Ühingul on tempel tung
la kujutusega ja ühingu
nimega.
1. Noorte ühingu „Tungal’i“ tege
vuspiirkond on Eesti Vabariik.
Ühingu eesmärk.
2. ühingu siht on noorte teadlikust
ja huvi ilu ning teaduse vastu, eriti
kodumaa ja ajaloo tundmises äratada.
Ühingu õigused.
3. Selle saavutuseks koondab ühing
noori ühiskondlisele tegevusele, õhutab
kogu maal noorsoo liikumist, korraldab
rahvaraamatukogusid, lugemistube, heli
ning näitelisi ettekandeid, kõne ja vaielus
koosolekuid ja annab välja noorsoo aja
kirja.
3
4. ühingul on kõik juriidilise isiku
õigused, tema võib liikumata varandust
omandada, võõrandada ja pantida, lepin
guid teha ja kohustusi oma peale võtta.
Ühingu liikmed.
5. Ühingu liikmeks võtab juhatus
isikuid, kes vähemalt 16 aastat vanad ja
ühiskondlisi asutusi.
Tähendus: Alaealised liikmed ei või
ühingu volinikkudeks olla,
6. Juhatuse poolt mitte vastuvõetud
isikutel on õigus järelvalve toimkonna
kaudu peakoosolekule kaebtust sisse anda.
7. Liikmed maksavad iga aasta pea
koosoleku poolt määratud liikmemaksu.
Tähendus: 1) Liikmemaksu aasta al
gus on 1. jaanuar.
2) Liikmemaks peab kolme
(3) kuu jooksul aasta
algusest tasutud olema;
4
vastasel korral loetakse
liige ühingust lahku
nuks.
8. Vabatahtlikult ühingust lahkunud
ehk väljaheidetud liikmel pole õigust
liikme ega sisseastumise maksu tagasi
nõuda.
9. Ühingu huvidele vastutöötavaid
liikmeid heidab välja peakoosolek.
Ühingu varandus.
10. ühingu varandus kujuneb sisse
astumise ja liikmemaksuist, kingitusist
ja ettevõtete sissetulekuist.
Ühingu asjaajamine.
11. ühingu asjaajamist juhivad pea
koosolek ja juhatus.
Peakoosolek.
12. Peakoosolekud on harilikud ja
erakorralised.
5
13. Harilikud peakoosolekud kutsub
juhatus iga aasta algul kokku.
14. Tarbekorral on võimalus juhatu
sel, järelvalve toimkonnal ehk 15% liik
meil juhatuse kaudu erakorralist pea
koosolekut kokku kutsuda.
Tähendus: Ei täida juhatus kahe (2)
nädala jooksul liikmete
nõuet, võivad liikmed ise
koosoleku kokku kutsuda.
15. Peakoosoleku ajast ja kohast
ühes päevakorraga antakse liikmeile neli
päeva enne koosolekut ajalehtede ehk
kutsete läbi teada.
16. Peakoosolekut juhib igakord va
litud juhatus.
17. Hääletuse viisi määrab peakoos
olek.
18. Otsused tehtakse lihtsa häälte
enamusega.
19. Häälte tasakaalu puhul on koos
oleku juhataja hääl otsustav.
6
20. Peakoosoleku tööks on: a) aasta
aruande ja eelarvete läbivaatamine ja kin
nitamine; b) juhatuse liikmete valimine
(mitte alla viie); järelvalve toimkonna
liikmete valimine (mitte alla kolme)
ja muud valimised; d) põhikirja muut
mine; e) liikmete välja heitmine; g) ühin
gu tegevuse lõpetamine; h) liikumata
varanduse omandamine ja võõrandamine
ja muude ühingusse puutuvate küsimuste
otsustamine.
21. Peakoosolek on otsusevõimuline
kui
kohalolevaist liikmeist koos on,
välja arvatud peakoosolek, kus põhikirja
muutmine ja ühingu tegevuse lõpetamine
päevakorral. Nende küsimuste otsusta
miseks nõutakse 2/3 koosoleku hääli,
millest mitte vähem kui pooled kõigist
liikmeist osa võtavad.
Tähendus: Asutused võtavad pea
koosolekust osa oma esi
tajate kaudu.
7
22. Jääb peakoosolek liikmete vähe
susel pidamata, peetakse järgmine koos
olek nädala jooksul ära, mis liikmete arvu
peale vaatamata otsusevõimuline on.
23. Peakoosoleku protokollile kirju
tavad alla koosoleku juhataja, kirjatoime
taja ja kolm koosoleku poolt selleks vali
tud liiget.
Juhatus.
24. Ühingut juhib vähemalt viieliik
meline peakoosoleku poolt häälteenamu
sega ühe aasta peale valitud juhatus, kes
endi seast valib esimehe ja kirjatoimetaja
abidega ja laekahoidja (kui juhatuses
rohkem liikmeid kui 5, siis jäävad teised
ametita). Juhatuse asupaik on Tallinnas.
25. Juhatus on ühingu täidesaatev
võim, kelle ülesandeks: a) uute liikmete
vastuvõtmine; b) ühingu jooksvate majandusliste ja rahaliste asjade ajamine; d)
aasta aruande ühingu tegevuse, varanduse
8
üle, niisama järgneva aasta eelarve kokku
seadmine; e) peakoosolekute kokkukut
sumine; g) ühingu asjaajamine asutuste
ja kohtuga.
26. Juhatuse koosolekud on järje
kindlad.
27. Juhatuse kooso’ek on olsusevõimuline kui 2/s juhatuse liikmeist koos on.
28. Otsused tehtakse lihtsa häälte
enamusega.
Tähendus: Häälte tasakaalu puhul
on koosoleku juhataja hääl
otsustav.
Järelvalve toimkond.
29. N Järelvalve toimkond valitakse
peakoosoleku poolt häälteenamusega ühe
aasta peale ja seisab koos kolmest liikmest.
30. Tema tegevuse piirkonda käib
ühingu asjaajamise, varanduse ja aruande
revideerimine ning ühingu juhatuse liik
mete peale tõstetud kaebtuse läbivaata
mine ja peakoosolekule ettekandmine.
9
Aruande kord.
31. Juhatus seab iga aasta aruande
ühingu varanduse ja tegevuse üle kokku;
kaks nädalat enne harilist peakoosolekut
pannakse aruanne ühingu ruumes tutvus
tamiseks välja. Aruanne vaadatakse järel
valve toimkonna poolt läbi ja antakse
tema otsusega peakoosolekule kinnita
miseks.
Ühingu lõpetamine.
32. ühingu lõpetamisel, kui ühingu
kohustused tasutud, läheb ühingu varan
dus peakoosoleku poolt määratud asutu
sele. Ühingut likvideerib peakoosoleku
poolt selleks valitud viie (5) liikmeline
likvideerimise toimkond, kes peakoosoleku
poolt antud juhtnööride järele talitab ja
oma tegevuse üle aru annab.
EO
10
Tallinna-Haapsalu Rahukogu, läbivaadates avalikul kohtuistangul 9, aprillil
1920 a. käesolevat pohjuskirja ja tähelepannes, et see põhjuskiri vastab praegu
maksmasolevatele registreerimise seaduse
nõuetele, — otsustas: Moorte Ühing «Tun
gal" seaduslises korras registreerida.
Selle kohtuotsuse täitmiseks on noorte
ühing «Tungal" Tallinna-Haapsalu Rahu
kogu juures registreeritud seltside ja ühin
gute registrisse N2 132 aih sisse kantud ja
ühing võib oma tegevust alustada.
Tarvilised kulud on tasutud.
Tallinnas, 12. aprillil 1920 a. Ns 217.
(Pitsat).
Rahukogu esimehe eest (allkiri)
Reg. osak. sekretäär (allkiri).
11
Riia 20 a. vanuste kooliõpilaste osa
võtmine ühingust on Haridusministeeriumi
poolt ministeeriumi 2. mai 1921 a. N° 22002
määruse ja ühingu põhikirja kohaselt
lubatud.
(Haridusministeeriumi kooliosakonna
kiri 16. septembrist 1921 a. Na 22587).
VaataWiljandi-Pärnu Rohukogu tunnis
tab seeläbi, et t...Wiljandi-Pärnu Rohukogu tunnis
tab seeläbi, et tema määruse järele 30.
aprillist 1923 a Koonga Rahwaraamalukogu „Kiir° registreeritud ja seltside,
ühisuste registrisse Nr. 1133 all sissekantud, mis üle kuulutus Riigi Teatajäle saadetud Tarwilikud maksud on
tasutud
Viljandis 4. juunil 1923 a. Nr. 8714.
R. A. Nr. 121.
Esimees: G Seen.
Abisekretäär (allkiri.)
Koonga Rahlvaraamalukogu
„l i i l'e"
Põhikiri.
1.
Raamatukogu Kiir e asukoht
§ 1. Raamatukogu Kiir
Pärnumaal.
S.
asub
Koonga
wallas
Raamatukogu Kiire eesmärk.
§ 2. Raamatukogu Kiir'e eesmärk on: a) raamalukogu asutada, b) organiseerida näitegrupp, kes pidusid
ja näitemüükisi korraldab, d) asutada mängu- ja laulu
koor, e) kõnekoosolekuid pidada, g) korraldada oma raa
matukogu liigetele kinniseid perekonna - õhtuid, h) tellida
suuremal arwul ajalehti kuuajakirju ja korraldada loen
guid. Selleks asutada, esiotsa rentida, kohalik ruum
lugemistoaks ja i) etendada igasuguseid hariduslisi ettewõtteid.
3.
sed.
Raamatukogu Kiire õigused.
§ 3. Raamatukogu Kiirel on juridilise isiku õigu
Ta woib liikuwat ja liikumata warandust oman
- 2 —
dada, wõerandada ja pantida, lepinguid teha, kohustusi
oma peale wõtta, kohtus nõuda ja kosta, teenijaid palgata, oma tegewusalal auhindasid anda rahaga, asjadega,
kuld-hõbe ning bronks auurahadega, mis kinnitud kuju
järel walmistud.
§ 4. Raamatukogu Kiirel on õigus nurga ftempelt ja pitsatit pidada nimega. Koonga Rahwaraamatukogu
Pärnumaal.
Raamatukogu Kiir'e liikmetel on ka lubatud ees
kuju järel walmistatud rinnamärki kanda.
4.
Raamatukogu Kiir e koosseis.
§ 5. Raamatukogu Kiir seisab koos tegewatest,
toetajatest ja auliikmetest. Liigeteks wõiwad olla kõik
Wabariigi kodanikud, soo ja rahwuse peale waatamata,
wäljaarwatud kohtu poolt kitsendud õigustega, isikud, kui
nende õiguste kitsendamine süüteo pärast järgnes mis
kodanlist au kaotust kaasa tõi. Liigeteks wõiwad ka allaealised olla, kes ei wõi aga juhatusesse walitud saada.
5.
Raamatukogu Kiir e liikmeks wõtmise kord,
liikme õigused ja kohused.
§ 6. Liikme kandidatideks wõtab juhatus soowijaid
kahe liikme soowitusel wastu.
§ 7. Tegewateks liikmeteks wõetakse kandidadid
juhatuse poolt lihtsa häälte enamusega wastu. Wastuwõetud liige peab Raamatukogu Kiirte poolt peale pan
dud kohustusi ja ülesandeid täitma.
Märkus.
Märkus:
1 Raamatukogu Kiir'e asutajad loetakse ilma hääletamiseta liikmeks.
11 Toetajateks liikmeteks wõiwad olla isikud, kes Raa
matukogu Kiir'e sihtidele kaasa tunnewad, ise aga
Raamatukogu Kiir'e eesmärgi tegewusest osa ei
wöta ja aastas kassasse liikmemaksu maksawad.
Neil on kõik liikme õigused peale otsustama hääleõiguse ja õiguse juhatusesse ja rewisjom kommisjoni walitud saada
- 3 -
§ 8
Auliikmeks wõiwad saada walitud isikud, kellel
raamatukogu sihtide teostam seks iseäralikka teenuseid on.
Aulikmed waUtakse juhatuse ettepaneku põhjal erakorra
lisel peakoosolekul kõigi koosolewate hääleõigusliste raamatukogu Kin'e liikmete T/2 enamuse poolt kinnisel hääle
tamisel. Auliikmed on Raamatukogu Kiir'e kasuks wõelawast liikmemaksust ja Raamatukogu Kiir'e poolt selles
asjus peale pandawate ülesannete täitmisest wabastud.
§ 9. Raamatukogu Kiir'e liikmetel on õigus: a)
raamatukogu koosolekul kaasa hääletada ja raamatuko
gule tema asjus ettepanekuid Leha, d) raamatukogust raamatuid maksuta lugemiseks tarwitada, d) kõnekoosoleku
test ja omawahelistest kinnistest perekonna-õhtutest osa
wõtta.
§ 10. Raamatukogu Kiir'e liikmed, kes põhikirja
ning peakoosoleku otsuste wastu eksiwad, nende peale
pandud kohuseid ei täida, ja oma tegewusega Raamatu
kogu Kiir'e huwidele kahju saadawad, ehk § 5 ettenähtud
kitsenduste alla sattuwad, wõiwad juhatuse otsusel raamatukogust ajutiselt kui ka jäädawalt wäljaheidetud saada.
Raamatukogu Kiir'e liige wõib igal ajal raamatukogust
wabatohtlikult lahkuda.
Lahkumisest tuleb juhatusele 2 nädalat ette kirjali
kult teatada.
Märkus:
6.
Juhatuse poolt wäljaheidetud liikmel jääb õigus
selles asjus peakoosoleku otsust nõuda.
Raamatukogu Kiir e warandus.
§ 11. Raamatukogu Kiir'e warandus tekib: a)
liikmemaksudest, b) raamatukogu ettewõtete sissetulekutest,
d) annetustest ja e) muudest sissetulekutest.
§ 12. Raamatukogu Kiir'e liikmemaks on 50 marka,
mis kohe liikmeks astumise korral tuleb ära maksta.
Kui liige tõrjub liikmemaksu maksmast, siis kaotab ta
— 4 -
liikme õigused. Liikmemaks wõib juhatuse ettepanekul
peakoosoleku poolt muudetud saada, niisama wõib pea
koosolek erakorralisi maksusi määrata.
7.
Raamatukogu Kiir e asjaajamine.
§ 13 Raamatukogu Kiir'e asju ajab juhatus ja
peakoosolek.
A. Juhatus.
Juhatus seisab koos 6 isikust: esimehest, kirjatoime
tajast, kassahoidjast ja nende abidest. Juhatuse liikmed
walitakse aasta peakoosolekul kinnisel hääletamisel ühe
aasta peale. Juhatuse liikmed jagawad ise oma keskel
ametid.
,
§ 14. Juhatus on raamatukogu esitajaks kõigis
asjus. Tema ajab raamatukogu asju põhikirja ja pea
koosoleku otsuste järele. Annab tarwilikul korral raa
matukogu nimel wolikirju wälja ja kutsub peakoosolekud
kokku, määrab nende päewakorra, walitseb raamatukogu
warandust, seab aruandeid ja eelarweid kokku, õiendab
maksusid ja nõuab wõlgasid sisse ning walwab raamatu
kogu asutuste ja ettewõtete tegewuse üle. Küsimused,
mis veakoosolekul arutusele tulewad, peawad enne juha
tuse poolt läbikaalutud olema.
§ 15. Juhatuses ötsustakse asjad kooSolejate liik
mete liht häälteenamusega, kui hääled pooleks langemad,
siis on koosoleku juhataja hääl otsustaw. Et koosolek
otsuse wõimuline oleks, peawad wähemalt 4 juhatuse lii
get koos olema Juhatuse koosolekul walitakse igakord
koosoleku juhataja ja protokolli kirjutaja. Juhatust wäljaspool räamatukogut esitab esimees ehk asemik. Esimees,
kirjatoimetaja ja kassahoidja wõi nende asemikud kirjutawad wolitustele, kohustele, lepingutele ja rahatalitustele alla. Larilik kirjawahetus läheb kahe allkirjaga.
§ 16. Juhatuse koosolek saab kokku kutsutud esimehe
ehk kirjatoimetaja poolt mitte wähem kui 1 kord kuus.
Juhatuse liigetele saab koosoleku ajast kirjalikult teada
antud.
Ei saa juhatuse koosolekut wähese liigete tõttu ära
pidada, määratakse uus koosolek mis aga liigete arwu
peale waatamata otsusewõimuline on.
§ 17. Juhatuse otsused saawad protokolli raama
tusse kantud.
§ 18. Raamatukogu Kiir'e juhatus
wallas, Pärnumaal.
asub Koonga
B Peakoosolek
§ 19 Peakoosolekud on korralised ja erakorralised
Korraline aasta peakoosolek kutsutakse iga aasta weebruarikuus kokku. Sellel koosolekul kantakse ette ja kinnitakse möödaläinud aasta aruandeid ja tulewa aasta
eelarweid ning walitakse juhatus ja rewisjonikommisjon
1 a. peale. Korralised ja erakorralised peakoosolekud
kutsutakse juhatuse ja rewisjoni kommisjoni otsuse põhjal
esimehe poolt kokku- Peakoosolekute aeg, koht ja päewakord antakse raamatukogu liigetele nimeliste kutsekirjade
läbi teada.
§ 20 Peakoosolek loetakse otsusewõimuliseks, kui
wöhemalt */< hääleõiguslisi liikmeid koos on. Kui koosole^rle tarwilik arw liikmeid ei ilmu, siis määratakse juha
tuse poolt uus koosolek, mis liikmetearwu peale waatamata otsuse wõimuline on.
§ 21 Peakoosolek walib omale igakord juhataja
ja protokolli kirjutaja. Peale § 19 ettenähtud tegewuse
otsustab peakoosolek küsimused: liikumata waranduste
omandamise, wõerandamise, põhikirja muutmise ja raa
matukogu asutuste ning ettewõtete tegewuse lõpetamise
- 6 -
üle. Esimese peakoosoleku peawad asutajad peale raamatukogu Kiir'e registreerimise ära ja waliwad tariv likud ametnikud.
§ 22 Kõik peakoosolekul ettetulewad küsimused otsustakse liht häälte enamusega, wäljaarwatud põhikirja
muutmise, liikumata waranduste omandamise ia wõerandamise ja Raamatukogu Kiir'e tegewuse lõpetamise küsi
mused, millede otsustamiseks koosolejate ^/z häälteenamus
nõutaw on. hääletamine kinniselt Kui hääled peakoos
olekul pooleks langemad, siis loetaks otsus mitte wastuwoetuks.
8.
Rewisjoni kommisjvn.
§ 23. Peakoosolek walib rewisjoni kommisjoni,
mitte wäbem kui 3 liikmelise, ühe aasta peale. Rewis
joni kohus on raamatukogu tegewust ja asjaajamist iga
külgselt rewideerida ja konkroleerida. Oma tegewusest
annab kommisjon peakoosolekule aru.
Märkus:
9.
Juhatuse liikmed ei wõirewisjoni kommisjoniwalitud saada.
Rahvaraamatukogu Kiir e raamatud.
§ 24. Raamatukogul peawad olema järgmised raa
matud : 1) Liikmekaarti raamat. 2) Liikmete nimekiri,
märkustega: millal si sseastunud, millal wäljaastunud,
selleks põhjused, liikme wanus, elukutse ja aadress. 3)
Juhatuse koosoleku protokolli raamat. 4) Peakoosoleku
protokolli raamat. 5) Kassaraamat. 6) Sissetulnud ja
wäljaiäinud paberite raamat.
Märkus:
Peale kassaraamatu, mis kassahoidja käes seisab,
seisawao teised raamatud kirjatoimetaja käes.
10. Raamatukogu Kiir e tegewuse lõpetamine.
§ 25. Raamatukogu Kiir'e tegewuse lõpetamine
otsustatakse kõigi liikmete a/3 häältega. Peakoosolek
— 7 -
walib 3 liikmelise likwideerimise kommisjoni ja määrab
ära, mis raamatukogu Kiir'e warandusega saab.
11 Osakonnad
§ 26. Koonga Rahwaraamatukogu Kiir wõib oma
tegewuse piirkonnas osakondi awada, osakond wõtab omale
Raamatukogu Kiir'e põhikirja aluseks
Osakond kannab
nime Koonga Rahwaraamatukogu Kiir (nimi I H III)
osakond. Osakond töötab täiesti iseseiswalt kohalikkude
oludega kokkukõlas, käib aga eriküsimustes Raamatukogu
Kiire poolt wäljatöötatud juhatuste järele. Nende juha
tuste wäljatöötamistest wõiwad osakonnad oma asemikku
de kaudu osawõtta. Osakonnad seisawad Raamatukogu
Kiirtega kirjawahetuses, osakondadel on õigus Raamatu
kogu Kiir'e peakoosolekutest osawõtta oma esitaja läbi.
Osakonnad saadawad Raamatukogu Kiir'ele iga kuu
kassa aruande ja uute wastuwõetud liikmete nimekirja.
VaataPahuwere
Rahwaraamatukogu
Seltsi
Põhikiri
...Pahuwere
Rahwaraamatukogu
Seltsi
Põhikiri
107361
. Wiljandi-Pärnu Rahukogu poolt
30. mail 1923 a. Nr. 1145 all regist
reeritud.
Wiljandis, 9. juunil 1923 aastal
Nr. 9433.
Esimees: (allkiri).
Abisekretäär: (allkiri).
Pahuwere Rahvaraamatukogu
Seltsi
Põhikiri.
I.
Eesmärk.
§ 1. Pahuwere Rahwaraamatukogu Seltsi
eesmärgiks on oma liigete igakülgne wannline ja
füüsiline arendamine nende üldise knltuurilise ta
sapinna tõstmiseks.
II. Siht.
§ 2. Oma eesmärgi saawutamiseks P. R. S.
a) koondab ja organiseerib kõiki mõtteosalisi, b) asu
tab raamatukogust ja lugemistube, c) paneb toime
referaat-koosolekuid, waielus-õhtuid, kursusi j. n. e.,
d) asutab wõimaluse järele osakondi, nagu: spordi,
laulu-mängu, karskuse jne.
III. Õigused.
§ 3.
§ 4.
P. R. S. on juriidiline isik.
P. R. S. on oma pitsat.
IV. Asukoht ja tegewuspiirkond.
§ 5. P. R S. asub Pahuwere külas, Tu
halaane wallas, Viljandi maakonnas.
§ 6. P. R. S. tegerouspiirkonda kuulub Pa
huwere küla ja Tuhalaane wald.
2
V. Liikmed.
§ 7.
P. R. S. liigeteks wõiwad olla kõik
tegewuspiirkonda kuuluwad E. W. kodanikud 16
eluaastast alates.
9)1 ärtus: Juhatusel on õigus oma äranäge
mise järele mastu wõtta seltsi liigeteks isikuid wäljaspoolt tegewuspiirkonda.
§ 8.
Liige wõib wabal tahtmisel seltsist lah
kuda, kuid peab sellest enne juhatusele teatama ja
oma kohustused seltsi wastu täitma.
§ 9.
Luge loetakse seltsist wäljaastunuks,
kui ta kuue kuu jooksul liikmemaksu ei ole tasu
nud, arwates maksutähtaiast.
§ 10. Liige kustutakse seltsi liigete nimekir
jast maha, kui ta ülalpidamine seltsi eesmärgile
ei wasta.
Märkus: Seisukoha wõtmiue liigete nimekirjast
maha kustutamise asjas siinnib kodukorra järele.
VI. Üldkoosolek.
§ 11. P. R. S. täiswõimuliseks orgaaniks
on liigete üldkoosolek.
§ 12. Üldkoosolek astub kokku juhatuse ehk
rewisjoni kommisjoni kutsel, ehk wähemalt V4
liigete nõudmisel.
§ 13. Üldkoosoleku wõimkonda kuuluwad:
o) seltsi aruannete ja eelarwete kinnitamine, b) ju
hatuse ja rewisjoni kommisjoni walimised, c) osa
kondade asutamisküsimused, e) põhikirja muutmine,
g) waranduse üle otsustamine ja h) tegewuse
lõpetamine.
§ 14. Üldkoosolek on otsuswõimuline, kui
2/3 tegewuspiirkonnas wiibiwatest liigetest koos on.
§ 15. Kui koosolekule tormiline acw liikmeid
ei ilmu, kutsutakse ühe nädala jooksul uus koos
3
olek kokku, mis liigete
otsuswõimuline on.
armu
pääl
maatamata
§ 16. Kõik otsused koosolekul tehakse liht
häälte enamusega, wäljaarwatud põhikirja muut
mine, liigete wäljaheitmine, waranduse üle otsus
tamine ja tegewuse lõpetamine.
§ 17. Põhikirja muutmine, liigete wäljaheitmine ja waranduse üle otsustamine sünnib 2/b
koosolewate liigete häälteenamusega; tegewuse lõpe
tamine sünnib 3/4 koosolewate liigete häälte ena
musega.
Vii.
Juhatus.
§ 18. P. R. S. juhatus asub Pahuwere
külas, Tuhalaane wallas, Wiljandi maakonnas.
§ 19. Pahuwere R. S. juhatus on 5-e liik
meline, mis walitakse üheks aasteks. Ametid jaotawad juhatuse liikmed ise oma wahel.
Märkus 1.: Juhatusse saawad walitud ainult
täieealised seltsi liikmed.
§20. Juhatuse wõimkonda kuuluwadia) seltsi
esitamine, b) üldkoosoleku otsuste täitmine, c) jookswate asjade ajamine üldkoosoleku poolt ettenähtud
viires.
§ 21. Juhatuse koosolek on otsuswõimuline
3-me liikme koosolekul.
VIII. Rewideerimine.
§ 22. P. R. S. tegewuse rewideerimiseks
walib üldkoosolek 3-e liikmelije rewisjoni kommisjoni üheks aastaks.
§ 23. Rewisjoni kommisjon peab wähemalt
2 korda aastas rewideerimist ettewõtma.
4
Märkus: Üldkoosolekul ehk pooltel
on õigus revideerimist igal ajal nõuda.
liigetel
§ 24. Rewisjoni kommisjoni wõiwad walitud saada ainult täieealised seltsi liikmed.
IX,
Warandus.
§ 25. P. R. S. sissetuleku hallikaiks on:
liikmemaksud, pidud, korjandused, loteriid, kingi
tused, toetussummad üksikutelt isikutelt, asutustelt,
riigilt j. n. e.
X.
Tegewuse lõpetamine.
§ 26. P. R. S. teqewus wõib lõppeda selle
põhikirja § § 13, 16, 17 ettenähtud korras.
§ 27. Üldkoosolek walib likwidatsiooni kommisjoni ja annab juhtnööre tegewuse lõpetamiseks.
§ 28. Varanduse üle
§ 20 ettenähtud korras.
otsustab üldkoosolek
§ 29. Kõigi kohustuste ja õiguste suhtes,
mis seltsil on, wastutab likwidatsiooni kommisjon
seltsi waranduste piires.
VaataVillevere Lugemiseringi
Põhikiri.
J. Nurmber...Villevere Lugemiseringi
Põhikiri.
J. Nurmberg’i trükk, Viljandis.
Viljandi-Pärnu Rahukogu
poolt registreeritud 27. juu
nist 1921 a. Nr. 811 all.
Viljandis, 31. aug. 1921.
Villevere Lugemiseringi
Põhikiri, sf tm
Lugemiseringi eesmärk.
1. Villevere L.-ringi ülesandeks on
hariduse ia teaduse laialilaotamine, kõlb
luse tõstmine, kunsti edendamine ja rahva
kehalise tervise eest hoolekandmine.
Lugemiseringi tegevuse piirkond ja
eestseisuse asupaik.
2. L.-ringi tegevuse piirkonnaks on
Villevere, Rassi, Saarepere, Pibari, Ka
hata, Nõmme, Ollepa külad.
L.-ringi eestseisus asub Villevere kü
las, Pillistvere kihelkonnas Viljandi maa
konnas.
Lugemiseringi tegevus.
V Oma ülesannete kättesaamiseks
on L.-ringil õigus raamatukogusid, .lugemiseiubasid, raamatukogu osakondi, näi
temängu- ja piduõhtuid, näitemiiükisid,
kontsertisid, näokattepidusid, lotterisid,
mängusid, üleüldis- ja erahariduslisi kut
susid, rahva koosolekuid, kõne ja kirjan
duse õhtuid, ettelugemisi, lalutuskäikusid,
2
—
õpereisisid, spordi ja muid kehalikka har
jutusi ja võistlusi toime panna, raama
tuid välja anda ning kehvematele õpilas
tele ainelist abi anda.
Lugemisenngi õigused.
4. L.-Ringil on juridilise isiku õigu
sed, tema võib kapitalisid asutada, pä
randusi omandada, liikuvat ja liikumata
varandust omandada ning võõrandada,
lepinguid ja laenusid teha, kohustusi ene
se pääle võtta, kohtus nõudjana ja vas
tutajana üles astuda, samuti ka teiste ühi
sustega ja seltsidega läbirääkimisesse
ning ühendusesse või liitu astuda.
5. Lugemiseringi asjaajamise kee
leks on Eesti keel. L.-ringil on oma ni
mega pitsat.
Lugemiseringi sissetulekud.
6. L-ringi sissetulekuks on igaaastased liikmemaksud, korjandused, anne
tused, L.-ringile jäetud pärandused, L.~
ringi kapitalide, valitsuse ja kogukondliste omavalitsuste kui ka eraisikute poolt
antavate abirahade protsendid, tulud Lringi poolt toimepandud näitemüükidest,
lotleridest ja muudest põhikirja, par. 3
äratähendatud ettevõtetest.
»
Lugemiseringi liikmed.
7. L-ringi liikmeteks võivad kõik
isikud olla 17 eluaastaga algades.
1 ähendus: L.-ringil võivad ka
eluaegsed auliikmed olla.
3 -
ö. Isikud, kes [..-ringi liikmeteks as
tuda soovivad, teatavad sellest eestsei
susele, kes neid liikmete nimekirja üles
tähendab. Liikmete vastuvõtmata jätmise
korral eestseisuse poolt, tuleb asi pääkoosolekul kinnisele hääletamisele.
9. Igaaastase liikmemaksu alam
määra määrab pääkoosolek, ja seda ta
sutakse L.-ringi kassasse esimese pooleaasta jooksul.
T ähendus: a) Lugemiseringi
uued liikmed maksavad
liikmemaksu sisseastumise
korral.
b) Eluaegsete liikmete maksu
summa määrab üleüldine
pääkoosolek.
c) L.-ringi tegevaid liikmeid
võib pääkoosolek liikme
maksust vabastada.
10. Iga liige võib vabatahtlikult
L.-ringist välja astuda. Kes 6 kuu jook
sul liikmemaksu ära ei ole õiendanud,
loetakse väljaastunuks. Päale üleval ni
metatud juhtumise võivad liikmed pääkoosoleku otsuse järele, kus see küsimus
2 3 hääleenamusega otsustakse, väljahei
detud saada. Väljaheitmise ettepaneku
pääkoosolekule võib eestseisus ehk vä
hemalt ‘/s. L.-ringi liikmetest teha.
Lugemiseringi osakonnad ja komisjoonid.
11. L.-ring võib iga üksiku ette
võtte korralduseks osakondi asutada.
4
Liikmed, keda teatud L.-ringi tegevuse
piirkond huvitab, koguvad esimehe ehk
tema abi juhatusel kokku ja valivad osa
konna juhatuse, kelle liikmete arvu see
sama koosolek ära määrab. Osakonna
juhatus peab põhikirja järele töötama.
12. Üksikute ülesannete täidesaat
miseks ehk ettevõtete ja asutuste juhtimi
seks võib eestseisus ajutisi ja alalisi komisjoonisid asutada, kes eestseisuse ehk
tema poolt määratud võimupiirides töö
tavad.
lõ. Lugemiseringi osakonnad, kui
ka komisjoonid on eestseisusele kaasa
aitavaks asutuseks, kes viimase juhatusel
ja nõusolemisel töötavad.
Lugemiseringi valitsus.
14. L.-nngi asju juhib: eestseisus
ja üleüldine koosolek.
14. Üleüldine L.-ringi liikmete koos
olek valib ühe aasta pääle 6 eestseisuse
liiget, kes ise enda vahel ametid ära ja
gavad; eestseisuses on esimees, kassapi
daja ja kirjatoimetaja, igaüks oma abiga.
Tähendus: Igal osakonnal, komisjoonil kui ka asutusel,
mis L.-ringi aineliselt toe
tavad, on õigus saadiku
läbi eestseisuse koosole
kutest hääleõigusega osa
võtta.
16. Eestseisuse koosolek loetakse
otsuse võimuliseks, kui eestseisuse ena
mus koos on, nende hulgas ka esimees
5
ehk tema abi. Otsused tehtakse lihtsa
hääleenamusega.
17. Eestseisus on Lugemiseringi
saäduslik esitaja, valitseb L.-ringi varan
dust, ajab põhikirja ja üleüldiste koos
olekute otsuste järele jooksvaid asju, väl
jaarvatud ainult need, mis põhikirja par.
20 järele üleüldiste koosolekute alla käi
vad. Vaatab, et kõik pääkoosoleku ja
omad otsused täidetakse. Eestseisus on
kohustatud kassa ja muid raamatuid pi
dama, raamatukogusid korras hoidma,
kui sellpks mitte iseäralikku komisjooni
valitud ei ole, aasta aruandeid kokku
seadma, teenijaid palkama, seltsi sise
mist kodukorda kindlaks määrama ja
tarbekorral seda jälle muutma.
Üleüldised koosolekud.
lö. Korralised üleüldised koosole
kud kutsutakse vähemalt üks kord aasta
algul kokku. Koosolek kutsutakse eest
seisuse poolt aegsasti isikliste kutsetähtedega ja L.-ringi ruumides välja pandud
kuulutustega kokku, koosoleku aega ja
päevakorda ülestähendades. Erakorrali
sed üleüldised koosolekud kutsutakse
samas korras eestseisuse, revisjooni ko
misjooni, ehk mitte vähem kui Vs L.-ringi
liikmete nõudmisel kokku. Üleüldiseid
koosolekuid juhatab koosolejate poolt
valitud L.-ringi liige.
19. Üleüldine koosolek on 1 4 liik
mete ilmumisel otsusevõimuline. Kui pääkoosolek vähese kokkutulnud liikmete
6
arvu pärast pidamata jääb, siis kutsutakse
teine koosolek kokku, mis koosolejate
arvu pääle vaatamata otsusevõimuline on.
L.-ringi tegevuse aasta arvatakse kalendri
aasta järele.
20. Üleüldine koosolek valib L.-ringi
eestseisuse ja revisjooni komisjooni liik
med, tähendab ära L.-ringi tegevuse ees
kava, kinnitab eelarved ja aasta aruan
ded, otsustab liikumata varanduse oman
damise, müümise ja pantimise, liikmete
väljaheitmise, eestseisuse liikmete vastu
tusele võtmise, au- ja eluaegsete liikmete
valimise, põhikirja muutmise, L.-ringi ja
selle üksikute harude tegevuse lõpeta
mise küsimused.
21. Lugemiseringi põhikirja muut
mise, L.-ringi ja üksikute harude tegevuse
lõpetamine, liikmete väljaheitmise, auliik
mete valimise, liikumata varanduse oman
damise, müümise ja pantimise küsimuste
otsustamine nõuab 2 s kokkutulnud liik
mete hääleenamust, kõik teised küsimu
sed otsusiakse lihtsal hääleenamusel. Kui
aga poolt ja vastu ühepalju hääli on, loe
takse ettepanek tagasilükatuks.
Revisjooni komisjoon.
22. Revisjooni komisjoon, mis iga
aasta valitavatest kolmest liikmest koos
seisab, revideerib L.-ringi kassat, arve
raamatuid, liikmete nimekirja ja L.-ringi
üksikuid tegevuse-harusid ning annab
sellest üleüldisele koosolekule aru.
7
Lugemiseringi tegevuse lõpeta
mine.
23. L-ringi tegevuse lõpetamise pu
hul saavad kõik kapitalid sellesama si
hitistele asutustele edasi antud. Viimane
üleüldine koosolek määrab seltsi ehk asu
tuse, kellele L-ringi varandust edasi anda.
VaataAkadeemiline kirjandusühing.
Põhikiri.
J. Mi...Akadeemiline kirjandusühing.
Põhikiri.
J. Miillo trükk, Tartus.
I.
Ühingu ülesanded.
§ 1. Akadeemilise Kirjandusühingu üles
andeks on koondada kirjanduse eriharrastajaid, et isetegevalt kaasa aidata kirjandus
liku huviala arendamisele ja kirjanduse tea
duslikule uurimisele. Selle juures tahab Aka
deemiline Kirjandusühing tähele panna ka kir
janduse esteetilisi sidevussuhteid ja kunsti
ajaloolisi naabrusnähtusi.
§ 2. Oma ülesande täitmiseks korraldab
Ühing ettekandeid, referaate ja muid avalikke
esinemisi; nõutab sihtekohast erikirjandust;
avaldab oma tööalalt uurimusi; algatab tarbe
korral perioodilisi väljaandeid; paneb tööle ja
saadab välja stipendiaate j. n. e.
II. Ühingu õiguslik ja majanduslik seis.
§ 3. Ühing asub Tartus Ülikooli juures.
Tal on oma pitsat päälkirjaga: „Akadeemiline
Kirjandusühing Tartus“.
§ 4. Ühingu tuluhallikaiks on liikmemak
sud, toetussummad, annetused ja sissetulekud
eri ettevõtteist.
III.
Ühingu liikmed, nende õigused ja
kohustused.
§ 5. Ühingu! on tegevad liikmed, toeta
vad liikmed ja auliikmed.
3
§ 6. Tegevaiks liikmeiks võivad olla
Tartu ülikooli õppejõud ja üliõpilased. Neid
võtab vastu Ühingu juhatus sellekohasel
sooviavaldusel.
§ 7. Toetavaiks liikmeiks võivad saada
kõik Ühingu huvisid soodustavad isikud, kui
nad Ühingut soovivad kas vaimliselt või aine
liselt toetada. Neid võtab vastu üldkoos
olek juhatuse ettepanekul.
§ 8. Auliikmeiks võib valida väljapaist
vate kirjanduslikkude teenustega isikuid kõdu
ja välismail. Auliikmeid võtab vastu üld
koosolek juhatuse ettepanekul.
§ 9. Tegevad liikmed maksavad üldkoos
oleku poolt kindlaksmääratud suuruses iga
aastast liikmemaksu, mis jooksva aasta eest
hiljemalt aasta lõpuks ära tasutakse. Toeta
vate liigete aastamaks arvatakse tegevate
liigete maksu määrast ülespoole tõusvas ast
mestikus sama tähtajalise kohustusega. Au
liikmed on vabad igasugustest maksudest
Ühingu kasuks.
§10, Iga tegev ja toetav liige, kes selles
põhikirjas ettenähtud tähtajaks liikmemaksu
ära ei ole tasunud, loetakse Ühingust lahku
nuks.
§ 11. Liikmed võivad Ühingust igal ajal
lahkuda, olles kohustatud sellest juhatusele
kirjalikult teatama.
§ 12. Hääleõigus on ainult Ühingu tege
vad liikmeil. Toetavad ja auliikmed on sõna
õigus.
4
IV.
Ühingu orgaanid.
§ 13. Ühingu orgaanid on: a) üldkoos
olek, b) juhatus, c) toimkonnad, d) revisjon
ikomisjon.
A. Üldkoosolek.
§ 14. Üldkoosoleku kutsub kokku juha
tus tarviduse järele, vähemalt kaks korda
aastas, kui ka revisjonkomisjoni või H liigete
nõudmisel.
§ 15. Üldkoosolekule alluvad: a) läinud
aasta aruannete kinnitamine, b) eelarve ja
tegevuskava läbivaatamine ja kinnitamine,
c) juhatuse, toimkondade iä revisjonkomisjoni
valimine, d) kodukordade kinnitamine, e)
toetavate ja auliigete vastuvõtmine, f) põhi
kirja muutmine, g) Ühingu tegevuse lõpeta
mine j. n. e.
§ 16. Üldkoosolek on otsusevõimeline, kui
koos on vähemalt % tegevaist liikmeist ja
teeb otsused liht häälteenamusega. Auliigete
vastuvõtmine, põhikirja muutmine ja Ühingu
tegevuse lõpetamine nõuavad otsustamiseks
14 tegevate liigete osavõttu ja 2/3 häälte
enamust.
§ 17. Hääletamine on avalik, kui keegi
liikmeist kinnist hääletamist ei nõua.
§ 18. Kui hääletamiseks tarvilik arv liik
meid üldkoosolekule ei ilmu, võib juhatus
kokku kutsuda, mitte varem kui ühe nädala
pärast, uue üldkoosoleku, mis kokkutulnud
liigete arvu pääle vaatamata otsusvõimuline
on eelmise üldkoosoleku päevakorra otsusta
mata jäänud küsimusis.
5
§ 19. Üldkoosolekuid juhatab Ühingu esi
mees või abiesimees, protokollib Ühingu
sekretär või abisekretär.
Märkus: Kui arutusel on juhatuse tege
vus, või kui. esimees ja abiesimees üld
koosolekult puuduvad, valib juhataja
üldkoosolek.
B. J u h a t u s.
§ 20. Ühingu juhatus on 7 liikmeline:
esimees, sekretär, laekahoidja, nende abid ja
raamatukoguhoidja. Juhatuse liikmed valib
kinnisel hääletamisel üldkoosolek üheks aas
taks.
Märkus: Ühingu esimehe, kelleks on keegi
ülikooli vastavaist õppejõududest^ va
lib üldkoosolek, kuna teised juhatuse
liikmed ametid omavahel jaotavad.
§ 21. Üldkoosolek valib samuti üheks
aastaks juhatuse liikmeile vähemalt kolm
asemikku, keda mõne juhatuse liikme lahku
misel aasta keskel juhatusse kutsutakse vali
misel saadud häälte arvu järjekorras.
Märkus: Lahkub esimees juhatusest, valib
üldkoosolek uue esimehe.
§ 22. Juhatus: a) edustab Ühingut, b)
võtab vastu tegevaid liikmeid, c) seab kokku
aastaaruande, eelarve ja töökava, d) kutsub
kokku üldkoosolekud, teostab nende otsused
ja hoolitseb ettekannete eest, e) otsustab
muid Ühingusse puutuvaid edasilükkamatu
iseloomuga küsimusi.
6
§ 23. Juhatuse koosolek on otsusvõimuline, kui on koos vähemalt neli juhatuse liiget,
nende hulgas esimees või abiesimees.
§ 24. Kõik juhatusele alluvad küsimused
otsustab juhatus liht häälteenamusega. Häälte
pooleks langemisel on juhataja hääl otsustav.
C. Toimkonna d.
§ 25. Oma töökava teostamiseks asutab
Ühing eritoimkondi, kuhu võib kuuluda tege
vaid ja toetavaid liikmeid.
§ 26. Toimkondade seesmine kord sar
naneb juhatuse omale. Nende koosseisu va
lik ja võimupiiride määramine allub üldkoos
olekule.
D. Revisjonkomisjon.
§ 27. Revisjonkomisjoni valitakse kolm
liiget ja vähemalt kaks asemikku üheks aas
taks.
§ 28. Revisjonkomisjoni ülesandeks on
revideerida Ühingu majanduslist tegevust ja
kontrollida juhatuse kokku seatud aruannet.
Oma tegevuse aruande esitab revisjonkomis
jon üldkoosolekule vähemalt iga aasta algul.
V.
Ühingu tegevuse lõpetamine.
§ 29. Ühing lõpetab oma tegevuse üld
koosoleku otsusel,
§ 30. Kui Ühing tegevuse lõpetab, siis
määrab likvideerimiskoosolek Ühingu arhiivi
ja varandused mõnele teisele ülesannete poo
lest enam-vähem vastavale organisatsioonile.
7
VaataA^m
Nohjuskirr
Muhu saare wastastiku awitamise
tu...A^m
Nohjuskirr Muhu saare wastastiku awitamise tulekinnituse seltsile, kes asub Saaremaa maakonnas, Muhusaarel.
T. Liiwi trükk.
t07 436
1. Seltsi siht.
81. Muhu saare wastastiku awitamise tulekinnituse seltsi siht on oma liikmetele juhtuwate tulekahju kordadel abi anda puhta rahaga, ehitus materjali kohale wedamisega ja weoraha maks misega, ning mõnel korral ära põlenud maja uuest üles ehitamisega. Tähendus: Selts ei anna abi ära põle nud saunade ja seppikojade eest, ega ka sõja, awaliku mässu ja walitsuse maha põletamise kordel. 2. Seltsi liikmed ja nende kohustused.
§ 2. Seltsi liikmeteks wõiwad olla ainult Muhu saares olewate majade omanikud, wälja arwatud wabrikud, mõisad, kirikud ja kroonu ehitused.
§ 3. Seltsi liikmeks astumise juures paneb maja omanik oma majade arwe seltsiliikmeks astumise soowiga seltsi esimehele ette. Esimees lihe eest seisuse liikmega hindab koha peal kohaliku keskmise hinnaga maja ära, paneb eestseisusele Heaksarwamiseks ette ja peale selle wiib seltsi hindamise raamatusse ja annab hindamise tunnistuse wälja.
£ 4.
Seltsis olema maja ära põlemise korral maksab selts 44 osa hiunatud summast puhtas rahas maja peremehele wälja. Tähendus: 1) Ehitus materjali weawad kohale taluperemehed taludes juhtumate õnne tuste korral hobuste pidajad, platsimehed liitis juhtumate kahjude korral ja ilma hobuseta wabädikud maksamad rahaga oma liikide kahjude korral. Liikide mahe saab liikme seltsi astu mise korral ära tähendatud, 2) seltsi liigetel, kellel kõik mõimalus puudub iseehitamist oma peale wõtta, ehitab selts saadama summa eest
maja üles, ühes materjali juurde .muretsemi sega. 3) Seltsi liikmed, kes maja mõnel tin gimisel ei ehita, saamad 3M hinnatud summast ilma materjali weota. £5. Ära põlenud maja osad, mis tulest on järele jäänud hinnatakse kolme eestseisuse liikme ja majaperemehe poolt ära ja see määrtus tuleb saadamast summast maha arwata. Kui hindajate armamtsed lahku lähemad, müüakse see materjal oksjoni teel ära seltsi kassa kasuks.
/
§. 6.
Iga seltsi liige on kohustatud oma liikme kohuseid ära täitma, nii rahas kui ka materjali wedamises. Raha saab tarbe korral eestseisuse poolt teatam summa üleüldise hinnatud summa peale ära jagatud ja iga seltsi liikme käest tema hinnatud summa suuruse järel mälja nõutud. Tähendus: 1) Materjali wedamine ja materjali meoraha saamad iseäralises raamatus
— 6 — korras peetud, eestseisuse sellekohaste otsuste järel. 2) Liige, kes raha seltsi kassasse maksab, saab esimehe allkirjaga ja seltsi pitsatiga kin nitatud kwiitungi. 3) Liige, kes on kutse saa nud ja ei ilmu raha maksma ehk oma kohuseid täitma, peab 2 marka trahwi maksma, mis seltsi kassa kasuks läheb. 4) Liige, kes pärast teist kutset ei ilmu, oma kohuseid täitma, arwatakse seltsist wäljaastunuks ja ei saa õnne tuse korral seltsi poolt abi. Seltsil jääb õigus wõlga kohtu teel taga nõuta. 5) Liige wõib igal ajal priitahtlikult seltsist wälja astuda, kui ta oma kohuseid seltsi wastu on täitnud. 6) Liige, kes priitahtlikult ehk peakoosoleku otsust mööda seltsist lahkub ei saa mingisugust tagasi tasu.
Abinõu uue maja ehitamiseks peab eestseisus kahe nädala jooksul leidnud olema ja liikmete poolt ühe kuu jooksul täidetud saama. Korter kahjukandja perekonnale on seltsi muretseda.
§ 8. Iga tulekahju põhjuse üle teeb esimees ühe eestseisuse liikmega tulekahju korral protokolli tulekahju põhjusi uurides ja ülekuulates neid, kes tulekahju hakkamist ligemalt teadwad. Kui asja olekust märgata on, et tulekahju on hooletuse läbi ehk meelega tehtud, siis tõstab eest seisus süüd lase wastu kohtuliku uurimist. £9. Sel korral, kui kahjukandja wastu on koh tulik süüdistus tõstetud, ei maksa selts enne tasu kui kohus asja kohta on oma otsuse teinud.
§ 10. Liikmed peawad tulekahju kordadel igaüks oma jõu kohaselt abi andma. Tulekustutamiseks tulekahju juurde ilmuma ja tooma pootshaake weepanged, toobrid, weetõrred ja hobused kui wõimalik ja tarwis on. Kes tulekahju juurde ei ilmu kui wõimalik ja tarwis on, saab kohtu kätte karistuseks antud.
— 8 —
§ 11. Iga liige on kohustatud ettewaatlikult tulega ümber käima ja walitsuse poolt wälja antud tulekahju eest hoidmise seadusi täitma. Liige, kes teada saab, et teine liige tulega ümber käimises Hooletu on, peab seda esimehele teatama, kes siis järel uurimist teeb, ja kui kahtlust ehk kuritegewust märgata on, siis seda liiget kohtu alla annab ja üleüldise seltsi koosolekul seltsist wälja heitmi seks ette paneb. 3. Seltsi asjade ajamisest.
Seltsi asju ajab ja juhatab a) seltsi esimees ehk tema abi, b) seltsi eestseisus, d) üleüldine peakoosolek ja c) rewisjoni kommisjon.
Seltsi esimees, kes ka eestseisuse esimees on, saab walitud seltsi peakoosoleku poolt kolme aasta peale. Walimiseks tuleb seltsi liikmete seast kolm
— 9 —
kandidaati ette panna. Kes kõige rohkem abi saab on esimees ja teised on tema abid. § 14 Seltsi eestseisus on üheksast liikmest koos, kus Hulgas esimees oma kahe abiga on. Eestseisus walitakse seltsi liigete peakoosoleku poolt, kolme aasta peale, kellede seast iga aasta kolm ümber walitakse, esimese aasta liisu läbi, pärast ameti wanaduse järel. Tähendus: Seltsi esimees ja kirjatoime taja saamad aasta palga, eestseisuse liikmed ja rewisjoni kommisjoni liikmed päematasu pea koosoleku määruse järel.
§ 15. Rewisjoni kommisjon seisab kolmest liikmest koos ja saab peakoosoleku poolt kolme n. peale walitud, kes eneste seast kommisjoni esimehe waliwad. § 16. Esimehe kohused on: 1) üleüldine kogu kokku kutsumine ja juhatamine, eestseisuse^okkukutsumi-
— 10 — ne, koosoleku juhatamine ja nende otsuste täide saatmine, 2) maksude wastu wõtmine kwiitungi wastu andmisega ja kassa hoidmine, 3) igasugu ne aruandmine riigiwalitsuse nõudmise peale, 4) kahjukandjatele tasu wäljaandmine sellekohase eest seisuse otsuse järel, 5) ehitusmaterjali üles kuu lamine ja ostmine selkorral kui selts maja ehitab, 6) materjali wedamise korraldamine ja muud seltsi seesmised toimetused,
£17.
Eestseisuse kutsub kokku esimees, kes on otsuse wõimuline kui wiis liiget esimehe ehk tema abiga kokku, koos on. Otsused tehakse lihtsa häälte enamusega. $ 18. Eestseisuse pea kohused on: 1) Seltsi liikmete wastuwõtmine, 2) seltsi kulude katmiseks ja õnne tuse tasumiseks tarwilise raha summa seltsi liikmete peale ära jagamine, 3) walwamine selle järele, et iga seltsi 'liige tulekahju eest hoidmise seadusi
— 11 — ja määrusi täidaks, 4) kahjukandjatele tasu kätte lubamine, 5) süüdlaste kohtu alla andmine, 6) aasta aruande kokkuseadmine peakoosolekule ette seadmiseks, niisama ka küsimise ettepanemine seltsi põhjuskirja muutmise, täiendamise ja seltsi lõpe tamise kohta. £19.
Rewisjoni kommisjan on kohustatud aasta lõpul kõiki raamatuid, mis seltsi asja ajamise juures pruugitamad on, läbi rewideerida et selgu sele jõuda, kas seltsi asju on korralikult aetud, nii kui põhjuskiri seda nõuab ja oma remideerimise tagajärgi protokolli üles wõtma peakoos olekule ettepanemiseks. £ 20.
Seltsi üleüldine ehk peakoosolek. Harilikud seltsi peakoosolekud saamad aasta lõpul ärapee tud, aga ajutised koosolekud tarmidust mööda. Harilikkudel peakoosolekutel saamad eestseisuse poolt ette pandud aastased aruanded, seltsi tegemusest,
— 12 — läbi waadatud, kinnitub, esimees, tema abid, eest seisuse liikmed sa remisjoni kommisjoni liikmed walitud. Peale selle saamad nii Harilikkudel kui ajutistel peakoosolekutel niisugused küsimused läbi waadatud, mis seltsi tegewusesse puuduwad sa eestseisuse wõimupiiridest üle käimad nii kui: liik mete seltsist wälsaheitmine, põhjuskirja täienda mine ehk muutmine, seltsi lõpetamine ja muud. £21Peakoosolek on otsusemõimuline kui üleüldisest liikmete armust üks meerand osa liikmeid on kokku tulnud. Kui nõutam jagu liiknieid koosolekute ei ilmu, nimetakse teine koosolek, mis mõib sel samal päemal neli tundi hiljem esimesest koos olekust ära pidada. Sel teisel koosolekul wõiwad ainult esimese koosoleku päemakorra punktid läbi Harutatud saada ja teine koosolek on otsusemõimuline kokku tulnud liikmete armu peale maatamata. Tähendus:. Niisugustest kahekordsest koosolekust ühel päemal, peab seltsiliikmetele kokkukutsumisel ühes päemakorral olemate as jadega teada antud sa ama.
13
§ 22. Kõik asjad peakoosolekutel otsustakse kokkutul nud liikmele lihtsa häälte enamusega, peale küsi miste liikmete wälja heitmises, seltsi põhjuskirja mttutmistes ja seltsi tegewuse lõpetamise üle, mille tarwis hääli kokku tulnud üleüldise kogu liik mete häältest peab saadud olema. Peakoosolekul harutusel olnud asjade üle tehakse protokoll, mis koosolekul ette loetakse ja koosoleku juhataja koos olekul olnud eestseisuse liikmete ja kümne seltsi liikme poolt alla kirjutatakse. 8 23. Peakoosoleku poolt heaksarwatud ja wastuwõetud aasta aruanne saab „Riigi Teatajas" trüki tud ja walitsuse asutusele kuhu nõutakse ettepandud. 4.
Seltsi lõpetamisest.
8 24. Seltsi lõpetamise üle saab „Riigi Teatajas" kuulutud ja Siseministeeriumile teada antud,
— 14 — niisama ka selle walitsuse asutusele, kus selts registreeritud on. Seltsi järele jäänud summad ja warandused saamad peakoosoleku otsuse järele Muhu saarel mõne teise üleüldise kasuliku asutusele ehk heategewa seltsile üleantud. 10. märtsil 1920.
AlguAkirjaga õige esimees: (allkiri.)
— 15 Tallinna-Haapsalu Rahukogu läbiwaadates awalikul kohtuistangul 11. nowembril 1919 a. käesolewat põhjuskirja ja tähelepannes, et see põhjuskiri wastab praegu maksmasolewate regist reerimise seaduse nõuetele, otsustas: „Muhu saare wastastiku awitamise tulekinnituse selts seaduslikus korras registreerida/' Selle kohtuotsuse täitmiseks on, „Muhu saare wastastiku awitamise tulekinnituse selts" Tall. Haapsalu Rahukogu juures registreeritud seltside ja ühingute registrisse ?^ 265 all. sisse kantud ja selts wõib oma tegewust alustada. Tarwilikud kulud on tasutud, Tallinnas, 25. now. 1919 a. Ne 109.
Rahuk. esimehe eest:
(allkiri.)
Registreerimise osakonna sekretäär Lepp.
Eesti wabariigi Kohtuministeeriuni Tall.-Haapsalu Rahukogu pitsat.
VaataJOHANNES BARBARUS / ÜLE LÄVE
JOHANNES BARBARU...JOHANNES BARBARUS / ÜLE LÄVE
JOHANNES BARBARUS
ÜLE LÄVE
XI
NOOR-EESTI
KOGU
VÄRSSE
KIRJASTUS TARTUS
Kaas ja siseillustratsioonid A. L a i g o 11
N
j ENSV TA Fr.R. Kreutzvaldi nim. |
Kirjandusmuuseumi
|
J ARHIIVRAAMATUKOGU J
i?791
O/ü. „Noor-Eesti Kirjastuse11 trükikoda Tartus 1939
ÜLE LÄVE
MAAILMA LÄVEL
Mundus vult decipi, ergo
decipiatur! (Maailm tahab
end petta lasta, petetagu
teda siis!)
I
Akna taga tuuli tuskleb,
vastu seina tuisupiihvel
sarvedega tõukab — puskleb,
sõrgadega sõtkub raevu.. .
Lumme torgat põõsakiihvel
hangest välja vaatab vaevu,
ründavad kui tormiropsud,
aeleb, pöörleb tuhkne keeris,
lõõtsvad lagendike kopsud. . .
Il
Üle maantee, vaata, veeris
nagu iile mõõga tera
mingi valge-valge kera,
laotus laidne lumelõuend.
Need on hingeldavad iilid,
ülepea ja ülekaela,
kuni ees on mõni õuend,
tarand, mis nad köidab paela,
matab hange tuisukiilid. . .
Ja siis vaibub viivuks mõmin,
tormijutu taanduv kõmin.
Öhe ässitet siis koerad,
karvad püsti, turi turris,
võõrast nagu haistaks — nuusiks,
sabad sorgu tuppa poevad,
just kui surm ja roimar luusiks
tuultepöörises ja vurris. . .
Taamal kuuldub kauget raksu:
teivas pakases lööb laksu.
2
Miks siis inime ei maga?
miks ta unelmaid ei jaga,
miks ta mõtted, meeled valvel?!
Metsa taga, metsa taga,
kuu on kooljas, ole vaga:
nagu viirastus tulnud tuisust. . .
12
Kellegi kas käed
keegi
kuni
mõte
on palvel,
sülitab kas needmist,
luilutet öösuisust,
vaevalt jälgib eelmist?
Rahutus miks unes tiirleb?
tõuseb ärevus spiraaliks?..
Mööda seinu varje hiirleb,
keegi pimedust kui traaliks.
Tõusta tahaksid sa valest,
tahad ajada end püsti,
tahad elu — palge palest
näha, et siis võiksid kosta,
sellele, mis öös sult küs’ti.
Tahaksid end vabaks osta
painajast, mis rõhub vaimu,
et me elame kui vingus,
keset kinnimakstud laimu,
ümber valat vere hingus...
3
Maga, inimene, maga!
vabaduseulmi jaga.. .
Parem oleks, kui sa’i ärkaks,
nüüd, kus silmad on veel süütud,
midagi ei elust märkaks,
kus on saabund ajad tüütud,
loomist asendab kus hävi,
13
et kui endast välja astud,
sarnane maailma lävi:
kohe venna verre kästud,
väljul moonutatud laibad
viimses valus karjeks krampund..
Need on võimutseji vaibad,
mis on sõtkel porri tampund,
millest iile astvat jalga
näeme, diktatuuritalda.
Kõigest sest, mis sisehiiveks,
kogunud mu hingevaraks,
kuhtun, jään nüüd üsna araks,
osutudes laasit tüveks:
rahupalmid — okastraadiks...
Hinge tuntud nukruspisik
poeb, et taganeb mu isik.
Ah! kes rasket haiget kraadiks?..
Metsa taga, metsa taga,
kuu on kooljas, ole vaga!
4
Kunagi ent saabub hommik,
kus taas kätes tunnen rammu,
aja kiuste — kindlat sammu,
kus kõik koolduv, murduv, lommik,
14
sirgeks aab end, virgub uimast,
nagu loom, kes tunneb jõudu,
väljub olemisest tuimast,
et siis minna vastu sõudu.
Tähed moondunud kui nelgiks,
haara sinagi sest helgist!
Ärka, inimene, ärka,
heida endast neetud pettus!
Sääl, kus umbroht, vili tärka,
vabane sest, — vaim kui kettus!
Kui maailm end laseb petta,
petetagu, mind kiili vaevalt. ..
Las ma paiskan hiiiiuketta,
pärin aru maalt ja taevalt...
Ja kui kõik kaob,
muu mööda läeb,
surm gongi taob,
mu värss vaid jääb...
15
LÄHTUMINE
1
Eemale kõigest, — isegi enesest!
põlegu tagaselja sillad
maha jäänd teede,
kui uute ideede
jälgin ex-tempore-genesist,
ning varemeis suitsevad linnad.
Omage julgust
visata kõik oma kaenlast,
kui vaja on väljuda, lähtuda!
Mõistke seda sõdurit — hulgust,
kes taganedes võita tahab vaenlast!
Võib esialgu veidrana nähtuda,
kui pole enam õigust,
ei mõelda, unistada, rääkida,
kui kõik on otsustada tääkide,
ja relv on vägevam tõigust,
kui kujundet jumalgi jõuetu,
sest temal ei ole:
ei ratsaväge, tanke, kahureid,
ei lennukeid, käsigranaate. . .
16
Must taevas sest pilvis ja kõuetu
meid jätnud on saatuse hoole.
Ning sõnad!
milleks tahuda neid?!
kui ümber ainult ebakõlad,
ja maailm on unustand aate. . .
2
Kas ikka veel tahta ja julgeda?
teed võimule vaimuga sulgeda,
kui jalge alla tallal on tõed,
kui ülistakse julmust ja kõrkust,
iga teine kui põeb
suurusehullustust, närvinõrkust,
et ähvardab tuhmuda, kustuda
iga maapäälse hurtsiku ruut,
ning vakatavad südametuksed. . .
Kas suudame tänapäeval uskuda
seda maaalust valgust uut,
kui tühja jooksnud maapäälsed vaevad,
kus kaevandusse allaviivad uksed
meil asendand luuletaevad?
Täna sõna on raskel patareil,
lennuk sooritab mõttelende.
Riimi asemel inime mürske treib,
selle sisuks pannes surmaende.
❖
2
17
Kuhu minna sel inimsoo ööl?
kus linnutee ainult veel avat.
Näe! endised jumalad sunnitööl
ju ammu on maha salat.
Kõnnin vaid ääretus telgis,
päeval kus sinitaeva kumerus,
öösiti siravas vastuhelgis
pää kohal tähtede suigutav sumedus,
ja tajun,
kuidas lämbun, ning vajun,
kuidas kahtluse mürgine idu
tapab sõnade raketitseva pidu. . .
3
Nii kaua on vaja olnud elada,
et mõista kõike seda valet,
mida tõena lastud on helada
läbi sajandite, aastate, kuude,
mõte harind kui uudismaa alet,
et sukelduda ellu uude.
Nii kaua on vaja olnud kahelda,
kesk ääretut, sihitut rühklust,
vaim lasknud end asjata ahelda,
liig kaugel olnud tunnetuste lävi,
et mõista seda sisutust — tühjust,
kus tulemus : kadu ja hävi.
18
Täna tõmban alles kriipsu punase,
pea astun iile viiekümne,
jätan tänase, eilse, tunase,
kui lilled, mis ei sobi enam vaasi.
Loogem kõigele sellele hümne,
mis on asetet katseklaasi!
Iga teos — nagu maailma loomine,
uut leida olnud ikka raskem.
Tule taevast maa pääle toomine
meie ajastulgi kätte võib maksa.
End loojad siis lohutada laskem,
võim-kotkas kui närib te maksa!
Kui keset aina kasvavat relvastust,
emahunt kus imikuid joodab,
me näeme kilplaste ehmatust,
kui sõna, mille lõhkejõud nii kasin,
luules suuremaid võite vast toodab,
kui tapmiseks leiutet masin. . .
2*
19
ÜLE LÄVE
1
Laotus ähmane ja madal,
segi lund ja vihma tibab.
Kus veel olid pilvi kadad,
— laama läinud taevaribad.
Ümberringi udus, aurus
mõtlik maa ja rahvas ägab,
nähtamatuks saand kel kaugus
läbi takistuste räga.
See on päeva raske umbus,
ilma puhangute, tuulte.. .
Avarusi loo, Kolumbus!
libiseb mul iile huulte.
Õhk on raske, piinlik hingus,
nagu oleks gaasitorbik
peas ses surmatoovas vingus. . .
Vaim kui pudel kinni korgit.
Märgistet — hing haub toksiine,
aju leegitseb vaid valul.
Tallaalune täis miine,
ent veel ahel püsib jalul.
20
Käedki vabad po!e rauast,
et saaks tõusta, minna sellest
valemängijate lauast. . .
Kahju oleks? Kellest, kellest?!
2
Üle läve, iile läve!
pakitsus end lahti korgib.
Olemas kas mõõt on neljas?!
mõte ihhu, hinge torgib.
Tundub nagu oleks seljas
särk, mis paklane ja jäme.
Üle kuue, seitsme piiri
eemale sest talveuimast!
Nõnda rentslis vetenired
tõttel tardumusest tuimast.
Tunnen, iga meel kuis pire,
nagu jookseks kari hiiri.
Miski voolab, miski nõrgub,
miski kraavis ojaks muutub,
paisust alla koseks langeb.
Kõik see minu tahet puutub,
sirgeks ajan liikmed kanged,
heidan endast taevad, põrgud.
21
Mulle jääb vaid maa must — muldne,
esimeste urbe õrnus,
mõne vankri liga-loga,
kaua tiniseb mis kõrvus,
läbi kevadteede soga,
kuhu upub päike kuldne.
Olen ise laius, pikkus,
kõrgus, puurit laululinnu.
Kord suur sügavuse tunne
pääle loomingu — tööinnu
äiutab mind pikka unne,
avaneb kus meelte rikkus...
ÜLE LÄVE 2
1
Ah, tsükloone neid ja keerde!
Üha püsiv madalrõhkkond
asetab mind seina veerde.
Näib: mürkgaasi laet balloone,
just kui oleks järjest lõhkend.
Kõik see segi — laial’ paisand
endausalduse hoone.
Mõtlen vahel: milleks, milleks,
olen oma tarmu raisand?!
Miks ei võiks ma metsa alla
jääda malbeks varjulilleks?
Miks pean ikka tundma, küsin,
teispool raskelt ast’va talla
hõõgel põletavaid süsi?!
23
Miks pean kandma kõigi saatust,
endas ilmamure varu?
Miks pean eitama vast jaatust?
kellelt nõudma peaksin aru?
2
Kui just mitte kulli, kotka,
küllap pääsukese tiivad
kasvavad su labaluule,
et võid alustada matka,
uusi avarusi riivad,
kantud kõige nelja tuule,
tunda, kuidas taamalt uhkab
mandrite ja mere bõngu.
Kõigel mööduval silm puhkab,
püüdes traadistiku lõngu.
Nüüd võid nõiaringist tõusta,
rasked mõtted endast heita. . .
Vaadake! maailma lõusta
ei saa lauasahtli peita:
see käib ikka ees ja kannul,,
viirastub vast kõrvalt tontlik,
luurab ümberringi painav,
kodukäija kergel sammul. . .
Tajub vaim vast pahaaimav,
kägistab kuis käsi kontlik,
kuidas lohisev — must vari,
kõik su rõõmud katab, varjab,
kuidas hommikpäikse hari
vastukarva valu harjab. . .
24
3
Ent nüüd arendagu teised
edasi mu mõttemalet,
virgest pooleli mis jäänud!
Näen, kuis kitsed, talled, veised
aimavad maailma valet,
järsul mägede teekäänul,
imetledes sööstvat rongi,
mis kui saatus mööda traavib,
kuni järsku selle ongi
neeland kuristiku kraavid:
vaguneist jäänd pilpad, riismed,
reisijaist vaid verepiismed.
Miski pole jäädav, püsiv:
inimene muutub nulliks,
nüüd, kus hoolimata sajand
naerab neid, kes vastust küsib,
miks ta järsult selga ajand?
Muutu ise lõviks, kulliks,
kiskjaks loomaks loodus vapis!
Ehk siis saadetaks sind koju
vintsutavas vangitapis,
nagu viimast inimroju?!. .
Saatjaks — mäed, kus orus valvel:
paplite, küpresse palved. ..
25
4
Kerib päev laas ajavärtnaid,
jälle meelitab mind teele
tundmatule miski tarve.
Jäägu alatiseks meele:
paigalseis on surnud järk vaid,
enesega lõpuarve!...
Ei mind hoia ükski pidur,
ükski tee ei ole ohtlik.
Las mind varitseb mäeahel:
iga kuristik on kohtlik,
kus kord varjab põõsas kidur
laibana mind teiste vahel. . .
26
DALMAATSIA RANNIK
Eesriie kist, mis näed — kulissid,
nüüd järgneda võib luulesaaga
ja selle esimene vaatus.
Ju mõttes kaalud, lahti issid,
kus taevad ühinenud maaga,
miks looduselgi oma saatus?
Miks sünged mägede portaalid
on vormis igaveseks angund,
miks ikka muutmatuks jääb kest?
Üksteisel just kui truudust vandund,
jään’d kõrvu kõrguse rivaalid,
— mäed, päiksest kullat, vihmast pest.
Kaob hingest üleliigne ballast,
kui kõigest maisest lahti juurdund,
sa hoopis teadmatuga pookled,
kui jälgid sakitsevat kallast,
sa ise meresopiks uurdund,
näe! rütmis kaasa jooksed — lookled,
kui orust virguvad küpressid
alt — üles, painduvad ja käävjad. ..
Ma nagu telegrafipost
vast võpatan, kui seisma jäävad
pääs mõttevirgatsid — ekspressid:
ju ootab uudne külakost.
27
Hing kotkana las laotab tiibu,
las iga rakk on liikvel — tõtlik!. .
OIn’d veidi küliti ja längu,
vaim virgub, luulelend ei hiibu,
kui tõused — hardumuses mõtlik
agaavina, mis jäänud kängu,
veel omi lehti, tiive hiivad,
ning järsku, sosistaks kui tuuled,
su tagaselja — kõrva man,
häält sõbralikku võõrsilt kuuled
— jalgradadel, mis mööda viivad,
teekäija lausub: „dobar dan!“...
28
DINAARI ALPID
Siin on loodus vorme kuhjand
risti-rästi, vast püstioodi,
aeg on nihutand massiive,
ümber paigutades riinki,
loomiskirg kui üle ubjand,
et veel täiendada lünki
sääl, kus org kui tuhuvoodi
sigivusest rase, tiine,
ümberringi — ülesuhk,
— ehitisteks angund tuhk.
Vaatama jääb arhitekt:
kes siin püstitand on templi,
üles vinnand kaljublokid,
seinad kivisse kes raiund?
Kuna taamal, vist defekt?
segi paisanud kõik krempli,
praod kus lõhestikuks laiund,
rahnust tekkind hiigladokid,
mille uurdeis loksub laht,
vetemängust hõljuv vaht.
29
Kes nii voolinud on massi,
sisu sulgend kerra, kuupi,
koonuseid loond, püramiide
püstitand kolosse ruumi?
Kes nii toiminud on huupi,
ajanud kõik reeglid sassi?.
Suure meistri ajaviide
alasti on jäänud luuni,
ümber sajandite kulg,
kivikõrbe uhkav ulg. . .
SARAJEVO
Sarajevo: musttuhat jaaniussi,
mäekülgedel — tuld sädelemas öös.
Ma nagu ise kannaks relva, pussi,
— kaassüüdlane su kuulsas veretöös,
— krae üles tõmmat, rasked mõtted peas,
käes dünamiidi lask, jaoks enda — gramm tsüaani,
nii vandeseltslasena võitlen täna reas,
et neetud vägivalda põrmu litsu — maani.
Veel praegu hiilivad siin uljad märtrid
põiktänavates, õieli must kael,
siin täis neid keldrikorrad, pisiärklid,
all sildade, kus vesi nagu pael
veel ikka voolab, — säälgi kättemaks
küll tuhmund, edas elab, — mineviku karva,
siitsamast edasi — paar sammu, mõni vaks,
veel praegu mõtiskeleb roimast tunt vinama.
31
Ja ikka elama siin jäävad varjud,
ka hommikul, kui rahvast kihab turg,
siin ikka keegi nagu appi karjub. . .
Umbtänavate kajab vastu urg,
kui minaretist muezzini hääl
meid palvusele kutsub — nelja kaare poole,
siis isegi see heli, kaeblik hüüd on väär,
mis ammu minevikku kuulub — ajaloole.
Eks kõik siin muistsest kannatusest äga,
kui kodukäija hiilib iidne piin.
Su ümber kuristike valvel räga,
mäeahelike tugev kaitseliin,
kus igaüks võib julge olla paos,
sest taevasteni, näe! alt tõusvad lumiharjad,
ning alla — põrguni viib lõhestike kaos,
sääl maetud vägiteod, legende uljad sarjad.
Siin päeval saatuslikul, — saatjaks juhus.
maa vabastuseks toimus julge mõrv,
kus kuul — türannil määrat, elu puhus. . .
Neid laske praegu kuuleb veel mu kõrv,
veel raksub äpardund granaadivislt,
näen selle teostajat, kes rahvast lintcit,
ning oodet tagajärgi, mis tõi teine risk:
kui sihtis, tulistas, — ees märk, Cavrilo Princip.
32
„P O N T I N 1“
SOOD
Pontini sood, — see ainult saar
kesk mandrit. Mingist meresopist
saand laiahaardeline kaar,
mil kerge leida sulgu — topist.
See kõik on alles väike ruum,
kus juba kustund roostekiri,
kunstsõuniku kus värske nuum
on aluseks, et kerkib vili.
Ent vaadake! kuis meie kõnd
on virilduses pikaks venind,
kus kiduruses mändi mõnd
näed — vaevalt eluõigust evind.
Soo, raba lõpmatu kui ulm,
kus laukad avanud pupillid,
nõrk kamar ümber, — kolta kulm,
kus äsja lõhkend surmavillid.
Ning keedikuid, kust raba must
alt vaatab üles — neelav, ihar.
Kui rõhutades sigivust,
ta ümber raudhein, põõsa kihar.
3
33
Ööl
vast
Soo
kus
mülkaist roheline leek
tõuseb vosvorlik, vast paatjas.
oigab, ägab nagu seek,
surm on igal sammul saatjaks.
Puud tõbised, kui sööks neid vähk,
alt juurtest — hääbumise pidur,
et puudub okstes mahl ja mäbk
sel jändrikul, mis tüvest kidur.
Kui armetu on nende ürp,
kui sandid räbalais — nad võikad.
Sookailu pööritavam mürk
siin uimastavalt ninna lõikab.
Mõrk pruunjas vesi — kohvipaks
sookraaves venib — visalt jooksmas,
kus kaldal kasvav angervaks
veel kevadkonni kuuleb krooks’mas.
Sootaimi mürgiseid kui uim,
siin puhkeb õisi puntras, kahlas,,
ent valmind vili tundub tuim,
nii mõrkjas-kibe soises mahlas.
34
Siin ikka julgelt astuv jalg
on ähvardet, vast surma ohus,
kui järsku puudutab su tald
all rästikut, kes siugleb rohus.
Siin igas laukas valmis kalm:
kaod nagu ebajumal rappa.
Ei monumendiks pronks, ei malm
ausambade siin kerki sappa.
Sooputki..., hundinui, soovõhk
vaid võrsub mudarobust, tõlvu.
Sookailust miirgitet on õhk,
kus raba laotab unehõlmu.
Kord talvel tuiskab lumeiil,
täis kanabrik siis valget mürki.
Maa kerra tõmbund nagu siil,
on ainult vahetanud iirpi. . .
Ning kevadel, kui suland vaip,
rändlinnud saabuvad, sookured,
nad näevad — vähe muutund laip:
ei uppunut siin näri mured. ..
3*
DOLOR MÜNDI
Milline, milline maailm!
kui loomaaed enne toitmist.
Kas kord kunagi näeb mu silm
ausate tõdede köitmist?
Milline, milline maailm!
Kuulake sõjakat kisa!
Nõrk — see piihkimist ootav nilv,
ja.. . prügikastide lisa.
Öösiti rahval pole und,
magajad ärkavad õõvast:
kas ei ole veel löönud tund,
kus kuulama pead ju võõrast?!
Kas ei olnud see öökulli hõik,
kuulutav väetile kadu?
Miks me siis võpatame kõik,
käies nagu surmaradu?
Kuulatan... Ümber nagu vaip
võõrastav, võõrastav vaikus.
See, mida küsis minult taip,
vastuseta tühja kaikus.
36
Kas ju surmale määrat sünd?
vastake, vanemad, kostke!
Kui meid matab ajaloo künd,
lapsed, haud vabaks taas ostke!
Küsin: kas veel tulen sest ööst
välja, kus võimuhüsteerik
kisendab? Asjata mu sööst,
ette kui saatus dikteerit.
Nõnda tahab suur demiurg,
oleme kõik selles süüdi.
Euroopa — vana, haisev turg,
kus varemgi orje müüdi.
Milline painajalik vaev!
tunda teiste, enda nõrkust,
kui lainetab rahvaste raev,
sa neela vaid sapi mõrkust.
Milline, milline maailm!
viirastav, kaduv kas kodu?
Elu — jube, masendav film,
valede, reetmiste rodu.
37
MAAILMA VAREMEIL
1
Jälle maa on tühi ja paljas,
ent loovat vaimu pole vetel lehvimas.
Kus kord olnud muru haljas,
ristid niiüd kalmusid ehtimas. . .
Laastand sõjad, tapnud taudid,
ei nüüd õitse kullerkupud,
pääsusilmad, varjulilled. . .
Tühjust lõplikult nüüd naudid
pimedusse ära upud:
kõik on hukkund, loonud mille
tiine vaimu pidev askus,
inimhinge õilis värin.
Kustund maine, taeva valgus.
Kogu relvastuse raskus,
mõtlematu mõõgatärin,
— kõige kurja lõpp ja algus. ..
2
Midagi on elus rikkes:
vaadake, kuis maailm ägab
varustuse raudses ikkes,
ise selle alla maetud!
Ümber õpetuste räga:
tõde — valeriiüga kaetud.
Eks te tunne, kuis teid rõhub
maise olemise klamber,
kuis kõik unistused lõhub
võim, mis raudbetooni valat!
Koonduslaager, vangikamber,
— sääl me isik maha salat.
Eks te näe, et loodud värk see,
kuue päevaga mis valmis,
tapab mõtte nagu kärbse,
hävitab meis inimhinge,
millest tuikab luule-salmis
enda alalhoiu pinge!
35
3
Kas veel tunneme kord lõhnu,
kas veel näeme õiget valgust
lampides ja inimsilmis?
toites veel kord meeli kõhnu
sellega, mis näht vast filmis:
vabaduste lõppu, algust,
vägivalla hõisktriumfi,
kuigi endal pole enam
käes küll ühtki võidutrumpi.. .
Nii ehk elumõte kenam?!
Kas meil toit veel hästi maitseb,
kas veel tajume me pinda,
mida kompame, kui helid
läbistavad maised kaitsed,
kõrvu uludes kui penid?...
Annaksime hinge hinda,
kui kõik müra vaibuks, tuhmuks,
et ei kuuleks, kuis meid hõikab,
hullumeelne, naerdes võikalt. ..
viimseni et maailm juhmuks.
40
KLASSIKA
HELLAS
Ma tean, — see mineviku kauge tolm,
mis sinu teid ja radu kuldab,
su müiites edas elab muistne oim,
sest kaet mu reisimantli puldan.
Ei sellest kaduma lää ükski raas,
ei ükski kübe, ükski aatom,
ehk kuigi varemetes lamab maas
su jumalate, muuse faatum.
Veel ikka soojendab sind iidne helk,
ja uuest läitub kuldne marmor,
kui päikses põleb jumalate telk
ses valguses, mis silmil karm on.
45
Ei kunagi küll ületa sa end,
mis olnud, — igavesti püsib.
Nii kaua, kui veel kestab luulelend,
vaim abitu su’lt aru küsib.
Nii imelik! su uhkeis varemeis
on surnud jumalad, ent elab
veel inimene, — kõik, mis varem meis
on tekkind, — tulevikku helab. . .
46
ATEENA
Su tänavale labürindis
küll vajan Ariadne niiti,
et kord mu värsi angund tindis
saaks jäädvustada teht visiiti.
Noh! kuhu viib mu Odüsseia
mind, keda võlund vaimuseigad,
kes rändab, otsib, ent ei leia
suurt elumõtet, nagu keigar?
Mind, keda Sokrates ja Platon
on ikka kutsund oma riiki.
Ka kord Diogenese vaat on
mul meeldind, — kuulun sinna liiki.
Ma parem väljun metropolist,
näen neid, kes raskest käsnapüügist
end elatand, — saand söögipoolist
oliivide, korindi müügist.
Las jumalad Olümbi hiilges,
end näitavad turiste massil’!
Las istuvad aupärja kiirges
kõik luuletajad surnd Parnassil!
Kesk müüte, muuse, muuseume,
kesk varemeid, mis muutund rusuks,
mind haaras miski tundmus sume:
mu uskmatus sai järsku usuks. ..
47
AKROPOLIS
Kõik see, mis kõrge, ikka silma paistab,
mis üleval, see meelitab meid alt,
kus jumalate au ja paistust haistab
ka see, kes sündind, elaud madalalt.
Siit tänavatenõost meid üles küüdib
too nimbus ümbritsev, see oreool,
too sära, mida säilitand on müüdid,
ja jäädvustanud rahva tore hool.
Meil’ meeldib rohkem vaevaline rada:
vast rasked küllalt varem käidud teed,
ka siis, kui saatjaks muistne luulevada,
ees — kuulsusrikkad sambad — Propüleed.
