VaataA. RAHULA
EMA
MÄLESTUS
Lastenäidend kahes v...A. RAHULA
EMA
MÄLESTUS
Lastenäidend kahes vaatuses.
Autori kirjastus Kuresaares 1932
ANTON
RAHULA
Ema mälestus
LASTENÄIDEND KAHES VAATUSES
Autori kirjastus Kuresaares 1932
J. Treufeldti & A. Kalluse trükk
Kuresaares 1932.
ENSV TA
Kirjandusmuuseum
Arhiivraamatukogu
42097
Tegelased:
Ema.
Hilja, ta tütar (10 aastane.)
Helju, Hilja naaber (sama vana.)
Karja-Juku, 10—11 aastane poiss.
3 poissi, 11—12 aastased.
Külavanem.
Jänku.
Hundionu.
Esimene vaatus metsas, teine Saarde toas.
Esimene vaatus.
Mets suvel.
Taga keskel — suur viie- kuni kuuejalane kivi.
Hilja
(paremalt toreda lillekimbuga)
Küll On aga ilusad !
(Nuusutab) Ja missugune magus lõhn ! (raputab pääd).
Päris pää teeb uimaseks. Jah, niisugused kasva
vad ainult kärneri aias. Küll ema aga rõõmus
tab neid nähes. Olgu needki ta vaeva ja hoole
tasuks. Muud me talle anda ei suuda. Jah,
sünnipäevaks ilus lõhnav lillekimbuke ja soe ning
tänulik süda sinna juurde.
Helju
(paremalt korviga).
Hilja, sina siin !
Hilja
Helju, sina !
Kust sa tuled ?
Helju
Kodust! Oi, kui ilusad lilled sul on ! Kust sa
need said ?
Hilja
Ah kust ?
Arva üles !
Helju
Vist kärneri juurest. Teistel pole nad nii
ilusad.
4
Hilja
Ja muidugi, (õnnelikult) Vaata, kui toredad ! Näed,
seda siin ! Lehed puhtast siidist. Ja see jälle :
päris punane samet. Ja nuusuta.
Helju
(nuusutab)
Oh !
Hinge paneb kinni ! Kellele sa need
viid?
Hilja
Ah kellele ?
Suur saladus.
See on saladus !
(kelmikalt)
Helju
Kas kohe nii suur,
et mulle ka ei räägi ?
Hilja
Ei, nii suur ta just ei ole, aga ka tingimus.
Helju
Tingimus ?
Ja missugune ?
Hilja
Seesugune, et tuled homme meile.
Helju
Egas teil kellegil sünnipäev ole ?
Hilja
Päris õieti arvasid. Emal on homme sünni
päev jah. Ütle, kui vanaks ta saab !
Helju
(käega lüües)
Ei, kus ma seda tean.
Hilja
Ei noh, ütle nii umbes ! Kas 50, 40, 30 või...
Helju
Või 20.
No ütleme siis 20.
5
Hilja
Lollike ! Mitte ikka nii noor. Mina juba 10
aastane, kuidas ema saab olla 20-ne aastane.
Egas tal ometi kümne aastaselt . . .
Helju
(vahele)
Noh, ütleme siis 30-ne aastane, aga ta pais
tab ju nii noor.
Hilja
Eks emad ole kõik noored ja ilusad, eriti
veel minu ema. Jah, Helju, ta saab homme 30-ne
aastaseks. Ja sel puhul tahan valmistada talle
väikest rõõmu. Kõigepäält need ilusad lilled.
Need köidan ühte punase siidipaelaga ja . . .
Helju
Aga mikspärast punasega ?
Hilja
Kas sa seda ei tea’s ?
armastust.
Punane tahendab ju
Helju
Ah nii ! Mis muidu teie suiline Mari saa
tis meie sulasele Kustale punased pätid. Ju ta siis
ikka teda armastab.
Hilja
(räägib hoogsalt edasi)
Köidan ühte ja asetan ema tuppa lauale
uude vaasi, mille ostuks isalt raha palusin. Oi
on tore vaas ! Peaks sa nägema. Ja siis tahan
teha veel midagi, kuid sellest juba hiljem. Ütle,
Helju, kas tuled !
Helju
(kurvalt)
Ma tuleksin, aga ei saa.
6
Hilja
Miks sa nii kurb oled ?
Helju
(pühib silmi)
Hilja
Aga, Helju ! Mis sul ometi on ? Räägi‘s
ometi ! (Tahab ta käsi silme eest ära tõmmata). Ara
nüüd niiviisi !
Helju
Mu ema on haige. Tal on kõrge palavik.
Jooksin metsa, et talle mõnda maasikat korjata.
Need lahutaksid ta kuiva suud. Aga, Hilja, ma
pean ruttama. Ehk tead sina kohta juhatada,
kus maasikaid rohkem. Sel aastal on neid ju
ime vähe.i
Hilja
Pole viga, küll me juba leiame. Ma aitan
sind ka noppida. Ja kui su ema on homme parem,
kas siis tuled ?
Helju
Siis muidugi.
Hilj a
See on tore !
Lähme, Helju !
Helju
Jah, aga kuhu ?
Hilja
Ah, kuhu ? Oota, ma mõtlen ! (Vaatab ringi).
Vaata, kes säält tuleb. (Näitab pahemale.)
Helju
(hoiatavalt)
Tasa, tasa ! Ära teda hirmuta ! (Hüüab).
Jänku ! Jänesekene ! (Läheb pahemale, istub kännule ja
patsutab kätega põlvedele). Tule siia, tule siia. Jänkukene ! Ega sa meid karda ? Tule siia! Tu-ule siia!
7
Jänku
(pahemalt)
Ah teie, Hilja ja Helju ! No teid ma juba
ei karda. Teie pole mulle pääle hääduse midagi
teinud.
Helju
(rõõmsalt)
Seda arvasin minagi, et meid ei karda.
Hilja
(Jänku pääd silitades)
Jänkuke, on’s sul veel meeles, kui kevadel
su koera küüsist päästsin.
Jänku
Aga kuidas ?
Seda ei unusta ma eladeski.
Hi 1j.a
Ja lubasid ka mind aidata, kui mul abi vaja.
Jänku
Teen koik, mis mu viletsa jõud lubab ja
millega saan hakkama. Aga ma olen ju nii
väike ja arg.
Hilja
Juhata meile maasikarikas koht kätte. Helju
ema on haige ja me tahame noppida talle marju.
Jänku
rõõmsalt
Seda võin ma kohe! Mul on terve mets
tuntud nagu koduõu.
Tulge mu järele.
(Kõik
ära paremale)
Karja-Juku
(tuleb pahemalt. Tal on pääs õlgkaabu, seljas leivakott ja
vibupüss nooltega ning jalas pastlad, käes raamat, millest loeb.)
«Ja siis astus noor kuningas maje-majes-teetlikul sammul rahva ette, oma alamate ette. Tal
oli pääs kuldkroon, (katsub pääd) käes valitsuse8
kepp ja seljas säravad riided. Rahvas kum
mardas maani ta ette ja paljastas pää. Kõik
imetlesid noore kuninga tarka aru ja ilu. Kunin
gas oli alles 11 aastane.» Nii siis just minu
vanune. Aga tore oleks olla ka korra kuningas.
Karjapoisi kohta öeldakse küll: «Karjapoiss on
kuningas, suure valla valitseja, mitme pere pidaja»,
aga ta alamad, need neljajalgsed lojused, on seda
võrd rumalad, et ei oska oma kuningat austada
ega kummardada. (Loeb uuesti). «Ja siis astus noor
kuningas majesteetlikul sammul . . .» ah siit ma
juba lugesin. Kuidas ta’s astus ? Kuidas see
majesteetlikult siis on ? Muidugi sirgelt (võtab
sirge seisaku) rind ees (ajab rinna ette) ikka naksti,
naksti! (käib) Ah soo, valitsusekepp oli tal ka käes.
Võtame’s valitsusekepi ka kätte (võtab maast kepi).
Ja vaatame, mis siis edasi. (Loeb.) «Nüüd astus
noor kuningas kõrgele troonile» (vaatab kivi poole).
Astume siis kõrgele troonile. (Ronib kivi otsa ja istub
toredasti, kepp paremas, raamat pahemas käes.
Loeb edasi.)
«ja vaatas tõsise ja kurja näoga oma alamaid,
kes aukartuses ja hirmus nagu lambad hundi
ees värisesid.» (Teeb tõsise näo ja vaatab publiku poole.
Loeb jälle):
«Ja siis ütles noor kuningas rahvale»
(koera haukumine, Juku vaatab kiirest paremale.)
Pugu,
kus sa kurinahk lähed ! Ass, ass, Muri ! Võta,
võta ! Tiri sabast, näri säärest ! Hoia ta, maias
mokk, vastu ! (Koera äge haukumine.) Vaat’, vaat’ !
Nii, nii ! Tubli, tubli ! Või tema, kuramusenahk,
mõtles vilja minna. Muri on ikka tore loom.
Ainuke alam, kes truult mu käske täidab.
(Vaatab jälle raamatusse.) Aga mis see noor kuningas
siis rahvale ütles. (Loeb.) «Ja siis ütles noor ku
ningas rahvale : Mina olen tark kuningas, ja sina
rumal rahvas ja pead mu sõna kuulma ! Minu
asi on käskida, sinu asi kummardades käske täita.
Mind on seatud valitsema, sind — orjama. Kes
mulle vastu hakkab, peab surema !»
9
Vaat, kus alles mehe sõna ! Ise on alles
küünrapikkune jõmpsikas, aga kus suuvärk, kus
kurjad sõnad ! Ei noh, kuningas peab kuri ole
ma, mis kuningas ta muidu on. Ja, kas minust
kuningat ei saaks ? Kas mina käskida ei oskaks?
Oi sa Juudas ! (Võtab endale toreda poosi. Metsas uita
mine ja vile, Juku kuulatab.) Ah, ah ! Külalapsed.
Nende juures võin ma ju enda kuningaoskust
proovida. (Puhub sarve. Metsas huidatakse veel ja siis
tulevad paremalt 3 poissi.)
poiss
I
Näe, kuhu Karja-Juku on roninud.
poiss
II
Mis muidu hääl tuli kusagilt kõrgelt.
p o is s
III
Nii on just Karja-Jukule kohane. Eks teie
tea : mida kõrgem känd, seda kaugem silm. Ja
kellele on veel kaugemat silma vaja kui KarjaJukule.
Juku
Karja-Juku ja Karja-Juku, mis Karja-Juku.
Pole ma enam teile Karja-Juku, olen KuningasJuku, kas mõistate !
Poisid
(naeravad)
Päh ! Kuningas. Ah, ah, ah ! Eks näe
meie kuningat ! Juku, oled sa lolliks läinud, mis?
Juku
Vait, irihambad ! Olen jah kuningas! Minu
asi on käskida, teie asi kummardades käsku
täita. Mütsid maha, üleannetumad !
III
pois s
Kui kuningas ennem omal püksid maha
võtab, siis võtame ka me mütsid maha.
Teised poisid (naeravad.)
10
Juku
Sina oled rumal rahvas ja pead targa ku
ninga käske täitma. Kes vastu hakkab, peab
surema. (Tõmbab vibu vinna.) Nael on otsas, kumma
valite !
I poiss
Ole’nd ikka mõistlik Juku ! Mis sa jändad
sääl ülevel.
II pois s
Jah, kaagutab nagu kana mättal.
III pois s
See on ju
jutlusekoht.
kuninga
aujärg,
Karja-Jussi
Teised poisid (naeravad.)
Juku
(laseb).
Säh sulle !
III poiss
(parema käega pahemast kinni haarates.)
Ai, ai, ai !
Käe sisse lasi !
Ipoiss
No mis sa peaksid hullama !
II poiss
Laseb kas või silma välja ! Ajame kana
mättalt maha ! (Poisid haaravad Juku jalust kinni ja tiri
vad ta maha.
Ise pistavad jooksu.)
Juku
(neile nooli järele lastes.)
Vaat’ teile ! Säh teile ! (Lööb käega.) No hää
Pole te veel kuninga kohtu eest pääsnud.
(Ronib uuesti kivi otsa.) Kus ikka rumalad ja sõna
kuulmata alamad. Ei põrmugi kartust ega austust
oma kuninga vastu. (Vaatab paremale.) Aga kes
säält tulevad ? Vist jälle mõned alamad. Eks
küll !
11
vaatame, kes nad on. (Laseb kivile kõhuli, nii et ainult
pää veel näha.) Ikka tasa ning targu.
Helju
ja
Hilja
(tulevad tagasi)
Helju
Missugune õnn ! Kuskil pole maasikaid,
kuid Jänku teadis ometi koha, kus neist kohe
maa punetas. (Vaatab korvi.) Ja kui suured veel !
Küll mu haige ema võib aga rõõmustuda.
Hilja
Jah, metsal on ka omad salaurkad,
teavad ainult loomad.
mida
Helju
Mis sa arvad ! Hilja, kas mu ema
terveks, kui need maasikad ära sööb ?
saal)
Hilja
Arvan kindlasti, et saab.
homme meile.
Ja siis tuled sa
Helju
Jah, tulen. — Ja mul on ka midagi. ..
Hilja
(püsimatult)
Mis sul on ?
Helju
On midagi su ema jaoks.
Hilja
(rõõmsalt)
Kas tõesti !
Heljutjasilub pääd.)
Oh sa oled armas (kallistab
Aga kus on su mütsike ?
Helju
(pääd katsudes.)
Jah, kus on mu mütsike ? Kuhu ma selle
jätsin ?
12
Hilja
Kas mitte...
Helju
Ah, nüüd tuleb mul meelde. See jäi sin
na, kus viimaks maasikaid noppisime. Ma jook
sen kohe tagasi,
Hilja
Läheme juba ühes.
Helju
Kas ühes nendega ? (Näitab marjadele ja lilledele)
Hilj a
Kui marjad ära ei loksu ja lilled ära ei
närtsi. Tead, Helju, paneme need siia kivi
ääre alla ja varjame okstega. Neid ei leia siit
keegi.
Juku
(seda kuuldes kivi otsas naeratab ja pühib suud).
Helju
Päris õige, seda teeme.
(Asetavad marjad ja
lilled kivi ääre ja varjavad okstega).
Hilja
Ja nüüd läheme.
Helju
Läheme, aga jookstes.
(Mõlemad ruttu ära).
Juku
Tore, tore * Kuningas is
tub kõrgel ja ta näeb kõik, ta kuuleb kõik. Ta
istub oma aujärjel ja ta jalge ette tuuakse lilli
ja värskeid marju. Nii, nii ! Aitab ka. Päris
tore. (Tuleb kivi otsast maha). Nad tõid sünnipäe
vaks oma kuningale. Ja nüüd tuleb mulle ka
meelde. Mu ema rääkis, et ma olla siis sündi
nud, kui esimesed maasikad valmis saand.
(naerdes istukile tõustes)
13
(Võtab marjad ja lilled). Olge terved, hääd alamad,
ka minu pääle mõtlemast. Läkime nüüd aga
kõrgemale. (Ronib uuesti kivi otsa. Sääl marju süües ja
lillesid nuusutades.) Jah, päris magusad maasikad.
Need kõlbavad isegi kuningale süüa. Ja lilled !
(Vaatab neid käes pöördes.) No kus ikka toredad
lilled ! (Nuusutab.) Äh, kui pagana magus lõhn !
(Siis sööb maasikaid ja nuusutab jälle lilli. Nii teeb
damisi mitu korda). Imelik, lillelõhn oleks
vahel
nagu
maasikaist magusam. Päris pää teeb uimaseks
(Nuusutab lilli üksi ja jääb uimaseks. Katab kübaraga korvi
kinni ja ringutab uniselt.)
Oh — jah ! Väsimus võ
tab võimust. Kuningas on valitsemisest väsinud
ja peab puhkama. (Laskub küljeli ja sonides) : Muri,
Muri, ole Pugule kuri, kui ta Vihu vilja lä’eb,
odrad, kaerad ära sööb. . . (Uinub magama. Kauge
malt kuulda koera haukumist.
Helju ja Hilja tulevad.)
Helju
Nüüd peame ruttama. Olen kauaks ära
jäänud. Ei tea, mis ema küll mõtleb. Ta ei
teagi, kus ma olen.
Hilja
Jah, võtame lilled ja maasikad, ja läheme !
(Lähevad võtma).
Helju ja Hilj a
(korraga)
(Langevad põlvili, üks paremale, teine
pahemale poole kivi äärde ja nutavad.
Ära võetud !
Hilja
(nuttes)
See on minu süü.
Mina käskisin nad siia
jätta.
Helju
Ei, minu. Ma unustasin mütsi metsa.
tea, kes need küll ära viis ?
14
Ei
Hilja
Mis kingin küll nüüd emale sünnipäevaks *.
H e 1 ju
Ja mis annan mina oma haigele emale !
Metsas polegi enam marju. (Nutavad vaikselt edasi).
Jänku
(paremalt)
Miks nad küll nii härdasti nutavad. (Lastele) :
Mis on juhtunud, mu väikesed ? Miks te nutate !
Hilja ja Helju tõusevad püsti.
Hilja
(silmi pühkides.)
Sina siin, Jänkuke !
Helju
(samuti.)
Ehk teab Jänku nõu leida !
Jänku
Aga rääkige ometi, mis on juhtunud !
Lapsed
(korraga)
Meie maasikad ja lilled võeti ära !
Jänku
Võeti ära !
Kes võttis.
Hilja
Ei tea, kes.
äärde ja...
Panime need
korviga kivi
Helju
Ja läksime mütsi ära tooma, mille maha
unustasin.
Hilj a
Ja selle aja sees olid viidud.
Jänku
Ärge kurvastage !
Peame nõu leidma.
See ei aita siin midagi.
15
Hilja
Kas sa leiad. Jänku ?
Jänku
(uhkelt)
No küll ma juba leian !
Helju
(rõõmsalt)
Tõesti, Jänku !
Jänku
Siin ei aita muud, kui haisu järele vargale
järele minna. Mul on aga praegu kange nohu ega
tunne haisu. Sellepärast peame küll minema
vana Hundi-onu palvele. Tal on alles nina, mis
haisu tunneb.
Hilja
(hirmunult)
Hundi-onu !
Helju
(samuti)
Siis me läheme parem ära.
Jänku
Aga mikspärast ?
Hilja
Me kardame hunti.
Jänku
(käega lüües)
Ärge kartke ! Ta on hää onu. Teile ei
tee ta paha. Mis kurja teie talle olete teinud.
Oodake siin vähe ! Ma kutsun ta siia (ära pahemale)
Hilja
(Helju ümbert kinni võttes.)
Ma kardan,
16
Helju !
Heliu
Jah, mine tea metsalist uskuda.
Hilja
Kui Hundi-onu küll saab varga kätte,
marjadest ja lilledest oleme ikkagi ilma. Need
ammu varga nahas.
Helju
(ohates)
Läheme pääle !
Ilma oleme neist ikka !
(üksteise najal nuttes ära paremale)
Hundionu ja Jänku
(tulevad pahemalt.
Hunt käib püsti ja kepp käes.
köögerdab.)
Jänku
Jänku
(tulles)
See kelm ikka lapsi varitses.
Hundionu
(urisedes)
Voi-jah !
Või varitses !
Jänku
Kuidas ta muidu korvi leidis.
Hundi-onu
Voi-jah ! (Vihaselt) No selle varganäo pean
kätte saama, kui see ka mu elu maksaks, voijah ! Ta, kuramuse pihta, julgeb laste järelt
varastada seda, mis need korjanud oma emale,
voi-jah ! Aga, kus lapsed siis ise on ?
Jänku
(ümbervaadates)
Jah, kus nad ise on ?
sind ja läksid minema.
Nad vist kartsid
17
Hundionu
(pahaselt)
Kartsid, voi-jah ! Olen ma neile siis midagi
paha teinud ? (Käib kärsitult edasi tagasi.)
Jänku
(käega tõrjuvalt)
Ei ole, onu ! Ei ole, onu !
Hundi-onu
No-jah, ma olen ju hunt. (Jänese ette seisma
jäädes.) Ja kas usub keegi, et ka huntide hulgas
häid loomi, voi-jah ?
Jänku
Ei usu, onu, ei usu !
Hundi-onu
Voi-jah ! (käib jälle) Aga kas sina, köögerjalg,
usud ?
Jänku
(kohe ei vasta, kepsleb siia sinna)
Hundi-onu
(kurjalt)
Voi-jah!
Jänku
Ah mina ?
Hundi-onu
(keppi tõstes)
No, no, no ?
Voi-jah !
Jänku
Usun, usun ! Miks ma’s ei usu. (Kõrvale.)
Süda vuperdab sees. Pidin juba saama, selle
„hää“ Hundi-onu käest.
Hundi-onu
Noh, kus kohas lilled ja marjad olid ?
18
Jänku
(hädaliselt näidates)
Siin, onu, siin !
Hundionu
(kivi juurde põlvili lastes)
Voi-jah ! (Nuusutab, sääl juures nina kord-korralt
kõrgemale tõstes.) Voi-jah ! Varas on läinud (uriseb
ja näitab kepiga ülespoole.) Ules ! See oli vist mõni
lind.
Jänku
Aga lind oleks korvi maha jätnud.
Hundi-onu
(mõttes)
Voi-jah ! (Vaatab üles.) On ta‘s taeva pistnud?
Aga vaatame, ehk on ta kivi otsa midagi jätnud.
(Vaatab kivi otsa ja näeb Jukut, rõõmsalt.) Voi-jah ! Siin
ta massakas magab.
Jänku
On’s ta sääl ?
Hundi-onu
Tasa, tasa !
Voi-jah, magab siin kivi otsas.
Ja marjad ja lilled alles.
(Tõstab kübara korvilt.)
Jänku
(hüppab rõõmsalt siia-tänna ja karjub)
Lilled ja marjad alles !
Lilled ja marjad alles !
Hundi-onu
(kurjalt)
Voi-jah ! Mis sa sääl köögerdad ja karjud.
Äratad ta veel üles. Säh, vii lilled ja_marjad
lastele ning too mulle teine korv !
Jänku
(rõõmsalt)
Jah, kohe, kohe, onu ! (Võtab korvi lilledega ja
marjadega ning kiiresti ära.)
19
Hundi-onu
(magajat kivi otsas vaadates)
Voi-jah. See on ju Karja-Juku ! No selle
mehega teeme alles nalja. (Võtab kübara ja läheb ära.)
Juku
(liigutab ja unistab kivi otsas)
Pugu, pugu ! . . Muri, Muri ! . . Võta,
võta ! Ass, ass ! . . . Mäkri, Mäkri. Massa,
Massa ! Kus sa ? Kus . . .
Jänku
(tagasi tulles)
On’s ta ülal?
Kellega ta räägib siis ?
(kuulatab.) Nüüd jäi vagusi,
(Ronib kivi mööda üles,
asetab tühja korvi endisele kohale, murrab siis oksakese.) Ei
tea, kas ta peaks raskesti magama? (Kõditab Jukul nina
alla. Juku vehkleb kätega ja ümiseb läbi une. Jänku tuleb
kiiresti maha.) Oh, oh ! kui kuri teine
(Juku uinub
uuesti.)
Hundi-onu
(tuleb kübaraga)
Voi-jah, kas said korvi ?
Jänku
Sain, sain !
Näed, sääl kivi otsas.
Hundi-onu
No ma tõin talle magusamaid marju ja ilu
samaid lilli. (Näitab.) Voi-jah !
Jänku
(naerdes)
Mis !
Eh-eh-eh ! Kivid ja ohakad !
H u ndi-onu
Anna korv ! (Kive korvi valades)
Ah-ah-ah !
Voi-jah, missugused magusad kivid ja pehmed
orjaohakad. Küll ta mees ikka pööraselt rõõ
20
mustab. Voi-jah ! Paneme nüüd korvi endisele
kohale. (Paneb korvi nagu see oli enne) Soo, nii ! Kas
said lapsed kätte ?
Jänku
Sain, sain ! Aga küll oli ikka neil hää
meel. Päris nutsid rõõmu pärast.
Hundi - o n u
Voi-jah. No — tubli on ! Läki siis minema.
Pärast poiss ärkab üles. (Ära)
Külavanem
(vana hall mehike;
paremalt)
tuleb kepi najal ähkides ja puhkides
Oh-õh-õh ! (Köhib) Oh-jah! Oh-jah! (Köhib
Päris hinge matab kinni. (Köhib) Rinnus
umbne ja torgib. No küll oli see alles sõit.
Lase nii loomade järele, et hing kurgu augus ja
süda puruks minemas. Ja kelle pärast ? Selle
va karjase näru pärast. Puhkaks vähe siin kivi
ääres. (Istub kivi ääre) Oli teine ikka tragi poiss,
kes loomi naljalt käest ei lasknud, aga tea, mis tal
täna pähe põrus : laseb loomad Vihu Villemi
vilja ja ise läheb kus poiss ! Ennekuulmata asi !
Terve nisu väli nagu mingi tallermaa, nagu
sõnniku auk. Ja mis sa mõtled — terve küla kari
hulga aega sees, muud kui sööb ja soopab. Kes
selle küli maksab ! Tea, kus ta põrund põnger
jas peaks ise olema ? No tulgu veel (haigutab) mu
silma alla. (Langetub kivi najale) No küll aga väsi
tas. Kuluks siin vähe puhata. Loomad söövad
ka kenasti. (Haigutab) Oh-jah ! (Jääb kivi najale magama.)
jälle.)
Juku
(hakkab kivi otsas ikka enam ja enam liigutama. Ajab jalad
alla poole. Ringutab ja sääl juures libiseb vanamehele kaksiratsu kaela)
Külavanem
(röögatab)
Ööh, kuramus !
Mis, mis, mis !
21
Juku
(tuleb kiiresti vanamehe kaelast ära ja jääb kohmetult seisma)
Külavanem
(tõuseb aeglaselt kui kõuepilv ja
siis käratab)
põrnitseb poissi vihaselt,
Sa igavene raiskuläinud poisi-purakas !
Ma tahan sind viletsat õpetada. (Vibutab keppi ja
astub Jukule lähemale) Pööra taguots vastu taevast !
Juku
(hädaga)
Ära nii kurjasti pahanda, pai külavanem.
Libisesin kogemata sulle kaela ! (Läheb siis ruttu
kivi juurde, võtab korvi kübaraga, kübara paneb pähe, kuid
korvi pakub hädaga, ilma et ta sinna sisse vaataks, külava
nemale.) Võta taat, need maasikad ja lilled koh
kumise tasuks ja vii oma lastele.
Külavanem
(korvis ta õiget sisu nähes teeb suured silmad, lööb korvi
vihaselt Juku käest maha)
Käi põrgu oma kivide ja ohakatega. (Korv
kukub maha ja sisu tuleb välja. Juku ehmub.) Siis ta
pakub oma maasikaid ja lilli. (Kividele tähendades.)
Kõlu ise oma kive ja näri ohakaid ! Niisugune
häbita kutsikas. Sest veel vähe, et karja lasid
Vihu Villemi vilja tallermaaks teha ! Nüüd tuleb
veel mind vana hallpääd narrima oma kivide
ja ohakatega.
J uku
(kes kõik see aeg norus ja löödult vanameest kuulnud, ehmub
järsku, kui vilja tallamist kuuleb ja küsib aralt).
Kas loomad olid viljas ?
Külavanem
Või veel, kas olid viljas ! Teeb nagu ei
teakski. (Keppi vibutades.) Kao mu silmist ! Et ma
su vilu ega varju näe. Võid minna kuhu tahad,
aga meie küla karjaga pole sul enam tegemist.
22
Palga järele ei maksa sul tulla, see jääb kahju
tasuks sisse. (Läheb sajatades minema.) Kus ikka hä
bemata mühakas sellel mustal maamunal.
Juku
(vaatab tummalt sajatavale vanamehele järele, võtab siis maast
mõned kivid ja ohakad ning vaatab neid)
Naljakas, maasikad muutunud kivideks ja
lilled ohakateks ! . . . Vist kõik sellepärast, et
olin häbemata laste vastu. Nad korjasid oma
emale ja mina . . . võtsin ära. See tuli kõik
sellest inetust kuninga mängust. Ma ei taha
enam olla kuningas ! Ka loomad läksid seepärast
vilja. (Ohates.) Nii siis olen jällegi ilma kõigist,
vaene laps. Kes võtab kesksuvel enam karjast !
Ei keegi ! (Unistades.) Oh ema, elaksid sina, tulek
sin nüüd, kui kõigest tõugatud sinu juurde. Kor
jaksin sulle suure, suure kimbu lilli. Ma elaksin
mureta sinu juures. (Härdalt.) Kuid nüüd .
Nüüd magad sa vaikselt oma kambris, ega kuule,
mis pajatab sulle su väike pahur Juku ... Oh
ema, kaunis on su mälestus, nii kaunis, et sulle
mõtlemine teeb valu.------ Kuhu lähen ma siis
nüüd ? . . . Oh ma õnnetu väike karjane ! Oh
ma vilets vaene kuningas ! (Langeb kivi najale ja
nutab.)
Jänku
(paremalt)
Juku nutab !
Ei tea, miks ta küll nutab.
Mis sul viga On,
Kas pole enam maasikaid ega lilli ?
(Läheneb talle ja puudutab teda käpaga.)
Juku ?
Juku
(silmi kuivatades ja jänkut silitades)
Sa tulid siis minu juurde, Jänku. Jah, ini
mestelt pole mul abi loota. Armas, Jänkuke,
võta mind oma juurde kadakapõõsa. Mul pole
kusagile mujale minna.
23
Jänku
(imestusega)
Kuidas nii ? Ise oled ju suure küla karjane.
Juku
Ma pole enam midagi.
Aeti minema.
Jänku
Aeti minema ? Vaene poiss ! Siis on sul
kurvastuseks suured põhjused. Ma arvasin, et
sul kahju marjadest ja lilledest.
Juku
Jah, oleksid needki alles, annaksin nad
lastele tagasi.
Jänku
Annaksid tagasi ? ! Siis ole mureta! Marjad
ja lilled on neil juba käes.
Juku
(rõõmsa imestusega)
Juba käes !
Kas sina viisid, Jänkuke ?
Jänku
Mina viisin, Jukuke !
Juku
(võtab ta kaela ümbert kinni ja silitab ta pääd)
Sa oled armas ja hää, Jänkuke !
nüüd palju parem.
Mul on
Jänku
Aga kuhu sa nüüd lähed, Juku ?
Juku
Ma tulen elama sinu juurde. Ehitan endale
ja sulle kuuse ja kadaka okstest sooja maja ja
elame kahekesi päris ilusasti sääl sees.
24
Jänku
Küll see soe majake sulle ikka külm on.
Pole viga, küll ma nõu leian, kuidas omale uue
koha saad. Kõige päält pead ennast jälle tegema
hääks poisiks.
Juku
Aga kuidas ma saan ennast teha hääks
poisiks ?
Jänku
Sa olid ju alati tubli poiss, ainult see
tänane lillede ja marjade lugu.
Juku
Ma lähen ja palun andeks.
Jänku
Siis võiksid ka Hilja emale sünnipäeva
kingiks midagi viia.
Juku
(rõõmsalt)
Sa oled tore, Jänku, kui hääd nõu sa annad!
Aga . . . mida ma viin? Mul pole ju midagi.
Jänku
Kas tõesti mitte midagi ?
Juku
(mõtleb vähe)
Jah, üks asi mul on, mulle nii kallis, kuid
teistele mitte midagi.
Jänku
Mis asi see on ?
Juku
See on mu ema mälestus. Enne surma
andis ema mulle mälestuseks väikese karbikese.
25
Ja nüüd tuleb mulle veel meelde, ta käskis selle
siis avada, kui mul elu õige vilets ja raske.
Jänku
Siis tuleb sul see just nüüd ära anda.
Juku
See on selleks liiga kallis.
Jänku
Aga avada sa võid ta ikka.
juku
Ma peitsin selle oma endise kodu lähe
dale, mis on siit kaugel, kaugel, 100 kilomeetrit
või rohkem.
Jänku
Jälle uus häda. Aga oota ! Räägime asjast
Hundi-onule, tal on ikka tarku mõtteid tosinate
kaupa. (Hüüab.) Hundi-onu ! Hundisaks, ae !
Hunt
(pool-tusaselt paremalt tulles)
Mis sa, köögerjalg karjud !
mõistlikku lõunatki ära süüa.
Ei lase üht
Jänku
Kuule, kallis onu, Juku peab . . .
Hundi-onu
(vahele)
Ma tean, tean juba. Kuulsin teie juttu. No
jah, see on kaunis pikk maa. Saab nii poole
päeva väledasti sirgata.
Juku
Ainult poole päeva !
Hundi-onu
Voi-jah ! Paljuks siis sind on. Ega sa mu
jooksu palju takista, kui selga istud.
26
Juku
Siis oleme homme hommikuks julgesti tagasi.
Hundionu
Seda muidugi ! Läkime aga siis teele. Aga
kus jäävad värsked kalkunid, voi-jah ! Ei, need
vaja enne kinni pista. Oodake mind metsavahelisel teeristil.
Juku
Lähme, Jänku ! (Ära pahemale.)
Hundionu
Kus mu rasvased kalkunid, voi-jah !
(Läheb
rõõmsasti paremale, ise oma kõhtu katsudes.)
EESRIIE.
27
Teine vaatus.
Hilja ema tuba. Korralik tuba lihtsa ja vähese mööb
liga. Keset tuba laud. Laua ümber ja seinte ääres mõned
toolid. Laua taga olev tool ehitud vanikutega. Paremale
läheb uks õue, pahemale siseruumidesse. Tagaseinas 2 akent.
Parempoolse akna kõrval seinal lapse püss (umbes 80 sm pik
kune). Akna all ümmargune lauake, millel vaas lilledega.
(Parem kui vaas plekist, mis mahakukkudes ei purune).
Hilja
(tuleb kiiresti sisse. Tal on süles mitmesuguseid asju. Vaatab
aknast, kas ema pole näha ja asub siis laua juurde korraldama.
Paneb eilsed ilusad lilled toreda vaasiga keset lauda. Lilledel
on ümber lai punasest siidist pael. Paneb punase siidi šleifi
ka vanikutega ilustatud tooli korjule. Võtab siis raamatu vahelt
kaardi, vaatab seda naeratades ja loeb teiselt küljelt)
Armas, hella emake !
Ela kaua õnnes veel !
Seda soovib Hiljake,
Sünnipäevaks sinule.
Küll ta rõõmustab, see on ju mu enese luule
tatud salmike. (Paneb õnnesoovi kaardi lilledesse, asetab
küünla lillevaasi ette (publiku poole). Nüüd võtab valgest
kartongist tahvlikese — suuruselt umbes 20 X50 sm, millele
on trükitud punaste tähtedega: «Elagu sünnipäeva laps!»
Vaatab seda vähe aega ja riputab ta siis tagaseinale, laeall,
— kahe akna vahele. Korraldab siis veel toas üht-teist, vahete"
28
vahel läbi akna õue vaadates. Karraga kuuldub ukse taga
koputamine. Hilja kohkub.) Ega see ometi ema ole?
Ei, ei, ema ei koputa. (Koputatakse uuesti. Hilja lähe
neb arglikult uksele.) Kes sääl on ?
Helju
(ukse tagant)
Eks ikka mina.
Hilja
Aga kuidas on selle «mina» nimi ?
Helju
Helju !
Hilja
(tõmbab kiiresti ukse lahti, rõõmsalt)
Helju ! Tule sisse ! Aga ruttu, ruttu ! Sind
ma just ootasingi! Sa oled ainuke, kes praegu
siia tuppa pääseb.
Helju
(tuleb sisse. Tal on süles : lilled, umbes taksikoera suurune
riidest koerake ja käes korv maasikatega. Teeb kelmikalt kniksu)
Tere, Hilja !
Hilja
(samuti)
Tere, Helju ! Oi-oi-oi ! Mis sa kõik siia
ci tassi ! Koer ! Ah-ah-ah ! Oh sa vigurivänt!
Ka maasikad oled toonud siia. Need küll oleksid
pidanud jätma oma emale.
Helju
Ema on terve.
Ta lubas isegi pärast siia
tulla.
Hilj a
See on tore ! (Võtab Helju käest mängu koera.)
Anna see kutsu kord mu kätte. (Silitab.) Kutsu,
kutsu, kena kutsu ! Aga sa oled tõesti tore tüd
29
ruk, Helju, mis sa emale kõik sünnipäevaks
tõid. Mis ta nimi siis on ?
Helju
Mopsi !
Hilja
(ikka silitades)
Mopsi !
Pisi kena Mopsi !
Helju
Ja kas tead, mikspärast ma ta tõin ?
Hilja
Muidugi sünnipäeva lapsele mänguasjaks.
Helju
(naerdes)
See laps on mängimiseks veidi suur,
kas tead milleks?
aga
Hilja
Noh !
Helju
(pool tasa)
Kui ema sulle väikese venna toob, siis on
Mopsi ees ootamas.
Hilja
(naerab südamest)
Oh sina naljaratas ! Kas ta’s just toob.
Helju
Miks ta ei too. Räägi talle. Telli välja,
küll ta siis toob. Ma tegin nii ja nüüd ongi
vend majas.
Hilja
(ikka veel naerdes)
Oh sind küll. Aga meil pole nii palju aega
naljatamiseks. Hakkame kohe korraldama, võib
olla ema tuleb varsi koju.
30
Helju
Kas ta’s kodu polegi?
Hilja
Ei ole. Ta läks hommiku vara naaberkülla.
Pane asjad lauale.
Helju
(asju lauale pannes)
Ei tea kas Jänku ka täna siia tuleb.
Hilja
Kutsusin küll. Eks näe, kui julgeb.
Helju
(on asjad lauale pannud ja vaatab toas ringi)
Oh kui toredaks sa oled toa teinud.
Hilja
Ära nüüd praegu vaata. Paneme asjad
kohale. Oma lilled pane teise akna alla lauale.
Helju
(lilli pahempoolse akna all olevale lauale seades)
Kes need lilled tõi ? (Näitab parema akna all
laual olevatele lilledele.)
Hilja
(toimetab laua juures koerale ja korvile aset otsides)
Need on poiste poolt. Tule vaata, kas
koerake nii aitab. (Ta on koera nii asetanud, et see istub
parempoolsel laua otsal ja vaatab ukse poole.)
Helju
Tore, see on tore ! Kui Jänku peaks tulema,
siis kohkub ta küll omal püksid märjaks.
(Naeravad mõlemad.)
Hilja
Ja marjakorvi paneme teisele laua otsale.
(Paneb.)
31
Helju
Aga kaardid ?
Hilja
Need laome lauale ritta. Minu oma on kül1
lillekimbus, aga sinu ja poiste kaardid paneme
lillede ette. (Panevad.) Ja nüüd veel küünal põle
ma (süütavad küünla.)
Helju
(vaatab aknast välja)
Hilja, Hilja, tule ruttu vaata, kes säält tuleb!
Hilja
(vaatab, siis naerdes)
Las ta tulla !
Lähme ise teise tuppa !
(Mõlemad pahema ukse kaudu ära.)
(Vähe hiljem läheb uks praokile ja Jänku pää tuleb nähta
vale. Ta koera laual ei märka, vaatab muidu ringi ja
tuleb siis tuppa. Vaatab oma käes olevat Juku mälestuskarpi,
mida tahab asetada lauale. Köögerdab kaunis laua lähedale ja
tõuseb sitsima. Nüüd alles märkab koera laual. Ta kohkub
hirmsasti, sirutab käed üles ja karjub : «Ui-ui-ui, koer !» ja
sirkab kiiresti, karpi maha visates uksest välja. Vähe aja
pärast läheb uks uuesti praokile. Nüüd tulevad säält nähta
vale ainult jänese kõrvad ja pää ühes Jänkuga.)
Jänku
Ta ei olegi kuri. Ta ei haugu ! Istub vaik
selt samal kohal. (Sirutab parema käpa ette välja ja lii
gub õige aralt karbile, mis umbes kahe akna vahele kukkunud,
lähemale, ise meelitades.) Kutsu, kutsu ! Kena kutsu !
Kutsu ei tule Jänkule kallale !
Kutsu, kutsu !
Kui
das ma julgen karpi aga koera juurde lauale
panna. Siis hammustab ta mind tõesti. (Vaatab abiotsides ringi. Näeb püssi seinal. Kohkub.)
Püss ! Püss !
(Saab karbi kätte ja lippab sellega välisukse juurde.)
(Tahab jälle välja jooksta, jääb aga ukse vahel peatama).
32
Aga ega ometi püss ise mu kallale tule. (Tal tuleb
Ah-haa ! Nüüd ma
tean, kuidas saan karbi lauale panna ! (Ronib pare
midagi meelde, näpuga osutades.)
ma akna juures olevale toolile, toetab jala laua äärele ja hakkab
seinalt püssi õiendama. Pahempoolse ukse tagant köstub mürts.
Jänku kohkub nii, et kõige laua ja lillevaasiga ümber lendab.
Sest ehmatusest toibudes kuulatab vähe aega, ajab laua uuesti
püsti, asetab vaasi lilledega pääle ja arusaades, et see mürts
püssi otsast ei tulnud, läheb ja võtab püssi seinalt maha. Nüüd
ajab enese sirgu kahele jalale, tõstab püssi õlale ja sammub
sõduri moodi sirgelt koerast mööda pahempoolse ukseni ja
säält tagasi lauani, kuhu asetab Juku karbikese, siis tuleb
julgesti koera juurde teise laua otsa ja räägib koerale.) Noh,
kas sa ei värise ka kord Jänku ees, mis ! Meie
jänesed, oleme pidanud alati teie, koerte, eest
lippama, aga lippa kord sa ka jänese eest. (Paneb
püssi palge.) Noh, kas lippad ? (Viskab püssi uuesti õlale.)
Olgu pääle, ega ma sind lase. Sa oled hää kutsu,
(silitab teda) istud nii vagusi siin laua otsal. Me
saame veel päris sõpradeks. (Saab ikka julgemaks ja
haarab viimati koera kaenla.) Aga kuidas sa nii külm
oled? Ja kerge . . . pagana pihta. (Arusaades.)
Riidest koer ! Ih-ih-ih ! Ja mina loll, kardan mis
hull. (Paneb koera endisele kohale.) Istu siin edasi ja
kohuta ka mõnda teist sarnast argpüksi nagu
mina olen. (Paneb püssi vanale kohale.) Ja nüüd pean
ruttama Jukule ja Hundi-onule vastu. Juku kartis
hiljaksjäämist ja saatis minu karbiga ees. Nüüd
on karp kohal ja võin minna. (Koerale käega viiba
tes,) Hääd aega, kutsukene ! (Ära.)
Hilja
(pahemalt sisse tormates, ruttab esmalt ühe, siis teise akna
alla ja hüüab läbi viimase teistele lastele)
Tulge ruttu, ruttu ! Ta tuleb. (Ise läheb
jookstes ära pahemale.)
Lapsed
(Helju ja 3 poissi jooksevad üksteise järele üle toa paremalt
pahemale. Neil on kõigil väikesed lillekimbukesed käes)
33
Ema hääl ukse taga
Hilja, Hiljakene ! Tule korra siia ! (Et Hilja
ei lähe, siis tuleb ema tuppa.)
Ema
(30 aastane noor ema. Väljast tulles korralikus puhtas riides.
Sisseastudes on tal esimene lause :)
Kus see Hilja siis on ? (Jääb siis imestanult
seisma) Heldene aeg, mis siin on ! Aina lilled ja
lilled, laual põlev küünal. (Näeb tahvlikest lae all.)
Elagu sünnipäeva laps ! Ah õigus ! Mul on ju
täna sünnipäev ! (Läheneb lauale.) Oh mis siia kõik
toodud ! Kaardid, lilled, maasikad ja koergi.
(Naerab liigutatult.) Oh te hääd ja armsad lapsed !
Oh seda Hiljat küll. Mis ta kõik välja ei mõtle.
(Vaatab Hilja poolt toodud lilli ja nuusutab nende magusat
lõhna, märkab siis lilledes õnnesoovi kaarti, võtab ja loeb :)
Armas, hella emake,
Ela kaua õnnes veel !
Seda soovib Hiljake,
Sünnipäevaks Sinule
Hilja.
(Ema on liigutatud. Sääl kostub korraga ukse tagant «Ema
süda.» Soovitav laulda terve õpilaskooriga, et laul oleks
mõjuvam.)
Lapsed
(tormavad laulu lõppedes sisse)
Hilja
(südamlikult ema kaelustades)
Armas, kallis ema ! Soovin sulle tervist ja
õnne sinu 30-ne aastasel hällipäeval.
Ema
Tuhat tänu, kallid lapsed ! Mis te kõik ära
ei tee. Mis te puha välja ei mõtle. Mis ma
pean siis teile tegema ?
Hilja
Ema, miks sa nii räägid. Sa hoolitsed ju
alati meie eest. Sinu vaeva ja muret ei jõuagi
me tasuda.
Ema
See on armas kuulata, et teie, alles nii väik
sed, oskate ema tööd ja vaeva hinnata. See,
lapsed, annab emale uut jõudu teie eest hoolitseda.
Hilja
Ja ma olen nüüd suur küllalt, et sulle alati
olla abiks.
Ema
(ta pääd tänulikult silitades)
Siis elan ma tõesti kaua, nagu mulle soo
visid. (Lauale vaadates.) Ja mis te kõik mulle olete
toonud ? Isegi värskeid maasikaid, kelle toodud
siis need on ?
Hilja
Helju tõi need.
Ema
Aga Helju, sa oleksid küll pidanud viima
need oma emale, kuulsin, et ta olla haiglane.
35
Helju
Ei ta on juba terve ja saatis need sulle.
Ema
Palju tänu sulle ja talle. (Koera kätte võttes,
naerdes.) Mängu koer ! Oh te väikesed kelmid,
nüüd küll pean hakkama ühes teiega mängima.
Lapsed
(naeravad)
Hilja
See on Helju enese poolt.
milleks ta selle tõi ?
Ja tead ema,
Helju
Ära sa nüüd kohe siinsamas !
Ema
Ütle aga edasi.
Ega te ometi mind pelga ?
Hilja
Helju ütles, et kui mulle väike vend tuleb,
siis on mängukoer ees ootamas.
Ema
(naerab südamest)
No küll olete mull sellid ! Mis teile kõik
pähe ei tule ? Kas see vend siis üldse tuleb ?
Hilja
Helju ütles, kui välja tellin, siis tulla.
Helju
(hoiatades)
Kuss !
Kuule sina !
Ema
(naerab)
Küll te olete mul aga tragid. Kohe telli
mise pääle ! Kust sa siis endale uue koera saad?
Helju
Ma olen juba suur.
36
Ema
Küll muretsen vastukingiks sulle päris elusa
koera. Meie Musti tõi tervega kuus musta lont
kõrva. Kui neil silmad pähe tulevad, siis võid
endale valida, missuguse ise tahad.
Helju
Tänan.
Ema
(koera lauale pannes ja sääl ümber vaadates)
Mis,
siin väike karbike.
Lapsed
Karbike !
Kellelt see’s ?
Ema
Ju muidugi Teie poolt.
Lapsed
Ei ole !
Hilja
Vaata, ema, mis on sääl sees !
Ei ole !
Ema
Eks vaatame, mis siin sees on. (Avab karbi.)
Sõrmus !
Lapsed
(karpi vaadates)
Sõrmus !
Oi kui tore sõrmus !
Hilja
Vaata, ema, sõrmuse all on veel midagi.
Lapsed
(karpi vaadates)
Mis sääl veel on ?
Ema
(võtab karbist päevapildi)
Näete !
37
Lapsed
Päevapilt !
Hilja
Aga kelle on see päevapilt !
Ema
.. (vaadates)
Ei tunne !
Aga kelle ?
Ühe naisterahva oma ta on.
Helju
Vaata, naabriema, teises küljes on midagi
kirjutatud.
Ema
(loeb)
Mälestuseks Jukule ema poolt.
Hilja
Mälestuseks Jukule ! See pole siis sulle, ema?
Helju
Aga kelle Jukule ?
I poiss
Missugusele Jukule ?
Hilja
Vaata, ema, ehk on sääl veel midagi !
Ema
(karpi avades)
Kiri. Üks väike kirjake on siin veel.
Lapsed
Loe see üles !
Ema
(loeb)
Armas Juku !
Hilja
Jälle Juku !
38
Teised lapsed
Kuuleme nüüd, Hilja !
Ema
(loeb uuesti)
Armas Juku !
Lahkun varsti sinust, poja. Üksinda
jääd sa maha, väetike ja nooruke. Ei isa
hoolitsemas ega ema hellitamas. Ära siiski
karda raskusi, Juku ! Ole hää poiss teis
tele, siis käib su käsi ikka hästi. Jätan
sulle, armas poeg, mälestuseks oma noor
põlve hinnalise sõrmuse ja päevapildi.
Muud varandust sulle pole jätta. Pikk hai
guse aasta haiglas on mu teinud päris
vaeseks. Ja Jukuke, kui oled jäänud üksi,
kui oled abita ; kui kõik on külmad su
vastu ja oled nõrkemas raskeis elutormes,
siis kingi ära oma ema mälestus. See sula
tab soojaks külmad südamed ; sa leiad
pääsetee ja sulle avaneb uuesti parem tu
levik.
Sind südamest armastaja kurb ema.
(Kirja lugemisele järgneb vaikus.
tükkivaid pisaraid.)
Ema püüab varjata silmi-
Hilja
Kui kurb kiri. Jukul polegi siis enam ema.
Helju
Jah ei ole.
Ipoiss
Aga miks see karp siia toodi ?
II p o i ss
Ja kes tõi ?
III p oiss
Kõige imelikum, kes on see Juku !
ometi Karja-Juku ?
Ega
39
Hilja
Tema ta küll ei ole. Ta ei julgeks siia tulla.
Ema
Jah, sisse !
Juku
(tuleb kohmetult sisse. Laste nägudel imestus ja vaatavad
üksteise otsa. Juku võtab mütsi pääst, keerutab seda vähe
aega käte vahel, vaatab vahest häbelikult toasolijatele, siis jälle
oma mütsile, viimati)
Tere !
Ema
Tere-tere,
välja ajama ?
40
Karja-Juku !
Kas tulid loomi
Juku
(kogeledes)
Ei, ma . . . ma . . . tulin . . . tulin maasi
kate ja lillede pärast.
Ema
Missuguste lillede ja maasikate pärast ?
Juku
Nende pärast jah — andeks paluma.
Ema
Ma ei saa midagi aru.
Hilja
Ah ema, Juku võttis eile kord meie lilled
ja marjad ära, kuid me saime need jälle kätte.
Juku
Kas te annate mulle selle andeks.
IH pois s
Kuningas tuli andeks paluma !
Juku
Ma ei taha enam olla kuningas. Sellepärast
see kõik juhtuski.
Ema
Eks lastel juhtu oma vahel ikkagi mõnda. Ära
muretse midagi, Juku. Sa oled hää poiss, et
andeks palud. Hilja ja Helju, te annate ju Jukule
andeks !
Hilja
ja
Helju
Ja muidugi, Juku, anname andeks.
Juku
Tänan teid ! (Vaatab toas ringi, rõõmsamalt.) Siin
on kõik nii kena. Nii palju lilli ja ... ja Hilja
emal on sünnipäev. (Läheneb kohmetult ja surub ema
kätt.) Juku soovib sulle ka natuke õnne !
41
Ema
(naerdes)
Tänan, tänan !
soovid.
Mikspärast sa’s nii natuke
Juku
Ma soovin nii palju kui on. Mul pole rohkem.
II p o i s s
Karja-Juku läheb päris viisakaks !
(Poisid
naeravad.)
Ema
Ärge naerge, poisid ! See on Karja-Jukust
väga ilus. Ta on täna ka meie külaline.
Juku
Ma ei ole enam Karja-Juku.
Lapsed
Kuidas ?
Juku
Eile, kui seda rumalat kuninga mängu män
gisin, jäin magama. Loomad läksid vilja ja mind
aeti minema. (Pühib silmi.)
Hilja
Ja kuhu sa nüüd lähed, Juku ?
Juku
(läbi pisarate)
Ei tea, Hilja. Eks ma otsin teise küla, kus
Karja-Jukut veel tahetakse.
Ema
(võtab karbikese)
On’s see sinu karbike, Juku ?
Juku
(ei vasta)
42
Ema
Ütle aga julgesti, ära karda ! Sa tõid selle
siia ?
Juku
Ei ole.
Jänku tõi.
Em a
(naeratades)
Aga sa ometi saatsid, eks ?
Juku
(tasa)
Jah.
Ema
Oma armsa ema mälestuse kingid sa ära,
Juku!
Juku
(süüdlaselt)
Mul muud ei ole . . .
emale ka midagi kinkida.
Ma tahtsin
Hilja
Ema
(on liigutatud.
Ta silitab Juku pääd)
Sa oled hää poiss, Juku ........ Ja väga
hää oli sinu armas ema, kelle vaim sind prae
gugi eluraskustest läbi kannab.
Juku
Kas Hilja ema tundis mu armast ema ?
Ema
Ei, ma pole teda eales näinud, kuid tean,
et ta oli hää, parem kui keegi teine.
Juku
Kui hää ja tark sa oled. Jah, mu ema
oli hää, ta oli sama hää kui sina, Hilja ema.
Ema
Kui sa nii arvad, Juku, siis püüan sulle
43
olla su kadunud ema asemel. (Hiljale.) Hilja, tule
siia ! Kas tahad Jukut endale vennaks ?
Hilj a
Jah, ema !
Ema
Andke siis teineteisele kätt kui õde-venda.
(Lapsed kätlevad.) Nii. Ja Jukuke, sul pole nüüd
enam vaja otsida uut karjase kohta. Siin on
sul uus kodu. Teeme kõik, et uus kodu oleks
sulle armas.
Juku
(ema südamlikult käega tänades)
Ma tänan sind, hää, kallis ema !
Ema
Ara täna mind, vaid ole tänulik oma emale,
kes sulle jätnud nii kauni mälestuse. See ema
mälestus aitab sind üle igast raskusest.
Jänku ja Hundionu
(tulevad)
Hilja
Vaata, ema, meie avitajaid. (Neilevastuminnes
Tere tulemast, kallid külalised.
ja tervitades.)
Hundionu
Voi-jah !
Tere !
Jänku
(emale käppa andes)
Soovin õnne sünnipäevaks !
Hunt
(samuti)
Voi-jah, mina samuti !
Ema
Tänan, tänan ! Aga soovige õnne ka Jukule.
Ta on tänasest päevast minu laps.
44
Hundionu
Voi-jah! Vaata, vaata ! (Käppa andes.) No,
palju õnne siis, Juku, uues kodus kasvamiseks,
suureks meheks sirgumiseks. Ja ära unusta oma
hääs põlves vana Hundi-onu, kes sulle mütsi
pani nii kenad kivid ja pehmed orjaohakad.
Juku
(naerdes)
Ah, sina siis ! Ei, ei kus seda ! Juku peab
oma hääd onu ikka meeles. (Raputab kaua ta käppa.)
Hundionu
(naerdes)
Õh-õh-õh !
Voi-jah !
Jänku
(Jukule)
Palju õnne, Juku ! Sinu ema mälestus
aitas leida sulle uue kodu !
Hundionu
Voi-jah ! Kõik on kena ja rohkemgi kui
kena. Ja selle, voi-jah sünnipäeva lapse ja, voijah, tema uue lapse auks laseme laulu lahti.
(Annab hääle ja lööb takti. Laulu võib iga lavastaja ise valida
oma maitse kohaselt, kuid see olgu lõbus ja võimas. Pääle
laulu ühine kummardus publikule, kusjuures hunt ütleb oma
harjunud sõna)
Voi-jah !
EESRIIE.
Lõpp.
45
TINGIMUSED.
Kool, kes ostab selle näidendi raamatuid
vähemalt 4 (tarvitamata) eksemplari, omab ette
kande õiguse autorile erilist tasu maksmata.
Teisiti mängijail autorile tasuda 2 krooni
iga ettekande eest.
Ettekande loa ja ka raamatud saab autorilt.
Aadress : A. Rahula — Leisi, Viira pk.
Samalt autorilt ilmunud Haridusliidu kirjas
tusel 1931 aastal :
„Jänesepoiste jõuluöö unenägu." 3 vaatuses.
„Juku ja Miku.“ 2 vaatuses.
„Maimu." 3 vaatuses.
1. Ühingu eesmärk.
§
Ühingu eesmärgiks on rahwa huwi
äratamine teaduse ja kunsti waslu, wabahariduslifele isetegewusele õhutamine, hariduse lewitamine, majanduselu edendamine, rahwa waimlife ja kehalise kaswatuse eest hoolitsemine ja
oma liikmete igakülgne arendamine.
II.
Tegewusabinõud.
§ 2. Vma eesmärkide saawutamiseks Ühing
j) paneb toime kursuseid, loenguid, kõnekoosole
kuid, miitinguid, kontserte, näitemängu- ja p(oõhtuid, jalutus- ja rongikäike, spordi- ja laskewõistlusi; 2) korraldab loteriisid, näittmüüke ja
korjandusi seaduses ettenähtud korras; 3) awab
ja peab ülal raamatukogusid, lugemistube, män
gu- ja spordi platse, lasketiire, laulu- ja muusikakoore, näiteseltskond!; 4) paneb ametisse oma
ülesannetele wastawaid juhte ja nõuandjaid ja
5) korraldab üleriiklist kui ka ümbruskondseid
oma sihtidele wastawaid kongresse, päewi j.n.e.
ja wõtab osa teiste organisatsioonide poolt korraldatawatest samasisulistest ettewõtetest.
3
lil.
Tegewuspiirkond ja õigused.
§ 3. Ühingu tegewuspiirkonnaks on Lesti
Vabariik. Ühingu juhatuse asukohaks Woltweti
wald „ kanaküla" Pärnumaal.
§ 4. Ühingul on kõik juriidilise isiku õigu
sed. Ta wõib omandada, pantida ja kinkida iga
sugust wallas- kui ka kinniswara, teha lepinguid,
anda kohustusi, esineda kohtutes nõudjana kui ka
kostjana jne.
§ 5. Ühingu! on oma nimetusega sõõrikujuline pitsat, oma embleemiga lipp ja rinnamärk.
IV. Sissetulekud.
§ 6. Ühingu sissetulekuteks on j) sisseastu
mise ja liikmemaksud; 2) igasugused annetused,
kingitused ja pärandused; 3) tulud ühingu ette
võtetest, nagu loteriidest, pidudest jne.; 4) mit
mesugused muud sissetulekud.
V.
Liikmed, nende õigused ja kohused.
§ 7. Ühingul on tegem-, au- ja toetajad liik
med.
§ 8. Tegewliikmeteks mõiwad olla kõik Va
bariigi kodanikud, kelle õigused kitsendamata, wähemalt 18 aastat manad ja kes juhatuse poolt
ühingu liikmeks tema kirjaliku soowiawalduse põh
jal wastuwõetud.
§ 9. Toetajateks liikmeteks on need, kes al
la 18 aastat manad, kes liikmemaksu tasunud ja
juhatuse poolt liikmeks wastuwõetud.
§ 10. Auliikmeteks walitakse neid, kel erili
si ^teeneid ühingu suhtes wõi üldise haridustega
4
wuse alal. Auliikmed walitakse peakoosoleku poolt
nende eluajaks, kusjuures neil on juhatuse liikme
õigused. Ettepaneku auliikme malimise asjas
teeb juhatus ehk wähemalt 7 liiget ühise kirjali
ku ettepanekuga.
§
Iga liige maksab liikmeksastumisel ühe
kordset sisseastumise maksu, mille suurus on sO
senti ja igaaastast .liikmemaksu, mille suurus aas
tas on 25 senti. Ühekordse s. o. eluaegse liikme
maksu suurus on 3 krooni.
Märkus I.
Ühingu tegewusaastaks loetakse
kalendriaasta.
Märkus II. Auliikmed on maksudest wabad.
§ \2. Liige, kes aasta algusest 8 kuu jooksul
pole õiendanud oma liikmemaksu, loetakse juhatu
se otsusega ühingust wäljaastunuks.
§ \3. põhikirja wastu töötamise, autute- ja
korrawastaste tegude pärast wõib ühingu pea
koosolek nii tegew- kui ka au- ja toetajat liiget
ühingust lõpulikult wälja heita ehk temalt ajuti
selt ära wõtta liikme õigused.
§
Liige wõib igal ajal ^vabatahtlikult
ühingust lahkuda, kuid peab sellest juhatusele kir
jalikult teatama.
§ s5. Vabatahtlikult lahkunud nõiwäljaheidetud liikmel ei ole õigust tagasinõuda sisseastu
mise- ja liikmemaksusid.
§ stz Wastutawatele kohtadele wõib kinnita
da ia walida ainult täisealisi liikmeid.
§ \7. Hääleõigus koosolekutel on tegew- ja
auliikmetel, kuna toetajatel liikmetel on ainult sõ
naõigus.
5
VI
ühingu kegewuse juhtimine.
-§ \S.. Ühingu tegewust juhiwad |) ühingu
peakoosolek; 2) ühingu juhatus; 3) peakoosole
ku poolt walitud komisjonid, tountonnad kui ka
selleks palgatud ja wolitatud ametmehed.
Vii. Peakoosolek.
§ \9. Ühingu peakoosolekud on korralised ja
erakorralised. Korralise peakoosoleku kutsub kok
ku ühingu juhatus iga aasta hiljemalt
maiks.
Lrakorralised peakoosolekud kutsutakse kokku ju
hatuse poolt juhatuse omal algatusel, rewisjom ko
misjoni poolt wõi Vio liikmete nõudmisel.Nõudmine
kutsuda kokku erakorraline peakoosolek peab juhatuse
poolt täidetamaonädalajooksul pärast nõudmise kät
tesaamist ,kusjuures juhatus möib täiendada päewakorda. Nui juhatus Lähendatud aja jooksul
peakoosolekut ei ole kokku kutsunud, siis kutsub
peakoosoleku kokku rewisjoni komisjon.
§ 20. peakoosoleku otsustamisele kuuluwad
järgmised asjad: j) Ühingu peasekretäri walimine ja juhatuse ametisse kinnitamine; 2) rewisjon-komisjoni malimine; 3) põhikirja muutmine
ja täiendamine; 4) aruannete ja tegewustawade
kinnitamine; 5) ühingu kegewuse lõpetamine; 6)
kõikide asjade otsustamine, mis juhatuse wõimupiiridest üle käiwad.
§
Peakoosoleku kutsed ühes päewakorraga saadetakse liikmetele kätte hiljemalt 3 päewa enne koosolekut.
§ 22. peakoosoleku awab ühtneu peasekre
tär wõi tema asetäitja, pärast amamist walib
koosolek omale juhataja ja protokolli kirjutaja ja
6
wajabufe korral ka neile abid.
§ 23. Peakoosolek on otsusewõimne, kui koos
wähemalt V5 liikmete üldarwust. Kui määratud
ajaks wajalik arm liikmeid kokku ei tule, peetakse
teine koosolek sama päewakorraga tunni aja pä
rast, mis waatama^a liikmete armule on otsuse
wõimne. Peakoosolekul tehakse kõik otsused liht
häälteenamusega, wäljaarwatud põhikirja muut
mine, liikmete wäljaheitmine, auliikmele irliitmine
ja ühingu likwideerimine, kus nõutakse 2/g koos
oleku häälteenamusest. Häälte poolenemisel otsus
tab küsimuse ühingu peasekretäri hääl.
§ 24. Hääletamise wiis määratakse kindlaks
peakoosoleku enese poolt.
§ 25. peale koosoleku awamist peab koosoleku
juhataja päewakorra kinnitamiseks esitama. Koos
olek wõib päewakorda munka ja tärendada, kuid
wõib seda ainult enne päewakorra kinnitamist.
§ 26. Iga päewakorra punkti kohta peetakse
läbirääkimisi. Läbirääkimised selle päewakorra
punkti suhtes lõppenud, paneb juhataja kõik teh
tud ettepanekud nende tegemise järjekorras hää
letamisele. Peale ettepanekute hääletamist wõib
sama küsimuse kohta uusi erlepanekuid teha peale
päewakorras olewate punktide lõppu.
§ 27. Enne ettepanekute hääletamist wõib
iga liige hääletamise motiiwide kohta sõna wõtka.
§ 28. Isiklises asjas ja erakorralisteks tea
daanneteks wõib alati sõna nõuda ja koosolek ot
sustab, kas selles asjas läbirääkimisi awada wõi
mitte.
§ 29.
Koosoleku juhatajal on õigus keeldu7
da mitte wiisakat wõi mitte kompetentset ettepa
nekut hääletamisele panemast, kõnelejale märkus
teha, sõnaõigus ärawõtta kas selle päewakorra
punkti wõi kogu koosoleku ajaks ja wajaduse kor
ral nõuda koosolekult lahkumist.
§ 30. Peakoosoleku kohta kirjutatakse proto
koll, mis kinnitatakse juhataja, protokolli kirjuta
ja ja koosolekul wiibijate poolt, kes seda soowiwad.
VIII.
Juhatus.
§ 3s. Ühingu tegewust juhib wähemalt 3. liik
mest koosnew juhatus, mis moodustatakse järg
miselt: s) peakoosolek walib ühingule peasekre
täri, kes on ühtlasi juhatuse esimeheks; 2) walitud peasekretär esitab samale koosolekule ametis
se kinnitamiseks tema poolt ametisse kutsutud wähemalt temast ja kahest liikmest koosnewa juhatu
se, ja 3) juhatuse liikmeteks peale tähendatute
on kõik tegewusharude juhatajad (§ Hj).
§ 32. Juhatuse koosolek walib enese keskelt
peasekretärile asetäitja ja määrab teistele liikme
tele nende erialalifed ülesanded.
§ 33. Juhatuse koosolekud kutsub kokku ja
juhatab ühingu peasekretär, tema puudumisel ase
täitja. Koosolek on otsusewõimne kui koos wä
hemalt pooled juhatuse liikmed. Dtsused tehakse
liht häähteenamusega. Läälke poolenemisrl ot
sustab küsimuse peasekretäri hääl.
§ 34. Juhatuse ülesanneteks on s) kokkuseada ja kinnitamiseks esitada tegewuskawasid ja
aruandeid; 2) täide wiia peakoosoleku otsuseid;
3) juhtida tegewust omal algatusel; 4) walitse.
da ühingu roata ja raha asju; 5) juhtida jakort
rashoida ühingu arwepidamist— ja 6) wolrtaba esindajaid ühingu nimel kohtulikke asju ajama.
§ 35. Juhatus kinnitatakse ametisse üheks
aastaks.
IX.
Rewisjoni komisjon.
§ 36. Iga aasta peale walitakse rewisjoni
komisjon, mis koosneb wähemalt 3. liikmest, kes
eneste hulgast waliwad omale juhataja ja proto#
kolli kirjutaja.
§ 37. Rewisjoni komisjon rewideerib ühingu
kassat, arwepidamist, aruandeid ja waakab. lobi
ühingu juhatuse wõi mõne juhalusliikme kohta
tõstetud süüdistused ja kaebused.
§38. Rewisjoni komisjon annab aru oma
tegewusest ühingu peakoosolekule.
X.
Puudumine.
§ 39. Ühingu juhatuse, rewisjoni komisjoni,
kui ka kõigi teiste toimkondade ja komisjoride
liikmeid tuleb lugeda wolituse mahapannuks jär
jekorras kolm korda põhjuseta puudumise järele.
Xl.
Tegewusharud.
§ -^0 Oma tööjaotuses ühing jaguneb tegewusharudeks, nagu näiteks, näitekunsti, helikusti,
spordi jne. tegewusharud.
§ 4V Kui liikmeksastumise soowiawalduste
põhjal selgub, et wähemalt sO liiget tahawad tea
tud tegewusharus tegewad olla, kutsub ühingu ju
hatus nad koosolekuks kokku, kusjuures tähenda
tud tegewusharu walib omale juhataja, kes § 3\
põhjal kuulub juhatuse koosseisu.
9
Xl!
Aukohus
§ 42 Ähingu peakoosolekul ja teistel ühingu orgaanide koosolekutel liikmeskonna n ahel üks
teise suhtes ettetuleMate auhaawawate üteluste
ja tegude asjad lahendatakse aukohtu teel, kui nen
de karistust ei nõuta kriminaal kohtupidamise kor
ras.
§ 43. Aukohtu kodukorra kinnitab peakoos
olek.
XIII.
Ühingu tegewnfe lõpetamine.
§ ^4- Ühing lõpetab tegewuse l) peakoos
oleku sellekohase otsuse põhjal — ja 2) kui liik
mete arm alla ^0. langeb § -^5. Peakoosolek, mis otsustab ühingu likwideerimife, määrab ära kuhu warandus ja kas
sa üleanda — ja wajaduse korral walib likwideerimise komisjoni.
§ H6. Kui liikmele arw alla t0. langeb, tea
tab sellest ühingu registreeriwale asutusele ühingu
peasekretär palwega — ühing lugeda likwideerituks. Lrl juhul kui puudub ühingu likwideerimiseks peakoosoleku otsus, läheb kõik ühingu wa
randus Woltweti-Kanaküla awaliku raamatukogu
omanduseks.
Asutajad:
J. Iürissõn.
M. Põder.
H. Iako.
10
Aloltweti wallawalitsus tõendab seega, et käesolewale on allakirjutanud wallawalitsusele isikli
kult tuntud õigus- ja teguwõimelised kodanikud
Marie Põder, Jaan Iürisson ja Hans Iako.
Woltwetis, W- nowemb.
a. Nr. 1390,
Märkus: Tõestus Lempelmaksuwaba tempelmaksu
seadus § 12 ja tariif I osa nr. 11. p. 3
põhjal.
Wallawanema abi: J. Päärson.
Sekretär: I. Tawed.
Kohtu- ja siseministri 5. detsembr.
a.
otsusel on Kanaküla seltskondlik ühing „Metsafuru ühingule, seltside ja nende liitude registris
se Nr. 3(67 all sisse kantud.
Tempelmaksuwaba.
Registreerim. toim. Nr. \27^0.
Tallinnas, 8. detsembril ^931. a.
Kohtu- ja siseministeeriumi administratiikosakonna registreerimise asjade jnhataja.
E. Aron.
VaataÜlesiberlise
EESTI LIIDU
põhjuskiri.
УСТАВ
В...Ülesiberlise
EESTI LIIDU
põhjuskiri.
УСТАВ
Всесибиршкаго Эстонскаго
СОЮЗА.
Томск.
Пар. тип. «Тоыскаго Союза Koone]ативой»,
1919 г.
V
'
Ole siber lisc
ti Liidu
Всесибирснаго Эстонскаго
СОЮЗА.
Томск, пар. тип. „Томскаго Союза Кооперативов".
