt mahlased. Kui tahetakse
värvida tooreste taimedega, võib hoida neid mõni päev lah
tiselt varjulises kohas või keldris, aga mitte hunnikus, kus
taimed muutuvad mustaks ja kaotavad palju värviainet.
Värvitaimed, mis kogutakse talveks, tuleb kuivatada kii
resti varjulises,, tuulises kohas, näiteks lakas, pööningul
või kuskil esikus, aga mitte kunagi päikese käes. Samuti
ei või taimi liig suure hulgana kuhjata üksteise pääle ega
panna hoiukohta enne kui nad on täiesti kuivad. Alal
hoida kuivatatud taimi võib õhukesest marlist või riidest
kotis õhulises, kuivas kohas.
Värvitaimedest korjatakse juunis: nõgesed, paiselehed, sookaelad, kollase madara juured, oblikad, mustasõstra
3
34
ja roosi lehed, koeraputked, berberitsi (paburitsa) ladvad
ja õied. Hiljem korjatakse kanarbik ja samblad. Sügisel
korjatakse kartulivarsi, tammetõrusid.
PUUKOORED korjatakse siis, kui puu koor on lahti.
Koort ei sünni võtta alla 2—3 aasta vanuselt sammeldamata
okstelt..
Puukoort tarvitatakse värvimisel toorelt ja kuivata
tult. Kuivatatult annab koor tugevama ja punakama tooni
lise värvi. Toominga ja paakspuu koori on kõige parem
võtta aastastelt okstelt. Neid võib alal hoida kas kui
vatatult või lasta keldris hunnikus seista. Viimasel juhul
saadakse värvimisel tume pruunikas-punane toon. Rauavitrioli juure lisamisel annavad puukoored hästi tumedaid,
pruunikaid, hallikaid ja musti toone.
Lepakoor annab kollakashallikaid toone. Paaks
puu koorest saab pronkskollast, kui aga lõngad panna
peale värvimist külma lehetisse, saab telliskivi-punast.
Pihlakakoor annab kollakaspunaikaid toone. Õun apuukoor — tugevat punakaskollast. Toomingakoorest saab punakaskollaseid toone, kui aga tarvitada
ühes lehtede ja marjadega, annab ta kollakasrohekaid
toone. Kia s e k o o r (toht enne kõrvaldada) annab hallikaskollast värvi. Tammekoor aga enamasti halli ja
musta. Saar jälle oliivrohekaid ja kollakaid toone.
Haab — kollakaid ja punakaid .
LEHED korjatakse umbes jaanipäeva ajal. Lepaja kaselehed annavad mitmesuguseid kollakaid toone.
Lehti tarvitatakse toorelt ja kuivatatult.
ÕIED korjatakse enne puhkemist, PUUKASVUD ja
KADAKAMARJAD umbes juuli alul, täiesti arenenult.
TAIMEDE JUURED kogutakse enne taimede õitse
mist, nagu taimed isegi.
SAMBLAD kogutakse peale vihma, mil nad kerge
mini eralduvad puude ja kivide küljest.
KUUSEKÄBID korjatakse kevadel, kui nad lume alt
välja tulevad. Korjatakse neid, mis katkimurdes osutu
vad seest punasteks.
35
VALMISRIIETE ÄRI
M. E. KATZ
TARTUS, ALEKSANDRI TÄNAV 5.
SOOVITAB ajakohaseid ja odavahinnalisi meeste- ja
naiste-valmisriideid, Materjal ja töö eeskujulik. Telli
mist täidetakse kiirelt ja korralikult :: :: :: ::
Kas
ajakirja
Teie
tunnete
juba kodumajanduse
ja kodukultuuri
„TALUPERENAINE",
mida loevad kümned tuhanded eesti naised kogu maailmas.
Toimetus ja talitus : Tartus, Peeter Põllu 5.
Telefon 9-37.
Suures valikus
paberil, pappi ja tappele
Soovitab paberi suuräri „K O D U M A A"
Tartus, Aleksandri tän. 10
Põllutööriistade tööstus
ALBERT LÕOKE
Tartus. Filosoofi tän. nr. 25
soovitab põllumeestele oma tööstuses valmistatud
künniatru, adraosi, tsik-tsak ja seemendamise äkkeid.
Tööstuses parandatakse kõiksugu põllutööriistu.
36
Moodsaim, täielikum ja odavam I järgu
juuksetööstuseäri
härradele, daamidele ja teatritele
Tartus, lifiiini tiin. 8, telefon 6-60.
Lp. härradele ja daamidele üliõpilastele on minu
äris matrikli esitamisel
10—15 prots. hinnaalandus
Ainukesed originaal Grieser kestvad aurulokid
Tartus, täiesti ilma elektrita, eht Grieser kemi
kaalid ja kauaaegne praktika kindlustavad töö
võistlemata häädust. Loomutruude lokkide, suurte
rullide, kestvus garanteeritakse 8—10 kuuks.
E. LUKSEP,
dipl. juuksetööstuse meister.
SADULSEPA- JA POLSTERMÖÕBLITÖÕSTUS
JOH. BUSCH
TARTUS, E LI S ABET1 TÄN. 17
KAUPLUS ALEKSANDRI TÄN. 12
ASUTATUD
1894. AASTAL
„ ———
LAOS SAADAVAL: kõiksugu reisitarbeasjad, rahataskud, aktimapid, moodsad
naisterahva käekotid, koolilaste raamatu
hoidjad, traksid, vööd jne. — Tellimistel valmistatakse korralikult kõiksugu naha-, polster- ja dekoratsioonitöid
LAOS SAADAVAL MODERN DIIVANEID, TOOLE, JÕHV-,
KARVA- JA MEREHEINA MADRATSEID JNE.
=
37
EESTI VALMISRIIETE &
TELLIM1SÄRI
A.VALDSON
TARTUS, ALEKSANDRI TAN. 1, TELEFON 12-66.
Osakond Petseris, Turuplats 12, tel. 1-13.
Sügise ja talvehooajaks suures valikus moodsaid naiste
ja meeste üliriideid, ülikondi jne.
valmistab: auto- ja vankrivedrusi, vedruäkke ja kuitivaatori piisid, kõik
sugu spiraal- ja muid vedrusid.
Aiatööriistu: labidaid, muilaharke, reha
sid, kõplaid, oksa- ja tarakääre, taravörgu ku
dumise masinaid, käsikultivaatoreid.
Mitut
tüüpi pritse: viljapuude, põõsaste ja taimede
pritsimiseks.
J
*
Viljapuupritsid on Tartu Ülikooli Entomoloogia katsejaama poolt kont
1
umiuu ja
uunuioiuDcga varustatud.
vai uoiaiuu.;
rollitud
ja öctcAuna^c
selekohase tunnistusega
J»” *•••••••*• IJJSiüiJllüSiÜ»>M>M«««aaB(!■■■■«MM«mm»M»MM«£«»»■>*■■■«?■■■ E
wiliHmmmHlmmmm britilinlimm mm hrm mm I^MMMMMMM MM MMMM mm mx^
40
Hästipassivaid riideid
saate tellides neid
J. TUVLAS’E
DWWSWWWWMMW
rätsepatõökojast
Rüütli tän. 12, tel. 5=02.
ÖÖLOKAAL
„SINIMANDRIA“
TARTUS, TELEFON 1-27.
Avatud kella
9 hommikul kuni kella 6 hommikul.
Jga pühapaev feeOc 5-žee
Meie JALANÕUD ON ELE
GANTSED JA VASTUPIDA
VAD, SELLEPÄRAST SOOVI
TAN IGAL AKADEEMILISEL
KODANIKUL NEID KANDA.
K.K0HSEMT
JALANÕUDETÖÖSTUS
TARTUS, RIIA 18, TEL. 12-85.
41
Viljapuud ja marjapõõsad.
I
ÕUNAPUUD.
A. Suveso rdid : 1. Valge klaarõun. 2. Suislepa3. Krügeri tuiõun. 4. Tallinna pirnõun.
B. Sügisesordid :
1. Sügisejoonik.
2. Borowinka. 3. Liivi kuldrenett. 4. Kronseli läbipaistev. 5.
Treboux seemik.
C. Talisordid : 1. Antonovka.
2. Tartu roosÕun. 3. Tšernogus. 4. Paide talirenett. 5. Liivi Borsdorf (Sibulaõun). 6. Leedu peping.
Sun.
II
PIRNIPUUD.
1. Punane sügisebergamott ((külmakindel). 2. Seem
netu (Bessemjänlka), külmakindel. 3. Tervishoiunõuniku
võipirn (meie parim pirn). 4. Liivi roheline võipirn.
1II
PLOOMIPUUD.
1. Emma Leppermann (varajane ja kaunis külmakin
del). 2. Wangenheim’s Frühzwetsche (tugevakasvuline ja
kaunis külmakindel). 3. Liivi kollane munaploom (külmakindell).
A. Punased:
1. Winham’s
Industry
(Rote
Triumpihbeere). 2. Roaring Lion (Rote Preisbeere). 3.
Maihertsog (May Duke).
B. Rohelised : 1. Green Willow (Grüne Flaschenbeere). 2. Katharina Ohlenburg. 3. Lady Delamere.
C. Kollased : 1. Früheste Gelbe (väga varajane^
karvane). 2. Triumphant (Gelbe Triumphbeere), sile,
viljarikas. 3. Macherauch’i seemik.
D. Valged:
1. Whitesmith (Weisse Triumph
beere). 2. Shannon (Weisse Volltragende). 3. Kolumbus..
E. Väikevi1ja1ised jahukastekindlad:
1. Houghton Seedling. 2. Lepaan valio. 3. Pellervo.
VI
SÕSTRAD.
A. Punased: 1. Hollandi punane. 2. Rheinland.
3. Heros.
B. Valged: 1. Jüterbogi valge. 2. Versali valge..
3. Inglise valge.
C. Mustad: 1. Boskoopi hiiglane (Rosenthali pikakobaraline). 2. Koljat (Goliath). 3. Bangup.
VII
1. Preussen.
VABARNAD.
2. Lloyd-George.
VIII
3. Marlborough.
MAASIKAD.
A. Varajased: 1. Deutsch-Evern.
B. Keskmised : 1. Võitja (Sieger). 2. Punane
elevant.
C. Hilised:
1. Ülem-Sileesia
(Oberschlesien).
2. Lepoldshall’i hiline. 3. Jucunda.
D. Pu n a s e1ih a 1i s e d
ke ed is e mar ja d ::
1. Ernst Preuss. 2. Pilnitz.
43
Paremad põllutaimede sordid.
R uk i s. Sangaste, Jõgeva 1 ja 2 ning Jaanirukis.
Talinisu. Sangaste ja Kuusiku 75.
S u v in i s u. Kitchener, Diamant, Janetzki varane
ja Rubin.
Oder, a) kahet ahu 1i ne : Danubia, Jõgeva 453
ja Kuld.
b) neljatahuline : Rathlefi, Jõgeva ja
Heine.
K aer.
Pööriskaer: Dippe Überwinder, Svalöfi kuninga, Kuldvihmll, Kehra Saagirikas,
Kehra Varane ja Kehra Tangukaer.
b) Lipukaer:
Rathlefi
valgeteraline,
Jõgeva Roostekindlam, Dr. Eisenschmidti.
Kartul, a) Varajased: Varasem kollane, Yorgi
hertsog (ainult aias ja heas mullas), Odenwaldi sinine.
b) Söögi- ja väljaveosordid: Majestic ja Kalev.
c) Hilisemad
söögi-,
vabrik u
ni n g väljaveo sordid: Parnassia, Hero (savikad, Topaas) ja Kungla (söögikartul).
P ee did. Eckendorfi kollane.
Köögiviljataimede kastmisest.
Köögiviljaaias on suvel suuremaid muresid taimede
kastmine, milleks kulub palju aega ja vett, sest meie kesk
suvel ei ole küllaldaselt sademeid köögiviljataimede kas
vuks.
Et kastmine annaks paremaid tagajärgi, peab silmas
pidama järgmist:
44
1. Kasta tuleb alati õhusooja veega, mitte kunagi
külma kaevuveega.
2. Kasta tuleb alati õhtul peale päikese loojaminekut
või hommikul vara. Õhtul on soovitavam. Vilu ja pilves
ilmaga võib kasta kogu päeva kestel.
3. Kastmisel tuleb anda taimele niipalju vett, et see
tungiks 10—15 sm. sügavuseni: vähematele taimedele 1—3
liitrit taime kohta, suurematele, nagu kõrvits, tomat,
10—20 liitrit taime kohta. Peale niisugust tugevat kast
mist tuleb maapind järgmisel hommikul kohendada. Sar
nast kastmist pole tarvis korrata sagedamini kui iga 5—9
päeva järele.
4. Sage ja pääliskaudne kastmine toob ainult kahju,
sest edendab mulla päälispinna paatumist.
Kastmise hõlbustamiseks on soovitav taimi külida või
istutada madalasse vakku (nagu kurgid), või siis peale
taimede tärkamist mullas kolmnurkse kõblaga teha ridade
vahele vaokesed, kuhu sisse valades vesi laiali ei valgu.
Kuidas kasvatada kurke ja
rohket saaki.
kindlustada
Hapukurk salatina lõunalaual on perenaise uhkus,
sest kurk oma hapetega ja mahlakusega aitab palju tõsta
toidu isuäratavust ja maitset. Neid perenaisi, kellel oleks
talvel, eriti peale joulu, veel kurke, on vähe, olgugi et
igal kevadel külitakse kurke ja suvel nende eest hoolitse
takse. Kurgid ei taha meil hästi kasvada, sest nad on
nõudlikud päikese ja ilmastiku suhtes.
Siiski hea tahtega ja mõningaid erinõudeid silmas
pidades võime kurke igal suvel oma tarbeks kasvatada.
Kurgikasvatamisel tuleb silmas pidada järgmisi asja
olusid:
1) Kurgi kasvatamise koht olgu võimalikult vastu
päikest ja tuulte eest varjatud (lõunapoolsete hoonete sei-
45
naääred), peenarde siht lõunast põhja. Parimaks maaks
on huumusrikas aiamaa.
2) Peenrad valmistada ühe rea kurkide jaoks. Peenra
põhja kaevata labida laiuselt ja sügavuselt kraavikene,
milline täita 6—9 päeva enne kurkide istutamist värske
hobusesõnnikuga ja kinni tallata. Peenra kõrgus 25—30
sm. Liivamaas madalam, kus puudub ka eriline tarve sõn
niku alla panemise järele. Raskematel muldadel on aga
sõnnik tingimata tarvilik. Peenra laius vahest vaheni
50—70 sm. Peenra peal 5—7 sm. sügavune vaokene, kuhu
kurgid istutada.
3) Kurgi seemned külida juuni lõpul või juuli alul
soojas ruumis (15°—25° C) kohedasse aiamulda. Kohe
ülestõusmisel asetada nad kastiga aknale, või sooja ilmaga
Õue, öösel tuppa tagasi tuua. Kui idulehed juba täiesti
rohelised, 3—5 päeva peale ülestõusmist ja taimed väljaõhuga harjutatud, tulevad taimed õhtu hilja võimalikult
suurema mullaga peenrale istutada 15—25 sm. vahedega
üksteisest. Peale istutamist tublisti (1 liiter iga taime
kohta) õhusooja veega kasta.
4) Kui taimed juba juurdunud (4—6 päeva peale is
tutamist) kasta neid virtsaveega (virts lahjendada 1:3
vastu veega), millele võimaluse korral lisada üks peotäis
superfosfaati iga pangi kohta. (Värskelt valmistatud virts
lehma väljaheiteist tuleb lasta seista 3—4 päeva enne kast
mist). Virtsaveega võib iga 2—4 päeva tagant kasta kuni
kurgid Õitsema hakkavad, mil kastmine tuleb lõpetada.
5) Peenra päälispind tuleb päeval peale kastmist ko
hendada ja umlbrohi hävitada, et maapind ei paatuks.
6) Õitsmise ja viljakandmise ajal ainult siis kurke
õhusooja veega kasta, kui muld läheb liiga kuivaks ja
kurgi lehe servad tõmbuvad kollakaks.
7) Vili kogumisel ära lõigata (mitte tõmmata ega nä
pistada) täiesti rohelisena, et mitte kurnata varsi.
1 Auruvärvimistööstus
■„EKStra
BVanutab,
8värvib,
käärib,
8
pressib,
W
dekateerib
M
igasugust RIIET.
Ä
Värvitakse villa, lõnga ja kantud riideid.
Töö kiire ja korralik.
jXõige vanem ja täielikum jalanõude kiirparandus ja uute
tööstus on „JALATS“ Tartus, Tähe ja Riia tn. nurgal. Asut. 1923.
Tallutab saapad poole tunniga. Kasulik maainimestele : linnatulles
annate sisse — kojuminnes saate kätte. Kallosside parandus, tõmbelukkude ette panek. Viltidele nahkade ümber panek. Tehakse
häid uusi säärsaapaid. Hinnad asja ja ajakohased. Kõikide tööde
eest vastutus !
.
. .
Tööstust juhatab kingseppmeister, (omanik ise)
48
EST1 KARUSNAHKADE TÖÖSTUS
~EKT
TARTUS, TURU TÄN. 26.
TE L EFON
7-32,
6-92.
IGASUGUSTE KARUSNAHKADE par
kimine, värvimine, pleekimine ning vavananenud nahkade uuendamine.
. G LAMBANAHKADE parkimine valgeks,
mustaks, kollaseks j. n. e. ning ümber
töötamine kraenahkadeks.
• LAOS alati saadaval kõige rikkalikumas
valikus mantli-,jaki-,krae- ja teised nahad.
• OSTETAKSE suurel ja väiksel arvul
igasugu karusnahku.
•
NÄITUSTEL KÕRGEMAD AUHINNAD — GRAND PRIX.
„Postimehe“ trükk, Tartus.
Eesti
Põllumeeste Selts Tartus
Kaheaastased põllu- ja aiatöö
Koolid Vahil
ÜLESANNE:
TEGELIKKE PÕLLUMEHI PÕLLU
TÖÖLE, KARJAKASVATUSELE JA
AIANDUSELE ETTE VALMISTADA
AADRESS:
Tartu kaudu, Vahil.
Koolijuhatus.
UUESTI AVATUD
KARL ABEL'1
RHDSÄRI
TARTUS,KAUBAHOOV 35
Soovitan meester.
kasuka-, palitu-, üli
konna- ja joperiideid.
Naister. mantli-, kos
tüümi-, siidi-, poolsiidi- ja villaseid kleidiriideid.
Flanellparhi, musliini, pesuriiet, suurrätte, pea
rätte, vatti, vatiini jne.
Meeste- ja naisterahva
kraenahku. Laos valmispalituid, ülikondi
riidest vihmakuubesid,
presenti jne.
Mõõdukad hinnad,
uued kaubad ja lahke
teenimine.
Kus alaline juurevool uut
ja värsket riidekaupa pa
rimatest kodu- ja välis
maa vabrikutest.
KÜLASTAGE
JimfMeii
RIIDEÄRI TARTUS
KAUBAHOOV 35. TELEF. 8-19.
VaataHELSINGI
JUHT
1935
ÜHING
.EESTI TURISIT
K...HELSINGI
JUHT
1935
ÜHING
.EESTI TURISIT
KIRJASTUS
1055 71
EESTLASED!
Helsingi jõudes pidage meeles,
et kõige kasulikumalt ostate
ülikonnad,
palitud ja
mantlid
Helsingi suurriideärist
MIKONKATU 8
(PUUMAJA)
MIPEREEH PlIHUTEHDflS
HELSINGI ÄRI
MIKONKATU 8
Tasub sõita Helsingi ja osta meilt
uhkeid riideid
Äri on suuremaid Soomes ja on
tuntud hea väljavaliku pooiest
•
(Soome äri)
•
Juureiõikajad — nii meeste kui ka
naiste riietele — on oma eriala
paremaid ametmehi. Nõnda siis
on meie valmistatud riided ajako• hased ja hästi sobivad •
Ühe päeva jooksul valmistame
teile naiste mantli, ülikonna
ehk palitu, ühekordse prooviga
•
Odavad hinnad
•
Valmilt
äris:
naiste mantleid, vihmamantleid ja
kostüüme; meeste ülikondi, vih• mamantleid ja palituid •
I JÄRGU TELLIMISTÖÖDE ÄRI
P. ESPLANAADINKATU 39
HELSINKI
Helsingi sõites soovitame järg
misi esimese klassi hotelle:
Carlton Hotel
tel. 25981, telegr. aadress: Carlton Hotel
Grand Hotel
tel. 20546, telegr. aadress: Grand
Hotelli Helsinki
tel. 30701, telegr. aadress: Hotelli Helsinki
Hotel Kämp
tel. 20411, telegr. aadress: Kämp
Hotel Societetshuset
tel. 20441, telegr. aadress: Societetshuset
Hotelli Torni Hotel
tei. 30611, telegr. aadress: Torni
Soome suurim tehas omal
alul on Kestilän Pukimo, kes
valmistab meeste ülikondi ja üliriideid, igasugu spordiriideid jne.,
eriti aga naiste mantleid, milliseid
valmistatakse aastas üle saja erilügi-
Äri on kasulik riiete
ostupaik, kust leiate ele
gantseima naismantli,
samuti korrektse meesteülikonna, Eesti hindadega
võrreldes aimamata oda
valt. Kui Helsingis käite,
ärge jätke kasutamata
seda soodsat juhust.
Tehase Helsingi äri
asub kesklinnas,
Mikonkatu 5
ILcstšišin
Pukimo
'\
Helsinki, Mikonkatu 5
Turku — Pori
SüKKaResKüs I
Aleksanterinkatu 11
üldenburgi saapa-äri kõrval
II
Soome suurim ja vanem
eriäri hm
PAULA SAXELL
KORSETTIEN ERIKOISLIIKE
Erottojank. 19. Tel. 23484
suure väljavalikuga
häid ja moodsaid sukk e I
NAISTE
k
KÄNGHSUUDISTE ERIÄRI
PARIISI
viimased uudised alati saadaval
Osakeyhtiö AITTA
Helsinki, Kluuvikatu 4. Tel. 25766
m. . _ s
K-*-
wm
r:i rfi—
Praetud, maitsvat ja“”
puhast kohvi:
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
1
3
5
7
9
11
Rio
Rio — segu
Santos — segu
Salvador — segu •
Colombia — segu
Guatemala-Costariea
— segu.
OTK praetud kohvi on saada OTK
ühisuse kauplustest ja
Helsingis
ELANTO
KOLONIAALKAUPLUSTEST
I
Eestlased — autoostlad!
Pruugitud
koorma ja sõidu-
autosid
ja nende osi
müüb
MITEN) MMIIIIEII
Meritullinkatu 13 A 14
Telet. 29421
Ühendatud hotellid
KALEUALA & LIBERTY
Helsinki. Kaleva nk. 1
Heikink. 16. Tel. 39787
Stockmanni kaubamaja vastas
REISIJ ATEKODUD:
ASUNTOLA BULEVARD
Bulevardi 4 B. Tel. 22362.
Pension TURIST
Bulevardi 4. Tel. 37949.
Hotelli KESKUS
P. Esplanaadink. 37 Tel. 36852.*
Matkustajakoti FYLGIA
Annankatu 25 A. Tel. 21472.
.
Peatuge privathotell
HÄLLBERG’is
Aleksanterini 48.
Asub kesklinnas, võidate aega.
Vaiksed toad rahuldavad teid.
Head voodid, magate magusalt.
Kõnetraat tubades. Mõõdukad
hinnad.
N. N. K. Y.
HOSPIZ
K. F. U. K.
Helsinki , Poh. Rautatieiikatu 23.
Hotell-R(jstoraanTal. 449 21.
Kohvik. Teenimisraha ei võeta.
.
Reisijatekodu
TERMINIUS
Viihonkatu 6.
Tel. 36239.
Soovitab odavaid ja puhtaid
tube.
Uus omanik.
_______ ___ _____
Hotell HANSA
Heikink. 9. Tel. 22041.
Puhtad ja odavad toad.
,% AJANTIETO
Helsinki,
KLUUVIK. 4.
Tel. 26794.
Usaldatavate kellade usaldatav ostu- ja
ja paranduskoht.
Maailmakuulsa
H. MOOSE R & Co. tehaste
pe ae s in t a j a Soomes.
KULD-, HÕBE-ja TINATEOSEID ja EHTEID
suures ja maitserikkas
väljavalikus
TUTVUGE
MESSIHALLIGA,
põhjamaade suurima saaliga.
Ruume, kuhu võib mahutada
7000 inimest, üüritakse koos
olekute, pidude, kontsertide,
spordivõistluste, näituste j.n.e.
jaoks.
Sõitke sügisel Helsingi suurmessile, mis peetakse 5.—13.
oktoobrini 1935. a. messihallis,
kus leiate võimaluse ülevaatli
kult tutvuneda tööstuse, käsitöö
ja rakenduskunsti esmajärguliste
saavutustega.
Helsingi vaade Suurkirikuga
Ajaloolisi andmeid
Helsingi linna rajas Gustav Vaasa 1550. aastal
Vantaa-jõe kaldale. Kuninga kavatsus oli luua linna,
mis valitseks kogu Soomelahe kaubandust ja võiks edu
kalt võistelda teisel pool lahte asuva Tallinnaga. Et aga
linna asukoht osutus ebasobivaks, viidi linn kuninganna
Kristina valitsemise ajal üle oma praegusele kohale.
Linn püsis alguses pikemat aega võrdlemisi väga
väiksena. Nii oli elanikkude arv 1650 a, ümber umbes
600—800. Alles Viapori (praeguse Suomenlinna) kindluse
ehitamine, mis algas 1750, aastal, andis linna kasvami
sele tugeva tõuke ning 19. sajandi alguseks tõusis ela
nikkude arv juba 4000-ni. Aastal 1812 nimetas Aleksan
der II Helsingi Soome pealinnaks, selle linna lähema
asukoha tõttu Peterburile, kui senine pealinn Turku.
Aastal 1828, peale Turku linna põlemist, toodi Turkust
9
Helsingisse ka ülikool, mis omakord tähtsalt kaasa mõ
jus Helsingi arengule ja kasvule.
Alguses linn asus peamiselt praeguse Kruunuhaan
linnaosa kohal. Seal kus praegu kerkivad Aleksanterin-,
Mikon- ja P. Esplanaadinkatu uhked äripaleed, oli veel
sada aastat tagasi meri—osa Töölö lahte. Kaivonpuisto oli
1830 a. veel asustamata mets. Praeguse Valtioneuvosto
juures oli soo. Inimeste käed ja kapitaal on sellest loo
nud nüüdisaja Helsingi. Kui elanikkude arv 1812 a. oli
8000, 1863 a. — 20.000 ja 1898 a. — 80.000, küünib see
nüüd üle 273.000.
.. .
r
,
Aastal 1918 sai Helsingi Soome vabariigi pealinnaks.
Helsingi, kui võrdlemisi noor linn, ei oma vanu aja
loolisi ehitusi ning selle tõttu puudub ta välisilmes ro
mantiline ajaluule. Ta on aga väljapaistvalt tähelepanu
väärne oma kõrgelt kunstiväärtusliku arhitektuuriga, mis
kõneleb soome ehituskunstnikkude kõrgetest võimetest ja
suurest kultuurist.
V
Tuntuim seltskondlik lõbustuskoht
Muusika ja tants igal õhtul
Tere tulemast, eestlased!
10
Tähtsamaid ehitisi ja
vaatamisväärsusi
Sadamast linna poole sammudes jõuame Kauppatori’le (Kaubaturule), kus varasest hommikust keskpäe
vani müüakse toiduaineid. Turu keskel purskkaev Meren
neito (Mereneiu) — kujur Ville Vallgren’i teos. Turu põh
japoolsel äärel asuvad linnavalitsuse hooned, Rootsi saat
konna maja ja äärmisena, Katajanokka linnaossa viiva
silla lähedal, Soome vabariigi presidendi loss. Teiselpool
silda on Katajanokka linnaosa, mille tähtsamaks ehitiseks
kreeka-katoliku Uspenski katedraal. Selles linnaosas asu
vad veel riigi rahakoda ja ohvitseride kasiino.
Kauppatorflt mööda Esplanaadi puiesteed läänepoole
sammudes, jõuame Helsingi tsentrumi. Esplanaadil, Kaup
patori poolses otsas on kuulus Kappeli suverestoraan.
Puiestee keskel kerkib rahvusluuletaja Johan Ludvig
Runebergi ausammas — luuletaja poja Valter Runeberg!
teos. Esplanaadi lääneotsas asub Rootsi teatrihoone, mille
eest jõuame Keskuskatu’le. Selle ääres seisab Helsingi
suurim — Stockmanni — kaubamaja. Edasi minnes jõuame
11
Eesti naisel kaunis keha
oskab hästi kleiti kanda
ja
T. E. Niitgnen
võib odavalt seda Teile anda.
II
KLE1DIÄR1
Aleksanterinkatu 11
T
Moodsaid
korseiette,
korsette,
rinnahoidjaid,
aluspesu,
sukke,
kindaid
j. n. e.
suures
valikus
Uusi
Naisten - Aitta
Kaisaniemenkatu 4
Saate rikkaks, kui ostate
ülalkujutatud nahakaupa Soomest.
KäsllauHhu-Allla
HELSINKI
Kaisaniemenkatu 6
12
Rautatientorüe, mille ümber asuvad monumentaalne
raudteejaamahoone, ehitatud soome kuulsaima
arhitekti Eliel Saarinen’i poolt (lõpet. 1919. a.), Suomen
Kansallisteatteri (Soome Rahvateater) Ja kunsti
muuseum Ateneum.