Meid võtab vastu astmeline värav,
jääb alla rabelema laiuv linn,
kus iga kreeklasele määrat tänav,
ent jumalaile — sammastiku vinn.
Nii ulatab meil’ kätte muistsed niidid
Athena-Pallas, sündind Zeusi peast.
Meid tervitavad neitsid-karüatiidid,
nii noored, hoolimata pikast east.
Meid mõõdab Parthenon... Nii Polyphemos
„Eikeegi“-nime vastuseks kord sai.
Miks ülal jumalad, ja all on deemos?
Ei keegi tea, vaid ainult luuletai...
48
PARNASSOS
Kõik, kes te sinna — üles kipute,
kõik luulehaiged, kuulsusmärtrid,
kõik, kes te vargsi startind tipule,
et jätta alla loomisärklid!
Ei oska minagi teid juhata,
seks kontor Gook, turismilähted.
Mäejalal koht, kus võite puhata,
et kaoksid väsimusenähted.
Üks kindel, et ei pääse hinnata,
ei vankriga, ei teega reesel.
Võib teie andi üles vinnata,
küll mitte Pegasus, vaid eesel.
Nii päevast päeva tõuseb karavan,
ruum samane, vaid muutub daatum.
Sel kõigel õilsalt ärimaik on man,
kõik vanitas on vanitatum.
Kus eland muusid, muistne Apollon,
teenäitajaiks sääl säet reklaamid,
sest praegusaja luuletajal on
vaid ümber kassikullast raamid...
4
49
OLÜMPOS
Ürgkotkaid nüüd su kohal tiirleb,
nälgaplaid, — kes neist saaki otsib,
kus lumi pilvedesse viirleb,
— maa tippudega taevaid trotsib.
Kas jumalate pehkind laibad
veel ikka katavad su nõlvi?
— need tulevikku viivad vaibad,
all ikka sama taevavõlvi.
Ei enam lasku Tempe orgu
su vägevad, neil unund käigud,
kus peletasid kõrget norgu
maapäälse elu lihtsad läigud.
Ei enam ümbritse neid nimbus,
siin lillepeenar, lükit jada.
Ning ülal — lumine kus hingus,
viib sinnagi vaid eeslirada.
50
Kolm ööd ja päeva kulub ära,
kes tahab peatuda sel kohal,
kus kustund jumaluste sära,
kus kuulus minevik veel vohab.
Ent all kõik argipäeva tüürib,
ses vabaduste kärbit doosis,
— diktaatoreid kui täis on müürid,
nii iseteadvalt kõrgis poosis...
4*
51
DIONYSOS
Oo, jäta Hellas, tule ära Eesti!
satüürid hülga, metsikud bakhandid!
Dekreediga me määrame sul preestri,
ning sooja koha leiame vakandi.
On meilgi oma vabariik ja Sparta,
on meilgi kuulus Emajõe-Ateena.
Oo, tule jumal! pole vaja karta,
et puduks meilgi ilusam Helena.
On meilgi harjumused, kombed kaunid:
su saatjaiks valit õilsamad menaadid.
Meil oma luuleilm, kus nümfid, faunid
niisama kodused — üldtunt penaadid.
Võid meilgi haista sikusõra lõhna,
kui lõikuspeol vast tõusevad ekstaasid
liig kõrgele... Et tõsta tuju kõhna,
seks täidet ääreni, vast üle klaasid.
Ehk küll meil puudub viinamarja kobar,
ning nektar, mis on jumalate joogiks.
See pole tähtis, millest vaim on ogar,
kui ainult lõbusust mahl juure poogiks.
Ning kui siis, jumal, oled hoogsalt purjus,
kui humalad ju järsku piirand tarkust,
siis tajud, mis on põhjamaine kurjus:
sul lisaks õpetame veenvalt karskust. ..
52
SOKRATES
Tead ühte: ei sa midagi ei tea,
nii kõlab otsus range, valju,
ent ometi on mõtteist raske pea,
laup — sünge, lopergune kalju.
Kui haua sügavusest tõuseb pilk,
näed endatunnetuse tippe.
Su tarkusele lisandub sest tilk,
kui tõreleb jäik, morn Xanthippe.
Sind kutsub, juhib sisemine hääl
— daimonion, tõed oled sulgend
sa endasse, nii vaevlevad nad sääl,
neist mõne välja lasta julgend.
Siin turgudel, kus ärkab mõttelend,
sa vaidled, tõestad, satud hoogu,
kus kihab elu, tunnetada end
võid paremini, võtta ajuloogu.
Nii näen sind praegugi, veel täna, nüüd,
kuis oma jüngritega rivis
sa sammud, kõnnid — lahti lohak rüüd,
all jalge tärkab tarkus kivis.
Sa muide inetu, vast endas jäik,
et hakkab vaadeldes sind vilu,
ent tõeks kui suland värske mõttekäik,
su laupa kroonib selge ilu.
53
Suur lihtsus... (inimlikkus pole kõrk!)
su tegudest ja sõnust hõikab,
ka siis, kui elu kibestunud — mõrk,
tõtt aju nagu teemant lõikab.
Ja kui nii hoolsalt segat surmaputk,
sa järsku meenutad veel mõttes:
— „Asklepiosel, Kriton! võlgu kukk,44...
nii lausud, endalt elu võttes. . .
Ateenas, märts/aprill, 1938.
54
HOMEROS
Sa kõigi oma kangelaste isa,
sa suurte kujutelmi iidne looja:
veel kuuleme me troojalaste kisa,
kui ammu vaikind nende ilmaltooja.
Sa oma vaimulaste vaimne päälik,
kes alustasid sangarliku sõidu,
sa sõnasõdur, kelle relvaks häälik,
„puuhobune“ kas muidu toonuks võidu?
Kas muidu Trooja sõda oleks algand?
kõik võinuks minna teisiti ka saagas:
vast oleks Menelaos Helena salgand,
ja matnud viha kättemaksu praagas?
Kas muidu oleks tõusnud, langend tapper?
kas muidu oleks reedet Palameedes?
Achilleus kas olnuks nõnda vapper,
kui vihast tõugat, — sõbra surma needes?
Võib olla poleks Trooja üldse langend?
võib olla tänaseni Odysseus
veel eksiks merel, masti küljes kangend,
kas olnuks jumalaid, Olümposel suur Zeus?
55
Kas oleks Penelope nõnda ootnud,
ja vastu pidand muide õilis voorus?
Kui poleks sinu vaim siin abi tootnud,
veel võidutsenuks kosilaste toorus?!
Kui keegi tagasi meid sinna kiiiidiks,
kui sünniks muistse korduvuse ime,
nüüd, kus sa ise oled muutund müüdiks
Noid sügavusi näha võis vaid pime...
56
KLASSIKA
Ei! kõiki tõdesid ei vassita:
jääb püsima kõik see, mis küps ja kaunis,
ka see, mis mitte pole klassika,
võib olla täiuslik — eeskujult jaunis.
Veel tuleriidale ei tassita
meil kõike kunsti, mis ei täida normi.
Traditsioonide en-face’ita
teos omamoodi pakub sisu, vormi.
Vast marmorita — õilsa massita
meid rabab tasakaal ja aine lihtsus.
Võib äparduda, kui ei passita,
töö, mille loojal unub vahest: siht kus.
Me läbi saame ilma rassita,
/ kultuuriks seni vajati eliiti! /
Ent üks on kindel: kandva massita,
ka geenius ei pääse vist zeniiti?
57
Ei ole tõusu kohvitassita,
me inspiratsioonil — kõrgeväärtust,
kui vaimus meistrina ei prassita,
nii: endakiidul et ei ole äärt kus.
Ei! kõiki tõdesid ei vassita:
me hüppelauaks vajame antiiki.
Võib kunst ja looming välispassita
küll läbistada iga maad ja riiki...
58
HÜVASTIJÄTT
1
Nüüd hüvasti kõik mägiharjad,
kõik lammaste ja kitsekarjad!
Rong sööstab üle maise tee,
kus eesli asendand on mootor,
kui tuules purji tõrjub rootor,
ning Papastratos nargileh
sööb välja:
võidutseb nüüd masin,
näe! autode juhm kari määgib.
Kes kustutaks küll ruuminälja?
kui ikka tajud: aeg on kasin,
kui torgivad rekordetäägid,
ning kiirus, — see on uusim usund.. .
Nii võõrdud isegi antiigist,
mis ikka kuidagi sind rusund,
kui vaimu asendand affiššid,
kui muistsest jumalate riigist
on kadund luuleärklid, niššid,
ning sisse tungib ärivaim,
papüürust meenutab kus veksel,
Papastratos — kuulus sigarettide firma.
Nargileh — kreeklaste vesipiip.
59
ning foliante — masinkiri,
kus unub müüte iidne aim
kesk argipäeva tiri-liri,
kui viidab aega keelepeksel
mees baaris, — väsind vanast ilmast,
tal meeldib täringute klõbin,
see kõik ta meeled viivuks läidab:
kihm — rahahimu vahib silmast,
käib liigutusist läbi võdin,
uus rahutuse vaim tend täidab.
2
Nüüd hüvast’! Homerose saagad,
nüüd hüvasti kõik õlimäed,
kui värsked käärivad ju praagad,
ning kõike endist kaugelt näed,
kui n ü ü d i s t soomuslaevi pantser,
ja kahurite surmasuud
ööd, päeva valvavad, et oleks
kõik kodanikud riigitruud...
Jääks mõtlemine juhi hooleks,
ning Sokratest taas ootaks kartser...
Noh! hüvasti, kes tüüri man
on unustand, et rahvast vaba
ei suuda kohelda türann
— nii: käed et seotud, huultel taba,
60
nüüd, vaim ja meel kus uues tressis
end sirgu ajab uhkes teos,
nii nagu paplites, küpressis,
too ürgne sund, too pürgiv noorus.
Tuld näita uuest’ Prometheus!
nüüd, kus meid ähvardamas toorus.
*
Jää püsima, mis loond Perikles,
jää! vabaduse oreool,
sa neile, kes veel orjaikkes
— teenäitajaks, neil, kelle rool
veel alles sinna poole tüürib,
kus võidul deemos, rahval võim. . .
Noh! hüvast’ kuulsusrikkad müürid,
kõik mineviku kude, lõim!
Ma tean, mis sinus leidnud, kaotand,
ning kui kord lõppenud reis pikk,
mu järel ikka käsi laotab
su kummaline minevik.. .
Kreekas, märts/aprill, 1938.
61
LUULEPAGU
LUULEPAGU
Mis ei too kõik elu muutlik:
mõtete ja meelte pettu.
Jääb mul nurgakene luutlik,
kuhu pageda võin rettu.
Tulen siis, kui süda kihkav,
ei saa oma lööki pärssi.
Sõna, vabadusi ihkav,
mahtuma peab piirat värssi.
Tulen siis, mu vaim kui vilkuv
aimab kustumise ohtu.
Kui käib ümber maja ilkuv
vahimees, mul otsiv rohtu.
67
Kui mu iga silpi, stroofi,
valvab valvur, nuhib nuhkur,
kartes, et toob katastroofi
minu luulehobu tuhkur.
Tulen siis... näe! hing kui küülik
poeb mu ridadesse pakku.
Tean: ma ise selles süülik,
eelistan et vastuhakku.
Välja poen, kui sünge vari
üle Eesti laotaks hõlmu,
näen, kui määgiv rahvakari
alanduses langeks põrmu.
Siis ma peidet soovi kirgast
tunnen jätvat sisu, vormi.
Tõtta ruttu, luulevirgats!
kuulutades rajutormi. . .
LUULEPAGU 2
Noh! kuhu küll lähen veel siis,
ees kõikjal kui vaimutrellid,
kui sõna ei pääse enam huulelt?
Kus loojal see vaba hiis,
kus keegi ei häiriks ta luulet,
kui nõutakse suure suuga:
vaim moodustagu kojad, artellid;
romaanide riiklik kui käitis,
juba massilist läbikäiku näitis...
Ma võrdleks end teeveerse puuga,
mille lehed sügistuultest kõik laasit,
oksad alasti — ududest vettind,
võrast rohelised mõttedki haasit,
ainult kibestust hinge vaid settind.
Kuhu siis lähen ma veel,
kui tõuk juba närib mind juurest,
kui isegi üksinduse teel,
üha saadet meelte vastuluurest,
ma ei tea, keda austada — teeni?. ..
Ja ma lähen ilma igasugu agaruseta,
kuulates südamelöökide komistust,
kui tärkab ümberringi nagu seeni:
vabariike ilma vabaduseta. ..
Ja ma kannan oma enese tõdede omistust...
LUULEPAGU 3
Üks tee on luulel ikka valla,
— see, mis viib sügistähti alla,
kui ümberringi öö on must,
kui pimedus ja tühjus avat,
siis otsime me endast ust
kulissidesse elulavalt.
Meid valgus heidutab ja reedab,
kui ülal sügisspleeni veedab
nii üleliigne tunduv kuu.
Meil ikka parem, kui on varjat
too kuma-kohal raagus puu,
mis lehtedest on tühjaks harjat.
Meil parem, kui me ise läidet,
hing virvatuledega täidet,
ning südames sirp-noorkuu helk,
kui käies varjulisi radu,
meis endas kumer taevatelk,
ja meteoriite langev sadu.
Näe! aplad hundisiimad endas
meis hõõguvad, — üks alla lendas
— täht kiirgav ees, ta järel soov.
Ning siis on ümber jälle pime,
jää järel" ainult mõte loov,
ja kustumise säiliv ime. ..
70
LUULE TEE
Meie — meeletute tee,
meie pärisosa — jagu:
iile mitme mandri, vee,
leida varjupaika — pagu.
Meie — põlatute töö,
kes me hingestame elu:
see on — päevaks muuta öö,
hajutada õuduspelu.
Meie tõstame idee
kõrgemale igast võimust.
Kõik, mis luule ka ei tee,
saadet hirvitusest, sõimust.
Nõnda oma rahva, maa,
mõnigi peab jätma norus,
kelle vaim ja hing ei saa
hüüda üldises hääletorus.
Mõnigi peab reetma end,
kellel tähtsam kuulsus, edu,
keda tüürib luulelend
sinna, kus on juhuvedu.
71
Nagu teened, nõnda palk:
loorbereid kel värskeks pärjaks,
kelle turjal tantsib malk,
see on loodud künnihärjaks.
Ent on neid, kel kiriküüt
aitab jäädvustada valu,
mehi veel, kes / pole müüt! /
teotust, alandust ei talu.
On neid, rahvaga kes koos
kokku varisevad — niidet:
sama saatus, sama loos,
sakramendiks järsku liidet.
Ja kui ükskord langeb liisk,
määrab meie olemise. . .
Kel meist kallis verepiisk,
— puuakse.. ., kes poob end ise. . *
72
LUULE SAATUS
Vaadake, kuis kurjaõisi
ajab luule murtud tüvest!
Vistrikke ja mädapõisi
tärkab mõtte, meelte rüvest,
kui kultuur ja rahva jõukus
vesivõsuna kord lokkab,
millest sõltub luuletõukus:
tekib roose, tekib okkaid,
umbroht, koerapöörirohi,
ohulill ja nõiakammits
värsipeenral kasva tohib,
rõõmustume sestki annist!
*
Tehnika, progressi ime,
kord mehaanika kõik surmab.
Otsime siis lille nime,
mis meid tänapäeval hurmab
raamatuist ja foliantest,
/ kui need tulle pole heidet! /
Nõnda säilinud meil Dantest,
vaimuna mis sõnna peidet...
Pole seski keegi kahelnd,
vormimask kui litsut suule:
värsitehnika kui vahend
hävitab kord õilsa luule...
73
PARADOKS
Ei! igakord sõna ei väljenda
kõike seda, mida väljendama peaks.
Ei igakord küllalt ta jäljenda
häält sisimat, moondudes reaks:
vast tõrgub iga täht,
iga silp.
End kaitseb, — on sedagi näht,
täishäälikute, umbhäälte kilp.
Vast kõlas nagu tämber puudub,
vast sureb ju huultel fraas,
mõte reetlik kui järsku uudub,
lahkhelide kratsib kui kraas.
Ei igakord pole see tõde,
vast eksib ka värsijalg,
luul — sageli valede õde,
me kujutluste vaba talg.
Vast
saab
Kes
neid
Vast mõistus mõne kuju kahib,
vast tahtestki sõltub riim,
kui võrdluste ajujahil
peab ingleid tähendama piim.
74
Küll katsume sammuda taktis,
vast eksib vaid õhkemärk,
sest mõra on loomingu aktis,
— värsi logiseb kellavärk.
Teos välja kipub kindlast vormist,
ei aita koma, ei punkt.
Pedandid vaid sõltuvad normist,
kes — meister, kes — piirat adjunkt!
Me otsime vaheldust, värvi,
taas räägib siin intellekt.
Värvpime, kel pole seks närvi,
vesivärves näeb aina vett.
Käsipõsikil laskund tunded,
— see ainsam purre ja sild,
mille kaudu mu sisiunded
läin’d lugejani, meeltepild.
Rõõm, ahastus reas ennast peidab,
vast tõuseb säält petteving,
kui lassona kaelale heidab
end saatuse ängistav ling.
Kord, lugeja! vastasel kahel,
meil ühine huvi — ind?
Loe seda, mis ridade vahel,
siis alles ehk mõistad sa mind!
75
ÜKS NEKROLOOG
Jälle libisemas nähti
taevast sädelevaid tähti:
järsku looja elu kustus,
saadet kosmilisest märgist.
Lõppend vaimu tulivärgist
maailm leinas viivuks mustus.
Jälle maa end ajas lahti:
mulla neelamise mahti
labidas ju oli hooldand,
kui sind kanti ranges sargas,
miski veel sus püsti kargas,
mida iial polnud pooldand.
76
Miski peatas ajatakti...
Elu kärisenud akti
surm veel uusi ridu lisas,
mis sust varem mööda kajand,
mida oleksid ehk vajand
võitluspäevi pinges visas.
Milleks nüüd need uhked sõnad,
paisutatud ebakõlad,
tehtud paatos, häälevärin?!
Parem kummardugem tummalt,
arvestes protsente summalt,
järelpõlv mis loojalt pärind!...
77
K. C. — I N MEMORIAM
Sa seda taluda ei suutnud,
et keegi sind, su rahvast rõhuks,
et keegi selle oleks luutnud.
mis saanud hingatavaks õhuks,
või järsku kõlbmatumaks muutnud.
Sa kandsid vabaduse hingust,
kui inimmõtte püha loitu,
teed näites ümbritsevast vingust,
mis looris loodangut ja koitu,
— sa, Taavet, varustet vaid lingust.
Sa sööstsid võitlusse kui sõdur,
ka siis, kui ülejõu käis taplus,
ei hoolind sest, et süda põdur...
Kui silmis elamise aplus,
ei vaiki, alistu siis tõdur.
Tund saabund saatuslik ja ülim:
kõik, mis toon’d ajalugu loimav,
mis rahva teadlik käsi külind,
kõik selle lõikab vikat roimav,
— võim võõras, mis end sisse lülind.
78
Nüüd järsku midagi sus murdus,
— kõik see, mis eluga sind sidus,
vaid hapra niidina veel tundus.
Kõik kaasa teha rahva kidus,
— sul olnuks häbistavam sundus.
Siis alles langetasid relva,
kui selleks sundis võim sind rutjuv.
Nüüd, peidet alla mulla perva,
sa näed, kuis maailm segi hutjuv,
kord vabastab su haua serva. ..
79
SKEPSIS
Milline ka torm ei lõõtsuks,
milline ka tuul ei puhuks:
kümne, rohkem palliline,
meri kõrgevalliline,
üle kallaste kui õõtsuks,
vaevalt see küll ära uhuks
kõike hinge settind kõntsa,
kõike seda, milles kahtled,
kuigi vabaneda tahtled
kõigest ümbritsevast udust,
kuigi kusagil veel omad
tundmuste ja meelte pudust
mõtte lapsiku ja õndsa:
et kõik punktid on veel komad.
Vaevalt sirgeks lähab rühtki,
selgroog moodustab kel looga,
vaim kel painutet on küüru:
inime kui pehme limuk
— litsut hoolimatult nilva...
Parem endasse siis müüru,
kui sa tunned: pole ühtki,
keda jumaldad... Maailma
vihata võid nagu timuk,
kirve
langetab
kes
hooga...
80
RAHU
Millal, millal,
ootes iilepääsu sillal,
ometi kord astun üle
selle hapra, hapra purde,
kohal vahutava kose,
all kus kuristiku süle
kannab ilmamure kurde,
milles minugi on ose?!
Millal ometigi, millal,
väävelkollasel ja lillal
taustal tekib selge vahe?
Et kus taeva tühi peeker
kummuli on kaaneks moondund,
soojus oleks vaikne, mahe
päikse loodanglikel leekel
lõkkeks südame sääl koondund.
81
Näeme, näeme, millal, kunas
elu alalises sumas,
iile mõlema mu õla
heidetaks’ hall rahu mantel?!
Hõlmad kõvasti siis sulen,
peites sinna vaibund kõla.
Ja kui uuesti nad avan,
näe, mu jalge ees siis lamab
taltsutet — suur kirju panter,
kärsitust kes kihvul pureb.. .
82
LIHTNE LOHUTUS
Mind mitmel korral reetnud
mu vaevamaade muld.
Vaim pimeduses veetnud
öid, kartes näita tuld.
Mind alatasa solvand,
ma naeratanud vaid.
Vast olen vargsi olvand
mu rahvast, külit maid.
Ka siis, kui oled käinud
sa endatapu teid,
vilkvalgust veel ma näinud,
et kaotusest saand leid.
Sind olen pidand omaks,
ka siis, kui oled väär,
kui meie vahel komaks
olnd vabaduste äär.
Kui praegust hindan vaatust,
kus pime saal ja ramp,
ses väikerahva saatust
näen: — ees kui vaimu lamp.
83
Kord jälle luulelõkkel
me leiame end koos,
kui varisevad tõkked
iildvaimustuse hoos.
Siis kustutad mu võlad,
sa, kurjast vaevat Saul,
kui Eestis jälle kõlab
töömehe vaba laul.
VIRGUMINE
,
■>)
VIRGUMINE
Terve maailm kui lamaks varemetes,
luule täidaks selle mõra.
Tõuseks loov vaim taas kasvades, arenedes,
nagu puu, mille võra
taevaid embab
— juurtega mullas.
Nõnda ma enda
laiuvat siilelust
tunnen — kõigi meelte tõusu
— sinna, kus päikese kullas
tajume enese iilelust,
elurõõmu raugematut rõusu,
— iilesse upitet mahajäänd rusudest.
89
Ja siis tundub, et luule ou kõrgem
igasugu tõdedest, usundeist,
et müütiline jumalgi nõrgem
kuuepäeva-loomise-valudes,
seitsmendal päeval kes väsis.
Meie loome ka unetust taludes,
kandes uusi maailmu säsis,
kui tekib värss kirgas ja hõõguv,
kui mõttelennu hõljuv õhupall
kõrgustesse siirdub — nii lõõguv,
nagu neegri unenägu palmipuu all. ..
Ja kuigi kest — ümbrus on must,
sellest väljudes ületame närusust.
90
KEVADINE
Kõik järsku lahti, kõrge, avar,
kui oleks prahvatanud valla
kõik uksed, aknad, sulet luugid:
tuul lõõtsub iile merest, mandrist,
ning endast, kui Aioolikandlist
ta puhub läbi. Taevalaval
kulisse rebib — üles, alla,
rünkpilvi sööb, kust välja muugib
raudkapist päikse kuldse mündi,
ja imetleb siis valgussündi
kesk järsku lõppend varjutust.
Näe! paiskub kiiri hiiglaläätsast:
ees jookseb vari, järel helgus,
kui baleriini jälgin harjutust,
kel suurel varbal keha kergus
on tabat helgiheitja sõõrist,
kui pilvehõlm läeb lahti räätsast,
ja avab järsku tüki sinist
nii puhast taevast — silmakivist.. .
91
Tuul mühab läbi laotuslõõrist
nii rõõmsalt, vabalt, uljalt, julgelt,
et tunnen minagi sest tõuget,
kui kannab haarand maine puhang
mind üles — alt. Veel pole kulgend
mu mõtte, meelte üleuhang,
kui kannan põues päikselõuget,
ning veres kirmitsevat ruttu,
kui endas
kuulan
tuulejuttu. . .
92
ULM
Kes on, kes mind äratab unest?
keskööl, kui meeled on suikvel,
kui mõttedki vaibund nirvaanas,
hääl lausub: ,,tõuse, mine ja toimi
nüüd sadandeid roimi!44...
Ja ilma, et muutuksin jumest,
kaalun südame rahulikul tuikel,
kuidas ülesanne teoks ju saamas:
juba näen, kuidas kohtlen türanni,
kuis haaran ta valitsuskepist,
hoovinarril teen tiritammi,
tend visates alla trepist,
et lajatab koridor, koda...
Ja kui siis ilmuvad täägid,
— jõuk sõdureid laskevalmis,
oo! järsku nad taltsaks räägin,
näen ise, kuis läigatab salmis
mu sõnade põueoda,
kui väljub — ees kandes risti,
papp pühalik — mõõdet sammul,
järel palvuses inglikoorid.. .
93
Järsku nähtamatuist kätest kisti
kõik pihuks nagu luulerammul;
külmast higist olid kattunud poorid,
kui ärgates katsusin laupa,
ma tundsin: mind olid vist riivand,
lendu tõustes koos — kahe kaupa,
roimast peletet inglite tiivad. ..
94
PISITÕDE
Ei! mitte ühegi meetri
võrra ei lahku ma maast.
Tõusta alla sinieetri
nagu tuulest kantud laast,
kui seob mind maine raskus
kõige sellega, mis on all,
kui sügavuste kutsuv askus
on ometi madalal...
Ei kunagi pole veetlend
mind ääretu taeva taust,
ei luulelennuski teesklend,
kui kiskund mind maine kaust
ülalt alla, — näe! sinna virgub,
— haua poole kasvab me vaim.
Mis sest, et vastandsuunas sirgub:
puu kalmistul, lill ja taim?!...
95
PISITÕDE 2
Kõiki, keda rõhutakse,
tallatakse mõttes puruks,
litsutakse vaimgi maani,
isandaid et põrmus laani.
Sellega vaid õhutakse,
lamaja et vastu suruks,
see, kes täiesti teht pihuks,
salaja et nuga ihuks.
Kõiki, keda alandakse,
sunnitakse kandma risti,
õpetakse käima küürus,
et neis sureks vabamüürlus.
Sellega vaid vallandakse
jõud need, millega kord kisti
troonid, — need, kes kõrgel toolil,
pühiti säält ühel hoobil.
96
Kunagi ehk ärgatakse
koidikul, et mõista kõike,
pisitõdedest kuis suured
võsud välja ajand juured.
Kunagi ehk märgatakse,
looja vaim kuis vaselõike
teinud, jäädvustades elu,
mida juhib mõtiskelu. ..
7
97
PISITÕDE 3
Luuletaja, kas sind vääriks?
kui kõik rakendad karjääriks,
unustades õilsad aated,
turule viid hinge, vaimu,
rahaks vahetades vaated,
kuni pole enam aimu,
mis on sinu, mis on võõras,
mis on ostetud, mis müüdud?
Viimaks isegi ei harju
enda tõusus, luule mõõnas
tähistama süüd — kus süütud,
kuna muhenemisvirges
and kaob loorberite varju,
vaim jääb küüru kehas sirges,
hing kui mannekeen, surnd ese,
kõrgesse ei tõuse, lenda
üle jalgu jäänud enda,
kuigi vahest uhkelt astud
üle looja inimese,
— nägu sädelev ja muigel,
ülistusi võttes vastu,
sa ei tea, et reedet luulel
sõna tummalt sureb huulel,
nagu viimses laulus luigel. . .
98
PÜRGIMUS
Üks oled neist — sest sugupõlvest,
kes võitluses end ajand sirgeks.
Kõik köidikud nüüd päästet sõlmest,
vaim valla vabadusse virgeks.
Üks oled neist, kes põlend innust,
kes unistanud suurest võidust,
et vabastada muistset linnust,
ja võtta osa surmasõidust.
Veel suurem olnud teiste sitkus,
kes elust palju pole hoolind.
Neid surm kui taimi peenralt kitkus,
on teod neid sangariteks voolind.
Kes kandnud tõrvikuid, kes tunglaid,
kel käes oln’d dünamiit, revolver,
kes katsund äratada kunglaid
kesk vägivalda — õilsal kombel.
Me
kes
kes
kes
7*
esindame seda klassi,
võitluses on kasvand suureks,
alt on üles hõigand massi,
uute võsude saand juureks.
99
See vaimustus, mis meis ei hiibu,
kord jälle nõuab õilsat tegu,
siis näeme kasvavat me tiibu,
kus terase, metalli segu.
Ei enam kanda saa me kette,
me, — kes kord tunnetanud tõde.
Võim võõras, põlvili su ette
veel lasta?! — keegi pole sõge...
Me ühte seni polnud märgand,
kuis hauda varisend on kosud,
kuis uusi sangareid on tärgand,
kuis uhkelt virgund värsked võsud.
/
100
ÜLETAMINE
I
Lapsele meeldib iga esimene samm:
sellega paigalseis võidet.
Hiljem meid rikastab vedur ja tramm,
toidab iga kilomeeter sõidet.
Vahemaa kui läbistet, — täidab kõiki rõõm:
sellega midagi taotet.
Joodab meie vaimu ruumi karastav sõõm.
tiivul hing eetrisse laotet.
Kauguste igatsusi purjed ikka täis,
pakatamas sõiduks tuules.
Valmib uusi vallutusi rahutuis päis,
ponnistusi — proosas, luules.
101
Küllap meie ületame, algand kui lend,
suurimad mered ja mandrid.
Kunagi ehk suudame ületada end,
mõõgaga vahetes kandlid.
Küllap meie jõuame teostada kõik,
üldse mis inime suudab.
Kunagi värsside kosmiline hõik
inimkonna uueks muudab. . .
II
Südames avastuste, leidude erutus,
oleme enesest lähtund,
silmis näht, nähtamatu seikade terutus,
uuesti kuuldud ja nähtud.
Oleme orjastanud ruumi, mateeria,
oleme ületanud teisi.
Oleme ise sugupõlvede seeria
— alustamas ärareisi.
Võidet on laiused, pikkused, sügavus,
ületet jumalik kõrgus.
Kodus sääl oleme, lokkab pilve rüga kus,
samuti Dantegi põrgus.
Ja meie julgeme võidulipu heisata,
Lõuna, kus Põhja on poolus.
Pidurdades aega, me hüüame: „seisata!“
lakkamatus ülevoolus.
102
Vaim mis on loonud, seda keegi ei valluta,
võimule — pinnuks see silmas.
Luules mainit tõtt keegi valeks ei kalluta,
muide ses pehkind maailmas.. .
Kuigi meie hing vahest ulub ja ahastab
inimkonna sügiskuudel...
Yaatkem, surnd filosoof elu kuidas lahastab,
saatjaks — surematu puudel!...
103
MAINE IKE
Liiied mullas pole vabad,
lindudelgi tiivad kärbil,
luule suu ees raudsed tabad
niiüd, kus valitsevad verbid,
tegusõnad tõstVad tooni,
kus dekreet kõik käseb, keelab,
tõmmatakse ette jooni,
millest teispool võim su neelab. . ._
Nõndaks siidamelgi koorem,
hingel valu, vaeva rohkest’.
Kes meist vanem, kes meist noorem!
mõistan seda ainsast ohkest,
millist kanname me paiset,
milleks vaim on kokku surut. . .
Kas meid teispool elu maisel
oot’vad rohelised murud?!
Iniine, jäet teiste hooleks,
kas veel midagi ta’s tärkab?
moondund moodsaks voolujooneks,
vaevalt seda ise märkab,
kuni takerduvad meeled
kõiges ses, mis maa pääl, eetris.
Katkevad ant kandlikeeled,
aeg kui täis saand kronomeetris.
104
ÜLE-MAINE
Kui sa kunagi, — väike ja habras,
astud mu tuppa, kus pole mind enam,
vaatad ja kuulatad,
kuulatad ja vaatad. . .
ning mind ei olegi enam,
aina mälestused kahlas
elu kohuval murul...
See nõnda ehk kenam?!
Vaatad ja kuulatad,
kuulatad ja vaatad. ..
mõnda eset veel surud,
raamatu riiulilt ulatad,
ja näed:
kõike, mida varem sa puutund,
kuidagi praegu on muutund,
mida hoidnud su käed,
mille uuesti elamuseks sulatad.. ..
See nõnda ehk kenam?!
Pead tahtmatult eneselt küsima,
muu haihtund, kui hajund,
miks miski siiski säilind?
jään’d igavesti püsima:
üle ruumi ja aja,
105
kui minevikku vajund,
mis varem sind häirind,
— mille vastukaja
veel praegu sind täidab,
su mõtisklusi läidab...
Kõik nüüd on igavene, vaata!
elav ja üle-maine,
- kõik, mis kaduv nähtund varem.
Kaob mateeria, aine,
vaim jääb koduta, maata
rändama maailmast — teise. . .
See nõnda ehk parem?
kui sooritame reise
— lõpmatus sihiks:
üle ruumi ja aja,
moondudes muutmatuks kihiks,
mida elul’ nii vaja. ..
106
MOONDUMINE
Nüüd, kus õitseb neitsisõlg,
kõik saab järsku ilmselt selgeks,
endatapja elupõlg
sügisiselt värvub helgeks,
kui ta virildunud nägu
äkki muutub ülbes pilkes,
tundes, et ei laostu nulliks
see, kes tõtt näinud mürgitilkes,
nagu pääle Jaani kägu
alles moondub kiskjaks — kulliks. . .
Miski meis ei lähe kaotsi:
ikka miski kiirgab, uhjab.
Pääle surma vaim kui Laotse
uusi tõdesid veel kuhjab.
Pole pääsnud see, kes uppund,
kelle kahe põse lohku,
107
kui ta veest ju roiskund, kuppund,
kasvand angerjaterohtu,
või kes ennast iiles poonud,
tursund sinkjaks — elust kippuv,
uue seisundi see loonud,
mida kroonib keel — suust rippuv.
Või on keegi surnud lasust?
leidnud rahu kaljult hüppes.
Tõugud rõõmustuksid kasust,
rasva minnes muilarüppes.
Sellel mandumise ajal,
elulõhn näib terav — uus.
Kaduvuse vastukajal
alles piimahambad suus. ..
108
POSTHUUMNE
Milleks imme ei muutu!
Kes on sündind taltsaks, kiskjaks.. .
Ära minu sõnu puutu,
moondun nõelajaks, veel pistjaks.
Las ma parem tardun kivis!...
Astuge mu’st üle tasem,
sõdurid! veet sunnirivis:
— ,,parem, vasem! parem, vasem!44
Võrdlen värsi taktisammu,
kuulen: „tähelpanu! joondu!44...
Luule ei saa paigal tammu,
sõna vägisi ei koondu.
Olen
kõik,
üksik
minu
kannatuste vari,
kes minust üle astub:
käija, inimkari,
muredesse kastub.
Ei ma pole tundnud rahu,
elugi mind aina talland.
Keegi seebikivi lahu
minu silmadele kalland.
Möödu rutem, kette kõlin!
Kes te mõistet vangiroodu:
töölised, näod nões ja õlin. ..
Olen igavikku poodu.
109
Näe! säält tuleb minu isa,
emaga, kel silmad hardund,
silitades seda lisa,
mis on olematuks tardund.
Nüüd ma olen neile võrdne,
vabanenud vaimust aineks.
Vahest kari paljusõrgne
mõtetest mind tallab kaineks.
Tajun vast, kuis naise naerus
hammaste on valget mürki,
kuis kõik kaob, mis varem paelus,
kui ei ole katvat ürpi.
Sinu puuse hiiliv panter
luurab maisemat nüüd saaki.
Mina olen vaikind kanter,
käedki rinnal risti — haaki.
Salk turiste järsku peatus,
kaugelt siia tulnud, ime:
keegi eesti keeles veatus
küsis leebelt minu nime.
Tundsin: südamesse surus
traadistiku kõrgepinge,
keegi luulehaige nurus
mälestuseks minu hinge.
110
Lapsukese jalg, näe! väeti
tipib esimesi samme
iile minu, — hiljem säeti
veerema veel vankreid, tramme.
Vedurid ja autobused
sööstsid iile minu lauba.
Ülal, kus on avarused,
tiivad turustasid kauba.
Viimaks astus arg ja kartlik
tuleviku inimene.
Näisin talle liig hasartlik,
soovimatu ligimene.
Peas tal oli gaasitorbik,
lausus: „oled pendind, pehkind“. . .
Ja siis sai kõik kinni korgit,
mis kord mõttega mind ehtind. . .
Kivi valati asfalti,
maantee sirgeldati sirgeks,
nii ma alustasin starti
rattavärgi uudseks virgeks.
111
SISUKORD
Tsükkel esimene: ÜLE LÄVE
Lk.
Maailma lävel........................................................................ 11
Lähtumine............................................................................... 16
Üle läve 1............................................................................... 20
Üle läve 2............................................................................... 23
Dalmaatsia rannik................................................................. 27
Dinaari Alpid........................................................................ 29
Sarajevo........................................................................................ 31
„Pontini“ sood....
33
Dolor mündi
........................................................................36
Maailma varemeil................................................................. 38
Tsükkel
Luulepagu 1....................................
Luulepagu 2....................................
Luulepagu 3....................................
Luule tee
....................................
Luule saatus.............................
Paradoks
....................................
Üks nekroloog............................
K. C. — in memoriam
Skepsis...........................................
Rahu...................................................
Lihtne lohutus.............................
Tsükkel
VaataKIRJADE PROOVID
KALJU RAUDLA j. t
KIRJADE ...KIRJADE PROOVID
KALJU RAUDLA j. t
KIRJADE PROOVID
ARMASTUSKIRJAD
Teine täiendatud trükk.
KIRJASTUS „R ADA" TARTUS. 1939.
ENSV TA
Fr. R. Kreutzvaidi nim.
rj&õuSmuueg
ARMIIVRAANA - 2 or
■ *--*** *.*******- --=
. •. * J
107534
G. Roht‘i trükk, Tartus 1939.
Kirjakirjutamise probleem moodsal ajastul.
Tänapäva moodsa ajastu .käitumises unustatakse
väga sageli üks üsna tühiseid pisiasju, millel on aga
väga oluline tähtsus. See tilluke pisiasi on kirjakir
jutamine. Näib esialgu, et selline tavaline asi, millega
tuleb teha tegemist pea kõikjal ja igal sammul, nõnda
just nagu seda nõuab vajadus, ei sea meid mingisu
guste raskete keerdküsimuste ette. Kuid ometi pole
asi nõnda, vaid sageli osutub, et ses asjas on tegemist
mõnegi üsna keerulise küsimuse lahendamisega.
Kõiki neid vorme ja võimalusi, mis kasustatakse
seltskondlikus käitumises, vaatleb eetika. Ka kirja
kirjutamisel on oma eetika — oma normid ja põhised,
mille järgi tuleb talitada. See algab minust endast
ja lõpeb teise, kaugemal seisva, isiksusega. Kiri on
osa minust ja minu mõtete väljendusel vahendajaks
selle teise minust kaugemal seisva isikuga. — Tema
ja minu vaheline kaugus — selle määrajaks on sugulusastmed ja heanaaberlikkus, sõprus ja muud selli
sed seltskondlikult siduvad suhted. Kirjutades kirja
ma tahan, et tulemuseks oleks meievahelise sümpaa
tia süvenemine. Kuidas seda kirjas oma mõtteid väl
jendades saavutada? Selgub, et see probleem polegi
nii väga tühine, sest minu kiri võib saajas äratada ka
antipaatiat, vihkamist, põlgust ja hülgamist. Eriti
õrn on sellise probleemi lahendus intiimsemate su
hete — armastusasjade puhul. Kuidas olla — mida
teha ja asuda selle probleemi lahendamisele, mis
võiks meile olla siin võtmeks ja juhiseks? Vaatleme
asja veidi lähemalt. Kiri on teatavasti minu mõtete
kandja ja ühtlasi ka levitaja, sest kõik see mis ma
mõtlen on arusaadavasti väljendatav sõnus ja sellisele
väljendusele võime anda jäädvustatud kuju. Nõnda
tekib kiri. Kuid pole kaugeltki ühesuguse tähtsuse
3
ja tulemusega asiolu, kuidas ma oma mõtteid väljen
dan. Kuidas oma mõtteid väljendada, oleneb isikust
ja inimese temperamendist, kalduvusist, harrastusist
ja arenevusest, ühtlasi on see ka täiesti individuaalne
ehk isendiline, kuidas keegi omi mõtteid väljendab,
— teisiti öeldes millise stiili keegi omab. Me kõne
leme romaanist kui kunstiteosest, millel on laitmatu
kompositsioon ja sädelev stiil —- sama hästi võime
kõnelda ka kirjakirjutamise kõrgest kunstilisest või
madalast tasemest ning selle heast või halvast stiilist.
Milliseid juhiseid võime ses anda eksijaile. Esimene
kehtiv nõue — mis järeldub juba eelmisest lausest on,
et iga edasipüüdlik ja haritud inimene, kes tahab
tänapäeval seltskonnas jõuda edasi ja omandada seisu
koha, peab omama hea stiili, vaimuka väljenduse;
endastki mõista, et ta väljendus peab olema keeleli
selt õige, puhas ja selge — ta peab oskama maitsekalt
valida sõnu, tundma nende loogilist ühtekuuluvust ja
oskama neid liita harmooniliseks tervikuks. Ja nõnda
sünnibki kunstiteos, en miniature — kiri kunstiteo
sena. Raske matemaatika ülesanne, kui seda on õn
nestunud lahendada, tekitab lahendajas esteetilise
tunde, samasuguse esteetilise tunde peab tekitama ka
lõpetatud kiri. Kuidas sellist tulemust saavutada —
see kõik nõuab harjutamist ja vilumist, kuid meist
rina pole keegi sündinud, ja seepärast julgust! Ha
kake aga julgesti peale, sest kõik esimesed sammud
on rasked, nagu see selgub nii mitmegi meie kesk
kooli ja gümnaasiumi lõpetanu erakirjast või kohaotsimise sooviavaldusest, kes astuvad alles elus oma esi
mesi samme. Kõik on õpitav. Julgust! Küllap
varsti ei tundu enam mingisuguseid raskusi sellel
teel. Tahad sa ses asjas edusamme teha, pead tut
vuma eeskätt kirjakirjutamise aabitsaga. Ma ei saa
sulle muidugi siin tervet seda aabitsat eritleda, vaid
ma olen sealt välja noppinud ainult mõned tähtsa
mad juhised. Kuula siis, mis mul on sulle öelda:
Eeskätt hoidu omis kirjus vulgaarseist, labaseist,
kulunuist väljendusist ja igasuguseist jõõrsõnust —
nõnda neid tavaliselt nimetatakse, — nagu näit.:
„tead", „aga maru", „aga vahva", jne.; hoidu žargoo-
4
nist ja igasuguste seltskonna kihtide argodest ehk
erikeelest, nagu on sõduri-, meremehe-, õppuri- ja
muud erikeeled, sest kirja kaudu sa astud nõnda
öelda intiimsemasse suhtesse oma lähemate sõprade,
tuttavate, sugulaste, omaksete, armsamaga — ja sel
liseks mõttevahetuseks ei sobi ju ometi mõni vul
gaarne või erikeel. Sa vist märkad, et eelmisest jä
reldub, et sa pead hoiduma lööksõnust, kulunud vor
midest ja kõnekäändudest. Ära siis ütle ega kirjuta
kunagi „lips läbi", „hiiglamaa vahva" jne. Ära võta
näiteid sumbunud kantseleiõhustikus arenenud keelendeist, ega ka mitte halvast ajakirjandusest, —
kollasest kirjandusest, vaid tsiteeri parem suurmeeste
üllaid aforisme ja arenda selle kaudu oma maitset ja
stiili. Meis kõigis on kübeke väljendumise andekust,
ehkki igaüks pole ses just kunstnik — püüa iseenda
juures neid uinuvaid sugemeid äratada, arendada —
püüa iseennast väljendada, sest see tundub kõige loo
mulikumana — võtad sa aga teistest liiga palju, kah
vatub su enese mina — sinu individuaalsus. Need on
tähtsamaid ja olulisemaid juhiseid, mida sa pead sil
mas pidama.
Et su esimesi samme kindlamale teele juhtida, tu
len ma sulle abiks ja annan sulle, kui sa mõnikord
peaks nõutult pead murdma, et kuidas nüüd ometi
alata, mõningaid kasulikke näpunäiteid, kuidas sel
puhul on otstarbekohane talitada. Sellest raamatuke
sest sa leiad terve rea kirjade proove ja kasustatavamaid kõnetusi. Palun, et sa neisse tähelepanelikult
süvenekesid!
Väga oluline on teada ka milline peab olema kirja
üldine tundetoon. Tänapäev, on muutunud palju as
jalikumaks ja kainemaks, kui aeg, mil vanaisa kosis
vanaema, nagu ütlevad tavaliselt sakslased. Meie
moodne ajastu on oma märgi vajutanud ka tänapäeva
kirjale. Tänapäeva kiri ei nõreta enam pisaraini liigutavaist tundeavaldusist, ka armastuskirjadki on
tublisti kainenenud ja kõlavad sootu teisiti kui mõni
kümmend aastat tagasi. Tänapäeval tunduks selline
armastuskiri väga veidrana ja valge varesena tavaliste
hulgas. Sa võid ju kirjas küll oma südame „välja
5
puistata", nagu öeldakse, kuid seda sa võid teha ka
palju kainemalt, kui siis tehti. Oluline on sealjuu
res, et sa saavutaksid peaasja — ja igakord tundeavalduste ohtrus ei tagagi seda. Sugulusaste ja intiimsus
on siin määravaks mõõdupuuks — teatud tundesoojus
peab aga erakirjadele siiski jääma, sest muidu need
ei erine kaineist ärikirjadest.
Vaatleme nüüd edasi, milline peab olema kirjade
väline vorm. Puhtus ja selgus on siin esimene nõue.
Selgesti ja puhtasti kirjutatud kiri on kirjutajale en
dale meeldiv vaadata, ja kutsub kirjasaajas ellu sama
sed tunded. Paber olgu lihtne, kuid siiski tindikindel. Muidugi mõista on ärikirjadeks sobiv ainult
valge paber, aga erakirjade paberid võivad olla isiku
maitsele vastavalt ka värvilised ja nende kvaliteedi
omadused sellised nagu keegi suudab seda endale või
maldada ja nõuab seda ta maitse. Mehed aga ei kasusta oma erakirjade kirjutamisel kunagi värvilisi pa
bereid. See on jäänud ainult daamide eesõiguseks.
Nõuded, mis puutuvad kirjapaberisse, kehtivad
ka kirjaümbrikute kohta. Kirjaümbrik olgu voodertatud või olgu selle siseküljele trükid maitsekas mus
ter, et kaitseda kirja lugemist läbi ümbriku, nagu see
võib leida aset läbipaistvate ümbrikute puhul. Läbi
paistva ümbriku kasustamisel on otstarbekohane kiri
pista paksema kokku murtud valge paberilehe vahele
ja siis ümbrik sulgeda, ning kiri teele saata.
Kirjade kirjutamiseks kasustatakse viimasel ajal
ka väga ohtrasti mitmesugusid kirjaplokke, milliste
paber on selline, nagu on nende hind. Meil on viima
sel ajal lastud käibele ka plokke, mille paberit kaunis
tavad mezzo-tinto ehk vasesügavtrükis kodumaa maas
tiku motiivid, kuid sellise orneeritud — ilustatud
kirjapaberi juures ma peatan hiljem pikemalt. Ploki
paber on tavaliselt matt või poolmatt. Kuna siin
on lehed võrdlemisi suurekaustalised, siis võib pik
kade ridade puhul mõnigi rida sattuda kas veidi kesk
joonest madalamale või veidi kõrgemale ning sellised
üles-alla hüplevad read ei jäta just väga head esteeti
list muljet. Sel puhul võidakse tahes-tahtmata saada
isikust, kes on kirja kirjutanud, mulje, et ta iseloom
6
on samasugune hüplev nagu on kirjutatud readki, —
neist võidakse lugeda kergemeelsust ja muid selliseid
iseloomujooni, mis pole kirja kirjutajale just kuigi
meelsad.
Formaadi suhtes, võrreldes meestega lubavad daa
mid endale väikese erandi. Daamid valivad kirjaks
veidi väiksema formaadi kui mehed ja neile on luba
tud ka kõiksugu õrnad paberi värvi nüanssid. Sellest
võidakse vast järeldada, et meestele pole kasustatava
kirjapaberina lubatud ainult õrnad värvitoonid, tu
medamad aga küll, kuid nagu juba mainisin, on palju
soliidsem, kui mees ei kasusta seks otstarbeks üldse
värvilisi kirjapabereid.
Daamidele on lubatud ka kirjade parfümeerimine
— tuttavast parfüümist tuntakse tuttav daam, — kuid
seda tehtagu kergelt. Liiga pealetükkiv parfüüm
võib tuua sootu ebameeldivaid tagajärgi. Kirjapaberi
väliste ehete juurde kuuluvad veel kuldäärestus, init
siaalid, vapid (kroonid) või muu selline kribu-krabu
— vanemail ajul kleebiti paberile koguni sentimen
taalseid presspilte, daami ja kavaleri tervitavaid käsi,
usu, lootuse, armastuse — rist, ankur, süda — sümbole, väikesi amorette ja muud sellist; tänapäeval on
sest säilinud ainult veel vasesügavtrükis maastikudega kirjaploki lehed ja ka vastavad ümbrikud. Kõik
sellised kribu-krabu atribuudid aga pole kuigi sobi
vad ja maitsekad. Parem välditagu neid. Kui just
tahetakse ümbrikut ja paberit miski ebatavalisega va
rustada ja ilustada, sobib seks paremini väike, peen
litograafiline kiri — kirja kirjutaja täisnimi ja aad
ress — poogna pahemas ülanurgas ja ümbriku taga
küljel. See ei mõju pealetükkivalt, on otstarbekas ja
maitsekas. Selliseid poognaid kasustades, kirjuta
takse ülaservast paremal, umbes kaks sentimeetrit
madalamal ainult kuupäev; tühjal poognal lisatakse
kuupäeva ette veel kirjutamiskoht ja täielik aadress.
Kolme sõrme laiuselt allpool järgneb kirjutaja ning
kirjasaaja vahekorrale vastavalt valitud kõnetus hüüdmärgi (või kommaga nagu see on tavaline anglo-saksi
rahvail). Kirja tekst, mis vasemal jätab vabaks um
bes kahe sõrme laiuse serva, algab servast veidi kau
7
gemal kui teised; puhas ühtlane serv on samuti nagu
otse readki korrektse inimese tunnuseks.
Paremal kirjutatagu kuni servani ja tehtagu seda
nõnda, et sõnad kõik lõpeksid reaga ja et neid poleks
vaja poolitada ega järgmise reale diivisiga — jaotusmärgiga üle kanda. Teatava vilumusega see õnnestub
peaaegu alati. Kiri moodustab sellisena ümmara ter
viku ja mõjub ühtlasena. Ainult uus mõte toob esile
katkestuse ja põhjustab uue rea alguse samuti pisut
kaugemal servast nagu kirja algridagi. Nõnda kirju
tatud kiri pole ainult meeldiv silmale, vaid ka võrdle
misi ülevaatlik. Kirjas kirjutatagu kõnetusasesõnad,
nagu: „sina, sulle, sind“, — „teie, teile, teid“ — alati
suure algtähega.
Need, kes kirjakirjutamises on alles algajad,
tehku endale eeskätt midagi kavataolist, milles märkigu ära need punktid teednäitavaina tähiseina, mil
lest nad tahavad kirjutada. Need punktid valitagu
nõnda et, nagu draamas, kirja sisus oleks märgata
teatavat tõusu ning et see lõppaluses vaibuks nagu
kuskile ära kadudes, nagu nähtamatult hüvasti jättes.
Väliselt on esimene nõue puhtus; kirja kui ka
ümbriku välimus olgu laitmatult puhtad, see jätab,
nagu kasimata inimene seltskonnas, väga halva mulje,
kui kirjas on tehtud läbikriipsutamisi, maha kustutusi või kui kiri on varustatud tindilaikudega. Ärge
seda tehke, vaid püüdke sest hoiduda!
Kuidas kirja lõpetada Ka siingi maksavad tea
tud eeskirjad. Tavaliselt kirjutatakse lõpplaused
poogna paremale poolele kaks sentimeetri laiust all
pool viimast rida. Tuleb aga üsna lõpu eeli alata veel
uue leheküljega või võtta koguni uus poogen, siis kir
jutatagu üle jäänud laused ikkagi nii kõrgele, et oleks
võimalik kirja lõpetada poogna alumisel poolel.
Lugege valmiskirjutatud kiri veel kord läbi, et
seda puhastada võimalikest õigekeelsuse vigadest ja
vääratusist. Kui te olete kirjas unustanud midagi
väga olulist mainimata, nagu seda ruttavaile inimesile
ikka juhtub, võite selle kirjale juurde lisada, kirjuta
des sellise täienduse ette P. S., s. t. post scriptum.
Parem on siiski vältida P. S.-ga kirjutamast, samuti
8
hoiduge sellest, et te kirjas end ei vabandaks rut
tamisega, on kiri suure rutuga kirjutatud, näeb seda
kirjasaaja isegi.
Vanasti — hanesule päevil, kui veel ei tuntud
kirjaümbrikut, murti kirjutatud poogen kokku ja pit
seeriti, et selle sisu kaitsta võõraste silmade eest. Täna
päeval mõjuks see väga koomilisena, kui keegi oma
tähtsuseta erakirja pitseeriks. Pitseerimist võime
tänapäeval ainult kasustada nende kirjade lähetamisel,
mis sisaldavad üliväärtuslikke ürikuid — dokumente
või väga suure tähtsusega teatmeid. Sellised kirjad
antakse posti kas tähitult või väärtkirjadena pitsee
ritult; vastavalt kirja väärtusele peab olema ka ümb
riku kvaliteet — eriti väärtuslike ja suurte kirjade
puhul koguni riidega kleebitud paberist — need siis
pitseeritakse tagumisel küljel nii mitmest kohast, et
võimatu oleks kirja avada, normaalümbrik vähemasti
viiest kohast. Sealjuures pandagu tähele, et pitsatid
ei puutuks omavahel kokku ega ulatuks ümbriku
ääreni, need peavad olema peale selle terved ja selge
kirjaga. Lihtkirju pitseerides võidakse aga saavu
tada sootu vastupidised tulemused, nende äratades
kõrvaliste isikute uudishimu ja need võivad minna
kaotsi. Kummeeritud kirjaümbrikute käibele laskmise
ja kasutamisega on pitseerimise komme üha enam
tahaplaanile astunud ja tänapäeval pitserivad omi
kirju ainult eriti kartlikud inimesed või ilusate vär
viliste pitsatite harrastajad. Moest ära on tänapäeval
samuti ka erilised, sageli väga toredad kindlustus- ehk
sulgemismargid. Kuid neid võib praegu siiski veel
leida luksuskirjapaberi karpidest, ja kes usub, et need
aitavad talle kindlustada kirja saladust, see võib neid
kasutada.
Viisakus ja moraal nõuab täielikku kirjasaladuse
respekteerimist. Igale perekonnaliikmele või muidu
majapidamisse kuuluvaile isikuile antakse saabunud
kirjad viivitamata ja avamatult kätte. Abikaasad,
kelle vahel pole mingisuguseid lahkhelisid näitavad
oma isiklikke kirju pärast niikuinii üksteisele, kui nad
on need läbi lugenud. Kuid on kindlasti väga uudishimulisi naisi ja ka samasuguseid mehi, kes vastas
9
tikku üksteise saladusi püüavad alatasa kontrollida, et
naine avab kõik mehe ja mees kõik naise kirjad -—
selliste asiolude puhul ei kaitse aga kirjasaladust ei
sulgemisemark ega ka pitsat. Tahetakse tähtsaid teat
meid ja saladusi tõesti tulemusrikkalt kindlustada,
antagu kiri posti märkmega „isiklikult üle anda" või
ka lihtsalt „isiklik", sel juhul võidakse olla täiesti
kindel, et saladus ei satu võõrastesse kätesse.
Võõraile isikuile adresseeritud ja ärikirjadele,
millele soovitakse saada vastust, lisatakse juurde mark
või frankeeritud ja aadressiga varustatud ümbrik,
seda ei tehta aga kirjade puhul, mis saadetakse tutta
vaile, sõbrule ja omakseile.
Lühikesi teatmeid, mis ei sisalda mingisuguseid
saladusi, on otstarvekohane saata postkaardiga, post
kaardist piisab ka, kui tahetakse sõpra või tuttavaid
informeerida oma käekäigust, kui puudub aeg pikema
kirja kirjutamiseks. Kuna aga postkaarti võivad lu
geda ka kõrvalised isikud, peab teadma, mis võib post
kaardile usaldada. Need on asjad, mida meil pole
vaja varjata võõraste juuresolekul. Postkaart on väga
sobiv kokkurääkimisiks, lühikesiks teadaandeiks, tellimisiks, järelküsimisiks, visiidi etteteatamiseks jne.
see võimaldab aja ning postikulude kokkuhoidu ja
laseb pikemate viisakusavaldusteta kokkusurutult
öelda, mida soovitakse teatada või küsida. Ainult
kõrgelseisvaile isikuile. Õnnitlemiseks, küllakutsumi
seks või millegi palumiseks pole sobiv kasustada post
kaarti, vaid seda tuleb alati teha kirjaga, s. o. valida
sellise asiolude puhul kirjavormi. Ka ei sünni post
kaardil kirjutada eraellu puutuvaist asjust ega pere
konnanimesid täielikult välja kirjutada. Samuti hoi
duge igasuguseist vihjetest ja mõistaandmisist, need
võivad olla kõrvalisile isikuile, kelle kätte postkaart
juhtub sattuma, sama arusaadavad kui kaardisaajale
endalegi. Ärge tehke postkaardiga ka etteheiteid ega
mingisuguseid kriitilisi tähendusi — on see tingi
mata vajalik ja suuliselt võimatu, kasustatagu sel
puhul alati kirjavormi.
Pääle kirja ja postkaardi on veel nende vaheline
ülemineku vorm — see on kaartkiri. Üldiselt on
10
kaartkirja kohta kehtiv kõik see, millest kõnelesime
postkaardi puhul, kuid selle erivooruseks on veel asiolu, et seda ei saa lugeda kõrvalised isikud.
Väga kaunis komme on reisul olles saata omakseile ja sõbrule vaatekohtade kaarte, mida on külas
tatud. Varemini tuli seks kulutada hulk kallist aega,
kui taheti kellegagi oma reisumuljeid jagada, nüüd,
kuna peaaegu igal kolgakülalgi on oma vaatekaardid,
piisab, sest küll, kui vastav kaart varustada paari sel
gitava sõnaga, teatada lühidalt oma isiklik käekäik ja
lisada sellele südamlik tervitus; kõigest sest piisab,
et näit, kodustega kontakti astuda ja koju jõudes
täiedada reisuelamusi vaimuka jutustusega. Ärgu aga
sellist kommet sellega moonutatagu, et igast tühisest
panoraamist — vaatepildist hakatakse saatma kaart
kaardi järele. Selliseid inimesi on aga tõesti küllalt,
kes muud ei mõista teha kui kaarti kaardi järgi kriitseldada, kusjuures neil endal jäävad vaatamata kõik
tähelepanuväärsed ja looduslikult kaunid paikkonnad.
Mõnel on koguni sealjuures veel see halb komme, et
laseb juhuslikke reisukaaslasi, kaardi käest kätte käies,
sellele kirjutada oma nimesid ja saadab siis oma tutta
vaile ja lähemalseisvaile isikuile selliste võhivõõraste
inimeste autogrammide kogu. Nõnda talitades jäävad
su enese muljed reisust ja huvitavaist paikkonnist
väga pealiskaudseks. Ära samuti vaatekaarte saada
reisult selle eesmärgiga, et kaardi saajas kadedust ära
tada. Kui sa selliseil motiivel talitad on see sinust
väga halb. Ja veel midagi lõpuks postkaardi kohta.
On isesugune päev, millal võidakse kõigile „pikka
nina“ teha, sel päeval saadetakse groteskseid ja nalja
kaid, tujukülluses kirjutatud kaarte. Kas aga poleks
parem siin üsna ettevaatlikult talitada. Võib juhtuda,
sest inimesi on väga mitmesuguseid, et see mis üks
peab väga naljakaks ja meeleolukaks võib teist süga
vasti solvata. Kui selliseid kaarte tahetakse siiski
saata, siis pandagu need juba parem ümbrikusse.
Ärgu kunagi saadetagu daamidele kaarte kui ei olda
veendunud, et nende sisu võidakse valesti mõista. Ka
piltpostkaartide valiku kohta oleks mõndagi öelda,
kuid jätame siin siiski igaühele maitsekohase valiku
il
vabaduse. Kahtlemata pole aga teatud tähtpäevade
puhul väga soovitav valida liiga kulunud ja võõra
rahvuse päritolu omavate motiividega kaarte.
Kuidas kirjutada erakirju, kas käsitsi või masi
nal? Et neile anda isiklikku ilmet on soovitav need
kirjutada käsitsi. Tõsi küll, et igaüks ei või just rõõ
mustada oma käekirja üle, kuid püütagu siiski saavu
tada parimat — kirjutada vähemasti selgesti loetavalt
On aga kellegil tõepoolest väga halb ja mitte loetav
käekiri, siis kirjutagu ta kiri masinal ja lisagu käsitsi
kirjutatud kiri juurde, et kirjasaaja näeks, mispärast
masina kasutamine oli tingimata vajalik ja et see sün
dis lugeja huvides. Erakirjad, kui need on masinal
kirjutatud, jätavad väga külma ärilise mulje ja nii
mitmelgi puhul see pole kaugeltki soovitav. On aga
kiri tungivast vajadusest tingituna siiski masinal kir
jutatud, lisatagu sellele paar käsitsi kirjutatud lauset
juurde — ka see pehmendab teatud määral kirja amet
likku ilmet. Ärikirju seevastu aga kirjutatagu pea
miselt masinaga ja seda eeskätt äri renomee pärast, et
äriga korrespondeerivail isikuil ei tekiks mulje nagu
ei jõuaks see ehk teine äri endale masinat muretseda.
Peale kõige muu on masinkiri kergemini loetav ja
võimaldab soodsat ärakirjade valmistamist, mis regist
ratuuris peavad säilima. Otstarvekaim on ärakirjad
panna sissetulnud kirjade juurde, et vajaduse korral
saada kergesti ülevaadet selle või teise asja kohta käi
vast kirjavahetusest. Ärikirja paber olgu varustatud
peaga ehk kirjapeaga, milles tähendatud firma või äriomaniku nimi, täpne aadress, ka telegrammide jaoks,
telefoni number, andmed ühendusest pankadega jne.
Paremasse ülanurka märgitakse kuupäev, kirjatekst
algab mõni sentimeeter kirjapeast allpool, ees
kätt kirjutatakse adressaadi nimi ja täpne aadress,
sellele järgneb kõnetus, nagu näiteks „Austatud
härra(d)!“, „Väga austatud ärijuhatus", V. a. K/Ü, —
Ko/Ü, — K/M jne.; kõnetus võib ka ära jääda ja
kohe alata tekstiga, nagu näit.
12
Tartus, 20. novembril 1938
Härra Puistu & Ko-le
Tallinnas
Teie lahkele kirjale 19. skp. teatame, et...............
või
Petseris, 25. oktoobril 1937
Härra Siniorg & Ko-le
Tartu
Lubame endal tänase postiga Teile lahkeks tutvu
miseks saata valiku meie...
Aadress kirjutatagu selgesti ja üldiselt kasustatavas vormis, et hõlbustada postiametnike tööd ja soo
dustada posti edasitoimetamist. Otstarvekohaseim
nõnda, et paremasse alumisse nurka, nimelt 2 cm kau
gusele ümbriku alumisest ja parempoolsest servast
kirjutatakse suurte selgete tähtedega sihtkoha (postiagentuuri, postitalu) nimetus. Vasemasse ülemisse
nurka 4 cm kaugusele ülemisest ja vasemast servast
pandakse tiitel: härra, proua, preili, lisades selle ette
V. a. (väga austatud), K. a. (kõrgesti austatud), Lg.
(lugupeetud). Tiitlile järgneb ümbriku keskel ees- ja
perekonna nimi ühes tiitliga, nagu: Dr., prof., dir.,
atašee, v. m. s. ning nime ja sihtkoha nimetuse vahel
adressaadi täpne asukoht: tänav, maja + korteri num
ber, talu või muu selline. Viibib adressaat kuskil võõr
sil, on ta allüürnik või laseb oma kirjad saata ameti
kohta, on mõnikord soovitav nime alla kirjutada p. a.’,
või per adr.’ (s. t. aadressi järele) hr. N. N.
Näiteid:
(V. a.) Prl. Virve Koidusaar
Unesti,
Nigula talu.
13
Tähitud.
(K. a.) Härra (H-ra)
Mag. Madis Kanarbik
Tallinn,
Meripuiestee 17, 4.
(Lp.) H-ra
Rein Toomingas
p. a. V. Kivistik & Ko. a.-s.
Haapsalu,
Suur Lossi 45.
Kõnetused.
Kõnetusel peetagu piinlikult silmas kõnetava
seltskondlikku seisukohta ja tema suhet kirjutajaga.
Võõraid härrasid kõnetage:
Kõrgesti austatud härra professor!
Väga austatud härra direktor!
Väga lugupeetud härra jaamaülem!
Väga austatud (lugupeetud) härra N. N.!
Lähemaile isikuile kirjutage:
Armas sõber!
Armas (Kallis) Salme!
Austatud härra Soo!
Lugupeetud härra Seljamäe!
Daamidele:
Väga (Kõrgesti) austatud proua!
V. (K.) austatud proua N. N.!
Väga (Kõrgesti) austatud preili!
V. (K.) austatud preili N. N.!
Kõnetus „Armas preili!" pole sobiv, selle asemel
kirjutatakse preilile, kui oldakse temaga sõbralikus
vahekorras: „Armas (Kallis) preili Salme!", „Armas
(Kallis) preili N.!
14
Ja üsna läheseile inimesile ei tohita keelata suu
rimat tundesoojust ning kirjutatakse:
Armas ema!
Armas (kallis) emake!
Kallis onu!
Armas onu! jne.
See on kõik, mis mul on sulle öelda. Oled sa
kirjakirjutamise aabitsa läbi võtnud, võid hakata põh
jalikumalt süvenema kirja näidetesse, mis sa sest
raamatukesest leiad.
Vastused tutvuskuulutusele.
V. a. Tundmatu Härra.
Paljude ja mitmekesiste tutvuskuulutuste hulgas
laupäevases „Uudislehes" köitis mind Teie oma,
kasinuse ja asjalikkuse poolest. Ent sääl oli ka nuk
rutsevat igatsust millegi kaugema, kõrgema järgi,
mida minagi olen tundnud oma sügavamas südame
sopis. Võib olla oli just see kuulutuse toon, mis sun
dis mind sulge pihku võtma ja vastama Teie lugupee
tud kirjale.
Kuna praegusaja elutempo on kiire, siis tuleks
ka minul teha ruttu ja lühidalt.
Mõni sõna minu eluloost. Sündisin 23 aastat ta
gasi kenal Paalajõe kaldal, suures esivanemate talus.
Sääl möödus minu noorus õnnelikult ja rahulikult.
Ent ajaratas on tiirlemisel nagu teada kord kõrge
malt, kord maadalamalt ja seda juhtus ka minugi elu
teel. Olude sunnil pärast sõda minu isatalu müüdi
oksjonil veksli allkirjade pärast, mida minu isa oli
andnud naabriperemeestele. Asusime linna, kus tee
nin nüüd „Peetruse“ tubakavabrikus töölisena. Koo
lis käisin ma maal 6 klassilises algkoolis ja linnaski
mõne aasta keskkoolis, kuid ei suutnud seda lõpetada
olude sunnil.
Kui lubate, siis selles kirjas ei teata ma veel oma
õiget nime ja aadressi. Räägitakse, tütarlastel olla
romantikat rohkem, ja seda ma tunnen eriti enda
15
suhtes. Sellepärast sooviksin Teiega kohtuda tund
matuna. Kui Teil on aega ja sobib ka koht, siis il
muge palun kesknädala õhtul kella 6 ajal kino „Gloria Palace“ sissekäigu vastas olevale pingile. Et ma
Teid ära tunneks, siis hoidke „Uudislehe" number
käes.
Loodan, et Teie mulle ei keela sellist väikest mas-
keerimist.
Austavalt
Väike tundmatu.
P. S. Kui Teil pole võimalik ilmuda aga kokku
lepitud kohta, siis palun mulle kirjutada aadressil:
Tallinn, peapostkontor. Nõudmiseni. E. V. isiku
tunnistus nr. 10842 ettenäitajale.
Sama.
2.
V. a. härra Kuulutaja!
Soovides samuti, nagu Teie, leida elusõpra, ot
sustasin ma Teie kuulutusele vastata.
Mina olen tavaline neid, ei hiilga hingeliku ilu
dusega, rikkusega, ega pole mingi seltskonnalõvi.
Sündisin maal ja olen üleskasvanud karmis elukoolis.
Möödunud suvel sain 23 aastaseks. Kasvult olen
keskmine, satään ja koguni mitte poisipeaga. Seega
veidi vanamoeline, ent räägitakse — olevat siiski hu
vitav.
Elan oma isatalus. Olen niiöelda perenaine, kuna
ema suri juba paari aasta eest. Piiritu igatsus sun
dis mind Teile kirjutama. Tunnen kõiki ümberkaud
seid inimesi, eriti noori, kuid tundub, nagu ei leiduks
nende keskel seda, keda kujutlen oma „tüübina".
Teie otsite intelligentset, hingelist preilit. Ei tea,
kas vastan Teie nõuetele. Kuid oma maal arenenud
hingelise lihtsuse juures, mis pole hellitatud linnalõbudest ja rõõmust, on mul säilinud mõiste ar
mastusest ja abieluõnnest. Ja igatsus ilusa armastuspoeemi järgi on sageli mu kurbuse põhjuseks. Mida
võiksin ma Teile anda, kes võibolla, on hellitatud
16
linnailudusist? Vahest ainult noore ja puhta hinge,
kes suudab armastada ja olla hell.
Kui Teid huvitab mu isik, palun kirjutage!
Austavalt
Maret Praakli.
Roomäe pg. pk. 42.
Vastus eelmisele kirjale.
3.
V. a. preili Maret Praakli.
Tänan Teid armsa, meeldiva kirja eest. Teie ar
vasite õieti. Linnapreilid on mind tõesti „hellitanud . Olen väsinud nende tühisest lobisemisest,
tantsudest, inimestest ja restoranidest. Samuti nagu
Teiegi, igatsen ma inimeste järele, kellel oleksid tei
sed püüded kui vaid mood ja tantsud restorani käras.
Kui Teie olete oma elult tõmmanud eesriide, siis lu
bage ka mul end paljastada. Ma töötan tagasihoid
liku ametnikuna suures kontoris ja ma ei või oma
palgaga rahuldada linnapreilide nõudeid.
Otsin
neidu, kes oleks mulle moraalseks toetajaks, sõbraks,
kellega võiksin jagada kõik elurõõmud ja raskused.
Aga sääraseid siin pole. Nad igatsevad kõik rikast
meest. Kuidas võime siis meie, vaesed, leida elu
seltsilist! Olen 28 aastat vana. Ma olen samuti, nagu
teiegi sündinud maal, vanemad on ammu surnud.
Hakkasin juba lapsena endale ülalpidamist teenima
ja raske tööga olen jõudnud lõpuks kuidagi haljale
oksale.
Minu palav soov oleks, kui saadaksite mulle oma
päevapildi. Siin juures lähetan oma.
Ma rõõmustan väga, et olen Teie isikus leidnud
tütarlapse, kellel hää, linna mürgist rikkumatu hing.
Jään igatsusega ootama Teie peatset vastust.
Tervitades
Tallinn, Vabriku t. 36, k. 70.
' Luiga.
2
17
Armastusavaldus kirjas.
4.
Austatav neiu!
Andestage, et ma Teid tülitan selle kirjaga, ent
see on tingitud minu südame salajamatest soovidest,
igatsusest... Kartliku südamega võtan sule kätte, et
Teile teatada kõigest sellest, mis teeb mind rahutuks,
et ma ei saa isegi öösiti rahu, kuna Teie armas näoke
seisab alati minu kujutlusis. Juba sellest hetkest
pääle, mil nägin Teid esmakordselt Käsitööliste
seltsi peol, kus tantsisin Teiega ühe inglise-valsi,
tahtsin kirjutada Teile, kohe pärast seda sündmust,
ent kartusest, et Teie vahest pahaks panete, loobusin
sellest kavatsusest.
Ent pärast seda kui olen Teid mitu korda seal ja
mujal kohanud ja nagu ma vargsi tähele olen pannud,
olete Teie minust ka mõnevõrra huvitatud, siis võt
sin ma ülemeelikus julguses nõuks Teile kirjutada ja
puistata kõik omalt südamelt.
Igatsen väga Teiega tutvuda, et koos veeta ma
gusaid kevadõhtuid. Mul on julgust väita, et pisemgi
vastuarmastus Teie poolt võib meie mõlemi perekond
likule seisule „vallaline" kergesti saatuslikuks saada.
Kas kohtame juba laupäeval maskipeol „Kunglas"?
Teid armastav
Peeter Pedajas.
Nõusolev vastus.
5.
Härra Peeter!
Saatuse teed on kummalised! Oma südames olen
ma ammugi hellitanud lootust Teiega lähemalt tut
vuda, ent naisele iseloomulik tagasihoidlikkus ja
Teie, nagu ma tookord aru sain, jahe, ametlik suhtu
18
mine sundis mind ka omi tundeid varjama. Olete
olnud mulle paljukordselt unetute ööde unistus.
Meelsasti sellepärast olen nõus Teiega kaasa mi
nema maskipeole, künna see pakub esmakordselt või
maluse Teid lähemalt tundma õppida ja paljude-paljude asjade üle läbi rääkimiseks.
Nägemiseni maskipeol!
Leida Elken.
6.
V. a. preili Mari Essenson.
Võsul.
Tänan Teid südamest armsa kirja eest, mis ühes
Teie tervitusega tõi mulle elukevade rõõmu. Mee
letu õnn hoovab südamesse, nagu päikese suudlus
roosi õiekroonil on Teie lahke tervitus ja kaastunne
mu hingele. Mul ei ole sõnu, et väljendada oma tänu
Teie tähelepanu eest minu vastu. Ma mõtlesin, et
Teie võibolla tõlgitsete mu südame tungi teisiti ja
tunnustate minu tunded Teie suhtes vaid kergemeelseiks fraaseks, ent näen nüüd, et Teie tundeline hing
on mu igatsuse Teie järgi usaldavalt vastu võtnud.
Ma mäletan meie õnnelikku kohtumist... Oo, kui
heledalt paistis siis päike selle oru kuldsel liival, kus
meie kohtusime, kui palju ilu oli põldude kireval vai
bal, kus kuulasime tiivulist lauljate kontserte. Mä
letate? Kas mäletate kuuvalget suviööd, mil meie
paat libises jõe hõbedasel pinnal ja Teie laulsite pianos vene romanssi igavesest noorusest ja armastusest.
See oli ilus aeg... Meenuvad Teie silmad, mustad
kui öö. Kui palju hellust, kui palju sügavust peitus
neis. Tuleb uskuda Saatust, mis määras meie kohtu
mise, meie eluteede ristlemise. Ja Teie hingeline
soojus, see pani mu südame kiirelt tuksuma, see rammestab veel praegugi minu. Mis oleks mu elu Teie
armastuse valguseta? Teie tulekuga mu elu häma
rikku süttisid kustumatud rõõmutuled ja mu hing on
nagu pühadeaegne tempel.
19
Armas Maarja, luba mul nimetada Sind sõbra ni
mega Sinu eesnime järgi. Andesta mu julgust, ent
ma ei suutnud enam taltsutada oma südamehääli.
Kord pidi see tulema ja see on saatuse tahtmine.
Maarja, kallis, kirjuta mulle peatselt, eks?
Sinu Paul.
Palav suudlus Su huulile!
7.
Mu armas Oskar!
Sa oled ikka veel see tore jonnakas Oskar. Sinu
armastus on minu jaoks päikese soojus ja valgus, Su
hellus uinutab minus kõik maised mured ja kanna
tused. Ma ei tea, kas elaksin Sinuta, mu armsam.
Sest mis oleks mu elu ilma sinu tugeva ja õilsa ar
mastuseta. Peab veel kannatama, ootama. Mis siis
teha? Armas, armas Oskar, ma tahan Sind näha.
Igatsen väga Su järele. Tead Sa, mulle ikka näib,
nagu kuuleksin Sinu häält. Tulen koju ja hakkan
igatsusest lugema Sinu kirju ja kuulen korraga, et Sa
mind hüüad. Ah, kui armas ja õudne ühtlasi see on!
Mu armas poisu, kas võtad ju pea oma väikese
Vallutaja enda juurde?
Tänan Sind kirjade eest — lugedes neid näib
mulle, et tunnen ja näen Sinu igatsust mu järgi, mida
on elu ise kirjutanud ilusasse raamatusse.
Armas, armas — sülelen Sind ja suudlen palavalt
Su silmi. Nendes näen ma alati enda kuju.
Sinu Vallutaja.
P. S. Kas kirjutad peatselt?
Kul armastuses on tulnud lahkhelisid.
8.
Minu unustamatu!
Kui lubasin Teile kirjutada, oli mul mõttes öelda,
et ma Teid ei armasta, kuid nüüd ei suuda ma seda.
20
Valetada tahtsin ma selleks, et Teid sundida mind
vihkama ja unustama, sest nüüd on see, mida ma oma
hinges ilusaks ja pühaks pidasin —- purustatud.
Jah mu kallis, ma armastan Teid, armastan Teid
praegugi veel nii nagu seda keegi teine vaevalt suu
dab, kuid Teie nägite selles midagi muud ja kaht
lesite.
See ei oleks armastus, kui meie üksteist ei jõuaks
küllalt usaldada, kui meie mitte kõige hingega teineteisse ei usuks. Ei, armsam, nimetage seda milleks
tahes, kuid jätke määrimata need pühad tunded, mis
hingest tulevad.
Teie lubasite ja tõotasite nii mõnigi kord, aga
kas seda tõesti tarvis oli? Ei ole tarvis vandeid ega
ka tõotusi, sest sõnad, kui neid ei täideta, ehk täita
ei jõuta, jäävad tühjadeks sõnadeks.
Ärge pahandage, et ma Teile nii kirjutan, uskuge,
mulle on see ehk veel valusam kui Teile.
Edaspidi ei tülita ma Teid, ega pole ka Teil teel
ees. Mäletate, mis ütlesite, et tehke, mis arvate, tõugake mind enesest ära või jätke. Kui tõukate mind
ära, siis teete mu tundmustele ülekohut. Mina, mu
unustamatu, ei tõuka aga Teid endast eales, selleks
olete mulle ülearu kallis, kuid mis tegite Teie ise!
Püüan siis unustada kõike, mis oli hea ja armas —
niihästi, kui see mul vähegi õnestub.
Tehke ka seda omalt poolt, kui Teie seda veel
teinud ei ole ja kui Teie tulevikus kellegile teisele
truudust vannute, siis tuletage ka mind meelde ja
puistake minu osa õnne ka tema sülle.
On Teil aga veel siiski kübeke armu mu vastu,
siis tulge pühapäeval kell 21 kiriku juurde viimseks
kohtamiseks.
Teie õnnetu armastaja.
9.
Evi kallis!
Tean, et pälvin suurimat karistust ja Sinu põl
guse. Tunnen, ja mul on väga valus, et olin halb Sinu
21
vastu ja kasutasin kurjasti Su usaldust Kuid ma
usun Sinu armastusse ja Su andestavat südant ja see
pärast julgen loota, et suudad andestada. Kõiges võid
kahelda, kuid selles, et mu tunded on ehtsad, ei
pruugi Sa kahelda. See tõde, et Sind palavalt armas
tan, on mulle eriti valusalt selgeks saanud pärast mu
eksimust Sinu suhtes. Kartus Sind kaotada on hullukstegev. Sinu võimuses, Evi kallis, on teha mind
õnnelikemaks inimeseks maakeral. Kui andestad —
tähendab armastad. Kui mitte — olen vilets eksija,
kes peab saatuselt ootama tröösti. Sinu võimuses
seisab mind kõrgele tõsta või põrmu paisata. Kui
oled minuga ja armastad mind — olen igaks suureks
teoks küllalt võimas. Kui vihkad ja põlgad mind,
mida olen teeninud — olen kadunud, sest ainult Sinu
armastus võib minust voolida väärtinimese. Andesta
kallim armastuse nimel ja päästa mind hukkumisest.
Tea, et parandan end igati, kui vaid tahad nii. Ole
kallis ja anna endast peatselt elumärki ja olgu vastus
milline tahes — surmamõistetutki ei tohi lasta kaua
vaevelda oodates armuandmise palve täitmist või
tagasilükkamist.
Lootes Sinu andestusele
Harald.
Tutvuse otsimine prouaga.
10.
Armuline proua!