\уУ23
Ь ооа.з.8
/
'küwlw #61циёкШ. м,
Шнукопна Н<>1>hi oUftw järel*
’ jan W19 a., sissekantud nende
M
seltside ja ühisuste registrisse, mille eesmark kasu saamise püüle
sihitud ei ole. (Lii. li. I jagu,
JV? 80)
Registratsioom jaoskonna juha ■
taja, Kohtu Liige (allkiri).
Sekretäri as. (allkiri).
I Liidu siht ja otstarbe.
§ i.
v
Liidu siht on koigi Siberi eestlaste ühendamine, nende
huwide kaitsmine poliitilisel, rahwuslisel, majanduslisel ja hariduslisel (kultuurliselj aladel.
§
2.
Selle teostuseks seab omale Liit järgmised lähemad ülesan
ded üles: a) oma liigete huwide kaitsmine kõigis riigi ja
seltskondlistes asutustes; b) oma liigete ühendamine seilsideks
ja ühisusteks, koosolekute ja kongresside korraldamine, kui ka
nende elu tingimiste uurimine sellele, wastawate statistiliste ja
ajalooliste andmete korjamise teel; c) kooperatiivide, kauba
Kontorite, Laenu- hoiu ja Kinnitus- asutuste, wiljaladude, kat
sejaamade, trükikodade sisseseadmine, Kui ka häätegevvate
asutuste ja waestemajade korraldamine: d) hariduse, ja spordi
seltside asutamine, raamatu Kogude, lugemistubade, muuseumile
ja näituste, haridusliste ja eri tead 1 iste Kursuste, läbirääKimiste,
ettelugemiste, ekskursioonide, kontsertide, näitemängude ja
näitemüükide korraldamine, kui ka ajanirjandiise ja raamatute
wäljaandmine.
4
II Liidu koosseis
Kohaline oryanisätsioon ■
§ 3.
Kohaliste, liidu osade juhtimiseks asundustes ja linnades
asutataKse oma «Kohaline organisatsioon»; wahearwulised asun
dused, Kui ка iiKsisud Kiilad, iihinewad üheus cKohaliseKS
organisatsiooniss».
$ 4.
Kohaline organisatsioon seisab koos üleüldisest KoosoleRust ja
selle poolt iiheics aastaKs walitud Komiteest. Kohaliste orga
nisatsioonide põhjapanewad ülesanded on järgmised: a) Koigi
Kohaliste eestlaste lähendamine ja ühendamine rahwuspoliitilisto,
haridusliste, majandusliste ja hnätegewusliste organisatsioonide
elusseKutsumise, iilewalpidainise ja arenemise teel; b) üleüldis
im ridusliste ja eriteadliste õpeasutõste, raamatuKOgüde, luge
mistubade, laulu-, spordi, majandusliste seltside asutamine ja
ülevalpidamine; c) majanduslise omaabi arendamine коорегаtiiwide, laenu ja hoiu ning Krediit, Kinnitus-ühisuste, wiljaladude
ja Katsejaamade asutamise teel; d) waeste eest hoolcKandmiue
ja arstiabi Korraldamine, waeste ja waestelaste majade ja
haigemajade näol; e) Kõidde raioonide organisatsioonide ja
ülesiberüse eesli asunduste Kongressi ja nende poolt walitud
Komiteede otsuste täidesaatmine nii wõrd, Kui nad Liidu liimi
dele wastawad.
§ 5.
Üleüldiste KoosoleKute ülesanded on: a) Komitee ja rewisjooni
Komisjoni liigete walimine; b) aasta aruande ja eelarwe Kin
nitamine ; c) lubaandmine liiKumata waranduse omandamiseks
ja wddrandamiseKs; d) Komitee paale tõstetud kaebtuste läbiwaatamine ja selgitamine; e) üleüldse Kohalise organisatsiooni
ülemjubtiraiue Kõigis suhteis.
■j§ 6.
Üleüldised KoosoleKiid Kutsutasse kokku tarviduse järele,
Kuid mille walieui, Kui üks Kord aastas. Piiale selle peab liigete
Koesoles Komitee poolt KOKKusulsutud saama, Kui J/io Koha
lise organisatsiooni liigetest seda nõuavad. Liigete koosoIck on
оtsusewoimuline, Kui }j-> kõigist liigetest koos on ; Kui koosoleKut tähendatud liicine arwu puuduse Korral pidada ei saa
Kutsutasse 2 nädala pärast teine KOOsoleK kokku, mis kokkutulnud liigete arwu p&äle vaatamata otsusewdimuline on.
§ ".
Kohaline Komitee seisab vähemalt 6 liismest koos, nende
seas esimees, abiesimees, Kirjatoimetaja ja Kassapidaja. KoosoleKust KutsutaKse hääleõigusega osawötma iga asutuse või, ettevõtte
poolt, mis organisatsiooni poolt elusse Kutsutud, üks esitaja.
§
8.
Kohalistel Komiteedel on paale liigete Koosolekule otsuste
ja Korralduste täidesaatmise weel järgmised ülesanded : a) uute
liigete ja ШшегаЬа vastuvõtmine Kui ка 1 iikiuекааrtide
väljaandmine; b) liikmete nimcKirjade KOKKuseadmine ja Ko
haliste eesli elaniKKiide elu iile statistilise materjaali Kogumine
ja ümberlöötamine; c) aasia eelarvve ja aruande KOKKuseadmine,
volituste väljaandmine ja üleüldse organisats:ooni majanduse
juhtimine ; d) liigete KoosoloKute KOKKUKiitsumine.
§ 9.
Komitee koosolekud peetakse tarviduse järele ära ja on
otsusewõimulised, kui pool tema liigetest koos on, nendest üks
esimees ehk abiesimees.
§ 10.
Revisjoni komisjon, mis mitte vähemas, kui 3-e liikmelises
koosseisus walitud saab, revideerib kohalise organisatsiooni
6
kassat, warandust ja asjaajamist wähemalt uks kord aastas
ja annab sellest liigete koosolekule aru.
Uniooni organ (satsioon.
§ 11.
Kõik kohatised organisatsioonid, mis ühiste huwide lahi
seotud, iihinewad liheks «Raiooni organisatsiooniks» Raiooni
keskkomiteega eesotsas.
Märkab". Raiooni organisatsiooni piirid saawad ülesiberlise kongressi poolt ära tähendad ja kindlaks määratud.
§
12.
Raiooni organisatsioonidel on järgmised ülesanded : a) kõi
kide kohaliste organisatsioonide tööde ühtlustamine teatud
raioonis; b) raiooni eesti elanikkude huwide kaitsmine ja nendele
jõudumööda abi andmine (waata § 2. p. a); c) kõiksuguste
asutuste ja ettewõtete asutamine, mis ühendatud kohalistele
organisatsioonidele üleüldise tähtsusega on ; d) abinõude muret
semine Liidu ülewalpidamiseks raioonis ja liikmemaksu kindlaks
määramine oma raioonis; e) kohaliste organisatsioonide tegewuse juhtimine.
13.
Raiooni organisatsioonide töö siht määratakse ära Raiooni
esitajate koosoleku poolt, mis Raiooni keskkomitee poolt tarwiduse järele kokku kutsutakse, kuid wähemalt üks kord aastas.
Esitajate koosolek seisab koos raiooni kohaliste organisatsioonide
esitajatest, kes proportsionaalselt liikmete arwu järele walitud
saawad, kui ka raioonis asiivvate asutuste esitajatest.
14.
Raiooni esitajate koosolek on otsusewõimuline, kui у и ko
haliste organisatsioonide esitajatest koos on, kui tarwilist arwu
koos ei ole, siis peetakse koosolek järgmisel päewal ära ja on
liikmete arwu pääle waatamata otsusewõimuline.
7
§ 15.
Raiooni esitajate koosoleku täidesaatjaks organiks on Batooni
keskkomitee, mis esitajate koosoleku poolt 10 liikmelises suuru
ses ühe aasta pääle walitud saab, kellest wähemalt 5 seal
kohas elama peawad, kus keskkomitee asub.
$ 16.
Keskkomiteel on õigus isikuid, kes oma teadmiste poolest
asjale kasu tuua wöiwad, koopteerida. Kuid neil isikutel on
ainult nõuandew hääl.
Ülesiberline organisatsioon.
* П.
Ülewal pool täheudud organisatsioonide tegevuse ühtluse
järele wahvah Ülesiberline asunduste esitajate kongress ja
Ülesiberline komitee.
§ 18.
Ülesiberline kongress seisab kohaliste organisatsioonide esi
tajatest koos, kes kohaliste koosolekute poolt proportsionaalselt
organisatsiooni liigete arwule teatud kohas walitud saawad ja
saab LIlesiberli.se Komitee poolt wähemalt üks kord aastas kokku
kutsutud. Wähemalt 2 raiooni organisatsiooni nõudmisel on
ÜIes'berline komitee kohustatud erakorralise Ülesiberlise kongressi
kokku kutsuma. Iga järjekorralise Ülesiberlise kongressi aeg ja
koht saab eelminewa koosoleku poolt kindlaks määratud, erakorrolised aga Ülecibr riise komitee poolt Raiooni keskkomiteedega
kokku leppides.
Märkus: Kui wõimalik ei ole Ülesiberlist kongressi
kokku kutsuda, on komiteel õigus rutuiiste küsimuste
otsustamiseks Raiooni ci e esitajate koosolekut kokku
kutsuda, kuna komitee kohustatud on järgmisel ülesiber' üsel kongressil selle põhjustest aru andma.
8
$ 19.
Ülesiberline kongress, kui kõrgem Liidu mõõduandev organ
juhib kõiki asju, mis kõikide Liidu liigete huvidele vastavad.
Sellele wastawalt kaitseb kongress Ülesib. Kemitee, või eriliselt
walitud isikute läbi Liidu huvvisi riigi ja seltskondlistes asu
tustes.
§ 20.
Sisemise Liidu asjaajamise alal käivad Ülesiberlise kongressi,
wõimupiiri: a) Liidu üleüldiste ettevõtete ja asutuste asutamine
ja valitsemine; b) küsimuste otsustamine liikumata varanduse
ja kapitalide muretsemise ja valitsemise asjus; c) selle
põhjuskirja muutmine ja juhatuse andmine Liidu asjaajamises;
d) Liidu likvideerimine; e) raioont organisatsioonide vahel
olevate õerumiste lõpulik likvideerimine; f) aasta eelarve
kinnitamine ja Ülesiberlise Komitee tegevuse ja asjaajamise
revideerimine.
§ 21.
Ülesiberline Komitee, mis Tomski linnas asub, seisab koos
kongressi poolt valitud raioonide poolt ülesseatud isikutest,
mis juures nende arv ja volituste vältus Kongressi poolt kind
laks määratud saab.
Märkus:
ülesib. Komitee asuKohta wüib valida
ja
muuta ülesiberline Kongress.
§ 22.
Ülesiberlise Komitee liikmed peawod täieliselt Liidu teenis
tuses olema ja on vastutavad ülesiberlise Kongressi ees oma
tegevuses. Nemad valivad oma keskelt Komitee esimehe ja
jagavad tööalad oma hääksarvvamise järele.
§ 23.
Ülesiherlisel Komiteel on õigus vitunuid isikuid koopteerida.
kes oma osavõtmisega asjale kasulikud võivad olla. Neil on
Komitees nõuandev hääl.
9 —
§ 24.
Ülesiberlise Komitee juures on kantselei, ni’s komitee asja
ajaja juhatuse ja järelevaatamise ai! töötab.
§ 25.
flesiberiine Komitee on Liidu, üksikute Liidu liikmete ja
üksikute Liidu organisatsioonide liimide kaitsja riigi ja seltskondlistes asutustes, ning ühtlasi ka ülesiberlise kongressi täidesaatevv organ. Neile ülesannetele wastawalt—saadab Komitee
tema paale p.rndud kohused täide: a) kas alatise wöi ajutise
Liidu esituse läbi riigi wöi seltskondlistes asutustes; b) vas
tab raiooni komitee poolt antud ülesannete paale ja annab oma
poolt, viimastele tarvilisi teateid; c) valitseb ülesiberlise kon
gressi poolt asutatud ettevõtteid ja asutusi, saeb igaaastalised
komitee eelarved ja aruanded kokku; teeb ülesiberlise kongressi
kokkukutsumiseks eeltööd, seab päevakorra kokku ja saadab
viimase otsused täide.
S 26.
Kõigi Liidu organisatsioonide, nagu i' lesiberli.se Kongressi,
kohaliste organisatsioonide ja komiteede koosolekutel, saawad
kõik küsimused lihtsa häälteenamusega otsustad, välja wõetud
järgmised küsimused: a) liikumata varanduse omandamine ja
wõõrandamine, b) pohjuskirja ja instruktsioonide muutmine,
c) Liidu või iibe tema organisatsiooni likvideerimine. Neis
küsimustes on 2/;i koosolijate häälteenamust tarvis.
V. Liidu liigete õigused ja kohused.
§ 27.
Liidu Kiireteks võetakse vastu kõik Eesti rahvusest isikud,
kes vähemalt 20 aastat vana on.
Märkus:: Isikud, kes 17 aastat vanaks saanud, võivad
Liidu toetajateks liigeteks wastu wõetud saada, kuid neil
ei ole otsustavat hääle õigust.
10
§ 28.
Liikme nimi saab kohalise organisatsiooni liigete nimekirja
tema soowi järele sissekantud. Üks Liidu liige wõib korraga
piiramatalt ühe ühe wõi mitme kohalise 1 organisatsiooni liige
olla, waatamata raiooni paale.
■§ 29.
Liidu liikmetel on täieline hääleõigus nende liigete koosole
kutel, kus organisatsioonis ta liikmeks on; nendes organisatsioo
nides on liikmetel õigus Osakasu saada kõigist Liidu asutus
test ja ettewõtetest.
$ 30.
Kõikides teistes Liidu organisatsioonides on Liidu liikmetel
õigus koosolekutest osa wötta, kui ta ka selle organisatsiooni
liige ei ole, kuid temal ei ole sääl otsustawat hääleõigust; selle
organisatsiooni asutustest osakasu saamine saab nende asutuste
põhjuskirjades ära määratud.
§ 31.
Osakasu saamise õigus nendest ettewõtetest ja asutustest,
mis raiooni organisatsiooni poolt elusse kutsutud ja iilewal pee
takse, on kõ.kidel sille raiooni liigetel: seesama õigus on lõi
gi! Liidu liigetel, nendest asutustest, mis Ülesiherlise organisat
siooni poolt iilewal peetud saawad.
§ 32.
Kõige wähem sunduslik liikme aastamaks on 5 rubla. Raioo
ni organisatsioonil on õigus* seda maksu tõsta.
Märku*: üks kolmandik liikme maksudest jääb koha
lise organisatsiooni, üks kolmandik raiooni organisatsiooni
ja üks kolmandik ülesiberlise Komitee hääks.
Liidu liige, kes aasta joossul liikmemaksu
pole, loetakse Liidust wälja astunuks.
Märkus: waeste liigete liikmemaks wõib
ande järele kohalise organisatsiooni komitee
datud saada, ehs jälle wöiwad nad koguni
bastud saada.
äraöiendanud
nende teada
poolt wähenmansust wa-
§ 34.
Põhjuskirja wastu eksimise piirast, wöi Liidu huwide vvastu •
töötamise, wöi jälle mõne autu teo pärast wöiwad need liikmed
Kohalise organisatsiooni otsuse järele 2/з hääleenamusega Liidust
wälja heidetud saada. Wäljaheidetud wöiwad otsuse wastu
raiooui kesk-ко mi tees kaebtlist tõsta, mille otsus lõpulik on.
§ 35.
Kõigil Liidu organisatsioonidel, nii ülesiberlisel, kui ka
raiooni ja kohalistel, on igaliihel juriidilise isiku õigused, mida
nad kas komitee, wöi eriliselt selleks walitud isikute läbi
teostawad.
§ 36.
fksisntel juhtumistel on eelmistes §§ nimetatud Komiteedel
ja isiKiitel õigus HiKumata warandust omandada ja wõerandada
seaduse poolt ette nähtud piirides; Krediit asutustes osamakse
ja deposiit isi tõsta, jookswaid arweid awada, tsheicKisi wälja
anda ja raha nende wastu saada, lihtsaid Kui ка kinnitatuid
ja rahalisi posti saadetusi ja раккш wastu wõtta. icontrahtisi
teha, Kohtu ja administratiivv asutustes üles astuda.
§ 37.
Liidu sissetulekud seisawad koos: a) lilKmemaKSudest, b)
liismewahelistest Kirjandustest, c) laenudest ja annetustest,
12
d) Kapitalide °/o°/o ja liiKuraata waranduse sissetuleicuiest.
e) loteriidest, Kontsertides!, e t tel и ge m i s tes t ja näitemängudest.
§ 38.
Kõige Liidu wõi шопе tema organisatsiooni likvideerimine
koosoIcku otsuse põhjal toimetatud.
Kui KOOSOleKii! EOKKUKutsuda wõimaliK ei ole, siis läheb eiMk
Liidu warandus Siberi Eesli Koolide hääES.
saab selleKohase esitajate
I
*
^
5Г;
^|
^|
У
|
Настоящей устав внесен со
гласно опредгьлетя Томского Окружмаго Суда от 24 января
1919 года, в регестр обществ и
союзов, не п.тъюпеих цгьлью извлечете ■ прибыли
(Лит. В.
часть 1, № 80).
Завгъдывающт Регистрацииным отдплом, Член Суда
(подпись).
И. д. Секретарь (подпись).
I ЦЪль и задашь Сок!Зг.
§ 1.
Цель Союза— объединена* всЛ,х эстонцев в Си
бири на началах осущсствлешя политических, на*
ц’юнальных, хозяйственных и культурных интересов.
§ 2Для достижешя означенной цели союз ставит
себе следующйя задачи: а) защиту интересов членов
Союза во всех государственных и общественных
учрежденьях • б) объединена членов Союза в. об
щества и товарищества, устройство собранш, съездов,
а равно изелёдоваше условш жизни эстонцев путем
себирашя соответствующих статистических и исто
рических данных- в) открытйе кооперативов, тор
говых фирм, ссудо-сберегательных касс и страховых
учреждений, продовольственных складов, опытнопоказательных станций, типографий, обществ призрТщгя и благотворительных учреждений; г) открыт]е
просветительных и спортивных обществ, библютек,
читален, музеев, а равно устройство выставок,
общеобразовательных и специальных курсов, чтений,
собеседований, экскурсий, концертов, спектаклей,
базаров и изданie газет, журналов и книг.
2
II. Состав Союза.
Мгьстная оргатшщш.
§ 3Для управлены отдельными частями Союза, в
городах и колошях учреждается местная организация;
малочисленный колоши, отдельный деревни и усадьбы
объединяются в одну местную организшцю.
§ 4.
Местная организация состоит из Обшаго Собран!я
членов, проживающих на известной территорш и
выборка го им на один год Комитета. Основныя
задачи местных организаций следуюиця: а) объеди
нены и сближение всех местных эстонцев путем
учреждены и развитая нащонально-политических,
просветительных, хозяйственных и благотворитель
ных обществ; б) открытое и ' содержите общеобра
зовательных и спецшльных учебных заведений,
библютек, читален, певческих, спортивных и эко
номических обществ; в) развиты самопомощи
хозяйственной жизни, эстонцев, открытие коопера
тивов, ссудо-сберегательных касс, кредитных и
страховых обществ, продовольственных складов и
опытно-показательных ставши; г) призрены бедных,
урегулированы оказаны медицинской помощи, уст
ройство богаделен, прттов и больниц; д) проведены
в жизнь постановлены Всесибирскаго Съезда пред
ставителей колоши и районных организацш, а равно
постановлен^ избранных ими Комитетов, насколько
указанный постановлены отвечают интересам Союза.
3
§ 5-
Задачи собран1я членов: а) выборы членов
Комитета и Ревизкшной Комясст; утверждена го
довой отчетности и смЕты; в) выдача разрЕшетй
на нршбрЕтете и отчуждеше недвижимаго имуще
ства ; г) разбор и plvineHie жалоб, поданных на
Комитет и д) общее руководство местной организа
ций во всЕх отношен],ях.
§ 6.
Общее Собрате организащи созывается по мЕрЕ
надобности, но не менЕе одного раза в год. КромЕ
того Комитет обязан созывать собратя членов по
требование Vio части членов местной организации
Собрате членов считается правомочным при наличш
х/5 части всЕх членов. Если за отсутствии указаннаго числа собрате не состоится, то через двЕч
недЕли созывается вторичное собрате, которое, не
смотря на число собравшихся, считается право
мочным.
.§ t
Местный Комитет состоит не мен Ее, чЕм из
шести членов, из которых: один председатель,
товарищ предсЕдателя, \секретарь и казначей. На
собрате с правом рЕшающаго голоса приглашаются
но одному представителю от каждаго учреждены и
предпрштгя, основаннаго мЕстной организаций.
§ 8.
На мЕстных Комитетах, помимо приведены в
исполнете рЕшенш и постановлены общих собрании
лежат еще слЕдующы обязанности: а) прюм новых
4
членов, сбор членских взносов и выдача членских
карточек; б) составлена именных членских списков,
собираше и обработка статистических сведешй о
жизни местных эстонцев; в) составление годовой
сметы и отчетности, выдача полномочий, общее ру
ководство хозяйственной частью оргавизацш и
г) созыв общих собранш.
§9.
Собрашя Комитета созываются no мере надоб
ности и считаются правомочными при наличш по
ловины членов Комитета, среди которых должен
быть председатель Комитета или его товарищ.
§
10.
Ревизюнная Комиссия, избираемая не менее,
чем из трех членов, проверяет кассу, имущество и
делопроизводство организации не менее одного раза
в год, о чем дает отчет на Общем Собранзи.
/ *а типыя оргаи к за ц 1и.
§ И.
Гее местный организации объединенный одними
общими интересами, соединяются в одну районную
организации, во главе с Центральным Районным
Комитетом.
Прим пиши }<;: Границы районных органнзацш
определяются и утверждаются Всесибирским
Съездом.
§
12.
Районным органнзацш имеют следу юная задачи:
а) обобщение всех предпршчй, местных органнзацш
в определенном районе; о) защиту интересов всех
эстонцев, проживающих в районе и оказание им
всемерной помощи (см. § 2, пункт а); в) открьте
разного рода учреждненш и предпргятш, имеющих
одинаково важное значешс для всех объединенных
местных организаций; г) изысканйе необходимых для
существованья Союза средств и определена размера
членскаго взноса в данном районе и д) направлена
деятельности местных оргашшщй
§ 13.
Цель деятельности районных организаций опре
деляется Общим Собрашем представителей районов,
созываемым центральным районным Комитетом по
мере надобности, но не менее одного раза в год.
Членами означенного Собрашя являются представи
тели местных районных организаций, избираемые
пропорцюнально количеству членов организации, а
равно учреждений района.
§ 14.
Собраше представителей района считается пра
вомочным при наличш ]/з всех представителей
организаций ; в случае отсутствия означенного числа,
назначается вторичное собрате на следующей день,
каковое является правомочным при всяком числе
собравшихся.
§ 15.
Исполнительным органом собрашя районных
представителей является Центральный Районный
Комитет, избираемый означенным собрашем в коли
честве 10 членов на один год, из которых не менее
—
6
5 членов обязаны проживать на месте пребыванья
Комитета.
§ 16.
Центральный Комитет имеет право кооптировать
cBtдующих лиц, могущих быть полезными делу, но
они пользуются в Комитет!', правом лишь совеща
тельная голоса.
В самой река я op t а низа ц i я.
§ 17
За единством деятельности вышеозначенных
организащй наблюдает Бсесибирскш Съезд предста
вителей от колоши и Бсесибирскш Комитет.
§ 18.
Бсесибирскш Съезд состоит из представителей
местных организащй, избираемых местными собраншми прогюрщонально числу членов организацш
определенной местности и созывается Всесибирским
Комитетом не менее одного раза в год.
По требованш представителей не менее двух
районных организацш, Бсесибирскш Комитет обя
зан созывать внеочередной Бсесибирскш съезд.
Время и место созыва очередных съездов опреде
ляется на предыдущем Всесибирском Съезде, внеочередных-же—Всесибирским Комитетом в согласш
с районными комитетами.
Иримнучан/е: В случай невозможности созвать
Всесибирскаго Съезда, Бсесибирскш Комитет для
решетя неотложных вопросов имеет право со
звать съйзд представителей районных организаций
причем Комитет обязан о причинах не созыва
Всесибирскаго Съезда дать объяснена на сле
дующем Всесибирском Съезде
7
§ 19.
Всеснбирекш Съезд, как высшш орган упра
вления Союзом, руководит всеми делами, имеющими
обицй интерес для всех членов Союза и соответ
ственно этому, Съезд в лице Комитета или особо
выборных лиц защищает интересы Союза пред го
сударственными и общественными учреждена ми.
§
20.
Из внутренней деятельности Союза в компетенцш Всесибирскаго Съезда входят: а) открыта
всех перечисленных в уставе предпр1ят1й и учреж
дений Союза и управлеше ими; б) решение вопросов,
касающихся прнобретенпя недвижимаго имущества и
капиталов и управление ими- в) вам'ененде устава
Союза и руководство делопроизводством его;
г) ликвидацш Союза; д) разбор и окончательное
реиипеше недоразумений, возникающих между отдель
ными организащями районов и е) утверждение годовой
сметы и ревизия деятельности и делопроизводства
Всесибирскаго, Комитета
§
21.
Всесибирений Комитет пребывает в городе Том
ске* и избирается Всесибирским Съездом из намечен
ных районами кандидатов; число членов комитета
и продолжительность полномочий их определяется
тем же съездом.
При игьчате: Место пребывание Комитета вы
бирает и переменяет только Всееибирскш съезд.
§
22.
Члены Всесибирскаго Комитета должны всецело
служить Союзу и в своей деятельности ответ-
ствснны пред Всесибирским Съездом; они выбирают
из своей среды ч председателя и распределяют обя
занности между собою по своему усмотрен!ю.
§ 23.
Всесибирсшй Комитет имеет право кооптировать
следующих лиц, могущих быть полезными делу и
они имеют в Комитете лишь право совещатель
на™ голоса.
§ 24.
При Всесибирском Комитете имеется канцелярш, которая работает под наблюдением и руковод
ством секретаря Комитета.
§ 25.
Всесибиршй Комитет является защитником ин
тересов отдельных членов и брганизац'ш союза в
государственных и других существующих общест
венных учрежденьях и вместе с тём исполнитель
ным органом Всесибирскаго Съезда. Соответствию
своему назначена, Комитет возложенный на него
обязанности исполняет: а) через постоянное или
временное представительство Союза в государственных
и общественных учреждешях; б) отвечает на за
просы районных организаций исполняет поручен!я
последних и дает необходимый сведенья и указатпя; в) управляет предпршчями и учреждениями
открытыми Всесибирским Съездом, составляет ежегодныя сметы и отчетности Комитета, ведет под
готовительным работы по созыву Всесибирскаго
Съезда, намечает вопросы, подлежащая обсужденш
съезда и приводит в исполнеше решен!я и поста
новленья носледняго.
9
§ 26
На веЪх собраны х союза как то: Всесибирскаго
Съезда, местных организащй и Комитетов, Bct во
просы решаются большинством голосов, за исклю
чением следующих вопросов- а) npioÖptTenia и от
чуждены недвижимаго имущества- б) изменены
устава союза и инструкций; в) ликвидацш Союза
или отдельных его организащй Для ргЬшен5я выше
означенных вопросов необходимо ptinenie двух тре
тей голосов собраны.
права и обязанности членов Союза.
Членами Союза принимаются всЪ граждане
эстонской нащональности не моложе 20 л 1гг.
Нрилпъчоп/е: Лица, достигшая 17 ти лЬтняго
возраста, могут быть приняты в союз членами
соревнователями без права решающа го голоса.
§ 28.
Лица, желакнцы поступить в союз, зачисляются
в список членов организации Член Союза несмотря
на район, может состоять одновременно членом одной
или нискольких местных организации
§ 29.
Члены Союза пользуются правом решающего
голоса на собрашях лишь тЬх организащй, членами
коих они состоят, и в гйх же организащях они
им'Ьют право на получение дивидента от всЬх предпргят]й и учреждены Союза.
I
:ш.
ЧлейЫ öofoaa Па собраниях tex организаций,
коих они членами не состоят имеют право присут
ствовать, но без права рЪшающаго голоса; получен!е дивидента от предир1ят1й тех организаций опре
деляется уставом самих предпрштш.
§ 31.
Право получения дивидента от предщняпй и
учреждений, основанных и содержимых районными
организацшш, принадлежит всем членам района:
подобным же правом пользуются члены Союза от
предпртятш, содержимых Всесибирской организащей.
§ 32.
Наименьший размер членскаго взноса считается
5 руб. но районный организацш имеют право уве
личивать размер членскаго взноса.
При.тьчате: одна, треть членскаго взноса по
ступает в пользу местной организацш, другая
треть —в пользу районной организацш и послед
няя треть в пользу Всесибирскаго Комитета.
§ 33.
Член Союза, не уплативши! в теченш года
членскаго взноса, считается выбывшим из союза.
При-лтчате: членскш взнос для бедных по
их заявлетю может быть Комитетом местной
организацш уменьшен или они могут быть совер
шенно освобождены от платы такового.
§ 34.
Члены Союза за нарушеше устава Союза, за
противодейотвш интересам Союза или за без нрав-
бФбёниыс поступки могут быть исключены т cotodii
решеншм й/з голосов местного собраны членов.
Исключенный имеют право обжаловать решете
собраны в центральный районный Комитет, решете
котораго считается окончательным.
§ 35.
ВсЬ организацш Союза, как Всесибирская, так
и районная и местная, имеют право юридическаго
лица, осуществлеше какового поручается Комитетам
или особо выборным лицам.
§ 36.
Указанным в предыдущем § Комитетам и лицам
в отдельных случаях предоставляется право: npiобрйтешя и отчуждения недвижимаго имущества в
пределах предусмотренных в законе, увеличены
паевого взноса и депозита в кредитных учреждешяхъ,
открыт]я текущаго счета, выдачи чеков и обмена
их на деньги, полу чете простой и заказной кор*
респонденцш, денежных пакетов и посылок, состав
лены контрактов и выступлены в судебных и
административных учрежденых.
§ 37.
Доходы союза состоят: а) из членских взносов;
б) из сборов, производимых между членами, в) заемов и пожертвованы, г) °/о °/о и доходов с ка
питалов и недвижимаго имущества, д) из доходов
с лотерей, концертов, спектаклей и чтешй!
§ 38.
Ликвидацы Союза или какой либо его органи
зацш производится решением соответствующих соб*
1 ;Li
----i. \>
______
рант представителей. В случай невозможности
созывать означенный собранья, имущество и капи
тал Союза или организацш поступает в пользу
ЭСТОНСКИХ ШКОЛ В Сибири.
VaataA. K O E L
Jänesepoiste jõuluöö
unenägu
42
L...A. K O E L
Jänesepoiste jõuluöö
unenägu
42
Laste jõulunäidend kolmes pildis
TALLINN
1931
Jänesepoiste jõuluöö
unenägu
A. KOEL
JÄNESEPOISTE JÕULUÖÖ
UNENÄGU
LASTE JÕULUNÄIDEND
KOLMES PILDIS
Kirjandtismause
1.13.619
AAMATUKOS
EESTI HARIDUSLIIDU KIRJASTUS
TALLINNAS 1931
J. RATASEPA TRÜKK - TALLINNAS
Lai t. 43, tel. 441-91
is
■.■
GUSC
TEGELASED:
Metsavana
Jääger-Jaak
Ellu
Villu
5 jänest
2 hunti
5 haldjat
Aeg: jõulu-laupäev
Koht: metsas
Esimene pilt.
Mets talvel. Pahemal ja paremal põõsaid või
noori kuuski. Paremal veel üksik suur mänd või
kuusk. Ees keskel känd, taga keskel ja pahemal kaks
kändu. Vanem jänes köögerdab pahemalt poolt ja jääb
keskele seisma, sitsib ja vaatab enda ümber. Pahemalt
ja paremalt tulevad teised neli jänest ja jäävad seisma
kahele poole vana jänest.
V. jänes:
Noh, poisid, kuidas jõuluõhtu meeldib?
Jänesed vaatavad endi ümber ja üles.
I jänes:
Ei ole viga — kena ilm.
II jänes:
Kena ilm jah.
III jänes:
Äga käre külm. Puhub kätele.
V. jänes:
Äga muidu kuidas?
IV jänes:
Pole suurem asi.
7
V.jänes:
Kuidas nii?
IV jänes:
Kõhtu katsudes. Kere on hele. Teised jänesed,
pääle vana jänese, samuti kõhtu katsudes: Jah, hele
mis kõliseb.
V. jänes:
Käisite ise süüa otsimas. Kas te’s midagi
ei leidnud?
Kõik:
Ei. Kõik orased on paksu lume all.
Ma läksin
kaema . . .
I jänes:
siis Jääger-Jaagu
õunapuid
V. jänes:
Tema õunapuid! Kas oled hull pääst?
Otsid sa’s meelega surma ?
I jänes:
Täna ta meid ei tohi lasta — on ju jõulu
laupäev.
V. jänes:
Ja sina tohid siis täna minna tema õuna
puid närima? Näpuga hurjutades. Oh sina kelm!
I jänes:
Vabandavalt. Aga kõht oli ju väga tühi.
8
V. jänes:
No-jaa, kas said siis?
I jänes:
Kurvalt. Ei.
T. jänesed:
Muri peletas ta aiast välja. Aga küll olid
väikesel mehel sääred.
V. jänes:
Naerab. Ah, ah, ah. Vaenekene. Kõikide
poole. Pole viga, poisid! Täna on ju jõulu
laupäev. Küll Metsavana meid meeles peab.
T. jänesed:
Uudishimulikult ta ümber kogunedes.
Ei tea,
mis ta võiks meile anda ?
V. jänes:
Eks seda näe siis . . . Aga eks see ole
ju igaühele teada, mis ta saab.
T. jänesed:
Kuidas? Meie ei tea.
V. jänes:
Kas te’s olete unustanud, et te saate seda,
mis läinud öösel unes nägite?
Teised:
Õigus jah, unes.
9
I jänes:
Aga ma ei ole midagi unes näinud.
II jänes:
Mina ka mitte.
III jänes:
Mina samuti.
IV jänes:
Ka mina mitte midagi.
V. jänes:
Paha lugu.
Teised:
Äga sina ise?
V. jänes:
Pole ka mitte.
Teised:
Pole ka mitte! Äh, ah, ah. Sääl siis on . ..
I jänes:
Mis muud — jääme kõik ilma.
V. jänes:
Ei, ilma ei jää. Eks Metsavana anna siis
oma nohina järgi. Äga teie jõulutants?
Kõik:
On selge.
10
V. jänes:
Noh, eks me’s proovi. Jänesed kogunevad
taha ritta, nii et vanem jänes on keskel. Kostab tasane
eelmäng.
Jänesed sitsivad ja kuulatavad, nagu
kuuleksid seda esimest korda. Eelmängu lõpus ja
tantsutüki alul hakkavad tantsima. Tantsu lõpus kos
tavad metsast hääled. Jänesed jäävad sitsides kuula
tama ja pööravad pääd. Muusika vaikib.
V. jänes:
Kas kuulsite ka midagi?
Teised:
Kuulsime. Tütarlapse hääl metsas: „Anna nüüd,
Villu, ma viin ka!" Jänesed jooksevad igasse külge
laiali. Pahemalt tulevad Ellu ja Villu. Viimane kannab
õlal jõulukuuske.
Villu:
Jääb seisma ja viskab kuuse maha.
Puh! . .
Pühib higi. Nüüd vea sina, Ellu! Mu nahk on
juba lige.
Ellu:
Kuuske võttes. Oleksin seda ammu teinud,
aga sa ei lasknud.
Villu:
Minu osa teest polnud veel käidud. Aga
vaat’ nüüd oleme poole tee pääl ja nüüd viid
sa kuni koduni, kui sa minust tühisem ei taha
olla.
11
Ellu:
Noh, eks me näe, kas olen tühisem või ei.
Tõstab kuuse selga. Polegi nii raske. Läheme siis
edasi. Hakkab minema.
Villu:
Jääb seisma.
Ellu:
Vaatab tagasi. Miks sa’s ei tule?
Villu:
Mine aga pääle, küll ma jõuan.
Ellu:
Laseb kuuse maha. Kuidas nii, küll ma jõuan?
Ega sa ometi taha metsa jääda?
Villu:
No-jaa, mis siis? Või ei oska sa teed koju,
või on sul kuusk raske viia ?
Ellu:
Ei, mitte seda, aga ma kardan. Ennist,
kui kuuske otsisime, kuulsin hundi ulumist.
Ma kardan hunti. Ära jää metsa, Villu, läheme
koju!
Villu:
Käega lüües. Ah ennäe tühja, keda sa kardad!
Oleks veel tont või midagi muud sellesarnast.
12
Hundile löö kepiga vastu paljaid hambaid, kui
tuleb. Küll ta siis vingudes metsa läheb.
Ellu:
Aga ütle, Villu, miks sa veel metsa tahad
jääda! Aeg on küllalt hiline, teised ootavad.
Viilu:
Hiline, hiline! Mis hiline see on!
ütlesin ju, et kohe järele tulen.
Ja ma
Ellu:
Aga vaat’, Villu, ma enne siit ei liigu kui
sa kaasa tuled!
Villu:
Noh, ära ikka niisugune ole. Ole ikka
mõistlik. Kuidas ma’s nõnda tulen?
Ellu:
Kuidas nii „nõnda"? Räägi ometi, mis sa
tahad teha!
Villu:
Räägi ja räägi! Just nagu mustlane ajab
pääle. Vähese mõtlemise järele Aga kui ma räägin,
kas siis . . .
Ellu:
Ma ei tea ju, mis sul mõttes on.
13
Villu:
Noh olgu. Mis sa sinuga ikka teha oskad.
Tõmbab omatehtud pika rauaga püssi kasukahõlma
alt välja. Vaat’ mis siin on.
Ellu:
Imestades, peaaegu kohkunult.
Mis? PÜSS?
Villu:
Püss näh. Ära siis nii kohku, nagu näeksid
püssi esimest korda! Püss ikka püss. Päris
enda tehtud kohe. Onupoeg andis raua ja ise
meisterdasin lae taha. Äga laseb hästi. Mõne
päeva eest lasksin kuuse otsast varese maha.
Niipea kui sihtisin, nii tuli. Täna võtsin metsa
kaasa. Jäneste pärast või nii. Mis on jõulud
ilma jänesepraeta? Ma poleks uskunudki, et
neid siin on nii rohkesti. Terve mets aina
kubiseb neist. Täna olen juba mitut näinud.
Oleksin üksi tulnud, oleks kuusk leitud ja paar
jänest ka kotis. Ma ütlesin küll sulle, et ära tule
kaasa. Aga kus sina (osatades): ma tulen ka ! ma
tulen ka! Vaat’ nüüd mine siit üksi koju.
Ellu:
Kas ma’s võisin arvata, et sulle tüliks
olen? Ja, Villu, neid väikesi loomakesi tahad'
sa täna surmata? Mis kurja on nad sulle teinud?
Villu:
Pilkavalt. Või veel mis kurja! Eks näe
14
mul loomakesi! Orase hävitajad, õunapuude
rikkujad on nad. Ja seepärast laseb neid iga
jahimees. Või on isa neid vähe koju vedanud?
Et tal aga nüüd aega polnud, siis . . .
Ellu:
Aga, Villu, täna on ju jõulu-laupäev. Kas
sa oled unustanud, et jõulu-laupäeval ega jõu
lupühadel ühtki metslooma ega metslindu ei
tohi surmata, sest ka nemad peavad rahu
pühade! rahu saama?
Villu:
Irvitades ja käega lüües. Ah, lollus i Jänesed
teavad sul nüüd, millal on rahupühad või
muud. Vanade inimeste lori ja muud midagi.
Mina juba säärast asja ei usu . . . Aga mis
pagan me siin asjata aega viidame? Rutta
siis koju. Küll ma tulen varsti järele. Pahe
male ära.
Ellu:
Nutuselt. Villu, ära mine! Ma kardan.
Ma eksin ära! Villu ! Villu! Ta läks siiski!
Langeb kuuse juure ja nutab.
I jänes:
Tuleb arglikult paremalt. Seisatab ja sitsib, vaa
dates nutvat last, ja läheb siis ta juure. Ellu ei märka
seda ja nutab edasi. Jänes puudutab teda käpaga.
15
Ellu:
Tõstab ehmudes pää, siis naeratades läbi pisarate.
Jänesepoiss, sina!
Jänes:
Miks sa nutad, Ellu?
haiget tegi ?
Kas keegi sulle
Ellu:
Ei, jänesekene.
Jänes:
Miks sa’s nutad?
Ellu:
Mine ära siit, jänesekene !
Rutta kaugele
siit !
Jänes:
Mispärast ?
Ellu:
Hädaga. Juhtub nägema sind meie Villu,
mis saab sinust siis? Tal on püss. Päris
suur püss kohe, mis hästi märki jookseb. Ta
läks teid küttima, jättes mind siia üksinda.
Ma pean nüüd üksi koju minema. Nutuga. Ma
aga kardan hunte ega tea ka (hekkides) te., te.,
teed hästi.
Jänes:
Ära nuta, Ellukene! Küll ma su koju
16
juhatan. Hunte ei maksa sul karta, nad ei tee
täna kellelegi kurja. Läheme, Elluke!
Ellu:
Rõõmsasti, kuid ikka veel hekkides.'Rui haa
sa oled, jänesepoiss. Ruttame jah, muidu ehk
näeb sind veel Villu. Mõlemad ära. Veidi aega
pärast nende äraminekut kostab pahemalt püssipauk.
Paremalt kostab huntide vihane ulumine.
IV jänes:
Ai, ai,
ai! ... ai, ai, ai! Tagumisest jalast lasti läbi.
Ai, ai, ai! Lössutab ühe pahempoolse põõsa alla.
Huntide ulumine läheb valjemaks. Viimati tuleb paheTuleb vaevaga köögerdades pahemalt.
malt kaks hunti.
I hunt:
Vihaselt. Kes see võis olla, kes laskis ?
II hunt:
Vihaselt. Isegi jõuluõhtul ei anta meile rahu!
I hunt:
No selle laskja peame kätte saama.
II hunt:
Peame kätte saama jah! Tingimata kätte
saama !
I hunt:
Säärane häbematus! See on ju kõigi sääduste vastu, meid rahupühadel oma saagihimuga tülitada.
17
II hunt:
Häbematuks lähevad inimesed jah. Ei
vähimatki halastust Metsavalla vastu. Igal poi
sijõmpsikal on juba oma tulikepp ja kõik
muudkui põmmutavad meid. Ja millal veel ? !
I hunt:
Jah, ja millal veel ! Olgu neetud see
tänane laskja. Tolle peame kätte saama!
II hunt:
Ta peab saama oma nuhtluse!
I ja II hunt:
Peab saama oma nuhtluse, uhuu, uhuuuu!
I hunt:
Varjame endid siia põõsaste taha, võib
olla tuleb laskja seda teed mööda.
II hunt:
See on hää nõu, sõber, seda teeme! Hun
did varjavad endid parempoolseisse kuuskedesse.
Villu:
Tuleb hädalise näoga pahemalt. Ei tea, kuhu
see haavatud jänes läks? Aga õudne on täna
metsas. Hundid ulusid just minu lähedal. Ehk
teavad nad siiski, et täna on jõulu-laupäev, ja
nüüd tahavad mulle kätte maksta. Jäägu jänes
kus poiss, parem kohe koju minna. Kuulatab ja
18
vaatab ringi. Aga huntide ulumist pole enam
kuulda. Näeb verejälgi lumel. Mis, verejäljed ?
Haavatud jänes peab olema siin lähedal. Näeb
jänese. Ah näe, kus sa, kelm, oled. Saan siiski
su kätte. Ruttab jänest kinni võtma. Sääl aga
kargavad hundid oma peiduurkast välja. Villu kohkub
hirmsasti. Uu, hundid ! Tahab ära joosta.
I hunt:
Paigale jää ! Muidu me su murrame.
II hunt:
Püss siia!
Villu:
Jääb hirmunult paigale, ulatab hundile püssi, kus
juures käe värisemine on selgesti näha.
II hunt:
Püssi vaadates. Siis sellega haavasid sa
kallil õhtul vaest jänesepoissi. Vihaselt. Me
võiksime su ära murda!
Villu:
Hirmuga taganedes. Halastage mu pääle,
hundi-isandad!
Ihunt:
Või nüüd halastage! Puruks kiskuda võik
sime su ! Villu hakkab nutma.
II hunt:
See suutäis kuluks meie tühjale kõhule
19
marja eest ära.
Aga jõuluõhtu tõttu olgu.
Kiskjad peavad kallist õhtust rohkem lugu kui
teie, üleannetumad inimlapsed.
I hunt:
Kuid Metsavana juure viime su.
II hunt:
Jah, Metsavana juure. Noh, marss edasi!
Villu läheb nuttes huntide vahel ara pahemale. Haige
jänes tuleb põõsa alt ja toetub ees keskel olevale kivile,
oigab. Teised jänesed kogunevad ta ümber.
V. jänes:
Vaene poiss, mis sa pead täna õhtul veel
tundma!
II jänes:
Jah, selle üleannetu poisijõmpsika pärast.
I jänes:
Ellu keelis küll, aga Villu ei kuulnud.
Jättis õe nutma ja muudkui meie järele. Ometi
juhtisin Ellu koju.
Küll oli aga väikesel hää
meel. Lubas isa paluda, et see millalgi meid
enam ei kütiks.
V. jänes:
See oli sinust ilus, poisu, et nii tegid!
See tuleb meile kõigile kasuks.
III jänes:
Küll Metsavana haavatu jaoks rohu leiab.
20
I jänes:
Ma lippan ta juure nõu küsima.
IV jänes:
Ei maksa, vennake! Küll vanake tuleb
siia Kriimsilma-isandad läksid Villuga tema
juure. Sa oled täna küllalt joosnud.
II jänes:
Ei tea, mis vanaisa Villule teeb ?
V. jän es|:
Ärge soovige talle halba. Peaks aga meie
haige terveks saama.
1 jänes:
Jah, vist ikka selleks meid Looja on loo
nud, et inimesed meie pääle võiksid jahti
pidada. Ainult täna pole neil selleks luba.
III jänes:
Jah, nii rasked on jäneste päevad. Et me
oma nälga külmanud orastega ja haavaokstega
kustutame, aetakse meid nagu kurjategijaid
taga.
Kõik:
Ohates. Jah, nii rasked nad on. Istuvad ka
hele poole haiget jänest, toetuvad üksteise najale ja
laulavad „Jänku-laulu".
21
Jänku-laul.
Kaunis pikalt ja õrnasti.
Jä-nes kord hüp-pas sääl puu-de all raal,
õit - se - val teel
rõõ-mus ta meel.
Ke - va - de kau - nis - tas met- sa ja maad,
ko - ha - sid veed
jõ - ge - de sees.
Ras-ke-maid päi-vi veel po - le
22
ta näind,
õit -se- val ra‘al rõõm - sa - na.
Päike tall’ paistis nii armsasti siis,
Lillede sees, metsa all teel.
Lehtedest kostis õrn ööbiku hüüd,
Laksus tal keel, ilutses meel.
Kaunimad päevad nüüd mööda on läind,
Rõõmsast jänkust nad rända ja teind.
Kuhu ta astub ja kuhu ta lä‘eb.
Vaenlane sääl, rahura‘al.
Kevad on möödas ja lume all aas,
Külmanud maa, jänkuke ka.
23
Rohtu ja lehti ka süüa ei saa,
Nälginud ta, vaevatud ka.
Surma tall’ kuulutab pasunahüüd,
Manala vaikusse püssikuul viib.
Vaikselt ta langeb ja punetab maa,
Uinub ka ta, uinu sa.
Lauldes jäävad kõik üksteise järele magama. Vii
mast salmi laulab I jänes üksi ja uinub ka.
Eesriie.
24
Teine pilt.
Samad näiteseinad. (Kui võimalik, siis tagusein
teine, mis kujutaks tähtedes taevast kuuga ja mõnd
üksikut maja kirikuga. Endise taguseina puhul kiriku
pilt asetada kuidagi taguseinale.)
Jänesepoisid magavad endiselt. Laval nõrk val
gustus. Esilava rohkem valgustatud, kuna tagapool
on peaaegu pime. Kostab kirikukella helin ja tasane
orelimäng, veidi hiljem niisama tasane laul „Nüüd kallid
j õulupühad käes". (E. Võrgu viis. V. Tammann ja
J. Aavik „Jõulu laulud".) Laulu kestes liigub tagapool
põlev jõulukuusk pahemalt paremale. Keset lava jääb
kuusk seisma. Kuuse ehteks on ainult kuuse- ja
männikäbid. Laul, muusika ja kellahääled vaikivad.
Paremalt tuleb päähaldjas, käes kuuseoks ja ristikheinakimbuke. Ta jääb kuuse ette seisma. Laotab
käsi ja vaatab kord pahemale, kord paremale. Kum
maltki poolt tuleb kaks haldjat, käed ainult ristis, ja
jäävad seisma.
Päähaldjas läheneb laotatud kätega jäneseile. Tei
sed lähenevad nüüd talle ja jäävad jäneste taga ritta
seisma.
Laulavad „Jänku-laulu". Pärast laulmist paneb
päähaldjas esmalt kuuseoksa ja siis ristikheinakimbukese haige jänese pääle. Selle järele panevad ka teised
haldjad oma kimbukesed nende ees magavaile jäne-
25
seile. Kostab jälle kirikukella helin ja orelil tasane
mäng „Püha öö“. Mängu ajal lähevad haldjad oma
kohtadele. Mängu lõpul sirutab kuuse juures seisev
päähaldjas käed kahele poole, mille järele teised haldjad
metsa kaovad. Nüüd läheb ka päähaldjas ära pare
male. Kellahelin kestab ja viimase saatel liigub kuusk
ära paremale. Eesriie langeb tasa ette.
EESRIIE
26
Roimas pilt.
Sama, mis esimese pildi lõpp. Jänesed hakkavad
endid liigutama ja ärkavad üksteise järele.
I jänes:
Ärkab, ringutab ja siis õnnelikult. Oh, küll
oli aga ilus unenägu! Raputab teist. Hõi, ven
nas!
II jänes:
Ei kuule.
I jänes:
Raputab tugevamini. Hõi, unimüts!
Ärgates.
II jänes:
Mis ? Mis?
1 jänes:
Kui kaua sa ikka magad?
II jänes:
Tusaselt. Mis sa’s tahad?
kena unenägu pooleli.
Nüüd jäi mu
I jänes:
Kas nägid siis ka und?
27
II jänes:
Ja missugust veel! Oli kena jõuluöö une
nägu!
I jänes:
Ja aga minul! Peaksid sa teadma!
III jänes:
Pühib unes silmi.
I jänes:
III jänese poole. Miks sa nutad?
III jänes:
Ärkab. Pühib endiselt silmi.
Küll oli kena!
Üsna nutma pani.
IV ja v. jänes:
Ärkavad.
I ja II jänes:
Mis asi?
III jänes:
Unenägu ikka. Küll oli kena!
laul ja . . .
Missugune
IV, haige jänes:
Ka mina nägin und. Ja see oli niisugune,
et kõik valu ununes.
V. jänes:
No siis oleme ju kõik ilusat und näinud.
28
Eks kuule, kel oli kõige ilusam.
Noh, poja, jutusta sina oma!
I jänesele
I jänes:
See oli kohe nii kena, et ei oska rääki
dagi. Lõpp oli unenäol niisugune, et ma häämeele pärast alguse unustasin. Seepärast lu
bage, et algan lõpust, sest see on selgemini
meeles!
Teised:
Naerdes. Rumal ikka, kes siis lõpust al
gab! Algusest hakka rääkima!
I jänes:
Ah jah, see oli: ma jäin magama. Oli
kena koht, kena taevas ja kirik, ja siis............
[II jänes:
End unustades. Siis hakkasid kellad lööma!..
Samuti.
III jänes:
Ja veel laul, see ilus laul ja mäng!
IV jänes:
Ja siis tuli põlev jõulukuusk ! . .
V. jänes:
Ja haldjad!
I jänes:
Ja veel need ilusad ristikheinad!
29
Kõik:
Imestades. Kuidas? Mis see‘s on ? Kõi
gil üks ja sama unenägu!
I jänes:
Üks ja sama jah. Aga kus see ristikhein
siis ? Vaatab enda ümber. Suu jooksis üsna vett.
Pole kuski.
Teised:
Kumal, see oli ju unenägu!
I jänes:
Õigus jah, unenägu. Aga küll olid ikka
kenad lihavad lehed.
V. jänes.
Olen teist kõigist palju vanem, lapsed, ja
tean selle imelise unenäo tähenduse.
Korraga.
Teised:
Ja mis ta tähendab?
V. jänes:
Mis ta tähendab, seda ei tea teile just
öelda, aga üht võin nimetada, et see ühine
unenägu tähendab väga hääd asja. Võib-olla
läheb see veel täna täide.
Teised:
Rõõmsasti, kohast teise hüpates. Haige jänes on
30
See tähendab hääd jah. Saame süüa ...
Palju ristikut ja orast! ..
paigal.
V. jänes:
Võib-olla midagi paremat tähendab see ...
Teised:
Endiselt. Veel paremat!
remat hamba alla!
Saame veel pa
Jääger-Jaak:
Tuleb Eiluga paremalt. Jäägril on käes püss.
I jänes:
Kütt! Kütt!
Kütti nähes.
Asuvad vanema
jänese taha ritta. Ainult haige jänes jääb oma kohale.
Jääger:
Ärge kartke, jänkud!
midagi.
Ma ei tee teile
Jänesed:
Pane püss ära !
Jääger:
Paneme siis see hirmus asi ära.
Naerdes.
Paneb püssi puu najale.
I jänes:
Jookseb Ellu juure. Sa tulid tagasi, Ellu!
Ellu:
Jänese pääd silitades. Jah, kallis. Tulin isaga
31
Villut otsima.
Villu ei ole ikka veel kodus.
Nutuselt. Ei tea, kas ta on veel elus?
Jääger:
Ehk vahest jänkud teavad tast midagi.
I jänes:
Villu viidi Metsavana juure.
Imestusega.
Jääger:
Metsavana juure! Mis ta’s tegi?
Jänesed:
Ei vasta.
Jääger:
Kes viis ?
V. jänes:
Kriimsilma-isandad.
Jääger:
Kohkub. Mis ? Hundid!
Jänesed:
Noogutavad paaga.
Ellu:
Nutuga. Villu huntide käes!
Jääger:
Hädaga. Mu jumal, siis pole teda ju enam!
32
V. jänes:
Ärge kartke! Täna õhtul ei sünni temaga
midagi halba. Täna on ju jõulu-laupäev, mil
lal hundid ei murra.
Jääger:
Et nad seda ei teeks !
Jänesed:
Ei tee, ei tee. Ärge kartke!
Jääger:
Rõõmsamalt. Te olete hääd jänesed ! Kui
das oskate küll lohutada. Nagu raske kivi lan
ges mu südamelt. Aga nüüd olge nii kallid
ja juhatage teed Metsavana juure.
I jänes:
Seda teen ma hää meelega. Tulge mu
järele. Tippab ees ja Jääger Elluga järele. Pahemal,
enne metsa kadumist, jääb seisma.
valt käpa. Tss!
Tõstab hoiata
J ä ä ger:
Kes sääl on ?
I jänes:
Metsavana.
Kõik:
Kas tuleb siia ?
33
I jänes:
Tuleb.
Jääger:
Taganeb oma kohale, kohendab enda ja Ellu rii
deid ja jääb ootama.
Jänesed:
Asuvad kahele poole haiget jänest ritta :
jänes MV jänes
• Jääger
□ Ellu
jänes II
II
18 jänes
haige jänes
Metsavana:
Hall vanake rohelises mantlis ja torumütsis, käes
pikk kepp. Ta jääb keskele seisma ja vaatab säälolijaile.
Jänesed:
Kummarduvad viisakalt.
Jääger:
Võtab mütsi pihku, kummardub sügavasti ja surub
siis mütsi uuesti pähe.
Metsavana:
Jäneste poole. Tere, tere, lapsed! Astub siis
jäägri juure. Sa oled Jääger-Jaak, Villu isa?
Kummardudes.
34
Jääger:
Jah, aus Metsavana.
Metsavana;
Ja tulid poisi järele?
Jääger:
Tulin teda otsima, aus Metsavana.
ehk tead sina temast midagi?
Kas
Metsavana:
Lööb sõna lausumata kepiga vastu maad. Metsast
on kuulda käsklust: „Üks, kaks! Üks, kaks!" ja kaks
hunti, kelle vahel Villu, marsivad pahemalt lavale.
Villu on endiselt nutune ja pühib silmi, kuid marsib
huntidega ühes. Metsavana ette jõudes kamandab
püssikandja hunt „Seis!" ja jäävad seisma.
Ellu:
On hirmul ja surub end tugevasti isa vastu.
Villu:
Nutuselt Metsavanale. Palun andeks . . . aus
Metsavana, et ... et ma täna õhtul üh ...
üh .. . ühele jänesele oma püssiga haiget tegin!
Ma... ma ei...
Jääger:
Kohkunult.
Kuidas?
Ta on täna jäneseid
lasknud ?
Jah.
Metsavana:
Sääl lamab ta õnnetu haavatu.
35
On isa näinud.
Villu:
Isa, sina siin!
Jääger:
Vihaselt Jah, siin! Kuid mis oled sa teinud?
Metsavana:
Metsavalla säädused on kindlad ja valjud.
Kes neist üle astub, on kadunud. Villu, sa oled
meie jõuluõhtu rahu ja rõõmu rikkunud, üht mu
süütut alamat raskesti haavates. Sa tegid seda
meelega, Metsavalla sääduste üle irvitades ja
neid vanarahva ebausuks nimetades. Oma õe
hoiatusi ei võtnud sa kuulda . . . Oleks see
mõni muu päev, kus sa minu ees säärase
süüdlasena seisad, siis poleks mul sinuga pikka
juttu. Õieti sa poleks minu ette pääsnudki.
Kohe oleksid sind puruks kiskunud need sääl
(näitab huntide poole, kes urisema hakkavad), meie
Metsavalla korravalvurid.
Ainult süüdlasi,
meie sääduste vastu eksijaid karistab hunt.
Ja karistuse alla oleksid ka sina sattunud,
Villu! Kuid sa tead, mis õhtu on täna, ja seepärast täna õnne . . . Sa palu oma haavatult
andeks! Ja kui su palve on õige ja sa seda
täita jõuad, mis haavatu sult nõuab, peab ta
saama terveks ja sina vabaks. Vastasel korral
on aga asi halb.
36
Villu:
Läheneb arglikult haavatule. Anna mulle mu
lapserumalus andeks, jäneseke!
H. jänes:
Ja sa ei võta millalgi enam seda kätte?
Näitab hundi käes olevale püssile.
Villu:
Ei, mitte millalgi! Ma tõotan seda!
H. jänes:
Rõõmsasti. Kui hää ja kerge on mul kor
raga ! Tippab edasi-tagasi. Tunnen end täiesti
tervena !
Metsavana:
See tähendab, et Villu oma lubadust suu
dab täita!
H. jänes:
Villule käppa andes. Me oleme sõbrad!
Villu:
Olen sest päevast teie kõikide sõber!
Metsa vana:
Villu!
Villu:
Läheb Metsavana juure.
37
Metsavana:
Kõik olgu unustatud. Võid minna oma isa
juure! Oled vaba! Villu läheb isa ja Ellu juure.
Viimane hakkab häämeelega Villu käest kinni.
Ellu:
Sa oled jälle vaba, Villu, ja võid tulla
meiega!
Jääger:
Liigutatult. Olen liigutatud Metsavana häädusest ja aususest, ja teadke, et ka mina, Jääger-Jaak, jänkude ja huntide verivaenlane, os
kan olla tänulik! Haarab püssi.
Jänesed:
Kohkuvad ja jooksevad vanema jänese taha peitu.
Hundid:
Urisevad ja püssiga hunt tõstab püssi palge.
Jääger:
Ärge kartke! Jänesed ja hundid endiselt. Jah,
nii on see riistapuu teid ära hirmutanud.
Metsavana:
Teile öeldi ju, et ärge karte! Mis te siis
kardate? Jänesed ja hundid saavad endise rahu tagasi.
Jääger:
Mitte selleks ei võtnud ma seda pihku, et
teid hirmutada, vaid selleks, et tast jäävalt lahti
38
saada. Tänasest päevast ei tarvita ma seda
surmakeppi teie vastu enam, sest siin seisab
teie kaitsja ja sõber!
Jänesed:
Hakkavad rõõmu pärast siia-sinna hüppama ja
kargama.
Hundid:
Tammuvad ja räägivad üksteisega.
Jääger:
Püssita hundi poole. Isand Kriimsilm, võta
ja tarvita seda kõigi nende vastu, kel veel
julgust peaks olema Metsavalla rahu rikkuda!
Hunt:
Püssi vastu võttes. No see on sinust päris
mõistlik, Jäägri-isand, mis sa täna tegid! Eks
lööme siis tugevasti patsi kah, nagu vanad hääd
sõbrad kunagi. Raputavad kaua käsi. Hunt kummar
dub sügavasti. Teine hunt raputab samuti küti kätt.
J ä n esed:
Tormavad rõõmsasti küti ümber, et ta kätt suruda,
ise karjuvad. Meie sõber kütt! Meie sõber kütt!
Metsavana:
Viimsena küti juure astudes ja selle kätt kaua
surudes. Olgu tervitatud sinu tänane metsatulek,
aus Jääger! Surun sinu kätt kõigi Metsavalla
39
elanike nimel, kelle elu nüüd on rõõmus ja
muretu!
Jänesed:
elu on nüüd rõõmus ja
Hüpates. Meie
muretu!
V. jänes:
Elutargalt. Ma ütlesin ju kohe, et meie
ühine unenägu midagi õige hääd tähendab, ja
nüüd on see käes.
Metsavana:
Või nii, te nägite und ?
I jänes:
Jah, Metsavana, kõik üht ja sama.
Metsavana:
No-jaa, see tähendabki seda. Teie unenägu
on aga ühenduses teie soovidega . . . Ennem
aga, mu õnnelapsed, tahan näha teie jõulutantsu!
Jänesed:
Jah, jõulutantsu, jõulutantsu! Jänesed korral
duvad jõulutantsuks, kuna Metsavana, kütt, Ellu ja
Villu asuvad ees paremale ja hundid pahemale.
Metsavana:
Noh, laske siis tulla!
Üks, kaks, kolm!
Lööb kepiga vastu maad. Algab tants muusika saatel.
40
Tantsu lõpul
hundid.
plaksutavad juuresolijad,
eriti aga
Metsavana:
See on kena ja armas, et oma vanaisa
lõbusa tantsuga rõõmustate, mille eest ka
vanaisa teile oskab tänulik olla. Te peate saama,
mis unes nägite! Rääkige! Jänesed vaikivad.
Rääkige aga julgesti!
I jänes:
Nägime, et meile tuli jõulupuu.
Metsavana:
Nii. Lööb tasa kepiga vastu maad. Kohe ilmub
sama põlev jõulukuusk.
Jänesed:
Rõõmsasti. Oo! Jõulukuusk! Meie jõulu
kuusk! Karglevad ja hüppavad ümber kuuse.
Metsavana:
Kui jänesed põlevat kuuske küllalt imetelnud.
Ja see oli kõik?
II jänes:
Ja siis tulid veel haldjad! . .
III jänes:
Ja annetasid meile ristikheinakimbukesi.
41
Metsavana:
Lööb jällegi kepiga vastu maad.
Haldjad:
Ilmuvad kahelt poolt. Jänesed taganevad üllatusest
lava esiääre.
Metsavana:
Naerdes. Mis te’s kardate? Haldjad astuvad
reas jäneste rea ette ja iga haldjas annab oma vastas
seisvale jänesele ristikheinakimbukese, kusjuures
jänesed viisakalt kummarduvad ja ristikheina nosima
hakkavad.
IV jänes:
Veel midagi tegid haldjad.
Metsavana:
Ja mida siis?
IV jänes:
Laulsid. Seda meie kurba laulu.
I jänes:
Milleks seda enam nüüd, millal me nii
rõõmsad oleme?
Teised:
Milleks seda enam ?
42
Metsavana:
Naerdes. Selle laulmiseks pole teil enam
põhjust. Aga et te mulle seda meele tuletasite,
siis tahan täna õhtul kuulda teie „Rõõmulaulu",
mida te ammugi enam pole laulnud. Enne aga
maitske rooga, mis teile toodi.
Jänesed:
Ah jah, täname sind, Metsavana!
Metsavana:
Naerdes. Või nüüd tuli alles tänu meele ...
No-jah, Kriimsilma-isandad saavad oma osa
pärastpoole. Hundid kummarduvad. Aga meie
väikesi võõraid ei tohi ma ilma jätta. Kõigepäält on mul siin oma armsale pailapsele Ellule
midagi. Annab mingi kingituse Ellule.
Ellu:
Tänan!
Metsavana:
Ja ka Villule.
Villu:
See on liigne, hää Metsavana, sest olen
juba oma osa, andestamise, saanud.
43
Metsavana:
Võta, seda rohkem seisab sul antud tõotus
meeles!
Villu:
Tänan!
Metsavana:
Ja nüüd, millal te oma osa saanud olete,
laske „Rõõmulaul" lahti. Kõik asuvad lisas näida
tud kohtadele. Metsarana lööb kepiga vastu maad,
mille järele kuusk hakkab paremale liikuma. Jänesed
seda nähes ruttavad kuusele järele ja kaovad sellega
ühes. Metsavana naerab omaette ja uue kepilöögiga
kutsub ta jänesed tagasi. Ise asub aga kütiga taha
keskele kändudele istuma Jänesed tulevad hüpates
tagasi.
I jänes:
Pettunult.
Ära kadus!
II jänes:
Jooksime, jooksime ta järele ja korraga —
mitte midagi!
III jänes:
Räägi, Metsavana, kuhu kuusk läks? Ega
ta ometi lumme vajunud?
44
Metsavana:
Teie olete liig uudishimulikud, „tuttsabad".
Tahate teada saladusi, mis peavad jääma iga
vesti saladuseks. Leppige sellega, mis olete
saanud! Asuge ringi ja ärge küsige enam.
Jänesed:
Asuvad oma kohtadele.
Metsavana:
No ja nüüd: üks, kaks ja kolm! Reas olijad
hakkavad mängides laulma.
Rõõmulaul.
Kaunis ruttu.
Vene viis.
Laa - nes ker - gib
laa - nes mi - nu
tu - ba,
u -
du,
ko - du, met-sa ser-val
ka - dak - põõ - sas
pe - sa.
45
Kui me jääger magab,
Muri lauda taga,
Sõbrad kokku hüüan,
Rõõmustada püüan.
Kadund palgelt mure,
Sest ei jääger tule.
Rõõmsalt metsas uidan,
Lustipidul hõiskan.
Põlluveerul tippan,
Laias laanes hüppan,
Kuusetüvel tukun,
Lepapõõsas uinun.
Mängu lõpul, lõppseisangus, teevad kõik kummar
duse publikule.
E E SRII E.
46
Hind 1 kroon.
Näidendi ettekandmise loa annab Eesti Hari
dusliit. Maa näitelavadel ja koolidel tuleb maksta
iga ettekande eest autori tasu 2 krooni, linna
teaatritel kokkuleppel Haridusliiduga.
VaataRaudteelaste kultuur-haridusühingu
„RAU D A M“
...Raudteelaste kultuur-haridusühingu
„RAU D A M“
PÕHIKIRI
I. Ühingu eesmärk.
S97S~G
§ i.
Raudteelaste kultuur-haridusühingu „Raudam“ eesmärk on: arendada oma liikmete
kultuur-hariduslikku taset ja hoolitseda
vastastikkuse toetamise põhimõttel nende
hea käekäigu eest.
II.
Eesmärgi taotlemisviisid.
§ 2.
Oma eesmärgi taotlemisel ühing korraldab
koosolekuid, kursusi, kontserte, raadioõhtuid,
näitemüüke, pidusid, õppe- ja huvireise;
organiseerib laulu- ja muusikakoore, õppeja spordiringe; peab ülal raamatukogusid;
kirjastab, annab välja ja levitab kirjandust,
ajakirju või ajalehti; asutab oma liikmetele
abiandmiseks toetusfonde või abikassasid.
1
III.
Tegevuspiirkond ja Õigused.
§3.
Ühingu tegevuspiirkonnaks on Eesti
Vabariik. Ühingu juhatus asub Tallinnas.
§ 4Ühingul on juriidilise isiku õigused. Ta
võib omandada ja võõrandada kinnis- ja
vallasvara, asutada kapitale, toetusfonde ja
abikassasid, sõlmida lepinguid ja võtta oma
peale kohustusi kui ka kohtus nõuda ja
kosta.
§5.
Ühingul on õigus liituda või ühtuda teiste
samasihiliste organisatsioonega, nendega koos
keskorganisatsioone luua ja oma osakonde
asutada.
§6.
Ühingul on oma lipp, pitser ja märk.
IV.
Liikmed ja nende kohused.
§ 7-
Ühingu liikmeiks võivad olla raudteelased
ja nende poolt soovitatud isikud, kellele seda
maksvad seadused ei piira.
Liikmed liigitakse:
a) tegevliikmeiks,
b) toetajaiks liikmeiks ja
c) auliikmeiks.
Tegevliikmeiks loetakse raudteelased ja
nende perekonnaliikmed; toetajaiks liik2
meiks — isikud, kes ühingu eesmärgile kaasa
tundes ühingut toetavad, olgu see füüsilise
või vaimlise tegevuse ehk perioodiliselt
maksetavate maksude kaudu, mille määra
kinnitab ühingu üldkoosolek. Auliikmeiks
võivad olla isikud, kellel ühingu tegevuses
erilised teened; neid valib juhatuse ette
panekul ühingu üldkoosolek.
§ 8.
Liikmete vastuvõtmist toimib ühingu
juhatus. Astunud ühingu liikmeks, tasub iga
tegev ja toetaja liige ühingu kassasse vastava
sisseaste- ja liikmemaksu, mille määra,
tasumiseviisi, kui ka tähtaja määrab kindlaks
ühingu üldkoosolek.
Liige, kes oma liikmemaksu määratud
tähtajaks pole tasunud, loetakse ühingust
väljaastunuks. Teda võib vastu võtta uue
liikmena ehk kui ta tervelt tasunud oma
maksuvõla.