Rahvateatri taga asub põline Kaisa niemi puies
tik Maamme laulu (Soome-Eesti ühise hümni) looja heli
looja Fredrik Paciuse rinnakujuga. Samuti asub siin juba
1830 a. asutatud Kaisaniemi restoraan, mille alaliste kü
laliste hulka omal ajal kuulusid Snellman, Runeberg,
Lönnrot ja teised soome vanemad suurmehed.
Rautatientorit lähevad omnibused alevitesse ja
linna ümbruskonda.
Raudteejaama esiküljest möödudes jõuame Kaivokatu kaudu Heikinkatule, kus on ehitusel uus postkon
tor, ning siit laiale Turuntie’le, mille ääres asub võimas
graniidist Eduskuntatalo (Parlamendihoone), soome
ehituskunsti kõige uuem hiilgesaavutis (arhit. J. S. Siren,
1931); selle taga kaunis Konservatooriumi hoone ja Tai
demuseo (Kunstimuseum). Kaugemal Turuntie! omapä
rane, stiilne, kõrge torniga Kansallismuseo (Rah
vusmuuseum, arhit. E. Saarinen, 1910) ja selle vastas
Helsingi linnamuuseum.
Esplanaadi ja Heikinkatu ühinemiskohalt, üle Erot
taja platsi, algab puuderikas Bulevardi (Puiestee) tänav
suurte lõhmustega. Puiestee paremal äärel asetseb Van
hankirkon puisto (Vanakiriku puiestik) Helsingi valluta
misel võitluses enamlaste vastu 1918 a. surma saanud
soomlaste ja sakslaste ning järgmisel aastal Eesti Vaba
dussõjas langenud soomlaste haudade ja mälestusmärki
dega. Puiestikus on veel Vana (puust) kirik aastast 1827
ning selle taga „Kalevala“ looja Elias Lönnrot! mälestus
sammas. Siin lähedal, Kalevan- ja Yrjönkatu-nurgal, ker
kib Helsingi esimene „pilvelõhkuja“—hotell Torni, mille
tornist avaneb suurepärane vaade linnale ja ümbruskon
nale. Hotell Torni vastas tähelepanuväärne Soome rah
variiete ja kodukäsitöö eriäri „Tellervo“.
Tulles tagasi HeikinkatuTe jõuame Ylioppilastalo (Üli
õpilasmaja) juure, kust algab Aleksanterinkatu, mis on
13
PEALINNA
LÕBUSTUSKESKKOHT
L AU AT ELEFONID
TANTS
IGAL ÕHTU L
HELSINKI
KAISANIEMENK. 13
TELEFON
37291
Reisijad, tähelepanna!
Helsingi vaatamisväärsustega tutvun edes, soovite
loomulikult käia ka linna paremateses suurärides.
Siis kindlasti tulete heatahtlikult tutvunema ka
Soome kuulsaks saanud jalanõutoodetega,
millede kestvus, ilu ja moodsus on leidnud tun
nustust ka välismail.
Teie soov täitub, kui tulete peaärisse, kus teie
käsutada on daamide ja härrade eriosakonnad.
SOOME SUURIM KODUMAA JALANÕUDEÄRI
TAMPEREEN JALKINEKAUPPA
—
14
'
.O.-Y.
■ ■
PEAÄRI: ALEKSANTERINKATU 17
YRJÖN K. 8-10 * HELSINGIN K. 9
... —-
linna ärielu tuiksoon. Aleksanterinkatu^ edasi sammu
des jõuame Senati ehk Suurkiriku platsile. Suurkirik
sellel platsil, ehitatud a. 1830—1852, arhit. C. L. Engeli
plaanide järgi, on Helsingi klassitsisliku ehitusjärgu kau
nimaid ja mõjuvamaid arhitektuurteoseid; 12 apostlikuju
kaunistavad ta välimust. Platsi ääres on samalt arhitek
tilt veel kaks suurepärast stiilset ehitust — ülikooli
h o o n e (ehit. 1828—1832) ja selle kõrval ülikooli raa
matukogu (1836—1845, uuem osa G. Nyströmi plaanide
järgi 1903—1905). Platsi keskel Aleksander II mälestus
sammas (Valter Runebergi teos).
Valtioneuvosto eest läheb Snellmaninkatu, selle ääres
on Säätytalo puiestik, mille ümber asuvad Soome pank,
Riigiarhiiv ja Säätytalo (Seisustemaja). Puiestikku Soome
panga ees kaunistab J. W. Snellmani mälestussammas
(E. Wikströmi teos).
Aleksanterinkatu lõikab Suurkiriku platsi kohalt läbi
pikk Unioninkatu, mille põhjapoolses otsas kerkib oma
pärane moodne Kallio kirik (arhit. Lars Sonck), lõu
napoolses aga T ä h e t o rn, mille lähedal kujur R. Stigelli
mõjuküllane skulptuursammas Merehädalised. Tähetorni
mäelt on ilus vaade üle sadama merele. Siit lõunapoole
alla minnes saabume Kaivopuisto’le, mis on helsinglaste
mõnusaim jalutuskoht. Puiestikus on hea restoraan Kai
vohuone, samas mererannal supelasutus Ullanlinna ja
vabaõaukohvik Vedutan. Kaivopuisto idaosas asub uus
Eesti saatkonna hoone ja selle läheduses pension Riviera.
Linna läänepoolsel serval — Lapinlahti’s — asuvad
krematoorium ja surnuaed. Viimane on oma korrashoiu
ja ilu poolest kauneim Põhjamaadel,
Surnuaia taga asub supelrand Hiekkaranta, kuhu on
omnibuse-ühendus Erottaja platsilt.
Piimas seisab tervis ja jõud!
Eelistatud uudis restoraani alal on
MAITO BAARI (Piimabaar)
Mikonkatu 1. Tel. 21411
Kiire teenimine. Mitmekesine söögikaart. Praadimiseks tarvita
takse ainult võid.
15
Tähelepanu: oma soome saun.
16
Hotell UNTOLA e
Kaivokatu 8
Raudteejaama vastas. Tel. 28713, 27684>
Helsingi vanem reisijatekodu. Hiljuti ajakohaselt
ümberehitatud. Toad Smk. 20. — 70. Soe vesi ja lift.
Omanik soomlane.
Kansallismuseo — Rahvusmuuseum
Muuseumid
Suomen Kansallismuseo (Soome Rahvamuuseum),
asub Töölö linnaosas, Turuntie 6. Sisaldab rikkalikke ja
väärtuslikke soome ja hõimurahvaste etnograafilisi (rahvateaduslikke) ja kultuur ajaloolisi esemetekogusid eelaja
loolisest kiviajast kuni uusajani. Avatud igapäev, peale
laupäeva, kl. 12—15. Sisseminek Smk. 2:—, pühapäevadel
maksuta.
Ateneumi Kunstimuuseum raudteejaama vastas.
Suurim Soome kunstimuuseum; sisaldab arvuka kogu
soome parimate kunstnikkude väljapaistvamaid teoseid
ning vähema välismaise kunstikogu. Avatud igapäev,
peale laupäeva, kl. 11—16. Sisseminek Smk. 3:—, püha
päevadel 2:—; kesknädalad kl. 18—20 maksuta.
17
»Tublide meeste riietusäriu,
eriti spordiharrastajate poolt lugupeetud jä samuti esinduslikum*
eriäri on härrade pesuäri Helsingis Rautatientori äärel. Äris
leiate mitmekesise väljavaliku kõigest, mida mees riietumise'
alal vajab: sokkidest — kaabuni. Eriti mainimisväärsed on omaj
tehases valmistatud inglise riidest päevasärgid Ameerika ja
Inglise viimaste moodide järele. Need on kaunid ja odavad,
nagu kõik riidekaup Soomes.
Jääte rahule Helsingi sõiduga, ostes paar särki ELO kauplusest.
X
Helsingin kaupungin museo (Helsingi linnamuu
seum) Hesperian puisto’1 Rahvamuuseumi vastas. Sisaldab
peaasjalikult linna ajalugu valgustavaid esemeid. Avatud
igapäev, peale laupäeva, kl. 12—15. Sisseminek Smk. 1:—,
reedeti kl. 17—20 maksuta.
Rautatiemuseo (Raudteemuuseum) raudteejaama
vasakus tiivas. Avatud igapäev kl. 12—15. Sisseminek
Smk. 2:—.
Sotamuseo (Säjamuuseum) Suomenlinnas.
igapäev, peale laupäeva, kl. 12—15.
Avatud
Sinebrychoffein taidekokoelmat (Sinebrjuhhovi
Kunstigalerii), Bulevardi 40. Rikkalik kogu välismaa
(eriti hollandi ja flaami) kunstnikkude maale, arvurikas
miniatüüride kogu, ajalooline sisustuskunst (stiilne möö
bel jne.). Avatud igapäev, peale esmaspäeva, kl. 12—15.
Sisseminek Smk. 5:—.
Taidehalli (Kunstihoone), Nervanderinkantu 3, Töölos. Vahelduvad kunstinäitused. Avatud kl. 11 —17, püha
päevadel kl. 12—16.
Taideteollisuusmuseo (Kunsttööstuse muuseum),
Keskuskatu 2. Avatud igapäev, peale laupäeva, kl. 12—15.
Yliopiston veistokuvakokoelma, (Ülikooli skulptuurgalerii), Snellmaninkatu 5. Avatud kolmapäevadel
kl. 13—14 ja pühapäevadel kl. 14—15.
Cygnaeuksen galleria.
igapäev kl. 11—16.
Kaivopuisto 17.
Avatud
Yliopiston elänitieteellinen museo. (Ülikooli
zooloogiline muuseum), P. Rautatienkatu 13, Töölos. Ava
tud pühapäevadel kl. 12—15, koolidele ka teistel päevadel.
i
Yliopiston kasvitieteellinen puutarha (Ülikooli
botaanika aed), Unionin k. 44. Avatud igapäev kl. 8—21.
Postimuseo (Postimuuseum), Yrjönkatu 5.
pühapäeval, kesknädalal ja reedel kl. 14—16.
Avatud
19
Ajakohane valik kodu- ja välismaa
lõhnaõlisid, kosmeetilisi ja haigeravi
artikleid
Moderner Auswahl einheimischer u. ausländischer
Parfüme, Kosmetikas u. Sanitäts-Artikeln
o-v. DURCHMAN
Asutatud
Mikonkatu 1
1892
J
a-b
Segründet
Michaelsstr. 1
Atkinson, Bourjois,Chanel,!Cheramy, Colgätes, Coty,
Cutex, Guerlain,’ Houbigant, Lentheric, Marinello,
Mury, Pinaud, Piver, Pond, Princess Pat, Roger &
Gallet, Thibaud, Gibbs & Cie, Vinoliä, Wolff &
Söhn, Worth, „4711“ j. n. e. u. s. w.
Eriti soovitame: MARINELLO maailmakuulsaid
ILURAVI TOOTEID
Im Besonderem rekomendieren wir: MARINELLO
weltberühmte SCHÖNHEITS-PFLE GUNGSMITTE LN
KLEITE ja
HOMMIKUJAKKE
KLE1DER und
MORGENRÖCKE
suur valik
Grosser Auswahl
o.y.
ANNA LINDSTRÖM
MIKONKATU 2 :: MICHAELS-STR. 2
20
a.b.
Suomenlinna museo (Suomenlinna kindluse muu
seum). Avatud iga päev. Suomenlinna sõiduks peab
olema eriline luba, mida saab telefoni teel Suomenlinna
nr. 20581—241, kl. 9-11.
Valtiontyöväensuojelu näyttely (Riikline tööliskaitse näitus) E. Esplanaadi katu 4. Avatud iga päev,
peale esmaspäeva kl. 12—14;
kesknädalal ka kl.
17.30—19.30.
Rakenusainenäyttely (Ehitusmaterjalide näitus),
Fredrinkinkatu 51—53. Avatud igapäev kl. 10—16, Sisse
pääs vaba.
Ursan tähtitorni (Ursa tähetorn), Kaivopuisto 5.
Avatud igal täherikkal pühapäeva, kesknädala ja lau
päeva õhtul kl. 20—22. Sisseminek Smk. 3:—.
Herttuaniemen museo, Topeliuse muuseum Herttuaniemes. Avatud pühapäeval ja neljapäeval kl. 12—16.
Ühendus omnibusega Kasarmintorflt kaks korda tunnis.
Seurasaaren ulkomuseo, Seurasaare vabaõhu
muuseum samanimelisel saarel. Avatud igapäev kl: 12 —18.
Laev läheb Ruoholahti sadamast ja omnibused Kasarmintori’lt.
Restoran ..Perämies nr. 2“
HELSINKI.
_ ui
#111
Iso-Roobertinkatu 24.
Tel. 33.162.
LÕUNA: SMK. 5:—.
Puhas ja korralik teenimine.
Kindlasti parim einetamise koht.
21
OTK,
----
1 RiietetööstuseySärgitööstuse- ja
Voodipesutööstusesaab
tooteid
OTK-iihisuse Koperatiiu-Kaupiusiest
HELSINGIS
ELANT 0’st
Hämeentie 19.
(OTK
majas)
Suur ülesvõttetarvete eriäri
SO L I O
HELSINKI,
KESKUSK. 5
Abikauplused igas
suuremas linnas
A.|B. K. F. WINTER O./Y.
CITYPASSAGE
Soome suurim mänguasjade eriäri. Alati suures väljavalikus
igasuguseid kodu- ja välismaa mänguasju, samuti spordiriistu;
lastele ja noortele trapetse, rõngaid, õhupüsse, autosid, jalg
rattaid, lastetoole jne. Peale selle veel majauõusid — klaasi,
fajanssi, portselaani ja ehteasju. Käige vaatamas vaateaknaid.
E. LÖNNBECK O. Y.
Helsinki, Pohj. Esplanaadink. 35.
TELEFONID :
Ilo!-SS
soome vanem ia täielikum hummiäri.
Helsingis viibides
maitske head kohvi
PRimULfl
kohvikutes
GRAND
ja koju sõites võtke
kaasa maitsvat kosti
PRIMULA
KORKE AV UORENK. 5.
Lõunasöök Smk. 6.—
Soovitame.
pagariäridest
Laivurink. 10
Heikink. 14.
23
OLDENBÜRG
Helsinki, Aleksanterink. 11
Soome suu
rim ja vanem
saapaäri.
Maitse rik
ka id
kingi.
Alati suur
valik kvali
teedi ja
hinna
suhtes.
Odavaid
kingi
Tugevaid
kingi.
OLDENBÜRG
Helsinki, Aleksanterink. 11
Heade prillidega ja hea binokliga näete Soome kaunist maas
tikku kõige paremini, s Meilt ostate soodsalt esmajärgulisi
prille ja binokleid.
O. Y. FENNO—OPTIKA A. B.
--------
24
* Optiline äri
Helsinki, P. Esplanaatlik, 25. Tel. 26230 --------
LUKLEM1S VA HENDID
Tänavraudtee: Helsingi tänavraudtee jookseb tihe
dalt läbi kesklinna ja selle ümbruskonna, ühendades 13
eriliiniga kõik linnaosad. Eriliinide vaguneid tuntakse
erivärvilistest nimetahvlitest ja suurtest numbritest.
Nr. 1—-Rohelise lfiini vagun, lähtub Tehtaan
katu algusest (Eirast) Kauppatorit, sealt Snellmaninkatu
kaudu Hakaniemetorfle ja Hämeentie’d mööda edasi kuni
Hermanni’ni (Vana linn). Vagun tuleb tagasi sama teed.
Nr. 2 — Valge-Rohelise liini vagun, läheb
Kauppatori’!! sama teed mööda, nagu Nr. 1, Hermannit.
Nr. 3 — Kollase liini vagun, algab teekonda
Kallio’st, läheb Urheilukenttää mööda jõudes Turuntiet
mööda Ylioppilastalo juurde, sealt Kauppatorit, Eira’sse,
Erottajat ja tagasi Ylioppilastalo juurde, kust jatkab
teekonda Rautatientori kaudu Hakaniementorit ja sealt
Kalliot.
Nr. 4 — Sinise liini vagun, lähtub Hietalahti
rannast Bulevardi, Heikinkatu ja Turuntie kaudu kuni linna
väravateni Töölös, kust pöördub tagasi.
Nr. 5— Valge -Kollase liini vagun läheb
Katajanokka’st Kauppatori ja Ylioppilastalo kaudu Arkadiankatu’le ja Runeberginkatu t Töölös ja sealt tagasi.
Nr. 6 — Punase liini vagun, algab teekonda
Lapinlahdenkatu algusest (surnuaia juurest), sõites Eeri
kinkatu kaudu Ylioppilastalo juure, siit Rautatientori kau
du Hakaniementorit ja sealt edasi Hermanni’ni.
Nr. 7 — jValge-Punase liini vagun algab tee
konda Kasarminkatut Kirurgia haigemaja eest, läheb
Erottaja kaudu Ylioppilastalo juure ja sealt Rautatientori
kaudu Hakaniementorit ja sealt Diakonissi.
Sini-Kollase liini vagun läheb Erottaja’!!
Huopalahti (Haaga) ja tuleb sealt tagasi.
25
Valge liini vagun (Kulosaari ehk Brändö vagun)
lähtub Kauppatorit ja sõidab rohelise liini teed mööda
Kallio kaudu Kulosaarele, kust tuleb sama teed mööda
tagasi.
Sõiduhind on Smk. 1. Seeria piletid 6 tk. — Smk.
5 ; — ja 12 tk. — Smk. 10: —.
Kui teekond vajab üleminekut teisele liinile, peab
sellest piletiandjale teatama, kes teeb piletile märkuse,
mis õigustab vagunit kaks korda vahetada.
Piletimüüjaid saab osta tänavraudtee kaarte, hind
Smk. 5:—.
Taksiautod. Maks 1 kl. autos (klassi märk on auto
ees ja uksel) esimese 600 mtr. pealt Smk. 7: —, edasi
iga kilomeeter Smk. 5: —, II kl. autos esimese 750 mtr.
eest Smk. 6 : —, edasi iga kilomeeter Smk. 4: —.
Sõiduvoorimehed. Nende taks on linnajagude
järele; põhitaks on päeval Smk. 6 : —, öösel Smk. 9: ,
tunniviisi Smk. 36: — tunnilt.
Peale vaadeldud liiklemisvahendite käivad veel omnibused.
Post ja telegraaf
Postkontor asub Snellmaninkatu 2 — 4, avatud
kl. 9—17, postmarkide müük kl. 9—18. Postmarke müüdakse ka raudteejaamas kella 7—23.
Telegraaf asub P. Makasiininkatu 9 ja on alati
avatud. Telegramme võetakse vastu ka raudteejaamas
kella 8—22.
26
■
»Just sarnane,
nagu õlu peab
olema!“
— on helsinglased
juba 50 a. korranud,
kõneledes BASTM A N I tooteist.
Januks või lauajoogiks nõudke l/2
pudelit
BASTMAN I
Laagriõlut,
seda saab restoraanidest ja alkoholiäridest, kuna BASTMANI häid karas
tavaid jooke ja mi
neraalvett saab igalt
poolt, isegi piimapoest.
NAISSALONG
CHARME
Permanentlokid, vesilained, koiks, juustesoenguid, värvimist ja
llllllllliilllll
iluravi, iiiuiiiiiiiiiil
Räägitakse
eesti keelt.
ALEKSANTERINK. 50
TEL. 31636
27
GOLF CASINO
MUNKKINIEMI
*
Telefon 49000
HELSINGI PÄRL!
Reisijate poolt eelistatud I kl. restoraan
0 Täied alkohoolj
müügiõigused
•
Võimalus miniatüür-golfimänguks
£
Kiirühendus trammiga ja autobusega
osiEe
il ( h9 ci
oomu
i (u i) t.ei ( vsaaclTLs iega.
m uj
/ (i ( ' i m ( cl
PESUTÖÖSTUS
BULEVARDI 3
28
Kulosaari,
Helsingi lähedal
Helsingi ümbruskond
Korkeasaari. Kaunis kaljusaar metsaga ; saarel linna
loomaaed, restoraan ja supelmaja. Laev läheb saarele
Pohjoissatama’st (Põhjasadamast) Aleksanterinkatu algu
sest, esimene laev kell 10 ja siis iga poole tunni järgi.
Suomenlinna (Viapori). Saar vana kindlusega, sõja
ajaloolise muuseumiga ja paljude ajalooliste vaatamisväärtustega. Laev läheb Kauppatori lt iga tunni järgi.
Saarele sõiduks on vaja eriluba, mida saab muretseda
kõnetraadi teel Nr. 20581—210.
Lauttasaari, Maaliline kaljusaar, mille kõrgemalt
paigalt avaneb kaunis vaade saarestikule. Saarel on res
toraan ja supelrand. Saarele pääseb laevaga Ruoholali
sadamast.
Seurasaari. Suurepärane metsarikas rahvapark
vabaõhumuuseumiga, supelasutise ja restoraniga. Saarele
pääseb laevaga Ruoholahti sadamast ning omnibusega
Kasarmintori’lt või Erottaja’lt.
Mustasaari ja Hevossaari. Saarekesed Lauttasaari ja Seurasaari vahel.
29
TÕESTI ODAVALT
ostavad eestlased meilt.
vihmavarje,
jalutuskeppe,
jaapani rannapäikesevarje ja
aiapäikesevarje
Ainuke eriäri Soomes
Helsingin
Soomes on päevasärgid
head ja odavad.
Pallo märgiga särk ci vaja krae
tagumist nööpi ja kraekülgedel on
„hoidjad", mis ei lase kraed ker
kida üles.
Helsingi saabudes on
kasulik peatuda
Hotell GOSmOPOLITlS
Saadaval meeste
riietusärides.
PALLO PAITOJA 0-Y.
30
Mugavad toad alates
Smk. 25:— — On ka
tube oma vanniga.
Helsinki, Kalevank. 3
Tel. 25847
Munkkiniemi saar Seurasaari läheduses. Saarel
Kadettikoulu (Kadettidekool), restoran ja golfi mänguplats. Seal saab mängida ka murutõnist ja võtta päikesevanne mererannal, kus on veekarussel ja muud lõbustu
sed. Saarele pääseb trammiga Erottajalt ja ka omnibusega.
Pihlajasaari. Kauni looduseilu ja liivaranna tõttu
helsinglastele ja ka turistidele eelistatuim suvepäevade
veetmiskoht. Laev läheb Hietalahti sadamast.
Mustikkamaa. Korkeasaari naabersaar. See on
peaasjalikult töörahva meelelahutuskoht, kus pühapäe
viti käib vahel kuni 20.000 inimese ümber. Hea liivarand,
vabaõhuteater, mitmesugused lõbustused.
Võtke kaasa Eestisse
kilo colombia-Wi
— nõnda palju võite viia tollita,
aga see tasub juba poole sõiduhinda. Soomes on kohv odav ja
maitsev eriti COLOMBIA-KOHV.
Seda maailma paremate kohviistanduste aladel äärmiselt aromaat
seks kasvanud kohvi ei ole Eestis
saadaval. Seda leiate meie kol
mest reklaamkohvikutega ühendu
ses olevast kohvikukauplustest.
Meie kohvikud on helsinglastele eelistatuimad
Vajalisemaid soomekeelseid
sõnu ja lauseid
Päivää ! (Terve !) Tervetuloa!
Hyvää huomenta, iltaa.
Näkemiin! Hyvästi!
Onnellista matkaa! Onnea
matkalle!
Voikaa hyvin!
Elage hästi!
Kiitos ! Kiitoksia paljon!
Tänan! Palju tänu !
Mihin menette, matkustatte?
Kuhu lähete, reisite?
Lähen jalutama, linna vaa Menen kävelylle, kaupunkia
katselemaan.
tama
Haluan mennä hotelliini.
Tahan minna hotelli?
Kus elate, kas võin Teid Missä asutte, saanko luvan
saattaa Teitä?
saata?
Kuidas elate? Kuidas käsi Kuinka voitte?
käib?
Milloin laiva lähtee?
Millal läheb laev?
Milloin saavumme Helsinkiin?
Millal jõuame Helsingi?
Tere! Tere tulemast!
Tere hommikut, õhtut!
Nägemiseni! Jumalaga!
Õnnelikku reisi!
Hotellis.
Kas Teil on vabu tube?
Palju see tuba maksab?
Hea, mina võtan selle toa.
Tükk seepi, käterätt, joogi
vett, joogiklaas, riide
hari.
Palun äratage mind üles
homme kell seitse, pool
kaheksa!
Hotellissa.
Onko Teillä huoneita va
paina?
Paljonko tämä huone maksaa?
Hyvä, minä otan tämän huo
neen.
Palanen saippuaa, pyyheliina,
juomavettä,
juomalasi,
vaateharja.
Olkaa hyvä, herättäkää minut
huomenna kello seitsemän,
puoli kahdeksan.
33
MEES■ ja NAISRIIETUSÄRI
Kõige soodsamini ostate meie hästi varus
tatud äridest.
Räägitakse eesti keelt.
M. VALTONEN
ALEKSANTERINKATU 19.
L. HEIKINKATU 26.
EERIKINKATU 18.
I. ROOBERTINKATU 21.
„YLÄ-BRONDIN“
K O HV1 K-RESTORAAN
ETELÄ ESPLANAADIKATU 20
Esmajärguline kohvi, maitsvad toidud
ja võileivad, külm õlu ja vein. Eriti odavait.
Muusika igal õhtul kella 8—V2I2.
TELEFON
3755 2.
RÄTSEPAÄRI KARVINEN
valmistab esmajärgulisi spordi-, päeva-, ja
piduülikondi mõõdukate hindadega.
Suur valik soome ja inglise riideid♦
Reisijatele täidetakse tellimine 2 päevaga.
PUKIMO KARVINEN
Helsinki, Keshusk. 5, III kord, tel. 23589.
36
Päevasärk, öösärk,^pidsha- Paita, yöpaita, yöpuku, ihoma, ihusärk, aluspüksid,
paita, alushousut, olkai
traksid, sukad, suka
met, sukat, sukkanauhat.
hoidjad.
Kaelaside, krae, kõva, pool Solmio, kaulus, kova, puolipehme.
pehmeä.
Manseti nööpe, krae nööpe. Kalvosinnappeja, kauluksennappeja.
Nahkkindad, trikookindad, Nahkakäsineet,
trikookäsikaelarätt, taskurätt, jasineet, kaulahuivi, nenä
lutuskepp, vihmavari.
liina, kävelykeppi, sateen
suoja.
Kombinee siidist, puuvil Alushame silkkinen, pumpu
last, korsett, rinnahoidja,
linen, korsetti, rintaliivit,
garnituur.
yhdistelmä.
Hommikujakk, hommiku - Aamutakki, aamukengät.
kingad.
Must, valge, sinine, pu Musta, valkea, sininen, punane, hall, roheline, kol
nanen, viheriä, harmaa
lane; tume, hele.
keltanen; tumma, vaalea.
Suur, väike, kitsas, lai, Iso, pieni, kapea, leveä, kor
kõrge, pikk, lühike.
kea, pitkä, lyhyt.
Mis see maksab?
Mitä tämä maksaa?
Kallis, odav, hea, halb.
Kallista, halpaa, hyvä, huono.
Linnas.
Tänav, peatänav, paremale,
vasakule.
Kus on tänavraudtee peatuskoht ?
Mis linnajakku see vagun
läheb ?
Tahan minna Messihalli,
Turuntie’le, Eira’sse, Katajanokkale, Hakaniemele j. n. e.
Millise vaguniga sinna pää
seb ?
Palun teha piletile üleminekumärkus.
Kaupungissa.
Katu,
pääkatu,
oikealle,
vasemmalle.
Missä on raitiovaunupysäkki?
Mihin kaupunginosaan tämä
vaunu menee?
Haluan mennä Messuhallille,
Turuntielle, Eiraan, Ka
tajanokalle, Hakaniemeen,
y. m.
Millä vaunulla sinne pääsee?
Saanko lippuuni
kinnän.
siirtomer
i/i. .suoiir -—
eelistatuim reisijate aurik
TALLIIIII - HELSINKI liinil
Lähemaid teateid annavad ja piletid müüvad
Tallinnas: fl-s. Tallinna Laeuailhisus
SUUR KARJA 18.
Sunnuntai, maanantai, tiistai-,
keskiviikko, torstai, per
jantai, lauantai.
Tänä aamuna, eilen illalla,
toissapäivänä, ylihuomen
na.
Läinud nädalal, sellel kuul, Viime viikolla, tässä kuussa,
tuleval nädalal.
ensi vuonna.
Talvel, sügisel, kevadel, Talvella, syksyllä, keväällä,
suvel.
kesällä.
DAAMID!------
-
------------
SOOVITAME MOODSAID HOOAJA
KÜBARAID
ODAVATE HiNDADEGA
„GERMAINE“
E. ESPLANAADINK. 22, Rootsi teatri vastas.
Räägitakse
ENBERG’1
eesti,
saksa,
vene
ja
teisi
keeli.
rohukauplus
ALEKSANTERINK. 19.
Müük suurel ja väiksel arvul.
Tarvitajatele kaht
lemata soodsaim ostukoht.
Parfüüme, seepe,
puudreid, kreeme ja
muid kosmeetika
aineid parimateks tunnustatud tehastest, kemikaliaid ja õli
sid.
Apteegi ja
haigeravi vahendeid.
Sõlgi, diadeeme ja
teisi selle ala kaupe.
ÜHING ,.EESTI TURIST11
Tallinn, Pikk t. 41. Postkast 421. Telefon 449-96
Õppeekskursioonide
kava Helsingis
1. päev: Kogumine ^lO hommikul Atenumi ees.
kell 11—12 Surnuaed ja krematoorium.
„
1
Presidendi loss.