Andestage mu julgust või peate seda jultumuseks,
kuid ma ei saa teisiti. Mul on piiritult valus, et olete
õnnetu. Ma tean, et eitate seda ja välispidiselt kan
nate endiselt edasi lõbususe maski, sest olete väga
uhke, kuid eile juhuslikult nägin kuis Teiegi ei suut
nud varjata oma sisemist üksindust ja nukrust. Ma
tean kõike, mida räägitakse Teie mehest, vahest veel
enamgi kui Teie ise. Minule on see täielikuks aru
saamatuseks ja mõistatuseks, kuidas võib toimida üks
mees selliselt, kuna ta omab ju nii ilusa ja veetleva
22
naise. Kui saaksin kuidagi Teid aidata, oleksin ääre
tult rõõmus, sest tunnen Teile väga kaasa. Teie
kannatused ja valu tunnen eriti hästi, kuna minulgi
elus on olnud ajajärk, mil minustki ei hoolinud keegi.
Armuline proua, teeksite mind tõesti õnnelikemaks
inimeseks sel maakamaral, kui laseksite mul saada
Teie hingeliseks ja tõeliseks sõbraks, kellelt saada
lohutust ja jõudu raskustest ülesaamiseks. Uskuge,
armuline proua, on suur õnn omada inimest, kellele
usaldada muret ja rõõmu ja kellelt saada väärtuslikku
tröösti. Kui hindate vägagi minu püüdeid ja annate
väikestki lootust, et kõlban võibolla Teie sõbraks, siis
palun vastake järgmisel aadressil: Õie 8—9. Olen
kindel, et mu nime ja isikut teate.
Lootes peatset vastust ja otsust, mis mind rõõ
mustab.
Jään kui Tõsine Sõber.
Vastus eelmisele kirjale.
11.
Jaatav vastus.
Lugupeetud härra!
Teie kiri tuli nii ootamatult ja oli ka sedavõrd
iseäralik, et ta mind praegugi rahutuks teeb. Mulle
pole praegugi selge, kas tegin õieti, vastates. Kuid
mingi sisemine surve paneb mind kirjutama ja ma ei
saagi muud kui temale järele anda.
Kuna näite teadvat üsna hästi minu elukäiku, siis
arvan, et teesklemine on asjatu. Olen tõesti õnnetu
ja selle põhjustajaks on nagu väga õieti arvasite minu
mees. See kõik on võtnud minust igasuguse usu mees
tesse. Kahtlen Teiegi sõpruses, sest olen pettunud ja
see täidab mind umbusaldusega. Tõelist sõprust aga
vajan ja see oleks mu viimseks päästerõngaks ja ma
oleksin ülirõõmus ja õnnelik kui Teis seda leiaksin,
Kardan ainult, et sõprus Teiega on mulle lubamatu,
kuna olen abielus. Kuid kui olete tõeline sõber, kes
tahab toeks olla ühele õnnetule naisele, siis oleks
23
Teid kahju kaotada. Et veenduda Teie sõpruses,
tahan panna Teid proovile, sest sõnadega on kerge
olla sõber, kuid alles teod tõestavad sõprust. Loodan,
et peatselt avaneb mul võimalus Teid proovida.
Senini elage hästi ja ärge pange pahaks mu umb
usaldust!
Teie õnnetu M.
Eitav vastus.
12.
Armuline härra!
Mis Teile õige pähe on läinud ja kuidas julgete?
Pidasite mind nähtavasti liiga naiivseks! Teadke, et
olen oma eluga rahul ega vaja sugugi mingi kolmanda
isiku lahket ja armastusväärset abi sõpruse näol. Teie
lootsite vist leida kerget seiklust, kuid eksisite, mis
on üsna inimlik. Teie sügav, hingeline sõprus on ju
väga ilus asi, kuid kahjuks väga kaheldav, kuna olete
kuulus oma sellelaadiliste abipakkumistega abielunaistele, keda peate õnnetuiks ja keda kavatsete oma
„taevaliku sõprusega" Õnnistada. Elage hästi ja olge
õnnelik, et Teie kirja oma mehele ei näidanud, sest
siis oleks Teil küll lugu pahasti lõppenud. Soovitan
Teile jätta maha seesugune sport abielunaistega, seega
teeksite palju head.
M.
Abielu ettepanekud.
13.
Austatud neiu!
Tunneme teineteist juba kauemat aega. Olete
mulle alati meeldinud ja minagi tundun vist Teile üsna
sümpaatsena. Meie tutvus on, vähemasti minusse, nii
mõjunud, et olen sageli sunnitud Teile hellusega mõt
lema. Lühidalt: armastan Teid!
24
Nagu teate olen lesk ja mul on kaks väikest lap
sukest ja ma ise ei kuulu ka enam päris noorte hulka.
Igatsus eluseltsilise järgi ja armastus panevad mind
küsima: Nõustute saama minu naiseks? Tean, et see
sugune ettepanek tuleb Teile pisut ootamata, kuid
lähemalt vaadeldes pole ses midagi võimatut, sest
minu arvates sobiksime hingelaadilt ja olemuselt
väga. Kuna armastate lapsi, siis olen kindel, et mi
nugi omad meeldivad Teile, ja nad oleksid õnnelikud,
kui saaksid sellise heasüdamliku ja armsa ema nime
tada omaks.
Kuna minu ettepanek on väga tõsine ja nõuab
küllalt suuri kohustusi, siis arvan, et peate põhjali
kult kaaluma, sest tahan, et saaksite õnnelikuks. Mina
omalt poolt püüaksin oma armastusega elu Teile nii
kergeks kui võimalik teha ja kõigiti hoolitseda selle
eest, et saaksite õnnelikuks.
Loodan ja ootan jaatavat vastust, kuid ka eitava
korral jään Teie sõbraks.
Teie H. H.
Eitav vastus.
14.
Austatud härra H.
Kõigepealt pean vabandama, et vastusega nii kaua
viivitasin, Kuid Teie ettepanek oli niivõrd otsustandva tähtsusega kogu mu elus, et pean asja iga
külgselt kaaluma ja alles siis saan vastata. Sest järelekaalumata samm võib õnnetust tuua mitte üksnes
minule, vaid ka Teile ja Teie lastele ja seepärast
vastan alles nüüd.
Meeleldi tunnistan, et olete mulle sümpaatne ja et
Teie ettepanekugi vastu võtaksin, kuid seda sel juhul
kui oleksite üksi. Kuigi armastan lapsi ja Teie omad
meeldivad mulle eriti, kuid siiski olen sunnitud Teie
ettepaneku tagasi lükkama. Lapsed, kuigi armsad,
25
toovad enestega palju kohustusi ja muresid kaela ja
ma kardan, et ma selle jaoks liig nõrk olen, et olla
emaks neile toredaile lastele. Ärge pahandage, et
Teie ettapanekule eitavalt vastan.
Tulevikuski Teie sõber
Amalie Maa.
Jaatav vastus.
Austatud härra N.!
Pean tunnistama, et Teie olemus, kui ka kuuldu
sed Teist, jätavad mulle kõige meeldivama mulje.
Usun koguni, et ma Teie kõrval rõõmsalt võiks elust
läbi sammuda; kuid jaatava vastuse saaksin Teile
anda vaid siis, kui mu vanemad meie ühendusega
nõustuvad. Kuigi kuulun kõigest hingest Teile,
siiski pean paluma, et Teie oma ettepanekuga minu
isa poole pöörate. Ja kui temalt jaatava vastuse
saate, siis olen meelsasti valmis usaldama oma Õnne
Teie hoolde.
Austusega
Teie
Leida N.
Armsaim!
Võimata on kirjeldada milliseid tundeid Teie
esmakordne nägemine minus tekitas. See päev Teie
läheduses, oli minu esimene õnnelik päev. Oo, kui ma
loota tohiksin, et ma Teie silmis leian armu, et ma
jõuan võita Teie südant, sellest silmapilgust minu elu
oleks pühendatud ainult Teile. Halastage, tundke
kaasa minu südamepiinadele ja siduge oma elu jääda
valt minu omaga. Teie pilk, või Teie ainus sõna, võib
minust teha õnnelikema või õnnetuima inimese.
Teid igavesti armastav
N. N.
26
Äraütlev vastus.
Austatud härra N.!
Ma tunnen ennast Teie ettepanekust väga austa
tuna ning meelitatuna ja seepärast olen väga kurb, et
pean Teile äraütlema. Ma otsustasin oma saatuse
juba aasta tagasi. Ma olen kihlatud, mu süda pole
enam vaba. Kuid kinnitan, et soovin Teile kõige
paremat.
Teie
Hilda R.
Kiri abikaasale, kes lühemat aega kodunt eemal.
15.
Mu magus Naisuke!
Olen piiritult armukade või moodsema sõnaga
öeldes, olen metsikult kiivas. Miks ja kellele? küsid.
Olen kiivas Õhule, kuna sel on võimalik silitada Su
veetlevat palet ja enimata Sind oma sülelusse. Olen
kiivas päikesele, kuna päike saab mängida Su kullakarvaliste juuksekiharatega — ometi kuulub see kõik
mulle, nagu ütlesin millalgi. Pean kõike seda taluma
olles üksi ja mõeldes Sinust. Olen kade Su padjale,
kuna see on õnnelikum minust, sest sellel puhkab
Su kaunis pea. Olen kiivas isegi ruumile, kus viibid,
sest see võib kuulata Su meloodilis-magusat häälekõla.
Sa naerad vist. Ütled: no on minu poisu pää palav
vist, et on läinud nii sentimentaalseks. Nii naljakas
kui see ka on, kuid olen nagu ühe tiivaga lind sellest
ajast kui lahkusid. Vihaga mõtlen lusikaile ja kahvleile ja nende suurele õnnele, sest süües suudlevad
Su huuled neid.
Ootan Sind igatsusega. Ma ei võinud uneski
näha, et Sinu lahkumise järele Sinust nii suur puudus
on, sest söök ei maitse ka enam ja lipsu sõlmides pean
suurt vaeva nägema ja kõigele lisaks üksindus on
kohutav. Rutta siis kojutulekuga kui Sul vähegi
27
kaastundmust oma mehe vastu on säilinud. Loodan,
et Su ema Sind kauem kinni ei pea. Kirjuta peatselt
ja teata täpselt millise rongiga saabud, et teaksin oma
naisukesele ka jaama vastu tulla. Tervita ka oma
vanemaid! Sinu peatset tagasijõudmist oodates ja
mõttes Sind tuhandekordselt suudeldes
Sinu Mees.
Vastus eelmisele kirjale.
Mu hea, õnnetu poisu!
Päris rõõm oli saada niisugust kirja ja eriti
õnnelik olen, et mu oma mehekene on sellise meeldivarmsa kirjakese autoriks. Ära unusta, et meie naised
oleme ikka pisut sentimentaalsed, nii et Sinu kiri oli
just see, mis naistele meeldib ja eriti minule. Olen
piiritult õnnelik teades, et tähendan oma mehele nii
palju, et tunned isegi suurt puudust ja igatsust minu
järele ja ometi olen vaid mõned päevad Sinust eemal.
Olen õnnelik, et oled nii armukade. Aga Sul on ka
põhjust, armas meheke, sest suudlen siin tõesti päevas
mitu mitu korda nagu kurdad lusikat ja kahvlit. Olen
seepärast isegi suures mures, kuna kardan, et ei meeldi
viimaks oma mehele, sest olen terve kilo siin juure
võtnud. Olen ka pruuniks põlenud ja nagu tean,
meeldib see Sulle. Omavahel Sulle kõrva sisse öeldes
igatsen minagi Sinu järele ja võib olla olen veel
kiivamgi kui tarvitada Sinu moodsat sõna. Kes võib
mehi uskuda, kui nad on linnas ja naisuke reisil. Olen
Sinu pärast üsna mures, istuksin kõige meelsamini
Sinu sülle ja tutistaksin siis oma mehekest, isegi musi
ei keelaks Sulle ja nii oleksin kindel, et keegi ei saa
võtta Sind minult. Tulen niipea kui võimalik, kuid
enne neljapäeva ei sobi ära sõita, seepärast kallim
peame kannatama veel paar päeva lahusolemise piinu.
Täpse sõiduaja teatan kaardiga. Ole siis pai ja truu
oma naisukesele ja tule ilusti vastu.
Sind tutistades
Sinu Naine.
28
Kuidas kirjutada aadress, et kiri jõuaks
adressaadile kiirelt kätte.
Igale kodanikule on tähtis, et talle aadressitud
kiri või ajaleht jõuaks kiirelt kätte. Kirja kadumine
hilinemine toob arusaamatusi või kahjusid, ajalehe
hilinemisega sõnum kaotav värskuse ja huvitavuse.
Postiasutusis aga igapäev peab hilinema või jääma
väljastamata palju kirje ja saadetusi, sest aadressid on
puudulikud, adressaadid sõitnud ära teadmata kuhu
j. m. Need kirjad, kui neil saatja aadressi ei ole mär
gitud, kogutakse üle maa kõik Tallinna peapostkonto
risse ja hävitatakse riigikontrolli ja postivalitsuse
esindajate juuresolekul.
Kogu Eestis niiviisi jääb väljasta
mata ja hävitatakse umbes 25.000 postisaadetust aastas.
Kirjade saatjad ja saajad süüdistavad kirjade
kaotsileminekus harilikult postitalitust jne. ja ei
aimagi, et saatja enda süü pärast need on jäänud väl
jastamata ja on määratud hävima — puuduliku aad
ressi, puudliku margistuse, saatja enda aadressi tähendmata jätmise või postitalitusest olenemata muude
põhjuste tõttu.
Et kiri jõuaks adressaadile kiirelt kätte, on vaja,
et aadress oleks selge ja täielik.
Linna saadetava kirja aadress sisaldagu saaja
nime ning tänava nimetuse ja maja ja korteri numbri,
linna nime aga viimasena ja alla kriipsutatult.
Maale läkitatava kirja aadressis olgu saaja
nimi ning küla ja valla ja kirjatalu nimetus, viimasena
aga alla kriipsutatult postkontori või postiagentuuri
nimetus, kus postivedaja võtab vastu posti.
Kirja tahaküljele kirjutada saatjal oma aadress,
et kirja võiks saatjale tagasi toimetada, kui adressaati
ei leita või kui see on surnud või sõitnud ära, või kui
aadress on puudulik.
Nii siis, enne kirja heitmist postkasti, vaadata
hoolega järele, kas mõlemad aadressid — saaja ja
saatja — on täielikult ja õieti kirjutatud ning kas kiri
29
on õieti margistatud. Sest juurdemaksulisi kirje ei
võta eraisikudki väga sageli, riigi- ja omavalitsusasu
tused ning ajalehtede toimetused ja talitused üldsegi
vastu.
Kirja aadressi kirjutamise näiteid:
Esikülg — linna saatmisel.
V. a.
Postmargi
koht
Ants Uustalu.
Narva maantee nr. 53, krt. 27.
Tallinn.
Tagakülg.
Saatja: Peeter Koit,
Vabaduse t. nr. 17, krt. 23.
Tartu.
Esikülg — maale.
V. a.
Jaan Männik,
Mäe talu, Oja küla,
Postmargi
koht
Auvere-Joala vald,
Männiku kirjatalu.
Auvere.
Väljavõte postivalitsuse teadaandest.
30
Telegrammid.
Tavalisi pühade ja uueaasta õnnesoovi telegrammi
tekste on võimalik saada igast postiasutusest, mille
saatmine päälegi sünnib alandatud tariifiga. Siin
kohal toome sellepärast vaid telegrammide tekste
erilisteks puhkudeks.
1.
Narva, Suur tänav 15
Anna Kuum
Võtke vastu mu südamlik Õnnitlus hõbepulmade
puhul
Villmann
2.
Kuresaare, Lossi 9
Adamson
Palju õnne ja armastust noorpaarile
Viima
3.
Viljandi, Suur tänav 3
Tarikas
Tuhatkordselt elagu hällilaps
Vend Oskar
4.
Tallinn, Viimsi 41
Luik
Sügavaim kaastunne raske kaotuse puhul
Perekond Palm
5.
Peeter Kruvi
Teata telegraafi teel minu naise tervislikust seisu
korrast Tema on Mellini kliinikus
Kustav
31
6.
Kustav Kruvi
Paraneb Nädala pärast kodus
Peeter
7.
Võru, Vana tän 6 Mets
Juubilarile hüüab elagu
kaasvõitleja Peedosk
8.
Elva postkontor Salm
Olgu noorpaarile elutee Õnnerikas ja päikeseküllane
Perekond Vari
9.
Tallinn Vase 9—2 Tiitso
Olgu õnnerikas kodukolle armas poeg
Ema
10.
Kell kolm suikus surmaunne teie vend Oskar
Laanemaa
VaataKuusalu
Ev. Venn. kog.
palvelate
ajalooline üle...Kuusalu
Ev. Venn. kog.
palvelate
ajalooline ülevaade
Kuusalu Ev. Vennaste kog. väljaanne 1939. a.
Kuusalu Ew. Wennaste koguduse
palwelate
ajalooline ülewaade
Kuusalu Ew. Wennaste kog. wäljaanne 1939. a.
Kaarel Kaskneeme trükk. Tallinn, Raekoja plats 18/3. Tel. 483-89.
1939. a.
Esimesi teerajajaid.
aastal 1800 ühel maikuu pühapäewa õhtul, enne
päikeseloojangut, istusid Kahala küla mehed oma
külakõrtsis, juteldes ja rahuliku südamega maitsedes
kõrtsilõbusid. Äkitselt läks kõrtsi uks lahti ja sisse astus wõõras,
tundmatu teekäija, kes hüüdis: „Hoi! Hoi! Hoi, mehed! Iehoowa
päew on ja teie istute kõrtsis!" Selle peale kadus wõõras kõrtsist,
ilma et oleks tähelepandud, kust ta tuli ja kuhu läks, nii et pärast
arwata wõis, et ta tõesti oli Issanda saadik, nagu Wilippus
Mooramaa mehele. (Apt. 8, 39.)
Selle iseäraliku mõõta hüüdmine täitis kohkumisega kõrtsis
istujate südameid, ning nad pidid küsima: „Kes oli see ometi?
Mis peab siis tegema pühapäewal?" j. n. e. Peagi unustati see
sündmus wiibides wiinaklaasi juures, kuid Roobu peremehele Käsper Robenanile mõjus elamus nõnda, et ta lahkus sõprade kes
kelt ning sammus raske südamega kodu poole
Miski ei rahuldanud enam teda. Ööl ei saanud ta puhata,
ega töötada päewal, sest alati jälgis teda saladuslik hääl südames.
„Mis peab tegema pühapäewal?" küsis ta ikka jälle.
Kuulda saades, et Rakweres olewat inimesi, kes käiwad koos
Jumalat palumas ning olla wäga õnnelikud, otsustas Robenani
minna Rakwerre asja lähemalt kuulama ja tundma õppima. —
„Wõib olla, ehk see ongi, mida peab tegema," ütles ta iseeneses.
„Ehk saan seal oma haigele südamele troosti ja abi."
Kuna oli raske teoorjuse aeg, kus paremad tööjõud olid
mõisapõllul, ei saanud ta minna hobusega, waid pidi jalgsi käima
58-werstalise teekonna. Laupäewa lõunal lõpetas ta oma töö,
pesi end, riietus pühapäewaselt ja asus koduste parimate soowide
saatel teele. Jõudnud, kolme wersta kaugusele. Musta metsa rotil*
jäle, jäi ta seisma. Üks nägematu wägi seisis temale wastu ja
tema sisemuses hüüdis tundmatu hääl: „Kuhu sa, rumal, lähed?
Sääl on ju wõõras linn ja wõõras rahwas! Kedagi sa ei tunne
ja keegi ei tunne ka sind! Tee on pikk — oled ju töötanud ja
wäsinud, tagasi tulles ootab sind jällegi raske töö. Pööra parem
ümber, oled weel kodu ligidal, küll sinu südames peagi waikib; ega
sina pahem pole kui sinu naabrid!" Sääl oli kimbatus käes. Tee
3
armujärje juurde oli tundmatu, kust oleks wõinud abi ja julgust
saada. Kurwalt pöördus ta kodu poole.,, Käinud mõned sammud,
läks Robenani süda meel kurwemaks. Üks roäife, armas hääl üt
les: „Mine ikka Rakwerre! Sa saad abi." Võideldes ühe ja teise
häälega, käis Käsper Robenani kolm korda edasi-tagasi, kuni miimaks, jõudnult kindlale otsusele, astus tundmatut, pikka teed Vä
simatult edasi. See oli Jumala tahe. Rakweres kohtas ta neid
inimesi, kes talle wõistd juhatada õnnistuse teed.
Tänuliku ja rõõmsa südamega lahkus Käsper Robenani pühapäewa õhtul Rakwere usklike sõprade seltsist, kandes südames
soojemat soowi tööle hakata Jumala riigi põllul, niihästi iseenese
hinge päästmiseks, kui ka teiste ligikutsumiseks. Kodus rääkis ta
teistele elamusist Rakweres, kuidas ta teiste usklikkude seltsis ra
huldatud saanud ning ühtlasi omanud soowi kutsuda ka teisi Ju
mala sõna kuulama ja palwetama. Naabrid olid selle soowiga päri
ja peagi wõis näha kokkuruttajaid Roobu tallu ühistele kooswiibimistele. Sel ajal ei mõistnud kõik meel lugeda, ka pühakirja
oli wähe; see oli haruldane inimene, kes oskas hästi lugeda. Ka
oli rahwas waene, ega jõudnud osta raamatuid; aga surematu
hing otsis ikka oma tarwidust.
Jumal õnnistas nende kooskäimist ja tegi oma sõnaukse
neile lahti, ühtlasi ka nende südameukse, et kuuldud sõna leidis
maad. Rahwa osawõtu kaswades jäid peagi ruumid kitsaks. Tea
dagi olid selajal talurahwa eluhooned ehituselt kõigiti algelised ja
puudulikud. Ruumipuuduse tõttu muret tundes, paluti Juma
lat ja mindi Kolga krahwi palwele ehitusepaiga ja materjali nõu
tamiseks. Krahw suhtus nende palwele lahkelt, lubades anda ka
ehituseks wajaminewat materjali.
Palwemaja ehitamine.
Algas nõupidamine, kuidas ja kuhu oleks sobiw palwemaja
ehitada. Jõuti ühisele otsusele, et Kuusalu külas, Pinni talu elu
hoone juures on sünnis koht; siia wõib ehitada wastawat maja.
See koht oli ligi üks werst kirikust eemal, käidawama tee ääres,
kuhu ka peale kiriku jumalateenistust kirikust wäljuw rahwas
wõis osawõtma tulla.
Oli raske teoorjuse aeg. Raske oli alustada ehitusega, kuid
jumalik armastus andis selleks jõudu, et wästmatult, waatamata
igapäewasele wäsitawale mõisatööle, suudeti materjal wedada
4
kohale ja alustada tööga. Jumala õnnistuste all töötades jõuti
pea tööga lõpule. Suur oli usklike rõõm, kui roõtftb uues, awaras
hoones kokku tulla teenima Jumalat.
Ikka rohkem ja rohkem tõusis kokkutulejate südameis igatsus
Jumala igaweste tõdede järele. Kuigi saadan umbrohtu jumalarahwa keskele külmata tahtis, pidi ta jääma häbisse ning usklike
pere kaswas.
Peagi jäi ka selle palwemaja ruum igatsuses kokkuruttajaile
kitsaks. Tõusis mõte ehitada uut ja awaramat. Uuesti mindi krahwi
jutule, kes ka seekord lahkesti mõstu tuli, kinkides uue platsi —
kirikumaa kormale, kus ka asub praegune palwemaja. Krahwi poolt
lubati ka ehitusmaterjali. Rõõmuga algas materjali raiumine ja
wäljawedamine. Paljudel ei olnud aega töötada päewal, sellepä
rast ruttasid nad öösiti tööle, et aga jõudumööda abiks olla Issan
da koja ülesehitamisel.
Kewadel hilines ehitustööde algus, sest põllutöö nõudis kõik
aja. Kolga mõisa tuli aga kewadel uus walitseja, kel oli wooras
Jumala riigi töö ja palwemaja ehitamise otstarwe. See mõjustas
krahwi nõnda, et peaaegu pool palwemaja ehitusmaterjalist weeti
Liiwa kõrtsi poolelolewa ehituse juurde. Too oli kurb silmapilk
usklikele. Polnud muud wõimalust, kui tungiwalt paluda Jumalat
selle pärast. Uuesti saadi julgust minna krahwi jutule, kes ka seegikord neile puuduwat materjali lubas, ühtlast mabandades juhtunud
arusaamatuse pärast, mis olewat olnud walitseja süü.
llälle töötasid usinad käed. 1817. a. kewadel sai nurgakiwi
paigale pandud, kusjuures wiibiti ärdas meeles ja pisarais paluti
Jumala õnnistusi algawale tööle. Kel wühegi wõimalik, see töötas
kaasa. Nii sai maja sügiseks katuse alla. Taimel tehti uksed ja
aknad. Teisel kewadel läks töö jällegi edasi. Taewaminemise pühal,
1818. aastal woidi üle elada uue palwemaja sisseõnnistamise
päewa, millist talitust toimetas tolleaegne Kuusalu õpetaja. Kolga
krahw kinkis punase nahkkaantega suure piibli ja ewungeeliumi
lugemise raamatu. Noid ilusaid kingitusi on hoidnud weel järgnewad polwed kaunistuseks palwemaja lugemislauale.
Wõib kahtlemata tunnistada, et need olid suured Jumala
õnnistused, mis hingasid palwemaja ja kaasaegsete Jumala palujate
wendade-odede peal. See maja sai paljuile nagu tuletorniks kesk
pimetat ööd, kus woisid omada Kristuselt särawat walgust ja toh
tisid Maria kombel takistamatult alanduda Ta jalge ette. Keset
5
orjaööd ja hingelist pimedust oli saabunud Õnnistegijalt aulisi koidutunde, kus unustati kõik roaero ja wäsimus, hingates roaid pääst
mise armus.
Kui seegi, alul nii awarana näiw, palweruum kitsaks kippus
jääma, wõeti ette kahekordne suurendamine. Pinni talumaja otsas
tühjalt seisew ruum lammutati ja ehitati uuele palwemajale otsa.
Hiljem krahwilt toetust saades, ehitati ka teisele poolele lisaruumid.
Tolajal käis eriti palju noori ja manu palwemajas Jumala
sõna kuulamas. Ka Püha-Waim tegi oma imelist armutööd paljude
keskel. Walgusekiired tungisid ka kaugemaisse kihelkonna nurgisie.
Kauge maa tõttu polnud kõigil igatsejail wõimalik jõuda alati
palwemajasse, sellepärast ehitati meel teine palwemaja, Kõnnu
walla maa peale Uurita külasse, 18 wersta kirikust eemale. Ka see
oli alati tulwil palwelisi.
Nüüd on see maja ammugi kadunud, sest et rahwal wiimaks
kustus nälg ja janu igaweste tõdede järele.Suurimaks tõukeks selleks
oli nõndanimetatud waleprohmet Maltsweti aeg. Ka Kuusalusse
ulatus see isemeelne ja teistega leppimatu maim, mis palju pahan
dust tekitas usklike ridadesse, kallutades eriti nooremaid ja usus
kogenematuid roale teele.
Harroaks jäänud ja roästnud usklike ridadesse tuli uus elu
roast Läänemaalt alanud äckamisliikumise tagajärjel, mis jõudis
Kuusalusse alles 1890. aasta paiku. Weel kaks-kolm aastat hiljem
oli Kuusalus suurem liikumine, kus palju noori ja roanu tuli usule.
Vaatamata sellele, et uus liikumine paljudele roõõrastaro oli, haa
ras ta mitmeid äkitselt ja pani neid Kristuse risti marjus kibedasti
nutma omi eksitusi. Süda pidi puhastatud saama kõigest, mis keelas
Püha-Waimu osasaamist ja osadust Issandaga. Rahroa kokkuroool
koosolekuile oli massiline. Hoolimata roäsimusest roõi halroast ilmast
rutati rõõmuga kokku, et saada lohutust ja kinnitust hinge näljas
ning jõudu eluroõitlusis.
See oli ilus aeg tollele roananeroale hallile majale käidama
tee roeeres, kui tema uksist sisse ja roälja astusid hulgud jumalalapsi, kes palroealtacile olid pannud kõige ilusama ande — oma
südame.
Üle roäljade ja laande ning roabaduse järele igatseroate eest
laste kodude puhusid roilud põhjamaa tuuled. Seda ilusamad olid
need puhangud, mis roäljusid Kuningate Kuninga altari eest ja
puhusid üle laia Kuusalu kihelkonna — metsanurgisse ja mere
saartele ... Need olid Jumala tuuled, tuues uut elu ja õnnistust.
6
Uute aegade läwel.
1918. a. sai Kuusalu palwemaja ehitamisest sada aastat täis.
Seda päewa taheti pühitseda pisut pidulikumalt. Kuna siis oli
raske sõjaaeg ja meie maa Saksa raudse walitsuse all, ei olnud kerge
toitaineid saada, ega tohtinud neid ka kasutada oma tahtmise jä
rele. Selle päewa korraldamiseks saadi lõpuks siiski Saksa okupatsiooni wõimudelt luba.
Oli uus jaanipäew, seekord pühapäewaga kõrwuti. Kohalikud
wennad-õed tõid oma piskust kokku, mis suutsid, et kokkutulejail
oleks ka ihukinnitust. Õnnistuste pärast paluti südamest Jumalat.
Sellel päewal tuli kokku 54 wõõrast wenda ja õdesid meel rohkem,
peale selle oma kihelkonna rahwas, keda oli ka rohkesti. Kaks päe
wa wõidi olla rõõmuga üheskoos, kusjuures ei puudunud hinge
ja ihu kinnitamiseks wajalik roog.
Sellest ajast saadik on igal jaanipäewal Jumala abiga pee
tud palwemaja aastapäewa. Need päewad on olnud paljuile ko
guduse noorile ja wanuile oodatud päewiks, mil on wõidud mait
seda Jumala armu rohkusest ja kinnitatud armastuse sidemeid
üksikute jumalalaste wahel, kes on kokkurutanud selleks päewaks
isegi mitmest kihelkonnast.
Uute noorte usule tulles ja armastuse süwenedes said pikka
misi teoks ka nooremate igatsused — noorusetunnid. Need silma
pilgud, kus wõidi öelda omast lapselikust südamest kõike ilusamat
Issandale ja inimestele, on jätnud paljude hinge unustamatuid
mälestusi. Hiljem kaswas sellest eriline noorte osakond, kes wanematega käsikäes on töötanud seni ustawalt Jumala riigi Kuusalu
tööpõllul.
Üksteise järele on wäsinud manab tulekandjad. Tööwäsimuse
järele on saabunud neile õnnis puhketund. Kuid tänu Jumalale,
töö pole seisma jäänud, waid ikka on leidunud noori, kuigi üksikuid, kes on rõõmuga astunud eelwõitlejate jälgedes.
Uue palwela ehitamise mõtted.
Wana palwemaja, mis omal kohal oli seisnud kaugelt üle
saja aasta, täitis seni omi kohuseid hästi. Kellelegi ei tulnud mõttesse teda hakata uuendama. Aastate möödudes ilmnes siiski ikka
7
enam et maja on elanud juba oma aja, ega wasta enam tänapäewa nõuetele. Maja oleks ehitada uut. Kawatsetud parandused
ei saanud ka teoks, sest teatud aja jooksul oleks mana maja nõudnud jälle uusi parandusi.
Pühapäewal. 3. juunil 1934. a. palwemaja hommikuses tun
nis peeti koguduse liikmete koosolekut, kus arutati palwemaja
uuendamise mõtet tõsiselt. Wend Kalda awaldas footm anda asi
rahwa otsustada, nimelt jaanipäewal, mil oleks waja mõtet suure
male koosolekule teatawaks teha ja ühtlasi korraldada esimest
korjandust, saades sellega teada rahwa otsust.
Nimetatud päewal, s. o. 24 juunil walgustati koosoleku lõpul
igakülgselt uue palwemaja ehitamise wajadust, sest wana, kui iga
nenud, ei wasta enam aja ega seaduse nõuetele ja tuleks lähemal
ajal sulgemisele. Sellele üleskutsele järgnew korjandus andrs
kümnetesse kroonidesse ulatuma summa, olles ühtlasi palwemajas
wiibiwa rahwa jaatawaks wastuseks.
Samal aastal 19. okt. peeti Kuusalu Ew. Wenn. kog. ring
konna usklikkude koosolek, kus tehti järgmised otsused:
1 Paluda Siseministeeriumi Politseiwalitsuselt luba korjan
duse korraldamiseks Kuusalu kihelkonna piirides 10 raa
matuga.
2. Uue palwela plaani asjus pöörata hr. A. Wolbergi poole,
kellelt loodeti Vastutulelikkust, kui oma kihelkonna mehelt.
See korraldus jätta W. Heinsoo kätte.
3. Ehituse materjali asjus pöörata palmega rahwa poole ja
osta puuduw osa riigimetsast. Palkide ja katuse pilbaste
muretsemine jätta G. Moorlatile.
4. Palwela ehitada pikkusega 13 sülda ja laiusega 5 sülda,
mis wostaks wana palwemaja suurusele.
Vendade palwele tuldi wastu ning korjandusega wõidi algust
teha 1. weebruaril 1935. a. 17. märtsil 1935. a. nõukogu koosolekul
anti korjandus üle, milline summa oli lootustandew. Samal koos
olekul määrati palwemaja lõpukoosoleku päewaks 7. aprill ja lam
mutamise päewaks 8. aprill. Ehitusetöö wäljakauplemise päewaks
määrati 30. märts, lammutamisest saadud wana materjali oksjoni
päewaks 11. aprill. 30. märtsil sõlmiti leping ehitusettewõtjate
Gustaw Tomsoni ja Adam Abergiga.
8
Palwemaja rviimane koosolek.
Wana palwemaja wiimafele koosolekule, 7. aprillil 1935. a.
kogus halwa ilma ja tee peale waatamata palju rahwast ligidalt
ja kaugelt. Oli ju Kuusalu palwemaja saanud paljudele aasta
kümnete jooksul armsaks ja ihaldatud kokkutulekukohaks.
Külalistena olid saabunud wennad: Tori — Hagerist, Wilbiks — Tallinnast, Wilistus — Iärwa - Madiselt, Peelbaum —
Harju-Iaanist, Rauam ja Ots — Jõelähtmest ning mitmed õed.
Wiimast hommikutundi alustas wend Wilistus. Teiseks kõne
les w. Tori. Wiimast noorusetundi alustas w. P. Rauam laulu
ja palwega, ühtlasi olid tarwitusel laululehed ja kõnede wahel
laulis koor. Teiseks kõneles w. Wilbiks 2. Kor. 5, 1 — 2 põhjal,
meeldetuletades minewiku Võitlejate usulist tulisust, tüdimatust ja
armastust. Wend kõneles palwemaja kui niisuguse otstarbest ja
eesmärgist soowiga, et Jumal annaks ka uue maja ehitusel sellist
ärasalgawat armastust. Kolmandaks kõneles w. Peelbaum 2. Tim.
2, 20 alusel jumalakoja riistadest, küsides, milline riist oled sina.
Oled sa auks wõi häbiks Jumalale? Puu-, kiwi- ja sawiriistad
on aprad ja murduwad, kuid kuld on kõige täiuslikum ja kanna
tab kõike proowe. Alul peab Jumal meid maailma laanest raiuma
ning tarnitama puuriistana. Sellepärast alandu Jumala wägewa
käe alla, kui Ta sinult tahab lõigata mõnd oksa. Kui täna tunned,
et oled maailma metsas otstarbetu puu, siis tea: Jumal tahab
sind raiuda täna säält ja walmistada oma meistri käega Enesele
kõlbulikus riistaks. Kuldriistana ehid kord wanade eelwõitlejatega
ühes Jumala linna!.
Neljandaks kõneles õde A. Helinar lahkumisewalust, mis lah
kudes Vanast armsast sõbrast täidab meid kõiki. Wiiendaks kõneles
õde L. Tammeks: „Minu hing, kiida Iehoowat! Unustamatuid
tunde ja õnnelikke silmapilke oleme läbielanud siin palju, kuid ka
nõrkusi ja puudusi on olnud meil, Viibides selles majas. Täna,
lahkumise silmapilgul, andestame üksteisele ja palume Jeesuse käest
andestust, et kord igawesel kohtupäewal meie peale ei kaebaks
need wanad seinad ja pisaraist niisutatud põrandalauad..
Kuuendaks kõneles wend Tori 1. Kun. 5,17—23 alusel Saa
lomoni sulaseist, keda läkitati Irami kuninga jtturöe kauplema
ehitusmaterjali, mida neile lubati roaga lahkesti, ja 1. Peetr. 2,4—5
alusel elawaist kiwidest. „Maailm on suur töötuba, kus meid Val
mistatakse taewase ehituse materjaliks, mis kõlbab uue Jeruusa
lemma templi tarwis. Tehke tööd, kallid noored! Weel on päew;
9
hüüdke waljusti ja laulge — roõib olla ei laula kõik enam uues
majas! Õnnis oled, kui Jumala poeg tulles leiab sind walwawat
ja töötaroat. Teie, wanad, rõõmustage, kui töö on tehtud, sest
teie lähete pea oma esiwanematele järele."
Wend lõpetas koosoleku südamliku palwega, millega ühinesid
wist küll kõik palwemajas wiibijad. Hardushetk oli tabanud manu,
hallpäiseid palroemaja wendi. Aastad olid sidunud tugewate ar
mastuse sidemetega neid ühte roana majaga. Siin oli elatud üle
küll kurbust ja rõõme, kuuldud Issanda noomiroat häält ja maits
tud ühtlasi ilusamaid õnnistusi. Mitmele oli see maja rohkem kui
kodu. Mitmed hallid isad-emad olid hellitanud lootust — kustuda
ühes roana palroepaigaga, puhata pea kodukihelkonna sõmerliiroas,
ootel Issanda päeroa, ent nüüd tundus lahkumine nagu roarajasena. Salasunniliselt heitsid lahkujad roiimaseid pilke armsakssaanud palroepaigale teadmises, et homme-ülehomme teda enam pole.
Kuusalu wana palwemaja.
Puhusid roarakeroadised tuuled. Tasa rappusid põlispuude
raagus ladroad, nagu sosistades lahkumisroalust. Taeroaski niiskus
pisaraist-pilroist — nagu ühinedes lahkujate mõtetega. Kössi roaili
nuna, nagu roäsinuna, seisis roana palroemaja roiimast õhtut omal
kohal. Teda nagu ei heidutanud pisarad, tuule kohinad, ega lah
kujate sõnad, sest ta oli täitnud peaaegu 117 aastat ustaroalt oma
kohut. Orjapiitsa all kõroerdunud seljad olid sirgunud siin, mornid
10
ja mahalöödud pilgud olid saanud elamaks, kui alanduti Lunastaja jalge ees... Need olid läinud esiwanemate teed, minemas
olid teised. Uus aeg ja uued inimpõlwed tarwitawad ruumi. Pisa
ratega ehitatud palwemajale piisab sellest, kui aegade jooksul temas
marju leidnud lapsed laulawad kord Taewase Kuninga trooni ees
juubeli laulu...
Palwemaja lammutamine.
Ööks, wastu 8. aprilli olid mõned wennad jäänud palmemajasse, et tööga alustada teisel hommikul warakult. Hommikul,
enne lõhkumise algust, ütles üks wendadest: „Kuidas wõime panna
oma käed mana armsaks saanud maja külge? Enne tahame paluda
seltsis..." Peale põimet hakati üksmeelselt tööle, nimelt rnennad
Riiberg, Iendek, Kalda ning õde Kruusmann. Paugud, mis kostsid
iga majaseinale antud hoobi tagajärjel, mõjusid kuulajatesse kuidagi
psüühiliselt. Selle peale tulid mitmed rnennad-õed kohale. Tükk tüki
järele kisti mana maja küljest ning kanti rnälja hunnikusse.
Kuusalu wana palwemaja lammutamine.
Hurnitarnamaks toiminguks lammutamisel osutus põranda
laotamine. Mis kõik säält rnälja ei tulnud! Aastate jooksul oli
sinna kogunenud mitmesuguseid rahasid, pliiatseid, üks pääcätt,
rnaskraamidega rnanaaegsed prillid, püssi raud j. m. m. Ööbiti
11
katuseta eluruumides, milliseid sihilikult säästi teise päewani, et
poleks maja otsida öömaja alewist. Teisel päewal tuli juurde lam
mutajaid; töö edenes jõudsasti. Töötegijaile kehakinnitust muretsesid
õed, keetes õue ülesseatud harkidel, samuti seati üles söögilauad
wabas warakewadises looduses.
Mana ajaloolise korstna saatus otsustati järgmiselt: panna
hää laeng amoniiti nurga alla ja las lendab õhku! Leiduski lõhke
ainet ja keegi, kes pidi olema teadlik selle käsitluses, urgitses ühe
nurga alla augu, kuhu asetas laengu. Juba selle toimingu ajal
hakkas laialiwalguma töötajaid ja uudishimulikke, kartes suurejõulise laengu plahwatust ja kiwide sadu. Põnewusega jälgiti wiimast
süütamise silmapilku. Tõusis süütenööri suits ja iga silmapilk oli
oodata plahwatust. Waewalt kuuldus tume müts — ja fee oli kõik.
Öeldi, et laeng oli löönud maasse. Otsustati uuesti katsetada, see
kord muidugi paremini. Alewist hangiti lõhkeainet, kuna kapsleid
käidi toomas seitsme km kauguselt. Seekord pandi laeng keskele
korstna müüri alla. Weel suurema põnewusega oodati tagajärgi.
Mis aga nägemata jäi — see oli korstna õhkulendamine. Laengu
plahwatusest oli kuulda tugewat mürtsu ja roana korsten näis
nagu aewastawat, tahmasest „ninasõõrmetest" tolmu wälja puhudes.
Näiliselt osutus laeng sellele suurele raskusele liig nõrgaks. Korsten
aga seisis uhkusega, nagu öelda tahtes: „olen ehitatud palwete ja
pisarate kiwidest ja teie ta-hate mind nende ainete waesel ajal lõhkuda!" Ei jäänud muud wõimalust, kui ronida korstna otsa ja ükshaawal kiwe lahti kangutada, millega J. J. hästi toime tuli.
Sellega oli põlise korstna ajalugu lõpule jõudnud; korstna kiwid
aga teeniwad uue palwela alusmüüris edasi.
Järgmisel päewal weeti kõlwulised palgid saeweskisse, mille
omanikuga oli sõlmitud wastaw leping. Hobusemehed wedasid,
kuna jalamehed saagisid palke parajaks, ühtlasi kõrwaldades kõlb
matuid osi.
Wana põline kask oli Uksi kurwana seisma jäänud.-Tasa omi
raagus oksi liigutades uimanuks nagu temagi oma saatust ette.
Trotslikult ja tummalt seisis ta, kuigi oleks teadnud jutustada palju
sellest, kuidas esiisad olid õhtu saabudes oma algeliste tööriistadega
töötama rutanud ehitatama palwemaja juurde, ning koidu walgel
jälle lahkunud — mõisatööle. Wõib olla mõni wallatu kewadtuule
puhang tuhises siis kase kroonis, mängides esiisade murest halleis
juukseis ning jutustas salalikult tulewiku põlwedest ja kaunimaist
ajust. Arwatawasti põlwitas mõnigi noist eelkäijaist kase krobelise
türoe marjus enne, kui julges kirwehoopide abil rajada jumalakoda.
Saabus kord kase kätte; oma paika ei wõinud ta jääda — fee
12
oleks takistanud uue palwela ehitust, jäänud otse ette. Et kask oli
wäga wana, suur ja rooimas, siis ei juletud tema kallale asuda
üksi amoniidi laenguga, waid kaewati enne ümbrus lahti ja raiuti
juured läbi, niipalju kui see oli roõimalit Keskele kase juurte alla
asetati laeng. Mõned ärewad ootesilrnapilgud. siis kostus tume
müts. Kask kerkis 30—40 sm maast ülespoole ja langes siis omas
täies pikkuses küljeli. Tükk tüki järele kisti kõikjalt. Warsti polnud
ajaloolisest jumalakojast muud järel kui ase ja mälestused.
Kuusalu wennad-õed tundsid endid esialgu olewat waeslapse
osas, ilma koduta. Ajutiseks koosolekute pidamise paigaks tarroitati
kiriku nõukogu poolt selleks lubatud surnuaia wahimaja. Suure
maid nooruse-koosolekuid peeti ilusa ilmaga surnuaial, suure kase
ümber, kus maitseti õnnistatud osadust.
Tegelik ehitus.
Uue palwela ehituseks tarwisminewaid palke osteti riigimet
sast, Sauewälja wahtkonnast; kihelkonna rahwas ja palwemaja
wennad kinkisid ülejäänud osa. Kiwid osteti Kahata paemurrust.
Materjali kohalewedamises näitasid paljud kihelkonna inimesed
oma tänuwäärt wastutulelikkust, wedades kõik materjali ilma
tasuta kohale — ja seda waid mõne päewaga. Kuusalu lauawabrikus lõigati palgid tarwisminewaiks laudadeks, prussideks ja
plankudeks. Alusmüüri tööga rambi algust teha aprillikuu lõpul.
Esialgse kawa kohaselt pidi nurgakiwi panemine olema 5. mail, kuid
mõnesuguste takistuste tõttu sai seda korraldada 12. mail 1935. a.
Selleks päewaks oli kokku rutanud umbes 300 inimest. Tal
linnast oli kohale sõitnud Wennaste koguduse ülemaaline hoolekanja
J. Leidtorff ja külalisena wend G. Murakas. Nurgakiwi õnnista
mise toiming jäi peale kirikuteenistust, mil koosolekut alustas kell
4/2 2 pl. ülemaaline hoolekandja. Lauldi laululehtedelt. Alguspalwele järgnemas kõnes, mis põhjenes laululehel olewal tekstil —
Ies. 28, 16 — tuletati meelde Väärtuslikumat nurgakiwi, Jeesust.
Peale ülemaalise hoolekandja wenna kõnet pani Kuusalu wanem
wend Ioh. Kreek aialooltft märkmeid, wanapalwemaja pildi, laulu*
lehed ja protokolli ärakirjad pudelisse asetatuna eest waadates
parempoolse nurgakiwi alla, selleks walmistatud awausse. Awausele
asetati kiwi peale ja pandi lubjaga kinni ehitaja hr. A. Abergi
poolt. Lühikese sõnaga ja kolmekordse haamri löögiga terwitasid
ehituse ettewõtja G. Tomson ja wanem wend J. Kreek. J. Lipstok
andis seletust nurgakiwi alla pandawate dokumentide kohta. Iärgnewalt kõneles wend Murakas ja lõpusõna ütles kohalik õpetaja.
13
Õpetaja söömis, et samuti nagu üksteisele üle lageda wälja
paistamad palmemaja ja õpetajamaja tuli, oleks ka töösihid —
walguseks ja toetuseks tuleunfu aegade teedel. Koosolek lõppes
kohaliku õpetaja õnnistustega. Samas pandi toime ka korjandus
palmela heaks.
Halbade ilmade ja puuduma ehitusmaterjali tõttu edenes
ehitus alul maga wisalt. Kelleltki härralt, kelle palgid olid saemeskis
lõikamata ning kes sellel aastal ei kamatsenud ehitada, saadi lae
nuks 35 palki. Ka riigimetsast osteti paaril korral lisa. Et ehitusetöö kippus hilinema, tundis juhatus sellepärast tõsist muret. Oli
ju sisseõnnistamisepäem kindlaks määratud maremalt ning külalis
tele saadetud tähtpäewalised kutsed. Ci saanud palmet maja
wastuwõtmiseks ära saata teedeministeeriumi. Ilma loata aga ei
tohi lasta rahmast majja. Iärelmalwe inseneri hr. Wolbergi kaas
abil anti Harjumaa inseneri poolt ajutine luba. Wois asuda pidupäemale malmistuma.
Uue paltoela õnnistamisepäew, 3. now. 1935. a.
Ilusa ilma tõttu oli Kuusalu usklike rõõmupäemale kogune
nud palju sõpru ligidalt ja kaugelt Termelt kümnest kihelkonnast
ja kolmest linnast oli saabunuid küll jalgsi, hobustega, jalgratastel
ja autodel.
Umbes kella 10 aegu hommikul saabusid Kuusalu uue palroela
juurde, mille ümbrus tihetalt rahmaga täidetud, Wenn. kog. üle
maaline hoolekandja w. Leidtorff, piiskop Rahamägi, õp. Horn ja
õp. Kentmann. Ühiskoor laulis terwituseks: „Küll suured on su
imeteod ..." Järgnes laul laululehtedelt ja roastama tseremooniaga
awas ülemaaline manetn roenä Leidtorff palmela ukse. Siirduti
hoonesse, mis täitus rulmil rahmaga. Laulis Kuusalu koor: „Rõomustam päero." Üldlaul ja palme peetuna piiskopilt. Alguskone
piiskop Rahamäelt Apt. 7, 55—56 alusel. „ ... Iga uue asja üle
rõõmustatakse ja küsitakse — mis jaoks? Ka täna tõuseb siinkohal
ülesse see küsimus. Ainus mastus: Jumala sõna kuulutamiseks!
Oo, et sellest oleks kasu; et oleksid südamed amatud ja näek
sime taemad lahti olemat ja Jeesust Kristust seiswat Jumala
paremal käel, nagu nägi Tehwanus. Meie seisame meretunnistajate
ajajärgus. Paljud lähemad Issandaga, teised aga segamad neid,
teemad takistusi. Maksku esimeste meretunnistajate sõnad nende
kohta, kes siia tulemad iial kokku: et teie waimusilm näeks Jeesust
seiswat Isa paremal käel. See on siis, kui kummardume maimus
ja toes. Tänapäemgi tungitakse mägist taewariigi peale. Meie peame
14
tulema Tema kutse peale — ka siit majast. Olge usinad tormi*
jooksjad, nagu täna, oodates Issanda õnnistust. Peame hoidma
omi südamepõlde. Ei puhka Issand ülal taewas, waid ta on mal
mis astuma alla, su juurde — mures, waewas, manuses ja ka
rõõmus. Muidu on taemas kinni, nagu paljudele tänapäewal. Kui
kõik muu neil oleks lahti, aga taewas kinni — see oleks hirmus!
Kord ei tea, kuhu miuna, kui taewas kinni. Kajagu Issanda sõna
siit nõnda, et wõidetud saaks Kristuse wastaue koht Issandale!
Amagu sõna meile taewa!" Ühiskoor laulis keelpillide saatel: „Truu
Jumal roota sina..."
Teiseks kõneles w. Leidtorff, motoks mõttes Kol. 3, 16.
„... Kaks tõsiasja piirawad meid. Südames suur rõõm ettewõetud
nõu täitumises — uus jumalakoda meie juures. Teiseks: kas see
ilus maja suudab otstarwet täita? Sisemine kordasaatmine langeb
nende õlule, kes siin peawad sissetulejaid jumalasõnaga teenima.
See maja erineb teistest uutest majadest sellepärast, et selles majas
saab elama Kristuse sõna. Nagu walitsuse hoonest tulewad juha
tused üle riigi, nii meie kirikud ja palwelad on Kristuse riigi keskwalitsuse kohad. Seal seisab Tema seadus ja nõuanne rahwa juh
timiseks.
Sellise maja wõtame oma Jumalalt täna tänuga wastu, sest
nad on õnnistust toomad rahwale, riigile, j. n. e. Nagu Jumal
on muutmatu, nii ka Tema seadused. Kuusalu palwela korraldajad
wennad-õed, ärge laske end wõita kartusega! Wanas, ülesaja-aastases majas mõtlesime end wastawat ehitusele, kuid uues — suures,
ilusas — kas wastame majale?.. Kristuse sõna veab siinkohal
elama, mitte meie oma. Meie küll ei wasta. Mana piibel on ma
nas palwelas üle saja aasta kogudust teeninud, täna tuli tu uude
sisse. Sellega ehitage ka uues kajas Jumala riiki. Laske Kristust
paista, et Tema tulekust wõiksime rõõmustuda. Kristus ei korjanud
kõrgeid haritlasi, waid ühines Kalilea kalameestega. Neid ehitas Ta
oma käega ja täna on neid üle meie planeedi. Üheskoos ehitatakse
ja tehakse Tema riigitööd. Iumalakartus on tarkuse hakatus ja
piibel tarkuse allikas. On tema meile juhiks, siis käes õige rada,
pole seda — peab paratamatult eksima. Kui Kristuse sõna tarkus
kõrwale jääb, siis wõtab pimedus wõimust. Jumal armastab meid!
Ta on ka Kuusalu sõpradele käsu annud. Uus hoone ja kõrged,
kõrged kirikutornid juhiwad meie mõtteid üles. Terme õpetus on
ainult Jumala sõnas. Kristuse meres armuleidmata pole julgust
oma Jumala poole. Kinnitagu teid Issand! Õnnistagu Tema teid,
et kirik ja palwela tõmbaksid üht nööri mööda Issanda noota..."
Koor laulis eelmise laulu teist salmi. Järgnes piiskopilt õnnistamisetalitus. Vahepeal esines kassapidaja aruandega ehituse
15
kulude ja sissetulekute üle, kusjuures tänuaudwalt hinnati Jumala
abistawat kätt.
Õpetaja Kentmann kõneles Jes. 26, 12 põhjal. „... Meie
töö — nii wõiwad kõik öelda: Omad ehitajad, toetajad j. n. e. Suur
ülesanne on kõiki alandanud. See töö on aga Kristuse töö, ning
paneb meid tänama, ta kohustab. Rist esiküljel wiib kõikide mõt
teid ülesse annab, tööle kõrgeima sihi ja wäärtuse..."
Kingitusena annetati palwemajale uus piibel Kuusalu kiriku
nõukogu esitaja poolt. Järgnesid terwitused. Ülemaalise Wenn. kog.
poolt m. Leidtorff — pühakirja salmidega
1. Kor. 1. Ioh. 1, —
Koselt: w. Rosenbaum, Apt. 2,42; Nõmmelt: Wilbiks — Rom.
10, 10—11; Hagerist — Room. 15, 13; Iärrna-Madiselt — Ioh.
em. 3, 16, ning meel Rakwerest, Kadrinast, Jürist, Loksa abikoguduselt ja Rummu-Walkla bapt. koguduselt.
Lõpupalwe pidas wend Horn. Ew. Lut. kiriku poolt ütles
terrnituse ja tänu piiskop Rahamägi. Muuseas soowis ülemkarjane,
et wennad ja kirik wõiksid ühtlaselt ewangeeliumi noota wedada,
lubades isiklikult ühes kirikuga ka wennaste kogudust teenida.
Piiskop tänas ülemaalist wanemat Leidtorffi ja Kuusalu wennaste
kogudust kuise eest sellele päewale. Lõpuks weud Kalda lühike ülewaade ehisustegewusest ja koosolek lõppes ühislauluga.
Selle järele oli Kuusalu kirikus pidulik jtnnalateenistus, kus
teenisid piiskop Rahamägi, õp. Horn ja õp. Kentmann.
Peale kirikuaega veeti palwelas teine koosolek. Alguseks laulis
meeskoor: „Wennad, kallis päew..." Alguslaulule ja põimele järg
nemas kõnes. I.Peetr. 2,5 põhjal, tuletas ro. Wilbiks meelde jumalakoja tähtsust, öeldes muuseas, et wäiksne töö on alles tehtud, kuna
suur algab. Ka inimesed on hooneiks, mis küll paljudele rnõõras.
Elamud kirnid ehitatakse rnaimulikuks hooneks, mis igarnesti jääb
seisma. Kes pole ülesannet täitnud, see lükatakse kord kõrrnale.
Wanal ajal oli Jumala elumajaks tempel, kuhu rõhutud ja igatsejad
rnõisid tulla kummardama ja ohrnerdama — seda hingeõnnistuse
kasuks. Kord kahetsetakse neid asju mis tühjalt tehtud
Ühiskoor „Höisake taernad..."
Teiseks kõneles m. Lilleberg, Ioh. ern. 20 19—22. „Oli jõud
nud rnaikne õhtu. Ärapeidetult rniibisid Issanda omaksed, kes näi
nud Tema kannatusi, häda ja hauda panemist. Nad olid kurrnad...
Mis ütleb see meile? Miks püstitakse sellised majad?.. Jüngrid
olid koos, puudusid rnõõrad, äraandjad, „poo risti" hüüdjad. Jeesus
ilmus. Oo, ilusam silmapilk!.. Kui ei tuleks Teda, keda me hing
armastab, kes ütleks rnäsinud rnõitlejale: „tõuse üles". Ta tuleb —
läbides rida-realt meie hoone. Kui Ta tuleb meie elus; päernal,
16
õhtul roõi ööl. Kui ta täna tuleb meie hulka. Kui ta tuleb ühel
päeroal ise, siis on kõik möödas... Täna õhutab Ta tööle ja teele.
Oleme Tema töö tundemärk. Maailm on rahutu. Jüngritele andis
Ta rahu ööajal. Ka meile andis Ta kord ilusama rahu. Soowin,
et meie Teda näeksime, et siin majas Eesti noored ja manad näeksid
Teda uues walguses. Läkituse on Ta annud omastele — minna
ülesaitama abituid. Kallis noorus ja mana hallpää isa-ema! 6a
oled läkitatud palweelus, ilusal tööl. Kui Issand leiab täna mõnd
noort-wana, kellele tahab anda rahu, siis tule Ta ridadesse.
Koorilaul: „6u juures rahu saan..."
Kolmandaks w. Horn, aluseks mõttes 1. Peet. 5, 8. „Kui meie
tunneme, et meil on maenlane, siis muutub Kristuse lunastusetöö
täiswäärtuslikuks. Kristus ajas kurjast maimust waewatu seest
wälja kõik kurjad maimud. Ilmast lahkudes alles näewad
uskmatud amalikult neid saatwaid kurje maime. Igaüks,
kes tulnud südamega Kristuse juurde, on tundnud waenlast.
Me tunneme teda igapäew. Kui me seda waenlase mäge ei
eralda ega tunne, siis oleme pimedad, Kristusest eemal ja kuradi
meelewalla all. Ajawaim ei usu waimuilma. Sarnase maimu ini
mene nimetab kuradit peaaegu igas sõnas. See hirmus hingemaenlane läheneb pattu armsaks tehes. Wäikesed himud wiiwad
juba tema wõimu alla, kes annab himud, ihad ja soomid südamesse.
Kurat walitseb patu läbi meie sees. Uskmatu meel on tema abinõu.
Kui Kristuse halastus ilmub, siis näed saadana kahjustawat
tööd oma juures. Maailmas on usuwaene aeg — materialism.
Pühakirja tundmine on tänapäewal suur, kuid sedaenam walitseb
pimedus. Wähe on neid, kes tulemad Kristuse juurde. Ei saagi
tulla — maim hoiab kinni. Kui sa ei hooli häbist, naerust, ega
teotusest, saad armu tunda. Kui tänapäewa naerjad näeksid põrgu
täit mäge, nad nuiaksid põimiti maas, aga nad ei tea, ei tunne.
Naerjad nad ei saa sellest majast midagi. Kristuse juurde ruttajad
tulemas läbi raske wõitluse. Seda teeb neile saadan. Iumalalapsedki,
kes hooletud, tuimemad saadana mäge. Palju on hääli õhus, õhkeid,
mida ei suuda püüda kinni raadiod. On palju maime. Langenud
inglite asemele asuwad inimesed. Palju on wõitlust ja roalmamtft.
Ühel suurel päeroal saab kõik amalikuks. Siis tulemad roanaaja
usukannatajad äramalitutena. ustamad, truud, kes kannatanud,
mõidelnud ja mõitnud. Mis meieaja kergemeelsed inimesed peawad
ütlema siis?
Kõik, kes täna siin, saaksid päästetud, kui nad tuleksid. Pal
jud. kes enne ei tahtnud, pearoad surmas ahastusega ütlema:
17
„Hirmus! Nüüd on hilja!" Parem minna ühe käe wõi jalaga, kui
igawesti hukkuda."
Koor laulis: „Ia mina nägin üht uut taewast."
Neljandana kõneles w. Leidtorff Ies. 54, 10. 13 põhjal.
„Mida tänasest päewast igatsusega ootasime, on nüüd möödas.
Viimane Jumalasõna saadab meid teele. Kõik liiguwad, kõik kaowad, aga mitte Iehoowa heldus. Ta tahab et kõik inimesed saaksid
õndsaks. Selle tunnistuseks on tänasel suurel päewal sajad, wõib
olla ka tuhanded kokkutulnud. Kui inimene sellest ilma jääb, siis
on see tema oma süü ja tahtmine, mis olla ju kuningriik. Kes
waenlase noolte mäge tunnewad ja kõrwe tuuli tunda saamad —
neile see jõna. Iehoowa heldus su aitamiseks ei liigu, sest Ta on
su isa. Ta jätab kõik, ka elu, aga oma last läheb Ta päästma. Kui
kõik meid jätawad, siis walwab Isa silm meie üle ja paneb kõike
tähele. Esimest korda lahkume uuest majast — üht sisulist toime
tama — lastele Jumala rahu wiima. Lapsed on ju meie tulewik;
neile peame edasi andma õpetusi sellest, mida Jumal meile head
teinud. Jumala heldus jääb muutmata kuigi mallatute laste karis
tamiseks witsa mötab — meie koju kutsumise pärast. Meie ei tahaks
sellepärast rahwa tulewiku õnne jalge alla tallata ja nende õnnis
tusi kaotada. Tema karistusewits ja õnnistused — need panemad
meie elule aluse ja meel enam — surmale. Üle silla surmast elusse
minnes seisame oma Jumalaga wastamisi. Vennad, õed, tulge
Kristuse ligi; tunnistame eksitused ja wõtame wastu õnnistused!
Läbi surma minnes maitseme siis kord Tema rahu."
Järgnes lõpupalwe. Peale põimet wõttis sõna mana wend
Adamson, Kadrinast, soowisõnaks mõttes Malak. 3, 16. „Esimest
ja wõib olla ka wiimast korda wiibin siin ilusas majas, sest olen
ju mana. Meeles on aga ilusad noorepõlwe mälestused manast
majast. Südamest soowiksin selle salmiga teile Jumala õnnistusi.
Jumal kirjutas teie mõtted, wennad-õed, oma mälestuse raama
tusse. Täna on raamat kirjutatud ülal kõigi siiatulejate heaks. Kord
näete oma waewa tasutuna ilusas palgas."
Tänu ütles meel wend J. Kreek kõigile kokkutuleku ja armas
tuse eest. Veel ühislaule ja laule koorilt, siis lahkusid kaugemad
sõbrad. Autod ja autobused sõidutasid neid kaugeisse kodukohtadesse.
Südames kanti aga mälestust ja hõõguwat Issanda tulesädet
sellest, et Ta meel meid armastab ja omi õnnistusi ning korda
minekuid ei keela.
Puhusid karmid sügistuuled. Öötaewa tumedas kõrguses sä
delesid tähed nagu lugematud silmad, amaldades Isa häädmeelt
18
omist maapäälseist lapsi st. Jässakate männihiiglaste keskel oli jälle
nägus hoone. See oli kodu, uus kodu igatsejaile lapsile. Tema sise
mises walguses ja hubasuses askeldasid meel kaua noored, kes
tundsid, et kõige selle eest on nad mõlgu Issandale. Temale saagu
pühendatud nüüd ja tulewikus kogu ilusam noorus, Võimalused
ja armastus. Ristunud käte ja alandawate põlwedega kummarduti
Õnnistegija ette, pisarsilmil anudes Temalt õnnistusi ja jõudu, et
suudaks hoida põlewana tunglaid, mida muistsed orjapõlwe eelmõitlejad sellel paigal olid süüdanud. Lööks need meel lõkkele
Kuusalu usklike südameis ja armastuse tulest õhutatuna kanduks
üle laia kihelkonna — kutsuma kõiki Iumalapoja pulmapäewale.
Ehituse Viimistlemine.
Kuusalu wennad wõisid omi koosolekuid palmelas pidada
ajutise luba põhjal. Hiljem parandati inseneri poolt leitud wead
ning saabus täielik kasutamise luba Teedeministeeriumi Ehituseosakonna poolt. Raskuste tõttu, mida tekitas palwela sisemise koja
mitteettenägemine plaanis, wõimaldati arhitekti poolt selle ehituse
pikendamine teise aastani. Härra Wolbergiga läbirääkides leiti ots
tarbekohasema olewat ehitada koda ühes rõduga. See töö wiidi
läbi hr. Wolbergi plaani järele 1937. a. sügisel, oma wendade
tööjõuga. Iärelwalwe insener leidis selle töö korraliku ja wastuwõetawa olewat.
Vahepeal tundis palwela usklikpere end uues majas nii
kodusena, kuid wahetewahel tuli siiski hääli kuuldawale: meel puu
dub midagi. See puuduw oli mänguriist — harmoonium. Eriti
lauljad tundsid igatsust selle järele. Polnud mõtet seda roa rent
muretseda, kui ehitus wõlgadest waba. Omawaheliselt oldi siiski
pandud alus Väikesele korjandusele, millist kassat toetasid mitmed
muusika harrastajad ja armastajad. M. Rookman üksi annetas
50 krooni. Asja õhutajaiks olid eriti J. Ott ja J. Iendek. HarjuIaani laulukoori kaasabil korraldati ühiseid kontsertjumalateenistusi
omas palwelas, Käänikul, Loksal ja Kõnnus. Sissetulekud laekusid
harmooniumi ostu kassasse. Uue pilli ostmisest tuli loobuda, sest
puudus pool wajalikust summast. Sobima pruugitud pilli leides
tehti ostukaup ja muretseti mänguriist kohale. Uus hoone ja uued
helid — need näisid hästi sobiwat. Üks mure jälle wähem ning
jumalateenistusi wõimalik ilustada haarawate helidega.
Weel lasus wendadel murena palwela wooderdamine. Saeweski omanik sõlmis wendadega lepingu materjali saagimiseks;
19
wennad pidid aga materjali kohale wedama omal kulul. Ühel
märtsikuu päewal kogunes Tõnepõhja metsa 17 hobusemeest. Ras
ke oli palkide rnäljarnedamisega, sest need asusid möga kõrge ja
järskuse jõe kalda külje all. Selle töö juures oli suuremaks õnne
tuseks ühe reeaisa murdumine; teised koormad jõudsid kõik õnne
likult kohale. Lauad lõigati 1937. a. kewadel, hööweldati survel
ja pandi marju alla. 1938. a. kewadel otsustati nõukogu poolt
wooderdamise tööd läbiwiia jaanipäewaks. Et ehitustööliste pal
gad olid wäga kõrged, siis wõttis selle töö omale m. Kalda,
abiks mõttes J. Iendek'i. Töö lõpetati üks nädal peale jaanipäema 1938. a.
Sellega oleks suuremad ja hädalisemad tööd Kuusalu uue
palrnela juures tehtud, kuigi kõik pole meel kaugeltki korraldatud,
sest sisemised tööd ootarnad järge.
Jumal on aidanud niikaugele, et rnennad-õed on rnabanenud ka rõhurnaist ja muret tekitawaist rnõlgadest, kusjuures tege
mist on maid ühe mäiksema summaga. Tänumeeles tuksub küll
iga jumalapaluja süda selle rnastu, kes kõik on korraldanud hästi.
Kuusalu alernis seisab nüüd uus moodne palrnela oma
ristiga fassaadil ülespoole näidates kui hüüda tahtes: „Tulge,
sest kõik on ju malmis."
Kuusalu Ew. Wennaste kog. uus palwela.
20
Palju on see ehitus küll nõudnud asjaomastelt waewa ja
muret. On tormis olnud armastust asja mõstu, enesesalgamist ja
ühismeelt, rääkimata neist töötundidest, mida üks kui teine kogu
duse liige rnõi toetaja on annud palrnela ehituse juurde. Siinjuu
res meenub pikk rida neid, kes südames igatsesid näha saada uut
maja, kuid neid kutsuti siit ära ühes mana majaga—puhkusele.
Mõne hoolsa ja tööarmastaja rnenna rnõi õe silmad nägid
küll laste uut kodu, kuid siis kutsuti ka neid —ära siit. Viimase
na lahkus 1938. a. sügisel rnend J. Riiberg. Tema, kes alati oli
kaasa elanud sooja südamega kõigile rnendade etternõtteile nõu ja
jõuga, kutsuti ära siit rnõitluste maalt koju, kus saab puhata töörnäsimusest ja kus tohib selle käest palka mõstu rnõtta, keda siin
oli ^armastanud.
Kui Kuusalu rnennad-õed rnõirnad nüüd omada ilusa ja armastusrnäärse ühise kodu, siis ei saa nad küll iialgi unustada
neid kaugeid ususõpru, kes oma andidega Kuusalu usklike on ai
danud nende kulukas etternõttes. Kui siinkohas loetellakse nende
20 eripaiga nime, siis seda tänumeelel ja soorniga, et Jumal ise
tasuks nende armastust ja ohrnrimeelt. Välisabi saadi nimelt
järgnernaist palrnelaist: Ern. Vennaste Harju-Iaani, Jüri, Juuru
Kose, Hageri, Rapla, Keila, Kadrina, Ambla, Märjamaa, Vigala,
Mihkli, Haapsalu, Tallinna ja Nõmme palrnelaist, Saalemist,
Ernangeeliumi majast, Lutsu palrnelast, Prangli saarelt ja Loksalt.
Põhjamaa sinine taernas kummub üle rnaba Eesti kodude,
rnäljade, aasade ja metsade. Kord upurnad nood rnärisernate õite
merre, samas närbub kõik ja kuulutab kadu... Tumedad männitürned ja rnalendarnad kaseladrnad Kuusalu uue palrnela õuemurul
siruturnad ülesse kõrguste poole... Salaaime südames jutustab
igale tõsisele seisatajale lahtisest taernast ja ristist, mis särab pa
tustele päästmiseks.
Oo, puhuks meel Jumala tuuled, et näeksid paljud ka selles
majas lahtist taernast ning sirutuksid Kristuse käed abistajaina ja
kojukandjaina rnõitluste radadelt.
21
TCaotoieku laabud.
I
Viisil: Jumal, maa ning taeva Looja. P. 174.
Issand, tarka meelt mull' anna, Minu südant malmista,
Õpeta mind rohkest täna. Kuulutamist õnnista. Et su sõna tõega
Wajuks südamesse ka.
Kõiki kuulutajaid keeli Rohkest armust õnnista, Kuulajatel
nende meeli Sõna läbi kinnita, Armuseadust nendega Wõimu läbi
uuenda.
Anna, et see päew saaks otsa. Nii, kui teda hakand ma.
Ise istuta ja kasta Oma taimi. Issand sa. Kuni saan seal igawest
Pühapäewa sinu käest.
II
Viisil: Oh vaga Jumal, kes. P. 230.
Mind aita rääkida. Mis ikka heaks wõib tulla, Ja keela
rääkimast. Mis tühi tahab olla; Kui oma ametis Ma pean rää
kima, Siis anna sõnale Täit mäge, mõju ka.
Kui mul on häda käes, Siis wõta julgust anda, Mind aita
rõõmuga Kõik risti koormat kanda; Ka Vihamehega Mind aita
leppida; Kui nõu mull' tarnis on. Head nõu siis anna sa.
Tee, et ei ilmaski Muud sõprust ma ei pea. Kuid seda
üksine, Mis sinu meelest hea. Kui roõtad heldesti Mu roata jät
kata, See olgu puhas sest, Mis saadud patuga.
III
Viisil: Mu hing, oh ole rõõmus. P. 288.
Oh mind roata targaks teha. Armas Õnnistegija, Lt su roalgust saaksin näha. Ole ise saatija, Wõida ära pimedust, Kurja
roaimu roalitfust, Gt su juure saaksin tulla, Armuroalgel ikka olla.
22
Tühjad mõtlemised rvõida Ära minu südames. Nende eest
wõid sa mind hoida Armust appi tõtates. Aita mind, kui wõitlen
meel, Et saan rnõimust kurja peal'. Sest et kiusatus mind rnaewab
Minu südant maga haamab.
Kurjad himud surma sina, Mis mu lihast tõusernad. Anna
rnõitu, palun mina, Kui mu mõtted rnõitlernad. Et su rahu häda
sees Oleks rnägern südames: Siis sind igal ajal tänan, Au ja
kiitust sulle annan.
IV
Viisil: Oh anna tuhat keelt sa mulle. P. 141.
Oh rnõrgud lõhki käristage. Mis teed teil kinni panemad.
Kõik kurjad himud kaotage. Mis ilma külge kõidarnad. Kõik rnalerahu kadugu. Hing taerna poole tõtaku.
Nüüd aga ärge laisad olge! Ju palju aega raisatud; Ju
täna tema juure tulge, Et aega ei saaks rniidetud: Aeg läheb
mööda, rutake! Ei pea seda üksigi.
Et hakake siis kinni käest Ja jookske julgest käsi käes! Miks
jääte maha etternõttest? Eks siht ju seisa silma ees! Meid Jee
sus saadab rahusse Ja kannab taerna rõõmusse.
V
Viisil: Minu hing, oh ole rõõmus. P. 288.
Nõudke, nõudke rnärisedes Taga oma õnnistust, Nõudke
hoolsast, nõudke kartes. Et ei sünni rniirnitust. Ärge mitte elage
Selle tühja ilmale. Maid siit maa pealt taerna nõudke. Sinna
kõigest mäest jõudke.
Selle sihi poole tõttes Ära küsi lihalt nõu. Tema laualt
rooga mõttes Kurnad ära maimu jõu. Maid kuis Jeesus juhatand,
Kes meil' ise teeks on saand, Nõnda edasi sa astu. Kui ka liha,
meri mastu.
Onnis see, kes usus mõitleb. Sõdimises kindlaks jääb Ja
kes patu himu sõitleb, Lihalustist mööda läeb. Äksi Jeesu risti
all On meil mari, kilp ja mall; Et saad taerna õndsatega, Sure
enne Kristusega
23
VI
Viisil: Minu hing, oh ole rõõmus. P. 288.
Ole ustaw lootes kindlast, Wiibib Jumal abiga: Siiski pead
wiimselt rõõmsalt Tema abi nägema. Looda! Sinust waewa all
Hale meel on Jumalal! Ta on ligi, saadab abi, Lootus ei tee
sulle häbi.
Otsani oh ustam ole! Võitlemises truiks jää, Olgu koorem
raske sulle Ja su tee küll ristitee: Waew, mis näeme ilma peal.
Kaob au eest, kui seal Meile Jeesus tahab anda Jgawesti krooni
kanda.
Oh siis tahan kannatada, Armastada, uskuda. Loota, truiks
ikka jääda: Jeesus mind ei unusta. Kui ma teda armastan. Risti
all ta omaks jään, Kõik ta hooleks nüüd siis jäägu, Tema taht
mist mööda käigu.
Vaata VÄLJAVÕTTEID
„KULDSETE ÕPETUSTE
RAAMATUST"
AVAL... VÄLJAVÕTTEID
„KULDSETE ÕPETUSTE RAAMATUST" AVALDANUD H. P. BLAVATSKY
EESTISTANUD JOH. PITKA
SISU:
I. VAIKUSE HÄÄL. IL KAKS TEED IIL SEITSE VÄRAVAT.
Eesti Ühistrükikoda, Tallinnas 1939
VÄLJAVÕTTEID KULDSETE ÕPETUSTE RAAMATUST Nende väljavõtete eessõnas ütleb H. P. B., Mahatmade suursaadik 19-nda sajandi viimasel veerandil: „Need järgnevad leheküljed on välja võtted „Kuldsete õpetuste raamatust", tööst, mis kauges idas müstika õpilastele kätte antud ja mille tundmine on neile sunduslik. Indias erine vad psüühilise arendamise meetodid guru‘de s. o. õpetajate järgi. See erinevus ei olene mitte ai nult guru‘de kuulumisest eri koolidesse (mida on Indias kuus), vaid rohkem sellest, et igal guru‘l on oma süsteem, mida igaüks peab sala duseks.'* „Kuid Himaalajates ei ole esoteerilistes koo lides meetodid erinevad, välja arvatud kui guru on liht laama, vaid natuke rohkem õppinud ja kogenud kui tema õpilane." „See töö millest ma selle tõlke tegin", ütleb H. P. B., „moodustab osa samast seeriast, mil lest on võetud Dzyani raamatu, s. o. „Tarkuse ehk Püha Teaduse raamatu" stantsid, milledel põhjeneb „Salajane Õpetus“, millest ilmus 19-nda sajandi viimase veerandi keskpaiku 2 3
köidet suures formaadis, kokku 1474 lehekülge, kuigi oli trükivalmis neli köidet. Kolmanda ja neljanda köite tõmbasid Mahatmad tagasi, sest selgus, et inimkond polnud nende vastuvõtmi seks veel mitte kohane. „Kuldsete juhendite raamatus on 90 eri trak taati. Neid kõiki ei ole võimalik anda maailmale, kes on liiga egoistlik ja liiga kõvasti seostunud meeleliste asjadega, et tal on võimatu olla vas tavalt ettevalmistatud nii kõrgete kõlblusõpe tuste vastuvõtmiseks õiges vaimus. Sest kui ini mene kõikumatu püsivusega ei taotle enesetund mist, siis ta iial ei võta kuulda sellist nõuannet või õpetust. Ja ometi, Kauge Ida kirjanduses, eriti Upanišad‘ites, täidavad niisugused kõlbluse õpetused köiteid köidete peal." „Tapa eluiha", nii õpetab KRIŠNA Arjuna‘t, „sest iha asetseb ainult inimese kehas, kehastu nud Tõelise Mina väljendusvahendis, mitte Tõe lises Minas endas, kes on igavene, hävitatamatu, kes ei tapa ega ole tapetav." „Tapa aistingud", õpetab Sutta Nipäta (liik pühi raamatuid), „vaata ühesuguse pilguga rõõ mu ja kurbuse, mõnu ja valu, nautimise ja kan natuse, kasu ja kahju, võidu ja kaotuse peale. Otsi varju ainult igavikust." „Hävita eneses eraldi olemise mõte“, kordab KRIŠNA mitmel kujul." „Mõtte-meel, mis hulkuvate tunnete järel käib, teeb abituks Tõelise Mina nagu paadi, mis 4
merel on triivimas, tuultest ja lainetest sinnatänna aetud", seletab KRIŠNA Arjuna‘le Bhagavad-gitas, (jumaliku laulus.) Ja edasi sealsa mas: Tark ei kurvastu ega leina ei elava ega surnu pärast. Kunagi pole olnud aega, kus pol nud olemas MIND, samuti kui Sind, ning neid seadusi inimestele; kunagi ei kao meist keegi." Nii õpetab inimesele tema KÕRGEM MINA KRIŠNA-KRISTOS, tema PÄÄSTJA, jumaliku laulus. „Niiviisi uurib ja õpib tundma Kauge Idas inimene oma hinge. Läänes aga oma kõhtu“, tä hendas üks Kauge Ida tark prof. Heksholtile.
I.