§ 9Kõik liikmed on kohustatud ühingu põhi
kirjas ettenähtud määruseid ja üldkoosoleku
ning juhatuse otsuseid täitma ja igatpidi
ühingu tegevuse edendamisele kaasa aitama.
Liiget, kes ühingu huvidele vastu töötab
või kelle liikmeksolemine pole soovitav, võib
üldkoosolek ühingust välja heita.
§ 10.
Vabatahtlikult ühingust väljaastunuile,
kui ka väljaheidetuile liikmeile nende poolt
makstud sisseaste- ja liikmemaksu tagasi ei
maksta.
3
V.
Ühingu varad.
§ UÜhingu vara moodustavad: a) sisseasteja liikmemaks, b) annetused ja abirahad ja
c) sissetulekud ettevõtetest.
VI. Ühingu tegevuse juhtimine.
§ 12.
Ühingu tegevust juhib ühingu üldkoosolek
ja juhatus.
A.
Üldkoosolekud.
§ 13.
Ühingu üldkoosolekud on korralised ja
erakorralised.
Korralised üldkoosolekud kutsutakse
kokku juhatuse, revisjonikomisjoni või ^io
liikmete algatusel.
Revisjonikomisjoni või ^io liikmete nõudel
juhatus on kohustatud erakorralise koosoleku
kokku kutsuma hiljemalt ühe kuu jooksul
nõudekirja kättesaamise päevast arvates.
Selle mittetäitmisel algatajad kutsuvad üld
koosoleku kokku ise.
§ 14.
Üldkoosoleku eriliseks ülesandeks on:
a) aruande ja eelarve kinnitamine,
b) maksude ja nende tasumisviiside
ning tähtaegade kindlaks määra
mine,
4
c) juhatuse, revisjonikomisjoni ja iga
suguste toimkondade valimine ning
nendele tarvilikkude juhtnööride
või kodukordade kinnitamine,
d) auliikmete valimine ja soovimatu
liikmete väljaheitmise küsimuse
otsustamine,
e) kinnisvarade omandamise ja võõ
randamise otsustamine,
f) põhikirja muutmise, ühingu tege
vuse lõpetamise, teiste organisat
sioonega liitumise ja
i) ka muude ühingu tegevusse
puutuvate tähtsamate küsimuste
otsustamine juhatuse ettepanekul.
§ 15.
Üldkoosolekute kutsed ühes päevakorraga
saadetakse liikmetele kätte hiljemalt 7 päeva
enne kokkukutsutavat koosolekut.
§ 16.
Üldkoosolekuid juhatab koosolekul valitud
juhatus. Päevakorras ettenähtud küsimuste
otsustamiseks on koosolek otsusevõimeline
sõltumatult kokkutulnud liikmete arvust.
Otsused üldkoosolekul tehakse liht häälte
enamusega, väljaarvatud § 14 punktides d,
e ja f ettenähtud küsimused, mille otsusta
miseks on nõutav 2/3 koosolijate hääli.
§ 17.
Hääletamise viisi üldkoosolekul määrab
kindlaks koosolek ise.
5
Ettepanekute hääletamisel häälte tasakaalu
langemise puhul loetakse küsimus tagasi
lükatuks.
§ 18.
Üldkoosoleku protokolli kinnitavad koos
oleku juhatus ja kolm koosoleku poolt valitud
ühingu liiget.
B.
Juhatus.
§ 19.
Ühingu juhatus, valitav üldkoosoleku
poolt kolme aasta peale, on seitsmeliikmeline
ja koosneb esimehest, abiesimehest, sekretärist,
abisekretärist, laekahoidjast, varahoidjast ja
ühest ametita liikmest.
Ametite jaotuse toimib juhatus ise.
Kahel esimesel aastal peale valimisi
juhatusliikmeist langeb välja ^3 loosi läbi ja
järgmistel aastadel — valimise vanaduse
järjekorras.
Ühes juhatuse liikmete valimisega vali
takse iga aasta neile ka tarvilik arv kandi
daate.
Juhatusse astunud kandidaadi valimise
vanadus loetakse selle juhatuse liikme järgi,
kelle asemele ta juhatusse astunud.
§ 20Juhatus on ühingu esindaja ja asjaajaja
kõigis ühingu jooksvat tegevust puutuvais
küsimusis ilma erilise volituseta. Tema üles
anded, võimupiirid ja koosolekute pidamise
kord määratakse kindlaks üldkoosoleku poolt
kinnitatud kodukorraga.
6
§ 21.
Juhatuse koosolekud on otsusevõimelised,
kui koos on vähemalt 4 juhatuse liiget.
Koosolekuid juhatab esimees või tema abi.
Otsused juhatuse koosolekuil tehakse liht
häälteenamusega. Häälte tasakaalu langemisel
on otsustav koosoleku juhataja hääl.
VII.
Revisjonikomisjon.
§ 22.
Revisjonikomisjon valitakse üldkoosoleku
poolt ühe aasta peale. Ta koosseis on kolme
liikmeline. Ühes revisjonikomisjoni liigetega
valitakse neile, sama aja peale ka tarvilik
arv kandidaate.
§ 23.
Revisjonikomisjoni ülesanne on ühingu
asjaajamise, varade ja aruannete revideerimine,
juhatuse liikmete peale tõstetud kaebuste
läbivaatamine ning tarbekorral nende ette
kandmine üldkoosolekuile.
VIII. Ühingu tegevuse lõpetamine.
§ 24.
Ühing lõpetab tegevuse oma liikmete
üldkoosoleku otsuse järgi või kui ta jäänud
maksujõuetuks.
§ 25.
Tegevuse lõpetamisel, kui ühingu kohus
tused tasutud, antakse ta varad üldkoosoleku
poolt määratud asutusele.
7
Ühingu likvideerimist toimib vastavate
juhtnööride järgi üldkoosoleku poolt selleks
valitud viieliikmeline likvideerimise komisjon.
Kohtu- ja siseministri 21. aprilli 1931 a. otsusel
on Riigi raudtee ametnikkude kultuur-hariduslise ühingu
„Raudami“ põhikirja muudatus ja uus nimi: Raud
teelaste kultuur haridusühing „Raudam“ ühingute,
seltside ja nende liitude registrisse Nr. 302 all sisse
kantud.
TempelmaksuuaÄa krooni suuruses tasutud.
T. H. r. Registreerim. toim. Nr. 440 .1922 a.
Tallinnas, 22 aprillil 1931 a.
Kohtu- ja siseministeeriumi administratiivosakonna
registreerimise asjade juhataja. E. Aron (allkiri)
VaataRAHVA LAULIK
KOGU KÕIGE LAULDAVAMAID LAULE
G...RAHVA LAULIK
KOGU KÕIGE LAULDAVAMAID LAULE
G.PIHLAKASE KIRJASTUS
TALLINNAS
RAHVA
LAULIK
Kogu kõige lauldavamaid
laule.
G. PIHLAK'A KIRJASTUS — TALLINNAS 1931
J. Ratasepp'a trükk — Tallinnas,
Lai tiin. 43.
v AlP
1.
Aeg kaob kiirelt, ligemale liigub
Meil waiksel sammul lahkumise tund.
Su elupaat siis kaugel laintel kiigub
Ja sõbraringist näed sa waikselt und.
Aeg kallis on, sest iialgi
Ei tule ta sull' tagasi!
Nüüd kõigile weel: ela hästi!
Me wendeks jääme igawesti!
Nii kaob õnn, kui metsik elulaine
Ta kõrgelt lööb ja alla mahutab;
Mis armastand, ei seda sina Waene
Nüüd enam näe, sest haud sind lahutab.
Klaas kätte, sõber, sõbrale
Weel joome õnne järele!
Me loodame, et lahkumine
On kord weel jällenägemine!
2.
Ambrosius on ladna mees,
See Torma jaama kõrtsimees.
Ta tegi uhke jõulupuu,
Mis kiitis terwe rahwasuu.
Siis sõitis kokku isandaid,
Kuid kõigil polnud emandaid.
Ma ennast Halwaks lugesin
Ja taha nurka pugesin.
Sääl teiste hulgas oli juut,
Kes muide mushik ladna gut.
Ta rääkis wene keelt kui wett
Ja kõigil naistel suudles kätt.
Ja saksa keelt weel pealegi;
Ei mina mitte kumbagi.
Kui jõulupuu sai ehitud,
Sai mindki juure kutsutud.
Puu otsas ripp'sid kompwekid,
Puu ümber isasid antwärgid.
Kuid süüa, juua sain ma küll,
Et lõpuks pää oli üsna hull.
Kui tulel küünaldest sai Wõit,
Siis algas kibe kojusõit.
Ma kolistasin wankriga,
Kui saksad sõitsid saaniga.
Kaks hobust perastikku ees,
Ambrosius oli kõige ees.
Ambrosius ja ta emand ka
On lahked, et ei maksa rääkida.
Rahwalaul.
3.
Ants läks naist kosima,
Sai suure naise ta.
Ants ise kui õlekõrs,
Naine aga kui õlletõrs.
4
Kohe pääle pulmasid
Ants naisel andis urwasid.
Ants ise läks woodisse,
Pani naise toobrisse.
Sest juhtus õnnetus:
Naine Antsul jäi küürakuks.
4.
Ants oli aus saunamees.
Saun oli suure metsa sees.
Pundid, karud käisid sees,
Nebane istus ukse ees.
Ants läks mõisa kaebama
Suure uhke tõllaga:
Seitse siga tõlla ees,
Wana emis kõige ees.
Puupöör oli püksi ees,
Sasis habe rinna ees.
Sambla tort oli piibu sees
Ise kõige ausam mees
Selle suure walla sees.
Nahwa suust.
5.
Armukene, miks sa mures,
Miks su süda kurbust täis?
Sind ei jäta ma ka surres,
Minu ilus eluõis!
Kustuda wõiks kuu kume,
Tähte hiilge taewa teel;
Pimeks minna päikse jume,
Aga mitte minu meel!
Närtsida mõib leht ja rohi,
Mitte arm mu südames;
Seda unusta' ei tohi,
Kus sa kõnnid iganes:
Südamesse olen pannud,
Oma südamesse sind;
Sellest sulle teatust annud:
Miks weel mures sinu rind?
Saada kaugel, saada ära
Hirmupilmed hingemaalt;
Oota õnne hilja, wara
Armastuse roosiraalt!
A. Reinwald.
6.
Eesti, mu armas, kallis kodumaa,
Mu ilus maa, mu püha maa!
Ma lähen läbi sinu eest
Su priiust kaitstes tulest, meest,
Et wabana wõiks õitsta sa!
Koidu ja Hämariku kodumaa,
Mu sünnimaa, mu laulumaa!
Kes oma maa ja merega
Said wabastatud merega —
Jää seisma sa, mu Eestimaa!
Jumal sind kaitsku, kallis kodumaa
Su rahmaga, su rahmaga!
Kui juhib ta sind tõe teel
6
Ja ustawaks jääb sinu meel —
Siis seisad sa, mu Eestimaa!
P. Grünfeldt.
7.
Eesti pojad, edasi,
Astkem oma radasi!
Laulgem rõõmsast Loojale,
Pidu päewa toojale!
Lipumees rongi ees
Lehwitagu lippu käes!
Lauldes rõõmu radasi
Eesti pojad, edasi!
C. R. Jakobson.
8.
Eestimaa, mu isamaa,
Kuis mull' armas oled sa!
Murramad ka tormid, tuuled
Sinu wiimsed tammepuud,
Siiski Hüüawad mu Huuled:
:,: Eestimaa, sull' annan suud. :,:
Eesti waprad wanemad
Mäelt waikselt maatamad,
Pääs on nendel elukroonid,
Wõidulaulud nende suus,
Neil on kuninglikud troonid,
:,: Kuldsed kandled palmipuus. :,:
Eestimaa, su mehe meel
Pole mitte surnud meel!
7
Peab surm ka rohket lõikust
Suure sõjakäraga:
Truuiks jääme isamaale
:,: Wiimse weretilgani! :,:
Willi Andi.
9.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kuni ma elan ja hauasse läen.
Eestlaseks taewas mull' elu on annud,
Eestlaseks ema mu ilmale kannud,
Eestlaseks ema mind imetand rinnal,
Eestlaseks astun ma isamaa pinnal.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kuni ma elan ja hauasse läen.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kuni ma elan ja hauasse läen.
Eestlase waim mul soonte sees wehib,
Eestlase süda mu rindu mul ehib,
Eestlase keel minul huulte pääl kõlab,
Eestlase meel minul mõtetes helab.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kuni ma elan ja hauasse läen.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kuni ma elan ja hauasse läen.
Eestlase nime ma austuseks pean,
Armastust tema sees asumas tean;
Pakutaks kuulsust ja pakutaks raha:
Eestlase nime ei jäta ma maha.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kuni ma elan ja hauasse läen.
8
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kuni ma elan ja Hauasse loen.
Eestlaseks surmani ennast ma hüüan,
Eestlaste hääks mina elada püüan;
Eestlaste õnnetust tahan ma maitsta,
Eestlaste õnne ja õnnistust kaitsta.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kuni ma elan ja hauasse läen.
M. 3. Eisen.
10.
Kaunistagem eesti kojad
Kolme kodu-wärwiga,
Wõtku nendel eesti pojad
Ennast ükskord ühenda',
Wõtku kuldse armuköie
Wenna-arm neil' meerita'.
Wastaku neil' wägew Hüüe:
Eesti, Eesti, ela sa!
Sinine on sinu taewas,
Kallis eesti kodumaa;
Oled kord sa ohus, waewas,
Wõtkem sinna silmata:
Truudusest meil' tunnistagu
Taewasina määratu,
Llstawatel soowiks saagu:
Eesti, Eesti, ela sa!
Must on meie mullapinda.
Mida Higis Haritud,
Must on kuub, mis eesti rinda
Wanast juba warjanud:
Eesti maad, ta keelt ja rahwast,
9
Minu laul, sa Ülenda,
Sellel' kostku koorid wahwast:
Eesti, Eesti, ela sa!
Walges ehtes eesti kased
Kaunistawad kodumaad,
Puhtalt eesti neiu põsed
Roosi-ilul lehkawad.
Puhas wanemate wiisi,
Ära lõpe iial sa,
Istutades õrnu õisi:
Eesti, Eesti, ela sa!
Sinine ja must ja walge
Kaunistagu Eestimaad,
Wili wõrsugu siin selge,
Paisugu tal täieks pääd!
Waprast meelest, wenna-armust
Eesti kojad kõlagu,
Kostku taewa poole põrmust:
Eesti, Eesti, elagu!
M. Lipp.
11.
Ei sa mitte waiki olla,
Lauluwiisi lõpeta —
Waikimine oleks wale
Sunniks südant lõhkema.
Tahan õige tasa laulda,
Tasa kannelt Helista;
Et ei sind, mu kõigekallim,
Lauluga ma tülita.
10
Aga kui torm minu kandlilt
Kostab siiski kõrwu fuU,
Siis sa ise oled süüdi:
Miks nii armas oled mull?
Anna Laama.
12.
Äele täht sa waikselt wilgud,
Sinetawast taewast pilgud.
Ära peida minu eest,
Oma lahket silmakest;
Sinu juurde üles sõuda
Soowiksin siit ilmast jõuda,
Säält siis armsamale ka
Paistaks hele tähena.
Paistaks üle uinwa ilma,
Kallimale sinisilma.
Sinna laulust peletaks
Oma armu seletaks.
Räägiks talle walust, waewast,
Räägiks talle õnne taewast,
Kuni waikselt uinuks ta
Une hõlma magama.
Aga pisar läigib laugel,
Lele täht on minust kaugel,
Kaugel taewa küljes ta.
Ei mu laulu kuule ka
Istun üksi, waatan üles.
Tähekene taewa küljes,
Kaugel täht on taewa teel,
Kaugemal mu kallim weel.
11
Ära otsi könne säält,
Iialgi sa sinisilmast,
Ära otsi õnne säält
Kes nii waga näha päält.
Petlik sinisilma sära,
Südamest wiib rahu ära.
Oige õnn ei asu all,
Waid on kõrgel ülewal.
Rootsi keelest.
13.
Hellad wennad, astkem kokku
Lustipidu laua ümber;
Tõstkem klaasid, tõstkem toobid,
Laskem priiust elada.
Lapsepõlwe ladus lootus,
Mis mu kaisus enne kaswas
Mängimisel pehmel murul:
Ärka jälle ülesse!
Laena julgust, laena jõudu
Targa tööde toimetusel,
Wahwusta sa meie waimu
Õnnistuseks isamaal'.
Hellad wennad, tõstke toobid
Nende meeste auks, õnneks,
Kes on tähtsa tegudega
Eesti põlwe parandand.
Hellad wennad, joogem jälle
Neile heldeil emadele.
Kes on kannud kangeid poegi,
Kaunid tütreid kiigutand.
12
Joogem noorte neiudele
Tühendeles kannud, toobid,
Kübart kergitades kõrges:
Eesti neiud elagu!
Täitkem toobid ääretasa,
Andkem ohmrit Eesti mullal,
Mis on muistsel ajal joonud
Wahwa Eesti meeste werd.
Joogem rõõmsalt jälle, wennad,
Sest Weel elab Eesti sugu,
Kaswateleb kangeid poegi. —
Eesti sugu elagu!
M. Weske.
14.
Linge Hellal igatsusel
Toonud tormid tuska nüüd.
Ohkan hommikul ja õhtul:
Kaugel, — kaugel minu hüüd!
Tuuled, andke mulle tiiwad,
Päike, anna walgust mull', —
Et ma jõuan sinna maale,
Mis kord lehwis koidikul.
Anna Laama.
15.
Isamaa hiilgawa pinnala paistab
Kodu meil kaunike, kallike!
Isamaa sinawalt mõlmilta waatwad
Wilkumad koidud meil orusse.
13
:,: 55oi la, la, la, la, la,!
Õitse ja Haljenda, eestlaste maa! :,:
Kukulind kaunisti kõrwu meil kostab,
Äratab ülesse looduse:
Helinal õhud ja hääled meil Hüüdwad,
Helinaid saadawad südame.
: Hoi la, la, la, la, la!
Õitse ja haljenda, eestlaste maa. :,:
Walwamas isamaa waim meie wahel,
Looduses liikuma lennuta;
Süda ei aina wõi wangis sa wiibi, —
Hõiska ja helise õnnes sa!
:,: Hoi la, la, la, la, la!
Õitse ja haljenda, eestlaste maa! :,:
16.
Isamaa ilu Hoieldes,
Wõõraste wastu wõideldes
Warisesid waprad wallad,
Kolletasid kihelkonnad
Muistse põlwe mulla alla.
Nende piinad pigistused,
Nende waewa wäsimused,
Muistsed kallid mälestused
Kostku meile kustumata!
Kalevipoeg.
17.
Juba kase ladwalt lehed langwad,
Kõle tuul käib üle kesamaa . . .
Aastakettal rõõmu hääl on lõpnud:
Wiimseid tunde hakkab lööma ta.
14
Kena päike, kas sa wäsind oled?
Pikkamisi pääd ju tõstad sa!
Kurwalt oma laste pääle waatad
Sügise neid riisub armuta.
Kõrged pilwed nagu hirmust aetud
Äle maa ja mere lendawad;
Kurehääled haledasti Hüüdwad,
Kodu poole nemad tõttawad.
Kodu poole! Kodu — magus sõna!
Süda kannata! Ei sinagi
Kaua enam oota! Kodu poole
Kutsub Isa sind ka wiimati !
L. Koidula.
18.
Juba kui ma karjas käisin,
Oli mul üks armuke:
Piigakene walge pääga,
Sinisilma neiuke.
Ei ma neiukesel ütelnd,
Et ta armas minule;
Ega piigakene ütelnd,
Et ma armas temale.
Teine teise näost näime
Armu naeratelewat,
Teine tundis teise teost,
Et me armsad mõlemad.
Ilusama õie wainult
Noppisin ma temale,
Magusama marja metsast
Tõi ta jälle minule.
15
Lendas üle heina liblik,
Püüdsin seda pilguga.
Ändsin neiule — ta jälle
Laskis selle lendama.
Äüppas oksil linnukene.
Näitas mulle neiuke;
Lendas kõrgel kull wõi kotkas,
Seda näit'sin temale.
Tema armsam tallekene
Oli armas mulle ka;
Minu puna pullikesel'
Kitkus hoolsast rohtu ta.
Ema õpetatud laulud
Õpetas ta minule,
Isalt kuuldud kaunid jutud
Jutustasin temale.
Punusin ma künkal korwi,
Kaitses karja Piigake;
Kirikusse minna mahti
Andsin jälle temale.
Lapsepõlw on ammu mööda,
Karjapõlw on ununend,
Aga kena näoga neiu
Pole iial meelest läind.
19.
Juba lõõrid lõokene,
Juba kukub käoke,
Lehkama lööb lillekene,
Oitsma hakkab õieke,
Süda, sest sütti ka
16
Loginal leekima
Suu, hakka sulal sa,
Laulu loorima.
Mure kurwastuse kujud
Jäägu minust järele,
Tulgu tuppa rõõmu tujud,
Jäägu õue õhkamine:
Puu pungad puhkewad,
Wee laened weerewad,
Kasud ka kaswawad,
Laulda lasewad !
Tasa pehme tuuletuhin
Puude oksi puudutab,
Waikselt wete woode wulin
Koselt kõrwu kosutab,
See warsti waimustab,
Et rind mul rõõmsaks saab,
Keel laulu laksutab,
Pästi äratab.
K. A. Lermann.
20.
Jumalaga, kohaw laani,
Jumalaga, ilus ilm,
Jumalaga, lahked laulud! —
Laulja rind on warsti külm.
Oh küll oli õnnis laulda,
Oie-aega kuulata,
Leinas, õnnes laulu sisse
Ise ära sulada.
Aga torm ei sallind laulu,
Tegi haiget minule —
17
Läiget teha on ju kerge
Waese laululinnule.
Jumalaga! pikkamisi
Waiksemaks jääb minu rind —
Jumalaga! koidupuna
Suud mull' andes saadab mind.
Anna Laama.
21.
Just nagu torm ja pikse Hääl,
Kui lainte löögid mere pääl,
Nii kosta sa, oh meestekoor,
Et rõõmu tunneks wana, noor!
Käi läbi sa nüüd orust, mäest,
Täis saagu õhk su imewäest,
Ja kõla läbi ilma aul,
:,: Sa waba Eesti laul! :,:
Oh lehekuu, nüüd tere sa,
Oh lilled armsa lehiga,
Ja oja, joostes kohinal,
Te linnud lauldes taewa all!
Nüüd rõõmuga me rändame
Küll metsasse, küll murule,
Kus ilma ilu näeme,
Mis tekkind tõusule.:,:
Maailmast läbi lauluga!
Kus himu eks seal seisata.
Me südant lahkeks laulame
Ja magust mõtet meelele.
Täis meestekoor, kui heliseb,
Lead õnne toob ja rahu teeb,
18
Sest tõstkem, armsad wennad, häält
Nüüd iga koha päält.
Saksa keelest.
22.
Jõe kaldal istub kalamees,
Õng kiigub, liigub lainetes. —
Mees ise sihib sala,
Mil õnge hakkab kala.
Kui lööwad lained liikuma,
Siis õnge wälja tõmbab ta
Ja naeratades sala
Mees kotti pistab kala.
Kas tunnete te mõnda meest,
Kes õnne otsib wete seest
Ja tihti salamahti
Jõe kaldal peab mahti.
Ma tunnen, tunnen palju neid,
Kes nõnda püüdwad südameid.
Kui ühe kätte saamad,
Teist jälle ihaldamad.
Rahwa suust.
23.
Jõua ju kaugelta
Mere lainte laugelta,
Paadikene, rannale,
Las' mind armsa rinnale.
Kus, kallis, kurdad sa!
Laine ehk sind laemaga
Mattis merde magama,
Surmas sind su armuga ?
19
Oot, oot, mu tütreke!
Homme saab ehk peiuke
Meie randa rändama,
Soomest siia sõudema.
Küll õhkas neiu rind,
Waikseks — jäi ka wetepind,
Wood ja tuule hääledki, —
Peig ei tulnud iialgi . . . .
Rahwa suust.
24.
Jüri tuli müüritööst,
Tahtis lõunal süüa;
Leidis külma söögi eest,
Ähwardas naist lüüa.
Sõge, mis sa tõreled!
Kuis ma sulle keedan?
Puud on riidas jämedad,
Kuidas ma neid lõhun?
Kasepakku lõhkuda
Minu jõud ei kanna;
Naisterahwas olen ma,
Päälegi weel wana.
Jüri ähkis, lõhkus puid,
Mari kandis kööki,
Aegamööda sõbraks said
Jälle pärast sööki.
Nahwaluule.
20
25.
Kaljumald mu isamaa
Ja Wirumeri tema waim
Ja taewas tema kaitsewall,
Sest elagu ja kosugu
Ja jäägu seisma tormides,
Kus seisnud ta.
Tormides on seisnud ta
Ja saatus walju maimuga
Ta wastu olnud armuta,
Kuid seisma jäänd ja seisma jääb,
Sest teda kaitseb kaljumaim
Ja taewawäed.
Hoolsasti rahmas
Edasi püüab,
Lootuses kindel,
Rõõmulaulul Hüüab:
Edasi, jah, edasi!
Kui kõik on tüdimata tööl,
Siis lõpp on ööl.
Lõpp on ööl.
Elagu! isamaale rõõmul kõlab keel,
Meil õnne koit on eel!
Säält kerkib maimu õige walgustus
Ja kaljumalla isamaale wabadus !
26.
Kallis Mari, kaugel elad,
Millal kandmad sind mu käed?
Silmamett sa tihti walad,
Kurwastuse päemi näed!
21
Kallis Mari, kannata,
Sinust küll ei lahku ma.
Kallis Mari, kaugel elad,
Äarwa kuulen ma su häält,
Siiski armas mulle oled,
Aeg ei pööra minu meelt.
Kallis Mari, kannata jne.
Äkski wägi siin maailmas
Sinust mind ei lahuta.
Kõik muud neiud siin maailmas
On kui ilma eluta.
Kallis Mari, kannata jne.
Kindlalt seda tahan loota,
Et kord saame ühendud.
Kui ka wast see kaua oota,
Äkskord saab see pühendud.
Kallis Mari, kannata jne.
J. W. Iannsen.
27.
Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt
Käib Lääne mere rannale,
Ja Munamäe metsalt, murult,
Käib lahke Soome lahele?
See on see maa, kus minul häll
Kord kiikus ja mu isadel.
Sest laulgem nüüd ja ikka ka :
See ilus maa on minu isamaa!
Siin teretawad metsaladwad
Nii lahkelt järwi, rohumaid;
22
Siin taewa wihmal orus wõrsub
Ja päike paistab wiljapäid.
See on see maa j. n. e.
Siin kaswab Eesti meeste sugu
Ja sammub wabadusele.
Siin kaswab priske Eesti neiu
Ja sirgub Eesti peiule.
See on see maa j. n. e.
Siin tõstab rahwa põllurammu
Ja matab endist wiletsust;
Siin püüab rahwas waimuwalgust
Ja wõidab endist pimedust.
OH tõotage südamest
Me mehed olla igawest,
Ja laulgem nüüd ja lõpmata:
Sa fofu, kaswa, kallis kodumaa.
M. Weske.
28.
Kaunimad laulud pühendan sull',
Wanematest armastatud kallis kodumaa!
Wõimsasti tuksub süda siis mul,
Kui sulle laulan, mu isamaa!
Taewasse tõuseb tugew lauluhääl
Südame põhjast waimustuse wäel.
Pühamaks paigaks oled mul ikka,
Kuni weel süda tuksub mu sees.
Wõimsasti kõla siis, ühine laul:
Oitsegu, kaswagu kodumaa!
Priiuse päike paistab me maal,
Rusujatest wabastatüd Kalewite ra'al!
23
Orjuse kütked purustud maas,
Muistene priius meil jälle käes!
Särama löönud kodupinnal koit,
Eestimaa taewas wabaduse loit.
Paremad päewad paistma meil jääwad,
Kaunimad ajad ootawad ees.
Wõimsasti kõla siis, ühine laul:
Õitsegu, kaswagu kodumaa!
1 9 '
9
P. Ruubel.
29.
:,: Kel kannel on, :,:
See kõlistagu keeli
Ja näitku Wanemuise wägewust.
Kel laulu on,
See helistagu hääli
Ja rõõmu tujul andku tunnistust:
Teid Looja lahkesti on kaunistanud,
Oh sinisilmad, ime iluga,
Teid armastuse tulel sütitanud
Ta põlema, ta põlema.
Me neidudel'
Au pühalikult anda
On noorte meeste kohus iganes,
Nad saatwad südant õndsa rahu randa,
Kui maailm mässab, tormab tuuledes.
Kas lainetagu jõgi, järw wõi meri,
Ma armu kaisus uinun Hingama;
Küll Luksub süda, kärmest woolab weri,
Mul rõõmuga, mul rõõmuga.
Me kaasadel
Nüüd tuhat termist toome
Ja südamest neil' õnne sovwime,
aa
Neil' kümnekordsed tänulaulud loome,
Et kallis arm meil kosund kaunisti.
Kus elupuhtust pühad mõtted kaitswad,
Sääl ilus päike paistab pilweta
Ja abielu õrnad õilmed õitswad
Sääl rahuga, sääl rahuga.
Oh armastus, :,:
Sa kuldne taewa anne,
Kes langend ilma jälle pühendab;
Ei walitse sääl enam wiha, manne,
Kus armu-side hinged ühendab.
Seepärast kõlisege, kandlekeeled,
Ja kiitke - pruudi, kaasa armastust,
Neil' helisegu meie lauluhääled
Kõik ühest suust, kõik ühest suust.
M. !
30.
Ketra, Liisu, memme tütar!
Ketra, Liisu, memme tütar!
Ei mina ketra,
Kõik mu luu ja liha haige.
Ei tema ketra, eidekene,
Kõik ta luu ja^liha haige.
Ketra, Liisu, ketra, Liisu,
Taat läeb homme Tartu linna,
Toob säält sulle sarwesaia.
Ei mina ketra jne.
Ketra, Liisu, ketra, Liisu,
Taat läeb Homme Tartu linna,
Toob säält sulle kirju põlle.
Ei mina ketra jne.
25
Ketra, Liisu, ketra Liisu,
Taat läeb Homme Tartu linna,
Toob säält sulle siidipaelad.
Ei mina ketra jne.
Ketra, Liisu, ketra, Liisu,
Taat läeb Homme Tartu linna,
Toob säält sulle siidisukad.
Ei mina ketra jne.
Ketra, Liisu, ketra, Liisu,
Taat läeb Homme Tartu linna,
Toob säält sulle uue woki.
Ei mina ketra jne.
Ketra, Liisu, ketra, Liisu,
Taat läeb Homme Tartu linna,
Toob säält sulle noore mehe.
Jah, mina ketran,
Kõik mu luu ja liha terwe.
Jah, tema ketrab, eidekene,
Kõik ta luu ja liha terwe.
Rahwaluule.
31.
Kewade kaunimal õitsmise ajal
Kaswas üks kannike karjamaa rajal,
Ehtis ja lehtis ja kaswas ja kosus ja
Oitsis õrnasti.
Kui ta nii õilmitses kaskede warjus,
Tuli ta poole üks lammaste karjus,
Oli nii lahke ja armas ja kallis ja
Kaunis karjane.
26
Kannike karjase kaisule püüdis,
Ihkas ja õhkas ja ohkas ja hüüdis:,
Kui ta mind kitkuks ja kui ta mind katkuks ja
Wõtaks mind ühes!
Karjus ei waatnud, ei kanni ta näinud,
Karjus ei kannikest kitkuma läinud:
Istus ja astus ja kõndis ja sammus ja
Sõtkus kannikse!
Kannike nuttis nüüd kahwatand palgel:
Kui ma ka suren, siis suren ta jalgel, .
Kätken ja kaon ja walus ma waon ja
Närtsin rõõmuga!
oi Grenzstein.
32.
Kewade on kuulus mees
Lahke laulukunsti sees,
:,: Tal on hääled ilusad,
Hääle mõnud mõjusad :,:
Kõla, kõla, wäike lauluke
Kewadele kenaste,
Hüüa üle ilmamaa,
Üle ilma ilusa!
Sest, mu wäike lauluke
Kõla õige kenaste,
:,: Tea sind kuuleb kewade,
Kes sind kutsus ilmale :,:
Kõla, kõla, wäike lauluke
Kewadele kenaste,
Hüüa üle ilmamaa,
Üle ilma ilusa!
21. Grenzstein.
33.
Kewadisel koidu a'al
Kõndisin ma niidu ra'al.
Tuhat, tuhat pisarat
Seina ladwas kiik'siwad.
Küsin ühelt
Pisar, kust sa
Kiigud, liigud
Koidu paistel,
sedamaid
siia said?
tuule ees
rohu sees!
Kostab wastu: kuuled sa,
Muru all mu kodumaa!
Sinna sinu wanemad
Muistena meid külw'siwad.
Tasa õhtul tuleme
Muistsest kodust murule
Öösel teine teisega
Nutu külwi mõtleme.
Paistab taewas päikene,
Läh'me jälle mullasse;
Õö meid walus ilmal tõi,
Sest ei walgust näha wõi.
Kuulsin häda, kaebamist:
Silmad läiksid pisarist. —
Palju neid siin nutsin ma
Nende hulka kastessa.
A. Remwald.
34.
Kiigu, mu paadike, kiigu wee pääl'
Lehwi, mu lauluke, lenda mu hääl!
Lained kõik söuawad, kaldale jõuawad.
Kiigu, mu paadike, kiigu wee pääl!
28
Lainte peal minagi edasi laen
Kuni ma randa, üht õitsewat näen.
Uju nüüd waljusti, paadike, pikk on tee,
Kiigu, mu paadike, kiigu wee pääl.
J. Iärw.
35.
Kilks, kolks! koodid lõõmad,
Lapsed puhast leiba söömad;
Mölder teri jahmatab
Ja sest oma mati saab.
Kilks, kolks! koodid löömad,
Taat ja eit ka toitu saamad,
Põllusaaki kiidamad,
Taemal' tänu annamad.
Kilks, kolks! koodid löömad,
Rehepeksjad tasu saamad;
Töö see läheb wilgasti,
Ligi langeb tilgasti.
Fr. Äollmann.
36.
Kord elas mölder meski pääl,
Tsimmai ruudi ralla,
Ja tema ilus tütar sääl.
Tsimmai ruudi ralla!
Ai tsimmai, tsimmai, tsimmaia,
Ai tsimmai ruudi ralla!
Sääl ligidal oli mõisale, jne.
Ja mõisas kamal sulane jne.
29
See ajas härra kotisse, jne.
Wiis alla weski majasse jne.
Oh tere, armas möldri Mats, jne.
Kus panen ma see kaerakott jne.
Wii üles teise korra pääl', jne.
Mu tütre woodi on ju sääl jne.
Kui wäljas oli pime öö, jne.
Siis nurgas sündis imetöö jne.
Kott hakkas nurgas liikuma, jne.
Ja woodi poole kiikuma jne.
Siis tütar waljust kiljatas, jne.
Ja mamma üles äratas jne.
Oh, rumal, mis sa kisendad? jne.
Sa oleks mõisa härrat saand jne.
Ei mõisa härrat taha ma, jne.
Kui tublit talupoissi ei saa, jne.
Rahwa suust.
37.
Kord ma Peipsi piiril käisin,
Alatskiwil sääl;
Tüki aega mina seisin
Surnuaia pääl.
Sääl on palju inimesi,
Lauas Hingamas,
Kalmudel puuristikesi,
Palju seisamas.
Ähe risti pääle nõnda
On sääl kirjutud:
30
Siia on üht Eesti wenda
Maha maetud.
Tõnis Laks siin omal leidis
Wiimast woodikest.
Mille sisse ennast peitis
Elu waewa eest.
Oli wana Laksi Tõnis
Talu peremees,
Eluaeg ta mõisat Leenis
Palehigi sees.
Raskes elus õhkas Tõnis:
Millal saab küll ka
Meie elu paranema,
Saab meil hingemaa?
Wirumaa pool tõusis kära,
Mehed hõiskasid:
„Wennad, sõbrad, lähme ära,
Lähme ära siit!
Wenemaale wirutagem:
Sääl meil isamaa!
Saamarasse sirutagem;
Sääl meil hingemaa."
Seda kuulsid palju rahwast,
Laksi Tõnis ka!
Ühtekokku tõtsid wahwast
Nõu pidama.
Raha nad sääl nõutasid
Katsujatele,
Keda nemad läkitasid
Wolga kaldale.
31
Kähku mõisas käest andsid
Omad asemed.
Katsjad aga kaugelt kandsid
Sandid sõnumed.
Nukralt siis kõik maha jätsid
Sinna mineki;
Mõisas paluda nad wõtsid
Kohte tagasi.
Majad aga ära antud
Juba teistele;
Wõõras mees ju sisse pandud
Laksi talusse.
Raskes elus õhkas Tõnis:
„Kuhu lähen nüüd?"
Sääl siis tuli surm ja ütles:
„Lähme ära^siit!"
Seitse jalga pikkusele.
Neli jalga lai
Maatükk Laksi Tõnisele
Wiimaks antud sai.
Siin on armas Laksi Tõnis
Sinu Hingemaa.
Taewas aga on sul õnnis
Päris kodumaa!
J. Weitzenberg.
38.
:,: Kostke, laulud, eesti keeles, :,:
Kostke kandle kõlinad,
:z: Eesti keeles, eesti meeles
Llhendage isamaad!:,:
32
Ähes meeles, :,: ühes keeles :,:
Wanemuise wõimulla.
Kostke laulud eesti keeles,
Kostke kandle kõlinad!
:,: Eesti ader harib maada :,:
Haruldase Hoolega,
:,: Et wõib külwist kasu saada,
Walmist wilja lõigata. :,:
Nii me maad wõib :,: nimetada :,:
Äksi eesti nimega,
Laulgem temast eesti keeles, :,:
Kostku kandle kõlinad!
:,: Eesti waim on wastu pannud :,:
Katku, nälja aegadel';
:,: Eesti mehed mõõka kannud
Walusamat waenlastel', :,:
Waprus on meil' :,: uuest annud, :,:
Mis me oma algusel:
:,: Seda laulgem eesti keeles, :,:
Kostku kandle kõlinad!
:,: Peipsi järwest Pärnu randa, :,:
Koiwast Soome laheni
Õitseb haljas Eesti pinda,
Ei siit lahku ilmaski, :,:
Pakutaks ka :,: palju hinda, :,:
Kullakirstud kuhjani!
:,: Laulgem seda eesti keeles, :,:
Kostke kandle kõlinad!
Soome keele järele M. Lipp.
33
39.
Kui kallist kodust läksin
Ma kurwalt kaugele,
Siis ütles kase marjus
Mull' Hella neiuke:
„Nii selge kui see allik
On minu armastus,
Siit käib küll õhtuehal
:,: Su järel' igatsus!" :,:
Ma nägin mõnda kaske
Ja mõnda allikat,
Ma nägin mõnda neidu
Mull' naeratellewat:
Ei olnud kask ei allik
Nii armsad ometi,
Ei waatnud mõõras neiu
Nii õrnalt iialgi. :,:
Kui kaugelt jälle koju
Ma rõõmul rändasin,
Ja allikat ja kaske
Ma jälle terwitan:
Kask oli ära kuiwand
Ja allik mudane,
Mu neiu oli läinud
:,: Su teise kaenlasse. :,
M. Weske.
40.
Kui Kungla rahwas kuldsel a'al
Kord istus maha sööma,
Siis Wanemuine murumaal
Läks kandlelugu lööma.
:,: Läks aga metsa mängima,
Läks aga laande lauluga. :,:
Sealt saiwad lind ja lehepuu
Ja loomad laululugu;
Siis laulis mets ja meresuu
Ja Eesti rahwasugu.
:,: Läks aga metsa jne.
Siis kõlas kaunis lauluwiis
Ja pärjad pandi pähe,
Ja murueide tütreid siis
Sai Eesti rahwas näha.
:,: Läks aga metsa jne.
Ma laulan mättal, mäe peal
Ja hilja õhtul õues,
Ja Wanemuise kandlehääl,
See põksub minu põues.
:,: Läks aga metsa jne.
F. Kuhlbars.
41.
Kui kuuled oma kangelastest,
Su esiwanematest rääkima;
Kui kanarpikust, koidu kastest,
Sul laulu laine kipub kerkima:
Siis wõitakse sind Eesti maimuga.
Ja kui sa kuuled metsa koha
Ja Emajõe laineid langema,
Kui kuuled halja wilja kaha,
Näed Wirumere wahtu lendama:
Siis wõitakse sind Eesti waimuga.
35
Kui kuuled pilwis kõue hääle
Ja näed wälgu terad põlema,
Ning kalju lõhkeb kalju peale
Ja laine tõttab pilwil tulema:
Siis wõitakse sind Eesti maimuga.
Kui kuuled Eesti meeste sõnu,
Kes noorusest ja tõest räägiwad:
Kui Eesti linnud sulle laulwad mõnu,
Sull' Eesti neiu palged punawad:
Siis wõitakse sind Eesti maimuga.
Kui jääd sa kindlaks kodu soole;
Ja maenlasele annad andeks süüd:
Kui waatad wagalt pilwe poole,
Ning tunned sa kui püha Eesti püüd:
Siis wõitakse sind Eesti maimuga.
J. Kunder.
42.
Kui ilma sünnib inime',
Siis on ta rumal, unine.
Siis asub südame tal Hirm,
Et warsti kätte jõuab surm.
Ai-ui jne.
36
Mil' saab ta põrgus Heidetud
3a orgi otsas küpsetud.
Ai-ui jne.
Kuid, sõbrad, see on wale kõik,
Ei põrgu pole paha paik.
Ai-ui jne.
Meist mõni mees on põrgus käind
3a põrgu au ja ilu näind.
Ai-ui jne.
Siit minnes wersta wiis wõi kuus
Sa oled otse põrgu suus.
Ai-ui jne.
Seal uksehoidjaks kirju kass,
Kel silm on pääs kui kohwitass.
Ai-ui jne.
Seal kartul nagu apelsiin
3a kaewuwesi selge wiin.
Ai-ui jne.
On põrgus nii suur tantsusaal,
Kui Wiljandi kreis Mägimaal.
Ai-ui jne.
Seal igamees teab juba joht,
Kus kohas on ta õige koht.
Ai-ui jne.
Ei kurat ole laita mees,
Tal soe ja pehme süda sees.
Ai-ui jne.
37
Ei sarwi ma tal pole näind —
Wõib-olla, et nad ära läind.
Ai-ui jne.
Ja ühel kewadsuisel ööl
Surm ilmus talle wikat wööl.
Ai-ui jne.
Siis kukkus kurat küliti
Ja hing tal wäljas oligi.
Ai-ui jne.
Siis põrgu seinad põrusid,
3a taewast sadas tõrusid.
Ai-ui jne.
Siis wõttis Peetrus suure sae
3a saagis läbi põrgu lae.
Ai-ui jne.
Ta hüüdis: koeral' koeramalk!
Waat' surm on ikka patu palk!
Ai-ui jne.
Laul olgu lühike wõi pikk,
Peaasi, et ta õpetlik.
Ai-ui jne.
43.
Kui ma mõtetega saaksin
Ähes rännatagi teel,
Jätta jumalaga ta'aksin
Täna wõõrastega weel.
38
Ale lainetawa lahe,
Ale wahutawa Wee,
Ale wangistawa wahe,
Ale eksitama tee.
Koju wanematel lendaks,
Koju wendadele laeks,
Koju õdedele rändaks,
Koju sugulastel jäeks!
Kodu unustaksin waewa,
Mured mälestusest wiiks,
Tunneks tulewiku taewa
Pilwist peasemassa priiks.
Kodu naerataksin naljal
Altiga hõiskajate seas,
Kodu soowituste maljal
Elaks õnnelikus eas.
M. 3. Eisen.
44.
Kui mina alles
:,: Noor weel olin :,:
Lapsepõlwes
:,: Mängisin :,:
Ei mina teadnud
Muud kui seda :,:
Mis mina nägin
:,: Silmaga :,:
Nõõm teeb lastel
:,: Laulu heale :,:
Kaunimaks kui
:,: Kandlekeel :,:
39
Meie elu
On siin ilmas :,:
Nii kui linnul
:,: Oksa peal:,:
Näitab ennast
Rõõmus, siisgi
Süda on täis
Kurwastust
Ei meie tea,
:,: Kas me saame :,:
Siin weel kokku
Tulema. :,:
Rahwa laul.
45.
Kui mina olin wäiksekene,
Kaswasin ma kannikene, allea jne.
Ema wiis hälli heinamaale, allea jne.
Kandis kiigu kesa pääle, allea jne.
Pani käo kiigutama, allea jne.
Suwilinnu liigutama, allea jne.
Sääl siis kägu palju kukkus,
Suwilindu liialt laulis, allea jne.
Mina meelta mõtelema, allea jne.
Mõtelema, wõtelema, allea jne.
Kõik ma panin paberisse,
Raiusin ma raamatusse, allea jne.
Rahwaluule.
40
46.
Kui mu kallist isa talu
Jumalaga jätsin ma,
Tundis minu süda walu,
Mis ei wõi ma ütelda.
Wärawast ma üle wälja
Sõitsin wenna saatusel.
Sõitsin üle kingu selja,
Kust weel kodu nähtawal.
Wend mul ütles: ära nuta,
Ära enam kaeba,nii!"
Mina wastu: „Ära rutta,
Siit näen kodu wiimati!"
„Äoia hobust kinni wähe
Las' mind waata tagasi.
Ehk ei saa ma enam näha
Isa talu iialgi!"
Jumalaga, isamaja,
Armsad kohad, karjamaa!
Taewas anna, mis teil waja,
Jumal küll teid õnnista!"
M. Weske
47.
Kui mühinal helide lainetus kajab
Siit lawale koondunud lauljate suust;
Kui südameis waimustus wõsusid ajab
Ja läbistub lihast ja läbistub luust,
Siis wägewalt wälja keeb tunne me rinnast,
Mis koondab ja ühendab hellasti meid,
41
Laul helinal üle laeb Eestimaa pinnast.
Siin kuuljate hingesse awades teid.
Me ühised oleme maimult ja merelt,
Meil ühised sihid on silmade ees,
Kas tuleme mandrilt wõi tuleme merelt,
Meil ühine armastus südame sees,
See armastus elab, ei iialgi sure,
Mu Eesti, oh sinule kuulub ju ta,
Sest sinule kuulub me rõõm ja me mure.
Su lapsed me oleme, Eestimaa!
Kes kuulete kaunide sõnade sõudu,
Kel kallis on kaunima kodumaa muld,
Kel soontes ja lihastes jätkub meel jõudu,
Ja südames palju meel peidus on tuld,
Nüüd kodumaa altrile toogem see anne,
Et kodumaa kasu on parim me püüd,
Ja hinges meil maiksesti walmigu manne:
Waid sinule, Eesti, me elame nüüd.
P. Grünfeldt.
48.
Kui on kadund kodumaalt
Wiha, maen ja tüli,
Kui on miimaks otsa saand
Kurblik kiusu küli:
Minu kallini laulutviis
Peab su auks hüüdma siis,
Ja ma elan rõõmuga
Sinu pinnal, kodumaa!
Kui on kadund kodumaalt
Wara, küllus, rikkus,
42
Kui tad kehwus koormana,
Puudus püüdma tikkus:
Oh, siis tahan päewad, ööd
Wende seltsis teha tööd,
Kuni kehwus kaduma
Peab su pinnalt, kodumaa!
Kui on kadund kodumaalt
Truudus, arm ja tõde,
Kui siin waljult wangistab
Walskus wenda, õde:
Siis on algand surma-öö,
Kus ei maksa mingi töö,
Siis ma lahkun nutuga :
Olen hoopis koduta!
G. E. Luiga.
49.
Kui Oru weskist mööda lä'en,
Kaht sinisilma aknal näen,
Seal möldri Tiiu naeratab,
Ta pilk mu südant wangistab.
Ainu, mu kallim, oh uinu,
Maga rahuga!
Unelaulu sul laulan,
Et sa wõiks uinuda.
- Ja kui sull' uni ei tule,
Õrnalt liigutan sind;
Lellalt Hõljutan kätel —
Sa ju ei keela mind?
Ti-lullalla, lullalla, lullaa . . .
Kui tahad kuuga mängi'
43
Wõi tähtedega tantsi'
Siin toon ma sulle nad.
Ti-lullalla, lullalla, lullaa . . .
Tule minu õrna kaissu,
Seal magad sina mureta.
Ti lullalla-lullalla, lei.
50.
Kui rõõmus on mu meel!
Kui lustil laulab keel!
Ma rändan mööda ilma,
Ei karda sooja, külma;
Kord olen siin, kord seal
Ma oma reisi peal,
Ja ikka hüüab mu Heal:
Ma olen wäike postimees,
Maailm on lahti minu ees,
SaUii, halloo, hoi lallalla!
On lahti minu ees.
Kas kena kewade,
Ehk sume sügise,
Kas suwi ehk ka tali,
Kui külm on wäga wali,
Mul ikka rõõmus meel
On oma pikal teel,
Ja sekka hüüab mu keel:
Ma olen rõõmus postimees,
Maailm on lahti minu ees
SaUii, halloo, hoi lallalla !
On lahti minu ees.
Kui mina rõõmsaste
Kord jõuan külasse,
44
Siis kõik mull' ruttab wasta
Ei taha mööda lasta:
Mul kirjad, pakid peal
Need teewad rõõmu seal,
Ja wahel hüüab mu Heal:
Ma olen wäike postimees,
Maailm on lahti minu ees.
Äallii, halloo, hoi lallallaa!
On lahti minu ees.
Kui mul on otsas tee
Ja jõuan kodusse,
Siis naine wastu tõttab,
Mu riided seljast wõtab,
Siis kõigil rõõmus meel,
Et olen elus weel,
Ja sekka hüüab mu keel:
Ma olen rõõmus postimees,
Maailm on lahti minu ees.
Lallii, hallo, hoi lallalla!
On lahti minu ees.
Kui ükskord suren ma,
Eks kõik mind mäleta,
Ma püüdsin õigust ilmas
Küll iga mehe silmas;
Mu haud siis seisab seal,
Ja ristil kiri peal,
Mis ise soowis mu meel:
Siin hingab wäike postimees
Nüüd rahul waikse Haua sees
Lallii, halloo, hoi, lallalla!
Nüüd rahul haua sees.
45
51.
Kui sa tuled, too mull' lilli,
Lillekesi armastan —
Sügise neid mähe leida? —
Ahest ainsast küllalt saab.
Ehk wast juhtud nurmelt leidma
Weel üht hilist lillekest —
Kõige kallim, oh kui wäga
Tänaksin sind selle eest!
A. Laama.
52.
Kui siit pilwe piirilt alla waatan
Äle õitswa Eestimaa,
Rõõmu laulu siis maailma saadan,
Hüüan walju Healega:
Siin on ilus elada!
Kulla lainel wäljad walendawad,
Iärwed hõbe ehawad,
Kaugel lehemetsad Haljendawad,
Kõue kombel kohawad:
Siin on ilus elada!
Taewa äärel mürab merelagi,
Wiskab wahtu pilwe pool',
Läbi luha hoowab hõbe-jõgi,
Laulab laine koorilaul:
Siin on ilus elada!
Oitswal Eesti wainul käiwad neiud,
Laulwad lusti õite seas,
Lehkwas orus astmad Eesti peiud,
46
Püüdwad rõõmuhäälil reas:
Siin on ilus elada!
Kõrged pilwed nagu luiged lendwad
Üle maa ja mägede,
Päike, kuu ja koidu tähed rändwad
Lauldes üle jõgede:
Siin on ilus elada!
Siin on ennem hirmu tuuled Hooland,
Kui ka lapsukesed leina näind;
Kui ka orja higi walul wooland,
Siiski suu on laulu teind:
Siin on ilus elada!
Wõiksin jõed ja järwed kinni püüda,
Püüda tuult ja linnu Häält,
Laseksin neid üle ilma hüüda
Mäe halja harja pealt:
Siin on ilus elada!
Wõiksin taewa wõlwil kirjutada
Pele wälgu walgega,
Tahaksin ta nii siis sõnastada
Paistma eha palgega:
Siin on ilus elada!
J. Kündev.
53.
Kui toonekurg mul poja tõi,
Mul wäikse Willu tõi,
Kes päewad otsa pilli lõi
Ja ikka pilli lõi,
Siis mõtlesin ma kibedalt:
Mis teen ma poisiga?
47
Kui tuleks mulk kord Mulgimaalt,
Ma annaks karja ta.
Kui poiss ju kaswas suuremaks
Ja püksid jalga sai,
Ei Loost ta hooli suuremat,
Waid ikka pilli lõi.
Siis mõtlesin ma kibedalt:
Mis teen ma poisiga?
Kui tuleks mulk kord Mulgimaalt,
Ma annaks karja ta.
See waesus, kuri kurnaja,
On igal asjal ees —
Nii Willust saja margaga
Saaks kuulus pillimees;
Kuid nüüd ta kõnnib karjaa'al
Just keset Mulgimaad;
Ja Mulgimaal ta koidu a'al
Lööb luttu sarwega.
54.
Kui weel wanaisake,
Kahekümne-aastane,
Ähel ööl, kuu walgustas,
Oma kallist musutas.
Kui nad seal siis andsid suud,
Laulma kuulsid ööbikut.
Sellest ajast eluteel
Neil ikka soowis meel:
Weel üks kord, weel üks kord, weel üks kord
Palun sind, laululind
Suudle mind!
48
Kui mu wanaisake,
Seitsmekümne-aastane,
Kord üht neiut nägusat
Nägi üksi kõndiwat.
Mälestades õhkas ta:
„AH, peaks kallim elama!"
Rõõmsaks sai Lal jälle meel
3a lõpuks laulis keel:
Weel üks kord, weel üks kord, weel üks kord,
Laululind, palun sind,
Laula, mis kord laulsid sa!
55.
Kui wärawast wälja me asisime,
Siis tuli meil wastu mu tuike:
Ta piimwalge põsk läks punaseks
:,: Kuis woolas siis weri mu südames :,:
Kui minnes weel ümber pöörsin ma,
Ta nikutas termist mull' peakesega,
Kui õis, mis õitseb kewade mäes
:,: 3a rätik, see lehwis tal walgemas käes :,:
Ma tõstsin kübara kõrgele
3a hüüdsin: elagu Hellake!
Ta andis mul kätt ja soomis weel:
:,: Mul õitsewat õnne mu tulewal teel :,:
Ma sammusin nüüd maanteel, mäe peal
3a külasse tungis mu hüüdja hääl,
Siis laulsin ma leekiwast südamest:
:,: Sind kaitsku suur Jumal, mu kallikest :,:
Saksa keelest.
49
56.
Kui ööbik laulu laksutab,
Sääl pärnapuie wilus,
Siis mõni mees wast aru saab,
Et neiuke on iius.
Jah, kui see laul meil korda lä'eb,
Ei meie kimpu jää!
Ma pole keele solkija,
Ei tea ka, mis on aabits,
Waid waene linakolkija,
Mu päralt wänt ja roobits.
Jah, kui see laul jne.
Kui mina sellest aru sain,
Et peremees sõi liha
Ja minul paljad kapsad ees,
Siis tõusis minus wiha.
Jah, kui see laul jne.
Ma kausi ümber keerasin,
Ja sõin nüüd liha tangu,
Ning pikapeale kosusin,
Kuid peremees jäi kängu.
Jah, kui see laul jne.
Kui tahan, wõtan priiuse
Ja nihutan end kõrtsi,
Sääl wiskan kortli näosse - Ei minu waim siis närtsi.
Jah, kui see laul jne.
Kui aknast wälja waatasin,
Kõik taewas oli lilla
50
Ja setu walge ruunaga,
Läks üle kiwisilla.
Jah, kui see laul jne.
Äks härra ütles preilile:
„OH, liebe Klara mein'!
Kui annad mul üks musuke,
Siis olen ewig dein!"
Jah, kui see laul jne.
Kui kümme musu saanud ta,
Siis naerab „La-haha!
Küll peaksin loll ma olema.
Kui naiseks mõlaks ta!"
Jah, kui see laul jne.
Sang tahtis minna Heinale
Ja wõttis selga reha,
Mart tangupudru tublisti
Täis witsutas siis keha.
Jah, kui see laul jne.
Ma panin piipu tubakat,
Et suitsetada wähe,
Jorss haaras pudrulusika,
Ja walas Maile pähe.
Jah, kui see laul jne.
Äks kodukorra paragrahw
Ei luba palju juua,
Kuid haige hambale üks klahw
Wõib ainult termist tuua.
Jah, kui see laul jne.
Ma arwan oma aruga,
Et aeg on lõpetada,
51
Sest seni läbi laulnud ma
Ju salme weerand sada.
Jah, kui see laul jne.
57.
Kuku sa kägu kulda lindu,
Käälitsele Hõbenokka,
Kuku meile kuulutust,
Häälitsete ilmutust,
Meeretele laulu wara
Ketra kuulutuse lõnga,
Kuju kauni aja kangast!
Kui sa ei kuku, kukun ise,
Pajatelen pardikene,
Lasen luige laulusida,
Seitsmekordseid sõnumida
Wanast ajast weeremaie
Ilma ajast Hiilgamaie.
Äks aga sõnum hülge suusta,
Teine lainte tüterilta.
Kolmas ranna kaljudelta,
Neljas näki neiudelta,
Wiies wete emandalta,
Kuues kuude kudujalta,
Seitsmes saare taadilt, eidelt.
Kalevipoeg, IV. 1—19.
58.
Kuld rannake!
Mil jõuab laew su kaldale?
Ju wara kalli koiduga
52
Su poole wõtsin purjeta,
Ei weel su kaunist kallast näe
Siit üle kõrge lainte mäe.
Kuld rannake!
Mil jõuab laew su kaldale?
Weel ikka wõõra ilma piir.
Ei läigi ranna siniwiir
Sealt üle elu-mere wee,
Kus lõpeb minu laewa tee.
Kuld rannake!
Mil jõuab laew su kaldale?
Ma õhkan siin kui wäsind lind,
Et waikne elu-mere pind,
Ei tuul mu laewa lendes a'a,
Ei mina weelgi randa saa!
Kuld rannake!
Mil jõuab laew su kaldale?
Küll õhtu päikse paiste käes
Sind wete wirwenduses näeks,
Oh siiski raske, wilets järg,
Sest tee on hirmus pikk ja märg.
A. Reinwald.
59.
Kuldne õhtupäike,
Ilus oled sa,
Kui sa wiimse läike,
Saadad üle maa.
Äratad mu meeles
Palwe palawa;
Kuldses koidukeeles
Ilma tereta!
A. Grenzstein.
53
60.
Kurwal meelel kõnnin mina,
Süda rinnus rõõmuta,
Selgest waatab taewasina,
Aga mind ei tröösti ta.
Lustil linnu laulu Helin
Kostab kõrwu minule,
Aga rõõmus keelte kõlin
Kurwemaks teeb südame.
Kui on teistel rõõmutujud,
Seisan mina silmamees,
Kurwastuse leinakujud
Wõtmad aset minu ees.
Kõik mu õnn ja õitsew ootus
Lõppes ära olemast,
Sest mul langes ainus lootus
KülmaZhauda haledast.
K. A. Hermann.
61.
Kus on, kus on kurma kodu,
Kus on Halwa aseke,
Lesenaise nutunurka,
Waeselapse warjupaik?
Seal, kus tuul on toa teinud,
West palgid weeretand,
Sadu seinad sammeldanud,
Kaste magand katuse.
54
Seal on, seal on kurwa kodu,
Seal on Halwa aseke,
Lesenaise nutunurka,
Waeselapse warjupaik.
Nahwalaul.
62.
Kus pidu iial peetakse,
Seal näha wõite mind.
Meil käiwad kannud ringi
Ja Ülendawad hingi —
Eks juua wõi ju weel.
Za ega's pole muud, kui pinguta,
Laul käib üle kõige!
Iuheirussa, juheirussa, juheirussasassa,
Poisid, pangem torud hüüdma!
Me laulumehed oleme,
Eks seda kõik ju tea.
Me rändame siin ilmas,
Ei pea sihti silmas —
Eks rännata ju wõi.
Ja ega's pole muud jne.
Kui pidu juba lõppenud
Ja kõigil kurb on meel.
Weel käiwad kannud ringi
Ja ülendawad hingi —
Eks laulda wõi ju weel.
Ja ega's pole muud jne.
63.
Kus Põhja lahe kohiseb,
Ta kaldal idu idaneb,
55
Sääl on mu armas kodumaa,
Mis kallim mul weel kullasta.
Sääl org on armsas orases
Ja lehtpuu lehkwais õilmetes,
Sääl olin nagu laululind,
Kui armus tuksus õnnis rind.
Ja kui mu wiisi wilises,
Mul kallim kohe lähenes,
Kuid siiski armu sadamas
Meid kodust walu lahutas.
Ehk kuldne koht nüüd kaugella,
Kust lahkusin ma nutuga,
Mul siiski sinna sõuab meel
Weel waimus paleuse teel.
Ja peaksin ma ilmaski
Weel sinna jõudma tagasi,
Siis laulaksin ma rõõmuga:
Oh kallis, kaunis Põhjala !
Soome keelest wabalt M. Lipp.
64.
Kus sa käisid, kus sa käisid, sokukene?
Weskil käisin, weskil käisin, Härrakene.
Kuidas jahivad, kuidas jahwad, sokukene?
Suuga jahwan, suuga jahwan, härrakene.
Kuidas taod, kuidas taod, sokukene?
Sarwedega, sarwedega, härrakene.
Kuidas pühid, kuidas pühid, sokukene?
Lademega, habemega, härrakene.
Mida sööd sa, mida sööd sa, sokukene?
56
Nisuleiva, nisuleiva, härrakene.
Kuidas karjud, kuidas karjud, sokukene?
Köki-möki, köki-möki, härrakene.
Rahwalaul.
65.
Kus wiivid sa?
Sind ootan ma,
Mu päikene, mu armuke!
:,: Maailm läeb õiekuul ilusaks,
Ja minu süda läev kurwemaks. :,:
Mil tuled sa?
Sind ootan ma,
Mu päikene, mu kewade!
Õiekuul kurwaks läev minu rind —
Oh Jumal tead, mil näen sind! :,:
Anna Saatva.
66.
Kuula, kui naavri Mari laulab,
Nõnda, et öövik teda kuulav;
Ei nii lõo lõõritse,
Naavri Mari laulav.
Ega öövik häälitse,
Naavri Mari laulab.
Mehed kõik jääwad mõnutsema,
Naised ei hakka sõnutsema;
Kõik nad tah'wad kuulata,
Naabri Mari laulab.
Limu ühes kuulata,
Naabri Mari laulab.
57
Lõbusat naabri Marist neiut
Loodawad mõrsjaks saada peiud,
Et saaks koju linnuk'se,
Kes nii kaunilt laulab;
Korjab hingest pinnuk'se,
Sest et ikka laulab.
K. A. Äermann.
67.
Kuule, kuidas hääli elab,
Wanemuise kandlist kõlab:
See on Eesti laul, see on Eesti laul !
Kuule, kuidas männik mühab:
Kuidas jõgi jooksul kohab,
See on Eesti laul, see on Eesti laul!
Waata, jää ja lumi wälgub,
Päiksepaistel, läiki wilgub:
See on Eesti laul, see on Eesti laul!
Waata põhja eha koitu
Wirmaliste leegi loitu:
See on Eesti laul, see on Eesti laul!
Igas kohas hääli elab,
Lääli elab, keeli kõlab:
See on Eesti laul, see on Eesti laul:
Kui sul rõõmu, wend, siis tule,
Kui sul kurbus, tule kuule:
See on Eesti laul, see on Eesti laul:
M. Weske.
68.
Kännu kukk tuli toast wälja,
Raputas ja tegi nalja.
Lendas üle Tohwri aia,
Et saaks naabri kanu laia.
Tohwri kukk aga kodus oli,
Sellepärast tekkis tüli.
Tekkis neil sääl kukesõda,
Kanad kurwalt waatsid seda.
Tohwri Toomas ja ta wend,
Nende käes üks wettind känd.
Kui Tohwri Toomas seda nägi,
Et Kännu kukel suurem wägi,
Teibapinust wäädi tõi
Ja Kännu kuke maha lõi.
Kännu Mihkel aia taga,
Ähwardas säält malakaga.
Ära sina kukke maha löö,
See ei ole mehe töö!
Kuked on küll wäiksed loomad,
Siiski palju kasu toowad!
Kewadel, kui ilmad soojad,
Toowad kanad kirjud pojad!
69.
Kõrges kõlagu Eesti poegade ausus,
Mingu ilutsema õigus armsuses!
Kaunist kaswagu nendes teadus ja tarkus,
Walgus walitsegu wabas wõimuses!
59
Armsast' õitsegu Eesti tütarde õnned
Püha tulewiku pehmeil tiibadel!
Selgest' säragu nendes headus ja ilu!
Õnnel lehwigu nad õitsma õrnuses !
J. Iärw.
70.
Kõrtsist nüüd wälja jah tulen just ma,
Tänaw, küll imelist nägu teed sa:
Paremal, pahemal wiltu kõik näis,
Tänaw, ma märkan: sa purjus ja täis.
Kuu, eks ta winderdi, wänderdi lä'e!
Äks silm tal wiltu ja teine ei näe:
Purjus küll oled mu silmade ees,
Ääbene ometi, elatand mees!
Laternad, oh sa mait, mis ma küll näen,
Waaruwad, wanguwad, kus aga lä'en:
Seisa ei enam nad postide pääl,
Purju nad joonud end kõrtsides sääl.
Kõik on ju purjus, küll wäike ja suur,
Mis teen ma üksi siin, kainuse juur?
See on ju asjata, tuluta ka,
Parem lä'en kõrtsi weel tagasi ma.
Ä. V. Mühleni järele.
71.
Küll kurblik on poissmehe elu,
Lea meelega wõtaks ma naist;
Aga pagan see teeb mull' pääwalu,
Ei leia ma üht ega teist.
60
Kuid mis meil wiga elada,
Poissmehe-põlwe pidada,
Talutütreid kosida
Ja nendelt musu norida.
Trullalla, trallalla,
Mis meil wiga elada,
Talutütreid kosida
Ja nendelt musu norida.
Küll olen ma kosjas ka käinud,
Nii ligidal, kaugemal ka
Ja tihti ka neidusid näinud,
Kes meelest mul ära ei lä'e.
Kuid mis meil jne.
Kord tegin ma sellest ka juttu:
Mu neiu, ma wõtan su ä'ä.
Siis anti mul wastuseks ruttu:
Oh talumats, sulle ma ei lä'e!
Kuid mis meil jne.
Sul pole ju armastust, tundmist,
Kui poistel, kes koolitud on.
Sa mõistad küll äestamist, kündmist,
Kuid see pole neidude õnn.
Kuid mis meil jne.
Waat', poisid, kes elawad linnas,
Kas olgu mis ameti peal,
Need neidude meelest on hinnas —
Mis maksab üks talumats seal!?
Kuid mis meil jne.
Rahwa suust.
61
72.
Küll on kena kelguga
langest alla lasta!
Ei, oi, kelguga, hangest alla lasta!
Kaugel luhal särawad
Jää ja lumi wasta!
Oi, oi, särawad jää ja lumi wasta!
Lume-helbed Hiilgawad,
Puiel ehted uued!
Oi, oi, hiilgawad puiel ehted uued!
Kadakatel karjamaal
Seljas lumekuued!
Oi, oi, kadakpuil seljas lumekuued!
Küll on kena kelguga
Langest alla lasta!
Oi, oi, kelguga hangest alla lasta!
73.
R. Kamsen.
Küll oli ilus mu õieke,
Küll oli armas mu armuke!
Ei ingelgi ilusam olla wist wõi,
Ta armsust ei sõnule seada ma wõi.
Küll olin ma õnnelik õiekuul!
Ei seda wõi kirjelda' kellegi huul . . .
Ma mõtlin, et igawest' nõnda see jäeb,
Kuid lehekuu lennates ära siit läeb.
Küll oli ilus mu õieke,
Küll oli armas mu armuke,
Surm tuli ja kosis ta endale
Ja südamewalu jäi minule.
A. Laama.
74.
Laske sisse mardisandid,
Märdi küüned külmetawad,
Märdi warbad walutawad.
Märti tulnud kaugelta,
Ämber see ilma ümera,
Ämber see kuu kumera,
Tagant taewa nabasa.
Tuhat näinud tuleessa':
Saada siia saieessa,
Lumi mul rikkus loogakirja
Sadu mull rikkus saaniteki,
Härmatus hea hobuse,
Kiwi mul kiskus kingapaelad,
Paju juured pastlapaelad,
Peretütar, kulda kinga,
Pikal juuksil pääsukene,
Sirgu siidi sängiesta,
Pardi kirja patjadesta.
Puhu nüüd tuli tubaje,
Lõõtsu lõke põrandale!
Peretütar, kulda kinga!
Wõta peergu pistusasta!
Wõta halgu ahju pealta,
Kui ei ole halgu ahju pealla,
Kui ei ole lõmmu lõhna pealla,
Wõta seinast sammelida,
Wõta roogu räästaesta:
Puhu ju tuli tubaje,
Lõõtsu lõke põrandale!
Rahwalaul.
Siin on neiud noorukesed,
Justkui roosinupukesed!
:,: Hõissa ja hõissasa! :,:
Poisid, miks see pill ei hüüa,
Mina tahan tantsu lüüa!
:,: Hõissa ja hõissasa! :,:
Anastage tööd ja piina!
Jooge õlut, jooge wiina!
:,: Hõissa ja hõissasa! :,:
Rahwalaul.
76.
Lauluke,
Sõua sa,
Kalli kambri jõua sa,
Laula lained magama,
Kurbus põues kustuma.
Lauluke, sõua sa,
Kalli kambri jõua sa!
Lauluke,
Sõua sa,
Kalli kambri jõua sa,
Unenäol ilusal
Helju wiisil waiksemal.
64
Lauluke, sõua sa :,:
Lauluke,
Sõua sa,
Kalli kambri jõua sa,
Lehwi sääl kui waiksem õhk,
Äoia eemal iga rõhk.
Lauluke, sõua sa :,:
Anna Äaawa.
77.
Leidis nõmmelt poisike
Kibuwitsa-lille,
Oli noor ja kaunike.
Tuli joostes poisike,
Wahtis kummargile.
Mis sa wahid, poisike,
Kibuwitsalille?
Lltles poiss: Ma murran sind,
Kibuwitsa--lille!
Wastas lill: Ma nõelan sind,
Kui ei jäta rahu mind —
Ajan nutu pilli!