„
1,30 Sõit loomade saarele(4 Smk.)
„
3— Tuletõrje torn.
Lõuna vaheaeg.
,,
6— Kogunemine Ateneumi ees.
Vaadatakse Vana surnuaeda.
Eira linnaosa, Tähetorni mäge
ja Kaevopuistot.
2. päev: Kogumine
kell 10 -12
12- - 1
1- 2
3
2
-
•
-
/ IO homm. Suurkirikko (end.
Nikolai kirik) ees.
Kaljukirik. Botaanika aed.
Ateneum.
Parlament.
Rahvuskunsti muuseum.
Lõuna vaheaeg.
Väljasõit Põhja sadamast
Soome saarestikku, osavõtt
SMk. 10.—.
1 2
Kaasas asjatundlikud juhid.
40
o/y.
iie
BEniLEmaii
HELSINKI
Pohjois Esplanaadink. 33
Tel. 32907
NOOBLITE
HÄRRADE
RIIETUSÄRI
Tähelepanu! ODAVAD HINNAD!
Nõudke kõikjalt
esmajärg u! ist
JÄÄTIST
„ESKIMO“ ja
„STELLfl-POLARIS“
Valmistab
Helsingi jäätisetehas
PRIMA"
Omanik A. Magi
HELSINKI, Pitkänsillanranta 7, tel. 71402
HELSINGIST KOSTIKS
PUUVILJA JA KOHVI!
Mahlakamat puuvilja ja maitsevamat kohvi
Ä HOK
m*.
HELSINGIN OSUUSKAUPPA R. L.
-------36 kauplust
-------Lähim kauplus asub tsentrumis
Vuorik. ja Kaisaniemenk. nurgal. Telefon 28656
RÄTSEPAÄRI
ÄD. GRÖNDÄHL
Aleksanterinkatu 7-a. iet.2Si79.
On tõesti I kl. äri, kus valmista
takse ainult tellimise peale.
SUUR VÄLJAVALIK PRIMA INGLIS-R1IDEID.
-----ÜLIKOND VALMISTATAKSE 3 PÄEVAGA_______
Helsingi sõitjatele soovitame
restoraani
^ KOITON RAVINTOLA
ilüiiUlf Yrjö- ja Simonkatu nürgal. Telefon 20961.
^
AVATUD KL. 7 — 22,30.
Maitsev ja odav söök, hea kohv, kiire teenimine.
R. Y. KOITO.
Naiste käekotte,
kindaidf
reisitarbeid
ostate soodsalt
Soome vanimalt eriärilt
SPENNER T’ilt
Keskuskatu 2. E. Esplanaadink. 2
SOOVITAME
uomin la Konuihm
Kauppatori ääres
Helsinki, P. Esplanaadinkatu 17
NjlSSENIN
KAHVIKAUPPA
OLLEIAAA-AESTORAAA
„PIK-NIK“
Aleksanterinkatu 46.
Passage. telef. 32118.
Alkoholi õigused
Helsingi eelistatuim
kiireinetamise koht
EESTLASED,
PIDAGE
MEELES, ET
T. ARVONEN
Helsingis, Vilhonk. 4. Tel. 32049
Raudteejaama
lähedal
Müüb odavalt
naiste, meeste, ja laste
aluspesu, sukke,
kindaid, särke j.n.e.
ja
voodiriideid,
nagu: patju, vaipu,
viite, voodilinu, padjapealiseid j.n.e j.n.e.
• Tutvuge hindadega! •
Tähelepanu !
ARVONEN müüb alati oda
valt. — Eestlastele eriline
hinnaalandus !
Turistid!
Käige Rühmhinnaäris
TEM.PO’s
Huvitavad
mälestus -
esemed
Kõrgem hind
Smk. 25.—
Restoraan
kust ostate
odawalt,
kiirelt ja
ülevaatlikult
belleuue
Omanik eestlane
Rahapajankatu 3
Telefon 31429
Kleit
on hea ja sobiv
mälestus
Soomest
KLEIDIÄRI
Maitsvad toidud
Soodsad hinnad
Hea teenimine
Allakirjutanu soovib astuda Suomen matkailijaydistys’e
liikmeks ja palub saata »Vuosikirja 1935“ (Aastaraamat
1935). Välismaalaste aastamaks Smk. 50:— saadetakse ette
koos sooviavaldusega.
Suomen matkailijaydistys annab liikmetele m. s. järgmised soodus
tused: 100lo htnnaalandust ühisuse reisijate kodudes. 1 ö°/0 hinnaaland.
Oulu jõe kärestikusõidul. 1 ö°/o hinnaland. tähtsamatel sisevee sõiduliinidel. 12 [vabareisi Soomes loosimise kaudu ja väärtusliku aasta
raamatu.
Liikmemaks välismaalastele Smk. 50:—
THE ENGLISH
TEA-ROOM
pakub puhkust ja naudingut,
maitsva tee juures Helsingi
ümbruskonnas liikuvaile tu
ristidele, Unioninkatu 30.
UnionspSO^ j_|
Esp/onqod/ [ • Aouppotori
põllumajandustoodete
ja hala engros-ari
ANTERO MÄKINEN
ostab õunu, sigurid,
sibulaid, toorest kala
j.n. e. Müüb soolasilke.
Tutvunege
hindadega enne kui
müüte või ostate.
Kontor:
Meritullink. 13 A 14.
Tel. 29421.
L adu:
Etelä Magasiinink. 1.
Custom
Maailmakuulus
EHTNE
mUBTELL
KONJAK
on Soomes
odav,
juba 124 Smk. eest
saab terve pudeli
head Martelli Nr.
375, ja pisut enam
maksavad luksus
margid :
Martell *** ja
Martell V.S.O.P.
Isegi
Martell Extra
— parim ja kallim
konjak, mis põhja
maades on saadaval
— seegi maksab
ainult 254 smk. >/2
pudelit.
Helsingis käies
ostke alkoholi äri
dest pudel Martelli
reisukohvrisse —
see on hea arsti
rohuks ja seda võib
juua mõnutundega
veel koduski.
EESTLASED »
— KASUTAGE
—JUHUST!
Kõrgeväärtusega soome
LEIJONA- (LÕVI-) märgiga
riietumistooted kannatavad
arvustust ja konkurentsi.
MEESTE ülikonnad, sügis-, ke
vad- ja talvepalitud ja
vihmamantlid
NAISTE mantlid, kostüümid
ja kombineed
on alati viimase moe järele valmistatud
hoolsalt ja asjatundlikult parem atest
kodumaa kangastest. ..................
Küsige LEIJONA- (LÕVI-) tooteid!
Soome esimeseklassi kvaliteetkaup.
KODUKÄSITÖÖ
ESEMED ON PARIMAD REISI
MA LEST ISE D JA KAUNID
KINGID KOJU VIIMISEKS
EESTI TURISTID!
KUI TULETE HELSINGI, TUT
VUGE SOOME SUURIMA JA MIT
MEKESISEMA KODUKÄSITÖÖ
ESEMETE VÄLJAVALIKUGA •
=!■=
-
Kodukäsitöö 01Y. TELLERVO
KALEVANKATU 3, YRJÖNKATU NURGAL
Hotel TORNI vastas • TELEFON 37154
Kaardi seletus:
1) Edela sadam.
2) Presidendi loss.
3) Runebergi ausammas.
4) Erottaja ja rootsi teater.
5) NiameläinenM
i-4- jfisuuräri Bulevardi 6. 6; Vanakirik ja sangarite hauad.
Helsingis viibides ostate kõige soodsamalt
meilt mitmesuguseid naiste riietustarbeid nagu:
villa-, siidi- ja puuvillakangaid,
kindaid,
sukke, trikookaupu,
ilustusi j. n. e. raa—s—
Soome suurim ja täieiiüum
naiste riietumistarvete eriäri
VaataPAIDE SELTSKONDLIKU
ELU ARENEMISTEELT
PAIDE RAHVA...PAIDE SELTSKONDLIKU ELU ARENEMISTEELT
PAIDE RAHVAMAJA ASUTAMISE 10. AASTAPÄEVAKS. V. KRABI.
VABADUSSÕJAS LANGENUD JÄRVAMAA KANGELASTE MÄLES TUSMÄRGI PÜSTITAMISE KOMITEE KIRJASTUS.
PAIDE,
1935.
Paide Rahvamaja asutamise 10. aastapäevaks. V. Krabi.
Vabadussõjas Langenud Järvamaa Kangelaste Mälestusmärgi Püstitamise Komitee kirjastus. Paide, 1935.
A. Seidelbergi pärij. trükk. Paides, 1935.
Vabadussõjas Langenud Järvamaa Kangelaste Mälestusmärgi Püstitamise Komitee juhatus otsustas koostada Komitee 10. aastapäevaks 21. sept. 1935.a. ülevaate Komitee senisest tegevusest. Kui tahame ühte isikut õppida õieti tundma, hinnata tema tege vust, on tarvis tutvuda tema päritoluga, õppida tundma tema minevikku ja neid olusid, ning seda ümbrust, milles tal tuleb tegutseda. Veel enam on need nõud mised .maksvad seltskondliku organisatsiooni kohta, kelle ilmele ja tegutsemisele ning tööviljakusele aval davad tuntavat mõju väga mitmesugused tegurid mitte ainult olevikust, vaid ka minevikust. Komitee 10 a. tegevus moodustab väikese lüli eesti seltskondliku elu arenemise alalt Paides. Et seda tegevust hinnata objektiivsemalt ja saada enam-vähem õige pilt Paide seltskondliku elu arenemisest, on käes olevas kirjutuses püütud ühtlasi anda Ka ülevaade Paide vanemate seltside tegevusest, niipalju kui seda lubas käsitada olev materjal ja piiratud aeg. Paides, sept. 1935. a.
V. K-
'
-
..
Puudulikud ja vähesed on andmed Paide mine vikust. Veel vähem on teateid Paide kodanikkude seltskondliku elu kohta varematelt aegadelt. Teame küll. et kohe peale Paide ordulossi rajamise a. 1265 lossi ümber tekkis alevik,kuhu asusid kaupmehed, käsi töölised j. n. e, ning et sellele alevikule juba a. 1291 ordumeistri poolt anti mõningate muudatustega Riia linna õigus. Edasi teame veel, et linn lühikese aja jooksul tõusis õitsvale järjele, nii et 15. sajandi kes kel siin oli juba 360 maja ja 3 kirikut. Russovi tea tel elatud Liivimaa linnades keskajal väga lõbusat ja lodevat elu, milleks orduhärrad, aadel ja kirikuõpetajadki ise eeskuju andsid. Kaupmehed ja käsitöölised võistlesid omavahel joomapidude korraldamisega ning oma naiste ja tütarde uhkete, kallite riietega ja ehe tega, millest nii mõnigi kord tekkisid suured tülid. Kaupmeeskond ja käsitöölised olid siis organiseeritud oma kutsealaliste huvide kaitseks gildidesse. Sõna „gilde“ on taani päritoluga ja tähendab „pidu“, kuna gildede koosolekud olid seotud õllejoomisega. N. n. väikegild koosnes käsitööliste tsunftidest, missugused olid organiseeritud tööharude järgi. Olevatel andmetel Paides puudus kaupmeeste või suurgild. Käsitöölised olid aga organiseeritud ja neil oli isegi maja, mis asus Pikal tänaval, arvatavasti praeguse Bergmanni maja asukohal. Kodanikkude lõbustamiseks rändasid paigastteise igasugused rändartistid: akrobaadid, tantsijad, silma moondajad, klounid, loomadetaltsutajad ja igasugu muud „spielmannid“ (sellest „pillimees“). Suvel sõi deti linnast välja lõbutsema, eriti suviste pühadel. 5
Pulmi ja muid perekondlikke sündmusi ja tähtpäivi peeti ikka tantsu ja priiskamisega. Üldiselt tuttav oli ütelus: „Jumal võtku neid hoida Viljandi hüppamise, Paide joomise ja Rakvere tantsimise eest.“ Paides ei kestnud see „kuldne“ elu aga kaua, sest orduriigi langemisega käis Paide kindlus ühe riigi käest teise kätte, linn hävitati pea täielikult ja suur osa elanikke viidi sõjavangi. Rootsi valitsuse alla sattudes kaotati Paide kindlus, linn aga, mis anti Mäo mõisale, ei saanud tekkinud oludes enam kosuda. Põhja sõja ajal 1703. a. põletati Paide venelaste poolt jällegi maani maha ning osa elanikke viidi Venemaale. Tollest ajast ei ole Paide küll enam sõdade läbisaa mid kannatada, kuid soodsaid tingimusi talle arene miseks pole tekkinud. A. 1783 vabanes Paide Mäo mõisa ülemvalitsuse alt Katariina II käsukirja põhjal ja nimetati maakonnalinnaks, mis tõttu ka kodanik kond võis hingata vabamalt. A. 1784 oli Paides 43 käsitöölist-ettevõtjat, 9 kauplust, apteek ja 7 joogikohta (Schenkerei). Tsunftid väikese käsitööliste arvu tõttu kiratsesid ja mitmed surid hoopis välja. Kõige elujõulisem oli kingseppade tsunft, missugune tegut ses veel 19. sajandi viimasel veerandil. •
Paide Kodanikkude Klubi. A. 1796 tekkis tolleaegsel Paide kaupmehel üing bürgermeistril Vilhelm Friedrich Luppianil mõte asu tada kodanikkude halli argielu mitmekesistamiseks or ganisatsioon. Ta leidis omale mõttekaaslasi vasksepa Michael Braunsteini ja kantseleiametniku G. R. Hellerströmi. Asutati selts „Bürgerliche Einigkeit“, 17 liikmega, nende seas ka kullasepp Chr. Rottermann, kelle poeg a. 1826 Paidest lahkus ja Tallinnas prae gusele Rottermanni suurärile aluse pani. Mälestusena ja ainsa dokumendina tollest ajast on püsinud Hellerströmi poolt klaasile maalitud huvitav sümboolne kujutis seltsi asutamisest, missugune hiljem Paide maalermeistri L. Lembergi poolt restaureeriti ja praegu 6
Paide Kodanikkude Klubi einelauaruumi seina ehib. Edasi puuduvad seltsi kohta andmed kuni 1810. aasta 16. veebruarini, mis ajast on pärit Carl Rudolph’ilt kirja pandud „Einrichtungen und Gesetze der Bürger lichen Abendgesellschaft in Weissenstein.“ Kas on vahepeal seltsi nime muudetud, või on asutatud hoo pis uus selts, on teadmata. Samast aastast leidub ka üürileping, mis sõlmitud pottsepp Joh. Löschiga, kelle majas Tallinna tän. nr. 11 selts asus. Seltsil oli 20 liiget linna tähtsamate kaupmeeste ja Lsunftimeistrite seast. Seltsimaja üür — 80 rubla — oli liikmemak suna liikmete arvule jagatud. Seltsil oli ka einelaud, mille pidajaks oli majaperemees Lösch. Ei ole seltsist järel ühtegi jälge kuni 1836. a., mis ajast leidub „Gesetze der Bürgermusse in Weissenstein“. Tekib jällegi kahtlus, kas pole endine „Abendgesellschaft“ likvideerunud ja asutatud uus selts. Kuid tähele pan nes, et selts asub samades ruumides ja einelauapidaja on sama, kes 1810. a., paistab olevat tõenäoline, et tegemist on ainult seltsi nime muutmisega. Kuna va rem olid seltsi liikmeteks ainult kaupmehed ja tsunftimeistrid, võeti nüüd liikmeteks ka sellisid, kuid nad ei võinud kaasa hääletada uute liikmete vastuvõtmi sel ega neid ei tohtinud valida seltsi juhatusse. Nüüd oli seltsil juba 40 liiget. Sellide vastuvõtmine tõi aga segadusi seltsi sisemises elus. Sellid olid seltsimajas ja seal peetavatel ballidel purjuspeaga lärmitsenud ja kakelnud, mispärast seltsi peakoosolek detsembris 1828. a. 8 selli jäädavalt välja heitis ja otsustas sel lisid liikmeteks enam mitte võtta. Ülejäänud varem vastuvõetud selle lubati aga liikmeiks edasi jääda. Sellid võisid nüüdsest peale ainult külalistena, meist rite vastutusel, seltsimajas käia ja pidid selle eest maksma kas kuu- või aastamaksu. Seltsi tegevus sei sis ainult kooskäimises, mängudes ja napsutamises. Kaks korda aastas peeti suurejoonelisi ballisid, mis sugustest osavõtt olnud väga elav. Nii elati vaikselt kuni 1846. a, millal liikmete arvu kahanemise pärast ähvardas seltsi väljasuremine. Dr. Hesse ja kooliins7
pektor Tegeleri ning mõningate teiste kaasabil suu deti siiski 22 uut liiget juurde koguda, kuid kahe aasta pärast oli jälle liikmete arv kokku sulanud, nii et isegi üüri maksmine tekitas raskusi. Kuidagi suu deti aga kuni 1853. a. vastu pidada. Vahepeal oli selts kolinud uude korterisse Ed. Bergfeldti majja Vee t. Seltsi esimeheks oli majaperemees Bergfelt. Üht lasi oli ta ka einelauapidajaks. Aprilli lõpul andis juhatus, eesotsas esimehega, seltsi asjaajamise ja va randuse üle fogtei kohtule, seletusega, et selts ei ole enam elujõuline. Teiste liikmete poolt kutsuti aga 10. mail kokku peakoosolek ja valiti uus 3-liikmeline juhatus, kuna endine juhatus tagandati. Asjaaja mine ja inventar toodi kohtust tagasi. Ometi ei taht nud selts kuidagi jalgu alla saada. Seltsimaja oli muu tunud avalikuks kõrtsiks, kuhu igaüks võis vabalt jooma minna. Liikmed aga astusid üks teise järele seltsist välja. 1860. a. algul oli seltsil ainult 9 liigetr kellest aasta jooksul astus välja veel 7. Üür oli tasu mata, leping uuendamata. Loiust tegevusest annab tunnistust juba see, et 35 a. jooksul on ainult 14 protokolli "kirjutatud. Neist selgub, et kogu aeg on seltsis valitsenud suured lõhed ja väikese Paide ko danikkond oli iuba siis jagunenud kildkondadeks, kes omavahel tülitsesid. Kaks järelejäänud seltsi liiget Franz ja Johann Thiel’id andsid seltsi varanduse det sembri lõpul 1860 jällegi fogtei kohtu hoole alla. 15. jaan. 1861 kutsus dr. Hesse endised liikmed kokku peakoosolekule, kus otsustati asuda uue põhi kirja väljatöötamisele, missugune 22. jaanuaril 50 allkirjaga kubermangu valitsusele kinnitamiseks saa deti, Ühtlasi paluti kuberner Ulrich seltsi auliikmeks. 13. veebruaril tuli põhikiri kinnitamata tagasi, kuna ta oli koostatud saksa keeles. Nõuti põhikirja esita mist otsekohe vene keeles. Nõue täideti, kuid põhi kiri jäi kinnitamata, sest tulekahju puhul ministeeri umis jäi ta kadunuks. Selts jäi töötama vana põhi kirja alusel. 8
Vahepeal asutati ühe osa endiste liikmete poolt*, kelle seas olid ka eeltähendatud vennad Thiel’id,. kaupmees Ina algatusel uus klubi, missugust rahva suus kutsuti „Inaklubiks“, kuna koosolekuid peeti Ina majas. Uus klubi nõudis fogteikohtult endise klubi varanduse väljaandmist. Kuna varandus oli aga vahe peal dr. Hesse poolt uuesti elluäratatud „Bürgermussele“ välja antud, kaebasid „Ina“ mehed kubermangu valitsusele. Kaebus jäeti tähele panemata ja „Inaklubi“ lagunes sama ruttu kui ta oli tekkinud. 1864. a. tekkis „Bürgermusses“ tüli, mille taga järgede! oli suur mõju klubi sisemisele elule. Üks? käsitööline kukutati kaupmeeste ja literaatide poolt: vastuvõtmisel läbi. Kui järgmisel korral üks mõisa omanik vastuvõtmisel oli, olid käsitöölised organisee runud ja kukutasid mõisniku läbi. Dr. Schnellil, tol leaegsel presidendil, keda tunti tasakaaluka ja targa* mehena, läks vaevu korda tülitsejaid pooli rahustada. Selle tüli tagajärjel loodi 1865. a. klubi juurde n. n_ valimiskomitee, mis koosnes 15 liikmest ja kus lite raatidel, kaupmeestel ja käsitöölistel, s. t. seisusel oli 5 esitajat. Liikmete arv oli vahepeal tublisti tõusnud mispärast tekkis vajadus avaramate ruumide järele. 1. okt. 1862 kolis klubi mölder Tesloni uue kivi maja teisele korrale Tallinna tän. nr. 10 (praegune politsei jsk.). Ühtlasi tekkis oma maja muretsemise mõte. 1867. aastal ostetigi Rüütli tän. nr. 2 Dr. Fritsch’i leselt maja 3600 rubla eest. Maja remont läks? maksma 900 rubla. Raha saadi liikmetelt 90 aktsia vastu ä 50 rubla. Iga aasta kustutati loosimise tee! 2 aktsiat. A. 1888 osteti välja viimased aktsiad. 26. sept. oli maja õnnistamine ia tollest päevast peale ora „Bürgermusse“ asunud ikka samades ruumides. 60-tel ja 70-tel aastatel oli „Bürgermusse“ õitseaeg.. Sel ajajärgul astus seltsi liikmeteks mõisnikke j st Paide elama asunud haritlasi. 1861. a. oli liikmeid* 60, 1869. a. aga juba 100. Ümbruskonna mõisnikud5 tekitasid klubi elus eriti suurt elevust. Neljapäevastel klubiõhtutel oli seltsimaja hoov täis mõisnikkude ka-
lessisid. Koos linna bürgeritega mängiti kaarte, biljardit, keeglit ja napsutati. Samal ajal tekkis klubi juures meeskoor „Liederlafel’i“ nime all v. zur Mühleni algatusel ja hiljem .segakoor R. Hoffmanni juhatusel. Lühikest aega te gutses ka teatriring. 1880. a. paiku algas „Bürgermusse“ elus jälle tagasiminek. Selle põhjustasid majanduslikud rasked ajad, mis tekkisid vi lj ai kalduste tagajärjel. Mõisaoma nikud ei näidanud endid klubis enam muul ajal kui laatade puhul. Ka linna kodanikud jäid tagasihoid likumaks, nii et neljapäevased klubiõhtud kadusid hoopis. Pikkamööda hakkasid ajad ja olud paranema ja mõisnikud, saanud üle oma muredest, hakkasid jälle külastama „Bürgermusset“. 1896. a. peeti „Bürgermusse“ 100 aastast juubelit. Siis tekkis ka dr. V. Grohmann’i algatusel mõte ma jale juurde ehitada ajakohane teatrisaal. A. 1899 alati ehitusega ja viidi 1900.a. algul lõpule; — läks maks ma 11.000 rubla, missugune summa saadi kokku laenu na. Uus saal näitelavaga suutis tolleaja nõudeid rahul dada tuntuval määral. Varsti hakkasid ka teised selt sid, kellel omal puudusid ruumid, seda saali tarvitama pidude korraldamiseks. Olgu tähendatud, et vahepeal olid Paides tekkinud: „Eesti Käsitööliste Selts,“ Paide Karskuse Selts“ ja „Paide Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts,“ kuid nendest lähemalt edaspidi. Uue saali ehitamisega muutus „Bürgermusse“ tegevus jällegi märksa elavamaks ja see elevus kes tis kuni 1914. a. suure ilmasõja puhkemiseni. Olgu märgitud, et 1905. a. rahutuste puhul pai gutati karistussalk korterisse „Bürgermusse“ ruumides se, kus ka ihunuhtlust olevat jagatud. 1917. a., Vene revolutsiooni järele, jäi klubi tege vus aga hoopis seisma. Vabadussõja ajal olid „Bürger musse“ ruumid Eesti sõjaväe tarvitada. Vabadussõda möödunud, hakati järeljäänud liikmeid jälle koondama, "kuid õiget elu seltsile pole sisse saadud. „Bürgermus se“ asutati saksa seltsina ja selleks on ta ka jäänud
V
senini. Esialgu ei võetud klubi liikmeks ühtegi eest last, peale saksastunute, n. n. „kadakate.“ Hiljem, Eesti iseseisvuse ajal, on küll ka mõned eestlased vastu võetud, kuid suure ettevaatusega, nähtavasti kartes, et eestlased seltsi üle võtavad. Kinnise seltsi ilme on klubi hoopis kaotanud, sest ruumid on muu tunud avalikuks joogikohaks, kuhu igaüks vabalt sisse minna võib, nagu see oli 1853. a , ainult selle vahega, et nüüd seltsi liikmed ise seal väga harva käivad. Paide saksa seltskonnal on praegu teised mured: kohaliku saksa kooli ülalpidamine. Nende vähesed jõud on rakendatud kõik selleks ja kõik peoõhtud, mis nad oma „klubis“ peavad, on korraldatud saksa kooli heaks. . „Paide Kodanikkude Klubi“ juhatusse kuuluvad: A. Stamm (auesimees, endine õllevabriku omanik), E. Kõik (kaupmees). K. Johanson (kaupmees), E. Götsch (veskiomanik) j. t
Paide Eesti Selts ,,Ühendus“ Eesti iseseisva seltskondliku arenemise algust võib hakata arvama alles möödunud aastasaja teiselt poolelt, olgugi et rahvas teoorjusest juba aastasaja algul vormiliselt vabaks sai. Talupoja õigused sai ta aga kätte alles aastasaja keskel. Samal ajal LääneEuroopas hoogu võtnud tööstuse edenemine leidis vas tukaja ka Eestis. Eesti linnadesse tekkisid üksteise järele vabrikud ja äriettevõtted. Nende omanikud olid aga teisest rahvusest, kelle kätte ka tööstuse ja kau banduse kapitalid kontsentreerusid. Eesti rahvas seisis nendest eraldatud ja kujutas enesest pea viimase ajani põlduharivat ja karjakasvatavat talupoegade kihti. Ärkamisaja seltskondliku liikumise peale, mis kandis rahvuslikku laadi, tuleb seega kui talupojakihi liikumise peale vaadata. See rahvuslus sai rohkem hoogu majanduslikkudest kui aatelistest allikatest, sest ainelist vara oli rahvale hädasti kõige esiti tar vis. Peale selle kihutas rahvustunnet elevile ka vaen 11