VAIKUSE HÄÄL. Järgnevad õpetused on neile, kes ei tunne ega tea madalamate ebaharilikkude psüühiliste jõudude hädaohtlikkust. Inimese psüühilised jõud on kahes osas: esimese moodustavad mada lamad ja tooremad psüühilised ning meelelised jõud, teine osa koosneb jõududest, mis võimalda vad saavutada kõrgemaid vaimlisi võimeid. Selle kohta on kirjutatud Shrimad Bhagavatis: „See kes on andunud jogale, s. o. india askeetliku filo soofilise süsteemi harrastamisele, kes on alla heitnud oma aistingud ja keskendanud oma mõt ted oma KÕRGEMALE MINALE, seda on kõik tema psüühilised jõud valmis teenima. 5
See, kes tahab kuulda Nada Häält, s. o. Vai kuse Häält ja mõista Seda, see peab õppima in tensiivset täielikku motte kontsentreerimist oma KÕRGEMALE MINALE ja täielikult tagasitõmbuma kõigest, mis kuulub välisesse kõik susse või meelte maailma. Kui õpilane on jõudnud muutuda ükskõik seks tajutavate asjade vastu, siis tuleb tal välja otsida meelte kuningas, see mõtete produtseeria, kes äratab illusioone. Ihade ja kirede meel, on see suur tõeline tapja, mis püsivalt loob materjaalseid ja ebapuhtaid mõtteid, avatleb ja juhib kõrvale õpilase tema õigelt teelt. Õpilane tapku see tapja. Sest-alles siis, kui talle enesele paistab tema kuju ebatõeline, nõnda kui ärga tes on ebatõelised kõik unes nähtud kujud, alles siis, kui ta on loobunud kuulmast paljut, suudab ta eristada seda Ühte, seda Sisemist Häält, mis tapab välimise; ainult siis ning mitte enne saab ta maha jätta võltsi valdkonna ja astuda tõe riiki. Enne kui hing võib näha, peab olema saavu tatud seesmine kooskõla ja ihulikud silmad teh tud pimedaks kõigile illusioonidele. Enne kui hing võib kuulda, peab ihulik ini mene muutuma kurdiks nii karjumisele kui ka sosistamisele, nii elevantide röökimisele kui kuldse tuleliblika hõbedasele suminale. Enne kui hing võib mõista ja mäletada, peab ta Vaikiva Kõnelejaga ühinema, nagu vorm poti6
sepa mõttega, enne kui savi on vormitud. Alles siis hing kuuleb ja mäletab. Ja siis kõneleb Vaikuse Hääl sisemisele kõr vale ning ütleb: „Kui sinu hing naeratab supeldes sinu elu-päikeskiirtes; kui sinu hing laulab sinu materjaalses lihakestas; kui sinu hing nu tab oma illusioonide lossis; kui sinu hing heitleb, et katkestada seda hõbedast paela mis teda seob tema KÕRGEMA MINAGA; siis tea oh lanoo (õpilane), et sinu hing kuulub materjaalsele maailmale." „Kui sinu tärkav hing ulatab kõrva maailma rahutuste ja segaduste mürale, kui sinu hing reageerib suure illusiooni s. o. välismaailma möirgavale häälele; kui ta on ära hirmutatud valu kuumade pisarate nägemisest, kui ta on kurdiks jäänud häda, valu ja ahastuse karjatus test ja tõmbub nagu kartlik kilpkonn oma ise kuse kilbi alla, siis tea, oh lanoo, et sinu hing on kõlbmatu tempel oma VAIKIVALE JUMA LALE, (s. o. KÕRGEMALE MINALE)." „Kasvades tugevamaks sinu hing libiseb välja oma kindlast peidupaigast; lahkudes oma kaitsekohast venitab ta välja siduva hõbepaela ja tormab edasi; silmitsedes oma kuju maailma mere lainetel sosistab ta: „See olen mina"; tun nusta, oh lanoo, et sinu hing on haaratud pette kujutluse võrkudest." „See maailm on mure ja vaeva koda, kus pet tekujutluse poolt, mida nimetatakse suureks 7
eksiõpetuseks, on piki hirmsate katsumiste tee rada välja pandud lõksud, et võrgutada sinu surematut MINA." „See maailm, oh teadmatu õpilane, on ainult sünge sissekäik, mis viib hämarikku, mille järel tuleb org, kus valitseb tõeline valgus, — valgus, mida, ei suuda kustutada ükski tuul, valgus mis põleb ilma tahita või põletus-aineta." Suur Seadus ütleb: „Et saada Atmägnyänee’ks, s. o. looduse ja inimese kohta kehtivate printsiipide tundjaks"; teiste sõnadega: et õp pida tundma ÜLD MINA, selleks pead enne õp pima tundma enese Tõelist Mina. Et jõuda enese Tõelise Mina tundmisele pead oma Mina loovutama Mitte-Minale, oma Olemise Mitte-Olemisele, Siis võid puhata SUURE LINNU tiibade vahel. Jah! Magus ja armas on puhata SELLE tiibade vahel, KES pole sündi nud, KES ei sure, vaid on AUM läbi iga veste aegade. AUM tähendab KOLMAINUST. SUUR LIND on KALAHAMSA, mis tähendab: LUIK SEES JA VÄLJASPOOL AEGA. Kauges Idas on igavikul teine tähendus kui meil. Igavik on aja ringvool mille, s. o. Mahä-Kalpa (Suure aja) kestus on 311.040.000.000.000 aastat. Seda nimetatakse ka Brahma ajaks, mis jaguneb 100 Brahmä-aastaks ä 3,110,400,000,000 aastat. See on periood, mille jooksul Loodus elab, areneb, töötab ja puhkab; kus Temal on oma päevad tööks ja ööd puhkuseks. Iga Brahmä-ööpäeva kestus on 8,640,000,000 aastat. Sellel perioodil 8
on oma suved millal kõik voolab ja talved millal kõik tardub. See Igavik, Suur Aeg lõppenud, algab Präkritika Pralaya (Suur lahustus ja Varjutus) mille kestus on sama pikk kui MahaKalpal. See on periood, mille vältel Loodus sureb; kõik, mis elas, arenes, töötas lahustub, muutub algaine essentsiks. Kui lõpeb Präkritika Pralaya, algab jälle Mahä-Kalpa. Üks igavik järgneb teisele lõpmatusest lõpmatusse. Lenda ELU LINNU seljas kui sa tahad omandada kogemusi. Loobu oma elust, kui sa tahad elada, s. o. Loobu isiklisest (egoistlisest) elust kui tahad elada vaimus. Nada-Bindu Upanišhad ütleb: Jogi, kes len dab ELU LINNU, s. o. KALAHAMSA seljas (täh. A U Mi KOLMAINSUSE vaatlust oma sisemuses) seda kantakse üle igavikkude-aegade, seda ei kahjusta Karma mõjutused või miljonid eksimised. Karma on põhjuste (causes) ja taga järgede (effects) seadus; see on tasakaalustuseseadus, mis tasakaalustab Looduse nii füüsiliste kui kõlbliste seaduste rikkumised ja nende vastu eksimised. Karma on põhjuste ja tagajärgede kokkukõlastaja ja hoolas eksimatu valvaja, et ükski põhjus ei jääks vastava tagajärjeta ning kokkukõla ei .rikutaks. „Karma“, kirjutab Mahatma Koot Hoomi (loe: Kuut Huumi) „on kui arveraamat, kuhu inimene kõik teod on sisse kantud, olgu need head või pahad või ka ükskõiksed; ühed kirju 9
takse deebeti, teised kreediti poolele ja neid sissekandeid teevad väga täpselt inimese teod ise." Deebeti ülekanne on see, mis Indiviidi, Tõe lise-Mina taassündimise ikka jälle paratama tuks teeb, kuni need ülekanded kaovad ja arved balansseeruvad. Kui kreedit on deebeti täieli kult katnud, siis pääseb inimese Tõeline-Mina lõplikult ja jäädavalt sellest süngest maailmast, s. o. taassündimisest, — enne mitte, sest põhju sed peab tagajärgedega täpselt tasakaalustama. See tasakaalustamine peab toimuma selles maa ilmas, kus põhjused on sünnitatud. Vaimuilmas ei õiendata ainelise ilma võlgu. Kolm koda, oh väsinud rändaja, viivad vae vade lõppu. Kolm koda, oh kiusatuste võitja, vii vad sinu läbi kolme riigi neljandasse riiki ja sealt edasi seitsmendasse maailma, kus valitseb igavene rahu ja puhkus. Kui sa tahad õppida selgeks nende nimed, siis kuula ja mäleta. Esimise koja nimi on teadmatus. See on see koda, kus sa nägid valgust, kus sa elad ja kus sa sured. See on meelte välise ja maise teadvuse maailm. Teise koja nimi on õppimise (läbikatsumise) koda. Selles kojas leiab sinu hing „elu õisi", kuid iga õie all peitub kerratõmbunud madu. See on astraalne, ülemeeleliste psüühiliste tajumiste ja petlikkude nägemuste maailm — meediumide 10
maailm. Selles maailmas pole nopitud ühtegi õit ja toodud maa peale ilma et selle varre ümber poleks madu ennast kerinud. See on Suure illu siooni maailm. Kolmanda koja nimi on tarkus, mille taga laotuvad Kõikteadvuse hävinematu allika kal lasteta veed. See on täielise vaimlise teadvuse regioon, millest teisel pool ei ole enam hädaohtu sellele, kes kord on sinna jõudnud. Kui sa tahad läbistada esimese koja tervena, ära lase oma mõttemeelel ekslikult pidada lõbu ja rõõmu tulesid, mis seal põlevad, elu-päikese valguseks. Kui sa tahad pääseda vigastamatult läbi teise koja, ära seisatu mitte, et sisse hingata seal õitsvate lillede magusat uimastavat lõhna. Kui tahad vabaneda Karma ahelatest, ära otsi endale õpetajat neis illusioonilistes regioo nides. Targad ei seisatu mitte meelte lõbustuskoh tades. Targad ei pane mitte tähele illusiooni libedakeelelisi hääli. Otsi kes sinu sünnitaks tarkuse kojas, seal kus kõik varjud on tundmata ja kus Tõevalgus paistab tumestamata hiilguses. See, Tõevalgus, mis pole loodud, asub sinus, õpilane, nii nagu Ta asub selles tarkuse kojas. Kui sa tahad Seda ulatuda ja need kaks ühte su latada, siis pead lahti riietuma oma tumedaist 11
illusiooni-riietest. Lämmata liha hääl eneses, ära lase meelte kujutlusi! astuda Selle Valguse ja oma Valguse vahele, et need kaks võiksid ühtesulada. Ja kui sa oled õppinud tundma oma teadma tust, põgene katsumiste kojast. See koda on oht lik oma reetlikus iluduses, sest seda on tarvis ainult sinu läbiproovimiseks. Ole valvel, lanoo, et sinu hing pimestatud illusoorsest särast ja hiilgusest ei peata ega jää kinni sellesse petlikku valgusse. See valgus paistab Mara juveelist. Meeled, mida ta võlub, pimestavad mõistuse ja ettevaa tamatu jäetakse maha hüljatud rusuna. ööliblikas, mis on sinu öölambi pimestava leegi juurde manatud on mõistetud surema klee puvas õlis. Hooletu hing, kellel äpardub võitlus illusiooni pilkava ja kiusava deemoniga, pöör dub maa peale tagasi Mara orjana. Mara tähen dab avatlemist, võrgutamist, kiusamist inimese pahede läbi, täht-täheliselt tõlkides: See kes surmab-hinge. Pane tähele hingede lõpmatuid hulki. Vaata kuidas nad hõljuvad üle inimese elu maruse mere; kuidas nad väsinult, veristunult, murtud tiibadega üks teise järele langevad paisuvatesse lainetesse. Tõugatud vihastest tuultest, tagaaetud tormidest triivivad nad neelukohtadesse ja kaovad esimesse suurde veekeerisesse. Kui oled läbinud Tarkuse koja, siis saabud Õndsuse orgu; õpilane, sule kõvasti oma meeled 12
eraldumise suure koleda valeõpetuse eest, mis sind võõrutab teistest. Ära lase mitte oma Taevas Sündinut, kes on vajunud Maya meresse, lahkuda ÜLDHINGEST, vaid lase sel Hõõguval Jõul tagasi tõmbuda kõige sisemisse südame kambrisse Maailma Ema asukohta. Maya (loe: Maajaa) tähendab kõike seda, mis muutub vananemise, kõdunemise ja teisenemise teel ja millel seega on algus ning lõpp. „Taevas Sündinu", „Hõõguv Jõud", „Maailma Ema" on Kundalini nimetused, mis on üks müstilistest jogi jõududest. See on kosmiliseelektri essents, okultne loov ja hävitav jõud, mis võib niihästi tappa kui luua, kui ta on kord ära tatud tegevusse. Siis tõuseb südamest see Jõud kuuendasse, s. o. keskmisse regiooni, paika, mis on sinu sil made vahel ja saab selle ÜHE HINGE hingami seks ning hääleks, mis täidab kõike, — saab sinu Õpetaja Hääleks. Ainult siis võid sa saada pilvedel kõndijaks, kes sammub tuultel üle lainete, kelle asted ei puuduta vetepinda. Jogi aineline olend muutub nagu tuulest moodustatuks ja ta märkab asju teisel pool meresid ja tähti; ta kuuleb taevaliste olendite kõnelemisi ja mõistab neid; ta tajub ka seda mis toimub sipelga meeles, kirjutab Dhyaneswari oma müstilises töös, Vl-as Adhyaya’s. Enne kui sa astud müstiliste häälte redeli viimasele pulgale, tuleb sul kuulda oma KÕR GEMA MINA häält seitsmel viisil: 13
Esimene on sarnane ööbiku magusa hää lega, kui see laulab lahkumislaulu oma kaasla sele. Teine kostab nagu taevaliku hõbesimbli hääl, mis äratab vilkuvaid tähti. Järgmine on kui ookeani-haldja kaebeviis, olles vangistatud omasse kesta. Sellele järgneb laul vinal. Vina on kitarritaoline keelpill. Viies kõlab su kõrvu nagu pambuse-vile lõikav-hääl. Kuues kostab rõkkava trompeedi häälena. Seitsmes vibreerub nagu kõue tume mürin kõrgel pilves ja see viimane matab kõik teised hääled: nad surevad ning neid ei kuuldu enam. Kui kuuest on neli surmatud ja kaks õpetaja jalgade ette kantud, siis vajub ja sulab õpilane ÜHESSE, saab selleks ÜHEKS ja elab SELLE sees. Need kuus tähendavad inimese kuut print siipi, nendest neli alamat printsiipi, kaduvat isiksust, ja kaks kõrgemat printsiipi, surematut individuaalsust. Kui isiksus on hävitatud ja kaks kõrgemat printsiipi, (s. o. viies ja kuues printsiip) Seitsmendasse (s. o. Kõigekõrge masse Printsiipi) sulanud, siis on õpilane ühine nud oma KÕRGEMA MINAGA, on saanud KÕR GEMAKS MINAKS, KES ON ÜKS ÜLD MINAGA. Enne kui oled astunud sellele teele, pead hä vitama oma ihade keha ja puhastama oma meele 14
ning südame. Ihade keha loovad meis meie füü silised ihad ning mõtted, mis on seoses aineliste asjadega. Igaveste aegade kristallselge vesi ei või olla segatud maruse vihmavalingu tekitatud mudase vooluga. Taeva kastetilk mis särab lootose õiel hom mikuse päikese esimistes kiirtes, saab mahalangedes mudaseks. Pane tähele! See pärl on siis pori plekike. Sõdi ja võitle oma ebapuhtate mõtetega, ära lase neil ennast võita. Kohtle neid nagu nemad sind, sest kui sa neid säästad ja nad ajavad juuri ja kasvavad, siis nad võidavad ning hävitavad sinu. Valva, õpilane, ära salli isegi nende varju lähenemist, sest see kasvab, suureneb nii kogult kui jõult, ja siis see räpane pimeduse-koletis neelab sinu, enne kui sa tema juuresolekut õieti oled märganudki. Enne kui müstiline jõud, Kundalini, saab teha sinust jumala, lanoo, pead sa olema saavu tanud täielise suute surmata ihade keha oma tahte järgi. Materjaalne mina ja VAIMLINE MINA ei või kunagi sobida. Üks neist peab kaduma, — sinu hinges ei ole ruumi mõlemaile. Enne kui sinu hing suudab aru saada, peab sinu isiksuse idu puruks muljutama ja iharuse uss surmatama nii, et ta enam ülesse ei saa tõusta. Sa ei või enne Teel matkata, kui oled ise saa nud Teeks eneseks. Teed, rada mainitakse kõigis 15
mästilistes töödes. „Sina oled Tee" öeldakse õpe tajale ja see ütleb sedasama õpilasele, kui see on pühendanud salajatesse õpetustesse. „Mina olen Tee ja Tõde , tähendab et Ütleja oli pühendatud salajatesse õpetustesse ja oli saanud õpetajaks. Ava oma kõrvad igale hädahüüdele, nagu lootose õis avab oma südame, et juua hommikust päikest. Ära lase hõõguval päikesel kuivatada ühtegi pisarat kannataja silmist, enne kui sa ise need oled ära pühkinud. Aga lase igal põletaval inimese pisaral oma südamele langeda ja sinna jääda, ega pühi neid sealt enne, kui valu, mis neid sünnitanud, on kõrvaldatud.
Need pisarad, oh sina kõige halastavam, on ojad mis niisutavad taevaliku armastuse ja iga vese headuse põldusi. Niisuguses mullas kasvab vaid Buddha kesköine õis, mida on raskem leida ja haruldasem näha kui Vogay puu õit. See on taassündimisest vabanemise seeme. See isoleerib Arhat‘i nii vaenust ja tülidest, kui himurusest ja viib tema läbi olemise väljade rahusse ja õnd susse, mida tuntakse ainult rahu ja Mitte-Olemise maal. Buddha kesköine õis tähendab Bõdhisattva‘t, s. o. seda kellel on veel vaid üks kord maapeale sündida, enne täieliku Buddha‘ks saa mist. Arhat on see, kes on astunud parema ja kõrgema Tee peale, kes laseb igal põletaval ini mese pisaral oma südamele langeda ja sinna 16
jääda kuni ta on valu., mis neid sünnitanud kõr valdanud. See kaastundmus ja taevalik armas tus ning igavene headus on taassündimisest vabanemise seeme. See on mis parema ja kõr gema Tee peale astujat isoleerib vaenust, tüli dest, ihadest ja himudest ning viib tema läbi kaduva maise olemise kõrgemasse, mitte-kaduvusse ja Mitte-Olemisse, — rahusse ja õndsusse. Tapa ihad; aga kui sa nad oled surmanud, siis ole valvel, sest nad võivad uuesti ärgata. Tapa eluarmastus; kui sa oled surmanud elu armastuse, elutahte ja surmahirmu, mis põhjus tavad taassündimist, siis ära tee seda mitte jänust igavese elu järele, vaid et asendada kadu vat lakkamatuga. Ära ihalda midagi. Ära ärritu Karma üle ega Looduse muutmata seaduste pärast, vaid võitle ainult isiklikuga, mööduvaga, haihtuvaga ja ka duvaga. Aita Loodust ja tööta koos Temaga, Loodus siis peab sinust lugu kui ühest oma kaastööli sest ning austab sind. Ta teeb sinu ees laialt lahti oma salakambrite uksed ja paljastab sinu pilkudele varandused, mis on peidetud tema neitsiliku puhta põue sügavusse. Materjaalsest käest reostamata näitab Ta oma varandusi ainult Vaimusilmale, silmale mis kunagi ei sulgu, silmale, millele ei ole loori kogu Looduse riigis. Siis Ta näitab sulle vahendeid ja Teed, esi mest, teist ja kolmandat väravat, kuni seitsmen 2
17
dani. Ja siis eesmärki, mille taga vaimu-päikesvalguses lebavad äraarvamata õndsused, mida pole näinud keegi kui vaid hingesilm. Ainult üks pääs on sellele Teele; ainult selle Tee viimases otsas on võimalik kuulda Vaikuse Häält. Redel, millel õpilane tõuseb, on varusta tud kannatuse ja valu pulkadega; neid võib vai gistada ainult vooruse hääl. Häda sulle, õpilane, kui sul leidub üksainus ebavoorus, mida sa pole maha jätnud, sest siis annab redel järele ja ku kutab sinu; tema alumine ots istub sügavalt sinu vigade ja pattude poris, ja enne kui sa võid katsuda ületada seda laia kuristikku, pead lopu tama oma jalgu Loobumise Vetes. Hoia, et sa ei pane oma pesemata, veel porist jalga selle redeli alumisele pulgale. Häda sellele, kes julgeb rüve tada ühtegi pulka oma porise jalaga. See nilbe kleepuv muda kuivab sitkeks ja kleebib tema jalad koha külge kinni, nagu linnul, kes on taba tud salakavala linnu püüdja linnuliimist, — tema edasine arenemine on võimatuks tehtud. Tema pahed võtavad kuju ja kisuvad ta alla; tema patud tõstavad häält, mis kõlab nagu saakalite naer ja nuuksumine pärast päikese looje nemist; tema mõtted moodustavad armee ja veavad teda kui kütkestatud orja. Tapa oma ihad, lanoo, tee võimetuks oma pa hed enne kui on astutud esimene samm sellel pü halikul teekonnal. Lämmata oma patud, tee nad tummaks iga 18
veseks, enne kui sa tõstad oma jalga sellele rede lile astumiseks. Vaigista oma mõtted ja keskenda kogu oma tähelpanu oma Õpetajale, keda sa veel ei näe, kuid keda sa tunned. Sulata oma meeled ühte meelde, kui tahad olla kindlustatud vaenlase vastu. Ainult selle ühe meele läbi, mis asetseb varjatult sinu ajukoopas, võib avaneda sinu hinge ähmaste silmade ees järsk rada, mis viib sind sinu Õpetaja juurde. Pikk ja väsitav on tee sinu ees, oh õpilane. Üksainus mõte minevikku, mille sa oled selja taha jätnud, kisub su jälle alla ning sul tuleb ala ta ronimist uuesti. Tapa eneses kõik mälestused möödunud läbielamustest. Ära vaata tagasi, või sa oled kadu nud. Ära usu, et himurust võib kunagi lämmatada seda rahuldades või küllastades, — selline jäle mõte on Mara mõjustus. Kui toidad pahet, ta pai sub ja kasvab tugevaks nagu uss, mis nuumab õie südames. Õis peab taas pungaks saama, mis on sündi nud oma vanemast, varrest, enne kui parasiit on söönud läbi tema südame ja joonud tema elu mahla. Kuldne puu ajab välja oma juveelsed pungad, enne kui tema tüvi hääbub marude käes. Õpilane peab tagasi võitma lapse-seisungi, mitte ta on kaotanud, |— enne kui esimene heli 19
võib puutuda tema kõrvu. („Kui teie ei pööra ümber ja ei saa kui lapsukesed, siis ei saa teie mitte taevariiki"; ja, „kes iial jumala-riiki vastu ei võta kui lapsuke, see ei saa mitte sinna sisse...") Valgus ÜHELT õpetajalt, see tumenematu kuldne Vaimuvalgus heidab kohe alguses oma säravad kiired õpilase peale. Tema kiired tungi vad läbi aine paksude mustade pilvete. Kord siin, kord seal valgustavad need kiired teda, nagu päi kese sädemed valgustavad maad läbi džunglikasvude lehestiku. Aga, oh õpilane, kui ei ole liha passiivne, pea jahe, hing kindel ja puhas nagu leekiv teemant, siis see kiirgus ei ulatu südame sisemisse kambri; selle päikese-valgus ei saa soendada südant, ning Akäsa kõrguste helid ei ulatu kõrva, ükskõik kui agar oled algastmel. Akäsa on ülitajuv vaimline essents, mis läbistub kogu-ilma-ruumi; ta on niivõrt kõrgem eeterist, kui vaim ainest. Akäsa kõrguste helid on need meloodilised helid, mida kuuleb askeet oma medidatsiooni-tsükli algul. Kui sa mitte ei kuule, siis ei või sa näha. Kui sa mitte ei näe, siis sa ei või kuulda. Kuulda ja näha see on teine aste. Kui õpilane näeb ja kuuleb, ja kui ta haistab ja maitseb, — silmad kinni, kõrvad, suu ja nina sõõrmed suletud; kui need neli meelt segunevad 20
ja on valmis üleminema viiendasse, s. o. sise mise kompamise-meelesse, siis on ta jõudnud neljandasse astmesse. Ja viiendal astmel, oh sina oma mõtete mahalööja, tuleb kõik need meeled jälle paraliseerida ja nii, et nad uuesti ei elustu. See tähendab, et kuuendal arenemise astmel iga meel kui indivi duaalne fakulteet peab olema paraliseeritud ja sulanud seitsmendasse, kõige vaimlisemasse meelde. Hoia oma mõttemeel kaugel kõigist välistest asjadest ja nägemistest. Hoia eemal sisemised kujud, et nad mitte ei saaks heita musta varju sinu hinge-valguse peale. Nüüd sa oled kuuendal astmel. Kui sa oled üle läinud seitsmendale astmele, oh õnnelik, sa ei taju enam „püha kolme", sest sa oled saanud ise selleks. Raja joga iga aste on sümboliseeritud geomeetrilise kujundisega. „Püha kolm" tähendab kolmnurka, mis on kõrge Õpilase tunnusmärk. Sina ise ja mõistus olete nagu kaksikud ühel joonel, ja täht, mis on sinu eesmärk, põleb pea kohal. Täht mis põleb pea ko hal on pühitsemise täht. Need kolm: sina-ise, sinu mõistus ja täht, kes elavad nüüd kustuma tus õnnes ja õndsuses, on oma nimed nüüdsest kaduvast maailmast kautanud. Nad on saanud üheks täheks mille tuli põleb, kuid ei kõrveta; see tuli on leegi alus, mis on kättesaamatu niikaua kui elad selles maailmas. 21
Ja see, oh tagajärjerikas jogi, on, mida ini mesed nimetavad Dhyäna, — Samädhi õige eel käija. Dhyäna tähendab: püha mõtiskelu ja süve nenud, hardalt sisemine vaatlemine, mis on kõr gemal maisest, aistelise tajumise tasapinnast, ja väljaspool ainelist maailma. Selles seisungis on jogi veel alles teadlik oma Minast ja oma kõrge mate printsiipide tegevusest. Dhyäna on seits mes ja seega eelviimane aste selles maailmas. Samädhi on kaheksas ja jogi kõigekõrgem seisund; see on seisund milles jogi kaotab teadvuse kõi gist individuaalsusest, ühesarvatud tema oma individualiteet. Temast saab — KÕIKSUS. Nüüd on sinu ise, sinu sina-ise (personaalsus) kadunud Enesesse, Sinusse-Endasse (Individuaalsusse), ja See on sulanud SELLESSE ENESESSE,KEL LEST sa enne välja kiirgasid, s. o. KÕRGE MASSE MINASSE — ÜLD-MINASSE. Kus on sinu individuaalsus, lanoo, kus on lanoo ise? See on säde mis kadus tulle, see on tilk, mis vajus ookeani; alati juures olev KIIR sai kõigeks ning igaveseks kiirgamiseks. Alati juures olev KIIR tähendab: KÕRGEM MINA.
Ja nüüd, lanoo, sa oled tegija ja tunnistaja, kiirgaja ja kiirgus, Valgus Helis ja Heli Val guses. Sa oled tutvunud viie takistusega, oh õnnistatu. Viie takistusega tutvumine on: 1) viletsuse ja häda tundmine, 2) tõe teadmine inimeste nõr kusest, 3) maharohuvate takistuste tundmine, 22
4) kõigist kirgede ja ihade köidikutest vabane mise absoluutse tarvilikkuse mõistmine, 5) „Lunastamise-Tee" tundmine. Sa oled nende võitja, kuuenda isand ja Tõe nelja viisi lunastaja. Need neli on: ku, ehi, mi, Tao, ja nad tähendavad: viletsus ja kannatus, kiusatuste kogunemine, nende hävitused ja Tee. Valgus, mis langeb nende peale, paistab sinust enesest, oh sina kes olid õpi lane, aga nüüd oled õpetaja. Ja neist tõe viisidest: Eks sa ole jõudnud teadmisele kõigest viletsustest? — See on esimene tõde. Eks sa ole võitnud Marade kuninga nende ko gumise väravas? — See on teine tõde. Mara‘de kogunemise väravas seisab nende kuningas Suur Mara, kes püüab pimestada õpilast oma juveeli kiirgamisega. Mara‘d on kiusatused ja Suur Mara on suur kiusatus ning võrgutus. Eks sa ole kolmandas väravas hävitanud patu ja saavutanud kolmanda tõe? Eks sa ole astunud Tee peale, mis viib nel janda Tõe teadmisele? Neljas tõde on neljas tee viiest taassündimise teest, mis viivad ja paiska vad inimkonna kestvatesse olukordadesse, kus valitsevad mure ja rõõm; need teed on vaid selle ühe tee harud, millel kõnnib Karma. Ja nüüd puhka Bodhi puu all, s. o. kõigi tead miste täiuses, sest tea, et sa oled Samädhi isand. Samädhi on ekstaatiline olukord, täieline transs. Pane tähele! Sinust on saanud valgus, sa oled saanud kõlaks. Sa oled enese õpetaja ja Jumal. 23
Sa oled SINA-ISE, sinu KÕRGEM MINA, oma otsimise objekt, katkestamatu HÄÄL, mis kõlab läbi igavikkude, vaba muutustest, vaba eksimistest, seitse tooni ühes — VAIKUSE HÄÄL. OM TAT SAT. II. KAKS TEED.
Ja nüüd, oh Kaastunde Õpetaja, näita seda Teed teistele inimestele. Pane tähele: Kõik need, kes koputavad sissepääsemiseks, ootavad tead matuses ja pimeduses, et näha selle Kalli Seaduse väravat lahtipaisatuna. Kandidaatide hääl: „Kas sa, ise oma halastuse isand, ei peaks mitte ilmutama Südame-õpetust? Kas sa keel duksid juhtimast meid, oma andunud järelkäi jaid, Vabanemise Tee peale?" „Südame-õpetuseks" nimetatakse seda, mis on tulnud Gautama Buddha südamest ja „Silma-õpetuseks“, mis oli Tema pea või aju töö. Õpetaja vastus: „Neid Teesid on kaks, suuri Täiuslikkusi kolm; kuus on voorusi, mis muudavad keha Tead mise Puuks." Puud austatakse, sest et Gautama Buddha sai oma valgustuse banyani puu all ja selle all Ta ka pidas oma esimese jutluse ning selle all Ta suri. Banyan on India viigipuu, mille 24
oksad laotuvad kaugele välja. „Teadmise Puuks“, tähendab: Adeptiks, s. o. kes on saanud esoteerilise mõtteteaduse Meistriks. Kes saab neile läheneda ? Kes saab neile kõige enne astuda? Kes saab kõige enne kuulda õpe tust kahest teest ühes Tees, loorist vabastatud tõtt Salajase Südame kohta? Salajane Süda on Salajane õpetus. Seadus, mis vältides teadust, õpetab Tarkust, — ilmutab ühe loo hädast. Oh häda, häda! Ehkki kõik inimesed oman davad Alaga, ja võiksid olla Üks Selle Suure Hin gega, et Seda omandates See neile siiski nii vähe kasulik on. Alaya on müstilises mõttes sarnane Akasa’le, oma essentsis Mulaprakritile, — olles koigi asjade algus ja juur (mula — juur, prakriti — Loodus). Alaya on: Üld-Hing, Anima Mundi, s. o. Maailma-Hing, püha essents, mis läbistab, elustab ja teadlikustab kõike, kõigepisemast mateeria aatomist kuni inimeseni-juma lani. Alaya on alatiselt tähelepandamatu Universaalse-Absoluutsuse kiirgamine. Iga inimene omandab Sellest ühe kiire eeldusega, et ta Sellega samastub ja Sellesse sulab. Pane tähele, et nagu kuu on peegeldatud ra hulikkudes lainetes, nii on Alaya peegeldud suu res ja väikeses, — kõige pisemaski aatomis, siis ki nurjub Ta’l ulatuda kõikide südameisse. Oh häda! et nii vähe inimesi saavad kasutada seda annet, seda hindamata õnnistatud soodustust: 25
õppida tundma tõde, olemasolevate asjade õiget tajumist, — teadmist mitte-olemasolemusest! Õppija ütleb: Oh õpetaja, mis ma pean tege ma, et kätte saada tarkust? Oh Tark, mis pean tegema, et saavutada täiuslikkust? Otsi Teed. Aga, oh õpilane, ole puhta süda mega, enne kui algad oma teekonda. Enne kui astud oma esimese sammu, õpi eristama reaal sust võltsist, igavesti-mööduvat igavesti-kestvast. Õpi üle kõige eraldama peaga õppimist Hinge-Tarkusest, silma-õpetust südame õpetusest. Jah, teadmatus on nagu õhuta kinnine nõu, millesse on suletud hing, nagu lind. Ta ei sirista laulda ega saa liigutada ühtegi sulge; tummalt ja tardunult istub laululind ning sureb roidumusse. Kuid isegi teadmatus on parem kui peaga õp pimine ilma hinge-tarkuse valgustamiseta ja juhtimiseta. Tarkuse seemned ei või idaneda ega kasvada õhuta paigas. Et elada ja lõigata kogemusi, sel leks vajab mõtte-meel laiust ja sügavust ning juhatusi, mis tõmbavad teda Igavese Valguse poole. Ära otsi neid juhatusi Mäyä maailmas, vaid hõlju väljaspool illusiooni; otsi igavest, muutmata Absoluutset Reaalsust ja Tõde, mitte usaldades fantaasia võltse mõjutusi. Sest mõttemeel on nagu peegel; ta kogub tolmu peegeldates, ja vajab kerget Hinge-Tarkuse tuuleõhku, mis ära pühiks meie illusioonide tolmu. Püüa, oh 26
algaja, ühte segada oma mõtte-meel ja hing. Shin-sien, Põhja Hiina kuues patriarh, õpetab: „inimese mõtte-meel on nagu peegel, mis tõmbab külge ja peegeldab iga tolmuaatomit. Teda tuleb nagu peeglit iga päev järele vaadata ja tolmust pühkida. Väldi teadmatust ja hoidu illusioonidest. Pööra kõrvale oma nägu maailma pettustest; ära usalda oma meeli, nad on võltsitud. Kuid seespool, oma kehas, oma tunnete altaril otsi Mitte-isikulises Igavest-inimest, Tõsi-inimest, taassündivat Ego, kes ühinedes KÕRGEMAENESEGA saab Valgustatuks; ja kui oled Tema välja otsinud, vaata sissepoole: sa oled Buddha, — Valgustatu. Hoidu püüdmast kiitust, otsimast ülistust, — need viivad enesepettusele. Sinu keha ei ole mitte sa Ise, vaid sinu Ise on Omas-Eneses, — ilma kehata, ja Seda ei mõjuta ei kiitus ega laitus. Eneseülistus, oh õpilane, on sarnane kõrgele tor nile, mille otsa on roninud upsakas narr, kes seal istub kõrgis üksinduses, ilma et teda keegi tähele paneks, peale ta enese. Võlts õppimine on tarkade poolt tagasi lüka tud ja Hea-Seaduse poolt tuultesse hajutud. HeaSeaduse ratas pöörleb kõigile, nii alandlikkudele, kui kõrkidele. Silma-õpetus on hulkadele, Südame-õpetus valituile. Esimesed kordavad kõrgilt: „Pane tähele, mina tean"; viimased, kes alandu ses on aita kogunud, tasaselt möönvad: „Nõnda 27
olen ma kuulnud". Nõnda olen ma kuulnud, on harilik valem, mis leidub kõigi buddhistlike pü hakirjade alguses ning märgib, et see, mis järg neb, on otsene suuline pärimus Buddhalt ja Arhat‘idelt. Suur sõeluja on Südame-õpetuse nimi, oh õpilane. Hea Seaduse ratas liigub kiiresti. Ta jahva tab ööd kui päevad. Väärtuseta kestad ta ajab välja kuldsete ivade hulgast ja sõklad jahudest. Karma käsi juhib seda ratast; selle pöörded tä histavad Karma südame tuksumusi. Õige teadmine on jahu, võlts õppimine on kes tad. Kui sa tahad süüa Tarkuse-leiba, siis tuleb sul segada ja sõtkuda oma jahud Amrita selge veega. Amrita tähendab surematus. Aga kui sa sõtkud kesti Maya kastega, siis võid sa ainult valmistada toitu mustadele surmatuvidele, neile taassündimise, kõdunemise ja mure lindudele. Kui sulle kõneldakse, et Arhat‘iks saamiseks tuleb sul loobuda kõikide olendite armastami sest, siis ütle neile, et nad valetavad. Kui sulle kõneldakse, et vabanemise saavu tamiseks sul tuleb vihata oma ema, halvaks panna oma poega ja salata oma isa, loobuda kaastundmusest nii inimese kui looma vastu, — ütle neile, et neil on võlts keel. Niisugused kõnelejad on valeõpetajad, Brahmanite askeetid, — Tirthakas. 28
Kui sind õpetatakse, et patt on sündinud te gevusest ja õndsus absoluutsest tegevusetusest, siis ütle neile, et nad eksivad. Inimese tegevuse püsimatus, mõtte-meele vabastamine orjapõl vest süütegude ja üleastumiste lõpetamisega, — ei ole Taevalikkudele Egodele, ütleb SüdameÕpetus. Taevalik-Ego on taaskehastuv individu aalsus, Tõeline-Mina. Püha Silma-Seadus on välispidise ja olematu kehastus. Püha Südame-Seadus on Tõe ja püha Tar kuse kehastus, püsiv ja lakkamatu. Lamp põleb heledalt, kui taht ja õli on puh tad. Et neid puhastada, selleks on tarvis puhas tajat. Leek ei tunne mitte puhastamise prot sessi. Puuoksi liigutab tuul, tüvi aga jääb vapustamata. Mõlemad, nii tegevus kui tegevusetus leiavad sinus ruumi. Sinu ihu võib olla erutatud, kuid su meel võib jääda rahulikuks ning sinu hing läbi paistvaks nagu mäejärv. Kui sa tahad saada Piiritu-Aja-Ringi jogiks, siis, oh lanoo, ära usu mitte, et istumine pimedas metsas, kõrgis eraldumises inimestest, elatudes juurtest, taimedest, kustutades jänu suure mäe aheliku lumest, — viib sind eesmärgile, lõpuli kule vabanemisele. Piiritu-Aja-Ring sümboolib ürgset Püha Tarkust, missugune nimetus on tar vitusel kõigis Põhja Buddhistide müstilistes töö des. 29
Ära mõtle mitte, et kontide murdmine, liha ja musklite rebestamine ühendab sind sinu vai kiva Kõrgema-Enesega. Ära mõtle, et kui sinu toore-vormi patud on võidetud, oh sina, oma varjude ohver, et sinu kohustused on täidetud looduse ja inimeste vastu. Inimese ainelised kehad, s. o. lihalik ja astraal, nimetakse müsti kas varjudeks. Toores-vorm täh. inimese keha. Pühad ja õnnistatud on põiganud niisugust teguviisi. Halastuse Isand tajudes inimsoo häda tõelist põhjust, viibimata jättis maha armsa, kuid iseka rahu ja puhkuse vaikses metsikuses. Üksiklasest, dzungli- ja metsaelanikust jogist sai inimsoo õpetaja. Pühad ja Õnnistatud on Buddha‘d. Halastuse Isand Gautama Buddha. Pärast kui Gautama Buddha juba oli saavu tanud Nirvana, jutlustas Ta ikka veel mäel ja tasandikul ning pidas kõnesi linnades inimestele ja taevalikkudele. „Külva häid tegusid ja sa saad lõigata nende vilja. Tegevusetus halastustöös saab tegevuseks surmapatu-töös." — Nõnda kõneleb Tark. Kui sa hoidud tegevusest, siis ei võida sa oma hingele tema vabadust. Et saavutada Nirvänat, pead jõudma EneseTundmisele. Enese-Tundmine aga on armastusetegude laps. Nirväna on lõplik ning jäädav pää semine kõigist viletsustest, nii ihulistest kui hingelistest. See on täieline vabanemine taassün dimisest ja kõigist oleluse vormidest ning Vaimu 30
täieline sulamine ÜLDVAIMUSSE, nagu tilk kaob ookeani, säde leeki. Gautama Buddha ütles oma maise elu viimastel hetketel: „Vaimne keha on surematu.^ Tähendab: Hingesäde sulades leeki, tilk kadudes ookeani, hoiab alal oma indi viduaalsuse, mis võimaldab Buddhadel oma va bal tahtel ilmuda ainelisse maailma, olles aetud armastusest, kaastundest ja halastusest inim konna vastu, et õpetada ja valgustada ning näi data pääseteed hinge vabanemiseks. Ole kannatlik, õpilane, nagu see, kes ei karda nurjumist ega võlu kordaminekut. Kinnita oma hinge pilk sellele Tähele Kelle Kiir sa oled, sel lele leekivale Tähele, mille valgus paistab lakka matu oleluse valguseta sügavustes, — neil piirituil tundmata väljadel. Ole püsiv püüdleja, nagu see, kes kestvalt vaeva kannatab. Sinu varjud elavad ja hääbuvad, aga See, Kes sinus on, See elab igavikust igavikku; See, Kes sinus on teab, sest Ta on Teadmine-Ise; Ta ei ole mitte mööduvast elust, vaid Inimene, Kes oli, Kes on, Kes saab olema, Kellele tund iial ei löö. Varjud tähendavad inimese hääbuvaid kehasi, lihalikke ja astraal kehasid. Inimese Tõelist Mina, mõtlevat printsiipi nimetatakse Teadmiseks-Eneseks, sellepärast, et Tõeline Mina on Manasa-putra, s. t. ÜLDMÕISTUSE Poeg. Eso teeriline filosoofia õpetab, et inimesel on kaks „mina": üks neist madalam, surelik, keda nime 31
tatakse ^personaalsuseks^ (isiksuseks), ja teine kõrgem, surematu, keda nimetatakse „individuaalsuseks“. Kui sa soovid lõigata magusat rahu ja puh kust, õpilane, külva tulevaste lõikuste põldudele teene seemneid. Ära pelga sünnitamise valusid. Astu päikesepaistest varju, et teha rohkem ruumi teistele. Pisarad, mis niisutavad piina- ja mure-põuest kõrbenud mulla pinda, panevad kasvama Karmalised äratasumise õied ja vilja. Inimese elu sulatusahjust ja selle mustast suitsust tõusevad tiivustatud leegid, puhastatud leegid, mis hõljudes edasi, Karma silmade all, koovad lõppus Tee kolme riietuse ülistatud kanga. Need kolm riietust on: Nirm^na-k^ya, Sambhoga-käya ja Dharma-käya ülevad katted. Nirmana-käyad on Adeptid, „Kaastundmuse Isandad", kes ohverdavad oma võidetud Õndsuse Nirvänas suurest kaastundmusest inimkonna vastu, ja valivad endale eneseohverdamis-elu, mis lõpeb alles kogu inimkonna elutsükliga, et aidata inimkonda nägemata, kuid siiski kõige mõjuvamal viisil, nii palju kui Karma lubab. Nad arendavad oma astraalkehad (eeterlikud vor mid) taevaliku hiilguse kehadeks ja kui nad lah kuvad oma materjaalsetest kehadest, siis jää vad nad neisse kehadesse, mis on nägematud kõigile, kes pole sellesse pühendatud. Sambhogakäpad on samad, kuid „kolme viimistlikkusega" täiendatud. 32
Dharma-käyad on, kellel pole enam mingisu gust keha, vaid ainult ideaalne hingus: Teadvus, mis on sulanud ÜLDTEADVUSSE, hing mis on vaba igasugustest attribuutidest. Omandades Tarkust, millega hävitad perso naalsuse ja kättevõidad igavese valguse, lõpe tad oma taassündimiste rea; aga, oh lanoo, ühes taassündimise lõpetamisega surmad sa ka kaas tundmuse. Kauem ei saa aidata inimeste pääst mist need Valgustatud, kes on riietunud Dharma-käya taevaliku hiilgusega. Paraku! Kas pea vad Minad ohverduma Minale, kas inimkond ühiku hüvanguks?
Tea, oh algaja, see on Lahtine Tee, mis viib isekusse õndsusse, millest hoiduvad Salajase Sü dame Bodhisattva’d, Kaastundmuse Buddhad. Salajane Süda tähendab Salajane Tarkus ja Bõdhisattva on see kellel on tarvis veel ainult üks kord maisesse elusse sündida, et saada täius likuks Buddha‘ks.
Elada inimkonna hüvanguks on esimene samm. Harrastada kuut hiilgavat voorust on teine samm. Kuus hiilgavat voorust tähendab Jogiks saamist. Riietuda end Nirmana-kaya aiandusliku mantliga tähendab loobuda omaenese õndsu sest, et kaasa aidata inimeste lunastamiseks. Jõuda Nirväna õndsusse ja sellest loobuda see on kõige kõrgem lõppsamm Loobumise Teel. 3
33
Tea, oh õpilane, see on Salajane Tee, valitud Täiuslikkude Buddhade poolt, Kes ohverdasid ENESE nõrgematele minadele, s. o. inimkonnale. Kui aga see Südame-õpetus on liiga kõrgetiivuline sinule, kui sa vajad ise abi ja kardad pakkuda seda teistele, siis sina, oh arg süda, ole aegsasti hoiatatud: Jää rahule Silma-õpetusega. Looda siiski! Sest kui see Salajane Tee on kätte saamatu täna, siis homme on ta ligipääsetavas kauguses. Homme tähendab järgmist taassündi mist, täna käesolevat elu. Õpi, et ükski pingutus, mitte kõige pisemgi, õiges või väärsuunas, ei või kaduda selles põh juste maailmas. Isegi tühine suits ei jää mitte jäljeta. Mingi karm sõna, lausutud möödunud eludes, ei ole hävitatud, vaid tuleb ikka jälle ta gasi. Piprataim ei sünnita roose, ega muutu ok kaks või ohakaks jasmiini magus hõbetäht. Sa võid täna luua oma homse õnne eeldused. Sellel Suurel Teekonnal iga tund külvatud põhjused sünnitavad igaüks oma tagajärgede lõikuse, sest paindumatu Seadus ja kõikumata Õiglus valit seb maailma. Oma, ei kunagi eksiva, tegevuse võimsa ulatavusega toob ta surelikkudele elu täis hüvesid või hädasid, mis on meie eelmiste mõtete ja tegude karmalised järeltulijad. Suur Teekond on taassündimiste tsüklide Suur Ring. Võta siis nii palju kui sul on teene-varu, oh sina kannatliku südamega. Ole rõõmsameeleline ja rahul oma saatusega. Niisugune on sinu Kar 34
ma, sinu sündimiste tsükli Karma, nende saatus, kes valus ja mures koos sinuga on sündinud rõõmuks ja leinaks elust ellu, aheldatud oma eel miste tegude poolt. Teotse sina nende heaks täna ja nemad teot sevad sinu heaks homme. Oma enesest loobu mise pungast nimelt tekib lõplik Vabanemise magus vili. Hävinemisele on mõistetud see, kes Mara (Suure võrgutaja) kartusel hoidub kaasinimese avitamisest, kartes et ta võiks teotseda seega endale. Rändur, kes tahab jahutada oma väsi nud liikmeid voolavas vees, kuid ei julge sukel duda, kartes veevoolu, riskib nõrkeda kuumuses. Tegevusetus, mis põhjeneb egoistlikul kartusel, kannab vaid paha vilja. Egoistlik vagatseja elab otstarbeta. Inimene, kes ei soorita mitte temale määratud tööd oma elus, on elanud asjata. Jälita eluratast; täida oma kohused oma suguvõsa ja perekonna, oma sõbra ja vaenlase vastu, ning sulge oma tundemeel lõbudele ja valudele. Tühista karmaline tasumise seadus. Saavuta psüühilisi võimeid oma tulevaseks sün dimiseks. Kui sa ei saa olla päike, siis ole alandlik pla neet. Jah, kui sa oled takistatud leekimast nagu lõunapäike igavese puhtuse lumega kaetud mäe tippudel, siis vali, oh algaja, mingi alandlikum elu-tee. 35
Näita Teed, ehkki sumedalt ja hulga sekka kadunult nagu ehatäht, neile kes kõnnivad oma teed pimeduses. Vaata Migmar‘i (Mars‘si), kui ta oma ere punases looris käitab oma silmi üle uinuva maa. Vaata Lhagpa (Merkuur-i) käe hõõguvat aurat, mis on sirutatud kaitsevas armastuses üle as keetide peade. Nad mõlemad on nüüd Nyima (päikese) sulased, kes nad oma äraolekul on jätnud vaikivaiks öövahtideks. Siiski nad mõle mad on olnud möödunud kalpadel rõõmsalt sära vad päikesed ja võivad tuleviku Päivil saada jälle päikesteks. Niisugused on Karma Seaduse langemised ja tõusmised looduses. Marss on tiibeti astroloo gias „silmaga" ja Merkuur „käega“ sümbolisee ritud. Aura on kreeka-ladina sõna, mis märgib üht subliimset nägematut essentsi, mida voolab välja inimeste ja loomade kehadest ning igast puust, taimest, samuti kui päikesest, kuust, täh tedest. Ole, oh lanoo, nende sarnane. Valgusta, lohu ta ja kosuta vaevatud rändurit ning otsi seda, kes veel vähem teab kui sina; kes istub omas armetus tühjuses ja tunneb nälga Tarkuse-leiva järele, ja leiva järele, mis toidab varju, ilma õpe tajata, ilma lootuseta ning lohutuseta, — lase temal kuulda Seadust. Ütle temale, oh õpilane, et see, kes teeb uh kusest ja eneselugupidamisest vagaduse orjaneitsid; et, see kes olemasolu küljes rippudes 36
siiski paneb oma kannatlikkuse ja Seadusele alistumise nagu magusalt lõhnavad lilled Bud dha jalge ette, sellest saab Srotäpatti selles elus, see on see, kes astub voolusse, mis viib Nirvänasse. Täiuslikud psüühilised võimed võivad kaugel-kaugel ähmaselt paista, kuid esimene samm on astutud, voolusse on sisse mindud ja võidakse saavutada mägede kotka nägemis-võime, argliku emahirve kuulmis-teravuse. Ütle temale, oh õpilane, et tõeline vagadus võib temale tagasi tuua teadmise, mis tal oli eel mistes eludes. Taevalik nägemine ja taevalik kuulmine ei ole mitte ühe lühikese elu saavu tused. Ole alandlik kui tahad saavutada tarkust, ole veel alandlikum, kui oled Tarkuse saavutanud. Ole nagu ookean, mis võtab vastu kõik voo lud ja jõed, kuid mille võimas rahu seejuures jääb häirimata, — ta ei tunnegi neid. Hoia piirides oma materjaalset ennast oma Tõelise Minaga ja oma Tõelist Mina KÕRGEMA MINA GA. Jah, suur on see kes on oma ihad surmanud; veel suurem on see kelles jumalik Mina on hävi tanud koguni ihade teadmisegi. Valva madalamat, et ta ei saaks Kõrgemat määrida. Tee lõplikule vabadusele on sinu ENESE sees. See Tee algab ja lõpeb väljaspool madala mat ennast, s. o. personaalsust. 37
Inimestest austamata ja alanduses kõrkide silmis on jõgede ema; tühi on inimlik vorm lol lide silmis, kuigi ta on täidetud Amrita magu sate vetega. Amrita on ambroosiline jook, mis annab surematuse. Ometi on samal ajal Tiibet pühade jõgede sünnimaa, ja see kellel on Tarkus, on austatud kõigi inimeste poolt. Arhatid ja Targad oma üliinimliku nägemis võimega on haruldased nagu Udumbara puu õied. Aratid on sündinud kesköötunnil ühes üheksa- ja seitsmevarrelise pühitsetud taimega. See on püha õis, mis puhkeb ning õitseb pimedu ses, mis on võrsunud puhtast kastest lumega kaetud kõrguste külmanud laval, kõrgustel, mida ei ole tallanud patused jalad. Ükski Arhat, oh lanoo, ei saa selleks selles elus, kus hing esimest korda hakkab igatsema lõplikku vabanemist. Ometi, oh rahutu püüdja, ei ühelegi sõjamehele, isegi mitte ühelegi nekru tile, kes on vabatahtlikult otsustanud osa võtta kibedast võitlusest elavate ja surnute vahel, ei või kunagi olla keelatud astuda selle tee peale, mis sõjaväljale viib. „Elav“ on surematu indi viduaalsus, „surnu“ on kaduv personaalsus. Emb-kumb, kas ta võidab või langeb. Jah, kui ta võidab, saab ta endale Nirväna. Enne veel kui ta eneselt heidab oma varju, selle sureliku pooli, mis on rase ahastustest ja piiritust hädast, aus tavad inimesed temas pühitsetud suurt Buddhat. Ja kui ta langeb, isegi siis pole ta võidelnud as jata; vaenlased, kelle ta surmas viimases võit 38
luses, ei ärka enam järgmises elus, mis kuulub temale. Aga kui sa tahad Nirvänasse jõuda või sellest võiduhinnast loobuda, ära lase mitte oma motii viks olla tegevuse ja tegevusetuse vilja, oh sina kartuseta süda. Tea, et Bõdhisattvat, kes vahetab vabane mise sellest loobumisega, et riietuda Salajase Elu viletsustega,, nimetatakse kolm korda Austatuks, oh sa tsükleid otsast otsani läbistavate viletsuste kandidaat. Salajane Elu on NirmänaKäya elu. Tee on üks, õpilane, kuid lõpus on kahe kordne. Selle astmed on tähistatud nelja ja seits me peaväravaga. Ühes otsas on kohe kättesaa dav õndsus, teises edasilükatud. Mõlemad on tasu teenete eest: valik on sinu. See üks Tee läheb kaheks haruks: avalikuks ja salajaseks. Esimene viib eesmärgile, teine eneseohverdamisele. Kui muutuv on ohverdatud kestvale, siis on hind sinu: piisk on tagasi pöördunud sinna, kust ta on tulnud. Avalik-Tee viib muutuva muutma tusse, see on Nirvänasse, ülevasse Absoluutsusse, õndsusse, mis on väljaspool inimese mõt lemisvõimet. Nõnda siis, esimene, avalik Tee on Vabanemi sele. Aga teine, Salajane Tee on Loobumine ja see pärast nimetatakse seda ^Viletsuste Teeks“. 39
Salajane Tee viib Arhati räägitamatuse meelelikusse valusse, valusse elavate „surnute“ pä rast, ja abitusse kaastundmusse inimeste pärast, kes kannatavad karmaliste vaevade all, mis on Karma vili, mida targad ei tohi vaigistada, sest kirjutatud on: „Õpeta vältima kõiki põhjusi, kuid tagajärgedel, olgu need väikesed virvendu sed vaiksel veel või kõrged veetõusulained, pead sa laskma joosta oma jooksud." Elavad „surnud" on need kes ei tunne esoteerilisi tõdesid ja Tarkust. Avalik Tee, nii pea kui oled jõudnud selle ees märgile, avateleb sind loobuma bõdhisattvalisest kehast ja asuma kolmekordselt hiilgavasse Dharma-Käya olukorda, mis on maailma ja ini meste unustamine igaveseks. Salajane-Tee viib samuti paranirvanalisse õndsusse, kuid mitte enne, kui arvutud Kalpad on lõppenud; pärast seda, kui Nirvana võidetud ja kaotatud piiritust haledusest ja kaastundmu sest sõgestatud surelikkude maailma vastu. Aga öeldud on: „Viimased saavad olema kõige suuremad". Samyak Sambuddha, Täiuslikkuse Õpetaja jättis oma ENESE Maailma lunastamise eest, peatudes Nirväna lävel. Sul on nüüd teadmine nende kahe Tee suhtes. Sul tuleb aeg valimiseks, oh agar hing, kui sa oled möödunud seitsmest peaväravast ja jõud nud lõpuni. Sinu mõttemeel on selge. Sa ei ole enam mässitud sõgedatesse mõtetesse, sest sa 40
oled õppinud kõik. Tõde on kattest vabastatud ja ütleb, tõsiselt sinu otsa vaadates: „Magusad on puhkuse ja vabanemise viljad, kuid veel ma gusamad on pika ja mõru kohustuse viljad, — ioobumine vabanemisest teiste kannatajate kaasinimeste pärast." See, kes saab Pratyeka-Buddhaks, teeb oma kummarduse vaid oma Enesele. Bõdhisattva, kes on võitnud lahingu, kes hoiab võidu hinda oma peos, ütleb siiski oma jumalikus kaastundmu ses: „Teiste pärast loobun ma sellest suurest autasust". — Ta teostab suurima loobumise. Tema on üks Maailma LUNASTAJA. Pane tähele! õndsuse eesmärk ja pikk Vilet suste Tee on mõlemad kõige kaugemal otsas. Oh kurbuste, viletsuste ja valude õpilane, sa võid tulevates tsüklites valida emma-kumma. OM VAJRAPANI HUM. III.
SEITSE VÄRAVAT „Upädhyäya, valik on tehtud, ma jänunen Tarkuse järele. Nüüd oled Sa salajase Tee eest käristanud katte ja õpetanud suuremat Yäna’t. Sinu sulane siin on valmis seirama Sinu juhatusi." Upädhyäya on Salajase Tarkuse vaimne õpetaja. Yäna on abinõu teadmise omandami seks. See on hea, Srävaka. Valmista ennast, sest sul tuleb üksinda matkata. Õpetaja võib ainult 41
Teed näidata. See on ühesugune kõigile; vahen did eesmägile jõudmiseks peavad vahelduma ühes palveränduritega. Missuguse tahad sa valida, oh kartuseta süda? „Silma-õpetuse" Samtan‘i, neljakordse Dhyäna; või tahad tungida läbi Päramitade, mida on kuus, õilsad vooruse väravad, mis vii vad Bodhi ja Prajnä juurde, Tarkuse seitsmen dale astmele? Samtan on tiibeti sõna ja tähen dab sügavat mõtisklemist, vaimlist vaatlemist, meditatsiooni. Dhyäna on sanskriti sõna ja tä hendab sama mis Samtan, ja see on nelja-astmeline. Päramitäd on järgmised kuus voorust: 1) däna — ligemisarmastus, heldus; 2) shila — puhtus; 3) kshänti — kannatlikkus; 4) virya — tahtejõud; 5) dhyäna — meditatsioon; 6) prajnä — tarkus, teadmine. Bodhi tähendab tõelist tae valikku Tarkust. Dhyäna neljakordne konarlik tee lookleb vastu mäge üles. Kolmekordselt suur on see, kes selle kõrge mäe tippu ronib. Päramitä kõrgus tikke läbivad veel järsumad teed. Sul tuleb ene sele kättevõidelda Tee läbi seitsme värava ja võita seitse kindlustust, mida kaitsevad julmad ning kavalad jõud, — kehastunud kired.
Ole julge ja südi, õpilane; pea meeles kuldset juhist. Kui sa oled kord läbi Srõtäpätti värava jõudnud, mis tähendab: ,,tema, kes on astunud voolu sisse," kui sinu jalg on korra surunud Nirväna jõesängi, selles või mõnes teises eluringis, 42
siis on sul ees veel vaid seitse taassündimist, oh sina temantliku tahtega. Vaata mida sa näed oma silmade ees, oh ju maliku Tarkuse püüdleja? „Pimeduse mantel ka tab mateeria sügavust ja selle voltide vahel vaevlen ja heitlen mina. Minu pilkude ees pime dus süveneb, Õpetaja; kuid see hajub Sinu käe viipel. Üks vari liigub, roomab, sirutab ja kerib ennast nagu madu ... ta kasvab, paisub ja kaob pimedusse/' See on sinu enese vari, väljaspool Teed, hei detud sinu pattude pimeduse peale. ,,Jah, õpetaja, ma näen Teed. Selle algus on all poris, kuid selle tipp kaob Nirväna hiilga vasse valgusse. Ja nüüd ma näen neid järjest kitsenevaid väravaid raskel okkalisel Teel Gnytinasse “ s. o. Teadmisele, Tarkusele. Sa näed hästi, lanoo. Need väravad juhata vad püüdleja risti üle vete „teisele kaldale", s. o. Nirvänasse. Igal väraval on kuldne võti, mis selle avab, ja need võtmed on: 1) Dana — surematu armastus ja halastus. 2) Shila — kokkukõla võti sõnas ja teos, see on võti mis tasakaalustab põhjuse ja tagajärje ning ei jäta enam ruumi Karma tegevusele. 3) Kshänti — magus kannatlikkus, mida miski ei või häirida. 4) Vayrägya — ükskõiksus rõõmu ja vaeva vastu; meeltepete on võidetud ja tajutakse tõde üksi. 43
5) Virga — kartusetu tahtejõud, mis võitleb endale kätte Tee Kõrgema-Tõe juurde, läbi maisete valede pori. 6) Dhyäna — kelle kuldne värav, kui see kord on avatud, viib Narjoli, s. o. pühitsetud Adepti, Sati (igavese ning absoluutse reaalsuse) riigi ning selle lõppematu kontemplatsiooni poole. 7) Prajnä — võti selle juurde teeb inimesest jumala, loob temast Bõdhisattva, Dhyänide poja. Niisugused on nende väravate kuldsed võt med. Enne kui sa võid ligineda viimasele, oh sina oma vabaduse kuduja, tuleb sul sellel väsitaval Teel omandada täiuslikkuse P&ramitäd, kõrge mad voorused arvult kuus ja kümme. Sest, oh õpilane, enne kui sa oled saanud kõlvuliseks nägema oma Õpetajat palgest palgesse, oma MEITSRIT valgusest valgusse, mida sulle öeldi? Enne kui sa võid ligineda kõige esimesele väravale, tuleb sul õppida lahutama keha mõttemeelest, hajutada „vari“ ja elada igaveseks. Sel leks tuleb sul elada ja hingata kõiges, nagu kõik, mida sa tajud, hingab sinus; sul tuleb tunda ennast alaliselt asuvat kõigis ja kõiki ENESES. Sa ei pea mitte laskma tunnetel teha endile mõttemeelest mänguvälja. Sa ei pea mitte eral dama oma olemist OLEMISEST ja kõigist, muu dest, vaid lase ookeanil kaduda tilgasse ja tilgal ookeanisse. Nii saad sa olla täielikus kooskõlas kõigega, mis elab. Armasta inimesi nagu oleksid 44
nad sinu õed-vennad, ühe armsa ema lapsed, ühe õpetaja õpilased. Õpetajaid on mitu, kuid Kõrgem Õpetaja on Üks ÜLD-HING, — Alaya. Ela Selles Kõrgemas Õpetajas nagu Tema Kiir sinus. Ela oma kaas lastes nagu nemad Temas. ÜLD-HINGEST on igas inimeses üks kiir ja igal inimesel on võima lik Temaga ühineda ja Temasse kaduda. Enne kui sa seisad Tee lävel, enne kui sa lä bid esimese Värava, tuleb sul kaks ühte sulatada ja ohverdada personaalne impersonaalsele ENE SELE, hävitades seega Antaskarana nende kahe vahel. Antaskarana on sild ehk ühendus mada lama enese ja Kõrgema ENESE vahel. Sul tuleb ennast valmistada vastamiseks Dharma‘le, sellele paindumata karmile seadu sele, kelle hääl sinult küsib sinu esimesel, sinu algastmel: „Kas oled kohanenud kõigi määrustega, oh ülevate lootuste kandja?" „Kas oled häälestanud oma südame ja mõttemeele kogu inimkonna suure südame ja mõttemeelega? Sest nii nagu Püha Jõe võimsas kohi nas kajastuvad kõik Looduse hääled, nii peab selle süda, kes „voolusse" tahab astuda, väri sema vastusena kõigi nende ohetele ja mõtetele, kes elavad ja hingavad. Põhja buddhistid ja kõik hiinlased leiavad Looduse põhiheli ühe suure püha jõe sügavas kohinas, sellest see võrd lus. üks hästi tuntud tõsiasi, nii füüsikas kui 45
okultismis on, et Looduse koondunud heli, mida kuuleme suure jõe kohinas, suure metsa puude latvade mühinas, ja müra, mida kuuleme suurest linnast teatavas kauguses, on kindel üksik toon, üsna selgesti tajutava heli kõrgusega. Profes sor Rice näitab oma töös „Chinese Music“, et hiinlased seda tõsiasja tundsid juba tuhandete aastate eest. „Hoang-ho" veed annavad torma tes tooni „kung“, mida Hiina muusikas nimet. „suureks tooniks“, kirjutab prof. Rice ja näitab, et see toon vastab F-ile mida peetakse Looduse tegelikuks põhitooniks. Ka prof. Silliman mainib oma töös „Principles of Physics" sama, üteldes: „Seda tooni peetakse klaveri keskmiseks F-tooniks, mida võib seepärast arvata Looduse põhi tooniks^. Õpilasi võib võrrelda hinge kajastava Vina keeltega, inimkonda selle kõlapinnaga ja kätt, mis neid puudutab, Suure Maailma-Hinge meloo dilise hingeõhuga. Keel, mis ei vasta Õpetaja puudutamisele magusas kooskõlas teistega, kat keb ja visatakse ära. Nii on Lanoo-Srävakade kollektiivsete mõttemeeltega. Nad peavad olema kooskõlastatud Õpetaja mõttemeelega ja üks olema ÜLIHINGEGA, — või nad katkevad. Nii nagu sünnib „Varju-vendadega“, oma hinge tap jatega, — Dugpa kohutava suguvõsaga. Dugpa on tiibeti sõna ja tähendab: 1) Bhutani elanikku, 2) reformeerimata lamaismi, mis on õieti tiibet laste vana Bhon‘i usk, buddhismi õhukese vinee riga. Nende patrooniks on Padma Sambhava, 46
üks tantrika nõid Loode-Indiast, kelle kutsus Tiibetisse Tiibeti kuningas aastal 747. See val lutas Bhon’i „kurjad vaimud" ja pani aluse la maismile, liitudes hindu tantrika elemendiga ja täiendades neid Bhon i noiakunstiga. Neljateist kümnendal sajandil puhastas Tsong-ka-pa seda lamaismi ja asutas „Kollase-mütsi ordu", kuna Padma Sambhava järelkäijad kannavad puna seid mütse. Kollast värvi peetakse kõrgeks vaimliseks tooniks, punast aga nõidade värviks. Seetõttu nimetatakse Tsong-ka-pa orduliikmeid „Kollasteks mütsideks" ja Padma Sambhava jä relkäijaid „Punasteks mütsideks" ja ka Dugpa’deks, sest et nende pea-asukoht on Bhutanis, ulatudes läbi Sikkim’i ja Tiibeti läänepoolsete piirimaade isegi Väikesesse Tiibetisse (Ladak’i), kus on ainult 3—4 „Kollaste mütside" kloostrit. „Punased mütsid" ehk Dugpad on an dunud igasugusele mustale maagiale, ebamo raalsele elule ja joobumisele. Eurooplased, keda ei lastud Tiibetisse, nagu ungarlane Körösi Csoma, sakslane Adolf von Schlagintweit ja mõned teised, õppisid Dugpadelt Bhon’iga segatud lamaismi ja andsid seda Euroopale edasi puhta Buddha-lamaismi asemel, mis on tänapäevani orientalistidele tundmataks jäänud, sest isegi veel hilisemad tööd nagu „The Tibetan Book of the Dead", trükitud Oxfordis 1927, on Dugpade töö ja selle tõlkis Bhutan^i teadusemees Kasi Dawa Samdup ingliskeelde ja toimetas dr. W. Y Evans-Wentz, kes Oxfordi üli 47
kooli toetusel palju aastaid Bhutanis, Sikkimis ja Teistes rajamaades uuris ja õppis, ning selle kõrgema lamaismina läänele edasi andis. Ka järgnevad dr. Evans-Wentz’i tööd: „Tibets Great Yogi Milarepa“> trükitud Oxfordis 1928 ja „Tibetan Yoga and Seeret Doctrine“, trükitud Ox fordis 1935, on pärit samadest allikatest, mis aga on kõike muud kui kõrgem, s. o. buddho-lamaism. Põhja buddhism oma puhtas metafüüsi lises kujus on peaaegu täiesti tundmata lääne teadusmaailmas. Ka Pariisi madam Alexandra David-Neel, kes 14 aastat õppis ja uuris Tiibeti piirimaades ja kellel ka õnnestus Tiibetisse pääseda ei jõudnud dr. Evans-Wentz’ist kaugemale. Tema raamat „Parmi les mystiques et les magiciens du Tibet“, mille ingliskeelne tõlge mitmes trükis on ilmu nud, näitab, et ta käis läbi peaasjalikult nii nime tatud „mustade maagikutega", mis on kõigi nende saatus, kes lähenevad teaduse lipu all neile igavese puhta lumega kaetud mägedele. Kas sa oled häälestanud oma olemise inim konna suure viletsuse järgi, oh valguse kandi daat? Kui oled, siis võid edasi astuda. Siiski, enne kui sa tõstad jala sellele õudsele murede teele, on parem, kui sa õpid tundma „hundiauke“ sellel teel. Varustatud helduse, armastuse ja õrna ha lastusega peatud sa kindlalt ja julgelt esimese värava ees, mis seisab tee alguses. 48
Pane tähele, oh õnnelik rändur! See värav, mis seisab su ees, on kõrge ja lai ning juurde pääs paistab hõlpus, sest tee, mis sellest läbi viib, on sirge, tasane ja roheline. See on nagu päikesepaisteline lagendik pimeda metsa süga vuses, üks paik maa peal, mis on Amitabha (Pii ritu Valguse) paradiisist peegeldatud. Seal lau lavad „lootuse ööpikud" ja säravate sulgedega linnud, kiikudes rohelistel okstel. Nad leeluta vad edu ja kordaminekut kartuseta rändurile. Nad laulavad viiest Bõdhisattva voorusest, Bodhi viiekordsest jõuallikast ja Tarkuse seitsmest astmest: Mine edasi, sest sa oled toonud võtme; sa oled kindel oma asjas. Ka teise värava juurde viiv tee on haljas, kuid see on järsk ja keerleb ülesmäge; jah, selle kaljusele tipule. Hall udu katab seda karedat ja kivist kõrgustikku ning teisel pool on kõik pime. Mida kõrgemale ronib rändur, seda nõrge malt heliseb lootuse laul tema südames. Kahtlus haarab teda ja tema samm muutub ebakindlaks. Ole valvel, oh kandidaat, hoia kartuse eest, mis laskub nagu kesköine nahkhiir oma laialilaotatud, mustade kahinata tiibadega sinu hinge kuu valguse ja sinu suure eesmärgi vahele, mis pais tab ähmaselt kauge vahemaa taga. Kartus, oh õpilane, surmab tahte ja takistab kõike tegevust. Kui puudub Shda voorus (teine kuldne võti), siis komistab rändur ja karmalikud rändkivi4
49
killud veristavad tema jalgu kaljurahnulisel teel. Ole kindla jalaga, oh kandidaat. Kümble oma hinge Kshänti essentsis (s. o. kannatlikkuse vaimus), sest nüüd sa jõuad sellenimelise värava juurde, mis on meelekindluse ja kannatlikuse värav. Ära sule oma silmi ega kaota silmist Dorje‘t; Mara nooled tabavad alati inimest, kes pole mitte saavutanud Vairägya^t. Dorje on maagiline skepter, üleinimlikejõudude, kõigi nägematute kur jade mõjude valitsemise sümbol. Vairägya on absoluutne ükskõiksus objektiivse kõiksuse, mõnu ja valu vastu. Hoidu värisemast! Hirmu hingamises roostetub Kshanti võti: roostetunud võti ei ava lukku. Mida kaugemale sa edasi jõuad, seda sageda mini kohtavad sinu jalad hundiauke. Tee, mis edasi viib, on valgustatud ainult ühe tulega, uljuse tulega, mis põleb sinu südames. Mida roh kem keegi julgeb, seda rohkem ta saavutab. Mida rohkem ta kardab, seda rohkem kahvatub see tuli, kuid see üksi võib teda juhatada. Nagu loo jeneva päikese viivitleva kiire kadumisele kõrge mäe tipul järgneb öö pimedus, nii on lugu ka südame valgusega. Kui see kustub, langeb sinu omast südamest must vari sinu tee peale ja hirm köidab sinu jalad maa külge. Hoidu, õpilane, sellest surmavast varjust! Ei ole Vaimust paistvat valgust, mis võiks mada lama hinge pimedust hajutada, kui egoistlikud mõtted ei ole sealt pagendatud ja rändur võib 50
ütelda: „Ma olen selle kaduva ehitise enesest eemale tõuganud; ma olen hävitanud põhjuse; varjud võivad laskuda, mõju neil enam ei ole." Sest nüüd on alanud lõplik võitlus Kõrgema Enese ja madalama mina vahel. Vaata, see suur sõda on neelanud kogu võitlusvälja ja seda pole enam. Aga kui sa oled kord läbinud Kshänti värava, siis on kolmas samm astutud. Sinu keha on sinu ori; nüüd valmista ennast neljandale, kiusatuste väravale, mis võrgutab sisemist inimest. Enne kui sa võid läheneda sellele eesmärgile, enne kui oled sirutanud käe neljanda värava lingi tõstmiseks, peab sul olema kokku kogutud ja võitlusvalmis kõik hingelised muudatused sinu Minas ja sa pead hävitama kõmuliste-mõtete sõjaväe, mis salakavalalt ja osavasti, kutsumata sinu hinge säravasse templisse hiilivad. Kui sa ei taha mitte nendest tapetud saada, siis tee kahjutuks need omad sünnitused, need sinu mõtete lapsed, nägematud, tajumatud, mis kihavad inimkonna ümber, need inimese ja tema maapealsete pahede sigitikud ja pärijad. Sul tu leb tundma õppida nähtava täiuse tühisust ja nähtava tühisuse täiust. Oh kartuseta püüdleja, vaata sügavasse oma südame-kaevu sisse ja vasta. Kas sa tunned oma jõudusi ? oh sina väliste varjude tajuja! Kui sa neid ei tunne, siis oled sa kadunud. Sest neljandal teejärgul paneb kirgede ja 51
ihade kergeimgi tuul liikuma püsiva tulukese sinu hinge puhtal valgel seinal. Kõige pisem ka hetsuse või igatsuse liigutus Mäyä petlikkude an dide järele mööda Antaskaranat, — teed mööda, mis asetseb sinu Vaimu ja sinu enese vahel ning mis on aistingute, nende Ahankära toorete ärata jate peatee, — üks mõte, kiire kui piksesähvatus, teeb tühjaks sinu kolm vaevaga võidetud võiduhinda. Ahankära on „mina“, ehk oma isiksuse tundmus. Sest tea, et igavene ei tunne muutust. „Jäta lõplikult maha kaheksa õudset häda. Kui mitte, siis sa kindlasti ei saavuta ei tarkust ega vabanemist," ütles Suur Täiuslikkuse Tathagata. See, kes astus oma eelkäijate jälgedes. Tathagata on üks Gautama Buddha nimetus, ja see tähendab: kes käib oma eelkäijate jälgedes. Karm, nõudlik ja täpne on Vairägya voorus. Kui sa tahad selle teed valitseda, siis pead sa oma meele ja tajumised palju rohkem kui seni vabad hoidma „surmavast tegevusest". Surmav tege vus tähendab madalama, s. o. ihademeele tege vust, mis on püsivalt töös, luues igasuguseid ku jutlusi, mis segavad ja võrgutavad püüdleja mõt teid, — need on dünaamilised madalama-meele kujutised. Sul tuleb immutada ennast puhta Alaya‘ga, saada üheks Looduse Hinge-Mõttega. Temaga ühendatult sa oled võimatu; temast lahus saab sinust Samvritti, selle maailma kõigi pettekujut 52
luste allika, mänguväljak. Samvritti tähendab võltsi kujutelma, — pettekujutluste algallikat. See on üks neist kahest tõest, mis esitab ja tõen dab kõigi asjade tühisust ja on selle juures rela tiivne tõde. Sellepärast, ainult relatiivsuse tõena ta ongi kõigi pettekujutluste algallikas. Peale puhta selge Alaga essentsi on inimeses kõik kaduv. Inimene on Alaga essentsi kristalline kiir: rüvetamatu valguskiir sees, põrmune kuju tema madalamal pinnal. See kiir on sinu elujuht ja sinu KÕRGEM MINA, valvaja ja vaikne Mõt leja, — sinu madalama mina ohver. Sinu hinge ei saa solvata muidu kui ainult sinu keha läbi; kontrolli ja valitse mõlemaid ja sa oled kindel ning hädaohutu, kui lähened Tasakaalu väravale. Ole julge ja südi, oh uljas rändur Teise kalda poole. Ära pane tähele Mara hulkade sosistamisi; pühi minema kõik kiusajad, need kadedad, vae nulised ja õelad vaimud lõpmatus ruumis. Hoia ennast kindlana! Nüüd ligined sa kesk misele väravale, sellele kümne tuhande püüni sega häda ja viletsuse väravale. Valitse oma mõtete üle, oh surematute tõdede otsija, kui sa tahad jõuda oma eesmärgile. Keskenda oma hinge terav pilk selle Ühe Puhta Valguse peale, Valguse peale, mis on vaba kõigist mõjutusist; ja kasuta oma kuldset võtit. See kardetav ülesanne on peaaegu täidetud, sinu töö on ligikaudu tehtud. See lai kuristik, 53
mis oli ammuli valmis sind neelama, on peaaegu ületud... Sa oled nüüd ületanud kraavi, mis ringleb ümber inimese kirgede värava. Sa oled nüüd võit nud Mara ja tema raevukad hulgad. Sa oled kõrvaldanud oma südamest rüvetuse ja rookinud sealt ebapuhtad ihad. Aga, oh san garlik võitleja, sinu ülesanne pole veel täiesti täi detud. Ehita kõrgeks, 1 a n o o, see vall, mis peab ümbritsema „Püha Saart“, see pais, mis peab kaitsma sinu meelt kõrkuse ja enesega-rahuloleku mõtete eest suure võidu saavutamise pu hul. Püha Saar on Tõeline Mina, Mõtlev Ego. Üks uhkuse mõte, üks kõrkuse tunne rikub kogu töö. Jah, kindlusta hästi oma Saar, muidu uhuvad ja peksavad, suurest maailmast peale tormavad, Maya ookeani metsikud lained selle kallast ja neelavad saare ja ränduri, isegi siis, kui võit on saavutatud. Sinu Tõeline Mina, Mõtlev Ego, on „hirv" ja sinu mõtted on „hagijad", kes väsitavad ja jälgi vad teda edasitõttamisel Elujõe juurde. Häda „hirvele", kelle need kilkavad vaenlased on kinni püüdnud, enne kui ta jõudis pel‘ju orgu, mida ni metatakse Dnyan Märga, see tähendab PuhtaTarkuse-Tee. Enne kui sa võid asuda Puhta-Tarkuse-Teele ja kutsuda seda omaks, tuleb sinu hingel saada küpse mango-puu vilja sarnaseks, — nii peh 54
meks ja magusaks kui selle kuldne hiilgav sisu —• teiste hädade vastu; nii kõvaks kui selle puu vilja kivi — oma-enese valudele ja muredele, oh hüvangu ja häda võitja. Tee oma hing kõvaks „enese" võrgutuste vastu, pälvi seega nimi „Teemanthing". Sest nagu teemant, mis on maetud sügavasse maapõue, ei või iial peegeldada maailma tulesid, nii on sinu mõttemeel ja hing; sukeldunud Puh tasse Tarkusesse, nad ei pea mitte Mäyä kuning riigi illusioone peegeldama. Kui sa oled jõudnud sellesse seisundisse, siis need kindluse väravad, mis sul veel on võita, paiskuvad iseendast laiali lahti, et sind läbi lasta ja Looduse kõige vägevamadki jõud ei suuda pea tada sinu käiku. Sa saad olema seitsmekordse Tee isand ja valitseja; kuid mitte enne, oh kir jeldamata katsumiste kandidaat. Seni ootab sind ikka veel kaugelt raskem ülesanne: Sul tuleb ennast tunda KÕIK-MÕTTENA, ja siiski pagendada kõik mõtted oma hingest. Sul tuleb jõuda sellisesse meelekindlusse, millesse ei saa puhuda maist mõtet ükski tuul, olgu see kui tugev tahes. Niiviisi puhastatult, peab sinu altar olema tühi kõigest maisest tegevusest, maistest häältest ja tuledest. Nagu liblikas pakasesse sattudes langeb külmast võe tult maha, nii peab iga maine mõte surnult maha langema templi ukse ees. Vaata, kirjutatud on: „Enne kui kuldne leek 55
võib valgust anda, tuleb lamp asetada hästi kaitstud kohta, mis on vaba kõigist tuultest". Välja pandud vaheldava tuule kätte, hakkab tuli virvendama ja vabisev leek heidab petlikke varje, tumedaid ja üha muutuvaid, sinu Hinge valge altari peale. Ja siis, oh sina Tõe otsija, sinu Mõttehing muutub nagu hulluks elevandiks, kes märatseb džunglis. Pidades oma eksituses puid elavateks vaenlasteks, hukkub ta, püüdes tappa hüplevaid puude varje päikesest valgustatud kalju seinal. Ole valvel, et muretsemises „enese" eest sinu hing ei kaotaks jalgealust Jumaliku Tarkuse pinnal. Ole valvel, sest kui unustad „ENESE“, siis kaotab sinu Hing kontrolli oma väriseva mõttemeele üle ja minetab seega oma võitude vilja. Hoia ennast ebakindluse eest, sest ebakindlus on sinu suur vaenlane. Ebakindlus võitleb su vastu ja paiskab su tagasi, kõrvale teelt, millel sa rändad, sügavasse, sitkesse kahtlemise rappa. Ole valmis ja aegsasti hoiatatud. Kui sa oled katset teinud ja see sul ebaõnnestus, oh heidutamatu võitleja, ära kaota julgust; võitle edasi, alga uuesti pealetungi, ikka jälle uuesti. Kart matu sõjamees ründab oma vaenlast hoolimata oma suurtest lahtistest haavadest, kust kallis eluveri välja nõrgub, ja ajab tema kindlusest välja; ta vallutab tema enne kui ta ise hinge hei dab. Tehke samuti teie kõik, kellel on ebaõnnes 56
tunud ja kes teie kannatate, — tehke nii kui tema; ajage välja oma Hinge kindlusest kõik oma vaenlased: auahnus, viha, vaen, isegi kirede ja ihade varjud, ka siis, kui teil on nurjunud... Pea meeles sina, kes võitled inimese vabastami seks ja päästmiseks: iga äpardus on edu ja iga siiras katse võidab aja jooksul oma tasu. Õpilase südames tärkavate ja nägematult kasvavate pü hade idude varred kasvavad tugevaks korduva tes katsetes; nad painduvad nagu pilliroog, kuid ei murdu iial, ja iial nad ei kao. Aga kui tund tuleb, siis puhkevad nad õitsele......................... ... Iga uus Buddha või pühak on üks uus sõdur selles malevas, mis töötab inimkonna vabastami seks ja lunastamiseks, nägemata aidates ja juha tutes. Iga uut Bõdhisattvat ehk pühitsetud suur Adepti nimetatakse „Inimkonna vabastajaks". Algaja ja katsealuse võitlusväljal valmib tema surmatud kirgedest, ihadest ja himudest väeta tud pinnas muld, milles suudavad idaneda ja tär gata kõrgemate vooruste pühad seemned. Sünni pärased või pärandatud voorused ja vaimuanded ei ole mitte päritud vanematelt, vaid on omanda tud eelmistes eluringides ja on pärandused ini mese enda eelmistest sündidest ja elutööst. Gee nius on ilma erandita talent ehk võime, mis on toodud mingist teisest elukäigust. Aga kui sa tuled hoiatatult ja ettevalmista tult, siis ärgu olgu sul kartust .......................... ... Siit peale on sinu tee avali ja vaba otse läbi Virya värava — viienda seitsmest väravast. 57
Nüüd oled sa teel, mis viib su Dhyäna sadamasse, kuuendasse, Bodhi väravasse. Dhyäna värav on alabastervaasi sarnane, valge ja läbipaistev; selle sees põleb püsiv kuldne tuli, kiirgab Prajnä leek, mis voolab Atmanist. Sina oled see alabastervaas. Sa oled enese võõrutanud meelelistest eseme test, oled matkanud Nägemise-Teel, KuulmiseTeel, ja seisad Tarkuse-valguses. Sa oled nüüd jõudnud Titikša astmele. Titikša on Raja Yoga viies aste, — ülim ükskõiksus. See on füüsiline, mentaalne ja moraalne ükskõiksus nii lõbu ja mõnu, kui vaeva ja valu vastu. Oh Narjol, sa oled pääsenud. Tea, pattude võitja, kui Sovanee on kord üle jõudnud seitsmendast Teest, siis tungib läbi kogu Looduse rõõmu ja aukartuse värin ja Loo dus tunneb ennast alistatuna. Hõbetäht pilgutab seda uudist öö-õitele; oja niristab ränikividele seda lugu; ookeani mustad lained müristavad seda murdlainetest piiratud kaljudele; magusa lõhnalised tuuled sahistavad seda orgudele ja majesteetlikud männid sosistavad saladuslikult: „Üks õpetaja on tõusnud, üks Tänapäeva õpetaja“. Sowanee on see, kes harrastab esimest Teed Dhyänüsse, see on sama mis Srotäpatti. „Tänapäev“ tähendab kogu Manvantara‘t, arvutelematu kestvusega perioodi. Tema seisab nüüd nagu valge sammas lääne pool, tema palgeile laseb igavese mõtte tõusev 58
Päike langeda oma esimesed kõige säravamad kiired. Tema mõtlev mõistus (Sanskriti manas) on nagu vaikinud kallasteta ookean, laotunud välja piiramatus maailma-ruumis. Tema hoiab elu ja surma oma tugevas käes. Jah, tema on võimas. Elav jõud, mis temas on vabanenud, see jõud, mis on Tema-Ise, võib illu siooni tabernaakli tõsta kõrgele üle jumalate, üle suure Brahma ja Indra. Nüüd ta kindlasti võib oma suure tasu kätte saada. Tabernaakel on la dina tabernaculum ja tähendab telki. Illusioon tähendab okultismis kõike, mis on lõplik. Kogu universumit kõigega, mis temas, nimetatakse illusiooniks. Kas ta ei peaks mitte ära kasutama need an ded ja võimed, mis ta on pälvinud, oma enese õndsuseks, oma hästiteenitud hüvanguks ja õn neks, — tema, see suure Pettekujutluse võitja? Ei, koguni mitte, oh sina Looduse varjatudteaduse kandidaat! Kui keegi tahab käija püha Tathägata jälgedes, ei ole need anded ja võimed mitte tema enese jaoks. Kas sa tahad tõkestada vesi, mis sünnivad SumeruJl? Kas sa tahad juhtida kõrvale selle voolu oma huvides või saata ta tagasi tema alg allikasse piki ajajärkude harju? Sumeru tähen dab Meru mäge, —■ jumalate püha mäge. Kui sa tahad, et see raskelt pälvitud Teadmise-Oja, taevas sündinud Tarkuse-JÕgi jääks värskeks jooksvaks veeks, siis sa ei tohi seda 59
mitte seisma jätta, muidu ta muutub seiskuva vee tiigiks. Tea, et kui sa tahad saadaAmitäbha’ks, selle Piiritu-Ajastu kaastööliseks, siis pead sa levi tama valgust, mille sa oled omandanud, nagu Bõdhisattva’de kasikud, üle kõige kolme maailma ulatuse. Kaks Bõdhisattva‘t nimetatud Bõdhisattva"de kaksikud: Kwan-shi-yin ja Tashishi kiirgavad ja levitavad oma teadmise valgust üle kolme maailma, kus nad on elanud, s. o. mai se, astraalse ja vaimse maailma üle, õpetades ja juhatades jogi‘sid, kes jälle oma korda aitavad inimesi. Oma kõrge seisukorra on nad saavuta nud oma ligimesarmastuse töödega maa peal, nii ütleb allegooria. Tea, et Üliinimliku-Teadmise ja TaevalikuTarkuse-Jõgi, mille sa oled endale võitnud, peab sinust enesest, sellest Alaya kanalist välja voo lama teistesse jõesängidesse. Tea, oh Narjol, sina, kes sa oled Salajase-Tee saavutanud, et selle jõe värsket puhast vett tuleb tarvitada ookeani lainete mõruduse vähendami seks, — selle vägeva mure-mere kibeduse vähen damiseks, mis on moodustatud inimeste pisa ratest. Kui sa oled kord saanud kinnistähe sarnaseks kõrges taevalaotuses, siis peab see hiilgav tae vakeha paistma ruumi sügavustest kõigile, välja arvatud iseenesele. Anna valgust kõigile, kuid ära võta seda kelleltki ära. 60
Oh, kui sa oled kord saanud puhta lume sar naseks mäestiku orgudes, — külmaks ja tunde tuks puudutamistele, soojaks ja varjavaks seem netele, mis puhkavad all sügavas tema põues, — eks ole nüüd lumi see, mis peab vastu võtma pu reva pakase Ja jäised valjud põhjatuuled ning kaitsma nende õelate teravate hammaste eest mulda, mis hoiab tõotatud lõikust, — lõikust, mis toidab nälgijaid. Enese poolt mõistetud elame läbi tulevaste Kolpade, inimeste poolt tähele panemata ja täna mata; kiilutud nagu kivi arvuta teiste kivide va hele, mis moodustavad Kaitsevalli; — niisugune on sinu tulevik, kui oled jõudnud läbi seitsmen dast väravast. Ehitatud paljude KaastundeMeistrite poolt, püstitatud nende piinadega, tse menditud nende verega, varjab see vall inimkon da sellest saadik, kui inimene on inimene, kaitse des teda edastiste ja hoopis suuremate viletsuste ning hädade eest. Sealjuures inimene ei näe seda, ta ei taju seda ega pane tähele Tarkuse-Sõna, — sest ta ei tunne seda. Aga sina oled kuulnud seda, sina tead kõik, oh sina agar süütu hing... ja sa pead valima. Siis kuula nüüd veel: Srõtapatti Tee peal oled sina kindel, jah, selle Tee peal, kus pole muud, kui pimedus, mis vastu võtab väsinud ränduri, kus okastest torgitud kätest ja teravatest tule kividest lõigatud jalgadest nõrgub veri ja kus Mara oma tugevaid käsivarsi kasutab, — seal, otsekohe teisel pool lebab suur tasu. 61
Rahulikult ja vapustamatult tungib rändur ülespoole jõge, mis suundab Nirvänasse. Ta teab, mida rohkem tema jalad verd tilguvad, seda val gemaks pestud ta ise saab. Ta teab, et pärast seitset lühikest ja ruttu-mööduvat eluringi Nirväna saab temale. Niisugune on Dhyäna Tee, jogi‘de sadam, õn nistatud eesmärk, mida Srötäpattüd ihaldavad. Mitte nii, kui ta on ületanud ja võitnud Aryahata Tee. Seal on Klesha igaveseks hävitatud ja Tanhä juured väljakistud. Aga, seisata õpilane........... siiski veel mõni sõna. Kas sa võid hävitada tae valikku Kaastundmust? Kaastundmus ei ole omadus, attribuut. See on Seaduste Seadus, — Igavene Harmoonia, Alaya ISE; ääretu Üld-Essents, igavesest igavesti kestva Õiguse Valgus ja kõigi asjade sobivus, igavese Armastuse Seadus. Mida rohkem sa Temaga üheks saad, ja sinu olemine Tema OLEMISSE sulanud, seda rohkem ühineb sinu Hing Sellega, mis On, seda rohkem saad sa Absoluutseks Kaastundmuseks. Klesha on ilmlikud lõbu, ja rõõmu armasta mine, olgu see halb või hea. Tanhä on elutahe, mis põhjustab taassündimist. Absoluutne Kaastund mus on abstraktne, impersonaalne seadus, abso luutne kooskõla, mida rikuvad lahkhelid, s. o. patud ja nendest põhjustatud kannatused. Niisugune on Buddha‘de Tee täiuslikkusele. Muide, mis tähendavad pühad kirjad, mis panevad sind ütlema: „Om! ma usun, et mitte 62
kõik Arhat‘id ei saa Nirväna Teest magusat naudingut". „Om! ma usun, et Nirväna-Dharma ei ole vastu võetud kõigi Buddhade poolt". (Nirväna-Dharma on Nirväna Püha Seadus.) Jah, Buddha‘de Täiuslikkude Teel ei ole sa enam Srötäpatti, sa oled Bödhisattva. Jõest on üle mindud. Õige on, et sa oled õigustatud saama Dharma-Käya riietust; kuid Sambhoga-Käya on suurem kui Nirvana‘lane, ja veel suurem on Nirmana-Käya, — Kaastundmuse Buddha. Nüüd kummarda oma pea ja kuula hoolega, Oh Bödhisattva. — Kaastundmus kõneleb ja üt leb: „Kas võib olla õndsust kui kõik, mis elab, peab kannatama? Kas peaksid sina pääsema ja kuulma kogu maailma hädakisa ja nuttu?" Nüüd oled sa kuulnud seda, mis on üteldud. Sa saavutasid seitsmenda astme ja läbid lõp liku teadmise värava, kuid ainult, et abielluda häda, viletsuse, vaeva ja mure Teega. Nii tuleb sul teha, kui sa tahad olla Tathägata, astuda oma eelkäija jälgedes, — jäädes omakasupüüdmatuks kuni lõputa-lõpuni. Sa oled valgustatud — vali oma Tee...........
