o-ü. Meltsi
ja riidevärviKalender villa
mise tööstus Tartus
Pikk tn. 12, telefon 8-88.
on ja jääb
soodsamaks
ostukohaks
jällemüüjatele
igasugu villase riide
peale.
Tartu
Majaomanike Pank
Tartus, Suurturg 7, omas majas, tel. 6-50
Pank annab laene mitmesuguste
kindlustuste vastu. Võtab raha
hoiule ja
maksab
ajakohast
protsenti. Kõik pangatehingud.
Panga juures asuvad I järgu komis
joni kontor ja kinnituse selts.
I
Tartu Linnapank.
TARTU RAEKOJAS. TELEFON 11-32.
Võtab raha hoiule jooksvale
arvele, kindla tähtaja peale
ja kuude viisi ning maksab
— ajakohast protsenti. —
Annab laene.
Ostab ja müüb välisraha
ja välistšekke.
Toimetab kõiki
pangaoperatsioone.
Korrespondendid kõigis kodumaa linnades
ja rahvarikkamates kohtades maal.
Saadaval hoiukarbid.
Õppige tundma
ja õieti hindama
T ärtu
T ubakavabriku
tähtsust ja tema
toodete headust.
Tartu Tubakavabriku saa
dused on kõrgeväärtuslikud
ja pakuvad täielist mõnu
igale tarvitajale. Pea
legi võimaldab Tartu Tu
bakavabrik tööd ja teenis
tust Tartu elanikkudele.
A.-S. prov. Julius Lill
Rohukauba suurlaod ja laboratooriumid.
Suur valik kosmeetika ja iluravi vahendeid.
KREEMID : Tedresan — pleegitab ja puhastab näonahka.
Regina — (rasvata) on parim puudri alus.
Regina — (rasvaga) pehmendab ja õrnendab
näonahka.
SEEBID: Tedresan — pehmendab ja puhastab näonahka.
Regina — hästilõhnav toalettseep.
Kummeli-Shampöon — annab juustele ilusa
_
_
läike, kõrvaldab kõõma.
LÕHNAÕLID: Regina (Radsha, Marokko, Havai Lill) j. t.
Eau de Cologne kolmekordne ja lillelõhnaga.
Saadaval kõigis paremais rohukauplustes ja
Tartu, Narva t. 6. Abikaupl. Rüütli t. 10.
Pealadus:
3
Märkide seletus,
noor kuu.
täis kuu.
esimene veerand,
viimane veerand.
Aastaajad.
Kevade algab 21. märtsil.
Suvi
„
21. juunil.
Sügis
„
23. septembril.
Talv
„
22. detsembril.
Varjutused.
1933. a. on 2 päikese varjutust, millest Eestis näha osaline
päikesevarjutus 21. augustil kella 5—7. Kuuvarjutus! sel aas
tal ei ole.
Riiklikud ja kiriklikud pühad.
1. Uus-aasta (1. jaanuar)
2. Kolmekuninga päev (6 jaanuaril).
3. Iseseisvuse päev (24. .veebruar).
4. Palvepäev (8. märts).
5. Suur Reede (14. aprillil).
6. Kevade (Ülestõusmise) pühad (16 , 17 , 18. aprillil).
7. Esimese mai püha (1. mai).
8. Ristipäev (Taevaminemispüha) (25. mai).
9. Suviste pühad (4., 5., 6. juunil).
10. Jaanipäev (24. juunil).
11. Jõulupühad (25, 26., 27. detsember).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: Suurel laupäeval, Suviste
pühade laupäeval, Jõulu laupäeval ja Vanal aastal.
Ajakohaste ja moodsate masinate
tõttu töö väljaspool võistlust.
Hinnad odavad !
Headus garanteeritud !
Suurem ja täielikum
Auruvärvimise ja vajutamise tööstus
Oleles. Küsi
Tartus, ‘Raetzcja tn. \Sj2C, tel. 36
Uus moodne sisseseade.
Ajakohased masinad. Uuemad
töötamise viisid, mille tõttu töö headus ja vastupidavus väl
jaspool võistlust. Siin
vanutatakse, värvitakse, pressitakse ja
dekateeritakse
igasuguseid riideid, samuti lõnga ja villa kõigis värvi toones.
Samuti toimetatakse riiete keemilist puhastust.
.Hinnad mõõdukad!
—
Töö kvaliteet hää!
Abikontor Narva tän. 12, kus müügil igasugust riiet,
lõnga, villa, sukke, sokke ja kindaid vabriku
hinnaga.
5
Jaanuar - Näärikuu
31 päeva
2
3
4
5
**6
7
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap,
Laup.
19
20
21
22
23
1. veebruariks tuleb ma
24 jaomanikul, vastavalt oma
25 elukohale, maksuametile esi
Kas oled astunud juba Tartu Majaom. Seltsi liikmeks ja
Õiendanud oma kohustused seltsi vastu ? Seltsiliikmetel
on maksuta kasutada juriidiline nõuanne.
Tartu Majaom. Pangas, Suurturg 7.
6
1
EEKS-MAJA
Toimetab:
TuleEluMurdvarguseKlaasiKodulooma-
kindlustusi
EEKS-MAJA on oma tüsedate reservide
ning arvurikka kindlustusvõtjate tõttu
võimsamaid kindlustusseltse Eestis
EEKS-MAJA
Juhatus:
Kontorid:
Osakonnad:
Agendid:
Tallinnas, Lai tän. 1, tel. 488-85.
Tallinnas, Lai tän. 1, tel. 445-07
ja Harju tän. 29, Tallinna Maja
omanike Pangas, tel. 427-49.
Tartus, Suurturg 7, tel. 6-50.
Valgas, Vabaduse tän. 6, tel. 36.
Viljandis, Tallinna t. 13, tel. 1-73.
Petseris, Kastani tän,, tel. 1-02
Rakveres, Lai t. 17, tel. 1-64.
Igas linnas, alevis ja vallas.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Päike tõuseb :
1. k. 8.33,
11. k. 8.09,
21. k. 7.42,
28 päeva
|g) 14,44
13
14
15
Vastla p.
läheb looja :
k. 16.35,
17.01,
17.27.
Äride puhtakasumaksu teadaannete esitamise tähtpäevaks on 1.
märts.
—
Sel kuul on kõige kohasem pook-oksi lõigata.
Kinnisvaramaksu Ipoole
tähtpäev on 15. veebr.
Jälgige oma
kindlustuste
tähtpäevi
ja kindlustage oma
vara ja elu
,,EEKS Maja’s“.
Hoolitse selle eest, et Sinu abikaasa ja ka naabrid astuksid
Tartu Majaomanikkude Seltsi liikmeiks,
kui soovid, et sinu kui k a teiste majaomanike huvid oleksid
küllaldaselt kaitstud !
Telli ja kuuluta ainult majaomanike häälekandjas.
8
KINNITUS-AKTSIA-SELTS
P„TURIS“
ASUTATUD 1921. A.
Juhatus ja peakontor:
Tallinnas, Mündi 3
telef. 433-85, pstk. nr. 319
Võtab vastu soodsail tingimistel
tule-, murdvarguse-, veo- ja
klaasikinnitusi
Elu- ja õnnetusjuhuste kinnitusalad võetakse lähemal ajal üles.
Täpne asjaajamine!
Soliidne edasikinnitusl
Kiire kahjude likvideerimine!
Peaagentuur Tartus, Kompanii tän. 1, Tartu
ühispanga ruumes.
Vahetalituse Agentuur-büroo
Tartus, Ülikooli (end. Jaani) tän. 32.
Ostjaid ja müüjaid palun kinnisvarasid selleks ülv.s anda.
J.
9
Märts — Paastukuu
1
2
3
4
5
6
7
**8
9
10
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
16
17
18
19
Tuha p.
3 12>23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Palve p.
20
21
22
23
24
25
26
11
Neljap.
Reede
Laup.
12
13
14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
23
24
25
Pühap.
Esmasp.
Teisip. Kevade algus
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Maarja p.
6
7
8
9
10
26
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
13
14
15
16
17
18
Tall. Majaoman.
[Selts asut. 1907
Päike tõuseb :
1. k. 7.20,
11. k. 6.52,
21. k. 6.22,
27
28
m 4,46
1
(fj;
31 päeva
2
3
4
5
23,05
Hoolitse kõnniteede puh
tuse ja korrashoiu eest!
Ära unusta oma puu
vilja aias puudelt lõika
mast oksi. Kohasem aeg
puude ja põõsaste istuta
miseks.
Teatelehtede esitamiseks
kaubanduslike ettevõtete
kohta on 1. aprill.
11
12
m 5,20
läheb looja :
k. 17.46.
18.10.
18.34.
Ära kogu raha suka
säärde, kust tuli ja
varas selle sult võtta
võivad, vaid paiguta
oma vaba raha
Tartu
Maj aomanike
Panka
Suurturg nr 7.
Ostes kord paki paberosse
„M E E D 1“ 25 tk. — 20 snt.
jääte tema alaliseks tarvitajaks.
10
Tartu Triikpesu Vabrik
Tartus, Söögiturg 4, telef. 2-22.
Valmistab meesterahva triikpesu artikleid: kahekordseid,
nurk- ja poolpehmeid kraesid moodsais fassongides, mansette, rinnaesiseid ja triiksärke.
Meie kaup on varus
ja on müügil kõigis
tatud vabriku mär
parimais en-gros ja
giga
en-detail ärides.
r
^ r
^
TartuTriikpesu Vabrik Tartus, Söögiturg nr. 4.
Tartu parim kivitööstus
JOH. KÄRNER
Liiva tän. 23-a Tartus.
Valmistab ajakohaste hindadega igasugusid
vastavalt tellijate soovidele.
Tehakse igasuguseid kivitöösid, mida või
maldab ladus olev suurem tooresmaterjali
tagavara.
V____________________________________ —J
11
ÄpriSI — Jürikuu
1
Laup.
2
3
Pühap,
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
4
5
6
7
8
**9
10
11
12
*13
15
**16
**17
**18
Karjalaskm. p.
19
20
21
22
23
24
25
26
f 7 56
Palmipuude püha
27
28
29
30
31
Esmasp.
fg| 15 38
Teisip.
Keskn.
Suur Neljapäev
Suur reede
1
Laup.
2
1. ülestõusnu püha
2. ülest. p. (T 6 17
3
4
5
6
3. ülest. p.
19
20
21
22
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
23
24
25
26
27
28
29
Püliap.
Jüri p.
Esmasp.
g| 20,38
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
11
12
13
14
15
16
30
Pühap.
17
Päike tõuseb :
1. k. 5.50,
11. k. 5.21,
21. k. 4.52,
30 päeva
Säe korda tänavakastmise abinõud !
Puude pookimine
kuul läbi viia.
sel
Tomadi, lavakurgi ja
sibula seemnete külvamise
kui ka maasikate istuta
miseks kohaseim aeg.
Koertemaksu
on 1. mai.
tähtpäev
7
8
9
10
läheb looja :
k. 19.00,
19.24,
19,47.
Tule- elu ja
murdvarguse
kindlustused
„EEKS Maja’s“
Suurturg 7.
Tartu Majaomanike Seltsi
liikmeks astumisega toetad iseennast, sest tema seisab
Sinu kui ka teiste majaomanike huvide eest valvel.
12
Ä
Põllumehed
ja
aednikud
tarvitage kodumaa
Müügikoht:
Tartu
Raekoda tuba 4.
□□□
Aastakümnete jooksul valmistab Tartu
linna pudretivabrik väetisainet pudretti,
mis suure hulga tarvitajaid on leidnud.
Pudret on väetus, kus leiduvad pea kõik
tähtsamad taime toitained. Pudreti tar
vitamine oleks eriliselt tähtis sarnastes
majapidamistes, kus orgaanilistest väetis
test
puudus.
Pudret
mõjub mul
lale siduvalt, elustades selle mikrofloorat. Kergetele Lõuna-Eesti muldadele
tuleb pudretti lugeda parimaks põllu
rammuks üldse. Pudret on kiire toi
mega väetis; temas leiduv lämmastik
on taimedele kergemini kättesaadav, kui
laudasõnnikus. Ajakohaselt on ka pud
reti hind alandatud: vähemal arvul —
2,5 senti kilogr., suuremal arvul —
alates 1500 kg 2 senti kg.
Tartu Linna Pudretivabrik.
^_________________________________________ _
13
Sadulsepa ja polstermööbli tööstus
Jcb. Buscži
Tartus, Eliisabeti tän. 17. Kauplus Aleksandri tän. 12.
Asutatud 1894.
Laos saadaval: Nahk klubi mööbel, pehme pols
ter mööbel, türgi diivanid, jõhv, karva ja mereheina madratsid.
Kõiksuguseid reisitarbeasju, aktimappe, rahatas
kuid, moodsaid naisterahva käekotte, koolilaste
raamatuhoidjaid, trakse, vöid j. n. e.
Tellimistel saada: Kõiksugu polster-mööbel ja
dekoratsiooni töid.
Nõudke kirjeldusi esindajailt.
A.-S. A.
ROSENVALD &
Tartus, Suurturg 8, telefon 300.
19
August — Lõikusekuu
1
2
3
4
5
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
23
f®| 21,32
6
7
8
9
10
11
12
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap. Lauritsa p.
Reede
Laup.
24
25
26
27
28
29
30
13
14
15
16
17
18
19
Pühap.
fj; 5^49
Esmasp.
Teisip.
Maarja f p.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
31
20
21
22
23
24
25
26
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Päike tõuseb:
1 k. 4.06,
11. k. 4 29,
21. k. 4 52,
1
2
3
31 päeva
Viljapuudelt üleliigsed
suvevõsud ära lõigata.
Hoolitse
kapsaliblika
tõukude hävitamise eest!
Tomaatide sidumist
mitte unustada!
Kinnisvaramaksu tasu
mise II poole tähtpäev on
1. septembril.
4
5
6
7
8
9
(f| 7 48
10
11
Pärtli p.
12
13
14
15
16
17
18
12.13
läheb looja:
k. 20.45,
20.20,
19.53.
Kindlustusselts
„EEKS. MAJA“
tule-, elu- ja
murdvarguse
kindlustused.
Ära unusta
„Tõe Hääle“ tellimist
uuendamast.
20
F-a J. H. Kaplan
iiTm^fnimriCini iimMmnnnumi inrnjmrnrw^iifflH^iirmjmj uimjmiiiirwmj iifflwmiiifflumi
Tartus, Lao tän. 43, kõnetr. 3-66
Soovitab suures väljavalikus kõiksugu ehitusmaterjali,
nagu: igasuguseid kuivi hööveldatud ja hööveldamata
laudu, tislerilaudu mitmesuguseist puusordest.
Tsementi,
lupja,
krohvimatte,
ahjukahvleid,
klinkreid
ja peale selle
mitmesuguseid savinõusid.
aOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOa
o
uo
)
>
)
i
)
J
c
cc
PcZZumelied ju aed.nihu.dL
I
G
ärge unustage hoolitsemast hea põllu- c
rammu eest.
'
> Tuntud headuses põllurammu
\
! pudretti |
soovitab igal arvul
Tartu linna pudretivabrik
°oOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO OOOOOOOOOOOOOOOOOOO0
21
September — Mihklikuu
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
30
päeva
19
Reede
Laup.
20
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
21 üleliigsed oksad ära lõigata.
22
Maasika peenrad puhas
23 tada ja uued taimed istu
24 tada.
25
26
27
Tulumaksu I. poole ta
||| 7,04
Pühap.
Esmasp.
23,30
Teisip.
Keskn.
Neljap. Ristiülend p.
Reede
Laup.
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
m 20,21
Keskn.
Neljap. Madise p.
Reede
Laup.
4
5
6
29
30
31
i
2
3
7
8
9
sumise tähtpäevaks on 30.
september.
Vaadake läbi korstnad
ja ahjulõõrid, et nende kor
ratu olek ei põhjustaks
tuleõnnetusi.
Linna kinnisvara maks
tuleb tasuda 15. septemb*
riks, hiljem tasujatelt võe
takse viivitusprotsenti.
10
11
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
J) 17,36
Keskn.
Neljap.
Reede
Mihkli p.
Laup,
Päike tõuseb :
1. k. 5.17,
11. k. 5.40,
21. k. 6.02.
Marjapõõsastel vanad ja
12
13
14
15
16
17
Läheb looja:
k. 19.21,
18.52,
18.23.
Tule - ja muude
õnnetuste alal
on võimalik ennast
kindlustada kõige va
nemas ja oma soliid
sete reservide ning
laiaulatusHse kindlustajate-pere tõttu kõi
ge tüsedamas kind
lustuse seltsis
»EEKS. Maja’s«
Viige oma vaba raha
Tartu Majaomanikkude panka, Suurturg 7,
kes hoiusummadelt maksab ajakohast protsenti.
22
Kontvcllilud
täispiima pudelites
soovitab Tartu linna Jaama mõis.
Piim saadetakse tellijaile hommiku
vara koju.
Tellimisi võtavad
vastu Jaama mõis, telef. 224, linna
komisjoni kauplus, Auriku tn. 1 ja
linna apteek.
J. Sulg’i
Sadulsepa tõestus ju äri ‘Riia tn. 3
Suur valik,
Soodsadfhinnad.
asi
23
Oktoober
—
18
19
20
21
22
23
24
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kegkn.
Neljap.
Reede
Laup.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Usupuhast p.
|||| 19,08
11.
21.
6,49
7,13
31 päeva
Sügisene puude ja põõ
saste istutamine sel kuul
läbiviia.
25
26
27'
28
29
30
1
Pühap. Lõikuse püha
Esmasp,
Teisip.
Keskn.
19,08
Neljap.
Reede
Laup,
Kolletam. p.
Päike tõuseb:
1. k. 6,25,
Viinakuu
2
3
4
5
6
7
8
lg) 7,4Š
9
10
11
12
13
14
15
j|) 0,21
Läheb looja:
k. 17,53
17,24
16,25
16
17
18
Ärge unustage oma
vara la elu
kindlustamast
»E EKS. Maja’s«
Suurturg 7.
Majaomanikud, koonduge oma organisatsiooni TARTU MAJA
OMANIKKUDE SELTSI ümber, kes Teie huvisid kaitsta suudab
ainult ühise jõu toetusel.
24
Armin Lomp
Asutatud
Ülikooli (Vana) tn. 6, tel. 2-53.
1903. a.
Valmistab päevapilfe
üksikult ja kogu viisi kuni mitme tuhande inime
seni. Suurendus igasugu originaali järele elu
suuruses ja suuremalt.
Mõõdukad
hinnad.
i^nn
Maalritööstus G. Panksepp.
Tartus, Erne t. 15 (omas majas).
Mööblite lakeerimine ja mööbli ilustuste lõi
gete valmistamine. Äri ja reklaamsiltide
maalimine — pleki ja klaasi peale.
Igasugused
sise-
ja
välis-maalritööd.
Nahavabrik ,,Kalev**
Tuvfzis, Kapleva 44, fel. 2^59
Oman.:
B. Koblenz, S. Trapido,
Asutatud 1919. a.
J. Goldov.
Valmistab: pinsoli-, pastla-, juht-, saapasääre- ja
pealisnahku; kõiksuguseid vasika-kioomnahku ja shevretti; igasugust värvilist portfelli-, valget lakk- ja glasseekinda nahka.
E. Mölder’i
kaalutööstuses
Tartus, Raekoja 14, tel. 6-53.
Valmistatakse ja on alati saadaval parimad
piima-, detsimaai ja lauakaaiud
Võetakse ka vanu kaale igal ajal kordaseamiseks ja
tembeldamiseks vastu.
Pühap
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup. Kadri p.
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
1
2
3
4
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Päike tõuseb:
1. k, 7,40
11.
8,06
21.
8,29
||| 18,24
6
7
8
9
10
11
12
9,38
30 päeva
Aiamaa üleskaevamist
ja väetamist võib teha
kuni kõige käredamate
külmadeni.
Tulumaksu II. poole tasu
mise tähtpäevaks on 30. no
vember.
Hobuste ju sõiduriistade
maksu II pool tuleb tasuda
15. novembriks.]
13
14
15
16
17
Läheb looja :
k. 16,27
16,03
15,42
Ara jäta minemata majaomanike kõnekoosolekutele, kui tahad
kursis olla meie riigi ja linna majanduspolitikaga.
Telli ja kuuluta ainult Majaomanike Häälekandjas.
26
==■—■•
Kõrgemad auhinnad.
=-----
ADELE ENNUS
soovitab omast tööstusest soodsate hindadega
põimitud ja sõlmitud põrandavaipu, patju, mustriga
kindaid ja vaipade valmistamise juurde kuuluvaid tarb.
Õpetan lühikese ajaga põimitud ja sõlmitud vaipade valmis
tamist raamil ja erilise soa abil. Soovikorral sõidan kohale
organisatsioonidesse õpetust andma.
Valmistan karvalõngu põimitud vaipade jaoks, mis headu
selt võrdne välismaa lõngaga. — Samuti saadaval paljudes
värvides kodumaa villast lõnga pärsia töö jaoks, eestipära
seid mustreid ja kõiki vaipade valmistamise juurde kuulu
vaid tarbeid.
Alaliselt on näha valmistöid — kella 10—1 ja 3—7.
Adele Ennus
TARTUS, RÜÜTLI TÄNAV Nr. 18-4.
Moodsam, täielikum ja odavam
**25 1. JÕUlU p.
**26 2. Jõulu P"
**27 3. Jõulu p.
28
29
30
Neljap.
Reede
Laup.
31
Pühap,
Päike tõuseb:
1. k. 8.51,
11. k. 9.08,
21. k. 9.17.
„EEKS. Maja“
kindlustab õnnetuste
vastu
18
22,52
Läheb looja
k. 15.27,
15.18,
15.19.
tule-, elu-,
klaasi-, kodu
loomade- ja
murdvarguse
kindlustuse aladel.
Suurturg 7.
Õienda oma kohustused
Tartu Majaomanikkude Seltsi vastu, tasudes
ära peakoosoleku poolt kindlaks määrat. liikmemaksu.
28
Soodsam
kellade, kristall-, kuld-, ja hõbeesemete ostu ja tellimise koht on
Tartus, Uueturu tänav nr. 7.
Uueturu ja Aleksandri tänava nurgal.
V. Tl ii di €> IzulIets^jsaL ävisi.
Tallinna £>&ival&Bslus
Tavtus, Kõneleva l. IC1, felcf. I€^5C.
Soovitab omast laost peen-, rukki- ja
magushaput leiba ning sepikut, mis
maitsvuse poolest võistlematu.
Tellimiste täitmine kiire ja korralik.
K.-m. E. Günther
Värvikauplus Tartus, Kaubahoov 26.
Maalrivärvid ja värvimismaterjalid, riidevärvid, nahavärvid ning kõiksugused
seebid ja puhastusabinõud.
Metallitööstus „Leek“
Tartus, Gildi tän. 7, tel. 7-99.
Valmistab igasuguseid raud-, reformvoodeid, reformvoodi põhju, madratseid, haige
maja sisseseadeid, luksepa- ja mehaanikat ö i d.
— Autogeeniline metallide keetmine. =
29
Tartu majaomanike organisatsioonid ja
ühisettevõtted.
Tartu Majaomanikkude Selts.
Asutatud 1908. a.
Juhatuse asukoht Suurturg 13, telef. 1-27. Juhatuse koos
olekud peetakse kolmapäeviti kl. 7 õhtul.
Juhatuse koosseis: esimees P. Ingermann, abiesimehed
Pärn ja A. Mälberg; sekretär A. K u 11 a m , abid
Vaher ja F. Torm; laekur E. Hold-Neumann; abid
Massakas ja M. Uik, pidutoimkonna esimees A. Lepp,
abid J. O s s ja H. Lõhmus; Majavanem J o h. Aavik, abid
K. K i r k ja P. E h r 1 i c h.
Tartu Majaomanikkude Pank.
Asutatud 1923. a.
Suurturg nr. 7. Telef. 6-50. Panga juhatus: esimees J.
Lill, abi J. Aavik, liikmed: A. K üllam, M. Pärn, E.
Hold-Neumann.
Panga nõukogu : esimees P. Ingermann, liikmed I. Oss,
K. Piirand, P. Ehrlich, J. Villem, A. Vaher,
J. Busch, F. Torm ja O. Zimmermann.
Revisjonikomisjon: V. Klaus, F. Köster, H. Mül
ler, P. Prants.
Asjaajaja direktor: P. Sternfeldt. Pearaamatupidaja :
J. R i n a 1 d i.
Laekur :M. Massakas.
Juriidiline nõuande büroo.
Tartu Majaom. Pangas Suurturg 7, telef. 6-50. Juristi kõne
tunnid igal esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval kella 1—2 1.
Kindlustusselts «EEKS-Maja»
Suurturg 7, Tartu Maj. Panga majas telef. 6-50.
30
fl.S. Saku õlletehase
õlleladu
ja
karastusjookide tööstus
Tartus, Emajõe tän. 10, telef. 37
Pilseni
Müncheni
õlled
Märtsi
Eksport
Sidroni sooda
Puuvilja jooke
Limonad
Selters
Uuesti avatud 1. jaan. 1933. a.
31
Sündmusi Eesti ajaloost.
Suurvürst Jaroslav ehitab Tartu (Jurjevi) — 1030. a.
Sakslased tulevad Baltimaile — 1186. a.
Paala lahing — 1217. a.
Tartu vallutamine sakslaste poolt — 1224. a.
Jüriöö mäss — 1343. a.
Eestlaste viimane vastuhakkamine — 1560. a.
Eestimaa saab Rootsi alla — 1561. a.
Liivimaa saab Rootsi alla — 1629. a.
Gümnaasiumi asut. Tartu (esimene Eestis) — 1630. a.
Ülikooli asutamine — 1632. a.
Venelased vallutavad Tartu — 1704. a.
Piibel tõlgitakse Eesti keelde 1739. a.
Eesti Talurahva Seadus — 1804. a.
Pärisorjuse kaotamine Liivimaal —• 1816. a.
,,
„
Eestimaal — 1819. a.
Esimene Eesti selts „ Vanemuine8 — 1865. a,
Valla-omavalitsuse õigused antakse — 1860. a.
Esimene raudtee — 1870. a.
Vene-JaaPam sõda — 1904.
Rahutused — 1905. a.
Karistussalgad Eestis — 1905. a.
Ilmasõja algus — 1914. a.
Iseseisvuse väljakuulutamine — 1918. a.
Vabadussõda algab — 1918. a.
Tartu vabastamine 14. jaan. — 1919. a.
Asutava Kogu kokkutulek — 1919. a.
Tartu rahu — 1920. a.
Välismaa tunnistab Eesti Vabariiki — 1921. a.
1. detsembri mäss — 1924. a.
Soome president I^elander külastab Eestit — 1926. a.
Läti president J. Tschakste külastab Eestit — 1927. a.
Rootsi kuningas Gustav V külastab Eestit — 1929. a.
Poola president J. Mosciki külastab Eestit — 1930. a.
Ülikooli 300. aasta juubel — 1932. a.
Landesvehri purustaja kindr. E. Põdderi surm — 1932. a.
32
^ Tarvitage kõrgeväärtuslist
HELANGE
J3Pj|
kodumaa
vilja-kohvi,
Pii*... Trtft
1
KOHVI?
fr
... -aatel
mis oma headuse ja odavuse
poolest välismaa kohvist mit
mekordselt kasulikum.
iVcudke I
Müügi/ igal peol.
V. a.
maja-, korteri- ja ffittsfuseomanihHd!
Teie elektri jõu ja valgustuse sisseseadeid teeme kiirelt ja
korralikult odava hinnaga, Eelarved tasuta.
T. Aua — A-s. Kapsi ja Co ja
„Philips“
materjalide ladu.
Tartus, Suurturg 12, telefon 44.
Luksepa- ja mehaanikatöökoda
Tartus,
p
1/DAAM
Tartus,
Aia tn^J».
VJ. IXKUUIM
Aia tn. 9.
Jalgrataste, grammofonide, koorelahutajate ja
õmblusmasinate parandus, nende osade juurdepanek. Majaomanikele soodsam koht vesivarustiste ja keskkütte seadm
Töökojast saadaval
soome kelkusi, pumbatsijindrisi, igasugu võtmeid
jne. tehakse igasugu luksepa ja mehaanika töid.
Hinnad mõõdukad!
Austusega Omanik*,
33
Väljavõte Tartu linna sundmäärusist.
Vesivarustuse ja reoveekanalisatsiooni kohta.
Vesivarustuse ja kanalisatsiooni seadete ehitamine
võib sündida ainult nende ettevõtjate kaudu, kes linnavalit
suselt loa on saanud. Veevärgi ja kanalisatsiooni tarvita
mine on maksuline.
.
Veeandmine linna veevärgist sünnib ainult veemõõt
jate abil, kuid linnavalitsus võib lubada tänavate niisutami
seks vett, ilma veemõõtjast läbistamata. Veemõõtjaid kont
rollivad linna ametnikud, kuid sellega seotud kulud tuleb
kanda majaomanikul.
, , ,.
,
.
Linnavalitsus võib lubada ühendada linna ^kanalisat
siooniga uhteklosette, seal kus kanalisatsioonivõrk seda
võimaldab ning kus on kindlustatud küllaldane veevool.
Kanalisatsiooni ühenduse torud, mis asuvad hoonete sees,
peavad olema malmist või tinast.
Redelipidamise kohta.
loa puu-elumaja omanik on kohustatud pidama tugeva
redeli, mis nii pikk peab olema, et seda redelit pidi v.oib
ronida kõrgema eluruumi aknani. Kivimaja omanikule on
redelipidamine vaid siis sunduslik kui trepid on ehitatud
puust, või kui käik kivimaja ärklitoast on trepi juure ule
pööningu. Redel peab asuma kättesaadaval kohal.
Ehitussundmäärus.
Hoonete põhjalik parandamine ja katuste ümber
käimine kõrgevee piirkonnas on lubatav ainult siis, kui
hoone alusmüür ulatub üle kõrgema kõrgeveepinna vähe
malt 0,50 meetri võrra, see tähendab kui alusmüüri sokkel
on Emajõe nullist kõrgem vähemalt 3,75 meetrit.
Kõrgevee piirkonnas on keelatud hoonete keldri ja
poolkeldri kordadesse asutada elukortereid ja tööstuse ning
kaupluseruume. Juure või pealeehitusi nimetud piirkonnas,
võib teha vaid siis kui õue täita 3,25 meetrit üle Rmajoe
nulli.
Tänavate, platside, parkide puhtus ja korrashoid.
Iga krundipidaja peab puhastama tänava osa, mis ula
tub krundi pikkuseni, ning kuni tänava keskpaigani alates
krundi piirist.
Platside juures asuvad krundipidajad on
kohustatud puhastama vastasolevat platsi krundi pikkuses,
34
Võõrastemaja ja restoran
„LIVADIA“
Kaluri tn. 10.
Tel. restor. 11-83.
Tel. kodus 5-21.
Korralikud ja soojad numbrid.
Alati saadaval sissesõiduhoov
soojade tallidega.
I-se järgu
restoran alkoholiliste jookide ja
soojade
suupistetega.
Hinnad mõõdukad, teenimine korralik.
Palun vanu kui ka uusi tuttavaid vaa
tama tulla.
Austusega omanik
G. Prikkel.
35.
laiusega 8,540 meetr. — 4 sülda.
Emajõe ääres asuvad
krundipidajad peavad puhastama tänavat kogu laiuses. Hari
likku puhastamist peab toimetama 1 apr. — 1. sept. enne
kella 7 hom.,,1. sept. — 1. apr. enne k. 8 hõim Kuival ajal
enne pühkimist peab tänavat niisutama, mida võib teha ainult
puhta veega. Kasvavat rohtu võib hävitada ainult kitkumise teel.
Talve ajal peavad kõik kõnniteed jääst ja lumest
puhastatud olema, ning liivaga üle riputatud
Tänavaäärsete majade katustel lasuv lumi ja räästa
küljes rippuvad jääpurikad tulevad kõrvaldada, selle juures,
et õnnetuid juhtumisi ärahoida tuleb vastav osa kõnniteed
ning vajalikul korral osa tänavat (lattidega) tõkkepuudega
sulgeda'. Tõkkepuud peavad olema siledad ning vesiloodis
ülesseatud ühe meetri kõrgusel kõnnitee pealispinnast.
Liivaga segatud lume pühkimine kõnniteelt uulitsale
on keelatud.
Uulitsal lumesse tekkinud augud peab vas
tava krundi omanik kohe tasaseks tegema.
Lumi loetaks üleliigseks ja sõiduteele takistavaks kui
ta üle 25 sendimeetri sügav on Lund ja jääd võib maja
omanik oma aeda vedada.
Matuserongi jaoks võib kuuseoksi tänavale riputada
mitte rohkem kui pool tundi enne matuserongi tulekut.
Peale matuserongi läbikäiku peavad kuuseoksad koristatud
olema 1 tunni jooksul (matuse korraldajate poolt).
Keelatud on tänavale jätiste ja igasuguste asjade maha
pildumine, riiete ja vaipade kloppimine akende või uste
kaudu.
Keelatud on pühkmete kogumine krundile või aeda.
Parkides on keelatud puude otsa ronimine, pinkide
sisse „südamete" lõikamine, ning joobnud olekus viibimine,
ja määrdunud riietega käimine.
Sundmääruste mittetäitjad langevad karistuse alla.
Tartu notarid.
Kallas, J. Küüni tn. 5, telef. 450, erakorter Ülikooli 44.
Reimann, J. Suurturg 10, tel. 8-09, erakorter — samas.
Siska, A. Suurturg 12, tel. 47, erakorter Tiigi 58, tel. 364.
Suubi, A. Suurturg 20, tel. 2-56, erakorter Lille 22.
Vihalem, H. Suurturg 3, tel. 947, erakorter Vallikraavi 3,
tel. 350.
36
••
Üürileandja pidandusõigus.
Pahatahtlikkude üüri mittemaksjate vastu on majaoma
nikul kaitseabinõuks üürileandja pidandusõigus mille
selgituseks käesolevad read.
Igal majaomanikul on õigus üürniku vara, mis üüritud
ruumides, võlgneva üüri eest kinnipidada, kuni temale üür
tasutud, ehk kuni ta kohtu teel oma nõudmisele rahuldust
leiab.
Seda õigust nimetame pidandusõiguseks,
(Balti Er. S. III k §§ 1405 ja 3381).
See õigus tekkib üürileandjal sellest momendist arva
tud, kui üürnik oma vara üüritavasse ruumi toob. Teostama
võib aga hakata alles siis, kui on olemas üürivõlg ja kui
üürileandja on tahet avaldanud üürniku vara kinnipidada,
ning kestab seni kuni üürileandjal on õigusline võimalus
üürniku vara kinnipidada. Näiteks siis on ta lõppenud kui
üürnik on oma kraami tänavale välja viinud.
Mis kasu on üürileandjal pidandusõigusest? Ta annab
üürileandjale sarnase õiguse, mis on käsipandi pidajad kinnipeetud asjade suhtes. See tähendab, esiteks, et kohtuliku
nõudmise rahuldamisel saavad üürivõlg ja kohtu kulud esitneses järjekorras rahuldatud kinnipeetud asjadest.
Kui
üürnikul teisi kreditoore olemas, saavad need rahuldatud
ülejäägist.
Teiseks, kui pidandusõigus, nagu mainitud,
tekib asjade viimise momendist üüritud ruumesse, siis peale
selle tehtud asjade võõrandamised ja pantimised ei ole maks
vad. Pealegi takistab üürileandja pidandusõigus — eelnime
tatud lepingute maksvuseks tarvilikku ülesandmist.
Selle õiguse maksmapaneku selgitamiseks, tuleb käsi
tada natuke seadusliku omakaitse mõistet.
Üldine põhimõte on, et on lubatud oma õigust kaitsta
j õuga, kui isiku ehk ta varanduse kallale tungitakse sea
dusevastaselt.
Niisugustel juhtumitel pealetungi
jale haavade ehk vigastuste tekitamine ei ole karistatav
(N. S. §§ 101, 103). Kui seadus annab pidandusõiguse üürile
andjale, üürniku vara peale, võib üürileandja maksma panna
seda õigust abinõudega, mis seadus ette näeb oma vara ja
isiku kaitseks, kui neile seadusevastaselt peale tungitakse.
Kui majaomanik värava lukustab ja üürniku kraamikoormat
välja ei lase ehk teda takistab jõuga korterist asju tänavale
viimast, siis talitab ta oma õiguse piirides. Kui üürnik teda
selles takistab ja tungib majaomaniku, tema esitaja, või vara
kallale, toimib üürnik seadusevastaselt ja üürileandjal on
kõik, omakaitse õigused, mis ettenähtud N. S. §§ 101. 103.
Juurelisada tuleb aga, et omakaitse on ainult siis lubatud,
kui puudub võimalus pöörda politseivõimu poole. Sarnane
on asjaolu muidugi ka siis kui on pööratud, kuid asjatult.
37
Tartu advokaate.
Ainson, H. Riia tn. 6 tel. 5-86.
Grau, K. Suurturg 7 tel. 11-44.
Jürmann, A. Promenadi 2.
Jaska, R. Lai 12 tel. 8-62.
Karlson, Ferd. Aia 17 tel. 5-51.
Klaus, V. Rüütli 22 tel. 32.
Kongo, K. Rüütli 4 tel. 12-50.
Kriisa, J. Ülikooli 14 tel. 1-23.
Kulba, Ed. Suurturg 7 tel. 11-44.
Kunnus, P. Rüütli 22.
Lagus, A. Rüütli 25.
Liibusk, J. Raekoja 6.
Mõtte, J. Raekoja 14.
Nääris, H. Suurturg 14.
Nurk, K. Kastani 8 tel. 12-89.
Nieländer, A. Lutsu 16 tel. 5.
Ostrat, J. Suurturg 10 tel. 1-18.
Ojasson, A. Riia 55 tel. 79.
Oksa, A. Suurturg 10.
Parts, A. Ülikooli 1.
Pikk, K. Küütri 2 tel. 10-78.
Ramm, J. Kitsas 1-2 tel. 2-23.
Rõuk, N. Suurturg 3.
Rütli, O, Suurturg 3 tel. 5-47.
Sepp, P. Ülikooli 36 tel. 13-33.
Sild, K. Promenadi 7 tel. 8-12.
Siil, O. Vabaduse pst. 11 tel. 93.
Soom, E. Rüütli 18 tel. 11-29.
Sumberg, H. Promenadi 5-4 tel. 3-61
Sõrra, A. Rüütli 19 tel. 3-48.
Treial, H. Raekoja 14 tel. 6-27.
Tammist, E. Ülikooli 32 tel. 2-32.
Viik, J. Gustav-Adolfi tel. 4-60.
Osso, L. Promenadi 6.
38
A.-S. E. M. Usvansky
ja pojad
Nahavabrik, toores- ja karusnahkade
eksport. Asutatud 1880 a.
Valmistab:
talla-, pinsoli-, pastla-, platt-, juht-, syromet- ja sandaalinahku ;
igavärvilist summadani-, portfelli-, mööbli- ja moodsamais värves
käekotinahku, kõiksuguseid vasikakroomnahku ja rindboks igas
värvis, velur ja belonia, ka saapasääri ja pealisnahku.
Vabrik asub:
Tartus, Kaluri tän. nr. 45, kõnetr. 1-22.
LAOD:
Tartus, Kaubahoov 24, kõnetr. 6-91.
Tallinnas, Vene turg 3, kõnetr. 304-49.
Petseris, Kauba read 17.
Kus riietud moodsamalt ja odavamalt ?
Valmisriiete äri J. KAPLAN
Tartus, Uueturu tän. 24.
Sest seal müügilolevad ülikonnad ja üliriided on parimate rätsepate
töö, materjal pidev ja hinnad harukordselt odavad. Müügil ka
igasugused kraenahad. Peale selle ostan kõiksugu metsloomade
nähku, rebase, orava, tuhkru jne. jne.
Mehaanika- ja jalgraltatööstus
Alex. Laur
Tartus, Holmi tänav nr. 1—3.
Emailleerib jalgrattaid ja valmistab ka uusi, mis vastupidavad
kodumaa teedel. — Parandused tehakse kiirelt kõigis osades.
Töö kiire ja hinnad mõõdukad.
Palun veenduge, oma silm on kuningas.
39
Tartu arste.
Arrak, A. Dr. med. sisehaiguste eriarst, Uueturu 9
tel. 12-38.
Amon, A. Riia 19-4 tel. 13-30.
Anderson, E. Vallikraavi 17 tel. 1-91.
Beifeldt, J. Riia 22-a tel. 7-33.
Bernakoff, R. Riia 39. tel. 3-39.
Dobruschkes, Ersa, Rüütli 24 tel. 11-22.
Fischer, E. Dr. med., Tähe 42 tel. 7-03.
Graubner, E. Aia 15 tel. 13-14.
Grünthal, J. naistekliiniku röntgenoloog Jaani 10
tel. 12-27.
Gutmann, P. haavaarst, Pepleri 27 tel. 12-15.
Hansen, P. Dr. med., eradotsent, Jaani 3 tel. 7-45.
Hion, Viktor kõnehäirete ja närvihaiguste eriarst
Riia 135 tel. 68.
Hollmann, V. Lodja 4 tel. 10-91.
Imelik, J. Jaani 2 tel. 11-41.
Jürgens, B. Karlova 6 tel. 12-47.
Jüriado, K. Rüütli 9 tel. 2-29.
Kienast, Herman, Pepleri 21-3 tel. 10-03.
Kieseritzky, Volfang, Vallikraavi 3-1 tel. i3-53.
Kleitsman, R. Dr. med., Naistekliiniku vanem assis
tent, eradotsent krt. Rüütli 19 tel. 6-21.
Kook, Karl Jaani 3 tel. 48.
Kuriks, O, Dr. med. eradotsent, silmaarst Promenadi 3 tel. 8-54.
Lepp, F. Dr. med., linna külgehakk. haig. haigemaja
juhat., Aia 8 tel. 3-17.
Lukk, Ed. maa-arst Kitsas 11 tel. 1-15.
Lüüs, A. Prof. Dr. med. lastekliiniku juhataja tel. 2-60.
Nor nänn, H. Dr. med. sisehaigused Väike-Tähe 1
tel. 11-55.
Peterhoff, R. Aia 17. tel. 2-80.
Reinhold, K. Narva 6. tel 11-04
Sõber, H. Rüütli 21. tel. 7-59.
40
Tartu Pank
Asutatud 1868. a.
TALLINNA, TARTU,
Pärnu, Põltsamaa, Viljandi
Aktsiakapital Kr. 1.000.000
Toimetab kõiki pangaoperatsi
oone. Teraslaekad. Pakkide
hoiukamber.
Pangaühendus Londonis — The British
Overseas Bank L-td.
41
Pärimisest ja pärandusmaksust.
f
Pärimise teel vara ülemineku juures tuleb silmas
pidada, et Tartu linnas on'maksvad kaks seaduse süsteemi,
nimelt kiivi linna ja maa seadused. Liivimaa seadus on
maksev Karlova linnaosas ja Veski ning Kastani tänavate ja
raudtee vahel. Linna seaduse järgi loetakse abieluliste vara
ühisvaranduseks ja seega pärimise korral pärib lasteta lesk
mees 2/3 varandusest ja lesknaine l/2 — ülejäänud vara
läheb päranduse jätja veresugulastele ; lastega abielu juures
jääb vara edasi ühisvaranduseks, kui aga see tuleb jagami
sele, siis isa ja laste vahel jagamise korral saab isa poole
"üldisest varandusest ja lapsed koos teise poole, ema ja laste
vahel aga eraldakse emale V3 varandusest ja lastele üle
jäänud. — Liivimaa seaduse järgi lasteta lesk pärib vallas
vara ja lesknaisel on õigus tagasi nõuda abiellu kaasatoodud
varandust. Lastega abielu korral jääb pärandus ühiskasutamisse ja lastel ei ole õigust nõuda emalt nende osade
^eraldamist, ainult ema teistkordse abiellumisega saavad nad
selle õiguse. Leskmees aga naise varanduse peab üleandma
lastele ja ise ta ei päri sellest midagi.
Päranduse teel vara üleminekud käivad päranduse: maksu alla. Pärandusmaksust on vabad: varandused väär
tusega kuni 1000 krooni, kui seda pärib abikaasa ehk üle
nevad ja alanevad sugulased, ka on vaba kodune sisse
seade kuni 2000 kr., kui see ei olnud päranduse jätjal tuluesemeks.
Pärandusmaksu võetakse: a) varandüsilt, mida päri
vad päranduse jätja abikaasa, ülenevad ja alanevad sugu
lased 2 °/o kuni 12 °/o-ni olenevalt päranduse suurusest;
b) varandüsilt,
mis
lähevad
minijale või
väime
hele, õele või vennale ja nende lastele võetakse maksu
5°/o kuni 18°/o-ni c) muude isikute pärimise korral on maksu
■^suurus 10°/o—30°/o.
Päranduse tombust tulevad mahaarvata tasumata pal-jgad, võlgu maksud ja muud päranduse jätja isiklikud võlad,
‘ mis maksu alla ei arvata. Iga päranduse kohta mis maksu
alla käib, tuleb 6 kuu jooksul vastavale kohtule sisseanda
päranduse õigustesse kinnitamise palve ühes päranduse
'teadaandega.
Mitte õigel ajal sisseandmise korral tuleb
ipärandusmaksult maksta trahvi.
42
Tartus, Poe tän. nr. 3, tel. 3-05.
Telegr. adr.: Igenbank.
Võtab raha hoiule, annab
laenusid ning toimetab
kõiki pangaoperatsioone.
Eesti Kinnitus A.-S. „Polarise“ agentuur.
Karl kirk
Ehitustöödeettevõtja
Tartu V. Maarjamõisa t. 13 (omas majas)
Telefon 10-35.
Võtab oma peale igasuguseid
EHI
TUSTÖID
Ümberehitused ja remonttööd.
tusaruanded
Eelarved ja ehi-
Tartu Majaom. Seltsi liikmetele tasuta
ehitusnõuanne.
-----
Oma erialal 36 a. praktika.
43
-----
Tempelmaksu tariif.
1) Avaldused, palvekirjad ja muud paberid, mis
esitatakse eraasjus ametiasutustele, ametnikele ja kohtutele
iga poogna pealt 50 senti, paberitelt, millele vastust soovi
takse 1 kroon. Avalduste lisad 20 senti poognalt.
2) Abielulepingud ja abielu varanduse lahutuse
lepingud 2% lepingu summast, kuid vähemalt 10 krooni.
3) Arved igasugused ja iganimelised — 0,2% arve
summast.
Märkus: Arved kuni 10 krooni (exclus) tempel
maksust vabad.
4) Eellepingud —
lõpuliku lepingu tempel
maksu summast.
5) Hankelepingud jagamise lepingud, kokkuleppe
lepingud — 1%. lepingu summast.
6) Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja
Vallasvara kohta — 1% kingitava või ostetava varanduse
summast.
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja testamen
did — 2 krooni igalt dokumendilt
8) Põlise tarvitamise lepingud (rent, obrok) —
lo/0 rendi (obroki) kahekümne aasta summast, ühekordne
sissemaks ühes arvatud.
9) Teenistuslepingud — 1% kokkulepitud tasu summast.
Märkus: Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr., siis
tempelmaksust vaba.
10) Võlakohustused — 0,2°/0 võla summast.
11) K i n n i s v a r a d e üüri-ja rendilepingud.
Samuti nende lepingute pikendused kui aastane üür või
rent on:
üle
50 kuni 200 kr. 2 snt. iga 10 kroonilt
200 n
400 kr. 4
10
„
tJ
V
400
800 kr. 6
10
800 n 1000 kr. 8
10
,
n
n
„ 1600 krooni l°/0.
üüri või rendi maksu summast terve lepingu kestvuse aja
eest, ühes arvatud lisatingimiste väärtusest.
Märkus: Üürilepingud kuni 50 kr. on tempelmak
sust vabad
12) K v i i t u n gi d : 10 kr. kuni 100 kr. 5 senti, üle
100 kr. 10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 kr. (exkl.l tempelmak
sust vabad.
„
„
„
44
„
Tärtu
Jaani tän. 24.
Postkast 143, telefon 6-35
kauges kõnes tel. 8-35.
Telegr. aadr. „Dogebank“
Rudolf — Mosse — Code.
Raha vastuvõtmine ja saatmine kõikide
kohtadele sise- ja välismaale, ühes arva
tud Venemaa.
Kulla-, hõbe ja igasugu välismaa va
luuta ostu- ja müügikoht, kas puhtas ra
has või tshekiga.
Raha vastu võtmine kindla tähtaja peale,
ehk jooksvale arvele.
z----- AKKREDITII V 1 D. ——:
Inkasso ja kõiki teisi pangaoperatsioone.
Safeed. * Kodused hoiukarbid.
Posti-, telegraafi- ja telefonitaksid.
Kirjad: Kuni 20 grammi............................................ 10
s*
Iga järgmise 20 gr. ehk selle osa eest....
5„
Postkaardid: Üksikud....................................
5
„
L
Vastusega ............................................................................... 10 „
Ta htsaadetised: Kuni 20 grammi.................. 20
„
Iga järgmise 20 gr. ehk selle osa eest. ...
5,
Kinnitusmaks iga 100 gr. eest......................... .....
20 „
Rist p a elasaadetised (trükitöö, äripaberid, kau
baproovid) iga 50 gr. pealt ........
2 „
T ähi tusmaks: Iga saadetise pealt raskusele ja
saadetise liigile vaatamata ...
.................10
„
Rahakaardid: Transferdimaks .......
10 „
Iga 10 kr. ehk selle osa eest....................
5
„
Postpakid: Kaaluraha kuni 1 kg......................
50
„
1 —5 kg.................................... . . .......................... 100 „
üle 5 kg. iga 5 kg. ehk selle osa eest .... 100 „
Välismaale: Kirjad 20 s., iga järgm. 20 gr. eest 12 s,,
postkaardid 12 s., vastusega 24 s., ristpaelasaadetised
iga 50 gr. 4 s., alammäär äripaberite eest 20 s., kauba
proovide eest 8 s., tähitusmaks 20 s.
Läti -ja Leedumaale meie tariif.
Telegrammid: a) Lihttelegrammi iga sõna pealt 5 s.
(alammäär 40 s.). b) Öösised (kl. 21—6) ja pühapäeva
sed kahekordne maks.
Telefonikõned: 1) Kohalikud iga 5 min. eest 3 s.;
kohalikud avalikust kõnepunktist 10 s. 2) Kaugekõned
iga 3 min. eest kuni 50 klm. maa peale 20 s., kauge
male kui 50 klm. 40 s.
P. Paudsepa
Laevaäri ja küttepuude müük
Tartus, Tähe tän. 110.
Telef.
Soovitab omast ladust igasuguseid küttepuid, soovikorral
koduviimisega. Võtab kõiksugu materjali vedusid laevaga
ja lotjadega, niihästi linna, kui ka linnast rannikutele.
Seebivabr. ,.Veronika"
Tartus, Aleksandri 16
Soovitan oma mehaanlkatöökojast
Tartus, Raekoja 49, G. Spiiller,
moodsaid ja vastupidavaid
reformvoodeid, lapsevoodeid, reformvoodipõhju
ja madratseid võistlemata odavate hindadega.
Samuti valmistan ja parandan oma töökojas rauast hauaaedu,
raudväravaid, grammofone, õmblusmasinaid jne.
==
—...
Limonaditehas J. NIRK Tartus,
t==
Pikk L 14
—
16, telef. 3-34.
:ee
...
Soovitab kõrges headuses karastavaid jooke:
Sidruni-sooda,
Sinalco,
Apelsini ja teisi
■Kultuuri« trükk, Tartus.
Kinnitage oma
hooned, korteri sisseseaded ja
muu vallasvara
tuleõnnetuste vastu
oma rahva kinnitusasutuses
Eesli talilitsisl! HlllillSSttt
„OMA“
Peakontor, omas majas Tartus, Riia tän. 41,
tel. 3-44.
Põhi- ja tagavarakapitalid üle Kr. 575.000.— Kin
nisvarad väärtusega üle Kr. 200.000.— Tartus ja
Viljandis. Soliidne edasikinnitus välismail Väga
soodsad kinnitusmaksud.
Tartu Linna Laenukassa
komifjonikauplus
Auriku t. nr. 2, telefon 105.
Soovitab
kõiksugu
võimalikult
odavate
hindadega
riideid, nahkasju, manufaktuurkaupu,
mööbleid, Õmblusmasinaid, muusika
riistu, majapidamise tarbeid, kuld- ja
hobeasju jne.
Asjade müügi vahetalitus kõige soodsamatel
tingimustel.
Kauplus on avatud kella 10—17.
Kindlustusselts
„E ES TI
asutatud 1907. a.
Kodumaa suurim ja edurikkam ühis
tegeline kindlustusettevõte.
Tule,
elu,
klaasi,
murdvarguse,
koduloomade,
õnnetusjuhtumite ja
rahe kindlustused.
Seltsi valitsus: Tartus, Suurturg 8,
telef. 172 ja 13-57.
Osakonnad:
Tallinnas,
S. Karja t. 3,
tel. 22-47.
müügil alaliselt majad, talud, veskid,
asundustalud ja ehituskrundid. Majad
käidavatel tänavatel ja talud veekogude
ja raudteede läheduses.
Müüjad, — registreerige müüdavad majad ja talud
kontoris, nii leiate kõige kiirem ostjat.
|
=|
h
|
EE
1
=j
J_
|
Ä
Kontor annab müüjatele ja ostjatele õiget-asjatundlikku nõu. — Kontor avatud pangas, Suurturg 7,
kella 9—14 ni ja õhtuti Narva tänav nr. 81 — 1.
on kõige vanem eesti
kindlustusettevõte kodumaal (asut.
1966. a.) ja seetõttu arenenud reservidelt ja kindlustusvõtjate arvult
võimsamaks kindlustusseltsiks mis
tagab igale kindlustajale õnnetuse
korräl kindla ja väärika kaitse.
j§
S
j|
jj
§|
H
Tartu Majaomanike Seltsi
EkitaskiroB
Arhitektid H. OTLOOT ja O. PUUMAN
Ülikooli t. 28—2.
Telef. 12-11.
Valmistab:
Ehitusprojekte ja eelarveid
Ümberehituste kavasid ja kalkulatsioone
Ruumide väljaehituste ja sisustuste kavasid
Ehitiskonstruktsioonide tugevusarvestusi.
Võtab enda peale:
Kõiksugu ehitus- ja ümberehituse töid.
Annab tasuta nõu
Tartu Majaomanike Seltsi liikmeile.
4
J03> o
Märkide seletus.
® noor kuu.
fp täis kuu.
j
|
3 esimene veerand,
viimane veerand.
Aastaajad.
Kevade algab 21. märtsil.
Suvi
„ 21. juunil.
Sügis
„ 23. septembril.
Talv
„ 22. detsembril.
Päikese ja kuuvarjutused.
Sel aastal on kaks päikese- ja kaks kuuvarjutust, millest
Eestis näha on kuuvarjutus 30. jaanuari õhtul.
1) Päikesevarjutus 14. veebruaril on mõnes paigas täielik,
näha Austraalias, Ida Aasias ja Vaiksemere loodeosades.
2) Rõngakujuline päikesevarjutus 10. augustil on näha
Lõuna-Ameerikas, kagupoolses Atlandis ja India merel.
1) Osaline kuuvarjutus 30. jaanuaril on näha Euroopas,
Aafrikas, India- ja Vaiksel-ookeanil, Aasias ja Austraalias.
Varjutus algab meil kell 18,13 m., on suurem 18,43, mil
V» kuupinnast on varjatud. Varjutuse lõpp k. 19,24.
2) Kuuvarjutus 26. juulil on ka osaline ja nähtakse Amee
rikas, Austraalias, Ida-Aasias ja Vaiksel ookeanil.
Riiklikud ja kiriklikud pühad.
1. Uus-aasta (1. jaanuar).
2. Kolmekuninga päev (6 jaanuaril).
3. Iseseisvuse päev (24. veebruaril).
4. Palvepäev (21. veebruaril).
3. Suur Reede (30. märtsil).
6. Kevade (Ülestõusmise) pühad (1., 2. ja 3. aprillil).
7. Esimese mai püha (1. mail).
8. Ristipäev (Taevaminemispüha 10. mail).
9. Suviste pühad (20., 21. ja 22. mail).
10. Jaanipäev (24. juunil).
11. Jõulupühad (25, 26, 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: Suurel laupäeval, Suviste
pühade laupäeval, Jõulu laupäeval ja Vanal aastal.
Sel aastal on 365 päeva.
5
Esmasp. Uus aasta 19
Teisipäev
20
Kolmapäev
21
Neljapäev
22
Reede
23
L. Kolmekuninga p. 24
Pühapäev
25
Esmaspäev C k. 23,36 26
Teisipäev
27
Kolmapäev Paavli p. 28
Neljapäev
29
Reede
30
Laupäev
31
Pühapäev Korjuse p. 1
Esmaspäev ® k. 15,36 2
Teisipäev
3
Kolmapäev Tõnise p. 4
Neljapäev
5
Reede
6
Laupäev
7
Pühapäev
8
Esmaspäev 3 k. 13,50 9
10
Teisipäev
11
Kolmapäev
12
Neljapäev
13
Reede
14
Laupäev
15
Pühapäev
16
Esmaspäev
Teisipäev fji k. 18,31 17
Kolmapäev
18
Päike tõuseb:
1. k. 9,19
9,11
11.
8,56
21.
Läheb looja:
k. 15,28
13,46
16,08
1. veebruariks tuleb majaoma
nikul, vastavalt oma elukohale,
maksuametile esitada teadaande
(deklaratsiooni) leht kõigi oma
eelmise aasta tulude kohta.
Uueltavatud kaubandusettevõ
tete teatelehtede sisseandmise
tähtpäevaks on 15. jaanuar.
Mitte unustada tänavaid lu
mest puhastada ja kõnniteedele
liiva riputada.
Ärge unustage oma
vara ja elu
kindlustamast
„E E K S - M A J A S*
Suurturg 7
Kõik majaomanikud, ehitajad ja meistrid ostavad 1934, a. ainult
T. Ü. „Maja“ kauplusest
Tartus, Kaubahoov nr. 15, tel. 400
Teisipäev Mai püha 18
19
Kolmapäev
Neljap. Risti leidm. p. 20
21
Reede
22
Laupäev
Pühapäev ^ k. 8,41 23
24
Esmaspäev
25
Teisipäev
26
Kolmapäev
Neljapäev Taevam p. 27
28
Reede
29
Laupäev
Pühapäev <§| k. 14,30 30
Esmasp. Lehe risti p. 1
2
Teisipäev
Kolmapäev
3
4
Neljapäev
Reede
5
Laupäev
6
Pühap. 1. Nelipüha 7
E. 2. Nelip. 3 k. 17,20 8
Teisip. 3. Nelipüha 9
10
Kolmapäev
11
Neljapäev
12
Reede
13
Laupäev
P. Kolrnainu J. p.
Esmaspäev |®i k. 23,41
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Päike tõuseb:
1. k. 4.25,
11.
3.59,
21.
3.38,
14
15
16
17
18
läheb looja:
k. 20.11,
20.34,
20.57
p.
Hobuste ja sõiduriistade maksu
I pool tuleb tasuda 13. mail.
Kasta tänavaid korralikult,
nagu seda nõuab linna sundmäärus!
Viljapuid ja põõsaid õitse
mise ajal hoolega kasta.
Hoolitsege katuste korrashoiu
eest, neid aegsasti parandades.
Jalgrataste, iseliikuvate sõidu
kite ja mootorpaatide maks tu
leb tasuda 1. juuniks.
Pea silmas oma kindlus
tusmaksude tähtpäevi,et
Sinu vara
õigel ajal
oleks kindlustatud
„EEKS-MAJA’s“
Väga head suitsu saab see ja tuleb imeodavasti läbi, kes tarvitab
meie piibutubakat
„KU LL“
10
40 senti pakk
Tartu Tubakavabrik.
VI
Juuni — Jaanikuu
1 Reede
19
2 Laupäev
20
3 Pühapäev
21
4 Esmaspäev k. 14,53 22
5 Teisipäev
23
6 Kolmapäev
24
7 Neljapäev
25
8 Reede
26
9 Laupäev
27
10 Pühapäev
28
11 Esmaspäev
29
12 Teisipäev m k. 4,12 30
13 Kolmapäev
31
14 Neljapäev
1
15 Reede
Viidi p. 2
16 Laupäev
3
17 Pühapäev
4
18 Esmaspäev
5
19 Teisipäev
6
20 Kolmapäev 3 k. 8,37 7
21 Neljapäev
8
22 Reede Suve algus 9
23 Laupäev
10
**24 Pühapäev Jaani p. 11
25 Esmaspäev
12
26 Teisipäev
13
27 Kolmap. 7 magaja p. 14
28 Neljapäev H k. 7,08 15
29 Reede
Peetri p. 16
30 Laupäev
17
Päike tõuseb:
1. k. 3.19,
11. k. 3.09,
21. k. 3.06,
läheb looja:
k. 21.18.
21.31.
21.37.
30 p.
Paatide ja süstade pealt võe
tava maksu tähtpäev on 1. juuni.
Samuti jalgrataste maks.
Tomati, kurgi ja kõrvitsa tai
med kuu alul peenrale istutada.
Korralik majaomanik hoiab
alal kõik arved, mis vajalikud
tulumaksu-lehe täitmisel.
Igal aastal röövib isa surm
tuhandetelt lastelt koolis käi
mise ja edasijõudmise võima
luse. Parim, mida Teie võite
teha — on kindlustada laste
tulevik
K.-S.
,,Eeks-Maja“
elukindlustuse poliisiga.
I sordi katuse- ja isoleer pappi, tõrva ning
imbutusaineid saate
Viljapuudelt üleliigsed suvevosud ära lõigata.
Hoolitse kapsaliblika tõukude
hävitamise eest!
Tomaatide sidumist mitte
unustada!
Kindlustusselts
„EEKS-MAJA“
tule-, elu- ja
murdvarguse
kindlustused.
Naelu, tõrva, ahju materjaale jne. müüb
„T. Ü. MAJA" Kaubahoov 15.
13
September — Mihklikuu
IX
1 Laupäev
30 p.
19
Marjapõõsastel vanad ja üle
2 Pühapäev
20 liigsed oksad ära lõigata.
3 Esmaspäev
21
Maasika peenrad puhastada
4 Teisipäev
22
23 ja uued taimed istutada.
5 Kolmapäev
24
6 Neljapäev
25
7 Reede
8 Laup. Ussi-Maarjap. 26
Tulumaksu I poole tasumise
9 Pühapäev |f| k. 2.20 27 tähtpäevaks on 30. september.
28
10 Esmaspäev
29
11 Teisipäev
30
Vaadake läbi korstnad ja
12 Kolmapäev
31 ahjulõõrid, et nende korratu
13 Neljapäev
14 Reede Risti ülend. p. 1 olek ei põhjustaks tuleõnnetust.
2
15 Laupäev
16 Pühapäev 3 k. 14.26 3
Kinnisvaramaksu IV veerandi
4
17 Esmaspäev
tasumise
tähtpäev on 1. oktoober.
5
18 Teisipäev
6
Kolmapäev
19
7
20 Neljapäev
8
21 Reede
9
22 Laupäev
Tule-ja muude Õnnetuste
23 Pühapäev Sügise alg. 10
alal on võimalik
24 Esmaspäev [^k. 6.19 11
ennast kindlustada
12
25 Teisipäev
kõige vanemas ja
13
Kolmapäev
26
oma soliidsete re
14
27 Neljapäev
servide
ning laia15
28 Reede
ulatuslise
kindlus
29 Laupäev Mihkli p. 16
tajate-pere tõttu
30 Pühapäev (£ k. 14.29 17
kõige tüsedamas
kindlustuse seltsis
Päike tõuseb: läheb looja:
„ EEKS - MAJA’s “.
k. 19.21.
1. k. 5.17,
5.40.
18.52.
11.
6.02,
18.23.
21.
Elektriarvete osi ja sisseseadeid
l!llllllll!ll!!lill!l!!l!ll!l!!l Hii!il!!)i!iiilil!!iiltll!li!ill!lill!!llllinill!llllllIlllliilll!!llIllll!llllllliiillHini '.nMü.HMaiir-......
Piihap. 1. Kr. t. p. 19
Esmaspäev
20
Teisipäev
21
Kolmapäev
22
Neljapäev Nigula p. 23
Reede [0 k. 19.25 24
25
Laupäev
Pühapäev 2. Kr. t. p. 26
27
Esmaspäev
28
Teisipäev
29
Kolmapäev
Neljapäev Luutsina p. 30
Reede
[3 k. 12.52 1
2
Laupäev
Pühap. 3. Kr. t. p. 3
4
Esmaspäev
5
Teisipäev
6
Kolmapäev
Neljapäev 0 k. 22.53 7
Reede Toomapäev
8
9
Laupäev Talve alg
Pühapäev 4. Kr. t. p. 10
11
Esmaspäev
Teisip. 1. JÕulu p. 12
Kolmap. 2. Jõulu p. 13
Neljap. 3. Jõulu p. 14
Reede
Süütu 1. p. 15
Laupäev
k. 4.08 16
17
30 Pühapäev
18
31 Esmaspäev
Päike tõuseb:
läheb looja:
1. k. 8.51,
k. 15.27,
11
9.08,
15.18,
9.17,
15.19.
21.
30. detsembriks on majaomanikud või nende asemikud kohustatud maksuametile esitama
majaelanike nimekirja.
Ärimaks tuleb õiendada det~
sembri kuu keskel.
Kinnisvaramaksu I veerandi ta
sumise tähtpäev on 1. jaanuar.
„E E K S - M A J A“
"lll||||||lll»,,ll|||||||||l«^l[||||||||ll‘..... .
kindlustab õnnetuste vastu
tule-, elu-, klaasi-, kodu
loomadega murdvarguse
kindlustuse aladel.
Suurturg 7.
Praktilisemad Jõulu kingid ostate
T. Ü. „Maja“ majapidamise tarvete laost
Kaubahoov nr. 15, tel. 400.
17
Tartu majaomanike organisatsioonid ja ühisettevõtted.
Tartu Majaomanikkude Selts.
Asutatud 1908. a.
Juhatuse asukoht Suurturg 13, telef. 1-27.
peetakse kolmapäiviti kl. 7 õhtul.
Juhatuse koosolekud
Tartu Majaomanikkude Pank.
Asutatud 1923. a.
Suurturg nr. 7. • Telef. 6-50. Panga juhatus: esimees J. Lill, abi
J. Aavik, liikmed: A. Kulla m, M. Pärn, E. H o 1 d - N e u m a n n,
J o h. S e p p.
Panga nõukogu: esimees P. Ingermann, liikmed I. Oss,
LPiirand, P.Ehrlich, A. Vaher, J. Busch, F.Torm, O. Zimmermann ja J. Alver.
Revisjonikomisjon: V. K1 a u s, F. K ö s t e r, H. M ü 11 e r, P. Prants
Asjaajaja direktor: P. S t e r n f e 1 d t. Pearaamatupidaja : J. R i naidi. Laekur: M. Massakas.
Kindlustusselts «EEKS-Maja»
Suurturg 7, Tartu Maj. Panga majas telef. 6-50.
T.-Ü. „Maja“ Tartu osakond Kaubahoov 15, tel. 400.
Tartu Linnavolikogu isiklik koosseis.
Vab a dussõj alase d (32): Eduard Kubbo, Hans Ainson, Au
gust Saarema, Aleksander Raudsepp, Alfred Lätti, Aleksander Timmermann, Mihkel Tammann, August Põltsamaa, August Peitel, Ferd.
Karlson, Leopold Seidelbach, Voldemar Kähr, Karl Grau, Hugo Treial,
Gustav Hindrikson, Hugo Vihalem, Arnold Morin, Valfried Krastin, Os
kar Meoma, Jaan Raudsepp, Juhan Akermann, Johan Huik, Nikolai
Schmidt, Nikolai Kornev, Voldemar Siil, Karl Unt, Aleksander Luksepp,
Eduard Meksi, Eduard Hanko, Peeter Zirkel, Johannes Beifeld, Gus
tav Peets.
Keskerakond (10): Karl Luik, Ants Piip, Herman Sumberg,
Johan Kõpp, Juhan Lang, August Mõru, Villem Kustlov, Karl Saral, Karl
Pahk, Konstantin Kokla.
Majaomanikud (8): Paul Ingermann, August Kullam, AugusSiska, Julius Lill, Joh. Tallo, Voldemar Tamman, Artur Linkberg, Jo,
han Aavik.
Sotsialistid (6): Peeter Treiberg, Jaan Väin, Karl Lukk, Jo
hann Sütt, Albert Marmor, Mart Adamson.
Sakslased (4): Valter Stakelberg, Hermann Valter, Georg Postt
Otto Luck.
18
Aedlinna majaomanikud (2): Peeter Panksepp, Volde
mar Annok.
T ö ö 1 i i t (1): Rud. Bernakoff.
Kristlased (1): Jaan Treumann.
Venelased (1) : K. Bežanitskaja.
Kohtud.
Tartü-Voru Rahukogu. — Veski tn. 32.
I ja Ii jsk. Rahukohtunikud — Aia tn. 35
III ja IV jsk. Rahukohtunikud — Riia tn. 41
V ja VI jsk Rahukohtunikud — Tiigi tn. 52
Aadressbüroo — Ülikooli 19
Politsei.
Politsei
Politsei
Politsei
Politsei
I jaoskond — Kompanii 10
II jaoskond — Õnne 13
III jaoskond — Narva 44
Vahituba — Kompani tn.
Tartu advokaate.
Ainson, H. Riia tn. 6 tel. 5-86.
Grau, K. Suurturg 7 tel. 11-44.
Jürman, A. Promenadi 2.
Jaska, R. Lai 12 te!. 8 62.
Karlson, Ferd. Aia 17 tel. 5-51.
Klaus, V. Rüütli 22 tel. 32
Kongo, K. Rüütli 4 tel. 12-50.
Kriisa, j. Ülikooli 14 tel. 1-23.
Kunnus, P. Rüütli 22.
Kubbo, E. Suurturg 7 tel. 11-44.
Lagus, A. Rüütli 25.
Liibusk, J. Raekoja 6.
Mõtte, J. Raekoja 14.
Nääris, H. Suurturg 14.
Nurk, K. Kastani 8 tel. 12-89.
Nieländer, A. Lutsu 16 tel. 5.
Ostrat, J. Suurturg 10 tel. 1-18.
Ojasson, A. Riia 55 tel. 79.
Oksa, A. Suurturg 10.
,2*
19
Pikk, K. Küütri 2 tel. 10-78.
Ramm, J. Kitsas 1-2 tel. 2-23.
Rõuk, N. Suurturg 3.
Rütli, O. Suurturg 3 tel. 5-47.
Sepp, P. Ülikooli 36 tel. 13-33.
Sild, K. Promenadi 7 tel. 8-12.
Siil, O. Vabaduse pst. 11 tel. 93.
Soom, E. Rüütli 18 tel. 11-29.
Sumberg, H. Promenadi 5-4 tel. 3-61.
Sõrra, A. Rüütli 19 tel. 3-48.
Treial, H. Raekoja 14 tel. 6-27.
Tammist, E. Kompani 1 tel. 2-32.
Viik, J. Gustav-Adolfi tel. 4-60.
Osso, L. Promenadi 6.
Tartu notarid.
Kallas, J. Küüni tn. 5, telef. 450, erakorter Ülikooli 44.
Reimann, J. Suurturg 10, tel. 8-09, erakorter — samas. Siska, A. Suurturg 12, tel. 47, erakorter Tiigi 58, tel. 364.
Suubi, A. Suurturg 20, tel. 2-56, erakorter Lille 22.
Vihalem, H. Suurturg 3, tel 9-47, erakorter Vallikraavi 3, tel. 350.
Mehaaniline mööblitööstus ja äri
Asut. 1S08. a.
----------
OSVALD SIIDER
Tartus, Munga tn. 9.
Suurim mööbliladu Tartus
20
Õnnetus ei hüüa tulles.
Ilusal suvehommikul Vao valla taluperemees Kuusiku Juhan
rakendas hobuse vankri ette, et sõita Tartu Peetripäeva laadale. Laada
kaubaks võttis ta kaasa noore kolmeaastase pulli. Enne ärasõitu pere
mees silitab ilusat looma ja on veidi kurbki, et peab sellise toreda
looma müütama. Ent parata pole midagi, raha kusagilt mujalt võtta ei
ole, kuid nii mitmedki asjad tarvis korraldada nagu: veksel, mis tulekinmtuse eest k.-s. „EEKS-Majale“ antud, välja osta ja palju muud.
Naabri talu juure jõudes, peatab Juhan hobuse, et vaadata, kas
ehk Vanametsa Rein laadale sõidab, oleks nagu seltsim üheskoos sõita.
Uhkelt ja suursuguselt paistab Juhanile naabri, alles kolme aasta eest
valminud elumaja. Kuusik koputab uksele. Kui keegi avama ei tulnud,
avab ise ukse ja astub elamu eesruumi. Mitmekordse köhatamise peale
märkab Kuusiku Juhan, et keegi nagu tagakambri ukse vahelt piilub,
just kui kartes tulijat. Seepeale Juhan hüüab: „No mida sa lüürad ukse
vahelt, kas laadale ei hakka sõitma?" — „Aa, tere hommikut, see ju
Kuusiku peremees, anna andeks, ma, ma mõelsin, et jälle mõni agent."
„Mis agenti sa siis kardad?" pärib Juhan. „Eks ikka neid tule ja
elukinnitajaid, ära tüütavad kohe, on teised üles nuhkinud, et mul uus
elumaja kinnitamata ja nüüd ei saa hingerahu. Käivad järjest peale, et
kinnita aga maja ära, nagu ma ise ei teaks, mis teha. Praegu pole raha
kusagilt võtta ja selle kinnituse eest maksa jumalamuidu, kas ta’s ikka
nüüd kohe põlema läheb. Ega mul vihamehi pole, ahjud ja korstnad
kõik uued, oma pere käib tulega õige ettevaatlikult ümber. Kolm aas
tat sest saadik kui maja valmis sai, nüüd oleks agentidele juba ühe
lehma ära andnud, aga näe, mul lehm praegu laudas.
.Seda nüüd küll," arvas Kuusik, „raha on raske saada, aga sellist
maja kinnitamata hoida, on ikka väga suur julgus. Egas õnnetus hüüa
tulles, nüüd suvisel ajal pikne kardetav, ja mine tea kust teinekord tuli
lahti pääseb. Mina küll agentide pääle pahane pole, eks nemad teenivad
oma leiba. Päris hää on kui sulle meelde tuletab, mida teha. Egas
need tähtpäevad muidu meeles püsi. Minule tuleb iga aasta aegsasti
„EEKS-Maja“ agent koju, pole muretki tähtpäeva meeles pidamisega,
muud kui maksan. maksu ära ja ega ta jumalteab kui suur olegi, „EEKSMaja* on ju kõige vanem ja suurem seltsidest, kapitalid õige suured —
nii et päris odava hinnaga — saab kinnitada. Õnnetuse korral alati kah
jutasu välja maksmine sünnib õiglaselt ja kiirelt. Seda sa peaks isegi
teadma, on ju meie vallas neli tulekahju olnud, millised kõik .EEKSMajas" kinnitatud. Kõigile minu teada makseti õiglaselt ja ruttu 1"
21
„Hää küll, hää küll," tõrjub Vanametsa Rein, «kõneled samajuttu,
kui „EEKS-Maja“ agent terve eilse päeva ja pool ööd — aga mina pole
selline mees, kes ennast laseb ära hullutada ühel agendil !“
Nii lõppes kahe suuretalu peremehe jutt — kumbki omaette tark.
„No sõidame päälegi laadale, aga oma pulli mina küll kaasa ei vii, ega
mul tulekinnitust pole maksa." Enne Tartu jõudmist müüs Kuusiku
peremees pulli ’60 krooni eest ja sõitis otsekohe „EEKS-Maja“ Tartu
osakonna kontori ette, mis asub Tartus Suurturg 7. Majaomanikkude
Panga majas. Kontor oli parajasti rahvast täis, kes kinnitamas, kes jälle
makse õiendamas. Ametnikud kibedasti ametis seletuste andmisega ia
dokumentide valmistamisega. Kuusiku Juhani tundis agent kohe ja
tutvustas teda osakonna juhatajale. Juhan seletas, et tahtvat nüüd oma
vekslit pikendada. Juhanile pakuti suitsu, aeti juttu veel viljasaagist ia
eeltulevast rahvahääletusest. Tagasisõidul kohtas Jaan Vanametsa Reinu
õige lõbusas meeleolus. Üsna kodu lähedal jäi Rein tukkuma. Umbes
1. kilomeetri kaugusel Vanametsa talust paistis korraga läbi kaasiku
puie nagu tõuseks kuu. Rein ärkab üles ja silmab samuti, et tõuseb
juba kuu, küsib: „Palju see kella aeg peaks olema, et latern juba
metsataga?“
Hobused astuvad sammu, järsku märkab Rein, et metsa puude
vahelt ei paista kuu — see on tuli.
Meeleheitlikult sunnivad mõlemad hobuseid sõidule, et appi tõtata
varanduse päästmiseks.
Koju jõudes nägid mehed, et Vanametsa talu uus elamu on üleni
leekides ja päästa pole enam midagi.
Naine-lapsed nutavad — külarahvas suutnud neid vaevu põlevast
majast päästa. Peagi märgati, et süttivad laut, ait ühes talliga põlema.
Keegi polnud mõelnud loomadele, nüüd kus palavus väga suur, ei pääsetud enam loomi päästma. Tuul oli just Kuusiku talu pääleja ehk küll
1/2
kilomeetrit vahemaa oli, kandus tuli kaugele ja süütas Kuusiku
talu hooned.
Hommikul oli kurb pilt.
Vanametsa uhkest talust oli järele jäänud vaid saun, kõik muu
ühes loomadega hukkus tules.
Eilne jõukas V. valla peremees oli kerjus. Kuusiku talumaja oli
ka maani põlenud, ent tal oli 3000 kr. eest viimane tule vastu kinnitatud.
Umbes lõuna paiku peatub Kuusiku talu õues tõld-auto ja autost
väljuvad „EEKS-Maja" ametnikud ja agent, kes kinnituse teinud.
Ametnikud hindasid kahju ja lubasid kahju terveni tasuda, ühtlasi
anti materjali muretsemiseks kohe 1000 kr. avansina.
Kuusik tänas seltsi ja eriti agente, kes nii suurt hoolt oli üles
näidanud tema varanduse kinnitamisel.
Kurb oli Vanametsa Rein, tal polnud abi kusagilt loota. Veel eile
uskus ta et, 3 aasta kinnitusrahaga ühe lehma alles hoidnud, täna polnud
10. loomast ainustki järel.
22
Rein tunnistas nüüd avameelselt agendile oma mõistmatust ja
kangekaelsust, ja kahetses südamest, et oma varandused oli jätnud
kinnitamata.
Politsei uuris tule tekkimise põhjust.
Õhtul oli perenaine körti keetnud ja peale eine läinud kõik
puhkama. Arvatavasti pudenes mõni hõõguv süsi koldelt põrandale ja
ja sealt võis tekkida tuli.
Tulekahju juurde ilmunud küla peremehed paluvad nüüd kõik
agenti tulla kohe nende juurde ja kinnitada nende hooned Õnnetuste
vastu, et hoida endast ära Vanametsa Reinu kurb saatus.
•"■■iilil»**"
Tartu arste.
Arrak, A. Dr. med. sisehaiguste eriarst, Uueturu 9 tel. 12-38,
Amon, A. Riia 19-4 tel. 13-30.
Anderson, E. Vallikraavi 17 tel. 1-91.
Beifeld., J. Kompani 1.
Bernakoff, R. Lille 10.
Dobruschkes, Ersa, Rüütli 24 tel. 11-22.
Fischer, E. Dr. med., Tähe 42 tel. 7-03.
Grauber, E. Aia 15 tel. 13-14.
Grünthal, j. naistekliiniku röngtenoloog Jaani 10 tel. 12-27.
Gutmann, P. haavaarst, Pepleri 27 tel. 12-15.
Hansen, P. Dr. med., eradotsent, Jaani 3 tel. 7-45.
Hion, Viktor kõnehäirete ja närvihaiguste eriarst Riia 135 tel. 68.
Hollmann, V. Lodja 4 tel. 10-91.
Imelik, J. Jaani 2 tel. 11-41.
Jürgens, B. Karlova 6 tel. 12-47.
Jüriado, K. Rüütli 9 tel. 2-29.
Kienast, Herman, Pepleri 21-3 tel. 10-03.
Kieseritzky, Volfang, Vallikraavi 3-1 tel. 13-53.
Kleitsman, R. Dr. med., Naistekliiniku vanem assistent, eradot
sent, krt. Rüütli 19 tel. 6-21.
Kook, Karl Jaani 3 tel. 48.
Kuriks, O. Dr. med. eradotsent, silmaarst Promenadi 3 tel. 8-54.
Lepp, F. Dr. med., linna külgehakk. haig. haigemaja juhataja,
Aia 8 tel. 3-17.
Lukk, Ed. maa-arst Kitsas 11 tel. 1-15.
Lüüs, A. Prof. Dr. med. lastekliiniku juhataja tel. 2-60.
Normann, H. Dr. med. sisehaigused Väike-Tähe 1 tel. 11-55.
Peterhoff, R. Aia 17 tel. 2-80.
Reinhold, K. Narva 6 tel. 11-04.
Sõber, H. Rüütli 21 tel. 7-59.
Tempelmaksu tariif.
1) Avaldused, palvekirjad ja muud paberid, mis esitatakse eraasjus
ametiasutustele, ametnikele ja kohtutele iga poogna pealt 50 senti, paberitelt,
millele vastust soovitakse 1 kroon. Avalduste lisad 20 senti poognalt.
2) Abielulepingud ja abielu varanduse lahutuse lepingud 2°/o le
pingu summast, kuid vähemalt 10 krooni.
3) Arved Igasugused ja iganimelised — 0,2% arve summast.
Märkus: Arved kuni 10 krooni (exclus) tempelmaksust vabad.
4) Eellepingud — % lõpuliku lepingu tempelmaksu summast.
5) Hankelepingud jagamise lepingud, kokkuleppe lepingud — 1%
lepingu summast.
6) Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja vallasvara kohta —
1 °/e kingitava või ostetava varanduse summast.
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja testamendid — 2 krooni
igalt dokumendilt.
8) Põlise tarvitamise lepingud (rent, okrok) — 1 °/o rendi (obroki)
kahekümne aasta summast, ühekordne sissemaks ühes arvatud.
9) Teenistuslepingud — lo/o kokkulepitud tasu summast.
Märkus: Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr., siis tempelmaksust vaba.
10) Võlakohustused — 0,2°/o võla summast.
11) Kinnisvarade üüri- ja rendilepingud. Samuti nende
lepingute pikendused kui aastane üür või rent on:
üle
50kuni 200 kr.2
„
200 „ 400 „
„
400 „
800 „
„
800 „ 1000 „
,, 1600 krooni l°/o
snt. iga 10 kroonilt
4 „ „ 10
6 „ „ 10
8 „
10
üüri või rendi maksu summast terve lepingu kestvuse aja eest, ühes arvatud
lisatingimiste väärtusest.
Märkus: Üürilepingud kuni 50 kr. on tempelmaksust vabad.
12) Kviitungid: 10 kr. kuni 100 kr. 5 senti, üle 100 kr. 10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 kr. (excl.) tempelmaksust vabad.
EHITUS- JA METALLITÖÖSTUS
JEHNI K“
TARTUS, VÕRU T. 1.
TELEFON 3-04
Vesivarustuse -- keskkütte -- kanalisatsiooni
sisseseadmised ja parandustööd.
25
Posti-, telegraafi- ja telefonitaksid.
Kirjad: Kuni 20 grammi...............................................................................10 s
Iga järgmise 20 gr ehk selle osa eest....................................
5 „
Postkaardid: Üksikud................................................................... •
5 ,
Vastusega.........................................................................................................10 *
Tähtsaadetised: Kuni 20 grammi...............................................
20 „
Iga järgmise 20 gr ehk selle osa eest .
5 „
Kinnitusmaks iga 100 gr eest.........................................
20 „
Ristpaelasaadetised (trükitöö, äripaberid, kaubaproovid)
iga 50 gr pealt
...................................................................................
2 „
Tähitusmaks: Iga saadetise pealt raskusele ja saadetise
liigile vaatamata ..........................................................................................10 „
Rahakaardid: Transferdimaks............................................................... 10 „
Iga 10 kr. ehk selle osa eest.........................................................
5 „
Postpakid: Kaaluraha kuni 1 kg............................................................... 50 ,
1—5 kg........................................................................................................... 100 »
üle 5 kg iga 5 kg ehk selle osa eest..............................................100 ,
Välismaale: Kirjad 20 s., iga järgm. 20 gr eest 12 s., postkaardid
12 s., vastusega 24 s., ristpaelasaadetised iga 50 gr 4 s., alammäär
äripaberite eest 20 s., kaubaproovide eest 8 s., tähitusmaks 20 s.
Läti- ja Leedumaale meie tariif.
Telegrammid: a) Lihttelegrammi iga sõna pealt 5 s. (alammäär 40 s.).
b) Öösised (kl. 21—6) ja pühapäevased kahekordne maks.
Telefonikõned: 1) Kohalikud iga 5 min. eest 3 s.; kohalikud ava
likust kõnepunktist 10 s. 2) Kaugekõned iga 3 min. eest kuni
50 kiin maa peale 20 s., kaugemale kui 50 klm 40 s.
Tartu linnas praegu maksev feinniS’
varamaksu tabel. Maksmapandud
1933. a.
Aasta sisse
tulek kr.
1— 100
100— 200
200— 350
350— 550
550— 800
800—1100
1100—1450
1450—1850
1850—2300
2300—2800
2800—3350
3350- 4000
4000—5000
5000—7500
7500 ja üle
26
MAJAOMANIKUD!
MäntaS- ja ki¥itõrva
Mahaarvatav °/o
kivi-
müük kodumaa tõrvatööstuse laost
UUETURU T
segapuu
h o o n e d
65 o/o
63
60
57
54
51
48
45
42
39
36
33
29
25
20
70°/o
68
65
62
59
56
53
50
47
44
41
38
34
30
25
75°/o
73
70
67
64
61
58
55
52
49
46
43
39
35
30
29,
Oudova hoovis
Samas tõrvapapp, naelad ja muud
pappkatuste tarbed. Tõrvatööde
eelarvete kokkuseadmine.
usm Saadaval vilunud tõrvajad B
i
Kauba eest täielik vastutus.
___ _
Inglaste maitsele vastavad pa
berossid
„M SSS“
Inglased aga on kõrgelt arenenud
rahvas, seega on »M I S S« pabe
rossid ka meie nõudlikumale
suitsetajale vastuvõetavad.
Soovitab oma laost peen-, rukki- ja
magushaput leiba ning sepikut, mis
maitsvuse poolest võistlematu.
Tellimiste täitmine kiire ja korralik.
' i > m i''
iiiii||Uiii»‘«*i:iii|iiiiii«i‘ii|||iiui||iiiii|ll|iiui,,,ii!,,ll,,in,l|l,ir.'im, Hflii 11 ii* * 1111 lifti i, nn i im iiiiim i n ii|ll,iiiiiIiiiHsiT
Tarti Linna Laenühassd HomisjoniHauplus
Tartus, Auriku tänav 2, teief. 1«Š5.
SOOVITAB odavate hindadega kõiksugu juhuslisi kuld- ja
hõbeasju, kirjutus- ja õmblusmasinaid, jalgrattaid ja teemasinaid. — Pääle selle kasukaid, palituid, ülikondi ja jala
nõusid, laua ja voodipesu, kõiksugu vaipu ja nahkasju,
VÕTAB MÜÜGILE komisjoni tingimustel peale eelpooltähendatud asjade igat seltsi mööbleid, muusikariistu antiikasju jne. — Ka võib laenukassasse panditud asju kaupluses
müüa lasta, ilma et neid oleks vaja pandist lunastada.
Teie riided saavad täiesti uue välimuse, kui lasete nad puhastada
ja värvida eri-keemilises riiete puhastuses
fii
Jlus
fi
Samas värvitakse kõiksugu lõnga ja kangaid. — Triikpesu vastu
võtmine. — Töö korralik ja hinnad odavad.
i il 11H i ..... ■ulllim...... ■■lillil»'...... 'Illil...... ■■■'lillil.........nilllln--i|llll'"»nil||ni--'-Hl||lii-"'"fiil||ln»........ ||||n—-»n|||H..... .
Sääl, kus Emajõgi voolab,
on mu kodu, kallis kodu.
Seal asub ka tubakavabrik, mida
iga tartlane peab toetama.
Seepärast on iga suitsetaja kohus nõuda
ainult neid paberosse ja tubakaid, mis
müügile lastud
Tartu Tubakavabrikust.
Pealegi on Tartu Tubakavabriku saadused
kõigiti soliidsed ja maitsekad.
Š-.... Illil........... .............. ................ Hiilin..... "lillini".... «'lillil*..... I|||I»—|||||III........ Miilil........ "Miim..... -Hiilin-..... n||]|n—<*
30
Töövõimetuse puhul ja
surma juhtumil rahalist abi
Majanduslikkudest
muredest vabu vanusepäevi
Lastele täiskasvanuks
saamisel võimalusi iseseisva
elu alustamiseks
Seda võimaldab soodsatel
tingimustel
KINDLUSTUSE SELTS
EEKS-MAJA
!'-r;'iv,: :::
: '^^
elukindlustuse poliis
3l
f
«
nimi kindlustab ostj ale
häid iluravi vahendeid!
REGINA-PUUDER on peen ja hea lõhnaga.
REGIHA-KREEM (rasvata) on parim puudrialus.
REGINA-LÕHNAÕLID on hea ja püsiva
aroomiga.
REGINA-EAU DE COLOGNE’1 on suures lõhnade
valikus.
REGSÜA-KÜÜNELAKK saadaval mitmes
varjundis.
REG1NA-HUULEPULK on kahjutu ning püsib kaua.
valmistaja
Andmed 1. dets. 1933. a.
Tänavanimetuse juures seisev number tähendab linnaosa.
ÕNNETUS
El HÜÜA TULLES!
Seepärast kinnita oma eiu ja
ja vara parem täna kui homme.
EEKS-MAJA
TARTU OSAKOND asub
Suurturg 7
Telefon 9-78 ja 6-50.
............................. .
Karl Kirk
EllillillilllllllilllllilllllM
Diplomeeritud ehitusmeister
Tartus, V. Maarjamõisa tänav 13
(omas majas).
Telefon 10-35.
t
jr
Võtab oma peale igasuguseId
%
|
ehitustöid
C
*
J
J
%
Iw
Ümberehitused ja
remonttööd
%
*
i
I
Eelarved ja ehltusaruanded
I
ssr
ÄT
W
%.
f
&
E
m
jr
=
'xs*
TS
J
I
%
^
Erialaline praktika 37 aastat
J
Tartu Majaoman. Seltsi liikmetele
tasuta ehltusnõuanne.
J
\
\
S
ä
%1
Aia. I, IL
2, 4 Jürmann, Paul
6 „Vanemuine"
8 Kusik, Eduard
Tähe tn.
10 Hennoch, Mihkel ja Adele
12, 14 Jänes, Märt
16, 18 Raudsepp, Jul. ja Ernestine
20, 22 Mathiesen, Alma
24, 26 Kümmel, pärijad
28 Schulz, Eugen
30 Eschholtz, Vilhelmine
32, 34 Rütli, Oskar
Pepleri tn.
36 Mellini kliinik
38, 40 Sievers, Volfgang
42, 44 Eesti Rahvamuuseum
46 Ülikooli maja
48 Linna algkool
50, 52 Klausen, Karl
54 Fr. Estica
Kastani tn.
56, 58 Must, Anton
60 Roth, Peeter
62, 64, 66 Sööt, Jaan
68, 70, 72 Sulg, Hans
74, 76 Uist, Jüri
Vaksali
Aida.
2 Klaos, Karl
4, 6 Ratnik, Johannes
Aleksandri tn.
8 Orav, Karl
10 Tscherepaschkin, Olga
12 Kombach, August
Turu tn.
14 Uiga, Davet
16, 18 Kraus, Johann
3 E. Arstide Ühing
5, 7 Reinhold, Karl
9, 11 Metsik, Alma
13, 15 Graubner, Emil
Tähe tn.
17 Sihle, Theodor
19 E. Kirjanikkude Liit
21, 23 Sivers, Paul
25, 27. 29, 31, 33 Kohler, pärijad
35 Riigikohus
37, 39 Siska, Alma
Pepleri tn.
41 Krahn, Edgar
43, 45 Sahmen, Rudolf
Saksa teater
Kastani tn.
47, 49 Sõrra, Jaan
51, 53 Mauer, Al.
55, 57 Ivanthal, Josep ja Eduard
59, 61 Rosenthal, Josephine
63 Ebber, Alex.; Raedla Alma,
Varkel, Johan
65 Moor, Alexander
tn.
II.
1 Lange, Tio
3 Lahk, Otto
5, 7 Kirsch, Minna
Aleksandri tn.
9 Raudsep, Kusta
11 Tihla, Johann
13 Umelas, Julie
luru tn.
Parem Emajõe kallas
35
Aleksandri.
2 Kramer, Simon; Pasternak, D.
4 Kahn, David
6, 8 Kaplan ja Press, pärijad
10, 12 Kaplan ja Press, pärijad
Uueturu tn.
14, 16 Panksep, Karl, pärijad
18 Grüner, pärijad
20, 22 Grüner, pärijad
___
Lodja tn.
24 Eller, Marie; Sang, Hilda
24-a Kõva, Johan
26 Baptistide palvemaja
28, 30 Reimann, pärijad
32 Ruus, Adele
34, 36 Kaplan ja Press, pärijad
Soola tn.
38 Neumann, Marie
40, 42 Trall, Voldemar
44 Lill, Julius
46 Hakkaja, pärijad
48 Varkel, Marie
50 Raud, Minna
50-a Anderson, Karl
Lao tn.
52, 54 Haller, Hendrik
56, 58 Masing, Aleksandra
60, 62 Tuul, Johan
64, 66, 68 Eichwald, Friedrich
70 Mutso, Martin
72 Spiegel, Albert
74 Kossler, Hilda
76, 78 Gläser, Friedrich
78-a Karoles, Hans ja Pauline
Aida tn.
80 Oberschneider, Peeter
82, 84 Assur, Gustav
86 Linna haigemaja
___________ Lina tn.
88 Surman, Daniel
90 Kull, Jaan
92, 94 Gaasivabrik
96, 98 Linna majad
100 Pärn-Nuust, Johann
Jõe tn.
102 Roots, Richard
104 Paabo, Joh.
106 Solvak, Michel
1Q8 Friedrich, Josua____________
Rebase tn.
110 Silm, Kusta
36
1, II.
I
3
5
7
9
Tartu Maavalitsus
Roht, Gustav
Roht, Gustav; Pehap, Jaak jne.
Furmansky, Moses
Beck, pärijad
Uueturu tn.
II Torm, Friedr.
13, 15, 17 Truuts, Kristjan
Lodja tn.
19 Nõmmik, Jaan
21, 23, 25 Klasman, Eduard
_________
Soola tn.
27 Paal, Jaan
29, 31 Elken, J. ja W.
33 Luchsinger, Wilhelm
35, 37 Kivi, Joh.
39, 41, 43 Dobruschkes, Reisa
45 Epro, Eduard
_________
Lao tn.
47 Rästas, Zille
49 Juudi kogudus
51, 53 Luksep, Peeter
55 Loggina, David
57, 59 Truus, Alide
61 Sarapu, Mihkel
Aida tn.
63, 65 Nabritson, Johan
67, 69 Vesterstein, Andres
Lina tn.
71 Kerge, Michel
73 Traat, Eduard
75, 77 Reino, Aug.; Lange, Marie
79 Palm, Friedrich
81 Truus, Paul; Inn, Anna
83, 85 Truus, Mart
87 Anderson, Marie ja Karl
89, 91 Truus, Albert
Jõe tn.
93, 95, 97 Pedraudse, Karl
99 Kilk, Ludvig
101 Selge, Karl
103, 105 Meister Liisa ja Kannuska
Jaan
107 Rekand, Jaan; Pääsuke, Liisa
___________Rebase tn.
109 109-a Laisk, Liine
III Sassi, Ferd.
113 Eichelmann, Johan
Kuu tn.
115 Madisson, Peter
117, 119 Lall, Alvine
121 Schults, Minna
123 Lukk, Jaan
__________Vabaduse tn.
125 Laurits, Märt
127 Kruus, Anna
129, 131 Vahi, Karl
110*a Erdmann, Rudolf
112 Zion, Anna
114 Paabu, Joosep
116 Unt, Juhan
118 Nurmberg, Karl
120 Koplus, Kristjan
122 Lotamoisa, Juhan
124 Keerd, Tõnis
126 Kütt, Juhannes
128 A-S Eesti tikumonopol
130, 132 Sunts, Liisa
134 Kljäs, Gosvei ja Josselson
Heinamaa
Alevi II.
I Viit, Liisa
3 Ehrlich, August
5 Ruusa, Mihkel
7 Rebane, Peter
9 Adof, Rosalie
II Siimann, Alex
15 Normann, Johan
2 Müür, Mart
4 Kadak, Liisa
6 Kimask, Minna
8 Grigor, Josep, pärijad
10 Hermann, Miili
12 Parv, Kusta
14 Gailis, Jaan
16 Toom, Johann
18 Tief, Otto
Alliku 1.
1 Tetin, Marie
3 Pujat, Eduard
2 Lätti, Anna
4 Karin, Artur
6 Tevahi, Helene
Anne III.
2, 4 Käärik, Johan
6, 6-a Tamm ja Josua, A.
8 Prüüs Pauline
10 Rebane, Kusta
12 Pfttsep, Hendrik
14 Paurson, Mihkel; Mutso, Jaan
16 Fuchs, Minna
18 Fuchs, Minna; Beern, Luise
18-a Veber, Ado ________ ______
Paju tänav
____
20 Kleindienst, Marie
24 Luts, August
26, 28 Tartu linn
I Birk, pärijad
3, 5 Roiland, Joh.
7, Ploom, Marie; Järve, Luise
— Räppo, Minna ja Eduard
9 Ansip, Albrecht
9-a Kangro Kaarel
II Meoma, Aleksander_______ _____
Paju tänav
_
13, 15 Semmel, August
17 Raud, Karl, pärijad
19, 21 Sorksep, J. ja Kaur A.
23, Munna, Gustav
25 Sellkääri, Lisa
27 Schasmin, Karl
29 Fuchs, Minna
31, 33 Tusti, Alexander; Kraav,
Johannes
35, Peets, Karl
37
f,:
l. i
lv,
37, 37-a Morgan, David
37-b Kana, Eduard
39 Marki, pärijaid
41 Pulles, Kusta;
Hendrikson, Anna
Linnaheinamaa
Ardla.
I (R.-P.)
I Massakas, Mihkel
3 Kister, Marie
5 Sumbak, Oskar
7 Muna, Karl
9 Siimo, Anna
II Koorm, Karl
Rahu tänav
Viil, Anna
Võru maantee
Auriku.
II.
1-a Prikkel, Gustav
1, 2 Tartu linn
Puu tän.
Parem Emajõe kallas
A-S. Tartu Aiavilja Ühisus
3, 4, 5 Usvansky, pärijad
6, 7 Linna majad
Soola tn. lõpp ja j)arem Emajõe kallas.
C. R. Jakobsoni.
I (Tähtvere).
Barklai plats.
I.
Kaubahoov äridega nr. 1 Jänes;
Märt; 2 Lepp, Karl; Eha, Felix;
3 Vallas, Mats; 4 J. Kuhi,
5 Luksep ja Kevend; 6 Tschernov, Meta
Botanika.
2, 4, 6 Scholvin, pärijad
8 Büss, pärijad
10 Martins, Joh.
12 Linna majad
18 Zur-Mühlen, Artur______
Gush-Adolfi ja Tähtvere tn.
2Õ Jaesche, Ernst
38
I.
— Tartu linn
I, 3 Pärmivabrik
5 Johanoson, Johannes ja Herta
Gustav-Adolfi tn.
7 Tartu linn
9 Zahrens, Melanie ja Leonhard
II, 13 Unt, Peeter
22, 24 Moks, Karl, pärijad
26 Prakson, Ida_______
Lepiku tn.
28, 30 Puusepp, August
32 Heateg. s.
34, 36 Nuust, Aug.
38, 40 Lauri, Johan
42 Kramer, pärijad
44, 46 Zoobel, Marie
48 Kadak, Jaak ___ ______
Herne tn.
50,52 Seidenbach, Oskar ja Harald
54, 56 Luiga, pärijad
58, 60 Siefermann, Theonie
62, 64, 66, 66-a Meomuttel, Liine
68 Keelus, Mihkel ja Pauline
Oa tn._____________
15, 17 Karro, pärijad
19, 21 Tavet, Jaan
Kloostri tn.
23 Schwalbe, Joh.
25 Laabus, Mart
27, 29, 31 Müller, Nikolai
33 Older, Auguste
35, 37 Liiv, Eduard
Botaanika aia
tagumine külg
70, 72, 74, 76, 78 Furmansky, Teve,
Isak, Sonja
Emajõe tn. ja parem Emajõe kallas.
Elisabeti.
2 Lill, Marie
4 Bergmann, Voldemar
6 Laar, Anton
8 Mitt, Peter
10 Bshrsols, Elisabeth
12, 12-a Saeberg, Jaan
14 Tikk, Peter
16, 16-a Klarmann, Jaan___
Kesk tn.
18 Kriis, .pärijad
20, 22 Torpats, Tõnis
26, 28 Klein, Jenny ja Magda
Tähe tn._______ _
30 Kangur, Peter
Kevade tn.
32 Rammul, Alex ja Erika
34 Dolf, Marie
36 Tartu linn
Elva.
2 Mark, Reinh.
4 Klemmer, Johan
6 Pääsuke, Linda
8 Reeben, August_____________
___________Väike Kaar__________
10 Kuppits, Juhan
II.
I Kivistik, Amalie
3, 5 Lepp, Jüri
7, 9 Laos, Jaan
II Ilves, August
13 Kullmann, Juhkum
15 Vilmann-Pedaja, Elsa
17 Busch, Joh.
19 Roth, Peter___________
Kesk tn.
21 Paulson, Karl
23 Schmidt, Karl
25, 27, 29 Lossmann, Aug.
31 Adamson, Jaan _____
Tähe tn.
33 Kallas, Josep
35, 37 Tiitso, pärijad
39 Hermann, Anton
II (Tamme).
I Torpats, Tõnis
3 Luksep, Aleksander
5 Lind, Rudolf
7 Maasik, Herta
9 Hersov, Anette
II Haugas, Ludvig
39
l2
14
16
18
13 Veiderpass, Nikolai
15 Juhanson, Theodor
Väike Kaar
S aarsen, Villem
Ignati, Oskar
Kuusik, Johan
Lust, Karl
—
Kesk kaar
17
19
21
23
25
27
20 Lui, Mihkel
22 Sööt, Jaan
24 Soonets, Marie
—
Suur Kaar
Kesk Kaar
26 Treier, Ernst
28 Uudel, Karl
30 Vanaase, August
p2
34
^6
^8
^0
^2
^4
46
48
50
Olev, Jaan
Tibar, Jaan
Mikkel, Edi
Kapsta, Ernst
Kaalep, August
Moks, Jaan
29, 29-a Kilk, Juhan
31 Rähni, Jakob
Suur Kaar
33, 33-a Fuchs, Lnne
35 Eichenfeld, G.
37 Teetsov, Emilie
Soinaste tn.
39 Himraa, Peeter
41 Koger, Marie
43 Kuulberg, Juhan
45 Kuulberg, Karl
47 Gromov, Nikolai
49 Mailend, Eduard
51, 53 Teetsov, Emilie
55 Ojason, Märt
Raja tn.
Soinaste tn.
Võsu, Joosep
Patsmann, Pauline
Nuter-Tammin, Karl
Järv, Voldemar
Patsmann, Mihkel
Nigul, Emma
Orav, Emilie
Saag Jüri
Bürger, Johann
Anmann, Vladimir
Emajõe.
I.
— Botaanika aed
Botaanika tn.
— Furmansky, Teve, Isak, Aisik
Väike Emajõe tn.
1, 2 Brunhof, Peter
3, 4 Ingermann, Paul
5 Spordiriistade Vabrik
6, 7 Tasak, Marta; Jürgens, Alide
8 Põder, Johannes
9, 9-a Tallo, Marie ja Johannes
10 Juurup, Georg
Parem Emajõe kallas.
Kartuli tn.
Era. II.
2 Haridus-Sotsiaalministeerium
40
j
|
1, 3 Loor, Emma
5 Schilova, Alexandra
Filosofi. II.
2, 4 Kersten, Friedrich
6, 8 Busch, Tõnis
10, 12 Toom, pärijad
14, 16 Schilling, pärijad
18 Jürgenson, Karl
20 Sõrra, Anna
22 Janson, Ottilie
I Bulgarin, Valeria
3, 5 Schwarz, Eufrosine
7, 9 Vahin, Emilie
II Sermat, August
13 Vander, Elisabeth
15, 17 Tenter, Julie ja Endel
19, 21 Luks, pärijad
23, 25, 27 Leoke, pärijad
29, 31 Tork, Juhan
Forseliuse. II.
— Laurits, Oskar
|
Fortuuna. III.
2, 4, Allik, Juhan
6, 8, 10, 12 Tartu linn
14, 15 Luiga, Hans
16 Jüriado, Eduard
17, 18 Lang, David ja Pärn, Anna
19, 20 Vene heateg. selts
21, 22, 24, 25 Järveson, Sergei
26, 27 Käärik, Kaarel
28, 29 Kena, pärijad
Põik tn.
30, 31, Goldberg, Alexandra
32, 33 Moscharov, Jakof
34, 35 Joor, Liisa ja Varkel, Emilie
36 Varkel, Emilie
37, 38 Befeld,. Karl
39, 40 Peklevitsch, Feodosja
H Blinov, pärijad
42, 43 Martinson, Joli.
44 Lepp, pärijad
45, 46 Teder, Peter
47, 47-a Raud, Peep
48 Ostx-at, Juliane
49 Hirt, Peeter
50 Fadejev, pärijad
51, 52 Metslang, Gustav
Pikk tn.
53, 53-a Polini pärijad
54 Koslov, Sergei
56 Niinberg, Katariina
57 Vorobjev, Ksenija
Paju tn.
Vasak Emajõe kallas
Fr. R. Kreutzvaldi. I (Tähtvere).
Tammekann A. ja J.
1
9 Mark Julius
Gildi. I.
2 MirVitz, Abram ja Moses
4 Luik, Oskar
___ _
Rüütli tn.
6, 8,10,12 Linna maja
1 Mirvitz, Abram ja Moses
3 Post, pärijad
5 Allik, Joh.
Rüütli tn.
7 Sohinidt, Hugo
9, 11 Lehnbaum, pärijad
Politsei plats ja Kompanii tn.
Gustav-Adolfi. I.
2 Riigimaja
4 A.-S. Kauba Pank
6 Posaisky, Anna______ ______\_j
Rüütli jn._______
8 Šõrra, Jaan
’
■
'
10 Pudersell, H. ja Kupus, L.
Ülikooli tn._
12 Ülikooli maja (Polikl.)
14 Ülikooli maja
16 Kengsep, pärijad
18, 20, 22 E. Karskuse Selts
24, 26* E. Karskuse Liit
28, 30, 32 Markvart, Magnus
34, 36
38, 40 Laur, Linda
42 Sirotkin, Paul______ ______
Lai tn.
44. 46 Vals, Andres
Tee Toomele.
48750 Lühha, Erika ja Irmgard
52 Johanson, Joh. ja teiste____
"“Botaanika tn.
54 Žur Mfihlen, Artur
56, 58 Pukk, Jaan
60, 62, 64 Krause, Elisabet
66’Teppo, Ida ja Joh.
68 Puijat, Antome ja Eduard
70, 72, 74 Ülikool
_____
Tähtvere park.
42
1 Berg, Adele
3 Heller, Lea ja Harry
5 Lommatsch, G., Tittelbach E
Rüütli tn.
7 Hold-Neumann, Eduard
9, 11 Kroger, pärijad
13 Pehap, Adeline ja Laur, Ants
15 Grüntal, Erna, Ilse, Gert
Ülikooli tn.
17 Ülikool; Ülikooli kirik
Gustav Adolfi plats ja Peeter
Põllu tn.
19 Ülikooli maja (Võimla)
Lutsu tn.
Terrepson, Edgar
21 Melkov, pärijad
_____
Lai tn.
23, 25 Plaks, Šofie
27, 29 Reinbaum, Andres
31
33 Rösner, Olga
Botaanika tn.
35 Freivald, Ferdinand
37 Moritz, Ernst
39, 41 Tõnnisson, E. ja Kikkas, S.
43, 45 Saar, Oskar
47, 49 Ktigelgen, pärijad
51 Anderson, Anna
53 Eres, Friedrich
53 Zur Mühlen, pärijad
57 Schultz, Vlad. ja Heuie, A.
Herne. 1.
1 Seidenbaeh, pärijad
3, 5, 7, 9, 11 Nurm, Richard
13 Rästa, Friedrich
15, 17, 19 Falkenberg, Johan ja
Sõster, J.
21, 23 Rüütel, Helene
25 Rüütel, Johan
‘47, 29, 31, 31-a Frisch, Joh.
33 Kombe, Paul
Kartuli tn.
35, 37 Peeda, Gustav
39 Ungerson, Jaak
41 Miitra, Kristjan
43 Jõgi, pärijad
Marja tn.
45, 47 Madison, Robert
49 Vedler, pärijad
51 Kirilov, Olga
53 Hammer, Jaan
55 Võõbus, Kusta
Melooni tn.
57 Jakobson, Karl ja Liisa
Piiri tn.
59, 61-a Pihlap, I iisa
63 Unt, August
Linna heinamaa
2, 4 Paju, Kari
6 Kl aos, Helene
8, 10 Nauraov, Ludmilla ja Boris
12 Kuiv, Eugen
14 Virk, Jaan ja Adele
16, 16-a, 18 Kippik., Jaan
20 Austa, pärijad
22, 24, 26 Tampel, Elise ja Otto
28 Trull, Anna ja Kraan, G.
30 Heido, Lass ja Müller
32, 34 Leberecht, Karl
36 Peteiason, Mart ja Otto
38, 40 Juurup, Georg
42 Elias, Marie
44, 46 Rammus, Kusta; Treier, Ed.
48 Köster, Friedrich
50 Virro, Johan
52 Virro, Anna
Marja tn.
___
56 Rästa, jaan
58 Räppin, August
Melooni tn.
Piiri tn
60, 62 Mats, Peter
Hetseli. I.
2 Schröder, Felix
6 Ottas, Johan
:
7 Rahukogu
5 Köhler, pärijad
3, 1 Riigimaja
Katoliku
Hiie. I. (Tähtvere)
Holmi. III.
1, 3, 5 Kropmann, Izik
2, 4, 6, 8, 10 Ratnik, ][aan
7, 9, 11 Rästa Jaan ja Laane,
12, 14, 16, 18 T. E. MajandusArnold
Ühisus
13 Ahlmann, Artur
20, 22, 24 Oss, Alice
15, 17 Jansen, Georg
26 Oss, Johan
Pahem Emaj õe kallas Pontoonsilla juures lil linnajaos.
Hugo Treffneri. III.
2 Treffner, Elsa
4 Reinhold, Karl
6 Lil], Julius
1, 3 Lang, Helene
5, 7 Aavik, Joh,
9 Raba, Ruus ja Lopuchm
Narva tn.
43
J. Hurda.
(Tähkvere).
3
5
7
9
2 Starkopf, Anton
4 Frisch, Karl
6 Saar, Tõnis
Priimägi, Jaan
Priimägi, Hans
Abel, Karl
Arielo, Jaan
Ilmarise. II.
Uhlfeldt, Juhan
Pärn, Kaid
Sutt, Andrei
Ilmatari. I. (Tähkvere)
Ilmatsalu. I.
2 Looga, Johann
Jaama. III.
2 Martin, Eduard
4, 6 Engel, Peeter
8 Prants, Peeter
10 Laisk, August
Mäe tn.
12 Puusik, Johannes
14 Eesti lasteaed
16 Nachman ja Jassman
Roosi tn.
18 Vohlfeil, pärijad
20 Lenkin, Nikolai
22, 24 Saksa abiandm. selts
26, 26-a Vichmann, Vilhelm
28 Linna maja
30 Klassen, Mihkel
32, 34 Blaufeldt, pärijad
36, 38, 40 Jäik, Konst.
42 Riomar, Jaan
44 Hartmann, Gustav
46, 48 Volmer, pärijad
50 Kogi, Helene
52, 54, 56 Segerlin, Holger
Raekoja tn.
58, 60, 62 Kuusner L
Pärna tn.
64 Saks, Jaan
66 Otter, Karl
68, 70 Jtiriado, Märt
72 Sõjaväe-laatsarett
44
|
1, 3, 5, 7 Hellat, Nikolai
11, 13, 15 Ingel, Karl
17 Kerner, Eduard
19 Loit, August ja Peter
Mäe tn.
21 Albrecht, Luise
23, 25 Baumann, Jaan
27, 29, 31 Sarapuu, Karoline
Roosi tn.
33 Puksov, Hendrik
35 Fau, Amalie
37, 39 Reinhold, Alma
Kivi tn.
i
|
41. 43 Pusemp, Joh.
43-a Raudsepp, August
45, 47, 49 Kangro, Gustav
51 Kingu, Ants
53 Kaddak, Bruno
55, 57 Ivarro, Marie
59 Königsfeld, pärijad
61 Epler, Jaan
63 Laats, Peter______
Raekoja tn.
65 Napp, Robert
67 Ustav, Selma ja Aug.
69, 71 Linna majad
73, 75 Pastel, Jaan
77, 79, 81 Sell, pärijad
83, 85 Laur, Mihkel
87 Bogdanov, Feodor
89 Toom, Alexauder
Pärna tn.
91 Post, Gustav
93, Koljok, Johannes
95 Hendrikson, Juhan
97 Pikk, Anna
99 Suits, Hilda
101, 101-a Undrits, Gustav
103 Polli, August
| 105, 107 Hansen, Vilhelm
| 109 Tallinna L. H Kassa
111 Põderson, Leonhard
113 Padar, Eduard .
— Sõjaväe laatsareti köök
Räpina maantee
J. V. Janseni. I (Tähkvere).
Jõe.
II.
2 Liivamägi, Eduard *
4 Truus, Mihkel
Aleksandri tn.
6 Lampson, Elfriede ; Kuusk,
Emilie.
8 Martinson, Paul
10, 12 Saks, Eduard
I Liiv, Andres
3 Abel, Ludvig
5 Zukker, A. ja E.
7 Volmer, Peeter
9 Kuusik, Johan
9-a Sisas, August; Vint, August
II Kits, Karl
Aleksandri tn.
13, 15 Goldberg, Israel
Turu tn. ja parem Emajõe kallas.
Jänese. III.
2 Truus, pärijad
4, 4-a, 4-b Sehasmin, Mart
6 Tooming, Leopold
8 Rätsep, Maali
10 Knoll, pärijad
12, 12-a Oja, jaan
14 Zupson, Eduard
16 Sööda, Liine
18 Rein vald, Jaan
20 Rüütel, Fduard
22, 22-a Kondas, Alex.
24 Kikkas, Johan
26 Reinhold, Minna
28 Õunapu, Ida
30 Lester, Rudolf
32, 32-a Väljaots, J.
34 Hermann, Minna
36 Vokk, Emilie
I Meister, Georg
Mäe tn.
3 Alapu, Anna-Helene
5 Sillaots, Liisa
7 Lill, Hendrik
Roosi tn.
II Sööde, L.ine,
K. A. Hermanni. I (Tähkvere).
5 Mitt, Roman
7 Rägo, Richard
>
j
I
— Müller, Therese
10 Puusep, Fr.
45
Kabeli. II.
[ Raudtee valitsus
3 Tavita, Jakob
5 Grossberg, Viktor
7 Luht, Kristjan
9 Laus, Leena
11 Raudsep, Johan
Pauluse surnuaed
Kalaturu.
III.
1, 2, 3 Ahlmann, Artur
Holmi tn.
4 Jansen, Georg
5, 6 Oss, Johann
7, 8, 9, 10 Petsch, Auguste
11 Reinhold, pärijad
Fortuna tn.
Vasak Emajõe kallas
III.
Kalda.
1 Genss, Nosson; Braschinsky,
Libe
2 Lang, Helene
Hugo Treffneri tn.
-— Treffner, Elsa
3, 4 Elken, pärijad
5 6 Silbergleich, Hans
7 Karik, Karl
m
Vasak Emajõe kallas
Vabaduse sild
Ühendus Narva tn.
8 Gelb, Mihail
9, 10 Goldberg, Heinrich
11, 12, 13, 14 Oheim, Olga
Väike Põik tn.
15, 16 Tartu linn
Vene tn.
17,x18 Oeberg, Olga
19, 20, 21, 22 Austa Peeter
23 Aerutajate klubi
Väike Meltsiveski tn.
24, 25, 26 Flachs, Ella
27 Taara spordiklubi
29 Pohla, Alvine
— Linna ujula
— Uiga, Johannes
|
jj
Vasak Emajõe kallas
Kalmistu
— Trampach, Ed.
2, 4 Ratasepp, pärijad
6 Prost, Johannes
8, 10 Klaos, Alexander
12 Kool, Marie
14 Lusikas, Jüri
46
III.
1 Viro, Joh.
3 Rosenberg, Joh,
11 Ratasep, Leena
13 Hasenbusch, Artur
16 Reeben, Anna
18 Bekker, Marie
Surnuaiad
Kabeli tn.
26 „Lellep“ a.-s.
Narva tn.
32 Briggo, Alex.
34, 36 Jürgens, Leonhard
38 Sokk, Ado
40 Klesment, Julie
42 Nuust, Edgar ja Meta
44 Panksepp, Joh.
46, 48 Laigasküla, Jakob
Mäe tn.
52, 54 Kippasto, pärijad
56, 58 Rose, Joseph
Risti tn.
Liiva tn.
j
j
;
21, 23 A.-S. Tartu Metallivabrik
25. 27 Kiipsaar, Elfr.
29, 29-a Päiv, Leena
31 Savisaar-, Daniel
33 Köster, Anna
35 Siirak, Mihkel
37 Tomson, pärijad
39 Jakobson, pärijad
Narva tn.
41 Rossner, Karl ja.Gustav
43 Meksi, Eduard
45 Mauer, August
47 Kötsi, Karl
51 Kukk, pärijad
53 Hermann, Leena
Mäe tn.
63 Rätsep, Älide
j 65, 65-a Kütta, Jaan
Roosi tn. ja linna maa
Kaluri.
III.
!
1, 3, 5, 7 Hackenschmidt, Paul
2 Kenkmann, Eduard
4 Märtson, Silvia ja Valter
Lodja tn.
6 Meilach, Hirsch-Leib
9 Üdso, Arnold
8, 10 Prikkel, Gustav
11, 13 Tõnisson, Luisa, Narits,
— A.-S. Ktitteveo
Emtna
Lodja tn.
15, 17 Umblia, Artur_________
12 Linnamaja
[. ’
Soola tn.
14, 16 Rammolirüs, Emilie
19, 21, 23 Stallmeister, Jakob
18 Lomp, Aug.j Sokolov, Paul
25, 27, 29 Karolin, Peeter
Soola tn.
31, 33 Puusik, Johannes
35, 37 Pütsepp, Helene
20, 22 Nikiferov. Konstantin
39, 41 Menning, pärijad
24, 26 Milles, Reinhold
43 Hofrichter, pärijad
28, 30 Primäkin, Vassily
45 A.-S. „E. M. Usvansky ja Pojad"
32, 34, 36 Sirk, Karl
38, 40 Segritz, Karl
Lao tn.
42 Niemann, Leontine
44 A.-S. „E. M. Usvansky ja Pojad"
46 Muhli, Eduard
Lao tn.
— Linnamaja
Parem Emajõe kallas
Karlova.
2, 4 Tartu linn
6, 8 Jürgens, Erich
Soola tn.
II.
1 Tütarlaste gümnaasium
3, 5 Peterson, Eduard
7, 9 Suur, Friedrich ja Johan
47
10, 12 T. Jaani kiriku kog.
14 Elken, J. ja V.
16 Sotnik, August
18 Blumfeld, J.; Katalsep, Ii.
18-a Paurson, Kari ja Dagmar
Lao tn.
20 Kahn, Julius
22, 24 Ressurse selts
26 Kripson, Johan
28, 30 Puusep, Ludvig
32, 34 Kohler, Robert
Aida tn.
36, 38 Lange; Tio
40, 42 Krause, Alexander
44, 46, 48 Trapido, Koblenz, Goldov
— Linna maja
Lina tn.
|
50 Tomberg, Anna
52 Reddel, Rudolf
54 Prigajev, pärijad
56, 58 Israel, Ernst
60, 62 Vint, Liisa
64, 66 Veske, Liisa
— Kivi, Johan
Lille tn.
11 Šõrra, Georg
13, 15 Pfaff, Konrad
17, 19, 21 Pfaff, Elisabet.
23 Tomberg, pärijad
25 Kuriks, Oskar
27 Rudolf, Aline
29, 31 Torm, Friedrich
33, 35 Amberg, Rudolf
37 Sisask, Johan
39, 43, 45 Zimmermann, Karl
41 Laas, August
47, 49, 51 Dolf, Hugo
53, 55 Raabe, Eugenie
57, 59 Martinson, Alide
61 Leppik, Johannes ja Ida
Pargi tn.
63
65
67
69
Jõe tn.
71, 73 Bergmann, Rudolf
75 Sügis, Julie
77 Schnikker, Alex.
79 Pikker, Juhan
Tolstoi tn.
81 Hiir, Juhan
83, 85 Mäll, Liisi
87 Kiipsar, Jüri
89 Liiberg, Georg
68 Liiv, Andres
70, 72 Vindt, Lisa
76, 78 Palm, Alide ja Tomasson,
Helene
80 Selge, Karl
82, 84, 86 Karindosk, Hedvig ja
Alfred
Rebase tn.
88 Naba, Ludvig
90 Lagastik, August
92 Schiller, Bernhard
— Arnella, August
92-a Krusale, Bmilie
— Rootsi, Friedrich
Kuu tän.
94 Reinthal, Theodor
Vabaduse tn.
96 Läbi, Hans
98 Lauri, Emilie
100 Pales, Johann
102 Vaiga, Johannes
104 Kodu, Johan
Sõbra tn.
106 Pulles, Peter
108, 110 Perv, Johannes
112 Haage, Alma
114 Kabin, Jüri ja Marie
48
Karlova park
Tartu linn
Napp, pärijad
Tartu linn
Heine, Oskar
Marta tn.
91
93
95
97
Onne tn.
Lond, Hans
Padar, Kristjan
Kivistik, Alexander
Luisk, Helene
Kuu tn.
Vabaduse tn.
Plaks, Heinrich
Raudjalg, Jaan
Sõbra tn.
Äarna, Datiiel
Aria, Elmar
Sae koja tn.
Lagastik, August
113 Kombe, Karl
115 Hurt, Sofie
117 Pokkats, Juhan
116, 118 Uik, Jaan
Saekoja tn.
120 Pulli, Eduard
122 Saar, Miili
Kartuli. I.
2, 4 Kuusk, Jüri
6, 8 Montag, Oskar
10 Paurson, pärijad
12 Vestel, pärijad
1 Kuhlberg, Natalie-Marie
3, 5 Priks, Robert
7 Siider, Ella
9, 11 Ehrenbusch, Liisa
13 Käppa, Eduard ja Pihlap, Karl
Oa tänav
Emajõe tn. lõpp ja parem Emajõe kallas
Kase. II.
1, 3 Koger, Johan, pärijad
5 Uulits, Jaak
— Ilb, Aleksander
Kastani. I, II.
2 Allik, Julie
Adamsou, Jaan
4, 6 Rütli, Oskar
Maarjamõisa tn.
8, 10 Kadak, Pauline
12 Kedder, pärijad
14, 16 Kustavus, Hindrik
Tiigi tn.
18 Kukk, Martin
20, 22 Vtihner, Mathias
24, 26 Sõrra, Jaan’
_ ____
Aia tn.
28 Fr. „Estica“ vilistlaskogu
30 Genss, Jakob
32, 34, 36 Alexejev, Vissarion
38 Grohs, Amalie
Vikerhäuser, Ivan
Riia tn.
40 Mondson, Aleksandra
42, 44 Rives, Joh.
46, 48, 50 E, Vabariik
52 Deinhardt, Johanna ja lapsed
54 Sahlit, pärijad
56 Roos, Leena ja David
58, 60 Mõrd, Johann
62, 64 Aiand, Charlotte
86 Kase, Peeter
88, 70, 72 Karsna, Alma
74, 76 Kuriks, Oskar
| . 1 Üliõp. selts „Neobaltia“
3, 5 Tever, Luise
7, 9 Maurits, Anna
II, 13, 15 Vender, Oskar
17, 19, 21 Kaltenberg, Richard
23, 25 Hain, Julius
27, 29, 31 Hallik, Josep
Maarjamõisa tn.
Veidemann, Marta
33, 35 Ottas, pärijad
37.Müller, Edgar
39, 41 Jürgenson, Konstance
43 Vühner, Mathias
_
Tiigi tn.
45, 47 Thal, Olga
49, 51 Ennok, Katarina
53 Oja, Helene
____ ____
•
Aia tn.
____
55 Must, Anton
57, 59 Turks, Leopold
61, 63 Korknobel, pärijad
65, 67, 69 Parts, Karl ja Mihkel
71, 73, 75, 77 Pärn, Anna
79, 81, 83 Verhoustinsky j. t.
85, 87, 89, 91 Terpilovsky, Anna
93, 95 Jurak, Marta
97, 99.~101 Lond, Jaak __
Riia tn.^___
103 Kauba Pank
49
105, 107, 109, lil, 113 Peets, Joh.
Tamme tn.
115, 117,119,121 Villberg, Gustav
ja Ellen
123, 125, 127 Vatsa, Jaan
129, 131 Lauristin, Fromhold
133, 135 Tamm, Peter
137 Jürgenson, Emilie
139 Tekkel, Johan
141 Rapsei, Ernst
143 Kallas, Pauline ja Palm, Ed.
145, 147, 149 Al ajan, Jaan ja Elisab.
151, 153, 155 Vühner, Mathias
Kase tn.
157, 159, 161 Bluss Peter
163, 165, 167 Kirs, Anna
169 Hagen, Karl
171 Toots, Jaan
173 Narusk, Jaan
173-a Ütsi, Joh.
— Vulf, Marie
— Tapamaja
Võru maantee
Katariina
2, 4 Mõttus, Osvald
6, 8 Kiss, Mart
10 Pallo, Emilie
12 Pett, Amanda
14 Pabel, Marlis e
16, 18 Pelju, Mart
Kesk tn.
20, 22 Pr ost, Jakob
24, 26 Järv, Jaak
Võru tänaval asuva krundi
II.
1 Schiffer, Jaan
3 Palav, Elise
5 Sellkääri, Kusta
7, 9 Napp, Peter
11, 13 Otsason, Emma
15 Vool, Jaan
4
nr. 26 tagumine külg
Katoliku. I.
1 Piip, Ants
50
2, 4 Lepp, Karl
Veski tn.
6 Tooming, Liine
K. A. Hermanni tn.
Müller, Therese
Starkopf, Alide
J. Hurda tn.
Anielo, Jaan
Mielberg, Ivan
C. R. Jakobsoni tn.
Mielberg, Ivan
Tammekann, Irene ja August
Piir, Alide
Kauba.
PoodNr.
„
„
„
„
„
„
„
„
„
,,
„
„
„
„
„
,,
„
„
n
„
Kaubahoov
39 Nilp, Anna
38 Vask, Aleksander
37 Satini, Marta,
Jakovlev, Emilie
36 Tobias, Joh.
35, 34
33 Simm, David
32 Vogel, pärijad
31 Resvov, Ivan
30 Pedraudse, Karl
29, 28 Grüner, pärijad
27 Vilde, Osv. ja Julius
I.
I Petersen, Agnes
3
5 Kauer, Simon ; Pasternak, David
7, 9 Holst, Rudolf, pärijad
II Kochlap, Jaan
13, 15 Holst, Rob.
17 Holst, pärijad___
Jäöögiturg
Söögiturg
Kesk.
2, 4 Kullam, Aug.
6 Noorkukk, Alide
8 Kriips, Mihkel
10 Parts, Meta
Lootuse tn.
12 Latt, Linda
14, 16 Ploets, Ilse
18 Messing, Alvine
20 Rässa, Jüri________________
Elisabeti tn.
22 Mork, Karl
"
24 Klaos, Richard
26 Neumann, Heindrik ja Karl
28 Link, Johannes ja Hilda
Onne tn.
30 Lüdimois, Mart
32 Veber, Juhkum
34 Laurson, Miked_______
__
Kuu tn._____
36 Käär, Jakob
38 Petrov, Aleksei
40 Ingermann, Lydia
42 Adamson, Karl____________
Vabaduse tn.
44746 Logina, Liisa
48 Krisberg, Alide__ _________
Sõbra tn._________
50 Dreier, Karl
o2 Täht, Alma________________
j
I
!
j
|
II.
I Paedrason, Jaan_____________
Lootuse tn.
3 Emblik, Juh.
5 Pau, Gustav_________ _______
Elisabeti tn.
7 Raud, pärijad
9 Peljo, Johann
II Muna, Richard ja Julie
13, 13-a Klaos, Alex___________
Õnne tn.
15 Lepwalts, Pauline
17, 19 Vene vaeste komitee
21* Vassil, Emilie
23 Sassi, Joh.
25 Siider, Jaan________________
Vabaduse tn.
27 Vasser, August
29 Kikerpill, Eduard
31 Padar, Magda______________
—
Sõbra tn.
33 Simo, Adam
37 Sotnik, August
39 Joost, Akulina
41 Muna, Jaan
_________
Nigula tn.________
43 Mikk, AleksTja Sisask, Ella
Saek0ja txn___ ___
54
58
—
—
Teppo, Karl
Toom, Juhan
Päärent, Gustav
Loorits, August
4
51
Kesk Kaar.
I, II.
2 Tamm, Gustav
4 Kutsar, Jaan
Kungla tn.
6 Rätt, Jaan
8 Vainu, Jaan
10 Uulits, Leena
12 Liuhka, Alex.
Tammekuru tn.
14 Martinson, Voldemar
16 Paabus, Liisa
18 Gurt, Marie
20, 20-a Rattur, Harry
Räni tn.
22 Akberg, August ja Natalie
24 Fischmann, Alexandra
26 Kolda, Mihkel
Tamme puiestee
28 Piirand, Reinhold
30 Virkhausen, Rudolf
Elva tn.
32 Kirs, August
34 Rudi, Gustav
-
Äri tn.
36 Kirp, August
Riia maantee
i
1 Kiipsaar, Peeter
3 Vaiaiel, Paul
Kungla tn.
5 Lelle, Georg
7 Luht, Jaan
9, 11 Kimmel, Mihkel
Tammekuru tn.
13 Plaks, Karl
15 Sikk, Emilie
17 Lestal, Karl
19 Keem, Karl
21 Libe, Karl
Räni tn.
23 Rõika, Mihkel
25 Laanemann, Joh.
27 Türp, Marie
29 Valdmann, Liisa
Tamme puiestee
31 Ruubel, Hans
33 Pärtelson, Peeter
35 Armulik, August
Elva tn.
37 Vanatalu, Friedrich
39 Kõivamägi, Anna
Riia maantee
49
51
53
55
57
59
|
]
(Tamme)
61
63
65
67
69
71
Lembitu tn.
Narusk, Johan
Tigane, Marie
Mihkelson, Jaan
Rožnovsky, Julie
Vambola tn.
Kannik, Peter
Kolts, Änna
Tasuja tn.
Müürsep, Eduard
Matson, Johan
Mekkart, Alex.
Kiipsar, Jaan
Kiipsaar, Kaarel
Kitsing, Mart
Sakala tn.
Kevade.
2 Kangur, Peter, pärijaid
— Masik, Johannes
52
II.
Silbermann, Liisa
1, 3, 3-a Reinhold, August
5 Tamm, Timofei
\
Kirsi. II.
Kitsas. I.
2, 4 Vähner, Eduard
6, 8 Kuus, August
— Raphoph, Reinhold. pärijad
1 Luha, Julie
3, 5, 7 Klemmerer ja Mühlenthal
9 Vallas, Mats
m. 'j
— rr *
Tähe tn.
Iii.
Kivi
2, 4, 6, 8, 10, 12 Uin, Siegiried
14, 14-a, 16 Savi, Kristjan
18, 18-a, 20 Rehesaar, Älexander
22, 24 Kollin, Johan
20, 28 Sillasoo, Yillem
30, 32, 34 Götsch, Ernst
36, 38 Rosenthal, Aug.
40 Regge, Otto
Pikk tän.
42, 44, 46 Mirvitz, Abram
48, 50 Möllerson, Karoline
52, 54, 54-a Järve, Julie
56 Prints, Johan
58 Hallik, Paul
60, 62 Reimann, Leonhard
64, 66 Kruuse, Ado
68 Sastok, Ludvig
1, 1-a Pruuli, pärijad
3 Staden, Älexander
5, 7 Paurson, pärijad
9, 11, 13, 15 Schröder, pärijad
17, 19 Rabba, Kusta
21, 21-a Mirvitz, Abram
23, 25 Neostus, Karl
27, 29 Lood, Reinhold
31, 33 Soe, Gustav
35, 37, 39, 41, 43, 45 Ehrlich, Jakob
47, 49 Janson, Lydia
51 Schur, Kalman
Pikk tn.
53 Mõrd ja Raudseping, Feodoroff
55 London, August
57, 59 Saposhnin, Vladimir
61, 63, 65 Blioch, Chaie
67 Ilves, Johannes
69, 71 Nilkhofer, pärijad
73 Kilk, Rudolf
75-a Palu, Julius
75, 77 Savisaar, Daniel
Jaama tn.
Kloostri. I.
2 Schlossmann, Karl
4 Laos, Älexander ja Marie
6, 8, 10 Jürgenson, Jüri
12, 14 Navi, Marie
|
1 Fahlberg, pärijad
3, 5 Turm, Peeter
7 Schindelmeister, Helene
9 Schwalbe, Joh.
Botaanika tn.
Koidula. I. (Tähkvere)
Kompani. I.
2 Tartu Kutseesind. Kodu
Gustav-Adolfi tn
4 Berg, Ädele
6, 8 Lehnbaum, pärijad
Gildi tn.
lJOtter, Jaan
3, 5 Liivimaa Krediitkassa
53
10 Politsei majad
12 Grflnvald, Adele
Peeter Põllu tn. ja politseiplats
Kungla.
2 Frauenstein, Valentin
4 Immann, Alviine
6 Koort, Jaan
_______
Väike-Kaar
8 Kantsvei, Alfred
10 Simtmann, Joh.
12 Kruus, Ferdinand
14 Venesaar, Konstantin
16, 18 Vene, Jaan
20 Treufeld, August
22 Adof, Joh.
24 Pallo, Vilhelmine
Kesk-Kaar
26 Tamm, Ida
28, 30 Soolert, Albert
32 Joost, August
34 Kenter, Mii na
II.
i
!
__
I
(Tamme)
I Tubin, Villem
3 Kuulberg, Johannes
Tamme puiestee
5 jõumees, Kristjan
7 Sukk, August
9 Kodres, Johannes
II Kaarna, Trusilla
13 Reimann, Eduard
15 Üüdik, Katta
Väike-Kaar
19 Krolova, Linda
21 Põdra, Eduard
25 Paju, Peeter
27 Vaimel, Liisa
Kesk-Kaar
29 Pokk, jaan
31 Klaus, johan
33 Lüdimus, Julie
35 Laius, Anna
37 Pehk, Karl
39 Muuli, Karl
Suur-Kaar
Kuru.
8
6
4
2
Kuu.
2 Sotnik, August
4 Sütt, pärijad
6 Limberg, Armin
8 Elli, Pauline
10 Tulff, Joh.
12 Avaldt, Elsa
14 Muttik, Juhan
Tähe tn.
16 Tomson, Anna
Vladimiri tn.
18 Viera, Liisa
54
II.
Pelzer, Miina
5 Rist, August
3 Nüssik, Jaan
Järv, August
Toom, Johan
Sukka, Vilhelmine
Tonn, Jüri
Aleksandrova, Akulina
Sukk, Jaan
Luik, Jaan
II.
I Vuks, Jaan
3 Luud, Jaan
5 Hirt, Otto
7 Otti, Marie
9 Krõll, Kadri ja Jaan
II Kadajason, Adam
13 Evert, Julie ja Hans
15 Prikkel, Emilie
17 Sorge, Andre
19 Grossberg, Juhan
21 Väljaots, Joh.
_______
____________ Raua tn.
20 Semmel, Peter, pärijad
20-a Siitsa, Karl
22 Prigo, Mart
24 Märs, Karl
23 Ütt, Jaan
25 Müller, pärijad
______
Linda tn.
27 Tobre, Josep_______
Vladimiri tn.
29 Klaos, Alex.
31 Kuusk, Eduard
33 Freimann, Johan
Karlova tn.
_______ _____ Raua tn.
35 Kartau, Amalie
37 Kallas, Ida
39 Sügis, Anna
___________ Aleksandri tn.
41 Viks, Peeter
43 Tellmann, Marie
45 Lill, Julie
47 Vipp, Helmi
49 Mats, Alex.
51 Klaus, Rosalie
53 Vidaja, Jaan ja Ida
:
|
Käo.
II.
(Tamme)
2 Utt, Qskar
1 Mettig, Minna
3 Laja, Jaan
Küüni.
I.
2, 4 Oberleitner, pärijad
1 Sisask, Karlson jne.
6 Kaplan, Jankel; Goldberg, L.
3 Oelsen, Irene
8 Genss, Idel
5 Tideboehl, Elisab.
P°e tn. ja Barklai plats
2 Toome valvuri maja
Gustav-Adolfi tn.
4 Plaks, Sophie
6 Vühner, Matias
8, 10 v. Valter, Elisabet
12, 14, 16, 18 Jaska, Rudolf
Kloostri tn.
20 Fahlberg, Cäcilie ; Bernhoff,
Artur
22, 24 Kienast, pärijad
26, 28 Õpetajate seminar
30, 32 Korp! „VironiaK
34, 36 Ülikooli majad
38, 40 Botaanika aed
I.
1 Jürmann, Karl
3 Sirotkin, Paul
Gustav-Adolfi tn.
5, 7 Masik, Karl
9, 11, 13 Vennaste kogudus
15 Lenzius, Adele
17, 19 Lenzius, August
21, 23 v. Renteln, Ludvig
25, 27 Thomson, Amalie
__________ Ülikooli tn._____
29 Raag, Hans
31 Johanson, Johan
__________ Rüütli tn.
33 Eesti Vabariik
35 Bertelson, Eduard
Magasini tn.
37 Võimla
39, 41 Kamenovsky, Movscha
Emajõe tn. ja Vabadussild — Vabadusepuiestee
55
Lao. II.
2-a Fleischhauer, Helene
2 Epro, Eduard
Aleksandri tn.
4 Raud, Minna
6 Hanson, Voldemar
8 Rikkand, M. ja S.
10 Kink, Michel
Turu tn.
12 Rooma, Jaan
14 Näär, Helene
16 Kukk, Minna
18 Malonenkov, Ivan
Kaluri tn.
— Puuaed
Puu tn.
Puuaed — Ktibbar
*
1 Rästas, Zille
Aleksandri tn.
3, 5 Anderson, Karl
7 Kivi, Jaan
9, 11 Jak, Peeter
13, 15, 17 Kruskal, pärijad
19, 21 Karlson, Fr.
Turu tn,
23 Manglus, Salme
25, 27 Mark, Johann
29 Hermann, Amalie
31, 33 Padar, pär.
35 Kenk, Andres
37, 39 Masing, Amalie
41, 43, 45, 47 Kolovsky, Roche ja
Kropmann, Ester
Kaluri tn.
Linna puuaed
Parem Emajõe kallas
Lembitu. 1 . (Tamme).
6 Lorenz, Artur
8 Pärn, pärijad
10 Tamm, Hendrik
12 Angervaks, Johan
14.Soom, Gustav
16 Metsküla, Karl
Väike-Kaar
18 Markus, Eduard
20 Ojasson, Jenny
1
3
5
7
9
Zettermann, David
Michelson, Alex.
Kargaja, Vera
Järv, Johannes
Narusk, Johan
Kesk-Kaar
Lepiku. I.
2 Prakson, Ida
4 Alekand, Alex ja Krail, Ludv.
6 Lauritz, Jaan
8 Goldberg, pärijad
10 Luud, August
12 Pihlak, Mart
14 Karu, Heinrich ja Anna
1,
3
5
7
9
1-a Lenzius, Hans
Onni, Heino
Luppian, Marta
Lepik, Jaan; Kõiv, Ida
Rossner, Alex.
Liini. I. (Veeriku.)
2 Kull, Johan
4 Kahar, Marie
6 Pauls, Johan
8 Adon, Reet
10 Käär, Otto
— Rostovzev, Mihail
56
I Säre, Jaan
3 Tulles, Voldemar
5 Kivastik, Julius
7 Priks, Mart
9 Rander Kusta
II Siibold, Juhan
13 Haarmarm, Karl
15 Mahltnann, Artur
Mahlrnann Melanie
Maasing, Oskar
Vestren-Doll, Anna
Liiva. III.
2,
6,
16
18
20
4 Arrak, Helene
1, 3 Sild, Peeter ja Salme
8, 10, 12 Uibo, Jaan
5, 7 Reeder, Alex.
Puu, pärijad
9, ll Jüriado, Märt
Neider, Ida
13 Tammes, Philipp
Klaos, Joh.
Meltsiveski tn.
Meltsiveski tn.
17 Linna maja
22 Libe, Johan
21, 23 Baars, Frieda
24 Sapotzki, Helene
Tallinna tn.
Tallinna tn.
— Kõik, Emilie
26, 28 Kramer, pärijad
— Korneol, Alma
30 Lampson, Ilse
Puiestee tn.
32, 34 Linna majad
— Schröder, Jenny
Puiestee tn.
Peetri tn.
36 Muide, Johannes
25 Reinhold, pärijad
38, 40 Birkenthal, David
A.-s. Metallivabrik G. ja H. Lellep
42 Solba, Alexander
44 Solba, August
Peetri tn.
46, 48 Silbergleich, Hans
Kalmistu tn. ja värav Maarja surnuaiale
Lille. II.
2 Sõrra, Georg
4, 6 S Heategev Selts
8, 10 Kokkult, pärijad
12, 14 Rässa, Jüri
16 Rohutead. üliõpil, korp.
18 Eesti adventistide kogudus
20 Bursy, Thekla
______ _
Tähe tn.
22 Tornius, Elfriede
24, 26 Jakobson, Märt ja Anna
Postijaama
1 Kivi, Johnnes
3 Bernakoff, Rudolf ja Emilie
5, 7, 9 Torm, Friedrich
11,13,13-a Buxhoevden, Henriette
15 Hermann, pärijad
___________^ähe tn.
17 Munna, pärijad
plats
Lina. II.
2 Tartu linn
1, 3 Vindt, August
Aleksandri tn.
5 Birk, Ella-Marie
7 Kerge, Michel
4, 6 Linna vaestemaja
_________ Aleksandri tn.
Turu tn.
— Vene vaestemaja
9, 11, 13 Linna majad
________________
Turu tn.
Parem Emajõe kallas ja linnaliein amaa.
§7
Lindat. II.
1, 3, 5 Mikkel, Helene
2, 4 Segerlin, Melanie
6 Luts, Oskar
8 Kasuk, Julius
Õnne tn.
10.12 Karp, August,Elfriede, Leida
14 Luik, Peep
16 Kreydenberg, Anna
18 Raudsepp, Ferdinand
Kuu tn.
20 Sommer, Nelly
22 Ers, David
22-a Saks, Jaan
Vabaduse tn.
24 Nõmm, Paul
26 Tint, Karl
28 Prakson, Hendrik
30 Pärtelpoeg, Liina
Sõbra tn.
32 Löndre, Tomas
34 Almer, Adu
Onne tn.
7 Gromov, Julie
9 Lupkin, Paul
11 Mõrd, Peeter
13, 15 Leppik, Miina
Kuu tn.
17 Kuusk. Johanna
Vabaduse tn.
19 Alekand, Karl
21 Parteis, Karl
Sõbra tn.
29 Meiel, Robert
31 Pilt, Jaan
33 Laurits, Oskar
Lodj a. II.
— Tartu linn
1, 3, 5 Uik, Mihkel
7, 9, 11 Alver, Jaan
Aleksandri tn.
— Kannik, August
13, 15 Hermson, pärijad
— Uibo, Marie
Turu tn.
17, 19 Grischakov, Jefrem
21, 23 Udso, Arnold
Kaluri tn.
25 Tartu linn
Auriku tn. ja parem Emajõe kallas.
2 Peters, Lydia
4 Kriisa, Jaan
Aleksandri tn.
Bürgermusse aed
6 Boening, Gerhard
— Hirschovitz, Volf
Turu tn.
8, 10 Ostrov. Elsa ja Elfriede
— Hackenschmidt, Paul
Kaluri tn.
12 Tartu linn
Lootuse. II.
2 Griep Konstantin
4, 6 Johanson, Anna
8 Lukk, Jaan_________
Kesk tn.
10 Helberg, A. ja V
12, 14 Janson Anna
16 Undrits, Helene
18 Kuusik, Jaan
20, 22, 24 Muld, Friedrich
26 Prakson, Peter
58
I Lauson, Marie
3, 5 Kliiman, Aleks.
7, 9 Rosma, Josep
II Parts, Meta
_______
Kesk tn.
__
13 Vahi, Niina
15 Mõttus, Lena
17, 19, Kokk, Amalie-Helene
21, 23 Koort. Jaan
25 Kamm, Leena; Tellmann, Otto
27 Torm, Friedrich
29 Jüris, Hendrik
Lossi. I.
1, 3 Liivimaa üldistulu ja ökon.
2 Tõlk, Albert,
selts
4, 6, 8, 10 Kase, Peeter
5, 7 Vill, Karl
12, i4, 16 Sadde, Leontine
9, 11, 13, 13-a Schmidt, Arved
18 Meyer, Johannes
15, 15-a Hoid, Hedvig
20 Meyer, pärijad
22, 24 26 Albrecht, Vilhelm
28, 30, 32 Ruus, Heinrich
Edasi läheb Lossi tn. Toomemäele.
Sisehaiguste kliinik ja haavaNaiste-kliinik, edasi pahemal
kliinik, raamatukogu ja varemed
Anatomikum ja tähetorn
Lubja. III.
1 Lüüs, Johann
2 Hackenschmidt, Ella
3, 3-a Grossvald, Liisa ja Juhan
4 Vilo, Henn
Meltsiveski tn.
Meltsiveski tn.
Tallinna tn.
6, 8 Taska, Miina
Puiestee tn.
Tallinna tn.
Puiestee tn.
10, 12 Laas, pärijad
Peetri tn. Maarja turg ja Kalmistu tn.
Luha. III.
Algab pahemalt Emajõe kaldalt.
Pikk tn.
1 Tamm, Peter
2 Akerdaja ja Koso
3, 4 Purik, Juhan
5 Metslang, Rudolf
6, 7 Sild, Johann
8 Ottas, Jüri
Uus tn.
Linna heinamaa
Annemõisa tn.
Lutsu. I.
2, 4 Terrepson, Edgar
6, 8 Fischer, Bertha
10, 12 Tuhk, Eduard
14 Gümnaasiumi õpetajamaja
Ülikooli tn.
16 Aint, pärijad
18 Jaani kiriku köstrimaja
20, 22, 24 Bakscht, Schlioma
1 Ülikooli majad (võimla)
3, 5, 7 E. Vabariik
Ülikooli tn
— Jaani kirik ja gümnaasium
Rüütli tn.
59
Lõo.
II.
(Tamme).
j
j
Säre, Paul
Klaasen, Osvald
Lõuna.
Urm, Heinrich
Joosu, Eduard
II.
1 Valik, Nikander
3 Matto, August
5 Pusaag, Juhan
7 Eero, August
9 Sirel, Dorothea
li Pärtelpoeg, Mihkel
2 Rõõmusoks, Adele
4 Truus, Mart
6 Pikat, Hilda
8 Erdmann, pärijad
10 Vinnal, Jaan
12 Panksepp, Jaan
14 Pärtel poeg', Gotthard
16 Tegova, Karl
Maarjamõisa.
4 Rosenberg, Helmi
6, 8 Kampmann, Mihkel
10, 12, 14 Söörd, pärijad
16, 18 Vishav, Norman
20, 22 Levin, Abram
24, 26, 28, 30 Juse, Nikolai
32 Vilberg, Ina
34, 36 Kadak, Pauline
Kastani tn.
I.
I, 3 Silmakliinik
5-a Horn, Johanna
5, 7 Niumann Alexander
Veski tn.
9, 13 Levin, Minna
II, 15 Rütli, Oskar
Kastani tn.
17 Alver, Jaan
19 Valter, Elisabet
21, 21-a E. Tarvit Ühis. Kesktih.
23, 25 Kõllo, Robert
27 Martmson, Karl
29 Sihver, Marie
38 Viedemann, Marta
38-a Suletschenkov, Peeter
40, 42 Tatter, Helene
44, 46 Muhli, Eduard
48, 50, 52 Fuchs, Robert
54 Sihver, Marie
56, 58, 60 Kääparin, Henriette
62, 64, 66 Spiel, Ina
68 Luik, August
70 Madisson, Anna
Vaksali tn. ja raudtee jaam
Maarjaturg.
1, 3 Kaal, Anna
&’ Tampel, Mart
III.
9, 11 Laar, Marie
13 Kõiv, Joh.
15 Naaber, pärijad
— Remberg, Johann
Kalmistu tn.
Magasini. I.
1 Uspensky kogudus
2 Postkontor
3. 5 Eragümnaasium
4, 6 Uehendrik, Andreas ja Linda
7 Võimla
Hakkaja, Erika ja Maret
8, 10 Klompus, Chaim
12 Silbermann, Thea
Lai tn.
60
Marja.
2 Kuus, Johan
4, 6 Türna, Alvine
8, 10 Engel, Ludvig
12 Bergmann, Eduard
14 Hoppe, Marie
16 Püvi, Viktor
18
20 Timse, Anna
2 ‘, 24 Rästa pärijad
Herne tn.
26 Tikk, Jaan
28 Raudsepp, Marie
30 Tennen, Ferd.
32 Rachmanov, Nikolai
|
j
i
j
I.
1 Kogger, pärijad
3 Olesk, pärijad
5 Vanaase, pärijad
7, 9 Holzschmidt, Alex.
11, 13 Piiroja, Jaan
15 Mames, Jakob
17, 19 Päären, Jaan, pärijad
21 Reimann, Lovise
23 Jõgi, pärijad____________
Herne tn.
25 Reidolf, Peeter
27 Post, pärijad
29 Lipping, Mihkel
Oa tänav
Marta.
2 Koitmets, Viktor
|
II.
1 Bergmann, Rudolf
M. Chr. Wulfi. I. (Tähkvere).
I.
Meloni.
2 Parts, pärijad
4, 6 Mürk, Johannes
8 Tombak, Gustav
10 Sarap, Joh. ja Anna
12, 14 Sikka, Hendrik
16, Narits, Hendrik
Herne tn.
18 Jänes, Eduard
20 Kull, Jaan
22 Purmal, Pauline
24 Tartu linn
26 Hindrikson, Gustav
l^Torpats, Jaak
3, 5 Petti, pärijad
7 Soome, Eduard
9 Virkov, Marie
11 Lill, Peeter
13, 15 Veeb, Jüri
17, 19 Lais, August
21 Kõrgemägi, August
23, 25 Sulla, Osv.
Herne tn.
27 Kants, Hilja
29 Soo, Alex.
Oa tänav
Meltsiv2 Steinberg, pärijad
6, 6-a Lepp, Frits
8 Meltsiveski
Väike Meltsiveski tn.
10 Kikkas, Selina, Asta, Sven,
Silvia
12, 14, 16 Lipping, pärijad
18 Jegorov, Helene
20, 22, 24 Veske, pärijad
26, 28 Goldberg, pärijad
30, 32, 34 Univer, Alexander ja
Martin
III.
1, 3 Nieländer, Robert
Meltsiveski tiik
Ühendus Tallinna tänavaga
5 Linna lubjaaed
7 Kerge
9, 11 Kuus, Hans
61
Š6 Üniver, Aleksander
38 Tulp, Karel
40, 42 Univer, A. ja M.
44 Pikker, Peeter
46, 48 Haugas, Helene ja Richard
50, 52 Tibbar, Marie, pärijad
Liiva tn._______ _
54, 56 Klaos, Joh.
58, 60 Koll, pärijad
62, 64 Luud, pärijad
66 Reino, Peep
68, 70 Tobias, Irene
72. 74 Belsky, Alexandra
76 Parts, Emilie
78 Pilt, Gustav ; Täht, Ida-Pauhne
80 Lüüs, Johann
82 Tallinn, August______________
Lubja tn.
________
84 Allapuu, Alexander
86, 88 Inn, pärijad
90 Grassmann, Mart
92 Tover, Karl
94 Aria, pärijad_________________
Tee ujula
13 Linnamaja ,________________
Liiva tn.
15 Androvits, Aleks
17, 19, 21 Mustjärv-Viira, Emilie
23, 25 Lill, pärijad
29 31 Virro, Leonhard
33 Schnikker, Alexander
35 Paljal, Eduard
37 Sirrel, Joh.
39, 41 Lang, Jaan
__________
Lubja tn.
43 Taska, Mihkel
45 Nurk, Jüri
47 Tanni, pärijad
49 Mork, Karl
51 Tomsar, Aug.
53 Hint, Jaan
55, 55-b Neider, Karl
57 Närvikliinik________________
Ühendus Tallinna tänavaga.
Mäe. III.
I Paris, Jaan ja Herman
3, 5 Russak, Alexander
7 Jürgens, pärijad
9 Poom, Jaan, pärijad________
Pikk tn._________
II Vardja, pärijad
13, 15 Jürgenson, Karl
17, 19 Peterkopf, Ado
21 Kingsep, pärijad
23, 23-a Kerge, Mihkel
25, 27 Kask, August
29. 31 Reevits, Jaak
Jaama tn.
33 Jürgenson, Karl___________
Puiestee tn.
35~Lustus, Mihkel________
Peetri tn._______
44, 44*a Veldmann, Martin
37 Rästa, Rosalie
39 Adamson, Adam ja Eugen
Kalmistu tn._______
Kalmistu tn.
48 Tulp, Miina
50, 52 Kook, Elias
41 Toom, Mihkel
54 Koffroi, pärijad
43 Anderson, Helene
45 Mikk, Kadri
47, 49 Ämmas, Konstantin
Jänese tän.
2 Bachmann, Luise ja August
4, 6, 8 Allik, Gustav
10 Undritz, Karl
12 Lood, pärijad______________
Pikk tn.'
______
14 Kampus, Alfred
16, 18 Järv, Adolf
20, 22 Loit, August ja Peeter
Jaama tn._________
24, 26 Sieckell, pärijad
28 Grassmann, Peter, pärijad
30, 32 Tiedeberg, Anna
34, 36, 38 Mumann, Marie
Puiestee tn. ______
40. 42" Lepp. Alfredia Rosalie
Peetri tn.______ _
62
Narva.
2, 4 Rabba, Ruus, Lopuchin
_______ Hugo Treffneri tn.
6 Lill, Ju lius
8, 10 Frey, pärijad
12, 14, 14-a, 16 Fischer, pärijad
18, 20, 22 Undritz, Alex.
24, 24-a Moor, Aurora
Tee Kalda tn. vasakul Emajõe k.
26, 28 Schwarz, Eufrosine
30, 32 Gelb, Michail
34, 36 Goldberg, Heinrich
38 Oheim, Olga
40 Ratasep, Karl
Väike Põik tn.
42,
46,
50,
56
58
60,
68,
44 Kepp, Jaan
48 Systschikov
52, 54 Kook, August
Mölder, Johannes
Simenson, Johannes
62, 64. 66 Kook, August
70 Ahman, Karl; Kõiv, Liisa
Vene tn.
72, 74, 76 E. Vabariik
Tallinna tn.
78 Siim, Hans
— Ansip, Albrecht
80 Lellep, Georg
82 Rosenbach, August
84 Kühle, Jaan
— Pärn, August
Puiestee tn.
— Peetri kirik
— X algkool
Peetri tn.
80 Sirk, Aleksander
89 Tiks, Karl
92 Jakobson, Johann, pärijad
Kalmistu tn.
94 Treier ja Schlossmann
96, 98, 100 Oru, Jüri
100-a Lellep, Eugen
Tee vanale Jaani surnuaiale
102 Michelson, Alice
104 Kako, Peeter
III.
1 Pasternak, Abram
3 Pruli, Jaan. pärijad
____________Kivi tn.
5, 7 Uin, Samuel
9, 11 Rattasepp, pärijad
13, 15 Hold-Neumann, pärijad
17 Bergmann, Liisa
___________ Roosi tu.
19, 21 Rattasep, Jaan
23. 25 Kook, Marta ja Ado
27, 29 Müürsep, Johan
31, 33 Träss, Alexander
35, 37 Paris, Jaan ja Herman
Mäe tn.
39, 41 Spungin, Leib
43, 45 Saarmann, Marie
47 Tang, Aleksander
49, 51, 53, 55 Undritz, Karl
57, 59 Kraag, Jaan
61, 63, 65 Tibbar, Hans, pärijad
Pikk tn.
67, 69, 71 Rähni, Alvine
73, 75 Frühling, Amalie
77, 79, 81, 83 Virro, Kristjan
85 E. Vabariik
87, 89 Jüri kogudus
91, 93 Hellat, Nikolai
Jaama tn.
95, 97 Frost, pärijad
99, 101, 103 105 Nitoff, Karl
107, 109 Virkhaus, Kristian
111 Matto, Richard
113 Mälberg, Daniel
115, 117 Särg, Jaan
119 Ritsland, Daniel
121_________________ _
Puiestee tn.
123 Välk, Mihkel
125, 127 Peetri kogudus
129. 131 Ader, Helene
133 Feyerabend, Molly
Peetri tn.
135 Kullak, Jaan
137, 139 Rossner, Karl ja Gustav
Kalmistu tn.
141 Oja, Salle
143, 145 Hirschveldt, Aivil, pär.
63
147, 147 a, 149, 151 Kuruk, A.,
Luksep
153, 155 Sirk, Karl
157 Ülikool
Raadi mõisa põllud ja Jänese tn.
Nigula II.
1
3
5
7
9
2 Kristjan, Alexander
4 Rebane, Peter
8 Jürgenson, Aleks.
1U Veltman, Aleks.
12 Lomp, Elmar
14 Bundt, Elisabeth
18 Uus, August
20 Meos, Aleks.
Schmidt, Peter
Müür, Karl
Ila, pärijad
Blum, Mihkel
Muna, Jaan
Nurme. III.
2 Holzmann, Aleks.
6 Loomaarstide Ühing
6-a Kull, Jaan
1 Maddison, Adele
3 Liivoja, Aleksander
5 Pärn, Karl
Sõjaväe surnuaed
Raadiojaam
Näituse. I.
1 Pintmann, Luise
2, 4 Sikk, Gustav
3, 5, 7 Pruuli, Adalbert ja Adele
6, 8 Prenzel, Friedrich
11 Avastik ja Mihkelson
10, 12 Kallamees, Heinrich ja
15 Saar. Mart ja Elise
Juliane
14, 16 Veske, August
17 Korknobel, Alexander
18, 20 Oesso, Karl
22 Oesso, Ernst; Sütt, Samuel:
Tauts, Jaak; Eero, August;
Koppel, David
24, 26, 28 Kedder, Jakob
Savi tänav
Nõva. II (endine Neeva).
2 Janson. Mihkel
Vabaduse tn.
4 Lömmikson, Anna ja Karl
Sõbra tn.
4-a Viit, Liisa
Rein, Kusta
6 Urov, Emma
— Anderson, Jenny
64
I Apri, Liisa
_____ _
Kuu tn.
3 LubTTMarie
5 Pisson, Liisa
Vabaduse tn.
7 Russak, Alexander
9 Treimann, Katarina
II Kruus, Alex.
13 Janson, Jaan
Sõbra tn.
15 Kangro, Voldemar
Oa. I.
4 Keelus, Mihkel ja Paulme
2, 4-a, 6, 6-a Kaltenberg, Richard;
Hopp, Konrad ; Koonel, Karl
8 Floss, Peter
10, 12 Adams, Eufrosine
14 Nurm, Richard
16, 18 Rossländer, pärijad
20, 22 Tscheparin, Aleksei
24 Üts, Jaan
26 Anderson Karl
28, 30 Pikkand, Ida
— Joonas, Simon
Kartuli tn.
— Morosov, Alma
Marja tn.
— Karotsing, Lidia
Meloni tn.
Väike Emajõe tn.
1, 3, 3-a Vühner, Matias
5, 7, 9 Mahla, Peeter
11 Arming, Anna-Karoline
ll-a Molvagin, Nikolai
— Juurup, Georg
Kartuli tn.
Piiri tänav
Odra. II.
|
1 Kessa, Anna
Paju. II.
Algab vasakul Emajõe kaldal.
2 Martmson, Paul
Pikk tn.
4 Grün, Joh.
6, 8 Pullerits, Ella
10 Otto, Jaan
Uus tn.
12 Krotkoff, Marie
14 Ossip, Karl
Pikk tn.
1, 3 Järv, Karl
5 Kõiv, Gustav
7 Ivan, Kusta
9 Patsmann, Johannes
11 Slaboserov, Agafia
13 Mällo, August
15 Reinhold, Lovise
Uus tn.
Anne tn.
Jaama tn. lõpp ja Räpina maantee algus
Pargi. II.
2 Saar, Tõnis
4 Hallik, Josep
6 Vadi, Voldemar
8 Zirnask, Johan
10 Masik ja Reitav
12 Escholz, Alex,
5
1, 3 Pehap, Jaak
1-a Lepik, Johannes
5 Horn, Ernst
7 Ruttmann, Alfred
9 Vaher, August
11 Valge, Leonid
13 Vühner, Mathias; Maeritz, Alice
ja Madeline
15 Parts, Karl
Tähe tänav
Peeter Põllu. I. (end. Munga).
Gustav Adolfi mälestussammas
1 Ülikooli majad
Ülikooli tn.
3 Bergmann, Eduard
Rüütli tn.
5, 7 Tõlk, Albert
9 Grünvald, Adele
2 Ülikooli majad
4 Otsing, Roland
6, 8 Walter, Hermine
10 Tarto, Otilie
Ülikooli tn.
12 Gümnaasium
Rüütli tn.
14 Postkontor
Magasini tn.
— The Schell, Comp.
16 Püha Isidori Vene selts
18 Tammes, Phüipp
Politsei plats
Vabaduse puiestee
Platsid Kivi- ja Vabadussilla vahel, parem Emaje kallas
Peetri. III.
2 Pastel, Joseph, pärijad
4 Kurvits, Jaan
6, 8 Liivak, Peeter
10 Paris, Minna ja Novek, Emilie
12 Põllus, Herman
14, 16, 16-a Bekmann, Jaan
18 Naber, Leena ja Treier, Berta
Maarja turg
20 Beiker, August
Risti tn.
22 Lellep, Hans
Liiva tn.
22 Reinhold, pärijad
26 Orlo, Bronislav
28, 28-a Luts, närijad
30, 32, 34, 36 Kena, Olga
40 Jonas, Lovise
42, 44 Piitsep, Hendrik
46, 48, 50, 52 Hanson, Hugo
54 Belousov, Mihkel
56 Treufeldt, Richard
62 Rtitli, Emma
62-a Järv, Marta
64, 66 Reitson, Alexander
68, 70 Sirk, Alexander
Narva tn
72 Meksi, Eduard
74 Kullak, Jaan
76, 78 Raud, Jaan
80 Bartels, Ella
Peetri turg ja Mäe tn.
66
5 Madisson, Adele
7 Muttik, Johan
9 Kirt, Anna
11 Michelson, pärjad
Maarja turg ja Lubja tn.
13 Herman, Vasily
Risti tn.
15 Puusik, Mathilde
17 Adolf, August
19 Solba, August___________
Liiva tn.
23, 25 Michelson, Jaan
27 Alter, Karl ja Emilie
29, 31 Müller, Hermann
33 Peetri kogudus
Narva tn.
35 Kull, Maria
37 Aso, Aleksander
39 Kukk, Jüri ja teised
41 Veeb, Peter
43 Jaure, Gustav
45, 47, 49 Bartels, Ella
Peetri turg ja Mäe tn.
82, 84 Müürsepp, Johan
86 Kroon, Rudolf
Pahk, Aleksander
Adamka, Peeter ja Ida
Klaos, Hans
Neider, Paul
Freiberg, Anna
Roosi tänav
Kasarmu tänav
Peetri turg. IIL
j
2 Hubel, Anna
— Rästa Marie
|
1 Kull, Villem
3 Vanaaseme, Jakob
5 Lust, Juliane
Pepleri. I.
2 Kusnezov, Sinovi
4 Bluum, Elsa
6, 6-a Paurson, pärijad
8 Pedraudse, Oskar
10 Sild, Juhan, pärijad__________
Tiigi tn.
12, 14, 16 Thomberg, Amalie ja
Olga
18, 20 Bulgakov, Vladimir
22, 24 Zion, Davet
26, 28 Jakobson, Rudolf
Aia tn.
32 Eesti Arstide Liit
34 Parts, Elmerice
— Maarja kirik
1, 3, 5 Kelterborn, Rosamunde
7 Aaamson, Jaan
Tiigi tn.
9, lj Siemer, Hans
13 Õpetajate seminar
15 Rütli ja Grau
Õpetaja tn.
TV, 19 Silbermann, Thea
21 Krahn, August
Aia tn.
— Mellini kliinik
23, 25 Pedel, August
27, 29 Steffen, Otto
31 Zimmermann, Otto
Riia tänav
Piiri. I.
2 Kannik, Jakob
4 Mõtsar, Ludvig
6 Ploom, Vilhelmine
Allika tn.
8 Tasso, Saul
10 Karelson, Miina
12 Suits, Kristjan ja Liisa
14
16
—
—
1 Tikk, Jaan
Rüütel, Helene
Herne tn.
3 Pfeiffer, Artur
5 Voiman, Otto
7 Steinbach, Marie
Oa tn.
Herne tn.
Saks, Alfred
Mieler, Julie
Amson, Anna
Tartu linn
Parem Emajõe kallas
5*
67
Piiskopi. 11.
Roots, Johan
Leppik, Tönnis
Tähe tn.
Pelzer, Minna
Rist, August
Nüssik, Jaan
Järv, August
4 Luig, Jaan
2 Schults, Mihkel
Kesk tn.
Virro, Helene
Kenkman, Juhan
Lipsik, Otto
Teder, Johannes
Vase tn.
A.-s. Silva
Parik, Jüri
Raua tn.
Laurits, Oskar
Forseliuse tn.
17 Hermi, Richard
15 Tulf, Peeter
13 Kivistik, Johannes
11 Tamm, Jaan
9 Voll, Jakob
7 Ohno, Eduard
5 Kure, Mathilde
3 Pungar, August
1 Kurits, Johan
Zängov, Jakob
Võru maantee
Pikk. III.
2 Rehni, Al vine_______________ _
~~
Mäe tn._____________
4, 6 Vardja, Ernst ~~_________
Roosi tn.
_
10, 10-a Järv, Jüri
Kivi tn.____________
12 O- . Meitsi villa ja värvimise
tööstus.
14, 16 Nirk, Jaan
20 Anderson, Kristjan
22, 24 Samler, Karl
26, 28 Vipper, Karl
30 Antonov, pärijad_____________
Raekoja tn.__________
32 Kondratjev, Irina
Q/f T aar Pptpr
1 Tibbar, Hans, pärijad
3 Kengsep, Adolf
_______
Mäe tn.
5 Poom, pärijad
7 Jürgeus, pärijad
Roosi tn.
9, 11 Koort, August
13, 15 Varmann, Joh.
17 Regge, Otto
Kivi tn.
_ ,
19 Schur, Kalman
21 Rehepõld, Peter
23, 25, 27 Pulk, Karl
Raekoja tn.
29, 31 Spungin, Izik
33, 35 Jaanson-Tasso, Emilie
37, 39, 41 Leppik, Joh, ia Mathilde
43 Luulik, Jaan
45 Kekar, Villem
47 Sõschtschikova, Praskovja
49 Piir, Ella
51 Post, Johan
53 Kukk, Karl
55 Hirt, Peeter
________
Pärna tn. ja parem Emajõe kallas
57 Kolosov, pärijad
59 Treimann,Peter
61 Luht, Richard
Paju tu.
Paju tn.
68 Kivisaar, Hugo
Ehitusteta.
70 Trussov, pärijad
72 Sibul, Ed.
74, 74-a Voikov, Daniel
76, 78 Stepanekoff Kupr. ja Anna
80 Orloff, Aksenja
__________Luha tn ja linna heinamaa ja vasa k Em aj Õ ekailas
Poe.
1 v. Tibeböhl, pärijad
Kütini tn. ja Barklai plats
2 Gens, Idel
3, 3-a Kaplan, Jankel ja Goldberg
Leiser
4 Szakovsky, Jaroslav
Eesti Petrol
6, 7 Brock pärijad
8 Kropmann, Salomon, Jossel ja
Roche
9, 10 Gens, pärijad
I.
— Barklai plats
Kaubahoov äridega:
6, 7 Tschernov, Meta
8, 9 Klompus, Chaim
10 Adamson, Jaan
11, 12 Jänes, Märt
13, Pedraudse, Karl
14 Glück, Johannes
15 Luksep, Peeter
16 Hermann, Jaan
17 Resvov, Ivan
18 Grossmann, Emmeline
19 Lenzner, Schevel
20 Prüüs, Jaan
Turuplats ja parem Emajõe kallas
Promenadi.
2 Tartu Maavalitsus
4 Roht Gustov
6 Roht, Pehap ja teised
8, 10, 12 Sukoffslcy, pärijad
14, 16 Jürgenson, Marie
Uueturu tn.
I.
1, 3 Eesti Seemnevilja Ühisus
5 Eesti Hüpoteegi Pank
7, 9 Keiss, Alexander
11 Mahlapuu, Karl
Aia tn.
Riia tänav
Puiestee.
2 Vill, Karl
— Lipp, Helene
2-a Puusemp, Gustav
4 Schiron, Aurora
6 Puusta, Otto ja Luise
8 Riismandel, Anna ja Jüri
12 Mällo, pärijad
14 Laurits, Eduard
16 Nust, Peter, Pärn, Elisabet
18, 20 Grün, Anna
Lubja tn.
22, 24, 26 „Hilfsverein“
28, 30 Pikkand, Alfred
32 ITeido, Jaan
j
III.
1-a Unt, Jaan
1 Närvikliinik
Väike Tallinna tn.
3, 5, 7 Glass, Adele
9, 11 A-S. Telefoni vabrik
Lubja tn.
iATIA Tt ÄIajan, Kari
19, 21, 23 Jugar, pärijad
25, 27 Soots, August
________ Liiva tn.
29, 29-a Karneol, Alma
31, 33 Jõesaar, Paul
69
33-a, 33-b Tombak, Leena
35, 37, 39, 41 Vöhrmann, pärijad
43 Põder, H. S.
45—49 Saksa abiand. Selts
49-a Reinthal Irene.
Narva tn.
51, 53, 55 Lätt, Rosalie
57, Mänd, Elisabet
59 Pärn, August
61 Nissen, Herta
Mäe tn.
63, 65, 67 Milistfer, Liina
69, 69-a Suubi Johan
71 Jõks, Karl
Roosi tn.
73 Lokko, Aleksander
75-a Pill, Johannes
75 Annok, Voldemar
77 Merikan, Kristj.
79, 81 ITantson, Karl
83, 83-a Tampel, Al vine, Mõttus,
Peeter
85, 87 Linna haigemaja
89 Linna majad
91 Juck, Voldemar
Raekoja tn.
Aed
Pärna tn.
97 Pabuta, Karl
99, Jonas, Anna
Jama mõis
34 Aidnik, Karl________
Risti tn.
36 Rosenthal, pärijad
38 Org, Hans
42, 44, 46 Ivan, Aleks.________
Liiva tn.
48750, 52 Schröder, pärijad
54, 54-a Mäesep. Joh
56, 58 Tanni, Peter
60. 62, 64 Stern ja Käppa
66, 68 XI algkool
70, 72 Peetri kog. õpetaja maja
— Peetri kirik
________
Narva tn.
74, Õunapuu, Jaan
76, 78 IIL algkool
80, 82 Abiandm. Selts
84 Arstide selts_______________
Mäe tn.
86 Becker, Minna
88 Ploom, Märt
90, 92 Johannson, Märt
Roosi tn.
_________
94 Tallinna Laenu ja Hoiukassa
— Sõjaväe kasarmud
Purde.
j
.
i
j
— Doom, J. (Purde)
70
IL
1
5
7
9
Ruven, josep
Kesa, Juhan
Reinhold, Johan
Rosenthal, Ed.
Kirsi tn.
H Mosin, August
13 Sarap, Jaan
15 Mooses, Johan
19 Loos, Johan
21 Kuumapn, Oskar
23 Kahar, Elmar
25 Karro, Karl
27 Jantra, Kristjan
29 Veber, David
31 Kõrb, Aleksander
Raua tn.
33 Jugar, Karl
35 Linnes, August
Karlova tn.
Puu . II.
— Grischakov, Feodor
1 Kukk, Aleksander
Soola tn.
3 Raudsep, August
5, 7 Kessa, pärijad
9 Kütt, Gustav
11, 13 Kepp, August
15, 17 Meos, Eugenie
19 Petrov, Aleksei
21 Ermann, Jaan
23 Malonenkov, Ivan
2 A.*s. Tartu Aiavilja Ühisus
Soola tn.
4, 6 E. Vabariik
Parem Emajõe kallas, Lao tn. lõpp
Põik;.
III.
1 Paap, Samuel
3 Eber, Alexander
5 Hilpus, Richard
7 Hansen, Karl
9, 11 Narits, Jakob
13 Süüdist, Jaan
15 Vohla, Gustav
17 Kena, pärijad
Fortuuna tn. ja vasak Emajõe kallas
2, 4, 6, 8 Mirvits, Samuel
10 Vanausuliste palvemaja
12 Sirgo, Marie
14 Piip, Anna
16 Ilp, Jaan
Päeva.
2 Lange, pärijad
Friedrich Tormi aed
Pärna.
— Tartu linn
2 Treumann, Elfriede
4, 6, 8 Anijärv, Eduard
10 Tassa, Marie
Uus tn.
12 Juht, Liisa
14, 14-a Leego, Peeter
16, 18 Dolgoschev, Ssava
20, 22 Otsing, Friedrich
24 Kaur, August
26 Toom, Alexander
Jaama tn.
28 Daugull, Leopold
Puiestee tn.
II.
1 Greinert, Käthe
3 Fischmann, Egon
5 Raudsepp, Kari
7 Schmidt, pärijad
9 Kurikoff, pärijad
11, 13 Tobber, August
III.
1 A.-s. Tartu Pärmivabrik
3 Narusbek, August
5 Traks, Rita
7 Veliks, Johan
9, 11 Janson, pärijad
13 Jüris, Aksel
Uus tn.
15 Piirson, Karl
17 Patska, August ja Lina
19 Oja, Peeter
21 Tosso, Karl
23, 25 Otsmann, Otto
27 Raid, August
29 Käärik, Johan
Annemõisa tn.
33 Priks, Jaan
71
J
Jaama tn.
35, 37 Otti ja Raudkats
________________________________ |
39, 41 Thomson, Arthur
Jaama mõisa põllud. Puiestee tn.
j
Pääsukese.
2 Purs, Johan
II.
|
Raekoja.
2 Genss, Noson ; Braschinsky, Line
4 Rässa, Jüri
6 Mirvitz, pärijad
8, 10, 12 Aavik, Joh.; Bakscht,
Schlioma
Narva tn.
14, 16 Pasternak, pärijad
18, 18-a, 20 Tartu Tubakavabrik
92, 24, 26 Dobruschkes, Bendet
28 Haak, Jaan
30, 32, 34, 36 Taklaja, Karl ja Salme
38, 40 Koch, pärijad
42 Pallon, Luise
44, 46, 48 Vorobjev, Stepan
50 Pulk, Karl
52, 54, 56 Paldrok ja Härms
58 Antonov, pärijad
60 Massakas, Johanna
62 Reiman, Karl
64, 66 Sulg, Jaan
68, 70 Grossberg, Anna; Toim,
Elisabet
72, 74 Mahlstein, Jaan
76, 78 Kärik, Johann
80 Schwalbe, Voldemar
82, 84 Michelson, Jaan
86 Johanson, Jaan
90 Martinson, Elfriede ja Hilda
92, 94 Voltri, Hendrik
96 Vahi, Marie
98, 100 Limbo, Elisabet
102 Laats, Peter
Jaama tn.
104 Timusk, Rud.
(Tamme.)
1 Kukk, Kata
III.
I Tassa, Marie
Tulu plats (end. puuaed)
3 Kino .Metropol" (om. Paabo)
5 Kodasov, Raissa
7, 9 Kropmann, Itzik
Holmi tn.
II Ratnik, Jaan
Fortuuna tn.
13 Allik, Juhan
15, 17 Sotnik, Karl
19, 21 Adoberg, Jaan
23 Vsnnaste koguduse palvela
25 Root, Erika ja Kivirähk, Julie
27 Paap, Samuel
Põik tn.
29 Mirvitz, Samuel
31, 33, 35 Sareal, August
37, 39 Viira, Hans
41, 43 Asman, Olga ja Reinhold
45 Spungin, Itzig
Pikk tn.
47 Kondratjev, Irina
49 Kallas, jaan
51 Hallisk, August
53, 55 Grünvald, Josep
57, 59 Nurmberg, Helene
61 63 Kärik, Mihkel
65, 67 Loos, Jaan
73 Aiand, Nadeshda
75 Opmann, Karl
77, 79 Padar, Vold.
81, 83 Urm, Johan
Uus tn.
85, 87 Sell, Jaan
89, 91, 93 Kangro, Joh.
95, 97 Põltsama, August
99, 101 Muggo, Hans
103 Kusnetsov, R.
Jaama tn.
Puiestee tänav
72
Rahu.
Koorm, Karl
3 Moorits, Alexander
Roigas, Alexander
Rästa, Jaan
Rõmberg, Johan
Parm, Liisa
9 Hoffmann, Eduard
11 Pruel, August
Tavita, Jakob
15 Pulles, Hendrik
Klement, Jaan
II.
Rammo, Daniel
Raja.
II.
(Tamme.)
]
|
Leht, Ida
2 Utsar, August
Elva tn.
3 Vares, Johannes
4 Peetso, K.
Tamme puiestee
5 Missikson, Peeter
6 Käiv, August
7 Klaasip, August
8 Kütta, Johan
9 Kütta, August
Räni tn.
I
i
Raua.
1 Raudsep, Kusta
3 Laurits, Amalie
5 Pedoson, Jakob
9 Parikas, Mart
13 Laats, Hans
15 Rammul, Eduard
19 Rekkand, Jaan
21 Klauson, Mihkel
II.
2 Laurson, Gustav
4 Käsik, Jaan
6 Mihkelson, pärijad
8 Kepp, Jüri
10 Ottas, Olga
12 Pleimann, August
14 Juhkason, Anna
16 Russak, Peeter
— Rätik, Jaan
— Aero, Emilie
18 Vaga, Daniel
20 Võsu, Anna
Raudtee.
II (Tamme).
1 Torpats, Tõnis
2 Arbi, August
Elva tn.
3 Rõõm, Juhan
4 Entson, Sinaida
5 Entson-Laasik, Sinaida
6 Kuusik, Liine
Väike kaar
6-a Arbi, August ja Emilie
73
7 lngermann, Paul
8 Riivik, Ed.
9 Lääts, A.
10 Treial, Peeter
11 Säre, Marie
12 Matjus, Hans
13 Vanker, Gustav
14, 15 Leeto, Jaan
16 Vään, Jaan
Kesk kaar
17, 19 Tamm, Gustav
20 Bent, Liine
21 Jaago, Karl
22 Borotkin, Nikolai
Suur kaar
23 Metsamart, Jaan
24 Bekker. Johanna
25 Brunhof, Johan
26 Brunhof, Liisa
Ööbiku tn,
27 Jakobi, Jaan
Soinaste tn.
Rebase.
Linna maaala
Riia
2, 4 Kramer, Margarete
6 Laakmann, pärijad
8 Kriisa, Jaan
10 Peters, Lydia
Lodja ja Karlova tn.
12 T. tütarlaste gümnaasium
14, 16 Katz, Eljasch
18 Konsen, Karl
20, 22 Schurman, Amalie
22-a Zimmermann, Oskar
24, 26, 28, 30 Schulzenberg, Anton
ja Anna
Tähe tn.
74
II.
1 Luha, Jakob
3 Ereline, Rosalie
Raua tn.
5, 5-a A-S. „Amilum“
Nõva tn.
7 Ennukson, pärijad
9 Rein, Eduard
11 Nieländer, Miili
13 Bauer, Hans
15 Moss, Anna
17 Treimann, Gustav
A-S. „Luther“
II.
1 Jürman, Paul
3, 5 Hampf, Helene pärijad
7, 9 Saks, Gustav
11, 13, 15, 17 Jõks, Karl
19, 21 Lietz, pärijad
23 Herzman, Marie
25 Grünvaldt, Adele
27/33 Sõber, Hans, Jaska, Marie
35, 37, 39 Saks, Gustav
41 A-S. Kindls. „Oma“
Tähe tn.
43 Kodassov, Nikolai
32 Kusik, Anna
34 Munna pärijad
36, 38 Tibbing, Joh.
40 Postijaam
40-a The Shell comp.
42, 44, 46, 48 Kuusik, August
Era tn.
50, 52 Kima, Vold,, Krastin, Lydia
54, 56, 58 Seidlitz, Ernst
Filosofi tn.
60, 62 Press, Mihkel
64, 66, 68 Jõks pärijad
70, 72, 74 Birk pär.
76, 78 Sihle, Anna
80 Mondson, Aleksandra
Kastani puiestee
— A-S. Kauba pank
45, 47, 49 Lipping, Fanny ja
Alfred
51, 53 Mnnna, Jaan
55, 57, 59 Sõrra, Georg
61, 63, 65, 67, 69, 71 Kruse, Marie
ja Vally
73, 75, 77 Lell, Hans
79, 81 Stryk, Luise
83 Pallok, Karl
85, 87, 89 Anja, Karl
91 Parts, Alinerice
Pepleri tn.
93, 95, 97, 99 Zimmermann, O.
101, 103, 105 Kroon, Klementine
107, 109, lil, 113 Õhtune güm
naasium
115, 117, 119 E. Seemnevilja Üh.
121 Tartu realgümnaasium
— Pauluse kirik
123, 125 Girandi pär.
127 Laas, Heinrich
Kastani puiestee
129 Vohlfeil, Karin
131, 133 Ennus, Karl
135, 137, 139 Terve, pärijad
141, Nobel Em.
Vaksali tn.
Riia maantee.
2 Vindt, August
4 Veinberg, Karl
6 Uiga, David
8 Kütta, Peeter
10 Raudsep, Alex.
12 Kurvits, Alex.
14 Kena, August
16 Saapas, Hendrik
Väike kaar
18 Jaska, August
20 Martin, Adolf
22 Kippasto, Gustav
24 Veilmann, Johannes
26 Martinson, Arnold
28 Kirk, Grete, Grünvald, Melinda,
Kurrikoff, Plans
30 Nurmberg, O.
I, II.
I (141) Nobel, Emil ja Gustav
3 Schiffer, Jaan
5 Kippasto, Jaan
7 Rossner, Alex.
9 Kukk, Jaan
II Varkel, Johan
13 Kohal, Vilhelm
15 Ilves, Leida
Väike-Kaar
17 Agan, Juuli
19 Kuhi, August
21 Kalamees, Johannes
23 Kalamees, Johan
25 Vellema, Mihkel
27 Goldov, Jankel ja Trapido,
Susman
Kesk-Kaar
32, 34 Kirp, August
______
Suur-Kaar
36 Kiisk, Karl
38 Nuuma, Oskar
75
40 Jurs, Peeter
Soinaste tn.
42 Anderson, Juhan
44 Kahro, Hendrik
46 Lellep, Abram
48 Steinbach, August
50 Kirp, August
52 Kirp, Marie
54 Kiima, Karl
Vapramäe tn.
56 Kriisk, Karl
58 Sentka, Liisa
60 Vuks, Liine
62 Paabo, Eduard
66 Numa, Oskar
64 66-a Leht, Ida
Risti.
III.
1, 3 Padernik, Elmar j. t.
5 Pärn, Robert
7 Puusik, Mathilde
Peetri tn.
9, 11 Tiedeberg, Mihkel
2 Jugar, Miina
4 Johanson, Karl
6, 8 Lipp, Alex.
Peetri tn.
10 Peilcer, Aug.
12 Kosti, Kristian
Lipp, Helene
Kalmistu tn.
Roosi.
2 A. Nieländer, pärijad
4, 6, 8 Kukli, Pauline
10 Vobus, Linda
12, 14 Jürgens, pärijad
_
Pikk tn.
16, 18, 20, 22 Paju, Hindrik
24 Kuus, Karl
24-a Hansen, Adele
Jaama tn.
26, 28, 30 Mirvitz, Rasse
Puiestee tn.
30-a Jänes, Johan
34 Freiberg, H ja E.
Peetri tn.
36, 38 Juksaar, Emilie
40 Piirson, Eduard
Kalmistu tn.
42 Masing-Romet, Marie ja Otto
44 Vanausuliste surnuaed
46 Juudi surnuaed
Jänese tn.
76
III.
1 Bergmann, Liisa
3, 3-a, 5 Kangro, Liine
7, 7-a Tanni, Peeter ja Miina
9 Männi, Anna
11, 13 Anderson, Julie
15, 17 Soobik, Velli
19 Saavo, Kristian
21, 21-a Einling, Karl
23, 25 Mällo, Peter
27 Schasmin, pärijad
29 Saar, Ida
Pikk tn.
31, 31-a Lenzius, Hans
33, 35, 35-a Freufeld, Helene
37.; 39 Võbus, Karl
41 Taader, Peeter
43 Kangur, Leena
45, 45-a Puksov, Hendrik
Jaama tn.
47 Ballod, Vold.
49 Lepik, Elmar
51, 53 Johannson, August
55 Olo, Pauline
Puiestee tn.
57 Liivamägi, Lovise
57-a Seede, Liina
Jänese tn
Lennuplats
48 Kondas, Alexander
Linna maa ja Raadi mõisa põllud
Ropka.
II.
Zeiger, Eduard
I Kurni, Johan
3 Tollmann, Liisa
5 Rattik, August
7 Saag, Mihkel
9 Poksi, Johannes
II Tammistu, August
13 Normann, Hans
35 Lodi, Ella
17 Freidenberg, Em.
Nimetu tänav
19 Tammerik, Karl
21 Millert, Ida
23 Malkov, Voldemar
25 Räpin, Kristjan
27 Parkas, Emilie
2 Ütsik, Liisa
4 Soo, Karl
6 Petser, Peter
8 Hirt, Helene
10 Tavita, Hcndrik
12 Laurits, Ferdinand
14 Lind, Juhan
16 Patreal, Kristine
18 Kister, Jaau
20 Uibo, Katarina
22 Marmor, Minna
24 Rebane, Josep
26 Rudi, Jaan
28 Lääts, Mihkel
30 Kittus, Jaan
32 Tenno, Ludvig
34 Mikk, Minna
36 Mikk, Adalbert
Rõõmu.
II.
— Sulp, Alfred
1 Pukk, Liisa
Räni.
2 Karell, Johan
4 Kikerpill, Nelly
6 Vene, Juhan
8 Tees, Eduard
10 Schults, Jakob
Kesk Kaar
12
14
16
18
20
Zirlc, Minna
Zirk, Oskar
Johanson, Jakob
Veltmann, Alex.
Ilves, Joh.
Suur Kaar
22 Änilane, Anna
24 Ertmann, Voldemar
26 Borotkin, Nik.
28, Loos, August
II.
(Tamme).
I Pütsepp, Karl
3 Saarik, Hans
5 Beresin, Hariton
7 Akermann, Jaan
9 Lemmats, Joh.
II Rõika, Mihkel
Kesk Kaar
13 Kementa, Gustav
15 Aidnik, Voldemar
17 Visnapuu, Jakob
19 Luts, Oskar ja Liisa
21 Kivi, Peeter
Suur Kaar
23 Seppa, Karl
25 Tilgov, Karl
27 Detlaus, Herman
29 Zimmermann, Klara
77
Rüütli.
2 Rohuteaduse instituut
4 Mällo, Jaan
6 Sõrra, Jaan
Gustav Adolfi tn.
8, 10 Holdt-Neumann, Eduard
12 Allik, Joh________________
Gildi tn.
14 Luik, Oskar
16, 18 Tever, Paul
Peeter Põllu tn.
— Gümnaasium
— Jaani kirik
Lutsu tn.
20 Jaani kiriku õpetajamaja
22, 24 Johannson, Joh.
Saekoja.
2 Paavel, Hans
4 Kukk, Jaan
6 Kukk, Jaan
Odra ^tn.
8 Petrov, Vladimir
10 Rattasep, Karl
12 Nüpsik, A.
14 Kansi, Jaan
16 Uhlfeldt, Anna ja Johan
18 Räni, Jaan
Kirsi tn.
20 Vahi, Jaan
22 Pello, Hans
24-a Resch, Adele
24 Sotnik, Kusta
26 Neibaum, Rosette
28 Anijärv, Anna
Raua tn.
30 Klausen, Jaan
32 Rekand, Jaan
34 Paguta, Jakob
Karlova tn.
36 Silbeck, Pauline
— Doom, pärijad
_________
Tähe tn.
38, 40 Hermann. Anton
42 Zimbrot, Andrei
78
I.
I Fischmann, Rudolf
3 K. S. „Eesti“
5, 7 Posaisky, Anna
Gustav Adolfi tn.
9 Lommatsch, Gertrud ja Tittelbach, Ellen
II Schmidt, pärijad
Gildi tn.
13_Linna maja
15 Tõlk, Albert
__
Peeter Põllu tn.
17 Postkontor
19, 21 Uehendrik, Andreas ja
Linda; Hakkaja, Erika ja Maret
23, 25 Klompus, Chaim
27 Maksuamet
Lai tänav
II. (end. Saeveski).
1 Kljäs ja Josselson
. Rõõmu tn.
3 Paap, Karl
5 Sõrrak, August
Nõva tn.
7 Hiir, A.
7-a Tõnnus, Leena
9 Kartau, Elisabet
11 Seljev, Emeljan
13 Nestra, Jaan
15 Rebane, Rudolf
Raua tn.
17 Mark, Miina
Tähe tn.
19 Meyer, Johan
21 Pungar, Voldemar
23, 25 Alexander Newsky-kirik
27 Sukk, Alexander
29 From, Jaan
31 Hagel, Karl
33 Kärik, August
Savi.
2 Jürmann, Paul
4, 6 Vahi, Leo
I
Side.
I.
1, 3 Simm, David
5 Patoloogia instituut
II.
Mikk, Alex ja Sisask, Ella
Kenkman, J.
Kriisberg, Alide
Viro, Peeter
Grossvald, Juhan
Hiir, Oskar
Nugin, Gustav
Pulmberg, Juhan
Muuli, Marie
Soinaste.
II (Tamme).
2 Jurs, Peeter
4 Utsar. August
6 Ojasson, Märt
8 Teetsov, Emilie
____________ Elva tn,
14 Joonas, Peeter
16 Gnadenteich, Jüri
Räni tn.
18 Roose, Jaan
20 Lodi, Peeter
22 Alla, Oskar
24 Roht, Maali
26 Klein, Arnold
28 Varrik, August
30, 30-a Otsason, E.
Käo tn.
32 Kulberg, Karl
34 Tollmann, Johan
36 Tilga, Joh.
38 Blumberg, A.
49 Härma, Ida
42 Treimann, Alexander
Pääsukese tn.
44 Juudas, Karl
46 Jaago, Alfred
48 Ernits, Villem
50 Vilman, Karl
1 Anderson, Juhan
3 Rosenthal, August
Elva tn.
5 Võsu, Joosep
7 Häusler, Karl
9 Kütta, Johan
Soola.
2 Thomson, Pauline ia Rüster,
Julie.
4 Sorgenfrei, Amalie
6 Paal, Jaan
Aleksandri tn.
II.
1 Linna missionimaja.
Aleksandri tn.
— Neumann, Marie
3, 5 Usvansky, pärijad
79
7, 9 Korneol, pärijad
Turu tn.
— Langer, August
11 Link, Johannes
13 Duberg, Johann
— Stallmeister, Jakob
Kaluri tn.
15 Nikiforov, Konstantin
17 Fink, Alex., Säälik, August
19, 21 Zupsmann, Artur
Puu tn.
23 Linna majad
25 Troon, Juhan
27, 29 Kliiniku pesukoda
8 Kaplan ja Press
10 Jakobson, Rudolf
12, 14 Glass, pärijad
16 Beloussov, Anna
Turu tn.
18, 20 Stahlberg, pärijad
22 Anni, Alma
— Umblia, Artur (vabrik)
Kaluri tn.
24 Beloussov, Anna
26, 28 Zupsmann, Daniel
30 Kikkas, Alex.
Puu tn.
32 Usvansky, Elja
34, 36 Elektrijaam
Auriku tn. lõpp ja parem Emajõe kallas
Suur Kaar.
2 Ivask, Johanna
4 Kukk, Jaan
Pääsukese tn.
6 Serg, Herman
8 Klaoson, Oskar
10 Knoll, Karl
12 Adamson, O.
14 Traagel, Johan
16 Lilla, Jaan
18 Meos, Lovisa
20 Keskküla, Anton
Lõo tn,
22 Urm, Heinrik
24 Markovkin, Paul
26 Ketner, August
28 Änilane, Karl
Räni tn.
30 Seppa, Karl
32 Martinson, Vold.
34 Kiin, Aleksander
36 Käsitöö kool
Tamme puiestee
38 Jakobson, Hindrik
42 Vollmer, Anton
Elva tn.
44 Sentka, Jaan
II (Tamme).
I
3
5
7
Meller, Evdokia
Lill, Jaan
Mats, Samuel
Palu, Jaan
Kungla tn.
9 Muld, Eduard
II Peetsman, Jaan
13 Pruuli, Eduard
15 Tüür, Kristjan____
Tammekuru tn.
17 Noorani, A.
19 Mihkelson, F.
21 Lokk, Eduard
23 Kass, Mart
__
Räni tn.
25 Kivi, Jüri
27 Reinvald, Davet
Tamme puiestee
,
Elva tn.
35 Rähni, Jakob
37 Seemann, Elisabet
Äri tn.
39 Kirp, August
Äri tn.
46 Kiisk, Karl
Riia maantee
80
Suureturu.
I.
I Rüclcer, Edgar
2, 4 Lommatsch, Gertrud ja Tit3 Sisask, Johan; Karlson Ferditelbach, Ellen
nand; Sepp, Johan; Rütli, Oskar
6 Vana Ülikool
Küüni tn.
Rüütli
tn.
_________________ i----------------------5 Õberleitner, pärijad
8 Fišchmann, Rudolf
7 T. Majaoman. Pank
10 K. S. „Eesti“
9 Sternhielm, pärijad
12 A/S. Kauba Pank
II Brock, pärijad
14 Eesti L. H. Ühisus
13 Kropmann, Salomon; Jossel ja
16 Tartu Kutseesind. Kodu
Roche
Kompani tn.
15 Gens, pärijad
18 Otter, Jaan
17 Frederking, pärijad
Söögiturg
Söögiturg
20 A/S Tartu Pank
— Pleschkin
Söögiturg
— Paurson
Parem Emajõe kallas, Kivisild ja Raekoja tn.
Sõbra.
I Zango, Jakob
3 Tamm, Mihkel
5 Birk, Herbert
7 Lullberg, Markus
9 Grossvald, Joh.
II Zimmermann, EmiJie
13 Korotkov, Sergei
15 Massakas, Ado
17 Siivas, Jaan
Kesk tn.
19 Lill, Nik.
Aleksandri kirik
21 Meiel, Robert
Linda tn.
23 Bulmberg, Elisabet ja Elmar
25 Raud, pärijad
27 Nopason, Juhan
29 Vorlov, Luise
Karlova tn.
31 Sari, Jaan
33 Kadastik, Johannes
Raua tn.
35 Luik, Alex.
35-a Rattik, Jaan
37 Parm, Peter
Nõva tn.
39 Haran, Artur
Rõõmu tn.
6
|
j
II.
2 Teichmann, Felix ja Ida
4 Soonvald, pärijad
6 Mosin, Karl
8 Risu, Jaak
10 Toom, Marie
12 Põim, Leena
14 Tamm, Alide
Kesk tn.
16 Võist, Joh.
18 Birk, Kustav
20 Ilves, Anna ja Johan
20-a Freiberg, J.
22 Mägi, Jaan
24 Tennen, Gustav
26 Kibal, Hendrik_______
Tähe tn.
28 Tühi plats
30 Unt, Melanie
Linda tn.
32 Pärtels, Karl ________
Vladimiri tn.
34 Mootse, Anna
Karlova tn.
36 Udam, Joh.
:;8 Sutt, Karl
Raua tn.
40 Une, pärijad
42 Pusep, August
44 Janson, Jaan
81
Nõva tn.
46 Sarapuu, Peeter
48
50
52
54
Toots, Jaan
Vool, Jaan
Lillemets, Miina
Steinberg, Jüri__________
Aleksandri tn.
56 A/S „Eesti Tikumonopol*
Söögituru, I.
1 Simm, David
2 Pritsimaja
3 Holst, pärijad
Kauba tn.
Pood nr. 26 Günther, Irma
„
„
25 Raudberg, Aleks.
„
„ 24 Lipping, Ida ja Adeline
„
, 23 Saareste, Ernst
,
.22 Klassmann, Eduard
„
„
21 Kevend, Gustav
Poe tn.
Maja nr. 4 Genss, pärijad
„
„ 5 Frederking, pärijad
Suur turg
— Kaart, Johan
Tartu pank
Nr. 6 ja 7 Llivimaa Krediitkassa
Politseiplats ja Peeter Põllu tä
nava lõpp
Linna kaalukoda, turuplats
Poed
1 Tartu linn
2 Revits, Jaan
3 Raud, Gustav
4 Pleschkin, Fritz
Kivisild Raekoja tn.
Paurson, Anna
Vabaduse plats
Taara puiestee. I.
(Tähkvere)
Tallinna. Iil.
Looma instituut (kliinik)
Meltsiveski tiik
6 Põllutöö min.
Ühendus Meltsiveski tänavaga
8 Linna lubjaaed
10, 12 Linna ratsa rüg. kasarmud
14, 16 Oinas, Marie
18, 20 Müürsep, Rosalie ja Joh.
Liiva tn.
22 Sapotzki, pärijad
24 Blossfeld, pärijad
26, 28 Suits, David
30, 32 Stamm, Emmeline
____________Lubja tn,____________
34 Mokejev, Marie
1, 3 Siim, Hans
7, 9 Steinberg, pär.