Älemeelne poisike,
Ara kisu lilli!
Murdis siiski poisike
Kibuwitsa-lille.
Pani wastu lilleke,
Nõelas poissi wahwaste,
Ei saand temast üle.
Oh sa kuri poisike,
Miks sa murdsid lille!
W. v. Goethe järele.
65
78.
Ma kõnnin hilisel õhtul
Weel üksinda metsa teel . . .
Tuul kohiseb puude ladwul
Ja lehed langemad eel.
Ma kõnnin hilisel õhtul
Weel üksinda metsateel,
Ja kaugele nooruse rajale
Weel tagasi mõtleb mu meel:
Ma tundsin üht ilusat neidu
Ja südant, mis puhas kui kuld,
Ja säramaid silmi ja huuli
Ma tundsin . . . ja rinna sees tuld.
Ja suurt ja sügawat õnne —
Tuld, armastust tundsin ma!
Ja ilma ja inimesi
Ma tundsin wiimati ka . . .
Ma kõnnin hilisel õhtul
Weel üksinda metsateel —
Tuul kahiseb puude ladwul
Ja lehed langemad eel . ..
K. E. Sööt.
79.
Ma mäletan üht kena laulu
Kemade öösel kõndimas,
Sest seda laulis mulle armsam,
Kui lauluga mind terwitas.
Jah, seda laulis mulle armsam,
See oli ilus laul !
66
Nüüd on ju talw ja loodus unes,
Ei kuule laulu enam ma,
Sest minu kallim teistes piires,
Ei mulle iial laula ta.
Kuid laul see jäädwalt seisab meeles,
See oli ilus laul!
80.
Ma nägin orus lillekest,
Mis walge, punane.
Ei seda lille enam näe,
Sest walu kipub südame,
Mu waese südame.
Oh lilleke, oh lilleke,
Mil saan, mil saan
Su õitele!
Oh lilleke, oh lilleke,
Mil saan su õitele!
Mu lille juurde laske mind,
Ta sarnast polegi,
Ta peale nutan pisaraid,
Ta ette langen põlwili —
Ma langen põlwili!
Oh lilleke jne.
81.
Ma olen rõõmus laulumees,
Kes saunades ja lossides
Ääält tõstab ilma Hinnata
Ja kõiki tahab rõõmusta
:,: Ma olen rõõmus laulja!
Kui tõuseb päike hommikul,
On helisemas minu hääl,
Kui õhtu looja weereb La,
Siis lähen lauldes magama:
Ma olen rõõmus laulja! :,:
Ei püüa au ei rikkust ma,
Waid olen rahul sellega,
Et Eestimaa mul jalge all,
Tükk sinist taewast pea pääl:
Ma olen rõõmus laulja! :,:
Et sõitku rikkad tõldades
Ja käigu siidis, sammetis,
Mis tühi on, läeb tühja ka,
Ma ütlen seda rõõmuga:^
Ma olen rõõmus laulja! :,:
Kui teistest palju räägitaks
3a nende nime kiidetaks,
Siis teen ma nii kui kukulind,
Kes ikka ise kiidab end:
Ma olen rõõmus laulja! :,:
Kui teistel pale higistab,
Neid waew ja mure pigistab,
Siis elan mina mureta,
Teen tööd, söön leiba rõõmuga:
Ma olen rõõmus laulja! :,:
J. W. Iannsen.
82.
Ma olen wäike karjane.
Mul loodud laulja keel,
Sest laulan kui üks lõoke
Ja rõõmus minu meel.
68
Kui waatan taewa ülesse,
Siis tuleb meelde see,
Et sääl üks hää karjane.
Ma tema talleke.
Sind, kallis taewa karjane,
Ma tänan südamest,
Et hoiad, kaitsed Heldeste
Mind, oma tallekest.
M. Körber.
83.
Ma saeweskis täna
Nii wäsind istusin,
Ja jookswa wete mängu
Ja rattaid waatasin.
Ma panin kui pool unes
Ka saage tähele,
Kuis paksust pakust läbi
Ta lõikas rutuste.
See pakk kui elaw oli
Ja walust wabises.
Ta kiiksus, kääksus ise
Ja tasa kõneles:
Sa oled õigel tunnil
Just siia tulnudki,
Su pärast häda sunnil
Mind waewatakse nii.
Sest pea saab sul käidud
Siin ilmas elutee,
Siis saab neist laudest tehtud
Sul surnukirstuke.
69
Ma nägin seal kuus lauda,
Mu süda raskeks läind,
Ma tahtsin selgem kuulda —
Saed olid seisma jäänd.
84.
:,: Ma sõuan merel ja sõuan
Äht saart mina otsin sääl. :,:
:,: Seda kaua ju otsinud olen
Laia lageda mere pääl. :,:
Mõnd saart on määratus meres,
Mõnd sadamat wilusat; :,:
:,: Oma saart mina aga ei leia,
Oma unistust ilusat. :,:
:,: Ma sõuan merel ja Hõljun,
Ja lained, need Hõljuwad ka. :,:
Kõrgel kiiguwad, liiguwad pilwed,
Oma saart
aga
otsin ma. Gustaw Suits.
'
M
85.
Ma waatsin paadist kiikriga,
Kui kaugelt paistab Saaremaa.
Ei paremat ole kuskil maal,
Kui suisel ajal Saaremaal.
Mu pruut on walge nagu tui,
Ma nägin teda mullu sui.
Ei paremat ole kuskil maal,
Kui suisel ajal Saaremaal.
Tal mustad juuksed, walge kael
Ja kaela ümber sametpael.
70
Ei paremat ole kuskil maal,
Kui suisel ajal Saaremaal.
Ma rüüpan merest soolast wett
Ja räägin kallimale tõtt.
Ei paremat ole kuskil maal,
Kui suisel ajal Saaremaal.
Kui tahad naiseks tulla sa,
Pead Saaremaale sõudema!
Ei paremat ole kuskil maal,
Kui suisel ajal Saaremaal.
See Saaremaa on imeilus maa
Ja seepärast saarlane laulab ka:
Ega tede poisid mede poiste wastu ei saa,
Ega Leil pole sarnaseid laule ka.
86.
Maarahwa, talupoegade waba maa,
Jää wabaks sa! Jää seisma sa !
Mis keegi künnab, külmab — lõigaku,
Tööd ainult omaks hõigaku.
Jää wabaks sa! Jää seisma sa!
Tööliste, meremeeste waba maa,
Jää wabaks sa! Jää seisma sa !
Mis iial keegi loob siin waewaga,
Wõi randa juhib laewaga,
On kõigile. Jää wabaks sa !
Töö, mure, laulu waba kodumaa,
Jää wabaks sa! Jää seisma sa!
Kus kohal iial taewa kaartega
Wõi meredega, saartega
Maa ühineb, jää wabaks sa !
Ä. Wisnapuu.
71
87.
Mats alati on tubli meed,
Ta kedagi ei Pelga;
Ei kummarda ta saksa ees,
Ei tõmba küüru selga.
Ja kui see laul meil korda lä'eb,
Ei meie kimpu jää.
Kord astub oma pambuga
Ta läbi mõisa õue,
Saks tuli wastu kärkides
Kui kõige kurjem kõue:
Ja kui see laul jne.
„Kas sina, tõbras, parunit
Ei enam tunda taha?
Wõi on sul munad mütsi sees,
Et müts ei wotab maha ?"
Ja kui see laul jne.
Mats wõtab mütsi maha küll,
Siis seisab müts tal põues,
See sünnib toas, kirikus,
Kuid mitte mõisa õues.
Ja kui see laul jne.
Mats alati on tubli mees,
Ta kedagi ei pelga:
Ei kummarda ta saksa ees,
Ei tõmba küüru selga.
Ja kui see laul jne.
Rahwalaul.
72
88.
Me pruudi pärga punume,
Sull' kaunil' roosi lillel'
Ja tantsule sind saadame
Nüüd kenal pulma pillil.
Ilus Haljas, ilus haljas,
Ilus haljas pruudi pärg.
Mul aias kaswab kauniste
Küll mirte mitmet sugu!
Kus wiibid, armas peiuke,
Kas neist ei peeta lugu?
Ilus haljas, ilus haljas,
Ilus haljas pruudi pärg.
Pruut ketras seitse aasta teed
Kuldlõnga wärtnal walmis,
Kui hebemed nii peenik'sed
Ta ehted kudus, palmis.
Ilus haljas, ilus haljas,
Ilus haljas pruudi pärg.
Kui seitse aastat mööda said,
Siis tuli koju peiu,
Ja et ta pulmad kaasa tõi,
Meilt pärja pärib neiu.
Ilus haljas, ilus haljas,
Ilus haljas pruudi pärg.
Nahwa suust.
89.
Me teretame kõiki nii lahkesti nüüd,
Me häälitseme, süda täis rõõmu ja hüüd!
Ei mõtle me häda ei kurbuse pääl
73
Kui helisedes kõlab meil laulmise hääl.
Tere, tere, laulja linnuke aasa pääl!
Tere, tere, lahke kena ilus ilm !
Oh tere lauljad!
Oh tere kuuljad!
Oh tere kõik, kes keelitsen'd,
Oh tere, isa!
Oh tere, ema:
Tere, tere, õde ja wend !
Tere, metsad, orud ja mäed!
Tere, laulu, looduse wäed!
Tere, lilled, lehed ja puud!
Tere, ka maimud ja murud ja muud!
K. A. Hermann.
90Meil aiaäärne tänamas,
Kui armas oli see,
Kus kasteheinas põlmini
Me lapsed jooksime.
Kus ehani ma mängisin
Küll lille, rohuga,
Kus manataat käe kõrmal mind
Tõi tuppa magama.
Küll üle aia tahtsin siis
Ta kombel maadata!
„Laps oota," kostis ta, „see aeg
On kiir küll tulema!"
Aeg tuli. Maa ja mere pääl
Silm mõnda seletas, —
74
Ei poolt nii armas polnud fääl
Kui küla tänamas!
L. Koidula.
91.
Meil käib üks ringilaul
Siin ümber üsna kenasti.
Kaks kord kaks on neli,
OH laula, armas weli!
Las' edasi, las' edasi, las' edasi!
Oh armas sõber, laula sa, laula sa !
Meil käib üks ringilaul
Siin ümber üsna kenasti.
Kaks ja kolm on wiis,
Oh sõber laula siis.
Las' edasi, las' edasi, las' edasi!
Oh, armas sõber, laula sa, laula sa!
92.
Metsa läksid sa ja metsa läksin ma,
Metsa läksid kaks karujahimeest ka.
Karu nägid sa ja karu nägin ma,
Karu nägid kaks karujahimeest ka.
Karu lasksid sa ja karu lasksin ma,
Karu lasksid kaks karujahimeest ka.
Naha wõtfid sa ja naha wõtsin ma,
Naha wõtsid kaks karujahimeest ka.
Naha müüsid sa ja naha müüsin ma,
Naha müüsid kaks karujahimeest ka.
75
Raha said sa ja raha sain ma,
Raha said kaks karujahimeest ka.
Kõrtsi läksid sa ja kõrtsi läksin ma,
Kõrtsi läksid kaks karujahimeest ka.
Napsi wõtsid sa ja napsi wõtsin ma,
Napsi wõtsid kaks karujahimeest ka.
Purju jäid sa ja purju jäin ma,
Purju jäid kaks karujahimeest ka.
Raha maksid sa ja raha maksin ma,
Raha maksid kaks karujahimeest ka.
Koju läksin ma ja koju läksid sa,
Koju läksid kaks karujahimeest ka jne.
93.
Metsas seisis maasikas,
Maasikas nii ilus.
Poiss läks metsa karjaga
Wagust paika otsima,
Leidis marja wilus:
Oh sa magus maasikas,
Maasikas nii ilus!
Ütles poiss: ma nopin sind,
Maasikas nii ilus!
Kostis maasik: Lase mind,
Karjapoiss, ma palun sind,
Paisuda weel wilus!
Oh sa magus maasikas,
Maasikas nii ilus !
Poiss see noppis maasika,
Maasikas nii ilus !
76
Ei ta wõtnud palumist,
Marja warre kaebamist
Kuulda puude wilus,
Oh sa magus maasikas,
Maasikas nii ilus!
F. Kuhlbars.
94.
Miks
Nupud
Kas sa
Pellake,
sa nutad, lillekene,
sul täis pisaraid?
rasket Hingewalu,
ka tunda said?
On sul Eesti pind ka rääkind,
Waikne öö sul teadustand
Ennemuistsest rõõmu põlwest,
Kadunud õnnest pajatanud?
Tõsta pead, oh õiekene,
Koit on saanud isandaks!
Omad terad Hiilgawalt saadab,
Et nad nuttu kuiwataks.
Kui ta lõuna walgust puistab
Ale õitswa isamaa:
Oh kuis tahame tall' tänu,
Ois, siis wastu Hõisata!
L. Koidula.
95.
Minu isa ütles mulle:
„Prii on jälle meie maa,
Prii on jälle meie rahwas,
Armas poeg, sest rõõmusta!"
77
„Kuidas priius meile tuli,
Ätle, isa, minule?"
Isa ütles: „Priius tuli
Kui see koidutähele!
Priius hakkas meile paistma
Kui see kume wara koit,
Priius hakkas helendama
Kui see lõkkew koiduloit.
Priius tõusis kui see päike
Koidu kuldse kaisu seest:
Orja põli puges ära
Kui see udu päikse eest!
Mina uuest' isalt nõudsin:
„Kas meil priius jälle kaob?"
Isa ütles: „Ei ta kao;
Priius tõuseb, orjus waob !
Wõiwad ohjad jõge hoida,
Kui ta kohab kewadel?
Kes wõib priiust paelu panna,
Kui ta paisub paistusel?
Kes wõib meie metsal hüüda,
Kui on käes ju kewade:
Kaasik, ära aja kasu,
Lepik, ära lehitse!
Kes wõib orasele Hüüda:
Ära wõrsu, wõsu sa!
Kes wõib haljal aasal öelda:
Ära hakka õitsema!
Kes wõib tõuswal päiksel Hüüda:
Meere jälle tagasi!
Teda pilw küll warjab wahel,
Aga päew on ometi!
Aleksander andis käsku:
Priius, paista Eestimaal!"
Priius Eestimaal nüüd paistab,
Jäägu paistma igal aal!"
M. Weske.
96.
Minu kallis isamaja,
Ikka mõtlen ma su pääl',
Kui ma mõtlen, tuleb silma
Rõõmu silmawesi tääl.
Kallis wäike, waikne maja.
Kena metsatuka sees;
Wõiksin ma sind järjest' näha,
See mul mõlgub südames.
Õunapuud, kus küljes õunad,
Aknast tuppa paistawad;
Waarmarjad, sõstrapõõsad,
Kõik mu meeles seisawad.
Unenägudes ma sõuan
Weiste rongis Liigi pääl!
Laudilt kana pesa leian —
Äratab mind kuke hääl.
Sinu kaemust ammutades
Oma janu kustutan;
Kapsataime päemaloodes
Külma meega kosutan.
Millal näen su hooneid paistmat
Oitsma õunapuude seest?
79
Millal pääsukesi lendwat
Pesasse ja pesa seest ?
Millal kuulen rõõmsaid lapsi
Küla õues kilkamat?
Perenaisi kanu Hüüdwat,
Tallekesi määgiwat ?
Kui mind Jumal jälle aitab
Oma isa külasse,
Siis see mul weel kallim näitab
Olewat kui ennegi.
Kallis sündimise ase,
Jää mu surmapaigaks ka!
Wõta oma mulla sisse
Wiimaks mind ka Hingama!
J. W. Iannsen.
97.
Mingem üles mägedele,
Tuule õrna õhule!
Waatkem alla oru põhja
Üle lille Hiilguse!
Waatkem, kuidas oja keerleb
Läbi luha läikima!
Ja siis hüüdkem alla orgu:
:,:Jlus oled, isamaa!:,:
Waatke, metsad pilwe poole
Tõstwad latwu uhkuses!
Kuulge, kuidas kaasik kohab
Lehkamates lehtedes!
Waatke jõed, järwed läikmad
80
Metsas wirwendusega!
Ja siis hüüdke üle metsa:
:,:Ilus oled, isamaa!:,:
Waatke, rohke rukis hällid
Tihke nurme nõlwadel!
Tõu-wili tõotab anda
Rohket saaki sügisel!
Wiljapuude okste otsas
Äiilgwad anded iluga!
3a siis hüüdke üle nurme:
:,:Jlus oled, isamaa!:,:
Waatke karja lusti-pidu
Leherikkas lepikus!
Kuulge karjalaste laulu
Wastuhelkjas wõsikus!
Waatke, kuidas kõrgel wõlwil
Taewas helgib sinaga!
Ja siis hüüdke üles poole:
:,:Ilus oled, isamaa!:,:
98.
Mis sa nopid, neiukene,
Muru-maalta, maimuke?
Miks sa laulad õhtul Hilja?
Waikind juba linnuke.
„Nopin, nopin õnne õisi,
Punun pärjaks kallile,
Saadan talle tuhat termist,
Elan üksnes temale."
81
Noppis neiu õnneõisi,
Punus pärjaks piigake,
Köitis lauluks hinge ihad,
Pühendas kõik kallile.
A. Laawa.
99.
Mu isamaa armas,
Kus sündinud ma;
:,:Sind armastan ma järjest'
Ja kiidan lauluga!:,:
Ei seedrid ei palmid
Ei kaswa me maal;
:,:Meil siiski kenad männid
Ja kuused, kased ka.:,:
Ei hõbedat, kulda
Ei leidu siin maal.
:,:Meil wiljakandjat mulda
On leida igal aal.:,:
Oh õitse weel kaua,
Mu isade maa!
:,:Sa maa, kus palju wahwust
Ja waimuwara ka!:,:
Su hooleks end annan
Ja truuks sulle jään,
:,:Kuni ma kord ka suren
Ja oma hauda lään!:,:
F. Kuhlbars
100.
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
Kui kaunis oled sa,
Ei leia mina iial teal
82
See suure, laia ilma peal,
Mis mul nii armas oleks ka,
Kui sa, mu isamaa !
Sa oled mind ju sünnitand
Ja üles kaswatand :
Sind tänan mina alati
Ja jään sul truuiks surmani!
Mul kõige armsam oled sa,
Mu kallis isamaa!
Su üle Jumal walwaku,
Mu arnras isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja!
Ja wõtku rohkest õnnista,
Mis iial ette wõtad sa,
Mu kallis isamaa!
3- W. Janusem
101.
Mu kallim ülemal kambris sääl,
Mu laulu kuule sa!
Su kalli ihade õrnem hääl
Sind soomib ärata!
Oh, näita ennast, ma ootan siin,
Kui ütled ei, on mul raske piin.
Mu kallim ülemal kambris sääl,
Mu laulu kuule sa!
Mu kallim ülemal kambris sääl,
Oh, tule alla sa!
Kui mõtled tänase päema pääl':
Sull' õnne soomin ma!
Nii kuumalt tuksub mu süda hell,
83
Et laulan warasel hommikul:
Mu kallim ülemal kambris sääl,
Oh, tule alla sa!
Mu kallim ülewal kambris sääl,
Mu laul on otsas ka!
Ja kui sul ikka weel uni on pääl,
Siis lähen koju ma.
Laul kindlasti oleks teind rõõmu fuU’,
Kui magad läbi, siis kahju küll!
Mu kallim ülewal kambris sääl,
Mu laul on otsas ka!
102.
Mu kodune kohake, kena ja waik
Ja ehitud õitega, ilusam paik,
Kus puhub nii lahkesti kosutaw õhk,
Kus pesitab rahu ja lillede lõhn
Oh kodune kohake, kena ja waik,
Oh kodune kohake, ilusam paik.
Mu koduse kohakese haljuse sees,
Kus õitsewad lilled, nii maa pääl kui wees,
Wõib puhata kauniste küngaste pääl
Ja lahkesti laulda, et heliseb hääl:
Oh kodune kohake, kena ja waik
Oh kodune kohake, ilusam paik!
Mu koduses kohakeses elasin ma
Nii mureta mängides nooruse a'a;
Ei tunnud seal kurwastust kunagi meel,
Ei kaebanud kurtes mu lapselik keel.
Oh kodune kohake, kena ja waik,
Oh kodune kohake, ilusam paik!
84
r Mu koduses kohakeses toominga all
Ma tahaksin hingata isade maal,
Mil minust jääb maha kord raskuste ilm
Ja rahus läeb kinni mu kustuja silm.
Oh kodune kohake, kena ja waik,
Oh kodune kohake, ilusam paik!
K. A. Lermann.
103.
Mu meeles seisab alati
Mu Hiilgaw isamaa,
Kus rahwas waikne, südamlik
Ja lootuses nii kannatlik,
Mu armas kallis maa. :,:
Kuis kostab kukkulinnu hüüd,
Kuis metsad kohawad,
:,: Ja orud rahus Hingawad,
Kus lehed kaunilt hiilgaivad
Ja ehad punawad. :,:
Weel kõlab keel siin kindlasti
Ta muistsel põhjusel,
:,: Weel mäed siin juttu westawad
Ja orud kõnet kuulawad,
Kui terwituse teel. :,:
Ja Eesti poegist tunnistab
Neil kõlarikas hääl.
:,: Nad wahwad wõitjad sõdades
Ja käiwad kündes, lülivatel
Siin isa pinna pääl. :,:
J. W. Iannsen.
85
104.
Mu süda mul kerkib ja keeb,
Mind otsata rahutuks teeb —
Mul ohud ja ohakad ees,
Ma olen üks õnnetu mees.
Nii kurtis ja kaebas La sääl
Jõe kaldal, kus kalmud wee pääl.
Siis wagusi mõttesse jäi,
Liht pilti weepinnal ta nä'i:
Äht neiut, kui taewalik ilm
Tõi ette ta unistaw silm . ..
Kuld kannel tal kõlises käes,
Nii istus ta lainete wäes.
Ta laulis: „Kõik maapealne arm
On kaduw ja tühi ja karm,
Arm üksi weewoogude sees,
Oh tule mu juurde, sa mees!
Sind ootawad teenijad all
Weetemplis, kus särab kristall:
Sääl kullast ja hõbedast puud,
Sääl annan ma, noormees, sull' suud!"
Seal unistas unistaw mees:
Suur woli wist woogude sees, —
Küll ilmas on häda ja piin,
Wee wilus, oh lõbus on siin.
„Ma tulen, ma tulen, oh neid,
Mu õnnelik, õnnelik leid,
Kes südame nooreks mul teeb,
Sest wesigi kohab ja keeb."
86
Neid tõmbas ta kaenlasse säält
Ta kadus weewoogude paalt
Wee lainetes näha on ring,
Kus kadus see õnnetu hing.
P. Griinfeldt.
105.
Mul' lapsepõlwes rääkis
Mu isa silmameel:
Kuis Eesti rahma maimu
Nad riisund maenu teel.
Kuis Eesti rahma maimu
Nad muljund mudasse,
Kuis rahma raskel koormal
Nad heitnud hädasse.
Seal nukraks läks mu süda,
Äääl Hüüdis Härdaste :
Oh Taara muistsed tuuled,
Oh tõuske elusse!
Nüüd isa magab mullas
Ja meheks sirgund ma,
Ei taha kurbuskeelil
Nüüd enam kaebada.
Ma Taara tammikutes
Weel kuulen kanget häält,
Kõik ennemuistsed tuuled
Weel pole kadund säält!
K. R. Jakobson.
106.
Mu mõttes on üksainuke,
Äks kallis ainuke!
Oh kui ma selle piiga saaks:
87
Ta on nii wirk ja wiisakas
Nii wiisakas,
Ma elaks Eedenis.
See tütarlapse tõesti
Ma kosiks endale!
Tal ala lahke meeleke
Ja nägu kui üks maalite,
Kui maalike,
Ja silm kui tuluke.
Ja kui ma teda kaugelt näen,
Lööb puna palgesse;
Mul süda hakkab põksuma
Ja wesi weereb silmasse,
Mul silmasse —
Ei tea, mis lugu see?
Weel reede õhtul wainu pääl
Ta küsis minu käest:
„OH ütle mull', mis wiga sul?
Ei õige lugu ole sul?
Ei ole sul?"
Ma ohk'sin kõigest wäest!
Ma oleks pidand rääkima,
Oh miks ei rääkind ma!
Oh oleksin ma rikas mees,
Mul süda pisut kergem sees,
Mul kergem sees,
Ma räägiks temaga.
Fr. R. Kreutzwald.
107.
Mul oli ilus isamaa,
Kus kõik mul kumas kullana,
88
Seal kaswas kõrge tammepuu,
Ta lehtis laulis liunufuu —
Isade maast, armsamast aast!
Ja kui ma tulin wõõrsile,
Küll paistis sääl ka päikene
Kuid siiski olid südamed
Sääl rõhutud ja rauased:
Jäine ja külm — oli see ilm.
Seal lõõris ka üks laululind.
Ta armul meeliteles mind,
Kuid wõõras oli mul ta keel,
Mul wastane La mahe meel:
Kodu, sa nüüd — olid mu hüüd !
Ja kui — siis sinu tamme all
Ma kuulsin laulu liikuwal,
Aus arm mull' rinda sigines,
Mis uinund wõõrsil kõndides:
Isade maa, kallim mul sa!
'
M. !
108.
Mul ukse küljes wäike kell,
Mis sageli on ärewil.
Ta heli mitmewiisiline:
Kord kõlab waikselt, waljumalt,
Kord õrnemalt, kord karmimalt —
Nii, kuidas keegi külaline.
Siis, kui weel armastasid mind,
Ma kellahäälest tundsin sind;
Kui seisid wäljas ukse taga,
Kell helises nii tundliselt.
Nii tungiwalt, nii kirgliselt,
Et wärisema kippus süda.
89
Nüüd pääle selle tihtigi
Jään kella kuulma õhtuti,
Et nõnda heliseks weel tema,
Kuid asjata jään ootama
Ja waluga nüüd märkan ma, -Mind oled unustanud sina.
Ehk kellake küll päewal, ööl
On uksel helisemas weel
Ja sisse lasen külalisi,
Kuid sarnane tal pole hääl,
Mis sünnitas kord armu wäel
Oh, kallim, sinu tuksuw käsi!
109.
Muru Äansu ainus ingel, kaasike,
Ilus kui see õiekene, kaasike!
Tasane kui tuwikene, kaasike,
Seisis seitsme wenna keskel, kaasike!
Seitse wenda, seitse peigmeest, kaasike,
Seitse aastat hädassagi, kaasike!
Hädas kaks kord seitse aastat, kaasike!
HKui ju paljud kosjas käisid, kaasike!
Oh mu armas isakene, kaasike,
Oh mu hella emakene, kaasike!
Laske kosjad wälja sõita, kaasike,
Ma wõin sigu, lambaid sööta, kaasike!
Kui saab kolm kord seitse aastat, kaasike!
Siis las' kosjad sisse sõita, kaasike!
Rahwalaul.
90
110.
Mustlaseks ma olen sündinud,
Kodutuna ümber Hulgun nüüd.
Millest looduslapsel hoolida,
Kuid waid wabana saab olla tal
Küsitakse: Miks sa hulgud nii?
Seda ei tea mina isegi!
Nändaw lind wist kostab sellele,
Taewatäht wõib anda wastuse.
Lill ei koo riideid omale,
Wiljasaagist lind ei muretse,
Küll neid hooldab isa taewane,
Kes ka toitu annab minule.
111.
Mäe otsas kaljulossis
Õitses mul üks lilleke,
Lossihärra ainus tütar
Oli minu armuke.
Wõtsin õhtul kandle kätte,
Sammusin siis lossi pool'.
Lossiaken seisis lahti,
Minu kallim laulis sääl.
Kurwad laulud lõi ta mulle,
Kurwalt kuulsin ma ta häält.
Aasta pärast läksin jälle
Sedasama tutwat teed.
Lossi aken oli kinni,
Armuke ei laulnud sääl.
Surnuaialt kõlas mulle
Tumedalt üks tuttaw hääl:
91
„Olen lahti ilma waewast,
Tule ka mu juurde nüüd ;
Teistel armastus on magus,
Meile wiha karikas!"
Rahwa suust.
112.
Möldri neiu maja ees
Armu ihkab kalamees,
Aga neiu süda külm,
Õrnuses ei sära silm.
Iärwe kaldal akna all
Noormees õhkab kallimal':
„Kuule mind, ma sulle truu!"
Talle wastab neiu suu:
„Waiki nüüd, miks kurdad sa?
Waiki nüüd, see wõimata!
Waiki nüüd, mis piinad end!
Mäleta, mäleta ka wahest mind!"
Nõnda lahkus neiuke,
Leinama jäi peiuke —
Kui siis jälle tuli ta,
Ahtus kadund korraga.
Mööda läheb kalamees,
Neiu pisarate sees —
„Kuule mind, ma sulle truu!"
Talle wastab peiu suu:
„Waiki nüüd, miks kurdad sa ?
Waiki nüüd, see wõimata !
Waiki nüüd, sa piinad end !
Mäleta, mäleta ka wahest mind.'"
92
113.
Mõtle mu pääl, kui rõõmu elu elad
Ja rõõmustad end Hulga lilledest.
Ja rõõmsast armsast suisest ajast,
Oh ära unusta siis mitte mind!
Mõtle mu pääl, kui kukulinnud laulwad
Ja päike kuldsest ehtest walgustab.
Ei ole mul ka siiski mitte rõõmu,
Waid waikselt minu süda nutab sees.
Mõtle mu pääl, kui südant oled leidnud,
Kes armastuses sinu wastu keew,
Siis ole rahul, ela õnnes, rõõmus,
Ma soowin sulle kõige paremat.
Mõtle mu pääl, kui teist sa oled leidnud,
Kes armastuses sinu wastu truu,
Siis ela rõõmus ja siis ela õnnes,
Ma soowin head, mind oled kurwastand.
Mõtle mu pääl, kui altari ees sa seisad,
Ja oma südant lubad teisel sääl,
Mõtle, mis kurbtust tood sa seega mulle,
Sa surud surma krantsi pähe mull'.
Mõtle mu pääl, nii kaua kui sa elad,
Mõtle mu pääl kui hauas hingan ma,
Mõtle mu pääl, kui enam mind ei ole,
Mõtle mu pääl, su pärast suren ma.
Rahwa suust.
114.
Nagu linnu tiiwul
Tõstab lauluhääl
Ales poole Hinge
93
Zmewiisi pääl.
Südant täidab ta
Rahu Wäega:,:
Laul teeb rinda rõõmsaks,
Lahkeks lõbusaks,
Meie meeltes headust
Tulul tegemaks;
Ähtlus, armastus
Laulus ikka uus :,:
Mis meil kallilt, kaunilt
Südant liigutab,
Jumalikult Hinge
Äles äratab,
Seda annab aul,
Waga lahke laul:,:
K. A. Lermann.
115,
Neiu nii lõbus, nii lahke ja noor,
Ätles: „Ma armastan sind!"
Sõprusest laulis siis lindude koor,
Kergesti kerkis mu rind.
Mõõtmata kiirusel möödus siis aeg,
Armastus endiseks jäi.
Rõõmsasti laulis siis lindude koor,
Taewas ka lahtiseks jäi.
Neiu nii lahke, nii lõbus ja noor
Ätles: „OH unusta mind!"
Kurbusest laulis siis lindude koor:
„Tema on jätnud nüüd sind!"
94
Iial, ei iial ei unusta sind,
Anusta sina kui saad:
Surmani sinule tuksub mu rind —
Teistel ei ole seal maal.
P. Griinfeldt.
116.
Neiu punasuukene,
Lahke sinisilmakene
Sa mu armas neiukene
Ikka käid mu mõttesse!
Igaw on mul täna õhtu,
Sinu juurde tahaks ma,
Kahekesi kambrikeses
Juttu westa sinuga.
Huulte pääle wajutaksin
Sinu wäikest, walget kätt,
Silmameega niisutaksin
Sinu wäikest, walget kätt.
L. Seine järele.
117.
Nii mina, neiuke, sinule laulan
Kui oma kullakesele !
Kui oleks wõimalus, nii nagu tahan,
Kosiks su enesele!
Laulaksin ainult mu kallimal' neiul',
Iialgi mitte muile.
Laulaksin kullaksel' kõlawal keelel
Ennem kui metsa puile.
95
Üksinda olen, kui taewane lind ma
Ei ole mul maja.
Ei ole mul ühte ustawat sõpra,
Ei ole armastajat.
Soome rahwalaul.
118.
Nii tugewad kui kaljud suures meres
On mehed igas eluwõitluses,
Ei ole argust nende julges weres,
Ei kartust, nõrkust nende südames.
Neil kõrwus kajab tegewuse hüüe
Ja maimus asub waba, püha püüe.
Ei karda mehed sõgedate sõitlust,
Ei kohku kõrwa waewarikkast teest,
Waid alustawad wiibimata wõitlust
Nii isamaa kui wabaduse eest.
Sest häbistawat orjakütket, paela
Ei lase mehed hääga panna kaela.
Ja kui neil hinges waimustuse woole,
Siis kõlab nende wägew laulu hääl
Nii wõimsalt üles pilwepiiri poole
Kui tormi mürin laia mere pääl.
Säält nagu äike alla orgu kajab
3a uinujad kõik üles tööle ajab.
Jakob Liiw.
119.
Noor olla, on kewadet rinna sees kanda
3a kewade :,: kohinat :/ kuulda,
Kui sõuawad lootuste ihade randa
Weel :,: ärganud wahwused :,: noored.
96
Ja põue sees midagi Luksub :,: ja tuikab :,:
Ja soonte sees lainetab weri.
Ja südames midagi hüüab ja Huikab:
:,: Ja silmis on igatsusmeri. ;,:
Noor olla on kewadet rinna sees kanda
Ja :,: kewade kohinat :,: kuulda.
Gustaw Suits.
t
120.
Nüüd järw on wait ja linnud „unes,
Ning kohin kuulda waewalt meel;
Ju õhtu käes, öö rahu tuleb,
:,: Kõik loodus on ju uneteel. :,:
Ju taewa wõlwilt näha tähed,
Nad ülalt alla waatawad:
Sa inimene, jää ka rahu,
v: Sest unele ka sina saad. :,:
Saksa keelest K. A. Hermann.
121.
Nüüd waimustus wabastand wallale
Kõik meeled ja mõtted ja wäed,
Sest tormakem tormise ilmasse
Ja muljugem igawest mudasse
Kõik kurnawad kurjuse käed!
Ja kui weel kumiseb ööde sõit:
Waata, waata, wapral on wiimane wõit!
Kui põrutab pikne sääl pilwella
Ja purustab kiwi ja kalju,
97
Siis wõtame waimustust pikselta
Ja lõhume siduwad köied ka
Ja hüüame wapralt ja walju:
Ja kui weel kumiseb ööde sõit:
Waata, waata, wapral on wiimane wõit!
Sest ülesse, ülesse, mehe meel
Ja mõtted, ja wõimukad wäed,
Sest lehwitseb lipulla lootus eel:
Sa oled ju tõsiselt priiuse teel,
Sa koitude sära ju näed!
Ja kui weel kumiseb ööde sõit:
Maata, waata, wapral on wiimane wõit!
A. Piirilinn.
122.
Nüüd walju talwe walitsus
On laanest lahkunud
Ja kewadine kenadus
Nüüd lehib lilled, puud;
Kus iial seisatab mu silm
On ilu Hiilgamas:
Nii kaunis kosutaw on ilm,
Et kõik on kõndimas.
Nii lahke linnu lauluhääl
Nüüd kõlab kaasikus,
Ja pajupill ja pasun sääl
On hüüdmas poisi suus:
Oh hüppa, süda, rõõmusta,
Kõik mured kadugu!
Keel, lõksu lahke lauluga,
Meel mõnul mõlkugu !
98
Kui kõik on wäljas liikumas
Nii rõõmsa meelega;
Kus linnud oksal kiikumas
Ka sinna sõuan ma:
Sääl wõidu linnu lauluga
Ma tõstan oma Häält,
Ja panen hüüdma pasuna
Mäe halja harja päält.
Mu pasun pangu ärkama
Kõik Eesti isamaad,
Ja nende meeled märkama,
Kes alles magawad.
Kõik laulgu ühes minuga
Ja tõstku rõõmsast häält
Et kuuleks meid kõik ilmamaa
Mäe halja harja päält.
K. A. Hermann.
123.
Oh kaljuwald;
Äks^wapper mehe meel
Su'rinnas rändab weel.
Küll Luuled tormawad,
Su pinda peksawad,
Oh^kaljuwald!
Sa seisad liikmata,
Sa kindel kaljumaa!
Kui tormidega tapled,
Wägew wõitleja,
Siis wõiad oma lapsi
Kalju maimuga.
99
Ja kõlab kõrges kodu kullas^
Kaljumaa!
Oh kaljuwald!
Fr. Kreutzwald.
124.
Oh kuusepuu, oh kuusepuu,
Kui haljad sinu oksad!
Sa kaswad üksnes põhjamaal,
Kus haljendad ka Lalwe aal,
Oh kuusepuu, oh kuusepuu,
Kui kena oled sina!
Käes jõuluaeg, käes jõuluaeg,
Siis iluehtis hiilgad!
Su okstel tuhat tulekest
Kui läikwad taewa tähekest
Oh kuusepuu, oh kuusepuu,
Kui kenast hiilgad sina!
Waat lastehulk, waat lastehulk
Sind särasilmil ootab.
Meid rõõmustab ka mehe eas,
Kui meil on jõulupühad käes;
Oh kuusepuu, oh kuusepuu,
Kui säraw oled sina.
Nahwa suust.
125.
Oh laula ja hõiska,
Sest lauluaeg on käes!
Su priiuse kõla
See helisegu wäes!
100
Kõik muret ja häda
Oh unusta sa nüüd!
Ja südant sul täitku
Ükspäinis rõõm ja hüüd!
Mis maksab muretsus
Mis saadab kurwastus,
Ehk kui sul alati
Äks ai! ja oh! on suus!
Kui aga saadad sa
Kõik mured minema,
Ja ajad hingest, mis sulle walu teeb,
Siis kõik su asi sul parem korda läeb.
Sest ole rõõmus sa
Ja ikka lauluga
Sa elu pahandust
Ja walu wähenda.
Ja mõtle järele,
Eks ole tõsi see,
Et mure tarwis sind
Ei loodud ilmale.
Kui oled õige mees,
Kel rahu südames,
Siis elad ilmas sa
Kui lillepõõsa sees.
K. A. Lermann.
126.
Oh sa rõõmulik, oh sa õndsalik
Jeesu sündmise pühake.
Suur oli häda, Krist kaot' seda,
Äõiska, hõiska sa, rahwake!
101
Oh sa rõõmulik, oh sa õndsalik
Ieesu tõusmise puhake.
r
.
Surm on nüüd neeldud, wormus tal keeldud,
Lõiska, hõiska, sa rahwake!
Oh sa rõõmulik, oh sa õndsalik
Waimu saamise pühake.~
Pime nüüd lõpeb, walgus merd õppab,
Hõiska, hõiska sa, rahwake!
Saksa t A. Ä. Willigerode.
127.
Oh seda elu ja õnne,
Oh seda pidu ja põlwe!
Oh seda lusti ja rõõmu,
Torupill kui kutsub meid tantsma !
Trillalla, trallalla,
Pane pulma jalg alla,
Wõta pill siis kätte
Ja astu meie ette!
Sinul on küll ilusad silmad,
Minul on weel haledam süda,
Käte pääl sind tahan ma kanda,
Magusat musu sulle ka anda.
Kas kodu parem,
Kes^kodu näeb,
Kes kodu kuuleb,
Mis süda luuleb!
Sinisuka meistri — me poega,
Punapära talu — me tütar
Neist saab siis wiimaks weel paar,
Nendest saab siis wiimaks üks paar.
103
Aht-saht-sah,
Uht-saht-sah!
Oleksin mina selle kena neiu
Armas kallis peiu!
Ilust pulmapilli ja tantsu,
See on kõige rõõmsam siin elus.
Liir hüppas, kass kargas,
Wana karu lõi trummi,
Kirp aknast wälja,
Nahkpüksid jalga!
Rahvaluule'
128.
Oh wõiksin ma linnutiiwul
Su juure lennata:
Ma wiibiksin ehawiiwul
Su kõrwal õnnella.
Su koduke käigiks kaugel,
Sa ise silmale;
Su lahust on rõõm mul laugel,
Ma õhkan sageste.
Ehk waataksin üles -taewa,
Kas ingel ilmuks eel:
Ei waigistaks ingel waewa,
Miks mure paelus meel.
Äks ainus mu kurbust kaotab,
Äks ingel-inime:
Kui armuga hellalt waotab
Mind oma rinnale.
103
OH jõuaksid tuuletiiwul
Need tunnid tulema,
Siis wiibiksin eluwiiwul
Ta kaasas õnnella!
J. Bergmann.
129.
„OH, ütle, armas tütreke,
Kes on su kallis peiuke?
Kas ta on mõni mõisamees,
Wõi elab talu sauna sees?"
„OH, mamma, ta pole mõisamees,
Ei ela talu sauna sees.
Waid ta on uhke sõjamees,
Kulduur tal ripub rinna ees.
Ta kannab sinist kalewit
Ja õlal kuldseid paletid."
„OH, tütar, loll ju oled sa;
Ei ta sind wõtma küll ei saa!
Waid La on sinu pettija,
Su au ja ilu wõttija."
„OH, mamma, kui ta mind ei armastaks,
Ei ta mul kirja kirjutaks.
Waat' siin on tema siidirätt,
Kulduur ja uuri küljes kett.
Ta sulab minu südames,
Kui suhkur kuuma kohwi sees.
Kui sa ei luba kewade,
Siis sügise lä'en wägise."
'
104
Rahwalaul.
130.
Oleksin laululind,
Kannaksid tiiwad mind,
:,: Kus sind ma näen! :,:
:/ Et aga see ei lää, :,:
:,: Sest siia jään! :,:
Ehk ma küll kaugel fuU’,
Anes sa juures mul,
:,: Rõõmustad mind. :,:
:,: Kui aga ärkan ma, :,:
:,: Ei leia sind! :,:
Öösel kui uinun ma,
Siis minu mõttessa,
:,: Meeles mul weel, :,:
Kus mind küll tuhat kord,
Tuhat kord, tuhat kord
:,: Kiitnud su keel! :,:
Herderi järele F. W. Ederberg.
131.
Pea õitswad roosid, pea õitswad lilled,
Pea õitseb lill „Ära unusta mind."
Ma ütlen weel üks kord:
Noorus on ilus aeg —
Noorus ei tule iial tagasi!
Ei tule, ei tule ta,
Ei iial tule ta —
Noorus ei tule iial tagasi!
Meil kaswab wiinapuu, sel on marjad,
Kust jookseb wälja magus wein.
Ma ütlen weel üks kord:
105
Noorus on ilus aeg —
Noorus ei tule iial tagasi!
Ei tule, ei tule ta,
Ei iial tule ta —
Noorus ei tule iial tagasi!
Rahwa suust.
132.
:,: Pidu hakkab, pidu hakkab, pai eidekene! :,:
Oh lusti, oh rõõmu, oh head õnne!
:,: Kui peremees on majas, siis maja elu ilus. :
Oh lusti, oh rõõmu, oh head õnne!
:,: Kui perenaine on majas, siis maja elu ilus. :
OH lusti, oh rõõmu, oh head õnne!
:,: Kui poega on majas, siis maja elu ilus. :,:
Oh lusti, oh rõõmu, oh head õnne!
:,: Kui tütar on majas, siis maja elu ilus. :,:
Oh lusti, oh rõõmu, oh head õnne!
:,: Siis õitsewad õued ja särawad seinad. :,:
Oh lusti, oh rõõmu, oh head õnne!
:,: Kui peremeest pole majas, siis maja elu otsas. :
Oh kurwastust, muret, oh waewa ja walu !
:,: Kui perenaist pole majas, siis maja elu otsas. :
Oh kurwastust, muret, oh waewa ja walu!
:,: Kui poega pole majas, siis maja elu otsas. :
Oh kurwastust, muret, oh waewa ja walu!
:,: Kui tütart pole majas, siis maja elu otsas.:
Oh kurwastust, muret, oh waewa ja walu!
106
:,: Siis nutawad nurgad ja karjuwad kambrid! :,:
kurwastust, muret, oh waewa ja walu!
:,: Äks kännuke nurgas, see tõstab pea üles. :,:
Oh kurwastust, muret, oh waewa ja walu!
Rahwalaul.
133.
Priius, kallis anne,
Taewa kingitus:
Kõige õnne kanne
On su walitsus;
Kus sind pole leida,
Sääl on wiletsus:
Meie poole heida,
Kallis warandus !
Ei küll pane tähel'
Sind weel kõik maailm;
Weel on mitmel mehel
Süda sulle külm.
Siiski pean mina
Wäga kalliks sind
Sest et päästsid sina
Orjapaelust mind.
Eesti wennad, armsad,
Teil on priius käes,
Olgem wahwad, wärmsad
Seda pruukides,
Edasi oh jõudkem
Suure Hoolega
Waimupriiust nõudkem
Kõige elua'a.
107
Waimu priiust nõudkem!
Ütlen ükskord weel,
Selle poole sõudkem
Kärmelt kiirel teel:
Jätkem, wennad, maha
Endist rumalust,
Ärge tehkem paha,
Nõudkem õpetust.
Küll see orjapõli,
Mis kord waewas teid,
Wäga hirmus oli.
Siiski ütlen nüüd:
Rumaluse paelad
hirmsamad on weel,
Päästke oma kaelad
Lahti neist ja meel?
K. A. Hermann.
134.
Puhake, parimad pojad,
Pärjatud olgu te kalm !
Kodule olite kaitseks,
Wallina teras ja malm.
Puhake, julged kotkad,
Lahingus lõppes te lend,
Mälestus jäädaw on teile,
Wenda ei unusta wend.
Puhake, ustawad Hinged,
Paawadest walgunud urm
Aluse andis, et tärkas
Õitesse wabadusnurm.
108
Wöitluses ägedas tuli
Eestile lunastustund . , .
Laudade põhja teil' tänu,
Kangelaswennad! Lääd und!
K. 6. Sööt.
135.
Püha öö, õnnistud öö!
Lapsuke waiksesti
Lingab Maria põlwede pääl,
Joosep walwel on, palwetab sääl:
Maga, patuste rõõm, maga, patuste rõõm!
Püha öö, õnnistud öö !
Inglihääl wälja pääl
Laulab rõõmustes: Lalleluuja,
Rõõmu kuulutab karjastel' ka:
Kristus sündinud teil', Kristus sündinud teil'!
136.
Roosililled õitswad
Liisa Haua pääl:
See mu südant suures mures
Lõhki käristab.
Oh kuis mõtlen mina,
Liisa, sinu pääl,
Kuid sind on tige isa
Minust lahutand
Siis ei wõi mu süda
Tõesti mõtelda:
Kui et ma su pärast, Liisa,
Pean surema.
109
Kui mull' riiki antaks,
Nagu keisrile:
Kõike põlgaks mina ära,
Wõtaks, Liisa, sind!
Ei kõik ilma rõõmud
Wõi mind rõõmusta,
Sest et sa, mu Liisakene,
Hingad Hauas nüüd.
Surm see on küll Hirmus,
Mis kõik lõpetab,
Aga üksnes surma läbi
Saan su juure ma.
Armas Jumal taewas,
Saada inglid sa,
Kes mu kurwa hinge wiiwad
Liisa juure siit.
Aahwa suust.
137.
Saaks koju hing!
Ma ihkan isa kotta
Ja isa rinnale,
Siit tülikirrast ilmast ära tõtta
Ja jõuda rahusse !
Mul oli tuhat soowi minnes teele,
Üksainus neist on nüüd weel jäänud
Ehk laiemaks küll läinud silmaring:
Saaks koju hing!
Saaks koju hing!
Ma näen ju õndsas aimus
Aut ilust isamaad
110
meele,
Ba tunnen onnist pärisosa maimus,
Siin pole pärismaad !
Ju kewad läind, ja pääsukese tiiwad
Siit mäest ja orust üle koju wiiwad,
Ei pea teda wõrk ei liimiking:
Saaks koju hing!
K. Geroki järele J. Bergmann.
138.
Saaniga sõitsin ma sahinal
Külast läbi kiirega;
Ära mu kinnas siis kadus sääl,
Läksin kinnast otsima.
Talusse sisse ma sammusin,
Wastu tuli neiuke.
„Neiu, kas nägid üht kinnast maas,
Ütle mulle, Hellake ?"
„Ei ole näinud," ta kostis mull',
„Tahan teistelt küsida."
Neiu mult häbendes ära läks,
Pea tuli jälle ta.
„Külamees, keegi su kinnast ei näind,
Palun wõta wastu see!"
Kinda ma wõtsin ja sõitsin säält,
Sinna jätsin südame.
Sõites säält läbi siis iga kord
Oli minul äpardust:
Nattapulk kadus wõi kukkus piits,
Ikka leidsin wiiwitust.
„Isa, oh kunas mull' talu saab,
Mil wõin tuua armukse?
111
Neiu mul nägus ja lõbus on,
Tahab pea mehele!
Nägu Lal naerul, tal walge pea,
Silmad hellad, sinised;
Mõnuslik mini sest neiust saab,
Talitab, mis tarwitseb!"
M. Weske.
139.
Sauna taga tiigi ääres
Mängis Miku Manniga,
Püüdsid wäikseid konnapoegi
Lõhkilöödud panniga.
„Kuule, Manni," ütles Miku,
„Eks see ole kena konn?
Ta wist selle suure konna
Wäike sugulane on?"
„Rumal Miku", wastas Manni,
„Ei see ole päris konn:
Suurel konnal neli jalga,
Sellel ainult saba on."
*140.
Sealt aiast, kus õitsewad roosid,
Kui wangistult seisma jään teel,
Mul kostsid nii ilusad helid;
Neil waimustult andus mu meel.
Neis kõlas kui õilmitsew elu,
Kui igatsew hingede hääl;
Neis kuuldus ka kaebaja walu,
Mis murtud on saatuse wäel.
112
Kord muusika nuttis, kord kaebas ;
Ka rõõmu ta kuuldumal' tõi —
Mu ette sääl awanes taewas,
Mis jäädawalt meelde mul' jäi.
Mahedalt, armsalt algas ta wiis,
Suikudes õrnalt unes näed siis.
Magusat walu waldab mu rind.
Oilmitsew elu äratas sind,
Kewade tundmus noorust sul toob,
Looduse sündmus õrnust sul loob,
Äkskord meel maitse magusust, suu;
Äkskord meel õitseb kemadekuu.
141.
Sealt ju, mu kullake, paistab su maja;
Kuuled, kuis kutsub siit metsast sind kaja:
Oh minu linnuke, oh minu kullake,
Kuid et tule ju, kuid et tule ju!
Näen ka sääl majas su silmade sära,
Nõidnud need silmad mu südame ära.
Oh minu linnuke, oh minu kullake,
Kuid et tule ju, kuid et tule ju!
Sinuta igawus elus ja olus,
Linnud sind kurdawad kuusiku salus !
Oh minu linnuke, oh minu kullake,
Kuid et tule ju, kuid et tule ju!
Kadund on igawus, waatan su silma.
Päikene loojas ju, tule mu Hõlma,
Oh minu linnuke, oh minu kullake,
Kuid et tule ju, kuid et tule ju!
C. R. Jakobson.
113
142.
Säält Läänemere kalda paalt
On kuulda Linda leinahäält;
Ta ohkab raskest südamest
3a leinab kallist kaasakest.
„OH, Kalew, et nii wara sa
Ju pidid surmas närtsima!
Ma olen üksi ilmas nüüd.
Ei olnud mul, ei sinul süüd !
Mu pika leina pisarad
Su mängumuru täidawad,
Kus armsal ajal kõndstme,
Sääl lainetab nüüd tiigike.
Sääl mängis ükskord rõõmsasti
Su kõige noorem pojake,
Su kotkas ja su rauast rind,
Mu tuike ja mu pesalind.
Oh, Kalew, tule uuest' sa
Weel tedretütart kosima!
Kui kaua, kallis, tahad sa
Küll kalmukambris wiibida?
Kui kuuled sarwe pae paalt
3a wainult Wanemuise häält,
Siis kalmud katki purusta
3a tõuse uue jõuga!
Ei saa siis Linda leinama,
Ei silmawett woolama:
Siis ilmud uue iluga
3a uuest' hõiskab Eestimaa."
Fr. Kuhlbars.
114
143.
See mäe otsa talu, tirallala,
Teeb südamele walu jne.
See talu aida wilus jne.
Seal magas Mari ilus jne.
Ma läksin aida taha jne.
Ja wbtsin saapad maha jne.
Ma tahtsin koputada jne.
Et Marit äratada jne.
Kui wana Juhan tuli jne.
Ja teiwas seljas oli jne.
Ta ütles: hoia, waras jne.
Kel aia teiwas paras jne.
Koer jooksis mööda küla jne.
Ja ajas mind seal taga jne.
Ma jooksin aida juurest jne.
Koer kinni haaras säärest jne.
Nüüd wana Juhan nutab jne.
Kes Mari ära wõtab jne.
144.
Siin, kus lained igawesti
Wastu kallast kohawad,
Kus need metsad mere kaldal
Muinasjuttu mühawad,
Kus see päike särasilmil
Sinu kodu kullatab,
Ehatütar õrnal pilgul
Õnnerahu kuulutab,
Kus see pikne põrutelles
Pilwerünkaid pillutab,
115
Julge laewnik kotka pilgul
Kaugused kõik sillutab:
Siin meil kaswab kallis kadu,
Kerkib kangelaste sugu
Läänekalda kaitsejaks,
Isamaa ilu Hoidijaks!
145.
Siidi lipp ja hõbe purjed,
Kuldne laew läks merele. :,:
Laew see laintest randa jõudis,
Ankur lasti meresse. :,:
Laewa pääl olid noored mehed,
Keda hüüti madrusteks. :,:
Sääl tuli imeilus neiu
Oma wenda otsima. :,:
Kuulge, kulla noored mehed,
Nägite minu wenda siin? :,:
Atle, imeilus neiu,
Kuidas wend sul wälja näeb? :,:
Wennal olid punapalged,
Lokis juuks ja kübar pääs. :,:
Atle, imeilus neiu,
Mis sina lubad leidjale? :,:
Esimesel siidi räti,
Teisel kullast sõrmuse. :,:
Kolmandale, nooremale
Luban iseenese. :,:
Tahan talle eluajaks
Jääda purjepesijaks. :,:
Rahwa suust.
116
146.
Sind surmani lüll tahan
Ma kalliks pidada
Mu õitsew Eesti rada,
Mu ilus isamaa!
Mu Eesti wainud, jõed
Ja minu emakeel,
Teid kõrgeks kiita tahan
Ma surmatunnil weel!
Kuis, maa, nii hellalt kannad
Su lapsi käte pääl,
Neil annad leiba, katet
Ja wiimast aset weel!
Tõest', armsam on mul olla
Su põues, Eestimaa,
Kui wõõral pinnal õnnes
Ja aus elada!
Kuis on su pojad wagad,
Nii waprad tugewad,
Su tütred nagu lilled,
Nad õitswad nägusad,
Ja sinu tuul ja päike
Sind õnnel Hoiawad,
Ja kõrge kotka tiiwad
Kuis hellalt kannawad!
Ja tihti siiski leian
Su silmis pisaraid!
Mu Eestimaa, oh looda,
Küll ajad muutuwad!
Meil tulewased tunnid
Weel toomad kinnitust!
Käi kindlalt! nõua õigust!
Aeg annab arutust!
g. Koidula.
117
147.
Sitke oli kello kaksitoista öölla,
Meri muutus mustalla.
5orel, me noored meripojad!
Ilus oled, merilaine,
Ega suru meid paine!
Äorei! me noored meripojad!
Meri meid ei häwita,
Fallera ! ! !
Mede kapteni Huudeli hasstekilda
Pojad, mürsku algama!
Äorei! jne.
Mede kapteni huudeli hasstekilda
Nouska, pojad, reiwamaan!
Lorei! jne.
Kun me jõuame kord Italijan randa,
Kus on slikad reiwata!
Lorei! me noored meripojad!
Ilus oled, merilaine,
Ega suru meid paina!
Lorei! me noored meripojad!
Kus on slikad reiwata,
Fallera!!!
,148.
Sääl Abjas, Wana-Karistes,
Kord elas ihne peremees.
See perel' Halwast' süüa andis,
Ahe silgu laual' pandis.
118
Siis sulane säält wihaga
Nüüd tuli ära tulema.
Ja tooett teine sulane,
Kes kawalam kui endine.
Kui ühe silgu ära sõi,
Siis kukerpalli lõi.
„Pai perenaine, silmapilk
Too aidast weel üks teine silk,
Sest ühel silgul üksinda
On kõhus igaw elada!"
Siis perenaine rutuga
Läks aidast silku otsima.
Kui sulane see silgu sõi,
Weel hullemini uppi lõi:
„Kaks silku kõhus kaklewad
Ja teineteist sääl kolgiwad!
Pai perenaine, luba sa,
Et wõiksin saada kolmanda!"
Perenaine aita tõttis,
Kolmandama pütist wõttis.
Kui sulane see ära sõi,
Siis matsti wastu kõhtu lõi.
Nüüd perel hää on elada:
Kolm silku antaks' korraga.
Kui kaks neist kõhus kaklewad,
Siis kolmas riidu lepitab.
Rahwalaul.
119
149.
Sõidaks kosja, pole saani,
Pole täkku toredat,
Pole lipsu kaela panna,
Pole kraega kasukat.
Wõtaks naise, pole talu,
Pole raha koti sees. —
Pole muud kui paljas nimi,
Põlgtud nimi — saunamees.
Ja et meie aja neiud
Seda nime kardawad
Jään ma parem manaks poisiks,
Saagu perenaisteks nad !
Ed. Wöhrmann.
150.
Süda tuksub tuks, tuks, tuks.
Mine lahti uks, uks, uks,
Et me lähme Mallega
Saarde kalu püüdema.
Popsassa, Mallega
Saarde kalu püüdema.
Oh kui saaksin mina sääl —
Kõrge mere selja pääl
Malle kõrwal sõuada,
Ootaks wene jõuada.
Ävpsassa, Mallega,
Ootaks wene jõuada.
Kui on hüwa päratuul,
Lendab wene nagu kuul,
120
Siis meil aega Mallega
Salajuttu westata.
Lopssassa, Mallega
Salajuttu westata.
Kui on kalad roogitud,
Jutud kokku räägitud,
Siis me lähme Mallega
Maale kalu kauplema.
Lopssassa, Mallega,
Maale kalu kauplema.
Koju tulles kiiresti
Wõtan Malle kaenlasse,
Siis me lähme Lontowa
Pulmaehteid ostema.
Lopssassa, Mallega
Pulmaehteid ostema.
Rahwa suust.
15L
Tere nüüd, sa kallis päew,
Sind on Jumal jälle annud,
:,:Ta on armust kannatanud
Ja weel elu pikendanud:,:
Tere sa, kallis päew,
Tänu sull' Jumal see armu eest!
Halleluuja, lauluga
Täna uuest üles ärka;
Sul on Jumal armu näitnud
Ja sind rohkest õnnistand.:,:
Tere sa jne.
121
Oma tänu-ohwriga
Palwes tema ette astu;
:,:Ta on Helde, armuline,
Kes sind kaitses, kaitseb weel.:,:
Tere sa jne.
152.
Terwe wald oli kokku aetud,
Kihelkond kokku kutsutud,
Külalisi iga seltsi,
Mõisa Herra prouagagi palutud.
Tönni parajam peiu,
Kosind Mannikese endale,
Manni, noor neiu
Läheb Tönnile mehele.
Pulmapidu ülitore:
Wiina wiiskümmend waati,
Pulmakraami kokku toodi,
Nõnda palju kui saadi.
Poisid, waadake,
Et ei joo end purju te
Neiud, karsked ka! —
Muidu teist küll naist ei saa.
Parte, anesid praeti
Kle tuhande ära;
Terwe trobikond püssisi
Pulma auks teeb kära.
Loi, ha pillid ka
Pange juba Hüüdema!
Trai ra, trallala!
On aga mehed mängima.
122
Wennad, weeretage toiru waltsi,
Meie tahaks minna tantsima;
Tublist' helistage tuljakitantsi,
See paneb were kihama.
Purra, Tönni taat wiis
Manni memme tantsima.
Põissa, elada
Laskem noori, wanu ka!
F. Karlson.
153.
Tiiu tasane ja Helde
Oli armas minule:
Pea õitses, pea närtsis,
Õitses, närtsis surmale!
Nõnda ruttab rõõm siin ilmas,
Üürikese elu sees,
Täna päew meil paistab selgest
Pomme juba pilwed ees.
Kerge muld nüüd katku kinni
Minu kallist armukest,
Lilled õitsku haua kalmul,
Ööbik laulgu haledast.
Aga Tiiu õitseb jälle
Taewa isa aia sees:
Jõua aeg ja wii mind sinna,
Kus meid surm ei lahuta!
Rahwa suust.
123
154.
Tule nüüd, tule nüüd hõiskama,
Oh sõbrakene, ühes minuga!
Kõlagu, elagu lauluhääl
Nii maa kui mere pääl.
Jah, ilm on ilus, hääl on hää
Rind on rõõmus, soe on pää,
Keha kerge nii kui kuul,
Jalg nii tuline kui tuul.
Oh kui kaunist linnukesed laulwad,
Süda hakkab hüppama!
Kui mu kõrwad iial seda kuulwad,
Läheb suu mul helisema ka.
K. A. Äerman.
155.
Tule koju, armuke,
Kulla kallis piigake.
Tule koju!
Mul on kodus kambrike,
Kena, waikne,
Armukaunis pesake.
Millal meie pulmad teeme?
Ai-li-lu-li-lu-li!
Millal wõin ma kosja sõita?
Ai-li-lu-li-lu-li!
Kewadel, kui häälitseb lind,
Kewadel — siis ootan ma sind!
Rahwa suust.
124
156.
Tule, tule, Luike,
Kuku minu kaenlasse!
Rõõm sind täitku,
Mulle näitku
Sinu silm end lahkeste.
Rohkeste end rõõmustan,
Kui sind iial näha saan;
Sinu ligi
Tööd ja higi
Walu, waewa unustan.
Iga päew mu ihaldus
Sinu järele on uus.
Sind ma nõuan,
Sulle jõuan
Sinu on mu armastus;
Sinust mõtleb minu meel,
Sulle laulab lustil keel;
Päewal, öödel,
Seisul, töödel
On su pilt mul silma eel.
Kui siis mulle tuled sa,
Kaenlasse sind wõtan ma!
Oh sa wilu,
Seda ilu
Siis mu õnn on otsata!
K. A. Lermann.
157.
Tähekene, miks sa wilgud,
Miks sa nõnda wirwendad?
Sinu püsimata pilgud
Vingesse mull' tungiwad.
125
Kui on wabad õhtutunnid,
Sind mu silmad otfiwad;
Sa mind igatsema sunnid,
Oma juure meelitad.
Oma wiimsel elu-õhtul
Sinu poole waatan ma;
Oma wiimsed õhkamised
Taewaruumi saadan ka.
W. Iürisson.
158.
Tähtede taga kord koidab sul taewas,
Ootus ja lootus sääl täide sul läeb!
Mis sa siin kannud ja kannatand waewas,
Kõik sääl sust igawest maha siis jääb.
Tähtede taga, sääl wajub kõik wale,
Sääl näed, mis tumedaks teinud on ilm,
Kurbuse järel' peab läikma su pale,
Õndsamas rõõmus siis särab su silm.
Tähtede taga sul lehwiwad palmid
Taewalist karastust, rõhutud rind,
Jumala inglite kiituse salmid
Rahusse saatwad sind, wäsinud hing.
Saksa keelest M. Kampmann.
159.
Tõistre Tõnu tore mees,
Toredam weel täkk tal ees,
Sõidab uhke saaniga
Läbi külatänawa.
126
Lumi tuiskab, lumi keeb,
Sobu hirnub, nalja teeb . . .
Külaneiud nägusad
Wahiwad ja wahiwad.
Aga Tõnu ise teab,
Kus ta täku kinni peab:
Sõidab Metsaperesse
Kosja minu neiule.
Rumal Tõnu! Rahaga
Annit sina küll ei saa.
Ainult pika nina saad,
Mossis koju traaweldad!
Ed. Wöhrmann.
160.
Ühti--uhti uhkesti,
Wiisk läks Tartust Wiljandi,
Kaasas põis ja õlekõrs,
Peenike ja pikk kui õrs!
Ees oli Emajõe suu,
Seepärast peeti tubli nõu.
Kõrs siis heitis pikali,
Sillakene walmiski;
Wiisk aga hüüdis: „Sild on hea!
Mina sammun üle pea!"
Astus sammu, astus kaks
Kõrrekene katki: praks.
Põnnadi, põnnadi, hüppas põis,
Naeris, mis ta naerda wõis !
127
„Näe nüüd, kuidas rumalad
Uppusimad mõlemad!"
Tõmbas ennast hinge täis
Ja — karplauhti lõhki käis!
A.
Piirikiwi.
161.
Uinu, mu laps! Oh maga marjaoks!
Puu peidust tuleb uneke
Ja kaldub sinu kätkisse.
:,: Uinu, mu laps ! :,:
Uinu, mu laps! Oh maga, marjaoks!
Tuul mängib tamme okstega,
Ei jõua Lamme liiguta!
:,: Uinu, mu laps! :,:
Uinu, mu laps! Oh maga, marjaoks!
Saa õitsemaks kui lehekuu
Ja tugemaks kui tammepuu!
:,: Uinu, mu laps! :,:
Rahwa suust.
162.
Waatke, kuidas hommik koidab
Zdas ilul Hiilgamal,
Kuidas ehatähti loidab
Kuldsel helgil kumamal,
Kuidas hellad koidukäed
Sõlmitud on säralla,
Alla Hüüdwad taewawäed :
:,: Ärka üles, isamaa!:,:
128
Waatke, kuidas kuldne eha
Läigib wastu lainetes.
Ta on widewiku wiha
Wõitnud ära walguses.
Äelendawal Eesti pinnal
Warjutus nüüd wõimata;
Nõnda hüüdke tukswal rinnal:
:,: Ärka üles, isamaa!:,:
Waatke kaste-tilgakesta
Pisarates kõrre pääl,
Kuna jälle juttu westa
Õilmel soswib õilme hääl.
Et ju nutu-aeg on mööda,
Kastehelm wõib kuuluta:
Ära karda enam ööda:
:,: Ärka üles, isamaa ! :,:
Ärgakem siis, Eesti Pojad,
Eesti tütred, ühtlasi,
Ehitagem Eesti kojad
Lilledega lahkesti !
Juba juurdub tõe-idu
Vabastatud wallassa
Pühitsema priiuspidu:
:,: Ärka üles, isamaa! :,:
163.
Waikne, kena kohakene,
Kõige kallim surmani!
Minu isamajakene
Meeles minul alati!
129
Minu isamajakene,
Linnupesa sarnane;
Sest ma nagu linnukene
Igatsen ta järele!
Selge allikas sääl jookseb,
Säält ma lapsepõlwes jõin;
Kenas koplis paju õitseb,
Sealt ma pajupilli tõin!
Õues sirge kask sääl seisab,
Temast magust mahla sain;
Aias õunapuule õitseb,
Säält ma maitswat õuna sõin!
Waikne, kena kohakene,
Kõige kallim surmani!
Armas isamajakene
Meeles minul alati.
M. Körber.
164.
Waikne öö, oh kalla sa
Oma taewarahu ka
Minu südamesse nüüd,
Kui ma olen jätnud tööd.
Ju tähed kaunist paistwad,
Mind kaugelt terwitawad:
Ma teie juure saada ka igatsen.
Tasast, armast kandlehäält
Taewa paradiisist säält
Puhub waikne tuuleõhk;
Otsa lõpeb minu ohk.
130
Jah, armsad Lähed, paistke,
Mind kaugelt terwitage:
Ma teie juure saada ka igatsen.
Saksa keelest P. Abel.
165.
Wares waga linnukene
Lendas linna uulitsale,
Säält tema lendas katusele
Kõrtsi mamma matusele.
Ketras, ketras kelle ratas?
Wanamoori wokiratas;
Willad wakas, takud lakas,
Kotikangas kuke nokas.
Wares tegi suured joodud.
Kutsus kokku kogu linnud;
Kulli ta ei kutsund mitte —
Kull oli kuri kiskumaie:
Kiskus lõhki lõo lõuad,
Pääsukese pärjapaelad.
Viired lõnga lõksutawad,
Pärjapaelu Parandawad.
Eit mind käskis Heietada,
Taat mind takku torgutada;
Ei mina wiitsind Heietada,
Tahtnud takku torgutada.
Ma wiin willad wirga kätte,
^akud targa naise kätte:
Wirk teeb willast wiisupaelad,
Tark teeb takust tanupaelad.
Rahwalaul E. Ä. S. „Weljesto" laulude kogust.
131
166.
Waprad wennad, kallid kaimud,
Õrnad õeksed,
Tõstkem pääd weel muistsed waimud,
Taara taimek'sed!
Kuulge, kuidas kaasik kajab
Taara mäela,
Wanemuine wõitu ajab
Ime wäela.
Taara mägi õitseb ilus
Sala sahinal,
Wanemuine wõsa wilus
Rõõmu tuhinal:
Lindal weime wakka walmib
Kalli kaasale.
Rahwal rikkuskrooni palmib
Laial laenella.
Waatkem Eesti poege silmas
Priius sätendab,
Nüüdse Eesti waimuilmas
Lehtkuu naeratab!
Zuba lööwad pungad lahti
Hariduse puus;
OH mis ilus walgust mahti
Päema tõusu suus!
J. Rotalia.
167.
Weel kaitse, kange Kalem, oma lapsi,
Ja õpeta neid wahwast mõitlema.
Ning Linda, ema, õrnu mõsukesi
Weel ikka kasmata ja kosuta.
132
Ja priius kuldne, saada Hiilgavat läike
Meel üle püha, kalli kodumaa.
:,: OH wiibi weel, :,: et sinu kotkatiiwad
:/ Ka waimu kütked eesti rahwalt wiiwad! :,:
A. Kaljuwald.
168.
Wennad, wõtkem wahwast laulda,
Laulgem rõõmsast südamest!
Mets ja maa ja meri kõlab,
Kõlab lahkeist lauludest.
Mis wõib mõnusam weel olla,
Mõnusam kui lauluhääl!
Laulgem õues, laulgem laanes,
Laulgem Eesti kingu pääl!
_ Eesti laul, sa kõla waljust
Äle metsa, üle maa,
Pilksel pimel, kurjal ajal,
Elu küünal ole sa! —
Oh et ära läinud wennad,
Pööraks jälle tagasi,
Seoks laululõngad ühte,
Mis on läinud laiali! —
F. Kuhlbars.
169.