endiste rõhujate vastu. Agraarolude reformi tõttu muu tus üks osa inimesi maal ülearuseks. Samal ajal hak kas elu linnades kiiremini tuksuma. Tõusis tarvidus hulga uute tööjõudude järele ning maal tööta jäänud inimesed hakkasid voolama linna. Seda voolu soo dustas veel 1866. a. maksmapandud käsitöövabadus. Tekkisid eesti soost käsitöölised, kõrtsmikud, kaup mehed ja majaomanikud, moodustades linnas eesti soost väikekodanluse. See väikekodanlus, alles esi mest põlve adra ja sirbi küljest lahus, oli maaga tihedate huvidega seotud. Kuid sakslaste tulunduslik, kultuuriline ja poliitiline rõhuv üleolu kutsus esile n. n. kadakasaksastamise. Eestlased, kes olid jõudnud tulunduslikult vähegi haljamale oksale, suu remale jõukusele, olles ilma rahvusliku iseteadvuseta, püüdsid saada „saksaks“ ja sulasid ühiskondlikult valitsevasse ülemkihti. Meie ärkamisaja juhtivad jõud olid kadakasaksastamise hädaohust täiesti teadlikud. 11. sept. 1878 võeti Tartus ühel omavahelisel nõu pidamisel vastu otsus: — „Iga haritud eestlane peab ennast oma rahva liikmeks, s. o. Eestlaseks tunnis tama ja ei tohi mitte oma sugu saigades ennast Sak saks ehk mõneks muuks arvata“ —. Ärkamisaegne rahvuslik aktiivsus pani püsivama aluse ka kohalikule eesti seltsielule, mis arendas rah vuskultuurilist liikumist. Eesti kohaliku seltsielu eoks olid laulukoorid. Nende loojateks ja juhtideks olid peamiselt köstrid. Laulukoorid olid ilma kindlama ja kestvama korralduseta, kuid üksikutest neist kujune sid põhikirja alusel töötavad laulu- ja mänguseltsid. Nii tekkis Tallinnas 1863. a. „Revalia“, siis Tartus 1865. a. „Vanemuine“ ja temaga üheaegselt Tallinnas „laulo ja mango“ selts „Estonia“. Selle asutajateks olid peaasjalikult käsitöölised, magistraadi teenrid ja väikekaupmehed. Hiljem tekkisid: „Koit“ Viljandis (1869), „Lootus“ Tallinnas (1877), „Endla“ Pärnus (1878). Koostudes peaasjalikult mitmeliigilistest ,,antvärkidest“, laiema silmaringiga haritlaste juhtimiseta, hingitsesid mitmed neist kaua kaardi-, piljardi- ja 12
joogiklubidena ja üldiselt mannetult, kuid etendasid siiski eesti linna-seltskonna koondamisel tähelepanu väärset osa. Mida väiksem linn, seda suurem oli kadakasaksastamise hädaoht. Kuni viimase ajani peeti Paidet üheks tugevamaks saksluse kantsiks. On pandud tä hele, et jõukamad kihid kergemini assimileeruvad kui vaesemad. Kuna Paides puudusid suuremad töös tused, siis koosnes Paide eestisoost kodanikkond möödunud sajandi keskel peamiselt käsitöölistest, mõ nest üksikust kaupmehest ja majaperemehest, kes ihust-hingest tahtsid saada samasugusteks „saksteks“ kui senine linna valitsev ülemkiht. Ülejäänud eestlas tel — majateenijatel, kaupmeeste ja kääsitööliste sel lidel j. n. e. ei saanud rahvuslik iseteadvus tärgata juba nende isikliku sõltuvuse tõttu muulastest või kadaklastest-tööandjatest. Ometi asutati ka Paides juba 1879. a. esimene eesti selts. Selle seltsi asutamisajast ja esimestest tegevusaastatest pole säilinud mingisugu seid kirjalikke mälestusi, peale liikmete nimekirja 1879. a. alates, mis kannab pealkirja: „Eesti Handverki-Selts Ühhendus Paides.“ - Aastast 1884 on jä rel „Eesti Käsitööliste Seltsi Ühhenduse Protokolliraamat Paides.“ — Jääb selguseta, kas on seltsi ni metust vahepeal muudetud või pidas liikmete nimekirja kirjutaja „peenemaks“ tarvitada „Käsitööliste“ asemel „Handverki.“ Seltsi esimeste tegevusaastate kohta on ainult väheseid suulisi teateid vanematelt Paide kodanik kudelt. Liikmete nimede järele otsustades on suur enamus esimesi liikmeid olnud eestlased. Esimesel kohal nimekirjas seisab tolleaegne Paide kirikuõpetaja parun Tiesenhausen, siis koolmeister A. Luik, kreis kooli inspektor L. Jürgens, tisler G. Leinberg (proh vet Maltsveti poeg), G. Veber (pärastine linnapea). Ainsa auliikmena on märgitud tolleaegne Paide kös ter A. Kappel (esimese kõrgema muusik, haridusega Eesti helilooja J. KappePi isa), mis arvama sunnib, et Kappel kas seltsi asutamise mõtte algataja või vähe malt üks agaramaid asutajaid oli. „Ühenduse“ esi13
meseks presidendiks oli sakslane G Veber. Liikmeid oli seltsil esimesel aastal 46, neist 21 käsitöölist, 4 kaupmeest, 4 kooliõpetajat, 3 põllumeest, 3 kõrtsmikku 3 kodanikku (majaomanikku). kirikuõpetaja, köster, mõisavalitseja ja teener. J. Randi mälestuse järele, kes ise a. 1886 seltsi liikmeks astus, ei olevat seltsi asutamisel, olgugi ta nimetatud Eesti seltsiks, olnud rahvuslikku tagapõhja See näib olevat usutav. Kuna „Ühenduse“ asutamise ajajärgul „Bürgermusses“ valitses aristokraatlik vaim ja seal käsitöölisi, pealegi veel eestlasi, näha ei soovi tud, mispärast neil võis tekkida tarvidus oma koos käimise ja ajaviite koha järele. J. Randi mälestuse järele olevat „Ühenduse“ esimeseks korteriks olnud E. Simsoni praegune maja Pikal tänaval, mis siis kuulunud pagar Fabriciusele. Einelauda seltsil pole olnud ja liikmed on hakanud salaja viina kaasa tooma, mis tekitanud nii sekeldusi ametivõimudega kui ka tülisid seltsi sisemises elus, mispärast liikmed on haka nud seltsist välja astuma ja seltsi tegevuses on tek kinud seisak. Nii näemegi liikmete nimekirja raama tust, et a. 1881 on seltsil olnud 65 liiget, kuna a. 1882 ei ole ühtegi liiget sisse kirjutatud. 1883. a. kohta on jälle koostatud nimekiri ja seltsil on 46 liiget 24. apr. 1884 algab seltsi protokollide raamat. Selgub, et seltsile on üüritud uus korter Bergfeldti majas Pärnu ja S. Aia tänava nurgal. Avatakse alko holiga einelaud. Seltsi presidendiks on mölder Th. Küpre. Liikmeid on 30. 1. juulist 1885 kolis selts Pärnu tan. Puhki majja (praegune Ahlmanni maja). A. 1886 lahkus pre sident Küpre ja tema asemele valiti seltsi 7. aasta päeva puhul peetud peakoosolekul 17. veebr, rätsep J. Lilienthal. Peale abipresidendi valiti seltsi juha tusse veel 5 direktorit, nende seas kassahoidja abiga, kirjatoimetaja ja „tantsu ja mängu eestseisja“, kel leks sai velsker E. Jürgen. Nädal hiljem pidasid uued „direktorid“ nõu, kuidas „Ühenduse“ sisemisi 14
asju, mis siiamaale, kus ennast ka pöörad, igalt poolt üsna sassis on, jällegi õige korra peale seada võiks,, nii et ta üle rahva seas liikuvaid paha kõnesi peaparema ja tulusa ettevõtmistega suutumaks äralämmatada suudaks.“ Otsustati: 1) einelauapidajalt nõuda,, et võõraid sisse ei lastaks ja neile alkoholi ei müü daks, 2) korraldada igas kuus liikmetele lõbustusõhtu,. 3) korraldada tautsumeister M. Jägeri juhatusel 3 nä dalased tantsukursused. Ühel järgneval koosolekul arutati jällegi seltsi sisemisi asju, misjuures kaks „direktorit“ käsitsi kokku, läksid. Seda tüli lahendati paar kuud ja asi lõppes, sellega, et mõlemad seltsist eemaldati. Järgnevad pro tokollidaga näitavad, et kord seltsimajas ei paranenud,,, vaid korrarikkumised ja tülid suurenesid. „Et selts rahaasjades suutumaks pankrotti jäänud“, otsustati 1. jaan. 1887 senisest kallist korterist Pikale tänavale Kirsi majja (praegune M. Bötkeri m.) kolida. 1888. a. kavatseti korraldada maakonna laulu pidu, kuid ettevõte jäi teostamata, sest seltsi tegevus tuli ajutiselt lõpetada. Nagu protokollidest nähtub, ei saa nud juhatus muud tehagi kui liikmete korrast üle astumisi ja süütegusid lahendada. Ka einelauapidaja ei seisnud oma ameti kõrgusel: müüs viina ka mitte liikmetele. Alalised kaklemised ja korrarikkumised viisid asja niikaugele, et politsei ähvardas seltsi sul geda, mispärast 17. apr. 1888. a. „arvas peakoosolek ühelmeelel heaks Paide Eesti käsitööliste setisi „Ühen duse“ tegevust, seltsi liikmete kasinuse pärast, puhuksajaks tänasest päävast saadik seisma jätta.“ — Seltsk vähene inventar anti salmilaulja H. Tamberg’i hoiu alla. 12. jaan. 1891. a., ligemale 3-aastase uinaku järele, peeti jällegi peakoosolek ja otsustati alata* tegevust. Üüriti uus korter Pikale tänavale H. Bambergi majja (praeg. A. Springi m.). Presidendiks valiü seppmeister Schiffer. Varsti selgus, et korrarikkumi sed seltsimajas kestsid edasi. Juhatus püüdis küll' tantsuõhtute ja näokattepidude korraldamisega liik meid kasvatada, kuid see ei andnud soovitud taga 15
järgi, sest isegi juhatuse liikmeid tuli karistada tant suõhtutel joobnud olekus lärmitsemise ja „kombevas tase ülevalpidamise“ pärast. Paljud liikmed astusid seltsist välja, sest ei suutnud leppida sealvalitseva olukorraga. 1892. a. taheti korraldada käsitööde näitust, mil leks aga ei antud luba, põhjusel, et „Ühendus“ ole vat lõbuselts. Ei jäänudki sellistes tingimustes liik metel muud üle kui korraldada tantsuõhtuid ja lõbus tada endid napsuvõtmisega. Kord oli küll seltsi põhi kirja muutmise küsimus päevakorral, kuid mõte jäi .millegipärast teostamata. Kuni 1898. a. ei ole seltsi tegevuses midagi sil mapaistvat. Liikmete arv kõigub 30 — 60 vahel. 1898. a. kolis selts Laiale tn. A. Treufeldti majja <(praeg. K. L. maleva staap). Avaramad ruumid või maldasid ka klubielu mugavalt korraldada. Ajavahe mikul, arvates seltsi asutamisest, oli Paidesse juurde tulnud kogukene Eesti rahvusest kodanikke kooliõpe tajate ja kantseleiametnikkude näol, samuti ka valla kirjutajaid, mõisavalitsejaid ja kaupmehi lähemast ja kaugemast ümbrusest, kelle seast „Ühendus“ lei dis omale uusi liikmeid. 1898 a oli seltsil üle saja liikme: ametnikke, vallakirjutajaid, mõisavalitsejaid jne. — 40; (36,3%), käsitöölisi — 23 (21%), kaup mehi — 19 (17,2%), tööstureid ja ettevõtjaid — 11 <10%), taluperemehi — 7 (6,3%), kõrtsmikke — 7 (6,3°/o) ja kooliõpetajaid 3 (2,7%). Nagu selgub neist arvudest, olid käsitöölised käsitööliste seltsis arvult teisel kohal, moodustades ainult 21% liikmete üldarvust. Tähelpanuäratav on aga, et kooliõpetajate ^rv seltsis oli äärmiselt väike. Meie rahvuslik liikumine oli juba jõudnud ajajärku, kus Eesti väike kodanlus linnades uute juhtidega avaliku elu näite lavale asudes oma idealoogiaga, mis tuntavalt lah ku läks ärkamisaja maarahva ajajärgu idealoogiast, uuele ajajärgule oma pitseri vajutas. Ometi ei märka meie Paides „Ühenduse“ ümber kogunenud võrdle misi rohkearvulise Eesti väikekodanluse ridades min 16
gisuguseid püüdeid selle, mujal esilekerkinud liikumise süvendamiseks kohapeal. Kui 70-tel aastatel Paide väi kekodanlus oli saksa mõju all, lämmatab nüüd, venesta mise ajajärgul, slaavi mõju siin täiesti rahvusliku mõtte. „Ühenduse“ liikmeteks püütakse ja isegi valitakse au liikmeteks kohalikke kõrgemaid vene ametnikke. Seltsi tegevus piirdub ikkagi ainult kooskäimisega lõbusaks ajaviiteks ja pummeldamiseks. 1898.a. sügisel saadab üks seltsi liige (raamatukaupmees Põltsamaalt) kuberne rile südaööl telegrammi, et „Ühenduses“ elatavat liider likku elu. Iseloomustav on ka lugemislauale tellitud aja lehtede väljavalik; „Postimees“, venekeelne ajakiri „Ni va“, „Revaler Beobachter“ ja „LustigeBlätter“. Ometi ilmusid eesti keeles veel ajalehed: „Olevik“, Sakala“, mida ei tellitud „rahapuudusel“. Seltsi preisidendiks tollel ajajärgul oli riidevärvija J, Stephan, raskejõustiku harrastaja Paides, kelle kutsel Lurich esines Paides ja astus isegi „Ühenduse“ liikmeks. 1901. a. korraldati esimene suurem rahvapidu, kus esinesid mustakunstimehed ja maadlejad ning korraldati rahvale: kotis jooksmist, posti otsa ronimist, põrsapüüdmist j. n. e. 1905. a. suvel peeti „Ühenduse“ 25-aastast juu belit. „Lootuse“ näitlejad Tallinnast esinesid näite mänguga, sest sisetülide pärast oli oma jõududega võimata esineda. Viljandist telliti muusikakoor. Pidu tõi seltsile 192 rubla kahju. 1906. a. kerkis ülesse seltsile oma maja ostmise küsimus, kuid rahapuudusel jäi kavatsus teostamata. 1908. a. muudeti seltsi põhikiri ja võeti uueks nimeks „Paide Eesti Selts „Ühendus“, jättes välja käsitööliste nimetus. Samal aastal ehitati maja pere mehe poolt seltsimaja juurde uus saal näitelavaga, mis tuntavalt elustas seltsi tegevust ja soodustas liik mete arvu juurekasvamist, Nüüd juba katsuti korral dada sagedamini lavalisi ettekandeid ja pidusid, kuid suureks võistlejaks „Ühendusele“ sel alal oli „Paide Karskuse Selts „Idu“, kellega tekkisid tõsised arusaama2
17
tused, kuid sellest lähemalt järgmises peatükis. Olgu vaid siinkohal tähendatud, et ärksamad, seltskondli kult ja rahvuslikult mõtlejad isikud olid suuremalt osalt koondunud „Idu“ ümber, mis tõttu „Ühendus“ jäi veel enam teatud kitsa ringi lõbutsemis kohaks seltsimaja aga muutus peaaegu avalikuks joogikohaks, olgugi et põhikirja järele sissepääs sinna oli lubatud ainult liikmetele ja nende poolt kaasatoodud külalis tele. „Ühenduse“ sisemises elus valitsesid kuni lõpuni, 1914. aastani, suured lahkhelid. Presidendi kriis tek kis sagedasti mitu korda aastas. Kui 1914. a. sügisel, ilmasõja puhkemisel, suleti alkoholi müügikohad, ei antud palvetele vaatamata „Ühendusele“ alkoholi müügi luba ja seltsi tegevus jäi hoopis soiku, sest ilma alkoholita nähtavasti oli edasielamine vanade harjumuste järele võimata. Hulk aastaid seisis seltsi varandus kasutamata, kuni see viimaks 1927. a. sund likvideerimise järele anti üle Paide Rahvamajale. Oleks ülekohtune „Ühenduse“, kui Paide esimese eesti seltsi, tähtsust siiski hoopis alla hinnata. Kohalikke tingimusi arvesse võttes peab tunnistama, et see selts 35 aasta jooksul siiski Paide eesti seltskonna koon damisel on etendanud tähtsat osa.
Paide Vabatahtlik Tuletõrje Ühing. — „ ... ja päästa meid sõja, nälja ja katku ning tule eest“, seisis keskaegses kiriku eestpalves. Teh niliselt viletsasti varustatud inimene ei suutnud mõju valt vastu astuda lõõmavale tuletondile ja võttis tule kahju ränga jumalavitsana. Aegamööda hakkasid lin nades omavalitsused korraldama kaitset tuleõnnetuste vastu. Pandi maksma naturaalkohustuslik printsiip. Iga kodanik pidi olema tuletõrjuja ja pidi omama vastavad tuletõrje abinõud, nagu redel, pootshaagid, ämbrid jne. Selline kord maksis ka Paides. Tulekah jud tehti teatavaks kella helistamisega kirikutornis ja trummilöömisega. Alarmi peale pidid kodanikud, eriti aga majaperemehed, tulekahju kohale ilmuma 18
oma tulekustutamiseabinõudega, milleks peale eelpoolloetletute olid veel väikesed puust käsipritsid. nagu neid võib näha veel Paide muuseumis. Kuna vabatahtlikule tuletõrjele oli alus pandud Tallinnas juba 1862. a. ja tekkisid tuletõrje seltsid juba ka teistes linnades, kutsuti kokku Paide linnaomavalitsuse poolt 4-liikmeline tuletõrje asutamise komisjon, kuhu kuulu sid: aktsiisi jsk. inspektor O. v. Gernet, puuseppmeister G. Leinberg, maalermeister L. Lemberg ja viinavabrikant-kaupmees R. Hoffmann. 15. aug. as tus komisjon kokku ja see seadis teiste seltside põ hikirjade eeskujul kokku Paide tuletõrje seltsi põhi kirja saksa keeles. 16. sept. samal aastal peeti esi mene peakoosolek, võeti vastu kodukord ja toimetati valimisi. Peameheks sai R. Hoffmann, abiks G. Leinberg. varahoidjaks kaupmees Nigols, selle abiks katelsepp Johanson ja laekuriks ning kirjatoimetajaks O.v. Gernet. Seda kogu nimetati „Vertrauungsrat“ (usaldusnõukogu). Asutati ronijate jaoskond 11 mehega, pritside jaoskond (4 kolonni) 38 mehega, veemeeste jaoskond 7 mehega ja korrapidajate ning päästjate jaoskond 14 mehega. Korraldati õppuseid ja harjutusi ning asuti kustutusabinõude muretsemisele, millised esialgu olid võrdlemisi primitiivsed, kuid tolleaegne linnapea Silsky annetas seltsile ajakohase pritsi ja 1886. a. muretseti ühingu summadega ka teine sar nane juurde. Linn ehitas tuletõrje tarbeks turuplatsile puurkaevu. 1880. a. valmis seltsi pritsikuur, milleks kogukonnalt 1000 rubla toetust määrati, kuna puuduv summa saadi korjanduste teel ja osatähtede müügist. Paar aastat kestnud korjandusega saadud summadega muretseti seltsile lipp pealkirjaga saksa keeles: „Ju malale auks, ligemisele kaitseks“. 1885. a. valiti seltsi peameheks algkooli õpetaja Andres Luik, kes sellel kohal püsis kuni oma surmani 1914. a. 1887. a. asutati seltsi juurde keelpillide koor. 1886. a. kinnitati seltsile uus põhikiri, mis pidi olema venekeelne. Seltsi asjaajamise keeleks jäi endiselt saksa keel. Uue põhikirja alusel valiti seltsi esimeheks 2*
19
R. Hoffmann. 1905. a. olid sagedased tulekahjud, mis suuremalt jaolt tekkisid süütamisest. Takistati isegi tuletõrjet kustutustööde juures, lõigati voolikud läbi, paisati ümber veeaamid. 1906. a. püstitati puust pritsikuurile kivist juurdeehitis. 1912. a. muretses selts puhkpillid ja asutas orkestri. 1914. a. puhkenud ilmasõda nõudis hulga noort, tugevat jõudu sõjaväkke, mispärast meeskond, kus oli juba üle 100 liikme, vähe nes 60 peale. 1917. a. revolutsiooni järele võeti asja ajamise keeleks eesti keel, kuid okupatsiooni ajal 1918. a. oli tarvitusel jällegi saksa keel. Vabadussõja möödudes algas seltsi õitseaeg 1920. a. valiti juhatuse esimeheks Jaan Margus, abiks A. Ahlmann, Meeskond suurenes aasta-aastalt. 1923. a. osteti juurde kaks käsipritsi ja 1925. a. mootorprits 6 000 krooni eest. 1929. a. muretseti mehaaniline redel, 16 m kõrge. 1932. a. jatkati pritsikuuri kivist osa ehitamist ja osteti uus mootorprits 6.800 kr. eest. 1935. a. kevadel muretseti omnibus, millele asetatakse väike mootorprits ja veepaak. 1929. a. kuni 1935. a. kevadeni oli ühingu pea meheks Adolf Grünberg, kelle asemele valiti F. Vii dalepp. Esimeheks on 1932. a. peale C. Thomson. Paide tuletõrje on 56 a. jooksul näidanud ener gilist tegutsemist. Peaasjalikult pidude ja annetustega on suudetud muretseda hulk varandust, mille väärtus tõuseb üle 20.000 krooni. Nagu märgitud, sai seltsi tegevus eriti hoogu iseseisvuse saabumisega. Selts oli asutatud ajal, mil saksad ja kadakline element oli domineerivaks Paide seltskondlikus elus. Eesti rahvuslikku mõttet püüti seltsist hoida eemale kui katku, mille tõenduseks on asjaajamine saksa keeles, et teha takistusi eestlastele juhtivatele kohtadele pääsemiseks. Kui saksa keele tarvitamine võimude poolt keelati, ei võetud asemele mitte eesti- vaid vene keel. Seltsi koosviibimisi ja pidusid korraldati saksa seltsimajas, kuigi selleks muid võimalusi oli. Kasutati igasuguseid muid abinõusid ja kõrvalmõjusid, et seltsi juhtimisest eestimeelseid 20
kodanikke eemale hoida. Ometi oli aga enamusseltsi liikmetest ja tegevatest tuletõrjujatest eestlased. Kui eestlaste poolt hakati astuma samme õhuvärskendamiseks seltsis, tekkisid suured tülid ja lahk arvamused ning eestlasi hakati süüdistama seltsi lõh kumises ja poliitika tegemises. See viimane väide oli eriti heaks suitsukatteks vanale saksameelsele voolule, kes ruttas seletama, et tuletõrje alal ei tohi teha va het ei eestlase ega sakslase, ei venelase ega juudi vahel, sest tuletõrje annab abi igale tulehädasolijale. Selle juures jäeti aga targu ütlemata, mis nemad sõna „poliitika“ all mõistavad, sest kui „poliitika“ all mõis tame üksikute ilmavaateliste rühmituste ja ideede võitlust, siis loomulikult on see „poliitika“ tuletõrjele vastuvõtmata. Kuid niipea, kui meie „poliitika“ mõiste alla asetame selle tegevuse, mis tarvilik riikliku ise olemise säilitamiseks ja rahvusliku mõtte süvendami seks, ei või enam tarvitada lööklauset — „tuletõrje seisab väljaspool poliitikat“, sest hoopis vastupidi — iga rahvus-riikliselt mõtleva kodaniku kohus on just teha „poliitikat“, mis riigile kasulik, ning valvata, et igasugune muu „poliitika“ organisatsioonist kaoks. Meie ei saa salata, et Paide tuletõrje rajajateks olid sakslased ja saksastunud eestlased ja et nemad omal ajal kodulinna kasuks on teinud tänuväärt tööd. Teame ka, et nemad võisid seda teha teatavate ees õiguste abil. Samuti teame, et sakslased ihu ja hin gega püüdsid hoida alal oma seisukohta tõusva eest lase vastu ja eestlasi, kes oma rahvuse vastu patus tanud polnud, ei lasknud seltsi juhtimisele, et hoida ära seltsi eestimeelseks muutumist. Aastaid kestnud võitluse ja selgitustöö tagajärjel on „Paide Vabataht liku Tuletõrje Ühingu“ vahekorrad ometi selgeks saanud ja juhtivatele kohtadelte on valitud eestimeel sed mehed.