13, 15, 17, 19, 21 Linna majad
23, 25 Pitkard, Jaan
27 Krasilnikov, Jaan
29 Ottas, Oskar, Lauk, pärijad
31 Niggol, pärijad
33, 35 Ehrenbusch, Elisabet
37, 39 Landmann, Ilse
41, 43, 45 Schwarz, J._________
Liiva tn.
57 Kärner, pärijad
49, 51, 54 Leis, Gustav
55, 57 Schmidt, pärijad
59, 61 Reial, Aleksander
63, 65 Pärn, pärijad
II (Tamme).
1 Sjöman, Otto
3, 3-a Jürgenson, Johannes
Västriku tn.
5 Liuhka, A.
7 Liuhka, Alex.
Kesk Kaar
9 Ester, Madis
11 Tikk, Anna
13, 15 Leoke, Jakob
17 Kukk, Karl
2 Käsper, Angust
4, 4-a Pukk, August
Västriku tn.
6 Veeber, Ida
8 Martinson, Voldemar
Kesk Kaar
iO Plaks, Karl
12 Sotska, Lo visa
14 Rebane, Elmar
16, 18 Leht, Karl
20 Kivisaar, Hugo.
Väike Kaar
Tamme puiestee. Il (Tamme).
2
4
6
8
Jiumees, Kristjan
Kuuse, Rein
Lõo, Ervin
Särg, Paul
Väike Kaar
10 Päiv, August
12 Laurits, Johannes
14 Leppik, Helmar
16 Vollmer, Jaan
18 Tooren, Peeter
20 Karlson, August
22 Martinson, Artur
Kesk Kaar
24 Roots, August
26 Juhkam, Mihkel
28 Parv, Juhan
30
Suur Kaar
32~Käsitöö kool
34. 36, 38, 40 Tartu linn
Soinaste tn.
42, 42-a Saarmann, Alexei
44* Käiv, August
46, 46-a Missikson, Karl, Eduard
6*
1
3
5
7
Antopov, E.
Sulla, Osvald
Lang, Johan
Maim
Väike Kaar
9 Panksep, Peeter
11 Aister, Anna
13 Krimm, Theodor
15 Kingo, Johan
17 Peep, August
19 Põltsamaa, Jaan
21 Ruubel, Hans
Resk Kaar
23 Piirand, Reinhold
25 Toom, Jaan
27 Kudi, Alma
29 Sööt. Jaan
31 Soonets, Marie
33 Kiin, Aleksander
Suur Kaar
35, 37 Tartu linn
39 Kriisa, Anna
41 Teetsov, Miili
43 Tammisto, Helene
45 Uist, Jüri
83
Soinaste tn,
j
47,
49
51
53
55
Raja tänav
Tasuja.
I (Tamme).
2 Kants, Johan
4 Paltser, Jaan
6 Kolts, Anna
1 Väli, Hans
3 Müiirsep, Anna
Teguri.
Zängo, Jakob
2 Kure, Eduard
4 Laanesaar, Jüri
6 Kure, David
8 Kuus, Elise
10 Teos, Otto
12 Tavita, Johanna
14 Tornius, Gotthard
16 Reichmann, Johannes
18 Janitz, Emilie
Tähe > tn.
Estonia Eksport Tapam.
Forseliuse tn,
— Laurits, Oskar
Raua tn.
Parik, Johan
Vase tn.
Teder, Johannes
Uhlfeld, Johan
II.
Kalberg, Jaan
I Ramm, Peeter
3 Grünberg, Liisa
5 Pupart, Mihkel
7 Asperg, A.
9 Matto, Miina
II Nutt, Liine
13 Jaska, Davet
15 Rootslane, Alvine
17 Taal, Rudolf
19 Varik, Johan
21 Orav, Jaan
23 Amb erg, Marie
25 Jaasi, Jaan
27 Koplus, Jaakson
29 Solba, Jaan
31 Rammul, Roman
33 Kluberg, Alexander
35 Havakats, pärijad
Tähe tn.
37 The Shell Company
39 Volmer, Karl
41 T. Majand. Üh.
43 „Eesti Export"
45 Kodasov
— Otti, Hendrik ja Madisson,
Anna.
Tiigi.
2 Raag, Elisabet
4, 6 Sõõra, Jaan
8, 10 Kaplan, F.
12, 14 Numers, Elsbet ja Bertr.
16, 18 Oesso, Karl
20, 22 Grossvald pärijad
24, 26, 28 Arens, Joh. ja teised
30 Frese, pärijad
32, 34 Kallion, pärijad
84
47-a Rebane, Karl
Tork, Andres
Rosenthal, Valter
Rosenthal, Jaan
Rosenthal, Karl
I.
1, 3 Univer, Aug.
5, 7 Pedraudse, Karl
9 Fischmann, Alexander
11 Oettingen, Olga
13 Kapp, pärijad
15 Oettingen, Olga
17, 19 Prüüs, pärijad
21, *23 Sild, pärijad
Pepleri tn.
— Maarja kirik
25 Adamson, Jaan
27, 29 Sumbak, Hugo
31, 33 Mühlen, Eduard
35 Fuchs, Robert
37 Antik, Ernst
39, 41, 43 Vishav, Norman
45, 47, 49 Tever, Paul
51, 55 Maser, Katarina ja Johan
57, 59 Tschernov, Meta
Kastani tn.
61 Jänes, Peeter
63, 65, 65-a Etzold, Ernst
67 A-S. Rottermanni teh.
36 Thomberg, Amalie ja Olgg
Pepleri tn,
38, 40 Siemer, Hans
42, 44, 46 Braun, pärijad
48 50, 52 Hoffmann, Helene;
Hopf, Annemarie
54 Kaarna, August
Õpetaja tn.
56 Koiva, Johann
58 Siska, Alma
60, 62, 64, 66, 68 S. Käsitööliste S.
70; Klein, Paul
72, 74 Peterson, Gustav
Kastani tn.
76 Krause, Ernst
78, 80 Kevend, Gustav
82, 84 Gradusov, Peter
86, 88 Rässa, pärijad
90 Palluson, Auguste
Vaksali tänav
Tois
.
IL
2 Koitmets, Vikt.
4 Tartu linn
6 Kohlap, Jaan
8, 10 Brikker, Jaan
12, 14 Allik, Oskar
Vladimiri tn.
16, 18 Truus, Selma
20 Peterhoff, Bruno
22, 24 Kilk, Johann
I Tauk, Otto ja Ferdinand
3, 5 Mutso, Anna
7, 9 Kangro, Eduard
II Oja, Karl ja teised
13 Aints, Marie
13-a Pausull, Liisa
Linda tn,
15 kübarsepp, Artur
Vladimiri tn.
17 Pantelejev, Aleksander
19 Steinberg, Peeter
4, 6, 8 Mathiesen, pärijad
10, 12 Saar, Emil
Lodja tn.
14, 16 Grischakov, Jefrem
18, 20 Strickvald, Rein
22, 24 Hensel, Alide
26 Kasukanahkade värmim. „Ekt“
29 Thomasson, Karl
30 Stahlberg, pärijad
Soola tn.
32 Langer, August
34, 36 Varkel, Johan
38 Karja, Joh
40, 42 Kullmann, Juhkum
44 Ratasep, Jüri
1, 3, 5 Siilbeck, Elisabet ja Rud.
7 Hirschovitz, Vulf
Lodja tn.
9 Uibo, Marie
11 Korknobel, Eduard; Grünberg
Johanna
13, 15, 17 Rammus, Hilda
19, 21, 23 Ottas, pärijad
— Beloussov, Mihkel
Soola tn.
25. 27 Kaplan ja Gilinov
29 Jaanits, Marta
31, 33 Saarva, David
35 Malin, Marie
37, 39 Toom, Alfr.
II.
85
46 Müür, Jaan
4l, 43 Hakkaja, pärijad
48, 50 Kusik, Leonhard
45 Org, Marie
52, 54 Põder, Elfr.
47 Palviste, Salme
Lao tn.
Lao tn.
56, 58 Gröriberg, Eduard
49, 51, 53, 55 Bekmann, Ida
60 Kurvits, A.
57, 59, 61 Juudi kogudus
62, 64 Muschkat, Moses
63, 65 Riim, Konstantin
66, 68 Kepp, Gustav
67, 69 Mühlenthal, pärijad
70, 72 Botscharov ja Riim
71, 73 Ranna, Ida
74 Korotkin’i pärijad
75 Laas, Ado
76, 78 Muhli, pärijad
77, 79 Kirja, Karl
81, 83 Kaplan, Movscha, ja Efroim
80, 82 Grünberg ja Mühlental
85 Mihkelson, Tõnis
84 Rähn, Juhan
87, 89 Zimmermann, pär.; Johann86, 88 Luks, Johan
son, Helene: Raudsep, Linda
90, 92 Lätte, Peeter
Aida tn.
Aida tn.
91, 93 Jõks, Liina
94 Linna majad
95 Fuhrmann, Friedrich
96 Vaestemaja
98 Tartu linn
Lina tn.
100 Alt, Arthur
Ehitusteta
— Alt, Luise
100-a Alt, Paul
Jõe tn. ja linna heinamaa paremal Emajõe kaldal
Tuule.
j
Tahe.
2 Ruuben, Alexander _________
Kitsas tn.
4 Rosenfeldt, Aleks.
________
Aia tn.
6, 8 Kuusik, Ed.
10, 12 Ginizisky, Chjene
14 A.-S. Kinnituss. „Oma*
Riia tn.____________
— Schulzenberg, Anna ja Anton
16 Hermann, pärijad
Lille tn.
18 Bursy, Thekla
20, 22 Grimm, pärijad
24, 26 Laste varjupaik (Saksa)
28 Herman, Hans
30, 32, 34 Krause, Ernst
36, 38 Hoppe, pärijad
40 Lange, pärijad
Päikese tn.
42 Fischmann, Vilhelm
46 Sõber, Jüri
86
III.
1 Jõks, Karl
3, 5 Hirschfeldt, Marta
II.
I Raag, Elisabet
3 Roht, Gustav
5 Sihle, Theodor
Aia tn.
7, 9 Leppik, Anna
II Leito, pärijad
13, 15 Kodassov, Nikolai
Riia tn.
17 Kusik, Anna
Lille tn.
19, 21 Tornius, Elfride
23, 25 Sõrra, Anna
27 Sternfeldt, Heinr.
99 Korp! „Estonia“
31 Härschmann, Karl
33 Pärn, Mihkel
_______
Väike Tähe tn._______
35, 37 Pallok, Julie
39 Zernalt, Elise ja Mälk, Alide
41 Siimo, Kadri ja Voldemar
Katariina tn.
48 Põderson, Villem
50
52,
58,
62
Steinberg, Linda
54, 56 Kiima, Anna j. t.
60 Soots, August
Otsa, Gustav_____ ____
Pargi tn._______ _
64 Hahn, Berta ja August
66-a Imelik, Aleksander
66 Luik, Jüri
68, 70 Lepik, Karl
_________
Elisabeti tn.__________
72 Lunin, Heino, Tschokov
74, 76 Johanson, Peter
78 Lukk, Hedvig
80 Janson, Johan
82 Tartu linn
84 Tamman, Voldemar
86 Koitmets, Viktor
_________
Tolstoi tnT~_________
88 Matto, Karl
90 Saukas, Hans___________
Õnne tn.____________
92~Tartu linna Ulila elektijaam
— Lukk, Kusta
94 Tedder, Jakob ja Mihkel
96 Tuulas, Jaan
98 Süit, Mihkel
100, 102 Toom, Johann
104 Toom, Mihkel
Kuu tn,____________
1Ö6, 108 Kukrus, pärijad
110, 112 Põld, Joh.
114, 116 Teppan, Marie
Vabaduse tn.
118 Kütt, Gustav
120 Rosenberg, T.
122 Ingermann, Emilie
Sõbra tn.
124 Sule, pärijad
128, 182 Laurits, Oskar
130 Philips, Harry
__
Saekoja tn.
134 Adof, Harry_____________
Purde tn.____________
136, 138 Doom, pärijad ja Vilman,
Johanna
140 Reinberg, Johan
142 Leppik, pärijad
144 —___________________________
Piiskopi tn.
146
43, 45 Sogenbits, Jaan
47 Pallo, Emilie
49, 51 Sukk, Aleksander
53, 55 Rägo, August
57 Kister, Jaan
59 Pällson, Ludvig
61 Toots, Peter
__ _____
Lootuse tn.__________
63 Grünfeldt, Eduard
65, 67 Leik, pärijad
69 Arvi, Arved
71 Palm, Karl; Villup, Elsa
73 Maim, Linda; Taul Ida; Sassian,_______________________
Elisabeti tn. ________
75 Silbermann, Liisa
77 Lipp, August
79 Novek, Jaan
81, 83 Piirand, Karl
85, 87 Adamson, Mihkel
89 Möller, Karl
_____________
Õnne tn.
91 Roos, Leena
93, 95 Ernits, pär.
97, 99 Joonas, Jaan
101, 103 Vithol, Eda
105 Lampson, Emilie
107 Nusar, Hilda__________ _____
Kuu tn.
107 Väljaots, Joh.
111 Truus, Jüri
113 Vaher, Peter_________
Vabaduse tn.
115 Puri, Jaan
117 Unt, pärijad
119, 121, 123 Lõiv, Davet
125 Konsa, P._____
Sõbra tn.
------------------- ------------127 Laar, Anton
129 Polake, August
131, 133 Pungar, Vold.
135, 137 Meier, Johann
Saekoja tn.___
139 Hermann, Anton
— Laur, pärijad
141 Kippik, Juhan
141-a Truus, Salme
143 Huik, Johan
145 Tiit, Johan
147 Pelzer, Minna
87
Teguri tn.
148 The Shell Company
Piiskopi tn.
Spordiplats
Teguri tn.
— Havakats, pärijad
149 Lill, Johan
151 Mikk, Adalbert
153 Tamm, A.
Lepp, August
Ropka tn.
155 Rätsep, Marie
— Massakas, Mihkel
Ardla tn.
Tähtvere.
2 Moritz, Ernst
4 Tõnisson,Eduard; Kikkas,Selma
6, 8, 10 Uist, Karl
12 Helberg, Helmi
^4. 16, 18 Tartu Abiandm. Selts
l8-a Semmel, Joh.
20 Kolliste, Arnold
20-a, 22 Niggul, Ella
24, 26, 28 Tamm, Jaan
30, 32 Ennulo, Lonny
34, 36 Pusep, Zirk, pärijad
38, 40 Sell, Johann
42, 44 Schabert ja Glück
46 Raudsep, Emma
4-8, 50 Vaher, Elvira
62 Anslang, Vidrik
64 Piir, Jüri
56, 58, 60, 62 A.-s. A. Le Coq
64, 66 Panksep, Elfriede
68 Kont, Mart
70, 72 Jack, Hilda
74 Mülierson, Hedvig
76, 78 Luht, Heinrich
I.
Hampf, pärijad
3 Suubi, Villem
5 Sööt, Karl
7 Roose, Ludvig
9, 11 Miitra, Joh.
13 Kleinschmidt, DaVet
15, 17 Lõhmus. Hans
19, 21 Tartu Saksa kog.
23 Ein, pärijad
25 Koger, pärijad
Marja tn.
27 Eller, Minna
29, 31 Kruusberg, Alexander
33, 35, 37 Zirkel, pärijad
39, 41, 43 Liiv, Anna ja Edmund
45, 47, 49 Kõiv, pärijad
51 Kass, Alma
53 Zimmermann, Oskar
55 Koor, David
Melooni tn,
57 Torpars, jaak
59, 61 Urm, Eduard
63 Temmer, Gustav
Piiri tn.
65 Rehtlane, Jenny
67 Anton, Natalie
69 Pujat, Eduard
Tähtvere mõisa põllud
1
Tööstuse.
Kasvandik, Vilhelm
4, 6 Johanson, Andrei
8, 10 Sabel, Eduard
12, 14 Kalmet, Natalie
16 Röstovzev, Mihail
18 Kitsing, Jüri
2
88
I.
, 3, 5 Sõrra Jaan
7 Tõnisson, Hildegard
9, 11 Pikat, Alexander
Vabriku tn.
13 Mürsep, pärijad
— Maim, Jaan
Savi tänav
1
Uueturu.
i, II.
— Kramer, Margarete
I, 3 Pehap, Jaak
5 Stahlberg, Georg
7 Torm, Friedr.
Aleksandri tn.
9 Panksep, pärijad
II, 13 Bürgermusse
15, 17 Boening, Gerhard
25 Siilbek, Elisabetja Rudolf
Turu tn.
— Mathiesen, pärijad
27 Mallok, Lidia
29, Sl, 33 Hackenschmidt, Paul
— Juergenson, Marie
2, 4 Beck, pärijad
Aleksandri tn.
6, 8 Kaplan ja Press, pärijad
10, 12 Juhkamson, Freda
14, 16 Kingsepp, Rudolf
18, 20,. 22 Laane, Jaan ja Hans
24, 26 Simm, David
Söögiturg
Kaluri tn.
— Kenkmaun, Ed.
Auriku tn.
Parem Emajõe kallas
Uus
2 Volter, Pauiine
4, 6 Zirk, Jakob
8
Rasen, Peter
10, 12 Kunrnann, Daniel ja A
14 Pärtels, Marie
16 Johannson, pärijad
18 Peduksaar, Hendrik
20 Busch, Alide
22 Saarva, Alfred
24, 26 Laan, Anna
28, 30 Moss, Joh,
___
Pärna tn.
32 Laaber, Marta
34, 36 Kusik, Eduard
38, 40 Belobrov, pärijad
42 Lomp, pärijad
44 Kangro, August
46, 46-a Sula, Adolf
____
Tee Annemõisa ja Paju tänavale
48 Turu, Hans
50 Rõika, Jaan
— Polin, Ivan
Uus-!
2, 4 Bure, Richard; Koch, Anita
,
6
8
Näituse tn.
Keder, Jakob
III.
I Urm, Johan
3 Raudsepp, Kusta ja Minna
5 Grün, pärijad
7 Taklaja. Hendrik
9 Vaks, Gustav
II Kronberg, August
13 Schwalbe, pär.
15 Kangro, Peter
17, 19 Karro, pärijad; Leppik, E.
21 Sirgo, Jaan
23, 25 Sütt, Georg
Pärna tn.
27 Jüris, Axel
29 Klaos, Ed.
31 Lang, Alex.
33 Viru, Juhan
37, 39 A.-s. Pärmivabrik
41, 43 Zeier, Jüri
45 Kolberg, Karl
47 Leppik, Ferd.
49 Kosapoeg, Josep
51 Kalju, Peeter ja Emilie
53 Kangro, Johannes
55, 57 Allas, Aleks.
59 Mäsnikov, Pelageja
61 Lüpsik, Johanna
63 Fuchs, Minni
ri.
I.
Taara puiestee
Tööstuse tn.
Loskit, Eduard ja Juhan
89
10, 12 Prof. Rostovzev, Mihail
Tööstuse tn
Räst, Jaan
Eller, Jaan
Jugar, Konstantin
Furmansky, Isak
Lenzius, Joh.
Roth, Joh.
Rosenfeldt, Jul.
Prüüs, Harry
Lenzius, Joh.
Särg, Vidr.
Jugar, Konst.
Vulf, Marie
Laan, Leena
Vabaduse. II.
2 Aero, Gustav
4 Päärend, Kusta
6 Birk, Mihkel
8 Mintel, Hans
10 Veeder, Anna ja Eduard
12 Pällson, Ludvig
14, 16 Sassi, Daniel
18 Siider, Jaan
Kesk tn.
20 Lall, Daniel
22 Zober, Karl
24 Kaddai, Elisab.
26, 26-a Koolmeister, Karl
28 Johannson, Jaan
30 Alajan, Andres
32 Tikk, Jaak
Tähe tn.
34 Teppan, Johan
36, 38 Subbi, Johannes
Linda tn.
40 Seppa, Liisa
Vladimiri tn.
42 Ostrov, Vilhelmine
42-a Nõmm, Ida
42-b Saron, Pauline
42-c Sikka, Joosep
44 Roosa, Jaan ja Leena
_______ _____ Nõva tn.
46 Alas, Anna
48 Raud, Alex
50 Kangro, Liisa
52 Martinson, pärijad
— Maasik, Aug.
54 Männi, Leena ja Karl
— Lestal, Karl
Konts, Tonnis
3 Kroela, Karl
5 Ehrlich, Jaan
7 Mihkelson Johannes
9 Kukk, Joh.
II Zimmermann, Karl
Kesk tn.
13 Adamson, Karl
15 Kullam, August
17 Mark, Karl
19 Kangro, Elfriede
21 Käiv, Davet
23 Niggul, Gustav
25 Gutman, Jaak
27 Johanson, Jaan
Tähe tn.
29 Kõiv, Josep
Linda tn.
31 Kukk, Jaan
33 Lillemets, Hendrik
Vladimiri tn.
35 Pärtel, Joh.
Raua tn.
37 Muttik, Anna
39 Hüva, Osk.
41 Tihla, Johannes
43 Born, Tiina
Nõva tn.
I
45
47
49
51
53
Viro, Jaan
Uist, Aleksander
Volk, Leena
Hermann, Johann
Utral, Mihkel
Vabaduse puiestee.
1 Mõrd, Peeter
2, 3, 4 Redlin, pärijad
90
1.
Vabaduse sild
5,
7,
Lange, Emma ja Olga
, 9, 10, 11, 12 Kurruk Adalbert ja Lell, H.
6
8
Lai tn.
Emajõe tn. algus ja parem Emajõe kallas
Vabriku.
I.
,
-a Maim, Jaan, Nikolai, Georg,
Richard
3 Maim, Jaan
5 Vesky, Lukretia
2 Intelmann, Alexander
4 Vahter, Alexander
6, 8 Robert, Johan
10, 12 Korrol, Paul; Pütsep, Adele
14, 14-a Mõttus, Ado
1
Vaksali.
1
I, II.
/
, 3, 5 Kaup, Vidrik
7 Karu, Friedrich
9 Blum, Paul
11, 13, 15 Lipping, Fanny
Aia tn.
17 Moor, Alexander
Tiigi tn.
19 Grüner, pärijad
21 Kenn, Jakob
Maarjamõisa tn.
— Sõjaväe magasin
23 Tõnisson, Jüri
25 Levin, Abram
27 Viira, Hans
— Schurupov, pärijad
29 Sennrich, Heinrich
31 Maim, Jaan
1
Raudtee
Kaubajaam
Jaam
Vallikraavi.
2, 4 Mattiesen, pärijad
6, 8 Gutmann, Roman
~
Tähe tn
10 Nieländer, Heirich
12 Pähkel, Karl, pärijad
14 Rosenberg, pärijad
16 Usuteadlaste selts
18 Medodistide kirik
20, 22 Oettingen, Richard
JL
3, 5 Kriipson, Jaan
7, 9 Korp! „Esthonia“
Käik Toomele
11 Beylich, pärijad
13 Vannamb, Karl
15 17 Paltser, Ida
Toomeorg (tee Katoliku tänavale)
19, 21, 23 Tartu Noorte Meeste
Kristi. Ühing
25, 27 Ülikooli kiriku õpetaja maja
— Silmakliinik
Maarjamõisa tänav
Vambola.
2 Kasam, Alexander
4 Kikerpill, Alexander
6 Lauk, Otto
I.
UUJttlUimbLtOi JUIU
I.
(Tamme)
1 Pärn, Karl
3 Laurisson, August ja Salme
5 Lill man, Karl
91
Vapramäe.
II.
2 Kiima, Karl
4 Mühlberg, August
(Tamme)
1 Juhanson, Theodor
Vase.
II.
Tõldsep, Ludvig
Teder, Johannes
(Tamme)
|
A/S „Silva"
Veeriku. I.
Pallo, Kristjan
4 Lauberg, O. ja Lätti, Liisa
6 Rostovzev, Mihail
Kull, Mihkel
S Püss, Jüri
5 Sild, Karl
7 Kasumets, Ella
0 Schulmann, pärijad
— Muhli talu
2
1
Vene.
2 Oeberg, Olga
8 Pasternak, pärijad
8, 10 Steinberg, pärijad
Meltsiveski tn,
12 Nieländer, Robert
14, 16, 18, 20 Kurleuz, Matt
22, 24, 26, 28, 30, 32, 34, 36 Loo
ma instituut
Narva tänaval asuvad majad:
72, 74, 76 ______________
Tallinna tn.
III.
J, 3 Tartu linn
5 Eesti Käsit. Abiandm. Selts
7, 9, 11 Neider, Karl
13, 15, 17 Kangro, Ernst
19 Kook,, August
Narva tn.
Veski.
2 zur Mühlen, Artur
4 Liivimaa Põllumaj. Selts
6 Ülikool
8,10,12 Behse, Helene ja Gertrud
14, 16 Zeddelrnann, Heinrich
18, 20 Seeland, Marie
Savi tn.
22 Simm, David
24, 26 Kurtschinsky, Tatjana
28 Sohnvald, Peter
30 Hirsch, Elisabeth
____
Hetseli tn.
32 Rahukogu
34 Arestimaja
36, 38, 40 Köhler, pärijad
42 Fleisch, Alfred
1
, 3 Katoliku kirik ja kiriku maja
Tee Tähtvere parki
63 Aleik, Oskar
65, 67 Adamson, Jaan
69 Korp! „ Sakala"
|
Maarjamõisa tänav
Vikerkaare.
I.
(Tähkveres)
2, 4 Faure A. F.
1 Eesti Üliõpilaste Selts
3 Eesti N. K. S. tütarl. gümn.
Näituse tn.
5 Tartu E. Põllum. Selts
Tööstuse tn.
— Tõnisson, Jaan ja H.
2, 4 Emmerich, pärijad
6 Valter, Elisabet
8 Linsi, Hans
10, 12 Rätsep, Jakob
14 Martinson, Karl
Vladimiri. II.
2 Bergmann, Rudolf
Marta tn.
4 Klaos, Richard
6 Kilk, Karl
8 Oerd, Joh.
10 Ronimois, Hans
Onne tn.
_______
I Sommer, Alvine
3 Läne, Peter
Tolstoi tn.
5 Sirk, Anna ja Arnold
7 Epro, Eduard
9 Märtmann, Mihkel
12 Kopli-Viegand, Liisa ja Kopli
Miina
14 Nahk, pärijad
16 Vares, Richard
18 Kaerd, Samuel ja Liisa
20 Ronimois, Andres
22 Mucha, Elise___________
Kuu tn.
24 Vald, Anna
26 Aiand, Anna
28 Normann, Gustav
30 Nigol, Elmar______
Vabaduse tn.
Onne tn.
II Milk, Boris
13 Adoson, Jaan
15 Vals, Jaan
______
Kuu tn.
17,19 Tammesalu, Emil
21 Ilves, Alexander
Vabaduse tn.
— Tartu linn
23, 25 Toots, Karl
— Aero, August
27 Tamm Kotter
99 Kukk, Jüri
31 Tigane, Ferdinand
Sõbra tn.
33 Rander, Peter
35 Lallo, Sohvi
37 Mokrik, Jaan
38 Rebane, Karl
40 Krusale, Jüri
42 Elk, Jüri
93
Võru. IL
2 Jakobson, M. ja A.
4, 6 T. Majand. Ühisus
8, 10, 12 Laretei Albert
14 Agan, Otto
16, 18 Joonas, Anu
20 Tamberg, Rob.
22, 24 Mälberg, Alex.
26, 28 Varmann, Karl
30 Sadik, Minna
________ Väike Tähe tn.
30-a Ratnik, August
30-b Viks, Julius
32, 34 Anderson, Jaan
36, 38 Kondor, Johan
40, 42 Koplus, A.; Rander, A.;
Laineste, M.
44 Strommel, J.
46 Langer, August
48 Bach, Rosalie
50, 52 Ratnik, Jaan
54, 46 Vaher, Gustav
58 Ode, pärijad
60, 62 Mitt, pärijad
64, 66 Klaos, pär.
68, 70, 72, 74 Lubi, Hans
76 Jüris, Hendrik
Postijaam
Postijaama aed
Haridus-Sotsiaalministeerium
_____________Era tn.
1, 3 Ennus, Karl
5 Kütt, Gustav
7, 9 Hircsh, Liina
9-a Juhkam, Aksel
11, 13 Porga, Evald ja August
15 Kersten, Friedrich
Era tn.
Lootuse tn.
78, 80 Prakson, Peter
82, 84 Villem, Jaan
86, 88 Kleinschmidt, Hendrik
90 Anton, Mihkel
______
Elisabeti tn.
92 Kivistik, Amalie
94 Lepp
96, 98 Reiman, Jaan
100 Peets, Amalie
102, 104 Poks, Julie
106 Puidak, Olga
Onne tn.
108 Torrop, Krist.
110, 112, 114 Jukk, Peter
116 Aero, Gustav
__________ Vabaduse tn.
118 Raudsep, Johan
120, 122 Einmann, Ed. ja Anna
124 Lutterus, Jüri
126 Raig, Gustav
Sõbra tn.
128 Luug, Hendrik
130 Unt, Jaan
94
17, 19, 21, 23 Rebane, Hans
25 Zober, Marie
27 Karro Liine
29 Kaspert, Marie
31, 33 Saks, Kaarel
35 Hurt, Rudolf
______ Filosofi tn.
37, 39 Klein, pärijad
41, 43 Klaos, Alex.
45, 47 Meier, G.
49 Kiin, Juhan
51. 53 Schwartz, Eufrosine
;
i
|
|
Kastani tn.
— Linna tapamaja
55 Tartu linn
Väike Kaar
57 Käiss, Jaan
59 Toomik, Peeter
59-a Mägi, Peeter
59-b Lestsep, Alide
61 Raudsepp, Karl
63 Soogenbits, D.
132 Ehrlich, Aug.
Alevi tn.
134 Sarmulin, Peter
Side tn.
136 Muuli, Marie
138 Armi, Georg
140 Siimo, Jaan
142 Krahv, Liisa
144 Jõks, A. ja E.
146 Ulemann, Tõnis
148 Lipsik, Otto
Piiskopi tn.
150 Zängov, Jakob
Teguri tn.
152 Kalberg, Jaan
154 Laats, Aleksander
— Ütsik, Liisa
Ropka tn.
156 Zeiger, Eduard
158 Reilson, Peeter
160 Rammul, Oskar
162 Klement, Ida
Rahu tn.
164 Rammo, Daniel
166 Hint, Oskar
168 Steinbach, Eduard
170 Klein, Arnold
172 Kivi, Jaan
174 Ehrlich, Davet
Ardla tn.
65
67
69
71
73
75
81
85
Selli, Jaan
Assor, Johan
Mikson, Davet
Moor, Hans
Braats, Mart
Vares, Karl
Lomp, Euiil
Pass, Osk.
Kabeli tn.
89 Veber, Karl
81 Akermann, Johan
95 Tasso, Gustav
Pauluse surnuaed
Aleksandri surnuaed
Väike kaar. I, II (Tamme)
2 Kisberg, Julius
4 Krepka, Johan
6 Matson, Jaan_________
Kungla tn.
6 Reiman, Eduard
8 Vester, A.
Tammekuru tn.
10 Annok, V.
12 Kurg, Johan
______
Räni tn.
14, 14-a Pärli, Oskar
16 Pielbusch, V.________
Tamme puiestee
18 Lõhmussaar, Selma_
Elva tn.
2Õ~Milk, A.
22 Jaska, August
Riia maantee
I Masing, August
3 Laineste, J.____________
I^ungla tn.
5 Triksberg, Marta
7 Knibis, Leena
9 Berg, pär.
II Zäro, A^.________ _____
Tamme puiestee
13 Reeben, August______
Elva tn.
15 Meimers, Leonhard
17 Sonin, Hans
19 Saapas, Heinrieh
Riia maantee
21 Kikerpill, S.
23 Metsküla, Karl
95
24 Kõrts, G. ja O.
26 Merilaid, K.
_________ Lembitu tn.
28 Sonin, Salme
30 Kenkmann, Joh.
32 Kasan, Alex.
Vambola tn,
34 Montag, Oskar
36 Puusep, Mihkel
38 Kelder, Madli
40 Miller, Theodor
Tasuja tn.
42 Siiman, Gustav
44 Muttik, Jaan
46 Juht, Johan
48 Aaslava, Pauline
50 Kalberg, Anna-Marie
52 Kalberg, Elise
54 Otvald, Erika
'
Väike Maarjamõisa. I.
2
4
6
8
Tammemägi, Joh.
Põder, Jaan
Kont, Johan
Meos, Karl
!
1 Sulg, Karl
3, 3-a Sulg, David
5 Sulg, Hans
7 Mann, Rosalie ; Borodko, Elfr.
9 Lemvald, Johannes
11, 11-a Kirk, Kaspar
13, 13-a Kirk, Karl
15 Eller, Anna
17 Nei, Reinhold
Väike Meksiveski. IIL
Flachs, Eta
|
Aerutajate klubi
Kikkas, Sehna, Asta, Sven, Silvia
Kalda tn ja vasak Emajõe kallas
V äike Põik.
2 Ratas ep, Karl
j
1 Kepp, Jaan
j_ 3, 5 johannson, pärijad
Kalda tn. ja v; isak Emajõe kallas
Väike Tähe.
2, 4 Ein, Karl
6 Dessler-Ruttik, Adeele
8 Ratnik, Ellen
10 Lember, Otto
12, 14, 16 Laan, Jaan ja Andres
18 Peeda, Jaan ja Anna
— Ratnik, Aug.
96
OI.
II.
1 Pusemp, Marta
3, 5 Siilbaum, Daniei
7, 9 Lärm, Mart
11, 13 Mandelbaum, Salme ia Kalt
Alide
— Pari, Mihkel
— Täht, Peeter
u tänav
Väike Viljandi.
I Prahi, August
3 Kull, Johann
5 Rosenberg, Jaan
7 Selg, Tonnis
9 Looga, August
II Tillik, Marie
13 Otter, Mihkel
15 Kiisk, Jaan
17 Siibold, Johan
19 Liblik, Aug.
21 Sulg, Daniel
23 Pantelejev, pärijad
25 Näpits, Tio ja Linda
27 Paju, August
2 Sild, Jaan
4, 6 Lossmann, Linda
8 Past, Alide
10 Visnapuu, Gustav
12, 14, 14-a Pärtelpoeg, Gustav
16 Kriisa, Davet
18 Klade, Jakob
— Maarjamõisa kliinik
Västriku.
1,
3
5
7
9
2 Lõbuna, Jaan
4 Miljan, F,
6 Tuul, August
8 Leets, Johan
10 Jansen, August
12 Koonik, Aug.
Onne.
2-a Zimmermann, Karl
2, 4 Särg, Karl
6, 8 Kull, Morits
10 Laurits, August
12 Velt, Paul
14 Dorf, Gustav
Kesk tn.
16 Hellberg, pärijad
18 Kliim, Jaan ja Anna
20 Kaeost, August
22 Pisuke, Hendrik
24 Massakas, Mihkel
26 Ingermann, Paul
28 Mölle r, Karl
_____
Tähe tn.
30 Kübarsepp, Artur
32, 34 Kohler, Alide
Linda tn.
36, 38 Leppik, Jaan
Vladimiri tn.
40 Ronimois, Hans
I.
II.
l-a Kabel, pärijad
Simmo, Ant.
Allas. Albert
Uibopuu, Anna
Uibopuu, Paul
II.
1 Tiks, Jakob ja Emilie
3 Leesik, Kristjan
5 Jukk, Peter
7, 9, 11 Mutson, H. ja E.
13, 15 Kohtu-sisemin.
Kesk tn.
17 Lüdimois, Mart
19 Sööt, Karoline
21 Jaska, David
23, 25 Rootsi, Adele
27 Ein, Lydia
29 Perk, Joh. ja A., Kangur, Jüri
Tähe tn.
— Kukk, Kusta
31, 33 Ein, pär.
35 Lõhmus, Theodor
37 Saulcas, Amalie ja Alide
Linda tn.
39 Truuts, Katarina
41 Imma, Gustav ja Anna
43 Mukk, Peter
43-a Otsa, Alma _____________
Vladimiri tn.
45 Kraav, Ivan
Õ7
Õpetaja.
— Silbermann, Thea
2, 4 Tiks, pärijad
6, 8 Ploom, Jakob
10 Pedraudse, Karl
12 Uluots, Jüri
I.
I Rütli ja Grau
3, 5 Maarja kiriku õpetajamaja
7, 7-a Konno, pärijad
9 Linna majad
II Eisenschmidt, Pauline
13 Tuletõrje maja
— Koiva, Jaan
Tiigi tn.
Ööbiku.
2
4
6
8
Jakap, Jaan
Piir, Karl
Matto, August
Kiidron, Aiexander
Pääsukese tn.
10 Jürgenson, Aug.
12 Sooro, Oskar
14 Tüür, Oskar
16 Vorst, Herman
Käo tn.
18 Hendrikson, August
20 Jakobson, Jüri
22 Tenson, Jaan
24, 24-a Kanarik, Karl
— Suts, Joh.
II.
1
3
5
7
6
Koosa, Hilda
Viks, Gust.
Rein, Eduard
Lodi, Dan.
Jaanson, Jaan
Pääsukese tn.
11
13
15
17
19
21
23
25
Osso, August
Rander, Peeter
Vaks, Joh.
Hirt, Liisa
Männik, Leena
Albu, Jaan
Nigul, August
Sarap, Julius
Lõo tn.
27 Joosu, Eduard
Ülikooli.
I.
Vana tn.
2 Schulz, pärijad
4, 6, 8 Indus, pärijad
10, 12 Mühlenthal, pärijad
Kitsas tn.
14, 16 Luha, Julie
18 K/Ü „Loodus“
Vallikraavi tn.
20, 22, 24 Sõjaministeerium
26, 28 Raudsepp, Ella
30 Sarkissov, Velda
32 Ottingen, Rudolf
34 Schmidt, pärijad
36 Tõlk, Albert
___
Lossi tn.
38 Liivimaa Selts
40 Polikliinik
_____ Gustav-Adolfi tn.
42 Ülikool
44 Kauba pank
98
1 Mahlapuu, Karl
3 Keiss, Alexander
— Tartu Eesti Hüpoteegipauk
5 Petersen, Agnes
Kauba tn.
— Barklai plats
Poe tn.
7 'Sarry, pärijad
9 Oelsen, Irene
11 Rükker, Edgar
Suurturg
— Raekoda
Suurturg
13 Tittelbach, E.; Lommatsch, G.
15 Nilp, pärijad
Gustav-Adolfi tn.
17 Grünthal, Erna, Ilse, Gert
46 Ülikool
Peeter Põllu tn.
50, 52 Ungern-Sternberg,Eleonore
54 Maakonna vangla
Lutsu tn.
56 Eesti V-riik
58, 60 Klaus, Voldemar ja Tiina
62, 64 Masing, pärijad
66 Thomson, Amalie
19 Pehap, Adeline ja Laur, Ants
21, 23 ^Postimees"
Gildi tn.
25 Bergmann, Eduard
Peeter Põllu tn.
27 Gümnaasium
29 Jaani kirik
Lutsu tn.
31 Aint, pärijad
33 Kostjurin, Olympiada
35 Grossmann, Emmeline
Paberossid
25 tk. — 35 snt.
99
Kõigeparemini
llllilllliilllillllllllllilllllllillllllFIIIM
suudate jälgida majaomanike
ellu puutuvaid päevaküsimusi,
lugedes
v
„Uus Tõe Häält“
A
Mastatellimine majaomanikele
ainult 1 kroon.
Trükikoda „Kultuur*, Tartus.
25 tk. — 35 snt.
Erakordne suits
ffliniiDnBniiiininifiiiiiiiisiiitiuiiiPuti^RnHfiiiniinnninntiniFitii
on paberossid
«Diktaator".
Meed on pühapäeva paberossid.
*
Ütleme ainult:
I
Proovige paberosse
«Diktaator"
ja siis otsustage*
25 tk. — 35 snt.
______________________________________
Tallinn,
V. Tartu m
nr. 8,
tel. 458-37
Majaomanik
kude poolt
asutatud
1920. a.
T.-ü. „MAJA“
TARTU OSAKOND
TARTUS, KAUBAHOOV 15, TELEF. 400.
LADUD: RIIA 55.
1.
PAKUB:
Majaomanikkudeie, ehitajatele ja maalritele:
Ehitusmaterjaale
Elektri tarbeid
Vesivarustuse ja keskkütte
sisseseadeid
Maairivärve
Värnitsat ja
Tapeete.
2.
VÕTAB OMA PEALE :
Igasuguseid remont- ja ehitus
töösid.
Paikese ja kuuwarjutusedr
1926. a. on kaks päikekervarjutust. Kuuruarjüfufl ei ole. 1) Täieline päikesewarjutus 14. jaanuaril.
€i ole meil näha. 2) Ringikujuline päikesewarjutus
9.—10. juulil. 61 ole meil näha.
S. Songi trükk Wõrus, 1925.
2. Zõulu p.
13
3. Zõulu P. E k.7 14
Süüta lastep. shom. 15
16
17
18
Päike tõufeb:
I. detlembril kell 8, 34 m.
» 8, 50 „
II.
„ 9,01 „
21.
Märkused:
31 p.
Cäheb looja:
kell 3, 29 m.
„ 3,21
„ 3,21 ”
Laadad.
(Uuesti kokku seatud maakonna- ja linnawalitsustelt saadud teadete põhjal „uue kalendri"
järel.)
Rul laadapäew laupäewa ehk pühapäewa
peale langeb, siis peetakse laat järgmisel tõõ- ehk
esmaspäewal ära.
Hobuste lõata peetakse Tallinnas kaks
korda kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15.
kuupäewa.
Jaanuar.
2.Pusul,Lrüüdneriw.
5. Rootowo wallam. j.
7. Sõõrus.
7. Orgita m.
9. Likiwerek., Lapu w.
10. Lama alewis.
10. Suure-Iaani ai.
12. Weinjärwe roallas,
Wahu külas.
12.5toeru alewis.
15.Wõlupe laadaplat
sil, Pärsamaa w.
15. ja 16. Laekweres,
Simuna kihelk.
15.Iõgewa mõisas.
17. Äolomeres.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
21. Wana-Irboska ai
21. Mehikoormas.
22. Türi alewis.
22. Imawere m., Päia
kõrtsi juures.
23. Malgas.
23. Nasina m., kõrtsi j.
23. Haapsalus.
24. Paides.
24. Iõelehtmes.
25. Laura alewis.
30. Nissis, Riisipere w.
Weebrrrar.
Pärnus, Küünla laat esi
mesel keskn.ja neljap.
I.Uue-Wirtsu õigeusu
kiriku juures.
1. Kallaste al. 2 p.
2. Kilingi-Nõmmes.
2. Raplas.
2. Halliste, PornuseLenhofil.
3. Jõgewa alewis.
3. Keblaste, Mihkli k.
3. Liigalasma, Maasi
w., Saaremaal.
4. Mõrus.
5. Narwas 2 p.
5. Nootowo wallam. j.
5. Tõrwa alewis 2 p.
5. Oisus, Alliku w.
6 „ Linnamäe" laat,
Oro wallas.
8.Elwa alewis.
Audrus, reedel enne
Wastlapäewa.
10. Antsla alewis.
10. Räpinas.
10. Rakweres 2 p.
10. Laura alewis.
10. Raasikul.
10. Keinas.
10. Ellamaa, Sooniste
wallas.
11. Põltsamaa alewis.
11. Tapa alewis 2 p.
14. Tamsalu jaama j.
15. Lähtrus.
15. Baltiskis.
16-Wiljandis 8 p.
17. Tartus.
17. Haiba poe juures,
Kernu wallas.
18. Nina k., Peipsiäärses
wallas.
19. Paides.
20. Misso wallam. j.
20. Wasknarwas.
20. Irboska jaama j.
20. Rawilas, Kose küla.
20. Kurawa poe juures,
Warbola wallas.
20. Wõõbsu alewis.
21. Muhu-Suure Val
lamaja juures.
21.W.-Irboska alewis.
21. Malgas.
22. Mustwee alewis.
23. Tagaweres, Maasi
wallas.
25. Mõrus 8 p.
25. Laura alewis.
25. Lihula alewis.
28.Miljandis 2 p.
Märts.
I.Iõgewa alewis.
1. „Risti" laat, Piir
salu wallas.
1. Kärdla alewis.
1.Keawa raudtee j. j.
2. Nabalas.
3. Iõhwi alewis 2 p.
4. Kiwiloos, Penningi
wallas.
4. Mõhma alewis.
5.Salla k., Simuna
kihelkonnas.
5. Metskülas, Leisi m.
5. Rootowo wallam. j.
5. Kirbla kiriku j.
8. Tumala tn. karjam.,
Uuemõisa w. 2. p.
8. Antsla alewis.
8. Iisaku m. 2 p.
8. Aedu kõrtsi juures,
Kurista wallas.
9. Wiru-Iakobi kiriku
juures 2 p.
9. Metsalauka t, Em
maste wallas.
9. Hageri kiriku juures.
10. Puhjas, Karvuda w.
10. Laewa end. kõrtsi j.,
Laewa wallas.
10. Laura alewis.
10. „Matla" laat, Paat
salu wallas.
10. Haapsalus.
10. Kõo mõisas.
10. Suurejõel, UueMändras.
lO.Malgjärwe põllum.
seltsi maja juures.
12. Hellamaa end. teemaja juures.
12. Mõrus.
12. Ardu k., Triigi w.
13. Amblas.
14. Mustjala mallam. j.
14. Waimastwere wallamaja ümbruses.
14. Kodijärwe wallas,
Kodijärwe mõisas.
14.Käsukonna mõisas,
Jmaweres.
14. Mõisaküla alewis.
15. Raplas.
16. Rannaküla Rõmmi
t.karjam., Maasis.
16. -Rullt laat, Rannu
wallam. juures.
18. Kallaste alewis 2 p.
18. Keilas.
18. Sangaste kiriku
kõrtsi juures.
18. Iärwa-Iaanis.
18. Kastnas, Tõstamaa
kihelkonnas.
20. Kuresaares.
20. Awinurme wallamaja juures.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
20. Märjamaa wallas.
20. Jüri kiriku juures.
20. Türi alewis.
20. Leewil, Pindi w.
20. Laius-Tähkwere w.,
Eadala külas.
21. Mäike-Ulila mõisas,
Ulila wallas.
21. Wana-Irboska ai.
22. Albu wallam. j.
23. Leisi alewis.
23. Warnja külas, Ka
rvastu wallas.
23. Malgas.
24. Mõra nt., Laiuse w.
24. Laekweres, Simuna
kihelkonnas 2 p.
25. Moldi nt., Saadjarwe wallas.
25. Laura alewis.
26. Mana-Prangli mõi
sas, Krüüdncri w.
26. Sulbi alewis, Kärgula wallas.
26. Mõlla-Kihlapeas.
26.Mahastus.
26. PuunahMihterpalu
wallas.
28. Paides.
28. Kellamäe kõrtsi juu
res, Kaarma-Suure
wallas 2 püewa.
28. Maiguta nt., Mäl
guta wallas.
28. Kasepere poe juures,
Kloostri wallas.
31. Mustwee al. 2 p.
Reedel enne 15. märtsil
Põltsamaa olemis.
Aprill.
1. Juurus.
2. Antsla alewis.
2. Puskarus,Põlgaste
wallas.
2. Alajõel, Wirumaal.
õ.Rootowo wallam.j.
5. Harkus, Mäepeal.
6. Taeblas.
8.Miljandis 2 p.
8. Roopakas,Pärsama
wallas.
8. Suitsu kõrtsi juures,
Kastre-Wõnnu w.
8. Waiwara m. 2 p.
8. Einmanni wallam.j.
8. Tartus.
9. Elwa jaama j.
10. Loona wallam. j.
10. Laura al.
10. „ Ellamaa" laat, Soniste w.
10. Sauel, Arudewahel.
11. Pati-Nurmeotsal.
12. Mõrus.
12. Kikiwere kih., Kapu
wallas.
13. Kärla w. turupl.
13. Torgu wallam. j.
14. Nina!., Peipsiäär
ses w.
14. Koorwere kõrtsi j.,
Mastse Kuuste w.
14. Hummuli,, Soe" k. j.
15. Tapa al.
15. Kuusalu al., Kiiu w.
15. Säru mallam. j.
15. Kihelkonna al.
16. Woltweti-Keremal.
16. Paliweres.
17. Karula wallam. j.
18. Liiwa poe j., Rahukülas, Kogula w.
18. „Kiwi-Wigala"laat
Wigala w.
18. Tarwastu Mustlas.
18. Koeru al.
19. Luutsmku nt.
19.Wiitmakõrtsij. Kad
rina kihelk.
19. Lüganuse kiriku j.
19. Kilingi-Nõmmes.
20. Kuresaares.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
20. Lihula al.
20. Alaweres.
20. Selis,Tõstamaa kih.
21. Wäike-Maarjas.
21. Wana-Jrboska al.
23. Mõrus.
23.Wasula Roojasilla
kõrtsi j., Raadi w.
23. Keilas.
23. Orajõe-Kablis.
23. Sauga wallam. j.
23. Kuimetsa wallam. l.
24. LohusuuLohusuu
w. 2 p.
24. Vastseliina wlm. j.
25. Kõiguste kõrtsi \.,
Laimjala w. 2 p.
25. Kanepi alewikus.
25. Partsi laat, Peri w.
25. Laura al.
25. Märjamaa w.
26. Marbla kiriku j.
26. Kabala mallam. j.
25. Koonga wallam. j.
26.Iõgewa alewis.
26. Kohilas.
26. „Tsirgulinna" ale
wis, Sangaste rj. j.
26. Suure-Iaam al.
27. Saare k.j., Saare w.
27. Narmas 2 p.
28. Sulaoja kõrtsi juu
res, Krüüdneri w.
28.Rakweres 2 p.
28. Abja-Paluojas.
28. Käru raudteej. j.
29. Lullikatku k., Torma
wallas.
29. Kärsa t, Ahja w.
29. Liiwal, Kolga w.
29. Malgas.
30. Mastse-Nõo mõisas,
Meeri w. 2 p.
30. Haanja mõisas.
30. Nissis, Riisipere w.
30. Kargu al.
30. Kuremaa w., Pala
muse külas.
Reedel enne Iüripaewa
Põltsamaa al.
Mai.
2. Torma j.j.,Roelaw.
2. Alamustil, Kõlleste
wallas.
2. Räpina wallam. j.
2.Pärim.j.,Waiknaw.
2.Tõrwa al. 2 p.
2. Wändra al.
2. Mõniste wallam. j.
3. samastu Koosal.
3.Pikjärwe kõrtsi j.,
Kaarepere w.
3. Nuustaku al. 2 p.
3. Krabi w.
3.,, Linnamäe" laat,
Oro w.
3. Anija wallam. j.
3. Lelle-Hiiekõnnus.
3. Tumalas, Uuem. w.
3. Otepää alewis 2 p.
4. Tahewa rvallam. j.
4. Mõisaküla al.
5. Kodaweres,Palaw.
6. Saaluse wallam. j.
5. Rootowo wallam. j.
5. Haapsalus.
5. Mõisaküla al.
õ.Melise wallas.
6. Iärwakandi wlm. j.
7. Mõisakülas.
7.Põlwa kiriku j.
7. Lohusuu w., Lohwsuu külas 2 p.
8. Walgejõel, Kõnnus.
8. Mõiste kõrtsi juures,
Tahkurannas.
8.3ooru w., Roosikul.
9. U.-Antsla wallam. j.
9. Haiba poe j., Kernu
wallas.
9. Häädemeeste!.
10. Mana-Rooja w. j.
1O. Laura al.
10. Kuiwajõel.
10. Uduweres, Jakobi
kih.
10. Priipalu al., Kuikatsi w.
10. Rõngu alewis.
11. Reola nt., ManaKuuste wallamaja
juures.
11. Misso wallam. j.
12. Pataste kõrtsi j., Kudina w.
12. Mõrus.
12. Antsla al.
12. Õisu jaama j.
14.Karilatsi kõrtsi j.
14. Holstre wallamaja
juures.
15. Kuresaares.
16. Paides.
18. Sangaste kiriku k. j.
19. Mehikoormas.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
20. Selts, Tõstamaal.
21. Wana-Irboska al.
22. Wõõbsu al.
23. Mätjaküla karjam.,
Pärsama w.
23. Malgas.
25. Laura al.
Maikuu esimesel keskn.
ja neljap. Pärnus
„Iüri laat".
Leisi al. 2 p. enne ristipäewa, kestab 7 p.
Juuni.
1. Nasina m.
1. Sulbi al.
2. Türi al.
6. Rootowa w.
õ.Miljandis 2 p.
8. Raplas.
9. Antsla al.
10. Laura al.
10. Hageris.
12. Paides.
13. Woltweti-Keremal.
14. Lootwina mõisas,
Wastse-Kuuste w.
15. Märjamaal.
16. Tapa al.
18. Kilingi-Nõmme al.
2 päewa.
20. Missas.
20. Nissi al.,Riisiperew.
20. Mustwee al. 2 p.
20. Pikasillal 2 p.
20. Mõhmuta w., Iärwa-Iaanis.
20. Põltsamaal.
20. Irboska rdtj. j.
20. Kaarma Suure ront.
hoowis riiete laat
10 päewa.
21. Mõrus.
21.W.-Irboska al.
25. Laura al.
26. Piirsalu m., Risti.
26. LaiksaareUrissaares.
26.Wiljandis 2 p.
26. Wihulas, Haljala k.
26.Rakweres 2 p.
26. Tamsalus.
29. Tahkurannas, end.
Mõiste kõrtsi j.
Juuli.
1. Malgas.
1. Haapsalus.
Pärnus Iaanilaat esi
mesel keskn. ja neljap.
I.W.-Kariste wallam.
juures.
3. Paides.
3. Palmses,Wiitnak.j.
2 päewa.
4. Tartus.
6.Rootowo w. j.
8. Taagepera wallam.
juures.
10. Tarwastu Mustlas.
10. Laura al.
12. Mõisaküla al.
14. —21. Leisi al. riiete
laat.
15. Karksi-Nuias.
18. Tõrwa al. 2 p.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska rdt. j.
21. W.-Jrboska al.
23. Kuresaares riiete
laat 10 päewa.
24. Mõrus.
25. Laura al.
August.
1. Paides.
2. Pärnus aastalaat 3
nädalat.
3.Elwa al.
5.Rootowo w. j.
7. Holstres.
10. Kuresaares.
10. Laura al.
12.Wana-Wõidu w. j.
15. Tuhalaane wallam.
juures.
16. Martna w.
18. Loodi w. end. kõrtsi j.
20. Walgutas.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
21. Kallaste al. 2 p.
21.Wana-Jrboska al.
21. LaiksaareUrissaares.
22. Pati-Nurmeotsal.
23. Malgas.
25. Mõrus.
25. Narwa-Jõesuus2p.
25. Laura al.
26. Paides.
26. Mõisaküla al.
28.Rakweres 2 p.
30. Antsla al.
31. Helmes.
31. Häädemeeste!.
31. Suurepel, UueMändras.
September.
10. Kilingi-Nõmmes.
1. Kaarma-Suuremõi- 10. Tapa alemts 2 p.
11. Lelle-Hiiekõnnus.
sa j.
12. Tagawere k. karjam.
2. Suure-Iaani ai.
Maasi m.
2. Kaarli toaUam. j.
12. Laewa kõrtsi j.
3. Selts, Tõstamaa kih. 12. Mehikoormas.
5. Rootowo toallam. j. 12. Wiitna kõrtsi juures,
5. Wiljandis 2 p.
Kadrina kih. 2 p.
5. Sauga toallam. j.
12.
Türi ai.
6. Wastse-Nõos 2 p.
13.
Iisaku
m. 2 p.
6. Wõõbsu ai.
13.Walgas.
6. Wastsemõisas.
7. Hummulis, „Soe" 13. Kolga-Iaanis.
14. Kuresaares.
kõrtsi j.
14. Nina küla, Peipsi
7. Wana-Kariste to. j.
äärses w.
7. Tamsalu jaama j.
14. pütina to. j.
8. Rtroiloos, Peningi 14. Õisus.
toaöas.
15.Iõgeroa ai.
8. Olustweres.
15. „Warbla" Sau8. Hallistes.
lepi to.
8. Kihelkonna ai.
15. Kohilas.
9. Puiatu m.
15. Tammistes, Pärnu
10. Hellamaa end. theekihel.
maja j.
15. Abja-Paluojas.
10. Krabil.
16. Rõngu aletois.
10. Puhjas, Katvildaw. 17. Räpinas 2 p.
10. Laura ai.
17. Uusnas.
10. Kärstna mõisas.
17. Uburoeres, Jakobi
lO.Ruiikweres.
kihelk.
18.Pikjärwe kõrtsi j.,
Kaarepere ro.
18. Alaweres.
18. Sangaste kirikuk. j.
19. Kalliküla karjam.,
Koguta w.
19.9Jluftroee al.
19. Kergu al.
20. Sulbis.
20. Misso rvallam. j.
20. Irboska jaama j.
20. „Kiroi-Wigala"laat
Wigala m.
21. Wõlupe kõrtsi juu
res, Pärsama w.
21. Rõuges.
21. W.-Irboska al
21.Tahewa wallam. j.
21.Orajõe-Kablis.
21. Wahastus.
22. Kastnas, Tõstamaa
kih.
23. Paides.
23. Tartus.
23. Iärwakandis.
23. Holdre nt., Helme
kihelk.
23. Sürgaweres.
23. Keinas.
24. Priipalu al., Kuik.w.
24. Mõrus.
24. Kirbla kiriku j.
25. Loona wallam. j.
25. Liigalasma karjam.,
Maasi ro.
25. Antslas.
25. Lauras.
25. „Matla" laat Paat
salu w.
25. Mana-Suislepi w.j.
26. Wõlla-Kihlepas.
26. Tallinnas 3 p.
26. Pööraweres, Jakobi
kihelk.
26. Taeblas.
27. Põlevas.
27. Kuusalu al., Kiiu m.
28. Kuresaares.
28. Põltsamaal.
28. Toris.
29. Karksi-Nuias.
29. Kirepi kõrtsi juures,
Kirepi ro.
29. „Keblaste" laat,
Meltsa wallas.
29. Haapsalus.
29. Amblas.
29. Kurama poe juures,
Warbola ro.
29. Kuimetsa w. I.
30. Haanjas.
30. Metskülas, Leisi w.
Oktoober.
1. Mehamäe Lewala
Uuemõisa w. 2 p.
1. Nasina w. k. juures.
I.Päri m.,Waikna w.
l.„ Linnamäe" laat,
Oro wallas.
1. Liiwal, ftolga w.
l.Keawardtj. lähedal.
1. Audrus.
2. Torma jaama juu
res, Roela wallas.
2. Märjamaa wallas.
2. Tõrwa alewis 2 p.
2. Mõisaküla alewis.
2. Nabalas.
3. Karvastu w. Koosa
külas.
3. Lindoras, Loosi w.
3. Laanemetsa Valla
maja juures.
3.Wändra alewis.
4. Reola kõrtsi juures,
Wana-Kuuste w.
4. Sänna kõrtsi juures,
Rõuge wallas.
4. Wiitna kõrtsi juures,
Kadrina kihelk. 2 p.
4. Kuiwajõel.
4. Baltiskis.
5. Narwas 2 päewa.
5. Rootowo wallam. j.
5. Lihula alewis.
5. Kabala wallam. j.
6. Pataste kõrtsi juu
res, Kudina w.
6.Iõhwi alewis 2 p.
6. Tapa alewis.
6. Kaarma-Suuremõisa j.
7. Hageris.
7. Wiljandis 2 p.
8. Mustjala mõisa j.,
Mustjala w. 2 p.
8. Pukas, Sangaste k.
8.Welise wallas.
8. Waimastwere wallamaja juures.
9. Kikewere k., Kapu
wallas.
10. Lüganuse kiriku j.
10. Laura alewis.
10. Hiiu-Suure mõisa
wallas.
lO.Walgejõel, Kõnnu
wallas.
10. Malgas.
10. Päia kõrtsi juures,
Imawere wallas.
10. Hellermaa, HiiuSuuremõisa wallas.
10. Lohusuu w. ja külas
2 päewa.
11. Riidaja wallam. j.
11. Torgu wallam. j.
12. Leisi alewis 3 p.
12. Tartus.
12. Wastseliina wallam.
juures.
12. Illukal, kuremäel 2
päewa.
12. Keilas.
12. Keblastes, Meltsa
wallas.
13. Kärla w. turuplatsil.
13. Mõrus.
13. Salla füL, Simuna
kihelkonnas.
13. Aedu kõrtsi juures,
Kurista wallas.
14. Kanepi alewis.
14. Kilingi-Nõmmes.
14. Albu wallam. j.
14. Wirtsu, Mässu w.
15. Kulli laat, Rannu
wallam. juures.
15. Awinurme wallam.
juures.
15. Säru wallam. j.
15.Rakweres 3 p.
15. Raplas.
15. Kuremaa w., Pala
muse külas 2 p.
16. Muhu-Suure walla
magasiaida juures.
16. Karula wallam. j.
16. Lotwina nt., WastseKuuste wallas.
17. Nuustaku al. 2 p.
17.Kolowere w. 2 p.
17. Anijal.
17. Koonga wallam. j.
17. Otepää alewis 2 p.
18. Kuresaares.
18. Lohusuu wallas ja
k. 2 päewa.
18. Wõõbsu alewis.
18. Antsla alewis.
18. Wäike-Maarjas.
18. Metsalauka k., Em
maste wallas.
18.Suure-Iaani al.
19. Rogosi wallam. j.
19. Puskarus, Põlgaste
wallas.
19.Iõelehtmes.
19. Mustla olemis, Tar- 25. Rannaküla, Römmi
wastus.
karjamaal.
20. Misso wallam. j.
25. Laura alewis.
20. Wana-Roosa Valla 25. „ Ellamaa" laat,
maja juures.
Sooniste wallas.
20. Uue-Antsla wallam. 25. Roosikul, Zooru w.
juures.
26. Mõrus.
20. Tille kõrtsi juures, 27. Saare kõrtsi juures,
Saare wallas.
Kõlleste wallas.
27.
Laekweres, Simuna
20. Irboska jaama j.
kihelkonnas
2 p.
21. Kastre-Wõnnu walIamaja juures.
28. Pikknurme ^Puur
manni wallas.
21. Saaluse wallam. j.
21.Wana-Irboska ai.
28.Pusu kõrtsi juures,
21. Haapsalus.
Krüüdneri wallas.
21. Roeru alewis.
28. Misso wallamaja
21. Puunal,Wihterpalu
juures.
wallas.
28. Taagepera Ala ai.
22. Sulbi alewis.
28. Woltweti-Keremal.
23. Wasula Rojasilla
kõrtsi j., Raadi m. 28. J.-Iaanis.
29. Lullikatku Torma
23. Moisekatsi wallas.
wallas.
23. kasepere poe juures,
29. Kärsa k. j., Ahja w.
Kloostri wallas.
31. Mõniste wallam. j.
23. Kõo mõisas.
31. Sindi-Lodja kõrtsi j.
24. Krootuse mõisas,
Kõlleste wallas. Oktoobrikuu esim. keskn.
24. Tsirgulinna alewis,
ja neljapäewal Pär
Laatre wallas.
nus Mihklilaat.
Nowernber.
I.Pärsamaa wallas,
Mätjakülas.
I.M.-Iakobi k. j. 2 p.
1. Harkus, Mäepääl.
2.Suurjõel, llueWändras.
2. Paides.
2. Palal, Kodawere
kihelkonnas.
2. Mõra m., Laiuse w.
4. Riisepere w. Nissis.
5. Antsla alewis.
5. Missi kõrtsi juures,
Kambja wallas.
5. Rootowo wallam. j.
6. Rõuge walla endise
Alakõrtsi juures.
6. Kaarepere wallas,
Kassinurme mõisa j.
7. Malgas.
7. Elwa jaama juures.
8. Paliweres.
lO.Iõgewa mõisas.
10. Laura alewis.
10. Sauel, Arudewahel.
11. Mõrus.
II.Miljandis 2 p.
11. Laura w.,S1olbowo
talus.
12. Triigi w., Ardu k.
12. Karilatsi wallas end.
kõrtsi juures.
12. Kuresaares.
12. Lähtru w., Mahima
külas.
14. Kärus.
14. Tartus.
15. Põltsamaa alewis.
15. Tumala as. karjam.,
Uuemõisa wallas.
17. Haiba poe juures,
Kernu wallas.
20. Kuusalu al., Kiiu w.
20. Misso wallam. j.
20. Leewil, Pindi w.
20. Irboska rdtj. j.
20. Piirsalu Risti laat.
21. Mana-Irboska al.
21.Tamsalus.
23. Paides 2 p.
23. Mustmees 2 p.
25. Raasikul.
25. Laura alewis.
25. Türi alewis.
26. Malg;ärwe põlluni,
seltsi maja juures.
26. Pati-Nurmeotsal.
27. W.-Nigula k. j.2p.
28. Woltweti -Hallikukiwil.
28. Keilas.
29. Mõrus.
29. Rootowo wallam. j.
30. Wigalas.
Detsember.
Lelle Hiiekõnnus esmasp. pärast 2 Krist.
tulemise püha.
I.Tapa alewis.
1. Räpinas.
1.Llbja-Paluojas.
2. Juurus, Harjum.
3. Malgas.
3. Alajõel, Mirumaal.
4. Rakweres Jõuku
laat 2 päewa.
5. Rootowo wallam. j.
5. Amblas.
6. Wihulas.
7. Kallaste alewis 2 p.
8. Wiljandis 2 p.
10. Jüri kiriku juures.
10. Kilingi-Nõmmes.
10. Mõisaküla alewis.
10. Narwas Iõulu laat
2 päewa.
10. Lama alewis.
10. Laius-Tähkwere w.
Sadala külas.
12.Mändra alewis.
12. Martna k. j.
12.1.-Iaanis.
13. Pati Nurmeotsal.
14. Peipsiäärse w. Nina
külas.
14. Antsla alewis.
15. Mõrus.
15. Kohilas.
15. Kärdlas.
15.Iõgewa alewis.
Reedel enne 16. dets.
Põltsamaal.
Pärnus Jõululaat kol
manda nädala keskn.
ja neljap.
17. Moisekatsi w. endise
Kauksi k. juures.
17. Rapla alewis.
18. Paides.
18. Põõraweres, Jakobi
kihelkonnas.
18. Ellamaa, Sooniste
wallas.
19.Iõhwi alewis 2 p.
20.Mõõbsus.
20. Märjamaa wallas
20. Wasknarwas.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska raudtee
jaama juures.
20. Haapsalus.
21. Wana-Irboska ai.
22. Mustwee alewis 2p.
23. Krüüdneri w. Sula
oja kõrtsi juures.
25. Laura alewis.
28. -ftaroastu wallas
Maruja külas.
28. Malgas.
Laadad Petseri linnas 1926. a. pee
takse järgmistel päewadel: iga kuu 1. ja 15. päewal ja 1. jaanuari asemel — 2. jaanuaril.
Aastalaadad:
Boorna laat. . 22. märtsil.
Urbe
„ . . 26. aprillil.
Tooma „ . . 10. mail.
Ristipäewa laat. 10. juunil.
Jaani laat . .
7. juulil.
Maarja „ . . 28. augustil.
Mihkli „ . . 14. oktoobril.
Nikolai Uibo
pagaritööstus Missos.
Minu pagaritööstusest wõib alati kõige
maitsewamal ja wtoeaat saia saada.
Suure lugupidamise on wõitnud minu töös
tuses walmistatud
—
- paraskid,
mida tarwitab kõik lõunapoolne Eesti — Wõru
ja pea terwe Petseri maakond.
Soowitan kõige laiemas ulatuses ka
palju muid maitseaineid, nagu:
schokolaadi,
kompwekke,
biskwiite,
pränikuid,
kunstmett,
shokolaadimettjne.
Suure tarwiduse läbi olen saanud koiga odawamate hindadega ja kõrgewäärtuslist saia
pakkuda. — Pidu ja pulma saiad walmistan
tellimise peale soowi järele.
Kõige austusega N. UIBO.
Nikolai Llibo
Missos — Wõrumaal.
SoowiLan omast kauplusest
suures walikus kõiksugu pudukaupa:
Ramme, nöõpa.
Lusikaid, nuge.
Sokke, kindaid.
Rraesid, rnaneskid.
Lipse, rnanshette.
Trakse, taskularnpe, batareid.
Rummi- ja siidipaelu jne. jne.
Waljaõmblus-niite igast warwist ja sordist.
Lampe ja lambiklaase igas suuruses.
Rohwi- ja teekanne.
Tee- ja napsiklaase.
Suhkru- ja wõitoose.
Rruuse, tulpe jne. jne.
Suitsumeestele tubakat ja paberosse kõikidest
kodumaa wabrikutest.
Hinnad alati leplikud ja
wõimalust mööda odawad.
Nikolai Aibo
Misfos — Wõrnmaal.
HiittiHtmiiHiMiHtiimiiituiiiiimiiiifiiitaitiimtiiHtmiainHumMt
Soowitan omast kauplusest:
Riiet — kleidi, rvoodri, pesu jne.
Lõimi, niüi
Pea- ja taskurätte.
Nahka — pastla, talla jne.
Nahkrihmu.
Raudnaelu.
Petrooleumi.
Seepi.
Soola.
Heeringaid.
Suhkrul.
Jahu.
Riisi.
Mannal.
Kohwi.
Lakao.
Teed jne. jne.
Hinnad alati leplikud ja
wõimalrrsL mõõda odawad.
Nikolai Aivo
kauplus L pagarilööstus
on ainukene koht Misso s,
kns nõnetawate kaupade
puudust
rr
millaski ei ole.
rr
Hinnad alati leplikud ja
Võimalustmööda odawad.
Wõrus,
Jüri tänaw nr. 14,
Telefon 130.
Walmistab kiirelt ja
uuematele nõuetele
wastawalt kõiksugu
trükitöid, nagu: raa
matuid, blankette,
kuulutusi, ajakirju,
loteriipiletis! jne.jne.
*
TRÜKIKODA ON TÄIEN*
DATUD KÕIGE UUEMATE KIRJADE
*
JA ORNAMENTIDEGA.
*
Põllumehed!
Pange rõhku hea seemne peale,
see on hea lõikuse üks peatingimistest. Seemnekauplns olgu aastate
jooksul ara Proowitud.
Meie seemnekaupluse põhimõte
onr Hea lõikus tuleb heast seem
nest, ja head seemned on saada
S. Songi w
Wõrns, Jüri tän. 14.
Kes õiglase hinna eest head sõõgija sõõdawilja seemet soowiwad,
neid Palun kehvadel minu ärisse
astuda.
Põllumehed, wõrrelge meie seem
nete hindu ja wäärtust ja soowitage meie äri oma tuttawatele.
Teie soowituse eest oldakse tänulik.
Aupaklikult S. Songi
Mõrus, Jüri tän. 14.
...'■
VaataOma sõpradele ja taubatarwitajatele
Uueaasta king...Oma sõpradele ja taubatarwitajatele
Uueaasta kingituseks.
Nikolai Uibo
Kauplus & pagaritööstus
Missos
Kalender
1927.
Teine aastakäik.
Kõik ostawad ainult
Nikolai Uibo
kauplustest,
sest et temal kauba pud;sun
millaski ei ole ja hinnad alati
õiglased.
Kes ei taha uskuda,
see tulgu ise waatama!
Nikolai Uibo
kauplus & pagaritöõstus
(p
Missos.
6)
Kalender 1927,
Sel aastal on 365 päewa.
z
^ '• "r
)'
Zf-Coc/O
\ ^4/if.i .tv: f:
S. Songi trükikoda, Wörus.
Märkide j@ — noorkuu.
@ — täiskuu.
$> — esimene weerand.
C — wiimne weerand.
m. = minut; p. = püha, päew, pärast; e. I. = enne
lõunat; p. l. = pärast lõunat; ** = ametlikud pühad.
Aasta-ajad.
Keroade algab 21. märtfil Kell 5 Õhtul.
Suroi algab 22. juunil Kell 12 p.
Sügis algab 24. tept. Kell 3 homm,
Talro algab 22. detl. Kell 10 õhtul.
Paikese ja kuuwarjutused.
1927. a. on kaks päikese- ja kaks kuurnarjutult.
NeM meil näha: 1) alaline päikciecuarjutus 29. juu
nil kell 6,30 m. hom. ja 2) täieline kuuroarjutus 8.
dets. kell 6,54 m. õhtul.
Lugupeetud
kaubatarwitajad ja sõbrad.
^asmawa poolehoiu ja paljude minu kaubaLarwitajate soowidele wastu tulles, olin sunnitud
oma ärinimi kohasemaks ja kättesaadawamaks
sisseseadma, nimelt: suurte raskustega tuli saawutada kokkulepe Misso Rahwaraamatukogu
seltsi juhatusega ariruumi saamiseks seltsimajasse,
sellega Võimaldades ostjale ajakohasema ja awarama ruumi, mis endisel kohal iseäranis kitsas
ja kaubatarrvitajatest eemal oli.
Iga aastaga suurenenud läbimüük ja kokku
hoidlikud ärikulud wõimaldawad minul kasuprotsente kaubamüügi pealt tuntawalt alandada.
Minu siht ei ole, nagu paljudel teistel kaup
meestel, kauba pealt Võimalikult palju teenida
ja üle öö rikkaks saada, waid olles õiglane ja
asjatundja kaubamuretseja tarmitajale, oma töö
eest kauba läbimüügist õiglase tasu saaja, tahan
ka edaspidi oma kaubaostjatele õiglase hinna eest
ainult head kaupa pakkuda.
Loodan, et nii uus kui wana kaubatarwitaja ka selles uues äriruumis mind oma lahke
osawõtmisega toetama saawad, jään
tõsise lugupidamisega
27
Paawli p. D k. 4,43 28
tp- l. 29
30
31
Korjuse p.
1
2
16 Pühap.
17 Esmasp.
18 Teisip.
1
3
Tõnise p.
4
G k. 0,27 öösel.! 5
Wanadsõnad ilmadest.
Jaanuari sulad, wihmad ja weewoolud kuulutawad
külma, märga ja heinarikast suwe. — Selge Paawlipäew — hääd suwe, pilwine ja tuuline — halba suwe.
— On jaanuaril hästi sügaw lumi, kaswab suwel pikk
ja paks wili.
Wanadsõnad ilmadest.
Mida tuulisem weebruar, seda ilusam märts ja
aprill. — On weebruar sula, tuleb halb adra aasta. —
Küünlakuu udu toob wihmase suwe. — Kuidas küün
lakuu — nõnda lõikusekuu. — Mida külmem weeb
ruar seda soojem saab suwi.
21
22
23
Palwe p.
24
3 k. 1,03 p. l. 25
26
Taliharja p.
27
13
14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Rolmap.
Neljap.
Reede
28
1
2
3
A k. 12,24 p.
4
5
Wanadsõnad ilmadest.
On märts wihmane, sajab terwe suwi wihma. —
Waikib õhtuks tuuleke, tuleb ilus ilmake. — Tuulekeerise peale tuleb kolmandal päewal wihma.
Wanadsõnad ilmadest.
Marja aprilli järele tuleb kuiw juuni. — On enne
Jüripäewa halla, härmetist, saab hää suwewilja aasta.
— Aprilli lumi on septembri sõnniku eest.
Jürr-krru
Uus kalender
**19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
30 p.
w.
mälest.-ja tähtpäeroad kai.
3» Älest. p.
Jüripäem.
Pühap.
Esmasp. Markuse p. E k.0,21
Tersip.
söösel.
Kolmap.
Neliav.
Reede
Laup.
! Tuule risüpäeM.
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
Päike tõuseb:
Läbeb looja:
1 aprillil kell 5,44 m.
11.
„ 5, 15 „
21.
,
„ 4,48 „
Wanadsõnad ilmadest.
Läheb mets ruttu lehte, peab põllumees kahekäega
külwama, — Kuiw lehekuu — märg juunikuu. — Pää
suke toob sooja päewa, ööpik sooja öö, lõoke sooja
lõuna.
Wanadsõnad ilmadest.
Kust poolt tuul põöripäewal puhub, säält poolt
puhub ta cnamiste 3 kuud. — On hommikul paks
külm kaste maas, saab päewal ilus ilm, ei ole aga
kastet ehk on seda wähe, hakkab wihma sadama.
Wanadsõnad ilmadest.
Kuidas juuli, nõnda jaanuar. -- Seisab udu metsa
lahva de peal, on wihma oodata. — Sinine udu toob
põuda. — Wihma eel lendawad pääsukesed ligi maad
ja ligi wett.
Heirra-kurr.
Uus kalender
19
20
21
22
23
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
24 Pühap.
25 Esmasp.
26 Teisip
31 p.
wmalest.-ja tähtpäeroad kai.
6
Elia p.
C
7
8
k. 4,43 p.!.
Madli p.
9
10
28 Neljap.
29 Reede
30 Laup.
11
12
13
14
Ok. 7,36 õhtul. 15
DIerot p.
16
17
31 Pühap.
18
27 ilolmap.
Jakobi p.
Päike tõuseb:
fäheb looja:
1. juulil kell 3,10 m.
11.
„
„ 3,21
21. „
„ 3,39 „
kell 9. 23 m.
» 9, 14 ..
n 8, 58 »
Märkused:
VIII. August
Uus kalender
w.
Malest.-ja tdhtpöemad kai.
1
2
3
4
5
6
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
3 f. 8,05 õht. 23
Kristuse selet. p.
24
Wanadsõnad ilmadest.
Kui augustikuu esimene nädal selge ja palaw,
saab pikk ja külm talw. — Laewamoodi pilwed toob
kolmandal päewal sadu, mis kolm päewa kestab.
— On pihlakatel palju marju, saab wihmane
Wanadsõnad ilmadest.
Sajab septembri kuul, on jaanuaril lund küllalt. —
Kui kuu ehk päikese ümber ratas on, siis läheb ilm
halwaks. — Tumedalt paistwad tähed kuulutawad sadu,
heledad aga selget ilma.
Mihktt-krm
Uus kalender
19
20
21
22
23
24
Esmasp.
Teisip.
5toImap.
Neljap.
Reede
Laup.
25
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Rolntap.
Neljap.
Reede
30 p.
w.
mälest-ja tähtpäemad Kai.
........................ ~..^...~..
Madise p.
Sügise algus k. 3 h.
6
7
8
9
10
11
12
G f. 12,11 öösel. 13
14
15
16
Mihkli p.
17
päike tõuseb:
Läbeb looja:
1. septembri! kell 5,09 m.
11.
»
» 5,31 „
21,
„
„ 5, 53 „
26
Gk. 11,15 öösel. 27
28
29
30
Kolistamise p.
1
2
£ k. 4,32 p.
3
4
5
Wanadsõnad ilmadest.
Sügise udu tähendab sooja. — Külm ja tuuline
oktoober kuulutab külma ja tuulist jaanuari ja weebruari. — Oktoobri lõpu wihm annab hea aasta ja jõu
luks tuisused ilmad.
Wanadsõnad ilmadest.
On Jõulu aeg sügaw lumi, saab jaanipäewaks
rohkesti wihma. — Kaksteistkümmend päewa enne
Jõulu on 12 kuu ilmade ettekuulutajad tulewal aastal. —
jõulu tuisus on õunad ja marjad warjul.
G !. 6,13 hom. 11
1. Zõulu p.
2. Zõulu P.
3. Zõulu p.
Süüta laste p.
3 k. 1,22 p.
12
13
14
15
16
17
18
Päike tõuleb:
£äheb looja:
kell 8,34 m.
„ 8, 50 „
9,01 „
kell 3,29 m.
„ 3,21 „
„ 3,21 „
Suures walikus
kleidi-, woodri-, põlle- ja pesuriiet.
Watti.
Kõiksugu pudukaupa:
Kamme, nööpe,
sokke, sukke,
kraesid, mansette,
kindaid, lipse,
meeste, laste ja naiste sukatrakse,
kummi- ja siidipaela,
juukseõli, briljantiini,
lõhnaseepi,
taskulampe,
batareid ja pirne,
habsmenuge,
juukselõikamise masinaid
jne. jne.
soowitab
kauplus Misso seltsimajas,
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmasp.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda
kuus — piihapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar, 2. Pusul, Krüüdneri w. 5. Rootowo
7. Wõrus; Orgita mõisas. 10.
wallamaja juures.
Lauras. 12. Weinjärwe wallas, Wahu külas. 15. ja
16. Laekweres. 17. Kolowere m. 20. Misso wallam.
j.; Irboska waksali j. 21. Mehikoormas; Wana-Irboska
ai. 22. Imawere w., Päia kõrtsi j.; Türi alewis. 23.
Waigas; Rasina w., kõrtsi j.; Haapsalus. 24. Paides ;
Jõelehtmes. 25. Laura ai.
Weebruar. 1. Uue-Wirtsu õigeusu k. j,; Kallaste
ai. 2. Raplas; Halliste laat Pornuse-Lenhofil. 3._Keblastes; Jõgewa ai. 4. Wõrus. 5. Alliku w., Oisus;
Tõrwa ai.," Keblaste m.; Rootowo wallam. j.; Narwas,
Küünlal.," Pärnus; Audrus reedel enne Wastlap. 8. Elwa
ai. 10. Antsla ai.; Räpinas; Laura ah; Rakweres; Keinas; Raasikul. 11. Põltsamaa ai. 12. Tapa ai. 14.
Tamsalu jaama j. 15. Lähtrus, Martna k. 16. Wiljandis, Küünlal. 8 p. 17, Tartus. 19. Paides. 20.
Rawilas, Kose k.; Wasknarwas; Irboska waksali j.;
Misso wallam. j. 21. Waigas; Muhu-Suure wallam. j.;
Wana-Irboska ai. 22. Mustwee ai. 25. Wõrus 8 p.;
Lihula ai.; Laura ai. 26. Wõõpsu ai. 28. Wiljandis.
Märts. 1. Jõgewa ai., raudteej. j.; Kolowere-Risti
1.; Kärdla ai. 3. Jõhwi ai. 4. Kiwiloos; Wõhma ai.
5. Rootowo wallam. j.; Kirbla w. 8. Antsla ai.; Tumula m.; Iisaku m. 9. Hageri kiriku j,; Wiru-Jakobi
k. j. 10. Puhjas; Watla m.; Laura ai.; Haapsalus;
Walgjärwe w.; Suurejõel, Uue-Wändras. 12. Ardu k.,
Triigi w.; Wõrus. 13. Amblas. 14. Waimastwere
„Sihil“; Kodijärwel; Käsukonna m., Imawere w.; Mõi
saküla ai.; reedel enne 15. Põltsamaa ai.; Mustjala
wallamaja j. 15. Raplas. 16. End. Kulli karjani.;
Rannakülas. 18. Keilas; Kastnas; Sangaste k. k. j.;
Kallaste ai. 20. Jüri k. j.; Märjamaa ai.; Leewil; Misso
wallam. j.; Irboska jaama j.; Kuresaares; Türi ai. 21.
Wäike-Ulila m.; Wana-Irboska ai. 22. Albu wallam.
j. 23. Walgas; Kawastu Warnja k,; Leisi ai.; Walg
järwe w., põllum. a. j. 24. Mõras; Laekweres. 25.
Woldis; Laura ai. 26. Sulbi ai.; wahastus; WõllaKihlepas, Wana-Prangli rn. 28. Paides, Kasepere p.
j.; Walguta m.; Kellamäe k. j. 31. Mustwee ai.
Aprill. Neljap. pärast Lihawõtte p. „Pori“ laat
Wiljandis. Reedel enne Jürip. Põltsamaa ai. 1. Juu
rus. 2. Antsla ai.; Puskarus; Alajõel, Wirum. 5. Roo
towo wallam. j. 8. Tartus; Roobaka m.; Waiwara m.
9. Elwas. 10. Ellamaa k. j.; Loona wallam. j.; Laura
ai. 12. Wõrus. 14. Ninakülas, Peipsiäärne w.; Koorwere k.; Hummuli Soe k. j. 15. Säru wallamaja j.;
Tapa ai. 16. Woltweti Keremal. 17. Karula wallam.
j. 18. Wigala k. j.; Kogula w., Liiwa poe j.; Koeru
ai. 19. Luutsniku rn.; Kilingi-Nõmmel; Wiitnal, Kad
rina kih. 20. Alawere m.; Lihula ai.; Selis, Tõstamaa
kih.; Kuresaares; Misso wallam j.; irboska waksali j.
21. Wana-Irboska ai. 23. Wõrus; Wasulas; OrajõeKablis; Keilas. 24. Lohusuu k.; Wastseliina wallam.
j. 25. Partsis, Peri w.; Lauras; Märjamaa ai.; Koonga
wallam. j.; Kabala wallam. j.; Warblas; Kanepi ai.
26. Jõgewa ai. ja raudtee;.; Tsirgulinna ai.; Sangaste
raudteej.: Kohilas; Moisekatsi wallam. j. 27. Saare
kõrtsi j.; Rakweres; Narwas. 28. Kärus, Lauri raudt.;
Abja Paluojas; Suluoja r. j. 29. Liiwal; Walgas. 30.
Haanja asund.; Nõos ; Nissis, Riisipere w.
Mai, 2. Räpina wallam. j.; Alamustil; Tõrwaal.;
Roela Tormal; Päri m. j.; Wändras; Mõniste wallam.
j. 3. Soodlas, Harju maak.; Pikkjärwel, Kaareperes;
Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu-Koosas; Nuustakus; Krabi
w.; Otepää ai. 4. Mõisakülas. 5. Haapsalus; Kodaweres; Saaluse wallam. j.; Rootowo wallam. j.; Pärnus
,,Jüri laat". 6. Järwekandis. 7. Mõisakülas; Põlwa
k. j. 8. Tahkurannas, Wõiste k. j.; Roosikul. 9.
HääSemeestel; Uue-Äntsia wallam. j. 10. Kuiwajõel;
tJduweres; Rõngu a.; Wana-Roosa wallamaja j. 11.
Reola m.; Miss_o wallam. j. 12. Wõrus; Antsla ai.;
Rataste k, j.; Oisu jaama j. 14. Hoistre wallam. j.;
end. Karilatsi k. j. 15. Kuresaares. 46. Paides. 18.
Sangaste k. j. 19. Mehikoormas. 20. Misso wallam.
j.; Irboska jaama j. 21. Wana-lrboska ai. 22. Wõõpsus. 23. Walgas; Pärsama w. 25. Lauras.
Juuni. 1. Sulbi ai. 2. Türi ai. 5. Wiljandis;
Rootowo wallam. j. 9. Antslas. 10. Lauras; Wärskas. 12. Paides. 13. Woltweti-Keremal. 14. Lootwina m. 15. Märjamaa ai. 16. Tapal. 18. KilingiNõmmel.
20. Mustwee ai.; Järwa-Jaanis; Missos;
Põltsamaal; Irboska waksali j. 21. Wõrus; Wana-Irboska ai. 25. Lauras, ,26, Kolowere-Ristil; LaiksaareUrisaares; Wiljandis; Wihulas; Rakweres.
Juuli. 1. Walgas; Haapsalus; Pärnus esim, kesk näd. ja neljap. .Jaani laat". 3. Paides ; Palmses. 4.
Tartus. 5. Rootowo wallam. j. 7. Petseris. 8. Taa
gepera wallam. j. 10. Mustla ai.; Wärskas; Lauras.
12, Mõisakülas. 14.—21. Leisi ai. riiete laat, 15.
Karksi-Nuias. 18. Tõrwas. 20. Misso wallam. j.; Ir
boska waksali j. 21, Wana-Irboskas. 23.—5. aug,
Kuresaares riiete laat. 24. Wõrus. 25. Lauras.
August. 1. Paides. 2.—22. Pärnus aastal. 3.
Elwas. 5. Rootowo wallam. j. 10, Kuresaares; Lauras; Warskas. 12, Wana-Wõidu wallam. j.
15. Tu
halaane wallam. j. 16. Martna k. j. 18. Loodi wal.
20, Misso wallam. j.; Irboska waksali j. 21. Laiksaare-Urisaares. 23. Walgas. 25. Wõrus; Narwa-Jõe
suus,' Lauras. 26. Mõisakülas; Paides. 28. Rakweres.
30. Antslas. 31. Suurejõel, Uue-Wändras; Hääde
meeste!.
September. 2. Suure-jaani ai. 3. Selis, Tõsta
maa k. 5, Wõõpsus; Wiljandis; Rootowo wallam. j.
6. Wastsemõisa k. j. 7. Wana-Kariste wallamaja j.;
Hummuli „Soe“ k. j. 8. Peningi wallam. j.; Hallistes,
Pornuse-Lenhofil. 9. Puiatu m. 10. Puhjas; KilingiNõmmes; Tapal; Krabil; Lauras; Warskas. 11. LelleHiiekõnnus. 12. Mehikoormas; Türil; Wiitnal, Kad
rina k. 13. Walgas; Koiga-Jaani k. j. Iisaku m. 14,
Nina k., Peipsiäärne w,; Wiitina wallam. j. Kuresaa
res; Alliku w. Õisus. 15. Warbla kih,, Saulepi w;
Jõgewa jaamas ja ai.; Tammistes; Abja Paluojal; Ko
hila w. 17, Uduweresf Uusna m.; Räpina wallam. j.
18. Pikajärv/es; Sangastes; Alawere m. 19. Kergu
ai.; Kogula w.; Mustwee ai, 20. Sulbis; Misso wal.
j.; Irboska jaama j. 21. Wahastus; Tahewa wallam.
j,; Rõuges; Orajõe-Kablil; Pärsamaa w.; Wõlupi k. j.;
Wana-Irboskas. 22. Kastnas; 23, Holdre m.; Järwakandis; Sürgawere m.; Paides; Tartus. 24. Wõrus;
Kirbla w. 25. Antslas; Wõlla-Kihlepas; Wastla laat
Patsalu w.; Wana-Suislepi wallam. j.; Loona wallam.
j.; Lauras. 26. Tallinnas; Pööraweres, 27. Põlwas.
28. Tori ai,; Põltsamaal; Kuresaares. 29. Kirepi k.
j.; Amblas; Keblaste 1.; Haapsalus. 30. Haanjas.
Oktoober. 1. Audrus; Koiga w,; Waikna wal.;
Rasina k. j.; Uuemõisa w. 2. Roelas; Tõrwas; Märja
maal ; Mõisakülas. 3. Kawastu w.; Laanemetsa „Suure"
k. j.," Wändras; Lindoras. 4. Reola Walge k. j.; Sannas; Kuiwajõel; Palmses; Baltiskis. 5. Lihulas; Narwas; Rootowa wallam. j. 6. Kudina w., Patastek. j.;
Tapal; jõhwis; Pärnus Mihkli 1. 7, Wiljandis; Kohila
w. 8. Pukal; Mustjala m.; Waimastwere wallamaja j.
10. Hiiumaal, end. Heltermaa k. j.; Walgas; Imawere
w., end. Päia k. j.; Lauras," Wärskas; Lohusuus. 11.
Riidaja wallam. j. 12, Keilas; Leisi ai.; Wastseliinas;
Tartus; Illukal. 13. WÕrus; end. Aedu k, j. 14. Albu
wallam. j.; Kanepis. 15. Kulli karjam, j.; Säru wal.
j,; Raplas; Rakweres. 16. Muhu-Saares; Karulas. 17.
Nuustakus; Koonga wallam. j.; Otepääs. 18. Suurejaanis; Kuresaares; Lohusuus; Wõõpsus," Emmastes;
Wäike-Maarjas; Antslas. 19, Mustla ai.; Jõelehtmes;
Puskarul; Rogosi wallam. j. 20. Wana-Roosas; UueAntslas; Tille k. j.; Missos; Irboska jaamas. 21. KastreWõnnus; Saaluses; Haapsalus; Wana-Irboskas; Koe
rus. 22. Sulbis. 23. Wasula Rojasilla kõrtsi j.; Moisekatsis; Kõo m ; Kasepere k. j. 24. Laatres. 25.
Ellamaa k. j.i Roosikul; Lauras. 26. Wõrus. 27.
Saare k. j.; Simuna k. j. 28. Puurmanni w.; Pusu k. j.;
Taageperas; Järwa-Jaanis; Woltweti-Keremal; Missos;
Lindoras, Loosi w. 29. Kärsa k. j.; Wõtikweres, 31.
Mõnistes; Sindi-Lodjas. 6. Waua-Laitsna wallam.
Nowemher. 1. Jakobi kiriku j.; Pärsama w. 2.
Suurej5el;Paides; Palal; Mõra m. 4. Nissis. 5. Ants
las; Wissi k. j.; Kambjas; Rootowa wallamaja j. 6.
Rõuges; Kaareperes. 7. Walgas; Elwas. 10. Jõgewal; Lauras; Wärskas. 11. Wõrus; Wiljandis; Lau
ras, 12. Triigi w.; Kaviiatsis; Kuresaares. 14. Lauri
jm. j,; Tartus. 15, Põltsamaal. 20. Missos; Leewil;
Irboska rdt- j. 21. Wana-Irboskas; Tamsalus. 23. Pai
des; Mustwees. 25. Raasikul; Lauras; Türil. 26. Walgjärwes; Wõõpsus. 28. Keilas. 29. Wõrus; Rootowas. 30.
Wigalas. 7. Kooraste asund.
Detsember. 1. Räpinas; Tapal; Lelle-Hiiekõnnus
esnxaspäewal pärast 2, Kristuse t. p. 2. Juurus. 3.
Jõgewas; Alajõel; Walgas. 5, Rakweres; Amblas;
Rootowa wallam, j. 6. Wihulas. 7. Kallastes. 8.
Wiljandis. 10. Jüri kir. j ; Mõisakülas; Narwas; Wärskas; Lauras. 12. Martna kir. j.; Järwa-Jaanis; Wändras, 14. Nina k.; Antslas. Reedel enne 15. Põltsa
maal. 15. Wõrus; Kohiias;Jõgewal; Pärnus. 17. Moisekatsis. 18. Paides; Pööraweres, 19. Jõhwis. 20.
Wõõpsus; Märjamaal; Missos; Irboska rdt.; Haapsa
lus; Wasknarwas. 21. Wana-Irboskas. 22. Mustwees.
23. Krüüdneri w, 25. Lauras. 28. Kawastus, Warnja
k.; Walgas.
Petseri linnas saawad laadad järgmiselt ära pee
tud: Uue-kalendri järele igal 1. ja 15. kuupäewal.
Aastalaadad: 22. märtsil, 26. apr., 10. mail, 10, juu
nil, 7. juulil, 28 aug., 14. oktoobril.
Anekdoot.
Kord rääkis juudikooliõpetaja õpilasele:
„Schepschelewitsch! Sa ei ole terwe nädal
koolis olnud. . . Poisi jõmpsikas, mis see
tähendab ometi?"
Wäike Schepschelewitsch pilgutas silmi,
waatas lakke, silmitses imestades oma tin
diga mustaks määritud sõrmi ja wastas, minut
aega mõteldes:
„Ei olnud wõimalik tulla."
„Mis see tähendab — ei olnud wõimalik?"
„Ei olnud aega."
„Kuidas, koolipoisil ei ole aega kooli
tulla?! Mis sa tegid näituseks pühapäewal?"
Schepschelewitsch jäi mõttesse.
„Pühapäewal? Ei saanud. Ma olin koolitulekuks walmis, astusin juba toast wälja,
kuid näen meie wärawate juures suurt, suurt
koera lamawat. Mõtlesin iseendast, et kui
see koer mind nüüd hammustab, siis on
õige lugu lahti! Pöörasin tuppa tagasi ja
istusin terwe päewa, nagu loll kodus. Ütle
mata kahju!"
„Hm. . . Aga esmaspäewal. . . Lamas
wist jällegi koer?"
„Ühtegi koera ei lamanud! Esmaspäe
wal olin kohe koolitulekul, astusin üle turu-
platsi — waatan, hulk inimesi ühte kokku
kogunud ja peksawad warast. Ja kui palju
inimesi seal oli, kohe hirmus! Oi, oi, mõt
lesin. . . Kuidas ma küll niisugusest rahwahulgast läbi peasen? Waatasin tükk aega,
kuidas wargale tuupi tehti ja läksin kodu
tagasi."
„Hea küll! Aga teisipäewal?"
„Teisipäewal tuli meile üks külaline ja
ütles: Täna on laupäew. Ma rumal usku
sin ka ja ei tulnud kooli. Kui ma oleks
hinges teadnud, et mitte laupäew ei olnud,
waid teisipäew, oleks muidugi kõige parem
olnud — kooli tulla."
„Sa oled suur wõrukael, Schepschelewitsch. Mispärast ei olnud sa siis kesk
nädalal õpetundidel?"
„Kesknädala hommikul ostis ema õunu.
Ma kartsin, et kui ma nüüd kooli lähen, sööwad mu õed ja wennad õunad ära ja mina
jään ilma. Nii, et kesknädalal pidin ma
kodus õunu walwama. Kuidagi wiisi ei olnud
wõimalik ära tulla."
„Ah, wõtaks sind tont! Aga mispärast
ei olnud sa siis reedel koolis?"
„5äh sulle? Uks päew ei tule kooli,
juba kära lahti. Siis ühte päewa ei tohi
enam puhata. . ."
Arkadi Awertschenko järele.
Taewa wärawal.
(Araabia legenda.)
Muhamedi seisis taewa wärawal ja laskis
usklikke sisse. Seal seisis neid karjakaupa,
küll wanu, küll noori mõlematest sugudest.
Praegu oli kord kolme mehe käes, kes kaue
mat aega juba sisselaskmist olid ootanud.
Ukse juure saades, koputab esimene — see
oli keegi wanapoiss.
„Hallo! Kes seal on?" küsis prohwetiteprohwet.
„Usklik Araabiast; käisin igal aastal
Mekas ja suudlesin su püha kiwi!“
„See on kõrwaline asi. Ütle lühidalt,
kas olid maa peal poissmees wõi naisemees ?"
„01in lahtises põlwes, sest et ma —1"
„Kasi põrgusse!“ katkestas Muhamed ta
kõnet, „olid maa peal poissmees, said isegi
head elu maitseda!“
Kurwalt läks wanapoiss allapoole minema.
Teine mees koputab.
„Hallo! Kes on?"
„Usklik, naisemees!"
„Soo, tule igawesesse rõõmusse! Oled
naisega maa peal küllalt kannatada saanud.
Taewas tasub su raskusi!"
Mees astus paradiisi wärawast sisse.
Koputas kolmas.
„Hallo! Kes on?"
„01en usklik — kahe naise mees?"
„Kas mõlemad korraga?"
„Ei, üks suri, teise wõtsin!"
„Siis kasi põrgusse!"
„Kuis nõnda, prohwetite-prohwet; praegu
ütlesid ju ise, et naisemees maa peal palju
kannatada on saanud ja sellepärast taewast
ära teeninud!"
„Ja," wastas Muhamed, „meie wõtame
küll kannatajaid wastu, aga mitte lollisi. Kes
juba ühe naisega hädas on olnud ja weel
kord abielusse astub, on loll ja nende koht
on — põrgu!"
Alati mõõduka hinnaga:
Suhkrut,
riisi, mannat,
makarone,
saia- ja leiwajahu,
soola, heeringaid,
petrooleumi, bensiini,
wankri määret,
seebikiwi ja
sindli, lati, hobuseraua ja igasuguseid teisi
naelu.
Pesu sine,
seepi, soodat,
kartulitärklist,
riidewärwe,
niiti, küünlaid ja
- saapamääret.
Tuletikka, paberossihülse,
maispaberit, tulekiwa,
tubakat ja paberosse
SOOWiTAB
NIKOLAI UIBO
Misso seltsimajas ja Misso asun
duses asuwatest kauplustest.
Maja-jaköögitarberiistu,
NAGU:
Emaleeritud ja aluminium katlaid,
kastrule, kruuse, kulpe,
rasvvamasinaid,
triikraudu,
panne ja praewaagnaid,
nuge, kahwlid,
tee- ja supilusikaid,
suhkru-, wõi-, soola- ja moositoose,
klaaspurke,
tee-, kohwi- ja piimakanne,
mitmesuguseid lampe,
lambiklaase ja tahte,
küünlajalgu,
lillewaase,
tee-, õlle- ja wiinaklaase,
emaleeritud- ja kiwitaldreka,
emaleeritud kausse mitmes
suuruses jne. jne.
SOOWITAB
NIKOLAI UIBO
Missos, Misso seltsimajas.
Wärske pärm ja humalad
alati saadawal.
Pipart, würtsi, loorberlehti,
kaneeli, kardamoni, waniljet,
schelantiini, safrani,
rosinaid, mandlid,
kompotti, tsitrone,
sinepit ja lauasoola.
Wiinaekstrakte ja palsamit,
äädikahapet pudelites ja lahtist,
teed, kakaod, kitu ja sprotte.
Oa- ja wiljakohwi
SOOWITAB
kauplus Misso seltsimajas.
Pea igapäew wärsket
saia ja paraskid.
Peale selle:
Shokolaadi,
kompwekke,
biskwiite,
präänikuid,
kunstmett ja
siirupit..
Taimewõid,
mis koorewÕiga ühel
astmel seisab ja tarwitamiseks palju
kasulikum on,
VaataUueks aastaks oma kaubatarwitajatele.
Nikolai Lli...Uueks aastaks oma kaubatarwitajatele.
Nikolai Llibo Kauplus & Pagaritõõstus Missos.
1928. kalender. Kolmas aastakäik.
kui ostate ainult
Nikolai Uibo kauplusest, kus hinnad alati mõõdukad ja õiglased.
Nikolai Llibo Kauplus & Pagaritööstus Missos.
,
1928
kalender. Sel aastal on 366 päewa.
Kolmas aastakäik.
Trükitud 5. Songi trükikojas, Wõrus. 1927
Märkide ja lähenduste seletused. O — noorkuu. ® — täiskuu.
B — esimene weerand. C — rottmne weerand.
m. = minut; p. = püha, päero, pärast; e. l. = enne lõunat; p. I. = pärast lõunat; ** — ametlikud pühad.
Aasta-ajad. Kewade algab 20. märtsil. Sumt algab 21. juunil. Sügis algab 23. septembril. Talw algab 22. detsembril.
Päikess- ja kuuwarjutused. 1928. a. on kolm päikese ja üks kuu warjutus. Täielik päi kese warjutus on 19. mail. Ei ole Eestis näha. Osaline päikese warjutus on 17. juunil. Ei ole Eestis näha. Osaline päikese war jutus on 12. nowembril, algus kell 9,33 m. e. L, lõpp kell 2,03 p. !.; haripunkt kell 11,48 m. e. I. On Eestis näha. Täielik kuu warjutus on 3. juunil. Ei ole Eestis näha.
Pühad ja puhLepäewad. 1) Uusaasta (1. jaanuaril), 2) Kolmekuninga päew (6 jaa nuaril), 3) Jseseiswuss püha (24. weebruaril), 4) ,.Palwepäew (29. weebruaril), 5) Suur, Reede (6. aprillil), 6) Ülestõusmise pühad (8., 9. ja 10. aprillil), 7) 1. mai püha, 8) Taewaminemise püha (17. mail), 9) Nelipühad (27., 28. ja 29. mail), 10) Jaanipäew (24. juunil), 11) Jõulupühad (25., 26 ja 27. detsembril). Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurel laupäewal (7. apr.), 2) Nelipüha laupäewal (26. mail), 3) Jõulu laupäewal (24. detsembril), 4) Wanal aastal (31. detsembril).
' ioS ' 53 o
Lugupeetud kaubatarwitajad! Minu äri edu ja kasivam poolehoid wiimasel ajal on minu wastased naabrid kaupmehed tõsiselt ärewile ajanud. Minule soowitakse kadu, minu wastu wõideldakse mitmesuguste abinõudega. Nende ärerous läheb mahest niisuureks, et unustawad kaupade sisseostu hinnad ja müüwad ostja poolt pakutud hinna eest kui ostja aga juure lisab, et „Uibo ju müüb nii", siis et hoolita enam midagi. Peab müüma, et kaupa läheks, saagu mõi kahju. Kõik see mind et kohuta. Mul on teadmine, et mina õigla selt ja ostjale kasulikult kaupa müün. Mul on sõpru rohkem kui wastaseid. Minu sõbrad on kõik tõsised tarwitajad. Põllumehed ja mittepõllumehed, mingisuguseid hinna wahesid ühele ega teisele ei ole. Jätan kõik urgitsemised ja kahtlase wäartusega wõistlusabinõud oma wastastele. Minu juhtmõtteks on õiglus. Õiglusega surun oma wastased alla, õiglus wiib wõidule. Sõbrad, toetage oma ostudega ainult õiglast äri. Häad uut aastat ja paremaid terwitufi lugupeetud kaubatarwitajatele
1. Zõulu p. 2. Zõulu p. G k. 3. Zõulu p. [9,55 õ. Süüta laste p.
8
9 10 11 12 13 14 15 16 17
Mana aasta.
18
Päike tõuseb:
Läheb looj a:
1. detsembril kell 8,34 m. 8,50 „ 11. « 9,01 „ 21.
kell 3,29 m. „ 3,21 „ .. 3,21 „
Märkused
31 p.
Laadad*). Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal. Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus — piihapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa. Jetsmuar. 2. Pusul, Krüüdneri w. — 5. Rootowa wallam. j. — 7. Wõrus, Orgita mõisas. — 10. Lauras. — 12. Weinjärwe w., Wahu külas. — 15. ja 16. Laekwcres. — 17. Kolöwere m. — 20. Misso wallam. j., Irboska waksali j. — 21. Mehikoormas, Wana-lrboska ai. — 22. Imawere w., Päia kõrtsi j., Türi alcwis. — 23. Walgas, Rasina w. kõrtsi j., Haapsalus. — 24. Paides, jõelehtmes. — 25. Laura ai. We&bvnea?. 1. Uue-Wirtsu k. j., Kallaste ai.— 2. Raplas, Halliste laat Pornuse-Lenhofil. — 3. Keblastes, jõgewa ai. — 4. Wõrus. — 5. Alliku w., Õisus, Tõrwa ai., Keblaste m., Rootowa wallam. j., Narwas, Pärnus, Audrus. — 8. Elwa ai. — 10. Antsla ai., Räpinas, Laura ai., Rakweres 2 p., K sinas, Raasikul. — 11. Põltsamaa ai. — 12. Tapa ai. — 14. Tamsalu jaama j. — 15. Lähtrus, Martna k. — 16. Wiljandis 8 p. — 17. Tartus. — 19. Paides. — 29. Rawilas, Kose k., Wasknarwas, Irboska waksali j., Misso wallam. j. — 21. Walgas, Muhu-Suure wallam. j., Wana-lrboska ai. — 22. Mustwee ai. — 25. Wõrus 8 p., Lihula ai., Laura ai. — 26. Wõõpsu ai. — 28. Wiljandis. Mfifls. 1. jõgewa ai., Kolowere-Ristil, Kärdla ai. — 3. JÕhwi ai. 4. Kiwiloos, Wöhma ai. — 5. Rootowa wallam. j., Kirbla w. — 8. Antsla ai., Tumula m., Iisaku m. — 9. Hageri kiriku j., Wiru-Jakobi k. j. — 10. Puhjas, Watla m., Laura ai., Haapsalus, Walgjärwe w., Suurejõel, Uue-Wändras. — 12. Ardu k., Triigi w., Wõrus. — 13. Amblas. — 14. Waimastwere„ Sihil", Kodijärwel, Käsukonna m., Imawere w., Mõisaküla ai. — Reedel enne 15. Põltsamaa ai., Mustjala wallam. j. — 15. Raplas. — 16. End. Kulli karjam., Rannakülas. — 18. Keilas, Kastnas, Sangaste k. k. j., Kal laste ai. — 20. Awinurmes, Jüri k. j., Märjamaa ai., Leewil, Misso wallam. j., Irboska jaama j., Kuresaares, Türi ai. — 21. Wäike-Ulila m., Wanalrboska ai. — 22. Albu wallam. j. — 23. Walgas, Kawastu Warnja k., Leisi ai., Walgjärwe w., põllum. a. j. — 24. Mõras, Laekweres. — 25. Woldis, Laura ai. — 26. Sulbi ai., Wahastus, Wõlla-Kihlepas, Wana-Prangli m. — 28, Paides, Kasepere p. j., Walguta m., Kellamäe k. j. — 31. Mustwee ai. Sijpvill. Neljap. pärast Lihawõtte p. „Pori“ laat Wiljandis. Reedel enne Jürip. Põltsamaa ai. 1. Juurus. — 2. Antsla ai., Puskarus, Alajõel, Wirum. — 5. Rootowa wallam. j. — 8. Tartus, Roobaka m., Waiwara m. — 9. Elwas. — 10. Ellamaa k. j., Loona wallam. j., Laura ai. — 12. Wõrus. — 14. Ninakülas, Peipsiäärne w., Koorwere k., Hummuli Soe k. j. — 15. Säru wallam. j., Tapa ai. — 16. Woltweti Keremal. — 17. Karula wallam. j. — 18. Wigala k. j., Kogula wallas, Liiwa poe j., Koeru ai. — 19. Luutsniku m., Kilingi-Nõmmel, Wiitnal, Kadrina kih. — 20. Alawere m., Lihula ai., Selis, Tõstamaa kih., Kuresaares, Misso wallam. j., Irboska waksali j. — 21. Wana-lrboska ai. — 23. Wõrus, Wasulas, Orajõe-Kablis, Keilas. — 24. Lohusuu k., Wastseliina wallam. j. — 25. Partsis, Peri w., Lauras, :) Laatade täiendawad andmed laatade lõpus.
Märjamaa ai., Koonga wallam. j., Kabala wallam. j., Warblas, Kanepi ai. — 26. Jõgewa ai. ja raudteej., Tsirgulinna ai., Sangaste raudteej., Kohilas, Moisekatsi wallam j. — 27. Saare kõrtsi j., Narwas. — 28. Rakweres 2 p., Kärus, Lauri raudt., Abja Paluojas, Suluoja r. j. — 29. Liiwal, Walgas. — 30. Haanja asund., Nõos, Nissis, Riisipere w. 5Mtti. 2. Räpina wallam. j., Alamustil, Tõrwa ai., Roela Tormal, Päri m. j., Wändras, Mõniste wallam. j. — 3. Soodlas, Harju maak., Pikkjärwel, Kaareperes, Lelle-Hiiekõnnus, Kawastu-Koosas, Nuustakus, Krabi w., Otepää ai. — 4. Mõisakülas. — 5. Haapsalus, Kodaweres, Saaluse wallam. j., Rootowa wallam. j., Pärnus. — 6. Järwekandis. — 7. Mõisa külas, Põlwa k. j. — 8. Tahkurannas, Wõiste k. j., Roosikul. — 9. Häädemeestel, Uue-Anlsla wallam. j. — 10. Kuiwajõel, Udtiweres, Rõngu a., Wana-Roosas, Lauras. — 1_1. Reola m., Misso wallam. j. — 12. Wõrus, Antsla ai., Pataste k. j., Oisu jaama j. — 14. Holstre wallam. j., endise Karilatsi k. j. — 15. Kuresaares. — 16. Paides. — 18. Sangaste k. jj. — 19. Mehikoormas. — 20. Misso wallam. j., Irboska jaama j, — 21. WanaIrboska ai. — 22. Wõõpsus. — 23. Walgas, Pärsama w. — 25. Lauras. Juuni. 1. Sulbi ai. — 2. Türi ai. —5. Wiljandis, Rootowa wallam. j. — 9. Antslas. — 10. Lauras, Wärskas. — 12. Paides. — 13. WoltwetiKeremal. — 14. Lootwina m. — 15. Märjamaa ai. — 16. Tapal. — 18. KilingiNõmmel. — 20. Mustwee ai., Järwa-Jaanis, Missos, Põltsamaal, Irboska waksali j. — 21. Wõrus, Wana-Irboska ai. — 25. Lauras. — 26. KolowereRistil, Laiksaare-Urisaares, Wiljandis, Wihulas, Rakweres 2 p. Juuli. 1. Walgas, Haapsalus, Pärnus esiin. kesknäd. ja neljap. — 3. Paides, Palmses. — 4. Tartus. — 5. Rootowa wallam. j. — 7. Petseris. — 8. Taagepera wallam. j. — 10. Mustla ai., Wärskas, Lauras. — 12. Mõisa külas. — 14.—21. Leisi ai. riiete laat. — 15. Karksi-Nuias. — 18. Tõrwas.— 20. Misso wallam. j., Irboska waksali j. — 21. Wana-Irboskas. — 23.—5. aug. Kuresaares riiete laat. — 24. Wõrus. — 25. Lauras. Huf/usf. 1. Paides. — 2.—22. Pärnus. — 3. Elwas. — 5. Rootowa wallamaja j. — 10. Kuresaares, Lauras, Wärskas. — 12. Wana-Wõidu wallam. j. — 15. Tuhalaane wallam. j. — 16. Martna k. j. — 18. Loodi wallamaja j. — 20. Misso wallam. j., Irboska waksali j. — 21. Laiksaare-Uri saares. — 23. Walgas. — 25. Wõrus, Narwa-Jõesuus, Lauras. — 26. Mõi sakülas, Paides. — 28. Rakweres 2 p. — 30. Antslas. — 31. Suurejõel, UueWändras, Häädemeestel. Sepiem&er. 2. Suure-Jaani ai. — 3. Selis, Tõstamaa k. — 5. Wõõpsus/' Wiljandis, Rootowa wallam. j. — 6. Wastsemõisa k. j. — 7. Wana-Kariste wallam. j., Hummuli „Soe“ k. j. — Peningi wallam. j., Hallistes, Pornuse-Lenhofil. — 9. Puiatu m. — 10. Puhjas, Kilingi-Nõmmes, Tapal, Krabil, Lauras, Wärskas. — 11. Lelle-Hiiekõnnus. — 12. Mehi koormas, Türil, Wiitnal, Kadrina k. —- 13. Walgas, Kolga-Jaani k. j., Iisaku m. — 14. Nina k., Peipsiäärne w., Wiitina wallam. j., Kuresaares, Alliku w., Oisus. — 15. Warbla kih., Saulepi w., Jõgewa jaamas ja alewis, Tammistes, Abja Paluojal, Kohila w. — 17. Uduweres, Uusna m., Räpina wallam. j. — 18. Pikajärwes, Sangastes, Alawere m. — 19. Kergu ai., Kogula w., Mustwee ai. — 20. Sulbis, Misso wallam. j., Irboska jaama j. — 21. Wahastus, Tahewa wallam. j., Rõuges, Orajõe-Kablil, Pärsamaa w., Wõlupi k. j., Wana-Irboskas. — 22. Kastnas. — 23. Holdre m., Järwakandis, Süreawere m., Paides, Tartus. — 24. Wõrus, Kirbla w. — 25. Antslas, Wolla-Kihlepas, Patsalu w., Wana-Suislepi wallam. j., Loona wallam. j., Lauras. — 26. Tallinnas, Pööraweres. — 27. Põlwas. — 28. Tori ai., Põltsamaal, Kuresaares. — 29. Kirepi k. j., Amblas, Keblastes, Haapsalus. — 30. Haanjas.
12, jaanuaril Antsla ai. — 25. jaanuaril Wõõpsu ai. — 27. apr. Leebikul. — 4. mail Tahewal. — 10. mail Priipalu ai. — 14. mail Puka ai. — 20. juunil Pikasillal. —3l. aug. Helme m. — 20. sept. Jõgeweste wallam. j. — 24. sept. Priipalu ai, — 16. okt. Leebiku wallamaja j. — 17. dets. Stolbowos.
Eijää hätta. „Aga kui wanapreili meie majja sissemurdmisel äkki ärkab, mis siis?" „Noh, siis ütleme, et tulime talle kosja; wõta igaks juhtumi seks lillekimp kaasa, Edi!"
Hoogu sattudes. Sõdur (lahingust jutustades): ,,. . . ja kogu aeg ainult laa disime ning lasksime, laadisime ning lasksime ja lõpuks läks lahing nii ägedaks, et ainult lasksime."
Eksiarwamiue. Lõuna wõõras: „Ober, miks taldriku äär nii must on?" Ober: „Lubage, härra, see pole must, seal on ainult jäljed, kust ma taldrikut sõrmedega kinni hoidsin."
Wana aasta õhtune katvaisus. Kaks sõpra saamad wana aasta õhtul kokku. „Mida sa täna õhtul siis ka peale hakata kawatsed?" „Uut aastat."
nüüd pükstest!" Metsoja perenaine sõidab tänawraudteel, kaasas noor pärija, kellele ta lapsepiletit tahab wõtta. „Ei," ütleb piletimüüja, sellele poisile tuleb juba täispilet wõtta, tema on üle kuus aasta wana, näe, tal ju pikad püksid jalas." „Mis nüüd pükstest!" ütleb ema. „Kui pükste järele waadata, siis ei tuleks mul midagi maksta."
Sisse kukkunud. „Mis? Tollele inimesele olete oma tütre naiseks lubanud? Kas teie ei tea, et ta neli aastat on mängis istunud?" „ Kuidas? Neli aastat? Milline häbemata petis! Ja mulle ütles ta: kaks aastat."
Kõik ostawad ainult
Nikolai Uibo kauplusest, sest et temal kauba puudust millaski ei ole ja hinnad alati õiglased.
Kuldsõrmused, kellad, prillid, gramofonid, plated, õmblusmasinad, jalgrattad ning jalgratta osad kõige odawamate hindadega müüb Wõrus
AUG. TAAL Tartu tän. nr. 19.
Telefon 172.
Soowijatele järelmaks. Parem kellade paranduskoht Wõrus. P. S. Tarwilikumad jalgratta osad saadawal alati
Alati mõõduka hinnaga: Suhkrut, riisi, mannat, makarone, saia- ja leiwajahu, soola, heeringaid, petrooleumi, bensiini, wankrimääret, seebikiwi, sindli, lati, hobuseraua ja igasuguseid teisi naelu, pesusine, seepi, soo dat, kartulitärklist, riidewärwe, niiti, küünlaid, saapamääret, tuletikka, paberossihülse, maispaberit, tulekiwa, tubakat ja paberosse
soowitab
fflikdmi
HzSe
Mzsses. Vv-------
0J—
SazMices
wcdtihus
kleidi-, woodri-, põlle- ja pesuriiet, watti. Kõik sugu pudukaupa: Kamme, nööpe, sokke, sukke, kraesid, mansette, kindaid lipse, meeste, laste ja naiste sukatrakse, kummi- ja siidipaela, juukseõli, briljantiini, lõhnaseepi, taskulampe, batareid ja pirne, habemenuge, juukselõikamise masinaid jne. jne. Seewzfzzfe
Wkolai Llibo kauplus Mzsses. -F
NAGU: Emaleeritud ja aluminium katlaid, kastrule, kruuse, kulpe, raswamasinaid, triikraudu, panne ja praewaagnaid, nuge, kahwlid, tee- ja supilusikaid, suhkru-, wõi-, soola- ja moositoose, klaaspurke, tee-, kohwi- ja piimakanne, mitmesuguseid lampe, lambiklaase ja tahte, küünlajalgu, lillewaase, tee-, õlle- ja wiinaklaase, emaleeritud- ja kiwitaldreka, emaleeritud kausse mitmes suuruses jne. jne.
soowitab
ftfikclm Uiho Misso®.
Pärnu Llnatööstus A.-S. Wabriku esitaja:
Missos, Nikolai Uibo. Suurem ja täielikum llnatööstus, riiberoärmtmtfe, willakraasimise ja ketramise wabrik.
Lugupeetud töötarwitaja! ^ Mitte Vabrikute oma ülistamine, suured ja eksitawad luba mised ärgu olgu Teile mõõduandwad, waid Teie, kui tõötarwitaja kiitus ja rahulolemine otsustab, kuhu Vabrikusse Teie omab linad ja Villad ümbertöötamiseks ja kangad wärwimiseks saadate. &õif tarwitajad on ühemeelselt tõen danud, et meie Vabrikute töö hea on, mille tõttu meie poolehoidjate arm alaliselt kaswab.
Sellepärast, perenaine, olge mureta ja andke oma töö Pärnu Linatöõstuse A.-S. wabrikutele, sealt saate hea tõõ. Soowrjatele wahetame linade ja takkude wastu kohe walmrsriiet ja lõngu.
Wärwiwise- ja WMawabrik asub Wana-Päruus (Siimo silla juures). Linawabrik — Rääma Lau. 38. h,
j
| Isegi Wõrus ei pruugi tarwilajal palju | | kahelda, et kust maitsewat saia saada, j | Wõrusool, |
| Aug. Sikk'a koloniaalkaupluses | ja Mõrus, 3üti tän. 13, wastrr „PSllumeest"
| N. Eriku koloniaal ja talurahwa | | kauplusest müüakse ja on alati saavamal |
| |
Nikolai Aibo tööstuses walmistatuid paraskid.
worstitööstus — Lauras Wärsket ja maitsewat worsti on alati saadawal Missos,
| I
F Wärske pärm ja humalad alati saetdawnl. Pipart, würtsi, loorberlehti, kaneeli, kardamoni, waniljet, schelantiini, safrani, rosinaid, mandlid, kompotti, tsitrone, sinepit ja lauasoola.
Wiinaekstrakte ja palsamit, äädikahapet pudelites ja lahtist, teed, kakaod, kilu ja sprotte, oa- ja wiljakohwi scowiicift
4 e o 5*3 su Päikese- ja kuuwarjutused:
KuumarjutuH tel aastal ei ole. Päikeferoarjuf uli
on kaks, kuid meil pole nähtamad. Täieline päikefemarjutus on 9 mail, on nähtaro Cõuna-Aafrikas, In
dia ookeanis, Sunda kaartel ja Põhja-flustraalias
Ringkujuline päikeferoarjutus on 1. nomembril, on
nähtaro Atlandi ookeanis, Lääne- ja Kelk-Curoopas,
flfrikas, Waike-AaHas ja India ookeani läänep. otas.
Pühad ja puhkepäewad.
1) Uusaasta (1. jaanuaril), 2) Kolme
kuninga päew (6 jaanuaril),
3) Iseseiswuse
püha (24. weebruaril), 4) Palwepäw (20. Veeb
ruaril), 5) Suur Reede (29. märtsil), 6) Üles
tõusmise pühad (31. märtsil, 1. ja 2. apr.), 7) 1.
maipüha, 8) Taewaminemise püha (9. mail),
9) Nelipühad (19, 20. ja 21. mail), 10) Jaani
päevi (24. juunil), 11) Jõulupühad (25., 26.
ja 27. detsembril).
Austust wääriwad
ärisõbrad!
Aastaid kestwal tõotamisel ja rahwaga
läbikäimises on minu ärisõprade arm jär
jekindlalt kaswanud.
Igal ajal olen mina püüdnud teha
kõik, mis minu wõimuses. Ka on olnud
juhuseid, et mõne kaubatarwitaja soowi
täitmine mulle on sünnitanud raskusi.
Puuduste peale waatamata ei ole rahwa
poolehoid minu taastu roähenenud, maid
alatasa kaswanud.
Mul on hää meel, et olen niigipalju
suutnud täita kaubatarwitajate joome ja
nende suure poolehoiu wõitnud.
Püüan edaspidi meelgi enam tulla
wastu oma kaubatarwitajate joomele.
Pühap. 4. Kr. t. p. Taime alg.
Esmasp.
Sl. 4 homm.
Teisip.
ftolmap. 1. Zõulu P.
2.
rr
rr
Neljap.
Reede
3.
TT
TT
Laup.
Süüta laste p.
9
10
11
12
13
14
15
16
29 Pühap.
17
30 (Esmasp.
31 Teisip.
Wana aasta. #k.2h. 18
Päike täuleb:
1. detfembril kell 8.35 m.
8.51 ,
II.
9,01 „
21.
9,03 ,
31.
Märkused:
Cäheb looja:
kell 15,28 m.
„ 15,21 „
„ 15,21 „
„ 15,30 "
HaadadL
(Laatade täiendawad andmed laatade lõpus.)
Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal.
* Hobustelaata peetakse Tallinnas kaks korda
kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
cjäxczzasžeop. 2. Pusul, Krüüdneri w. — 5. Rootovva w. j. — 7. Wõrus, Orgita mõisas. — 10. Lauras.
— 12. Antsla a., Weinjärwe w., Wahu külas — 15. ja
16. Laekweres. — 17. Kolowere m. — 20. Misso w. j.,
Irboska waksali j. — 21. Mehikoormas, Wana-Irboska
alew. — 22 Imawere w., Päia kõrtsi j., Türi alewis. —
23. Walgas, Rasina w. kõrtsi j., Haapsalus. — 24. Paides,
Jõelehtmes. — 25. Laura ai., Wõõpsus. 14. Põltsamaal.
Wee&rzMZX’. 1. Uue-Wirtsu k. j., Kallaste ai.
— 2. Raplas, Halliste laat Pornuse-Lenhofil. — S.JCeblastes, JÕgewa ai. — 4. Wõrus. — 5. Alliku w., Oisus,
Tõrwa ai., Keblaste m., Rootowa w. j., Narwas, Pärnus,
Audrus. — 8. Elwa ai. — 10. Antsla alew, Räpinas,
Laura ai., Rakweres 2 p., Keinas, Raasikul. — 11. Põlt
samaa ai. — 12. Tapa ai. — 14. Tamsalu jaama j. —
15. Lähtrus, Martna k. — 16. Wiljandis 8 p. — 17. Tar
tus. — 19. Paides. — 20. Rawilas, Kose k., Wasknarwas, Irboska waksali j., Misso wall. j. — 21. Walgas,
Muhu-Suure wall. j. Wana-Irboska ai. — 22. Mustwee
ai. — 25. Wõrus 8 p., Lihula ai., Laura ai. — 26.
Wõõpsu ai. — 28. Wiljandis.
Oliivis. 1. Jõgewa ai., Kolowere-Ristil, Kärdla
ai. — 3. Jõhwi ai. — 4. Kiwiloos, Wõhma ai. —
5. Rootowa wall. j., Kirbla w. — 8. Antsla ai., Tumula m., Iisaku m. —9. Hageri kiriku j., Wiru-Jakobi
k. j. — 10. Puhjas, Watla m., Laura ai., Haapsalus,
Walgjärwe w., Suurejõel, Uue-Wändras. — 12. Ardu k.,
Triigi w., Wõrus. — 13. Amblas. — 14. Waimastwere
„Sihil", Kodijärwel, Käsukonna m., Irriawere w., Mõi
saküla ai. — Reedel enne 15. Põltsamaa ai., Mustjala
wall. j. — 15. Raplas. — 16. End. Kulli karjam., Ran
nakülas. — 18. Keilas, Kastnas, Sangaste k. k. j., Kal
laste ai. — 20. Awinurmes, Jüri k. j., Märjamaa ai.,
Leewil, Misso wall. j., Irboska j. j , Kuresaares, Türi ai.
21. Wäike-Uliia m, Wana-Irboska ai. — 22. Albu
wall. j. — 23. Walgas, Kawastu Warnja k., Leisi ai.,
Walgjärwe w., põllum. a. j. — 24. Mõras, Laekweres.
25. Woldis, Laura ai. — 26. Sulbi ai , Wahastus,
Wõlla-Kihlepas, Wana-Prangli m. — 28. Paides, Kase
pere p. j., Walguta m., Kellamäe k. j. — 31. Mustwee ai.
žipMZZ. Neljap. pärast Lihawõtte p. „Pori“ laat
Wiljandis. 1. Juurus. — 2. Antsla ai., Puskarus, Ala
jõel, Wirum. — 5. Rootowa wall. j. — 8. Tartus, Roobaka m., Waiwara m. — 9. Elwas.
10. Põltsamaa 1,
Ellamaa k. j., Loona wall. j., Laura ai. — 12. Wõrus.
14. Ninakülas, Peipsiäärne w., Koorwere k., Hummuli
Soe k. j. — 15. Säru wallam. j., Tapa ai.
16. Woltweti Keremal. — 17. Karula wall. j. — 18. Wigala
k. j., Kogula wallas, Liivva poe j., Koeru ai.
19. Luutsniku m., Kilingi-Nõmmel, Wiitnal, Kadrina kih. — 20.
Alawere m., Lihula ai., Selis, Tõstamaa kih., Kuresaa
res, Misso wall. j., Irboska waksali j. — 21. WanaIrboska ai. — 23. Wõrus, Wasulas, Orajõe-Kablis,
Keilas. — 24. Lohusuu k., Wastseliina wall. j. — 25.
Partsis, Peri w., Lauras, Märjamaa ai., Koonga wall. j ,
Kabala wall. j , Warblas, Kanepi ai. — 26. jõgewa ai.
jaraudteej., Tsirgulinna ai, Sangaste raudteej., Kohilas,
Moisekatsi wall. j. — 27. Leebikul, Saare kõrtsi j,,
Narwas. — 28. Rakweres 2 p., Kärus, Lauri raudt.,
Abja Paluojas, Suluoja r. j. — 29. Liiwal, Walgas. —
30. Haanja asund., Nõos, Nissis, Riisipere w.
5Mai. 2. Räpina wall. j., Alamustil, Tõrwa ai,,
Roela Tormal, Päri m. j., Wändras, Mõniste wall. j.
3. Soodlas, Harju maak., Pikkjärwei, Kaareperes, Lelle-
Hiiekõnnus, Kawastu-Koosas, Nuustakus, Krabi w.,
Otepää ai. — 4. Mõisakülas, Tahewal. — 5. Haapsalus,
Kodaweres, Saaluse wall. j. Rootowa wall. j., Pärnus.
6. Järwekandis. — 7. Mõisakülas, Põlwa k. j. — 8. Tah
kurannas, Wõiste k. j., Roosikul. — 9. Häädemeestel,
Uue-Antsla wall. j. — 10. Priipalu a., Kuiwajõel, Uduweres, Rõngu ai., Wana-Roosas, Lauras, Põltsamaa 1.
11. Reola m., Misso wall. j. — 12. Wõrus, Antsla al„
Rataste k. j., Oisu jaama j. — 14. Puka ai., Holstre
wall. j., end. Karilatsi k. j. — 15. Kuresaares. — 16.
Paides. —- 18. Sangaste k. j. — 19. Mehikoormas. —
20. Misso wall. j., Irboska jaama j. — 22. Wana-Irboska
ai. — 21. Wõõpsus. — 23. Walgas, Pärsama w. —
25. Lauras.
cJmkim. 1. Sulbi ai. — 2. Türi ai. — 5. Wiijandis,
Rootowa wall. j. — 9. Antslas. — 10. Lauras, Wärskas.
12. Paides. — 13. Woltweti-Keremal. — 14. Lootwina m.
15. Märjamaa ai. — 16. Tapal. — 18. Kilingi-Nõmmel.
20. Pikasillal, Mustwee ai., Järwa-Jaanis, Missos, Põlt
samaal, Irboska waksali j. — 21. Wõrus, Wana-Irboska
ai. — 25. Lauras. — 26. Kolowere-Ristil, LaiksaareUrisaares, Wiijandis, Wihulas, Rakweres 2 p.
JTbziiii. 1. Walgas, Haapsalus, Pärnus esim.
kesknäd. ja neljap. — 3. Paides, Palmses. — 4. Antsla
ai., Tartus. — 5. Rootowa wall. j. — 7. Petseris. —
8. Taagepera wall. j. — 10. Mustla ai., Wärskas, Lauras.
11. Mõisakülas. — 14.—21. Leisi ai. riiete laat. — 15.
Karksi-Nuias. — 18. Tõrwas. — 20. Misso wall. j.,
Irboska waksali j. — 21. Wana-Irboskas. — 23.—5. aug.
Kuresaares riiete laat. — 24. Wõrus. — 25. Lauras.
%kugust. 1. Paides. — 2.-22. Pärnus. — 3.
Elwas. — 5. Rootowa wall. j. — 10. Kuresaares, Lau
ras, Wärskas. — 12. Wana-Wõidu wall. j.— 15. Tuha
laane wall. j. — 16. Martna k. j. — 17. Põltsamaa 1.
18. Loodi wall. j. — 10. Misso wall. j., Irboska wak
sali j. — 21. Laiksaare-Urisaares, — 23. Walgas.
25. Wõrus, Narwa-Jõesuus, Lauras — 26, Mõisakülas,
Paides. — 28, Rakweres 2 p. — 30, Antslas. — 31.
Suurejõel, Uue-Wändras, Häädemeestel, Helme m.
Sepi@m&ez?. 2. Suure-Jaani ai. — 3. Selis,
Tõstamaa k. — 5. Wiljandis, Rootowa wall. j. — 6.
Wastsemõisa k. j, —_ 7. Wana-Kariste wall. j , Hum
muli „Soe“ k. j — 8. Peningi wall. j , Hallistes, Pornuse-Lenhofil — 9. Puiatu m. — 10 Puhjas, KilingiNõmmes, Tapal, Krabil, Lauras, Wärskas — 11. LelleHiiekõnnus.
12. Mehikoormas, Türil, Wiitnal, Kad
rina k. — 13. Walgas, Koiga-jaani k. j , Iisaku m.
14, Nina k., Peipsiäärne w , Wiitina wall. j-, Kuresaares, Alliku w., Oisus —15. Warbla kih., Saulepi w ,
Jõgewa jaamas ja alewis, Tammistes, Abja Paluojal,
Kohila w. — 17. Uduweres, Uusna m , Räpinas 2 p.
18. Pikajärwes, Sangastes, Alawere m. — 19. Kergu ai.,
Kogula w., Mustwee ai. — 20. Põltsamaa 1., Jõgeweste
wall. j., Sulbis, Misso wall. j., Irboska jaama j. — 21.
Wahastus, Tahewa wallam. j , Rõuges, Orajõe-Kabiil,
Pärsamaa w-, Wõlupi k. j„ Wana-Irboskas. — 22. Kastnas. — 23. Holdre m„ Järwakandis, Sürgawere m.,
Paides, Tartus, — 24. Priipalu a., Wõrus, Kirbla w.
25. Antslas, Wõlla-Kihlepas, Patsalu w., Wana-Suislepi
wall. j., Loona wall. j., Lauras. — 26. Tallinnas, Pööraweres. — 27. Põlwas. — 28. Tori ai., Kuresaares.
29. Kirepi k. j., Amblas, Keblastes, Haapsalus. —
30. Haanjas.
CfefocZsei?. 1. Audrus, Koiga w., Waikna w.,
Rasina k. j., Uuemõisa w. — 2. Roelas, Tõrwas, Mär
jamaal, Mõisakülas. — 3. Kawastu w., Laanemetsa
„Suure" k. j., Wändras, Lindoras. — 4. Reola Walge
k. j., Sännas, Kuiwajõel, Palmses, Baltiskis. — 5. Li
hulas, Narwas, Rootowa wallam. j. — 6. Wana-Laitsna
wall. j., Kudina w., Pataste k. j., Tapal, Jõhwis, Pärnus.
7. Awinurme wall. j., Wiljandis, Kohila w. — 8. Puka!,
Mustjala m., Waimastwere wall. j. — 10. Hiiumaal,
end. Heltermaa k. j., Walgas, Imawere w., Lauras,
gewal, Pärnus. — 17. Moisekatsis. — 18. Paides, Pööraweres. — 19. Jõhwis. — 20. Wõõpsus, Märjamaal,
Missos, Irboska rdt, j., Haapsalus, Wasknarwas. — 21.
Wana-Irboskas. — 22. Mustwees. — 23, Krüüdneri w.
25. Lauras. — 28. Kawastus, Warnja k., Walgas.
Peiseri linnas saawad laadad järgmiselt ära
peetud: Uue-kalendri järele igal 1. ja 15. kuupäewal.
Aastalaadad: 25. märtsil Pooma laat, 29, apr. Urbel.,
13. mail Tooma I., 13. juunil Ristipäewa 1 , 7. juulil
Jaani
28. aug. Maarja 1-, 14. oktoobril Mihkli 1.
Laura alewikus iga kuu 10. ja 25. päewal. Irboska
jaama juures iga kuu 20. päewaL Stolbowo talus
(Laura w.) 29. aprillil ja 29. okt. Rootowo wallam.
juures iga kuu 5 kuupäewal ja 29. now. Wana Irboska
alewikus iga kuu 4. ja 21. kuupäewal. Obinitsas,
Meremäe wallas iga kuu 8 päewal. Wõõpsus iga kuu
5. ja 20. on kuulaadad. Wärskas, Järwesuu w. iga
10. kuupäewal.
Arthur Teder!
worstitööstus - Lauras.
Wärsket ja maitsewat
worsti
on alati saadawal MISSOS
Nikolai Uibo kaupl.
Muretult ja rõõmsalt elab
ainult see, kelle raha on
hoiul ühispangas.
Sellepärast wiige oma raha
hoiule
- Misso ühispanka.
Pank wõtab hoiusumme wastu
igal ajal makstes kõige kõrgemat
protsenti Wörumaal asuwaist
pankadest.
Pank annab laenusid soodsail
tingimusil.
Pank asub Misso wallamajas
ja on esiotsa awatnd ainult igal
reedel.
Misso Ühispank.
maksab 2,44 wõrra rohkem kui 1 nael.
„
1,41 „
„
„ 1 arsin
„
0,78 H
wähem „ 1 toop.
wähem
Kõike koolis tarwisminewat
materjali:
Kooliraamatuid,
wihke,
kladesid,
pliiatsid,
sulgi, sulepäid,
pappi ja paberit,
tinti,
wärwi ja liimi
müüb
Nikolai Uibo
MISSOS.
Õudne lugu, millist lugedes närwihaigeks wõib jääda.
Keegi mees tahtis enesetapmise mõttes sillalt
jõkke hüpata, aga üks ligidal olem isik sai tal
meel turjast kinni haarata ja takistas teda.
„ Mispärast tahate teie endalt elu wõtta?"
„AH Jumal — õnnetu — abielu" —
„Hm — ma mõistan — ta murdis truu
duse?"
„Ah ei! Hoopis selle wastand! Ta oli
mulle liig truu. Mul on selleks teine põhjus
ja kui ma teile seda jutustan, siis et keela teie
mind enam jõkke hüppamast. Wõimalik, et ka
teie mulle järele hüppate. Nii siis kuulge: Minu
naine oli lesk ja tõi mulle 18-aastase tütre abi
ellu kaasa. Minu isa, kes ka lesk oli, armus
sellesse tüdrukusse ja abiellus temaga. Nõnda
sai minu isa minu Väimeheks ja minu wõõrastütar ja minu minija sai mulle emaks. Kui
minu naine mulle poja kinkis, siis oli minu
poeg minu isa wäi ja ühtlasi ka minu Võõra
ema wend ja minu oma onu. Too Võõras
ema, kes ühtlasi minu onu õde oli, kinkis oma
ntehele poja, kes nüüd mulle mitte ainult wend
.ei olnud, waid ka minu lapselaps. Minu naine
sai mulle ämmaks, sest minu isa naine oli tema
tütar, mina olin oma naise mees ja tema lapselapsepoeg, nõnda ka oma lapse lapselaps, ja et
minu ämma mees ühes isikus ka selle isiku äi
on, siis olen sunnitud enesele ise äi olema. Ja siis..."
„Waikige! Waikige!" hüüdis mees, kes
teda enesetapmisest tagasi oli hoidnud, „ehk ma
hüppan wette!"
„No, kas nüüd pooldate, et mul küllalt
põhjust on enesetapmiseks" ütles elusttüdinenu,
hüppas sillalt jõkke ja uppus.
Kunstlik noorendamine ä la Steinach.
Täiskiilutud trammiwagunisse astub keegi
noor ilus daam. Ühtki istekohta ei ole enam
waba, aga keegi wana kulupea rauk lausub:
„Aulik preili, kui soowite istuda, siis istuge ra
hulikult mulle sülle, sest arwestades minu Vana
dusega, ei pane seda keegi teile halwaks."
Noor naljatujuline daam wõtab pakkumise
tänades wastu ja istub weetlewa naeratusega
rauga sülle.
Aga waewalt möödub minut ja juba hä
daldab rauk: „ Kallis preili, palun teid taewa
nimel, tõuske jälle üles; tunnen, ma ei ole siiski
nii wana, nagu Varemalt uskusin." —
Waene Ewa!
Juku loeb piiblilugude raamatust: „ Aadam
ja Ewa olid paradiisis, Aadam armastas Ewat—
Nüüd pidi Juku lehte pöörama, haaras'
aga kogemata kaks lehte ja luges Noa laewaehitusest edasi: „ja ta toppis teda takkudega ja
tõrwas teda seest- ja wäljaspidi pigiga."
Maja- ja
köögitarberiistu,
nagu:
Emaleeritud ja aluminium katlaid,
kastrule, kruuse, kulpe,
raswamasinaid,
triikraudu,
panne ja praewaagnaid,
nuge, kahwlid,
tee- ja supilusikaid,
suhkru-, wõi-, soola- ja moositoose,
klaaspurke,
tee-, kohwi- ja piimakanne,
mitmesuguseid lampe,
lambiklaase ja tahte,
küünlajalgu,
liliewaase,
tee-, õlle, ja wiinaklaase,
emaileeritud- ja kiwitaldreka,
emaileeritud kausse mitmes suuruses jne,
soowitab
Nikolai
Uibo
fltisscs.
Ants ja Liisi.
Läbi metsa Ants ja Liisi
kodukülla minemas,
ühel käel on Antsul Liisi,
teisel lehmamullikas.
Hämarik ju waldab metsa,
päike Varsti loojeneb,
hirmu tunneb wäike Liisi,
särasilmil häälitseb:
„ Armas Ants, ah mets on pime,
kardan, et mind hirmutad!"
Aga Ants on külm ja wastab:
Asjata end ärritad!"
Pimedamaks muutub loodus,
Liisi hirmul Väriseb,
hakkab ikka rohkem kartma,
süda armu igatseb. —
Peakese ta hirmu tundel
surub Antsu rinnale,
Ants kuid sammub rahulikult,
nutma hakkab Liisike:
„Ants, ah Ants, ma kardan tõesti,
halb wõib olla tagajärg!"
Ants kuid muigab: „Ära karda,
rohi selleks liiga märg." —
Nõnda öö ju kätte jõuab,
Liisi hirmust uimane,
karjub: „Ants, nüüd teed sa pattu!
Kuhu pääsen waeseke!?"
Aga Ants saab nüüd ka kurjaks,
hüüb: „Mis sa tüütad mind!
Midagi ei saaks sul teha,
kuigi igatseksin sind.
Kui sind tahaks kallistada,
lehm käest pääseks pagema."
„Aga lehma" — wastab Liisi,
„wõid puu külge siduda..."
Sitemani Miralda.
Saladusline lugu.
Tema (jalutuskäigult tagasitulles): Tead,
Helmi, minuga, kes kunagi hüpnotismi, somnambulismi, spiritismi ja weel teisi... ismisi ei us
kunud, minuga juhtus täna saladusline lugu.
Mind magnediseeriti . — ühest naisest! Ta
waatas mulle niisuguse mõjuma pilguga silma,
et-------Temakene: Niisugune häbematu!
Tema: Et enda äkki halwatud tundsin
olewat — mis ma ütlen, halwatud — külgetõmmatud tema silme maagilisest jõust! Ta sundis
mind wastu minu tahtmist — see on hirmus!
— talle järgima--------—
Temakene: Jaa? —
Tema: Ja ma järgisin talle muidugi —
tema elukorterisse. See on otse arusaamatu!
Seal proowis ta minu mõtteid lugeda ja ütles
mulle: „Ma olen hiromant Miralda! Kuulutan
ette planeetidest, käejoontest, kaartidest, otsustan
saatust näo, käejoonte ja kaartide järgi. Pääle
selle olen meel hüpnotiseerija, magnetopaat, homoöpaat ja selgeltnägija. Sa oled hea meedium,
meie roõttne kohe istungiga algada!" Ta laotas
käed laiali ja tegi liigutusi, nagu tahaks ta õhku
jagada —päris ujumise liigutust! Nende jõupin
gutuste puhul sattusid tema riided mähe korratusse
— ma sammusin, jälgides kõrgemale rnõimule,
tema poole — ta pomises arusaamatuid kabbalistilisi sõnu — siis lõpetas ta oma manamist
käsuga: „Ma tahan, et te mind sülelete!" Ma
sülelesin teda. — „Kandke mind sohrnale," so
sistas ta peaaegu kustuma häälega. — Ja ma
kandsin ta oma kätel sohrnale. — Aga see ci
ole meel kõik!
Temakene: Mis!? See ei ole meel kõik?
Tema: Ah, kahjuks — ei! Poollahtiste
silmadega sosistas ta edasi: „Ma olen hea sel
geltnägija. — Sinu paremas kuuetaskus on
rahatasku." — „Oige!" rnastasin ma üllatatult.
— „Ja selles on teatud summa raha?" — „Oige
ka!" — „No, kas näed — ja et seansi lõpetada,
tahan ma proornida, kas ma sind ka hüpnotifeerida room." Nüüd tahtis ta mu rahakoti tas
kust wälja tõmmata, aga et talle see haare minu
wastupanekul ei õnnestanud, rääkis ta jälle paar
maagilist sõna, ja äkki ilmus uus, samuti kum
maline isik silmapiirile.
Temakene: (airitatult): „Punases trikoos
— sarwedega — just nagu näitemängus „Punane weski"------------Tema: Ah ei — kulunud ülikonnas ja
shonimütsiga — käes------------Temakene: Kolmeharaline hark-------Tema: Ei ei — jäme kepp, millega ährvardades minu pea kohal wehkles —nüüd
olin ma täiesti hüpnotiseeritud--------nea tüh
jendasin oma rahatasku ja siis põgenesin —
wistist magneetilisest jõust taga aetud — uksest
wälja------------Temakene: Kuidas? Nad riisusid sinult
sinu raha? Niisugused rõõwlid! 6a jooksid
muidugi politseisse ja teatasid sellest kuriteost?
Tema: Aga — kuidas wõisin ma seda,
Helmikene?
Ma ei wõinud ometi politseile
ütelda, et mina — ah — et mina selle naise
maagilist jõudu uskusin------------Temakene (rvihaselt): No, siis lähen ma
ise tema juure------------Tema (rahutult): Ei, parem jäta seda —
ma ei tea — ma usun — minu kogemuste jä
rele mõjub selle naise magnetism ainult meeste
peale!
Wõrus, Tartu tän. nr. 15.
Kõnetraat 172.
! Suures walikus jalgrattaid, osad, ■
õmblusmasinad, grammofonid,
plated, raadioaparaadid, kellad,
kuld sõrmused, ketid, brelokid,
kõrwarõngad, prillid, fotoapa
raadid, juuksemasinad, habeme- I
noad, baromeetrid, kraadiklaa
sid, kompassid, suurendusklaa
sid, taskulambid, batareid jne.
ž*Isellas&pa töötuba.
Ostan kulda ja hõbedat.
jalgratta osad hooajal saadawal härra
Nikolai Uibo äris Missos.
I« a «■!!■■ ■aifErta mmi !««ta ■lina ■■irS»wlHEia« «alHe» ■ ai
Meie alalised ostjad teawad, et firma müüb neile kõige kasulikumalt
riide- ja pudukaupa.
Palume ka neid selles tõenduda, kes weel meilt
ostnud pole.
Talwcbücajabs leiate kõige uuemat ja mood
samat kodumaa, Inglise ja teiste paremate wäljamaa
wabrikute
meesterahwa palitu-, ülikonna-, püksiriiet.
Naisterahwastele moodsaid mantli- ja
kleidiriideid.
Karakul-, eht skunks-, krott-, kotik- ja
teisi moodsaid lEFfeeziCEZilm.
Suures walikus kõiksugu
pudu* FLL mžo&huupa:
naiste ja meeste willaseid kampse, willased ja siidi
shallid, willaseid-, siidi-, floor- ja puuwillaseid sukke
ja sokke, shlipsud, kraed jne.
Meeste ja naiste hul&s&id.
Kõik kaubad eimestest allikatest,
Hinnad wäga mõõdukad.
Rätseppadele ja pruutpaaridele kõige kasulikum ostu
koht, Kaupmeestele en-gros hinnad.
Suurem, täielikum ja maitserikkam
riide- ja pudukauba-ladu
<$. (Jurfezlezn
WÕRUS, Jüri ja Tartu tän. nurgal, Muna
majas. Telef. 187.
Missolased
ostawad oma
tarbed alati
Äng. Tull
ärist
WÕRUS, Tartu 1.15, kõnetr. 172.
Hinnad õiglased.
Pikaaja järelmaks.
Põllumehe tuluallikas on kari. Kari
annab hääd tulu ainult siis, kui temast
saadud piim wiiakse ümbertöötamiseks
põllumehe enese piimatalitusse.
Missos on põllumeeste eneste poolt
ellu kutsutud piimatalitus —
sellepärast wiige oma piim ainult sinna,
kus on eeskujulik aurujõuline sissesääde.
Ka on kindlustatud teie kari külgehakkawate haiguste wastu, sest meie keedame
lahja piima ära ja seega on pisilaste lewinemine takistatud. Teised piimatalitused
lewitawad ainult haigusi.
Oleme maksnud ja maksame ka
edaspidi kõrgemat hinda piima eest.
Sellepärast, põllumees, too
oma piim ainult sinu enese poolt
ellukutsutud
Misso piimaühingule.
Pärnu
Linatööstus
A.-S.
Wabriku esitaja
Nikolai U1BO, Missos.
Suuieem. ja täielikum
linatööstus,
riidewärwimise, willakraasimise ja
ketramise wabrik.
== Lugupeetud töötarwitajad! =
Mitte wabrikute oma ülistamine, suured ja eksitawad
lubamised ärgu olgu Teile mõõduandwad, waid Teie,
kui töötarwitaja kiitus ja rahulolemine otsustab, kuhu
wabrikusse Teie omad linad ja willad ümbertöötami
seks ja kangad wärwimiseks saadate. Kõik tarwitajad
on ühemeelselt tõendanud, et meie wabrikute töö hea
on, mille tõttu meie poolehoidjate arw alaliselt kaswab,
Selle-paxasl, pecesaine, olge mwefn
ja andlce oma loo
Pärnu Linatööstuse A.-S. wabrikutele,
sealt saate hea töö. Soowijatele wahetame linade
ja takkude wastu kohe walmisriiet ja lõngu.
Wärwimise- ja willawabrik asub
Wana-Pärnus (Siimo silla juures).
Linawabrik — Rääma tän. 38.
Perenaised!
Ikalduse aastal on toilt kallis.
Ärge laske „kaufi-setul" ennast
petta. Kalli wilja eest saate Teie
setult wiletsaid sawikause, tuna
Nikolai Llibo
kauplusest
wõite teie seda mõne sendi eest
saada.
Ärge laske endid ninapidi
wedada, waid ostke
sawikausid,
Nikolai
„
kruusid
„
potib
Uibo
ja
kauplusest
ja teie saate nägema, kuipalju see teie
majapidamisele kasulik ou.
žklaii mõõduka hinnaga:
Suhkrut, riisi, mannat, makarone, saia- ja
leiwajahu, soola, heeringaid, petrooleumi,
bensiini, wankrimääret, seebikiwi, sindli,
lati, hobuseraua ja igasuguseid teisi naelu,
pesusine, seepi, soodat, kartulitärklist,
riidewärwe, niiti, küünlaid, saapamääret,
tuletikka, paberossihülse, maispaberit,
tulekiwa, tubakat ja paberosse
pakub
NIKOLAI UIBO
MISSOS.
Suures waLikus
kleidi-, woodri-, põlle- ja pesuriiet, matti.
Kõiksugu pudukaupar
kamme, nööpe, sokke, sukke, kraesid, mansette, kindaid, lipse, meeste, laste ja
naiste suka trakse, kummi- ja siidipaela,
juukseõli, briljantiini, lõhnaseepi, taskulambe, Patareid ja pirne, habemenuge,
juukselõikamise masinaid jne.
müüb
Nikolai Llibo, Missos.
Wärske pärm ja humalad
alati saadawal.
Pipari,
wibelsi,
loopibeplebli,
kaneeli,
feavd.ta.mcni,
waniljel,
scfeelaliinx,
satvani,
vcsinaxd,
mandlid.,
fecmpallx,
Isilvcne, sinepil ja lauascola.
ES
Wiinaefesfrir&fc ja palsamit,
äädihaha-jp&l pudelites ja lahtist,
feed, huhuod., hiiu. ja
sprofie,
oa" ja wiljuhchwi
soo witab
Nikolai Uibo
Missos.
,
,,
,
,
..
,
5Pe« zgapäew wärs&ei
saia ja paraskid
Peale selle:
ShcTkolaadi,
jfeempwejfejfee,
Zsis&wziie,
präänihuid.,
kunstunelt ja
siirupit,
mis koorewõiga ühel astmel seisab
ja tarwitamiseks palju kasulikum on,
soo witab
VaataTRILLJÄRWE
NOORE
MATSI
TÄHTRAAMAT
1922
Te...TRILLJÄRWE
NOORE
MATSI
TÄHTRAAMAT
1922
Tere, siin ma olen!
ESIMENE EESTI CHROOMNAHA WABRIK
ECW
TALLINN FALKSPARGI TÄN 26
MAYERI WABRIKU KÕRVAL
Mayer’i wabriku juures olew
Esimene Eesti
chroomnaha
wabrik
Tallinnas, Falkspargi tän. nr. 26.
Kõnetraat 15-68.
I. auhind-kuldauraha Eesti Põl-
lumeeste Seltsi näitusel 1920 a
Pargib kõrges headuses wasika- ja lambanahku
üksikult ja hulga wiisi kroomiks.
Müüb tuntud wõistlem. headuses kroom-
nahku pakiwiisi wabriku hindadega.
Mujal ostmise puhul on tähele panna, et wab-
riku tempel ei puuduks.®
Ostab wasika ja lambanahku üksikult ja suuremal
arwul.
Wastuwõtmine ja wäljaandmine äripäewadel kell 9—3 p. 1.
Peale* wabriku on wastuwõtmise kohad :
Rakweres : J. Kohin’a kauplus, Pikk tän. nr. 16
Tapal s E. Pohlmann’i kaupluses
Türi-Halikul: Tarwitajate Ühisuse kaupluses
Kilingi-Nõmmel: A. Oissar’i kaupluses
Elwas : J. Margus’e kaupluses
Pärnus: Raist ja Ko.
Walgas: P. Mäeritz’i „
Wõrus: Kolberg’i
„
Lallis: Lalli Tarwitajate Ühisuse kaupluses
Wiljandis: A. Rikkart, Lossi tän. nr. 9, kaupluses
Tartus: Luhti kaupl. Raatuse plats
Haapsalus: E. Ewart, Karja ; än. 10.
Kaanepilt ett kirjastuse atnuesranduS ja seaduslikult kaitstud.
Trilljarwe
Noore Matsi
tähtraamat
1922
Sel aastal on 365 päerya
1 aa^taläif
Tallinnas, 1921 <$»
Noore Matsi Kirjastus.
A-S- .Ähiselü" trükk, Tallinnas
i.
Jaanuar
Uus kalender
1 Pühap.
2 Esmasp.
3 Teisip.
4
5
6
7
8
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Pü^ap.
3i P.
1
Mäiestuspäewad
A
19 Ünš aasta
20
21
22
23
24 KoLurekuningap. J
25
4
Pühap.
5
Esmasp
Teisip.
1 6
Keskn.
7
Neljap
8 Tooma piim
Reede
9 Tolme algus
Laup.
10
Pühap.
11
Esmasp. 12 1. Jõuku Mha
Teisip.
13 2» Sõiüu püha
Keskn. . 14 3. Zõulu püha
15 Süüta laste p.
Neljap.
Reede
16
17
Laup.
Mha?. ' 18
€
e.
D
15
Postiseudused
bn meil muutlikud, kui aprillikuu päewad, sellepärast peame
latmiliMs, et omi lugejaid mitte libedale mtio, neid sellest
aastakäigust hoopis wälja jätta.
Naudteejaamad ja netsbe kaugused üksteisest
kilomeetrides»...
Tallinnast
Narwa
Kil. 1
Ülemiste
Lagedi
Aruküla
Raasiku
Kehra
Aegwiidu
Lehtse
Tapa
Kadrina
Rakwers
Saeküla
Kabala
Sonda
Püssi
Kohtla
Sompe
Iõhwl
Oro
Waiwara
Auwere
Soldina
Narwa
Kil.
Jaam
Kiltsi
9.2
Rakke
12/)
Wägewa
9,4
Pedja
10,0
Iõgewa
9,6
Karepere
11,8
Wotdi
13,8
Kärkna
10,6
Tartu
11,3
Nõo
15,6
. .9,7. ... Etwa
Pritsu
. 12,2
Puka
.10,0
Keena
12.2
Sangaste
9,9
13,5
Soigu I
| Kil.
1
8,5 |
9,0 !
10,1
373,3
6.2
9,3
Tartu ja WaUa
- 13,9
4,2
Jaam
Kii.
~ 12,2
13,3
77,6
Tapa
9,6
Tamsalu I
14,9
Jaam
Salga I
Rest eri
Karuta
Antsla
Marro
Sõmerpalu
Võru
Hussar
Wastselinn
Piusa
Petseri
BaltLski
Jaam
Kil.
Nõmme
Saue
Keila
Klooga
Baltiski
7.8
11,1
. 8,0
8.9
11,8
HSGtzssltt
Pstseri
Kil.
Jaam
Kil.
26,9
10,8
13,5
9,9
10,9
10,3
10,4
11,6 I
Jaam
Keila
Wasalem
Riisepere
Ellamaa
Risti
Poliwere
Taebla
Haapsalu
16
Kttsaroopattse raudteejaamad ja «ende kaugus.
TaMrma sadamaraamsst
Kil.
Wiljandi ja
Mõisaküla
Kil.
Jaam
3.7
Tall.-peaj.
Saku
Kohila
Hagudi
Rapla-Härmet
Kedwa
Lelle
Käru-Lauri
Kolu
Türi-Alliku
Kärewere
Ollepää
Wõhma
Olustwere
Sürgamers
Wiljandi
Siniallika
Jaam
Tallinn
Liiwa
Rahumägi
Nõmme
Harku
Sõrme
Watsla
Wääna
Humala
Tamsalu II.
Jaam
107,8
8,0
8,8
10.6
11,4
9,2
Paide
Wodja
Esna
Järwa-Jaani
Wajango
Tamsam il.
Kodumaa laadad.
?a«da päew algab hommikul ja lõpeb pimeda tuletuga. Kui laada
fAf® iaupa>mu *1}} puhapaewa peale langeb, peetakse laat järgmisel tööttÄT !wme
-E w, puhu! 4. Ä
Jaanuaris.
1.
7.
15.
lo.
Pstseris.
Orgita!, Märjamaa tih.
Petseris.
ja 16. Laekmeves. Simuna i.
Pärnus pärast 15. jaanuari.
17. Kolo-tveres.
20. Tartus, aastailaät, 3 näd.
20. Lauva affetois,
Tap» afetb#.
Petseris.
Juurus.
Alajõel, Wivumaail.
W algas, 2 p.
Lelle HMÄSnnuS, esmaiSp.
pärast teist Kristuise tulem,
püha.
5. Amb las, 2 p-äewa.
8. ja 9. Rakwere linnas.
8. WiGaudis, „KaNri laat".
9. PMsamauL reedel enne 15.
detsembri, 2 päewa.
10. Jüri kiriku j., Rae wallas,
11. Wõrus.
12. Waua-Wändra alewitz.12. Järwa-JaauiS.
12. Kure saare Kunas.
14. WcMnaÄvas.
14. ja 15. Pärnus «Jõuku laat*
kolmapäewal ja nsljapäswal
pärast kolmandat Kristuse
tül emise püha.
15. P et,soris.
18. Pööraweres, Jakobi k>h.
18. Paides.
19. ja. 20. Jõhwi alewM.
20. Märjamaal.
20. Laura alewis.
20. Wõõbsus.
21. Jsborski alewis.
22. Narwas, 3 p.
23. Sulaojal, KrüüdneriS,
Kambja kib.
23. Wõrus.
28. Walges.
31. Moiffekatsi tv allas, Kanski
kõrtsi juures.
Mõõdud ja kaalud.
1) PWufemõõdud.
a. Venemaa ptk k ufemõ ö dud.
1 penikoorem — 7 wersta.
i werst
500 füSE&te = 1066 meetrit 54 tsent Meetrit 5 millimsstrit.
c. Penikoor em.
merede n toore nt (merefõlm) — 1 werst 369 sülda — 1854 meetrit.
geograafia penikoorem = 1j1[> kraadi eltoataori peal — 6,956 roeržta,
Wene penikoorem
7' wersta, 1 Austria penik. Ä 7,in*: werStsr
Soome penikoorem — 10 wersta, 1 Rootsi penik. r= 10,> wersta.
Saksa penikoorem — 7,0304 wersta, 1 Daani penik. — .7 °83» wersta.
^rtgl.ffe penikoorem — l,5087 wersta.
2)
Pinnamõõdud
a. itncnatt pinnumõõdud.
i ruü-twerft — 104,183 beSfatiini — 113,s hektari,
l ruutpemfoorem — 55,068 ruutkilomeetrit.
b. Kod urn a a pinna mõõdud.
1 dessEn (tiin) — 3 Riia toatamaab ±~ 6 Tallinna matamaab—240Q
ruutifülba.
Ä 2 un a-E estimaal: 1 wakamaa — 25 kapamaad — 10000 ruutküüncwt — 1/3 tiriu.
1 tünbrimaa — 35 k-pamacrd — 14000 r.uu-Wüünwrt — % tiinu,
Põhja-Eestimaal: 1 wakamaa — 400 feitamejalalift rautfülba
1/6 tiinu.
Lõuna-Eesti maal artoataffe maahindu taalri järele. Taakri
suurus on maa headuse järele mitmesugune. Alamlseisew tabel, kus
Riia wakamaa mõõduks on mõetub, näitab, kui fuiur taaler maa hea
duse, järele on. l Riia wakamaa ort 10000 tuusti,
nj100 ZcU. tündrimaad ^ 32/100 Wene dessatiini.
l40/.„„
I1Q 0 toätamaab . !.■ numbri põllumaad.
„
2. „
1e8//ioo
„
3. „
,,
2“l».
„
4. „
2 <»/II 00
Muidu jaotatakse taaler toe et 90 tenga peale.
a, 5B c n e m o a toi I j a m o õ b iu b.
1
1
1
1
1
1
tf.efctoeri. — 8 tfetromfut — 3l/g Rita wakka — 20Ö,#0T liitrit.
tfctroerif —' 8 farni-tfat.
Lärmis ^ 22/3 toopi — ■ 3,3796 liitrit — 200 ianttottu
fRiia tiittber — 2 todÜa — 12. fülimittu — 108 toop!.
Tallinna fälituS — 24 tündrit — 72 toatfo, .
- • ■
.. wakk — 3 fültmrttu ~ 36 toop! 33,m Intrit.
b. SEenemaa to eb elif.u m o 6 b u b5
1 toad: — 40 pange ehk toedro — 491,66 litini
1 pppdro — 10 roopi — 128/1P Intrit.
1 toop — 4 kortlit — 75 fanttoEi — l*/t litini
. c. D e 1 s i m a a lm Sõ d u d.
1 hektolnter
100 liitrit == 818/1(| toopi.
1 litter *= 100 tfentilutnt ~ */ft toopi.
4) Raskusemõödud.
.
1
i
j.
Wen e m o a raskns e m öödud
periowitS (perkapund)
10 puuda — 163*,6 kilogrammi
puud — 40 naela — 16 ülogrammtt 384 graurmt.
nael — 32 loodi' — 96 fotota tllu ä 96 boalt — 40Ös-y gitamrtnt,
Ietfif :(putib)‘== 20 naela — 8 kilogrammi 192 AvLMüii.
TaMrma juht.
Riigikogu.
Istumised: Toompea lossis.
Kantselei ja juhatusekabinet sealsamas
,
Vabariigi walitsus.
Vabariigi walitsuse kantselei, Toompea lossis.
Riigiwanem Konstantin Päts.
Riigiwanema kabinet, Tompea lossis.
Valitsuse asjade walitseja, Toompea lossis.
Walitsuse raamatukogu, Toompea lossis.
Peaministri kabinet, Toompea lossis.
W 8 lisministeerium.
Toompeal.
Juhataja Ants Piip.
WLlisminijtri kabinet sealsamas.
WälrsmtniZreeriumi passi osakond, sealsamas.
Walrsmrnisieeriumi keskjaam, sealsamas.
Siseministeerium
asub Toompea lossis.
Siseministri kabinet, sealsamas.
Adminiftratiiw -asjade peawalitfus. sealsamas. Juhataja Einbund.
O m a w a I r t s u s e - a s i a d e p e a w.: abi Aua. Mölder, lekretäär
-Fernande Pless. JuriSkonsul Aleksander Pallas.
Passi-osakond, sealsamas. Juh. Martin Alberg. Asjaajaja
S t a t i s t i k a - 0 s a k o n d, Pühawaimu tän. nr. 7.
Trükiassade osakond, Toompea lossis. Asjaajaja kohuste
täitja J. Pälis.
Usuasjade o j a i o n d, sealsamas.
Asjaajaja N. Karus.
Kin uitus e-o sako n ü, sealsamas. .Juhataja A. Mölder.
Rahwaw ü c peakomisjo n, Pühawai-mu tän. nr. 7. EsimeeS
E. Kübarsepp. Sekr. k. t. E. Kalberg.
Hobuste sõjawäkke w õ t m i s e k a m i s j o n. Toompea lossis
Esimees Gustaw Linkwist, abi ritmeister Hanson. asjaajaja
K. Katro.
'
Jmrmobrli komisjon, sealsamas.. Sekr. A. Mölder, ametnik
M. 2essmann.
Rekwireeri m i s c j a s õ j. a a s j a n d u s e hinda -nt j f e pta»
komisjon. Toompuiestee nr. 7. Esimees (?. Almer
R. Berendsen.
*
....
Eesti lodakondjusc opterrimife aju tine osakond
Pühawaimu tän. nr. 7.
Juh. Hiis, seiret. O. Lio.
25
Lerwishoiu peawalitsus. Toompea IoSfiB, Juh. Dr. Mõttus, abi I.e>cmsori. S. Tatari tän. nr. 1, k. 2. (Kodime adr. Sai t. nt. 12,
£ l, (12—1).
Apteegi osakond, sealsamas. Juh. Aleks. Schnicker. «. Tatari
tän. 15-a.
Ehitus peawKlitsuS, Kaarli tän. nr. 1. Juh. arhit. E. Habermann,
fekretäär A. Walner.
Ehituse Büroo, Kaarli tän. nr. 1. Juh. ach. Franz de Brijes.
ins. K. Seedorfs.
R i i g i w a r a n d u s t e w « l i t s u S, Toompea lossis. Juh. Joh.
Mamösrg.
Politsei.
ülem Ku
tt apõTallinna linna politsei, Aia ja Dana Wiru tän. nurgal
nr. 2/12. ülem R. Saar, sÄret. W. Lepp rk.
Tallinna politsei terwishoiu osakond, Narwa maantee
nr. 13. Mewaataja J oh. Wiitmann.
l. p c 1 Vt i e i jaoskond, Soo tän. nr. 23. Jaosk. ülem Joh.
Tamm, abi K. Grentzmann, s ekretäär K. Liik.
1, jaoskonna abi jaoskon d, Kopli tehas. Jaost. ü|. ahi W.
Olu jj.
Balti puuwillawsbrjku abijaoskond. Jaos!, üi. M.
MorriSson.
L. politsei jaoskond, Wladtzniri tän. nr. 44. Jaosk. üi. R.
Kusik. abi W. Lasberg, sekret. M. Heil.
3. politsei jaoskond, S. Tartu maani. nr. 43. Jaosk. ül. A.
Rindorf, abi R. Eisen, sekret. E. Milljan.
4. politsei jaoskond. W. Pärnu maani. nr. 7. Jcwsk. ül. J.
Raudsepp, abi Ed. Mas, sekret. P. Kalm.
5. politsei jaoskond, Baltiski maani. nr. 33. Jaosk. ül. R.
Mrge, abi J. Maande, sekr. K. Sternfeldt.õ. politsei jaoskond, Pühawaimu tän. nr. 11. Jaosk. ül. J.
Paas. abi >F. Vahas, sekr. Jermy Kill.
Sadama jaoskond. Uue Hollandi tän. nr. 8. Jaosk. ül. A
llibopu, abi H. Liit, sekr. R. Jürgenson.
Arestimaja, Vene tän. nr. 21. ülem R. Ani, abt W. Horn.
Adresslaud, Vene tän. nr. 23. Pidaja Amonia Korwin»Pi«1»
rowskaja.
E. W. Raudtee politsei, Balti waksali juures, ülem Arthur Stolzen
abi N. Kask, sekr. A. Bastng.
Harju maakonna politsei, Väike Pärnu m. ülem R. Saar, ahi S,
Hõlm, sekr. A. HeiAvaldt.
Kohtuministeerium.
Juhataja Reichmann.
Karltielei Toompeal, Kohtu t. nr. 1, end. RüüMonna majas.
A d m i n j s t r a t i i w osakond. Sekretäär G. Lokko.
27
G. AwaLd, sekr. Marta Pender; 2. j. abipr. E. Preisberg. fe!t„
"" £}. Wachtel; 8. j. abipr. R. Freikelder, sekr. Leontine Allimoff;
4. j, abipr. K. Kister, skr. A. Rtsmann.
RahaministeeriuM,
Havjawärawa ^ PmeStee nr. 1.
Rahaministri kabineti. Kantselei. Sekretäärr kabrnett.
R i i g x t a s s a peaw a'l itsus, W. Pärnu m. nr. 4.
WQluuto kontroll, sealsamas.
Rahamrnisteeriumv juriskonsult Paabo, W. Posti tan. 7, 8.
Otsekoheste maksu de peawali tsus, Wittenhpsi t. S,
Tollipeawalitsus, Sadamas.
Ä k t s iisiwailits u s, Wrruwärawa pmestee 15,
Riigikontroll, Toompuiestee nr. 3.
Pangad ia rahaasutused.
Eestün.aa tööstuse ja kaubanduse pank S. sa W Karja tän. nurg. 7/5. •
Eestimaa WaZtastikune Krediit Ühing. W. Karja tan. 12
Eestimaa WastastEune Kredirt Ühing. Lar tän. IL
Eysti Pank. Gogoli, puiestee nr. 3.
Eesti Rahwapank. Suur Roosikrantsi tan. 16.
Eesti-Wene Pank. Uus tän. 2,
Harju Pank. Aktsia selts. Harju tän. 33.
Kaupmeeste Diskonto ja Laenu pank. Wiru tän. 16.
ja pank. Suur Karja tän. 20.
upank. Wismari tän. 7.
C Scheol Sc Co. Wana turu 2.
Tallinna linna pank. Mündi tän. 2.
Tallinna Krediit Pank. Suur Karja tan. 23.
Unionpank Tallinna Osakond. Aktsia Selts. Pikk tan. v.
Põhja laenu- jä homühisuS. Suurel turuL
Rentei. Lai tän. 1.
2. rentei. W. Pärnu m. 2.
'
S
Kaubandus, ja tööstusministeerium
asub Kohtu tän. nr. 6.
Patentide ja kaubamärkide osakond. Tolli t. nr. 8
ül! a - .ja hõbepalat. Kaalude .ja m õõtude osa.
o n d. Sealsamas.
Sealsamas ka Riigi kesklaboratoorium.
Kaubandus osak. Kauba jaosk. ja artoc jsk. Sisekaubanduse
saosk. Wäliskaub. jaosk kõik Kohtu t. 8.
Ladude jsk. Uus Sadama t.
Rng. warand. jsk. S. Karja t. nr. 20.
MereaSjan. peaw. Sadam, tslliw.
Larwasõidusmet.
PõllirtöömimSteerium.
Wismari tän. nr. 7.
Köllutööministri tusa nr. 1, kõnetunnid 12—1. PZllutoöMtnistri abi
J. Zimmermann, tuba- nr. 25, kõnet. 11—1.
M i n i i t r i kantselei. KantseLei ülem K. Tiitso, tuba nr., 2,
kõnet. 11—1. Sekretäär E. Henrichson, tuba nr. 3. Sekr. abi
W. Jõgi. Juriskonsult TMs, tuba nr. 2. Pearaamatupidaja
A. Kikajan, tuba nr. 4.
Maakorraldus e peaw a>l itsus. Maakorr. peawaklitsuse ülema
k. t. T. Sinbevg, kõnet, kella 12—1, sekr. A. Persmann.
Mõisate osakond, tuha nr. 8. Juhataja A. Mchvitz, kõnet. 12—1.
Planeerimise peakamisjun. Esimees A. Kotsar, tuba nr. 9, kõnet. 12—1.
Hindamise osakond. Juhataja P. Liibus, tuba nr. 9, kõnet. 12—1.
Riigi rendimaade osakond, tuba nr. 10. Juhataja A. Männik, ab: Laas.
Arwe osakond, tuba nr. 10, kõnet. 12—1. Juhat. K. Kiitask, abi P.
Parts.
Loo moka swatusie peawa litsus. Loomakasw. peaw. ülem
J. Zimmermann, tuba nr. 25, teisel korral, kõnetunnid 11—1,
abi tint, tuba nr, 24, kõnet. 11—1.
Karjakaswatnse ja piimatalituse osakond. Juhat. Jllimar, tuba nr. 24,
kõnet. 11—1.
Hobusekaswatuse osakond. Juhataja Zimmermann. Eritundjad. Piimatalituses M. Määr. Kalakas>watuses Kodres, Tartu Piiri t. 16.
Tehnika peawalitsus. Ülem F. Peterson, tuba nr. 22, k. 12—1.
Maamõõdu osakond. Juhataja A. Toom, tuba 21, kõnet. 11—1.
Hüdrotehnika osak. juh. tuha nr. 22. Ehituse osak. tuba nr. 22.
P o l l u töö p e a tv «litsu s. Ülem R. Allmann, tuba nt. 15, kõne*
tunnid 11—1.
Põllutöö osak. Juhat. R. Allmann, tuba nr. 15, kõnet. 11—1.
Warustuse osak. Juhatja Sarw, tuba nr. 14, kõnet. 11—1.
Eritundjad: aiapidamises — Nürnberg, põllutöömasinate — Pillikse,
katseasjanduse — ümarik.
Soome terwishoiu peawalitiu s. ülem A. Arras, tuba 15,
kõnet. 11—1, abi A. Olt.
M e t f a b e p eaw aul i t s u s. Toompeal, kiriku platsil nr. 3. ülem
J. Kitsing, kõnet. 12—1, abi A. Mathiesen, kõnet. 11—1.
Statistika osafond. Narma m. 6. Juhataja Schott.
Põllutöömini st e eri um i seemne ko n t r o l Ij a mm. Tolli
tän. nr. 8.
Töö ja hoolekande ministeerium..
Asub Ara tän. nr. 12.
Teedeministeerium
asub Toompea -puiesteel nr. 3.
T eed cm t rtiftr t kabi n c t t.
Sekretääri kabinekt.
7
H Müütab:
Riigi raudteewalitsus Tehnika t. 16.
Liikumise osak. ülem Tehnika t. 16.
iile osakond, Siiroalam t. 44.
■ . . .
Tee ja ehitus osak.
Maantee osakonna juhataja.
Posti peawalitsus, Romanowi tän. nr,. 10. ülem K. Rikanb.
posti-teleM. Inspektor E. Laadav:, peatshn. ms. V. Et, juris-r
konsuli G. Soosaar, arst B. Srdiinann.
Personaal osa l o n d. Juh. A. Laasi. Organisatsiooni osakond.
Juh. W. Silla. Arme osakond. Juh. Stress. RahwuZtvaheline
osakond. Juh. A. Brauberk. Telegraafi osakond. Juh. W.
Laak. Telefoni osakond.
Sõjaministeerium.
Pagari tänawal nr. 1.
Sõjaministri' kabineti.
Inseneri pataljoni keskjaam, Kaasani platsil.
Merejõudude keskjaam, Narma maani. 68.
Merewäe ekipashi ülema kabineti, Sadamas.
Sõjaministeeriunn Marustuswalitsus, Pagari tän. 1.
Warustuswalitsuse hobusemeeste komando, Kaasani platsil.
„
ehituse ja korteri osakond. Uus tän. 19.
juriskonsult R. Andresew, Uus tän. 16, 28.
„
frcamiicibu kantselei, Rahukohtu tän. 1.
„
riiete ja kraami jaoskond. Pagari tän. 1.
„
terwishoiu walitsus, Lai tän. "lo.
Sõjamäe ringkonna staab, Pikk tän. 42.
Garnisoni ülem, sealsamas.
Riigi kontroll.
Too-mpmesteel nr. 3. Aset. Peeter Reiftk. Kantsel j. k. t. Karl
Annus, sek. k. t. Karl Gustaw Mikkelsaar.
Tsiwiil osakond. Juh. veakontroll A. Meerrks, peaiontrol.
abi k. t. ja (eel ja faktÄise kontrolli juhatajal A. Martin, peaf-onir. a. f. t. (järeltontr. juh.) F. Mass mann, sekret. k. A. Moor.
Sõjamäe osakond. Juh. peak. M. Kelder, p. k. aset. (eel ja fakt.
fontr. juh.) Jüri Foss, (järel kontr. juh.) F. Linnamägi, k. n.
k. P. Reintam.
R ah ao sa kõnd. Juh. peak. A. Kann, aset. (järel kontr. juh.) T.
Ende, sek. £. t. W. Massalski.
Teedeosakond. Juh. peak. F. Wallner, ajul. aset. (posti-telegr.
jaost, juh.) Nikolai Roos. sekr. !. t. G. Karell.
Keskraamatu pidamise osakond. Juh. k. t. K. Trukrel.
Tallinna kooliwalitsus, Nunne t. 1.
RiiMsed öpeasutufed.
TMrnna tehnikum, Pikk tän. 20.
Kunsttööstuskool, S. Tartu manni. 11.
Tallinna merikool, S. Kloostri tän. 16,
Linna Sveasütused.
Keskkoolid ja kutsekoolid.
Lrnna poeglaste gümnaasium, <5. Kloostri tärn. 16,
1 linna real kool, Gogoli puiesteel,
-2,,,linna reaslkool, Harju tän.: 48"
Tallinna õpetajate jemmaar. Wene lan 22 ja 81.
1. tütarlaste gümnaasium, Wene turg 1.
2. tütarlaste gümnaasium. Jaani tän. 13.
Saksakeelne poeglaste realkool, Gogol: puiesteel.
B. tütarlaste gümnaasium (Saksakeelne), Wene tän. 15.
Lrnna ohtu keskkool täiskaswanutele, Wene turg 1,
Tütarlaste kommertskool. Jaam, tän, 13.
Tütarlaste kaubanduskool, Jaani tän. 13.
Poeglaste kaubanduskool, W. Pärnu maamt. 19-a.
Kõrgemad ja alamad algkoolid.
1. lrnna algkool (1—4 a. kursus), Kooli tän. 2.
„ ), Wlttenhofi tän, 42
2. „
»
(5-7 ..
3. ..
), Pühawaimu tän. 6.
..
(1—4. ,,
(5—7 „
.. ), Uus tän. 15,
1 ..
5, „
..
(5-7 ■„
). Weerenm tän. 2,q
„ ), Pärnu maant. 16, 18.
6.
u
(1-4 ..
7, „
,.
(1—4 „
„ ), Tõnismägi 8.
„
(1.4
8. „
„ ), Witteuhosi tän. 29.
,, ), Wabriku tän. 10.
9. ..
..
(5-7 ..
„
(1—4 „
o ), Tui tän. 12=o.
10. ..
„
(1 —4 „
). Kaasani tän. 3.
11. ..
(1—4 „
„ ), S, Tartu maant. 44.
12. ..
(5—7 .,
13. ..
.. ), S. Tartu maant. 33.
„
(5—7 „
„ ), Tatari tän. 19.
14. ..
„ . (5—7 „
„ ), Toom-Waestekoolr tän.
15. ..
„ ). Girgönsoni tän. 6.
16. ..
..
(1-4 „
..
(1—4 „
V j, TelliÄiWi tän. 7.
17. „
"
(5-7 ..
.. .), Lai tän. 25.
18. ■
„ ), Pikk tän. 69.
19. ..
"
(5-7 „
.. ). S. Arehna tän. 6.
20. ..
" d-4 „
„ ), Liiwa tän. 6.
.. •. (1—4 „
21. „
), Aia tän. 18.
..
(1—4 „
22. ..
„ ),: Wiktenhofi tän. 2-a.
..
(5—7 ..
23. ..
„ ), Kentmanni tän. 6-a.
(5—7 ..
24. ..
„ ), Wene tän. 22.
..
(5—7 „
25. ..
), S. Tartu maant. 62.
»
(5-7
26. ..
(5-7 „
S. Pärnu maant. 47.
27. ' „
„
(5—7 „ . „ i, Wabriku tän. 10.
28.
„ ), Jaani tän. 13.
„
(5-7 „
29, ...
Linna õhtualgkool (5—7 a. kursus), Lai tän. 25,
Eraõpeasutused.
^ejrkoolid sa kutfekooüd.
31
E. Lenderi tütarlaste gümnaasium, Maakri tän. 23.
J. Westholmi poeglaste gümnuafmm, Kordese tärn. 4.
WeriekeSüse-d mees- ja naisgümnaasiumid, Narma maani. 4.
Kaarli koguduse realgümnaasium, Harju tän, 48.
Jaani koguduse reaJgümnaafiu/m, Maakri tän. 19.
Põllutöö keskkool, W. Pärnu maani. 19-a.
Tallinna rahwaAikool, S. Kloostri tän. 16
Tallinna „College", S. Kloostri tän. 16.
Tallinna kõrgem muusikakool, Estonias.
R. Reite käsitöökool, Jnstitudi tän. 18.
E. Jaansoni käsitöökool, Gonsiori tän. 13
M. Pangratsi raamatupid. kursused (neidudele). Harju tän. 30,
Ella Hirschi muusikakool, Allika tän. 10.
Georg Grafi kaubanduslised kursused, W. Pärnu macrrt. 10.
Ülemad ja alamad' algkoolid.
P.
J.
C.
S.
2.
Leysti Hansa kool, (5—7 a. kursus), Brokusmägi 14.
Kirsipuu erakool, (5—7 a. kursus), Ahju tän. 12.
Wagneri algkool, (1—4 a. kursus)/ Lai tän. 38.
Hildebrandti algkool, (1—4 a. kursus), Raua tän. 38.
Studemeisteri algkool, (1—4 a. kursus), Tõnismägi 7.,
K. Fürbergi algkool (1—4 a. kursus), S. Tartu maani, 9.
J. Westerbergi algkool, (1—4 a. kursus), S. Arehna tän, 34
N. Prohorowa. algkool (1—4 a. kursus), Narwa maan. 18.
Pnuwillawabriku algkool, (1—4 a. kursus), Kopli tänaw.
Rootsi algkool, (1—4 a. kursus). Ilus tän. 15.
Tallinna Juudi kogukonna algkool, W. Tartu maant. 27.
Lasteaiad ja kaswatusmajad.
1. linna lasteaed, , Wana Wiru tän. 15.
2. „
„
Soo tän. 7.
3. „
„
S. Pärnu maani. 79.
-.
4. „
„
W. Arehna tän. 11.
Tallinna Eesti !astskaswatusseltsi lasteaed.
Kruuse wätkeste laste hoid, W. Roosikrantsi tän. 10,
Nasakint lasteaed, Niguliste tän. 12.
Huhni wätkeste laste hoid, Gonsiori tän, 6.
Wätkeste laste hoid, S. Juhkentali tän.
Kaswatusmaja ..Olga-Heim", Magdaleena tän,
M. Stroehmi lasteaed, W. Wiru tän., 3.
Dr. M. Lutheri kaswatusmaja, S. Tariu maani, Ä2
Piiskop „Plato" nimeline kaswatusmaja. Tui tän. 12.
J. Poska nimeline kaswatusmaja, S. Pärnu manni 29,
Omarvalitsus.
Linna omawalitsuse vsutusedj
Linnawalitsus — Raekojas.
Linnavalitsuse kantselei — sealsamas.
Rahaasjanduse osakond — Mündi tän. L.
32
Majanduse osakond — sealsamas.
TerwishvW osakond — Wana turg 9.
Ehituse osakond — Nurme tiin. 2.
Hoolekande osakond — Goguli puiestee 4.
Hindamise osakond' — Wana turg 9.
Wälg,uStuse ja weeanuretsemise osakond — Gaasi wabrikus.
Tapamaja — Riesenkampfi tänmval.
Toitku swalitsus — Goyrrli puiesteel.
RaHwahariduse osakond — Nunne Lün. 2.
Rvwisjoni komisjon — Mündi tän. 2.
55 j ahme korteri komisjon — Las tän. 2.
Waestelaste kohus — Mündi tän. 2.
Rahwawäe komisjon — Wene tän. 23.
Pandimaja — Maneesi tän. 4.
Korterite lepituskoda — Nunne tän. 2
Etc-tiStika büroo —- Lai tän, 40.
Tööbörse. Töökaitse osakond — Goguli puiestee 4.
Piimaäri — Wladimiri tän. 4.
Leiwawabrik — Jaama ränawal.
Kütteosakond — Gogoli puiestee 4.
Maakonna asutused.
Harju maakonna walitsus, S. Roosikrantsi t. 12.
Põllumajanduse osakond, sealsamas.
Terwishoiu osakond, .sealsamas.
Toitlusosatond, sealsamas.
arju maakonna niuete salakaubaks tunnistamise osak., sealsarm
_ ariu maakonna riigimaade ülem, sealsamas.
Harju maakonna rahwawäe komisjon, sealsamas.
t
WtilisriMde esitajad Tallinnas
Cvrfež
Inglise konsulaat — Gogoli puiest. 5.
B v ii i s h M i lita x h M i 3 ii o n — Gogoü p. 5.
-öritisb Mititaire Mission — Kohtu tän, 4
Ameerika Punase Risti peawalitfus — Pikk tän. 19.
A M eeri! a P unun e Ri st — Mana Posti t. 8. Ameerika rahwnsl. kristl. noormeeste seltsi komitee — Kiriku tän. 2.
D e a n i t n e r oalf o n s u laat — Karjawäraiwa puiestee 4.
Jtaulr^ «abi t' (praegu minister Depretis) — Narwa tän. willa
„Fawo.^a".
ta aita konsulaat ... 2. Karja tän. 1, (2cheeli panga maja).
ollandi konsul«a r — Jaani liin. 6.
v e d u saatkond — Kiriku tän. 6 Toompeal,
äti konsulaat — Kaarli tän. 8.
äti sõjawäe esitaja — Toompeal, Kiriku tän. 4.
o o I a konsulaat — Rataskaewu tän. 9, fort. 5.
rantsuse konsulaat — Uus tän. 14.
x a n i i u f e saatkond — Toomkuninga tän., Stackelbergi m.
oome saadik ja täiewolitustine minister Eestis
Erkki Reijonen — Nunne tän. 18.
•J ‘J
v«i>
Rootsi Tonfulaat — Napva t|p, 11.
Saksa konsulaat — TopM-Kuninga tän. 11.
Ukraina rahwus 1 ise k o M i s e e esindaja — Rgtaskaewu
tän. 11.
Wene wäljaränhgjjgtp | p pti t e e
Mrwa m. 16.
Jaapani sõjaw ae - m i s s i o o n —" Suur Roosikrantsi tän. 15,
krt. 5.
Schtveitsi konsulaat — Ahju tcsn. % kxt. 8.
Wene nõukogude wabariigi ^finhus Ges.tiK — Peter
buri wõõrastemaja.
Norrakonsul j g a s e s o n s U l — Jaani tän. 6.
Pssvlinna MlshsusasMs?-, ametikohas j. m. tähestik^ järele.
Aadressiland — Wene t. 23.
Ameerika konsulaat — Pikk t- 16.
Ameerika saatkond — Xaoutpeal, .MrUu t. 8.
Arestimaja — Toompeal, Rahukogu majas.
Briti konsulaat — Gogoli puiestee 6.
Börse juhatus - Pikk t. 17.
Daani konsulaat — Gogoli puiestee 1.
Eeluurimise-wangimaja — Wüh t. 23.
Eesti Pank — Gogoli puiestee 3.
Haridusministeerium — Toompuiestee 3.
Harju maakonna waiitsus — S. Roosikrantsi t. 1$
Hollandi konsulaat — Jaani t. 6.
Karistus-wangimaja — S. Tartu ui. 75.
Kohtu t. 8.
Kaubandus- la lööstusmtnitzteerlum
'Kohtuministeerium — SB. Pärnu m. 3.
Kütteainete keskkomitee — Uus t. 2.
Laowasõidu-amei — sadamas, eletyaatori juures,
tee t
Anng hoolekauhefpiakond — Gogoli Ät,„
Sinna korngndgutuur — U. Tartu m. W.
Linna lätoralpapium — RüM'1"'tau.' U.'
Linna majanduskomisjon —Mana turg tz.
Linna maksurvalitsus ja korieri-lsspitusMg -- Hegz |. 8.
Linnapolitrsel walitsus — Aia t. 12.
Hoo t. 23
1" politsei-jaoskond
Wladimiri t. 44.
2. ’ "
„....................
ti.
„
SJ'Tartu ruaarü. M.
I.
„
W. Pärnu m. %
H.
„
PaltiKki m. 23.
6.
Puha-Waimu |.
Linna raamatukogu — Gogoli
X
Linna tööbörse
Karjawärawa puiesiee 9.
LiNnawalitsus — raekoda.
Lati konsulaat — Toompeal, Kiriku t. 4, 2.
Merewäs NMitsuA — Narma maantee G.
Peaminister — Toompea loss.
Peastaap -- Pagari' s. 1'.
Politsei arestimaja — Wene tän. 23.
Politsei peawaUtsus — Toompea lMtz.
Posti,'telegraafi ja telefoni pearvalitsuI — RomgrWvi 1. Id.
34
Postkontor — Wene t. 9.
...
- ■ •
Prantsuse saatkond — Alendri t. 3.
; v
Põle w k iwi - tööstus e juhatus — Uus t. 2.
Põllutõöministeeriuim — Wismari t. 7.
Rahaministeerium — Gogoli puiestee 3.
Rahukogu —- Toompeal, Rahukogu majas.
1 rentei — Lai t. 1.
2 rentei — W. Pärnu m. 1.
Riigikassa — W. Pärnu m. 4.
Riigikontroll — Toompuiestee 3.
Riigi raamatukoiga — Toompea lossis.
..Riigi Teataja" kontor — W. Pärnu m, 3.
Riigi trükikoda — Toompea lossis.
Riigi waranduste ülewötnnse komisjon — S. Karja t. 29,
Ringkonnakohus — Jaan, t. 7.
Rootsi konsulaat — Narwa m. 11.
Sadama posti-itelegraafi kontor — Narwa m. 63.
Saksa konsulaat — Toom-Kunnrga t. 11.
Salapolitsei — Pikk t. 67.
Siseministeerium ja tema osakonnad — Toompea lossis.
Soome konsulaat — Ruune t. 18.
Soome saatkond — Pikk t. 11.
Sõjaministeerium — Pagari tl.
Sõjamäe haigemaja — Juhkentälis.
Teedeministeerium — Toompuiestee 3. ■
Telefon — Wene t. 9.
Telegraaf — Wene t. 9.
Toitlusministeerium — Narwa m. 46, likwideerimisel.
Tplliwalitsus ja Tallinna tolliamet — sadamas.
Tuletornide walitsus — sadamas.
Vabariigi walitsus kantselei — Toompea lossis.
Wangihoonete peawalitsus — Ringkonnakohtu majas. Jaani t. 7.
Wenemaa esitaja —■ Peterburi wõõrastemaja. Rataskäewu t.
Wälisministeerium — Toompeal, Kohtu t. 1.
Ameti ühisuste tavwitajate-ühisus — S. Karja t. 18.
Eesti Rahwapank — S. Roosikrantsi t. 15.
Eesti tarimtajate ühisuste keskühisus — Wiruwärawa puiest 15,
Eesti ühistegeline Liit —
Roosikrantsi t. 15.
Raudteeteenijate tarwitajate-ühisus — Balti Maksalis.
Saksa tarwitajate-ühisus — Wiruwäruwa puiestee 27.
Tallinna Eest, Majandusühisus — Wiruwärawa puiestee 21.
Tarwitajate-nhisus ..Abi" — Wiruwärawa puiestee 27.
Tarwitajate-ühisus „A,t" — W,ru t. 4.
Tavwitajate-ühisus ..Oma" — W. Posti t. 7.
Tarwitajate-ührsus ..Seltsimees" — S. Karja t. 20.
„Kaja" toimetus — Wene t, 11.
..Päewailehe" toimetus — Suurturg 1.
..Tallinna Teataja" toimetus — Suur turg .17.
,.Waba Maa" toimetus — Pikk t. 54.
Laenu-raamatukogud,
L. Mutsu eeLts-saksakeelne laem^taamatutogu — Peetri platsil, W.
Roosikrantsi tän. nurgal.
85
W. $m?alt kasnu-raamatukogu — Narwa maani. 26.
Raamatukogu J. Plooinpuu rmtkpl juures — Harju tän. 45.
Tcaatrid, tcarieteeb, jlitsimajad jne.
,E s t o o n r a" t e aate r — Uue turu ääres.
päew, pühapätwiti kaks korda. Näitejuhid
ja Hans Lauter.
Eesti Draamateaater — Jaani tän,, end.
mides. Etendussd' on neilt korda nädalas.
Pinna ja A. Teetsoff.
„A p o l l o" teaater — Narwa maani. 11.
,G r a n d - M a r i n a" — Mere puiesteel.
eeskawa.
Etendused on iga
— Karl Jungholz
Saksa teaatrr ruu
Näitejuhid — Paul
Kino ja wenekeeln-
,Passas h" — Wiru tänawa algul. Nrrsama.
,Kasino" — Kino, Aia tän. nr. 4.
,K a I etv a" — Kino, Wiru tän. nr. 4.
,Rohal-Vio" — Wiru tän. 8.
,21 m u t" — Hartzu tänaw.
,Moder n" — S. Tartu maanteel.
r.ZLigastatud sõjameeste kino" — Pikal tän.
„<5äfc e" — Uue Kalamaja tän.
S. d. Karskuseselts ..Walwaja" — W. Pärnu nt.
E. selts »Lootus" — Gonsiori tän.
,P andori n" — Wana Estoonia, Wäike Tartu maani.
Tarwiline abi.
Arstid,
Akel, Fr. Silmaarst. Suur Roosikrantsi tän. 10, (10—11, 4—5).
Armsen, P. Wiru tän. 18.
BluMerg, M. Rünne tän. 18/22, (4—6, 7—8).
Brasche, E. Haawa-, kSrwa*. nina* ja Lurguhargused. Mene tan. 18.
Brönsted, J^ami t. 11.
Bunge, Kuno. Sisemised! hargused. S. Tatar: t-an.
tzick, Joh. Sisemised haigused.
.
Friedentat, Adolf. Warmu- ia narwch argused. Seewalm haigemaja,
Fricke, Herderi. Sisemised haigused. W. Liiwa tän. 20.
Feodoroff, Dmitri. Sisemised haigused. Narwa tän. 56..
(4—6, 7—8).
Epstein, M. Naistehaigused ja sünnitusabi. Wiruwärawa pnüeStee 4$,
(5—6).
.
Erdmann, A. Sisemrsed ja lastehaigused. Niguliste tan. 1b.
Goldberg, H. Sisemised haigused ja sünnitusabi. Mk tän. 49, ($N4Õ,
4_g),
Goromulmsky, N. Naishaig. ja sünnitusabi, S. Roosikrantsi tän. 15,
(4—6)/
r v
Gutkin-Bellkin, E- Sisemised ja narstchargussd. W:ru tan, '4.
Htrlch, Hugo. Häbusepea täin. 8, (4—5).
Haller, 2. Sisemised, eriala kopsu* ja sudamchabg, UoSti tän. 6.
8*
86
Saubeltn, 2. Sisemised haigused. S. Roosikratttst tam 12, (^4—^5).
Kesse. G. Lölkusehaigused. Suur RoosUrantst tan. 3.
Kahn, H. Kirurg sa kõrwahaig^ Lai tän. 19.
Kanschmidt, E. Pikk tän. 48, (1Ö—11,. 5—<).
Kofsmann, Har. Silmaarst. Harju tan. 45, (10—12).
Koffmann, Hugo. Haawa-, nina-, körwa- jä kurMaiH. Sarju t. 45.
Hannson, Jaan. Silmahaigused. S. Roostkrantst tan. 21.
Hsld, Lui. Sisemised haigused. Mru tän. 1. .
Jus. Aold. Sisemised haigused.. Kore tän.
Jsatschik, S. Sisemised haigstsed ja sunnttusabr. W. Tartu MäSnt. 29,
(9—11, 4—8).
Jakobson, Ar. Sisemaised ja lastehaigused, eriala sapiklwi haigus.
^
Toompuiestee 4, (10—12, 5—6).
. . .
JerMkrn, M. Hobusepea tän. 10, fl£t. 3, kolmandal totral.
_
Aätz, F. Naha- ja suguhaigused (aimult natžier. M mpsed). Prrk
Kaegeler! Muskli,0 kondi ja liikmete h-M- W Posti t 6, l 4, (3-5).
Kaplan, E. Naha- ja suguhaigused. Wtru tan. 18, (10—1, 5-8).
Keck. E. Posti t. 5.
Keerd, A. Posti tän. o, (6—7).
. ri , . ... ,,
Klompus, M. Naha- ja suguhaiguste eriarst. Harju tcm. 45.
Kurrikoff. A. Eesti pangamajas (10-", 4-6).
Knüpsfer, A. Haawa- ja naistehaigused, sunmtamrSabr. Testi pan'
aamajas, (4-5), Jaani tan. 6.
.
_
Keyserlrngk. R. Naistehaigused ja sünnitamisabr. Suur BaleZnü
tän. 10, (4—5).
.
ä
Keller, Fr. Silmahaigused. Hapjn tän. 30, (8—^10, 7—8).
Keller. svriedr. Silmahaigused. Harju tän. 30.
Kirnmam Ewald. Sisemised ja lastehaigused. S. Pääsukese tan. 4.
Koch, Eglert. Sisemised haigused. Wene tan. 6—4.
Korschenowsky, W. Sisemised haigused. Wiru tan. 6
Kraist, Sirel. Sisemised haigused. Narma tan. 48 6.
Krause, Herman. Haawa haigused. Narwa m. 2o.
UrÄÄfc
W-r
18,01-U, «-»).
£üü#/ K. Naha- ja suguhaigused. Kacvrll fmfu pmestee 9, (9—11,
SeeSmeiüfV Kaarli ^Nriku puiestee S
Luiga, J. Suur Roostkrantst tan. 10, (4—5),
j^sugnhaig'' Uus (Kaarli) puiestee 9, (9^-11, 5-7).
Qane Alex. Suur Pärnu m. 47.
.
.
Liik 'Oskar. Sisemised haigused. 1. Tall. sõiawae hargem.
Luru, Scholem. Suguhaigused. S. Karja tan. 12.
Lübeck 21. Sisemised haigused. S. Tatarr tan. 1 — 12.
MabUtein Lydia Sisemised, körwa-, kurgu- \a ntnahaigused. Ta
H tfttt 21-b (9—10, 8—6).
3KflHna
Naistehaigused. Wiruwärawa puiestee 21, (10—11).
Middendorf, M. Uus puiestee 7.
Mutter. £>. 9žHne tänawal.
MöttuS, A. NiguttstL tän. 16, korter 2, (5—6).
Mickelfon, E. Närwihaigusöd. T. Balssna tän. 8»6, !tt, l.
$iS, ffl. *«We|äeut«». 3°»-m tän. 9.
Okdekop, A. Naistehaigused. Suur Karja tän. 2, (4—5 p. I.)
Otto, Katar. Sisemised külgeh. haigused. G. Tütvirt tän. 21=6, k. 18.