Vaata seda mahedat õrna valgust, mis idataevast ujutab. Ülistuse märkides ühinevad tae vas ja maa. Ja neljakordselt ilmutatud jõudu dest: leekivast tulest, voolavast veest, kohise vast tuulest ja magusalt lõhnavast maast, tõuseb armastuse laul. 63
Kuula! Kuldse valguse-keerise mõõtmatust sügavusest, milles supleb võitja, tõuseb kogu Looduse sõnatu hääl tuhandes toonis, et kuulu tada: „Rõõm olgu teiega, oh myalba inimesed. Üks palverändur on ta gasi p ö ö r d u n u d t e i s e 11 poolt kal da 1 t". ÜKS UUS ARHAT ON SÜNDINUD. RAHU KÕIGILE OLENDITELE! „Myalba“ on meie maakera, mis esoteerilise Õpetuse, järgi ongi põrgu. Esoteeriline õpetus ei tunne ühtegi põrgut ega karistuse kohta peale inimeste kandja planeedi, — meie maakera. „Üks uus Arhat on sündinud", tähendab, et üks uus inimsoo-päästja on juurde tulnud, kes inimesed lõplikult, s. o. pärast suurt elutsüklit Nirvänasse tahab juhatada. „Teiselt poolt kaldalt“ tähendab Nirvina lävelt. „Rahu kõigile olenditele“ on üks neist paljudest valemitest, mida leidub iga õpe tuse lõpul.
VaataA. Tõnurist
Endine Narva
Ajaloolisi kirjutusi
...A. Tõnurist
Endine Narva
Ajaloolisi kirjutusi
Narva 19. sajandi teisel poolel.
A. Normak’i joon., foto A. Eljas.
Pahemal: Jaanikindlus, jaanipoolse (Orlovi) sadamaga.
Paremal: Silla otsakohal orduloss (Hermani torniga), saksa kirik, vene kirik (kahe torniga),
börsimaja (väiksema torniga, lammutatud 1875. a.) Raekoda torniga, pildi serval.
Näha on: linna (.Vee*) värav silla otsa kohal, väike pumbatnaja jõekaldal, bastion „Pax" (3-nur*
gakujuüne). Sellest paremal Pimevärav, eesoleva komandandi (alumise Pime) alaga ja bastion „Victoria"
müüriga (ääres puuderida). Jõel esimene Narva jõe ratasaurik .Lopaska*.
August Tõnurist
dine Narva
^Mandus
'Щ- il
£13
u.o^V
MAI 15
Autori kirjastus Narvas 1939
Trükitud 150 eksemplari
Nr.
^fSndu8mm5>
/^Шз
^^aamatukog;
\<\%\ *>
у
K.-Ü. .Põhja Eesti* trükk. 1939.
Jaanilinna kindluse vangid.
Jaanilinna kindlus ehk Ivangorod ei täitnud
mitte üksi sõjalisi ülesandeid, vaid ta oli nii
mitmelegi vangikojaks. Siin on nii mõnigi selle
ilrna suurematest kinni istudes äratundmisele
tulnud, et ilma au ja hiilgus on tühi puru. Enne
aga, kui vangidest kõneleme, peame natukene
Jaanilinna sisemusega arvestama, mis tol ajal,
kui vange seal kinni peeti, oli teistsugune kui
praegu. Teadagi, et seal olid mitmesugused bo
jaaride elumajad (palatid), muude seas ka see,
kus tsaar Feodor Joanovitsch 1590.
a. peatus, kui ta hommikupoolse värava kaudu
(mille ase kindluse lagunenud seinas praegu
tunda ja mis viimase Narva laulupeo ajaks avati)
puuvankril, mille peale ahi tehtud, pidulikult
sisse sõitis (vankrit vedasid inimesed). Tähenda
ma peab värava kohta, mis praegugi jõe poolt
Jaanilinna viib, s. o. praegune värav, et see siis
tehti, kui Jaani kindlus Rootsi käes oli, nagu
värava kohal aastaarv Anno 1613 näitab. Ei ol
nud ju venelastel mingisugust mõtet kindluse
väravat ordulossi vastu teha, vaid loomulikult
sinna poole, kus vaenulise ordu silm sisse- ja
väljakäijaid vaenlasi tähelepanna ei saanud.
Nõnda siis värav tehti Vene ajal oma poole peale,
see on idasse.
Kindluses pidi mitmesuguseid kasematte ja
maju olema, kus riigi kurjategijaid ja teisi kinni
peeti.
3
Nendest majadest ja kaseinattidest ei ole enam
jälgegi järel. Sest kui 1778. a. Jaanilinna viljaait
ehitati (teine sarnane ehitati aasta varem endise
Gloria linnakantsi juure, pärast tehti ta aga
ümber sõdurite kasarmuks, s. o. Vestervalli tä
nava otsas Soome kiriku juures olev ka
sarm), siis lahutati, nagu Narva saksa ajalookirju
taja Hansen jutustab, üksjagu vanu Jaanilinna
kindluse seinu ja sisemisi ehitusi ära ja need on
arheoloogiale kadunud. Moonaaitade olemisest
Soome kiriku läheduses tunnistab praegugi veel
tänav, mis M о о n а 1 а о tänava (end. nimi
Magasinnaja) nime kannab.
Aga läheme nüüd vangide juure, kes Jaani
linna kindluses kinni istunud.
Rootsi kuninga Karl X ajal oli Jaanilinnas
Kuramaa hertsog Kettler ühes oma perekonnaga
vangis, keda Rootsi kindral Dugias pettuse teel
Miitavist kinni võttis. Põhjuseks oli see, et Ku
ramaa Rootsi ja Poola sõja alul erapooletu oli,
mis asjalugu aga Rootsi kuningale ei meeldinud,
sest et ta Kettlerit oma vassalliks pidas ja selle
pärast käskiski ta Duglasel hertsogi kinni võtta.
Selle kinnivõtmise kohta käib veel vanajutt. Kui
Rootsi sõjamehed lossi sisse tungisid, raius üks
rootslane raskejalgse hertsogiproua silma all vastu*
paneja teenri (ballettmeister, prantslane) käe õlast
saadik maha. See mõjus nii hertsogikaasa peale,
et see hiljem poja ilma käteta ilmale tõi. Ja tõesti
räägitakse, et prints Aleksander Kettleri surnukehal,
mis Miitavi lossi alla maetud, parem käsi puudu
vat. Hertsog Kettler ühes perekonnaga viibis kaks
aastat Jaanilinnas vangis (1658—1660). (Vaata
„Hist. Vestn.“ 1896—VI, Ihk. 865-866).
Vene ajal peeti siin kuulsa vürst Rjuriku sugu
võsa liiget Vassili Dolgorukovit kinni. Seda
kõige tähtsamat Dolgorukovite sugukonnast, Peeter
I kaaslast, süüdistati selles, et ta oma sugulaste
4
salaplaani olevat varjanud. Ta peeti esiteks Schlüs
selburgi kindluses, pärast aga Jaanilinna kind=
luses kinni. Vürsti varandus ja teenijad toodi 16
vankril järele. Vangil oli luba ainult kindluse
kirikus käia. Dolgorukovite sugukonna tõusmine
oli paljudel pinnaks silmas, sest keiser Peeter II
pidi vürst Aleksei Dolgorukovi tütre Katarina
omale kosima. Noor keiser Peeter suri aga Tõu
getesse ja sealt peale käis Dolgorukovite käsi
halvasti. Pruudi venda Ivani süüdistati surnud
keisri testamendi võltsimises, et ta selle läbi oma
õde tahtnud troonile upitada. Ivan mõisteti ratta
peal piinamisele ja siis pea maharaiumisele. Vürs
tidel Vassili Lukitsch, Sergei ja Ivan Grigorovitsh
Dolgorukovitel mõisteti ka pead maha võtta.
Otsus saadeti 8. nov. 1739. a. Novgorodis täide.
Kui vägev Venemaa asevalitseja Biiron langes
(keiser Joann Antonovitschi ajal), siis saadeti ta
vend, kindral Gustav Biiron, ühes temaga ka
kabinettmeister Bestushev, siiasamasse Jaanilinna
vangi (Mansteini selleaegsed kiriad Venemaast
2 j. — 1810).
Gustav В i i г о n i kohta leiame teateid väike
sest saksakeelsest raamatust, mis Tübingenis
1809. a. ilmunud. Raamatu nimi on „Russische
Günstlinge" ja tema autoriks Georg von H e I b i g,
kes 1787. aastast Peterburi — Sakseni saatkonna
sekretärina keisrinna Katarina II ajal asus fja
kaheksa aasta jooksul õuekonna elu ja olu tähele
pani Tema raamat on ka vene keele tõlgituna
ilmunud („Russkaja Starina“ 1886. a.) Peale
selle leiame teateid Biironite kohta ka N. Heintze
teosest („Peeter Suure tütar" 1899).
Ajaloole ja ilmale tuntud Biironite suguvõsa
sai omale alguse mehest, kes 17. sajandi poolel
Kuuramaa hertsogi Jakob III juures tallipoi*
sina teenis. Tema poja nimi oli Karl, kes hert
sogi juures metsade üle oli ja muidu juba täht
5
saks meheks tõusis. Sellel Karlil oli kolm poega —
Karl, Ernst ja Gustav.
Ernst oli Kuuramaa hertsoginna Anna juures,
kes leseks oli jäänud, suures lugupidamises, sest
ta oli väga kena mees, ja Anna nimetas Ernsti
1720. a. oma kammerjunkruks. See suur lugupi»
damine Ernst Biironist vältas ka edasi, kui hert
soginna Anna Venemaa keisrinnaks ja valitsejaks
kutsuti. Biironü oli piiramata usaldus ja sellega
ka riiklik võim käes kuni Anna surmani. Kuura
maa mõisnikud, kes varemini Ernst Biironi mõis
nikuseisusesse vastu ei võtnud, pidid nüüd teda
koguni Kuuramaa hertsogina võtma.
Biironi uhkusel ja võimul ei olnud piiri, kuna
ta surija Anna poolt koguni asevalitsejaks oli
nimetatud. Kolm nädalat pärast Anna surma lan*
ges vägev Biiron oma vaenlaste ohvriks. Ta mõis*
teti surma, kuid saadeti siiski Siberisse, Pelõimi
linna, asumisele. Tema peavaenlane ja kukutaja
Minih järgnes aastate pärast tema asemele ise.
Siberi tee peal said vanad sõhrad jälle teineteist
näha, kui Biiron Siberist tagasi tuli. Peeter III ajal
elas Biiron Peterburis parun Tserkassovi juures.
Pärast seda sai ta uuesti Kuuramaa hertsogiks ja
suri Miitavis 1672. a. 62 a. vanaduses.
Karl Biiron, hertsogi vanern vend, oli sõjaväe
lane ja Moskva komandant sel ajal veel, kui
hertsog Biiron kinni võeti. Karl saadeti ka asu
misele, kuid sai 1772. a. vabaks ja suri Kuuramaal oma mõisas Ta oli oma eluviisides kõlvatu,
joodik ja riiakas.
Kolmas ja hertsogi noorem vend, Gustav, oli
igatepidi ausa loomuga, nagu vend Ernst, hertsog.
Gustav oli esiteks Poola sõjaväe teenistuses,
kuid kui Anna keisrinnaks sai ja ta vend Ernst
Peterburi elama asus, läks ka Gustav sinna
elama. Ta tõusis varsti majoriks ja siis kindraliks.
Manstein räägib Gustavi kinnivõtmisest järgmi*
6
selt: „Tagasitulekul Suvepaleest Talvepaleesse
olin mina komandeeritud kindral Biironit kinni
võtma. Ma kohtasin teda sängis ja ütlesin temale,
et ta kiiresti üles tuleks, sest mul on talle midagi
tähtsat rääkida.
Kui ta ukseni jõudis, võtsin ma ta mõlemast
käest kinni ja ütlesin, et ma teda areteerin ja et
tema vend hertsog ka juba areteeritud on.
Ta hõiskas vahte, kuid ta suu topiti kinni.
Siis seoti ta käed püksirihmaga kinni, mässiti
pea soidatisinelisse. Meie viisime ta Talvepaleesse,
kus juba ta hertsogist vend ees ootas. Gustav
saadeti pärast kinniolemist Jaanilinnas ka Sibe
risse kust ta 1742. a. tagasi tuli ja Peterburis suri.
Keisrinna Anna, kes hertsogist suurt lugu pidas,
ei unustanud ka ta venda Gustavit. Ta kihlas
teda 1732. a. oma nimepäeval vürstinna Menschikoviga ja sai selleläbi vürst Menschikovi varan
dust väljamaa pankadest oma naisele kaasavaraks.
Imelik on ka selle vürstinna Menschikovi
saatus.
Vene lihtinimese lapselaps, Ishoori vürsti
(Menschikovi) tütar, siis edasi väljamaa printsi
pruut, siis väljasaadetu Siberis, kes ise omale
Berjosovi linnas pesu pesi, see printsess pidi
nüüd Kuuramaa hertsogi tallipoisi võsule ja järeltulejale naiseks saama.
Gustav Biiron ujus nüüd õnnes, mida hari
likkudest surelikkudest vähe näeb. Tal oli varan
dust, au ja ilus naine ja lootis varsti isaks saada.
Kuid naine, vägeva vürsti Menschikovi tütar, kas
ta selles toreduses ja külluses oma harimata,
kuigi ausa, piiratud mõistusega mehe juures ka
õnnelik oli? Kamenski jutu järel ei tunnud ta
suurt õnne ja tuletas tihti isa viimaseid sõnu
meele : „Sa kahetsed veel mitu ja mitu korda
endist elu Siberis". Seesama naine hoidis oma
7
toredas kastis kallisvarana talutüdruku riideid,
milles ta Berjosovist tagasi toodi, alal ja vaatles
neid tihti ja tihti järele mõteldes. Varsti suri ta
aga lapsevoodi ja see oli selle suurvürstinna
saatus.
8
Jooni Krimmi sõja päevilt.
Sissejuhatuseks olgu alamalseisvad read:
Krimmi sõda algas Vene keisri Nikolai 1. ajal
ja lõppes Aleksander 2. valitsuse algul. Tuli tek
kis Türgiga, kes Vene nõudmisi ei soovinud täita.
(Palestiina püha paigad, ristiusuiiste kaitsmise kü
simus j. m.)
Need nõudmised, mida Nikolai 1. suursaadik
vürst Menshikov Türgile ette pani ja täpselt täit
mist nõudis, olid nõnda öeldud „riiu norimiseks"
mõeldud, et Türgiga sõda alata. -Nikolai lootis
Türki, seda „haiget meest" hävitada ja osa tema
maadest omale ahnitseda.
Türk teadagi Venele ei alistunud ja 14 juunil
1853 ilmus Peterhofist Nikolai 1. manifest, kus
Vene vägede saatmisest Türgi piiridesse (Donau
vürstiriikidesse) teatati, et Paschale (Türgile) näi
data. „kuhu tema kangekaelsus välja viib".
Kuid kõrk Nikolai 1., kes oma vägede arvu
peale uhke oli, eksis oma suures võidulootuses.
(Umbes 500.000 tääki rahuajal ja umbes miljon
sõjaajal. See arv ületas kaugelt teiste riikide sõ
javäed, näiteks Austria ja Prantsuse olid ligikau
du poole vähemad).
Kuulame, mis Krimmi sõjaajaloolane sellest
suurest sõjaväest räägib: „Varustus õige puudulik.
Püssid suuremalt jaolt vanad tulelukud; laskmine
sündis korraga, suurtükivägi ei tabanud märki.
Puudus püssirohi. Püssi peale vaadati kui kepile,
2
9
mille otsa tääk kruvitud; püssitule peale rõhku
ei pandud Harjutuseks lubati soldatile aastasainult 10 padrunit, sedagi ainult paberil. Püssi to
rud olid roostes, pealt küli läikima nühitud. Neid
puhastati ainult kord aastas Ka sõduri toitmine
oli vilets.
Sõja kuulutamisel Türgile lootis Nikolai 1. ka
oma „õiguse* peale.
Inglise saadik ütleb, et Nikolai kolme asja
kindlasti uskus: oma sõjaväe vägevust, Austria ja
Preisi abi ja oma asja õiglust. Ta ei lubanud
enesele öelda, et ta millalgi valesti oleks toimi
nud. Näiteks: „helde" vene keiser, kes Austria
valitsusele toetuseks kuus miljonit kinkis, kui see
revolutsiooniga võitluses oli (kui Vene isegi
pankroti äärel seisis), oli Nikolai meelest ka „õig
lane" tegu.
Mõni võit Türgi üle ei toonud Venele mingi
suguseid häid tagajärgi. Venelased pidid Türgi
piiridest koguni taganema ja võitlust omal maal
jätkama.
Inglis ja Prantsus olid vahepeal oma sõja
laevastiku Bosborusse saatnud ja Vene laevastikul
oli võimalus võetud Konstantinopolit ära võtta.
Venemaa vastu Türgi kaitseks astusid Inglis- ja
Prantsusmaa; ka Austria ja Preisi olid Venele
vaenulised Venel tuli nüüd pealetungimise asemel
ennast kaitsta. Algul ei olnud teada, kust liitlased
peale tungivad, kuid viimaks osutus selleks Krim
mis olev Sevastopol. Siin vältas vihane ja verine
võitlus kuude kaupa Et Venel võimalust võtta
suuure väe kogumist Sevastopoli all, selleks toimis
liitlaste laevastik Balti merel alati ähvardades
siin ja seal dessanti teha. Vene pidi omi piire
Tifilisist kuni Tornioni kaitsma. Vene Bait* sõja
laevastik oli nõrgem, ta ei usaldanud Kroonlinnast
ja Sveaburgist välja tulla, nii oli siis Balti rannik
kaitseta. Mustamere laevastiku uputasid venelased
ise Sevastopoli all. Nikolai I oli oma plaaniga
Venemaale õnnetuse kaela toonud. Oli selge, et
Sevastopol visast vastupanust hoolimata langeb
ja — langeski.
Vene saagihimule oli piir pandud, ta vägevus
ja uhkus murtud. Nikolai ei kannatanud seda
välja. Ta suri.
Purtse pommitamine Krimmi sõja ajal.
Kell 11 hommikul 30. juunill855. a. ilmusid
kolm sõjalaeva soomelahe sinetavale silmapiirile
ja lähenesid Purtse rannale. Nagu pärast selgus
tolleaegseist ajalehist, olid need fregatt „Arragant",
korvett ,,Magicienne“ ja kahurpaat „Ruby". Algul
arvati, et laevad tahavad värsket vett jõesuust
peale võtta. Ent neil oli palju kurjem nõu. Fre
gatt „Arrogant" heitis ankru umbes verst maad
kaldast, lähemale tuli korvett ja nende vahele
asetus kahurpaat. Mõni hetk hiljem algas tulis
tamine ühe suvimaja ja rändrüütlite maja sihis.
Vähesed bashkiirid, kes olid kõrtsis korteris, tor
masid sealt välja oma hobuste selga ja otsisid
kaitset sisemaal. Ka teised elanikud põgenesid
pommide eest. Kuulid põgenejaid ei tabanud.
(Rahvasuus oli jutt, et üks veerev pomm ühe põ
geneja tüdruku jalakanna purustanud. Kas see
vastab tõele, selleks puuduvad andmed. А. T.).
Kaks üheksakümnekuue naelalist kuuli läbis
tasid majakatuse, kuhu pärastpoole asetati mä
lestustahvel sõnadega: „Bombardement der Englander am 30 Juni 1855.“ (Inglaste pommita
mine 30. juunil 1855). Ka telegraaf, mis püstita*
tud Jo-mäele, oli vaenlase kuulidele märklauaks.
Kui pommitamine jõudis haripunktile, lahkusid
paadid laevadelt ja üle 100 sõduri tuli maale,
kus pistsid rannavalve maja põlema. Peale selle
11
pöörasid nad tagasi laevadele. Kella 3 ajal sõitsid
laevad kaugemale ulgumerele. Nüüd tulid põgenejad tagasi, olles rõõmsad et kõik möödus nii
kergesti. Õhtul tõid talupojad Purtse umbes paar
kümmend kuuli, millised nad mitme versta kau
gusel rannast leidnud. Ka leiti rannal hiljem üks
revolver, mille inglased vist olid kaotanud. Nõn
da oli siis Purtse, ehk kuidas kapten Yelverton
omas teadaannes seda paika nimetab, „Port
Sacki“ pommitamine lõppenud. Purtse ja Püssi
mõisad olid 1750. a. peale krahv Stackelbergi pe
rekonna päralt. Varemine aga kord Axel Oxenstierna omad. kes rajas 1636 a. Lüganuse kiriku.
Purtse pommitamise kohta liigub rahva suus
veel praegugi jutte. Üks jutt räägib, et kui saksad
inglaste ilmumisel põgenenud, jäänud kaks jul
get töölist paigale ja lasknud sakste road, mis
lauale valmis pandud ja pommitamise hirmul
puutumata jäätud, omale hea maitsta. Selle eest
saanud nad aga pärast ihunuhtlust, et rahva va»
nasõna täide läheks: „Kes kõik magusad maitseb,
see kõik kibedad kannatab."
N.-Jõesuu pommitamine
Inglast oodati juba sõja algul, 1854. a., ka
Narva alla. Linnas kuulutati sõjaseisukord välja,
kindlustesse seati suurtükid üles (Jaanilinna kind
Iuses olid nende otsad osalt jõe poole, osalt Joa
välja poole pöördud). Harjutati ka märkilaskmist.
Et kuulidel oleks vaba jooksuväli, lõhuti kindluse
ees seisvad majad maha (2 kroonu , 1 preestrija 1 eramaja). Eramajade omanikele anti teada,
et nad esimesel käsutusel kohe oma majad, mis
kindluse lähedal, mahalõhuksid Vanalt Jaanikindluselt nõuti tol korral liiga palju. Vanad müürid
pudenesid iseenesest juba kahurite paukude all.
12
„Kui aga inglased tõesti Narva kaudu Peterburi
kallale tahaksid minna, siis oleksid nad nii suure
väe maale saatnud, mis väikese Narva ühe päe»
vaga ära neelaks". Vaata Prav. Vjestn. 1893,
nr. 221—322).
Kuna nooremad ohvitserid inglaste maaale
tulekut ei uskunud, olid vanemad ohvitserid,
nagu komandant Jarmerstedf, polkovnik Gnospelius, Schröder ja t. teises arvamises. Mõned elani
kud isegi põgenesid juba
Linnaväravad (Narva oli sel aja veel kindlus
ja väravad olid siis alles) pandi kell 9 õhtul kinni;
pärast seda ei lastud enam kedagi sisse. Alevielanikud pidid pööninguil täidetud veetoobrid
valmis hoidma, et juhtumiks kui pomm maja
põlema paneb, siis vesi kustutamiseks käepärast
oleks. Narva jõe kaldale olid igale poole patareid
asetatud, tugevamad Popovka ja Feodorovka kü
lade juurde. Jõgi ise oli mitmes kohas mineeritud.
Kõige tugevamad kindlustused tehti aga Jõesuus
ja tema vastas olevas Neemerannas. Samuti oli
ka Jamburi (Luuga) jõesuu kindlustatud. 1855. a.
seisis Rosoni jõesuu lähedal kanonerilaevastik,
kaptenleitnant parun Stackelbergi juhatusel. Jõesuu
tuletornis kustutati tuli ja torn ise värviti halliks,
et nii silma ei paistaks. Jõesuu ja linna vahele
ehitati signaalliin, s. o. pandi teatud kaugusse
pikad latid ja juuresolevad vahid andsid ükstei
sele märke edasi.
Ööseti põlesid sekssamaks otstarbeks tõrva
katlad. (Elektri telegraaf linna ja Jõesuu vahel
seati sisse 1855 a.) — Märkilaskmise harjutuse
juures sai major Bokajev N.-Jõesuus õnnetumat
surma, kui ta parajasti sel hetkel kahuri suu eest
mööda oli minemas, kui pauk käis. Majori üle
mine kehaosa lendas ühele poole, jalad teisele
poole liivale. 6 juulil 1855. a. algas N. Jõesuus
pommitamine Inglise laevade (Exmouth, Blenheim,
Pincher ja Snapp) poolt, mis Narva lahte tulid.
Mereranda täitsid silmapilgul 68 ja 96 naelalised
kuulid.
Mõned lendasid üle vene patareide Kudruküla
ja Rosoni jõesuu juurde, nii et vene laevastik
natuke Narva jõge mööda ülespoole kuulide eest
varjule pidi sõitma. 7 tunni jooksul laskis inglane
mitutuhat pommi Vene patareide peale, mis aga
suurt kahju ei teinud, sest et nad pehme liiva
sisse kukkudes ei lõhkenud. Venelased andsid
omalt poolt 292 pommi vastu ja tegid laevadele
natukene viga. Venelaste pool langesid kaks noort
suurtükimeest ja kindral Daller sai vigastada.
Narva hingas nüüd kergemini, kui inglased merele
kadusid.
14
Peatükk Narva kirikute
ajaloost.
Nagu ajaloost teada, jäid Narva kodanikud
pärast linna äravõtmist 1704. a. oma kirikutest
ilma, kuigi muud eesõigused linna vallutaja Pee
ter I poolt neile alles jäeti. Miks kirikud nii
väga Peetrile meeldisid, et ta neid kodanikkude
käest ära võttis ja venelastele üle andis, ei ole
teada, kuigi on olemas rahva legend, mida „Ru*
gotivtsev" (Skrobotov) üles kirjutanud ja „Oudova—Jamburi lehes“ avaldanud 1872. a. nr. 22.
Kirikute äravõtmise kohta käibki järgmine
lugu:
Rootslased ja sakslased, linna kodanikud, pa
lusid oma eesõiguste alalhoidmise pärast.
„Hea küll, mis te minult veel soovite?'*
„Maad ja varandusi, mis meil enne õlil"
„Ja mis veel?"
„Muud ei midagi 1“
„Hea küll!" ütles Peeter. „Eesõigused ja maad
saate. Aga, et Jumala ära unustasite, võtan teilt
kirikud ära."
Et kirikud just „Jumala äraunustamise" põh«
jusel sakslaste ja rootslaste käest ära võeti, nagu
ülaltoodud legend jutustab, on vaevalt usutav.
Narva kodanikud said linna ümberpiiramise juu
res nii palju häda näha ja kannatada, iseäranis
linna äravõtmise aegu ja pärastki veel, et ütelus
15
„Jumala unustamisest* vist legendis ülekohtune
tundub.
Linna kodanikkude hirm ja meeleheitmine oli
suur; hukatus ootas neid. Uulitsal lõhkesid pom
mid, põlesid majad, kuuldus haavatute hoigami
ne. Veri, tuttavate ja omaste surm sundisid silmi
palves ja abi lootes ülespoole pöörama. „Jumal
päästa meid ja ole meiega!" on ühe selleaegse
kodaniku päevaraamatusse üles tähendatud.
Teine Narva kodanik, kes bürjermeister
Schwarizi maja keldris (kivitrepi lähedal Koidu tän.,
kus kujudega portaal) ühes pastor Schwartziga ja
Rootsi polkovnik Schlippenbachiga ja teistega
varju otsis, kõneleb Narva äravõtmisest: „Kella 2
ja 3 vahel võeti linn tormiga: palju rahvast ta
peti maha ja sai surma enamiste igas majas.
Tänavatel vedelesid surnukehad ja igalpool läks
riisumine lahti, mis suurt häda sünnitas. Ühelegi,
keda vangi võeti, ei olnud omaksetest mingisu
gust teateid; ei teadnud mehed naistest, ega lap
sed vanematest.*
Küll kutsus Peeter pärast- linna valdamist,
oma kui ka välismaa ülemaid ja Narva tähtsa
maid kodanikke, kes veel ellu jäänud, oma juure
pidusöögile, kuid see lahkus ei takistanud Peetrit
pärastpoole Narva kodanikke Põhja-Venemaale
välja saata. (1708 aastal tuli käsk kõik endised
Rootsi alamad Vene sisemaale elama asetada.
Käsk pidi 8 päeva jooksul täide saadetama,
missugune tähtaeg oli liiga lühikene varanduste
äramüümiseks, ja Taani saadik Just Jul süüdistab
oma märkustes kohalikke väljamaa ohvitsere,
kes väljasaatmist taga õhutasid, et vä!jasaadetute
varandust omale saada).
Nagu ajaloost näha, ei hellitanud Peeter
Narva kodanikke, vaid tarvitas karmust, mida ka
kirikute äravõtmise lugu tunnistab ja legend,
mida Skrobotov üles kirjutanud, katsub, Peetri
16
tegu ainult pehmendada ja ilustada Peetrit suu.
reks jumalakarljaks ja armastajaks tembeldades ja
kodanikke suurteks jumalaunustajateks tehes,
keda ainult maine vara huvitab. Ajaloost on ju
ka teada, et Peeter Narvat mitte sugugi Narva
kirikute pärast omale saada ei ihaldanud. Fakt
on aga siiski, et ta Narva kirikud kodanikkude
käest võttis ja venelastele üle andis, kaunistagu
ja ilustagu vene legendid seda tegu kuidas
tahes.
Peetri poolt äravõetud kirikud on järgmised.
Praegune vene soboor ehk Preobrashenski kirik
Suures tänavas (endine katolikusaksa kirik), mille
stiil tublisti moonutatud ja endine Rootsi toom
kirik Rahu tn. (praegune saksa kirik). Vene
keisrinna Anna andis viimase (saksa) kiriku 1733.
aastal luteriusulistele tagasi; seniajani peeti aga
luteriusulisi jumalateenistusi linna börsimajas ja
raekoja saalis. Esimene — endine katoliku kirik
— on praegu venelaste käes tarvitada.
3
17
Vene kroonitud pead Narvat
külastamas.
Sest saadik, kui Narva Vene alla sai (1704),
peatusid siin läbi sõites peaaegu kõik Venemaa
valitsejad Peeter I alates, kes pärast Narva lan
gemist siin mitmel korral viibis.
Nii näiteks oli ta Narvas 19. aug. 1704. a.,
kus temale Poola kuninga saadik Dsjalõnski
ennast esitas, kes ühes Vene poolt volitatud F.
A. Goloviniga Vene ja Poola vahel tehtud lepin
gule alla kirjutas. Veel samal päeval sõitis Peeter
siit Tartu, kust ta 12. nov. Narva tagasi tuli ja
siia 6. detsembrini jäi. 13. nov võttis ta Narvas
Türgi saadiku vastu. 1706. a. oli tsaar 20.—25.
märtsini Narvas, pühitses siin lihavõttepühi. No
vembrikuus sõitis ta Menschikovi nimepäevaks
uuesti Narva, vaatas kõik kindlused läbi, ka pea
aegu iga eramaja. 23. nov. õhtul oli linn ilutu»
ledega kaunistatud. Juunis oli ta jälle siin; siit
Pihkvasse sõites kirjutas ta Narva ülemkomandant
Brüssile, et ta saare ninal mere juures ilmaaegu
maharaiutud tammemetsa kännud alal hoiaks,
sest et neist võsusid on loota (Peeter pidas tam
medest iseäranis lugu). Detsembrikuus oli tsaar
ühes oma poja Alekseiga (kes pärastpoole isale
vastuhakkamise pärast hukati) Narvas. 1708. a.
juunis sõttis Peeter I pealinnast oma õe Natalia
ja abikaasa Katarina seltsis siia, kus ta oma
nimepäeva pühitses. Samal päeval pühitseti prae
18
gune Vene kirik (südalinnas. Suures tänaval)
tsaari juuresolekul selle usu järel jumalateenistu
seks (Rootsi ajal oli Saksa kirikuks olnud). Peeter
1 oli Narvas a. 1712, 1716 ja pärast veel mitu
korda. Sellest on näha, et Narva Peetrile üheks
armsamaks ja tähtsamaks kohaks oli. (Peetril oli
Narvas oma maja, Rüütli tn., mis praegu alles ja
kus Peetri muuseum asub).
Narvas peatus ka õnnetu keiser Joann Anto
novitsh umbes 10 päeva, kui teda linnast linna
sunniti ümber rändama See oli sel ajal, kui
novembriööl 1741 riigipööre sündis ja Peeter I
tütar Elisabet enese valitsejaks (keisriks» välja
kuulutas. Väikese alaealise keisri vanemad ühes
lapsega, Joanniga (keisriga), saadeti esiotsa
Vassili Saltõkovi ja 100 mehelise komando saatel
(pärast suurendati sõdurite arvu 300 peale) Riiga.
Saltõkovile anti käsk reisi umbes kuu aja võrra
pikendada, ja nii siis tuli Narvas viibimine 10
päeva.
Peetri tütar Elisabet käis mitu korda Narvas,
nii juulis 1746 Teda oli Narva magistraat,
sõjavägi ja rahvas 4 versta linnast eemal (Jam*
buri maanteel) vastu võtmas. Üle linna puusilla
tuli ta jalgsi, Silla ostas võtsid teda vaimulikud
vastu. Siit läks ta endisesse ordu (Hermani)
lossi. Õhtul sõitis kõrge külaline linnas ümber,
mis ilutuledega oli valgustatud. Turule (turg oli
tol korral raekoja esisel platsil) oli auvärav tehtud,
kus linna magistraadi juuresolekul lapsed valgetes
riietes naiskeisrile tervituslaule laulsid. Tallinnast
tagasi tulles (raudteed tol ajal ei olnud, keisrid
ja teised pidid kõik maanteid tarvitama) sõitis
Elisabet tasasel sammul mööda valgustatud täna
vaid lossini ja sealt tõrvikute valgusel üle silla,
kus ta kaks versta linnast telgi alla ööseks jäi ja
hommikul pealinna poole edasi sõitis.
19
Katarina II käis 2 korda Narvas (Katarina
Esimene, Peetri abikaasa, käis ühes Peetriga ka
Narvas). Suur Katarina elik Katarina Teine oli
1764. a. esimest korda Narvas, kuhu ta 22. juuni
õhtul kelle 7 jõudis. Jaanilinnast tervitasid teda
kindluse suurtükid. Siin võttis teda vastu kindral
major Benkendorf ja kindralmajor Baranov, ka
Vene kaupmehed ühes sooladelva ja puuviljaga.
Läks kellahelinal linna ja puhkas „lossis". Pärast
seda oli esitlemine. Ööseks sõitis aga Laagna
mõisa, krahv Siiversi juure. Katarina saatkonnas
viibisid Grigori Orlov, hetman K. Rasumovski,
Peeter Panin, sekretärid ja mõned kojadaamid.
Teise reisi Narva kaudu võttis Katarina II
a. 1780 ette, kus ta 10. mai õhtul linna jõudis.
Jaanimäel oli auvärav tehtud ja kahel pool täna
vat Narva noormehed ja neiud valgetes karjaste
riietes keisriproua tee peale lillesid puistamas
(Peab tähendama, et tol ajal praegust Jaanilinna
(Ingeri) tän ega puusilda seal kohal, kus praegu,
ei olnud; tehti hiljem, Nikolai I ajal. Jaanilinna
tee käis Peterburi uulitsat mööda ja sild käis
praegusest sillast allapoole).
Lossis esitleti: Liivimaa kindralkuberner krahv
Jüri Braun, Eestimaa abikubemer G. Grotenhjelm'
Pihkva kuberner P. Mansõrov ja p. t.
Mitte iial ei näinud Narva nii suurt hulka
hiilgavat õuekonda, kui sel puhul neid Katarinal
kaasas oli. Siin oli vürst Potjomkin, krahv Tscher
nõschev, Leo Narõschkin, senaator Brüss, krahv
Stroganov, Aleks. Lanskoi j. t. 11. mail käis
Katarina Narva koski vaatamas. Vares- (Kreenh.)
saarel, kus siis veel vabrikuid ei olnud, vaid
kolm saeveskit, Narva kodanik Karl Suthofli ma*
jas sõi ta lõunat, mis linna poolt 34 inimesele
oli valmistatud.
Keisriprouat teenisid söögi ajal Narva tähtsa*
mad naisterahvad. Keisrinna kirjutab selle võõras-
20
peo kohta vallatus toonis: „Sõin lõunat koskede
juures; vett on siin rohkem, kui mu esimesel
käigul (kevadel). Olen väga väsinud eilsest ja
tänasest: tuleb tähendada, et siinsed iludused
(vist need, kes teda laua juures teenisid) kole
inetud, kollased kui aivad ja kuivetanud kui
hobusekronud on“. (Võrdlus, mis selleaegsete
Narva tähtsamatele daamidele mitte auks ei ole)
Narvast sõitis Katarina N.-Jõesuhu merd vaatama
(suvituskohta sel ajal ei olnud seal) Järgmisel
päeval aga sõitis Oudova poole ja sõi einet 7
versta eemal Narvast, Plüssa jõe juures.
Paul I käis ka oma lühikese valitsuse ajal
kord Narvas.
Keiser Aleksander I sõitis mitu korda Narvast
läbi, nii varsti kohe peale troonile astumist 1802.
aastal, kui ta välismaale (Meemeli) sõitis.
Keisrit saatis krahv Tolstoi, Kotsubei, Lieven
ja vürst Volkonski. Siin olles käis keiser ka Narva
Saksa kog. pastori Skofti pulmas, mis siin para
jasti peeti. Pulmakingiks sai pruut teemandiga
sõrmuse. Keiser käis ka koski vaatamas ja Peetri
lossis, kus ta kõik asjad läbi vaatas ja alal käskis
hoida ; ka Vene kirikus (linnas). Siit sõitis keiser
Jõhvi poole ja sõi lõunat Jõhvi mõisas.
Aujärjepärija Konstantin Pavlovitsch käis 1814.
aastal Narvas. Ka aastal 1817 sõitis ta oma abi
kaasa Aleksandra Feodorovnaga siit läbi; samuti
Orani prints Villem oma naisega (sünd Anna
Pavlovna) samal aastal.
Nikolai I käis 1827., 1831. ja 1845. a. Narvas.
1844. ja kahel järgmisel aastal aujärjepärija Alek
sander (pärastine keiser Aleksander II), peale
selle veel suurvürstid Nikolai ja Michail. Iseäranis
palju kõrgemaid külalisi oli siin aastal 1845, kui
suvel siin suured sõjaväe manöövrid olid). Narvas
käies peatus Nikolai I Narva komandant parun
Velio majas (praeguse Eesti gümnaasiumi hoones),
21
kus ta narvalaste kohta olla ütelnud, neid karak
teriseerides: „Kivised majad, raudsed pead".
Suurvürst Vladimir Aleksandrovitsch
käis mitu korda Narvas, nii 8. juunil 1894. a. ja
mais 1898. a.
1890. а. käisid keiser Aleksander III ja Saksa
keiser Vilhelm II Narvas. See aeg tuletas oma
hiilgusega Katarina II aega meelde.
Suurvürst Vladimiri pärastise vene pagulaste
keisri Krilli (f 1938.) isa N. Jõesuus viibimisest
jutustab lugusid lagunenud suvila Poska tän. 44.
See mahajäetud maja on nagu mõni ennemuist
ses jutus ettetulev kibuvitsaloss, milles kuninga
tütar nõiaunes oma päästjat printsi ootab. Maja
kannab nime „Ugolok Slutschevskago" millised
nimetähed puust väljalõigatult suvemajal näha.
Ees on tal katusealune rõdu, mis tublisi lagune
nud. Puud ja alleed on metsikuks muutunud,
lusthooned lagunenud või lagunemas, niisamuti
ka maja, mis hädapärast suurt remonti nõuab.
Maja kuulub kellelegi kindral Slutschevskile, kes
surnud; ta lesk elas Peterburis, tütar aga Berliinis.
Räägiti, et kindralihärra ka luuletaja olnud, tema
toodang ilmunud pealkirja all: „Is ugolka,"
tähendab — sellest luulelisest nurgast pärit, kus
kindralluuletaja omal ajal suvepuhkusel elas, N,Jõesuust. Mis aga maja ajalooliseks teeb, on üks
postidel seisev lusthoone, mille lakke suurte mus
tade tähtedega trükitud: „16 mail 1898. aastal
õnnestas (seda) „nurka" oma külaskäiguga suur
vürst Vladimir". — Suurvürst Vladimir oli Nikolai II
lell.
Kadunud on Romanovite suguvõsa hiilgeaeg
Venemaal. Kadumas on ka ühe selle perekonna
liikme Narva Jõesuus viibimise mälestus.
22
Vanad aidad jutustavad.
Narva jõe kaldal, Jaanilinnas ja Narva agulis,
näeme hooneid, mille ukseaugud mustendavad;
need on vanad kaubaaidad. Enamik nendest Nar»
va agulis ja Jaanilinnas on lammutatud Alek
sander 1 ajal kui 1808. a. Rootsile sõda kuulu
tati, ehitati suured soolaaidad (kroonu soola
ladud).
Et Eestimaa jaoks soola muretseda, mis Nar
va sadama kaudu sisse tuli, ehitati siin suured
soolaaidad, kuhu 50 tuhat puuda soola sisse
mahtus. Pea soolamuretsejaks sõjaväele (1808.
a.) oli aga Tomski kaupmees Schumilov, kuid
soola toodi ka Inglismaalt Narva kaupmeeste tel
limise peale. Kroonu soola ladud olid üks Narva
agulis, teine Jaanilinnas Kaupmees Kramer mu
retses sõjaväe jaoks (1809. a.) 10 tuhat puuda
tina, 30 tuhat puuda salpeetrit (9 rubla puud).
Vanemal ajal, kui Narva oli veel kindlus (1863)
ja ka pärast seda valitses nende aitade ees elu
ja elav kauplemine; tulid laevad ja läksid; aidad
olid laevalaadungitele panipaigaks, kust kaup
Kulgu kaudu edasi Pihkvasse, Tartu ja mujale
valgus, sest tarvitusel oli ainult veetee, raudteed
veel ei olnud. Peatume esiotsa Jaanilinna aitade
juures.
Seda sadamat, kus need aidad asusid, kutsuti
vanasti „Oriovi pristaniks“ (kaupmees Orlovi ni
me järele; Orlovi aidad olid plekk katusega, kaup
23
mees Sinovjevi aidad papp-katusega). Ka vana
Orlovi auruveski kõrge telliskivist suitsutoruga,
mis paar aastat tagasi lammutati, rääkis ajast,
kus ta Peterburist hobustel toodud teri jahvatas
ja seda jahu siis Narva ümbrusesse ja veeteed
mööda edasi saatis. Veski ehitajaks oli Juli Andrejevitsch Andre, pärastine Kreenholmi arhitekt.
Holtzi artell oli aga viljavedajaks Peterburist.
Kui Kreenholmi vabrik ehitati, toodi selle vab
riku villad Narva aguli aitadesse, (praeguseid tel
liskivist Kreenholmi aite aurulaevasadama lähedal
siis veel ei olnud, need ehitati hiljem), kust need
siis hobustega vabrikusse veeti. Kalevivabriku
toormaterjali tõid aga laevad Orlovi sadamasse,
sealt toimetati seda niisamuti hobustega paigale.
Laevu käis Narvas rohkesti, sest kauplemine
oli elav. Need olid purjekad. Vahel oli neid nii
palju sadamates, et nad kahes kolmes reas seisid
ja „träälidel" tuli üle laevade kaupa aitadesse
kanda. Aurulaevu siis veel ei olnud, laevad purje
tasid tuule abil otseteed Narva sadamatesse. Esi
mene aurulaev (puksiir) oli kaupmees Sinovjevi
oma ; ta oli ratastega ja tema tuleku kohinat oli
juba kaugelt kuulda. Rahvas kutsus seda laeva
,,lopaskaks“. Et kord juba laevadest jutt, siis olgu
tähendatud mööda minnes, et laevad teadmata
ka niisugust kaupa Narva tõid, pealegi tasuta,
mida Viru taadid, kes maalt linna tulles „vooris"
käisid, heameelega tarvitasid ja suurel hulgal
koju kaasa võtsid. Rootsi tikutrustist ei nähtud
siis veel kurja undki ja piibu süütamine ja tule
soetamine sündis tuleraua, taela ja tulekivi abil.
Ja just seda tulekivi said Viru taadid Narva
sadamast ohtrasti. Need olid suured mustad, ke
risekivide suurused munakivid (kvarts ehk piikivi),
mida laevade põhjas vist raskuse tõstmiseks tar
vitati ja mida laevad siia maha jätsid.
Peatume pisut Jaanilinna aitade juures. Nagu
24
öeldud, kauples Orlov viljaga, Sinovjev kauples
soolaga, heeringatega ja kivisöega, ka puudega,
mis väljamaale veeti. Jaanilinna aitade seas oli
Põpkini (Põpkini maja asus seal, kus praegu
Tiitso seebivabrik, Narva agulis, jõe ääres.) kala»
ja silguait. Tema räimepüüdjate artell töötas Magerburgis (N.-Jõesuus, Venemaa poolsel rannal),
umbes paar versta jõesuust Venemaa poole, päästejaama lähedal. Kaluritel olid pikad saapad rihma*
dega ülal hoitud ja tõrvatud särk seljas. Püütud
kalad toodi paatidel Narva, kus nad siis röögiti
ja tündritesse müügiks sisse soolati. Naistele,
rookijatele, makseti rookimise eest tasu „korvi"
pealt. Sealt saadi ka osta värskeid räimi kapa
ehk „kühvli" viisi. Turul seda kaupa müügil ei
olnud.
4
25
Vanad aidad jutustavad.
Lihunikkude aidad asusid teises reas (aitade
vahelt käis tee; neist aitadest on mõni veel alles).
Siin oli lihunikel lihapoed ja tagumises ruumis
(poe taga) tapeti loomi, kuna eespool müüdi. Ta
pamaja linnas ei olnud, pärast ehitati ta Pimeaia vastu vallile (sinna, kus petrooleumipaak hil
jem seisis; enne oli seal pikas hoones tapamaja).
Praegune, uus tapamaja linnakarjamaa serval
Narva agulis ehitati Vene valitsuse ajal enne Eu
roopa sõda. Linnas lihaga kaubelda vene lihuni*
kel luba ei olnud. (4. juulii 1866. a. kaotati saks
laste eesõigused ja anti kõigile luba linnas kau
belda ja ametit pidada; tähendab, anti venelas
tele ja muulastele samad õigused, nagu tsunftis
olevatele sakslastele!)
Linnaprouad käisid heameelega Jaanilinnast
liha ostmas, sest jalavaeva tasus odavam hind
Linnas oli „saksa lihuniku" Fideli kärn, endine
Vankri pood, hiljem „Aida" ühisuse piimapood,
börsimajas (Fidel ise elas Peetri alevis, Tallinna
tee ääres). Jaanilinna lihunikud Malenkovid elut
sesid Jaanilinnas, teised vene lihunikud, Dokukinid aga Peetri alevis, s. o. linnast väljas. Et Nar
vas palju laevu käis, siis oli nõudmine liha järgi
suur; varustati ju laevade meeskondi lihaga, võib
olla, et söödi tol ajal ka rohkem lihatoite. Liha
oli ju odav — vasikaliha nael näit. 2 kop. Kui
loomaliha nael 4 kopika peale tõusis, — jutustab
26
vana Karva elanik, — siis ütles isa meile: „Lap
sed, lihasöömine jääb nüüd ära, iihanael maksab
juba 4 kopikat!“ Makseti lehma eest 8 rubla ja
selle ümber.
Hilisemal ajal toodi lihakauplused linna „va*
na apteegi" otsa juure platsile, seal asusid ka
rohelisekraamikauplejad, „ogorodnikud“,aednikud.
Ka „Kongi" all asusid lihapoed (,,Kongia!uue“ on
praegu kinni ja linna tarvitada, ta asub raekoja
lähedal, endise turuplatsi — Raekojaplatsi ääres.
Narva agulis, jõe ääres, oli terve pikk rida
kaubaaitu, mis peamiselt Suthotfi pargi hakatu»
seni ulatusid. Siin olid soola- ja heeringaaidad.
Laevade tühjendajaks olid „träälid", kes
Harva agulis elutsesid. Need olid eesõigustatud
isikud, kelle ameti pärisid nende lapsed; nende
seast ei võetud soldateid j m. Vana rahvajutu
järel olnud träälide esivanemad rootsi soomlased,
kes Peeter I aidanud, kui Peeter Rootsi ajal
salaja linnas käinud. Tasuks selle heateo eest
annud tsaar pärast linna äravõtmist traalidele
teatud eesõigused.
Träälide artell võis ka teisi ametimehi omale
abiks võtta, kui seda oli tarvis, ise nad olid
aga kaubalaadurigi paigale panejad. Soola vastu
võtmise ja mõõtmise juures (tündri või püti viisi)
viibisid vannutatud träälid. Heeringate vastuvõt
misel töötas praaker; see praakis heeringaid.
Heeringatündrid või'piitidolidpuuvitstega.Vitste
katkiminekul pidi vitsutaja uue panema. Puudu»
lised tündrid täideti teise tündri arvel. Löödi
tündril ülemised vitsad välja, võeti põhi või
mõlemad välja, ja kui tünder täidetud, pandi
mõlemad tagasi. Enne aga, kui tünder valmis, teh
ti tündri laudadesse (tündri keskele) auk, kust
soolvett sisse kallati. Auk pandi pehmest puust
tehtud prundiga kinni. Selleks oli iseametimees,
„prunditaguja". Soolvett saadi suurest puutõrrest,
27
mis iga heeringaaida ees leidus, n. n. soolveetõrs. Kõlbmata heeringad, mida praaker praakis,
viidi Siivertsi juudi surnuaia taha, kuhu nad
maeti. Enne matmist siputati heeringad lubjakorraga üle (petrooli linnas ei olnud, tarvitati
rasvaküünlaid). Juhtus sedagi, et praaker > liig
hoolsalt* praakis, siis kaevasid vaesamad alevi
elanikud maetud heeringad .hauast" välja, pesid
puhtaks ja sõid rahuga, mürgitust kartmata.
Kolm korda suves oli träälidel rahasaamise
päe, ehk „tuhandepäev", mil neile kaubakontorist
töötasu makseti. Palka makseti tolleaegses Sii
vertsi trahteris, Saksasurnuaia
nurga vastas
olev maja.
Suthoffi pargi alul asusid Boltoni ja Dieckhofi kaubaaidad. Viimane kauples viljaga, linaga,
heeringatega, soolaga; Bolton peale selle ka
kivisöega. Oli veel teisi suurkaupmehi, Genti
Lanski (kauples vilja ja ritvadega) Sinovjev (metsakaupmees) j. t.
Narva sadamatest viidi kaup hobustega Kulgu
sadamasse (sool, heeringad;. Linna voorimeeste
artell oli kauba viija. Nad ei tohtinud aga Kulgu
sadamasse tulnud kaupa peale võtta, vaid pidid
tühjalt tagasi tulema. Kulgu kauba jaoks (linad,
kanep j. m.) oli oma veoartell (Kulguküla mehed),
kes kauba linna voorisid, kuid niisamuti tühjalt
Kulgule pidid minema. Kahte otsa ei tohtinud ei
ei linna ega Kulgu artell teha. Narva kaup läks
Kulgult Oudova, Pihkva, Tartu. Kulgul o'i ka
kõrts Kaup toimetati Kulgult edasi Narva jõel ja
Peipsil lotjadel, samuti kui Venemaa kaup Kuigule.
Allavett tulid lodjad (parkad) purjede abil,
Kulgult Peipsi poole tõmmati aga kaubalotju
köie abil, mis raske töö oli, kaheksa või rohkem
mehi tammusid kalda äärt mööda ja vedasid
köie abil lotja vastu vett ülespoole. Meestel oli
28
üle piha pandud midagi rangidetaolist, mis oli
köiega ühenduses. Iseäranis raske vedu oli OlginKrestl kärestikus. Need vedajad olid Narvajõe
burlakid, nagu neid vanasti oli Volga ja teistel
jõgedelgi, kui aurulaevu veel ei olnud.
29
Narva möödunud sajand.
Peale Narva sadama ja jõe puhastamise hoo
litses Aleksander I ka Narva maantee eest, mis
tol ajal, kui raudteed veel ei olnud, sõjaliselt ja
kaubandusliselt oli tähtis. Ka mitmesuguseid ehi
tustöid ja parandusi tehti selle keisri valitsuse
ajal Narvas.
1819. a. võeti üks börsimaja saal (kus praegu
kino „Koit") teatri alla ja sellega pandi alus Nar*
va saksa teatrile.
1820. a. ehitas Narva kaupmees Paul Momma
Narva jõe paremale kaldale, kaupmees Krameri
maatüki peale kalevivabriku.
1822. a. ehitati Tallinna maantee otsa „Peetri
värav". Samal aastal lõhuti ka sild, mis Hermani
lossi ja linna ühendas (Suure tänava otsa kohal)
Värav lossi suunas müüriti kinni.
Aleksander I ajal, kui 1808. a. Rootsile sõda
kuulutati, kindlustati ka Narva ära. Kahelpool
jõge seati patareid üles, samuti ka Narva-Jõesuus.
Kuid sõjakära ei seganud seekord narvalaste rahu.
Nii ka tähtsal 1812. aastal, kui Prantsus Mosk
vas käis.
Küll aga kardeti et Napoleon Narva kaudu
Peterburgi peale püüab minna ja sellepärast
kindlustati ka linna. Kindlustamise töid Narvas
juhtis inseneride kindral Schvanenbach. Kui
prantslased Venest taganema hakkasid, toodi
prantsuse vange ka Narva. Vangide salgad vaa=
30
dati siia jõudmisel raekoja platsil läbi: terved
saadeti elanikkude juurde korterisse, haiged —
hospidalisse. Paljud nendest leidsid siin Narva
jõe kaldal omal viimase puhkuse.
Nikolai I aegsed ehitused Narvas on järgmi
sed: 1829. a. lõpetati linna puusilla ehitus
(praegune sild) Graniit toodi Soomest veeteed
mööda. Silla plaani valmistas insener polkovnik
Braun. Ehitas sõjaväe-insener major von Bul*
mering. Kummalgi pool silla otsas on kaks obe
liski (ühe pealkiri „ehitatud 1829. a. keiser Ni
kolai I valitsuse ajal". Teisel: Teede peaülema
Würtembergi hertsogi Aleksandri valitsuse poolt
üles pandud").
Sild läinud pool miljonit rubla maksma. Selle
kõrge hinna kohta teatakse kõnelda, et kui silla
ehituse kulude aruanne Nikolai I ette pandi,
tähendanud keiser pilgates: Vist on sillale hõbe
dased sambad alla pandud!
1830. a. tehti Jaanilinna kindluse tornidele
plekkkatused peale; enne olid need katusekividest. (Eesti ajal, kevadel 1927 parandati Jaani
linna kindluse müürid (augud) ja tehti tornidele
uued plekkkatused).
1847. a. istutati väike puiestik Jaanilinna
kindluse värava ette (kus Jumalakabel) ja kind
luse sisse Uspenski kiriku ümber samasugune
puiestik.
1842. a. sai linnas (Suurel tänaval) Vene
kiriku torn valmis, (kaupmees Lavretsov ehitas
kellatorni).
1852. a. ehitas kaupmees Paul Orlov kivise
Nikolai kiriku Ivani mäel (Snameni kiriku kõrval).
Saksa kirikut parandati ka põhjalikult; 1854.
aastal seati kellatorni otsa rist üles. (Eesti ajal
1927. a. suvel tehti kirikule jälle uus kivikatus
laudkatuse asemele, mis Vabadussõja järelpäeviit
pärit. Enne laudkatust oli kirikul ka kivikatus,
31
mis sõja ajal purustati. Samal aastal parandati
Saksa kirikul ka torni ots (mustavärviline osa).
1845. a. asutati Narvas Vene kreiskool.
„Pimeaed" asutati 1853. a. (Nõnda nimetatud
alumine Pimeaed, õigemini „Komandandi" aed,
mis Pimevärava ees, asus linna müüridest seega
tol ajal väljas pool).
1849. a. parandati Hermani torni ja lossi
seinu jõepoolt küljest.
Tähtsam muidugi oli sel aastal Narva vabri
küte asutamine. (Puuvilla* lina ja kalevi vabrikud).
Elektritelegraaf linna ja Jõesuu vahel seati
1855. a.
1856. a. müüsid kaupmehe Suthofi järglased
Kreenholmi saare Peterburi ja Moskva kaup
meestele 60 tuhande rubla eest. Saarele ehitati
Kreenholmi vabrik.
1845. a. suvel peeti Narva ümber suuri sõja
väe manöövreid. Nikolai I peatus tol ajal parun
Velio majas (praeguses eesti gümnaasiumis).
40. ja 50. aastate algul suurendati ka Narva
surnuaedu, sest koolera, mis aastal 1831, 1848 ja
1853 Narvas võõraks käis suurendas haudade
arvu.
1848. a. koolera nõudis rohkem ohvreid kui
1841. a., iseäranis alevites, (Joal ja Kudrukülas).
4. jaan. 1826. käisid Narva magistraadi liik
med keiser Nikolai 1 troonileastumise puhuks
õnnesoovimas ja oma eesõiguste kinnitamist
palumas. Sellest ei tulnud midagi välja. 1845. a.
koguti Baltimaa eraseadused kokku ja 1864.
aastal (järgmise valitseja ajal) koguti ja kinnitati
Baltimaa kodanlised õigused. Nende seas leidis
ka „Narva õigus" omale koha.
Nikoli I ajal lõpetas 1833. a. Narva ev. luteruse-usu konsistorium, mis Rootsi ajal, 1648,
asutatud, oma tegevuse ja Narva luteriusu kirikud
seati Peterburi konsistooriumi alla.
32
Pärast Aleksander I surma tuli Narva magist
raadid käsk elanikke uuele keisrile Konstantinile
truuduses ära vannutada. Linn valmistus uue
keisri vastuvõtmiseks, kes Varssavist, kus ta elas,
Narva kaudu Peterburisse pidi reisima. Kahe ja
poole nädula jooksul muutus olukord.
17. dets. sai magistraat (linnavalitsus) teate,
et Konstantin ennast troonist lahti ütles ja tema
vend Nikolai troonile astus. Tuli n. n. dekabristi
de mäss. Harva elanikel ei ole tast erilisi mäles
tusi järel. Ainult niipalju on teada, et 25. dets.
Peterburi kubernerilt linnavalisusele käsk tuli
dekabrist Küchelbecker üles otsida ja kinni võtta.
(Küchelbecker laskis mässu ajal senati platsil
suurvürst Mihail Pavlovitshi peale ja tabati hiljem
Varssavis. K. oli poeet Pushkini koolivend).
Senikaua kui Aleksander I surnukeha Taganrogist (Asovimere äärest, kuhu keiser suri) Tsarskoe-Selosse jõudis, helistati leinatäheks kellasid
Narva tornides.
5
33
Narva kaupmehe tütar keisri
kojas.
On üks Araabia muinasjutt saatusest.
Saatus olevat pime ja tal olnud kord ainuke
laps, kelle ta ära kaotanud ja keda ta nüüd möö
da maad rännates taga otsib. Vahel arvab ta te
ma leidvat, ja tõstab tema teiste inimeste seast
üles, kõrgele, et teda paremini ja hoolsamini tun
nustada, aga pettust märgates, paiskab ta tema
armuta eemale, alla sügavusse.
Kui meie ilma elu«olu tähele paneme, leiame
tihtigi neid, kelle peale saatus oma tähelepanu
on pööranud ja ajaloos ei ole seesugustest näi
detest puudus. Ainult mõni üksik ei saa saatuse
karmi kätt tunda. Tahan ühest saatuselapsest kõ=
nelda. Teen seda Georg von Helbigi järele (Rus
sische Günstlinge 1809. a.). See raamat ilmus
väljamaal Saksa keeles ja ei äratanud esiotsa tähelpanu, sest terve selleaegne Euroopa oli siis
Prantsuse esimese keisri sõjakära täis. Teine trükk
sellest raamatust ilmus vast 75 aastat pärast au
tori ja kirjastaja surma.
Ainult Rootsi keelde oli ta ümberpandud.
(Rysska Gunstlingar, Stockholm 1821 a.).
Georg von Helbig tuli Venemaale 1787. a. ja
viibis kaheksa aastat Peterburis. Ta oli isiklikult
tuttav Katarina II, kui Sakseni saatkonna sekre
tär, peale selle oli tal suur tutvusringkond.
Katarina II ei armastanud üldse saatkonna
34
sekretäre, kõige vähem aga küll Helbigi. Ta püü
dis viimasest igateviisi lahti saada. Keisrinna oli
vale arvamisel, et Helbig tema valitsusest halba
oma valitsusele kirjutas. Katarina pidas teda oma
isiklikuks vaenlaseks. (Helbigi kirjatöid ei võinud
Katarina teada, sest et nad pärast keisrinna sur
ma alles väljaand.) Helbigi teated on aga iga
tahes usaldusväärilised, sest et nad dokumentide
põhjal tehtud, nagu asjatundjad tõendavad. Täht
sam ja kallihinnalisem materjal on aga see, mida
Helbig suusõnaliste teadete järele kirja pani. Ta
puutus kokku veel inimestega, kes keisrinna
Anna, Katarina I ja Peeter I ajal tegevad olnud.
Venemaal oli Helbigi raamat kaua aega tund
mata. Pärast 1863. a. hakkasid Vene ajaloolistes
shurnaalides („Русскш Архивъ ja Русская Ста
рина“) sellest raamatust üksikud ümberpanekud
ilmuma.
(Viimati ilmus ta ter/ikuna ümberpanekus
„Русская Старина 1886 r.“) Kellega küll Helbig
omas raamatus lugejat ei tutvusta!
Seal näeme kirjut seltskonda, kes Vene valit
sejate trooni ümber keerles, esimesest Vene keis
rist alates, kuni viimase Vene keiserinnani.
Meie ees tõusevad, elavad ja on tegevad Peetri
„linnupojakesed" ja Katarina II ,,kotkad“, seal
samas jälle Anna tallipoisid ja Elisabethi lauljad,
kuni toapoisini, keda krahviks ülendati. Siin jälle
Leedu talupoja naised ja tüdrukud, keda krah
vinnadeks (Efimovid ja Hendrikovid) nimetati, ka
Kuramaa talupoisid, kelledest hertsogid Bironid
said, ahjukütjad ja kutsarid, üldse kirju kari väl
jamaalasi ja venelasi, kelle jälgi Helbigi raamatus
alal hoitud.
Nende seas, kellest selles raamatus kirjutatud,
leiab narvalane ka kodulinnas tuttava nime ja
sellega teeme siis algust.
Anna Kramer oli magistradi liikme ja kaup
35
mehe tütar Narvas. Kui Peeter linna 1704. a. ära
võttis, viidi ta ühes teistega vangina Venemaale,
Kaasani linna. Mõni aasta hiljem viidi ta Peterburgi ja kingiti kindral Balkile. Viimane andis ta
omakorda kojapreili Hamiltonile toaneitsiks.
Siin sai ta Peeter I ga tuttavaks. Mõned tõen
davad, just kui oleks Peeter teda pärast õnnetu
Hamiltoni surmamist oma käskijanna asemele
armukeseks võtnud, kuid seda lükkavad teised
jälle ümber. On niipalju ainult teada, et Peeter
tema seltsis armastas viibida ja teda oma proua
juurde toaneitsiks üle viis, et teda sagedamini
näha ja temaga kõnelda.
Toaneitsina teenides võitis Kramer valitsejapaari täielise usalduse, ta oli üks nendest vähestest,
kes õnnetu tsaaripoja Aleksei surmamise saladust
teadis. Pärast seda, kui tsarevitsh Alekseil vangi
kojas pea maha löödud, võttis Peeter ja kindral
Weide Anna Krameri kaasa kindlusesse.
Kramer pidi mahalöödud pea kehale jälle otsa
panema (!!), siis surnukeha riietama ja ehtima,
et seda enne matmist mõneks päevaks rahvale
näiteks välja panna.
Selle teene eest, mida võtaksid endale vahest
harvad naisterahvad, järgnes ka palk. Toaneitsist
sai nüüd kojadaam. Ta oli keisrinna juures kojapreiliks ja pärast printsess Natalia Petrovna juu
res hofmeistriks.
Pärast printsessi surma (printsess elas ainult
veel mõni nädal peale oma isa surma) lahkus
Anna Kramer õukonnast ja asus Narva elama,
kuhu ta vennad vangist lahti saades elama olid
asunud. Ta sai keisrinna Katarina l käest Joala
mõisa kingituseks. A. Kramer suri aastal 1770.,
76 a. vanuses. (Anna Krameri vend oli rikas
metsakaupleja Narvas, suri 1766 a.).
Anna Kramer ei läinud mehele, kuigi ta ilus
olnud, nagu Helbig teab.
36
Arvatavasti oli ta targa mõistusega ja rohkem
kui osav, et ta keisri armu osaliseks sai ja keis
rinna usaldust ei kaotanud. Et ta pärast Hamiltoni
surma õukonda ilmus ja tsarevitshi surnukeha
ehtimise enda peale võttis, sellest järeldab Helbig,
et ta vastumeelne inimene oli, kelle mõned ka
rakterjooned kindral Veide iseloomuga sarnased.
37
Dekabrist Andreas Rosen.
Dekabrist Andreas Rosenist, kes Virumaal,
Mäetaguse mõisas sündinud, teavad sealtnurga
vanemad inimesed ainult niipalju rääkida, et ta
„mustas tõllas" Siberisse on saadetud,
A. Rosen on mõndagi kirja pannud oma su
guvõsa ajaloost, kirjeldusi ja mälestusi oma käe*
käigust ja elust, mida pärast tema surma üks
pojalastest raamatuna välja andnud. Katsun õige
lühidalt sellest Rosenist kirjutada, seda rohkem
aga tema sellekohalisi kirjeldusi tuua, mis Narva
või selle ümbrusesse puutuvad, sest need valgus,
tavad aega, mis aastat kaheksakümmend ja roh
kemki tagasi oli.
Andreas Rosen sündis Mäetaga 1800. aastal.
Suure Vene-Prantsuse sõjaaastal 1812. pani isa
teda Narva rahvakooli, kus selajal kõikidest sei
sustest lapsi koolis käis. Kooli rektoriks oli selajal
õpetlane klassiker, Badeker. Iga õpilase käest sai
ta maksu: 5 rubla ja 1 süld puid. Rosen mäle
tab teda kui ausat ja kohusetäitjat õpetajat ja kir
jutab temast:
„Sul ei olnud taskukellagi... ja see ei oleks
kutsunudki sind meelelahutusele, ega oleks ka
näidanud, kui palju sa rublasid oled teeninud —
sina vaid käisid ühest õppetunnist teise torni
(raekoja) kella löömisel."
Suurte pühade ajal elas Rosen Mäetaga oma
vanemate juures. Ta mäletab neid kojusõitusid.
38
Vahel tull tal tühja viinavooriga koju sõita. (Isa
ja teised mõisnikud saatsid vooriga viina Narva,
raudteed veel ei olnud). Isa käsul pidi Rosen
müüdud viina eest raha vastu võtma, mida onu
ta põuetasku kinni õmbles. Ööd tuli tihti lageda
taeva all olla, põles suur tuli maas, kus ümber
Rosen külameestega oli. Ta kirjutab: “Tuli, tähed,
vanemate peatsine jällenägemine viisid une, ob
gugi, et ühetooniline eestlaste aidu raidu ja kõne
kergesti und võis tuua.
1815. a. astus Rosen Peterburi 1. kadeti korpusse, mille läbitegemisel ta sai ohvitseriks. Pä
rast astus ta kaardiväkke. Nikolai II valitsuse alul
kui, 14. detsembri dekabristide mäss nurja läks,
pandi ka Rosen kindlusse vangi ja saadeti Siberi
sunnitööle.
Temale järele läks ka ta abikaasa, kes mehest
lahkuda ei tahtnud, nii kui mitmed teisedki aadli
naised. Pärast kauaaastast vaevlemist Siberis,
saadeti ta reamehena Kaukasusse ja sealt alles
sai ta luba viimati kodumaale tulla. Kodumaale
tulles, elas ta esiotsa Mäetaguse mõisas oma
venna Otto juures, siis Edisel, Suur-Soldinos
Narva lähedal ja viimaks Harkovi kubermangus
Kamenka külas, kus ta olgugijõukas mees, külakooliõpetajana lapsi õpetas. (Õpetajaks hakkas ta
60-aastasena) Talurahvas oli see, kelle eest Ro
sen alati hoolitses. Ta suri 1884. a. 83 aastase
raugana.
Kodumaale tagasi tulles jutustab Rosen:
„Hilja õhtul jõudsime Narva ja jäime ööseks
Jaanilinna. Pärisin oma vanade tuttavate järele:
suuremjagu oli neist juba manalasse või teistesse
linnadesse kolinud Suure heameelega kuulsin, et
minu endistest õpetajatest hra Paul veel elus on.
Hommikul lähen tema juurde, kutsaril käskisin
aga sõiduriista piduri järelvaadata, et äkilisest
mäest õnnelikult alla saada. See ettevaatus oli
39
aga asjata: mägi oli nii äratasandatud, et traavi
võis allalasta.
Endise nahksilla asemele oli nüüd uus kivijalgadega sild tehtud. Linn ise, ta majad aga ei
olnud muutunud.
Lähen õpetaja Pauli juurde. Nii kui 25 aastat
tagasi, nõnda istus ta, niisamasuguse näoga ja
piibuga.
,
Meie olime mõlemad jällenägemise üle rõõm
sad Läksime kooli juurde, kust ma oma vana
koolipingi üles leidsin, kus mulle tuttavad nimed
peale oli lõigatud.
Kell oli kaheksa. Tornides hakkasid kellad
helisema ja need tuttavad helid valdasid mind
rohkem kui Brieni kellad Napoleoni. Ma olin
jälle kodumaal.
. . .
Kui meie Mustajõest üle saime (Peterburi ja
Eestimaa piir), tulime tõllast maha. Vihm oli ülejäänud, päikene paistis ... Naine ja lapsed võtsid
mu ümbert kinni ja mu noorem poeg deklamee
ris ema tahtmisel Zhukovski laulu: *Oo, pühaKodumaa."
Tõesti püha kodumaa ja milline õnn, milline
rõõm tagasijõuda pärast ärasaatmist!
Kõik on mulle mõlemalpool teed tuttavad ko
had, ainult mõnes kohas on uued ehitused.
Vaivara mäed, pärast Siberi ja Kaukasuse
mägesid, näisid mulle väiksetena, kuld siiski ilu*
satena. Balti meri paistis Vaivara, Päite, Konju
ja Voka kohal mitmesugustes värvides, sinisena,
hallina ja valgena.
,, , , «T ,
Olin rõõmus vastutulijatele eestlastele. Nende
näod olid needsamad, kuid suure muudatuse leid.
sin nende riietes, hobuseriistades, kõik oli viisa
kam, kõvem ja nägusam. Olime ööd Jõhvis, et
hommikul vanemate haual ära käia.
Jäi veel 17 versta sõita, s. o. Mäetaguseni,
minu sündimise kohani, kus nüüd vend Otto
40
pärishärrana valitses. 9 versta peal, paremat Kätt,
paistis kõrge Kalina mõisa metsatukk, kus mu
isa sündinud. Viimati oleme mäel, kus Mäetaguse
piir algab. Siin on kõik tuttav, suurest kivist
peale, mida pikne lõhkunud, iga puu ja põõsaski.
Puiestee vahelt paistsid mõisa valged müürid;
läksid mööda kaks kiviposti, mis sambataolised
— massoni sümbolid — mida minu isa veel ülespannud. Süda tahtis rinnast välja karata, hinga
mine tahtis seisu jääda . .. Pärast igasuguseid
vintsutusi ja pikki rändamisi olin uuesti nende
seinte vahel, kus mu kätki seisis. Suur mõisa
kivimaja oli uuesti pärast tulekahju ümber ehita
tud ja andis mulle elamiseks kõiksugu mõnususi.
Minu vend Otto oli viimase 15 aasta jooksul
rikkaks meheks saanud, veel teisi mõisu ostnud,
peale selle oli ta aadli kommisionäär, kes vilja
ja viina Peterburki muretses.
1. juuliks kolisin mõneks nädalaks Saka randa
merevette.Ma üürisin omale majakese kalju kõrval.
Suplesin igapäev, kõndisin mööda merekallast,
vaatasin merd ja kuulsin ta alalist liikumist —
eemal aga vaatepiiril silmitsesin lõpmata kaugust,
mis järelmõtlemist ja lootusi äratas; ma kõnelesin
lainetega, vastasin nende loksumisele lauluga,
vaatasin päikese veeremist, kuutõusu ja tähtede
helki mõõtmata suures peeglis.