Paide Karskusselts „Idu“. Silmapaistvam koht eesti seltsielu arendamises XIX sajandi 90-test aastatest kuni ilmasõja alguseni oli karskusseltsidel. Oma algelisemal kujul hak kas karskusliikumine Eestis levima 80-date aastate lõpul. Nelja aasta jooksul (1890—93) asutati Eestis 33 eesti karskusseltsi. Kuna XIX sajandi lõpul ja järgmise alul oli muude seltside asutamine raskendatud, astusid paljud karskus seltside liikmeks üldiste seltskondlikkude huvide pä rast, mille tõttu nimetatud seltsid olid tol ajal olu lisemaks keskuseks eesti seltsielus üldse. Mitmed, neist arendasid eriti hoogsat hariduslikku tegevust iseäranis oma avalikkude kõnedega mitmesugustelt aladelt. Karskusseltside seltskondlikust ja üldharidus likust tööst nende hoogsamal tegevusjärgul annavad kujuka pildi 1902. a. aruanded, mille järele oli 59 eesti karskusseltsi toime pannud 203 peakoosolekut, 249 rahvakoosolekud, 326 näitemängu- ja peoõhtut ning 53 kontserti. Seejuures oli neist seltsidest 21-1 oma raamatukogu, 21-1 lugemistuba ning 52-1 lauluja mängukoor. Paide Karskusseltsil, mis asutati a. 1893, on mitte üksi Paide, vaid ka maakonna-seltskondliku elu aren damises kahtlemata suuremaid teeneid kui ühelgi teisel kohalikul seltsil. Kuna „Ühenduse“ ümber olid koondunud Paide jõukamad käsitöölised ja kaupmehed, koosnes Kars kusseltsi liikmeskond algusest peale kehvematest käsitöölistest ja teistest väikese sissetulekuga isikutest4 ametnikkudest ja kooliõpetajatest. See ringkond oli ka rahvuslikult puhtam, kuigi seltsi asutamise aja järgul rahvuslik liikumine polnud leidnud Paides veel kindlat pinda. Seltsi põhikiri registreeriti 28. juunil 1893 ja aug.kuu 1. päeval peeti esimene peakoos olek. Koosolekust võttis osa ka Paide kirikuõpetaja C. Rail, kes ise aga seltsi liikmeks ei astunud. Seltsi juhatusse (eestseisusse) valiti esimeheks- kooliõpetaja 22
Jaan Lööser, abiks — majaomaniku poeg Gustav Tahves, kassahoidjaks puusepp J. Hirtentreu ja kirja toimetajaks Mündi möldri poeg E. Sõnajalg. Esimesel tegevusaastal loodi seltsi juurde para juse või kainuse osakond. Selle osakonna tegutse mine pandi aga varsti võimude nõudel seisma. Kainuse osakonna kohta leiame protokollist 26. jaan. 1894: „Kainuse osakonna liikmetel on ainult luba sündimise, pulma, varrude ja matuste päevadel juua veini tervi seks ja janu kustutuseks kerget kodust õlut mis värs ke; kodust õlut ei tohi nad iialgi nii palju juua, et nad purju jäevad; õlle poodi ehk kõrtsi ei pruugi nad ka minna, ainult siis võivad nad seda teha, kui neil midagi asja tarvitust on. . . Kõik kasinuse liikmed võivad valimiste kohta karskuse liikmetele nõu anda, aga hääie õigust neil valimise kohta ei ole.“ — Kes soovis saada seltsi tegevliikmeks, pidi olema 6 kuud kandidaat, missuguse aja jooksul ei tohtinud alkoholi tarvitada. Tegevuse esimese aasta lõpul oli seltsil 21 liiget 1 auliige (Prääma mõisa omanik V. v. Renteln, kes seltsi rahaliselt toetas) ja 2 prooviliiget. Alkoholi tar vitamise pärast olid 5 liiget noomituse saanud ja 2 seltsist välja heidetud. Esimeseks korteriks oli seltsil koguduse leerituba kirikumõisas, kust paari kuu pärast Pärnu tän. Prii manni majasse koliti. Seltsi tegevus seisis esialgu ainult koosolekute korraldamises, kus seltsi liikmed kõnedega või karskussisuliste raamatute ettelugemisega esinesid. Jagati ka laiali karskussisulisi lendlehti. 1894. a. otsustati asutada raamatukogu ja asuti vajaliku raha kogumi sele, milleks samal ja ka järgneval aastal -korraldati näitemüük. 1895. a. asutati puhkpillide koor. Muusika riistad osteti 60 rubla eest. Segakoor, mis asutati 1893. aastal, kuid oli hingusele läinud, kutsuti 1895. a. uuesti ellu. Samal aastal tekkis ka meeskoor. Mõle mad koorid võtsid osa laulupeost Tallinnas. 1896. a. vahetati korterit, asudes J. Thomsoni majasse S. Aia 23
tän. (praeg. Juhveldti maja), kus avati tee- ja söögi maja. Samal aastal esineti auliikmele v. Rentelnile palvega, et viimane ostaks seltsi tarvis maja Rüütli tän. (praegune Eifeldti maja), kuid v. Renteln lubas seltsile maja ehitada. Esineti palvega, et kõrtsid pühapäeviti jumala teenistuse lõpuni kinni oleks, 1897. a. valiti v. Renteln seltsi esimeheks. Samal aastal astus seltsi liikmeks J. Molnik, politsei sekre tär, kellest sai energilisem seltskonnategelane Paides. 1898. a. kavatseti korraldada laulupidu 18 laulu koori osavõtul ja kutsuti üldkooride juhiks Dr. K. A. Hermann, kuid kuberner ei andnud selleks luba. Ka raamatukogu asutamiseks ei saadud luba, sest vastu tajaks ülesantud isikut ei peetud küllalt usaldusväär seks. Taheti esitada märgukiri joogikohtade vähen damiseks, kuid õpet. Rail laitis mõtte är.a, seletades, et riigivalitsus olevat ise juba hakanud selle peale mõtlema (tehti eeltöid monopoli sisseseadmiseks), mispärast ei kõlbavat minna valitsust õpetama. Samal aastal vahetati jällegi korterit ja asuti Pärnu tän. Erfeldti majasse, kust järgmisel, 1899. a. koliti v. Rentelni poolt seltsile ehitatud majasse Pärnu tän. nr 45 (praegune koguduse maja). Sinna asudes oli seltsil umbes 300 rubla võlgu, mis tekkinud sellest, et v. Renteln oma iubatud abiraha paaril aastal polnud korralikult maksnud. Uues avaramas korteris muutus seltsielu tuntuvalt elavamaks ja tegevus intensiivse maks. Seltsi näiteseltskond, kes juba mõnda aega oli tegutsenud, esines nüüd sagedamini. Võeti ette ka külaskäikusid Koeru, Amblasse, Türile, Põltsamaale ja isegi Suure-Jaani. Seltsi „üldisi koosolekuid“ peeti talve hooajal pea igal pühapäeval. Neist koosolekutest võisid ta suta, harvasti vabatahtliku maksu eest võtta osa ka võõrad. Ettekanneteks olid kõned väga mitmesugusel alal, ilulugemised, udupildid, muusikalised ettekanded ja „küsimised ja kostmised“. Igaüks võis seltsimajas olevasse kasti lasta sedeli küsimisega, millel seletus 24
anti koosolekul, Osavõtt nendest koosolekutest oli väga elav. Harrastati ka tantsu näitemängude järel. 1901. a. tekkisid seltsil tülid majaomanikuga kes ise kunagi seltsi poolt korraldatud ettekannetel ja koosolekutel ei käinud, kuid oma „silmaks“ seadis õp. Ralli. Viimane, et saada täielikku informatsiooni seltsi tegevusest, tegi ülesandeks kiriku vöörmündril J-l astuda karskusseltsi liikmeks ja seltsi tegevust peensusteni jälgida ning nähtust-kuuldust enesele ette kanda. J. valiti isegi seltsi juhatusse. Olles vennaste koguduse liige, hakkas ta seltsimajas liikmetele ka palvekoosolekuid korraldama. Ühe kõne pealkirjaks oli: „Rahvapidu“ — Näitus kõlvatumate ringmängude kohta, ja pandi lunastamise kombe kohta, mis istu kile mängude järeldused on (iseäranis musud)“. — Neist koosolekutest oli osavõtt väga leige ning pal vevenna kulul hakati isegi tegema nalja. J. esines nüüd õp. Ralli ja v. Rentelni ees ettekandega, et Karskusseltsis elatavat kõlvatumat elu,tantsitavat liiga palju ja seltsi liikmed tarvitavat alkoholi. Ühtlasi esi tas ta samasisulise märgukirja juhatusele, 1 mis tuli arutusele seltsi peakoosolekul, kus otsustati J. seltsi teotamise pärast anda kohtu kätte. J. seletas, et ta on talitanud majaomaniku v. Rentelni käsul. Koos olekul viibiv õp. Rail andis aga oma sulase ära, tea tades, et v. Renteln küll polevat sarnast kirja käski nud kirjutada. Esitas majaomaniku nimel nõudmi sed: 1) et vanemate inimeste tarvis erilisi tõsisema sisuga kõnekoosolekuid (vististi mõtles ta sellega pal vekoosolekuid) peetaks, 2) et seltsimaja kell 12 öö sel suletaks ja 3) et tantsuõhtuid vähendataks. Selts oli sunnitud nende nõudmistega arvestama, kuid tantsu asi tekitas veel hiljemgi arusaamatusi maja omanikuga. 1903. a. avas selts Türil, Lõvi majas, teise teemaja, mis muutus selstimajaks Türil elutsevatele Paide Karskusseltsi liikmetele ja kus korraldati samuti kui Paides, kõnekoosolekuid ja näitemängu õhtuid. 25
1903. a. teatas v. Rentein seltsile, et ta oma maja on müünud Paide kogudusele, kes sinna tahab paigutada kooli ja vanade varjupaiga, mispärast selt sil tuleb kolida välja. Seltsi ümber oli kogunenud juba ligi 100 liiget, nende seas hulgakene kooliõpe tajaid, ametnikke ja teisi avarama silmaringiga koda nikke, kellest võiks nimetada: õigeusu preester J. Teis, kooliõpetajad A. Kärk, J. Depmann, Mängel ja J. Kuusk, kuntsnik R. Leppik, politseiametn. J.Molnik ja A. Mätlik, aktsiisi ametnik M. Alev, ehitusmeister J. Mamberg j. t. Need olid kõik seltskonnas üldiselt lugupeetud rahvusmeelsed isikud, kellel oli suur mõju mitte üksi Karskusseltsi liikmeskonnale, vaid kogu sellele osale Paide seltskonnast, kes ei pool danud „Bürgermusse“ ja „Ühenduse“ alkoholiuimas mõnulevaid ringkondi. Õpet. Rail, kes oli läbi ja läbi saksameelne, kuid selle juures väga tark ja ettenäge lik mees, haistis vististi juba neid rahutuid tuuli, mis oüd puhumas valitsevate ühiskondlik-poliitiliste olude ümber ja nähes, et selts, kellelt ta lootis vagusate, saksu austavate tallekeste kasvatajat, võib saada hä daohtlikuks vabameelsuse taimelavaks, mõjutas just ise v. Rentelnit korteri ülesütlemiseks Karskusseltsile. Mida enam laienes ja süvenes XIX sajandi lõpul eesti ühiskonnas alganud tõusuaeg, seda teravamini hakati rahvastiku eriosades tundma ka valitsevate olude kitsust ja seda teravamaks kujunes nende pu hul rahulolematus. Uue sajandi alul tegevusse astu nud radikaalsed voolud olid selle rahulolematuse sõnastajad ja laiematele rahvakihtidele uute sihtide ja ülesannete tähistajad. Maal kestsid senised väärolud agraaralal edasi, sest üle poole rahvastikust oli maata ja selle kihi ideaaliks oli „oma maalapike". Ka kohaomanikkudel tuli kanda suuri raskusi ostuvõlgade tasumise, kohalikude ja riiklikkude maksude ja koormatise näol. Tööstuslikku tõusengu tagajärjel hoogsalt suurenenud tööstusproletariaat polnud suut nud enesele võita soodsamaid palgatingimusi. Laial dane ja sügav rahulolematus valdas kogu eesti ühis 26
konda maksmapandud rahvusliku surve puhul. See rahulolematus põhjustaski asjaolu, et Venes algata tud revolutsiooniline liikumine leidis elavat vastukaja ka Eestis. Rahutuste laine, mis valdas Eesti territooriumi, ulatas ka Järvamaale. Siin asetleidnud mõisade rüüs tamised ja põletamised said aga algatuse väljast sis setulnud salkade poolt. Ometi vangistati ja lasti maha hulk kohalikke inimesi. Ka Paide Karskusselts ei jäänud puutumata rahutust ajast. 1905. a., pärast ok toobri manifesti, korraldati Paide Karskusseltsi ja „Ühenduse“ ruumides rida rahvakoosolekuid, kus aru tati päevaküsimusi ja valiti esitajaid ülemaalistele rahvaasemikkude koosolekutele Tartus. Neist koosole kutest võtsid aktiivselt osa ka mitmed Karskusseltsi juhtivad tegelased, missugune asjaolu sai saatuslikuks seltsi edaspidisele tegevusele. Karskusseltsi esimees J. Molnik vangistati ja saadeti asumisele Ust-Sõsolskisse, kust ta võis tulla tagasi alles sõjaseaduse lõp pedes. Teine seltsi juhatuse liige J. Kuusk päästis enese põgenemisega. Järeljäänud tegelased lõid kart ma, ning hoidsid tagasi seltskonnategevusest. Need asjaolud ja rahva üldine pettumus nurjunud liikumi sest tõid seltsi ellu ajutise seisaku. Vahepeal oli selts kolinud Adamsoni majast, kusta oli 1903. kuni 1905. a. kevadeni, S.-Aia tän. Altpere majasse. Elav tegevus seltsis algas jälle 1907. a. Paide politseivalitsuse sekretär Anton Rüütel, kauaaegne Tallinna „Valvaja“ tegelane, võttis seltsi juhtimise oma kätte. Seltsil oli siis veel 3 liiget ja kassas 5 kopikat raha. Asutati segakoor, korraldati näitemängu õhtuid ja asuti juba seltsi algpäevadel kavatsetud raa matukogu käimapanemisele. Samal aastal loodi ka alaealiste osakond laulu kooriga ja näiteseltskonnaga. 1908, a. kolis selts Turu pl. Niigolsi majasse (praeg. linnavalitsuse maja). Soodsa asukoha ja häs ti korraldatud einelaua tõttu oli liikumine seltsima jas elav. Peeti sagedasti loenguid, perekonna- ja näi27
temanguõhtuid. Seltsi esimees Rüütel oli suure tahte jõuga ja haruldase energiaga isik. Ta oli ühtlasi lau lukoori- ja näitejuht ning hea kõnemees. Peale selle oli ta veel kirjanduslikkude kalduvustega. Tema su lest on A. Nölv’i nime all ilmunud rida näidendeid ja nende tõlkeid. Sellejuures oli ta veidi paentdumata iseloomuga ja järsk, kuid avameelne, mis põhjustas arusaamatusi teiste seltsi tegelastega. Oma vaimse üleoleku tõttu jäi ta ikka võitjaks ja seltsi liikmete ja Rüütel’i poolehoidjate arv suurenes päev-päevalt. Energilisematest isikutest, kes siis väsimatult seltsi juures töötasid, võiks nimetada: Paide rahvakooli inspektor ja endine Põltsamaa Aleksandri kooli juht Antson, koo liõpetajad A. Eglon, P. Lenk, Veera Välbe, J. Sõnajalg, A. Peutmann ja Mängel, renteiametnik J. uustel, maak. veter. velsker A. Tobro, politsei lauaülem A. Mätlik, postiametnik Mikk j. t. Avati seltsi juurde avalik raamatukogu, mis pal jude aastate kestel Paides leidis laialdast tarvitamist. Lugejate seas oli ka palju õpilasi, sest vene koolide juures puudusid eestikeelsed raamatud pea täiesti. Peale intensiivse töö haridus- ja seltskondliku kasvatuse alal püüti ka võimaluse piirides teha karskuspropagandat ja esineti märgukirjadega joogikoh tade müügiaja ja arvu piiramiseks. Olgu tähendatud, et tol ajal oli Paides umbes 30 alkoholimüügikohta ja käidavamatel tänavatel oli õllepood igas teises-kolmandas majas. „Ühenduse“ ja Tuletõrje Seltsi juhtivate tegelas tega, kelle tähelpanu esimees Rüütel julgelt ja ava meelselt julges juhtida nähtetele, et nende seltside koosolekute ja ettevõtete puhul liialdatakse alkoholi tarvitamisega ja et neis seltsides sallitakse eesti rah vusmeelsuse vaenulist vaimu, sattus Karskusselts peagi vastollu. Tüli tõusis haripunktile, kui Rüütel Karskus seltsi 15. a. juubeli puhul peetud kõnes tähendas, et „Ühendus“ on Paide seltskonna mädapaise. Samal ajal elas paar suvekuud Paides noor üliõpilane J. Anvelt, praegune eesti enamlaste juhtiv tegelane Vene28
maal, kes juba siis oli veendunud s-d. enamlane. Sotsialism teatavasti ei tunnista kodanlist karskustööd propaganda kujul, vaid õpetab, et alkoholism on kapi talistliku ilmakorra tekitatud pahe. „Ühenduse“ läbi ja läbi kodanline ringkond, nii imelik kui see ka ei olnud, korraldas kättemaksuks Rüütel’ile mitu kõne koosolekut, kus enamlane Arnelt esines kodanlist karskustööd mahategevate kõnedega. Kõnedele järg nesid läbirääkimised ja Rüütel oma poolehoidjatega ilmus Anvelt’ile vastu vaidlema. Teatavasti on Anvelt küll hea organisaator, kuid kõneoskuses oli Rüütel temast tugevam ja suutis murruna kokkutulnud rah vahulga ees Anvelfi väited ümber lükata, mis tõttu RüüteTi populaarsus veelgi tõusis. Samal ajal muutus Paides teravamaks ka rahvus küsimus. Karskusseltsi ümber oli koondunud erandi tult eesti rahvusmeelne ringkond. Kuna linnaomavalitsus oli täiesti sakslaste ja kadakate käes, kes linna asju ajasid oma huvide seisukohalt, ilmusid Rüütel’i sulest eesti ajakirjanduses sakste tegevust paljastavad kirjutused. Õhkkond kahe leeri — üheltpoolt Kars kusseltsi ja teiselt poolt sakste ning neile sallivalt suhtuva „Ühenduse" ning Tuletõrje Seltsi ümber koon dunud ringkondade vahel läks palavaks. Karskusseltsi ja selle tegelaste peale esitati 1909. a. kubernerile kaebus. Kuberner Korostovets paari ametnikuga sõitis Paide ja Karskusseltsi asjaajamine võeti valju revi deerimise alla. Huvitavad ja iseloomustavad tolle aja kohta on revideerimise tulemused, mis näitavad kui das tolleaegne võim eestlaste rahvusliku ja kultuuri lise edendamise halvamiseks tegutses. Seltsile heideti ette, et see põhikirjast kõrvale kaldudes on korral danud joonistuse ja kingsepatöö kursused, on asuta nud alaealiste osakonna, korraldab sagedaid pidusid, mis õpetavad inimesi ula-elu elama, õhutavat rahvusliselt vihavaenu kodanikkude vahel, seltsi ruumid ole vat õhtuti liiga kaua avatud (kella 12-ni), ajalehtede valik lugemislaual olevat sihilik, sest seal leiduvat valitsusevaenulised „Virulane" ja „Birshevõja Vedc29
mosti“ jne. Seltsi avalikust raamatukogust kõrvaldati rida populaarteaduslikke raamatuid, nagu Bölsche, Haeckeli, Meieri ja teiste tööd, sest need olevat kõlb lus- ja usuvastased. Seltsi liige E. Purfeldt, kes ku berneri sisseastumist seltsi lugemistuppa ei märganud ja istuma jäi, sõimati kuberneri poolt kõige jämeda mate sõnadega läbi. Ka teised seltsi tegelased said jämeda sõimu osaliseks. Seltsi vastased hõõrusid hea meelega käsi, kuid ihatud sihti — seltsi kinnipane mist — siiski ei saavutatud, mis seltsi tegelaste suur te jõupingutustega ja tolleaegse kreisiülema E. v. Grünevaldt’i eestkostmisel suudeti ära hoida. Samal aastal korraldati maal koolimajades rida kõne- ja kirjandusõhtuid, Paides peeti esimene suu rem suve-laulupidu, kus ühendatud segakoorisid ju hatas A. Topmann. Pidu kujunes esimeseks võimsa maks rahvuslikuks meeleavalduseks Paides. Peo lõpul ei tahtnud lõppeda tervitused ja õnnesoovid. Nagu ürginstinktist vallatud, hakkas mitmetuhandeline rah vahulk ilma kellegi algatamiseta laulma „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. Paljastati pead ja isegi tsaariaegne umbkeelne politseiülem hoidis auandmiseks käe kõrva juures, kuni ta eestlasest abiline ruttas eksitust sel gitama. Suve-laulupidusid, maakonna kooride osa võtul, korraldas selts veel 1910., 1911., 1912., 1913. ja 1915. aastatel. Need pidud leidsid suurtpoolehoidu ja osavõttu. Tähtsama osana peale laulude oli kavas harilikult kõne väliskülaliselt. Kõnelemas käisid Leeni Ploompuu, T. Kuusik, H. Raudsepp, Ed. Hubel j. t. Võimude poolt tehti nende pidude korraldamiseks suuri takistusi. Kuna peo korraldajaks oli Karskusselts, sunniti kõne sisu siduma karskuskürimusega. Kitsen dused õpetasid tarvitama kõrvalteid ja kõnelejad os kasid siduda karskusküsimust teiste ainetega. Maa kondlikkudeks laulupäevadeks neid pidusid nimetada ei lubatud. Suve-laulupidudel oli mitte üksi Paide, vaid kogu maakonna kultuuri ja seltskonnaelu aren damisel väga suur tähtsus, ning nad aitasid tunta valt kaasa eesti seltskonna enesetunde ja iseteadvuse 30
kasvatamiseks. Ühtlasi oli lõpp ka seni „Ühenduse“ poolt korraldatud „rahvapidudel“ veiderdajate ja maad lejate ülesastumisega, kotisjooksmisega j. n. e. 1910. a. tegi selts katse osta omale maja. Samal aastal asutatud Paide Põllumeeste Selts, kus kaasa töötasid ka Karskusseltsi juhtivad tegelased, kavatses asutada põllutööriistade ladu, et muretseda liikmetele mitmesuguseid tarbeasju odavama hinna eest. Seda kuuldes sattusid Paide tolleaegsed kaupmehed, kes turuäärsed kauplemiskohad viimaseni omale pikema aja peale olid kindlustanud, ärevusse. Oli kuuldusi, et Turu platsil asuva end. kaupmehe Nigolsi pärijad kavatsevad oma majasid müüa. Ühes neist majadest asus Karskusselts ja viimane, kui üürnik, astus Nigolsi pärijatega läbirääkimistesse, et osta maju seltsima jaks ja Põllumeeste Seltsi ladu tarvis. Maja ostukaup edenes jõudsasti ja lepiti hinnaga 26.000 rubla kokku. Silmapilgul, kui ostja esitajad ilmusid notari juurde ostu-müügi lepingule alla kirjutama, tõi keegi Paide kaupmees teate ühelt pärijalt, et see ei anna oma nõusolekut maja müümiseks. Sellega oli majaostmise küsimusele tõmmatud kriips peale. Samal aastal läks aga seltsil korda osta maja Tallinna tänavale (praegune Bünsovi maja), kuhu koliti järgmisel aastal. 1905. aastale järgnev ajajärk tõi tulundusliku arengu alal suure tõusu. Rahva tulundusliku „oma abi“ mõte polnud Eestis võõras varemailgi aegadel. Seda oli propageeritud ajakirjanduses ja põllumeeste seltsides, kus sellega silmapaistvalt oli esinenud C. R. Jakobson. Oli asutatud juba isegi praktilisi samme sel alal. Nüüd aga tärkasid suurel arvul põllumeeste seltsid ja ühistegeline liikumine sai erilist hoogu. Põllumeeste Seltsiga pea ühel ajal asutati Paides ka „Laenu-hoiuühisus“. Põllumeeste Seltsi kavatsusest asutada põllutööriistade ladu, kasvas välja uus mõte— kutsuda ellu ühistegeline ostu-müügi ühisus. Jällegi oli Karskusseltsi esimees A. Rüütel see, kes 1911. a. jaanuaris kutsus seltsi ruumidesse salajasele koosole 31
kule kümmekond meest, kes otsustasid asutada „Paide Kaubatarvitajate Ühisus „Iva“. Põhikirja kokkuseadjateks valiti karskusseltsi juhatuse liikmed A. Rüütel, A. Tobro ja J. Gustel. Sama aasta septembris jõudis põhikiri kinnitatult tagasi ja pühapäeval, 4. detsemb ril avati kauplus Adelheidi majas turu ääres. Kars kusselts oli vahepeal, muutes põhikirja, võtnud omale nimeks „Idu“. Kaubatarvitajate Ühisuse ristimine „Ivaks“ pidi näitama, et „Iva“ on „Idust“ võrsunud. Karskusseltsi õitseaeg, mis algas 1907. a. A. Rüüteli asumisega Paide, lõppes ka tema lahkamisega siit 1912. a. Mitu aastat kestnud vastaste urgitsemised ja salakaebused olid kannud vilja ja A. Rüütel pidi siirduma erateenistusse Tallinna, kusta 1913. a.suri. Ennastsalgamata seltskondlik tegevus ei annud aega pöörata tähelpanu halvenevale tervisele. Eesti selts kondliku elu arendamise ja Vabale Eestile teerajamise alal jääb Anton Rüütel Paide mineviku lehekülgedele unustamata kujuna. A. Rüütel’i lahkumisega ei jää nud „Idu“ tegevus siiski soiku. Järele jäänud tege lased J. Gustel, A. Tobro, J. Sõnajalg, T. Käsebier, V. Krabi, O. Jürgen ja hiljem juurdetulnud J. Söödor jätkasid endist tööd. 1914. a. muretseti seltsile puhkpillid ja A. Rüütel’i asemele asunud politseisekretär J. Treummann’i juha tusel ning noortest energilistest mängijatest koosnev orkester võis paari nädala pärast juba esineda, Samal sügisel Iahtipuhkenud ilmasõda andis selt sile tuntava hoobi. Suurem osa elujõulisi tegelasi kutsuti sõjaväkke. Pidude korraldamine võlgu oste tud maja ostusumma tasumiseks oli raskendatud ja 1916.a. oli selts sunnitud müüma maja edasi. Selts kolis Pärnu tän. Aviku majasse (praeg. Ahlmanni maia). Seltsi hilisem tegevus seisis peaasjalikult avaliku raamatukogu ülalpidamises ja täiendamises, 1917. a. revolutsiooni .järele tekkisid tegelastel uued ülesan ded ja erakorraline aeg juhtis terve rahva tähele panu ja huvi hoopis tähtsamale alale — uue Eesti kodu kindlustamise ja ülesehitamise tööle. Oli täiesti 32
loomulik ja mõistetav, et „Idu“ seltskonnategevuse kooli läbi teinud tegelased, kes olid tuntud kogu m lakonnas, valiti Järva maakonnanõukogusse ja maakonnävalitsusse. Paide Karskusselts on annud liikme test veel rea tegelasi, kes Paidest lahkudes mujal seltskonnategevusest silmapaistvalt on võtnud osa. Mitte ainult Paides, vaid ka igalpool mujal sündis uue ajajärguga murrang karskusseltside senises tege vuses.''Oli ju karskustöö neis seltsides õieti teisel ko hal, kuna esimesel seisis rahvusliku mõtte süvenda mine ja propageerimine. Nüüd, kus riiklik ja rahvus lik iseseisvus oli saavutatud, kaotasid karskusseltsid ka senise tähtsuse. Praegu leiab „Idu“ ulualust oma kasupoja „Iva“ ruumides. Möödunud aastal algas mõnda aega seis nud raamatukogu jälle tegevust.
Vabadussõjas Langenud Järvamaa Kangelaste Mälestusmärgi Püstitamise Komitee. Hiilgavama ajajärguna eestlaste ajaloos jääb kind lasti püsima Vabadussõda, mille läbi jõudsime ammu igatsetud riikliku iseseisvuseni. Kohe peale vabadussõja lõppu asuti püstitama mälestussambaid vabadussõjas langenud kangelastele. Iga linn, maakond ja kihelkond tahtis püstitada vää rika mälestusehitise oma parematele poegadele. Mälestusmonumentide ajalugu ulatab kaugele inimsoo minevikku, ajajärku, kus ei tuntud veel kir jatähte. Kui inimese mälu tundus ülekoormatuna, kui inimsoo mälestuste pagas raskeks ja segamini oli läi nud, pandi eriti kallis mälestus maha maapinna peale kõige nähtavamal, kõige kestvamal ja loomulikumal kujul. . . Esimesed monumendid olid lihtsad kaljurahnude tükid. Pandi kivi püsti ja see oli täht — hireoglüüf, milles asus ideede kobar. Hiljem hakati juba moo dustama sõnu, üks kivi pandi teise otsa. Kui käe 3
33
pärast oli palju kive, hakati kirjutama isegi lauseid. Graniidist silbid liideti ühte, kuni sai kivine raamat. Nõnda arenes ehituskunst koos inimese mõttega ja sai hiiglaseks, mis sümboli valas nähtavasse vormi. Nii tekkisid püramiidid, Ramseion, Salomoni tempel ja keskaja uhked katedraalid. Sõna, mälestus, suleti ehitusse. Nõnda on ehituskunst kuuetuhande aasta kestes olnud ikka inimkonna suureks kirjakunstiks, mälestuste, suurte sündmuste edasikandjaks põlvelt põlvele. Kuigi Gutenbergi tinatähed tõukasid troonilt ehituskunsti selle täielikkuse ja kunstiküpsuse tipul, pole paberine, abras raamat inimsoo mälestuste eda sikandjana, suurte sündmuste jäädvustajana, suutnud võita siiski usaldust. Ürgajast päritud traditsioonid on püsinud senini ja kui meie päi vii püstitatakse mälestussambaid isegi tsemendist, mis aastakümnete pärast varisevad kokku, tundub, et monum antide püstitamisel on püstitajatel, peale sündmuse või isiku mälestamise, veel teine ees märk. Meie teame oma lähemast minevikust, et suurte eesmärkide ja ilusate ideede nimel on tehtud palju sõnu, on köetud ärevaks hulkade meeled, kuid kõla vate sõnade taga peitunud sagedasti kitsad, isiklikud huvid. Need huvid ei pruugigi igakord taotleda ainult materjaalseid sihte, vaid tihtipeale ainult tung i ennast lasta väljapaista. Viimasel ajal on tulnud kuuldavale hääli, et mäles tussammaste püstitamisega on mindud Eestis liiale. Tuuakse ette, et kuskil ega kunagi pole püstitatud mälestusmärke sarnasel hulgal nagu meil. Kui võtta kokku kõikide sammaste ehituskulud, teeb see välja sajad miljonid. Küsitakse, kas miljoniline väikerahvas on oma sõjaslangenute mälestamiseks valinud ainsa ja õige tee ja kas pole rahvamaja, koolimaja, muu seum, raamatukogu, või lihtne mälestustahvel elavam ja otstarbekam kui surnud kivi, tsement või pronks, pealegi veel siis, kui enamik püstitatud sammastest kivi- või tsemendihunnikute näol omab kahtlase kunstiväärtuse. Selle juures pole sugugi vabandatav, 34
Komitee juhatus.
Istuvad, parem, pahemale: G. Pärli, Dr. P. Nääris, V. Vessart (esimees) J. Tilling, H. Leemann. Seisavad: J. Eilart, V. Krabi, O. Laube. Pildil puudub J. Sõnajalg. 03
C*
et samba avamisega luuakse silmapilkselt meeleolu ja rahvas mälestusmärgi avamisel elab hardumuses sündmusele kaasa, sest mitte niivõrd praegusele, kui just tulevastele põlvedele peab mälestussammas tule tama meelde sündmust või isikut, kellele ta püstitatud. Vabadussõjas langenutele mälestusmärgi püstita misest Paides kõneldi juba esimestel aastatel peale vabadussõda. Määrati selleks otstarbeks isegi pidude, peamiselt Vabariigi aastapäevade, sissetulekud. Konkreetsema kuja võttis kavatsus 1925. a., kui 21. septembril kutsuti Paide linnavalitsuse ruumi nõu pidamisele Paide seltskondlikkude organisatsioonide ja ametiasutuste esitajad ning üksikud seltskonnate gelased ja otsustati asutada Vabadussõjas Langenud Järvamaa Kangelaste Mälestusmärgi Püstitamise Ko mitee. Komitee asutamiskoosolekust võtsid osa 42 organisatsioonide esitajat ja seltskonnategelast. 21. september on võetud seepärast Komitee aastapäevaks, kuigi põhikiri, mis 21. sept. koosoleku otsusel seati kokku Arnold Egloni poolt, kinnitati alles 3. novemb ril. Peakoosolekul 21. novembril valiti komitee juha tus. Juhatusse kuulusid: A. Eglon—esimees, L. Lõhi — abiesimees, J. Tilling — laekahoidja, A. Rehe — sekretäär, V. Uukareda — ametita liige, samuti ka Paide linna- ja Järva maakonnavalitsuse esitajad Ed. Purfeldt ja J. Sõnajalg. Komitee asutamisel ei võetud vastu kindlat otsust mälestusmärgi välise kuju ega iseloomu kohta. Ko mitee põhikirja esimene § lausub: „Vabadussõjas Lan genud Järvamaa Kangelaste mälestusmärgi Püstitamise komitee sihiks on Järvamaa kangelaste mälestust ja teeneid jäädvustada Paide linnas mälestusmärgi püs titamisega.“ Et komitee loomiseni oli-pidudega korjalud ai nult 667 kr. 25 snt, missugune summa oli hoiul Paide linnavalitsuses, hakkas komitee esijoones korjama raha, et hiljem, kui selgub kuivõrd seltskond toetab ettevõtet, määrata kindlaks ka mälestusmärgi kuju.. Asuti energiliselt liikmete kogumisele ja raha kor36
'
J
j j ; |
jamisele annetuste, toetuste ja pidude naol. Kuna mälestusmärk Paides oli mõeldud ülemaakondlikuna, pöörduti kõigi Järvamaa omavalitsuste, seltskondlik kude ja ühistegeliste organisatsioonide poole palvega toetuse määramiseks. Trükiti hulgaliselt liikmemaksu kviitunge ja saadeti need laiali liikmete kogumiseks. Üleskutse leidis elava vastukaja. Annetusi tuli kokku rohkesti ja liikmete kogumine edenes jõudsasti. Väinjärve vald, määrates komiteele toetuseks 15.000 mrk., andis teistele valdadele järeltegemisvääit ees kuju. Iseloomustav on aga Tapa alevivalitsuse tegu viis, kes liikmemaksu kviitungid saatis tagasiteatega, et Tapal komitee liikmeks astuda soovijaid ei ole. 1926. a. suvel, 27. juunil korraldati muusikapäev 26 segakoori ja 9 pasunakoori osavõtu], kokku üle 1000 tegelasega. Üldjuhiks oli J. Saar, peo kõnele jaks kindral J. Laidoner. Muusikapäev andis puhast tulu üle 200.000 marga. Ühes annetuste ja liikme maksudega oli 1926. a. sügiseks, komitee esimese tegevusaasta lõpuks, korjatud juba ümarguselt 370.000 mrk. mispärast komitee juhatus asus nüüd juba te gema ettevalmistustöid mälestusmärgi püstitamiseks. Oli küll omavahel avaldatud mõtteid selle üle, mis kujul mälestusmärk püstitada Üks osa juhatusHikmetest (V. Uukareda) pooldas mälestussammast, teine osa (J. Tilling, E. Purfeldt J. Sõnajalg j.t.) pi das otstarbekohasemaks püstitada langenute mälestu seks seltsimaja, näidaies, et eesti seltskonnal puudub Paides oma kodu ja seni tegutsenud seltsid on pida nud kolima ühest üürikorterist teise, ning olema puhüti ulualuta, kuna pidude ja näitemängude korral damine oli hoopis raskendatud, sest ainsa „Bürgermusse“ saali saamine selleks otstarbeks olenes Paide saksa .ringkonna heast tahtmisest. Olgu tähendatud, et end. Ühenduse“ saal oli ehitatud ümber kinoks, mispärast seal näitelava puudus. Kolmas osa juhatuse liikmetest olid äraootaval seisukohal, ega teadnud kumbale poole kalduda.