Wändra jõe haljal kaldal
Kerkib küngas puude all,
Liiwasõmer teda matab,
Haljas muru teda katab,
Keda leinab Eestimaa.
133
Rändaja sääl silmameega
Kaebab künka ääressa:
„OH, miks lahkusid sa ära,
OH, miks läksid meist nii wara?
Poolel jätsid Eesti töö!"
Leske kaebab pisar palgil,
Langeb künka najale:
„Kodus laste nutukisa:
Kunas tuleb koju isa,
Wõtab Linda põlmele?"
„Mil siis jõuab koju kaasa,
Lapsi hüüdma naerule?
Tule koju, armastaja!
Pooleli on jäänud maja,
Lesk ja lapsed marjuta!"
Kuula, ladwult waikne kahin
Lüüab hilju: „Rändaja!
Äeldest' ehita mu maja,
Waigista sa nutukaja,
Edenda mu Eesti tööd!"
Wastu kostab kahinale
Kõik see Eesti mets ja maa:
„Äeldest' ehita mu maja,
Waigista sa nutukaja,
Edenda mu Eesti tööd."
W. Weske.
170.
Ära ilmal malu kaeba,
Ära kaeba pisaraid;
Ilm ei usu, et sa elust
Nopid ainult ohakaid.
134
Kui ka ilm näed sinu walu,
Asu, Lal on raudne rind;
Küll ta pilkama ja naerma
Igatahes malmis sind.
.Kaeba õhtul kuldse kuule,
Ütle hõbetähtele, —
Neil on osamõtlik süda
Sinu wastu taieste.
Kuldne kuu lööb kahwatama,
Kurwalt kõnnib taewa all,
Tähed hõbehelgil Hüüdwad:
„Looda, õnn meel saavamal!"
O. Groschmidt.
171.
„Õieke, õieke,
Ära nii hellasti õilmitse !
Lilleke, lilleke,
Kiire on kaduma kewade!
Köidab kord külmade uha mind,
Täna meel wõidab mind luha pind:
:,: Üürike elu, sind teretan ma :,:
:,: Oilmetega! :,:
Lõoke, lõoke,
Oiskamist unusta aegsaste !
Linnuke, linnuke,
Salaja sammumas sügise!
Saagu siis seotud korra keel,
Sumemiis südames, hõiskan meel!
:,: Üürike elu, sind teretan ma :,:
:,: Lauludega!:,:
135
Põueke, põueke,
Tungi su tuksunlist tagasi!
Inime, inime,
Tiiw pandud aastale õlale!
Magus jah, magada mullassa :
Täna weel laske mind hõisata!
:,: Äürike elu: weel hoiab ta mind —:,:
:,: Helise, rind!:,:
L. Koidula.
172.
Orn ööbik, kuhu tõttad sa
Nüüd lahkel lehekuul?
Kas mõisa aias hõisata
Sa tahad roosipuul?
Wõi metsas toorel toomingal
Saab hüüdma sinu suu,
Kui tähed hiilg'wad taewa all
Ning walgust walab kuu?
Ei mõisa aias hõisata
Wõi laulu minu rind,
Sest wanemate werega
On wäetud see pind!
Ka metsas toorel toomingal
Ei hüüdma sa mu Huul
Waid talupoja akna all'
Sääl pühal pärnapuul.
Kui jõuab õnnis suine öö,
Siis laulan talle ma,
Et unuks meelest päewatöö,
Jääks rahul magama.
186
Kõik öö siis hääled Heljuwad
Ta kauni kambri sees,
Ning unenäod ilusad
Tal seiswad silme ees.
Kui aga kaemas kumab koit,
Za kaob pime öö,
Siis lauldes tõuseb priius loit
Za waob orjawöö,
Sest idataema sermalla
Zu näha koidutuld,
Za uuel ilul särama
Lööb Eesti oma muld!
G. Öis.
173.
Äks ainus kord meel tahaks
Su silmi maadata,
Äks ainus kord, üks ainus kord
Su hääle magust kõla
Weel korra kuulata.
Äks ainus kord, mu armas,
Weel mulle laula sa,
Äks ainus kord, üks ainus kord.
Äks ainus kord, mu armas,
Weel mulle laula sa,
Äks ainus kord, üks ainus kord.
Oh sinu laulu kuuldes
On õnnis sureda.
Äks ainus kord, mu armsam,
Weel mulle laula sa,
Äks ainus kord, üks ainus kord.
Anna Laama.
137
174.
Äks kask meil kasmas õues
Just maja ukse ees,
Ta oli lapsepõlwes
Mu armas seltsimees.
Ta andis wilu, marju,
Ta mahl mind kosutas,
Ta kohin sagedasti
Mu südant rõõmustas.
Kui suureks sain, siis pidin
Ma kasest lahkuma,
Siis tahtsin miimast korda,
Ta all meel istuda;
Ta lehed kohisesid,
Kui lausuks salaja:
Jää, sõber, isamaale,
Siit leiad rahu sa!
Nüüd olen kodust kaugel
Ma mõnda waewa näind
3a mõni kallis lootus
On minul tühja läind.
Ei kase kohin taha
Mu meelest kaduda,
Waid kostab mulle kõrwu:
Siit leiad rahu sa!
K. E. Malm.
175.
Äks paigake siin ilmas on,
Kus marjul truudus, arm ja õnn,
Kõik, mis nii arm siin ilma pääl,
On pelgupaika leidnud sääl.
138
-Kas ema südant tunned sa?
Nii õrn, nii kindel, muutmata
Ta sinu rõõmust, rõõmu näeb
Su õnnetusest osa saab.
Kui inimeste liikuwat
Au, kiitust, sõprust tunda saad,
Kui kõik sind põlgwad, wihkawad,
Kui usk ja arm sust langemad,
Siis ema süda ilmsiks läeb,
Siis meel üks paik sul üle jäeb,
Kus nutta julged igal a'al,
Truu, kindla ema rinna na'al.
Mõnd kallist südant kaot'sin,
Mis järel nuttes leinasin,
Aeg andis teise tagasi:
Ei emasüdant — iialgi.
L. Koidula.
176.
Üksinda armastan, Jaanike, sind.
Tuhat kord terwitan, Jaanike, sind.
Mõteldes sinu pääl' walwanud olen ma
Mõni öö uneta, Jaanike, ae !
Läksid sa mere pääl', Jaanike, ae!
Äüüdis mu hale hääl: Jaanike, ae!
Meri on armuta, ära sa merele
Asu end, armuke, Jaanike, ae !
Kosjas küll käidi mul, Jaanike, ae!
Aga ma truuks jäin sull', Jaanike, ae!
Kosigu teisi nad ! Sinule üksinda
Lähen ma lustiga, Jaanike, ae !
M. Meste.
138
177.
Äksinda, üksinda
Pean wõõrsil rändama!
Pisar läigib leinalaugel,
Kaunis isamaa on kaugel,
Kaugel ilus isamaa.
Isamaa, isamaa!
Millal saan su pinnale?
Millal paistwad sinu mäed,
Wõtwad kaissu sinu käed,
Kes sind ootab nutugu ?
Nutuga, nutuga!
Pean wõõrsil rändama!
Ei siin emakeelt ma kuule,
Ei mu mõte lusti luule:
Kaugel Helde emakeel!
Emakeel, emakeel,
Ainult sinul ema meel!
Wõõral keelel pole wõimu,
Pole lõbust laululõimu:
Wõõras keel on armuta!
Armuta, armuta
Pean wõõrsil rändama!
Ei mind köida wõõras ilu,
Wõõras päiksepaiste, wilu:
Arm on ainult kodumaal!
Kodumaal, kodumaal!
Sääl ma rändan rõõmu ra'al!
Sääl mul lahked laulud liik'wad,
Lillenupud nurmel kiik'wad,
Õitswal aasal ilusal!
A. Grenzstein.
Lhk.
Aeg kaob kiirelt, ligemale liigub
Ambrofius on ladna mees
. .
Ants läks naist kosima . . . .
Ants oli aus saunamees . . .
Armukene, miks sa mures . . .
Eesti, mu armas, kallis kodumaa
Eesti pojad, edasi
Eestimaa, mu isamaa
Eestlane olen ja eestlaseks jään . . .
Kaunistagem eesti kojad
Ei saa mitte waiki olla
Õele täht, sa waikselt wilgud
. . .
Lellad wennad, astkem kokku . . . .
Linge hellal igatsusel . . . . . .
Isamaa hiilgawal pinnala paistab .
Isamaa ilu hoieldes
Juba kase ladwalt lehed langwad . .
Juba kui ma karjas käisin
Juba loorib lõokene . . . .
. .
Jumalaga, kohaw laani
Just nagu torm ja pikse hääl . . .
Jõe kaldal istub kalamees.....................
Jõua ju kaugelta .....................................
Jüri tuli müüritöölt...............................
Kaljuwald mu isamaa ..........................
Kallis Mari, kaugel elad
Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt .
Kaunimad laulud pühendan sull' . . .
Kel kannel on . . .
Ketra, Liisu, memme tütar
Kewade kaunimal õitsmise ajal . . .
Kewade on kuulus mees ............................... 27
Kewadisel koidu a'al
. . . - . . . 28
Kiigu, mu paadike, kiigu wee paal' . . 28
Kilks, kolks! koodid lõõmad ...........................29
Kord elas mölder meski pääl .
. . . 29
Kord ma Peipsipiiril käisin ............................ 30
Kostke, laulud, eesti keeles . .
. . . 32
Kui kallist kodust läksin
34
Kui Kungla rähmas kuldsel a'al
. . . 34
Kui kuuled oma kangelastest .
. . . 35
Kui ilma sünnibinime'
..................................36
Kui ma mõtetega saaksin ............................... 38
Kui mina alles .................................................... 39
Kui mina olin mäiksekene ............................... 40
Kui mu kallist isa talu ..................................... 41
Kui mühinal helide lainetus kajab ....... ..... ...... 41
Kui on kadund kodumaalt ............................... 42
Kui Oru meskist mööda läen .......................... 43
Kui rõõmus on mu meel ................................ 44
Kui sa tuled, too mull' lilli ............................46
Kui siit pilwe piirilt alla maatan . . ....... 46
Kui toonekurg mul poja tõi ........................... 47
Kui meel manaisake ......................................... 48
Kui wärawast wälja me asisime..... .... ..... ...... 49
Kui ööbik laulu laksutab ............................... 50
Kuku sa kägu kulda lindu ............................... 52
Kuldrannake ......................................................... 52
Kuldne õhtupäike ............................................... 53
Kurwal meelel kõnnin mina.. .......................... 54
Kus on, kus on kurwa kodu.. .......................... 54
Kus pidu iial peetakse .................................... 55
Kus Põhja lahe kohiseb ............................... 55
Kus sa käisid, kus sa käisid,sokukene . .
56
Kus wiibid sa
57
Kuula, kui naabri Mari laulab . . . .
57
Kuule, kuidas hääli elab
58
Kännu kukk tuli toast wälja
58
Kõrges kõlagu Eesti poegade ausus . . 59
Kõrtsist nüüd wälja jah tulen just ma . 60
Küll kurblik on poissmehe elu . . . . 60
Küll on kena kelguga
62
Nr.
Lhk.
73. Küll oli ilus mu õieke
74. Laske sisse mardisandid . . . .
75. Laulge, poisid, laulge, peiud . . .
76. Lauluke
77. Leidis nõmmelt poisike
78. Makõnnin hilisel õhtul .
. . .
79. Ma mäletan üht kena laulu . . .
80. Ma nägin orus lillekest
81. Maolin rõõmus laulumees . . .
82. Ma olen wäike karjane
83. Ma saeweskis täna
84. Ma sõuan merel ja sõuan. . . .
85. Ma waatsin paadist kiikriga . . .
86. Maarahwa, talupoege waba maa .
87. Mats alati on tubli mees . . . .
88. Me pruudipärga punume . . . .
89. Me teretame kõiki nii lahkesti nüüd
90. Meil aiaäärne tänawas . . . .
91. Meil käib üks ringilaul
92 Metsa läksid sa ja metsa läksin ma
93. Metsas seisis maasikas
94. Miks sa nutad, lillekene . . . .
95. Minu isa ütles mulle
96. Minu kallis isamaja
97. Mingem üles mägedele
98. Mis sa nopid, neiukene
99. Mu isamaa armas . . . . . .
100. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm . .
101. Mu kallim Ülewal kambris sääl . .
102. Mu kodune kohake, kena ja waik
103. Mu meeles seisab alati
104. Mu süda mul kerkib ja keeb . . .
105. Mul' lapsepõlwes rääkis . . . .
106. Mu mõttes on üksainuke . . . .
107. Mul oli ilus isamaa
108. Mul ukse küljes wäike kell. . . .
109. Muru Hansu ainus ingel, kaasike .
110. Mustlaseks ma olen sündinud . .
111. Mäe otsas kaljulossis
112. Möldri neiu maja ees
113. Mõtle mu pääl, kui rõõmu elu elad
Nagu linnu tiimul ........................................... 93
Neiu nii lõbus, nii lahke ja noor . . ....... 94
Neiu punasuukene
.......................................... 95
Nii mina, neiuke, sinule laulan . . . ....... 95
Nii tugewad kui kaljud suures meres ....... 96
Noor olla, on kemadet rinna sees kanda
96
Nüüd järw on mait ja linnud unes . ....... 97
Nüüd maimustus wabastand wallale ....... 97
Nüüd walju talwe walitsus ........................... 98
Oh kaljuwald ..................................................... 99
Oh kuusepuu, oh kuusepuu . . . . . 100
Oh laula ja hõiska .........................................100
Oh sa rõõmulik, oh sa õndsalik. . . . 101
Oh seda elu ja õnne ................................... 102
Oh wõiksin ma linnutiimul ......................... 103
Oh, ütle, armas tütreke ......................... ..... 104
Oleksin laululind . ...............................■.... • 105
Pea õitswad roosid, pea õitswad lilled. 105
Pidu hakkab, pidu hakkab, pai eidekene . 106
Priius, kallis anne ....................................... 107
Puhake, parimad pojad ............................. 108
Püha öö, õnnistud öö ...................................109
Roosililled õitswad ....................................... 109
Saaks koju hing . . - ..............................110
Saaniga sõitsin ma sahinal ........................ 111
Sauna taga tiigi ääres ............................. 112
Säält aiast, kus õitsewad roosid . . . 112
Süült ju, mu kullake, paistab su maja . 113
Süült Läänemere kalda päält . . . . 114
See mäe otsa talu, tirallala .........................115
Siin, kus lained igawesti .............................. 1’5
Siidi lipp ja hõbe purjed .............................. 116
Sind surmani küll tahan .............................. 117
Silte oli kello kaksitoista öölla ..... ..... ..... ... 118
Sääl Abjas, Wana-Karistes ..... ..... ..... ... 118
Sõidaks kosja, pole saani .............................. 120
Süda tuksub tuks, tuks, tuks ......................... 120
Tere nüüd, sa kallis päew ......................... 121
Terme wald oli kokku aetud ......................... 122
Tiiu tasene ja helde ........................................ 123
Tule nüüd, tule nüüd hõiskama..... ..... ..... .... 124
Tule koju, armuke
........................................ 124
Tule, tule, tuike ............................................. 125
Tähekene, miks sa wilgud ............................. 125
Tähtede taga kord koidab sul taewas . 126
Tõistre Tõnu tore mees ..............................126
Ahti-uhti uhkesti ............................................. 127
Ainu, mu laps .................................................. 128
Waatke, kuidas hommik koidab . . . . 128
Waikne, kena kohakene
129
Waikne öö, oh kalla sa
130
Wares, waga linnukene
131
Waprad wennad, kallid kaimud
. . 132
Weel kaitse, kange Kalew, oma lapsi. . 132
Wennad, wõtkem wahwast laulda. . . 133
Wändra jõe haljal kaldal
133
Ära ilmal walu kaeba
134
Õieke, õieke . . . . .
135
Õrn ööbik, kuhu tõttad sa
136
Üks ainus kord weel tahaks . . . . . 137
Üks kask meil kaswas õues
138
Üks paigake siin ilmas on
138
Üksinda armastan Jaanike sind . . . . 139
Üksinda, üksinda
140
Üles, üles? Hellad wennad ............................. 141
VaataNarva Kveenholmi
Kultuurharidusline
Selts
"Ühen...Narva Kveenholmi
Kultuurharidusline
Selts
"Ühendus"
põhikiri.
Narva Kreenholmi
Kultuurharidusline
Selts
"Ühendus"
põhikiri.
Kohtu ja siseministri 13. detsembri 1930. a. otsu-
sel on Narva Kreenholmi Kultuurharidusline selts
"Ühendus" ühingute ja nende liitude registrisse
Nr. 2649 all sisse kantud.
Tempelmaksu 2,45 krooni suuruses tasutud.
Registreedm. toim. nr. 12146 19-a. Tallinnas 16.
detsembril 1930. a.
Kohtu ja siseministeeriumi administraliiv-osakonna registreerimise asjade juhataja (allkiri).
O.-U. .Narva Kirjastusühisuse1* trükk. 1931.
I. Seltsi nimetus ja tegevuspiirkond.
§ 1. Selle põhikirja Järele asuta
takse Narva Kreenholmi Kultuurharidusline Selts „ühendus“, kelle te
gevuspiirkonda kuulub Narwa linn
ühes Kreenholmi raiooniga.
11. Seltsi eesmärk, tegevusala ja
õigused.
§ 2. Seltsi otstarbe on tõsta oma
liikmete kultuurhariduslist tasapinda.
§ 3. Selts oma eesmärgi saavuta
miseks:
a) paneb toime kursusi, loenguid,
kontserte, näitemänge, piduõhtuid
ning väljasõite;
b) korraldab loteriisf, näitemüüke
ja korjandust seaduses ettenähtud
korras;
c) avab ja peab üleval raamatu
kogu, lugemislauda, näitetruppe, laulu
3
ja muusika koori, spordi ning male
ringe;
d) loob sidemeid samasugustes
eesmärkides tegutsevate seltsidega.
§ 4 Seltsi juhatus asub Narva lin
nas, Kreenholmis.
§ 5. Seltsil on juriidilise isiku õi
gused. Tema võib vallasvara oman
dada, lepinguid sõlmida ja kohtus
nõuda ja kosta.
§ 6. Seltsil on pitsat oma nime
tusega.
§ 7. Seltsi tegevusaasta 1-st maist
ja lõpeb 30-ma aprilliga.
111. Seltsi sissetulekud.
§ 8. Seltsi sissetulekuks on:
a) liikme ja sisseastumise maksud;
b) igasugused annetused, kingitu
sed )a pärandused;
c) tulud seltsi ettevõttetest, nagu
näitemüükidest, loteriidest, pidudest
ja kontsertidest;
d) kapitali protsendid;
e) juhuslikud sissetulekud.
4
IV. Seltsi liikmed, nende õigused
ja kohustused.
§ 9. Seltsil on tegevad ja toetajad
liikmed
§ 10. Seltsi tegevliikmeks võiwad
olla isikud mõlemist soost alates
18. a. vanaduses.
§ 11. Toetaja liige toetab seltsi
igaaastase peakoosoleku poolt mää
ratud liikmemaksu alammäära maks
misega.
Märkus: Tegev ja toetaja
liikmete vastuvõtmist toimetab
juhatus kahe seltsi liikme soo
vitusel. Juhatuse otsusest an
takse soovijatele teada, kus
juures vastuvõtmata jätmise kor
ral selle põhjusi teatada ei tar
vitse, kuid soovijal jääb õigus
juhatuse otsuse peale kaebu
sega esineda peakoosolekule,
kes 2/3 koosolekul viibivate lii
gete häälte enamusega otsustab
kaebuse rahuldada ehk rahul
damata jätta.
§ 12. Seltsi liige on kohustatud
täitma seltsi põhikirja, kodukorra ja
peakoosoleku otsuste nõudeid.
5
§ 13. Seltsi liige, kes oma liikme
maksu peakoosoleku poolt määratud
tähtajaks maksmata jätnud, loetakse
seltsist väljaastunuks.
Märkus: Liikmed, kes te
gevusaasta vältel liikmemaksu
äramaksnud, hoiavad liikme
õigused ja kohustused alal üks
kuu aega järgneva aasta kor
ralisest peakoosolekust arvates.
§ 14, Liikmed, kes seltsi sihtide ja
kasude vastu töötavad, heidetakse
seltsist välja. Seltsist väljaheitmist
toimib peakoosolek, 2/3 koosolekul
viibivate häälte enamusega peale
väljaheidetava liikme seletuse ära
kuulamist kui viimane soovib seletust
anda.
§ 15. Väljaheidetud liige võib pea
koosoleku poolt mitte vähem kui 2/3
häälte enamusega uuesti seltsi võe:
tud saada, kuid mitte varem kui kuue
kuu möödumisel väljaheitmise päevast
arvates.
V. Seltsi tegevuse juhtimine.
§ 16. Seltsi tegevust juhivad:
6
a) peakoosolek,
b) juhatus.
§ 17. Peakoosolekud on:
a) korralised, mis juhatus vähe
malt üks kord aastas kokku kutsub;
b) erakorralised, mis juhatus kas
oma äranägemise järele ehk revisjoni
komisjoni või 1/20 liikmete kirjaliku
nõudmise peale kokku kutsub.
§ 18. Peakoosoleku kokkukutsu
misest teatab juhatus liikmetele ühes
päevakorraga vähemalt seitse päeva
enne koosolekut, erakorralistest pea
koosolekutest vähemalt kaks päeva
enne peakoosoleku kokkukutsumist.
§ 19. Peakoosolek on otsusevõimuline, kui sellele on ilmunud vähe
malt pooled liikmete üldarvust. Ei
tule nõuetav arv liikmeid väljakuulu
tatud ajaks kokku, siis peetakse pea
koosolek sama päevakorraga tund
aega hiljem, milline on otsusevõimuline kokkutulnud liikmete arvule vaa
tamata. Peakoosolekul otsustatakse
küsimused
lihthäälte
enamusega,
väljaarvatud, §§ 14 ja 15 ettenähtud
asjad.
7
§ 20. Peakoosoleku avab seltsi esi
mees ehk tema abi, mille järele koos
oleku juhataja valitakse.
§ 21. Hääletamise viisi määrab
peakoosolek, kusjuures salajane hää
letamine on sunduslik Vio osavõtjate
nõudmisel.
§ 22. Peakoosoleku ülesandeks on:
a) juhatuse, revisjonikomisjoni ja
vajalikkude erikomisjonide valimine
ning neile juhtnööride andmine,
b) eelarvete ja aruannete läbivaamine ja kinnitamine,
c) asjaajamise kodukorra kinnita
mine,
d) põhikirja muutmine ja täienda
mine,
e) sisseastumise ja liikmemaksu
kindlaks määramine,
f) kõik muud asjad, mille otsusta
mine ei ole peakoosoleku otsuse, põhi
kirja või kodukorra põhjal antud juha
tuse võimupiiri,
g) seltsi tegevuse lõpetamine.
VI. Juhatus.
§ 23. Seltsi juhatus valitakse pea
koosoleku poolt ühe aasta peale. Ju
8
hatus seisab koos vähemalt viiest
liikmest ja viiest asetäitjast, milline
arv peakoosoleku poolt suurendatud
võib saada. Juhatuse liikme lahkumi
sel astub asemele asemik kui kõik
asemikud läbi. võetakse ette täienda
vad valimised, üldkoosoleku otsuse
põhjal võivad ümbervalimised ka enne
tähtaega ettevõetud saada.
§ 24 Juhatus valib oma keskelt
esimehe, tema abi, kirjatoimetaja,
laekahoidja ja varahoidja.
§ 25. Juhatus peab koosolekuid
üks kord nädalas kindlaks määratud
päevadel.
§ 26. Juhatuse koosolekud on otsusevõimulised, kui koos pool juhatuse
liikmeist, nende hulgas esimees, ehk
tema abi Otsused tehakse liht häälte
enamusega ühesuguse häälte arvu
juures poolt ja vastu, on esimehe ehk
tema abi hääl otsustav.
§ 27. Juhatuse koosolekute üle
peetakse protokolli, millele kõik koos
olekust osavõtjad allakirjutavad.
§ 28. Juhatuse liikmed, kes kolm
korda järjestikku mõjuvate põhjusteta
9
koosolekust osa ei võtnud, loetakse
juhatusest väljaastunuks.
§ 29. Eriti on juhatuse ülesandeks:
a) seltsi juhtimine põhikirja ja
kodukorra nõuete ning peakoosoleku
otsuste kohaselt,
b) peakoosoleku kokkukutsumine
ja selleks päevakorra kokkuseadmine,
c) aasta aruannete ja eelarvete
kokkuseadmine,
d) esinemine kohtuis ja valitsuseasutusis seltsi nimel ning lepingut
sõlmimine ilma iseäraliste volituskir|ata peakoosoleku poolt,
e) esitajate valimine igasugustesse
asutuisse, organisatsioonidesse, kui
see ettenähtud ja tarvilik on.
§ 30. Seltsis olevad trupped, ringid
jne. tegutsevad juhatuse juhtnööride
järele.
§ 31. Seltsis olevate ringide Ja truppete esitajad võivad ainult sõnaõigu
sega juhatuse koosolekust osa võtta.
§ 32. Seltsi rahasummad hoitakse
juhatuse poolt määratud rahaasutus
tes. Kõigil raha operatsioonide doku
mentidel peab vähemalt juhatuse esi
mehe ehk tema asetäitja ja laeka10
hoidja allkirjad olema. Laekahoidja
ei või ilma juhatuse nõusolekuta oma
käes raha üle 100 krooni hoida.
VII. Revisjonikomisjon.
§ 33. Seltsi asjaajamise ja arve
pidamise revideerimiseks valitakse
seltsi korralisel peakoosolekul ühe
aasta peale vähemalt kolme liikmeline
revisjoni komisjon, kellele samasu
gune arv asetäitjaid valitakse. Komis
joni liikmed valivad eneste hulgast
komisjoni esimehe.
§ 34. Revisjonikomisjoni kohuseks
on:
a) eelarve täitmise järelvalvamine,
ning kulude kontrollimine,
b) arvepidamise kassa rahasum
made ja varanduste revideerimine,
c) aruanne läbivaatamine ja esi
tamine peakoosolekule oma arvami*
sega,
d) eelarve läbivaatamine ja arva
mise avaldamine peakoosoleku ees.
§ 35. Revisjonikomisjon teostab re
videerimist vähemalt neli korda aastas
kas perioodiliselt või ootamatult.
§ 36. Revideerimise üle koostakse
11
protokoll ja otsused antakse peakoos
olekule teada.
§ 37. Revisjonikomisjoni liikmed
võivad sõna õigusega osa võtta kõi
gist juhatuse koosolekutest
VIII. Seltsi tegevuse Iõpstamine.
§ 38. Seltsi tegevust võib lõpetada
peakoosolek 2/3 koosolijate liigete
häälte enamusega.
§ 39 Seltsi lõpetamise korral valib
peakoosolek vähemalt kolme liikme
lise likvideerimiskomisjoni, kes talitab
seaduses ettenähtud korras ja pea
koosoleku poolt antud juhtnööride
kohaselt.
§ 40. Peale likvideerimisekomisjoni
töö lõppu kutsutakse kokku lõpukoosolek, kes likvideerimise toimetuse läbi
vaatab, kinnitab ja otsuse teeb üle
jäänud varanduse kohta.
§ 41. Seltsi lõpetamise korral ot
sustab seltsi peakoosolek, kellele järel
jäänud seltsi varandus määratakse.
Asutajad liikmed: A. Tetlov.
O. Saar.
J. Süda.
A. Pau.
12
Vaata Kreenholmi Naisseltsi
põhikiri
Kreenholmi ... Kreenholmi Naisseltsi
põhikiri
Kreenholmi Naisseltsi
põhikiri
Kohtu- ja siseministri 16. jaanuari 1932. a.
otsusel on Kreenholmi Naisselts ühingute,
seltside ja nende liitude registrisse nr. 3235
all sisse kantud.
Tempelmaks 3,45 krooni suuruses tasutud.
Registreerim. toim. nr. 12820. Tallinnas 18,
jaanuaril 1932. a.
Kohtn- ja siseministeeriumi administatiiv
osakonna registreerimise asjade juhataja.
(allkiri)
K.-U.-Ü „Põhja Eesti“ trükk 1932.
1. Seltsi nimetus ja siht.
§ 1. Naise igakülgseks arendami
seks, tema vaimlise tasapinna tõst
miseks, teadmiste ja oskuste laienda
miseks, kutselise hariduse võimalda
miseks ning häätegevuseks asutatakse
Kreenholmi Naisselts.
§ 2. Selts töötab karskuse põhimõt
tel.
§ 3. Oma sihtide saavutamiseks tar
vitab selts järgmisitegevusvahendeid:
a) korraldab koosolekuid, kõneõhtuid, õpereisusid, kus eestkätt
naiste ellu puutuvaid küsimusi
harutatakse ja tarvilikke teadmisi
naiste keskele laotatakse.
b) korraldab pidusid, näitemüüke,
loteriisid ja korjandusi seaduses
ettenähtud korras.
c) avab raamatukogu, lugemistube,
varjupaike, kasvatusmaju.
d) korraldabkäsitöö.õmbluse,maja
3
pidamise kursuseid, avab koo’e
ja asutab kõiksugu töökodasid.
§ 4. Oma ülesannete täitmiseks ja
ainelise jõu kasvatamiseks on seltsil
lubatud tarvitusele võtta kõik maks
vates seadustes ettenähtud abinõud
2. Õigused.
§ 5. Seltsil on juriidilise isiku õigu
sed. Tema võib kinnis- ja vallasvara
omandada lepinguid sõlmida ja koh
tus nõuda ja kosta.
§ 6. Selts võib teiste samasihiliste
organisatsioonidega ühendusse astuda
ja nende liige olla
§ 7. Seltsil on oma nimetusega pit
sat, märk ja lipp.
3. Tegevuse piirkond.
§ 8. Seltsi tegevuspiirkonda kuulub
Narva linn ühes Kreenholmi rajooniga
Seltsi juhatus asub Narva linnas,Kreen
holmis.
4. Liikmed.
§ 9. Seltsil on tegev-, toetajad ja
auliikmed.
4
§ 10. TegevÜigeteks võivad olla kõik
täieealised naised, kel seaduse läbi
pole keelatud seltside liige olla. Juha
tusse ja juriidiliselt vastutavatesse ame
titesse valitakse ainult tegevliikmeid
§ 11. Toetajad liikmed võivad olla
kõik E. V. kodanikud sugu peale vaa
tarnata Toetajatel liigetel on ainult
sõnaõigus.
§ 12. Liikmeid võtab vastu juhatus
kahe seltsis oleva liixme soovituset ja
paneb üldkoosolekule kinnitamiseks
ette.
§ 13. Auliikmed valitakse seltsi pea
koosolekul,juhatuseehk osa liigete ette
panekul, isikuist, kel iseäralised teenu
sed seltsi töös. Auliikmeteks, kel on
sõna ja hääle õigused, võivad olla nii
nais- kui meeskodanikud.
§ 14. Liikmed maksavad igaaastast
liikmemaksu,mille alammäära ja maks
mise korra määrab peakoosolek. Tegev
liige, kes kümnekordse liikmemaksu
ära maksab, saab eluaegseks liikmeks.
§ 15. Liikmemaks kestab 1. jaanua
rist—1. jaanuarini. Liikmed, kes üld
koosoleku poolt määratud ajaks liik
memaksu ära ei maksa,loetakse se’tsist
väljaastunuks. Liige, kes soovib seltsist
5
lahkuda, teatab sellest kirjalikult seltsi
juhatusele, kes lahkuja seltsi liigete
nimekirjast kustutab.
§ 16. Liige, kes seltsi põhimõtete
vastu töötab, heidetakse peakoosoleku
otsuse järee seltsist 2k koosolijate
häälteenamusega välja. Seltsist välja
heidetud liikmeil ei ole õigustliikmeraha tagasi nõuda.
5. Seltsi varandus.
§ 17. Selts saavutab sissetulekuid
liikmemaksudest, korjandustest, kingi
tustest, pidudest, loteriidest, abiraha
dest j. n. e.
§ 18. Seltsi kapital hoitakse raha
asutustes, väärtpaberites ja jooksval
arve'. Jooksvate kulude katteks võib
juhatus oma käes pidada teatava sum
ma, mille suuruse peakoosolek kind
laks määrab.
6. Seltsi tegevuse juhtimine.
§ 19. Seltsi tegevust juhivad: ai pea
koosolek, b) juhatus, c) revisjoni ko
misjon.
A. Peakoosolek.
§ 20. Peakoosolekud on korralised
6
ja erakorralised. Korralise peakoos
oleku kutsub kokku juhatus iga aasta
algul, läinud aasta aruande ning käes
oleva aasta eelarve läbivaatamiseks,
selles põhikirjas ettenähtud valimiste
täideviimiseks ja muude küsimuste
harutamisteks; erakorralised koosole
kud — aga tarvidust mööda. Samuti on
V10 liigetel ja revisjoni komisjonil õi
gus erakorralise peakoosoleku kokku
kutsumist nõuda. Viimasel korral on
juhatus kohustatud peakoosoleku hil
jemalt 2 nädala jooksul kokkukutsuma.
$ 21. Peakoosoleku võimkonda kuu
luvad :
a) üidjuhtnööride andmine,
b) aruannete ja eelarvete kinnita
mine, liikmemaksu
kindlaks
määramine j. n. e.
c) juhatuse, revisjoni komisjoni ja
toimkondade valimised
d) seltsi põhikirja muutmine, kodu
korra kinnitamine ja kõik muud
küsimused, mis juhatuse võim
konda ei Kuulu
§ 22. Peakoosolek on otusevõimumuiine, kui sellele on ilmunud vähe
malt pooled liikmete üldarvust. Ei tule
nõuetav arv liikmeid väljakuulutatud
7
ajaks kokku, siis peetakse peakoos
olek sama’ päevakorraga tund aega
hiljem, milline on otsusevõimeline
kokkutulnud liikmete arvule vaatamata.
§ 23. Peakoosolekul tehakse otsu
sed lihthäälte enumusega. Põhikirja
muutmise, seltsi tegevuse lõpetamise,
liigete väljaheitmise ning liikumata
varandnse omandamise ja võõrandamiseküsimuste otsustamiseks nõutakse
a/3 koosolevate liikmete häältest.
Märkus: Kui koosolijatest
1 <1 o nõuab kinnist hääletamist,
siis hääletatakse kinniselt.
§ 24. Peakoosolek, mille avab seltsi
esinaine või tema abi, valib oma kes
kelt koosoleku juhataja ja protokollikirjutaj
§ 25. Peakooso'eku otsused kan
takse protokolli, millele kirjutavad alla:
koosoleku juhataja, protokollikirjutaja
ja 3 koosoleku poolt selleks valitud
liiget.
§ 26 Peakoosoleku kokkukutsumi
sest teatab juhatus liikmetele ühes
päevakorraga vähemalt seitse päeva
enne koosolekut, erakorralistest pea
koosolekust vähemalt kaks päeva enne
peakoosolekut.
8
B. Juhatus.
§ 27. Seltsi juhatus valitakse pea
koosoleku poolt ühe aasta peale. Juha
tus seisab koos vähemalt viiest liik
mest, milline arv peakoosoleku poolt
suurendatud võib saada Juhatuse liik
me lahkumisel astub asemele kandi
daat, kes valimisel kõige rohkem hääli
saanud, kui kandidaadid läbi,võetakse
ette täiendavad valimised.Üldkoosoleku
olsuse põhjal võivad ümbervalimised
ka enne tähtaega ettevõetud saada.
Märkus: Juhatuse liikme
tele valitakse tarviline arv kanditaate.
§28 Juhatuse liikmed valivad enes
te keskelt juhataja (esinaine.) abi (abiesinaine), kirjatoimetaja, tema abi.laekahoidja j. n. e
§ 29. Juhatusekoosolekuid peetakse
tarviduse järele, mitte vähem kui üks
kord kuus. Juhatuse koosolekud on
otsusevõimulised, kui koos pool juha
tuse liikmeist ja nende hulgas esinaine
ehk tema abi.
§ 30. Juhatuse otsused tehakse liht
häälte enamusega. Häälte poolenemisel otsustab juhataja s. o. esinaine ehk
tema abi.
9
§ 31. Juhatuse võimkonda kuulub;
ai seltsi esitamine,
b) peakoosoleku otsuste täitmine,
c; töökava, sissetulekute, väljami
nekute ja eelarvete kokkusead
mine ning peakoosolekule esiesitamine ja
d) jooksvate asjade ajamine.
C. Revisjoni komisjon.
§ 32. Seltsi asjaajamise ja arve pida
mise revideerimiseks valitakse seltsi
korralisel peakoosolekul ühe aasta
peale vähemalt kolme lilkmelinerevisjonikomisjon, kellele samasugune arv
asetäitjaid valitakse. Komisjoni liik
med valivad eneste hulgast esinaise
ja kirjatoimetaja.
§ 33. Revisjoni komisjonil on õigus
igal ajal seltsi tegevust ja varanduslist seisukorda järelevaadata ja revi
deerida Revisjoni komisjon on kohus
tatud enne aasta peakoosolekut seltsi
arvete ja kassaraamatute järele kassa
seisu ja varandust läbivaatama, nii
samuti ka järgmise aasta eelarvet. Re
visjoni komisjoni otsus pannakse pea
koosolekule kirjalikult ette.
§ 34 Revisjoni komisjoni liikmed või10
vad sõnaõigusega osa võtta kõigist
juhatuse koosolekutest.
7. Tegevuse lõpetamine.
§ 35. Seltsi tegevust võib lõpetada
peakoosolek a,'3 koosolijate liikmete
häälte enamusega.
§ 36. Seltsi lõpetamise korral valib
peakoosolek vähemalt viie liikmelise
likvideerimise komisjoni, kes talitab
seaduses ettenähtud korras ja pea
koosoleku poolt antud juhtnööride
kohaselt.
§ 37. Peale likvideerimisekomisjoni
töö lõppu kutsutakse kokku lõpukoosolelek (peakoosolek), kes likvideeri
mise toimetuse läbi vaatab, kinnitab
ja otsuse teeb ülejäänud varanduse
kohta.
;
§ 38. Seltsi lõpetamise korral otsus
tab seltsi peakoosolek, kellele järele
jäänud seltsi varandus määratakse.
Asutajad liikmed : V. Tuuder.
A. Jool.
Kool jatkab endise Eesti Tütarlaste Gümnaasiumi tegewus !
Ta jaguneb kaheks õpeasutuseks : lütseumiks, mis tütarlasti
üleüldise hariduse omale sihiks seadnud ja ülikooli ettewa^
mistus-asutuseks, mis realgümnaasiumi kawas küpsuse eksa
miks ette walmistab, Lütseumil on 10 klassi, millest koir
(X., IX. ja VIII ) alama (ettewalmistuse), kolm (VII., VI. j
V.) keskmise ja neli (IV., IIL, II. ja I ) ülema astme sünni
tawad. X. kl. wõetakse wastu 7-aastaseid lapsi, kes midagi
ei ole õppinud, teistesse klassidesse eksamiga õpekawa pii
rides. Ülikooli ettewalmistus-asutusse pääsewad õpilased
kes kooli IV. klassi lõpetanud, wõi wastawa eksami teinud
Kursus kestab siin 6 aastat. Opekeeleks on Eesti keel
pääle selle õpetatakse koolis weel Saksa, Prantsuse ja Inglist
„ keelt, ülikooli ettewalmistus-asutuses ka Ladina keelt.
Kooliraha on:
Lütseumis ; X. kl. — 160 marka, IX. kl. 180 marka, VIIL kl.—
200 marka, VII. ja VI. kl. — 220 marka, V. ja IV. kl. —
240 marka, 111. ja 11. kl. — 260 marka, I. kl. — 280 marka;
Ülikooli ettewalmistus-asutuses : VI ja V. kl.— 320 marka
IV. ja 111. kl. — 350 marka aastas.
Lähemaid teateid saab kooli kantseleist — For
tuuna uul. nr. 6.
„SSWO" llWMWMt.
äox>35Aj
„Odamees" — Tartus,
Promenaadi unl. nr. 7-a.
Kirjastus. Raamatu ja kirjutusmaterjali kauplus- Opt*
abinõud. Mänguasjade kauplus ja tööksda.
yOdamees" on kõige suurem kiriastus Eesti?
Algupärane ilukirjandus on »Oda«
mehel" esitatud täielikumalt, kui kunagi ichckS
Eesti kirjastusel. On ilmunud töid M. Anders
Fr. Tuglas'e, A. Adson'i, H. WisnapuUx- 1
Gailit'i, J. Oks'a, A. Alle j. L. poolt.
Tõlk eilukirjand us ilmub kahes seerib
Paremad tööd ilmakirjandusest hoolega tehM
tõlkes. Eestkätt noorsoole määratud.
S«
ilmunud M. Maeterlinck'! Sinilind jaKellermann'i Jngeborg.
dawal keelel. Sen! ilmunud »Odamehe" rcchwaraamat nr. 1 — Mein-Rnd'i ajaloolik romaan
Walge kinnas — nr. 2 ja nr. 3.
Ksokikixzandnst edendada püüab »Odamees'.
Ilmus E. Asson'i Keskaeg.
Wares waga LmKLkerre, »Odamehe" rahwa»
tähtraamat, on tõsine rahwatähtraamat.
Tõsta Eesti kirjandust, luues soliidi kirjastuse»
ja korraldada raamatu rahwa kätte wiimist, on
»Odamehe" pääpüüd.
»Odamees" korraldab raamatukogusid ja saadab
kirjanduse laotajaid üle maa.
Kõik — appi LSSLsr lastades, oste- ^Dda»
mehe" raamatuid!
„Odamehe"
rahwaraamatud.
Huwltawat, ühtlasi wäärtusttkeu kir
jandust selgel, arusaadawal keelel —
on hüüdsõnaks „Odamehel" toimetades oma rahwaraamatuid.
Raamat rahwa kätte!
Ainult siis on tulu hääst raamatust. Sellepärast
saadab „Odamees" oma rahwaraamatud odawast
müügile ja korraldab kiiret laialisaatmist üle maa
oma kirjanduse kaotajate kaudu.
ÖWt"
— Mein Riid'i huwitaw ajalooline romaan Balgt
Einnas. Tegelased: Must ratsanik, lossipreili Meeri,
lossiherra Marmädjuk Aad, kuninganna paash,
preili Loora, kapten Start, rööwlipäälik Gregor!
Gart, ilus Betsi j. t. — Hind 4 marka.
JWnoiMwt iü
— Konan Doil'i põnew kriminaal-romaan Nelja
märk. Päätegelane kuulus Scherlok Holms. —
Hind kõigest 4 marka.
Mt,
„Nmehe" HvursngKii!!
Pääladu — Tartus, „Odamehe^ raa
matukaupluses Promenaadi uul. nr. 7-a.
leidub „Odamehe" wares.
Iga aasta »Odamees"
laseb neid musttuhat minna
üle Eesti siia-sinna
ja lõik teated on tal sees,
mis kalendril aga waja,
sellepärast iga maja
tänab siis ka »Odameest"
Wares waga linnu eest.
Sel aastal on 363 päewa.
Aastaajad.
Kewade alg-'b 21. mär-sil
kell
Suwi
„
22. juunil
,
Sügis
y
24. septembril „
Talw
»
22. detsembris „
6,06 m- p. l.
1,41 „
„ „
4,23 „ e. l.
11,14 „ p. 9
Päikefeja kuu warjutufed 1919. a.
1919. aastal on 2 päikese ja 1 kuuwarjutus.
1. Täieline Päiksewarjutus 29. mail. Algab
k. 12,20 m. p. L, lõpeb f. 5,31 m. p. l. Täielise
warjutuse riba läheb üle Lõuna-Amecrika, Atlandi
ookeani ja Lõuna-Aafrika.
2. Osaline kuuwarjutus 7.-8. nowembril. Ov
Tartus näha.
3. Rinqkujuline Päiksewarjutus 22. nowembr.
Algab t 2,01 m. p. L, lõpeb k. 8 p. l. Ringkujulise warjutuse riba läheb PZHja-Ameerikast üle
Atlandi ookeani ja lõpeb Läane-Aafrikas.
Näärikuu
PMK.-p.
Tere hommikust, Nääri Jaak tuleb! Nääri
v. teised jõulud. — Tuleb uue aaSta hommikul
msesrerahwas esimese«« külla, sits tähendab see
hüüd, tuleb aga naisterühmas, halba. — Ripub
nääripäewal räästas palju jääpurikaid, sits
saab hää suwewilja aasta.
Adu näärikuul toob^wesise suwe. - Kolmekarga päew — kolmandad jõulud. — Kui kolme»
taraa ööst tüdrukule laudas tuleb oinas esimesrna waStu, sitS saab tüdruk käesolewal aastal
mehele. — Selge Paawlipäew toob hää uaSta,
tuuline toob wthma.
Püha Tõnisekens, hola mu vinakest, kaitse
mu karjakestl - Tõnise päew lööb talwe selja
- —
Tõllise päewal ei tohi kapsaid keeta,
kalki.
4 on
muidu
on sügise palju kapsausse. - On Tõnise,
päewal niigi palju Paikesepaistet, et mees
hobuse selga saab karata, firS saab häa hetuaaasta,
Ostke omile Vanemaile lastele ilmakuulsa
Prantsuse kirjaniku M- Maeterlinck': „Sink»
Näärikuu
Märkused'
On ree harjas, sits saab
sutviwisia. Külm näärikuu tssb kena kewade ja kutrva suwe.
— Luaeqe kirjandust: raamat on dikil õhtuil
tulus jc- HLä ajawtide. See raha mis raamatu
ostmisel kulutatud, tasub end inttmervrdseU »a
aeg, mis raamatu lugemise püül?- kulutatud, et
ole kunagi maha wtsatud.
Tormine ja sügawa lumega näärikuu kuulu.»
tab wthmast suwe. - Kui lumi katuselt maba .
tuiskab siis lähwad ilmad sulale. — uugrge l
otmilt häid raamatuid. Kõik ,O-vmehs mar
giga raamatud on hääd.
lind". Eesti keelde tõlkinud Marie Utti)«.
Hind 7 mk
Küünlakuu.
Paike
K.-p. Tõus. L. looj.
Aus suu, uued Irmad.
Küünla päewa sula ja Mareta põud, on
nälja ema. — Kui küünla päewal paiks paistab,
saab hääd terarvilja, kui lund sajab — lehtwilja.
— Küünla päewast seitse seasse, kaheksa karja,
kümme kündi, üksteistkümmend Jürgi (TVS
sääduS).
kuulval« bäeipfl! laskem luid ja liikmeid
puhata. — Kõrk kõrred wihkawad pärast küünla
püewa kalme. — .Odamehe" kroonika — teated
kirjanduse ja kunsti alait. Ilmub kord nädalas.
Kui küünlakuul kuuse okkad pudunewad.hakked lumi nelja nädala parast sulama. — Kui
lõokesed veebruaris manal kuul kulewad, siis
koovad nad haid sõnumid^
Madise päeval antakse kanale võti kütte. —
Kõik maa sisse pugrnv loomad Pattavad Madise
päeval end liigutama. — Kes Madise päeval
õmbleb, seda nõelab suvel uss jalga.
D
Palwe päew. Talitharja p.
K. Peterson s. 1801.
O. Masing t 1832.
Passtukuu.
Paike
K.-p.
Kes on Scherlok Lolms? Lugege „Odamehe"
rahwaraamat „Nelja märf", siis teate. . .
Kui kuu w astla päeival kolm kuud toana,
sits tuleb yää aaSla. — Linad liugu laSkijale,
takud taga lükkajale, tudrad tuppa istujale. —
Kui liugu püewal supp üle keeb, stiS on sSnnikuweo aegu wthmane.
Taliharja püsivast püüle hakkab lumi wühettema, — Paastu lumi pleegib kangad. — Tuleb
lSoke ivana kuuga, saab hüü suwt; tuleb ta aga
noore kuuga, siis halb.
Kui lmawSstrikku esimest lordrr marS r-ätzksrse, siis tuleb hää lina aasta, kui letrnuS troi
aiatetwas, siis — halb. - Kui kewadsiel pööri
päewal (21-sel) tuul pehmelt poolt puhub, siis
tuleb soe kewade.
Paastu-Maarja pSewal antakse seale wõti
fStte — P -Maarja Pä'wal karvad rukioras ‘
tulb.— Kes et tõuse P.-M. päewai enne päikest, \
jääd uniseks tut taru. — Siga ütleb: Maarja
päewast pääle pandagu mind settime põuaga
ata ja hange wahele, ma et sure mitte, toidan
ennast ja põrsad ka.
9 ööd Ja päewa pääle P.-M. päewa läheb
pLike hange taha looja (hangsaeg). sits niisama
palju aega mette, Ja alles stiS tulewad soojad
pSewad.
Jürikuu
Paiks
K.-p. Tõus. L.looj,
Ilmadel on suws nägu, aga talwe tegu. —
.Odamees" on noorte sõber sest „Odamehel" on
noortele mõnusaid raamatuid. —
Ambruse piiewal hakkab haug kudema.
2
9
16
23
30
5,28
5,08
4,48
4,29
4,11
6,42
6,57
7,13
7,29
7,45
Märkused:
Kui enne Jüri päewa müristab, siis tuleb
wilu suwi.— Kui enne Jüri päewa weised karja
maalt suus õlekõrsi koju toowad, tulev halb
wilja aasta, kui hainakõrsi, siis waene heinasaak.
Wäljad hakkawad haljenduma ja künd peab
algama (künni päewal). — „Odamehe" rahwaraamatud on mõnus pühade kirjandus: huwi»
taw, kasulik ja odaw. Saada igast mõistlikust
raamatukauplusest ja .Ovamepe" kirjanduse
laotajailt. —
KeS 3 päewa enne Jüri sipelga pää pääle
sülgab, selle nägu ei kõrbe suwel päikesest.
1. HlestZusm. püha.
2. Al. p.
3. Ül. p.
C Jüri p.
J. Kunder t 1888.
Markuse päew.
1. piihüpäew päLle Kristuse ülestSuSmise pühi. Ivh. 20, 19-31.
27
28
29
30
Pühapäew
Esnraspäew
Teisipäew
Kolmapäew
14
13
16
17
J. Rosenp lauter f 1846.
• 3. LUW s. 1864.
Müd peremehel weel wähe aega ja rvõtab
kätte „Tubaka kaswakarrrrrre" (h. 2 mk.),
uurib
läbi ja
teeb nagu raamatus kästud.
Märkused:
Esimesel pühal tõuseb päike kantsides. —
Jüri pnewal lastakse tari lahti. — Jüri päew —
suur Täitmise päew. — Kui Jüri päewa hommital on kaöte maa», stiS watmib rukis Jakobi
pSswani. — Kui Markuse päewal ei külmeta,
siis odral karta sügiSkülma.
Müristamine mere pyott tood talu, maa
poolt külma. —
Siis jääb waheltkauplejale werehind tubaka
eest maksmata.
Mai —
KuuPäew
Nädalapäew
1
2
3
Neljapäew
Reede
Laupäew
Wana
kal.
18
19
20
Wolbri p.
Risti leidm. p.
2. pühapäew pääle Kristuse ülestõusmise püha. Joh. 10, 11—18.
Lehekuu
Päike
K..P. Tõus. L.lvvj.
Wolbri päew — srneste külwamise -Lew.
— LüheH niets ruttu lehte, peab põllumees
kahel käel külwama.
Tuleb kägu „Witfa*, saab suwiwilja, kui
.urba" siis ohuline aeg, tut lehte, siis leiwasuwi. — Narri pSldu üks kord, pöw narrib sada
torda. — Ostke .Odamehe" raam. „Tubaka
kaswatamtne ja kodune walmistamine^
Iuurwili külwatakse wanal kuul, muu aiawili noorel, siis keemad ruttu pehmeks. — Nukis
tuhka, thu mutta. — Kiilwi ajal et tohi püüle
püewa riideid pesta ega sauna minna, .
2
9
16
23
30
4,06
3,48
3,33
3,19
3,07
7,49
8,05
8,20
8,35
8,47
Märkused:
Mai
Kuupäew
NLdalapäew
W ana
ka L
i. pühapäew pääle Kristuse ülestõusmise püha. Ioh. 16, 5—15,
Lehekuu.
Märkused;
Döüsuke koob sooja pLewa, Õvxik — sooja
hõ, lõoke — sooja lõuna. —
Kur õunapuud« Sttsemine faßte kuusse langeb,
saab palju Sunu. - Lehekuu puiSrcb kulda
põllule. — Taew «minemise p. wihm kuulut, b
Haiba heinasaakt, — on sellel päewal külm pvh.
jatuvl, peab kogu suwt kasukat kaist pidi kaasas
kandma. —
luuletajad: Marie Under, J. Semper, H. Vis
napuu, A. Alle, A. Adson kirjutanud.
Juuni —
Kuupiiew
NkidalapLew
Mana
kal.
6. pühapäew pääle Kristuse ülestõusmise püha. Ioh. 15, 26—16, 4.
Jaanikuu
Paike
Jürikuu soe, lehekuu wilu. Jaanikuu niiske
täidab talumehe salwe ja aida. — kiiresti lendawad. muutud ilm. — Ostke pühaks
„Odamehe" kirjandust! —
Kust ouhub kuul pövripäewal, säält puhub
ta 3 kuud järjest!.
•
K.-p.
2
9
16
23
30
arKnf IP font
3,04
2,56
2,53
2,52
2,57
8,52
9,02
9,08
9,12
9,11
Märkused:
On Märjad süwtSte pühad, saatvad raswased jõulud — Ära vkra enne 3aoni kilda. —
On hommiku paks kaste maas, saab päiksepaistene päew; ei ole aga kastet, wõi on weidi,
hakkad wihma sadama.
Wttdi p. - kapsa istutamise päew. — Kui
pilwed kiiresti leudawad, sitS muutud ilm. —
Perenaised, korjake wärwtmtseks ta'mi! Ostke
.Odamehe" .Taimewärwtde õpetus" Lind kõigest
3 mk. —
Wihm enne Jaani toob hääd, pääle Jaani
— halba. —
Jaani Söst arSttrohte korjama! —
N
4, piihapäew pääle Kolmainu Jumala püha. Luuk. 6, 36 42.
13
14
15
16
17
18
19 j
Pühapäew i
Esmaspäew
Teisipäew
Kolmapäew
Neljapäew
Reede
Laupäew
30
1
2
3
4
5
6
GMareta p. J-Jan-»
[seti t 1890.
tz. Treffner s. 1845.
M. Körber s. 1817.
Paiks
K.-p. Tõus. L. looj.
Mareta päewal saab hädalriva, Olewi päe
wal saab leiwa kakku. — Kui Mareta päewal
kuiw ilm, tuleb hää sügis. — On palju kärbseid,
saab HSü rukilõikus. — Enne Jakobi päewa palu
wihma, pärast tuleb isegi.
2,59
3,06
3,18
3,31
3,45
9,10
9,04
io
Langeb udu maha, tuled Põud; tõused ta
üles,wõib wihma oota.—Kui 7 wenn« päewal
sajab wihma, siis sajab weel 7 nädalat, 7 päewa,
7 tundi, 7 minutit ja 7 sekundi järjesti. On aga
niigi palju päikest, et jõuab mees hobuse selga
hüpata, siis kuiroa loota.
2
9
16
23
30
00
Põwwa latse ei ike rtU, kui wihma latse. —
Leina-Maarja päewa wihm päästab wiljad põua
kahjust. — Pühapärwal puhata ja hääd raa.
matut lugeda.
Lõikusekuu.
Paike
K.-p. Tõus. L.looj.
Sn lõikusekuu esimesel nädalal ilm selge
ja soe, saab pikk ja walt ralw.
Kui rnkikiUwi aegu on maas palju ämbliku
»võrku, siis tulewad hääd ilmad ja rukioras saab
kore. — Mana rukiseeme külwatagu raskele
maale juba Lauritsa päerval.uus aga kergele ja
hiljem — Pärtli piiewa paigu.
Lauritsa päew laotab kapsal lehti, Pärtli
päew käänab nad pääks kokku. — .Odamehe"
kirjastusel ilmus raamat „Tähelend, — Koidula
elulugu, kujutanud Aino Kallas. Saada igast
raarnakukanplusest.
2
9
16
23
30
3,51
4,06
4,22
4,37
4,53
8,22
8,05
7,48
7,29
7,10
Märkused:
August —
Krmpärw
Nädalapäew
Wana
kal.
9. pühapäew pääle Kolmainu Jumala püha. Luuk. 16, 1—9.
Kui sood ja järwed aurowad, flts tuleb
wihma. — »Odamehe" raamatukaupiuseS vn
taielik ladu kooliraamatuid ja muid kooli tarSeaeju.
Kui Pärtli päeival männaolkad pudenewad,
sajab Mihkli päewal lund. — Uudse seeme ker«ete maale! — Rael beina, kiivi kaewu. (Pärtli
päerv.) — KeS on Scheeluk Lobns? Ostke .Oda
mehe" rahwmaarnat nr. 2, romaan Nelja märk,
fiLs näete missugune pagana wahiva mees on
Echerlod Lobas.
Kõik sügised et ole talwe tõotajad.
Mihklikuu kõu toob tetseks aastaks palju
Sunu ja marju.
2
9
16
23
30
4,59
5,15
5,30
5,45
6,00
7,01
6,41
6,21
6,01
5,41
Märkused:
Asst-Maarja päewal häwiwad rukiusüd. —
Läheb mets enne Mihkli päewa paljaks, siis
läheb lumi enne Maarja päewa maast. — Lugege nädalalehte .Odamees". Sdaw ja huwitaw
lugemine.
Kui pihlakatel palju marju, saav palju tüd
rukuid mehele.
September —
Kuu.
päew
Nädslapiiew
Wana
kal.
14. pühapäew pütile Kolmainu Jumala Püha. Luu?. 7, 11—1!?.
Siigisudu toob sooja. — Sajab porikuul
palju wthma, siis on jõulukuu tuuline.
Ostke laadalt .Odamehe* rahwaraamaluid.
Mõnusad, põnewad raamatud. Odawad. — Kui
sügisel lehed wara pudenewad, tuleb tali hilja.
— Uuendage waraku't nädalalehe „Odamehe'
tellimine uue -veerandaasta pääle!
Langemad tähed toowad tuult ja wihma. —
Sajab lumi wanal kurrl lõunast, saab taltoe,
sajab põhjast — warsit sula.
Ostke uus „Mares toaga linnukene' — „Oda
mehe' rahwakährraamat 1620. a. jaoks.
2
9
16
23
30
6,05
6,21
6,36
6,53
7,07
5,35
5,16
4,56
4,38
4,22
Märkused:
Oktoober —
Kuu,
-üew
Nädalapäew
Mana
kal.
!8. pühapKew P2äke Kolmaiurr Jumala yM». Matt. 22, 34—
Talwekuu.
Pail'e
K.-p. Tõus. L. looj.
Ei taii tule wiluga, ega lähe waluga.
Kõik talwek magajad loomad -- karud, Mid
j. t. — ,Pvewad põhku". — Kui Mardi päewal
aia kõrgused anged,stis kaswab järgmisel aastal
büä oder. — Mart määndab. Kadri kaotad,
Andres arutab, Nigulas needib.
Tere, tere eidekene, tere, tere taadikene, laske
mardid sisse tulla, mardi küüned külmetawad.
mardi warbad walutamad, mart ei tule sööma
pärast, mart et tule jooma pärast, mart tuled
karja õnne pärast.
Jõulukuu
Põike
Jõulukuu ütles: ma olen küll külm, aga üks
jalg lonkab; näärikuu ütleS: ma olen kõige külmew; küünlakuu ütleS: ma oleksin weel külmem,
aga üks silm jookseb trett
Nigula päewast päüle hakkab kalw täiesli
walttsema.
2
9
16
23
30
8,23
8,34
8,43
8,49
8,50
V. MVI.
3,16
3,10
3,08
3,10
3,16
Märkused:
Rigula-Maarja päewal oldagu tasahiljukesi,
muidu tuleb weel kõu.
Weriworstideta ja hääde raamatuteta ei ole
jõuludel pühade mõnu. Weriworsttd on pere
naiste mure, raamatud aga teeb „Odamees'.
Ostke .Odamehe' raamatuid! Saada igast raamalukauplusest.
Uuendage ajalehtede tellimised! Tellige huwitaw ja odaw nädalaleht „Odamees", ^õuab
teile kätte igaks pühapäewaks. —ISulus haljas,
llhaivõttel paljas.
Süüta laste p.
F. Wiedemann 11887.
5 lI.Bergmann s.1856.
on lastele kõige
koha
semad „Odamehe" lasteraamatud:
Nr. 1 — „Nttta-Zass ja Navp-Mall",
JõMulun.
Märkused
Tooma P3ew on ttSqt-kuke päsw: toit muStufi pühiks majast wäljo! - Kui jSuknSSl käbed
färawav. siis siginewad loomad hästi. — Pst.
totne jSuluöS lähendab dääd wiljaaaStak. —
Paljas kiilmand maa tSotaS halba.
Kni wianafel svulnpühal puud paksust härMas. siis tuleb bää räimesaak — Kui jZulu ja
vuSaaöra wadel ööd selgete, siis saab palju noort
loomi laula.
Selge, watkne wanaaaSla öö kmrlutab hääd
uut assrak.
Nr.
2
—
^LõhMMnud
Nr. 3,4,5 — neid näete „Odamehe" kaupluses.
Laadad.
WMtsuse käsu järele ei'ole luba laupa ewa! ega püjhapäewal laat«
pidada,
Waid kui nõnda juhtub,
peab seda teise nädala ärjpäewäl pidama.
Iga kuu 5. ja 20. päewal
peetakse Wõõbsus ja ga
kuu 1. ja 15. päewal Petseris kuu-lauta.
Jaanuaris. Pärnus, sel
le kuu wiimasel kolmrupaetval ja neljapäewäl — 7.
Tartus 3 näd.; Mõrus 3
p.; Orgital 1 P.; Riias 3 P.
— 8. Mehikoormas 1 P. —*
9. Jmawere mõisas sPilltstw.) lp. — 10. Haapsa
lus 1 p.; Heinastes 2 p.;
Nasina 2 p.; Malgas 2 p.
— 11. Jõelehtmes, Niidu
kõrtsi juures 1 y.; Perserrs
1 p. — 17. Koluweres 2 p.
— 20. NapluZ 2 p.; WSnnus lp. — 27. Rakveres
2 p. — 29. Põltsamaal 1 p.
— 30. Wolmaris 2 P.
Weebrua'ris. Lihulas esmas Päewal ja teiftpäewal
enne wastlapäewa — 2.
Baltiskis 2 p. — 3. Keb^
lastes 1 p.; Milj andi aastalaat 3—11. weobr.; RäginamäeV, Suures-Lühdrus
56
2 p. — 4. Tartus 2 P.; Mõ
rus lp. — 6. Paides 2 p.;
Nrrrwas 3 p. — 8. Malgas
2 p. — 12. Kurcsaares 10 p.
— 13. Lähtrus 1 p, — 15.
Riias 8 p.; Nina külas,
Alatskiwr wallas — 18,
Jõhwis 3 p.; Audrus (reeibel enne wastlapäewa) —»
20. Õisu mõ sas Türi kihelk. 1 P.; Kiwiloo kõrtsi
juures 2 p. — 22. Mõrus
8 p. —< 23. Saaremaal,
Orisaare mõisas; Sutlema
mõ.pas Hageri kiriku juu
res 2 p.; Jsaku mõisas 2
p. —• 24, Kulinas 2 P. —■
26. Amblas 2 p. — 27«
Mahu külas, Koeru f. 2 p.
— 28. Saaremaal, Pilguse
mõisas 2 p.
Märtsis. Molmaris sells
kuu esimesel esmaspäewal.
— Raplas selle kuu esime
sel esmaspäewal ja teisipäewal. — Keilas w ii enda
paastun ädala esmasipäewäö
ja teisip. Lihulas paastu
esimese nädala esmaspäev
luni. Palmsis keskn. ja neljap. pärast Lihawõtet, Wal-i
gutas neljap. enne Palmib
puude püha; Wiljandis neljapüewal pärast Lihawõtte
pühi; Lihulas neljap. pärast
Lihawõtte pühi; RakivereS
esmaõp. ja teisip. pärast Lihawõtie pühi. — 1. Kodijärwe Kitsel; Waimastwere Si
hi kõrtsi juures; Ärmanni
mõisas, Pillistwere t helk.;
Kadrina
mõisas,
Tartu
maak.; Polnas, Oudowa
maak. 3 p.; Ostrowis 11 p.
— 3. Rannus, Kulli kõrtsi j.
— 4. Kastnas; Pühtitsas 1
p. — 5. Kallaste külas;
Sangaste kiriku kõrtsi j. —7. Wäike-Ulilas 2 p. —8.
Laekwere mõisas 2 p. — 9.
Watt-- mõisas lp. — 10.
Wõrus 1 P.; Wasknarwas
1 p.; Strägo-wa kiriku j. 3
ip.;
Ruhjas;
Wa-lgjärwe
Kitse kõrist juures 1 p.; Lei
sel 1 P. — 11. Mõra mõisas,
Tartu maak. — 12. Woldil
—13. Wana-Pranglis; Kärtzulas. Sulbi alöwis lp.—
,15. Saaremaal, Kellamäe
m.; Paides „Portlaat" 2 p.;
Walguta mõstas. — 20 Söriste Puskarul 1 p.; WanaAntsla Haukal 2 p.; Kloogas 1 p. Märjamaal..— 23.
Roosas, Rõuge kiholk. —■
26. Waiwara mõisas 2 p. —’
27. Ilderna kõrtsi juures. —
Tartus Ülestõusmise nädala
neljapäewal. 28. Missu walkamaja juures.
Aprillis. Pärnus kolimaPüewal ja neljapäewal enne
Jüripnewa. — Põltsamaal
reedel enne Jüripäema —
Rakveres esmasp. ja teisip.
pärast Lihawõtte pühi. —■
Kose Uuemõisas esimesel es
masp. ja teisip. v.-ran Jüripäewa — 1. Wastse-Pranglis, Koorlvere kõrtsi juures;
Nissi kiriku juures; Sadu
külas, Pikknurme kõrtsi juu
res; Wastse-Koiõla, Leewil;
Kuiwajõel, Kose kihelkonnas
2 päewa — 5. Koeru Peedi
Mahul 2 p.; Mustla alewiZ
Tarrvastus. — 6. Luutsnikus
1 p.; Kilingl-Nõmmes 2 p.
•— 8. Riias 4 p.; saare
maal, Pilguse mõisas 2 p.
—10. Wõrus 2 p.; Wasulas;
Watlas 2 p. — 11. Saare
maal, Uue-Lõwe mõisas. —
12.
Ellamaal;
Kuristas
Suitsu kõrtsi j.; Soonistes
2 päewa; Maarja-Magdal.
kih.; Sadukülas.— 14. Saarem.. Saare kõrtsi j. — 15.
Krüüdneris, Sulaoja kõrtsi
i.; Kolga toallas, Liiwa
kroonu wimapoe j. 2 p.;
Kuusalus. — 16. Ahja Kär
sal 2 p.; Majatus. — 17.
Saare mõisas; Wastse-NõoK
2 p.; Haanja wallamaja jum
«es lp. — 18. Nissis 2 p.;
Malgas 2 P.; Kergus, Pär-
L7
Juulis. Pärnus esimesel
nu maa.?. 1 p. — 19' Mam ast es; Tüvwas 2 p. — 20. selle kuu kvlmap. ja neljap.
Ruhj's 2 p.; Nuustakul 2 — 1. Leisil Saaremaal 8 p.
p.; Anis« mõisas 2 p.; Kaa- — 2. Karksis 3 p. — 10. KucePeras; Lelles 1 P.; Kure- nfartß wo.—20. Rüas 3 p.;
sa-res. — 21. Walgas, Wol- Pärnus aastaiaatlunil0.aumaris 2 p.; Katvastu-Koo- aust u;: 26. WolmariK 1 p. —
sal 2 P. — 23. Järwak-ndi 28. T li mõisas 1 päew.
Augustis. 1. Säärel, Saa
mõisas 2 p. — 25. Partsi
mõisas, PÄwa k helk.; Tsau remaal 3 p. — 2. Tuhalaa
rus, Rõuge kihelk. — 26. nes, Paistu kih. — 7. Mõi
Häädemeeste! 3 v.; Närivas saküla wcksaS juures 2 p.
3 p, — 28. Missus l p.; — 8. Urisaare kütus, Vai£*‘
Neolas — 29. Kaiawere Pa- saare w. 1 p. — 9. Koitva»
linnas (Adselis) — 10. Mal
iaste kõrtsi j. 2 p.
Mars. 1. Kähri K:raatsis gas; L sm salus. — 12. Saar
2 p. — 5. Sangaste kiriku- de Pati mõisas 3 p.; 15.
körtsi j. — 9. Wõõbsus 1 p. Marienbur s — 18, Helmes
— 10. Oudowas. — 12. Mõ 2 p,; Häädemeeste! 3 p.;
Pootsis, Soli w. 2 p, — 21
rus 1 Päew,
Juunis. Tartus esmasp. —22. Taalis, Märal. — 24.
enne Jaanid. — 1. Wastse- J amburis 3 p.; Ruhsas;
Kuustes. — 10. Mustmees R"via mõrfas;Wastsemõ as,
3 p. — 11. Wõnnu l unas Wiljandimaal 2 p.; Wastse2 p. — 12. Märjamaal 2 v. Nõos 2 p. — 26. Mõrus 1
Mõntos (Olbrükil), Saa
— 14. Põltsamaal 1 P. —16.
Mõiste kõrtsi juures, Tahku remaal. — 28. Kilingi-. Nõm
ranna Walles 3 p.; Rakve mel 3 p.; Lelles lp. — 30.
res 2 P, — 18. WalgaS — Ka ausus; Meh koormas 1
20. Paides 2 p.; P-Lines 2 P. — 31. Kolga<-Jaanis 1 p.
Septembris. Uue-Mõisas
p.; Wiitna kõrtsi j. 3 p.;
Tallinnas aast'laat 2 näd^; esimesel selle kuu teisip ja
Riias aasta laat 3 näi).; Mõ kolmap. — Pärnus ksmaip.
rus 1 p. — 21. Tartus 2 p. ja neljap. enne Mihkli- p.