Edisel elas Rosen suures majas. Vend Otto
käis teda tihti vaatamas, kui mahti sai, ka naab*
rid, kes pahaks ei pannud, et Rosen neile visiite
ei teinud. Teadsid ju nad, et temale elukohast
lahkumine keelatud oli. Naabritest tundis ta veel
K. Breven, F. Tolli ja K. Vrangeli, teised olid
juba uus põlv. Viimaks sai Rosen kuberner Веек»
kendorfi käest luba Suure-Soldinasse Narva lähe
dale elama asuda.
3. aprillil 1841. algas uude kohta kolimine.
Rosen räägib Suure-Soldino mõisa kohta. Elu6
41
majakesel on vana katuserahal peal, loomalaudad,
tallid, küünid ja saun, kõik on pooleli lagunenud.
Maa on viljakandev, kuid soomaad on rohkesti.
Talupidajad on vaesed, osalt sellepärast, et mõis
rendil peeti, siis talupoegade sagedane vahetus
ja uued tulijad ei oskanud linna lähedust ära*
kasutada, vaid linn rikkus neid omakorda koguni.
Oli kõigest 12 talukohta, teised kõik vabadi
kud ja moonakad. 160 elanikust vaevalt leidus
30, kes puudust ei tunnud. Kahele peremehele
ostis Rosen hobused, teisi aitas rahaga, — kõik
asjata.
Vürst А. A. Suvorovi kaudu sai Rosen kõige
kõrgemalt poolt luba Narva kirikuskäimiseks.
Kahe aasta pärast sai ta sellesama Suvorovi kau
du politsei järelvalve alt vabaks. Narva kirikust
(kogudusest) räägib ta, et seal vaheajal (1811.—
1853.) uus põlv on kasvanud. Endistest tuttava
test leidis ta vaevalt 10 inimest veel.
1853. aastal vabastati Suvorovi palvel (Suvo*
rov oli Baltimaade kitidral*kuberner) ka Roseni
vana seltsimees V. K. Tisenhausen, kes pärast
14. detsembrit salaseltsi liikmena oli kinnivõetud
ja Siberisse saadetud. Rosen räägib, et ta vah
vasti oma karikat kandnud ja rõõmsal tujul esi
mest kärutäit mulda Tsita linnas sunnitööl olles
ühes Roseniga „Kuradi hauda" kärutanud. Peale
sugulaste sai ta veel kokku oma teiste seltsimees
tega: M. Narõschkin ja M Nasimoviga. Need
olid ta seltsimehed, kellega ta ühes sunnitööl,
asumisel ja pärastpoole Kaukasuses soldati põl
ves ühes oli tõmmanud.
Inglise laevade „külaskäigust" Krimmi sõja
ajal jutustab Rosen.
1855 a. algul, kui Baltimere sadamad juba
jääst vabad olid, äratasid mind suurtükkide pau
gud. Arvasin, et Narva komandant teeb kindlu
ses laskeharjutusi (Narva oli sel ajal veel kindlus;,
42
kuid sagedane laskmine, paukude rohkus, sundisid
mind välja minema vaatama, mis seal õieti sün
nib. Näen, kuidas külas talumehed oma maja
katustele on roninud ja sealt Narva=Jõesuu poole
vaatavad. Paugud kostsid sagedamini, õhk värises
kui tormi ajal — sain aru, et pommid ja kuulid
on õhus lendamas.
Viie minutiga oli mul hobune valmis ja talli,
poisi saatel lennutasime linna. Seal öeldi meile,
et inglased Narva sadamat (Narva-Jõesuud) pom
mitavad. (Vaata : „Kui inglise laevastik käis Nar
va lahes-. Narva Jõesuu pommitamine). Kui ma
sinna lähemale jõudsin, oli pommitamine möö
das Narva jõge mööda liuglesid suurtükipaadid;
kapten Stackeiberg kaldalt andis neile signaali;
soldatid olid paatides täies sõjariistus ja valmis
väljaastuma, kui inglane dessanti mõtleks teha.
Teekäänakul, umbes verst maad merest, kerkib
veepinnal kõrge „majamürakas" ja tema kõrval
fregaadid; see oli inglis sõjalaev admiral Seimyri
laevastikust.
Patarei juures kohtan suurtükiväe kindralit
Dalerit, kes kõvasti põrutada saanud. Ta juhatab
mulle üht noort ohvitseri, kes mulle lahingu
käigust teab rääkida. Merekallas oli kuulidega ja
pommidega üle külvatud; meie bastioni mullast ja
mätastest platvormil lamasid tapetud allohvitser
ja üks reamees; üks suurtüki alus oli verega täis
pritsitud; laskjaid vahetati kolmel korral. Määratu
suur laev laskis merelt nii kaugelt, et ta meie
patareid ei trehvanud, ainult mere rand oli pom
midega ülekülvatud.
Viimaks saatis admiral ühe fregaadi meie
patareid laskma ; siis andis meie kaubasadama
ülem, Narva kodanik Koeh, nõu kahte suurtükki
lähemale purjetava fregaadi sihis üles seada ja teos
tas seda isiklikult. Ta trehvas nii osavasti fregaadile külge, et laev jalamaid admirali juurde tagasi
sõitis.
43
Keiser annetas sadama ülemale selle eest au
kraadi ja kuldmedali pealkirjaga : vahvuse eest.
Inglise laevad tõstsid ankrud üles ja sõitsid
minema, kuna nad ilmaaegu palju pomme raisa
nud. Mis kõlbulikud, viidi arssenaali, kõlbmatud
korjati aga uudishimuliste poolt üles ja viidi koju.
Sarnaseid pommitamisi korrati inglaste poolt mere
rannas Narva ja Tallinna vahel, nii Püssis, Kun
das, kus mõni maja põlema läks, kuid kusagil ei
katsutud maale tulla.
7 versta Tallinnast, merel, seisis terve Inglise
sõjalaevastik (70 laeva dessant väge). Selle ees
märk oli paremat Vene sõjaväge Peterburist kuni
Liibavini tegevuseta hoida.
44
Leping vanakurjaga.
Vene valitsuse ajal 1840. a. oli Narvas huvi*
tav protsess, kus Narva sõjaväe laatsareti kirjuta
jat ja tema kaaslast, reameest, süüdistati lepingu
sõlmimises kurja vaimuga.
Kirjutaja Dubovtsov, 24 a. vana, pidas end
kogu oma kroonuteenistuse ajal halvasti ülal: ta
purjutas sagedasti, mis eest sai vitsahirmu. Veeb
ruaris 1840. viibis ta haiglas ühes reamehe Se=
delnikoviga. Ta avas omal verejooksu ninast ja
kirjutas neljandikpoogna suurusele paberile järg
mist: ,1840. a. annan mina allakirjutaja, inglite
vürstile kirjaliku tõotuse, et ma teda tahan tee
nida, ja et ma Jumalast ja õigeusust ära ütlen:
selles usus enam ei taha olla selle tingimusega,
et mõned inglid mind peavad teenima selles, mis
ma tahan, mu sõna kuuleksid ja täide saadaksid.
Sinu ori Fadei.“
Keegi haigla komando reamees, Oserov, lei
dis selle kirja 1. märtsil Õuest maast ja andis
kontorisse. Haigla ülevaataja Fligenring saatis
selle kirja ühes raapordiga Narva komandandi
kindral-major Felia kätte. See jälle omakorda
Liprandile komisjoni kokkukutsumiseks, kes asja
järele uuriks. 8. märtsil 1840. algas komisjon oma
uurimist.
Esimesel ülekuulamisel tunnistas Dubovtsov
oma kirja õigeks, ja ka seda, et ta kirja Sedelnikovi nõuandel kirjutanud.
45
Kui nad viimasega kahekesi kontoris olnud,
rääkinud Sedelnikov temale, et ta ühte inimest
teadvat, kes neile võivat õnne saata. Enne tule
vat aga saunas kasevihaga tublisti vihelda, külmaveega ennast ülekallata ja kui siis kolm vihalehte
ihukülge jäävad, siis selle inimese juurde minna.
Dubovtsov ei uskunud Sedelnikovi juttu. Mõne päeva pärast juhatas viimane teist abinõu õn
ne kättesaamiseks. See oligi oma verega kirjutamine.
Dubovtsov tegi nüüd, nagu seltsimees nõu
annud. Kuidas edasi toimida, selleks lubas Sedel
nikov juhatust anda. Tõepoolest annudki ta Dubovtsovile paari päeva pärast kirjaliku juhatuse,
mis Dubovtsevi kuuetaskust pärast leitud. Kirjas
oli kästud: kell 12 öösei kõrvalisesse kohta min
na, kiri ja rist kaasavõtta, jala kanna alla panna,
kolmel korral ümberkeerates öelda: must jumal
tule minu juure mind aitama; võta mu hing ja
teeni mind kõiges asjus."
Dubovtsov tahtis 28. veebruari ööl selle õpe
tuse järele teha. Ta heitis kontorisse magama ja
käskis tunnimeest, kes rahakasti juures valvel,
ennast kell 11 üles äratada
Tunnimees täitis käsu.
Dubovtsov läks välja, kuid selsamal ajal lau
lis kukk, millest ta järeldas, et asjaga hiljaks jää
nud. Ta läks tagasi ja heitis magama. Kuidas ta
kirja ärakaotanud, ei mäleta ta.
Reamees Sedelnikov ei tunnista seda õigeks.
Komisjon katsus tema süüd igatpidi selgeks teha.
Tehti läbiotsimine, kuulati endistest elukohtadest
ta elukommete üle järele.
46
Sedelnikov oli Tuulas kaks gümnaasiumi klassi
lõpetanud ja teises Moskva kreisikohtu departemendis kantseleiteenijana teeninud. Teatati, et ta
omas usus kindel ja hea ülespidamisega ning käib
armulaual.
Seda tõendas ka
Teenistusse astunud
teenitud raha andnud
päästa. Seda tõendas
ta ema. kes Moskvas elas.
Sedelnikov vabatahtlikult,
ta emale, et teda puudusest
Moskva kroonu palat.
Sedelnikovi vastu aga olid rasked tunnistused.
Üksteistkümmend käekirjatundjat tõendasid, et
õpetuskirjad Sedelnikovi käega on kirjutatud.
Sellepärast jäi ta komisjoni silmis raske kahtluse
alla.
Dubovtsovja Sedelnikov, mõlemad, anti sõjakohtu kätte 13. juunil 1840. a. Sõjakohtu komis
jon leidis kirjutaja Dubovtsovi süüdlase olevat
Jumala ja õigeusu salgamises ja selle kuritöö
kavatsuses, niisamuti ka joomises. Reamees Se
delnikov aga mõisteti süüdi Dubovtsovi kuriteole
taga õhutamises. Aga, seda tähele pannes, et nad
kuritööle esimest korda sattunud kergemeelsuse,
rohkem aga joomise läbi, siis mõistab komisjon
neid kumbagi kolm korda „läbi lipu" (sõjameeste
rea, kus igalühel vitsakimp või nuut käes) ajada.
Rida seisku koos 500 mehest. Komisjoni juhataja
aga arvas, et Dubovisov tuleb allohvitseri aust
ilma jätta ja mõlemaid süüdlasi ainult üks kord
läbi 500 lise meesterea lasta.
Sõjakomissar kindralmajor Hrapatov oli aga
arvamisel: Dubovtsovi kuritöös on mõistuse puu
duse tundemärgid, mis joomisest tuleb; Sedelni
kovi kuritöö aga ei ole kindlaks tehtud. Dubovtsovile tuleb 200 hoopi anda ja reameheks alan
dada siis üheks aastaks vangiroodu saata. Sedel
nikovi ka üheks aastaks ja 100 hoopi anda.
47
10. jaanuaril 1841. a. tegi kindralauditoriaat
otsuseks:
1) Kirjutajat Dubovtsovit kuritöö eest kirjutaja
seisusest välja jätta, 200 hoopi anda ja vaimu
likkude kätte anda, et need temaga kiriku seadust
mööda talitaksid. Siis aga teda frondi-teenistusse
võtta.
2) Sedelnikovi asi ära lõpetada, sest et ta on
vahepeal ärasurnud.
48
Kui algas Maailmasõda.
Kirjutati 1914. Oli palav suvi, päike kõrvetas
halastamatult. Metsad põlesid ümberkaudu ja kibe
suitsuvine takistas linnaski hingamist. Päikese
tuline ratas värvus suitsuvinest veripunaseks. Loo»
dus närbus selles tulises ahjus ja inimesed otsisid
vees omale jahutust. Kiilide lugematud parved
ilmusid linna ümbrusesse ja tungisid ka linna
tänavaile (kanad sõid neid heameelega, kuid su
rid varsti selle järel). Arad elanikud lugesid veri
punasest päikesest ja kiilide rohkusest sõja tuleku
tundemärke; käisid kuuldused ringi, et suured
manöövrid tulevat Narva ümbruses. Vangutati
kõheldes pead ja oodati midagi ennenägematut,
koledat. Et ta tuleb, selles oldi kindel. Rahva
meeleolu oli ülesse ärritatud, ilma et ta ise põh
just õieti oleks teadnudki.
N.-Jõesuus oli supelhooaeg täies hoos. Kõik
majad olid suvitajatest täidetud, Vaevalt võis
kehvem inimene omale kuski katusekambris pai
gakest leida; elasid suvemajade peremehedki kuu=
rides küütides — iga tuba, iga ruum oli välja
üüritud. Paljudel suurnikkudel olid omad suvilad
N.-Jõesuus; need olid Peterburi ja teiste linnade
rikkad, kes oma teenijatekarjaga, tõldade ja
hobustega suvitama sõitsid. Elati uhkelt ja tore
dastl. Iga laupäevaõhtune sõit tõi Peterburist
„tatsimehi" Narva ja viis neid pühapäeva õhtul
tegasi pealinna teenistusse. Teised vähemad suvi7
49
iuskohad Narva ümbruses olid samuti suvitajaid
täis; neis suvilad aga nii pööraselt kallid ei olnud,
ka elu oli vagusam ja lihtsam, näit. Tõrvalas,
Riigil j m.
1914. aasta suvi, võib ütelda, oli viimane elav
ja rahvarikkam suvitusaeg N.-Jõesuus. Järgmised
aastad jäid tast juba maha, sest paljud kartsid,
paljud ei saanudki enam suvitama sõita. Narva
elanikel aga tol ajal palju suvitamise moodi veel
ei olnud. Seda võisid omale ainult mõned üksi
kud lubada. Keskmise sissetulekuga narvalane
suutis hädavaevalt omale N.-Jõesuus toa üürida,
ja kui keegi kehvik püüdiski tervislikkudel põh
justel suvitada, siis pandi seda temale teiste keh
vikute poolt süüks ja naerdi tema üle. Suvitada
võis ainult „tõsine suvitaja", ja need olid juba
„suurused", kes omale „aupalga" lihtsa inimese
silmis olid omandanud.
16. juulil 1914. andis Nikolai 2. käsukirja
valitsevale senatile. Kästi ühte osa maa- ja mereväge sõjajalale seada. Juba see asjaolu tegi ini
mesed närvilikuks. Sõda oli oodata.
Kohalik Narva leht „Meie Elu" manitses luge
jaid mitte tormata, mitte rumalusi teha, kuigi
seisukord olevat tõsine. Leht manitses raha mitte
pankadest (krediit ja laenmboiuühisustest) välja
võtta. Need read olid kirjutatud nendele, „kes
tumedate ja mustade jõudude valearvamisi usu
vad." Sõjahirmus tormati pankade poole, kartuses
rahast ilma jääda.
19. juulil andis saksa saadik Peeterburis Vene
välisministrile teada, et Saksa valitsus on Vene
maa vastu sõja välja kuulutanud. 20 juulil ilmus
Nikolai 2. manifest ja 26. juulil 1914. teine, sõja
algamise kohta. Pole huvita, mida kõneles sel
puhul eestlaste ja lätlaste saadikute nimel Kura
maa talurahva saadik Goldman riigiduuma koos
olekul 26. juulil 1914. Ta ütles: „Üks esimestest
50
vaenlase mürskudest mürises sellel maal, kelle
asemikuks ma olen. See oli Liibavis. Kuid Saksa
maa käskija on sügavasti eksinud, kui ta arvas,
et see mürsk kohalikkude elanikkude seas mõne
sugust vaenulikku vastukaja Venema vastu oleks
äratanud. Lätlaste seas ei ole ühtki inimest, kes
ei tunnistaks, et kõik, mis meie senini oleme
kätte saanud, seda ainult Vene kotka kaitsel, ja
kõik see, mida lätlased veel kätte püüavad, ainult
siis teostuda võib, kui Baltimaa ka tulevikus suure
Venemaa jaotamata osaks jääb. Meil on palju
arveid Balti sakstega, kuid meie neid nüüd õien
dama ei hakka. Kui hirmsad, rasked päevad
mööda lähevad, paneme need arved teile läbi
vaatamiseks ette. Praegu on meil, lätlastel ja
eestlastel üks eesmärk kõige kõrgem — ühine
vaenlane tagasi lüüa, — Nagu ülemalolevast näh
tub, puhusid siis sootu isetuuled ...
*
Kui sõjasönum Narva-Jõesuhu jõudis, suvitajate
seas algas paanika. Katsuti võimalikult kiiresti
mere äärest eemale saada. Kardeti saksa sõja
laevu, kes iga silmapilk võisid merele ilmuda ja
pommitamist alata.
Algas üldine hädaldamine. Kotshnevi laevad
olid ärasõitvaid suvitajaid täis, terved virnad
kohvreid ja pakke täitsid laevu. Katsuti üksteise
võidu raudteejaama pääseda, kuid ka siit ei saa
dud niipea edasi. Pakkide virn kasvas alatasa,
inimesed pidid ärevuses ootama, kuni järg tuli.
Mõned rikkad tellisid omale Peeterburist autod,
millel minema kihutati (N.-Jõesuus neid sõidu
keid ei olnud). Ka hobustega katsuti minema
saada. Ainult — eemale kurja sakslase eesti
N.-Jõesuu tühjenes suvitajatest mõne päevaga.
Ka Tõrvalast põgenesid suvitajad; needki ei tiha
nud enam suvitama jääda, kui nägid kraamist ja
51
inimestest kiilutud laevu mööda sõitvat. Hirm ja
paanika on ju külgehakkavad.
Uudishimust aetud, sõitsin mõni päev pärast
suvitajate äraminekut N.-Jõesuhu, et vaadata,
missugune ta näeb nüüd välja. Tänavad ja ma
jad olid nagu imeväel tühjaks jäänud inimestest.
Tühjus valitses seal, kus mõne päeva eest elu ja
liikumine oli kihanud.
Läksin mereranda. Meri oli vaikne ja eemal
silmapiiril ei näinud ühtki laeva ega ka lootsikut.
Meri paistis sarnane, nagu oleks ta vast hiljuti
Looja käest tulnud. Tühi oli ka lai liivarand. Ku
hu olid need tuhanded jäänud, kes siin liival si
rutusid või meres suplesid? Ainult tumemustjas
männik ei imestanud millegi üle, ta seisis pealt
näha rahulik, nagu varemailgi päevil. Temal üks
kõik, oli siin inimesi, või mitte . ..
Õudne hakkas inimestest eemal — tühjal
rannal. Katsusin jõuda linna tagasi, mis oli kihe
vii kahevil ja kus elu tuiksoon lõi palavikuliselt
tugevasti.
Kuigi inimeste süda alanud sõja pärast oli
raske, ei kaotatud lootust, et see sõda kaua ei
kesta. Oli peaaegu üldarvamine, et kaks, kolm
kuud, vahest ka pool aastat, siis on sõda lõppe
nud; meieaja tehnika otsustavat sõja kiiresti Ka
käis jutt rahva seas, et see olevat viimane sõda,
mis peetakse, siis tulevat rahuaeg maa peale, nii
kergeusklikud oldi.
Liikumine tänavatel, vaksalis, jalutuskohtades
oli nüüd palju elavam kui rahuajal. Kaabakad,
keda Narvas tol ajal palju oli, ja uulitsatel hari
likud kaklemised olid kadunud; korda ja rahu ei
rikutud. Seda võis joogikohtade sulgemisega se
letada. Kuberneri korraldusel pandi kuulutused
välja, kus teatati; et isikud, kes salaja viina müü
vad, kõige valjumalt karistatakse. (Tuli sedagi
52
ette, et mõnele topsivermale viinapudeli sees vett
müüdi.)
Politsei valvas hoolega joogikohtade uste taga.
Joodikud katsusid apteekidest uimastavaid rohte
osta, kuid sealt ei antud neile ei „liikvat" ega
muud „kõhurohtu". Siiski katsuti napsi saada.
Nii ostsid kolm meest ühest kauplusest pooletoobi
osa polituuri, valasid sellele vett juurde ja —
panid nahka.. Varsti keelati ka polituuri ja piirituselaki müük, pudelikesed võeti arvele, ainult
sellel alal töötajad võisid lakki saada.
Näis, kui oleks riisumine ja vargused ajutiseks
ära unustatud. Musta äri mehed kartsid, et nüüd
nendega nalja ei tehta, olid nagu hiired omas
nurgas. Kuuldes, et kelmid saadetakse linnast
välja, Peetri alevil oli lootus soovimata elemen
dist lahti saada, kes ju küllalt rahulikke elanikke
aastate viisi oli tülitanud.
Sõda äratas rahvas tahtmist isamaa kasuks
töötada ju ohvreid tuua. Narva linnavalitsus
avas linnas vabatahtlike annetuste vastuvõt
mise tegevasse sõjaväkke kutsutud alamväeteeni*
jäte perekondade heaks, kes raskesse seisukorda
jäid (linnapeaks oli A. Ossipoff, sekretäriks Dieckhoff).
Toiduainete üle seati taks, mis kuberneri poolt
kinnitati. Müüjad, kes selle vastu eksisid, langesid
valju karistuse alla. (3 kuud vangistust türmis
või rahatrahv 3 000 rublani. Sundmäärus astus
jõusse 3. aug. 1914. a.).
Mis rahva meeleollu puutub, siis oli see isa
maaline ja seda vaimu püüti rahva seas levitada,
kuigi nende südamed salaja värisesid, kelle mehed
ja vennad sõjaväkke olid võetud, ja teised, kes
korda ootasid, teades, et minna ikkagi tuleb.
Mäletan ühte meeleolu loomise katset Narvas.
Jalutan linnas ringi ja jõuan raekoja esisele välja.
Korraga ilmub rahvasalk Vene papiga eesotsas
53
Peeter I ausamba juurde (nüüd on see raeesiselt
koristatud). Löödi laul lahti, öeldi vist sõnugi ja
mindi siis minema. Katsuti rahval isamaalist
meeleolu üleval hoida.
Teine näide Narva vaksalist: 2. aug. kell 3
öösel, kui sõjaväerong vaksalis seisis, lähenes
rongile tuntud narvalane P. ühes kahe teise isi
kuga ja pidas venekeeles soldatitele vaimustava
kõne. Kõneleja ühes kaaslastega viidi kinni ja
toimetati sandarmi juurde, kes protokolli tegi
(rongide läbisõidul oli perroonile minek keela,
tud, kõnepidamisest sõduritega ci võinud juttugi
olla). Asi oleks pahasti läinud, kuid sõdurid said
eestkostjateks: paha ei olevat räägitud, ainult
neid vaimustatud kõneleja poolt.
Saksakeele kõnelemise üle avalikkudes kohta
des oldi vaenuline. Vaesed „kadakad1' olid hädas:
purssisid tänavatel vigast eesti- või venekeelt või
olid tummad kui kalad. Ka saksakeelsete kirjade
peale vaadati vist kõõrdi, sest muidu ei ole see
seletatav, et saksa seegi ukse kohal seisev kiri
(An Gottes Segen ist alles gelegen) lauaga kinni
kaeti ja nägematuks tehti. Ei ole enam meeles,
kas teiste vanaaegsete uste kirjadega sedasama
tehti, kuid igatahes on nad alles.
Saksavastane meeleolu tabas ka sakslasi ja
austerlasi Vene riigis. Neid hakati välja saatma.
Rahva meelepaha juhiti rahulike elanike peale,
kellel sõjas mingisugust süüd ei olnud. Nii saa
deti ka Narvast mõni sakslane (üks kalevivabriku
meister) Ufasse või Vologdasse. Ühte vanaeite
(eestlast, kes Saksamaa alamal naiseks olnud ja
siis lesk) pinniti ja taheti ka Narvast, kus ta elu»
aeg elanud, välja saata. Pärast pehmendab see
määrus ja 60 a. vanaks saanud inimesi enam
välja ei saadetud.
Vähehaaval hakkas elu Narvas vaiksel viisil
endistesse, harilikesse roobastesse nihkuma. Töö
54
läks rahulikult edasi. Muu seas avati haigemajad
haavatute sõjameeste jaoks, halastajaõdede kur
sused j. m. Suuremaks takistuseks oli see, et
kaubarongid harva käisid (sõjaväe rongide roh*
kuse pärast) ja selle tõttu kaubavedu oli kitsen
datud. Toiduainete ja tarbeasjade kõrge hind ja
tihti ainete puudus andis tunda. Rahaasutused
olid aga raskest seisukorrast üle jõudnud. Eba
loomulik hoiusummade väljavõtmine lõppes. Aja
lehti loeti rohkesti ja käidi õhtulehtedel, mis
pealinnast tulid jaamas vastas. Ei võinud enne
magama heita, kui kõige värskemaid sõnumeid
sõjaväljalt ei saanud.
55
Räägib vana kalender.
Minu käes on kellegi endise narvalase vana
kalender, 1793. a. pärit.
Kalender on saksakeelne ja Peeterburi Tea
duste Akadeemia välja antud; isegi keiserlik kull
Peeterburi vapiga ei puudu eeslehel, kalendri vahelehel, mis märkmeteks jäetud, leiame kellegi
selleaegse Narva kodaniku perekonnamärkusi,
kirjutatud saksakeeles. Perekonnaisa märgib, et
23. nov 1793. a. temale sündinud poeg, kelle
pastor Knorre ristinud ja kellele nimeks pandud
Christoph Hermann. Kahjuks puudub kirjutaja
perekonnanimi; nii ei tea ütelda, kes oli kalendri
omanik. Arvatavasti ta oli aga mõni suurkodanik,
kui otsustada vaderite nimede järgi, sest vaderid,
arvu järele 10, on suurnikkude perekondadest.
Nii leiame nimed: Christ-Herm. Knoop, parun de
Arpshoven, raehärra B. Cramer, Thorley Bailon,
Johan Knoop, Torne, Heinr. Götte, Vibbelman,
Louise Götte=Bliskov j. t. — Need on kõik selle
aegseid Narva nimekamaid perekondi, mõned
meilegi hästi tuntud. Inimesed, kes seda nime
kord kannud, on ammugi kadunud mullapõue,
kuid imekombel on kalender alale jäänud ja ta
kõneleb inimestest, kes kord Narvas elutsenud.
Samas kalendris märtsikuu märkustes (trükitud)
leiame teate ühe Rootsi tähtsama sündmuse
kohta.
56
1792. а., 5. märtsi südaööl, lasi Rootsi aadli
mees, nimega Ankarström, Rootsi kuningale, kes
tuli maskipeolt Ooperimajast, püstolist alumisse
kehaossa. Püstol oli kahe kuuliga ja tugeva hul
ga püssirohuga laetud. Mõrtsukas tabati järgmisel
päeval ja selle järele võeti kinni ka teisi Rootsi
aadlisooat isikuid, kaassüüdlasi teos. 18. sama
kuu päeval suri Rootsi kuningas Gustav III saa
dud haavadesse; ta sai vanaks 46 aastat ja 2 kuud.
Varsti seepeale loeti surnud kuninga testament
ette, mille järele Södermannlandi hertsog Karl
alaealise kuninga eestkostjaks nimetatakse, kes
riiki kuninga võimuga valitsema jääb, kuni noor
kuningas 18 aastaks saab. Noor kuningas Gustav
Adolf kuulutati pidulikult kuningaks ja ta võttis
vastu truudusevande seisuste käest. — Nõnda
räägib vana kalender.
8
57
Vahi maja Vesivärava juures
Hermani tänavalt jõe poole alla minnes leiame
sauna ja kivitrepi vahel ühe väikese ühekordse
kivimaja. Ta on jalgteest natuke eemal ja näib
nii mahajäetuna. Vägevad takjapõõsad maja ees
ja kõrval püüavad suve ajal maja möödaminejate
eest varjata, sest nende lopsakat kasvu ei takista
keegi. Maja on tühi elanikest täiesti ja eht minevikumaja. Omal ajal kui linn alles kindlus oli,
valitses majas elu ja tegevus. Seal elas vahisalk,
kelleta linnaväravast läbi ei pääsenud. Värav, mis
Vesivärava nime kandis, on nüüd kadunud ja
linnamüürist nägus kivitrepp tehtud, vahimaja
püsib aga nagu ennegi müüri juures kui mineviku
mälestus endisest ajast.
Kadunud vesivärav, vana koltunud ja unustusse
jäetud vahimaja on peale harilikkude surelikkude
mõndki suuremat isikut näinud, kes Narvat külas
tasid või läbi sõitsid. Raudteed siis veel ei olnud
ja iga läbisõitja pidi kitsast väravast läbi minema.
Oli ta suurem aukandja, siis lõi vahisoldat värava
ees kella ja vahisalk, kes selle signaali peale ma*
jast välja jooksis, andis aukandjale au. Ka linna
puusilla „ehitajad** (Linna puusild ehitati Nikolai
I ajal 1829.). Nikolai I käis 1831. ja 1845. aastal
Narvas. Iseäranis palju kõrgemaid isikuid oli Nar
vas 1845. aastal, kui suvel siin suured sõjaväe
manöövrid aset leidsid.
Teine sama otstarbega vahimaja oli Suure*
ehk Kuninga-värava (Kaiser-Pforte) lähedal (kivi58
postidega maja soome kiriku taga, nüüd vangi
majaga ühendatud). Ei saa ka kivitrepi juures
oleva vahimaja kõrval seisvast Semjonovi saunast
mööda minna. See on ka endine kroonu maja,
mille keegi väljateeninud sõjaväe insener ostis ja
saunaks ümber ehitas. Tal tuli üsna õnnelik mõte
selle sauna ehitamisega. (Linnas sauna ei olnud.
N. n. „Abramovi saun" Posti t. ehitati hiljem.
Käidi Narva agulis jõe ääres saunas, Jaanilinnas,
Raudninas ja Kreenholmis). Ste räägitud saun
oli midagi türmi või karanteenitaolist läbikäijatele
vangidele, ka nekrutitele, kes salkadena Liivi*
maalt Venemaale saadeti, ja venelastele, kes siit
õhtu poole läkitati. Vangla õu oli müüriga piira
tud (tükati praegu maha langenud). Puutrepi pool
olev mahalangenud müür tuleks üles ehitada, et
sauna tagune nii lage ei oleks. Ka endine vahi
maja ja ta esine teeniks vist natuke rohkem tähele
panu.
59
Vana tööline jutustab.
Lugejaile on vahest huvitav kuulda, mis en
dine Kreenholmi tööline Jüri P , kes umbes 30
aastat Kreenholmi vabrikus töötanud (1884 aas
tast peale) selleaegsest elust pajatab.
— Selleaegne ja pärastine elu Kreenholmis
peab ütlema, oli vabriku peremeestele õitseaeg—
räägib vana tööline. Kui Joalas vabrik umbes
kaheksakümmendatel aastail valmis sai, rändas
küladest inimesi vabrikusse tööle. Korterid olid
kitsad ja viletsad. Mis veel eestlasele töölisele
tunda andis, see oli kirikute puudus. Küll aga
olid kirikud venelastele linnas ja Jaanilinnas.
(Märkus: Kreenholmi eestlaste jaoks ehitati vab
riku poolt Aleksandri kirik, juunis 1884. a. sisseõnnistatud). Peetri kirik aga õnnistati 9. nov.
1886. a. See oli Peetri koguduse suur pidupäev.
Nägusa kiriku oli kirikuehltaja Beerman arhitekt
Knüpferi plaani järel ehitanud. Vähese varandu
sega aga suure agarusega õp. Tannenbergi eest
võttel ja rahva vaimustusel oli see kirik valmis
saanud. Kreenholmi eestlaste „kirik" aga oli
„Kolbe" külas (praegusest vangimajast pahemat
kätt neljas maja; pärastine „poolepäeva kool".
See kasarm täitis teisel korral siis kiriku aset.
Õpetaja Tannenberg ehk kuidas teda inimesed
heatahtlikult nimetasid „Taanepapa" pidas jut
lust, kogudus ei mahtunud sisse, aknad olid
lahti ja pool kogudust kuulas jutlust õues. Lin60
nas täitis kiriku aset puusärgitegija Asmuse kõr
val olev palvemaja (püsib palvemajana praegugi).
Tannenberg pidas kordamööda teenistust üks
püha linnas, teine — Kreenholmis. Köstriks oli
„vana Laane". „Wana Laane“ oli kiriku kooli
koolmeister, kes uue suurema palvemaja ehita
miseks 300 rubla annetas. Wana palvemaja oli
õigemini Willemsoni puukuur.) Rahva arv kas
vas kiirelt. Laste ristimisi oli palju. Wöörmünder
Jakob Vorbis käis kodus lapsi ristimas. Umbes
kuu aja pärast viidi lapsed, kes kodus ristitud,
palvemajja, õpetaja õnnistamisele.
Surnuaedu oli kaks. Üks vabriku silla otsas
paremat kätt. Sinna maeti kuni 1880 a. Teine
surnuaed Georgi saare üleval otsas. Sinna on
maetud ka vabriku direktor Kolbe. Sinna maeti
ka Jakob Vorbi 1884. Direktor Kolbe kohta rää
giti järgmist: Kord tulnud Hiiumaa „Ungru parun“ Kolbele külla. Napsutanud nagu kord ja
kohus. Töölisi käinud Kolbe maja eest mööda
mütsid peas. „Ungur*' öelnud Kolbele: mis ini
mesed sul siin, ei võta mütse peast ära, minul
sellaseid küll ei ole? Kolbe vihastanud, haaranud
kepi ja läinud välja inimesi „õpetama". Nii vana
töölise jutustus. —
Kui Kreenholmi vabrik asutati a. 1857. siis
tuli siia kõige nelja tuule poolt tööotsijaid perekon
di, kellel vabaduse ja passiload käes olid. Tuli
Tallinnast, tuli ka Pärnust selleaegse „Pärnu Posti
mehe" kuulutuste kaudu, kus lubati kirik ja prii
lastekool anda. Lubati ka enda kogukond avada
aga seda ei saadud. Ainult vabriku tööliste hulgast
sai vabriku politsei järelvalvel 3 kohtuliiget, üks
peamees ja kaks abi valitud, kes tööliste tüliasju,
mis väljaspool vabrikut ette tulid, õiendasid. See
kohus trahvis ainult „vitsa" karistusega, kuna
rahatrahvid vabriku direktor enda „südametunnis
tuse" järel määras, mis küll kaunis soolased tulid.
61
Lina- ja kalevivabrikud töötasid juba enne ja
seal asus ka eestlasi, kuid need liitusid linna Soo
me koguduse külge. Kreenholmi töölised käisid
aga Vaivaras leeris ja surnuid maeti Peeterristi
abikiriku surnuaeda. (See oli vanemal ajal, enne
palvemaju).
Kui 1869. soetõbi Kreenholmis möllas, sai
väike Peeterristi surnuaed ühe talvega täis, nii et
sealne oma kogudus nurinat tõstis. Selleaegne
Soome kogudus võttis ka Kreenholmi surnuid
tubli hauaraha eest vastu, aga seal olid hauad
veetiigis. Viimati pidi Kreenholm endale kalmistu
muretsema, mis 1871. a. saare peal, vastu parun
Stiglitzi kirikut, sisse õnnistati. Et aga kalmistu
kahe jõeharu vahele oli asetatud, ei olnud Narva
linn sellega rahul. Pealegi kui aastal 1872 sinna
ligi 1000 koolerakooljat maeti (18., 19., 20. au
gustil igapäev üle 80 inimese). Siis oli õpetaja
Tannenbergil juba uus matuseaed Siivertsis asu*
tatud, mida aga halva tee ja kauguse pärast põ
lati. Viimaks keelati Kreenholmis saare peale
matmine hoopis ära. Esimene streik 1872. a. tõi
ka kiriku küsimuse lähemale. Eestlaste käest ha
kati 50 kopikat (täieealiselt) kuus sissenõudma.
Villem Preisman (Töölised valisid 8 meest, kes
kuberneriga läbirääkimisi pidid pidama. V. Preis
man, kes saksa ja vene keelt mõistis, oli nende
kaheksa eesotsas. Nad saadeti Siberisse määra
mata ajaks asumisele.) pani selleaegse Eestimaa
kubernerile vürst Schahovskoile ette kui vilets lu
gu on luteriusulistega: vabrik lubas oma kuulu
tustes töölistele prii kooli ja kiriku soetada, kuna
aga tõeliselt töölised Soome kirikus linnas pidid
käima, mis üle püha kell 1 korraldati, kui Soome
jumalateenistus juba lõppenud. Iseäranis sügisel
oli see paha, kus päev lühike, et laualkäijatel
ja surnumatjatel pimedas tuli käia. Kuberner lu
bas asja silmaspidada, aga V. Preisman saadeti
62
kui ninamees administratiivselt Narvast välja ja
nii ta kaduski. Eestlased maksid Soome kirikule
150 rubla aastas renti. Koguduste karjaste vahel
tuli aga tüli. Kord tuli Soome kogudus hiljem ki
rikust välja kui lepingus öeldud (Aleksander II
25 aasta valitsuse juubeli päeval). Ilm oli paha
(sadas). Rahvas ja Tannenbergootasid Soome ko
guduse väljatulekut. See oli eestlastel viimane
kord Soome kirikus käia. Rent jäigi maksmata.
63
Peidetud varandused
„Mõrtsuka koobas" — sellest koledanlmelisest
august leiame teateid juba varsti peale Narva
äravõtmist venelaste poolt, kui Taani saadik Nar
vas käis ja siin kauemat aega elas. Saadik Just
Juul märkis Narva elust oma päevaraamatu lehe
külgedele kõik, mis tema uudishimu ja tähele
panu äratas. Mainitud saadik jõudis 1709. a. sü*
gisel Narva. Muu seas kirjeldab ta ka Narva jõge,
koskesid ja jõekaldaid.
Jõest räägib ta, et linnast alates pool peni
koormat lõunapool jõgi kõrgete kaljuliste kallaste
vahel jookseb. Kaljude allosadesse on vesi koo
pad sissekäikudega uhtunud. Usaldatud inimeste
jutu järele — räägib saadik — on nendesse koo
bastesse „rohkem varandusi ära peidetud, kui
võib arvata", sest et Narva elanikud linna piira
mise ajal ja ka ärasaatmise eel 1708 a. oma kulla,
hõbeda ja raha koobastesse peitsid.
(Peeter I käsul saadeti Narva kodanikud lin
nast välja Venemaa linnadesse — Moskva, Kaa
sani, Novgorodi, Astrahani ja Vologdasse. 5. märt
sil 1708. a. saadeti esimene partii alam seisus:
voorimehed, käsitöölised ja töölised — enamasti
Vologdasse. Siis kõrgem seisus, pürjermeister
Ditmer ja teised magistraadi liikmed. Endistest
elanikkudest jäi linna ainult 300 hinge.)
Saadik Just Juuli kirjapanekuga on kooskõlas
ka vana legend, et Narva linna all on seitse
64
kullakihti, mida elanikud aastate jooksul kogu
nud ja ära peitnud. Teine samasisuline legend
varanduste peitmise üle (endise Narva elaniku
Sirnaki jutustusel) räägib, et ühe Vene väe kal
laletungi ajal elanikud ei teadnud, kuhu oma
varandusi peita. Viimaks pandi kuld ja hõbe
tündritesse ja maeti Narva jõe suhu. Jõgi kandis
aga liiva peale ja varandused jäid igavesti kadu
nuks.
Kuigi on tõsiasi, et sõjaajal varandusi siiasinna peideti ja ka Narva all vahest varandusi
peitub, ei tule niisugusi varandusejutte tõsiselt
võtta; otsimisel leidub neid vaevalt; kui nad lage
dale tulevad, siis juba juhuslikult, otsimata. As
jata otsimisest, asjata vaevast võib mööda min
nes märkida ühest varanduste otsijate artellist, kes
Narvas, ja Narva ümbruses töötas. Artell töötas
muidugi salaja. Ühe kaevajaga sain pärastpoole
tuttavaks, (nime ei mäleta). See jutustas mulle,
et nad otsinud bastioon „Viktoria14 all (ülemine
Pimeaed) kolmandat käiku ja selle kaudu „kulla*
kambrit" kuhu Rootsi kuld olevat peidetud. Mehed
tegid rasket tööd, uusi käike nii mõneski kohas
läbi murdes, kuid peale mõne vanaaegse suur
tükikuuli, mis müüri seest leiti, ei nähtud midagi.
Ühe sellise leiu lubas mees mulle näitamiseks
tuua. Kuid kuul kadus kõige mehega, meest minu
juurde ei tulnud. Kaevati muidugi ööseti ja vahid
olid välja pandud. Kaevati ka mujal.
Üks sarnastest „varanduse panipaikadest" rah
va jutu järele, millega ka Just Juul arvestas, on
„Mõrtsuka auk" Joa-oru
kaldakaljus
(vas
tu jõge), Tema võlvid ja paekihid on alla lange
nud ja kardetav on sinna sisse minna ehk kau
gemale pugeda; hoiatan igaüht niisuguse ruma
luse eest. Varematel aegadel käisid poisikesed
küll selles koopas, karjas muidugi, siis kutsutigi
seda koobast juba „mõrtsuka koopaks". Õige
9
65
võis see nimetus olla vahest poisikeste ettekuju
tuse järele, kes igasugu „mõrtsukaid ja lõukoeri“
selles koopas arvasid peituvat. Tõepoolest pesit
ses seal aga vahest mõni tolleaegne Narva pätt,
„pasatski" selleaegse nimetusega, kes seal öömaja
leidis. Sellest oligi küll, et koobast õudsuse ja
hirmu paigaks luuletada. Nüüd on see hirmuära
tav nimigi juba unustatud; vanad mehed tolle
aegsed poisikesed, teavad sellest aga veel mõn
dagi rääkida. Siis valitsenud koguni arvamine, et
koopast käik Joa orgu ja jõe alt „Hobusenahalinna" (Jaani kindluse) alla välja viib: Mui
dugi on see puhas luule. Vahest andis selleks
põhjust teine legend, rüütel Bärenhaupti poolt
kaevatud jõealusest õõnesteest, mis rahvale täni
ni nii väga tuttav ja teadupärast tol ajal ei olnud,
nagu praegu.
66
Pähklisaar.
Pähklisaar asub Lillenbachi, või kuidas teda
rahvas kutsub, Parunimõisa läheduses. See on
umbes 5 ha suurune maa ala, kaetud kividega
ja puudega. Ta näib kui saar keset lagendikku.
Oma nime on ta vist sellest saanud, et seal vare
mini pähklipuud kasvasid.
Jaanilinna elanikud teavad ja tunnevad seda
saart väga hästi, sest ta on neile rohkem lähedal,
kui üle jõe elanikele. Käidi ju vanemal ajal saa
rel rohelises; võeti „sakusment ja sinikael" kaasa
ja mõnutseti saarel. Praegu on saar põllutööministeeriumi poolt Narva linnale väikese tasu eest
rendile antud, sest linn tahtis sinna rahvapargi
asutada, kive sellelt saarelt aga linnal luba ei ole
ära vedada. Ei tea, kui palju nüüd linn rahvapargiga hakkama saab (võib olla aga, et saab ka),
aga mõned koolid käivad küll oma õpilastega
saarega tutvumas. (Seda võib rohkem Jaanilinna
koolide kohta öelda, teistele, üle jõe koolidele
osutub see aga natuke kaugeks). Pähklisaarel on
loodusesõbral tõepoolest midagi näha. See on
tervena Kalevipoja „rapsukivide" riik, kus luge
mata hulk kive (graniit) üksteise otsa paisatud,
mille vahelt niinepuud vinderdi-vänderdi oma
tüve kivide vahelt paenutavad, et teed ülespoole
leida. Ja nad saavad selle raske ülesandega ilusti
toime, nii et tõesti imestad. Imestama paneb ka
kivide rohkus; olgugi, et neid varematel aegadel
67
sealt palju lõhutud ja ära veetud, on neid veel
küllalt. Kivimürakad on samblakorraga kaetud,
alumised puhkavad teiste all peidus, nagu häbe
nedes. See on kivide riik 1 Missugusel hallil ajal
ja missugusel tujul nad siia rändasid ja peatuma
jäid, seda oskavad looduseuurijad seletada, kuid
majanduslikultki on nende kivide väärtus vist
suur. Kes aga pähklisaarel veel käinud ei ole,
jalutagu kord sinna, et ise oma silmaga näha,
olgu ta loodusesõber või lihtne majandusemees.
Pähklisaart maksab ikka korra vaadata, ka siis,
kui ta veel rahvapark ei ole.
Meil, narvalastel, (räägivad võõrad) olevat see
viga, et meie seda, mis oma ja mis meie
ümbruses ja läheduses tähelepandavat ongi, ei
näe ega kuule, kuid see viga on ju kergesti pa
randatav. Vist on aga Pähklisaart võõraste poolt
juba varemini nähtud ja tähele pandud, sest 1815.
aastal peatus siin välismaareisi aegu (raudteed
ei olnud siis veel) nimekas tegelane Aleksander I
ajast, krahv Rostoptschin, keda kivide rohkus
Narvas iseäranis imestama sundis. Salle kohta
tegi ta oma kirjades tähenduse : „Jumal ! Kui
palju kive ja kaljusid on Narva ümbruses! Kui
Deucalionus uuesti maa peale peaks ilmuma, uut
inimsugu looma, siis oleks teda tarvis ainult
Narva saata. Siin pole muud vaeva, kui ainult
kummardada; kivid on valmis ootamas. Nad
annavad tervele ümbrusele kalmistu kuju.“
68
Jooni ühest vanemast
stregist.
Esimene streik Kreenholmi vabrikus oli 1872.
aastal. Tol ajal algas töö hommikul kell 5 peale
ja lõppes y29 õhtul. Lõunaaega oli 1 tund. Toitu
vabrikusse kaasa võtta ei tohtinud. Töölised käi
sid kodus söömas (kaugemal elutsejad sõid oma
kuiva leivaraasukese väljas, sillaotsas). Sel ajal oli
Narvas ka koolera. Tööliste seas tõusis rahutus.
Asjaseletus vältas kaks nädalat. Korraldati arstiabi,
alandati trahve jne.
Teine streik oli aastal 1882. a., s. o. 10 aas
tat hiljem. Vabrikus jäeti töö 28. juulil seisma.
Streigi pärast olid linnas ja alevis kõik joogikohad
4. aug. peale kinni. Ketrajad nõudsid, et lõunatundi ühest tunnist pooleteise tunnini pikendataks;
niisamuti turuaega kuni kella 9-ni õht; peale selle
keevavett tee jaoks ja töö seismajätmist teejoo
mise ajal jne.
Pinev seisukord vältas 10. augustini, mil Moskvast, peaosaniku Knoopi käest telegramm tuli, et
vabrik palka juurde ei lisa ja vabrik kinni tuleb
panna. Et see aga mitte paljas ähvardus ei oleks,
tuleb töölistele lõpuarve kätte anda ja vesiratas
ära rikkuda.
Ajal, kui Knoopi käsku hakati juba täide vii
ma, tungisid töölised salkadena, 1700 inimest,
masinate juure ja algasid tööd. Järgmisel päeval
tulid ka teised ja vabrik hakkas käima.
69
Hiljuti puutusin ühe vanema Narva elanikuga
kokku, kes 1882 aasta Kreenholmi streiki veel
mäletab. Tema järel olnud asi tol korral järgmine:
Kreenholmi streik 1882. a. algas suvel ja kes
tis 3 nädalat. Vabrikust anti vile ja töölised val
gusid välja. ,,Haagrecht“ (adrakohtunik), kes sel
ajal Joa mõisas elas, ei lasknud õhtupoolel ke
dagi enam tööle minna. Elati vabaduses Narva
ümberkaudsetes metsades, kuna kasarmud olid
töölistest tühjad. Kutsuti Kroonlinnast 2 sõjaväe
pataljoni Narva korda tegema. Soldatid hakkasid
nüüd ümberhaaramisi tegema. Piirati mõni metsasalu sisse ja püüti kinni streikijaid Ka turule
ei usaldanud töölised enam minna. Keda kätte
saadi, viidi vabrikusse tööle.
Üks kokkupõrge tu'i vabriku silla juures. Töö
lised hakkasid sissepiirajaid kividega loopima,
kuna soldatid lasksid hirmutuseks õhku. Kanna
tada keegi ei saanud.
Agaramad vastuhakkajad olid Schuvalovi ka
sarmu venelased, s. o. Vene tööliste artell, kes
raudsilla läheduses jõeääres kasarmus elutsesid.
Need olid õppinud vabrikutöölised Räsanist ja
Moskvast. See artell kaotati lõpuks ära ja vene*
lased saadeti minema. Poistele, kes vene küladest
pärit ja vabrikus tööl käisid, laskis haagreht 15
hoopi anda ning saatis nad siis rahulikult koju.
Eesti poisid peksa ei saanud, vist tuli see arm
haagrehi poolehoiust eestlaste vastu, kes ise Eesti
maa mõisnikuks osutus. Haagrehi nime ei mäleta
kahjuks enam vana elanik, kuid haagrehi kirju
tajaks olnud Rennebaum.
Muu seas allusid Kreenholmi vabriik Joala
mõis ja pärastine Juhkental Eesti kubermangu
piiridesse. Narva linn käis aga Peterburi kuber
mangu piiridesse. Rajaks oli omal ajal kuulsaks
saanud „Solgirenn“, mis „Koka Jaani" maja nur
70
ga alt läbi voolas ja praegugi veel oma haisevat
vett Narva jõkke heidab.
„Solgirenn" sai 1906. aastal Eesti ajakirjan
duses tuttavaks — ajal, kui Baltimaal sõjaseadus
veel valitses. Baltist väljasaadetud isikud, ehk
teised, kellel püha „Maarjamaa pind elamiseks
sel vägivalla ajal sugugi soodne ei olnud, need
võisid ilusasti ja rahulikult „Solgirenni" taga
(Peterburi kub.) peatuda ehk kauemini elutseda.
Nõnda elasid tol ajal siis Naivas Otto Strandmann, adv. Peet, Eduard Virgo ja teised.
Sama vana Narva elanik, kes mälestusi strei
gist mulle edasi andis, räägib ka lastest, kes vab*
rikus tööl käisid.
Terve Kreenholmi kasarm olnud neid lapsi
täis. Need olid 8-aastased ja vanemad kroonu
kasvatusmajadest välja antud. Nende töö vabrikus
oli sõlmimine, kraasimine jne. 16 aastastele andis
vabrik juba palka. Nende kasvatajaks ja „emaks"
oli nimetatud „Matka", kes neid vabrikusse tööle
saatis ning hirmutuseks vitsa kaasas kandis.
71
Kui loogaraha võeti.
Natuke maad „Võitlejast1* linnapoole Joala ja
ja Masina tänavate nurgal nr. 5, asub vana maja,
mis oma ajaloolise aja läbi elanud. See oli maja,
mida veovoorimehed ja teised hobusemehed ei
sallinud, sest ööd ja päevad asus maja uksel te
rav vahi silm, kes hobusemehelt loogaraha kahe
kopika suuruses nõudis. Ilma maksuta ei pääse
nud ükski hobusemees Joala tänavalt läbi. Ei
tahtnud mõni tõrges loogaraha maksta, tõmmati
vinnapuu, mis põigiti üle tee käis ette (oli umbes
samalaadiline nagu raudtee ülesõidu kohtadel)
ja mees oli sunnitud raha andma, alles siis tõu
sis vinnapuu üles ja läbisõit oli vaba. Sõiduvoorimehed, kes alalised „kliendid", maksid oma
loogaraha kuuviisi ja vaht märkis nende numbri
taha musta seinatahvli peale igakord uue kriipsu,
sest kuidas sa raha igakord otsid, kui voorimehel
saks peal on, kes peatuse pärast pahandaks, ise
äranis siis kui kiire vaksali sõit ees oli. Vinna
puu ehk rahvakeeles „lampont" (Schlagbaumlöögipuu) mängis kaua aastate jooksul tähtsat
osa liikumises linnast vaksali ja Kulgu poole, õi
gemini oli ta aga liikumise takistajaks.
Ei ole siis ime, kui ta revolutsiooni päivil
1905. a. oma aluselt maha paisati. Mahapaiskajad olid nagu räägitakse veovoorimehed, vinna
puu vihasemad vastased. Mahapaiskamine sündi
nud muidugi teada pimeduses. Kah revolutsioo
niline võte omal ajal.
72
1906. aastal oli vinnapuu jälle üles seatud ja
voorimeestelt noriti uuesti raha, kuidas ta aga
päris jäädavalt ära kadus, seda ei tea ma kahjuks
öelda. Igatahes oli revolutsiooni päevil antud
hoop vinnapuule mis tagajärjel ta arvas paremaks
siit ilmast jäädavalt kaduda. Kahju polnud tast
jalakäijatel, kelle ilutunnet ta haavas, veel vähem
voorimeestel. Ei tea, mis vinnapuuga praegusel
ajal oleks sündinud (kui ta siiaajani ütleme oleks
säilinud) kas ta oleks üle „tõrvatud", või midagi
muud, seda on raske öelda kuid vinnapuu oli
kui „omaaja" laps ja suri loomulikku surma.
Mis otstarbe oli siis vinnapuul ja tema raha*
norimisel, küsib noorem põlv narvalasi, kes pärast
vinnapuu „surma" siia „kurja ilma" elama asu
nud? Seletan kohe. Vanemal ajal oli linna elu
veidi teine, kui praegu.
Narva sadamas peatasid alati laevad (mis
praegu haruldane nähe), kes siia kaupu tõid,
see kaup veeres Kulgu kaudu veeteed mööda
edasi Pihkva ja Tartu. Niisamuti tuli ka kaupu
vastupidises suunas. Loomulikult pidi linna sada
mas ja Kulgu vahel tee olema, mida mööda kau
pu voorimeestega alaliselt veeti. Selle eest pidi
kroonu muretsema.
Praegune „Tolli tänav" oli üks kroonu tee,
rnida kroonu ise laskis teha, teine tee — linnast
Kulguni, selle teise tee rentis Kreenholm kroonu
käest omale. Kreenholm tegi tee ja seadis vinna
puu sisse, mille kaudu teetegemise kulud kätte
sai. Kreenholm rentis vinnapuu omakorda jälle
eraettevõtjale, kelle huvides nüüd hoolas valve
ja loogaraha võtmine oli. Nüüd on ajad muutu
nud veovoorimeeste asemel kihutavad autod ja
„õnnis" vinnapuu on õndsate riiki läinud, ainult
vanemad inimesed mäletavad veel „lamponti" ja
selle aegset „lamponti" ümbrust.
10
73
Maja maantee ääres.
Kes küll ei tunne ega tea seda maja maantee
ääres? Juba siis veel, kui Narva linn oli alles
kindlus ja müüridega ümbritsetud, asus see maja
Tallinna maanteel, linnast eemal väljas. Tol kor
ral oli ta ühekordne puumaja ja midagi öömaja
taolist asutust. Niisugust kohta selleaegsetes olu
des, kui voorid käisid (raudteed ei olnud) ja kui
linna väravad omal ajal kinni pandi ja omal ajal
lahti tehti, oli linna väravate tagune vooridele
ja öömajalistele hädasti iarvis. Peale selle olid
linna külje all ja läheduses veel teised öömajad
ja peatuskohad, nii näiteks „lossi" koha peal
endise Tallinna maantee (praegune Rakvere tänav)
ääres. Seal olnud 2 kõrtsi, linnast juba kaugemal
aga Novinka kõrts ja veel üks teine.
Kui räägitav maja Saksa koguduse laste var
jupaiga all osteti, ehitati majale teine kord peale.
Terve see asutus võeti 1848. a. keisriproua Maria
Feodorovna asutuste hulka, kuna rahvas seda asu
tust lihtsalt „Saksa vaeste kooliks" nimetas. 1921.
aastast asus selles majas linna 6. Eesti algkool,
õhtupoolses osas, kuna idapoolel Vaivara lastekodu
internaat oli umbes paarikümnele lapsele. Endisest
Saksa vaestekoolist ei ole Eesti ajal märkigi jä
reie jäänud, peale selle vana maja ja suure aia,
kus umbes 100 õunapuud sees. Maja on ka tule
kahjude alla kannatanud, nii 1901. ja 1906. a.,
kus läänepoolne majaots kannatada sai.
74
Nõnda palju siis majast öeldud. Vaatame siis,
mis muidu majast öelda ja mis maja iseäranis
viimasel ajal läbi elanud.
Juhatajaid on sellel asutusel ja majal mitmedki
olnud, olgugi et nad kaua aega on püsinud. Nii
näiteks nimega Hahl, kes 45 a. juhatajaks olnud.
Sellest teati rääkida, et teda kord Peterburki
Maria Feodorovna kabinetti ameti asjus kutsutud,
teenijad või uksehoidjad pole tahtnud teda aga
sisse Lasta, sest mehel puudunud frakk. Sellest
saadud viimaks nii üle, et kuue hõlmanurgad
sisse keeratud, ja mees pääsenud audientsile. —
See olgu naljaks öeldud. Vaatame midagi aga
tõsisemat, mis maja üle elanud viimase Vene
revolutsiooni, Saksa okupatsiooni ja Vene-Eesti
sõja aegadel.
Maja maantee ääres on peale kasvandikkude
mitmesugustele sõjameestele ulualust andnud.
Kohe peale Vene suurt revolutsiooni — 1917. a.
asusid majja Vene piirivalvurid, kes olid veel
korralikud ja puhtusearmastajad. Nende järel
tulid Doni kasakad, siis husaarid, kellel oma
ratsaorkester hõbepasunatega (20 meest) kaasas
oli; husaarid olid poolakad. Kui Vene sõjavägi
pärast Bresti lepingut Riia frondilt hakkas ära
tulema, peatusid majas taganevad väeosad. Kõik
kohad olid nüüd sõjaväge täis, ka köök, laste
söögituba, nii et magajatest soldatitest kunst oli
üle astuda. Tallinna maanteed mööda veeresid
aga ikka pikad voorid sõjaväge. Peale kroonu
varanduse oli neil kaasas palju riisutud kraami,
millega üle Narva jõe Venesse katsuti pääseda.
Maja lähedal maantee äärne lage plats oli kui
laat, kus osa kraami maha müüdi või muidu
sahkerdati.
Salga ülem, kes oma meestega laste majas
peatus, hoiatas majaisa, öeldes, et tema mehed
need kõige paremad just ei ole. Nad olid oma
75
ülema Riia alt tulles maha tapnud ja rääkija
soovis neist isegi salaja lahti saada, sest nad olid
kardetavad ka temale. Kui tulijate sakslaste suur
tükimürin ikka lähemale jõudis, kogusid venelased
kokku ja läksid majast minema. Koormad olid
neil juba õues valmis, isegi laste ämber oli neil
koormasse paigutatud, suure vaevaga ja nõudmi
sega saadi ämber Venemaa-reisist päästa. Nende
ülemat aga enam neil ei olnud, see oli parajal
ajal kadunud. Laste puuvoodid põletasid venelased
oma sealoleku ajal ahjudes küttepuude puudusel.
Enne lahkunud väeosa asus majas teine salk,
juhatajaks keegi kindral, kes majaisa samuti
hoiatas. Kindral käis köögis ise teevett toomas
ja ei lasknud end milleski asjas ülemusena tunda,
kartes oma endiseid alamaid.
Kui sakslaste okupatsiooniväed Narva sisse
marssisid (4. märtsil 1918. a), olid nad jällegi
selle maja palumata külalised Tehti harjutusi iga
päev platsil, puhastati ja nühiti hobuseid. Maja
läänepoolses otsas oli sel ajal kasvatusmaja leiva
tehas, kus lastele leiba küpsetati. Sakslased seal
leiba küll ei teinud, kuid koogiküpsetamine läks
kohe lahti. Sakslastel esiotsa peenejahu puudust
ei olnud, ei jõudnud ju taganevad venelased kogu
tagavara kaasa viia. Nad küpsetasid vahvalt
kooke, ega hoolinud sellest, et ülevalt sulamise
teel midagi vahel kookidele peale tilkus. Kukku
nud tilgad pühiti varukaga ja asi oli „ganz gut“.
Ka sakslaste suhkrusaak oli hea. Üks suhkrukott
rebenes katki ja seda ainet (millest elanikud as
jata tol korral unistasid, suhkrut kustki saada ei
olnud) oli maja eeskoja põrand täis. Võipütiga,
mis saali kanti, tehti nii: löödi pütt lõhki, kui
või püti kaanele oli löödud, jagati see meeste
vahel. Igaüks sai oma mütsaka. Või ja suhkur
oli teadagi venelaste käest saadud või ,üle võe
tud", nõnda siis omakorda sakslaste sõjasaak.
76
Sakslased pärisid: Kes on „bolschevikkude“
(enamlaste) ülem? — Kui nad vastuse said, et
Lenin, ei tahtnud nad seda uskuda. — Kuidas?
Meie tegime Leniniga rahu ja nüüd sõdime bolschevikega — see ei või olla õige, bolschevik on
ikka keegi teine, mitte Lenin. —
Sakslased seadsid endid Narvas peremehelikult
ja pikemaks ajaks sisse, kui aga Saksa lood Prant
suse piiril halvenesid, kutsuti siit sakslasi frondile
Need, kes kasvatusmajas korteris olid, korraldasid
õues äraminekule. Nooremad hoidsid ikka veel
pea püsti, kuid vanemad mehed olid üsna rusu
tud, sest Prantsuse tapatalgust, mis ..neid ees
ootas, ei lootnud nad midagi head. Üks vane
matest Saksa sõduritest (kodumaal õpetaja) sõnas
lahkudes: .Lähen oma kodumaa õnnetust ühes
oma lastega jagama! —
Kui enamlaste väed 28. nov. 1918. a. Narvale
kallale tungisid, jätsid sakslased, nii palju, kui
neid siin veel oli, samal päeval linna saatuse
hooleks ja taganesid Tallinna teed mööda Rakvere
poole. Nüüd asusid enamlased omakorda kasvatusmaja ruumidesse. Maja ei tohtinud jahtuda.
Meestel oli kaasas paar 6 tollilist suurtükki,
mis maja õuele asetati, vankri kuuri aga pommi
de ladu. Kui sinna mõni pomm oleks sattunud,
ehk muidu tarvilist ettevaatust poleks peetud, ei
oleks tervest asutusest midagi üle jäänud.
Ettevaatusega aga kiidelda ei võidud, maja
varjas ainult õnnelik saatus.
Enamlased, kes majas elasid, olid eestlased.
Palju nende meestega rääkida ei tihatud; nad
ainult kurjustasid ja nende jõledat kõnet ei
tahetudki kuulda. Nii kurjustas üks enamlastest,
kes ütles enese pärit olevat Rakvere poolt, et ta
oma venna-talupidaja nüüd sinna jõudes käsile
võtab. Vend teinud temale ülekohut ja nüüd on
paras aeg talle tasuda. Naistega aga saadi pare77
mini hakkama, need olid sõbralikumad. (Enam*
lastel olid naised kaasas). Mehed aga rääkisid ja
kirusid teemal „valgete ja burshuide“ maha»
nottimisest kuni tüütuseni. Need olid vihased
vennad! Kuid ka nende seas leidus erandeid, kes
nii verejänulised ei olnud, vaid vaikselt omaetle
elasid. Üks nendest oli nende majandusülem K.,
vaikne mõistlik mees.
Tuli jaanuar 1919. Eesti väed tungisid võidurikkalt edasi, enamlasi välja surudes. Ka Narva
ootas vabastamist. Kui Eesti laevade suurtükkide
mürin merelt linna kostis; läksid enamlased äre
vusse. (Pommid langesid linnakarjamaale, ilma
et nad linna ehk vaksalit oleksid tabanud.)
Algas kasvatusmaja kuurist pommide välja
vedu. Kasvatusmajal oli ka hobune. Seegi võeti
veole. Koorem pomme kästi Peetri turule viia.
Vastu panna ei tohitud. (Hobustest oli suur puu
dus). Peetri platsile aga keegi pomme vastu võt*
ma ei tulnud, tooja ei teadnud, mis nendega
peale hakata, tuli külmetada pommikoorma juures.
Tuli õnneks K. (seesama, keda varemini maini
tud) ja seletab, et ootamine siin ilmaaegu. Käs
kis pommikoorma üle puusilla Jaanilinna sõidu
tada ja seal kuski maha panna. Tuli ka ise kaa
sa, et silla vahipostist läbi viia. Pommid maha
pandud, andis nõu hobusega katsuda koju pää
seda, sest oli karta, et enamlased hobused ja
mehed taganemisel kaasa võtavad. Tagasipääs
üle silla oli juba raskem, vahid ei tahtnud enam
läbi lasta. K. seletas neile ja seletades tuli teisi
läbiminejaid lisaks К sai märku anda edasi kat
süda sõita ja hobune ja mees pääsesidki õnne
likult koju.
Pomme ei kavatsetud kõike ära viiagi, sest
neid oli kuurialune laeni täis. Enamlaste ohvitser
keeras ukse lukku ja võtit perenaisele üle andes
sõnas: „Kui valged tulevad, andke pommid meie
78
poolt neile kingituseks!" — Pärastpoole saadi
aga mahti laskemoona ära vedada. Valged jäid
lahkest kingitusest ilma.
Tallinna teed mööda toodi haavatuid puna
väelasi, verised pead kinni mähitud, jalgsi meeste
vahel tallutatult linna poole. Nähtavasti olid val
ged peale tungimas, või kust need haavatud toodi.
Kasvatusmaja elanikud elasid nagu kotis, ei tohitud ka küsida, kuid tekkis arvamine, et enamlas
tel midagi juba katki on, mis nad kardavad!
(Pommide äraviimine, haavatud ja siis need pom
mide mürtsud, mis mere poolt kostusid!)
18. jaan. 1919. a. õhtul tulid juba soomlased
linna. Järgmisel päeval jõudsid Eesti väed Narva.
Punaväelased pidid üle Narva jõe taganema. Linn
hingas kergemini.
Kasvatusmaja ei jäänud ka seekordki sõjaväest
tühjaks. Omakorda asusid seal nüüd Eesti suurtükimehed ja peatusid seal kauemat aega. Siin
elasid ja peatusid mitmed tuntud Eesti ohvitserid.
Kui enamlased uuesti üle jõe Narvale tuld andsid
ja teda iga hinna eest tagasi tahtsid saada, kui
25 aprillil 1919. a. jällegi linna suurem laskmine
oli, kus Joaoru alev maha põles ja pommid ka
Peetri alevisse langesid, siis ei saanud kasvatus^
majale saatuseks mitte ükski pomm, olgugi, et
mitmel korral pommid üsna maja lähedusse kuk
kusid. Maja, mis praegu 100 a. vana, seisis kui
nõiutud igasuguste pommide eest. Kuid sõjaväe
sealviibimise jälgi kannab maja praegugi, olgugi
väikesi (tikuaugud ustes j. m.)
Peab juure lisama, et terve aeg, kui majas
mitmesugused sõjaväe osad, vaenulised ja sõbralised, viibisid, lapsed (kasvandikud) ikka seal ela
sid, ainult pärast Joaoru hävinemist ja linna
hirmsat pommitamist viidi lapsed sõjakärast su
veks Sillamäele (Ka Orlovi nimelise kasvatusmaja,
79
praegune linna kasvatusmaja lapsed kui ka vana
dekodu).
Maja maantee ääres, vana maja, seisab aga
praegugi, küll juba luitunult ja kustunud ilmega.
1931 a. sügisel kolis 6 algkool sealt ära süda
linna, gümnaasiumi ruumidesse, kus ta praegu
töötab teise algkooli nime all. Maja on sestajast
nüüd tühi lastest ja seisab hooldajate all.
Kriisi aastal 1931-2 keedeti ja jagati seal tööta
töölistele lõunaid, samuti ka kehvadele kooliõpi»
lastele 31-37 aastail. Ka on selles majas eesti ajal
toiminud kõiksugu
linna- ja
riigivalimised.
1938 9 a. toitis heategev selts „Abi" selles majas
omi kehvi vanakesi.
80
Kui V. Reimann avas Võitleja
saali.
Omi vanu käsikirju sorides leidsin kirjelduse
„Võitleja" uue (praeguse) saali sisseõnnistamise
kohta. Arvan, et see kirjeldus mõndagi vast hu
vitab. Ei ole ju veel kõik selleaegsed peolviibijad
ilmast kadunud ja uuem põlv ei tea sellest mi
dagi. Uue ruumika saali ehitamine oli tol ajal
„Võitlejale" suursündmuseks. Ühtlasi mälestame
ka selleaegseid tegelasi ja teisi narvalasi, kes
juba maapõues puhkavad või kodulinnast vare
malt võõrsile veerenud.
Lasen käsikirja kõneleda:
—„...Hulgana läksime „Võitlejat" 11. oktoob
ril vaatama, temale südamest õnne soovima. Ta
avas oma uksed pärani, kui muistegi kalleile kü
lalisile Ega meie, ta külalised, nii võhivõõrad
„Võitlejale" polnudki; kõik vanad ja uued head
tuttavad! Uus ruumikas nägus saal pani meid
esiotsa jahmatama, nõnda mõjus alul ta nägemi
ne. Olime rahvusliselt uhkedki selles uues suures,
rahvuslikus saalis!
Sisseõnnistamine algas õigeusu kombe järele.
„Rahu olgu sellele kojale", kordas vaimulik oma
Suure õpetaja sõnu. „Kõik, mis hea ja aus leidku
siin omale varjupaiga"! — Ilus koorilaul ülendas
neid sõnu ja meie meeli. Jumalateenistust pidas
preester Anderson ja laulsid kirikulauljad. Kõneii
81
leja soovis, et siin sisemine rahu valitseks ja
„Võitleja" tõsiselt oma vendade kasuks jõuaKs
võidelda.
— „Kiida nüüd Issandat" lauldi, kui Peetri
koguduse õpetaja Steinberg (õp. Kiviste eelkäija)
luteruse usu kombe järele õnnistamist algas. Ta
kõne põhjenes kirjasõnale: «.Tõde saab teid va»
baks tegema."
Tõtt on ju ilmas nii vähe leida...
„Võitleja" on kolmas kindlus Narva-jõe kaldal.
Neil, kes tema lipu ümber kogunud, tuleb tõsi
selt karskust edendada, Siis jääb ka lipule kuld
kirjana see salm särama: „Tõde teeb teid vabaks"!
Astus Villem Reimann kõnetooli.-.
Põnevusega jäime kuulatama, mis see mees
räägib! Ta kõne on osav ja ladus, teda kuulata
ei ole igav; ta oskab nähtavasti ka mõne igava
asja üle meeldivalt kõneleda.
Meie Narva „Võitlejat" teiste karskuse seltside
seas seadis ta oma jõu ja liikmete arvu poolest
etteotsa. Ja see liikmete arv koosneb suuremalt
jaolt töölistest. See on rõõmustav nähtus, sest et
siin „vana vaenlane" ise ka päris tugev on. Ni
melt töölistele on ta iseäranis kardetav. Pole ju
neil muud kapitali, kui omad tugevad õlad. Võit
lusesse alkoholiga on ju ka Soome ja Rootsi töö*
vägi ammugi asunud ja Narva tööltstel tuleb sa
muti käia.
„Meie otsime teie vendi, isasid, teid endid,
Narva kodanikud, et teid õnnelikumaks teha ja
kurja ämbliku võrgu seest välja kiskuda valguse
poole!" — sõnas kõneleja. Ja siis: .Narva pind
on ennegi sõja ja võitluse tallermaaks olnud, kus
rahva ja maa pärast võitlusi peetud. Meie ei
taha kedagi allaheita ainult vabaks teha tahame.
See võitlus on raske ja nõuab visadust, aga õn
neks on meie rahval seda visadust. Egas muidu
siis dr Betram Schults, kelle 100 aastast sünni
82
päeva hPjuti pühitseti, omal ajal eestlastest ei
öelnud: „Nendega (eestlastega) võiks taevast alla
tuua, kui aga kuradid seda tahaksid." Kuradid
muidugi teada ei taha, kuid meie peame tahtma.
Kurjuse kantsi peame meie ära võitma, kuigi
meie, kes praegu elame, oma silmaga seda ei
näe, — üks kord saavad aga meie lapsed siiski
nägema, et kõrged Narvajõe kaldad vabaks saa
vad ja ühes sellega eesti muld ja kuld!*
Järgnes : „Mu isamaa mu õnn ja rõõm...“
Missugune tugevus ja hoogsus selles laulus! Kõr*
vus ja südames kajas see viis ja ta sõnad veel
kaua. Edasi tulid õnnesoovid, mida kadunud koo
liõpetaja Mihkel Leinbaum „Võitleja* nimel vastu
võttis. Õnne soovisid: Johann Pretetski karskuse
selts (Vene selts — Narvast), Tuletõrjujate seltsid
linnast ja Jaanilinnast. „Harmonie", Vaivara
„Külvaja", „Narva naiste selts", „Kooli selts*,
„Tulu*, Simiditsa karskusselts „Saaron", „Käsi
tööliste selts* ja karsk. selts „Eesmärk" ning
Narva vanem selts „Eesti Selts". Kohalised Narva
ajalehed, nende seas ka selleaegne „Peterburi
Teataja".
83
Narva uuema aja ehitused.
Nimetada oleks: tore Stiglitsa kirik Kalevi va
briku pargis paremal Narva jõe kaldal, ülevalpool
koske: Kirik on professor A. Krakau plaani järel
Vene Byzantia stiilis ehitatud, sai 1875. a. valmis.
Põranda aluses ruumis puhkavad Stiglitsa abielu
paari surnukehad.
Kreenholmi vabriku tööliste jaoks ehitati hiljemi
ni Aleksander 3. ajal raudtee äärde, Peetri alevisse
ehitusmeistri P. Alish’i juh. Vene Ülestõusmise
kirik, mis 17. nov. 1896. sisse õnnistati. Ka ehitas
Kreenholm oma luteriusuliste tööliste jaoks ruu
mika Aleksandri kiriku Joaorgu. Nurgakivi pandi
21. juulil 1881. Sisseõnnistus oli 28. mail 1884.a.
See kirik on ka P. Alish’e juhatusel ja professor
Hüppius’e plaani järele ehitatud. Varsti ehitati
Narvateine eesti kirik, Peetri kirik, millele 23. juuni
1885 nurgakivi pandi ja mida 9. nov. 1886. sisse
õnnistati. Nägus kirik asetseb endise linnavalli
peal ja maksis 45 tuhat rubla. Kiriku ehitaja oli
Beermann, arhitekt Knüpfferi plaani järel.
1906 aastal sai uus ja tore Rooma katoliku
kirik, mis telliskividest ehitatud, valmis. (Peetri
kiriku lähedal, üle end. vallikraavi Must tänaval).
Aga ka seltsielu nõudis oma. Ilmarine õnnistas
oma uue saali, mis ta seltsimaja külge ehitanud,
veebruaril 1908 sisse ja „Võitleja" oma saali sa
mal aastal 11. oktoobril.
84
Linnaehitustest oleks nimetada: uus veepumbamaja (1906). Linn ehitas pumbamaja juurde ka
uue filterveevärgi, mille nurgakivi panemine oli
17 juulil 1938. a. Toimingu juures oli kohal
sotsiaal minister O. Kask.
Narva uus tapamaja (1911) linnakarjamaa serval.
Uus kuurhoone Narva Jõesuus ka 1911. a.
valmines. (1935—6, a. tehti talle kolmas kord
peale).
Uus rannahoone valmines ka 1935. aastal
Narva-Jõesuus.
Nimetamise väärt on ka Peetri kogudase koo
limaja (praegune Peetri kiriku koguduse maja)
millele nurgakivi 15. mail 1911. pandi.
Narvas jõuti ka 3. algkooli maja ehitusega
lõpule. Vastu linna spordivälja. Nurgakivi pandi
3. mail 1925. a. ja 21. nov. 1926 a. Õnnistati
uus haridustempel sisse. Maja on ehitatud Narva
linna arhitekt Nikolai Opatski plaani järele. Maja
läks maksma 25 226 000 mk.
Neitsimäe tänavale Jaanilinna kindluse taha
ehitati uus lastekodu kivist hoone. Nurgakivi
pandi 8. sept. 1929. ja sisseõnnistamine oli püha
päeval, 11. sept. 1932. a.
Soome kirikule tehti suvel 1929. uus torni*
kupli katus (kullati ka muna ja rist).
Hermani lossi jõepoolne müür parandati au
gustis 1929. 1936. a. parandati ka lõunapoolne osa.
Joaorgu jõkke ehitati (1936.) muul ja kaevati
jõe kaldaid. Joaorgu valminud rannahoone
õnnistati sisse 17, juulil 1938, a. sotsiaalminister
O. Kase juuresolekul. Narva jõe puusilda remonteeriti 1936. a. suvel) põhjalikult.
Võitleja ette platsile tehti suvel 1929. pursk
kaev ja seati ta ümbrus korda.
Vabadusetammik õnnistati ja avati mais
1932. a.
85
Luuletaja J. Veizenbergi hauakuju Siivertsi kalmistul.
Narva jõe kohisevad ja kiired vood laulavad
ainult mõnele üksikule luuletajale, kes viimast
sängi jõe liivasel rannal leidnud, oma uinulaulu.
Narva ei või, kui piiriäärne linn, Eesti luuletajate
ja kirjanike haudadega kiidelda.
Ühe luuletaja haua või õigemini hauakuju
peale tahan siiski tähelepanu juhtida. See on
Johann Veizenbergi oma, mis Siivertsis, Saksa
surnuaia põhjapoolses osas, mitte kaugel surnuaia
plangust asub. Selle kuju all puhkaja on kadunud
kunstnik A. Veizenbergi sugulane, kuna viimane
on selle marmorikuju, (üks käsi rinnal raamatuga
teine käsi laevaankrul) kadunud luuletaja mälestu
seks loonud. Tõesti see on ilusam kuju meie
surnuaedadel, mis kujude poolest nii vaesed.
Kahjuks aga ei tea paljud narvalased, kelle
töö see hauakuju on ja koguni, kes selle kuju
all puhkab juba sellepärast, et kuju võõrarahvuslisele kalmistule ehitatud ja nõnda siiani kahe
silma vahele on jäänud.
Nüüd siis mõni sõna Johann Veizenbergist.
Kes küll ei tunne tema laulu „Laksi Tõnis", mis
nende sõnadega algab:
„Kord ma Peipsi piiril käisin,
Alatskivil sääl:
Tüki aega mina seisin
Surnuaia pääl.
86
Vanemad inimesed, kes koolis C. R. Jakob
soni lugemiseraamatut mäletavad ja omal ajal
sealt õppisid, peavad veel neid laule mäletama.
Selles lugemikus leidub ka kirjatükk. „Tuleriist
pole mänguasi", milles kõneldakse, kuidas vend
püssiga mängides oma noorema venna maha lasi.
See kurb lugu juhtus Johannes Veizenbergiga,
kes oma eluotsani seda õnnetut päeva mälestas
ja paastus. See lugu, mis lugemikus, ongi temast,
luuletaja Veizenberg oli C. R. Jakobsoni sõber
ja temaga läbikäimises.
Kui Jakobson oma käremeelsuses Veizenbergi
arust liiale läks, siis kirjutas viimane Jakobsonile:
„Karla, kurat, võta kuulda,
Ära kulda aja mulda
Käru kõrvale kraavisse“.
J. Veizenberg oli Narvas Sinovjevi lauavabriku raamatupidaja; oma ametireisul juhtus ta ka
Alatskivi surnuaiale, kus ta puuristil Laksi Tõnise
nime leidis ja tema väljarändamise üle Samaa
rasse, lugulaulu lõi. Eesti seltsis BIlmarine“ oli
ta esimeste tolleaegsete kõnelejate reast ja ka
seltsi esimees 1874. ja 1875. a.
87
Jooni endisest ajast.
Toon mõned jooned vanemast ajast Narvas,
nõnda kuidas mulle põline Narva elanik jutuaja
misel edasi andis.
— Tõsi on, et vanasti pussitamist, vägistamist
ega muud sellesarnast ette ei tulnud — räägib
vanataat. Riieldi küll, aga rusikatega ja kämblaga.
Oli omajagu sport. Kord võttis keegi kalamees
kaika sõjariistaks, millega lõi oma vastase maha.
Viimane toibus küll ellu, kuid lööja tegu leidis
hukkamõistmist ja kohutas kõiki. Kui Kreenhol
mi vabrik juba töötas, siis oli linnapoistel „kapskoidega" Juhkentalis rukki vahel küllalt heitlusi.
(Juhkentali alevit siis veel ei olnud, „kapskoid"
olid Kreenholmi töölised, enamalt jaolt kroonu
lastekodude endised kasvandikud.) Aga kõik sündis ainult rusikatega; näidati üksteisele isiklikku
vahvust. Meistrite sellid, õpipoisid, käsitöölised
kujutasid „kapskoide" vastasrinda.