Kaaludes mälestussamba püstitamist, otsiti sellele sobivat paika. Siin pooldasid ühed Vallimäge, teised turuplatsi, kolmandad Reopalu kalmistut, neljandad Pärnu mnt. ja Präama tee nurgal asuvat maatükki j.n.e. Vahepeal oli komitee esimees A. Eglon käi nud välismail ja tutvunud seal langenutele püstitatud mälestusehitustega. Kuuldu-nähtu põhjal liitus ka tema seltsimaja pooldajatega ja hakkas propageerima Paide Rahvamaja ehitamist. Komitee liige E. Purfeldt oli pidanud eraviisilisi läbirääkimisi Paide „Bürgermusse“ juhatuse liikme E. Kõikiga võimaluste üle saksa seltsimaja ostmiseks, et seda ümberehitada ajanõuetele vastavalt. Sealt poolt vastati aga kategoorilise ei’ga. Kuuldavasti ole vat üks „Bürgermusse“ vanim ja mõjukam liige maja müümisele vastu vaieldes tähendanud, et nii kaua kui tema veel elab, ei saa maja müümisest eesti selts konnale üldse kõneleda. Komitee juhatuse liige V. Uukareda, kui Järva maakonna nõukogu liige, oli tutvunud Anna vallas asuva „Pikaküla“ end. härraste majaga, missuguse maakonnavalitsus oli ostnud Põllutöömimsteeriumilt äravedamiseks ja kavatses Paides ehitada maakonnavalitsuse hooneks. Põllumeeste rühm maakonnanõukogus, kuhu kuulus ka V. Uukareda, ei pooldanud seda maakonnavalitsuse kavatsust. Kuigi V. Uukareda oli senini komitee juhatuses järjekind lalt nõudnud mälestussamba ehitamist, esines ta nüüd ettepanekuga omandada „Pikaküla“ härrastemaja ja see Paides ülesehitada rahvamajana. Kui tolleaegne maakonnavalitsuse esimees J. Sõ najalg avaldas kahtlust, kas maakonnanõukogu ena mus sellega lepib, avaldas V. Uukareda iootust, et makonnanõukogu maja rahvamaja ehitamiseks annab isegi tasuta. Juhatuse protokollist 15. okt. 1926. a, nähtub, et juhatus on ühel häälel otsustanud Paides Vabadus sõjas langenud Järvamaa kangelaste mälestamiseks püstitada rahvamaja. Seda otsust põhjendatakse asjaoluga, et seni kogutud kapitalist ei jätku korraliku 39
ja ajakohase mälestussamba ehitamiseks, ning et „Paide ja Järva maakonna omavalitsuse asutused, seltskond likud organisatsioonid ja üksikud isikud rahvamaja ehitamisel aitavad kaasa meelsamini ja suuremate toe tustega, kui surnud mälestmsamba püstitamisele.“ Ühtlasi otsustas juhatus esineda palvega Järva maakonnavalitsusele annetada end. „Pikaküla“ här rastemaja komiteele eeltähendatud otstarveks. Samuti otsustati esineda palvetega: 1) Põllutööministeeriumile, anda rahvamaja aluseks, põliseks tar vitamiseks, maa-ala Pärnu tn. saksa kooli kõrval ja 2) Paide linnavalitsusele, annetada samaks otstarveks, eeltähendatud maaala kõrval asuv maatükk 3802 sülla suuruses.
Arnold Eglon. f Juhatuse esimees
40
’
a. 1925 — 1927.
Tehtud otsuste täideviimiseks kutsuti kokku komi tee peakoosolek 21. novembriks, kus esimees A. Eglon kandis ette eeltoodud juhatuse otsused. Tekkis mõte tevahetus mälestussamba pooldajate ja rahvamaja pooldajate vahel. Ühelt poolt arvati, et rahvamaja ehitamine Paidesse peaks jääma ainuüksi Paide linna mureks, kuna maal juba igal pool seltsimajad olemas. Kaheldi ka, kas „Pikaküla“ härrastemaja selleks kõl bulik. Koosolekul viibiv Riigikogu liige Jaanis soovi tas arvestades kohalikke olusid mälestusmärgina püs titada rahvamaja. Pikemate vaieluste järel võeti vastu 28 häälega poolt, 2 vastu J. Sönajalg’i ettepanek „püstitadja langenud kangelaste mälestuse jäädvusta miseks Paides ajutine mälestusmärk rahvamaja kujul“, p. Samal koosolekul otsustati raha saamiseks anda välja 50 osatähte ä; ]0.000 mrk., mis kuuluksid välja ostmisele viie aasta jooksul, alates 1930. a. Lahkarvamised maja ehitamine asjus ei lõppenud aga peakoosolekuga. Ka kohalikus ajakirjanduses ilmus seda sammu arvustavaid kirjutusi. Eriti suured rahvatnaj;a ehitamise vastased olid kohalikud saksasõbralikutd isikud, kes uues seltsimajas nägid võistle jat „ Bürgerin usseie“. f Kasutades tekkinud olukorda, lasti segaduste sün nitamiseks eesti seltskonnas lendu igasuguseid, võib öelda iseg*i provokatsioonilist, juttusid. Seletati, et endine mõisa hoone, kui parunite eluase, ei olevat sünnis ega -kõl-bu-lik 4a-ngenute -mälestusmärgi püstita miseks j n. e. Kõigile sellele vaatamata jätkas juha tus energiliselt eeltöid rahvamaja püstitamiseks. 6. detsembril otsustas Järva maakonnanõukogu 12 häälega poolt, 1 erapooletusel „Pikaküla“ hoone mis-oli hinnatud maakonnavalitsuse poolt 1.000.000 marga peale, anda komiteele tasuta, tingimusel, et Paide linnavalitsus komitee poolt ja tema kasuks toi mepandavate pidude pealt lõbustusmaksu ei võtaks ja- et maakonnavalitsusel õigus komitee juha tusse oma esitaja saata. 5'\. ' 41
Paide linnavolikogu võttiski vastu sellekohase ot suse ja vastavad lepingud, nii linna-kui maakonna valitsuse vahel, kirjutati alla. Paide linnavalitsus sai samuti õiguse saata komitee juhatusse oma esitaja. Tegelikult oli see olukord juba varem, komitee põ hikirja alusel, maksmas.
Jakob
Sõnajalg.
Juhatuse esimees a. 1927—1931 ja a. 1932—1934.
1926. a. lõpul asuti maja plaani koostamisele. Juhatuse liige E. Purfeldt koostas mitu kavandit, mis suguseid mitmel puhul sõeluti ja muudeti. 2. märtsil 1927. a. anti maja ehitustööd vähem pakkumisel ettevõtja J. Jakobsoni kätte 2.400.000 marga eest. Märtri lõpuks oli „Pikaküla“ hoone lam mutatud ja Paidesse veetud, ning maja ehitus algas. 42
Maja vundamendi kaevamistöid alustati piduli kult* mis puhul kaevamisest võttis osa suur hulk Paide seltskonnategelast Maja ehitustööde järelvaatajaks Komitee poolt määrati A. Eglon ja E. Purfeldt. Pidulikku maja nurgakivi panemist toimetati 29. inail 1927. a. Vaimuliku talituse pidas õpetaja Som mer. Aruandega komitee tegevusest esines E. Pur feldt, kes rõhutas ajaloolist silmapilku Paide selts kondlikus elus, kus rajatakse esimene seltskondlik hoone Paides — eestlaste tarvis ja nende algatusel. Nurgakivi asetas paigale Riigivanem J. Teemant, ala tes sõnadega: „Uus aeg toob uusi nõudmisi“. Rõhu tades omaalgatuse tähtsust, tuletades Riigivanem meelde kahte momenti: 1) seda, mille tõenduseks ja meeldetuletuseks on üle linna paistvad võõraste vallu tajate poolt püstitatud vana ordulossi müürid ja 2) seda ,et teostunud ,bn aastasadasid ihatud Eesti rahva soovid. Samuti toonitas sündmuse tähtsust kaisteliidu ülem kindral Roska. Nurgakivi panemise pidulik talitus lõppes esimehe A. Egloni lõppsõnaga. Ehituseks tarvisminev puumaterjal saadi Põllu töö/n in isteeriumilt taksihinnaga. Komitee juhatusel algasid kibedad päevad, sest ehitus nõudis suuri summasid. Lisaks varem xäljaantud osatähtedele oli aprilli kuul otsustatud anda välja veel 50 osatähte ä 5000 mrk. Samal aastal saadi toetust kultuu rkapitalilt 100.000 mrk. ja Riigivanemalt 25.000 mrk. Augusti kuul pandi maja ehituse tehniline järel valve ins. M. Lühti peale. Kuigi maja ehitusega oli tehtud algust, töötas ins. Luht ehitusplaani uuesti ümber, sest vaheajal kerkisid ruumide asjus esile uued nõudmised. Kavatseti ehitada rahvamaja juurde ka spordiplats, kuid spordiselts „Järvapoegadega“ ei saadud selles asjas kokkuleppele, ja kuna kerkis esile staadioni ehitamise mõte jõe äärde, jäi spordiplats rahvamaja juurde ehitamata. 43
Mais 1928. a. läks korda avada konio-korrent arve Paide Ühispangas, kus esialgu avati krediit 8000 kr. ulatuses ja sami aasta sügisel saadi laenu Türi ühispangalt kr. 2.000. Laenu tegemine Pikalaenu Pan galt ei läinud korda mõnesuguste vormiliste takistuste tõttu. Kuigi esialgu maja kütmiseks olid nähtud ette ahjud, telliti augustis 1928. a. keskkütte radiaatorid A./S. Krullilt ja katel „Ilmariselt“. Hiljem aga selgus, et katel ei ole tehnilistel põhjustel sobiv, mispärast see asetati lokomobiiliga, mis osteti O. Laubelt. Jaanuari algul 1929. a. jõuti ehitusega juba nii kaugele, et seati sisse elekter ja telliti näitelava jaoks reostaat A./S. Kapsilt. Maja kinnitati 50.000 kr. eest. Rahvamaja pidulik avamine toimus 3. veebr. 1929. Avasõna oli Komitee esimehelt J. Sõnajalgelt, mis järele rahvamaja avas Kaitseliidu ülem kindral Roska. Vaimuliku talituse pidasid praost' Beermann ja prees ter Uusna. Järgnesid rohkearvulised tervitused ja tele grammide ettekandmine. Ülevaatega rahvamaja ehi tusest esines juhatuse liige E Puurfeldt. Õhtul kanti ette esimese näidendina uues rahvamajas SophoklesHoffmansthali tragöödia „Kuningas Ödipus“. Paide ühispanga juhataja H. Sepp tegi aktusel teatavaks, et Ühispank on otsustanud annetada rahvamajale 15 tosinat toole. Maja oli nüüd küll katuse all, kuid sisemised tööd olid pooleli. Ehitamisel tekkisid tuntavad võlad, sest annetuste ja toetuste näol ei suudetud saada kok ku tarvilikku summat. Pealegi nõudsid erakordseid kulusid mitmesugused muudatused maja ehituspro jektis, missuguseid varem ei teatud ette näha. Juha tusel tuli näha palju vaeva ja pingutada ülejõu, et mitte lasta ettevõtet kokku variseda. Peakoosolek otsustas teha pikaajalist laenu Kr. 30.000 — suuruses. Lootusi laenu saamiseks anti,kuid selleks tuli maja kreposteerida komitee nimele. Et maa-ala oli Põllutööministeeiriumi oma, osteti see rii gilt päriseks. Kreposteerimine, mis juures juhatusele 44
Villem Vessart. Juhatuse esimees a. 1935.
energiliselt kaasaaitas komitee liige J. Söödor, nõu dis tükk aega. Lõpuks selgus, et Pikalaenu Pangal, jällegi vormilistel põhjustel, polnud võimalik anda laenu. Rahvamaja ruumides oli leidnud omale kodu ja tegutsemisvõimalused rida Paide seltsisid : spordist lls „Järvapojad„, Teatriselts „Voog“, Karskusselts „Idu“, kes seal avas lugemislaua j. n. e. Rahvamaja väike saal üüriti Paide Seltskondlikule Klubile võrdlemisi kõrge tasu Kr. 40.— eest kuus. Teatriselts „Voog’iga“ sõlmiti leping, mis alusel „Voog“ pidi ruumide kasutamise eest andma komitee 45
heaks teatud arvu lavastusi aastas. Kavatseti asutada puhkpillide orkester ja tehti ettevalmistustöid kino avamiseks rahvamajas. Kuna maja oli ettevõtjalt J. Jakobsonilt allesvormilikult vastuvõtmata, anti ehitustööde aruanne, mis seisis ins. Luht’i käes, läbivaatamiseks ins. Võsobergile. Alles 13. dets. 1932. a. võis juhatus aruande Kr. 38.833,89 suuruses summas kinnitada. 1931. a. läks korda saada Kr. 15.000 väärtuses pantkirje Tartu Hüpoteegi Pangalt. Komitee pidi be leidma võimalusi pantkirjade paigutamiseks. Kuna juhatuse esimeheks tol ajal oli Paide Ühispanga ju hataja H. Sepp, sattusid pantkirjad komitee võlausal daja — Paide Ühispanga kätte, kes need edasi pan tis. Komitee majanduslik olukord ei paranenud selle operatsiooni tõttu sugugi, vaid muutus osaliselt halvemaks>ki. Suuri sekeldusi sünnitas ka Paide Ühispanga poolt rahvamaja avamisel annetada lubatud toolide asi. Panga juhatus teatas, pärast H. Sepa lahkumise komitee juhatusest, et ta annab toolid komi teele tarvitamiseks määramata aja peale. Pikkade vaieluste järele jõudsid toolid viimaks oktoobri algul 1930. a. kohale. Samal aastal annetas Naiskodukaitse Paide jaos kond, eesotsas prl. A. Lussmanniga (praegune pr. Sööt) komiteele kontsertklaveri, mis annetajatele jäl legi palju sekeldusi ja pahandust sünnitas, sest mit med komiteest väljaspool seisvad isikud ei pooldanud seda Naiskodukaitse sammu. 1932. a korraldas Komitee koos „Voog’iga“ ülemaakondliku laulupäeva. Sel puhul ehitas komitee oma ruumikale maa-alale muldkehast laululava, mis vist ainukene selletaoline Eestis. Samal aastal sõlmiti leping Järvamaa Põllumeeste Seltsiga näituste korraldamise asjus rahvamaja platsil. Põllumeeste Selts kohustus ehitama platsi ümber plangu ja püstitama vajalikud hooned. 46
Et saada raha hädavajalikkude kulude katteks, tuli komiteel, olgugi et oli kokkulepe „Voog’iga„ lavastuste asjus, korraldada omaette pidusid Nii on tra ditsioonilisteks kujunenud ja suurt poolehoidu leidnud igaaastased Mardi õhtud ja,Uue aasta vastuvõtul teed komitee korraldusel. 1931 a. lavastas komitee oma algatusel ja nende seltskonnategelaste osavõtul, kes varem laval esinenud ei olnud, komöödia „Elu aabits“. Ettekanne võeti soojalt vastu ja seda tuli veel kor rata Paides ja Türil. Ka Vabariigi aastapäeval, 1935.a. lavastati komitee poolt näidend „Libahunt“. Samuti häid tagajärgi andis seltskondliku kohtu korraldamine. Traditsiooniks on kujunenud ka komitee algatatud iga aastane Jüri-öö pühitsemine 1343. ä. Vabadus võitluse puhul Paides langenud nelja eesti vanema mä lestuseks. Ka Vabariigi aastapäevade pühitsemine toimub Rahvamajas komitee eestvõttel, koos Kaitseliidu ja teiste organisatsioonidega. j Peale selle on komitee 1934 ja 1935. a. korral danud Võidupüha pühitsemist koos Kaitseliidu ja Paide Tuletõrje Ühinguga. Rahvamajas avati alkohoolita einelaud. 1931 a. oli einelaud Naiskodukaitse Paide jsk. käes;: Ühtlasi olid rahvamaja ruumid tol ajal ka meeskaitšeliitlaste kasutada klubi ruumina. Kui K. L. maleva staap sai omale praegused avarad ruumid, loobus naiskodu kaitse einelaua pidamisest. 1930 a. katsetas komitee rahvamajas ka kinoga. Et komiteel enesel puudusid võimalused kulukä apa ratuuri muretsemiseks, sõlmiti leping M. Õnnisega, kes oma sisseseade andis rahvamaja kasutada,jjäädes ise vastava lepingu alusel kino ärijuhiks. Kino tege vus lõpetati märtsis 1931 a. kokkuleppel teise Paide kino pidajaga Rothlga, kes kohustus komiteele maks ma selle eest kahjutasu. Praegu peab Roth oma kino rahvamajas, makstes komiteele ruumide kasutamise eest üüri. Komitee juhatus on võimaluse piirides püüdnud hoolitseda nii maja sisemuse kui välise külje korral48
damise ja kaunistamise eest, mis juures alati nii nõu ga kui jõuga abiks on olnud kunstnik A. RoosilehtViimane on ka alati abivalmis olnud komitee poolt korraldavate ettekannete jaoks dekoratsioonide val mistamisel ja saali kaunistamisel. Samuti on komitee ettevõtetel, pidudel ja aktustel lahkesti kaasa aidanud laulukooride ja orkestrite juhid J. Zeiger, Fr. Mätlik N. Sihvart, „Voog’i“ näitejuht M. Orgo ja mitu sada teist tegelast, kelle nimesid ruum ei luba kahjuks lugeda üles. Komitee varandusline seis 1. jaan. 1934. a. oli kokku kr. 70 634.80. Selles summas on arvestatud ka toolid, mis loodetavasti komiteele päriseks antakse. Kohustusi samaks ajaks oli Kr. 44.859,09. Et selline võlasumma, mis koosneb pealegi pal judest vähematest laenudest ja võlgadest, sünnitab komiteele palju raskusi ja takistab teda oma otseste ülesannete täitmisel, asus juhatus, vaatamata äpardu nud katsetele endistel aastatel, jällegi otsima abinõu sid olukorra normaalsemaks muutmiseks. Praegu on juhatusel lootusi saada odavaprotsendilist, pikaajalist laenu, mis võimaldab tasuda vähemad võlad. Pealegi on mitmed võlausaldajad lubanud loobuda osast võ last komitee kasuks. Komiteele on laenudega suuremate annetustega vastutulelikult kaasaaidanud; Paide linnavalitsus, Järva maavalitsus, Tartu Hüpoteegi Pank, Paide Ühispank, Paide Kaubatarvitajate Ühisus „Iva“, Järvamaa Ühis pank, Järva-Jaani Ühispank, A/S. „Ilmarine“, Dr. P. Nääris, H. Kõva, A. Limberg, L.Rästas, O. Kolnesj.t, Komiteel on praegu üle 100 liikme. Komitee juhatusse on kuulunud möödunud 10 a. jooksul: 1925—1926 a. A. Eglon — esimees, A. Lõhi abiesimees, J. Tilling—laekahoidja, A. Rehe - sekre tär, V. Uukareda, Ed. Purfeldt ja J. Sõnajalg—ametita liikmed. A. Rehe surma järele kutsuti juhatusse kan didaat H. Oidermann. 50
1927.a, A. Egion —esimees, A. Lõhi—abiesimees, J. Tilling — iaekahoidja, H. Oidermann — sekretär, V. Uukareda, Ed. Purfeldt ja J. Sõnajalg — ametita liikmed.’ 1927. a. sügisel lahkus Paidest A. Egion, kelle asemele kutsuti kandidaat O. Kurs. Juhatuse esimeheks A. Egloni asemele sai J. Sõnajalg. 1928. a. J. Sõnajalg —- esimees, — A. Lõhi — abiesimees, — J. Tilling — Iaekahoidja, H. Oider mann — sekretär, V. Uukareda, E. Purfeldt ja O. Kurs — ametita liikmed. Aasta sees lahkunud liikmete A. Lõhi ja V. Uu kareda asemele kutsuti kandidaadid A. Tobro ja R. Summer. Abiesimeheks A. Lõhi asemele sai E. Pur feldt. 1929. a. J. Sõnajalg — esimees, — E. Pur feldt — abiesimees, — J. Tilling — Iaekahoidja, H. Oidermann — sekretär, V. Krabi — abisekretär, Dr. P. Nääris ja R. Summer — ametita liikmed. 1930. a J. Sõnajalg — esimees, — E. Purfeldt — abiesimees, J. Tilling — Iaekahoidja, H, Oider mann — sekretär, V. Krabi — abisekretär, Dr. P. Nääris ja R. Summer — ametita liikmed. Kuna J. Sõnajalg oli valitud juhatusse komitee peakoosoleku poolt, määrati maavalitsuse esitajaks — Dr. P. Nää ris. Linnavalitsuse esitajaks määrati E. Purfeldti ase mele uus linnapea G. Perli. 7. dets. samal aastal täien dati juhatus kahe liikmega ja valiti juurde H. Sepp, kes sai esimeheks, ning maavalitsuse senine esitaja Dr. P. Nääris, kelle asemele tuli maavalitsuse esimees V. Vessart. Abiesimeheks E. Purfeldti asemele valiti Dr. P. Nääris. 1931. a. H. Sepp. — esimees — Dr. P. Nääris — abiesimees, J. Tilling — Iaekahoidja, V. Krabi — sekretär, H. Oidermann — abisekretär, J. Sõnajalg, R. Summer, V. Vessart ja G. Perli — ametita liikmed. Aasta keskel Paidest lahkunud R. Summeri asemele kutsuti kandidaat H. Leemann. Mõni nädal enne aastapeakoosolekut lahkus juhatusest H. Sepp ja tema 51
Müsteerium „Kristofferus“
Rahvamaja laval.
asemele valiti J. Sõnajalg. Juhatust täiendati kanditaat O. Laubega. 1932. a. J. Sõnajalg — esimees, Dr. P. Nääris — abiesimees, J. Tilling — laekahoidja, V. Krabi — sekretär, H. Oidermann — abisekretär, O. Laube, H. Leemann, V. Vessart ja G. Perli — ametita liikmed. 1933. a. J. Sõnajalg— esimees, Dr P. Nääris — abiesimees, V. Krabi — sekretär, H. Oidermann — abisekretär, J. Tilling — laekahoidja, H. Leemann, O. Laube, V. Vessart ja G. Perli — ametita liikmed. 1934 a. J. Sõnajalg — esimees, Dr. P. Nääris — abiesimees, J. Tilling — laekahoidja, V Krabi — sekretär, H. Oidermann — abisekretär, H. Lee mann, J. Eilart, G, Perli ja V. Vessart — ametita liikmed. Aasta sees lahkus H. Oidermann, kelle ase mele kutsuti kandidaat O. Laube. Praegu kuuluvad Komitee juhatusse: V. Vessart — esimees, Dr. P. Nääris — abiesimees, J. Tilling —laekahoidja, H. Leemann — sekretär, O. Laube — abisekretär, V. Krabi — lavavanem, J. Sõnajalg, J. Eilart ja G. Pärli — ametita liikmed. Ülaltoodust selgub, et Komitee juhatuseesimees teks on olnud: A. Eglon 1925. — 1927. a., J, Sõna jalg 1927 — 1931 a. ja 1932 — 1934 a., H. Sepp — 1931 — 1932 a. ja V. Vessart 1935. a. Praeguses juhatuses on kaks liiget, kes komitee asutamisest saadik vahetpidamata on täitnud juhatLSliikme kohuseid. Need on J. Sõnajalg ja J. Tilling. Viimane on kogu aeg kandnud laekahoidja, viimastel aastatel ühtlasi ka majavanema rasket ja vastutusrikast koormat, ning kogu oma vaba aja pühendanud rahvamajale, olles ise väga täpne ja korraarmastaja, ning nõudes seda ka teistelt. Alates 1929. a. on komitee juhatuses püsinud Dr. P. Nääris ja V. Krabi. Dr. Nääris on 1930. a. alates abiesimehe kohal, ning on rasketel silmapilku del Komiteed toetanud suuremate annetustega ja lae nudega. 53
Linnapea G. Pärli on komitee juhatuses alateš 1930. a., samuti maavalitsuse esimees V. Vessart, kes väga energiliselt on samme astunud komitee võla koorma kergendamiseks. H. Leeman ja O. Laube on juhatuses alates 1931. a. J. Eilart valiti juhatusse 1934. a.
Lõppsõna. Möödunud aastal tehti mulle ülesandeks esineda ühel Komi teelt korraldatud nõupidamisel ülevaatega Paide seltskondlikust elust. Hakates lugema üles Paides asuvaid seltskondlikke orga nisatsioone selgus, et neid, nii uskumata kui see ka näib, on kokku üle 70. Kui aga vaadata, palju neist organisatsioonidest avaldavad enam-vähem korrapärast tegevust, selgub, et need võib üleslugeda sõrmedel. Aga ka nende viimaste juhtivad tegelased kaebavad, et tundub terav puudus tegelastest. Kui arvata iga organisatsiooni juhatuse keskmiseks arvuks 5 liiget, oleks meil umbes 350 seltskonna elu juhtivat tegelast. Tegelikult on see arv küll väiksem, sest paljud tegelevad mitme organisatsiooni juhatuses, aga paarisaja ümber võib neid siiski olla. Kas ei pane see mõtlema, et kõik enam-vähem teovõimsad seltskonna liikmed Paides on koormatud organisatsioonide juhti misega, nii et harilikke töötegijaid ei jatkugi. Polegi siis põhjust imestada, kui kiratsevad meie laulukoorid ja lavastust kohalikult asjaarmastajate näiteseltskonnalt oodatakse kui ilmutust. Paar aastakiimmend tagasi tegi Eesti kultuurtööd peaasjali kult rahvakooliõpetaja. Õpetas sentimentaalseid näitemängusid ja harjutas rikkiläinud orelil ehk käriseval viiulil isamaalisi laule madalas, poolpimedas koolimajas. Linnas uuris sama mees ka teadust, näitas udupilti Siberi mammutist ja pidas tema üle loen guid, ning tegi näitemängu mõne käsitööliste- või karskusseltsi saalis. Sedagi siis, kui, politsei ei keelanud. Tegelastest ja publi kust polnud puudu. Aga nüüd ! Meil on korralikud, nägusad ja avarad ruumid, mis võimaldavad igakülgset laialdast tegevust. Pole puudu ka haritud jõududest, nii et „koolmeistril" pole tarvis ennast enam iile jõu käiva tööga tappa. Ja politseid ei tarvitse meie ka enam karta. Ometi leitakse sada põhjust, mis takistavat seltskonnatöcd. Kuuldub isegi mõne tegelase suust, kelle püham kohus oleks oma võimeid ja teadmisi rakendada rahvuslikule tööle seltskond likul alal, et Eesti ärkamisaeg olevat möödas ja seltskonnategevus endisel kujul olevat praegusel ajal naeruväärt ja lapsik. Milleks siis meie püstitame rahvamajasid, asutame raamatu kogusid, hariduslikke seltse j. n. e. Peame küll asjatult ootama,
54
et riik või omavalitsus seab ametisse palgalised laulukooride juhid, raamatukogude hoidjad, asutab elukutselised teatrid igasse väikelinna või külasse, sest seltsid ise võivad seda teha ainult suuremates keskustes. Niikaua, kui seda ei sünni, on meie ko hus tegutseda ikkagi ärkamisaegsete metcodidega. Raamatuaasta puhul esines peaministri asetäitja K. Eenpalu Tallinnas kõnega, milles tähendas, et meie iseseisvuse uuestisünni viimane ajajärk on olnud meie ainelise elulaadi ülesehitamise ajajärk. Sellesse oleme suhtunud südamega ja oleme jõudnud edasi. Meie suhtu mine vaimse kultuuri küsimustesse, sellesse, mis on meie kõikide südame ja hinge edasiandja, on olnud seni külm. Oleme meie seltskondliku elu arendamisse suhtunud ükskõiksusega, oleme võtnud seda kui tühja ajaviidet, mis meile käega katsutavat, ai nelist kasu ei anna. Mis tuleks teha seltskondliku elu tervendamiseks ja elus tamiseks Paides, sest praegune olukord, kus suure arvu seltside juures need kõik kiratsevad, pole see sugugi normaalne? Tuleks esijoones leida võimalusi mitme enam-vähem ühiseid eesmärke taotleva organisatsiooni 'liitmiseks üheks tugevaks ja elujõuliseks organisatsiooniks. Kui varematel aegadel Paide selt sid kiratsesid peamiselt vastavate ruumide puudumisel, ei tohiks see põhjus nüüd olla enam takistuseks. Kui oleme suutnud, ehkki suurte jõupingutustega, püstitada avara rahvamaja, peaksime suutma leida ka ühise keele selle kasutamiseks. Teiseks tuleks tugevasti koputada iga rahvuslikult mõtleva kodaniku südamele ja mõjutada neid võtma osa seltskondlikust tööst. Tuleb asuda võitlusse viimasel ajal valitsema pääsenud, ainult ainelisi huvisid taotleva ilmavaate vastu. Igasugune vaban damine ajapuudusega või muude põhjustega on ainult kõrvalepõiklemine, mis taga seisab kas ükskõikne suhtumine avalikule elule, või väikekodanlik mõnulemine väikelinna vaimsete huvidevaeses õhkkonnas. Eeskuju selleks peaksid andma eeskätt meie haritlased ja need vanemad tegelased, kes ühiskondlikult kõrge matele positsioonidele jõudes sagedasti seltskondliku tegevuse peale muiates ülevalt alla vaatavad, seda tegevust tuuletallami seks pidades. Riiklik propaganda ei tohi seista ainult sõnades. Tarvis on rakendada tegelikule tööle rahvusliku kultuuri tõstmiseks kõik kodanikud. Asudes sellele seisukohale võib loota, et ka Paide selts kondlik elu terveneb ja muutub normaalseks.
Allikaid. Käesoleva ülevaate kirjutamisel on tarvitatud peale autori enese ja teiste kaasaegsete isikute mälestuste järgmisi allikaid: 1. Dr. Vold. Grohmann.
Zur Geschichte der Weissensteinschen
Bürgermusse. Reval, 1896. 2. Paide Käsitööliste Selts „Ühendus“ protokollid. 3. Paide Vabatahtlik Tuletõrje Ühing 50 a. 1879 — 1929. Paide 1929. a. 4. Paide Karskusselts „Idu“ protokollid. 5. Paide Kaubatarvitajateühisus Tallinn, 1926. a.
„Iva“ 15
aastat
1911 — 1926.
6 Vabadussõjas Langenud Järvamaä Kangelaste Mälestusmärgi Püstitamise Komitee protokollid. 7. H. Kruus. Eesti ajalugu
kõige uuemal ajal.