— 23. Keilas, Harar sortsi — 1. J isi kus 2 P.; Õ i sus,
juures — 23—24. Wiljan- Türi kihelk. 1 p,; Soobel
dis — 27. T-i rlv astus 1 «P, kõrtsi j.; Kursstlare ligidal;
68
Raanitsas 1 p, — 2. Abjas
3 p.; Tammistes, Pärnurnaal. — 4. Räpinas ja
Uusnas.—5, Ruhjas; San
gaste Hriifufõrtfi juures;
Sindis 2 p.; Pikkjärwe kõrt
si juures. — 6. Kergus 2 p,;
8. Tartus 3 p.; Saaremaal,
Wõluipe kõrtsi juures 1 p.;
Rõuges 1 p, — 9. Kastncrl,
Pärnu m.; Kiwi-Wigala
Poe juures 2 p.; Koiwalinsias l p.; Saaremaal, Pa
ju mõi-sas, — 10. Saare
maal, Spi kõrtsi juures 2
p.; Iärwakandi mõis, s 2
P.; Paides 2 p.; Sürgaweres 2 p,; Holdres 2 p,; Mu
hu Wanas-^autns ta Suu
res mässas 4 p.; Polnal 3 p.
~~ 11. Saaremal, Koigi
Mõisas 3 p. — 12. WanaAntsla H-nkal 2 P. — 13,
Pööraweres, Pärnu maak.
— 15. Toris 2 p.; Wastlas
1 P.; -Kuresares; Orgital
2 p.; PM samoal 2 p. — 16
K-repis 2 p.; Am blos 2 p.
7*~ 17. Haanja wa ila maja
luures lp. — 18. Audrus
2 p.; Kolga to. Li wa wiinapoe juures 2 p,; RaisN'A 2
ip. — 19. Uuemõisas; Saaremõisas 2 p, — 20. Nar
was 3 p.; Wana-Wõndras
2 p.; Laanemetsa mõisas 1
P-." Kawastu Koosa kõrtsi j.;
Keeni Tinsu kõrsisi j.; Hei
nastes 2 p,; Tõrwa aleiv s
2 ip.; Leewi mõisas. — 21,
■a- nes. B lusns -?
Reolas; W oim äris; Palm
ses 2 p. — 23. Kaiawers
Palas te kõrtsi j. 2 p.; Leewil. — 24. Lihulas; Wilj au
dis 2 p.; Wõrus 2 p.; Sutlemas 2 p.; H'geris. — 25.
Saaremaal, Mustla mõisas;
Puk s 2 p.; Kärdel, Konna
kõrtsi juures. — 26. Toll in
nas 2 p.; Kuresaares 2 v,
— 27. Põlwas; Imawere
nn — 28. R kweres 3 p.;
Okõuge kiriku juures. — 29.
J liuks te m. 2 p.; Keblasq
tes; Keilas 3 p.; Tartus 2
p.; Rawanurmes 3 p.; Wasgas L v.: W iftietttnas 1 p.
Oktoobris. Jõbwi alewis
neljanda nad. esmasp., teisipäewal ja kolmap. pärast
MibAipäema. — Rapla? ermesel reedel ja- laup, pärast
M.hklipäewa. — 1. Erastweres 1 p.; Heinastes 3 p. —2. Ralweres 3 p.; Rannus,
Kulli kõrtsi juures. — 4.
Jõhwis 3 p,; Suures-Lühtrus 2 p.; Koloweres 2 p.;'
Nuustakul 2 p. — 5. Lohu
suus 2 p.; Wõõbsus lp.-—
6. Luutsnikus 1 p-; Tar-'
wastus 2 p.; Jõelehtmes,
Nn du kõrtsi j.; Lc-atwine
59
Lörtsi
—7. Koeru Preedi
Wahül 2 p.; Hurmi mõisas.
Tille kõrtsi j.; Heltermaal,
Suures mõisas. — 8. Haap
salus 1 p.; Laekweres 2 P.;
Hummulis, Soe kõrtsi j.;
Kurist al. Suitsu kõrtsi j. —
9. Kürgulas, Sulbi alewis
1 p, — 10. Wasulas; Kõos
2 p. Moosres 1 p. Koluweres
2p.— 11. Lautres, Tartu maak.
2 p. — 12. Soonistes 2 p.;
Sindis 1 P.; Wõrus 1 P-;
Hellamaa kõrtsi j.; Nissi kh.
2 p.; Maarja-Magd. kh. —
13. Ellamaal. — 14. Saare
m. — 15. Pikknurme kõrtsi
j,; Kursis; Ori.ku kõrtsi j. 1
p.; Räginamäel, Suures
Lähtrus'1 p.; Weskimõisas;
Taagepera s, Helmes 2 p. —•
16. Ahja Kärsal 2 p,;WTntu mõisa j. — 17. Watlas
— 18. Mõnistes 1 P. — 19.
Kulina mõisas 2 p. — 20,
Nõu sa kõrtsi j.; Uues-Wändras 2 p.; Mõra mõisas;
5^rawa mõisas; Haukal 2
p. - 22. Nissis 2 p. - 23.
Wana-Antsla Haukal 1 P.;
Raanitse mõisas. - 24.
Kassinurmes; Rõuges; d.rugsala Srka kõrtsi j. 3 p. — 25.
Udernas. — 28.. Jogswa
mõisas 1 p.; Mis sus 1 P-;
Walgas; Wolmaris 3 p.
30, Kähri Karilatsis 1 p.
60
Nowembris. 1. Tartus;
Kärus 2 p. — 4. Pühtitsis;
Patis. — 10. Wõrus 2 p.;
Mustwee alewis 3 p.; Ruhjas 2 p.; Paides 2 p.— 13.
Walgjärwe Kitse kõrtsi j. li
p. — 15. Woltwetis 3 p.;
Põltsamaal; Wigalas 2 P.
— 20. Walgas 2 p. — 22.
Ambla ale nn s 2 p. — 25.Wiljandis 2 p.; Wolmaris 3 p.;
Ketsis. — 26. Kulinal — 28,
Wõrus lp. — 29. WanaWändras,
Detsembris. Pärnus kolmap. ja' neljap. pärest kolmandat Kristuse tulemise
püha. — Põltsamaal reede
enne 16. dets. — Lelle mõsi
sas wiimase nädala esmasp.
enne jõulupühi. 1. W-sknarwas 1 p.; Nina külas Alatskiwil- — 2. Petseris. — 3.
Rakweres. — 5-Pööraweres.
— 7. Wõõbsus 1 p. — 9.
Narwas. —10. Mustwees;'
Krüüdneris, Sulaoja kõrtsi
j.; Riias kuni 10. näärikurt
päewani; Ruhjas. — 12.
Märjamaal. — 13. Wõrus
3 p. — 15. Puka kõrtsi j.;1
Walgas 10 p. — 16. Paides
2 p,; Märjamaa kiriku j. 2
p, — 18. MoosteZ 1 P. —*
20. Meski m.
b) Wäljamaa raha b*).
Saksamaa 1 mark ---- 100 vemringit . . . —
rbL46Wt
Austria gülden = 100 kröiiseri
783/4
Inglismaa 1 naelster!. — 20 schillingiiä 12pence) 9
453/4 H
Itaalia 1 liire — 100 fenieftmf
—
371/2
Prants, Belgia ja„Shweitsi 1 frank 100 santi mi —
87 V» f»
Pohja-Ameerika Uyisr. 1 doüar — 100 senti
1
941/4 5>
Soome 1 mark (frank) -----100 penni (santimi) —
371/2 st
Daanr, R00M sa Norra 1 kroon — 100 öre —
51
Hollandi 1 gülden =s 100 senti. . . , , —.
73
-) Ülestähendatud arwub on Siqed sõja eelse raha kürft
kohta. Praegu on raha kurs nii muutlik, et tema kohta
vnngit kindlat tabelit kokku seadida ei saa.
Änba» nupumehed tubakanäljast
PSLsswad.
Tubaka saamine on meie päiwil suitsetajate
ringkondades põlewamaks päewaküsimIl
seks saanud. Nagu muud wõõramaa saadused,
on ka tubakas pikaldase maailma soja tagajärjel
otsa saanud. Seni kui Wene piir weel lahti seisis
ja Wene raudteed wedamise poolest polnud pankrotti
jäänud, saadi ikka tubakat. Nüüd aga on Vene
maalt tubaka saamine mõneks ajaks lõpnud ja
sen'- kui maailmasõda kestab, puudub võimalus
tubakat kaugemailt mailt saada. Paberosse ja
sigarid wõidakse kui ka kullaga üles kaaludes osta,
aga päristubakast tuntakse seda suuremat nälga.
Linnalased tarwitawad wähe tubakat; nende pilgud
on sigarite ja paberosside poole pöördud
Maameestel selle wastu on tubakas tawalinc
suitsetamise aine, selgemini öeldud, Piibu suitse
tamine nende ülem lõbu ja seda piibu täidet
otstwad nad nüüd tihti nagu tina tuhast.
66
Juhtud paar tuttawat kokku — esimene töö
piipu suitsema parma. Meie päiwil Pöörab suitse
tajate seas alati jutu joon kohe tubaka saamise
poole. Ja kus sa ka kuulad,
Äks nurin kuulda igal pool:
Liig raske elukool!
Miks on elukool raske, elu halb?
Suitsetajal puudub tubakas. Ollakse arwamisel, et muidu magus jutt sugugi ei taha edeneda,
kui meestel sääl juures piibud ei suitse. Puhutakse
tihti ilusaid suitsurõngaid suust, waadatakse nende
käiku ja kuulatakse magusat juttu. Aegamööda
muutub toas puhas õhk ikka halwemaks, suits
tungib ninasse ja kõrwadesse, tungib igasse mööb
lisse ja toanurka, harjumata isikul hakkawad suitsu
käes silmad kipitama, köha tükib pääle — kuid
suitsetajad on oma suitsust manatud, nende ümber
lehwib nagu Paradiisi lehk, kuna mittesuitsetajad
palju enam selle wastukohana esinewa paiga
Pääle motlewad. Selles suitsuiünas wiibida on
suitsetajate ülem onn, suurem rõõm.
Nüüd puudub paraku selle õnne looja —
tubakas.
Puuduse puhul otsiVad mõned suitsetajad
juba karjaste abinõusid üles. Linnarahwas ei tea
ehk hästi, kuidas maal karjapoisid enestele suitse
tamiseks aineid mure'sewad. Suitsetamise poolest
meeste jälgedesse soowides astuda, ei suuda poisid
ometi meestele järele jõuda: neil puudub tubakas
67
Za pääle selle raha tubaka ostmiseks. Isegi piip
puudub. Siiski poisid pole nounäljased. Wõetakse
mingisugune puu, wäänatakse süda seest wälja,
ühte otsa punn ette — piip walmis. Nüüd weel
tubakat. Eks leppade lehed kõigu Luules sa kutsu
endid wötma. Kuid need on toored. Otsitakse
oks kuiwanud lehtedega; lehed pannakse uutmoodi
piipu, tuli pääle ja nüüd popsib karjapoiss paremini
weel kui wanapagan Hansu piipu,
Karjapois e moodi tubakat on mõned suitse
tajad juba otsinud. Nad on mingisuguse puu lehti
wotnud, kuiwatanud, piipu pannud, tuli otsa —
suits käes. Kaebawad küll, et suitsul kangus
puudub, aga mis hädakorral Leha! Parem pool
muna kui tühi koor.
Mitmed kahjatsewad, et nad paraja silmapilgu
jätnud õieti hindamata, ei ole õigel ajal enestele
tubaka seemet muretsenud. Kui tubaka puudus
ennast tunda andis, ei saadud enam tubaka
seemneid ehk aeg oli juba liig hilja seemneid
külmata, et külwaja ise oleks enesele kodust tubakat
kaswa tanud.
Tubaka puudus ja kõrge tubaka hind sunnib
nüüdsel ajal iga suitsetawat maameest selle Pääle
mõtlema, kuidas Piibu jaoks suitsetamise ainet,
poetubaka asetäitjat leida. Ei Lea paremat abinõu,
kui kodust tubakat hakata kaswatama. See täidab
igapidi paremini oma ülesannet, kui mõni muu
tubaka asemik. Küll ei saa kodukaswatatud
88
tubakas mahorka ega paremate lubakasortide wastu,
aga puuduse päiwil ei panda rõhku häüdu'e paale.
Palju suitsetajaid seisab, fui ka pääsetee leitud,
ometi raske ülesande ees: ei tea, kuidas tubakat
kaswatada sa pärast parkida. Teised nupukamad
otsiwad selleski tükis abi. Ei ole ju tubaka kaswatamine nii keeruline, et sellest jagu ei saa ja
kulu tubaka walmistamine ei nõua.
(Wäljawõte „Odamehe^ kirjastusel ilmund
raamatust: „Tubakas, ta kodune Laswatamine
ja tarwitamiscks kõlbulikuks tegemine5'. Sisu:
Kudas nupumehed tubakanäljast pääsewad. Tubaka
ajaloost. Suitsetamine Eestis. Tubaka tarwitamine ja monopool. Tubaka sordid. Tubaka taim.
Tubaka maa. Tubakataimede kaswatamine. Tu«
bakataimcdc istutauiine. hoolirscunne taimede eest
nende kaswanüse aegu. Tubakalehtede kogumine.
Tubakalehtede kuiwa-ainine (parkimine). Mis suit
setamisest arwata. fzind ainult 2 marka.)
Koduse WLrwiMise õpetus.
Alles mõnikümmend aastat tagasi wärwis
meie rahwas lõngad ja niidid kodu. Nüüd on
unustusse jäänd wanarahwa wärwimise tarkus,
nagu palju muudki. Et praegusel ajal „poetoärtol*
õieti saada ei ole, wõi kui on, siis õige rallilt,
ühtlasi ka, et kodused wärwid lõngale kauni pehme
tooni annawad, tahab „Wares waga linnukene"
õpetada oma lugijaile meie esiwanemate wärwimise
kunsti.
*
Esialgseks juhatuseks. Et wärwid õige
selged saaksid, selleks pandagu kõige päält tähele:
1. Wärwitawaid lõngu ja willu peab enne
hoolsasti puhtaks pesema.
2. Kõige parem on wärwimiseks wask, tinuLamata katel. Raudpada annab sinist ja sellepärast
ci saa temaga puhtaid wärwe.
3. Katelt waja enne wärwimist liiwa wõi
tuha ning seebiga küürida.
70
4. Enne wärwimist waja keppe, millega lõngu
woi willu liigutatakse, pesta.
5. Et lõngu kaunis raske on ühtlaseks saada,
on soowitaw otse willu wärwida.
6. Korutatud ja korutamata lõng saab kumbki
eriwärwi ühes ja samas wärwiwees.
Millega wsrwida. Pääasjalikult wärwrtt
wanasti taimewärwidega. Taimed korratagu siis,
kui nad täisealised ja kõige mahlakamad.
Taimed, mida talweis korjatakse, Lulewad
hästi ja ruttu kuiwatada, awaras, õhurikcas ja
kuiwas kohas, kuhu aga päike pääle ei paista.
Koori korjatakse siis, kui need lahti on, mahla
jooksmise ajal, neid wöetakse nooremaist puist, mis
mitte sammaldanud ei ole.
Lehti korjatakse siis, kui nad Läiskaswanud on,
nii umbes Iaanipäewa ümber, wõib ka hiljem
korjata, kuid nad ei sisalda siis enam nii paljuwärwi.
Kõiki taimi, koori ja lehti wõib tarwitada
toorelt ja kuiwatatult, kuid eelmised annawad
rohkem wärwi. Ka on kuiwatatud taime wärw
palju tuhmim.
i.
Kodumaa taimed, millega wärwida.
Kase- ja lepalehed annawad kollast
wärwi.
Kase koorest saab hallikas-kollast wärwi.
Koore päält wöetakse toht ära.
71
õunapuu koorest saab kaunis wägewat
punakas-kollast wärwi.
Toominga koortest saab punakas-kollast
wärwi.
Lepa koorest saab kollast wärwi.
Paatsalu aa puu (Rhamnus frangula)
koorest saab brongs-kollast wärwi. Kui paatsamaa
puu koortega wärwi^ud lõugad pannakse külma
libeda sisse, saab telliskiwi punast.
Nõgesed annawad toorelt rohekas-kollast
wärwi, kuiwatatult ilusat hallikaskollast. Korjatakse
enne õitsemist.
K a n a r p i k.
S o o k a e! a d.
P oh la warred. Korjatakse siis, kui pun
gad on lahti minemas, neist saab igastühest ise
sugust kollast wärwi.
Kuuse käbid korjatakse maast, mis talw
otsa luure all on lamanud. Kuid need ei tohi
mitte kuiwanud olla. Pooleks murdes peawad
need seest niisked ja punakat wärwi olema.
Soo madara juured (Galium boreale).
Need juured korjatakse enne õitsmist, puhastatakse
ja kuiwatatakse. Neid wõib mitu aastal hoida.
Annab õige wägewat punast wärwi, mida ka krapi
asemel tarwitada wõib.
Paale nende on weel palju teisi taimi; siin
kohal ainult kõige tarwilisemad. Pikemalt »Taimewärwide opetusrs"^
73
2°
Märjamaa taimed, millega wärwida.
Kodumaa taimedest et saa küllalt mitme*
sugust wärwi, siis juhatab ^Wares waga linnu
kene^ ka wäljamaa taimi. Neid saab rohu poest
ja nad ei ole mitte kallid.
Indigo (sirükiwi), millest meil juba wanast
kuulsat Potisinist on walmistatud. Saob selleko
hasest taimest ja annab lõpmata ilusat sinist wärwi.
Kauplustest saab seda umbes tolli suurustes
kuuekandilistes tükkides. Hää indigo on tume
sinine ja läigib noaga lõigates wasepunaselt. Halb
indigo on heledam ja läigib hallilt.
K o s ch e n i l l. Kaktustaime täi. Wäiksed fui»
Watatud putukad annawad punast wärwi (carmiini).
Wärwi õun ehk Lindi pähkel (Gallae turticae).
Selle aset Läidawad ka Lamme torud.
S i n i l a a st (Lignum campechianum) Haa
sinilaast on tumepruuni wärwi. Saab kauplustest
waikefeks raiutud tükkides.
Z°
Keemilised ained, mli warwimiss
juures waja.
Ma arj a j ä ä walgetes läbipaistwates Lükkides.
Kroom hapu kaali, ilus punakaskollane
sool, mürgiline.
73
Wase witriol, n. n. silmakiwi, sinine sool,
ott märgiline ja tuleb sellepärast klaaspurgis hoida.
Raua witriol, sinirohekas sool.
Lõnga õli (witriol) suitsew. Et lõnga
oli põletab, niipea kui see riide pääle sattub, siis
peab sellega ettewaatliiult ümberkäima. Katlasse
peab lõnga õli wähehaawal ja pikkamööda kallama.
W i i n a k i w i, punane ja walge, pruunikates,
pool läbipaistwates tükkides.
Tähelepanemiseks.
Enne wärwimist pestakse willu kui ka lõngu
3—21 wee läbi, mis keew olla ei tohi, sest et
liig kuum West musta kinni põletab. Pesemiseks
wöib soodat tarwitada, selle puudusel ainult seepi.
Kõige parem on selleks roheline seep, mida rõhu
ja wärwikauplustest karpides osta saab. Wõib
aga ka omakeedetud seepi tarwitada.
Paale pesemise loputatakse lõngu paari wee läbi.
On lõngad pehmed, siis peab pesemise juures
ettewaatlik olema, et need mitte liiga ära ei wanuks.
Warwitakse neid tumedaks, siis aitab ka ühekordne
pcsnume, seebi asemel soodat tarwitades.
Et warw lõngale hästi Pääle hakkaks, on
rarwilik neid enne wärwimist
—1 tundi puhtas
wees keeta, millesse on segatud kas maarjajääd,
punast ehk walget wiinakiwi, wasewitrioli ehk
kroonchaput kaali. Kõik need ained hõõrutakse enne
katlasse panemist peenikeseks ja keedetakse, enne
74
kui lõng sisse lastakse,
tundi. Maarjajääd ei
ole tarwts keeta. Enne lõnga katlasse panemist
tuleb wesi ikka ära jahutada, wastasel juhtumisel
worb lõng plekiline saada.
Wärwid willa ja willase lõnga jaoks.
Lõnga määr 1 nael.
Nr. 1. Rohekas kollane.
5 loodi maarjajääd.
I1/» naela koeraputki.
Longu keedetakse vh tundi maarjajää wees.
Koeraputki keedetakse 3-4 tundi, lastakse läbi
sõela, puhas wärwi wesi kallatakse katlasse tagasi
ja lõngad pannakse 1 tunniks keema. Loputatakse
ja kuiwatatakse.
Nr. 2. Hele pruun.
6 loodi maarjajääd.
5 naela kuiwatatud nõgeseid.
Wärwitakse kui nr. 1.
Nr. 3. • Roheline.
4 loodi kroomhapu kaali.
4 naela sookaelu.
„ ^õngu keedetakse kroornhapu kaali wees 2 tundi,
woetarje katlast wälja, wäanatakse ia pannakse
kuiwama. Sookaelu keedetakse 3—4 tundi, lastakse
läbi sõela ja puhas wärwiwesi kallatakse katlasse
7-
mgast. Kui west on ära jahtunud- pannakse
kroomhapn kaali wees keedetud lõngad 1 tunniks
Teema. Loputatakse ja kuiwatatakse.
Nr. 4. Hall.
5 naela kase koort.
Kasepuu koori keedetakse 4 tundi- lastakse läbi
sõela ja märjad, hästi wäänatud lõngad pannakse
tunniks keema. Loputatakse ja kuiwatatakse.
Nr. 5. Kollane.
6 loodi maarjajääd.
7 naela kanarpikku.
Wärwitakse kui nr. 1°
Tahetakse wärwi tumedamaks, jäetakse lõngad
12 tunniks wärwiwette likku.
Nr. 6. Roosa (terrakota),
4 loodi paatsapuu koori,
1 nael sandelit.
Paatsapuu koori keedetakse 4 tundi, lastakse
käbi sõela ja märjad, hästi wäljawäänatud lõngad
pannakse Vs tunniks keema. Lõngad wõetakse
katlast ja enne «/a tundi keedetud sandeli West
kallatakse paatsapuu koore weele juurde, kuhu
lõngad uuesti 1 tunniks keema pannakse.
Nr. 7. Sinine.
6 loodi maarjajääd.
5 loodi sinikiwi (indigo leotist).
76
Lõngu keedetakse Va tundi maarjajää wees.
West kallatakse ära, katel täidetakse puhta weega,
finikiwileotis kallatakse sisse, segatakse segi ja
hästi wälsawäänatud lõngad pannakse v2 tunniks
keema. Loputatakse ja kuiwatatakse.
Kes soowib rohkem willa ja willase lõnga
wärwimise õpetust, waadaku „Odamehe" kirjastusel
ilmund raamatust „Taimewärwide õpetus", —
sääl on ülepää ükssada wiis (105) warwiopetust.
See raamat on saada igast raamatukauplusest.
Pääladu Tartus, „Odamehe" kaupluses, Hind
ainult 3 marka.
Warwid puuwilla ja linase niidi jaoks.
Taimi wõib ka puuwilla ja linase lõnga wär»
wimiseks tarwitada. Täpipäälseid juhatusi wõime
siinkohal ainult üksikud tuua. Kui puuwilla lõngu
willase lõnga juhatuse järele wärwitakse, saab
wärw kaunis palju tuhmim, nii ei wärwiaineid
rohkem wõtma peab.
» Puuwilla lõngu ei ole tarwis enne maarja«
jääs eraldi keeta, seda wõib korraga wärwiwette
panna. Pleekimata puuwilla lõngu keedetakse
enne Wärwimist puhtas wees 1—2 tundi, kuhu
soodat ehk selget kasepuu tuha libedat juure
pannakse, mille järele longu tublisti soojas wees
loputatakse.
7?
Warwid puuwrlla lõnga jaoks.
Lõnga määr 1 nael.
Nr. 1. Kollane.
2 naela soodat.
8 loodi rauawitrioli (sinisoola).
1 nael pleegitud püuwilla lõnga.
Sooda ja rauawitriol leotatakse soojas wees,
kumbki ise riista sees. Märjad, hästi ära wäänatud lõngad pannakse 10 minutiks soodawette ja
pääle selle 10 minutiks rauawitrioli wette. Mi
tehakse 5 kuni 6 korda, kui tahetakse tumedamat
wärwi, siis weel rohkemki. Loputatakse külmas
wees ja pannakse kuiwama. Lõng on märjast
pärast rohekas, kuiwast pärast kollane.
Nr. 2. Must.
3 naela tamme laaste.
5 naela lepa koori.
2 naela rauawitrioli (silmakiwi).
Keedetud ja läbi sõela lastud tamme laastu
wette pannakse lõngad
tunniks keema.
Lepa koori keedetakse 3—4 tundi, lastakse läbi
sõela ja silmakiwi leotatakse wärwiwette. Lõngad
wääuatakse tamme laastu weest wälja ja pannakse
lopa koore wette 1 tunniks keema. Lõng wõetakse
katlast ja pannakse kuiwama. Pääle selle pannakse
need jahedasse tamme laastu wette. Kuiwata78
takse ja siis lepa loore wette.
jätkatakse, kuni
lõng täitsa must on.
»Odamehe" raamatus „Taimewärwide õpetus"
on Puuwilla ja linase niidi wärwimiseks 14 õpetust.
Et meie perenaistele huwitawat „Odamehe"
„Taimewarwide õpetust" tutwustada, awaidame
siin selle tarwiliku raamatu sisu:
Eessõnaks. Juhatus. Willa ja willass lõnga pejo
mitte. Lõngade keetmine enne wärwimist. Wanoimine.
Taimede keetmine. Kuidas lõnga focvtot muu!a wõi
kuidas järelewärwida saab. Libeda walmistaminc Wärwitud lõngade pesemine ja kuiwatamine- Kunas taimi
korjata. Taimed, mis üleüldiselt wänvimiseks tarvitusel.
Väljamaa taimed. Keemilised ained. Indigo (n. nsinikiwi sinine) lõngaõliga walmistatud. Potisinise walmistamine ennewanast. * Wärwid willa ja willase lõnga
jaoks. 1. Rohekas kollane. 2. Rohekas kollane- 3. Hele
pruun. 4. Hall. 5, Pruunikas kollane. 6. Kollane.
7. Brongs-kollane. 8. Tume kollane. 9. Pruun. 10 Telliskiwi punane. 11. Tsitroni kollane
12. Hallikas
pruun. 13. Roheline. 14. Hele rohekas pruun. 15. Kol
lakas pruun. 16. Hele pruun. 17. Hallikas pruun.
18. Rohekas hall. 19. Hele pruun. 20. Luitunud pruun.
21. Hele pruun. 22. Hele hallikas pruun. 23. Hall
24. Roosakas hall. 25. Hele pruun. 26. Pruun. 27. Hele
pruun. 28. Tume pruun. 29. Pruun. 30. Punakas
pruun. 31. Hele pruun. 32. Kollane. 33. Rohekas pruun.
34. Tume kollane. 35. Hele punakas pruun. 36 Pruu
nikas roheline. 37. Tume pruun. 38 Hele pruunikas hall.
39 Hallikas roheline. 40. Hallikas roheline 41. Mustjas
hall. 42. Mustjas hall. 43. Hallikas roheline. 44. Hallikas
pruun. 45. Hall. 46. Hall. 47. Hall (lillakas). 48. Käre
telliskiwi punane. 49. Tume madara punane. 50. Madara
punane. 51. Tume madara punane. 52. Roosa (terra?S
Kodusest arstimisest.
Wares kui tark lind teab wäga hästi, et ta
midagi ei tea arstimisest. On ju arstimine ja hai
gused üks niisugune keeruline asi, et päris õieti
tegi see üliõpilane, kes kord sellepärast arsüks
õppimise maha jättis, et teada sai, et üle 6000
haiguse on ja airmlt mõne saja wastu on olemas
rohtu, see üliõpilane siis ehmatas ja lõi käega.
Aga meil on toed küllalt wanamoore ja päris
noori wanamoori aruga inimesi, kes haawa pääle
tolmust ämbliku toodu panemad, mõne haiguse
puhu! lehma sõnnikut tarwitawad, teine kord oma
kust joowad j. n. e. Lõpmata nigerik ja keeruline
ning "sogane on saunanurkadest tulnud koduse arsti
mise tarkus, et pead küll tunnistama, ( et Pime on
see inimene, Pime nagu neegri sisikond, kes seda
tarkust tunnistab ning teeb selle järgi.
Ent Wares laulab: muretse omale üks haa
tohtriraamat (praegu neid küll saada ei ole), toed
parem mine tohtri juure, ja kui mõnes nurgas
tohtrit ei ole, siis heitku rahwas kokku ja muretsegu
81
enesele üks tohter, wõtkn kirikuõpetaja käest pooles
hooned ja maad ära ja pangu see tohter sinna
elama.
Kuigi mõnel on üks hää tohtriraamat, ärgu
selle pääle üksi lootku, sest seesinane on kui üks
prill, mille läbi raamatut kergem lugeda, s. o. mille
abil haigust kergem ära tunda, aga lugemist, see on
arsti kunsti, ta ei anna kätte. Ning seesinane on
1õ?sti kui prill, mis suureks teeb: kui üks terwe
inimene teda loeb, siis tunneb ta korraga enesel
kõik haigused olewat, iseäranis kui ta ara werega on.
Nii siis jääb ainult arst (muidugi, ega siis
igat pindu sõrmes ja igat sulgu ninas ka arsti
juure maksa wiia), jääb arst ja ettewaatus.
Kui me waatame Wareseid põllu Pääl, siis
nemad on üpris ettewaatlikud : ka wäikse lapse eest
pistawad lendu. Nii ka inimene: ka pisikest hai
gust pane tähele ja hoia ennast.
Pane tähele, et sa oleks Puhas nagu linaseeme, et sinu särk oleks ikka walge nagu pruudil,
et sinu nahk oleks pestud ja hiilgaw kui Pidukarikas, et sina hingaksid õhku omas toas nii Puhast
kui silma tera ja kerget kui eeter.
Et sina jooksid wett, mis nii klaar ja selge kui
odamuse Lähed, et sina sööksid toitu, mis nii kergesti
alla läheks nagu õiglase hing taewasse; ära söö liialt,
et sinu kõht ei oleks nagu weski, kus kolusse rohkem
sisse aetakse, kui alt wälja jõuab tulla, ära söö
haisewat kala, see on kihwt, ära söö toorest ega
82
pooltoorest liha, muidu saad „pantwormi*, mis
on wisam wälja tulema kui Joonas Valaskala
kõhust, ning mis sind närib kui weripatt, ära söö
nätsket leiba — ta on kui kitt sinu kõhus, ära
joo pärast lambaraswa söömist külma, muidu
näeb sinu kõht seestpidi wälja, nagu kewadine
toest, kus ujuwad jääpangad ning ei pääse mitte
tammist wälja, ära söö tulikuumi kartulid ega
pudru külma piimaga, siis mõranewad sinu ham
bad, otsekui tuli ja toest kiwi ära lõhuwad, ja
siis on sinu söömawärk nagu nürid weskikiwtd,
mis hääd jahu ei anna.
Et sinu riided oleksid parajad kerged suwel
ja parajad soojad talwel ja sügisel nink kewadel
parajad kerged ja parajad rasked, ühesõnaga kõik
nii paras kui rusik silmale.
Et sinu tuba oleks koristatud ja küüritud, et
mitte tõeks ei läheks rahwa sõna:
Kõik sitikad ja putukad ja lutikad ja täid
hüppasid, kargasid, raputasid päid.
Ja hari omi lapsi, hari neid rohkem kui
ennast ning pea nende eest hoolt, rohkem kui oma
hinge eest? Mida rohkem ettewaatlik oled ja en
nast harid, seda tugewam oled haiguse wastu.
Tark on küll Vares, aga lõpeb temagi tarkus,
nagu jutustas mulle üks wanamees: La tahtnud
wareseid lasta, wõtnud püssi ja läinud aita luu
rama — waresed lennanud ära, läinud teine kord
aita, poist wõtnud kaasa, saatnud siis poisi jälle
83
tagasija jäänud ise luurama — waresed ära. Wõtnud
püssi ja kaks poissi kaasa ja läinud siis kolmekesi
aita, saatnud poisid minema — waresed ära. Läinud
siis neljakesi, kolm tulnud tagasi, tema jäänud püs
siga aita. Nüüd waresed poüa rnam osanud lu
geda, jäänud ilusasti paigale ning wanamees
lasknud kolm tükki maha.
Nõnda wiisi ei jätku ka sinu oma mõistusest
haiguse wastu, aitab arst, aga eks arstilgi lõpe
kord lugemise tarkus ja siis „pane korwad pää
oUa*, wöi .Viska lusikas käest.*
Wares.
84
Wmmrahwa krmiarkrrs.
Et kilk ei asuks maija, Jtoaja sawi, mis maja»
ehitamise juures tarwis, kuuwalgel teha.
*
Katus tehtagu wanal, aid aga noorel kuul,
siis ei mädane.
Tarwepuuks wõetagu okaspuu noorel, lehtpuu
wanal kuul.
*
tzagu tehtagu noorel kuul, sest siis kaswaö
wõsa ruttu.
$
Wikat tehtagu noorel kuul, siis kaswab hädal
hästi.
Loomi tapetagu ainult noorel kuul.
♦
hv
Lapsi wõõrutetagu, nagu
wasikaidkt,
wanak
kuul.
Kihlust peetagu ainult noorel kuul, ja pulmi
wanal, — siis sigib palju lapsi.
*
Polluwilja kükitagu täiskuu aegu.
Juukseid peab lõikama noorel kuul, siis kaswawad hästi.
#
Lina ei tohi külwata noorel kuul, Waid siis,
kui päike ja kuu mõlemad paistawad.
*
Iuurwili külwatakse wanal, kõik muu aiawili
pääle herneste noorel kuul; noorel kuul külitud
herned õitsewad küll palju, ei kaswata aga kaunu.
*
Meskile mindagu wanal kuul, siis ei tule kold
jahu ega tangu.
*
Noorel kuul sündind wasikas kaswab hästi.
*
86
Kui looke ilmub weebruaris wanal kuul, siis
tuleb wiljarikas aasta.
Sõnnikuwedu wõetagu ette noorel kuul, mitte
wanal, kuidas arwatakse mõnel pool.
Eks proowitagu järel.
Eelpool on nimetamata jäänud järgmised
tululikud raamatud:
Richard Rohti sõjajuttude kogu „MuZ ;a
kveri", hind 5 marka 60 penni.
»Odamehe" rahwaraamat nr. 3: „Professor
BaamgarLeni imeitt katse".
E. Assoni ajalooraamat „Keskaeg", hind
6 mk. Sünnis kodus lugemiseks ja koolis õppi
miseks.
Mbrrrru ja NgNnr.
Jutt suurest neegrid sojast.
Aafrikas, Kuu mägede taga, elas kord kaks
neegri suguharu, Mbruru ja Ngurn. Mbrurut
waütses Vlambruru ja NguruL Waranguru. Moleu md suguharud elasid lepükult ja käisid läbi nagu
wennad kunagi. Igaüks elatas ennast omast tööst
ja ei wõtnud mõttessegi, naabrit kaetseda, et sellel
suurem kari, lihawamad lehmad, wõi laialisemad
karjamaad. See aga ei olnud sugugi pahawaimude
ülema Hukuturu meele parast. Ta kutsus oma
alamad kokku ja ütles:
„Kes teist wõtaks oma pääle Mbrurut ja
Ngurut riidu ajada?"
„See on wõimata", kisendasid kõik pahareti-pojad ühest suust.
„Hm, aga ma kingiks sellele toreda erakabineti tubli ahjuga ja kolmekümne mehise katlaga,
orgid, torto ja wääwel perwoi sort", meelitas
Hukuturu.
38
»Ei, lubage toõi kolmtuhat kalalt, see kõik ei
aita*, kisasid paharetipojad läbisegi: „mis ei saa,
ei saa, ei seda paranda ussirohi ega püssirohi.Mõttesse jäi Hukuturu, sügawasse mõttesse,
wiimaks lõi enesele otsaette ja hirnahtas:
Siis kriiskas ober-paharett õudse häälega: „Nuputuru Ve
Ette astus sabatu kärnane kurat ja kum
mardas: „Mis soo tolle?*
„Sina teed seda.*
„Aga
„Ei. Mitte „aga*. Tee, ja lori kinni!*
„Kuidas kasele*.
Nupu turu tegi paar hüpet ja tõusis lendu.
Lend toiis otsekohe Nguru-Mbruru rajale. Nuputuru kukutas enese wastu maad ja muutus kuul
saks adtookaadiks. Tindipott lasiga kaelas, sulg
kõrwa taga, pergamendi rull peos, tuli ta Waranguru juure, langes toürsti ette põlwili ja valus:
„Kõige armulisem baas, kuula, mis sinu
alandlik koer haugub!*
„Räägi", lubas armulik baas.
~
„Ma kaeban Sinu Kuumägede Kõrguse ees
Mbruru alatute koerte pääle. Missuguse õigu
sega ott nende käes maa, et nad oma peremeestelenaurudele hiiresabagi tenra eest ei taha maksaMissuguse õigusega clatoad niisugused a.atuo
koerad samasugust waba ja õnnelikku elu, kui nende
baasid-ngurudti, keda Kuumägede jumalanna —
Humururu— ise kõige maa walitsejaks on jeadnuv?
Miks ei nõua Sa, oh jumalatesarnane, õigust?
Miks ei astu Sa, oh baaside baas, nurjatute
wastu üles ja ei karista neid?!"
„Aga", imestas Waranguru, „mis jutt see
nüüd on? Ma arwasin seni ikka, et mbrurndel
samasugune õigus on nende päralt olewa maa
pääle kui meilgi: kuidas WÕib keegi inimene ilma
maata elada?!"
„Sinu Baasiliku Kõrguse tarkus on mõõtmatu,
kuid õigus käiv üle kõige. Ja uns õigus on ala
tutel mbrurudel ilmas elada, kui sääl elawad isegi
nii kõrged, nii hiilgawad mägilased, nagu on seda
ngurud! Kas Sul ei paista häbematu ja teotaw
olewat, et niisugune peletis ja togu, kui Mambruru, ennast ka baasiks laseb nimetada".
„Aga mbrurud elawad ja see kergats Mambruru on ka olemas, mis ma sinna wõin parata".
„Tee, et neid ei oleks, tapa nad wiimse me«
heni maha, tee kõik maa mbrurudest paljaks! Las
ta saab wecst weeni ülewa Nguru sugukonna
omaks".
„Aga kuidas siis äkki mbrurudele kallale minna;
oleme nendega seni kui hääd naabrid läbi saanud".
„Saada mbrurudele nõudmine, et nad kõik
omad maad, telgid, karjad ja naised ngurudele
annaksid ja ise nende orjaks hakkaksid, mis ju täitsa
õiglane asi oleks. Teewad nad seda, siis oled Sa
ngurudele maapaälse paradiisi loonud. Ei tee nad
90
aga seda, siis on Sul põhjus mbrurusid sõnakuul
matuse eest karistada".
Nuputuru oli diplomaat, Waranguru aga,
nagu looduselaps kunagi, igale wälisele mõjule aldis.
„Oota, pea, las ma mõtlen wahe", puikles La
wastusest kõrwale, enesel aga plaan juba walmis.
Nuputuru muutis näokatet ja lendas kohe Mbruru
Poole. Sääl esitles ta auwäärt wälimusega kaup
mehena Mambrurule.
»OH, mu baas", kaebas ta südantlõhestawalt:
»kaugele käib jutt Sinu kuulsusest, tarkusest ja aust.
Merest mereni lendab Su nimi suust suhu ja kõik
suguharud langewad Su ees põlwili. Isegi walgePaleline Kuumägede walitsejanna tzumururu laseb
oma elewandi kihwast kepi Sinu ees langeda.
Ainult jultunud ngurude koerakarja esik Waran»
guru julgeb Sinu Baasliku Kõrguse wastu omi
Mädanud hambaid paljastada ja Sind häbematult
teotada. Mina tulin mitmesuguste kaupadega, mis
kalli hinna eest kahwatanud nägude käest suure
soolase wee ääres olin lunastanud, ja tahtsin neid
Sinule, oh maailma baas, kingituseks tuua. Aga
teel läbi ngurude maa piirasid need häbematud
shakalid mind ja rööwisid puupaljaks. Kui ma
neid Sinu hirmsa wihaga ähwardastn, naersid ja
teotasid nad Sind ja käsksid need kaks äranäritud
konti Sulle kingituseks tuua, öeldes: „Mbrurude
kutsikale on siin närimist weel küllalt!""
91
Selle kawaka kõne paale langes Nuputuru
silmili ja suudles kergeuskliku Mambruru jalgade
ees maad. Tuline w'cha moonutas Mambruru
seni pehmed näojooned hirmsateks, kuid peagi kogus
ta ennast ja küsis kahtlewalt:
„Aga kes wastutab, et see, mis Sa praegu
ütlesid, ka tõsi on?"
„Kuidas julgeksin ma Kuumägede elewandiisale waletada? Humururu tuline lehwik süütaks
mu selle eest ja minust ei jääks muud Su jalge
ette kui peotäis tuhka. Sinule toodud kingitustest
on mul wee! alles ühe kuulsa walge baasi kolm
purihammast — suurepärane amulett kõigi haiguste,
metslooma kihwade ja waenlaste odade — N g u r u
odade wastu".
„Nagu kutsutud ilmus säälsamas Nguru saat
kond, wana auwäärt Tutunguruga eesotsas. Hall
Tutunguru langes traditsioonidest pühitsetud kombe
järele silmili.
Nuputuru kartis, et asi rahulikult
õiendatakse, hüppas ngurude sekka ja küsis:
„Mis, te tulite wist armu paluma Mambrurult, et ta narri eesli pääluud kummardate?!
Oh, wiletsad waimud, kes seda ahwimolu kardate!"
Ngurude seas tõusis nurin, Tutunguru lükati
korwale ja ette astus kõrk Minangurn ning hooples:
„Kuumägede walitscja Humururu wend, Nguru
ja Mbruru, Alanguru ja Alembrurn baas ja kõigi
baaside ülem ja käskija, ülew ja kõrgeauline Waranguru nõuab oma alatult jalgealuselt Mbruru
92
wlletsalt ninamehelt, sellelt wäikselt waglalt ja porikärbselt Mambrurult, et La ennast ja omi armetuid
alamaid enese õige baasi Waranguru ees põrmu
alandaks.. .*
Kaugemale kõneleja ei saanud.
Ootamatu
teotus, mis mbrurudcsse kui lendwa löök oli mõ
junud. tõstis neis sarnase wihatormi, et ngurud
silmapilkliselt tükkideks kisti.
„Kuhu jäi kaupmees?" päris Mambruru, kuid
wastust ei teadnud keegi anda: kaupmees oli ka
dunud.
Kes oleks aga Warangurule La saatkonna
käekäigust nii piltliku seletuse mõistnud anda, kui
mitte Nuputuru.
Waranguru kiristas teda kuu
lates wahetpidamata hambaid ja ähwardas:
„No, titwai-matwai!
Küll ma nende saat
konnale ka näitan, kust põhjatuul puhub!"
„Saatkonnale?" tegi Nuputuru suured silmad:
»Tead sa ka, missuguse saatkonna mbrurud warsti
siia saadawad? Oh, ma näen wist warsti, et koigi
maade baas ei olegi Waranguru, Waid see wilets
koerasurm Mambruru."
„No ei, enne wahid sa silmad paast, wilets
ässitaja! Sinu süüd ongi kogu see kupatus. Meie
olime ngurudega alati hääd naabrid ja nüüd..."
„Ja nüüd kardab körgeauline_Waranguru ega
julge süüdlasi minna karistama, tzselge lugu: must
lase sõrmega kõige parem piibus tubakat alla ma
jutada. Mis olekski herra Warangurul pääle
83
oma au tagaajamise asja? Ega stis tema sugu
lased, wennad ja pojad sääl tükkideks kistud".
Wihatorm tõusis ngurude leeris, ja tapetute
sugulased nõudsid teerist kättemaksu. Kõige enam
märatses kiiwas Tapanguru, Minanguru wend:
„Maid ja teara nõudma olid mees, aga nüüd
ei taha sõrmegi liigutada. Küllap igaüks oskab
töiste naha! liugu lasta ja ise käed pehme koha
alla pista, et kogemata õlekõrt töise pääle tõstes
ennast ära ei katkestaks. Eks me näe, kui kaua
see pelgur Nguru baasikeppi teeel kannab..."
„Ja mis te siis oige tahate?" päris kisast kur
junud Waranguru rahwalt.
„Surma mbrurudele!"
„See pole nii kerge teha, kui öelda. Päälegi
ei ole nemad esialgsed süüdlased, teaid just meie..."
„Pelgur, äraandjal Maha Waranguru!" kõ
lasid Nuputuru ja rahtea hüüded, ja peagi tõsteti
õnnetu tealitseja odade otsa, kuna Tapanguru kepi
enese kätte kiskus ning hüüete all: „Elagu Tapa
nguru!" baasi telki astus.
Nuputuru naeris enese ette:
„Seda teert) on wähe, mis nähtud; jõgesid,
meresid on tarwis".
Sama päetea õhtul oli Nuputuru Ngurias
kibedalt ametis, et suuri üleskutse plakatid tealmistada, kuna telefoni teel (telefon oli sel ajal
Põrgus juba tuntud) kutsutud abiline Mbrurias
sedasama tegi.
84
Plakatid said ülitoredad: hiiglaneegrid, kes
vaenlaste kõrisid saagisid, wõi terveid kotitäisi
päid seljas kandsid, möirgasid Toteruru ülesleitud
homofonist: „Kaaskodanikud! Isamaa on hädaohus.
Vaenlane ähwardab meie lehmi, meie koeri, meie
naisi, meie elu. Waadake siia! Nii kaitseme end
ja oma wara. Surma vaenlastele! Kes sõjas
langeb, selle võtab Humururu oma põlle alla; kes
aga ellu jääb, pärib vaenlaste lehmad, koerad ja
naised ning teeb nad ise orjadeks".
Ja oli veel teistsuguseid plakatid. Nii Ngurias Mbrurude kohta: „Mbruru shakalid, kelle
hävitamiseks Humururu ngurufid on kutsunud, on
meie vendade liha maitsnud ja nende isu kasvab.
Nad on saadikute puutumatuse püha seadust rik
kunud ja sellepärast seaduse kaitse alt väljas.
Lööge mbrurusid, sööge mbrurusid! Iga kõhutäis
tuleb teile terviseks, iga kõhutäie eest makstakse
veel eraldi tasu!"
Ja Mbrurias luges rahvas plakatitelt:
„Neetud nguru tiigrid on oma Humururust seatud
baasi Waranguru tükkideks kiskunud ja shakali ja
eesli segatõugu Tapanguru oma rööwlisalga ninna
asetanud, kuna seaduslikud pärijad praepannil
Pidusöögiks küpsesid. Meie ei või rahuliselt Päält
vaadata seda vägivalda ja korralagedust. Humu-niru kutsub meid õiglust ning inimsust jalale seadma!"
Plakatite väljapaneku päeva järgmisel oli
esimene kokkupõrge vaenuliste vägede vahel.
96
Ma wõiksin wse! edasi jutustada: Mambrunr
mehisusest, Lapanguru lugemusest, Hukuturu ässi«'
tusest, Humururu hoiatusest ja Ootanguru otsast
ni’ig paljust muust. Kuid see lugu läheks siis
pikaks kui inimkonna eluiga ja ei lõpeks enne
wiimse laupäewa õhtut, sellepärast — hüwasti!
Hendrik Adamson.
I MM MM j
| tttitl kivßchsv«a»jk Iflberatoorinm, |
g h«Lbs |a fuHssa hsiMSik erst, kibiactt |
e
Wiljandi«, Kauba nui. tst. 3,
K
Wärlse turu ääres, Vobenaldi majas.
e
H
J Hammaste rohitsemine, plombecrimine, waluta
N wäljatõmbamine.kunst-hammaste ja kõiksuguste »
A proteside malmist, kõige uuemate nõuete järele. U
sd
IS tali ta®!- ja toHitel
(põllutöö osakonnaga).
Koolil on kolm ettevalmistuse, kuus põhi- ja kolm
eriklassi. Eriklassid jagunevad kolme osakonda:
ülemreaal-, kommerts- ja põllutöö osakond. Iga
osakonna kursus kestab kolm aastat. Koolis õpi
vad ühiselt poiss- ja tütarlapsed.
Kool asub Tartus, Fortuuna uu!, nr. 6—10.
S. Songi
Ilmus:
---- Saksa-Eesti keele ---------
sõnaraamat
uuemas kirjaviisis, tarviliste grammatikaliste sele
tustega. Tingimata soovitatav sellekohane sõnas
tik, S. Songi kirjastus ja trükk Võrus.
Heinrich Niggol
tehthMh Kr gsteisBiien Sprache
zum Selbstunterricht.
Hind 6 mk.
192 Ihk.
Soovitav ka eestlastele» kes huvitust tundvad oma keele vastu,
68
Põh^e kirjastus.
Lastevanematele!
Kodulastele
kõige kohasem õperaamat:
P. Rätsep,
Saada üksikult ja hulga viisi lad ust
„Postimehe“—J. Leppiku raamatu
kauplusest Valgas.
Säälsamas on alati suures ja värskes
valikus Eesti ilukirjanduse tooded,
kooliraamatud,
õpeabinõud j. n. e.
Esimese auhinnaga kroonitud.
jnh. Semmi ja K. Mäekala kirjastusel ilmus trükist K. Maekala
Tegelikud tööd mesilas.
272 Ihk., hind 6 marka. Asjatundjate poolt kõige
parem otsus (M. Reinik „Postm.“ 28. aug. nr. 149).
Pääiadu: Joh. Semmi raamatukauplus Võrus.
1 f 11 b iil
raamatu- ja kirjotusmiterjaalikauplus
Võrus, turu ääres Kubly majas.
Kasulikum ostukoht kõigile. Müük suurel ja
väiksel viisil.
tea MMil! tel. UM
Miil liliMiljIlls
(Tallinn, Eesti pangamaja nr. 3)
on alati saadaval suurel arvul igasugused
==■ kooli- ja kantseleitarvidused, -----------kõiksugused õpeabinõud (kaardid, pildid, gloo
bused jm.), parem ilukirjandus kodi- ja rahva
raamatukogudele.
—
Täitmine kiire ja korralik. —
Kirjastusühisus
„Rahvaülikool66
Tallinnas
S. Karja uut Eesti pangamajas
teaduslik- ja
ilukirjandus,
lasteraamatud,
õpeabinõud,
koolitarbed,
nootide
joonestusabinõud,
kantseleimaterjaal,
kunstkäsitööd,
iluköited,
kõiksugu paberid,
ladu jne.
TEADAANNE: Olen Tallinnas, Falkspargi uul., nr. 12-a
RAAMATU Ja K1RJUTUSMATERJ. KAUPLUSE
avanud.
Võtan ajalehtede tellimisi ja kuulutusi vastu.
ALFRED VALLNER.
Prov. RUDOLF VALLNER
1 ALLINNAS, Hallika uul. nr. 10.
Võtan oma pääle esitusi ja vahetalitust
Minu kaudu võib tellida vabriku hindad c g a v a 1 j a m a a vabrikutest, kelle esitajaks ma
Qien: Berkefeidi filtrid puhta joogivee saamiseks,
termo-, b a r o- ja hügromeetrid, keemia-, a ptegi- ja detsimaalkaaiud jakaaluvihid, foto
graafia objektiivid ja kaamerad, füüsika-,
keemia ja tehnika - õpeabinõud, mineraa
li d
õ p e kogu d, keemia preparaadid ja tarPakk värvid, seerumid ja vaktsii
nid külgehakkavate haiguste vastu inimeste ja koduloomade
jaoks, D a n y s z - v i r u s t ja L ö f f 1 e r i hiire tüüfuse
b a tsi lius preparaadid rottide ja hiirte (ka põkihiirte)
hävitamiseks, kreosooti ja muid aineid ja tarbeid.
Soovin ühendusse astuda meie maa keemia-,
arstirohu-, seebi- ja kosmeetika vabrikute ja laboratooriumi
tega, arstirohtude korjajate ja kasvatajatega ning ümbertöötajatega, kuivpiima-, kaseiini-, tärpentiini-, värnitsa-, laki-, tindi- ja
muude sellesarnaste tehastega. prov RUD VALLNER.
Teatan ühes, et Berkefeidi Filtrite Ühisus Celles, Saksa
mai', on. aneud oma filtrite ainuesituse terve Eestimaa
minu kätte, kelle poon järelpärimistega tuleb pöörata,
õis oerkefeldi filtrite tellimised meie maal tulevad minu
katte saata.
Austusega prov. RUD. VALLNER.
TapalTähtis reisijatele!
Ambla maanteel, vaksali lähedal.
Alati vaiksed ja puhtad toad.
•«eeaeee»•«»*•••sssr»Vsevs^
11 HOIE. UAL |
I kssmsMZWiW. KidesfM. |
| NttMßW. MMWRMZ. |
Uuem kirjandus
:
Georg llrkl triklkoia
TARTUS, Rüütli uul. 26
valmistab odava hinna eest praeguse aja
maitse järele kõiksugu trükitöösid kõige
lihtsamast — kõige parema mitme värvi
trükini, nagu:
Raamatud,
Hinnakirjad#
Teatelehed,
Pohjuskirjad,
Kuulutused,
Eeskavad,
Laulatus,- äri ja
Kutsekaardid j. ° e
Trükikoja juures cm pookimise töötuba jo
kirjutus-materjaüli kauplus
104
Mollil (enS.X. Sõõfi) MWM
Tartus, Promenaadi uul. nr. 6
on valmis iadust saada ühisuste ja seltside jaoks:
põhjuskirju, asjaajamise raamatuid ja blanhttt
TÄIELIK LADU
vallavalitsuste, kohtute ja koolide
raamatuist ja trükitöist
saadetakse ühisuste kui ka valla trükitööde
nimekiri posti kaudu katte
Et G. RoH’i trükikoda oma pikema aja vältusel tehniliselt
hääde masinate, moodsate tähtede ja kaunistuste poolest
järjest täienenud on, siis on tal võimalik
Soovijatele
igasuguseid trükitöid
Eesti, Saksa j. m. keelis maitserikkalt modern-stiilis valmis
tada, olgu liht ehk kunst-värvitrükis, klisheede ja toontrukiga.
Töö häädüse, rutulise valmistamise ning hoolsa asjatalituse
pääle pannakse suurt rõhku. Hinnad on võimalikult odavad.
Trükikoja juures on
Poegimise foöhiba,
LMmMWMli- liij raaiatainjtas,
kust kõik tähelepanemisväärilised uued raamatud ikka pääle
ilmumise saad» on.
105
Gummi-ja metall
templid
ja igasuguseid gsaneeri
mise ning metallipressimise
— (stanzimise) töösid —
valmistab ruttu ja odavasti
Firma FL Kiiver.
Tallinnas, Pikal uul. 36.
P.S. Vallavalitsuste ja
ametikohtale tellimised täi
detakse kirjalikult posti
Kaudu.
106
WMMSMMM« WIMWS
Eesti päewaleht
„M nullit“
ilmub 6 Zsrda nädalas — Tartus.
Lehe toimetuse ja talituse ruumid on — Suurturg
nr. 8 (kolmandal korral).
Praegusel suurel ajaloolisel ajal on roõimata kel
legi! ilma ajaleheta läbi saada. Nüüd on Larwis
teateid ja juhtnöörisid, mis tõsiselt ära kaalutud, ette
nähtud ja õiged on. ^Maaliit" peab teraselt kõiki
sündmusi ja olusid silmas, katsub kõiki Võimalusi
ära kasutada, Eesti rahroa tule Miku õnne ja tõsise
edu kättesaamiseks. SeNes sihis Võitleb „Maaliit^
kartmata ja julgelt tõsist kultuuri Võitlust oma rahwuse nimel. See siht ja püüe on ka hulga pare
maid rahwapoegi ja tütreid „Maalidu" ümber koonda
nud. „Maalitu" toimetawad paremad Eesti ajakir
janduse jõud. Päätoimetajaks on hra G. Meste!.
lo?
Loimenye mrmto: ivr. x>
v-~
» u vru
J. Mändmets, H. Mölder, J. Parik, M.Raud,
A. Schnicker, A. Tu pits, J. Weske. Lähemate
kaastöölistena esinewad paljud wanemab ja noo
remad Eesti awaliku elu tegelased mitmesugustelt
kutsealadelt, nagu: E. Aule, Chr. Arro, M. J. Eisen,
J. Grünberg, Ioh. Hansen, J. Hünerson, H. Lohani,
A. Iürmann, P. Kallit, Ioh. Kalm, A. Kitzberg,
J. Kodres, A. Kohwer, J. Raamot ja hulk teisi.
„Maaliidu" tellimise wastuwõtmise kohtasid on igas
kodumaa wallas, kihelkonnas ja linnas.
Kuulutuste wastuVötmise kohtasid on ka igas kodu
maa suuremates kohtades ja linnades.
Kuuluta
misel „Maaliidus" on kindel mõju, sest et lehte üle
terme kodumaa laiali läheb mitmekesiste lugejate
ringkonna kätte.
Lehe talitus katsub kõiki Võimalusi ära kasutada,
d lehte lugejale wärskelt ja korralikult kätte toimetada.
ioe
MM) MM -MlM ims pi riu iil
)OWSWe"l
Uessimise Hind 1919 a. on järgmine:
Postiga:
12 kuud . . 15 m. — p.
6 e
..
8 „ —„
3 „
,,
4 „ —,
Postita:
12 kuud « . 13 m. — p
6 *
.. 7 „
e
3 ,
. . 3 „ 50 ,
Wõtab raha hoiule ja annab lae
nusid; toimetab kõiki pangatalitusi;
raha edasisaatmist; wekslite, tšekkide, raudtee täh
tede ja teiste dokumentide sissenõudmist; kupongide
wahetamist; wäärtpaberite ostmist ja müümist jne«
KriturmiÄ keü 9—1.
Juhatus.
10t<
M lEonu- lg Holn-üllsas
TARTUS,
Suurel turul nr. 14, omas majas. — Telefon 177,
ühisus Esb raha ksmle
igasugustes summades jooksmak arroek ja
kindla tähtaja paak.
Ühisus annab laenusid
käemeesfe, obligatsioonide, määrfpaberife ja
pantide kindlustusel.
Msm on asuhtud 1902 a.
1917 aastal oli
üleüldine läbikäik . . Rbl. 25'718.242.17
Liikm. wastast. wastutus
„
7.521.660.—
Tagawara kapitaalisid .
„
144.079.36
Mwatud kella 10—2 e. 1.
1:0
□
„Säde" majas, teisel korral.
— Äri tu nn id kell 10—1. —
□
Võtab raha hoiule
□
ja
annab laenusid välja.
□
Toimetab kõiksugu
panga talitusi. —
Juhatus.
ih
MWW!NH!!!!IMtt!!MMWM
Killani
(Oastastlk.
Krediit Ühisus.
Wiljandis, Lossi uuL, omas majas.
Wdtab raha hoiule
ja maksab 3°/o—5°/o; annab lae
nusid; toimetab kõiki
panga talitusi.
Juhatus.
NA
Pärnus.
MM tarbeainete
otin- jä MK-SM.
Zekgrammtoe airess: „Ökonom“.
’ 118
Võru Tarvitajate Ühisus
„Põllumees“
Võrus.
Soovitab oma
ladust:
põllutööriistu, veskikivi valamise
materjaali, tsementi, rauda ja
naelu, katuse-tõrva ja pappi, köieja ohja-nööri, masinaõli ja ratta
määret, soola, tuletikke, seepi,
äädika hapet, saagi, viile, lukke,
ukseiinke, hingi, akna klaasi j. n. e.
Võtab
vastu
ettetellimisi:
vilja- ja heina-niitjate, rehepeksu
masinate, kultivaatorite, hekslimasinate, kunst-põllurammu ja
muude suuremate põllumajandusliste tarbeasjade pääle.
Eestseisus,
«114
PMUMSSMS-MlZUZ
„Xeil“
WHLGAS, Moskwa
uul. 20-a, omas majas.
Tartus, Puu uul. 5.
IM Press i W
Seltsidele saab val
mistatud numbrilau
dadega saali toole.
Tartus, Puu uul. 5.
Vieni toolide tõestus.
Viens toolide tööstus.
Põllutöö-riistad ja masinad.
Majapidamise tarbeasjad.
Ehitusmaterjaal.
Kõige kohasem sisseostukoht põllumeestele.
115
CXõll ürunm lAhltHÜUOt UMUHtöUS
„ESTO“
Tallinnas, Pikk uut 47. — Postkast 40.
Kõiksugu spordi tarbenõud:
TALVE:
hm
• suusad, suusa kepid, saapad, määred,
U u tä u U « soojad kampsonid ja sokid.
lilBlilJa: ^i^ra^iad, hockeyrauad, hockeykepid, pallid,
liiomie • kelgud, juhitavad ja mittejuhitavad.
Isra^UB: särgid, püksid, kingad, vabaharjutus-pom
SUVE:
SEF683tl8l!lill3: °da.d*
kelta<1’ hüppeteivad
MUI y y ii El M 8 11 il .1
za latid, jooKsukingad, naelkingad,
spordi särgid ja püksid, jala, põlve ja niude sided, stopp»
uurid, mõõdurihinad, reklaami plakatid, auhinnad.
sasta<* Ja aerud, ujumise ülikonnad ja
püksid, reklaami plakatid.
koskede uurimise, wesiweskite, paisude,
sildade, wesjõul Ls'ötawats wabrikute
ja elektriwalgustvse sisseseadete ehi
tuse ja proekteeriM^se LöSfid
— —
ins. Ferdinand Petersoni
rvesiehitusbüroo
Tallinnas, Wiru uul. 4, krt. 3.
M P. «mtolttol
masinaehituse, malmi- ja
wasewalamise tehas WalgaS«
Magate pernuimmint ja tiikfaga valamise läöb
sasmd mitu ja KsrrsüKÄt tehtud.
Masinate jaod ja raua- ja Mülmi-matersaal igal
ajal ladus.
Doowitan KoiKSügu
Kõige paremaid
lõnga värvisid
—— äraproowitud hääduses. =====
Haigetele summi tcr&easjo.
Kõiksugu lõhna seepisid,
puudrid ja lõhna õli. —
Looma pulbrid. Pesu pulb
rid. — Seepi, sinet, kanga
pleeki j. m. — — — —
Rpteegi-rohukauba ladud
C. NIGGOL,
Kaubahoov 3, Suurturg (Jaani uulitsa nurgal).
TARTUS,
118
—m.-= Speisiaalkauplus ===== ¥
Z bluuside, kuubede, kleitide, H
| villaste asjade ja pudukauba H
Miaoks. . K
kaminasse
$ Mce:ÄJ:
ja tellimise paale odawa hindadega.
K-S,
Hz Haltaja iiäl. |
»
d
®ff»haBfsai!eZ'™ õ
»«»«««»?
--------- Wanaraua-kauphis —-
U L. Goldberg M
ßO Tartus, Meitsiweski uuk nr.
Kõnetraat nr. 238.
Postkast 111.
tfX s
wana rauda, katkiseid metallist masmaJ jagusid ja iga sorti räbalaid jne. kõige
kõrgemate hindadega.
,
MM •• ee
wähepruugitud üksikuid masinajagusid, nhma» sheibisid, hambarattaid, mustavee- ja kõik
sugu teisi torusid, ehituse juures tarvitat. raudteerööpaid,
tsement torusid.
Palun adressi lahkelt tähele panna.
119
Tapal.
J. Pohlmann,
Segakauplus,
-
Turu ääres, Tamme majas,
soovitab igasugust kaupa:
^=====s
riiet, nahka ja muud.
J. Tilserl
snspaSrl SM
—— Jüri uut nr. 18 ——
soovitab kõiksugu jalavarjus! täies väljavalikus
meesterahvastele, naisterahvastele ja lastele.
Pääle selle kõiksugu kingseppa tarbeasju.
Paranduse ja tellimise tööd tehakse ruttu ja
===== korralikult. ——--
180
Commision
Tehnika-äri
Ag’entuj
K. SERSANT enne ?. V. Weckmann
Rüütli uul. JMs 9 — TARTUS
Dünamod
Mootorid
Akkumulaatorid
Ahjud
Pliidid
Lambid ja muud
elektri kangevoolu tarbeabinõud
Piksevardad
Elektri kellad
Nummerlauad
Telefonid
Faradiseerimise apparaadid
Elemendid ja üksikud jaod
Gasoliini
Petrooleumi
hõõgvalgustus
Piirituse
Karbiidi
Grammofoonid ja nende tarbeasjad
Päevapildi apparaadid
Päevapildi tarbeasjad
Optika kaubad
Kirjutusmasi nad
Automobiilid
Mootor-sõidurattad
Igasugu mootorid
Füüsika ja keemia kabinettide tarbeasjad
12)
J. KIESLER, VÕRUS.
Juri uul. nr. 13-b, end. Terrepsoni kaupl.
soovitab
koorelahutajaid „Baltick“ ja „Alfa", atru
ja adra terasid, aknaklaasi, köie ja ohja
nööri, masina õli, külasid, peksumasina
trumli liistu, katuse ja lati naelu ja kõik
sugust raud- ja teraskaupa.
Möldritele: Veski kunstkivi materjaali,
nagu: Kloormagneesiumi, magnesiiti ja räni.
Kaub. ja Tööst. Kontor „Real44.
Tallinnas. — Asutatud 1911. — Harju uul. 17.
Võtab oma pääle töösid järgmistesse osakondadesse:
TEHNIKA osakond, dipl. prakt. ins. juhatusel.
ÕIGUSTEADL.,_ PÕLLUMAJANDUSLINE, MAAMÕÕTMISE osakonnad,vilunud
advokaadi, agronoomi ja maamõõtja juhatustel.
Toimetab: Majade ja maakohtade müümist,
korterite ja kohtade kuulamist. (Tasu võetakse
ainult korteri ehk koha saamise korral.)
- - - - - Õiglane, asjatundlik töö.
122
mõisaid, talukohti, weskid,
majasid kohe ehk osa maksetawa raha eest;ka juhtub
samasuguseid liikumata
waraudusi müügil olema.
Tartus
L le RHma
g Kiwi-, klaas-, enialeesitiid
j nõude ja laiaga kauplus
W (Kõiksugu majapidamise tarberiistu.)
I J. Berner,
end. J. Wenter.
■ MMM Kesti panga m. nr. 11
W IRtLihllKJ W. Karja mil pool.
RLSWM»WLMZ«WM»V
Tartus, Kaubahoovis nr, 2
Vennad LBPP
Suur väliavallk
kõige uuematest ja kohase
matest moodi-, pudu-, iluja pesukaupadest.
Trikoo- ja spordijakid jne.
suurel ja väiksel arvul.
Hinnad võimalikult odavad.
J ärtus, !ÜMZMS nr. 2
„MOBES“ H. LuOh, Ms,
~—— Ks 5, Rüütli uul. Ka 5. z=
Soovitan omast ärist ja töökojast
mis en valmistatud paremast materiaalist
JK.Ls.sJcO clilä kõige uuemate moodide järel.
knhrtraifl
Modellid
Kübarad sulgedest, siidist, sammetist
ja vildist ja kõik garnituurid nende ehteks iga
aja ja soovi kohaselt. Reiherid, baretid,
plöröösid, jaanalinnu suled ja kõik
f a n t a s i i d; iseäranis pruutidele loorid
ja mirdi krantsid, peigmeestele rinnu
li n t e ja õisi pulmapäevaks. Soovitan pidude
ja ballide jaoks lillesid ja roose kleitide
ehteks siidist ja sametist igas suuruses ja värvis
omas loomulikus iluduses ja suures väljavalikus.
Soovitan garnituur lillesid, iseäranis mäles
tuseks, mis õitsevad aasta läbi ja kaua kestvad
omas iluduses ilmmuutmata. Buketid, vaasid,
lille korvid ja kõik garnituurid.
Võtan tellimisi vastu kõigi üleval nimetatud
tööde pääle; iseäranis sulgede, kübarate ja
fantasiide keemikalik puhastamine ja
ümbertöötamine iga aja ja moodi jaoks
Omas töökojas.
Kõige austusega
TARTUS, Rüütli uul. Na 5.
126
H. Lubja.
1, vms-la lõnga-laflu
A.VASOULW.&M
Tanus, Biiitli oiil. i lä,
lilhii Ulla * $ ti i,
soovitab oma suurest väljavalikust: igasugust
valmiskoetud villast ja poomvillast kaupa; igasUgust pesu ja pudukaupa värskelt saadud,
parajate hindadega.
kõiksugu tellimisi kudumistööde pääle
võetakse vastu.
Ostan villu ja maksan hääd hinda. =====
Haapsalus«
Fotograafia Joü. GMil,
Kalda uul, 31. oma majas (enne Suurel promenaadil).
soodne töö. — Klaasmaja on uuema ehitusviisiga,
hää valgusega ja soojaks köetav talve ehitus.
AL Seemann!
juuksetööstuse äri
tuntud tööde hääduse poolest, soovitab maa
Pidude jaoks parukaid ja muid tarbeasju.
127
Kullassepp
H. Pabo
Aleksandri uuk nr. 6.
Suur väljavalik laulatuse ja kihla
sõrmuseid,käe-vörud, broschid, kaps
lid, kõiksugu kuld ja hõbe kaela
ehted, Rohkes valikus hõbedasi
suhkru-toose,
koorekanne,
leiva
korve, vaasid; iseäranis suured kui
ka väiksed supi- ja thee-lusikad.
Tellimisi võetakse kõiksugu kuld ja hõbe
tööde paale vastu ning valmistatakse
hoolsalt asjatundjate käte läbi.
Austusega
kullassepp H. Pabo.
Aleksandri uul. nr. 6. — Tartus-.,
II. Tartu Kooliõpetajate Ühisus.
Fortuuna uul. nr. 12 ja 20.
Ühisuse Tütarlaste
jn Majanduse
Keskkool.
Koolil on kaks osa: iileüldisharidusline ja kutse
line; üleüldisharidusline osa vastab Saksa kesk
koolile, aga kutselises osas kestab õpetus kaks
aastat.
Kutseline osa on määratud tütarlastele
kaubanduse ja majanduse erihariduse omanda
miseks ja sinna võetakse vastu kõrgema algkooli
lõpetajaid, gümnaasiumi keskmistest klassidest
ja kellel vastavad teadmised on.
laffliliMiaMlehismiläffllisltle.
Õpetus kestab üks aasta — septembrist kuni aprilli
lõpuni. Vastu võetakse õpilased, kellel vastavad
teadmised. Õpilasteks on meeste- ja naisterahvad.
Ühisuse juhatus.