Linnavahte, või kuidas neid sel ajal nimetati,
„kardavoisid" oli koguni vähe ja need head
mehed lahingusse just ei tükkinudki: küll saatus
ise lahingu juhib ja lõpetab! Vahel napsati ikka
ka mõni kinni ja talutati „kure alla" (raekotta,
kus politsei asus), ent kui sul 50 kop. taskus
leidus, lasi heamees kardavoi su joosta enne kui
„kurg" sind nokkida saigi. Teine oli aga lugu,
kui pristavi ette juhtuti. Tema, mees, võ*tis su
esimesest uksest vastu ja teisest uksest saatis mi
88
пета. Л/angimajja ööbima tühise süü pärast ei
pandud; õiendati „isalikult ja kristlikult". Kohtutel oli vähe tööd, sest palju asju kohtu kätte ei
saanudki.
Kord juhtusid kaks juuti sünagoogis, mis tol
ajal Jaanilinnas, Peterburi tänavas asus, riidu
minema. Asi läks juba pristavi kätte. Pristav hir
mutas mehi ja ähvardas neid mitmeaastase van
gistusega, sest nad olid pühakojas korda rikku
nud. Kui üks neist pristavi juurest välja tuli, siis
küsinud teine juut tulijalt: — Abraske, palju sa
maksid? — Kümme rubla! oli vastus. Aga mina
maksin kaheksa! sõnas küsija võidurõõmsalt. Asi
lahendatud ja rahu maa peal. Mis kasu olekski
kroonul vaest juuti vangis ilmaasjata sööta ? !
Tuleb teine juhus meele, Keegi mütsitegijasell
varastas minu korterist 40 rubla. Süüdlane saadi
kätte ja pandi kinni. Teisel hommikul kutsuti
politseisse ja teatati mulle, et süüdlane on lahti
lastud. — Kui purjetama hakkab varastatud
rahaga, võtame uuesti kinni, nüüd ta salgab, —
oli seletus. Varsti sain kardavoiga, minu hea
tuttavaga, kokku. See seletas: „Äh, tühi lori, et
mees uuesti kinni võetakse; täna hommikul vii
sin ise mehe linna piiridest välja — ülemuse
käsul, maksis teine lunastuse hinnaks 30 rubla.
10 jäi talle omale vaevapalgaks. Minul muud
ühtigi, kui pühi suu puhtaks 1...“
Nagu juba ütlesin, ei sattunud paljugi süüd
lasi kohtu kätte, oli hoopis teine värk kui praegu,
ja — läbi sai kah, elu oli rahulik.
12
89
Pimeaed.
Narva linna avalik aed — Pimeaed asub en
dise Rootsi bastioni ehk kantsi „Victoria" turjal.
Oma nimetuse „Pimeaed" ei ole ta mitte sellest
saanud, et aias suured puud aeda hämaraks tee
vad, nõnda kui paljudki eksikombel arvavad, vaid
endisest linna väravast, mis — Pimevärava nime
kandis. Pimevärav asus sel kohal umbes, kust
nüüd sissekäik alumisse Pimeaeda ja teine tee
alla jõe poole, sadamasse viib. Värava kõrval
olid pimedad kongid ja väravaalune ka pime,
millest siis nimetus „pime* saanudki. Pimeväravat kutsuti vanemal ajal ka lihunikkude väravaks
„Fleischer Pforte", sellepärast, et selle värava
taga, s. o. teel, mis linnaväravast välja viis (praegune sadamatee) vene lihunikud „posaadist", see
on praegusest Jaanilinnaalevist, sel teel lihaga
kauplesid. Muidugi oli ka linnas omad lihunik*
meistreid (Zunft) ja venelastel ei olnud õigust
linna piirides kaubelda. Vist müüsid väravatagu
sed lihunikud linna bürjerite prouadele liha oda»
vamini ja sellepärast ei põlatud ka vene lihunikke
värava taga. („Posadiki" ehk eestikõlaliselt „posatski" tähendas omal ajal Jaanilinna posadi alevi
elanikku; hilisemal ajal said aga hulgused ja põh
jaläinud inimesed—pätid—omale selle nimetuse.)
Pimeaed koosneb alumisest ja ülemisest aiast.
Alumine ehk vana Pimeaed asutati juba siis, kui
linn alles kindlus oli 1864, aastani). Aed aga
90
asutati 1853. a. ja kutsuti tol ajal „Komandandi
aiaks“. Nii oli siis alumine aed tol kop
rai linna piirist väljas (Pimevärava taga). Linna
komandant asus heinaturu ääres selles majas, kus
praegu restoran (vana maja, 1668). Maja eessei
sis vahiputka ja püssimees-sõdur. Pärast Pime
värava mahalõhkumist sai endine komandandi
aed rahvale kättesaadavaks s o. praeguseks alu
miseks Pimeaiaks. Praegu on ta aga tähtsuse-a ja
ainult läbikäidav. Elu on tast taganenud ülemisse
aeda, mis noorem vanast aiast. Vanad inimesed
mäletavad veel kui publik alumises aias müüri
äärsel laiemal teel, mis ühest väravast teise juure
viib (sissekäiguni ülemisse aeda) edasi-tagasi ja
lutas ja terve rida müüriäärseid pinke täis oli is
tujaid. (Nüüd on kujunenud bulvaripealne armsa
maks jalutuspargiks). Mõne aasta eest koristati
aga müüriäärsed pingid kui asjata arust ja ajast
läinud kraam hoopis ära ja müür tehti pinkide
kohal tasaseks ülemise müüriga. Mis aga tollest
õndsast ajast veel mälestusena püsinud, see on
poolümargune pinkide rida laiast teest allapoole.
See oli vana orkestri koht. Seal anti ka kontserte
rahvale. Pärastpoole korraldati rahvapidusid Pae
murru metsas Vaimulikkude kontsertide andmi
seks eestlastel kohta ei olnud.
Näiteks tahtis varemal ajal kord Hans Ots
oma linavabriku lauljatega saksa kirikus eestikeel
set kontserti anda — eestlastel siis veel omi kiri
kuid (Peetri ja Aleksandri) ei olnud, kuid ei saa
nud selleks luba, nagu kellegi R kirjast näha. R.
kirjutab koorijuhile (Otsale): „Tulin härra Tannenbergi (Saksa kiriku ja eesti koguduse õpetaja
ühtlasi) juurest, kus sai mitmed asjad räägitud;
tema ütles, et juba kord öeldud, et saksa kirikus
eesti lauljad kontserti laulma mitte enam luba ei
saa, ja ka nüüd hoopis ära ütles, ja ka eestule
vali päevil mitte see võimalik ei saa olema" j.n.e.
91
Ülemine Pimeaed asub õieti muistsel „Vic
toria" kantsil. Ta oli esiotsa väike, ainult see
jagu, mis jõepool. „Lusthoone" bastioni nurgal
oli ka olemas. (Lusthoone asemel lehvis kindluse
päevil kõrge varda otsas lipp). Pärast võeti aga
aia alla lisaks endisele ülemine vallipealne ja
selle tagune, nõnda siis terve bastion. Ehitati
kõlakoda, kus ta praegugi, talvel asus aga linna
liuväli kõlakoja ees. Et aga vesi kehadel bastioni
müüre lõhkus, kaotati ta sealtkohalt. „Lusthoone"
läheduses seisab raudrist (taotud lihtne sepatöö)
kivist alusel. See on mälestusmärk tormijooksu
päevast 9. aug. 1704, kui Narva venelaste kätte
langes. Ristil on pealkiri (vene keeles) „Vahvate
vene sõdurite haud" jne.
Mina usun, et seal kohal mingisugust vahvate
vene sõdurite hauda ei ole, olgugi, et risti peal
kiri seda mainib. Asub ju „haud" liiga müüri
äärel ja teiseks nägin ma sama raudristi sama
pealkirjaga poisikese põlves hoopis teisel kohal
(ülemisel vallil, trepi kohal; treppi muidugi sel
ajal ei olnud). 80. aastatel toodi rist praegusesse
kohta ja tehti temale nägusam kivine alus, mis
praegu juba kõdunemas.
*
Ilus ja vaikne Pimeaed, sinu puude all istudes
ei saa unustada, et sinus vana sõduri-veri alal hoi
dunud, — sina endine Rootsi Kants „Victoria" 1
Vere lõhna ja võitlejate verd ei ole sa veelgi
uuemal ajal unustanud. Ajaloo kõrged vanaduse
aastad ei ole sind taltsamaks teinud 1
Nende ridade kirjutajal on sinust mälestusi
1919. aastast, ridu, mida ma oma päevaraamatu
järel siin toon.
„Jaanuar 1919. Oli rutt. Tahtsin hauda näha,
kuhu punased punastes kirstudes maetud.
Linna raekoja tornil lehvis Eesti lipp. Sam
mun Turu tänavat kaudu raekoja platsile. Endise
92
Kõva lihapoe ees (hiljemini asus seal Tartu pan
ga osakond) seisis pikk, nälginud nägudega ela
nike rodu — „liha saba", kes kannatlikult liha
ootas.
Suurtükid mürisesid mõlemilt poolt, vihin ja
kolin kuuldus õhus, kuid lihatahtjaid see ei hei
dutanud.
Sammun Rüütli tänavat mööda alla Pimeaia
poole. Minu ees paar meest, kes üleval vuhinat
kuuldes kiiresti hoovi värava taga varju otsivad.
Rüütli tänava ots on jõe poolt enamlaste pom
midele avatud. Rahu tänavale keerates näen ühte
meest seina ääres varju otsimas.
„Lasevad, kuradid!" ütles ta minule. Kaldapealne Pimeaia äär on inimestest lage. Siin on
laskmise ajal tõepoolest kardetav viibida. Uudis
himu võidab. Astun väikesest jalgväravast üle
misse Pimeaeda. Kohe pahemat kätt mullavalli
juures kaskede ja kuuse all näen paksu tardunud
verd ja puudes kuuliauke.
Ühishaud, kuhu maetud punased, kes 28. nov.
1918- Narva ründamise puhul (Kreenholmi väljal)
langenud, umbes 80 inimest, asub ülemises Pimeaias bastioni tagusel. Terve plats muusika-paviljoni eest kuni teeni on ühishaua all. Sinna on
kooljad kahel real maetud. Siin ja seal punaseid
linte ja riideräbalid näha. Paviljoni ees mingisu
gune kantslitaoline ehitus, kus vististi kõnesid peeti,
Nagu teada kaevati 1919. a. kevadel kõik
punased, keda ühishauda maetud, välja ja sängi
tati Siivertsisse. Ühishaua asemele tehti lai tee
(varemini ei olnud) paviljonist kuni aiaäärse teeni.
Seati kahelepoole teed istepingid, kus publik nüüd
kontsertide puhul istub ja muusikat naudib.
93
Kiiremagi ja Illuka kirik.
Oli aegu, kus meie rahvas vene usku astumises nägi kaitset jaabi mõisnike ülevõimu vastu.Vene
usku minekuga loodeti ka ainelist hüvangut, mak
sude kergendust, maksuta vene kooli ja muud
sarnast. Niisugust nähtust nagu vene usku üm*
bersalvimine, ei võinud luteriusku mõisnikud mui
dugi sallida ja siin seal astuti karmilt selle vastu
välja.
Kui ma 15. augustil 1890 a. Kuremäel käisin,
kuhu tuhanded palvetajad sel päeval kokku tule
vad, siis palusid mind mitmed talupojad suusõ*
nai, et valitsus neid mõisnike tagakiusamise eest
kaitseks, nii kirjutab selleaegne venestuse ideede
kandja Eestimaa kuberner S. V. Schahhovskoi.
Edasi räägib seesama kuberner Kuremäe kohta,
et sel kohal tema pühadusega seoses määratu
suur ajalooline tähtsus olevat vene usu saatuse
kohta ja seda eriti praegusel ajal. See koht ole
vat Eestimaa .tõsiseks õigeusu kätkiks** ja .kõ
vaks sidemeks Venemaaga". Kuberner juhib va*
litsuse tähelepanu luteriusku mõisnikele ja pasto
ritele, kes olevat selle koha tähtsusest (usulisest)
aru saanud ja kavalust tarvitades sellele kohale,
mäele, salaja (?!) luteriusu kirikut katsunud ehi
tada luteriusu sõjaliseks vastupunktiks õigeusule.
Valitsus pannud juba peaaegu valmisehitatud ki
riku kinni ja avanud Kuremäel iseseisva vene
usu kihelkonna ning pannud sellega piiri võimu
katele luteriusulistele nende püüetes.
94
Nõnda räägib kuberner oma seisukohast.
El täielikumat pilti saada Kuremäest ja selle
aegsest usuvõitlusest tolle koha ümber, on tarvis
lähemalt peatuda ka selle pühaks peetud mäe
juures.
Mägi asub Jõhvi raudteejaamast versta 25
lõuna poole. Venelased kutsuvad seda mäge Ju
malaema mäeks, eestlased aga vanast ajast saa
dik Kuremäeks. Sellele mäele asutati 1891. a.
„Pühtitsa" nimeline nunnaklooster („Pühtitsa" on
tuletatud sõnast „pühitsema").
Mägi on kolmejärguline, iga järk teisest kõr
gem. õhtupoolsel küljel, mäe ai), on puhta veega
allik, millel usklike arvamist mööda olevat tervekstegev võim. Mäe harjalt, kõige kõrgemalt
tipult avaneb silmale ilus ja laialdane vaade üm
berkaudsele maakohale. Haljendavad metsad ja
mäekünkakesed, paistavad külad ja üksikud talud,
sinetab metsahaljusest lähedane Konsu«järv.
Selle mäe kohta rahvasuus liigub muinasjutte.
Paganuse ajal peetud seda mäge nõiamäeks; siin
asunud eesti jumalad, ka Kalevipoeg teinud sa
mas oma vahvaid tegusid. Sellel mäe juures sõ
dinud omal ajal Aleksander Nevski ja Ivan Hir
mus saksa rüütlitega, hiljuti veel oli mäel muist
seid sõjaaegseid haudu näha, kaunistatud pähklipõõsastest. Haudadest on lahtikaevamisel (Tartu
professor Viskovatovi poolt) vanaaegseid sõjariistu
leitud. Venelased peavad mäge „pühaks" ja Ju
malaema mäeks sellepärast, et siin vagajutu järgi
Jumalaema end korra olevat ilmutanud. Arvata
vasti ulatub mäe pühaks pidamine 16. sajandi
lõppu või 17. sajandi algusesse, kui „pühamägi"
ühes ümberkaudse maaga oli veel saksa rüütlite
valitseda.
Mäele, kus kuju leiti, ehitasid Peipsi ranna
äärsed venelased väikese puukabelikese, kus kuju
esiotsa alal hoiti 19. sajandil ehitati Vasknarva
95
ehk Sõrentsi talupoegade ja Rakvere vene kaupmeeste kulul vana kabeli asemel uus, ka puust,
aga palju ruumikam ja rohkem kiriku taoline.
Kuni 1885. a. sellel kirikul puudus oma kihel
kond; kabel loeti Sõrentsi kihelkonda ja jumala
teenistust peeti Kuremäe kabelis ainult 14. ja 15.
augustil, s. o. rukkimaarjapäeval. Kuju ise ehiti
hõbedase, ülekullatud ehtega ja pärlitega Rakvere
kaupmehe Nesterovi ja teiste poolt ning hoiti
üle 100 aasta Sõrentsi küla kirikus, kust teda iga
aasta 15. augustil rongkäigus läbi soode ja rabade
Kuremäele kanti, kuhu sel päeval veneusulised
kaugelt ja ligidalt kokku tõttasid.
Nõnda siis juba 300 aastat seisab sel mäel
vene kabel, ka siis juba, kui see maa veel vene
laste võimu alla ei kuulunud. Ka suur põhja-sõda ei hävitanud seda kabelit. Vast mõnikümmend
aastat tagasi oli Kuremägi ja tema ümbrus Balti
mõisnike eraomadus, nimelt Illuka, Ohakvere ja
Kurtna mõisade päralt, kes ilma maksuta palvekäike mäele ei lubanud.
1884. a. hakati Kuremäele vanast vene kabe
list kõrgemale umbes 250 meetrit maal eemal
luteriusu kirikut ehitama. Kuid kirik, mille kiviehitus juba katuse all oli, ei saanud valmis. Ei
saanud valmis selle pärast, et venelased ei saa
nud sellega leppida, et luteriusu kirik nende pü
hale mäele ehitati ja veel nende, venelaste, kabe
list „kõrgemale" ja rohkem väljapaistvale kohale,
nagu rahvas tol ajal seletas.
Nende ridade kirjutaja nägi seda kinnipandud
kirikut 1888. a. „Kuremäe päeval" (15. augustil).
See oli iseäranis suurejooneline Kuremäe päev.
Rahvast oli tuhandete kaupa koos, kaugelt ja li
gidalt, küll vene-, küll luteriusulisi. Riia piiskopp
Arsenij oli kohale sõitnud, temaga ühes Eestimaa
kuberner Schahovskoi, hulk ametnikke ja kõrge
mast seisusest isikuid. Piiskop Arsenij pidas lah96
tise taeva all õhtuse teenistuse. (Sel ajal Kuremäel
kloostrit veel ei olnud; see asutati 1891. aastal.
Kuremägi ja lähedane maa, kokku 31 tiinu, osteti
mõisnike käest uue nunnakloostri omanduseks).
Luteriusu kinnipandud kirik sai peale mõne
aasta pooleli seismist nüüd kloostrikirikuks; kuigi
ta ehitust uuendati, jäi vundamendiks ikka luteri'
usu kiriku oma. (Nüüd, hiljemini, ta on põhjani
maha kistud ja põhjast peale vene kirikuks ehitatud).
Praegune Illuka kabelkirik, mida luteriusulised,
kellel Jõhvi ia Iisaku kirikud kaugel, nüüd Kure
mäest tükk maad eemale Kurtna tee ääre ehita
sid, on endise, venelaste poolt ära võetud Illuka
kiriku järeltulija.
is
97
Jõhvi kirik ja Edise loss.
Kes Jõhvi kirikut rohkem tähelpannes on
vaadelnud, see on seda märganud, et kirik nagu
mõni vanaaegne loss sügavate kraavidega on ümb
ritsetud. Kiriku ees on praegu veel näha endise
kraavi jäänus, nõndanimetatud „kiriku auk".
Teiste meiemaa kirikute juures niisugust nähtust
vist ette ei tule. Jõhvi kirik on siis nõndanime
tatud „kindlustatud kirikute" liigist, lossimoeliselt
ehitatud, mida keskajal vall ja kraav ümbritses.
Rahvasuu teab Jõhvi kiriku ja Edise lossi
kohta järgmist pajatada.
Kord elanud kaks venda. Vanem vend läinud
sõtta ja käskinud nooremal vennal, kes kodu
kaitsjaks jäänud, sinna kohale, kus praegune
Jõhvi kirik seisab, lossi ehitada, mida ka noorem
vend täitnud. Sõjast koju tulles ei olnud vanem
vend ehitatud lossiga päri: vendade vahel tulnud
tüli ja ägeduses lõi vanem vend noorema maha.
Vennatapmine mõjus aga vanema venna peale
vist nii sügavasti, et ta lossi maha lasknud lõh
kuda ja selle asemele kiriku ehitas.
Uue lossi ehitas ta aga Jõhvi kirikust umbes
2 versta maad põhjapoole, laiale mäeseljandikule.
Lossi nimi on kuni tänapäevani Edise lossiks
jäänud, (kohalikus rahva keeles kutsutakse ta
Ädise).
Rahva jutt lisab veel nagu vendi lepitades
juurde, et vanem vend käskinud ennast pärast
98
surma kiriku ette maha matta, kust ta hauast
terve kogudus üle käigu! Sellega lootnud vennatapja oma veresüü rahva ees lunastada. Rist
kivi peal, mõni samm suurest kirikuuksest eemal,
näitab seda kohta, kuhu patukahetseja vennatapja
maetud. Nõnda rahvasuu.
Nagu läbi udu mäletan veel noorest lapse
põlvest, kui mind Jõhvi „piiblipühale“. — mis
sel ajal rahva silmis suure tähtsusega pühaks
peeti — kaasa võeti, et torni ots nudi ja kukk
ta tipus oli. Uus torni ots (puu jagu) lamas aga
kiriku kõrval maas ja oli püstitamata. Kuke ase
mele seati aga rist tipu otsa. Praegune torniots
on teravakujuline.
Kiriku sisemust ma kirjeldama ei hakka. Möö
daminnes olgu aga öeldud, et kiriku seinal kaks
rüütli puust vappi (Wellingi ja Paykülli omad)
rippusid, niisamuti ka üks kaapkübar, kindad ja
mõõk. Nende asjade kohta kuulsin tihti rahva
seas küsimust: Miks neid vanu mõisnikkude pä
ralt olevaid asju pühas paigas alal hoitakse.
Punasel aastal, 1905, kadusid need asjad aga
kirikust (lõhuti ära).
Vanasti oli kiriku põranda alla maetud sur«
nuid; põrand ise on kahejärguline: madal ja kõrge
põrand (kus altar ja ta esine). Altarialust keldrit
tarvitas köster oma juurevilja panipaigaks. Mõned
vanaaegsed ümmargused kiviristid kiriku kõrval
tunnistavad, et ka kiriku kõrvale omal ajal on
maetud.
Alamalseisvad read andmetega Jõhvi kiriku
kohta toon G. Wrangeiri kirjatööst.
Jõhvi kihelkonda (Saksa keeles Jeve) nime
tatakse esimest korda aastal 1354. Prof. Taube
kirjutuse järele on Jõhvi kiriku küljes kivisse
raiutud Taubede vapp, kesk Gooti stiilis, pärit
a. 1354. (Vapp kujutab väljajuuritud puutüve
kabe pärna lehega). Õpetajate rida algab Jõhvis
99
aastaga 1504. Aastal 1367. oli Jõhvi (Jeve) kiriku
juures taplus venelastega ja 1558. aastal, kui
Narva vallutati, piirasid venelased ka Jõhvi kiriku
ümber, sest et nad muidu teda kätte ei saanud.
Prof. Taube arvamise järgi oli Jõhvi kirik Edise
eelkindluseks ja viimasega maaaluse salateega
ühendatud. Edise lossi langemisega venelaste
kätte a. 1558. sai Jõhvi kiriku kirjakogu hukka.
(Edise lossi päralt oli ka Jõhvi kiriku patronadi
õigus ja kiriku kirjakogu hoiti Edisel alal). 1657
suvel põletasid venelased Jõhvi kiriku maha ja
ja 1696 aastal ehitati kirik ja õpetajamaja uuesti
Suure Põhja sõja ajal põletati nad jälle maha.
Vanade alusmüüride peale ehitati kirik uuesti üles.
Wrangeli tähendab veel omas kirjatöös, et Jõhvi
mõis aastal 1627. Wellingite perekonna käes oli
ja veel a. 1700. kuulus ta kindral Wellingile
(Ingrimaa kuberner ja Soome abivägede kõman
dant, tuttav Narva lahingust osavõtmisega).
Viimaste Jõhvi kirikuõpetajate reast tuleb
nimetada Hesset, keda enamlased aastal 1918.
põgenemisel tabasid ja ära tapsid, tema järeletulejaks oli kadunud Aksel Kallas, hea kõnemees ja
vaimulikkude laulude luuletaja.
Edise ehk Ädise lossi varemed asuvad selle
nimelises mõisas karjalautade juures. Räägiti
mulle, et vanuist lossi müüridest karjalautade ehi
tamiseks paekivi võetud. Väga tõenäoline, sest
vanast lossist ei oie rohkem järelejäänud, kui ühe
paekivist väravatorni jäänus. Ka muidu ei paista
see tornijäänus võõrale silma, olgu siis, kui karja
lautade vahele läheksid. Miskisugust lossi põhi
plaani enam ei ole tunda.
Edise mõisat nimetati vast hiljuti vana lossi
nimetuse järel Saksa keeles Schloss Etz. See vana
loss, mille ehitamise kohta eelpool toodud rahvajutt, oli vanaaegne lääni-kindlus ja vist sellel ots*
tarbel ehitatud, et Tallinnast ja Tartust tulevate
100
ja Narva viivate suurte teede üle valvata, mis sõ
jaajal iseäranis tähtis oli. Jõhvi kirik oli selle lossi
eelkindluseks, nagu öeldud. Kaevati ju sakslaste
ajal 1918. a. vana maaalune salateegi välja, mis
Edise mõisa ja Jõhvi kirikut ühendas ja mille
kohta rahvasuu ammugi teadis rääkida, et niisu
gune tee olla.
Wrangeli ütleb, et selle vana Taubede pere
konna päralt oleva mõisa kohta on kogunud
tähtsaid teateid prof. M. Taube. Viimase arvates
on lossi eestikeelne nimetus „Edise“ ühenduses
vana „Weddewes" nimelise aadli perekonnaga,
kes Taubedega (Tüve) ühest tüvest olnud ja nen
dega ühist vappi kandnud.
1555. aastast tõestuskirjades nimetatakse seda
lossi juba „Taubede päranduslossiks" ja mõis
olla ju 13. aastasaja lõpust saadik Taubede käes,
kuni 1678, mil ta kindral G. J. Maydelle müü
dud. Suure Vene sõja ajal 1558,, kui Narva langes,
oli ka Edise loss 6. juunil hädaohus, kuid vaen
lane taganes idapoole tagasi, sest teda kohutas
laevade ilmumine Narva ette. 7. juulil tuli aga
teade Edise langemisest.
J. Renneri ajaraamatu järele seadnud noor
rüütel Berend Taube, kes ise Järvamaa vogti tee
nistuses oli, Edisele ühe ametniku Hieronimus
Rentschi lossiülemaks. Venelased lubanud sellele
ühe veski pärisomaks, kui ta lossi neile annab
(mis ka sündinud).
Kümnemeheline kaitsevägi võetud vangi ja
viidud Narva. Kindlus on selle järele ära hävita
tud. Vene ajaloo allikad kutsuvad Ediset „городок
Адеж“.
1816. aastast saadik oli Edise kaupmees Frei
käes pandi õiguse alusel, siis läks ta hiljem Rosenite kätte. Nõnda on Wrangelli kirjelduses Edise
kohta lugeda.
101
Vanem rahvapõlv teadis Rosenitest rääkida
mõndagi. Nii „Otto parunist" ja selle vennast
Rosenist, keda щkinnises tõllas* mõõgameeste
vahel ära viidud.
102
A. Tõnuristilt ilmunud raamatud.
(Ajaloolised ja ilukirjanduslikud).
1. Kriipsud.
Kirjatööde esimene kogu .Mõtte* kirjastus. (1909).
2.
Narva.
Kirjeldused Narva linna ja ümbruse minevikust ja ole
vikust. Piltidega ja plaanidega. Mõtte kirjastus. (1912).
3.
Kui loodeti.
Mälestused esimese Vene duuma päevilt.
kirjastus (1909).
Vaata
POISTE
RAAMATUKOGU
NR.
3.
TASA EDU... POISTE
RAAMATUKOGU
NR.
3.
TASA EDUR
MATSIST. MALLEST.
TONDIST
J A
TEISTEST SEESUGUSTEST ASJADEST
KOOLI VA R A 1939
POISTE RAAMATUKOGU NR. 3.
FOTOD : AUTOR JA E. MUDDAS.
TRÜKK: O.-Ü. K. MATTIESEN TARTU
TRÜKITUD NOV. 1939.
KIRJASTUS „KOOLIVARA“
TIRAAŽ 500 EKS.
ÄRATRÜKK ./TALUPERENAISEST11 1939.
1^8 f l 2^3
A 1775Z
Suvel, koolivaheajal sõitis Enn
Mulgimaale oma sugulasele Pedaka
Antsule külla. Ta polnud sääl küll
varem veel käind, aga isa õpetuse
ning kaardi abil sai ta Pedaka talu
siiski kätte. Siin veetis ta mitu
päeva, aitas Antsu talutöis ja kuulas
selle vanaaegseid vesteid. Talus oli
muudki huvitavat. Lakas leidus va
naaegne käsikivi, millega Ants veel
nüüdki oma õllelinnaseid jahvatas.
2. Lugu Matsist.
1. Laul olgu lühike või pikk,
pääasi, et on — õpetlik.
Selle jutu alustamine polnud liht
ne. Igast asjast pole kerge kirjuta
da, eriti aga eesti poiste perele,
kes tahab ainult häid ja lõbusaid
lugemisi. Juba päälkiri andis päämurdmist. Ja sissejuhatusele seletu
seks tuli võtta tuntud laulusalm.
Nii saigi alguse kätte. Nüüd aga
läki jutu enda juure.
Enn on koolipoiss. Õpib algkooli
IV klassis. Tema elukoht on Tartu
maal, veel täpsemalt — Tartu linna
läheduses — väikeses alevikus.
Teatavasti elavad Tartumaal tar
gad inimesed. Omal ajal on kirju
tatud isegi näidend ,,Mulgi mõistus
ja tartlase tarkus". Ja meiegi jutt
suundub sinnapoole.
Enim meeldis Ennule aga talu
ukse ette põlise õunapuu alla Antsu
poolt meisterdatud ,,Mats‘‘. See oli
suur püstiaetud kivimürakas, millele
teine, kaabutaoline kivitükk pähe
oli pandud. Nägu ja habe olid vär
viga üle võõbatud. Kahel pool Mat
si olid postid, kummalgi otsas valgeks-lubjatud ümmargused kivid.
Enn vahtis seda veidrust algul ül
latusega, aga mida enam ta vahtis,
seda enam hakkas see talle meel
dima. Mats tundus talle truu val
vurina, talu kaitsjana, kelle näge
mata ei pääse keegi ukse ette, ei
päeval ega ööl. Koer võib uinuda
või metsa hulkuma minna, aga
Mats ei uinu, Mats ei huigu, tema
silm sihib talu ust, olgu siis sügisvihmades või talvetuiskudes, kevadkülmades või suvesoojuses.
3
Ühel päeval, kui nad olid Ant
suga jälle jutuhoos, küsis Enn:
,,Kust sa selle Matsi said?“
Ants, seitsmekümneaastane jäs
sakas peremees, langes nagu mõtiskellu ja kohmas siis: ,,Eks ta mu
oma töö ole!“
Läks siis tuppa, kohmitses hulga
aega laadikuis ning kastides ja tuli
tagasi, mingi pilt käes.
,,Näe,“ seletas ta, ,,siin on üles
võte, kui me kõik — mina ja Liine
ja Mats — alles noored olime. Te
gin siis kõvasti tööd ja puhastasin
põlde kividest. Küll neid oli palju.
Ajasin teised põllupeenrale ja sain
kõigile põldudele,
heinamaadele
ning karjamaale kivist aiad ümber,
et hää loomi karjatada. Ei ole tollest
ajast saadik meie talus karjast ol
nud. Kive veeretades leidsin Matsi
keha, tõin koju ja ajasin õunapuu
alla püsti. Tängali Jossi kiviaial
nägin Matsi mütsi. Küsisin selle
endale, ja nii sai Mats mütsi pähe.
Ümmarikud kivid sain Töntsi met
sast ja Laari põllu äärest. Ja nii
see Mats siin seisab, oma 30—40
aastat juba.
Kord oli mul sulane, Kõõlu Madli
poeg. See hullvaim oli hääst pääst
Matsi mütsi haamriga kõksima hakand. Rikkus nii kaabu ääre ära!“
Ennul oli kaasas fotoaparaat.
Ühel päeval pildistas ta Antsu ja
Matsi ja perenaise Liine. Sai pea
aegu samasugune pilt, millise Ants
oli laadikust välja toond. Ainult
Ants ja Liine olid sel palju vane
mad. Mats aga oli ikka samasu
gune. Mats ei olnud vananend.
Ennu tehtud pilt.
Ei ta vananegi vist aastasadadegi
jooksul, siis, kui talus on juba uued
inimpõlved. Matsi nähes räägivad
need kummalisest mehest Antsust,
kes kord selle talu peremehena
Matsi meisterdand.
3. Lugu Mallest.
Kui Enn koju tagasi tuli, mõlkus
Mats tal meeles. Koolivendadega
koos olles rääkis ta neilegi Matsist.
Asja arutades otsustati ühiselt
ka koolimaja ette midagi niisugust
meisterdada.
Parajasti veeti alevikku kive
kokku, mis purustaja teetäiteks
killustikuks pidi jahvatama. Poi
sid käisid pärast karjast vabane
mist igal lõunaajal vaatamas, et
ehk leidub mõni sobiv kivi. Ja
leidsidki kaks ümmargust kivi.
4
Siin tuli appi Ennu õde väike
Ell. Temal oli nukk nimega Mall.
Kui Ell poiste sepitsust silmas, sõ
nas ta:
,,See on minu Mall!“
Tema arvates pidi iga nuku nimi
Mall olema!
Nii jäigi kivinuku nimeks Mall.
Kui lapsed sügisel kooli tulid —
seda imetlemist ja vahtimist, mis
siis oli!
4.
Mall.
Kui teemeister tuli kive vedajailt
vastu võtma, palusid poisid need
kaks kivi endile ja lubasid kaks nii
sama suurt asemele tuua. Või kee
gi neile seesugust vahetust keelas!
Õnnelikena kärutasid poisid ki
vid koolimajja ja läksid siis õpeta
jalt luba ning nõu küsima. Ega
siingi keelatud. Tuldi veel appigi.
Maja ette kahe jalgtee nurgale
paigutati kivid teineteise otsa püsti
ning tehti värvidega ilmekamaks,
noore tütarlapse taoliseks. Ainult
sellega oli häda, et libe pää ei püsind kuidagi keha otsas. Siin tuli
appi kooli-onu Ruudi, kes vabal
ajal kive lõhkus. See puuris mõle
male kivile augud sisse ning auku
desse pisteti raudne polt. Nüüd pü
sis pää otsas!
Aga kuidas seda titte nimetada?
Mats talle nimeks ei sobi!
Lugu Tondist.
Samal sügisel hakati kooli lauda
jaoks kive vedama. Toodi teisi
mitukümmend koormat, maailmatu
hulk. Igas vahetunnis käisid poi
sid nüüd kivihunnikuid hindamas,
et ehk leidub sääl jälle midagi. Ja
leiduski. Said suure pikerguse hal
lika kivi, mis sobis uuele olendile
kenasti kehaks. Said veel väiksema
kolmnurkse lameda kivi, millest sai
pää. Jalgadeks leidus kergesti kolm
ühesuurust munakivi.
Ainuke häda oli see, et poisid
keha kuidagi kohale ei saand. Jõud
ei hakand lihtsalt pääle. Pää ja
jalad kärutati küll kohale, aga ke
haga ei saand kuidagi hakkama.
Palusid õpetaja ja koolionugi appi,
isegi koolitädi tuli, aga mis liig see
liig — ei aidand nendegi abi.
Alles siis, kui töömehed tulid
lauda alusmüüri kraavi kaevama ja
asjast kuulsid ning nõusse lõid,
kanti keha kanderaami ja nelja me
hega kohale — otse maja ette sis5
sekäigutee
kõrvale.
Töömeeste
abiga paigutati kivid ka korralikult
kohale ning savitati tsemendise
guga üksteise külge kinni. Sai pä
ris koletu elukas, nagu mõni suur
lind või konn või vanapagan.
Siis võttis õpetaja, keda poiste
püüdlikkus kaasa kiskus, värvipotid ja pintslid ning tegi elukale
mustad silmad, punase suu, valkjad
tiivad ja hallid käpad. Nüüd oli
elukas veel ilmekam. Kõik see töö
vältas õhtupimedikuni, ning väsi
nult mindi magama.
Varahommikul oli Enn aknal jäl
gimas, mis nägudega koolitulevad
lapsed tehtud tööd vaatavad. Küll
sai nalja! Ühed jäid üllatusest
avasui seisma, teised panid kisama,
tantsima ja hõiskama; Reieli Arno
võttis koguni vitsa ja hakkas teist
vemmeldama. ,,Konn! Tont! Kratt!
Vanapagan! Vanakurat!“ ikisati lä
bisegi. Aga kõigile meeldis uus
teevalvur.
Käidi veel vahetunniski vahtimas.
Enamik nimetas elukat
Ton
diks". Ja selleks see jäigi.
5. Lugu Seenest ja Lepatriinust.
Esimese lume tulekuga soikus
poiste seesugune huvi. Nüüd nih
kusid asemele suusatamine, kelgu
tamine ja muud talvelõbud.
Kui aga esimestel kevadpäevadel
asuti koolimaja esist ilumuruväljakut puhastama ning tasandama, tuli
jälle jutt maja ümbrust kaunistavaist esemeist.
Tont.
,,Sobiks siia muruväljakulegi mi
dagi elustavat," arvas Randoja
Jüri, suur kuuenda klassi poiss, kes
isaga juba paar suve ehitustöil oli
käind, mõndagi juba näind ja oli
igapidi meistermees.
,,Läheks küll," nõustus Ambre
Jüri, samuti kuuenda klassi poiss,
igale algatusele alati kaasalööja.
Mindi õpetajalt nõu küsima, et
mida ja kuidas teha.
Õpetajale meeldis poiste innukus
ja päälehakkamine.
,,Rohelisele muruväljakule sobiks
elustuseks midagi punast," arvas
ta. ,,Võiksime selle puust välja ni
kerdada ning üle värvida. Äga see
peaks midagi niisugust olema, mil
le olemine murul tunduks loomulik.
Leidke midagi niisugust!"
6
höövliga. Ning mõne päeva pärast
olid seened ja lepatriinu valmis. Jäi
veel ainult värvida. Lepatriinul
pandi enne veel jämedast raudtraadist jalad alla ning katsesarved
pähe.
Siis hakati värvima. Seene jalg
värviti valgeks, kübar punaseks,
ning kui see oli kuiv, tehti puna
sele põhjale valgeid laike. Nii sai
suur ja uhke seen, mille varju sobis
teine, väiksem. Lepatriinu värviti
punaseks, kaelaosa pruunikaks, pä
he mustad silmad ning selga mus
tad laigud ja tiibade joon. Niiviisi
valmistatud esemed asetati muru
väljakule, kus nad silma rõõmusta
Seen ja lepatriinu.
sid ja iga mööduja tähelepanu pae
lusid.
,,Kärbseseen,“ pahvatas Tedre
Kõige enam olid endiga rahul te
Eerik.
gijad ise.
,,Lepatriinu,“ aitas Lõhmuse En
del kaasa.
6. Lugu võiduväravatest.
Mõlemad meeldisid poistele. Ot
sustati teha kaks seent, üks suur,
Nüüd oli poistel hoog sees.
teine väike, ja lepatriinu. Mindi
,,Mida võiksime veel teha?“ pä
kohe õhinal puukuuri, et tööga ala risid nad õpetajalt.
ta. Asuti puuhalgude kallale. Kõik
See naeratas.
sobis hästi, ainult suuremale see
,,Pidin teile juba ammu ühest as
nele ei saadud kuidagi kübarat —
jast rääkima, aga mõtlesin, et kas
lihtsalt ei leidund kuuris nii laia
maksab, kas saate kakkama,“ sõ
halgu.
nas ta kavalalt.
Et ka tüdrukuil tärkas asja vastu
,,Noh! Ohoo! Või ei saa hakka
huvi, meenus Kalamehe Ernale,
ma
!“ kisasid poisid läbisegi solvu
et neil kodus jäänd laualõikuse
nult.
juures kaks laia pinnuotsa jõude.
,,Mis see on? Teeme valmis, mis
Järgmisel hommikul tõi ta teise
kooli kaasa, mis poistele suurepära sääl on!"
selt sobis.
,,Vaadake, kui me aeda tegime,
Need töötasid nüüd igapäev pä jäi meil hulk aialippe üle. Neist
rast tunde puukuuris kirve, sae ja võiksime maja ette jalgtee otstele
7
väravad teha. Väravate ümber pa
neksime kasvama väättaimi, metsviinamarju, humalaid, lillube jne.
Nii saaksime suured rohelised või
duväravad, mille alt on mõnus läbi
kõndida.“
.,Teeme! Teeme jah!“ häälitse
sid poisid läbisegi.
Kohe hakati ühiselt plaani joo
nistama. See tehti kumera kaarega,
nagu võiduvärav kunagi, ja näis
õige kena ning uhke. Plaan sai
varsti valmis.
Kuid värava enda tegemine oli
märksa keerukam: lippe tuli täp
selt mõõta, jatkata, kokku passida,
tugipostid loodi asetada ja maasse
kaevata. Kaks õhtupoolikut mölla
sid mehed, ennekui värav valmis
sai.
Teise värava plaanistamisel liht
sustati juba asja. See tehti kahest
võrendtulbast, mida ülalt ühendas
katusetaoline moodustis. Lihtsus
tatud plaani ja töökogemuste abil
valmis teine värav ühe õhtupooli
kuga. Tüdrukud jäi ainult taimed
kohale istutada.
Väravate tõttu tuli ka seened ja
lepatriinu, mis esialgu õige maja
lähedale olid asetatud, kaugemale
nihutada.
7. Lugu puuslikkudest.
Kleeni Karlale kui parimale õp
pijale V klassis oli kooperatiivi tu
ludest jõuluks kingitud Hindrey
raamat ,,Nõid“. Poiss oli raama
tut huviga lugend, sest et selles oli
Seente ja lepatriinu „nihutamine“. Näeme
ka Ellu, kel kõik nukud on Malled.
huvitava sisu lisaks veel rohkesti
omapäraseid pilte. Eriti oli talle
meeldind aga üks pilt, millel seisis
reas kolm puuslikku.
Nüüd, kui ta oli töö teise värava
juures lõpetand, tuli talle see pilt
korraga silmade ette ning poiss jäi
mõtteisse.
,,Mis sul on?“ pärisid kaaslased.
,,Me võiksime värava ette puusli
kud teha,“ ütles ta nagu ärgates ja
jooksis
magamistuppa raamatut
tooma. Peagi tuli ta sellega tagasi
ning näitas poistele pilti.
Mõte oli suurepärane.
Et möödund aasta ehitamisest
oli õue jäänd mitmeid kanditud
palgiotsi, valisid poisid neist kohe
kaks ühepikkust ja otsustasid järg
misel päeval tööga alata. Ühe puus
liku pidi tegema Kleeni Karla kui
8
Ja nii hakatigi teist
Sepa Jaaniks kutsuma.
puuslikku
8. Lugu lupjamisest ja rootsi
värvist.
Puuslikud ja väravad.
mõtte algataja, kusjuures teda pidi
abistama Tedre Eerik. Teine puuslik jäi Randoja Jüri kui osavaima
meistri valmistada. Tema abiliseks
valiti Ambre Jüri.
Paar päeva sepitsesid poisid sae
ja peitliga õhtupoolikuti kuuri all.
Aeg-ajalt külastas neid õpetaja
oma nõuannetega. Pakuotsad lõi
gati ülalt viiliti ning uuristati siis
peitliga sobivasse paika näokumerused. Silumine sündis raspliga.
Lõpliku töö tegi värvipintsel. Nii
saadigi käsitöötunni ajal puuslikud
otsapidi maasse kaevata, ja nad
oma kohale asetada.
Eks needki andnud oma j ao sil
mitsemist tulijaile ja minejaile.
Mitmed leidsid teises puuslikus
sarnasust habemiku Sepa Jaaniga.
Kui puuslikud valmis said, siis
selgus, et nende taga olev värav
värvimatult ei sobi. Tuli sedagi
värvida.
Aga krobeline, hööveldamata puu
tavalise õlivärviga hästi ei kattu —
läheb palju värvi ega saa see sileda
pinnaga. Niisuguseid asju värvi
takse rootsi värviga.
Tööõpetuse-tunnis neid asju aru
tades otsustati kogu kuuenda klas
siga väravad ära värvida, et õppida
rootsi värviga värvimist. Siis oleks
igaühel endal hää kodus katuseid
värvida. Katuste värvimisega tut
vumiseks otsustati ka kooli kõrval
hoonete katused ära värvida ning
seinad väljastpoolt üle lubjata.
Õpetaja muretses kõik vajalikud
ained: värvi, rauavitriooli, soola,
rukkijahu, lubja ja piimaühingult
laenuks lubjapritsi. Ning siis tuli
kogu kuues klass ühel hommikul
tööriides kooli, kaasas hulk pints
leid.
Sauna suure paja alla tehti tuli
ning hakati värvi keetma. Seda
tööd tegid tüdrukud. Poisid prit
sisid seni seinad lubjaga valgeks
ning kui värv valmis, läksid katu
sele. Tüdrukud värvisid jälle all
väravaid ning aknaraame. Uste
jaoks tehti värv kohupiimast ja
lubjast.
Kõik töötasid hoolega, ja õhtu9
Kuues klass maja värvimas.
poolikuks oli kogu töö valmis.
,,Ei nurise!" lubati kooris.
Klass oli vaimustuses, eriti kui tei
,,01en juba ammu vaadand, et
sed klassid vahetundides neid ka teerajad meie majaesisel vajaksid
destamas käisid.
äärkive. Ehk saate teie nende tege
misega hakkama, kui neid tsemen
teha?"
9. Lugu teeäärest ja piirikraa dist
,,Saame! Saame küll!"
vist.
,,Ja mänguväljaku äärde läheks
,,Õpetaja, kuues klass saab töö kraav kaevata, muld lohkudesse ve
tada, aga meie ei saa,“ kurtsid viies dada ja kraavi kaldale sirelid istu
ja neljas klass teisel päeval. ,,Ka tada, muidu sõidetakse laadaplat
meie tahame midagi teha.“
silt laada ajal mänguväljakule ja
„Vaata, vaata,“ naeris õpetaja. rikutakse seda."
,,See on huvitav uudis. Teie tüdi
,,Teeme! Teeme jah!" nõustu
nete ära ja jätate suurema töö sid kõik.
viimati pooleli?"
,,Aga töö algusega peame enne
,,Ei jäta! Ei jäta!" hüüdsid kõik paar päeva ootama, sest meil tuleb
läbisegi.
lasta kivivorm teha ja kruusa tuua.
,,Ja ei nurise, kui on raske?"
Kes aga mingit tööd teeb?"
10
Viies klass piiri kraavi kaevamas.
Pärast lühikest arutlust otsustati, õhtupooliku, ennekui kivid valmis
et viies klass kui suuremad kaeva said.
vad kraavi ja neljas klass teeb ki
Pärast kivistumist asetati need
vid.
tee äärde, mis oli nüüd palju nägu
Paari päeva pärast oli kivivorm sam ega kartnud enam rohtumist.
valmis ja kruus ning tsement kohal.
Võidi tööd alustada. Viies klass
hakkas õhinal kraavi kaevama ja
mulda kärutama. Muld rehitseti
rehadega siledaks ning rulliti kinni.
Kraavi kaldale istutati kodudest
toodud sireleid. Kahe päevaga oli
töö valmis.
Nii kergesti ei edenend aga nel
janda klassi töö. Neil tuli teha 80
kivi, milleks oli aga üksainus vorm.
Pärast esialgset katsetamist moo
dustati neljamehelised rühmad, nii
et igal rühmal tuli teha 10 kivi. Te
gid nii nädala aega, iga rühm ühe
10. Lugu käsikivist ja sõnaja
last.
Ei tea, kuidas, aga kord oli Ennul
tulnud jutt teistega Pedakul näh
tud käsikivist. Põhjala Virve ütles,
et ka neil kodus olevat ukse ees
vana käsikivi. Jutt läks õpetaja
kõrvu, kes palus Virvet kodus järe
le küsida, kas kivi ehk lubatakse
kooli juure tuua, kus see oleks ke
naks minevikumälestuseks.
Virve tõi jaatava vastuse.
Siis võtsid poisid suure lati kaa
sa ja läksid kivi ära tooma. Latt
11
Neljas klass teeb tsementkive.
aeti kivisilmast läbi, poisid võtsid
lati otstest kinni ja hakkasid astu
ma. Aga ega see kivi nii kerge ol
nudki ! Mitu korda tuli enne pu
hata, kui kiviga kooli juure jõuti.
Siin pandi see majaotsa juure
muruväljakule noorte pärnade villu,
nii et iga mööduja võis seda kui
vanaaegset eset näha.
Et kivi oli lage ja muruga hästi
ei sobind, istutati selle alla sõna
jalapõõsas, mille lehed silmaaugust üles kasvasid. Nii saadi uus
ja meeldiv ese koolimaja ümbruse
kaunistamiseks.
11. Lugu päikesekellast.
Siis algas töö kooli aias.
Möödund sügisel oli aed valmis
plaanitud. Kevadel tüli peenrad
valmistada, taimed külvata ja istu
tada.
Ühe peenra ümberkaevamisel sat
tusid poisid suurele kivile. Otsus
tati see maast välja kaaluda. Kivi
kaevati ümberringi lahti ja kaaluti
siis jämedate lattidega ülespoole.
Siis aeti talle mulda alla ning kaa
luti taas ülespoole. Pärast tükiajalist
möllamist oli kivi maapinnal.
,,Selle kivi jätamegi aeda. Nagu
nii pole kooli ümbruses enam üh
tegi kivi. Jäägu siis vähemalt seegi
alles, sest te ise ta maast olete
välja kaevand," otsustas õpetaja.
Kivi nihutati peenra otsale.
Tehtud tööd vaadeldes ja lau
balt higi pühkides sõnas õpetaja
korraga: ,,Teate, poisid, mis sellest
kivist saab — päikesekell! Näete,
päälmine külg on sile. Kutsuge
koolionu kivipuuriga siia!“
Peagi oli koolionu kohal.
Kivi keskele puuriti auk. Auku
pisteti raudne varras, mis tinapunasega üle värviti, et hoida seda
roostetumast. Siis tehti Ennule
ülesandeks päikesetõusust -loojaku
ni iga poole tunni tagant kivil var12
res töötasid, tegid sedasama ka ko
dudes. Aga kui me seda tahaksime
jälgida, siis läheks meie jutt liiga
pikale. Usun, et nad talitasid õpe
taja sõnade järgi, mis see kooli lõppaktusel ütles : ,,Ärge püüdke ainult
järele aimata, vaid püüdke alati
ka uut luua, sellest materjalist ja
selle jõuhulgaga, mis teil kasutada
cn!“
Käsikivi sõnajalapõõsaga.
Ja imelik: neljakümne aasta eest
tehtud algatus jätkub ning areneb
tänapäeval edasi, kus
mulgi mõistus,
tartlase tarkus,
davarju seis sama värviga ära mär
vana mõtlikkus
kida.
ja noorte nupukus
Enn täitis oma ülesande täpselt,
ja juba järgmisel päeval oli aias loovad kaunimaks eesti kodu.
päikesekell.
12. Lõpplugu.
Jutt tuleb jutust, kõne kõnest.
Seda näeme sedagi juttu lugedes.
Kogu lugu algas sellest, et Enn nägi
Pedaka Antsu tööd, mille see oli
teind mitmekümne aasta eest. See
äratas uusi mõtteid ja pani noored
tööle, mille tulemusena läks kooli
maja ümbrus üheainsa aastaga pal
ju kenamaks ja kodusemaks. Aga
mitte üksi koolimaja ümbrus. Noo
red, kes nii innukalt koolimaja juu
13
tMXMi*te oa jutu ko.du ütn&Aus ?
hiiteta
koiksid,
te£a
sdL&e. kcuLfUstamUeks?
14
POISTE RAAMATUKOGU:
NR. 1. K. ZOLOTOVSKY VEEALUSED MEISTRID H. 60 s
„ 2.
„
I Hiie ülesanded Ja sihid.
§ 1. Hiie ülesanded on:
1) Oma liikmete vaimliste ja hingeliste nõuete rahul
damise võimaldamine Taara usu alusel.
2) Usundi arendamine:
a) usu- ja jumalusemõiste selgitamise teel;
b) teaduse valdkonda kuuluvate küsimuste lahu
tamisega puhta usu dogmast;
d) usuliste toimiugute ja taigade arendamise ja
õilistamise teel;
e) kõlblusmõistete arendamise ja õilistamise teel;
g) usuliste luulendite ja muistendite kogumisega,
nende puhastamisega väärast ja valitud pari
mate rahva sekka saatmisega.
3) Usundi, kõlbluse ja teaduse lähendamine ja ühis
tamine nende pidevaks ja leplikuks koostööks
rahva õnnelikkuse, edenemise ja arenemise nimel.
4) Rahvusliku ideoloogia arendamine. Vaimlise si
deme tihendamine eesti rahva liikmete vahel;
inimeste lähendamine üksteisele.
5) Rahva kõlblise, vaimlise ja kombelise tasapinna
tõstmine ja mõistliku elu õpetamine.
6) Rahvuslikkude rõõmu- ja mure- tähtpäevade (rah
vuslikkude pühade) vääriline pühitsemine ja au
sees pidamine. Nädalapühade ja puhkepäevade
sisustamine ja au sees hoidmine.
7) Rahvuslikkude pühaduste kui ka tarkade ja kange
laste mälestuse au sees pidamine ning pühitsemine.
8) Kõlblalt nõrkade moraalne toetamine ja kõlbla
sitkuse kasvatamine.
9) Hoolekanne ja avitamine.
§ 2. Peale § 1. loendatud ülesannete ja sihtide
teotseb Hiis rahvusliku vaimuvara kogumise ning
selgitamise ja kasulikkude teadmiste levitamise heaks.
3! Usundi aateline alus»
§ 3. Taara usu õpetuse aluseks on tõekspida
mine, et kõik elav ilm on arenemise ja edenemise
tulemus, et arenemine ja edenemine sünnib ka praegu
3
ja kestab tulevikus, et arenemine ja edenemine sün
nib kindlate seaduste alusel, et nende seaduste tund
mine on inimsoole tarviline ja nende täitmine soo
dustab edenemist ja kindlustab elu, et neid seadusi
avastatakse vaid aegamööda teadusliku uurimise teel
ja et see töö ei ole veel lõpetatud, vaid kestab ka
tulevikus.
Taara usk peab tõeks, et ka jumaluse mõiste
on arenev, tingitud üldiselt vaimlise kultuuri tasemest
ja iga üksikisiku vaimukusest. Taara usk võtab omaks
jumaluse mõiste kõige kõrgemal astmel.
Taara usk püsib tõekspidamisel, et usutunne on
eluinstinkti positiivne avaldus ja suhtub ellu ja maa
ilma positiivselt. See suhtumine on leidnud järgneva
lühikese sõnalise väljenduse, kui psühholoogilise tõe
sõnastamine: „Mina usun homsesse päeva. Mina usun,
et homne päev on parem kui tänane. Mina usun, et
homne päev on parem tänasest siis, kui mina sel
leks kaasa aitan. Taara avitab.“
ISI Usulised talitused.
§ 4. Usulised talitused on: isiku pühitsemine,
abielu pühitsemine, surma läbi lahkunute saatmine,
kohtade pühitsemine ja tähtpäevalised hiisimised.
§ 5. Usulisi talitusi toimetatakse Tarkadekoja
poolt määratud korra ja kombe järgi. Avalikke usu
lisi talitusi võivad toimetada Hiie liikmed, kes on
hääleõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud, omavad
vähemalt keskkooli hariduse ja usulistes küsimustes
ettevalmistuse Tarkadekojalt määratud ulatuses ning
Tarkadekojalt on volitatud toimetama usulisi talitusi.
Oma perekonnas võib toimetada usulisi talitusi
iga täisõiguslik (§ 12) Hiie liige.
Erilist vaimulikkude seisust ei ole.
IV Koosseis.
§ 6. Hiis koosneb ühisest aatest kantud liikme
test (§ 11), kes halduslikuks korraldamiseks võivad
koonduda kohtadel osakondadeks, mida nimetatakse
kohalikkudeks Hiiteks. Kohalikud Hiied teotsevad käes4
oleva põhikirja ning Tarkadekojalt kinnitatud Hiie
kodukorra alusel. Kohalikud Hiied ei oma juriidilise
isiku õigusi.
V Õigused.
§ 7. Hiiel on juriidilise isiku õigused.
Hiis võib omandada, võõrandada ja pantida
kinnis- ja vallasvarasid, võtta enda peale kohustusi,
sõlmida seaduse lubatud lepinguid ja omab kõik
muud õigused, mis maksvad seadused kindlustavad
usuühingutele.
§ 8. Paragrahv 1. loendatud sihtide taotlemisel
ja ülesannete teostamisel Hiiel on õigus:
1) toimetada usulisi talitusi, eriti isikliku, perekond
liku ja ühiskondliku elu sündmuste pühitsernisi;
2) asutada pühakodasid, kalmistuid ja muid usuliste
talituste kohti;
3) kirjastsda ja välja anda kõiksuguseid trükitöid;
4) avada ja pidada õpilaid ja õppelaid;
5) avada ja pidada varjupaiku hoolealustele;
6) vastu võtta kinke, pärandeid ja sihtande, kui nende
annetamistingimused ei sihi vastu Hiie aatele ja
§ 1. ja § 2. loendatud ülesannetele.
§ 9. Hiiel on oma pitsat.
VI Tegevuspiirkond.
§ 10. Hiie tegevuspiirkonnaks on Eesti Vaba
riik. Hiie keskjuhatus asub Tallinnas.
VII Liikmed, nende õigused ja
kohused.
§ 11. Hiie liikmed jagunevad täisõiguslikeks,
noorteks ja hooldatavaiks.
§ 12. Täisõiguslikuks liikmeks loetakse isik, kelle
kohaliku Hiie juhatus vastu võtnud Hiie liikmeks
Hiie kodukorra järgi, kes on laitmata elukommetega,
terve mõistusega, kodanliselt täisealine ja tasunud
kohalikku Hiie laekasse toimis- ja liikmemaksud (§ 19).
§ 13. Täisõiguslikul liikmel on sõna- ja hääle
õigus kohaliku Hiie üldkoosolekutel ja õigus valitav
5
olla Hiies moodustatavatesse toimkondadesse. Hiie
juhtivatesse asutistesse (§ 28) on õigus valitav olla
ainult neil täisõiguslikel Hiie liikmeil, kes on hääle
õiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud.
§ 14. Noorteks loetakse kodanliselt alaealised
liikmed.
§ 15. Noortel on õigus osa saada kõigist hüve
dest, mida Hiis pakub oma täisõiguslikele liikmetele.
Peale selle kasutavavd noored erisoodustusi, mida
lubab Hiie kodukord ja mida võimaldavad üldkoos
oleku, juhatuse ehk vanematekogu otsused.
§ 16. Hooldatavaiks liikmeiks loetakse:
1) varjupaikades või mujal Hiie kulul ehk toetusel
elavad liikmed;
2) kohtu karistatud kriminaal kuritegude eest aja
vahel, mis oleneb nende ülespidamisest ja kõlblisest arenemisest.
Täisõigusluse tagasiandmise kohtult karistatuile
(p. 2) otsustab Tarkadekoda (§ 52) kohaliku Hiie
vanematekogu esitusel.
§ 17. Hooldatavad ei ole § 13. loendatud õi
gusi. Muidu on neil õigus osa saada kõigist hüvedest,
mida Hiis pakub oma liikmetele ja erisoodustustest,
mida lubab nendele Hiie kodukord ja mida võimal
davad üldkoosoleku, juhatuse ja vanematekogu otsu
sed. Hooldatavad peavad alistuma nende suhtes
maksmapandud kodukorrale.
§ 18. Isik, keda kohaliku Hiie juhatus pole vastu
võtnud Hiie liikmeks, võib kaevata vanematekogule,
§ 19. Liikmeks vastuvõetu tasub kohaliku Hiie
laekasse:
1) toimismaksu 1 kr. ühekordselt ja 2) liikmemaksu
igal aastal kohaliku Hiie üldkoosoleku (§ 63) määra
tud suuruses.
§ 20. Kohaliku Hiie juhatus võib vabastada üksikuid° liikmeid liikmemaksu tasumise kohustusest
Hiie kodukorra alustel.
§ 21. Hiie aatele ja § 1. loendatud ülesanne
tele vastutöötajad ja Hiie kodukorra määrustele mitte6
alistuvad liikmed tagandab kohaliku Hiie juhatus
vanematekogu otsusel tegevusest ja esitab üldkoos
olekule väljaheitmiseks Hiiest. Väljaheidetul on õigus
esineda kaebusega Tarkadekojas
§ 22. Liikmel on õigus vabatahtlikult lahkuda
Hiiest igal ajal, teatades sellest kirjalikult vastava
kohaliku Hiie juhatusele.
VIII Hiie varandused.
§ 23. Hiie varandused kogunevad toimis- ja
liikmemaksudest, toetustest, kinkidest, sihtannetustest,
oma ettevõtteist saadud tuludest ja muist seaduse
lubatud sissetulekuist.
§ 24. Tarkadekojal, keskjuhatusel ja igal koha
likul Hiiel on oma laegas.
§ 25. Iga kohalik Hiis maksab Keskjuhatuse
laekasse toimimismaksudest laekunud summad (§ 19
p. 1) ja Hiie aastamaksu. Hiie aastamaksu määrab
kindlaks iga aasta Esinduskogu. Osa Hiie aastamak
sust määrab Esinduskogu Tarkadekoja laeka heaks.
Keskjuhatusel on õigus vajaduse korral vabastada
kohalikke Hiisi aastamaksu maksmisest.
§ 26. Kohalikkude Hiite kasutada olevad varan
dused loetakse Hiie omanduseks.
§ 27. Hiie tegevusaasta algab veebruari (radokuu) 24. päeval ja lõpeb veebruari (radokuu) 23.
päeval.
IX Hiie juhtivad asutised.
§ 28. Juhtivaiks asutisteks on:
Esinduskogu,
Keskjuhatus,
Revideeriv kesktoimkond,
Vanematepäevad ja
Tarkadekoda.
Juhtivate asutiste liikmeiks võivad olla ainult
need täisõiguslikud Hiie liikmed, kes on hääleõigus
likud Eesti Vabariigi kodanikud.
a) Esinduskogu.
§ 29. Esinduskogu valib Keskjuhatuse ja Revideeriva kesktoimkonna liikmed ja nende asendajad,
a)
b)
d)
e)
g)
7
kinnitab eelarve ja eelmise aasta eelarve täitmise
aruande.
§ 30. Esinduskogu koosneb esindajaist, kes va
litakse üheks aastaks kohalikkude Hiite üldkoosole
kud kinnisel hääletamisel. Esindajate suhtarvu järg
nevaks aastaks määrab Esinduskogu oma korralisel
aastakoosolekul (§ 32). Esimiseks Esinduskogu koos
olekuks määrab suhtarvu Keskjuhatus.
Keskjuhatuse ja kohalikkude Hiiete juhatuste
esimeestel, Keskjuhatuse ja Tarkadekoja liikmeil on
õigus osa võtta Esinduskogu koosolekust sõna- ja
hääleõigusega.
§ 31. Esinduskogu koosolekud on korralised ja
erakorralised.
§ 32. Esinduskogu korralised koosolekud kutsub
kokku Keskjuhatus üks kord aastas, teatades vähe
malt 30 päeva enne koosoleku päeva kohalikkudele
Hiitele kutsetega või oma häälekandjas koosoleku
aja, koha ja päevakorra.
§ 33. Erakorralised koosolekud kutsub kokku
tarbekorral Keskjuhatus oma algatusel, Revideeriva
kesktoimkonna või x/5 Esinduskogu valitud liikmete
nõudel. Kui Keskjuhatus ei saada kutseid välja 30
päeva jooksul nõude esitamise päevast alates, võib
nõudja ise kokku kutsuda Esinduskogu erakorralise
koosoleku.
§ 34. Esinduskogu koosoleku avab Keskjuhatuse
esimees või tema asemik. Esinduskogu koosolekuid
juhatab koosoleku valitud juhatus, millesse kuuluvad
koosoleku juhataja ning protokollija. Tarviduse korral
valitakse neile abid. Koosoleku juhatuse valimisel
määrab hääletamisviisi koosolek.
§ 35. Esinduskogu on otsustusvõimeline, kui
koos on vähemalt V4 Esinduskogu valitud liikmeid
või esindatud V5 kohalikke Hiisi. Põhikirja muutmi
seks (§§ 89 — 93) on vaja teada vähemalt2/3 koha
likkude Hiite arvamine.
§ 36. Kui koosolek osutub otsustusvõimetuks
vähese esindajate arvu pärast, kutsutakse kokku
8
hiljemalt 15 päeva jooksul teistkordne koosolek, mis
on otsustusvõimeline sõltumata kokku tulnud esinda
jate arvust.
§ 37. Küsimused Esinduskogu koosolekuil otsus
tatakse liht-häälteenamusega. Poolt-ja vastuhäälte võrd
susel jääb küsimus otsustamata. Põhikirja muutmiseks
on nõuetav 2/s esindatud häälteenamus. (§ 91).
§ 38. Esinduskogu koosoleku käik protokolli
takse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja
ja protokollija ning kolm koosoleku valitud esindajat.
b) Keskjuhatus.
§ 39. Keskjuhatus koosneb Esinduskogult vali
tud esimehest ja 6 liikmest ning Tarkadekoja esin
dajast. Abiesimeheks on Tarkadekoja esindaja. Kesk
juhatus valib oma liikmete seast toimuri ja laekuri
ning tarbekorral nende abid. Esimehe ja vähemalt
kahe liikme alaliseks elukohaks peab olema Tallinna
või Nõmme administratiiv piirkond.
Keskjuhatuse liikmetele valitakse kaks asendajat.
§ 40. Keskjuhatuse esimees ja liikmed valitakse
3-eks aastaks ja liikmete asendajad 1-eks aastaks.
Igal aastal langeb välja 1/3 Keskjuhatuse liikmeid:
esimesel ja teisel aastal — liisu teel ja edaspidi —
valimise vanuse järjekorras.
§ 41. Keskjuhatus on vastutav Esinduskogu ees.
Ta on Hiie täitev võim majanduslikes ja korraldusli
kes küsimustes. Tema ülesannetesse kuulub:
1) majanduslik ja tehniline korraldamine,
2) varanduste valitsemine, arvepidamine, rahasum
made vastuvõtmine ja väljaandmine,
3) eelarve ja eelarve täitmise aruande koostamine ja
Esinduskogule esitamine ühes Revideeriva kesktoimkonna otsusega,
4) vallas- ja kinnisvarade ostu- ja müügilepingute ja
muude majanduslikkude lepingute sõlmimine ja
kohustiste korraldamine,
5) Hiie esindamine kohtus, valitsuse- ja muudes asu
tistes ning vastav toimimine,
6) Esinduskogu kokkukutsumine,
9
7) kohalike Hiite asutamise ja nende tegevuse lõpe
tamise otsustamine ja
8) vajaduse korral kohalike Hiite tegevuse ja toimi
mise kontrollimine.
§ 42. Keskjuhatus töötab käsikäes Tarkadekojaga
ning Hiie kodukorra ja Esinduskogu antud juhendite
alusel. Oma ülesannete täitmiseks Keskjuhatusel on
õigus asutada toimkondi.
§ 43. Keskjuhatuse koosolekud kutsub kokku
Keskjuhatuse esimees, tema äraolekul abiesimees (§ 39).
Koosolek on otsustusvõimeline, kui on koos vähemalt
3 liiget, nende hulgas esimees ehk abiesimees. Küsi
mused Keskjuhatuses otsustatakse lihthäälteenamusega.
Häälte poolekslangemisel otsustab esimehe hääl.
d) Revideeriv kesktoimkond.
§ 44. Esinduskogu valib üheks aastaks (§ 27)
vähemalt kolmeliikmelise Revideeriva kesktoimkonna
ja selle liikmetele asendajad samal arvul. Revideeriv
kesktoimkond valib oma liikmete hulgast esimehe ja
toimuri.
§ 45. Revideeriva kesktoimkonna ülesanne on
Keskjuhatuse rahalise läbikäigu, aruannete ja toimi
mise revideerimine ja Esinduskogu, Keskjuhatuse ja
kohalike Hiite juhatuste liikmete vastu ametalai tõs
tetud kaebustes seisukoha võtmine ning süüdistus
asjale vastava käigu andmine.
§ 46. Revideeriv kesktoimkond on kohustatud
aru andma oma tegevusest Esinduskogule.
e) Vanematepäevad.
§ 47. vanematepäevi kutsutakse kokku
1) Hiie vaimlise arengu küsimuste arutamiseks ja
2) askode (§ 56) valimiseks.
Vanematepäev arutab ka teisi tähtsamaid Hiie
ellu puutuvaid küsimusi, milles tema otsustel on nõu
andev väärtus.
§ 48. Vanematepäeva moodustavad Tarkadekoja
ja kohalike Hiite vanematekogude esindajad.
§ 49. Vanematepäev loetakse kokkuastunuks,
kui peale Tarkadekoja esindajate on esindatud vähe10
mait V3 kohalike Hiite vanematekogusid, igaüks vä
hemalt ühe volitatud esindajaga.
§ 50. Vanematepäeva kutsub kokku Tarkadekoda, välja saates kirjalikud kutsed, milles tähenda
tud koosoleku aeg, koht ja päevakord, vähemalt 40
päeva enne kokkutulemise päeva.
§ 51. Vanematepäev teotseb oma kodukorra
alusel, mille kinnitab Tarkadekoda.
g) Tarkadekoda.
§ 52. Tarkadekojale kuulub taaralaste vaimline
juhtimine, usundi kirjade avaldamine, põhikirja muut
mise ettepaneku tegemine (§ 89), Hiie kodukorra (§ 6),
vanematekogu kodukorra (§ 88) ja Vanematepäeva
kodukorra (§51) kinnitamine, kohalikkude Hiite vane
mate ametissekutsumine, (§ 86), kõlvatute vanemate
tagandamine (§ 84), kõlvatuile isikuile usuliste tali
tuste toimetamise ärakeelamine, § 16 p. 2 nimetatud
isikuile õiguste tagasi andmine ja § 21. järgi aval
datud kaebuste otsustamine.
§ 53. Tarkadekoda teotseb tema poolt vastu
võetud kodukorra alusel.
§ 54. Tarkadekojal on õigus Hiie aate ja § 1.
tähendatud ülesannete teostamiseks asutada toimkondi.
§ 55. Tarkadekoda koosneb askodest Askod va
livad eneste seast Esiasko, selle 2 asendajat ja kirjadehoidja.
§ 56. Askod valitakse vanematepäeval Hiie ja
Vanematepäeva kodukordade järgi. Askode kutse on
eluaegne. Asko langeb välja Tarkadekojast Eesti Vaba
riigi kodakondsusest lahkumisel või tema kodaniku
õiguste kitsendamisel.
X Kohalikud Hiied.
a) Üldeeskirjad.
§ 57. Iga kohalik Hiis kannab ametlikku nime
Hiis ühes vastava koha ehk sümboolse nimetusega,
näiteks: Pühajõe Hiis, Põlva Hiis.
11
§ 58. Kohaliku Hiie asutamisel koostatakse asutamiskiri kahes teisikus, millele alla kirjutavad asu
tava koosoleku juhatus ja vähemalt kolm koosolekust
osavõtnud Hiie liiget, üks teisik saadetakse Kesk
juhatusele, teine jääb kohaliku Hiie kirjavarade säilmikku.
§ 59. Kohalik Hiis omab teotsemisõiguse päe
vast, mil ta kantud Keskjuhatuses peetavasse kohalike
Hiite nimistusse.
Kohaliku Hiie tegevus lõpetatakse vastava Hiie
üldkoosoleku ettepanekul (§ 69) Hiie Keskjuhatuse
otsusel.
§ 60. Kohaliku Hiie kodukorra kinnitab Kesk
juhatus.
§ 61. Kohaliku Hiie elu juhivad: kohaliku Hiie
üldkoosolek, juhatus, revideeriv toimkond ja vane
matekogu.
b) Üldkoosolek.
§ 62. Kohaliku Hiie üldkoosolekud on korralised
ja erakorralised.
§ 63. Korralisi üldkoosolekuid peetakse üks kord
aastas juhatuse ja revideeriva toimkonna liikmete,
kohaliku Hiie esindajate Esinduskogus ja vanemate
kogu liikmete kandidaatide valimiseks põhikirja järgi,
järgneva aasta liikmemaksu (§ 19) kindlaksmäärami
seks, aasta eelarve vastuvõtmiseks ja möödunud te
gevusaasta aruande kinnitamiseks ning teiste tähtsa
mate küsimuste otsustamiseks.
üldkoosolek otsustab juhatuse ettepanekul ka
liikmete väljaheitmise (§ 21).
§ 64. Erakorralised koosolekud kutsub kokku ju
hatus oma algatusel, revideeriva toimkonna või 1/'io
kohaliku Hiie liikmete nõudel. Kui juhatus ei saada
laiali erakorralise üldkoosoleku kutselehti 15 päeva
jooksul erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise
nõudmise esitamise päevast arvates, kutsub kokku
erakorralise üldkoosoleku revideeriv toimkond.
§ 65. üldkoosolekud kutsutakse kokku teate
lehtedega, või kuulutustega ajalehes või maal kuulu12
tustega avalikkudel kiiulutustulpadel. Teated saade
takse või avaldatakse vähemalt 10 päeva enne üld
koosolekut. üldkoosoleku kokkukutseteates märgitakse
koosoleku aeg, koht ja päevakord.
§ 66. üldkoosoleku avab kohaliku Hiie juhatuse
esimees või tema asemik, üldkoosolek valib omale
koosoleku juhataja ja protokollija. Tarviduse korral
neile valitakse abid.
§ 67. üldkoosolekud on otsustusvõimelised, kui
on koos vähemalt Vb täisõiguslisi liikmeid.
§ 68. Jääb üldkoosolek pidamata nõutava liik
mete arvu puudumisel, peetakse hiljemalt 15 päeva
jooksul teistkordne üldkoosolek, mis on otsustusvõi
meline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.
§ 69. üldkoosolekul küsimused otsustatakse liht
häälteenamusega, välja arvatud Hiie põhikirja muut
mise (§ 93) ja kohaliku Hiie likvideerimise (§ 59)
küsimused ja liikme Hiiest väljaheitmine (,§ 21), mil
les on nõuetav vähemalt 2/3 koosolijate häälteenamus.
§ 70. Hääletamisviisi määrab üldkoosolek. Juha
tuse, revideeriva toimkonna ja vanematekogu liikmed
valitakse salajasel hääletamisel.
§ 71. Koosoleku käik protokollitakse. Protokol
lile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokol
lija uing kolm koosolekult volitatud liiget.
d) Juhatus.
§ 72. Kohaliku Hiie juhatus valitakse korraliselt
üldkoosolekult vähemalt kolmeliikmeline. Juhatuse esi
mehe, toiinuri ja laekuri ametid jagavad juhatusse
valitud liikmed omavahel. Juhatuse liikmetele vali
takse vähemalt kaks asendajat. Juhatusse kuulub peale
valitavate liikmete vanematekogu esindaja, kes täidab
juhatuses abiesimehe kohuseid.
Juhatuse liikmeteks võivad olla ainult need täis
õiguslikud Hiie liikmed, kes on hääleõiguslikud Eesti
Vabariigi kodanikud.
§ 73. Juhatuse liikmed valitakse kolmeks aas
taks. Esimesest juhatusest liikmed langevad välja esi
13
mese ja teise tegevusaasta lõpul liisu teel, pärast
poole vanuse järjekorras. Juhatuse liikmete asendajad
valitakse üheks aastaks.
§ 74. Juhatuse koosolekuid peetakse § 43 järgi.
§ 75. Juhatuse tegevusse kuulub kohaliku Hiie
esindamine, kohaliku Hiie kasutada olevate varan
duste valitsemine, arvepidamine, rahasummade vastu
võtmine ja väljaandmine, eelarve je möödunud tege
vusaasta eelarve täitmise aruande koostamine ja esi
tamine üldkoosolekule ühes revideeriva toimkonna
arvamisega, üldkoosolekute kokkukutsumine ja §§ 12.,
20., 22. ning 77. loetletud ülesanded.
§ 76. Juhatus töötab käsikäes vanematekoguga
käesoleva põhikirja, Hiie kodukorra ja oma kodukorra
alusel ning Esinduskogu, Keskjuhatuse ja Tarkadekoja
juhendite järgi.
§ 77. Hiie aate ja ülesannete elluviimiseks asu
tab juhatus käsikäes vanematekoguga vajalisi toimkondi ja tegevusharusid.
e) Revideeriv toimkond.
§ 78. Revideeriv toimkond valitakse kohaliku
Hiie korralisel üldkoosolekul üheks aastaks, vähemalt
kolmeliikmeline. Liikmetele valitakse kaks asendajat.
Revideeriv toimkond valib enese hulgast juhataja
ning toimuri.
§ 79. Revideeriva toimkonna ülesandeks on ko
haliku Hiie toimimise, raamatupidamise, rahaliste läbikäikude ja aruannete revideerimine, lepingute läbi
vaatamine ja juhatuseliikmete vastu ametalal tõstetud
süüdistuses seisukoha võtmine ning süüdistusasjale
vastava käigu andmine.
g) Vanematekogu.
§ 80. Vanematekogu ülesandeks on kohaliku
Hiie vaimlise elu arendamine ja kohaliku Hiie ellu
puutuvate küsimuste arutamine.
§ 81. Kui venematekogus tõusevad küsimused,
mis on seotud majanduslikkude kuludega kohaliku
14
Hiie juhatuse laeka arvel, vanematekogu peab arves
tama kohaliku Hiie juhatuse arvamist kulutusvõimaluste suhtes.
§ 82. Vanematekogul võivad olla kohaliku Hiie
laekas erisummad, mis kogutud vanematekogu käsu
tusse annetatud eri- ja sihtsummadest.
§ 83. Vanematekogu liikmed valitakse 7-ks aas
taks. Kui vanematekogu liige on olnud vanemaks
kolm aega (21 aastat), jääb" ta edaspidi eluaegseks
vanemaks.
§ 84. Vanematekogu liikmed langevad kogust
välja ainult vanuselt. Juhul, kui vanematekogu liikme
komblus nõuab tema tagandamist, arutatakse küsimust
Hiie kodukorra järgi ja põhjendatud arvamine esita
takse Tarkadekojale otsustamiseks.
§ 85. Vanematekogu valitavate liikmete arv võib
tõusta 14-ni, peale selle eluaegsed liikmed. Esialgu
valitakse kohaliku Hiie vanematekogusse 5 liiget ja
täiendatakse arvu aasta-aastalt.
§ 86. Vanematekogu liikmete kandidaadid valib
kohaliku Hiie korraline üldkoosolek; ametisse kutsub
vanemad Tarkadekoda. Mitteväärikad kandidaadid jä
tab Tarkadekoda ametisse kutsumata.
§ 87. Vanematekogu valib oma liikmete hulgast
kohaliku Hiie esända, toimuri ning esindajad kohaliku
Hiie juhatusse ja Hiie Vanematepäevale ning jaotab
oma tegevuse, nagu — töötamise tegevusaladel, osa
võtmise juhatuse moodustatud toimkondadest jne.
§ 88. Vanematekogu peab koosolekuid oma ja
Hiie kodukordade järgi.
Xi Põhikirja muutmine.
§ 89. Hiie põhikirja muutmise ettepaneku teeb
Tarkadekoda.
§ 90. Põhikirja muutmise otsustab Hiie Esinduskogu.
Põhikirja muutmiseks on nõuetav vähemalt 2/3
kohalike Hiiete arvamine (§ 35 ja 93).
§ 91. Ettepandud muudatused põhikirjas loetakse
vastuvõetuks, kui § 35. järgi nõutavast kohalike Hiite
15
arvamistest 2/3 on muutmise ettepaneku poolt.
§ 92. Põhikirja muutmise ettepanek saadetakse
Tarkadekojalt seisukoha võtmiseks kohalikele Hiitele
vähemalt 100 päeva enne Esinduskogu koosolekut,
millel põhikirja muutmine tuleb otsustamisele.
§ 93. Arvamised põhikirja muutmise kohta nõu
takse kohalike Hiite üldkoosolekuilt kirjalikult. Selli
sed arvamised loetakse Esinduskogus, kus põhikirja
muutmine tuleb otsustamisele, kohalike Hiite esinda
jate häälteks.
Xii Erandreeglid.
§ 94. Kui Hiie liikmed ei ole koondatud kahte
või rokkemasse kohalikku Hiide, siis täidavad Hiie
Esinduskogu, Keskjuhatuse, Revideeriva kesktoimkonna ja Vanematepäeva ülesandeid vastavalt Hiie
liikmete üldkoosolek, sellelt valitud Hiie juhatus,
Hiie Revideeriv toimkond ja Hiie Vanematekogu, mil
lised moodustatakse käesolevas põhikirjas kohalikele
Hiitele ettenähtud alustel.
XIII Hiie tegevuse lõpetamine.
§ 95. Kui liikmete arv kahaneb alla 17, siis lik
videeritakse Hiis üldkoosoleku otsusel,
§ 96. Hiie likvideerimise ettepaneku teeb Tarkadekoda.
§ 97. Hiie tegevuse lõpetamisel pärib Hiie va
randused Eesti Vabariik.
Siseministri otsusega 4. juunist
1937. a. on kinnitatud Usuühingu
„HIIS“ põhikiri ja kantud Siseminis
teeriumi Üldosakonna kirikute, usu
ühingute ja usuühingute liitude regist
risse nr. 144 all.
Tallinnas, 7. juunil 1937. a. nr. 14654.
Registreerimine on avaldatud RT
lisas nr. 51, 15.06.37. Ihk. 2391.
„Graafika“ trükk Tallinn, Liivalaia 47. 1938. a.
VaataTartu
Riigimetsateeni jate
Kogu
kodukord.
...Tartu
Riigimetsateeni jate
Kogu
kodukord.
J. Mällo trükk Tartus, 1939.
Vastu võetud Tartu Riigimetsateenijate
Kogu peakoosolekul 11. märtsil 1939. a.
TARTU
RIIGIMETSATEENIJATE KOGU
KODUKORD.
Alus: Riigimetsateenijate Kogude põhikirja § 5
(RT 1938, 5).
I
Üldeeskirjad.
§ 1. Tartu Riigimetsateenijate Kogu tegevuspiirkonda
Põllutööministri määruse alusel (RT 1938, 14) kuuluvad
järgmised ametkonnad: Alatskivi, Jõgeva, Kaiavere,
Kambja, Kongota, Kurista, Otepää, Saare, Tartu ja Torma
metskonnad.