„Loodus“, Tartu
1927. a. 8. P. Ruubel, Poliitilised ja ühiskondlikud voolud Eestis, „Varrak“ Tallinn, 1920. a.
Sisu: 1. 2. 3. 4.
Eessõna..................................................................................... Paide Kodanikkude Klubi............................................... Paide Käsitööliste Selts „Ühendus“ . . . . Paide Vabatahtl. Tuletõrje Ühing .
Ihk. „
.
3 6
11
„
18
5. Paide Karskusselts „Idu“............................................... 6. Vabadussõjas Langenud Järvamaa Kangelaste Mäles
Meeste ülikonna ja palituriided, voodrid ning manused.
j |
I i
Suure läbimüügi ja erikokkulepete tõttu vabrikutega kõige soodsamate hindadega pesuriiet, lõimu ja muid esmajärgu tarbekaupu. Trikoo-aluspesu, kindad, sukad, sokid, kalossid ; Näputöö materjalid. Karusnahad. Valmisriiete osakonnas alati ladus hästiistuvaid
j | 1 | j j§ 1 i
|
naisterahva
§
1 1 1
ja meeste valmisriideid, parimast materjalist I järgu töö, võimalikult madalate, õiglaste hindadega.
I I i
|
Naumann’i
esindus.
|
| |
Masina nõelad igale süsteemile, süstid, osad ja õli.
| |
I
1
mantleid
õmblusmasinate
Võimsama ja suurima Eestis
Pärnu Linatööstuse aktsiaseltsi vabriküte rahvatööde vastuvõtt
H. Kull — Paides.
I
|
Lugupeetud ostjaskond! Enne, kui ostate valmisriideid ja muid riidekaupu, külastage meie äri Järva-Jaanis apteegi vastas. Tutvuge meie kaupade suure valikuga, kõrge kvali teediga ja mõõdukate hindadega. Sügishooajaks kohale jõudnud suures valikus:
naiste ja meeste sügismantleid, üli kondi, kleite, kübaraid ja pesu. Kangariideist mitmesuguseis mustreis:
mantli-, ülikonna-, kleidi- ja pluusiriideid. Karusnahku. Saadaval veel suures valikus:
surnupärgi, klaas-ja kivinõusid, jalanõusid ja palju muud Austusega j Järva-Jaanis.
Firma H. & A. Rööpson Telefon 40.
Kindlustage oma elu ja varandus
EKA’S suurimas kodumaa kindlustusseltsis.
f
Koeru Ühispank ( i
Koerus, omas majas.
Telef. 1.
1
Võtab raha hoiule makstes ajakohast protsenti
Annab laenusid välja igasugustel kindlustustel.
Toimetab kõiki pangaoperatsioone. iwilllinmillllll
iiiiiiimmini1^
Ö
A. Seidelberg’i pärij. Trükikoda valmistab kõiki trükitöid,
g
Raamatu- ja kirjutustarbete kauplus
y
soovitab omast laost täielikus valikus
Q
kooli-
fi
ja
kantseleitarbeid,
Paides, Pärnu tän. 5, telefon 115. .. ..............................................:;»hi:;;:iiii;:::iiii!:::iiiqiiioiii^
FR. AVIKO Jahu- ja saeveski Esna jaama juures, telefon Esna 17.
Jahvatab jahu kõrges headuses, valmistab püüli, tangu ja kruupe. Sealsamas lõigatakse laudu, servatakse palke ja hööveldakse kõiksugu ehitusmaterjale jne.
Töö korralik. Hinnad odavad.
Karl Johanson vanim äri kohapeal.
Paides, Tallinna tn. nr. 7. Soovitab häid veine, napse ja likööre, tubakasaaduseid parematest vabri kutest, alati värsket koloniaalkaupa, teras-, raud-, ja malmkaubad, värvilakke, värnitsat ja õlisid, lampe, söögiriistu ja muid portselaan- ning klaasasju, emaileeritud, aluminiu mist ja plekist nõusid, nööri, raudköisi ja kette, seina ja katusepappi.
Parimaid maiustusi ning maitseaineid. Kõiksugu saage. Raudvoodid. Kõige suurem valik tapeete.
Restoran „Central Järva-Jaanis, tel. 44. Alati saadaval head maitsvad soojad ja külmad söögid ning suupisted. Alkohoolseid jooke suures valikus. Mugavad kabinetid ja numbritoad.
Külastage kõik!
Peetri Tarvitajate Ühing Peakauplus Esnas, telefon 15. Osakonnad: Peetris, Kahalas, Kõigis ja Oötlas. Rikkalikus laos alati saadaval
kõik põllupždajaile vajalikud kaubad Tarvitajad! Tehke kõik omad ostud meie ühiskauplusest. Juhatus.
Daamid ja härrad !
Riietus loeb inimvälimuse. Seda lahendate enda juures kõige
soodsamalt
Ed. Soiltsi valmisriiete, riide-ja pudukaupluses Türil, Viljandi t. 7, tel. 71. Loodan, et minu kauaaegsed ja uued ärisõbrad mind külastamata ka tulevikus. Alati Teie teenistuses
ED
ei jäta
SQILTS.
J. Leithammel’i kauplused Paides, Tallinna 1.12 ja Turupl. 12 Soodsam ostukoht kõigile riide- ja koloniaalkaupadest ning ehitusmaterjalidest.
Vajalikke kaupu põllumeestele.
Külastage kõik restoran-võõraste maja .
,,Room“
Paides, Pärnu tänaval.
Saadaval alkoholsed joogid, külmad ja soojad söögid jne. jne.
Numbritoad uuesti remonteeritud, Austusega
OMANIK.
J. Vöhrmanni telliskivitehas Türil, telefon 50. Saadaval kõrgeväärtuslikud ehitustelliskivid ja ahjupotid. Keraamika saadustes suur valik majapidamise nõusid.
Kunstkeraamika osakonnast:
eesti mustrilisi kannusid, iluvaase, tirinaid, kõiksuguseid peenemaitselisi kunstglasuuriga kaetud kujusi ja gruppe — mille eest omandatud kaks suurt kuldauraha.
Sündsad kingitusteks.
ANTON EPNER Soovitab :
Paides, Tallin
uuemates lõigetes igasugu
jalanõusid Suur valik meeste ja naiste veesaapaid. Hobuseriistad: rangid, rangiroomad, päitsed, sedelgad, rihmad j. n. e. oma tööstuse saadustest.
Ostan tooreid nähku.
Tapa Põllumeeste Ühispank Tapal, Pikk t. 9, telefon 75.
Võtab raha hoiule,
makstes hoiusummade pealt ajakohast kõrgemat protsenti. Annab laenusid liikmetele ja mitteliikmetele.
Toimetab kõiki pangatalitusi. Panga juures kindlustuss. „EEKS-MAJA“ peaagentuur.
võetakse vastu õpilasteks isikuid, kes vähemalt 16 a. vanad, algkooli haridusega ja talutööd tunnevad.
g j|
= e = g g |
Koolis õpetatakse kõiki põllumajapidamises tarvisminevaid õppeaineid, nagu põldtaimekasvatust, loomakasvatust, aiandust, mesindust, põllutööristade tundmist jne. Peale teoreetiliste tundide tuleb töötada õpilastel kõigis koolitalu majapidamises ettetulevates töödes.
p ä = n g 1
š 1
Tehtud töö arvel saavad õpilased koolilt tasuta söögi, korteri, kütte, valgustuse ja pesupesemise.
= =
=
Õppetöö koolis kestab IV2 a., s. o. 2 talvet ja
= p
M 1 suvi. Kui õpilane soovib omandada tööjuhataja§
Suures valikus pudu- ja moekaupu, igasuguseid klaas- ja kivinõusid, kõrges headuses koloniaal-, naha- ja rauakaupu ning teisi kaupu võistlemata odavate hindadega
i
4 Ostetakse kõiksugu metslooma- ja 4 tooresnahku, makstes ajakohast kõi4 ge kõrgemat hinda.
# Pleki sepa täidab #
töökoda
igasuguseid plekisepa töid kiirelt ja korralikult, mõõdukate hindadega.
f
Saadaval telliskive.
^n"
... ......... .........
........................... ih"
......
Ambla Ühispanga arveteseis 31. aug. 1935. a. Aktiva.
Parimas headuses ja soodsamail tingimusil pakume oma ostjatele:
koloniaal-, riide-, naha- ja rauakaupa, kirjutusmaterjali, koolitarbeid, majapi damise- ja köögitarbeid, ehitustarbeid, masinarihmu jne. Põllutööriislu, rehe peksumasinaid, traktoreid, mootoreid. Kunstväetist ja muid talurahva kaupu. Palume lahkesti külastada ja veen duda kauba hääduses ja odavuses.
Paide nööritehas vahetab ja valmistab köie-ja ohjanööri linadest ja linade vastu. Ostab kõva kiuga linavarsi,
Soovitab
kõiksugu
põllumajanduse
nööre
ja
koetud
masinarihmu. Saadaval ehituste jaoks takku ja lina luid. Ostetakse hobusesaba jõhvi.
Suurim valik kauplus Roosna-Allikul. Tel. Järva-Jaani 3-1.
Pakub
kõiki kaupu ümbruskonnale.
Viina-ja õlle mii
„Union“ jalanõudest Paides on vabriku esindaja
0. Laube äris Tumpl. 12.
Hinnad odavad
Saku õlletehas A.-s. Paide ladu
Paide ladu
Alati saadaval värske Saku õlu pudelites ja väikestes ankrutes, alates 10 liitrist ja :: : suuremad, ning tuntud Saku mõdu :::
Sealsamas A. Grünbergi limonaaditööstus. Paides, Veski tän. 12, telef. 93.
Pagari- ja kondiitriäri Paides, Pärnu t. 4 ja Tallinna t. 5 Pakub maitsevaid omatööstuse kaupu : saia, kooke, küpsiseid, pastillaadi jne.
Palub lugupeetud tarvitajaid veenduda. Tallinna t. 5 äri avatud iga päev kella
10
õht.,
ka
pühapäiviti.
KAUBAMAJA
J. LAUPA
Järva-Jaanis tel. 10.
Soovitab oma suurtest tagavara dest kõiki kaupu põllumehele: Koloniaal-, raua-, naha- ja manufaktuurkaubad. Val misriided. Ehitusmaterjalid. Linade vastuvõtmine ümbertöötamiseks Mõisaküla
Plekisepa töökoda ja segakraami kauplus Paides, Pärnu t. 3
liyj
Qr\lm«|n
OfJUnyin
Võtab kõiksuguseid välis-kui ka sisetöid enda peale. Katuste katmine, kuivatuste ehitamine, piimanõude ja plekkahjude valmistamine. Saadaval kõiksuguseid tembeldatud vedelikkude kui ka kuivainete jaoks.
lntrimõõdud,
w
|
jj
J
r -------------------------------------------------------------------- ^ L. Rästas, kauplus Paides. Alati saadaval suures valikus kosmeetika-, rohu- ja kummikaubad,
maaldri värvid ja
tapeedid.
Mootorsõidukitele parimad õlid: Castrol, Aero-Shell, Golden-Shell j. t. tsilindriõlid, kuullaagrite rasv.
Välis- ja kodumaa bensiin.
^ ^
J J. LAGGE Jahu- ja saevesk i Türil, Kiriku tän. 3, telefon 26.
Jahuveski valmistab kõrgewäärtuslikku püüli, mannat, sõredat, poolsõredat ja pehmet saiajahu, kruupe ja kuura tangu sorteeritud, lihtjahvatust — leiva ja loomajahu.
Täielik te ravi I ja
pesemine. Saeveski saeb laudu, prussib palke, seemerdab ja hööveldab igasuguseid ehituse laudu, nagu lae, põranda, voodri jne.
Töö hinnad mõõdukad.
yj'i:
•nillllfcifluj
R. Blumberg’i valmisriiete äri Paides, Turuplats nr. 13. Alati saadaval rikkalikus väljavalikus kõige moodsamaid naiste- ja meeste
mantleid, palituid ja ülikondi. Laos kõik suguseid
karusnahku, kraesid, mütse, plüüsh- ja vilt kaabusid. Suur valik
kujutud kampsonitest, s h a 11 i d e st j. n. e. j. n. e. Hinnad väljaspool! võistlust! I järgu töösaadused!
nn,,,,nn,,„nn
... UI 'UI
..... . ... Paides, oma majades, Pikk t. 1-3, telefon 32.
S. Exc. M. Per Birger Johansson, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Johansson. Riga, Exporta iela 5 dz. 8.
Tel. 28-132.
M, le Baron C. O. Anders Koskull, Ministre Plénipotentiaire, Chargé d’Affaires a. i.
Tallinn, Kentmanni tän. 20-9.
Tél. 449-42,
M. Nils F. H. de Berencreutz, I-er Secrétaire de Légation.
M-me de Berencreutz. Riga.
M-le Baron Louis Cari de Geer, Attaché.
Riga.
M. le Commandant N. R. A. Brunsson, Attaché Militaire.
M-me Brunsson. Riga.
M. le Capitaine G. H. E. Lindeborg, Adjoint à l’Attaché Militaire.
Tallinn, Kentmanni tän. 20-9.
M. le Lieutenant de Vaisseau Uno C. B. Larsson, Attaché Naval.
Stokholm.
M. E. F. W. de Silfverhjelm, Conseiller Agricole.
M-me Silfverhj elm. Riga.
22
TCHÉCOSLOVAQUIE. Chancellerie: Kiriku tän. 6. Tél. 433-78.
S. Exc. M. Jaroslav Lîpa, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Lîpa. Riga, Elizabetes iela 41/43.
M, Jaroslav Galia, Conseiller de Légation, Chargé d’Affaires a. i.
M-me Galia. Tallinn, Kiriku tän. 6.
TURQUIE. Chancellerie: Kentmanni 9. Heures de chancellerie: 10,30—14,30. Tél. 474-22.
S. Exc. M. Nuri Batu, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Batu. M-lle Batu. Kentmanni 9.
M. Settar F. Iksel, Secrétaire de Légation. Kentmanni 9.
24
UNION DES RÉPUBLIQUES SOVIÉTISTES SOCIALISTES. Chancellerie: Pikk tän. 19. Heures de chancellerie 10—13. Tél. 442-25, 438-01.
S. Exc. M. Alexis Oustinoff, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Oustinoff. Pikk tän. 19.
Tel. 437-07.
M. Vladimir Parouchine, Représentant Commercial.
M-me Parouchine. Pikk tän. 19. Tél. 442-26.
M. Jean Kliavine, 1-er Secrétaire de Légation.
M-me Kliavine. Pikk tän. 19. Tél. 442-27.
M. Basil Toupikoff, Attaché Militaire.
M-me Toupikoff. Pikk tän. 19.
Tél. 442-62.
M. Pierre Lapine, 2-me Secrétaire de Légation.
M-me Lapine. Pikk tän. 19.
Tél. 442-35.
25
■
.
FETES NATIONALES. Saint-Siège — Couronnement de Sa Sainteté............................................ Lithuanie — Fête Nationale Estonie — Fête Nationale Iran — Anniversaire de naissanc du Souverain ....... Grèce — Fête Nationale . . . Espagne — Fête Nationale . . Allemagne — Fête Nationale . Autriche — Fête Nationale . . Pologne — Fête Nationale . . Roumanie — Fête Nationale Norvège — Fête Nationale . . Argentine — Fête Nationale Grande-Bretagne — Fête du Roi Suède — Fête Nationale . . . Suède — Fête du Roi .... Etats-Unis d’Amérique — Fête Natio nale .......... France — Fête Nationale . . , Suisse — Fête Nationale . . , Hongrie — Fête Nationale . . Pays-Bas — Fête de la Reine . Chili — Fête Nationale .... Danemark — Fête du Roi . . Boulgarie — Fête du Roi . . Portugal — Fête Nationale . . Tchécoslovaquie — Fête Nationale Turquie — Fête Nationale . . U. R. S. S. — Fête d’Etat . . Italie — Fête du Roi .... Belgique — Fête du Roi . . . Lettonie — Fête Nationale . . Islande — Fête Nationale . . . Finlande — Fête Nationale . .
12 Février 16 „ 24 „ 15 Mars 25 „ 14 Avril 1-er Mai l-er „ 3 10 17 25 3 Juin
6 16 4 Juillet 14 „ 1-er Août
20 31 18 Septembre 26 3 Octobre 5 „ 28 „ 29 7 Novembre H 15 18 1-er Décembre
VaataMINISTÈRE DES AFFAIRES ÉTRANGÈRES
CORPS DIPLOMATI...MINISTÈRE DES AFFAIRES ÉTRANGÈRES
CORPS DIPLOMATIQUE à TALLINN
/05630
i/;/ivru
/y. m' Préséance des Chefs de Mission. Saint-Siège. Mgr. Antonino Arata Nonce Apostolique.....................5 décembre 1935. Envoyés Extraordinaires et Ministres Plénipotentiaires. Danemark. M. F. E. H. A. de Lerche . . . 14 juillet
1922.
Belgique. Le Baron F. de Selys-Fanson .
5 janvier
1929.
Lituanie. M, B. Dailidé. ........ 22 février
1933.
Finlande. M. P. J. Hynninen.....................
1933.
4 août
Pologne. M. Y. Przesmycki..................... 21 janvier
1935.
Tchécoslovaquie. M. J. Llpa ..........
1935.
8 juillet
Suède. M. P. B. Johansson ...... 29 août
1935.
Turquie. M. 0. Nuri Batu......................... 19 septembre 1935. Italie. M. Y. Cicconard
....... 24 octobre
1935. 1
Lettonie. M. E. Kreewinsch
......
7 novembre 1935.
Roumanie. M. G. Davidescu............ ....
2 décembre 1935.
Allemagne. Le Dr. H. Frohwein................
9 mars
1936.
20 août
1936.
Norvège. M. J. Michelet................ ....
France. M. J. Helieu............................. . 10 septembre 1936. Autriche. M. H. Schmid ........ 13 mai
1937.
Japon. M. Shin Sakuma........................ 20 mai
1937.
Hongrie. M. Bêla de Török
1937.
...... 13 août
Union des République Soviétistes Socialistes. M. K. Nikitine ........
7 décembre 1937.
Pays-Bas. - Chevalier H. W. G. M. Huyssen de Kattendyke............................. 13 décembre 1937. Grèce. M. Kimon A. Collas
18 décembre 1937.
ALLEMAGNE. Chancellerie: Toom-Kuninga tän. 11. Heures de chancellerie: 10—13. Tél. 454-94, 481-58. S. Exc. le Dr. Hans Frohwein, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Frohwein. Toom-Kuninga tän. 11.
Le Dr. Günther Bock, Conseiller de Légation.
Kohtu tän. 5. Tél. 428-22.
Le Dr. Franz Breer, Attaché.
Toom-Kooli tän. 1. Tél. 462-71.
Le Capitaine de Vaisseau von Bonin, Attaché Naval.
M-me von Bonin. Helsinki.
Le Colonel Rössing, Attaché Militaire et de l’Air.
M-me Rössing. Helsinki.
Le Capitaine Körner, Adjoint à l’Attaché Militaire.
M-me Körner. Helsinki.
3
ÉTATS-UNIS D’AMÉRIQUE. Chancellerie: Kentmanni tän. 20—4. Tél. 449-80.
S. Exc. M. Frederick Augustine Sterling, (nommé) Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Sterling. Riga, Ausekla iela 22. Tél. 35-38.
M. Walter A. Leonard, I-er Secrétaire de Légation, Chargé d’Affaires a. i. Kentmanni tän. 20—3. Tél. 456-18.
M. William Cattell Trimble, 3-ème Secrétaire de Légation.
M-me Trimble. Vabaduse plats 7-11. Tél. 454-60.
Le Commandant breveté Gustav B. Guenther, Attaché Militaire.
M-me Guenther. Riga.
4
AUTRICHE. Chancellerie: Varsovie, Koszykowa 11-b. Heures de chancellerie: 10—13. Tel. 8-64-96, 8-15-79. S. Exc. M. Heinrich Schmid, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M -me Schmid. Varsovie, Koszykowa 11-b. Tel. 8-15-79.
M. Max Attems, Conseiller de Légation.
M -me Attems. Varsovie, Mokotowska 61133. Tél. 8-71-33.
BELGIQUE. Chancellerie et Bureau des Passeports: Riga, Antonijas iela 1. Tél. 22-110.
S. Exc. le Baron Florent de Selys-Fanson, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
La Baronne de Selys-Fanson. Riga, Antonijas iela 1. Tél. 20-905.
M. Albert Hupperts, Secrétaire de la Légation.
Riga, Vašingtona laukum 3. Tél. 315-14.
6
DANEMARK. Chancellerie: Vabaduse plats 7—8. Tel. 435-62.
S. Exc. M. Flemming E. H. A. de Lerclie, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me de Lerche. Helsinki.
M. Rasmus H. Kampp, I-er Secrétaire de Légation. Chargé d’Affaires a. i.
M-me Kampp. Tallinn, Vabaduse plats 7—8. Tel. 429-00.
FINLANDE. Chancellerie: Kohtu tän. 4. Heures de chancellerie: 10—13. Tél. 432-11; 432-92.
S. Exc. M. Paavo Julio Hynninen, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
Kohtu tän. 4. Tél. 432-55.
M. Uno Salomon Koistinen, Conseiller de Légation.
M -me Koistinen. Tallinn.
Le Commandant Ragnar Ingelius, Attaché Militaire.
M-me Ingelius. Helsinki.
8
FRANCE. Chancellerie: Alendri tän. 3. Heures de chancellerie: 10—13. Tél. 454-08. S. Exc. M. Jean Helleu, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Helleu. Alendri tän. 3. Tél. 454-08, 432-32.
M. Pierre Armand, 2-ème Secrétaire de Légation.
Roosikrantsi tän. 4-a-12. Tél. 479-43.
M. Jean Laloy, Attaché.
M-me Laloy. Tõnismägi 3.
Le Lieutenant-Colonel Hoppenot, Attaché Militaire.
M-me Hoppenot. Riga, Strielneku iela 9.
Le Capitaine de Corvette Gruillot, Attaché Naval.
M-me Gruillot. Varsovie, Ambassade de France.
Le Lieutenant-Colonel Arbitre, Attaché de l’Air.
M-me Arbitre. Varsovie, Ambassade de France.
M. Fernand Malgrat, Attaché Commercial.
M-me Malgrat. Riga, Elisabetes iela 41-43. Tél. 21-900.
GRANDE-BRETAGNE. S. Exc. M. Charles William Orde, C. M. G., (nommé), Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Orde. Riga, Jura Alunana iela 5. Tel. 29-111. Tallinn, Vene tän. 30—-3. Tel. 443-00.
M. Wilfred Hansford Gallienne, C. B. E., I-eç Secrétaire de Légation, Chargé d’Affaires a. i.
M-me Gallienne. Tallinn, Lai tän. 17. Tel. 438-15.
Le Capitaine Thomas Hope Troubridge, R. N., Attaché Naval.
M-me Troubridge. Berlin.
Le Commandeur G. Hearson, R. N., Adjoint à l’Attaché Naval.
Berlin.
Le Lt.-Colonel Croxton Sillery Yale, M. C., Attaché Militaire.
M-me Yale. Riga.
Le Lt.-Colonel Ferdinand Maurice Félix West. A. C., M. C., Attaché de l’Air.
S. Exc. M. Bronius Dailidé. Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Dailidé. Valli tän. 4—7. Tel. 468-10.
M. Viktoras Ceceta, Attaché.
M-me Ceceta. Narva mnt. 62. Tel. 302-60.
M. Povilas Meškauskas, Colonel breveté d’État-Maj Attaché Militaire.
Riga. Antonijas iela 1.
NORVÈGE. Chancellerie: Helsinki. Eteläranta 14. Heures de chancellerie: 10—13. Tel. 31-439. S. Exc. M. Johan Wilhelm Michelet, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
PAYS-BAS. Chancellerie: Riga, Baznicas iela 19, dz. 1. Heures de Chancellerie: 10—1. Tél. 33-290.
S. Exc. H. W. G. M. Chevalier Huyssen de Kattendyke, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Huyssen de Kattendyke. Copenhague, Amaliegade 42.
M. L. P. J. de Decker, Chargé d’Affaires a. i.
M -me de Decker. Riga, Baznicas iela 19, dz. 1.
Le Dr. E. Star Busmann, I-er Secrétaire de Légation.
M -me Star Busmann. Copenhague, Malmögade 3.
18
POLOGNE. Chancellerie: Kohtu tän. 10. Heures de chancellerie: 10—13. Tel. 457-38. S. Exc. M. Yaclav Przesmycki, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Przesmycka. Kohtu tän. 10. Tel. 434-42. ■J
M. Joseph Tyszka, Attaché.
Kaupmehe tän. 14. Tel. 470-14.
Le Commandant Stanislaw Szczekowski, Attaché Militaire.
VaataMINISTÈRE DES AFFAIRES ÉTRANGÈRES
CORPS DIPLOMA...MINISTÈRE DES AFFAIRES ÉTRANGÈRES
CORPS DIPLOMATIQUE
à TALLINN
DÉCEMBRE
1939
V;
WS6$3
Yt\4Cr-'Š
Préséance des Chefs de Mission
Saint-Siège.
Mgr. Antonino Arata
Nonce Apostolique...................... 5 décembre 1935.
Envoyés Extraordinaires et Ministres
Plénipotentiaires.
Danemark.
M. F. E. H. A. de Lerche . . . 14 juillet
1922.
Belgique.
Le Baron F. de Selys-Fanson
5 j anvier
1929.
Lituanie.
M. B. Dailidê..........................
. 22 février
1933.
Finlande.
M. P. J. Hynninen ..... .
Turquie.
M. 0. Nuri Batu
4 août
1933.
.................. . 19 septembre 1935.
Italie.
M. Y. Cicconardi......................
. 24 octobre
1935.
....
9 mars
1936.
Norvège.
M. J. Michelet..........................
. 20 août
1936.
Allemagne.
Le Dr. H. Frohwein
1
Union des Républiques Soviétiques
Socialistes.
M. K. Nikitine ...............................
Grèce.
M. Kimon A. Collas
7 décembre
1937.
.................. 18 décembre
1937.
Grande-Bretagne.
M. Charles William Orde, C.M.G.
Lettonie.
M. Vilis Šumans ...........................
2 juin
1938.
3 novembre 1938.
États-Unis d’Amérique.
M. John C. Wiley...................... 24 novembre 1938.
Suisse.
Le Dr. K. Egger . ......................
2 février
1939.
Pays-Bas.
M. L. P. J. de Decker.................. 14 avril
1939.
Roumanie.
M. Georges Lecca...................... 20 juin
1939.
Japon.
M. Shojiro Ohtaka ...... 20 juin
1939.
Argentine.
M. Ludovico L. Lôizaga (agréé)
Hongrie.
Le Baron L. Villani (agréé)
Chargés d’Affaires.
Espagne.
M. Federico Ferrer Sicars ... 24 mai
M-me Ströhm. Tõnismägi 6. Tel. 453-30. Chancellerie: Pikk tän. 9 „K!uge & Ströhm“. Heures de chancellerie: 10-—13. Tél. 429-46.
4
BELGIQUE. Tallinn:
M. Michel Edouard Nicaise, Consul (lion.)
M-me Nicaise. Viimsi tän. 11. Chancellerie: Viimsi tän. 11. Tél. 301-09.
Tartu:
M. Hugo Vihalem, Vice-Consul (hon.)
M-me Vihalem. Ülikooli tän. 30. Tél. 9-47.
Pärnu:
M. Erich Rosenberg, Consul (hon.)
M-me Rosenberg. Riia tän. 16. Tél. 327.
BOULGARIE. Tallinn:
M. Nikolai Wöhrmann-Hill, Consul (hon.)
Narva mnt. 58-3. Tel. 312-29. Chancellerie: Y. Karja 1. Tél. 426-72. Heures de Chancellerie: 10—16.
6
CHILI. Tallinn:
M. Juhan Nihtig, Consul (hon.)
M-me Nihtig. S. Tatari 28. Tel. 464-52. Chancellerie: Pikk tän. 40. Tél. 478-67.
DANEMARK. Tallinn:
Service consulaire à la Légation. Uus tän. 14. Tel. 435-62.
Narva et Narva-Jõesuu: M. Theodor Hansen, Vice-Consul (hon.)
Pärnu:
M. Jaak Jakobson, Vice-Consul (hon.)
Jänesselja 8.
8
ESPAGNE. Tallinn:
M. Federico Ferrer Sicars, Consul (car.)
Jaani tän. 6-6. Tel. 445-51. Chancellerie: Jaani tän. 6-6. Heures de chancellerie: 15—18 (sauf les samedis). Tél. 445-51. Visa des documents maritimes: 13—15 (y compris les samedis).
9
FINLANDE. Tallinn:
Service consulaire à la Légation. Kohtu tän. 4. Tel. 432-92.
M. Joakim Puhk, Consul Général (hon.)
M-me Puhk. Vabaduse p. 5. Tel. 458-03.
Haapsalu:
M. Taavet Akermann, Consul (hon.)
Viedemanni tän. 15. Tel. 3.
Kuressaare: M. Carl Bergmann, Consul (hon.)
M-me Bergmann. Lossi 5. Tel. 91.
Narva:
M. Jaan Lust, Consul (hon.)
M-me Lust. Vestervalli 35. Tel. 2-21.
Paldiski: M. Aleksander Treugut. Consul (hon.)
M-me Treugut. Katariina 19.
Pärnu:
Tel. 18.
M. A. Martinson, Consul (hon.)
M-me Martinson. Hospidali 22. Tel. 2-26.
Valk:
M. Karl 0. Uibopuu, Consul (hon.)
M-me Uibopuu. Valk, Tél. 11-96.