Pedusaar, K. LvüM-Küninga tän. 6, (4—5), linna kooliarst.
PedDsäar, Uus tän. 8.
Pezold, A. Sisemised, eriala kopsühaignsed- S. Karja tän. 12, (11—12,
6—7).
Piiskop, J. Naha- ja suguhaigused. Harju tän. 26, (9—11, 6—8).
Pölljak, M. Naha- ja suguhaiguste eriarst. Wiru tSh. 8, (10—1, 5—<8,
naister. 3—5).
Püümann, M. Eesli pangamajas, (9—10, —6).
Peterson, T. Sisemised haigused. Rataskaetvu tän. 22; 4—5.
Perli, H. Nahahaigused. T.-Kuninga tän. 7, f. 3.
Püllop, Oskar. Sisemised haigused. Tõnismägi 6, k. 2.
Pihlak, Ed. Sisemised ja Lastehaigused. Wismari tän. 5.
Park, K. Sisemised ja lastehaigused. W. Pärnu tän. 7, f. 1.
Reimann, G. Sisemised, südamehaigused. Jaani t. 6, (9—11, 4—5).
Rubel, Tatari tän. 21=6, (9—10, 5—7).
Rütman, H. Wäike Tartu maantee 14, (9—10, 7—8).
Rubanowitsch, J. Sisemrsed ja suguhaigused. S. Tatari tän. 20, f. 3.
Reuter, J. Wiru tän. 9, krt. 6.
Rüberberg, E. Sisemised ja lastehaigused. S. Tartu m. 15.
Rutkowsky, N. Sisemised ja haawahaigused. Laulupidu tän. 11.
Reinhold, A. Sisemised haigused. Külgeh. haiguste haigem.
Schwartz, H. Sisemised, nävwi- ja suguhaigused. Pikk tän. 3, (10—12,
5-7).
Sibul, K. Sisemised ja nnrwihaigused. S. Roosikrantsi tän. 10.
Seegrön, A. Naha- ja suguhaiguste arst. Wene tän. 2.
Seegrön, E. Sisemised sa naistehaigused. Harju tän. (4—5).
Spindler, A. Suur Karja tän. 5.
Sooneks, E. Sisemises ja lastehaigused. Suur Karja tän. 15, (10—11,
4—5).
Sarw, Nikolai. Sisemised haigused. W. Laagri tän. 1, I. 2.
Schröppe, V. Naistehaigused. Tõnismägi 5=a.
Schumann, H. Lastehaigused. Narwa tn. 25, k. 3.
Tannebaum, P. Sisemised, nina-, kõrwa- ja kurguhaigused. Uus t.
Taumi, A. Wiru tän. 6, (3—5).
Thar, R. Roosikrantsi tän. 10.
Thomson, E. Sisemised haigused. Kaupmehe tän. 11; 10—11, 4—5.
Tobiesen, J. Lastehaigused. Uus tän. 19, k. 4.
Thamm, Leo. Sisemised haigused. Narma maoni 48,
Ungern, W. Wismari tän. 3.
Wahtrik, B. Haawa- ja luuhaigused.
tän. 15, (3—4).
Mlken, W. Wäike Karja tän. 1. (10—11, 5—6).
Wulff, E. sisemised haigused. Wäike Roosikrantsi tän. 14.
Wahl) Artur. Naha- ja suguhaigused Niguliste tän. 12, k. 4.
Wita, A. Sisemised ja lastehaigused. Wittenhofr tän. 10, !. 3.
Zoege, W. Haawahaigused. Tõnismägi 1.
Hambaarstid ja dentistid.
Awik, Ktara, Wiru tän. 6, (Ö—12, 5—6).
AvcUd-Smetanin, A., Pikk tän. 31.
Abramson, Wiru tän. 7.
38
Dreher, S. Wiru tän. 17. Müürrwahe iön. 40.
Dobrohotolv-Kagan, Harju tärn. 31, (10—12, 4—6^)
Gutmann, D. Wiru tän. 16.
Jurkewitsch, Wirulvärawa puiestee 13.
Kah. O. ' Päk tän. 37, (10—1, 4—6).
Klompus, R. J. Harju tän. 45.
Shigmanoff, F. Harju tän. 21, (11—3).
Levin, D. Pikk tän. 15.
,
Lewinowitsch, Helene. W. Karja tän. 1, (10—11, 4—6).
Klas-Mass, Harju tän. 30, (10—1, 3—6).
Laurie, Dr. A. Narwa maantee 4, (10—1, 4—7)
Lourje, R. Girgensoni tän. 10.
Nymann-Jlwes, H. Roosikrantsi tän. 11.
Ritter, A. Eesti pangamajas, (9—12, 2—5).
Ruus, Adele. Eesti pangamajas.
Schilder, A. Wiru tän. 1.
Tamberg, Helmi. Kuninga tän. .
Teischew, Z. S. Karja tän. 18.
Tusch, H. SBäVfc Harju tän. 1, <'11—1, 3—5).
Wainer, J. Suur Karja tän. 5
Wltas-Rohde, A. Pikk tän. 33.
Haigemajad ja kliinikud,
Eesti arstide erakliinik — Wana turu kaelas nr. 3. Wastuwõtmine
kella 12—2 I.
Kliinik — Wiru tän. 23. Wastuwõtmine kella 12—2 I. ja 5—7 p. L
Priihosprdal — Wäike Liitva tän. 18.
Diakonissi haigemaja — Suur Pärnu ntaant. 52.
Tallinna erakliinik — Suur Roosikrantsi tän. 2-a.
Sanatoorium — Kadriorus, Liitva tän. 15.
Sünnitamlshaigemeja — Suur Balesna tän.
Dr. Knüpferi naiskliinik — Suur Balesna tän. 12.
«Seewaldi" waimuhaigetemaja — Baltiski maanteel 52.
Jnhalatoorium — Kaarli puiesteel, Winkleri m.
Linnakooli hambakliinik — Lai tän. 40.
Ttisikusehaiguste sanatoorium — Magdaleena tän. 6.
Linna waeste ja haiguste ambulatoorium — S. Tartu m. 24, 8—10 h.)
Linna waeste ja haiguste ambulatoorium — Lai tän. 40, (S—10 h j
Apteegid.
Linna apteek — Jaani tän. 6, Eesti pangamajas
R. Lehberti apteek — Suurel turul.
Ficki apteek — Niguliste tän. 1.
B. Linde pärijate apteek — W. Pärnu maant. 21.
Gnadeberg ja Lehden — S. Karja tän. 4.
W. Haase — Narwa maant. 52.
Hugo Lppermann — Wana Wiru tän. 15.
Sunkewitsch ... S. ja W. Tartu maant. nurgal 28.
Stüwert — Baltiski maant. 2,
Punaseristi apteek — Wana Kalamaja tänatual.
39
Advokaadid.
Birk, A. (toon. adw. abi) Suur Karja tän. 15, (9—10, 5- 7).
Best, A. (wann. adw. abi) Eesir pangamajas, (9—11, 4—6).
Birkenberg, R. (Mann. adw.) Wiru tän. 5.
Daugull, Johann (wann. adw.) Lai tän. 32.
Ester, Hans (wann. adw. abi) Lai tän. 15.
Eliaser, R. (wann. adw.) Jaani tän. 6.
Eldring, A. (era-adw.) Wiru tän. 12, (9—10, 6—7).
Gorschkoff, J. (wann. adw.) Wiru tän. 12.
Hirsch, M. (wann. adw.) Suur Karja tän. 7, (10—12, 7—8).
Haho, Kr. (wann adw.) Suur Karja tän. 2 .
Johanson, W. (wann. adw.) Suur Karja tän. 15,
Jurine, T. (wann. adw.) Wana turg 1.
Jdell, O. J. (adwokaat) Lai tän. 7.
Kaldus, T. W. Posti t. 6.
Kress, G. (wann. adw. abi) Suur Karja t. 15.
Limberg, B. (wann. adw.) Wäike Karja t. 1 (9—11, 6—7).
Wälsch, W. (ut)iu.) Harju tiin. 34.
Maydell, T. (wann. adw.) Pikk t. 37 (10—11, 4 -0).
Maurer, A. (wann. adw.) Wana turg 1.
Margk, Walter (wann. adw. abi) S. Karja t. 2 (9—10, 5—6).
Meier, S. (adw.) Harju t. 31 (4—6).
Petzold, W. (wann. adw.) S. Roosikrantsi t. 8.
Poska, G. (wann. adw. abi) Pikk t. 49 (9—11).
Pung, M. (wann. adw.) Eesti pangamajas (6—7).
Petrow, Anatol (wann. adw. abi) Pikk tän. 43. '
Pärit, J. (wann. adw.) Pikk t .5.
Peet, A. (wann. adw.) Jaani t. 6.
G. Pohla, (era-adwokat) Lai t. 9 (9—12, —6).
Reichmann, (wann. adw.) Wiruwärawa puiestee 13.
Rägo, N. (wann. adw. abi) Eesti pangamajas.
Ruubel, P. (wann. adw.) Jaani t. 8.
Siegel, K. (wann. adw.) Niguliste t. 12 (10—11, 5—6).
Soosaar, G. (wann. adw. abi) S. Karja t. 15.
Sorokin, A. (wann. tou. abi) Wiru tiin. 12.
Teemant, J. (wann. adw.) Wiruwärawa puiestee 13.
T umber g, V. (wann. adw. abi).
Weiner, S. (wann. adw.) Wiru tän. 22.
Notariused.
Linnamägi — S. Karja t. 19.
Ptschelin, H. — Wiru t. 8.
Riesenkarnpf, — Pikk t. 39.
S^arl Wäli — Lai t. 12.
Pte, A. (wann adw.) Jaani t. 6,
Gecrdus ja eku.
Iga inimene WZih olla geenius.
„Pea iga inimene wM oHa geenius." Nii fimtitab enda
Wnmafes teoses professor Brüsse.
Ta' tähendab, et geepius erineb |aroglifeft HimMt ainult
sellega, et tai mõintains jaj^Ml rpgqxgl kgsutqtzq igale omaseid
Wüimlisi ja hingelisi jSuhe.
Meie teame, et peale tegölifu mõtte gla, meis tegutseb meel
ala sbajegWktu, milles p^q igasuguse IMajõu HiWutuseta
käimas imelifsimad proissssid.
Midq roqbamalt ke?gi jqubqb kasutada neid allikgid, seda
Võimelisem on ta mingi teoks.
Nii omasime inimese geniaalsuse wõirne.
Sarnane inimene ei toit oma tegu täiuseni mitte sellepärast,
et ta ebatawaliste wainMtz wõimete ja annete omanik, waid
lihtsalt selle tõttu, et to leidis lihtsama ja soodsama tee kasutada
ebateadlikke jõude.
Professor Brüsse tähendab, et h\ laste koMus algaks
meil warem kui praegu ja kestaks paremate eeskujude otsekohesel
mõjul ja ideaalsel! tingimusil, siis omandaks mere lapsed are
nedes kõik need erilised maimu ja loomuse omadused, mis
praegu ainult geniaalsete inimeste ainumam.
Geeniused tõendaroad ise, et kõik nende hiilgeteod on maid
wqbajõulised tõuked ebateadlikkuse sügawikust.
EMendlttü wairttUtseütrüMi tetzewuse tõestajaks wõib
teenida juhuslik lahendamine unelusis probleeme- mis kaua
xAWsib
mm
Mõistust.
Näiteks: Keegi raamatupidaja heitles terwe küü, püüdes
leida wiga enda kassakontos. Kord öösel, unes, ilmusid talle
kõik arwed, wõlatähekesed ja kassaraamat, kus ta sedamaid roea
põhjuse silmas, ^ui ta järgmisel päewal kontoris ilmsioludega
wõrdles üttsluses omandatud tähelpaneküid, wõis ta pikema
waewata arwed kokkukõlla wiia.
Oleks tookord raamatupidaja asemel seisnud römümst, muusikus, Lttist — nad oleks omakord suutnud unes lahendada
paljud ülesanded isiklikult tegewüsalalt.
Collörige'i poeem „Kub!a khan" on poeedi ebateadliku tegewuse sktäwutus ünSs. Samalaadiline on fft Tiartini kuulus
^Saatana sonaat". Helilooja müüs unes hinge saatanale, kes
talle Müks Mängis Muulil tüki, Mis loetakse Tiartitti paremaks
loominguks.
Unes WSi ilmsi, ainult ebateadliku ala allikaist ammuta ma b
geniaalsed Maimud innukust, mis waimustab ja omakord innustab
järelpAMi.
NapöleöN, suurim sõdur-geenius, ütles, et wõitluse saatust
ei otsusta harilkult igasugused teadlikult wäljarehkendatud sõja.
Väeosade ümberpaigutuste plaanid, matb peaasjalikult otsused,
mis ettekirjutatud äkki tärkan5 Mõttest.
Läheneb ötsustaw
moment, säde tungib ebateadlikult esile ja wöidate.............
Ebateadlikkuse iseloom ja Väärtus olenemaö terwenisti indimiib tutti enda loomusest- mis juba teadlikult paneb tähele, uurib
ja mõtleb.
See on põhjuseks, miks kõik suurwaimüd olid ühtlasi süuriMäd
iipi.
Aju kindlustuse saladused.
Wäga üksikud Metst püüackad mttmiem wäliaäreNdädä omi
aju rakukesi, suurem osa inimesi ei suuda aga mMKua, Millise
äreneMisastMe rodtb sätttvütä ütete aju.
SeRs arendamises ott harilikult kõik järel, ainult geeniused
ja süüted anded harjutäwäd alaliselt, ja täieüÕdmab eüdi iitbichiduaälerisüste füHttU öMi ajusid. Ortteti on üjü ttine ktzigil
normaal inimesil üks ja sama.
Tost küll, geeniused jü täiendid oh juba ftinhiji kaasa saanud
teatud kalduwused otsimiseks, mõtlemiseks ja ajusüsteemi alaliseks
42
ümbertöötamiseks, kuna tawalikul surelikul need impulsid esile
tungimab üpris harwa.
Suur tähendus on siiski ajusüsteemi rakukeste wahetpidamata
harjutamisel ja arendamisel.
Harjutuse puudusel kannatama aju joonistus.
W alg ei :i. gii) tähendawad aju rakukesi, mis legewuses iga
päises tawalilus toimetuses.
Mustad ringid kujutawad rakukesi, mis ühenduskanaaleks
tawaliste tegutsemisrakukeste ja ülimale waimutöõlr wastawate
fefHeijtv wahel.
Ristikesed ejutawad rakukesi, mis Võimelised suurteks idee.
deks ja tegudeks.
1). Kunst. 2). U'i. 8). Patriotism. 4). Kirjandus. 5).
Teadus. 6). Hai. siu •. 7). Muusika. 8). Käsi. 9). Kael.
10). Õlg.
11). Jalg. 12). Seedimiselundid. 13). Rind.
14). Füüsiline tunne.
15). Nägu.
16). Nägemine.
17).
Kuulmine.
Need harjutused facttanemab täiesti mõimlejote füüsiliste
mõtetega lihast ja rinna arendamisel.
43
Wnmased omandasid jõu ja mastupibamufe ainult keha
süstemaatilise harjutamise ja reastama reziimi kaudu.
Sest fui mingi, fui ka ainus, li as ci paenbti ümbertööta
miseks, ei mä[i wõimleja teda harjutamast, kuni lihas andub
sõnakuulmisele.
Sama kui meie kogu keha, nii on ka a u käsutada fuur
kogu togamara jõudu. Teoka inimese aja wLftö maid ühekülgse
arendamise tõttu, kuna samal ojal iga. inimese teenistuses
kunsti, muusika, kirjanduse, filantroopia sü ItidMirss aru kesk
kohad ja kui ta neid keskohti mastamalt arendaks, siis annaks
nende ajutine töö puhlüswõimaluse ta ajus wäsind rakukestele
ja sellega uui jõudu igapäetoafe töö alguseks.
Iga inimese aju tsentrumid wajawad peti odilist tegewust
ja rahu, ent fee rahu ei tähenda und mõi igasugu mõtte
eemaldust, matb lihtsalt ühe osa rakukeste teo v aheldust teise
osa rakukeste tööga.
Iga, isegi elatanb inimene, mõib arendada kõiki oma
mõistuse keskkohti am süsteemi rakukeste alalise ja pusima harju
tuse läbi
Aju areneb peale kõiki teisi elundist ja tr*, nt b ta rakukefist
jöuawad kõrgeima arenimisastmeni alles keskeas.
Inimesed toafimab ainult sellepärast, et üks osa nende aju
rakukesi tegewuse peab lõpetama kuna teise osa arendamine
tarwilist tähelpanu polnud leid au o.
Lõpmata ja kaunis on jõud mis meis marjul ja millest meie
ei hooli.
Kui laialt inimene ka ei pillaks oma arenenub mõistuse
jõudu, talle faeb alati Võimalus „pöotbn ümber", õieti „sam>
muda edasi", fee tähendab, täiendada cmi u na vutti titiab aju
keskkohti.
Kui mingi asi hakkab meid huwitama, see on tähenduseks,
et ühes, meist kasutama aju kanaaüs, algab
\\:4s meile
annetab uut jõudu, mi öelda, meid uueftjiinnitab. ; a fee on
moment, kus saabund aeg teoks ja aju nende keskohte aren
damiseks, mis olime jätnud hooletusse.
^Sarnased momendid tähendasid palju belle nende õige talendi
ja kutse algust.
Siis peab inimene eemalduma külla, jalutama, sissehtngama
hapnikku ja koondama kõik mõtted kasutamata j-õu-r arendami
seks. udu kahaneb ja inimene leiab, mida seni kirgiiselt otsis.
44
- Raske on tungida paljudesse aju kanaalesse, aga fui tööga
kord tehtud algust, saab kõik muu kerge fa meelis.
Uute aju karmale alaline leid ja nende arendamine teemab
inimese suureks.
Aju rakukeste igapäine teistega ühendus on aju arenemise
ainus ja kindel abinõu.
Dr. med. W.
kodused gümnastikaharjutused ehk 20 minutit igapäewalist Wõim»
lemist terwife heaks.
.Kes 20 minutit igapäew enne õhtusööki, minu õpetuse järele
järjekindlalt harjutusi teeb, selle keha, olgu ta noor ehk roana,
kõweneb, läheb paenduwamaks ja tugewamiaks. Kellel wähegi
tahtejõudu, wõib nende harjutuste abil, ilma et ta mingisuguseid
arstirohte tarwitaks, haigust eemaldada, tsrwist alal hoida ja
teda kaotuse korral tagasi wõita.
Iga üksiku harjutuse järele tehke lühike paus ja tarwitage
seda sügawaks sisse- ja wäljahingamiseks.
1.
Ringliigutused peaga: 10—30 korda.
Pea teeb paremalt poolt pahemale poole, ja niisama pahe
malt paremalle, trehtrikujulist ringliigutusi, mis nii faugetulatawad peawad olema, kui iganes kyelaliige lubab, .steha hoitagu
agg sirge ja liikumata. Jääb pea uimaseks, siis tehtagu neitz
harjutust esialgul istudes.
il
.
2.
Ringliigutused kätega: 8—20 korda.
Mõlemad sirgelt wäljasirutatud käswarred teetnah eest taha,
ja niisama Pglju kordi tagant ette, suure ringi, sarnaselt nagu
kaks lpeskitiiba lmskikere ümber ringi käiwad. Pandagu häSti
Whels, et käewarred üsna pea ligidilt mööda lahesimd, milleks iga
tahes täielikku õlaliikms paenduwust waja läheb, mida aga iga
üks harjutuste abil Pikkamisi jaauwtaöa rovib.
3.
Ringliigutused kehaga: 8—30 korda.
Ülemine kehaosa (kõht) teeb, ainult tzwMiikmrl fäänatel,
trahtrikujulise, wõimalikult kaugelulatawa ja fügaroa ringi pare-
45
mait poolt pahemalle, ja nõndasama tfäfjemalt parsmalle.
UimajefSiäämtfe korral, mil aga ruttu moäbaneb, tehtaks? ka sepa
harjutust esialgul istudes.
4.
Ringliigutused jalgadega: 4—8 korda.
Hästi ettesirutatud jalg teeb tagant ette wõimalikult kaugelulatama ja kõrge ringi ja asendakse jälle teise fõrtoate, mi» nüüd
järjekorral. Nii tehtaks? mitme wahetusega, künni soowrtaw
ringidearw täil on. Ülemine keha hoitagu wöimalikult sirge ja
liikumata.
5.
Kätega tõukamine ettepoole: 10—30 korda.
jžiugem, energiline katetõukamine küünarnukist ettepoole,
kusjuures käed tugewaste rusikas ja kõik käewarte musklid Pingul
peawad olema. Sellejuures tarwitagu täielikku, ühetasast pupu,
niihästi tõugates kui ka tõmmates, aga nii, et tõukamine nutte
liig põrutawalt pea peale ei mõju. Kujutagu endale ette, et
tahate mõlemi käega ja täieliku jõuga ühte asja enda juurde n»*
tuba ja lähemal momendil jälle eemale tõugata.
6.
Kätega tõukamine tahapoole: 10—30 korda.
taieste samasugune liigutus, ainult selle wahega, et nüüd
kcchelepoole külgtõukeid tehtakse.
7.
Lahkulöömine kätega: 8—16 korda.
Sirgelt ja ristloodis ^väljasirutatud ja tihedalt Iigenootub
käewarred lüüakse samas tasakaalusioones tugema jõuga taha
poole lahti, nagu tahaks mõnda käesolewat asja -Onn *t6*uba,
8.
Kätega käänamine: 30—50 korda.
See liigutus õnnestab kohe, kui ettekujutakse, Kagu tahaks
mõlemi käega kahte kruwi Puusse keerata.
9.
Sõrmede sirutamme ja surumine: 12—20 korda.
Mõlemi kae sõrmed sirutakse wöimalikult hästi laiali ja
tõmmatakse siis jälle täie jõuga rusikasse.
46
10.
Jalgadega käänamine: 20—40 korda iga jalaga.
Sirgelt toäljasirutatird ja wabalt hoitatoat jalga käänatakse
tugewaste wäljaspoole. See liigutus sünnib fergemalt,. Puhta
malt ja täielikumalt, kui ilma wahetuseta igat jalga oma üles
annet ühekorraga teha lastakse.
11.
Jala siruta mine ja paenntamine: 20—40 korda iga jalaga.
Tugew ja wõimalikult täielik jalaotia tõstmine ja paenutamine, kusjuures jalga wabalt põlwest wäljasirutatult ja Pisut ette
poole hoitagu. Tähendatud liigutus sünnib ainult labajalalnkmes. Sellega ühenduses wõib ka warbaid sirutada ja paenutada,
mis aga, kui jalad kinni, awaraid saapaid wajab.
12.
Raiumine kirwega: 6—20 korda.
Nõuetaw seisak sünnib nii, et mõlemad jalad õiges joones
harki aetakse. Nüüd tõstetakse sirutatud käed üles jut hakatakfd
raiuma, nagu oleks jalgade wahel puupakk, mida kirwega lõhkuda tahstakse. Naisterabwastel tuleb sellest liigutusest loobuda.
13.
Heinaniitmine: 8—24 korda.
Kujutage endale ette, et teil wikat käes oft, millega täie jõuga
heina niidate. Neid liigutusi peate aga ka samapalju korde parsmale poole tegema.
14.
Jalgratta sõit: 10—30 korda iga jolagck
Astute pahema jalaga wäiksele jalapingile ja teete parema
Lakaga ringliigutusi, nagu tallaksite jalgratast. Ringid olgu aga
Wõimalikult õige suured. Pärast teete sedasama pahema jalaga.
Lõpuks tehke weel 10—30 korda põlwepaenutusi, nagu seda
õpilased ja sõdurid gümnastikatunnil teewad.
Tehke neid harjutusi järjekindlalt ja teie tulete peagi arusaa
misele, et teie seda toojate nagu igapäetoast leiba.
Tertoes kehas on tsrtoe toaim!
W. Gebhardt.
Dr. med.
kuidas isand Snksmarm ölsmlstc kiriku tornist
Esimene ^Ameerika Filmi" kinoteos Tallinnas.
Pikkus 777 meetrit.
«Poolpime iimtitmvSÖ.
Üh- ilusama, Pfalmna
olema iuroitusfoi)a lupelusftdol feips mmgifugu -
leebel
f
''j.
Pargist, mis supelusmqaga Ühenduses, VMUS umbes ne..a
liimnerotte aastane, tüseda kehataswuga mees, I
kallihinnaline paanama ja kaes ,ama kuldmonogramnnaega
jalutuskepp, millega ,° õhus igasugakeid "urdta.t. !S>, nagu
mõni feemameteliiem mnusikaiuht mõnda ^eru !
nIt riaAsti
niat juhatades. Mehe ümargune l« raswane nagu °l> naerul
mis oletada last, et selle omamt enesega õlge rahu. nais
olemctt.
mees näqtP nüüb sillal kõhna, kahwatanud naoga uoortm.est
seiswat kelle ülikond, mis kull moodne. Qgatihni moaromuo
ja kmtsunÜd, nooremehe korrektsuse suhtes wal.se waatlei- peale
noormees naa salle jõe poole
ja hakkas üksisilmi! mette mahüma.
Smokinais herra oli selle aja sees sigari põlema sirutanud
aga püsis
endisel kohal.
Noormees pööras ennast mee
kaks, kolm korda ja saatis õige wchafe pilgu tema peale
millest mõista, et ta sellega sugugi rahul et olnud, et tebu
m
^^^ü^at^eUuutnub ta enam kannatada sa katkestas waikuft
ütelge mulle, palun teid, kas teie mõtlete siit kord lahkud,
mõi mitte?
»Mma?" küsis smokingis herra rahuliku tooniga ja siga
rit süitseiades, Hittb St saMMügi endiselt kvhält õleks liikunud.
--->
on töil mõla ffeBe teäbft V
,Mbdš MsMkast t Teie jäittz iu ftÜepkiräst siia peäkäMä,
ai ckiüö matteota... WiiMased Möökorpaadid on juba ammugi
ära sõitnud,
Mis ott teil siin tbefel otsimist?"
Mi\a iirfcömnfne 6n ekslik. Ätzn
nob, oletame, et teil
õigus õit; mis on siis sellest? Loodan, et mul sama õigus
siin seista ott, nagu ka teil. Pealegi lubage teatada, et ma
fefie pargi omanik olen".
«WifutzM MtatifH D6UH toaBdhBitft.
«tn lkiWiu strt
kohe".
„Wõimalik, et mul tetegd ühine tee on?
,.Mis see siiUtidaS? Teie otsustate mind jSttzida?"
„ Mis pärast ?"
//Wabandage, ma olen wäga nä miime ja et fbemt teiega
enam rääkida'".
Tundmata naöünSes tahtis ära minna, aga smokingis herra
peatas teda:
,,Ä telge mulle tõtt, teie tahtsite ennast uputada?"
küsis ta. *
^iOlspärast teie nSNda mõtlete ?"
*,fÜä et taha teid, noormees, koMblusõpetusega tutmustäda,
et tahu teile selgeks teha, et enesetapmine kõigi jumalikkude
seadustega wasramisi on ja sagedat! kordel nõrka, kurjale fui*
bumat iseloomu o sitta dr. *
Millest teie seda järeldate?"
Ütelge mulle ei! Siis rnabandOn ennast tSie ees jä jMn
töid siia juMälatähuga üksinda".
„Pean tunnistama, et teie haruldane inimene ölete!"
„Tahate aus ja amalli olla. siis wvstake mulle tingimata:
jfe, ma tahtsin ennast uputada jti wiibisin sellega niNült selle,
pärast, et fee nii kerge teha Sl ole, küi iMbub. — Põhjusmõt
telikult olite enda huMmises juba kindel, ja kui ma teid öMa
juuresolekuga et oleks staunüd, siis rnitga wõimslik, H ttitz
nüüd oma wiimaft und fitba jõe põhjas oleks stühkamrd?
«Teil bn õigus,
«ga loobun, et teie Mulle selles enam
Mfistuft ei tee? Zuwitair kes tele Olet ? Liige mingisugusest
päasteseUsist? Wöi esiujuja, kes meie linna sportlaste fee*
49
eneste «Räämi tthtz- te|a ?
Wsi koguni fiMWnik, kes stin
Ütlen teile [uba ette ära; kui teie mM
siis hüppan kohe sillalt alla, ja teil tuleb,
korra järele toalmab ?
takistada tahate,
mind päästes, samuti tülmü «mrmi Wõtta."
,Ma ei ole ühte ega teist fa ei mõista sugugi ujuda. Leie
tahate oma elu lõpetada?
Olge nii lahke!
Mul et ei tule
motteskj Leid päästma tulla. Ja üldselt et ole mul minqtfitqif
NlB' põhitnötteid.
Ma dtltt Uitsaja ifiiBBfe: üfcnMtš Nõder-
uist ja heitle selle äärmine ameeriklatte
Mind hMilüb ainult
fottbmihe, uiitz teid elust lahkuma süittnb.
Ega Mett MöA
naise pärast? Niisugune asi ei ole nüüdsel ajal enam moodis...
Oleta abielus ?"
Ml"
„Tähendab, abieluwahelised arusaamutused, mis mõne arg.
puksi meie hädaorust lahkuma sunnib, on teile ka tundmatud.
Naisküsimuses olete täiesti wõhik. Jääb med iile ainult raha
line kitsiku^. -™ Teie et mängi faariu ?"
M">
„6eba ma mõtlesin".
^Mispärast?"
^Nõnda... Teil on raske mind mõista.
Waadake, man*
guhaige inimene tapab enese suure komfordiga ja harilikult
kodus? aga mitte kunagi tänamal. Teil ei ole nimelt seda,
mida «shikiks" nimetakse. Vabandage, ma ei räägi seda
mitte sellepärast, et teid hoomata. Tähendame, teie asjud
lähemad halwaste.
„3a kui fee tõesti nii on, mis pakub fee teile huwitust?"
,,910ete, tabasin naela pihta! Mul oli põhjus siia peatama
jääda."
„(£t tnuUe mu ettewõttes takistust teha?"
„0, et, et, ei ! Mitu korda pean teile seda kordama? Aga,
teate mis? Siin ei ole koht äriasjust rääkida."
„Minusse ei puutu enam äriasjad; olen endaga ja kogu
ilmaga löpuarme teinud.„Kes teab?"
^Minu otsus on kindel!"
,,Wäga hea! Oma äriasja suhtes et taha ma teie otsust
sugugi ümber lükata."
,Ma et mõista teid 1"
^Kohe mõistate 1 Ma pean teiega tõsiselt rääkima.*
"Hm!"
.Olge nit lahke ja tulge minuga ühes minu suwemaija,
mis siit ainult paarkümmend sammu eemal.
Mul on seal
kõrwaline tuba, kuhu keegi segama ei tule.
Klaasikese rotina
ja õlle juures seletan teile kõik".
„Üte kõik — olen nõus — kui teie seda nii tungiwalt
fooroite..
Pargis, kõigetoredama kahekordse suwemaja teisel korral,
ühes kõrwalises uurkkambris, istusid ameeriklane John Kreis
saag (fünöimtje poolest eestlane) ja elust tüdinenud surmaotsijo
51
August Suksmann, touna ja õlle juures ja weststd elawalt
juttu.
„Nn siis, kallis sõber", algas Kreissaag: „Kõige esiti
waadake hästi minu peale.
Ma olen tõsine inimene ja et
oleks enesele kunagi lubanud tühise asja pärast teid tülitada.
Teie et salga, et korratud asjad teid enesetapmisele sundisid?
Vabandage minu uudishimu, mis fee õieti oli?
Õnnetu
ettewõte ? Koha kaotus? Kaubauduslised kahjud?"
„Ma olen ehk — õigemine öeldud — olin ärimees.
Isa
pärandas mulle keskmise kaupluse ja ma elasin oma sissetulekust
nii ütelda keskelt läbi. Et mul kauplemises wähe kogemust oli
ja riskeerida ei julenud, saiVad mulle Viimased sõjaaastad,
selle asemel, et kasu tuua, kahjutoojaiks. Seisak harilikuis äri
asjus, kaupade kallinemine, ostjate Vähenemine ja — mulle
hakkas Võlgu koguma, mis kuni eilase päewam ümarguselt
150.000 Eesti marka wälja teeb.
Wõlauskujad ei taha enam
oodata, aga mul ei ole kusagilt seda rahasummat Võtta, et
neid kinni maksta. Teie ütleksite ehk wahest, et see ei ole
midagi, aga mina olen niisuguse iseloomuga inimene, kes
sarnast häbi mitte üle elada ei suuda. Kui ma ennast maksuVõimeiuks tunnistan, tuleb mul kohtus wastust anda, sest et
ma juba mitu aastat äriraamatuid et ole pidanud, nagu seda
seadus ettekirjutab. Ma tahan enesega lõpu teha ennem, fui
mind süüpingile asendakse. —e
„ Kallis sõber, teie ei talita mitte õieti.
Mitte sellepärast,
et teie ilmast lahkuda tahate — oh, ei?
Ilm on mi halb, et
see ennast õnnelikuks Võib lugeda, kes temast lahkud.
Ka
mina ise olen elust äärmiseni tüdinenud, temas ei ole midagi,
peale kuritegude, aga
kuriteod et ole sugugi lõbuasjad.
Saabute, mis ma teile tahan ütelda: teie olete Välimuse järele
otsustades aus inimene.
Kuidas lubab teie südametunnistus
teid surra, mahajättes niipaju Võlgu, pettes oma wõlauskujaid?
Vististi tm nende seas isegi perekonnainimest... Surm ma1
bastab teid nuhtlusest, mis teid ähwardab, aga sellest hoolimata
katate oma nime igawese häbiga ja jätate enesest kõige hal*
wema mälestuse. —"
„Aga kui ma elama jään? Päästab fee mind minu prae
gusest seisukorrast.
,Evu jäämist ma teile sugugi ei soowita."
„Aga milles seisab siis asi? Ma ei suuda teist enam aru
saada. —"
52
„0n üks abinõu, kuidas meie teie surma Leie enda beaks
kasutada mõime. . . Mul on au ennast esitada: John Kreissaag, kõige uuema Tallinnas asutama „Ameerika filmi"
omanik |q direktor. Atinu filmil on euroopaline kuulsus.
Waadake, sellest silmapilgust, kui tele otsustasite surra, oli teile
«vististe ükskõik, missugune surm teil ees seisab".
„Wabandage, ma Ijcffan teist aru saama.. . Jumalaga!
«Palun, palun, rahustage ennast [a ärge saage minust maleste aru, teie olete ju intelligent inimene. Mina olen kom
mersant. Ma pean publikumile midagi näitama, mis sensatsiooni sünnitab ja närrne kõlistab".
—!"
Järgmisel päernal kirjutas isand Suksmann miljonär Kreissaega tehtud lepingule alla.
Lepingupaber oli, nagu seadus
nõuab, tarroilife osa tempelmarkidega warustatud ja isand
Suksmann kohustas ennast, st ta kahe nädala pärast ^Ameerika
filmi" esimesest suuremast finpteofe lawastamisest kangelasena,
kes lõpuks rnabataltliselt surma läheb, osarnõtma peab, ja sai
amansina 150.000 Eesti marka rnälja makstud.
Juba kümne päema pärast ilmus ta herra Kreisfae kabinetti,
kui fee parajasti uue ja kõmulise kinoteose lawastamise üleüldist
eelarrnst kokku rnõttis..
„Brarno, herra Suksmann! Nagu näha, jõudsite teie mli
päema enne lepingu tähtaega oma asjad korda ajada. Kuidas
käsi Wh?' hüüdis mister John Kreissaag lõbusa naeratusega
sissetulija poole kätt sirutades.
ti$ärtan, maga hästi! Ma tulin, et
54
/iatta meh lepingu tingimisi? Seda ma ka mõtlesin,
müüb töõirt tõesti uhke ella, et ma tõesti suur inimestetunbia
olen i"
„Wabandage. seekord olete küll eksinud, mister Kreissaag.
Ma tulin hoopis teise eesmärgiga."
„Ia nimelt V
....^^õake, ma roõtfin teie ettepaneku sellepärast mustu, et
päästa oma head nime. Teie olite see, kes mind mu raskest
seisukorrast suuremeelselt rnälja aitas".
„Ma ei mõista ielb !°
„ Seletan kohe, milles asi seilab.
Teie 150.000 marka
andsid mulle rnõimaluse kõike mõlgu tasuda, uut krediiti
luua, ühe sõnaga ~~ päästsite mind hukatusest. Kas teie siis
mõtlete, et ma nüüd meel surra tahan?"
^Aga see on ju ennekuulmata pettus teie poolt I"
Binimene olen I Ma tõin teile täna 50.000 marka, aga üleM.
nud 100.000 maksan tite suurt? protsentidega ühe wõi
kahe aasta pärast. Kõik minu äriasjad on liimibeetitub ta poe
eeft, mts ma ära müüsin, sain kaunis kaaluma sunnnakese.
Nüüd sõidan Ameerikasse ja loodan sealt tagasi tulla
rikka mehena.
Ärge kahelge.
Teil ei lule kaua oodata oma
*nha peole. iellele, fes tõesti töötada tahab, jääb Ameerika
ikkagi Ameenkaks. Tere et wõi enesele ette kujutada, fui tänu
lik ma olen, et teie mind päästsite!"
„Aga meie leping, austatud herra? Ärge uskuge, et ma
teid rahule Jätan 1"
.Kokkupuutumine teiega õpetas mind rohkem praktikalik ja
ärimees olema. Ka mina, nagu teie ise, olen äärmiseks ameerik
laseks saanud. Waadake, minust allakirjutatud leping on maksmufeta I*
.Makswuseta?!"
»Iah! Kui ma selle lepingu kohtusse miin, siis wöetakse
teid kui krimmaalsüüdlast, kes ühe õnnetu noore inimese ela
ja tulemini oma kasuks tahtis farmitaba, seaduslikule ‘mustatufele, mille nuhtluseks sunnitöö ette on nähtud. Näete, mul oli
nenbe päeroebe kestes wõimalus pisut seadust õppida..."
.Olen teile maga tänulik!
Ei oleks teie poolt kummi
midagi sellesarnast ootanub!"
"Teil ei ole mingisugust põhjust minu mastu kuri olla.
(Siitcrs, ma andsin teile Võimaluse heategu korda saata, aua
heateob on. kangelaste sõnade järele, teile juba ife moraali»
55
ltseks Lasuks. Teiseks, teie ei ole sugugi oma raha kaotanud:
näete, et saate oma mõla rutem tagasi, kui loodate. — Kol
mandaks, ma tahan teile weel tasuks ühe kingituse teha..
..Mulle?"
rEhk teie «Ameerika filmile", mis ju üks ja seesama on.
Kui foomite, lawastage oma kinoteatris terme lugu meie kokkusaamisest, ja mina olen malmis, täis au- ja tänutundmust teie
wastu, selles jandis tasuta kaasa mängima.
Mõtelge minu
ettepanek hästi järele, mister Kreissaag, aga nüüd esialgul —
nägemiseni. .
Must maske.
Uudisjutt T a r t u s t.
Oli roiuna iie maskeraad Bürgermusses, mulle aga kui itv
lauifule nii igaw ja märmita, millist juba ammugi ei raoletanud.
Wästnult ja närrniliselt lahkusin ma kärarikkast ja heledasti
roalgustatub saalist, kus aga pidu wesl täies hoos oli ja mašked, nii hästi ..õrnemad" kui ka „karmimad", nüüd alles tuiju
hakkasid sattuma.
Suure roaewoga, kogu oma jõudu ja küünarnukke abiks
mõttes, murdsin enesele teed rahrnamurrust läbi, jõudsin õnne
likult, ilma mingisuguse wahejuhtumiseta, riietel)oiu-ruumi,
wõtsin palitu ja kübara ja ruttasin roälja, et koju minna.
Väljas oli õige pime ja tänawail. mida üksikud laternad
wiletsalt roalgustasid, roalitses hilise öötunni tõttu täieline
tootlus.
Paberossi põlema süüdates ja fiihni käsi sügaroasti palitulaskesse surudes, tõttasin kiirel sammul edasi.
Äkitselt kuulsin ma oma selja taga sõidumürinat. Ma roaa.
Lasin tagasi, aga samal silmapilgul müras juba üks kinnine tõld
minust mööda, mille lahttolewast aknast keegi daam, kelle nägu
Musta näolattega rnarjatud ott, roälja maatas.
Kiroisilla nurgal jäirnad hobused järsku peatama. Ma sammustu edasi ja silmitsesin pimedusse, aga niipalju kui ma näha
rosisin, ei ilmunud keegi tõllast. Hobused noorskasid ja kraa
pisid närwiliselt kapjadega ja kutsar pidi õige lugemaste ohje
pingutama, et neid paigal hoida.
56
Mu kiirustasin samme- tnõöldis trende tieftlemate silmäde
hiNtz end aitfdtbas.
-,Mä ärmüstan teid juba ämmugi"- — spsistäs ta
MM tinnale kastes. --Aga plütt ttib kõigest südamest —mitte
WNu Nime küsida! Ma et n>S$ egü tohi teile seda aÄalNbõ.
Kui wöimalik, siis kinrige mulle kübemekene oma AMStz.
kustst ja MS olen Valmis teile oma elu ohlvsrõamd. Olete
nõus V4
Wdtztust asemel süüdlesitt Ma teda pälaMült ja töllSakent
YWSsin Ititfttftb bM MMi adMsi, kuhu tä sõlkM
Mbi.
Hcgu tötouqö roneiejtme, mtgt meie midagi tfeäral
Mlsät üksteisele ei awaldaNüö. Ma püüdsin selle naidteka!
Uädützsd tungida- hs mulle nii öõMÄäial; dHtd aMästüst
LMldMüd ja sicilüfin tedä Maske eest ära Võtta.
W lükkas kõik mu sialMd tagasi ja Nüeris waljustitema naer kõlas siiski nagu kürwalt jd süünitült.
Ilusad mustab silmad hiilgasid, nagu lähed, musta maste
alt \a sätendasid mingisuguse iseäralis? tulega.
Wiimaks jõudsime maja ette, ins ma korteris olin.
Ja saatis kutsari tagasi, teatate midagi üteldes, millest ma aru
ei saanud. Aiis wõttis ta minu Ee. alt kinni ja surus ennast
wärisedes minu külje rnastu, nagu hirmunud linnuke, kes marju
otsib.
„Kes ta küll peaks olema?" mõtlesin ma, temaga korterisse
astudes. „Kus ja millal oli tal juhus mind tundma õppida ja
armastama hakata V‘
Kui ta kasuka seljast oli mõtnub, apialdus ta mu silme ees
niisuguses tuqletihiilguses, millrst Ma meel kunagi ei olnud
näinud. Walgesi siidist, hõbedaga wäljaõmmeldud kostüüm kat
tis weetlewalt tema ilusaid kehaworme ja tema luMWalget
luigekaela ehtis kaelakee suurtest kMskiwideft.
Härmifelt maimustätud tema kehailust, palusin W teba
Iqng/ et ta näo kattest wabastaks, aga tg pani mu palmeHe
gn kindlasti mõstu, et ma sellest wiimaks loobursia pidin.
Õhtusöögi ajal, mis mul korda läks kodusolewaist külmeist
toiduaineist korraldada ja klaasi meini juures tunnistas ta
mulle,
minu romaanid ja uudisjutud temq tähelpanu olid
äratanud, mis mtimgls kirgiiseks armastuseks oli kujunenud, nii
et ta juba kaks aastat mind nii mitmeil pidudel oli jälginud.
Lana, teada saades, et gta maskeraadilt lghkusin, tüli ta
mulle järele, kohtas mind tänama! ja otsustas nüüd kõik awalLada, mis ta nii kaua südames saladuses hoidnud.
Meie juwammjne katkenes aeg=a|ap kirgliste suudlete ja
kallistusiega' \a meie er' pannud tahejegi, M mth$ öö GöödaiteB ja kayrnütu gpriksihommiku koidik gmast sis.se hakkas pgiWa.
Länarnalt kostis maja ette sõitma tõlla mürin.
Sunbmatg kargas kohkudes üles ja hakkas minuga jumalaga jätma, lubades lähemal ajal jäÜe tagasi tulla, M tõmbas
tg rgttu kasuka ümber ja enne, kui ma asjaft tgipgmg jzaÄasin,
oti ta juba Loast kadunud, jättes järele nõrka' lõhna kpigepeenemaift lõhnaõlidest.
Tema palme peale ei läinud ma teda tõllani mitte saatma
ja, jääbfõ Aksi, andusin mälestusile, meie esimesest kumWlisest
koMsaamisest.
Laual lamas kimbukene nürtfinuid kannikesi, M ta Mnalt
langenud, aga põrandal walgerrdas mingisugune paberileht,
mille' mu külaline, nagu ma arwasin, wrstiste meelega oli maha
jätnud.
58
Wõtstn paberilehe üles ja nägin, et see nimekaart oli. Lugesin:
Paruness Adelheid Reuter oon Frühlingshaulen, hotell
Tartus.
Ma olin üliõnnelik, et nii ootamatalt oma külalise nime ja
elukoha teada sain ja juba samal päemal peale lõunat ruttasin
teda otsima, äärmiselt ärritatud mõttest, et teda ometi kord
wadalt täies iluduses näha saan.
Teener wiis mind wäiksesse salongi, mis kahe numrttoaga
ühendatud ja kõigega koos parunessi elukorteriks oli. Ta palus
mind pstut oodata ja läks mu tulekut teatama.
Mõne minuti pärast arvanesid eesriided ukse eest ja fõrmal'
olemast toast ilmus kellegi naisterahwa kuju.
Ma kargasin, nagu maost nõelatud, toolilt ja jäin aru
saamatult, pärani silmil wahtima . . .
Minu ees seisis sirge noor naine, kelle terme nägu sügawate armidega kaetud. Silmakulme tal sugugi ei olnud, ja
wiltukistud huuled andsid talle jäleda, tagasitõukawa wälimuse.
Rga selles inetus näos hiilgasid, nagu täbed, kaks musta sätendawat silma, ja poolawatud huulede wahelt särasid kaks rida
ilusaid pärlhambaid.
Mind nähes karjatas paruness ja tahtis juba põgeneda,
aga ma peatasin teda ühe käeliigutusega ja aupaklikult kumardades palusin kõigest südamest wabandusi, et mul julgust olnud
tema saladusse tungida.
Ma püüdsin wõimalikult talle mitte näkku roaabata ja sil
mitsesin tema wäikseid siidkingadesse peidetud jalau fa libamaid roosakarwalisi käewarsi.
Tema inetu nägu äratas minus jäledust ja hirmu.
See oligi siis fee saladuslik, tundmata naine, kes mind nii
kirgiiselt armastas ja alles hiljuti mulle nii kuume kallistusi
osaks saada oli lasknud.
Täiesti maharõhutud sellest üllatawast leidusest, wailisin
nagu tumm.
„Mispärast tulite teie siia?" küsis paruness meeleheitliku
häälega.
Ilma, et silmi oleks tõstnud, roasiafin:
„Ma leidsin oma toast tere nimekaardi, paruness, ja ei
suutnud kiusatusele wastu panna, tulla teile, näha teie nägu ja
meel kord tänada nende õnnelikkude minutite eest, mis"* teie
mulle kinkisite."
Rohkem ei suutnud ma temale ütelda; sisemine ärritus sul
gus mu keelepaelad.
60
nad mulle meelde ei tuletaks mu inetust... Ainult paar korda
aastas, maskeraadide hooajal, luban ma enesele pisut inimlikku
Vabadust: panen näokatte ette, käin kõigil pidudel, tantsin,
Man, näljutan, andudes wabals lõbule.
Mehed lipitsemad minu ümber, raägiwad mulle meelitusi,
ma unustan lühikeseks ajaks oma kurbuse, aga häda, kui näokate langeb . . .
Kahe aasta eest nägin ma teid esimest korda maskeraadil.
Ma ei tea mispärast, aga mulle näis, nagu oleksite teie?urma=
meelne, nagu rõhuks teie hinge ka mingisugune kurbus. Aga
teie ilus nägu oli uhke, rahulik ja ei formitienub näokatet.
Sellest minutist peale hakkasin ma teid armastama ja otsisin
kgalpöol juhust, teiega kokku puutuda, selle eest hoolitsedes, st
teis kunagi teada ei saaks minu saladust. Aga ei la, markades,
et teie pidult lahkusite, ei suutnud ma enam oma tundmust
waigistada, otsustasin leid jälgida, teile oma armastust ameti*
dada, endale ühte armutundi wälja meelitada, et siis jälle
kaduda üksidusse ja elada esimese ja wiimase õnnerikka armu
öö mälestusist............
Sündis seda, mida ma ei ootanud. Teie nägite minu
nägu — ja nüüd — nüüd on kõik lõppenud! . . .
Vali nuuksumine lämmatas tema Viimaseid sõnu.
Sügaw meeleliigutus waldas minu hinge, teda nii haledalt
nutma nähes, ma liginesin talle, silitasin tema musti siidftitilfetb ja suudlesin, omi filmi kinni surudes, et nagu
mitte näha, tema otsaesist.
Ta haaras mõlemi käega minu ümbert kinni, aga ma
kiskusin enese, nagu hullumeelne, temast lahti, mitte 'teades,
mis ma teen ja — jooksin toast wälja . . .
See oli minu esimene ja miimane kokkusaamine õnnetu
parunessiga.
Maurus Jõksi.
Keegi herra oli enesele Ida-ekspressrongis terme esimest
klassi kupee jaoks piletid lunastanud, et üksi jääda. Rongijuhile andis ta würftliku jootraha ja wäikselt ajalehemüüjalt
neiult ostis terme tagawara hommikulehti.
61
Peale teist kella awas rongijuht kupeeukfe ja ütles kätt mütsisirmi juurde tõstes:
„Wabandags, minu herra, et ma teid segan, a^a keegi
noor daam et wõi enam kohta leida ja peab rongist maha
jääma."
„ün ta ilus?"
„Palun ise otsustada, ta seisab seal wäljas, akna fõrnal”
Herra maätas wälja.
„Hm —- päris ingel, ja nii tulised silmad, mis ka fiml
südame põlema motroab süüdata! Aga ütelge ometi selle baa«
mile, et ma lirgline suitsetaja olen."
„ See daam on ka suur suitsetaja, sellepärast ei wõi ta nats*
teraywaste jaoskonnas reisida, et seal suitsetamine keelatud."
„Noh — siis Jumala nimel. Laske ta sisse astuda!"
Sisseastuja daam pomises mõne tänuföna, lasi pakikandjat
oma asjad sisse tuua ja istus siis nurka ukse kõrwale. Rong
hakkas pikkamisi liikuma, konduktöor märkis sõidukaartid, ja mõ
lemad reisijad jäiwad üksi.
Daamil olid mustab juuksed ja tumedad silmad, herra aga
ruugejuukseline ja sinisilmaline. Daam süütas omale siga.
reti'põlema ja lubas herrat sedasama teha...
„ Armuline preili, sõidate Wieni?" küsis herra. —
.,Ei, kaugemale." —
„6B Pariisi?" —
„Weel kaugemale." —
^Wahest ehk Londoni?"
„Ma reisin New-Porki."
»AH, see on ju suurepäraline, ka mina reisin New-Porki." —
„Noh, siis jääme meie ju künni sinnamaale retftfeltfilisteks.,, —
„See rõõmustab mind Väga. Wististe lõbureisil, armuline
preili?"
„Seda küll wähem; mul on leping ühe Ameerika direkto.
riga." —
„AH, teie olete kunstnik? Wististe ooperilauljanna? —
minu herra. —
„Siis küll Terpsichore *) teenistuses?" —
„Mitte sugugi; mulle et meeldi niisugune kunst." —
»Aga kunstratsutajanna?" —
mitte." —
*) Tantsukunsti ja koorilaulu jumalanna.
62
„Teie liigute siis misiiste kõrgemas ringkonnas; wahest ehk
öhukuninganna?" —
„Ia, nüüd on teil õigus. Tantsimine traatröiel — fee on
minu elukutse. Ma olen signora Magneta."
«Ah soo
sellepärast tuli mulle teie näau nii tuiiam
eite r
Herra nihutas enese daamile esite lähemale, siis üsna
lähedale.
„Ilus, taewalik Magneta! Awaldage mulle oma folabuft,
kuigas suudate teie niisuguses kõrguses heljuda ja tantsida, ilma
et fügamusfe kukuksite ?" —
*
minu herra, fee on minu ametisaladus, seda ei wv!
ma kellegile awaldada."
..Aga kui ma oma saladuse teie omaga wahetan?" —
„No ja, siis wõiks juba rääkida."
..Waadake, minu preili, meie wöiisime terme maa' ja merereisi noore abielupaarina kõigi mõnusustega läbi teha. Ma
maffaffin reisi kulud ja hoolitseksin kõige eest."
Herra tõmbas põuest kirjatasku ja näitas daamile paki raha.
paberid, milles kõigewähemall kakssadatuhat kuldnat wõis olla.
*6ee on minu nimekaart."
Daam naeratas.
«See ei ole sugugi halb soowituskiri. Olgu siis sellega.
Meie sõidame kui herra ja proua."
. Lubate, armuline proua, et ma meie kupee-eesriide kinni
tõmban?"
«Tehke, kuidas teile aga meeldib, herra abikaas." —
«Nüüd pöörake mõneks minutiks selg minu poole, sest ma
tahan riideid rnahetada." - ----Kui daam ennast jälle ümber pööras, nägi ta peenikest
daami toredas siidimantlis, kübaraga, looriga ja pilkade Rootsi
kinnastega oma ees seiswat. Paljakspügatuil palgil naeratas
õrnroosa näowärw ja muutus oli õige tabawalt petlik.
*On teil mingisugune mõjuw põhjus niisuguseks maskeraa
diks?" küsis Magneta«Kas tahate mõnele ametnikule, kes wahest liiga terane püüab
olla, ninanipsu mängida?" —
,,Nii fee on, minu ingel. On minn isik kaitstud, siis on fa
teie tulemi! kindel. Kui New-Dorkr jõuame, saate minult
kümmetuhat kuldnat waikimiseraha,"
n 3a, aga meid ähwardab hädaoht, mille peale teie sugugi
ei mõtelnud. Kui konduktöör jälle sisse tuleb ja näeb, ct ühe
63
herra ja ühe daami asemel kaks daami, siis on fee küll kuhtlusätataro. Kas ei ole parem, kui ma ennast meheks moonu
taksin?"
„Teil on täieline õigus, jumalik Magneta!
„Teie ülikond sünniks mulle möga hästi, arroan ma."
„Ufun ka, meie suurus läheb peaaegu ühte."
„Siis palun, pöörake ennast niikauaks ukse poole, künni ma
riided wahelan, ja ärge laske konduktööri sisse tulla, enne lui
teile ütlen... Et pettus taielik oleks, siis tahan ma teile ka
oma ahelkaepaela laenata.,,
Magneta oli enese mõne minutiga peenikeseks karnaleeriks
ümber muuinud.
„6oo, nüüd mõtte jälle ümber pöörata."
Herra abikaas oli maimustatub.
„Ah kui tore 1 Keegi et wõi ütelda, et teie naine olete.
Nüüd olete teie herra ja mina proua. Aga nüsid, minu
jumalik preili, kus ma teile oma saladuse amaldasin, aroaldage
ka mulle, missugune jõud wõimaldab teile, mabalt õhus hel
juda V
„6eba ei wõi ma teile sel põhjusel mitte awaldada, et
see mulle enesele tundmata on. Selle asemel tahan ma teile
aga ühe teise saladuse usaldada, mis teid meel rohkem huwitada
tohiks: Ma ei ole mitte Magneta, waid kriminaalpolitsei agent,
kellele kohuseks tehti, teid mitte Ameerikasse, maid Budapesti
tagasi miia. Ja nüüd tahan ma teile ka lubatud ahelkäepaela
laenata, aga mitte kullast, maid rauast." —
>
■
Lulkp.
Följeton lähemast minewikust.
Hans Lind silmitses närwiliselt kõiki õrnsoo-esitajaid, fee
esimesil õhtutundel Kadrioru puiestikus jalutasid. Kõigi nende
peenikeste, punapõfeliste ja mitmewärroiliste liblikate^ seas ei
leidnud ta seda, keda ta nii tungiwalt otsis. Juba tahtis ta
halwas tujus wõõrastemaija tagasi minna, kui talle äkitselt
ilüs, ruugejuukselins ja fätenbamate fiImega neiukene silma
puutus.
64
„Wiimaks orneti, armas Lully, ma tulin täna hommikuse
sõiduga Tartust, et ' sind 'üles otsida. Sinu manas korteris ei
olnud sind leidg, sinu atzressi ei teadnud keegi, mi
jäänud
mulle muub üle, kui Kadriorgu tulla, et sind siin juhtumisi
kinni püüda."
Linh raputas südamlikelt neiu kätt. Lully haaras tas üsna
Habalt ja seltsime hestkult käe alt linni ja paarikene sammus
(onlfertaebo, kus' nad mäliftle rõdule, ühte neile sündsasse
nurka, istet wvtsid.
Lplly silmitses oma saatjat teqtud õrnusega ja näis tema
tuleku'iile õige rõõmustawat. Armsad mälestused möödaläinujst
stanguist, ja öist, mis üheskoos hotellkabinettes mööda saade,
md, ärkasid ellu ja lootused, et need ilusad ajad meel korduksid.
Ta oli Hansu mõstu tõeste intiimistelt hea olnud, kui ta meel
lipnikuna pealinnas teenis ja oli talle truud poolehoidmist alal
hoidnud.
„Mmu südamlik Hansi — see trehmas suurepäralifelt —
\a olen terme nädala waöa ja iseseisaw! Minu pangadirektor
ütis äriasjus Riiga, ma wõin muretalt oma endisele armususele anduda. Kuhu meie läheme täna õhtu?
,,Kuhu sa soo mid, minu südamekene, aga meie et wõi neil
asernil, mitte koos olla, meie peame juba homme lahkuma.^
,,Kudss? Sa pead juba jälle Tartusse tagasi sõitma?
„(Bl Ma jään kaheks nädalaks siia, aga sina, armas Suilt),
pegd Tartusse reisima. Sellest oleneb minu terme iulemik.
Tana õhtu „ Mustas kassis" tahan sulle kõik seletada. Sa
peab üheks wõi kaheks nädalaks Tartusse jääma. Oma panga*
direktorile kirjuta rahulikust, e| sa oma surejat tädi roaatoma
sõitsid, ta usub sind, see on kindel; mida rohkem raha kellegU,
seda rumalam ta on."
*
*
#
Õhtul „Mustas kassist rikkalikult kaetud laua juures istudes,
«malbus Hans Lstch ilusale LuWe oma plaani:
tead, et ma juba luus aastat, sellest ajqst saatzik, kui
mul ssiM jõupingutusega korda läks etttält pärituh wuranhust
Wi müfl, oma pnuit,Durkqapmehelt Peeter Parisnikust, üles-prdWisraha saan- ' Selle toetusraha summa on nsiüd eluWduft Eu 1Š.O0Q marga peast tõusnud ja olen selle mam*
Hona siiamaale tgtt mu esimesil päewi! korralikult kätte saabud.
Rüüd ttrjutab mulle aga onu, ta pibamat tulewal aastal minu
abiraha noole peale mahendama, sest tema ainukene poeg Elmar
65
astuwat kellegi paljakspügatud paruni tütrega abiellu ja uu?
majapidamine nõudwat suuri kulusi. Selle ähwardawa häda*
ohu, mis mind waritsemas, peab kõrwale juhtima. Ma loodan
sinu toetuse peale. Sa olid ju omal ajal Wüga tubli näib
leja ja kõik Võrgutajad ja ärritawad naiskuradid olid sinu
hiilgeosad. Sa sõidad homme Tartusse, motot) omale paremas
Võõrastemajas korteri ja paned selleks kõik rattad käima, e)
Elmar Parisnikuga tuttawaks saada. Sinu endine näitelawanimi Lully Osten-Sacken.Primadonskaja awab sulle kõik uksed,
sest kõik mehed on selles suhtes narrid ja lasewad endid kergesti
naisnäitlejaist libedale Viia. Sinu edaspidine ülesanne om
Elmari pead nii segamine ajada, et ta kuulmise, nägemise ja
kosimise unustab, enese sellest rumalast paruniplikast lahti ütleb
ja sina sellega mulle mu täieliku kmrraha päästad."
Pika Vastupuiklemise järele jäi Lully wiimaks selle ilusa
plaaniga nõusse.
Reisikulud maksis Hans Lind, kes ühelt
^kaastundlikult" inimesesõbralt 10.000 marka kahekümnetuhande.
margalise Veksli mõstu laenata sai.
*
*
*
Kolme päewa pärast sai Hans oma sõbrannalt esimese
teate:
Bücgemusse tantsuõhtul sain Parisnikuga tuttawaks- Oler
homseks lõunale kutsutud ja tahab mind oma isaga tutmustaba
Kõik läheb hästi!"
Järgmisel päewal:
„Lahkun täna hotellist ja asun mana Parismku soowil
nende jume korteri. Asi edeneb suurepäraliselt!"
Kolm päewa hiljem:
„Parisnik on minust äärmiselt Vaimustatud ja jumaldab
mind üle kõige. Teab, et mul kirju minewik on, annab kõik
andeks. Pean meel kolmeks nädalaks siia jääma. Kirjutasin
oma pangadirektorile, et ma tädisurma siin ootama pean, usub
kõik. Oled minuga rahul?"
See oli Viimane teabe, mis Hans Lullylt sai. Kümme
päema kannatas ta fumss ärewuses ja ootepalawikus; siis sai
ta wiimaks pika kirja Tartust. Aga mitte Lullylt. waid
onult,Armas õepoeg!
•Dle rõõmus meiega! Sa tead, et minu armas Elmar
märtsikuul naise Võtab. Temaga ühes tahan ka mina
66
altari ette astuda. Noorel, ingliilusal naiskunstnikul,
Lully Osten-Sacken-Primadonskäjal, kes mõneks päeroaks
siia sõitis, on julgus, mind mana, elatanud meest enesele
abikaasaks roõtta. Minu poiss õppis teda mõne nädala
eest tundma ja oli temast äärmiselt waimustatud. Kui
ta mitte teist ei armastaks ja kihlatud ei oleks, siis
näppaks ta selle pärli — ma olen selle peale kindel —
mu nina eest. Nii on siis ka mulle minu roanul päswil
meel teine noorus õitsemas. —
Ma tunnen Sinu head südant. Sa ei ole kade minu
õnne pärast, olgugi, et ka sina selle heaks ohwerdama
pead, sest mul on nüüd kahekordsed wäljaminekud ja ei
wõi sulle tulewikus enam mitte pennigi abiraha anda.
Kui hoolitseja, isalik sõber olen ma aga siiski Sinu
tulewikku silmas pidanud ja olen Sulle ühe rikka hoolekandja walinud. Proua Lowiise Sipelgas, kelle meesi
minewal aastal rnähjatõppe suri ja suure mööblikaupluse
ja umbes paar miljoni puhast raha naisele päranduseks
jättis, on silma Sinu peale heitnud. Ta ei ole küll
wäga ilus, aga meel üsna elarn ja armuihkaja, sellest
hoolimata, et ta juba Viiskümmend aastat roana on...
Kuidas oleks, kui sa tema enesele naiseks kosiksid? Ära
nurise, et see daam Sulle liiga roana on. Vaata mind!
Ma olen temast kümme aastat roanem ja kosin üsna
noore naise, mispärast ei peaks ka Sinul kui noorel mehel
roanema naisterahroaga hea elada olema?
Sõida roarsti Tartusse, roõib olla pühitseme kolmekordseid pulmi! Minu armas pruut Lully sooroiks ka
heameelega Sinuga tuttaroaks saada.
Sinu roana truu onu
Peeter Parisnik.
Hans Lind oli sellest Hiiobi sõnumest nii ehmatanud, et
pidi peaaegu südamerabanduse saama. See sündis aga mõni
nädal hiljem, kui ta tõeste proua Lowiise Sipelga altari ette
rotis.
Tädi Lullyle jääb ta aga iga meste roeriwaenlaseks. —
67
Saatusline kamm.
(Noore daami monoloog.)
— Kas olete millaski katsunud meesterahwaga juttu ajada?
Ütlen — see on lihtsalt piin! Ta ei lase sõnakestki teid rääkida,
kohe tra-ta-ta-ta-ta-ta-ta. Ja alati on tal seal juures mingi naiste
loogika, mille wastu midagi parata ei saa. . . Kui ometi kõik
teaksid, kuidas waene naisterahwas seal juures wöitlema, meele*
heitlikult end kaitsema peab, kui palju jõudu ja mehisust kulu
tama — naise peale waadetaks hoopis teise pilguga... Ta oy
kangelane!
Eila, peale lõunat, olin waewalt Wiru uulitsale saanud ei
weidi jalutada, seal järsku: — Tere, armuline proua! — Waatan. Mister Ally, näitleja... Teda oli weel waja! Olin ta il
mumisest otse keeletu. On ju õige. ma kõnelesin kolm päewa
tagasi tema juuresolul, et ma täna kell 6 Wirru jalutama lähen,
ent ma ütlesin seda niisama, möödaminnes, sugugi mitte selleks,
et tema miskit...
— Kas tohib, — küsib, — teid saata?
— Ei, ei tohi. Mitte mingil juhtumisel ei tohi! See on nii
tülikas!
— Miks nii, tülikas?
— Nii... et ole hea. Siin on palju inimesi, ja kahekesi et
saa ümbergi pöörda.
— Kuid meie, — ütleb ta järsku, — läheme teisele poole
mutt) ai; seal liigub hoopis wähem inimesi. Ruumi küll.
— No ja, kui just teisele poole, — siis muidugi...
Läksime. Jalutame. Ma kõnelen temgle oma mehest, aga
tema järsku:
— Kas teie ei jooks ehk klaasikese weini, armuline proua?
Ma sain pahaseks:
— Olete hulluks läinud! Mis lõbu see pakub? Ma et wõi
teiega ometi mööda restoraane jooksma hakata. Ärge sugugi
mõtelge! Kuulete!
Ja järsku — ma ei oleks iialgi seda omale wöinud ette ku>
jutgda — ütleb ta mulle:
— Wabandage, ma ei luba omale iialgi teid restoraani kub
süda. Läheme minu poole koju.
— MiiiisU Teie Poole?... Poissmehe juure?... Ei
iialgi! .
■ - < ................
3*
68
— Ma et ole ju poissmees, — ütleb ta. — Olen naisemees.
Ainult mu naine on suwitamas.
— Olgugi, ent üksiku meesterahwa juure mina ei lähe!
— Lubage, ma et ole üksi. Mul on kodus kanaaria lind,
grammofon jn kaks kuld kalakest akwaariumis.
Mis pidin uta wastama? Siiski, ma püüdsin ära ütelda:
— Ei, ei, ärge paluge. Te elate kaugel, ma olen wäsinud.
Ja seal ütleb ta mulle täiesti ootamata:
— Aga meie sõidame ju woorimehega.
Ma tegin weel ühe meeleheitliku katse:
— Ei, ei... Hakkab wist sadama.
— Pole tuiga. Meie tõmbame troskakummi üles.
Ühe sõnaga, ma olin pigis.
— Ei, — karjun. — Ärge sugugi mõtelge!...
(P a u s.)
Korter oli tal üliarmas: ainult kaks tuba, ent peene maitsega
sisse saetud. Ta hakkas kohe korraldusi tegema: tõi puhweti ka
pist toetnt, puuwilja.
Weinist ütlesin ettb kategooriliselt ära.
— Mitte mingil tingimisel!
Tunneme neid weinisid!
Tema aga ajab peale, ei jäta ega jäta järele:
— Mispärast ja mispärast mitte?
Et lahti rabeleda, ütlesin:
— Ma ei armasta juua neist klaasest. Ma joon ainult Vikkest pokaalest.
Teie oleksite seda kohe ütlema pidanud! Mul on ka mv
suguseid.
Mis jäi mulle muud üle kui juua.
Siiski ütlesin ise kategooriliselt:
— Mitte üks tilk! Mitte mingil tingimisel!...
Muidugi, ma teadsin seda ette: juba teise pokaali järele IM
mu pea kihama, silmade ees läks kirjuks, aga paled, need aina
öhetasid.
Ta waatas silmi pöormata mu otsa, lõi siis minuga kokku
ja küsib nagu pool kogemata:
— On teil wenda?
— On.
— Kas ott ta teid millaski suudelnud?
" Oo ja, muidugi. Meie oleme wäga sõbralikud.
Ja seal ütleb ta;
sy
— Km teie wend teid suudleb, siis wöin ju mina teid ka
suudelda.
Ma sain wihaseks:
— Mis teil meele tuleb! Mitte maa peal! — kisendan. —
Mis teil toeel meele ei tule!!
— Mispärast siis mitte? — küsib fee jultunu. — Mis mahe
on siis minu ja teie wenna wahel?
— Mahe on määratu!... Temal on murrud ja habe, aga
teie, mu herra, olete täiesti ilma habemeta. Mitte midagi ühist!
— Lubage, teie memmi ei ole ju alati habe ja Murrud olnud,
— kõneleb ta, — ta on jn millaski ka noorukene olnud.
Ma tunnen, tal on ju õigus, kuid siiski:
— Ei, ei, mitte ilmaski!
— Mispärast mitte, mu armas? (Juba kohe armas!) Musu
on ju ainult lihtsaim puutumine ega tee kellelegi midagi halba.
Kui teie magate, puudutate oma põsekesega patju — ja muidagi!
Siis ei karju teie sugugi — „ei, ei!" Ja mis siis, kas mina siis
teie meelest halwem olen kui mõni sulepadi?
Oma südames ei tocimib ma temale ju Masti, maielda, ent
siiski, ma ei ole ju lollikene:
— Ei, mitte miskil tingimisel! Inimesed käiwad mööda,
meie Marjud on selgesti näha ja... ja...
— Ma lasen kardinad alla.
— Ei, ei mõni wõib kogemata tuppa titfla.
— Tühine kartus... Uks on lukus...
— Jumala pärast! Mitte ilmaski! Ennem lõigake min>
lükkeks — ma ei ole sellega nõus! Teie ajate omi suudlustega
mu juuksed segamini, ja teil, toõib olla, pole kammigi, millega
m-a omi juukseid korraldada wõiksin...
Aga seal — ainult õnnetuile naistele saadab Issand niisu
guse kiusatuse — ruttab ta peegli juure ja ulatab mulle peeglilauakese Pealt terwelt — kaks kammi...
Ma karjatasin nagu pikse tabatuna.
Ta kiskus seega Miim ase enesekaitse abinõu minu käest.
Kui ma hiljem oma sõbra Lillile sellest juhtumisest, oma
meeleheitlikust wästupanekust, omi kannatusist ja Mõitluseft ama>
meelselt kõnelesin, — küsis ta:
— Aga miks ei öelnud sa temale kõige selle asemele otsekohe,
et sa mehe naine old, et sa oma mehe päralt pead olema?
Ma laotasin imestuse pärast käsi:
— Mu Jumal!! Tõesti!!! No muidugi, see oleks olnud
ju kõige lihtsam.
Ei tulnud meele.
A. Awr. järele.
Hnnetu naine.
Tahab olla hale ja armas armulugu.
„OH sa taewa heldus, Alfred," hüüdis proua Muru hirmunult, „kui minu mees nüüd koju juhtub tulema?"
„Mis siis on?" lausus Alfred wäga rahulikult, ilma mingi,
suguse ärrituseta.
„Mis ta küll ütleb, kui La sind näeb? Kuidas peab temale
sinu siinolemist seletama? Ta on ägeda iseloomuga ja surmab
meid!"
„Ei midagi sellesarnast! Rahusta ennast, mina mõtlen kõige
peale. Ma tean juba, kuidas ma ennast wabandan."
Juba kolmat päewa kestis nende wahel niisugune lõbus
koosolemine, ja nimelt suurkaupmehe isand Muru korteris; sest
Muru oli äriasjus mõneks päewaks Tartusse sõitnud.
Õige imelikul kombel oli proua Muru Alfrediga tuttawakS
saanud. See sündis Kadriorus. Proua Muru närwid olid rõhuwast suwepäewa kuumusest nõrkenud ja tenra hinge kosutas war«
jukas puulehestik ja kontsertaiast kõlaw sõjawäe-muusika. Äkitselt
kuulis ta oma selja taga samme ja tundis, kuidas teda keegi ker
gelt riiwäs. Ta Pööras enese ergult ringi, kartes oma suure,
kuldmonogrammidega kaunistatud rahakoti pärast, mis tal lõdfcagli paremas käes kõlkus.
Aga see oli ilus noormees, waewalt kahekümneaastane,
hästi ja wäga moodsalt riides, nii et proua oma kurjast kähtlm
sest silmapilk loobus.
Mõned silmapilgud hiljem — huu — tundis ta jällegi rin
Wümst. Seekord waatas aga proua jultunud noormehele nii'
suguse pilguga näkku, mis tema korraga jalust maha pidi rabamaProua wähemalt uskus seda. Aga noormees näis nii wiisakas
za ilus olewat, et prouakese surrnaw pilk õrnaks ja õrnemaks sai
$6 püha wiha, mis sellest leekis, ägedaks poolehoidmiseks muutus!
Tl
Sest midagi ei ole kergem tuld tootma, kui kolmekümnekaheksaaastase naise süda, kes luuleahtral ärimehel mehel on ja
sutoepäewa kuumusest toäfimit Kadriorus sõjawäeorkestert meeltweetletoaid waltseriwiise mängima kuuleb. Proua Muru püüdis
küll wastu panna. Aga selle asemel, et noormehe lähedusest
põgeneda, hakkas ta ebatargalt temaga rääkima. Ta tahtis jul
gele noormehele mõne hästi tabatoa sõnaga oma wankumata
woorust awaldada.
Õnnetuseks oli , see aga nii suur ja kõikumata, et toäheseist
sõnust ei jätkunud. Jututoeste kestis kaks tundi — ja weel roh
kem. Proua Muru awaldas nõusolemist järgmisel päewal pooleli
jäänud toaidlust oma juures edasi jatkata. Tal oli noormehele
weel mõndagi näidata oma wankumata woorusest!
Aga sellest edasi tekstis!
„OH sa taewas — Alfred — kas sa kuulsid!?" hüüdis proua
Muru ehmatades.
Kuuldus wõtme keeramist — siis rasked, rahutud sammud
eestoas.
„Minü mees! Oh häda, nüüd oleme kadunud," karjus ta
meeleheitlikult. „Peida ennast, ma palun sind Jumala nimel,
peida ennast!"
Peast täiesti segane, awas ta mehaanilikult ühe kapi, mille
riiulid ülewalt kuni alla kangastega ja linadega täis tuubitud,
nii et selles leht siidipaberit meel toaetoalt kohta Mõis leida.
„Jäta lollus!" wastas Alfred õrnalt, „ma ütlesin juba,
et sul midagi karta ei ole!"
„Aga, mis tahad sa temale ütelda?"
Enne kui noormees wastata jõudis, awati saaliuks ja Iäroele
ilmus isand Muru oma täies kehastuses ja jõhkruses.
Tema näol waheldasid imestus, umbusaldus ja kuri kahtlus.
Noormees tegi, nagu ei märkakski ta sissetulejat, ja nagu jätkaks
ta pooleli jäänud jutuwestet edasi.
„Nii siis, armuline proua, mõtelge hästi järele. Ma loodan,
et teie mulle peagi oma otsust teada annate. Mul on au — ju
malaga!"
*
Ja sügawa kumürdusega läks ta ukse juure, kuhu isand
Muru äärmiselt ähwardawas seisakus, kahwatu lagu wahaküünal,
seisnia oli jäänud.
..Mis tahate teie siit, minu herra?" küsis Muru puurima
pilguga toahetpidamata naist silmitsedes, kellel niisugune tund
mus oli, nagu istuks ta miini otsas, mille lõhkemist iga silmapilk
oodata mõis...
72
„gRiita — minu herra? Aga, aga..kogeles noormees ela*
Walt protesteerima näoilmega.
„Mis tahate teie siit, minu herra?" kordas Muru ägeda
malt, kelle nägu äkilisest wihast nagu kalkuni latt punetama lõi.
„Nob, kas saan wastust, wSi pean ma teid selleks sundima?"
Noormees wiiwitas wdel mõned silmapilgud, aga nähes, et
armukade mees oma tagumisest püksitaskust juba midagi otsima
hakkas, nägi ta enda sunnitud olewat rääkima.
„Minu herra, teie küsimine on mulle äärmiselt piinlik..,
Nagu proua ülespidamine aimata laseb, on teile minu fiiatulefw*
põhjus wististi tundmata..
„Mis ta ütles? Mis ta ütles?" — mõtles prouakene ahas
tades ja Mürisedes...
„Pealegi on mul ainult teie prouaga tegemist!" pajatas
noormees juba pisut kõrgi tooniga.
„Kuidas nii?" möirgas Muru tulise mihaga.
„Mul oleks armsam, kui proua ise teile meie Vahekorrast sele«
tust annaks."
Ja noormees astus ühe sammu ukse poole, kuna proua
Muru minestusse langes.
Wihast meeletu abikaas kargas noormehe ette, temale wäljapääseteed sulgudes.
„Nüüd on küllalt! Ma küsin teilt minnast korda, mis on teil
siin otsimist?"
Noormees mõttis endale otsustama seisaku.
„Hea küll! Kui teie seda just tingimata nõuate, siis peede
teie ka kõik teada saama. Pealegi puutub see asi ka teisse, kui seda
majanduse seisukohalt arutusele wõtta. Ma olen teenija Gutkini
kaubamajast, kellele teie proua ostetud kauba eest 35,000 marka
wõlgueb, ja fee on nüüd juba kolmas kord, kus teie proua mind
arwe õiendamiseks siia on kutsunud."
Proua Muru kargas üles, aga Alfredi käeliigutus
rahustas teda: fee oli tema ettekääne.
,,35.000 marka?" lausus Muru üüatult, aga siiski rõõmsalt.
„Kuidas on fee wõimalik? Kuidas Möisid sa------- —"
„Ma seletan sulle, armas Molli..kogeles õnnetu nain?
nuuksudes.
„Hea küll, ma astun lähemail päemil, mööda mhme§, tei?
juure jälle sisse," ütles noormees kaastundlikult.
„Olge nii lahke!"
Ja Alfred tõmbas proua Muru suureks üllatuseks ftoiteerttub arwe taskust.
73
„Meie kaubamiaja saatis mu siia, raha sisse kasseerima."
„KuidasI? Siis olge nii lahke ja tulge minuga ühes."
Isand Muru wiis noormehe oma kabinetti ja maksis taie
arwe wälja; nii suur oli ta rõõm, et ta selle noormehe tema
majas wiibimispõhjuse üle nii jämedalt oli eksinud.
Peale noormehe lahkumist pidas ta naisele õige pika noomituskõne ja käskis teda tulewikrls oma majapidamises kokkuhoidlikum olla.
Proua Muru aga mõtles:
„Alsret oleks ka mõnda wiisakamat ja wähem-kulukamat
põhjust leida wõinud, kui endale minu mehest raha anda lasta...
see on pisut õrnuseta... Wististi ostab ta mulle selle raha eest
iihe kingituse, ehteasja ehk mõne teise ilusa mälestuse... No
oota. minu kergemeelne Alfredo! Igal juhtumisel tahan ma
homme sind pisut maanitseda!..
Proua Muru ei maanitsenud „oma" Alfredot ei Homme ega
ülehomme, sest ta ei saanud teda enam näha — ei homme, oga
ülehomme, ei enam iialgi, et iialgi! — — — — — — —
sellele, tes juhatab mulle ühe kuuri elamiseks. Olen
malmis kõik tegema. Wõin taimetoilane olla, mõistan
mustakunsti, mängin suupilli, tantsin tangot. Olen
malgemereline, aga wõin enese ka mustaks wärwida.
c=5$nz5nrczzz0£=i3 II
kõigi Mõnusustega, annan sellele elamiseks, kes
minu naise kolmeks aastaks oma juure wötab.
74
Orleani neitsi.
Plekkseppmeistert Ottosoni
tundis linnas igamees,
kellel tütar, ilus Tooni,
nagu liv, mis õilmedes. —
Toom tahaks olla waba,
läheks maskeraadile,
isalt aga ei saa luba
selleks nõnda kergeste.
Tütar aga palub teda:
nutab, suudleb, kallistab,
nii et wiimaks isa süda
lapse wastu pehmeks saab.
„Olgu siis — wõid minn täna
Orleani neitsina,
kuid kostüümi teen sul mina,
seda ära unusta.
Ja kui kesköö kätte sõuab,
emaga sind ootame,
nõnda majakord meil nõuab,
ane seda tähele!"
isa haambri, tangid, wiili
§
kätte haarab kiireste,
plekist toreda kostüümi
malmis tagus Toonile.
Selle tütrtl selga pani,
et see kaitseks wooruse,
ja kus meel üht miga nägi,
kinni jootis kindluste.
Isa ütles: „Nüüd mõid minna;
kurja eest sind kaitsesin.
Kauemaks ei jää sa sinna,
nagu juba ütlesin!"
*
*
*
Kaua oodata kuid tuli
isal ühes emaga;
Kell ju kaks-—lööb Mm, lööb neli,
ei nad neitsit näha saa.
„Nüüd käib tütar teeb mist laia!?"
tärkab mõte isale —
ja siis ruttu seltsimaija
läheb tutri järele.
Tungib kohe pidusaali,
kepiga seal ähwardab:
„Kus mu Orleani neitsi,
kellelt seda teada saab f"
Keegi teab tal jutustada,
neitsi ammu kadunud,
sest üks rüütel kosind teda
ja siis ühes lahkunud. —
„Ei ma usu, see on malel"
karjub isa wihaga;
„ Halba karta tal ei ole,
selles julge olen ma!"
„ Lubage, mu aulik herra,"
segab kelner wahele,
„et nad tõeste sõitsid ära,
seda tean ma kindlaste.
Noormees enne kui siit lahkus,
seda mäletan roeel ma,
ühe kilutoosi-mõtme
palus endal laenata". . .
76
Nõel.
Isa, ema ainus mõra
aräike poeg ta nimi Nõel,
chk wiis aastad ta küll roana,
uiski terane kui nõel.
Klooga rannas furoitamas
läbi Lea on onuga,
need siis linnast Noeli tooroab
maale suroitama ka.
ühel päewal Nõel ja onu
ärroe ääres istusid,
kus nad järsku kaldarohus
We kurge silmasid.
„Waata, maota," näitab onu,
Oletades Noelile,
,neeb on kured, kes siit tooroed
lapsi Klooga naistele."
Nõel teeb näo, kui usuks seda,
onu uskuma jn peab —
aga kuidas tõeste lugu,
ieda rotiga hästi teab.
Deale selle ükskord linnas
yalkas isa rääkima
Kloogast ja seal juures tädi
meelde tuletasid ka.
„Ikka Leal roeel lapsi pole!"
Noeli ema kahjatseb.
Wäike Nõel, kui kuuleb seda,
asja kohe selgeks teeb:
„ Mammi, teab, ei onul lapsi
loota pole tädiga,
sest ta survel Klooga randa
täi roeel kurgi ootama. . .
77
Kunst neljateistkümne päewaga
primadonnaks saada.
Selles juhatuses ei ole mitte üksi neid neiusi arwatud, kes
oma hea hääle pärast ruttu ja kindluste ooperilauljannadeks
wõiwad saada, waid peaasjalikult on just arwesfe wõetud, kellel
häält ei ole ja siiski kõigest hingest naitelamale tahaksid minna.
Paljud teie seast ei taha seda ‘roift küll uskuda ja arwawad, et
ainult need, kellel häält on, ooperilauljannadeks wõiwad saada.
Nga asjalugu ei ole siiski mitte nii, nagu teile fee wäliselt
paistab olewat. Pange tähele! Kas eV hulgu nii mõnigi
maalikunstnik loiult ringi kelle peas peale pika juuksekaswu
midagi ei ole ja ta praeguse! elukallil ajal palju parem adra
taga wõiks kõndida, kui wärwisi raisata ja kallist lõuendit
rikkuda? Kas ei ole sajanded arstid, kes weel ühtki inimest
terweks ei ole teinud, ainult naiste haigewoodide juures armas
tatud külalised? Kas ei ole nii mõnigi mees ministrilauas aset
wõtnnd kuna ta aga mõne teise laua juures palju osawam ja
töökam oleks, km ministrilauas.
Seda silmas pidades tuleb ehk nüüd nii mõnigi tööta neiu
otsusele, et mul selles asjas kaudselt õigus on ja ka lauljanna
tema kuulsus rohkem hinnas on kui tema hääl. Neiul, kelle
mitte Looja poolt ilusat häält et ole antud ja siiski primadon
naks tahab saada, peab tingimata kena nägu ja ilus keha olema,
ja mis peaasi, silmi teha mõistma, mis arwustajate peale
mõjuma peab, nii et need awaliku-arwamise esitajad temast
kohe pimestawalt waimustatud ott ja endile seda suureks auks
pearoab, kui nad tema sõrmeotstgi wõiwad suudelda. Tuleb tal
seda sorti isandaid mõstu roõtta, silis peab la ennast kangelasena
näitama, ott tal aga mõne rikka wõimumohega tegemist, siis
peab tal ka omadust olema ennast nõrgemast küljest näidata.
Teeb ta seda kõik, siis on ka kõige kuulsamad ooperilauljannad
temas enesele kardetawa Võistleja leidnud.
Primadonna, kes kuulsaks tahab saada, peab peale selle
järgmisi punkte hoolega silmas pidama:
1) ta tõusku möga hilja üles,
2) tal olgu sagedaste hääl ära,
3) ta kutsugu sagedaste tema lähedal feieroaib wSimumehi
oma juure koywi jooma ja
4) ta olgu iga inimese wastu uhke, ainult mitte kelle
wastu, kes talle paita maksab.
78
Nüüd tuleb roeel fee suur küsimus ära otsustada,
kuda niisugune, kellel õige nõrk hääl on, primadonnaks morn
saada?
Midagi pole kergem kui see 1 Pange aga hästi minu
õpetusi tähele.
Igalpool on suuri kunstisõpru, selle mõstu ei wvi mõtelda.
Nende hulgas on ka neid, kellel tundlik süda. Jällegi õige.
Ühele niisugusele tehku ennast noor tööta neiu tähelepandawaks.
Ta laulgu niisuguse mehe lähedal umbes niisugust laulu:
„Üksmda, üksinda pean wõõrsil rändama" ehk: „Tule' tule,
turoike, kuku minu kaenlasse."
Weerand tunni pärast on ta omale selles mehes südamesõpra leidnud.
Mõne päeroa pärast on tema sõbra ja kaitseja juures lõbus
koosistumine. Ka primadonna on selleks õhtuks sinna palutud.
Walge kleit.
Roosawärwilised läbipaistroad sukad. Wäga
wiisakas ja tagasihoidlik etteaste. Kõigi lehtede arrnustajad on
ka sinna ilmunud. Wäga kombeline esitelemine. Kõige kallimad
sigarid ja paberossid. Tosin wahuwiinapudelid higistawad
jää peal. Istutakse lauda. Peale õhtusöögi ou keegi terase
matest äkitselt klaweri aroanub.
Primadonnat palutakse seltskonna lõbustamiseks ühte laulukest
ette kanda. Ta läheb klaweri juure, jääb aga klaroeri ette
seisma ja lausub siis, silmi tehes, roaga magusa häälega: „Kõik
siin oi-ja d herrad on mulle ühepalju armsad, nii ct ma kellegile
korroi et rahaks anda jn mul tõeste raske otsustada on, teda
ma omale saatjaks pean roolima!" Kõik on roaga waimustatud
tema sõnade üle, milleks muidugi ka roahuroiin tuntaroalt kaasa
on mõjunud. Kes suudab roeel niisugusel puhul armulisele
preilile klaroeril kaasa mängida.
„ Elagu meie auwääriline naiskunstnik!" hüüab tema austaja,
oma klaasi tõstes. Primadonna kumardab roaga roiisakalt.
Kõik herrad lööroab sama roiisakalt oma klaasid temaga kokku.
Mõne päeroa pärast seisab kõigis ajalehtis, et kunstitaeroas uus
täht olla leitud, kes oma roalgufega kõik teised tähed pimestada
ähroardab.
Weel mõni päero, ja juba on teatrikuulutustel lugeda:
Traviata. Berdi muusika. Primadonna signorina Tratellina
esimene etteaste. Teaater on roälja müüdud.
Preili astub ette. Marulised bravo-hüüded panemad ieaatrtsaali tõffama, nii et preili kõigist katsetest hoolimata ühtki tooni
tabada ei saa. Wiimaks rahustab ennast „publikum" ja preilile
antakse roõimalus oma partiid algada.
79
Ta laulab
. ...................................................... «
. .
Järgmisel päewal ilmus järgmine arwustus:
„Signorina Tratellina on ooperis suurimaile laulupartndele
uue etlekannemiisi loonud. Tema eilane ettekanne oli midagi
ennekuulmatut kunsti, ja ta on meile Bioletta osas näitanud, et
ta ka kõige kuulsamaid lauljaid sellel wõistlusel wõita suudab.
Meie oleme nii mõndagi kuulsat lauljannat kuulnud, kes oma
häälega orkestrist üle kõlada on püüdnud, mida meie aga sugugi
õigeks ei pea. Nüüd näitas meile preili Tratellina, et meie
oma arwamises eksinud ei ole. Preili Tratellina mõistis oma
ülitugswat häält, mida meil kord ühel era-muusikaõhtul mõimakus kuulda oli, nii kunstirikkalt pehmendada, nii et teda läbi
muusika waewalt kuulda mõis, ja sellega Violetta haiglasele iseloomule just õige ja tabama roomi andis. Alfredo häält peab
forte kuulda olema, kuna aga Violetta hääl Alfredo omaga
kokku sulama peab. Publikum lahkus juba enne ooperi lõppu
teaatrist, sest et ta Bioletta surma näha ei tahtnud. Kahjuks
kähises auroäärilise kunstniku hääl mõnes forte-kohas, mida aga
nii peene wäljatöötamise ja jõu pingutuse juures taieste
mabandada tuleb. Homme tuleb sama ooper teist korda ette
kandele.
Loodame, et kõik ooperiarmastajad, kes kõrgemat
kunsti hinnata mõistaroad, seda hiilgaroat etendust roaatama
lähemad "
.
^ , .
Primadonna on malmis, 150.000 marka palka, 6 kuud
puhkeaega, 3 kuud häälest ära, 3 kuud on teater kinni. Õnnelik
naine!
=lg3by
3000 ruöla
kullas
j ellele, kes mulle ja mu naisele ühe toaga
korteri muretseb. Annan allkirja, et meile
selles korteris lapsi et tohi sündida. Olen
ka nõus äärmisel korral ennast oma naisest
lahutama.
^
80
Kuidas ma fuunlastn.
Kaks kuud puhkeaega. Kuda seda kasutada? Muidugi kusa
gile suwitama minna. Aga kuhu?
„Teie peate Haapsalusse minema," ütles mulle proua Timpsai, kes oma kuuest tiitrist juba neli Haapsalus lahti oli saanud.
— Kõik head partiid: tüdrukud olid endile tõeste wäga tublid
mehed armüwõrku meelitanud. „Möödaläinud suwel õppisime
suurkaupmeest Tombergi tundma, suurepäralised inimesed, wäga
suurepäralised inimesed", seletas Timpsai edasi „Ah — ja Saare
otsad on nii wiisakad ja armastuswäärilised, tõeste wäga hari
tud ja toredad herrad. Ma lasksin Lillile ja Ernale weel uued
Pallikleidid Tallinnast järele saata."
• \
Taewas hoidku mind kiusatuse eest! Ma tänasin ja seletasin,
et nm kui wanapoiss oma wäikesest kuupalgast ka üksi jõuan jagu
saada.
„Pirita, waadake, see on alles suwituskoht!" kiitis proua
Luha. Ma olen iga aasta kuus nädalat lastega seal. Nii ütle
mata kena on seal lastega suwitada, ja lastele pakub Pirita nii
palju nalja; nad wõiwad oma wäikeste ämbridega ja labitega
kogu päewa mererannas mängida."
..Tänan, ma ei mängi enam sõdurit ega paku mulle lõbu ka
wäikeste ämbridega liiwatõstmiiie: peale selle teewad mind lap
sed närwiliseks."
..Loksale!" soowitas mulle keegi ametwendist, ..seal on sul
rahulik olla ja ei pääse ka nii ruttu linna; laew sõidab ainult
kaks korda nädalas."
Ma tähendasin, et koht linnast liig kaugel on, ja tänasin
jällegi soowituse eest.
..Pärnu, see on midagi teile!" katsus mind isand Pukk waimustada. Tõsised mehed nimetasid teda tuuletallajaks ja naistekütiks. Restoraanis räägiti, ta olewat pagana elumees, kus
juures silm kinni suruti ja endale jalge pihta löödi. .,Pärnus on
toredad naised, üks ilusam kui teine!"
Pukk suskas mulle ribide wahele: „Tore supelda!"
,.Ma tahan ainult rahu, peale selle ott mul seljas suur soola
tüügas, ma ei julge ennast meres alasti näidata."
„Tulge Rannamõisa! Ah, kui tore, kui luulelik!" kriiskas
ärimees Rassik. ..Missugune sinine meri! Missugune soe mesi!"
Sealjuures lendas itäritud tubakaleht mulle näkku, mis talle
sigarist suhu oli sattunud; see oli tema harjunud komme, ta tegi
81
feba alati. „Sõidke ühes, ma lähen juba homme," lisas ta mmsates juure.
Ka Rassik sai mult korwi.
Siis tuli ametiwend Kukk. No, tema mõistis alles rääkida.
"Sa sõidad Kloogale, kas mõistad, Kloogale!" algas ta täie
hooga. Ma elan seal juba kolmat suwet, tore wäike Pesa, üsna
merekaldal, tormise ilmaga oled nagu laetoas, kuuled ainult
torm: hülgamist ja laente mühinat. Olgu suwel ilmad ei tea kui
kuumad, ikka on wilu olla. Ja siis, mis kõige tähtsam, toitmine
on toaga adato: piima toop toiis marka, leitoa nael 3 marka ja
kalad — need ei maksa midagi: ise püüan; puuda ja kaks tornhan ikka korraga; ei jõua ära süüa, lasen Pooled toette tagasi."
Mulle hakkas Kuke ettepanek meeldima. Ma olin aga ka
kauemast otsimisest tüdinenud ja oletades, et seal nii pool sumalamuidu elada toõib, siis sobisime kohe kaubad kokku.
„Hea küll, olen nõus!" ütlesin ma tema kätt Patsides
„KolMe Päetoa pärast olen ma Kloogal. Tule mulle hobusega
jaama toastu. Millal sõidab õhtune rong Tallinnast?"
„Kell 5,20."
"So asi on joones. Laupäewa õhtul olen Kloogal."
*
Määratud Päetoal, toiis minutit peale kella wirt olin ma
pealinna suures waksalis.
Luure reisikortoi andsin ma bagaashi. Minu tuliuue kortoi
lumiwalged toitsad nutsid, kui maadlejatöugu, habemik, wõhiwöõras mees nad mingisuguse toängelt haisewa wedelikuga üle
wõöpas ja sns ühe suure paberipläraka numbriga peale surus.
Ma Pidin toäikese aknaluugi juures mõnikümmend marka maksma
ia sain selle eest toastu õhukese paberilehe; seda nii tähtsat doku
menti mitte kaotada, oli nüüd minu ainukene mure. Pileti oli
mulle keegi tuttato, tes piletisabas seisis, juba enne minu tulekut
muretsenud.
Mu! oli toeel käes kanda kollane kartong, wihmakuub, palitu
wihmatoari sa kepp, mis kõik ühte puntrasse oli seotud;
libises ühtelugu libedal kitoipõrandal ja jäi põigiti jalgade ;»
Siis oli mul toeel päetoapildiapparat, paberisse mässitud wöi^
leiwad ja ka kolm pehmeks keedetud muna toahepalukaks kaalu
wõetud.
1
Jõudsin suure ukse suure, kus keegi mees korgilt, kes platttoomile tahtsid minna, piletiettenäitamist nõudis.
82
AgL — kus on minu pilet? Piletid hoian ma alati pahe.
mas westtaskus.
Seal teda ei ole.
Ehk paremas — ka mitte.
Ma Lahwatan — ehk kuue põuetaskus — külgtaskes wõi palitutaskus. —
„Läbi minna, läbi minna, ärge teeb finni pange!" karjutakse
rahutult minu selja taga.
Uksewalwuri näol märkan juba kärsitusilmet. Ma ei leid
nud piletit. Ma ladusin oma kimpsud-kompsud põrandale ja lasin
fäeb . wälgukiirusega taskes ringi jooksta — tõmbasin teised
paberid ühes nälja, mis põrandale langesid, kumardasin nende
järele, kübar kukkus Peast, kirjatasku libises põuetaskust. Hirmuhigi asus otsaesisele: pilet oli kadunud.
«Otsige weel kord üsna rahulikult laskudes, küll teie mii*
maks leiate," armas uksewalwur soowitades, kes minust juba
kahju hakkas tundma. See ei aroitanub midagi. Pilet oli kadu
nud ja jäigi kadunuks. Ma Pidin 5,20 sõitma, Pidin tingimata,
siis juba parem uus pilet osta.
Tormasin kassasse. Piletiluugi juures seisis keegi mees, kes
Haapsalusse tahtis sõita ja piletimüüjalt mingisugust seletust
nõudis. Ta oli aga raske kuulmisega ja ei saanud aru, mis
ametnik talle seletas. Ma tantsisin ühelt jalalt teisele. Surusin
ta tõukasin meest küünarnukkidega ja hüüdsin luugist kassasse«Kloogale, ruttu, ruttu!"
„Jkka järjestikku teiste järele, mitte ette tungida, jõuate
weel küllalt õigeks ajaks," tähendas korrapidaja politseinik
ametliku tooniga.
Mees, kes Haapsalusse tahtis sõita, sõimas, nadis enese
laialt luugi ette ja waidles ametnikuga edasi.
Kellaraag näitas 5,17.
Weel kolm minutit.... i
Wla rnärrsesin ärewusest. Sellega pidi siis minu reis nurja
minema!
Wiirnaks, miimafs ometi olr kurt mees oma lutuga lõpule
jõudnud. Ma karjusin nagu nõdrameelne: «Kloogale, ruttu
ruttu!"
Ametnik oli ära läinud.
7,18... Weel kaks minutit.
«Kloogale, andke mulle ometi üks pilet Kloogale!" möirgasiu ma nagu lõukoer.
Ametnik tuli pikkamisi kassasse tagasi, waatas mulle wiha*
selt näkku ja hakkas siis piletikapis otsima. Siis pani ta pileti
luugtlauale: «Raha, raha!" käratas ta tusaselt. Mul ei olnud
83
talja tv eel walmis pandud.
Ma tuiBfafirt täsfeB, fa^tfin peeni®
fefc rahaga maksta, mis mul kaasas oli. Ei ulatanud, pidin ühe
toiiejajalife wahetada laskma. See wiiwitas ialteai
5,20!...
Nüüd sain pileti kätte ja ruttasin ukse juurde, kus mu kar
tong ja teised asjad segamine maas lamasid. Korjasin asjad
kokku ja tormasin wälja, jootsin ühe toana naise pikali, minu taga
kiruti ja sõimati, ja kui ma jaamaesisele jõudsin, hakkas rong
püiQjQyte pikkamisi minema. Ma jõudsin wiimase waguni
juure..
„ Mitte peale minna? Mitte peale minna!" kõlasid energi
lised hüüded minu selja taga.
Ma jooksin natuke maad sõidule järele, siis õnnestas mul
käepidemest kinni haarata ja kiskusin enese plattwormile. Mmu
kepp ja wihmawari sattusid mulle jalgade wahele. Ma kukkusin
ja mara^Lasin hirmsaste oma mõlemad pölwed. Kollane kartong
lendas kõrges Poognas läbi õhu ja lõhkes nagu pomm kiwisel
jaamaesisel. Minu truuid sukad, hambahari, seebitükk, öösärk ja
mitmesugused teised salajamad rekwisiidid lamasid maas ja olid
hirwitajate Pealtwaatajate profaaniliste pilkudele saatuse hooleks
jäätud.
Palitu kõlkus lõhkirebitult wagunihaagi otsas. ' Oma
wihmatuue olin ma juba jaamast tullest ukse wahele ära kaota
ksid- Päewapildiapparat oli mul, mana naisega kokkupõrgates,
käe^l lendu läinud. Kepp ja wihmawari wedelesid katkimurtult
wagunitrepil. Ma ise lamasin marastanud põkwedega, kõhuli,
wagunitrepil, narmendawate pükstega, ilma kübarata, ainult
pakikest wõileibadega hoidsin weel kramplikult käes. Munadega
nars ka õnnetus juhtunud olewat, sest midagi kollast ja libedat
tilkus mul sõrmede wahelt. „Minugi pärast, minugi pärast, jäägu
rna ka kõigest oma kraamist ilma, rongile jõudsin siiski weel
õigel ajal".
Ma ajasin enese hoigades ja ähkides üles. — Mis see tähen
dab? Rong wähendab oma sõidukiirust — ikka rohkem ja roh
kem, jääb wiimaks üsna seisma ja hakkab minu suureks ehma
tuseks jälle jaama Poole liikuma: ta oli ainult matrööwerdanud.
Mitmed energilised käed wõtsid mu patuse keha wastu
Mind kisti plattwormilk maha ja lohistati jaamaülema kantse®'
leisse. Wigastatud Põlwed sünnitasid mulle jõledat walu, ma
wõisin waewalt kõndida. Minu uued triibulised püksid narmendasid. Minu wälimus näis wäga hale olewat. Kõik inimesed
naersid, tõukasid minu ilusaid asju, mis jaama ees lamasid jal
gadega ja tegid nende kohta rumalat nalja.
84
„Niisugust janti! Niisugust janti ei ole ma meel kunagi
nägema juhtunud!" ähkis minu kõrwal keegi mees punase mut
riga, «niisugust suli peab raskeste nuhtlema, rrrrr........ raskeste
nuhtlema!!"
Mul oli taieste arusaamata, mispärast see mees nii kurjus
tas', mul olid ju marastanud põlwed, kartong oli lõhkenud, sukad,
hambahari, seebitükk ja teised kõrwalised asjad lamasid
pillatult maas, palitu oli rikutud-------
laiali
Ma tundsin enda ihulikult ja Mngelnett täiest e murtud oletoaf
ja wastasin tuimalt kõigi küsimuste peale. Siis lasti mind ühele
85
paberile alla kirjutada ja politseinik teatas mulle, et ma nuuti
nünna inõm. Mis minuga edaspidi sünnib, seda saawat ma
Pärast kohtus kuulda.
Kellegi! ametnikul oli siiski kaastundmust minu wastu.
»Kuhu tahtsite teie siis õiete sõita?" küsis ta osatoõtlikult.
„ Kloogale, selle sõiduga, mis 5,20 Tallinnast wälsa sõidab '*
wastasin peaaegu nuuksudes.
„Miks teie siis wäiksele Platwormile ei läinud?"
„Kuidas nii?"
„Kas teie siis ei tea, et õhtune Baltiski rong alati wäikselt
platttoormilt wälsa sõidab?"
Nüüd oli mul kõik selge! Aga nüüd ei olnud enam midagi
parata: rong oli juba toeemnb tunni eest jaamast lahkunud ja
ma pidin oma factfitfepa leppima...
Mci koristasin asjad kokku, wõtsin woorimehe ja sõitsin linna
oma korterisse, kus ma ennast terwe nädala rawitsesin, enne kui
sülle wähe salule sain.
Nüüd kirjutasin Kukele pikema kirja, teatasin talle oma
õnnetusest ja palusin teda jälle hobusega wastu tulla, lootust
awaldades, et mulle enam niisugust äpardust ei juhtu ja õnneltkult, ilma mingisuguse wähejuhtumiseta pärale jõuan.
Kindlaksmääratud sõidnpäetval läksin ma juba kaks tundi
enne rongi ärasõitu saama, lasin ennast mitmeist ametnikkest
rongide ärasõitude suhtes wiimse peensuseni informeerida, kartes
jälle mingisuguse arusaamatuse pärast hätta jääda, sa jõudsin siis
ka, tänu taewataadile, terwe nahaga Kloogale, kuhu sõber Kukk
metsawahilr palgatud hobusega wastu oli tulnud, kadusime
asjad ja ka korwj, mille eest mul Kloogal kümne pärna eest hoiuraha maksta tuli, wankrile, Kukk andis hobusele Põesast lõigatud
„kaerakotti" maitsta ja sõit läks lahti.
.
sõites andis mulle Kukk mõista, et tema kalapüük toitntajef ajal hästi et onnestatoat, mis aga sageli ka kõigeosatoamail kaluritel suhtuwat, sest õnnis Peetrus, kes selles suhtes
ometi epmene spetsialist olnud, olla ka, nagu piiblist lugeda,
mõnest kordel tühja noodaga koju läinud. Ka toiduainete küllus
andtoat mõndagi soowida, sest küla olewat 3—5 wersta suwituskohast eemal ja neid peab perest perre otsimas käima, kui just
püksirihma pingutada ei taha. Aga olgu sellega kuidas on.
. (rt maantee meid just poest, kus mitmesugused toiduained
müügil, mööda toi ts, siis peatasime seal ict ma toarustasin ennast
nende ainetega, milles toasadust tundsin. Piis sõitsime jälle edasi.
86
Ega peagi pidin mõrudale arusaamisele tulema, et mitte üksi
raudteel, waid fa -maanteel äpardusi sa õnnetusi .wvib juhtuda,
kusjuures äärmisel korral isegi oma elu kaalule tuleb panna.
Meie olime waewalt toeerand worsta poest edasi sõitnud, kui
meile teel suur sõjamäe roeomito wastu tuli. Kui ma ei eksi, siis
oli ta number 129.
Hobune kohkus — järsk kargamine ja — järgmisel silmapil
gul leidsime endid juba kraamist, kummuli langenud ttxmfü alt.
Kukkumine oli siiski nii õnnelik, et seekord ainult kerge jala*
nrkastusega pääsesin, mis mõne päewaga paranes. Kukk sai aga
wõrdlemisi rohkem kannatada ja olla ennast suwel kaks korda
Keilas kupunaise juures arstimas käinud.
Minul oli aga nüüd suwitushimu sootumaks kadunud ja,
ühte nädalat Kuke juures mööda saates, sõitsin jälle linna tagasi,
lootes, et oma kohus, nelja seina wahel, õnnetuste eest ikka.kõige
rohkem kaitstud oled.
Sellega lõppes minu 1921. aasta tümitamine.
Ainetel.
Kuno ja Rofalinde
ehk
kaua ja hirmsaste tagakiusatud, sagedaste eksiteele wiidud, ehk
küll mõnikord peaaegu wägistatud, aga siiski trummide ja pasu
natega wiimaks wõrdurikkalt wabaks pääsenud, taieste süüta
tütarlaps ehk kui ma ainult ta õiget nime teaksin!
Jaan Kuusekäb i.
Kohutaw ja hirmnärataM kurbmäng toite §
w a o tn s e s. T o ru p N l i - A a d u muus i k a.
Tegelased,
(milledest mitmed näitelatoale ei ilmu):
S a rra - Marra, nõid kõigeparemates aastates.
Mo t o ts i k ei p e r pe n t i ke l, munmem tema ilusamas
õitseeas.
Murdja, ka nõid.
Kakarilla, jällegi muruneiu.
KNpo, armastaja rüütel.
87
Rosalinde. ,et tea ütete, kes ta on.
Nõiad, mnmnemö, rüütlid, kannupoisid. Mõned ratsawäe.
polgud. Elewant ja teised wäiksemad loomad. Hobused, haldjad
ja teised süüta lapsed imXgeiš riideis. Puud ja harW rahwas,
politsei, anarhistid, nihilistid, juudid, kristlased ja paganad.
Esimene waatus.
Esimene etteaste
'.mängib suures jüäpalees. Köit nõiad lakutvad suures jaituS
paleesambaiL ja jaamad hirmsa nohu. Koor laulab ükskõik missugust laulu, sest publikum ei saa sõnadest ikkagi aru. Vaheaeg,
siis kõik ära).
Teine etteaste.
(Midagi ei ole naha. Kollane bengalituli. Eesriie langeb
ruttu).
Teine waatus(Dekoratsioon kuiutab metsa, mida aga suurte puude parast
näha et toõi Kuuldakse wälku lööma ja nähtakse tuult puhuwat).
Esimene etteaste.
(Rosalinde jookseb sisse lahtiste juukstega. Teda ajawad
taga kaks sortsi. Ta kargab ühelt puuoksalt teisele: sortsid on
alati kannul: Rosalinde nõrkeb: üks sortsidest haarab tal juukstest kinni, mis talle pihku jäämab).
Esimene sorts.
Ha, ta kandis parukat!
Rosalinde.
Ai. ai. kui mälus! Äraneetud wägistaja! (Langeb mtne§«
tusse).
Terne sorts
(annab talle kSrwahoobi).
Rosalinde.
See on rohkem, fut ma nõudsin. (Kuuldakse tasast mürinat,
mis aga toäga tugew peab olema).
Esimene sorts.
Mis see oli?
Teine sorts.
Ole mait, kuulame!
(Sortsid roniwad puu otsa).
38
Teine etteaste.
Endised. K u n o.
(Kuno ilmub palwsrändaja kuues. Ta on roaga halroas
hijuS, sest ta ei ole juba kuus nädalat sooja lusikat kõhtu saanud,
langeb põlwili ja palwetab mingisugust palwet. Rosalinde lamab
keset närtelatoa, aga Kuno ei tohi teda mitte näha).
Kuno.
Rosalinde! Rosalinde? Ah, kust leian ma sind, mu kadunud
armastus? Kolmekümneroüe aasta eest nägin sind wiimast
korda. Pean ma hulluks minema?
(Walt pauk. Esimene sorts langeb maha ja murrab kaelaluu. Teine hüüab: „Appi!" Rosalinde ohkab waljuste, Kuno
ujub pisarates. Walge bengalituli. Eesriie langeb ruttu).
Kolmas (vaatus.
(Seesama mets.
Lamab endisel kohal).
Kuno
astub
keskuksest
sisse,
Rosalinde
K u n o.
Ha! Siin ma olen!
Rosa 11 n d e.
Ah! Ah! Ah!
K it n o.
Kes siin kurdab ja hädaldab?
R osal i n de.
Mina!
K u no.
Kellega on mul cm?
R o s n i i n d e.
Truuduseta noormees, kas sa mind enam et tunne?
K u n o.
Keda ma näen! Minu kolmekümneroiieaastane armukene?
R o s a l i n d e.
Ah Kuno, miks sa mind noomib?
(Waheaeg 3% minutit).
R o s a l i n de.
Herra Kuno, tuba !ätb teie käsi?
89
K u n o.
Tänan totiqo, peab hea olema, künni parem tuleb.
(Mõlemad ära).
Teine etteaste.
(Kostab äkiline muusika. Metsloomad taidaiuaö foqu näitelaioci. Elewant tantsib foxtrotti. Teistel elajatel on kõbuwalu.
Waheaeg. Eesrne langeb).
Neljas waatus.
Esimene etteaste.
. (Õudne müakoht.
Pakane külm: tagaplaanil nähtcckse
rüütlid külmast kangeks jääwad. Publikum nutad. Kuno
J.a Nosalinde ilmuwad käsikäes näiteta toale).
Kuno.
fiiba on halb — pea on päris segane.
R o s a I i n d e.
Jah, seda md näen!
Ma olen toaga kurb!
Mispärast?
Kun o.
Rosalinde.
K u n o.
Sellepärast, et sa seda näed! (Kuno jääB külmtoppe).
Rosal x n o e.
Jumalad, teie nuhtlete meid rängaste!
Teine etteaste.
Endised. Hertsog oma saatkonnaga.
H e r L s o g.
Wabandage, ärge laske ennast segada.
K 1T n o.
Selleks Puudub teil toogi ja toõimus.
Rosalinde.
Ma tulen sinuga, minu armukene!
(Nutab waljuste ja läheb ära).
90
Hertsog.
Ma heidan magama.
(Teenrid toomad ühe toa kahe külg- ja ühe keskuksega. Hert
sog heidab sängi ja läheb siis mõlemale poole ära. Eesriie lan
geb pikkamisi ja tundmusega).
Wiies waatus.
E s i m e n e e t t e a s te.
(Mets, pimedus; Kõik kardawad hirmsaste. Armastajad
istuwad ühel puukännul; Rosalinde suitsetab, Kuno laulab.
Tihnikust ilmub rauk pika habemega ja lühikesis spordipükstes.
Kuno ja Rosalinde taganewad tagaplaanile).
Rauk.
Hirmus juhtumine!
Kuno
(kargab WAja). Mis on juhtunud?
Rauk.
Seda, mis sinusugusel ninatargal teadmata!
Rosalinde.
Äraneetud marodöör!
Rauk.
Kes nimetab minu nime? Ha! Ma langesin lõksu! (Pistab
enese surnuks ja läheb ruttu ära).
Rosalinde.
. Oh häda, ma olen tema surmas süüdi! (Wõtab põuest roti--kihwti, neelab, sureb ja langeb maha).
Kuno.
Rosalinde, Rosalinde — ma suren ühes sinuga. (Sureb äkit
selt rtäiga. Teistel tegelastel ei tule enam midagi meelde ja lähe
mad ära).
(Sarra-Marra, Murdja ja teised nõiad lohistawad hertsogi
näitelamale surnute juure).
Sarra-Marr a.
Siin, sa äraneetud isemalitseja, on sinu süüta ohmrid! .
(Hertsog, kes enam midagi mastata ei suuda, kistakse nõida
dest tükkideks. Peale selle suur weeuputus, maamärisemine ja
91
mamltrt läheb pikkamisi hukka. Sinine bengahtull Eesrne lan
geb toäga iseteadwalt).
Lõpp.
Tähendus.' Kes luuletajale Jaan Küusekäbile ja kompomZtile Torupilli-Aadole imisfinnmenb haput kurki saadab,
sellele saadetakse mängutuba aeroplaaniga koju katte,
Suur wSit.
Eesti wabariigi wõidulaenu Piletite miimafel loosimisel juh.
tus minuga midagi õige iseäralikku. Eks kuulake!
Ma läksin loosimispäewa õhtul Schnelli tiigi äärde pisut
jalutama, seal tuli minu naabri märke poeg Prits jookstes minu
juure ja karjus juba kaugelt:
..Murumägi — Murumägi! Tulge ruttu koju. Eesti panga
direktor on'seal — teie olete oma wõidulaenu-piletiga 250.000
marka wmtnud!"
Dh sa taewa heldus! ma pidin suurest rõõmust peaaegu
Pe........— ah wabandage — istukile kukkuma, kinkisin poisile
100 marka ja-tõttasin koju, nii ruttu kui kerilauad aga kerida
jõudsid.
Sinna jõudes ei leidnud ma aga kai mingisugust panga,
direktori. Kõik oli wale. Wäike wiguriwänt oli minuga halba
nalja tetnub!
.Mo, oota, jõmpsikas, küll ma sind ükskord taban", mõtlen
ma endamisi, „siis õpetan sind Pisut!"
Kolm päewa peale selle, kui ma restoraanis tipsu teen, tuleb
Prits jällegi jookstes minu juure ja hüüab:
,,Herra Murumägi, jookske ruttu koju — teie ämmatnamma
sai rabanduse!"
,.So," ütlen mina ja haaran tal kraest kinni, „mn pean siis
koju tulema. Ilus, mu poiss! Ma tulen koju; aga sa tuled ühes
— mõistad! — wõimalik, et sa mulle jälle aprilli tahad teha!"
Poiss püüdis küll tänama! mu käest lahti rabelda, aga ma
ci lasknud seda sündida ja wedasin ta ühes.
Aga kui meie koju jõudsime, oli lugu tõesti nii: LiiwaHannus oli mu ämma hinge teise ilma koristanud.
ss
No, poiss mõis õnne tänada' temaga ei sündinud midagi
halba.
..Säh, siin on sulle 50 marka jootraha", ütlesin ma. „Oled
tubli poiss! Oleksid sa aga mäletanud, siis poleks sa enam ilma
nahatäieta jäänud!"
G r a m m o f on ilin c
moment - üleswõte
pealinna
telefonikõnest.
Ma soowiksin tungiwalt herra Tõnisoniga enesega — Siin
Ratasepp — Kas seal ei ole herra Tõnisoni? — Jätke meid kork
rahule ja kõlistage ära! — Kas lõpetasite? — Hildal ott hambawalu ja ei wõi mitte tulla. •— Kas räägite Meel? — Ma tahtsin
ometi herra Tõnisoniga — Siin Mustuse weomoori kants. —
Ja, kes räägib siis seal ikka wahele? — Saksa marga kurss on
praegu 495. — Teie foomitc seebikiwi, oodake, ma kutsun kohe
peremehe. — Kas ma wõisin herra Tõnisoniga — Siin mägist,
raal, Haapsalust et saa mingit wastust. — Ah kõik ühesugused
margad; puudujääk üle kahemiljoni marga. — Siin teatri kassa,
täna „Karmen", piletid kõik müüdud. — Mis kurat ott mul teie
teatriga tegemist, ma tahtsin herra Tõnisoniga -- He TOBOpH
•raiRB ppoMKO; Hmero M cvu.mMO? — Aga, preili, ärge katkes
tage Meel ühendust —- Teid nõutakse Tartust, jääge telefoni
suure. Kas ei ole siis wõimalik herra Tõnisoniga — Siin wangimaja, saatsime mangi juba kohtusse. - - Mis? I kolm miljoni
teenisid üheainsa operatsiooniga? See oli mast äri, mida wabariik ei tea! — Punkt kell 5 ole waksälis. Ära tottrta unusta kaasawõtmast!
Piiritusega et ole enam midagi teha. Walwawad
rannas kui kuradid! — Kas Anni on meel Teie juures? —
Laseb tänada. Litsensi mõtte juba homme kätte saada. — Wiimane waatus oli maga milets, jäin peaaegu magama. — Kas
räägite meel? Wõib olla, et wõiksin siiski ehk herra Tõnisoniga
— Emmi on praegu mannis, kõlistage weerand tunni pärast. —1742. — Siin pritsimaja. Kolmandamas linnajaos; tänawat ei
tea. — Seewaldi haigemaja. Meil ei ole wõimalik järele saata,
33
Mge ise siia. — Ah sina, poiss, sina et tea, kuidas sinu onn möib
õuseoa pea. -- Rääkige selgemine, midagi ei saa aru. — Siin
Ts^traal. Sõite 6 korwi saata. - Kus sa petis eita õhtu
Dltb; Õotaftn smd kella kümneni. - Ge sok impossible, il y a
quelq nn, corra pr endil — tu mcm amour? — Ma ei saa mitte
ionagr aru, — taheksin ometi wiimaks herra Tõnisoniaa — klõks
PPsf kõll
kkrr krrr krrrr----------- Kas räägite meel?
(DE)
Ajalehe ..Põhjanaela" kirjasaatja.
Ja mefitafe usinusega, mõni ajalehe
hqdlaotja kõmuteateid punab koqaia, sellest wäikene näitus:
««!?8 pr°ua ! Ma olen ajaleha ^Põhjanaela" kaas.
tooüne... Teü okrnaf fttn midagi kohutawat suhtunud...
Jumstage ruttu! Ma pean sõnume meel täna õhtu trükikotta
wnma, sest homme hommiku wara ilmub see juba lehes Meie
waiame niisuguseid teateid, nagu igapäewast leiba!"
„Woata aga moatc, missugust tralli teie seal siis ei tee!
JoJ), eks ma sus reagr... Teie tahate siis kõik teada foabo?..„
Jah — noh — eks recthbtt wõib küll... Woadake
„Rutem, rutem, ma tähenda kohe üles."
„No jah — Woabram tuli lakku täis koju.
MMörtsukas?"
„Noh, sedasi ei maksaks just ploameerida —"
tamÄfnamHto«aei
,uba>bo nimc-
,,Vaarub tuigataiga sisse — ja mina — noh — kasin
parajastr lapse mim - aga tema, näe - kahmab korraga
.,Suurepäraline! Suurepäraline! Wiisteiftkümmend aastat
siinmtood ja kautab kör õigused! Edasi, edasi, armas proua!
Ma vean faftltria meel tana õhtu trükikotta wiima!
„Noh, nii nagu juba reagitud — kahmas pussi kätte.
Soate aru? Ja mina ütlen meel: Woabram, Woabram ia
laps - noh laps seisis seal, nagu teie seal..."
1
»Wäga hea! Wäga hea! Meeleheitliku ema ärdaist palwM
hoolimata, tõstis metsik ka noa ja —"
... 'M mi - jah! Torgake lõik Ülosse. Las ta wantsimu
hlüatoguft foobib/'
Küll ta siis kahetseb ja
94
„ Niisugused inimesed ei tunne kahetsust, armas proua!
Edasi, palun! Homme loete juba lehest!"
^Noh teised lapsed tulid siis koa pealt moaiamo. Ja mul
kõigerväiksam süles — nisa otsas. Ja km ta nülib pussi tõstis,
karjusin meel, mis kõri mattis: ,,'Loadram, Woabram, sa
roana kroawijoodik! Tahad sa, et ma oma Viimasest lahti pean
saama!"
„So, fo! Wäga hea, rüüga hea! See on iu otse hirmus!
Noh homme taamab „Põhjanaela" lugejad ometi midagi
lugeda!
.
.
„Tahtsin meel kapi pealt moambti wõtta ;a — aga mis sa
saadanaga teeb, kõik oli juba hilja!.."
„W8ga hea! Suurepäraline!... Kõik oli juba hilja.
Werine nuga paremas kaes —"
„Ei, roerb ma ta antsloageri kulles küll ei näinud."
„AH soo, ma mõistan! Rinnalapse kehasse tõugatud nuga
oli meel —"
Ei, ei — mis te seal reagite? Lastest ei saanud keegi
wiga!"
„3a — aga — ?
„Noh, kas siis teie amsoamine nii nõrk on? Ma ostsin
minewal nädalal Karpasowi poest seeliku jaoks kümme küünari
pa pilati. Maksin küünra eest sadawirskummend marka — ja
Me lõhkus ta nüüd noaga tükkideks. Ma hüüdsin küll: Woabmm! Wõta kearid! Wõta kearid! Aga kas niisugune weantael märkab.
„Ja ta ei ole ühtki last puutunud?"
^Noh, ei! Kas ikka meel aru ei foa?"
„Wahest ehk noaga riirnas?"
Mga ei! Knlop ma talle siis juba woambriga oleks
fämtanub!"
„6o! So! Ja selle tühja asja pärast peate teie mind tund
õega kinni?! Mis teie õieti mõtlete ? Ma pean kõige hiljem
kella kümneks ühe rniisaka mõrtsukatöö üles nuuskima ehk
Vähemalt mitmemiljonilise murdwarguse. Kui ma seda ei tee,
Ns' antakse mulle homme jooksupass ja katsu siis ilma rahata
sellel kallil ajal elada! Jumalaga!
95
Kateal ajalehetoimetaja»
„Wxs teie mulle seal toote? küsis ajalehetoimetaja kirjanikult.
Ma tõin teile täna wäga huwitawa käsikirja:'„Meie maa
kera lõpp."
„ Muidugi pettus?"
Mitte sugugi pettus. Ma olen kuulsamate loodusuurijate
ettekuulutused kokku Võtnud ja sellest nüüd tähtsa kirjatöö
kirjutanud. Selle aasta Viimsel õhtul hukkub meie maakera,
selles olen ma kindel."
ea küll, wastas toimetaja, teie kirjatöö on wastu
wõetud ja hakkab kohe homses lehes ilmuma. Mis tasusse
puutub, siis ütlen ma teile ette: Kui teie Valetasite, ei maksa
ma teile mitte pennigi. Hukkub aga meie maakera tõesti 31.
detsembril, siis Võite 2. jaanuarit meie lehe kontorist oma
honoraari kakskümmsndwnstuhat marka kätte saada.
Jätku (eiteale!
Hans Lepik ja Karl Tomingas olid üksteist Tsentraal reste*
raams kuude eest tundma Sppinund. Prkkamesi olid nad headeks sõpradeks saanud — mis ju Tsentraal restoraani maitse»
rikka lõunasöögi suhtes täiesti arusaadarv.
Lepik ja Tomingas ei lasknud mitte ühte päewagi mööda,
kus nad mitte Tsentraalis lõunal et oleks käinud. Aga ella
kohtasin ma Lepikut lõunatunni aja! hoopis teises linnajaos.
„Tomingaga sõin ma eila Viimast korda ühes lõunat!"
kinnitas ta Vihaselt.
Mispärast nõnda?" küsisin ma osarvõtlikult.
,,$a on ju üsna kena mees," wastas Lepik, „oga ta teeb
iga lõunasöögi juures ikka ühte ja sama nalja."
... ^See on igatahes pisut tüütaw," tähendasin mina, „aqa
siiski:ftit restoraan teile meeldib, ja km Tomingas muidu lõbus
seltsiline on, siis ärge kuulake lihtsalt, kui ta Igapäero ühte ia
sama nalja räägib."
»Ma ei kuula ju sugugi," tähendas Lepik Vihalelt aaa
tema nalja ei kuule mitte üksi, toatE) näeb ka."
' '
96
.,Seda ma ei mõista. Mis nali fee siis on?"
„Ia, teate, tema nali on järgmine: Tomingal on ees kolm
walehammast. Ja, et mind wihastada, laseb ta need iga tõuna*
söögi juures supitaldrikusse langeda."
(Tõesti sündinud lugu peale Kristuse sündimist.)
Kes peaks see kahtlane mees olema? Ta istub üksi ja liikumata wagunin urgas ja on enese kuni kõrwuni kasukasse mässi
nud. Üksainus latern — teine oli kustunud — walgustas õige
nõrgalt minu ümbrust. Et mehe pea täiesti kasuka kraesse on
peidetus, siis ei w-õi ma tema nägu sugugi nälja.
Äraneetud öösõidud!
Kui ometi weel mõni reisija wagunisse tuleks? Harilikult
on öösise Rakwere rongi esimese klassi wagunid ikka wiimase platsini täis tuubitud. -Öösel üksiku reisijaga tühjas wagunis sõita
on tõesti õudne!
Ma olen wiimasel ajal tutiga Palju raudtee-wargustest kuul
nud. Selle mehe jääkülm rahu paneb mu tahtmatalt hirmuma.
Mispärast ta ei suitseta? Mispärast et anna ta enesest mingisu
gust elumärki? Ta ootab minu magamajäämist, et mind siis
kerge waewaga paljaks riisuda ~~ wõi koguni ära tappa! Ma
olen hirmus nutsinud, aga et tohi magama jaaba, mttibu olen
pääsemata kadunud. Kuidas ta silmad läbi ämarikwalguse nii
kahtlaselt minu Poole kiirgawad!? Ta teeb ennast ainult ma
gama, aga ta et maga. Tulensikns et reisi ma öösel enam iialgi
üksi ehk ma pean teadma, kes mu kaasreisijad ott!
Tal on kahtlemata rewolwer taskus. Milline kergemeelsus,
oma elu ja waraudust kurjategijale ohwriks anda.
Rong peatab!
Jumalale tänu! Lagedi jaam. Lähen teise wagunisse.
Ha — sealt tuleb keegi uus reisija. Taewale tänu!
„Tere õhtust!"
„Tere! Tere!"
Ma hingasin kergemalt. Nagu raske koorem langes minu
südamelt. Tahaksin teda kaelustada ja suudelda! Ta on minu
97
kaitseingel, kes mind kõige hädaohtlikumal silmapilgul maha ei
jätnud. Nüüd ei julge see jultunud kurjategija midagi enam
ette wõtta. Ma olen Päästetud! Nüüd roõin ometi rahulikult
magada. Olen hirmus wäsinud ja suudan weel waetvalt silmi
lahti hoida.
Ei rööwimist ... ei elukallalekippumist ... uni ... magus
uni ... unenäod ... ma ei mäleta enam midagi...
„Tapa!"
, ärkasin üles... Haigutan — õõrun silmi ja ivaätan
uniselt ringi... Teine latern oli põlema süüdatud ja wagunis on
juba rohkem walgust.
Keda ma näen!? Minu sõber Müller!
,"Kuda siis sina siia sattusid? Mis — tulid ka Tapale?
Kallis sõber, kas sa tead, tuda ma sind öösel kartsin; ma pidasin
sind^ rööwliks ja mõrtsukaks. Hahaha! see on tõesti midagi suurepäralist. Mis?! Ka sina olid samal arwamisel? Ei ole halb'
Sinu wälimus oli pimedas aga ka tõesti hirmus kahtlane. Ah,
minul niisama? Noh, meie kaasreisija wabastas meid wiimaks
sellest piinast ja surmahirmust, nii et rahulikult magada wõi
stme — ta oli meie kaitseingel. So — nüüd oleme kohal. Lähme
einelaua-ruumi ja joome klaasi theed. Noh, wõtame siis oma
asjad ja ruttame...
müts?... Pagana pihta, kuhu ma siis mütsi panin?.*
Kus on minu tshumadan?... Kus on minu kirjatasku?...
Mis!?... Ka sinu pakid on kadunud?... Kus nad on? Kurat
wõtaks! Ma panin ometi tshumadani siia riiulile... Kadunud
—• kadunud...
Aa—h — nüüd ma tean! toee oli ineie äraneetud kaitseingel 1"
I
98
Narride wöistlus.
tegi Heidelbergi ülikooli nürwiarst on alvaldanud ühe kogu
waimuhaigete Iuuletu.fi ja joonistul i j ci nen be „ £uufiteo@tegct
näidata Püüdnud, fui wäga sarnased need ekspressionismi jüng
rite omadega. Wahe on ainult selles, et nõdrameelne tõesti seda
on, mis ekspressionist olla tahab, nimelt lapselik. 3iüüu on mit
med äärmised kunstnikud ja luuletajad katset teinud, rügipäewal
järgmist arupärimist sisse anda: „Mis mõtleb riigiwalitsus
teha, et niisugust räpast wöistlust ja niisuguseid waimuhatgerd
mittekunstnikke kõrwaldada ja kahjutaks teha?
.Siiamaani et
ole nad Meel kull ühtegi erakonda leidnud, kes selle arupärimisega
oleks esinenud, illiis toõib ka roa litsus nende toaimuhaigete mastu
teha, kes enesele kord pähe on wötnud, luuletada, joonistada ja
maalida. Walitsustel on ju tänapäew nii mähe autoriteeti. Kui
waimuhaigetemajade elanikud sama pööraselt maalimad, fui eks
pressionistid, siis mõib seda toabaudadci, nad ott uimelt nudrameelsed, ^a kes hull ou, see oti ometi palju ehtsam ja algupära
sem ekspressionist, fui see, kes ainult hull olla tahab. Kui üldse
keegi selles suhtes häbemata wõistlusest rääkida mõiks, siis ainult
kahetsuswäärrlised waimuhaiged: sest on igatahes alatu, kui nõd
rameelsusega kõmu tehakse, ilma et selle all tõesti rannatakse.^ x$a
räpaseks mõistluseks et saa seda ometi nimetada, kui maalitakse
nii hästi, kui mõistetakse. Maid Palju ennem, kur maalitakse, ilma
et selleks annet oleks. Ekspressionistid waimn haigemajas ei taha
ju oma lapselikkusega äri teha, seda rohkem aga niisugused eks
pressionistid, keda tuubalt ringi jooksta lubatakse. — Üldse on
ekspressionism waimuhaigete majas palju wanem kui tema Ma
hult elawad järeleaimajad. On siis Põhjus kaebava? Kes min
gisuguse lollusega maha saab, sel ei, ole .mingit õigust algupära
kiruda.
.
...........
Üldse on inimessugu omis kultuurawalõugs nn pööraseks
muutunud, et kõigis ringkondes hullumäjaliste wöistlust karta
Mõiks. Kui ta selles suhtes protestiga esineda tahab, siis on sel
leks ehk nüüd ülem aeg. Miks ei ole weel „fortrottide" „boxrottide" õpetajad arupärimist sisse annud, et neile tantsutõbega
(Veitstanz) konkurentsi tehakse? Ehk arwate wahest, et nad toa>
muhaigetemajade wöistlust karta ei tarwitse, sest et nad omis as
jus juba ammugi ette on jõudnud? Milline kummaline eluwõitlus! Üldine narride ja narrikeste wõidujooks! Üks püüab
suurem narr olla fui teine. Kui see hullustus samal kujul edasi
kestab, siis on ilmal temast weel midagi suurepäralist oodata.
99
Ekspressionism wörb mureta tuleroifu raoabaia: Tõsised narrib
on just sellepärast rtitot ja luku taha pandud, et teised wabatahtlifuö narrib seda wabamalt mässata ja jampsida wõiksid. Kui
arupärimisest üldse juttu wõiks olla, siis oleks see ainult hullumajaliste poolt wõimalik, kes walitsust paluwad, 'et neile lubataks mitte enam sellesse pöörasesse ilma tagasi tulla.
Sic est
Rosre Mettfi MõtLetsrad.
Km keegi neiu ütleb: „Minu ainuke roarandus on minu
woorus l" siis on tol harilikult mitu maranbuft
*
Mõne naise süda on nagu ahi; peab ikka pölewat mater.
loalt juurde lisama, et tuli ei kustuks.
*
Õnnelik armastus on sagedasti õnnetus termifele . . .
*
Abielu on sadam, aga niisugune, kus kergeste miini otsa
wõib sattuda.
*
Kergemeelse naise peale wisatakse kiwa, aga need on sage.
baste — kalliskivid.
*
Kui meie neidusi jälgime, siis jääwad sagedaste jäljed järele.
*
Kellel seedimine rikis, kiidab karskust.
*
Wooruse hanakiwa ostetakse kullasepalt.
*
Kui margal warastamiseks
ennast ausaks inimeseks.
wõimalus puudub, peab ta
*
Kui naine armastab, kaotab ta südame; fui mees armastab,
kaotab ta peale südame ka mõistuse.
*
4*
100
Llu^võidujooksus mõibamab imeliku! kombel enamisis —
roomajad.
Kes oma rumalust marjata mõistab, ei ole mitte kõige
rumalam mees.
Oleks Jumal maailmaloomifeEs fommiefom kokku kutsunud,
loomifetöB oleks meel praegu poolele.
*
Naine on pähkel. Õnnelik mees, lellel enam hambaid
ei ole . . .
Ühest raamatute nimekirjast.
e truudus " (haruldane eksemplaar.)
„ M e h e woorus" (kaunis rikutud.)
9Ieiu süüLaus" (esimene lehekülg puudub-)
„Lapse õunistus" (järgmised anded igalt raamatukauplejalt saada.)
Mbleerwd »s
ära anda üksikule meesterahwale, kes kõik minu mölad, mis
mul maksta on, ära tasub.
101
ÖJsngpoifi metfemõlgufufed.
1.
Abielu koorem on nii raske, et sagedasti kolme waja läheb,
et seda kanda.
2.
Poleks Aadamat paradiisis olnud, siis oleks
mehele läinud.
Eewa maole
102
3.
,.Mma mõitfin tema südame \a kosisin ta,6 räägib mees
oma naisest. Samuti wõiks ta jänes ütelda hagijatest: „Minc
sundisin neid jooksma."
Narsed annameb iffa rohkem kui nad tubawad: mehed
teemad seda aga ümberpöördult.
5.
Rumal naine on palju kardetawam, kui rumal mees, sest
ta räägib rohkem.
6.
Nii naise suus
kui mesipuus
on palju magusust
ja elukibedust.
7
Naised lemamab surnuid, et elawate seas tähelpanu ära
taba.
8.
Müüks peab oma risti kandma! Nõnda piiblis. Kui palju
oleks stis naistest jalakäijaid?!
9.
Enne musu ja siis küüned
nii on meie naised kõik!
10.
Naised on mõistatused, aga ainult mõned üksikud on nendest — hinuamõistatused.
il.
Naisel wõib puududa tarkus, aga mitte kunagi kamalus.
1*2.
Olgu mees tui tugew ka,
kinni ei saa pidada:
angerjast ta sabast
ja naist ta antud sõnast.
13.
Mehed matitferoab
tt&mie ?
ilma {a naised omi mehi. Mis teie meel
103
14.
puha-tustusi"* °n fi?m0be p^diis. hinge põrgu ja rahakoti
15.
öeldakse, et naisid uudssbimulikud on. Ühes asjas ei
ole nad seda aga mitte. Nad ei kiiss kumm, kust mees selle
raha wotab, mis nad tarwitawad.
16.
Mõistlikkude meeste sekka ilmuti ilus naine ja nambemara
on malmis.
1
Kahekümneaastane neiu küsiti: Kuidas ta on? — kolmerumneaastane: Mis ta on? — Neljakümneaastane: Kus
ta on ?
18.
^isA?amLwarguse eest ei ole seaduses nuhlust määratud,
wrstrste selleparast, et waras ennast wiimaks ise nuhtleb.
19.
Armastus teeb pimedaks! Sellepärast teernab armastajad
nn sagedaste eksisamm?.
20.
Mees on armukaoe, kui La armastati, naine aoa ka siis
kui La nutte et armasta.
f'
21.
Mis on
õnmtu
armastus? Ikka niisugune, mis kostmisega
22.
Mesinädalate järele tulewad mesinädalad.
23.
Mispärast kardawad nii mitmed abielu? Sellepärast et
nati heameelega teise mehele kosida ei taha,
24.
Armastajad on pimedad, ja kur üks pime teisele teeb näi
tab, sus langemad mõlemad abiellu.
25.
Ms on lesk mees?
aamtb.
Karistusalune, kes
ammšiwt
mi
104
26.
Ta
ta
ta
ja
lõpmata
lõpmata
lõpmata
lõpmata
mind mufutas,
mind kallistas,
mind armatas
mind unustas...
27.
Ütle naisele, et ta ilus on ja kurat kordab talle seda
paewa jooksul kümme korda.
28.
Naised wõiwad otita elu kolme ossa jagada: nad uniS.
Lamad armastusest — nad harjutawad armastama — nad
kahetsewad armastust.
29.
Ma heidan iga õhtu raske südamega magama; sest kui
Aadam magas, anti talle naine.
30.
tzaawaleht, mis wäriseb,
hämblikwõrk mis käriseb,
nii on naiste manne
täna kui ka enne.
32.
Naine on wõlauskuja, keda meie kunagi rahuldada ei
suuda.
33.
On ainult üks naisküsimus:
Armastad sa mind ?
34.
Januta juua ja igal ajal armastada, ainult see eraldab
meid loomadest.
35.
Wõib armastada ilma, et õnnelik oldakse, ja wõib ka õn
nelik olla tinte, et armastakse, aga armastada ja seal juures
õnnelik olla, see on kunst, milles meel keegi meistriks ei õle
saanud.
36.
Waeftkst ja armastust on raske marjata.
37.
Naine ei mõista mõistlikku meest enne hinnata, künni ta
ühele rumalale mehele on läinud.
105
28.
Kui palweõde palwewennake mehele läheb, siis loobuwad
mõlemad palumisest.
39.
Abiellu astumine majad rohkem julgust kui sõdimine.
40.
Armastus on hällilaul,
uinutab su magama,
kui sa uinud, waikib laul,
ärkad üksinda.
Karastus.
„Ei suitsetada tohi sina,
km tahad rahu majasse!"
nii pajatas üks linna maruma
kard oma tütre mehele.
Et toäimees kirglik suitsetaja,
siis tarwitas ta kamalust:
jäi naise imetu üsna külmaks,
et enam ühtki musutust.
Nüüd noorik jooksis ema juurde
ja kaebas nuttes temale:
„Ma lootsin ikka, et saan mehe,
kuid petta s-ain, oh, emake!"
Ämm kutsus kohe wäimeespoja
ja hakkas teda noomima:
«Mu armas poeg, mis on sul toiga,
et naist ei enam kallista!?"
„Ah armas mamma," imetas wäimees,
"Mu südames on armupõud,
sest kui ei saa ma suitsetada,
siis suudluseks mul puudub jõud."
Kui toana mammi kuulis seda,
ta süda kohe ärdaks sai —
ja teenijat siis hüüdis kohe:
ei last ju hätta jätta wõi.
$
106
Marie, tule ruttu siia,
sa jookse poodi jalamaid,
ja too j ealt kümme paberossi,
kuid kusi kõige paremaid.
Ei — kuule, Manu, too kohe sada,
mis ikka sellest kümnest saab,
pool osa neist wõib saada isa,
kes teab, ehk ka meel suitsetab..
' KasELrrd õyLtused ja. WajaNvUs.
1. Rottide ja hiirte HLwitamme.
Rotid ja hiired ei kannata kampweri haisu, sellepärast tuled
sinna, kus neib liikumas, mõned tükid kampweri panna, see
peletad nad tohe minema.
2. Abinõu lutikate wastu.
Osta apteegist kuus solotnikut kwassiapud (Quassia amara),
mida teema5 mees sulatada tuleb.
Delle Vedelikuga pese
mööbleid ja : nge, kus nob elutsemad.
Z.
Punase nina rawitsemine.
Pese nir. i kaks korda päewas, hommikul külma ja õhtul
tulise meega.
Ohtu! enne magamaminemist õõru nina järg
mise salmiga, mida ise rnalmistada möib;
5 grammi
Salitsiilhapet
10
Wääwli pulbrit
85
Waseliini
Sega hästi läbi, mille järele kohe larmiiaba wüib.
4. Kuva piima keeta.
Enne keetmist kalla katlasse mõni lusikatäis mett, et ainult
põhi kaetud, ja lase pisut aega keeda, peale selle maia mesi
wLlja, kalla piim katlasse fa pane tulele.
Nüüd wõib tuli et
tea kui suur olla, aga piim ei kõrbe kunagi põhja.
10?
õ'
Saapataldu toastupidatoaks teha.
,:llf
*aIb,lUuIeb kopaallakiga hästi sisse määrida.
Et
paremini sisse wõtab, siis peab lakipudelit
enne maantmft teetoas roees soendama.
6. Saapakreemi -Valmistamine.
malmfstöba. ^
f°bl!S enesele kõige
paremat
faapofreemi
Natuke naha pannakse kaussi, oga peale kallatakse mipalfu
terpenmm, et waha kaetud saab.
pa iu
Süs pannakse kauss teema mette, kuni waha üles sulab
Sns lugutaffe hästi segamini, künni kreeni hariliku paksuse
omanbab.
Jtaib segu liiga paks etemat, siis lisatagu meel
terpentimt juitre ja pandagu jälle feeroa mette.
Niisugust kreemi motmistatatfe pruunide saabaste jaoks,
õoomncufe musta kreemi, siis peab tahma juure lisama,
7. AbinSi- käsnade js soolaMgaste waStu.
Ä,™E°T°J?ti!iifaibläs,m °°"utagu 3-4 korda Päewas hapu
õunte lõigetega ja nad kaowad wäga ruttu.
’ V
8. «uba raswaplekke paberist wälja wStta.
.. dl°kU° rtputesffe tihe kord kriiti, kaetakse paberiga ja trit
gitotfe tukse pressrauaga.
y 1
m
9. Teine hea abinõu hiirte wastrr.
Kes karbooliga niisutatud nartsud hiirteaukudeose topib,
mötb julge olla, et uksn hnr teda tülitama ei tule. '
¥
10. Kõige Parem suulsprrtus
on foofo sulatis.
(Söögilusika täis
tiaan reeoetub mee peale).
la
puhastatud Iauafoula
11. Kuva toonu kartulid -värskeks teha.
Mette, milles kartulid keedetakse, lisatakse natuke piima
kartulid muutuwad palju walgemaks ja mäitsewamaks.
42. Abinõu Peatoalu toastu.
Kõige ägedam peawalu kaob ruttu, kui otsaesist tfitrom lõi.
tegs oõrutakfe.
108
13.
Stubtt silma prügist ja tolmust puhastava.
Kui silma prügi toõi tolmu sattus, Võetagu kohe tükk
puhastatud sibulat ja hoitagu silma ees, mis pisaraid sünnitab
ja tolmu silmast wälja uhub.
14.
Milleks soola kasulikult tarwitada wõib.
Soola suuremal hulgal tulbe kallada (lambi mõi priimuse
plahwatuse puhul) on üks parematest kustutamise abinõudest.
15.
Abinõu kõõma wastu.
Segatakse 9 jagu glitseriini, 2 jagu soodat ja kastoorõli.
Selle 'salmiga tuleb peanahk hästi sisse õõruda.
Enne seda
peab pead pesema ja hästi fuiroatama.
16.
Abinõu sulgloomave täide wastu.
Theelusika täis boorhapet sulatakse klaasi keema mee sees
üles. ' Selle sulatisega pritsitakse wõi pestakse Imbu ja täid
kaowad jäljetult.
17.
Wäga hea tint.
Wana tarwitusel olnud
kirjutusmasina-linti
leotagu
lühike aeg ühe toobi destilleeritud- wõi wihmawees, mis sula
tisele ilusa wärwi annab ja selles suhtes roaga bea ja kallihin
nalise tindi aset wõib täita.
18.
Kulmukarwad
kaswawad hästi tihedaks ja omandawad tumeda wärwi, ku
neid iga õhtu kakaowõiga hästi sisse õõrutakse.
19.
Pariisi daamide saladus ilusa näojume saawutamiseks.
Tõugatud ja puhtaks sõelutud magneesiumi segatakse nii
palju roosiwee hulka, kuni wedelik rõõsa koore tiheduse saab.
Kõige esiti õõrutakse nägu pisut glitseriiniga, aga siis selle
salmiga ja lastakse kuiwada, peale selle pühitakse nägu siidilepiga puhtaks. See on Pariisi iludussalw, mis tänini sala
duses hoiti, ja mille eest palju raha maksti, aga .Noor
Mats" sai saladuse retsepti juhtumisi kätte ja «maldab selle
nüüd tasuta oma cntemuüe lugejaile.
109
20.
Kes tahub LnmiwalgeL psfrr saada,
see pangu katlasse, kus tn pesu keedab, mõni tükk Lsitromt ja La
foom leiab täitmist.
21.
Lakkfaabaste Puhastamine.
Lakksaapaid tuleb kord nädalas wafeliiniga määrida, mis
peale neid mõni tund seista lastakse. Siis puhastakse saapad
waseliinist ja harjatakse pehme harjaga läikima.
22.
Kollaste saabaste maare.
Paks kastoorõli, mida Villase riidetükiga saabastele määri»
lakse, annab neile maga ilusa morni ja läike.
23. Portselaannõude tittimme.
Kui katkine portselaannõu tugemastt kinni seotakse ja 4—5
minutit piima sees keeda lastakse, siis kitib see kõik praod kinni
ja nõu on jälle niisama wastupidaw, nagu uus.
24. Hõbeda puhastamine.
Hõbedat pestakse keema mee ja ammoniaksulatisega (tinkpiiritusega).
Siis lastakse kuiwada ja puhastakse kuirna kriidiga.
25. Hea ja odaw hambapulber.
Weerand nael puhastatud kriiti ja weerand nael magneestat
segatakse hästi segi ja lisatakse juure mõni tilk piparmündiõli.
26. Zgawene Võlamp.
Wõetakse õhukindla korgiga klaas ja täidetakss kolmweerand
selle mahutusest oliiwõliga, millesse erneterasuurune tükk wos*
wori pannakse.
Kui wosworiwalgus kustuma hakkab, siis
lastakse klaas rniis minutit korgita olla, et õhk sisse wõiks
Voolata ja lamp rnalgustab jällegi.
* Mirltor
-W
8
ära anda sellele, kes minu wana ahjuroobi 75.000 marga eest ära Võtab.
110
ibiw wäike jutt.
Mees jooksis adwokadi juurde ja palus, et fee nii ruttu kui
wõimalik tema abielulahutus-palrne konsistooriumi annaks.
„On teil ka wastawaid tõendusi?" küsis adwokat.
„Ei ole, adwokadi herra, nad kuramused olid magamtstoauffe lukku keeranud."
Tnlewlku sõda.
Esimene sõdur. „Mõtle ometi, Ameerikas olla juba
niisugune suurtükk, millega saja wersta kaugusele lasta wöib!"
Teine sõdur. „6ee et ole meel midagi, oota künni
tulema suure sõjani, siis ei lähe meie enam sugugi sõjawäljale,
maid laseme kohe kasarmuhoowist."
Kõigesumem mmwiatit.
Juku. „Minu isa on meie linnas kõigesuurem muusikani,
km tema roitet puhub, siis kogub hulk inimesi meie maia ümber
ja kuulawad." —
Ats. „Aga kui minu isa puhub, siis et tee keegi enam
tööd ja kõik on rõõmsad." —
Juku. „Kuda fee siis on.?"
Ats. „Minu isa on „Dwigatelis" masinamäärija ja paneb
seal iga õhtu, kui töö lõpeb, roabrifutoru hüüdma."
Omaette peremees.
„ Mispärast teie siis nüüd kerjate? Teie olite ja alles hiljuti
Kure kaubamajas koutoriteenriks?"
• Jah, seda küll, herra Müller, aga kui kaua sa ikka teise tee°
mjaoled, tahaks ka wahest omaette peremees olla."
Peremees teab kõik . . .
Naine. „Armas Artur, mõtle ometi, mul on jällegi üks
aluspihik kadunud. Ainult meie toatüdruk wõib selle wõtuud
olla."
Mees. ^Missugune ta oli?"
Naine. „Punane"
Mees. „Sndist?".
N aine. „Iah, punane siid."
Mees. „Btts rahusta ennast, armas laps, niisugust aluspihikut et ole meie toatüdrukul.*
11
Pastor jo hiidlane.
Keeyi pastor kaebas hiidlasele oma häda. Tema kuub olla
wana ta kulunud ja kõhuke ei tahtwat enam kuue ftsfe
mahtuda.
f/3o, ja/ wastas hiidlane, „ufun seda küll, pastori herra.
Laut ei lähe suuremaks, aga orikas, kes sees istub."
Kaks naisnäitlejat.
^ ^m fi • ,'Aga. armas Salme, kui fee häbemata inimene
sind suudles, siis oleksid sa ju appi hüüda wõinud!"
Salme. „AH, misjaoks seda? Ta sai sellega üksi wal.
mis . .
Tunneli nooti.
Preili Elly. Häbenege, isand Tamm, et teie matta3
poisiks tahate jääda, teie mõiksite ometi ühe naise õnnelikuks
teha 1"
Sfattb Tamm. „Seda morn ma ka nõnda — wana.
poisina ..."
Liialdatud.
■
3sond A. .Räägitakse, et kõik Wiljandi nooredmehed
sinuga tutwust olewat teinud?"
Reiu B. „No, kui suur fee Wiljandi siis õieti on!—"
Raudtee kassas.
Jahimees (koeraga). „Palun üks pilet Kloogale."
Piletimüüja. ..Koerale peate ka pileti mõhna."
Jahimees. «Wäga hea, üks lapfepilst."
Piletimüüja. „Kuidas nii?"
Jahimees. „Roh, ta on alles kolmeaastane.*
Tunneli oma sõpra.
Lillemägi on haige. Ta on juba kolm nädalat surmaga
wöitlemas ja ilm näib teda juba pikkamisi unustada tahtwat.
Aga ühel päemal teatab talle naine, et tema sõber Leemekulp
murelikult tema terwise järele olla küsinud.
Lillemägi kargab woodist üles: ^Häbemata rnõllaroog!"
Naine pahaselt: „Aga kui inimene sinu wastu nii kaas.
tundlik on!?"
^Kaastundlik!" hoigas Lillemägi; „ta tahad ainult teada^
kui kaua ma meel elan! Meie korterit tahab ta saada, nii*
sugune wõllaroog!
Konnasilmad.
Apteeker. „6o, wöi teil on konnasilmad, siis wötke aga
pude! konnasilma-Linktuuri."
...
Talumees. „€i aita midagi; ma olen tuba mus pu
delit kinni pistnud. Ainult seedimise ajas rikki."
Hale sissekukkumine.
Keegi daam sõidab Tartu maanteel tramwaiwagunis ja
kallistab mätfeft foxitõugu fülekoera. Keegi tema wastasistuw
noormees moolab seda pealt ja õhkab:
„Ah preili, ma joomi?jm heameelega teie sülekoer olla:
Daam naeratab ja taastab:
„Ärge soowige seda, noorherra; ma sõidan praegu looma,
kliinikusse ja lasen sellel koeral saba lühemaks lõigata . . .
Põhjus.
R a i n e. August, sa oled liiga palju mina joonud. IgaLord teed sa seda/enne kui meie rongile läheme.
Mees. Ja muidugi armas Anni — kes praeguste yöövaste fõiduhindadega raudteel sõidab, peab hull ehk joobnud
olema."
1X3
Kaks suvitajat,
suure wihmaga Klooga jaamast kosu tõttamad).
Esimene su mi ta ja. „Araneetud halb ilm!
Kas seda
meile nüüd tarwis oli!"
Teine suwitaja. „Ära kim armas sõber; siiamaale
ou wäga futm ja põllumees Larwitab wihma."
Esimene suwitaja. „Ms see mulle korda läheb?
Ja kui mulle ka mitte ühtki kuiwa kohta ihu peale et jää, et
müü mulle talumees wõid mitte pennigi odawamalt.
Mispärast? Sellepärast!
Linnanõunik A. „ Ütelge mulle, armas amettwend,
millest fee tuleb, et meie linn nii halwaste piimaga warustatud?"
Linnanõunik B. «Wäga lihtsalt! Meie piimamarustuse.komisjonis istuwad ainult wasikad . . *"
Ometi kord!
.. . D of t o t Terpe n t i i n (kes Pirital ühe uppunu ellu on
äratanud. rõõmsalt enesele): „Esimene juhtumine, kus ma oma
kolmekümnewileaastase praktika kestes ühe inimese elu olen
päästnud!"
Pöyjusmötetega naine.
Mees (ootamatalt tuppa ilmudes ja nähes, kude keegi
wõõras mees tema naise kuklatagust suudleb). „Ha, sina truudusmurdja ja abielurikkuja! Sa lased ühest teisest oma kuklatagust
suudelda?"
...Naine. „Ma ei pane põhjusmõttelikult tähele, mis minu
felio taga sünnib."
Hea naine.
.
^ Ees. ,.Mis, lõunasöök ei ole ioeel malmis? No. fee on
juba kurat teab mis! Ma lähen restoraani!"
Naine. ..Oota ometi toeel wiis minutit!"
Dk e e s. ..Jõuad siis nii ruttu walmistada?"
N a i rt e. ..Ei. aga siis wõin ma ka ühes tulla."
Kuidas meeldib?
Proua Taks. „Ma nägin täna teie herrat abikaasa esi
mest korda peale pimesoolika operatsiooni."
Proua M a k s. ..Noh. kuidas meeldib ta teile siis nüüd
ilma pimesoolikata?"
114
Uudis.
Mitmekülgne ja ojaro ärimees Mutt kaebab oma sõbrale, ch
ta ühe tuhandemargalise raha kogemata klosetti on lasknud
kukkuda
S õ b e r. :,,9lo,: ega sa siis raha sinna et jätnud?"
.
Mutt. «Muidugi jätsin. Pidin ma seda siis klosetist otsima
hakkama?"
Sõber. «Sellest ei suuda ma aru saada; sa mõistad muidu
igast sõnnikuhunnikust raha
Wiisakas leeritüdruk.
ÕOetaja. „ZLoh, armas Liisi, mis ütleb meile kuues käsk?"
Liisi. «Teie ei pea abielu rikkuma!"
Õpetaja. „Sa ei ütelnud õieti, armas laps; käsus on
öeldud: Sa ei pea abielu rikkuma!"
"-r L i i s.i (punastades). „Ma et teadnud, et õpetaja hsrpale
„siNü" wõib ütelda.".
Wöörustas.
Lookene ühest Tallinna lähedal olemast suwituskohast.
" Jnshener Nobe tuli linnast oma sõbra adwokat Paragrafi
juure, kes linnast wäljas suwitamas oli, MõSrüsele.
« Mängiti kaarta, joodi konjaki ja mindi pärast mere äärde
jalutama.
f '
«Teil on siin tõeste rlus elada!" rääkis Nobe. «Wärske õhk,
meri, mets jne."
• „AH, mertnaš, jec ei ole meel kõrk. Ma wöörustan sind meel
niisuguse lõbuga, nii et sul suu wett jooksma hakkab."
Sõbrad jõudsid selle aja sees mere äärde. Adwokat surusõrme suu peale, tähendades, et sõber waikne peab olema, ja lähenes siis salalisel sammul ühele supeluseonnile, kuna ta, sõrmega
tõnstnates,. insheneri enda järele käskis tulla.
..Ma puurisin salaja paar auku supeluseonni seinasse", soststas ia inshenerile, «kaks märkest auku, waatad nagu läbi stereoskoobi. Ma ütlen sulle, midagi suurepäralist! Mis on meie maa
likunstnikud selle was.tu, ainult null..."
„Hm... õige • huwitaw!" wastas inshener, feelt nilbates.
' „Waata, maata, meie tulime just parajal ajal!" sosistas adwo
kat Mesise suuga.
Selle aja sees wõttis ennast keegi daam supeluseruumis rii
dest lahti.. La seisis seljaga walwurite poole.
«Noh, wennas, mis sa ütled?" küsis adwokat. «Mis? Kas
ei ole ilusad kehawormid? ? Just nagu treitud!"
115
„Näkineiu! Päris näkineiu!" wastas mshener ivaimüstusega. ,,-Kes La on? Tunned sa teda?"
. y
„Oota, oota, ta pöörab kohe näo meie poole."
• ■ ,- .
w£i silm op ilgu! pööras „ näkineiu", kes enese Luba riietest
oli wabastanud, nende poole.
„Minu naine!! jahmatas adwokai ehmatades, kuna tti
insheneril warrukaft kinni haaras ja teda supeluseonnist eemale
tõmbas...
Warustatud.
Keegi talumees, kes Keilast Tallinnasse sõitwale rongile KM
iviimaser silmapilgul pärale jõuab, ütleb: „So, nüüd wõib rong
minu pärast kas wõi kuradile sõita!"
Wagunis istub aga keegi pastor, see lausub noomides: Kui
das mõtte teie nii jumalakartmatalt rääkida- mõtelge ometi, siiS
sattuksime kõik põrgusse!"
Mees aga wastab rahulikult: Minul ei ole midagi Viitav
sest mul on Pilet edasi- ja tagasisõiduks."
Telegramm.
Keegi lihunik telegrafeerib Viljandist oma naisele:
"Et õhtune rong wasikaid ühes ei wSta, sibis
sõidan ma all es h!o mme."
Aga — siis. . .!
\sfa wihastab oma rcaCatu poja iile ja pajatab: , Sma
wõrukael, sellest ajast saadik, kui sa ilmale tulid, ei ole sa mind
wesl ühegi silmapilguga rõõmustanud!"
Poiss aga maštab maga ifeteaömalt! „Aga enne seda .!"
Perekonna asi.
^
Kahe lapsega lesk mees kosib lese naise, kellel ka kaks last on:
nenoe abielu kestes sünnimad jälle kaks last. ühe! püemal kostab
lastetoast 6 innus lärm. Naine käsutab: „Kuule, mine maata
mis seal on!"
"Ei midagi," wastab mees; „sinu ja minu lapsed peksaüxrd
meie lapsi."
Ei ole enam maierjaali.
Wiis wäikest poisikest mängiwad külatünawal porilombis.
Juhtumisi läheb kirikuõpetaja nendest määda ja küsib: Mis teie
siin teete?"
116
Keegi poisikestest wastab: ,/Ehitame kirikut.^
„So," lausub õpetaja TraeratabeS, siis peate ka kirikherra
finfuSfe panema."
Selle peale wastab kõige wäiksem kaheaastane poisikene:
„Meie Leetime tüll, ei ole enam titta."
"""""...'""H
astajad
Kõik peenemaitse harrastajad
linult
nii noor kui wana, sööwad ainult
shokolaadi
Wabriku kontor ja ladu:
Tallinn, Uus tänaw 13 ehk Müiiriwahe
tänaw 62. :: Telefon 11—38.
IH
ESIMESE JÄRGU
Eeskujulik köök kõige osawamate
kokkade juhatusel
>:
LÕUNAD KELLA 1—4
ajalehtede talitustele, tubaka ja paberossi tehastele, kon«
Serwi. wabrikutele, õlle ja mineraaiwee ladudele ja igasugus
tele muudele ettewõtetele, kus suuremad, 3—6-tonniIsed autod,
oma kõrge hinna, suure kuttekulutuse ja paindumatuse tõttu
kohased ei ole,
FORD MOTOR COMPANY ainuesitaja
HANS WINNAL, Tallinnas, S. Tatari
t. 1.
Kaelasidemete
la
püksitrakside tööstus
» •
• *
A. Dörwaldt,
" Tallinnas, Wiru t. 16, kolmandal korral.
Soowitab alatisest suurest maitserikkast wäljawalikust
„SAMPO"
TALLINNAS, W. PÄRNU MAANI. 9,
Telegram. adress: SAMPO, TALLINN.
KÕNETRAAT 1—19,.
x
X
LINM EKSPORT.
Kontoril on esialgu järgmistes kohtades
wolinikud ja ostupunktid:
12.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
Tartus: H. Wiira,
9.. Abjas; P.MQis»wald,
Walgas: J, Põdder,
10. V J. Täks,
Petseris: O. Warrik.
11.
„
T. Pops.
* J. Pallo1:
12. Wiljandis: J. Taar.
13.
*
M.Weldemann,
Pärnus: R, Martens.
..
J.Ottosson.
14.
. J. Jaansoo.
„ O. Ruubel.
15. Wõhmas: J. Maraulson.
H. Wuht.
16. Worus: O. Warrik.
Linade wastuwõtmine ülemalnimetatud
kohtades iga päew*
iiII!j!k!!!iI»I,>WWM!I!«!liIiIWIIM!!!IiIiI,iIl!!M!!WWIIII,Illil,!!,,,Illil,Illlillllilv,,!,,11!
Kaupmehed
ostawad kõlgcparemat
shokolaadi |a
komweki kaupasid
fi. Brondiannl
kompweki tööstusest
W. Tartu* 1 2 3 4
Telefonid:
nr. 7-93
kontor; 8-23 ”
4
aTs!
W „Laborator„
wabrik
nr. 12-88
Lauawabrik
nr. 12-89
Tallinn, Wiru t. nr. 4.
Telegr. adr.: Atlanta-Tallim%
ABIKAUPLUSED; Tallinnas, Jaani tän, Krediit Panga majas»
Tartus, Aleksandri tän. 1. Teler, nr. 3-95Mag&sinis jaoskonnad; | jA./S. „Laborator’iM saadused:
1) Manufaktuur ja pudukaup p Pesuseep,
2) Kolonial kaubad
Kõige peenemad iiuseebid,
3) Apteegi kaubad,
1 Kölni wesi, Vegetal,
4) Elektri armatur ja tarbeasjad! | Hamba kreem, Rriolin,
|j Lanodermin, Saapa kreem.
Hinnad mõõdukad. Wäliawalik suur.
„ELiTE“- wabsriku autode ainu-esitus: sõiduautod, eiektri-weoautodjahuwabriku sisseseaded, kudumisemasinad ja jalgrattaid .DIAMANT-'
Oma lauawabrik ja puuhoow s Tallinn, Telliskiwi tän. nr. 35.
Müügi! — lauad ja mitnaet sorti puud.
Oma nööbi ja traatnaelte wabrlkud.
?=: Osakonnad wüljamaal; Berlinis, Kopenhagenis ja Londonis- r1
rrzssszsszzsx
W? Mr -M W*
K
m
a
*
te „5eletf“ *
«
Tallinn. Satuta lSnaw nr. 1.
»
Suur wäljawalik kohalikkudest ja wäljamaa nah
kadest. Wärwilised ja mustad
schewro >a ja seemisnahad, lakknahad,
kroomnahad. Talla-, pinsoll-. fijarotelf j- woodrinahke.
Müün wärwilisi ja muste saapasilme ja
haake.
KKKKKOOK KOKK «««KK
ramim
felegra
Tulwer
o.
/o. Ä. R. Tulwer
Tallinnas, Kopli tänaw nr. 2.
Päewane tel.
8-59.
Öösine tel.
16-49.
(Eedise Kopijewski wabriku ruumides).
iStaie piirati arwul ja saurEstis ofiposi tähendatud tellimisi wasfo.
Elektrotehnika:
Igasugu elektrimasinate ja aparaatide, ka mõõtmiseaparaatide, nagu
weolumõõtiad, lugejad jne. parandus ja järelproovimine ja ka tar
be korral uute ehitamine, punumine (wikeldamine), jõu andmine ja
walguste-jaamade sisseseadmine, korraldamine — jne. jne. jne.
Mehaanika:
Aurumasinate, bensiini-, petroleumi-, nafta-, gaasimootorite, raskeja kergeautode, saekatrite, laewamasinate, katelde, wiina- ja tärklis
wabrikute. põllutööriistade ja masinate parandus, tarbekorral ka
uute ehitus ja sisseseadmine — jne. jne. jne.
Galwanotehnika:
Kuldamine, hõbetamine, nikeldamine, wasetamine, Inglis tina tinu»
tamine, seatina tinutamine, tsinkimine jne, jne. jne.
Kõiki töid juhatawad kauaaegse praktikaga tööjuhatajad eriteedle*ed: :: Igal alal asjalik ja maksuta nõuandmine. :: Asjatund
jad montöörid alati saadawal, ka wäljasõiduks.
Holel-restoraan
Sofllnnas
„I|enftoa!“
::
harju lätteta nt 37
::
Minnes
uuesti remonteeritud ruumides.
Vvhlsö nvmbMöüd. :: SnEcpäteliiie fiif.
Lõunad kella 1—4.
Miiriljs nipsid eSisileieiä lips Mms
Oma destillatuur.
H
I
Taiimn, Harju t, 45.
%
Könert 8-26
Kõige kasulikum sisseostu-koht
jällemiiüjatele.
W
Masinarihmad
halata, nahast ja
kameükarwast,
rihmaühendajad,
M
||
rihmawaha.
Aurumasinate ja torude pakkimise
m.
I JW
materjaal — klingerit ja asbest.
Gummikaubad — gummi ja spiraal*
warukad, jalgratta ja autogummid.
Kmasiwabnku sisseseaded ja neile kuuluwad tarbeosad.
Suurel arwul petrooleumi lampe ja nende üksikuid jagusi.
Il
Tallinn, Weneturg nr. 5 (Gonsiori u. nurgal). Kõnetr, 14-75
Soowitab ladust
wabriku hindadega
onnast:
j
Naha osakonnast ;
idat,
!
Talla-,
........... i
pinsoli-,
j
*ke;
šiksuguseid
Ostab
pastla-,
kroom ,
chawre-,
juhtnahka ja kõiksugu
muud
ialkaup.
saapakraami.
looma-, wasika-, lambaja kõiksuguseid teisi
11£f OtJKl&e
l kauplusest.
Tallinn, Wiru t. nr. 1.
Nahawarik
„HELIUS“
Kohilas, Tohisoo mõisas, walmistab
leul iroeiEla
ja kõiksugu teisi nähku wäljamaa
meistri juhal, wõistiem. headuses.
Pargib pealsenahku ning wahetab
ka wasika- ja lambanahku.
Pealadu: Tallinnas, Gonsiori tän. nr. 2
Weneturu nurgal.
6
A. Kapsi <& Ko.
Telefon 775,
Peakontor: Harju t nr. 48, oma maja, Tallinnas,
Abikontor: Berlin — Friedenau.
I. Elektri juikul
II. PuutööBlüse laoskond. III, ileüldlne koskend.
Oyeamed, mootorid, wentilaa- Kunsti maitselised mööblid
toridi woölümöõtiad, voltm eetrid, ampermeetrid.
Elektri keeduriistad ja trük
R. S. M.
ita!eeritud ja blank kaablid,
Leearitiatüurid, laualambid,
käsilambid.
Elektri birnid.
Elektri portselaan.
Installatsiooni materjaslid.
Klaas ja portselaao kuplid ja
pSrüd
Telefonid, * elektrikellad, ele
mendid, taskulambid, batarad.
tubadewiisi ja üksikult.
Mööbli riided, pliiüshid ja nahk,
Uste, akende ja muude puust
ehitustööde wastuwõtmine.
Spordilootsikud ja süstad.
Lauad ja muu puumatcrjaal,
Puu ja metalli kruwid.
Naelad,
Mööbli lukud.
Patent ketidArmatuuri ketid.
Tööristad.
Kaiad ja luisudSchamotte kivid, sauTelliskivid ja muud ehitusmaterjaalid.
Paekivi tuhvid, jalgtaejdwjd,
Terastross.
Hobuserangid jqe.
»MNU
ja keemialik
pitaaslusekri.
Asut. 1820. a.
Tallinnas, Maakri tänaw. nr. 23.
Wõtab wärwimiseks ja puhastuseks riideid wastu.
Wanntab, pressib, pügab,
dekateerib ja arreteerib.
T86 korralik ia hinnad mõõdukad, : : :
Originaal terawilja, heina,
juur- ja aiawilja
ee
ee
seemet kaswatab
Jõgewa ja Luunja mõisates ja
muub
Beid, kui ka Rootsi*, Daam-, Hollandi- ja Saksa*
maa seemet ühisustele ja pöllupidajatele Eesti sordiparanduse Seltsi kontrolli all :: ::
Eesti
•e
Tallinnas, Estonia" teatrimajas.
Pealadu Tallinnas, osakonnad
kõigis suurem. Eesti linnades.
Telegrammid: Seeme—Tallinn. Kõnet. 8-60.
Arwed pankades: Eesti pangas nr. 125, Põhja pan
gas nr. 24 ja Tallinna Kredit-pangas nr. 309.
KÕIGE FARiEniÄS)
mmh
PABEROSS* TEMAS
TALU NN.
SUUK TURG
U
v
Soome paberi ladu
Karl Lemberg
Tallinnas, Wiru tän. nr. 4.
Telefon 524.
Müüb suurel hulgal ladust: Kirjutuse- ja
postpaberit, Soome pakkimisepaberit, siidi-, krepp-,
suitsu- ja pergamentpaberit.
Tinti suurtes ja
wäikestes klaasides. Kontoriraamatud, kladed ja
heftid.
Peale selle on müügil teisi wähemaid tarvi
tuse kaupasid suuremal hulgal.
PARIKAS'te fotograafia ateljee
Tallinnas, Kuninga tän. 1. .. Telefon 7-50.
Awatud: ärip. kl. 9—5, pühap kella 11—2.
Parikaste fotogr. ateljee täidab kõiki fotograafia alale
kuuluwaid töid tuntud maitserikkusega .'. Portreed.
Grupid. Suurendused. Igasugu tehnil. üleswõtted jne.
Amatör-fotograafide üleswõtete walmistöötamme.
Parikaste pildikogu
sisaldab kõike ilusat ja huwitawat Eestist.
Seinapildid, albumid, mapid ja postkaardid.
.’. Saada parematest raamatukauplustest. ..
Tehas ja kontor
Kopli tän. 20-a. Telef. 15-14, 15-15.
Tubak, paberossid,
sigari.
Kõrgewäärlusiised hommihu------ maa tubakad.------Wõistlemata hinnad!!
Vaata1922 aasta
„Tulewiku" kalender
ja
Wõru-Petseri...1922 aasta
„Tulewiku" kalender
ja
Wõru-Petseri
Aadressraamat.
Kirjastusühistu „Tulewik'u" wäljaanne.
Järeltrükk keelatud.
1922 aasta Kalender
ja
Wõru-Pelseri Aadressraamat.
Kirjastusühistu „Tulewik'u" wäljaanne.
S. Songi trükk, Wõrus.
Märkide ja aegade seletused.
noor kuu.
täis kuu.
esimene weerand.
wiimane weerand.
k. = kell; m. — minut; p.
püha, päeto, pärast; e. I. — enne
lõunat ja tähendab aega kella 12-st öösi künni kella 12 päeroa;
p. l. — - pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-st päewa künni
Seaduslikud pühad ja puhkepäewad.
kella 12-ni öösi; **
M ä r k u s: Posti-, telegraafi-, raudtee- j. nt. asutustes ar
utatakse kella aega ka nii, et keskpäeroa k. 12-st ühes järjes ikka
edasi k. 13, 14 j. n. e. künni k. 24 loetakse, s. o. teise keskööni. Nii
saame näituseks:
kell 15 ehk k. 3 p. l.
4
16 n
^ П I)
К
17 I)
° n
n
ff
11
öösel.
23
n
II
12
24
- ?
.
’
'
;
. 'й
Hastaajad,
servade algab 21. märtsil, roana kal. järele 8 märtsil.
Suroi algab 22. juunil, roana kal. järele 9. juunil.
Sügis algab 23. sept., roana kal. järele 10. sept.
Talro algab 22. dets., roana kal. järele 9. detsembril.
Põikele ja kuu roarjutufed.
1. Päikese roarjutus 28. märtsil. Warjutus on näha Lõunaja Kefk-Ameerikas, Afrikas, Euroopas ja Lõuna-Llasias. Ringiku
juline on roarjutus Lõuna-Ameerikas ja Põhja-Afrikas.
2. Täieline päikese roarjutus 20. septembril nähtaro Afrikas,
Lõuna-Aasias, Austraalias ja Polineesias.
Kuu roarjutusi sel aastal ei ole.
(
Sel aastal on 365 päewa.
1.
**1
2
3
4
5
7
Jaanuar — Nääri-kuu.
n. p. Luuk. 2, 21.
Pühap.
Uus aasta.
Esmasp.
Teisip.
-ftolmap.
Neljap.
Reede
Kolmekuninga p.
Laup.
Jahikalender.
Tühi (walge) ruum: Cubatud aeg jahil käia. f§ keelatud aeg, looma haju
ja kaitleaeg. (R. Teat,, 26. 7. 1920 a,, nr. 1011102).
1
О
nO
й
i
‘Z1
E
n.
cq
°
E
5
3
Juul
Hoomade nimed
ca
3
□
EE3
E
Xi
o.
s
t/D
О
о
Q
emapõder, emahirro (mets
kits) ja nende maiikad
Isapõder.
......
metstikk [isahirro] .
iS
Jiamõtus ja Uateder
S
13
ö
вs
s
s
s
sв
s
28
28
13
Waldtnepid....
Haned ja luiged ,
28
113
28
13
,
12
13
Jfapardid
s
Cmapardid,
topelfnepid,
mudafnepid ja teised üle
mal tähendamata fnepid ja roeelinnud .
Põldpüüd
Jänesed ja fataanid.
Cmateder, emamatuied,laa
nepüüd ja tõukanad. ,
Kõik teised eespool nime
tamata jahiloomad . .
13
12
□
s
В Uu 12
В B BS □ □ □
SU
13
13
s
28
S
13
Q
13
В
28
□
В
Röörolinde ja -loome roõib
kogu aasta tappa.
Kaitfemeffa piirkond Wõru maakonnas,
kus jahipidamine ainult röörolindude ja loomade peale lubatud on:
1) Wana- ja Uue-ПигП met?andikus : Zirgupalu, Lükka, Reeda ja
Wana-ПигП uiahtkondades (1682 tiinu).
2) Juba metfandikus: Juba mahtkonnas (143 tiinu).
Posti ja telegraafi takside tabel.
Maksroad 1921 aasta 10. aprillist.
I.
Kirjad.
a) kohalikud, esimese 20 grammi eest...
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest
b) sisemaalised, esimese 20 grammi eest.
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest. .
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 gr.
c) w äljamaalised, esimese 20 grammi eest.
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest.
Kirja ülikaal 2 klgr.
Kirja üliulatus 45 korda 45 cm. ehk torukujulistel
2.
a) kohalikud: üksikud
2
2 mk. — pn.
1
5
2
50
1
10
75 korda 10 cm.
Poftkaardid.
..................................
mk. — pn.
mastusega ......
b) sisem aalised: üksikud............................
50
Vastusega......................
c) w äljamaalised: üksikud......................
5
Vastusega ....
10
n
5
Kaust mitte suurem kui 14 cm. korda 9 cm.
ja mitte wähem kui 10 cm. korda 7 cm.
3.
Riffpaelafaadel ifed.
a) kohalikud: iga 50 grammi eest . . . .
alammäär äripaberite ja kaubaproowide eest.
b) sisemaalised: iga 50 grammi eest ...
alammäär äripaberite eest .......
alammäär kaubaproowide eest...........................
— mk.
2 „
1 „
6 „
2 „
c) wäljamaalised: iga 60 gr. wõi selle osa eest
2 „
alammäär äripaberite eest.......................................ю „
alammäär kaubaproowide eest..................................4 „
50
—
—
—
—
pn.
„
„
„
„
— „
—
— ”
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klg.,Kaust 45 cm. kord 45 cm. kord 45 cm. ehktorukujul. 75 cm. kord 10 cm.
Kaubaproowide ülikaal — 500 gr.
Kaust 30 cm. kord 20 cm. kord 10 cm. ehk torukujul. 30 cm. kord 15 cm.
17
2*
4.
TöhÜaadetifed.
a) sisemaalised, lisamaksu (peale kaaluraha)
iga saadetise pealt.........................................................5 mk.
— pn.
b) roäljamaalised, samuti.................................10
— „
5.
Rahakaardid.
a) sisеmaalisеd, kuni 3000 margani iga 100
marga ehk pooliku 100 marga eest....
2 mk. — pn.
alammäär............................................
üle 3000 marga kuni 10000 margani, esimese
3000 marga eest 60 marka, siis iga järg
mise 100 mrk. pealt.......................................
Üle 10000 marga, esimese 10000 marga eest
130 marka, siis iga järgmise 100 m. pealt
6.
10
„
— „
1
„
— „
5 „
—
Postitfhekid.
a) sisemaalised, esimese 1000 marga eest
Iga järgmise 1000 m. ehk selle osa eest .
Tsheki ülisumma — 5000 marka.
7.
„
.
.
5 mk. — pn.
2 „ — „
Wäärtkirjad.
a) sisemaalised:
kaalu ja tähitusraha nagu tähitud kirjade eest;
kinnitusraha iga 3000 marga ehk selle osa
eest.................................................................. 1 mk. — pn.
Kinnitusraha alammäär................................. 2 „
Wäärtkirjades on riigi raha saatmine keelatud.
Wäürtuse ülimäär — 200000 mrk.
8.
Pakid.
a) sisemaalised: kuni 5 kilogrammini. . .
üle 5—10
„
üle 10—15 „
.
Kinmtusmaks (roäärtpakkide eest) nagu roüärtkirjade jumes.
18
30 mk.
60 „
90 ..
pn.
Lihtpakke (j. о. ilma ülesantud waärtuseta)
wõib ka tähtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest iga paki pealt...................... 5 mk. — pn.
Paki üliulatus: 135 cm. korda 40 cm. korda 30 cm. ehk
100 cm. korda 50 cm. korda 50 cm. „
60 cm. korda 60 cm. korda 60 cm.
Wäärtpaki üliwäartus 20000 marka.
9.
Rimekastid.
Aastas........................................................
V2 aastas.................................
V 4 aastas..................................................
10.
1000 mk. — pn.
600
350
„
„
—
-
„
„
Teigrammid.
a) kohalikud, iga sõna pealt .
alammäär...................... ..... .
b) sisemaalised, iga sõna pealt
alammäär.................................
2 mk.
20
5
40
pn.
„
..
Wõru linna lühike ajaloolik ülewaade.
1. U/õru linna asutamine.
1783 aastal käskis keisrinna Katarina II. Liimi kubermangu,
kus tol ajal 4 maakonda oli, kaheksaks maakonnaks jagada ja
selles suhtes muu seas Tartu maakonna lõunapoolsest osast ühe
uue maakonna luua ja selle jaoks uue maakonnalinna asutada
Wana-Koiola kroonumõisa maadele Põlwa kihelkonnas.
Warsti
leidus aga, et uuele maakonnalinnale walitud koht mitte küllalt
sünnis ei ole, mispärast tolleaegne kindralkuberner krahw Brown
pani keisrinnale ette, Wana-Koiola mõisast, kui uue maakonnalinna
asupaigast, loobuda ning selle asemele asutada kawatsetud uus linn
Tartu-Pihkwa suurmaantee äärde Wõru eramõisa maadele, millest
Wõhandu (Woo) jõgi läbi jookseb ja kus kaks suuremat järroe
(Tammula ja Wagula) ja hulk heina- ja karjamaid asetsewad.
Sellele kindralkuberneri Browni ettepanekule järgnes 6. juulil
1784 a. keisrinna Katarina II. poolt käsk, osta Wõru eramõis
tema tolleaegselt omanikult Karl von Mengdenilt kroonule oman
duseks ja asutada sinna uus maakonnalinn „Wõru".
19
16. oktoobril 1784 a. kinnitas keisrinna kindralkuberneri
Vrowni poolt ellepantud ligemad karnatsused Mõru linna asutamisplaani ja sinna uute asunikkude paigutamise kohta, mille järele
esialgu pidi 40 asunikule tarwilised krundid hoonete ehitamiseks
kätte antama, nimelt 6 kaupmehele, 1 apteekrile, 1 trahterpidajale
ja 32 käsitöölisele. Esimesed asunikud said põliseks tarrnitamiseks
peale ehituskrundi igaüks weel 9 rnakamaad põllu- ja heinamaad
(nõnda nimetatud „nöörimaad"), ja kroonumetsast maksuta palgid
hoonete ülesehitamiseks.
4. oktoobril 1788 a. annetas Katarina 11. _ Wõru linnale
roappi tarwitamise õiguse, missugune sellekohases seaduses (täielik
Wene sead. kogu nr. 16716) järgmiselt on kirjeldatud: „kuld põllul
maast üleskasrvanud kuusepuu" selle tõenduseks, et linna ümbruses
palju niisuguseid puid on.
2.
Wõru linna kasroamine.
Esimese asutamisaasta (1784) lõpul oli 267-ft plaani järele
määratud ehituskrundist juba 15 krunti asunikkudele kätte antud.
1881 aastal olid hoonete alla ehitatud 185 krunti.
1900
„
„
„
„
„
229
„
Praegu
on
„
„
„
258
„
1787 a. rahrnalugemise järele oli linnas 242 elanikku.
1817 a.
„
„
„
„
717
„
1867 a.
„
„
„
„ 2054
„
1881 a.
„
„
„
„ 4152
„
Praegu asub linnas umbes 5700 elanikku.
Esimesed linna asunikud olid peaaegu kõik sakslased^ kes
künni 1870 a. teiste elanikkude keskel enamuse sünnitasid. Sellest
ajast peale, iseäranis aga pärast 1885 ja 1889 a., millal Saksa
keele asemel Wene keel koolides ja ametkohtades maksma pandi
ja Wene kohtud ja ametasutused sisse seati, hakkas sakslaste arm
linnas kiirelt kahanema ja eestlaste arm selle mastu tuntamalt
tõusma. Praegu teeb sakslaste arm (kelle hulgas enamasti Balti
sakslased) kõigist meel 5— 6 protsenti linnaelanikkude üldarmust
mülja.
Wõru linna territoorium, ühes nõnda nimetatud nöörimaadega, on 2,69 ruutrnersta suur ja ümberringi soodega, järrnedega
ja jõgedega piiratud, mille läbi tema laienemise rnõimalused tulernikus mitte soodsad ei ole.
20
z.
Wõru linna kultuurilise ja majanduslife olukorra
arenemifekäik. .
Keisrinna Katarina II. korraldusel ja kulul ehitati Mõrusse
juba tema asutamise algul esiti erv.-lutheruse kirik ja siis greekaõigeusu kirik. Esimene neist kirikutest sai malmis ja õnnistati sisse
1793 a., teine aga 1806 a. ja on mõlemad praegugi meel olemas.
1804 aastal arvati Mõrus esimene algkool, poisslastele, linna
kulul. Pärastpoole arvatakse sellele meel juure, kaks linna algkooli
ja üks kreiskool, wiimane neist kroonu kulul. Õpetus neis koolides,
peale ühe eestikeelse algkooli, sündis saksakeeles.
1832 a. hakkas Mõrus, peale ülemaltähendatud nelja kooli,
meel direktor H. Krümmeri saksakeelne poisslaste erakool töötama,
missugune püsis künni 1866 a. ja siis kinni jäi.
Warsti pärast
poisslaste erakooli arvamist pandi direktor E. Genge poolt Mõrus
käima ka kõrgem tütarlaste erakool, samuti saksa õpekeelega, mis
oma tegewuse 1874 a. lõpetas.
Need mõlemad erakoolid, ehk küll saksawaimulised, olid tol
ajal oma tubli õpetuse poolest siiski kaunis laialise kuulsusega.
1885 a. pannakse awalikkudes koolides Wene õpekeel maksma.
1908 a. muudab linnarvalitsus tütarlaste awaliku algkooli tütar
laste awalikuks progütnnasiumiks ja selle wiimase muudab 1911 a.
täielikuks tütarlaste gümnasiumiks.
Saksa okkupatsioni rnõimud
muudarnad selle gümnasiumi saksawaimuliseks tütarlaste lütseumiks,
mis pärast okkupatsioni rvõimude lahkumist kinni jääb.
1917 a. arvab Wõrumaa rahwahariduse selts eesti keelega
poisslaste keskkooli ja pärastpoole meel eesti keelega tütarlaste kesk
kooli, missugused mõlemad ka praegu meel töõtamad.
1920 a. arvatakse Mõrus Haridusministeeriumi poolt õpe
tajate seminaar. Praegu töötumad Mõrus järgmised koolid: õpe
tajate seminaar, rahrvahariduse seltsi mees- ja naisrealgümnasiumid,
kolm arnalikku linna algkooli ja üks erakool muulaste jaoks, mille
des kokku umbes 1600 õpilast.
1909 aastast saadik tegutseb Mõrus linnarnalitsuse kulul
ülernalpeetarn maksuta lugemistuba ja raamatukogu.
Tööstus ja kaubandus tärkasid Mõrus elule kohe pärast
linna asutamist, sest et esimesed asunikud olid kaupmehed ja käsi
töölised, kuid algusest peale künni sennini ei ole need kaks tegerousharu kunagi üleüldist tähtsust omandanud, maid ikka peaasjalikult
21
ainult oma maakonna huwide piirkonda jäänud. Alguses olid
tähtsamad kaubandusained, mis maakonnast linna toodi ja siit
linnakaupmeeste kaudu kaugemale edasi saadeti, — terawili ja lina.
Wiimane aine, mida Wõru ümbruses Võrreldes teiste Liimi kuber
mangu maakondadega, iseäranis palju tehti, omandas pärast seda,
kui 1889 a. Riia-Pihkwa raudtee awati, Wõru linna kohta kõige
suurema kaubanduslise tähtsuse. Tähtsamad Inglise ja Saksamaa
linaärid, nagu Malcolm ja Я о., G. Luchs ja teised awasid Mõrusse
omad sisseostu agentuurid.
Pärast raudtee ehitamist hakkas hoogu wõtma ka metsatöös
tus, mille saaduste kaugemale turgu saatmine jällegi Wõru linna
kui keskkoha kaudu sünnib.
Et Wõru maakonnas palju kartulaid kaswatati, siis tekkis
maakonna mõisates terme rida wiinawabrikuid. Selle järeldusel
asutatakse 1897 a. wiinawabrikute omanikkude ühisuse poolt Wõru
linna piirituse puhastamise mabrik selleks ehitatud suurde kiwihoonesse, mis ilmasõja ajal seisma jäi ja pärast enamlaste poolt
rüüstatud, sai. Nüüd, kus see mabrik uue omaniku (Wõru linatööstuse Ühisuse) kätte läks, on ta korda seatud ja uuesti käima pantud.
1901 aastal ehitati Mõrusse piirituse puhastuse wabriku hoone
kõrwale meel teine suur kiwist wabriku hoone aktsia-seltsi „Greifi"
poolt tärklist ja kleepiwate ainete walmistamiseks, mis aga marsti
kiratsema jäi ja 1910 a. likwideeritud sai. See hoone on nüüd
Wõru linatööstuse ühisuse poolt omandatud lina ümbertöötamise
tehase sisseseadmiseks.
Teised tehased Wõrus on wõrdlemisi mäiksed ja neist oleksid
määrt nimetada ainult M. Iudeikini ühe saeraamiga laualõikamise
mabrikut, Wõru Masinawabriku osaühisust masinate paranduse
tehast ja E. Mõttuse ja M. Goldbergi nahaparkimise tehast.
1921 a. on linnas 178 äritunnistust kaubandusliste ettewõtete peale wälja antud, nende hulgas 7 restoraani ja einelauda
1. järgu tunnistustega, 30 kauplust 2. järgu üritunnistustega, 109
kauplust 3. järgu üritunnistustega ja 32 kauplust lahtisteli lauda
delt 4. järgu üritunnistustega.
Tööstusliste ettemõtete peale on
1921 a. 32 äritunnistust wälja antud ja nimelt: 1 — 4. järgu,
3 — 6. järgu, 3 — 7. järgu ja 25 — 8. järgu tunnistust.
Peale selle töökamad linnas umbes 80 käsitöölist (kingsepad,
rätsepad, õmblejad jne.), kes seaduse järele äritunnistust ei ole ko
hustatud wõtma.
22
~
4.
Terroishoid, heakord ja hoolekand Wõru linnas.
Juba 1827 aastal asutati linnaomawalitsuse poolt Mõrusse
selleks ehitatud hoonesse linnahaigemaja; pärast sai see haigemaja
teise korra peale ehitamisega suurendatud ja Võib enesesse mahu
tada 22—25 haigemoodit. Hiljem ehitati haigemaja juure iseära
nis hoone külgehakkamate haigete jaos, kuhu 10—12 haigemoodit
mahub.
1909 a. ehitati sinna samasse meel ise hoone roangimajast
saadetawate haigete jaoks 14—16 moodi ruumiga. Haigemaja on linnaarsti juhatuse all ja temas töötawad 1
melsker ja 1 halastaja õde.
1891 a. asutati Mõrusse linna poolt tapamaja, kus nii tap
miseks toodud loomade liha kui ka maalt turule toodum juba ta
petud loomade liha arstliselt üle waadatakse.
Meewürki linnas meel ei ole; elanikud saamad mett joogi ja
söögi tarwis kahest linna puurkaemust ja pea iga maja juures üle
matest harilikkudest kaewudest (suuremalt jaolt pumpkaewud).
Kanalisatsioon mustuse mee wäljamiimiseks linnast on olemas
puutorude kaudu; niisugused torud on kõikidest tänawatest läbi pantud ja nende üleüldine pikkus on 8 mersta.
Wäljakäigukohad on majades ja hoowides harilikud — puust
ehk kiwist; meega waljakäigukohti ei ole.
Puhastus sünnib kin
nistes maalides linna ligidal olematele põldudele ja heinamaadele
Väetiseks.
Linna tänamate pikkus on 7,8 mersta; nendest on prügitud
munakimidega 6,7 mersta; sillutamata tänawad asuwad linna äärtel.
Awalikkudest platsidest on linnas ainult turuplats olemas,
mis 1255 ruutsülda suur. Elanikkudele jalutamiseks asub Tammula iärme kaldal linna puiestik, kuhu turuplatsilt puiestee miib;
see puiestik ja puiestee on ehitatud juba marsti pärast Itrtna asu
tamist.
Et arstimise Vahendite kättesaamist elanikkudele hõlbustada,
asutas linnamalitsus 1914 a. linnaapteegi, mis kuuni sennini heade
tagajärgedega töötab.
Linna tänamate ja linnaasutuste Valgustamiseks asutati
linna poolt 1914 a. linnaelektrijaam, kust praegu moolu Valgus
tamiseks üle 800 eraabonendile antakse.
23
Waeste eest hoolekand oli, kuni Eesti Wabariigi loomiseni
nende kogukondade ülesanne, kus linnaelanikud hingekirjas olid,
ja kandis roaga puudulikku laadi. Praegu kuuluwad kõik linnas
elutseroad puudustkannatawad isikud linnaomawalitsuse hoolekande
alla. Käesolewal aastal saamad linna poolt toetust raha ja aine
tega mmbes 200 puudustkannatawat isikut; 1921 aasta eelarwes
on linna waeste hoolekande teostamiseks käesolewa aasta kohta
540.500 marka kulusid ette nähtud.
Linnal on ka waestemaja olemas, milles terwise ja wanaduse poolest kiduramad waesed marjupaika leiawad.
See maja
on 1914 a. endise linna maksukogukonna poolt ehitatud ja läks
1910 a. seisuste ärakaotamise seaduse põhjal linnaomawalitsusele üle.
5.
Tdhffamad era felffid ja afufufed Wõrus.
1877 a. asutati Wõrus esimene krediitühisus, nimelt SaksaHoiu-Laenu kassa, mis 1906 aastal Wõru Wastastikuks Krediit
ühisuseks ümber muudeti ja ka praegu töötab. 1903 aastal awati
linnas meel teine rahaasutus „Wõru Eesti Laenu-Hoiuühisus",
mis 1921 aastal Wõru Ühispangaks ümbermuudeti.
Tarwitajate Ühisusi on Wõrus kaks: Wõru Saksa (mõis
nikkude) tarwitajate ühisus, mis juba mõnikümmend aastat tagasi
asutatud, ja Wõru tarwitajate ühisus „Põllumees", mis awatud
1912 aastal.
1896 a. asutati Wõrus wabatahtlik tuletõrje selts, kes linna
poolt pritside ja teiste tuletõrjumiste abinõude muretsemiseks ja
korrashoidmiseks toetust saab ja kelle tarwitada on linna poolt
ülesehitatud kiwist pritsimaja.
Teistest eraseltsidest oleksid nimetamise wäärt: Eesti Selts
„Kannel", asutatud 1881 a., asub omas majas, Wõru Eesti Kä
sitööliste awitamise Selts, asutatud 1901 a., asub omas majas, ja
Wõrumaa Rahwahariduse Selts, asutatud 1907 a., asub omas
majas.
Wõru linn.
1. Einnaroaliffus (kõigi osakondadega ja linna Vaestelaste koh
tuga): Jüri tänaw Nr. 7.
■—
24
—
Linnawolikogu juhataja August Kaswand.
Linnapea Frits Süit.
Linnasekretäär Peeter Reimann.
Linnawalitsuse liikmed: Theodor Rõbakow.
Kristjan Mahlberg.
Johan Koemets.
2. Linna etteroõtted ja afutufed:
a) linna apteek ühes rohu- ja wärwipoega, Wabaduse tän.
Nr. 11; juhataja proroiisor Hendrik Mikheim.
b) Wõru linnahaigemaja, Aleksandri tän. Nr. 22; juhataja
linnaarst Dr. R. Piho, Kasarmu tän. Nr. 3.
c) linna elektrijaam, Jüri tän. Nr. 7; juhataja Aleksander
Saks.
d) linna tapamaja, Karja tän. Nr. 2; juhataja loomaarst
Johannes Pelowas.
e) linna lugemistuba, Jüri tän. Nr. 7.
z. Linna piirides täötaroad koolid:
Õpetajate seminaar, Turu tän. Nr. 1; juhataja J. Käis;
õpilaste arw 1920/1921 a. — 44.
Poeglaste reaalgümnaasium, Jüri tän. Nr. 42; juhataja
Anton Kala; õpilaste arw 1920/1921 a. — 434.
Tütarlaste reaalgümnaasium — Jüri tän. Nr. 42; juhataja
Johann Koemets; õpilaste arw 1920/1921 a. — 362.
Linna poeglaste algkool, Karja tän. Nr. 22; juhataja Jo
hann Sirk; õpilaste arw 1920/1921 a. — 115.
Linna 1. segaalgkool, Jüri tän. Nr. 39; juhataja Anette
Budkowskn; õpilaste arw 1920/1921 a. — 174.
Linna 2. segaalgkool, Turu tän. Nr. 1; juhataja Alma
Korrol; õpilaste arm 1920/1921 a. — 299.
Muulaste segaalgkool, Jüri tän. Nr. 39; juhataja Emilie
Luik; õpilaste arw 1920/1921 a. — 90.
Maakonnawalitsus (kõigi osakondadega): Riia t. 16.
maakonnaarst Dr. J. Mälton, Wabaduse tän. Nr. 13.
maakonna loomaarst J. Pelowas, Tartu tän. Nr. 7.
maakonna loomakliinik, Jüri tän. Nr. 12.
maakonna hobuse-postijaam, Jüri tän. Nr. 12.
Maakonna Politseiwalitsus, Riia tän. Nr. 52.
25
Mõru
Wõru
Mõru
Wõru
Linnapolitseiwalitsus, Tartu tän. Nr. 21.
Maakonna 1. jaoskonna Politseiülem, Jüri t. Nr. 4.
Kriminaal-Politsei, Liiwa tän. Nr. 25."
1. jaoskonna Kohtu-uurija, Liiwa tän. Nr. 23.
2.
„
„
Wabaduse tän. Nr. 5.
Tartu-Wõru Rahukogu 8. jaosk. Rahukohtunik, Riia t. 29.
"
„
л
9.
„
„
Liiwa t. 23 a.
»
„
„
10. „
„
Aleksandri t. 8.
а
„
„
3. „
Kohtupristaw, Paju t. 5.
Wõru notaarius A. Sermat, Katariina tän. Nr. 4.
Wõru jaoskonna Maksuinspektor, Kasarmu tän. Nr. 1.
Vill. aktsiisi ringkonna ülem, Aleksandri tän. Nr. 8.
Wõru maakonna riigimaade ülem, Jüri tän. Nr. 38.
Wõru ja Petseri maakonna riigimetsade ülem, Riia tän. 15.
Wõru metskonna metsaülem, Kasarmu tän. Nr. 5.
Wõru maakonna rahwawäe ülem, Riia tän. Nr. 1.
Wõru maakonna rahwawäe kommisjon, Riia tän. Nr. 1.
Wõru Rentei, Karja tän. Nr. 24.
Wõru posti-, telegraafi- ja telefooni kontor, Jüri tän. Nr. 38.
5. iihisfegdifed afutufed:
Wõru tarwitajate ühisus „Põllumees", asutatud 1912 a.,
Jüri tän. Nr. 22.
Wõru kaubatarwitajate ühisus (mõisnikkude pood), asutatud
1901 a., Jüri tän. Nr. 20 a.
Wõru Ühispank (end. laenu-hoiu ühisus), asut. 1903 a..
Aleksandri tän. Nr. 8.
Wõru Wastastikune Krediitühisus, asut. 1905 a., Aleksandri
tän. Nr. 14.
6. Era felffid ja ühifufed:
Wõru Põllumeeste Selts, asut. 1903 a., Jüri tän. Nr. 22.
Wõru Vabatahtlikkude tuletõrjujate Selts, asutatud 1867 a.
Jüri tän. Nr. 5.
Wõrumaa Rahwahäriduse Selts, asut. 1907 a., Jüri t. 42.
Wõru Eesti Selts „Kannel", asut. 1881 a., Liiwa t. Nr. 13.
Wõru Eesti käsitööliste awitamise Selts, asutatud 1901 a
Riia tän. Nr. 31.
Wõru Eesti Naisselts, asut. 1917 a., Wabaduse tän. Nr. 13.
Wõru Naisühing, asut. 1920 a., Jüri tän. Nr. 42.
26
-
üffiõm õpetajate ühing, asut. 1917 a., Tartu tän. Nr. 4.
Wõru õpetajate Liit, asut. 1917 a., Turu tän. Nr. 1.
Eesti Küttiseltsi Wõru osakond, asut. 1919 et., Katarina t. 8.
Wõru kalapüüdjate Selts, asut. 1920 et., Tartu tän. Nr. 15.
Kirjastusühisus „Tulervik", Jüri tän. Nr. li.
Wõru Eesti kirjastusühisus „Täht", Jüri tän. Nr. 16.
Eesti Seemneniilja Ühisuse Wõru osakond, Jüri t. Nr. 5 b.
7.
Arstid:
Dr.
Dr.
Dr.
Dr.
J.
R.
N.
W.
Mälton, Wabaduse tän. Nr. 13.