■■■
Eestimaa Põllmneeste Kesisilisi
Põllutöö
ajakiri
Jill“
annab asjatundlikku juhatust
: kf igis põllumajauduslistes :
küsimustes.
Toimetus ja talitus
Aasta ajad.
Kalender.
Ilma teated.
Kõige uuem leidus
eh! maailma ots.—
5. Õnnetud
-aewad
aastas, millal ühtegi
asja alustada ei
maksa. —
6. Naisrätseh ehk kui
das mõuimees ritta,
ilusa ja noore naese
saad.
7. Pilk ja nali.
8. Kuulutused.
Tartu
Mirtööstus
Wkrwikoda
ra
Sette rml. ur la (BsudeNeri majas).
Willa Iroaftmme, ketramine, kunstwilla wabrik, kus igasugustest willastest räbalatest ja rätsepa töö
juures üle jäänud lapidest willa
Lehtakse.
Würwikoda
uuema
sisseseadega,
teeb igasugu wärwirnise, wanutamise, presfimise, käär-mise, dekaLeeriMife, keemikalise puhastamise
j. n. e. tööd, ruttu ja korralikult.
Zartn willatööstuse ja
wärwikoja juhatus.
SLLlsamas ostetakse willaseid räbalaid.
Ameerika põhjusmõtte järele: Kkg DV rsWr
Ülihuwitawa ja lühikese sabaga.
Silis:
1.
Aasta ajad.
2. Kalender.
3
Ilma teated.
4. Kõige uuem leidus
ehk maailma sts.—
5. Õnnetud päewad
aastas millal ühtegi
asja alustada ei
maksa.—
6. Nais rätsep ehk kui
das mõni mees rikka,
ilusa ja noore uaese
saab.
7. Pilke ja nali.
8. Kuulutused.
„Wäikese Hansu" toimetuse kirjastus, Tartus.
Aasta aegade algas.
Kewade algab 21 märtsil.
Suwi algab 22 juunil.
Sügise algab 24 septembril.
Talw algab 22 tetsembril.
Ilma teated.
Jaanuari
sulad, wihmad
ja weewoolud
5 kuulutawad
külma, märga
ja heinarikkast
suwe. Selge
Poawli päew
— hääd suwe,
pilwene ja
tuuline —
halba suwe.
On Jaanuaril
häStt sügaw
lumi, kaswab
fmrel pikk ja
paks wili.
Jl«ra tested.
Midatuulisem
Weebruar, seda
ilusam Märts
ja Aprill.
Kuiwad paas
tud toowad
hää aasta.
On Weebruar
sula, tuleb
halb odra
aasta. Küünla
päewast —
seitse seasse,
kaheksa karjalasenguse ja
kümme kündi.
VT
JN*
8 Kewade algus.
9
10
11
12 Paastu Maarja p.
13
|14j
28
29
30
31
Lühapäew
Esmaspäew
Teistpäew
Kolmapäew
15
16
17
18
1
2
3
4
5
6
7
Ilma teated.
Läheb lumi
wihma sajuga,
saab põudne
suwi, sulab ta
aga päikese
päistega, saab
wihmanesnwi.
Kui öösel enne
ja pärast
PaastuMaarja
päewa külme
tab, siis külme.
tab mcd 40 ööd,
kewadeon külm
aga sügise soe;
on mõlematel
öösetel sula, siis
saabsoekewade.
N,
22 Palmip. püha.
23
24
25
26 Suur Neljapäew.
27 Suur Reede.
28
12
13
14
15
16
17
Ilma teated.
Kui suured
weed wara ja
korraga ära
lähewad. siis
oldagu hoohas
kaera külwiga.
On enne Jüri
päew halla,
härmatist, soabZ
hää suwe wiija
aasta. —
Aprilli lumi
on Septembri
sõnniku eest. —
N.
7
Mai-Lehe-kuu
1 Laupäew
18 WabaLvse püha.
2
3
4
5
6
7
8
Vühapäew
EsmaSpäew
Teifipäew
Kolmapäew
Neljapäew
Reede
Laupöe v
Ilma teated.
Läheb mets
ruttu lehte
peab Põllumees
kahekäega külwama. On
toomel marju
palju saab
terakas rukis,
on kaunu roh'
keste, saab
hästi erneid.
Pääsuke toob
sooja päewa
öõpik sooja öö,
lõoke sooja
lõuna.
N.
Ilma testib.
Kust poolt iuul
pööri päewal
puhub, säält
poolt puhub ta
eitamiste
3 kuud. On
hommiku paks
külm koste maaS
saab päewa
ilus ilm, ei ole
oga kastet ehk
on seda wähe,
hakkab wihma
sadama.
N.
Kui rukki külwi
ajal palju
ämbliku wõrku
maas on siis
tulewad hääd
ilmad ja kaswab hää rukki
oras. Lendawad mesilased
weel peale päi
kese loojaminetui, hakkab
teisel päewal
wihma sadama.
On pihlakatel
palju marju
saab wihmane
sügise.
N.
Kui pööri päetool tuul õhtust
ehk lõunast
Puhub, tuleb
pikk sügise ja
pehme tolro, kui
hommiku ehk
põhja poolt siis
lühike sügise,
aga pikk sügawa
lumega talw.
N.
Zlma teated.
Sügisene udu
tähendab sooja.
Külm ja tuuline
Oktober kuulutab külma ja
tuulist Saanuart ja Wevbruart. Heleduste
paiflwad tähed
toowod käredat
külma, tumedad
tähed toowad
sadu.
N.
2 Jöulu püha.
3 Jöulu püha.
Süüta laste püew.
Mana aasta õhtu,
Külmad Jõulud
ja hää aasta
on wennad.On
Jöulu aeg
sügaw lumi,
saab Jaani
päewaks rohkeste wihma.—
Rohelised Jõulud walged
Lthawotte
(ülestõusmise)
Pühad; on Jõu
lud niisked ja
märjad saab
kehw aaöta.
N.
15
ASige uuem leidus
ehk
maailma ots.
Keegi Alexander Sergo, kes end eestlaseks ja piibli
ajaloo ieadlaseks nimetab, on huwitawa lendlehe wälja
annud milles ta piibli ja ajaloo andmete põhjal
tõendab et 1908 aastast alganud mässud ja sõjad
saawad kestma ligilähedalt kuni 1953 aastani. Juutidel
pidada suured lõbu ja rõõmu aastad: 1915, 1917,
1918, 1922, 1923 ja 1933 a. olema. Kuni 1953
aastani pidada aeg wäga õnnetu olema, kuningriikisi
ja kuningaid saada palju, selle wahe j eed 1908—1953 a.
langema ka paljud kes seda miite poleks ette arwata
wõinud, saada rahwaste üle walitsema; rahwas tõuseb
rahwa wastu, kuningriik kuningriigi wastu, suured
maawärisemised saada olema, nälg, haigused ja katk
murrawad inimesi, hirmsaid asju ja ime Lähtest saab
sündima aga see kõik ei tähendata weel lõppu.
1953 aastast algada maakera peal aeg mille kohta
tuleb ütelda: õnnis on see inimene kes seda aega näeb.
Niisugune aeg kesta-umbes 1000 aastat mille järele
kohutaw ots saada olema. Kõik seda ettekuulutust toob
h-ra Sergo piibli ja ajaloo sündmuste ja arwete läbi
arutamisel näitustena ette mis kaunis tubliste huwitust
pakub ja kohati kaunis tõenäoline paisiab.-—
Elame eks näeme!
N.
õnnetud Metsad aastas millal ühtegi
asia alustada ei maksa.
Niisuguseid päiwi olla aastas 32 nimelt järgmised:
Jaanuari kuus: 1. 2. 4. 6. 11.12 Ja 20 = 7 p.
Veebruari kuus: 11. 17 ja 18 — 3 päewa.
Märtsi kuus: 1. 4. 14 Ja 24 = 4 päewa.
Aprilli kuus: 1. 17 ja 18 ^ 3 päewa.
Mai kuus: 7 ja 16 — 2 Päewa.
Juuni kuus: 17 — 1 päew.
Juuli kuus: 17 ja 21 = 2 päewa.
Augusti kuus: 20 ja 21 — 2 päewa.
Septembri kuus: 10 ja 18 — 2 päewa.
Oktoobri kuus: 6 = 1 päew.
Noowembri kuus: 6 ja 8 — 2 päewa.
Detsembri kuus: 6. 11 ja 18 — 3 päewa.
Ka sündimise peale pidada need päewad mõjuma,
inimesed kes neil päiwil sündinud ei saada rikkaks ega
elada kaua, igal juhtumsel olgu see hoiatuseks neile
isikutele, kes nimetatud päewadel sündida kawatsewad Ü!
Nais rätsep
eh? kuidas Mõni sees riffe ilusa ie noore
neele saab.
Kuule Anna—nende sõnadega pööras ennast rikkas
pangaomanik Zimmermann oma ainsa tütre poole —
mull on sulle toaga tähtsat uudist teatada. Et ma
praegusel silmapilgul börsesse rutan siis ei akka ma
mitte pikka eelkõne peale aega raiskama waid algan
17
otseteel asja sisust. Asi seisab selles et minu juures
juures käis hiljuti noor Meyer, minu wana sõbra
poeg. „Meyer ja Golmersi" kaubamaja omanik ja
palus sind omale abikaasaks. Anna karjatas kergelt.
—„Ei iial isake! wastas ta terawalt isa kõne vahele.
— Mina tunnen seda isandat wäga hästi ja tean et
ta mitte mulle kohane ei ole.
— Ära mitte ägedaks saa lapsekene, ütles panga
omani? tütre punetawaid palgesi silitades. Mul pole
mõtesgi sinu waba walikut takistada. Wäga hea!
ma ütlen selle härrale ära aga siiski tuleviku lootust
võiks talle jätta?
— Mitte vähemat — kas kuuled isa — mitte
vähemat! Minul et saa iialgi tema vastu mingit
tundmusi olema. Minu süda, isa — sügav puna
kätis neiukese palged —ei ole enam vaba, ma olen
ennast juba ära lubanud!
— Kuidas! tähendab ikkagi see kerjus näru arstike!
Nüüd oli kord tütre käes vihastada.
— Mina ei luba mite, isa, et minu doktori kohta
niisugusi lauseid tarwitakse. Ta on kõige armsam
inimene ilmas, temast ei ole ühtegi paremat. Et tall
aga raha ei ole — mis on siis sellest. Kodust et
saanud ta midagi Kui palju oli tal selleks tahte
jõudu ja kindlust tarvis et ülikooli saada, kui suurt
tööd ja vaeva et õpust läbi teha. Siis suured kulud
kõige tarvilikumate asjade peale, korter, selle sisse sääde,
arsti tööriistad, kui palju juba neid talle tarvis läks,
kulu ei ole mitte vähem kui 3 tuhat marka. Aga
kust oli tall võimalik seda summat võtta ... iseenesest
arusaadav, mida sina isa wäga heaste tead, ei võinud
18
ta seda summat tundide andmisega kokku toõtta, taht
mata pidi ta laenu tegema ja minu arwates tõstawad
need toetab toed rohkem ta toSärtuft! kui talle juba
niisugune summa wõlgu usaldati siis tähendab et need
keS talle wõlgu antsiwad tema auususe ja usalduse
wäärtuse peale usuwad. Sa isegi andsid ialle kakstuhat marka.
—„Sina tead — wastas pangaomanik rahulikult
— et ma mitte tirann et ole aga selles asjus ei anna
ma sulle mitte oma nõus olemist ja nimelt sinu oma
kasu pärast. Ära saa ägedaks, kannata toed üks
aasta. Isiklikult doktori wastu ei ole mull midagi ja
kui ta aasta ehk pooleteise pärast oma wõlad ära
tasub ja ka oma teenistuse läbi toõib omale ilma
toaesuseta elu pakuta ... noh! siis wõiisime ehk toed
kord selle asja üle läbi kõnelda.
—„Aga mõtle isa kuidas see wõimalik oleks ühe
aastaaa seda läbi toita?
—„Noh kui talle teaduse alal ei õnnista siis toõiks
ta ju midagi muud ette toõtta.
—„Mida ta siis muud toõiks peale oma eri
teaduse ette toõtta?
„Eks ta tea seda paremine — naeris pangaomanik
palitut selga ajades et börsesse minna. —
Kui ta sind armastab küll ta siis ise wälja uurib
kuidas rikkaks saada.
Wõib olla ehk õnnestab tall
mõnda «meriks onu tertoeks teha ja selle eest heat
tasu saada; aga ei õnnesta see — siis . . . noh
kirjutagu sits mõni kurbmäng, see toob nüüdsel ajal
ka kasu. Ise ütlesid hiljuti et ta „ hirmus hästi
kirjutab, pealegi weel salmikuid." Ei wea aga ka
19
kurbmäng wälja .. noh siis jääks sull temale soowitada ..
Noh minugi pärast kas nais rätsepaks hakata, waata
sinu uus ülikond läks jällegi häbemata suure summa
maksma ja sinu õmbleja teenis head raha!
Zimmermann läks naerdes ukse poole.
—„Jsa! ma ei ootanud sinult mitte seda l—
noomis Anna nuttes — see on ülekohus; ma armas
tan teda nii wäga ja ta on mulle nii kallis! Pisarad
ei lasknud teda enam edasi kõnelda ja isa rahustamise
tähelepanemata jättes, jooksis Anna oma tuppa, ust
lukku käändes.
II.
Peal lõunat läks Anna oma sõbrana Liisa Mülleri
poole. Koguni juhtumisi tuli selleks ajaks Müllerite
poole ka doktor Wegner, Müllerite köögi tüdrukut,
kes oma käe oli ära põletanud, rohitsema. Mõistagi
et pärast haige järel waatust doktori herrat jalgu
puhkama paluti. Aeg oli juba õhtus, Liisal kui perenaesel oli tarwis wäljaS mõndagi korraldust teha ja
armastaja paar jäi mõneks ajaks tuppa üksinda.
Suure waewaga pidas Anna pisaraid kui oma armsa
male isa karmist wastusest kõneles. Lass sina amerika
miljonääri terweks teha, ehk mõne kurbmängu kirjutada
pilkas sinu üle isa ja siis weel ... la wõida ka ju
nais rätsepaks hakata ; . . kaebas Anna, häbenedes ja
nukralt peiukesele isa paha naljatuste üle. Doktor
kuulas seda kõik murelikuli pealt, ainult lõpu lause
juurdes muutis ta korraga rõõmsaks ja tõusis lusti
likult üles.
—„Tubli! ei maksa kurwastada! kõik on hästi!
Ara aga jõudu kaota minu armastuse sisse uskumast.
20
siis ei ole meie weel midagi kaotanud. Sinu isa peale
ei tohi pahandada, tema kui äri mees arutab asja
oma seisukohalt, arwan et tema asemel mina niisama
oleks teinud. Anna wahtis imestusega talle otsa kuna
doktor edasi pajatas: Et rikkast tüdrukut harilikult ikka
rikkuse tõktu igatsetakse, see on arusaadaw ja mida rohkem
-vanemad oma lapsi armastawad seda umbusklikumad
naad on. Nii ka sinu isa; selle pärast ei wõi ma tema
peale sugugi pahane olla.
—„Aga ütle ometi, kuidas sina siis minu isa tahad
meie soowidele wastu tuletikuks teha ja pea asi mille
läbi wõid sa nii lühikese ajaga rikkaks saada? Sina
ise kõnelesid ju mulle, et enne 5 — 6 aastat pole
mõteldagi niisuguse oleku peale, et elu järg täiesti
waesuseta ja kindlustatud oleks.
—„Ja muidugi kui harilik! elu rada käia.
Arstisid on siin ülearu, linna terwislik seisukord hiilgaw
ja sellegi peale waatamata loodan sind aasta pärast
omaks nimetada, sinu isa oma pilkega andis mulle
ootamata ülitoreda mõtte.
—„Ma ei saa sinust aru!
—„ Nüüdsest peale pühendan kõik omad soowid selle
Peale et raha saada. Ameerika miljonäärisi ma juba
üles otsima ei akka, see õnnelik sort inimesi on liiga
haruldane nähtus. Kurbmängude luuletuse jätan ka
kõrwale aga nais rätsep, oi tulise pihta kas tead, see
nõuanne on tõeste hindamata. . .
Annal paistis nagu oleks kallim naljatanud, see
haawas tema tundeid.
—„See ei ole sinust ilus. Teine oleks katsunud
mind trööstida, uusi lootusi anda, aga sina weel naljatad.
21
—.Millest sa seda arwad. et mina naljata».
Nais rätsepaks hakata seda arwan mina kindlast?.
Homme päew lähen Madam Magnuse poole ja hakan
seda kunsti õpima." Annal puhkes suure häälega
naerma — „Sina hakad õmblust ja riide lõikust õpima?
Kas oled hulluks läinud! Aga ma näen. sinuga pole
täna midagi kõnelda, ma poleks iialgi uskunud, et sa
meie wahekorra peale nii kergemeelselt waatad — lisas
ta kurwaks minnes juurde. Ta tõusis üles. et minema
hakata. Doktor wõtis ta küttest kinni ja sundis uueste
istuma.
— „ Kinnitan sulle Anna. et ma mitte ei naljata.
Pean sulle ütlema, et arsti teaduse ja riide walmistamise wahel kaunis tihe side on. mida sina arwatagi
ei wõi. Mina wõiks sutte paljusigi arstisi nimetada,
kes mõne tarwiliku ihukatte täienduse läbi on rikkaks
saanud. Et mitte kaugele minna oleks nimetada
prohwessor Jäägeri, temale tõi wäljamõeldud „terwise
pesu" mitmed sajad tuhanded kasu.
—..Nüüd hakkan ka mina sinust aru saama —
hüüdis Anna rõõmsamaks minnes, tähendab ka sina
oled midagi wälja mõtelnud, eks? sellepärast tahadki
rätsepa kunsti tundma õpida; kas arwad et sel edu on?
—..Waata armsam nüüd on juba meie wahel asi
selge. Ma rõmustan selle üle südamest. Midagi
ma weel wälja mõelnud ei ole aga algus plaanid on
mul olemas, naad pole weel küll arenenud aga siiski
pea siht on mul enam wähem kindel, küsimine on
ainult selles missugusel teel seda kätte saada,
kõige parem abinõu selleks oleks praktikaline asja tund
mine. TarwiS on algada õmbluse ja wälja lõike töödega
22
tutvustamisest ja nõnda edasi kuni kõik tööstus on läbi
tehtud, siis ei saaks mul raske olema näidete abil
tõendada et praegune naesterahwä ülikond kaugeltki
oma ülesannetele et wasta ja kahjulikult tervise peale
mõjub. Minu õnneks on meie linnas ringkond, kes
ka naesterahwa ülikondade uuendust ja ümber muutmist
kavatseb.
—„Jah, mineva aasta asus siia selts, kelle eeS
otsas tegelasena meie linnapea noor abikaasa seisab,
tema on alati ^uuenduste" poole hoidja ja ka tetsa
lugupeetuid naesterahwaid on seltsi hulgas. Mina
tahtsin ka seltsi astuda aga isa keelas ära, sest selts
olla abielus olevate naiste ringkonna jaoks aga mitte
neidudele. Nüüd aga ei jätta ma mitte järele ja
palun isa, et ta mind lubaks seltsi liikmeks astuda.
Olen ma aga seltsis tegev, siis muidugi ka sinu
truu abiline.
—„SiiS on kõik väga kena 'minu kallike! Ta
oli neiukese vaimustusest üllatud ja avaldas oma
tänu palava fuudlemistega.
III.
Teisel päeval läks Dr. Wegner linna kõige parema
ja moodsama naisriiete valmistamise äri omaniku,
kõigile linna elanikkudele tuntud, emand Magnuse poole.
Emand Magnusel oli suur tööstuse äri, linna kõige
paremas uultsas, kus kaksteistkümmend vilunud moodiõmblejat kahe osava juhataja tegevusel töötasiwad.
Doktori wõtis äri omanik isillikult omas toredas
vastuvõtmise tuas vastu.
Millega võin teid teenida herra Doktor?
23
—„ Lugesin ajalehest et teil õpilast waja on.
—„Wäga õige herra Doktor.
—„Sell põhjusel mina ka teie poole tulingi.
— „Teie tahate mulle õpilast soowitada?
—„($t, mitte soowitada! Ma tulin Teie poole
et . . . ise ennast õpilaseks pakkuda.
—,Aga teie olete h-ra Doktor suur naljahammas!
—„Ei, ma ei mõtlegi naljatada. Teie kui aunwäärt naeSterahwa ette ei tuleks ma mitte tühja narri
naljatusega. Emand Magnus tundis ennast niisuguse
wastuse läbi ülistatud olewad.
—„Ma pean teile toed kord tõendama et mul
kindel soow on naeSterahwa riiete õmblust ja lõikust ära
õpida ja Teie poole, kui kõige parema asjatundja poole
selles aõjas, pöörasin. Iseenesest mõista saate _ selle
õpetamise eest waewatasu, mis suguse summa ise nõuate.
Nii siis palun teatada, kui minu ettepanekuga nõus
olete, kui palju pean Teile waewatasu õpuse eest
maksma." Emand Magnusel oli wiisiks, kõik äri
asjad kiirelt toimetada. Ta ei hakkanudki niisuguse
weidra ettepaneku põhjuseid uurima ja otsustas ette
paneku wastu wõtta. Tasu 4 kuulise õpuse eest
määras ta 100 marka.
—„Arwan et nelja kuu jooksul niikaugele jõuate
et iseseiswalt naesterahwa ülikonna wõite walmistada,
ütleS ta Doktorile.
—-„Wäga hea! olen teie tingimiStega rahul ja
loodan et hoolsust ja usinust minul puudu ei saa olema."
Nii oli siis kaup koos ja järgmisel hommikul kui isand
Wegner ärisse ilmus ja õmblus mamselitele äri omaniku
poolt kui uus õpilane sai tutwustatud, sünnitas see
24
suurt segadust sa üllatust. Neiukesed punastasiwad
ja rõõmustasiwad lootes et neil nüüd lõbus kaastöötaja
saab olema aga toota näpust, emand Magnus wiis
uue õpilase oma tuppa kus ta waenekene üksinda pidi
õmbluse kunsti tarkuse kallal küürutama. Siiski oli
nüüd neiukeste! küllalt tööd selle üle lobiseda ja päid
murda mis põhjus selleks ometi pidi olema et h-ra
Doktor nõela kuningaks ennast koolitama akkas ja
järgmisel pühal lendas niisugune üllatato sõnum kõik
linna läbi muidugi mõista sai sellega doktor Wegneri
nimi ka niisugustes ringkondades tutawaks kus tal
ei sõpru ega tutatoaid polnud.
IV.
Wegmr asus asja juurde suure püsiwusega;
neli kuud rutasiwad mööda arusaamata kombel
ruttu ja doktori isand näitas niisugust osawust
ja akja tundmust üles et emand Magnus rahu
liku südametunnistusega wõis tunnistusele, mida
ta doktorile Zpeoja lõpul walja andis, allakirjutada et «Doktor Wegner wõib ilma juhatuseta
kõige parema elegant naesterahwa ülikonna
malmis meisterdada. Emand Magnuse tööstuse
ärist mälja astudes ei jätnud Dr. Wegner oma
täiendamist rätsepa tööstuse alal seisma aga et
ta nimi kaunis laialt tutwaks oli saanud ja ta
tegewus kui arstil iga päewaga laienrs siiS töö
tas ta õmbluse töö kollal õhtuti, sagedaste kuni
poole ööni. Õmbluse masina taga istudes, riiete
hunikate keskel, pani ta oma auuwäört teenija
ipiramata imeZtusese mis aga doktori herra õmbles
jäi teenijal ^vaesekesel teadmata; uudis himu
peale waatamata ei saanud ta ikkagi wälja uu
rida sest kõik haiti iseäralises toas warjul kuhu
teda ligi ei lastud. Saladus mis Dr. Wegneri
piiras Lõi talle iga päewaga uusi arsti abi Larwitajad, uudis himu pärast, juurde nii et selles
ametis tall juba kaunis suur tegemiste Väli tek
kis. Lehtedes ilmus kord teate et Dr. Wrgner on
omale eesõiguse ehk patendi wõtnud n.aesterahwa
riiete täiendamise ja uuenduse peale. Ühes sellega
ilmus la kuulutus nais seltsi ..Reformi" poolt
et sell ja sell kuu päewal saab Dr. Wegneri poolt
awalik kõne „naestrrahwa riiete üle terwisliselt
seisukohalt" ära peetud. Kõne pidamise kohaks
oli kõige suurem ruum linnas Võetud aga ka
seegi kippus kitsaks jääma ja palju pidiwad ruumi
puudusel kodu tagasi pöörama. Suurem osa
publikumi olid naesterahwad ehk küll ka meesterahwaid ei puudunud, sest rahwas tuli koos
olekule juba uudishimu pärast. Kõige esimeses
reas istus emand Msgnus oma töötajatega;
küll püüdsiwad tema töö tarwitajad Doktori
saladust emandalt wälja uurida aga see tegi
ainult saladuslise näo ette kui teaks paljugi aga
siiski awaldada ei wõi. Wegner algas kõnet,
juba ta kõnewiis ja ülesastumine meeldis kuu
lajatele ja kui ta omas kõnes arstiteaduselt ja ka
terwituse seisukohalt waadates naesterahma riiete
makSwa moodi oli läbi arutanud, mõndagi
nalja sõna tarwitades, ja ara seletanud kuidas
Võimalik oleks Vigast parandada et riie otstarbe
26
kohane, teimifele kahjuta oleks, mille läbi weel
naeSterahwa ilu tõsta wõikS, siis polnud kiiduawaldustel otsa. Lõpuks laskis Wegner manekeni
ümbert, mis tall kõne ruumidese oli kaasa toodud,
katte ära wötta ja kuulajate silmade ette ilmas
tore naeSterahwa ülikond koguni uue ja ilusa
mustriga. — „ Srlle ülikonna mood on täiesti
ajakohane nii arstliselt kui ka iluduse tõstmise
seisu kohalt, selle ülikonna olen mina oma kättetööza walmistanud — lisaS doktor naeratades
juurde — see wõrmalus sai mulle see läbi osaks
et ühe kõige parema naeõterahrva riiete tundja,
nimelt emand Magnuse juures ennast selle tööga
tutwuStasin. Kõne lõpus, suuri tungi peale waatamata, läks mõnel asjatundjal korda lähemalt
Dr. Wegneri tööd waadata ja naad leidsiwad
et ülikonna mood kui ka tööstuse wiiS wäga
ilus ja praktikalik oli ja kõige nende omandus
tega, mida kõneleja omas kõnes ülistas. Uhe
sõnaga Dr. Wegner sai päewa kangelaseks.
V,
Järgmisel päewal oli Dr. Wegneri waStu
wõtmise tuba rohwast tungil täis ja et küll
waStu wõtmise tunnid ammugi mööda oliwad
oli doktor sunnitud ikkagi weel nõu ja abi tarwitaiaid jutule wõtma. Parajaste sell silmapilgul
kui Wegner juba tööst tüdinenud, wiimast abi
tarwitajat ära saatis ilmus teenija teatega et
weel üks, herra soowib Doktori jutule saada.
— ^Ütelge selle herrale et waStu wõtmise
tunnid juba löbi on ja mull täna wõimata on
27
weel kedogi wastu wõtta! käskis Wegmr paha
selt. Teenija läks wälja aga ilmus lühikese aja
pärast uueste.
— „See herra palub Lungiwalt Teiega kokku
saada, ta laseb ütelda et ta mitte haige ei ole
ega arSti abi ei türmita waid ühe teife tähtsa
asja pärast on tulnud. Siin on tema nimekaarti
Nende sõnadega andis teenija Wegnerile tund
matu isanda nimekaardi. Wegmr rrõttis kaardi
mille peal „Ferd'nc>nd Reimann, wsbriku oma
nik" seifis.
— „ Paluge fisse!
Kabineti aStuS toreda wälimusega herra ja
kummardas wiisakalt Doktori poole.'
— „Wabandage herra Doktor, et teie kallist
aega tarwitan!
— „Olge nii lahke! millega wõin teid tee
nida? rrastas Wegner ja palus külalist tooli
wõtta.
Tundmata herra asuS tooli ja algaS:
Minu kutseline amet on naeSterahwa moo
dide wälja tööstus. Minu wobriku naiSdirektor
oli eila Teie kõne õhtul ja oli Teie wälja mõel
dud naeSterahwa ülikonda „Terwis" läbi waatanud. Ta on sellest täiesti waimuSLatud ja waStutob selle eest, et Teie wäljomõeldud ülikonnal
suur tulewik on. Sell põhjusel ilmusin Teie
poole ettepanekuga, kas ei annaks Teie mulle
eesõiguse Teie poolt wälja mõeldud ülikonna
töötamiseks ja müümiseks. Wegmr tundis suurtrõõmu, ta ei lootnudki nii kiirelt ostja peale,
28
siiski ei awaldanud ta seda waid waStas kaunis
külma wereisielt:
— „Kahjuks olen ma juba läbi rääkimist
alustanud ühe moodi äripidajaga emand Magnusega, ft§ omale tahab eesõiguse minust
mätta mõeldud ülikonna töötamiseks saada.
— „ Vabandage! see minu asja koguni ei
takista, mina ei mõtlegi ülikonna walmistamise
peale, üks hrawal ja mõedu järele tellimisi mõttes. Minu eesmärk on angro kauplus, wabriku
walmistus ilma turgu... nüüd on wiisiks
wõetud malmis riideid osta ka naeLterahwade
ringkonnas. Mina saadan iga arSta mitmed
tuhanded ülikonnad matjamaadesse ja mull pole
midagi selle waStu, kui siin mõni kohalik äri
üksikute tellimiste järele Teie poolt wrlja mõel
dud ülikond asi walmiStaks.
— »Hm — pomises W^gner — mõistan!
ja üürikese mõllemise järele lisaS ta juurde —
aga kui palju Teie mulle eesõiguse eest mak
saksite?
— ^Palju Teie nõuate?
—„Ei, par m oleks kui Teie ise hinda ütleks".
— „Kuidas Teie rohkem soowikstte ühekordset
tasu ehk iga aastast % kauba läbiminekust?
— „Hm! aga kas neid koh^e mitte ühendada
et saaks! waadake mulle oleks küll praegu suu
rem summa raha Lärmis aga ma oleks siiski ka
kindlat aastast sissetulekut soowinud!
— «Vabandage! kannatage üks minut!
wastaS wabriku omanik. Ta wõtiS taSkuraa-
29
matu wLlja, tegi rutuste mõne arme ja pööras
sii§ Weaneri poole.
— Wõin Teile järgmise ettepaneku teha:
Teie annate mulle eesõiguse kümmne aaSLa
pesle, kõige tulemaste taiendawate parandustega
Teie poolt ,tnt6 meel wälja mõtlete. Emand
Magnufe õigused koha peal üksikuid tellimisi
täita jääwad jõusse. Mina omalt poolt maksan
teile kontrahi kinnitamisel 20.000 marka wälja
|a peale lelle iga aasta 5°/o kauba läbi minekust.
— «Aga kui suureks arwate Teie läbimineku?
— „Kindlaste ütelda ei tea aga armemife
järele mitte alla 100,000 marka.
— „ Tähendab minu osaks tuleks siis iga
aasta 5000 marka.
_ — „Jttal juhtumisel, kui mitte rohkem".
See tuli Wegnerile ootamata. Ta poleks seda
uneögi wõinud aimata, et korraga ja nii ruttu
suure summa omanikuks saab.
„Hüwa! wõtan Teie ettepaneku wastu,
ütles ta.
Vabriku omanik tänas — „Mina arwasin
seda ennemalt et meie kokku lepime ja sell põh
jusel wõtsin ka malmis tehtud kontrahi kaasa
ainult on meel taimis numbrid juurde lisada ja
allakirjutada siis oleks kõik korras. Wegner kirju
tas kontrahile alla ja sai tšekki Riigi panga läbi
raha kätte saamiseks. Sellsamal päewal lõpetas
ta ka läbi rääkimfe emand Magnufe juurdes, feS
talle iga malmistatud ülikonna pealt kohustas
10 marka maksma. Dr. Wegner sai korraga
30
kapitalistiks, ühes iga aastase ilusa sissetuleku
omanikuks.
vi.
Panga omanik Zimmermann istub omas
kontoris löö kallal. Postiga on ta juba toime
saanud nüüd waatab ta wõla raamatuid ja
pomiseb habemesse: Hm! Täna on isand Wegneri wekslil tähtaeg... 2000 marka. Temast kõne
leb nüüd kõik linna rahwaS... ei tahaks talle
just tüli teha ... wõiks ju weel kannatada...
WiimaSte mõttele mõlgutusi ajal astub kontori
teenija sisse ja teatab:
— Dr. Wegner!
— Waesekene tuleb wiStist paluma et wekfel
pikkkendatud saaks — arwaS panga omanik. Aga
ei! Doktor wõtab taskust tuli uue raha mappe,
sealt seest kaks uut panga piletit kumbagi 1000
marka ja ulatab naad külmawereliselt Zrmmermanni kätte.
— „Siin herra Zimmermann annan mina
tänuga oma wõla tagasi. Weksel on muidugi
Teie käeS alal?
Waewalt oma imestust warjateS otsis pangaomanik äri dokumentide seast wekSli üles ja
andis selle Wegneri kätte. See käristas wekSli
puruks. WSite omale panga omaniku imestust
ettekujutada Doktori järgmise kõne üle:
— „KaS ei oleks Teie nii lahke mulle nõu
anda missuguste °/o paberite peale wõiks ma
kasulikumalt 15000 marka mahutada. Mis oleks
Teie arwates kasulikum kaS riigilaenu pabmsi
osta ehk kuhugi kindla obligatsioni waStu anda?
Panga pidaja õeruS silmi.
,KaS Teie olete... waranduse pärinud
wõi õnneliku loosi wõitnud?
— „Ei seda ega teist — waStaõ Wegner
naeratades — mina tegin ainult Teie nõuande
järele ja halasin naiSrätsepakS". Siis andis ta
lühidalt pangapidajale kõik oma juhtumised kuni
wabriku omanikuga kontrahi tegemiseni teada,
ühes sellega näitas ta ka kontrahi Z>mmermannile.
Panga omanik hakkas konirahti lugema ega
pannud tähelegi, et üks r uuge juukseline peale
läbi ukfeawause kabineti wahtiS.
— „Waat kuS tükk! Teid peab südamest terwitama!... Reimann! see on ju esimene kuulus
firma! kõige wähem teeb fee wabrik aastas läbi
müüki 400,000 marga eest, nii et 20,000 marka
on Teil kindlaste aastas taskus ja peale selle
on teil ju weel arSti praktika. WZgr rõõmuStaw!
nüüd olete Teie herca doktor täielikult roobaöteS.
Aga lubage! lisas ta naerdes juurde — minul
on iu teie käest nüüd kommiSsia raha saada.
Teie ise kõnelesite et mina Teid selle hea mõtte
peale olen juhtinud!
,77 -lubage armaS herra Zimmermann!
huüdrs Wegner rõõmust hiilgama näoga, ears
Teie ometi oma wäimehe käest hakka kommisia
raha nõudma?
~~ »MiS?... KuidaS?... wäimehe? mis
suguse wäimehe? ta ei saanudki algatud lauset
lõpetada. UkS tehti täielikult lahti, Anna jooksis
32
sisse ja ilma pikkema kõneta langes doktori kaela.
Kõik teises Loas olijad kontori ametnikud ajasiwad suud ammuli niisugust vilti näheS. Mis
siis meel isal üle jäi teha ? Polnud muud parata
kui armastaja paarile õnne foowida ja nende
käed ühendada.
— „Noh seda poleks ma iialgi uSkunud
ütles ta naerdes — et minu Väimeheks nais»
rätsep saad ja Veel missugune — ise ma teda
rätsepaks tegingi! —
LM talu õues normi piima
linna Viimisel.
Peremees: Kuule Juhann! kui täna peaks
wihma Lmnateel sadama halama siis tee piima
anuma Laan lahti, lass Jumala märjukest ka
piimale hulka jooksta. Luga raswane piimrrkkub linnalatse nõrka kõhtu ja egas seal waraLtuS
wõi warutus ametis nii mõrudalt selle asja peale
ei maadeta kui mast kõneldaks!
Mõru kraam.
Mees: Kurat wõtku! küll on aga leib mõru,
ma arwan wift jään haigeks...
Naene: Lollike! mis sa meel et arwa! eks sa
tea et seda kallist kraami Mõru omast hel
dusest annab, iga loodud asi kiidob oma loojat!
N. N,
Linna sissetulekud
—„Kuhu linnaisad peaks nred suured sissetule
kud panema mis nad igalt poolt.kokku kraabiwad?
— „Oled ikka eht taina pea! millega peab
siis sinu arrvateS watsa kaswatama? waata mehed
kui niisad pole ühelgi meel õiget kõttu ees! —
N. N.
— „Mina kuulsin, hra Rootslane olla omas
TulewikuS kirjutanud et meil küladesse tillifonnid
pidada pandama!
— „Mine kassi rabasse oma juttuga! saime
alleS sõnnidest lahti kes neid põrgulisi meel siia
sisse laseb!
N- N#
Sala kõue ühes linna laste kaltsekomlteer Ameerika kingituste jagamisel.
Js. A. — .Kas Teie tutawad on ka kõik
kingitust saanud?
Js. B. — „Jah! ainult N. wenna õe poeg 153A
aast. lapsukene on minu jaoskonnas ilma jäänud".
Js. A. — „Noh fee ei tee suurt toiga! nüüd
on proowi tegemise aeg möödas, tarwis is toa
matsidele kisalõugadele andma hakata, aga et neil
muidugi osawus puudub tortisi ja peenemaitselisi toiwsi walmistada ja Ameerika kingitusest
oleks jõledus midagi sodi sarnast Leha, pealegi
pole neil toredaid köökisi ega praeahjust... siis...
paneme oma suppiköügid tööle. .. küll sealtki
meile mõni raswa tilk üle jääb.
N. N.
Igaüks ostku omale huwitaw raamat
„Smmi> Klrd«ski>">
Raamat on kauniks mälestuseks tulewikus.
Hind 1 mrk. 30 penni.
Suuremal mõõdul hinna alandus.
Nõutke igast raamatutaMukest.
P S L L a d u: Tartus, Purde uut. Nr. 13.
E. Sarap.
Ostetakse
HHHHH
0
tühje
terveid:
aga
tillu laose, paberossi kestade ja
paberossi karpe
plsll sigarett loos
otti liitisa sulgi (pikkad).
Wanu ajalehti ja ajakirjafi kõigis keeldes.
^
Ka kõiksugu mana paberit.
0 Tartus. Puiestee uul. ur. 59.
6- Italt talil Tartus.
Vaata1923 a
tähtraamat
R. Jünvetson’i trükk, Pärnus.
...1923 a
tähtraamat
R. Jünvetson’i trükk, Pärnus.
5 esimest auhinde.
5 esimest
H 1 MM 1
õllewabrik, limonadi
tehas, seltresi ja lin
naste tööstus.
Pärnus, Suur-Jõe t. nr. 10/12,
Kõnetraat 146.
Kõige maitsewamad õlled.
......... Pilsen, Märtsi,
'"
karastawad joogid, walm. suhkruga.
-Õlle linnased =
Ainuke wabrik, mis walmistab sel:-:
trist destilleeritud weest.
:-:
Tähtraamat.
1923.^
Sel aastal 365 päews:
W^5^
^^
Kenrade algab 21. märtsil, suroi — 22; juunil, sügis —
22. septembril ja taim — 22. detsembril.
IIIIIMIINIlllllIÜIIIlHiniMIIMIillllllillllfflllllllllHlIllllIlllllliM^
»Waba
wWaba
„\X7aba
„Waba
maaa on kõige loetawam leht kestis.
maa* on jühtiro leht kestis.
maa" on õige teenäitaja.
maa" annab elu üle kestis Kõige sel
gema pildi.
„Waba maa“
toob käige värskemaid uudiseid.
„Waba maa"
annab lehe tellijatele hinnata kaasa
piltidega erapooletu
nädalilehe
„Esmaspäev".
„Waba maa" kuulutustel on suurim mõju.
nWaba maa’d“ tellivad ja loevad kõik.
Tellimise ja paranduse
tööd saawad korralikult ja odawalt tehtud.
§ —
Kuldamine ja hõbefamlne.
— §
IOstan kulda ja hõbedat piira-5
K mata arwul oma tööstuse jaoks ja 1
* :-: maksan kõrgemat hinda. :-: =
|Jällemüüjatele Lõrged protsendid.
$
=
Kuldsepp A. Raudsepp, j
1Riia fän. nr. 21, Pärnus.
TSS-r ss-. «359 ^1lP9Mlll!»>!9!l.m«nM
1—
Jooge ainult
—
Reform-kohwi
==
K.UBA
——-
Xs 25
— Suurepäraselt maitsew ja toitew. —
SAADA IGAST KOLONIAL KAUPLUSEST.
,
Ladu: Pärnu, Riia tän. nr. 64.
W««««MMWMWlMZ^W^lWWWMAWzWZ888MO
Nõude- ja lambikauplus:
H
Graf
:
Pärnus, Jänesselja tän. nr. 7.,
Soowitan omast kauplusest suures wäljawali-*
kus kõiksugu seina- ja laelampe, lambiklaase, ■
emmalleeritud-, portselaan-, fajangs-, alu- S
miinium-, klaas- ning kööginõue.
Aupaklikult H. Graf.*
Ce Hla» ® e■r H@!E^a SEBIS B BEi 3 ®aassa
kõigist koetud kaupadest, nagu: jakid, kamsonid, mütsid
sallid, sukad, kindad jne. suurtele ja lastele kõige uuemal
moes paljudes wäcwes kõigeparemast wäljamaa lõngast
Peale selle weel kõik muud kaubad: schttpsud, kraed, trak
sid, naist, käekotid, rahataskud, kammid jne.
Aupakl.
Mkrtin'a kaupl.
51.
Wastu ^Endlat".
G»GG»TST»»S»G»»4»ch^Gch««»S«GVSVSS»»D•
Rüütli t.
holei Restoran jeolfiri
♦ Pärnus Hospidali t. 6, telel. 95.♦
4
J
♦ Kõige kodusemalt ja maitserikkamalt sisseseatud ♦
♦ ruumid. Sissesõitjatele alati korralikud numb- ♦
rid laada.
♦ :-: Sise- ja wäljamaa meinid — liköörid. :-: ♦
* — Esimese järgu köök, korralik teenimine. — J
£Juhatus.♦
—
17
—
Kodumaa laadad.
Jaanuar. 1. Petseris; Tallinnas hobuse laat. — 2.
Krüüdneri w., Pusu kõrtsi juures. — 7. Tartus aastalaat
3 nad ; Orgital, Märjamaal; Wõrus. — 10. Wärskas, Slobodka w. — 12. Weinjärme w. Wahu k. — 15. Petseris;
Tallinnas hobuse laat; Laekweres. Simuna kihelk. — 17.
Kolurveres, Kullamaa kihelk. — 20. Laura alewis. — 21. Ir
boskas ; Mehikoormas, Meeksi w — 22. Jmawere w., end.
Päia kõrtsi junres. — 23. Haapsalus; Malgas; Rasinal,
Wõnnu kihelk. — 24. Paides; Iõelehtmes.
Weebruar. 1. Petseris; Tallinnas, hobuse laat. —
2. Raplas; Hallistes. — 4. Wõrus. — 5. Oisus. Alliku W.,
Järwamaal; Tõrwa alewis; Keblaste M, Mihkli k. —
6. Narmas. — 9. Pärnus; Rakweres. — Audrus, reede
enne wastlapäema. — 10. Wärskas, Slobodka w.; Raasikul,
Harjumaal^; Räpinas; Antslas. — 11. Põltsamal. — 12.
Tapal. — 15. Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Lähtrus,
Läänemaal; Baltiskis; Jõgewa alewis. — 16. Wiljandis,
8 p. — 17. Tartus — 18. Nina k., Peipsiää ses w. — 19.
Paides. — 20. Laura alewis; Rawilas, Kose k, Harjumaal;
Wasknarwas. — 21. Irboskas; Muhu-Suure wallamaja
luures; Walgas. — 25. Wõrus. 8 p.; Lihulas. — 26.
Wõõbsus, — 28. Wiljandis.
Märts. 1. Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Jõgewal; Piirsalu w., Risti jaama juures. — 3. Jõhwis. —
4. Kiwiloos, Peningi w. — 5. Kirbla W., Läänemaal. —
Pitseris. — 8. Murumaal, Iisaku m; Kurista w., end.
Aidu kõrtsi juures; Tumalas, Uuemõisa W. — 9. Jakobi
kirik» juures, W^ru-Jakobi kihelk.; Hiiumaal, Emmaste w.;
Kohila W.; Põltsamaal reede enne 15. m. — 10. Wärs
kas, Slobodka w.; Wiljandimaal, Kõo m; Suurejõel, UueWändras; Watlas, Karuse kihelk; Walgjärwe w., rnd. Kitse
kõrtsi juures ; Puhjas. — 12. Ellamaal; Ardu k., Triigi w.;
Ambla w; Wõrus. — 13. Wiljandimaal, Riidaja m. ~
14. Koodijärwe W., Kambja kihelk.; Waimastwere wallamaja
juures. Laiuse kihelk; Mustjala wallam. juures; Jmawere
W., K-Uukonna m Pilistwero k»helk.; Mk'fakül ?. — 15.
—
18
—
Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Raplas. — 16. Rannu W.,
end. Kulli karjamõisas ; Rannakülas, Saaremaal. — 18.
Wõhmuta W., Järwajaani k.: Keilas; Kasinas, Tõstamaa
kihelk.; Sangastes; Kallastes Tartum. — 20. Wiljandimaal, Taewere W ; Kuresaares; Märjamaal ; Jüri kiriku
juures, Rae w.; Laura alewis. — 21. Irboskas; Ulila w.
— 22. Järwamaal, Albu wallam. juures. — 23. Malgas;
Marnjas; Leisi alewis — 24. Laiuse W., Mõra m. —
25. Waldis. — 26. Sulbi alewis; Pärnumaal, Wõlla-Kihlepas; Wana-Pranglis, Kambja kihelk. — 28. Kellamäe kõrtsi
juures, Saaremaal; Kasepere poe jnurcs, Kloostri w.; Pai
des; Pritsu jaama juures. — 31. Mustmees.
Aprill. 1. Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Juurus,
Harjumaal; Pindi W., Leeri m. — 2. Antslas; Alajõel,
Mirumaal; Põlgaste W., Wõrumaal. — 5. Wiljandis
neljap. püüle ülest. p. — 8. Pärsamaa w., Saarem; Waiwaras ;
Kaftre-Wõnnu w. — 9. Udernas, Eltva jaama luures. —
10. Ellamaal; Wärskas, Slabodka w.; Petseris; Loona wal
lam. juures, Saaremaal. — 12. Wõrus. — 14. Nina
Hummulis, Sot kõrtsi suures. — 15. Petseris; Tallinnas,
hobuse laat; Tapal; Saru wallam. juures, Wõrumaal. —
16. Woltweti-Keremal. — 18. Tarwastu w., Mustlal;
Läänemaal, Wigala kiriku juures; Rahu k., Saaremaal;
Weinjärwe w., Wahu k. — 19. K.-NSwmes; Wiitnal, Kad
rina kihelk.; Nogosi w., Luutniku m. — 20. Lihulas; Põlt
samaal reede enne Jürip; Tartus; Laura alewis; Alarvere w.; Kuresaares; Selis, Tõstamaa kihelk. — 21 WäikeMaarjas; Irboskas. — 23. Orajõe Kablis, Pärnumaal;
Wasulas. — 24. Lohusuu w., Tartum.;
Wasiseliina
wallam. juures, Wõrumaal; Petseris. — 25. Peri w., Wõ
rumaal ; Narmas; Roosikus, Zooru w.; Wõrumaal; Kõiguste kõrtsi juures, Saaremaal; Koonga wallam. juures,
Pärnumaal; Saulepi w., Warbla kihelk.; Märjamaal. —
26' Jõgrwal. — 27. Saare W., Maarja-Magdaleena kihelk.
7- 28. Taewere W., Wiljandimaal; Käru w., Lauri jaama
juures; Rakweres; Krüüdneri w., Sulaoja kõrtsi juures ;
Abja-Paluojal, Pärnumaal. — 29. Malgas; Ahja-Kärsal,
Wõnnu kihelk.; Stolbowa k„ Pankomstschi w.; Kolga w.,
Liiwal; Wõtikwere w., Waiatu kõrtsi juures. — 30. Wa"^-
19
—
Nõo M., Nõu kihelk.; Haanjas, Wõrumaal.
Mai. 1, Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Kergu alewis; Nissis, Riisipere w. — 2. Tõrwa olemis; Wändra
atewis; Äaikna w, Päri mõisa juures; Nõelas; Alamus
tes, Kõlleste w. — 3. Kawastu W.. Koosa k; Lille-Hiiekõnnus; Nuustaku alemis; Soodlas. Anija w.; Koarepera W.,
Pikkjärme kõrtsi juures. — 4. Pärnus. — 5. Haapsalus;
Palal, Kodawere kihelk. —• 6. Jarwakandis ■— 7. Põlma
kiriku juures, Peri w. — 8. Tahkurannas, Mõiste kõrtsi
juures. ■— 9. Uu^-Antsla wallam. juures; HLädcm»estel.
10. Wana-Rsosa wallam juures; Uduweres, Parnu-Jakobis;
Kuiwajõel, Harjumaal; Wärskas, Slobodka w. — 11. Reolas, Tartumaal. — 12. Pataslel, Maarja-Magdaleena iibelt;
Worus; Antslas. — 14. Karitatsi w., end. Karilatsi kõrtsi
juures; Holstre wallam. juures, Viljandimaal. — 15. Pet
seris ; Kuresaares; Tallinnas, hobuse loet. — 16. Paides.—•
18. Sangaste kiriku juures.—19. Mehikoormas. — 20. Laura
alervis; Ha'ba poe juures, Kirna-Kohatu w. — 21. Irbos
kas — 22. Wõõbsus. — 23. Walgas; Mätasküla karjamaal,
Pärsamaa w. — 26. Petseris.
Juuni. 1. Petseris; Tallinoes, hobuse lant — 5. Vil
jandis. — 10. Wärskas, Slobodka w. — 12. Poidest —
13. Woltweti Keremal. — 14. Wastse-Kuuste w., Lootmina
k. — 15. Märjamaal; Petseris; Tallinnas, hobuse laat. —•
16 Taval. — 20. Laura alewis ; Wõhmuta w., J -Jaanis;
Mustmees. — 21. Wõrus; Irboskas. — 26. Witsandis;
Laiksaare Urisaarel, Pärnumaal ; Piirsalu W., Risti jaama
juures. — 27. Põltsamaal. — 28. Rakw res.
Juuli. 1. Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Walgas ;
Haapsalus. — 3. Palmse W., Wiitna kõrtsi juures ; Poi
des. — 4. Tartus — 7. Petseris. — 8. Taog'pere wallam.
juures. — 10. Wärskas, Slobodka m.; Tarwasm w', Mustla
olemis. — 14. Leisi alemis, Saaremaal, 8 p. (riiete laat) —
15 Karksis Pärnumaal; Petseris; Tallinnas, hobuse laat —•
18 Tõrwa alemis. — 20. Pärnus; Laura alewis. — 21.
Irboskas. — 23. kuni 5. eug. riiete laat Kuresaares.
August. 1. Petseris; Tollinnos, hobuse laat; Paides.
"- 2. Pärnus, 3 näd. — 10. Kuresaares; Wärskas, Slo-
—
20
—
bodka w. — 12. Wana-Woidu wallam. juures, Wiljandimaal. — 15. Tuhalaane wallam. juures, Wiljandimaal;
Petseris; Tallinnas, hobuse laat. — 18. Loodi w, Wiljan
dimaal. — 20. Laura alewis. — 21. Jrboskus ; Laiksaare
Urisaarel, Pärnumaal. — 23. Walgas. — 25. Wõrus: Naroowa-Jõesuus. — 26. Paides ; Mõisakülas; Kaarli m,
Wiljandimaal. — 28. Petseris; Holstre wallam. juures, Wil
jandimaal. — 30. Rakweres. — 31. Helme m.; Häädemees
te!; Suurejõel, Uue-Wändras.
September. 1. Petseris; Tallinnas, hobuse laat. —
2. Taewere W., Suure-Jaani kihelk — 3. Selis, Tõstamaa
kihelk.; Narwas. — 5. Wiljandis. — 6. Meeri W., WastsoNõo m.: Wõõbsus; Wastemõisa kõrtsi juures, Wiljandimaal.
— 7. Hummuli w, Soe kõrtsi juures; Wana-Kariste rool*
lam juures. — 8. Olustwere jaama juures; Peningi wallam. juures, Harjumaal; Hallistes. — 9. Puiatu m., Wil
jandimaal. — 10. Tapal; Würskas, Slobodka w.; K -Nõm
mes; Kärstna m., Wiljandim.; Ellemaal, Saaremaal ; Puh
jas. — 11 Lelle.Hiiekõnnul. — 12. Maasi w, Tagew-rel;
Kose w., Kriuscha k.; Mehikoormas. — 13. Jsaku m.; Wal
gas ; Soosaare w, Kolga-Jaani kiriku juures. — 14. Wiitina
wallam. juures; Alliku w., Oisul; Kuresaares; Nina külas.
— 15. Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Jõgewal; AbjaPaluojal; Tammistes, Pärnum.; Saulepi w.. Warbla kihelk.
— 17. Uduweres. Jakobi kihelk.; Räpinas; Uusna M., Wil
jandim. — 18. Sindis; Sangaste kiriku juures; Alawere
w., Alawere m.; Kaarepere w., end. Pikajärwe kõrtsi juu
res. — 19. Kergu, alewis; Kogula w., Kalli !. —
20. Laura alewis; Pindi w., Leewil, Wõrumaal; Wigala
kiriku juures. — 21. Irboskas; Rõuge kiriku juures, Worumaal; Tahewa wall m. juures; Wahastu w, Järwamaal;
Pärsamaa w, Walupe kõrtsi juures; Orajõe Kablil. — 22.
Kastnas, Tõstamaa kihelk. — 23. Paides; Holdre mõisas,
Helme kihelk.; Järwakandis; Sürgawere M., Wiljandim. —
24. Wõrus; Kirbla w. — 25. Tartus; Antslas; Loona wal.
lam. juures, Saaremaal; Wõlla Kihlepus, Pärnumaal;
Paatsalu w. — 26. Pööraweres, Jakobi kihelk; Tallinnas.
— 27. Põlwa kiriku juures, Wõrumaal. — 28. Põltsamaal;
Kuresaares; Tori alewis. — 29. Ambla alewis; Kirev:?,
—
21
—
Rõngu kihelk.; Keblaste m. — 30. Haanja M, Wirumaal.
Oktoober. 1. Audrus; Petseris; Tallinnas, hobuse
laat; Waikna w, Peri m juures; Rasinal, WZnnu kihelk.;
Uuemõisa W., Mehamäel; Kolga w., Liiwal. — 2. Roelas,
end Torma jaama juures; Tõrwa alewis; Märjamaal. —
3. Wändra alewis; Lindroral, Loosi to.; Laanemetsal, Suure
kõrtsi juures, Wõrumaal; Narmas; Kawastu W., Koosa k.—
4. Kuimajõel; Baltiskis; Rõuge w , end. Sauna kõrtsi juu
res; Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk; Reolas, Kambja
kihelk.; — 5 Roosikul, Zooru w.; Lihulas. — 6. Taval;
Jõhwi alewis; Patastel, Maarja-Magdaleena kihelk. -7. Wiljandis; Hageris, Kohila w. — 8 Mustjala mõisa
juures, Saaremaal; Pukal, Sangaste kihelk — Wärskas,
Clobodka w.; Jmawere w; Malgas ; Suuremõisa W., Hiiu
maal. — 11. K.-Nõmmcs. — 12, Leemi alewis; Keilas;
Jllukal, Kuremaal; Tartus; Pärnus; Wastseliina wallam.
juures. — 13. Kurista w , end Aidu kõrtsi juures; RakWeres; Wõrus — 14. Albu wallam. juures, Järwamaal;
Petseris. — 15. Tallinnas, hobuse laat; Petseris; Raplas;
Kolomere m., Rannu w., Kulli karjamõisa juures; Saru
Wallam. juures, Wirumaal — 16 Muhu-Suure walla magasiaida juures, Saaremaal. — 17. Nuustakul; Koonga wal
lam suures, Pärnumaal — 18. Wäike-Maarjas; Lohusuus;
VZõõbsus; Kuresaarcs; Taervere w., Suur^-Jaanis ; SuuMaste k., Hiiumaal. — 19. Tarwastu W., Mustlal; Rogosi
W., Lutsniku m; Põlgaste w, Puuskarul; Jõelehtmes;
^astse-Kuuste w, Lootmina m. ■— 20. Kõlleste w., Tillel;
Laura alewis; Wana-Roosa wallam. juures; Weinjärwe W.,
Mahu k; Uue-Antsla wallam. juures. — 21. Irboskas',
Haapsalus; Loosi w. end Holsta kõrtsi juures; Kastre-Wõnnu w., end. Suitsu kõrtsi juures — 22. Kärgula w , Sulbi
alewis. — 23. Kõo m., Wiljandimaal; Moisekatsi alewis:
Kasepere kõrtsi juures, Kloostri w.; Wasulas, Tartu lähe
dal; Sooniste W, Ellamaa kõrtsi juures. — 24 Krootuse
M., Kõlleste w; Laatre w, Sangaste kihelk. — 27. Saare
W., Maarja-Magdaleena kihelk.; Leekmeres, Simuna kihelk.
*— 28. Wolrweti-Kerewaa l; Wõhmuta W., J.-Jaanis ; Puur
manni w., Pikknurme k.; Krüüdneri w, Puju kõrtsi juures;
^aogeperas. — 29. Ahja-Kärsal. Wõnnu kihelk.; Stolbomo
—
22
k, Pankowitschi W.; Wõtikwere W., Waiatu k. — 31. Mõ
niste wallamaja juures; Sindis.
Nowembev. 1 Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Ja
kobi kiriku juures, Wiru-Jakobi kihelk.; Pärsamaa W,, Mälja
külas, — 2. Laiuse W., Mõra m.; Paides; Suurejõel, UueWändras; Palal, Kodawere kihelk. — 4. Nissis, Riisipere
w. — 5 Antslas; Missi kõrist juures, Kambja kihelk. —
6. Kaarepere W., Kassinurmes; Rõuge W., end. Ala kõrtsi
juures. — 7. Walgas; Elwas. — 10. Jõgewal; Wärskas,
Slobodka w.; Lähtru w. — 11. Mõrus; Wiljandis. — 12.
Karilatsi m, end. Karilatsi kõrtsi juures; Kuresaares; Ardu
k, Triigi w. — 14. Tartus; Käru w, Lauri jaama juures.
— 15. Petseris; Tallinnas, hobuse laat.— 20. Laura alewis;
Piirsalu w., Risti jaama juures; Haibas, Kirna-Kohatu
w. — 21. Irboskas. — 23. Paides; Mustmees. — 25. Raa
sikul, Harjumaal. — 26. Walgjärwe W., end. K ile kõrtsi
juures. — 28. Moltwetis; Põltsamaal; Keilas. — 29. Korsakowos, Pankowitschi W.; Mõrus — 30. Wigala W., end.
Poti kõrtsi jnures.
Detsember. 1. Petseris; T llinnas, hobuse laat; Ta
pal. — 2. Juurus. — 3. Alajõel, Wirumaal; Walgas :
Jõgewal. — 5. Amblas. — 7. Kallas-el. — 8. Nakweres;
Wiljandis. — 10. Wärskas, Slobodka w ; Jüri kiriku juures,
Rae w. — 11. Narwas 3 p. — 12. Wändras: Martna
kiriku juures; Wõhmuta w, reede enne 15, dets. — 14. Nina
külas; Antslas; Pärnus; Põltsamaal. — 15. Petseris; Tal
linnas,
hobuse
laat;
Mõrus;
Kohilas. — 17.
Moisekatsi w, end. Kauksi kõrtsi juures. — 18. Pööraweres,
Jakobi kihelk'; Paides. — 19. Jõhwi alewis. — 20. Laura
alewis; Wõõbsus; Märjamaal. — 21. Jsborskis. — 22.
Mustmees. — 23. Sulaojal, Krüüdneri w. — 28. Warnjas;
Walgas. — 29. Wasknarwas. —
—
23
—
0
O
Malmi tän. nr. 8.
Sissesõitjaile alati saadawal
puhtad toad.
Korralik teenimine.
------- Puhtus.
Juhatus.
Pärnu ruht.
Ar s Li Ä.
Dr. Maksimow, Kuninga t. 7. — Dr. Stillmark. Kuninga
t. 11. — Dr. Lewin, Rüütli t. 49. — Dr. Kaar, Rüütli t 47.
— Dr. Kukk, Ring t. 3., linnaarst. — Dr. Siegel, Ring
t. 12. — Dr. Uustalu, Aia t. 6, maakonnaarst. — Dr.
Wares, Esplanadi 31. — Dr. Tumma, Esplanadi t. 27.
-- Dr. Martinson, Promenadi t. 15. — Dr. Tanilas, Karja
t. 14. — Dr. K. Mühlen, S.-Sepa t. 14. — Dr. W.
^ü^len, Riia L. 6 — Dr.
Loerschelmann,
linnaHaigemajas. — Dr. Dahl, Kuninga t. 21. — Dr. Nirk
S.-Sepa t. 21. —
E d u r,
maakonna loomaarst,
Hospidali t. 14, P a jo, loomaarst ja linna tapamaja
juhataja, Karja t. 11. S ir w in s k y, maakonna welsker,
S.-Sepa L. 2. Lipman n, maakonna loomawelsker, linna
tapamajas.
Hambaarstid.
Sparwaldt,
Rüütli
t. 31. — Tamm,
Ringi L 6. — Tam-
Pärnus, Riia
K 43.
1 Riiliurii^
saapatõõstus.
Kõige parem jala
nõude tellimise koht.
Austatud kaubatarw itajatele soowitan
omas tööstuses valmistatud jalanõusi wäljamaa kui ka^ kodumaal nahkadest.
:-: Kõige uuemad fassongid.:-:
Aupaklikult J. Noodapera.
Riia tän. ^43
—
25
—
man. Kuninga t. 36. — Dertewa, Kuninga L. 15. — Meri,
Ning
Ämmaemandad
Järw, S. Sepa t. 4. — Paara, S. Sepa t. 3. — Takl'
Karja t. 11. — Terrepson, S. Ohwitseri t. 21. — ArrimRiia t. 60. — Maksimow, Kuninga t. 7. — Lieband^
S.-Jõe t. 18.
Masseerijad.
A. Toodu,
W.-Kuke t. 1. —
K. Madisson,
W.-Jõet. 9-
Adwokadid
Neiman, Aia t. 8. — Leesment, Aia t. 6. — Kuusner,
Possieti t. 4. — Timusk, Suvelus L. 6., wan. adw. abi. —
Böthling, Rüütli t. 15, wan. adw. abi.
Eraadwokadid.
Wiitak, Aia t. 3. — Soosar, Lubja t. 35.
—- Jacoby, Kuninga t. 38.
Ametiasutused.
Maakonna pol. walitjus, Possieti t. 12.
Linna jsk politsei, Possieti t. 2
Kriminaal-politsei, Rüütli t 3.
Riigimaade ülem,
Maakonna metsade ülem, Karja t.
Tolliwalitsus, Mee t. 8.
Sadamawalitsus, Walli peal.
Raudteewalitsus, Rüütli t 40.
Piirikontroll, Wee t. 8
3-da jalawäe diwiisi staab, Mere t. 2.
6-da jalawäe polgu staab, Nikolai t 17.
Kaitsepolitsei, Promenadi t 1
.Pärnu maakonna maamõõtja, Supeluse t. 8.
Maksuinspektor 1 ja II jsk., S Sepa t. 22.
Rahukohtud 1 ja II jsk., linnaamelimajas.
Kohtuurijad 1 ja 11 jsk., Karja t 1.
Notarius, Kuninga 1. 1.
.
Maakonna wangimaja, Lilli t. Maakonna arestimaja, uutt.
Pärnu maakonna rahwawäe ja K. L. Ülem. Rikolui t. 6.
—
26
—
Posti-telegraafi kontor. Rüütli t. 21.
V. ringkonna aktsiisiwalitsus, W. Jõe t. 1.
Kohtupalati prokurööri noorem abi Putnik,
Maakounawalitsus, S. Sepa t. 14.
Na d 6 a fuitsf e $.
Pärnn Pank A S., Rüütli t. 42.
Pärnu Eesti laenu-hoiu ühisus, Rüütli t. 42. (Endla).
Pärnu H wastas!. kred.-ühisus, Rüütli t 40.
Pe:rogradi Riia kaubapank, Rüütli t. 28,
Pärnu rentei, Kuninga t. 5.
Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Panga Pärnu osakond,
Pikk t. nr. 9.
SeLLsimKjKd.
Endla, Rüütli t. 42. — Musse, Kuninga t. 9. — Kodanik'
kude klubi, Akademia t 5. — Wene selts, Akademia t. 1.
— Külam. selts „Iahta*, Tall -Posti t. 1 — Am. Äh. Kesk
nõukogu, Põhja t 3. — Pärnu Eesti kooliselts, Rüütli t.
55. Wigastatud sõjameesteühisus, Pikk t. 11.
Kõigi Eesti Waba10 50
22 50 riigi piirides olewate
sõidupileti
33 — raudteede
52 50 Hinnale juurdemaks E.
Punase Risti kasuks:
60
63 -—. sõidupileti pealt tunni
81 — 50 klm.
211 50 n klassis 1 mark.
97 50 M
„
0
„ 50 p.
109 50 Iga pealt üle 50 klm.
132 —.
n klassis 2 marka
148 50
III
„
1
.
180 .—.
Iga pileti peale tehak193 50 se sellekohane märkus.
Jaama nimetus
Alliku ................
Paide....................
Lauri ....................
Lelle........................
Keawa ................
Äärrileti................
Äagudi ................
Kohila ....................
Saku . . . ..
Tallinna Peajaam
Tallinna Sadam .
J. D. Levin,
Pärnus, Jänesselja tänaw nr. 5.
Alati saadawal:
nr.
Jänesselja t
PiKkimUe tsementi ja stabetunl.
4<1
Hinnad o^awad.
»1>
Jänesselja t, nr.
talla-,
>6
pinsoli-,
pastla-,
juht-,
kroom-,
schernroo- ja
kkknahku,
eht juht saapasääres! ja moorsusi,
kõiksugu kingsepa tarbeasju
On kohale jõudnud uued fas
songid saapaliistusi, suur ladu
kummikontse, saapa- ja
kingapaelu.
30
—.
1 puud — 40 naela — 16 kilogrammi 384 grammi.
1 nael - 32 loodi — 96 solotnikku ä 96 dooli — 400Va
grammi.
Seda ja teift.
LosMade söödikute wastu
topib järgmist abinõu tarwitada: Segatagu aniisiõli ja
äädikat, kummagit ühepalju kokku ja õörutagu selle seguga
—
31
—
sööma karmad niiskeks. Söödikud ei kannata seda Haisn
la põgenewad kohe loomade kallalt minema.
—ints.
Nõgesed tulus looMatott.
Ehk küll nõges kui tüütaw umbrohi tuttaw on, et
Whr fnski unustada, et temast nimelt nooremas eas wäga
vead loomatoitu saab. Professor Potti õpetuse järele
hekseldatakse nõgesed ühes õlgedega sarwloomade jaoks
peenikeseks. Seda segu süües annawad lehmad wäga Hea
Maitsega piima. Niisama wõib katkihekseldatud noori nõgeletd jahu peale riputades sigadele sööta.
Wäga heaks
Uduks on noored, peened nõgesed ka sulgloomadele.
on nõges wäga munawalge ja raswarikas toit, mille
lorduwäärtust erutrwad ollused, nagu sipelgahapu, weel
wstawad
Sellepärast tarwitatagu nõgeseid, alati ühel
wõi teisel wiisil loomatoiduks.
—ints.
^ui kanad pehme koorega mune mu^ew^dsiis ei ole nende toidu sees küllalt lupja, mida neil muna
Wore jaoks teataw osa tingimata waja on.
Ei ole seda
loidu sees nii palju olemas, siis otsiwad nad lupja müüttde küljest jne. Sellepärast on tulus peenikeseks õõrutud
Munakoori kanadele ühes muu toiduga anda. Lubjarikkad
munakoored on parem abinõu, kui kanad pehme koorega
mune munewad.
Rohkete lubja- ja woswori jagude päon kanamuna koori ka noortele, kaswawatele looma
dele, nagu wasikatele, toarsadele jne sünnis sööta. Selle°urast ei peaks munakoori
kõrwale heidetama, ega
Mlde wisatama. Lelweetsias ostawad põllumehed pagarite
kondiitrite käest munakoored kokku, õõruwad nad peeneks
söödawad kasuga noortele loomadele.
—ints.
KülmetattttÄ karramuttad.
Talwel, kni kanad ei mune soojas ruumis,
tuleb
ette, et munad ära külmarvad. Klllmawõetud mune
moib parandada, kui neid külma wee sisse pandakse,
mhu natuke soola juurde lisatud.
Wesi tõmbab külma
munadest wälja.
—ints.
—
32
—
Kui lehm lüpsa ei lase,
stis on kasulik niisugusele loomale enne lüpsmist külma
weega märjaks tehtud riie selja peale panna. See lihtne
abinõu mõjub isegi niisuguste lehmade juures, keda hea
ega kurjaga seisma sundida ja lüpsa ei ole saadud.
—ints.
Linaseemne mehelikku toust kätele anda
on küll kasulik, kuid sellejuures ei täida leotamine wõi
keetmine küllalt täielikult oma ülesannet, sest ei seemne
koor selle läbi ära rikutud ei saa ja terwed seemneterae
seedimatult wasikast läbi lähemad. Tahetakse rammust
linaseemne andmisest täit tulu saada, siis tuleks seeme
kuidagi katki pigistada ehk jahmatada ja siis meega keeta
seda wedelikku pandagu kooritud piimale sekka.
Nädalal
tuleks seda wedelikku tarwitamise jaoks paar korda keeta
ehk walmistada.
—ints.
Glauberisool Kui loswade rohi.
Glauberisool on hea loomade rohi, iseäranis niisuguste
haiguste wastu, mille põhjuseks rikkiläinud seedimine on>
Seda odawat rohtu peaks igas majapidamises kodus olema
Kariloomadele wõib umbes paar supilusikatäit, raskemate'
kordadel kuni pool naela, leige jahujoogiga (enne sooja
wee sees ära sulatada), sigadele üks supilusika täis wähese
wedela söögiga sisse anda. Kohe sette järele ei ole tarwst
toitu anda.