10
FRANCE. Tallinn:
Service consulaire à la Légation. M. Lazare Heumann, Agent percepteur a. i. Chancellerie consulaire: Alendri tän. 3. Tél. 454-08.
Narva:
M. Boris Dultz, Agent consulaire (hon.)
Pärnu:
M. Jaan Leesment, Agent consulaire (hon.)
Tartu:
M. August Jõudu, Agent consulaire (hon.)
11
GRANDE-BRETAGNE. Tallinn:
Wilfred Hansford Gallienne, C. B. E. Consul (car.)
M-me Gallienne. Lai tän. 17. Tel. 438-15. Chancellerie: Lai tän. 17. Tél. 438-15.
M. James E. P. Leslie, Vice-Consul.
Lai tän. 17. Tél. 438-15.
M. le Commandant Chester K. O. B. Giffey, Chef du Service des Passeports.
M-me Giffey (absente). Hollandi põik tän. 4-9. Chancellerie: Vana Posti tän. 7-11. Tél. de chancellerie 451-49.
M. Sidney Ch. J. Steers, Vice-Consul au Service des Passeports.
M-me Steers (absente). Vana Posti tän. 7-5. Tél. 446-79.
12
GRÈCE Tallinn:
M. Oskar Kerson, Consul Général (hon.)
M-me Kerson. Nõmme, Nurme tän. 40. Tel. 522-12. Chancellerie: S. Karja 18. Heures de chancellerie: 14—15. Tél. 444-97.
HONGRIE Tallinn:
M. Märt Raud, Consul (hon.)
M-me Raud. M-lle Raud. Paldiski maantee 1. Tel. 465-47. Chancellerie: Valli tän. 4-3. Heures de chancellerie: 11—13. Tél. 450-62, 450-85.
14
ITALIE. Tallinn:
Service consulaire à la Légation. M. Carlo Ponti, Chancelier de la Légation, Chargé des affaires consulaires. Chancellerie consulaire: Suur Pärnu mnt. 23. Pleures de chancellerie: 10—13. Tél. 473-27.
15
LETTONIE. Tallinn:
Service consulaire à la Légation. Tõnismägi 10. Tel. 453-18.
M. August Trankmann, Consul Général (hon.)
M-me Trankmann. Valli tän. 10. Tel. 442-59.
M. Jaan Salmann, Vice-Consul (hon.)
M-me Salmann. M-lle Salmann. V. Reimani tän. 37. Tel. 310-62. Chancellerie: Tõnismägi 10-1. Heures de chancellerie: 11—14. Tél. 453-18.
Narva:
M. August Pahla, Consul (hon.)
Peetri plats 2.
Pärnu:
M. Aleksander Schmidt, Vice-Consul (hon.)
Pühavaimu tän. 8. Tél. 93.
Valk:
M. Otto Hassmanis, Consul (car.)
V. Sepa tän. 3. Tél. 5.
16
LITHUANIE Tallinn:
Service consulaire à la Légation. Valli tän. 4-1, Tel. 468-09.
17
LUXEMBOURG. Consulat de Belgique.
NORVÈGE. Tallinn:
M. Richard Kinghorn, Consul (hon.)
M-me Kinghorn. M-lle Kinghorn. Jaani tän. 6. Chancellerie: Jaani tän. 6. Heures de chancellerie: 10—14. Tél. 436-18.
Pärnu:
M. Reinhold Schmidt, Vice-Consul (hon.)
Kuninga tän. 28. Heures de chancellerie: 10—14. Tél. 1-33.
PAYS-BAS. Tallinn:
M. Gerhard Lukk, Consul Général (hon.)
Peeter Süda tän. 1. Chancellerie: Peeter Süda tän. 1. Heures de chancellerie: 10—13. Tél. 455-79.
M. Jemke Greve, Vice-Consul (hon.)
M-me Greve. Kuressaare: M. Victor Lange, Vice-Consul (hon.)
Kauba tän. 6.
Pärnu:
M. J. P. Dorff, Vice-Consul (hon.)
Suur Jõe tän. 40.
20
POLOGNE. Tallinn:
Service consulaire à la Légation. M. Zbigniew h asin ski, Attaché de Légation, Gérant de la Section Con sulaire.
M-me Lasinska. Toom-Rüütli tän. 7-3. Tel. 470-14. Chancellerie: Kohtu tän. 10. Heures de chancellerie: 10—12. Tél. 457-38.
M. August Merits, Consul (hon.)
M-me Merits. Paldiski mnt. 19.
Tél. 460-72.
Kuressaare: M. Peeter Varest, Vice-Consul (hon.)
Narva:
M. Oskar Tuisk, Consul (hon.)
Tartu:
M. Johan Sepp, Consul (hon.)
21
PORTUGAL Tallinn:
M. Richard Uritam, Consul (hon.)
M-me Uritam. L. Koidula tän. 17-1. Tel. 301-12. Chancellerie: L. Koidula tän. 17. Heures de chancellerie: 14—15. Tél. 301-12.
VaataMaanoorte kirjandus nr. 1.
MAANOORTERINGI
PÕ...Maanoorte kirjandus nr. 1.
MAANOORTERINGI
PÕHIKIRI
Registreeritud
Põllutöökojas Ülemaalise
Maanoorte Ühenduse sekretariaadis nimega
193 - nr.
all.
PollutÖÖkoja väljaanne.
1 9 3 6.
I. Maanoorteringi ülesanded Ja tegevus.
1. Maanoortering on põllu- ja kodumajanduslik vabahariduslik maanoorsoo koondis.
2. Maanoorteringi eesmärgiks ja ülesandeks on:
a) koondada maanoori enesearendamise tööle, äratades
neis huvi ja armastust maatulundusliku kutseala,
kodu ja maaelu vastu;
b) kasvatada omi liikmeid teadlikkudeks, kehalt ja vai
mult terveteks, iseseisvateks, algatusvõimelisteks ja
vastupidavateks teoinimesteks;
c) kasvatada omi liikmeid vilunud maaühiskonna tege
lasteks, ausateks, ustavateks ja aktiivseteks Eesti
Vabariigi kodanikkudeks;
d) arendada omis liikmeis põllu- ja kodumajanduslikke
kutseoskusi, ning taluelus vajalikke teadmisi ja
tulunduslikku mõtlemisviisi;
e) kaasa aidata maaelu ja külaühiskonna kultuuriliseks
arendamiseks ning põllumajanduslikkude ja kodumajanduslikkude teadmiste ja oskuste tundma õppi
miseks ning levitamiseks.
3. Eesmärgi saavutamiseks ring korraldab:
a) põllu-, kodumajanduse, käsitöö ja muid tööettevõtete
õpperühmi ringi liikmete kodutaludes;
b) vabaharidustöö, spordi j. m. õpperühmi ringis;
c) korraldab kursusi, loenguid, näitusi, võistlusi, näiteja katsetöid, õppereise, noortepäevi, ajaviiteõhtuid
ja lugemislaudu;
d) organiseerib ja korraldab oma liikmetele ühisoste
ja müüke;
.
..
....
e) soetab kirjandust, töö-, õppe- ja manguvahendeid;
f) koostab ringi ajakirja-kroonikat, määrab ringiliikmetele auhindu ja lahendab igasuguseid maanoorte
enesearendamisega seotud küsimusi;
g) astub ühendusse teiste samasihiliste noorte koon
distega.
II. Maanoorteringi õigused ja varad.
4.
Maanoorteringil ei ole juriidilise isiku õigusi.
5........................................................... maanoortering on asutatud
seltsi juurde noorte osakonnana
iseseisva ringina või kooli juurde
3
6.
Ringi otsekoheseks tegevuspiirkonnaks on
................................................, kuid ta võib luua sidemeid Vabariigi
piirides asuvate teiste maanoorteringidega ning noorte koon
distega, millega on temal ühiseid ülesandeid.
7. Ringil võib olla oma nimega pitsat ja lipp.
8. Ringi varad kujunevad liikmemaksudest, toetustest,
annetustest ja mitmesugustest kinnistest või avalikkudest koos
viibimistest saadud tuludest ning tarvitatakse ringi ülesannete
ja jooksvate kohustuste õiendamiseks. Ring ei või omandada
kinnisvara ega teha lepinguid.
III. Maanoorteringide registreerimine ja juhtimine.
9. Maanoorteringe organiseerib ja juhib üleriikliku kesk
korraldusena Põllutöökoja juures asuv Ülemaaline Maanoorte
Ühendus, kellele pärast ringi asutamist saadetakse põhikiri
registreerimiseks.
10. Maanoorteringi tööd juhivad kohal: a) kohalik maatulunduse ja kodumajanduse konsulent või maanoorte usaldus
mees, b) ringivanem, c) üldkoosolek, d) ringi juhatus.
IV. Maanoorteringi liikmed, nende õigused ja
kohustused.
11. Maanoorteringi liikmed võivad olla mõlemast soost
ja jagunevad: a) noor-, b) tegev- ja c) toetajateks liikmeteks.
12. Noorliikmeteks loetakse liikmed, kes alla 13 aas
tat vanad.
13. Maanoorteringi tegevliikmeteks võivad olla isikud
13—25 a. vanuseni.
Töörühmades jagunevad tegevliikmed
kuni kolme vanuse astmesse.
14. Toetajateks liikmeteks võivad olla endised tegevliik
med kui ka teised isikud, kes pooldavad ja aitavad kaasa
noorteringi tööle ja tegevusele.
15. Noorliikmetel ja toetajatel liikmetel on maanoorte
ringi koosolekutel ainult sõnaõigus ning nad ei võta osa
hääletamisest.
Kõigil ringiliikmetel on õigus kanda maanoorte rinnamärki.
16. Liikmeid võtab vastu üldkoosolek maanoorteringi
juhatuse ettepanekul.
17. Iga tegevliikme kohus on aktiivselt osa võtta maa
noorteringi tööst, kõigist liikmete koosolekutest, kodutalu töö
rühmadest, ringi esinemistest ning võistlustest ja täita korra
likult kõiki teisi maanoorteringi poolt temale antud ülesan
deid ja kohustusi.
4
18. Kui ringi liige ei allu kodukorrale ja üldkoosoleku
otsustele, või kui tegevliige ei täida § 17 tähendatud kohus
tusi, siis kustutab üldkoosolek ta juhatuse või ringivanema
esitise alusel ringiliikmete nimestikust.
19. Maanoorteringist võib igaüks vabatahtlikult lahkuda
ainult aasta lõpul, teatades sellest juhatusele.
20. Iga aasta hinnatakse vastava komisjoni poolt maanoorteringi liikmete tööd ja antakse välja ringiliikmetele vas
tavad autasud või tunnistused.
V. Maanoorte ringivanem.
21. Ringi tegeliku töö ja tegevuse korraldamiseks ning
juhtimiseks ja noortele nõu ning juhatuse andmiseks on noorte
ringil ringivanem, kelleks võib olla ainult täisealine isik. Ringi
vanem on ühtlasi ka ühenduse pidajaks organisatsiooni või
asutuse juhatusega, kelle juurde on asutatud ring.
Märkus: Ringivanemal võivad olla ka abid.
22. Maanoorte ringivanema valib noorteringi üldkoosolek
kolmeks aastaks ja teatab sellest organisatsiooni või asutuse
juhatusele, mille juurde asutati maanoortering. Iseseisvalt
asutatud maanoorte ringivanema valikust teatab ringi juhatus
Ülemaalise Maanoorte Ühenduse sekretariaadile.
23. Enne tähtaega võib ringivanem lahkuda omal soovil
või ringi üldkoosoleku otsusega, milleks on nõuetav ringi liik
mete absoluutne enamus.
24 Ringivanemal on juhatuse koosolekutel sõna- ja hääle
õigus ning ringi tegevuses ettevõetavaid samme ja otsusi saab
täideviia ainult ringivanema nõusolekul ja heakskiitmisel.
25. Maanoorte ringivanema eemal olles täidab tema ko
huseid ringivanema poolt määratud täisvoliline asemik. Ringi
vanem võib määrata enese asemele, osa ülesannete täitmiseks,
mõnda teist vastavate kogemustega isikut, ning eriülesannete
läbiviimiseks võib kutsuda ringivanem tarviduse järele abiks
asjatundjaid väljaspool!
Ringivanem võib teha ülesandeks vanematele ringi liik
metele anda nõu ja juhatusi noorematele liikmetele ja valvata
nende tegevuse järele töörühmades.
VI. Maanoorteringi liikmete koosolekud.
26. Maanoortering võib korraldada: a) liikmete üldkoos
olekuid, b) töörühmade ja õpiringide koosolekuid ja c) avalikke
koosolekuid.
27. Liikmete üldkoosolekutel otsustatakse igasugused ringi
tegevusse ja liikmete omavahelisse suhtlemisse puutuvad kü
simused, kantakse ette referaate, korraldatakse vaidlusi j n. e.;
töörühma koosolekutel lahendatakse töörühma küsimusi; avalik
kudest koosolekutest on osavõtmine võimalik ka mitteliikmetel.
5
28. Üldkoosolekud võivad olla korralised ja erakorralised.
Korralised üldkoosolekud ou soovitav pidada igal kuul eelmisel
üldkoosolekul määratud kohal ja ajal.
Erakorralisi koosolekuid kutsub kokku juhatus tarviduse
järgi, enese äranägemisel, ringivanema või Vio liikmete nõud
misel. Iga aasta jaanuari kuul kutsutakse kokku aasta üld
koosolek.
29. Üldkoosoleku ülesanneteks on kodukorra, tegevuskava,
liikmemaksu, eelarve, aruannete ja juhiste kinnitamine, vali
mised, liikmete vastuvõtmine ja eemaldamine ning muude
põhimõtteliste jooksvate küsimuste otsustamine.
30. Kõik kokkukutsutud üldkoosolekud on otsusvõimelised, vaatamata kokkutulnud liikmete arvule. Otsused tehakse
liht häälteenamusega.
31. Aasta üldkoosoleku juhataja ja kirjatoimetaja valib
koosolek liikmetest, kes ei ole juhatuses ega ka revisjoni
komisjonis, teistel üldkoosolekutel on iga kord uus juhataja ja
protokollija.
Avalikke koosolekuid juhatab ringivanem või tema poolt
määratud täisealine liige. Töörühmade ja õpiringide koosole
kuid juhatab töörühmade või õpiringide juhataja.
VII. Maanoorteringi juhatus.
32. Üldkoosolek valib ringile vähemalt kolmeliikmelise
juhatuse ühes kahe asemikuga. Juhatus jagab ise omavahel
ametid: esimees, kirjatoimetaja ja kassapidaja. Igal aastal iildaastakoosolekul uue juhatuse valimisel jääb endisest üks juha
tuse liige ümbervalimata edasi uude juhatusse. Ümbervalimata
juhatuse liikme otsustab enne üldkoosolekut juhatus loosi teel.
33. Ringi juhatus esitab ringi ja juhatab selle tegevust
kooskõlas põhikirja, kodukorra ja üldkoosoleku otsustega ringi
vanema teadmisel ja nõusolekul.
34. Juhatusliikme kandidaadi kutsub ametisse juhatus*
kui keegi juhatuse liikmetest ei saa täita oma kohustusi või
astub tagasi.
VIII. Komisjonid.
35. Kui ringi liikmete arv on üle 10 inimese, siis ringi
tegevuse ja raamatupidamise revideerimiseks valitakse iga
aasta 3 liikmeline revisjoni komisjon.
36. Komisjone võib valida tarbekorral ka igasuguste eriülesannete teostamiseks, näit. raamatukogu valitsemiseks, eten
duste, õppereiside korraldamiseks j. n. e.
37. Ringi liikmete omavaheliste arusaamatuste ja tüli
küsimuste lahendamiseks võib moodustada ringi liikmetest
ringi kohtu.
6
IX. Maanoorteringi töörühmad kodutalus.
38. Ringi liikmed jagunevad tegelikkude tööde ja maatulunduslikkude ettevõtete läbiviimiseks huvide kohaselt töö
rühmadeks: köögiviljakasvatus, marjaaed, seemnekasvatus,
juurvilja- ja teiste põldtaimede kasvatus, kodujänesekasvatus,
mesilastepidamine, linnukasvatus, seakasvatus, katseasjandus,
koduümbruse kaunistamine, kodukäsitöö, kodumajandus ja
mitmesugused muud maatulunduslikud töörühmad. Iga liige
võtab osa ühest või mitmest töörühmast.
39. Iga töörühm võib hakata tegutsema, kui on osa võtmas
vähemalt 3 liiget, kes omavahel tööettevõttega võistlevad.
Vähema liikmete arvu puhul võistlevad liikmed otseselt maatulunduskonsulendi tegevuse piirkonnas.
40. Eritöörühmade liikmed võivad koos käia ringi üldkoos
olekutest vabal ajal oma eriküsimuste arutamiseks, sellest ringi
juhatusele teatades. Eritöörühma liikmed valivad oma töö
rühmast esindaja üheks aastaks, kes töörühma koosolekutel
tehtud otsused kannab ette järgmisel juhatuse koosolekul ja
esitab ülevaate oma töörühma tegevuse tulemustest ringi
juhatusele.
X. Maanoorteringi vahekord seltsiga ja ringi
tegevuse lõpetamine.
41. Maanoortering oma tegevuses on iseseisev, kuid täht
samate algatuste ja avalikkude esinemiste puhul informeerib
seltsi juhatust ringivanem, kes vastutab ringi tegevuse eest.
42. Ringi tegevust võib lõpetada 3/4 hääleõigusliste liik
mete koosolemisel 2/3 koosolijate häälteenamusega. Ringi lik
videerimisel tulevad ringi varad ja abinõud üle anda organi
satsioonile, kelle juures ring tegutseb. Selle puudusel lähevad
varad ja arhiivi materjal Põllutöökoja valdamisele.
Maanoorteringi kirjade adr. on:
...............................................
Põhikiri vastuvõetud ringi koos
olekul „....... “ ................................... 193
Ringivanem
VaataEEST!
KESKKOOLIÕPETAJATE KOGU
KESKKOOLI- JA
GÜMNA...EEST! KESKKOOLIÕPETAJATE KOGU
KESKKOOLI- JA GÜMNAASIUMI MAATEADUSEÕPETAJATE
PÄEV TALLINNAS 23. JA 24. APRILLIL
Eesti Keskkooliõpetajate Kogu kirjastus.
Geograafia teaduslikke edusamme viima seil aastakümneil. A. Tammekann. 1. Humbold t’i, R i t t e r’i, P e s c h e l’i ja R i c h t h o f e n’i poolt alustatud üldgeograafia areng viis 20. sajandi teise aastakümne alguseks selle geograafia haru kristallinemiseni kogu maakera ja tema pealispinda käsitlevate eriteaduste koguks, nagu see väljendub eriti selgesti H. W a g n e r’i üldgeograafia tuntud käsiraamatu 1912. a. trükis. 2. Kogu maakera ja tema pealispinda puu tuv teaduslik aines oli aga samal ajal paisunud sedavõrt laialdaseks, et seda käsitlevad teadused muutusid iseseisvaiks teaduse harudeks, nagu geodeesia, kartograafia, geomorfoloogia, hüdro loogia, okeanograafia, meteoroloogia ja klimatoloogia, taime- ja loomageograafia, antropogeograafia. 3. Selle juures jäi aga suurel määral kõrvale maapinda moodustavate eri aineste vormide ühisesinemine ja neis avalduvate nähtuste koos toime. Need küsimused tõstsid selgekujulisemalt esile pinnavormide suhtes ameeriklane D a v i s („Die erklärende Beschreibung der Landformen“ 1912) ja sakslane Passarge („Physiologische Morphologie" 1913). 4. Järgmiseks astmeks üldgeograafia arengus oli üleminek maakera pealispinna vertikaalsest „koorimisest“ üksikute homogeensete aineskatete kaupa horisontaalsele „tükeldamisele“ heterogeense koostisega, kuid ühtlase üldilmega ümbruskompleksideks. Selle seisukoha esiletoojaiks on Passarge oma teosega „Grundlagen der Landschaftskunde" 1920 ja Granö („Geograafia kui teadus ja ülikooli õppeaine" 1920 ja „Eesti maastikulised üksused" 1922). 5. Granö andis ühtlasi oma „Eesti maastik-üksustega" (1922) ühtlase ilmega ümbruskomplekside tuletamiseks (s. o. maakera pealis2
pinna horisontaalseks „tükeldamiseks“ ehk teiste sõnadega alade jaostamiseks) eksaktse meetodi kartograafilise sünteesi alusel. 6. Üldjoontes samas suunas on arenenud Ameerika maateadlaste „korograafiline“ suund, mille peamiseiks esindajaiks on S au er („Morphology of Landscape“ 1925) ja J o n e s. 7. Regionaalgeograafia sisu ja ulatuse kohta ei ole seni jõutud üksmeelsetele seisukohtadele. Regionaalgeograafia ainestik koguneb jõudsalt ühelt poolt ametiasutiste korraldatud vaatlus- ja kaardistamistöö, teisalt aga nii üksikute uurijate kui uurimisekspeditsioonide poolt reisidel teh tava vaatlus- ja kirjeldamistöö kaudu.
Eesti ristlemisalana. E. Markus. Eesti asend kohustab meid põhjalikult tundma maid, millest sõltume geograafiliselt, majandus likult või kultuuriliselt.
Maateaduslik ettevalmistus keskkoolis ja gümnaasiumis ülikooli seisukohalt. Edg. Kant. 1. Ülikooli stuudiumi seisukohalt on maa teaduslik ettevalmistus meie keskkoolis ja güm naasiumis puudulik, nii üld- ja regionaalgeograafiliselt, kui ka kaarditundmise ning -lugemise ja topograafia alal. 2. Suureks puuduseks tuleb lugeda asjaolu, et mitu aastat enne gümnaasiumi lõpetamist, tähendab enne ülikooli tulekut, lakkab maateaduse õpetus. See pikk hiatus põhjustab sageli isegi tähtsamate faktide unustuse. 3. On tarvilik, et maateaduse õpetus jätkuks õpilase küpsemate aastateni ja esineks kuni güm naasiumi lõpuklassideni kas või väiksema tun dide arvugagi. 4. Eriti tuleb rõhutada kodumaa, tähtsamate kultuurriikide ja poliitilise ning majandusgeo graafia viimist gümnaasiumi õppekavadesse. 3
Maateaduse tunni- ja õppekavad kesk koolides iseseisvuse ajal. D. Koppel. 1. Õppekavade koostamisest võimaldatagu alati osa võtta aineõpetajail ja eriteadlasil. 2. 1934/35. õppeaastal maksma pandud aju tiste maateaduse õppekavade läbivõtmisel tekib raskusi: 1) maateaduse kursuse lõppemisega IV keskkooli klassis kuhjub III klassi kahe aasta aines — Välismaailmajaod ja Euroopa. Ainese rohkuse tõttu saab põhjalikumalt käsitella vaid ühte kahest alast, või mõlemaid ainult pinna pealselt. Esimesel juhul jääb teostamata amet lik õppekava, teisel kannatavad õpilaste tead mised; 2) puuduvad õpperaamatud ajutistele õppekavadele vastava ainesejaotusega. 3. Et vältida nende asjaolude tõttu tekkivat lünka õpilaste teadmistes, tuleks maksma panna ülemineku kava ja võimaldada Euroopa kursus läbi võtta 1935/36. õppeaastal IV klassis.
Maateaduse õpetamine välismail. G. Vilberg. 1. Maateaduse õpetamine toimub välismail kogu keskkooli ulatusel püsivalt. 2. Gümnaasiumides on antud maateadusele väärikas koht, kuigi teda püütakse ka ühendada loodusteadusega. 3. Kodumaad käsitellakse enamasti igal pool kahe õppeaasta kestes; teist korda kodumaa käsitlemine kuulub peamiselt gümnaasiumi kur susesse.
Õpilase arenemisastme tähtsus maa teaduse õpetamisel. E. Markus. 1. Maateadus, rajatuna loodus- ja humani taarteadusile, nõuab õppijalt võrdlemisi kõrget arenemistaset. 4
2. Maateaduslikke teadmisi tuleb pakkuda neile õpilasile, kes on jõudnud tarvilisele are nemisastmele.
Maateaduse tunni- ja õppekavad uues keskkoolis ja gümnaasiumis. £. Valdas. 1. Maateadus ulatagu 2 nädalatunniga läbi kesk kooli viieaastase õppekursuse. 2. Maateadus ulatagu läbi gümnaasiumi kolme aastase õppekursuse. 3. Eestit käsitatagu keskkoolis ja gümnaasiumis kõige vanemas klassis. 4. Maateaduse aine jaotus õppeaastate järgi: Keskkool. I kl. Tarvilisi üldmaateaduslikke ja karto graafilisi mõisteid. Ülevaade tähtsamatest avastamisreisudest ja Maa kuju kujutluse arenemisest. Euroopa Vahemeremaad, Lääne-Aasia, Aafrika, Arktis, Antarktis. II kl. Välismaailmajaod: Austraalia.
Aasia,
Ameerika,
III kl. Üldmaateadus. IV kl. Euroopa. V kl. Eesti. Gümnaasium. I kl. Reaalharu: meteoroloogia ja biogeograafia. Humanitaarharu: inimesgeograafia. II kl. Majandusgeograafia. 5
III kl. Tähtsamaid põhiküsimusi Eesti ja meile majanduslikult, kultuuriliselt või geo poliitiliselt tähtsate riikide maateaduse alalt.
Kooligeograafia suhe teadusliku geograafiaga. J. Kents. 1. Kooligeograafia suhete selgitamine teadus liku geograafiaga on muutunud viimasel ajal akuutseks küsimuseks. 2. Geograafial kui teadusel on omaette eri ülesanded, eriseadused ja erilised uurimisviisid. Need uurimisviisid on enamvähem ühteviisi ra kendatavad kõigil mail. Üksikute maade ja üksi kute teadlaste uurimissaavutised rikastavad ühist teadusliku geograafia varasalve. Teaduslik geo graafia on seega rahvusvahelise ilmega. 3. Kooligeograafia eesmärk ja ülesanne on teeniv, s. o., ta peab: 1) kasvatama ja aren dama kasvava lapse hingelisi võimeid ja 2) andma tulevasele kodanikule igapäevases elus vajalikke geograafilisi teadmisi ja oskusi. 4. Kooligeograafia sisu peab olenema laste arenemistasemest ja laste lähemast ümbrusest. Seega iga rahva või maa kooligeograafia kannab kohalikku ilmet, mis oleneb antud rahva üldi sest kultuuritasemest, ajaloolistest, majandus likkudest ja looduslikkudest oludest. 5. Kooligeograafia ainestevald on palju laia lisem kui teadusliku ehk „puhtgeograafia“ ainestevald. Kooligeograafia peab paratamatult viljelema ka teadusliku geograafia abi- ja naaberteadusi, näit, geoloogiat, klimatoloogiat, sotsiograafiat jne. jne. 6. Olemuslikult on kaks geograafia hõimuriiki: 1) teaduslik ehk „puhas geograafia" ja 2) kooligeograaf i a. Seda tuleb silmas pidada koolimeestel, eriti aga geograafiaõpetajail, kes teadusliku geo graafia saavutisi kasustavad kooligeograafiliste kursuste ja süsteemide koostamiseks. 6
Rahvuslikust kasvatusest maateaduse õpetamisel. K. Türp. I. Põhimõtteid. Isamaa- ja koduarmastus on suurim mõjur uute väärtuste loomisel. Eesti maateadus ei pea piirduma ainult väärtuste loomise võimaluse kättenäitamisega, vaid peab ka kasvatama tahet nende väärtuste loomi seks. Seda 'suudab ta ainult siis, kui õpe tab kasvavat sugupõlve oma kodumaad ja rahvast tõsiselt armastama. II. Abinõud. Isamaa-armastuse äratamiseks peab maa teadus vaatlema mitte ainult maa füüsilisi omadusi, vaid ka selle eetilisi ja esteeti lisi väärtusi, nimelt looduslikult kauni maid ja muinsus- ja ajalooliselt tähtsaid kohti. III. Tulemus. Kas sellekohasel kasvatustööl on tule musi? On. Tõendusi pakub meie riigi rahva elu küllaldaselt.
Maateadusliku õpetuse rakendus iseloomu kasvatuses. P. Lükin. 1. Seni on maateadust käsitletud rohkem õppeainena kui kasvatusvahendina. 3. Metoodikat võib ja tulebki arendada nii, et õppeainest kujuneks tähtsaim tegur iseloomu kasvatuses. 3. Meie geograafiliste tingimuste ja poliiti lise olukorra tõttu peame eriti vajalikuks rõhu tada järgmisi iseloomuomadusi: a) ettevõtlikkus, b) seiklushimu laiemas ja õilsamas mõistes, d) julgus ja tahe takistusi võita, e) rüütellikkus (sportlikkus). 7
4. Iseloomukasvatuse vaatekohast tuleb õpe tusest (teoreetilisest) tähtsamaks pidada: a) reisukirjanduse ja biograafiate esitamist valitud palade näol, b) ekskursioonide korraldamist pioneeride kasvatamise vaimus, d) õpetaja isiklikku, sugereerivat eeskuju. 5. Maateaduse (ka loodusteaduse) õpetaja ettevalmistus peab olema teaduslik ja sportlik sel määral, et õpetaja oleks võimeline teadus likku tööd tegema ja matkaraskusi ületama. 6. Maateadlaste perest õpetajat valides tu leb arvestada neid iseloomuomadusi, mida tahe takse õpilastes arendada. 7. Lisaks: Õpilaste hinnang maateaduse õpetuses olgu mitmekülgsem. Hinnatagu: a) ise loomu, b) oskusi (isetegevust) ja d) teadmisi.