Piho, Kasarmu tän. Nr. 3.
Reichardt, Aleksandri tän. Nr. 4.
Lutzuroer, Jüri tän. Nr. 17.
5. hambaarstid:
Linda Suursaar-Lindeberg, Jüri tän. Nr. 26.
Makari Kusmenkoff, Jüri tän. Nr. 17.
9.
Ämmaemandad:
Sapotsky, Helene, linna ja maakonna ämmaemand, Iüri t.nr. 33;
Reismartn, Marie, Riia tän. nr. 28; Schanjäwskaja, Anna,
Tartu t. nr. 25; Tanbetum, Pauline, Riia t. nr. 16; Iahu,
Olga, Wabaduse t. nr. 5.
10.
Hdmokaadid:
Willem Beick, man.
adw., Tartu t. nr. 21; _ Erich
Beick, гост, adw., Tartu t. nr. 21; Peeter Luik, eraadw., Riia t. nr. 41; Johan Joab, eraadw., Jüri t. 26;
Eduard Arrak, eraadw., Jüri 1. nr. 26; Ernst Zälp, eraadw., Katariina t. nr. 3.
Wõru linnas afumate kaubandus- ja tõöstus-etteroõtete
nimestik.
1. Kaubanduslised ettewõtted.
Apteegid: Wõru linnaapteek, Wabaduse tän. Nr. 11; Wõru
wana-apteek, omanikud B. Kaerick ja L. Hääl (end. A. Steding), Riia tän. Nr. 15.
Songi, Samuel, Jüri tän. Nr. 14; Eesti Kirjastus-ühisus
„Täht", Jüri tän. Nr. 16. 9) Riide kauplused: Müür
sepp, Andres, Linna turuplatsil; A. Schütz & F. Berg,
Tartu tän. Nr. 15; Broese, Eduard, Jüri tän. Nr. 14;
Mõttus, Eduard, „Firma Tõnisson", Tartu tän. Nr. 9;
Judeikin, Samuel, Jüri tän. Nr. 16 a. 10) Rohu- ja
roärroikauplused: Mõru linna rohu-.ja wärwikauplus,
Wabaduse tän. Nr. 11; Kaerik, Boris ja Hääl, Ludroig,
Tartu tän. Nr. 9; Mõttus, Johann, Jüri tän. Nr. 14;
Reim, Ernst, Tartu tän. Nr. 11. 11) Saapa kauplu
sed: Tilger, Johann, Jüri tän. Nr. 18; Tullus, Gustaw,
Tartu tän. 9kr. 15; Jurs, Eduard, Tartu. tän. 9kr. 9.
12) Segakaubaga; Wõru Tarwitajate Ühisus „Põllu
mees", Jüri tän. Nr. 22; Pkõttus, Johan, Jüri tän. 9kr. 16,
Räbowoitra, August, Jüri tän. Nr. 20; Kuus, Aleksander;
Tartu tän. Nr. 12; Ottensenn, Karl, Jüri tän. Nr. 5 a;
Mõttus, Eduard, „Firma Tõnisson", Tartu tän. Nr. 9;
Mõru Kaubatarwitajate Ühisus, Jüri tän. Nr. 20; Kiesler,
Johan, Jüri tän. Nr. 13b; Ebber, August, Tartu tän.
9kr. 9; Sandt, Johannes, Tartu tän. Nr. 11b; Heilig,
Schaja, Jüri tän. Nr. 20; Geermann ja Lepason, Jüri
tän. 9kr. 16; Ebber, Jaan, Tartu tän. Nr. 15; Kaan, Ludroig, Jüri tän. Nr. 16 a; Lepp, Karl, Riia tän. Nr. 22;
Lukk, Joosep, Tartu tän. 9kr. 9 a; Jõgewa, Helene, Riia
tän. 9kr. 62; Maiste, Friedrich, Jüri tän. Nr. 5 b; Teeroer,
Jaan, Riia tän. Nr. 51; Riigow, Hans, Jüri tän. Nr. 28;
Pihlak, Anna, Riia tän. Nr. 50; Kawer, Emilie, Tartu
tän. Nr. 2; Kolberg, Hendrik, Tartu tän. Nr. 19; Keel,
Leena, Jüri tän. Nr. 15 a; 9kahkor, Anton, Jüri tän. Nr. 11;
Mikheim, Gustaw, Riia tän. Nr. 34; Lutzuwer, August,
Tartu tän. Nr. 20; Heisler, Amalie, Riia tän. Nr. 37;
Kindsiko, Eduard, Jüri tän. Nr. 5; Kalmakow, Leiser, Riia
tän. Nr. 15; Kimask, Katri, Tartu tän. Nr. 16; Kawer,
Rudolf, Tartu tän. 9kr. 2; Ploom, Jakob, Turupood Nr. 11.
13) Söögiainetega: Ziehr, Tartu tän. 9kr. 21; Lubi,
Julie, Riia tän. 9kr. 9. 14) Tunnikella-kauplused:
Tibbing, Julius, Jüri tän. 9kr. 9; Tibbing, August, Tartu
tän. Nr. 12; Kriis, Riia tän. Nr. 18. 15) Würtsipoodid: Pääslane, Jakob, Turupood Nr. 9; Org, Anna,
Turupood Nr. 8; Solkow, Ludwig, Turupood Nr. 12;
Kütt, Jaan, Liiwa tän. 9kr. 9; Jupets, Otto, Riia tän.
29
Nr. 51; Sõrasson, Damid, Riia tän. Nr. 28; Tarja, Jaan,
Riia tän. Nr. 87; Piir, Karl, Riia tän. Nr. 14; Häelme,
August, Riia tän. Nr. 20 .
Kohwimajad:
Kino:
Klausen, Aleksander, Riia tän. Nr. 21.
„Saturn", Tartu tän. Nr. 23.
Linaärid: A. H. Wischaw & Lo., Tartu tän. Nr. 9; G. Arras
& W. Berg, Tartu tän. Nr. 9; Wõru Tarwitajate Ühisus
„Põllumees", Jüri tän. Nr. 22.
Möbleeritud toad: Wanaase, Richard, Riia tän. Nr. 16;
Mattisson, Otto, Wabaduse tän. Nr. 10.
Pangad: Wõru Wastastikune Krednt-Ühisus, Aleksandri tän.
Nr. 14; Wõru Ühispank, Aleksandri tän. Nr. 8.
Raamatukogud: Anderson, Bruno, Jüri tän. Nr. Ila;
Eschholts, Julie, Riia tän. Nr. 40; 6emm, Johan, Tartu
tän. Nr. 9.
Nestoraanid: Lasting, Oskar, Tartu tän. Nr. 33; Sibbul,
Gustaw, Riia tän. Nr. 56; Toonekurg, Jakob, Riia tän.
Nr. 34; Müller, Elisabet, Riia tän. Nr. 11.
Saunad: Jaason, Elisabeth, Karja tän. Nr. 40; Ewert, Elsa.
Uus tän. Nr. 15; Mägi, Alfred, Pajo tän. Nr. 22.
Söögimajad: Müürsepp, Liisa, Riia tän. Nr. 36; Bõnin,
Aleksander, Riia tän. Nr. 55; Kelp, Johann, Riia tän.
Nr. 17; Kodak, Marina, Riia tän. Nr. 53; Birkenthal.
Alma, Iüri t. Nr. 15.
Võõrastemajad: „Riga", omanik Julie Sulg, Wabaduse
tän. Nr. 18; „London", omanik Jaan Kewwai, Riia tän.
Nr. 52; „Aleksandria", omanik Elisabet Müller, Riia tän.
Nr. 11.
Wõru linna tarbeainete pood: Wabaduse tänatu Nr. 12.
Õllelad ud:
Michaelis, Edgar, Liitva tän. Nr. 24; Riik, Karl,
Wabaduse tän. Nr. 12; Ottensenn, Karl, Jüri tän. Nr. 5 a.
2.
Tööstuse ettewõtted.
Jahmatus meskid: Judeikin, Meier, Wabriku t. nr. 6.
Kingseppa töökojad: Käo, Ado, Riia t. nr. 48; Moos,
Karl, Riia t. nr. 24.
30
Kwassi ja limonadi tehased: Beitich, Aleksander, Liiwa
t. nr. 24; iletjf, Johan, Riia t. nr. 46; Riik, Karl, Wabaduse t. nr. 12; Ritsland, Peeter, Kasarmu t. nr. 3-a.
Lauawabrikud: Iudeikin, Meier, Wabriku t. nr. 6.
Leirva tehased:
Kaawer, Mihkel, Tartu t. nr. 12.
Masina ehitamise ja parandamise wabrikud: J.
Maga, Luukas ja M. Goldberg (Masina Ühisus), Riia
t. nr. 42.
Raha park im ise töökojad: M. Goldberg ja Eo. nahatööstuse ühisus (end. Tõnisson), Wabaduse t. nr. 1.
Nööritehas G. Arras ja W. Berg, Tartu t. nr. 9-b.
Plekisepa töökojad: Kusnerorv, Benze, Riia t. nr. 22-a.;
Räbowoitra, August, Riia t. nr. 20.
Rätsepa töökojad:
Telliskiwi tehased:
Berg, Alwill, Riia t. nr. 38.
Spohr, Wilhelm, nöörini cmi.
Tisleri töökojad: Klaus, Woldemar, Riia t. 19; Reiljan
August, Riia t. nr. 54; Kattai, Friedrich, Liiwa t. nr. 18;
Hendrikson, Mats, Riia t. nr. 28.
Toore piirituse puhastamine ja tooreima harimise wabrik,
Mõru linatööstuse Ühisus, Riiat.57/59. Osakonnad awatakse
jaanuari algul 1922 a.: 1) linakuiwatus, 2) linamurdmine, 3)
linaropsimine, 4) taku läbipuistamine ja puhastamine, 5)
weski (lihtjahwatus, tangude, kruupide ja püüli tegemine).
Trükikojad: Songi, Samuel, Jüri t. nr. 14; Eesti Kirjas
tus Ühisus „Täht", Jüri t. 16.
Õmblus töökojad:
Kuddu, Emilie, Karja t. nr. 23-a;
Raag Elise, Riia t. nr. 35; Kuus, Õttilie, Jüri t. nr. 41.
Worsti tehased: Ziehr, Hermann, Riia t. nr. 41; Gemuth,
Wilhelm, Jüri t. nr. 28; Tuhk, Eduard, Jüri t. nr. 11;
Frits Masing ja Rudolf Rigol, Riia tän. nr. 50.
\X7öru linna piirides peefamafe laatade jdrjestik.
7. jaanuaril.
4. roeebruaril.
25. roeebruaril — 8 p.
12. märtril.
12. aprillil.
12. mail.
31
21.
25.
24.
13,
juunil,
augustil.
septembril
oktoobril.
11. nomembril.
29. norocmbril.
15. dettembril.
Wõm maakond
1.
Ulaakonnaroalitfus kõigi osakondadega, Wõrus, Riia
tän. nr. 16. — Maakonna nõukogu esimees J. Hagiwang. —
Maakonnawalitsuse esimees A. Kohwer — Maakonnawalitsuse
sekretäär A. Anso. — Administratiiw ja wõ ja hoolekande osa
kond, juhataja J. Keiss. — Haridusosakond, juhataja A. Sandi.
— Põllumajandusosakond, juhataja A. Kohwer. — Tehnika osa
kond, juhataja P. Mägi. — Terwishoiu. osakond, juhataja maa
konnaarst Dr. J. Mälton.
Jaoskonna arstid ja ämmaemandad: i) Antsla
jaoskonnas- arst Dr. Zeiger, Antsla alewis; ämmaemand J. Loppi,
Antsla alewis; 2) Kanapää jaoskonnas
arst Dr. Ackermann,
Erastweres; ämmaemand L. Simm, Erastweres. 3) Põlwa jaos
konnas—arst Dr. med. Lezius, Peri wallas; ämmaemand A. Muga,
Peri wallas. 4) Räpina jaoskonnas arst Dr. Kangro, Räpinas.
5) Vastseliina jaoskonnas arst Dr. Krause, Wastseliinas; ämma
emand S. Kärner, Wastseliinas. 6) Rõuge jaost.
arst Dr. Pikat,
Rõuges; ämmaemand M. Mirma, Rõuges. 7) Wana-Roosa
jaoskonnas — arst Dr. Kolon, Wana-Roosas.
Coomaarstid : Maakonna loomaarst J. Pelowas, Mõrus.
— Maakonna loomawelsker R. Hõrak, Wõrus, Katarina t. nr. 4. —
Antsla jaoskonna loomaarst E. Hampf, Wana-Llntsla mõisas. —
Räpina jaoskonna loomaarst M. Pusemp. — Rõuge jaoskonna
loomaarst D. Hanõkow, Sänna mõisas. — Kanapää jaoskonna
loomaarst A. Shemtshushin, Erastwere mõisas. — Wastseliina
jaoskonna loomaarst Homann, Rauanurmel, Wastseliina wallas.
2.
ITlaakonnapolitfeiroalitfus, Wõrus, Riia tänav)
nr. 52. — Maakonnapolitsei ülem R. Simm; abi W. Hõbbe; sekre
täär K. Arras. — 1 jaoskonna politsei ülem A. Huik, Wõrus,
Tartu t. nr. 21. — 11 jaoskonna politsei ülem P. Kraaw, Antsla
alewis. — 111 jaoskonna politsei ülem R. Malm, Leewil, Pindi
wallas (post üle Mõru).
—
*32
z.
Riigimaade malitfus,
Mõrus, Jüri tatt. nr. 38.
Riigimaade ülem Я. Eller; abi Hurt. Ringkondade walitsejad
asuwad: 1 (Antsla) ringkonna walitseja — Uue-Antsla mõisas;
111 (Kanapää) — Erastwere mõisas; IV (Mõniste) — Mõniste
mõisas; V (Põlwa) — Peri mõisas; VI (Räpina) — Räpina
mõisas; VII (Rõuge) — Mana-Rursi mõisas; VIII (Mastseliina)
— Saaluse mõisas; IX (Meriora)
Meriora mõisas: X (Mäimera) — Wardja mõisas; Xl (Mõru) — Sõmmerpalu mõisas.
4.
metfamalitius.
Maakonna metsaülem A. Küng,
Mõrus, Riia t. nr. 15. Metskondade metsaülemad asuwad: Mõru
metskonna metsaülem — Mõrus, Kasarmu t. nr. 5; Sõmmer
palu — Ierewere karjamõisas, Sõmmerpalu roallas; Roosa —
Pähnil, Mana-Roosa wallas; Erastwere
Söödil, Erastwere
wallas; Mastseliina
Mastseliina mõisas; Räpina — Talnitsal
(üle Räpina); Mana-2lntsla - Haabsaaris, Mana-Antsla wallas;
Meriora — Meriora mõisas; Orawa — Orawa mõisas.
5. Poft, telegraaf ja telefon. Posti-, telegraafi- ja
telefoni kontorid : Räpina, Põlwa, Mastseliina, Kanapää, Antsla.
Postiagentuurid:
Leewi, Lepasaare, Sõmmerpalu, Mõõbsu.
Telefoni agentuur — Rõuge.
Telefoni alalised kõnepunktid: Lepasaare ja Sõmmerpalu.
6. maamõõtjad: Maakonna maamõõtja: J. Kääparin.
Jüri tän. nr. 21. Manem maamõõtja: J. Luik, Liiwa tän. nr.
16. 2. j. noorem maamõõtja: A. Rosenberg, Petseri tän. nr. 5.
Põlroa
Räpina
Hargla
Wõru
Petferi
Wõru
Põlroa
Kanapää
Wõru (Krabi
kaudu
Wõru
Wõru
Räpina
Wõru
Hargla
Wattteliina
Wõru
Põlroa
Räpina
Rntsla
Antsla
Waftfeliina
Kanapää
Wõru
Wõru
Wõru
Antsla
m
JTloifekatfi
Meekli
Mõniste
Hurti
Oraroa
Pindi
Peri
Paigaste
Roota-Wattfe
oo
21
22
23
24
25
26
27
28
29
1 1
7
ч
Laadad.
Woru maakonna-ndukogu otfufe põhjal 16. juulist
1920 a. on U?Õru maakonna laadad uue kalendri
järele järgmiselt kindlaks määratud:
Jaanuari kuus.
21. Meeksi wallas, Mehikoorma külas.
Weebruari kuus.
10. Räpinas.
10. Antsla alervis.
Märtsi kuus.
10. Wnlgjärwe wallas, Pikajärwe mõisa Kitse kõrtsi juures.
16. Wana-Laitsna wallas, Ziruli laat.
26. Kärgula wallas,
Sulbi alewis.
Aprilli kuus.
1. Pindi wallas, Leewi mõisas.
2. Antsla alewis. 2.
Põlgaste wallas, Puskarus. 12. Wastseliina wallas, Wastseliina
wallamaja juures. 19. Rogosi wallas, Luutsniku mõisas. 25.
Peri wallas, Partsi laat. 25. Zooru wallas, Roosikus. 30. Haanja
wallas, Haanja mõisas.
Mai kuus.
1. Wana-Laitsnas, Korneti. 2. Krootuse wallas, Alanmstis.
7. Peri wallas, Põlwa laat. 12. Antsla alewis. 14. Kähri
wallas, Karilatsi kõrtsi juures. 19. Meeksi wallas, Mehikoorma
külas. 22. Räpina wallas, Wõõbsu alewis.
Augusti kuus.
16. Wana-Laitsnas, Ziruli kõrtsi juures.
Septembri kuus.
12. Meeksi wallas, Mehikoorma külas. 14. Wiitina wal
las, Wiitina wallamaja juures. 17. ja 18. Räpina wallas,
Räpina mõisas. 20. Pindi wallas, Leewi mõisas. 21. Rõuge
wallas, Rõuge kiriku juures. 26. Antsla alewis. 27. Põlwas.
30. Haanja wallas, Haanja mõisas.
36
Oktoobri kuus.
3. Loosi wallas, Lindora. 3. Laanemetsa roallas, Laane
metsa kõrtsi juures. 4. Rõuge wallas, Sänna kõrtsi juures. 5.
Zooru wallas, Roosiku.
12. Wastseliina wallas, Wastseliina
wallam. juures. 18. Räpinas, Wõõbsu alewis. 19. Rogosi
wallas, Luutsniku mõisas. 19. Põlgaste wallas, Puskarus. 20.
Krootuse wallas, Tille kõrtsi juures. 21. Loosi wallas, Holsta.
22. Kärgula wallas, Sulbi alewis. 23. Moisekatsis. 24. Krootuse mõisas. 31. Mõniste laat, Mõniste wallamaja juures.
Rowembri kuus.
5. Antsla alewis. 6. Rõuge, Alla kõrtsi juures. 12. Kähri
wallas, Karilatsi kõrtsi juures.
14. Wana-Laitsnas, Korneti
kõrtsi juures. 26. Walgjärwe w., Pirajärwe m. end. „Kitse"
kõrtsi juures.
Detsembri kuus.
14. Antsla alewis.
Kauksi kõrtsi juures.
20. Wõõbsus.
31. Moisekatsi wallas,
Petseri linn.
1. Cinnacoalitfus,
Turuplats nr. 17.
Linnawolikogu juhataja R. Pruwli.
Linnapea A. Anni.
Linnasekretäär H. Põder.
Linnawalitsuse liikmed: M. Dondukow.
A. Sumin.
2. Linna etfemõfted ja asutused:
Linna elektrijaam ja weewärk; juhataja Rosenthal.
3. Linna piirides töökamad koolid:
1) Petseri reaalgümnaasium, direktor P. Truusmann, Mak
salt tän. nr. 32;
2) Linna 1. algkool (6 klassi), juhataja Listaking, Pihkwa
tänaw.
3) Linna 2. algkool (6 klassi), juhataja Reimann, Liiwa t.
4.
Uluud afutufed ja ametnikud:
Petseri
Petseri
Petseri
Petseri
Petseri
maakonnawalitsus — kloostris.
maakonnaarst Dr. J. Kelder, Wäike-Butõrka nr. 9.
maakonna ja linna loomaarst G. Swidsinsky.
maakonna Politseiwalitsus, Kiriku,tän. nr. 7.
linna ja 1. jaoskonna Politsei Ülem P. Kirpson,
Waksali tän. nr. 3.
Petseri Kriminaal-politsei, Pihkwa tän. nr. 27.
Kohtu uurija B. Peterhoff, kloostris.
Tartu-Wõru Rahukogu 1. jaosk. rahukohtunik G. Sehrwald,
kloostris.
Tartu-Wõru Rahukogu 11. jaosk. rahukohtunik V. Peter
hoff, kloostris.
Rotaarius G. Sehrwald, kloostris.
Maksuinspektor A. Tomingas, Pihkwa tän. nr. 22.
Petseri maakonna riigimaade ülem A. Matteus, kloostris.
Petseri metskonna metsaülem: Ilwes, Wana-Patschkowkas.
Petseri maakonna Rahwawäe ülem, turuplats.
Petseri Rentei, ülem R. Pruwli.
Posti-, telegraafi- ja telefoni kontor, turuplats nr. 1.
5.
Uhistegelifed afutufed:
Eesti Laenupank, Petseri osakond, Riia tän. nr. 5.
Petseri laenu-hoiuühisus, Waksali tän. nr. 5.
Petseri Ühispank, turuplats nr. 17.
6. €ra feltfid ja ühifufed:
Petseri Rahwahariduse Selts, Riia t. nr. 36.
Eesti Selts „Kalew", Waksali t. nr. 4.
Petseri Kirjastusühisus, Waksali tän. nr. 3.
Petseri Vabatahtlikkude tuletõrjujate Selts, turuplats nr. 17.
Iahiselts, Riia tän. nr.' 1.
7.
Hambaarstid:
Lachnowskaja, turuplats nr. 18.
38
8. Ämmaemandad;
1) E. Matwejewa, Petseri haigemajas.
2) Th. Beljawskaja, Petseris, W.-Butõrka nr. 11.
9. Rdrookaadid:
W. Nerehotsky, Alamäe tän. nr. 7.
F. Witkar, Wana-Butõrka nr. 23.
10. Hjaleht „Petferi Teafaja“.
Toimetus: Waksali tän. nr. 3; talitus, turuplats nr. 18.
Petferi linna piirides peetamafe laatade järjestik.
(Uue kalendri järele.)
1) Iga kuu 1. ja 15. pöetud.
2) Aasta laadad:
6. märtsil.
10. aprillil.
24. aprillil.
26. mail.
7. juulil.
28. augustil.
14. oktoobril.
Petseri maakond.
1. ITlaakonnaaialitfus, kloostris. — Maakonnani alistuse
esimees D. Beresin. — Maakonnawalitsuse sekretäär M. ЯаЕ —
Administratiiwosakond, juhataja D. Beresin. — Põllumajandus-,
kaubandus-, tööstus-, toitlus-osakond, juhataja abiesimees S. Scherbakow. — Rahaasjandusosakond, juhataja D. Rakitin. — Hari
dusosakond, juhataja G. Grünthal. — Töö-hoolekande, majandus-tehnika, sanitaar-weterinaar ja statistika osakond, juhataja J.
Wenkow (Andrejew). — Raamatupidaja P. Markus. — Maa
konna koolinõunik A. Usai, Pihkwa tän. nr. 26.
—
39
\
—
Jaoskonna arstid ja ämmaemandad:
Arstid: M. Grosdow, Petseri haigemajas; E. Salenski,
Irboska haigemajas; G. Orlow, Lauras.
Ämmaemandad:
E. Agapitowa, Slobodka mallas,
Lisja külas; E. Matwejewa, Petseri haigemajas; Th. Beljawskaja,
Petseris, W.-Butõrka nr. 11; A. Plotnikowa, Irboska haigema
jas; E. Melnikowa, Lauras.
2. ITIaakonnapolitfeiroalitfus, Petseris, Kiriku tän. nr.
7. — Maakonnapolitseiülem A. Toots; 1. ja linna jaoskonna
ülem P. Kirpson, asukoht Petseris; 2. jaoskonna ülem Я. Pikk,
asukoht Panikowitsa mõisas; 3. jaoskonna ülem A. Anniotti, asu
koht Werskas; 4. jaoskonna ülem Kerra, Irboska wallas.
Petferi maakonna laadad.
t Laura alewis, Panik. w., iga kuu 20. päewal. Irboska
alewis
iga kuu 21. päewal. Stolbowo külas, Panik. w., 29.
aprillil ja 29. oktoobril. Korsakowos, Panikowitsa wallas, 29.
nowembril.
llhistegelifed afutufed Petferi maakonnas.
Laura Tarwitajate ühisus „Ökonoomia".
Laura Põllumeeste Selts.
Schtshemeritsa Krediit-Ühisus.
Sokolowi Tarwitajate Älhisus, Irboska wallas.
—
40
—-
Sakus, telefon nr. 1749.
Kontor Tallinnas, 5. Kloostri tän. nr. 10. Telefon
nr. 1748.
I Tallinn, Wiruwärawa puiestee 15.
Telegr. aadr.: ESTOKO.
I
Üleriikline farmitajafe- ja majandusühisuste ostu-miiügi
ja omaföösfuse keskkoht.
j^su talud 1917 aastal.
Liikmeid 235 ühisust.
Omakapitaali kirik. 7.000.000.
SEKRETARIAAT.
OSTUOSAKOND.
.
.
müügiosakond
.
TÖÖSTUSOSAKOND
(
.
.
.
.
Telefon 9-94.
..
IO-68.
„
3s7.
„
2-82.
Õmatööstus ettewõtted:
ц
Kalatöösfusasutused — Tallinnas, Baltiskis ja
Saaremaa Pankal; karfulitööstus tehas Põltsamaal ja saeroeski Tallinnas.
s®
эшиш
ilmub 7 korda nä
dalas, Iga päew
piltidega 8 — 32
lehekülge. Iga
nädal hinnatapõllumajanduslised
ja kirjanduslised
lisad. Siseriigis
ja väljamaal üle
tuhande kaastöö
lise. Kõigewärskemad teated.
„VM MAA”
wiib õigele sihile.
Sellepärast
! loewad kõik f
„WABA MAAD". Et kõik „WABA MAAD"
loewad, sellepärast on „WABA MAAS"
kasulik kuulutada.
Üksiknumbri müük üle riigi. Tellimisi wõtawad wastu kõik
postkontorid. Kuulutusi wõib anda ära igasse raamatukaup-
Lehe aadress:
TALLINN, ,,WABA MAA".
t
^Õii
IHIIIIIIE
Kroonitud kõige kõrgema auhinnaga Tallinna
ja Wiljandi näitustel ] 921 a.
Juhatus:
Tallinn, Lai tänaw N° 28. Panga ühendus: Tallinna Aktsia-Pank.
Telegrammide adr. ,,Bierbrau‘‘,
Telefon № 12—20.
Jõhwi, üle Jõhwi jaama.
PEALADUD:
Tallinn: W.-Pärnu m, 25. Tel.
4-04.
Tartu: Jaama tän. 10.
Rakwere: Pikk t. 13,
Narwa: Wahe t. 6, telefon 98.
Haapsalu: Jõhwi õlleladu.
Paide: Weski t. 16.
Wiljandi: Lossi t., Petersoni
maja.
Pärnu: Sauga t., tel, 1—06.
Wõru: Madise 1.12.
Walga: A. Kask, Puiestee t.5-a.
Ots
Wõrus, Oima tän. nr. 3,
roõfab enese peale kõiksugusid pofsepa töö
sid mõõdukate hindadega. Sõidab ka maale
roälja.
S. SONGI
TRÜKIKODA
WÕRUS, JÜRI TÄN. № 14.
KÕIGE SUUREM JA KÕIGE PAREMINI
SISSESEATUD TRÜKIKODA WÕRUS,
ö
WALMI5TAB KIIRELT JA UUE
MATE NÕUETELE WA5TAWALT
KÕIKSUGU TRÜKITÖID, NAGU:
RAAMATUID, BLANKETTE, KUU
LUTUSI, AJAKIRJU J. N. E.
ö
RAAMATUKAUPLUS.
SUUR PABERI JA PAPI LADU.
RAAMATUPOOKIMISE ÄRI.
щ
i S. Judeikin
W9rus, Jüri tän.
a Пг.
16. □
i riiöe= ja pudukcruõcr äri.
omalt ärist kõiksugu riiet ja riidekaupa,
i nagu:Sooroitan
suurrätikuid, tekkisid, fiidirätte, naisterahroa üli
i konna ja palitu riiet — roillaft ja poolroillatt, tiidi-batisti,
1
i
roillaft siidi rouaali.
Meestemhwastele:
suur roäljaroalik Jnglis trikcoH, riiet üükcn
m
ja palitu jaoks.
Leerilastele ja pruutidele
i
i
suur roäljaroalik kõiksugu roalgeid riideid, aluspesu jne.
ca Pudukaubaft soaroitan: meesterahroa kraesid, flipfifid, alu
m seid, sokkisid, nööpe, pitsi, kindaid, musta ja roalget lõime
jne. Rinnad roäljaspool roõHtluit. Palun isiklikult roaatama
tulla. Kõige odaroam ostukoht Worus,
D
i
Ausfufega A. JubeiÜtN.
I
WE
A.MADI
Tartu tän. № 19a
vvvvvvvvvvvvvvv
sadulsepa töökoda,
tellimiste pääle mõõduka hinna
istu, weüdimadratsid ja polsteitah möibliganitiurisid.
Töö korralik ja kiire.
ee
ee
ee
Wcrõcrduse fänam nv. 11.
Riide- ja püümanne,
Kooli tinti ja kooli kriiti,
Wärnitfat ja marini mulda,
Pefu seepi ja soodat,
Saapa nööre ja -määret,
Cõhnaõli ja -seepe,
habemeajamise abinõusid,
€ht hiina teed,
Kõiksugu rohu teesid,
UsH köömneid (Solkna rohi)
jne. jne. jne.
Puhtad ja mugamad toad. Wiifakas ja kor
ralik teenimine, ffimefe järgu köök. fUaalt
fisfefõitjatele hobuste jaoks
Hoow ja fattib.
о
mõõdukad hinnad.
flustufega mõerastemaja juhatus.
o«o
t
■
t
, 25 А
Rinuke koht on Wõrus, Tartu tänaro nr. 25
J. PIIRRND’1
iiuhselõiksmise- ja habemeajamise töötuba,
kus teritatakfe juukfelõikamife mafinaid, habemenuge, kääre jne. Hlüüakfe kõige pare
mat forti ja täiesti järeleprooroitud juukfelõikamife mafinaid ja habemenuge. Sealfamas
tehtakfe ka juukfe patfifid, habemeid, rourrufid, näitelaroa kreppi ja antakfe nöitelaroasfe
puuturoat juhatuff grimeerimife fuhtes. Rin
nad mäljaspool roõiftluft.
Kõige austutega J. PIIRAND, Wõrus, Tartu tänaro nr. 25.
В
в
z
ЭНЕ
ЭНЕ
ЭН
ДагГ Httensenn
Mõrus, Jüri t. nr. 5-a.
Likööri-, roeini ja koloniaalkauplus.
Soomitan roiina-kaupa kõige parematest roabrikuteff. Peale lelle kõiksugust koloniaalkaupa,
kampwekka, kiroi-, klaas-, email- ja portfelaannõuHd, elektri lampe j. n. e. Kuulsat
A. Le (£oq'i õlut tuntud headuses.
Янг! Ottensenn, Mõrus.
@==1HE
вг=6)
га
ra
Kaige täielisem on
0. ^Opp t päewapilditöökoda
й
D
га
Wõrus, Riia tänaw nr. 34-a.
Malmistatakse igas suuruses päemapiltisid üksikult ja
kogupiltisid kuni 200 inimeseni. Lubapildid 10 min.
kuni tunni jooksul malmis. Suurendusi kuni elu suuruseni.
JL
П
Sõidan ka kodu üleswõtma igale
poole.
Üleswõtmine päewa ja elektri walgusel. Töö headuse
pääle saab iseäranis suurt rõhku pantud.
—
Austusega päewapiltnik (A.
й
UTJ
^0pp.
й
LÄJ
TALLINNAS.
TOIMETAB
KÕIKSUGU
tule-,
kaubaroeo-,
kasko- ja
roäärtsaadetuste kinnitusi.
mnnnni
PEAKONTOR:
Tallinnas, Suure Karja tän. № 20, Põhja
panga majas. Telegrammi adress: Põhjatuli. Kõnetraat № 1007.
V/õru
agent R. TREIMANN.
Jüri tän. № 7.
!k
^
d
—£W\
ШН
о9
. w
a
s
tu„
P
õ
llu
l
J
ü
r
i
Odawa hirmaga foomitcm paremate
wabrikute
õmblusmasinaid
ja nende jagusid, kõiksugu kuld-, hõbe- ja uuskuld
asju, nagu: sõrmusid, armbante, prosse, kaelaehteid,
sõlgi, shlipsi nõelu, mansheti nööpe, hõbe lauanõusid, p. s. seina-, laua- ja taskukellasid, kettisid, brelokkisid, prille, habemenuge, mänguriistade keeli, elektri
tarbeasju, batareisid ja kõiksugu pudukaupü suures
wäljawalikus.
Rustufcga
luulius Tibbing Wõrus, Jüri t. nr. 9.
W. JudeiKin
lauasaagimise wabrik ja jahu^ . meski Wõrus. eez_.„
Sooroitab omaft laduff Kõiksugu puumaferjaali mõõdukate hindadega:
Laude hööweldatud ja hööweldamata, mitmesuguses
paksuses ja laiuses; põranda laude hööweldatud ja pun
nitud, laelaude, kleidunglaude, katusesindlid ja latte.
Ostab metsa. Wõtab palke lõigata
ja terawilja jahmatada. Töö kiire
ja hea.
®==
Wõru tarvitajate ühisus
&
e*
r-t
Ю
„Põllumees"
Müüb oma ladust liikme
tele ja Võõrastele:
о
о
c#
:e5
:er
S
e*
W-4
Ö
W-*
tJ
»>-»
tO
Põllutöömafinaid ja -riistu,
Heeringaid mitmes headufes,
Soola — keedu, roõi ja laua,
Rauda igafugustes mõõtudes,
Kiroifüfa ennefõjaaegfes headufes,
matina- ja tfilindriõli,
Petrooleumi,
Suhkrut, riifi, manna,
nifupüüli ja
üldfe kõikfugu
tarberiistu ja tarbeaineid.
R®
Vi-Ve
^nu’ linafeemneid,
rukkid ja muud te-
ramilja.
öej
&
J3P
Öt
r>
ei
ei:
ei:
te>
о
о
o*
t-t
ei
raha hoiule lühikefe
^vUlUv kui ka pika aja peale
V
ja makfab kõrget protfenti.
V
Wõru tarwitajate ühisus „Põllumees".
TaM tänaro nr. 15.
Sooroitan omas töötoas roalmistatud
ЖШШ ja meestera&wa saapaid ja kingi
kõrges headuses. — Töö eest täieline roastutus. — Telli?mised täidetakse korralikult ja kõige uuemate moodude järgi.
Soowitan ka häid hobuse riistu ja mitmesugust talla-,
pinsoli-, pastla-, kroom- ja juhtnahku.
„Alexandria“.
Sooroitab hästi sisseseatud ja puhtaid tubasi.
JTlaitseroad lõunad, soojad ja külmad suhupisted,
napsid ja liköörid. Kõigist roabrikutest õlut. I
Rinnad roõistlemata. Ruumid soojad ja kodused, I
Teenimine korralik. Ühtlasi sissesõidu hooro tal- |
Iidega.
Wõrus, Katariina ja Riia tän. nurgal nr. 6-11.
Rustusega roõerastemaja pidaja.
A. Aiandi
=j nahakaupluMt, Tartu tänaro nr. 12.
On ka laada hobuTeriistu, rihmu, rdomafid, nahkseid
kaale (rangi) milti, krantfHi (palgeid). Kõiksugu
Kingsepa tööriistu ja saapa liistufi.
Wõfan roastu
nähku parkimiseks „“ьны,
Rekand, ГПаоПк Ко. Tartus: juhiks, kroomiks, lhawretiks, lherernetiks, pastlaks ja tallaks.
:—:
Kõige suurema austusega JV4 JltClUb*
Ilahakauplus Wõrus, Tartu tänan? nr. 12.
'4
LClbWIQ KAAN
WÕrus, lüri tän. nr. 16-a.
Sooroitab mõõdukate hindadega:
suhkrut,
suhkru siirupit,
riisi,
jahu,
kohwi ja teed,
shokolaadi,
kompwekke,
biskwiiti,
heeringaid ja kilu,
Talla, pastla, hroom nähke
petrooleumi,
masina õli,
lampe,
raud ja walget plekki,
padasi ja pliidiraude,
emaleeritud nõusi,
alumiinist nõusi,
pesu- ja lõhna seepe,
seebi kiwi jne. jne.
ja häid malmid saapaid.
Il
=J
W. Andersoni
raamatu-, kirjutusmaterjaali ja koolitarmiduste kauplus. Wõrus, lüri tän. nr. 11-a.
Q^nnTtT^e
vVvUlllv .
kooliraamatud, kaustikud, wihud
walgest paberist, kirjutus ja joo
nistus paber, penaalid, joonelauad, minklio, kolm
nurgad, tahwlid, krihmlid, suled, sulewarred, pliiat
sid, wärmid lahtiselt ja kastides, pappi ja ilu paberit.
vXUIILjvlvlVviv.
protokolli ja kassaraamatub, tsekiraamatud,
kopiirpaber, laua kartong roheline ja lilla, kantselei
ümbrikud ja traat klambrid kirjade jaoks.
^Xnufll
• kaste mängu asjad ja kõiksugu mänOvlllUw • gud suures wäljawalikus. Hinnad
kõige odawamad, kaupm. ja õpetajatele kõrged o/0o/0.
Raamatuköitmise töötuba, töö korralik ja odaw.
Linu, linaseemneid ja tahkusid
ostab
ja maksab kõige kõrgemat hinda
INGLIS FIRMA
W2 F Malcolm & C%
London.
WASTUWÕTMISE KOHAD-.
Wõrus: Tartu tän. № 9-b, omas ladus,
tele/. № 78.
Räpinas: S. Keerd.
Põlwas: J. Plaado.
Petseris: Л. Kostin, Riia tän. № 4, omas
ladus.
Schemeritses: A. Kangro.
Esitajad
G. Arras & W. Berg,
Wõrus.
i
■
Ehitusmeister
Nihkel Seeme 1
Wõrus, Tartu t. nr. 1.
j
Wõtab oma peale kõiksugu ehitustöid,
kiwija puumajade
ehitamist, sildade tegemist, majade remonte, mööbli töösid jne.
Õlu roalmistatakfe koha peal ja
ta hind on fellepäraft m ä lj aspool roõiftluft.
(end. ITlichaelis.)
Wõrus, Ciiroa tän. nr. 24.
j.K?esief
Wõrus, Iüri täit, nr. 13-b.
Soowitcrb Caöult:
Igasuguseid sepa ja tiisleri tööriistu. Ehituse materjaalid, nagu: katuse pappi, katuse torma, pliidi
raude, katlaid, tsementi ja naelu igat seltsi: Sepasüsi, soola ja heeringaid. Masina õli, tsilindri õli,
petrooleumi ja wärnitsat. Maalri märwisid igat seltsi.
к
Möldritele
kunstkimi materjaali, nagu:
räni, magnesiiti
kloormagneesiumi I. järgu headuses.
ja
Iahimeestele laskemoona.
Elektri lampe ja kõik elektri walgustuse sissesead
mise materjaalid.
Hinuefifus Wõru maakonna jaoks Hein
rich £anz’i —- Ulannheim — ifefõitja ja
hobustega meelamate rehepekfu garnituu
ride peale.
Tellimiste wasturnõtmine igasuguste masinate peale.
Asjaajamine kiire ja korralik. Hinnad ajakohased.
J. Kiesteu
Wörus, Iüri tänaro nr. 13-b.
Wõrus, Riia tän. № 2.
'Wõtab oma peale kõiksugu
ehitustöid uuemate plaanide
järele, kiwi- ja puumajade
ehitusi,
raudbetooni
töösid,
tsement-torude ja kaewurakete walmistamist ja kõiksugu
I-se järgu köök osawa koka juhatusel, maitserikkad söögid.
В Hinnad roõistlemata odaroad. В
| Mööbli äri Riia tän. № 54
U-RefUanWöetakse tellimisi igasuguste mööblite
peale taastu.
nnaana
Töö korralik.
VSSSSÜKSNSS I
J. Mli.
ВАЯВ- Jfl WlRWIKAOPLDS.
Jüri 1.14.
Riide- ja puuroärroid, benfiin,
puuroilja fiirup, folkna rohtu,
kõiksugust puudrit ja lõhnaõiifid, seebid, Eestimaa ja Hol
landi loomade pulbrid j. n. e.
Sealseat IiBteilBfflü äri.
J. Mõttus.
SSVKSLISSSW
Kelle janres Wõrus
roõib osta
kõige odamamalt
ÄaaBttf?
Kõige uuemat ja moodsamat
fassongi, muidugi mõista kaup
lustelt
A. Räbowoitra ja
M. Megomann
Riia t. 20 ja Tartu t. 12.
Peaie lelle on luures roaljaroalikus kaabusid, firmimatfifid
roäljamaalt ja oma töötoas roalmistatud. nõudke ka roildiit
naisterahroa botikuid. Hinnad
kindlad ja odaroad. Palume isik
likult roaotama tulla.
® Wõrus, Riia täit. nr. 18. 1
Wotab igasuguseid ajanäitajaid ja kellati paranП..................
dulele Töö korralik, roasfuMega. Omalt kaupluselt
looroitan luures roöljaroalikus kihla- ja laulatuslõrmuleid, käeroõrulid, kaelaehfeid, paberossi toose,
prosle, sõlgi, prille, gramofoni nõelu, tasku elektrilampe, batareilid jne. Hinnad odaroad. Ostan kulda
ja hõbedat igasuguses olekus kõrge hinnaga,
SQGWifeie omast W mm waliaialiiis:
Willast- ja poolwillast kleidi-, palitu-, mantli-, pluuseja pesuriiet, meesterahma palitu-, ülikonna- ja triibulist
püksiriiet, Villaseid tekkisi, siidiriiet, walgeid ja muste
f
. . .
Л .11!
4tlArtrtSvmtdl
с
£¥2з Ж Ь
е
Potsepmeister
Ж
й
R. JAKOBY,
з ши
d n ib c S ¥ b с Ж Ь
Katarina tän. Пг. 3.
11 sasin liii puisepa tiösi, saia:
ahjust uue süsteemi järele, pliitasi,
katalde sissemüürimisi j. n. e.
ц £ *3 з rifiihb сйвйЬ ma i£® rh cSühb tliäsSb
i
l*'»
IM >1*1111 SIIM III SIHIB
Petseri kuulutused.
h e мм 38 ei miilil im mis 1*6 ем mm
Petseris, Riia län. Nr. 1
soowitab
eht Hiina theed
kõrges roõõrtufes — oma pakkimine.
kõiksugu koloniaal: ja muud kaubad :
en gros ja en detail.
A. Lauter.
Petseris, Kaubareas.
Sooroitab austatud kaubatarroitajatele kõige adaroamate
suures roäljaroalikus, taldrekuid, laternaid, Inglis seebikiroi, petrooleumi ja igasugu
Peale selle laialine roäljamalik brauningid, jahipüsse ja
::
kõike laskemoona.
::
Ketseri Laenu- ja
Koiuüvisus
Hfutatud 1871 a.
toimetab j arg miil operatfiaone:
Wetab roastu hoiufummafid — tähtajaliü, pika
ajalisi, tingituid ja maldab kaige kõrgemaid
protlenta.
Amab jooksmaid armeid, matab enese pääle ja
toimetab klientide kasutusel kõigis Wabariigi
linnades põhikirja ja saadule poolt lubatud
kõiksugu rahalisi operatsioone.
Ostab kõige kõrgemate hindadega põllutaadufi,
nagu: linu, linaleemet, rukkid, Jumimilja j. m.
ITlüüb liikmetele ja kohalikkudele elanikkudele
kõige paremate tingimistega põllumeestele
tarroilikku kaupa, eriti — põllutöömalinaid ja
riistu ja põllurammu j. n. e.
Wõtab mastu eeltellimifi niidumalinate, milja lõikusmatinate, hobulcrehade, õielõikajate, hobule
rehepeksu- ja teiste masinate peale.
Annab rodlja roahetuskaupalid Tööstus- ja Kau
bandusministeeriumi kälutulel.
Ühifus on Eesti Tarvitajate Ühifuste
Kefkühifufe ja Eesti Ühistegeiife liidu
liikmeks.
juhatus:
Pederis, Waldali tän., omas
majas nr. 5. Kõnetraat 18.
^attBaCabu:
Wakiali tän. 5, lahti iga äripäemal kella 8 hom.
kuni kella 5 p. 1.
Печерское Ссудо-сберегатым
ТсварещеЕТво
---------—Существует с
1871
производит слЪдуюиця
г.
НШ
=====
операцш:
Принимает вклады, срочные, безсрочные, услов
ные и платит высшiе проценты.
Открывает текушде счета, принимает и произ
водит всевозможный денежный операцт, раз
решенный Уставом и законом, по поручент
кл1энтов во Bct города Республики.
Производит по- самым высоким ц^Ьнам закупку
сельско-хозяйственных произведений, как-то
лен, льняное сЬмя, рожь, яровые хл'Ьба и пр.
Снабжает и продает членам и местному населент на самых льготных условшх всевоз
можные товары, необходимые для сельскаго
хозяйства; спещально же землед’Ьльчесюя
орудия, машины, удобрительные туки и проч.
Принимает предварительные заказы на косилки,
жатки, конныя грабли, соломорезки, конныя
молотилки и проч. машины.
Выдает обменные товары по поручент Мини
стерства Торговли и Промышленности.
Товарищество состоит членом Эстонскаго Центральнаго Союза Потреби
тельных Обществ и Эстонскаго Со
юза Кооперативов.
ПРДВЛЕШЕ:
Печеры, Вокзальная № 5,
собств. дом.
Тел. № 18.
Вокзальная № 5. Открыт во
в ci будни с 8 час. утра до 5
ч. пополудни.
A. SUIJA
FETSERIS.
SOOWITAB
ASUTUSTELE, KOOLIDEE JA TEISTELE:
RAAMATUID, HEFTISID, IGA
SUGUST PABERIT, SÜLGA JA
PLIIATSID, TINTI PAREMA
TEST WABRIKUTEST, PILDI
ALBUMID JA MUID KIRJUTUS::
MATERJAALISID.
::
S JUI
SflNGl
i
I
n
trükikoja
esitaja fet-
5ERI LINNA JA MAAKONNA JAOKS.
„POSTIMEHE"
ABITALITUS.
■ iiuiiiiniitHiiiiiiiiiiiiiiaiii iii ui niin miiii iii n ui
iiiii,,,,,,!,,,,,,,,,,,^
kauplus
PETSERl TURUPLATSIL
sooroifob oma austatud kaubatarroitajatele järgmisi kaupasi:
kõige paremat sorti õlisi,
hapnikuid tinutajatele,
äädikat ja äädika piiritust,
saapa lakki,
liimi,
roärroi,
kõiksugu rauda,
saha tiirou,
kõige paremat sorti heeringaid,
suhkrut,
makaroone,
nuudlid,
komproekka jne.
en detail ja eo ps.
Aupaklikult
Д. RARBA.
D
AUG. SUIJA.
PETSERIS,
=
RIIA TÄNA W № 6.
LIM0NAD1 JA KUNSTLISTE MINERAALWETE
TEHAS.
LADUS ALATI SAADAWAL.
\
LIMONAADID IGAST PUUWILJAST, SELTERS JA SOQDAWEED, KUREMARIIN.
AUG. SUIJA.
Pdseris, Turuplats II,
sooroitab omast ladust kõiksugust -
Jällemüüjatele kõrged protsendid.
аЕ==щ,ди
noored ja manad, rutake
kõige uuema
fotokunsti
järele!
Tehakse kiirelt, töö korralik. jCubade pildid
kahe tunni jooksul mõite saada ainult
= Petseris, Riia tän. № 35. -—
Aupaklikult
Päewapihnik R. LaUSlIig.
Чн
ГЛ
w
FETSERI 05AK0NP.
RIIA TANAW № 5, AETEEQI KÕRWAL.
Wötab raha hoiule
jooksroale arroele, tingitamale jooksroale arroele ja tähtaja peale. Mak
sab 5 -6 protsenti.
jrfnnab laenusid
roekslite, roäärtpaberite, roäõrtasjade
ja kaupade kindlustusel.
Vo imetab
sissenõudmisi ja rahafaatmisi kõi
gisse Vabariigi linnadesse ja olemi
tesse ning roaljamaale.
Põhikapitaal: 10 miljoni marka.
firitunnid 9—1, mahaarmatud pühapaeroad ja seadusliselt kinnitet pühad.
JUHATUS.
i
Kaubamaja
0. Waritt
Petseris, Lima täit, nr. 5.
I
Müüb fmtreC ja rväik===== (ei armul1: --^==
Soola,
suhkrut,
jahu,
nahka
ja muud talurahma kaupa
Z mõõdukate hindadega. U
ш
ш
ei peaks puuduma üheski peres.
Ilmub eesti- ja roene keeltes, 2 korda
nädalas. Tellimife hind 24 mk. kuus
(postiga).----------------------------------------
„Petferi Teataja" kuulutufil on Petseri
maal kõige suurem mõju.--------»--------
Weskikiwi matcrjaal, nagu:
räni, fhmürgel, kloormagneefium
ja magnefiit.
Liköörid ja napsid
kõikidest Eestimaa mabrikuteft.
: GaLorica WnnsiH:
Petseris, Riia tänaw nr. 5.
Soowitab omast ladust apteegi-,
rohu- ja wärwikaupasi, nagu:
Riide wärroisi,
Seepisi,
Lõhna õlisi,
Juukse õli,
Soodat,
Seebikiwi,
Äädika hapet,
Looma pulbrid,
Wosroori lupja,
Puuwaha,
Lutika ja prussaka rohtu,
Puudert,
Hamba pulbert,
Terpentiini,
Lreoliini j. n.
e.
Peale selle suur ladu koloniaal kaupasi ja aiawilja ning loomatoidu
seemneid Eesti Seemnewilja Ühi
suse Tallinna hindadega.
Müük en gros ja en detail.
ostab kohe wäljamaksetawa raha eest
Wastu wõtab igapäew Petseri osakonna ladus wolinik
G. PERLI.
Petseris, turuplats nr. 2.
esitaja
Petseris, Siimu tiin. nr. 5, telefon
nr. 9, ja maksab kõrgemat turuhinda.
Wastuwõtmme:
Pefieris, Ciiroa tän. 5.
Wõrus, €d. niottus (end. Tõnisiön).
Räpinas, Seltfi poodi juures.
Eauras, Dauguli äris ja
Tallinnas, Pikk tän. № 28. — Kõnetraat 624,
....................... .....Wõtab roastu: —.................-..........
majade, ümbrikute, mõisate,
talukohtade, kaupade,põllusaaduste ja liikuma waranduse
peale linnas ja maal.
Weokinnitusi suiwmaa ia ,aeroabe
mitmesugustelkinnitusharudel
vUUUlllllUj t ja kasulikkudel tingimistel.
Teateid annawad ja kinnitusi mõtawad wastu Peakontor ja
seltsi esitajad kõigis linnades.
Petseri linna ja maak. esitaja: A. Suija.
P e t s e r i s,
Soomitab suures roäljaroalikus к 9 i к s u g
mäljaspool roõisflust odamate hindadega. Alati la
dus saadaroal otseteel matjamaalt saadud:
latt- ja roitsarauda igas jäme
duses, raud-ja tsingitud plekk.
Sindli-, lati- ja hobuseraua
naelu ja teraskaupasid.
1. sorti Inglis sepasüsa, Portland tsementi, kaameli
karmust ja Bullata masina rihmu igas laiuses, ja
klingeriit pappi. Põllumeestele roärsket kõrge põKurammu
a
ö
ruumipuudusel kuni 1. meebr. 10°/o hinnaalandusega,
Koloniaalkaupe, l“dd'
saadusi ainult
hinnaga.
kõigeparemas headuses ajakohase
Я. Щ. Lutheri mabriku
mööbel, mabriku hinnaga.
Lootma jäädes, et manad ja uued, mäiksel ja
suurel mõõdul kaubatarroitajad ka sel aastal head
ärisõbrad saamad olema, kauba headuse ja hinnaga
rahule jäämad ja minu kauplust oma tuttaroatele
kui kõige kasulikumat ostukohta sooroitamad,
kõige austusega
VaataTALLINNA
AADRESS-
KALENDER
1922
ESIMEHE EEST...TALLINNA
AADRESS-
KALENDER
1922
ESIMEHE EESTI KIüniTUSSELTS ASUL 1866. A.
„POLÄRIS"
: Eesti Kinnitus ATallinnas
Juhatus:
Tallinnas, W. Wiru tän. 12. Kõnetr. 14-41
(Eestimaa Wahviltantide Ühisuse maias).
Kinnitab tule wastu
wabrikuid, ladusid, metsa, eluja muid hooneid, wilja põllul
ja warjul, elajaid, majakraami,
kaupasi ja muid wäärtusi lin
nas ja maal.
Kinnitab õnnetuste wastu
maa- ja mereteedel kaupasid,
raha ja muid wäärtusi.
tõotab jõukate wälicii 1*3 jamaa ki nniiusseltside kaaswastutusel, mille
tõttu tema niiwõrd suure usal
duse Eestis on leidnud, ei
temas esimese tegewuseaasia
jooksul ainult
Q <7 (Brimiöhi Tallinnas, ®. Mv t. 3.
LO.yilll|llU,
Sinetr. 12-83.
—
4
—
SnupaMus
M. PAKKIN
(Kafe Lindeni all)
Soowitab suures wäljawalikus
Lakk-,
moodsaid meesten,
shewro-,
naisterahwa ja laste
kroom-,
semish-nahast
kui ka walgesi
ja pruun, riidest
Eriti soowitan meesterahwa ja koolilaste saa
paid ja kingi parematest Soome wabrikutest.
Niisama müün wõrdlemisi odawa hinnaga
sandaalid, toakingi, talwe botikuid la
gummi-kalossa.
saapaid
ja kingi.
Spetsiaal =====
liilia- ja wMapesu hiilis
j Jota-tlub i
5
%TP==F=
■■
-----
Johann Jllison, ।
kingseppmeister
Tallinnas, Lühikejalg nr. 6.
Töötanud 30 aastat Peeterburis, Morskajal nr. 33 ja
tellimiste peale parem saapatöötegija
walmistab kõige ilusamaid ja tugewamaid meeste- ja naisterahwa
saapaid ja kinge.
Loodan, ei austatud töötellijad ka siin
minu tööd tähelepanemata ei jäta
Austusega
Tellimiste wasiuw. nüüd Lühikejalg nr. 6. n
WI
J. Jllison. I
Igaüks, kes soowib lasta midagi
nikeldada
ehk elektri walgustuse ja jõu-sisseseadei ehi
tada, ehk midagi elektri-iõõstuse materjali
osta, see läheb S. Pärnu tän. nr. 14, Tallinnas
Elekiro-mehaanika tööstus
„UKU".
Seal tehakse kõige parem tõõ
ja on kõige odawamad hinnad.
6
õllevabrik; Jõhvi, iile Jõhvi jaama. Tel- 2.
PEALÄDUD:
Tallinn: W. Pärnu m. 25. Tel. 4-04.
Tartu : Jaama tänaw 10.
Rakwere : Pikk tänaw 13.
Narwa: Wahe tänaw 6. Telefon 98.
Haapsalu: Jõhwi ladu.
Paide: Weski tänaw 16.
Wiljandi: Lossi tän., Petersoni maja.
Pärnu: Sauga tän. 15. Telefon 1-06.
Wõru: Wabaduse tänaw 12.
Walga : Puiestee tän. 5-a.
.
1
Blerürauerel; Jeve, Station Jeve. Telefon 2 ”
HAUPTNIEDERLAGEN: I
Reval: Kl. Pernauer Sir. 25. Tel. 4-04.
Dorpat: Jaama tänav 10.
Wesenberg: Pikk tänaw 13.
Narwa: Wahe tänaw 6. Telefon 98.
Hapsal: Jewe-Niederlage.
Weissenstein: Weski tänaw 16.
Fellin: Lossi tänaw, Petersoni maja.
Pernau: Sauga tän. 15. Telefon 1-06.
Werro: Wabaduse tänaw 12.
Walk: Alleestrasse 5-a.
Sel aastal on 365 päewa.
Aastaajad.
Kewade algab 21. märtsil.
Suwi algab 22. juunil.
Sügis algab 23. septembril.
Talw algab 22. detsembril.
Päikese- ja kuuwarjutusi
1922. aastal meil näha ei ole.
Pühad ja puhkepäewad.
Pühadeks loetakse järgmised päewad, mil tööd
ei tehta:
1) Uus-aasta (1. jaanuaril);
2) Kolmekuninga päew (6. jaanuaril);
3) Eesti Wabariigi iseseisw. päew (24. weebr.);
4) Palwepäew;
5) Suur Neljapäew;
6) Suur Reede ;
7) Ülestõusmise pühad, 3 päewa;
8) Esimese mai püha (1. mail);
9) Ristipäew (taewaminemise-püha);
10) Suwistepühad, 3 päewa;
11) Jaanipäew (24. juunil);
12) Mardipäew (10. nowembril);
13) Jõulupühad, 3 päewa.
Töö lõpetatakse kell 12 päewa:
1) Ülestõusmise-pühade laupäewal;
2) Suwistepühade laupäewal;
3) Jõululaupäewal ;
4) Wanal-aastal (31. detsembril).
—
Posti- ja telegraafi taksid.
1. Kirjad:
Kohalikud, esimese 20 grammi eest
2 mrk. — p1
— „
iga järgmise 20 gr. eest
b) Sisemaalised, esimese 20 gr. eest
5 „ — „
iga 20 gr. ehk selle osa eest üle 40 gr.
2 „ 50
Wäljamaalased, esimese 20 gr. eest
10 „ —
iga järgmise 20 gr. eest
5 „ — „
Kirja ülikaal 2 klgr., kirja üliulatus 45 korda 45
cm. ehk torukujuliselt 75 korda 10 cm.
2. Postkaardid:
Kohalikud, üksikud
2
_
4
wastusega
Sisemaalised, üksikud
2 „ — 50 „
wastusega
5 .. — „
Wäljamaalised, üksikud
5 „ — „
wastusega
10 „ Wastusega postkaardid kahekordne maks. Kaust
mitte suurem kui 14 korda 9 cm. ja mitte wähem kui 10 korda 7 cm.
3. Nistpaela-saadctused:
a) Kohalikud, iga 50 gr. eest
— „ 50
2
_
alammäär üripaberite ja kaubaproowide eest
b) Sisemaalised, iga 50 gr. eest
alammäär äripaberite eest
alammäär kaubaproowide eest
2 n -- n
2 „ — ,r
c) Wäljamaalised, rga 50 gr. ehk selle osa eest
alammäär ärrpaberite eest
10
alammäär kaubaproowide eest
4 „ —„
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klgr. Kaust
45 korda 45 korda 45 cm. ehk torukujuliselt 75
korda 10 cm. Kaubaproowide ülikaal 500 gr.
Kauft 3G korda *20 korda 10 cm. ehk torukujuli
selt 30 korda 15 cm.
4. Relieftrükitvvd pimedate kirjaga iga 500 gr. eest:
a) Sisemaalised
— „ 50
b) Wäljamaalised
1 „ —
Üliulatus nagu teistel trükitöödel. Ülikaal — 3 klgr.
a)
5. Ilma markideta, kui ka poolikult maksetud
saadetiste eest nõutakse saaja käest puuduw
postimaks kahekordselt sisse, kuid mrtte wähem
26
kui: sisemaalise eest 3 ir.rL, wäljarnaalise
5 mrk.
6. Tähtsaadctised:
eest
sisemaalised, lisamaksu (peale kaaluraha) iga
saadetise pealt
5 „
b) Wäljamaalised, samuti
10 „
7. Rahakaardid:
a) Sisemaalised kuuni 3000 margani iga 100 m.
ehk pooliku 100 marga eest
2 „
alammäär
10 „
Iile 8000 nr künni 10.000 margani esimese 3000
m. eest 66 marka, siis rga järgmise 100 pealt
1 „
Üle 10.000 niarga esimese 10.000 m. eest 130 m.,
siis iga järgmise 1000 m. pealt
5 „
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale
1
selle weel telegrammimaksu nagu 20 sõnalise
telegrammi eest. Telegraafiline teade telegraa
fi rahakaardi kättewiimise üle nagu 10 sõnalise
telegrammi eest. Rahasaadetuse summa piira
mata.
b) Wäljamaalised, kuhu nad luvatud, eriiakside
järgi.
a)
8.
Postitshekid:
Sisemaalised esimese 1000 m. eest
5
iga järgmise 1000 m. ehk selle osa eest
2
tsheki ülem summa 5000 m.
8) Wäljamaalised, kuhu nao lubatud,
eritakside
järgi.
9. Wciärtkirjad:
a- Sisemaalised: kaalu ja rähitusraha nagu tähi
tud kirjade eest, kinnitusraha iga 3000 m. ehk
selle osa eest 1 mark.
Kinnitusraha alammäär 2 marka.
Wäärtkirjades on riigi raha saatmine keelatud.
Wäärtuse ülimäär.— 200.000 mrk.
6) Wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritaksi järgi.
10. Pakid:
a)
„
„
a) Sisemaalised: künni 5 kilogrammini
— ZO mk., üle
$—10 klgr. — 60 mk., üle 10—15 klgr. — 90 mk.
Kinnitusruaks (wäärtpakkide eest) nagu wäärtkirjade juures. Lihtpakke
(s. o. ilma ülesantud wäärtuseta) wõib ka tähtsaadetistena pos
tile anda tähitusmaksu eest iga paki pealt — 5 mk.
27
E>) Wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi. Paki
üliulatus: 135 cm. korda 40 cm. korda 30 cm. ehk 100 cm. korda
50 cm. korda 50 mi. ehk 60 cm. korda 60 cm. korda 60 cm.
Wäärtpaki üliwäärtus 20.000 marka.
11. Wäljastusteade savis oe reeeption).
a) Saadetiste juurde lisatawate eest: kohalikud — 2 mk.,
sisemaalised — 5 mk., wäljamaalised — 10 mk.
b) Tagant järele saadctawatc eest: kohalikud — 4 mk.,
sisemaalised — 10 mk., wäljamaalised — 20 mk. Wõib juurde
lisada ehk wastawal korral lärelsaata igale saadetisele, mille pos
tile wõtmisel kwiitnng wälja antakse.
O.õudekirjad:
aj Postisaadetiste järgiotsimise, tagasinõudmise ehk aadressi
muutmise üle, iga saadeiiste kohta: sisemaal — 10 mk., wäljamaal ■— 20 uik. Tähendus: Riigiasutuste ametliste saadetiste
kohta käiwad nõudekirjad on maksust wabad.
13. Järelmaks:
aj Alustaks iga saadetiste pealt — 5 mk., bj sissekasseerimise maks — 3 mk., c) järelmaksu saatekulu — rahakaardi taksi
järgi. Märkus: Punktides bj ja cj ettenähtud maksud arwatakse
järelmaksu summast enesest, enne tema ärasaatmist, maha
' *
14. Kojuwiimine:
Rahakaartide ja wäärtkirjade pealt iga saadetise iga õou
marga ehk selle osa eest — 3 mk. Märkus: Kojuwiidawate saa
detiste wäärtus on piiratud: linnades 10.000 margaga, mujal
3000 margaga. Rahatelegrammid iga summa peale toimeta
takse koju.
15. Nimekastid:
Aastas — 1000 mk., pool-aastas — 600 mk., weerand-aastas — 350 mk.
16. Käsi post:
Aasäas — 400 mk., pool-aastas — 250 mk., weerand-aastas — 150 mk.
17. Wolipiletid:
Aastas skalendri a.) — 25 mk., dublikaadi eest kaotuse kor
ral — 10 mk.
18. Ajalehed:
a) Tellimine: tellimise hinnast — 5 pr ots., b) saatmine
kuuni 2 korda päewas — 20 prots., künni 1 kord päewaS
18 prots., künni 2 korda nädalas — 16 prors., kuuni 1 kord nä
28
dalas — 14 proff., Junni 2 korda kuus — 12 praks., kuuni 1
kord kuus — 10 vrots., kuuni kuus karda aastas
8 prot,.
Märkus: 1) Protsendid arwatakse ajalehe hinnast, mis maksew iga käesolewa aasta 1. jaanuaril. 2) juhtumisel, kui telli
mise hinda tõstetakse, makstakse posti kuludeks endisest hinnast
taksi järgi, kõrgendatud hinna wahest aga 50 prots. wähem.
Ajalehtede juures laiali saadetaivate kuulutuste ja rellaamide eest iga 50 grammi pealr — 50 pn.
19. Abitööd rahwale:
Rahakaardi, pakikaardi, paki, kirja ehk postkaardi aadresu
kirjutamise eest — 1 m. Postkaardi kirjutamise eest ühesaadressi
kirjutamisega —- 3 mk. Nõudekirja kirjutamine ühes postikwiitungi koopeerimiscga — 3 mk.
20. Telegrammid:
a) Kohalikud, igr sõna pealt — 2 ml., alammäär -— 20
mk., 6) sisemaalised, iga sõna pealt — 5 mk., alainmäär ■— 40
mk., c) wälistclegrammid
eri sõnastiku järgi, kiirtelegrammid
— 3 korda kallimad, makstud katse jcollationnemeni page) üks
iieljandik telegrammi enese hinnast; ärakiri iga 100 sõna pealt:
a) kohalikust ja sisemaalisest lihttelegrammist — 25 mk., b) ko
halikust ja sisemaalisest kiirtelegrammift —50 mk., c) wäljamaaüfclt liht- ja kiirtelegrammift 50 santiimile ja 1 frangile rvastaIDU ekwiwalendi järgi; telegraafiline wäljastusteade (aecuse de
reeeption): kohalikkude ja siseniaaliste telegrammide üle 25 mk.;
wäljamaaliste telegrammide üle — nagu 5 sõnalise telegrammi
rest algtelegrammi sihtkohta; kiirwäljastusteade — kolm korda
kallim; wäljastusteade posti kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui
ka wälistelegrammide üle — 10 mk. d) Erraadress: aastas —
3000 mk., pool-aaStas — 1750 mk., weerand-aastas — 1000 mk.
21. Pankade rahatelegrammid-
Liht •— poolteisekordne sõnamaks; kiir — kolme ja poole
kordne sõnaviaks. Käib ainult sisemaaliste telegrammide kohta.
Märkus: 1) Enne 1921. o. 10. aprilli Manade takside järgi
Mäljaüüritud nimekastid ja käsipost, wäljaantud wolipiletid ning
registreeritud telegranlmide eriaadressid kuuluwad uute takside
alla alles peale manade takside järgi Mõetud maksude kestwusaja lõppemist. 2, Igalpool, kus maksusid aja järgi arwatakse,
süimib see kalendri aasta ehk mastawatel kordadel selle osade
(näit, poole ehk Meerand kaleiidri aasta) ftirgi.
29
KAUBAMAJA
Amon HEiLNAtin,
TALLINNAS, S. Karja tän. nr 6.
Kõnet. 7-40.
Osakonnad: Tartus, Wiljandis ja Narwas.
Müüb ladust ja wõtab tellimisi wastu soodsatel tingimistel.
Tehnika alalt:
PÕIIUtÖÖrÕÕStad Z
Lakad, äkked, Heiligen-
■Rehepeksugarnituure
auru- ja hobusewärgiga pa
rematest wabrikut. rihma»,
keti ja hammasratta weoga.
Hekslimasinad,
Wiijaweskid.
belli wabrikust.
Koorelahutajad, wikatid,
luisud, sirbid.
5-2eiaa- ja
masinad.
wiljaniidu-
Masinad ia tööriistad
Rootsi wabriku
Lidköpings Sagbladsfabrik
puu- ja metalltööstuse jaoks
Puurid, wiiiid,haam
rid, tangid, alasid,
kruustangid, smirgel sheibid ja käiad
Puukruwid.
Tulumaksu alla käiwad kõik füüsilised ja juriidilised iÜEud,
-kellel on Eesti wabariigi piirides nnngisuguseid tuluallikad.
Tähendus: Wäljamaa aktsiaseltsid ja kompaniid,
osa- ja muud ühisused ning laenuasutused, kellel töötami
ne Eestis lubatud, käiwad tulumaksu alla ainult tuludega,
mis saadud Eestis; stsemaa-asutused käiwad aga tulumak
su alla kogu oma tuludega, s. o. arwares siia hulka ka
tulud nende liikumata warandustest, kapitaalidest ja ope
ratsioonidest wäljaspool Eestit.
Tulumaksust on wabad 'tulud kuuni kahekümne „ tuhande
margani aastas Tallinna linnas, luuni kaheksateistkümne tu
hande margani aastas Narwa, Walga ja Petseri linnades,
'künni wiieteistkümne tuhande margani aastas muudes linnades
(wälja arwatud Kuressaare) ja fumtt kaheteistkümne tuhande
margani maakondades ning Kuressaare linnas, missugused
määrad tulumaksu arwestamise juures maksukohuslase kulu
summast maha arwatakse.
Tulude pealt, mis üle selles seaduses lubatud mahaarwamiste tõusewad, wõetakse maksu järgmiselt:
1.000 t unni
üle 10.000
15.000
20.000
25.000
30.000
35.000
40.000
45.000
50.000
60.000
_r, 70.000 ,,
Tulusummast arwatakse uraha maksualuse hoolekandel olewa iga alla wiieteistkümne-aastase wõi arsti voolt tõendatud'
toöwõimetu perekonnaliikme pealt luustuhat marka.
Tähendus. Kooliskäiwate lašte pealt tehakse sel
les paragrahwis tähendatud mahaarwamist funm kahe
kümne aasta wanaduseni.
Tähelcpannes maksukohuslase enese ehk tema perekonna
liigete pikaldast Vaigust ehk muid õnnetuid juhtumisi, toõiä1
maksukohuslase palwe peale 'viimasele määratud tulumaksu
wähendada, kuid mitte üle 50 prots. Seda kergendust lubatakse
ainult maksukohuSlastcle, kelle maksualune tulu üle kaheksa
kümne tuhande marga ci ulata.
32
Walitsuse asutused.
Riigikogu.
Riigikogu istumised on Toompea tossi .Walges saalis'.
Wabarirgi walitsus.
Riigiwanem: Konstantin Päts.
Riigiwauema kabineti, Toompea lossis, sissekäik lossiplats..
Wabariigi walitsuse kantselei, Toompea lossis.
Siseministeerium.
Toompea lossis.
Siseministri kabineti
lossi teisel korral, sissekäik lossi-hoowist.
Toompea lossis asuwad weel järgmised siseministeeriumi
asutused: 1) Administratiiw-asjade peawalitsus. 2) Omawaliisuse-asjade peawalitsus. 3) Politsei peawalitsus. i) Terwrshoiu peawalitsus.
Siseministeeriume
ehitus-peawalitsuse
kantselei
asub
Kaarli tmi. nr. 1.
Politsei.
Politsei peawalitjus — Toompea
ülem polk. Kuben, abi kapt. Birk.
Tallinna linna politsei,
lossis.
Aia tän. nr. 12,
Peawalitsuseülem
1. Polilsei jaoskond — Soo tän. 28.
1. jaoskonna abijaoskond — Kopli tehas.
Balti puuwillawabriku abijaoskond.
2. Politsei jaoskond — Wlabimrri tän. nr. 44.
3. Politsei jaoskond — S. Tartu maant. nr. 43.
4. Politsei jaoskond — W. Pärnu maant. itr. 7.
5. Politsei jaoskond — Baluskr maant. nr. 38.
6. Politsei jaoskond — Pühawaimu tän. 11.
Sadarna jaoskond — Uue Hollandi tän. nr. 5.
Arestimaja — Wene tän. nr. 21.
Aadresslaud — Wene tän. nr. 23.
E. W. Raudtee politsei — Balti waksali juures.
Harju makouna politsei -- W. Pärnu m. 4.
— 33 —
R. ^-aar,.
Wälisrnrnistcermm.
(Endises rüütelkonna lossis, Tooulpeal.)
Wälisministri kabineti.
Wälisministri abi kabineti.
Wälisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja.
Wälisministeeriumi informatsiooni osakonna juhataja
Wälisministeeriumi vassi-osakonna juhataja.
Wälisministri sekretääri kabineti.
Kvhtuministeerimn.
(Wäike-Pärnu maani, nr. 3.")
Kriminaal-peawalitsus, Toompeal, Rahukogu iän. nr. 3.
Tallinna kriminaal-politsei. Aia iän. nr. 12.
Kohtu prokuratuur, Jaani tän. n.r. 7.
Tähtsamate asjade kohtuuurija. Jaani i. nr. 7.
Kohtupalat, Jaani t. nr. 7.
Rahukogu, Jaani tän. nr. 7.
Tallinna-Haapsalu rahukohtunikud- 3., 4., 5., 3., 7., 9., ja
12. jaosk. — Rahukohtu tän. nr. 3.
Tallinna-Haapsalu kreposti-jaoskond — Rahukohtu t. 3.
Kohtuuurijad' J. jaosk. — U.-Maailma tän. nr. 6, k. 9;
2. jaosk. — Gonsiori tän. nr. 9, k. 1; 3. jaosk. — Girgensoni t.
nr. H, k. '.
Rahe, min iSteermm.
(Gogoli puiestee nr. 1.)
Eest». Pank, Gogoli' puiestee
Riigikassa peanalilins, W. Pärnu u aant. nr 4.
Otsekoheste maksude peawalitsus, Gogoli puiestee 1.
Riigikontroll, Toom puiestee rrr. 3.
Aktsiisi peawalitsus — Lai tän. 1.
Tolliwalitsus — sadamas.
Kaubandus- ja tööstusministcerium.
(Kohtu tän. nr. 8.)
Kaubandus-osakond, kauba- ;a acwe-osakonnad, sise- ja
Väliskaubanduse jaoskonnad asuwad sealsamas.
Proowikoda, Tolli t. nr. 8.
Riigi kesklaboratoorium — Toll: L nr. 8.
Ladude jaoskond, Uue-Sadama tän.
Riigi warand. jaoskond, C.-Karja t. nr. 20.
Mereasjanduse peawalitsus — sadainas tvllimajas.
34
Põllutööni inisteerinm.
(Wismari tiin, nr* 7.)
Ministri kabineti, tuba nr. 1, alumisel korral.
Kantselei — tuba nr. 2. Maakorralduse peawalitsus, põl
lutöö peawalitsus, Tehnika peawalitsus.
Loomaterwisboiu peawalitsus, Narwa maani, nr. 46.
Meisade peawalitsus — Toompeal, Kiriku tiin. nr. 3.
Statistika osakond — Narwa maani, nr. 46.
Põlluiöörninisteeriumi fecmnc kontrolljaam — Tolli t., 8.
Sõjaministeerium.
(Pagari tiin. nr. 1.)
Sõjaministri kabineti.
Sõjaministeeriumi warustuswalitsus.
Warusiuswalitsuse riiete- ja kraami jaoskond.
Haridusministeerium.
(Toompuiestee nr. 3.)
Haridusministeeriumile alluwad:
Majandusosakond, Kunstiosakond ja Kooliosakond.
I
Teedeministeerium.
; Toompuiestee nr. 3.)
Riigi raudteewalitsus — Tebnika tiin. nr. 16.
Lnkumise osakonna ülem — Tehnika t. nr. 16.
Weovsakond — Liiwalaia tiin. nr. 44.
Posti peawalitsus, Romanowi liin. nr. 10.
Riigikontroll.
(Toompuiestee nr. 3.)
Harju maakonna wulitsus.
iS.-Noosikrantsi tiin. nr. 12.)
Harjumaa riigimaade ülem. Põllumajandus-, terwishoiuja toitlusosakonnad.
Tallinna notaarinsed:
Linnamägi — S. Karja t. 19.
Ptschelin, H., — Wiru t. 8.
Riesenkampsf — Kuninga t. 2.
Wäli, K., — Lai t. 12.
35
Tallinna õpeasutused.
Keskkoolid ja kutsekoolid.
Linna poeglastegüinnaasium, S. Kloostri t. 16.
Esimene linna realkool, Eogoti puiestee.
Teine linna realkool, Harju t. 48.
Esimene tütarlastegümnaasium, Wene turg 1.
Teine tütarlastegümnaasium, Jaani t. 13.
Kolmas tütarlastegümnaasium, saksakeelne, Wene t. 15.
Saksakeelne poeglaste realkool, Gogoli puiestee.
Linna õhtu-keskkool täiskaswanutele, Wene turg 1.
Tütarlaste kommertskool, Jaani t. 13.
Tütarlaste kaubanduskool. Jaani t. 13.
Poeglaste kaubanduskool, W. Pärnu maantee 19-a.
Kõrgemad ja alamad liuna algkoolid.
1. linna algkool — Kooli tän. 2.
— Witenhosi t. 42.
te
2.
g
— Pühawainiu tän. 6.
H
—
Uus tän. 15.
4.
— Weerenni tän. 2-a.
5.
— Pärnu nraant. 16.
..
6.
— Tõnismägi 8.
te
7.
— Witenhosi tän. 29.
il
8. ,,
— Wavriku tän. 10.
9.
— Tui tän. 12-a.
10.
— Kaasani tän. 3.
H
11. II
— S. Tartu maant. 44.
II
12.
— S. Tartu maant. 33.
13. II
— S. Tatari tän. 19.
14.
— Toom-Waestekooli tän.
15.
— Girgensoni tän. 6.
M
16. II
— Tellrskiwi tän. 7.
17. II
— Lai tän. 25.
18. ,,
— Pikk tän. 69.
19. II
— S. Arehna tän. 6.
,t
20.
— Liiwa tän. 6.
te
21.
— Aia tän. 18.
22.
— Witeuhoft tän. 2-a.
23. II
— K enim anni tän. 6-a.
II
24
— Wene tän. 22.
H
25.
— S. Tartu maant. 62.
1,
26.
— S. Pärnu maant. 45.
27. II
— Wabriku tän. 10.
28. II
— Jaani tän. 13.
29. II
—
36 —
Era-õpeasutnsed. (Kesk-, ja kutsekoolid.)
Rüütelkonna Toomkool — Kook tän. 15.
Viise kool — Toompeal, Duglase t. 2.
E. Lenderi tütarlastegümnaasium — Maake: t. 28.
J. Westholmi poeglastcgümnaasium — Kordese t. 1.
Wcnekeelsed mees- ja naisgümnaasiuand — Narwa maant. 4.
Kaarlikogudu.se realgümnaasium — Harju t. 48.
Kirsipuu gümnaasiurn —- Ahju tän. 12.
H. Kubu realgümnaasium — Maalri tän. 19-21.
Tallinna Rahwaülikovl — S. Kloostri t. 16.
Tallinna „College" — S. Kloostri t. 16.
Tallinna kõrgem muusikakool — TEstoonias".
R. Reite käsitöökool — Instituudi t. 18.
E. Jansoni käsitöökool — Gonsiori tän. 13.
M. Pangratsi raamatupidamise kursused (naisterahwastele) —
Harju t. 30.
Georg Grafi kaubanduSlised kursused — W. Pärnu maant. 10.
Ella Hirschi muusikakool — Allika tän. 10.
ülemad ja alamad algkoolid:
P. Leysti Hansa kool (5.-7. a. kursus) — Brookusmägi 14.
E. Wagneri algkool (1.—1. a. kursus) — Lai tän. 38.
S. Hildebrandti algkool (1.—4. a. kursus) — Raim t. 38.
L. Studemeistr: algkool (1.—4. a. kursus) — Tõnisnrägi 7. ■
K. Fürbergi algkool (1—4. a kursus) -- S. Tartu maant. 9.
J. Westerbergi algkool (1.—4. kursus) — S Arehna t. 34.
N. Prohorowa algkool (1.--4. a. kursus) — Narwa maant. 18.
Puuwillawabriku algkool sl.—4. a. kursus) — Kopli tän.
Rootsi algkool (1. -4. a. kursus)
Uus tän. 15.
Tallinna Juudi kogukonna algkool — 28. Tartn maant. 27.
Lasteaiad ja kaswatuSmajad.
1. linna lasteaed — Wana Wiru t. 15.
—•
,r
n
moo taii. 15.
3.
„
"
— S. Pärnu maant. 79.
Tall. E. lastekaswatuss. lasteaed. W. Arehna 1.11.
Krause wäikcste laste hoid — W, Roosikrantsi t. 10.
Huhni wäikeste laste hoid — Gonsiori t. 6.
Wäikeste laste hoid — S. Juhkentali t.
Kaswatusmaja .Olga-Hcim" — Magdaleena tän.
M. Stroehmi lasteaed — Wana Wiru t. 3.
Tr. M. Lutheri kasioatuspiaja — L. Varlu maant. 62.
Piiskop Platoni nimeline kaswatusmaja — Tui tän. 12.
Poska nimeline kaswatusmaja — E. Pärnu maani. 29.
37
Tallinna adwokaadid:
Beek, A., wann. adw. abi. Jaani t. 6. 9—11, 4—6.
Birk, A, wann. adw., S. Karja t. 15. 9—10, 5—7.
Birkenberg, R., wann. adw., Wiru t. 1.
Daugull, J., wann. adw.. Lai t. 82.
Eldring, A., eraadw., Kullasepa t. 6, krt. 2. 9—10, 5—7.
Eliaser, R., wann. adw, Jaam t. 6.
Ester, H., wann. adw.. abi. Lai t. 15.
Gorschkosf, J., wann. adw., Wiru t. 12.
Haho, K., wann. adw., S. Karja t. 2.Hirsch, M., wann. adw., S. Karja t. 7. 10—12, 7—8.
Id ell, O. J., adwokaat. Lai t. 7.
Johanson, W., wann. adw., S. Karja t. 15.
Jürine, T., wann. adw., Wana turg 1.
Jürmann, E>, toa im. adw.. Pikk tän. nr. 63.
Kalbus, T., toann. adw., W. Posti t. 6.
Keller, R., wann. adw. abi, S. Karja t. 15.
Kress, Gerh., toann. adw. abt, S. Karja t. 15.
Limberg, B., wann. adw., W. Karja t. 1. 9—10, 5—6.
Malsch, V., adwokaat, Harju t. 34.
Margk, W., wann. adw. abi, S. Karja t. 2. 9 —10, 5—6.
Maurer, A., wann. adw., Wana turg 1.
Maydell, Ludwig, toann. adw. abt, Lai t. *28.
Meyer, S., adwokaat. Harju i. 31. 4—6.
Nirk, Alsred, wann. adw. abt, S. Tartu maaut. nr. 4.
Palwadre, A., wann. adw., S. Tatari t. 21-b.
Parik, J., toann. adw.. Pikk t. 5.
Peet, A., toann. adw.. Jaani i. 6.
Petroff, A., toann. adw. abi. Pikk t. 43.
Pezold, W., toann. adw., S. Roosikrantsi t. 8.
Pohla, G., eraadw., Lai t. 9. 9—12, 4—6.
Poska, G., wann. adw. abi. Pikk t. 49. 9—-11.
Pung, M., toann. adw.. Jaani t. 6. 6—7.
Nuubel, P., toann. adto.. Jaani t. 8.
Siegel, K., toann. adw., Niguliste tän. 12. 10—11, 5—6.
Soosaar, Gerh., toann. adw., S. Karja t. 15.
Sorokin, A., wanit. adw. abi, Wiru t. 12.
Talts, N., toann. adw. abi, Wiru tän. 13, krt. 5; 10—11, 5—6,
Temani, J., toann. adw., Wiruwäratoa puiestee 13.
Tomberg, V., toann. adw. abi, S. Karja t. 15.
Trellin, Arkadi, wann. adw. abi, Niguliste tän. nt. 20.
Weiner, S., toann. adw., Wiru t. 22.
38
Tallinna arstid:
Akel, Fr.. silntaarst. S. Roosikrantsi t. 10. 10—11, 4—5.
Armsen, P., sisem., iseär. kõhuh. Wiru t. 18. 4—5.
Blumberg, M., Nunne t. 18-22. 4—6.
Brasche, E., haawa-, kõrwa-, nina- ja kurguhaig.
Rüütli tän. 4—5, 7—8.
Erdmann, A., sisem. ja lasteh. Niguliste t. 16.
Epstein, M., naisteh. ja sünnitusabi. Wiruwärnwa puiestee
ni. 11. 5—6.
Falk, A., sisem. ja lasteh. Wiruwärawa puiestee 25. 3—5.
Friedenthal, A., waimu- ja närwih. Seewaldi haigenraja.
Fricke, Herb., sisem hmg. W. Liiwa t. 20.
Feodoroff, Dmitri, sisemised haig. Narwa maant. 55.
Goldberg, H., sisem. haig. ja sünnitusabi. Pikk t. 49. 9—10;
4—6.
Goromulinsky, N., naish. ja sünnitusabi. S. Roosikrantsi t. 15.
4—5.
Gutkin-Belkin, E., fisem. ja naistehaigused. Wiru t. 4.
Hahn, H., hirurg. Lai t. 19, krt. 2.
Haller, O., sisem. haig. Posti t. 5.
Haudelin, L., sisem. haig. S. Roosikrantsi t. 12. pool 4 künni
pool 5.
Hanschmidt, E., Pikk t. 48. 10—11, 5—7.
Hesse, G., lõikuseh. S. Roosikrantsi t. 3.
Hirsch, H., närwih.. Hobusepea t. 3. 4—5.
Hoffmann, Har., silmaarst. Lai t. 19, krt. 1. 11—12, 5—6.
Hoffmann, Hugo, haawa-, nina-, kõrwa- ja kurguh. Harju L 45.Hansson, J., silmaarst. S. Roosikrantsi t. 21. 9—10, 4—5.
Hold, L., sisem. haig. W:ru t. 1.
Jsatschik, S., sisem. haig. ja sünnitusabi. W. Tartu maant. 29.
9—11, 4—6.
Jakobson, F., sisem. ja lasteh., eriti sapikiwi haigus.
Tooinpuiestee 4. 10—12, 5—6.
Jerwan, M., naha- ja suguh. Hobusepea t. 10, krt. 3.
Kaegeler, kondi ja liikmete haig. W. Posti t. 6, krt. 4. 3—5.
Kaplan, E., naha- ja suguh. Wiru t. 18. 10—1, 5—8.
Katz, Sch., naha- ja suguh. (ainult naister. ja lapsed). Pikk t. 37
10—12, 4—7.
Krause, H., haawahaiguseo. Lai t. 19, krt. 2. 6—7.
Keller, F., silmahaig. Harju t. 30. 8 kunn: pool 10, 7—8.
— 39 —
Keyserlingk, N., naisteh. la süuuitusaln.
Suur Balesna t. 10.
4—5.
Keerd, A., Posti t. 5. 10—H, 6-7.
Kiruma nii, Ewald, sisem. ja lasteh. 0. Pääsukese i. 4.
Klompus, M„ naha- ja suguh. Harju t. 45.
Kuüpffer, A.. haawa- ja uaisieh., sünnitusabi. Jaani
4—5.
Koch, R., sugu- ja uahah.
Tolli t. 4, krt. 3 (Pika t.
Wastuw. meester. 5—7, naistcr. 7—8.
Koch, E., sisem. haig. Weue t. 6.
Korschenowskp, W., sisem. baig. Wicu t. 6.
Krafft, A., sisem. haig. Narwa maani. 48, f. 3.
Kurrikofs, ?(., nina- ja kõrwah. Jaani t. 6. 10 11, 4
Kügelgen, E., närwihaig. Lai täu. 33.
Labbe, A., lostehaigüsed ,'Lalari t. 18. 11—12, 4—5.
Lüüs/ K., naha- ja suguh., Kaarli kiriku puiestee 9.
t.
>.
lõpul).
5.
9—11,
5—7.
Lüüs, Sl., lastehaigused, Wiruwärawa puiestee 13. 10—12,
4—5.
Leesmeut, H., naishaigused ja sünnitusabi, Kaarli kiriku puies
tee 9.
Laamana, R., sisem. ja lasteh., Pikk t. 9, rrt. ?. 4 j.
Lane, A., S. Pärnu maautpe 47.
Luiga, J., närwih., 2. Roosikrantsi t. 10. 4 5.
Laur, E., kurgu-, inna- ja kõrwah.. Harju t. 31, krt. 3.
—4.
Liik, O., sisem. haig., 1. Tall, sõjaw.-haigem.
Luuk, naha- ja suguh., Kaarli puiestee 9. Pool 10 kuuni 11,
5—7.
Lübek, A>, sisem. ja lasteh., 2. Tatari t. 1.
Lurg, 2., suguhaigused, 2. Karja t. 12.
Mahlstein-Mäunik, L., sisem., kõrwa-, uina- ja kurguh., -s. Ta
tari t. 21-b, krt. 4. 3—5.
Masing, J., naistehaigused, Wiruwära ra puiestee 21. 10-41.
Middendorf, M., silmahaigused. Uus (Kaarli kipiku) pniejst. 7.
Mõttus, A., Niguliste t. 16, krt. 2. 5—6.
Michelson, (5., närwihaigused, Kaarli kiriku puiestee 7. 3—4.
Mutter, H., naistel)., Niine t. 6. 10—11, 4—6.
Mühleii, G., uaisteh. ja sünnitusabi, Jaani t. 9.
Oldekop, A., naistebaig., 2. Karja 1. 2. 4—5.
Otto, K., fifem. külgeh. haigused, 2. Tatari 1. 21=6, krt. 12.
Pedusaar, K., haawah., Toomkuniuga t. 6. 4--5.
Pedusaar, P., sisem. ja lasteh., Uus t. 8.
— 40 —
Pezold, A., sisem., eriti kopsuh., S. Karja t. 12. 11—19,
Piiskop, J., naha- ja suguh.. Harju t. 26. 5—7.
Poljak, M., naha- ja suguh., Wiru t. 8. 10—11, 5—8; naister.
3—5.
Püümann, M., sisem. haig., ^aani t. 6. 9—10, 5—6.
Pallop, O., sisem., sugu- ja nahah., Tõnismägi 6, krt. 2. 4—6.
Peterson, T., sisem. haig., Rataskaewu t. 22. 4—5.
Perli, H., nahahaig., T.-Kuninga t. 7, l. 3.
Pihlal, Ed., sisem. ja lasteh., Wismari t 5.
Park, K., sisem. ja lasteh., W. Pärnu n laant. 7, f. 1.
Reimann, 6k, sisem. ja südamch., Jaani t. 6. 9—11, 4—5.
Riim, S., naisarst, sisem. ja naistch., 2ai t. 7, krt.
3—5.
Ruubel, J., naba- ja suguh., 2. Tatari t. 21-h. :)—10, 5—7.
Oiüütmann, H., naha- ja suguh., W. Tarin maani. 14. 9—10,
7—8.
Rubanowitsch, sugu- ja sisem. härg.. Harju t. 24. 10—12, 5—7.
Rübenberg, E., sisern. ja lasteh., S. Tartu maani. 15.
Rutkowsky, N., sisem. ja haawah., Laulupidu t. 16.
Älcinhold, A., sisem. haig. Külgeh. haiguste haigemajas.
Lchwartz, H., sisem., närwl- ja suguh.. Pikk t. 3. 10—12, 5—7.
Larw, Nik., sisem. haig., W. Laagri t. 1, f. 2.
Schröppe, B., iiaisteh., Tõnismägi 5-a.
Schuniann, M., sisem. ja lasteh., Narma maa nt. 26.
12—1,
pool 5 künni poel 6.
Seegröön, A., naha- ja suguh., Wenc i. 2.
Scegrön, E., sisem. ja naistch., Harjir t. 21. 4—5.
Spindler, A., naha- ja suguh., S. Karja t. 5.
Sooneks, E., sisem. ja lasteh., S. Karja tän. 15. '0—11, 4-5.
Sibul, K., sisem. ia iiärwih,, S. Roosikrantsi t. 10.
Tanuebaum, P., sisem., nina-, kõrwa- ja kurg uh.. Ilus t.
Taunii, A., silmah., Wiru t. 6. Poo^ 3—4.
Thar, R„ S. Roosikrantsi t. 10.
Thomson, E., sisem. haigus.. Kaupmehe t. 11. K — il, 4—5.
Tobiesen, J., lasteh.. Uus t. 19, k. 4.
Thamm, L-, sisem., eriti kõhuhaig., Narwa maani. 48. 4—6.
Tõnisson, M., sugu-, põie- ja iieeruhaig., Wiru t. 4.
10—12,
5—7
Ungern, W., lasteh., Uus Kaarlipuiestee 9, kri. 6. 4—5.
Wahtrik, B., haawa- ja luuhaig., Simeorsi t. 15. 8—4.
Wilken, W., sisem ja lasteh., W. Karja t. 1. 10—11, 5-6.
Wahl, Art., põie-, naha- ja suguh., Niguliste t. 12, krt. 4.
Wulff, E., sisem. haig., W. Roosikrantsi t 14.
Paege, M., haawahaiansed, Tõnismägi 1.
41
T TT ITZ"
TALLINNAS,
/ZL1U1X NARWA MAANT. 4..
Kellade tööstus ja äri.
Soowitab omast ärist igasuguseid
äraproowituid
kellasid,
W kella- ja kullasepa tööriistu
?
Paranduse tööd saawad kiirelt ja
korralikult toimetatud.
Hinnad ajakohased.
Tähelpanemiseks: kellasepadele kellade
ja nende üksikude osade emgros muuk.
Hambaarstid ja dentistid.
Amitan,
Wiru täu. 13, Irt. 5; 10—12, .1 7.
Amitan, Anna, Pikk tmi. 35, f. 3, 10— 2, l 7.
Awik, Klara, Wiru tän. G; 9 -12, 5 -6.
Ädald-LmOmiina, W., Pikk tän. 31.
Dreyer, 5., Wirtt tän. '22. krt. 19-—1, 4- 7.
Dobroho'0-o-Kagan, Harju tän. 31; 10—12, 1—6.
(VnitimTiui, D., Wiru tän. 16.
Gordon-Hirsck, Harju tän. 35, krt. 2; 9—1, 3- 7.
Katz, O., Pikk täil. 37. 10 1, 4 6.
Kiukuranu, H., 9'ataekaewu tän. 4, krt. 1; 9- 1, 4 —6.
Klompus, R., J., Harju tän. >5.
Kusmauoff, 3., Harju tän. 2! ; 11 3.
Lewin, D., Pikk tän. 15.
üctoinoUHifd), Helene, W. Karja tän. 1; 10—11, 4— 6.
Klas-ÖUak, H., Harju tän. 30; .10-1, 3—6.
Loürie, Dr. A., dkarwa tuaant. 4; 10—1, 1-7.
Nymanu-^lwes, H., Äptegi tän. 1.
Nitter, A., -jaani tän. 6, panga majas; 9—12, 2—5.
Pluus, Adele, Jaani tän. 6 krt. 5, panga urajas; 9—12, 4—6.
Stern, 2., Tocmputcytce 9, trr. S; lo—12, 5—6.
Tamberg, Helmi, Kuninga tän. 2.
Wainer, J., 5. Karja tän. 5.
Witas-Nhode, A., Vikk tän. 33.
42
Eesti Punase Risti ambulatooriumis
Tallinnas, Wana Turu kaelas nr. 3 on wastuwõtmrne igapäew
kella 12—2, peale pühapäewade.
Wastuwõtmist toimetawad
järgmised arskid-eriteadlased:
1. Sisemistes- ja lastehaigustes: i>r. Reimann, dr. P. Pedusaar, dr. Laane.
2.
Noha- ja suguhaigustes: dr. Zerwan, dr. Piiskopp.
3.
Haawahaigusies: dr. W ahtrit,' dr. K. Pedusaar.
4.
Naistevaignstes: dr. Mutter.
5.
Kõrwa- ja kurguhaigusies: dr. Kurrikosf, or. Laur.
6.
Silmahaigustes - dr. Hanson, dr. Taumi.
7.
Hambahaigustes: hambaarst dr. Kasemets.
Tasu abi ja iiõuauomile eest on järgmine: esimene wrstitr
25 mrk., iga järgmine wistit: 12 mrk. Sidematerjaali ja hamba»
plombeerimise eelt nn eriti tasu.
Ambul. kliinik
Wirn rän. ur. 23.
Haigete masnumõtunne 2 korda päewas
kella 12—2 p. I.
ja kella 6—7 õhtu!.
Maks esimese wastuwõtmije eest 30 marka, iga järgmise
trastuwõtmife eest 15 marka.
Pikaldaste haiguste juures, kui eite äramatsetakse 15 käigu
eest 120 künni 150 marka.
Hamba wäljakõmbamise eest 30 marka, hamba plombeerimise eest 75 marka.
Kellel waesteiunnistus ette näidata, saab arstiabi ilma
maksuta.
Apteegid.
Linna apteek -— Jaani liin. b-a.
Gnadeberg ja Lehden lend. Detloss) — Suure Karja t. 4.
9i. Lehbert'i apteek — Luurel turul.
Mag. ;)i. Fict i apteek - Niguliste t. 1.
B. Linde pärijate apteek — W. Pärun maant. 21.
H. Oppermann': apteek — Wirn t. ,5.
V. Haase apteek — Narma maant. 52.
Schimkewitschi apteek — S. ja W. "Tartu maant. nurgal 28.
Stüwerti apteek — Baltiski maant. 2.
Punase Risti apteek — Wana Kalamaja tän.
43
Valitsuse asutused, ametikohad, wiilisriikide konsulid >.t.
tahestikn järele.
Aadresslaud — Wcne tön. 23.
Aktsiisi peawalitsus •— Lai tön. j.
Aktsiisiwalits. 1. ringi. — Miruwärmva puiest. 15.
Ameerika koiisiilaat - Pikk tön. 10.
Võrse — Pikk tön. '*7.
British Miliiarp Missi on
Gogoli puiest. 5.
Daani konsulaat
Gogoli puiest. 1.
Diakonissi haigemaja — S. Pärnu maani. 50.
Eeluurimise wangimaja — Wene ain. 25.
Eesti Tarwitajateühis. keskühisus
Wiruwärawa puiest. 15.
Eesti ühisiegclnie Liii — S. Roogkrantsi rau. .15.
Eestinraa põllumeeste kestselto - Estoonia teatrlinajas.
Eestimaa 1. suurpõlli!meeste ühistes - Suure Kloostri kän. .11.
Eesti telegraast agentitur E. T. A. S. Tatari tön. 1.
Eesti wigastatud sõjanteeste ühisueae keskühisus - Pikk t. 67.
Elektrijaam, gaasi- ja weewärk Troonipärija puiest. 27.
Harju maakonnawalitsus •
S. Roosikrants', tön. 12.
Harju innakonna ja Tallinna ümbruskonna politsei — Wärke
Pärna maani. 4.
Hollandi konsulaat - Jaarit tön. 6.
Jaapani sõjamäeltnc esitlts — S. Roosikrantsi tän. 15, 5.
Itaalia saatkond ■- Kadriorg, trulla „Favorita".
Itaalia konsulaat — S. Karja kän. 1, f. 3.
Karistuswangimaja ■ - S. Tariti maant. 75.
Keskhaigcmaja - Kirikuaia tän. 8.
Kohtupalat
Jaan: rän. 7.
Kriminaal-peatoalitsus, Toompeal, Rahukogu 1. 3.
Läti konsulaat — Toompeal, Kiriku rän. 1.
Linna komandant uur —■ S. Tartu maänt. 59.
Ltnnawalitsus — Raekoda.
Linria ehitirsosakond — Nunne tän. 2.
Linna kooli maki t sus — Rnnne tän. 2.
Linna pandimaja — Maneeshi tän. i.
Linna tööbörse - Gogoli puiest. 4.
Linna raamatrtkogu — Gogoli puiest. 4.
Leedu saatkond — Kiriku tän. 6.
Linna majandnskomm tsjon — Al undi tän. 2.
Maawrralduse-pcawaütsus — Wisnrari tän. 7.
Meremäe wa litsus - Narwa maant. 63.
44 —
Mereasjanduse peawalitsus — sada uras tolli maja?
Metsade peawalitsus — Toom kirikuplats nr, 3.
Mõisnikkude krediitkassa — Gogoli puiestee 1.
Norra korrsulaat — Jaani tiin. 9.
Otsekoheste maksude peawalitsus — Gogoli prüeSt. l.
Poola saatkond — Kohtu tän. tü.
Politsei arestimaja — Wene tän. 23.
Politsei peawalitsus — Toompea loSjis.
Prantsuse konsulaat — Alendri tän. 3.
Rahwawäe peakommiöjvn — Pühawaitnn tän. 7, k. 2.
llliigi liikum. warand. maksuamet — Tõnismägi 5 a.
Riigi maksude amet — Witenhofi tän. 2.
Riigi Teataja" — W. Pärnu nraarrt. 3.
Rinnalaste kodu — S. Balesna tän. 10.
Riigi piirituse-ladu kantselei ■ • Merepuiestee 15.
Rootsi konsulaat — Narma manni. 11,
Sadama posti-telegraasi kontor — Narma maani. 6.3.
Saksa konsulaat — Toom-Kuninga tän. 11.
Soome konsulaat — Nunne tän. 18.
Schweitsi konsulaat — Tõnismägi 3.
Tallinna linna rahwawäe kommiSjmi - Lai tän.. 10.
Tallinna Eesti Majandusühisus — Wiruwärawa puiest. 2L
Tallinna waestelaste kohtu kantselei — Lai tän. 10.
.Üürnik", üürnikkude selts — Märke Tartu maani. 25.
i
8
rrsrssrrerererrrerercrVrrOrAreZVrrrrsrrrrrrrrssrrsrsrssrskroerrrskr
—
45
—
Rahaasutused, pangad.
Eesti Pank - Gogoli puiest. o.
Eesti Rahwapank —- S. Roosikrantsi tän. 15.
Eesti Laenupank -—- Wäike Karja tän. x£.
Eestimaa Tööstuse- ja Kaubanduse-vank — S.
Eesti-Wene Pani — Uus tän. ‘2.
Harju Pank, A.-S. -- Harju tän. 53.
Kaupmeeste Diskonto ja Laenupank — Wiru
Põhja Laenu- ja Hoiuühislls — ^nur turg nr.
Põbja Pank — Sirur Karja tän. 20.
Põllupank — Lai tän. 1.
Rentei
Lai täil. 1.
Scheel A Ko — Waila turg 2.
Tallinna Aktsiapank - Lai täil. 11.
Tallinna börse -— P>kk tän. 11 •
Tallinna Krediitpank - <-• Karja tän. 2.?.
Tattinlla Lillnapank ■ — Mündi tän. 2.
linioonpanga Tallinna osakond A.-L. Pikk tän.
Karja tan. 2.
tan. 18.
lt.
Ii.
Raudtee.
Laiarööpalist raudteed oli Eesti
wabariigis 1921. a.
051. kin., kitsaroöpalijt ■— 190 km.
Eeski laiaroopalisel raudtee! liiguwad: 1 tl. waguilid
lrahwilswabel. inagani.-wag.j, 2. ja •> klasn wagllnid.
Kawatsetakv sõidutariif 1922. aastaks oleks l kl. lrahwuswahel.l — 3 marka, 2. kl. - 2 marka ja 3. kl. — 1 inark
Älomeetri pealt.
Raudteejaamade laugus ^allinnas!.
Balti wakinlist:
Tapale 77 kiloni.- T a t t u 273,3 km.; Pctscri — 369,6 Lm. Ä
'Jt a r w a. - 209,7 km.: Rat lv c r e 103,9
Tallinnast N õ in in e l c — 7,S hlont.;
H aapsal u - 104,4 km.; Baltiski
190,2 km.; Malk a
õ r r u — 332,4 km.;
kikom.
Ä eita — ‘26,9 km.;
— >',6 kikom.
K i t s a r ö ö p a l i s e l raudteel:
Tallinna
jadama-jaamast:
T ü r i - A l l i k u — 93,9 km.; Wiljandi — 146,7 km.;
Aiõisak ü l a — 191,5 ?tn.; Paide - 107,8 fin. ; Pärn u
— 244,8 kiloni.
46
Laadad.
Jaanuaris:
7. Orgital (Märjam.); 15. Laekwcre>s (Simuna t); 17.
Koloweres; 20. Tartus, aastal. 3 nad.; 22. Jmaweres (Paia
kõrtsi juures); 23. Haapsalus; 24. Jõelehtmes; Paides.
Weeöru a r i js :
2. Raplas; 5. Qifug (Järwa maak.): Keblastes (Mihkli
k.); 9. Rakweres; 10. Nkaasikul; 13. Põltsamaa alewis; 15.
Lähtrus; 16. Miliandis, 8 p.; 17. Tartos,; 19. Paides;
21. Malgas: 21. Muhu Suurewallamaja juures; 25. Lihulas;
,25. Mõruis, 8 p. 28. Wiljandis, 2 p.
M ä rtsrs :
1. Ristil (Piirsalu w.); 1. Jögewa alewis ; 3. Jõh.vi ale)vig;
4. Kiwiloos (Peningi w.);
8. Tuuwala mäisakarjam.
(Uuemõisa wallas); 8. Iisaku mõisas;
8. Karista, Aidu
kõrtsi jj; 9. Hagcris (Kohila w.), 9. Kulinal Miru-Jaa
lobi f.); 10. Käo mõisas; 10 Wallas, Karuse kih.; 10. Walgjärwc wallas, Pikkjärwe m.; 11. Põltsamaa alewis. 13. Amblas; 13. Hellamaal, end. tee maja j.; 13. Wahukülas, Koeru
k.; 13. Ardu külas. Triigi tv.; 13. Riidaja mõisas; 14. Must
jala wallain. j.; 14. Käsukonna inõisas, Pilüstw. k.; 11.
Waimastweres, Sihi kõrtsi j.; 14. Kodijärwel, Kambja k.; 14.
Mõisaküla alewis; 15. lliaplas; 16. Rannus, Kulli kõrtii j.,
16. Mana-Laitsna wallas, Ziruli laat; 18. Keilas; .8. JärwaJaanis; 18. Kastnal, Tõstamaa t.; 18. Kallaste tülas, Kodaw. k.; 18. Mustmees, 3 p.; 18. Sangastes, kiriku-kõrtsi j.;
20. Kuressaares: 20. Märjarnaal; 20. Taeweres; 20. MäikeU li las; 20. Jüri kiriku j., Rae wallas; 23. Leisi alewis; 2".
Wasknarwas; 23. Marujas, Peipsi )u tires; 24. Laekweres,
Simuna k.; 24. Mõrra mõisas. Laiuse w.; 25. Moldi mõis,
Äksi k.; 27. Kärgula wallas, Cudli alew; 27. Mahastus, Türi
kih.; 27. Wana-Pranglis, Kambja kih.; 28. Paides; 28. Walgulajs, Rannu kih.; 28. Saaremaal, Kellamäe kõrtsi j.; 28.
Kasepere poe j., Kloostri wallas.
Aprillis:
1. Juurus; 1. Pindi wallas. Leemi mõisas; 3. Alajõel,
Wirumaal; 3. Antsla alewis; 3. Põlgaste wallas, Puskarus;
8. Ropaka mõisas, Pärsanra tv.; 8. Maiwara mõis; 8. Miitnal, Palmses, Kadrina f.- 9. Udernas, Elwa jaama j.; 10.
Hellamaal, Sooniste tv.; 11. Pukqs; 15. Tapa alewis; 18.
47
Rohukülas, Kotzula wallas, Liiwa poe juures; 18. Tarmastus,
Mustla alewis; 19. MahukülaS, Siocru kih.; 19. Kilingi-Rõmiires; 19. Rogusi wallas, Luutsniku m.; 19. Aiawerc mõisas,
Alawere lv.; 19. Kuressaares; 20. Lihulas;
20. Tartus;
20. Wiljandis; 21. Wäike-Maarjas;
21. Põltsamaal; 23,
Wasula kõrtsi juures. Tartu lähedal; 22. Köiguste kõrtsi juures.
Saaremaal; 25. Peri wallqs, Partsi laat; 27. Saare mõisas,
Maarja-Magdaleena f.; 28. Suure-Jaani alewis; 28. Rakweres; 28. Krüüdneris, Kambja kih.; 29. Stolbowo külas,
Panikowitshi wallas; 29. Malgas; 29. Liiwal, Kolga wallas p
80. Wastse-Nõqs: 30. Haanja nlõisas, Wõrumaal.
mõisas; 24. Laatres, Sangaste k.; 25. Sooa.iste wallas, E.laniaal; 27. Laekweres, Simuna lihe lk.; 28. Järwa-Jaanis;
29. Stolbowo külas, Panikowitshi w.; 31, Sindis; 31 Mõnistes.
Nowembris:
1. Kulinal, Wrru-Jakobi I., 1. Matiacüla karjamaal, Pu
ra ma w.. Saaremaal; 2. Röusa inäisas, Vändras; 4. Nissis,
Riisipere w.; 5. Antsla alewis; 6. Kassinurmes, 6. Rõuge, Alla
kõrtsi juures; 6. Malgas; 9. Elwas; 10. Suure-Lähtcus, No
hina k.; 10. Jõgewal, Laiuse
11. Mlljandis; 12 Kuressaa
res; 12. Ardu külas. Triigi w.; 14. Kärus, Lauri jaamas;
15. Tartus; 20. Nissis, Piirsalu wallas; 22. Patis Saarde f.;
28. Paides; 23. Mustla alewis; 25. Raasikus; 20. Walgjärwe
w., Pikajärwe mõisas; 2d. 5keilas; 28. Woliwe.tis; 28. Põltsa
maa alewis; 28. Hallikukiwil; 29. Mõrus, 29. Korsokomv m.,
Panitschkowo wallas; 30. Wigalas.
De tsembr i s :
Tapa alewis; 2. Juurus; 2. Malgas; 3. Alajõel, Wirum ;v, r. NmOlas: 7. Kallaste külas; s. Nalweres.
Msijandis: 9. Põltsamaal; 10. Jüri kiriku j., Rae wallas; 12. WanaWändra alewis; 12. Järwa-Jaanis; 14. Pärnus; 15. Wö
rus; 18. Paides, 18. Järwa-Jaanis; 18. Pödraweres, Ja kodi
kihelk.; 19. Jõhwi alewis; 20. Wõõbsus; 20. Märjamaal; 23.
Krüüdneris, Kambja k.; 28. Marujas, Peipsi ääres; 31. M-usekutsi wallas, Kauksi kõrtsi juures.
glnnittMöe orto eesti molnriigi linnades 1. M. 1921
;>>iigi itatistika keskuüroo anbmctc järele.
Nais Kr.
Me ester.
Liiinad
57.313
54.561
Tallinn
28.454
21.499
Tartu
13.608
10.658
Rarwa
9.948
8.652
Pärnu
8.480
8.645
Wiljandi
7.936
6.671
Malk
■5.253
4.071
Rakwere
3.111
2.606
Mõru
2.610
1.841
Kuressaare
8.087
1,921
Haapsalu
1.721
1.299
Paide
1.148
1.059
Petseri
577
531
Baltiski
11.1.276
123.963
Kokku;
—
fl. Laamanni
vene turu ja Narva m. nurgal 1/4
Kõnetr. 14-52.
Soowitab mõõdukate hindadega:
Willast ja puuwillast
dii- ii ilmse riideid
Willast
ülikonna- Ja palituriideid
Pleegitud fa pleekimata
pesuriideid igas headuses.
Madratsi* ja woodri * riideid.
Willaseid ja pikee tekke.
Suure rätte jne.
Sidumise noõre ja niite.
Willaseid, puuwillaseid ja
linaseid lõnge ja kangalõime.
Linaste riiete ladu.
Lin de wastuwõtmine ketramiseks.
T. Olbrei & Ko.
Tallinnas, Hermani tän. 1.
Wõtab wastu kõiksugu
muusikariistade parandusi.
Uuesti awatud riidekauplus
Wiru tän. 22
soowitab suures wäljawalikus odawate hindadega naisterahvastele
palitu-, Kostüümi- ja woodrirliet
Meesterahwastele ülikonna-, palituja kasukariiet.
Walmisriiete jaoskonnas
alati
saadawal hästi passiwaid meeste- ja
naisterahwa
üleriideid.
Hinnad wõimalikult odawad.
52
GUSTAV v.KÜRTEN
REMSCHEID.
Tallinna osakond
ja wabriku ladu:
Wäike Roosikrantsi tän. 5.
Postkast 287.
Kõnetraat 13-70.
Soowitab ladusf:
Rüstaterasf, kruusiangisi,
alasid, treipingi- fa puurmasina padrunid.
(Ü
c
ca
E
-o
<0
•O
Esimese klassi tööriistas!:
käsipõikmetalllauakreistislerisepa-
I haamreid ja
lukiisepaI
tangisi
Peitlid, hööwliraudasi, kõiksugu
puu- ja metallpuurisi, klupesi,
------- SAEWIILIS1 ----------
O:
O:
W
C
w
d>
3
D)
Cfi
3'
QJ
Spiraalpuurist ts il. ja koonis.
Mu- ju luuunuge, liutolid.
EMAILLE-KAUPA.
53
Tööstus-Aktsiaselts
MASSOPROMKTI
Mööblivabrik Tallinnas
Wabrik: 8. Tartu mantee 61 d
Kauplus: Harju tän. 46 — Telefon 7-75
MnltserW mööblid
terwete tubade wiisi kui ka üksikult.
Alati ladus:
Söögitoad,
Magamistoad
Kabinetid
Wõõrastetoad
kui ka üksikud mööblid tähendatud tubadesse
Tellimise peale walmistatakse mööblid igas
soowitawas stiilis wabriku erijoonist. järgi
Puutöö osakond:
Valmistab
ruttu ja korralikult tellimise
peale:
uksi, aknaid, treppisi, kaupluste
sisseseadeid
ja
muid
puutöid
riovlovloolooioo
ita.Qto.oto.Qto.QToja
54
op
0Q
,Q0
oc
Q0
00
0*0
0U
Q0
0.0
Jda-Kaubamaja
Tallinn, Mu täil. 4 (Passosti)
EKSPORT.
IMPORT.
Müük suurel ja wäiksel arwul.
Alaline mi- a
emailte", alumiinium* Ja
plekk * kaupasid, portse*
laan ja klwist nõud, teras
kaupa, rätsepa tööriistad,
lukud.
peale. Töö maitserikkas ja iluülendaw.
Tallinnas, Lühikejalg nr. 6.
Wäljamaal rätsepa - akadeemia lõpe
tanud ja wäljamaa ärides juurelõikajana
tegew olnud. Peeterburis laialt tuntud
ja lugupeetud; kaua aega omas äris
tõotanud.
Hea tõõ eest mitmed diploomid ja
aurahad saanud.
57
Paberi-, kirjutus* ja joonistus*
materjaali kauplus
.................................
Philipp Schaefer
enmiHiiiHiimiiiiiiiininiiiniiiiiiiimiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiimimiiiimmTallinn, Harju tän. 21. Kõnetr. 12*12.
Soowitab: Burroughs-Triumphator*
Brunswiga * rehkendamise masinaid,
Loga * rahakursi rehkendamise ma*
sinaid, Roneo* ja Greifi paljundamise
masinaid, Soome büroo * mööblid,
kaardi süsteemis! ja tulekindlaid
rahakappe, kirjutusmasinaid jne. jne.
ÄINUESITA3A EESTIS.
w Spetsioal kübara- n
ja meesterahwapesu kauplus
M. Herzberg,
Wiru tän. nn 17
soowitab suures wäljawalikus:
meesterahwapesu, sokihoidjaid,
kaelasidemeid,
kübaraid,
mütse,
kindaid,
wihmawarje
sokke,
keppisid
traksisid,
ja mitmesugust muud kaupa.
Wiry tän. nr- 1758
II
„SAKU
ÕLLEWABRIKU |
<9
Ä./S. <
-I
a-
।
Esimese sordi
ÕLLED
endises headuses.
KONTOR:
Tallinn, S. Kloostri i.10. Tel. 17-48
LADU:
Tallinn, Tõnismäel 18. Tel. 8*04
ÕLLEWABRIK:
Saku jaam, Tallinna-Pärnu kiisa*
rõõpalisel raudteel. Tel. 17—49.
59
Kaubamaja
„AAR"
Import - Transil - Eksport
Tallinnas, Mündi tän. 3
(Raatuseplatsi juures)
Kontor ja magasin
Soowiiab ladus! suurel ja wäiksel
arwul wõisilemaia odawa hinnaga:
Alumiinium nõusid
Automobiili", mototsikleti" Ja
Jalgratta
mantli- ja sisegumme
Jalgrattad, õmblus
masinad, kirwed,
naelad, padrunid,
elektrilambid, walmis tsinkwalge,
parafiini, asbesti J. t.
Mitmesugust
nahka.
Walmis palitud, nööbid, wajutisnööbid (knopkad) ja teised moodikaubad.
60
IMPORTÄRI
M. fllperoöitsch & lls
Uus tänaw 16
Kõnetr. 15-98.
Alati ladust saada:
Brauns’i riidewärwid, puupeitsi, kon
diitri- ja nahawärwid; Rgfa ja Badeni
ja mitmesugust
aniüinwärwisid
kolonlal-, klaas- ja fojonskaupa.
liM tai 8 Ko.
▲ Tallinnas, Rüütli tän. 28/30 ▲
Kõnetraat 460 ja 1183.
A
A
A
A
WesiBarustus, puurkaevud,
4
keskküte,
pumpade
▲
ventilatsioon,
sisseseaded, a
kanalisatsioon, mehaanikatöõstus. A
1 Parandustööd. t
4 Udus kõiki meie tööstusalal taiwilikka materjaale. 4
I. auhind Tallinna üleriiklisel ja teistel Eesti näitustel.
Esimene Tallinna
VG
I
Wilditööstus:
Heeringa tän. nr. 4
walmistab tellimise peale suuremal ja wähemal *
arwul kõiksugu meester., naisterahwa ja laste |
wtitsaapaid, talwe-kalosse f
(botikuid), toakingi ja wilt- j
kübaraid (kaabusid).
S
Valmis kao alati uaäaial saares wäljawalikis. |
Tellijatel wõib materjaal omalt poolt olla.
» Nõudke ptaossu «
10 tükki
20 marka
10 tükki
IHM U 20 marka
I! Hoidke jflreltehtute eest!!
10 tükki I6to tükki
10 marka A
10 marka
Paberossid walmistatakse kõige
paremat sorti tubakast.
JällemüölQtele kõrged protsendid.
PABEROSSITEHAS
„UUDIS" S' TnÄrR13Uk%A3ANT'
62
63
MEHAANILINE
JfiLRMÕUDETÖÖSTUS
Tallinnas, Kopli tän. 16
walmistab tellimise peale tugewaid, heast materjalist
M 0. Lotol! mööbliäri
♦
Narwa maani, nr. 19
♦
ch Soowitab suures walikus uusi kui ka wähe
ch pruugitud mööblid, kontorite, wõõrastemajade,
♦
äride ja erakorterite sisseseadeid.
♦
♦
*
ch
*
J
= Ladusi alati saada: =
puhweti kapid,
kummutid,
suured peeglid,
lauad, toolid,
— TÖÖSTUSALA: ===== E
Re mont töökodades,autode, mootorpaatide
lokomobiilide, põllutööriistade parandused
ja kõiksugu wõimalikud mehaanikatööd
toimetatakse korralikult ja ruttu.
W
Autogeeniline metallide
E
kokkukeetmise osakond. Q
wõtab oma peale murdunud masinaosade ja lõhkiste
tsilindrite kokkukeetmise, aurukateldele uute tükkide
sišsepanemisi, pragude ja lõhede parandusi toruseinte
ja leektorude sees ja muid raud-, teras-, malm-,
wask- ja alumiinium-asjade parandusi Tööd tehakse
korralikult, ruttu, mõõdukate hindadega ja wastutust
oma peale võttes.
Auto > transport osakond - E
Korralikud kergesõidu-autod. igal ajal ja igasuguse kauguse peale walmis. Weoautod,
kandejõud künni 200 puuda, wõtawad oma
peale kõiksugu kaupade ja materjaalide wedu.
Ka reisijate tarwis sisseseatult suurematele
seltskondadele lõbureisiks: kohalikka telli- egr
misi wõetakse kauguse peale waatamata igal
ajal wastu.
M
EHEE
65
I
I
MB! ■ ■■■
85M
TB
TEMPLIWKRWI JA
lill
KONTORILIIMI
========= nõudke ainult =========
See on käesolewa aja kõige parem kaup.
I
Csarfia igas kirjututusmaierjaali"
AMMRZW |a raamatukaupluses Eestis
5tarl Llntserl ■
faapakanplus
Tallinnas, Suure Tartu maanteel nr. 8,
soowitab omas töökojas korralikult walmistatud
uuemoelisi ja liht meeste-, naisterahwa- ja laste-
ioWl, iDiriBil lutt- jo fimo-noliM.
Zaht- ja krasmaahajt
Q
säärikuid. IL
Büt-doiiluid ja gum
kalossa.
TSö tellimiste peale kiire ja korralik.
Hinnad mõõdukad.
Petrogradi kellasepa -töökoda
Oskar Wiikmann
Tallinnas, Baltiski maant. nr. 6 Tallinnas
Parandan korralikult
Walmistan tellimise
ja mõõduka hinnaga
peale
kõiksugu tasku- ja
KULD- ja HÕBE
seinakellasid.
ASJU.
66
Jakob Puksberg
TALLINNAS,
Pikk tän. 36. Kõnetr. 11-79
II
ii
Oleme saanud kõigeuuemaie
mustritega uliritete riideid.
Tellimise peale walmisian
maitserikkalt kõiksugu
\
|
üliriideid fa
kasukaid.
Tõotan endiste Peeterburi toolisiega.
Jakob Puksberg
Pikk tänaw 36.
==... -.....
Tõõ headuse eest
täielik wastatus.
67
j
j
RIIDE- JA PESömPLUS
Wiru tän. 23
Wiru tän. 23
|
(Aia tän. nurgal) J
1*11
(Aia tän. nurgal)
Soowitab oma manufaktuurkauba ladust:
Inglise shewioiL willast- ja pool
willast kostüümi-, kleidi-, bluuseriiet kõigis mustrites.
Musliini, batisti, satiini, markisetti.
Kroom-tallanahkKroom-spordinahk.
Kroom-hobuseriistade-nuhk
Must, pruun, kollane ja chaki-karwa:
Ostab suuremal ja wähemal arwul
wasika- ja lambanahku.
69
I
Alkoholita Jookide I
. >•
tööstus
|
I
ÄKWA"
Tallinnas, Waimu tän. nr. 1
I
kõnetr. 619
au^meli eö
ostaiuaö omale lõige maitsmamaiö
shokolaadi, kompwekke,
karamelle ja -iskwiite
mt Sõite Soetu maantee nr. 4 -w
A. Brandrnann i
kompwekitööstusest.
Esimese klassi rätsepa
PEETER PÕDDER
PEETERBURIST
Tailinn, Harja tan. 36, krt. Z.
L
____
^EDS==T====:-.'. = :■71
i
R. Brin & H. Schlutzliy
Narwa maant. 17.
Kõnetr. 16-06
!■ ■HM iil 11 Tallinnat
Müük suurel ja wäiksel arwul.
FmaiHppnhid
LllldlliCCI IlUU
maJaPidamise tarbeasjad ja kööginõud:
keedupotte, kastrulle, panges’d, kausse,
teekatlaid, kohwi- ja teekanne, silmapesukausse igas suuruses.
fllumiinium-kaupa.
Lambid ja lambiklaasid.
A Pidage meeles, et
Cl
L Sch(i)arz’l,
walmisriiete äri on nüüd
:ev
Barlu tänaw R° 24
w:
Äiati saada
(0
WMW igas m
N>
Palume codressFlühele panna!
'9
Ja ka tellimise peale.
72
HANS WICHMANN’1
Sanpakreemi- jo
Küünlatööstus
Tallinnas, Baltiski maant. 20.
Kõige paremat sorti nahapuhaslnse lälMie
Jm", Jai" ü X
must, kollane ja pruun.
Meie saapakreemid on laboratooriumites
järele waadatud ja leitud, et nad nahale mitte
kahjulikud ei ole.
Kingapuhastuse kiwidy walged ja kollased.
Wärwid kollaste kingade ja saabaste jaoks.
Esimest sorti naharaswa saabaste ja
hobuseriistade tarwis.
Steariin-kiiiinlaid
igas suuruses jne. jne. Tellimised täidetakse
ladust korralikult ja wõrdlemisi odawa hinnaga.
Jüllemüüiaiele olawam sisseostukoht!
73
Nõudke alati'
:: meie wabriku ::
o
ja
Kõige paremad •:
ja odawamad
TUBAKAWABRIK
i. m ii no
TALLINNAS.
74
S A A D A IG A L P O Q L !
tubakat
i paberosse
6366880
KAUBANDUS* ÜHISUS
Hüppler&K9
TALLINNAS, KÕNETRAAT 9-01
S. Tartu mnt. nr 46 ja Raatuseulats Dana turg) nr. B
Bauda, terast,
walget ja punast waske,
traati, plekki, inglise tina,
iootm. tina, seatina, tsinki,
babiiti, saagist kruwisi,
naelu, neesi, seibisi, töö
riistu,
toüiitili,
armatuuris!, pump asi
põllutööriistu
kõõgi- ja ma|a-nõusi,
emaille-,
aluminium-,
alpaka-,
ita- ji mi - ■.
75
WN
tOtHM
kvösnerrd
Lipping L
^5rw
Peetsrburist
wõlawad wastrr lõiir
kafuka töid,
uusi ja ümfiertesEiiiili, niifama la boade,
muWide ja deleriiaede Deale.
= Pikk tän. 43. =
M. Schuur
unrlkpl. ja keüapcrondus-töfikoda
Suur Tartu maant- 18
soowitab äratuse- ja seinakellasid,
muste ja hõbe uurisid, hõbeja uuskuld kettisid, sõrmuseid jne. jne.
Kõiksugu parandustööd
saawad hästi, korraiikult/ffi^/*
ja ime odawasti tehtud
Suur Tartu maant. 18.
76
•
Baltiski maani, ja iVitenhofi tän. nurgal nr. 49 *
kõnetraat 3-75.
Walmistab kõrges headuses:
talla-,
pinsoli-,
pastla-,
kroomshewretti,
lambanahku woodrlks
ja
masinarihmnsL
WABRIKU LADU:
Suure Karja tän. nr. 15,
kõnetraat 15*27.
77
MM noMtil
„ (Sakala
Omanikud wennad SLein.
Tallinnas
X
X
X
(Rünfnntnt ♦ Suur Karja tänate nr. 5,
VtUlUIllUl.
kõnetraat nr. 14-03.
flUfiiirtilrthli ♦ Wäike Karja tänate 1—7,
JJlUllyllllDll.
kõnetraat nr. 16-50.
Rakweres
Mndnjf. Rartea tänate nr. 25,
4ZHIUUI ♦
kõnetraat nr. 20.
Valmistatakse ja müüakse:
toDo-, ninfolE roooörb, toolita-, juht-,
feremet-, trooni- io Weioroo - nofito,
mofinoriötoii jne.
Wabrik töötab kõige uuemate ma
sinatega ja eriteadlaste juhatusel.
78
X
X
X
Pidage meeles!
Pikaajalise puuduse järele, kus prillisi saada
ei olnud — wõite nüüd saada suures walikus
häid nFj||0 üksikuid prilliklaase
ja odawaid [JlillCf ja nende jagusid.
Korralik ja rutuline parandus, mõne minuti
ootamise järele. Arstitähtede järele kombiniirklaasid saawad mõne tunniga walmistatud.
Suures walikus maitserikkaid toa- ja aknakraadiklaase; haigete-, piirituse-, hapniku- ja
wanni-kraadisid ; ilmanäitajaid, toa õhu mõõtjaid;
mikroskoobid mitmes suuruses; priismad, kom
passid, joonistuskarbid jne. jne.
„EMIO" (öolmistusi!
Ei kiida meid ainult meie tädi ja onu,
Kõik ilm on meid kiitnud ja awaldand tänu!
Kõik need, kes meie likööri on maitsnud
3a sellega oma kohtusid kaitsnud;
See, mis nad seal joonud, on puhas kui kuld,
Ei ähwarda haigus neid, haud ega muld!
Sesi nõua, kui jood, muidu antakse sappi
Sul ette ja warsti sa karjuksid „appi"!
Likööre ja napsi, mis „E M L 0" heategu
3a mitte üks teadmata, küsitaw segu.
Sest kõik, mis seal tehtud, on kodumaa saak:
Kas «Marja likööri" ehk «Tiibuse 3aak"!
VaataTallinna aadresskalender
1923
Teine aastakäi...Tallinna aadresskalender
1923
Teine aastakäik
SISU: Kalender — Mõõdud ja kaalud
Posti ja telegraafi taksid -^Tulumaksu
tabel — Walitsuse asutused — Tallinna
linna- ja erakoolid — Tallinna adwokadid ja notaariused — Tallinna arstid
Riigi-, omavalitsuse ja eraasutuste
nimestik — Reisipiletite ja bagashiweo hinnad — Hobuseposti jaamad
Eestis — Laadad — Raudtee sõiduplaan
™ Ml
D
Tallinnas, Pikk tän. 28
Kõnefraadid: 6-24, 17-03
I
Tule-, Elu-,
El
'
| Õnnetusjuhuste,
!0
Weo-
| kinnitused
0
0 Kinnitage oma warandust
@
Ja ela kuni weel aega!
EÜ3fiEBi l£!B)3!0 3 BiB 0 B B B B B B B
□
Jlnton Jfeifrnann
Tallinn, Suur Karja tän. 6
—----- —-----------Soowitab ladust:
Lukusepa
Elektritööstuse
Tisleri ja teis.
SOOME
\
, TÖÖRIISTAD
I
KIRWED
Mööbli } HINQED 1= LUKUD
Mööbli ) GHRN1TURID
Naelad, kruwid, need, poldid, mutrid
ja teine ehitusmaterjaal.
Wask ] PLEKK, LATID, TORUD, TRAAT.
Kaua J
Tsinkplekk.
RIHMARATTAD, RIHMAD.
Aluminium
]
Majapidamise riistad.
Emaileeritud
NÕUD.
Mööbli wedrud, merirohi.
Malm ja teis. I
Raudwoodid.
Lambid. Peeglid.
Madratsid.
Katuse papp ja tõrw.
Koorelahutajad.
REHEPEKSUMASINAD.
PÕLLUTÖÖ
}
j riistad.
„Jacobus" RIIDEWÄRWIDE
ja
Rootsi SAAGIDE „ VIKING”
-------------
Peal adu Eestis
-------------
-------------------------- Osakonnad:
Nuustakul: Turuplats
Tartus: Aleksandri tän. 1
Rakweres: Pikk tän. 16
Narwas : Peetri turg 9/11
Kuresaares: Kubermangu t. 6
Wiljandis : Tartu tän. 19
ANTON HEELMANN GmbH., Berlin peaesitaja.
======= peale. =======
Töö maitserikkas ja iiuülendaw.
Tallinnas, Lühikejalg Ns 6.
00000000000000000000
000
000
Wäljamaal rätsepa-akadeemia
000
000
lõpetanud ja wäljamaa ärides
juurelõikajana tegew olnud.
000
000
Peeterburis laialt tuntud ja
000
000
lugupeetud; kaua aegu omas
:
äris
töötanud
:
000
000
000
000
00000000000000000000
K. Altosaari
RildeKaupIus «Estonia** ih 1
kõnetr. 6-97
Soowitan oma kauba ladust igaseltsi willast
ülikonna, mantli, kostüümi,
kleidi ja pluuse riiet,
pleegitud ja pleekimata pesuriiet, woodi
waibad, kangalõime jne.
Austusega
K. ALTOSÄAR
TALLINN.
..Estonia" Ns 1
FREYBACH *i
NIGULISTE TÄN. 11
TEL. 15-30
Soowiiab :
W
MOOTORRATTAID
mitmetes! parematest wabrikutest
ÕMBLUSMASINAID
JALGRATTAID
JAHIPÜSSA
F.N. BRAUNIN
GUID
Hinnad wäga mõõdukad
vAoo ppipp ppippipp.
psipp 55 psN5 .aroioroiuo, po ps ps ppipp
op op pptpp ppiopipp pti opjop po opiop spioplop pp oo opjoptop
A. Loomanni
riidekauplus
vene tara ja Narva m. narzal 1/4.
Kõnetr. 14-52.
Soowitab mõõdukate hindadega:
Willast ja puuwillast
kleidi Jg pluuse riideid
Willast
ülkonnu ja palitu riideid
Pleegitud ja pleekimata
pesuriideld i$as headuses.
Madratsi- ja woodririideid
Willaseid ja pikee tekke
Suuri rätte jne.
Sidumise nööre ja niite
Willaseid, puuwillaseid ja linaseid
lõnge ja kangalõime.
MflSSOPRODUKTI
MMMM Tallinnas
Wabrik: S. Tartu maant. 61-d. Kõnetr 18-96
Kauplus: Harju tän. 46 — Kõnetraat 7-75
Maitserikkad mööblid terwete toa sisseseadetena.
Alati ladus:
Söögitoad
Magamistoad
Kabinetid
Wõõrastetoad
kui ka üksikuid mööblid tähendatud tubadesse.
Tellimise peale walmistatakse mööblid igas
soowitawas stiilis wabriku erijoonistuste järele-
Puutöö osakond:
Walmistab ruttu ja korralikult tellimise peale:
rihmarattaid, uksi, aknaid, treppisi,
kaupluste sisseseadeid ja muid puutöid.
Weespordi osakond:
Süstad mitmesugustes mudelites.
Hinnad ja kirjeldused esimese nõudmise peale.
ESIMESED AUHINNAD NÄITUSTELT:
------------- KULD- JA HÕBE - AURAHAD. -------------
8
Kroonitud kõige kõrgema auhinnaga Tallinna
ja Wiljandi näitustel 1921 ja 1922
W trtiii 1-1
JUHRTGS: Tallinn, Lai tänaw nr. 28.
|
Tel. 12-20.
Telegr. aadress „Bierbrau"
Pangaühendus: Tallinna Aktsia - Pank
e
=
। Öllewabrik: Jöhui üle Jöhwi laama. Tel. 2- i
|
|)
ZH
ch
|J
W
11
Ii
W
PEHLHDUD:
|
Tallinnas: W. Pärnu maant. 25. Kõnetr. 4-04. y
Tartus: Jaama tänaw 10.
z|
Rakweres: Pikk tänaw 13.
y
Narwas: Wahe tänaw 6. Kõnetr. 98.
f|
Paides: Weski tänaw 16.
t|
Wiljandis: Lossi tän., Petersoni maja.
Pärnus: Sauga tän. 15. Kõnetr. 1-06.
y
Wõrus: Wabaduse tänaw 12.
7|
Walgas: Puiestee tänaw 5-a.
i
Nõudke kõrgewäärtuslist õlut:
PILSENI
ÄHÜNCHENI
KABINETI
Et Möllerson
I
Ruftmli ü tol* ML
Kopil tfin. 10
Tallinnas
Kopli tän. 10
Soowitab omast tööstusest:
Raudwoodisi,
reform ja pehme,
karwa ja mererohu madratsitega.
Traatwõrke
Ak"—4" silma suuruses,
igasugu pikkuses ja laiuses.
J
Tallinna
ladresskalender
1923
Teine aastakäik
ILMAKUULSAID „FORD66 AUTOMOBIILIS!
mitme tüüpilisi, tehase poolt kindlaks
määratud hindadega, soowitab
„S PORDI AIT"
Narwa maantee 19
Kõnetr 5-59 ja 23-00.
Os.-üh. »Waba Maa« trükk, Tallinnas
Rätsepa tarvituste
kauplus
M-UWWMlM!
Kõnetr. 9-74
Kõnetr. 9-74
Omanik S. S. Orlotf
soowitab
rätsepa tarwitusi
Ankru ja Karu niiti, musta ja walget;
rätsepa-, masina- ja õmblusnõelu,
nööpnõelu,
willast kantimise paela,
siidiniiti,
nööpaugu siidi,
jõhwi,
linast riiet,
wahewoodrit,
watti
ja kõiksugu teisi rätsepa tarwitusi.
Märkide ja aegade seletused
G noor kuu
D esimene weerand
E) täis kuu
E wiimane weerand
k. — kell; m. — minut; p. — päew; e. 1. — enne
lõunat; p. 1. — pärast lõunat; s. — sündis; t — suri
Aastaajad
Kewade algab 21. märtsil kell 5 p. 1.
Suwi algab 23. juunil kell 1 päewa
Sügis algab 24. septembril kell 4 p. 1.
Talw algab 23. detsembril kell 11 enne lõunat
Sel aastal on 365 päewa
Pühad ja puhkepäewad
Pühadeks loetakse järgmised päewad mil tööd
e\ tehta:
1) Uus aasta (1. jaanuaril);
2) Kolmekuninga päew (6. jaanuaril);
3) Eesti wabariigi iseseiswuse päew (24. weebr.);
4) Palwepäew ;
5) Suur Neljapäew;
6) Suur Reede;
7) Ülestõusmise pühad, 3 päewa;
8) Esimese mai püha (1. mail);
9) Ristipäew (taewaminemise-püha);
10) Suwistepühad, 3 päewa;
11) Jaanipäew (24. juunil);
12) Mardipäew (10. nowembril);
13) Jõulupühad, 3 päewa
Töö lõpetatakse kell 12 päewa:
1) Ülestõusmise-pühade laupäewal;
2) Suwistepühade laupäewal;
3) Jõululaupäewal;
4) Wanal-aastal (31. detsembril)
Pühap.
Esmasp. C. R. Jakobson f 1882.
Teisip.
Keskn.
Kewade algus
Neljap.
Reede
Laup.
Pühap.
Palmipuude püha
Esmasp.
[Paastu-Maarja päew
Teisip.
B
Keskn.
Neljap.
Suur Neljapäew
Reede
Suur Reede. F. WiedeLaup.
_________ [mann s. 1805.
5
6
7
8
9
10
11
42
13
14
15
16
17
18
Taliharja päew
Kr. J. Peterson s. 1801.
O. W. Masing f 1832.
Katuseplekk ja papp. Naelad. Sepasüsi.
Saed, kirved ja teised tööriistad.
Riidewärwid „Jacobus“. Majapidamise riistad,
eeeeeeee
22
■■■»•■■■■■ •••••••• ••••••••
hhmm
Detsember
I 2L2^
Xii.
Juh. Liiw f 1913
E |18
1 i Laup.
2
3
4
5
7
6
8
i Pühap.
■ Esmasp.
■ Teisi p.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
9
10
11
12
13
14
15
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn,
Neljap.
Reede
Laup.
23
24
**25
**26
*27
28 !
29i
30 1
31 1
Nigula p.
Nigula-Maarja p.
Tähendused
119
20
[21
22
D j 23
i 24
25
Lutsina p.
N
Tooma p.
26
27
28
29
30
1
2
3
4
5
6
7
8
9
Pühap.
Talve algus
@ 10
Esmasp. L. Koidula s. 1843
11
Teisip.
1, Jõulu püha
12
Keskn.
2. Jõulu püha
13
Neljap.
3. Jõulu püha
14
Reede i Süüta laste p.
15
Laup.
| F. Wiedemann f 1887 j 16
Pühap.
J. Bergmann s. 1856
17
Esmasp.
18
Päikese tõus 10.
20.
30.
8,42 loojaminek 3,15
8,52
3 14
8,55
3,21
Schokolad
Vanille
Piima
Mandliga
Pähklega
Mignon
Jaava
Napoliten
Mokka
Mõru
Kreemiga
Magus
Schokolad! kompvekid karpides ja paberites.
1. Kirjad: a) kohalikud, esimese 30 grammi eest
2 mrk., iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest 1 mrk.
b) sisemaalised, esimese 20 gvammi eest 5 mrk., järgmise
20 grammi ehk selle osa eest 2 mrk. õO pn., iga 20 grammi
selle osa eest üle 40< grammi 1 mark.
c) mälismaalised, esimese 20 grammi eest 15 mrk., iga
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest 7 mrk. 50 penni.
Kirja ülemkaal 2 klg. Kirja ülemulatus 45 cm. X 45
cm. ehk torukujulisel 75 cm. X 10 cm.
2. Postkaardid: a) kohalikud: üksikud 2 mrk., mastusega 4 marka;
b) sisemaalised: üksikud 2 mrk. 50 pn., wastusega
5 marka;
c)
Mälismaalised: üksikud 9 marka, wastusega 18 mrk.
Kaust mitte suurem tui 14 cm. X 9 cm. ja mitte wähem tui 10 cm. X 7 cm.
3. Ristpaelasaadetised: a) kohalikud: iga 50 grammi
eest 50 penni, alammäär äripaberite ja kaubaproowide
eest 2 marka;
õ) ,, sisemaalised: iga 50 grammi eest 1 mark, alam
määr äripaberite eest 5 mrk., alammäär kaubaproowide
eest 2 marka;
c) Mälismaalised: iga 50 grammi wõi selle osa eest
3 marka, alammäär äripaberite eest 15 mrk., alammäär
kaubaproowide eest 6 marka.
trükitööde ja äripaberite ülemkaal 2 klg.; kaust 45
cm. X 45 cm., ehk torukujulistel 75 cm. X 10 cm. Kau
baproowide ülemkaal — 500 gr.; taust 30 cm. X 20 cm.
X 10 cm. ehk torukujulistel 30 cm. X 15 cm.
4. Relieftrükitööd pimedate kirjaga iga 500 gr. eest:
a) sisemaalised 50 penni, b) mälismaalised: 1 mrk. 50 pn.
Ülemulatus nagu teistel trükitöödel, ülemkaal — 3 klg.
5. Ilma markideta, kui ka poolikult maksetud saade
tiste eest nõutakse saaja käest puuduw post imaks kahekord
selt sisse, kuid mitte wähem kui: a) sisemaalist eest 3 mrk.,
b) wälismaalist eest 9 marka.
6. Tähtsaadetised: a) sisemaalised, lisamaksu (peale
kaaluraha) 5 marka, b) mälismaalised, samuti 15 marka.
7. Rahakaardid: a) sisemaalised, kuni 3000 margani
iga 100 marga ehk pooliku 100 marga eest 2 marka, alam
:
SAAPATÖÖSTUS ..K IIRK Ä IK " — KOPLI TÄNAW M 16, TALLINNAS
ajal Minus Ameerika süsteemiline saapaparandus Eestis.
Posti ja telegraafi taksid.
määr 10 marka; üle 3000 marga kuni 10.000 margani,
esimese 3000 marga eest öO marka, siis iga järgmise 100
marga pealt 1 mark; üle 10.000 marga, esimese 10.000
marga eest 130 marka, siis iga järgmise 1000 marga
pealt 5 marka.
Telegraafi rahakaartide eest maksttakst
peale selle weel telegrammi maksu nagu 20 sõnalise tele
grammi eest. Telegraafiline teade telegraafi rahakaardi
kättewiimise üle nagu 10-sõnalise telegrammi eest. Rahafaadete summa — piiramata.
b) wälismaalised — sisseseadmise korral eritakside
järele.
8. Postitshekid: a) sisemaalised, esimese 1000 marga
eest 5 marka. Iga järgmise 1000 marga ehk selle osa eest
3 marka. Tsheki ülemsumma — 50.000 marka; b) wälismaalifed — sisseseadmise korral eritakside järele.
9. Wäärtkirjad: a) sisemaalised: kaalu ja tähitustaks nagu tähitud kirjade eest; kinnitustaks iga 3000 ntrk.
ehk selle osa eest 3 marka. Kinnitustaksi alammäär 15
marka. Wäärtkirjades on riigi raha saatmine keelatud.
Wäärtuse ülemmäär 1 miljon marka.
b) wälismaalised: kaalu ja tähitustaks nagu wälismaaliste tähitud kirjade eest; kinnitustaks — awaldatud
wäärtuse summa iga 300 kuldfrangi ehk selle osa eest 35 m.
Wäärtuse ülemmäär kuhu wäärtkirjad lubatud, eritabeli
järele.
Iv. Postpakid: a) sisemaalised: raskusega kuni 1 kilo
grammini 45 marka; 1—5 kilogrammini 70 marka; 5—10
kilogrammini 125 marka; 10—15 kilogrammini 175 mrk.
Raskusega üle 15 klg. arwatakse esimese 15 klg. eest 175
marka ja peale selle iga järgmise kilogrammi ehk selle osa
eest 10 marka. Kinnitustaks (wäärtpakkide eest) nagu sisemaaliste wäärtkirjade juures. Lihtpakke (s. o. ilma wäär
tuse awaldamiseta) wõib ka tähtsaadetistena postile anda
tähitusmaksu eest iga paki pealt 5 marka. Paki ulatused
wõiwad olla: 100 cm. X 100 ent. X 100 cm. ehk 150 cm.
X 50 cm. X 50 cm. Paki ülemkaal 30 klg. Wäärtpaki
awaldatud ülemwäärtus 500.000 marka;
b) wälismaalised: kaalutaks raskuse, sihtmaade ja sihitusteede kohaselt wälispostpakkide takside eritabeli järele.
Kinnitustaks '(wäärtpakkide eest) nagu wälismaaliste
wäärtkirjade kinnitustaks. Iga wäärtpaki Pealt saatelisätaks 35 marka. Wastawal korral tolliwormaliteedi toi26
27
Teie saapad peawad kauem wastu, kui need meil äraparandud on.
—
—
KOPLI TÄNflW N° 16, TALLINNAS
——
SM PfiTÖÖSTUS „KIIRKÄ1K “
-
mingmaks (pakik-aardike mitte kleepida) 35 rnrk. Päralejõudwate frankopukkide tollimaksude õiendamise eest 15
marka. Paki ulatused, ülemkaal, awaldatud wäärtuse
ülemmäär, — wälispostpakkide takside eri tabeli andmete
järele.
11. Wäljastusteade (avis de reception): a) saade
tiste juurde lisatawate eest: kohalikud 2 marka, sisemaali
le d 5 marka, wälismaalised 15 marka;
b) tagantjärele saadetawate eest: kohalikud 4 marka,
sisemaalised 10 marka, toäismaakised 30 marka. Wõib
juurde lisada ehk mastawal korral järele saata igale saa
detisele, mille vostilewõtmisel kwiitung wälja antakse.
12. Nõudekirjad: a) postisaadetiste järgiotsimise, ta
gasinõudmise ehk aadressi muutmise üle iga saadetise kohta
sisemaal 10 marka, wäljamaal 30 marka.
Tähendus: Riigiasutuste ametliste saadetiste
kohta käiwad nõudekirjad on matsust wabad.
13. Lunamaks sisemaaliste saadetiste eest: lunasum
ma pealt 2 protsenti, alammäär 20 marka.
14. Kojuwiimine: rahakaartide ja wäärtkirjade Pealt
iga saadetise iga 500 marga ehk selle osa eest 3 marka.
Märkus: Kojuwiidawate saadetiste wäärtus on
piiratud: linnades 25.000 margaga, mujal 5000 margaga.
Rahatelegrammid iga summa peale toimetatakse koju.
15. Mmekastid: aastas Tallinnas 1000 marka, mu
jal 500 marka. Pooles aastas Tallinnas 500 marka,
mujal 250 marka. Weerand aastas Tallinnas 250 marka,
mujal 125 marka.
16. Käsipost: aastas 400 marka, pooles aastas 200
marka, weerand aastas 100 marka.
17. Wolipiletid: aastas (kalendri et.) 100 marka;
dublikaadi eest kaotuse korral 50 marka.
18. Ajalehed ja ajakirjad: a) tellimine: tellimise hin
nast 3 protsenti; 6) saatmine: sise- ja wäljamaale posti
wahetalituse kaudu iga numbri kaalu järele: 1 kuni 20
grammini 30 penni, üle 20—30 grammini 35 penni, üle
30—40 grammini 40 penni, üle 40—60 grammini 45
Penni, üle 60—80 grammini 50 penni ja edasi iga 20
grammi ehk 20 grammi osa eest 5 penni. Lõpusummad
tehakse iga maksmise juures täismarkade peale ümmar
guseks.
Mär k u s : 1) Samal määral wõetakse maksu ka
posti wahekalitusel wäljamaalt tellitud ajalehtede ja aja
kirjade kättetoimetamise eest. 2) Alandatud taksi järele
wõetakse ajalehti ja ajakirju üksnes ajalehtede ja ajakir
jade toimetustelt wastu, selle juures -väljamaaga läbikäi
mises ainult posti-abonemendi kaudu tellitud lehti.
c) ajalehtede ja ajakirjade juures laiali saadetawote
kuulutuste ja reklaamide eest — trükitööde ristpaelasaadetiste wastawa taksi järgi.
19. Abitööd rahwale: Rahakaardi, pakikaardi, paki,
kirja ehk postkaardi aadressi, sisukirjade, tolliseletiste jne.,
ning nõudekirjade kirjutamise eest ühes postikwiitungi
kopeerimisega iga elsemplaari pealt õ marka.
20. Telegrammid: a) kohalikud, iga sõna pealt 2 tn.,
alammäär 20 marka; b) sisemaalised, iga sõna pealt 5 m.,
alammäär 40 marka; c) wälistelegrammid — eri sõnatakstde järgi; kiirtelegrammid 3 korda kallimad; makstud
katse (vollationnement pahe) weerand telegrammi enese
hinnast; ärakiri iga 100 sõna ehk selle osa pealt: 1) tele
grammide sisendamisel a) kohalikust ja sisemaalisest lihttelegrammist 35 marka; b) sisemaalisest kiirtelegrammrst 70
marka; c) wälismaalisest 'lihttelegrammist 50 sentiimile ja
kiirtelegrammist 1 frangile wastawa etwiwalendi järgi.
2) Pärastistel, n. ii. arhiiwi ärakirjade tväljaandmistel iga ärakirja pealt telegrammi liigi peate waatamata —peale wastawa tempelmaksu 35 marka.
T e l e g raas i l i n e w ä l j ä s t u s t e a d e haccuse de reeeption): kohalikkude ja sisemaaliste telegrammide
üle 25 marka, wälismaaliste telegrammide ne — nagu 5sõnalise telegrammi eest algtelegrammi sihtkohta. Kiirwäljastusteade — kolm korda kallim. Wäljastusteade Posti
kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui ka wälistelegrammide
üle 15 marka.
Eriaadrc s s: aastas 2000 marka, pooles aastas
1000 marka, weerand aastas 500 mrk.
21. Pankade rahatelegrammid: liht — poolteisekord
ne sõnamaks; kiir — kolme ja poole kordne sõnamaks.
Käib ainult sisemaaliste telegrammide kohta.
22. Ajakirjanduse telegrammid: sisemaalised 3 md'.,,
wälismaalised, erisõnatakside järgi.
28
Tulumaks.
sWäljawõre „Riigi Teatajas" nr. 63/64 — 1920. awaldatud tu lum aksu-sead usest ja selle muudatustest „/Riigi
Teatajas" nr. 78 — 1922.).
Tulumaksu alla käi toad tõik füüsilised sa juriidilised
isikud, mõne toüljawõttega, kellel on Eesti toabariigi pii
rides mingisuguseid tuluallikaid.
Tulumaksust on wabad tulud kuni 30.000 margani
aastas — Tallinna, Narma, Perseri ja Walga linnades
ja Nõmme alewis; luni 20.000 margani — muudes lin
nades ja maakondades, missugused määrad tulumaksu
arwestamise juures maksukohuslase tulusummast maha
arwatakse.
Peale selle arwatakse maha palga-tuludest Meel 20
protsenti, kuid mitte suuremas, kui eelpool nimetatud
mahaarwamise määrad toastawates kohtades on kindlaks
määratud.
Nimetatud mnhaavwamisi ei tehta juriidiliste isikute
juures.
Tulusummast arwatakse maha maksukohuslase ülespi
damisel ole toa iga alla 17-aastase lapse, arsti poolt rõen- \
datud tööwõimetu toõi üle 60-aastase roana perekonna
liikme kohta Tallinna, Narina, Petseri ja Walga linna
des ja Nõmme alewis 15.000 marka, muudes kohtades —
12.000 marka.
tn
m vi
E
□
5$ ra
z
c
ta
ra
‘ Tähendus: Koolisküi toake ja ametitõppiwate
laste kohta tehtakse selles paragrahwis tähendatud mahaarwamised kuni 20 aasta wanaduseni.
Tähelepannes maksukohuslase enese ehk tema perekon
naliigete pikaldast haigust ehk muid õnnetuid juhtumisi,
toõib maksukohuslase palme peale wiimasele määratud tu
lumaksu wähendada, kuid mitte üle 50 protsendi. Seda
-kergendust lubatakse ainult maksukohuslastele, kelle maksu
alune tulu üle 200.000 marga ei ulata.
ra
KJ
tn
o
tn
Tulu hindamise kui ka maksumäära toastu toõimad
maksukohuslased wastawale jaoskonna komiteele toastu- |
lause esitada, tuues ette rartoilised tõendused ja andmed.
| -c
Tulude pealt, mis üle selle seaduses lubatud mahaar- | tn
toomiste tõusewad, to õe takse maksu järgmiselt:
29
J. Gerretz & K9
1 järgu rätsepaäri Eestis
kus walmistatakse naiste- kui ka meesterahwa
riideid ja kasukaid
puhtalt ja maitserikkalt, akadeemikeri juhatuse!
Ladus Inglis ja kodumaa paremate wabrikute
riiet suures walikus.
Tallinnas
u
30
Wana Posti tän. 8
„Spordiait
soowi ta b
igasugu kerge, raske ja taiispordi tarbeid ning wõimlemis
abinõus! parematest kodu ja
wäljamaa tehastest.
Automobiilis), mootor- ning Inigrottolfi
kuuisonutesi wäljamnn tehastest.
HINNAD MÕÕDUKAD
TINGIMISED SDODSAD
Sealsamas toimib wilunud sport
lastest koosseisew nõuande büroo,
kust uute spordiseltside, ringide ja
osakondade asutamiseks igal ajal
= HINNATA =
suusõnaliselt ja kirjateel
asjalikke juhatusi antakse.
KÕNETRHAD1D:
5-59 ja 23 00
ftf>’ Afarwa maa1*’
WaUlsuse asutused.
Siseministeerium.
Toompea lossis.
Siseministri kabinett ■— lossi teisel korral, sissekäik
tossih oowist.
Toompea lossis asuwad meel järgmised siseministee
riumi asutused: 1) Administratiiw-asjade peawalitsus.^ 2)
Omawalitsuse-asjade peawalitsus. 3) Politsei peawalitsus.
4) Termishoiu peawalitsus.
Siseministeeriumi ehituspeamalitsuse kantselei asub
Kaarli täit. nr. 1.
Politsei.
Politseipeamalitsus — Toompea lossis. Peawalitsuse-ülem polk. Kuben.
Tallinna lina politsei, Aia tän. nr. 12, ülem R. Saar.
1. Politsei jaoskond — Soo tän. nr. 28.
1. jaoskonna abijaoskond — Kopli tehas.
Balti puuwillaMabriku abijaoskond.
2. Politsei jaoskond — Wladimiri tän. nr. 44.
3> . Politsei jaoskond — S. Tartu maant. nr. 43.
4. Politsei jaoskond— W. Pärnu maant. nr. 7.
5. Politsei jaoskond — Baltiski maant. nr. 38.
6. Politsei jaoskond — Pühawaimu tän. nr. 11.
Sadama jaoskond — Uue Hollandi tän. nr. 5.
Arestimaja — Wene tän. nr. 21.
Aadresslaud — Wene tän. nr. 23.
E. W. Raudtee politsei — Balti maksalt juures.
WNisminisLeerrum.
(Endises rüütelkonna lossis, Toompeal.)
Wälisministri kabinett.
Wälisministri abi kabinett.
Wälisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja.
Välisministeeriumi informatsiooni osak, juhataja.
Mäeministeeriumi passi-osakonna juhataja.
Wälisministri sekretääri kabinett.
Kohtummisteerium.
(Wäike-iPärnu maant. nr. 3.)
Kr im i naal- pe awa l it sus, Toompeal, Rahukogu tän. 3.
Tallinna kriminaalpolitsei, Aia tän. nr. 12.
Kohtu prokuratuur, Jaani tän. nr. 7.
32
Sõjaministeerium.
(Pagari tän. nr. 1.)
Sõjaministri kabinett.
Sõjaministeeriumi warustuswalitsus.
Warustuswalitsuse riiete- ja kraami jaoskond.
33
*
------ ------- —
KOPLI TÄNAW Na 16, TALLINNAS
-
Meil tallutakste Teie saapad ainult 1-st sorti tallanahaga.
..............
Põllutööministeerium.
(Wismari tän. nr. 7).
Ministri kabineti, tuba nr. 1, alumisel korral.
Kantselei — tuba nr. 2. Maakorralduse peawalitsus,
põllutöö peawalitsus, Tehnika peawalitsus.
Loomaterwishoiu peawalitsus, Toompeal, Rahukohtu
tän. 5, kõnetr. 10-40.
Metsade peawalitsus — Toompeal, Kiriku tän. nr. 3.
Statistika osakond —- Narma maant. nr. 46.
Põllutööministeeriumi seemne kontrolljaam'— Tolli t. 8.
SAAPATÖÖSTUS ..KIIRKÄIK"
Tähtsamate asjade kohtuuurija, Jaani tän. nr. 7.
Kohtupalat, Jaani tän. nr. 7.
Rahukogu, Jaani tän. nr. 7.
Tallinna-Haapsalu rahukohtunikud: 3., 4., 5., 6., 7.,
9. ja 12. jaost. — Rahukohtu tän. nr. 3.
Tallinn a-Haapsalu kreposti-jaoskond — Rahukohtu
tän. nr. 3.
Kohtuuurijad: 1. jaost. — U.-Maailma tän. nr. 6,
krt. 9; 2. jaost. — Gonsiori tän. nr. 9, krt. 1; 3. jaost.
— Girgensoni tän. nr. 11, krt. 1.
Rahaministeeriumi
Eesti Pauk, Gogoli puiesteel.
Riigikassa peawalitsus, W. Pärnu maant. nr. 4.
Otsekoheste maksude peawalitsus, Gogoli puiest. 4.
Riigikontroll, Toompuiestee nr. 3.
Aktsiisi peawalitsus — Lai tän. nr. 1.
Tolliwalitsus — sadamas.
Kaubandus- ja tööstusministeerrum.
(Kohtu tän. nr. 8.)
Kaubandus-osakond, kauba- ja arwe-osakonnad, siseja wäliskaubanduse jaoskonnad asuwad sealsamas.
Proowikoda, Tolli tän. nr. 8.
Riigi kesklaboratoorium — Tolli tän. nr. 8.
Ladude jaoskond, Uue-Sadama tän.
Mereasjanduse peawalitsus — sadamas lollim ajas.
Haridusministeerium.
(Tõnismägi nr. 11.)
Haridusmntisteeriumile alluwad :,
Majandusosako nd, Kunstiosakond ja Kooliosakond.
Teedeministeerium.
(Toompuiestee nr. 3.)
Riigi raudteewalitsus — Tehnika tän. nr. 16.
Liilumiise osakonna ülem — Tehnika tän. nr. 16.
Weo osa kõnd — Liiwalaia tän. nr. 44.
Posti peawalitsus, Romanowi tän. nr. 10.
Riigikontroll.
(Toompuiestee nr. 3.)
Harju maakonna malitsus.
(S. Roosikrantsi tän. nr. 12.)
Harjumaa riigimaade ülem, Põllumajandus-,
wishoiu- ja toittusosakonnad.
ter-
tallinna õpeasutused.
Keskkoolid ja kutsekoolid.
Linna poeglaste gümnaasium, S. Kloostri tän. 16.
Esimene linna realkool, Gogoli puiestee.
Teine linna realkool, Harju tän. 48.
Esimene tütarlaste gümnaasium, Narwa mnt. nr. 1.
Teine tütarlaste gümnaasium, Jaani tän. nr. 13.
Kolmas tütarlaste gümnaasium, saksakeelne, Wene
tänata nr. 15.
Saksakeelne poeglaste realkool, Gogoli puiestee.
Linna õhtu-keskko-ol täiskaswanutele, Narwa mnt. 1.
Tütarlaste kommertskool, Jaani tän. nr. 13.
Tütarlaste kaubanduskool, Jaani tän. 13.
Linna poeglaste kommertskool, W. Pärnu maanL
nr. 19-a.
Poeglaste kaubanduskool, W. Pärnu maant. 19-a.
1.
2.
3.
4.
5.
34
Kõrgemad
linna algkool
„
„
„
„
„
„
„
„
ja alamad linna algkoolid.
—■ Kooli tän. nr. 2.
—- Wittenhosi tän. 42.
— Pühawaimu tän. 6
— Uus tän. 15.
— Weerenni tän. 2-a.
35
16, TALLINNAS
Meie walmistame haigemajadele ja kliinikutele kõiksugu haigete ja hommiku-tuhwleid =
SAAPATÖÖSTUS .K IIR K Ä IK " — KOPLI TÄNAW
Era-õpeasutused. (Kesk- ja kutsekoolid.)
Rüütelkonna Toomkool — Kooli tän. 15.
Elise kool — Toompeal, Duglase tän. 2.
E. Lenderi tütarlaste gümnaasium — Maalri t. 28.
J. Westholmi poeglaste gümnaasium — Kordese t. 4.
Wenekeelsed mees- ja naisgümn., — Narma m. nr. 4.
Kaarli koguduse real gümnaasium, — Harju tän. 48.
J. Kirsipuu gümnaasium — Ahju tän. 12.
H. Kubu eragümnaasium — Maalri tän. 21.
Tallinna Rähmaülikool — S. Kloostri t. 16.
Tallinna ,,College" — S. Kloostri t. 16.
Tallinna kõrgem muusikakool — Müüriwahe tän.
R. Reite käsitöökool — Instituudi t. 18.
E. Jansoni käsitöökool — Gonsiori tän. 13.
M. Pangratsi raamatupidamise kursused snaisterahmastele) — Harju tän. nr. 30.
Ella Hirschi muusikakool -— Allika tän. nr. 10.
Ülemad ja alamad algkoolid:
P. Leysti Hansa kool (5.—7. a. kursus) — Brookusmäel nr. 14.
-----
6. linna algkool — S. Pärnu maiani, nr. 18.
— Tõnismägi nr. 8.
7- „
n
— Witenhosi tän. nr. 29.
8. „
n
— Wabriku tän. 10.
9. „
— Tui tän. 12-a.
10. „
. — Kaasani tän. nr. 3.
11. „
ff
— S. Tartu maani. 44.
12.
— S. Tartu maani. 33.
13. „
14. „
— S. Tatari tän. 17.
—- Toom-Waestekooli tän. 3.
15. ,,
— Girgensoni tän. nr. 6.
16. „
ff
— Telliskiwi tän. 7.
17. „
— Lai tän. 25
18. „
—- Pikk tän. 69 (Wene õpekeelega).
19. „
h
—- S. Arehna tän. 6.
20. „
tf
21. „
— Poska tän. 6.
ft
22.
— Aia tän. 18.
ff
23 ii
— Witenhosi tän. 2-a. (Saksa õpek.).
ff
•— Kentmanni tän. 6-b.
24.
— S. Tartu maani, nr. 62.
26. „
— S. Pärnu maani. 47.
27. „
ff
— Wabriku tän. 10.
28. „
ff
S. Hildebrandti -algkool (1.—4. a. kursus) — Raua
tänawal nr. 38.
L. Studemeistri algkool (1.—4. a. kursus) — Tõnis
mägi nr. 7.
K. Fürbergi -algkool (1.—4. a. kursus) —- Suur Tar
tu maantee nr. 9.
J. Westerbergi algkool (1.—4. a. kursus) — Suure
Arehna tän. 34.
N. Prohorowa algkool 1.—4. a. kursus) — Narma
maanteel nr. 18.
Puuwillawabriku algkool (1.—4. a. -kursus), Kopli t.
Tallinna Juudi kogukonna algkool—W. Tartu m. 27.
Lasteaiad ja kaswatusmajad.
1. linna lasteaed- — Mana Wiru tän. 15.
2. linna lasteaed — Soo tän. 15.
3. linna lasteaed —- S. Pärnu maa nt. 79.
Tallinna E. lastelaswat. lasteaed, W. Arehna t. 11.
Krause wäi teste laste hoid — W. Roosikrantsi t. 10.
Huhni M-äi keste laste hoid — Gonsiori tän. 6.
Wäikeste laste hoid — S. Juhkentali tän.
Kasmatusmaja „Olga-Heim" — Magdaleena tän.
M. Stroehmi lasteaed— Mana Wiru tän. 3.
Dr. M. Lutheri kaswatusm. — S. Tartu maa nt. 62.
Piiskop Platoni nimeline -kasmatusmaja — Tui t. 12.
J. Poska nimeline kaswatusm. — S. Pärnu m. 29.
Tallinna adwolraadid.
B-eok, A., Mann. adw. abi, Jaani tän. 6. 9—11, 4—6.
Birkenberg, R., mann, adw., Wiru tän. 1.
Daugull, J., mann, adw., Lai tän. 32, 9—10, 5—6.
Eeck, mann, adw., Harju t. 43, kella 4—6.
Eildring, A., eraadw., Kullasepa t. 6, krt. 2. 9—10.
Eliaser, R., mann. adw. Jaani tän. 6.
Gorschkoff, J., mann, adw., Wiru tän. 12.
Haho, K., manu, adw., S. Karja tän. 2.
Hasselblatt, Ed., mann. adw. abi, Lai t. 32, 10—11.
Hirsch, M., Mann, adw., S. Karja t. 7. 10—12, 7—8.
Hwolson, W., mann .adw., Harju t. 30, k. 7. 9%—11.
Jaakson, J., -mann, adw., Jaanist. 6.
Jdell, O. J., adw., Lai tän. 7.
Johanson, W., wa-nn. adw., S. Karja t. 15.
36
Linnamägi — S. Karja tän. nr. 19.
Ptschelin, H., — Wiru tän. nr. 8.
R-iesenkampsf — Kuninga tän. nr. 2.
Wäli, K., — Lai tän. nr. 12.
Hoffmann, O., — Harju tän. 41.
37
KOPLI TÄNAW Ns 16, TALLINNAS
----- ------- 1.......... —
-
tööhinnad on wäljaspool wõistlust.
~ ~ M e ie
SAAPATÖÖSTUS ,,K IIR K Ä IK "
Tallinna notaarinsed.
-............... —
Jürine, T., mci mi. abm., Wana turg 1.
Jünnann, E. mann. -abte., Pikk tän. 63.
Kalbus, T., mmm. abm., -W. Posti tän. 6.
Kallet, R., -maim. adm. -abi, S. Karju tän. 15.
Kress, Gerh., mann. -adm. abi, S. Karja tän. 15.
Kuustmann, R., mann. abm. abi, Wanatnrg nr. 1.
Limberg, B., mann, adw., W. Karja tän. 1. 9—10.
Malsch, B., -admoka-at, Harju tän. 34.
Margk, W., mann. adm. abi, S- Karja t. 2. 9—10.
Maurer, A., mann, adm., Wana turg 1.
Maydell, Ludmig, mann. adm. abt, Lai tän. 28.
Meyer, S., admokaat, Harju tän. 31, 4—6.
Nirk, Alfred, maim. adm. abi, S. Tartu m. nr. 4.
Palmadre, 9L, mann, adm., S. Tatari tän. 21=6.
P-arik, J., mann, adm., Pill tän. 5.
Peet, A., mann, abm., Jaani tän. 3.
Petroff, A., mann. adm. abi, Pikk tän. 43,
Pezold, W., maim, abm., Karja tän. 2.
Pohla, G., eraadm., L-ai tän. 9. 9—12, 4—-6.
Posk-a, G., mann, adm., Pikk tän. 49. pool 10—11.
Pung, M., maim, adm., Jaani tän. 6. 6—7.
Rei, Aug., mann. adm. abi. Jaani t. 6.
Ruubel, P., mann, adm., 3 Roosikrantsi tän. 10.
S-iegel, K., mann, adm., Niguliste tän. 12, 10—11.
Soosaar, Gerh., mann, adm., S. Karj-a t. 15.
Sorokin, A., mann. abm. abi, Wiru tän. 12.
Stackelberg, A., mann. abm. Harju t. 30, krt. 7, -kõ
netunnid 9%—11 ja 4—6.
-Strandntann, O., mann, adm., Jaani tän. 6.
Talts, N., mann. abm. abi, Wiru tän. 13, krt. 5.
J. Tannebaum, Uus t. 3, kõnetr. 14-25, 4—6.
Temant, J., mann, -adm., Wirnmärama pniestee-l 13.
Toinberg, B., mann. adm. abi, S. Karja tän. 15.
Werner, S., mann, abm., Wiru tän. 22.
Willmann, 91., mann, abm., Wirn t. 13.
Tallinna arstid.
Armsen, P., siiem., iseär. lõhuh., Wiru tän. 15, 4—5.
Blacher, W., lasteh., S. Arehna t. 25, kõnelr. 11-39.
Blumberg, M., Nunne tän. 18-22. 4—6.
Brasche, ($., haawa-, kõrwa-, nina- ja kurguhaigused.
Rüütli tän. 14, krt. 3. 10—11, 4—6.
Brehm, R., laste- ja sis., S. Tatari t. 5, k. 8. 10—12.
Brehm, L., naha- jasuguh ., S. Tatari t. 5, k. 8,12—1
5%—7 meester. ja 7—8 naister.
Bunge, K., siseh., Mirumärawa p. 19, 4—6.
Epstein, M., naisteh. ja sünnitusabi. Wirnwärawa
puiestee nr. 11. kella 5—6.
Falk, A., sisem. ja lasteh. Lai tän. 33, kel. pool 8—9.
Fick, W., haawah., Mana Wiru t. 9, M 3. 5—6.
Friedenthal, A., waimu- ja närwih. Seetoaldi haigem.
Fricke, Herb., sisem. haig. W. Liiwa tän. 20.
Feodorosf, Dmitri, sisem. haig. Narwa m. 55, krt. 3.
Goldberg, H., sisem. haig. ja sünnitusabi, Pikk t. 49.
Goromulinsky, N., naish. ja sünnit.-abi, S. Roosi
krantsi tän. 15. kella 4—5.
Gutkin-Belkin, E., sisem, ja naistehaig. Wiru t. 4.
Hahn, H., Lai tän. 19, krt. 2, naha- ja põiehaig.
Haller, O., sisem. haig., Posti tän. 5.
Hanschmidt, E., (naha-, neeru-, põie-, ja suguhaigu
sed. Pikk tän. 48, kella 10—11, 5—7.
Hesse, G., lõikuseh. S. Roosikrantsi tän. 3.
Hirsch, H., närwih. Hobusepea tän. 3. 4—5.
Hosfmann, Har., silmaarst, Lai t. 19, k. 1 11—12.
Hosfmann, Hugo, haawa-, nina-, kõrwa- ja kurguh.,
Harju tän. 45.
Hansson, J., silmaarst, S. Roosikrantsi t. 21, 10—11.
Hold, L., sisem. haig., Wirü tän. 1.
Jsatschik, S., sisem. haig. ja sünnil. W. Tartu m. 29.
9—11, 4—6.
Jakobson, F., sisem. ja lasteh., eriti sapikiwi haigus.
Toompuiestee 4, kella 10—12, 5—6.
Jerwan, M., naha- ja suguh., Hobusepea t. 10, krt. 3.
Kella pool 5 kuni pool 7.
Kaegeler, kondi ja liikmete haig. W. Posti t. 6. 3—5.
Kaplan, E., naha- ja suguh. Wiru tän. 10—1, 5—8.
Katz, Sch., naha- ja suguh., (ainult naister. ja lapsed),
Pikk tän .36, krt. 3, 10—12, 4—7.
38
0®IŠllE10|[Hl@@I°II30IS@ElEllH]lEllEllHllElIõj
Wgki likööri- lo nopslentirlk
MMto.
= soowitab oma kuulust -
Benediktini
Curacao'd
Cognaci
ja teisi likööre ja napsisid.
r
:
:
Kroonitud esimeste auhindadega
suurte kuld ja hõbe aurahadega.
0
Tallinnaladu jakontor:
ra
D
H
0 Narwa maantee 19.Kõnetraat 5-59. lõi
|
0
W
0
0000000000!gl0Eirõllõl|õl[õl|õllõlEl[5]
Keller, F., silmahaig. Harju t. 30, 8 ifuni pool 10.
Keyserlingk, R., naistel), ja sünnil. S. Balesna i. 10.
Keerd, A., Po.ti t. 5, 10—11, 6—7.
Kirnmann, E., sisem. ja lastel). S. Pääsukese t. 4.
Ktompus, M., naha- ja -suguh. Harju t. 45.
Knüpsfer, A., ha arva- ja naistel)., Jaani i. 6., 4—5.
Koch, R., sugu- ja nahah. Tolli t 4, M, 3, (Pika t.
lõpul), Wastuwõtm. -meester 5—7, naist. 7—8.
Koch, E., sisene haigused. Wene tän. 6.
Korschenowsky, W., sisem. haig. Wiru t. 6.
Krafst, A., sisem. haig. Narwa maani. 48, -krt. 3.
Krause, W., hasawa- ja -luuhaig., Jaani t. 6, k. 8.
Kuldwer, W., siseh., Harju it. 30, k. 6, 11—1, 4—6.
Kurrikofs, A., nina- ja kõrwah. Jaani t. 6, 10—11.
Kiigelgen, E., sisem. ja närwihaigs S. Karja t. 12, krt.
5, esmasp., keskn., ja reedel 3—5.
Labbe, A., lastel)., Tatari t. 18, 11—12, 4—5.
Lepp, O., silmah., Wene t. 1-0, k. 1. 9—10, 4—5.
Lepassou, G., kõrwa-, nina ja -kurgul)., S. Tatari- t.
Luchsinger, J., sisem. ja naistel)., Lai tän. 31.
Lüüs, k., naha- ja suguh., Kaarli -kiriku Puiestee 9
Kella 9—11, 5—7.
Leesment, H., nai sh. ja sünnil. Uus Puiestee nr 9.
Laamann, R., sisem. ja lastel)., Pikk l. 9 f. 2. 4—5.
Lane, A., S. Pärnu m. 47.
Luiga, J., närwih., S. Roosikrantsi l. 10. 4—5.
Laur, E., kurgu-, nina- ja lorival). Harju t. 3-1, 2—4.
Liik, O., sisem haig., 1. Tall, sõja w.-haigemaja.
Luuk, naha ja suguhaigused. Kaarli puiestee 9. kella
pool 10 kuni 11, 5—7
Lübek, A., sisem. ja lasteh., -S. Tatari l. 1.
Lury, S., suguhaig.,
Karja t. 12, 10^-12 ja 5—7.
Masing, J., naistehaig. Wiruwärawa p. 21. 10—11.
Midd-endarf, M., silmahaig., Uus puiestee 7
Mõttus, A., Niguliste t. 16, krt. 2, 5—6.
Michelson, E., närwih. Kaarli kiriku puiest. 7. 3__ 4.
Mulder, H., naisteh. Niine tän. 6, 10—11 ja 4__6.
Mühlen, G.,praisteh. ja sünnil., Jaani tän. 9.
Olhin, A., kõrwa-, nina- j-a kurguhaigused, Pikk tän.
nr 31, kõnelr. 7-21. 4—6.
Otto, K., sisem., külgeh. haig., S. Tatari t. 21-b, k. 12.
Pallop, O., sisem., sugu- ja nahah., E. P. Risti ambulat. Mana turg.
41
Pedusaar, K., haawah., Toomkuninga t. 6, 4—5.
Pedusaar, P., sisem. ja lasteh., Uus t. 8.
Qldekop, 91., naistel), ja sünnitusabi, füüsikaliste abinõudega nawitsemise kabinett, Diathermik, S.
Karju tän. 2, 11—12 ja 5—7, tel. 467.
Pezold, A., sisem. eriti ko-psuh., S. Karja t. 12 11—12
Piiskop, J., naha- ja suguh., Harju t. 26, 5—7.
Püümann, M., sisem. haig., Jaani t. 6, 9—10, 5—6.
Pallop, O., sisem., sugu- ja nahah., Tõnismägi 6, E. 2,
Peterson, T., sisem. haig., Rataskaewu t. 22, 4—5.
Perli, H., nahahaig. T.-Kuninga t. 7, trt. 3.
Pih-lak, Ed., sisem. ja lasteh., Wismari^ t. 5.
Park, K., sisem. ja lasteh., W. Pärnu m. 7, >krt. 1.
Reimann, G., sisem. ja südamh., Jaani t. 6, 9—11.
ja 4—5.
Riim, S., naisarst, sisem. ja naisteh., Lai t. 7, krt. 3.
Ruubel, J., naha- ja suguh., S. Roosikrantsi tän. 10,
kella 8—9 ja 6—8.
Rüütmann, H., naha- ja suguh., W. Tartu m. 14.
kella 9—10 j a 7-—8.
Rubanowitsch, suguh., Harju t. 24, 10-—12, 5 (.
Rübenberg, E., sisem. ja lasteh., S. Tartu maant. 15.
Rutkowsky, N., sisem. sa haawah., Laulupidu t. 16.
Reinhotd, A., sisem. haig., haiguste haigemajas.
Schwartz, H., sisem., närwi- ja suguh., Pikk t. 3,
10—12, 5—7, kõnetr. 3—49.
Sarw, Nik., sisem. haig., 28. Laagri tän. 1, krt. 2.
Schröp-pe, V., naisteh., Tõnismägi 5-a.
Schumann, M., sisem. ja -lasteh. Narma m. 25, 12—1
Seegröön, A., naha- ja suguh., Wene tän. 2.
Seegrön, E., sisem. sa naisteh., Harju t. 21, 4—5.
Spindler, 91., naha- ja suguh., S. Karja t. 5,
GARANTEERIN,
et Teie ajanäitaja peab käima ja
õiget aega näitama, kui ostate
ehk lasete parandata
OSKAR WIIKMANNI
kellasepa äris ja töökojas
TALLINN WIRU TÄN. 15 TALLINN
42
Sounets, E., sisem. ju Lastel)., S. Karjet, 15, 10—11Abul, K., sisem. ju närwih., S. Roosikrantsi t. 10.
Tunnebaum, P., sisem. kõrwa-, ninu- ju kurguh.
Uus tünuw nr. 3.
T
i
Tamm, A., sugu- ja sisseh., Jaani t. 6, k. 8, 'kõnele.
14—18. Kellu 4 kuni pool 6.
Daumi, A., silmal)., Jaani t. 6, Kella 3—õ.
Thar, R., S. Roosikrantsi t. 10.
Thomson, E., sisem. huig., Kaupmehe i. 11. 10—11.
Tobiesen, J., lastel)., Uus tiin. 19, krt. 4.
Thumm, L., sisem., eriti kõhuhuig., Narma m. 48...
Tõnisson, M., sugu-, põie- ju neeruhuig. Wiru t. 4,
Pussash, kella 9—11, 5—7.
liugeni, W., lasteh., Uus Kaarli puiestee, 9, krt. o.
Wahtrik, B., paama- ja kunhuig., Simeoni t. 15. 3—4
Wilken, W., sisem. ju lastel)., W. Kurju t. 10. 10—11.
Wahl, Art., põie-, naha- ju suguh., Rüütli tun..
.nr. 4, krt. 7. 5—6.
Willingen, L., nuisteh., S. Tatari t. 20, 12— %2.
Wigotski, kõrma-, ninu- ju kurguh., W. Kurju t. 1.
kellu 3—4 p. {., kõnetr. 2-72.
Wulfs, E., sisem. huig. W. Roosikrantsi t. 14. 4—5.
Zoege, M., hauwahaigused, Tõnismägi 1.
Täklsamale riigi-, omawatilfnse ja
eraasulusie nimestik.
(Tähestiku järjekorras.)
Audvessluud, Wene tiin. 23, kõnetr. 3-99.
Aktsiisi peumakitsus, Lui tän. 1, kõnetr. 11=60.
Aktsiisi malitsuse 1. ringk. Wiruwüvawu p. 15, kõu. 5—10,
„Atluntu" kaubamaja, Wiru kän. 4, kõnetraat 7-93.
Balti puumillawubrik, Kopli t. 21, kõnetraat 1-48.
Balti päüsteselts, Gadumu kän. 5, kõnetraat 2-47.
Beckeri luewutehas, Koplis, kõnetraat 1-56.
Belgia konsulaat, W. Posti t. 7, krt. 1, kõnetr. 15-92.
Briti konsulaat, Lai tän. 17.
Börse komitee, Lui tän. 14, kõnetraat 10-98.
Taani konsulaat, Karjawürumu p. 1, kõnetr. 2-62.
Diakonissi haigemaju, S. Pärnu maant. 50.
Dwigiateki magunimubrik, Lasnamäel, kõnetraat l-o2.
Eesti laenu punk, u.-s., W. Kurju t. 12, kõnetr. 2-34.
44
„Eesti Lloid", kinnitus a.-s., Pikk t. 28, k. 5, kõnetr. 1/4)3,
Eesti muuseum, Kadrioru Loss,
Eesti pank, Karjawävawa p., kõnetraat 6-20.
Eesti rahwapank, S. Roosikrantsi it. 15, 'kõnetr. 2=02.
Eesti seemnewilsa ühisus, „Estoonia" teater, 3. ifor£>r
kõnetraat 5—14.
Eesti tarw.-ühisuste keskühis. Wiruwärama p. Id, kon. 9=94
Eesti tehnikaselts, Pikk tän. 20, kõnetr. 9-66.
Eesti telegr. agentuur, S. Täituri L 1, kõnetr. 2-18.
Eesti tööstuse ühisuste kiit, Laik. 34, kõnetn 10-24.
Eesti Wabariigi migastatud sõjameeste ühisuste keiksUpatus, Pikk tän. 67, kõnetraat 67.
Eesti Maike- sa kesktööst. ühisus, W. Kwrsa t. 12, kõu. 4=09Eestimaa maade krediitselts, Karjawärawa p. 1.
Esimene Eesti kiunitusselts, Jaani t. 6, kõnetr. 7-8o.
„Estoonia" põllumajand. keskühisus, Jaani t. 6, tel. 8=55,
"Estoonia" teatri büroo, teatrimaja, kõnetr. 14-10.
,,Euroopa" wõõrastemasa, Wiru t. 24, kõnetr. 11-68.
Gaasiwabriku "kontor, Troonipärija p. 27, kõnetr. 8-96.
Gahlnbäck, kaema kontor, W. Wiru t. 11, kõnetr. 81.
Grünwald, F., nahawabrik, Maalri t 19, kõnetr. 9-0o.
Harju maatonnawalits. S. Roosikrantsi t. 12, kõn. 10=61..
Karju pank, a.-s., Harju tän. 33, kõnetr. 4=06.
Hollandi konsul, Jaani tän. 6, ikrt. 18, kõnetr. 14-87.
"Hotel du Nord", Rataskaewu tän. 3, kõnetr. 3=45.
"Jkmarine" metall tööstuse a.-s., (end. Fr. Wiegandj,.
Troonipärija p., 21, kõnetr. 1=39.
Inglise konsulaat, Lai itftn. 17.
Itaalia konsulaat, S. Karja tn ilJ, krt. 3, kõnetr. 3=34~
Jaapani sõjamäe esitus, S. Roosikrantsi t. 15, kõn. 12=J5L
Kaalukoda, Uuel turul, 'kõnetr. 13=21.
Kaitsepolitsei, Kiriku põiktän. 4, krt. 1, kõnetr. 6=74.
"Kalew", spordiselts, Pikk t. 47, kõnetr. 10-02.
Kaub.4ööstusministeermm, Kohtu t. 8, kõnetr. 10=74.
Keskhaigemasa, Kirikuaia tän. 8, kõnetr. 76.
Kohtu palat, Jaani t. 7,, kõnetr. 58.
"Kommerts" wõõrastemasa, Kaarli t. 8, kõnetr. 7=83.
Korterite lepituskoda, Nunne t. 2, kõnetr. 1-33.
Krediit pank, S- Karja t. 23, kõnetr. 4=36.
Kriminaalpolitsei Tall.'saost. Rahukohtu t. 1, kõnetr. 86.Krulli wabrik, Kopli tän., kõnetr. 4=20.
"Kuld Lõwi" wõõrastemasa, Harju t. 40, kõnetr. 3-33.
Kunstimuuseum, Kadrioru loss', kõnetr. 13-14.
46
— Kes weel ei tea
—
—
| L. SCHWftRZ*i Wnlmlsrllde äri |
-
Marju tän. 24 ——
Wäljamaa lõikuste järele
- ------ moodsaid
.
meeste ja naisterahwa
koil palitud, ülikonnad
schewiot ja wärwilised,
trib ulised püksid,
mantlid, plused la riiet
igasugustes wärwides.
„Mtoe" s Ho ko laadi wabrik, W. Roosikrantsi t.
Kütteainete keskkomitee, Meripuies-teel 15, kõnetr. 7-51.
Kü-lgvhakkawate ha-igns'ee Haigemas, Magasini t. 29.
„Laborator" k.-m. „Atlanta" seebiw-abr. S. Pärnu m. 120
Laenu pank, -a.-s., W. Ka-rj-a 1. 12, .kõnetr. 2-34.
Laewako-ittor Jah. Pikka ja pojad, Uus- t. 14, kõu. 3-48.
Laewasõidu amet, U. Sadama t. 2, kõnetraat 2-96.
Lastekaitseiihingu büroo, Karjawärawa puiest. 4, kvt. 5,
Leedu saatkond, Kiriku t. 6, kõnetr. 13-97.
„Lennuk" taeMaehitus-e ja laewasõidu a.-s. juhatus, Harju
tän. 33, kõnetraat 10-42.
„Laferme" tubakawa-brik, Pirita tee 6.
Liikumata waranduste maksuamet, Tõnismägi 5-a, k. 2,
-kõnetraat 9-49,
Linnawatitsus, ra-ekod-a, kõnetraat 1-32.
Linna kooliwalitsus ja hariduse -osakond, Ruune t. 2.
kõnetraat 5—71.
Linna majandusosakond, Mündi it. 2, kõnetr. 5-37.
Linna rahaasjanduse osa!k., Mündi t. 2, kõnetr. 10—67.
Linna pandimaja, M-aneshi t. 4, kõnetr. 3-35.
Linnapank, Muttd-i t. 2, kõnetr. 3-13.
Linna statistita büroo, Matta- turg 9, kõnetr. 1-59.
Linna terwish-oiu osal., Suur turg 9, kõnetr. 4-38.
Linna tööbörse ja töökaitse 'osakond, Lai tän. 40.
Linna w-alg. ja me-emurets. osak. Troonipärija p. 27.
Linna politsei ülem, Aia t. 12, kõnetr. 51.
Luther, M., a.-s., wabrik, S. Pärnu m., kõnetr. 1-43.
Läti saatkond, Kiriku t. 4, ikrt. 2, Toompeal, kõnetr. 6-10.
Maanteed-e ja sisemiste- mee tee de malitsus, Toompuiestee
nr. 17-a, kõnetr. 7-15.
Maieri wabrik, Falkspargi t.
Majandusühisus, Miruwävawa p. 21, kõnetr. 85.
Maksu-inslpektorid, Mittenhofi t. 2, Lõnetr. 2-49.
Meriasjandns-peamalitsus, sadamas, ettd, tolliw. ruum.
Metsade Peaw-alitsus, Toomkiriku plats 3, kõnetr. 1-63.
,,Noblessner", Peetri tehas, Soo tän. 22.
Norra konsulaat, Jaani t. 9, krt. 3, kõnetr. 7-3-3.
Otsekoheste maksude peawatitsus, Gogoli p. 1, kõn. 10-21.
Peetri wõõrastemaj-a, Peetri plats 3, kõnetr. 2-75.
Poeterburi wõõras-temaj-a, Rat-askaewu t. 7, kõnetr. 2-44.
„Pokaris", E-esti kinnitus -a.-s., Matta Mitu t. 12.
Poola saatkond, Kohtu t. 10, -kõnetr. 9-54.
Posti peawalitsus, Roma-nowi t. 10, kõnetr. 5-57.
48
Postkontor, Wene it. 9, kõnetr. 2-33._
Prantsuse konsulaat, Alendri t. 3, kõnetr. 7-08.
Pritsimaja, .Wene turg, kõnetr. 54.
Prokurööri kantselei, Jaani t. 7, kõnetr. 3-20.
Proowikoda, Lai tän. 54, kõnetr. 4-13.
Punase Risti peawalitfus, Harju it. 46, kõnetr. 46.
Põhja kinnitusselts, Suur Karja tän. 20.
Põhja .paberi ja puupapi wabrik, a.-s. S. Tartu m. 86.
Põlewkiwi tööstus, Lai t. 54, kõnetr. 10-85 ja 11-62.
Põllum. keskselts, Põhja Eesti, „Estoonia" teatrimajas.
Põllupank, Lai tän. 1, kõnetr. 10-95.
Rahaministeerium, Karjawärawa .P., Eesti panga urajas.
Rahwapank, S. Roosikrantsi t. 15, kõnetr. 2-02.
Raudteevalitsuse kantselei, Tehnikeri t. 16, kõnetr. 8-73.
Raudteepolitsei, Balti jaam 2. korral, kõnetr. 9-21.
Reuter, Lai tän. 1, kõnetraat 46.
Riigiarhiiw, Toompea loss, kõnetr. 17-18.
Riigikantselei, Toompea loss, kõnetr. 2-36.
Riigikassa peawalitsus, W. Pärnu m. 4, kõnetr. 3-83.
Riigi kesklaboratoorium, Lai t. 54, kõnetr. 6-75.
Riigi liikumata warauduste maksuamet Tõnismägi õ-a..
Riigi maksude amet, Wittonhofi t. 2, kõnetr. 2-49.
Riigi raamatukogu, Toompea loss, kõnetr. 3-27.
„Riigi Teataja" kontor, W. Pärnu m. 3, kõnetr. 2-32.
Riigiwarnd. ülewõtmise osak., Karja t. 20, kõnetr. 2-11.
Riigi statistika keskbüroo, Toompeal, Kooli t., kõnetr. 23.
Rinnalaste kodu, S. Balesna t. 10, kõnetr. 3-68.
„Room" wõõrastemaja, Narwa m. 20, kõnetr. 10-50.
Rootsi konsulaat, Narwa maaut. 11.
Saksa konsulaat, ja saatkond, Doom-Kuninga t. 11.
„Silwa" a.-s. Meripuiesteel 17, kõnetr. 9-29.
Soome saatkond, Ruune t. 18, kõnetr. 2-92.
Tall.-Haapsalu rahukogu, Jaani t. 7, kõnetr. 2-10.
Tall.-Haapsalu ringkonna rahukohtud, Rahukohtu t. 3.
Tall.-Haapsalu ringkonna kohtuuurijäd, Rahukohtu t. 3.
Tallinna tehnikum, Pikk t. 20, kõnetr. 9-66.
Telefoni wõrgu kantselei, Wene t. 9, kõnetr. 8-00.
T o lliwalitsuse kantselei, Sadama t, uus toll imaja.
„Tubak," tubakatööst. a.-s., Baltiski -nt. 19, kõnetr. 8-68.
Tähtsamate asjade kohtuuurijäd, Jaani t. 7, kõnetr. 7-43.
Tööstus-kaubaudus pank, S. Karja t. 7, kõnetr. 6-13.
Wabrikantide ühisus, W. Wiru t. 12, kõnetr. 17-50.
50
mehaanika-tööstus ja auto-transportäri
Wiruwärawa p. 17 VAI 1 H Bk3 Bk8 A (£? Laulupidu tän. 22
Kõnetraat 16-23 I WGI-L-li Ml MSAmL Kõnetraat 16-24
TKiTiCTIBCfil
M«a autode,
Remont töökodades,
I wFvv 9 ■
mootorpaa
tide, lokomobiilide, põllutööriistade parandused ja
kõiksugu wõimalikud mehaanikatööd toimetatakse
korralikult ja ruttu.
Auiogeeniline metallide
kokkukeetmise osakond
wõiab oma peale murdunud masinaosade ja lõhkisie isilindriie kokkukeetmise, aurukateldele uute
tükkide sissepanemisi, pragude ja lõhede parandusi
toruseinte ja leek torude sees ja muid raud-, teras-,
malm-, wask- ja alumiinium-asjade parandusi. Tööd
tehakse korralikult, ruttu, mõõdukate hindadega ja
wastutust oma peale wõttes.
Autotransport osakond:
Korralikud kergesõidu-autod igal ajal ja igasuguse
kauguse peale walmis. Weoautod, kandejõud künni
300 puuda, wõtawad oma peale kõiksugu kaupade
ja materjaalide wedu. Ka reisijate tarwis sisse
seatud suurematele seltskondadele lõbureisiks:
kohalikku tellimisi wõetakse kauguse peale waatamaia igal ajal wastu.
51
Laadad.
Jaanuar. 7. Tartus, aastalaat, 3 näb.; Digital,
Mirjwmaal; Wõrus — 12. Weinjärwe w. Wahu k. — 15.
Laekweres, Simuna fih-elk. — 17. Kolumeres, Kullamaa
kihelk. — 21. Mehikoormas. — 22. Türi alewis;
lJmaweres>, end. Päia kõrtsi suures — 23. Haapsalus;
Walgas; Nasinal, Wõnnu kihelk. — 24. Paides.
Weebru a r. 2. Raplas; Hallistes — 4. Wõrus
— 5. Allikus, Õisul, Järwamaal; Tõrwa alewis; Keblastes, Mihkli kihelk.; — 6. Narmas — 9. Pärnus; Rakweres. — 10. Raasikul, Harjumaal; Räpinas; Antslas —
11. Põltsamaal — 12. Tapal — 15. Lähtrus, Läänemaal;
Jõgewal; Babtiskis — 16. Wikjandis, 8 p. — 17. Tartus
— 18. Nina külas; Rakke jaama juures, Liigmalla wallas,
Rakke jaama juures, Liigmalla wallas (uus laat),
(uus laat). — 19. Paides — 20, Rawilas, Kose
külas, Harjumaal; Wasknarwas— 21. Muhu-Suure wallamaja juures; Walgas— 25. Wõrus, 8 p. — 25. Lihu
las — 23. Wõõbsus — 28. Wiljandis; — Audrus, reedel
enne Waftlapäewa.
Märts. 1. Ristil, Piirsalu jaama j.; Jõgewal —
3. Jõhwis — 4. Kiwilos, Paningi w. — 5. Kirblas, Lää
nemaal — 6. Petseris — 8. Iisaku m., Wirumaal; Kuris
ta w., end. Aidu kõrtsi j.; Tumalas, Uuemõisas — 9. Jaakobi kiriku j., Wiru-Jaakobi kihelk.; Emmaste w., Hiiu
maal; Kohilas, Hageri kiriku juures — 10. Kõo m., Wiljandimaal; Suurejõel, Uue-Wändras; Watlas, Karuse
kihelk., Walgjärwes, end. Kitse kõrtsi j.; Puhjas---- 12.
Ellamaal; Ardu külas, Triigi w.; Amblas; Wõrus — 13.
Riidaja m., Wiljandimaal — 14. Kodijärwe w., Kambja
kihelk.; WaimastMere w,allamaja juures, Laiuse kihelk.;
Mustjala wallamaja juures; Jmaweres, Käsukonna nt.,
Piliftwere kihelk.; Mõisakülas •— 15. Raplas — 16.
Rannu w., end. Kulli karjamõisas; Rannakülas, Saare
maal — 18. Wõhmuta w., Järwa-Jäani kihelk.; Keilas;
Märjamaal; Jüri kiriku juures, Rae w. •— 21. Türi ale
wis — 20. Ulila w., end. Wäike-Ulila m. — 22. Albu walKastnas, Tõstamaa kihelk.; Sangaste kiriku j.; Kallaste
külas, Kodawere kihelk. — 20. Taeweres, Wiljandimaal;
Türi alew.; Jüri kiriku j- Rae w.; Märjamaal; Kuressaa
res — 21. Ulila w., end. Wäike-Ulila m. — 22. Albu wal
lamaja juures, Järwamaal —- 23. Warnjas; Walgas;
52
Kaubandus - ühisus
Hiippler & K9
TALINNAS Kõnetraat 9-01 TALLINNAS
Suur Tartu maant. nr. 45 ja Raatuseplats nr. 13
Rbikauplus Tartus, Peterburi tän. 23, kõnetr. 5-56
Rauda,
terast,
walget ja punast waske,
traati, plekki, inglistina, jootmise tina, sea
tina, tsinki, babiiii, saa
gist, kruwist naelu,
neesi, seibisi, tööriistu,
jne. jne.
EhltMitiiteriidll,
armatuurist,
pumpasi,
põllutõöriislu,
köögi- ja maja-nöusi,
emaille-,
alumiinium-,
alpaka-,
klaas- ja sawinõusi.
53
Leisi alewis — 24. Laekweres, Simuna kihelk.; Laiuses,
Mõra m. — 25. Woldis — 26. Sulbi alewis, Kärgula
w.; Wahastus, Järw«amaak; Wõlla-Kihkepas, Pärnu
maal; Wana-Pranglis, Kambja «kihelk. — 28. Kellamäe
kõrtsi j., Saaremaal; Kasepere poe j., Kloostri w.; Paides;
Walguta m., Pritsu jaama st — 31. Mustmees — Põltsa
maal, reede enne 15. märtsi.
Aprill. 1. Juurus, Pindi w., Leemi m., Rõuge ki'helk. — 2. Alajõel, Wirumaal; Antslas; Põlgaste w.,
Võrumaal — 8. Pärsamaa w., Roopata k., Saaremaal;
Waiwaras; Kastre-Wõnnu w., end. Suitsu kõrtsi juures
7— 9. Udernas, El.wa jaama j. — 10. Ellamaal, Sooniste
M.; Petseris; Loona wallam. j., Saaremaal — 12. Mõ
rus — 14. Nina külas; Hummulis, Soe kõrtsi j.; WastseKuuste w., Koorwere külas— 15. Tapal; Säru mallam.
juures, Wõrumaal; Rakke jaama juures, Liigmalla
wallas (uus laat). — 1'6. Woltweti-Keremal — 18. Tarmastu w., Mustla alewis; Migala kiriku j., Läänemaal;
Rahu külas, Saaremaal; Weinjärwe w., Mahu külas —
19. Kilingi-Nõmmes; Wiitnal, Kadrina kihelk.; Rogosi
m., Luutniku m. — 20. Lihulas; Tartus; Alaweres, Alawere mõisa j.; Kuressaares; Sekis, Tõstamaa kihelk. —
21. Wäike-Maarjas — 23. Orajõel; Kulbis, Pärnu
maal; Wasulas, Tartu kähedal — 24. Lohusuu w.; Wastseliina wallam. j., Wõrumaal; Petseris — 25. Perl w.,
Wõrumaal; Narmas; Roosikus, Zooru m., Wõrumaal;
Kõiguste kõrtsi j., Saaremaal; Koongas, Pärnumaal;
Saulepi w., Warbla kihelk., Märjamaal — 26. Jõgewak
— 27. Saare w., Maarja-Magdaleenas — 28. Taewere
w., Wiljandimaal; Käru w., Lauri raudteejaama juures;
Rakweres; Krüüdneri w., Sulaoja kõrtsi j.; Abja-Paluojal, Pärnumaal — 29. Malgas; Ahja-Kärsal, Mõnnu
kihelk.; Stolbowa k., Panikowitshi w.; Kokga w., Liiwal;
Wõtikweres, Maiatu kõrtsi juures — 30. Mastse-Nõu nr.,
Nõu kihelk.; Haanjas, Wõrumaal. ■— Wiljandis, neljapäewal p. Lihawõtte pühi; Põltsamaal, reedel enne Jüripäewa.