—tn.
Lehma udar
lüpsetagu igakord täiesti tühjaks, millel wäga suur tähtsus
on. Esiteks saadakse selle läbi rohkem piima, ja naga
tuttaw, on wiimane piim kõige rammusam, raswajagude
voolest kõige rikkam. Teiseks saab selle lädi, kui udar tüh'
jaks ei lüpseta, lehm kahju ja piimaand wäheneb. Kusaga
oli kümnenädalise Halwa lüpsmise tagajärjel hea piimas
lehm täiesti rikutud, piima and oli palju wähemaks jää'
nud ja lehm ei lasknudki lüpsa, ilma et löönud oleks. Ut*
katse näitab, et halwa lüpsmise läbi 39°/o piima wähes
saadi ja selles.1,?"0/g raswaja^ustd wäfjcm c ' kui He'p
Saapa ja nahakauplus
K. Memmel 1-Lo.
k õ ig e k a s u lik u m
Soovitan suures väljavalikus oma tööko
jas valmistatud kõige uuema moe järele
mees-, nais- ja laste- saapaid, kinge lakk,
schevroa, chroom ja suur väljavalik milt
bootikuid nais ja laste.
Gummi galossid kõiksuguses suuruses.-
:-:
Kingseppadele kõiksugu tööriistu.
:-:
Ühtlasi võtame igasugu tellimisi vastu. Töö täidetakse kor
ralikult ja ruttu. Töö headuse
peale pannakse suurt rõhku.
Pärnu Põllumeeste Seltsi poolt
L auhind, suur hõbe auraha.
Hinnad töö headusega ja tuge:: musega võrreldes odavad. ::
Aupaklikult
R. Remmel ja Lo.
k õ ig e k a s u itk u m o s tu k o h t.
Kaupmeestel
Pärnus,
*—---------- ----- Rüütli t. 51.
Kaupmeestel
o s tu k o h t.
Pärnus,
Rüütli t. 51.
—
31
korraliku lüpsmise juures. Sellepärast tuleb alati selle
peale maadata, et lehma udar igakord tühjaks lüpstaks. Laid lüpsjaid on wast wähem, kui halbu ja hoole
tumaid.
»-in.
Ärge söötke lsoMsröe!e warsZeid heinu.
Kasulik ei ole Wärsket heina loomadele sööta. Isegi
hea ilmaga, kuiwatud ja kokkupandud, läheb ta weel soojaks ja
hakkab käärima. Kui sarnases seisukorras olewat wärsket
heina rohkemal mõõdul loomadele antakse, sünnitab see
kõhuhaigust, mis teinekord kaunis kardetamad. .
On
parem kuu wõi rohkem aega oodata ja alles siis wärskeid
heinu loomadele söötma hakata.. Ei ole toidu puudusel
wõimalik niikaua ilma wärske heindeta läbi saada, siis
tuleb wähemal mõõdul korraga anda, ehk kui wõima
lik wanade heinte wõi õle hekslitega segatult. Wärske
heina tarwitamise juures on soomitam loomale rohkem
soola anda.
—tn.
Kaksikud wssitad suguLsoMaKsna.
Sagedasti toomad lehmad kaksikud wasikad.
Sel pu
hul tuleb küsimus esile, kas on need eluloomadeks jäetust
niisama head suguloomad, kui üksikult sündinud wasikad.
Selle kohta on nii õpetatud meeste kui ka tegelikkude karjapidajate keskel mõtteid wahetatud. Liljuti on üks Saksa
karjapidaja oma ja teiste tähelepanekuid kokku wõttes selle
küsimuse
järgmiselt
otsustanud: — ühest sugust —
ükskõik kumbast — wasikad olid suguloomadeks täiest:
kõlbulikud; sõnnwasikas, kes lehmmasikaga kaksikuna
sündinud; on suguloomaks
kõlblik;
kuid
lehmwasik,
kes sõnnimasikaga kaksikuna sündinud, on selleks kõlb
matu, sest et La tiineks ei jää. Seesuguseid lehmmasikaid
ei
tule
siis
põllumehel
eluloomaks
jätta,
kuna
neid suguloomadena tarmitada ei saa.
—in.
Paras losjus laudas.
Echolimaal pani üks kariloomade kontroll-selis kauemait aega tähele, missugust mõju soojad, halwa õhuga ja
jahedad, tarmilise õhumahetuseta laudad lehmade piima-
—
35
-
anni kohta awaldasid.
Tuli ilmsiks, et jahedates, puh
ta õhuga lautades lehmad enam piima andsid, terwemad
la enam haigustele wastupanijad olid, kui sooja ja Halwa
ohuga lautades. Sellepärast on joowitaw lehmi alati
laheda, puhta õhuga laudas pidada
Paras temperatuur
laudas on umbes 12° R. ehk küll lehmade tormisele miga
er tee, kui soojust paar kraadi wähem on.
Parem
lahedad, puhta õhuga ja walged, kui tuulutamata, mitmeluguste gaasidega täidetud ja liiga soojad laudad. —in
HLwitsge kärbseid!
Suwisel ajal on kärbsed suureks tüliks inimestele ja
loomadele. Mustawatimehed ei ole mitte ainult werejäbulised Purejad, waid nad tikumad ka söögi sisse ja reostarvad, kui eluruumid neid kibinal täis^ kõik kohad ja
tr kättesaadawa toidutagawara ära. Iseäranis on kärbsed
loomadele tüütamaks piinaks. Iga karjapidaja on tähele
pannud, kuidas kärbeste ajal piimaand mähemaks jääb,
^ahju, mida kärbsed sünnitawad, on küll kahtlemata suu
rem kui harilikult arwatakse. Kui palju jõudu et kuluta
Näituseks loomad endid kärbes:e wastu kaitstes ära. Peale
lelle on kärbsed kui külgehakkamate haiguste laialikandjad
mttawad. Nõnda on põhjust küllalt kärbestele sõda kuuutada Lömitamist raskendab nende kole suur siginemisWõime. Weerandtunni jooksul mõib ema-kärbes kuni 70
^una muneda, mida ta mõnesuguste mädanemate olluste
la ka sõnniku sisse paigutab ja kust kolme nädala jooksul
tarbsed mälja tulemad. Arwatakse, et iga emakärbes
aastas kuni 25 miljoni järeltulijat mõib anda.
Üks mõjuwamatest kärbeste hämitamise abinõudest on
Nende püüdmine liimipaberiga
Seda liimi mõib igaüks
a ise Malmistada: keedetakse kaks osa kolosooniumr ühe
rapsiõliga, ja kui keeduriist tule pealt ära wSetud, walatrkse
osa paksu terpentiini ja paar lusikatäit mett mõi siiruPlt juurdu ja segatakse läbi. Seda liimi mõetakse ajalehe
paberi peale ja riputatakse paber tuppa ja lauta lae alla
vvi sema peale üles. Paberid tulemad ühes selle külge
^anud kärbestega aegajalt, ära wõtta ja uued asemele
^nna. Et kärbseid laudast ja piimakambrist minema kihu
—
36
taba, on tarmis nende seinu ja lage lubjata wõi ka ainult
pritsida, kus pange lubja wedeliku kohta paar naela maarjajää sulatist juurde lisatakse.
Olla ka soowitaw lauda
aknaid siniseks märmida; kärbsed ei armastada finne walgusega ruumi.
.
, _
Suured kärbse häwitajad on pääsukesed, mispärast
mõistlik karjapidaja nende elutsemist oma lauda juures
näeb. Soowitaw on lauda lage ja seinu aegajalt luuaga
püsitaks pühkida. Et 'kärbeste siginemisele tõket teda, on
lautas karmis puhtuse ja tuima alu-põhu e-st sumisel ajal
hoolt kanda.
Mädanewaid sõnnikuhunnikuid „ei toh°ks
karjaaias ja lauda ligidal lahtiselt olla.. Üldse
on
puhtus ja puhas õhk laudas suured mastased kärbestest
Ei ole tarmis kurta, et mähe läbitõmbamat tuult sumrsel
aja! looniadele palju paha teeks.
Et kärbseid mäljas kar amaal loomadest ara Hoida
selleks keedetakse searaswa mõni minut loorberi lehtedega
ja mõietakss loomi enne mäljaminekut selle seguga. Loos
beri õli lõhna, nagu tuttaro, kärbsed sugugi ei sall:. Mää
rimiseks mõib ka kakatraani mötta, millele pisut loorber'
ja nelgiõli juurde segatakse. Weel mõrd loomi mõida
kas tubakamee, ülgerasma, nastaliinisalwi wõi mõne mu"
lehkama ainega.
' ^ts.
Bahjosi tööga kurnatud hobuseid
mõib jälle jõusse saada kui neile järgmise retsepti järelt
toitu walmistatakse: 2 toovi - igistatud kaeru, 1 Loop tufukliisid, 1/^ Loopi linaseemneid ja söögilusika täis soola sega
takse segi ja walatatse siis edasi, segades niipalju keem'
mett peale, kui sisse mõtab. On me segu, mida puu no>
stes walmistatakse, pikkamisi umbes 5 tunni pärast än
jahtunud, siis söömad hobused seda suure isuga ja taga
järg on ütlemata hea.
Tähendatud portsjonist jätku
hobusele üheks päemaks muu toidu körival.
Segu tule
iga päem uus walmistada, sest et ta ruttu Hapuks lähe"
"
—in—
Hoönj^ kõhEe^nd F^bja Põlstitu Wallis
on maarjajää (alaun) hea rohi.
Umbes kanamuna suurust
—
37
—
tükk maarjajääd sulatatakse voole toobi wee sees ära ja
Pritsitakse seda wedelikku lõhkenud kabja prao wah?le, kus
juures hobuse jalg üles tuleb wötta. Enamisti mõjub
juba ühekord-ne pritsimine ja põletik kaob harilikult teisel
Päewal.
—in—
Hobuste peaksirä.
Sume ajal olen tihti näinud, et hobustele nimelt
kartulid kündes riidelt kotid pähe pandakle, millega neile
teekäikudel kaeru antakse. Niisugusel miilil hobule luu
lulgumine on loomale hirmlaks piinaks ning raskuseks
ja teeb ka hobule ferroifele kahju.
Tahetakle et hobune miljo ääres kündes ehk kartulaid
mullates mitte mõnda suutäit wilja ei pea mõtma, või
kartulipeaileid üles kiskuma, siis pandagu temale märgult
kott pähe, mida manalt märgult mõik valmistada ehk Ka
lelle jaoks päris kududa
Niisugune mõrgukott ei luba
hobufel kõrtki miija rikkuda ega kartulipeaileid üles kis
kuda ning ei tee talle ka mingisugust maema ega kahju
Abinõu hobuste lõutdbe wastu.
Kui märgata on, et hobune lõutõbe (paiguti ka poleks
nimetatud) hakkab põdema, uis korja heina puru, pane
need hobule peakoti lisle, ja Kotiga mõneks minutiks
keema meeste, künni Küllalt läbi on lagunenud ja palaWaks läinud. Wee feelt majja mõttes tuleb umbes pool
õlleklaasi täit terpentiini peale kallata sa niisama palamast
Hobusele Kott pähe panna. Peab aga vaatama, et purud.
Kutte nii kõrgelt koti fees ei ole, et hobune nina ära põle
tab. See on hea abinõu ka hobule köha vastu
Looma
tuleb külmetamise ja läbifõmbaja tuule eelt hoida.
Kabja kitt.
Kui hobule kabi lõhki on, siis mõib feda järgmiselt
Valmistatud Kitiga kinni panna: 2/3 ofa gutapertichat ja 1/1
ala amn^oniaki maiku sulatatakse kokku; kui kabja lõhe
hoolega on puhtaks tehtud, liis surutakle loojaks tehtud
noaga nimetatud kitt lõhe fisfe. Peagi läheb liis segu nii
kõmaks, et ta rautamise korral ka naelte sislelöömilt wäija
—
38
—
Kannatad, Kuna ta kapja enam lõhkuda ei lale. Kui ko
dule lõhkenud kapja varakult ei ramitfeta, liis wsib ta
põhjalt mädanema hakata ja kabja koguni ära rikkuda.
—in-
Hobuste äraddrdunud rind.
Paljud hobulepidajad näikle hobuste kätkile rinna
kui igopäemase nähtuse peale roaatama. See aga on:
hobustepidajate luure hooletute ja laiskute rohi; wSib jul-;
gesti kinnitada, et kümnes juhtumites fulemad ühekta mehel
hoolimatute läbi mõnikord ei ole rangid parajad, rangi
padi on roõõriti liste pandud, ehk jälle on milt tolmu ja
prügiga kokku lastud minna, misläbi peagi rooldid lünniroad, mis hobule naha katki õõruroad ja hobulele rualutaid
Kaamu tünnitamad. Äraõõrutud rind on aga tdäd tegemal
hobule! mäga raita paranema. Tuleb ka teda ette, et ran
gid hobuste rinnahaaroede tünnitajad ei ole, tett ilma
tööka leisnud hobutele, kui teda raskeste tooste pannakle, juh
tub feda ka ette tulema. Siiski tee on juhtumine. Iga
hobute rangid pearoad asjatundja mehe tehtud olema ho
bule oma kaela järele Saaroad rangid hobute kaelalt ära
roodud, peab kohe roäikete kepikesega rangipatja nõnda
kaua kloppima, künni padja feelt rooldid täiesti era kaoroad ja padi puhtaks läheb.
Hobule Kael tuleb
alati puhtalt hoida ja rangipuud niimoodi
teada,
et rangid roedamile juures ennast täies nurgas roastu
hobule kaela hoiaroad. Iga raske töö järele on roäga hea
rangili roähe aega hobule kaelalt eemale hoida ja nii rinda
liialt palamuselt jahutada. On päeroa töö lõppenud, peod
hobule rinda külma meega pelema, et rinnas mitte
higi läbi lõhed ci tekkiks.
-Kui hobuste peremehed
rohkem täheiepanu farnaste päikeste asjade peale pöörakliroad, jääks meie kallitel roeoloomadel palju roaeroa,
mis nad nüüd oma haige Kaela päralt kannatama pea
road, kannatamatu.
-—jnts.
44 ’ * 4 'M 4 -2 ♦ 4 1 4 »^44
♦J. Küstnerl*
|paewapnBitoMa|
waimistab igasuguseid üks^
mõtteid ja suurendusi.^
J Nõudke minu maatekaarfe Pärnu linnast
^
2
ning ümbrusest igast raamatukauplusest, d
^Pradsmanni t. nr. 11 Pärnus.^
00444444440444^444
- -----------———-—-—----------------- - *
Nii-, OMi- li Wltep^e liti
M. Pawlnwsky, Pärnus
minial ih. 6r. 6. ilmastu sala Kilas
Soowitab suures wäljawalikus
:-" kõiksugu kaupasid. :-:
Kõige parem ja kasulikum ostukoht
:-: :•:
kaupmeestele.
:•:
M. Pawlowsky, Pärnus, Nikolai t. 6.
Linnaameti maja wastus.
Jnsener A. G. Adleri
mehaaniline puufööstus
Jänesselja fanaa) nr. 1, Pärnus
walmistab hulg&wiisi:
Reis ümber ilma,
korgipistolisi,
hüppamisnööre,
maalitud loomi,
’ Eg
käärisi,
Wedru pesuklambrid, nuiad,
maja
puust nööbid, piibud, pitsid,
tarbed.
rosettid elektri sisseseadeteks,
«B N W M K SN S
Pinaale,
sulepäid,
märmialuseid
jne.
MM MMM MMM!
A
Kõige kasulikum riidekauba ostukoht
on Rüütli tän. G. Tölp'i riidek.
4^
Palitu, ülikonna ja kleidiriided,
aknakardinad? päewatekid.'
rss^
L^
4^
Kõige austusega
4^
—
Rüütli t. 55.
G Tölp
^-
^^^^
Kuld- ja hõbeasjade
hõige korralikum ja odavam valmistamine, paran
damine, graroeerimine, metall- ja gummitemplid,
ukse- ja risti- nimeplaadid jne.
Iseär. kõigeadamamait kuld laulatuse sõrmused.
Pärnus, Riia tänaw nr. 57.
Walmistan igasuguse nahast kõigeparemas . hääduses
meeste-, naiste- ja lastesaapaid ning wilt tuhwlcid ja potikuid kõige uuema moe järele.
Töö kiire ja korralik. — — Hinnad wõistlemata odawad.
Austusega M. Leinasaar
^^^^-^ ^MMMA^W G'^WT»'E^.E!7ri^^WWAWILõLWLWlLL-LiSL
3uukselöikamise äris
mõetakse roastu tellimisi patside parukate jne. peale.
Ostan kõrge hinna eest mahakukkunud ja äralõigatud
: -:
:-:
juukseid.
:-:
:-:
---------- Wõtan vastu teatri töid. ------Riia tänaw nr. 87,
wastu Wene surnuaeda.
H L0 HUa
Pärnus.
Raotud künni k. 12 öösel.
käimise klassi köök.
Alati
saadaval maitserikkad
hommiku-,
tõuna- ja õhtusöögid.
------- Lõuna k. 12 künni 5 p 1.
------------
Cinelauas suures u^ljumalikus köiksu:-: gu jooke ja delikatess.
: :
1. kl. biljardid, geegel ja
piramiidid alati tarmitada
Korralik teenimine.
Puhtus.
Aupaklikult
Juhatus.
ae
3H
EsESHslE
Kinnitus aktsiaselts
Eesti-Cloid“
^VCull MVIU
mölab roasfu Pärnu linnas ja
maakonnas
fulekinnifusi,
toeokinnifusi,
laewakinnitusi
(kaske),
elukinnitusi.
Peaagentuur loh. Cinde läbi,
Uus tänaw nr. 12, telefon 121.
Agentuurid:
J. Tannebanm,
H. Heumann,
Akadeemia tän. nr. 1
Kuninga t. nr. 19, tel. 156
KinnlisgE oma ela ja earaiiut tauni istel aeg ! 1
9E
44 24 4 44 44 4 4 tz4s 4 4 -444 444 K444 44'4 4
^♦^^♦^❖^^^^❖^^♦♦♦t
K. Lwer5i
apteegi rohu» ja
wärwikauplus
Pärnus, Riia iän. nr. 54.
Saomitab omast kauplusest:J
kõiksugu arstirohtu ja häid5
lõhnaõlisid,
4
seepisid,5
puudrid,J
kreemisid,
juukseruett
4
ja kõiksugu ilu- ja muud kaupa. §
«« Binnad roomalikult odawad. »»*
Aupaklikult
L
H. Groers.j
^♦'^^♦^^^♦^^❖^♦^w
J3\^-~l ^^EE===1
^==^3^
WMU Jri$löl1
Pärnus, Rüütli t. nr. 45.!
Rikkalik einelaud, liköörid ja napsid |
kõigeparematest wabrikutest.
ESIMESE JÄRGU KÖÖK.H
]Sissesõitjaile alati puhtad numbrid.
1 — — —
Teenimine korralik.
— — —J
Foto „BALTIKA“
Kuninga 1. nr. 38.
Üleswõtmine piiewa- ja kunstwalgugega — ka väljaspool töökoda.
Suurendused elusuuruseni — ka loomulikkes wärwes. Palun proove
tähele panna!
Alati saadawal maitserikkas wäljawalikus: palitu-'
•‘ülikonna- ja kleidiriideid, head plüüsi mantliteks’
sammetit, igasugust kleidi ja woodri siidi, barchi ja
pesuriideid, wateeritud, willaseid ja pikee tekke,
tüll kardinaid, mööbliniet, wahariiet, rätikud, kaela
sidemed, traksid, kindad jne. jne jne.
WÕ1MALIKULT ODAWATE HINDADEGA.
Aupaklikult: K. Koppel
Endine Ä Sakatow.
oopooooooooo□ oonKM3opaoopoocooaaanO
hMn1
U^NZ^S ISOoM
Pärnus, Hommiku t. nr. 5.
Asutatud 1899 a.
Wöfan wastu kõiksugu tellimisi ja parandusi õmblus-,
kudumis- ja kirjutusmasinate ning koorelahutajate, püsside,
revolvrite, jalgrataste ja füüsika-optika aparaatide p ä ä 1 c<
Samuti saavad tööd joonistuste järel korralikult tehtud.
Soomitab suures malibus:
toiduaineid,
tubaka saadusi,
maitseaineid,
tualett- ia)
seepe,
maiusasju,
pesu-)
puuvilja,
lõhna-õtisi,
kala ja
wineer kartonge,
lina
'
laste toole,
iga päev värsket „ spordi kärusi,
pärmi,
„ mänguasju.
.T T T T ^ T ^ TK.K K K K K KK
MM suurel ja väiksel arvul.
........ ====—--------- - - ------ -.
:^.^ W MU«W MWWz
* Raamatukõitja *
IWMMI
X^ Pärnus Karusselli tän. 35
X
^r== Cesfuks. --------
$
X Teen kõiksugu raamatuköitmise töid korra-^
Mi tikult, ruttu, odavalt, iseäranis kasuliku ;A
Mr ------ 1--------------------------- ------------------ —"3
E? tingimistega maa seltsid raamatukogudele. ^
1
Sealsamas valmistatakse kõiksugu palme-
» kirju nõudmise, süüteo ja puhtakasu ning ^
tulumaksu asjus.
Austusega
H. Brro.
9
XXXXX##XXXXWXXXX
Õpetajate osaühing
„hiit“ Pärnus
Rüütli tän. 40.
Linna walgesmajas.
Raamatu, õpiabinõude ja kirju:-: fusmaterjaaii kauplus. :-:
Soovitab 0dawafe hindadega suu
res wäjawalikus igasuguseid kooli ja
kantselei tarbeid, nagu:
Kooliraamatud, Eesti ja ^võõrakeelne kir
jandus, maakaardid, gloobused, füüsika ja
keemia kabinetid, kompassid, luuped, mik
roskoobid, stereoskoobid,
kunstipildid,
raamid ja kujud, spordi tarbed (jalgpallid,
suusad j. n. e.)
Kontori ja protokolli raamatud, arwelauad,
schapirograafi lindid, kõiksugused tindid,
tindi pulber, templiwärwid ja padjad.
Kopeer paber 25 wärwis, Soome ja Riia
— — —
paberid.
— — —
Jällemüüatele ja suuremal mõõdul ostjatele
hinnaalandus.
W ^W V
Esimene, kõige wanem
Julius Hsrroberoer
^1
miinilAlati suures walikus saada wärskeid ja maitsewaid
kooke, torte, kohwisaiu
'v « x s w
P ärn u s, Nikolai tä n a w n r. 18.
00000000000000000C
ja mitmesuguseid maiusküpsiseid,
kompwekke jne. jne.
Tellimised täidetakse ruttu
ja korralikult
000000000000000000
Ü. Toom.
Paberi- ja kirjutusmaferjaaii kaugtuled
Rüütli tän. nr. 51 ja Riia tän. nr. 42.
Sooroitan odaroafe hindadega suures mäljamalikus paberit, paberikaupe, kirjutufe-
joonitufe- ja bürootarbeid,
maak suuremal ja wakemal armul.
Kaupmeestele ja õpetajatele 0/00/0
Rustufega
Kõige kasulikum on siis minu poole pöörata :
1. Kui on teil waja paerguse aja kõige paremaid
** jalgrattaid. —2. Kui teie wanad ja katkenud rattad parandusi
nõuamad.
3. Kui rataste juures uusi osasid ehk gurn'
misid waja.
Siin saamad ka
manad rattaraa'
mid uuesti Üle
emmailleeritud
(peale põletuse
teel märmimine)
Inglise kõige pa'
remate wärwi'
dega, kui ka kaunistatud ilu ornamentidega.
Rutake oma tööde andmisega juba sügisel, nii et
::-:: järjekorras tarmiduse ajaks kätte saate.
Minu kauaaegne praktika wabrikutes selle töö alal
^ubab loota, et teie soomid rahuldamalt täita mõiv-
«"^t*kella-tSSbe
meister
----------- Riia tänaw nr, 56. --------------- *
enne Petrogradis: Newsky
Spetsiaal parandused :
Stoppuurid,
Cüronogrsphid, ♦
Chronometrid,♦
Sammumõõtjad j. n. e.f
A
Ja igatsugu komplitseeritud kui ka liht uuride ja
kellade wastutaw parandus.
--------- 20-ne aastane praktika.
-------------- ♦
Prillid.
::-::
Prilli raamid.
::—::
Klaasid, f
—— Riia
tänaw nr. 36.
=====--
4
F. Smirnowi
riide-, naha ja
:-:
ParnnS, Zänesselja t. nr. 12.
:-:
Endise Wene monopoli ruumes, laadaplatsi nurgal),
soowitab alati suures wäljawalikus
häid talla-, pinsott- ta paätisnahku
ning kõiksugu
«- -- riidekaupa. -- -Linnad wõistlemata odawad.
Aupakl. F. Smirvow
Valmistame riigi ja omavalit
suse asutustele, seltsidele kui ka
Eraisikutele igasugu
metall- ja kummi-
^^^^.
Ladus:
templivärvid,
i/F/LMVI L M värvipadad,
v
Ä. LIIV
Ä pitsatilak,
Austusega:
^. lõriseb & A. IliiV.
Pärnus, Karusselli tänav 37.
Kirjalikud tellimised täidetakse suurema hoolsusega.
Eesli Kindlustuse sells
oma Pärnu ofakonna kaudu, mis asub
Pärnus, „enäla" feltfi majas
Pärnu faenu-hoiu ühifufe ruumides,
========= mõlad —
..^=
Kinälustulele tuleõnnetule wastu
linnas, kui maal hooneid, taakraami, «vabrikute ja
töökodade sisseseadeid, põllumajanduse inwentaari,
pällufaadufi, kaupafid jne; kindlustab Kodule maja
pidamise asju, põllumajanduse inwentaari ja muud
murdmargufe ja rõõmimile wastu,
toimetab elufcindlustuft.
Selts on asutatud 1907 a.; töötab Vastastikkusel alu
sel ; iga kinnitaja on feltfi liige ja lellega ka feltfi
tegewule juhtija ja tema fihtide määraja. Selttil,
kui «vastastikkusel, ei ole aktfionääre, ei ole sellepä
rast ka kellegile diwidenta maksia, mispäraft fiin
preemiad odowomad on.
Praegu on feltfil Üle 7000 liikme, kinnituste Kogu
summa ulatab üle 2,000,000,000 marga, tagamata
Kapitaalid üle 2,500,000 marga.
Suuremad kindlustused saamad edalikind:-: :-: lustatud kuni 90% mõrra. :-: :-:
Kindlustage oma warandulf ja elu
----------- eesti Kindlustufe Seltiis. ------=
„61ektra"
Alati suures mäljamalikus saada määrustes ettenähtud
elekfrifraafi L elektri-tarbeasju
I. sorti lambid ja taskupatareid „€eku“, peale
selle baromeetrid, aurukatla ja masinate armatuurid,
torupürstid ja 91iriided.
Toimetab igasugu elektri sisseseadete ülesseadmis
ja samuti ka manade ümbertegemisi.
Tehniker
R. Sprooge,
Põhja tän. nr. 5.
Turu platsi mastu.
Cflftelpanemileks kaupmeestele ja
kaubafarw. Ühtlustele.
♦
Pärnus, Nikolai tän, nr. 12.♦
♦♦♦»»♦♦»♦»»*»+»»»»»»+♦ ^M^H^
Soowitame oma astatud kssbatarwitajateLe:
Kantselei ja poftoaberit, kirjaümbrikud, wihud ja
kaustikud igas suuruses ja headuses, suurel ja wäiksel arwul; weewärwid, pliiatsid, gummid ja muud joonis tüse ja kirjutusabinõud; tinti pudelites ja klaasides, hea d
Inglis tindi pulberd. Juur wäliaw?lik piltpost
kaarte, albomisi, krepp-, siidi ja klantspaberit, pappi
^gas paksuses. Igas kuus uued E est i, Saksa ja
Inglis moodulebed. Suitsetajatele: paberossid, tuba
kas. hülsid, piibud ja tuletikud.
Ajalehtede üksikud numbred, tellimiste ja
kuulutuste was tu wõtmine ja uuema kirjanduse müük
Austades P, Rutfo K Ko.
Kirjanduse, kirjutusmaterjali ja pudukauplus.
—
Jänesselja t. «r. 4.
Kõnetraat 137,
r~
Pärnu kompmeki wabrik
«Progress"
Asutatud 1903 a.
Omanik €. Wesset.
Pärnus, Malmi t. nr. 16.
Sooroitab oma austatud kaubatarroitajatele suu
res mäljamalikus igal ajal kõiksugu häid pürgi
ja paberites Kompwekka, marmelaadi, sKõik kompvekid saamad malmistud peene
maitselisest, puhtast, heast materjalist. Kauba
headuse eest täielik mastutus.
Palun oma austatud kaubatarmifajaid
ise sisse astuda.
UIMI»!«MMIMMMMMMM»M»«»«»«»«««»«»
Tööstus on „Töö"
Pärnus, Hommiku t. nr. 8,
(waksali juures omas majas) kõnetr. nr. 108.
======
I.
Teeb järgmisi töid: ======
Willatööstuse osalondes
(11 masinat)
kraasitakse ja kedratakse willu.
Willade wastuwõtmine omas majas, Pärnu Ma.
janduse-ühisuses, -Killingi-Nõmmel — Hra Kiwiselg'i
kaupluses, Jakobis Hra Lusik'i juures ja mujal.
ukse
j
aida)
tnäratva]
naelad 1—7"
Hobuse, looma
köietam, ketid
kerese-,
mafina,
ahju-,
tsilindri.
peldiuksed,
koorelahutaja
raud witsa,
ja wärnitsa õli,
põletatud ja petroo eumi,
feebikiwi,
okastraati,
ukse) A tökatit,
akna
' « tõrwa,
wärawa)
katusepappi ja
wankrimääret,
laua
las
5
seinu
latri
ja nende ikksiknd ssad ja
tormilatred,
emallleeritud,
plekk ja port
selaan nõud,
ohja- ja köie
nööri,
Walged pajad
ja humalad.
S. Gordini kauplus
Hinnad Wõistlemata odatvad
Pärnus, Jäneselja t. nr. 9. Könelraat 152,
]G
Kitsa ro pali ne
Pärnust — Wiljandi — Tallinna
R. nr. 6
Ja ö mad
Talli, nr. 1,5, 5, 9, H, 12
Tallinna Sadam $
Tallinna uäike @
Ciitoa nr. 11
ITlänniku
Saku
Kiisa
Kohila Q
Cohu
Hagudi
Rapla 41
Keatoa
lelle nr. 7
Käru
Kola
Türi nr. 16 @
Käretoere
Ollepa
Wõhina
Olustroere
Sürqamere
Wiljandi •
Sinialliku
Coodi
Õisu
Halliste •
flbja
mõisaküla nr. 15 •
Woltroeti
Kifingi-Flõmme
Siigaste
Riisselja nr. 4
Surju £
Waskrääma
Papiniidu
VaataA-äw.
Rudolf E$pe
KALENPER
Riide-, pudu- ja ^
ko...A-äw.
Rudolf E$pe KALENPER
Riide-, pudu- ja ^ koloniaalkauplus Wastseliina alewis.
Lugupeetud kalendri lugejad ja kaubatarwitajad! 5 aastat tagasi algasin wagusid ajama oma kaubanduslises tegewuses ja rahuldusega room tagasi roaadata oma käidud teed — minu töö ja roaero ott wilja kandnud. Palju tuli roõidelda waenuliste roastu. Minu siiailmumisel roõeti wastaste poolt sõjakäik suure kisa ja käraga ette, tõrwati ja siunati nagu seda keegi oskas, loobiti kaikaid kodarate roahele, et mind Wastseliinast wälja tõrjuda ja isegi päevi,selleks määrati kindlaks. Õiglane läbikäimine rahwaga ja korralik kaup olid mu sõjariistad, millega tõrjusin teelt kõik need takistused ja wäiklased wastutöõtamised. Mitte nende eeskujul, kes üleöö rikkaks tahawad minna, waid aastate kestel, kokkuhoiuga, ennastsalgawa töö ja kaubatarwitajate kaasabil jõudsin niikaugele, et roõin rahulikult omas majas oma lugupeetud ostjaskonna nõudeid rahuldada. Minu sihiks pole aleroit ja ümbrust reklaamlaudadega ülekülroada, mail) pakkuda kõigile ainult roäärtuslikke kaupe ja seda kättesaadaroaks teha, wähese tasu ja mitmesuguste sooduste roaral. Tänutundega sooroin oma ärisõpradele ja kalendri lugejaile
Õnnerikast uut aastat! Austusega 91.
(ŽBpC.
-------------
Esimene aastakäik.
-------------
R. Espe 1930 a. kalender. Sel aastal on 365 päewa.
Markide ja lähenduste seletused: G — noorkuu. 3 — esimene weerand. ® — täiskuu. C — rottmne weerand. nt. = minut; p. = püha, päew, pärast; e. I. = enne lõunat; p. l. = pärast lõünat; ** = ametlikud pühad.
Aasta-ajad. Keroade algab 21. märtfil Kell 5. Sumi algab 22. juunil Kell 0. Sügise algab 23. septembril Kell 15. Taime algab 22. detsembril Kell 10.
Pühap. 23 24 Esmasp. KolmeZ. p. 25 Teisip. I k. 5 hom. 26 Keskn. 27 Neljap. 28 Reede Paarvli p. 29 Laup.
^ 12 13 14 15 16 17
Pühap Esmasp. Teisip. Rejfn. Neljap. Reede
Tükike Wõru
30 31 korjuse p. 1 2 @ kell 0 öösel. 3 Tõnise p. 4I
haridus- ja arenemisloost.
Cndine 9p. ?, Karllon aiutas Wõrus 1900 a. efimefe Eesti raamatukaupluse Dr. ?r. R. Kreutzroaldi majas ja „Kalemipoja* kirjapanemise kohas. Järgnelid omanikkudeks Toomas Uustalu, end. kooliõpetaja ja „Laste Kaleroipoja" kirjutaja, keda 1906 a. politiiistel põhjustel Siberisle saadeti, kes Soome tagati põgenes 2
Näärikuu. Uus kalender
18 Laup. 19 20 21 22 23 24 25
Pühap. Esmasp. Teisip. Lesin. Neljap. Reede Laup.
26 27 28 29 30 31
Pühap. Esmasp. Teisip. Lesin. Neljap. Reede
31 p.
\V, ITlälest.- ja tähtpäemad kai.
€ kell 18 õhtul.
Paawli ümberp.
D kell 21 õhtul.
5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18
Päike tõufeb: fäheb looja: V jaanuaril kell 9, 02m. kell 15, 51 m. 11. > n 8,55 „ „ 15, 47 . 21. „ „ 8, 42 „ „ 16, 08 . ja [eal hukkus. Samal ajal oli äri kaasomanik end. Õpetaja I. fidamion. Raamatukauplus läks 1906 a, ostuteel praeguse omaniku end. õpetaja 5. Songi kätte, keda 1905 a. politilistcl põhjustel ametilt roallandati. 1912 a. mõideldi raamatukaupluse juure ka trükikoda, mis oma aeg ainsaks oli ja „Kultuura* nime all töö tama pidi, lett Wene mõimud kortlid ärVcttemõtjate
rahmuslitt maimu ja mõimu ning rahma poolehoiu kasroamift. Kaasmditlejateks olid iamalajal etteroõttes 1. Puderlell ja Cätilt kihelkonna kooliõpetaja fl. Zinn (roarjunimi) nii roõib S. Songi (end. ?. Karlloni) raamatuäri tänarou oma 30 a. juubelit pühitseda.
Haid loomapeetide, sroette, Porgandi ja kaalikate, samuti aia-, keedutvilja ja lillede
seemneid ^ N. Espe kauplusest, Wastseliinas. 8
Jürikuu. Uus kalender
malest.-ja tähtpäeroad
30 p. w. kai.
**18 Reede 19 Laup.
Suur Reede.
5
**20 **21 **22 23 24 25 26
Pühap. Esmasp. Teisip. Leskn. Reljap. Reede Laup.
7 1. Alest. p. 2. „ ,, ^k.Oo. 8 9 3. ,, „ Jüripäew. 10 11 Markuse p. 12 13
27 28 29 30
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn.
6
G k. 21 õhtul. Tuule ristip.
käike tSuleb: I. aprillil kell 5,43 m. 11. „ , 5,14 0 21. * , 4,47 .
14 15 16 17
Cäheb looja: kell 18,53 m. „ 19,16 e . 19,38 .
mis on Ulüügil R. Espe Wvvlimvvj kaupluses, on tellitud seemnewilja ühisustest, mis laseb müügile ainult kõigeparemat jct idanemiswõimelisemat seemet, seepärast ostke seemned ainult
R. Espe kauplusest, Wastseliinas.
9
V.
Mai
Uus kalender
malest,-ja tähtpäeraad kai".
**1 Neljap. 2 Reede 3 Laup.
1. mai püha.
4 5 6 7 8 9 10
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
i 21 J k. 19 õhtul. 8 22 Z- 23 Q24 25 26 Nigula p. ?■ 27
töiftitib ja wikatilaaste saadawal HLLdel tingimrstil
R. Espe kaupl., Wastseliinas. 14
Heinakuu. Uus kalender
31 p.
w. ITlälcst.-ja tähtpäecuad kai.
18 19 20 21 22 23 24 25 26
Reede Laup. C k. 1 õõsel. E Pühap. (Eita p. — Esmasp. Teisip. Maarja-Magdal. D: [päero. £ Neljap. Reede Jakobi p. G k. 23 ö. Laup.
5 6 7 8 9 10 11 12 13
27 28 29 30 31
Pühap. Esmasp. Teisip. ftejfn. Neljap.
14 15 16 17 18
I. II. 21.
Olewi p.
Päike tduleb: juulilkell 3,10 m. . » 3,22 „ . „ 3,40 „
Cäheb looja: kell 21,23 m. , 21,14 „ 20,58 .
Saiajahu, herkulest, riisi, mannat ja tatratangu -------------- -
saadawal
------------—
N. Espe kaupluses. Wastseliinas. 15
Viil
August
Uus kalender
ITlälest.-ja tähtpäeroad kai.
1 Reede 2 Laup.
19 20 21 22 23 24 Kristuse selet. p. 25 26 ® k. 13 p. l. 27 D
3 4 5 6 7 8 9
Pühap. Esmasp. Teislp. Keskn. Neljap. Reede Laup.
10 11 12 13 14 15 16
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
17 Pühap.
f. 14 p. I.
28 29 30 31 1
Lauritsa p.
Rukki-Maarja p.
2
3 C k. 14 p. 1.
4
fiaialliinnvltaludi
lõhnas eebid, juukse- ja lõhnaõlid müügil
K. €spe ZzcmpZ&sses
.
Wt&sl&eliim ols 16
Löikusekurr. Ilus kalender
31 p.
mälest.-ja tähtpäeroad kai.
18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup. Pühap. Pärtli p. Kk. 6 hom. Esmasp. Teisip. Äeffn. Neljap. Johannese surma p. Reede Laup. D k. 2 õõsel. 31 Pühap. päike töuleb: 1. augustil keil 4,02 m. II. . , 4.?4 » 21. , . 4,45 „
5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16 17 18
Läkeb looja: kell 20,36 m. „ 20,11 „ » 19,46 .
Naiste siidi-, siidi floor-, floor- ja puuwillasuteke
igas wärwis ostate Teie hästi ainult R. E S P E kauplusest, Wastseliinas.
IX.
September
Uus kalender
Mälesl.-ja tähtpäcroad kai.
1 2 3 4 5 6
Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
7 8 9 10 11 12 13
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
14 15 16 17
Pühap. Risti ülendamise p. Esmasp. C k. 23 õhtul. Teisip. Keskn.
„KUULUTRJfl” Tellimise hind: aastas postiga 50 senti, pooles aastas 25 senti, wõib ka postmarkides tasuda. Slt&dje&ss: ,,Kuulutaja** Wõvus.
18
Mihklikuu malest.-ja tähtpäeroad
Neljap. Reede Laup. Pühap. Madise p. Esmasp. k. i4 p. l. Teisip. Sügise ai. fieffn. Neljap. Reede Op. Johannese p. Laup. Pühap. Esmasp. Mihkli p. ® f.17 5. Teisip.
5
Uus kalender
18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
30 p. w. kai.
e
Päike tõuked: 1. septembril kelt 5,10 m. 11. * „ 5,32 „ 21. , » 5,54 ,
6
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
Cäheb looja: kell 19,15 m. „ 18,46 „ „ 18,17 „
993£uuluteija.“ saadetakse waewalt posti kulude eest tellijatele kätte, jagatakse hinnata rahwa sekka ja kleebitakse linnas nähtawale kohale ning wõimaldatakse igal pool nähtawal kohal hoida. Kasulik ja odaw lugejaile ja kuulutajaile. 19
X.
Oktoober
Uus kalender
ITlälest.-ja tähtpäemad kai.
Leskn. Neljap. Reede Laup.
Maarja kaitsmise p. 18 19 20 21
5 6 7 8 9 10 11
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
Lõikuse p.
12 13 14 15 16 17
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede
1 2 3 4
G k. 21 õhtul.
22 23 24 25 26
-
Lolletamise p. C k- 7 hom.
27 28 29 30 1 2 3 4
Portselaan
kõõgitarbeid saadawal R. Espe kauplusest Wastfettinas. 20
Wiinakrnr. Uus kalender
31 p.
w. JTlälest.-ja tähtpäeroad kai.
18 Laup.
5
19 20 21 22 23 24 25
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
6 7
26 27 28 29 30 31
Pühap. (Esmasp. Teisip. Keski,. Neljap. Reede
G k. 24 öösel. Kaasani-Maarja p.
Simuna p. J k. 11 hom. Lut.-usu puhast, p.
Päike tduleb: l. oktoobril kell 6,15 rn. 6,39 „ tl. 7,01 . 21.
8
9 10 11 12 13 14 15 16 17 18
£äheb looja kell 17,49 m. „ 17,20 ?> p 16,53 »
Suures walikus uutes mustrites meeste
kaelasidemed, siidi- ja willased sallid on müügi! N. €spe fecrsfpteses Wastseliinas.
XI.
Rotvember
Uus kalender
Ulälest.-ja tähtpäeroad ~w. kai.
1 Laup.
Pühade päew.
19
2 Pühap. 3 Esmasp. 4 Teisip.
Hingede p.
20 21 22 23
5
Rcjfn.
6 Neljap. 7 Reede 8 Laup. 9 10 11 12 13 14 15
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
® 112 päewal.
Märdi p. L k. 14 p. I.
24 25 26 27 28 29 30 31 1 2 3 4
16 Pühap. 17 Esmasp.
OPILASEP! Igasuguseid koolitarbeid on saadawal K. Wastseliinas.
weres kaks p. 6. Wihulas. 7. Kallastes kaks p. 8. Wiljandis kaks p. 9. Arawetel. 10. Jüris, Sadalas, Mõisakülas, K.-Nõmmel, Ahja w. Läänistes. 11. Narwas kaks p. 12. Wändras, Järwa-Jaanis, Kloostris, Martnas, Põltsamaal, Paluperas kaks p. 13. Patil. 14. Ants las, Wasknarwas, Ninal, Koerus. 15. Jõgewal, Kärd las, Wõrus, Kohilas, Tartus. 16. Türil. 17. Raplas, Moisekatsis. 18. Paides, Pööraweres, Soonistes, Sula ojal Krüdneri w. 19. Lehtses, Jõhwis kaks p., Elwas. 20. Tõrwas, Wõõbsus, Missos, Haapsalus, Märjamaal. 21. Kuresaares 22. Mustwees kaks p. 28. Walgas, Warnjas. Pärnus Jõulu-laat kolmanda nädala keskn. ja neljapäewal. Wana-Roosa wallas, Warstu alewikus on lubatud turupäewad igal reedel. Mõniste raudteejaama juures igal kolmapäewal ja Wastseliina alewikus iga kuu 12. päewal. sevi linnas saawad laadad ära peetud iga kuu 1. ja 15. päewal ja 1. jaanuari asemel 2. jaanuaril. Aastalaadad : kooma laat 10. märtsil, Urbe laat 14. aprillil, Tooma laat 28 aprillil, Ristipäewa laat 29. mail, Jaani laat 7. juulil. Maarja laat 28. augustil. Mihkli laat 14. oktoobril. Petserimaal peetakse laatasi järgmistes kohtades ja ajal: Laura alewikus iga kuu 1Õ. ja 25. kuupäewal. Irboska jaama juures iga kuu 20. päewal. Stolbowo talus (Laura wallas) 29. aprillil ja 29. okt. Rootowo wallamaja juures iga kuu 5. päewal ja 29. nowembril Wana Irboska alewis iga kuu 4. ja 21. päewal. Wärskas, Järwesuu wallas iga kuu 10. päewal. Obinitsa k. Meremäe w. iga kuu 8. päewal.
31
Tedrelähti wõib arstida järgmiselt: aädik tuleb mädarõika paale malada ja lasta 24 tundi seista. Õhtul tulewad tedretähed sellega üle määrida ja lastakse seista kuni sisse tõmbab. *
Halwa lõhna, mis harilikult Lekib kapsaste, naerite ja teiste sarnaste keeduwilja keetmisel toas, saab kõrwaldada, kui üle keedunõu pan nakse äädikasse kastetud ja kuiwaks pigistatud linane rätik ja selle üle keedunõu kaan. Alaasnõud saamad kõige kergemini puhas tatud tasase raputamise läbi äädika ja soolaga. Pärast nõu loputada puhta meega.
Meeletuletuseks! Keegi argu unustagu, et iga kuu 12* päetval peetakse Vastseliina alewis l & d t <*♦ Trükitud S. Songi irükikojas, Võrus.
Wõrrelge midagi R. ESPE hindasid
enne kui ostate kaupluse teistega.
Meil on hinnad alati madalad, mõõdud õiglased, tellimine kiire ja korralik. Kõige austusega
R £spe.
Karjakasvatajatele! Iga loomapidaja tarnitagu hobustele, weistele, sigadele ja lammastele, söögiisu puudusel, köha, jõuetusel kui loomad öösel laudas märjaks lähemad enne ja peale rasedust pulbrit „EestittUM/'
Nimetatud pulber
koosneb
mõjuwamaist
rohtudest ja isujuurikate pulbritest. See äratab loomades söögiisu ja kergendab nende terwise seisukorda haiguste puhul, kui loomaarsti abi saadawal ei ole. Söögiisu pulber „Eestimaa" on Terwishoiu peawalitsuse poolt kinnitatud ja loomaars tide komitee poolt heaks kiidetud, see walmistatakse wilunud prowiisori juhatusel. Iga ostja waadaku hoolega, et igal karbil oleks kaitsemärk hobune maduga ja nimi Arthur Ahlmann. Pulbrit müüakse igast apteegist, rohu- ja tarwitajate-kauplustest. Pulber walmistatakse o.-ü. mag. F. fturrot ja prow. A. Benkson'i keemiafarm. laboratooriumis, Tallinn, S.-Kloostri 1.18. Karbi hind 40 senti.
Arthur Ahlmann, Tallinn, W. Pärnu m. 9. Äiutatud 1908. a.
VaataK i i '
jb
a is .
M. Seiler’i töökoja
.
^
-ö\e...K i i ' jb
a is .
M. Seiler’i töökoja .
^
-ö\e n oL
.
1925
+
Töökoda M. Seiler ftm en d e k a u p lu se w astu .
7. ------------
M. S E I L E R ’i TÖÖKODA Pikk tän . 7.
::
Pikk tän . 7.
o
rrias tööstuses walmistan:
n a h w ta m o o to reid , 6
, 12 j a 24 h . p.,
petroleu m i m ootoreid , n e lja ta k tilis i
6
,
12
ja
18
h. p.
Mõlemad seltsi mootorid ehitadakse laewa, paadi kui ka m uu tööstuse käimapanemiseks. M a t e r j a a l i h ä ä d u s e pääle on erilist rõhku pandud, mille tõttu mootorid omawad pikaldase w a s t u p i d a w u s e ning wähese k ü t t e a i n e tarwitamiše.
M. S E I L E R M TÖÖKODA Pikk tän . 7.
::
Pikk tän . 7.
iil K o d a n ik u d ! Kui t a h a t e s e lg e t ü le w a a d e t m a a ilm a ja k o d u m a a s ü n d m u s is t, n in g h in d a te õ ig la s t e lu n ä h tu s te a r w u s ta m is t —
te llig e w iib im ata „W aba Maa", s e s t „W a b a M a a “ ei o le ü h e g i k ild k o n n a h ä ä le k a n d ja , w aid s e is a b a la ti w alw el k o g u ra h w a h e a k ä e k ä ig u k a its e k s .
„ W a b a M aa" P ä r n u
wäljaanne
on kohalikkude sü n d m u ste p eeg el, te m a s is u k u s e g a ei v õ is tle ü k sk i k o h a lik leh t.
Ä r im e h e d ! et te ie ä ri a n n a k s k a s u ja
la ie n e k s ,
tö ö stu r id ! e t te ie e tte v õ tte d s a a k s id e lu jõ u lis e k s , n in g n e n d e s a a d u s e d le ia k sid ta r v i t a j a i d laia liste s h u lk a d e s ,
k u u lu ta g e „W aba Maa" Pärnu w äljaan d es, s e s t p o le k o h ta , k u h u ei tu n g ik s „ W a b a M a a “ P ä rn u v ä lj a a n d e k u u lu tu s e d .
„ W a b a M a a “ Pärnu w ä lja a n n e t lo e ta k s e Pärnu lin n a s ja m a a k o n n a s ro h k em , ku i t e is i le h ti k o k k u . T o i m e t u s a s u b : H o s p id a li tä n . 14. T a l i t u s : R üütli tä n . 26, „ K u ltu u r’i“ ra a m a tu k a u p l. K õ n e tra a t 112. = = P o s tk a s t 19. 1
Kõik need, kellel on waja prille, pööraku kõige päält optikaärisse,
- Wee tänaw nr. 11 (Puuturu nurgal, Makarowi kpl. wastu), kus , alati
on
saadawal kõik sugu
prillid
igasuguste sil m ade tarwis. Tarbekorral walmistakse klaasid arstitähtede järgi. Niisama on suur wäljawalik kelladest, uuridest, kuld-, h õ b e ja uuskuld asjadest. H ä ä d u s e e e s t p i k a a j a l i n e w a s t u tu s . Austusega W .
2
lg N a tjS V .
Täiendatud uute kirjadega. Töö korralik. Hinnad mõõdukad.
„KULT(JUR’i“ TRÜKIKODA H o s p id a li tä n . nr. 14, P ä rn u s.
Kõige täielikum pudu-, moodi-, koloniaal-, tubakaja teraskaupade ladu Pärnus
J. Kahn & W. Krakusen Nikolai tän. nr. 2, telefon 51. Kaupmeestele ja kaubatarwitajateühisustele kõrged °/o°/o. Hinnad w õistlem a ta o d a w a d !
Kõigeaustusega Kahn & Krakusen. 3
0.1 ü.„T 0 0 " willa-
ja
puu tö ö stu se
P ä rn u s , H o m m ik u tä n . nr.
2
w abrik
, o m a s m a ja s ,
k r a a s ib , k e t r a b ja k o r u t a b
willast lõnga.
UUDIS! T ee b k o e tu d w illa s e d k a ltsu d (su k a d , k in d a d , k a m p s o n id j. t.) kui n e ile w illu ju u r e lis a ta k s e u u e s ti lõ n g a d e k s . N ä itu s e k s : 10 % k a lts u d e le tu le b ju u r e lis a d a 4
20 %
„
..
„
% willu.
8 %
„
UUDIS! Kujub w illast, p u u w illa s t j a lin a s t riiet. P u u tö ö stu s w a lm is ta b a k n a id , u k si j a te isi e h itu s o s a s id , ko o li j a ig a s u g u s t m ö ö b le id . 4
=
Töö k o rra lik j a kiire.
o 0 o o o o o o 0o ' O q O O O O OO O O O O O O
° 0 0 O O O O ooooooooooooo0
gOOOOOOOOOOOOOOOOOOO0
MARTIN SEILER’1 TÖÖKOJA
| I
O Oooooooooo O
KALENDER I
o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o
0o o o o e o o e e o o e o e o o 0
1925 ° 0 0 0 0 0 0 0
a
o o
OOOOOO0
oo
j M. SEILER’i TÖÖKODR j PÄRNUS, PIKK TÄN. 9.
j
Aastaaegade algused: K e w ad e a lg a b 21. m ä rtsil k. 5,11 m . e. 1. Suw i a lg a b 22. ju u n il k. 12,50 m . 1. S ü g is a lg a b 23. s e p te m b ril k. 3,40 m . p. 1. Talw a lg a b 22. d e ts e m b ril 10,37 m . e. 1.
S e l a a s ta l o n 365 p ä e w a . „K ultuur’i ' trükk, Pärnus.
a) Wõtab raha hoiule tähtajalisele ja jookswale arwele ja maksab ajakohast %% b) Laenab raha wekslite ja kinniswarade kindlustuseL e) Toimetab rahasäafmist ja fokumentide järele raha sissenõudmist. ühendus kõigi kodumaa rahaasutustega. ühispank seisab loowa töö teenistuses. Kaswatage
oma
wara
rahahoidmisega
ÜHISPANGAS. Rahwa jõud on ka riigi jõud.
Narwa Ühispanga Juhatus,
Pidage kirjandusega sõprust. Kodu- ja välismaa ajakirju, ajalehti, maailmakirjanduse toodangust romaane ja igasugust muud kirjandust leiate alati suu rimas väljavalikus kioskis ^Võitleja" ilu aias ja jaama raamatukapis. Pühadeks liht- ja piltpostkaarte ning kirjutustarbeid mõõdukate hindadega! „Võitleja" iluaia kiosk ja jaama raa matukapp on läbi aasta tulvil täis uuiraa kirjandusega, iga vähegi ajaga kaasasammtiv kodanik peaks sea't hankima oma vaimuvara täiendamiseks kirjandustooteidl Austusega
Grammofone ja wiimaseid uudisplaate, naister.: wiimase moe käsitaskuid, meester. rahataskuid, portfelle, õpilaste koolikotte nahast ning riidest, kooliraamatuid, ilukirjandust, postkaartide albume nahkköites ja harilikke, kirjutuslaua garnituure, maniküür keste, reisukohwreid, tapeete, kontori raamatuid, registratoreid ning igasugust paberi* kaupa jne. Müük en gros ja en detail. Suur wallk.
Odawad hinnad.
R. ROOSIPUU Raamatu- ja
kirjutusmaterjali äri
Narwas, Joata t. 10.
Ka kodus wõite nautida teatri muusikat ja isegi mugawamalt. Rinult kui on hea ja loomutruu [33||{0‘|0DSSikil. Selleks soowitan ja asjatundjate nõudmisel: kuulsate: Philips
Saba. Nora wastuwõtjaid. Ainult nende firmade saadused wõimaldawad Teile kodus tõsist naudingut
Tõlge |a weeadoge ja Teie ei kahetse. Kõige täielikumad raadio ja elektri osad. igaüks, kes tahab hoiduda üleliigsetest kulu dest, tarwitab ainult minu äri kaupa
Fa. K. Noormägi. Foto-Raadio-EIekter^ Joala t. 15. Narva.
Veebruar Pühapäev Esmaspäev Teisipäev (g Kesknädal Neljapäev Reede Laupäev
Pühapäev Esmaspäev EJseseisv.p' Pa Evepäev Neljapäev J Reede Laupäev
22 23 24 25 26 27 28 1
9 10 11 12 13 14 15
28 p
A.-s. «Saku õlletehase"
õlut ja mõdu, mis tuntud headuses, soovvitab
Saku õlleladu
Narvas, Viru tän. 15, tel. 88, Soowitab laiali tuntud võistlemata hääduses kodumaa veine, nagu: Portveini, Madeira, Sherry, Maiaga. Õuna ja sõstra-veine; Parsak, Vahu veine ning uudisena Dessertveini; sealsamas saadaval igasuguseid oma tööstuse karastavaid jooke. Omanik J. VEBER.
oleneb laulja häälepaeltest - nii oleneb ka Teie ringhäälingu vastuvõtu headus valju hääldaja kvaliteedist Ainult häid raadio aparaate ja raadio- ning eiektritarbeid soo vitab «Valgus". Võrkanoodid 3009, 372; dajad
valjuhääl
2003, 2014, 2016, 2007 jne.
Ostul võimaldatud ka järelmaks! Igal hooajal suur väljavalik soodsate hindadega kõiksugu elektri,
soowitab suures wäljavvalikus daamideie kü baraid. Alati, iga! aasta-ja hooajal saadawa! mõõdukate hindadega ja parimatest mater jalidest ja asjatundlikult vvalmistatud wiimaseid moeuudiseid nfng kõiksugu pudukaupa. Narwalasfele kõige soodsam ostukoht. Tulge ja weendugel Auslusega: omanik.
lill liinil Mi on hääs kuulsuses wälis- ja sisemaal oma rikka liku maitse, rohke foitwuse ja terwlsliselt garan teeritud. Saadawal igas paremas koloniaal» ja toiduainete kauplustes. Tööstus ja ladu, Narwas, Lembitu t. nr. 20.
R. niGGOL. Kinga kreem
„Shimmi“ ia ,.Polar“—Eestis Wõistlewad oma sisaldawa hääduseja hinna oda wusega kõige parema wälismaa kreemidega, juba wiiendat aastat. Tarwitajad, nõudke igalt poolt kodumaa kingakreemi!
„Polar“ja„Shimmi'‘ - R. Niggol.
v.
Mai
1 2
1. mai püha 18 Laupäev (g> 19
3 4 5 6 7 8 9
Pühapäev Esmaspäev Teisipäev Kesknädal Neljapäev Reede Laupäev C
Esimene tlarwai Traatwirgnlitii Suur tän. 8 „T RflflTWÕRK1' walmisfab soowitawates mõõtudes, mitmesugusteks otstarweteks traatwõrke, nagu: kana-, murulõnise, rohu- ja surnuaedade jaoks, akendele ja masfnaiele kaitseks ja laduruumide vaheseinteks. Peale selle
JALAMATTID, r e f o r ri • m a d ratsid ka tellimise iin]if| iiinflltill ni! ka täielikult a>ad peale uued lullii nUülJIIi haudade ümber.
f*5 Narwa, -Suur tän. nr. 23 soowitab läbi aasta = rikkalikus walikus: = kõrgewäärtuslikke kirjutustarbeid, paberit, tinti, krepp-paberit, õpperaamatuid jne. Kooliõpilastele kõige parem ja odawam ostukoht. Tulge ja weenduge ise kauba wäärtuses ja hinna odawuses!
Narva arstid: 1) Dr. V. Reier, sise- ja suguhaigused. Vestervalli 27/29, telef. 205. 2) Dr. V. Lebedev, naha- ja suguhai gused. Vabaduse tän. 29, telef. 208, 3) Dr. K. Hoffmann, Kreenholm, Joala mõis 1, 3, telef. 32. 4) Dr. V. Jakovlev, Vestervalli 27, 2, laste- ja naistehaigused; telef. 1 —96. 5) Dr. A. Kress, Suur tän. 20, telef. 2-12 6) Dr. V. Lange, Rahu t. 12, telef. 1-55 7) Loomaarst H. Fiegel, Narva linnatapamaja juhataja, linna tapamaja, telef. 38. 8) Piiri ja Narva jsk. loomaarst Hjalmar Link, Elisabeti 17, telef. 1-14. 9) Dr. Aleks. Levitski, närvi- ja sisehaigused, elektri ravimis-kabinett, sollux-kõrgustik-päike. Kraavi 14, telef, 2-36 10) Dr. Ilse Ugam-Põder, linnahaigemaja sünnitusosakonna arst, Peetri pl. 3, telef. 3-12.
Ametasutuste aadressid: Omavalitsus: Linnavalitsus, raekodai Kohtuasutused: Rahukohtunik I jsk Valge t. 7; rahukoht, 2 jsk Posti t 36; Kohtu-uurija, Valge t 7; Proku röri abi 2 jsk. Rüütli t. 18; vangimaja, Vestervalli t 51-a; Notarid: ]. Hansing, Peetri pl. 2; Waabel. Vestervalli I 6. Politsei: Politsei abiprefekt 1. jsk. Posti t. 36; Politsei 2 jsk., Kreenholm 31; Poliitilise politsei komissar, Posti t. 36; Piirivalve valitsus, Uus liin 34; Kriminaal abikomissar, Posti L 36. Kaitsevaeasutused: Kaitseliidu mai. staap, Valge t. 7; Post, telefon, telegraaf: Postkontor, Valge t 7; Magistraal-iaam, Valge t. 7; Telegraaf, Valge 7; Narva raudteejaama kõnep.,- Kreenholmi postkontor. Narva vanemad ajalehed: „Põhja Kodu . Salme t. 5; „St. Narvski-Lislok", Suur t 1. Pangad: Eesti pank, Narva osak; Suur t 24; Narva Lihisp nk, Joala t. 18; Eesti kommerts-pank. Rüütli t. 24; Narva majaomanikkude pank, Peetri pl. 2.
Sel aastal on 365 päeva.
Päikese- ja kuuvarjutused: 1) Täieline kuuvarjutus 2. aprillil. On meil näha. 2) Osaline päikesevarjutus !8. apr Ei ole meil näha. 3) Osaline päikesevarjutus 12. sept. Ei ole meil näha. 4- Täieline kuuvarjutus 26 sept. On meil näha 5) Osaline päikesevarjutus 11 okt Ei ole meil näha.
Laadad Alutagusel: Jaanuaris: 15. — Paasvere vallas. Veebrua= ris: 6 — Narvas 2 p; 10.— Rakveres 2 p; Märt sis: 23 — Vasknarva v Aprillis: 8 — Vaivaras 2 p ; 25 Narvas 2 p ; Mais: 6 — Tapal; Juunis: 26 — Rakveres 2 p ; Augustis: 25 — Narva Jõesuus 2 p; Septembris: 16 — Tapal; Oktoobris*. 3. ~ Narvas 2 p; 6 - Jõhvis 2 p; 17 Rakveres; Novembris: 11.—Narvas 2 p; Detsembris: 4 — Rakveres 2 p ; 11 — Narvas 2 p ; 14. — Vasknarvas; 19.-—Jõhvis 2 p
Advokaat F. Frank, Mäe tän. 6, telef. 104. Vann. advokaadi abi Ernst Grau, Tallinna mnt. 2, telef. 290. Vann. adv. A. Pahla, Peetriturg 2, telef 1-25. Vann. adv. J. Kuusk, Suur tän. 13, telef 2-13 Vann. adv. abi L. Vahter, Suur tän. 13, telef. 2-13. Õigusteadlane A. Rutstein, Suur tän. 5-3, telef. 2-62. Advokaat M. Kanavin, Suur tän. 5—3, telef. 2-62.
Suuremad Narva tööstused: A.-s. „Rotermanni tehased", Narva osakond, Tallinna maantee 7, telef. 64.
Rätsepmeister
PÄRN,
võtab vastu igasuguseid meesterahva tellimisi. Töö kiire ja korralik. Peetri pl 9 — 11.
NARWA KALEWI MANUFAKTUUR end. parun A. L. Stieglifzi kalevvivvabrik. Asutatud 1847. aastal.
Suures waiikuss daamide ja här rade moodsaid sügise- ja ialwe- paliiuning ülikonna riideid, kaitseVäelastemantli-
ja ülikonnarii deid ja kooli laste palitu- ja -ülikonnariideid. Kauplus Narwas, Kalewiwabriku juures, awatud äripäewadel kella 9—5-ni ja laupäewadel kl. 9—4-ni.
Odawaif! Suur walik! Odawalf Kirjutus — koolitarbed. — Tapeedid. — 3 Peennaha kaubad. — Portfellid j.n.e. Ü z Reisukohwrid — mänguasjad 5
iu
<
■J
Posti 55 Joala 20, 3 3 moelehed — nips — ilu — kirjutuslaua X. karnituurid. Tapeetid 17 s. ja kallimad. Kuulake hindu!
). LÄTE.
-------- -UUESTI LAIENDATUD---------
M. Tsõmbalow'i kella-, kulla, hõbeda ja kristalli äris, Joala tän. nr. 13. Teie leiate suures wäljawalikus igasuguseid kellu, nii seina, laua, äratus- kui ka parematest Shweitsi wabrikutest kuld, hõbe ja teras tasku ning käeuure. Lauahõbe ja hõbedat kiri gitusteks. Paberossitoosid hõbedast ja eht alpakis samuti alpak lauatarbed. Laulatussõrmused dukattkullast, 585°/0ja iga sugused sõrmused kividega, kuldkäevõrud, prossid jne. HINNAD ERITI ODAWAD. Kullast mees-ja nais-käeuurid suure hinna alandusega. Äri juures kellade, kuld- ja hõbeasjade parandustöökoda.
Tarwastu ja kogu ümbruskonna elanikkudele tähelepanuks:
riide- ja pudiikauplus asub
1, jaanuarist 1927 uuel kohal —
A. Müllersoni majas
Jaan Jänese kaupluses on kõige suurem walik iga sugu riide- ja pudukaupa, hinnad odawamad kui kuskil mujal. Kes tahab saada tõesti hääd ja wastupidawat riidekaupa, see tulgu
Jaan Jänese kauplusesse
Uueks aastaks. Mis suli armas isamaa, Soowin uue aastaga, . ? Soowin, et su mehe meel Igaweste elaks weel. Soowin, et sa ükskord saaks Ilma ilusamaks maaks, Et sa hariduse tippu Võiksid wiia wõidu lippu, Soowin, et su pinnalt kaoks Igaweste hauda waoks; — Kes sind ihkab eksita Pimeduses pidada. _ Soowin sulle südamest Onne rahu, igawest Olgu meie wabamaa Kallim kõigil kullasta, K.
Märkide seletus @ — noorkuu || — esimene weerand ® — täiskuu @ — wiimane weerand k.=kell; m.=minut; p,=päew ja püha; s,=sündinud; i*:=:surnud. Päikese tõusu ja loojamineku märkimisel tähendawad arwud 12-st kuni 24-ni, aega kella 12-st keskpäewal kuni kella 12-ni keskööl. Märgitud on Tartu kellaaeg, et õi get kellaaega kohapääl kätte saada, tuleb juurde panna Wiljandis 5 min„ Pärnus 9 min., Haapsalus 13 min, ja Kuresaares 17 min. Aastaaegade algus on märgitud kalendaariumis.
Päikese ja kuuwarjutused 1927. aastal on 3 päikese- ja kuuwarjutust. Eestis on näha päikesewarjutus 29. juunil — algus kell 6 ja lõpp kell 10,17 min. ja kuuwarjutus 8. detsembril — algus kell 16,53 min. ja lõpp kell 22,17 min.
**25 Pühap. 12 1. Jõulu püha **26 Esmasp. 13 2. Jõulu püha **27 Teisip. 14 3. Jõulu püha 28 29 30 31
HD • »—< •r* **
m r«*t ,2.
<ü ž t/3 O
%
6 10 11
-ö1/3 C/D .2. <« o w TJ « O a, «« 3 § .*5. D 10 C/D —1 a *T3 72 lx 13~ 15 Süütalaste päew 16 $ k. 13,22 17
118 13
bo O
3w TJ
.§>3 C
Päikese tõus
loojana
1. kell 8,34 kell 15,30 15,26 8,41 5. 15.23 8,49 10. 15,21 8,55 15 15,21 9,00 20. 15.24 9,03 25
Soowitus. Lähed Mustla, järel päri, Kus on kuulsam riide-äri; Otsi üles seda poodi, Kuhu wärskelt kaupa toodi. Kus kõik odawamas hinnas — Mis sa warem leidsid linnas. Kus on mõõt ja küünar õige, Kauba wäärtus üle kõige. Seda ainult Jänes suudab. Ta nüüd oma kohta muudab: Koha Müllersonilt wõtab, Uuest aastast sinna tõttab. Sinna poodi sisse astu, Jänes wõtab sääl su wastu, Kiiresti su ette kannab, Odawamalt teistest annab. Oled rikas sa wõi waene, Preilike wõi perenaene, Jänes annab riide ^rullid, Mis kui wärsked saiapullid, Mõni pehmem, mõni karem, Omale säält wõta parem. Sääl wõid odawamalt maksa, Teised wõistelda ei jaksa.
9 14
Meie Tarwastu. (Järgnew wana laul sai osaliselt üle kolmekümne aasta tagasi Tarwastu Karskuse Seltsi pidulikul koosolekul ettekantud.)
Tarwast kuulus tarkusesta, Tarwast tähtjas teadusesta, Tarwast tääb mis ta tahab, Tarwast mõistab mis ta mõtleb. Tarwastus on meestel meele, Meestel meele, naistel keele, Mehe siin om nagu männa, Poisi siin om nagu poomi. Naise nooriku nägusa, Neiu pildi peenikese. Sääre siidin neil särawe, Kalli kleidi neil kahawe. Siin om pika põllupiiri* Kuuse kõrgu heinakuhja. Kaar siin kaswab katuseni, Tapu tare kõrguseni, Wili wõrsub wirnadena. Lina pistab pilwedeni, Rüga seisab nagu seina, Oder roomab otsetigi. Siin om majan masinaida, Wilja wihku weeretamas, 15
Meistre-mehed meiereides, Piimast petti pitsitamas Wõi wänta weeretamas, Siin meil kõdun kuusi kooli, Hariduse armast aset, Laste mõistust laiendamas, Ülikooli hüpatamas. Tarwast tõuseb tarkusesta, Tarwast tärkab teadusta, Õitseb ilma õhtueni Uue ilma hommikuni.
Kelle elutöö on rahwa kasuks Rahwa tänu olgu selle tasuks.
larin Pant. mändi iaostnnd Wiljandis, Lossi tänaw, omas majas, kõnetraat 83
Toimetab kõiki pangaoperatsioone kodu- ja wäljamaal Wõtab raha hoiule ja annab laenusid Ostab ja müüb wäljamaa raha Wõtab dokumente sissenõudmiseks wastu Üürib teraskambris teraslaekaid (Safes) wälja
Toimetab
Tarwastus oma agentuuri kaudu Igasuguseid pangaoperatsioone ja wõtab raha hoiule Kõnetraat Tarwastu Mustlas: 14
SüäSSE
Pidage m eeles! Jaan Jänese riide- ja pudukauplus Tarwastu Mustlal
Müllersoni majas on igal ajal kõige parem ostukoht, olgu see pühade, leeri, pulmade jne. ükskõik mis puhul.
Kaupluses alati
saadawal paremate wabrikute riiet kõigis sortides, moodsates warwides ja mustrites.