Mai. 1. Kergu «alewis; Nissis; Riisiperes — 2 Mal
gas, Tõrwa alew.; Wändra alew.; Maikna w., Püri m. j.;
Roelas, end. Torma jaama j.; Alamustes, Kõlliste w. —
. 3.
Jõhwi
alewis,
2
päewa;
Kamastu trallas,
Koosa külas; Lille-Hiiekõnnus; Nuustakul; Soodlas,
Anija wallas; Kaarepere wallas, Pikjävwe kõrtsi juures
54
Kaubaäri Wennad KR NT
TALLINNAS, Toompuiestee Nr. 7.
Soowiiame kaupmeestele mitmesugu- ra I
seid kaupasid, wäljamaa saapa läik’
määred „Globini ,Lodix", „Šervus",
//Nigrin,/, , Kiwi
Erdalz/, kodumaa
tööstusest Newa" ja „Täht"; peale
selle: pliatsid, sulepäid, sulgi, silmaseebid, pesuseepi; saapapaelad jne.
>
Tellimised saawad ruttu
ja korralikult täidetud.
Kaubaäri Wennad KANT
TALLINNAS, Toompuiestee Nr. 7.
Kõiki muusikariistu ostate kõige kasulikumalt
üle maa tuntud
Olbrei muusikaärist
Suur Tartu maant. nr 6
asutatud 1890 a.
Suur wäljawalik.
Mõõdukael hinnad.
Keeled kõigi
muusikariistadele.
Tfihelponna! Waljcman patenteeritud uudis.
— „Kahvlipuhastamise hari“. —
On tarvilik igas hotellis, söögimajades ja
igal ühel, kes puhtust armastab. Teeb hügieniliselt kahvlid puhtaks. Saada suure
mal ja vähemal arvul ainuesitaja juures,
Tallinn, Väike Liiva tän. nr. 6,
-------------------------- V. Schurajevitsch.
ee
55
Sood las, Anija w.; Kaarepere w., Pikjärwe Lörtsi juures
— 4.Pärnus — 5. Haapsalus; Palal, Kodawere kihelk. —
6. Järwakandis -— 7. Põlwa kiriku juures, Perl w. —
8. Tahkurannas, Mõiste kõrtsi j. — 9. Uue-Antsla wallam.
j.; Häädemeestel — 10. Mann-Roo ja wallam. j.; Uduweres, Jaakobi kih.; Kuiwajõel varjumaal — 11. Reolas,
Tartumaal, — 12. Patastel, Maarja-Magdaleena tihe lk.;
Mõrus; Antslas — 14. Kari lätsi w., end. Karilatsi kõrtsi
juures; Holst re wallam. juures, Wiljandimaal — 15. Ku
ressaares — 16. Paides — 18. Sangaste kiriku juures —
19. Mehikoormas — 20. Haiba -poe juures, Kirna-Kohatu
w. — 22. Mõõbsus — 23. Malgas; Mätjaküla karjamaal.
Juuni. 5. Miljandis ■— 12. Paides — 13. Moltweti-Keremal — 14. Maftse-Kuuste m,, Lo onnina k. —
15. Märjamaal — 16. Tapal — 20. Mõhmuta w., I.Jaanis; Mustmees — 21. Mõrus— 26. Miljandis; Laiksaare-Urisaarel, Pärnumaal; Piirsalus, Risti jaama j. —
27. Põltsamaal — 28. Rakweres.
Juuli. 1. Malgas; Haapsalus — 3. Palmse w.,
Wiitna kõrtsi j.; Paides — 4. Tartus — 7. Petseris — 8.
Taagepera wallam. j. — 10. Tarwastu w., Mustla alewis — 12. Paides -— 14. Leisi alewis, Saaremaal, 8 p.
(riiete laat) — 15. Karksis, Pärnumaal — 18. Tõrwa
alewis' — 20. Pärnus — 23. Kuressaares, 23. iiml. —•
aug. (riiete laat).
August. 1. Paides — 2. Pärnus, 3 nad. -— 10.
Kuressaares — 12. Mana-Mõidu wallam. j., Miljandimaal — 15. Tuhalaane wallam. j., Miljandimaal — 18.
Londi w., Miljandimaal, —- 21. Laiksaave-Urisaarel, Pär
numaal — 23. Malgas — 25. Mõrus; Naroown-Jõejuus
— 26. Paides; Mõisaküla alewis; Kaarli m., Miljandimaal — 28. Petseris; Holstre wallam. j., Miljandimaal
— 30. Rakweres, 2 päewa — 31. Helme m.; Häädemees
tel; Suurejõel, Uue-Mändras.
September. 2. Taeweres, Suure-Jaani kihelk. —
3. Setis, Tõstamaa kihelk.; Narwas — 5. Miljandis —
6. Meeri w., Mastse-Nõu m.; Mõõbsus; Mastemõisa kõrtsi
juures, Miljandimaal — 7. Hummuli w., Soe kõrtsi juu
res; Mana-Kariste wallam. j. —- 8. Olustwere raudteejaa
ma j.; Peningi wallam. j., Harjumaal; Hallistes.— 9.
Puiatu m., Miljandimaal — 10. Kilingi-Nõmmes; Ta
pal, Kärstna m., Miljandimaal; Ellamaal, Saaremaal;
Puhjas — 11. Lelle-Hiiekõn-nul — 12. Maasi w., Tage56
S. Schwarz
W Pikk tän. nr. 3 -UW
Soowilab
lillil
Miil
meeste- ja
aalstereliwastel!
W telliti
Töö on korralik.
Hinnad mõõdukad
T. Olbrei & Ko.
Bill!
Tallinnas, Hermanni tän. 1.
Walmistab pianiinos!, keepi Iie
ja wõtab wastu kõiksugu
MUUSIKARIISTADE PÄRANDUSI.
57
■merel; Kose w., Kriusha t.; Mehikoormas; Türi alewis —
13. Iisaku mõisas; Malgas; Soosaare w., Kolga-Jaalü
kiriku j. — 14. Miitina wallam. j.; Alliku w., Oisul; Ku
ressaares; Nina külas — 15. Jõgewal; Abja-Paluojal;
Tammistes, Pärnu kihelk.; Saalepi w., Warbla kihelk. —
17. Nduweres, Jakobi kihelk.; Räpinas; Uusna nt., Wiljandimaal — 18. Siudis; Sangaste kiriku j.; Alawere
w., Alawere m.; Kaarepera w., end. Pikjärwe kõrtsi j. —
19. Kergus, Jakobi kih.; Koguka w., Kallikülas — 20.
Pindi w., Leewil, Wõrumaal; Wigala kiriku j. — 21.
Rõuge kiriku j., Wõrumaal; Tahewa wallam. j.; W ah as
tus, Järwamaal; Pärsamaa w., Wõlupe kõrtsi j.; OrasõelKablil — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelk. — 23. Paides;
Holdre mõisas, Helme kihelk.; Järwakandis; Sürgawere
mõisas, Wiljandimaal — 24. Wõrus; Kirblas — 25.
Tartus; Antslas; Loona wallam. j., Saaremaal; WõllaKihlepas, Pärnumaal; Paatsalu w. — 26. Põõraweres,
Jaakobi kihelk.; Tallinnas — 27. Põlwa kiriku j., Wõru
maal — 28. Põltsamaal; Kuressaares; Tori nlewis —
29. Ambla alewis; K trepis, Rõngu kihelk.; Keblastes -Oktoober. 1. Audrus; Waikna w., Peri m. juu
res; Nasinal, Wõnnu kihelk.; Uuemõisa w., Mehamäel;
Kolga w.; Liiwal — 2. Roe las, end. Torma jaama j.;
Tõrwa alewis; Märjamaal — 3. Wändra alewis; Lind
oral, Loosi w.; Laanemetsal, Suure kõrtsi j., Wõrumaal;
Narwas; Kawastu w., Koosa k. — 4. K nim aj õel; Baltiskis; Rõuge w., end. Sauna kõrtsi juures; Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk.; Reolas, Kambja kihelk. — 5. Roosi
kul, Zooru w.; Lihulas -— 6. Tapal; Jõhwi alewis; Patastel, Maarsa-Magdaleena kihelk. — 7. Miljardis; Ha
geri s, Kohila w. — 8. Mustjala mõisa j., Saaremaal;
Pukal, Sangaste kihelk. — 10. Jmawere w.; Malgas;
Suurmõisa w., Hiiumaal. — 11. Kilingi-Nõmmes. —
12. Leewi alewis; Keilas; Jllukal, Kuremaal; Tartus;
Päruus; Wastseliina wlm. — 13. Kurista w., end. Aidu
kõrtsi H; Rakweres; Mõrus. — 14. Albu wallam j., Jär
wamaal; Petseris. — 15. Raplas; Kolowere mõisas;
Rannu w., Kulli karjamõisa j., Säru wallam. j., Wõru
maal. — 16. Muhu-Suure walla magasiaida j., Saare
maal. — 17. Rakke jaama juures, Liigwalla wallas;
Nuustakul; Koonga wollamasa juures, Pärnumaal.
— 18. Wäike-Maarjas; Lohusuus: Wõõbsus; Kuressaa
res; Daewere w., Suure-Jaanis; Suumaste külas, Hiiu58
GEORG HENDRIKSON
KÖIE ja NÖÖRI TÖÖSTUS, TALLINNAS
Ladu W. KSoowitab suuremal ja wähemal mõõdul köie ja ohja nöörisid, kõiksuguseid kalameeste nöörisid ja niitisid, võrgu
paelu, tamsa lõngu, linaseid lõngu, sedelga vöösid, kiigu
võrkusid, laste voodi võrkusid, pi lardi kottisid, nööiist
põranda vaipasid a palju muud kaupa.
Kolm I. auhinda saanud üleriiklisel Põllu-ja töötuskaubandus wäljanäitustel.
XXxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
XX
XX
XX
XX
XX
XX
XX
XX
XX
XX
XX
Tapeete
XX
XX
XX
leiate
eri-tapeedikaupluses
WM 8 WM
XX
Uus tän. nr. 3, Tallinnas
XX
Mx
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
XX
DGQQQaB EQQSQQGnQÖBIQElölQQBEäöQQnQSOQBIBIQBGfilBB
CööQQQaDööQQQHBQdöQa
o^aaäöa^TDaaQaDBQnBa
a
maal. — 19. Tarwastu id., Mustlas; Rogosi id., Lutsniku
nt.; Põlguste w., Puuskarul; Jõelehrmes; Wastse-Kuuste
w., Lootwina m. — 20. Kõll iste w., Tille l; Wana-Roosa
wallam. j.; Weinjärwe id., Wahu f.; Nue-Antsla wallam.
juures. — 21. Haapsalus; Loosi to., end. Holsta kõrtsi j.;
Kastre-Wõnnu w., eiib. Suitsu kõrtsi j. — 22. Karguta w.,
Sulbi alewis. — 23. Kõo m., Wiljandimaal; Moisekatsi
alewis; Kasepere kõrtsi j., Kloostri w.; Masulas, Tartu
läh.; Sooniste id., Ellamaa kõrtsi j. — 24. Krootuse m.,
Kõlliste w.; Laatre w., Sangaste kihelk. — 25. Türi ale
wis. — 27. Saare wallas, Maarja-Magdal. kihelk.; Laekweres, Simuna kihelk. — 28. M oktweti-Keremaal; Mõhmnta id., J.-Jaanis; Puurmanni id., Piknurme k.;
Krüüdneri w., Puju kõrtsi j.; Taageperas. — 29. AhjaKärsal, Wõnnu kihelk.; Stolbowo k., Panikowitshi w.;
Wõtikwere lo., Waiatu k. — 31. Mõniste wallamaja j
Nowember. 1. Jaa tobi kiriku juur., Wiru-Jakobi
kihelk.; Pärsamaa w., Mätja kulas. — 2. Laiuse id.,
Mõra m.; Paides; Suurejõel, llue-Mändras; Palal, Kodawere kihelk. — 1. Nissis, Riisepere w. — 5. Antslas;
Missi kõrtsi j., Kambja kihelk. — 6. Kaarepere w., Kassi
nurmes; Rõuge id'., end. Ala kõrtsi j. — 7. Malgas;
Ekwas. — 10. Iõgewal; Lähtru id. — 11. Mõrus; Mli
sandis. — 12. Kari lätsi w., end. Kari laksi kõrtsi j.; Kures
saares; Ardu külas, Triigi w.; Tamsalu jaama lähedal,
Uudeküla mõisa j., 2 päewa. — 14. Tartus; Käru w.,
Lauri jaama j. — 20. Piirsalu w., Risti jaama j.; Haibas, Kirna-Kohatu w. — 23. Paides; Mustmees. —
25. Raasikul, Harjumaal; Türi alewis. — 26. Malgjärwe
id., end. Kitse kõrtsi j. — 28. Moltwetis; Põltsamaal;
Keilas. — 29. Korsakowos, Panikowikshi w.; Mõrus. •—
30. Migala id., end. Poti kõrtsi juures.
Dets e m b e r. 1. Tapal. — 2. Juurus. — 3. Ala
jõel, Mirumaal; Malgas; Iõgewal. — 5. Amb las. —7. Kallastel. — 8. Rakweres; Milj andis. — 10. Jüri
kiriku j., Rae w. — 11. Narmas, 3 p. — 12. Mändras;
Martna kiriku j.; Mõhmaku w,, J.-Jaanis. — 14. Nina
külas: Antslas; Pärnus. — 15. Mõrus; Kohilas, Harju
maal. — 17. Moisekatsi w., end. Kantsi kõrtsi j. — 18. Pöörameres, Jakobi kihelk.; Paides. — 19. Jõhwi alewis. —20. Mõõbsus; Märjamaal. — 22. Mustmees. — 23. Sula
ajal, Krüüdneri w. — 28. Märnjas; Malgas. — 29.
Masin armas. — Põltsamaal, reedel enne 15. detsembrit.
60
6. Berger
Tallinn, Nunne tän. Ns 1
Asul. 1863
kauplus
prille, luupe, binokleid, pikksilmi,
mikroskoope, nivelliire jne.
Päewapildi alal: aparaate, plattesid, paberid jne.
soowitab:
Hrsti- ja
haigeteriistad.
Wiinawabrikutele
alkoholimeetrid,
sakkomeetrid,
termomeetrid
jne
Kõige peenem
parfümeeria ja
toaleiseebid
Teras - Haus
Max Schwarzlose, Berlin
Esitaja Eestis:
Waldemar G. Herzberg & Ko.
Tallinnas
>-
Jaani tän. 9
----------------------- -------
Tel. 4-76
..
..
-i
61
Dtaubtee sõiduplaan.
Tallinna — Riia.
T-a 1l i n n a s t kell 6 ,peale 16uil, Tapalt kell 8.6 m.
õhtul, Tartust kell 11.54 mm. õhtul ja Eesti Malgast kell
2.30 min. öösel ning jõuab Riiga kell 7.35 min. Ho mm..
Riia s t tuleb kiirrong (r. nr. 2.) kell 9.10 min õh
tul wälja ja jõuab Eesti Wael-a kell 2.15 min. öösel, tust
kest 3.10 min. öösel ja Tartust kell 5.12 min. homm. edasi
sõidab ning kell 10 hommikul Tallinna jõuab.
Tallinna — Irboska.
Postirong nr. 3 läheb Tallinnast lell 11.30 min. öö
sel, Tapalt kell 2.50 min. öösel, Tartust kell 6.41 min.
homm. ja jõuab Walka -kell 9.10 min. Kell 9.30 min. hone
mikul sõidab rong Malgast Wõrru (jõuab kell 11 09 min.
homm.) ja Jrbostasse (jõuab -kell 32.58 min. päewal.)
Postirong nr. 4 läheb Jrbos-käst kell 4.30 min p. l.r
Mõrust kell 6.29 min. p. l., Malgast kell 8.50 min. õhtul,
Tartust kell 11.55 min. öösel, Tapalt kell 4.35 -min. hom
mikul ja jõuab Tallinna kell 7.10 min. hommikul.
Tallinn — Walk.,
Segaroug nr. 11 läheb Tallinnast kell 9.25 miim
homm., Tapalt kell 1.30 min. päewal, Tartust kell 3.28 nu
peale lõunat, jõuab Walka kell 9.48 min. õhtul.
Segaroug nr. 12 läheb Malgast kell 4.15 min. homm..
ja jõuab Tartu kell 7.30 min. homm., kust kell 9.40 min
homm. edasi sõidab. Tapalt edasi kell 3.5 min. ja jõuab
Tallinna kell 6.35 min. peale lõunat.
Tallinn — Narwa.
Tallinnast postirong kell 12.20 min. öösel, Tapalt
kell 3.55 min. homm., Rakwerest kell 4.48 min. homm.
jõuab Narwa kell 8.20 min. hommikul.
Narwast kell 9.40 min. õhtul, Rakwerest kell 1.39 m
öösel, Tapalt kell 3.29 min. homm., Tallinna jõuab kell
6.30 min. hommikul.
Tallinnast kell 9.25 min. homm., Tapal kell 12.50 uu
päew-al, Tapalt kell 2.45 min. peale lõunat, Rakwerest kell
3.50 min. p. L, jõuab Narwa kell 8 õhtul.
Narwast kell 7.10 min. homm., Rakwerest kell 12.10
min. päewal, Tapal kell 1.5 min., Tapalt kell 3.5 min. p.
lõun., jõuab Tallinna kell 6.35 min. peale lõunat.
62
iiiWniiiiiiiMiiiiiiiiWrii
nüüd
Hundi t. 2
hüüu
Raekoja wastas
Walmistan üleswoteid igas
suuruses 6 PILTI alates
20 mk. ja kallimad. Päewapildid tunnistuste ja passide
peale mõne tunni jooksul.
Suurendused elusuuruseni.
Äsjaarmastajatele-päewapiltnikudele toimetan asjatund
likult ja hoolikalt kõiki tarwiIi! ke tõid, ilmutan ja kopee
rin. Pühapäewadel awatud.
Päewapiltnik
Karl Osol.
WENETURG Nr. 5
ao
oo
Soowiiab omast kauplusest
zz kõiksugu naha-kaupa zz
hobuse riistasid ja kollaseid
zzz W ENES AAPÄID zzz
63
Tallinna — Rakwere.
Tallinnast kell 4 p. -L, Tapalt kell 7.25 min. peale l.,
sõuab Rakwere Lell 8.15 min. õhtul.
Rakwerest Lell 4.45 min. homm., Tapalt kell 5.57 m.
Homm., jõuab Tallinna Lell 8.45 m. hommikul.
Walga — Irboska.
Walgast kell 4.40 min. p. L, Wõrust Lell 8.80 min.
õhtu-l, jõuab Irboskässe kell 11.25 min. õhtul.
Jrboskast 'kell 2.10! min. öösel, Wõrust kell 6.22 min.
homm., jõuab Walka kell 9 hommikul.
Tallinna — Haapsalu.
Tallinnast kell 5.10 min. p. L, Keilast kell 6.06 min.
õhtul, jõuab Haapsalu kell 8.15 min. õhtul.
Haapsalust kell 5.45 min. homm., Keilast kell 8.10 m.
homm., Tallinna Lell 9 hommikul.
Tallinnast kell 7.85 min. homm., Keilast kell 9 homm.,
jõuab Haapsalu kell 12.5 min. päeMal.
Haapsalust lell 3.25 min. p. l., KÄlast kell 7 õhtul,
jõuab Tallinna kell 8.5 min. õhtul.
Tallinna — Valtiski.
Tallinnast kell 4.15 min. p. L, Keilast kell 5.30 min.,
jõuab Baltiski kell 6.10 min. õhtul.
Battiskist kell 6.10 min. homm., Keilast kell 7.12 m.
homm., jõuab Tallinna kell 8.22 min. hommikul.
Tallinna — Nõmme.
Tallinnast hommikul kell 4.50, 6.35, 8.25 11.20 m.;
Peale Lõim, kell 1.10, 2.20, 3.50 5.45, 8.25, 11.45 min.
Kell 6.35 min. homm. ja 2.20 min. P. I. läheb üks
magun Pääskülasse.
Kell 5.45 min. P. I. läheb Wääua titsaröüpalisel.
Nõmmelt l)ommitül kell 6: 7.15, 9.30 min.; peale
lõunat kell 12.30, 1.40-, 3.20, 4.30, 6.45, 9.18 ja öösel k. 1.
Kell 7.15 min. homm. ja kell 3.20 min. p. l. tuleb
wagun Pääskülast.
Kell 9.45 min. homm. tuleb Wääna kitsarööpaliselt.
Tartu — Elwa — Jõgewa.
Tartust lell 4 p. l., Elmasse kell 4.47 min. peale. lõim.
Elwast kell 5.10 min. p, l., Tartust kell 6 peale Lõim.
Tartust kell 6.30 min. p.
Jogewal kell 8.45 m. õ.
64
i
Importäri
W. Roosikrantsi tän. 5.
Kõnetr. 15-98.
Alati lodust saada:
Palun aadressi tähelepanna
!
Braunsi riidewärwe, puupeitse, kondiitri- ja
nahawärwe, Agfa ja Badeni aniliinwärwe,
tapeete ja mitmesugust klaas- ja fajanskaupa.
65
Tallinna — Pärnu.
T a l l i n n as t kell 3.30 min. p. l., Allikult kell 1.49
min. öösel, Wilja üdist kell 4.59 min. h-omm., Mõisakülast
lell 8.3 min. h-omm., Pärnu jõuab kell 11 hommikul.
P ä r n u st: kell 4.15 min. p. L, Mõisakülast kell 7.58
min. p. l., Wiljaud-ist kell 10.50- min. õhtul, Allikult kell
2.22 min. öösel, jõuab Tallinna kell 8.50 min. homm.
Tallinnast kell 8 homm., Allikult kell 3.7 min.
p. L, Viljandist kell 6.17 min., Mõisakülast kell 9.32 min.
õhtul, jõuab Pärnu kell 1.30 min. öösel.
Päruus it kell 4.45 min. homm., Mõisakülast kell
8.28 miin., Wilijandist kell 11.26 min. homm., Allikult kell
2.45 min. p. l., jõuab Tallinna kell 9.15 min. õhtul.
Tallinnast — Allikuni.
sõidab igal laupäewal rong kell 4.45 min. p. l. Tallinnast
wälja, jõuab Allikule kell 11.20 min. öösel.
A l l i k u l!t igal esmaspäewal kell 1.16 mins öösel,
jõuab Tallinna kell 7.40 min. hommikul.
Tallinna — Nõmme — Wääna.
Tallinnast kell 5.45 min. p. l., Nõmme wäike kell 6.20
min., jõuab Wääna kell 7.15 min. peale lõunat.
Wäänast lell 8 homm., Nõmme maitsesse kell 9.10 m.,
Nõmme suurest kell 9.30 min., Tallinna kell 9.45 min.
Tamsalu — Halliku.
Tamsalust kell 4.15 min. homm., Paides kell 7.35 m.
homm., Paidest lell 1.20 min. p. l., Allikul kell 2 päowal.
Allikult kell 3.20' min. p. l., Paides kell 4 p. l., Pai
dest kell 10 õhtul, Tamsalus kell 1.30 min. öösel.
Tamsalust kell 4 p. l., Paides kell 7.20 min. p. L,
Paidest kell 12.20 min. öösel, Allikul kell 1 öösel.
Allikult kell 2.30 min. öösel, Paides kell 3.10 min.
öösel, Paidest kell 10 pomm., Tamsalus kell 1.15 m. p. l.
Mõisaküla — Walga Eesli.
Mõisakülast igas esmaspäemal ja neljapäewal kell
kell 9.30 min. õhtul, jõuab Walka kell 1.55 min. öösel.
Walgast igal teisipäemal ja reedel kell 1.30 min. lõu
nal, jõuab Mõisakülla lell 6.30- min. peale lõunat.
66
Ti
Warwige ainult
Herbsllali
riidewärwiga
Esitaja Eestis:
Waldewar G. Herzberg L Ko.
!! MOODIÄRI !!
KUNINGA TÄN. 4
Soowitan elegant naisterahwa
kübaraid igaks hooajaks.
Kraed ja muhwid. Kõiksugu
kübara ehteid. Pruut- ja leinaloore. Suur wäljawalik.
Aupaklikult
K. WIIDERMANN
♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦
Tallinn, Jaani tän. 9. Tel. 4-76
67
Piletite ja platskaartide eelmüük Balti jaamas.
Kass a nr. 1, -kella 12—2 Malga rongile nr. 3, mi
nek -kell 11.30 min. ööse-l; kella 12—1 Narma rongile nr.
5, minek kell 12.20 min. öösel; ike li a 1—2 Riia rongile -nr.
1, minek kell 3 peale lõunat.
K -a s- s a m-. 2, «kella 12—1 Malga rongile nr. 3, mi
nek kell 11.30 min. ahin!; kella 12—1 Narma- rongile nr.
5, minek kell 12.20 min. öösel; Eella 1—2 Haapsalu ron
gile nr. 7, minek «kell 5.10 min. peale lõun.; kella 1—2
Riia rongile nr. 1, minek kell 6 peale -lõunat.
Kass a nr. 3, kella poole 12 — poole 1 Baltiski
rongile nr. 17, minek kell 16.15.
Hobufeposli jaamad.
Harju maakonnas.
1 • Raasiku — mee rand llm. Raasiku raudteejaamast.
2. Kuusalu-Kiiu —- 17% klm. Kehra jaamast.
3. Kose-Ri-sti — Kose alewi lähedal.
4. Kohila — % iklm. Kohila jaamast.
5. Hagudi — mee rand 'llm. Hagudi jaamast.
6. Rapla — weerand klm. Hermeti jaamast.
7. Keila — poolteist klm. Keila jaamast.
8. Riisipere — pool klm. Riisipere jaamast.
Lääne maakonnas.
Wiru maakonnas.
1. Risti
1. Kiltsi — Kiltsi mõisas.
2. Haapsalu
2. Ralwere — Rakwere mõisas.
Tnrpla.
3. Kadrina — Uit Ma mõisas.
4. Lihula.
4. Iisaku — Iisaku mõisas.
5. -Wirtsu.
5. Jõhmi —- Jõhmi mõisas.
Järwa maakonnas.
1. Arawete — Kuris oo mõisas, Ambla wallas.
2. Koeru — Koeru alewikus, Weinsärwe mallas.
3. Koigi — Koigi mõisas.
4. Kolu — Kolu mõisas, 1 merst Kolu jaamast.
5. Käru — Lauri raudteejaama juures.
6. Kuksema — 2 wersta Järwa-Iaaui jaamast.
7. Laupa — Särewere mallas.
8. Muftla-Nõmme — Anna Mallas.
9. Mündi — 2 Marsita Paide linnast.
10. Palu — Mäo Mallas.
11. Piio metsa — Wäätsa Mallas.
69
AUG. TUTT
ffl. Korja 1.1
Soowitan
suures valikus
jalanõusid omas
töökojas walmistatud ja
KALOSSE
igas suuruses.
lO Q a Q Q a m s a Q Q ö ö a a Q G Q a a a D B a D Q Q
BöBGQaaäaaDaaöBQBäaDaüDSQCGaaESDnBaBB
a
□
□
o
ö
E3
EE
a
69
Purdi — Anna w allas.
Rakke — Rakke jaama juures.
Roasna-Alliku — Kuksema malkas.
Tapa — Tapa alewis.
Waali — Weinjärwe mallas.
Wahastu — Wahastu mõisas.
Wagewa — Wägewa saama juures.
Wiljandi maakonnas.
1. Wiljajndt.
2. Kärstna. 3. Nawesti.
5. Oisu.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
4. Põltsamaa.
Tartu maakonnas.
Maidla — 24 ILm. Tartust.
Nuustaku alewis, — 14 klm. Pritsu jaamast.
Saarel — 36 klm. Tartust.
Pritsus, — Pont -klm. Pritsu jaamast.
Jõgewal — raudteejaama juures.
Tartus — Riia sa Pihtiva tän. -nurgal.
Woldis — 1 Ilm. raudteejaamast.
Waiatus — 21% klm. Jõgewalt.
Elwas — 1 kilomeeter Elwa raudteejaamast.
Walga maakonnas.
1. Walga — Härrade uul. nr. 12.
2. Dörwa — Tõrwa alewis.
3. Puka — Puka raudteejaama lähemal.
4. Maava — Hargla alewikus.
Mõru maakonnas.
1. Antslas. 2. Marduses. 3. Mastse Koiolas. 4.
Wastekiinas. 5. Räpinas. 6. Särinas. 7. Mõrus.
Saare maakonnas.
1. Kuressaar. 2. Uue-Lõwe. 3. Kuiwaste. 4. Haes
ka. 5. Parasmetsa.
Sõiduhinnad.
1. Eraisikutel:
1. hobuse ja kilomeetri pealt
9
N
*-’•
n
n
n
n
n
n
n
n
2. Ametnikkudele:
1. hobuse ja ^kilomeetri pealt
9
3•
70
1!
II
ii
ii
il
il
ii
H
M. 12.—
M. 18.—
M. 24.—
M. 10.—
M. 14.—
M. 21.—
ao
n
J. Johanson & J. Pallo
ao
a
a
o
Tallinn, Uus tän. nr. 7
Soowitab omast ladust
Jalgrattaid
Jalgratta kummisid
Tasku*, laua* ja habemenuge
Käärisid igas suuruses
Kõiksugu elektri tarbeid
Eht Inglis
ö
a
wihmamantlid.
BHENNflBOR
HINNAD
MÕÕDUKAD.
a
000000000000000050000000000000000000000030
Nõudke igalt poolt schokoladi
EXTRA
mis on walmistattid kõige
parematest ainetest.
SCHOKOLADIWABRIK
PALAST' RAKWERES
7)
Reisipiletite ja bagaMweo kinnad Tallinnast.
Jaamade 1 K l ass
nimetus 1 2 1
3
L
Aegwiidu
Antsla
Aruküla
Auwere
Väitiski
Ellamaa
Elwa
Äaapsalu
Iögewa
Iöhwi
Jäneda
Irboska
Kaarepere
Kabala
Kadrina
Karula
Keeni
Kehra
Keila
Kiltsi
Klooga
Kohtla
Kärkna
Lagedi
Lehtse
Lepassaare
Musta
Mägiste
Narwä
Nõmme
Nõo
Oru
K t
110 klg. | Jaamade ! K l a s s jlO klg.
bagash
bagash
I eest. | nimetus r 2
3
1 eest.
„OSTA"
WIRUWARAWÄ PUIESTEE Nr. 27
KÕNETRAAT 12-32 ia 18-51.
Soowitab omast ladus!:
Lokomobfilid isesõitjad
Lokomobiilid hob. weetaw.
Rehepeksu garnituurid
Tuulamise masinad
Kultiwaaforid
Sahad
Koorelahutajad
Wedruäkked
Ja muud põllutööriistad.
SKans Wicfjmann i
||
saapakreemi
|| ja küünlatööstus
l |
TALLINNAS,
J |
Baliiski maanteel nr. 20
| |
| |
Kõige paremat sorti nahapuhastus
läikewõie
| „NEEWA"
I
„OKEAN"
[j
ja „TÄHT"
V R
| |
| |
| |
|i|
|i|
|1|
||
must, kollane ja pruun.
Meie saapakreemid on laboratooriumites
järele waadatud ja leitud, et nad nahale mitte
kahjulikud ei ole.
Kingapuhastuse kiwtd, walged ja kollased. Wärwid kollaste kingade ja saabaste
jaoks. Esimest sorti naharaswa saabaste
ja hobuseriistade tarwis.
Steariin küünlaid
igas suuruses jne. jne. Tellimised täidetakse
ladust korralikult ja wõrdlemisi odawa hinnaga.
MMMMM
SAAPA KAUPLUS. WANA POSTI T/3N.2
ESIMESE JÄRGU JALANÕUDE KAUPLUS JA TÖÖKODA
Ostke jalanõusid ainult A d a m k a jalanõude kauplusest
Tallinnas, Wana Posti tän. nr. 2,
siis olete kindlustet, et nad odawad, wastupidawad ja
nägusad on.
MMW
..... i"l!.l; ^ull T. 1111I.|:iI||;|r■...... .
kõige parem ja odawam
Waldemar G. Herzberg & Ko.
Jaani tänaw 9.
Tel. 4-76
."J. PETT
i naisterahwa rätsep
•
j
(endine keisrikoja ja kuulsa Siberi Wtorowi
kaubamaja juurelõikaja)
;
-------- wõtab tellimisi wasiu --------
j kasukate,
mantlite,
ülikondade
:
:
ja kõiksugu nahkade tikkimise
peale, nagu:
\ kasukad, boad, muhwid,
\
kraed jne.
Luisentali tänaw nr. 34, krt. 9
TALLINNAS.
N. SOOL!
mööbliäri
Narwa maant. J\fc 19
Soowitab suures walikus Wenn. Doneti
eht Wiini töölisi,
lapsevankrid, ning uusi kui ka wähe
pruugitud mööblid, kontorite, wõõraste-
majade, äride ja erakorterite sisseseadeid.
Ladust alati saada:
Puhweti kapid,
kummutid,
suured peeglid,
lauad,
toolid,
wask akna-garniise,
woodid,
madratsid
ja palju teisi asju.
HINNAD MÕÕDUKAD.
M --
•
‘
..-
NUGGBT
VALDEMAR G. HERZBERG 8 R9
HAANI TÄN. 9.
TEL. 4-76.
Aauprneked
ostniDOb omale lõige maitsmamaiD
shokolaadi, kompwekke,
karamelle
ja biskwiite
■ ■■■■■«■■■■«■■■■■HHawesBsneeesaeeHeeaeii
W. Inetu maantee nr. 1
Mett. 15=91
A- Branörnann i
kotnproekitõõstufeft
Kr. SAAR & K9
äri omanikudel on üle 30-ne aastane wilumus ja e äriline
ühendus paremate ja kuulsamate wäljamaa wabrikutega, mille
tõttu firma iga aastaga ikka enam ja suuremat usaldust austatud.
kauDatarwitajate poolt wõitnud on.
• • ••••••«•eeeecooee*eee»»e*eeeee*eeee®••»•••ee.•••#••••eee*e»eeoeeeeceeeeeeeeeee# .
;
•
XX. Eesti Põllumeeste seltsi näitusel 1522. a. sai meie firma
õmblusmasinate eest, kui ainus oma võistlejate seas,
*
•
kõrgema auhinna — suur kuid auraha.
••eeeeeeeee •••••••• eeeeeeee eeeeeoee eeeeoeeeeeeeeeee eeeeeeee eeeeeeee ••••••••••..
.
AL/ÄLINE LRDU:
Õmblusmasinaid :
■
Naumann, Pfaff, Vesta, Glara jne.
Jalgrattaid:
Naumann, Mars, Landeskrone jne.; üksikud jaod,»
õhukummid ja mantlid;
Kudumisemasinaid
Walter & Ko. wabrikust;
Põllutöömasinaid nagu:
Rehepeksumasinaid ja Gööplid; niidu- ja lõikumasinad; hobuserehad Eckerti wabrik.; Wedruäkked Osborn jne.
Piimatalitusemasinaid, nagu:
Koorelahutajad Kemper & Lonsbergi, K. & L, Patent
ja teisi tähtsaid, igas nõuetawas heas omaduses;
Kartuliwõtmise masinaid
Welt Roder (patent).
........ ................................... PEA LADU :
Kr. SHAR & Ko., Tallinnas,
Wiruwärawa puiestee nr. 27 (Eesti teatri vastu)
ABI KAUPLUSED:
Tartus, Raatuse tän. nr. 2
Rakweres, Peterburi tän. 13
Jõhwls, Turu plats.
Naisterahwa
töökoda
Tallinnas,
Narwa maani, nr. 10
Kõnetraat 13*75
UM6
Esi» Eesli
Asutatud 1866 aastal
Kfliae crnnem Eesli kinnituse selts
EEKS
kinnitab igasugust warandust tule vastu 20 pro
tsenti odavama maksu eest kui aktsiaseltsid.
EEKS
wõtab edasikinnitusi wastu wastastikustelt kinnitus-seltsidelt
Waranduste kinnitused on kindlustatud Seltsi oma kapitaalidega ja edasikinnitustega väljamaal.
EEKS
kui ühistegeline ettevõte ei aja taga kasusid — tema siht on
oma liikmete-kinnitajate varanduslise seisukorra kindlustamine
võimalikult odava maksu eest.
Iga kinnitaja on Seltsi varanduste ja kapitaalide kaas
omanik, kui täieõigusline seltsiliige.
Palume tähelepannu Seltsi nime ja märki, et
mitte äravahetada teiste kinnituse seltsidega.
NMI MM WIWWI. WWMIM UMMMMM IWWff
VaataTallinna
Aadresskalender
1924
a
SISU:
...Tallinna
Aadresskalender
1924
a
SISU:
Kalender — Mõõdud ja kaalud —
Posti ja telegraafi taksid — Tulumaksu tabel
Walitsuse asutused — Wälisriikide esitused —
Eesti Wabariigi esitused wälisriikides —
Wiisumite hinnad — Tähtsamad riigi-, oma
valitsuse ja eraasutuste nimestik — Tallinna
õpeasutused — Tallinna adwokadid ja notaariused — Tallinna arstid — Tallinna uulitsate
ümbernimetused — Tallinna võõrastemajad ja
möbleeritud toad — Reisipiletite ja bagashiweo hinnad Eesti raudteedel — Hobuseposti
jaamad Eestis — Laadad —Raudtee sõiduplaan
- A. Einpaul H
y Karja-ja põllusaaduste Jj
(j
eksport
()
W
|g
M
M
W
tJ
M
|g
Tallinn, Siimeoni uul. 19
Kõnetr.: 22-24 ja 20-14
väljaveoks piirama- ZLClLJ ta arwul eksport- ja gC
pariisi-võid, kaseiini ja värskeid gj
kanamune, makstes kõrgemat M
päev ah inda
||
W
H
gf
M
gg
M
b"i
üleilma kõigekuulU U U sama margariini
vabriku VAN DEN BERGH'1
margariini
M
ö „SANELLA“
Õ
„VITELLO“
Ü
ja „ERA“
õ
||
KF
*gt
gg
ü
Ö
y
M
võistlemata odavate hindadega
M
TI
fl
Saada püüdelistes ja
naelalistes tükkides
f|
M
M
Eugen Brandt
Muusikatarbete äri
Asut. 1873. a.
Tallinn, Pikk tän. 29
Postkast 91
Kõige suurem ja täieli- ------------- kum nootide ladu Eestis
IGASUGUNE MUUSIKA-KIRJANDUS.
Alati ladus rikkalikus walikus kõige paremini väljatöötatud:
wiiulid, tsellod, mandoliinid, balalaikad, gitar~
red, puust ja metallist puhkpillid. Igasugused muusika
riistade tarbed; alati värsked keeled I-ses headuses kõiksugus
tele keelpillidele.
Järgmiste ilmakuulsate firmade ainuesitaja Eestis:
Rud. Ibach & Sohn, Barmen; RömMldt, Valmar
tõsine pärl klaveriehitus-kunstis, võistluseta väljatöötamise
poolest.
Wälistellimised täidetakse korralikult ja kiirelt, ladus puuduvad
noodid saavad soovi.peale väljatellitud, Järelpärimistele pa
lutakse postikulud juure lisada.
Kunstwerke allerersten Ranges
12goldene MedaillenundLPreise.
VonLiszt, BüloW, d’Albertwärmstens
empfohlen. Anerkennungsschreiben a. allen
Theilea der Welt.
1
ALKOHOLITA JOOKIDE
TÖÖSTUS
„AKWÄ“
soowitab wõistlemata headuses:
Mitmesuguseid likööri ekstrakte
Weini- ja Laua-äädikat
Äädika essentsi
Peale selle laialt tuntud „Äkwa“ limonadi
A. Laamann i
riidekauplus
Wene turu ja Narwa mnt. nurgal 1/4
Kõnetraat 14-52
Soowitab
mõõdukate hindadegai
Wi Ilast ja puuwillast kleidi- ja pluuseriideid; wiIlast ülikonna-ja palituriideid.
Pleegitud ja pleekimata pesu riideid
igas headuses. Madratsi- ja woodririideid, willaseid ja pikee tekke, suuri
rätte jne. Sidumise nööre jia niite. Wil
laseid, puuwillaseid ja linaseid lõnge
ja kangalõimi.
Linaste riiete ladu
Linade wastuwõtmlne ketramiseks ja
kudumiseks.
kui ka üksikuid mööblid tähendatud tubadesse.
Tellimise peale walmistatakse mööblid igas
soowitawas stiilis wabriku erijoonistuste järele.
1
ib
Puutöö osakond:
Walmistab ruttu ja korralikult tellimise peale:
rihma rattaid, uksi, aknaid, treppisi,
kaupluste sisseseadeid ja muid puutöid.
*
Weespordi osakond:
1
»
Süstad mitmesugustes mudelites jne. jne.
Hinnad ja kirjeldused esimese nõudmise peale.
Esimesed auhinnad näitustelt: kuld- ja hõbe - aurahad.
<
H Mi lWML
Kopli tän. 6
-sš
Walmistab hästi passiwaid ülikonde ja palituid,
naisterahwa kostüüme ja mantlid wilunud
sa.
meistri isiklikul juhatusel.
M Tellimised täidetakse ruttu tellija maitse järele.
S. Walmistamine tellija kui ka omast riidest.
Ülikonnad kõige paremast Inglise riidest —
■°
6000 kuni 10.000 mrk.
M Wõtan ka lasteriiete peale tellimisi wastu.
Alati kõige uuemad moodilehed
=
ja kõige parem wäljalõige.
on lauawõina kõige parem aseaine koorewõile, sellest
aga pool odawam.
Ükski väljamaa taimewõi ega margariin ei saa taimewõi „KORK’aga“ wõistelda, sest „KOKK“ saab
igapäew omal maal wärskelt walmistud
kuna väljamaalt tulev kaup juba veo ja tollide peal
nädalate kaupa viibib.
Taimewõi „KOKK“
sisaldab üle 80% rasvaollusi
ja on seega niisama toitev kui koorevõi.
«EESTI KOKOWÄR" sisaldab üle 90% rasvaollusi ja
on köögile kõige kohasem rasvaaine (praadimiseks,
küpsetamiseks jne.
Jällemüüjad saavad kindlad protsendid.
Ladus kõiki meie tööstusalal tarwilikka materjaale.
Fi
t
#
Z ^ll,ll!i1Ti!,l,,,ll,l,!iiTl!l,,lll,,l,!fffi!,lll,lll,,.,l1Tl!,,l,lllll,!l1TH,lll,|,"",,,,,,"ilViil,ll",,,iirtlhiiHii.. ................ . =
5^6
Märkide ja aegade seletused
H noor kuu 3 esimene weerand
J täis kuu
C wiimane weerand
k. = kell; m. = minut; p. = päew; e. 1. = enne
lõunat; p. 1. = pärast lõunat; s. = sündis; f = suri
lliniHiii
Aastaajad
Kewade algab 20. märtsil kell 10 õhtul
Suwi algab 21. juunil kell 6 p. 1.
Sügis algab 23. septembril kell 10 e. 1.
Talw algab 22. detsembril kell 6 hommikul
iiiii|niii
Sel aastal on 366 päewa
iiii'1'hii
Riiklised pühad 1924. aastal
Pühadeks loetakse järgmised päewad, mil
tööd ei tehta:
1) Uus-aasta (1. jaanuaril)
2) Kolmekuninga päew (6, jaanuaril)
3) Eesti wabariigi iseseisw. päew (24.weebr.)
4) Palwepäew (12. märtsil)
5) Suur Reede (18. aprillil)
6) Ülestõusmise pühad 20., 21. ja 22. apr.)
7) Esimese mai püha (1. mail)
8) Ristipäew(Taewaminemise-püha (29. mail)
9) Suwistepühad 8., 9„ ja 10. juunil
10) Jaanipäew (24. juunil)
13) Jõulupühad 25., 26. ja 27. detsembril
1)
2)
3)
4)
Töö lõpetatakse kell 12 päewa:
Ulestõusmise-pühade laupäewal
Suwistepühade laupäewal
Jõululaupäewal
Wanal-aastal (31. detsembril)
11
Jaanuar
!.
--
** 1
2
3
4
5
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
F. Fählmann s. 1798
Sõjariistade waherahu
[Wenemaaga 1920.
19
20
21
22
23
**6
7
8
9
10
11
12
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Kolmekuninga päew
24
25
26
27
28
29
30
13
14
15
16
17
18
19
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
31
1
3 2
3
4
Tõnise päew.
5
Päike t. 8,58, loojam. 4,03 6
20
21
22
23
24
25
26
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Nääri päew.
E
Paawli päew
K. A. Hermann t 1908.
MMM
Jakob Hurt f 1906.
Korjuse päew
C. Freundlich f 1872
7
8
9
10
11
12
13
14
15
M. Weske sünd. 1843.
Päike t. 8,40, loojam. 4,27 16
T 17
18
Päike tõuseb 10. kell 9,15 min., läheb looja kell 3,44 min.
„ 4,05
20. „ 8,57 „
4,30
8.36
„
30.
„
»
»
K. DETERT & Ko.
TALLINN
SUUR BATAREI TÄN. 12
TALLINN
Uue aasta visiit Teie armsama juure on tühine,
kui Teie ühes ei wõta K. DETERT &, Ko.
schokolaadi-karbi.
12
!
k.
|
I
W.
Weebruar
MMM
I
ii.
[1920. 19
Küünla p. Eesti-W. rahu|| 20
i! Reede
2! Laup.
21
22
| 23
W 24
25
26
27
3
4
5
6
7
8
9
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn
Neljap.
Reede
Laup.
10
1-1
12
13
14
15
16
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Päike t. 8,11, loojam. 4,58^ 28
29
30
K "^1
1
2
3
17
18
19
20
21
22
23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
[E- Rhrens f 1863
E. Päästekom.loom.1918
Päike t. 7,46, loojam. 5,22
G
Peetri päew
**24
25
26
27
28
29
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
R. Grenzstein s. 1849.
W. Reiman s. 1861.
Luuwalu p.
1
j
4
5
6
7
8
9
10
Iseseiswuse püha
11
12
Päike t. 7,30, loojam. 5,38 13
14
c 15
16
Päike tõuseb 10. kell 8,11 min., läheb looja kell 4,58 min.
„ 5.22
20. „ 7,46 „
.. 5,45
29. „ 7,21 „
77
n
»»
24
Liiwim. eesti, wab. 1819 25
26
27
Päike t. 5,20, loojam. 7,22 28
29
Eesti omawalits. k. 1917. 30
**13
14
15
16
17
**18
19
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Palmipuude püha
Künni päew
**20
**21
**22
23
24
25
26
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
J
Suur Nelja päew
Suur Reede
Tuule risti p.
TÕEDDISED
31
1
2
3
4
5
6
1. Ülestõusmise p. @ 7
2. Ülestõusmise püha 8
3. Ülestõusmise püha 1 9
Jüri päew. Asut. Kogu 10
[kokkuast. 1919.
1 11
12
13
Pühap.
J. Rosenplänter f 1846
Esmasp. Lehe risti päew
Teisip.
|
Keskn.
Juhan Liiw s. 1864.
14
15
16
17
Päike tõuseb 10. kell 5,20 min., läheb looja kell 7 22 min
20. „ 4,52
„
y
.. 7,46 „
"
30. „ 4,26
„
„
n
„ 8,10 „
SAAPAPARANDUS - TÖÖSTUS „KIIRKÄIK“
r-------- --------TALLINN, KOPLI TÄN. 16
i
.
.
.
on esimene ja ainus sellesarnane Eestis.
Meil on pikaajaline wäljamaa praktika.
Jaani päew
J. Bergmann f 1916.
7 magaja päew
J. Jung f 1900.
Peetri- Paawli päejv
r
16
17
Päike tõuseb 10. kell 3.1 ) min, läheb looja kell 9,32 min.
2030-
»
3,06 „
3,10
„
„
„
9,40
9,38
„
„
SAAPAPARANDUS - TÖÖSTUS „KIIRKÄIK“
------------------TALLINNAS. KOPLI TÄN. 16
------------------!
Kui soowite tugewaid groom-nahast SANDAALE
j
kahekordse woodriga —'neid saate
j
1
saapatööstusest ,,KIIRKÄIK“
j
Kopli län. 16
1
17
1 Teisip.
2 Keskn.
3 Neljap.
4 Reede
5 Laup.
6
7
8
9
10
11
12
W. k.
VII.
Juuli
H
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Päike t. 3,20, loojam. 9,31
Neljap.
7 venna päew
Reede
3
Laup.
23
24
25
26
27
28
29
Heina-Maarja päew
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
Pühap.
Esmasp.
Teisip
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup
30
1
2
3
4
G
5
[sõja algus 1914
M. Körber s. 1817. Ilma-1 6
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
7
8
M.-Magdaleena päew
9
J. Hurt s. 1839
10
J.H. Rosenplänter s. 1782. 11
Jakobi päew
m 12
C. R. Jakobson s 1841. | 13
Olewi päew
j 14
15
16
Päike t. 4,00, loojam. 8,49 17
J. Hurt s. 2839
18
MMM
J W. Jansen f 1890.
Päike tõuseb 10. kell 3,20 min., läheb looja kell 9,28 mirr.
»
»
20. „ 3,40
„
„
„
„ 9,10 „
n
„
30. „ 4,00
„
„
„
,, 8,49 „
................. K. DETERT & Ko.
\
l
18
TALLINN
SUUR BATAREI TÄN. 12
TALLINN
Heinakuul sõidab linnalanegi maale põllutööle
je võtab jänu kustutamiseks
K. DETERT & Ko.
schokolaadi
ühes
21
22
23
Krist. seletam. p.
24
25
3 26
Päike t. 4,24, loojam. 8,28 27
K. J. Peterson f 1822.
Laur.tsa päew
L. Koidula f 1886.
Rukki-Maarja päew
(J
Päike t. 4,45, loojam. 8,02
c
28
29
30
31
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
Pärtli päew
Fr. R. Kreutzwald t 1882.
11
12
13
14
15
Johannese surma p
16
Päike t 5,12, loovam. 7,<8 17
18
Päike tõuseb 10. kell 4,26 min , läheb looja kell 8,24 min.
20 , 4,48.........................
„ 7,56
„
„
„
“0.
5,12 „
„ 7,28
„
SAAPAPARANDUS - TÖÖSTUS „KIIRKÄIK“
------------------1
*
i
7
TALLINNAS, KOPLI TÄN. 16
--------------- --
Wastupidawamaid saapaid Teie mujalt ei saa, kui
meilt, sest töö tehakse ainult esimest sorti materjaalist. Tulge kord saapatööstus ,,K i i r k ä i k’u“,
Kopli tän. 16
19
0. W. Masing s. 1763
Mardi päew
Ilmasõja sõjariist, rahu
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
3
4
5
J. Jung s. 1835
E 6
Päike t. 8,27, loojam. 3,46 7
Leemeti-Maarja p.
8
Eesti-Wene sõja alg.1918 ! 9
23
24
25
26
27
28
29
Pühap.
Esmasp.
T eisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
30 Pühap.
MMM
Surnute püha.
10
11
Kadri päew
12
13
s 14
Eesti Maanõuk. seletus 15
[kõrg. wõimu kohta 1917 16
Andrese p.
17
Päike tõuseb 10. kell 8,00 min., läheb looja kell 4,10 min.
20. „ 8,24
„
„
„
„ 3,46 „
w
30.
„
8.48
„
„
„
.. 3,30 „
>'
SAAPAPARANDUS - TÖÖSTUS „KIIRKÄIK“
;■
TALLINNAS, KOPLI TÄN. 16
;
ž
Kinnitan, et wastupidawamaid taldu Teie kusagilt
muialt ei saa.
-
!
Töö tehakse soowi korral oote ajal.
-
22
Detsember
W. k.
xii.
18
19
20
21
22
23
1
2
3
4
5
6
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Juh. Liiw f 1913
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
24
25
26
Nigula-Maarja p.
Päike 19,04, loojam. 3,20 27
A 28
29
Lutsina p.
30
14
15
16
17
18
19
_20
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
1
2
3
4
5
6
7
21
22
23
24
**25
**26
**27
28
29
30
31
3
Nigula p.
Päike t. 9,12, loojam. 3,20
c
Pühap. Tooma p.
Esmasp. Talwe algus
Teisip.
Keskn.
L. Koidula s. 1843
Neljap.
1. Jõulu püha
Reede
2. Jõulu p. Fr. KreutzLaup.
3. Jõulu p. [wald s.1803
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Süüta laste p.
F. Wiedemann
H
f 1887
TÜEmSEI
8
9
10
11
12
13
14
15
1b
17
18
Päike tõuseb 10. kell 9,04 min., läheb looja kell 3,20 min.
3,20 „
20. „ 9.14
„
3,30 „
30. „ 9,2)
,,
............... K. DETERT & Ko. .................. ।
TALLINN
SUUR BATAREI TÄN. 12
Jõulukinkide ostu ettevalmistusel
seisku esimisel plaanil
K. DETERT & Ko.
schokolaad
Maat = 40 pange = 49195 liitrit.
Pang = 10 toopi = 12,299 liitrit.
Panges 30 naela wett (13^2u R. soojusel).
Setwert = 8 setweriku = 3,2 wakka = 209,92 l itrit.
Setwerik = 8 karnitsat = 26,237 liitrit.
Riia wakk = 6 tülimittu = 53V2 toopi = 2,625 setweriku.
Tallinna wakk = 3 kü imittu = 36 toopi = l,6is setweriku.
4. Raskuse mõõdud:
Puud = 40 naela = 16,389 kilogrammi.
Nael = 32 loodi = 96 solotn. = 9216 hooli = 409,725 grammi.
Lood = 3 solotn. = 1? 804 grimmi.
Solotnik = 96 doo.i = 5,268 grammi.
Apteeki nael = 12 untsi = 86 drahmi = 288 >krupl'.t = ö76O graan= 358,32 grammi = 84 so otnitu.
Unts = 8 drahmi, 1 drahm = 3 skrupltt.
Skrupel = 20 graani, 1 graan = 0,0622 grammi.
5. P a b e r i m õ õ d u d.
Pall = 10 riisi, 1 riis = 20 raamatud.
Raamat 24 poogna kirjutuspaberit ehk 25 trükipaberit.
24
Posti-telegraafi taksid.
Kirjad:
k o haliku d, esimese 20 grammi eest
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest
a)
b)
2 mk. — pn..
1 „ — „
s i s e m a a l i s e d, esimese 20 grammi eest
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 gr.
„
„
5
2
n
50
„
wälismaaki s e d, esimese 20 gr. eest
15 „ — „
iga järgmise 20 gr. ehk selle osa eest
7 „ 50 „
Kirja ülemu katus 45 cm. X 45 cm. ehk korukujuk.
75 cm. X 10 cm.
Kirja ülem kaal 2 klgr.
c)
a)
b)
c)
a)
b)
c)
a)
b)
a)
b)
Postkaardid:
kohalikud:
2 mk. — pn.
4 n — n
2 " 50
üksikud
wastusega
sisemaulised: üksikud
wastusega
w ä l i s m a a l is e d: üksikud
wastusega
Kaust mitte suurem kui 14 cm. X 9 ent.
ja mitte wähem kui 10 cm. X 7 cm.
5 „ — „
9 „ - „
18 „ - ,,
Riftpaelasaadetused:
kohalikud: iga 50 grammi eest
alammäär äripaberiteja kaubaproowide sest
sisem a akis e d: iga 50 grammi vest
alammäär äripaberite eest
alammäär kaubaproowide eest
w älismaa kised: iga 50 grammi
selle osa eest
alammäär äripaberite eest
alammäär taubaproowide eest
Ilma markideta, kui ta poolikult maksetud
saadetiste eest nõutakse saaja käest puuduw postimaks kahekordselt sisse, kuid
mitte wähem kui:
sisemaa l i s e eest
3 mk. — pn.
wälismaali s e eest
9 „ — „
Tähtsaadetised:
s i s e m a al i se d: lisamaksu (peale kaaluraha)
iga saadetise pealt
5 mk. — pn.
w ä k ism aakise d: samuti
15 „ — „
25
Rahakaardid:
s-i se maalised: kuni 3000 margani iga 100
marga ehk pooliku 100 marga eest
2 „
alammäär
•
10 „
Üle 3000 marga kuni 10.000 margani, esimese
3000 marga eest
.
60 „
Siis iga järgmise 100 marga pealt
1 „
üle 10.000 marga, esimese 10.000 marga eest 130 „
Siis iga järgmise 1000 marga pealt
5 „
Telegraafi rahakaardi t e eest makse
takse peale selle meel telegrammi maksu
nagu 20 sõnalise telegrammi eest.
Rahasaadete summa — piiramata.
Postitshekid:
5 mk.
a) s i s e maalis e d, esimese 1000 marga eest
Iga järgmise 1000 marga ehk selle osa eest
3 „
Dsheki üleMsumma — 50.000 marka.
Wäärtkirjad:
a)
—
—
„
„
—
—
—
—
„
„
„
„
— pn.
— „
S i s e m a a l i s e d:
kaalu ja tähitustaks nagu tähitud kirjade eest;
kinnitustaks iga 3000 marga ehk selle
3 mk.
osa eest
Kinnitustalsi alammäär
15 „
Wäärtlirjades on riigi raha ^saatmine keelatud.
Wäärtuse ülemmäär — 1.000.000 mk.
b) wälismaa l i s e d:
kaalu ja tähitustaks nagu wüljamanliste tähi
tud kirjade eest; kinnitustaks — awaldatud
wäärtüse summa iga 300 kuldfrangi ehk
35 mk.
selle osa eest
Wäärtuse ülemmäär, kuhu wäärtkirjad luba
tud, eritabeli järgi.
Postpakid:
45 mk.
i s e maal i s e d:
raskusega luni 1 klgr.
a)
1— 5
„
70 „
5—10
„
125 „
10 15
,,
175 „
Raskusega üle 15 klg. nrwatakse esimese 15 klg.
eest 175 mk. ja peale selle iga järgmise
kilogr. ehk selle osa eest
10 „
a)
Kinnitustaks (wäärtpalkide eest) nagu sisemaaliste wäärtkirjade juures.
Lihtpakke (is. o. ilma wäärtuse awaldnmiseka)
26
— pn.
„
— pn.
— pn.
— „
— „
„
—
„
b)
toõi6 -ka tähtsaadetistena .posKle mib>a tähi
lt asm alsu eest iga paki peält
Paki ulatused toõiwad olla:
100 cm. X 100 cm. X 100 cm. ehk
150 cm. X 50 cm. X 50 cm.
Paki ülemkaal 30 Kg.
Wäärtpaki awaidatud ülemwäärtus 500.000 mk.
wüli s m a a lised:
Kaalutaks raskuse, sihtmaade ja sihitusteede ko
haselt wälispostpakkide takside eritabeli
järgi.
Iga wäärtpaki peält saate lisataks
Wastawal korral tolliwormaliteedi toimingmaks (paKkaardile mitte kleepida)
Pürälejõudwate franlopakkide tollimaksude õien
damise eest
Paki ulatused-, ülemkaal, awaldatud wäävtuse
ülemmäär, ■— wälispostpakkide takside erikabeli andmete järgi.
5
„ •—
„
35 mk. — pn.
35
„
-—
„
15
„
—
„
Kojuwiimine:
r a h a k a -a r t i d e j a to äärt k irja de pealt
iga saadetise -iga 500 marga ehk selle
3 mk. — pn.
osa eest
Tallinnas:
;Mujal:
Nimekastid:
1000 mk. — pn. 500 mk. — pn.
aastas
500 „ — „ 250 /,
n
% aastas
250 „ — „ 125 „ — n
i/4 aastas
Wolipiletid:
100 mk. — pn.
aastas (kalendri a.)
50 n
dublikaadi eest kaotuse -korral
H
a)
b)
c)
Telegrammid:
kohalikud:
alammäär
iga sõna pealt
2 mk. — pn.
20 n
II
5
fi se m a a'l ise d: iga sõna pealt
40
alammäär
toälistelegrammid — eri sõnatakside järgi;
kiirkelegr a m m id 3 korda -kallimad;
makstud katse (collationnement paye) 1)4
telegrammi enese hinnast.
Eriadres s:
-aastas
y2 aastas
x/4 aastas
n
II
n
II
2000 mk. — pn.
1000 n
II
500 n
n
27
Tulumaks.
(Wäljawõte „Riigi Teatajas" nr. 63/64 — 1920. awaldatud tulumaksu-seadusest ja selle muudatustest „Riigi Teatajas" nr. 78 —
1922.).
Tulumaksu alla kütivad kõik füüsilisd ja juriidilised isikud,
mõne wäljamõttega, kellel on Eesti wabariigi piirides mingisugu
seid tuluallikaid.
Tulumaksust on wabad tulud kuni 30.000 margani aastas —
Tallinna, Narma, Petseri ja Walga linnades ja Nõmme alewis;
kuni 20.000 margani — muudes linnades ja maakondades, missu
gused määrad tulumaksu arwestamise juures maksukohuslase tulu
sa uirna st maha avwatakse.
Peale selle nrwatakse maha palga-tuludest meel 20 protsenti,
kuid mitte suuremas, kui eelpool nimetatud mahaarwamise määvad
wastawates kohtades on kindlaks määratud.
Nimetatud mahaarwamisi ei tehta juriidiliste isikute juures.
Tulusummast arwatakse maha maksukohuslase ülespidamisel
olema iga alla 17-aastase lapse, arsti poolt tõendatud tööwõimotu
wõi üle 60-aastase mana perekonnaliikme kohta Tallinna, Narwa,
Petseri Walga linnades ja Nõmme alewis 15.000 marka, muudes
kohtades — 12.000 marka.
Tähendus: Kooliskäiwate ja ametit õppiwate laske
kohta tehtakse selles paragrahwis tähendatud mahaarwamised
kuni 20 aasta Manaduseni.
Tähelepannes maksukohuslase enese ehk tema perekonnaliigete
pikaldast haigust ehk muid õnnetuid juhtumisi, wõib maksukohus
lase palwe Peale wiimasele määratud tulumaksu mahendada, kuid
mitte üle 50 Protsendi. Seda kergendust lubatakse ainult maksukohuslastele, kelle maksualune tulu üle 200.000 marga ei ulata.
Tulu hindamise kui ka maksumäära wastu mõiwad maksukohuslased wastawale jaoskonna komiteele wastulause esitada, tuues
ette tarwilised tõendused ja andmed.
Tulude pealt, mis üle selle seaduse lubatud mahaarwamiste
tõusewad, wõetakse maksu järgmiselt:
GHRHNTEERIN,
et Teie ajanäitaja peab käima ja õiget aega
näitama, kui ostate ehk lasete parandata
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiif iimiiiiiiiiuiiiin n nim tui uu uu
Soowitan kõiksugu pudu, parfümerie, kosmetika ja moodi kaupasied.
Kooli tarbeasju, kirjutusmaterjale, trikotage
ja kujutud kaubad, iseäranis suur
wäljawalik kõiki sorti wäljaõmblus lõngasi.
ENGROS
EN DETAIL
■
■
a
I
WI
I
I
a
a
a
29
WaMsuse asntused.
Siseministeerium. — Toompea lossis.
Siseministri Sõimi ett — lossi töisel korral, sissekäik lossihootoist.
Toompea lossis asutoad toe et järgmised siseministeeriumi asu
tused: 1) Ad Ministraiiito-asj ade peaivalitsus. 2) Omatoalitsuseasjade peatoa liisus. 3) Politsei peatoaliisus. 4) Tertoishoiu peaw alitsus.
Siseministeeriumi ehituspeatoalitsuse kantselei asub Kaarli
uul. nr. 1.
Tallinna linna politsei — Aia uul. 12.
1. Politsei jaoskond — Soo uul. nr. 28.
1. jaoskonna abijaoskond — Kopli tehas.
Balti puutoillatoabriku abijaoÄond.
2. Politsei jaoskond — Wladimiri uul. nr. 44.
3. Politsei jaoskond — S. Tartu maani, nr. 43.
4. Politsei jaoskond — W. Pärnu maani, nr. 7.
5. Politsei jaoskond — BMiski maani, nr. 38.
6. Politsei jaoskond —- Pühatoaimu uul. nr. 11.
Sadama jaoskond ■—- Uue Hollandi uul. nr. õ.
Arestimaja — Wene uul. nr. 21.
E. W. Rau dtee lpolitsei — Balti to oksa li juures.
Wälisministeerium. — Endises rüütÄkonna lossis, Toompeal.
Wälisministri kabineti.
Wülisministri abi kabineti.
Wälisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja.
Wälisministeeriumi informatsiooni osakonna juhataja.
W älism ini steeriumi pa ssi- osa konna j u h ai aja.
Wälisministri sekreiäüri-kabineit.
Kohtuministeerium. — WLike-Pärnu maani, nr. 3.
Kriminaal-peatoalitsus — Lai uul. nr. 48.
Tallinna iriminaal-politsei — Pagari uul. nr. 1.
Kohtu prokuratuur — Jaani uul. nr. 7.
Tähtsamate asja.de kohtuuurija — Jaani uul. nr. 7.
Kohtupalat — Jaani uul. nr. 7.
Rahukogu — Jaani uul. nr. 7.
Tallinn a-Haapsalu rahukohtunikud: 3., 4., ö., 6., 7., 9. ja 12.
jaosk. — Rahukohtu uul. nr. 3.
Talliuua-Haapsaln kreposti-jaoskond — Rahukohtu uul. nr. 3.
Kohtnuurijad: 1. jaosk. — U.-Maailma uul. nr. 6, krt. 9; 2.
jaosk. — Gonsiori uul. nr. 9, lri. 1; 3. jaosk. — Girgensoni uul.
nr. 11, krt. 1.
30
Rahaministeerium. — Gogoli puiestee nr. 3.
Riigikassa peawalitsus — W. Pärnu maant. nr. 4.
Otsekoheste maksude peawalitsus — Gogoli puiestee nr. 1.
Riigikontroll — Toompuiestee nr. 3.
Aktsiisi peawalitsus — Lai uul. nr. 1.
Tolliwalitsus — sadamas.
Kaubandus- ja tööstusministeerium. — Kohtu uul. nr.8.
Kaubandus-osakond, kauba- sa arwe-vsakonnad, sise- sa wäliskaubanduse jaoskonnad asuwad sealsamas.
Prvowikpda — Tolli uul. nr. 8.
Riigi kesklaboratoorium — Tolli uul. nr. 8.
Ladude jaoskond — Uue-Sadama uuk.
Mereasjanduse peawalitsus — sadama kollimas as.
Põllutööministeerium. — Wismari uul. nr. 7.
Ministri kabineti — tuba nr. 1, alumisel korral.
Kantselei — tuba nr. 2. Maakorralduse peawalitsus, põllutöö
peawalitsus, Tehnika peawalitsus.
Loomatevwishoiu peawalitsus — Toompeal, Rahukohtu uul.
nr. 5, kõnetr. 10-40.
Metsade peawalitsus — Toompeal, Kiviku uul. nr. 3.
Statistika osakond — Narwa maant. nr. 46.
Põllutööministeeriumi seemne kontrollsaam —- Tolli uul. nr. 8.
Sõjaministeerium. — Pagari uul. nr. 1.
Sõjaministri kabineti.
Sõjaministeerinmi warustuswalitsus.
Warustuswalitsuse riiete- sa kraami jaoskond.
Töö-hoolekandeministeerium. — Kooli uul. nr. 7, Toompeale
Haridusministeerium. — Tõnismägi nr. 11.
Haridusministeeriumile allmaad:
Majandusosakond, Kunstiosakond sa Kooliosäkond.
Teedeministeerium. — Toompuiestee nr. 3.
Riigi raudteewalitsus — Tehnika uul. nr. 16.
Liituurise osakonna ülem — Tehnika uul. nr. 16.
Weoosakond — Telliskiwi uul. 34.
Posti peawalitsus -— Romanowi uul. nr. 10.
Harju maakonna walitsus. — S. Roosikrantsi uul. nr. 12.
Harjumaa riigimaade ülem, Põllumajandus-, terwishoiu- ja
toitlusosakonnad.
Riigikontroll. — Toompuiestee nr. 3.
31
Wälisrnkide esitused TaUinnas.
Ameerika ühisriigid. Harold B. Q u a r t o n, Consul — Tal
linn, Wiru uul. 5.
William L. Peck, Vice-Consul. —- Tallinn, Kotzebue uul.
14, krt. 4.
Argentiinia. Antonio E. Mantecon, Consul General. —
Tallinn, Kuld Lõwi.
Austria. R. Holst, Consul. — Tallinn, Kinga uul. 1. Tel. 754.
Belgia. Michel Edouard Nicaise, Consul. — Tallinn, Lai
uul. 46.
Taanimaa. Jens Christian J o h a n sen, Consul General. —
Tallinn, Wana Sadama uul. 3.
Charles Andre Koeford, Represent du Ministere de l'Agriculture.
Hispaania. Richard Rant, Vice-Consul hon. — Tallinn,
Karja uul. 7. Tel. 157.
Saksamaa. Weddin g, Charge d'Affaires. — Tallinn, ToomKuninga uul. 11. Tel. 194.
Robert Schmidt, Vice-Consul. — Pärnu, Elisabeti uul. 13.
Karl Müller, Consul. — Tartu, Õpetaja uul. 12.
Dr. med. Woldemar Lange, Vice-Consul. — Rarwa, Rahu
uul. 12.
Soomemaa. Dr. Eino Rudolf Holsti, Envoye extraordinaire
et ministre plenipotentiaire. — Tallinn, Nunne uul. 18—3. Tel.
211, 292.
Prantsusmaa. Andre Gilbert, Envoye extraordinaire et mi
nistre plenipotentiaire. — Tallinn, Atendri uul. 3. Tel. 708.
Jules H e r m e, Agent Consulaire. — Tallinn, Uus uul. 14.
Tel. 213.
Angel Tournier, Agent commercial. — Tallinn, Kohtu uul.
3—2. Tel. 193.
Inglismaa. James Edmuud Peter Leslie, Consul, Charge
d'Assaires. a. i. — Tallinn, Lai uul. 17—1. Tel. 615.
Ronald Forbes M e i k l e j o h n , Lient.-Colonel, Chef du Ser
vice des Passeports. — Tallinn, Kentmanni uul. 18. Del. 757.
Ungur. Michael Jungerth, Charge d'Affaires.
Ferdinand Wirro, Consul. — Tallinn, Uus puiestee^ 11—12.
Tel. 1390.
Itaalia. Augusto S t r a n i eri, Envoye extraordinaire et
ministre plenipotentiaire. — Tallinn, Kadriorg, Villa Favorita.
Tel. 649.
32
Lätimaa. Janis Seskis, Envoye extraordinaire et ministre
Plenipotentiaire. — Tallinn, Kiriku uul. 4—2. Tatari uul. 32.
'Tel. 610.
Janis D j olin, Biee Consul. — Wall, Aleksandri uni. 19.
Leedu. Jonas Aukstuolis, Charge d'Affarres. (Riga.) —
-Kiriku uul. 6—1. Tel. 1397.
Joachim P u ch k, Consul. — Tallinn, Pikk uul. 55. Tel. 2615,
-2433.
Norramaa. Andreas Tostrnp Urbye, Dr. en droit, Envoye
extraordinaire et ministre yleniipotentiaire.
Edouard Ernest W. Forsman, Consul. — Tallinn, Suur
Roosikrantsi uul. 3. Tel. 71. Chancellereie: Jaani uul. 9—3.
Tel. 733.
Holland. Willem Louis Frederik Christian Chevalier de
Rap.pard, Envoye -et ministre penipot-entiaire.
Arie van den Bosch, Consul. — Tallinn, Jaani uul. 6—18.
Tel. 964.
Adolf Rodde, Consul. — Pärnu, Elisabeti uul. 13.
W. W este n b erg, Vice-Consul. — Narwa.
V. E. W. Lange, Vice-Consul. — Kures aar (Arensburg).
Poolamaa. Wenreslaw Tadeus Dobrzynski, Conseiller de
la Legation Charge d'Affaires. — Tallinn, Kohtu uul. 10. Tel. 954.
M. Antoine Swierzbinski, Consul. — Tallinn, T.-Kohtu
uul. 4. Tel. 1328.
Wenemaa. Leonid H. Start, Representant plenipotentiaire.
Tallinn, Pikk uul. 19. Tel. 665.
Rootsi. Olf Andreas Hedmann, Consul. — Tallinn, Narwa
maantee 11. Tel. 806.
Hans Schw,allbach, Vice-Consul. — Kuressaar.
Hendrik Wylhuizen, Vice-Consul. — Pärnu.
Jakob S i m e n s o n , Vice-Consul. — Narwa.
Helweetsia. Andreas H o f e r, Consul. — Tallinn, Tõnismägi 3.
Tel. 777, 1020.
Tsheho-Slowakkia. Vaclav C e ch, Vice-Consul. ■— Tallinn,
S. Tatari uul. 12.
33
"====10^5
1 tate i Müte II
jllnnlllllHHIil ............ . ................. ............... ......... <>>>»»>»>»»......... ii mmmm mm......... -............. mmmmm;
igaks hooajaks. Kraed ja muhwid.
Kõiksugu kübaraehteid. Pruutja leinaloore. Suur wäljawalik.
.. .............................................. .... sl:'" v=i.. :::iil||i:"8!$i::|....|l!l"'8:l
Aupaklikult
R. WIIDERMANN
34
l'i l
।
naisterahwa
IH
elegant
. .............................. .
Soowitan
ii
!1
1
/ 1',:
KUNINGA TÄN. 4
iL
I
!! MOODiARI !!
,'
।
i I
iW
?
jE.ri.1..........................
Eesti Wabariigi efitused wäljamaal.
Ameerika ühisriigid: Saatkond: Esitaja A. Piip.
Konsulaat: New-Pork, City, 38 Park Row, Room 417. Del.
aadr.: „Saatkond New-Pork."
Konsuli k. t. — Sekretäär Hans Leoke.
Austria: Saatkond'. Esitaja K. Menning (elab Berliinis, Hildebrandstrahe 5).
Konsulaat: Wien IIL Neulinggasse 42.
Konsul (hon.) ing. Erich Andresen.
Belgia: Saatkond: Erakorraline saadik ja tüisõiguÄ. minister
K. R Pusta (elab Pariisis, 7, Rue de l'Alboni).
Konsulaat: Antwerpen, 25. St. Dhomas Straat.
Konsulaar-agent M. Aertssens.
Daani. Konsulaat: Kopenhagen Upsalagade 18, Tel. aadr.:
„ S aa t kon d Kopen h a g en ".
Inglismaa. Saatkond London, 3. W. 7, Queen's Gate 167,
Tel. aadr.: „Saatkond London." Täisõigusline minister ja era
korraline saadik Dr. Kallas.
Konsulaat: London S. W. 7, Queen's Gate 167. Asekonsul
Nud. Mollevson.
Konsulaat: Hull, 2 Commercial Road, Etlerman's Wilson Linm.
Asekonsul (hon.) G. H. Little.
Konsulaat: Manchester, Palatine Bank Buildings, 10 Norfolk
St. Asekonsul (hon.) James Caro.
Konsulaat: Liverpool, 38 Nelson Street, Asekonsul A. W.
Timusk.
Konsulaat: Glasgow, 124, Broomielaw, Armour ja Eo. Ase
konsul (hon.) T. W. Armour.
Konsulaat: Southampton, 6 Canute Road, Snndell Bros.
Asekonsul (hon.) G. W. Sandell.
Konsulaat: Gardiff, 2 Ev-elyn Street, S. O. Stray Ltd. Ase
konsul (hon.) E. Gerrard.
Konsulaat: Dower, c/o G. W. Pvescott ja Eo. Asekonsul (hon.)
E. F. Prescokt.
Itaalia. Saatkond: Rooma 26, Via Cola di Rienzo 19. Tel.
aadr.: „Saatkond Rooma". Täisõig. minister ja erakorraline
saadik K. R. Pusta (elukoht Pariis). Sekretäär Aleks. Jürgenson.
Konsulaat: Genua. Asekonsul Christophe Kielland.
Latwia. Saatkond: Riiga, Skola eela 13, 14. Tel. aadr.:
„Saatkond Riga". Erakorraline saadik ja täisõigusline minister
Julius Seljamaa.
Konsulaat: Riiga, Skola eela 13, 14. Konsul Karl Mägi.
Konsulaar-agentuur: Lüke (Läti Wall). Konsulaar-agent A.
Stasenau, Eesti Walk, Waksali uul. Nr. 60.
35
Transiit w i i s a d sõiduks läbi
Lätimaa
Mrk. 300.—
Lätimaa edasi tagasi
600.—
fl
Leedumaa
ff
140.—
L e e d u m a a edasi tagasi
270.—
ff
Märkus: Wälispass Eesti kodanikutele maksab
Pooles aastas
2000.—ff
36
Taktsanrad riigi-, omatvalitjufe ja eraasutused
Tähestiku järjekorras.
Aadresslaud, Wene uul. 23, kõnetr. 3-99.
Atsiisi peawalitsus, Lm uul. 1, kõnetr. 11-60.
Balti puuwillawabrik, Kopli uul. 21, kõnetraat 1-48.
Balti päästeselts, Sadama uul. 5, kõnetraat 2-47.
Beckeri laewatehas, Koplis, kõnetraat 1-56.
Bövse komitee, Lm uul. 14, kõnetraat 10-98.
Diakonissi haigemaja, S. Pärnu maant. 50.
Dwigateli waguniwabrik, Lasnamäel, kõnetraat 1-52.
„Eesti-Lloid", kinnitus a.-s., PM uul. 28, k. 5, kõnetraat 17-03.
Eesti muuseum, Kadrioru loss.
Eesti pank, Kapjawärawa p., kõnetraat 6-20.
Eesti Panga osak., Lai uulL 1, kõnetr. 46.
Eesti tarw.-ühisuste keskühis., Estonia" p. 15, kõnetr. 9-94.
Eesti tehnikaselts, PM uul. 20, kõnetr. 9-66.
„Ek«", Eestimaa Kinnitus A.-S., Pikk uul. 6.
„Eta", Eesti telegr. agentuur, S. Karja uul. 18.
Eesti Wabariigi wigastatud sõjameeste ühisuste keskjuhatus, Pikk
uul. 67, kõnetr. 67.
Eestimaa maade krediitselts, Karjawärawa p. 1.
„Estoonia" põllumajand. keskähisus, Jaani uul. 6, kõnetr. 8-55.
Eaasiwabriku kontor, Troonipärija p. 27, kõnetr. 8-96.
Harju maakonnawalits., S. Roosikrantsi uul. 12, kõnetr. 10-61.
„Jlmarine" metallitööstuse a.-s., (end. Fr. Wiegand), Troonipärija
puiestee 21, kõnetr. 1-39.
Keskhaigemäsa, Kirikuaia uul. 8, kõnetr. 76.
Kõhtu palat, Jaani uul. 7, kõnetr. 58.
Korterite lepituskoda, Nunne uul. 2, kõnetr. 1-33.
Krulli wabrik, Kopli uul., kõnetr. 4-20.
Kunstmuuseum, Kadrioru loss, kõnetr. 13-14.
Kütteainete keskkomitee, Meripuiesteel 15, kõnetr. 7-51.
Külgehakkawake haiguste haigemaja, Magasini uul. 29.
Laewasõidu amet, U. Sadama uul. 2, kõnetr. 2-96.
Lastekaitseühingu büroo, Kapjawärawa puiest. 4, krt. 5.
„Laferme" tubakäwabrik, Pirita tee 6.
Liikumata waranduste maksuamet, Tõnismägi 5-a, k. 2, kõnetr.
9-49.
Linuawalitsus, raekoda, kõnetraat 1-32.
Linna koõliwalitsus ja hariduse osakond, Nunne uul. 2, kõnetr.
5-71.
Linna majandusosakond, Mündi uul. 2, kõnetr. 5-37.
Linna rahaasjanduse osak., Mündi uul. 2, kõnetr 10-67.
37
Linnapark, Mündi mil. 2, lõnetr. 3-13.
Linna statistiga büroo, Suur turg 9, kõnetr. 1-59.
Linna terwishoiu osak., Suur turg 9, Wnetr. 4-38.
Linna tööbörse jn töökaitse osakond, Lai uul. 40.
ch
Linna walg. ja weemurets. osak., Troonipärija p. 27.
Maanteede ja sisemiste weeteede walitsus, Toompuiestee 17-a, lõnetraat 7-15.
Maksu-inspektorid, Wittenhofi uul. 2, kõuetr. 2-49.
Meriasjandus-peawalitsus, sadamas, end. tolliw. ruum.
Metsade peawalitsus, Toomlirilu plats 3, kõnetr. 1-63.
„Noblessner", Peetri tehas, Soo uul. 22.
Otseikoheste maksude peawalitsus, Gogoli p. 1, kõnetr. 10-21.
Posti peawalitsus, Roman mvi uul. 10, kõuetr. 5-57.
Prokurööri kantselei, Jaani uul. 7, kõnetraat 3-20.
Proowikodn, Lai uul. 54, kõuetr. 4-13.
Põhja paberi ja puupapi wabrik, a.-s., S. Tartu mutant. 86.
Põllum. keskselts, Põhja Eesti, „Estoonia" teatrimajas.
Põllupank, Lai uuk. 1, kõneta. 10-95.
Rühaministeerium, Karjawärawa p., Eesti panga majas.
Raudteeptolitsei, Balti jaam 2. korral, kõuetr. 46.
Raudteewalitsuse kantselei, Tehnikeri uul. 16, kõnetr. 8-73.
«Reisibüroo", Pikk uul. 6.
Riigiarhiiw, Toompea loss, kõuetr. 17-18.
Riigikantselei, Toompea loss, kõnetr. 2-36.
Riigikassa peawalitsus, W. Pärnu m. 4, kõuetr. 3-83.
Riigi kesklaboratoorium, Lai uul. 54, kõuetr. 6-75.
Riigi liikumata waranduste maksuamet, Tõnismägi- 5-a.
Riigi raamatukogu, Toompea loss, kõnetr. 3-27.
«Riigi Teataja" kontor, W. Pärnu m. 3, kõuetr. 2-32.
Riigi statistika keskbüroo, Toompeal, Kooli uul., kõuetr. 23.
„Silwa" a.-s., Meripuiesteel 17, kõnetr. 9-29.
Rinnalaste ja emade kodu, S. Balesna uul. 10, kõnetr. 3-68.
Tall.-Haapsalu rahukogu, Jaani uul. 7, kõnetr. 2-10.
Tall.-Haapsalu ringkõnna rahukohtud, Rahukohtu uul. 3.
Tall.-Haapsalu ringkonna kohtu-uurijad, Rahulkohtu uul. 3.
Tallinna tehnikum, Pikk uni. 20, kõnetr. 9-66.
Telefoni wõrgu kantselei, Wene uul. 9, kõnetr. 8-00.
Tollimalitsuse kantselei, Sadama uul., uus tollimaja.
Tähtsamate asjade kohtu-uurijad, Jaani uul. 7, kõnetr. 7-43.
Wabrikantide ühisus, W. Wiru uul. 12, kõnetr. 17-50.
38
Tallinna õpeasniused.
Keskkoolid ja kutsekoolid.
'Linna poeglaste gümnaasium, S. Kloostri uul. 16.
Esimene linna realkool, Gogoli puiestee.
Teine linna realkool, Harju uul. 48.
Esimene tütarlaste gümnaasium, Narma maant. nr. 1.
Teine tütarlaste gümnaasium, Jaani uul. nr. 13.
Kolmas tütarlaste gümnaasium, saksakeelne, Wene uul. nr. 15.
Saksakeelne poeglaste realkool, Gogoli puiestee.
Linna õhtn-keskkool tüiskäsmanutele, Narwa maant. 1.
Tütaplaste kommertskool, Jaani uul. nr. 13.
Tütarlaste kaubanduskool, Jaani uul. 13.
Linna poeglaste kdmmertskool, W. Pärnu maant. nr. 19-a.
Poeglaste kaubanduskool, W. Pärnu maant. 19-a.
Kõrgemad ja alamad linna algkoolid.
i. linna algkool — Kooli uul. nr. 2.
— Wittenhofi uul. 42.
2.
ff
ff
— Pühawaimu uul. 6.
3.
,/
ff
— Uus uul. 15.
4.
ff
— Weevenni uul. 2-a.
5.
— S. Pärnu maant. nr. 18.
ff
6.
ff
— Tõnismägi nr. 8.
7.
ff
ff
— Wittenhofi uul. 29.
8.
ff
ff
— Wabri-ku uul. nr. 10.
9.
— Tui uul. nr. 12-a.
ff
ff
10.
— Kaasani uul. nr. 3.
ff
ff
11.
— S. Tartu maant. nr. 44.
12.
— S. Tartu maant. nr. 33.
13.
— S. Tatari uul. nr. 17.
14.
— Toom-Waeste!kooli uul. 3.
15.
— Girgensoni uul. 6.
ff
16.
ff
— Telliskiwi uul. 7.
ff
17.
— Lai uul. 25.
18.
— Pikk uul. 69 (Wene õpekeelcga).
19.
— S. Arehna uul. 6.
ff
ff
20.
— Poska uul. 6.
21.
ff
ff
— Aia uul, 18.
22.
— Witenhofi uul. 2-a (Saksa õpekeelega).
23.
— Kentmanni uul. 6-b.
24.
— S. Tartu maant. 62.
25.
— S. Pärnu maant. 47.
ff
26.
•— Wabriku uul. 10.
27.
ff
ff
39
Era-õpeasutused.
(Kesk- ja kutsekoolid.)
J. Westholmi poeglaste gümnaasium, Kordese uul. 4,
E. Lenderi tütarlaste gümnaasium, Maalri uul. 28,
Rüütelkonna Toomkool, Kooli uul. 15.
Elise kool, Toompeal, Duglase uul. 2.
Wenekeelsed mees- sa naisgümn., Narma maani. 4.
Kaarli -koguduse vealgümnaasium, Harju uul. 48.
J. Kirsipuu gümnaasium, Ahju uul. 12.
H. Kubu eragümna-asium, S. Arehna uul. nr. 6.
Tallinna Rahw-aülikool, S. Kloostri uul. 16.
Tallinna „College", S. Kloostri uul. 16.
Tallinna kõrgem muusikakool, Müüriwahe uul.
Ella Hirschi muusikakool, Allika uul. nr. 10
Ülemad ja alamad algkoolid:
P. Leysti Hansa kool (5.—7. a. kursus) — Brookusmä-el 14..
S. Hildeb randi i algkool (1.—4. a. kursus) — Raua uul. 38.
L. Studemeistri algkool (1.—4. a. kursus) — Tõnismägi nr. 7.
K. Fürbergi algkool (1.—4. a. kursus) — S. Tartu maani. 9..
J. Westerbergi algkool (1.—4. a. kursus) — S. Arehna uul. 34..
N. Prohorowa algkool (1.—4. a. kursus) — Narwa mnt. 18..
Puuwillawapriku algkool (1.—4. a. kursus) — Kopli uul.
Tallinna Juudi kogukonna -algkool — W. Tartu maani. 27.
40
Tallinna adwokaadid.
Bset, A., woun. adw. abi, Jaani uul. 6. 9—11, 4—6.
Birkenbreg, R., w-aun. adw., Wiru uul. 1.
Dangull, J., wami. adw., Lai uul. 32. 9—10, 5—6.
Eeck, toann. adw., Harju uul. 43, -kella 4—6.
Eldrmg, A., eraadw., Kullasep-a uul. 6, frt. 2. 9—10.
E-li-aser, R., toann. adw., Jaani uul. 6.
Erik, A., toann. adw. abi, W. Posti uul. 8.
Govschkoff, J., toann. adto., Wiru uul. 12.
Haiho, K., toann. adw., S. Karja uul. 2.
Hasselbiait, Ed., toann. adw. abi, Lai uul. 32, 10—11.
Hirsch, M., toann. adw., S. Karja uul. 7. 10—12, 7—8.
Hwolson, W., toann. adw., Harju uut. 30, kvt. 7. 9%—11.
Jaakson, J., toann. adw., Jaani uul. 6, kl. 9—10.
Jdell, O. J., adw., Lai uut. 7.
Johanson, W., toann. adw., S. Karja uul. 15.
Andrejew, Roman, toann. adw. abi, Munga uul. 4. 9—10 ja
5—7; kõnetr. 7-81.
Jürine, T., toann. adw., Wana kurg 1.
Ka-lbus, T., toann. adw., W. Posti uul. 6.
Kell-er, R., toann. adto. -abi, S. Karja uul. 15.
Kress, Gerh., toann. adto. abi, S. Karja uul. 15.
Kuuskmann, R., toann. adto. abi, Wanaturg nr. 1.
L-ewin, S., toann. adto. abi, W. Posti uul. 7, 5.
Limberg, B., toann. -adto., W.' Karja uul. 1. 9—10
Malsch, V., adwokaat, Harju uul. 34.
Marg-k, W., toann. adw. abi, S. Karja uul. 2. 9—10.
Maurer, A., toann. adw., Wana turg 1.
Maydell, Lndwig, toann. adto. abi, Lai uul. 28.
Meyer, S., adwokaat, Harju uul. 31, 4—6.
Nirk, Alfred, toann. adto. abi, S. Tartu m. nr. 4.
Pärit, J., mann, adto., Pikk uul. 5.
Peet, A., toann. adto., Jaani uul. 6.
Petroff, A., toann. adto. abi, Pikk uul. 43.
Pezold, W., toann. adto., Karja uul. 2.
Pohla, G., eraadw., Lai uut. 9. 9—12, 4—6.
Poska, G., toann. adto., Pikk uul. 49, -pool 10—11.
Pung, M., roann. adw., Jaani uul. 6, 6—7.
Rei, Aug., toann. adw. abi, Jaani uul. 6, kella pool 4 kuni
pool 6.
Ruub-el, P., toann. adto., S. Roosikrantsi uul. 10.
Sieg-el, K., roann. adw., Niguliste uul. 12, 10—11.
Soosaar, Gerh., roann. adw., S. Karja uul. 15.
41
Sorümn, A., tonnil, adw. abi, Wiru uul. 12.
Stackelberg, A., wann. adw., Harju uul. 30, ikrt. 7, kõnetunTiib Pool 9—11 ja 4—6.
Stran-dmann, O., wann. adw., Jaani uul. 6.
Talts, N., wann. adw. abi, Wiru uul. 13, kvt. 5.
Tannebaum, J., Uus uul. 3, kõnetr. 14-25, 4—6.
Te mant, J., wann. adw., Estoonia puiesteel 13.
Domberg, V., wann. adw. abi, S. Karja uul. 15.
Weiner, S., wann. adw., Wiru uul. 22.
Willmann, A., wann. adw., Wiru uul. 13.
Tallinna notaariused.
Hoffmann, O. — Harju uul. 43.
Linnamägi — S. Karja uul. nr. 18.
Ptschelin, H. — Wiru uul. nr. 8.
Riejenkamps — Kuninga uul. nr. 2.
Walt, K. — Lai uul. nr. 12.
TalUuna arstid.
Armsen, P., stsem., iseär. kõhuh., Wiru uul. 18, 4—5.
Ässmuth, Fr., lastehaigused, Pikk uul. 41, krt. 5, pool 10 kuni
pool 11 ja 3—4.
Bartels, J., stsem. haig., (eriala lopsu- ja südameh.), Wene uul.
nr. 10, 6—8. Wälja arwatud kolmap.
Blacher, W., lasteh., S. Arehna uul. 2—3 ja 4—5, kõnetr. 11-89.
Blumberg, M., siseh., Rünne uul. 18/22. 4—6.
Busch, E., haawah., Diakonissi haigem., kella 11—1.
Brasche, E., haawa-, kõrwa-, nina- ja kurguhaigused. Rüütli uul.
nr. 14, krt. 3, 10—11, 4—6.
Brehm, R., laste- ja sis., S. Tatari uul. 5, k. 8, 10—12.
Brehm, L., naha- ja suguh., S. Tatari uul. 5, t. 8, 10—12 ja
pool 5 kuni pool 7 meester. ja pool 7—7 naister.
Bunge, K., fts-eh., Estonia p. 19, 4—6.
Epstein, M., naistel), ja sünnitusabi. Wiruwärawa puiestee nr. 11,
-kella 5—6.
Ein, Joh., stsem. ja lasteh., W. Roosikrantsi uul. 6, kella 4—6.
Falk, A., stse- ja lasteh., Heeringa uul. 12-a, kella 8—9 ja 3—4.
Fick, W., haawah., Wana Wiru uul. 9, krt. 3, 5—6.
Friedenthal, A., waimu- ja närwih., Seewaldi haigem.
Fricke, Herb., stsem. haig., W. 2 ii toa uul. 20.
Feodoroff, Dmitri, stsem. haig., Narwa maani. 55, krt. 3.
Goldberg, H., stsem. haig. ja sünnitusabi, Pikk uul. 49.
42
Girgenson, E., siss- j« uaisteh., Lai uut. 19, k. 11—12.
luni 7%. Kõnetr. 74.
Goromulinsky, N., uaish. jn sünnitusabi, S. Roosikrantsi uut. lõ,
kella 4—5.
Gutkin-BeMn, E., sisem. ja uaistehaig., Wiru uut. 4.
Haller, O., sisem. haig., Posti täu. 5.
Hnnschmidt, E., (naha- neeru-, põie- ja suguhaigused, Pikk uu!,
nr. 48, kella 11—11, 5—7.
Hesse, G., tõikuseh., S. Roosikrantsi uut. 3.
Hirsch, H., närwih., Hobusepea uut. 3, 4—5.
Hossmann, Här., silmaarst, Lai uuL 19, krt. 1, 11—12.
Hossmann, Hugo, haawa-, nina-, kõrwa- ja kurgul)., Harju uul. 45.
Hansson, J., silmaarst, S. Roosikrantsi uut. 21, 10—11.
Hold, L., sisem. haig., Wiru uut. 1.
Hirsch, H., närwihaig., sanatoorium „Katarinental", Poska uut.
nr. 15, kella 10—11 ja pool 5—6. Kõnetr. 17-04.
Jsatschik, J., sisem. haig. ja sünnil., W. Tartu maant. 29, 9—11.
Jakobson, F., sisem. ja lasteh., eriti sapikiwi haigus. Toompuies
tee 4, kella 10—12, 5—6.
Jevwan, M., uaha- ja suguh., Hobusepea uul. 10, krt. 3, kella
5—7.
Kaegeler, kondi ja liikmete haig., W. Posti uut. 6, 3—5.
Kaplan, E., naha- ja suguh., Wiru uul. 18, 10—1, 5—8.
Katz, Sch., naha- ja suguh., (ainult uaister. ja lapsed), Pikk uut.
° nr. 36, kvt. 3, 10—12, 4—7.
Keller, F., silmahaig., Harju uul. 30, 8 kuni pool 10.
Keyserlingk, R., naistel), ja sünnil., S. Balesna uut. 10-a, kella
3—4.
Keerd, A., Posti uul. 5, 10—11, 6—7.
Kirnmann, E., sisem. ja lasteh., S. Pääsukese uul. 4.
Klompus, M., naha- jn suguh., Harju uul. 45, kella 11—1 ja 5
kuni pool 7. Kõuetr. 74.
Knüpffer, A., haawa- jn uaisteh., Jaani uul. 6, 4—5.
Koch, R., sugu- ja nahah., Tolli uul. 4, krt. 3, (Pika uul. lõpul),
Wastuwõtm. meester. 5—7, uaister. 7—8.
Koch, E., sisem. haigused, Wene uul. 6, 12—1, peale laupäewa.
Korschenowsky, W., sisem. haig., Wiru uul. 6.
Krasjt, A., sisem. haig., Narwa maant. 48, krt. 3.
Kraase, W., haawa- ja luuhaig., Jaani uul. 6, k 8.
Kuldwer, W., siseh., Niguliste uul. 14, k. 4, kella 11—12, 5—6.
Knrrikoss, A., nina- ja kõrwah., Jaani uul. 6, 10—11.
Mgelgen, E., sisem. ja närwihaig., S. Karja uul. 12, krt. 5, esmasp., keskn. ja reedel 3—5.
43
Kolomoitsew, M., naha- ja suguh., Wiru uul. 6, kõnetr. 17-40.
Kahn, S., silmaarst, S. Karja uul. 12, kella 10—12 ja 4—7.
Labbe, A., lastel)., Tatari uul. 18, 11—12, 4—5.
Lepp, O., silmal)., Wene uul. 10, krt. 1, 9—10, 4—5.
fiepasson, G., kõrwa, uima ja kurgul)., Wiru uul. 6, kella 3—õ.
Lnchsinger, J., sisem. ja naistel)., Lai uul. 31.
Lüüs, K., naha- ja suguh., Kaarli kiriku .puiestee 9, kella 9—11,
5—7.
Leesment, H., naish. ja sünnil., Uus puiestee 9.
Laamann, R., sisem. ja kastel)., Pikk uul. 9, krt. 2, 4—5.
finne, A., S. Pärnu m. 47.
Luiga, J., närwih., S. Roosikrantsi uul. 10, 4—5.
Laur, E., kurgu-, nina- ja kõrwah., Jaani uul. 6, 11—1 ja 5—7.
Luuk, naha- ja suguhaigused. Kaarli puiestee 9, kella pool 10 kuni
11, 5—7.
Lübek, A., sisem. ja lastel)., S. Tatari uuk. 1.
Liin, A., siseh. (kopsul).), Woorimehe uul. 5, kella 3—5.
Masing, J., naistehaig., Estovnia puiestee 21, 10—11.
Middendorf, M., silmah., Kaarli k. puiestee 7.
Möttus, A., Niguliste uul. 16, krt. 2, 5—6.
Michelson, E., närwih., Kaarli kiriku puiestee 7, 3—4.
Mutter, H., naisteh., Niine uul. 6, 4—6.
Mühlen, G., naistel), ja sünnil., Jaani uul. 9.
Olhin, A., kõrwa-- nina- ja kurgühaig., Pikk uul. 31, kõnetr. 7-21,
kella 4—6.
Otto, K., sisem., knlgeh. haig., S. Tatari uuk. 21-b, k. 12.
Oldekop, A., naisteh. ja sünnitusabi, füüsikaliste abinõudega rawitsemise kabineti, Diathermik, S. Karja uul. 2, 11—12 ja
5—7, kõnetr. 467.
Pedusaar, K., haawah., S. Karja uul. 18.
Pedusaar, P., sisem. ja lastel)., Uus uul. 8.
Pezold, A., sisem., eriti kopsul)., S. Karja uul. 12, 11—12 ja 6—7.
Piiskop, J., uaha- ja suguh., Harju uul. 26, 5—7.
Püümann, M., sisem. haig., Jaani uul. 6, 9—10, 5—6.
Peterson, T., sisem. haig., Rataskaewu uul. 22, 4—5.
Perli, H., nahahaig., T.-Kuninga uul. 7, krt. 3.
Pihlak, Ed., sisem. ja -lastel)., Wismari uul. 5, k. 9—10 ja 4—5.
Park, K., sisem. ja lasteh., W. Pärnu m. 7, krt. 1.
Perli, H., haawahaig., Toomkuuinga uul. 1, 4—5.
Pokjak, M., naha- ja suguh., Wiru uul. 8, kella 10—1 ja 5—8.
Pall op, O., sisehaig., wastuw. Mana turu kaekas nr. 3, kella pool
4—5 ja Köhleri (Dalshi) uul. 6-a, -kella 1—2.
Reimanu, G., sisem. ja südamest., Jaani uul. 6, 9—11 ja 4—5.
44
Riim, S. naisarst, stsem. ja naisteh., Lai uul. 7, kvt. 3.
Ruubel, J., naha- ja suguh., S. Roosikrantsi uul. 10, kella 8—9
'ja 6—8.
Rüütmann, H., naha- ja suguh., W. Tartu m. 14, kella 9—10 ja
7—8.
Rubanowitsch, suguh., Harju uul. 24, 10—12, ö—7.
Rübenberg, E., stsem. ja lastel)., S. Tartu maant. 15.
Rutkowsky, N., stsem. ja haawah., Laulupidu uul. 16.
Reinhold, A., stsem. haig., haiguste haigemajas.
Ruus, Paul, naha- ja suguhaig., hkõrgustikipäike), kella pool 9—10
ja 6—7, naister. kella 1—2, Jaani uul. 6, kõnetr. 24-95.
Rubiu, H., kõrwa-, uina- ja kurgul)., Wiru uul. 17, kõnetr. 10-28,
kella pool 9—11 ja 4—6.
Rutkowsky, R., stsem. ja haawah., Laulupidu uul. 11.
Rosendorf, A., sise- ja lastehnig., Mäekalda uul. 8.
Schwartz, H., stsem., närwi- ja suguh., Pilt uul. 3, 10—12, 5—7,
kõnetr. 3-49.
Sarm, Mk., stsem. haig., W. Laagri uul. 1, krt. 2.
Schröppe, V., naisteh., Tõnismägi 5-a.
Schumann, M., stsem. ja lastel)., Narwa maant. 25, 12—1.
Seegrön, A., naha- ja suguh., Wene uul. 2.
Seegron, E., stsem. ja naisteh., Harju uul. 21, 4—5.
Äsutat. 1863
G. BERGER
Hsutat. 1863
Tallinn, Nunne tän. Ne. 1
| Opllio-, iitiiriisliti ja paipiiMe tiauplus |
l ---- -------------
I hiili, lW, di
I Mhr
| oiieliire 1.1 e.
Soowitab:
—---------------
i
PämHMi ilal: j
<
wW
MM
I
d paberid jne. |
i Arsti- ja haigeteriistad. Wiinawabrikutele: ;
= alkoholimeetrid, sakkomeetrid, termomeetrid, i
45
Sp-indler, A., naha- ja suguh., S. Karja uut. õ.
Sooneks, E., sisem. lj et lasteh., S. Karlja uul. lõ, 10—11.
Sibul, K., sisem. ja närwih., S. Roosikrantsi uul. 10.
Samson, H. v., siseh., Kaarli .puiestee 7, kella 11—1.
Saar, K., sise-, naha- ja suguh., S. Roosikrantsi uul. nr. 11, krt. 1,
kella 9—10 Ija 6—7.
Stamm, A., haawah., Pikk uul. 35, lõnetr. 21-19, kella 5—6, wälIjaarwatud teisipüew ja reede.
Schumann, Marie, sischaig., (eriala: kopsud), wastuw. kella 2—4
Harju uul. 14, Vrt. 1.
Tamm, A., sugu- ja sisehaig., Jaani uul. 6, krt. 8, lõnetr. 14-13.
Kella 10—11, 4—6, naister. kella 6 luni pool 7.
Tuumi, A., silmahaig., Jaani uul. 6, kella 3—5.
Thar, R., S. Roosikrantsi uul. 10.
Thomson, E., sisem. haig., Kaupmehe uul. 11, 10—11, 4—5.
Tobiefen, J., lastel)., Uus uul. 19, lrt. 4.
Thamm, L., sisem., eriti lõhuhaig., Narwa maant. 48=6, kella 4—6.
Tõnisson, M., sugu-, põie- ja neeruhaig., Wiru uul. 4, Passafh,
kella 10—11, 5—7, lõnetr. 22-66.
Ungern, W., lasteh., Uus Kaarlipuiestee 9, lrt. 6.
Wahtril, B., haawa- ja luuhaig., Simeoni uul. 15, 3—4.
Wilken, W., sisem. !ja lasteh., W. Karja uul. 10, 10—11.
Wahl, Art., prof., põie-, naha- ja suguh., Rüütli uul. 4, krt. 7, kella
5 kuni Pool 7.
Willmgen, L., naistel)., S. Tatari uul. 20, kella 12 kuni pool 2.
Wigotski, K., õrwa-, nina- ja kurguh., Narwa m. 10, 9—10
Wulsf, E., sisem. haig., W. Roosikrantsi uul. 14, 4—5.
Zoege-Manteuffel, prof., haawahaigused, Tõnismägi 1, 1—2, kõ
netraat 78.
46
™D1SI FOTO-EMAILLE
UUDIS!
broschidelo, sõrmustele ja medaljongidele.
Valmistan ülesvõteid
igas suuruses. 6 pilti alates
35 mrk. ja kallimad. Päeva
pildid tunnistuste ja passide peale
mõne tunni jooksul.
Suurendused elusuuruseni.
Asjaarmastajatele - päevapiltnikudele toimetan asjatundlikult ja
hoolikalt kõiki tarvilikke töid, il
mutan ja kopeerin.
Pühapäevadel avatud.
Päevapiltnik
KARLOSOL
Mündi tän.
Raekoja
2,
wastas.
Tallinna uulitsale ümbernimetused
Ämaviku uul. — end. Uus-Alimani.
Endla uul. — Wit-tenhofi.
Estonia puiest. — Wiruwürawa.
Hobuse uul. — Hobusepea.
Hõbe uul. — W. Epinatjewi.
Iman ta uul. — S. Arefjewi.
Jakobsoni — Wladimivi.
Kalju — Kalamaja põik.
Kavu — Medweeshi.
Koidu — Keskmine Alimaui.
Koidula — Jn st i tudi uul.
Köhleri — Datshi.
Kreutzwaldi — Romanowi.
Kunderi — Aleksandri.
Lembitu null. — S. Balesna.
Lennuki uul. — W. Avefjewi.
Loode uul. — Nürnbergi.
Lutheri — Lutheri-Waestekooli.
Õle uul. — Grigori.
Paala uul. — Poltawa.
Raewalla uul. — Kulikowi.
Rannawärawa puist. — Troo
nipärija.
Roopa uul. — Siini.
Süda uul. — Ahju.
Derase uul. — S. Epinatjewi.
Timoti uul. — Timofejewi.
Tobiase uul. — Slobodlka.
Wabaduse tzuiest. — Gogoli p.
Wambola uul. — W. Balesna.
Waestspatuste uul. — Tshehi.
Weizenbergi uul. — Salongi.
Wi i de manni uul. — Lutheri.
Wilmsi uul. — Riisenkampfi.
1. Harju maakonnas.
Raasiku — x/4 klm. Raasiku raudteejaamast.
K u u s a l u - K i i u — 17 % klm. Kehra jaamast.
Kose-Risti — Kose alewi lähedal.
Kohila — % klm. Kohila jaamast.
Hagudi — x/4 klm. Hagudi jaamast.
Rapla — */4 klm. Rapla jaamast.
Keila — 1% klm. Keila jaamast.
Riisipere — % klm. Riisipere jaamast.
1. Kiktsi — Kiltsi mõis. — 2. Rakwere
— 3. Kadrina — Undla mõis. — 4. Iisaku
— õ. Jõhwi — Jõhwi mõis.
4.
Rakw. mõis.
Iisaku mõis.
Järwa maakonnas.
1. Arawete — Kuri soo mõisas, Ambla wallas.
2. Koeru — Koeru alewis, Weinjärwe wallas
3. Koigi — Koigi mõisas.
4. Kolu — Kolu mõisas, 1 werst Kolu jaamast.
5. Käru — Lauri raudteejaama juures.
6. K u k s e m a a — 2 wersta Järwa-Jaani jaamast.
7. Laupa — Särewere wallas.
8. Mustla - Nõmme — Anna wallas,
9. Mündi — 2 wersta Paide linnast.
10. Palu — Mäo wallas.
11. Piiometsa — Wäätsa wallas.
12. Purdi — Anna wallas.
13. Rakke — Rakke jaama juures.
14. Roos na-Alliku — Kuksemaa wallas.
15. Tapa — Tapa alewis.
16 Waa l i — Weinjärwe wallas.
17. Wahasku — W ah astu mõisas.
18. Wägewa — Wügewa jaama juures.
5.
Wiljandi maakonnas.
1. W i l j andi. — 2. Kärstna. — 3. Naw e st i. — 4.
Põltsamaa. — 5. O i u. — 6. Tarwnst u.
54
Pärnu maakonnas.
1.
2.
3.
4.
Pärnu.
HaIlinga.
Raja.
Moll w e t i.
6.
7.
5.
8.
Häädemeeste.
Tori.
Abja.
Wana - WändrH
1.
2.
3.
4.
õ.
6.
7.
8.
9.
7. Tartu maakonnas.
Maidla — 24 klm. Tartust.
Nuustaku alewis — 14 klm. Pritsu jaamast.
S a a r e l — 36 klm. Tartust.
Pritsus —■ % klm. Pritsu jaamast.
Jõge w a l — raudteejaama juures.
Tartus — Riia ja Pihtiva uuk. nurgal.
Woldis — 1 klm. raudteejaamast.
W a i a t u s — 21 % klm. Jõgewalt.
E k w a s — 1 klm. Elwa raudteejaamast.
1.
2.
3.
-4.
8. Malga maakonnas.
Malga — Herrade uiul. 12.
Tõr w a — Tõrwa alewis.
P u k a — Puka raudteejaama lähedal.
Ka ara -— Hargla akewikus.
1.
2.
3.
4.
1.
2.
3.
9. Mõru maakonnas.
Antsla s.
5. Räpinas
W a r b u s e s.
6. S ä n n a L.
W a st s e K o i a l n s.
7. W õ r u s.
Wastselii n a s.
10.
K n r e s a ar.
U u e - L õ w e.
Kuimaste.
Saare maakonnas.
4. Haeska.
5. Parasmet s a
Pofthobuste taks arwatakse iga kilomeetri pealt.
1 hobusega — 12 marka ja ametlikud sõidud 10 marka,
n 18
„
„
„
„
14 ,
>1
24
H
M
n
n
21 ,
55
Walga napsi- ja likööriwabrik
------- osa-ühisus..........
KASK L Ko.
Kõige suurem ia ainukene liköörija napsiwabrik Eestis, mis töötab
täielikult mehaanilisel jõul
soowitab oma kuulust
-
Benedikteesti
Curacao
ning teisi likööre ja napsisi.
Kroonitud esimeste auhindadega
suurte kuld aurahadega.
56
Reisipiletite ja bagaskiweo hititiaö Tallinnast»
3
Dal were
Dedja
Peteri
Pritsu
Puka
Püssi
Piu)a
Pääsküla
Rakke
Rakwere
Raasiku
Riisipere
Risti
Sangasie
Saue
Soldiro
Sompa
Sonda
Sõmerpalu
Taebla
Tamsalu
Tapa
Tartu
Ülemiste
Waeküla
Waiwara
Walk, Eesti
Walk, Läti
Wasalemma
Woldi
Wägewa
Mõru
Klass
Jaamade
nimetus
2
Aegwiidu
An sla
Aruküla
Au neere
Baltiski
Ellamaa
Elwa
Äaapsalu
Iõgewa
Iõhwi
Jäneda
Irboska
Kaarepere
Kabala
Kadrina
Karula
Keeni
Kehra
Keila
Kiltsi
Klocca
Kohtla
Kärkna
Lagedi
Lehtse
Lepasjaare
Musta
Mägiste
Narwa
9!õmme
Nõo
Oru
Neisipileti ja 5 tlgv bagashi hind Tallinnast, Sadama jaamast
Pärnu
Surju
Woltweti
Mõisaküla
Abja
Äalliste
Loodi
Wiljandi
Olustwere
Wõhma
Lllliku
Käru (Lauri)
^Raudtee talwine sõiduplaan.
Maksew lõ. oktoobrist 1923.
Tallinn—Malk—Riia ja tagasi:
Tallinnast Kiirrong nr. 1 kell 6 õhtul, Tapalt tl. 8.10 min.,
Tartust koll 10,52 min., Malgast K. 2.05 min. ja Riiga kell 7,5 minhommikul.
Riiast kiirrong nr. 2 kell 10.40 min. õhtul, Malgast kell 4.20
min. homm., Tartust kell 6.20 min., Tapale kell 9.5 min. ja jõuab
Tallinna kell 10.30 min. hommikul.
Tallinn—Walk—Irboska ja tagasi:
Tallinnast Postrong nr. 3 kl. 11.45 min. öösel, Tapalt kl. 2.40
min., Tartust kell 6.15 min. homm., Malgast kell 9.35 min. ja jõuab
Irboska kell 1.15 min. päewal.
Irboska st postrong nr. 4 kl. 4.30 min. lõun., Malgast kl. 8.50
min. õhtul, Tartust kell 11.55 min. öösel, Tapalt kell 4.35 min.
ja jõuab Tallinna kell 7.10 min. hommikul.
Tallinn—Tartu—Walk ja tagasi:
Tallinnast reisirong nr. 9/19 kl. 9.35 min. homm. Tapalt kl.
12,20 inin., Tartust kl. 4 ja jõuab Malka kl. 6,50 minutit õhtut.
Malgast reisirong nr. 20/10 kell 5 homm., Tartust kl. 7.50 min.,
Tapalt A. 6.45 nt. ja jõutb Tallinna kl. 9.15 min. õhtul.
Tallinn—Narma ja tagasi:
Tallinnast Postrong nr. 5 kl. 12.30 min. öösel, Tapalt kl. 4,
Ralwerest kl. 4.49 m., Jõhwist K. 6.50 m. ja jõunab Narwa kell
8.5 min. hommikul.
Narwast postrong nr. 6 kell 9.30 min. õhtnl, Jõhwist kl. 11
öösel, Rabiverest M. 1.26 m., Tapalt kl. 3.8 min. ja jõuab Tallinna
tl. 6 hommikul.
Tallinn—Narma—Petrograd ja tagasi:
Tallinnast reisirong nr. 7 kell 5 pl. lõun., Tapalt U. 7.23 min.,
Äialwerest K. 8.7 min., Narwast kl. 12.20 min. öösel ja jõuab Petro>gradi kl, 11 hommikul. •
Petrogradist reisirong nr. 8 kl. 6.40 min. õht., Narwast kl. 5.30
min. homm., Ralwerest kt. 8.38 min., Tapalt kl. 9.30 min. ja
jõuab Tallinna kl. 11.30 min. päewal.
Tallinn—Haapsalu ja tagasi:
Tallinnast postrong nr. 11 kell 4.40 m. p lõun., Keilast kl.
5.31 min. ja jõuab Haapsalu kl. 7.55 min. oht.
58
Haapsalust postroug nr. 12 M. 6.15 mm. homm., Keilast kl.
8.26 min. sa jõuab Tallinna kl. 9.6 min.
Tallinnast segarong nr. 15 kl. 8.33 min. homm.. Keilast kl.
9.52 min. ja jõuab Haapsalu kl. 1 paewal.
Haapsalust segarong nr. 16 kl. 3.35 min. p. lõim., Keilast kl.
7.14 min. ja jõuab Tallinna kl. 8.15 min. oht.
Tallinn—Baltiski ja tagasi:
Tallinnast postroug nr. 13 kl. 4 >p. lõun., Keilast kl. 4.53 min.
ja jõuab Baltiski kl. 5.20 min. p. l.
Baltiskist postrong nr. 14 kl. 6,5 min. homm., Keilast kl. 6.48
nt. ja jõuab Tallinna kl. 7.43 min. hommikul.
Tallinnast segarong nr. 17 kl. 9.30 min. homm., Keilast kl. 11,5
min. ja jõuab B-alliski kl. 11.50 min. e. lõun.
Baltiskist segarong nr. 18 kl. 4.20 min. p. lõun., Keilast kl.
17.40 min. ja jõuab Tallinna N. 6.40 min. õhtul.
Walt—Irboska ja tagasi:
Walgast -segarong nr. 21 lk. 3.20 min. p. lõun. ja jõuab Ir
boska kl. 10.25 min. õhtul.
Irboskas! segarong nr. 22 kl. 12.5 min. öösel ha jõuab Walka
kl. 7.20 min. hommikul.
Walk—Mõniste ja tagasi:
Walgast segarong nr. 1 -kl. 8.30 min. õhtul ja jõuab Mõnistesse kl. 11 öösel.
Mõnistest segarong nr. 2 -kl. 5 hommikul ja jõuab Walka kl.
7.30.
Tartu—Elwa ja tagasi:
Tartust segarong nr. 23 kl. 5.35 min. ip. lõun. ja jõuab Elwa
kl. 6.30 min. õhtul.
Elwast segarong nr. 24 M. 6.45 min. õhtul ja jõuab Tartu
kl. 7.37 min.
Tapa—Sondale ja tagasi:
Tapalt -kiirkaubarong nr. 99 kl. 10 hommikul, Rakwerest kl.
11.32 min. ja jõuab Sondale kl. 12.50 min. lõunal.
Sondalk ki-irkaubarong nr. 100 kl. 1.6 min. p. l., Rakwerest kl.
2.55 min. ja jõuab Tapale kl. 4 p. I.
Tallinn—Tapa ja tagasi:
Tallinnast reisirong nr. 7-bis (l-aup-äewadel) kl. 4.5 min. P. I.
ja jõuab Tapale kl. 6.15 min. õhtul.
TapM reisirong nr. 10-bis (pühapäew-adel) kl. 4.10 min. p.
lõun. ja jõuab Tallinna kl. 6.52 min. õhtul.
59
Tallinn—Wääna ja tagasi:
Tallinnast segarong nr. 47 kl. 3.35 min. .p. lõim., Nõmmelt
(wäike) tl. 4.07 min. ja Wäänal kl. 1,57 min. p I.
Männalt segarong nr. 36 kl. 6.03 min. homm., Nõmmelt (mai
ke) tl. 7.04 min. jn jõuab Tallinna N. 7.27 min. homm.
Tamsalu—Paide ja tagasi:
Tamsnilust sega rong nr. 1 14. 4.15 min. homm., jõuab Paide
kl. 7.35 min. homm.
Paidest sega rong nr. 2 kl. 1 lõunal ja jõuab Tamsalu tl.
4.15 min.
Tamsalu st sega rong nr. 3 kl. 7 õhtul jn jõuab Paide tl. 10.20
min. õhtul.
Paidest segarong nr. 4 kl. 11 öösel ja jõuab Tamsalu tl. 2.20
min. öösel.
Tallinn-Sadam—Pärnu ja tagasi:
Tallinn-Sadamast postrong nr. 5 kl. 7.35 min. homm., Türilt
kl. 2.26 m. p. l., Wiljandist tl. 5.35 min., Mõisakülast kl. 8.44
min. õhtul ja jõuab Pärnu kl. 11.40 min. öösel.
Tallinn-Sadamast reisirong nr. 3 tl. 7.40 min. õhtul, Türilt
kl. 1.38 nt. öösel, Wiljandist tl. 4.40 nt. homm., Mõisakülast kl. 7.40
min. ja jõuab Pärnu kl. 10.20 min. hommikul.
60
Pärnust Postrong nr. 6 kl. 4.30 min. homm., Aiõisakülasl kl.
8.03 min., Wiljandist,kl. 10.59 min. enne lõim., Türilt VI. 2.05 m.
ja jõuab Tallinn-Sadama kl. 8.30 min. õhtul.
Pärnust reisirong nr. 4 kl. 5.50 min. õhtul, Mõisakülast kl. 9.07
min., Wiljandist kl. 11.58 min. öösel, Türilt kl. 3.02 min. homm.
ja jõuab Tallinn-Sabama kl. 8.25 min. hommikul.
Tallinn—Türi ja tagasi:
Tallinn-Sadamast segarong nr. 7 kl. 5.30 min. p. toim, ja
jõuab Türile kl. 12 öösel.
Türilt segarong nr. 8 kl. 1.15 min. öösel ja jõuab TallinnSadama U. 7.10 min. homm.
Mõisaküla—Eesti-Walk ja tagasi:
Mõisakülast segarong nr. 3-bis kl. 9.10 min. õhk. ja jõuab
Wall-Eesti kl. 1.45 min. öösel.
Walk-Eestist segarong nr. 4-bis kl. 1 päewal ja jõuab Mõisa
külla kl. 5.40 p. toim.
Pärnu—Orajõe ja tagasi:
Pärnust segarong nr. 10/209 kl. 7 homm., Riiseljalk kl. 9.10
min. ja jõuab Orajõele kl. 12.45 m. toim.
Orajõelt segarong nr. 9/210 U. 3.30 min. p. lõim., Riiseljalk
kl. 7.35 min. ja jõuab Pärnu kl 9.10 min. õhtul.
ülalnimetatud rongid Pärnu—Orajõe wahel on käigus esmnspäewiti, kolmapäewiti, neljapäewi-ti ja laupäewili.
Lelle—Eidapere ja tagasi:
Eidaperest segarong nr. 406 kl. 10.50 min. homm., ja jõuab
Lelle kl. 12.20 min. lõunal.
Lellest segarong nr. 405 U. 3.50 min. p. toim, ja jõuab Eidaperre kl. 5.10 min. p. l.
Rongid, Lelle—Eidapere wahel on käigus pühapäewiki, teisiPäewiti ja reedeti.
Türi—Paide ja tagasi:
Paidest segarong nr. 8 kl. 12 öösel ja jõuab Türile kl. 12.40
min. öösel.
Paidest segarong nr. 10 kl. 12.40 min. päewal ja jõuab Türile
kl. 1.20 min. lõunal.
Türilt segarong nr. 7 kl. 3.20 min. homm. ja jõuab Paide kl.
4 homm.
Türilt segarong nr. 9 kl. 2.40 min. päewal ja jõuab Paide kl.
3.20 min. peale lõunat.
61
I
10. Sõlmil lõiillõri
NSFWS INÄSNt. 19
::::::
:::
M
Soowitab suures walikus: Wenn. Doneti
j
eht Wiini toolisid,
|
lapsewankrid ning uusi kui ka wäbe
pruugitud mööblid, kontorite wõõrastemajade, äride ja erakorterite
sisseseadeid.
iy
Ladust alati saada:
PuhiDeti M
diimU
suured peeolid,
M
Mil
Hinnad mõõdukad.
62
Müün
ajakohaste hindadega
saali*, söögi* ja magamistoa
mööblid
raudwoodid, laste - raudwoodid, peegli
klaase ja walmispeeglid, Türgi diiwane,
kuschette, madratsid, igaseltsi toole, kir
jutus- ja teisi laudu, raamaturiiulid, sirmiraamisi jne.
Mööblikauplus Jaani tän. 9
J. Kallo
Tallinn, Wäike Karja tän. 1
Soowitan
suures
walikus
jalanõusid
oma töökojas walmistatud ja
Jallemüüjatele hin
j nad wöistl emata.
63
fl.-S.IP.$M6i6RoJalle
Estonia puiestee Nr. 19
TELEFONID: Kontor 18-42 Tehnika osakond A ja B: 26-34
Kauplus 4-01
Wabrik ja ladu:
4-02
Telegrammi aadress: Walschneider — Tallinn
iMlt peaesitaja Eestis
soowitab wõistlemata headuses odawa hindadega:
A.-S. R. WOLF, Magdeburg — iokomobiilid ja rehepeksu
masinad
ORENSTEIN & KOPPEL, Berlin — wedurid ja raudtee tarbed
ERNST KRAUSE & Ko., Berlin — metalltööstuse masinad
A.-S. R. WERMCKE, Heiligen.beil — sahad ja heinarehad
DWF, Berlin — kuulilaagrid
MASSEY HARRYS, London — orig. amerik. niidumasinad
STEYR-Austria automobiilid on ainsad, mis meie teede olu
dele wastawad
TEICHERT & SOHN, Liegnitz — puutööstusemasinad
Hannowersche Eisengiesserei u. Maschinenfabrik — rõhu
ja wiljaniitjad ,,HAWA“
RICHARD FELDE, Remscheid — kreis, -gater, palgi-jne. saed
C. F. WEBER, Stettin — katusepapp, katusetõrw jne.
SCHARRER & GROSS, Nürnberg — naftamootorid
BISMARCKHÜTTt, Oberschlesien — tööriistade-, wedru- ja
reetallateras
DANO - STOCKER, Kopenhagen — aurukatla sisseseaded
põlewkiwi jaoks
A.-S. STELLA, Oos-Baden — laagrimetall ,,STELLA“
WEIPERT & SÖHNE, Heilbronn — gööpliga rehepeksumasinad
Alaline suur ladu
põllutööriistades ja masinates, rauas, terases, plekkides,
wäljamaa katusetõrwas ja -pappides, kõiksugu ehitusmaterjaalis, käsitööristades, teras- ja raudkaupades jne.
Wankriassid, sahaterad ja traatnaelad walmistatakse
oma wabrikus, Teliiskiwi tän. 33.
Sealsamas tehakse ka kõiksugu masinate, automo
biilide, mootoride jne. paranduse töid oma asja
tundja juhatuse all.
64
MM-IM |a a»i-!lWW
Estonia puiestee 17
Kõnetraat 16-23
TÖÖSTUSALA:
Remont töökodades, autode, mootorpaatide, lokomobiilide ja põllutööriistade parandused ning kõik või
malikud mehaanikatööd tehakse korralikult ja ruttu.
mammini......
«i . ............
... .... »« m
lüifni ....... ui... •» ■ ■....... ... «mm
» .. .................. .
. .. .... .
Autogeeniline metallide kokkukeetmise
osakond
võtab oma peale murdunud masinaosade ja lõhkiste
tsilindrite kokkukeetmise, aurukateldele uute tükkide
sissepanemisi, pragude ja lõhede parandusi toruseinte ja leektorude sees ja muid raud-, teras-, malm-,
vask- ja alumiinium-asjade parandusi. Tööd tehakse
korralikult mõõdukate hindadega ja vastutusega.
I
III
I
III
| u
II
I
11 1
lill 11
1
I III
1 1
II
II
II
I II I I
U
I
Auto-transport osakond:
Korralikud kergesõidu-autod igal ajal ja igasuguse
kauguse peale valmis. Veoautod, kandejõud kuni
300 puuda, võtavad oma peale kõiksugu kaupade ja
materjaalide vedu. Ka reisijate tarvis sisseseatud
suuremat, seltskondadele lõbureisiks: kohalikkatelli
misi võetakse kauguse peale vaatamata igalajal vastu.
1
EESTimAKl^lTlIS A.S^
Kas olete juba kinnitatud?
Kui mitte, siis ärge viivitage ja tehke seda
aegsasti!
Eestimaa Kinnitus - IV-S.
JL
Juhatus: Tallinn, Pikk tän. 6, omas majas.
Kõige suurem kodumaa selts, on
senini kahjutasuna üle 30 miljoni
marga välja maksnud.
Kalender — Mõõdud ja kaalud — Walitsuse asutused — Rahukohtunikkude töö
piirkond — Kohtuurijate tööpiirkond —
Wälisriikide esitajad Tallinnas — Sisseja läbisõidu wiisumite hinnad Eesti ko
danikkude wäljamaale sõiduks — Tallinna
õppeasutused — Tallinna adwokaatide
nimestik
Notaariused — Tallinna
arstide nimestik
Tallinna uulitsate
limbernimetused — Laadad — Tallinna
,võõrastemajad ja möbleeritud toad —
Raudtee sõiduplaan — Reisipiletide ja
bagashiweo hinnad Eesti raudteedel —
::
Raudteed Eestis — Kuulutused ::
Wälistellimised täidetakse
korralikult ja kiirelt, ladus
puuduwad n o o'd i d saawad
soowi peale wäljatellitud.
Järelpärimistele palutakse
postikulud juurde lisada.
1
Taimewõi
„Kokk"
on lauawõina kõige parem aseaine koorewõile, sellest
aga pool odawam.
Ükski wäljamaa taimewõi ega margariin ei saa taime*
wõi „KOKK'aga" wõistelda, sest „KOKK" saab
igapäew omal maal wärskelt walmisiud, kuna
wäljamaaIt tulew kaup juba weo ja tollide peal
nädalate kaupa wiibib.
Taimewõi „KOKK" sisaldab üle 80°/o raswaollusi ja
on seega niisama toitew kui koorewõi.
Taimewõi „STELLA" on wastaw wäljamaa kaupadele
sellel alal, et laseb ennast hästi alalhoida.
„EESTI KOKOWAR'' sisaldab üle 60% raswaollusi ja
on köögile kõige kohasem raswaaine (praadimiseks,
küpsetamiseks jne.)
üäHemüüjad saawad kindlad protsendid.
Aadress: Tallinn, Siiwersi tän. 3. Kõnetr. 25*26.
Telegrammi aadress: Kokk — Tallinn.
inglis riiet,
woodrid, siidi ja naFiku.
Trükitööstuse osaühisus ,,Waba Maa" trükk, Tallinnas
A. Wllde kirjastus
Riiklised pühad 1925. aastal.
Pühadeks loetakse järgmised päewad, mil tööd
ei tehta :
1) Uus-aasta (1. jaanuaril);
2) Kolmekuninga päew (6. jaanuaril);
3) Eesti wabariigi iseseisw. päew (24. weebr.);
4) Palwepäew (4. märtsil);
5) Suur Reede (10. aprillil);
6) Ülestõusmise pühad (12., 13. ja 14. apr.);
7) Esimese mai püha (1. mail);
8) Ristipäew (Taewaminemise-püha (21. mail);
9) Suwistepühad (31. mail, 1. ja 2. juunil);
10) Jaanipäew (24. juunil);
11) Jõulupühad 25., 26. ja 27. detsembril.
Töö lõpetatakse kell 12 päewal:
1) Ülestõusmise-pühade laupäewal;
2) Suwistepühade laupäewal;
3) Jõululaupäewal;
4) Wanal-aastal (31. detsembril).
KORWI-ja MÖÖBLITÖÖSTUS
A. LAURENBERG
Tallinn, Kaasani tän. nr. 7.
Walmistab:
korwmööblid, igasugu
seid ilu-jatarbekorvisid,
parandustöid ja toolipõhjasid,sissepunutud.
Hinnad mõõdukad.
ARH|'V>xAÄ :. .1 UTOGU '
Märkide ja aegade seletused.
G noorkuu
® täiskuu
D esimene weerand
E wiimane weerand
kl. — kell; m. = minut; p. — päew; e. 1. — enne
lõunat; p. 1. — pärast lõunat; s. — sündis; t — suri.
Kalendrisse ülespandud aeg on n. n. Ida
euroopa aeg. Ida-Euroopa aeg, mis Greenwichi
ajast 2 tundi ees, on Eestis ametlikult wastuwõetud aja-süsteem, mis Tartu Ülikooli tähetornist
antawate ajasignaalide abil sünnib. Ida-Euroopa
aeg on päikese ajast Eestis igalpool ees; et
keskmist päikese aega saada, tuleb Ida-Euroopa
ajast Tallinnas 21 minutit maha wõtta.
Sel aastal on 365 päewa.
S®
sg
> —< g
0 ZZ
oh
aa
Aastaajad.
Kewade algab 21. märtsil kl. 5,10 min. homm.
Suwi algab 22. juunil kl. 12,50min. päeval.
Sügis algab 23. septembril kl, 3,40 min. p. 1.
Talw algab 22. detsembril kl. 10,30 min. e. 1.
8
tö
(Ö «
28
Warjutused.
1925. aastal on 2 päikese je 2 kuu warjutust, milledest ainult osaline kuu warjutus 8.—9.
weebruaril Eestis näha on. Warjutuse algus
8. weebruaril kl. 10,08 min. õhtul, lõpp 9. weebruaril kell 1,15 min. p. I.
7
k
Jaanuar
|W.
I.
**] Neljap.
2 Reede
3 Laup.
Nääri päew.
4
5
**g
7
8
9
10
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
22
23
Kolmekuninga p.
24
25
26
[mann f 1908. (A 27
Paawli päew K. H. Her- 28
11
12
13
14
15
16
17
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
liMsid
19
[Wenemaaga 1920. 20
Sõjariistade vaherahu J 21
29
30
Jakob Hurt f 1906
31
Korjuse päew
1
2
Päike t. 8,59, loojam. 4,05 3
Tõnise päew
4
€ 5
18 Pühap.
6
19 Esmasp.
7
20 Teisip.
8
21 Keskn.
G. Freundiich f 1872
9
22 Neljap.
10
23 Reede
24 Laup.
T 11
25 Pühap.
12
26 Esmasp.
13
27 Teisip.
14
28 Keskn.
M. Weske sünd. 1843
15
29 Neljap.
v
16
30 Reede
Päike t. 8,36, loojam. 4,33 17
31 Lau p.
3 18
Päike tõuseb 10. kell 9,13 min., läheb looja kell 3,44 min.
20.
8,57 77
,,
,7
77
„ 4,05
77
30. „ 8.36 ff
„ 4,30
,»
n
,7
V
Pühap.
€ 1
Esmasp.
1
Teisip.
[E. A.hrens f 1863
Keskn.
E.
Päästekom.loom.
1918
Neljap.
Reede
Laup.
1
22
23
**24
25
26
27
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
liieifcii
2
3
4
5
6
7
8
Peetri päew
9
G [Wastla p. 10
Iseseiswuse p. Madisep. 11
G. Freundlich s. 1803 l 12
Päike t.7,31, loojam. 5,39 113
1114
[j 15
Päike tõuseb 10. kell 8,11 min., läheb looja kell 4,58 min.
„ 5.22 „
7,46 „
JJ
20.
„
5,45 „
JJ
,
7,21
„
Jt
29.
ff
M
TALLINNA RÄTSEPA TÖÖLISTE ÜHISUSE
i
järgu rätsepa töökoda
Tallinn, Wene tänaw nr. 11 (hoowipealses majas)
Wõtab tellimisi wastu igasugu meesterahwa
riiete walmistamise peale
Töö kiire ja korralik.
Hinnad mõõdukad.
Austusega TÖÖKOJA JUHATUS.
9
Märts
W. k.
IIL
ItaH
1
2
3
**4
5
6
7
Wene isew. langem. 1917
Pühap.
kl. 2,06 p. 1. 3
Esmasp.
Teisip.
Palwe päew
Keskn.
Neljap.
Päike t. 7,00, loojam. 6,06
Reede
K. Mauer(Kannike)t 1891
Laup.
16
17
18
19
20
21
22
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Esmasp.
kl. 4.21 p. 1. G
Teisip.
Keskn.
Neljap. Taliharja päew
Reede
Kr. J. Peterson s. 1801
Laup.
Pühap. O. W. Masing f 1832
Esmasp.
kl. 7,22 õ. C
Teisip.
Keskn.
C. R. Jakobson f 1882.
Neljap.
Kewade algus
Reede
Päike t. 6.21. loojam. 6,37
Laup.
2
3
4
5
6
7
8
9
10
kl. 4,03 p. 1. D 11
12
Paastu-Maarja päew
13
14
15
16
F. Wiedemann s. 1805. 17
18
Päike tõuseb 10. kell 6,52 min., läheb looja kell 6,10 min.
20. „ 6,22
n
„ 6,33 „
„
„ 6,58 „
»
» 30. „ 5,53 „
»
ODAVAM OSTUKOHT
on
Raekoja plats 13
Apteegi i. nurgal
Tf
71
XTXTpT "
Müüb kõiki muusikariistu
Muusikariistade - parandusi tehakse
korralikult.
10
1
2
3
4
iv.
Aprill
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Karjalaskmise päev
E. Ahrens s. 1803
** 5
6
7
8
9
**10
11
Palmip. püha
Pühap.
Esmasp.
Liiwim. eesti, wab. 1819
Teisip.
Keskn.
Neljap. Suur Nel iaple»
Suur Reede
Reede
Eesti omaval, k 1917
Laup.
**12
**13
*14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
£
litiitei
19
3
11
22
23
24
25
26
27
28
29
1. Ülestõusmise püha 30
2. Ülestõusmise püha 31
3. Ülestõusmise püha 1
[hünni päev
kl. 1,40 e. 1. C
2
3
4
5
6
7
8
9
Jüri p. Asut. Kogu 1919 10
J. KunderT 1888
O 11
12
A. Tor Helle f 1748
113
26 Pühap.
27 Esmasp. J. Rosenplänter f 1846 114
Lehe ristipäew
28 Teisip.
i15
1b
29 Keskn.
117
30 | Neljap. j Juhan Liiw s. 1864.
19
20
21
22
23
24
25
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
M. Körber j" 1893
Päike tõuseb 10. kell 5,20 min., läheb looja kell 7,22 min.
, 20. , 4,52 „
..
„
.. 7,46 „
„ 30. „ 4,26 „
„
„
„ 8,10 „
TALLINNA RÄTSEPA TÖÖLISTE ÜHISUSE
I JÄRGU RÄTSEPA TÖÖKODA
Tallinn, Wene tänaw nr. 11 (hoowipealses majas..
Wõtab tellimisi wastu igasugu meesterahwa
riiete walmistamise peale
Töö kiire ja korralik.
Hinnad mõõdukad.
Austusega TÖÖKO1A JUHATUS.
11
Mai
V
** ] Reede
2 Laup.
1. mai püha. Wolbri p. 18
kl 5,20 h. 3 19
3
4
5
6
7
8
9
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Risti leidmise päew
10
11
12
13
14
15
16
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
Linnu risti p.
E
1
J. W. Jansen s. 1819.
2
[M. Weske f 1890. 3
22
Pühap.
T 23
Esmasp.
24
Teisip.
25
Keskn.
Neljap. Päike t. 3,21, loojam. 9,30 26
27
7 venna päew
Reede
128
Laup.
Pühap.
E 29
30
Esmasp. J. W. Jansen f 1890.
1
Teisip.
•
2
Keskn.
3
Neljap.
4
Reede
* 1
Laup
M. Körber s. 1817. Ilma- 1 6
Pühap.
@[sõja algus 1914 7
Esmasp.
8
J. Hurt s. 1839
Teisip.
9
M.-Magdaleena päew
Keskn.
10
Neljao.
J. H. Rosenplänter s. 1782 11
Reede
112
Jakobi päew
Laup.
C. R. Jakobson s. 1841. 113
Pühap.
Esmasp. Päike i. 3,56, loojam. 8,56 j 14
Teisip.
3 15
16
Olewi päew
Keskn.
17
Neljap.
Päike t. 4,04, loojam. 8,48 18
Reede
Päike tõuseb 10. kell 3,20 min., läheb looja kell 9,29 min.
„
„
20. „ 3,40 „
„
„
„ 9,10
30. „ 4,02 „
8,50 „
ÄUUÄn^i
«KANNEL"
Raekoja plats 13, Apteegi tän. nurgal.
Soovitab suurel ja väiksel arvul
muusikariistu ja nende
osasid.
>:
Värsked k.eled kõikidele keelpillidele.
14
August
1
| W. k.
VIIL
19
i Laup.
9
10
11
12
13
14
15
20
Pühap.
@kl.lt59p.l. | 21
Esmasp.
K. J. Peterson t 1822. 22
Teisip.
23
Keskn.
24
Krist. seletam. p.
Neljap.
Dr. A. Eisenschmidt f 1914 25
Reede
Päike t. 4,24, loojam. 8,27 | 26
Laup.
27
Pühap.
! 28
Esmasp. Lauritsa päew
29
L. Koidula t 1886.
Teisip.
Ckl.ll,He.l. j 30
Keskn.
31
Neljan.
[Dr.A.Eisenschmidt s. 1876 I 1
Reede
2j
Rukki-Maarja päew
Laup.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
2
3
4
5
6
7
8
iitotal
Päike t. 4,45, loojam. 8,03
T
3
4
5
b
7
8
9
23 Pühap.
24 Esmasp. Pärtlipäew
Fr. R. Kreutzwald f 1882.
25 Teisip.
26 Keskn.
27 Neljap.
28 Reede
3 kl. 6,46 h.
Johannese surma p.
29 Laup.
30 | Pühap.
31 1 Esmasp. I
10
11
12
13
14
15
[16
117
118
(
Päike tõuseb 10. kell 4,26 min , läheb looja kell 8,24 min.
20. , 4,48 „
„
„
„ 7,56 „
„
„
30. „ 5,12 „
„
„
„ 7,28 „
TALLINNA RÄTSEPA TÖÖLISTE ÜHISUSE
I JÄRGU RÄTSEPA TÖÖKODA
Tallinn, Wene tänaw nr. 11 (hoowipealses majas)
Wõtab tellimisi wastu igasugu meesterahwa
riiete walmistamise peale
Töö kiire ja korralik.
19
20
21
22
Päike t. 5,26, loojam. 7,2 23
•
24
25
Üssi-Maarja p.
26
Päike t. 5,35, loojam. 6,59 27
c 28
29
30
>31
Risti ülendamise p.
1
2
3
4
Päike t. 5,56, loojam. 6,33 5
O 1 6
7
Madise p.
8
9
Sügise algus
10
[K. A. Hermann s. 1851 11
3 12
Õpet. Johannese p.
113
1114
15
Mihkli p.
16
|| 17
Päike tõuseb 10. kell 5,38 min., läheb looja kell 6,57 min.
20. „ 6,00 „
„
„
„ 6,26 „
30. „ 6,22 „
„
„
„ 5,57 „
----------- OSASID---------kõikidele muusikariistadele
soovitab suures valikus
gn „KANNEL" WM
Muusikariistade äri.
Raekoja plats 13. Apteegi fän. nurgal.
16
•>i
X.
Oktoober
matad
1
18
Maarja kaitsmise ja
1 Neljap.
G [eestkostmise p. 19
2 Reede
1 20
3 Laup.
21
Lõikuse p.
4 Pühap.
Esmasp.
5
I
6 Teisip.
7 Keskn.
8 Neljap. Päike t. 6,44, loojam. 5,31 25
E 26
9 Reede
27
10 Laup.
28
11 Pühap.
29
12 Esmasp.
30
13 Teisip.
1
Kolletamise p.
14 Keskn.
2
15 Neljap.
16 Reede
[@ 3
Päike t. 7,06, loojam. 5,05 4
17 Laup.
18
19
20
21
22
23
24
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
25
26
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Kaasani-Maarja p.
3
5
b
7
8
9
10
11
12
13
14
Simuna p.
15
Tallinna 1905. a. langen. 16
[malest, p. 17
Lut. usu puhast, püha G 18
Päike tõuseb 10. kell 6,45 min., läheb looja kell 5,25 min.
„
„
20. „ 7,09 ,,
„
„
5 00 „
„
30. „ 7,32 .,
.................... . 4,30 „
TALLINNA RÄTSEPA TÖÖLISTE ÜHISUSE
I JÄRGU RÄTSEPA TÖÖKODA
Tallinn, Wene tänav nr. 11 (hoowipealses majas)
Wõtab tellimisi wastu igasugu meesterahwa
riiete valmistamise peale
Töö kiir ja korralik.
Hinnad mõõdukad,
Austusega TÖÖKOJA JUHATUS.
17
xi.
r\Iowember
W. k.
1
2
3
4
5
6
7
Pühap.
Pühade päew
Esmasp. Hingede päew. J.WeitzenTeisip.
[berg f 1922
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Päike t. 7,57, ioojam. 4,12
19
20
21
22
23
24
25
3
9
10
11
12
13
14
Pühap.
€
Esmasp. O. W. Masing s. 1763
Teisip.
Mardi päew
Keskn.
Ilmasõja sõjariist rahu
Neljap.
Reede
Laup.
Päike t. 8,14, ioojam. 3,57
26
27
28
29
30
31
1
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Esmasp.
O
Teisip.
Keskn.
J. Jung s. 1835
Neljap.
Reede
Päike t. 8,26, ioojam. 3,47
Laup.
Leemeti-Maarja p.
2
3
4
5
6
7
8
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
MMil
Surnute püha. Eesti-W. 9
3 [sõja alg.1918 10
il
Kadri päew
12
13
[kõrg. wõimu kohta 1917 14
Eesti Maanõuk. seletus 15
29 Pühap
30 Esmasp. Andrese p.
@
16
17j
Päike tõuseb 10. kell 8,00 min., läheb looja kell 4,10 min.
*
" 20. „ 8,24 ,
„
„
„ 3,46 „
30. , 8.48 „
„
„
3,30 ,
VAADAKE ETTE
TONN.
1-meetriline (Prantsuse) tonn — 1000 kilogrammi — 61
puuda 1 nael 89 solotn. 59 dooli.
1 Inglise tonn — 1016 kilogr. — 62 puuda 1 nael 11 solotn..
54,6489 dooli.
1 Ameerika tonn — 907,2 kilogrammi.
1 Preisi tonn linaseemnele jaoks 129,39 liitrit — 103 toopi.
1 laewa tonn — 1021 kilogr. — 62 pd. 2 n. 20 solotn. 59 dooli.
Ton of Shipping New-york’is ja New-Orlean’is, Ameerikas,
harilikult raske kauba jaoks 2000 naela, kohwi jaoks
(kotis) 1830 naela, naha ja tee jaoks 1000 naela.
22
Walitsuse asutused.
SISEMINISTEERIUM — Toompea lossis.
Siseministri kabinett — lossi teisel korr., sissek. lossi hoowist.
Toompea lossis asuwad weel järgm. siseminist. asutused.
1) Administratiiw-asjade peawalitsus;
2) Omawalitsuse-asjade peawalitsus;
3) Politsei peawalitsus;
4) Terwishoiu peawalitsus.
Tallinna linna politsei walitsus — Pikk uul. 6o.
1. Politsei jaoskond — Soo uul. 23.
1. jaokskonna abi jaoskond — Inglis-Balti tehas 24.
1. jaosk. abijaosk. Balti puuwillawabr. — Kopli u. 21.
2. Politsei jaoskond — Jakobsoni uul. 44.
3. Politsei jaoskond — 8.-Tartu maant. 43.
3. jaoskonna abijaosk. Lasnamäel
Katusepapi u. 74. Politsei jaoskond — W.-Pärnu maant. 7.
5. Politsei jaoskond — Baltiski maant 23.
6. Politsei jaoskond — Pühawäimu uul. 11 Politsei sadama jaoskond — Uus-Hollandi uul. 8.
Politsei reserw — Polgu uul. 7.
Piiripolitsei Tallinna punkt — Uus-Hollandi uul. 8.
Politsei arestimaja — Wene uul. 23.
Raudtee politseiwalitsus — Balti jaamahoones, II koi rai.
Kriminaalpolitsei Tallinna jaoskond
Pikk uul. 63.
Kaitsepolitsei Tallinna jaoskond
Lai uul. 48.
Piiriwalwe walitsus — Lai uul. 48.
Kesk-Aadresslaud — Wene uul. 23 (awat. kl. 8 -7).
Rekwireerimise ja sõjakahjude hindamise peakomis j on
Lai uul. 48.
TÖÖ-HOOLEKANDEMINISTEERIUM — Toom-Kooli u. 7.
Hoolekande osakond.
Pensioonide ja abirahade jaoskond.
Töökaitse komissarid: 1. ja 2. jaosk.
Uus uul. 16.
10. jaosk. — Toom-Kooli uul. 7.
Tprwishoiu peawalitsus — Toom-Kooli uul. 7.
PÕLLUTÖÖMINISTEERIUM — Wismari uul. 7.
Ministri kabinett — tuba nr. 1, alumisel korral.
Põllutöö peawalitsus, Tehnika peawalitsus.
Kantselei — tuba nr. 2. Maakorralduse peawalitsus,
Loomaterwishoiu peawalitsus — Toompeal, Rahukohtu
uul. nr. 5; kõnetr. 10-40.
Metsade peawalitsus — Toompeal, Kiriku uul. 3.
Pöllutööministeeriumi seemnekontrolljaam — Tolli uul. 8.
23
RAHAMINISTEERIUMI — Wabaduspuiestee 3.
Ministri kabinett.
Riigikassa juhatus — W.-Pärnu maant. 4.
Otsekoheste maksude peawalitsus — Wabaduse puiest. 1.
Tulumaksu peakomitee — Wabaduse puiest. 1.
Iseäraline tulu- ja ärimaksu komitee — Wabaduse p. 1.
Riigi liikumata waranduste maksuamet. — Soo uul. 27.
Maksu ametid. — Endla uul. 2 ja Toompuiestee 3.
Tolli peawalitsus — Sadam, Uus-Hollandi uul. 4.
Aktsiisi peawalitsus — Lai uul. 1.
Eesti Pank — Wabaduse puiestee 3.
Eesti Panga osakond — Lai uul. 1.
VÄLISMINISTEERIUM — End. rüütelk. lossis, Toompeal.
Wälisministri kabinett.
Wälisministri abi kabinett.
Wälisministeeriumi poliitlise osakonna juhataja.
Wälisministeeriumi informatsiooni osakonna juhataja.
Wälisministeeriumi passi-osakonna juhataja.
Wälisministri sekretääri-kabinett.
KAUBANDUS-TÖÖSTUSMINISTEERIUM. — Kohtu uul. 8.
Kaubandusosakond, kauba- ja weo-osakonnad, sise- ja
wäliskaubanduse jaoskonnad ning tööstusosakond
asuwad sealsamas.
Proowikoda — Tolli uul. 8.
Patendiamet — Kohtu uul. 8.
Riigi põlewkiwitööstus — Juhatus: Lai uul. 54.
Riigi turbatööstus — Toom-Kohtu uul. 8.
Riiklik katsekoda — Pikk uul. 20.
TEEDEMINISTEERIUM. — Rahukohtu uul. 1.
Ministri kabinett.
Ministeeriumi kantselei.
Inspektsiooni osakond.
Tehnika osakond.
Sisewete uurimise büroo.
Riigi raudteede walitsus — Tehnika uul. 16.
Mereasjanduse peawalitsus — W.-Sadama uul. 21.
Laewasõiduamet — Sadama uul. 21.
Ehituspeawalitsus — Rahukohtu uul. 1.
Posti-telegr.-telefoni peawalitsus — Kreutzwaldi u. 10.
RIIGIKONTROLL — Toompuiestee 3.
HOOLEKANDE KOHUS. — Tallinnas, Jaani uul. 7.
KREPOSTI JAOSKOND:
Tallinna-Haapsalu kreposti jaoskond — Tallinn, Rahu
kohtu uul. 3. ülem: Rahukogu esimees.
Prokuröör: Kohtupalati juures: P. Wälbe
Tallinn,
Jaani uul. 7.
Wan. abid: 0. Ordlik ja E. Reisberg.
Sekretäär: A. Soonik.
Tallinna-Haapsalu rahukogu juures Prokuiööi.
G.
Awald, Jaani uul. 7.
Abid: 1. jaosk. — W. Kuusis; 2. jaosk. — P. Peterson;
3. jaosk. — B. Karoles.
\
KOHTUPRISTAWID:
Tallinnas: A. Tiik — kantselei S.-Karja uul. 18. A. Lebas
— kants. Jakobsoni uul. 71-b. E. Kippel.
kants. Jaani
uul. 7. J. Nõmm — kants. Jaani uul. 7. M. Pull — kants.
Jaani uul. 7. R. Tiik — kants. Jaani uul. 7.
25
Rahukohtunikkude tööpiirkond.
Tallinna 1. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (6. politsei jaos
konna põhja-lääne poolne osa, piiratud Harju, Kullasepa
(paarisnumbrid), Kinga (üksiknumbrid) ja Pika (üksik
numbrid) uulitsatega, end. Wanakraami turg ja Wabadusplats (majad 4. politsei jaoskonnas wälja arwatud).
Tallinna 2. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (6. politsei jaos
konna lõuna-ida poolne osa, piiratud Harju, Kullasepa (ük
siknumbrid), Kinga (paarisnumbrid) ja Pika (paarisnumb
rid, alates nr. 10) uul., wälja arwatud Uusturg).
Tallinna 3. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (1. politsei jaos
kond, ilma Koplita).
Tallinna 4. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (4. politsei jaos
kond) .
Tallinna 5. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (5. politsei jaos
kond) .
Tallinna 6. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (3. politsei jaos
kond, wälja arwatud Lasnamägi).
Tallinna 7. jaoskond — Rahukohtu uul. 3 (2. politsei
jaoskond, wälja arwatud Petrooleumi uul., Ranna tee (piir
läheb kitsarööpalisest raudteest alates Narwa maanteed
mööda, Pirita tee ja Kose tee),
Tallinna 8. jaoskond — Rahukohtu uul. 3 (Tallinna sadamapolitsei jaoskond, kitsarööpalise raudteepolitsei jaoskond,
Uusturg, mis 7. rahukohtu jaoskonnast wälja jäid, ja Las
namägi. 3. politsei jaoskonna abi jaoskond).
Tallinna 9. jaoskond — Rahukohtu uul. 3 (1. politsei
jaoskonnast Kopli abi jaoskond ühes puuwillawabrikuga,
laiaroopalise raudteepolitsei piirkond).
Keila jaoskond — Rahukohtu uul. 3. (Baltiski linn, Nõm
me alew. Wallad: Wääna, Keila, Saue, Riisepere, Laitse,
Kloostri, Paksi, Nõwa, Wihterpalu, Kernu, Saku, Warbola
(Wardi).
Raasiku jaoskond — Rahukohtu uul. 3. (Wallad: Nehatu,
Jöelehtme, Kodasu, Harku, Kurna, Nabala, Kilu, Koiga, Kõn-Anija, Alawere, Raasiku, Penningi, Rawila, Kui wa j õe,
Wiimsi, Rae, Prangli, Naissaar).
KOHTU-UURIJAD.
Tallinna 1. jaosk. tähtsamate asjade — J. Kuis, Tal
linn, Jaani uul. 7.
Tallinna 2. jaoskonna
Tallinn, Jaani uul. 7.
26
tähtsamate
asjade — E. Lass,
Tallinna 1. jaosk. — Tammist, Tallinn,
Rahukohtu
uul. 3. (Tallinna linna 6. politsei jaoskond, 6. ja 7. raioonita)
Tallinna 2. jaosk. — K. Beschanitsky, Tallinn, Rahu
kohtu uul. 3. (Tallinna linna 4. ja 5. politsei jaoskonnad).
Tallinna 3. jaosk. — k. t. wanem kohtuameti kand. W.
Babanow, Tallinn, Rahukohtu uul. 3. (Tallinna linna 1. po
litsei jaoskond).
Tallinna 4. jaosk. — G. Lementy, Tallinn, Rahukohtu
uul. 3. (Tallinna linna 3. politsei jaoskond. 6. poi. jaosk.
7. raioon).
Tallinna 5 jaosk. — K. Glaustroem, Tallinn, Rahukohtu
uul. 3. (Tallinna linna 2. politsei jaoskond).
Tallinna 6. jaosk. — k. t. wanem kohtuameti kand. B.
Karoll, Tallinn, Rahukohtu uul. 3. (Tallinna sadamapolitsei
jaoskond, liiakasuwõtmise asjad Tallinnas ja Harju maakon
nas ja 6. politsei jaoskonna 6. raioon).
Harju maakonna 1. jaosk. — M. Gorschkow, Tallinn,
Rahukohtu uul. 3. (Wallad: Alawere, Anija, Harku, Joelehtme, Kiiu, Kodasu, Koiga, Kuiwajöe, Kurna, Kõnnu, Nabala, Kehatu, Naissaar, Peningi, Prangli, Raasiku, Rae, Rawila, Wiimsi).
Harju maakonnä 2. jaosk. — G. Lieberg, Tallinn, Rahu
kohtu uul. 3. (Baltiski linn, Nõmme alew ja Rapla alewik.
Wallad: Ingliste, Juuru, Järwakandi, Kabala, Kaiu, Kehtna,
Keila, Kernu, Kloostri, Kohila, Kuimetsa, Laitse, Nõwa, Paksi, Raiküla, Rapla, Riisepere, Saue, Triigi, Warbola, Wihterpalu, Wääna).
q
GHRHNTEERIN,
et Teie ajanäitaja peab käima ja õiget aega
näitama, kui ostate ehk lasete parandata
OSKAR WIIKMANN I
kellasepa äris ja töökojas
TALLINN, WIRU TÄN. 15, TALLINN
Sealsamas wallkus saada kõiksugu kuld- ja hõbeasju ning
laulatussõrmuseid.
27
Wälisriikide esitajad Tallinnas.
Ameerika vhisriigid. Harold B. Quarton, Consul
Tallinn, Wiru uul. 5. William L. Peck, Vice-Consul.
Austria. R. Holst, Consul. — Tallinn, Kinga uul. nr. 1.
Telefon 7-54.
Belgia. Michel Edouard Nicaise, Consul. — Tallinn,
Lai uul. nr. 46.
Daanimaa.. Jens Christian Johansen, Consul General.
Tallinn, Wabaduse puiestee 1.
Hispaania. Richard Ränk, Vice-Consul hon.
Tallinn,
Karja uul. 7. Tel. 1-57.
Saksamaa. Wedding, Charge d’Affaires. — Tallinn,
Toom-Kuninga uul. 11. Tel. 1-94.
Soomemaa. Dr. Eino Rudolf Holsti, Envoye extraordinaire et ministre plenipotentiaire. — Tallinn, Pikkjalg 14.
Tel. 2-11, 2-92.
Prantsusmaa. . L. de Vienne, Envoye extraordinaire et
ministre plenipotentiaire. — Tallinn, Alendri uul. 3. Tel. 708.
Angel Tournier, Agent commercial. — Tallinn, Kohtu
uul. nr. 3—2. Tel. 193.
Inglismaa. Peakonsul: H. Montgomerz-Grove. — Tal
linn, Lai uul. 17—1. Tel. 615.
Ronald Forbes Meiklejohn, Lieut.-Colonel, Chef du Ser
vice des Passeports. — Tallinn, Kentmanni uul. 18. Tel. 757..
Ungar. Michel Jungerth, Charge d’Affaires. — Tal
linn, Kohtu uul. 4, Tel. 28-69.
Ferdinand' Wirro, Consul. — Tallinn, Kaarli puiestee
nr. 11. Tel. 13-90.
Itaalia. Augusto Stranieri, Encoye extraordinaire et
ministre plenipotentiaire. — Tallinn, Kadriorg, Villa Favorita.
Telefon 649.
Tschiili. Konsul: H. Winnal, Tatari uul. 1.
Lätimaa. Janis Seskis, Envoye exraordinaire et ministre
plenipotentiaire. — Tallinn, Tatari uul. 32. Tel. 610.
Leedu. Joachim Puchk, Consul. — Tallinn, Rannawärawa puiestee 21. Tel. 2615, 2433.
Norramaa. Edouard Ernest W. Forsman, Consul, —
Tallinn, Jaani uul. 9—3. Tel. 733.
Holland. Arie van den Bosch, Consul, Jaani uul. 6—18.
Telefon 964.
Poolamaa. Wenceslav Tadeus Dobrzynski, Conseiller de
la Legation Charge d’Affaires. — Tallinn, Kohtu uul. 10.
Telefon 954.
28
M. Antoine Swierzbinski, Consul. — Tallinn, T. Kohtu
uus. 4. Tel. 1328.
Wenemaa. Saatkond — Tallinn, Pikk uul. 19. Tel. 665.
Rootsi. Olf Andreas Hedmann, Consul. — Tallinn, Narwa maantee 11. Tel. 806.
Helweetsia. Andreas Hofer, Consul. — Tallinn, Tõnis
mägi 3. Tel. 777, 1020.
Tsheho-Slowakkia. Vadav Cech, Vice-Consul. — Tal
linn, S. Tatari uul. 12.
Sisse- ja läbisõidu wiisumite hinnad Eesti
kodanikkude wäljamaale sõiduks.
Eesti kodanikkudelt, kes wäljamaale sõidawad ja wälisriikide konsulaatidest Tallinnas sisse- ja läbisõidu wiisasid
soowiwad, wõetakse järgmise tariifi järele maksu:
Läbisõidu wiisa.
Sissesõidu wiisa.
Riigid.
1 kord 850 Emk.
Sinna 850 Emk.
Saksamaa
2 „ 1300 Emk.
Sinna ja tagasi 1300 Emk.
1 dollar.
10 dollarit
Ameerika
75 Emk.
750 Emk.
Austria
75 Emk.
750 Emk.
Belgia
4 krooni.
7 krooni
Daani
50 Emk.
500 Emk.
Soome
750 Emk.
750 Emk.
Prantsusmaa
80 Emk.
800 Emk.
Inglismaa
750 Emk.
750 Emk.
Ungari
300 Emk.
600 Emk.
Läti
130 Emk.
700 Emk.
Leedu
10 N. kr..
10 N. kr.
Norra
500 Emk.
Poola
500 Emk.
63 Emk.
360 Emk.
Rootsi
Tscheho-Slowakkia
1 k. fr.
10 k. fr.
Wenemaa
1100 Emk.
1100 Emk.
Helweetsia
65 Emk.
520 Emk.
Kõigilt teistesse riikidesse sõitjatelt wõetakse niihästi
sissesõidu kui ka läbisõidu wiisumite eest 10 kuldfranki.
29 •'
Tallinna õppeasutused.
LINNA- ja ERA-ALGKOOLID:
1. linna — juhat. A. Stimm — Kooli tän. nr. 2.
2. „ — juhat. J. Ollik — Endla tän. nr. 42.
3. „
tütarl. — juhat. W. Kinter — Pühawaimu 6.
4. „
juhat. M. Kippert — Uus tän. nr. 15.
5. „
juhat. M. Kahn — Weerenni tän. 2-a.
6. „
juhataja F. Kreitsman — 8. Pärnum. 18.
7. „
juhataja A. Wassiljew — Tõnismägi 8.
8. „
juhataja J. Unt — Endla uul. 29.
9. „
juhat. P. Talts — Wabriku uul. 10.
10. „
juhataja H. Janno — Tui uul. 12-a.
11. ,,
juh. G. Smetanin — Kaasani uul. 3.
12. „
juh. 0. Johanson — 8. Tartu m. 44.
13. „
juh. D. Treiman — 8. Tartu m. 33.
14. „
jüh. A. Kuus — 8. Tatari uul. 17.
15. „
juh. H. Kark — Waestekooli uul. 3.
16. „
juh. E. Mühlbach — Girgensoni uul. 6.
17. „
A. Puusepp — Telliskiwi uul. 7.
18. „
juh. J. Kulbusch — Lai uul. 25.
19. „
juh. A. Matwejew — Pikk u. 69 (Wene õpek.).
20. „
juh. T. Kanemägi — Imanta uul. 6.
21. „
juh. E. Martinson — Raua uul. 31.
22. „
juhat. K. Leinus — Aia uul. 18.
23. „
juh. K. Ramm — Endla u. 2-a (Saksa õpek.).
24. „
juhat. M. Jefimow — Kentmanni uul. 6-a.
25. „
Platoni nimelise kaswatusmaja juures asuw
-algkool — juhat. K. Pahk — üle Liiwa, Uue Riisepere m.)
26. „
juhat. H. Lellep — Koplis.
27. „
juhat. M. Uniwer — 8. Pärnu m. 47.
28. „
juhat. K. Hion — Wabriku uul. 10.
29. „
juhat. H. Bauer — Jaani uul. 13.
Linna awal. algkooli abikool — juhat. H. Janno — Tui
uul. 12-a,
Õpetajate seminaari harjutuskool — juh. K. Silde —
Wene uul. 31, seminaari ruumides.
1. linna õhtu — juhat. W. Waber — Lai uul. 25.
2. linna õhtu — juhat. A. Birk — Pühawaimu uul. 6.
Ameerika kristl. noosooliidu era-algk. — juhat. Nemirowitsch-Dantschenko, — Imanta uul. 32.
Balti puuw. wabr. algk. — M. Körtsing — Kopli uul. 21.
M. Florelli Saksa era-algkool — M. Florell — ToomKooli uul. 4.
K. Fürbergi era algkool — K. Fürberg — 8. Tartu m. 9.
.30
Hesse era-algkooli — A. Hesse — Kentmanni uul. 6.
S. Hildebrandti Wene era-algkool — S. Hildebrandt
Raua uul. 16.
L. Studemeisteri era-algkool — L. Studemeister
Tõ
nismägi nr. 7.
Juudi era-algkool — S. Tamarkin — W. Tartu mnt. 27.
J. Westerbergi era-algkool — J. Westerberg — Imanta
uulitsal nr. 34.
Rootsi era-algkool — N. Blees — Uus uul. 15.
KESKKOOLID.
Linna poeglaste humanitaar-gümn. — juh. A. Kuusik, —
Suur Kloostri uul. nr. 16.
Westholmi poeglaste era-humanit.-gümnaasium — juh.
J. Westholm — Kordese uul. nr. 6.
1. linna tütarlaste gümnaasium — juh. A. Törwand
Narwa maanteel nr. 1.
2. linna tüt. gümn. — juh. A. Pedusaar — Jaani uul. 13.
E. Lenderi tütarl. human.-gümn. — juh. E. Lender —
Maakri uul. 28.
Saksa tütarl. humanit.-gümn. — juh. G. Sternberg, Wene
uul. nr. 15.
Kaarli koguduse era-ühisgümn. — juh. L. Raudkepp —
Harju uul. nr. 48.
H. Kubu era ühisgümn. — juh. H. Kubu — Maakri 21.
Seltsi „Wene kool Eestis" era ühisgümn. — juh. L. Andruschkewitsch — Narwa maant. 6-a.
Rahwaülikoolide seltsi era ühisgümn. „Kolledsh“ — juh.
M. Wälbe — Suur Kloostri uul. 16.
Prantsuse lütseum — J. Kiiwet — W. Pärnu m. 19-a.
Toomkool — juh. D. Blosfeldt — Toom-Kooli uul. 11.
Era tütarl. realgümn. „Elise-kool“ — juh. E. Riemer —
Duglase uul. 2.
Kirsipuu ühishumanit.-gümn. — juh. J. Kirsipuu
Süda uul. nr. 12.
Linna Saksa realgümn. — juh. A. Spreckelsen — Wabaduse puiesteel nr. 2.
ühistehnika gümn. — juh. N. Neuhaus — Harju u. 48.
Linna tütarlaste kommertsgümn. — juh. H. Bauer —
Jaani uul. nr. 13.
Linna poegi, kommertsgümn. — juh. O. Kiisel — W.
Pärnu maant. nr. 19-a.
ühisgümnaasium — juh. P. Sepp — Narwa mnt. nr. 1.
Wene ühisgümn. — juh. G. Barchow — Narwa mnt. 6.
Õpetajate seminar — juh. H. Roos — Wene uul. 31.
31
KAUBANDUSKOOLID JA TEISED.
Tallinna linna tütarl. kaubanduskool — juh. H. Bauer
— Jaani uul. 13.
Tallinna linna poeglaste kaubanduskool — juh. J. Kiisel
— Pärnu maant. 19-a.
Hansa era kaubanduskool — juh. P. Leyst — Toom
puiestee nr. 3—5-6.
Tallinna kunsttööstuskool — juh. W. Päts — S. Tartu
maanteel nr. 11.
Tallinna kolledshi kõrgemad kursused — juh. M. Wälbe
— S. Kloostri uul. 16.
Riigi ühistehnika gümn. — juh. W. Pass — Narwa m. 46.
Haridusmin. Tallinna puutööstuse õppetöötuba — juh. T.
Ussisoo — Endla uul. 19.
Naiskutsekool — juh. W. Wanna — Tui uul. 12.
R. Reite kunstkäsitöö õppetöötuba — juh. R. Reite —
Koidula uul. 18.
Tallinna sõjakool — juh. J. Reisk — Tallinn, Tondil.
Tallinna merikool — juh. W. Russow — Narwa m. 63.
Meriwäejungide kool — juh. Masik — Tallinn.
Tallinna konservatoorium — Müüriwahe uul. 12.
E. Hirschi era muusikakool — juh. E. Hirsch — Al
lika uulitsal nr. 10.
TALLINNA TEHNIKUM — Pikk uul. 20.
Direktor — H. Reier. Inspektor — W. Päss.
Osakonnad: Elektrotehnika, masinaehituse, mereinseneri ja keemia — dekaan prof. Dreyer.
Ehitustehnika, laewaehituse, hüdrotehnika, maamõõdu ja
arhitektuuri — dekaan prof. Madisson.
õppejõud: F. Addof, A. Abjak, J. Annusson, E. Awik,
A. Bogdanow, prof. Dreyer, E. Ederberg, H. Einberg, A.
Gering, P. Gerwets, G. Hacker, E. Heinrichsen, Jaakson, E.
Hunt, J. Kiiwet, J. Kollist, H. Kuusik, A. Leppik, Luuk,
prof. Maddisson, P. Martin, E. Maasik, Mickfeldt, Perna,
prof. A. Polestschuk, W. Päss, A. Rattasepp, 0. Reinwald,
H. Reier, Russwurm, J. Saar, E. Tilxzen, Wellner, Wiikmann, P. Wolmer.
Wigastatud sõjameeste ühingu õppetöökojad, Tallinnas-.
kingsepa — juh. F. Antony — Narwa mnt. 9;
rätsepa — juh. Riis — Narwa mnt. 9;
lukusepa-mehaanika — juh. G. Poom — Tatari uul. 3;
päewapildi — juh. Ehrmann — Pikk uul. 49;
puu ja witsa — juh. Bundt — Pikk uul. 67.
32
Tallinna adwokaadid.
Arro, Juh., wann. adw. abi, Wanaturg 1.
Andrejew, R., wann. adw. abi, Munga uul. 4. 9—10 ja
5—7; kõnetraat 7-81.
Beek, A., wann. adw. abi, Jaani uul. 6. 9—11, 4—6.
Birkenberg, R., wann. adw., Wiru uul. 1.
Bock, M., wann. adw., Wiru uul. 9.
Bock, W., wann. adw., Wiru uul. 9.
Demkin, J., wann. adw., 8. Karja uul. 18—23, kl. 3-5 p. 1.
Daugull, J., wann. adw., Lai uul. 32. 9—11, 3—5.
Eeck, wann. adw., Müüriwahe uul. 18; kella 4—6.
Eldring, A., eraadw., Kullasepa uul. 44, k. 1.
Eliaser, R., wann. adw., Jaani uul. 6.
Erik, A., wann. adw. abi, W. Posti uul. 8.
Gorschkoff, J., wann. adw., Wiru uul. 12.
Gurewitsch, A., wann. adw,. Karja uul. 10.
Haho, K., wann. adw., Lai uul. 12.
Hirsch, M., wann. adw., 8. Karja uul. 10. 10—12, 7—8.
Hwolson, W., wann. adw., Harju uul. 30, krt. 7. 9%—11.
Jaakson, J., wann. adw., Jaani uul. 6, kl. 9—10.
Idell, O. J., adw., Lai uul. 7.
Johanson, W., wann. adw., 8. Karja uul. 15.
Jürine, T., wann. adw., Wana turg 1.
Kalbus, T., wann. adw., W. Posti uul. 6.
Kalm, J., wann. adw. abi, Lai uul. 12.
Keller, R., wann. adw. abi, 8. Karja tän. 15.
Kornel, K., wann. adw. abi, Wanaturg 1.
Kress, Gerh., wann. adw. abi, 8. Karja uul. 15.
Kuuskmann, R., wann. adw. abi, Wanaturg nr. 1.
Lewin, 8., wann. adw. abi, W. Posti uul. 7, 5.
Limberg, B., wann. adw., W. Karja uul. 1, k. 7, kella
9—11 ja 5—6.
Malsch, V., adwokaat, Harju uul. 34.
Margk, W., wann. adw. abi, Lai uul. 12. 9—10.
Maurer, A., adw., Wana turg 1.
Meyer, 8., adwokaat, Harju uul. 31, 4—6.
Nirk, Alfred, wann. adw. abi, 8. Tartu m. nr. 4.
Maydell, Ludwig, wann. adw. abi, Lai uul. 28.
Parik, J., wann. adw., Pikk uul. 5.
Palu, B., wann. adw., W. Karja uul. 1, krt. 2, kl. 5-6 p. 1.
Paul, 8., wann. adw. abi, Lai uul. 30.
Peet, A., wann. adw., Jaani uul. 6.
Petroff, A., wann. adw. abi, Pikk uul. 43.
Pezold, W., wann. adw., Karja uul. 2.
33
Pohla, G., eraadw., Lai uul. 9. 9 12,
■
poska, G., wann. adw., Pikk uul. 49,_ pool 10-11.
Pung, M., wann. adw., Jaani uul. 6, 6 7.
Puusep, M., wann. adw. abi, Wiru uul. 3.
Eei, Aug., wann. adw. abi, Jaani uul. , • P°
Rosenberg, Fr., wann. adw. abi, Lai uul. 12
Ruubel, P., wann. adw., S. Roosikrantsi uu .
Siegel, K., wann. adw., Niguliste tan. 1 ,
Soosaar, Gerh., wann. adw., S. Karja uul. 1 •
Sorokin, A., wann. adw. abi, Wiru uul. 12.
Stackelberg, A., wann. adw., Harju uul. »0, ki . ,
netunnid pool 9—11 ja 4 6.
Strandmann, 0., wann. adw., Jaam uul. b.
Tannebaum, J., Uus uul. 3, kõnetr. 14-25, 4—6.
Temant, J., wann. adw., Estoonia puiestee lo.
Tomberg, V., wann. adw. abi, S. Karja uul. 15
Tomson, Woldemar, Lai uul. 29.
Saapas, Juh., wann. adw. abi, Wanaturg 1.
Weiner, S., wann. adw., Wiru uul. 22,
Willmann, A., wann. adw., Lai uul. 12.
Tallinna notaariused.
Hoffmann, 0. — Harju uul. 4e>.
Linnamägi — 8. Karja uul. 18.
Ptschelin, H. — Wiru uul. nr. 8.
Riesenkampf — Kuninga uul. nr. 2.
Wäli, H., (k. t. A. Green) — Lai uul. nr. 12
Kristelstein, J. — Wana Posti uul. 6.
-
M DLZMWMMLL S
toimetas j® TttZDZtQLLLLsÄ
LBLZLZSG
S
ZD NWGtLS
LBMMLÄÄSÄÄ
Makrota nõuandmine.
34
Tallinna arstid.
Armsen, P., sisem., iseär. kõhuh., Wiru uul. 18, 4—5.
Assmuth, Fr., lastehaigused, Pikk uul. 41, krt. 5, pool 10
kuni pool 11 ja 3—4.
Bekker, A., sise-, naiste- ja haawahaig., Kaupmehe uul. 4,
kõnetr. 10-30, kl. 3—5 p. 1.
Bartels, J., siseh. (eriala kopsu- ja südamehaigused), 8.
Kloostri uul. 14, kõnetr. 14-37, kl. 5—7 p. L, wälja arvatud kolmapäew.
Belostotsky, 8., naha-, sugu- ja neeruh., W. Posti u. 3, k. 3;
kl. 10—12 ja 4—5; naister. kl. 12—1 ja 5—6.
Blacher, W., lasteh., 8. Arehna uul. 2—3 ja 4—5, kõnetr.
11-89. Blumberg, M., siseh., Nunne uul. 18/22. 4—6.
Busch, E., haavab., Diakonissi haigem., kella 11—1.
Brasche, E., haava-, kõrva-, nina- ja kurguhaigused. Rüütli
uul. nr. 14, krt. 3, 10—11, 4—6.
Brehm, R., laste- ja siseh., 8. Tatari uul. 5, k. 8; 10—12.
Brehm, L., naha- ja suguh., 8. Tatari uul. 5, k. 8, 10—12 ja
pool 5 kuni pool 7 meester. ja pool 7—8 naister.
Bunge, K., siseh., Estoonia p. 19, 4—6.
Engelhard!, R., Tatari uul. 2, kõnetr. 15-35, kl. 10—11, 4—5.
Epstein, M., naisteh. ja sünnitusabi. Wiruvärava puiestee
nr. 11, kella 5—6.
Ein, Joh., sisem. ja lasteh., W. Roosikrantsi uul. 6, kella 4—6.
Fick, W., haavab., Wene uul. 15, krt. 3; 5—6.
Friedenthal, A., vaimu- ja närvih., Seevaldi haigem.
Friedland, F., sise- ja lasteh., Wene uul. 17, krt. 4, kl. 10—12
ja pool 6—7.
Fricke, Herb., sisem. haig., Lai uul. 2. kõnetr. 18—39.
Feodoroff, Dmitri, sisem. haig., Narva mnt. 55, krt. 3.
Goldberg, H., sisem. haig. ja sünnitusabi, Pikk uul. 49.
Girgenson, E., sise- ja naisteh., Narva m. 52; kl. 10-11, 4-5.
Goromulinsky, N., naish. ja sünnitusabi, 8. Roosikrantsi uul.
nr. 115, kella 4—5.
Gutkin-Belkin, E., sisem. ja naistehaig., Wiru uul. 4.
Haller, 0., sisem. haig., Suur turg 16.
Hanschmidt, E., (naha-, neeru-, põie- ja suguhaigused, Pikk
uul. nr. 48; kella 10—11, 5—7.
Hesse, G., lõikuseh., 8. Roosikrantsi uul. 3.
Hirsch, H., Hobusepea uul. 3, 4—5.
Hoffmann, Har., silmaarst, Lai uul. 19, krt. 1, 11—12.
Hoffmann, Hugo, haava-, nina-, kõrva- ja kurguh., Harju
uul. nr. 45.
Hansson, J., silmaarst, 8. Roosikrantsi uul. 21, 10—11.
35
Hirsch, H., närwihaig., sanatoorium „Katarinental,“ Poska
uul. 15, kella 10—11 ja pool 5—6. Kõnetr. 17-04.
Hoid, L., sisem. haig., Wiru uul. 1.
Isatschik, J., sisem. haig. ja siinnit., W. Tartu maant. 29,
kõnetunnid 9—11.
Jakobson, F., sisem. ja lasteh., eriti sapikiwi haigus. Toom
puiestee 4, kella 10—12, 5—6.
Jerwan, M., naha- ja suguh., Hobusepea uul. 10, krt. 3,
kella 5—7.
Jakobson, R., naisteh., Wiru uul. 19, krt. 4, kõnetr. 15-47,
kella 11—1 ja 5—6.
Kahn, 8., silmaarst, Wiru uul. 9, krt. 10, kl. 10—12 ja 4 7.
Kalamees, E., sise-. naha- ja suguh., Pikkjalg 3, kl. 5 7 öht.
Kaegeler, kondi- ja liikmehaig., Lai uul. 11; kl. 10—12, 3—5.
Kaplan, E., naha- ja suguh., Wiru uul. 18, 10—1, 5—8,
pühapäewadel 12—1.
Kat?, Sch., naha- ja suguh., (ainult naister. ja lapsed),
Pikk uul. nr. 37, krt. 3, 10—12, 4—6.
Keller, F., silmahaig., Halju uul. 30, 8 kuni pool 10.
Keerd, A., sise- ja külgehakkawad haig., Posti uul. 5, kella
10—2, 5—6.
tLbX V3 t-K
Asutat 1863
Tallinn, Nunne tän. Nr. 1
.- —
Soowitab omast lad ust: ■
—-
Kirurgia instrumente, operatsiooni-toole ja -laudu,
sterilisatore, weresurumise aparaate, mikroskoope,
kubemerihmu jne. ja kõiki haigete raawitsemisel
tarwitatawaid abinõud.
36
Katz, Fanny, naha- ja suguh., Rüütli uul. 15; 10—12 ja4—6.
Kirnman, E., haawa-, luu- ja liikmehaigused, 8. Roosikrantsi
uul. 15, kõnetr. 6-73, kl. 4—5.
Klompus, M., naha- ja suguh., Harju uul. 45, kella 11—1 ja
5 kuni 7. Kõnetr. 74.
Knüpffer, A., haawa- ja naisteh., Jaani uul. 6, 4—5.
Koch, R., sugu- ja nahah., Tolli uul. 4, krt. 3, (Pika uul.
lõpul), wastuwõtmine meester. 5—7, naister 7—8.
Koch, E., sisem. haigused, Wene uul. 6, 12—1, peale laupäewa.
Korschenowsky, W., sisem. haig., Wiru uul. 6.
Krafft, A., sisem. haig., Narwa maant. 48, krt. 3.
Krause, W., haawa- ja luuhaig., Jaani uul. 6, k. 8.
Krull, V., naisteh. ja sünnitusabi, Uus uul. 5, krt. 1, kõnetr.
28-60, kl. 11—12 ja 5—7.
Kuldwer, W., siseh., Niguliste uul. 14, k. 4, kella 11—12
ja kella 5—6.
Kurrikoff, A., nina- ja kõrwah., Jaani uul. 6, 10—11.
Kügelgen, E., sisem. ja närwihaig., Lai uul. 7; esmaspäewal,
keskn. ja reedel 3—5.
Kügelgen, L., sisem. ja närwih., 8. Karja uul. 12, krt. 5,
teisip., neljap., laup. kl. 3—4.
Asutat. 1863
Tallinn, Nunne tän. Nr. 1
Optika-, arstiriistade- ja
päewapilditarbete kauplus
SOOWITAB: Prille, luupe, binokleid, pikksilmi, mikroskope, niveliire jne.
Päewapildi alal: Aparaate, platesid, paberid jne.
37
Kolomoitsew, M., naha- ja suguhaig., Wiru uul. 6, könetr..
17-40. Meester. 10—1 ja 4—7; naister. 1—2 ja 7—8 õht.,
pühap., kella 11—1.
Labbe, A., lasteh., Pikk uul. 33; 11—12, 4—5.
Lindeberg, W., Dr. med., närwi-, lihaste- ja sisesekr. näärmehaig., Kullasepa uul. 6, könetr. 11-00, kl. 3 6.
Lepp, O., silmab., Wene uul. 10, krt. 1, 9 10, 4 5.
Lepasson, G., körwa-, nina- ja kurguhaig., Wiru uul. nr. 6,
kella 3—5.
Luchsinger,
sisem. ja naisteh., Lai uul. 31.
Lüüs, K., naha- ja suguh., Kaarli kiriku puiestee 9, kella
9—11 ja 5—7.
Leesment, H., naish. ja sünnit., Uus puiestee 9.
Laamann, R-, sisem. ja lastehaig., Pikk uul. 9, krt. 2, 4 5.
Lane, A., S. Pärnu m. 47.
Luiga, J., närwih., S. Roosikrantsi uul. 10, 4 5.
Laur, E., kurgu-, nina- ja kõrwah., Jaani uul. 9—12, 5—7.
Luuk, R., naha- ja suguh., Kaarli puiestee 9, kella pool 10
kuni 11, 5—7.
Lübeck, A., sisem. ja lasteh., 8. Tatari uul. 1.
Liin, A., siseh., (kopsuh.), Woorimehe uul. 5, kella 3—5.
Liin, Johanna, sisem. ja lasteh., Woorimehe uul. 5.
Masing, J., naistehaig., Estoonia puiestee 21, 10—11.
Mühlberg, B., siseh., Kirikuaia uul. 3, kl. pool 9 — pool 10
ja kl. 4—5.
Middendorf, M., silmab., Kaarli k. puiestee 7.
Mickwitz, K., kurgu-, nina- ja kõrwah., S. Roosikrantsi uuL
nr. 8, kl. 4—%6.
Michelson, E., närwih., Kaarli kiriku puiestee 7, 3 4.
Moderow, G., põie-, sugu- ja nahah., Meripuiestee 15, krt. 7-a,
kella 4—%7.
Multer, H., naisteh., Niine uul. 6, 4—6.
Mühlen, G., naisteh. ja sünnit., Jaani uul. 9.
Mõttus, A., Niguliste uul. 16, krt. 2, 5—6.
Ojakäär, T., sisehaiguste eriarst (were, maomahla, röga,
urini ja wäljaheidete analüüsid), Liiwalaia uul. 34, kõ
netraat 28-64, kl. 9—11 ja pool 4 — pool 7.
Olhin, A., körwa-, nina- ja kurguhaig., Pikk uul. nr. 31,
könetr. 7-21, kella 4—6.
Pedusaar, K., haawah., S. Karja uul. 18.
Pedusaar, P., sisem. ja lasteh., Uus uul. 8.
Pezold, A., sisem., eriti kopsuh., 8. Karja uul. 12, 11—12
ja kella 6—7.
Piiskop, J., naha- ja suguh., Harju uul. 26, 5—7.
Püümann, M., sisem. haig., Jaani uul. 6, 9—10, 5—6.
38
Peterson, T., sisem. halg., Rataskaewu uul. 22, 4 5.
Perli, H., nahahaig., T.-Kuninga uul. 7, krt. 3.
Pihlak, Ed., sisem. ja lasteh., Wismari uul. 5, 9—10 ja 4—b.
Park, K„ sisem. ja lasteh., Jakobsoni uul. 38; 9—10 ja 4—ö.
Perli, H., haawahaig., Toomkuninga uul. 1, 4—5.
Poljak, M., naha- ja suguhaig., Wiru uul. 8, kella 10— ja
5—8, pühap., kella 12—1.
Pallop, O., sisehaig., wastuwõtm. Wana turu kaelas nr. ,
kl. pool 4—5 ja Köhleri (Datshi) uul. 6-a, kella 1—2.
Rail, Gerhard, ortopeedia eriarst (luu, liikmeh. ja kowerdused), Greifenhageni kliinikus kl. 6—%8.
Reimann, G., sisem. ja südameh., Jaani uul. nr. 6, kella 9
ja kella 4—5.
„
Riim, S., naisarst, sisem. ja naisteh., Lai uul. 7, krt. 4 k. 4 b.
Ruubel, J., naha- ja suguh., S. Roosikrantsi uul. 10, k .
Rüütmann, H., naha- ja suguh., W. Tartu m. 14, kl. 9—10
ja 7—8.
Rubanowitsch, suguh., Niguliste uul. 10. 10—1, 5—7.
Rübenberg, E., sisem. ja lasteh., 8. Tartu maant. 15.
Rutkowsky, N., sisem. ja haawah., Laulupidu uul. 16.
Reinhold, A., sisem. haig., haiguste haigemajas.
Ruus, Paul, naha- ja suguh., (kõrgustikpäike), kella poo
9 io ja 6—7, naister. kella pool 1 2, Jaani uul. 6,
kõnetr. 24-95.
Rubin, H., kõrwa-, nina- ja kurguh., Wiru uul. 17, kõnetr.
10—28, kella 9—10 ja 4 kuni pool 7.
Rutkowsky, R., sisem. ja haawah., Laulupidu uul. 11.
Rosendorf, A., sise- ja lasteh., Mäekalda uul. 8.
Saar, K., sise- ja nahah., Wene uul. 1; kl. 10—12 ja 5 7.
Sarw, Nik., sisem. haig., W. Laagri uul. 1, krt. 2.
Schröppe, V., naisteh., Tõnismägi 5-a.
Schumann, M., sisem. ja lasteh., Narwa maant. 25, 12—1.
Schumann, Marie, sisehaig., (eriala: kopsud), wastuwõtm.
kella 2—4, Harju uul. 14, krt. 1.
Schwartz, H., sisem., närwi- ja suguh., Pikk uul. 3, 10 12,
5—7, kõnetr. 3-49.
Seegrön, A., naha- ja suguh., Wene uul. 2.
Seegrön, E., sisem. ja naisteh., Harju uul. 21, 4—5.
Spindler, A., naha- ja suguhaig., S. Karja uul. 5.
Soonets, E., sisem. ja lasteh., S. Karja uul. 15, 10—11.
Sibul, K., sisem. ja närwih., Kirikuaia uul. 3-a.
Samson, H. v., siseh., Kaarli puiestee 7, kella 11—1Saar, K., sise-, naha- ja suguh., S. Roosikrantsi uul. nr. 11,
krt. 1, kella 9—10 ja 6—7.
39
Stamm, A., haawah., Pikk uul. 35, kõnetr. 21-19, kella 5—6,
wäljaarwatud teisipäew ja reede.
Stepanow, P., naiste- ja siseh., 8. Karja uul. 12, k. 3, k. 11—1.
Stroehm, H., naistehaigused ja sünnitusabi, Pikk uul. 9,
kõnetr. 11-77; 12—1 ja 4—5.
Tamm, Konst., närwi- ja naisteh., Waksali puiest. 8-b, krt. 3,
kõnetr. 28-31, kl. 4—6.
Tamm, A., sugu- ja sisehaig., Jaani uul. 6, krt. 8, kõnetr.
14-13, kella 9—%11 ja 4—6, naister. kella 6 kuni pool 7.
Taumi, A., silmab., Punkri uul. 3, krt. 3, kella 3—5.
Thar, R., 8. Roosikrantsi uul. 10.
Thomson, E., sisem. haig., Kaupmehe uul. 11, 10—11, 4—5.
Tobiesen, J., lasteh., Uus uul. 19, krt. 4, kõnetr. 27-46.
Thamm, L., sisem., eriti kõhuhaig., Narwa mnt. 48-b, kl. 4—6.
Tõnisson, M.^ sugu-, puie- ja neeruh., Wiru uul. 4, Passash,
kella 10—11, 5—7, kõnetr. 22-66.
Ungern, W., lasteh., Uus Kaarli puiestee 9, krt. 2, kõnetr.
Wahtrik, B., haawa- ja luuhaig., Simeoni uul. 15, 3—4.
Wilken, W., sisem. ja lasteh., W. Karja uul. 10, 10—11.
Wahl, Art., prof., põie-, naha- ja suguh., Rüütli uul. 4, k. 7,
kella 5 kuni pool 7.
Willingen, L., naisteh., 8. Tatari uul. 20, kella 12 kuni pool 2.
Willemi, K., sisehaiguste eriarst. Inhalatsiooni- ja pneumatotera põitil. Kabinett kopsu- ja südamehaigetele 8.
Roosikrantsi uul. 21, krt. 3, kl. 3—5.
Wigotski, K., kõrwa-, nina- ja kurguh., Narwa m. 10, 9—10.
Wulff, E., sisem. haig., W. Roosikrantsi uul. 14, 4—5.
Zoege-Manteuffel, prof., haawahaigused, Tõnismägi 1, 1—2,
kõnetraat 78.
llllhiiuHllll
iiiiiiim m • 11 ii i im i e i i 1111 m i ii 111 n s 111 ii 11111111111 si ii ii • 1111 ii 111 i 111 • 111 ii 1111111111111111111 ii 11 nt im
1 Igasuguste tunninäitajate
l
=
E
1
ja grammofonide parandus, 1
uute hammasrataste ja kõigi teiste osade juurdetegemine omas töökojas täiesti wõimalik. Töö korralik.
Laadad.
(Uute teadete järele kokku seatud.)
Kui laadapäew laupäewa wõi pühapäewa peale langeb,
siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Kuulaatu peetakse: Laura alewis igal 10. ja 25. kuupäewal, W.-Irboska alewis igal 21. kuupäewal, Rootowo wallawalitsuse j. igal 5. kuupäewal. Irboska jaama j. igal 20.
kuupäewal, Petseris iga kuu 1. ja 15. kuupäewal.
Hobustelaata peetakse Tallinnas kaks korda kuus
pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar.. 2. Kriitidneri w., end. Pusu kõitsi juures.
7. Tartus 3 nädalat; Wõrus; Haimre w. — 9. Kikewere k.,
Kapu w. — 10. Suure-Jaani alewis. — 12. Koeru ai., Weinjärwe w. — 15. Laekweres, Simuna kih., 2 p.
17. Kolowere w. — 20. Misso wallamaja j. — 21. Meeksi w., Mehi
koorma külas. — 22. Imawere w., end. Päia kõrtsi juures,
Türi alewis, Alliku rdt. jaama j. — 23. Walgas 2 p.; Haap
salus; Rasinas. — 24. Paides; .Jõelehtmes. — 30. Nissis,
Riisepere w.
Weebruar. 1. Mässu w., Uue-Wirtsu kiriku j.; Kallaste
alewis 2 p. — 2. Kilingi-Nommes; Halliste, Pornuse Lenhofi; Raplas. — 3. Jõgewa alewis, Liigalasma karjamaal,
Wesiaia wärawas, Maasi w. — 4. Wõrus, Pärnus 2 p.
5.
Weltsa w., Mihkli k.,. Tõrwa alewis 2 p.; . Narwas 2 p.;
Oisus, Alliku wallas. — 6. Oro w. — 8. Elwa alewis.
10.
Antsla alewis, Räpina wallas, Raasikul, Rakweres 2 p.
11.
Põltsamaa alewis. — 12. Tapa alewis 2 p.
14. Tamsalu
jaama j., Nõmküla w. — 15. Baltiskis, Lähtrus.
16. Wiljandis 8 p. —- 17. Tartus; Haibal, Kernu w. — 18. Peipsi
äärses w., Ninakülas. -- 19. Paides. — 20. Audrus, Misso
wallamaja j., Rawilas, Kose kihelk.; Wasknarwas. — 21.
Walgas 2 p., Muhu-Suure wallamaja juures. — 22. Mustwee
alewis. — 25. Wõrus 8 p.; Lihulas. — 26. Wõõbsu alewis. —
28. Wiljandis 2 p.; Tagawere karjamaal, Maasi wallas.
Märts. 1. Ristil, Piirsalu w.; Kärdla alewis; Jõgewa
alewis, Keawa raudteejaama lähedal, Kehtna w. — 3. Jöhwi
alewis 2 p. — 4. Wõhma alewis, Kiwiloos, Peningi w. — 5.
Kirbla w., Kirbla kiriku j.; Salla külas, Simuna kihelk. —
8. Kurista w., Aidu kõrtsi juures; Antsla alewis; Iisaku
mõisas 2 p., Tumala mõisa karjamaal. Uemõisa wallas 2 p.
9. Emmaste wallas, Metsalaugu külas; Hageri kiriku juu
res; W.-Jakobi kiriku juures; Küti w. 2 p. — 10. Haap
salus; Paatsalu w., Karuse kih.; Kõo mõisas; Suure-Jõel,
42
Uue-Wändras; Walgjärwe w., end. Kitse kõrtsi juures;
Puhjas, Kawilda w.; Laewa w., end. kõrtsi j. — 12. Wõrus;
Ardu kiilas, Triigi w.; Hellamaal, endise teemaja juures;
Amblas. — 13. Põltsamaa alewis. — 14. Käsukonna mõisas,
Imaweres; Mõisaküla alewis, Waimastwere wallamaja ümb
ruses; Kodijärwe mõisas; Mustjala wallamaja j. — 15. Rap
las. — 16. Rannu w., end. Kulli karjam. j., Rannaküla Römmi talu karjam.; Maasis. — 18. Sangaste kirikukõrtsi j.;
Kastnas, Tõstamaa kihelk.; Kallaste alewis 2 p.; JärwaJaanis, Wõhmuta wallas. — 20. Kuresaares; Märjamaa w.;
Misso wlm. j.; Awinurme wallamaja j.; Jüri kiriku j., Türi
alewis. — 21. Ulila w., end. Wäike-Ulila mõisas. — 22. Albu
wallamaja juures. — 23. Walgas 2 p.; Warnja külas, Kawastu w.; Leisi alewis; Walgjärwe wallas, end. „Kitse“
kõrtsi juures. — 24. Laiuse wallas, Mõra mõisas; Laekweres,.
Simuna kih., 2 p. — 25. Saadjärwe w., Woldi mõisas. — 26Rutikwere asunduses; Nolla-Kihlepas; Kärgula w., Sulbi
alewis; Krüüdneri w., Wana-Prangli m.; Wahastus. — 28.
Paides; Walguta m.; Kasepere poe j., Kloostri w.; Kellamäe,
kõrtsi j., Kaarma-S. w. 2 p. — 31. Mustwee alewis.
....Aprill. 1. Pindi wallas, Leewi mõisas; Juurus. — 2.
Walmisriiete kauplus
J. Weismann
Kopli uuk Nr. 2-a, kiwimajas
--------müüb-------omas töökojas walmistatud
kõiksugu meeste- ja naister.
sügise - mantlid
sise- ja wäljamaa riidest,
iilikonde, puksa j. n. e.
wõimalikult
Antsla alewis; Põlgaste w., Puskarus; Alajõel, Wirumaal. —
5. Harkus, Mäepeal. — 8. Kastre-Wõnnu w., .end. Suitsu
kõrtsi juures; Waiwara mõisas 2 p.; Roopaka mõisas, Pärsama wallas; .Einmanni wallamaja j. — 9. Elwas. — 10.
Sooniste wallas; Ellamaal; Sauel, Arudewahel; Loona wal
lamaja juures. — 11. Pati Nurmeotsal. — 12. Wõrus, Kikewere k., Kapu w. — 13. Kärla wallas, turuplatsil. — 14.
Hummuli „Soe“ kõrtsi juures; Peipsiäärses w., Nina kü
las; Wastse-Kuuste w., Koorwere k. juures. — 15. Säru wal
lamaja juures; Tapa alewis. — 16. Wiljandis 2 p.; Põltsa
maa alewis; Woltweti Keremal. — 17. Karula wallamaja
juures. — 18. Wigala w.; Tarwastu Mustla alewis; Liiwa
poe juures, Rahukülas, Kogula wallas; Koeru alewis. — 19.
Tartus; Kilingi-Nõmrnes; Rogosi w., Luutsniku mõisas;
Wiitna kõrtsi j., Kadrina kiir.; Lüganuse kiriku juures,
Püssi w. — 20. Kuresaares; Lihula alewis; Selis, Tõstamaa
kih.; Misso wallam. juures; Alaweres; Kuresaare linnas. —
21. Wäike-Maarjas. — 23. Orajõe Kablis; Sauga wallam.
juures; Krabi wallam. j.; Raadi w., end. Wasula Rojasilla
kõrtsi j.; Keilas. — 24. Wastseliina wallamaja juures; Lohusoo külas. — 25. Märjamaa w.; Saulepi w., Warbla k.,
Kabala wallam. juures; Koonga wallamaja juures; Kane
pis; Peri w.; Tsooru wallas, Roosikul; Külguste kõrtsi j.,
26. Suure-Jaani alewis; Laatre wallas, Tsirgulinna alewikus,
Jõgewa alewis; Kohilas. — 27. Saare wallas, Saare kõrtsi
j.; Narwas 2 p. — 28. Abja-Paluojas; Krüüdneri w., Sula
oja kõrtsi j.; Rakweres 2 p.; Käru rdt. j. — 29. Wiru maa
konnas, Skarjatina wallamaja juures; Walgas 2 p.; Wõtikwere w., Lullikatku külas; Ahja wallas, Kärsa külas; Liiwal, Koiga wallas. — 30. Kärgu alewis; Haanja wallas,
Haanja mõisas; Meeri w., Wastse-Nõo mõisas; Nissis, Riisepere w.
Mai. 2. Waikna wallas, Päri m. j.; Tõrwa alewis 2 p.;
Wändra alewis; Kõlliste wallas, Alamustil; Räpina walla
maja j.; Roela w., end. Torma jaama j.; — 3. Oro w., Lin
namäel, Lelle hiiekõnnus; Kawastu w., Koosa külas; Kaarepera w., Pikjärwe kõrtsi j.; Otepää alewis 2 p.; Anija wal
lamaja j. — 4. Tahewa wallamaja j. — 5. Haapsalus; Saa
luse wallamaja j.; Pala w., Kodawere Põllum. Seltsi pl. —
6. Pärnus 2 p.; Antsla alewis; Järwakandi wallam. j. — 7.
Mõisaküla alewis; Peri wallas, Põlwa kiriku j. — 8. Tahku
rannas, Wõiste kõrtsi j.; Walgjõel, Kõnnu w. — 9. Häädemeestel, Uue-Antsla wallamaja j.; Haiba poe j., Kernu w. —
10. Uduweres, Jakobi k.; Wana-Roosa wallamajÄ j.; Kuiwa-
44
jõel. — 11. Misso wallamaja j.; Wana-Kuuste w., Reola mõi
sas. — 12. Wõrus; Kaarli w., Õisu jaama j.; Kudina w.,
Rataste kõrtsi j. — 14. Holstre wallamaja j.; Karilatsi w.,
end. Karilatsi kõrtsi j. — 15. Kuresaares. — 16. Paides. —
18. Sangaste . kirikukõrtsi j. — 19. Meeks! wallas, Mehi
koorma külas; Leisi alewis 7 p. — 20. Misso wallamaja j.
22. Wõõbsu alewis. — 23. Walgas. — 26. Mätjaküla karja
maal, Pärsama wallas.
Juuni.. 1. Kärgula wallas, Sulbi alewis; Rasina w. — 2.
Türi alewis. — 5. Wiljandis 2 p. — 9. Antsla alewis. — 12.
Paides. — 13. Woltweti Keremal. — 14. Wastse-Kuuste w.,
Lootwina m. — 15. Märjamaal. — 16. Tapa alewis. — 20.
Põltsamaa alewis; Pikasillal, Patküla w.; Misso wallam. j.;
Mustwee alewis 2 p.; Järwa-Jaanis, Wõhmuta w. — 21. Wõ
rus. — 26. Wiljandis 2 p.; Piirsalu w., Ristil; Laiksaare
ltrisaares; Rakweres 2 p.; Wihulas, Haljala kih.; Tamsalu
jaama j.
Juuli.. 1. Pärnus 2 p.; Walgas 2 p.; Haapsalus. — 3.
Paides; Wiitna kõrtsi j.; Kadrina kih. 2 p. — 6. Tartus. —
7. Petseris. — 8. Taagepera wallamaja juures. — 10. Tarwastu w., Mustla alewis. — 12. Mõisaküla alewis. — 15.
Karksi-Nuias. — 18. Tõrwa alewis 2 p. — 20. Misso walla
maja j. — 23. Kuresaares 2 nädalat.
August. 1. Paides. — 2. Pärnus 3 nädalat. — 3. Elwa
alewis. — 7. Holstre wallamaja juures. — 10. Kuresaares.
12. Wana-Wõidu wallamaja juures. — 15. Tuhalaane wal
lamaja j. — 16. Martna w. — 18. Loodi w., .end. kõrtsi
juures. — 20. Misso wallamaja j.; Walgutas. — 21. Laiksaare-Urisaares; Kallaste alewis 2 p. — 22. Pati-Nurmeotsal. — 23. Walgas 2 p. — 25. Wõrus; Narwa-Jõesuus
2 p. — 26. Paides; Mõisaküla alewis. — 28. Rakweres 2 p.;
Petseris. — 30. Antsla alewis. — 31. Helme mõisas; Häädemeestel; Suurejõel, Uue-Wändras.
September. 2. Suure-Jaani alewis; .Kaarli wallamaja
juures. — 3. Selis, Tõstamaa kih. — 5. Wilzandis 2 p.; Sauga
wallamaja j.; Wõõbsu alewis. — 6. Wastsemõisa kõrtsi j.;
Meeri w., Wastse-Nõu mõisas. — 7. Hummuli „Soe“ kõrtsi
juures; Wana-Kariste wallamaja j.; Tamsalu jaama j. — 8.
Olustwere jaama j.; Hallistes, Pornuse Lenhofis; Kiwiloos,
Peningi wallas. — 9. Puiatu mõisas. — 10. Kärstna mõisas;
Rutikwere asunduses; Kilingi-Nõmmes; Puhjas, Kawilda w.;
Hellamaal, end. teemaja juures; Tapa alewis 2 p. — 11. Lelle
Hiiekõnnus. — 12. Meeks! w., Mehikoorma külas; Laewa w.,
end. Laewa kõrtsi j.; Wiitna kõrtsi j., Kadrina kih., 2 p.;
45
Tagawere küla karjam., Maasi w.; Türi alewis. — 13. Wal
gas 2 p.; Koiga-Jaani kiriku j.; Iisaku mõisas 2 p. — 14. Kuresaares; Wiitina wallamaja j.; Peipsiäärse w. Ninakülas;
Sisus, Alliku w. — 15. Warblas, Saulepi w.; Tammistes,
Pärnu kih.; Abja-Paluojas; Kohilas; Jõgewa alewis. — 17.
Uusna m.; Uduweres, Jakobi kih.; Räpinas 2 p. — 18. San
gaste kirikukörtsi j.; Alaweres; Kaarepera w., end. Pikjärwe
kõrtsi j. 19. Kergu alewis; Krabi wallam. j.; Mustwee ale
wis; Kalli küla karjamaal, Kogula wallas. 20. Kiwi-Wigalas;
Pindi wallas, Leewil; Kärgula wallas, Sulbi alewikus; Misso
wallam j. — 21. Tahewa wallamaja j.; Orajõe Kablis; Rõuge
kiriku juures; Wõlupe kõrtsi j., Pärsama w.; Wahastus,
Wahastu wallas, — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelkonnas. —
23. Tartus; Paides; Sürgawere asunduses; Holdre mõisas,
Helme k.; Järwakandis. — 24. Wörus; Kirbla kiriku j. —
25. Watlas, Paatsalu w.; Wana-Suislepi wallam. juures;
Nolla-Kihlepas; Antsla alewis; Loona wallamaja juures;
Liigalasma karjamaal, Wesiaia wärawas, Maasi w. — 26.
Tallinnas 3 p.; Pööraweres, Jakobi kihelk. — 27. Põlwa ki
riku j. — 28. Kuresaares; Põltsamaa alewis; Tori alewis. —
29. Haapsalus; Keblastes, Weltsa w.; Kirepi w., Kirepi kõrtsi
j.; Ambla alewis. — 30. Haanja w., Haanja mõisas.
Oktoober. 1. Waikna w., Päri mõisa juures; Oro w.,
Linnamäel; Audrus; Liiwal, Koiga wallas; Keawa raudtee
jaama lähedal, Kehtna w.; Rasina w., end Rasina kõrtsi j.;
Mehamäe wäljal, Lewala külas, Uuemõisa wallas, 2 p. —
2. Märjamaal; Tõrwa alewis 2 p.; Mõisaküla alewis, end.
Torma jaama j. — 3. Laanemetsa ,,Luure" kõrtsi j.; Wändra alewis; Loosi w. Lindoras; Kawastu-Koosal. — 4. Pal
diskis; Rõuge v., Wõru maak., Zooru wallas „Roosikul";
Sänna kõrtsi j.; Kuiwajõel; Wana-Kuuste w., Reola Walge
kõrtsi j.; Wiitna kõrtsi j., Kadrina kih. 2 p. — 5. Lihula
alewis; Kabala wallam. juures; Tsooru w. Roosikul; Narwas 2 p. — 6. Kudina w. Pataste kõrtsi j.; Jõhwi alewis 2
p.; Tapa alewis. — 7. Wiljandis 2 p.; Pärnus 2 p.; Hageris
— 8. Pukas, Sangaste k.; Mustjala mõisa juures, Mustjala
w. 2 päewa. — 9. Kikewere külas, Kapu w.; — 10. Wenewere wallas kaubtarw. ühisuse poe juures; Walgas 2 p.; Hel
lermaal, Hiiu-Suuremõisa w.; Imawere w.; Päia kõrtsi j.;
Walgjõel, Kõnnu w.; Lüganuse kiriku j., Püssi w. — 11.
Riidaja wallam. juurem. — 12. Tartus Wastseliina -wallam.
juures; Keilas; Illukal, Kuremäel 2 p., Leisi alewis 3 p. —
13. Wõrus; Kurista w., Aidu kõrtsi juures; Salla külas,
Simuna kih.; Kärla w., turuplatsil. — 14. Wiru maakonnas,
Skarjatina wallam. juures; Kilingi-Nõmmes; Erastwere w.,
46
Kanepi alewikus; Petseris; Albu wallam. j. — 15. Säru wallam. j.; Raplas; Rannu w., Kulli karjam. j.; Muhu-Suurewalla magasinida juures. — 17. Koluweres 2 p.; Koonga
wallam. j.; Anijal; Otepää alewis 2 p. — 18. Kuresaares;
Emmaste w., Metsalaugu külas; Suure-Jaani alewis; Wõõbsu
alewis; Antsla alewis; Lohusoo w., Lohusoo külas; WäikeMaarjas. — 19. Tarwastu, Mustla alewis; Rõigaste w., Puskarul; Rogusi wallam. j.; Jöelehtmes; Wana-Kuuste w., Loowina m. — 20. Misso wallam. j.; Wana-Roosa wallam j.;
Uue-Antsla wallam. juures; Kõlliste wallas, end. Tille kõrtsi
juures. — 21. Haapsalus; Saaluse wallam. j.; Kastre-Wõnnu
wallamaja juures; Koeru alewis. — 22. Kärgula w., Sulbi
alewis. — 23. Kõo mõisas; Moisekatsi w.; Kasepere poe juu
res, Kloostri w.; Raadi w., Wasula Rojasilla kõrtsi juures.
— 24. Laatre w.; „Tsirgulinna“ alewikus; Kõlliste w., Krootuse mõisas. — 25. Ellamaal, Sooniste w.; Rannaküla Römmi karjamaal. — 27. Saare w., Saare kõrtsi j.; Laekweres,
Simuna kih., 2 p. — 28. Taageperas, Ala alewikus; Woltweti
Keremal; Misso wallamaja j.; Puurmanni w., Pikknurme kü
las; Krüüdneri w., Pusu kõrtsi juures; Järwa-Jaanis, Wõhmuta w. — 29. Wõtikwere w., Lullikatku külas; Ahja w.,
Kärsa kõrtsi juures; Laura w., Stolbowo talus. — 31. Sindi
Lodja kõrtsi juures; Mõniste wallamaja juures.
Nowember. 1. Harkus, Mäe peal; W.-Jakobi kiriku j.;
Küti w. 2 p.; Mätjaküla karajamaal, Pärsama w. — 2. Pai
des; Suurejõel, Uue-Wändras; Kodawere Põlluni. Seltsi pl.
Pala w.; Laiuse w., Mõra mõisas. — 4. Nissis, Riisipere w.
— 5. Antsla alewis; Kambja w., Wissi kõrtsi juures. — 6.
Rõuge w., end. Alakõrtsi juures; Kaarepere w.; Kassinurme
wallam. juures. — 7. Walgas 2 p.; Uderna w., Elwa jaama
juures, — 10. Sauel, Arudewahel; Jõgewa mõisas. — 11.
Wiljandis 2 p.; Wõrus. — 12. Kuresaares; Lähtru w., Wahima w., end. kõrtsi juures; Ardu külas, Triigi w. — 14.
Käru jaama juures, — 15. Põltsamaa alewis. — 16. Tartus.
— 17. Halbal, Kernu w. — 20. Ristil, Piirsalu w.; Misso
wallam. juures. — 21. Tamsalu jaama j. 2 p. — 23. Paides;
Mustwee alewis 2 p. — 25. Raasikul, Türi alewis. — 26.
Pati-Nurmeotsal; Walgjärwe w., end. Kitse kõrtsi juures;
Einmanni wallamaja j. — 27. Wäike-Nigula kiriku juures,
Kalwi w. 2 p. — 28. Woltweti-Hallikukiwil, Keilas; Rootowa wallam. j. — 29. Wõrus. — 30. Wigalas.
Detsember. 1. Räpina wallam. j.; Tapa alewis. — 2.
Juurus. — 3. Walgas 2 p.; Alajõel, Wirumaal. — 4. Rak
veres 2 p. — 5. Amblas, — 6. Wihulas, Haljala kihelk. — 7.
Lelle-Hillekõnnus; Kallaste alewis 2 p. — 8. Wiljandis 2 p.;
47
10. Kilingi-Nõmmes; Mõisaküla alewis; Jüri kiriku j., Rae
w.; Narwas 2 p. — 11. Põltsamaa alewis. — 12. Martna ki
riku j.; Wändra alewis; Järwa-Jaanis, Wõhmuta w. — 13.
Pati Nurmeotsal. — 14. Antsla alewis; Peipsiäärses w., Ni
na külas. — 15. Wõrus; Kärdla alewis; Kohilas; Jõgewa
alewis. — 16. Pärnus 2 p.; Türi alewis. — 17. Moisekatsi w.,
end. Kauksi kõrtsi juures. — 18. Paides, Pööraweres, Jakobi
k. — 19. Jõhwi alewis 2 päewa. — 20. Haapsalus; Märja
maal; Wõõbsu alewis; Misso wallam. j.; Wasknarwas. —
22. Mustwee alewis. — 23. Krüüdneri w., Sulaoja kõrtsi j.
— 28. Walgas; Kawastu w., Kärn ja külas.
Raudtee talwine sõiduplaan.
Maksew 1. nowembrist 1924.
Tallinn—Walk—Riia ja tagasi.
Tallinnast kiirrong nr. 1 kell 6 õhtul, jõuab Tapale
7.56 min., Tapalt minek kell 8.06 min., jõuab Tartu
10.54 min., Tartust minek kell 11.10 min., jõuab Walka
1.25 min., Walgast minek kell 2.05 min. ja jõuab Riiga
7.15 min. hommikul.
kell
kell
kell
kell
Riiast kiirrong nr. 2, kell 10.45 min. õhtul, jõuab Walka
kell 3.40 min. hommikul, Walgast minek kell 4.20 min. homm.,
jõuab Tartu kell 6.20 min. h., Tartust minek kell 6.35 min.
homm., jõuab Tapale kell 9.18 min h. Tapalt minek kell 9.27
min. ja jõuab Tallinna kell 10.55 min.
Tallinnast postirong nr. 3, kell 11.40 min öösel, jõuab
Tapale kell 2.20 min. h., Tapalt minek kell 2.45 min h.,
jõuab Tartu kell 6.08 min. h., Tartust minek kell 6.24 min.
homm., jõuab Walka kell 9.15 min hommi., Walgast minek
kell 3.35 min. ja jõuab Riiga kell 10 õhtul.
Riiast postirong nr. 4, kell 8.25 min. h., jõuab Walka
kell 2.35 min. p., Walgast minek kell 9.10 min. õhtul, jõuab
Tartu kell 11.57 min. öösel, Tartust minek kell 1.13 min.
öösel, jõuab Tapale kell 3.42 min. h., Tapalt minek kell 4.10
min. h. ja jõuab Tallinna kell 6.40 min. hommikul.
Tallinn—Tartu—Walk ja tagasi.
Tallinnast rong nr. 9/19, kell 9.20 min. h., jõuab Tapale
kell 12., Tapalt minek kell 12.30 min., jõuab Tartu kell 5.35
min. h., Tartust minek kell 6 õhtul ja jõuab Walka kell 10.5
minutit.
Walgast rong nr. 20/10, kell 5 homm., jõuab Tartu kell
9.15 min. h., Tartust minek kell 1.50 min., jõuab Tapale kell
6.25, Tapalt minek kell 6.46 min. õht. ja jõuab Talinna kell
9.15 min. õhtul.
Walk—Irboska ja tagasi.
Walgast rong nr. 21, kell 9.45 min. h., jõuab Wõrusse
kell 12.30 min., Wõrust minek kell 1.05 min., jõuab ketseri
kell 2.45 min., ketserist minek kell 3.05 min. ja jõuab Irboskasse kell 4 p. 1.
Irboskas! rong nr. 22, kell 1.30 min. p., jõuab ketseri
kell 2.19 min., ketserist minek kell 2.47 min., jõuab Wõrus
se kell 4.45 min., Wõrust minek kell 5.25 min. ja jõuab Wal
ka kell 8.10 min õhtul.
49
Walgast rong nr. 23, kell 7 õhtul, jõuab Wõrusse kell
.8.07 min., Wõrust minek kell 8.50 min., jõuab Petseri kell
10.40 min. õhtul, Petserist minek kell 11.05 min. öösel ja
jõuab Irboska kell 12 öösel.
Irboskast rong nr. 24, kell 12.50 min. öösel, jõuab Pet
seri kell 1.39 min., Petserist minek kell 2.05 min., jõuab
Wõrusse kell 4.05 min., Wõrust minek kell 4.50 min. ja
jõuab Walka kell 7.40 min. hommikul.
Tallinn—Narwa ja tagasi.
Tallinnast postrong nr. 5, kell 12.30 min. öösel, jõuab
Tapale kell 3.40 min., Tapalt minek kell 4.05 min., jõuab
Rakwere kell 4.56 min., Rakwerest minek kell 5.08 min.,
jõuab Jõhwi kell 7.35 min., Jõhwist minek kell 7.45 min. ja
jõuab Narwa kell 9.10 min. hommikul.
Narwast postrong nr. 6, kell 8.10 min. õhtul, jõuab Jõh
wi kell 9.50 min., Jõhwist minek kell 10.08 min., jõuab Rak
were kell 12.58 min. öösel, Rakwerest minek kell 1.13 min.,
jõuab Tapale kell 2.10 min., Tapalt minek kell 3.05 min. ja
jõuab Tallinna kell 6 hommikul.
Tallinn—Narwa—Petrograd ja tagasi.
Tallinnast rong nr. 7, kell 5 pl., jõuab Tapale kell 7.15
min., Tapalt minek kell 7.25 min., jõuab Rakwere kell 8.04
min., Rakwerest minek kell 8.09 min., jõuab Jõhwi kell 10.01
min., Jõhwist minek kell 10.06 min., jõuab Narwa kell 11.10
min. öösel. Narwast minek kell 12 öösel ja jõuab Petrogradi kell 11.15 min. hommikul.
Petrogradist rong nr. 8, kell 7.15 min. õhtul, jõuab Nar
wa kell 3.20 min., Narwast minek kell 4.00 homm., jõuab
Jõhwi kell 5.11 min., Jõhwist minek kell 5.16 min., jõuab
Rakwere kell 7.15 min., Rakwerest minek kell 7.22 min.,
jõuab Tapale kell 8.04 min., Tapalt minek kell 8.14 min.
ja jõuab Tallinna kel 10.15 min. hommikul.
Tallinn—Haapsalu ja tagasi.
Tallinnast postrong nr. 114, kell 4.40 min. p. 1., jõuab
Keila kell 5.25 min., Keilast minek kell 5.33 min. ja jõuab
Haapsalu kell 7.30 min. õhtul.
Haapsalust postrong nr. 124, kell 6 homm., jõuab Keila
kell 8.07 min., Keilast minek kell 8.16 min. ja jõuab Tal
linna kell 9 hommikul.
Tallinnast segarong nr. 15, kel 6.45 min. homm., jõuab
Keila kell 8.13 min., Keilast minek kell 8.27 min. ja jõuab
Haapsalu kell 11.45 min. hommikul.
50
KULLA- JA KELLASEPA-SRI
o. uus
TÄLLINNÄS, WÄIKE PÄRNU MÄÄNT. 32.
Wastutan iga meilt ostetud ehk parandatud kella eest.
Töö odaw, kiire Ja korralik.
Töötan kõige uuemate abinõudega.
Wigased ja puuduwad osad uuendatakse.
Teen kõiksugu kellasepa alasse puutuwaid töid.
Saadawal kõiksugu kiwe.
Müügil tasku-, seina-ja äratuskellad, perlokid, sõrmused jne.
Soowitan kellasepa tööriistu ja materjaale.
Muusikariistade, grammofonide, kirjutus- ja arwemasinate
parandus.
Wigastatud Sõjameeste Ühingu
Tallinna osakonna
TOOKODA
Tallinnas, Narwa maani. 9, kõnetr. 7-97.
Tellimisi wõetakse wastu kõiksugu erakui ka wormiriiete peale. Esimese klassi
töö täieliku wastutusega.
Tehakse ka parandustöid.
JUHATUS.
51
Haapsalust segarong kell 3.35 min. p. 1., jõuab Keila kL.
7.16 min., Keilast minek kell 7.30 min. ja jõuab Tallinna
kell 8.40 min. õhtul.
Märkus: 1) Rong nr. 11 on käigus Haapsalu-Rohuküla
wahel igal teisipäewal ja laupäewal laewasõidu hooajal.
2) Rong nr. 12, Rohuküla-Haapsalu wahel käigus igal
teisipäewal ja laupäewal laewasõidu hooajal.
Tallinn—Baltiski ja tagasi.
Tallinnast postrong nr. 13, kl. 4 p. 1., jõuab Keila kell
5.10 min., Keilast minek kell 5.30 min. ja jõuab Baltiski kell
6.20 min. õhtul.
Baltiskist postrong nr. 14, kell 5.30 min., jõuab Keila
kell 6.25 min., Keilast minek kell 6.43 ja jõuab Tallinna kL
7.45 min. hommikul.
Rakwerest—Tapale ja tagasi.
Tapalt rong nr. 99 kl. 9.40 min. homm. ja jõuab Rakwere kl. 10.35 min. homm.
Rakwerest rong nr. 100*) kl. 4.50 min. p. 1. ja jõuab
Tapale kl. 6.10 min. õhtul.
*) Reisijad rongist nr. 100 Tapal saawad otseühenduse
Tallinna poole rong nr. 10, Paide ja Tartu poole ron
giga nr. 1.
Tallinn-Sadam—Pärnu ja tagasi.
Tallinn-Sadamast postrong nr. 5 kl. 7.30 min. homm.
jõuab Türile kl. 2.13 min. päewal. Türilt minek kl. 2.43
min., jõuab Wiljandi kl. 5.31 min. Wiljandist minek kl.
5.46 min., jõuab Mõisakülasse kl. 8.27 min. Mõisakülast
minek kl. 8.52 min. ja jõuab Pärnu kl. 11.40 min. öösel..
Pärnust postrong nr. 4 kl. 6 õhtul, jõuab Mõisakülla,
kl. 8.50 min. Mõisakülast minek kl. 9.15 min., jõuab Wil
jandi kl. 11.43 min. öösel. Wiljandist minek kl. 12.03 min.»
jõuab Türile kl. 2.50. Türilt minek kl. 3.10 min. ja jõuab
Tallinna=S. kl. 8.20 min. hommikul.
Tallinn-Sadamast rong nr. 3 kl. 8.10 min. õhtul, jõuab
Türile kl. 1.30 min. öösel. Türilt minek kl. 1.50 min., jõuab
Wiljandi kl. 4.41 min. homm. Wiljandist minek kl. 5.01
min., jõuab mõisakülla kl. 7.25 min. Mõisakülast minek
kl. 7.50 min. ja jõuab Pärnu kl. 10.30 min. hommikul.
Pärnust rong nr. 6 kl. 4.35 min. h., jõuab Mõisakülla
kl. 7.48 min. Mõisakülast minek kl. 8.13 min., jõuab Wil
jandi kl. 10.53 min. Wiljandie minek kl. 11.08 min., jõuab
Türile kl. 1.58 min. päewal. Türilt minek kl. 2.28 min. ja
jõuab Tallinna-S. kl. 9 õhtul.
52
11 lil »L- ia mvi
r Rataskaevu tän. 2, kõnetr. 26-64 (Enne Kopli t.2a)
r
|
r Alati laos rikkalik, valikus igasugu muusikariistad: I
r klaverid, viiulid, cellod, mandoliined, balalaikad,
gitarred. Puhkpillid täite orkestritele.
r
Keeled l-ses headuses kõigi keelpillidele.
t Grammofonid Mk. 2500.— alates. Platedest
r
kõige suurem valik Eestis.
Täieline vastutus igasuguste
(
I
r
r
l
muusikariistade eest.
Igasugused tellimised,
parandused ja
hääldeseadmised
täidetakse ruttu ja korralikult
53
Tallinn-Sadam—Türi ja tagasi.
Tallinn-Sadamast rong nr. 7 kl. 4.30 min. p. 1. ja jõuab
Türile kl. 11 öösel.
Türilt rong nr. 8 kl. 1.32 min. öösel ja jõuab Tallinna-S.
kl. 7.20 min. hommikul.
Märkus: 1) Türi, Paide ja Tamsalu kaudu on otse
ühendus laiaroopalise rongiga nr. 1 Tartu ja Walga poole,
rongiga nr. 2 Rakwere ja Tallinna poole ning ümberpöör
dult Paide ja Wiljandi.
Pärnu—Orajõe ja tagasi.
Pärnust rong nr. 10/209*) kl. 7.20 min. h. ja jõuab
Orajõele kl. 1.10 min. päewal.
Orajõelt rong nr. 210/9*) kl. 3.10 min. ja jõuab Pärnu
kl. 9.15 min. õhtul.
*) Rongid nr. 10/209 ja 210/9 on käigus ainult äri
päevadel.
Lelle—Eidapere ja tagasi.
Lellest rong nr. 405 kl. 4.20 min. ja jõuab Eidapere
kl. 5.25 min. p. I.
Eidaperest rong nr. 406 kl. 11.15 min. h. ja jõuab Lelle
kl. 12.20 min. päewal.
Segarongid nr. 405 ja 406 on käigus igal pühapäewal, teisipäewal, neljapäewal ja laupäewal.
Tallinn-Peajaam—'Wääna tagasi.
Tallinn-peajaamast rong nr. 9 kl. 4 homm. ja
Wääna kl. 5.27 min. h.
Tallinn-peajaamast rong nr. 11 kl. 5.10 min. p.
Jõuab Wääna kl. 6.28 min. õhtul.
Wäänast rong nr. 101) kl. 5.45 min. homm. ja
Tallinna-p. kl. 7.27 min. homm.
Wäänast rong nr. 121) kl. 6.45 min. õhtul ja
Tallinna-p. kl. 8.10 min. õhtul.
jõuab
1. ja
jõuab
jõuab
Türi—Paide—Tamsalu ja tagasi.
Türilt rong nr. 71) kl. 3.20 mni. h., jõuab Paide kl.
4.00 min.; Paidest minek kl. 4.20 min. ja jõuab Tamsalu,
kl. 7.40 min. homm.
Türilt rong nr. 92) kl. 3.15 min. p. 1., jõuab Paide
kl. 3.55 min.; Paidest minek kl. 4.15 min. ja jõuab Tamsalu
kl. 7.35 min. õhtul.
Tamsalust rong nr. 83) kl. 9.30 min. homm., jõuab
Paide kl. 12.40 min.; Paidest minek kl. 1 päewal ja jõuabTürile kl. 1.35 min.
54
J li
IJiiÄFTl UütfRTFl Ui^TTl I; 111111
Uia^TTTl
nTÄhiLI 111
iT^ÜLH hT!«iLl iT^SkLLl
|
Kõik kudumise tööd töötatakse
|
§
lühikese ajaga hästi ja teadlikult
E
wälja kudumise töökojas
::
~i
I
rx:
।
I
Iii
i
iki
Lk
।
::
I
I
I
H I
udu r“
ii
iii
I
Rataskaewu tän. nr. 2O) TaUinna.s
J
Walmis jakid, westid, sallid jne.
saadawal igal ajal.
Sili HTfl^Li fiT^LLi (ITÄÄLLl ilTS^iLi fi7?«hULl iTH^ilLi i 111 i I! I >209^1
| õmblusmasinaid.
W Müügil suures walikus, kõige wanemaist, kuni uuema Z
s süsteemini, masinate laewukesi, nõelu ja jagusid. W
|
N. P. KOLJO,
g
H õmblusmasinate paranduse eritöökoda D
==
Tallinn, Suur Roosikrantsi tän. nr. 25
U
Soowi korral tullakse koju parandama ja puhastama masinaid.
=
55
Tamsalust rong nr. 104) kl. 9 õhtul, jõuab Paide kl.
12.10 min. öösel.; Paidest minek kl. 12.30 min. ja jõuab
Türile kl. 1.05 min. öösel.
Walk-E.—Mõisaküla ja tagasi.
Walk-E. rong nr. 6 kl. 2.20 min. öösel ja jõuab Mõisa
külla kl. 7.35 min. homm.
Walk-E. rong nr. 8 kl. 3 p. 1. ja jõuab Mõisakülla kl.
7.40 min. õhtul.
Mõisakülast rong nr. 5 kl. 8.30 ho. ja jõuab Walka
kl. 1.30 min. päewal.
Mõisakülast rong nr. 7 kl. 9.20 min. õht. ja jõuab Walka
kl. 1.50 min. öösel.
Märkus: rongid, märgitud Tallinnast mineku all kell:
6.32; 8.07 ja Nõmmelt mineku all: 7.28 ja 8.46 on käigus
ainult äripäewadel.
Rongid märgitud Tallinnast mineku all kell: 11.00; 12.56
ja Nõmmelt mineku all kell 11.35 ja 13.30 on käigus ainult
pühapäewadel.
56
N. SOKOL'1
MOOBLIARI
NARWA MAA NT. 19
Soowitab suures walikus: Wenn. Doneti
eht Wiini toolisid,
lapsewankrid ning uusi kui ka wähe pruu
gitud mööblid, kontorite, wõõrastemajade,
äride ja erakorterite sisseseadeid.
Ladust alati saada:
Meli W,
dnM
peeglid,
laoad,
toolid,
Mi oina-näi
mise,
«oodid,
madratsid
lo palle teisi oslo.
Kuld-, hõbe- ja ehteasjade kauplus.
Tasku-, laua-ja-seinakellad suures walikus
odawate hindadega.
jj
jj
LAULATU-S-SÕRMUSED
j ||
Parandustööd
tehakse korralikult ja wastutusega.
jj
Ostetakse
kulda,
hõbedat
ja kalliskive.
31
:r i
rrrr
20
IIIHIilllll
I
j j| |j
j j;
••••
I
(Q
M
Autogeeniline metallide
kokkukeetmine
O. E. MARTJAK
Narwa maant. nr. 25
Igasuguste masinaosade, tsilindrite, kurbelvõllide, aurukattelde, reservuaaride ja põllu
töömasinate kokkukeetmine.
Töö kiire ja korralik.
K i tsaroopa 1 i sed teed:
Nõmme—Wääna................. 22,1
kilom,
Tamsalu —Paide......................
48,6
„
Walk—Mõniste...................... 39,3
„
Tallinn—Mõisaküla................ 195,5
„
Mõisaküla—Pärnu..................
53,5
„
Türi—Paide.............................. 12,8
Riiselja—Orajõe...................... 44,0
„
Kastna—Eidapere..................
14,0
„
Kokku . . 429,8 kilom.
>60
WIGASTAT. SÕJAMEESTE
ÜHINGU
TALLINNA OSAKONNA
PÄEWAPILDI
TÖÖKODA
TALLINN, PIKK T. 49, TEL. 22-38
=•=
Portreed
=•=
Grupid
Asutused
Suurendused
Amatööridele ilmutused ja
kopeerimine
61
ADELINE TANNBAUM1
Mii- ja OMe-W
ja
M Hejalil
Saada igas raamatukaupluses.
Ladu: Aleksandri tän. 21, krt. 3.
|
8
8
•
|
j
Hugo B. Siebert, |
wärwidespetsialist, sel alal tegew 1892. a., Tartus 1906 saadik.
Väga austatud perenaised !
Käsikäes edusammudega wärwitööstuses olen
pUüdnud kõiki saawutusi sel alal majapidamise jaoks
walmistatud pakiwärwide juures kasutada ja loodan
oma erisortide
i X.
8
•
8
ii JM isi" ।
;
perenaiste nõudeid täita.
8
5
Nüüd olen palju wärwe warjundeis walmistanud,
mis kohased on wärwimiseks ; peale selle saadawal
kõik moewärwid. Proowe on näha:
|
•
|
•
•
;
M Kesslerl rohu- ja wärwikaupluses
Tartus, Raatuse tän. nr. 7.
Kõige austusega HUGO B. SIEBERT.
62
•
z
I
Suur Karja tan.
g
63
R. WOLF Ä.-S.
MÄGDEBURG — BUCKÄU
hokomoMilid ja rehepeksumasinad
on meie maa nõuetele wastawalt ehitatud, sellepärast nõuawad
neid meie töösturid ja põllumehed ikka rohkem ja rohkem.
Ladu Tallinnas, Estonia puiesteel nr. 19.
ORENSTEIN & KOPPEL Ä.-S.
------------------------
BERLIN -------------------- —
raudtee tarbejaod, vedurid, vagunid, kraanad,
turba masinad, baserid, roopad jne.
PEAESITAJA EESTIS:
H. ID. MM $ l!, lallta
Estonia puiest. nr. 19
Telegrammi aadress: Walschneider —'^.Tallinn
Telefonid: 4-01, 4-02, 18-42 ja 26-34.
Älaline
suur ladu:
tp’"“"iupsu“mlaasin"d,
..............
D. W. F. teraskuulid ja
kuulilaagrid, kuulsad Heiligenbeili sahad, terast, rauda, plekki,
pappi, tõrwa, Port-Kunda tsementi, kõiksugu ehituse tarbe
ained, masinarihmad, õlid ja raswad. Suur walik kõiksugu
ehituse teras- ja rauakaupades jne.
Sahaterad, naelad ja wankriassid walmistatakse omas wabrikus.
Alaline masinate wäljapanek omas ladus
W. Tartu maant. nr. 9.
Suur walik kõiksugu mootorides.
64
ML-VL ja aulo - iraisponäii
Tallinn, Laulupidu täu. 22, omas majas
Kõnetraat 16-24 ja 16-23.
TÖÖSTUSALA:
Remont töökodades, autode, mootorpaatide, lokomobiilide ja põllutööriistade parandused ning kõik või
malikud mehaanikatööd tehakse korralikult ja ruttu.
Äutogeeniline metallide kokkukeetmise osakond
wõtab oma peale murdunud masinaosade ja lõhkiste
tsilindrite kokkukeetmlse, aurukateldele uute tükkide
sissepanemisi, pragude ja lõhede parandusi toruseinte ja leektorude sees ja muid raud-, teras-,malm-,
wask-ja alumiinium-asjade parandusi. Tööd tehakse
korralikult mõõdukate hindadega ja wastutusega.
Auto - transport osakond:
Korralikud kergesõidu-autod igal ajal ja igasuguse
kauguse peale walmis. Weoautod, kandejõud kuni
500 puuda, wõtawad oma peale kõiksugu kaupade
ja materjaalide wedu. Ka reisijate tarwis sisseseatud
suuremat, seltskondadele lõbureisiks: kohalikkatelli
misi võetakse kauguse peale vaatamata igal ajal vastu
VaataJuhan
Pahlbärgi
TÄHTRAAMAT
1932
TARTU
Maja...Juhan
Pahlbärgi
TÄHTRAAMAT
1932
TARTU
Majaomanikkude
SUURTURG 7 Pank OMAS MAJAS
Võtab raha hoiule ja maksab aja-
kohast protsenti / Annab laenusid
mitmesuguste kindlustuste vastu /
Toimetab kõiki pangaoperatsioone
Panga vastutajateks liikmeteks on
2328 majaoman. ja taluperemeest
LASTEVANEMAD!
Meie hiljuti maksmapandud
moodsad lapsekindlustuse tariifid
on ainsamad sellelaadilised Eestis.
Kindlustussumma väljamaksmine on olene-
malu lapsevanema varajasest surmast, kuna
sel puhul lõpeb preemiamaksmine.
Lapsevanema varajase surma juhuks on või-
malik kindlustada renti, mis makstakse lap-
sele igal aastal kuni kindlustuse tähtajani.
Meie tariifide järele on võimalik kindlustada
lastele õpperaha ja muuks otstarbeks ka-
pitali ning tütarlastele kaasavara, mis
välja makstakse abiellumise korral (mitte-
abiellumise korral aga 25. eluaastal).
Lapsevanema varajase surma korraks võib
kindlustust täiendada
rendikindlustusega, mida makstakse lapsele igal aastal
lapsevanema surmast alates kuni kindlustuse
tähtaja lõpuni.
Kindlustus! on võimalik sõlmida ka ilma arstiIise järelvaatuseta, kui tervisline seisund ta
kistusi ei tekita.
Tutvunedes nende tariifidega, leiate kind
lasti, et need Teie soove rahuldavad.
Meie tariifide kogu on kõige täielikum ja
rikkalikum Eestis, mis võimaldab igaühele
valida oma nõuetele vastava kindlustusviisi.
See ongi põhjuseks, miks meie elukindlustusala näitab järjekindlat kasvu.
Tutvuge uute tariifidega, mille kohta võite
saada lähemaid teateid meie peakontorist,
osakondadest ja esindajatelt.
KXSTDLFSTFSSIEI.TS
(Asut. 1907. a.)
Valitsus: Tartus, Suurturg 10, omas majas.
1
Moe-, pudu- ja pesuäri
Vennad Lepp
Tartus, Kaubahoov 2, tel. 4-81
Promenadi tän. 2, tel. 13-54
Alaliselt suur väljavalik:
valgeid ja värvilisi triiksärke, kraesid, mansette, kaelaside
meid, siidi kaelasalle, trakse, kindaid, sukki, sokke, tasku
rätte, meeste- ja naisterahva pesu, võimlemistrikoosid, puu
villast ja villast trikoopesu, koetud villaseid jakke ja veste,
pitse, pesatse ja kõiksugu hooaja moe-, pudu- ja pesukaupu.
Vihmavarje, jalutuskeppe
Käsitööniite D. M. C. ja C. B.
Villast lõnga rohkeis värves
Võimlemis- ja hommikukingi
KAABUSID
MÜÜK SUUREL JA VÄIKESEL ARVUL
HINNAD VÕISTLEMATA ODAVAD
Igasugune auruga riiete voltimine
Oleme avanud
jahitarvete
osakonna
müües eriliselt soodsate hindadega:
õn 'Veti: igav?
|L*
Teil kuhugi minna ?
T*uudub Teil vastav seltskondi?
Või soovite midagi iseäralist?
Siis leiate neil juhtudel alati
Sh>Sm ,,2to & ai ~ Filmi** kinodes
..GLORIA PALACE"
TALLINNA, VABAD USPLATS 3-a
„ATHENA“
TARTU,
KÜ ÜTR1
TÄNAV I
ihka paremaid
ilmatum tiimileoseid, mida siin
linastatakse.
JUHAN
PAHIBARGI
TAHTRAAMAT
f-t dfl.QOg.3
1
9
3
Märkide ja aegade seletused.
@ noorkuu.
3 esimene veerand.
@ täiskuu.
€ viimane veerand.
Kalendrisse ülespandud aeg on õige ainult Tartu kohta. Õige aja
kättesaamiseks teistes kodumaa linnades tuleb kalendris antud arvudele
iga kord järgmised arvud juurde lisada: Haapsalus —j-13 min., Kuresaares -|- 17 min., Paides -(-5 min., Pärnus -f 9 min., Põltsamaal -f-3 min.,
Viljandis + 5 min.
Aeg kalendris on n. n. Ida-Euroopa aeg, mis Eestis ametlikult vastu
võetud ja mille järele on seatud kellad kõigis telegraafi- ja raudtee
jaamades ja teistes ametlikkudes asutustes.
Aastaajad.
Kevade algus 20. märtsil kell 22. j Sügise algus 23. septembril kell 8.
Suve algus 21. juunil kell 17.
j Talve algus 22. detsembril kell 3.
Päikese- ja kuuvarjutused 1932. a.
1932. a. on kaks päikese- ja kaks kuuvarjutust.
1) Ringkujuline päikesevarjutus 7. märtsil. Ei ole meil näha. Näh
tav Lõuna-Jäämerel, Uus-Meremaa lõuna osas, Austraalias ja India
saarestiku keskosas.
2) Osaline kuuvarjutus 22. märtsil. Ei ole meil näha. Nähtav
idap. Aasias, Austraalias, Waiksel ookeanil, Põhja-Ameerikas ja LõunaAmeerika iäänep. osas.
3) Täieline päikesevarjutus 31. augustil. Ei ole meil näha. Nähtav
idapoolses Aasias, Põhja-Jäämerel, Gröönimaal, Põhja-Ameerikas ja
Lõuna-Ameerika põhjapoolses osas.
4) Osaline kuuvarjutus 14. sept. On meil näha. Poolvarju algus: kell
20.5 min. Täisvarju algus: kell 21 18 min. Keskmoment: kell 23 0 min.
Poolvarju lõpp: 15. sept. kell 1.56 min. Täisvarju lõpp 15. sept.
kell 0.43 min.
Pühad ja puhkepäevad.
Täielikud pühad, mil ametiasutustes tööd ei tehta, on järgmised:
1) Uus aasta (1. jaan.), 2) Kolmekuningapäev (6. jaan.), 3) Iseseisvus
päev (24. veebr.), 4) Palvepäev (17. veebr), 5) Suur Reede (18 märtsil),
6) Ülestõusmise pühad (27., 28. ja 29. märts.), 7) 1. mai püha, 8) Taeva
minemise püha (5. mail), 9) Nelipühad (15., 16. ja 17. mail), 10) Jaani
päev, 11) JÕulu-pühad (25., 26. ja 27. dets.).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: 1) Suurel laupäeval, (25. märts.),
2) Nelipühi laupäeval (14. mail), Jõulu laupäeval (24. dets.), 4) Vanal
aastal (31. dets ).
Sel aastal on 366 päeva.
I ENSV TA • FV
31 päeva
Märkuse
Päike tõuseb:
1. kuup. kell 8,35
11. „
„ 8,50
21. .
„ 8,59
31. ,
, 9,02
Läheb looja:
1. kuup. kell 15,29
11. .
, 15,22
21. „
„ 15,23
31.
, 15,30
@ k. 4,21
Toomapäev
Talve algus
1. Jõulu
2. Jõulu
3. Jõulu
Süüta laste
3 k. 22,22
p.
p.
p. #k. 13,22
p.
Saunaskäimine muutub selgeks rõõmuks, kui tarvitada
PAIjMÖIjI seepi
A. Prederklnij, Tartus
19
T
IgaUKS,
kes tahab elus edusamme teha soliidse esinemisega,
tarvitab AINULT
J. KULL’!
Narvas, Paemurru tänav 6, kõnetraat 84. Asutatud 1904. a.
mehaanilise paherossikestade tehase saadusi,
sest need on valmistatud kõige paremast paberist ja
varustatud nikotiini imeva vatiga.
Meie tööstuse saadused omavad ülemaailmlise kuulsuse.
Viimased on kroonitud näitustel kõrgemate auhinda
dega ja ülemaailmlisel näitusel Itaalias GRAND PRIX
esimese auhinnaga ning kuldauraha ühes kantava ristiga.
Jaan R.atnili’u
MASINAVABKIK
Tartus, Võru tänav 50, kõnetraat 3'•63.
Valmistab hobustega veetavaid aurukatlaid isesõitjateks,
põleva õli ehk gaasi mootoreid turba ehk puugaasi
mootoriteks ja teisi masinaid.
Tehakse igasuguseid treimise ja hööveldamise töösid, freesitakse kõiksuguseid hambarattaid ja masina osasid,
laagreid ja võlvisid.
Parandatakse aurukatlaid, aurumasinaid, mootoreid, trak
toreid, automobiilisid ja teisi masinaid.
Alaliselt valmis saada automaat tsilindri ja muid määrijaid,
biskviidi, sindli ja laastu masinaid. Kõik metallist masina
osasid parandatakse-sulatatakse autogeeniliselt kokku.
Šokolaadi-kompveki tehas
S. Lepasson.
TARTU
Šokolaadi-kompveki ladu
Tehas Emajõe
Telefon 5-69.
t.
4.
Ladu Söögiturg 5.
Telefon 4-98.
Meie tehases valmistatakse kaupa kõrges
väärtuses ja mõõduka hinnaga.
■----— Ladus saadaval kõigi
--------
Eesli parimate tehaste saata!
Kaupmeestele iseäranis soodus ostukoht.
Kui Tartus teete ostusid, siis astuge meie
ladusse ja veenduge.
2?
Laadad 1932. aastal.
Kokku seatud maa- ja linnavalitsuselt saadud teadete järele.
Kuulaatu peetakse: Petseris iga kuu 1. ja 15. päeval; Laura
alevis iga kuu 10. ja 25.; Irboska jaama juures iga kulu 20. ja VanaIrboska alevis iga kuu 4. ja 21; Rootovo vallas iga kuu 5.; Värskas.
Järvesuu vallas iga kuu 10.; Obinitsa külas Meremäe vallas iga
kuu 8.
Hobuste laata peetakse Tallinnas 2 korda kuus — pühapäeva
del1 peale 1. ja 15. kuupäeva.
Märkus; Langeb laadapäev laupäeva, pühapäeva või pühade
peale, siis peetakse laat järgmisel äripäeval
Jaanuaris: 4. Vana-Irboska alevis. 5. Rootovo vallamaja
j. 7. Võrus; Haimre v., Orgital 8. Tartus; Meremäe v. 10. Tsirgulinna alev., Laatre v.; Värskas, Järvesuu v.; Suure-Jaani alevis;
Laura alevis. 12. Koeru ai., Veinjärve v.; Antsla alevis. 14. Põlt
samaal. 15. Laekveres, Simuna k., 2 p.; Jõgeva mõisas; Võlupe
pl„ Pärsamaal; Kolga-Jaani kirikum. 17. Kolovere v.; Mehikoormas;
Mustla alevis. 20. Misso vallamaja j.; Järva-Jaanis; Irboska jaama
juures. 21. Vana-Irboska alevis. 22. Imavere v., e. Paia k. j.;
Türi linnas. 23. Valgas; Haapsalus; Rasinas. 24. Paides; Jõelehtmes. 25. Laura alevis; Võõpsus. 27. Esnas. 28. Keilas; Torma
v., Lullikatku k. 30. Nissis, Riisipere v.
Veebruaris: 1. Mässu v., Kõmsis; Kallaste alevis 2 p.;
Roela v., Viru mk., 2 p. 2. Kilingi-NÕmmel; Halliste, Pornuse; Rap
las. 3. Jõgeva alevis; Maasi v.; Veltsa v., Keblastes. 4. Võrus;
Vana-Irboska alevis. 5. Rootovo vallam. j.; Tõrva linnas; Oisu,
Alliku v. 6. Narvas 2 p.; Oru v., Linnamäel. 8. Elva alevis; Raa
sikul; Meremäe v. 9. Saare postijaama j. 10. Antsla alevis; Rä
pina v.; Raasikul; Rakveres 2 p.; Sooniste v., Ellamaal; Keina v.;
Värskas, Järvesuu v.; Laura alevis. 11. Põltsamaa linnas. 12. Ta
pal 2 p. 14. Tamsalus, Nõmküla v. 15. Paldiskis; Lähtrus; Puka
ai. 16. Viljandis 8 p. 17. Tartus; Haiba!, Kernu v. 18. Rakkes,
19. Paides. 20. Misso vallam. j.; Ravilas, Kose külas; Irboska
jaama j.; Kuresaares; Kurava p. j., Varbola v. 21. Valgas; VanaIrboska alevis; Muhu-Suure vallamaja j. 22. Mustvee alevis. 25.
Võrus 8 p.; Lihulas; Laura alevis. 26. VÕÕpsu alevis; Illukal. 28,
Viljandis 2 p.; Maasi v,, Tagavere kj.; Ninakülas, Peipsiäärne v,
Pärnus — küünlalaat veebruari esimesel kesknädalal ja neljapäe
val. Audrus — reedel enne vastlapäeva.
22
Märtsis: 1. Piirsalu vallas, Ristil; Kärdla alevis; jõgeva
alevis; Kehtna v. 2. Nabala v. Rutikveres; Puhmu k., Kapu v. 3.
jõhvi alevis 2 p.; Lehtses. 4. Võhma alevis; Vana-Irboska alevisKiviloos, Peningi v. 5. Rootovo vallam. j.; Kirblas; Kõrgesaare
Luidjal; Metskülas, Leisi v.; Salla k., Simuna khlk. 8. Antsla ale
vis; Meremäe v.; Laeva v.; Iisaku as. 2 p.; Uuemõisa vallas 2 p.
9. Emmaste vallas; Hageri kiriku juures; Küti v., V.-Jakobi k. j. 2
p.. 10. Haapsalus; Paatsalu v., Vatlas; Pilistvere alevikus; Värskas
Järvesuu v.; Laura alevis; Uue-Vändras, Suurejõel; Puhjas; Mehikoormas. 12. Võrus; Ardu külas, Triigi v.; Hellamaal; Veneveres,
Viru mk.; Amblas.^ 13. Puurmannis. 14. Käsukonna asunduses;
Vaimastvere v.; Mõisaküla alevis; Kodijärve asund.; Mustjala val
tani j. Reedel enne 15. märtsi — Põltsamaa linnas. 15. Raplas
16. Rannu^vallamaja juures; Maasis. 18. Sangaste kir.-kõrtsi j.;
Kastnas, 1 õstamaa k.; L.-iähkvere v., Sadala k.; Kallaste alevis
2 p.; Keilas; Järva-Jaanis; Kalvi v., V.-Nigula k. j. 20. Kuresaares;
Simuna kiriku j.; Märjamaa v.; Irboska jaama j.; Misso vallamaja
j.; Avinurme vallamaja j.; Jüri kiriku j.; Pindi vallas, Leevis; Türi
linnas. 21. Ulila v.; Skarjätinas; Vana-Irboska alevis. 22. Albu
vallamaja j. 23. Valgas 2 p.; Vasknarvas; Valgjärve v., põllum. s.
juures; Varnja k., Kavastu v.; Leisi alevis. 24. Laiuse v., Mõra as.;
Laekveres. Simuna khlk. 2 päeva. 25. Voldis; Laura alevis. 26.
Kärgula v., Sulbi alev.; Rakveres 2 p.; Krüüdneri v., Vana-Prangli
mõisas; Vahastus; Ruunal, Vihterpalu v. 28. Paides; Valguta asun
duses; Kasepere p. j., Kloostri vallas; Kellamäe kõrtsi j., Käärma
st v- 2 p. 31. Alustvee alevis 2 päeva. Viljandis — neljapäeval
pärast lihavõtte pühi 2 päeva.
Aprillis; 1. Juurus. 2. Anstla alevis; Põlgaste v., Puskarus; Alajõel, Virumaal. 4. Vana-Irboska alevis. 5. Harkus, Mäe
juures; Rootovo vallamaja j.; Väike-Kolkja k., Peipsiäärne v. 6.
Taebla v. 8. Kastre-Võnnu vallas, end. Suitsu kõrtsi j.; Roopaka
m,, Pärsama v.; Tamsalu jaama j.; Meremäe v. 9. Elvas. 10. Soo
niste v., Ellamaal; Põltsamaal; Värskas, Järvesuu v.; Võlla-Kihlepas; Sauel, Arudevahel; Loona vallamaja juures; Laura alevis.
11. Pati Nurmeotsal. 12. Võrus; Kolovere v., Jõgeval. 13. KärlasTorgu vallam. j. 14. Hummulis, „Soe“ k. juures; Puurmanni v.',
Piknurme k.; Vastse-Kuuste v., Koorvere kõrtsi j. 15. Säru valla
maja j.; Kuusalu alev.;; Tapa linnas; Kihelkonna alevikus; Rakkes.
16. Voltveti Keremal; Palivere vallas. 17. Karula vallamaja juu
res. 18. Vigala vallas; Tarvastu, Mustla alev; Rahukülas, Kogula
v.; Koeru alevis. 19. Kilingi-Nõmmel; Rogosi v., Luutsniku as.;
Kadrina khlk., Viitna kõrtsi j.; Lüganuse kiriku j., Püssi v. 20. Ir
boska jaama j.; Lihula alevis; Palupera rdtj. j.; Misso vallamaja
23
Suures valikus
raud
voodeid
madratseid ja reformpõhju
soovitab mõõdukate hindadega
K. IV AIT D & C°
Tartus, Riia tänav 69, hoovimajas.
M. Mitti naha ja nöörikauplus
Tartus, Poe tän. 9, telefon 6-03.
Soovitan nahakaupa nagu:
Talla nahka Grünvald-Union vabrikust, kooreparki pastlanahka, sedelga rihmu, rangi
roome, rangi kaeluseid, kroom, lakk ja teisi
nähku. Köie, ohja ja igat teist seltsi nööri
suurel ja väiksel arvul mõõduka hinnaga
M. Mitt, Poe tänav 9, Tartus
24
J.; Alaveres; Vaivaras; Kuresaare linnas. 21. Vana-lrboska alevis,-
Koiküla asund. Valgamaal. 23. Orajõe Kablis; Sauga vallam. j.;
Raadi v., Vasula Rojasilla k. j.; Keilas; Kuimetsa vallas; Võrus.
24. Roela asunduses; Vastseliina vallamaja j.; Amblas; Esnas.
25. Märjamaa v.; Kabala v.; Kanepis; Laura alevis; Peri v., Partsil;
Saulepi v., Varbla k.; Laimjala v., Kõiguste kõrtsi j. 2 p.; Narvas
2 päeva. 26. Alatskivil; Kunda ai. 2 p.; Suure-Jaani alevis; Laatre
Tsirguliina alevis; Lutiku alevis, Päidla v.; Moisekatsi vallam.
.!•; Jõgeva alevis; Kohilas. 27. Puhmu k., Kapu v.; Leebiku valla
maja j.; Saare v., Saare k. j. 28. Abja-Paluojas; Pihtla vallas;
Krüüdneri vallas, Sulaoja kõrtsi j.; Rakveres 2 p.; Kärus. 29. Val
gas; Torma v., Lullikatku k.; Ahja v., Kärsa k.; Liival, Koiga v.;
Stolbovo talus, Laura v. 30. Kärgu alevis; Haanja v., Haanja as.;
Meeri v., Vastse-Nõo asund. 2 p.; Nissi, Riisipere v.; Kuremaa v.,
Palamuse k. Esimesel reedel peale kevadpühi Väike-Maarja alevis.
Tartus — neljapäeval pärast kevadpühi.
Mais: 2. Järva-Jaanis; Vaikna v., Päri as. Mõniste vallam.
j. ; Tõrva linnas; Vändra alevis; Kõlleste v., Alamustil; Räpina val
lamaja j. 3. Oru v., Linnamäel; Lelle-HiiekÕnnus; Kavastu v.,
Koosa k.; Kaarepere v., Pisjärve kõrtsi j.; Krabi vallam. j.; Rõikal;
Otepää alevis 2 p.; Anija vallamaja j.; Uuemõisa v., Tumala as.
4. Mäe-Rõuge kirikuplatsil; Karilatsi vallas; Mustjala v., Võhma
k. ; Taheva vallamaja j.; Vana-lrboska alevis. 5. Haapsalus; Elistveres; Saaluse vallam. j.; .Salla v., Salla k.; Rootovo vallamaja j.;
Pala v., Kodavere PÕllum. Seltsi platsil; Velise v. 6. Antsla alevis;
Järvakandi vallamaja j. 7. Mõisaküla alevis; Kaubi poe j., Kogula v., Valjalas; Lohusuus 2 p.; Peri v., Põlva kiriku j. 8. Tsooru
v., Roosikul; Meremäe v.; Valgejõel, Kõnnu v. 9. Häädemeestel;
U.-Antsla vallamaja j.; Kernu v., Haiba poe j. 10. Priipalu as., Kuigatsi v.; Uduveres, Jakobi khlk.; Põltsamaa linnas; Värskas, Järve
suu v.; Vana-Roosa vallam. j.; Kuivajõel; Laura alevis; Rõngu ale
vikus; Verioras. 11. Misso vallam. j.; V.-Kuuste vallas, Reola as.
12. Antsla alevis; Koongas; Õisu jaama juures; Võrus; Sipa vallas;
Kudina v., Pataste 'k. j. 14. Hoistre vallam. j.; Karilatsi v., AlaJaani t.; Puka alevis. 15. Kuresaares; Kolga-Jaanis. 16. Paides.
18. Sangaste kir.-kõrtsi j. 20. Misso vallam. j.; Irboska jaama j.;
Selis, Tõstamaa khlk. 21. Vana-lrboska alevis. 22. Võõpsu alevis.
23. Valgas; Pärsama v,, Mätja k. 25. Laura alevis; Koeru alevis;
Ahja v., Läänistel; Pärnus — Jüri laat maikuu esimesel kesknädalal
ja neljapäeval. Leisis — riietelaat 2 p. enne Ristipäeva.
Juunis: 1. Kärguli v., Sulbi alevis; Rasina vallas. 2. Petseris; Türi linnas. 4. Vana-lrboska alevis. 5. Viljandis 2 p.; Roo
tovo vallam. j. 8. Rapla alevikus; Himmastes, Koidu v.; Meremäe
vallas. 9. Antsla alevis. 10. Tamsalus, Nõmkülas; Kärdla alevi
kus; Laura alevis; Hageri k. j.; Värskas, Järvesuu v. 12. Paides;
Elvas. 13. Voltveti Keremal. 14. Vastse-Kuuste v., Lootvina as.
15. Märjamaal; Mustla alevikus. 16. Tapa linnas 18. KilingiNõmmel; Keilas; Jõgeval. 20. Põltsamaa linnas;
Irboska jaama
j,; Pikasillal, Patkula v.; Misso vallam. j.; Mustvee alevis 2 päeva;
Nissi alevikus; Järva-Jaanis; Kaarma-Suure vallam. j. 10 päeva
riietelaat.
21. Võrus; Vana-Irboska alevis. 25. Laura alevis.
26. Viljandis 2 p.; Piirsalu v., Ristil; Laiksaare-Urisaarel; Rakve
res 2 p.; Vihulas, Haljala khlk. 28. Mõisaküla alevis. 29. Tahku
rannas, end. Võiste kõrtsi juures.
Juulis; 1. Valgas, Haapsalus; Vana-Kariste vallamaja j,
3. Paides; Viitna kõrtsi j., Kadrina khlk. 2 päeva. 4. Vana-Irboska
alevis; Antsla alevis; Tartus. 5. Rootovo vallamaja j. 7. Petseris,
8. Meremäe v.; Taagepera Alal. 10. Värskas, Järvesuu' v.; Tar
vastu asund.; Laura alevis. 12. Mõisaküla alevis. 15. KarksiNuias. 18. Tõrva linnas. 20. Misso vallam. j.; Irboska jaama j,
21. Vana-Irboska alevis. 23. Kuresaares 10 p. riietelaat. 24. Võ
rus. 25. Laura alevis; Puhmu k., Kapu v. Pärnus — Jaanilaat juu
likuu esimesel kesknädalal ja neljapäeval.
Augustis: 1. Kilingi-Nõmmel: Paides. 2. Pärnus 3 näd,
4. Vana-Irboska alevis. 5. Rootovo vallamaja juures. 6. Türi lin
nas. 7. Holstre vallam. j. 8. Elvas; iVLeremäe v. 9. Kaarli vallas.
10. Kuresaares; Esnas; Tsirguliina alev., Laatre v.; Värskas, Järve
suu v.; Laura alevis. 12. Vana-Võidu vallam. j. 15. Tuhalaane^
vallam. j.; Koeru alevis. 16. Martna alevis. 17. Põltsamaal; Puka
alevis. 20. Misso vallam. j.; Valgutas; Irboska jaama j. 21. Laiksaare-Urissaares; Kallaste alevis 2 p.; Vana-Irboska alevis. 22. Pati-Nurmeotsal. 23. Valgas. 25. Mustla alevis; Võrus; Narva-Jõesuus 2 p.; Laura alevis. 26. Paides; Mõisaküla alevis. 28. Rakve
res 2 p.; Petseris; Kaansoos. 29. Tõrvas 2 p. 30. Antsla 'alevis..
31. Helme asund.; Häädemeestel; Suulrejõel, U.-Vändras.
Septembris: 1. Nissi alevis; Sipa vallas; Kaarma-Suuremõisa j. 2. Suure-Jaani alevis. 3. Karula rdtj. j.; Selis, Tõstamaa
khlk. 4. Vana-Irboska alevis; Koiküla asund., Valgamaal. 5. Vil
jandis 2 p.; Sauga vallam. j.; Rootovo vallamaja j. 6. Vastsemõisas;
Meeri v., Vastse-Nõo asund. 7. Hummulis, „Soe“ k. j.; Võlla-Kihlepas; Vana-Kariste vailam. j.; Tamsalus, Nõmküla vallas. 8. Me
remäe vallas; Hallistes; Kihelkonna alevikus; Illukal. 9. Puiatu as.
10. Kärstna asund.; Olustveres; Puhjas; Hellamaal; Tapa linnas 2
p.- Värskas, Järvesuu v.; Verioras. 11. Lelle-Hiiukõnnul. 12. Laeva
v..’ end. kõrtsi j.; Loodi kõrtsi j.; Maasi v., Tagavere küla karja-
26
niaal; liiri linnas. 13. Valgas; Kolgajaani kiriku j.; Iisaku asund.
2 p. 14. Kuresaares; Viitina vallam. j.; Oisus, Alliku vallas. 15.
Varblas, Saulepi v.; Tammistes, Pärnu k.; Abja-Paluojas; Kohilas;
Ahja v., Lääniste k.; Jõgeva alevis. 16. Rõngu alevikus 17.
üusna asund.; Uduveres, Jakobi khlk.; Räpinas 2 p. 18. Sangaste
kirikukõrtsi j.; Alaveres; Kaareperes. 19. Kergu alevis; Mustvee
alevis;. Kalli küla karjamaal, Kogula v. 20. Paistu kirikumõisas;
Kivi-Vigalas; Rõikal; Irboska jaama j.; Kärgula v., Sulbi alevis;.
Misso vallamaja J.; Jõgeveste vallamaja j.; Põltsamaal. 21. Taheva
vallam. j.; Orajõe Kablis; Rõuge kiriku j.; Võlupe kõrtsi j.; Pärsamaa v.; Vahastu v.; Vana-Irboska alevis. 22. Kastnas, Tõstamaa
2?- Tartus; Paides; Sürgavere asund.; Holdre m.,Helme khlk.;
Järvakandis; Keina vallas. 24. Võrus; Kirblas; Priipalu alev., Kuigatsi v. 25. Vatlas, Paatsalu v.; Vana-Suislepi vallamaja j.; Laura
alevis; Antsla alevis; Oiul; Loona vallam. j.; Maasi v., Liigalasma
karjamaal, Vesiaia vär.; Kose alevikus. 26. Taebla vallas- Puur
mannis; Pööraveres, Jakobi k.; Kundas 2 p.; Alatskivil. 27. Kuu
salu alevikus; Põlva kiriku juures; Mehikoormas. 28. KuresaaresPõltsamaal; Tori alevis. 29. Haapsalus; Roela v., Viru mk 2 p Kirepis, kõrtsi j.; Kuimetsa v.; Koonga vallam. j.; Ambla alevisVarbola v., Kuraval; Karksi-Nuias; Kõrgesaare Luidjal; Vara v’
Matjamai. 30. Haanja vallas, Haanja asund.; Metskülas, Leisi v. ’
Oktoobris; 1. Elistveres; Tudolinna vallamaja j. 2pVaikna v., Pan m.; Oru v., Linnamäel; Audrus; Liival, Koiga v.;’
Keava raudteejaama lähedal, Kehtna v.; Krüüdneri v., Maaritsel;
Kardla alevikus; Rasina v., end. kõrtsi juures; Mehamäe väljal, Leva a k., Uuemõisa v., 2 päeva. 2. Märjamaal; Tõrva linnas; N'a^:
bala v. 3. Laanemetsa vallam. j.; Vändra alevis; Kambja vallas
Lirva k. j.j Kavastu-Koosal; Narvas 2 p.; Tõrvas; Pihtlas. ‘4. Paldiskis; Rõuge v., Sänna k. j.; Kuivajõel; Vana-Irboska alevis-Vmaa.kKadrina khlk-, 2 p.; Vana-Kuuste v., Reola valge kõrtsi
j.; Päidla v., Lutiku alevikus. 5. Lihula alevis; Kabala v., Ollepal;
Rootovo vallam. j. 6. Kudina vallas, Pataste kõrtsi juures; VanaLaitsna vallas; Jõhvi alevis 2 p.; Tapa linnas; Kaarma-Suuremõisa
juures. 7. Viljandis 2 päeva; Võhma k., Mustjala v.; Hageris.
8. Pukas; Meremäe v.; Himmastes, Koiula v.; Vaimastvere vallam.
j.; Mustjala asund. 2 p.; Velise vallas. 9. Albus. 10. Valgas;
Värskas, Järvesuu v.; Heltermaal, Hiiu-Suuremõisa vallas; Imavere
v., Paia k. j.; Valgejõel, Kõnnu v.; Lohusuus 2 p.; Lüganuse kiriku
j.; Püssi v.; Laura alevis. 11. Riidaja vallam j.; Torgu vallam. j.;
Mõisakülas. 12. Tartus; Vastseliina vallam. j.; Keilas; Leisi alevis
3 p.; Veltsa v., Keblaste. 13. Võrus; Salla külas, Simuna k.; Kärla,
valtas, turuplatsil. 14. Kilingi-Nõmmel; Vana-Tänasilma v. j.;
27
Erastvere v.t Kanepi alev.; Petseris; Skarjätinas; Mässu vallas,
Virtsus. 15. Säru vallamaja j.; Raplas; Rannus; Kuremaa v., Pala
muse khlk.; Avinurme vallam. j.; Rakveres 3 p. 16. Karula vallam..
j.; Leebiku vallamaja j.; Muhu-Suure valla magasiaida j.; VastseKuuste vallas, Lootvina asund. 17. Koloveres 2 p.; Anijal; Rakkes;
Otepää alevis 2 p. 18. Kuresaares; Emmaste v., Metslauka külas;
Suure-Jaani alevis; Võõpsu alevis; Antsla alevis; Roela asunduses;
Väike-Maarjas. 19. Tarvastu as.; Põlgaste v., Puskarul; Kolkja
külas, Peipsiäärses v.; Rogosi vallam. j.; Jõelehtmes. 20. Tabive
res; Misso vallamaja j.; Vana-Roosa vallam. j.; Uue-Antsla vallam.
j.; Kölleste v., end. Tille kõrtsi juures; Irboska jaama j.; Koeru ale
vis; Uulus; Laimjalas; Põltsamaal. 21. Haapsalus; Kaansoos’; Saa
luse vallam. j.; Vana-Irboska alevis; Kastre-VÖnnu vallam. j.; Puunal,
Vihterpalu v. 22. Kärgula v., Sulbi alev. 23. Kõo asund.; Moisekatsi v.; Kasepere poe juures, Kloostri v.; Vasulas, Rojasilla k. j,
24. Laatre v., Tsirguliina alev. 25. Ellamaal, Sooniste v.; Laura
alevis; Rannaküla Römmi karjamaal, Maasi v.; Tsooru v., Roosikul;
Esnas; Veneveres, Virumaal 26. Võrus. 27. Saare v., Saare k. j.;
Laekveres, Simuna khlk., 2 p. 28. Taageperas, Alal; Voltveti Keremal; Misso vallamaja j.; Puurmanni vallas, Piknurme k.; Loosi
v., Lindoras; Krüüdneri v., Pusu k. j.; Järva-Jaanis. 29. Torma v.,
Lulhkatku k.; Ahja vallas, Kärsa k. j.; Laura v., Stolbovo talus.
31. Sindi-Lodja kõrtsi juures; Mõniste vallamaja j. Pärnus —
Mihklilaat oktoobrikuu esimesel kesknädalal ja neljapäeval.
Novembris: 1. Vaivaras; Harku, Mäe juures; Viru-Jakobi
kirikul juures, Küti v., 2 p.; Mätjaküla karjamaal, Pärsama v. 2.
Paides; Suurejõel, Uue-Vändras; Kodavere Põllum. Seltsi platsil,
Pala v.; Laiuse v., Mõra asund. 4. Nissis, Riisipere vallas; VanaIrboska alevis. 5. Antsla alevis; Kambja v., S.-Kambja asund.; Rootovo vallam. j. 6. Rõuge v., end. Ala kõrtsi j.; Kaarepere v., Kas
sinurme asunduses. 77. Kölleste v., Krootuise asund.; Valgas; El
vas; Kaubi poe j., Kogula v., Valjalas. 8. Palivere v.; Meremäe
v. 10. Põltsamaal; Värskas, Järvesuu v.: Sauel, Arudevahel; Jõ
geva asunduses; Laura alevis. 11. Viljandis 2 p.; Võrus. 12. Ku
resaares; Lähtrus, Vahima k.; Karilatsi v., Alajaani talus; Ardu kü
las, Triigi vallas. 14. Kärus; Tartus. 15. Põltsamaa linnas; Tumala asund., Uuemõisa v. 17. Haibal, Kernu v. 20. Pindi v., Lee
vil; Simuna kiriku j.; Risti Piirsalu v.; Irboska jaama juures; Misso
vallam. j.; Kuusalu alevikus. 21. Tamsalus, Nõmküla v., 2 p.;
Otepääl; Vana Irboska alevis. 23. Paides; Mustvee alevis 2 p.;
25. Raasikul; Mäetaguse vallas; Türi linnas; Laura alevis. 26.
Võõpsus; Pati-Nurmeotsal; Valgjärve v., end. Kitse kõrtsi j.; Tam
salus, Einmanni v. 27. Viru-Nigula kiriku j„ Kalvi v., 2 p.; Amblas.
28
28. Voltveti-Hallikukivil; Keilas. 29. Rootovo vallamaja juures*
Võrus. 30. Vigalas.
Detsembris: 1. Abja-Paluojas; Tapa linnas. 2. Juurus;
Saare postijaama j. 3. Valgas; Alajõel, Virumaal; Räpina vallam!
j. 4. Rakveres 2 p.: Vana-Irboska alev. 5. Rootovo vallam. j.
6. Vihulas, Haljala khlk. 7. Kallaste alevis 2 p.; Jõhvis 2 p. 8. Vil
jandis 2 p.; Meremäe v. 9. Aravete k„ Albu v. 10. Kilingi-Nõmmel; Värskas, Järvesuu v.; Jüri kiriku j., Rae v.; Laius-Tähkveres,
Sadala k.; Ahja v., Lääniste k.; Laura alevis. 11. Narvas 2 p. 12
Martnas; Vändra alevis; Paluperas 2 p.; Järva-Jaanis; Kloostri v.,
Kasepera p. j. 13. Tartus; Pati-Nurmeotsal. 14. Vasknarvas;
Antsla^ alevis; Koerus; Ninakiilas. 15. Võrus; Kärdla alevis; Kohilas; Jõgeva alevis. Põltsamaa linnas — reedel enne 16. dets. 16.
Türi linnas. 17. Moisekatsi vallas, end. Kauksi kõrtsi j.; Rapla
alevikus. 18. Paides; Krüüdneri v., Sulaoja k. j; Pööraveres, Jakobi
k. ; Sooniste v., Ellamaal. 19. Elvas; Lehtses; Mõisakülas. 20.
Haapsalus; Tõrvas 2 p.; Märjamaal; Võõpsu alevis; Misso valla
maja j.; Irboska jaama juures. 21. Vana-Irboska alevis. 22. Must
vee alevis 2 päeva. 25. Laura alevis. 28. Valgas; Kavastu v.
Varnja k. Lelle-Hiiekõnnus — esmaspäeval pärast 2. Kristuse tu
lemise püha. Pärnus — jõululaat detsembrikuu kolmanda nädala
kesknädalal ja neljapäeval.
6fafggfen$ ja McflzhMhCfidI
Pahlbärgi nalja ja humoori seedib ainult see,
kelle kõht on täis tervishoidliselt puhast ja
toitvat toitu.
Meie teada saab sarnaseid toiduaineid väga
kasulikult osta Kooperatiiv-Ühing
«Eesti Kalast"
Tartus, Oildi tänav 14, telefon 11-71.
Prohv. J. Skamtoni.
1 küünar = % arssinat =12 verssokit = 21 tolli = 0,53 meetrit =
== 53 sentimeetrit 3 millimeetrit.
1 maamõõtja küünar = 2 jalga = 24 tolli = 0,6 meetrit = 60 sm.
7 mm.
1 jalg = 66/7 verssokit = 12 tolli = 30,47 sm = 30 sm 4,7 (mm.
1 verssok = 1% tolli = 4,445 sm = 4 sm 4,4 mm.
1 toll = % verssokit = 10 liini = 2 sm 5,4 mm.
Pinnamõõdud.
1
1
1
1
I. H e k t a a r.
ruutkilomeeter = 10.000 aari = 0,sre ruutversta.
hektaar (ha) = 100 aari = 10.000 m2 = 0,91 tiinu (10/u tiinu) —
= 2196,7 ruutsülda = 2,69 Riia vakamaad = 5,49 Tallinna vaka»maad = 1,9 tündrimaad.
aar = 100 m2 = 21,97 sülda2.
ruutmeeter = 109/io ruutjalga.
II. Vaka m a a.
I. K i 1 o g r a m m.
kvintal = 1 doppeltsentner = 100 kilogr.
6 pd. 4 n. 18 soL
54 dooli.
kilogramm (kg) — 1000 grammi = 2 Saksa naela — 2,44 Vene
naela = 2 nl. 42 sol. 40,g dooli; 1 kilogramm = 1 liiter vett.
gramm (g) — 1000 milligrammi — 22,5 dooli.
puud = 2 punda (leisikut) — 40 naela = 16,38 kilogrammi.
leisik (pund) = 20 naela = 8,19 kilogrammi.
nael U. = 32 loodi = 96 solotnikku\ — 409,52 grammi.
lood — 3 solotnikku = 12,79 grammi.
solotnik — 96 dooli — 4,26 grammi.
apteegi nael — 84 solotnikku = 358,32 grammi.
inglise tsentner (cwt) = 112 inglise naela (lbs) = 3,i puuda —
’= 50,8 kg.
II. Tonn.
meeter-tonn (mt) = 1000 kilogr. = 61 pd, 1 n. 89 sol. 59 dooli.
inglise tonn = 1016 kilogr. = 62 pd. 1 nael 11 sol. 54,0489 dooli,
Ameerika tonn = 907,2 kilogrammi.
laeva tonn = 1021 kilogrammi = 62 pd. 2 n. 20 sol. 59 dooli.
reg. tonn = 100 jalga3 — 2,832 m3.
Paberimaöduef.
Pall = 6—10 riisi.
Riis = 20 raamatut.
Raamat = 24 poognat kirjutuspaberit või 25 poognat trükipaberit.
Piirituse mõõdud.
1° (kraad) = Q,io pange = 0,i toopi = 0,123 liitrit 100°-list ehk
100%-list piiritust (absoluutalkohol), s. o. piiritust, mis vett
sugugi ei sisalda.
1 pang100°-list piiritust = 100°
1 liiter 100?-list
„
= 8,13°
1 liiter 96°-list
„
= 8,8°
1 toop 96°-list
„
= 9,o°
1 liiter 40°-list viina
= 3,25° piiritust.
33
Mõõdustikkude Yõrdlustabelid.
Alljärgnevad tabelid mõõtude ümberarvamiseks ühest mõõdustikust teise annavad võimaluse võrrelda mitmesuguseid mõõte ilma
igasuguse arvutamiseta. Nii, näiteks, tarvis teada, mitmele meetrile
võrdub 7,8 jalga. Selleks vaatame tabelist jalgade ümberarvamiseks
meetritesse põikrea „7“ ia püstrea „0,s“ ristpunkti, kust leiame otsi
tava arvu 2,3s; ehk kui tahame üle viia 6,3 meetrit jalgadesse, leiame
vastavast tabelist põikrea „6,o“ ja püstrea 0,3“ ristpunktist, et 6,3
meetrit võrdub 20,67 jalale. Neidsamu tabeieid võib tarvitada ka
10, 100, 1000 jne. korda suuremate või vähemate arvude jaoks.
Siis tuleb ainult komraa nii mitu kohta edasi või tagasi tõsta, kui
palju nulle on lisakasvatajas. Näiteks: 78 jalga = 23,8 meetrit;
0,78 jalga — 0,238 meetrit; 63 meetrit — 206,7 jalga; 630 meetrit =
— 2067 jalga.
Tabel jalgade ümberarvamiseks meetritesse.
(1 jalg
Jalad
2
3
4
5
6
7
8
9
0,30 meetrit).
0,o
O.i
0,2
03
0,4
05
0,6
0,7
0,8
0,9
0,30
0,61
0,03
0,34
0,64
0,06
0 37
0,67
0,09
0,40
0,70
0,12
0,43
0,73
0,15
0,46
0,76
0,18
0,49
0,79
0,21
0,52
0,82
0 24
0,55
0,85
0,28
0,58
0,87
0,91
1,22
1,52
0,94
1,25
1,55
0,9S
1,28
1,58
1,01
1,31
1,62
1,04
1,34
1,65
1,07
1,37
1,68
1,10
1,40
1,71
1,13
1,43
1,74
1,16
1,46
1,77
1,19
1,49
3,80
1.83
2,13
2,44
2,74
1,86
2 16
2,47
2,77
1,89
2,19
2,50
2,80
1,92
2,23
2,53
2,83
1,95
2,26
2,56
2,87
1,98
2,29
2,59
2,90
2,01
2,04
2,35
2,65
2,96
2.07
2,38
2,68
2,99
2,10
2,41
2,71
3,02
0
1
=
2,32
2,62
2,93
Pärandusmaksu seadus.
1.
§ 2. Pärandusmaksust on vabad:
a) varandused, mille väärtus on alla 1.000 kr., kui need lähe
vad, isikuile, kes tähendatud § 3 p. a, — alla 500 kr., kui need lähe
vad isikuile, kes on tähendatud § 3 punktides b ja d;
b) varandused, mis lähevad riigi-, kogukonna-, kaitseliidu,
heategevuslikkude, teaduslikkude ja hariduslikkude asutiste heaks;
kahtluse korral määrab nende asutiste iseloomu majandusminister.
3
34
d) Eestj vabadusesõjas surmasaanud isikute varandused, mis
antakse edasi päranduse teel § 3 p. a all ettenähtud kõige lähemaile
sugulastele.
§ 3. Pärandusmaksu võetakse järgmisel määral:
a) varandustelt, mis lähevad üle pärandusejätja abikaasale,
ülenevaile või alanevaile sugulastele või adopteeritud lastele, järg
mise tabeli alusel:
Kui ühele isikule ülemineva päranduse väärtus on:
kuni 2.000 kr., siis 2%
iile 2.000 kr.
4.000
3%
4.000 „
6.000
4%
6.000 „
10.000
5%
20.000
10.000 „
6%
20.000 „
30.000
7%
30.000 „
40.000
8%
b) varandustelt, mis lähevad üle pärandusejätja minijale või
väimehele, võõraspojale või -tütrele, õele või vennale (lihane õde
või vend või poolõde või -vend) ja õe või venna lastele, järgmise
tabeli alusel:
Kui ühele isikule ülemineva päranduse väärtus on:
kuni 1.000 kr., siis 5%
üle 1.000 kr.
3.000 „ „ 6%
„ 3.000 ,
„
6.000 „
„ 7%
„
6.000
10.000
,
„
10.000 „
„
8%
,
„ 20.000 „
„ 9%
„ 20.000 ,
„ 30.000 „
,. 10%
„ 30.000 ,
40.000 „ „ 12%
d) varandustelt, mis lähevad üle kõigile muile isikuile, järgmise tabeli põhjal:
Kui ühele isikule ülemineva päranduse väärtus on:
kuni 1.000 kr., siis 10%
üle 1.000 kr. „ 3.000 „ „ 12%
„ 3.000 „
6.000 „ „ 14%
„
6.000 „
10.000 „ „ 16%
„ 10.000 „
15.000 „ „ 18%
„ 15.000 „
20.000 „
„ 20%
„ 20.000 „
30.000 , „ 22%
„ 30.000 „
40.000 „ „ 24%
§ 5. Varandustelt, mis lähevad üle korraga mitmele isikule,
arvutatakse pärandusemaks igaühe osalt eraldi. Ühe isiku kätte
üleminev päranduseosa on vaba pärandusemaksust koguväärtuse
juures: a) alla 1.000 kr.t kui pärijaiks ilmuvad isikud, kes on tä
hendatud käesoleva seaduse § 3 p. a., b) alla 500 kr., kui pärijaiks*
Ilmuvad isikud, kes loendatud käesoleva seaduse § 3 punktides
b ja d.
„
35
Tartu advokaadid
Advokaadid, (vannutatud).
Genss, Julius, Suurturg 15.
Grau, Karl, Suurturg 7.
Hartmann, Voldemar Vana 2.
Jaska, Rudolf, Lai 12.
Jauram, V. Aleksandri 7.
Karlson, Ferdinand, Aia 17.
Karlson, Friedrich, Narva 4
Klaus, Voldemar, Rüütli 22.
Kriisa, Jaan, Jaani 1.
Luha, Chr., Lai 39.
Nääris, Hugo, Suurturg 14.
Olesk, Lui, Rüütli 11.
Ostrat, Johan, Rüütli 3.
Pikk, Karl, Raatuse 16.
Rütli, Oskar, Suurturg 3.
Schmidt, Arved, Lossi 13.
Sild, Karl. Rüütli 4.
|
j
S
|
Sepp, Johan, Küüni 1,
Sumbak, Hugo, Tiigi 27.
Sumberg, Hermann, Promenadi 7.
Tarrask, Roman, Vana 7.
Vannutatud advokaadi abid.
Brock, Arved, Rüütli 20.
Keller, Rudolf, Suurturg 8.
Kropmann, Boris, Riia 3.
Lange, Rene, Poe 3.
Nieländer, Adalbert, Lutsu 16.
Ojasson, Artur, Riia 55.
Sepp, Peeter, Kompanii 2.
Siii, Voldemar, Vabaduse puies
tee 11.
Soom, Eduard, Suurturg 8.
Treial, H., Aleksandri 3.
Tartu arstid
Sise- ja lastehaigused.
Arrak, A., Uueturu 9.
Fischer, E. Tähe 42—2.
Gernhardt, Armin, Sisehaigustekliinik.
Hollmann, V., Lodja 4.
Jürisson-Kleitšmann, Rüütli 19.
Kilk, Nikolai, Liiva 6.
Kremer, Simon, Raekoja 14.
Krõll, Gustav, Vene 2.
Lukk, Ed., Vabaduspuiestee 12.
Lüüs, Adu, Küütri 14.
Madisson, Hans, Jakobi 58.
Madisson, Olga, Jakobi 58.
Mahlstein-Männik, Liidia, Vana
tän. 1.
Masing, Ernst, Aia 28.
Mirvits, Samuel, Raekoja 6.
Normann,
Herbert,
VäikeTähe 1—2.
Peterson, Edgar, Sisehaigustekliinik.
Reimann, Arnold, Veski 6.
Reinhold, Karl, Narva 6.
Schulzenberg, A., Riia 24/28.
Siim, Hans, Narva 78.
Sõber, Hans, Rüütli 21.
Tamm, Rudolf, Pepleri 21.
Tamm, Arkadi, Kevade 5.
Tang, Aleksander, Narva 54.
Tedder, Richard, Ülikooli Hospidal-haavakliinik.
Urberg, Elmar, Karlova 6.
Vadi, Voldemar, Lossi 13.
Vilberg, Martin, Päikese 3.
Zimmermann, Vaino, Tähe 5.
Naistehaigused ja sünnitusabi.
Anderson, E., Vallikraavi 17.
Beifeldt, J., neeru-, põie, suguja naisteh. Riia 22-a.
36
Bernakoff, R. Riia 31.
Gurewitz-Gens, Sarah, Poe 9.
Kleitsmann, R., Rüütli 19—2.
Kook, Karl, Jaani 3.
Kremer, Simon, Raekoja 14.
Meyer, Johannes, Lossi 18.
Pfaff, Konrad, Karlova 13.
Säga, Ernst, Vabaduspuiestee 7.
Thomson, Bruno, Aia 40.
Orav-Väärsi, Ida, Pepleri 6.
Rooks, Herta, Botaanika 35.
Röntgenloogid.
Grünthal, J., Jaani 10.
Kienast, Fr. Ülik. 2. sisehaig.kliinik.
Närvi- ja vaimuhaigused.
Bresovsky, M,, Tallinna 46.
Fischer, E., Tähe 42—2.
Hion, V., Riia 135.
Klau, Fr., Küütri 14.
Madisson, Hans, Jakobi 58.
Ottas, Juhan, Aleksandri 9.
Perk, Johannes, ülik. Närvi
kliinik.
Peterhoff, Romeo, Aia 17.
Rives, Johannes, Narva 36.
Soans, Theodor, Tallinna 48.
Schmalz, Aleksander Promenadi 3.
Tervishoid.
Sumberg, Voldemar, Pepleri 32.
Kõrva-, kurgu- ja ninahaigused.
Mahlstein-Männik, Liidia, Vana
tän. 1.
Obersehneider, Paul, Uueturu
tän. 1.
Põdder, Paul, Aleksandri 25.
Saareste, Ernst, Küüni 3.
Schoff, Aleksander, Tähe 4.
Strömberg, Herm., Karlova 8.
Kohtulik arstiteadus.
Rooks, Gerhard, Botaanika 35.
Naha- ja suguhaigused.
Amon, A., Pepleri 2.
Beifeldt, J., Riia 22-a.
Dobruschkes, E., Rüütli 24.
Hansen, P., Jaani 3.
Imelik, J., Jaani 12.
Karask, Karl, Narva 91.
Kook, Aug., Jaani 1.
Normann,
Herbert,
VäikeTähe 1—2.
Paldrock, Aleksander, Tähe 7.
Schlossmann, Karl, Jakobi 6.
Terrepson, Edgar, Lutsu 2.
Silmahaigused.
Ottas, Juhan, Aleksandri 9.
Uudelt, Jaan, Silmakliinik.
Vogel, Karl, Vana 2.
j
Haavahaigused.
Ennulo, Juhan, Ülik. Hosp.~
Haavakliinik.
Gutmann, Paul. Aia 26.
Huik, V., Haavakliinik Toomel.
Jürgens, B., Karlova 6.
jürgenson, Herm., Tähe 39.
Karell, Ulrich,
Haavakliinik
Toomel.
Meder, Ralf, Tähe 63.
Pärtelpoeg, Valter, Riia 64.
Pobol, Aug., Tähe 14.
Puusepp, Ludvig, Karlova 30.
Steinfeldt, Valter, Haavakliinik
Toomel.
Sõrra, Johannes, ülik. Haavak.
Tedder, Rich., Kivi 30.
Vannach,
Rudolf,
Maarja
mõisa 8.
Vehik, L., major, Riia maan
tee 13.
Zeddelmann, Heinr., Veski 16.
37
Kalendrit egemine
pole nii nagu vanasti.
Üks lühikene sissejuhatav jutt, ilma milleta ei saa läbi
ükski tõsine raamat.
Lubage kõige pealt tutvustada vastset kalendritegijat:
Juhan Pählbärk, elukutselt sulevedaja. Haritud inimene, ülikoolistki vaikselt läbi (rohkem mööda) kõndinud. Välispidi
sele hiilgusele rõhku ei pane, armastab rohkem hingelist ha
ridust. Naisemees. Üks laps. Võlgu ei ole. Aga raha vähe.
ja praeguse elu üle nuriseb sama hiilgavalt, kui iga teinegi.
Omal ajal tegid kalendrit Faehlmann ja Kreutzwald. Ka
haritud inimesed. Aga tookord olid teised ajad. Rahvas är
kas orjaunest ja vaatas päikesesse niikaua kui silmad hak
kasid valutama. Aated liikusid kõigi südames, igamees luu
letas ja oldi erk ning kärmas. Nagu ikka, kui pikast unest
ärgatakse.
Nüüd on teisiti. Aateid on vähevõitu ja needki rohkem
portfellides kui südames. Ja portfellid on enamikus pangasuhvlites, täidetud siniviiru paberitega, millele notar lööb
teinekord oma arvamise peale. Omal ajal aateil notareid
ei olnud, olid ainult tsensorid. Need olid kah kurjad härrad,
kuid leppisid vähemaga: tõmbasid punase juti peale ja saat
sid paberikorvi. Notarid paberikorvist lugu ei pea, saada
vad oma „käsikirjad“ edasi rändama ja need rännakud on
nii kurjad, et võtab igal mehel söögiisu ära. Laulutujust ei
maksa rääkidagi.
Nii et aatemaailm on sügavasti muutunud. Ripub nii
tugevasti krooni küljes kinni, et päikesesse ei vaata enam.
38
keegi. Sest selle vahtimise eest ei maksta midagi ja mis sa
muidu vahid? Nüüd ei lähe keegi teatrissegi muidu, kui peab
peale makstama. Priipiletiga ka ei lähe. Raamatuid loevad
ainult kriitikud, sest nemad saavad reamaksu. Tavaline ini
mene on nii ratsionaalne ja uusasjalik, et ei raiska kallist
aega trükimusta vahtimisele. Ega ta loll ei ole. Iseasi, kui
keegi maksaks 10 krooni lehekülje pealt. Siis võiks isegi
mõnda luuletuskogu lugeda. Aga olud on nii viletsad, ajad
nii ääretult rasked, et säärase töö eest ei maksa keegi. Aru
saadav: väike rahvas, võimalused kitsad, millest sa maksad.
Iseasi oleks kui kultuurkapital ka lugejaskonda meeles
peaks ja inimesele, kes mõne raamatu läbi on lugenud, kas
või paarsada tuhatki auhindadeks määraks. Aga meie kultuurpolitika on üldiselt nii viltune ja rappajooksnud, et sää
rasele asjale ei maksa mõeldagi. Nendele, kes raamatuid kir
jutavad või teatris eesriide taga näitemängu ahastavad,
makstakse küll, aga peavaeva nägijaid, lugejaid ning teatriskäijaid, ei arvestata üldse. Kes see siis niiviisi kultuuri saab
tõsta?
Aga ega neil kirjameestelgi pole kiita. Saavad küll oma
auhinna või kuupalga, kuid seda on; ikkagi nii napilt, et ajab
naeru peale. Romaani lööd veel kuidagi valmis, aga luuleta
mine mingu juba parem metsa. See töö ei tasu. Oled elu
lähedane või harrastad rohkem vaimu, ükskõik. Seepärast
ei luuleta meil enam igamees, nagu ärkuseajal, vaid ainult
üksikud. Nii et mahub ,,Loomingusse“ parajasti ära, üle ei
jää juppigi. Sellest küll suuremat häda ei ole, sest värsse nii
kuinii keegi ei loe. Ise kirjutavad, ise loevad. Saagu õnd
saks. Kes raha ei saa, saab ikka õndsaks.
Kui ajad on muutunud, siis peab ka kalendritegemine
olema teistsugune. Ei saa enam nii, nagu tegid Faehlmann
ja Kreutzwald. Viinahukatusest ei tohi enam kõnelda, koduarstirnisest samuti, ilupuu okstest luuletamisest ammugi
39
mitte. Rahvakasust tuleb eemale hoida. See teeb kahtlaseks
ja igamees vihastab. Nüüd on nõuded teised.
Katsume siiski kuidagi läbi ajada. Ajad on rasked, iga
mees saab aru — pole asja uhkustada. Kui saab suutäis
naerda, asi seegi.
Juhan Pahlbärk.
Humoristi
kalender*
VARJUTUSED.
1932. aastal on varjutused umbes samad, nagu eelmistel
aastatelgi. Suuremad tegelased varjavad väiksemad ära, de
magoogia varjab ideed ja omakasupüüd riiklikud huvid. Muidu
on 1932. a. 2 päikese- ja 2 kuuvarjutust, millistest Eestis
näha osaline kuuvarjutus 14. sept. algus kell 8.05 p. 1.; keskmoment kell 11 õ.; lõpp kell 1.56 hommikul.
PÜHAD JA PUHKEPÄEVAD.
Politilistel direktoritel ja onupoegadel on 1932. aastal
366 puhkepäeva. Teistel surelikkudel on neid tublisti vähem,
nagu allpoolsestki selgub.
JAANUAR — NÄÄRIKUU.
1. Uusaasta. Muud ei tea tema kohta esialgu mi
dagi öelda.
6. Kolmekuningapäev. (See päev tuleks hoo
pis ära kaotada, ehk vähemalt ümber muuta kolmepresidendipäevaks.)
40
17. Tõnisepäev. Tõnisel on oma päev, aga tema
naisel Juulal ei ole. Naistel on siin veel palju võidelda.
23. Saunaskäimise päev. Läheb see, kes tahab,
sundust ei ole.
24. H i n g amisepäev, nagu kõik pühapäevad. Sel
päeval võivad kõik vabalt hingata, ka need, kelledel hing
muidu kinni pigistatud. Ainult hingekarjased peavad sel päe
val kõige hingega hingede päästmisel väljas olema.
VEEBRUAR — KÜÜNLAKUU.
2. Küünlapäev. Kus veel petrooleumi põletatakse,
seal petrooleumipäev.
9. L u u v a 1 u p ä e v. Kalendritegijatelt tuleks nõuda,
et sisse seataks ka peavalupäev.
13. V õ i n ä d a 1. Need, kellel võid vähe, pühitsegu ai
nult võipäeva, või ka võitundi.
17. Vastlapäev. Sel päeval lastakse liugu, peami
selt oma ligemise seljas.
18. Tuha päev. Arvatavasti ka muu prügi ja prahipäev.
25. P a 1 v e p ä e v. Sel päeval võetakse üks palvekiri
kalevi alt välja. Õnnelik, kellele see kiri peaks kuuluma.
MÄRTS — PAASTUKUU.
20. Palmipuudepüha. Kellel raha, sõidab Itaa
liasse palmide alla, kellel pole, see võib palmipuude püha pi
dada haokubu all. Ühtlasi algab ka kevade, olgugi et paljudel
elukevade lõpeb.
25. Suur Reede. Ühtlasi ka Paastu-Maarjapäev.
(Liig palju ühe päeva jaoks.)
27. 1. Ü 1 e s t. p ü h a. Mõni, kes esimesel pühal liiga
palju head nautinud, tõuseb üles alles peale pühi.
41
APRILL — JÜRIKUU.
1. Karjalaskmisep. Ka jalgalaskmisepäev peaks
sisse seatama, kuigi kassakratid just kindlast tähtpäevast
lugu ei pea.
14. K ü n n i p ä e v. Vaimupõllu kohta see ei käi. Vai
mukangelased lõikavad ilma kündmata ja külvamata.
23. J ü r i p ä e v. Aga miks Alaril päeva ei ole?
MAI —- LEHEKUU.
1. M a i p ü h a. Töölised peavad seda oma pühaks,
kodanlased oma pühaks ja Mai oma pühaks. Õigus on siiski
Maiel.
3. R i s t i 1 e i d m i s e päev. See on vale. Ka mõ
nel teisel päeval võib inimene oma risti leida.
15. 1. N e 1 i p ii h a. Pühavaimu väljavalamise päev.
16. 2.
„
Meie päevil mingisugust väljava17. 3.
„
lamist ei saa olla — igaüks kat
sub, kuidas saaks sisse teha.
JUUNI — JAANIKUU.
24. Jaanipäev. Aga teda pühitsevad ka kõik Jürid,
Antsud ja Mihklid.
27. Seitsme magajapäev. Vanasti imetleti seit
set magajat, — tänapäev ei imetle keegi 700 magajat (sooja
del kohtadel).
JUULI — HEINAKUU.
10. Seitsmevennapäev. Vist parteivennad. 7-est
mehest saaks juba ilusa erakonna.
22. Maarja-Magdaleena päev. Mitte ära va
hetada samanimelise kogudusega, kellel oma õpetajaga sel
päeval ühtegi protsessi ei ole.
42
AUGUST — LÕIKUSEKUU.
10. Lauritsapäev, õige tundmatu tegelane, see
Laurits. Ei tea, kes ta niisugune peaks olema?
15. Rukki- Maarjapäev. Heina-Maarjapäev oli
juba, — aga kus on vesivõsude Maarjapäev?
24. P ä r 11 i p ä e v. Kahju, et kalendris öid ei ole,
Pärtliööl oleks siis siin aukoht.
Lõikusekuul lõikavad kõik: Lõikab põllumees ja lõikab
linnamees, lõikab kirurg ja lõikavad need, kes riigipiruka li
gidal. Ia see viimane lõikus on see kõige viljarikkam lõikus.
SEPTEMBER — MIHKLIKUU.
21. Madisepäev. Aga ärgu iga Madis arvaku, et
see päev tema auks on.
29. Mihklipäev. Huvitav, millise Mihkli, — meil
ju neid Mihkleid õige rohkesti.
OKTOOBER — VIINAKUU.
2. Lõikusepäev. Siin lõikavad need erakondade
tegelased, kes lõikusekuul kõike valminud vilja ära lõigata
ei jõudnud.
31. Usupuhastuse püha. Vanasti oli usupuhas
tusele pühendatud üks päev aastas. Meie päevil kestab aga
puhastus terve aasta läbi: kord visatakse „ketserlikke“ õpeta
jaid kogudustest välja, kord tehakse kirikupäevil lärmi ja pes
takse musta pesu, kord jälle õpetajad ise hoolitsevad igasu-;
guste skandaalide eest.
NOVEMBER — TALVEKUU.
10. Mardipäev. Sel päeval tõmbavad ka need ene
sele maski ette/kes end elus muidu ei maskeeri.
DETSEMBER — JÕULUKUU.
28. Süüta laste päev. Siia hulka võivad end lu
geda ka süütud mittelapsed.
Romulus.
43
Ei, tänan — sarnane noorendamine läheb kalliks. Kui end noorendada
tahan, hakkan A/S. J. Liiki kreeme, lõhnaõlisid ja muid iludusvahendeid
tarvitama. Tean, et need muudavad mind nägusaks. Nendest paremad on
kreemid: Regina Extra rasvata, mis annab nahale õrna jume ja on hää
puudri alus. Regina Extra rasvaga, parim kreem kuivale nahale. Tedresan
ainuke parem ning mõjuvam vahend tedretähtede ja vinnide kaotamiseks.
44
Armastus
traadi kaudu.
Knut Rasmussen.
„Halloo, preili Gwendolen, andestage, et teile helistan,
aga mul pole julgust teile oma saladust näkku öelda. Telefoni
kaudu on mul julgust teile tunnistada, et ma teid armastan,
nagu oma silmavalgust"
„Nagu silmahaigust?"
„Silmavalgust, preili Gwendolen, silmavalgust. Silitan
vaimus üle teie juuste, mis on nagu samet hämaruses."
„Kuidas, mis?"
„Ma sain aru „lame", aga palun korrake seda teist
sõna veel kord. See kõlas nii umbes nagu ,„hämarus\"
„Jätame selle, preili Gwendolen. Kuulge parem sellest
edasi, mis mu hing räägib. Ma austan teid tõepoolest ja otse
koheselt, elementaarselt ja heroiliselt. Kõigevägevam Jumal
taevas on mu tunnistaja."
„Kes on teie tunnistaja?"
„Kõige vägevam Jumal taevas. Ta ei lase seda sündida,
et teie ema meie abielu vastu seisab, nagu kalju."
„Mis, kuidas?"
,,Ilus. Mind on naljaks võetud. Kaon jalamaid teelt, kui
hunt mürgise sööda eest."
„Kuidas, mis?"
„Laske mul ometi lõpuni rääkida. Niisiis kunagi pole
üks mees ühte naist nii palju armastanud kui mina teid."
„Ma ei saanud teist aru."
„Kas te ei mõista siis korralikult tähele panna? Lühi
dalt: suudlen teie jalajälgi, surun värisedes end teie varju
45
vastu, mis teie õrn keha enesest heidab ja olen armukade kas
tele, mis teie huuli kastab."
„Mis mu kuuli tõstab?"
„Tabagu teid kuul, te kurt lehm. Peske oma kõrvad kor
ralikult puhtaks. Usute te, et mul on aega, oma armuaval
dusi kümme korda korrata? Peani ma oma hääle ära kar
juma, kuni te taipate, et kuulun teile, te kaamel, te kurt, te
juhm kaamel!"
Naer ii
KOOLIS.
„Kui palju inimesi elab
Euroopas?"
„Ja.. . ah. . . hm. .."
„Noh, rutem, rutem —
mida kauem sa ootad, seda
rohkem neid tuleb!"
AIMAMATA.
Kõige noorem: „Isa, pa
lun kingi mulle 10 senti."
teri:
Keskmine: „Isa, ma va
jan tingimata 5 krooni!"
Abikaasa: „Armas Paul,
ole kea anna mulle 20
krooni!"
Isa: „Jumala pärast, mis
on ometi lahti? Kõik tahate
minult raha?"
„Jah, mu armas, kas oled
unustanud, et homme on
sünnipäev?"
KINOTEATER
“CAPITOLLINASTAB AINULT
VÄLJAVALITUD FILME
46
ÕLLETEHAS
LIVONIA
soovitab
kodumaa
Pilseni
Müncheni
otradest
ALUT
■
Keedsliid mõdu ia
üafiiraaMimonaadi
KONTOR KALDA 5/6,
TELEF. 2-3S
LAOD KÕIGIS LINNADES!
47
Naeru teris
KAKSIKVENNAD.
Mu vend on mulle nii
sarnane, et meid kõik ära
vahetavad.
Kui mu vend koolis mi
dagi kurja tegi, sain mina
karistuse.
Kord oli tal riid tänaval,
mind vangistati.
Hiljuti tahtsin ma abiel
luda. Mu vend aga tor
mas enne mind perekonna
seisu ametisse ja abiellus
mu mõrsjaga.
Lõpuks tuli ometi revanš. Surin möödunud ree
del — ja mu vend maeti
maha.
KORV.
„Kuulge mind,
preili
Keete! Kas tahaksite mu
elu päikene olla?“
,,Aga meeleldi. Oleksin
õnnelik, kui võiksin teist
100 miljonit kilomeetrit ee
mal viibida!"
UUSIM
„Ah,
laline
,,laulge
PARANDUSVIIS.
palun“, pöörab kü
majaproua poole,
mulle midagi ette!“
j
„Hea meelega/' särab
majaproua
meelitatult,
„ma ei teadnud, et olete
muusikaalne!"
„Seda ma pole," kinnitab
külaline. „Aga mul on neerukivid, ja mulle räägiti, et
te laulate nii, et ki
vid muutuvad peh
me k s!“
UUDISHIMU.
Saugas istub oma tühjas
äris ja mõtleb praeguste
kurbade aegade üle. Äkki
käib kell ja elegantselt riie
tatud härra astub sisse.
Rõõmsalt kargab Saugas
üles ja küsib härra soovide
järele.
„Palju tänu!"
vasta
takse. ,,Ajan sama äri
naabruses, mis teiegi ja
tahtsin kindlaks teha, kas
teie juures ka sama tühjus
valitseb, kui minu poes."
KIBEDALT.
,,Minu õde on päris vas
tand mulle."
,,Jah, olen seda ka kuul
nud, ta olevat ilus, kena ja
väga arrnas. . ."
48
ABIMEHED.
49
Peeter Sipelga mure.
Peeter Sipelgal oli täna hea tuju ning rõõmus meel,
Ta vajus kogu oma keharaskusega sohvanurka, hõõrus käsi
ja hõikas kallile abikaasale teise tuppa:
„Amaalie, ae!‘*
Kuigi Amaalie oli koos oma küljeluuga siin maailmas
rassinud ja vaeva näinud, oli töö ja tegevus tema kehale mõ
junud siiski vastupidiselt: Peeter oli jäme ja lihav, naisukene
aga kiipsakas ja kõhn. Millest see tuli, kes neid iooduseasju
teab seletada! Söögiisu oli mõlemil igatahes ühtmoodi tubli.
Amaalie ilmuski varsti ukselävele ja tegi imestunud näo:
„Noh, mis nüüd lahti?“
„Maja on valmis!“
„Või taevake, pidi ju nädala lõpuni kestma?“
„Jah, aga lubasin meestele kõvad jootrahad ja näe, val
mis ongi. Viimseni kõik korras. Muudkui koli sisse!“
Amaalie tõmbus üleni rõõmsale naerule. Nüüd on siis
käes see õnnelik tund, mida nii palju igatsetud ja mille heaks
niipalju vaeva nähtud — oma talu, oma kolle.
„Ainult üks asi teeb veidi muret,“ sõnas Peeter.
„Et mis?“
„Ei tea, kus kohas ta ära kindlustada. Kindlustama
peab, see on selge — muidu võid ühel tigedal päeval kogu
eluvaevast ilma jääda. Aga kus? Neid seltse on nii palju,
mine sa võta kinni, kus kõige kasulikum/*
Sellele ei teadnud ka Amaalie midagi öelda. Tema tead
mised olid siin veel napimad. Teadis ainult üht nõu anda:
„Eks sa küsi kellegi targema käest järele.“
Nii arvas Peetergi ja kõndis kohe välja. Mis täna teh
tud, see tehtud. Tahtis minna sõbra Kivi poole, kel kolm
maja ja neis kindlustusasjus palju kogemusi. Küllap tema
teab head nõu anda. Kuid jõudnud Vabadusplatsile, jäi ta
seisatuma ilmatu suure hoone ette, mis kui nõialoss oli rnaa4
50
pinnast taeva poole viskunud. Ja ennäe, nagu saatusega
kokku räägitud — seisiski sõber Kivi äkki Peetri kõrval.
„Tere kah!44
„Tere, tere! Tahtsin just sinu poole tulla. Aga nüüd
ütle ennem, kes selle lossi siia õige ehitab. Olen kuulnud küll,
aga päris kindlasti ei tea.“
„See on ju Eestimaa Kinnitus-A. S. „EKA“ uus maja.44
„Sooh! Ah et see kindlustab maju kah?“
„Just seda ta teebki. Mu oma majad seal ka kindlus
tatud !“
„Vaat kui tore! Mul sai maja valmis ja tahtsingi sinu
poole tulla küsima, et kus soovitad kindlustada. Kuidas see
„EKA“ on?“
„Ma ei taha sulle ju midagi peale ajada, aga sõbramehe
poolest võin öelda, et ,,Ekas44 on küll päris kindel asi. Selt
sil on suuri varandusi ja tugev alus — ei pruugi karta mi
dagi. Kahju korral makstakse raha kohe välja, nagu olen
ise näinud. Ja mis seal viga maksta, kui seltsil on aktsia
kapitali ja tagavarakapitali kokku kaugelt üle 100 miljoni
sendi. Soovitan sulle küll „Ekas“ oma maja ära kindlustada.
Ega kasulikumaid tingimusi ja kõvemat vastutust kuski mu
jalt ei leia.“
„01e meheks hea nõuande eest. Teen selle asja kohe
homme ära.44
„Aga soovitan sulle ka oma elu ära kindlustada. Mina
korraldasin selle asja ja nüüd on elamine kohe poole ker
gem/4
„Tohoh, või elu!44
„Jah. Kui elu ära kindlustatud, võid rahuliselt surmale
vastu minna — perekonnale makstakse raha kätte ja laste
tulevik on kindlustatud. „Eka?s“ on seda kõige kasulikum
teha. Sellest on inimesed kah aru saanud, sest kõigist elu
kindlustustest, mis Eestis tehtud, langeb üks kolmandik
„Eka“le. See teeb tervelt miljon senti. Mõtle järele!44
„See on mõistlik mõte. Ole sa terve!44
Rõõmsana ning rahuldatuna kõndis Peeter kodu poole—nüüd on needki mured ja vaevad kaelast ära.
51
TÕSINE KUNST.
See on selge — kunst pole mitte pilte teha — kunst — see on
pilte müüa.
52
Poiss või tüdruk.
Ungari jutuke.
Ei Szikaly.
Naised tulid ja läksid. Uksi avati ja suleti, kuna tule
vane isa istus toanurgas, üksinda, värisedes ja kartlikult. Kui
ta inimestelt midagi küsis, ei pandud teda üldse tähele, isegi
toatüdruk lasi mõista, et endine „armuline härra“ oli üleliigne
olevus majas. Piinatud väsimusest, sirutas ta end leentoolis
välja; kargas aga iga hääle peale üles, sest võib olla tuuakse
juba igatsevalt oodatud teade: poiss või tüdruk?
„Kas sünnib poiss või tüdruk?" küsis ta eneselt. „Veel
mõned minutid ja ma tean. Poiss või tüdruk? Mu Jumal, see
on ju iikstapuha; peaasi on, et esimene laps saabub: on ta
tüdruk, armastame teda sama palju nagu poissigi.
Leidub inimesi, kes on õnnetud, kui neile ei sünni poeg.
Nagu poleks see ükskõik! Näiteks abielupaar Vallas palus
hommikust õhtuni, et neile sünniks poeg; siis ei rääkinud
Vallas tervelt neli nädalat oma naisega ja ta on veel täna
õnnetu, et see mitte poeg polnud. Ma ei mõista, kuidas võib
üks intelligentne inimene selliselt mõelda. Laps jääb lapseks,
kas poeg või tüdruk, rõõm on ühtmoodi suur.
Ma ei tee oma naisele ühegi sõnaga etteheidet, kui on
tüdruk, vastupidi, teatud punktist välja minnes rõõmustaks
mind tüdruk isegi rohkem. Jah just, kui me saaksime tüdruku!
Kui palju on tüdruk armsam, südamlikuni, õrnaloomulisem,
ka naisel on teda kergem kasvatada. Poiss karjub, et seda on
võimatu välja kannatada, tüdruk on vaiksem. Kui kasvata
mata on poiss, kui ta suureks kasvab, kui palju ebamuga
vusi on temaga, ja kui ilusti võib üht tütarlast riietada. Poissi
pole terve päev kodus, ta lõhub terved päevad tänaval, tüd
ruk selle vastu on aina rõõmuks ja päikesepaisteks kodus, ta
on alati rõõmus, aitab majatalituste juures; õhtul istub ia
53
klaveri ette; ta 6n meie vanapäevade lohutus. Poiss mängib
kaarte, kaotab võiduajamistel terve oma raha, kirjutab minu
nime vekslile ja mina pean ta võlad maksma — olen ma sel
leks terve oma eluaeg töötanud?
Tüdruk, kui ta abiellub, tuleb oma vanemaid ka vahete
vahel vaatama; kui poiss abiellub, läheb ta oma naise pere
konda üle. Abiellub aga tüdruk, siis oleme veel naisega
noored, ja võime näha veel lapselapsi, tüdruk...
„Poiss!“ hüüdis hääl sel silmapilgul ukse vahelt.
„Poiss, poiss!“ hüüdis õnnelik isa ja tormas toole ja lau
dasid ümber lükates oma naise juure. ,,Poiss, poiss, las’ ma
vaatan teda, näidake teda mulle! Poiss! Jumal tänatud, et
poiss ja ta kaalub seitse naela. Seitse naela ja poiss — mil
line õnn, et ta polnud tüdruk!"
„Philips“ raadioaparaate
hõõglampe ja armatuure ning
igasugused
elektrikaubad
ostate kõige odavamalt
T. AUA
A-S. Kapsi & Co & „Philips“ materjalide ladu
Tartus, Suurturg 12. — Telefon 44.
54
Välismaa huumorit:
jookseb ajalehe toimetusse
ja annab sinna järgmise
kuulutuse:
«Otsitakse jõöksupoissi,
kel on võimalik 1000 krooni
kautsjoni sisse maksta. —
Kivisäkk ja Ko."
ÜLIM AEG.
„Me ei saa endid lasta
lahutada. Mis saab siis
meie pojast? Minu naine
tahab, et tast arst saaks,
mina tahaksin teda mee
leldi oma juure ärisse ja ta
ise tahab lenduriks!“
„See on muidugi raske!
Kui vana teie poeg on?“
„Oktoobris saab nelja
aastaseks!“
ARMAS LAPS.
„Saatsin oma raiskuläi
nud pojale kirja, kus kirju
tasin talle, et mu selg on
murest küürus."
„Ja mis ta vastas."
,,Ta saatis mulle seljapuu."
DOKTORI KÜSIMUS.
„Ema, miks sajab õieti?"
„Et maa vilja kannaks,
et õunad ja pirnid, vabar
nad ja maasikad võiks kas
vada!"
„Ja, ema — miks siis sa
jab tänavale?"
PESSIMIST.
„Ma ei salli neid ringikäivaid uksi, nad on otse
vastikud."
„Ma ei kannata neid ka,
kuna neid ei saa kinni põ
rutada, kui oled halvas tu
jus!"
MOODNE ÄRIAJAMINE.
Meie ja Ko on suures
hädas. Kivisäkk ja Ko va
jab raha, palju raha.
Aga kust võtta?
Mida teha? — Osanik
võtta?
Ei! — Need neelavad
liig palju ärist.
Šefil tuleb hea mõte: Ta
I
|
KOOLI LOOGIKA.
„Nii siis, kes teab kui
kaua olid Aadam ja Eeva
paradiisis?" — „Kuni sü
giseni!" — „Miks just sügiseni?" — „Varem polnud
ju õunad valmis."
55
Ants Lagi on elutüdinud ja tahab surra. Näeb
K^ä. £cod«se ferocnisf romaani
loeb seda ja uuesti ärkab elutahe. Sünge Ants Lagi
on elule mõtte leidnud!
56
80 aastat seepi.
A. Frederking’i seebi- ja soodavabriku tegevusest.
Vabriku asutas tema praeguses asupaigas 16. mail 1849.
aastal Bernhard Frederking. Bernhard Frederking oli pä
rit Arnstadtist, Saksamaalt. Peale ameti väljaõppimist asus
ta 1841. a- Rüga, kus töötas 8 aastat Kirsteini seebivabrikus.
10. mail 1849. aastal asus ta Tartu ja avas seal juba kuus
päeva hiljem oma vabriku. Kuid küllap kaup oli hea ja vab
rikant tubli ärimees, sest tööstus arenes jõudsasti. Peagi
olid vabriku saadused teed leidnud ka väljaspoole Tartut,
■nii Venemaale. Varsti läks korda tervelt kolme kardetavamat
konkurenti üles osta ja nii turgu täielikult enda kätte võita.
1890. a. andis B. Frederking vabriku üle oma vanemale po
jale Aleksander Frederkingüle. Peale 15-aastast tööd pä
randas Aleksander vabriku jällegi oma vanemale pojale —
Benno Frederking’ile, kes vabriku tunduvalt laiendas ja ehi
tas uusi hooneid. — 1917. a. omandas vabriku ostu teel
firma Lill ja Hakkaja, kellelt ta. 1925. a. läks üle praeguste
omanikkude prov. M. Hakkaja pärijate kätte. Tuleks nime
tada, et vabrik töötab eestlaste kapitaliga, seega täiesti
Eesti ettevõte.
Praegused omanikud pidid täie energiaga tööle hak
kama, sest seisukord oli peale sõja muutunud palju raske
maks, kerkinud rohkesti võistlejaid jne. Vabrikusse palgad
ametisse vilunud eriteadlasi. Samuti töötab vabrikus edasi
Aleksander FrederkingM aegne meister, kes jaanuaris 1932. a.
oma 40 a. tegevusjuubelit pühitseb. Ühtlasi täiendati sisse
seadet uute moodsate masinatega. Vabrik on täiesti modern
tööstuse põhimõtte kohaselt ümber korraldatud ja mehaniseeritud, kui palju seda meie olud vähegi lubanud on. Peale
selle on sisse seatud laboratoorium saaduste ja tooresmaterjalide proovimiseks. Tegelikult ei lase vabrik ilma labora
tooriumis analüüsimata ühtki seepi turgu. See kindlustab
täielikult kauba headuse.
57
Vabrik valmistab praegu tervelt 50 erisorti seepi, peale
selle soodat, pesupulbrit ja põhiseepi mitmele Eesti väikse-*,
male seebivabrikule. Seepide hulgast leiame kõige lihtsa
maid, samuti kui hoopis peeneid: tualett-saunaseepe, paar
kümmend sorti lillelõhnaseepe, glitseriin-, palm õli-, tõrva
ja igasuguseid teisi seepe. Viimasel ajal on vabrik püüdnud
seepidele ka eestipäraseid nimetusi anda, nagu „Mari“,
„Tarbeseep“, „Kümblusseep“ jne. Tööstusettevõtete jaoks
valmistab vabrik ka tekstiilseepi.
58
Tehnikaime ori ja kontor
9. Siblib
õrnem, Utecria iGiblik
soovitab oma rikkalikust laost:
Kirjutusmasinaid
Tartus,
Suurturg 10
Telef. 6-30
Arvemasinaid
Jalgrattaid, osasid ja kumme
Kudumismasinaid
Vusse ja laskemoona
2*äevapildi-ajparaale, ;plaate ja
paberit
MOODNE.
80-aastase Peeter Mar
kuse testament:
inflatsiooni korral jä
tan terve oma varanduse
linnale."
AJAPILT.
„Kas võid mulle öelda,
mis kell on?“ küsib keegi
kirjanik oma kollegilt.
„Kahjuks mitte," vastab
see, „sa näed ju, et mul on
smoking seljas!"
„Smoking? Mis on kella
ajal
smokinguga
tege
mist?"
„Noh, alati, kui ma smo
kingu pandimajast välja
toon, pean uuri asemele
viima."
PUUPEA.
„Kas kõik on väljas põ
levast majast?" küsib tule
tõrjuja. — „Jah, kõik peale
ühe võlausaldaja, kes ei
lubanud enne majast lah
kuda, kui ta oma raha on
kätte saanud!"
59
KULTUURI PAREMUS.
Noh, nüüd leiame vist kergemini ulualust — võime vähemalt
korterikuulutuse lehte panna.
60
Pahatuiu pg 1 g13imisGkss
OMAKASU PÜÜDMATA.
Noor tüdruk palub:
„Armas Jumal, ma ei
palu midagi enesele, aga
ma palun, hoolitse selle
eest ,et mu ema saaks väi
mehe!11
KUIDAS VÕTTA.
„Kuidas meeldib sulle
mu uus ülesvõte?14
„Ta võiks veidi halvem
olla!11
„No kuule, viisakas sa
just küll pole!11
„No hea, ta ei võiks hal
vem olla!11
Mul olid kõhuvalud, ka
need on mul praegu! —
Sellepärast ei puudu mu!
midagi.11
j
SÕBRANNAD.
„Ma ütlesin talle, et ma
temaga abiellun, kui ta hea
koha leiab!11
„Naeruväärt! Kui ta hea
koha leiab, ei tarvitse ta
ometi sinuga enam abiel
luda!11
!
j
I
ÜLIM REALISM.
^Loomulikkus
valitseb
uues
draamas,11
kiidab
proua Tartu, „keegi ei
suuda sellest kirjanikust üle
pakkuda.11
„Tõepoolest,“ noogutab
härra Tartu. „Kirikustseenis vajusid mul otse
kohe silmad kinni.11
TAL EI PUUDU MIDAGI.
Üks kuulus laulja võtab
supeluskuuri.
!
„Kuidas tunnete end?1'
küsib arst mõne nädala pä
rast.
,,Tänan teid, härra dok
HEA ABINÕU.
tor, mul ei puudu midagi!11
„Need köhatilgad on
on kiire vastus.
Arst on rõõmus. Kuid | väga head .Nad hävitavad
iga katarri ühe päevaga,
laulja jätkab:
„Vaadake, kui ma siia j Võin teile soovitada. Ma
tulin, oli mul kõrvades ko f ise tarvitan neid juba neli
nädalat.11
hin. See on mul nüüd ka.
NOOLE
„NooIew
pidevateks kaas
töölisteks on parimad
asjatundjad igalt
alalt.
JUHTKIRJAD valgustavad teravalt ja
objektiivselt meie riikliku elu nähteid
ja pahesid.
TEADUSLIKUD JA POPULAARTEA
DUSLIKUD algupärased artiklid tutvus
tavad lugejaid mitmesuguste uurimuste
tulemustega.
ILUKIRJANDUSLIK ala pakub kirjan
duslikult väärtuslikke, huvitavaid ja haa
ravaid novelle ja novelette.
KARIKATUUR JA FÖLJETON on pari
maid sellesarnaseid meil Eestis.
Toimetus ja talitus:
Tartus, Vallikraavi t. 4
Telefon 4-80.
„NOOL.“ on
võit
nud enamarenenud lugejaskonnas üldise
poolehoiu. Sellepärast tellib igaüks mitte
homme, vaid täna .NOOLE”.
OO
maksab
ainult 50 senti kuus, l/4 aastas 135 s.
ja aastas 5 krooni.
Tellimisi võtavad, vasta tzõtk posfltonforM, ajalebfedemüujad ja agendid.
62
RES hääd suitsu soovib,
see tarvitagu ainult Tartu Tubakavabriku tooteid!
20 tükki
„Concordia“ 20
W
„Kaunitar“ 25
>*
„Miss“
25 n
„Omar“
25 V
25 »
„Meedi“
„Desti“
25 W
„Miljon“
20 w
„Patent“
Kroonitud 1931. a. näitustel esimeste auhin
dadega.
— Suuv kuldaumžicf.
63
Lohengrin ia tebramund.
Alles mõne aasta eest jumaldatud laulja seletas järgmise
anektoodi:
„01in tol korral veel algaja ja võitsin oma esimesed loor
berid teenijaosades väikeses provintsilinnas. Meie direktor
oli auahne, julge inimene ja nii otsustas ta ühel päeval „Lohengrini" lavale tuua.
Peaosa laulis muidugi tenor, kes oli aga õnnetu inimene,
kuna tal oli kahtlus, et ta naine teda ühe oma koleegiga pe
tab, ja just selle koleegiga, kes pidi laulma Tebramundi osa.
Keegi oli isegi tenorile öelnud, et Tebramund ta naise sama
ooperi etenduseõhtul kohtamisele oli kutsunud, — ja just kol
manda akti kolmanda stseeni ajal. Tebramund sureb aga
nagu teada juba kolmanda akti teises stseenis, kuna Lo
hengrin kuni ooperi lõpuni lavale peab jääma. Seda vaba
aega tahtis võrgutaja Tebramund ära kasutada.
Lohengrin mõtles järele, kuidas saaks vastikut kohtamist
nurja ajada.
Äkki tuli talle päästev idee.
Kui Tebramund teise stseeni lõpul Lohengrini mõõga
läbi surnult põrandale langeb, pidi Lohengrin Wagneri inst
ruktsiooni järele aadlimeestele ütlema:
„Viige tapetu kuninga kohtu ette!"
Aadlimeestena riietatud teenrid tahtsid juba — nagu
proovil oli harjutatud — Tebramundi üles tõsta ja ära kanda,
kui Tebramund neile rääkides ütles:
„Jätke ta siia lamama kuni etenduse lõpuni kohutavaks
näiteks!"
64
Täielikumad ja odavamad
j uukse tööstuse
ärid
on Küüni tän. 3 ja Jaani tän. 3.
Härradele, daamidele ja teatritele on
Jaani tän. 3 50 % tööhinna alandust.
uudis t
Kestvad aurulokid
“"di*
täiesti ilma elektrita, juustele absoluutselt kahjutud.
Austusega J. LUKSEP,
diplom, meister Goiffeur.
LÄBIRÄÄKIMINE.
„Mis hirmus lärm seal
üleval Pajude juures ometi
on?“
„Ma usun nad löövad
juba nüüd talvereisi Rivierasse peast välja!“
JUKUKENE JA TA PÄRANDUSJÄRG.
Hiljuti oli mul oma väi
kese vennapoja Jukuga järg
mine kahekõne:
„Sa võtad muidugi ka
omale kord naise?“ küsisin
talt.
„Ah, mis!“ ütles Juku hal
vakspanevalt, „ma ei võta
kunagi naist!“
„Miks mitte?" küsisin ma
edasi.
„Ma ei taha lapsi saada,“
ütles Juku trotslikult.
Rahustasin teda. „Sa ei
tarvitse ju sugugi neid saa
da, kui sa neid ei taha!“
Poiss vaatas mulle otsa
vastas:
„On sul aimu, onu! Kui
aga mu naine — salaja hau
dub. .. ?“
65
Preili Mölder
palutakse telefonile.
Väike kohvik linna ääres. Spetsialiteet: puuviljajäätis.
Aga on sügis. Puude lehed lamavad märjalt ja kollaselt maas
vihma käes. Külm tuul hulub nurga taga. Kes sööb veel puuviljajäätist — kuigi see on „spetsialiteet“?
...........
,
,
Lokaal — kitsas, väike, mannetu — pole väga täis. Rohelised
plüüštooiikesed seisavad mahajäetult seina ääres. Väikesel poodiu
mil igavusest nukrutsev tšello ja passviiul vahariidesse mässitult
läikiva trummi kõrval. See oli kord. Keegi ei tee siin enam muusikat.
Paar vanemat härrat loevad tühjendatud kohvitasside taga ajalehte. Üks paarikene istub käsi-käes ja laseb väsinud kärbestel üle
ploomikookide joosta. Keegi paks daam, määratu suure sisseostudevõrguga enese kõrval, kirjutab oma väljaminekuid märkmeraamatusse.
Keegi, mitte just väga. noor tütarlaps, armsa, veidi imestunud
näoga, on kummardunud üle taldriku ja püüab hõbelusikaga pähklatordi viimaseid kübemeid.
Ta on seda torditükki j uba üle tunni söönud ja ei tea enam,
■kas nüüd ära minna, või 15 sendi eest veel teine tordikene süüa.
Ta pole tulnud, see Otto!
Viimane kord reedel tuli ta hilja, sõi ainult ühe vahukoogi, täni
tas sealjuures halva vahukoore üle, oma šefi, ilma ning halbade tule
viku väljavaadete üle ja võttis siis tüdruku natuke maad enesega
kaasa. Jala loomulikult. Autoga polnud nad enam ammugi sõitnud.
Nad läksid Lootuse tänavasse, kus Otto tahtis oma tädile sünnipäeva
puhul õnne soovida. „Võib-olla läheb õige ruttu,“ arvas ta. _ „Sa
võid teiselpool tänavat natuke aega edasi-tagasi kõndida. Kui sul
igav hakkab, siis võid muidugi minna...“ Tüdrukul ei hakanud aga
igav. Ta oli nii umbes poolteist tundi edasi-tagasi vantsinud — aga
Öttot ei tulnud. Selle eest aga suur vihmavalang. Tüdruk põgenes,
läbimärg, vesi kingades omnibusele... Sest saadik mingit elumärki
— aga tänane kohtamine kella viie ajal kohvikus jäi igaks juhuks
ikkagi.
Tüdruk oli seal. Kell oli juba kolmveerand kuus. Otto ei tul
nud — aga võib olla tuleb ta veel...
5
66
„Keegi preili Mölder palutakse telefonile/' teatas kohvikupreili,
mitte just laitmatult valges põlles. Ta oli selleks väikesele poodiu
mile astunud ja seisis trummi ja passviiuli vahel. Ta uuriv pilk li
bises üle kohvikuvõõraste, kui ta tungivalt kordas: „Keegi preili
Mölder palutakse telefonile!"
Klirisedes kukkus lusik taldrikule. „Kust pääseb telefoni juure?"
„Siit, palun, preili Mölder!"
„Kust teab ta minu nime?" mõtles punastav preili. Ja 'siis tuli
talle meelde, et see oli ju telefoni —
Ta leidis ka lõpuks telefoni, kui ta esimeses segaduses kööki
ja siis peaaegu härrade tualetti oleks sisse tormanud.
„Siin ma olen —,“ sosistas ta aparaati.
Läbi surina ja müra kuulis ta nagu teisest maakera otsast sumbutatult ja vaevaliselt üht mehe häält hüüdvat: „Halloo — halloo...“
Siis pingutas ta oma häält ja kordas: „Siin ma olen —“ Kaks
korda ütles ta seda.
Ja nüüd oli kuulda — küll segaselt ja umbmääraselt, kusagil
oli kindlasti äike — katkendilisi sõnu: „ ... siin ... veel mitte ära...
kahetsen... nelgid või roosid... tunni aja pärast... loomaaias...
ahvimaja ees . .. kindlasti seal . . . rõõmustab mind väga . . .
Ja jälle: „Ahvimaja“ Tervitus ja lõpp . . . mitte midagi enam.
„Kuidas siis...? Ma pean... Aga palun, oled sa veel seal...?
Su hääl kõlab nii sumbutatult... Hallo, Otto...!?"
„Räägite veel?" küsis tütarlaps keskjaamast.
„Ja muidugi... tahaksin veel —“
„Aga teiselt poolt on ära kõlistatud."
Tütarlaps riputas toru konksu otsa. Ta oli ju ikka imelik oma
äkilistes otsustes, see Otto. Ja õieti oli see tüdrukule väga vastu
meelt. .. Üldse ülepea, nii väga, nagu tol korral seal stenografistide
peol ei meeldinud poiss talle enam. Ta oli nii ennatlikuks, hajameefseks muutunud. Ah, Paula Peier, ta hea sõbranna, kes oli juba
kolm korda olnud kihlatud, ütles alati: „Anna, ära tee seda..."
Nad olid isegi peaaegu veidi tülitsenud, Otto ja tema,
kui nad reedel lahku läksid: „Noh, see vastik kohvik" — oli ta lõ
puks öelnud, tervitanud ja oma tädi maja ukse vahele kadunud.
Ja nüüd loomaaias — kuhu maksis sisseminek — sinna juure
veel sõit — sinna juure veel kaks pähklatorti... Ja ahvidemaja ees!
Ta polnud ammu1 enam seal käinud. Aga tal oli meeles, et
ahvide maja haises...
Aga küll saab ta teada, miks just seal.. .
Ta oli juba tänaval.
67
Aga mis oli nende roosidega — või nelkidega? Kas lubas Otto
need tuua? Tal muidu tulid harva säärased lüürilised mõtted — ja
väikese pangaametnikuna polnud tal ka raha sääraste asjade jaoks.
Ennem võis see küll nii olla, et tema — mingiks otstarbeks —
need roosid või nelgid kaasa pidi võtma. Otto oli tal mitmelgi kor
ral sääraseid väikesi sisseoste lasknud teha, kuna ta tüdruku maitset
rohkem usaldas. Kord kolm poollinast taskurätti, kord ühe krae,
number 41, kord villased meeste sokid. Aga nüüd — roosid või
nelgid... milleks? Ahvide söötmiseks — see oli mõttetus! Mõneks
sünnipäevaks? — ja tema pidi siis jälle kolmveerand tundi mõne
maja ees loomaaia lähedal jalutama, kuni tuleb vihma nagu pangega?
Ühe külmanud müüjanna käest loomaaia lähedalt ostis ta mõ
ned roosid. Ilusad, kollased veidi nukrad roosid. Müüjanna aevas
tas veel kord tugevalt pakkimise juures puketisse ja kogeles:
„See toob õnne!“
..Ahvidemaja ees,“ oli ta öelnud. Aga oli juba külm ja ahvid
olid kõik majja viidud — suur puur väljas oli tühi. Tuul aga puhus
puurist väljakolinud elanikkude hõngu. Anna ei pannud seda aga
tähelegi, vaid peitis oma nina roosidesse. Seal tuli talle meelde:
„See toob õnne“ — aga nohu hakkab ka külge. Ja nii kõndis ta
veidi umbusklikult edasi-tagasi ahvidepuuri ees.
Seal tuli keegi üksik härra. Just otse tema sihis. Aga kaht
lustavalt ja aegamööda. Ta polnud ei noor ega vana, mitte ilus ega
inetu, mitte elegantselt ega ka labaselt riietatud. Aga temas oli mi
dagi puhast, lahket, rahulikku ja kõnnak, ülikond, näoilme olid
soliidsed.
Seda enam imestas Anna, et see mees — ta isegi naeratas
veidi — just tema suunas tuli ja oma mütsi tervituseks kergitas. Tõe
poolest, nagu oleks keegi teda julgustanud nii tegema.
Kui nüüd Otto tuleks — sealt elevandimaja juurest — ja seda
näeks, mis ta küll siis arvaks!.. Aga miks polnud ta siis täpne,
see Otto!
Võõras härra oli juba päris ta juures. Ta nägu mõjus väga
sümpaatselt. Tal olid head silmad ja ilusad terved hambad. Ta
poolsiidist lipsus säras väike ärtutuus tumepunasest korallist. See
oli kõige olulisem, mida Anna nägi.
„Preili Mölder — kui ma ei eksi,“ sõnas härra ja kummardas
veidi pidulikult.
„Muidugi. Aga-------“ Ja kuna härra ta alustatud lauset ei
lõpetanud, jatkas ta veidi aja pärast: „Te tulete kellegi ülesandel?"
68
,.Siiski mitte. Seda ma poleks lu>banud. Tulin juba ise.“
„Teie olete — ise?“ Anna ei saanud enam millestki aru ja tun
dis nõrkust põlvedes. ..Kuidas nii, palun, olete te ise —?“
Seda rumalat lauset ei näinud noormees üldse mitte kuulvat.
..Kõige pealt, palun vabandust, et helistasin teile kohvikusse."
„Ah — teie helistasite?" Anna imestus kasvas.
„Jah( kes siis muu?" küsis mees lihtsatl. „Ma mõtlesin, et sää
rane esimene kohtumine kohvikus — inimeste keskel — magus koogi
lõhn —“
Hetkeks mõtles Anna: kui lõhn talle nii mõõduandev on, miks
määras ta siis kohtamise ahvidemaja ees? Ja siis edasi: kes oli
õieti see mees... mida ta tahtis temast? Miks kutsus tema tele
foniga siia?
Nagu vastuseks Anna arutusele tuli mehe suust: „Me algame,
kui see teile meeldib, loogiliselt. Tohin kui kooliõpetaja, kuigi ainult
rahvakooli õpetaja —"
„Ah, teie olete kooliõpetaja?"
„Jah, seda ma ju kirjutasin teile."
„Teie —• mulle? Aga härra —"
„Lots,“ täiendas mees kerge kummardusega. „Ludvig Lots.
Lehmann, millise all ma teiega olin kirjavahetuses, oli vaid varjuni
meks. Teie nimi, armuline preili, pole ometi ka mitte Müller, nagu
te mulle alati kirjutasite?"
„Ei, minu nimi on Mölder."
„Nii. Siis vabandage mind. Nimi Mölder on nii palju tarvi
tatav. Muide, kuidas ütleb Shakespeare .Rorneos ja Julias': ,Mis on
meile nimi — Mida me roosiks nimetame, kuidas me teda ka ei ni
metaks, lõhnaks ta ikka meile armsalt'.“
Tal ikka seisab lõhn meeles, mõtles Anna. Aga siis kuulis ta,
mis ta edasi rääkis. Kuulas teda, ilma et oleks ta jutulõnga katkes
tanud. Kuulas täie mõnuga, sest see hääl oli tõepoolest meeldiv. Ja
mis ta ütles, võitis niivõrt ta huvi, et ta selle imeliku kohtamise
eelloo unustas.
„Igaks juhuks," naeratas mees, „pole teil midagi selle vastu —*
teie kirjade järgi võin seda arvata •— oma nime Lotsi vastu
ära vahetada? Mina omalt poolt — seda tohin ma ometi öelda, sest
saadik... nojah, ma võin seda ometi tunnistada. Te toonitasite oma
kirjades tedretähtedest — ausalt öeldud, ma ei näe mitte ühtegi —
ja siis rääkisite ühest veast kõnelemise juures —- aga nii teravalt,
kui ma olen ka kuulanud, mu armas preili, ma ei märka midagi. Ka
69
kirjutasite te mulle, et teil pole normaalne kasv.
See oli küll nali
teie poolt? Siis nii ilusa .kasvuga, nii normaalselt suur, nagu teie,
kui ma seda öelda tohin... Noh, mu armas preili, tulin tagasihoidlik
kude lootustega sellele esimesele kohtamisele — mu Jumal, mul pole
ka teile üleliia palju pakkuda, — olen terve, mõistlik inimene, loo
duse ja raamatu sõber. Aga seda teate juba minu kirjadest — mul
on kena sissetulek ja pärastised õigused pensionile. Seda on vähe
ju kõik. Aga —“
„Seda tänapäevaks hirmuski palju,“ ütles preili Mölder ja mi
dagi ta rinnakorvis värises ja lendles kui linnukene ribide vahel.
„— aga et ma — et ma kord midagi nii armast ja ilusat ja juba
naeratuses.. .Jah, armas preili, kui ma teie poole tulin ütlesin ma:
,Lulu‘ ütlesin ma — vabandust, mu armas ema nimetab mind veel
tänapäev „Luluks“. Õieti on mu nimi —“
„ — Ludvig,“ naeratas tüdruk.
„Ludvig. Mu Jumal, kui ilusti kõlab see lihtne nimi teie suus!
Ludvig. Aga ma tahtsin rääkida, kui ma enne teie juure tulin, ütle
sin ma enesele: Luilu, ütlesin ma, ta on ju palju ilusam, palju naise
likum, palju veetlevam, kui kõik ta kirjad. Seda preilit, kui sul õnne
oleks olnud teda päris kehaliselt tundma õppida ja mitte üldisel abi
ellumise turul kirjavahetuse teel — seda preilit oleksid sa — nii arg
likuna kui ka natuur sind on loonud — pidanud tundma õppima —
sisemisel tungi sunnil tundma õppima.“
„Nüüd te tunnete ju mind,“ ütles Anna. Ja kuna ta seda ütles,
mõtles ta, pilk peatunud okasseal, kelle puurist nad parajasti möö
dusid: „Kas ei teadnud ma seda kohe, et Otto pole minu tüüp?!“
Tänan Teid südamest, armas sõber, et juhatasite mind
paberi- ja tapeedi-suurärisse
„Kodumaa“, Tartus, Aleksandri tn. 10.
Meie
BAAPIO
osakond esitab paremaid kodumaa
aparaate, nagu:
Tartu Telefoni Vabriku tüübid,
Ilmakuulsa Telefunken vabrikute
aparaadid, mis moodsamad vastu
võtjad sellel hooajal
Tuntud hääduses Philips vastuvõtjad
Esto-Muusika
Sei t
Toko
Schaub
Loeve
Lorenz
Parim ja nõuetavam aparaat maale
REX 3
Peale selle suur valik parematest
valjuhääldajatest ja täie
likum osade ladu.
"orus
Grammofoni
osakonnast esitame suures valikus moodsaid schlagereid, salong,
kunstilisi plaate ja ajakohaseid grammofone
Jalgratta ja mootorratta
osakonnad esitavad paremaid rattaid ja mootorrattaid, nagu
Husqvarna, D K. W., N. S. U., A. J. S., New-Hudson jne.
Foto -osakond esitab tuntud väärtuses kaameraid, nagu Voigtländer, Rolleiflex jne., pabereid, plaate, filme, kemikaale jne.
Elektripirnid ja tarbed.
Majapidamistarbed, ehitusmaterjal.
K'in«Tartus,VENNAD
DRUUS
Kaubahoov 20/21. Telefon 12-92.
71
OPTIMIST.
Varga-Jiirka: ,,Ärge ajage käsi külge, või muidu ma ei vastuta
oma tegude eest!“
Teie vajate kingi
Meie pakume suurimat valikut
Teie nõuate vastupidavust
Meie anname ainult kõige paremat
Teie tahaksite meeleldi uudiseid
Meie pakume viimaseid moode
Teie nõuate jalale parajat mugavust
Meie oleme just selle meistrid
Teie soovite asjatundlikult lahket teenimist
Meil on ainult vilunud müüjaskond
Teie tahate proovida ja võrrelda
Meie ei tunne ostusundi
MEIE HINNAD ON ALANDATUD JA KÕIGE ODAVAMAD
A. 0OSSET
Suurem ja vanem jalanõude äri Tartus, Küüni t. 4
Äri on asutatud 189 5. a.
73
UUS ASJALIKKUS.
„Mma olen vahva tulevikupant, ei tea palju nad pandimajas selle
eest võiksid maksta?“
74
Naeru teri:
ÕNNELIK ABIELU.
„Kui me nelja aas+a eest
abiellusime, tegime naisega
maha, et mina annan järele
suurtes ja mu naine väikes
tes asjades.“
„Noh, ja saite selle läbi
viia?“
„Suurepäraselt.
Ainult
seni pole veel suuri asju
juhtunud!"
juures, et andeid vaeste
jaoks vastu võtta.
Seal läheneb kaubanõu
nik. Ta on armuanni kõ
vasti sõrmede vahele sulge
nud ja tahab parajasti seda
kasti lasta; seal ütleb kirikuteener: „Andke aga kohe
siia, härra kaubanõunik,
mul kukkus just praegust
üks eest ära!“
OMAABI.
„Kas te annaksite mulle
nädalaks laenu, kui te kül
laldase kindlustuse saak
site ?“
«•Jah, siis küll.“
„Ilus. Ma ostan kaks tal
vemantlit. Oma panen ma
kohe selga ja mu naise oma
võite kuni tulevase pühapäe
vani enda käes hoida.“
MÄLESTUSMÄRK.
„Mu tuba on vist alles
hiljuti remonteeritud?“ kü
sis suvitusvõõras suvila ma
japeremehelt.
„Muidugi, alles kahe kuu
eest!“ vastas peremees uh
kelt.
„Vaadake, seda mõtlesin
kohe, ma nimelt leidsin eile
voodist ühe helevalge lu
tika!"
VANAD TUTTAVAD.
Üks tuntud ihnuskoi, ri
kas kaubanõunik, läheb ki
rikusse. Peale jumalateenis
tust seisavad kirikuteenrid
korjanduskarpidega
ukse
loomaaias.
„Isa, miks on elevandil
lont?"
„Rumal poiss, selle jaoks,
et me tema ja hobuse vahel
vahet võime teha."
75
Kihla- ja laulatussõrmuselt!, pulma ja muid kinke ostkejainult
V. HIRŠOVSTZI
kulla- ja kellasepaärist, Tartus, Uusturg 16.
ATELJEES.
Noor daam kunstnikule:
„Mis te mõtlete õieti?
Alul meelitasite mu siia ette
käände all, et te mind maa
lida tahate ja nüüd maalite
mind tõepoolest!“
DISKREETSUS.
„Isa, mis on vanapoiss?"
„Mees, kes pole abielus."
„Ja kuidas nimetad sa
seda meest, kes on abi
elus?"
„Niisuguseid väljendusi
ei tarvitse sa veel kuulda!"
RASKE.
„Ma olen küll selle poolt,
et ka niiviisi kirjutama
peab, nagu räägitakse."
„See on ju väga ilus, aga
kust võtta säärane sulg, mis
sosistab?"
VASTUOKSUS.
LAHUTUS.
Piipus otsustab oma nai
sest lahku minna.
Lahutuspäeval küsib koh
tunik põhjuste järele.
„Minu naisel," seletab
kaebaja, „on voorusi, mil
liseid mina ei hinda ja mitte
üht nõrkust, mis oleks mulle
meelt mööda."
„õla läheb odavamaks, aga
ikka nad kaebavad, et rasked
ajad!“
PIDUSÖÖK.
Perekonnapeol pakutakse
seakintsust praadi.
Kutsutud noormees:
„Armuline proua, ma lu
ban nüüd enesel teie kint
sust ka võtta!"
77
KOHTU EES.
„Kuidas tulite sellele, et
seda julma roima korda
saata, kaebealune?"
„01in
hüpnotiseeritud,
härra kohtunik."
„Rumalus, kes hüpnoti
seeris teid?"
„See oli enesehüpnoos,
härra kohtunik."
„Seda tahtsin ma kah
teha, aga sel aastal polnud
ju meil üldse suve!"
MEELITUS.
Naine: „Siin on kirjuta^
tud midagi tähelepanuväär
set. .. Naine räägib keskmi
selt 12.000 sõna päevas!"
Mees: „Näed sa, sa üle
tad kaugelt keskmise naise!"
TREENING.
„Aga Juku, sa rikud ju
oma kõhu ära, kui sa too
rest õuna sööd." — „Seda
ma tahangi; me lähme ju
tuleval nädalal pulma, ma
pean ju enne oma kõhtu
treenima."
NOORUSE ÕIGUS.
Poeg: ,,Isa, miks on just
„roheline" lootuse värv?"
Isa: „Kuna sa ainult siis
loota võid, kui oled rohe
line."
VÕIMATA.
„Armas poiss, sa lubasid
mulle ju oma võlad suve
jooksul tagasi maksta!"
„Sa jälle ei tea, kus on
parempool!“
„Tean küll, aga ma olen
vasakukäeline.“
78
Karusnaha ja mütsitööstus
G. KANGRO
Tartus, Aleksandri tänav nr. 15.
0*0
Valmistan kasuka ja kraenahku, suve- ja talimütse.
0*0
# Korralik, kiire ja odav töö. •
Võtan tellimisi vastu igasuguse
diivan-voodi
klubi mööbli
pääle. Töö kiire ja korralik. Hinnad võistlemata
odavad.
T ärtus,
Aia tän. 2, k. 1.
1
A. Akkerta.
79
RINGIS.
„Te lubasite mulle palga
kõrgendust, härra direktor!"
„Muidugi, aga ma tooni
tasin seal juures: ainult sel
tingimusel, kui te kunagi ei
nurise!"
„Ja, aga ma pole ka ku
nagi nurisenud!"
„Siiski, te tahate ju pal
gakõrgendust!"
KOKKUHOIDLIK PERE
NAINE.
„On teie naine õieti kok
kuhoidlik, härra kolleeg?"
„Oojaa, mõnede asjade
juures eriti: oma 42. aasta
sünnipäevaks pani ta näi
teks 28 küünalt kringli
külge!"
HAISEV IHNUS.
Šotlane tellib klaasi õlut.
Peale selle kui ta on
klaasi pooleli joonud, mär
kab ta, et klaasis ujub kär
bes.
Ta püüab kärbse kinni ja
hoiab selle üle klaasi, et ta
tilguks kuivaks.
Siis joob ta õlle lõpuni.
Seebi- ja sooda vabrik
J. TIITSO
Narva — Telef. 134
„ASTOR“ SEEP
„32“ SAUNASEEP
KIRJU SEEP
on kõige paremad ja odavamad
seebid.
80
KREDIIT PANK
TALLINNA, SUUR KARJA TÄN. 20, OMAS MAJAS
OSAKONNAD:
Abjas, Antslas, Haapsalus, Hiiu-Keinas,
Jõhvis, Narvas, Nõmmel, Petseris, Pärnus,
Tapal, Tartus, Türil, Viljandis ja Võrus
Põhikapital .... Kr. 1.400 000.—
Tagavarakapital . „
789.000*—
TARTU
OSAKOND
Tartus, Suurturg 11 • Telef. 1-67, 5-74
Pank toimetab kõiki pangaoperatsioone
Tartu
Triikpesu Vabrik
TARTUS, SÖÖGITURG 4
•
TELEFON 2-22
Valmistab
meesterahva triikpesu artikleid, nagu: kraesid,
triiksärke, manžette, rinnaesiseid jne.
Müügil kõikides paremates
en gros ja en detail ärides
Üksikute särkide valmistamine ka tellija mater
jalist — odavate tööhindadega
VaataCafé
Mascotte
Juhan
Pahlbärgi
Jalanõud
FLA...Café
Mascotte
Juhan
Pahlbärgi
Jalanõud
FLAMINGO
Tartu, Kaubahoov 3
TÄHTRAAMAR
1933
Eelolevad aastad ja võib-olla ka aastakümnedki
mööduvad kokkuhoiu tähe all.
Seetõttu omab tänapäeval
võrratu tähtsuse
elukindlustus,
kui viimistetum ja parim
kokkuhoidmisviis.
Kindlustusselts
"EESTI"
pakub elukindlustuse alal suurimaid
soodustusi, võimaldades
madalaid preemiaid,
rikkalikku valikut kindlustusviisidest,
soodsaid kindlustustingimusi,
soodustusi kindlustatute tervise huvides tasuta
perioodilise arstilise ülevaatuse, tervishoidlikke
küsimusi käsitleva ajakirja ja operatsiooni
kulude lisakindlustuse kaudu.
KINDLUSTUSSELIS ..EESTI" (Asut 1907. a.).
Osakonnad Tallinnas ja pea kõigis maakonnalinnades.
Moe-, pudu- ja pesuän
Vennad Lepp
Tartus
Kaubahoov 2
Promenadi 2
Tel. 4-81
Tel. 13-54
cxso
-------- Alaliselt suur väljavalik: -----valgeid ja värvilisi triiksärke, kraesid,
kaelasidemeid, siid- kaelasalle, trakse,
kindaid, sukki, sokke, taskurätte,
meeste- ja naisterahva pesu, võimlemistrikoosid, puuvillast ja villast
trikoopesu, koetud villaseid jakke ja
veste, pitse, pesatse ja kõiksugu
hooaja moe-, pudu- ja pesukaupu
Vihmavarie, jalutuskeppe
Käsitööniite D. M. C. ja C. B.
Villast lõnga rohkeis värves
Võimlemis- ja hommikuklngl
Kaabusid
Igasugune auruga riiete voltimine
Müük suurel ja väiksel arvul
Hinnad võistlemata odavad
Häid tagajärgi
riidevärvimisel
saavutate ainult tuntud hääduses
E. Günther’i
riidevärvidega.
K/m. E. Günfhep
Tallinn.
OSAKONNAD:
Tartus, Kaubahoov 26.
Viljandis, Tartu.
26503
vwiKootm
'kupong! m... 26503
Seesuguse piletiga võidate 3.000 korda
Saku odeCadu
ja
karastusjookide tööstus
TARTUS, Emajõe tän. 10.
Telefon 37
Uuesti avatud1. jaanuarist 1933. a.
PILSENI ÕLUT
MÜNCHENI
„
MÄRTSI
EXPORT
„
SIDRUNI SOODA
PUUVILJA JOOKE
LIMONADI
TUNTUD HEADUSES
SUMAN
PAHLB1RGI
TÄHTRAAMAT
19 5 5
r
ATHENA-CAFfi ja ATHENA
söögisaal asuvad Tartus. Gustav-Adolfi 10, tel. 40-3.
Mugavaim kohvik. Parim söögisaal.
Ka need, kelle rahapung ei ole
pungil, vaid isegi tihti sisaldab
ainult õhku, peavad nägema häid
filme 1933. aastal. Selleks on
%artu rahvamaja
Pääsmete odavus ja filmide
kõrge väärtus — on meie trump !
7
Kalendris tarvitatavad märgid ja seletused.
G — noorkuu
(§) — täiskuu
J
|
3 — esimene veerand
C = viimane veerand
m. — minutit; s. — sündinud; f = surnud; a. = aastal; e. — ehk;
e. 1. — enne lõunat; p. 1. — pärast lõunat; lõun. — lõunal; p. — päev
ehk püha; J. k. tähendab Juutide kalender.
Kõik aja-arvud kalendris on Ida-Euroopa aja järele Tartus
arvatud.
Varjulised.
1933. a. on kaks päikesevarjutut, nimelt:
1. Ring kujuline päikesevarjutis 24. veebruaril. Ei ole
meil näha. L.-Ameerikas, Atlandi ookeani lõunapoolses osas ja Aafrikas,
Kreekamaal, Arabias, Persias ja India ookeani põhjapoolses osas nähtav.
2. Ringkujuline päikesevarjutis 21. augustil. Meil
osalt kella 7 ajal hommikul näha. Varjutis algab kell 4,52 m. ja lõpeb
kell 10,45 m. hommikul.
Kuuvarjutisi sel aastal ei ole.
Aasta-ajad.
Kevade algab 21. märtsil kell 4 e. 1., kestab 92 p. 19 tundi.
Suvi
„
21. juunil
„ 11
p. 1.,
,
93 . 15
„
Sügis
„
23. septembril „ 2 p. I.,
„
89 „ 19
,
Talv
„
22. detsembril „ 9 e. 1.,
„
88 „ 19
„
Maakera on päikesele sel aastal kõige ligidamal 3. jaanuaril, päike
sest aga kõige kaugemal 2. juulil.
Pühad ja puhkepäevad 1933. aastal.
Uus aasta (1. jaan.). Kolmekuninga päev (6. jaan.). E. Vabariigi
iseseisvuse p. (24. veebr.). Palvepäev (8. märtsil). Suur Reede (14. apr.)
Kr. Ülestõusmise pühad (16.—18. apr.). Mai püha (1. mail). Taeva
minemise püha (25. mail). Suviste pühad (4.—6. juunini). Jaanipäev
(24. juunil). Jõulupühad (25.-27. dets.)
Töö lõpetatakse kell 12 päeval:
Suurel laupäeval (15. apr.). Suvistepühade laupäeval (3. juunil),
Jõuiu laupäeval (24. dets.). Vanal aastal (31. dets.).
Sel aastal on 365 päeva,
8
I
Jaanuar — Näärikuu
o. Nädala3
3
päevad
1 Pühäp.
2 Esmasp.
3 Teisip.
4 Keskn.
5 Neljap.
6 Reede
7 Laup.
28
29
C k. 11,30 p.l.
30
31
1 Risti ülendamisepäev
2
3
17
18
19
20
21
22
23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neijap.
Reede
Laup.
4
5
6
7
8
9
10
24
25
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neijap.
Reede
Laup.
11
12
13 Johannesep. Z k. 5,36 p. 1
14
15
16 Mihklipäev
17
G k. 8,21 e. 1.
Sügise algus
„Melange
kohvil
= pole =
võistlejat.
Päike tõuseb:
1. kuup. kell 5,11 min.
11.
.
. 5,33 .
21.
,
. 5,55 ,
Läheb looja:
1. kuup. kell 7,16 min.
11.
. 6,47
„
21.
,
„ 6,19 „
Kuitedretähed, päevitas ja vistrikud CK/J ,
r
«
teevad meelepaha, siis ostke seepi
CLTflOVJOSCL
teeb valgeks ja pehmeks naha.
. —
A. FREDERKING, TARTUS.
KARL A
TARTUS, KAUBAHOOV NR. 8.
Soovitab suures valikus odavasti valmisriideid, naister.
mantleid, meesterahva palituid, jopesid, ülikondi, pükse
jne. ning kõiksugu talve riidekaupa ja karusnahku, kleidiriideid, shalle jne. Tellimised valmisriiete peale tehakse
omas töökojas esimese järgu juurdelõikajate ja parimate
meistrite poolt, hästi istuvalt, äri täielikul vastutusel,
soovikorral 12 tunni jooksul. Iseäranis asjatundlikult ilu
said ning uuema moe järele valmistatud frakke, smokin
geid, sakosid ja teisi peoriideid.
: *:
:»:
: -:
: *:
:
: *:
: *:
*:
->:
Tööhinnad alandatud.
Külastage
ja otsustage, et
KARL ABEL’i
RIIDE- JA VALMISRIIETEKAUPLUSES
Tartus, KAUBAHOOV 8
on hinnad odavad.
:«
Rikkalikus valikus on meil alati laos:
Jalgrattad: Naumann, Primus, National.
Õmblusmasinad: Naumann, Pfaff, Vesta.
Kirjutusmasinad: Ideal, Erika.
Grammofonid ja plaadid; Homocord.
Koorelahutajad; Vestfaiia.
ja kõik osad.
Hanomag autod.
En gros.
En Detail.
Soodsad järelmaksutingimused. Mõõdukad hinnad.
u
KR. SAAR & KO.
iga kavandi järele kõige paremast materjalist
Registraatoreid, kirjakorraldajaid,
kopeerraamatuid ja igasuguseid
rbeid.
KARL ui\ivjur\
Tartus, Ülikooli 26 (enne Jaani 8) Tel. 5-57.
Teie vajate jalanõusid.
Enne kui kavatsete omale jalanõusid osta, astuge
minu juure sisse ja tutvunege kauba hääduse ning
hindade odavusega.
igal hooajal soodsam ja täielikum
jalanõude ostukoht I
R. Hansen
Tartus, Kaubahoov nr. 1.
Reisitarvete osakonnas saadaval igasuguseid reisi
kohvreid j. n. e.
Minu äris ei tunta ostusundi.
Tutvuge minu kaupadega — ja Teie teete alati
oma sisseostud minu juurest.
^----- ~
i mm
j naha- ja nöörikauplus
TARTUS, POE T. 9,
TELEF. 6-03.
Soovitab igasugust naha- ja nöörikaupa suurel ja
väiksel arvul mõõdukate hindadega.
Auruvärvimis- ja keemr
lise puhastuse koda
„Progress“.
..
Töökoda: Tartus, V3ru tan. 11-13.
Vastuvõtukoht: Riia tän. 10.
Värvitakse ja puhastatakse keemiliselt: meeste ülikondi ja üliriideid,
naiste villaseid ja siidist kleite, kas või rikkalikkude ilustistega, lahuta
tud või lahutamatu olekus, pitse, väljaõmblusi, näputöid, vaipu ja
põrandariideid, voodi ja ukse eesriideid. Kardinate puhastamine.
Kiirpressimine Hoff-Man süsteemi masinaga.
Ainuke päästerõngas,
mille abil võib päästa vaest eesti rahvast.
Sinna on juba kümmekond aastat tagasi, kui seisin oma
Jutaga altari ees. Nägu oli roosat täis ja Juta õilmitses
kui roosipõõsas. Kogu tulevik näis olevat tulist armu tulvil
ja ihu põles, nagu oleks istunud tulipalaval leilikivil.
Aga niiiid on sel roosipõõsal kõik õied maha varisenud.
Ja ainult okkad üle jäänud. Ega poleks sellest midagi, sest
ka päikene läheb looja ja tsiipsessidki löövat närtsima, kuid
väga sant asi on see, et needsinatsed okkad on sihitud just
minu vastu.
Iga päev tsusatakse sulle üks nõelakene naha alla.
Täna aga pisteti päris kotinaglaga. Juta oli saanud pa
rajasti valmis Koidula tütardega, mille aitamiseks oli pida
nud kolm nädalat järgimööda pikki koosolekuid, ja nüüd oli
tal otsemaid uus idee peas.
Ideel polnud iseenesest viga midagi. Aga Jutal on veider
komme, et tema haudub mõtteid, mina aga pean neid teos
tama. Olen oma koduses ühiskonnas midagi täidesaatva
komitee taolist -— käsk kätte ja ole mees, et õigel ajal val
mis saad. Seep see ongi, mis paneb südame valutama ja
ajab karvad püsti. Aga iga abielumees teab, et ole nii kõva
kaikamees kui oled, naise näo all lükkad kõik põhiseadused
põuetasku.
Nii minagi. Lükkasin oma kindla karakteri laua alla ja
kugistasin silmad kinni, selle uue idee ilusasti — kah alla.
„Härra Kekštu," seletas proua Juta, „asutas ühe uue
vassistide liiga, mis hakkab juba homsest päevast peale eesti
rahvast päästma. Härra Pirtsaul on juba minevast nädalast
töötamas ,,Eesti kuklukskani püha Ordu", mis on siiani juba
ära päästnud kaks talumeest ja ühe kärumehe, kes olid lan
28
genud erakondade korruptsiooni ohvriks. See päästetöö
jätkub. Härra Kukemägi on välja töötanud juba kolm põhi
seaduse kava ja loodab tulevaks nädalaks 30 tükki valmis
lüüa. Ta ise ütleb, et kui jõuab 50-ni, siis on eesti rahvas
päästetud. Sa näed, pole peaaegu ühtki inimest minu selts
konnas, kes ei päästaks isamaad. Ja nüüd küsin sinult, mis
asja sina oled teinud?"
„Nojahnoh,“ kohmatasin, silmad häbi täis. „Nojaanoh“,
kordasin veel kord„See „nojaanoh“ on ilus sõna. Aga see ei vii sind kuhugi.
Võta nüüd kohe oma pea kätevahele, jäta kord kõht täis
söömata ja tööta välja üks kava, mille kaudu sa mõtled isa
maad päästa. Aga pea silmas, et see oleks täiesti uudne ja
et peab olema tingimata organisatsioon. Niisugune kõva ja
kange liiga või leegion. Muidu ma ei julge homme enam
nina väljagi pista. Otsekohe proua Kekstu küsib, et kuidas
teie, proua Pahlbärk, isamaad päästate? Ja proua Pirtsau
viskab muigavalt juure: „Teie mees, proua Pahlbärk, vist ei
hakkagi eesti rahvast välja vedama korruptsioonist ning
erakondade saagihimust?" Ma ütlen, et seda alandavat mui
gamist ei suuda ma enam välja kannatada. Noh, mis on sul
öelda?"
Kui olekski olnud midagi öelda, ega’s ma nii vilumatu
pole, et säärastel silmapilkudel pikemalt kõnelema hakkan.
Kodurahu on kallis asi. Ja nii ütlesin lühidalt, et muidugi,
taevas hoidku, kes säärast alandust suudab läbi elada! Nii
sugune päästekava saab otsekohe tehtud, einoh, see on lihtne
asi, olen isegi juba mõtelnud, et ega teisiti saa, rahvas tuleb
ära päästa. Kaua sa lased teda sedasi vaevelda.
Heakene küll, hakkasin päästma. Peab tunnistama, ei
olnudki nii lihtne, nagu esialgu arvasin. Raskusi tegi juba
see,et need härrad Kekstud ja Pirtsaud olid kõik võimalikud
päästemoodused juba ära kasutanud ja oli väga raske siin
midagi uut leida. Vassistid juba on, leegionid on, kuklukskan on, nuiamehed on, kotkamehed on — mis uut sa veel
suudad välja mõelda? Varesemehi ja kikkharakaid veel ei
ole, aga passib siis säärastega üht kanget rahvast päästma
hakata?
29
Mida sügavamale mõte langes, seda meeleheitlikumaks
olukord muutus. Tammusin nii põhjatumas rabas, et hakkas
enesest halemeel ja lugesin enese pääsmatult kadunuks selle
päästmisetöö juures- Tundsin, et kogu see päästmise värk
võib tõepoolest inimese hukatusesse saata ja et kui eesti rah
vast needsinatsed kikkjürid ikka edasi päästavad, siis...
Hallooh! Justkui taevast sadas pähe imekaunis mõte!
Nüüd teadsin, missuguse päästekava pean koostama. Ja
missuguse löökorganisatsiooni looma, et eesti rahvas hukka
ei läheks.
Kirjutasin otsemaid paberile:
„Põhikiri löögipataljonile, mille ülesandeks on eesti rah
vast päästa kõigi päästegruppide ahnete lõõride vahelt.“
Ainult selle abil võib eesti rahvas veel püsima jääda!
Ainuke päästerõngas!
Juhan Pahlbärk.
Pagari- ja kondiitri äri
J. LELL
Tartus, Riia tän. 11.
Soovitan lugupeetud kaubatarvitajaile oma pa
gari- ja kondiitri tööstuses rikkalikus valikus
valmistatud lihtsaid ja kõigeparemaid kohvisaiu, kooke, kuivikuid ja küpsiseid.
Valmistan tellimise peale: torte, kringleid ja
teisi maiustusi
Kaupmeestele ja koolidele jõuluks igasugu
seid piparkooke ja präänikuid
soodsalt tingimusil.
Pääle täielikku remonti ja äri suurendamist avanes võimalus
ka kohvijoojate nõudeid rahuldada.
mmxmxmmmmmmmflmmfr
Suurim ja täielikum
Mootorrataste,
jalgrataste,
kirjutusmasinate,
päevapildiaparaatide ja
-tarvete ladu Eestis.
Firma
G. F. LIBLIK
j Nr. 10, Telel. 6-70.
„CERES’i“ Tervisleib
erineb harilikust rukkileivast sellepoolest, et ta ei ole valmistatud rukki
jahust, vaid tervetest rukkilinnase teradest.
Seega jäävad tervisleivasse peale viljatera sisemise tärklismassi
veel viljatera ümbritsevad kestad, nagu kaitsev tselluloosist väliskest ja
väärtuslik valgurikas aleuroonkest, samuti jääb alles idu.
Aleuroonkestas ja idus sisalduvad väärtuslikud valkained, vitamiinid
ja toitesoolad ja kõik see jääb „T e r v i s 1 e i v a s“ alles, kuna hari
likud puhastamise ja koorimise masinad seda eemaldavad. „Tervisleivas" on tärklis osaliselt diastaasi toimel suhkruks muudetud. Nii
sisaldab „Tervisleib“ umbes kümme korda rohkem suhkrut kui
harilik rukkileib ja seetõttu on ta ka märksa maitsevam.
„T e r v i s 1 e i b a“ küpsetatakse umbes 140° kuumuses, mille juu
res aga leiva sisu temperatuur üle 95° ei tõuse, seetõttu jäävad vita
miinid oma jõusse. Sellepärast on „T e r v i s 1 e i b“ tähtjamaks toitaineks.
Eriti soovitav on „Tervisleib“ neile, kes kannatavad kõhu
kinnisuse all, sest ta mõjub reguleerivalt soolte tegevusse.
Põli tika rõõmuvahendina.
Üks tilluke jõuluhtimoresk verivorstist
ning kõrgest politikast.
Ma lähen alati õrnaks, kui kuusepuu tuuakse tuppa.
Tekib säärane mõnus ja õnnelik tunne, nagu oleksid terveni
lahti kistud sest maisest rämpsust, inglid nagu kõnniksid
mööda tuba ja tunned enese olevat nagu ilmsüütu lapse,
keda ükski erakondlik dekreet ei pääse tusastama.
Hoopis pidulikuks läheb meeleolu aga siis, kui küünlad
põlema pannakse. Siis istud nagu paradiisi lõhnavate vil
jade ääres, süda on härras ja otsid inimest, kellele tahaksid
öelda kõige õrnemad sõnad. Säärastel puhkudel alles tun
ned, kui hea on olla naisemees — alati sul käepärast õrn ja
habras olevus, kelle jalge ette puistad oma märja südame.
Oma Juta jalge ette viskan neil korril oma priske hinge.
Pean aga siinkohal olema avameelne ja tunnustama, et
need (härdad tunded pole tingitud mitte ainult jõuluküünalde
pühalikust särast, vaid siin on oma pisut maisemadki
põhjused.
Jõulud on ju nii suurepärased asjad, aga tõtt öelda,
serveerivad nad tavaliselt mulle õige tugeva portsjoni kannatusigi. Olen nimelt säärane inimene, kes verivorsti ei või
näha silma otsas, rääkimata suu juure tõstmisest Paneb
ahastama, kui näed toda verist mauku täies oma lihalikus
toreduses vaagnal. Aga jõulu traditsioon nõuab, et peab
sööma tingimata verivorsti. Muidu pole mingit jõulu, ütleb
Juta ja on ju loomulik, et kui Juta nii ütleb, siis olgu vorst
kiiremini kui muidu söödud. Edasi — olen niisugune va
namoeline, kelle organism ei kannata sülti. Sealiha sööd
veel kuidagi, angerjat maitsed kah ja lepid lõpuks eesti heeringagagi, aga sülti ei kannata. Võtab näost valgeks ja
paneb silmad vett jooksma. Organism on säärane narr.
Aga Juta ütleb, kui ei söö sülti, siis pane palit selga ja mine
kallil jõuluõhtul parem maskeraadile — sest ilma süldita
jõulud olevat sama kui ilma juuremaksuta peekon. Käsk on
käsk — tuleb silmad kinni pigistada ja süüa.
32
Aga möödunud jõulul pääsin ilma nende kannatusteta.
Ja tänu just sellele momendile, et mu süda läheb soojaks
jõuluküünalde all ja tõuseb suur iha kellelegi öelda hapraid
sõnu. Rakendasin selle lüürilise kalduvuse tegeliku elu tee
nistusse.
Nimelt sedaviisi:
„Armas Juthen,“ sõnasin; „mu kullakarrakene; rohulillekene, viiulivindikene, ehatuulekene, vurrukannikene, jojo
kettakene. . . Süda on kuum ja silmad tõmbuvad niiskeks
õndsalikult pühast ning magusast tundest. Kui sa poleks
mu naine, suudleksin sind. Mu mehesõna, et suudleksin.
Nii pehmeks võtab hinge rinnus. Ja tead Juta, kui selles
õnnesäras lepiksime nii kokku, et mina jätan verivorsti
söömata..."
Jutal lõid põsed roosaks:
,Jätad verivorsti söömata?!“ hüüdis ta, silmad täis
tumma üllatust.
„Ei, ei... nojaa, see on sedasi... et mina luban
sulle. . . et asutan ühe uue isamaa päästmise rünnakseltsi. . .
„Püha Juta nimelise isamaa päästmise ordu," panen talle
nimeks ja kohe peale pühi hakkan isamaad päästma. Kol
mandal pühal juba löön pihta. Tõsi küll, ma pole käinud
Siberis, kõrtsmik pole olnud, seebivabrikut pole kunagi oma
nud, mingisuguseid snitte pole kunagi teinud — aga usu
mind, mu tutusatukene, ma saan sellega hakkama. Võin
isegi oma põhiseaduse muutmise kava välja töötada, ei, ei,
selle teen juba homne päev. Ja küll näed, ma päästan isa
maa ära, juba lihavõtteks on valmis. Aga, kallis sõpsikas
ja lilleritsikas, luba mulle ainult, et ma verivorsti ei pruu
giks süüa. . . See tilluke tingimus ainult. ..."
„Hõmm jaa..." ütles Juta. „Isamaa tuleb päästa
küll... Härra Kekstu kuuldavasti juba päästab, härra
Krumski hakkab homme, nagu proua kõneles ja härra Pirtsaul on juba 10 põhiseaduse kava valmis, uueks aastaks
loodab viiskümmend valmis lüüa. . . Sa oledki juba andeksandmatult kaua viivitanud. Varsti on kogu rahvas juba
päästma hakanud ja polegi enam kedagi, keda päästa.
33
Aga — kas sa ei sooviks siiski vorsti, noh ütleme veerand
vorsti. .. "
. „Liirilinnukene,“ sõnasin pehmelt; „mis ma sellest veerandistki enam saan. Võtan siit seda leebervursti parem,
ennevanasti sõingi ainult seda jõulu ajal. Ja kujuta ette,
kui su nimi lüüakse kuldtähtedega isamaa ajalukku. „Minu
päästis 1934. a. proua Juta Pahlbärk," kõneleb isamaa ja
kõik nutavad suurest liigutusest. Eks ole — ma ei söö jah."
„Ära siis söö, kui sedasi teed," sõnas Juta, silmad niis
ked. „Aga võta nüüd sülti. . .“
„Sinikannikene, roositähekene, jäätillikene," sõnasin
härdalt. „Tead, mis ma veel mõtlesin — ma hakkan Koi
dula tütarde abistamist põhimõtteliselt propageerima. Kohe
homme kirjutan lehes härda loo ja luban, et terve tuleva
aasta läbi kirjutan iga päev. Ja panen alati juure, et mu abi
kaasa Juta mõtleb just samuti ja on kogu oma elu sellele pü
hendanud, et Tallinna naisorganisatsioone viia niikaugele, et
need küsimuse täies põhimõttelises ulatuses üles võtaksid...
Luba ainult, et jätan seekord süldikese maitsmata, võtan pa
rem pisut neinukkeid aanispitsi alla. Eks ole — jah?"
„Jaa," mõtles Juta; „jaa... See nõu on ilus asi...
Kuldse südame liigutavam avaldis. . . Aga... sa lubasid,
et jääd ainult põhimõtte juure, propageerid ainult põhimõt
teliselt?"
„No kuidas siis ometi teisiti, mu vahukurukene. . ."
„No siis... hea küll. Võta neinukkeid."
Nii päästsin enesele tõsise jõulurõõmu, õieti öelda, oli
see lugu küll pisut teisiti, lubadused olid nimelt möödunud
aastal teistsugused. Need, millest siin praegu juttu olnud,
kuuluvad mu selleaastase jõulurepertuaari. Ja et Jutal
praegu siin ei ole, ta praegu kõnnib just naisliiga komisjoni
koosolekult ühe teise komisjoni koosolekule, mille nimi pol
nud tal eneselgi enam meeles, siis loodan, et ta neist luba
dustest enne õiget aega teada ei saa, ja olen selgi aastal
verivorsti ning süldi hiilgavalt võitnud.
Moraal: politika ja avalik tegevus võib peale muu ka
inimese jõulurõõmu toredaks teha, inglitaevad panna laulma
hinge alla ilma ühestki verikäkist segamata.
Juhan Pahlbärk.
A-S Prov. Jul. Lill
Kosmeetiline laboratoorium
|
TEDRESAN-KREEM ja TEDRESAN-SEEP puhastavad ja pleegitavad näonahka, hävitavad vistrikud ja plekid näolt.
REGINA-KREEM rasvata. Pehmendab nahka, on parim
puudri alus.
REGINA-PUUDER katab ühtlaselt ja kergelt nahka. Saadaval mitmes varjundis.
KUMMELI-SHAMPOON annab juustele ilusa läike, kõrvaldab kõõma, värskendab päänahka.
|
|
|
|
|
j
|
J.. Pealadu: Tartus, Narva 6. Abikauplus Rüütli 10.
Aurukatelde, masinate, pumpade ja põllutööriistade
parandamine.
Raudkonstruktsioonide valmistamine, autogeeniline me
tallide kokku keetmine ja vasevalamine.
Vesivarustuse, kanalisatsiooni, keskkütte ja ventilat
siooni sisseseadmised.
Laos: pumpe igaks otstarbeks, tuletõrje pritse, toru
sid, armatuure ja vesivarustuse tarbeid.
Saladus.
Oli väike vaheaeg.
Või paus.
See sündis jutuajamisel, mis aeti Kerilaua perekonnas
sünnipäeva-pidustusel.
,Minul on üks saladus/' sõnas siis härra Kärbes, suure
palja peaga mees.
„ jutustage," ütles proua Kerilaud.
,Mulle räägiti see ainult sel tingimusel, et ma ei kõne
leks edasi mitte ühelegi inimesele," sõnas härra Kärbes.
,Jutustage!" hüüatasid kõik juuresolijad.
„01en pühalikult tõotanud, et ei jutusta kellelegi".
„Oi-oi kuis, te viivitate," hüdüis proua Raudnael, „me
otse lõhkeme pingutusest!"
„01en," ütles härra Kärbes, nihutades kaugemale
proua Raudnaelast, „ olen lubanud..."
„Oodake!" hüüdis härra Kerilaud. „Ärge praegu veel kõnelege! Petersonid pole veel tulnud. Kõlistasid, et tulevad
otsemaid. Vihastavad kindlasti kui kuulevad, et siin on
teistele enne neid nii huvitavat lugu jutustatud."
„Ah, aga vanaema!" hüüatas proua Kerilaud. „Oodake
veidi, jooksen otsima vanaema."
,Jutustage aga otsekohe!" närvitses proua Raudnael,
„ei jõua, ei jõua oodata. Küll nad kõik kuulevad hiljemgi."
-Jutustage kohe, ma lämbun!" hüüdis preili Korts.
„Kohe, kohe, jutustage!" hüüdsid 13 muud külalist.
„Elagu, siin ongi Petersonid!" ütles härra Kerilaud.
„Kas vanaemal on kuuldetoru kaasas? Sel härral on siin
suur saladus. Noh, jutustage juba!"
,,Kallis pererahvas," sõnas härra Kärbes; „m!s imelik
müdin see on?"
,,Seinad ainult värisevad," seletas härra Kerilaud; „kõik
uaabrikorteri elanikud on surunud enese vastu seina, et pa
remini kuulda. Jutustage taeva pärast jalamaid, muidu terve
maja vajub kokku."
„KaIlis pererahvas/' ütles Härra Kärbes; „nagu juba
20 korda olen öelnud, on saladus mulle usaldatud ainult sel
tingimusel, et ei jutusta sellest ühelegi hingele..."
„Asja juure!"
„Ja seepärast," jätkas härra Kärbes; „seepärast ma
sellest ei kõnele. Ei kõnele. Lähen koju sööma magusha
pud heeringat keedetud kartulitega. Head aega!"
Läks oma teed.
„Häbematus!" hüüdis proua Raudnael. „Õrritas, et on
saladus ja ei jutustanudki. Jõledus!"
„See mees on alati olnud pisut ebanormaalne."
„Lõksutaja!"
„Jäme inimene!"
„Andeks, palun väga andeks," sõnas härra Kerilaud.
„Tõepoolest väga piinlik, et niiviisi tülitati. Kinnitan, et
säärast skandaali vähemalt minu perekonnas enam ei
juhtu!"
Maitsekaid
torte,
kooke,
küpsiseid ja
saiu
leiate alati pagaritööstuse ärist
Jaani tän. 16, Raekoja taga.
■
Suures valikus
raudvoodeid
madratseid ja reformpõfaju
soovitab mõõdukate hindadega
pakuvad suurepäralist naudingut. Suitsetage
järjekindlalt Tartu Tubakavabriku paberosse.
Tartu
Majaomanikkude Pank
SUURTURG Nr. 7, OMAS MAJAS
Asutatud 1923. a.
Kõnetraat 6-30.
Võiab vaba hoiule ja annab laenusid,
mitmesuguste bindluslusle -vastu
Panga juures asuvad : I järgu komisjoni kontor ja kinnitus
A.-S. „TURIS’i peaagentuur.
Pank on ühistegeline
rahaasutus ja tema tegevuse
nikud ja taluperemehed.
eest vastutavad majaoma
Juhatus.
Riiete keemiline puhastus, kiirpressimine,
plisseerimine ja auru-värvimine
„Hoff-Man’s Method"
Rüütli 11. Promenadi 4.
Puhastatakse, pressitakse ja värvitakse kõiksugu siidi plüüš, sameti
villast ja puuvillaseid riideid. Töö odav, kiire ja korralik.
MUGAVAD OOTERUUMID
ülikonna kohal pressimiseks, mis toimub 15 min. jooksul.
Tänan Teid süda
mest, armas sõ
ber, et juhatasite
mind paberi-ja ta
peedi - suurärisse
„KODUMAA“,
TARTUS,
Aleksandri 1.10.
Naeruteri.
PIKK KÕNE.
Kõneleja (kes on kõnelenud juba üle kahe tunni):
„Nüüd ei tüüta ma teid enam kauem. Olen vast rääkinud
liig kaua, aga et siin saalis ei ole kella, siis ei märganudki,
kui aeg läks.. . “
Üks kuulajaist: ,,Aga kalender on ju selle eest
olemas. . .“
VANAD RIIDED.
Proua: ,,Siin käis täna üks vaene naine vanu riideid
küsimas."
Härra: „Kas andsid talle?"
Proua: „Jah. Andsin sinu kümme aastat tagasi
ostetud kuue ja ühe oma palitu, mille ostsin möödunud
kuul.
EKSIS.
Ema: „Nüüd oled sa olnud väga paha poiss ja pean
sulle andma vitsu, et see sulle meele jääks."
Jüts: „Aga kas sa mitte ei eksi selles, kus kohas see
meel on?"
AJAKAJASTUS.
Õpetaja seletas klassis, et luuletaja Milton oli pime.
Järgmisel päeval ta küsis, kas kõigil on kah meeles, milles
seisis Mitoni õnnetus.
„Ta oli luuletaja," sõnas üks väike poiss.
VANADUS.
Pastor: „Märkasin, et Vilguvälja peremees läks
keset jutlust kirikust välja. Kas ta jäi haigeks?"
Perenaine : „Teate kallis kirikhärra, ta on nii va
naks läinud. Nüüd ta on hakanud juba unes kõndima."
PIHIL.
,,Mis on sinu kõige suurem patt, mu tütar?"
„Edevus. Võin seista tundide kaupa peegli ees ja en
nast imetleda."
„Ei see pole edevus, mu tütar, see on ettekujutus."
Üks harilik roti jaht.
Väikeses toas magavad neli inimest: — pagar Marask, ta naine ning kaks last. Kogu väike ruum on täis
kiilutud kahest sängist, lauast, kapist ning mõnest muust
hädavajalikust mööblitükist. Ainult akna juurest ukseni on
kitsas riba teerada.
Pagar Marask magab juba ammu. Ta on pööranud
kõhuli vastu õlgkotti ja norskab. Ka lapsed magavad tei
ses sängis ning nende ühetoniline hingamine kostab vaik
ses ruumis. Ainult naine on ärkvel — tal valutavad ham
bad. Igal õhtul hakkavad emand Maraskil hambad valu
tama ning tuiskavad hommikuni. Nüüd hoiab ta suus pii
ritust, kuigi see ei vähenda valu.
Ja nõnda sääl kõrval sängis lamades kuuleb ta äkki
tasast krõbinat. See kostab kapi alt, vaikib järsku ja algab
uuesti akna juures. Iga öösi krõbistavad toas rotid ning
emand Marask kuuleb ja valvab nende häälitsusi. Siis
kostab närimine juba ukse juurest. Emand Marask mäle
tab, ta jättis sinna omad tuhvlid ja võib olla praegu
järabki neid rott.
Ta lööb mehele külge ja ütleb:
— Kuule!
See häälitsus tuleb vaevaliselt emand Maraski suust
sest ta ei taha piiritust alla neelata. Ent mees magab ras
kesti. Uuesti müksab naine teda küünarnukiga ja vihas
tub pisut. Teda on lakkamatu hambavalu ja öösine valva
mine muutnud pisut tigedaks ning kannatamatuks.
— Ärka ometi! hüüab ta ja neelab piirituse alla,
— Mh? ümiseb mees.
— Aja silma luugid lahti, rott närib saapaid.
Nõnda virgubki mees. Tuba on pime ja ta ei näe
midagi. Siis võtab sängijalutsilt püksid ja hirmutab nen- |
dega. Nüüd kuuleb ta hirmunud roti jooksu.
•—* Tapa ta ära, sunnib naine kannatamatult.
— Millega?
— Süüta tuli ja löö maha.
42
Nõnda tõusebki pagar Marask keset ööd ja süütab
tule. Tuba on hämar selle väikese lambi paistel. Nurgad
kaovad hoopis pimeduses. Mees otsib mõnda käepäralist
löömisasja. Selleks sobib kõige paremini püksirihm.
— Topi ahju juures pragu kinni, siis ei lippa ta mi
nema, õpetab naine.
Mees panebki augule paberitropi ette ning hakkab siis
rotti otsima. Urgitseb kapi all, vaatab sängide taha, kolab
siin ja sääl, kuid rotti pole. Ent siis järsku vilksatub ta
lilie-postamendi vahelt. See sündis nõnda äkki, et Marask
ei saa rihma löögikski tõsta.
— Ah-haa, nägin, lausub ta rõõmsalt ning jahihimulisemalt.
Ta urgitseb jälle kapi all. Säält jooksebki väike hall
kerake ahju juurde ning tahab lipata tuttavasse auku. Kuid
paberitropp on ees. Ja siis käib Maraski rihmalöök. Ent
hilja, võib olla ainult üks kümnendik sekundit, kuid siiski
hilja.
Rott hüppab ja Marask teeb mingi veidra liigutuse.
' — Sa kardad, torkab naine sängist.
— Pea suu! vastab mees, — ega’s ta mõni lõvi pole.
Ent siiski oli tal niisugune veider äkiline tunne.
Siis vilksatub jälle ühe lauajala tagant rott, kuid jäl
legi ei saa Marask hoopi anda. Naine sängis muutub juba
kannatamatuks. Mõlemad lapsed on virgunud ja vahivad
isa, kes kolab mööda tuba, rihm pihus, vurrud pisut sorakil
ja laup kortsus.
—Löö... löö! karjub äkki naine, — näe, sääl...
sääl. . .
Käib rihmaplaks, kuid jälle hilja.
— Sinust pole midagi asja, heidab naine,
— Noh tule ise ja aja taga! vastab mees pahaselt.
— Muidugi lähen!
Ja naine tõusebki sängist. Nad hakkavad mõlemad
rotti taga ajama; mees seisab ukse, naine akna Juures. Rott
vilksatub siia ja sinna, jookseb hirmunult kapi alt sängi
alla, siis toolide vahele, kastide taha ning riidenagi varju.
Marask hoiab kalossi käes ning valmistub tabanii-
AA Aini leiti Iilis.
Tartu Osakond soovitab Tartu laost oma veski kõrgeväärtuslikumaid saadusi: nisupüüli sõredat, poolsõredat, pehmet
mannat, sepikujahu, rukkipüüli, rukkijahu, nisukliisid, tangu ja kruupe.
VÕI-EKSPORT OSAKOND.
Tartu laos alati suur tagavara tarbeid piimaühisustele.
Auto ja mootor
ratta kummide
CONTINENTAL
esitus.
Kontor ja ladu Tartus, Tiigi tän. 67, tel. 5-50.
*7
odavaid
soovitab
tuntud hääduses
M. We§ter
Tartus, Promenadi tn. 5.
Hüpoteegi Panga majas
K. Konsen
Tartus, Riia tän. 18,
telefon 12-85
kauplus ja tööstus
soovitab oma tööstuses valmistatud kõiksugu
ialunniicifl valmis kui ka tellimise peale. Hinnad
JdicinUilSiQ, mõõdukad. Töö eest täielik vastutus.
A. LELUe diivanitööstus
Tartus, Aleksandri 50-a. Soovit. koiks, moodsaid diivaneid ja garnituure.
KASULIKUM.
Klaveriõpetaja: „Ma olen päris jahmunud et
sa tuled jällegi tundi ilma harjutamata. Mis kasu sa arvad
olevat muusikast, kui sa ei harjuta?"
.... Õp i 1 a n e : „ Isa käest kakskümmend viis senti õhtu
pealt."
45
seks. Aga ta viskab kalossi rotist mööda ja ka naine rahmab asjatult rihmaga. Ta heidab rihma vihaselt sängi
alla ning haarab toapühkimise harja. Nüüd urgitseb ta
sellega sängi all, kapi taga, igal pool, kuid rott on kadunud.
— Lipsas mõnda auku, arvab mees.
— Otsi, otsi! käsutab aina naine, — enne ma ei
jäta, kui löön ta maha.
Ent rotti pole kuski.
— Tõmba too kast seina äärest eemale.
Mees tõmbab, kuid ka sääl pole otsitavat.
— Läinud! ohkab mees.
Kuid naine jätkab kangekaelselt otsimist. Ta kolistab
toole, tõukab laudu ja juba ärkavad kõrvaltubades üürni
kud. Vaheseinad on õhukesed, iga väiksemgi krõbin kos
tab ühest toast teise läbi kogu selle õõnsa puulobudiku.
Ent siis järsku, kui naine liigutab lauda, hüppab selle
alt rott. Naine kiljatab ja pillab harja põrandale. Üks
vaas lendab ümber ja puruneb.
—Vaat, kus kuulas, näru! lausub mees.
Ent naine on nüüd tige. Katkine vaas ja lisaks veel
ehmatus, see ärritab teda. Ta süda otsekui väriseb ja
tükiks ajaks on temas kadunud jahituhin. Kuid siis kaldad
ta oma sapimeele mehele ja küsib:
— Miks sa ei löönud teda maha, vahid nagu tola?
Mees ei vasta.
Miski nagu oleks liigutanud nurgas paberi all. Seal
on niisugune kahtlane kühm. Äkki virutab Marask mürt
sudes sinna kalossiga. Midagi kliriseb. Need olid väi
kesed pudelid, milledes naine hoidis bensiini, mõnd rohtu
ja õli. Nüüd on kõik sodi.
— Lollpää! karjub naine. — Sa ei oska enam teha
vahet roti ning pudelite vahel.
— Ma arvasin. . katsub mees end kaitsta.
— Ainult lollid arvavad, jätkab naine, — kasi sängi
laste juurde, sa ei püüa kinni ainustki, rotti.
Tükk ega sõnelevad mõlemad ärritatult. Naise meel
on tige ja sapine. Ta heidab mehele ette mõningaid vanu
tülisid ning pahandusi.
46
— Pea suu! müristab mees ja viibutab käes kalossi.
— Ah-haa, tahad mulle visata! Viska, seisan ees,
viska! Niisugune näru!
Mees ongi peaaegu valmis viskamisel, ja küllap ta seda
suurt alusundrukus ja hargnenud juukstega eite ikkagi ta
baks, kui järsku seinale koputatakse.
— Andke öösekski rahu! hüüab kare mehehääl. —
Minge homme luhale ja lõuake seal.
See on lihunik, lühike ja jäme mees, härjakaela ning
punase näoga.
— Vasika surm! heidab naine ärritatult.
Nüüd hakatakse teiselpool seina rusikatega ägedalt
tampima. Kogu sein väriseb ja vihane hääl möirgab: —
Küllap homme murran su kondid pikuti pooleks!
Ärkab kogu maja. Väljas võõruses avatakse uksi ja
lüüakse jälle kmni. Kogu see kahekordne majalobudik on
muutunud äkki elavaks nagu mesipuu. Mitmelt poolt kos
tavad hääled ja sammud. Marask heidab kalossi nurka
ning viskub sängi. Ta meel on kibe ning ärritatud. Kuid
naine ei tule enam tema kõrvale magama, vaid käratab
ühele põngerjale:
— Kasi sängist maha! Mine tolle vana ahvi juurde.
Poiss ronib sängist välja ning kobib isa juurde. Emand
Marask ronib lastesängi ja puhkab üle päitsi otsa tule.
Kogu toas on jälle vaikne ning ka võõruses ja kõrvaltubades on vaikinud hääled. Lihunik on roninud tagasi sängi
ja hoiab rusikaid rinnal. Küllap ta homme tollele vana
moorile näitab.
Marask lamab seliti ja mõtleb. Ta ei märka isegi,
mida mõtleb, kuid nüüd on uni kogu ööks läinud. Naisel
on aga lakanud hambavalu ning ta jääb väsinult ja süda
metäiega magama. Ja siis selles vaikuses kostab jälle
tasane krõbin. Ainult Marask kuuleb seda ja ta närvid
kargavad jälle pinguli. Nõnda kuuleb ta kogu öö seda
ühetoonilist järamist, kord kapi all, kord ukse lähedal või
ahju ees, ja alles hommiku eel suigub viivuks magama.
Negri.
Kõik muusikariistad,
klaverid, harmooniumid,
raadio-aparaadid, gram
mofonid ja heliplaadid
leiate suurimas vali
kus Tartus
ainult
K-m. TEATER & MUUSIKA
ladus, KÜÜNI TÄN. 6, kõnetraat 4-68.
Suurim muusika-eriäri Lõuna-Eestis.
E. Sattelberg’i kaalutehas
4*
Soovitab oma laost
kaubanduse|, .
hektoliitri)
põllumajanduseM meetri1
apteegi- ja haigemajade- j
liitriJ
Kaalude ja mõõtude kordaseadmine proovikoja kaudu
tembeldamiseks.
O-------------------------------------------------------*----------------- O
Üle Eesti kõige odavam jalanõude ostukoht
„Võistlus“ Tartus, Riia tän. 25.
, liHffifflHw
Töö headuse eest täielik vastutus.
Austusega JAAN TANKSON.
Vaata"Wambola", koloniaal-kaubamaja Tallinnas Wene turg..."Wambola", koloniaal-kaubamaja Tallinnas Wene turg 3
Kaubatarwitajate
tähtraamat
1925
4
Kaubamaja Mambota wäljaanne
kaubamaja
JDambolm
Tallinnas, IDene turg, 5
Kõnetraat 22=01
on omale ülesandeta teinud oma kõrgesti lugupeetud
Faubatarroitajaid roarustada alati kõige parema, esi
meses headuses, kaubaga.
Kaubakohale saatmine korralik ja kiire, mida
mõimaldaroad meile meie hobused ja auto. Ka
wüljaspoole Tallinnat roõime autoga kaupa kohale
toimetada.
Teenimine wastutulelik.
Kõige suurema austusega
K/m. ..TDamboia".
„WAMBOLA“
Koloniaabkaubamaja Callinnas, iDenc turg nr. z
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew Jüri p.
Reede
Markuse p.
Laupäew
26
27
28
29
30
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew Tuule risti p.
30
31
1
2
C 3
4
5
6
7
8
9
G 10
11
12
„Wambola"
wene turg nr* 3
on alati saadawal
järgmised kaubad:
Kompwekid kõiki seltsi,
purkides ja paberi
tes, segu ja üksikud.
Shokoladi kompwekid
likööriga ja ilma,
mitmet seltsi.
Shokolad tahwlites ja
lahtine, mitmetest
wabrikutest.
Biskwiit, kastides, kar
pides ja rullides
mitmet seltsi ja mitsuguses hinnas.
13
14
15
16
17
1. tõuseb päike kell 5,42 min.; läheb looja kell 6,53 min.
11. „
„ 5,14 „
„
„
„ 7,18 „
21. „
„
„ 4,46 ................................ 7,38 „
Mai — Lehe-kuu.
v
2
'QDii
'9
MM
11
12
13
14
15
16
17
1. tõuseb päike kell 4,20 min.; läheb looja kell 8,01 min.
11........................... 3,56............................
„ *8,23 „
21.
„
„
„ 3,35
„
„
„
„ 8,44 „
Pühapäew Kolm. Jum. p. n 25
26
Esmaspäew
Teisipäew
27
281
Kesknädal
29
Neljapäew
ts 30
Reede
C
31
Laupäew
14
15
16
17
18
19
20
Pühapäew
Esmaspäew Midi P.
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
ncr
eo
2=
s
21 Pühapäew
22 Esmaspäew Suwe algus.
23 Teisipäew
*24 Kesknädal
Jaanipüew.
25 Neljapäew
26 Reede
7 magaja p.
27 Laupäew
28 Pühapäew
29 Esmaspäew
Peetri p.
30 Teisipäew
3
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
s 13
14
Kaubamajas
Mambota"
IDene turg nr» z
on alati saadawal
järgmised kaübad:
Kakao, mitmesuguses
headuses, pakkides
ja lahtine.
Kohwi, pakkides, mitmetest wabrikutest.
Sigurid, pakkides ja
lahtine, praetud ja
praadimata.
Kohwi oad, praetud ja
praadimata, mitmes
hinnas.
Tee, kõike seltse.
Sahariin Tahlberg
nr. 2.
15
16
17
1. tõuseb päike kell 3,17 min.; läheb looja kell 9,04 min.
11.
3,08
9,18
21.
3,05
9,24
Juuli — Heina-kuu.
vii
31 p
«j
Uus kalender
1 Kesknädal
2 Neljapäew
3 Reede
4 Laupäew
N
18
Heina-Maar. p. n- 19
S 20
21
5
6
7
8
9
10
11
Z. 22
Pühapäew
G L 23
Esmaspäew
Teisipäew
24
Kesknädal
25
Neljapäew
26
Reede
7 wenna p.
27
Laupäew
28
23 Pühapäew
24 Esmaspäew Pärtli p.
25 Teisipäew
26 Kesknädal
27 Neljapäew
28 Reede
3
Johannese surma p.
29 Laupäew
10
11
12
13
14
15
16
30 Pühapäew
31 Esmaspäew
17
18
1. tõuseb päike kell
11.
„
„
21
„
vm
Kaubamajas
„Wambola"
wme turg m\ 3
on alati saadawal
järgmised kaubad:
Wanilje.
Sahwran.
Kardamom.
Wanilin.
Pipar.
Wirts.
Nelgid.
Kaneel, tükkides.
Kaneel, peenike.
Muskat.
Jllgwer jne.
Kilu rohi, kõige parem,
oma walmistud,
loodi ja naela wiisi.
4,03min.; läheb looja kell
4,25 „
„
„
„
4.47 „
„
„
„
8,36 min.
8,12 „
7,46 „
September — Mihkli-kuu.
Uus kalender
1
2
3
4
5
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäev)
Reede
Laupäew
L
19
20
21
22
23
| 24
6 Pühapäew
! 25
7 Esmaspäew
Ussi-Maarja p.
26
8 Teisipäew
27
9 Kesknädal
L 28
10 Neljapäew
29
11 Reede
30
12 Laupäew
31
13 Pühapäew
14 Esmaspäew Risti ülendamise p. 1
2
15 Teisipäew
3
16 Kesknädal
4
17 Neljapäew
G 5
18 Reede
6
19 Laupäew
20 Pühapäew
21 Esmaspäew Madise p. Sügise
salgus.
22 Teisipäew
23 Kesknädal
24 Neljapäew
3
25 Reede
Op. Johannese p.
26 Lanpäew
27
28
29
30
Pühapäew
Esmaspäew
Mihkli P.
Teisipäew
Kesknädal
1.
11.
21.
7
8
9
10
11
12
13
,1B10QU1BQIk UI M
ix
14
15
16
17
tõuseb päike kell 5,11 min.; läheb looja kell 7,16 min.
„
„
„ 5,33 „
„
„
„ 6,47 „
„
„
„ 5,55 „
„
„
„ 6,19 „
järgmised kaubad:
Õlle linuaksed.
Jaani leib.
Päewalille seemned.
Pähklid, mitmesugus.
Prännikud, kõiki seltsi.
Jõulu küünlad,
walged ja wärwilis.
Küündla hoidjad
Jõulu kompwekid.
Suhkru siirup pipar
kookide tarwis.
Kilud karpides ja
ämbrites.
Sprotid.
head uut aastat I
14
Pühapäew 3. Jõulu p.
15 D
Esmaspäew Süüta laste p.
Teisipäew
x 16
Kesknädal
®
|18
Neljapäew Wana aasta.
1. tõuseb
11.
„
21.
„
xii
paike kell 8,35 min.; läheb looja kell 3,30 min.
„ „ 8,52 „
„
„
„ 3,22 „
„ „ 9,00 „
„
„
„ 3,22 „
LcraõllÄ.
Uuesti kokku seatud maakonna- ja linnawalitsuselt saadud teadete järele)
r
laadapaew laupäewa wõi pühapäewa peale langeb, siis peetakse laat jära
misel too- ehk esmaspäewal ära.
1
j
Euulaatu peetakse: Laura alewis igal 10. ja 25. kuupäewal, W. Irboska
alewrs igal 21. kuupaewal, Rootowo wallawalitsuse j. igal 5. kuupäewal irboska
laama j. igal 20. kuupäewal, Petseris iga kuu 1. ja 15. kuupäewal
peale ldf/Uõs^°t° »°°t°!K T-l-in«°z I-ks l-rda kuus - Mhaptewadel
, Jaanuar. 2. Krüüdneri to., eud. Pusu kõrtsi juures. - 7. Tartus 3 nädalat Worus; Darmre w.
9. Kikewere k., Kapu w. — 10. Suure-Jaani alewis. —
& Wemrarwe to. - 15. Laekweres, Simuna kih., 2 p. - 17. Kolowere
to- “ 2°- Misso wallamaja j. — 21. Meeksi w., Mehikoorma külas. — 22. Ima
were to., end Päia kõrtsi juures, Türi alewis, Alliku rdt. jaama j. - 23. Walqas
2 p.; Haapsalus; Nasinas. — 24. Paides; Jõelehtmes. — 30. Nissis, Riisipere' w.
? & W^bruar. 1. Mässu w., Uue Wirtsu kiriku j.; Kallaste alewis 2 p. —
2. Kilingi-Nommes; Halliste, Pornuse Lenhofil; Raplas. — 3. Jõqewa alewis Liigalasma karjamaal, Wesiaja wärawas, Maasi w. — 4. Mõrus, Pärnus 2 p —
S.W°lt,° w, MMi I Tõrwa alewis S p^; «arwas 2
Dift
810. Antsla alewis, Räpina walas, Raasikul, Rak23‘ ~ 11 ■ Põltsamaa alewis. — 12. Tapa alewis 2 p. — 14. Tamsalu jaama
L?°@fua T ~
räf,truš' ~ 16- Wiljandis 8 p. — 17. Tartus; Haibal, Kernu w. — 18. Peipsiäärses w Ninakülas. — 19. Paides. — 20. Audrus
Misso wallamaia j., Rawilas, Kose kihelk.; Masknarwas. — 21. Walqas 2 p. Mulun
luures. — 22. Mustwee alewis. — 25. Mõrus 8 p.; Lihulas. —
26. Wowbsu alewis. -- 28. Wiljandis 2 p.; Tagawere karjamaal, Maasi wallas.
, .
Ristil, Prnsalu to.; Kärdla alewis; Jõgewa alewis, Keawa raudteeiaama laheda!, Kehtna w. — 3. Jõhwi alewis 2 p. — 4. Mõhma alewis, Kiwiloos, Penmgi to. — 5. Kirbla to., Kirbla kiriku j., Salla külas, Simuna khk 8. Kurista to Aidu kõrtsi juures; Antsla alewis; Iisaku mõisas 2 p., Tumala mõiia
karjamaal, Uuemõisa wallas 2 p. - 9. Emmaste wallas, Metsalaugu külas; Hageri
üriku Mures; M.-Jakobi kiriku juures; Küti w. 2 p. — 10. Haapsalus - Paatsalu w.
Karuse kih.; Kõomõisas; Suure-Jõel, Uue-Wändras; Walgjärwe w., end. Kitse kõrtsi
Mures; Puhtas, Kawilda w.; Laewa to., end. kõrtsi j. - 12. Mõrus; Ardu kiilas
Trugr w.; Hellamaal, endise teemaja juures; Amblas. — 13. Põltsamaa alewis. ; ^^^Eonna mõisas, ^maweres; Mõisaküla alewis, Maimastwere wallamaja ümbK?dnarwe mmsas; Mustjala wallamaja j. — 15. Raplas. — 16. Rannu w.,
^o. Kulli farjant. j. Rannaküla Römmi talu karjam.; Maasis. — 18. Sangaste kirikukortst j. ; Kastnas, Tõstamaa kihelk.; Kallaste alewis 2 p.; Keilas; Jürwa-Jaauis,
Mohmuta wallas.
20. Kuresaares; Märjamaa w.; Misso wlm. j.; Awinurme wallaüriku j., Türi alewis. — 21. Ulila w., end. Wäike-Ulila mõisas. —
22. Albu wallamaia juures. — 23. Malgas 2 p.; Maruja külas, Kawastu w.; Leisi
alewis.
,24. Lamse wald., Mõra mõisas; Laekweres, Simuna kihelk., 2 p. —
25. Saadjarwe w., Moldi mõisas. — 26. Rutikwere asunduses; Nolla-Kihlepas - Kärgula w., >sulbi alewis; Krüüdneri w. Mana-Prangli m.; Mahastus. — 28. Paides’ ®a^ere poe j-, Kloostri to.; Kellamäe kõrtsi j., Kaarm-S. w 2 p'
31. Musttoee alewis.
'
+
APriü. 1. Pindi wallas, Leewi mõisas; Juurus. — 2. Antsla alewis- Põlgaste to., Juskarus; Alajõel, Mirumaal. - 5. Harkus, Mäepeal. - 8 Kastre-Mõunu
mulla?' |UttfU f5r? FEs; Waiwara mõisas 2 p.; Roopata mõisas, Pärsama
Ernmanni wallamaja p - 9. Elwas. - 10. Sooniste wallas; Ellamaal;
k-?rubeto?^^; Soona wallamaja juures. - 11. Pati Nurmeotsal. - 12. WõKikewere k., Kapu w. — 13. Kärla wallas, turuplatsil. — 14. Hummuli «Soe»
kõrtsi juures; Peipsiäärses w., Nma külas; Wastse-Kuuste w. Koorwere k. juures —
vallamaja juures; Tapa alewis. - 16. Wiljandis 2 p.; Põltsamaa aleWoltweti Keremal. — 17. Karula wallamaja juurus. — 18. Wigala w.; Tarwastu Mustla alewiv;Lnwa poe juures, Rohukülas, Kogula wallas; Koeru alewis. 19. Tartuv; Kiüngi-Nommes; Rogosi to., Luutsniku mõisas; Wiitna kõrtsi j., Kadkih.; Lüganuse üriku juures, Püssi w. - 20. Kuresaares; Lihula alewis; Selis,
Lostamaa nh.; Misso wallam. juures; Alaweres; Kuresaare linnas. — 21. Wäike-
Maarjas. — 23. Orajõe Kablis; Sauga wallam. juures; Krabi wallam. j.; Raadi
w., end. Wasula Rojasilla kõrtsi' j.Keilas. — 24. Wastseliiua wallamaja juures;
Lohusoo külas. — 25. Märjamaa w.; Saulepi w., Warbla k., Kabala wallam. juures;
Koonga wallam. juures; Kanepis; Peri w.; Tsooru wallas, Roosikul; Kõiguste kõrtsi
j., Laimjala w. 2 p. — 26. Suure-Jaani alewis; Laatre wallas, Tsirgulinna alewikus, Jõgewa alewis; Kohilas. — 27. Saare wallas, Saare kõrtsi j.; Narwas 2 p. —
28. Abja-Paluojas; Krüüdneri w., Saluoja kõrtsi j.; Rakweres 2 p.; Käru rdt. j.
29. Walgas 2 p.; Wotikwere w., Lullikatku külas; Ahja wallas, Kärsa külas; Liitval,
Kolga wallas. — 30. Kargu alewis; Haanja wallas, Haanja mõisas; Meeri w., WastseNõo mõisas; Nissis Riisipere w.
Mai. 2. Waikna wallas, Pär. m. j.; Tõrwa al. 2 p.; Wändra alewis; Kõlliste wallas, Alamustil; Räpina wallamaja j.; Roela w., end. Torma jaama j. —
3. Oro w., Linnamäel, Lelle Hiiekõnnus; Kawastu w., Koosa külas; Kaarepera w.,
Pikjärwe kõrtsi j.; Otepää alewis 2 p.; Anija wallamaja j. — 4. Tahewa wallamaja
j. — 5. Haapsalus; Saaluse wallamaja j.; Pala w., Kodawere Põllum. Seltsi pl. —
6. Pärnus 2 p.; Antsla alewis; Järwakandi wallam. j. — 7. Mõisaküla alewis;
Peri wallas, Põlwa kiriku juures. — 8. Tahkurannas, Mõiste kõrtsi juures; Walgjõel, Kõnnu w. — 9. Häädemeeste! Uue-Antsla wallam. j.; Haiba poe j., Kernu w. —
10. Uduweres, Jakobi k.; Mana-Roosa wallamaja j.; Kuiwajõel. — 11. Misso wal
lamaja j.; Mana-Kuuste w., Roela mõisas. — 12. Mõrus; Kaarli w., Oisu jaama
juures; Kudina w., Pakaste kõrtsi j. — 14. Holstre wallamaja juures; Karilatsi w.,
end. Karilatsi kõrtsi j. — 15. Kuresaares. — 16. Paides. — 18. Sangaste kirikukõrtsi j.
— 19. Meeksi wallas, Mehikoorma külas;. Leisi alewis 7 p. — 20. Misso wallam. j.
22. Mõõbsu alewis. — 23. Walgas. — 26. Mätjaküla karjamaal, Pärsama wallas.
Juuni. 1. Kärgula wallas, Sulbi alewis; Rasina w. — 2. Türi alewis. —
5. Miljandis 2 p. — 9. Antsla alewis. — 12. Paides. — 13. Moltweti Keremal.
14. Mastse-Kuuste w., Lootwina m. — 15. Märjamaal. — 16. Tapa alewis. — 20. Põlt
samaa alewis; Pikasillal, Patküla w.; Misso wallam. juures; Mustwee alewis 2p.;
Järwa-Jaanis Mõhmuta w. — 21. Mõrus. — 26. Miljandis 2 p. Priisalu w., Ristil;
Laiksaare-Urisaares; Rakweres 2 p.; Mihnlas, Haljala kih.; Tamsalu jaama j.
Juuli. 1. Pärnus 2. p.; Walgas 2 p.; Haapsalus. — 3. Paides; Wiitna
kõrtsi j., Kadrina kih. 2 p. — 6. Tartus. — 7. Petseris. — 8. Taagepera wallam. juu
res. — 10. Tarwastu w., Mustla alewis. — 12. Mõisaküla alewis. — 15. Karksi-Nuias.
— 18. Tõrwa alewis 2 p. — 20. Misso wallam. j. — 23. Kuresaares 2 nädalat.
August. 1. Paides. — 2. Pärnus 3 nädalat. — 3. Elwa alewis. — 7. Holstre
wallam. juures. -- 10. Kuresaares. — 12. Wana-Wõidu wallamaja juures. — 15. Tu
halaane wallam. juures. — 16. Martna w. — 18. Loodi w., end. kõrtsi juures. —
20. Misso wallam. j.; Walgutas — 21. Laiksaare-Urisaares; Kallaste alewis 2 p. —
22. Pati-Nurmeotsal. — 23. Walgas 2 p. — 25. Wõrus; Narwa-Jõesuus 2 p. 26. Pai
des; Mõisaküla alewis. — 28. Rakweres 2 p.; Petseris. — 30. Antsla alewis. —
31. Helme mõisas; Häädemeeste!; Suurejõe!, Uue-Wändras.
September. 2. Sunre-Jaani alewis; Kaarli wallam. juures. — 3. Selis,
Tõstamaa kihelk. — 5. Miljandis 2 p.; Sauga wallam. j.; Mõõbsu alewis. — 6. Wastsemõisa kõrtsi juures; Meeri w. Wastse-Nõo mõisas. — 7. Hummuli «Soe» kõrtsi j.;
Wana-Kariste wallamaja j.; Tamsalu jaamas. — 8. Olustwere jaama juures; Hal
listes, Pornuse Lenhofis; Kiwiloos, Peningi wallas. — 9. Puiatu mõisas. — 10. Kärstna
mõisas; Rutikwere asunduses; Kilingi-Nõmmes; Puhjas, Kawilda w.; Hellamaal, end.
teemaja juures; Tapa alewis 2 p. — 11. Lelle Hiiekõnnus. — 12. Meeksi w., Mehi
koorma külas; Laewa w., end. Laewa kõrtsi j.; Wiitna kõrtsi j., Kadrina kih. 2 p.;
Tagawere küla karjam., Maasi w.; Türi alewis. — 13. Walgas 2 p.; Kolga-Jaani
kiriku j.; Iisaku mõisas 2 p. — 14. Kuresaares; Wiitina wallam. juures; Peipsiäärse
w. Ninakülas. Oisus, Alliku w. — 15. Warblas, Saulepi w.; Tammistes, Pärnu kih.;
Abja-Paluojas; Kohilas; Jõgewa alewis. — 17. Uusna m.; Uduweres, Jakobi kih.;
Räpinas 2 p. — 18. Sangaste kirikukõrtsi j.; Alaweres; Kaarepera w., end. Pikjärwe
kõrtsi j. — 19. Kergu alewis; Krabi wallam. j.; Musiwee alewis; Kalli küla karja
maal, Kogula wallas. — 20. Kiwi-Wigalas; Pindi wallas, Leewil; Kärgula wallas,
Sulbi alewikus; Misso wallam. j. — 21. Tahewa wallam. j.; Orajõe Kablis; Rõuge
kiriku juures; Wõlupe kõrtsi j., Pärsama w.; Wahastus, Wahastu wallas. — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelkonnas. — 23. Tartus; Paides; Sürgawere asunduses; Holdre
mõisas, Helme k.; Järwakandis. — 24. Wõrus; Kirbla kiriku j. — 25. Watlas, Paat
salu w.; Waua-Snislepi wallam. juures; Nolla-Kihlepas; Antsla alewis; Loona wal-
lamaja juures; Liigalasma karjamaal, Wesiaja wärawas, Maasi w. — 26. Tallinnas
8 p.; Pööraweres, Jakobi kih. — 27. Põlwa kiriku j. — 28. Kuresaares; Põltsamaa
alewis; Tori alewis. — 29. Haapsalus; Keblastes, Meltsa w.; Kirepi w., Kirepi kõrtsi
j.; Ambla alewis. — 30. Haanja w., Haanja mõisas.
Oktoober. 1. Mairna w. Päri mõisa juures; Oro w., Linnamäel; Audrus;
Liiwal, Kolga wallas; Keawa raudteejaama lähedal, Kehtna w.; Rasina tv., end. Na
sina kõrtsi j.; Mehamäe wäljal, Lewala külas, Uuemõisa wallas 2 p. — 2. Märja
maal ; Tõrwa alewis 2 p.; Mõisaküla alewis, end. Torma jaama j. — 3. Laanemetsa
«Suure» kõrtsi j.; Wändra alewis; Loosi iv. Lindoras; Kawastu-Koosal.
4. Pal
diskis ; Rõuge w., Sänna kõrtsi j.; Kuiwajõel; Mana-Kuuste w., Roela Malge kõrtsi
j.; Miitna kõrtsi j., Kadrina kih. 2 p. — 5. Lihula alewis; Kabala wallam. juures;
Tsooru w. Roosikul; Narwas 2 p. — 6. Kudina w. Pataste kõrtsi j.; Johwi alewis
2 p.; Tapa alewis. — 7. Wiljandis 2 p.; Pärnus 2 p.; Hageris. — 8. Pukas, San
gaste k.; Mustjala mõisa j. Mustjala w. 2 p. — 9. Kikiwere külas, Kapu w. — 10. Mal
gas 2 p.; Hellermaal, Hiiu-Suurmõisa tv.; Jmawere tv., Päia kõrtsi j.; Walgjõel,
Kõnnu tv.; Lüganuse kiriku j., Püssi tv. — 11. Riidaja wallam. juures. — 12. Tar
tus; Wastseliiua wallam. juures; Keilas; Jllukal, Kuremäel 2 p.; Leisi alewis 3 p. —
13. Mõrus; Kurista tv., Aidu kõrtsi j.; Salla külas, Simuna kih.; Kärla tv., turu
platsil. — 14. Kilingi-Nõmmes; Erastwere tv., Kanepi alewikus; Petseris; Albu wallamaja j. — 15. Säru wallam. j.; Raplas; Rannu tv., Kulli karjam. j.; Awinurme
wallam. j.; Rakweres 3 p. — 16. Karula wallam. juures; Muhu-Suure walla magasiaida juures. — 17. Koluweres 2 p.; Koonga wallam. j.; Anijal; Otepää alewis 2 p.
—-18. Kuresaares; Emmaste tv. Metsalaugu külas; Suure-Jaaui alewis; Mõõbsu ale
wis; Antsla alewis; Lohusoo tv., Lohusoo külas; Mäike-Maarjas.
19. Tarwastu,
Acustla alawis; Põlgaste tv., Puskarul; Rogusi wallam. j.; Jõelehtmes; Mastse-Kuuste
tv., Lootwina m. — 20. Misso wallam. j.; Mana-Roosa wallamaja j.; Uue-Antsla wal
lam. juures; Kõlliste wallas, end. Tille kõrtsi juures. — 21. Haapsalus; Saaluse wal
lamaja j.; Kastre-Mõnnu wallam. juures; Koeru alewis. — 22. Kärgula tv. Sulbi ale
wis. — 23. Kõo mõisas; Moisekatsi tv.; Kasepere poe juures, Kloostri iv.; Raadi tv.,
Masula Rojasilla kõrtsi j. — 24. Laatre tv., «Tsirgulinna» alewikus; Kõlliste tv., Krootuse mõisas. — 25. Ellamaal, Sooniste tv.; Rannaküla Römmi karjamaal. — 27. Saare
tv. Saare kõrtsi j.; Laekweres, Siimuna kih., 2 p. — 28. Taaaeperas, Ala alewikus;
Woltweti Keremal; Misso wallamaja j.; Puurmanni iv., Pikknurme külas; Krüüdneri
w. Pusu kõrtsi juures; Järwa-Jaanis, Mõhmuta w. — 29. Motikwere tv., Lullikatku
külas; Ahja tv., Kärsa kõrtsi juures. Laura iv., Stolbowo talus. — 31. Sindi-Lodja
kõrtsi juures; Mõniste wallamaja j.
Nowember. 1. Harkus, Mäe peal; M.-Jakobi kiriku j., Küti w. 2 p.; Mätjaküla karjamaal, Pärsama w. — 2. Paides; Suurejõel, Uue-Mändras; Kodawere Põllum. Seltsi pl. Pala tv.; Laiuse tv., Mõra mõisas. — 4. Nissis. Riisipere iv. — 5. Antsla
alewis; Kambja iv. Missi kõrtsi j. — 6. Rõuge iv., end. Alakõrtsi juures; Kaarepera
iv.; Kassinurme tv. j. — 7. Malgas 2 p.; Ilderna tv., Elwa jaama j.
10. Sauel,
Arudewahel; Jõgewa mõisas. — 11. Wiljandis 2 p.; Mõrus. — 12. Kuresaarcs; Lähtru
tv., Wahina k.; Karilatsi tv., end. kõrtsi juures; Ardu külas, Triigi w.
14. Käru
jaama juures. — 15. Põltsamaa alewis. — 16. Tartus.
17. Haibal, Kernu tv.
20. Ristil, Priisalu w.; Misso wallam. j. 21. Tamsalu jaama j. 2 p. — 23. Paides;
Mustwee alewis 2 p. — 25. Raasikul; Türi alewis. — 26. Pati-Nurnteotsal; Walgjücwe iv., end. Kitse kõrtsi juures; Einmanni wallamaja j.
27. Mäike-Nigula ki
riku j., Kalwi tv. 2 p. — 28. Moltweti-Hallikukiwil; Keilas; Rootowa wallam. j. —
29. Mõrus. — 30. Migalas.
Detsember. 1. Räpina wallamaja j.; Tapa alewis. — 2. Juurus. — 3. Mal
gas 2 p.; Alajõel, Mirumaal. — 4. Rakweres 2 p. — 5. Amblas. — 6. Wihulas, Hal
jala kih. — 7. Lelle-Hiiekõunus; Kallaste alewis 2 p. — 8. Wiljandis 2 p. — 10. Ki
lingi-Nõmmes ; Mõisaküla alewis; Jüri kiriku j. Rae iv.: Narwas 2 p. — 11. Põlt
samaa alewis — 12. Martna kiriku j.; Wändra alewis; Järwa-Jaanis, Wõhmuta tv.
13. Pati-Nurmeotsal. — 14. Antsla alewis; Peipsiäärses tv. Nina külas. — 15. Wõrus; Kärdla alewis; Kohilas; Jõgewa alewis. — 16. Pärnus 2 p.; Türi alewis. —
17. Moisekatsi tv., end. Kauksi kõrtsi j. — 18. Paides; Pööraweres, Jakopi k.
19. Jõhwi alewis 2 p. — 20. Haapsalus; Märjamaal; Wõõbsu alewis: Misso wal
lam. j.; Wasknarwas. — 22. Mustwee alewis. — 23. Krüüdneri w. Sulaoja kõrtsi
juures. — 28. Malgas; Kawastu tv. Warnja k.
SBESEBEBSEEiaEEEEEElEEEGlEE]
KoloniaaHtaubamaja
mambota
wme turg nr. 3
Miv oma austatud Kaubatarmitajate täbelpanu
felle peale, et Ka wäiKfel armul fealt Kõiksugu
KoloniaabKaupa saada on, nagu ftin Kalendris
nimetatud.
Cnne asus fee Kauplus TOäiKe Karja tän. nr. 7
Keldri poodis.
Palume KoiKi endiseid meie austatud Kaubatarmitaiaid, meid waatama tulla.
Kõige austufega*
K/m. „n)ambola
Kaubamaja
Mambota
tõöstus"Ofakond
Klaafmgi tau. 11, kõnetr. 651
rnineraalwete ja maitseainete töökojas
jooke, nagu: kwasfi, limonaöi, selterst jne.
Kunstlisi puuwilja fiirupifi pudelites ja suhkrusiirupit.
Walatakse äädikat mitmesugustesse pudelitesse mitmes kanguses.
walmistab oma
mitmesuguseid
Cöö Kõige puhtam ia KorraliKum*
hinnad wõiftlemata odawad.
VaataPilke- ja
Nalja-Matsi
tähtraamat
1933 a.
Kirjast...Pilke- ja
Nalja-Matsi tähtraamat 1933 a.
Kirjastus * Pilke- ja Nalja-Mats", Tallinnas.
Kaunim valik
mööbleid | Mööblitehas :
AS.,J1assopro(iaM‘i S. Tartu mnt. 73, tel. 308-96 : Külastage meie ladu tehase juures 1j Soodus osamaks. :
Tartus, Raekoja tän. 6. Tallinnas, Estonia pst. 13.
Kõige kasulikum ostukoht
kaupmeestele ja tarvitajatele! Naha, Jaianõuäe |a hohaserilstace Kauplus.
NIKOLAI BÕSTROV Tallinnas, Veneturg N® 1 (Narva mnt. poolel)
Kõnetr. 313-13
Müük suurel ja väikse! arvul. Laos alati saadaval:
iTallanahad, pastlanahad, igasugused hobuseriistud, rihmad, pealis- ja voodrinahad, veesaapa saared ja pea. nahad, rangivilt, saapamäärded, voolikud — vee, benBiini ja kõrgesurvele, käsi- ja reisukohyn , jalgratta sise- ja väliskummid, kalameeste kummi- ja na last saa pad, kalossid ja botikud, kõik sadulsepa ja kingsepa tarbed.
A-s. Globuse-Unioni jalanõud müü gi! tehase suurmüiigi hinnaga.
Tähtraamat 1933. Sel aastal 3 6 5
päe roa,
,
Aastaajad: II ||
Kervade algus 21. märtsil kell 4. Sume algus 21. juunil kell 23.
Sügise algus 23. sept, kell 14^ Talrve algus 22. dets, kell 9.
k. — kell: m. — minut: p. — päew: e. l. — enne lõunat ja tähendab aega kella 12-nest öösi kuni kella 12-ni päewal; p. l. — pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-nest päewal kuni kella 12-ni öösi; s. — sündis t = suri; * — riigipüha.
Päikese- ja kuuwarjutused. 1933 a. on kaks päikeseniarjutust. Kuuwarjutusi sel aastal et ole. 1) Ringikujuline päikesewarjutus on 24. weebr u a r i 1, seda et ole meil näha. Nähtaw Lvuna-Ameerika lõunapool ses osas ja Atlandi ookeani lõunapoolses osas. Aafrikas wäljaarwatud loodepoone osa, Kreekas, Wäike-Aasias, Kaukaasias, Arabias, Persias ning India ookeani läänepoolses osas. 2) Ringikujuline päikesewarjutus 21. augustil on meil näha osalisena warjutusena. Warjutuse algus Tallinnas kell 5,41 m; keskwarjutus kell 6,18 m; warjutuse lõpp kell 5,56 nt; suurim faas 0,19. Ringikujulise warjutuse riba läheb üle Egiptuse, Persia, Jndv-Hiina ja Põhja-Austraalia. Osaliselt näha Kesk- ja Jda-Euroopas, Aasias, KirdeAasrikas ja Austraalias. Warjutuse algas Tartus kell 5,37 m; keskwarjutus kell 6,16; warjutuse lõpp kell 6,58; suurim faas 0,21.
Kell 12 päewal lõpetatakse töö ametiasutustes waikse nädala laupäewal, nelipühi lau päeval, jõuht laupäewal ja wana-aasta laupäewal.
Meie majanduspoliitika Lonkab. Meil on aetud seni sihita majanduspoliitikat, mille tagajärjel oleme sattunud raskustesse, millest mäljapääs wäga raske ja füfitaro. Riigi sisse tulekud on kuiwanud kokku ja riigikassa tühi Maksudega on kodanikud üle koormatud, kuid sellepeale waatamata pannakse meil järjest uusi makse peale. Paljud ärid on selle tagajärjel maksujõetuks jäänud ja äritegewuse lõpetanud. Maal paugub oksjonihaamer juba 1928. a. alates. Paljudel on sta-isade talud oksjonil müüdud. Sajad talud on minemas müügile. Linnas kaswab kärjest töötatööliste arm. Tuhanded inimesed nälgiwad ja elawad wiletsuses. Ametnikkude arwu pole wähendatud. Isegi riigikogu liikttieidki pole mahen datud ? Riiki walitseb tõikwõimas erakondade roõim, kes murctieb ainult omamcestele mitmeid kõrgepalgalisi kohte. Näit, paljud meie pvUüikategelaieb saamad kaugelt üle 100.000 sendi kuus palka. Sarnase pillamise poliitika tagajärjel oleme peatselt kõigega pankrotis, kui meie poliitikategelased rnklrkult mõtlema ei hakka.
Ilmatark ennustab. Jaanuarikuu alul on keskmised talweilmad. Lumetuid>, ei ole. Kuu keskel sajab ja peale 2One lähemad ilmad külme maks. Weebruari kuus kõweneb külm. Kuu keskel ja lõpupool on lumetuiske. Kewade algab warakult. Aprillis sajab rohkesti wihma ja ilmad on wahelduwad, kuid siiski wilused. Maikuu esimesed päewad on ilusad kuiwad ilmad, kuid Lõuna- ja Kesk-Eestis sajab hooti äikesewihma. Juunikuu saab Rnw, peale 20-ne läewad ilmad haruldaselt soojaks. Äikesewihma sajab kohati, kuid wõrdlemisi wähe. Soojad ja päikeserohked ilmad püsiwad kuni juulikuu lõpuni. Üldse on juulikuus sademete hulk wäike. Ainult Kesk-Eestis on rohkem wihma wõimalusi, kuna lõuna- ja Põhja-Eestis püsiwad kuiwad ilmad. Augusti alul sajab kogu Eestis wihma, kuid sadu ei weni pikale. Kuu keskel on kuiwad ilmad, kuid kuu lõpupoole on loota suuremaid sademeid. Septembris on wõrdlemin kuiwad ja soojad ilmad, kuid wahepeal sajab ka wihma. Ilusad ilmad püsiwad oktoobrikuu keskeni. Nowembrikuul hakkab külmetama ja sajab lumerätsa. Detsembris sajab lund ja kõweneb külm.
ICWfM ITÖÖSTUS W «PQMJALA*V
1SWmJ JTtKNtS KN»6*B.L . .
j
Kontor ja I ad ü : Tallinn, Pikk tän. 33 tel.443-12
|
Unistuste ja lootuste kuu. Orkester mürtsugu ... On aasta uus Taas meile saabunud — Nüüd õnnesoowid kõigil suus, Üks aastaist ajamerre hääbunud. Head unistused täidawad me meeli — Neist ühine me kõigi soow: Nii häälestada saaks kord riigipilli keeli, Et ta helin oleks õige, tulutooro Ja wähendaks me häda, kriisi. Meid petnud alati need lootused — Ta uuel aastal kriiskab roana roiist, Meil lohutuseks ainult ootused, Mis täide kunagi ei lähe — Meil riigitarkust liiga roähe.
Jaanuar — Näärikuu Mälest.- ja tähtp.
Pühap. Aus aasta Esmasp. Teisip. I k. 18,24 Keskn. 5 Reljap. ** Q Reede 3 Kuningapäew 7 Laup.
sellega annate tööd Ja leiba tuhandeile töölistele
Uus kalender
**■£ 2 3 4
31 p.
Tartltage kodumaa rlidekaupa,
A
Tondikuu. Tööpuuduse, kriisi, näljatont Me keskel liigub ringi. On awar nende tegewule horisont. Kus kugistawad inimhingi. Nad elu põrguks muutnud maa peal. See meieaja tont su kannul Käib igal sammul — Ei teda hirmuta ka kuke hääl. Me walttsule telgi taga, Seal pesitseb korruptstooni tont, Kes neile kuh utu on oga. Sest söödaks temalegi kodaniku font. Et nende eest me põgeneda saa, On kogu riik ju nende tallermaa.
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede (C k. 16,08 Laup.
19 20 21 22 23 ** 24 25
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Peetripäew Neljap. sMadiepäew Reede EeSti w. aastp. Laup. W k. 14,44 W 26 Pühap. 27 Esmasp. 28 Teisip. Wastlap.
Märkusi
19 Jaanuar 20 21
22
23 24 25
26 27 28 29 30
31 1 Weebruar 2 Küünläpäew
3 4 5
6 7 8 9
Luuwalup.
10 1.1 12
13 14 15
Päike tõuseb 1. k. 8,34 m. läheb looja k. „ „ 5. „ 8,25 ,. „ „ „ „ „ 10. „ 8,12 „ „ „ „ » „ 15. „ 8,00 „ „ „ „ » „ 20. „ 7,46 „ „ „ „ „ » 25. „ 7,32 ...................................
16,37 nr. 16,47 „ 17,00 „ 17,12 „ 17,25 „ 17,38 „
omad
Keskn. Neljap. Reede Laup.
Wana kalender
KALEVI MANFAKTUURI
1 2 3 4
Mälest.- ja tähtp.
on NARVA
Uus kalender
28 p.
Parimad ülikonna-, mantli- ja palituriided
II
Paastukuu. Me riigilaen? on päris räbal nüüd — On mitmed erakonnad teda roolinud, Ja saaki omal noolinud — Liig suur on nende omakasupüüd. KeS minister olnud kuu wõi kaks. Ei rohkem talle pole maja — Siis rahapung tal üsna paks Ja pealinna kohe tekkib maja. On raske rahwale see koorem kanda — Kes teab kuhu lõppeks jõuame . . . Kas üldse saame paremasse randa. Kui nõnda edasi weel sõuame.
20 21 22 23 palivepäew 24 25 26 Taliharja p. 27 M k. 4,46 28 1 2 3 4 5 c k. 23,05 6 7 Kewade alg. k. 4 8 9 10 11 Paastu-Maarjap. 12 G k. 5,20
1. k. 5. „ 19. „ 15. „ 20. „ 25. „
7,20 7,09 6,55 6,40 6,25 6,10
m., „ „ „ „
Märkusi
16 Weebruar 17 18 19
Peetrip.
Madisepäew
Märts
Taliharjapäew
LI 14 15 16 17 18 läheb looja „ „ „ „ „ „
17,48 m. 17,57 „ 18, 9 „ 18,22 „ 13,34 „ „ 18,46 „ k. „ „ „
W ä lis m a a k a u p
1 2 3 4
Wana kalender
31 p.
viib meie rahe v lismaale, röövib meie tööl istelt tööd Ja tekitab tööta töölisi.
ui
Petmisekuu. On igapäewne, harilik see poos Nii kõrtsis, ministeeriumi kabinetis. Kui direktor armastusehoos On oma alluwaga, Siis kodanik kui wiimne petis. Ta ikka ootku ukse taga, Nii aprilli talle teeb Direkror oma kabinetis, Kui kaisutusist weri keeb, Siis sina ikka „tule homme" — See meie asutuste komme.
Üht wäikest kõrwalhüpet nõudnud Neilt meieaja mood, Kel juba nõnda kaugel lood. Et abielu randa jõudnud. Ent pettumuse tihti see on toond Ning lahutust neilt nõudnud.
Orgiatekuu. Mai tulnud, pakatanud urwad Ja lilli, rohelusse upub nurm. Peast peletanud mõtted kurwad Suur lõbu-, nautimisehurm. Näe, saatan, see põrgupintsel, On elumees galant. On naised alasti ta kintse! Süüd rotina järgi sirutand. Kõik naised teda kiidawad, Talt naudingut ;a lõbu ihkaroad, Ta jalge roahel rõõmul aega roiidawad Ja moraali, rooorust roihkaroad.
Mai — Lehekuu
Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
18 Aprill 19 R i s t i l e i d m i s p. 20 [3 k. 0,39 21 22 23 Jüripäew
Välismaa kaup teeb meie maa vae- J seks ja laseb meie töölised nälgida ! 1
V
Suplemise ja suwituskuu. On käes nüüd süda suwi Ja kõigil rõõmus meel. Ei poliitikagi paku huwi, Kui rõõmust, Lõbust laulab keel. Kui oled suurem rahamees Ja riigitüüril kõrge koht, Siis sumad lustil meremees. Ei nälga iial tunne kõht.
Aga kui sul omal raha pole, Rikka narse armukest sa mängi, Siis itta noobel potisaks sa oled. Naine lahkelt su'ga jagab sängi.
paneb Eestis ühed kangruteljed terveks päevaks seisma!
Uus kalender |
30 p.
Üks ülikond välismaa riidest
VI
Spordikuu. Kõik juulis teemad sporti — Seda nüüd on mitut sorti: Mõni spordib rannamees, Teine töö ja higi seesDiplomaadel spordiks löömingud, Banketid, muusika ja fox. Riigikogul spordiks löömingud — Seal wõitja see, kel selge poks. — Demagoogia on erakonna spordiala. See neile suuremat toob tu!u — Nii käes neil püsib leiwapala Ning rahwa! osaks suurem kulu. Kes sume! armusporti liigutab, See talrvel lapsi kiigutab Ja tihti wiimsed sendid Ta'lt ära wiiwad alimendid.
Juuli — Heinakuu
VII
Uus kalender J Mälest.- ja tähtp. ]
Märkusi
Mana kalender
18 Juuni
1 Laup.
31p.
1—l , 1
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede ® k. 13,51 Laup.
Üks ülikond kodum aa riidest annab tööd päe vas 1 kangrule ja 4 teisele töölisele ja kindlustab seega 5 töölisperele terve päevase teenistuse ja leiva. Kas olete selle üle järele mõelnud?
9 10 11 12
Presiderrdikuu. Riigiisad Toompea lossis Tahtsid saada Presidenti — Aga nüüd neil näod on mossis, Rahwas näitas tagumenti: ' Pole tarwis sellist meest meil pukki, Ta ei wähenda me hädaohtu, Uusi makse meile toob maid tutti, Et waid täita „oma meeste" kõhtu. Nüüd nad kõrtsis lahutuwad meelt Laual kallis konjak, miin. Aga kodanik waid limpsab keelt — Kohwi, tee sees nüüd tal sahariin, Mida talle toonud kõrge suhkrutoll Seega täitsid ärimehed oma pugu. Ja lahkelt lubas seda riiklik kontroll — See meil ju mana tuntud lugu.
Näppamisekuu. Küll räbal siis on lugu, Kui taskus pole raha, Siis asi üsna paha — Nii kaebab wargapoiste sugu. Nüüd moodne kassakratt Kõik laekad tühjaks teind — Ei üle jäägi teisi teid. Kui külastada politseid — Wast seal meel leidub wäike matt. Kui raha sealgi pole, Siis asi päris kole — Jääb üle ainus tee: End lasta mangi panna, Siis ikka leiwa, mee Riik annab maksuta.
September — Mihklikuu 19 August 20 21
G k. 7,04
22 23
24 Pärtlipäew 25 Ussi-Maarjapäew 26 27
28 Pühap. 29 Johannese surEsmasp. (C k. 23,30 jmap. 30 Teisip. 31 Keskn. Ristiülendp. 1 September Neljap. 2 Reede 3 Laup. 4 Pühap. 5 Esmasp. 6 G k. 20,21 Teisip. 7 Keskn. 8 Ussi-Maarjap. Madrsepäew 21 Neljap. 9 22 Reede Sügise algus k. 14 10 23 Laup.
10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20
24 25 26 27 28 29 30
Märkusi
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
Päike tõuseb 1. n „ 5. " " ^O. „ „ 15. „ „ 20. „ 25.
11 12 Op. Johannesep. 13 O k. 17,36 14 Ristiülendamisep 15 16 Mihklipäevi 17 k. „ „ „ „ „
Wiinakuu. Siis maa peal tõesti oleks paradiis. Kui taewast nõnda sajaks rotina Ja elukandlel kõlaks lõbus roiis, Ei keegi tunneks muret, piina. Wast siis eh? langeks riigiroiin Ka hinnalt pisut alla. Kui tõesti ime juhtub siin. Et Jumal wiinakeldrid unustaks kord roakla.
See oleks tore ninanips Me agarale tollile Ja aktsiisi panderollile — Siis läbi oleks nende lips.
•
Oktoober — Wiinakuu Uus kalender | Mälest.- ja tähtp. j
Pühap. Esmasp. Teisip. Kesjkn. G k. 7,45 Nelap. Reede Laup. Kaasani-Maarjap. 9 22 Pühap. 10 23 Esmasp. 11 24 Teisip. 12 • 25 Keskn. 18 26 Neljap. 3 k. 0,21 14 Kolletamisepäew 27 Reede It Simunapäew 2E Laup. lk 2S Pühap. 17 3C Esmasp. Usupuhastuse p. 1E 31 Teisip. läheb looja k. 17,56 m. Päike tõuseb 1 k 6 24 m. 15 16 17 18 19 20 21
n
„ n
5. .. 6,33
,,
15. „ 6,58 , 20. „ 7,09 n 25. „ 7,22
„ „ „
n
„
„ „ „ „ „
» 17^ „ 17,30 „ 17,15 „ 17,01 „ 16,47
„ „ „ „ „
ca ca S cti aojjS (3D w—A
"5 5 co lO o «OxO -f—•
— 09 =S 09 co S oa co CB w Z oo
-õü >*
Sooja koha otsimise kuu. Nüüd on rooja riigtpaat Jälle sõuda kriisiroette — Siis me uue roalitsuse looja, Olgu ta kas põllumees roõi sots, Toob liiderile koha sooja, Nii et käeS on jälle riigiraha ots. Nii nad parlamendi harja uue lipu tooroad, Kuhu külge kodaniku pooroad. Aga EeSti taadil kaes on malk, Mis saagijagajate palk. Kuid armas taat, sa ole roalt kui haud, Muidu kätest seob sind roangtraud.
Päike tõuseb 1. k. „ 5. „ 10. „ , 15. „ „ 20. „ „ 25. „
7,40 m. 7,49 8,02 8,14 8,26 8,38 n
läheb looja k. 16,29 m. ff
ff
ff ff
ff ff n
„ „ „ „
16,07 15,56 15,46 15,37
ff ff
ff
H
riie iüe riigi kõigis paremates nidekauplustes ja rätsepatel saadaval
Uus
30 .p
Narva Kalevi FlanuiaMuori
Xi
Warraasta wiimne kuu. Aasta eest jõulu eel Põllutöökoda loodi meel — Sinna pesa tegi „potituus" Ja matsil kaelas maks on uus. Põllumees, sa maata pealt Ning ära tõsta oma häält. Kui saamamehed karwupidi koos On uue noosi jagamise hoos. Neile maksa oma wiimne sent, Selle tasuks kallis sul tsement. Ent unustagem see ning rõõmus olgu meel, Sest pühi häid G. M. Mats teil' soowib weel.
Detsember — Jõulukuu
.
„ „
Märkusi
4 Kristuse t. p. [® k. 4,53
To omapäew Talwe alg. k. 9 3 k. 22,9 1. Äõulupüha 2. Jõulupüha 3. Jõulupüha
on Eestist jäädavalt kadunud Nõua kodumaa kaupa — vähenda tööpuudust!
XII
28
Laadad. Laupäewal ja pühapäewal laata ei peeta, waid järgnewal tööpäewal. Petseri linnas peetakse laadad uue kalendri järele iga kuu 1-sel ja 15-mal. Aastalaadad: 15. weebruaril Boorna laat, 21. märtsil Urbe L, 4. aprillil Tooma l., 6. mail Ristipüewa L, 7. juulil Jaani l., 28 aug. Maarja l., 14. okt. Mihkli l. Laura alewikus iga kuu 10. ja 25. päewal. Irboska jaama juures iga kuu 20. päewal. Stolbowo talus (Laura w.) 29. . aprillil ja 29. okt. Rootowa wallam. juures iga kuu 5. kuupäewal ja 29. now. Mana Irboska alewikus iga kuu 4. ja 21. kuupäewal. Obinitsas, Meremäe wallas iga kuu 8. päewal Wärskas, Järwesuu w. iga 10 kuupäewal.
Hobustelaat peetakse Tallinnas kaks korda kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa. Jaanuar: 7. Orgital, Mõrus. 8. Tartus. 10. Tamsalus, Suure-Jaanis, Tsirgulinnas. 12. Koerus, Antslas. 14. Põltsamaal. 15. Jõgewal, Mõlupvs, Kolga-Jaanis, Iklas, Laekweres 2 p. 17. Mehikoorma!, Mustlas, Koloweres. 20. Kuresaares, Järwa-Jaanis, Missos. 22. Türil, Imaweres. 23. Haapsalus, Nasinal, Malgas. 24. Jõelehtmes,Paides. 25. Wöõpsus. 27. Esnas. 28. Lullikatkul, Keilas. 30. Nissis.
Weebruar: Kuu esimesel keskn. ja neljap. Pärnus. 1. Wiru Roelas, Mässul 2 p. Kallastel 2 p. 2. Kilingi-Nõmmel, Raplas, Pornusel. 3. Keblastes, Liigalasmal, Jõgewal. 4. Wõrus. 5. Alliku Oisus, Tõrwas reedel enne wastlapäewa. 6. Oro, Linnamäel. 8. Elwas, Raasikul, Narwas 2 p. 9. Saarel. 10. Soonistes, Keinas, Antslas, Räpinas, Rakweres 2 p. 11. Põltsamaal. 12. Tapal. 14. Nõmkülas. 15. Lähtrus, Paldiskis, Nukas. 16. Wiljandis 8 p. 17. Albus, Haibal, Tartus. 18. Rakkes. 19. Paides. 20. Missos, Warbolas, Kuresaares, Rawila Kosel. 21. Malgas, Muhus. 22. "Mustmees. 25.Wõrus 8 p. Lihulas. 26. Kuremäel, Wöõpsus. 28. Tagawere Nina k. Wiljandis 2 p.
Metsamaterjalide mõõdad. Tihumeeter (Festmeter) tähendab 1 kantmeeter (1X1X1 meetrit) tn3) tihedat puumassi ilma õhuwahedeta sa wõrdub 35,32 ingliskantalale. 1 kants ala wõrdub 0,0283 tihumeetrile. 1 kantsülo (ruumimõõt 7’X7'X7’) wõrdub 9,71 ruumimeetrile. 1 „ sisaldab 6,8 tihumeetrit puumassi. Palkide sa pakkude pikkus mõõdetakse meetrites ja detsimeetrites (1 detsimeeter — 10 sentimeetrit-, jämedus palgi wõi paku ladwapoolest (peenemast otsast ilma kooreta, keskmise jämeduse kohast täis senti meetrites, kusjuures poolikud sentimeetrid jäetakse arwesse wõtmata. Ruumi meeter (Raummeter) tähendab 1 kantmeetri 1+1X1 meetrit) mõõdus üleslaotud metsamaterjalide hulka, kusjuures kant meetrisse on arwatud ka materjalide waheline õhuruum.
Mere- ja sügawusmõõdnd. 1 sõlm ehk 1 meremiil — 1852, (täpselt 1851,85) meetrit (ühe meridiaani minuti pikkus). 1 kabeltau — x/io meremiili — 185 meetrit. 1 sügawussüld (tarwitatakse meresügawuste mõõtmiseks) on tu handik osa meremiilist — 1,85 meetrit 1 registertonn — laewa ruumimõõt Moorsoni süsteemi järele — 100 Inglise kantjalale — 2,833 kantmeetrit.
Jõumõõdud. 1 meetcrsentner kujutab enesest tööhulka, mis tarwilik teha 50 kilogrammilise raskuse tõstmiseks 1 meetri kõrgusele. 1 meeterkilogramm — tööhulk, mis tarwilik 1 kilogrammi tõst miseks 1 meetri kõrgusele. 1 hobusejõud (P. S.) — jõud, mis tõstab 75 kg. 1 sekundi jooksul 1 meetri kõrgusele. Jnimjõud wõrdub umbes V5 hobuses õule. 1 atmosfäär — 1 kilogrammi taoline rõhumine 1 ruutsentimeetri pinnale.
Hinna ümberarwutamise tabel naela hinnast kilogrammi hinnaks. siis maksab Kui 1 ars. siis maksab Kui 1 toop siis maksab 1 liiter maksab 1 meeter maksab 1 kg.
Mitmesuguste ainete kautsülla raskus. Kui palju teataro ruumiühik (kantsüld, -jalg, -meeter) aineid, näiteks põhku, heina jne., kaalub, on sagedasti tähtis teada. Ol gugi, et arwud, mis näitawad, kui palju näiteks üks kantsüld mitut liiki põhku, heina jne. kaalub materjali headuse, kinnisõtkumise ja kinniwajumise tagajärjel ja mõnel muul Põhjusel köiguwad, on siiski sagedasti wõimalik neid rahuldawate tagajär gedega kasutada. Alamal toodud arwud on keskmiselt wõetnd ja näitawad, kui mitu puuda üks kantsüld nimetatud materjalidest umbes 4—5kuise kinniwajumise järele kaalub. 1 kant-süld 1 kant-süld puuda puuda Hea maahein . . . 39—57 Loomatoidu juurikate 225 lehed (pealsed) Maahein (keskm.) . . 35—45 .... 375 51 Peedid Ristikhein. . . . . 438 35 Porgandid . . . Segahein . . . . . 240 Laudasõnnil . . . 432—600 Toores rohi . . . . 23 Telliskiwid . . . 750 Nisupõhk . . . . . 26 Sarvi................. 960 Kaerapõhk. . . . . 24 Liiw................. Rukkipõhk . . . . . 798 25 Turwas .... Odrapõhk . . . . . 240 552 Haganad . . . . . 48—72 Jää .................. 400 Hapu toit . . . . 360—540 Kartul .... . . Kantsüld on ligikaudu 10 kantmeetrit.
36
Kandmise ja haudumise kalender. Hobused'. 48^2 näd. ehk
340 päewa. Eeslid: Natuke rohkem kui ho bused. Lehmad: Umbes 40 kuni 40V2 näd. ehk 278 kuni 285 päewa. Lambad ja kitsed: Umbes 22 näd. ehk 154 päewa. Sead: 16Va kuni 17 näd. ehk 115 kuni 120 päewa. Koerad: 9 näd. ehk 63 kuni 65 päewa. Kassid: 8 näd. ehk 56 kuni 60 päewa. Jänesed: 4^ näd. ehk 30 päewa. Kanad ja põldpüüd: Hauduwud 19 kuni 24 päewa. Kalkunid ja sasaanid: 26 kuni 29 päewa. Haned ja pardid: 28 kuni 32 päewa. Tuwid: 18 päewa. Paarimise aeg.
Hobune, lehm ja lammas wajawad 22—36 tundi, siga 30— 40 tundi. Kui nad selle aja jook
sul paaritatuks ei saanud, siis otsib hobune 7—10 päewa pärast, lehm 21—28 p. pärast lammas 14—21 p. pärast ja siga 21—28 p. pärast. Poegi mise järele otsib hobune 14 p. pärast, lehm 28 p. pärast lam mas 185 p. pärast ja siga 35—42 p. pärast. Sugutamise aeg.
Täkku wõib kasutada suguta miseks 5-st kuni 20 aastani, mära 4 - 12 aastani, pulli 2 — 7 aastani, lehma 18 kuust kuni 10 aastani, kulti 1 — 4 aastani,emist 9 kuust kuni 8 aastani, sinast 2—6 aastani ja lammast 2—8 aastani. Emaloomade arw.
Ühe isalooma jaoks arwatakse emaloomi: hobustel 35—40, weisel 40 -45, lambal 35—40 kitsel 60—80, seal 25—30 kanal 15—20, pardil 10—12 kalkunil 8—12, banel 5—8 tuwil 1.
Seemnete idanemise aeg. 7—10 päewa: Oad, herned, läätsed, arbusid, sibulad ja kaer. 10—15 päewa: Kartulid, köömned, petersellid ja porgandid. 4—7 päewa: Kapsad, kaalikad, peedid, rukkid, oder ja uisu.
Loomade kaalumine. Tapetud looma kaal moodustab järgmise osa eluskaalust, protsen tides arwatud: nuumatud l. lahja loom rasrvane l. härjad ja pullid 46—5O°/o 50—52O/o 52—600/0 lehmad 42—48° o 48—500/0 52—550/0 wasikad 52—56°/o 56—6O°/o 6 —650/0 sead 63-670/0 71—780'0 78—860/0 lambad 43—470/0 47—49% 49- 530/0
37
Tiinuse ehk kandmise aja arwestus. Tiinus e
Tiinuse algus
Hobustel
1. Jaanuaril 8. „ 15. 22. 29. " 5. Weebr. 12. 19. 26. 4. Märtsil 11. 18. * 25. " 1. Aprillil 2. 15. 22. " 29. 6. Mail 13. 20. 27. " 3. Juunil 10. 17. " 24. : 1 Juulil 8„ 15. „ 22. 29. „ 5. Augustil 12. „ 19. 26. : 2. Septemb. o. „ 16. 23. 30. 7. Oktoobril 14. 21. " 28. „
11. Augustil 18. „ 25. \ li Sept. 8. „ 15. „ 22. 29. 6. Oktoobril
Tiinuse
lõpp Lammastel
7. Aprillil 14. „ 21. „ 28. „ 6. Mail 13. „ 20. „ 27. „ 2. Jittinil
Sigadel 24. Weebr. 3. Märtsil 10. „ 17. „ 24. „ 31. „ 7. AprilliL 14. „ 21. „
Posti-telegraafi-Laksid. Kirjad, mille raskus kuni 20 grammi, maksmvad sisemaale 10 fentf,. wälismaale 20 senti. Iga järgmise 20 grammi wõi selle osa pealt fisemaale 5 senti, wälismaale 12 senti. Kirjade raskuse ülemmäär on 2 kilogrammi. M ä r kus: Sisemaa taksi järele käiwad kirjad ka Läti ja Leedusse. Postkaartide saatemaks hariliku (üksiku) kaardi pealt on 5 senti sise maale ja 12 senti wälismaale. Wastusega kaardid sisemaale 10 senti wälismaale 24 senti. Ristpaelasaadetised (äripaberid, kaubaproowid-trükitooted) iga 50 grammi pealt sisemaale 2 senti, wälismaale 4 senti. Alammäär äripaberite eest sisemaale 10 senti, wälismaale 20 senti. Alammäär kaubaproowide eest sisemaale 5 senti, wälismaale 8 senti. Tähtsaadetised registreeritakse wastuwõtmisel raamatusse ja antakse soowikorral kwiitung wastu. Tähitusmaksu wõetakse iga kirja, postkaardi wõi ristpaela pealt peale hariliku saatemaksu (kaaluraha) weel sisemaale 10 senti ja wälismaale 20 senti. Juurcmaksuga kirjad. Nendelt kirjadelt, postkaartidelt wõi ristpaelasaadetistelt, mis kas ilma margita wõi puudulikult margistatud, nõu takse kirjasaajalt sisse postimaksud kahekordselt, kuid mitte wähem kui 5 senti. Postpakid. Sisemaaliste pakkide vealt wõetakse saatemaksu (kaalu raha) kuni 1 kilogrammini 50 senti, 1—5 kilogr. — 1 kroon ; üle 5 kiloar. wõi selle osa pealt 1 kroon. Peale selle iga paki pealt tähitusmaksu 10 senti. Pitseerimismaksu postisaadetiste pitseerimise eest postiasutuse lakiga, wõetakse iga saadetise pealt 15 senti. Rahakaardid (rahatransferdid). Kindel taks iga rahatransferdi pealt sisemaale 10 senti, wälismaale 20 senti. Peale selle iga 10 krooni wõi selle oia pealt sise- ja wälismaale 5 senti. . nt saadetised (s. o. liht- ja tähtsaadetised, wäärtkirjad, postpakid nmg posntransferdid ja telcgraasilised rahatransferdid, mis erikäsksalagac
39
Eoju kätte toimetatakse) maksawad peale harilikkude postmaksude: si s ewaalised: a) kirjade maksuta laialikandmise piirkonda adresseeritud Tirjad ja rahakaardid, — 40 senti, postpakid — 65 senti; b) — posti saadetised wõi telegraafilised rahakaardid, mis adresseeritud wäljaspoole Eirjade wõi telegrammide maksuta laialisaatmise piirkonda, iga kilomeetri pealt 20 senti, kuid mitte alla 1 krooni. Lendpostiga saatmise eest (kuhu lendpostiga wahetus käimas) peale harilikkude postimaksude wõetakse lisamaksu lendpostmarkides: a) kirjade eest iga 20 grammi wõi selle osa pealt sisemaale 10 senti, wälismaale 20 senti; b) postkaartidelt sisemaale 5 senti, wälismaale 15 sentr, rrstpaeladelt iga 50 gr. wõi selle osa pealt sisemaale 15 sentr, wälrsmaale 45 senti. Wäärtkirjad. Kaalu- ja tähitusmaks nagu tähitud krriade eest. Kmrritusmaks iga 10 krooni ehk selle osa pealt sisemaal, Lätis ja Leedus 20 senti. Sisemaal — wäärtuse ülemmäär — 10.000 kr. , Nõudekirjad : a) postisaadetiste järelotsimise üle rga saadetise kohta sisemaal, Leedus ja Lätis 20 senti, wälismaal 40 senti; 2) postisaade tiste tagasinõudmise wõi aadressi muutmise üle iga saadetise üle posti teel sisemaal 20 senti, wälismaal 30 senti. Kojuwiimine (kus korrespondentsi kojuwiimine sisse seatud): rahatransfertide ja lunaliste saadetiste eest (wäljaarwatud postpakid) iga saa-detise iga 5 krooni wõi selle osa pealt 3 senti, alammäär 10 sent:. Kojusaadetawate summade suurus on piiratud: linnades 500 kroo nini, mujal 100 kroonini. Telegraafilised rahasaadetised iga summa peale. Wäärtkirjad kuni 100 kroonini wiiakse koju kätte ilma maksuta, kus kojuwiimine sisse seatud. Telegrammid: a) lihttelegrammid äripäewadel 5 senti sõna, alam määr 40 senti, öösel ja pühapäewad kaks korda kallim. Ööks loetakse aeg kella 9 õhtul kuni kella 6-ni hommikul. Ajakirjanduse telegrammid makfawad 3 senti sõna. Leedu- ja Lätimaale saadetakse telegrammid sise maa taksiga. Wirktelegrammide kättetoimetamise eest erilise käskjalaga wõetakse Eisamaksu iga klm. pealt 20 senti, alammäär 1 kroon.
Tempeluraks. Tempelmaksu kohustus oleneb dokumentide sisust, mitte aga nime tusest rvõi pealkirjast. See asjaolu, et dokumendile on peale kirjutatud Jroühnig", ei õigusta meel tempelmaksustamist krviitungite tariisi jä rele, kui see dokument kannab arme iseloomn. Tempelmaksu alammää raks on 5 senti. Arwed alla 10 krooni on tempelmaksust wabad. Alates 10 kroonist wõetakse arrvetelt tempelmaksu O,2°/o arme summast, s. o. iga 1000 sendi pealt 2 senti, aga wähemalt 5 senti peab igal arivel olema. Wabad on arwed, mis esitatakse teenijate poolt teeenistusandjale tehtud kulude üle, samuti ühe ja sama ettewõtte sisemise asjaajamise arwed. Kwiitungid alla 10 krooni on tempelmaksust wabad. Kwiitungi5)ett 10—-10J kroonini wõetakse tempelmaksu 5 senti, üle 100 krooni liste lt kwiitungidelt wõetakse 10 senti iga kwiitungilt. Nagu juba eel
46 pool tähendatud, ei tohi kwiitungi ära segada srwetega. Kwiitungiksloetakse dokument, mis sisaldab ainult rahasumma kättesaamise tõen duse. Dokument, kus üles loetud tehtud töö roõt kaubad, ei ole kwiitung, maid arme. Wabad on kwiitungid: teenitud palga ja töötasu kätte saamise ule. Paltvekirjad, awaldused, teadaanded, ettekanded, kaebused, wastused, seletused, wastulaused (kajad) ja muud paberid, mis esitatakse eraasjus riigi-, administratiiw- ja kohtuasutustele ja nende ametnikku? xr omaroalitsusasutustele ja ametnikkudele, tempelmaksustatakse 25-sendilise tempelmaksuga poognalt. Ametiasutuste ja ametnikkude 2® * roaljaQrttub lahendatawad paberid, mis sisaldawad wastuseid asja sisu kohta, kärwad samuti 25-sendilise tempelmaksu alla. Tähendab, kui palwekrrzale root ettepanekule soowitakse wastust, tuleb ligi lisada 50 s. tempe lm arke. Palwekirjad, mis on wähemad kui poogen, käiwad °Ua, mis terme poogengi. Igasugu eelpool loetletud halduste lisad tulewad tempelmaksustada 10 sendiga poognalt. Wabad f?,?alwed. kõik kuri- ja wäartegude kohta käiwad paberid, kiriaro ahetus vaesusetunnistuse wäljaandmise üle ja waesusetunnistus, tulumaksu wastulaused, pensioni palwed. Maapanaale "esi tatud palwed, ktrjawahetus waestelastekohtutes. V ' r ?"^s,tuslepingutelt wõetakse tempelmaksu 1 % kokkulepitud Lasu summast. Km neis ettenähtud tasumäär ei ületa: aastas 1200 krooni tuu§ /rooni wor päewas 6 krooni, siis on nad tempelmaksust wabad? tempelmaksu 0,2% wSlasummast. Eel lepingud maksustatakse Vs lõpliku lepingu maksu summaga. maksu öZVnÄ roa“°8roala kobta.^-etaks- tempel-
rendilepingud ja nende pikendused käiwad .rmpelmaksu alla järgmiselt: km aastane üür on 50—200 kr. — 02% Ü?400, kr- "0,4%, üle 400—800 kr. — O,6°/o, üle 800—1600 tr’ ulr 1600 kroom — l°/o rendi- roõt üürimaksusummast terroo lepingu kesüvuse aja eest ühes lisatmgimiste wäärtusega. , , õolttvsed: a) eriroolitused üheks ainsaks tegewuseks, üheks aim saks toimetuseks roõt uhe asja ajamiseks kohtutes ja ametasutustes — 20 semt; b) koguroolttused teatama liigi asjade ajamiseks kohttttes ja ametasutustes 1 kroon; c) üldwolitused piiramata ulatusega esineÄttieJ5 ~ 2 kroont. Wabastatud on wolitused postisaadetiste ja korres pondentsi wastuwotmiseks, trükitöö tasu, kengiste (gratifikatsiooni), abi rahade ja pensioonide kättesaamiseks, kui summa ei ulata üle 150 krooni, jo mõned teised liigid. . „r Wabad on tempelmaksust kõik dokumendid, mille objekti wäärtus ei uteta 50 kroont, roäljaartvatud arroed, kwiitungid, aktsiad, osatähed ja osamaksutahed. 7 i° paberid tempelmaksustatakse tempelmarkideqa, 10 sularahaga. Sularahaga maksmisel tuleb paber efitada Eestt panga osakonnale, kus annab kwiitungi maksu tasumise üle. koduseid kustutamine. Eraisikute ja asutuste omawahelisi Pdmai-aib tempelmarkibega tempelmaksustades, tulewad tem„«■■« Eirjutamist, nii et dokumendi l “' I c “( lnr oorumem jääd) kõigist tempelmarkibest läbi ulatub.
41
Erandina eelpool lähendatud määrusest on lubatud ainult arwetel ja kwiitungidel tempelmarke kustutada ka järgmises korras: igale margile kirjutatakse kustutamise aeg (päew, kuu, aasta) ja markidest kirjutatakse läbi arme rvõi kwiitungi wäljaandja nimi wõi firma, nii et kirjatähed ümberolewale paberile ulatumad. Kui arme summa jääb tasumata, märgitakse tempelmargi alumi sele äärele maid kustutamise aeg, kuna margid ise kustutatakse firma wõi asutuse templiga. Tempelmaksu trahwid. Tempelmaksu seaduse wastu eksijad lange mad trahwi alla tempelmaksu kümnekordses suuruses, kuid mitte rohkem kui 5°/o summast, mille järele kuulub dokument tempelmaksustamisele. Peale selle tuleb tasuda ka maksmata tempelmaks. Arvalduse tempelmaksuta jätmine ei pane palwes esitatud küsi muse otsustamist seisma, kuid tempelmaks nõutakse kahekordses suuruses sisse.
Tähtsamad kaugused Tallinnast Wälismaa.
Leningrad................. Riga......................... Kaunas ..................... Warssaw................... Berliin..................... Rooma..................... Genf......................... Amsterdam .... Brüssel..................... Paris......................... Praha........................ Monte-Carlo. . . . Budapest . . Wien......................... Madrid..................... Lissabon..................... Königsbera .... Wenetsta.................... München ... Neapol.....................
Külmamispunkt. Keemispunkt. 800 Reamuur................. ............................. 00 100° Celsius......................... ............................. 0° 212° Fahrenheit................. . . . . ... 320 nii 120 R — 150 C — 3/4 R „ 590 F — 150 (x — s/g (F—32) „ 100 C — 8° R — C „ 50° F - 8» R — 4/9 (F — 32) „ 85° C —185° F - 9/5 C -si 32 68° R =185° F - 9/4 R -j- 32
Koduapteek. Joodtinktuur: Igasugustele wäikestele naha riketele, Eriimustustele ja torgetele paale panna. Haawa ümbruse mää rimiseks. Hambawalu puhul igemete määrimiseks. Riitsinusõli: Kõhu kinniolekul 1-2 supilusikatäit Psse wõtta. Põletushaawadele panna. Hapetega ja lehelistega Mürgituste korral sisse wõtta (kaitseb mao ja söögitoru seinu). Palderjani tilgad: Südame kloppimise ja erkude rahustamiseks 10-20 tilka. Põletatud magneesium 15,0: Vastumürgiks mär gistuste puhul hapetega, fosforiga, arseenikuga, joodtinktuuriga 1—2 teelusikatäit klaasi wee pääle 1—2 klaasi sisse wõtta. PõLetushaawadele pääle raputada.
44
Hoffmanrri tilgad (liikwa): Meelemärkuseta oleku, minestuse, kahwatuse ja nõrkuse puhul nina all hoida. Kui haige meelemärkusele tulnud, 20—30 tilka meega sisse anda. Tannalbin 0,5 10 pulbrit: Kõhu lahtiolekul 1—2 pulb rit meega sisse wõtta Boorhape 30,0: Boorwee malm istumiseks kompres sideks, suu ja kurgu loputamiseks, kuiwanud haawasidemete lahtileotamiseks— 1 teelusikatäis klaasi keedetud mee pääle. Tinkpiiritus: Minestuse kordadel nina all hoida, sa muti meelemärkuseta olekul. Pääwalu ja nohu puhul nuusutada. Ussi hammustamise, mesilaste ja wapsikute pistete korral haawale panna. Hapete wastumürk (5 tilka napsiklaasi pääle 3—4 klaasi). Söögisooda: Wärskete põletushaawade katmiseks komp ressina, kangete hapetega põletatud haawadele raputada. Söögi äädikas: Leheliste wastumürk, 1—2 klaasi äädika jooki. Bensiin: Naha ja haawa ümbruse puhastamiseks määr dest, raswast jne., kleepima plaastri (leukoplasti lahtileotamiseks haawalt. L ü s o o l 200,0: Käte, asjade, Väljaheidete, röga, mäda, pesu haigusetekitajaist pisikuist puhastamiseks 1—2 supilusikatäit toobi mee pääle. Mangaanhapu kaalium 10,0: Mõni kristall klaasi mee pääle, et mesi läbipaistew lilla oleks. Lõputuseks ja kiris tamiseks. Mürgituse puhul morfiumiga, kokaiiniga ja rikkiläinud toiduainetega, sisse wõtta 1—2 klaasi. Maarj ajää: Ninast werejooksu sulgumiseks 1 teelusika täis klaasi keedetud külma mee pääle — seda ninasse tõmmata. Prowangsõli: Haudunud kohtadele määrida. Hapetega, lehelistega ja põrgukiwiga mürgituste korral sisse wõtta. Kaitseb mao ja söögitoru seinu põletuse eest. Sidumismaterjal: Hügroskoobilist watti 50,0, puuwatti (ligniin) 50,0, 2 marlisidel 5 sm lai, 2 marlisidet 10 sm lai, ühed anatoomilised näpitsad. Tümoolpiiritus 75,0: Haawade sidumisel marli niis keks teha sellega ja haawale panna. Ka käte desinfitseerimiseks 1 gr tümooli 500 gr 6O°|o=Itfe piirituse pääle.
45
Esimene abi õnrretusjrrhtrrrrrrrstel. Haawad. Lahtiste haawade hädaoht peitub, mustuse, mäda ja haigustekitajate sissetungimises. Seda wõimalust mööda ärahoida, on esimesabiandja kohus. Esimeseks nõudeks on, et abiandja iie haawa ei infitseeri, mida saawutakse isikliku ja sidemete puhtusega. Käed pestagu hoolega sooja mee, seebi ja har jaga, eriliselt sõrmewahed ja küüned. Hea on peale pesemist käed piiritusega üleõõruda. Haaw ise jäegu puutumatuks. Tawaliste „wäljapesemistega" wiiakse mädatekitajad sügawale. On nähtawaid wäikesi mustusosakesi, siis on pari maks eemaldusabinõuks wesiniku ülihapend. Haawale walades hakkab ta mahutama ja kõrwaldab seega mehaniliselt mustuse. Wigastamatud nahka haawa ümbruses puhastatagu alkoholi ehk bensiiniga, wõib ka joodiga mää rida. Wäikestele kriimustustele ja wäga pealiskaudsetele wäikestele haawadele wõib joodi peale panna. Haawa sidemeks tarwitaste puhast (aseptilist) marli. On suurem werejooks — tarwitada hyposkoobilist watti, seda aga mitte otsekohe haawale (jätab kiude), waid mõnele marli kihile. Aseptilise marli puudusel wõib tar witada ka puhast, wärskelt triigitud linast riiet.
Werejooksu d. Suurte lahtiste haawade juures ettetulewaid tugewaid werejookse tuleb otsekohese eluhädaohu tõttu kiirelt sulguda. Weri on kas tuiksoonest — hele punane, purskab hooti, wõi tõmbsoontest — tumepunane, nirisew. Tõmbsoonle werejookse waigistakse lihtsalt tugewa sidemega. Tuiksoonte werejooksu lõpulik seismapanek jääb arsti hoolde. Tuiksoone werejooksu sulgumiseks pigrstakse tuiksoon haawast ülewalpool wastu luud. Käe were jooksu puhul Pigistatagu õlawarre weresoon wastu õlannrre luud käe sisepoolel, kus juurepääs soonele kõige lähem. Jala werejooksu puhul pigistatagu tuik soont reiel wähe allpool kübet. Jääb werejooks wähemaks wõi seisma, tehakse sealkohal kinnitõmbe. Hea on kinnitõmmet teha uue, wäljawenitatud kummi toruga, ehk ka rätikuga, mida pulgaga kinnitõmmatä. Kinnitõmme ei tohi ühtejärgi rohkem kui 1 Va tundi olla, Wastasel korral kaotab liigend eluwõime. Siis wallandada wähe, kuni were nirisemiseni, mõneks minutiks, ning uuesti tugewasti kinnitõmmata. Werejooksude puhul kaenlaaugust, kubemest ja kaelatuiksoonest, ei saa kinnitõmmet teha, waid abiandja peab weresoont sõrmega wastu luud lit suma, kuni sulgeb were arst. Olgugi, et ärapigistatud liikmetest sageli pole tugewat werejooksu, peab ettewaatuse mõttes ikkagi kinnitõmbe tegema, muidu wõib kergesti tekkida transpordil elukardetaw werejooks. Kergemail juhtudel aitab wastawa liigendi ülewalhoidmine. Haaw seotakse werejooksude puhul alles peale weresulgumist. Werejooksu puhul ninast, hoitagu pea kukla, ninale ja kuklale pannes külmawee lapid. Terwe ninasõõrm kinnihoida ja läbi werdjookswa õhku pikkmööda sissehingata ja suuläbi wäljahingata. Wauade inimeste juures peab nina werejooksude puhul ettewaatlik olema ja kui werejooks ei waibu, kohe arsti poole pöörata, sest wAmalik on lubjastanud weresoone lõhkemine.
46 Werezooksud suust on kas kopsudest wõi maost (oksendamine). Mõlemil puhul on haigele wajalik täieline rahu, haige ei tohi midagi süüa ega juua Kulm kompress pannakse rinnale ja kõhule. Lastakse wäikesi jäätükikesi neelata ia kanget soolwett juua.
Põletishaawadele pealepanna kas linaseemne õli ja lubjawee (pooleks) kompress ehk boorwaselnui, kui kumbagi käepärast Pole, siis söögisoodat, magedat wõid, magedat raswa, ehk kooritud toorest kartulit. a Sool- waäwel-, karbol- ja teiste hapete põletishaawadele pealeraputada soodat, kui seda ei ole — kriiti, hambapulbert, magnesiumi. Lehelistega põletatud haawadele, nagu seebikiwi jne. peale panna üädikawee kompressid, sidruni mahla.
Luumurded. ®Pme[e abi andja peab liikme liikumatasse olekusse paigutama ja sellesse asendisse, mis haigele kõige wähem walurikas. Igasugusest murtud luu osade kohale panemisest peab hoiduma 1 Murtud kehaosa tuleb lahasse rvõl latti panna. Sealjuures tuleb silmaspidada, et mõlemad naaberliigesed oleks ka lahasega kaetud. Nii saawutakse parimalt liigendi täieline liikumatus Lahaseks wõib tarwitada traatlatti, pappi, õhukesi lauatükke, hädakorral ka keppe. Lahast et tohi mitte paljalt wastu ihu siduda, waid olgu mähitud mõne pehme riidetükiga, matiga, wõi takuga. Samuti olgu täidetud kahad luu ja, lahase wahel. Igasuguste abinõude puududes wõib näiteks haiget jalga fertue jla külge siduda, sealjuures peawad aga warbad (mõlemil jalal) üles poole waotama. Käeluu murrete puhul painutatagu käsi alati küünarliigendist. Lahases ja lahasse pandud kasi seatagu rätikuga kaela. . Lahtiste luumurrete (murded, kus üks luu ots läbistunud naha) juu res et tohi kunagi seda luuotsa haawa tagasi litsuda, waid katta puhta marliga, nagu kogu haaw. Siis liiges lahasse panna ja wõimalikult kiirelt arsti juurde saata. . On liiges paigast ära, teha külmad mähised paistetuse ärahoidmiseks kuni arsti kohalejõudmiseni. teha Rikastuste puhul loastaw liige sidemesse panna ja külm . kompress
Uppumine. Uppunu wallandakse riidest, asetakie kõhuli, tõstetakse kõhu piirkonda ja klopitakse seljale, et wett maost ja õhuteedest eemaldada. Siis asetakse uppunu selili, puhastakse suu ja nina. Keel tõmmatakse suust ja kinnitakse sidemega lõua külge, et ta tagasilangemisega hingetoru ei ummistaks. Hammaste wahele asetatagu puutükk wõi kork. Ristluude koht lõrgendakse riiete allapanemisega ja alustakse kunstlikku hingamisega. Sealjuures põlwitab abi andja uppunu peakohal. Wõtab mõlemad käed küünarnukkidest kinni ja litsub rinnakorwile, rõhku aegamööda suurendades — s. o. wäljahingamine Sisse hingamist saawutakse, kui rõhk järsku kaob ja kaed ülepea tõmmatakse. Neid liigutusi peab toimetama umbes 16—18 korda minutis (normaalne hingamise wahekord) Soowitaw on sealjuures kõwasti lugeda, et õiget kiirust alalhoida Lugeda aeglaselt 1-2-3, litsudes rinnakorwile, 1-juures käed järsku tõsta 2—3 käed paigal hoida; 1—2—3 käed rinnale lttsuda j. n. e. Kunstlikku hingamist peab niikaua tegema, kuni uppunu ise sügawasli hingama hakkab.
47
Loomuliku hingamise algul tuleb kunstliku hingamisega teda järeleaidata. Kunstlikku hingamist tuleb sageli teha 4—5 tundi, seepärast aegsastr abiliste eest muretseda. Loomulikult ka kohe arsti järele saata. • Kunstliku hingamise ajal on hea, kui abiline õõrub soendamrseks up punu keha. Ka südamepiirkonna kloppimine ja õõrumine awaldab kasulikku ärritust südametegkwusele. Meelemärkusele tulles antagu kuuma jooke.
Päikese- ja kuumusepiste. Haige wiiakse warjulisse, jahedasse paika, wabastakse riideiÜ ja tehak se kunstlikku hingamist. Hea on sealjuures naha ärritus weepisardamise ia jalataldadekõditamise näol. Nuuskpiiritust nina all hoida. Meelemärkusele jõudes kanget kohwi, teed, Hoffmanni tilgad haigele sisseanda.
Minestus. On haige kahmasu, tuleb asewda pea ja ülemine kehaosa allapoole, meelemärkusele tulles anda ärritawaid aineid (tee, kohu», wein), samuti hoo litseda kehasoendamise eest. Raskematel juhtudel teha kunstlikku hingamist.
Külmumine. Külmanu wiiakse külma ruumi — õõrutakse lume ehk külma weega, alles siis kui kangestus järele annud, wõlb woodi panna ja willaste asja» deaa õõruda — meelemärkusele jõudes, antakse tulist kohwi, weini. , On külmanud üksikud kehaosad, õõrutagu neid lumega kuni punetusenr ja pärast waseliiniga ehk mageda raswaga sisseõõruda.
Wingumürgituse puhul wiidagu haige kohe wärskesse õhku, elluäratamiseks teha kunstlikku hingamist ja anda ülalnimetatud ärritawaid aineid.
Elektri ja pikselöök Haawad rawida kui harilikud põletishaawad. Katta õnnetu sooja riie tega ja teha kunstlikku hingamist, ja wõimalikult kiirelt arst kutsuda.
Leheliste ja hapete mürgistused. Leheliste sühuwõtmise ja allaneelamise puhul tuleb otsekohe juua ja suud loputada sidruni ja äädika weega. Hapete puhul (wäljaarwatud sosforhappe juures ei tohi piima anda) anda rohkesti piima ia sooda wett. Sattuwad need ained silma, asetatagil haige selili ja kohe rohkelt wett silma kallata, siis magedat wõid ehk raswa peale panna.
Dr. L. Martinoff.
Nõudke
Anusol
GOEDECKE & Ko A.-S.
HÄMORROIDIDE (päratõmbsoonte) haiguste vastu. Oiged ainult punastes karpides, vabriku plommiga. Müük apteekides.
48
Reisipiletite hinnad Tallinnast lähemas sihituses2 kl. 3 kl. Pagas 10 kg.
Jaamad
1. Aegwiidu Aiamaa . Anne . . Antsla . Aakre . . Aruküla . Aumere . Ellamaa. Elwa . . Haapsalu Hiiu . . Husari .
Autobrrselimide nimestik. Tallinn—Kuus alu—Wiinistu Tallinna —Walgejõe—Wõsu Tallinn—Anija—Koitjärwe Tallinn—Kurna—Nabala Tallinn—Juuru —Kaiu Tallinn—Märj am aa Tallinn—Keila-Joa ^eila-Joa—Keila alew Tallinn—Rannamõisa— Suuropi Tallinn—Wiimsi—Tammneeme Tallinn—Waida—Kose-Kuimetsa Tallinn—Waida—Kos e—Ardu Tallinn—Jüri—Alamere Tallinn—Pärnu Klooga—Laulasmaa ^asalemma—Wihterpalu Nõwa Riisipere—Märjamaa Aisti-Wigala Risti—W irtsu—Kures aare Haapsalu - Lihula Haapsalu—Sp ith am Pärnu—Sindi Mrnu—Sindi—Jõesuu Pärnu - Jakobi—Udmvere Pärnu—Talli—Kilingi-Nõmme Pärnu—Häädemeeste--Ikla Pärnu—Tõhela Pärnu—Lihula Pärnu—T õ stam aa—S aulep i saalepi - Warbla—Lihula Wiljandi—S -Jaani—Kaansoo Wiljandi—Suure-Kõpu Wiljandi-Tõrwa Wiljandi—Oiu Wiljandi—Tarm astu—Suisleva Põltsamaa—Wiljandi Põltsamaa—Jõgewa Põltsamaa—Wõhma Põltsamaa—Paide ^kartu - Oiu—Wiljandi P^rtu—Pikasilla—Wiljandi ^nrtu-Põltsamaa Tartu—Wõru Tartu—Põlrva Tartu—Ahja—Meeksi Tartu—Räpina—W õõpsu Tartu—Alatskiwi—Pala Tartu—Mustwee—Lohusuu Torma—Malga Tõrwa—Puka Abja—Nuia—Torma Nuia—Wiljandi Wõru—Mõniste Wõru—Põlwa Wõru—Wastseliina—Misso Wõru—Räpina—Wõõpsu Wõru—Rõuge—Laitsna Wõru—Kanepi—Kallaste Wõru—Wõru r. jaam Wõru-Osula-Kärgula-Kooraste Wõru—Antsla—Urmaste Petseri—Petseri r. jaam Petseri—Suura Palupere—Otepää Rakke —Paaswere Rakke —Koeru Aeqwiidu—Ambla—JärmaMadise Rakmere—Paaswere—Wenewere —Simuna Rakmere—Wiru-Nigula Rakmere—Wõsu Jõhwi—Iisaku Rakmere—Kiltsi r. j. Aumere—Narwa-Jõesuu Narma—Skamja Kuresaare—Torgu Kuresaare—Mustjala—Wõhma Kuresaare—Kihelkonna Kuresaare - Leisi—Parametsa Kuresaare—Lümad a Kures aare —Pihtla—Tõlluste Luide-Kõrgessaare-Hellermaa Emmaste—Keina -Heltermaa
52
Tallinna juht. Walitsuse keskasutused. Riigikogu, esimees, asjadewalitseja, kantselei — Toompea lingikogu hoone. Riigiwanem, — Toompea loss. Riigikantselei riigisekretär — Toompea loss. Statistika keskbüroo — Toom kooli tn. 13. ohtu - ja siseministeerium — kantselei, admimstratiiwosakond, piiriwalwe walitsus, wangimajade walitsus, politseiwalitsus — Toompea loss. Haridus-ja sotsiaalministeerium — kantselei, teaduse- ja kunsti osak., kooliwalitsus, terwishoiu- ja hoole kande walrtsus, töökaitse osak. — Tõnismägi 11. Majandusministeerium — kantselei, rahandus cla*-' kaubanduse amet, tööstuse amet, patendi amet — Toompea, Kohtu tn. Proowikoda — Lai tn. 54. Maksude wälitsus — Toom-Kooli tn. 17. Pöllutõöministeerium — Wismari tn. 7. Maa korralduse amet katastri amet - Falgi tee 6. Riigimaade ja E sade walitsus - Wismari tn. 7. Riigi metsatööstus — Falkpargr tn. 4. Teedeministeerium — Toompea, Rahukohtu tn 1 välisministeerium — Toompea, Kohtu tn. 1. Kaitseministeerium — Pagari tn. 1 Riigikontroll — Suur-Roosikrantsi tn. 10-a.
Omawalitsused. Linnawalitsus — Raekoda. Statistikabüroo ia perekonnaseisuamet — Raekoja plats 9. Waestelastekohus - Mün di tn. 2. Terwishoiu osakond — Nunne tn. 2. Kooliwalitsus — ^unne tn 2. Hoolekande osakond — Wabaduse pst. 4. Töödors — Wene tn. 23. Linna pandimaja — Maneeshi tn. 4. Linna tapamaja - Wilmsi tn. 37. ar iu maawali tsus — Suur-Roosikrantsi tn. 12.
Politsei. muua-Harju Prefektuur — Pikk tn. 63. -SLAtla' ; Soo tn. 23. Politsei 2. jaoskond 3- jaoskond — S. Tartu mnt. 43. 45olttfet 4. jaoskond — W. Roosikrantsi tn. 4. Politsei 5. jsk.
53
— Paldiski mnt. 23. Politsei 6. jaoskond — Püham aimu tn. 11. Balti Puuwillawabriku jsk. — Kopli tn. 21. Kopli jaoskond— Wene Balti tehas 24. Lasnamäe jaoskond — Katusepapi tn. 38. Sadama jaoskond — Sadama tn. 19. Aadress- ja leiubüroo— Pühawaimu tn. 11. Kriminaalpolitsei — Pikk tn. 63. Politiline politsei — Pagari tn. 2. Politseikool — Lai tn. 48.
Kohtud. Kohtupalat — Jaani tn. 7. Tallinna-Haapsalu Rahukogu — Jaani tu. 7. Tallinna-Haapsalu Rahukogu IL aste — Rahu kohtu tn. 3. Kinnistusjaoskond — Rahukohtu tn. 3. Rahukoh tunikud L—10. jaosk. ja Raasiku — Rahukohtu tn. 3. Prokuratuur — Jaani tn. 7. Kohtupristawid — Jaani tn. 7. Wannutatud tõlk — Niguliste tn. 8—10.
Kaits ewäeas utus ed. Harju kaitsewäe ringkonna ülem — Gilde tn. 3. diwiisi staap — Pagari tn. 1. Meriwägede staap — W.-Patarei t. 10. Kaitseliit — Kaarli tn. 8.
Haigemajad. Linna keskhaigemaja — Kirikuaia 8. Linna külgehakkawate haiguste ja tiisikuse haigemaja — Magasini tn. 29. Linna naha- ja suguhaiguste haigemaja (naisterahwastele) — Uus Tatari tn. 25. Sõjamäe keskhaigemaja — Juhkenthali tn. 52. „Seewald" (närwi- ja waimuhaigete maja) — Paldiski maantee 52. Diakonisside asutuse haigemaja — S.-Pärnu mnt. 50. Eesti erakliinik — Kaupmehe tn 10. „Greiffenhageni" erakliinik — S.-Roosikrantsi tn. 2-a.
Kiriku keskkogud. Ew. Lutheri usu konsistoorium, piiskop — Kiriku tn. 8. Apostliku õigeusu sinood, mitropoliit — Pikk tn. 64. Baptistide usuühingute liit — W.-Tartu mnt. 29. Tallinna juudi kogudus — Maakri tn. 5.
i54
Pangad. Eesti pank — Wabaduse pst. 3. Eesti panga Tallinna osakond — Suur-Karja tn. 23. Eesti Maapank — Wabaduse pst. 1. Pikalaenu pank — Harju tn. 33. Eesti Rahwapank — Suur-Karja tn. 19. Põllumeeste keskpank — Suur- Karja tn. 3-1 Krediitpank — Suur-Karja tn. 20. Eesti Laenupank — Suur-Karja tn. 18. Tallinna Linnapank — Mündi tn. 2. A.-S. Scheel ja Ko — Suur-Karja tn. 1 Tartu pank — Kinga tn. 1.
Muid tähtsamaid asutusi. Kaubandus-tööstuskoda — Lai tn. 45. @eäti tehniline järelwalwe selts — Suur-Kloostri tn. 22. Eesti Punane Rist — Niguliste tn. 12. Börs — Pikk tn. 17. Eesti turistide ühing — Wiru tn 26 Eesti tarwitajateühisuste keskühisus -',ETK«-Lai tn. 41. Eest: reisibüroo — Mündi tn. 6. ,,Estonia eksporttapamajad" — Suur-Tartu mnt 79 „ Merimeeste kodu" — Uus-Sadama tn. 11-a PsllumajanduAik keskühisus Fstania' - Jaani tn. 6. maadro Ringhääling — Estonia teaatrimaja. Tallinna Eesti Põllumeeste selts — Õllepruuli tn. 1 Wigastatud sõjameeste ühing — Pikk tn 67 Eesti Põllumeeste keflselts — Pikk tn. 40. Eesti seakaswatajate selts — Pikk tn. 40 Eesti seemnewilja ühisus — Walli täit. 6. Loomakliinik — W -Roosikrantsi tn. 6 Majandusühisus — Estonia pst. 21 Maanaiste Keskselts — Pikk tn. 40. Xalube hindamise ja ostu-müügi nõuande koht — Pikk tn. 40.
Tartu juht. Omavalitsus. Maawalitsus, Promenadi t 2 Lmnarvalitsus, Raekoda (Raekoja-
Perekonnaseistlamet, Gildi t. 8. Linnakovliwalitsus. Gildi t. 8.
Kohtnasutused.
Tartu-Wõru Rahukogu, Weske t. 1
55 Tartu 1. ja 2. jaosk. rahukohtunikkude kantselei, Tähtwere t. 4. 3. ja 4. jaosk. rahukohtunikud, Riia tän. 41. Tartu 1. ja 2. jsk. kohtu-uurijad. Rüütli t. 27. Tartu 3. ja 4. jsk. kohtu-uurijad. Maarjamõisa t. 52. Rahukogu prokuröri kants, ja Rii gikohus, Aia t. 35. Rahukogu krepostiosak. tsiwiil- ja administratiiwosak. Meski 32. Kriwinaal- ja üldjsk.. Meski t. 32. Linna hoolekande-osak. waestelaste kohus. Kaluri t. 12. Kohtupristaw 1. jaosk. A. Sarap. Sawi t. 1. Kahtuvristaw 2. jaosk. P. Zion, Äia t. 39. Kohtupristaw 3. jaosk. J. Sarap, Tallinna t. 67. Kohtupristaw 4. jaosk. A. Pikat Tööstuse t. 11. Notarid: J. Kallas, Küüni t. 5. J. Reimann, Kompanii 2. A. Siska, Suurturg 12. H. Mihalem, Suurturg 1.
Politsei Tartu linna politsei 1. jsk. komis sar, Jaani t. 9. Linna 2. jsk. komissar. Riia t. 32. Linna 3. jsk. komissar. Kalda t. 7. Tartu-Walga kriminaalkomissar Gildi t. 12. Tartu-Walga Prefektuur, Gildi tän. 14. Tartu 1. jsk. politseikomissari kants. Riia t. 77. Politilise politsei komissari kants. Küüni t. 3.
Pangad. Tartu Majaomanikkude pank,Suur turg 7.
Tartu pank. Suurturg 20. Tööstuspank, Jaani t. 24. Ühispank, Suurturg 18. Põllumajanduse pank. Suurturg 9, Eesti panga Tartu jsk. laenud ja Pikalaenu panga asjaajamine. Kompanii t. 2. Kauba-pank, Suurturg 12. Krediit pank. Tartu osak. Suur turg 11.
Haigemajad. Linna haigemaja. Lina t. 6. Linna haigemaja meeste- jä suguhaig. os., Aleksandri t. 86. Linna haigemaja. Puiestee t. 87» Tartu erakliinik, Riia t. 34. Maarjamõisa kliinik, Riia tee ääres. Lastekliinik, Weski t. 6. Ülikooli haawakliinik. Toome peal. Ülikooli naistekliinik. Toome peal. Ülikooli närwikliinik. Maarjamõisa wäljal. Ülikooli polikliinikud, Jakobi t. 2. Ülikooli silmakliinik, Wallikraawi t Ülikooli waimuhaiguste kliinik,. Tallinna t. 48. Ülikooli hospitaal-haawakliinik. Maarjamõisa wäljal. Loomaarsti-teadusk. haawaklnnrk, Wene t. 26. _ Loomaarst, sisehaig. kliinik, Wene: tän. 30.
Apteegid. Linna apteek. Raekojas. Apteek — Küüni t. 5. Karlowa apt.. Tähe t. 64-a. Krastingi apt. Promenadi t. 14. Lill ja Hakkaja apt.. Peterburi t. Maarja apt., Pepleri t. 9.
Pärnu juht. Ametiasutused. Linnawalitsus, Wilmsi tän. 5. Linna haigemaja, Sillutuse t. 2 Aadresslnud, Possieti tän. 12.
56 Rahukohtu 1. ja 2. jsk.. Rüütli 19. 1. 2. jaosk. kohtu-uurija, Rüütli tän. 19. Kohtupalati prokuröri noorem abi Rüütli tän. 19, sissekäik Wee tänawalt. Tolliwalitsus, Wee tän. 8 Sadamawalitsus, malli pääl. Lootside kontor, malli pääl. Notar A. Hansschmidt, Ku ninga tän. 1. Notar T. Kullafepp, Brackmanni tän. 2. Pärnu kaitsewäe rinqkonnaülem, Wilmsi tän. 6. Posti- ja telegraafi kontor. Rüütli tän. 21.
Maawalitsus, S.-Sepa tän. 16. Kaitseliidu Pärnu Malewa staap, Brackmanni tän. 5. Kaitseliidu Pärnumaa Malewa staap, Riia tän. 23. Piirimalwewalitsus, Januseni t. 2 Trisikusehaigetele maksuta nõuande punkt. Kuninga tän. 7. Emade ja rinnalaste maksuta nõu ande punkt. Uus tän. 10
Maawalitsus, Pikk tän. 3. Linnawalitsus, Linnu tän. 1.
Pangad.
Kohtuasutused.
Mjandi-Pärnu rahukogu. Posti t. Mrhandr 1. ja 2. js. rahukohtunik. Posti tän. Wiljandi-Pärnu rahukogu kinnitusjaoskond Posti t. 22. Rahukogu prokurör. Lossi t. 15. 1. ja 2. jaosk.. Pikk 1. Notar Talts, Lossi tän. 24. Notar P. Sarepera, Tartu t. 11. Kohtuprrstaw 1. jaosk.. Koidu t. Kohtuprrstaw 2. jsk., Lembiür pst.
«n-r-
Politsei
Wrhandr prefektuur, linnakomissar. maakonna 1. jaosk. komissar, .""^alkomissar ja politilise Abikomissar — kõik süstes Wrhandi mõisa uues rosps.
.Kaitsewäeasutused.
^?än Z^sewäeringk. ülem,Losfi
Omawalitsus.
Linnawalitsus, Raekoda.
®eštL P?uga Wiljandi osakond. Tasuda puiestee 2. Krediit panga Wiljandi osakond. Lossi tän. 19. Ühispank, põllum. seltsi majas. Sakala Pank, Lossi tän. 22 Tartu Panga Wiljandi osakond Lossi tän. 35. Sakalamaa Ühispank, Lossi t, 14
Haigemajad, apteegid.
utma haigemaja, Wäike tän. 4. Linna külgehakkawate haiguste haigemaja. Mäe tän. 2. Maakonna ambulatoorium, maawalitsuse majas, Pikk tän. 3. E- H. Jürgenfi apteek. Suur turg 10. Luiki apteek. Lossi tän. 24. Linna apteek. Tartu tän. 9. Maakonna loomakliinik, maawalitsuse majas. Juhataja maa konna loomaarst K. Pitkart.
Narwa juht. I Kreenholmi M-ri peawalitsus, j Kreenholm, Uus kontor 44.
57
Kohtuasutused. Rahukohtunik 1. jsk., Walge t. 7. Rahukohtunik 2. jsk.. Posti t. 36. Kohtu-uurija, Walge t. 7. Prokuröri abi 2. jsk. Rüütli t. 18. Notarid: J. Hanfing, Peetriplats 2; R. Meyer, Westerwalli t. 6.
Politsei. Politsei abiprefekt. Posti t. 36. Politsei 2. jsk., Kreenholmi 31. Politilise politsei komissar. Posti täit. 36. Piiriwalwe walitsus. Uus liin 34. Kriminaal abikomissar. Posti t. 36.
Maksuametid. Maksuamet, Nanva jsk., täit. 7. TolliwcMsus, Koidu t. 7.
Walge
Tolliwalitsuse 1. walwep.. Narma raudteejaam.
Pangad
Eesti pank. Narma osak.. Suur tän. 4. Majaomanikkude pank, Peetriplats 2. Narma ühispank. Joata t. 18. Krediitpank a.-s., Westerwalli t. 6. Tartu pank. Narma erg., Rüütli t. 18.
Haigemajad, apteegid.
Linna haigemaja. Sepa t. 34. Kooliealiste laste ambulants, Waeselapse t. 3. Apteegid: Luchsingeri pärijad,. Rüütli t. 18. J. Lust, Suur t. 26. H. Paris, Uus liin 34. T. Peetri, Peetriplats 3.
Rakwere juht. Omawalitsus. Linnawalitsus, Tallinna t. 5. Wiru maawalitsus, Kadrina tee.
Kohtuasutused. Rahukogu, Rohuaja t. 8. Rahukohtunikud 1. ja 2. jsk., Tal linna t. 47. Kohtu-uurija kants.. Tallinna t. 47. Rahukogu kinnitusjaosk.. Rohuaia tän. 8. Rahukogu prokuratuur. Pikk t. 46. Kohtupristaw, Waksali t. 29. Notarid: H. Laheste, Tallinna n tän. 25. Thomson, Tallinna t. 19.
sn ,
Politsei.
atatwere politseikomissar. Rohuaia tän. 11-a
Prefektuur, Rohuaia t. 11-a. Kriminaalkomissar, Tallinna t. 38. Politsei arestimaja. Tallinna t. 3.
Pangad.
Eesti pank, Rakwere osak.. Tal linna t. 3. Majaomanikkude pank. Tallinna tän. 20. Pärnu krediitpank. Tallinna t. 25. Rakwere ühispank. Lai t. 17. Tartu pank, R. osak.. Tallinna tän 27. Wirumaa ühispank. Pikk t. 15.. Wiru pank a.-s.. Pikk t. 2.
Haigemajad ja apteegid. Linna haigemaja. Tallinna t. 44. Linna apteek. Pikk t. 14. Wiru maawalitsuse apt.. Parkali tän. 1.
Wõru juht. Omawalitsus. Diaawalitsus, Jüri t. 12. Annawalitsus, Jüri t. 7. Perekonnaseisuamet, Jüri t. 7.
Kohtuasutused. Rahukohtunik, 1. ja 2. jaosk., Wabaduse t. 13. 1. ja 2. jsk. kohtu-uurijate kantse lei, Wabaduse tän. 13.
58 Kohtupristaw, Kreutzwaldi t. 35. (Kengsepp). Notar A. Sermat, Kasarmu t. 3. Politsei. Mõru politseikomissari kantselei, Kreutzwaldi t. 52. Kriminaal-abikomissart kants elei, Wabaduse t. 13. Wõru prefektuur, Kreutzwaldi tän. 52. Politilise politsei wanem assistent, Kreutzwaldi t. 48.
Pangad. Eesti pank, Wõru osak.. Karja tän. 24. Tartu pank, Wõru osak., Jüri t.18. Ühispank, Jüri t. 22. Krediitpank, Wõru osak., Jüri tän. 16-a. Wõru pank, Aleksandri 14.
Haigemajad, apteegid. Linna haigemaja, Aleksandri t. 22. Linna apteek, Jüri t. 26. Wana-apteek, Kreutzwaldi t. 15.
Walga juht. Kaitsewäeasutused.
Omawalitsus. Maawalitsus, Lai t. 19. Linnawalitstrs ja perekonnaseyuamet. Sepa t. 1.
Walga kaitsewäeringk. kantselei. Kesk t. 15/17. Kaitseliidu mal. pealik, Kesk t. 9.
Pangad.
Kohtnasutused. Rahukogu, Wabaduse t. 6. Rahukohus, Wabaduse t. 6. Motar H. Tuul, Wabaduse t. 6.
Politsei. -Politseikomissari kantselei, Waba duse t. 6. Politilise politsei abikom.. Turu tän. 3. Kriminaalpolitsei, Wabaduse t. 6.
Eesti pank. Aia t. 16. Walga laenu- ja hoiukassa. Kesk tän. 15/17. Walga pank, Wabaduse t. 6. Ühispank, Kesk t. 23.
Haigemajad, apteegid. Linna haigemaja. Puiestee t. 6. Apteegid: Kesk t. 27. „ Wabaduse t. 26.
Petseri juht. Linnawalitsus, Turuplats 17. Maawalitsus, Waksali t. 6. Rahukohtunik 1. jsk., Riia t. 63. Rahukohtunik 2. jsk., Pihkwa t 18. Kohtupristan», Riia t. 50. 1. ja 2. jsk. kohtu-uuriiad, Prhkwa tän. 43. Notar: J. Piip, Riia t. 26. 'Petseri politseikomissar, Smolensk: tän. 4. Politiline politsei. Smolenski t. 4. Kriminacrlpo lits ei. Smolenski t. 4.
Maksuamet, Tiigi t. 17. Kaitsewäeringk. staap. Aia t. Petseri mlw. pealik, Waksali t. 13. Eesti laenu pank a.-s.. Tartu t. 7. Eesti pank. Turuplats 7. Petseri Ühispank, Riia t. 26. Petseri laenu- ja hoiuühisus. Tartu t. 5. Maawalitsuse haigemaja, Bogdcrnowkas. Apteek, Meomuttel, Riia t. 5.
Haapsalu juht. Omawalitsus. Maawalitsus, Suur Lossi t. 43. Linnawalitsus, Kooli t. 2.
Kohtuasutused. Rahukohtunik, Saue t. 18. Kohtu- uurija, Wee t. 7.
59*
Notar: T. Akermann, Wiedemanni tän. 24.
Politsei.
Politseikomissar, Wiedemanni t. 26. Prefektuur ja kriminaalkomissar, Wiedemanni t. 26.
Maksuametid.
Maksuinspektorite kants. 1. ja 2. jsk.. Kooli t. 3. Riigimaade ülem. Jaani t. 6. Tolliwalitsus, Sadama t. 12.
Kaitsewäeasutused. Kaitsewäeringk. ülema kantselei. Kalda t. 37. Kaitseliidu mlw. staap. Karja t. 6.
Haigemajad, supelasutused. Maakonna haigemaja, Waba t. 8.. Linna ambulants. Sadama t. 2. Laidoneri sanatoorium (survel),. Sadama t. 21. Supelasutus, Arroneti, Suur Mere tän. 20. Linnasupelasutus, Suur Liiwa tän. 15. Apteek, Turuplats 7.
Pangad. Eesti pank, H. osak.. Karja t 27. Krediitpank, Turuplats 4. Haapsalu ühispank. Karja t. 14.
Kuresaare juht. Maksuametid.
Omawalitsus.
Kohtuaiutused.
Maksuamet, Kubermangu t. 14. Riigimaade ülem. Komandandi tän. 9. Tolliwalitsus, Tolli t. 18.
Rahukohtud, Lossi t. 2. Notar: A. Lulla, Pargi t. 2. Kuresaare kinnistuseiaosk.. Lossi tän. 2.
Kaitseliidu Saaremaa staap. Tolli tän. 15. Kaitsewäeringk. ülem. Pikk t. 42.
Maawalitsus, Lossi t. 1. Linnawalitsus, Kubermangu t. 2.
Politsei. Politseikomiss., Kubermangu t. 14. Politiline politsei. Alte t. 4. Kriminaalpolitseis Kubermangu tän. 14.
Kaitsewäeasutused.
Haigemajad, supelasutused.
Maakonna haigemaja. Loode mnt. Linna mudasupelasutus, Pagari t. 8. Uus mudasupelasutus. Pagari t. 8. Maakonna apteek. Kubermangu-, tän- 12.
Paide juht. Omawalitsus. Järwa maawalitsus, Tallinnat. 6. Linnawalitsus, Turuplats.
Kohtuasutused. Rahukohtunik, Rüütli t. 8. Kohtu-uurija, Rüütli t. 8. Kohtupristaw, Aia t. 8. Notar: Wihalem, Pärnu t. 24.
Politsei. Paide politseikomissar. Tallinna tän. 10. Kriminaalpolitsei, Tallinna t. 10.
Maksuametid. Maksuamet, Tallinna t. 6. Riigimaade ülem, Weski t. 10.
Pangad. Eesti pank. Paide of., Turuplats. Järwa ühine laenu- ja hoiukassa. Tallinna t. 5. Paide ühispank. Tallinna t. 10.
Haigemajad. Linna haigemaja, W. Aia t. 14. Järwa maakonna haigem.. Pärnu tän. 10. Apteek: Lindke, Turuplats 13.
60
Paldiski juht. Linnawalitsus, Katariina t. 27. Waeste laste kohus, sealsamas. Rahukohtunik, Keila jsk., Keilas. Kohtu-uurija, Harjumaa 2. jsk., Tallinnas.
Politseijaosk., Peetri t. 15. Arestimaja, Kiwi t. 2. Tolliamet, Nikolai t. 4. Apteek: E. Kull, Jüri t. 18.
Põltsamaa juht. Linnawalitsus, Weski t. 2. Wana Põltsamaa wallawalitsus. Lossi t. Rahukohtunik, Lossi t. 7. Notar: Lindeberg, Jõgerva mnt. 10.
Kohtupristaw, Lossi t. 20. Politseikomissar, Weski t. 2. Kriminaalpolitsei, Lossi t. 20. Haigemaja, Pajusi mnt. 1. Apteek, Rudols, Lossi t.
Tapa juht. Linnawalitsus, Nigoli puiestee 3. Rahukohtunik, Pikk t. 25. Kohtu-uurija, Pikk t. 25. Notar: J. Martow, Pikk t. 18. Kohtupristaw, Ambla null. 9. Arestimaja, Pikk t. 23.
Politseiabikomissar, Ambla mnt. 2. Politilise politsei abik.. Lai t. 8. Kriminaalpolitsei wanem assistent, Pikk t. 35. Apteek, J. Pari, Pikk t. 9.
Turi juht. Türi linnawalitsus. Paide t. 7. Türi politsei abikomissar, S. Pär nu t. 25.
Postkontor, Paide t. 5.
Tõrwa juht. Linnawalitsus, Walga t. 24. Politseiabikomissar, Weski t. 7. Notar: R. Mölder, Walga t. 21.
Postkontor, Walga t. 7. Helme riigimaade walitseja, Kaarlimäel.
Maailma suurimad linnad. Londonis elab 7.476.168 inimest; New-Iork 6.103.384: Berliin 4.024.165; Pariis 3.500.00; Chicago 2.701.705; Tokio 2.270.000; Miin 1.842.000; Philadelphia 1.823.779; Buenos Aires 1.722.000; Osaka 1.633.000; Moskwa 1.600.000; Peking 1.300.000; Kalkutta 1.263.292; Kanton 1.250.000; Budapest 1.200.000; B nnbcry 1.172.953; Rio de Janeiro 1.1600.000; Sydney 1.100.000; Hamburg 1.079.126; Glasgow 1.034.069; Konstatinoopol 1.000.000; Warssaw 1.000.000; Detroid 993.678; Birmingham 919.438; Melbourne 912.130: Brüssel 808.000; Liwerpool 803.119; Kairo 800.000: Cleweland 796.836; Louis 772.897; Madrid 750.000; Riia 370.000; Helsingis 220.904; Tallinn 129.139.
61
Põllumajanduslikud koolid. Põllutöökeskkooli ülesanne on anda õpilastele põllumajanduslikku kutseharidus!, neid ette walmistades: 1) tegelikkudeks põllumeesteks; 2) tehnikuteks ja instruktoriteks. Kooli põhikursus kestab kolm aastat. Talwe õppesemestrite kestus on wähemalr 30 nädalat aastas; kaks suwe õppesemestrit — igaüks wähemalt 12 nädalise kestwusega — on õpilased kooli juures ja ühe suwe harjutuskohtades tegewad. Wastu wõetakse VI kl. algkooli lõpetajaid eksamitega.
Põllutöökeskkoolid. Koolid asuwad : 1) Eesti Aleksandri põllutöökeskkool, asub Olustwere mõisas,Olustwere kaudu. Koolijuhataja aar. W. Männik. 2) Pöhja-Eesti põllutöökeskkool, asub Jäneda mõisas, Jäneda kaudu. Koolijuhataja mag. Miljan.
Põllutöökoolid. Põllutöökoolidesse wõetakse sundusliku algkooli lõpetajaid, kusjuures eesõigus antakse 6-klassilise algkooli lõpetajatele.
Kaheaastased põllutöökoolid. Kaheaastases põllutöökoolis kestab teoreetiline õpetus kaks talwe. Suwewaheajal töötawad õpilased harjutuskohtades wõi kooli majapida mises. Koolid asuwad: 1) Wahi põllutöökool, asub Wahi talus. Tartu kaudu. Koolijuhataja agr. M. S õ r r a. 2) Wodja põllutöökool, asub Wodja mõisas. Paide kaudu. Kooli juhataja agr. H. E i n e r. 3) Wigala põllutöökool, asub wana Wigala mõisas, Wigala kaudu. Koolijuhataja K. J ll i m a r. 4) Kõljala põllutöökool, asub Kõljala mõisas. Saaremaal, Kuresaare kaudu. Koolijuhataja agr. P. Häidesk. 5) Polli põllutöökool, asub Polli mõisas, Nuia kaudu. Koolijuha taja agr. A. Männik. 6) Wäimela põllutöökool, asub Wäimela mõisas, Wõru kaudu. Koolijuhataja agr. P. Kitsberg. 7) Arkna põllutöökool, asub Arkna mõisas, Rakwere kaudu. Koo lijuhataja agr. K. Ehrenwerth. 8) Helme põllutöökool, asub Helme mõisas, Tõrwa kaudu. Kooli juhataja agr. A. R o n d i k.
Üheaastased põllutöökoolid. Üheaastases põllutöökoolis on üheaastane kursus. Talwise õppetöö kestwus on wähemalt 25 nädalat aastas. Suwel töötawad õpilased har jutuskohtades. Koolid asuwad: 1) Waua-Wõidu põllutöökool, asub Wana-Wõidu Mõisas, Wiljandi kaudu. Koolijuhataja A. Leesment. 2) Rootsi põllutöökool, asub Pürksi mõisas. Haapsalu kaudu. Koo lijuhataja E. Adelheith. 3) Petseri põllutöökool, asub Lasarewos, Petseri kaudu. Koolijuha taja agr. K. Tönnis.
62 Karjamajandus- ja piimaasjanduskoolid.
A. K a rj ak a s w atu s ko o l i d. Karjakaswatuskooli wõetakse 6-kl. algkooli lõpetajaid. Koolid asuwad: 1) Kuremaa karjakaswatuskool, asub Kurcmacr mõisas, Jõgewa kaudu. Koolijuhataja A. K ä r k. 2) Kuusiku k-rjakaswatnskool, asub Kuusiku mõisas, Rapla kauduKoolijuhataja agr. J. S õ r m u s. B. Karjatalitajate koolid. Karjatalitajate kooli ülesanne on ette malmistada karjatalitajaidKursus on peamiselt praktiline ja kestab aasta läbi, alates 1. maist. Koolid asuwad: j) Purila karjatalitajate kool, asub Purilamõisas^ Hagudi kaudu. Koolijuhataja A. A l b e r g. 2) Wäimela karjatalitajate kool, asub Wäimela mõisas, Wõru kaudu. Koolijuhataja agr. P. Kitsberg. C. Kontroll-assistentide koolid. Kontroll-assistentide kooli wõetakse wastu 6-kl. algkooli eelharidu sega karjakaswatuse-, karjatalitajate- ja põllutöökoolide lõpetajaid. 1 Koolid asuwad: 1) Kuremaa kontroll-assistentide kool, asub Kure maa mõisas, Jõgewa kaudu. Koolijuhataja A. K ä r k. 2 ) Kuusiku kontroll-assistentide kool, asub Wahi talus. Tartu kaudu Koolijuhataja agr. M. S õ r r a. D. Piimanduse koolid. Piimanduse koolide ülesandeks on meierite ettevalmistamine. Wastu wõetakse 6-kl. algkooli lõpetajaid, kellel kaheaastane praktika pnmatalituses. . , ~.. ~.r Töötab üks kool: Oisu piimaasjanduse kool, asub Ostu mõyas, Oisu kaudu. Koolijuhataja agr. J. G r ü n b e r g.
Metsanduskoolid. Metsanduskooli ülesandeks on metsnikke ette walmistada. Kooli wõetakse wastu 6-kl. algkooli haridusega isikuid. Seni töötab üks kool: Woltweti metjanduskool, asub Woltwetr mõisas, Kilingi-Nõmme kaudu. Koolijuhataja A. R e i n w a l d.
Sooharimiskoolid. Töötab üks kool: Tooma sooharimiskool. Tooma sookatsejaamaA. Wägewa kaudu. Koolijuhataja agr. N. Roosa. Õppetöö koolis kestav kaks talwet ja üks suwi.
Kodmnajanduslikud koolid tütarlastele.
Kooli wõetakse wastu sundusliku algkooli lõpetajaid, kuid eesõigus antakse 6-kl. algkooli lõpetajaile. . r Koolid asuwad: 1) Saku makaptdannskool, ajub Saku mosias-. Saku kaudu. Koolijuhataja pr. A. Käsper. ~ z t . 2) Wasula majapidamiskool, asub Wasula mõisas, Tartu kaudu. Koolijuhataja agr. J. Walsiseh. 3) Mõdriku majapidamiskool, asub Mõdrrku mõisas, Rakwere kau Koolijuhataja pr. A. Maide. , . 4) Orgita majapidamiskool, asub Orgita mõisas. Marjamaa ka Koolijuhataja n. H. M a r l a n d.
63 5) Antsla majapidamiskool, asub Wana-Antsla mõisas, Antsla kaudu. Koolijuhataja P. Leibu s. , 6) Kehtna tütarlaste põllutöö- ja majapidamiskool, ajub Kehtna mõisas, Keawa kaudu. Koolijuhataja aar. A. Ara k. Kooli ülesandeks on ettewalmistada: a) kodumajanduslikkude koolide õppejõude ja b) majapidamise ja aiatöö instruktoreid. Kooli maetakse wastu keskkooli lõpetajaid.
Kodumajandus-täienduskoolid tütarlastele Pärnumaal. Kooli kursus kestab 2 aastat. Soorvijad wõiwad ka lõpetada ühe aastaga. Kooliastujailt nõutakse algkooli haridust. Eesõigustatud alg kooli lõpetajad. Uduwere kodumajandus-täienduskool, asub Uduwere alewikus, P.-Jakobi kaudu. Koolijuhataja Liisa Kiwi. Audru kodumajandus-täienduskool, asub Wõlla-Kihlepas, Pärnu kaudu. Koolijuhataja Elsriide Aule. Tõstamaa kodumajandus-täienduskool, asub Tõstamaa mõisas, Tõs tamaa kaudu. Koolijuhataja Olinde Seimann. Saarde kodumajandus-täienduskool, asub Kilingi-Nõmmes, Kl.Nõmme kaudu. Koolijuhataja E ll a K a l m. Halliste kodumajandus-täienduskool, asub Pornuse-Kamaral, Halliste kaudu. Koolijuhataja Alma Luukas. Tori kodumajaudus-täienduskool, asub Tori alewikus. Tori kaudu. Koolijuhataja Tõnis W e n t s e l.
Põllumajanduslikud ajakirjad. „A g r o n o o m i a". Põlluteaduslik kuukiri. Ilmub kord kuus. Talitus: Tartus, Holmi tatt. 12. Tellimise hind: 3 kr. 50 senti aastas, 1 kr. 75 senti pooles aastas. „P õ ll u m e e s". Põlluteaduslik ajakiri. Ilmub kaks korda kuus. Talitus: Tallinn, Pikk tän. 40. Abitalitus: Tartus Holmi täit. 12. Tel limise hind: 2 kr. aastas, 1 kr. 20 senti pooles aastas. „T a l u". Põlluteaduslik kuukiri. (,,Põllumehe" lühendatud wäljaatttte). Talitus: Tallinn, Pikk tän. 40. Tellimise hind: 75 senti aastas, 40 senti pooles aastas. „Üus Talu". Põlluteaduslik kuukiri. Ilmub üks kord kuus. Toimetus ja talitus: Tallinn, Lai tän. 39. Tellimise hind: 1 kroon 20 s. aastas 70 senti pooles aastas. „K a r j a m a j a n d u s". Karjamajanduslik kuukiri. Ilmub üks kord kuus. Talitus: Tallinn, Pikk tän. 40. Tellimise hind : 1 kr. 50 senti aastas, 90 senti pooles aastas. „Loomakaswataj a". „Uus Talu" karjakaswatusline lisa. Ilmub neli korda aastas. Toimetus ja talitus: Tallinn, Lai tän. 39. Tellimise hind: 75 senti aastas. „Taluperenain e". Ilmub kord kuus. Talitus: Tartus, Suur turg 8. Tellimise hind: 4 kr. aastas, 2 kr. 25 senti pooles aastas. ^Piimandus". Piimaasjanduslik eriajakiri. Ilmub kord kuus. Toimetus: Tallinnas, Jaani tän. 6. Kirjade aadress: Tallinn, postkast nr. 248. Tellimise hind aastas 2 kr. 50 senti, pooles aastas 1 kr. 25 senti.
Kunstwäetiste tarwitamisest Kunsiwäetiste tähtsus on teada igale põllumehele. Tõstab ju kunstwäetiste tarwitamine põllusaaki tunduwalt ju kunstwäetis tasub ennast alati. Tarwis on ainult õieti ja õigel ajal tarwitada. Toome siinkohal mõned näpunäited kunstwäetiste tarwitamise kohta eriteadlase kokkuseatud tabeli järele. Kustwäetise normid on antud kilogrammides ühele hektaarile ja klambrites on märgitud normid puudades tiinule. Nukki ja nisu wäetiS. Kergetel ehk liiwastel maadel tuleks wäetiseks wõtta 150 kg (9 pd) kaalit 4O°/o 200 kg (12 pd) toomasjahu 100 kg (6 pd) salpeetrit ehk wääwelhapuammoniaaki, rasketel ehk sawistel maadel aga 100—150 kg (6—9 pd) kaalit 40% 150—200 kg (9—12 pd) superfosfaati 100 kg (6 pd) salpeetrit ehk wääwelhapuammoniaaki, ja kultiweeritud madalsoodel 200 kg (12 pd) kaalit 40% 250 kg (15 pd) toomasjahu. Kaalisool ja superfosfaat külida kesale kohe peale korduskündi. Salpeetrit ehk w.-ammoniaaki külida wara kewadel, kuiwa ilmaga ja ilma kasteta orasele. Nisule on soowitaw salpeetrit kewadel rohkem anda, s. o. 150 kg ja eriti kehwale orasele. Parem on anda kahes osas ja nimelt: külida 75—100 kg (4—6 pd) wara kewadel ja äestada, 10—14 päewa pärast külida uuesti ja sama palju. Suiwiljaöe (kaer, oöer, nisu, segaöiS) WäetiS. Kergetel maadel tuleks anda 100—150 kg (6—9 pd) kaalit 40% 200—250 kg (12—15 pd) superfosfaati 100—150 kg (6—9 pd) salpeetrit ehk wääwelhapu ammoniaaki, kuna rasketel maadel salpeetrit ehk wääwelhapuammoniaaki wäetis ära wöib jääda. Kultiweeritud madalsoodele tuleks anda 300 kg (18 pd) kaalit 40% 300 kg (18 pd) toomasjahu Kunstwäetis külida segatult põllule peale kewadist korduskündi.
68
Odrale ja suinisule külida salpeetrit siis, kui oras umbes 1—2 tolli pikkune. Kaerale ja segadisele wääwelammoniaaki ühes superfosfaadi ja kaaliga enne seemendamist. Kui kewadel suiwilja orased paiguti kollakaks lööwad, siis on see lämmastiku puuduse tundemärk — sarnasel korral on soowitaw salpeetrit külida vealtwäetiseks. WäeLis kartulile.
Kergetel maadel tuleb anda 200—300 kg (12—18 pd) kaalit 40%, 200—300 kg (12—18 pd) superfosfaati 100—200 kg (6—12 pd) wääwelhapuammoniaaki jq rasketel 150-250 kg (9—15 pd) kaal. 40% 200—300 kg (12—18 pd) superfosfaati 100—150 kg (6—9 pd) wääwelhapuammoniaaki. Kui antud tugew sõnnik, siis aitab poolest kaali ja super fosfaadi normist, lämmastikwäetis wõib ära jääda. Kultiweeritud madalsoodel tuleb kartulile anda 400 kg (24 pd) kaalit 40% 300 kg (18 pd) superfosfaati. Kaaliwäetis tuleb wara kewadel 2—3 näd. enne kartuli panekut maha külida. Seda nõuet tingimata täita. Superfosfaati ja ammoniaaki külida magudele enne nende kwniajamist. z . Paremad kartuli sordid wõiwad korraliku waetuse juures kuni 2000 kg (125 pd) mugulaid hektaarilt enamsaaki anda. Loomatoidu juurikatele tuleb nii kergetel kui ka rasketel maadel anda 200—300 kg (12 — 18 pd) kaalit 40% 200-300 kg (12 — 18 pd) superfosfaati 150—200 kg (9—12 pd) salpeetrit 100 kg (6 pd) wääwelhapuammoniaaki ja kultiweeritud madalsoodel 400—500 kg (24—30 pd) kaalit 40% 300—350 kg (18—20 pd) toomasjahu ehk supe»f. Kaali, fosforwäetised ja w.-ammon. külida põllule kohe peale kewadist k-orduskündi ja siis äestada. Salpeetrit anda kahes osas kõblimise ja harwendamise ajal.
69 Prof. Nõmmik ütleb, et juurwili annab kõrget saaki ainult rikkaliku kaali ja lämmastikwäetuse juures, kuna ilma kunstwäeöiseta teda üldse pole mõtet kaswatata. polluheinale
tuleb nii kergetel, kui ka rasketel maadel anda 150—200 kg (9—12 pd) kaalit 40% 100 kg (6 pd) superfosfaati 100 kg (6 pd) Eesti fosforiiti. Kunstwäetis tuleb külida kõik korraga wara kewadel, kohe Peale lume minekut. Kergetel ja liiwastel maadel on teise aasta heinale soowitaw enne söömist külida 75-100 kg (4%—6 pd) salpeetrit. Alalistele heina- ja karjamaadele tuleb esimesel wäetamise aastal anda kergetel maadel: 200 kg (12 pd) kaalisoola 40% 200 kg (12 pd) superfosfaati • 200 kg (12 pd) Eesti fosforiiti 0—150 kg (0—9 pd) lubjalämmastiku, rasketel maadel: 200 kg (12 pd) kaalisoola 40% 200 kg (12 pd) superfosfaati 200 kg (12 pd) Eesti fosforiiti ia kultiweeritud madalsoodel 300 kg (18 pd) kaalisoola 40% 300 kg (18 pd) superfosfaati ehk toomasjahu. Järgnewatel wäetamisaastatel kergetele maadele: 200 kg (12 pd) kaalisoola 40% 250 kg (15 pd) toomasjahu Rasketele maadele: 150 kg (9 pd) kaalisoola 40% . 200 kg (12 pd) superfosfaati lct kultiweeritud madalsoodele: 200 kg (12 pd) kaalisoola 40% 250 kg (15 pd) toomasjahu ehk superfosfaati. , Heina- ja karjamaade wäetamise juures on äestamine wäga ^'wilik. Niisama tarwilik on ka liigwete äralaskmine, mätaste vokimine ja wõsastiku äraraiumine. Kõik wäetised külida wõi^alikult warern, kohe peale lume äraminekut.
70
Wäetamine ei anna siin esimesel aastal mitte hmburoatfc tagajärgi. Sellep. nõuab heina- ja karjamaade wäetamine kan^ natust; kuid selle tasuks annawad järgmised aastad järjekindla wäetamise juures poole suuremaid saake. Viljapuudele tuleb 100 ruutmeetri peale anda 2—3 kg kaalil 40% 1V2—2 kg toomasjahu ehk superfosfaati 2—3 kg rvääwelhapuammoniaaki. Kaalit anda sügisel. Teisi wäetisi — kewadel.
Tellimiste täitmine täpne. Hinnad väga mõõdukad! Kõiksugu lõhketöid toimetatakse kiiresti. Tarvitajad! Ostke kodumaa lõhkeaineid, sellega takistate valuuta väljavoolu!
-ž
Rahad. 1 Eesti kuldkroon — 0,403,226 grammi puhast kulda. . 1 kuldrubla — 25,3765 inglise kuld pensi, — 2,6667 kuld franki,—2,160> Saksa knldmarka, — 0,5146 Ameerika kuld dollarit. 1 naelsterling — 9,4576 kuld rubla, — 25,2216 Prantsuse kuld franki,-^ 20 4295 Saksa kuld marka, — 4,8666 kulddollarit. 1 kuld dollar — 1,9434 kuld rubla, — 49,316 kuld pensi, — 5,182 Prantsuse kuld franki, — 4,1979 Saksa kuldmarka. 1 naelsterling — 20 shillingit 240 pensi.
71
Isapõder Metssikk (isahirm)
Jsamõtus ja isateder
Ä
Ä s
A
&
Kõik teised eespool nimetamata jäänud jahiloomad Äööwlinde ja rööwloomi wõib kogu aasta tappa
Lubatud aeg
Märkus 1:
August Septemb. 1 Oktoober 1 Nowemb I Detsemb. |
I I I
B B B
B B B 15
13 K
■ ■ W
S W si
■ s
13 a
B 13 «
B «
M 3
B
7:5 13 B B 25
K 88 K B 3 W K S 13 B B V S K
Ematedred, emamõtused, laanepüüd __ ja soo kanad
1
W
Jsapardid
Jänesed ja fasaanid
28
BBBB
Haned ja luiged
Põldpüüd
8 8 W
25 13 i
Emapardid, topelsnepid.mudasnepid jal teised ülemal tähendamata jäänud -snepid ja weelinnud
B B B M B B B B 1 B B B B
13
Waldsnepp (korbiits, kurwits)
U jahil käia.
Ju u n i Ju u li
a I Sl S B a 13 3 ® L B W te B ■ S 3 a 8 B 1 13 ■ W Z 28 @ B 8= ä
1
# Q
I
M ärts
Aprill
■ S
*s Z
BBB
Emapõder, emahirw (metskits) ja nende wasikad
jonuopfi |
nimed
W eebruail
|
Loomade
1
Jahikalender.
■
B ■ B 25 B i ■ 28 : s B B B 1 B B e a 3 A 15 ■ B B B K 13
13
3
Keelatud aeg, looma hoiu- ja kaitseaeg.
Riigi metsades on igasugune jahip damine ainult n etsaülc-
mate poolt wäljaantud jahipiletite põhjal lubctrd. Märkusil:
Niihästi metsaülematelt jahipiletite saamiseks, kui ka oma
wõi renditud erimaade jahi -luba wõtta.
jahipidamiseks on tarwis mcakonnawelitsusklt
72
Kohtust. E, w; Põhiseaduse järgi teostawad Eestis õigusemõistmist oma Legewuses rippumatud kohtud. Kohtute lahendada on^ era isikute wahekorrad, kuriteod, anietiasutuste tegewuse seadusUkkus ja hoolekande asjad. Selle järgi nimetatakse siis kohtud tsiwnl-^ kriminaal-, administratiiw- ja waestelastekohtuiks. Sisu järele on kohtuasjad suurema ja wähema tähtsusega. Wähema tähtsusega asju arutab rahukohtunik, suurema tähtsu sega — üldkohus — Rahukogu, kui esimese astme kohus. — Rahukogusid on neli: Tallinnas, Tartus, Rakweres, Wchandrs; Kohtupalat - Tallinnas; Riigikohus - Tartus. Et õigust Latte saada, arutatakse kohtuasju 2 astmes sisuliselt, ia wormrüselt ühes astmes —- kassatsioonaste, milleks on Riigikohus. Riiaikohtus ja kriminaalasjus (ka mõnedes hoiukassa aszus) wõtab kohtuistungist osa prökurör, kes on süüdistaja ja seaduse kaitsja. — Kohtunikud kinnitatakse ametisse eluajaks RiigiEoh^Kchtus wõib asju ajada ise ehk wolinikkude läbi, kelledeks on seaduse poolt lubatud adwokaadid. Tsiwiilkohtust. Tsiwiilkohus arutab nõudmiseasju. Rahukohtunikule alluwad! 1) nõudmised ja muub täitmised kuni ühetuhande kroonini; 2) rikutud pidamise ja serwituudi jaluleseadmine ühe aasta jooksul rikkumise algusest arwates; 3) tulemaste nõuete eelkindlustus, waatamata summa suurusele; 4) ülalpidamise (aiy mentide) nõuded, waatamata summa suurusele; 5) pärijate testamendi kinnitamised. - Rahukohtuniku otsuse pääle mõrv edasikaewata (apelleerida) ühe kuu jooksul Rahukogule, edasikaebus sisseanda rahukohtunikule Rahukogu nime pääle. Rahukogu kui teise astme kohtu otsuse pääle wõib kassatsio o n anda kahe kuu jooksul Riigikohtule,, mis aga otsuse tärtmü seisma ei pane ilma erilise palwe ja põhjuseta. Rahukogule, kui esimese astme kohtule, au luw ad: 1) nõuded ja sunnitäitmised üle 1000 krooni; 2) nõw ded ja waidlused kinniswara (liikumata wara) kohta nõudehr^ nast hoolimata; kinniswara hulka kuuluwad ka asundus- ja rR airenditalud; 3) abielulahutused, lapse seadustamised, jne., üldsi asjad, mis ei allu rahukohtunikule. Rahukogu otsuse pääle wR edasi kaemata ühe kuu jooksul Kohtupalatile ja wiimase otsim pääle kassatsiooni korras Riigikohtule 2 kuu jooksul.
73 Rahukohus ja Rahukogu tarwilistel kordadel teeb mõne üleskerkinud küsimuse kohta määruse, nulle pääle erakaebus 7 Päewa jooksul järgmisse astmesse.
Nõudmised tõstetakse kohtus, mille piirkonnas elab kostja, erandid on täpselt seaduses ette nähtud, nagu: kinniswarast tekkinud nõuded — nende asukohtade järgi, rikutud pidamise ja serwituudi jaluleseadmine — koha järgi, kus rikku mine aset leidis, lepingu täitmise asjus — kohas, milles pidi täidetama, päranduse asjus — kohas, kus pärandus awanes, üleskirjutatud warandusest tekkinud nõuded — koha järele, kus üleskirjutatud.
Nõudmine antakse kohtule sisse palwekirjana ja lema peab sisaldama: 1) kohtu nimetuse, 2) nõudja nime ja aad ressi, samuti kostja oma, 3) nõudehinna, 4) lühikese asjaolude kirjelduse, 5) tõenduse näitamise, 6) palme punkti s. o. mida Nõudja palub otsuseks teha. Rahukohtunikule antakse palme sisse Ühes eksemplaris, Rahukogule — nii paljus kui kostjaid. Nõudmise tõenduseks wõiwad olla: 1) tunnistajad, dokumendid ja poolte öigekswõtmised. — Wastaspoole nõudel •öõif) ligemaid sugulasi, isikuid, kes pooltega kohut käiwad wõi kasu saamad, tunnistamisest tagandada. Tunnistajat, kes põhju seta kohtusse ei ilmu, trahwitakse kuni 25 kr. — Kostjal on õigus Ma s tu n õ u d m i st tõsta, kui see on ühenduses algnõudmisega. ^Vastunõudmine peab esimesel kohtuistangul tõstetama. _ Kui kellegi isiku huwid saamad puudutatud otsuse tegemi sest ühe ehk teise poole kasuks, siis on sel isikul õigus protsessi astuda k o kmi a n d a i si k u n a, milleks peab esitama wastawa palme kohtE. Ei ilmu kostja kohtuistungile, siis teeb kohus nõudja salmel tagaselja otsuse, millest saadetakse ärakiri kost jale, kellel on õigus 2 nädala jooksul ärakirja saamisest arwajes, kaja anda, s. o. asja paluda läbiwaadata uuesti samas ahtus. Kostja wõib ka apellatsiooni anda ühe kuu jooksul, raudja mitteilmumisel lõpetab kohus asja ära, kui ei ole palu"td asja ilma nõudja ilmumata otsustada. Kui nõudja ehk kostja soowib, et asjaajamise kulud pannakse kaotaja poolele, siis peab ta seda paluma, samuti tuleb ^luda ka e e l t ä i t m i st. Ka tunnistajad, kui nad soowiwad 'asu saada, peawad peale tunnistuse andmist seda paluma.
74
Kohtumaksud.
Palwekirjale kohtusse tuleb panna 25. s. eest tempelmarke lj iaale lisale 10 s. eest. Kohtulõiwu wõetakse 3%, kui nõudehtnd on kuni 1000 kr., üle 1000 kr. kuni 10.000 kr. wõetakse lõtnm esimeselt lOOO-lt 30 kr. ja ülejääwalt summalt 2V2X; üle 10.000 kr. wõetakse 2%. Edasikaebusele tulewad samad maksud. Kassat st 00 n-kautsjon tsiwiilasjus makstakse kohtulõiwu suuruses, kuid mitte wähem kui 5 kr. Kohtuotsuste täitmisest. Täitmisele kuuluwad seadusejõusse läinud kohtuotsused ja need, mis on eeltättnnsele pööratud. Otsus wiiakse täide nõudja soowil, milleks antakse wälja kohtu poolt täiteleht. Nõudmised 250 kr. wnb täide kons taabel, üle selle kohtupriistaw. Awalduses täitwale isikule peab näidatama wara, millele arest tuleb panna. Aresti ei ivõt panna: 1) kantawatele riietele, 2) pesule ja sööginõudele, pahu neid tarwis kostja perekonnale, 3) woodile ja woodipesule^ 4) ühe kuu söögiainetele, 5) kinniswara päraldistele, s. 0. asja dele, mis kuuluwad liikumata wara juure, nagu: loomatoit, hei nad, wili põllul jne. , . . Warandusele, mis asub 3-nda isiku juures, et tvõt aresti panna, waid peab wõtma 3-ndalt isikult allkiri waranduse tema juures oleku üle. Kui see 3-s isik annab wale andmeid, sus wastutab ta^oma warandusega. Pärandusasjad.
Päranduse õigustesse kinnitamise palwed esitatakse rahukohtunikule 6 kuu jooksul pärandusejätja surmast arwates, hiljem esitatult wõetakse mõni protsent trahwi pärandusmaksult. Pärijate ja testamendi kinnitamise toimetusele lisa takse juure järgmised dokumendid: 1) surmatunnistus, 2) pere-, konnatunnistus, 3) päranduswara seaduslikud hindamised, nagu^ kinnistusjaosk. tunnistus, wallawalitsuse tunnistus puhtakasu rublade üle, tulekinuituse poliis, 4) päranduse teadaanne 2 eksem plaris kokkuseatud paluja poolt, 5) raha kuulutamiseks. Päri jate kinnitamise korral määratakse pärandusmaks, misjon kõrgem^ mida suurem pärandus ja kaugem suguluswahekord pärandajaga Pärandusmaksu maksmist wõib Maksude Peawalitsuselt paluda pikendada kuni 5 aastani. Administratüwkohwd.
Adminstratiiwkohtud arutawad ja otsustawad, kas on üh? ehk teise ametiasutise korraldus ja määrus seadusepärane. AdM-
75
Kaebust ei saa iga ametniku ja ametiasutise peale anda, waid seaduses on üles loetud, milliste peale wõib kaemata. Nende umetiasutiste korralduste peale, mis seaduses ei ole loetletud, rvõib kaemata nende otsekohesele ülemale, kuni selleni, kes allub Kohtule. Õigus kaemata on kõigil isikuil, kelle huwid on puu dutatud. Rahukohtunikule allu,wad kaebused ja protes tid walla- ja alewiwolikogude ja -walitsuste määruste ja otsuste peale, politseikomissaride tegewuse peale. Rahukogu 1 astmele alluwad: a) kaebused ja pro testid linna- ja maawolikogude, nende walitsuste ja komisjonide, määruste ja otsuste peale, kui ka üksikute walitawate ametnik kude tegewuse peale. Riigikohtule alluwad kaebused ministeeriumide, nende osakondade ja teiste kõrgemate asutiste otsuste ja mää ruste peale. Samuti edasikaebused rahukohtunikkude ja rahu kogude otsuste peale. Riigikohtu otsused on lõplikud. Kaebused ja protestid antakse sisse ühe kuu jooksul, kui sea duses teist tähtaega ette nähtud ei ole, arwates ajust, mil mää rus wõi korraldus kaebajale teatamaks sai. Kaebus antakse sisse ametiasutusele, mille korralduse peale kaewatakse, adresseerides kaebust wastawale kohtunikule. Kohtupidamise kord on sarnane tsiwiilkohtu korrale. Edas ikaebused antakse ühe kuu jooksul Riigikohtu nime Peale, andes neid sisse kohtule, kes otsuse tegi. Ligi peawad olema ärakirjad pooltele. Administratiiw asjus kohtulõiwu ei wõeta ning pooltele Asjaajamise kulusid ei määrata. Pooled kannawad kõik protses siga seotud kulud, nagu tempelmaks, tunnistajate tasu jne. Waestclastekohiust.
Waestelastekohtud hoolitsewad alaealiste ja omanikkudeta varanduste eest. On olemas walla- ja linna waestelastekohtud. Waestelastekohus nimetab wanemateta alaealistele, pärandus tompudele, teadmata äraolija warandusele—hooldajad, walwab Nende tegewuse järgi. Kriminaalkohtud.
Kriminaalkohus arutab süüteoasju. Kuritegu on see toiNling, mis on seaduse poolt karistusega keelatud. Raskemaid Euritegusid arutab üldkohus, kergemaid — rahukohus.
76
Rahukohtunikule alluwad: wargused, petmises raiskamised jne. kui kuriteost sündinud kahju ei ole üle 1000 kr. Samuti alluwad rahukohtunikule erasüüdistused, nagu: sõima-' mine, laimamine, omawoli, ähwardamine, peksmine jne., s. o. süüdistused, kus on leppimine wõimalik. Rahukohtuniku otsuse peale wõib edasikaewata (apelleerida> Rahukogusse 2 nädala jooksul, kusjuures edasikaebus tuleb sisse anda rahukohtunikule Rahukogu nime peale. Rahukogu otsuse peale wõib kasseerida Riigikohtule, kahe nädala jooksul, kusjuu res tuleb kohe juurelisada 10 kr. kassatsioonikautsjoni. Rahukogule, kui 1. astmestohtule, alluwad kõik ras ked kuriteod, mis ei allu rahukohtunikule. Rahukogu otsuse peale kaewatakse kohtupalatisse kahe nädala jooksul. Kohtupalati otsuse peale wõib kasseerida Riigikohtule kahe nädala jooksul. Asjus, mis on ettenähtud seaduses, wõib rahukohtunik teha käskotsuse, ilma et kaebealust saaks kohtusse kutsutud. Käskotsuse peale wõib ärakirja saamisest arwates 7 päewa jooksul kaja anda, s. o. paluda asja arutada harilikus korras. Samuti on tagaseljaotsuse peale õigus 7 päewa jooksul kaja anda, tuues ette põhjusi, miks asjaarutamisele wõimalik polnud ilmuda. Siin wõib kohus kaja tagajärjeta jätta. Tagaseljaotsuse peale wõib ka kohe apelleerida, ilma kajata. Rahukohtuniku määruste peale wõib erakaebusi anda 7 päewa jooksul. Kriminaalasjus wõib wandeta ülekuulata lasta: l) kõu õigused kaotanud isikud, 2) kahjusaaja, tema naine ja lähedalt sugulased; 3) isikud, kes mõnesuguses wahekorras, nagu hool daja, usaldusmees, wõi kellel ühe asjaosalisega kohtuasjad eežSüüteo asjadest aeguwad, millede eest noomitud rahatrahw wõi arest, 6 kuu jooksul; teised rahukohtunikule allnwad asjad 2 aasta jooksul. Rahukogule alluwad asjad aeguwab mõned 5, mõned 10 aasta jooksul.
Wäljawõtteid weksliseadufest. Weksli tähendus. Weksel on seaduses määratud korra rele erilisel tempelpaberil antud rahamaksu tõotus, mis ei olene tegelikust rahasaamisest. Weksel peab täidetud olema wäljaanln misel ning hiljem ei ole weksliandjal õigust mingisuguseid roa§Z/ tuwaidlusi tõsta.
77
Weksli wäljaandmine. Wekslid antakse wälja oma ehk teise nimele. Esimesel korral kutsutakse wekslid lihtweksliks, teisel puhul käskweksliks. Lihtweksel on wõlglase rahamaksu lubadus, käskweksel on teisele awaldataw käsk weksliomanikule raha maksta. Weksli koostamine. Weksel kirjutatakse selleks määratud tempelpaberile ja peab eneses sisaldama: 1) weksli kokkusead mise koha ja aja äratähenduse (aasta, kuu ja päew,) 2) akti nimetust tekstis sõnaga „weksel", 3) weksliandja kohustust selle weksli järgi maksuliseks, 4) weksli saaja täis-, ees- ja perekon nanime ehk firma nimetust, kellele kohustatakse maksma, 5) mak susumma üratähendust sõnadega, 6) maksutähtaega ja 7) weksli andja allkirja. Maksutähtaeg. Maksutähtaeg wõib olla kindla päewa pääle ehk teatama aja pääle wõi weel ettenäitamisel. Tähtaeg ettenäi tamisel wõi teatama aja pääle ei wõi pikem olla kui 12 kuud weksli andmise päewast arwates. Weksli edasiandmine. Wekslisaaja wõib wekslit teisele isi kule edasi anda. Sama õigus on igal järgmisel weksli omanikul. Weksli edasiandmine märgitakse ära päälkirjaga, mida nimeta takse edasiande päälkirjaks ehk giroks. Harilikult on see plankoallkirja näol. Wõib ka edasi anda, ilma et edasiandja wastutust enda pääle wõtaks, siis tuleb enne allkirja märkida „ilma minu wastutuseta." Weksli edasiandmist wõib ka keelata, milleks tuleb wastaw märkus teha wekslile. Wolitusest. Weksli iga seaduslik maldaja wõib anda weksli järgi raha saamiseks wekslile wolituse, mis on tempelmaksuta ja ei tarwitse tõestatud olla. Wolitus wõib olla järgmine: ,,Maksu käesolewa weksli järgi wolitan wastu wõtma NN-i," ning all kiri, milline wolitus on küllaldane kohtusse esitamiseks ega kustu isegi wolituseandja surmaga. Wekslisaaja õigusest. Wekslisaaja ei ole kohustatud eel miste päälkirjade ehtsust kindlaks tegema, s.-o. selgitama, kas eelmised päälkirjad õiged on. Wastutajatest weksli järele. Pääle edasiande päälkirja wõib kolmas isik wastutuse weksliandja kui ka päälekirjutaja eest enese pääle wõtta, missugune antakse erilise wastutuspealkirjaga. Kui on mitu wastutajat, siis tasumisel wastutatawa eest, on neil omawahel summa jagamise õigus, nad ei saa aga nõuda terwet summat, nagu eelpool asuma girandi käest. Weksli kohustus. Weksli kohustus käib kõikide kohta, kes wekslile alla ehk pääle on kirjutanud, nagu oleks igaüks iseseiswa
78
^võlakohustuse wälja annud. Kui weksel ära ei ole tasutud ja selle kohta seaduslik protest on tõstetud, siis on wekslipidajal õigus oma arwamise järele nõuda kas kõigilt weksliwõlglastelt üheskoos, wõi igalt üksikult terwet wekslisummat. Kui selgub, et mõni allkiri on wõltsitud ehk maksew ei ole, siis see ei kustuta teiste allkirjade makswust. Maksu tähtaeg. Enne maksutähtaega ei wõi wekslipidaja maksmist nõuda ega pole ka kohustatud osalist tasu wastu wõtma. Weksel peab maksmiseks wekslipidaja poolt esitatud saama. Weksel peab maksmiseks esitatama tähtpäewal ehk kahel järgnewal päewal. Weksli, mis eeltähendatud ajal ei tasutud, peab uõudmisõiguse ülalhoidmiseks notari juures laskma protestida. Kui weksel jääb protestimata, siis langemad ära päälekirjutajate wastutused, kuigi weksliandja oma kestüb. Weksli maksmine. Wekslipidaja ei wõi pakutud osa maksu wastu wõtmata jätta, aga weksel jääb wekslipidaja kätte. Wekslile teeb tasuja märkuse osalise tasumise 'üle. Täieliku tasumise korral peab wekslipidaja weksli ühes wastawa kwiitungiga ära andma. Maksukohaks loetakse weksli wäljaandmise koht, kui wekslis muud maksukohta määratud ei ole. — Kui weksel makswiseks ette ei pandud wekslipidaja maksu wastu ei wõtnud, siis on maksjal õigus protestiaja möödumisel raha kohtusse sisse maksta. Weksli järgi nõudmine. Weksliomanik, kes weksli on mit temaksmises lasknud protestida, wõib weksliandjalt wõi päälekirjutajatelt nõuda: 1) tasumata wekslisumma ühes 6% maksu tähtajast kuni tasumiseni, 2) protesti kulud, 3) 1/4°/o°/o> tasttraha terwest maksmata summast ja ühtlasi kohtu- ja asjaajamise kulud. Sama õigus on ka weksli järgi äramaksnul päälekirjutajal weksliandja ja temast eelpool olewate päälekirjutajate wastu. — Protestitud weksel esitatakse kohtule otsusetegemiseks sunnitäite korras jcr lõiwu tuleb tasuda pool harilikust nõudelöiwust. — Nõudmine weksliandja wastu tuleb tõsta rotte aasta jooksul, arroates tähtajast, päälkirjutajate (girantide) roastu samuti roastutajate roastu, ühe aasta jooksul Girandil on girandilt õigus nõuda 6 kuu jooksul tasumisest arroates, kuid 3 aastat pärast tähtaega ei ole neil enam oma roahelist nõudmiseõigust. Nende nimetatud tähtaegadest mittekinnipidamisel kustub üldse nõudmiseõigus weksli järgi.
79
Tulumaks. Tulumaksu alla käiwad kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Tulumaksust on wabad isikud, kelle tulu on linnades wähem 6G0 kr. ning abielusolijail 900 kr., muudes kohtades — 400 kr., abielusolijail — 600 kr. Tulumaksu alla ei käi ühekordse tasusaamise iseloomu kandwad tulud, nagu tulud pärandusest, kin gitusest, loosi wõidud, tasu waranduse wõõrandamise eest, samuti sõjawäelaste tasu natuuras ja inwaliidide paiukid ning abi rahad, wõlgade tagasimaksud. Tulumaks määratakse eelmise aasta sissetuleku järgi, kus juures tulud liigitatakse: 1) tulud rahalistest kapitalidest,. 2) tulud liikumata warandustest, kaubanduslistest, tööstuslistest ja teistest tulutoowatest ettewõtetest, 3) tulud teenistus- ja töö tasust, 4) tulud elukutselisest tulutoowast tööst. Tuludest arwatakse maha: tulusaamise kindlustamise ja hoidmise kulud, kulud teenijatele ja töölistele, laenud, mille tasumine lootuseta, wõlgade protsendid, haigekassasse maks tud summad. Töötasu juures 20% palgakuludest, kuid mitte üle 600 kr. Ka arwatakse maha elukinnituse preemiamaks ja eelm. aasta tulumaks. On tulumaksja ülespidamisel perekonnaliikmeid alla 17 wõi üle 60 aasta wanad, samuti arsti poolt tööwõimetuks tunnistatuid, siis arwatakse iga perekonnaliikme kohta maha: linnades 300 kr. ning maal 20Õ kr. Tulude pealt, mis üle lubatud mahaarwamiste tõusewad. wõetakse maksu: 0 kr. kuni 1000 kr. 5% „ 2000 1000 „ 6% „ 3000 u 2000 „ 8% „ 4000 // 10% 3000 „ „ 5000 tr 12% 4000 „ „ 6000 5000 „ 14% „ 7500 // 16% 6000 „ ‘ „ 10000 // 18% 7500 „ „ 15000 22% 10.000 „ 25% „ 20000 15.000 „ „ 25000 28% 20 000 „ „ 30000 ff 32% 25.000 „ üle 30.000 krooni. . . » . 36% 1930 aasta seadusega on tulumaks 10% wörra wähendatud. Tulu teadaanne antakse sisse 1., weebruanks. Teaoaanne
80 antakse sisse eelmise aasta 15. detsembri elukoha järgi. Maa ja nlajaomanikud peawad 30. dets, iga aasta andma sisse ela nikkude nimekirja. Maal antakse teated wallawalitsusele. Põllumajaudusline tulu arwatakse keskmiste normide järgi, millised iga aasta wäljakuulutakse. Kui peremees ise majapidamises kaasatöötab, wõib tema tulu suurendada 50% mõrra. Maksulehed pearoad tuluruaksjatele wäljasaadetud olema 1. juuliks. Maksu tähtaegadeks on 30. september ja 30. nowember. Maksu wõib tasuda kumbagil tähtajal pooles suuruses, wiiwituse päält wõetakse trahwiprotsente. Leiab keegi, et ta on ebaõigelt maksustatud, wõib La kuni 1. augustini wastawale jaoskonna komiteele esitada wastulause. Jaoskonna komitee otsuse pääle wõib kaemata 2 nädala jooksul teadaande kättesaamisest arwates; Tulumaksu Peakomiteele ning selle otsuse pääle Riigikohtule samuti 2 nädala jooksul. On keegi majanduslistes raskustes, siis wõib paluda maksuwõla pikendamist. Isikud, kes ei esita 1. weebruariks oma tulude teadaannet, langemad rahatrahwi alla kuni 100 kr. Maa- ja majapidajad, kes nimekirju ja teateid õigel ajal ei esita, langemad trahwi alla kuni 50 kroonini.
KLmttstusmaks. Kinniswarade ehk selle osade üleminekul ühelt isikult teisele, ostu wõi kinkimise teel, wõetakse riigikassa heaks kinnistuslõiwu (krepostimaksu) 6% üleminewa kinniswara hinnast. Lepingud kinniswara üleandmiseks peawad notariaalselt sõlmitud olema, kes on ka kohustatud seadusliku hinnastuse järgi walwama. Kin niswara seaduslik hind arwatakse wälja pärandusmaksu seaduses ettenähtud normide järgi. — Kui lepinguosalised üleminewa kin niswara hinda on warjanud, siis arwatakse kinnistuslõiw warjatud osa päält kahekordses suuruses. Iga lepingu pealt tuleb tasuda aktilõiwu 50 senti. Kinnistusosakonnas wõetakse kantseleimaksu: kinnistusregistris uue hüpo teegi numbri arvamise eest 5 kr., kinnistusakti wäljaandmise eest 3 kr., krediiditunnistuse wäljaandmise eest 3 kr., kinnistustunnistnse eest 1 kr. 50 s., kinnistuspäälkirja tegemise eest 1 kr. 50 siga kinnistusraamatu, kinnistusregistri iga kinniswara osa waatamise eest 50 senti.
81
Pärand usinaks. Varandused, mis päranduse teel (seaduse, testamendi, päranduslepingu ehk surma juhul) lähemad tasuta üle teisele ra kule käiwad pärandusmaksu alla. Päraudusmaksusi. on wabad: warardused, mille wäärtus alla 1000 kr., kui nad lähemad üle pärandusejätja adikaasale, ülenemaile ja alanewaile sugulasile ; warandused, mis lähemad asutusile, ja Eesti Wabadussõias sur masaanud isikute warandused, kui need pärandakse ligemaile sugulasile. Ka on waba pärandusmaksust kodune sissesead, runt 2000 kr., mis pärandusejätjal ei olnud tulu esemeks, kui see sissesead 'läheb üle ligemaile sugulasile. Pärandusmaksu wõetakse: , , . a) warandusilt, mis lähemad üle päranduseiätza abikaasale, ülenemaile wõi alanewaile sugulasile ja adopteerituo laslele. kuni 2000 kr., siis 2°/0 4000 „ „ 3°/o üle 2000 kr. 6000 „ „ 4% 4000 „ . 5»/0 10000 „ 6000 „ 20000 „ „ 6o/o 10000 „ 30000 „ „ 7% 20000 „ 40000 „ „ 8°/° 30000 „ 60000 „ „ 9% 40000 „ 80000 „ „ 10% 60000 „ „ 12% 80000 „ lähemad üle pärandusjätja miniiale b) warandusilt, mis wäimehele, wõõraspojale wõi -tütrele, õele wõi wennale nina nende lastele: luni 1000 kr, siis 5% 3000 üle 1000 kr. M 6% 6000 3000 // n 70/° n n 10000 n 8% 6000 20000 9% 10000 30000 ft 10% 20000 40000 tf 30000 n 12% , 140/v 60000 40000 // 16% 80000 60000 18% „ 80000 „ c) warandusilt, mis lähemad üle kõigile muile isikuile, on värandusemaksu suurus 10—30%. Pärandusemaksu alla kuulumast pärandustombust tulemas
82
maha arwata: a) tasumata palgad ning rawitsemise kuluks b) mõlgu , olewad maksud, c) päranduswaral lasuwad wõlad^ pärandusejätja isiklikud ning äriwõlad. Iga päranduse kohta, mis maksu alla käib, peawad pärijad 6 kuu jooksul surmast arwates sisse andma parandusõigustesse kinnitamise palme ühes päranduse teadaandega, mis peab sisaldama: pärandusejätja nime, suremise aja, koha ja wiimse alalise asukoha; pärijate nimekirja igaühe päranduse osa ninss suguluse wahekorra pärandusejätjaga ja täielise päranduse nimekirja. Teadaande mitte õigel ajal sisseandmise korral armutaksetrahwi 1 % kuus pärandusmaksu summast. Pärandusmaksu tasumise raskuste korral wõib maksudewalitsust paluda seda pikendada kuni 5 aastani.
Kuidas Leha testamenti. Waranduste tasuta üleminekul on testamendil tähtsaim oscr teiste dokumentide seas. Testament on teatud isiku ühekülgne korraldus, milles ta ära määrab oma waranduse saatuse peale surma. * Testamenti eraldab teistest tasuta waranduse edasiandmise dokumentidest kaks olulist momenti. Esiteks on testament täiesti ühekülgne tahteawaldus ja teiseks saab testament tegemusesse astuda ainult peale testamenditegija surma. Sellest tingitult wõib testamenditegija testamenti igal ajal oma äranägemise järele muuta. Juh tub aga, et testamenditegija on teinud mitu testamenti, siis iga hiljem tehtud testament muudab eelmised, teiste sõnadega, iga warem tehtud testament kaotab makswuse hiljem tehtud testamendi ees. Testamenti wõib teha
igaüks, kes täielikult walitseb oma mõistuslikkude ja waimliste wõimete üle ja ühtlasi ka wõimeline on oma waranduse kohta korraldusi tegema ja oma tahtmist wäljendama selgesti. Nõnda on testamendi tegemise juures peatingimuseks, et testamendiLegija oleks täie mõistuse ja selge arusaamise juures. Testamenti teha ei ole õigust
alaealistel olla 20. eluaastat. 17-aastased wõiwad testamenti teha ainult siis, kui nad hoolekande kohtu poolt on täisealistekstunnustatud. Makswuseta on ka waimuhaigete poolt kokkuseatud testamendid. Ainult sel juhusel, kui kindlaks on tehtud, et waimuhaige testamendi tegemisel oli selge mõistuse juures, on tema.
83
Poolt kokku seatud testament maksew. Kuid kohtu poolt maimuhaigeks tunnustatu tehtud testament on igal juhul makswusetu. Weel loetakse makswusetuks kohtu poolt pillajateks tunnustatute testamendid. Ainult Tallinna linnas wõiwad pillajad testament: teha. 'Kitsenduseks testamendi tegemisel on kõrge wanadus, haigus 4a kehalikud wead (tumm, kurt-tumm jne.). Loetletud nugade all kannatajate testamendid loetakse ainult siis makswuserms, km mead takistawad testamenditegija tahte telget awaldannst. Praegu roaga moodsat haigust põdejate enesetapjate testamendid tuleroad maksmaks lugeda, kui enesetapja testamendi kokkuseadmise ajal oli wastutuswõimeline (mitte hullumeelne). Testamendi teel pärandada
ilma kitsendusteta, wõib ainult oma iseomandatud marandust Päritud — seadusejärjelise pärimise teel saadud — warandust saab pärandada ainult seaduslikkudele pärijatele. Olgugi et pä ritud marandust ei saa testamendiga körwalrstele isikutele Pärandada ilma seaduslikkudel pärijate nõusolekuta, stiski. pole testamendid, kus sellest nõudest mööda mindud, makswujetud, maid seaduslikkude pärijatel on õigus nõuda päritud waranduste wäljaandmist, kuna muus osas jääb testament maksmaks Testamenditegija, kellel pole ise omandatud marandust, wow testamendi teel pärandada heategewaks otstarbeks end. Lrrwrmaa osas Vio päritud kinniswarast, end. Eestimaa osas aga a/l0 kogu päritud warandusest. Mõlemil juhtudel arwatak^e maha päritud warandusest sellel lasuwad mõlad ja koormatused. Selle järele wõib testamenditegija end. Eestimaa osas enda ise omandatud warandusega talitada täiesti oma äranägemise järele, end. Liiwimaal aga kõige wallaswaraga (ka päritud) ja tse omandatud kinniswaraga. Siin peab silmas pidama et ala ealistele lastele, kui neil endil marandust ei ole, tuleb testamenditegijal jätta oma ise omandatud warandusest sarnane osa, mis wõimaldab nende kaswatamist ja koolitamist. Pärandusest kõrwaldamme.
,
Seaduses ettenähtud põhjustel wõib testamenditegija kõrwaldada pärijad, kellel seaduse järele pärimise õigus. Paran dusest kõrwaldamme ja selle põhjused peawad mema tähenda tud testamendis. „ ,, Ainult fakt, et testamenditegija on osast pärijatest wamLes mööda läinud, ei kõrwalda neid pärijaid weel pärandusest.
84
Seadusjärjeliste pärijate pärandusest kõrwaldamise põhjus teks on: tegelik haawamine, teotamine, elukallalekippumine, kuritegijatega ühenduses olemine, testamendi tegemise takistamine, ebamoraalne eluwiis jne. Peale selle wõib seadusjürjelisi päri jaid pärandusest kõrwaldada, kui see on tarwilik pärandatawa kinniswara terwiku alalhoidmiseks. Abikaasade suhtes ei wõi testament kitsendada õigusi, mis neil seaduse järele on ühe surma korral. Abikaasat saab päran dusest kõrwaldada samadel põhjustel, mis on aluseks lahutuse nõudmisel. Testamendid oma wäliselt wormilt jagunewad kahte liiki r 1) awalikud (notariaat) testamendid ja 2) era- (kodused) testa mendid. Awalikud testamendid tehakse
awalikus korras notari juures, kes kannab testamendi registrisse. Awalikku testamenti saab teha ainult testamenditegija ' isiklikul juuresolekul, ja peale selle on tarwilik weel kolme tunnistaja juureswiibimine. Testamenditegijale antakse wäljakirjutus re gistrisse sissekantud testamendist, mille kohta niihästi testamen ditegija kui ka tunnistajad annawad oma allkirjad registrisse.. Awalikkude testamentide paremuseks on asjaolu, et nende wastu ei saa waidlust tõsta alglikkuse kohta. Ei soowi testamenditegija tunnistajatele teatamaks teha eratestamendi sisu, siis ei ole tunnistajatel õigust nõuda testamendi sisu eitamist. Jätkub sellest, kui tunnistajad tõendawad, et tes tamendi tegija on neile teatanud, et neile esitatud ja allakirju tatud dokument sisaldab tema wiimastahtelise korralduse'. Sarnaselt tehtud eratestamenti peetakse ühewäärseks awaliku testamendiga, kui testamenditegija selle annab hoiule notari kätte. Selle juures peab testamendi hoiuleandmine sündima isik likult testamenditegija poolt kinnises (pitseeritud) pakis, ühtlasi ära tähendades, et selles on hoiuleandja wiimastahteline kor raldus. Liiwimaa seaduse järele on igal sarnaselt notari kätte hoiule antud testamendil awaliku testamendi tähendus. Erates tamendi makswakstunnistamiseks
vn tarwis tõendusi, et testament on tõepoolest testamenditegija wiimane tahteawaldus ja selle tõenduseks on tarwilik wähemalt kahe tunnistaja juureswiibimine testamendi tegemisel, Tallinna linnas aga olgu wähemalt 7 meestunnistajat. Testamendis peab tähendama, et tunnistajad on kutsutud selleks, et testamendi-
85-
legija nende juuresolekul awaldab oma wijjpastahtelise korralTunnistajateks testamendi tegemisel ei saa olla isikud, kes oma kehaliste ja waimliste puuduste tõttu ei wõi aru saada tehtama akti tähendusest, ja nimelt: waimuhaiged, alaealised, pimedad, kurttummad. Samuti ei saa tunnistajatena olla kohtu poolt pillajaks tunnistatud, kohtu poolt kõigi iseäraliste õiguste kaotamisega karistatud ja isikud, keda on tehtawas testamendis pärijateks määratud. Juhul, kui testamendi sisu tunnistajatele teadmata, siis pole wiimane kitsendus nende kohta maksew. Lõ puks ei saa tunnistajateks olla purjus isikud. Testamenditegija sugulased wõiwad olla tunnistajateks juhusel, kui neist pole juttu, testamendis. Eratestamendid on kas kirjalikud wõi suusõnalised. Kirjalik eratestament kirjutatakse
kas testamenditegija enese poolt wõi tema soowil mõne teise isi-ku poolt. Kuid testamendile peab ta tunnistajate juuresolekul alla kirjutama. On aga testamendile juba alla kirjutatud, siis peab ta tunnistajatele teatama, et allkiri on tema tehtud.. Ei oska testamenditegija kirjutada wõi on see mõnel muul põhjusel wõimatu, siis wõib tema palwel testamendile alla kirjutada kol mas isik (kuid mitte üks kahest tunnistajast), mille kohta tuleb teha testamendis wastaw märkus, ühtlasi ära tähendades põh jusi, miks testamenditegija ise ei saanud alla kirjutada. Wigade parandused ja kustutused testamendis tulewad tes tamendi lõpus ära tähendada enne testamenditegija ja tunnis tajate allkirjasid. Kui testamendi kirjutas testamenditegija enese käega ja see testamendis tähendatud, siis pole ei testamenditegija ega ka tunnistajate allkirju tarwis. Kirjalikud eratestamendid on Eesti ja Liiwi maaseaduse järele makswad ka siis, kui nad tunnistajate poolt alla kirjuta mata; kuid ainult tingimusel, kui kahtlust ei teki, et testament on tõesti testamenditegija wiimastahteline korraldus. Linnade seaduste järele on aga tunnistajate allkirjad alati nõuetawad. Kirjalikkude eratestamentide tegemise juures on, peale loet letud erandite, tarwis wähemalt kahe tunnistaja juuresolek. Tallinna linnas on aga tarwilik 7 meestunnistaja üheaegnejuuresolek.
86 Suusõnaliste eratestamentide tegemisel on tunnistajate juurekutsumine igal pool ja igal juhusel tarwilik. Tunnistajaid peab olema wähemalt kaks, Tallinnas aga
seitse. Testamenditegija peab tunnistajatele arusaadawas keeles rväljendama oma wiimast tahet. Pärast testamenditegija surma wastaw rahukohtunik, pärijate palwel, kuulab tunnistajad want>e all üle ja määrab kindlaks testamendi sisu. Iseäralistel, asjaoludel, nagu sõja korral, loodusliste õnne tuste puhul ja juhustel, kui pole wõimalik seaduse nõuetest Einni pidada, loetakse maksmaks eratestamendid, kui neis on kõrwale kaldutud wormilistest seaduse nõuetest, sel tingimusel, kui ei teki kahtlust nende alglikkuses ja nad tõesti wäljendawad testamenditegija tahet. Waidlusi testamendi wastu peab ette toodama nõude kor bas. Kes ainult testamendi awamise ja kuulutamise korras tes tamendi wastu waidleb ning testamendi makswuse wastu waidlust ei tõsta nõude korras, on loobunud waidlusest testamendi wastu. Peale kohtu poolt määratud tähtaja (6 kuud) möödumist tunnustatakse kõik nõudmised, õigused ja waidlused kustunuks ja testament seadusejõusse astunuks. ■
H •S»1'!11» Miss--
4
I=<
ii
Ainuke Eesti õlletehas
»i i H il
-
Z A I f W W Tanus
õlu Ainult Kodumaa otradest.
I=«
Koostanud Ae tJ Ü 81 <> Se
Ä8
IMTIJ ÖSTI MAJANDUS-BHISUS TARTUS, Holmi uulitsal 12-18, telefon 10, 10-70 ja 2-61, ning Võru uul. 4, telefon 10-30. Osakond Räpinas telef. 33.
Omad majad ja laoruumid. Suurem põllumajandusline ühis tegeline ostu-müügi ühsus Eestis. Asut. 1908. a.
Omakapital Liikmete vastutus Aastane läbikäik
Kr. 270.000 w 225.000 w 2.500.000
Laos kõik põllumajanduslised tööstuse masinad, riistad ja kaubad, raudteras-kaubad, ehitusmaterjal, koloniaalkaubad.
Oma kasuks teeb iga põllupidaja kõik omad ostud Tartu Eesti Majandus-Ühisusest ja astub sinna liikmeks.
89*
Kalendri toimetaja prohvetina. Mis sünnib aastal 1932?
M o 11 o : Mina olen mees, kes põrgus käind. Ja selle au ja ilu näind.
Jaanuar. Kust poolt puhuvad nüüd tuuled, Seda lugeja sa kuuled. Vana läinud, tulnud uus, Kellel alles sosku suus. Lastel suur on söögitahe, See on hirmus räbal pahe. Söök see nõuab ikka raha, Nõutaks raha, lugu paha. Uuel aastal uued vembud, Paljastan siin tema tembud. Lugeja — kas sa tead, Et sa uskuma mind pead. * * * Suitsumehed — midagi süveneb, pakitseb tulla, Mis viib välismaale kõik meie kulla! Tõesti — teie elu pole kiita, Monopol armuta teid võtab niita. Pole siis leida «Karavaani*' ega «Palmi",
90
Kui teie loete seda salmi. See siis on täis eestimees, Kellel sammal piibu sees. Et sammal tõrjub välja tubaka kalli, Seda monopol ei või salli. Parteid löövad tema leeri Ja siis võetakse monopoliseeri Kõik suits, mis suust tuleb, Olgu see sammal või prügi, mis piibus põleb. Tulevikupilt: Kel nägu tahmane ja silmad ähmi täis, See korstna otsas suitsu pahvimas käis.
Veebruar. Emaõigust naised nõudvad, Näivad sihile ka jõudvat. Uue seaduse nad loovad, Kohe riigikokku toovad. Pajatan teil salamahti, Mis meil siis läheb lahti. § 1. Naine olgu mehe pea, Siis elu Eestis täitsa hea. § 2. Kuri on see paragrahv — Meestel keeldud napsiklahv. § 3. Naistel uus on elurada, Mehe hooleks pliit ja pada. § 4. , Sünnitamine jääb naise mureks, Mees peab muutma aga kureks. Märkus:
1. Mitu kurge naine ka Alati võib pidada. 2. See punki on kõige kenam, Meestel lisanaisi pole enam, Sest juba ühe naisega On armuasjus raske saada hakkama.
Alus :
Loodusseaduse järele : Naine on päike, Mees ainult äike,
91
Kes lahutab siis palavust, Kui naisel selleks on lust § 5. Kõik kulud tasutakse mehe poolt, Peab naise eest alati kandma hoolt Lõpumärkus : Perekonnahümn on järgmine r
Naine, oh naine, Olen ma joobnud või kaine, Ikka alandlikult armastan sind — Ka siis, kui nuhtled sa mind. Keelatud on meeste lõpulaul: „Ma olen mees, kes põrgus käind Ja selle au ja ilu näind."
Märts. Ettekujutuse tiivad Tulevikku mind nüüd viivad. Täide läinud magus ootus — Parteimeeste kuldne lootus Elu keeb kui pudrupada, Erakondi mitu sada. Tähtsamad neist üles nuhin, Teile tähelpanu juhin: 1. Naeru* ja naljaerakond. Liideritel palju tarkust, Rahvale nad nõudvad tsirkust. Kõrgelt kroonult muud ei taha, Ainult veidi taskuraha. 2. Vanapiigade erakond. Mida leida nende programmi seest ? Seda, et kroonu muretseks neile mitu meesU 3. »Pr otveks." (Protestitud vekslite sünnitajate erakond.)
Liikmete nimekiri seisab mu ees, Pärgli pihta! kõige suurem erakond vaba* riigi sees. Kui selle liidrid suud teevad valla, Siis igaüks peab vandma alla. Nad lubavad kroonut õpetada, Kuidas võlga korstna tuleb kirjutada:
92
4 Shiirovendade partei. Arad ja ausad - neil osaks kurbus, ja nutt, Ja kõrvus heliseb neil üks muinasjutt — Et kord ka neil oli vara, raha . . . Olgugi, et nende elu paha, Siiski kroonult nad abi ei taha.
Aprill. Elu meil veereb vulinal, Ööd ja päevad sulinal. Vahel süda vihast keeb, Kui saatus sulle aprilli teeb. Kosisid neiukese, kes kena kui lill, Möödus pulmad ja vot suil aprill! Nägu kortsund kui suitsusink, Petnud on sind puuder ja smink ! Kui pluusi avad, siis sa näed, Et rinde asemel vatimäed 1 Ja jah — ainult see pole vale, Et naisuke kondine ja liiga sale. * * * Lugeja — rõõmustama pead, Aprillikuu tõotab palju head. Oksjonid kõik seisma pandaks, Laenupikendust igale antaks. Vekslid korjataks kõik ära, Kadund nende kuldne sära. Sest nad teinnd palju paha, Samuti kui valeraha. Pankroti põhjus — veksel ikka, Vaeseks teeb ta varsti rikka. Ühed saadab vangitorni, Kus on elu üpris morni. (Morni — see sõna uus. Tähendab: „nagu tuli toores puus"), Miks meil seda paberit vaja, Mis meilt riisub vara, maja ? Nii siis : vekslid korjataks kõik ära, Kadund nende kuldne sära. Kui see on aprillinali, Siis saatus endiselt on vali! !!
93
Msi. Kerge pole meil kellegi!! Plikake see ohkab nõnda — Kavaieera tunnen mõnda. Löövad ainult tiivaripsu, Mängivad sulle ninanipsu. Registreeri nad ei taha, Jätavad su ennem maha. Jah, kerge pole meil kellegi!! Metsas hõiskab rõõmsalt kägu — Kurb on rahamehe nägu. Pangad vähendand protsenti, Krooni pealt nii mitu senti. Äastas palju kahju saab, Südame see täis küll aab. Jah, kerge pole meil kellegi!!
Selja taha jätaks linna, »Grünesse“ nüüd tahaks minna. Nõnda ohkab viinanina, Kui vaatleb päikest, taevasina. Kuid suvitamine hirmus piin, Kui puudub elurohi — viin. Jah, kerge pole meil kellegi!!
Prouad, herrad mure sees, Supelaeg on ukse ees. Suvitama kuhu minna ? Haapsalu või Pärnu linna. Tõesti valik muret teeb, Südames aina viha keeb. Jah, kerge pole meil kellegi!! Kui näljane sult palub abi, Siis igast taskust otsi, nabi, Ja otsa eest sa pühi higi
94
Ja ütle: pole punast penni ligi! Siis korda ka neid tuntud sõnu (Ikka lahkelt, siis on teine mõnu.) Jah, sõber, kerge pole meil kellegil l
Juuni. Jaanitulelaul. Alguses me’ laiutame, Pärast kokku tõmbame. : : Hõišsa ja hõisassa : : Rohkem on meil käsuandjaid, Kui neid vaeseid kulukandjaid I : : Hõissa ja hõisassa : : Ei sult kusta kas suil tööd, Kas sa ka üldse sööd. : : Hõissa ja hõisassa : : Kohtupristav kange mees, Väikse Eesti riigi sees. : : Hõissa ja hõisassa : : Nende arvu suurendati, Nende vaeva vähendati. : : Hõissa ja hõisassa : : Seadushaamer riigikogus, Oksjenhaamer rahva kodus. : : Hõissa ja hõisassa : :
Juuli. Oh usu, armas sirguvend, Et ajad tõesti muutvad end. Kas nägid vanast mõnda Manni, Kes võttis alasti päiksevanni? Nüüd mererannal kõik on segi, Seda moodne kultuur vist tegi. Juulikuu palav päike Annab ihule pruuni läike. Daamel tarvis pole ennast ehti. Kandvad trikoost viigileht!. (Samuti ka meeste pere Kannab vööt allpool kere.) Jalge, säärte, rinde võlu
95
Uimastab kui kange õlu. Hakkab pähe armu-uim, Igal, kes pole totter tuim. Võsastikus salamahti, Peetakse armujahti. — Ämoril on palju tööd, Kui on kõrvaldatud vööd. Ka kurelind saab uut kuraasi, Sest oodata on suurt pagaasi. Ja meestele, kes on vanas eas, On kõigil varsti sarved peas! Ja mõnelgi pere suureneb, IVlis suvitusest juureneb. Ei maksa tõesti tõsta kisa. Et mõnel lapsel mitu isa. Lõpusõna: See laul ainult seda huvitab, Kes ise suvel suvitab.
August. Sõna «plokk" on läinud moodi, Olgugi, et võõrsilt sisse toodi. See sõna kõik asjad lahendab, «Kampa lõõma" tähendab. Kui seda nõuab peenem toon, Siis plokk võib olla koalitsioon. Plokk riigikogus peremees, Kõik kumardavad tema ees. Ta rahvale võib mängi kolli, Võib seadust anda, tõsta tolli, Kõik riigiasju lahendada Ja valitsusi vahetada. Kui vabrikantel lugu paha, Nende kaupa rahvas osta ei taha, Siis loodaks plokk — nenda keeles trust — Ja elada on jälle lust. Sest rahvas jälle ostma peab, Mis sest, et vannub, sülgab, neab. Et välismaalt kaupa sisse ei saaks toodud, Seks kõrge tollikaitse loodud.
96
Nii — kodanik, sa kollanokk, Saad aru, mis on kuulus plokk. Kui mehel-naisel terve keha, Siis võivad nad ka plokki teha. Et meie rahval oleks edu, Seks tollivaba on laste «sissevedu". Kah nõnda ütleb vana, noor, Parem pool muna, kui tühi koor. Punkt. Olgu laul lühike või pikk, Peaasi, et on õpetlik.
September. Koolipapad peavad nõu — Laste kasvatus käib üle jõu. Hukas olla noorsugu, Ei pea mingist enam lugu. Ei nupp neil õppust kinni pea, See nähtus pole tõesti hea. Kui kasvatus peab vilja kandma, Peab tastel õppust mujalt andma. Ja leiutati õige rohi, ja koht — mida nimetada ei tohi. Et õpilasi eluks kergem vooli, Seks vitsahirm toodi jälle kooli. Ja kui kord vitsahirm pinda leidnud siin, Siis levineb kiirelt nagu lumelaviin. Vitsahirmu saavad maitsta kõik seltskonna kihid. Kel tumedad on elusihid. Ja kurvalt õhkab mõnigi seltskonnatuus, Tõesti ränk on see karistus uus. Kui naine teise mehega kurameerib, Siis mees seda vitsaga kohe realiseerib. Kui mees vintis peaga õhtul koju tuleb, Siis naine kohe ukse ta järel suleb, ja vitsaga pohmeluse rohtu annab, Nii emalikult ta eest hoolt kannab. Nii aetakse vitsaga elu meil viiki Ja õiendatakse asjad—ükskõik mis liik
97
Oktoober. Kui sa oled parteimees, Kõik uksed lahti sinu ees. Kohe antakse koht, mis hästi soe, Sa ainult sinna sisse poe. Mõistust tarkust pole sul vaja, Partei peale ainult lootusi raja. Jah, see huvitab vist küll mõnda, Miks see elus on just nõnda, Et kui sa pole parteimees, Leiba pead sõõma palehigi sees. Lollike — kas sa ei tea, Et rumalal kunagi ei vea. Ei suuda sa vara korjata, Kui parteid ei võta orjata. Kui pole sa parteimees, Kuid siiski hea nupumees. Siis lööd ka siin maailmas läbi, Ega tunne nälga, muret, häbi. Nõi arohu-veksliga Ilmas hea elada. Ei sa jää iial plinni. Teised maksvad võlad kinni. Elagu oktoober — viinakuu ja neiuke kena, kes on truu.
November. Kodanik saab tunda vatti, Igaüks talt võtab matti. Maksusid on igasugu, Näha, et ta’st peetaks lugu, Kõik on raha peale maiad, Isegi naised pole paiad, Kui sa neile raha ei anna, Sest raha on see elumanna. Kui makstud on sul tulumaks, Siis ootamas on kasumaks Ja mõnel jälle isikumaks. Maaomanikul — kes kõike saks — On soolas tubli maamaks. On aga sul linnas maja,
98 @ni
Auruvärvimise vabrik
R. NATUS - Viljandis Asut. 1883 a.
Tartu tän. 24.
Telef. 58.
SPETSIAALTÖÖSTUS r
kõiksugu kodukoeiud kangaste värvimine, vanutamme, pressimine ia käärimine Kantud riiete ja kõiksugu lõngade värvimine.
KEEMILINE PESEMISKODA: . Kõiksugu pidu- ja leeri kleitide, siidiräiikuie meesterahva ülikondade jaoks. Lambanahkade ja akna-eesriiete pesemiskoda.
7öö I I
ja
saab ruttu Ja korralikult tehtud.
Vastuvõtmise kohad: . , u Tallinnas, Narva mnt. 26, oma ladu, r-a ^rieimarbeit Harju 29. A. Kraan, Pärnu mnt. 33. Tartu., Riia tän. 21 B Daugull. Raatuse tän. 16 J ja kõigis kodumaa linnades ja alevites
KR. SAAR & Ko. Tallinnas, Estonia pniest. 27. Kõnitr. 26-69. Äri asub kõrval majas, uutes ruumes. Abikauplused: TARTUS, RAKVERES, JÕHVISÕmblusmäslnad: NAUMANN, PFAFF ja VESTA. Kudumismaslnad: WALTER'3-CLORIOSA, Mühlhausenist Kirjutusmasinad: IDEAL ja ERIKA, Seidel L. Naumann
vabrikust, Dresdenis. Jalgrattad: NAUMANN, NATIONAL, PRIMU5, JUNO, ROYAL Grammofonid ja plaadid: «HOMOCORD . Koorelahutajad: WESTFALIA, DIABOLO, VIKING j. t. on ainus hea kaup, kus ostja müüja sõbralik vahekord kauakestvalt püsima jääb.
Müük kuuviisi järelmaksuga soodsatel tingimistel.
99
Siis linnale on maksta vaja. Ja on sul kutsu seltsiline, Siis maksa ta eest viieline. Ja kui sul on ka sälu tallis, Ka tema eest maks on kallis. Armas veli — oled maias Ja rõõmu leiad suhkrus, saias, Siis tea — ka nendelt võetaks ise taks, Üks väga kõva tollimaks. Ja kui sind enam elu ei võlu, Ainsaks lohutajaks siis viin ja õlu, Ka nende pealt sa maksu maksad Niipalju kui sa juua jaksad. Ja seda ka sa vist ei salga, Kui lased siit maailmast jalga, Et maksuta võid sa surra — Tühi puru— va surm ka maksusid ei murra.
Detsember. Kingitusi jõuluvana toob, Seega meile rõõmu loob. Ainult see on veidi paha, Et kinki saab, kell on raha. Vaene kingist ilma jäeb, Kingist ainult und ta näeb. * * * Nüüd panen lukku oma suu, Sest käes on kallis jõulukuu. Ei taha mina enam rassi Ja ajada elulõnga sassi, Sest seisvad juba ukse ees — Need ainsad kolm päeva aasta sees — Kus rahust räägib iga keel Ja inimestel hea meel. Kas kõigil ... tst pidin eksima, Vabandust veel kord palun ma. Häid pühi ja head aastat uut, Et kõigil läheks hästi .kuut". (.Kuut" saksa keeles tähendab head, See olgu seletuseks, et tarvis poleks murda pead.)
Kirfttseep ^on lühikese ajaga saanud igas majas esimese järgu tarbe aineks, sest ülrinsecp Msnnor—vahutab hästi, mrjiiseep M@m®r — kulub äärmiselt vähe. KSrjuseep M@rH10r on hea lõhnaga. KiF)lIS£€P ?ZLFkKKF Igä — pesu pestes jääb pesu värskeks, lõhnavaks ja valgeks. Tähelpanu: Iga tükk kannab templit „MARMOR“. Ilma selle templita ei lase vabrik ühtki tükki müügile. Vabrik valmistab ka saunaseepi „Laborator‘‘ ja pesusoodat.
Seebi- ja soodavabrik PH. Vahtrik ja J. Moses, TALLINNAS, Paldiski mnt. 46, tel. 432-40.
|
101
Kassisaba-Karla kiri Jaak Jooramile. Ära imesta kedagi, et ma just Sinu poole pööran oma kirjanatukesega. Aga ütle ise, kelle poole ma veel siis peaks pöörama, kui mitte sinu selgeotsaga aru ja puhteestlase iseloomu joone poole, va kallis Jaak. Sina oskad oma „Mikumärdit“ valitseda ja oma rahvast vao vahel hoida ja sina oled ka oma sulastest kasvatanud ühed hakkajad mehed. Ma mõtlen, et nagu nüüd on see põhjussääduse muutmise ja presidendi tooli sissesäädmise asi käima pandud, siis olen ka mina selle poolt ja hääletan selle eest, et sina, va Jaak Jooram, presidendi pukki pääseks. Siis võid sa lamada mitte üksnes enam oma õue peal nii kaua kui sa tahad, vaid võid seda teha kogu va bariigi pinnal. Sest sina oled siis peremees majas. Ja kord on majas. Aga ma usun ka, et sul on nii kõva süda, et sa ka kuulda võtad minu häda ja paiIvet, mille pärast ma just sinu poole põõrangi. Ega seda eesti vaimu meile kuskilt palju ei anta. Võta või meie raadio. Puha väljamaa Peetohvenid j Või mis nende nimed seal on. Aga kas ei võiks kord ka raadio kaudu edasi anda, ütleme, puhastverd eesti seatapmist „Mikumärdi" talust. Meie peekoni kisa kostaks korraga üle maakera ja teeks vägevat rek laami meie peekoni asjandusele. Tehtagu kordki ometi katset. Mina olen sinu sulase Antsuga, kes nii viksilt Peab nüüd virtspoodi, päris laadna mehed ja ta on sinust mulle rääkinud palju häid asju. Et sa oskad jga mehele seda kanget eestlase vaimu sisse ajada. Waata, ma pean ütlema, et ega minagi põle päris pannipunn. Mul ka ikka oma kolm maja Kassisaba kandis. Aga nüüd kipuvad need esemed mul vägisi haamri alla minema. Miks? sa küsid. Las ma seletan. Vaata, kui mina olin noor ja hakkasin elama, siis Võtsin igast otsast kinni ja tegin igasugust tööd, mis ?ga leiba andis. Olin sibi poisiks, korjasin vana kaltsu konti, müütasin turul sibulaid ja silmak-ivi ja pida$in virtspoodi ja muud sehvti. Mäkke läksin, sest M polnud haridust ja olin tume inimlaps ning mina
102
võisin igat asja teha ja käima panna. Aga majad; Kassisaba all muud kui kerkisid. Mul polnud ühtki keelt suus peale maarahva keele. Aga kui ma läksin Jaapani sõtta, siis jätkus mul nii palju vene keelt küll, et võisin kümme jaapanlast maha virutada. Ja vene keelt on mul veel praegugi. Waata, kui general Karapatkin vojevaitas jaaplastega, siis Vidivoluskis tuli mäsu ja vot tehe toru tõika.. Eks see ole ometi üks puhas wparusski", mida me noored enam ei oskagi. Seda olin ma õppinud Jaa* pani sõjas. Võiksin oma poisilegi veel õpetada. Nojah, nüüd läkski jutt poisi peale, kelle pärast kirjutangi. Vaata, armas Jooram, mul on ikka hästi tore, pee* nike ja haritud poeg — see Õlak Logard. Ja minu vahmiili nimeks on Nüplich. Nii et ka üks saksa värki nimi, aga eks selle nime ole mulle annud ar mulised parunihärrad, kes nüüd on saksamaale siir dunud tagasi, kust nad kord tulnud. Minu poeg on lõpetanud algkooli, keskkooli ja ülikooli. Task on tal punnil täis igasugu tokumente ja pabereid ja aukraadisid. Ja suus peaks tal olema vähemalt oma kümme keelt, kuigi tegelikult ei oska enam ühtki õieti. Vaata, Jaak, nüüd olen ma selle poisiga püsti hädas, sest ta ei kõlba enam ühegi too peale. Ise ta arvab, et ega ta ei võiks küll vähema kohaga leppida, kui ministri ehk panga direktori kohaga. Aga kust sa võtad neid kohte, kui erakonna mehed on need kõik oma vahel juba ära jaganud Otsustas siis poiss, et hakkab õige kirjanikuks või pohmeellaseks, kudas seda peenemalt kirjutakse. Ja pistis siis luuletama, mis hirmus. Kõik maja tape tid olid ta vaimusünnitusi täis. Einoh, ega ta ha * vemgi ei luuletanud, kui teisedki noorpojeedid. u laulu lisan sulle juure, et tutvuksid ta vaimuann tega.
Kevade õhtu. Porises trum-tade-rumtade-rumrm Olen tumm. Udujumm. Udujumm. Käib kõveras taeval kuu. Ptruu l
103
Mu juure ikka, kallim, jää! Säh, Sass, sa sõõ see soe seasaba ää . . . Lind laulis uksel serenaadi. Ma jäsin restos härjapraadi. Ning kuskilt kuuldub öök ja öök . . . Oi-ridiradipumm — vernöök! Olen tumm. Udujumm. Porises trum-tade-rum-tade-rum! Tõepoolest, minagi saan oma vanainimese mõis tusega aru, et see on üks väga moodne ja mahlakas luule, nagu meie noored seda ainult oskavad luule tada. Kõik oleks läinud hästi ja mu poisist ehk oleks saanud suur kirjanik ja kuulus mees, aga ta arvas, et peab ka omama teised välised tundemärgid, et oled tõesti keenius ja suurvaim. Ning siis ta võttis kätte ja võltsis vekslil minu allkirja, sest ütles, et ta tahaks teada saada, mis tundmus see õieti on, kui oled saanud suureks kurjategijaks. Et kirjanikul pea vad olema suured kogemused ja läbielamused, muidu ta ei saavat seda suurt piratsiooni või kudas ta ni metas seda asja. No siis ma ütlesin, et jäta poiss see kirjaniku amet kus seda ja teist, kui seda kutset ei saa omandada ilma vangiraudadeta. Muidu mu ma jad lähevad haamri alla ja on minu Jips* ka „durch“. No ega tal siis jäänud muud üle, kui jättis selle ameti maha. Ütlesin küll poisile, et võta minu virtsahvt oma kätte, olen mina leiba saanud heeringa müügiga, saad sina kah. Äga kus poiss! Et see ikka ei lähe, kui ülikooli haridusega inimene kaalub hee ringaid. Pealegi, kui ta on omandanud korporatsioo nis nii peened kombed, et ei oska enam lihtsa agulirahvaga ümbergi käia. Hingasin kergemalt, kui läks sõduriks, sest ar vasin, et nüüd tehakse temast mees. Äga siis hakka sid tulema kirjad. Esite käskis saata raha, sest tal olevat kuulipilduja ära varastatud, vaja uus osta. Saatsin. Siis tuli juba teine kiri, et nüüd olevat suur tükk üle loodud, ta olnud vahi peal ja jäänud tuk kuma. Saatsin veel raha, et osta kähku uus asemele. Siis aga tuli kolmas kiri, ja selles poiss kurtis, et
104
|
AKtSla-SClIS
| .öiljandi Linamabrili* | Wiljandls, lossi tän. 41 Telefon nr. 16. W
Posti jooksew arwe Nr. 2178.
I
Soowitah wabrlkn laost:
| Mitmesuguses jämeduses H
linast ja takust lõnga, niiti ja sidumise nööri
I Pieebimata ja pleegitud W
laudlina, käterätt särgi ja woodilinariiet
| Linast ja tabast käsitöö, püksi, madratsi, koti ja juferiiet
| libistatud ja imbutamata W
| | | | |
walmis presente ja presendiriiet.
Moodsaid woodt päewatebbe Riidest masinaruumi. WiljižbOttC puuwillast wolünööri jne. wabribu laos alati saadaval
"1
J
Puuwillase lõimega laua-, ihu- ja woodipesu riiet,
W W
Soovijatele nende oma linadest ja takkudest valmistatakse igasugust lõnga ja riiet ruttu, hästi ja odavasti.
I
PõHupidaja tele parim lioamüiigi kohtu,
H
Austusega
wabFlkU jüUatUS.
j
105
terve patarei varastatud tal ära. No siis saatsin ta parajasse paika. , . Tuli sõjaväeteenistusest ära, ütles, et hakkan nüüd ennast erakonna liidri elukutsele ette valmis tama. Hea küll, ütlesin, valmista. Muretses poiss omale fraki ja silindri, käib bankettidel ja koosviibi mistel. Et harjutada esinemisoskust ja kõneosavust. Pea igal õhtul on tal läbirääkimised ja nõupidamised restorani kabinettides. Tuleb hommiku eel yaarudes uksest sisse, manab ja käratseb endamisi, ülistan annast ja lööb rusikaga vastu lauda. Laulab siis vä gevalt, et maja mürtsub ja üürnikud ähvardavad majast välja kolida: Pista pintsli oma Singeri masin, pista pintsli oma ilu ja au . . . Ja need teised sõnad mida mu sulg ei suuda kirjagi panna. Õhtul küsib jälle mu käest raha, et peab ju teiste seas väärikalt esinema, nagu seisus ja haridus nõuab Ei või ometi perekonnanime häbistada. Ja muudkui hädaga anna jälle. Juba üks maja on mul äinud poisi tuksi. Teine on minemas. Ja poiss on lelle liideri ettevalmistamisega ka tõesti päris liiderikuks juba läinud. . Ütle nüüd, armas Jaak, ise, mis ma pean tegema? Kui ma talle raha ei anna, siis ähvardab enese re volvriga maha lasta, nagu nüüd noorel rahval kom beks, ja on juba kirjagi valmis kirjutanud. Selle sisu käib nii: „Lasin enese maha. Tee oma majadega nüüd, mis tahad, mul pole neid enam waja. Ilus on surra, kui oled noor, rfdjõö, Mimmi . . . Muudkui anna aga hirmuga jälle poisile raha. Jaa, ega meil pole kerge kellegil. Nüüd tahab minna poiss ennast veel valjamaale täiendama, sest arvab, et praeguse haridusega ei rsaavat ikkagi Eestis midagi peale hakata. Mis pean tegema ? Kas pean ta tõesti saatma veel täiendama r Kas pean ka viimase maja laskma minna liha teed ? Kallis Jaak Jooraml Aita nüüd siin mind veidike, teeme poisist ühisel jõul veel mehe. Ole nii kallis ja võta mu poiss mõneks aastaks õige oma juure — mis? Ega ma sulle teda sulaseks ei soovitagi, sest
106
selleks peaks ehk ta enne veel tõesti väljamaale' täiendama saatma, kuid ma paneks ta sinu sulase juure õpipoisiks. Selleks peaks ehk tal praegu* sest haridusest jatkuma. Vaata, kui ta siis on juba korralikuks sulaseks saanud ja oskab tööd teha, siis ehk kõlbab ta edaspidi ka viimaks erakonna liidriks ja võib temast veel mees saada. Ja ma võin talle pärandada oma virtspoe. Äga ta peab enne oman dama sinu kanget eesti vaimu, siis suudab ta ka oma haridusega midagi peale hakata. Ootan sinult vastust, et kas oled nõus mu poissi võtma oma sulase õpipoisiks ? Südamlikumate tervitustega kallis Mikumärdi peremees Sinu Karle Niiplich. Virtspoodnik ja majade omanik, Kassisabas.
Sport sõnas ja pildis.
i. ArmusporL Kui kukk kanaga teeb sporti, Siis järeldused miimet sorti.
107
Kindlam neist on väike kukk või kana — See sport on juba igivana.
D.
Veesport Mehed — see huvitab vist ainult teid. Kui spordib moodne näkineid. Ja vette sulpsab võluv naisekeha . . . Ja, jah! Tooga võiks veel mõnusamat sporti teha.
108
BONAj, L PRIIM
X parimat taimewõid ^^nh^iimÄiiihÄiirnmiiiiu&inlÄiii^ÄiiuÄiiinBiinÄihTHinÄuihÄiihÄiitÄ
ji M. MÄNNIL a Ko. Tallinnas,
Pikk 13,
tel. 431-49.
is
Raud- ja teraskaubad, ehi tusmaterjal, Rootsi, Ameerika, Inglis ja Saksa vabrikute töö riistad; kõiksugu noad ja käärid. Juukselõikuse ja ha V bemeajamise tarbed, pe su i rul! id ja väänamisemasinad, liurauad, vask kardinahoidjad, petroleumiahjud. Laske* riistad, laskemoon ja iga------ sugused Hinnad mõõdukad!
Suur väljavalik I
7?rti! ilzTl I ll“nl iiluTaiilI nüSIÕi! iluTTui
109
IV. Keelesport. Me sportlased viie meelega Ja sporti teeme keelega. Niikauaks kui sülge jätkub veel, Ei väsi ära meie keel.
V.
Auiosporf. Jumalik — see auiosporf — Inimene ees kui tort.
110
VI.
Lennusport
Kui kõrgesse lendad, armas vend, Ja rentslist jälle leiad end, Siis sellega võid trööstida, Et peasend mõne muhuga. Kui aga taeva all teed õhusõidu, Ja linnuga kihutad sa võidu, Siis kergesti kirikutorni tippu, Võid lennukiga jääda rippu.
111
VII.
Töösport. (Kõige ausem sport.)
Tõõsporii ei hinda väike Jüri, Sest labidas tal* ikka nüri. Ja viha täidab tema rinda, Sest keegi seda sporti ei hinda.
Kõige vanem puusärgi-äri.
,#EA. NEIDORF Väike Tartu mnt. 1.
Tallinn.
Laos alati suures valikus valmis puusärke, pär gi ning kõ ki muid matmisetarheid ja hauakaunistusi (aiad, ris tid jne.) Telefon (2)34-99 — (Pühapäiviti (1)26-02. Tellimisi võetakse vastu igal ajal.
To spordiharu — sääsekaal, On tuntud praegu igal maal. Spordiriistaks on väike luttu, Millega kiirelt spordib ennast tuttu.
\
\
See sport ei nõua palju vaeva, Kuid siiski juhib elulaeva. Kui tead, kus iga riigi raad, Siis saadikukoha kohe saad.
\
113
XL
/Vanderselir-sport. HOhJsa tuline silk 1 Nina otsa tekkib tilk. Suure vaevaga jalgu sa taga vea, Tõesti — kondimootori sport pole hea'
Emsy päevik. Katkendid. r®*" 19. jjuunil. Otsus on langenud — mina lähen siit ära — linna ! Elu siin kõrvalisel maakohal ei ole muud, kui üks kiratsemine. Mina aga tahan elada. Mis asja! Milleks ma siis linnas keskkooli lõpetasin
114
ja pealegi kuldaurahaga — cum 1 aude! Seepeaks ju midagi ütlema. Äga see rumal talurahvas ei tee sellest väljagi. Ei, sellele sõgedusele tuleb lõpp. 21. juunil. Soo . . . Nüüd olen jälle linnas . . . üsna teine asi ikka! Mis sa ei arva ! Emast ja isast on veidi kahju ka . . . aga ega mina siis selles süüdi ei ole, et nad nii vaesed on, ja mind ülikooli ei suut nud panna. See armetu popsi koht ... ja sellelegi noolib vend, kes varsti algkooli lõpetab. Korterit sain tädilt. On see aga rumal vanaini mene ! Ütleb, et ma olla selle aastaga, mis peale kooli lõpetamist maal olen olnud, palju ilusamaks läinud ! Rumalus ... ma tunnen asja ! Olen palju matsilikumaks ja tõntsakamaks läinud. Maal ju see alaline pudru söömine, see võtab paksuks. Ja puuderdada ning naha ja küünte eest hoolitseda ei saanud seal kah; kohe oli kisa lahti. Enne, kui inimeste silma lähen, on tublit remonti tarvis. 24. juuni. Jaanipäev. Ma ei mõista, kui lollakad on inimesed: jaanipäevaks maale! Mis asja! Siin on palju lõbusam ja huvitavam. Ja tädigi, küsib: «Kas sa jaanipäevaks maale ei sõidagi . . . ?“ Sõidan, sõidan . . . Eile õhtulgi olin maal — Rannamõisa restoraanis . . . Äga seal oli vahvnoi . . . Täna sõidame Piritale. Küll olin hommikul koju tulles tä diga kimbus . . . ikka: «Kus sa olid?" Kus ma olin ? Elfriede pool olime ... Jäi sellega lõpuks rahule. Vanad inimesed on ju lollakad. Mul ükskõik! 25. juuni 1. Äga oli eile Pirital tore. Peale kooli lõpetamist ei olnud ma ligemale aasta enam sinna saanud. Kogu jaanilaupäeva õhtune kamp Ranna mõisast kogunes sinna. Isegi see vana solhnokk härra, kes nii palju veini ostis, oli seal. Suudles teine mu käsivarsi, õlgu, ja pudistab, et just minu pärast tulnud, et näha, kui ilusad mu kontuurid supeltrikoos on. Vana elevant . . . Mis ta ei arva! Äga noh, olgu! Tal on raha, ta ostab hiiglama shokoladikamakaid, kuna noortel poistel pole raha. Las vahib,, kui see talle meeldib . . . Ega see tükki ära ei võta. Mis asja mere rannal . . . !
115
30. juunil. Mitu päeva valutas pea — kõvast võtmisest. Eile, pühapäeval, oli meie kampa jälle koos ja läksime kesklinna «Sigrimigri" kõrtsi kabi netti. No, oli aga seal lõbu ! Küll vana elevant, s. o. hr. Nospel käristas välja. Poisid — Freddy Kutt, Maddy ja plikad — Liisi, Lonny ja Elvine jäid kõik purju. Nad ei suutnud kuigi palju kanda. Mina jõin rohkem kui nemad kokku . . . Ons mul mõni mure. Hr. Nospel võttis sisse mitmesuguseid pulbreid ja mõnda nuusutas . . . temal ei olnud ka väga viga. Äga küll tikkus mind pigistama. Lubas mulle sügispalitu kotikkraega kinkida. Eks kinkigu ! Lal va raha puru küllalt. Pärast sai Freddyga suudeldud. No aga on see üks poiss. 2 juulil. -Äh, seda kuradima Elvine-plikat . . . Või tema tädile ära rääkinud kõik Rannamõisas ja Pirital käimised, kõrtsis pummeldamise ja puha . . Ja kõik selle vana tühja asja pärast, et Freddyga sai veidi musi tehtud. See nokk mulle ei meeldigi, kuigi hästi suudleb. Ta on puruvaene. Äga tädi on marus ja käskis korterist lahkuda, õhtuks olgu plats puhas. Ei tea mis teha. Äga — mis asja 1 Ma lähen püüan hr. Nospliga kokku saada. Ta käskis julgesti oma poole põõrda, kui häda käes. 5 juulil. Mis asjal Nüüd mul oma korter ja puha. Pole tarvis tädi virris nägu vahtida ja tema manamist kuulata. Näe, läksin hr. Nospli juure, et vaat, nii on . . . «Pole viga ühtgi," ütles ta. Läksime välja ja ostsime uue «Päevalehe" numbri. Saelt leid sime möbleeritud tubade aadresse ja ■— mis asja! mul on omaette sissekäiguga möbleeritud tuba. Vana Nospel tõi veini, likööri ja shokoladikompvekke „soolaks-leivaks“, nagu ta ütles, ja nii tegime kohe mugava olemise. Äga ta oli väga galantne. Kogu Õhtu suudles mu kätt, õigem sõrmeotsi ja lubas mind toetada, kuni koha leian, või mehele lähen. Tõotas ise kaasa aidata kohaotsimisel. On ikka va mõnus elevant — vahva vunts. 6. juulil. Eile õhtul tuli Nospel jälle hiiglama ^laadungiga. Olime parajasti auru all. Siis vana võttis
116
Suurem ja täielikum linatööstus, värvimisja villatööstus
Pärnu Linatööstusel-S. Pärnus, Rääma tän. 38. Teleff. 125
LINAVABRIKUS Rääma tän. 38 valmistatakse linast ja puuvillast riiet, roosilisi ja mit mesugustes mustrites laudlinu, käterätte, voodilina-, särgi ja püksiriiet ja mitmesugust vaheriiet. Põllupidajatele linade vastu vahetatakse kohe lõngu ja valmisriiet. Kalameestele kalavõrgud, võrgulõngad, selise- ja Õngenöörid kanepist ja puuvillast. VÄRVIMISVABRIKUS Vana-Pärnus, Siimo silla juures ja Tallinnas, Vana Posti t. 6, värvitakse riiet ja lõnga, vanutatakse (uhutakse), pressitakse, auru** tatakse, skääritakse ja pestakse kangaid, ruui rätte ja vaipu. Värvitakse ja trükitakse vooditekke. VILLATÕÕSTUSES
värvimisvabriku juures VanaPärnus kraasitakse ja kedratakse villa ning korrutatakse igas jämeduses lõngu. Hea töö ja rahva rohke osavõtu tõttu kasvab ja suureneb vabrik alatasa
Pärnu Linatööstuse A.-S. vabrikute tööde vastuvõtmiskohad igas linnas ja rahvakäidavamates kohtades maal.
117
kätte ja noris musi. Hästi küh. ei meeldinud . - •• Aga mul ükskõik! Vanainimese asi, kuula nuud . tema musu või mis . . • Hakkas teine kohe nn asarti . . . Aga — pole minu asi ! Ta kah, üsna mõ nus vana. On minu peale küllalt raha kulutanud. 9. juulil- Vana mehkeldab nii minu ümber ringi, et päris lust on vaadata. 15. juulist kutsus Narva-Jõesuhu — 2-heks nädalaks. Temal on sus puhkuseaeg. Kaasdirektorid on käinud puhkusel esi meses järjekorras, nüüd siis tema ja mina - • • Mis asja ! Saab mindud I 12. juulil-^ Noh, asi on kindel. Vana ostis veel mõned hilbud ja kingad, mis mul niigi väga Puudu likud olid. Nüüd on vahvnoi Jõesuhu minna. Ette valmistusi on palju, teen lühidalt. 17. juulil. Oleme teist päeva Narva-jõesuus. No see on palju nooblim kui Pirita. Lasksin siin trikoos ühe pildi teha ja saatsin isale-emale, et nemad ka näeksid, kuidas tütar elab. Siin on lõbu lai ait . . . aga—vana on veidi armukade . . • Mis mul asja . . . Siin on peenike noorhärra Tripsberg, kes mulle kan gesti meeldib. Tema suudleb veel palju paremini, kui Freddv ja vanast Nospelist pole rääkidagi. Aga Nospel ei "salli teda. Ostis suure ja laia supelmantli, et kandku ma seda. Mis see Tripsberg ikka mu kon tuurest vahtivat ! Aga mis kindlus või soomus see mantel ei ole! Seda saab ümber võtta ja ümbert ara võtta ... - XT 22. juulil. On ikka üks hea asi, et vanal Nospelil sellest unest puudu ei tule. Kui tema kodus põõnab, on hr. Tripsbergiga hea metsas kolava. Ma uden: vahvnoi ... Ja mis on vana Nospel mulle ? Mees või ? Nii kui koha saan, ci tunnegi ma teda enam . . . 25. juulil. Aga näe, vana elevant ei tahtnud enam rannas olla. Ei meeldinud paganale, et ma Tripsbergiga tegemist tegin. Nüüd oleme jahe unnas. Enne, kui kaks nädalat täis sai. Aga ma olen vihane. Vahekorra olen temaga nüüd klaari hoidnud, loob küll igapäev kompvekke ja shokoladi; ka raha annan,, kuid ma ei paindu. Tripsberg oli ikka teine asi . . -
-118
Muret teeb, et koha leidmine nii viibib. Õieti ma polegi teda senini otsinud. 10. august. Kogu see aeg pole muud olnud, kui vana Nospliga üks igavene pahandus, aga ma jäin kindlaks. Jah, aga - vaat see nüüd ongi see lugu, et ma ei ole kindel oma peale Nn paha, kui seeiasi ka ei ole, aga ma pean temaga rääkima 12. august. Küll lõi lärmi . . . Aga 50 krooni dr. Pridulinski jaoks andis siiski. Ütles veel, et mind vaatama ei tule. Raha nüüd on aga see operatsioon veid hirmutab ikka kah. . 29. august. Jälle kodus . . . See pagana Pri dulinski on ka üks käperdis. Tulid palavikud ja muud sihukesed värgid. Sain veel koju kirjutada, et tulge järgi. Nüüd ma siin olen. Küla rahvas aga kihinat-kahinat täis, et näe „Napa“ Emsy on Ka jälle suvitamas! tagasi . • •
Koduapteek. Dr. Raudhabe.
1) Ameerika plaaster. Kui haavata saand jalasääred Ja haaval on laiad ääred, Siis seda plaaster! tarvita Ja varsti võid sa jälle karata.
2) Ammoniaak-aniis s.
Usu mind — egas ma sind tõga . . . On suil kange koha, röga, Viisteistkümmend tilka palava rinnatee sees. Ja köhal on kohe sõit sees.
3) Arnika-tinktuur.
Kui oled käe, jala nikastand Või mõni sulle vastu vahtimist and, Siis haige koht arnikaga sisse määri Ja haigus varsti meeletuletust ei vääri.
4) Aspiriin.
See on alles mõnus rohi, Mida unustada ei tohi.
1191
Oled külmetanud, pohmeluses, valutab pea, Paar tabletti aspiriini ikka hea.
5) Äädika eeter.
Kui naisuke vihahoos ära minestand Ja oled temakese voodi kand, Siis anna seda eeter! haisutada Ja varsti võid teda jälle kaisutada.
6) Äädikahapu savimaid. Kui suil hääl kahiseb ja on kaelavalu, Siis apteegist seda savimulda palu, Vala kaks supilusika täit toobi vee peale Kurista ja varsti saad tagasi oma hääle.
7) Baldriani tinktuur.
Baldriani või palderiaani tinktuur On tuntud rohi, mille mõju on suur. Olgu rikkes närvid, kõhuvalu või südameviga, Tarvita palderjaani ja pikk on eluiga.
8) Bismuium subgallicum.
On kurg sulle väikese lapse toonud Ja oled tema terviseks joonud, Siis selle pulbriga õrnalt määri lapse naba Ja mingi haigus last ei taba.
9) Boorhape.
Silmahaigused on mitmekesised Vahel silmad tuhmid, vahel vesised. Ja kui su tarkus kaugele ei ulata Siis teelusika täis boorhape! kummelitees sulata. Ja silmade kastmiseks tarvita seda segu Ja kohe näed et hüva rohuga on tegu.
10) Glitseriin. Glitseriin on rohi libe Pehmeks teeb, kui mõni koht on kibe.
11) Hiina-iinktuuri segu. Kui suil ei maitse suhkrusai, ei hapukurk, Ja isu ei ärata isegi moosipurk, Siis võta seda segu 25 tilka veega enne sööki Ja varsti jooksed toitu otsma kööki.
12) Karl$badi~sooi.
Kui su kõht on kurjalt kinni, Asjata sa võtad pinni.
120
Siis hommikul leige veega — teelusika täis võid võita Ja otseteed teatud kohta tõtta.
13) Koleera tilgad. Kui suil aga kõht on lahti, Istu, käia ei anna mahti. Siis võta seda suhkruga tilka kakskümmendviis Ja küll sa näed, mis sünnib siis.
14) Konnasilma plaaster. Kui piinab sind kuri konnasilm, Siis ei huvita sind teater, tants ega film. Teeb rohkem valu kui võluv neiusilm Kuid plaaster aitab. Kas plaaster seda suudab, et neiu sind ka paitab ? Kahtlane! Seks krooniplaaster parim abinõu, Kui see suli ei käi ülejõu.
15) Daani kuninga tilgad. Vanal ajal oli hea rohi, Nüüd vist enam pruuki ei tohi! Oleme kõik demokraadid, Kadund kuningate aukraadid. Pole ka veel kuulda olnud, Et presidendi tilgad müügile oleks tulnud.
16) Hispaania kärbes. Selle eest hoiatan sind, Eesti kärbes ausam lind. Aga parem, kui mõlemad Sinu kodus puuduvad.
Põllumajanduslik o-ü. „Ovo“ Osfab piiramata arvul aasta ümber luunamune ja maksab kõrgemat päevahinda. Jaoskonnad igas maakonnalinnas ja kogumispunktid üle maa.
Kontor: Tallinn, Suur Karja 18-d. Tel. 445-71, 447-53 Keskladu: Tallinna, Estonia puiestee 13. Tel. 307-25 Telegrammid „OVO“ Tallinn
Postkast 246
121
Naljapudemeid. «Kas olele selle härraga tuttav ?" «Ja, kuid õige kaugelt. Meid oli 14 last; mina olin esimene ja tema oli viimane."
Vana kolonel tervitab noorsõdureid ja küsib ühe käest: „Noh poeg, kuidas meeldib sõjaväe elu ? «Ah sa oledki minu isa. Ema otsis sind 20 aastat." «Teie tahate saada filminäitlejaks ? Aga kas teate ka» mida niisugune inimene tegema peab ?" küsib lavastaja. «Tuleb ette juhuseid, kus teid järjest visatakse trepist alla." «Oh, siis olen ma justkui loodud filminäitlejaks! Ma olin nimelt ühe kinnitusseltsi agent." ¥
«Oh, milline tappev palavus!" «See ka mõni palavus ! Vaata Aafrikas on nii palav» et kanadel on kõigil kõvad munad." ¥
Naine: «Siin jaamahoones on ju nii külm, et võtab hambad suus lõdisema." Mees: «Mine teise seina äärde, seal ripub suvine sõi duplaan." * «Miks olete nii pahas meeleolus, härra doktor?* «Patsiendid on selles süüdi.* «Kas nad on siis tõesti nii raskesti haiged?" «ja------ — nad ei maksa mulle." ¥
«Noh, Karl, millal on kõige parem aeg puuvilja koris tamiseks? küsib õpetaja. «Siis kui koer kinni on," kõlab vastus.
1122
|
Tarvitajad!
<
Ostke kõik tarvisminevad riidekaubad
Kodumaa vabrikute riidekauplusest
W E=
W »
Hermao SSOSv«s« Tallinnas, Estoonia puiestee 11, könetr 304-80.
Et minu äri kaupleb ainult kodumaa saadustega, siis on mul ka võimalus pakkuda lugupeetud ostjaskonnale kõige suuremas valikus kodumaa vabrikute riidekaupu. Kodu maa riidekaup ületab välismaa riidekauba hindade odavuse ja ka kõrge headuse poolest.
Müük suurel ja väiksel arvul„Kui kauaks jäid Aadam ja Eeva paradiisi ? «Sügiseni!" vastab Ilse. wMiks sa just niiviisi arvad, armas laps ?" Jah, siis said ju alles õunad valmis!" * „Kui teie nii väga tõõd armastate, miks te siis seda kunagi ei leia ?" Kerjus: Jah, hea proua, te teate ju, et armastus on pime !" * „ Palju maksab üks kihluse kuulutus ?" «10 senti millimeeter/ „See on pööraselt kallis. Mu peigmees on 1,80 m. pikk." «Millest see vana Jauram siis ära suri ? Seda ei tea keegi." «Imelik! Kui Jauram elas, siis ei teadnud keegi millest ta elab, ja nüüd, kus suri, ei tea keegi millest ta suri."
123*
Sõjaväes. «Mis olid sa eraelus ?" «Habemeajaja, härra veltveebel." «Noh, siis kartuleid koorima, marss!" * «Sa petad mind Mary, sa rääkisid unes kellegist Jaa
nist."
Naine: «Sa oled päris naeruväärne, tema nimi ei ole ju sugugi Jaan." M
Vene kirjaniku Krõlovi tegid kuulsaks ta valmid ja kohutav laiskus. Tollest mehest räägitakse otse anektootilisi lugusid. Kord puhkes majas, milles elas Krõlov, tulekahi. Uni selt küsib ta toatüdrukult, kes teda äratama tulnud, «kusi' otsast maja põleb ?" Saades vastuse, et maja põleb teisest otsast, lausub Krõlov: «Oh, siis saab veel pool tundi magada." * Kolm inglast: isa, poeg ja nende naaber on ööselkalapüügil. Säärikud on vaid pojal, mida kordamööda vahikorral olles tarvitatakse. Isa vahikorral olles tõuseb suur torm ja paiskab vanamehe tekilt merre. Naaber, kes seda näeb, äratab poja ja seletab talle olukorra. «Kuradi vanamees viis mu hääd säärikud ühes," oli poja külma vereline vastus, kusjuures ta teisele küljele pööras ja rahu likult edasi magas.
Setu ja üliõpilane. Setuveli sõidab potikoormaga Võõpsust Tartu. Linna lähedal tuleb talle rühm tudengeid vastu, kes otsustavad setut narrida. Üks tudengeist küsib setult: «Hei kapten, kas laev on müüa ?" Kulla herr olõ'i ma kapten, ma olõ õnnõgi madrusk, ku kapteniga tahad kõnõlda, siis astugõ kajutihe," kus juures ta hobuse saba piitsavarrega üles tõstab, «olgõ hüäsk"
124
Unenägude seletaja. Unenäod, mis täide läinud või täide saavad minema. Abielus olemine.
Kes seda unes näeb magades, Sell abieluõnne jagades On kurvad tulemused ees, Ta armuasjus varsti pigi sees.
Daami nägema. Lootusrikast tulevikku, Mida võib ainult ärarikku Armukade vanapiiga, Kui sa teed talle liiga.
Ema nägema.
Ei ole tarvis murda pead, See tähendab ikka ainult head. Loojumata on ema arm, Olgu saatus kui tahes karm.
Hunti nägema.
Kui tahad sõbrale shiirot anda, Siis võtad võla oma kanda. Hunt unes tähendab inimest,kes sala Tahab võtta teise käest viimse pala.
Ingleid nägema. Õnnetusest saad sa jagu, Elust tunned alles magu. Kuradit nägema. Kui topkal sa liialt tõstad. Siis kuradit ka ilmsi näha saad.
Lilli noppima.
(Poissmehel) Abielusadama poole sõuad, kuhu sa ka varsti jõuad. (Neiul) Kevadel, kui häälitseb lind, Kena noormees kosib sind. (Abielulisel) Kõrvalhüppe armupala Tarvitate tihti sala.
Magama ilusa naisega. Ilus silmapilk on see, Seda sa ka ilmsi tee.
125
Naerma.
Oksendama. Pummeldama.
Rotte nägema. Tonti nägema.
Ujuma.
Varastama.
Mureta sa elust rändad läbi, Ei karta viletsust ega häbi. Ei kohuta sind surmasäng, Sest terve elu on ju ainult mäng. Uueaasta õõsel sa Õnne hakkad valama.
Õõd ja päevad läbi orjad, Kõrtsimeestele raha korjad. Isegi unes sa Pummeldamisest ei või loobuda. Uue aja haigust näed, Pankrotti varsti jäed. Kui unes näed tonti, Siis kõrvad lase lonti. Sul oodata haigust, palavikku, Mis kergesti võib tervist rikku. (Segases vees) Selle unenäo tähen dus on hea, Seda sina meeles pea. Sest kalu püüda segases vees Oskab ainult erakonnamees. Pane kokku tänus käed, Kui seda ainult unes näed. Saatus su eest hoolt veel kannab, Hoiatusi unes annab.
Unepuudus. Kui käite on jõudnud õhtu, Siis ära liialt täida kõhtu. Ja võta nelikümmend palderjaani tilka, See aitab — egas' ma sind pilka. Ära tarvita iial unerohuks oopiumi, Siis palelt kaob varsti jumi; Ka külm vesi teeb palju head, Kui sellega pesed oma pead. Enne magamaminekut veidi loe Ja siis rahulikult teki alla poe.
126
Põllumajandusline Keskühisus ..Estonia" Tallinn, Jaani tän. 6, Telegrammid: „Zentrestonia'r<, Eesti vanem ja suurem ühistegeline Keskorganisat sioon, Põllumajandusline Keskühisus «Estonia" asutati 1911 a. dr. Aleksander Eisenschmidfi eestvõttel «Kooperatiivliste Piimatalituste Ühisuste Keskühisuse «Estonia" nime all. Keskühisuse liikmeks võivad olla ainult piimatalitusühisused. Sisseastumisemaks on 10 krooni ja osamaks 100 kr, Keskühisuse peakoosolekul on õigus liikmete täiendavat osamaksu kindlaksmäärata vastavalt eelmisel aastal läbi töötatud piimahulgale. Peakoosoleku otsusega 1925. aastast arvatakse osamaksu 2 krooni iga läbitöötatud 1000 kg, piima pealt. Keskühisuse liikmeteks oli: 1925. a. algul 82 piimaühingut 138 1926 176 1927 194 1928 215 1929 230 1930 238 1931 P. K. «Estonia" ülesandeks on kodumaa piimanduse Igakülgne edendamine, või ja muude piimasaaduste välja veo korraldamine, piimatalitiste varustamine paremate ma sinatega ning kõigi tarvilikkude riistade ja tõöstusabinõudega samuti karjapidajate varustamine karjajõutoiduga ja vaja likkude abinõudega. P. K. «Estonial" on põllutõõministeeriumilt pikema aja peale renditud Viljandimaal asuv Õisu mõisa, mis on üheks eeskujulisemaks majapidamiseks kodumaal. Mõisa peaülesandeks on loomakasvatuse edendamine, milledest tähtsamad veise- ja seakasvatus. Kari on Angelni tõugu. Sigadest peetakse Inglismaalt importeeritud suurt Inglise tõugu. P. K. «Estonia" Õisu mõisas töötab Õisu piimanduskool ühes eeskujuliku öppemeiereiga asjatundjate juhatusel, kus ettevalmistatuse teadlikke piimatalitise juhatajaid — meierist. Koolis annavad õpetust 4 õppejõudu ja õppemeierei juhataja. 1929. aasta kevadel asuti uue ja moodsa 99
II
»
JV
II
99
99
II
99
99
Jp
99
99
,/
99
99
99
127
õppemeierei ehitamisele, missugune ehitus 4. aug. 1930. a. pidulikult avati. Kohtadel, kus kõik eeldused olid olemas edukaks kanapidamiseks ja piimanduse arendamiseks, põllupidajate! aga võimalused puudusid iseseisva ühispiimatalitiste ellu kutsumiseks, asutati piimataliiised P. K. «Estonia" poolt. Praegu tõotavad P. K. «Estonia" juhtimisel kolm meiereid: Kadrina, Kullamaa ja Kasari. 1 adinnas on P. K. „ Estonial" piimaäri ja Keskmeierei, mille ülesandeks linnaelanikkude varustamine piima ja piimasaadustega. Toiduainete kauplusi on P. K. „ Estonial" Tallinnas - 3. Viimastel aastatel on Eesti piimandus ja piimasaaduste väljavedu tunduvalt suurenenud ja ühenduses sellega ka P. K. „Estonia" läbimüük. P. K. ..Estonia" kaupade läbimüük oli: 1922.a. Kr. 4.938.000.— 1923 „ « 6.280.000.— 1924 „ „ 9.392.000.— 1925 „ „ 16.623.000.1926 „ „ 20.386.000.— 1927 „ „ 20.955.000 — 1928 „ „ 23.694.000.— 1929 „ „ 24.897.562.— 1930 „ „ 22.000.473.— Seega on P. K. „ Estonia" kujunenud kõige suuremaks ja tugevamaks ühistegeliseks ettevõtteks Eestis. Omakapi talid on lühikese ajaga kasvanud 1.000.000— kroonini. P. K. „Estonia" kõrgemaks valitsemise organiks on peakoosolek, kes valib nõukogu ja juhatuse.
Värskeid lõhkeaineid mäetööstustele, kivimurdu dele, põllu- ja metsamajan dustele müüb kohalikust laost Esindaja D. Lebedev
Tallinn, Im anta tänav 4.
A.-S. „LIÜNOZA Telefon (2) 27-15.
128
Kunsväeiiste tarvitamisest. (Lõpp. Algus-lehek. 66) Eelpool (lehek 66—70) tähendud väetisnormides on soovitatud foomasjahu neil alustel, mis kogutud toomasjahu kohta aastakümneid tagasi. Viimasel ajal on aga toomasjahu omas väärtuses halvenenud nii, et Põllutööminisieerium on toomasjahu sisseveole keelutolli peale pan nud, et laiemaid hulkasi põllumehi, kes vana usu peale seda väetisainei tarvitavad, kahjude eest hoida. Samal ajal on ka mitmeaastaste teadusliste kui ka ülemaaliste vaetiskatsetega selgunud, et kodumaa fosforiit üksi, iseäranis aga segus superfosfaadiga, annab märksa tulusama saagi kui toomasjahu ja tihti ületab ka puhta superfosfaadi. Toome siin prof. A. Nõmmik u Gsegaiosfaat ) väetiskatse Tartu ülikoolis. Ristikheina saaK Väetus. 1 hektarilt (tiinult) 1) Väetamata 5740 kg. 2) 31/2 kotti toomasjahu............................... 6540 „ 3) 3 „ fosforiiti....................................... 6810 „ 4) 3 „ superfosfaati................................ 7620 „ 5) 3 „ segafosfaafi (fosforiidi ja super fosfaadi segu)................... 7810 „ Kaalisoola antud igalpool ühevõrra. Nii on 3 kotti fosforiiti aimud 270 kg. rohkem heina kui 31/2 kotti toomasjahu. Segafosfaat on annud kõige suurema saagi. Ülemaaliste väefiskatsete juures, kus toimetati ühtekokku 57 katset ristikheinaga ja 136 katset maaheinaga, on segafosfaat (fosforiidi-superfosfaadi segu) annud keskmiselt 107—108 kg. rohkem heina, kui puha$ superfosfaat. Samuti ei ole ka seniste teravilja katsete juures segafosfaat superfosfaadist maha jäänud, vaid on seda tihti ületanud, iseäranis rukki juu res. Kõigi rukki katsete keskmised saagid on annud segafosfaadi juures 203 kg. rohkem teri, kui superfosfaadi juures. Nii tuleb igalpool, kus soovitatud toomasjahu, tarvitada segafosfaaii (fosforiidi-superfosfaadi segu) ja ka liivastel maadel tuleb seda võtta puhta superfosfaadi asemele. Savistel ja lubjarikastel maadel segafosfaat ei jää esimesel aastal ka superfosfaadist maha, kuid järgmisel aastal an nab ta kindlasti superfosfaadist suurema järelmõju. Seal, kus segafosfaat vabrikus valmistud kujul müügil puudub, tuleb põllumeestel seda endiselt ise valmistada, ostes ühevõrra fosforiiti ja superfosfaati ning segada need hästi kokku. : Nõudke
ainult
tuntud
Prov.
H. Jürgeni'!
i Dor-Tgmol seepi
: Londonis suure kuldaurahaga kroonitud. Kauba: märk wPesev laps". Kõrgemas hääduses » tualettseep: vistrikkude, iedretähtede, päevapõlefuse • ja üleliigse higistamise vastu, teeb naha siledaks ja : valgeks. Müük apteekides, rohu- ja teistes pare•
mates kauplustes.
iEdu" trükk, Tallinnas. S. Kompassi 40.
/MiiäiKe Eesti õlletehas
„LH0NIA“ Tartus.
ÕLU ainult kodumaa otradest
Orana Prii - LONDON 1932.
s ■K
Rootsi kuullaagrite Müügivõrk üle Eesti: A/S. A. Rosenvald & Co H. V. Sinisoff A/S. H. Puis Pärnus K. Viks A/S. A. Rosenvald & Co Viljandis, G. Limberg Rakveres, P. Falk A. Sibul Võrus, N. Mägi Karvas, Kuresaares, A/S. K. Bergmann
Tartus»
Peaesindus ja ladu: Linke & Martinson, Tallinn, Vene
11.
SS»S»WSW»0N«VSSN>«»SS ,Edu* trükk, Tallinnas. S. Kompassi 40.
VaataNARVA
KALENDER
1933.
Raske majanduslis...NARVA
KALENDER
1933.
Raske majanduslise aja tõttu tehke oma
ostud sealt, kust saate parema kauba ja
soodsamad hinnad.
Kui külastate
II
Moe, pudu ja pesuäri
Narvas, Joala tän. 22.
Telefon 3-02.
siis leiate sealt head kaupa soodsate
hindadega.
Villane koetud kaup. Siidi ja poomvilla
triko pesu.
Sukad
Härradele
Floor ja Fildicose
särgid, kaelasidemed,
sokid jne.
SIID ja VILLASED.
Kõiksugu galanterii kaup.
PILU, SIKK-SAKK ja PESU ÕMBLUS.
Narva kalender.
Narva linn asub 59° 20’23” — 59° 24’ 28” põhja
laiuse ja 28° 08’ 28” — 28:) 13’ 51” läänepikkuse all
(Greey witchi järele). Linn ulatab põhjast lõuna 7,6
km ja idast läände 5,1 km. Praegune linna üldine
pindala on 1927,98 ha. Narvas elab: eestlasi 15.733, ve
nelasi 7.607, sakslasi 628, juute 274, poolakaid 233,
soomlasi 194, lätlasi 132, rootslasi 54, inglasi 50, prants
lasi 16, muid 244. Kokku 25.205.
Narva linn on asutatud 13. aastasajal, sel ajal kui
Eestimaa oli Taani valitsuse all, kas 1223 või 1256.
aastal.
Riigiasutused.
Peamiselt kõik Narva riigiasutused on postkontori
majas, mis asub' Valge ja Posti tänavate nurgal 7.Z36-38.
Seal asuvad: posti-telefoni-telegraafikontor, kaitseliit,
Narva 1. ja 2. jsk. rahukohtunikud (ühine saal, kus
ka rahukogu istungid)', töökaitseinspektor, prefektuur,
leiubüroo, aadressbüroo, politsei li. jsk., kriminaal
politsei, kohtu-uurija, poliitiline politsei ja piirivalve
Narva jsk.
Narva maksuamet asub Koidu t. 7, telef. 5 ja val
vepunkt asub Narva jaamas.
Narva laadad.
1933. a. on Narvas laadad: Küünla — 6. ja 7. veeb
ruaril, Jüri — 25. ja 26. aprillil, Mihkli — 3. ja 4. ok
toobril, Jõulu — lil. ja 12. detsembril.
Narva turistide kaupluses
on vabriku esinduse näol müügil:
Narva Linavabriku saadusi:
põrandavaibad, voodilina-, käterätiku-, käsil ööri ie,
laudlinad, j üttest lõimed jne.
Väljamüük vabriku hinnaga.
Samas kaupluses: Eesti Punase Risti nägusaid
nahktöid, käsitöö esemeid,, Narva vaateid, kooli
tarbeid jne.
____
Narva notar Aleksander Madissoni kontor asub
Posti tn. 53—2 (teisel korral) telef. 1-44.
5
Narva Kalevi
Manufaktuuri
riidekaupluses
on suures valikus:
Moodsad daamide ja härrade
ülikonna- ja palituriided.
Kaitseväe ja kaitseliidu mundrija palituriided.
Linased laudlinad, salfrätikud,
käterätikud ja voodilinad.
Põranda vaibad, portjerid, juttest
lõimed, kalureile iga sorti võrgu
niidid.
$
Linased
naisterahva
kleidiriided.
S
|
|
Kauplus avatud
k. 9—12, 12,30-5 p. I.
laup. k. 9—12, 12,30—4 p. I.
Märkide seletused.
3 esimene
c§) täiskuu,
C viimane veerand,
kl. = kell; p. = päev; s. = sündis; f = suri.
9 noorkuu,
Varjutused.
Sel aastal on kaks päikesevarjutust. Kuuvarjutusi
ei ole.
1) Päikesevarjutus 24. veebruaril on rõngakujuli
ne, näha Aafrikas, Atlandi okeanil ja Lõuna-Ameerika
lõunapoolseis osades. Eestis ei ole näha.
2) Päikesevarjutus 21. augustil on mõnes kohas
rõngakujuline ja näha Kesk- ja Ida-Euroopas, KirdeAafrikas, Aasias ja Austraalias. Eestis on näha.
Päikesevarjutus algab meil kell 5,43 m. Varjutuse
lõpp kell 6,55 m.
Pühad, mil tööd ei tehta.
1) Uus-aasta (1. jaan.), 2) Kolmekuninga päev
(6. jaan.), 3) Iseseisvuse püha (24. veebr.), 4) Palvepäev (8. märts), 5) Suur Reede (14. apr.), 6) Ülestõus
mise pühad (16., 17. ja 18. apr.), 7) L mai püha, 8)
Ristipäev (25. mail), 9) Nelipühad (4., 5. ja 6. juunil),
10) Jaanipäev (24. juunil), 11) Jõulupühad (25., 26. ja
27. dets.).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: 1)
Suurel laupäeval (15. apr.), 2) Suvistepühade laupäe
val (3. juuni), 3) Jõululaupäeval (24. dets.), 4) Vana
aastal (31 dets.).
5
Ülikond välismaa riidest paneb Eestis ühed kangruteljed
terveks päevaks seisma, äga ülikond kodumaa riidest,
annab päevase töö tthelj kangrule Ja neljale teisele tööIlsele ja kindlustab viiele töölispereie päevase teenistuse
ja leiva.
Urm ai 2 t) Päri, Keava. 2. Nabala, Märjamaa. 3. Harja
2 P Tõrvk
v”vändra, Kambja, Liiva, Pihtta, Kavwtu.
4 Sänna, Viitna 2 p., Reola, Paldiski, Lutiku, Kallaste,
Kuivajõe. 5. Lihula, Ollepa. 6. 1Vana-Laitsn^ Jõhvi 2P-,
Tf-mJina Kaarma 7. Lümmada, Hageri, Mustla, Vil
jandi 2 p. 8. Tapa, Koiola, Vaimastvere, Velise, Must
jala 2 p 9. Albu. 10. Heltermaa, \alga Lüganuse, Val
gejõe Aulepa, Imavere, Lohusuu 2 p. 11. Riidaja, lor
U 12, Keblaste, Keila, Tartu Vastsel™, Lemi 3 p.
13 Sulla, Võru, Kärla v. 14. V.-Tanuassilma, Virts ,
K.-Nõmme, Kanepi, Skarjatina. 15. Kapla, Kakvere
3 p Palamuse, Rannu, Avinurme, Säru. 16. vastseKuuste, Muhu, Leebiku, Karula. 17. Rakke, Otep aa 2 p.
Aniia Kolovere 2 p. 18. Roela, Kuresaare, Emmaste,
V.-Maarja, S.-Jaani, Võõpsu, Antsla. ^^^tme-togosi V.-Kolkja, Tarvastu, Puskaru. 20. Misso, laim
jala’ Uulu, V.-Roosa, Koeru, Põltsamaa, U.-Antsla, Tabi
vere, KÕlleste Tille. 21. Haapsalu,.. SaaluseKaamoo,
Vihterpalu, Kastre-Võnnu. 22. Kargula Kodi järve.
23 Kõo, Moisekatsi, Vasula, Kloostre v 24. Laatre. 25.
Sooniste-Ellamaa, Esna, Maasi Rannaküla, Venevere,
Tsooru. 26. Võru. 27. Laekvere 2 p., Saare valla. 28.
Lindora, Taagepera, Misso, Järva-Jaam, K^nurme,
Krüüdneri-Pusu, Keremaa. 20. Karsa, Lullikatku. 31.
Sindi, Mõniste.
.
TT .
November: 1. V.-Jakobi 2 p., Vaivara, Harku,
Pärsamaa. 2. Kodavere, Paide, Vändra
4. Nissi, Einmanni-Tamsalu. 5. Antsla, Kambja. 6. Kas
sinurme, Rõuge. 7. Valga, Krootuse, Kogula-Kaubi,
Elva. 8. Palivere. 10. Jõgeva; Saue. 11. Viljandi 2 p.,
Võru. 12. Kuresaare, Karilatsi, Triigi-Ardu, Lahtru.
14. Käru, Tartu. 15. Põltsamaa, Tumala. 17. Haiba.^20.
Misso, Simuna, Leevi, Kuusalu Risti. 21 Otepää, Nomküla 2 p. 23. Paide, Mustvee 2 p. 25. Atsalama, Raa
siku Türi. 26. Pati-Nurmeotsa. Valgjärve, Voopsu 27.
V. Nigula 2 p., Ambla. 28. Keila, Hallikukivi. 20. Võru.
^IH^ember: Hiiekõnnu esmasp. pärast 2. Kr.
tui. püha. 1. Abja-Paluoja, 2. Saare v., Juuru. 3 Rapina Valga, Tapa, Alajõe. 4. Rakvere 2 p. 6. Vihula.
7 Jõhvi lp., Kallaste 2 p. 8. Viljandi 2 p 9. Aravete.
10. Jüri, Ahja, Sadula, K.-Nõmme 2 p. 12. Narva 2 p.,
21
Vändra', Kasepere, J.-Jaani;, Martna, Palupera 2 päeva.
13. Pati Nurmeotsa, Tartu. 14. Koeru, Antsla, Vasknarva, Ninaküla. Reedel enne 16. dets, Põltsamaa. 15.
Jõgeva, Kärdla, Võru, Kohila. 16. Türi. 17. Rapla, Moisekatsi. Kuu kolmanda nädala keskn. ja neljap_. Pärnu.
18. Sulaoja, Pööravere, Sooniste, Paide. 19. Mõisaküla,
Lehtse, Elva. 20. Tõrva, Võõpsu, Misso, Haapsalu, Mär
jamaa. 21. Kuresaare. 22. Mustvee 2 p. 28. Varnja,
Valga,
_______
TALUPIDAJALE TARVILIKUD ASUTUSED
JA ORGANISATSIOONID.
I. Valitsuseasutused.
P õli u t ö 6 min i s t e e r i u m —- Tallinn, Vismari t. 7.
Katastri ja
Maakorralduse osakond —
Tallinn, Lai t. 41.
Keskveekomisjon — Tallinn, Lai t. 41.
Põllumajanduse Osakond — Tallinn Lai t. 41.
Riigi Seemnekon troll jaam — Tallinn.
Kiriku t. 4.
m
Loomatervishoiu Osakond — Tallinn Lai t. 41
Riigimaade ja Me t s ade Valitsus — Tallinn, Vismari t. 7.
II. Pangad.
Eesti Maapank — Tallinn, Vabaduse pst. 1.
Pika laenupank — Tallinn, Harju t. 33.
III. Tähtsamaid organisatsioone.
Põllu töökoda — Tallinn, Pikk t. 40, tel. 464-21
ja 464-24.
Põllutöökoja juures asuvad: põllumajanduse-, põl
lumajandusliku raamatupidamise-, nõuande-, maaparanduse-maamõõdu- ja ehitusetalitused.
Asunikkude, Riigi rentnikkude ja Talu
pidajate Põllumajandusliit — Tallinn,
Lai t. 41, tel. 444-32.
22
Eesti Põllumeeste Keskselts — Tallinn,
Pikk t. 40.
E. Metsa ühi ngute Liit — Tallinn, Pikk t. 40,
tel. 464-26.
Aianduse - Mesinduse Keskselts — Tartu,
Ülikooli t. 19, tel. U-88.
Väikemaapidajate Keskliit — Tallinn, Pikk
t. 40, tel. 464-26.
E. Ühistegeline Liit — Tallinn, Narva mnt. 27.
Põllumaj. Ühisuste Revisjoniliit — Tal
linn, Pikk t. 40.
Turba ühing ute Liit — Tallinn, Lai t. 41,
tel. 444-32.
Masinata rvitajiaite
Ühingute Liit —
Tallinn, Estonia pst. 27, tel. 462-99.
K a r t u 1 i ü h i s u s t e Liit — Tallinn, Müürivahe
t. 16, tel. 445-54.
Eesti K a r t u 1 ik a s v a t a m i s e Ühing — Tal
linn, Pikk t. 40, tel. 464-26.
Eesti Niidu ja Karjamaa Arendamise
Ühing — Tallinn, Pikk tn. 40, tel. 464-26.
Kont roll ühisuste Liit — Tallinn, Pikk t. 40,
tel. 464-29.
E. Seakasvataja t e Sel t s — Tallinn, Pikk t.
40, tel. 4421-87.
Ühist, ostu-müügi organisats.
Eesti Tarvitajate Kesk ühisus (E. T. K.)
— Tallinn, Narva mnt. 27, oma tel. keskjaam.
Põllumaj. Kesk ühisus Estonia — Tallinn,
Jaani t. 6.
E. Piimaühisüste Liit — Tallinn, Estonia pst.
27, tel. 460-01.
_______
Kingitusi
Igaüks, kes tellib järgmisel leheküljel oleva
tellimislehega kodumajanduse ajakirja «Maanaise
Kodu“, saab
kingituseks väärtuslikke raamatuid,
Kuna tuhanded perenaise tööd ja askeldami
sed vajavad tarvilikke näpunäiteid ja teadmisi,
ei tohi puududa «Maanaise Kodu“ ühegi pere
naise laual.
Siit leiab perenaine vastuse igale tema kut
sealasse puutuvale küsimusele, nagu: majapidamise
korraldamine, käsitöö, kudumine, riiete õmblemine,
lõiked, aia- ja köögivilja kasvatamine, sulgloomade pidamine, tervishoid, lastekasvatus, toitude
valmistamine jne. jne.
^Maanaise Kodu" annab kaasa suure
käsitöö - mustrilehe.
«Maanaise Kodu“ kaastöölisteks on paremad
asjatundjad vastavatelt erialadelt, nagu:
Linda Ormesson, prof. Paldrock, Dr. Selma Kask, Hilda Ottenson,
mag. A. Kurvits, S. Linno-Mägi, Dr. Johanna Liin, Aino Käsper, Liina
KuuseDtal, prof. M. J. Eisen, Meeta Vaksman, Anna Pedukson, El. Volmer,
Elsa Käsebier, Ein. Kuusik, Helmi Nääris, J. Utno, J. Kirsimägi, arh. Erika
Volberg, A. Summer, Leeni Vageström, R. Klesment, J. Pachel, Liina
Luppe ja paljud teised.
«Maanaise Kodu" maksab ainult 1 kroon aastak.
Aadress: Tallinn, Lai t. 41. ^Maanaise Kodu".
Palun sa ala minule „Maanaise Kodu"
1933 aasta peale Ja maksuta siin järgne
vast raamatule nimekirjast kolm allakriip
sutatud raamatul (soovitud raamatutele
kriipsutada alla).
Ea psf
# p
h E
8 B
8 a
cm
8 9
X V
9
Maksuta raamatute nimekiri:
P. Rallit
A. Ojasalu
A. Lange
— Tulusa piimakarja toitmine.
— Koduloomade tervishoid ja ravitsemine.
— Missugust aiavilja ja kuidas tulusalt müügiks
kasvatada.
J. Aamisepp — Talu kanapidamine.
P. IAebus
— Esimesed juhatused mesila asutamiseks.
G. Põhjakas — Piim, selle saamine ja hoidmine.
P. Rallit
— Noorkarja kasvatamine.
J. Aamisepp — Lo .maloidu juurvilja kasvatamine.
A. Ojasalu — Koduloomade sünnitusabi.
MISSUGUST PÕLLUTÖÖMASINAT OSTA?
Praegusel kriisi ajajärgul, kus põllusaadused on
langenud 50% ja veel rohkem hinnas, kuna aga tööstussaaduste hinna langus on vaid 10—15%, on põllu
mehel raske tarvisminevaid masinaid muretseda. Tei
sest küljest on aga põllumees sunnitud mõnesuguseid
masinaid ostma ja uuendama, sest tema majapidamine
on varemalt selle järele sisse seatud ja. mitmed masi
nad on vaatamata praegustele odavatele põllusaaduste
hindadele, siiski majanduslisalt kasulikud, nagu rohuniitja, kartulivõtmise masin jne.
Masina ostmisel praegusel ajal peab põllumees eriti
kaaluma, missugust ja kust kohalt osta. Masinaid on
mitmesugustest vabrikutest, mitmesuguse ehitusega ja
omadustega; ühed on suure vastupidavusega ja hõlp
sad käsitada, teised ei ole aga seda mitte. Käesolevate
ridade ülesanne oleks sel alal põllumehele näpunäi
teid anda.
Mullaharimise riistad: Atrasid valmis
tab kodumaal A/S. Krull, need on Teguri tüübilised.
Krulli adrad on meie keskmistele oludele kohased, nen
de väärtus on keskmine. Kergematele ja keskmistele
maadele võib soovitada PS tüüpi, laskematele maa
dele T tüüpi ja päris rasketele maadele TR tüüpi. Kus
muld eriti kleepuv ja adra hõlm halvasti puhastab
(savikruusa ja raskemaila maa) seal on ainukeseks
otstarbekohaseks adraks R. S a c k i karastatud
hõlmaga adrad S7E ja S7A — vähemad ning S9E
2-le tugevale hobusele.
Vedruäketest j a k u 11 i v a a t o r i t e s t võib
soovitada Deeringi omi, mis üldiselt tuntud.
Deeringi vedruäkked ja kultivaatorid on varustatud
erilise tellimiseseadega, mille abil on võimalik nende
riistade esimest otsa sügavamalt mullasse rõhuda.
Kivisel maal on see hädatarvilik.
Uudism a a j a sö ö di peenendamiseks cn ko
hased Deeringi ja R. S a c k i randaalid, mis va
rustatud kõige paremast terasest taldrikutega. Nad
on vastupidavad ja otstarbekohased.
R e a s k ü 1 vi m a s i n a t e tarvitus on viimasel
ajal tõusnud teravilja monopoli tõttu. Neist masina
27
test on põllumehed eelistanud Deeringi ja Mc
Cormicku omi, nende lihtsa ja vastupidava ehituse
tõttu. Deeringi reaskülvimasinate külvihulga telli
mine on äärmiselt lihtne, kuid siiski täpne.
Rohuniidu ja vilja niidu masinate alal on
suur väljavalik. Üksteise võidu vabrikud pakuvad
omi saadusi. Ka hinnad on langenud. Kuid siin ei
ole suurt kaalumist vaja sel põllumehel, kes soovib
saada hääd masinat, sest sarnaseks masinaks on prae
gu ainult uus Deering G 2, mis varustatud kin
nise käigu kastiga, kus hammasrattad töötavad õli
sees. Nad on kaitstud tolmu ja prügi eest ega kulu
kiirelt. Masina pealaagrid saavad määritud automaat
selt. Vikati lõikamise kiirus on palju suurem, kui vanematüübilistel masinatel, selle tõttu hobused võivad
liikuda edasi aeglaselt ja masin niidab ka metsaheina
madalalt ega ummistu. Deeringi uuel masinal on pal
ju paremusi, mida siin võimata kõik üles lugeda. Kes
aga soovib osta omale odavamat masinat, see valib
Mc Cormicku, mis ka vastupidav. Kõige odtavamad aga on Vene masinad, mis valmistatud Deeringi
järele. Samuti on odavad ka vene hobuse re
had. kuid selle juures siiski ajakohase ehitusega. Ka
Eestis on hakkanud Fr. Krull valmistama hobuse re
hasid, need on Deeringi tüübilised, kaunis korralikult
väljatöötatud. Omavad samad paremused, mis origi
naal Deeringi rehadel rootsi rehade üle.
Kartulivõtmise masinad _ on viimasel ajal
tublisti levinenud. Ka neid . valmistab Krulli vabrik
Saksamaa Harderi uuetüübiliste masinate järele. Need
on kerged vedada, nõuavad vaid 2 hobust ja ei um
mistu.
Vi lj a peks um asi na te _ ostule saavad mõtel
da vaid üksikud põll umehed_ ja m asina ühingud, sest
need masinad on kallid ja võl^u ei usalda ärid enam
müüa. Viljapeksumasinate alal on meie oludele kõige
kohasemad rootsi masinad, nad on kerged vedada ja
vastupidavad. Nimetada võiks Munktelli viljapeksu
masinaid, mis Eestis juba üle 30 aasta töötanud. Uue
mad masinad on varustatud täielikult kuullaagritega.
Lõpuks olgu veel tähendatud, et igast ärist ei ole
soovitav masinat osta, sest paljud vähemad ärid ja
28
vabrikud: on läinud pankrotti (Silva, Schneider, Sinisoff, Virkhaus) ja nende poolt müüdud masina osi on
raske saada pärastpoole. Suured ärid, iseäranis ühistegelised ärid (ETK) seisavad kindlamal alusel, ja
neilt ostetud masinate osi on ka tulevikus saada.
_______
Ins. G. Liideman.
UUENDUSI PÕLLUTÖÖMASINATE JA
-RIISTADE ALALT.
Põllumajanduses tarvitatavaid põllutöömasinaid,
-riistu ja muid sisseseadeid täiendatakse iga aastaga.
Selle eesmärk on: põllumehe rasket tööd teha kerge
maks ja vähendada tootmiskulusid.
Ka Eestis on viimastel aastatel ilmunud turule mitu
uudismasinat ja riista. Siin võiks nimetada veetavat
viljakiirkuivatis „Viku’t“ tüüp B, statsionäär kiirkuivatis „Viku“ tüüp C, siis reaskülviaparaat „01impia“
kultivaatorile, kõrgesurve aiaprits „Awo“ j. m. t.
Viljakiirkuivatis „Viku“.
Viljakiirkuivatis „Viku“ tüüp B on veetav kolme
hobusega talust tallu. Kuivatab 3 tunniga 100 pd. ru
kist. Köetakse puude või turbaga. Kuivatamise ajal
pole vaja vilja segada. Terade idanevust ei riku, nagu
seda on kinnitanud mitmed laboratoorsed katsed Tar
tu Ülikoolis ja Riiklikus Seemnekontrolljaamas. Kui
va tustöö on hõlbus ja kiire ning vilja kuivatamine
tuleb odav. Tarvitades „Viku’t“ tüüp B pole vaja vil
ja vedada talust kuivatisse ja tagasi, vaid kuivatamine
sünnib kohe talus peale vilja peksmist. See võimal
dab suurt tööjõu ja aja kokkuhoidmist,
29
Viljakiirkuivatis „Viku“ tüüp C on statsionaarne
ehitus s. o. paigaline ja mitmeti on sarnane tüüp B-le.
Selles kuivatises (väiksem suurus) võib kuivatada
100—1201 pd. rukist 3 tunniga; suuremas kuivatises aga
100—200 pd. 3 tunniga. Üks niisugune suurem kuivatisseade töötab Tartu lähedal Ülenurme mõisas. „Viku“
tüüp C jaoks pole vaja kapitaalehitust, nagu see va
jalik harilikule plekkkui vatisele, mis meil praegu
laialt tarvitusel. Temale on küllalt kuurialusest, mis
kaitstud tuule ja vihma eest ja mille pikkus on 10 m.
ja laius 5 m. See kuivatis koosneb kuivatisahjust — A,
mis soojendab õhku nõuetava temperatuurini. Ahju
köetakse puu või turbaga. Mootor — M (3 h. j.) surub
ahju ventilaatorite abil soojendatud õhku eriliste to
rude — K kaudu viljakuivatuskastidesse — N, milli
seid on arvult neli. Suurema küttepinnaga ahju juu
res võib kastide arvu suurendada. Kaste võib lasta
töötada korraga kui ka üksikult, mida korraldatakse
siibrite — S abil. Yiljakiirkuivatis ..Viku“ tüüp B ja
C peale antakse maatulunduskapitalist laenu 2% aas
tas kuni 10 aasta peale ning 75% ulatuses kuivatisseade hinnast. Paljud masinatarvitajate ühingud on
„Viku“ ostmisel seda laenu tarvitanud.
1032. a. ilmus turule reaskülviaparaat „01impia“,
mida monteeritakse külviajaks kultivaatorile. See apa
raat võimaldab teha samasugust reaskülvi, kui see oli
seni võimalik teha suure, kalli reaskülvimasinaga.
Reaskülviaparaait „01impia“ prooviti 1932. a. augusti
kuus riiklises põllutöö katsejaamas, kus selgus, et see
aparaat töötab hästi rukki, nisu, kaera, odra ja herne
külvis. Suure oa külviks ei kõlba.
Arvestades praeguse majandusliku kriisiga, kus
põllumehel tuleb olla kuludega kokkuhoidlik, on proo
vitud külviaparaat eriti tervitatud tema odava hinna
tõttu, mis teeb ta kergesti kättesaadavaks.
Erilist põllumehe tähelpanu väärib kõrge surve
aiaprits „A W0“, sest see riistapuu võimaldab
põllumehele, kellel viljapuu aed, saada aiast paremat
tulu.
Viimastel aastatel on õuna eksport Soome'kasva
nud järjekindlalt. 1930. a. eksporteeriti Soome üle 400
tonni õunu, ümarguselt 12 miljoni sendi väärtuses,
30
Kingitusi
igale peremehele.
Igaüks, kes tellib põllumajanduse kuukirja
„CIUS TflLU“ järgmisel leheküljel oleva teliimislehega, saab
Kingituseks väärtusiiKie raenfuid.
Põllumehe seisukord on praegu raskem, kui
kunagi varem. Põllumajandussaaduste hinnad lan
gevad järjekindlalt, kuid tarvete hinnad, mida
põllumehel endal osta tuleb, püsivad endisel
tasapinnal, osalt tõusevadki, Sarnase seisukorra
kestmine võib kujuneda hävitavaks suurema hulga
põllumeestele.
Osalt on võimalus kergendada seda olukorda
Valitsuse korralduste ja antud soodustustega, kuid
suuri jõupingutusi tuleb teha ka igal põllumehel,
kui ta tahab püsima jääda.
Kuidas ja mis teha praegusel ajal, selles
tahabki põllumehele abiks olla „UUS TALU“
oma laialdase kaastööliste perega, kuhu kuulu
vad kõik meie paremad põllumajandusteadlased
ja suurte kogemustega tegelikud põllumehed.
Seepärast üheski talus ei tohi puududa põl
lumehe parim abimees ja nõuandja „UUS TALU“.
„UCIS TALU“ maksab ainuit 1 kroon 20
senti aastakäik.
Aadress:
Tallinn, Lai t. 41.
31
„ Uus Talu40 talitusele.
3
Tallinn, Eal 1. 41.
Palun saata minule „Uus Talu" 1933 a.
peale ja maksuta siin järgnevas! raama
tute nimekirjast neli allakriipsutatud raa
matut (soovitud raamatutele kriipsutada
alla).
Maksuta raamatute nimekiri:
Th. Pool
— Karjakoplid.
M. Pill
— Vilja sort ja seeme.
N. Rootsi
— Külv ja külvimnsinad.
Th. Pool
— Karja tõust ja selle arendamisest.
G. Põhjakas — Piim, selle saamine ja. hoidmine.
P. Kallit
— Tulusa piimakarja toitmise alused.
Th. Pool
— Talu karjalaudad.
J. Aamisepp — Loomatoidu juurvilja ■‘kasvatamine.
A. Sepp
— Talu elumaja.
P. Tischler — Talu ehituste materjalid.
i K. Liideman — Umbrohud põllul.
L. Timpka — Kiulina kasvatamine.
Th. Pool
SUofoit ja selle valmistamine.
A. Ojasalu — Koduloomade tervishoid ja ravitsemine.
A. Lange
— Missugust aiavilja ja kuidas tulusalt müü
giks kasvatada.
G. Liideman — Maaharimise, külvi ja hoolitsemise riistad.
G. Liideman — Talu jõumasinad
A. Eslas
— Taluvaamatupidamine algelisemal kujul.
L. Rinne
— Sookultuur.
G. Liideman — Koristamise ning toitude ettevalmistamise ma
sinad.
K. Zolk
— Tähtsamate taimekahjurite vastu võitlemine.
G. Liideman — Viljapeksu, puhastamiseja sortimise masinad.
A. Lepik
— Maaparanduste läbiviimine ja korrashoid.
Õuna ekspordist saadud tulu oleks võinud olla märksa
suurem, kui aga saaksime anda soomlastele terveid ja
puhtaid õunu. Näiteks, müüakse Soomes meie õun
test maitselt mitte paremaid Ameerika ja Tirooli õunu,
kuid terveid ja puhtaid, pea kaks korda kõrgema
hinnaga.
„
..
Et tõsta meie eksportõunte väärtust, selleks on hä
davajalik Õunapuude pritsimine kevadel mitmesuguste
vedelikkudega. Puude pritsimisega seotud kulud ta
sub aed suurema ja parema saagiga mitmekordselt.
Parimaks aiapritsiks on kõrgesurve aiaprits
„AWO“, mis töötab 10—12 atm. survega, üleni vasest,
seega põlise vastupidavusega. Ehituselt on „AWO“
lihtne, käsitamine hõlbus ja mis pea asi „AWO“ on
50% odavam kui välismaa sama omadustega kõrge
surve aiapritsid. „AWO“ prits on kohane ka ruumide
valgendamiseks, seega väga tarvilik riistapuu meierei
des, koorejaamades ja mujal, kus sageli vaja ruume
puhastada ning seinu-lage valgendada.
Ins. Y. Lindström.
VÄETAMIST TASUVAID VILJU.
Rukis ja nisu kuuluvad meie põllumehele kasva
tamist hästi tasuvate viljade hulka, sellepärast mõni
sõna nende eest hoolitsemisest.
Rukis ja nisu, nagu kõik teised teraviljad, on suu
red lämmastiku tarvitajad. Meil rukis peaaegu eran
dita saab sügisel tubli laudaväetuse. Enam arenenud
majapidamistes sügisel lisaks sellele veel vähe supe
rit ja kaalit. Sel juhusel on orasele sügiseks küllalt
ka lämmastikust, mis vabaneb sõnniku käärimisel ja
muutub salpeetriks. Juba enne talve tulekut sügise
sed vihmaveed ja kevadine suurvesi uhuvad sügise
sest orase tarvidusest juhuslikult üle jäänud salpeetri,
kui seda üldse üle jäi, sügavamale põhjavette. Ke
vadel hakkab aga sõnnik käärima ja vähehaaval and
ma salpeetrit elule tärganud orasele alles siis, kui muld
on jõudnud soojeneda kuni kaheksa (8) kraadini. Selle
vastu aga rukkioras hakkab juba vähehaaval kasvama
siis kui muld on jõudnud soojeneda 1—2 kraadini,
talinisu küll alles siis kui mulla soojus on 4° (kraadi).
Sellel ajavahemikul, mil muld sooje-
neb ühest kraadist kaheksa kraadini,
mis meil vahel vältab 2 kuni 3 nädalat,
mõnel vilul kevadel isegi kauem, kan
natab elule tärganud ja karmist tal
vest vintsutatud oras kibedat lämmas
tiku nälga. Ainult sellepärast meie
orased seisavad varakevadel kaua kal
lid, nõrgad j a, kui v i 1 u d i 1 m a d püsivad
kauem, siis muutuvad üsna punaseks
ning paranevad väga visalt ka hilise-
mate soojade ilmade tulles.
Seda kurba pilti saame hõlpsasti parandada ainult
sellega, et anname orasele varakevadel lämmastikku
tsellel kujul, milles oras suudab omada lämmastikku
kõige kiiremini ja kõige täielikumalt, s. o. tšiili sa 1p eetrin a.
.
Kunstväetise morju ei avaldu kusagil ega kunagi
nii selgesti ja täielikult, kui tšiili mõju varakeva
del orastele. Kes sääl tšiilit kord tarvitanud, sellel on
tuttav pilt, kuidas mõni päev pääle tšiili külvi koltu34
iiud oras loob rõõmsalt haljendama ja lokkama, kuna
juhuslikult tšiilita jäänud rindevahed püsivad endi
selt hallidena. Rukist veel tundelikum tšiilisalpeetri
mõjule on talinisu, mille oras ei saa jalgu_ alla õige
sagedasti ka soojade ilmade tulekul, olles liialt riku
tud karmist talvest. Selle vastu aga mõõdukas tšiili
salpeetri annus, juba mõne päevaga, nagu rebib välja
haljendava orase halli kulu alt.
Rukkile varakevadise päältväetusena* siis kui
maa on juba tahenenud, oras liikunud ja hakkab juba
kasvama (umbes ristikheina külvamise ajal), antakse
100—150 kg tšiilisalp eetrit hektaarile (2—3
pd. riia vakana.). Kõige kasulikum on külvata tšiili
2—3 annuses 1/4—2 nädalalise vaheajaga. Külvata
kuiva ilmaga või pääle vihma kui oras on juba kuiv.
Enne tugevat vihma väetise külvamine on kahjulik,
kuna suurem sadu uhub kergesti sulava väetise kas
üldse põllult ära või sügavamale maa sisse kui soo
vitav.
Talinisu vajab rukkist suuremaid tšiilisalpeetri
norme — 150 kuni 2 00 kg hektaarile 3—4
puuda riia vakamaale). Samuti tuleb talinisule tšiili
külvata umbes nädalapäevad hiljem kui rukkile, sest
ta hakkab hiljem kasvama. Anda samuti 2 või 3 an
nuses pooleteise kuni kahenädalaliste vaheaegadega.
Suvinisule antakse päältväetusena hektaarile
100 —150 kg tšiili salpeetrit. Esimene pool
siis kui oras on juba kahes lehes (kämbla pikkune),
kui taimel on juured all ja ta ise võtab toitu mullast.
Teine pool 2 nädalat hiljem. Külvata kuiva ilmaga.
?
agr. J. Kass.
HEINA- JA KARJAMAADE VÄETAMISEST.
Kõik loomasöödad ei ole mitte ühesuguse toiteväär
tusega. Seda on pannud tähele ka iga põllupidaja.
Ristikhein, näiteks, on toitvam kui põhud, viljajahud
on ristikust toitvamad jne. Loomasööda toiteväärtust
hinnatakse peamiselt sulava valgu (munavalge) jä
rele. Mida suurema valgu sisaldavusega (mida kõr35
gema protsendiline) on teatav sööt, seda toitvam on ta
ja seda paremini ta mõjub lüpsilehma piimatoodan
gule.
.
...
Kõrgete piimatoodangute saavutamiseks peab sööt
ma lüpsilehmale võimalikult neid söötasid, mis sisal
davad rohkem valku.
......
Kõrge valkaine sisaldavusega kodused loomasoodad
on esimeses järjekorras kõik liblikõislased taimed,
nagu: herned, vikid, ristikhein jne. Odrad, kaerad ja
rukkid sisaldavad vähem sulavat valku, kuna hari
mata ja väetamata sooheinamaa hein koguni valguv adile uu.
,
,
Nii on siis selge, et kui soovitakse kasvatada talus
söötasid lüpsikarjale, siis peab panema rohkem rõhku
ristiku ja segaviljade (kaera-viki ja kaera-herne) kas
vatamisele. Ka alalistel heina- ja karjamaadel peab
soetama liblikõislast taimestikku. Seal on aga niisu
guse taimestiku kasvatamine võrdlemisi kerge, sest
väetamise mõjul tekkib sinna iseenesest ristikhein ja
hiirehernes. Seda näitavad selgesti kõik väetuskatsed
heina- ja karjamaadel. Erilist mainimist väärivad
aga Kuusiku katsejaama mitmeaastased väetuskatsed.
Meie oludes on kaali- ja fosforväetistel see üllatav
omadus, et nemad kutsuvad esile liblikõislaste taimede
(valge ristikhein, hiirehernes, pastarti jne.) arenemise.
Eriti suur tähtsus on selles suhtes kaalisooladel.
Kui vaatleme Kuusiku katsejaama 6 aasta vaetuskatsetest saadud andmeid, siis näeme, et fosforvaetus
üksinda kiirustas liblikõislaste arenemist vaga vahe:
kõigist 1,6 protsendi võrra (s. o. väetamata rohumaai
kasvas teiste rohtude seas ainult 1,3 protsenti liblikõislasi taimi, kus oli aga antud fosforväetust, seal oli
neid 2,9 protsenti). Kui fosforväetisele lisati aga juur
de veel kaaliväetist, siis tõusis seal liblikõislaste prot
sent korraga 2,9% pealt 27,7% peale. Seega roh
kem kui 20 kordseks.
Nagu juba tähendasime, on liblikõislased kõrge
valgu sisaldavusega taimed, seega oli kogu heinatoiteväärtus kõvasti tõusnud.
Et saada selget pilti nendest katsetest, selleks ar
vestame heinasaagid ühele hektarile ja rehkendame
36
Ülesvõte tehtud Raadi katsejaama väljapanekust Tartu näitusel 1932 a.
Heina kuhjad on kõige paremad väitjad selles, et õige heina väetis on
Kaali ja fosfor.
välja nende saakide sulava valgu (munavalge) sisaldavust kilogrammides. Arvestuse tulemused on ülla
tavad!
1 hektarilt väetamata heinamaalt saadi 1900 kg
kuivi heinu, mis sisaldas 209 kg valku;
1 hektarilt ainult fosforväetistega väetatud heina
maalt saadi 2 310 kg kuivi heinu, mis sisaldas 219,5 kg
valku;
1 hektaarilt kaalisoolaga ja superfosfaadiga väeta
tud heinamaalt saadi 3060 kg kuivi heinu, mis sisaldas
487 kg valku;
1 hektarilt kaalisoolaga, superfosfaadiga ja väävelhapu ammooniumiga väetatud heinamaalt saadi 4060
kg kuivi heinu, mis sisaldas 430 kg valku.
Nagu siit näeme, on just kaali- ja fosfor-väetistel
kõige paremad tulemused. Nad on annud kõrge heinasaagi ja ühtlasi ka kõige rohkem sulavat valku hektaari kohta. Väävelhapu ammooniumi juurdelisamine
on tõstnud küll heinasaaki, kuid valgu saak on vähe
nenud. Toiteväärtusest väljaminnes, ei ole meil mitte
niivõrd tähtis ühe hektari saagi hulk, kui saagis lei
duva valgu kogu.
Võttes seejuures arvesse veel sulava valgu hinda,
näeme, et kõige odavama hinnaga saame talus valgu
kilogrammi kätte kaali-fosfaatväetiste mõjul.
Kõiki eelpool toodud andmeid kokkuvõttes, võime
oletada:
37
1) Heinamaid ja karjamaid ei maksa väetada mitte
ainult fosforväetisega, sest see tõstab küll näiliselt
saaki, kuid saagi väärtus toitvuse suhtes suureneb
väga vähe — ja seega ei tasu end väetuse peale kulu
tatud raha.
2) Õige heina- ja karjamaade väetus on kaali-fosfaatväetus. Ta annab kõige odavama lüpsikarja toidu.
Soovitav väetus karja- ning heinamaadele on prae
guste hindade ja olukorra juures:
VA kotti kaalisoola 40% ja
3
„ segafosfaati.
_______
Agr. 0. Lõvi.
EESTI PIIMAÜHISUSTE LIIDU TEGEVUSEST.
Läinud 1931. a. arenes Liit võrreldes eelmise aasta
ga 4,2-%lt 6,3% peale tervest eesti võitoodangust, eksporteerides ümarguselt 18000 tn võid mitmesugustesse
maadesse ja lõpetas oma tegevusaasta väikese kasuga.
Sedasama arenemiskäiku näitab Liit ka käesole
val aastal järjekindlalt edasi, vaatamata võrdlemisi
raskematele tegevustingimustele.
1932. a. kümne kuu jooksul on Liit eksporteerinud
21754 tn ehk 10% kogu eesti võiekspordist.
Välisturgudel tekkinud tõkestused ja alaliselt lan
gevad hinnad on surunud vaheltkasu minimumini,
mille tõttu on tulnud töötada väheste tööjõududega ja
äärmise kokkuhoiuga. Ka nõuab niisugustes oludes
töötamine äärmiselt täpset ja korralikku asjaajamist,
sest vähemgi kõrvalekaldumine tekitaks ühingutes aru
saamatusi, nagu see päris loomulik piimaühingute sei
sukohast, kes õigustatult näevad vähemaski asjas äh
vardavaid kahjusid.
Peale harilikkude ülesannete on Liit mitmeski as
jas esirinnas sammunud ja uusi ideesid teostanud, mis
hiljem üldistusele on tulnud ning eesti piimaasjandusele kõigiti kasulikuks osutunud. Nendest võiks nime
tada: või inglis turule saatmist kastides, esmakordist
eesti või minekut inglise tarvitaja juurde eesti või ni
me all, kultuurkarjakoplite asutamist, piimaühingu
tesse odava karjasööda propageerimist Liidu reklaamsummadest ja muud.
38
Või kastides eksporteerimine on alleis uudne ia
kestnud vaevalt mõned kuud. Sellegi lühikese aja jooksul on see pakkimiseviis ostjaskonna lugupidamise
võitnud. Kui kastidega võimalduks vähemalt 10—20%
eesti võist eksporteerida, oleks see suureks võiduks
meie rahvamajandusele, sest kastid tehakse ju kodu
maal kasvanud lepa st-kasest kodumaa vabrikus.
Õieti puudub praegu võiturul nõudmine, kui nii
sugune. Yoid leidub turgudel küllaldaselt ja igasugu
seid sorte. Iga maa üksikult püüab oma kaupa rohteatavale turule mahutada ja seal ka omale ost
jaid kindlustada. Ostja kindlustamiseks on aga tingi
mata tarvilik ostjale kõrgeväärtuslist võid pakkuda
ja seda järjekindlalt. Sellele kõigile seltsib veel tea
tud maitse, mida võib ainult siis läbi viia, kui ühes
ja samas meiereis valmistatud võid pidevalt saab juliitud alati sama. ostja kätto. Viimane asjaolu1 ongi turu sissetöötamine, mida eesti üldiselt kahjuks mitmesuguste mõjutuste tagajärjel läbi viia pole suutnud.
,
Mis puutub Liidu kaudu eksporteeritud eesti Või
kvaliteeti, siis on see üks kõrgemaid, sest Liiduga töö
tavad, peaaegu eranditult parimat võid valmistajad
piimaühingud. Viimane asjaolu on eriti hinnatud ost
jaskonna poolt, pealegi veel käesoleval erakorralisel
ajal, kus pakkipnine kaugelt ületab nõudmise.
Kuna Liidu või hea kvaliteet välismail üldiselt tea
tavaks on saanud, saabuvad Liidule järjest järelpäri
mised. ja nõudmised Liidu läbi eksporteeritava või pea
le, mis võimaluste piirides rahuldatud, kusjuures on
sõlmitud uusi sidemeid kapitalikindlate välismaa äriduga, kos valmis oleks Liidult võid ostma piiramata
hulgal.
.. Need väljavaated ja Liidu korralik asjaajamine on
vnmasel ajal toonud Liiduga koostööle juurde paljuid
uusi ühinguid, milline asjaolu võimaldab piimaühingu
tele Ludule saadetava või eest maksta kõrgemat hinda.
im Sellepärast on piimaühingute enda huvides võima
likult rohkeni koonduda Eesti Piimaühisuste Liidu ümber ja oma võitoodangut eksporteerida Liidu asjatund
liku ja piimaühingutele kasuliku vahetalituse kaudu.
39
BETOON PÕLLUMAJANDUSES.
Ig-a aastaga leiab tsementbetoon uusi rakendusi põl
lumajanduses. Peaaegu kõike, taluehituses ettetule
vaid konstruktsioone, võib valmistada betoonist: edu
kalt valmistatakse betoonist hoonete vundamente,
keldriseinu ja lugesid, lautade veepaake, kuivatustorusid, korstnakive, künasid, salvesid jne.
Viimasel ajal levib elumajade ehitamine tsementkivest Nopsa-sü s teemi j ärgi, millised ma j ad
on soojad, kuivad, tulekindlad, põlised ja ka odavad.
Betoon on v ä g ai tugev mate r j a 1, kus
juures ta tugevus aja jooksul ikka suure
neb; ta ei karda niiskust ega külma, on
tulekindel; betooni on lihtne vormida ja
asetada; betooni tööriistad on lihtsad, betooni osaained on igalpool saadaval, ning lõpuks — betoonehitused on odava d.
.
Et valmistada hääd betoontööd, tuleb silmaspidada
ja täita järgmist:
.
1) Liiv olgu hästi puhas ja mitmeke
sise teraga; savi tohib olla mitte üle 5%; ei,ole
lubatav savi katusekivide liivas ning põranda pääliskihi liivas.
2) Tarvitage võimalikult rohkem kruusa ja
kivikillustikku segus; nad olgu aga hästi puh
tad, pestud.
. .
3) Segu vahekorrad (mahu järgi 1 osa tse
mendi peale) peavad olema mitte nõrgemad, kui:
kruusa või kruusa tera
suuruse
killustikku.
ülemmäär
mahu osa.
mm.
70—100
5—8
4-5
liiva
Vundamendil
Veekindla keldri sein ja
2—3
põrand
Põranda pealiskiht
1—1^
(2—4 sm)
3—4
Korstnakivid
3—5
Seinakivid
Kaevutorud ja aiapostid 2—3
Katusekivid ja kuivatus^
2
torud
40
2—3
70
2—3
3—4
4-5
2K—3
12
25
25—30
20—25
—
3
4) S e g a d a tuleb enne kuivalt liiv tsemendiga,
siis lisada värskelt pestud jäme lisandus, jälle segada
ja ühtlasi pritsida vett.
5) Vett panna mõõdukalt, meelespidades, et üle
liigne vesi teeb betooni nõrgaks ja vettläbilaskvaks.
6) Kõik valmistatud segu tuleb 1 — 2 tunni
jooksul paigale panna, sest tarduma läinud
tsement ei kõlba.
7) Asetamisel peab betooni hästi tampima
ja sörkima, silmaspidades, et mida; enam tambitud,
seda vastupidavam tuleb betoon.
8) Puurakendused peavad olema küllalt tu
gevad et ei nõtkuks; enne betoonimist neid tarvis
niisutada.
Vormid ning tööriistad peab korras hoid
ma ja igapäev õlitama.
9) Värsket betooni peab hoidma niiskena
ja kaitsma tuule, päikese, kui ka külma vastu.
10) Värsket betooni ei tohi enne tarvitusele võtta,
kui ta täitsa kõvenenud on; harilikult 4 nädala vanu
selt avatakse betoonpõrandad, nõud, ning võetakse
tarvitusele betoonkivid.
Need on üldised juhatused, mida peab täitma kõi
kidel betoonitöödel. Eksib aga töötegija mõne nende
punkti juures, siis tuleb betoon rabe, nõrk või laseb
vett läbi.
Lähemaid juhatusi asja kohta annab
«Tsemendi- ja betoonitööde käsiraa
mat" (128 lehek., 122 joon., hind 50 senti).
Betoonitöödest huvitatuile meie tsemendivabrikud
korraldavad loenguid ja kursusi kohtade peal, ning
igaaasta juuni ja oktoobri kuude esimestel päevadel
tsemendi- ja betoonitööde kursused
Kundas, kus osavõtjad ise teevad kõiksugused tsemenditööd, mis põllumajanduses ette tulevad; peale
selle peetakse loenguid ja antakse igasugust juhatust
ehitustööde kohta. Kursused on tasuta. Ösavõtta
soovijad peavad ette teatama aadressil: .
„ESTOTSEMENT“ Tallinn, Vana-Viru
12, tel. 450-44,
kust saab ka igasugust nõuannet tsemendi õige tarvi
tamise kohta.
A. Grauen,
dipl. ins.
RAAMATUKOGU IGASSE TALLU.
A. R. T. Põllumajandusliidu väljaandel ilmunud
käsiraamat tegelikkudele põllumeestele koosneb 6-est
eraldi köitest. Toimetanud: K. Liideman, J. Mets ja
Th. Pool. Kokku 6% Ihk., 210 pildiga.
Kõik kuus köidet korraga tellides, hind 4 kroo
ni, Aadress: A. R. T. Põllumajandusliit, Tallinn
Lai t. 41.
Nimetatud käsiraamat on määratud eestkätt just
tegelikkudele põllumeestele, kes vajavad otsekoheseid
kokkuvõtlikke ja selgeid juhtnööre igapäevaseks eluks.
Käsitatud on siin kõiki talupidamises ettetulevaid kü
simusi: taimekasvust, loomakasvust, ehitusi ja masi
naid, saaduste turuletoimetamist, tasuva majapidamise
üldist korrastamist jne. Käsiraamatu sisu on kirjuta
tud rahvalikus keeles, mida täiendavad omalt poolt
rohked pildid. Nagu ülalpool nimetatud, koosneb kä
siraamat kuuest köitest, kuid kõik need köited on tar
vilikud ka omaette ja kõlbavad osta ning tarvitada sa
muti väga hästi üksikult eraldi. Allpool üksikute köi
dete sisukord.
I. Vii j a kasvatusest põllul. 138 Ihk. ja 18
pilti. Hind 90 senti.
Sisu: M. Pill — vilja sort ja seeme. N. Root
si — külv ja külvimasinad. N. Rootsi — kõrsviljade kasvatamine. J. Aamisepp — kartuli kasva
tamine. J. Aamisepp — loomatoidu juurvilja kas
vatamine. L. T i m p k a — kiulina kasvatamine. K.
Liidemann — umbrohud põllul. A. Käsebier —
tähtsamad põllutaimede haigused. K. Zolk — täht
samate taimekahjurite vastu võitlemine.
II. Põllu ja rohumaade
parandami
sest ja väetamisest. 104 Ihk. ja 6 pilti. Hind
70 senti.
42
Hundiaugu Tõnu oli arukam peremees val
las — kolme lapse isa ja eeskujuliku talu omanik.
Oli sügis — põllud olid koristet ja viljad salves,
ning Tõnu võis hinge tõmmata, võis mõtteid
mõlgutada tehtud töö ja rahuloldava saagi üle.
Tõnu oli endaga täiesti rahul. Talu oli ta suutnud
õitsvale järjele viia ja selle pidi nüüd pärima
tema vanem poeg Hans; teine poeg Jaan pidi
arstiks saama, oli päris nupukas poiss ja hea
õppija. Tütar oli aga veel ainult kolme aastane
ja siin jäigi Tõnu mõte peatuma: aga kas jõuan
ma ka tütrele väärilise kaasavara koguda — pojal
tuleb veel ülikool lõpetada, see võtab kõik ko
gutud sendid, mis jääb tütrele? Kohalik
agent oli soovitanud Tõnul enda elu kindlustada
2000 kr. peale tütre kasuks, ja nüüd arutas Tõnu
endamisi, mis peaks ta tegema? Ta oli juba
varem uurinud kindlustuse küsimust, teadis, et
on suurim kindlustuse selts Eestis,
teadis ka et Lääne-Euroopas on pea iga inirrrene
oma elu kindlustanud, miks ei peaks siis ka tema
seda tegema. Mõte süvenes, ning pea oligi otsus
tehtud: — kindlustan end tütre kasuks, siis olen
oma kohustused kõigi vastu täitnud. Nädal hiljem
oli Tõnul juba
elukindlustuse poliis
2000 kr. peale käes ja süda oli veelgi kergem,
sest tütrele on kaasavara kindlustet ka sel korral,
kui tuleks surm ka juba täna, homme.
«EJC/l»
«E.K./1»
«E.tC/1»
43
Sisu: K. Liidemann — kunstväetiste tarvi
tamine. K. Liidemann — kodused väetisained ja
nende tarvitamine. Th. Pool — karjakoplid. L.
Kinne — sookultuur. A. Lepik — maaparanduste
läbiviimine ja korrashoid. K. Liidemann — mul
laharimine. 104 Ihk. ja 6 pildiga.
III Lühike loomakasvatuse õpetus.
168 Ihk. ja 41 pilti. Hind 125 senti.
Sisu: Th. Pool — karjatõust ja selle arenda
misest. P. Ka liit — tulusa piimakarja toitmise
alused.' Th. Pool — silotoit ja selle valmistamine.
G. Põhjakas — piim, selle saamine, hoidmine ja
ühismüük. K. Tagepera — taluhobune. G. Pulk
_talu tulusa seakasvatuse alused. J. Aamisepp —
talu kanapidamine ja munamüügi ühisused. A. O ltOjasalu — koduloomade tervishoid ja ravitsemine.
A. Olt-Ojasalu — koduloomade sünnitusabi. A.
Arras — esimene abiandmine loomadele õnnetuste
ja haiguste korral.
.
.
IV. Talu korrastusest ja aia asutami
se s t. 122 Ihk. ja 0 pilti. Hind 100 senti.
Sisu: Th. Pool — majapidamise korralduse
alused. Th. Pool — talu külvikord. Th. Pool selgitagem majapidamise harude tasuvust. A. Eslas
taluraamatupidamine algelisemal kujul. R. Klesment — puuviljaaia asutamine ja korrashoid. P. Lieb u s — esimesed juhatused mesila asutamiseks. A.
Lange — missugust aiavilja ja kuidas tulusalt müügiks kasvatada. A. M a t h i 6 s e n — talu metsakasva75 senti.
Sisu: Th. Pool — talu karjalaudad. Th. Pool
— silotoit ja selle valmistamine. A. Sepp — talu elu
maja. J. V i 1 m s — elumaja tervishoid. P. T i s c h 1 e r
— taluehituste materjalid.
_ ..,
,, .
VI. Talu masinad. Ins. G. Liidemann. 76 Ihk.
80 pilti. Hind 75 senti.
Sisu: Maaharimise, külvi ja hoolitsemise riistad.
Koristamise ning toituda ettevalmistamise masinad.
Viljapebsu, puhastamise ja sortimise masinad. Talu
jõumasinad.
_______
44
Toimetab kõiki pangaoperatsioone:
Võtab raba boiule tähtajalisele ja jooksvale arvele.
Laenab raha — vekslite kui ka väärtpaberite vastu
----ning kinnisvarade kindlustamiseks.
----Ühispank on kõige usaldusväärsemaks rahahoiukohaks.
Narva Ühispanga Juhatus.
,,Põhja Marjaveinitööstus"
Narvas.
Yahe tänav 6. Tel. 2-86.
Narvas.
Soovitab parimaid kodumaa VEINE, nagu:
Portvein, Madeira, Parsak, Muscat, Tokayer, Dessert
veinid, vahuveinid jne. saadaval igas veinikaupluses
Üle Eesti.
Austusega omanik: J. VEBER.
Tapa vorstikauplus.
Delikatessid.
K. LAUPMAN
Narva.
Joala tänav 11.
Narva.
Alati saadaval värske kaup.
Hinnad odavad.
fteialä
iuurevilja ja kolonial kauplus
asub Peetri platsil.
KAUP VÄRSKE.
E.
Hinnad odavad.
loh. Blumendiali
lihakauplus
Viru tänaval.
Valmistab:
iga sorti ühekordseid ja
korrutatud lõngu trikoo- ja
muu riietekudumise tööstus
tele; igasuguseid puuvillariideid—pleekimata, pleegi
tud ja kirju-värvilisi, frottekäterätikud ja voodilinasid;
: —: vatti iga sorti. : — :
Müük
A.-S. „Kreenbalti“ kaudu.
Tallinn, S. Karja tänav 13.
Kreenholmi puuvillasaaduste
Manufaktuuri O.-Ü. Narvas
>•••••••«MMMM MMM««•••••••• ««MMM MMMCO ••MM«« #••••••• MM
Piirituse mõõdud.
1° (kraad) == 0,oi pange = 0,1 toopi — 0,123 liitrit 100°-list ehk
100%-list piiritust (absoluutalkoholi), s. o. piiritust, mis vett
sugugi ei sisalda.
1 pang 100°-list piiritust = 100°
liiter 100°-list
8,13°
liiter 96°-list
7,8°
toop 96°-list
9,6°
1 liiter 40°-list viina
3,25° piiritust.
Mõõdustikkude võrdlustabelid.
Alljärgnevad tabelid mõõtude ümberarvamiseks ühest mõõdustikust teise annavad võimaluse võrrelda mitmesuguseid
mõõte ilma igasuguse arvutamiseta. Nii, näiteks, tarvis teada,
mitmele meetrile võrdub 7,8 jalga. Selleks vaatame tabelist
jalgade ümberarvamiseks meetritesse põikrea „7Ä ja püstrea „0,8“
ristpunkti, kust leiame otsitava arvu 2,38; ehk kui tahame üle
viia 6,3 meetrit jalgadesse, leiame vastavast tabelist põikrea
„6,o" ja püstrea „0,3“ ristpunktist, et 6,3 meetrit võrdub 20,67 ja
lale. Neidsamu tabeleid võib tarvitada ka 10, 100, 1000 jne.
korda suuremate või vähemate arvude jaoks. Siis tuleb ainult
komma nii mitu kohta edasi või tagasi tõsta, kui palju nulle
on lisakasvatajas. Näiteks: 78 jalga = 23,8 meetrit; 0,78 jalga
= 0,238 meetrit; 63 meetrit — 206,7 jalga; 630 meetrit —2067
jalga.
Tabel jalgade ümberarvamiseks meetritesse
1 jalg = 0,30 meetrit).
Väike-Maarja Ühispank 1930. a.
Möödunud aasta peale pilku tagasi heites, osutub ta
mitterahuldavaks majandusaastaks. Juba aasta algus
vähese lume tõttu takistab korralikku liikumist ja tal
vised teenistused vedudest jäävad hoopis väikesteks.
Sooja talve tõttu ei ole ka nõudmisi küttepuude peale
ning metsadest loodetud sissetulekud jäävad ära. Eelmise
aasta viljahindade languse tõttu ilmaturul on meie turud
odava viljaga täidetud ja omamaa põllupidajate rukki
tagavarad pea kõik realiseerimata. Puudub välisturul
ka nõudmine meie kartuli järele. Kuna ümaruskonnas
iga aasta häid sissetulekuid saadakse kartulikasvatusest
ja nii mõnigi kroon tagavaraks jääb, ei jätku nüüd
kartulihinna odavuse tõttu kartulist saadud sissetuleku
test igapäisete tarvete rahuldamiseks, tagavara kogu
misest rääkimata. Ühtlasi langeb ka või hind. Eelmi
sist aastaist on veel järele jäänud hulk kohustusi, mis
omakorda realiseerida tulevad. On küll mõnesuguseid
laenusid, mis ikaldusaastail tehtud, pikendatud, kuid
võlg jääb ikka võlaks ja sellega peab arvestama. Uute
laenude tegemisel tuleb ettevaatlik olla. Hädaliste lae
nude tekkimise juures ei saa üht ega teist süüdistada,
kuid tarbetuid asju ei tohiks veksli vastu küll osta.
Rukki tollide muutmine sügisel ja vilja kokkuost siseriigist, parandavad põllupidajate seisukorda tunduvalt.
Tänu ümbruskonna usaldusele on hoiusummad Ühis
pangas tõusnud 190.000 kroonini, mille tõttu on
22
möödunud aasta (1930) jooksul võimalus olnud ligi paari
saja uuele liikmele laenu välja anda. Laenusid oli üldse
väljaantud kuni 1. detsembrini ligi 220.000.— krooni.
1. jaanuaril 1928. a. oli laenusid väljas ligi 120.000.
krooni ja hoiusumme ligi 10.000.— krooni. Omakapi
talid on kasvanud 25.000 — kroonini. Need summad
on V.-Maarja ümbruskonnale küllalt suured ja kõnelevad
selget keelt ühistegelisest tööst. Võib julgesti loota, et
edespidi niisama järjekindlalt panga tegevus areneb.
Iga kodanik on küllalt nii palju arenenud, et oma vaba
raha asjata kodus ei hoia ja selle kohalikku panka hoiule
viib, kust seda hädaajal tarvitada saab. Peale selle on
need kokku pandud väikesed summakesed suureks väär
tuseks kasvanud, mis omakorda hulga loovat tööd suudab
ära teha ja protsente pealegi annab. Iga vaba kroon
panka hoiule! Nii kindlustame oma kodu ja hädaajal
võime muretult elada.
Hääd uut aastat kõigile ühispanga klientidele soo
vides, jääme lootma meie edurikkale koostööle.
Väike-Maarja Ühispanga juhatus.
23
Väike-Maarja Tarvitajateühisus
20 aastane.
Meie seadused tunnistavad 20 aastase kodaniku täieealiseks. Sellesse ikka on jõudnud ka meie tarvitajate
ühisus, seega täieõigusline kodanik ühistegelises peres.
20 aastat on lühike aeg, kuid selleks küllalt pikk, et
pilku heita käidud teele ja püüda vaadata „üle aia“
tulevikku.
20 aasta eest oli Väike-Maarja seltskondliku elu tuik
sooneks põllumeeste selts. Teda võime õigusega nime
tada hiljem tekkinud seltside ja ühingute isaks: tema rü
pest tärkasid nende eod. Samuti ka tarvitajateühisus.
Kui 1907. a. tarvitajateühisuse põhikiri Vene võimudelt
kinnitamata tagasi saadeti, siis katsus põllumeeste selts
selle aset täita oma liikmetele põllutööriistu, seemet ja
põllurammu muretsedes. Nõudmise suurenedes ei jõud
nud põllumeesteselts vahetalitust rahuldada, mispärast
õnne katsuti uue tarvitajateühisuse põhikirja registreeri
misega. Seekord oli katsel tagajärgi ja 14. augustil
1910. a. saadi põhikiri kinnitatult tagasi. Kohe algas
kibe töö ühisuse korraldamiseks ja kaupluse avamiseks.
Ühisuse avamise koosolek peeti 12. septembril 1910. a.
millist päeva ühisuse sünnipäevaks tuleb pidada. Liik
mete ja kapitali kogumine oli tükk rasket tööd ja võttis
aega, nii et kauplus võidi avada hra J. Kotli lahkel
vastutulekul tema ruumikais kaupluse ruumides 8. jaa
nuaril 1911. a. 59 liikme 850 rublalise osakapitaliga.
Erilist huvi ja armastust asja vastu tundis esimene juhatuseliige-raamatupidaja A. Allast, kes kandva jõuna
ühisuse tegevust aitas juhtida pikemat aega algaastail.
Tänuväärt tööd noore ühisuse lapsepõlves tegid ka juhatuseliikmed J. Treimann ja J. Blurnfeldt.
Raske oli algul. Puudus raha, puudusid kogemused,
tugevaid võistlejaid oli palju. Kuid- juhatuse ja agara
ärijuhi G. Rosenbergi ettevaatliku ja visa tegevuse tõttu
24
Väike-Maarja Tarvitajateühisuse juhatus 1980. a
25
suutis ühisus omale rada rajada ja vastaseid teilt tõr
juda. Juba 6-aastase töö järele võis ühisus 1917. a.
algul avada Kiltsi jaama juures osakonna ja laduruumid,
ning sama aasta sügisel omandada Väike-Maarja ale
viku südame: turuplatsi ja kaupluseruumid kõrvalehi
tustega. 1917. a. on suur tõusuaasta, siit peale areneb
tegevus kiiresti: liikmeid tuleb juurde, läbimüügid tõu
sevad, kapitalid kasvavad, avatakse uusi osakonde, mil
lede arv praegu 5. Rõõm oli tööd teha — asi edenes
äriliselt kui ka ideeliselt.
Oli ka raskeid õppetunde. Tähtsamaks tuleb pidada
suurema osakonna soliidset puudujääki 1922. a., mille
tekkimise põhjused tänini selgitamata. Kuid soodsate
aegade tõttu ei suutnud see tegevust halvata, andis vaid
tõuke paremaks korraldamiseks.
Ühisus võib 20 aasta tegevuse peale rahuldusega
tagasi vaadata ja täieealiseks saamise juubelit pühitseda.
Olgugi, et paar viimast majandusliselt kitsast aastat
sunnivad tegevust koomale tõmbama, kuid tuju see ei
riku: ettevaatlikkusega on saadud ja saadakse ka prae
gustest raskustest üle. Me ei karda oma ühisuse tule
viku pärast. Võib küll tegevuse kokkutõmbamist konjuktuuri mõjul tulla, kuid mitte kokkuvarisemist, sest
ühistegevus meie ajal on kujunenud nii tähtsaks ja mit
meharuliseks teguriks, et ilma temata meie majandus
elus näiteks kaubandus, piimandus, rahandus ja mõni
muu ala mõeldavadki pole.
Võrdlemisi väikeste lapsepõlve pattudega astub täie
ealiseks saanud Väike-Maarja Tarvitajateühisus vanemate
ritta puhta nimega. Ta ei unusta oma tähtpäeval au
kohust vanemate vastu, kes teda armastusega käekõrval
talutanud. Leinates hüüab ta kalmu varisenud juhatuseliikmetele A. Allastile ja J. Treimannile ning ärijuhile
G. Rosenbergile: tänu teile hauassagi, musta mulla katte
alla! Maitske rahu K. Einberg ja isa Juulmann!
Peale kalmuspuhkavate tunnustab oma pikaajaliste
tegelaste J. Blumfeldi, J. Elkeni, J. Kalda, J. Linnu ja
F. Lälle tüsedat tööd. Kõik te olete kaasaaidanud noort
26
27
Väike-Maarja Tarvitajateühisuse revisjonikomisjon 1930.
ühisust kasvatada terveks ja elujõuliseks. Tervitusi as
jalikkudele revidentidele, teadlikkudele liikmetele, püüd
likule äriteenijateperele ja kõikidele ühistegevuse sõp
radele.
Vaim teeb elavaks.
Et ühisus ennast kindlustada on suutnud ja tunnus
tamist leidnud, on tingitud peale muude tegurite pea
asjalikult ühistegelisest vaimust, mis kandnud tegelasi
vastutusrikkas töös 20 aasta jooksul. Osavõtnud juha
tuse tööst ühisuse sünnipäevast tänaseni pean meeldi
vaks kohuseks kinnitada, et juhatuses alati asju on ae
tud täielises ühes-, ütleksin parem — ühistegelises mee
les, isiklikke huve unustades ja täit erapooletust hoides.
Poliitilised intriigid, mis viimasel ajal palju üldiseid ette
võtteid halvanud, pole aset leidnud meie ühisuse juha
tuses üldse, ainult paaril peakoosolekul on pisikest po
liitilist pusklemist märgata olnud.
Ma usun, et sarnane puhas ja terve vaim ühisuse
juhtivates tegelastes ka edaspidi püsima jääb ja noore
mad jõud vanadelt pärandatud ühisuse hea nime samas
vaimus veel kõrgemale viivad. On vaim terve, ei jää
ka ärilised tulemused saavutamata ja ühisus rühib iga
aastaga oma etteseatud sihile lähemale, milleks juubi
larile rohkesti õnne, püsivust ja jõudul
A. Lepik.
Väike-Maarja Tarvitajateühisuse
1930, arvult 20 nes, tegevusaasta on möödumas ning
temale pilku tagasi heites peegedub sealt praegune majandusliselt raske aeg. Ühingu läbimüügid, võrreldes eel
mise aastaga, on tunduvalt vähenenud ning eelarve täit
mine on kogu aasta kestel ühingu tegelaste meeli köit
nud. On püütud põllupidajatele kaasa aidata riikliste
28
seemnevilja laenude tasumisel, laene osaliselt omal arvel
pikendades, niipalju kui ühingu piiratud krediidi olud
seda on võimaldand. Kaubaost on viidud pea täielikult
sularaha peale, mille läbi on suudetud äritegevuse tulu
kust kassaskontode näol suurel määral tõsta. Raskustele
vaatamata loodetakse 1930 äriaasta eelmistele võrdsete
tagajärgedega lõpetada.
Toome allpool ülevaate ühingu tegevusest 20 a. kestel:
Väike-Maarja Tarvitajate Ühisuse tegevuse ülevaade 1911. a.
kuni 1930. a.
Aasta
lõpul
Väike-Maarja Piimaühisus.
Väike-Maarja Piimaühisus on asutatud 1923. aastal.
Tööd alustati 16. juulil 1923. a. Koonu mõisa endises
meiereis kõigest 17 piimatoojaga. Algus oli raske, sest
suuremal osal põllupidajad puudus usk ühisuse elujõusse, seda enam et enne ilmasõda Väike-Maarja esimese
piimaühisuse eraettevõtted surnuks võistlesid, mida ka
nüüd kardeti, sest asutatava ühisuse piirkonnas töötasid
siis kaks auru-, kaks käsitsi ja üks mootor-meierei ja
selge oli kõigile, et ühismeierei asutamisel eraettevõtted
kõik abinõud tarvitusele võtavad, et nõrka asujat sur
nuks võistelda.
Esimesel aastal tõesti terava võistluse tagajärjel
kiratses noor ühisus, kuid juba teisel aastal suurenes
piimatoojate arv pea neljakordseks nii et ühisuse tege
lastel julgus oli uue ajakohase aurumeierei ehitamisega
algust teha, mis 14. veebr. 1926. valmis sai. Uue
meierei tööle asumisest peale on meiereisse toodav
piimahulk iga aasta ligi poole miljoni kilogrammi võrra
suurenenud, nii et uus meierei, mis ehituse ajal viis
korda suurem tegelikust tarvidusest projekteeritud sai,
nende ridade kirjutamisel kitsaks on jäänud. Iseäranis
on ühisuse tegevus 1930. a. jooksul tunduvalt suurenenud,
sest sel aastal on ühisusel korda läinud oma loomu
likust piirkonnast kõiki eraettevõtteid, peale Kiltsi Nikolajevite meierei, välja võistelda, asetades neid oma koore
jaamadega, nii et ühisus, kes 1929. a. või väljaveos 29
kohal Eestis asus, 1930. a. oktoobri kuul juba 10 kohale
jõudis. 1930. aastal on ühisus asutanud 2 uut koore
jaama ja uuendanud 2 endises koorejaamas sisseseaded.
1931. a. tuleb tegevuse suurenemise tõttu omandada
uus suurem aurukatel, ümberehitada katlamaja ja jääruum ning juurde ehitada koorevannide ruum ja kaseini
valmistamise ruum. 1. jaan. 1931. a. hakkab VäikeMaarja Piimaühisus piima eest maksma peale rasva %
veel piimaheaduse (kvaliteedi) järele, sest majanduslise
kitsikuse tõttu on nüüd hüüdsõnaks saanud ,,valmista
30
kõige paremat kaupa, et võiksid temast lahti saada!*
Head võid aga saab ainult heast piimast valmistada.
Ühingu arenemisest annab kujuka pildi alljärgnev tabel:
Aasta
Tabelist selgub, et piimahulga suurenemisega ümber
töötamise kulu 1 kg piima pealt peaaegu poole võrra
on vähenenud, sellest järeldus: mida rohkem piimatoojaid
ühisusse koondub, seda väiksem kulu 1 kg piima pealt
ja suurem väljamaks 1 kg piima eest põllupidajale, selle
pärast peaksid kõik põllupidajad, iseäranis Kiltsi erameiereisse piimaviijad, Väike-Maarja Piimaühisusse koonduma,
sarnasel juhul oleks võimalik 1 kg piima ümbertööta
mise kulu ühe sendi peale viia.
tastikku
nitusselts
kindlustab:
leid ja vallasvara tule vastu;
iloomi surma, hädatapu ja
väärtuse kaotuse vastu; 3)
ja rahe vastu. — Suuremad
1 Eesti Kindlustus-Keskseltsis
l kindlustatud kuni 100 %.
mine odavam kui kindlustussitsides. Näit. maksab puust elupa katusega, 1000 krooni väärindlustamine 1 a. peale 4 krooni
30 s. Kõik maksud koos.
tuste vastuvõtmine igal äripäeval
arja Ühispangas kella 9-st kuni 14-ni.
/õetakse vastu Maapangas ja Pikai Pangas laenude kindlustuseks.
VaataUus Edu-kalender 1922
5. Songi trükk ja kirjastu...Uus Edu-kalender 1922
5. Songi trükk ja kirjastus, Wõrus 1922.
3Bl^==]BE
— -^ = i D at=
i
nnn
nnn
Kuues aastakäik.
BBE
t= = = = = i n n n n a n
Edo-Kolender
1922.
i
i
n n n n n n r-
— —
nnr
3B0I
■1BB
Uus
Edu-Kalender
1922.
Kuues aastakäik.
S. Songi trükk ja kirjastus, Wõrus, 1922.
Hlärkide ja aegade seletused.
G noor kuu.
3 esimene weerand.
G täis kuu.
C wnmane weerand.
k. = kell- m. = minut- p. = püha, päew, pärast; e. I. == enne
lõunat ja tähendab aega kella 12-st öösi künni kella 12 päewa;
p. l. = pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-st päewa künni
kella 12-ni öösi; ** == Ametlikud pühad ja puhkepäewad.
Märkus: Posti-, telegraafi-, raudtee- j. m. asutustes ar
vi atakse kella aega ka nii, et keskpäewa k. 12-st ühes järjes ikka
edasi k. 13, 14 j.n.e. künni k. 24 loetakse, s. o. teise keskööni. Nii
saame näituseks:
kell 15 ehk k. 3 p. l.
16 n n 4 n n
17
n n
n
H
23 n n 11 öösel.
12 n
n 24
Rasfaajad.
Kewade algab 21. märtsil, wana kal. järele 8 märtsil.
Suwi algab 22. juunil, wana kal. järele 9. juunil.
Sügis algab 23. sept., wana kal. järele 10. sept.
Talw algab 22. dets., wana kal. järele 9. detsembnl.
kaikele ja kuu roarjutufed.
1. Päikese warjutusi on 1922 a. kaks, mis Eestis aga näha
ei ole.
2. Kuu warjutusi sel aastal ei olegi.
Tähendus: Selles tähtraamatus on nädalapäewade ees uue,
aga nädalapäewade taga wana kalendri kuupüewad.
Sel aastal on 365 päewa.
ID2>
l
I.
**1
2
3
4
5
**6
7
Jaanuar — Nääri-kuu.
n. p. Luuk. 2, 21.
19
Pühap. Uus aasta.
20
Esmasp.
21
Teisip.
22
Kolmap.
23
Neljap.
Kolmekuninga p. D 24
Reede
25
Laup.
1. pi hap. p. Koi mekuninga p. Luuk. 2, 21
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Esmasp.
Paawli p.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
1. Jõulu p.
2. Jõulu p.
z. Jõulu p.
Süüta laste p.
Pühap. p. Jõulu.
31 i Pühap. 1
11
12
3 13
14
15
16
___ 17
Luuk. 2, 33—40.
1 18
31 p.
Päike tönkd:
1. kuup. kell 8,35
11
„ 9,08
n 9J7
21.
»
Lähed looja:
1. kuup. kell 3,30
» 3,19
n. »
„ 3,19
ZL
•
Mõõdud, kaalud ja rahad,
meetri mõõdud.
Nende paremaks arusaamiseks olgu teada, et alusmõõduks
on pikkusemõõt meeter. Kõigi teiste suuruste mõõdud, peale
ajamõõdu, on meetriga ühenduses. Nõnda on ka kõigi mõõtude
Vahekord 10, 100, 1000, nagu meie arwamise süsteemis.
Alusmõõdu nimest saadakse teised, et ette pannakse sõnad:
deka, mis tähendab 10,
hekto, „„100,
kilo, „
„
1000,
miria, „
„ 10000,
detsi, „
„
i/io,
tsenti ehk senti „
1/1OO,
milli
„
i/iooo,
Pikkuse mõõdud.
1 miriameeter — 10000 meetrit — 9,37 wersta.
1 kilomeeter — 1000 meetrit — 468 sülda 4 jalga 10 tolli 7,9
liini.
1 meeter
3,28 jalga — 3 jalga 3 tolli 3,7 liini.
1 meeter— 1,4 arssinat, s. o. pisut Vähem kui IV2 arssinat.
1 tsentimeeter — 1/100 meetrit — 0,39 tolli 1,9 liini.
1 millimeeter — 1/1000 meetrit — 0,39 liini.
Pinna mõõdud.
1 aar — 21,97 ruutsülda.
1 hektar — 100 aari — 0,91 dessätini — 2196,8 ruutsülda.
Õõnesmõõdud,
1 liiter — 0,3 karnitsat —
toopi.
1 hektoliiter — 100 liitert — 3,8 tsetwerikku.
Raskufe mõõdud.
1 kilogramm (kg.) — 1000 grammi — 2 Saksa naela — 2,44
s. 0. umbes 2V2 Wene naela — 2 naela 42 sol. 40,8 dooli.
1 gramm — 1000 milligrammi — 22,5 dooli — umbes
sol.
Suurte raskuste mõõt on tonn; meetrlline, s. 0. Prantsuse
tonn on 61 puuda 1 nael 89 sol. 59 dooli.
— 15 -
Rahad,
Enne tõda Wene rahas.
1 Inglismaa naelsterling — 20 shillingi, (1 shil9 r. 45 kop.
ling 12 pense) . . - ■ • ,
ii
o 37
1 Prantsuse, frank — 100 jantuni .................
94 ii
1
P.°Am.
Ühlsr.
dollar
—
100
senti
1
37 ii
1 Soome mark — 100 penni
46 ii
ii
1 Saksa „ — „
Austria
kulden
—
100
kreutseri
....
n
ii 78
1
52 ii
1 Rootsi kroon — 100 öre . . . .
Nendele juure tuli Eesli 1 mart — 100 penni
Rahade wahekord ehk kurs on nüüd wäga tõikuw. „Uue
" ajal
’ I oli Tallinna börse kursisedel järgmine:
Edu-kalendri"
trükkimise
1535 Eesti marka.
naelsterling
.
.
1
390 ii
ii
1 dollar ....
155
100 Saksa marka. .
ii
765
100 Soome „ . •
ii
9100
100 Rootsi krooni .
ii
7100
100 Daani „
2750
100 Prantsuse franki
135
Läti
rubla
.
.
100
Wõtame sellel alusel wälisraha (walmda) Eesli rahaks ümberwahetamise proowid ette, siis leiame, et:
3 naelsterlingi on 1535x3 =>= 4605 Eesti marka.
360 Saksa marka on 155x360
^8 Eesti matta.
100
425 „
„
on 15ox425
658 75
marfa.
100
ehk
425 „
„
on 155x4 = 620
-1- 155 : 4 == 38.75
Kokku 658.75
„
630 Soome marka on 765x630
<819,50 E. marfa.
29
„
145,60 „
„
on 765 x 29 = 221g5 & ^atta.
100
on «><765
U13g4
jagatud 100 peale, on 1113,84 Eesti marfa.
16
Laadad.
(Uuesti kokku seatud maakonna- ja linnawalitsustelt saadud
teadete põhjal „uue kalendri" järel).
.ftut laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis
peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Kuula atu peetakse: Petseris iga kuu 1. ja 15. päewal, Isborskis — iga kuu 21. pöetud, Laura alewis — iga kuu
20. päewal.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus —
pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäetva.
Jaanuar.
7. Orgital 1 p.; Tartus, aastalaat 3 nädalat; Mõrus. —
15. Laekweres, Simuna kih., 2 p. — 17. Koloweres 1 p. -21. Meeksi w., Mehikoorma külas lp. — 22^ Jmaweres, Päia
kõrtsi juures lp. — 23. Haapsalus; Nasinal; Mõnnus 2 p.; Mal
gas 2 p. — 24. Jõelehtmes 1 p.; Paides.
Meebruar.
2. Raplas. — 4. Audrus (reedel enne wastlapäewa); Mõ
rus. — 5. Oisus, Iärwa maak.; Keblastes, Mihkli k. — 9. Pär
nus 2 p.; Rakweres 2 p. — 10. Raasikul 1 p.; Räpinas 1 p.
— 11. Põltsamaa alewis. — 15. Lähtrus. — 16. Miljandis 8
P. — 17. Tartus 2 p. — 19. Paides. — 21. Malgas 2 p.;
Älluhu Suure rvallamaja juures; Petseris (teise paastunädala es
maspäewal). — 25. Lihulas; Mõrus 8p. — 28. Ninakülas, Kodawere k.; Miljandis 2 p.
10. Antsla alewis.
20. Rawilas, Kose külas.
20. Masknarwas.
Märts.
1. Ristil, Piirsalu tv.; Iõgewa alewis 1 p. — 3. Jõhwi
alewis 2 p. — 4. Kiwiloos, Peningi tv. — 8. Iisaku mõisas 2
P.; Kurista Aidu kõrtsi juures; Tumala mõisa karjamaal, Uue
mõisa wallar. — 6. Petseris. — 9. Hageri kiriku juures, Kohila
wallas; Kulinal, Miru-Iakobi kihelk. 2 p.; Mõnnus. — 10. Kõo
mõisas; Matlas, Karuse kihelk.; Malgjärwe wallas, Pikajärwe mõi
sas, Kitse kõrtsi juures; Põltsamaa alewis (reedel enne 15. märt17
sit). — 12. Hellamaal, endise teemaja juures^ Ardu külas, Triigi
wallas; Amblas; Wõrus. — 13. Riidaja mõisas. — 14. Kodijärwel, Kambja k.; Sihi kõrtsi j., Waimastweres, Laiuse t, Must
jala wallamaja j.; Käsukonna mõisas, Pillistwere kihelk.; Mõisa
küla alewis. — 15. Raplas. — 16. Rannus, Kulli kõrtsi juures;
Wana-Laitsna wallas, Ziruli laat. — 18. Kastnal, Tõstamaa
kihelk.; Keilas; Järwa-Jaanis; Kallaste külas, Kodawere kihelk. 1
p.; Sangaste kirikukõrtsi j., Tartumaal; Mustmees 3 p. — 20.
Taeweres 2. p.; Wäike-Ulilas 2 p.; Märjamaal; Jüri kiriku j.,
Rae wallas; Kuresaares. — 23. Leisi alewis; Warnjas, Peipsi
järwe ääres; Wasknarwas. — 24. Laekweres, Simuna kihelk., 2
p.; Mõrra mõisas, Laiuse wallas. — 25. Moldi m. kõrtsi juures,
Äksi k.; — 26. Kärgula w., Sulbi alewis; Mahastus, Türi kch.;
Mana-Pranglis, Kambja k. — 28. Malgutas, Rannu kih.; Kel
lamäe kõrtsi j., Saaremaal, 2 p.; Kasepere poe j., Kloostri w.;
Paides; Malgas 2 p.
2. Taeweres 2 p.
23. Malgas.
Lihawõtte nädala neljapäewal Tartus.
Aprill.
1. Iuurus; Pindi wallas, Leewi mõisas. — 2. Alajõel, Mirumaal; Antsla alewis; Põlgaste w., Puskarus. — 8. Ropaka
mõisas, Pärsama w. Saaremaal; Waiwara m. 2 p.; 10. Wiitnal,
Palmses, Kadrina kih. 2 p. — 9. Udernas, Elwa jaama j. —
10. Hellamaal, Sooniste wallas; Petseris esmasp. peale palmipuude püha. — 11. Pukas. — 12. Mõrus; Mastseliina walla
maja j.; — 14. Sadukülas, Piknurme kõrtsi juures; Nina külas,
Kodawere k. — 15. Tapa alewis. — 18. Tarwastus, Mustla
alewis; Liiwa poe juures, Rahukülas, Kogula wallas.
19.
Kilingi-Nõmmes; Wahukülas, Koeru !.; Rogosi w., Luutrmku
mõisas; Kuresaares. — 20. Alawere mõisas, Alawere wallas; Lihu
las; Wiljandis; Tartus.— 21. Põltsamaal (reede! enneImipaewa);
Wäike-Maarjas. — 23. Wasula kõrtsi juures, Tartu lähedal. —
24. Petseris. — 25. Kõiguste kõrtsi j., Saaremaa! 2 p.; Peri w.,
Partsi laat; Tsooru w., Roosikus; Kastre-Wõnnu Suitsu kõrtsi
juures. — 27. Saaremõisas, Maarja-Magdaleena k. — 28. SuureJaani alewis; Rakwere' linnas 2 p.; Krüüdneris, Kambja k.;
Maiatus, Ahja-Kärsal. — 29. Liiwal, Kolga wallas; Stolbowo
külas, Panikowitshi wallas; Malgas 2 p. — 30. Haanja mõisas,
Võrumaal; Mastse-Nõos, Nõo k., Aleeri wallas 2 p.
18 —
14. Hummuli „Soe" kõrisi j.
20. Alawere mõisas.
Mai.
1. Nissis, Riisipere w.; Kergu alewis, Jakobi kihelkonnas;
Mana-Laitsnas, Kornetis. — 2. Alamustes, Krootuse w.; Torma
alewis; Haapsalus 4 p. - 3. Kuresaare linnas; Lelle Hnekonnus;
Nuustaku alewis 1 p.; Soodlas, Anija wallas; Kaareperal 4. Pärnus 2 p.; Kawastu-Koo;al.
5. Haapsalus.
6. Jarwakandis. — 7. Lohusoos; Peri wallas, Põlwa laat. — 9. Heademeestel — 10. Kuiwajõel, Harjumaal. — 12. Patastel, Kaiaweres. Maarja-Magdaleena
2 p.; Mõrus. — 14. Kähri wallas,
Karilatsi kõrtsi j. - 15. Holstre wallamaja juures; ^uresaares.
— 16 Paides. — 18. Sangaste ünkukorts: j. — 19. Meeks:
Vallas Mehikoorma külas. — 20. Haiba poe juures, KirnaKohatu wallas. - 22. Räpina wallas, Mõõbsu alewis . 23.
Mätjaküla karjamaal, Pärsama wallas; Malgas. — 26. Petsens,
(taewaminem. pühal).
12: Antsla alwis.
Juuni.
5. Wiljandis 2 p. — 12. Mustwees 3 p. — 14. Mastse
Kuustes, Mõnnu k. — 15. Märjamaal. -- 16. Tapa alewis. —
20. Järwa-Jaanis. — 21. Mõrus. - 23. Mustwee alewis 1
p.
24. Petsens (Jaanipäewal). — 26. Ristil, Piirsalus; Wil
jandis 2 p. — 27. Põltsamaa alewis. — 28. Rakweres 2 p.—
29. Tahkurannas, endise Mõiste kõrtsi juures.
Juuli.
1. Haapsalus; Mana-Kariste Käwardil; Malgas 2 p. —
3. Palmsis Miitna kõrtsi juures, Kadrina k. 2 P-; Paides. — 4.
Tartus. — 7. Petsens. 8. Taagepera wallam. j. — 10. ^arwasm
Mustla alewis. — 14. Leisi alewis riiete laat 7 p. — lõ.Karch
mõisas. — 20. Pärnus 2 p. - 23. j. - 5. aug. Kuresaares riiete laat.
August.
2.—22. Pärnus aastalaat. — 10. kuresaares.
12. M.Mõidu wallas. — 15. Tuhalaanes. --- 16. Mana-Lo^snas Jrtuli kõrtsi juures. — 18. Loodi kõrtsi juures.
23. Malgas.
25. Mõrus. — 26. Mõisaküla alewis; Kaarli nlogas; Paides.—
28. Holstre wallamaja j. — 30. Rakweres 2 p.
31. Helme
mõisas; Häädemeeste!. — 28. Petseris.
19
September.
1. Nina külas. — 2. Taeroere wallas. — 3. Sekis, Tõs
tamaa kihelk. — 5. Wiljandis 2 p. — 6. Wastsemõisa kõrtsi j.—
8. Peningi Vallamaja j.; Olustwere maksalt j. — 9. Puiatu mõi
sas. — 10. Kilingi-Nõmme alewis; Kärstna mõisas; Hellamaal,
end. teemaja juures, Saaremaal. — 11. Lelle Hiiekõnnu kõrtsi j.
12. Wana-Suislepa wallas; Mehikoorma külas, Meeks! m.; 12. Kose
wallas, Kriuscha külas. — 13. Kolga-Jaani kirikumõisas; Iisaku
mõisas 2 p. — 14. Kuresaares; Wiitina wallamaja juures; Oisus,
Türi k. — 15. Abjas, Halliste kihelk.; Iõgewa alewis; Tammis
tes, Pärnu m. — 17. Uduweres, Pärnu-Jakobi kihelk.; Räpina
mõisas 2 p.; Uusnas. — 18. Sindi alewis; Sangaste kirikukõrtsi
j.; Alawere mõisas, Alawere wallas; Puhjas. — 19. Kergu ale
wis, Jakobi kihelk.; Kalli küla karjamaal, Kogula wallas. — 20.
Kiwi-Wigalas; Pindi wallas, Leewi mõisas. — 21. Wõlupe
kõrtsi j., Pärsama w.; Rõuge kiriku juures, Rõuge wallas; Wahastus, Türi kihelk. — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelk. — 23. Tar
tus 2 p.; Holdre mõisas, Helme k.; Sürgawere mõisas; Iärwakandis, Rapla k.; Paides. — 24. Mõrus. — 25. Wallas, Lääne
maak.; Antsla alewis. — 26.—28. Tallinnas. — 26. Pööraweres,
Jakobi kihelk.; Haapsalus 2 p. — 27. Põlwas. — 28. Põltsa
maal; Tori alewrs; Kuresaare linnas. — 29. Malgas 2 p.; Keblastes, Mihkli k.; Amblas; Kirepis, Rõngu k.; Petseris (Mihklipäewal. — 30. Haanja mõisas, Mõrumaal; Malgas.
7. Hummuli „Soe" kõrtsi juures.
Oktoober.
1. Audrus; Mehimäe wäljal, Lewala külas. Uuemõisa wal
las, 2 p.; Liitval, Kolga wallas; Nasinal, Mõnnu kihelk., 2 p. —
3. Mana-Mändras; Laanemetsa w. „Suure" kõrtsi j.; Loosi tv.,
Lindora; Tinsol, Keenis; Kawastu-Koosal. — 3. Tõrwas 2 p.
— 4. Taalis, Tori L; Rõuge tv., Sänna kõrtsi j.; Palmses, Miitnas, Kadrina k., 2 p.; Kuiwajõel; Mastse-Nõos 2 p. — 5. Tsooru
w. Roosikul; Lihulas. — 6. Tapa alewis; Iõhwi alewis 2 p.;
Patastel, Kaiaweres, Maarja-Magdaleena k. — 7. Hageris, Ko
hila wallas; Wiljandis 2 p. — 8. Mustjala mõisa j. 2 p.; Kõn
nul, Kärdes, Laiuse t; Arulas, Otepää k.; Pukas, Sangaste k. 2
p. — 10. Hellermaal, Hiiumaal; Jmaweres, Päia kõrtsi j. — 11.
Kilingi-Nõmme alewis; Malgas 2 p. — 12. Pärnus 2 p.; Leisi
alewis, Saaremaal; Zllukal, Kuremäe! 2 p.; Keilas; Tartus 2 p.;
20
Vastseliina Vallamaja suures. — 13. Kuristal, Aidu kõrtsi j.;
Rakwe.e linnas 3 p.; Võrus. — 15. Raplas; Koluweres; Kul
lil, Rannu k. — 16. Muhu saare magasinida juures. — 17.
Nuustaku alewis lp. — 18. Väike-Maarjas 1 p.; Lohusoos 1
p.; Räpinas, Võõbsu alewis; Kuresaare linnas; Suure-Iaani ale
wis. — 19. Tarwastus, Mustla alewis; Rogosi wallas, Luutsniku mõisas; Põlgaste w. Puskarus; Jõelehtmes; Vastse-Kuuste
wallas, Lootwina kõrtsi juures; Ahja Kärsal 2 p. — 20. Krootuse w., Tille kõrtsi j.; Vahu külas, Koeru k. — 21. Haapsalus;
Hummuli, Soe kõrtsi j.; Loosi wallas, Holstal; Suitsu kõrtsi j.,
Võnnu k. — 22. Sulbi alewis, Kärgulas. — 23. Kõo mõisas;
Tõrwas; Moisekatsis; Wasula kõrtsi juures, Tartu lähedal; Kase
pere kõrtsi juures, Kloostri w. — 24. Krookuse mõisas; Laatres,
Sangaste k. — 25. Sooniste wallas, Ellamaal. — 27. Laekweres, Simuna k., 2 p.; Saaremõisas, Maarja-Magdalena k. —
28. Iärwa-Iaanis; Pikknurme külas, Kursi k.; Krüüdneri w.,
Veski mõisas, Pusu kõrtsi juures; Taageperas. — 29. Stolbowo
külas, Panikowitshi wallas; Vaiatu mõisas. — 31. Mõnistes;
Sindis; Taeweres. 14. Petseris.
Nowember.
1. Kulinal, Viru-Iakobi k. 2 p.; Mätjaküla karjamaal, Pärctma w., Saaremaal. — 2. Rõusa mõisas, Vändras; Mõrra
mõisas. — 4. Nissis, Riisipere w. — 5. Vissi kõrtsi j., Kambja
kihelkonnas; Antsla alewis;. — 6. Kassinurmes; Rõuge Alla
kõrtsi juures; Valgas 2 p. — 9. Elwas. — 10. Suure-Lähtrus,
Nahina k.; Jõgewal, Laiuse k. — 11. Võrus; Viljandis 2 p. —
12. Kuresaare linnas; Ardu külas, Triigi w.; Kähri wallas, Karilatsi kõrtsi juures. — 14. Kärus, Lauri jaama j.; Vana-Laitsnas, Korneti kõrtsi juures. — 14. Tartus 2 p. — 20. Haibas,
Kirna-Kohatu wallas; Ristil, Piirsalu w. — 22. Patis, Saarde
k. — 23. Paides; Mustwee alewis 3 p. — 25. Raasikus. — 26.
Valgjärwe w., Pikajärwe mõisas, end. Kitse kõrtsi juures. — 28.
Voltwetis, Hallikukiwil; Põltsamaa alewis; Keilas — 29. Korsakowo mõisas, Panikowitshi w.; Võrus. — 30. Vigalas.
Detsember.
1. Tapa alewis. — 2. Juurus. — 3. Valgas 2 p.; Ala
jõel, Virumaal. — 5. Amblas; Lelle Hiiukõnnus (esmasp. pärast
teist Kristuse tulemise püha). — 7. Kallaste külas. — 8. Rakwere linnas 2 p.; Viljandis 2 p. — 9. Põltsamaal (reedel enne
21
15. detsembrit). — 10. Jüri kiriku j., Rae w.; Mustmees 1 p.
— 12. Wana-Wändra alewis; Iärwa-Iaanis. — 14. Pärnus 2
p.; Nina külas, Peipsiäärses wallas; Wasknarwas; Antsla alewis.
15. Mõrus; Kohilas. — 18. Iärwa-Iaanis; Pööraweres, Jakobi
Paides. — 19. Iõhwi alewis 2 p. —* 20. Märjamaal; Mõõbsus. — 23. Krüüdneris, Pusu kõrtsi juures, Kambja k. — 28.
Warnjas, Peipsi ääres; Malgas. — 29. Wasknarwas. — 31.
Moisekatsi w., Kauksi kõrtsi V
Laste armsamad raamatud on:
P. Rätsep’a
MMM.
1. jagu.
Jseõpetaja.
Aabits.
2. jagu.
Lugemise ja kirjutamise õpetus.
Mõlemad raamatud on kõwas köites, hea! walgel paberll, hulga piltidega.
Mesinikkude! on kasulik ja õpetlik tunda raamatut:
Mesilaste mädapoja haigus ja
selle arstimine.
W. Lobanowi auhinnaga kroonitud kirjatöö.
nud P. Leinbock. Mk. 10 —
22
Tõlki
Tartu-Wõru Rahukogu rahukohtumkkude
jaoskonnad.
1. jaoskonna rahukohtunik asub Tartus. Tema
tegewuspiirkonda kuulub L Tartu linnapolitsei jaoskond (1914. a.
piirides) ja lil. linnapolitsei jaoskonna jagu, mis on piiratud Raa
tuse tänawa paarita majanumbritega kuni Fortuuna tänama nur
gani ja Fortuuna tänawalt kuni Põik tänawa nurgani.
2. jaoskonna rahukohtunik — Tartus tegutseb
11. politseijaoskonnas ja 111. politseijaoskonna osas, mis on piira
tud Põik tänawa paaris maja numbritega, Raatuse tänawa paa
rita maja numbritega. Põik tänawa nurgast kuni Uue tänawa
nurgani ja Uue tänawaga.
3. jaoskonna rahukohtunik — Tartus. Tegewuse piirkond: 111. politsei jaoskond, Välja arwatud see jagu, mis
esimese ja teise rahukohtuniku alla kuuluwad, s. o. kuni Raatuse Länawani ühes vaaris numbrite all olewate majadega. Peale selle
wallad: Anja, Kastre, Wõnnu, Mäksa, Wastse-Kuuste ja Nasina.
4. jaoskonna rahukohtunik — Tartus. Tegewuspiirkond järgmistes waldades: Kuremaa, Laiuse, Roela, LaiusTähtwere, Maimastwere, Härjanurme, Wara, Kudina, Laewa,
Puurmanni, Saare, Saadjärwe, Soolaga, Ellstwere, Tähtwere, osa
Peipsiäärse walla külasid, kuni Kaiwastu walla piirideni ja Täht
were mõisamaa peal asuw linna osa.
Z. jaoskonna rahukohtunik on Mustwees.
Tema alla kaiwad Awinurme, Lohusuu, Wõtikwere, Kasepää, Kokora, Pala, Rannu ja Alatskiwi wallad. Peale selle osa Peipsi
äärseid külasid Alatskiwi walla piirideni ja Mustwee alew, ühes
samanimelise wallaga.
6. jaoskonna rahukohtunik —Tartus. Wallad:
Haaslawa, Kawastu, Kambja, Krüüdneri (endise Wana-Prangli
ja Meski Valdadega), Luua, Luunja, Ropka, Mana-Kuuste, Ulila
ja Morbuse. Peale selle allub sellele rahukohtunikule Ropka walla
maa peal asuw linna osa (endine Karlowa ja Meeriku eeslinn).
7. jaoskonna rahukohtunik — Elwas. Tegewuspiirkond: Aru, Aakre, Walguta, Hellenurme, Kawilda, Kirepi,
Kodijärwe, Konguta, Kuigatsi, Meeri, Palupera, Paidla, Pilkuse,
Pühajärwe, Rannu, Rõngu, Pangoti wallad, wäljaarwatud Mana
23
Nõomõisa, mis allub 6. rahukoht. jaoskonnale. Siis käiwad 7.
jaoskonna alla meel Uderna ja Wana-Otepää wallad.
8. jaoskonna rahukohtunik asub WZrus. Tema
tegewuspiirkonda käiwad järgmised wallad: Aleksandri, Walgjärwe,
Weriora, Wõru, Kähri, Kahkwa, Kioma, Kooraste, Krootuse,
Meeksi, Moisekatsi, Wastse-Otepää (Tartu maakonnas), Põlgaste,
Peri, Räpina, Koiola, Timo, Toolamaa ja Erastwere.
9. jaoskonna rahukohtunik asub Wõrus ja te
gutseb järgmistes waldades: Wana- ja Wastse-Antsla, Sõmmerpalu, Waabina, Kärgula, Krabi, Linnamäe, Nursi, Rõuge, WanaRoosa, Urwaste, Tsooru, Rogosi, Wiitina, Säru ja Uue-Roosa.
10. jaoskonna rahukohtunik — Wõrus. Tema
alla käib Wõru linn ja järgmised wallad: Pindi, Haanja, Kasaritsa, Laswa, Misso, Wastseliina ja Loosi.
Petseri esimene jaoskond. Selle jaoskonna rahu
kohtunik asub Petseris ja tema tegewuspiirkonda käiwad Irboska
ja Panikowitshi wallad.
Walga esimene jaoskond, rahukohtunik asub Mal
gas. Temale allub Walga linn ja waldadest: Walga (Paju),
Kaagjärwe, Karula, Laanemetsa ja Tahewa.
Walga teise jaoskonna rahukohtuniku asu
koht on Walgas. Tema alla käiwad Sooru, Holstre (Hoomeli), Leebiku Hummuli, Lõwe, Koorküla, Iõgeweste, Taagepera,
Helme, Pattküla, Kuigatsi, Laatre, Sangaste, Tõlliste ja Keeni
wallad. Peale selle Tõrwa alew ja raudteeliin Malgast Tapa
poole.
Kodus ja koolis aitab õppijat edafi
S. Songi
Saksa-Kesti keete
sõnaraamat
uuemas kirjaraiifis, tormiliste grammatikaliste sele
tuste ja juhatutega.
fiind Hlk. 40.—
24
Jahikalender,
Walge ehk tühi ruum tähendab: lubatud aeg jahil käia. A keelatud aeg,
looma hoiu- ja kaitfeaeg. (R. Teat,, 26. 7. 1920 a., nr. 101 [102).
*
ti
ä
loomade nimed
o
-O
E
E
c
5
5
03
E
E
E
B
Q
Cmapõder, emahirm (mets
kits) ja nende roafikad
Jfapõder.
.....
ITlefsfikk [isahirto] .
.
.
Jtamõtus ja Hateder .
.
E=J B
Waldlnepld
Haned ja luiged . , . .
Jtapardid
Emapardid,
topelfnepid,
mudatnepid ja teited üle
mal tähendamata [ne
pid ja weelinnud . . ,
13
Põldpüüd
Jänesed ja fafaanid.
.
.
Emateder, emamõtuled, laa
nepüüd ja fookanad. .
Kõik teiked eespool nime
tarnata jahiloomad .
Röörolinde ja -loome roõib
kogu aasta tappa.
25
Sõjategijad.
Terme A. roald oli homseks W. metsa raudtee jaama puid
roedama käsutatud, Naabri talus, Ala- ja Mäe-Wahtral lepiti
nõnda kokku, et nad üle kahe kolm hobust saabawad. Nendega
loodeti päewa jooksul määratud kaks sülda wäljarnedada. Kuna
wanematel. inimestel kibe heinatöö käsil, siis määrati hobustemeesteks mana 60-aastane Märdi-onu, kes popsnikuna Ala-Wahtral
elas ja kummagilt talult karjapoisid Peeter ja Willem temale abi
listeks. Mõlemad karjapoisid ei olnud weel elu ilmas raudteed
näinud, nüüd tahtsiwad nad seda imelooma käega katsuda.
Koidu tulekuga rakendati ruunad wankrite ette ja sõideti W.
poole teele, ning kella 10 paiku jõuti esimeste koormatega raudtee
jaama.
Esimene asi oli Peetril ja Willemil raudteed kaema minna.
Esiti seisatati rööbastest teatamas kauguses, ning silmati neid
raudtee jooni autundwa imestusega, siis sammuti ettewaatlikult
wähehaawal ikka ligemale, jalgu koguni raudtee pakkudele panda
usaldades. EL keegi manem inimene neid tähele ei pannud, siru
tas Willem nagu pool margsi käe wälja, teda roopa peale pan
nes, kuid samal pilgul kähku jälle tagasi tõmmates.
— Näe, näe! sosistas Mihkel, teise waadet eemale juhtides.
Ähkides ja suitsujaga korstnast wälja puhkudes ilmus rong
maekäänaku lagast nähtawale tulles jaama poole.
Mõlemad wahtisiwad imestades liginewat rongi.
— Taasperi tuleb! — sosistas Willem.
— Nigu mähk ronib taasperi! — ütles Mihkel.
— Poisi! Kos tii wamblasõ olet, et hobõste perra kae õi?
Kas teid sijä raudtiid wahtma, wai puid widämä saadeti? Odot,
küll ma õdagu peremehele ütle, poisi mugu lõöwä huuslari! Wil
lem, mis sa wahit, aja hobene siija riida manu, saami innembä
jäll mõtsa ja aiksahe är' kodu minema, puulpääne paim! — See
oli mana Märdi hääl, ja poistel ei jäänud muud, kui sõna kuulda.
Järgmise mooriga jõuti kell 4 jaama. Puud laoti koorma
test riita, puu wasturnõtja andis Lähe, et määratud arm puid
mastu mõetud. Hobustele pandi heinad ette, neid oli tarmis mähe
puhata lasta, sest koormad olid küllalt rängad ja Lee miimane osa
liimaite, nõnda et rattad rummuni käisid.
— Minge wahtke nüüd raudtiid niiwõrt, kui süda kuts! —
ütles mana Märt poistele. — Ma istun siija willu piipu palama
26
pandma, las hobestel ittrte minekit weibufene hinge haarda. Kodu
minnen roõimi neid järroe roeeren juuta! —
Suurem osa puuroedajaid olid juba ära sõitnud, teised kihu
tasid teed mööda linna poole, et tolm keerles. Mõned hiljaks jää
nud liikusiroad siiski puukoormaga meel roaksali poole.
Mihkel ja Willem Vaatlesid raudteed, usaldasid isegi jaama
hoone ees olemast suurest Veenõust keedetud mett jünu kustutuseks
maitseda, mis nende meelest liig maitseta ja lääge oli. Jaama esi
sel olewa pumba wesi oli hästi maitseroam, külm ja karastav).
Mõtetes sammusid poisid puuplatsile hobuste juure. Sääl käis
häkitselt ja ootamata kuskil ligidal wali kõmakas, millele järgnes
teine, kolmas, neljas. Poiste kehast käis tõrksatus läbi. Mis see
oli? Kõmakad oliwad kanged ja Peeter arwas paugu ajal maad
jalgade all põruwat. Küsiwalt waatasiwad poisid teineteise otsa.
Korraga — uued kõmakad. Willem Vaatas ligema metsatuka
poole ja näitas käega Peetrile. Jälle kostawad uued paugud,
ning paukude järele kerkib üle puude latVade midagi suitsu sar
nast, mis õhus laiali lagunedes pikkamisi kaob. Poisid on ärewil.
Paugud on ka mana Märdi jalule ajanud. Nohisedes toi
metab ta hobuste juures, neid sõiduroalmis seadides ja poistele
nagu sõnata ehmatades märki andes, et aega rotita ei maksa. Sõ
nalausumata asuti roankrile ja Märdile järele, kes tuhatnelja linna
poole ja sealt peatamata edasi koju poole kihutab.
Mitmed roastutulejad päriroad imestades, kas roanamehel
poistega sajasõit ees olnud, roõi nad ehk roargaid tagaajamas on?...
Kodus imestati ja nuriseti ühtlasi, et hobustega koduteel
nõnda hoolimatalt aetud, sest roaesed loomad olid üleni märjad.
— Hää, et esi roiil terroe nahaga Lrr pässime! — pomises
roana Märt.
— Mis tuu tähendas, kas mõni õnnetus johtu roõi? —
päris peremees.
— Õnnetus, — osatas Märt. — Sõda taplõp! Ei mina
inämp lima poole uina jalga wii, kas ta wai palagu! —
— Mis narri juttu sa ajat? Konnes sõda sõs õige urn?
— Konnes um? KM poistelt, egas ma ütsinda sääl es
olõ. Piitre ja töiste Willem kuuli ja ka näiroa!
Õige jah! — ruttas nüüd Peeter tõendama. —Paugu
mugu käroroe inne, üts tõõsest iks kõwemba. Kuuli es sataki
meist Väega kaugõlõ. Tolm ja suits mugu karel üles?
Terroe majapere oli kokku kogunud ja sattus kirjeldamata
ärerousesse.
27
— Issänd Jumal — hädaldas^ perenaine, — waiwalt
!• ime sõast toibuma ja joba jällki taplõwa! Ei tijä, kes miika
nüüd hamba um kokku töönu? —
— Kes sis mu, ku lätlane. Timä waimlane tahtwat jo
termet Mulgimaad hindäle! — tõendas peremees.
Parajasti sõitis Tagaküla peremees puude medamiselt
koju, peatas mürama juures hobuse ja astus õue kaemule janu
kustutama.
— Noh, tere kah, mis nõu sis siinpool nii peetas, et kõik
rabwas koos um? — päris tuleja.
— Sa tullid perast poole mii meestest limast, kuis tu sõaga
sõs õigeste um? — päris peremees,
— Näe, mii poisi wana Märdiga tõendama, et walsali
lähkon ju suurtükü mürisewat?!
— Mis tii, tsura, tühja lörri aat! — rvastas küsitaw. —
Nuu olõ es suurtükü paugu. Liina handali nalatasi kannustikun.
Ma es kümme man kaeman. Pandwa hööriku asa, nigu küünlajupi kannu alla hauda, matma mullaga kinni. Walgõle nõõ* riotsale pistma tikuga tulõ otsa ja esi mant kaugembale plagama,
et kondsa mülkma. Tükükese aja perast käup prautsahus ja kand
lindas üles taiwa poole, liima ja pilpeid ütten pillen! Wõi neil
ullel olõmat sõda!
naeris Tagaküla peremees.
Kogu talupere peasis nagu rõhuma koorma alt.
— Näe nüüd maaplasi rumalaid, — naeris perenaine, käsi
ettepoole kerkinud kõhu peale risti pannes, •— mai mugu tõsitase,
et sõda taplõwat!
Sõjategijad wahiwad jalge ette murule ja waikimad. Wana
Marti kuuldus enesele sosistama: . — palagu ta mu perast mai
maani maha, mina umma jalga sinna inämb et mii! —
fl. Daniel.
Kõikus.
Katke teatelt „K3ikufe piir*.
. . . Waata ka sina, mu wend, mu õde, mu waenlane, kui
das kumab ja mabiseb sinu kohal malgus. Silmitse ka sina, kuis
taemas sinab ja õõtaewas tähist kiirgab. , Kuula, mu jõber, kui
das kumiseb läbi õhu ja looduse elu müdin. See on lõikuse mai
gus. See on lõikuse sina sinu kohal. Kõikuse müdin on see.
28
Waata, kuis elu öösel mere kaldal kuulab. Wetewäli lõõt
sub, wetekohin õõtsub, metelaul toob elu hinge sülle troostisädet.
See on kõiksue troost.
.. Elu saadab mere kaldalt oma pilgu tumenemate metsi, nurmi
ja niite poole luusima. Aga see luusiw pilk on ka lõikuse piik.
Tüki aja pärast tõmbab elu sügaroalt hinge ja tema silmad
pvörduwad üles lõikuse okeaani poole, kus tähed hiilgawad, mis
peegelduwad mere hällis. Tähti sära on waikne, meelitaw, rahustaw ja waimustaw. Kõikuse okeaanist rändab ussina läbi unistaw, lootust suurendaw, müstilik, maheda helgiga linnutee ja libi
seb horitsondi taha öö nõiduwusse. Õö nõiduwus peegeldab lõi
kuse nõiduwust, pimedus näitab lõikuse maimu: mida pilkasem pi
medus, seda suurepäralisem kõikus.
Maadeldes kiirgawat koidutähte ja kumawat taemast ühes
linnuteega, kuulates metsa tumedat müha ühes lindude helinaga,
heites pilku üle õitsema aasa ja haljendama nurme, silmitsedes
kahejalgset maailma suurteel ning tundes tema kohal saatust hõljuwat, asub ajusse lõikuse mõiste ja tungib südamesse igamiku
tunne, lõikuse mõiste ja igamiku tunne mähendab su mina, teeb
sind igamiku ees jõuetuks ja su mõte püüab tungida läbi udu, läbi
mõõtmatuse.
Ometi ei tungi sa mõõtmatusest läbi, maid uidad nukralt, rusuma igatsusega kõikuse radadel ja troosti toob su
südamele ainult see, et ka sina oled üks lüli piirita, mõõtmata
kõikusest.
Igamiku mõte on kõikuse näol lehwimas. Inimese maim
tahab tabada kõikuse mõtet ja aeleb elu padrikus. Elu padrikus
põrkab ta tiigritega kokku ja sellega mitmeneb maimu siht: otsides
igamiku mõtet, hakkab inimene mõnikord tiigri mõtet otsima.
Kui hinges kohiseb saatuse öö, kui loodust maldab kõikuse
õö, kui maapinnal hõljub igamiku hämarus, siis wirmendawad kõr
kuses koidutähed. Hinge öö on hinge koidutäht, looduse öö on
murdja lootustäht ja rnaapinna hämarus on ehatähe mäles
tus. Ehatähe mälestus koidab südames ja südame koit on kõikuse
koit. Kõikuse koit helgib geeniuse ajus ja geeniuse südametuksumine on kõikuse hümnus.
Kui mabiseb tuule käes õitsem looming, kui lilleke maru aial
maani kumardab, kui tuksub elutormi käes süda, siis tuksub ja wabiseb kõikus.
Kui tume müdin läbi metsa ratsutab ja ägab linde trilin,
silin, siis sumi lustilikult õilmitseb. Kas sa kuuled, kuis kased
tähisemad, männad mühamad? Eks ole see kõikuse mühin?
29
Rahutu lõunatuul käib üle põldude, läbi meisa, IM südame.
Koikule tuul on see. Tuulekohin uimastab hinge, wärskmdab
roaimu ja fubub aatefangajf. See kõikus uinutab yingc, Värs
kendab maimu ja tudub aatekangast.
Mets kewadetuute käes! Kas sa meel mäletad sügis-öõ
nukrust? Sügisöö on lõikuse nukrus.
Lootuse hõlmas mirmendab kemade kuma, kuid kemadel on
pilmed segased, salalikud. Segane ja salalik on ka kõikus. „
Ma tunnen kemadet ta tuulest, ma tunnen kemadel männiku
mühinast. Tunnen mähet, kui kahiseb kaasik lehekuul ja sügisootel. Aga kõik kohin ja kahin on kõikuse kohin.
Oh kemade! Kui sa mädand, koltund lehti meeretad metsa
all, siin tunnen su maimu. Koltumine ja mädanemine on ka lõi
kuse maim.
YJ
, .
5tui sinikasmalge järmepind mammstamalt muerraari maatab, siis maatleb kõikus. Kui kased kemadel esimese haljuse omamad, siis haljendab lõikus. Kui meri tormitseb tuulisel sügisel,
siis tormab kõikus. Kui pääsuke niidu kohal lendleb ja atfemab
pilgu ees silma mastupeegelduse rõngad taema all, jns lendled
kõikus ja aeleb lõikuse pill.
Kui keha pannakse hauda, siis on kõikuse ainuelu mõte täiu
sele jõudnud, siis on see kõikuse haud. Kui aade oma käed hauast
mäljasirutab, siis on see kõikuse aade.
Mõte mis maatleb inimest -a elu, mis tungib läbi südame
ja maailma, on lõikuse mõte. Laul, mis südames heliseb, on lõi
kuse laul. Maim, mis elus närtsib ja hauas õitseb, on kõikuse
maim. Mälgus, mis sumeoõl nutab, on kõikuse malgus.^ ^
Korjake arstirohu taimi enesele tuluks, teis-
tele abiks!
Järjest kasmam arstirohtude puudus junntb meid tähele
panemist juhtima meie kodumaa taimeriigi külluse peale.
Llrsiirohutaimede korjamine mõils olla heaks sissetuleku alli
kaks nii toom oimetutele kui ka lastele täiskasmanute juhatusel.
Meie kodumaal metsikult kasmamad taimed, mille jagusid
kuimatatult ostetakse apteekides, on näituseks:
--
30
Kadaka marjad, ladinakeelne laime nimetus Jun i perus
communis. Küpsed, mustsinikad marjad korjatakse hilja sügisel.
Lina laotatakse põõsa alla ja lüüakse roitsaga marjad maha.
Kalmuse juured, Acorus calamos. toootoim. Jäme
roniw juurikas puhastatakse peenikestest juurtest ja warrejätistest.
Korjamise aeg on kewadel ehk hilja sügisel.
Köömned, Carum carvi. Walminewad seemned korjatakse
ühes lõigatud wniiega, köidetakse kimpu ja kuiwatatakse. Pääle
selle raputatakse seemned marte küljest ära ja tuulatakse puhtaks.
Köömne kaswamine kerge sarvi maa peal tasub ennast mitmekord
selt ära. Kükitakse augusti kuul. Annab saaki teisel suwel.
Kuuse kasud, Pinus silvestris. Kuuse küljeoksadest no
pitakse kewadel helepruunid kasud ära, siis kui nad weel 3/4 tolli
pikkused on.
Mustika marjad, Vaccinium myrtillus. Malmid,
kuiwa ilmaga korjatud marjad saawad esiteks mõne päewa päikese
käes ja siis sooja ahju pea! kuiwatatud.
Paiselehed, Tussilago farfara. Konvõielised, mille õie
warred warasel kewadel, enne lehtede ilmumist, nähtawale tulewa d. Taimel on üksainus helekollane õis. Korjatakse ainult lehed.
Palderjaani juured, Valeriana officinalis. Mitme
aastane taim, kaswab niiskel heinamaal. Juurikas korjatakse ke
wadel ehk sügisel, pestakse puhtaks ja kuiwatatakse.
Palderjaani kaswatamine tasub ennast rikkalikult ära, sest et
kulliweeritud juurikad jämedamad on ja nendest paremat hinda
maksetakse.
Kes arstirohutaimi korjama hakkad, peab neid täiesti tund
ma ja kindel olema, et korjatawad taime seltsid suuremal arwul
leida on. Mähe leiduwaid taimi korjata ei tasu ennast ära, peale
tungalterade korjamise, mis mõnelegi noorele korjajale sissetuleku
allikaks wõiks olla. Iga taimeselts kuiwatatakse ja hoitakse eraldi.
Korjatakse ainult kuiwa ilmaga, niiske ehk wihmase ilmaga kor
jatud materjaal läheb kuiwatamrse juures mustaks ja kõlbmataks.
Kohe peale korjamist ja enne kuiwatamist puhastatakse taime osad
ära. Taimed, lehed ja õied korjatakse, kui nad täiesti wõrsunud
on, kohe peale õitseaja algust; juuri ei tohi mitte wigastada, et
järelkasv) ei saaks rikutud. Juured korjatakse kewadel enne lehtede
wüljatulelut ehk sügisel, kui lehed kolletawad. Koorte korjamise aeg
on kewadel enne lehteminekut. Kuiwatamist toimetatakse tolmuta
warju all, kus tuuletõmbus on.
31
Põllutöö Ministeeriumi poolt on registreeritud
S. Songi seenmekauplus,
kus ainult head, proowitud, kindlasti idanewat loomatoidu
juurikate, aia- ja keeduwilja seemet müügile lastakse.
Seemnetemüük algab weebruari kuus, kapsta seemne
tega; nendele järgncwad kodu- ja wäljamaa paremate seemnekaswatuste loomatoidu peetide, porgandite, naeriste (Turnips) jne. seemned, mida wähemal mõõdu! ka postiga, suu
remal mõõdul, raudtee kaudu kätte saadetakse.
Lühike tellimiste aadress: S. Songi, Wõrus.
Kuue aasta järele oleme kaupade walikus ja ladu suu
ruse poolest rahuaja seisukorrale tagasi jõudnud. Nõnda wõib
S. Songi kauplusest,
=== Wõrus, ==
juba muusikariistu, nagu: wiiulid, balalaikaid, gitarreid, man
doliine jne. ühes nende osadega: keelte, poognate, pulkade,
jalgadega jne. saada
Häda oli koil sõja aeg
jalgrataste puudusel.
Nüüd wõib neid uuesti
juures tellida ja igal ajal kohe saada jalgratta gumme,
pumpe ja teisi osasid.
S. Songi
TrükikodaB Raamatu- ja
kirjutusmaterjali kauplus
Wõrus, Jür? fän.
Nageli majas.
Suur paberi ja papi ladu.
Koolide, roallacoalitsuste, kõhtude ja
teiste ametikohtade tormi aste ladu.
Kõige
jookswale ja tähtajalisele arwele ja maksab
kõrgemat ajakohast protsenti. Suure
mate summade pealt kõrgem protsent.
Annab laenu
wekslite, Väärtpaberite, Väärtasjade ja kau
pade kindlustusel. Põllumeestele, kellel
pangas jookswad arwed ehk hoiusummad olnud, alandatud °|o°|o=dtt.
Ostab ja müüb
Väljamaa raha ja tshekke päewa kursi järele.
Toimetab
sissenõudmist (inkasso), rahasaatmisi ilma
tasuta ja kõiki teisi panga operatsioone
kodu- ja wäljamaal.
Ühendus kõikide kodumaa ja wäljamaa suuremate linnadega.
Aus
Edu-Kalender
1923.
Seitsmes aastakäik.
6. Songi trükk ja firjasius, Wõrus, 1922.
Märkide ja aegade seletused.
G noor kuu.
3 esimene weerand.
G täis kuu.
C wiimne weerand.
k. = MI; m. = minut; p. = püha, päew, pärast; e. I. = enne
lõunat ja tähendab aega kella 12-st öösi kuni kella 12 päewa;
p. I. = pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-st päewa kuni
kella 12-ni öösi; ** = Ametlikud pühad ja puhkepäewad.
Märkus: Posti-, telegraafi-, raudtee- j. m. asutustes arwatakse kella aega ka nii, et keskpäewa k. 12-st ühes järjes ikka
edasi k. 13, 14 j. n. e. kuni k. 24 loetakse, s. o. teise. keskööni.
Nii saame näituseks:
kell 15 ehk k. 3 p. l.
» 16 n m 4 n n
n
„
17
J-1 n
h
5° h
h
23 „ „ 11 öösel.
Aastaajad.
^lewade algab 21. märtsil, wana kal. järele 8 märtsil.
Suwi algab 23. juunil, wana kal. järele 10. juunil.
Sügis algab 24. sept., wana kal. järele 9. sept.
Talw algab 23. dets., wana kal. järele 10. detsembril.
Päikese ja kuu warjutused.
1923 aastal on kaks kuu ja kaks päikese warjutust, millest
Eestis näha on kuu warjutus 3. märtsil hommiku kella 4,28 nt.
kuni kella 6,36 nt.
Tähendus: Selles tähtraamatus on nädalapäewade ees uue,
aga nädalapäewade taga wana kalendri kuupäewad.
Sel aastal on 365 päewa.
^3 rt/)Z
I.
2
3
4
5
**g
Jaanuar — Naarr-kuu.
Esmasp. Aus aasta.
Teisip.
Kolmap.
G 4,33 e. I.
Neljap.
Reede
Laup.
Kolmekuninga p.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Tooma p.
Reede
Laup.
4. Kristuie tulemile püha.
23
24
**25
**26
*27
28
29
Luuk. 21, 25—36.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
jtohnop.
Neljap. Luulsina p.
Reede
3 4,38 e. I.
Laup.
z. Kristuie tulemile püha.
16
17
18
19
2Q
21
22
Matt. 21, 1—9,
19
Pühap.
20
Esmasp.
21
Teisip.
22
Kolmap.
23
Nigula
p.
Neljap.
W 3,30 e. I. 24
Reede
25
Nigula-Maarja p.
Laup.
2. Kristuie tulemite püha.
9
10
11
12
13
14
15
31 p.
3
4
5
6
7
8
9
Jah. 1, 19—28.
Talwe algus. G 9,33 10
[e. l. 11
12
1. Jõulu Püha.
13
2. Jõulu Püha.
14
3. Jõulu Püha.
15
Süüta laste p.
16
Luuk. 2, 33-40.
c 11,07 p. l. 17
18
1. kuup, kell 8,35
11. ■
» 9,08
21,
„
„ 9,17
Läheb laaja:
1. kuup, kell 3,30
11.
. 3,19
21. ),
« 3,19
Jahikaknder.
Tühi (valge) ruum: Lubatud aeg jahil käia. M keelatud aeg, looma
hoiu- ja kaitfeaeg. (R, Teat., 26. 7. 1920 a., nr. 101/102.)
£oomade nimed.
emapõder, emahirv (mets
kits) ja nende malikad
,
.
.
metstikk (ifahirro) .
.
.
Hamõtus ja Hateder
.
.
Isapõder.
.
,
.
Waldfnepid
Haned ja luiged ....
Käpardid
Cmapardid,
topelfnepid,
mudafnepid ja teised üle
mal tähendamata (nepid
ja veelinnud . . , .
Põldpüüd
Jänesed ja fafaanid.
.
.
Cmateder,
emamõtukd,
laanepüüd ja tookanad
Kõik teised eespool nime
tamata jahiloomad . .
Röövlinde ja -loome ruõib
kogu aasta tappa.
Kaitfemetfa piirkond Wõru maakonnas, kus jahipida
mine ainult röömlindude ja -loomade peale lubatud on:
I) Wana- ja Uue-Purfi meHandikus: Zirgupalu, Lükka, Reeda ja
Wana-UurH vahtkondades (1682 tiinu).
2) Juba meHandikus: Juba vahtkonnas (143 timu).
Mõõdud, kaalud ja rahad.
Meetri mõõdud.
Nende paremaks arusaamiseks olgu teada, et alusmõõduks
on pikkusemõõt meeter, tiõigt teiste suuruste mõõdud, peale
ajamõõdu, on meetriga ühenduses. Nõnda on ka kõigi mõõtude
wahekord 10, 100, 1000, nagu meie arwamise süsteemis.
Alusmõõdu nimest saadakse teised, et ette pannakse sõnad:
deka, mis tähendab10,
hekto, „
„
100,
kilo,
„
„
1000,
miria, „
„
10000,
detsi, „
„
i/io,
tsent: ehk senti „
iioo,
miili
„
iiooo.
Pikkuse mõõdud.
1
1
1
1
1
1
miriameeter — 10000 meetrit — 9,37 mersta.
kilomeeter — 1000 meetrit — 468 sülda 4 jalga 10 tolli 7,9 liini.
meeter — 3,28 jalga — 3 jalga 3 tolli 3,7 liini.
meeter — 1,4 arssinat, s. o. pisut wähem kui 1V2 arssinat.
tsentimeeter — Vioo meetrit — 0,39 tolli 1,9 liini.
millimeeter — i/iooo meetrit — 0,39 liini.
Pinna mõõdud.
1 kilogramm (kg.) — 1000 grammi — 2 Saksa naela — 2,44
s. o. umbes 21/2 Wene naela — 2 naela 42 sol. 40,8 dooli.
1 gramm — 1000 milligrammi — 22,5 dooli — umbes 1 4 sol.
-i*
*
Suurte raskuste mõõt on tonn; meetriline, s. 0. Prantsuse
tonn on 61 puuda 1 nael 89 sol. 59 dooli.
Nahad
Enne I8da Wene rahas,
1 Inglismaa naelsterling — 20 Mingi (1 shilling
12 pense)................................................... 9 r. 45 kop.
1 Prantsuse, frank — 100 santimi...................... — 37
1 P.-Am. Ühisr. dollar — 100 senti.................... 1 „ 94
1 Soome mark — 100 penni ....... — 37 "
1 Saksa
„ — 100 „................................. " 46 ”
1 Austria kulden — 100 kreutseri...................... — ” -78 ’’
1 Rootsi kroon — 100 öre............................... — ” 52 ”
Nendele juure tuli Eesti 1 mark — 100 penni'.'
Rahade wahekord ehk kurs on kõikuw. Ütleme, Tallinna
börse kursisedel oleks järgmine:
1 naelsterling . . . . 1535 Eesti marka.
1 dollar................. . 390 „
100 Saksa marka . . • 155 „
100 „
„ . .
4,15 E. marka.
100 Soome „ . . • 765
„
„
100 Rootsi krooni . . -9100 . „
„
100 Daani „
. . •
7100 „ „
100 Prantsuse franki . .
2750 „ „
100 Läti rubla . . . . 135
1 kuldrubla. . . . - 166
„
„
Wõtame sellel alusel wälisraha (waluuta) Eesti rahaks ümberwahetamise prooroid ette, siis leiame, et:
3 naelsterlingi on 1535X3 = 4605 Eesti marka.
6540 Saksa marka 360
opa
„
425
„
425
„
„
lUUAlUU
= 271,41 E. marka.
lt)5X360
rr
»
on — 100---- ~ õo8 E. marka.
155X425
~
on ---- 100— 658,75 E. marka,
ehk
„ ’ on 155X4 - 620
4- 155 : 4 = 38.75
Kokku 658.75 E. marka.
„
Laadad.
(Uuesti kokkuseatud maakonna- ja linnawalitsustelt saadud
teadete põhjal „uue kalendri" järel.)
Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis
peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus —
pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäeroa.
Jaanuar.
2. Pusul, Krüüdneri rold., Tartust 33 w. 7. Wõrus;
Orgita mõisas 1 p., Riisipere rdt. jaamast 31 w.; Tartus, aastalaat 7—28. jaan. 12. Weinjärwe w., Wahu k., Rakke j. 9 w.
17. Kolowere nt., Iõgewa kõrtsi j. 12. w. Risti rdt. j. TallinnLihula maantee ääres. 21. Mehikoormas, Meeksi w. 67,2 klm.
Wõru rdt. j. 22. Imarvere w., Päia kõrtsi j., Wõhmast 25 w.
23. Walga linnas 2 p.; Nasina w., kõrtsi j. (Laeroa sadamast
10 to.); Haapsalu linnas. 24. Paides; Jõelehtmes.
15. ja 16. Laekweres, Simuna kihelk. 2 päewa.
Weebruar.
2. Raplas; Halliste laat Pornuse-Lenhofil. 3. Keblastes,
Mihkli k., Pärnust 40 w. 4. Mõrus. 5. Alliku w., Õisus,
Kärewere j. 4 w.; Tõrwa al. 2 p.; Keblaste m., 40 w. Pärnust.
6. Narmas, Küünla laat 3 p. '9. Nakweres, Küünla laat 2 p.;
Pärnus 2 p.; Audrus, reedel enne Mastlapäewa. 10. Antsla
alewis, 1/4 klm. rdt. j.; Räpinas, 49,2 klm. Mõru rdt. j.
Raasikul. 11. Põltsamaa alewis, Wõhmast 25. w. 12. Tapa
alewis 2 p. 15. Iõgewa alewis, rdt. j.; Lähtrus, Martna k.,«
Haapsalust 24 w. 16. Wiljandis, Küünla laat 8 p. 18. Nina
külas, Peipsiäärne w., Tartust 45 w. 19. Tartus; Paides. 20.
Rawilas, Kose külas. 21. Malgas 2 p.; Muhu-Suure wallam.
j. 65 w. Kures. 25. Mõrus 8 p.; Lihula alewis, 44 w. Risti
rdt. j. 26. Mõõbsu alewis, 55,3 klm. Mõru rdt. j. 28. Wiljandis,
Wastla laat 2 p.
9. ja 10. Rakwere linnas 2 päewa; 20. Wasknarwas 1 p.
Märts.
1. Iõgewa alewis, rdt. j. juures; Kolowere-Risti laat 1
w. Risti rdt. j. 4. Kiwiloos Peningi w.; Wõhma a. Kõo w.
5. Kirbla w., 36 w. Risti rdt. j. ja 8 w. Lihula alewist. 8.
Antsla alewis; Kurista w. end. Aedu kõrtsi j. Iõgewa jm. 14
w.; Tumala m., Uuemõisa w. 51 w. Kures. 9. Emmastes Hiiu
maal, 32 w. Hellermaa sadamast; Haageri kir. juures Kohila w.
10. Puhjas, Kawilda w.; Watla m. Paatsalu w. 43 w. Pärnu
linnast; Kõo mõisas Wõhmast 10 w.; Suurejõel Uue-Wändras;
end. Kitse kõrtsi j. Walgjärwe w. Mõrust 46,4 klm. 12. Ardu
külas Triigi w.; Mõrus; Amblas 7 w. Lehtse j.; Hellamaa end.
teemaja j. 70 w. Kures. 14. Waimastwere „Sihi" Pedja j. 2V2
w.; Kodijärwel Elwa j. 8 w.; Käsukonna m. Jmawere w. Wõh
mast 25 w.; Mõisaküla alewis; reedel enne 15. märtsi Põltsamaa
alewis; Mustjala wallam. j. 29 w. Kures 15. Raplas. 16. End.
Kulli karjamõisas Elwa j. 11 w.; Rannaküla Rõmmi talu kar
jamaal, Maasis, 51 w. Kures. 18. Keilas; Kasinas Tõstamaa kih.;
Mõhmute w. I.-Iaanis, rdt. j.; Sangaste kir. kõrtsi j.; Kallaste
al. 2 p. Moldi j. 40 w. Tartust 46 w. 20. Jüri kir. juures
Rae w.; Taewere w. S.-Iaanis Olustwerest 5 w.; Märjamaa
alewis 33 w. Riisipere rdtj.; Kuresaares. 21. Mäike-Ulila mõi
sas Tartust 18 w. 22. Albu wallam. j. 22 w. Lehtse jm. 23.
Malgas; Kawastu Maruja külas Tartust 40 w.; Leisi alewis
40I/2 tö. Kures. 24. Mõras, Laiuse w. 12 w. Iõgewa j. 25.
Moldis Saadjärwe w. 26. Sulbi al. Kärgula w. 24,1 klm.
Mõru rdt. j.; Mahastus 24 w. Lelle rdt. j.; Mõlla-Kihlepas,
Pärnu maal; Kohilas; Mana-Prangli m. 25 w. Tartust. 28.
Paides; Kasepere poe juures Kloostri w.; Malguta mõisas 11
w. Pritsu jaamast; Kellamäe kõrtsi j. 2 p. — 2 w. Kures. 31.
Mustwee alewis 40 w. Iõgewa jaamast, 2 p.
3. ja 4. Iõhwi alewis 2 päewa; 8. ja 9. Iisaku mõisas
2 päewa; 9. ja 10. M.-Iakobi kiriku juures, M. Jakobi kihelk.
2 päewa; 24. ja 25. Laekweres, Simuna kihelk. 2 päewa.
Aprill.
Reljapäewal pärast Lihawõtte pühi „Pori" laat 2 p. Miljandis. Reedel enne Iüripäewa Põltsamaa alewis. 1. Juurus;
Leewi mõisas 19 klm. Mõru rdtj. 2. Antsla alewis; Puskarus
Põlgaste w. 24,5 klm. Mõrust. 5. Tartus. 8. Suitsu end. kõrtsi
j. Kastre-Mõnnu w., 5 w. laewa sadamast, 25 w. Tartust. 8.
Roobaka ms. Pärsama w. 42 w. Kures. 9. Elwas, 1 w. jaamast;
\
14. Ninakülas 45 w. Tartust, laewa sadama juures. 10. Ellamaa
rdtj. 1 w. kõrtsi j. Sooniste tö.; Loona wallam. j. 14 w. Kures. 12.
Mõrus. 14. Koorwere külas Mastse-Kuuste w., 37 w. Tartust.
14. Hummuli Soe kõrtsi j. 20 w. Malgast. 15. Säru Valla
maja juures 40,2 w. Mõru rdtj. 15. Tapa alewis. 16. Moltweti Keremal. 18. Migala kir. j., 42 w. Risti rdtj. ja 45 ro.
Pärnust. 18. Meinjärwe w. Mahu t; Mustla alewis Tarwastu
ro., 28 tö. Miljandist; Kogula w. Liiwa poe j. Rohukülas 28
w. Kures. 19. Luutsniku mõisas 27,5 klm. Mõru rdtj. 19. Kilingi-Nõmmes. 20. Alawere mõisas, Lihula alewis; Selis Tõs
tamaa kih. 20. Kuresaare linnas. 23. Wasulas 9 w. Tartust.;
Orajõe-Kablis. 24. Lohusuu külas, Mustwee laewa sadamast 13
w. Iõgewalt 53 tö.; Mastseliina wallamaja j. 21,3 klm. Mõrust,
15 klm. Mastsel. rdtj. 25. Partsi Peri w. 30 klm. Mõru rdtj.;
Roosikus Zooru w. 22,7 klm. Mõru rdtj.; Marblas, 55 w. Pär
nust. ; Märjamaa alewis, Koonga wallam. j.; Kabala wallam. j.
9 w. Mõhmast.; Rarwas 3 p. Jüri laat.; Kõiguste kõrtsi j. 2 p.
35^2 tö. Kures. 26. Iõgewa alewis ja rdtj. 27. Saare kõrtsi j.
25 tö. Tartust, 19 tö. Moldist. 28. S. Jaani al. Taewere w. 5
tö. Olustwerest. 28. Kärus Lauri rdtj. juures.; Abja Paluojas.
28. Sulaoja kõrtsi j. Krüüdneri w. 30 w. Tartust. 29. Maiatul,
24 w. Iõgewalt.; Kärsa külas, Tartust 35 w., Läänistist 10 tö.
29. Liiwal, Koiga wallas.; Malgas 2 p. 30. Nõos, IM2 tö.
jaamast.; Haanja mõisas 14 klm. Mõru rdtj.
2. Alajõel, Mirumaal 1 päew; 8. ja 9. Maiwara mõisas
2 päewa; 19. Miitnal, Kadrina kihelk. 1 päew; 27. ja 28. Rakwere linnas 2 päewa; 21. M.-Maarjas 1 päew.
Mai.
1. Kergu alewis Pärnu m.; Nissis, Riisepere w., Harju
m. 2. Roela Tormal, 42 w. Tartust, Mustweest 21 tö.; Tõrwa
al. 2 p.; Mändra al., Pärnu m.; Päri mõisa j., Lääne m. 20
tö. Risti rdtj.; Alamustis, Kõlliste w. 37,2 klm. Mõrust. 3.
Eoodlas, Anija w. Harju mk; Pikjärwel, Kaarepere jm. 3 tö.;
Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu-Koosas; Nuustaku a. 2. p., Pritsu jm.
13 tö. 4. Pärnus Jüri laat 2 p. 5. Haapsalus; Kodaweres,
põllum. seltsi platsil, Pala w.; Saaluse wallam. j. 18,2 klm. Mõru
rdtj. 6. Järwakandis Harju m. 7. Mõisaküla alewis Pärnu m.
Põlwa kir. j. 29,1 klm. Mõru rdt. 8. Tahkurannas, Mõiste kõrtsi
j., Pärnu m. 9. Häädemeeste; Uue-Antsla wallamaja j. 8 klm.
Antsla rdtj. 10. Kuiwajõel; Aduweres, Jakobi kih.; Mana-Roosa
wall. j. 31,3 klm. Mõru rdtj. 11. Reola m. 12 w. Tartust; Misso
wallam. j., 42 klm. Mõru rdtj. 12. Mõrus; Antsla alewis V4
klm. rdtj.; Pataste kõrtsi j., Kudina w., Moldi jm. 12 w. 14
Holstre wallam. j. 12 w. Miljandist; end Karilatsi k. j. 41,2
Mõru rdtj. 15. Kuresaare linnas. 16. Paides. 18. Sanqaste
kir. kõrtsi j. 19. Mehikoorma külas, Meeksi w. 67,2 klm. Mõru
rdtj. 20. Haiba poe j., Kirna-Kohatu w. Harju nt. 22.
Moodsus 55,3 klm. Mõru rdtj. 23. Malgas; Pärsama w. Mätlaküla karjamaal 37 w. Kures.
5. Salla külas, Simuna kihelk. 1 päew.
Juuni.
5. Miljandis 2 p. 9. Antsla alewis. 12. Paides. 13
Moltweti-Keremal. 14. Lootwina nt., Mastse-Kuuste w., Tartust
28 w. 15. Märjamaa alewis, 33 w. Riisipere rdtj. 16. Tapa
alewis. 20. Mustwee alewis, Jõgewalt 40 w., laewa sadama
j.; Mõhmuta w. J.-Jaanis 21. Mõrus. 26. Kolowere-Risti;
Laiksaare-Urisaares, Pärnum.; Miljandis Jaanil. 2 p. 27. Põlt
samaa alewis. 28. Rakweres „Jaani" l. 2 p.
26. Mihulas, Haljala kihelk. 1 päew.
Juuli.
1. Malgas 2 p.; Haapsalus. 3. Paides. 4. Tartus. 7.
Petseris. 8. Taagepera wallam. j., 44 w. Malgast ja 12 w
Tõrwa alewist. 10. Tarwastu w., Mustla et., Miljandist 28 w.
12. Mõisaküla alewis, Pärnum. 14—21. Leisi alewis riiete
laat. 15. Karksi Nuias; 18. Tõrwa alewis 2 p. 20. Pärnus
2 p. (Jaanil.). 23—5. aug. Kuresaares riiete laat.
3. ja 4. Palmses, Miitna kõrtsi juures 2 päewa.
August.
1. Paides. 2. Pärnus 2.-22. aastalaat. 7. Holstre wallamaja j. ^Viljandist 12 w. 10. Kuresaares. 12. Mana-Mõidu
wallam. j. Miljandist 5 w. 15. Tuhalaane wallam. j. Miljandist 26 w. 16. Martna kir. juures 20 Haapsalust. 18. Loodi
w. end. kõrtsi j. Miljandist 10 w. 21. Laiksaare-Urisaares. 23.
Malgas. 25. Mõrus. 26. Kaarli nt. Hallistest 8 w.; Mõisa
küla alewis. 26. Paides. 28. Petseris. 30. Rakweres 2 p.
3U Helme nt. 35 w. Malgast ja 2 w. Tõrwa alewist. 31. Suurejõel Uue-Mändras. 31. Häädemeeste!, Pärnum.
25. ja 26. Naroowa-Jõesuus 2 päewa.
September.
2. Taewere to., Suure-Iaani alewis. 3. Selis, Tõstamaa k.
5. Viljandis 2 p.; Wõõbsus. 6. Wastse-Nõo mõisas, Meeri w.,
li|2 wersta Nõo j. 2 p. 6. Wastsemõisa kõrtsi juures., Wiljandist 12 w. 7. Wana-Kariste roallam. j.; Hummuli „Soe"
kõrtsi j. 20 w. Malgast. 8. Peningi wallam. j. Hallistes, PornuseLenhofil; Olustwere jaama j. 9. Puiatu mõisas, 14 w. Wiljandist.
10. Puhjas, Kawilda to.; Kilingi Nõmmes; Tapa alewis 2 p.;
Kärstna mõisas, 36 w. Wiljandist; Hellama end. teemaja j. 11. LelleHiiekõnnus, Pärnum. 12. Mehikoormas, Meeksi w., 67,2 klm.
Wõru rjm.; Maasi w. Tagawere küla karjamaal 40 w. Krs.
13. Malgas 2 p.; Kolga-Iaani kiriku j., 31 to. Wiljandist. 14.
Alliku w. Õisus; Kuresaares; Nina külas, Peipsiäärne w.; Mii
lina wallam. j. 19,2 Mõru rdt. j. 15. Marbla kih., Saulepi to.,
55 to. Pärnust.; Jõgewa jaam ja al.; Tammistes. Pärnu kih.;
Abja Paluojal, Pärnum.; Kohila wallas. 17. Uduweres, Ja
kobi kih.; Uusna mõisas, 10 w. Milj.; Räpina mõisas, 49,2 klm.
Mõru rdt. j. 18. Pikjärwe end. kõrtsi, j., Kaarepere to.; Sindi
al., Pärnum.; Sangaste kiriku kõrtsi j.; Alawere mõisas. 19.
Kergu al., Jakobi kih.; Kogula w., Kalli küla karjamaal
31 w. Krs. 20. Leewil, Pindi w. 19 klm. Mõru rdt. j.; Migala
kiriku j., 42 to. Risti jm. ja 45 to. Pärnust. 21. Mahastus,
Järwamaal; Tahewa wallam. j., 31 to. Malgast; Rõuge kiriku
j., 13,1 klm. Mõru rdt. j.; Orajõe-Kablil; Pärsama to. Mõlupi k. j.,
421|-2 to. Krs. 22. Kastnas, Tõstamaa kih. 23. Holdre nt,
Helme kih., 40 to. Malgast ja 14 to. Tõrwa al.; Iärwakandis;
Sürgawere mõisas, 15 to. Wiljandist; Paides. 24. Kirbla, to.,
Läänemaal; Wõrus; Tartus. 25. Antsla alewis, l|< klm. rjm.;
Wõlla-Kihlepas; Watla m. Paatsalu to., Läänem.; WanaSuislepi wallam. j.; Loona wallam. j. 26. Pööraweres Jakobi kih.,
Pärnum. 27. Põlwa kiriku j., 29,1 klm. Wõru rjm.. 28. Tori ale
wis; Põltsamaa alewis; Kuresaares. 29. Kirepi kõrtsi j., Pritsu jm.
5 to.; Ambla al., Järwam.; Keblaste m. Mihkli kih., 40 to.
Pärnust. 30. Haanja nt, 14 klm. Wõru rjm.
12. ja 13. Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk. 2 päewa; 13.
ja 14. Iisaku mõisas 2 päewa.
Oktoober.
1. Audrus; Kolga to. Liiwal; Waikna w. Päri m.; Nasina
kõrtsi juures.; Uuemõisa to. Lewala k. Mehamäel 2. p. 48^2 to.
Krs. 2. Roela It end. Torma jm. j.; Tõrwa alew. 2 p.; Märjamaa
alewis; Mõisaküla alewis. 3. Kawastu to. Koosa külas; Laane
metsa „Suure" kõrtsi j. 23 w. Malgast; Narwas Mihkli l. 3 p.;
Tõrwa alewis 2. p.; Mändra alewis; Lindoras, Loosi w. 23,2
klm. Mõru rdtj. 4. Mana-Kuuste w. Reola Malge kõrtsi juures;
Rõuge lv. end. Sänna kõrtsi j.; 18 klm. Mõru rdtj.; Kuiwajõel,
Harjum. 5. Zooru w. Roosikul; Lihula alewis 6. tudina w.
Pataste kõrtsi j.; Tapal. 7. Miljandis Mihkli IL 2. p.; Kohila
w. Hageris. 8. Pukal Sangaste kih.; Mustjala m. j. 2 p. 10.
Hiiumaal end. Heltermaa k. j.; Malgas; Jmawere w. end. Päia
kõrtsi j. 11. Riidaja wallam j.; Kilingi Nõmmes. 12. Keilas;
Leisi alewis; Wastseliina wallam j.; Tartus; Pärnus Mihkli l. 2
p. 13. Mõrus; Kurista w. end. Aedu k. j.; 14. Petseris; Albu
wallam. j. Iärwam. 15. Rannu w. Kulli karjamõisa j.; Säru
wallam. j.; Rakweres Mihkli lt 3 p.; Raplas; Kolowere nt. end.
Iõgewa k. j. 16. Muhu-Suure w. mag. aida j. 17. Nuustaku
alewis 2 p.; Koonga wallamaja j. 18. Kuresaares; Lohusuu
külas; Mõõbsus; Taewere w. Suure-Iaani alewis; Emmaste
w. Hiiumaal, Metsalauka külas. 19. Tarwastu w. Mustla ale
wis; Iõelehtmas; Mana-Kuuste w. Lootwina mõisas; Põlgaste
w. Puskarul; Rogosi w. Luutsniku mõisas. 20. Mana-Roosa
wallam. j.; Uue-Antsla wallam. j.; Kõlliste w. Tille kõrtsi j.
26,6 klm. Mõru rdtj.; Meinjärwe w. Mahu k. 21. Suitsu laat
Kastre-Mõnnu wallam. j.; Saaluse wallamaja juures, 18 klm.
Mõru rdtj.; Haapsalus. 22. Kärgula w. Sulbi alewis, 24,1 klm.
Mõru rdt. \._ 23. Raadi w. Masula Rojasilla k. j.; Moisekatsi w.
43,3 klm. Mõru r. j.; Kõo nt. Miljandim.; Kloostri w. Kasepere
kõrtsi j. 24. Kõlliste w. Krootuse mõisas, 36,7 Mõru rdt.; Laatres — 19 w. Malgast ja 4 w. Sangaste jm.; 25. Sooniste
w. Ellamaa kõrtsi j. 27. Saare w. Saare kõrtsi j. 28. Puur
manni w. Piknmme külas; Krüüdneri w., Pusu k. j.; Taageperas — 44 w. Malgast ja 12 w. Tõrwa alewist; Mõhmuta w.
I.-Iaanis; Moltweti Keremal; Misso wallam. j., 42 klm. Mõru
rdt. j. 29. Mõtikwere w. Maiatu lt. Lullikatku külas; Ahja w.
Kärsa kõrtsi j. 31. Mõniste wallam. j. 41,3 klm. Mõru rdtj.
ja 3 klm. Mõniste rdt.; Sindi Lodja k. j.
4. ja 5. Palmses, Miitnal, Kadrina kihelk. 2 päewa; 6. ja
7. Iõhwi alewis 2 päewa; 12. ja 13. Jllukal, Kuremäel 2 p.;
13., 14. ja 15. Rakwere linnas 3 päewa; 18. Salla külas, Si
muna kihelk. 1 päew; 18. Mäike-Maarjas 1 päew; 27. ja 28.
Laekweres, Simuna kihelk.
Nowember.
w. Nissis. 5. Antsla alervis; Missi kõrtsi j. Kambja w.; 6.
Rõuge w. end. Alakõrtsi j.; Kaarepere w. Kassinurme nt j.; 7.
Malgas 2 p.; Elwas. 10. Jõgewa w. ja nt.; Lähtru w. Mahima külas; 11. Mõrus; Miljandis Mardi laat 2 p. 12.
Triigi w., Ardu külas; Karilatsi w. end. kõrtsi j., 41,2 klm. Mõru
rdrj. 12. Kuresaares. 14. Käru. w. Lauri jm. j.; Lähtru w.
25 w. Haapsalust; Tartus. 20. Kolowere-Risti laat.; KirnaKohatu w. Haibas. 23. Paides; Mustmees. 25. Raasikul.
26. Malgjärwe w. end. Kitse kõrtsi j. 46,4 klm. Mõr^u rdtj.
28. Moltweti-Hallikukiwil; Keilas; Põltsamaa alewis. 29. Mõrus.
30. Migala m. end. Poti kõrtsi j.;
1. ja 2. Jakobi kiriku juures, M.-Jakobi kihelk. 2 päewa.
Detsember.
1. Tapa al. Lelle Hiiekõnnus esmaspäewal pärast 2. Krist.
tul. püha. 2. Juurus Harjum. 3. Jõgewa alewis ja rdtj.; Malgas,
2 p. 5. Rakweres Jõulu lt. 2 p.; Amblas Järwam. 7. Kallaste al.
2 p. Moldi jm. 40 w. ja laewa sadama j., Tartust 46 w. 8.
Miljandis. 10. Jüri kir. j. Rae w.; Mõisaküla al. 11. Rarwas Jõulu laat 3 p. 12. Martna kir. j. 20 tv. Haapsalust. 12.
Mõhmatu w. j.; Mändra alewis. 14; Peipsiäärse w. Ninakülas;
Antsla al. 14. Pärnus Jõulu lt. 2 p. Reedel enne 15. dets.
Põltsamaa alewis. 15. Mõrus; Kohilas Harjum.; Mõhmatu w,
Järwa Jaanis. 17. Moisekatsi w. end. Kauksi k. j. 42,2 klm.
Mõru rdtj. 18. Paides; Pööraweres, Jakobi kih. 20. Mõõbsus; Märjamaa al. 22. Mustwee al. Jõulu lt 2 p. 23. Krüüdneri w. Sulaoja k. j. 28. Kawastu w. Maruja k.; Malgas.
3. Alajõel, Mirumaal 1 päew; 6. Mihulas 1 päew; 19. ja
20. Jõhwi alewis 2 päewa; 20. Masknarwas 1 päew.
Petseri linnas saawad laadad 1923. aastal järgmiselt
ära peetud: Uue kalendri järele, iga 1. ja 15. kuupäewal. Liikuwad laadad wana kalendri järele: 1) Suure paastu teise nädala
esmaspäewal. 2) Suure paastu 7. nädala esmaspäewal. 3)
Esmaspäewal peale Lihawõtte pühi. 4) Järgmisel päewal peale
Taewaminemise püha. Alalised aasta laadad uue kalendri järele
on: 5) 7. juulil, 6) 28. augustil ja 7) 14. oktoobril.
Petserimaal peetakse 1923. a. laadad järgmiselt: 1) Lauras,
Laura wallas iga kuu 20-mal päewal. 2) Stolbowas, Laura
wallas 29. aprillil ja 29. oktoobril. 3) Korsakowas, Pankjawitsa
wallas 29. nowembril. 4) Irboskas iga kuu 21 päewal. 5)
Wärskas, Iärwesuu wallas iga kuu 10. päewal.
Wõõbsus peetakse turgu iga 5. ja 20. kuupäewal.
Hertsog ja karjapoiss.
Üks Schoti suurtsugu mees, kes põllutööst palju lugu pidi, os
tis kord oma jõuka naabri käest lehma. Loom tuli kohustuse
järele järgmisel hommikul ostjale ära saata.
Hommiku wara, kui hertsog jalutamas oli, nägi ta ühte poissi,
kes waewaga lehma hertsogi elutuse poole ajada püüdis. Lehm
oli aga wäga kangekaelne, ja waene poisike ei jõudnud tast jagu
saada. Karjane, hertsogit mitte tundes, hüüdis tema poole:
„Kuule, mees, tule siia ja aita mind selle elaja poolest!" Hert
sog sammus pikkamisi edasi, poissi nagu mitte märgatagi tahtes,
kes aga ikka appi hüüdmist ei jätnud. Wiimati kui poiss otsu
sele jõudis, et tal wõimata on omast jõust loomaga edasi saada,
karjus ta wihaselt: „Mees, tule ometi siia ja aita mind,- ka ta
han ma sulle tasuks poole sellest anda, mis ma ise saada wõin."
Hertsog lähines ja laenas oma aitajat kätt abiks.
„Ü1le nüüd mulle," sõnastas hertsog, kui nad mõlemad lehma
järel astusid, „Kui palju loodad sa siis õige saada?" „Ei tea",
wastas poiss, „kuid ma loodan kindlasti midagi ikka saama, sest
need inimesed seal suures majas on igaühe wastu head."
Elutusele ligi jõudes, tõmbas hertsog poisist end tagasi ja
otsis teist teed oma lossi.
Kui ta ühe teenri enese juurde kutsunud oli, pistis ta Vii
masele kümnelise pihku, öeldes: „Eee anna sa seal poisile, kes
lehma ajas!"
Sellepeale pööris hertsog ise sama kohale tagasi, kust ta
ära kadus, nagu oleks ta karjapoissi tagasi tulekul ootanud.
„Noh palju sa said?" küsis hertsog.
„Ühe marga", ütles poiss, „ja säh! siin on sulle sellest
pool."
„Aga sa said ometi rohkem kui selle ühe marga?" usuteles
hertsog.
„Ei saanud", tõendas poiss, „see on kõik, ja ma arwan,
seda on ka üsna küllalt."
— „Seda ma et usu", seletas herra, „siin peab üks wiga
olema; aga et ma hertsogi sõber olen, ja kui sa tagasi lähed,
annab ta sulle rohkem, seda ma tean."
Mõlemad läksid ka tagasi. Hertsog helistas kella ja käsu
tas omad teenrid kokku.
,,Nüüd," ütles sama herra poisile, „näita mulle, kes nen
dest isikutest andis sulle tolle marga!"
— ,,Waat, see siin," ütles karjane, toapoisi peale tähendades.
Teener langes nüüd põlwili, tunnistas oma süü üles ja
palus andeks; kuid hertsog käskis teda karjapoisile kuldkümnelise
ära anda ja jalamaid teenistusest lahkuda.
„Sina oled nüüd mõlemad kaotanud — koha ja au," se
letas hertsog, ,,tulewikus pea meeles, et ausus ikkagi üle kõige on."
Alles nüüd sai karjapoiss aru, kes temal lehma ajada ai
tas. Hertsog ise oli üpris rõõmus poisi tubliduse ja meeleaususe
üle, et ta poisi kooli pani ja tema eest kooliraha maksis.
Lug. jär. S.
Ees huroitawat, põnewat ja tuumakat lugemismaterjaali ihaldarvad, leiawad seda rahwalikult toimetatud
„Romaan",
Ä
mille asetalitus on Wõrus, S. Songi rmtkpl.
Toome siin proowiks ühe jutukese, mis nimetatud ajakirjast
wälja on rvõetud.
3 sa.
Florra kirjaniku Björnstjerne-Björnson’i jutustus.
Mees, kellest see jutt räägib, oli kõige wügewam oma ki
helkonnas. Ta nimi oli Thord Õveraas. Ühel päewal seisis
ta õpetaja kirjutustoas, sirgesti ja tõsiselt.
„Sain poja ja soowin, et ta ristitaks", ütles ta.
„Mis talle nimeks saab?"
„Finn, nagu minu, isal".
„Ia kes on roaderid?"
Mees nimetas nimed ja need, olidterroes kihelkonnas kõige
enam lugupeetud mehed ja naised, ühtlasi isa sugulased.
"Kas on sul muidu roeel midagi ütelda?" küsis õpetaja
ja waatas tale otsa.
Talunik seisis silmapilgu waikides.
„Sooroiksin, et ta isepäinis ristitaks", ütles ta.
„See tähendab äripäewal?"
„Tulewa laupäewal kell 12 lõunal".
„Kas on sul midagi muud roeel?" küsis õpetaja.
„Ei tea enam midagi".
Talunik keerutas kübarat käte roahel, nagu tahaks ta lah
kuda. Nüüd tõusis õpetaja püsti.
„Siis lase mul enesele weel kaasa anda soow , ütles ta,
astus mehe juure, roõttis ta käest kinni, roaatas temale silma ja
ütles: „Andku Jumal, et see laps sulle õnnistuseks oleks!"
Kuusteistkümmend aastat hiljem seisis Thord jälle õpetada toas.
,,Sa oled samasugune tui enne", ütles õpetaja, kes tema
juures wähematki muudatust ei näinud.
,,Mul ei ole ju mingisugust muret", roastas Thord.
Õpetaja waikis.
Natukese aja pärast küsis ta:
„Mis soow on sinul täna õhtul?"
,,Tulin poja pärast, kes homme esimest korda armulauale läheb .
",Ta on tubli poiss".
. .
,,Tahtsin Teile maksud maksta, aga enne weel kuulda, mis
suguse koha ta kirikus saab".
„Määrasin temale esimese koha".
Nii, nüüd tean — siin on Teile kümme taalrit".
"On sul weel mõni soow?" küsis õpetaja ja waatas Thordrle.
„Ei tea enam midagi".
Ütles ja läks.
, , v „ T „r
Jälle oli kaheksa aastat mööda läinud, kur ühel paewal roaljast õpetajamaja eest wali jutukõmin kajas. Tuli hulk mehi, esi
mesena Thord.
Õpetaja waatas üles ja tundis Thordi ära.
„Sa tuled täna teiste saatel".
„Soowin poega maha kuulutada; tema tahab abielusse as
tuda Karm Storlideniga, Gudmundi tütrega; Gudmund ise sei
sab ka siin".
„See on ju kõige rikkam neiu terwes kihelkonnas'.
"Nii räägitakse", wastas talunik, oma juukseid silitades.
Opetaia istus pisut aega nagu mõteldes; ilma, et midagi
oleks ütelnud, kirjutas ta selle peale nimed oma raamatusse, ja
mehed kirjutasid alla.
Thord pani kolm taalrit lauale.
„ Minule on ainult üks maksta", ütles õpetaja.
„Tean, mis Teie õigus on saada, aga Finn> on mu ainus
laps — tahaksin oma asja heameelega hästi teha.
Õpetaja wõttis raha wastu.
„Nüüd oled sa poja pärast juba kolmat korda siin, Thord".
„Aga nüüd olen temaga ka malmis", wastas Thord, sidus
rahakoti kinni, ütles Jumalaga ja lahkus.
Mehed läksid talle järele.
Neliteistkümmend päewa hiljem sõudsid isa ja poeg maikse
ilmaga üle mee Storlideni, et seal pulmade asjus lähemalt läbi
rääkida.
„Sõudepink logiseb minu all", ütles poeg ja tõusis üles
pinki korraldama.
, Samal pilgul libiseb laud, millel ta seisab, pisut kõrwale;
ta wiskab käed üles, karjatab ja kukub mette.
„Wõta aerust kinni!" hüüdis isa, tõusis ruttu üles ja ula
tas talle aeru.
Aga kui poeg juba mitu korda selle järele kahmanud, tardu
sid ta käed.
„Oota, oota!" hüüab isa ja sõudis tema poole.
Seal kukub poeg seliti, heidab isale pika pilgu ja wajub
põhja.
Thord ei tahtnud seda õieti uskuda, Mis paadi paigale ja
wahtis tardunult täpile, kuhu poeg kadunud, nagu peaks ta meel
Veepinnale kerkima. Tõusid üles mõned mullid, meel mõned,
siis meel ainult üks suur, mis lõhkes — ja meri oli jälle peegel
selge. Kolm päewa ja ööd nägid inimesed isa selle koha ümber
sõudwat, ilma et oleks söönud, ilma et oleks maganud; ta otsis
poega. Alles kolmanda päewa hommikul leidis ta tema ja kan
dis ta ise üle mägede oma kodu.
Sest päewast saadik oli wist terwe aasta mööda läinud.
Õpetaja kuuleb weel hilja sügise õhtul kedagi koja ukse taga olewat ja ukse käepidet kobawat. Ta awas ukse ja sisse astub pikk,
küüru wajunud mees, kõhn ja walgete juustega. Õpetaja tunnis
tas teda kaua, enne kui ära tundis.
Oli Thord.
„Tulid nii hilja?" küsis õpetaja ning jäi ta ette seisma
Järgnes pikk waikus. Wiimaks ütles Thord:
„Mul on midagj kaasas, mida tahaksin heameelega anda
waestele; kawatsen põhjendada kapitaali, mis peaks kandma minu
poja nime".
Ta tõusis üles, pani raha lauale, ja istus siis jälle.
Õpetaja luges raha.
„Siin on hulk raha", ütles ta.
„Pool müügihinnast, mis oma talu eest sain".
Kaua istus õpetaja waikselt; siis küsis ta pehmel toonil:
„Mis karoatsed sa nüüd peale hakata?"
„Midagi paremat!"
Jälle istusid nad tüki aega waikides, Thord — silmad
maas, õpetaja — teda silmitsedes.
„Müd usun ma, et su poeg on sulle õnnistuseks olnud"?
„Jah, nüüd olen minagi selle peale kindel", wastas Thord
üles waadates, ja kaks pisarat weeresid pikkamisi ta palgelt alla.
Kõige wägewam loodusejõud.
Keegi noor naesterahwas küsis kord Georg Etefensonilt,
aurumasina ülesleidjalt, missugust jõudu tema kõige wägewamaks
loodusejõuks peab.
Kuulus mees oli parajasti lõbusas tujus, sellepärast tahtis
ta neiut meelitada ja wastas:
„Kõige wägewam loodusejõud, armuline neiu, on naese silmad
mehele, kes teda armastab. Reisigu mees kas wõi teise maailma
jakku, õrn pilk,.mis naene mehe peale heitnud, tõmbab ta jälle
kodu tagasi. Ükski teine loodusejõud ei saaks selle Vägitükiga
korda".
—ta—
Kasulikud näpunäited.
Willaste sukkade, särkide ja muude asjade kokkutõmbamist
pesemise ajal wõib sel teel takistada, et pesuwette salmiakiwaimu
(tinkpiiritust) pannakse ja ainult leige, s. o. mitte palawa weega
pestakse. 30 toobi wee peale jätkub 20 grammist salmiakiwaimust
küllalt, mis puhastamata olekus ka õige odaw on. Sellega jääb
ka seebikulu kandmata, sest salmiakiwaimuga segatud wesi wõtab
ilma seebitagi kõik mustuse kergesti lahti.
Muidugi peab salmiakiwaim tarwitamise puhul täiesti kange
ja ärahingamata olema.
Ristimise pruutidest.
Üks rõõmsamatest perekonnapsudest on see toimetus, kus
lapsele nimi antakse. Iga rahwas on neist, kui kindlakssaanud
traditsioonidest, oma pühama tunde järele kinni pidanud.
Katoliku maades arwatakse, et laps on kurdina sündinud
ja wiibib esialgul kurjawaimu wallas. Preester peletab oma
roandega kurjawaimu eemale, ja parema käe pöidlaga lapse pa
rema kõrwa külge puudutades lausub ta: „mine lahti". Last
hoiab meeswader. Siis wõtab naiswader lapse sülle, käändes
selle jalad hommikupoole. Kui meeswader lapse nime on ütel
nud, kurjawaimu langemise järele, teeb preester ristimismärgid,
lausub pühad sõnad ja paneb mõned soolaterad lapsele suhu.
Laplased ristiwad last poolkuu kujulises kätkis. Raske
haiguse järele walitakse lapsele uus nimi, kuna endine küllalt hea
kaitsja ei olnud.
Karaiiblaste waderid torkisid laste kõrwadesse, alumistesse huultesse ja ninasõõrmetesse augud, kuhu rõngad ja hel
med riputati. See talitus ei wõi muidugi mõista enne sündida,
kui laps juba küllalt wastupidawaks on saanud.
Floriida indiaanlased waliwad lapsele nime sellest
waenlasest, keda isa oli ära tapnud, ehk sellest külast, mida isa oli
häwitanud, wõi jälle mõnest õnnelikust sõjajuhtumisest, millest isa
osa wõtnud.
Merit os wiidi hiljutisündinud wäikesed templisse, kus
preester iseäralises jutluses manitses neid kõigi elu katsumiste wastu
kindlaks jääma, ^ui pojast taheti soldatit saada, pandi tema pa
remasse kätte mõõk ja pahemasse kilp. Kui temast loodeti amet
meest, anti talle kätte wastawat ametit tähendawad märgid. Siis
wiis preester lapse altari ette ja laskis tema kõrwast ja muudest
kehaosadest tilga werd. Lõpuks toodi weeämber, kus last ristiti.
Leidus ka wariatsioone, kus ristimisi ilma iseiiraliste kommeteta
toimetati. Imetaja wiis lapse õue, kuhu weeämber oli toodud.
Sinna kasteti last kolm korda, mille ajal kolm wäikest kolmeaas
tast poisikest kõigest kõrist ristitawa nime hüüdsid.
Teised loodusrahwad andsid oma lastele nime wäga liht
salt. Kui nad sel ajal mõnda looma nägid liikuwat, andsid nad
lapsele selle looma nime.
Araablased walisid luulelisi nimesid, iseäranis tütarlas
tele. Nad kutsusid neid „Päikeseks" ehk „Kuuks", „Roosiks" ehk
„Jasmiiniks", „Teemandiks" ja „Helmeks". Ei puudunud isegi
sarnased nimetused, nagu: „Iumala headuse isa" ehk „Täiskuu ema".
Lääne-Aaf rikas asuwate muhamediusku Mangikashõimurahwaste juures anti lapsele nimi seitsme wõi kaheksa päewa
wanuselt. Lapse pea aeti paljaks. ' Kutsutud wõõrastele Valmis
tati jahudest ja hapupiimast dega-nimeline warruroog. Ristsejutlustaja luges dega üle pika palwe, mille kestwusel keegi juures
olijatest roa sellejaoks iseäraliste taldrikute peale pani. Sellepeale
wõttis preester lapse käest kinni ja luges teise pika palwe, siis
sosistas tema lapse kõrwa ja hingas näkku. Sellejärele jagas isa
dega niimitmesse ossa, kuipalju kutsutud wõõraid oli.
Persias pidi isa, kui ta mitte wäga kehw polnud, —
oma sõpradele pidu korraldama, kuhu ka preestrid olid kutsutud,
kellele kõigile maiustoitusid pakuti. Üks preestritest tõstis hällist
mähkmetes lapse ja pani ta maha. Wiis nime oli kirjutatud wiie
paberilehekese peale, see asetati koraanilehtede wahele, wõi Vaiba
nurga alla. Siis loeti esimene lugu koraanikaanelt, awati raa
mat umbes, ja preester tõstis raamatu üles, sosistades lapse kõrwa
sisse paberilipaka peal olewa nime. Selle järele annetati lapsele
kingitusi.
Pärsid, tulikummardajad, hoidsid last tule kohal.
„Esmasp."
,Sulbi4 riidetööstuses
Kärgulas
wärwitakse, wanutakse, pressitakse ja tikateeritakse riiet lühikese ajaga kõrges headuses.
TÖÖ WASTUWÕTMINE
Sulbis.
Wõrus: hrade S. Songi ja Sandt’e kauplustes.
Antslas: Tarwitajate Ühisuse kaupluses.
Urwastes: hra J. Simm i kaupluses.
Austusega L. MURU.
IBD"~.........................................................................
*
VMM I*
S(«onai
♦
-V
Wõrus,
y Wp llllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllll
foocoitab ülemaaliselt laaüsate hindadega:
Z toiiulib,
H
bratscheid,
eellod,
D
balalaikaid,
D
mandolineid,
Z
guitarreid,
D
puhkpille,
W
kontra-basse,
S
trumme,
W
taldrikka,
D
triangelid,
S
noodi Pulte,
igasuguseid keeli mänguriistade jaoks,
W metronoome, s. o. taktilööjaid, et igas
tempos õige ja kindla taktiga Harjuneda; healematutajaid, keelpillide
poognaid ja nende osasid, Wiiuli roope,
kampsoli jne.
h
• Mis ladus ei juhtuks olema, muretsetakse telli
mise peale Viibimata, wabriku hindadele ainult Väi
kest wahetasu juurde lisades.
IIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
Jullus tibblngl
:
kulla- ja kellasep aarist
z-
ostate Teie kõige paremini omale kuld-, hõbe
ja uuskuld ehte- ja tarbeasju. Seina-, laua-,
mängu- ja taskukelli. Palju sorte häid õmb
lusmasinaid, elektri taskulampe, batareisid, kõiki
sorti prille, habemenuge, mänguriistade keeli jne.
Kõrge odawam ostukoht!
Mõrus, Jüri t. 9, wastu „Põllumehe" kaupl.
— Ostan kulda ja hõbedat. —
Auruwärwimise wabrik
R. Hatus, ÄiWis.
Spetsiaal-tööstus
t0“
laste, puuwillaste ja linaste kangaste wärwimise,
wanutamise, pressimise ja käärimise jaoks. Peale
selle weel kõiksuguste kantud naiste- ja meester. riiete,
millaste, puuwillaste — ja linaste lõngade wärwimise jaoks. —
Wastuwõtmise koht Wõrus r
Eostele fooroitotud pildi- ja lugemisraamatud,
mis
S. Songi raamatukaupluses
Worus, peale muude, müügil on:
Gori, £öbus aed lastele.
R. R cd e r t f ch e n k o, naljajutud, odaco pilke- ja naljakirjaroara.
Th. Usfifao, T. Kuufik, £aste pildid, 1. Hoomad,
11. Hoomad, lil. Hirmud.
Halb eksitus, Jaapani jutuke lastele.
Oullioer fžärjapolrolaste juures. Imelikud juhtumifed meresõitja elult,
Wallatud lapsed,
Parun münchhauseni imelikud reitijuhtumited.
Wägimehe wiperused.
SeiHe kaarnat.
6. £9ns, murdjad.
D. Defoe, Robinfon Grusoe.
m. Dalmer, Kalamehed.
K. Evald ja 6. Chr. Rndersen, Wana rambe
kaaslane.
P. Grünfeldt, Rladine imelamp. muinasjutt 1001
ööst.
mängumees. Walitud muinasjutud 8—13 aastastele.
R. £iia)-Beto, JTleieaja muinasjutud lastele.
6. Chr. flnderfon, Oletsluiged.
P. Grünfeldt, Rohutirtsud.
T. Kuufik, Tahma-Tõnu.
Gori, Jänes-Koljat. muinasjutt lastele.
Gori, Ripet-Räpet, lastenaljad.
Gori, Kriimustused.
6. Saar, Käbid torbiku fees ja teised lastejutud.
Wäike Roofike ja kuri roõorasõde.
6. Ch risti on, Rnderteni muinasjutud, fiuiga piltidega.
I
Speckferi pildid, Hey’i lugudega Eesti-rahroa lastele.
Laste kodumaa.
minu Raamat, laulud ja pildid lastele.
Rahcoaste muinasmaalt. Koguke rnõõraste muinasjutte Eesti lastele.
W. Cunkemitfchi järele R. Rõuk, Kaks tüütut
kannatajat.
e
P. Grünfeldt, muinasajast ja kodumajalt.
6. Wagner, Lood loomadelt.
Laste karussell.
R. Su u rk a lk, Laste jõuluraamat. Reodele lastele
kingituteks.
i
Gori, Kiitu-Kiitu. Lostenoljod.
Gori, Sõdur Sats, lastelugu.
R. K i ro i t, maalirnite raamat lastele, Wäike Taidur,
Eesti rahroa muinasjutud.
Käkimäe kägu.
Rara, ilus jutustus orjaelult.
R. J a a k t o n, kui Rndrei müts ära kadus.
Laste Jõulu laulud.
J. T i 1 k, Soome muinasjutud.
Walifud muinasjutud.
Jumala laste Wõidu-Palmid.
m. 1. E i t e n, Etimanemate roarandus.
flcid ja teisi lasteraamatuid, Ka Sakfa ja Wene
keeles, footpitab omast lodust
S. Songi raamatukauplus
Wõrus, Nageli majas.
i
I
|
l
I
!
jj
|
e
š
e
e
e
e
e
Võras taks korda nädalas ilmnwa ajalehe
„ffl6ruman“
hind
aadress:
Mk. 30 postiga,
„ 25 postita
WÕRUS, post
kast
kuus.
25.
\A/Ari
on ainuke provintsi* ajaleht, mis
kõige pealt wäliselt oma harul
dase korralikkuse poolest silma paistab, milles
kuulutused ja tekst nii maitserikkalt on üles lao
tud ja mis lühikese aja kestel peale Wõru ja
Petseri maakonna kaugele üle nende maakondade
piiri on ulatanud ja sõpru leidnud kõigis kihtides.
,, VV UI Ullldd.
\ X JAt*i im Q1on wõimaldanud selle harulj, VV UJ Ullld-d.it:
daselt rohke poolehoiu tema
kerge ja populäärne kirjawiis, õiglane ja heasüdam
lik arwustus ja toon ning kokkuvõtlikult ülevaat
lik sisu.
Ei ole kahtlust, et igasugune kuulutus või
tekst „Wõrumaas“ oma otstarbe saavutab.
Aadress: Wõru, postkast 25.
kirjastusel Mõrus on ilmunud ja
ka mujal saada:
W. Lobanow.
Mesilaste mädapoja haigus ja
selle arstimine.
Auhinnaga kroonitud töö. Eesti keelde P. Leinbock. H. 20 mk.
Noorte laulik.
Meelelahutuseks kodus ja wõersil. H. 10 mk.
Kerged Saksa-Eesti
keele kdnelemised.
Teine täiendatud trükk. H. 3 mk.
Märkus: Esimene trükk osteti ilmu
mise korral kohe ära. —
Kuke-aabits.
Kolmas parandatud trükk. H. 20 mk. Kaanel salmiga:
„Su lapsepõlwe waew
On pärast rikkus-kaew".
Oma puhta trüki ja kokkuseade poolest on see „Kuke-aabits"
paljudest parem ja laste noortele silmadele kaunimaks kiidetud.
Emakeele helinad.
Wiis peatükki ja mõned piiblilood kodu- ja leerilastele.
H. 5 mk.
Riide- ja puumärwe,
Koolitinti ja koolikriiti,
Wärnitsat ja wärwimulda,
Pesuseepi ja -soodat,
Saapanöõre ja -määret,
Lõhnaõli ja -seepe,
Habemeajamise abinõusid,
Kõiksugu rohuteesid,
Ussiköömneid (solkna rohi),
Keemia õpiabinõud koolidele
jne. jne.
Pargib kõiksugu nähku juhiks, pastlaks, tallaks,
sheremetiks ja woodrinahaks, ka lambanahku kasukaks.
Walmistab kõiksugust nahasaadusi, nagu: saapasääri,
peanahku ja masinarihmu.
Ostab ja müüb kõiksugust nähku ja nahasaadusi
ja paju- ja kuusekoori.
Wõrns, Aleksandri tän. U, omas majas, Kõnetraat 107.
Aktsia kapitaal Mk. 2.000.000.—
Pank wõtab raha hoiule ja mak
sab harilikud °|o °|o. Annab wälja
laenusid ja toimetab kõiksugu
panga operatsioone kodu- ja wäli
jamaal.
WORU ÜHISPANK.
Endine Wõru kesti Laenu ja hoiu Ühisus, asutatud 1903 a,
Ainuke ühistegeline rahaasutus Wõrus.
Asub Aleksandri tän. nr. 8. 1. jaanuarist aga Wõru
tarcoitatajate ühisuse «Põllumees" uues majas, Jüri tän.
nr. 22. Arvatud 9—2 iga päem paale pühapäevade.
Annab: laenusi oma liikmetele.
Wõtab raha hoiule: maksab tähtajal 7—8°/o, jooksma! arwel6°/o.
Ostab ja müüb roälisraha.
Toimetab rahasaatmist ja inkasso kodu ja mäljamaale. Korres
pondendid igas kodumaa linnas ja alerois.
Wäärtuste hoiule matmine tulekindlasse teraskambrisse.
Ühistegevus on töötavate rahvakihtide oma asi. Iga
rahva penn olgu hoiul «Ühispangas", säält ta läheb
laenuna tagasi rahvale. Ärge hoidke raha kodus!
Igas Wõrumaa talus olgu «Ühispanga" liige! Ühen
dus teeb tugevaks! Uusi liikmeid maetakse igal ajal taastu.
IBI
S. SONGI
raamatukaupluse juures Wõrus on ka eeskujulik
0
0
lahHulõMi,
kus igasugused lihtsad kui ka kõige peenemad iluköited walmistatud saawad. Raamatukogudele tuleb
köitmine hulgawiisi õige kasulik. Rookimisele wõetakse uusi kui ka wanu raamatuid. Samuti raamitakse ka igasuguseid pilte sisse, kuna raamid
sealsamas saada on.
3e==3ÖÖE=ii
0
0
WMKWWMKsW
S. Songi
trükikoda
Wõrus, Jüri tän. nr. 14.
s
B:
Kõige suurem ja kõige paremini
sisseseatud trükikoda — Wõrus.
Suhkrut,
Teed,
Kohwi,
Riisi,
Kompwekke,
Jahu,
Heeringaid,
Petroleumi,
Bensiini,
Masinaõli,
Seebikiwi,
Soola jne. jne.
TULETIKUD, PABEROSSID JA TUBA
KAS PAREMATEST VABRIKUTEST.
Kaupmeestele kõrged
1-1°
V
| fl. Klnossenlg pagari- ja kondiitriäri. g
Q ........ Riia tänaw N» 21.
W
- M
Soowitan omast ärist kõiksugu saiu, kookisid, biskwiiti, kuiwikuid tuntud headuses. Tellimisi wõtan kõiksugu tortide ja küpsiste peale igal ajal
wastu ja täidan kiirelt ja korralikult.
m
m
U
m
JÄLLEMÜÜJATELE KÖRQEP FR0T5ENPIPH!
W
Jõudu Madis!
LSLS
paremini laulatus- ja kihlasõrmuseid osta?
öngAtif Kas sina siis weel ei tea, et terme
Mõru linn ja ümbruskond sõrmused,
igasugu ajanäitajad kellad, õmblusmasinad, pril
lid, käemõrud jne., ka mäljamaa lõõtspille (härmonikuid) 2, 3 ja 4 reaga ostab ainult
Karl Kriis'i
kulla- ja kellasepa ärist.
dod
hinnad ei ole mitte kallid.
Mõrus, Riia tän. nr. 18, wastu roana apteeki,
ddo
Zl-
A. Hawift.
s Mõrus, Otita tän. nr. 19-a. s
Soowitab ladust:
Kudumismasinaid
kõikides numbrites suka ja kampsonitööstustele.
Austraalia willa
walget pehmet.
Inglise willa
walget ja musta.
Willast lõnga
mitmetes wärwides.
Kunst siidi lõnga.
Habemenuge, kääre, lauanuge, lusikaid, iga
sugu terasriistu Inglise ja
Saksa wabrikutest. Saed,
saewiilid, tangid, taskunoad, tapanoad, raswamasinad,
petrooleumi köögid, Soome
Elektrotehniline osakond:
rooolumõõtjad, elektrilambid ja kõik täieline materjaal elektri sisseseadmiseks. Wäljamaa esitu
sed tehnika alal ja tarbekorral materjaalide Välja
maalt otsekohe tellimine.
Silmad siia!
Olen oma töökoja uuendanud kõige uuemaaja nõuetel ja mölan igasuguseid tõid wastu, nagu:
kudumismasinaid,
õmmelusmasinaid,
kirjutusmasinaid,
koorelahutajaid,
jalgrattaid.
Parandan kõiksugu laskeriistu.
P. S. Ligemal ajal saab sisseseatud jalg
rataste raamide
emaileerimine.
Jalgrattasõitjad, pidage seda meeles, kui tahate, et
Teie jalgrattad saaks sõidu hooajaks emaileeritud,
siis tooge oma jalgrattad enne kewade tulekut re
monti. Freseerin kõiksugu hambarattaid. Töö kor
ralik ja kiire.
Aupaklikult
Mehaaniker A. Eiche.
Wabaduse ja Riia tänama nurgal.
tänaw nr. 19.
Wabaduse
Kõige paremini ja kokkuhoidlikumalt kraasid ja ketrab
ainult
B — Wõru —
| willatööStnS,
H
sest tema on kõige uuemate nõuetele wastawate masina
tega roarustatud. Töö headuse eest täielik wastutus.
Willu ümbertöötamiseks wõetakse wastu iga päew kella
7 hom. kuni kella 6 p. l. kontoris, Riia tän. 51-a.
y .
Kõige austusega
il
B
G. Randmeks ja 3* Kurg.
Mõrus.
Linaharimise wabrii ja
jahuweski.
Ostetakse ja wõetakse harimiseks leotatud ja põllul kuiwatatud murdmata ja murtud linu wastu. Iahwatamine
ja püüli tegemine
waltsidega.
Kontor awatud kella 8—1 ja 2—6.
Wõru Linakööskuse Ühisus,
Wõrus, Riia tän. nr. 59.
j
m | ffi
Keelte õppijatele sootnitame
8. Songi
Saksa-Eesti keele
sõnaraamatut
uuemas kirjaviisis, tormiliste grammatikaliste sele
tuste ja juhatusega. — fühikesed, kokkumõtlikud
märkused ja tabelid teemad sõnaraamatu otse gram
matikaks, aitaroad uusi sõnu ja sõnamorme luua,
keelt nende poolest rikastada, et lugemise ja kõnele
mise juures õige paljudest sõnadest arusaada. Raa
mat on kõmas köites, 164 lehekülge, hind 40 marka,
mis oma odamuse poolest üks ainsamatest raama
tutest ja nõnda siis igas paremas raamatukaupluses
saada on.
OdatD ja kaunis!
P. Rätsep’a
Emakeele Elawad
healed
õpetoroad lapsele^ kodus mängides lugemise ja kirju
tamise kergesti kätte ja on koolis truud edasiaitajad. 1. jagu 66 lehek., 11 jagu 112 lehek. Raama
tud on heal roalgel paberil ja rikkalikult piltidega
kaunistatud.
P e a 1 a d u
5, Songi raamatukaupluses, Wõrus.
Wene-, Saksa-, Inglis- ja Prantsuskeele kirjandusest
on
S. W
Wõrus kena ladu, näituseks olgu:
FIOJIHBAHOBL, Jl., Pyccxasi xpecTOMaTin, paanwfl
naeru, üari ynoTpeönenisi npn HsyneHin reopin no331H.
AJIEKCAH5P0BCKIH, .HtchIs no HOBtnmen pyccKOH
jinTepaTypt,.
ZELIN5KY, V., Pages choisies,
KNAPP, M. A., Evang. Liederschatz für Kirche und
Hans., B. I. u. IL
SPYRI. J., Kurze Geschichten.
OSCAR WILDE, Lady Windermere’s Fan.
„
„
The Picture of Dorian Cray.
/gC=3E
..=11
.. I&
TARTU PANK
30E
asut. 1868.
"Põhikapital Emk. 30.000.000.
S
Wõru Jaoskond
a,
Jüri tän. Nš 10.
PEAPANK TARTUS.
H
Jaoskonnad: Tallinnas, Wiljandis, Wõrus \J
ja Põltsamaal, rf
HOIUSUMMADE WASTUWÕTMINE.
H
m
Kuludeta rahasaatmine igasse Eestis olewasse
pangaasutusse.
Wäliswaluuta ja tshekkide ostmine ja müümine.
Inkasso.
Akkreditiiw.
KÕIK MUUD PANGA OPERATSIOONID.
< ^1.. ............ '