Kogu asukohaks on Tartu metskond.
§ 2. Kogu oma sisekorra suhtes teotseb alustel ja kor
ras, mis määratud kindlaks Riigimetsateenijate Kogude
seaduses, põhikirjas ja käesolevas kodukorras.
II
Kogu koosseis ja liikmete kohustused.
§ 3. Tegevliikmeks vastuvõtmiseks omal soovil (põhik.
§ 10 II lõigu alusel) on vajalik kirjalik sooviavaldus.
Tegevliikmeks vastuvõtust teatatakse ametkonna juha
tajale ja soovi avaldanule.
§ 4. Toetajaliikmeks astumise sooviavaldus tuleb esi
tada Kogu juhatusele kirjalikult ühes kahe tegevliikme
kirjaliku soovitusega.
Soovitus ei ole nõutav juhul, kui toetajaliikmeks soovib
astuda Põllutööministeeriumis või A/S. Eesti Metsatöös
tuses teeniv isik või teenistusest lahkunud senine Kogu
liige.
Liikmeks vastuvõtust teatab juhatus soovi avaldanule.
§ 5. Toetaja- ja auliikmed on õigus võtta osa Kogu
elust ühistel alustel tegevliikmetega, välja arvatud hääle
tamine Kogu peakoosolekul ja õigus saada valitud Kogu
organeisse.
1
§ 6. Toetajaliige hakkab tasuma põhik. § 14 II lõigu
kohaselt määratud liikmemaksu vastuvõtu kuule järgne
vast 1-est päevast. Määratud aasta-liikmemaksu võib ta
suda ka osade kaupa.
On liikmemaks jäänud tasumata aasta jooksul, saadab
juhatus liikmele kirjaliku meeletuletuse. Kui kahe kuu
jooksul, arvates meeletuletuse saatmisest, ei järgne liik
memaksu tasumine, siis võidakse lugeda liige Kogust
lahkunuks ja kustutada Kogu toetajaliikmete nimestikust.
§ 7. Toetajaliikmele ei ole kohuslikud üldkoosoleku
otsused erakorraliste maksustamiste kohta.
§ 8. Kogu alalisteks külalisteks loetakse tegev-, au- ja
toetajaliikmete abikaasad ja lapsed (põhik. § 13 p. 2) —
ilma sooviavalduseta. Neid ei maksustata Kogu kasuks.
Teiste alaliste külaliste vastuvõtmine toimub suulise või
kirjaliku sooviavalduse põhjal Kogu juhatuse otsusel.
§ 9. Alalisel külalisel on õigus kasutada Kogu ruume
ja ettevõtteid ning võtta osa Kogu üritustest juhatuselt
kindlaksmääratud alustel ja korras.
§ 10. Tegev-, au- ja toetajate liikmete, samuti käes
oleva kodukorra § 8 II lõigus nimetatud alaliste külaliste
kohta peetakse nimestikud, milles tähendatakse pere
konna-, ees- ja isanimi, amet või teenistuskoht, aadress ja.
liikmeks astumise aeg. Nimestikud kontrollitakse ja täien
datakse Kogu juhatuselt.
§ 11. Toetajaliige ja alaline külaline kustutatakse ni
mestikust: 1) surma korral, 2) kui ta ise selleks kirjali
kult soovi avaldanud, 3) kui ta oma elukommetega või
käitumisega põhjustab tegevliikmete rahulolematust või
mõnel muul viisil heidab varju Kogu heale nimele ja
4) liikmemaksu mitte tasumisel § 6 II lõigus ettenähtud
korras.
§ 12. Kogu liikmed oma tegevuses ja asjaajamisel on
kohustatud pidama kinni Riigimetsateenijate Kogude põ
hikirjast, käesoleva kodukorra nõudeist ja peakoosoleku
otsustest.
§ 13. Omavahelises ja teiste organisatsioonidega läbi
käimises peavad Kogu liikmed püüdma arendada häid
vahekordi, esinedes asjalikult ja korrektselt.
Seltskonnas ja avalikes kohtades Kogu liige peab käi
tuma väärikalt, üldiste viisakuse ja riigimetsateenijaile
ettenähtud nõuete kohaselt.
2
III Kogu organisatsioon.
A.
1.
Kogu organid.
Peakoosolek.
§ 14. Ametkonna üldkoosolek esindajate valimiseks
Kogu peakoosolekule peetakse iga aasta hiljemalt 1. veebruariks. Üldkoosoleku kutsub kokku ja juhatab amet
konna juhataja või tema poolt nimetatud isik. Valitud
esindajate nimed teatatakse Kogu juhatusele ühe nädala
jooksul.
§ 15. Peakoosolekul saab arutada ja teha otsuseid vaid
neis küsimustes, mis võetud Kogu juhatuselt ametkondade
esindajaile ja osakondadele saadetud päevakorda. Soovi
takse päevakorda täiendada uute põhimõttelikult tähtsate
küsimustega, tulevad need esitada Kogu juhatusele kirja
likult vähemalt 3 päeva enne peakoosoleku algust. Päeva
korra punktide järjekorra muutmise ja jooksvate küsi
muste päevakorda võtmise otsustab peakoosolek selleko
hase suulise ettepaneku põhjal.
Koosoleku kokkukutsumise ja pidamise suhtes käsitle
takse „Koosolekute seaduse“ vastavaid eeskirju. Koos
oleku korraldamisest teatatakse kirjalikult vastavale politseiasutisele.
§ 16. Peakoosolekust osavõtja tegevliige kirjutab oma
nime kvoorumilehele.
§ 17. Enne koosoleku avamist koosoleku avaja selgi
tab kvoorumi küsimuse.
§ 18. Juhatusse kuuluvad liikmed võivad keelduda
koosoleku juhatajaks või protokollijaks valida laskmisest.
§ 19. Koosolekul annab soovijaile sõna koosoleku ju
hataja avaldiste järjekorras. Koosoleku korra kohta ja
ettepanekuks antakse sõna väljaspool järjekorda.
Kui sõnasoovija ei viibi koosoleku ruumis järjekorra
kättejõudmise ajal, paigutatakse tema nimi sõnasoovijate
nimestiku lõppu.
§ 20. Leiab keegi koosoliiaist, et tema mõtteid või
mõnda fakti on esitatud ekslikul kujul, siis võib ta küsida
sõna „asjakohaseks märkuseks". Selleks antakse sõna
kohe pärast eelkõnelejat.
§ 21. Kõnelemise aega võib koosoleku juhataja piirata
ainult koosoleku sellekohase otsuse põhjal.
3
§ 22. Kui kõneleja kaldub kõrvale päevakorras olevast
küsimusest või tarvitab ebasündsaid sõnu, teeb koosoleku
juhataja kõnelejale märkuse. Ei anna vähemalt kahel
korral tehtud märkus tagajärgi, on koosoleku juhatajal
õigus kõnet katkestada ja koosolekule ette panna kõnele
jalt sõnaõigust ära võtta sama küsimuse arutamise ajaks.
§ 23. Ostuste ehk resolutsioonide ettepanekud tehakse
suusõnaliselt või kirjalikult. Pikema ettepaneku puhul
võib koosoleku juhataja nõuda kirjalikku ettepanekut.
§ 24. Ettepanekud võetakse hääletusele ettepaneku te
gemise järjekorras. Ettepanek, mille vastuvõtt võib tühis
tada teised ettepanekud, võetakse hääletusele esimeses
järjekorras.
Kui ettepanek jaguneb punktidesse, otsustab koosolek
kas hääletada iga punkt eraldi, või terve ettepanek kor
raga.
§ 25. Igal koosolekust osavõtjal tegevliikmel on õigus
nõuda tema poolt väljendatud eriarvamuste protokollimist.
§ 26. On hääletamisel ainult üks ettepanek, mis põhi
kirja järgi kuulub otsustamisele lihthäälteenamusega, loe
takse hääled „poolt“ ja „vastu“ ning tunnistatakse ette
panek vastuvõetuks, kui ta sai hääli rohkem ,,poolt“ kui
„vastu“.
On aga hääletamisel mitu ettepanekut, siis hääletatakse
kõik ettepanekud ainult „poolt“ ja tunnistatakse vastu
võetuks see ettepanek, mis sai kõige enam hääli ja kui
see on üle poole koosolekust osavõtjate häältest. Ei saa
nud aga ükski ettepanek üle poole koosolijate häältest,
siis teiskordselt hääletatakse kõik ettepanekud „poolt“ ja
„vastu“. Vastuvõetuks loetakse see ettepanek, mis sai
kõige enam „poolt“ hääli, maha arvates „vastu“ hääled.
Võrdse arvu hääli saanud ettepanekuid hääletatakse uuesti.
§ 27. Peakoosoleku protokollis tähendatakse koosoleku
pidamise aeg, koht, kokkukutsuja, koosolijate arv, koos
oleku juhataja ja protokollija nimed.
Koosolekul peetud kõned ja sõnavõtud protokollitakse
kokkuvõtlikult, kuna otsused ehk resolutsioonid, aruanded
ja eelarve protokollitakse täielikult.
Koosoleku lõpul valitakse kaks tegevliiget protokollile
kaasallkirjade andmiseks.
Protokoll esitatakse Keskkogu juhatusele hiljemalt 10
päeva jooksul. Kinnitatud protokoll ühes kinnitaja mär
kustega loetakse ette järgmisel peakoosolekul.
4
2.
Juhatus.
§ 28.
Juhatuseliikmete arvu määrab peakoosolek.
§ 29. Juhatuse ülesandeks on peale põhikirjas loetletu:
a) Kogu osakondade tegevuse üldine kokkukõlastamine,
kinnitades osakondade tegevuskava ühes eelarvega ja eel
mise aasta tegevusearuanded ning revideerides asjaaja
mist; b) sektsioonide tegevuse üldine suunamine, neile
juhatajate määramine juhul kui § 63 ettenähtud korras
pole võimalik juhatajaid valida ehk valitud juhatajad on
oma kohtadelt lahkunud ja juhtnööride andmine.
§ 30. Juhatus peab oma koosolekuid tarviduse järgi
esimehe või tema asetäitja kokkukutsel.
Juhatuse koosolekud on harilikult lahtised, kuid tarbe
korral võidakse kuulutada ka kinniseks, milline otsus pro
tokollitakse. Juhatuse kinnisel koosolekul tehtud otsused
võidakse protokollida ilma motiveerimata.
§ 31. Juhatuse koosolekuist kutsutakse võtma osa kõik
juhatuseliikmed ja tarbekorral ka nõuandva sõnaõigusega
osakondade juhatuste esimehi, sektsioonide juhatajaid ja
revisjonikomisjoni liikmeid.
§ 32. Osakonna juhatuse, sektsiooni juhataja või Kogu
liikme poolt Kogu tegevuse alal juhatusele tehtud kirja
liku ettepaneku kohta on juhatus kohustatud võtma seisu
koha järgmisel juhatuse koosolekul.
§ 33. Juhatuse otsustest, mis on üldise iseloomuga
teatatakse ringkirjalikult osakondade või ametkondade
kaudu kõigile liikmeile hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates
otsuse tegemise päevast.
§ 34. Järgneva tegevusaasta eelarve esitatakse juhatu
selt revisjonikomisjonile üheaegselt möödunud aasta aru
andega (põhik. § 48), s. o. hiljemalt 10 päeva enne pea
koosolekut.
§ 35. Peakoosolekul valitud uus Kogu juhatus astub
ametisse ja võtab üle asjaajamise endiselt juhatuselt mitte
hiljemalt kui 10 päeva jooksul pärast koosoleku (valimiste)
protokolli jõustumist. Kuni ameti ülevõtmiseni täidab
endine juhatus edasi oma ülesandeid.
3.
Revisjonikomisjon.
§ 36. Revisjonikomisjoni koosolek on otsusevõimeline,
kui koos on esimees või tema asetäitja ja põhikirjas ette
nähtud liikmed või nende kandidaadid.
5
§ 37. Revisjonikomisjonile läbivaatamiseks saadetud
tegevusaasta aruande ja uue tegevusaasta eelarve saadab
revisjonikomisjon ühes oma arvamusega juhatusele tagasi
hiljemalt
Osakondade revideerimisi toimetab revisjonikomisjon
oma äranägemisel.
§ 38. Revisjonikomisjoni otsused kantakse protokolliraamatusse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust
osavõtnud komisjoniliikmed. Protokollid esitatakse põhi
kirja § 38 korras.
Revideerimisel avastatud kuritarvitustest teatab revis
jonikomisjoni esimees viibimata Kogu juhatusele või Kesk
kogu juhatusele, vastavalt asjaoludele.
Revideerimise tulemused ei kuulu avaldamisele enne
nende esitamist käesoleva paragrahvi kohaselt.
B.
1.
Osakonnad.
Üldeeskirjad.
§ 39. Kogu tegevuse eesmärkide edukamaks taotlemi
seks võidakse asutada osakondi peakoosoleku otsusel.
§ 40. Osakonda võib moodustada, põhikirja § 19 tähen
datud ametkond üksikult või liitudes teise ametkonnaga.
Osakond loetakse moodustatuks ametkonna üldkoos
oleku sellekohasel otsusel, millest teatatakse Kogu juha
tusele.
Ametkonna üldkoosoleku kutsub kokku ametkonna ju
hataja. Osakonna moodustamiseks liitunud ametkondade
üldkoosolek kutsutakse kokku Kogu juhatuselt.
§ 41. Osakonna nimetuseks on vastava ametkonna või
asukoha nimetus. Ametkondade liitumisel otsustatakse
osakonna nimetus ja asukoht liitunud ametkondade üld
koosolekul.
§ 42. Osakonna ülesandeks on taotella Kogule ettenäh
tud eesmärke osakonna tegevuse piires.
§ 43. Osakond oma tegevuses käsitleb samu eeskirju,
mis põhikirjas ja kodukorras nähtud ette Kogu organite
kohta, niivõrd kui see käesolevas pole nähtud teisiti.
§ 44. Osakonnal ei ole juriidilise isiku õigusi.
2.
Koosseis ja organid.
§ 45. Osakonna koosseisu kuuluvad Kogu tegev- ja
toetajaliikmed, kes alaliselt asuvad osakonna tegevuspiir
konnas.
6
§ 46. Osakonna organeiks on: üldkoosolek ja juhatus.
Peale selle võidakse üldkoosoleku otsusel asutada osa
konna tegevuse edendamiseks ja majanduseala korralda
miseks eriameteid ja valida selleks ametiisikuid.
§ 47. Üldkoosoleku moodustavad osakonna koosseisu
kuuluvad tegevliikmed.
Kogu juhatuseliikmeil ja sektsioonide juhatajad on õigus
võtta osa osakonna üldkoosolekuist nõuandva hääle
õigusega.
§ 48. Üldkoosoleku ülesandeks on:
1) juhatuse ja osakonna teiste ametiisikute valimine ja
nende tagandamine ametist;
2) tegevuseaasta aruande ja järgneva aasta eelarve ja tegevusekava vastuvõtmine;
3) osakonna tegevusse puutuvate küsimuste otsustamine
ja üldiste juhtnööride andmine nii juhatusele kui teis
tele valitud ametiisikuile ja
4) kõigi muude küsimuste arutamine ning otsustamine,
mis võetud päevakorda ja mis kooskõlas Kogu ees
märkidega.
§ 49. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
Korraline koosolek peetakse vähemalt üks kord aastas,
hiljemalt 1. veebruariks. Üldkoosoleku protokolli ärakiii
saadetakse teadmiseks Kogu juhatusele hiljemalt 10 päeva
jooksul.
§ 50. Üldkoosolek kutsutakse kokku osakonna juha
tuse otsusel ja korraldusel kas omal algatusel, vähemalt
i/4 osakonna liikmete soovil või Kogu juhatuse nõudel.
Koosoleku pidamise ajast ja kohast teatatakse osakonna
liikmeile vähemalt 7 päeva enne koosolekut.
Üldkoosolek on, otsusevõimeline kui sellest võtab osa
vähemalt pool kõigist tegevliikmeist.
Kui ettenähtud
ajaks ei ole ilmunud liikmeid vajalikul arvul võidakse pi
dada ühe tunni möödumisel samas kohas uus koosolek,
mis on otsusevõimeline olenemata koosolijate aivust.
Koosoleku kokkukutsumisel ja pidamisel arvestada § 15
nõudeid.
§ 51. Osakonna juhatus koosneb vähemalt kolmest
liikmest: esimees, laekur ja sekretär.
Juhatus valitakse Osakonna üldkoosolekul üheks aas
taks. Valimine toimub kinnisel hääletusel. Esimees vali
takse eraldi, kuna teiste juhatuseliikmete ametid jaota
takse juhatuse koosolekul.
7
§ 52.
Juhatuse ülesandeks on:
1) Kogu juhatuse ja üldkoosoleku otsuste ja korralduste
elluviimine osakonna tegevuse raamides;
2) osakonna tegevuse üldine juhtimine, järelevalve teos
tamine ja side pidamine Kogu juhatusega;
3) osakonna tegevuseaasta aruannete ja järgneva aasta
tegevusekava ning eelarve koostamine ja esitamine vas
tuvõtmiseks üldkoosolekule;
4) üldkoosolekul vastuvõetud tegevusekava ühes eelarvega
ja aruannetega esitamine Kogu juhatusele kinnitami
seks 10 päeva jooksul;
5) osakonna asjaajamise korraldamine ja osakonna valdu
ses olevate varade valitsemine ja arvepidamine.
3.
Varandused.
§ 53.
Osakonna tuluallikaiks on:
1) tulud osakonna majanduslikest ettevõtteist ja üritusist,
nagu pidudest, loteriidest jne.;
2) Kogult määratud summad ning varad;
3) annetused, toetused ja muud seaduslikul teel hangitud
tulud.
§ 54. Osakonna poolt soetatud varad jäävad tema val
dusse ning käsutusse.
Oma vara võõrandada, pantida, kohustustega koormata
ja varanduslikke lepinguid sõlmida võib osakond vaid
Kogu kaudu.
§ 55. Osakonna varade arvestamisel ja arvepidamisel
kohaldatakse kogude kohta antud vastavaid eeskirju Kogu
juhatuselt määratud ulatuses.
Osakonna tegevust revideerib Kogu juhatus ja revisjoni
komisjon (§§ 29 ja 37).
4.
Likvideerimine.
§ 56. Osakonna likvideerimine toimub üldkoosoleku
otsusel kas omal algatusel Kogu juhatuse nõusolekul või
Kogu peakoosoleku otsuse täitmiseks.
Likvideerimist
teostab üldkoosolekul valitud komisjon Kogu juhatuse
järelvalvel.
Likvidatsiooni puhul ülejäänud varandus kuulub Kogu
korraldusse.
D.
Sektsioonid.
§ 57. Kogu eesmärkide ja ülesannete saavutamiseks
ning üksikuil aladel tegevuse edendamiseks kutsutakse
ellu sektsioone peakoosoleku otsusel.
§ 58. Sektsiooni asukohaks on Kogu asukoht ja tema
tegevuspiirkond iihtub Kogu tegevuspiirkonnaga.
§ 59. Sektsiooni tegevuses ja asjaajamises käsitletakse
käesoleva kodukorra eeskirju, Kogu juhatuselt ja Kesk
kogu vastava sektsiooni juhatuselt saadud juhtnööre ning
korraldusi.
§ 60. Sektsiooni tegevusest osavõttev Kogu tegev- ja
toetajaliige on ühtlasi ka sektsiooni liige ilma VQrmilise
sooviavalduseta.
§ 61. Sektsiooni liige kohustub kõigiti kaasa aitama
sektsiooni tegevuse eduks.
Liikmeil on õigus võtta osa kõigist sektsiooni tegevus
test ja kasutada antavaid soodustusi ning hüvesid.
§ 62. Kogu auliikmed ja alalised külalised kasutavad
sektsiooni ettevõtteid ning üritusi Kogu juhatuse otsusel,
vastavalt ülesseatud eesmärkidele ja olukorrale.
§ 63. Sektsiooni tegevuse juhtimiseks valitakse Kogu
peakoosolekul juhataja ja tema asetäitja kaheks aastaks.
§ 64. Sektsiooni juhatajal on õigus kutsuda juure sekt
siooni tegevuse juhtimisest osa võtma Kogu liikmeid üksikuilt aladelt, nagu metsanduse, spordi, relvade jne., sa
muti osakondade või ametkondade esindajaid.
§ 65. Sektsiooni juhataja ülesandeks on:
1) koostada sektsiooni tegevusekava kokkukõlas Kogu
üldise tegevusekavaga ja eelarvegat;
2) juhtida sektsiooni tööd, kasutades kõiki võimalusi pa
rimate tagajärgede saavutamiseks;
3) suunata koostööd teiste organisatsioonidega Kogu põ
hikirjas ettenähtud piires, kusjuures mitmesuguste eri
alade korraldamiseks on võimaldatud tõmmata kaasa
vastavaid eriteadlasi, vaatamata sellele kas need kuu
luvad Kogu liikmete hulka või mitte;
4) Kogu juhatuselt ja Keskkogu vastavalt sektsioonilt an
tud ülesannete ning korralduste täitmine sektsiooni
tegevuse alal.
9
§ 66. Sektsiooni lähemad ülesanded ja tegevuse suu
nad määratakse kindlaks sektsiooni juhatajalt koostatud
ja Kogu juhatuselt kinnitatud tegevusekavaga.
§ 67. ’ Sektsiooni sissetulekud moodustavad ühtlasi ka
Kogu sissetuleku. Kogu eelarves sektsioonile määratud
summad kasutatakse sektsiooni juhatajalt tegevusekava
ulatuses.
§ 68. Sektsioonil iseseisvat arvepidamist ei ole, vaid
kulude arved kinnitatakse Kogu juhatuse esimehe või
tema asetäitja poolt ja makstakse välja Kogu laekuri
kaudu.
Sektsiooni asjaajamine ja kirjavahetus teostub Kogu ju
hatuse asjaajamise korras, kusjuures sektsiooni juhatajal
on õigus sektsiooni tegevusse puutuvas kirjavahetuses kir
jutada alla Kogu juhatuse nimel.
§ 69. Sektsioon lõpetab tegevuse Kogu peakoosoleku
otsuse põhjal Kogu juhatuse ettepanekul. Sektsiooni lik
videerimist toimetab Kogu juhatuse poolt määratud ko
misjon või sektsiooni juhataja.
IV
Kogu varandus, arvepidamine ja asjaajamine.
§ 70. Kogu varade arvestamine, arvepidamine ja asja
ajamine toimub „Riigimetsateenijate Kogude arvepidamise
ja asjaajamise juhendi14 alusel.
§ 71. Varade kustutamine materjaalsete varade raama
tust toimub juhatuselt kinnitatud sellekohase komisjoni
akti või juhatuse otsuse alusel. Komisjonist võtab osa
tiks revisjonikomisjoniliige revisjonikomisjoni esimehe
määramisel.
§ 72. Laekuri käes hoida lubatava rahasumma ülem
määra määrab kindlaks Kogu juhatus. Üle selle summa
laekunud raha makstakse rahaasutisse Kogu arvele.
§ 73. Kuni tegevuseaasta eelarve kinnitamiseni juhatus
võib teha kulusid jooksva eelarveaasta kulude alal iga
kuu kohta kuni 1112 osani eelmise aasta, eelarve vastavaist
krediitidest.
V
Kogu ettevõtted.
§ 74. Kogu ettevõtete, mis asutatakse peakoosoleku
otsusel (põhik. § 51), kodukorra koostab juhatus. Kodu
kord esitatakse teadmiseks peakoosolekule.
10
VI
Kogu siseelu.
§ 75. Kogu juhatuse eri ülesandeks on kasvatada ja
süvendada sõbralikku vahekorda Kogu liikmete vahel
nende liitmiseks ühiseks pereks.
§ 76. Kogu juhatus algatab ja korraldab liikmeile oma
vahelisi koosviibimisi seoses Kogu tegevusega. Pidulikke
koosviibimisi korraldatakse peakoosoleku otsusel juhatuse
ettepanekul.
§ 77. Kogu tegevliikmeid, kes saanud 60 aastat vanaks
austatakse Kogu juhatuselt meeletuletusega ja mälestus
eseme annetamisega.
Mälestuseseme rahaline väärtus määratakse Kogu ju
hatuse igakordsel otsusel.
§ 78. Kogu liikmeid, kes teeninud metsanduse-alal 30
aastat, tuletatakse meele ja annetatakse mälestusese
Keskkogu juhatuselt.
§ 79. Muil juhtudel, eriti Kogust ja ühtlasi riigimetsateenijate perest lahkuvat tegevliiget, võidakse austada
Kogu juhatuse igakordse otsuse kohaselt.
§ 80. Surma läbi lahkunud liikmele au avaldamiseks
saadab Kogu juhatus esindaia(d) matusetalitusest osa
võtma ja asetama marmortahvlit Kogu nimel.
Leinakuulutus juhatuse poolt kindlaks määratud suuru
ses ja kujul avaldatakse kohalikus rohkemloetavamas aja
lehes.
§ 81. Kogul on kroonikaraamat, mida peab juhatuse
poolt määratud juhatuse või Kogu liige. Kroonika ula
tuse ja iseloomu määrab Kogu juhatus.
VII
Kogu välistegevus.
§ 82. Kogu võtab osa oma esindajate kaudu tähtsa
maist riiklik-rahvuslikest ja kutsealastest sündmustest.
§ 83. Teiste kutsealaste organisatsioonidega
Kogu sõprussidemeid juhatuse äranägemisel.
| ENSV TA Fr. R. Kre»t*vri| nim. * irJanduSiitu ;i»c
f': ARHIIV RAAMATU • OOH . . __________ ____ _y
107637
,,Graafika“ trükk, Tallinn, Liivalaia 47.
1939. a.
I. Ühingu eesmärk Ja ülesanded.
§ 1. Elamute Ehitusühingu „Erak-maja“ eesmar giks on: a) abistada oma liikmeid ehitusmaa-alade muretse misel, planeerimisel ning elumaja ehituseks eel arvete koostamisel ja elamute ehitamisel; b) ehitada oma liikmeile elamuid või ühiselamuid; c) muretseda oma liikmeile ehituskrunte ja elumajade ehituseks vajalikke materjale; d) teostada uurimusi ehitusmaterjalide ja ehituste tüüpide väljaarendamise ning ehitusosade ja ma terjalide standardimise alal; e) korraldada oma liikmeile nõuannet otstarbeks ela mu sisustuse muretsemisel ja elamu ümbruse kor rastamisel ja f) aidata oma liikmeid muul viisil oma elamu soe tamisel ning korrastamisel. II. Ühingu asukoht, tegevuspiirid, Ja Õigused.
§ 2. ühingu tegevuspiirkonnaks on Eesti Vaba riigi maa-ala. ühingu juhatuse asukoht on Tallinnas. § 3. ühingul on õigus: a) osta ja müüa kinnis- ja vallasvara; b) asutada igasuguseid ehitusmaterjalide ladusid, tööstusi, osta ja müüa ehitusmaterjale ning ehitada hooneid; c) teha laene; d) anda kindlustusi liikmetele antavate laenude katteks; e) võtta pandile väärtusi ja neid pantida; f) võtta ametisse ühingu ülesannete teostamisel vaja likke eriteadlasi ja teenijaid; g) astuda liitu teiste samasihiliste ühingutega. 3
§ 4. ühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning peale selle veel oma liikmete lisa vastutusega, nagu see § 13 p. c lähemalt kindlaks on määratud. § 5. ühing algab tegevust põhikirja kinnitami sega. ühingu ava-peakoosolekul valitakse ühingu haldusorganid põhikirjas ettenähtud korra kohaselt, ühingu ava-peakoosoleku aja, koha ja päevakorra määrab kindlaks, teatab koosolekust asjast huvitatuile § 9 tähendatud isikuile ja avab ühingu ava-peakoosoleku käesoleva põhikirja kinnitamisele esitajatena allakirju tanute poolt valitud isik. § 6. ühingu tegevus allub kooperatiivühingute ja nende liitude seadusele ja teistele vastavatele praegu kehtivatele ja kehtima pandavatele seadustele ja määrustele. § 7. ühingul on juriidilise isiku õigused. § 8. ühingul on pitsat pealkirjaga „Elamute ehitusühing Erak-maja“. III. Ühingu liikmed.
§ 9. ühingu liikmeks võivad olla ohvitserid, sõja väeametnikud ja ohvitseride ametkohtadel teenivad riigiteenijad §§ 20 ja 26 ettenähtud eranditega. § 10. ühingu liikmeks loetakse § 9 nõuetele vastavad isikud: — kes ühingu ava-peakoosoleku alguseks on esitanud vastava kirjaliku avalduse ja tasu nud ava-peakoosoleku avajale (§ 5) sisseastemaksu (§ 13 p. a); — keda ühingu juhatus vastava kirjaliku aval duse põhjal on vastu võtnud, pärast sisseastemaksu (§ 13 p. a) tasumist. § 11. Liikmeõigusi tõestab liikmele ühingu juha tuse poolt väljaantud liikmekaart, mis on alla kirju tatud esimehe ja laekuri poolt ning varustatud ühingu pitsatiga. 4
IV. Liikmete Õigused ja kohused.
§ 12. ühingu liikmel on õigus: a) osa võtta ühingu peakoosolekutest, seal otsuste tegemisel hääletada ja ennast valida lasta ühingu juhatusse ja muudele ametkohtadele; b) omandada ühingu kaasabil või ühingult ühe ehitusmaa-ala ja ühe elamu, kusjuures kandidaatide järjekorraks loetakse ühingu liikmeks astumise järjekord; c) saada puhaskasust osakasu, osakasu ülemäär ei või ületada 8%; d) osa saada kõigist ühingu poolt liikmeile võimaldatavaist muist hüvedest (§ 1). § 13. ühingu liige on kohustatud: a) tasuma sisseastumisel sissestemaksu kümne (10) krooni suuruses; b) omandama vähemalt ühe sisseastumise-osuse ja ühingu vastutusel antava iga 1000 kroonise laenu saamisel ühe osuse. Osuse väärtus on ä 100 krooni MÄRKUS: laenude tasumisel makstakse liikmele tema soovi korral iga 1000 krooni tasumisel tagasi üks osus.
c) andma lisavastutuskohustuse kümne osuse suuruses; d) pantima ühingu kaudu saadud ehitusmaa-ala või ehitused — laenude kindlustuseks, mis ta on saa nud ühingu vastutusel; e) kasutama ühingu vastutusel saadud laene ainult selleks määratud otstarbeks; f) tasuma õigeaegselt ühingu vastutusel saadud lae nud ja °/o°/o; g) täitma ühingu põhikirja ja kodukorra nõudeid, kõiki peakoosoleku otsuseid ja juhatuse seadusepäraseid korraldusi. § 14. Igast väärnähtest, mis ühingut kahjustab, on liige kohustatud teatama ühingu juhatusele või ühingu revisjonikomisjonile. 5
V. Liikmete vahekorra lõpetamine ühinguga.
§ 15.
Liikme lahkumine ühingust teostub: — liikme omal soovil; — eemaldamise korras; — liikme surma puhul. § 16. Omal soovil ühingust lahkumiseks peab liige esitama ühingu juhatusele vastava kirjaliku aval duse. Lahkunuks loetakse liige ühingu juhatuse ot susega. § 17. Liige, kes ühingu põhikirja meelega rikub, kohustused meelega täitmata jätab, ühingule vastu töötab, või kelle õigusi kohtu poolt kitsendatakse, võib peakoosolek juhatuse ettepanekul ühingust eemaldada. § 18. Eemaldamise küsimus otsustatakse pea koosolekul kinnisel hääletamisel ja loetakse otsustatuks, kui kaks kolmandikku kõigist hääletamisest osa võtjaist on andnud hääled eemaldamise poolt. § 19. Ühingust lahkunud liige kaotab ühingu peakoosolekust osavõtmise õiguse: a) omal soovil lahkunu — arvates vastava kirjaliku avalduse esitamise päevast (§ 16). b) eemaldamise korras lahkunu — eemaldamise ot suse teadaandmise päevast (§ 18); § 20. Surma läbi lahkunud liikme pärijad võivad edasi kasutada lahkunud liikme varanduslisi õigusi kuni järgneva äriaasta lõpuni ühes vastavates sea dustes ettenähtud kohustustega. VI. Ühingust lahkunud liikme vabanemine ühingus omatud Õigustest fa kohustustest.
§ 21. ühingust omal soovil või eemaldamise korras lahkunud liikmed vabanevad ühingu liikmetena oma peale võetud vastutustest ühingu kohustuste eest ühingu tegevusaasta viimasel päeval; kui välja 6
astumise avaldus voi eemaldamise otsus on tehtud vähemalt kolm kuud enne tegevusaasta lõppu (§ 33); kui aga liige on teinud avalduse hiljem või kui tema kohta on tehtud eemaldamise otsus hiljem, vabaneb ta nimetatud vastutusest järgmise tegevusaasta lõpuks. § 22. ühingu liikmel ühingu vastu olevate kõigi rahaliste kohustuste tähtajad kaotavad kehtivuse liikme omal soovil või eemaldamise korras (§ 15) lahkumisel ühingust, kusjuures ühingule jääb õigus asuda viibimata nende võlgade sissenõudmisele. § 23. Omal soovil ühingust lahkunud liige, kes väljaastumise ajaks ei suutnud tasuda ühingu vastu tusel temale muretsetud laene või ühingu vastu ole vaid rahalisi kohustusi, on kohustatud otsima isiku ühingu liikmete hulgast, kes on nõus ehitusmaa-ala ja ehitused üle võtma ühes kõigi neil varadel lasu vate kohustustega. Kui ühingu liikmete hulgas ei peaks leiduma isikut, kes oleks nõus seda tegema, siis võib vastavat isikut otsida väljaspoolt ühingut, kusjuures kandidaat peab vastama § 9 toodud nõu deile, olema ühingule vastuvõetav ja olema nõus astuma ühingusse kõigi nende kohustustega ja õigus tega, mis olid ühingust lahkuval liikmel. Sellise liikme vastuvõtmise otsustab ühingu juha tus. Juhatuse otsus selles asjas on lõplik. § 24. Kui § 23 tähendatud liige ei peaks leidma sobivat asemikku, siis on ta kohustatud sellest juha tusele kirjalikult teatama. Juhatus on kohustatud sel lise palve esitanud liikmele otsima asendajat ja seal juures toimima heaperemeheliku hoolsusega. § 25. Liikme lahkumisel ühingust eemaldamise korras annab ühingu juhatus temale kirjalikult teada tähtaja ühingu vastu olevate rahaliste kohustuste ta sumiseks. Kui lahkunud liige määratud tähtpäevaks laene ära ei tasu ja kohustusi ei täida, siis asub ju hatus ühingu vastu olevate kohustuste sissenõudmi sele § 22 ettenähtud korras. 7
Juhatuse nõusolekul võib eemaldatud liige oma kohustused ühingu vastu korraldada ka §§ 23 ja 24 ettenähtud korras. § 26. ühingu liikme surma korral on ühel päri jaist õigus 6 kuu jooksul saada ühingu liikmeks, kui ta on teovõimne Eesti Vabariigi kodanik ja kui ta oma seltskondlikult seisundilt vastab teistele liikme tele. Kui pärijaid on mitu, siis tuleb neil omavahel kokku leppida, kes neist saab surma läbi lahkunud liikme asemele ühingu liikmeks. Samad õigused on ka isikuil, kellele liikme vara on üle läinud kinkimise teel. § 27. Osused koos Osakasudega, millistest arva takse maha ühingust lahkunud liikme kohustused ühingu vastu, makstakse välja kolme kuu jooksul pärast ühingu selle aasta aruande kinnitamist, mil ühingu liige vabaneb ühingu kohustustest § 21). § 28. ühingu liikme surma korral makstakse osus koos Osakasudega tema pärijatele välja samadel tingi mustel, nagu omal soovil lahkunud liikmetelegi. § 29. Liikme lahkumisel ühingust ei kuulu tagasi maksmisele sisseastemaks. VII. ühingu kapitalid.
§ 30.
ühingu kapitalid jagunevad: a) erikapitaliks; b) tagavara-kapitaliks; c) muudeks peakoosoleku otsustel asu tatavateks kapitalideks. § 31. Erikapital moodustub: — osustest ja — ühingu muudest maksudest ja sisse tulekutest, väljaarvatud § 32 tähen datud sissetulekud. Erikapitali kasutatakse kinnis- ja vallasvarade ost miseks §§ 1 ja 2 tähendatud eesmärkide saavuta miseks ja ülesannete teostamiseks ning ühingu hal duskulude katteks. 8
§ 32.
Tagavara-kapital moodustub: — sisseastemaksudest ja — tegevusaasta puhtastkasust 20% kuni tagavarakapital suureneb 25% liik mete sisseaste osuste summast. Tagavara-kapital tarvitatakse ühingu tegevusest tekkinud kahjude katteks. VIII. Arvepidamine jja aruandmine.
§ 33. ühingu tegevusaastaks loetakse ajavahe mik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. § 34. Juhatus koostab igal aastal mitte hiljem kui 1. aprilliks läinud aasta aruande ja esitab selle pärast revisjonikomisjoni poolt läbivaatamist ühes eelarvega kinnitamiseks peakoosolekule. § 35. Aruande peab peakoosolek kinnitama hilje malt 1. maiks. § 36. ühingu tegevusaasta aruanne sisaldab: — liikmete arvu, — kõigi arvete üldise läbikäigu, — kulude ja tulude arve, — äriseisu, — kasude ja kahjude jaotust, — liikmete lisavastutuse summa ja — revisjonikomisjoni märkuse revideeri mise kohta. § 37. ühingu raamatupidamine teostub kaubandustavade kohaselt. IX. ühingu tegevuse juhtimine ja revisjon.
§ 38. ühingu tegevust juhivad peakoosolek ja juhatus. ühingu peakoosolekud on: a) korralised, mis juhatuse poolt kokku kutsutakse aasta alul, kuid mitte hiljemalt 30. aprilliks; 9
b) erakorralised, mis juhatuse poolt kokku kutsutakse kas tarvidust mööda, revisjonikomisjoni või 1/10 liikmete kirjalikul nõudmisel. Juhatus on kohustatud revisjonikomisjoni või 1/10 liikmete nõudmisel peakoosoleku kokku kutsuma 14 päeva jooksu], nõudmiskirja saamisest arvates. Kui juhatus seda ei tee, siis kutsutakse peakoosolek kokku seaduses ettenähtud korras. § 39. Peakoosolek otsustab järgmisi ühingu tege vusse puutuvaid küsimusi: a) juhatuse, revisjonikomisjoni ja muude erikomis jonide liikmete ning nende kandidaatide valimine ja vajaduse korral nendele tasude määramine; b) põhikirja muutmise ja täiendamise küsimuse otsus tamine ning kodukorra kinnitamine; c) ühingu tegevuskava, tulude ja kulude eelarve läbivaatamine ja kinnitamine; d) aasta aruannete läbivaatamine ja kinnitamine; e) kasude ja kahjude jaotamine; f) kinnisvarade omandamine ja müümine; g) ühingule ja ühingu liikmeile ühingu vastutusel muretsetatavate laenude suuruse ja tingimuste kin nitamine ; h) liikmete eemaldamine ühingust; i) samasihiliste ühingutega liitumine; k) ühingu tegevuse lõpetamine; l) kõigi muude küsimuste otsustamine, mis ületavad juhatuse võimupiire. § 40. Peakoosoleku aeg, koht ja päevakord an takse liikmetele teada hiljemalt 10 päeva enne koos oleku päeva. Teated loetakse kätteantuks, kui nad on saadetud aadressil, mis on ühingu raamatuisse sisse kantud liikmete kirjaliku teadaande põhjal. 10
§ 41. Peakoosolekul igal liikmel on üks hääl, vaatamata osuste arvule. § 42. Peakoosoleku avab juhatuse esimees või tema asetäitja, väljaarvatud § 5 ettenähtud koosolek. Peakoosolek on otsusevõimne, vaatamata kokku tulnud liikmete arvule, kui teadete saatmisel on täi detud § 40 toodud nõuded. § 43. Peakoosolek valib iga koosoleku algul koos oleku juhataja nende liikmete hulgast, kes ei ole juhatuse või revisjonikomisjoni liikmed ja kes ei seisa ühingu teenistuses, ja protokollikirjutaja. § 44. Peakoosolek otsustab küsimusi hääletami sest osavõtjate häälteenamusega, väljaarvatud § 39 pp b, h ja g, milliste otsustamiseks on vajalik 2/3 hääl test. Kui asjade otsustamisel on poolt ja vastu ühe palju hääli, siis loetakse ettepanek tagasi lükatuks. Peakoosoleku otsused on kehtivad ühingu kõigi liik mete kohta. MÄRKUS: juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete vali mine, nende vastutusele võtmine ja ametist tagan damine ning liikmete eemaldamine otsustatakse kinnisel hääletamisel. Muudel juhtudel hääleta takse lahtiselt, kui koosolek ei otsusta hääletada kinniselt. Kui valimistel tarviline arv kandidaate ei saanud häälteenamust, korraldatakse uus vali mine nende kandidaatide vahel, kes said kõige rohkem hääli.
§ 45. Peakoosoleku otsused kantakse protokolliraamatusse, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja, protokollija ja vähemalt kolm koosoleku poolt nime tatud liiget. § 46. Juhatus on ühingu esindajaks kogu tema asjaajamises kohtute ja läbikäimises asutustega ja eraisikutega. Juhatuse ülesandeks on: a) ühingu liikmete vastuvõtmine ja liikmete nimekirja pidamine; 11
b) ühingu tööstuste ja ladude juhtimine ja varade valitsemine; c) ühingu nimel vekslite ja võlakohustuste väljaand mine peakoosoleku poolt määratud piirides; d) kinnisvara omandamine ja võõrandamine peakoos oleku otsusel; e) ühingu teenijate ja eriteadlaste ametisse võtmine ja ametist vabastamine ning neile palga määra mine eelarve piirides; f) volituste väljaandmine; g) ühingu nimel lepingute sõlmimine ja kohustuste andmine; h) ühingu tööjõududele juhatuskirjade ja kodukorra maksmapanemine ning tarbekorral nende esita mine peakoosolekule kinnitamiseks; i) arvepidamise korraldamine, aasta-aruande koosta mine ja esitamine läbivaatamiseks revisjonikomis jonile ning kinnitamiseks peakoosolekule; k) ühingu tegevuskava ja eelarve esitamine revisjoni komisjonile ja peakoosolekule; l) peakoosoleku kokkukutsumine; m) peakoosoleku otsuste täitmine; n) vastutuste andmine (§ 3 p. d). § 47. ühingu juhatus koosneb esimehest ja neljast liikmest, kes valitakse peakoosoleku poolt neljaks aastaks. Juhatuse liikmetele valitakse neli kandidaati, kes astuvad juhatusse esimehe või abiesimehe kutsel. Juhatuse esimees valitakse eraldi, teised liikmed ja nende kandidaadid valitakse koos, kusjuures vali tuks loetakse häälteenamuse järjekorras: neli esimest — juhatuse liikmeteks ja neli järgmist juhatusliikmete kandidaatideks. Juhatus valib oma liikmete hulgast abiesimehe, laekuri ja sekretäri. 12
§ 48. Igal aastal lahkub, väljaarvatud juhatuse esimees, ametist 1/4 juhatuseliikmeist kolmel esimesel aastal — liisu läbi, pärast vanuse järjekorras. Lah kunud juhatuseliiget võib valida tagasi. Juhatusliikmete kandidaadid valitakse igal aastal uuesti. § 49. Juhatuse koosolekud kutsub kokku tarvi dust mööda juhatuse esimees või tema äraolekul abiesimees. Koosolek loetakse otsusevõimeliseks, kui sellest osa võtavad esimees või abiesimees ja kaks juhatuse liiget. § 50 Juhatuse koosolekul otsustatakse kõik asjad lihthäälteenamusega. Häälte poolnemisel otsustab esimehe hääl. Juhatuse koosolekul tehtud otsused kantakse protokolliraamatusse, millele kirjutavad alla kõik koosolevad juhatuse liikmed. § 51. Juhatuse liikmed vastutavad oma varaga kahjude eest, mis nad on tekitanud ühingule seaduse, põhikirja või peakoosolekute otsuste vastu käivate tegudega. § 52. Revisjonikomisjon koosneb vähemalt kol mest liikmest ja kahest kandidaadist, kes valitakse peakoosoleku poolt lihthäälteenamusega kinnisel hääle tamisel üheks aastaks. Komisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni esimehe ja tema asetäitja. § 53. Revisjonikomisjoni ülesandeks on: a) ühingu kassa, raamatute ja varade revideerimine ja võrdlemine raamatutega; b) liikmete poolt juhatuse vastu tõstetud kaebuste läbivaatamine ja oma seisukohaga peakoosolekule esitamine; c) valvamine, et juhatus põhikirja ja kodukorda täi daks kui ka teistelt liikmeilt ja teenijailt kodu korra ja kohuste korralikku täitmist nõuaks; 13
d) aasta-aruande ja eelarve läbivaatamine ja võrd lemine, kui ka kõige ühingu tegevuse kontrolli mine. Eelarve läbivaatamine peab toimuma 2 nädala jooksul; e) muud toimetused, mis kodukorraga tema peale pannakse. § 54. Asjaajamises ja arvepidamises leiduvatest puudustest teatab revisjonikomisjon juhatusele. Ei astu juhatus puuduste kõrvaldamiseks viivitamata samme, siis nõuab revisjonikomisjon põhikirja § 38 põhjal peakoosoleku kokkukutsumist. Kui juhatus ei täida revisjonikomisjoni nõudmist kahe nädala jook sul, siis kutsub peakoosoleku kokku revisjonikomisjon oma algatusel. Revisjonikomisjoni otsused kantakse protokolliraamatusse, millele kirjutavad alla kõik revisjonikomis joni koosolnud liikmed. § 55. Kaebused revisjonikomisjoni peale tuleb peakoosolekule esitada revisjonikomisjoni kaudu, kes need esitab järgmisele peakoosolekule ühes oma seletusega. X. Ühingu tegevuse lõpetamine.
§ 56. ühingu tegevus lõpetatakse koperatiivühingute ja nende liitude seaduses ettenähtud korras. § 57. ühingu tegevuse lõpetamise puhul valib peakoosolek likvideerimiskomisjoni või usaldab selle ühingu juhatusele. § 58. Likvideerimiskomisjon ajab asju peakoos oleku poolt antud juhendite kohaselt, vastutab kah jude eest, mis tema süü läbi ühingule tekivad ja kuulub peakoosoleku poolt valitud revisjonikomisjoni kontrolli alla. § 59. Likvideerimiskomisjon otsib abinõusid ühin gu võlauskujate rahuldamiseks, müüb ühingu varasid ja astub kõrvaliste isikutega läbirääkimistesse ühingu arvete õiendamiseks. 14
§ 60. Kui ühingu varasid kõigi nõuete rahulda miseks ei jätku, siis võtab likvideerimiskomisjon ar vesse liikmete lisavastutussummad ja nõuab liikme telt võrdeliselt sisse puuduva summa. § 61. ühingu tegevuse lõpetamise korral ei maks ta liikmetele tagasi nende osuseid enne kui kõik ar ved võlausaldajatega on õiendatud, kuid igal juhul mitte enne kui ühe aasta pärast, arvates ühingu lik videerimise väljakuulutamisest. § 62. ühingu tegevuse lõpetamistööde järele seab likvideerimiskomisjon kokku täieliku aruande, mis esi tatakse peakoosolekule kinnitamiseks ühes revisjoni komisjoni otsusega. § 63. Kui ühingul pärast võlgade katmist ja liik metele kuuluvate summade õiendamist jääb veel vara järele, siis teeb selle vara kohta otsuse peakoosolek, arvesse võttes kehtivaid seadusi.
A. Reio,
O. Annus,
kolAeitn.
L. Koort,
kapten
kapten
A. Stern,
A. Feofanov.
major
leitnant
Oklon,
K. Pringi,
Kajalt,
major, arh.
n.-ltn., ins.
koi.
Siseministri 13. veebruari 1939. a. otsusel on Elamute Ehitusühing ,,Erak-maja“ kantud Siseministeeriumi Üldosakonna ühingute, selt side ja nende liitude registrisse nr. 5965 all. Tempelmaks 9.45 krooni suuruses kustutatud. Tallinnas, 14. veebruaril 1939. a.
VaataTARTU VABAKUTSELISTE
ABIANDMISE ÜHINGU
PÕHIKIRI...TARTU VABAKUTSELISTE
ABIANDMISE ÜHINGU
PÕHIKIRI
M. Hermannid trükk, Tartus 1939 a,
Tartu Vabakutseliste Abiandmise ühingu
põhikiri.
I
ÜHINGU OTSTARVE.
§ ü
Tartu Vabakutseliste Abiandmise Ühingu
otstarve on oma abitarvitajaid liikmeid ja nende
perekondasid aidata igal juhtumisel, mis seisab
ühingu võimaluses: a) haiguse korral arsti abi
ja surma korral matuse abi anda ja b) töö puu
duse korral abiandmine laenu näol.
§ 2Ühingul on õigus : 1) igasuguste organi
satsioonidega tarbekorral ühineda oma sihtide
saavutamiseks (Märkus: kui pole miskit riigi
vastast olu). 2) oma liikmetele kohtasid muret
seda ; 3) igasugust abiandmist liikmetele ja nende
perekondadele ; 4) raamatukogusid avada, lote
riisid, näitemüükisid toime panna; 5) laenu- ja
matusekassasid asutada, klubi ja einelauda avada ;
6) kontserte, näitemängusid ja teisi pidusid toime
panna.
§ 3Ühingul on kõik juriidilise isiku õigused ja
tal on oma nimetusega pitsat ja lipp.
3
H
ÜHINGU LIIKMED.,
§ 4.
Ühingu liikmeks võetakse vastu mõlemist
soost isikut.
Märkus: liikmeks astuja ei saa alla 20 aastat vana olla
§ 5.
Kes ühingu liikmeks soovib astuda peab
eestseisusele teatama, kes tema vastuvõtmise
otsustab.
§ 6.
Sisseastumise maksu ja aasta liikmemaksu
suuruse ja äramaksmise tähtaja määrab pääkoosolek.
Märkus: liige, kes määratud tähtajaks maksusid ei ole
õiendanud, loetakse ühingust väljaastunuks ja kaotab
liikme õigused.
§ 7.
Liikmeid võib ainult pääkoosoleku otsuse
järele ühingust välja beita, kui kaks kolmandiku
häälteenamusega kokku tulnud liikmete arvust.
UI
ÜHINGU VARANDUS.
§ 8'
Ühingu yaraudus koguneb : a) sisseastumise
maksust ; b) liikmemaksust; c) vabatahtlistest
annetest ja d) igasugustest ühingu poolt toime
pandavatest pidudest, korjandustest, näitemüügist,
einelauast ja kassadest jne.
4
<
i a.
ühingu rahasummad peavad rahaasutustes
hoiul olema, pääle tarvilikkude jooksvate kulude.
iV
ÜHINGU KORRALDUS.
§ 10.
Ühingu tegevust korraldavad : a) pääkoosolek, b) juhatus, e) nõukogu, d) revisjoni-komisjon ja e) igasugused toimkonnad, keda pääkoosolek ehk juhatus selleks valib.
Tähendus: Ühingu asukoht on Tartus.
§ 11.
Pääkoosolekud on korralised ja erakorralised.
Koosolekud kutsutakse kokku juhatuse poolt iga
aasta mitte hiljem kui 16. jaanuariks.
Erakorralised pääkoosolekud kutsutakse kok
ku : 1) juhatuse poolt oma hääksarvamise järele
ja 2) revisjoni komisjoni ehk ühe kümnendiku
liikmete nõudmise pääle, 3) nõudmine peab mitte
hiljem kui 14 päeva jooksul täitmist leidma.
§ 13-
Pääkoosolek otsustab ühingusse puutuvad
üleüldised küsimused, aga iseäranis käivad tema
otsustamise all; 1) aasta aruande kinnitamine,
2) eelarve kinnitamine, 3) juhatuse ja teiste amet
nikkude ja toimkondade valimine, 4) ühinemine
teiste organisatsioonidega, ö) liikmete väljaheit
mine, 6) põhikirja muutmine ja liikmemaksu
5
suuruse ja tähtaja äramääramine, 7) kodukorra
kinnitamine ja 8) ühingu tegevuse lõpetamine
§ 14.
Pääkoosolek loetakse otsu.-evõimuliseks kui
vähemalt üks kümnendik liikmeid koos on, välja
arvatud põhikirja muutmine ja ühingu tegevuse
lõpetamine.
§ 15.
Kui pääkoosolek tarvilist arvu liikmeid pole
ilmunud, siis peetakse järgmine koosolek mitte
hiljem kui 2 nädalat ära, mis kokkutulnud liik
mete arvu pääle vaatamata otsusevõimeline on.
Märkus: pääkoosolek valib enesele juhataja, kuna otsu
sed kõik liht häälteenamusega tehakse
§ 16Ühingu pääkoosolek valib juhatusse 6 liiget:
1) esimees ja tema abi, 2) kirjatoimetaja ja tema
abi, 3) kassahoidja ja tema abi, 4) nõukogu 6
liikme ja 6 kandidaadiga ja 5) revisjoni-komiejoni 3 liikme ja 3 kandidaadiga — ühe aasta
aja pääle.
§ 17.
Juhatus peab mitte vähem kui kaks korda
kuus koosolekuid. Neid loetakse seaduslikuks,
kui esimees ehk tema abi ja pool juhatusest koos
on. Otsused tehakse liht häälteenamusega, on
mõlemil pool häälesid ühe palju, siis annab esi
mehe hääl otsuse.
§ 18.
Juhatuse kohused on : 1) oma liikmete
huvide kaitsmine, 2) liikmetele ainelise abiand6'
mise otsustamine pääkoosoleku poolt kinnitatud
piires, 3) uute liikmete vastuvõtmine, 4) pidude,
referaatide, kirjanduse õhtute jne. toimepane
mine, väljasõitude korraldamine, ruumide üüri
mine, teenijate palkamine, raamatute ja ajalehtede
tellimine, einelaua korraldamine, 5) üleüldse kõi
kide jooksvate asjade ajamine.
§ 19Pääkoosoleku poolt valitud nõukogu on
otsuse teguvõimuline võim, kes ühingu esimehe
poolt ettepandud päevakorra küsimusi ära otsustab.
§ 20.
Ühingu revisjoni-komisjon revideerib ühingu
rahasummasid, varandust, raamatuid ja doku
mente, annab revideerimise tagajärgedest ühingu
pääkoosolekul aru ja vaatab ka ühingu aruanded
ja eelarved läbi.
V
ÜHINGU TEGEVUSE LÕPETAMINE.
§ 21.
Ühingu tegevust lõpetab pääkoosolek oma
otsuse järele, oma otsuse täitmiseks võib pääkoos
olek likvideerimise komisjoni ametisse panna,
§ 22.
Ühingu puhas varandus, mis pääle likvidee
rimist vabaks jääb, läheb pääkoosoleku otsuse
järele mõnesuguste Eesti riigi heategeva seltsi
otstarbeks.
ALEKSANDER KÕIV
JAAN TÜNDER
KARLA MARTINSON
KRISTJAN SAAG
JAAN AMBOS
KRISTJAN ROOMA
EDUARD GEORGE
7
1924. aasta mai kuu 17. päeval Tartu-Võru
Rahukogu registreerimise osakond vaatas läbi
TARTU EESTI VABATÖÖLISTE ABIANDMISE
ÜHISUSE registreerimise asja ja Kod. Kohtup.
Sead. §712 ja Ajutise Valitsuse poolt 21. märtsil
1919. a. vastuvõetud ja »R. Teatajas« nr. 18 —
1919. a. avaldatud seaduse §§ 13—15 põhjal
otsustas
TARTU EESTI VABATÖÖLISTE ABIANDMISE
ÜHISUS seltside, ühisuste ja liitude registrisse
kanda ja selle üle äramääratud korra järele kuu
lutada.
Registrisse kantud nr. 785 alJ.
Tempelmaks ja kantselei poschliin on tasutud;
Tartus, 21. mail 1924. a.
Nr. 116-V.
Tartu-Võru Rahukogu Abiesimehe as. :
(allkiri)
Kohtu
pitsat.
.
Sekretäri abi:
KONSTANDIN LIIVOJA
GUSTAV GEORGE
EDUARD LÕOKE
JAAN KARRO
(allkiri)
KARL PAUKSON
JUHAN SIBUL
OSKAR NAPSEP
Siseministri 23. oktoobri 1935 a. otsusel on
Tartu Eesti Vabatööliste Abiandmise Ühisuse uus
nimi; »TARTU VABAKUTSELISTE ABIAND
MISE ÜHING« — kantud Siseministeeriumi Üld
osakonna ühingute, seltside ja nende liitude
registrisse nr T. W. 785 all. Tempelmaks 7.75
krooni suuruses kustulatud Tallinnas, 24. oktoob
ril 1935 a.
Juriidiliste isikute büroo juhataja:
VaataTARTU VABAKUTSELISTE
ABIANDMISE ÜHINGU
KODUKOR...TARTU VABAKUTSELISTE
ABIANDMISE ÜHINGU
KODUKORD
Abiandmise kord
—
Matuse kord
—
—
Liikmete vastuvõtmine ja
väljaheitmine —
—
Liikmete kohused ja õigused
Juhtivate organite korraldus
Komisjonide korraldus
Ühingu sisekord
—
Korrapidaja kohuseid
Pääkoosoleku kord
—
Raamatukogu kord
Auliikmete kord
—
Lipu tähtsus ja kord —
§ 1.
Uhmg aitab alati oma abivajavaid
liikmeid surma ja majanduslise raskuse puhul
võimaluse piirides.
§ 2.
Surma korral antakse lahkunu omas
tele ühekordselt toetust matuserahaks Kr. 25.—
m n. »kirst,uräha« ja lahkunule pärg, mille väär
tus kuni Kr. 10.—
§ 3.
Surmajuhul saab iga surnud liige
pärja, ka siis kui ta asub maal. — Pärja ostab
iiga alati ühing ise, ühes vastava leinalindiga.
§ 4.
Igasugu toetust saab ainult see liige,
kes vähemalt kuus kuud liikmeks olnud ja kõik
oma maksud korralikult tasunud.
Märkus: Liikmeks olemise aja algus, toetuse saa
miseks, loetakse liikmemaksude maksmise
päevast pääle.
§ õ.
Surma läbi lahkunud liiget mälestab
ühing ajalehes leinakuulutuse avaldamisega, mille
väärtus kuni Kr. 5. —
§ 6.
Surma läbi lahkunud liiget saadab
viimasesse rahupaika ühing oma lipuga, pärjaga
ja — võimalusel — puhkpillide orkestriga.
Märkus I:
Muusikaga matmisel võib puhkpillide or
kestri tasuks maksta kuni Kr. 25. - . Soo
vivad surnu omaksed Kallimat muusikat,
siis tuleb neil tasuda üle Kr. 25. — ulatuv
muusika tasu.
M ä rkus II: Juhul, kui surnu omaksed ei soovi muu
sikat, jääb muusika raha ühingule.
§ 7.
Majanduslise raskuse all kannatajale
liikmele antakse toetust ilma protsendita laene
näol ja kahe käsiniku vastutusel kuni Kr. 10.—„
kolme kuu pääle.
§ 8.
Abisaajaa liikmed on kohustatud igal
ajal juhatuse liikmete õigustatud nõudmistele
vastutulema nagu: neile igasugu teateid and
ma ja neid oma ruumesse laskma abivajamise
suhtes selgusele jõudmiseks. —- Vastasel korral
iääb abi saamata.
§ 9.
Laenu antakse juhatuse omal äranä
gemisel ainult neile, kes seda tööpuuduse või
haiguse tõttu hädasti vajavad. Laenu lubamise
otsus tehakse kinnisel hääletusel.
Märkusi:
Laenajale otsuse tegemisel — ja üldse
igasuguste isiklikkude asjade otsustamisel
— peavad liikmed, kellele otsus tehakse.,
eemalduma koosolekult.
Märkusil: Otsus tehakse kohe teatavaks ja selle
peale on asjahuvilisel liikmel õigus pääkoosoleku ees kaebust tõsta.
§ 10.
Liikmed, kes laenu saanud ja seda
3 kuu möödumisel ei saa tasuda, peavad esitama
juhatusele sooviavalduse laenu pikendamiseks
ühes käsinikkude nõusolekuga. — Vastasel kor
ral tuleb laen tasuda.
§ 11.
Juhatusel on õigus laenaja majanduslise olukorraga arvestades laenu pikendada
kuni kaks korda ä 3 kuud.
§ 12.
Laenuvõtja ei saa teisele laenuvõtjale
vastutavaks käemeheks olla.
§ 13.
Kui nähtub, et liige sihilikult ei tasu
laenu, on juhatusel õigus seüa kohtu teel nõuda.
§ 14.
1) Haiguse korral on iga liige õigus
tatud juhatuse loal kuni kolm korda aastas tasuta
arstiabi saama.
Kolmekordse arstiabi väärtus
kokku võib olla kuni Kr. 15.—,
0
2) Arstiabi antakse siis, kui ühingu kassas
vähemalt Kr. 1U00.— (tuhat krooni) põhikapitali
on.
II
MATUSE KORD.
§ 15.
On liige surnud, siis teatab sellest
tema lähem sugulane ehk volinik ühingu esi
mehele ja kassapidajale. Viimased isiklikult, ehk
nende korraldusel matuse komisjon, kontrollivad
selle teate tõelikkust ja seda kas surnud liikmel
on liikmemaksud korralikult maksetud ja 6 kuud
liikmeks oldud.
§ 16.
On § 15-das nimetatud asjad korras,
siis maksab kassapidaja surnu omaksele ehk voli
nikule matuse toetuse Kr 25.-- (kakskümmendviis) välja — saades vastu arve millel peab ole
ma: 1) esimehe märkus väljamaksmiseks, allkiri
ja tempel, ja 2) toetuse vastuvõtja allkiri.
§ 17.
Nüüd muretsevad esimees ja kassa
pidaja ehk nende korraldusel matusekomisjon
pärja ühes ühingu nimelise lindiga, saadavad
matusekutsed laiali, palkavad orkestri — kui see
võimalik ja teevad kõik ettevalmistused matuseks.
§ 18. Matuseks määratud päeval ja kella ajal
ilmub juhatus ehk matusekomisjon leinamajja,
ühes ühingu leinalooris lipuga, pärjaga, leinalinti
dega ja valgete kinnastega
M ärkus: Harilikult viiakse ostetud pärg kohe leina
majja
§ 19
Leinamaja ees rivistab esimees ehk
selleks määratud matuse korraldaja leinarongi
järgmiselt üles :
1) ees esimees (korraldaja) — leinaside
varrukal ;
7
2) temast 5 sammu taga, ühingu pärg kahe
paari kandjatega, kelledel leinalindid õlal;
3) pärjast 3 sammu taga, ühingu leinalooris lipp kolme kandjaga, kelledel leinalindid õlal
4) lipust 3 sammu taga orkester ;
5) järgneb surnuvanker, mille ümber kolm
paari auvahte -- leinalintidega õlul : a) üks paar
on hobuste pääde juures ; b) teine — surnuvankri esimeste rataste kohal; c) kolmas —
surnuvankri tagumiste rataste kohal.
6) Surnuvankri taga on leinajad omaksed
ja liikmed.
Märkus I:
Matusekorraldaja äranägemisel võib liik
meid ka surnuvankrist ettepoole paigutada.
Märkus II: Valgeid kindaid kannavad esimees, lipuja pärjakandjad, ning võimalusel — au
vahid,
§ 20.
On soovitav, et kui on meessurnu,
siis kannavad pärga mehed ja kui on naissurnu —
siis naised.
§ 21.
Leinamajast kannavad puusärgi välja
auvahid. Orkester surnuvankri juures mängib
sel ajal leinaviit, lipp orkestri ees on langetatud
leinaseisakusse ja liikmed on tervitusseisakus.
§ Ž2.
Leinarongis liikuda tuleb sirgetesridades ja mõõdukate sammudega. Vali jutt ja
naermine on lubamatu.
§ 23.
Vastutulevat leinarongi kohates ter
vitab lipukandja lippu ja surnut oma lipu lange
tamisega. Teised matuselised tervitavad surnut
harilikul viisil.
§ 24.
Kalmistule jõudes kannavad auvahid
puusärgi hauale, kusjuures vaimulik sammub
puusärgi ees. Kui rist olemas, siis kantakse seda.
vaimuliku ees.
8
§ 25.
Haual asetub lipp haua jalutsisse,
kana peatsis ou vaimulik ja omaksed. Lipu ees
seisab esimees, lipukandjate kõrval on pärjakaudjad, nende taga poolkaares auvahid. Matmise
ajal on lipp langetatud.
§ 26.
Kui haud on kinni aetud, asetab
esimees või tema asendaja pärja lahkunu hauale
ühingu nimel. Lipp on siis langetatud ja kõik
liikmed tervitusseisakus.
Märkus: Soovikohaselt võidakse pärg asetada ka lah
tise haua juures.
§ 27.
Pääle pärja panekut mängib orkester
leinaviit. Sel ajal tuleb kõigil leinaseisakusse
jääda, sest see on viimane austuse avaldus lah
kunule.
§ 29.
Seega on matuse tseremonia läbi.
Leinalindid võetakse õlalt, ja juhatuse poolt selleks
määratud liige toimetab nad seltsimajja ühes
lipuga.
Matusekorra lisa.
Näide, kuidas võiks koostada pärjapaneku
kõne kava.
»Tartu Vabakutseliste Abiandmise Ühing
leinab täna oma liiget N. N. Teda ei ole enam
meie keskel Vägev surm on ta meie ridadest
ära viinud ja meie leiname teda taga.
Leinapuhul oleme endid katnud leinalindiga ;
meie oleme endi ilusa sinise-rohelise lipu kokku
pannud ja katnud musta looriga — see on kõik
täheks, märgiks, et meie keskel valitseb lein.
Enam ei vaja meie liige N. N. julgustust
ja vaimustust meie ühingu lehvivalt lipult. Enam
ei ole tal olemas muresid, hädasid ja valusid.
Ta on leidnud igavese rahumaa. Selle rahumaa,
kuhu meie kõik kas varem või hiljem läheme.
&
Olgu talle siis meie armsa kodumaa muld
kerge kanda ja jäägu temast meile püsiv mälestus.
Tartu Vabakutseliste Abiandmise Ühingu
nimel on mul au asetada lahkunud liikme N. N.
hauale pärg viimaseks austuse avalduse täheks l
Puhka rahus väsinud hing!«
III LIIKMETE VASTUVÕTMINE JA
VÄLJAHEITMINE,
§ 29.
Ühingu liikmeiks võivad astuda mõ
lemast soost kodanikud, kes ;
a) on vähemalt 20 aastat vanad ;
b) on mitte üle 60 aasta vanad;
c) omavad kohtu poolt kitsendamata õigused.
§ 30.
Liikmeks astuda soovija esitab selle
kohase sooviavalduse juhatusele ühes kahe vastu
taja liikme soovitusega.
§ 31.
Juhatusel on õigus:
a) liikmeks astuja sooviavaldus mõjuval
põhjusel tagasi lükata, ilma põhjast nimetamata ;
b) liikmeks astuja vastuvõtta, kusjuures
tuleb välja anda liikmekaart ja poole aasta mak
sud sisse kasseerida.
Märkus: Poole aasta liikmemaks tuleb kohe tasuda,,
vaatamata sellele kuna sooviavaldaja liik
meks võetud.
§ 32.
Ilma soovitajate liikmete nõusolekuta
ja juhatuse otsuseta ei saa uut liiget registreeri
mise raamatuisse kirjutada.
§ 33.
Isik, kelle liikmeks astumise soovi
avaldus juhatuse poolt tagasi lükatud, võib selle>kohase palve esitada veel pääkoosolekule.
10
§ 34.
Liige, kes ühingusse astunud valede
andmetega oma isiku ja vanuse üle, kaotab iga
sugu toetuse saamise õiguse.
§ 3õ.
Isikut, kes üle 60-ne aasta vana võib
juhatus liikmeks võtta, siis kui ta maksab ühin
gule ühekordselt vähemalt Kr. 100.— (üks sada)
-j- igaaastased liikmemaksud liikmeks olemise
ajal.
§ 36.
Liikmed, kes ühingus riigivastast
kihutustööd teevad, tulevad viibimatult kõrval
dada ja teatada politseile, kui see vajalik.
§ 37.
Liikmed, kes seltsivastast kihutustööd
teevad ja põhikirja ning kodukorra nõudeid ei
täida, kõrvaldatakse seltsist kuni pääkoosoleku
otsuseni.
Märkus: Kõrvaldatud, kui ka ise lahkunud liikmel,
pole õigust liikmemaksu tagasi nõuda.
§ 38.
Soovib liige ühingust lahkuda, siis
teatab ta seda kas kirjalikult või suusõnal juha
tusele. Lahkudes peab ta kõik majanduslised
kohustused (laenud, võlad) ühingu vastu õiendama.
§ 39.
Liikmemaksude suuruse ja tähtaja
määrab pääkoosolek aasta algul. Liikmemaksu
deks aastas on :
1. Sisseastumise maks ..................
2.
Liikmemaks ................................
3
Leinakuulutuse maks
..............
Märkus: Makse saab tasuda ka poole aasta viisi.
§ 40.
Liige, kel poole aasta liikmemaksud
<6 kuu möödumisel tasumata, kaotab toetuse saa
mise õiguse
Märkus: Maksu õiendamisel omab ta jälle toetuse
saamise õiguse.
n
§ 41.
Lüge, kel aasta liikmemaksud 12
kuu möödumisel tasumata, kaotab sõna- ja hääle
õiguse
Märkus: Maksu õiendamisel omab ta jälle need õi
gused.
§ 42.
Liige, kes kauema aja jooksul on
jätnud liikmemaksud tasumata ja seda siis teiste
läbi soovib teha, peab oma maksud isiklikult
tasuma,
IV LIIKMETE KOHUSED JA ÕIGUSED
§ 43.
Iga liige on kohustatud :
1) Põhikirja ja kodukorra nõudeid täitma.
2) Pääkoosoleku poolt määratud maksud
korralikult tasuma.
3) Võimaluse järele igale peakoosolekuleilmuma, ja surma läbi lahkunud liikme matusest
osa võtma.
4) Kõiki ühingu ettevõtteid toetama ja.
kaasa aitama ühingu hääks käekäiguks.
§ 44.
a) Igal liikmel on õigus nõuda lae
nu ja surma korral toetust, kui ta oma maksud
on tasunud ja vähemalt 6 kuud liige olnud.
b) Igal liikmel on õigus ennast ja ka teist
liiget ühingu juhtivale kohale kandidaadiks üles
seada ja iga ameti peale valida lasta, — kui ta
6 kuud liikmeks on olnud.
§ 45.
Igal liikmel on õigus osavõtta juha
tuse, nõukogu ja revisjoni-komisjoni koosolekuist
sõnaõigusega, kui need koosolekud pole kinniseks
kuulutatud.
§ 46.
12
Iga liige võib juhatusele teha ette
panekuid suusõnal ehk kirjalikult. Juhatus otsus
tab kas ettepanekuid arutada või mitte ja annab
otsusest teada ettepanijale. Otsusega mitterahulolija võib pääkoosoleku poole pöörata.
Märkus: Juhatuse otsusega mitterahu]olijail on õigus
juhatuse protokollist otsuse ärakirja saada.
§ 47.
Igal liikmel on õigus ühingu asja
ajamist sellekohastest raamatutest järele vaadata,
kui see teda huvitab ja raamatud vabad on
§ 48.
Ühingus tegutsenud vanemad liikmed
ja eriti need, kes on olnud vastutavais ameteis ja
praegu lihtliikmed, on kohustatud ühingu hää
käekäigu eest hoolitsema ja põhikirjast ehk kodu
korrast kõrvale kaldumisel sellele viibimatult
tähelepanu juhtima pääkoosolekul
Y
JUHTIVATE ORGANITE
KORRALDUS,
§ 49.
Pääkoosoleku poolt mingi ameti
pääle valitud liige (n. n. tegevliige) peab oma
kohust hoolega ja õiglaselt täitma. Mittetäitjat
liiget võib juhatus ametist tagandada kuni pää
koosoleku otsuseni.
§ 50.
Liige, kes ametis olles kolm korda
järjest on koosolekult puudunud ilma põhjust tea
tamata, kõrvaldatakse juhatuse poolt kuni pääkoosolekuni ja tema asetäitjaks määratakse kan
didaat.
a)
Juhatus:
§ 51.
Juhatuse ülesandeks on kõikide
jooksvate asjade ajamine ja komisjonide tege
vuse juhtimine.
13
Märkus:
Juhatusele ei allu revisjoni-komisjoni te
gevus.
§ 52.
Esimehe kohus on: 1) ühingu te
gevuse juhtimine pääkoosoleku otsuse ja juha
tuse käsu kohaselt; 2) esindada ühingut väljas
pool; 3) juhatada juhatuse koosolekuid; 4) kin
nitada ühingu arved ; 5) kirjutada alla ühes
kirjatoimetajaga väljuvatele kirjadele; 6) hoida
ühingu pitsatit.
Märkus; Esimehe äraolekul või tema ülesandel täi
dab esimehe kohuseid abiesimees.
§ 53.
Kassahoidja kohus on: 1) ühingu
varanduse valitsemine, 2) liikmemaksude, jne.
kasseerimine, raha väljaandmine ja vastavate raa
matute pidamine; 3) kuu- ja aasta aruannete
esitamine juhatusele, rev.-komisjonile ja pääkoosolekule.
Märkus:
Kassahoidja äraolekul või tema ülesandel
täidab kassahoidja kohuseid abikassahoidja.
§ 54.
1) Kassahoidja on kohustatud ühingu
raha väljaandma ainult kviitungite yastu — siis
kui ta ostab midagi ühingule.
2) Tahab keegi ühingu nimel kassahoidjalt raha välja võtta, siis peab ta esitama doku
mendi milles leidub : a) teade, mis otstarbeks raha
vaja ; b) kuupäev ja aasta arv; c) ühingu tem
pel ja d) esimehe ehk kirjatoimetaja või nende
abi allkiri.
§ 55.
]) Kassahoidjal võib ühingu raha
asjade ajamiseks oma käes olla kuni Kr. 75
(seitsekümmendviis kr.) Üle selle olev raha tuleb
vastavasse panka hoiule viia.
2) Raha pangast väljavõtmine sünnib alati
juhatuse ja nõukogu otsusel, Erand on luba
tud vaid matuse korral kui raha kiiresti tarvis.
§ 56.
14
Kirjatoimetaja kohus on; 1) ühingu
kirjavahetuse pidamine; 2) liikmete nimekirja
pidamine; 3) juhatuse protokollide kirjutamine ;
4) palvekirjade ja kroonika kirjutamise eest saab
ta tasu juhatuse äranägemisel.
Märkus;
Abikirjatoimetaja aitab kirjatoimetajat vii
mase korraldusel ja täidab tema aset.
§ 57.
Kirjade üle peetakse registrit, ja
ärakirjad põhimõttelise tähtsusega väljunud kir
jadest hoitakse alal vastavas kogus.
§ 58.
Ametikohuste täitmisele asudes
vaatavad uued juhatuse liikmed koos vanade ju
hatuse liikmetega kõik ühingu rahasummad, doku
mendid ja varanduse läbi; koostavad protokolli
ja kirjutavad kõik alla.
Märkus:
Ühingu raha ja varanduse eest vastutab
terve juhatus ühiselt, kui selline kahju on
tekitatud juhatuse poolt.
Jooksva rahasumma eest, mis kassahoidja käes, vastutab kassahoidja.
b)
Nõukogu.
§ 59.
a) Nõukogu ülesandeks on : 1) ju
hatusele nõu anda; 2) juhatuse ettepanekuid
kinnitada ja 3) järelvalvata, et neid otsusi täi
detakse. b) Nõukogu koosolek on seaduslik kui
on koos vähemalt 4 liiget (või kandidaati). Ot
sused tehakse liht häälte enamusega vastavalt
ühingu põhikirja § 17 juhatusel.
d) Revisjoni-komisjon.
§ 60.
1) Revisjoni-komisjoni (lüh.: rev-kom.)
ei saa valida juhatuse ja nõukogu liikmeid ega
kestvate toimkondade esimehi.
2) Rev.-kom. tegevus algab sellest päevast
pääle, mil teda pääkoosolek valis. Lahkub liige
rev.-komisjonist, või saab tegevusetu oleku pä
rast tagandatud, siis astub esimene rev.-kom.
kandidaat tema asemele.
J5
Märkus:
Rev.-kom. allub ainult pääkoosolekule.
Seepärast ei saa juhatus rev.-kom. liikmeid
tagandada vaid seda teeb rev.-kom. ise
§ 61.
Rev.- kom. on kohustatud vähe
mait 4 korda aastas, ä 3 kuu tagant kord, re«
videerima ühingu tegevast. Väärnähete korral
tuleb sellest otsekohe teatada juhatusele või pää
koosolekule, neid selleks erakorraliselt kokku
kutsudes.
Märkus:
Rev.-kom. on seaduslik kui koos on juha
taja ja 1 liige. Otsused tehakse kahe hääle
pooltolemisel.
§ 62.
Rev.-kom. tööle asudes revideerib :
1} Kassat, nagu : kassaraamatuid ; arveid ;
raha.
2) Inventari, nagu: mööbel, lipp, raama
tud, leinalindid jne.
3) Arutab kaebeid, mis juhatuse tegevuse
vastu sihitud.
4) Koostab revideerimise käigust protokolli,
millele kõik rev.-kom. liikmed alla kirjutavad.
Märkus:
Revideeritav organ on kohustatud esitama
raamatuid, dokumente, varandusi ja andma
tarvilikke seletusi.
§ 63.
Rev.-kom. juhatajal on õigus võtta
reyideerimisele appi seltsi liikmeid, kui rev.-kom.
liikmed ja kandidaadid ei täida oma kõbust,
või kui juhataja peab seda vajalikuks seltsi hu
vides, sellest tuleb teatada siis pääkoosolekule.
§ 64.
Rev.-kom. liikmeil on alati õigus
juhatuse koosolekuist osavõtta sõna õigusega.
VI
Märkus:
§ 65.
16
KOMISJONIDE KORRALDUS,
See korraldus pole kehtiv rev.-kom. kohta,
a) Üldine kord
Mingisuguse küsimuse lahendamiseks
•ehk ülesande täitmiseks valib pääkoosolek ehk
juhatus komisjoni või toimkonna.
Märkus:
Kom või toimk. liikmete arv määratakse
pääkoosolekul ehk juhatuses kindlaks. Va
jadusel valitakse ka juhataja või esimees.
§ 66.
Komisjon või toimkond näitab oma
kohuste täitmisel erilist algatusvõimet ja leidlik
kust üles. Oma koosolekute otsused kannab ta
vastavasse protokolliraamatusse, millele kõik liik
med alla kirjutavad.
Märkus:
Vajadusel võib kom. või toimk. uusi liik
meid juurde võtta s. o. koopteerida,
§ 67.
Kom. või toimk. tegutseb ja valmis
tab otsused iseseisvalt. Otsused esitab kinnita
miseks juhatusele. Otsuse kinnitamisel asub
■otsekohe selle täidesaatmisele.
§ 68.
Kom. või toimk. allub juhatusele ja
pääkoosolekule. Viimasele esitab ta täielise aru
ande oma tööst. Pääkoosolek kas kinnitab või
lükkab tagasi aruande ja vabastab kohustest
või annab neile uue ülesaude.
§ 69.
Kui kom. või toimk. oma tegevu
ses ilmutab kuritahtlikkust või jämedat arusaa
matust, siis lõpetab juhatus tema tegevuse ja
informeerib sellest pääkoosolekut.
§ 70.
Juhatusel on õigus äraastunud ehk
kõrvaldatud kom. või toimk. liikmete asemele uusi
liikmeid määrata, töö edukuse huvides, kuni pääkoosolekuni.
b) Pidu toimkonna kord.
§ 71.
Pidutoimkond on kohustatud pidu
sid korraldama juhatuse soovil.
§ 72.
Ühingu näitejuht on kohustatud
toimima juhatuse ehk juhatuse poolt volitatud
17
isiku näpunäidete järele selleks, et hoida ühin
gut kahjude eest.
§ 73.
Näidendite raamatud, misühingu
arvel muretsetud, jäävad pääle tarvitamist ühingu
raamatukogusse.
c) Turbakomisjoni kord.
§ 74.
Turbakomisjon allub juhatusele, ja
viimane peab turbaküsimuste arutamisel turba
komisjoni alati kokku kutsuma.
§ 75.
Turbaküsimuste
hatusega on turbakomisjoni
ja hääleõigus.
§ 76.
Turbakomisjon
turbaküsimuses ja teostab
kasutamise üle.
VII
arutamisel koos ju
liikmetel alati sõna
annab igasugust nõu
järelvalvet turbasoo
ÜHINGU SISEKORD.
§ 77.
Iga liige peab põhikirja ja kodu
korda, nende alusel väljaantud määrusi, austama
ja täitma.
§ 78.
Iga liige on kohustatud Tartu Va
bakutseliste Abiand. Ühingu kasude hääks töö
tama ja väärnähete korral sellest otsekohe tea
tama juhatusele ehk pääkoosolekule.
§ 79.
Ühingu majavanem valvab ja hoo
litseb ühingu inventari ja ruumide korrasoleku
eest ja valvab hää korra järele.
Ta juhib
ühingu einelauda sellekohase lepingu põhjal.
Märkus:
§ 80.
18
Majavanemal on õigus juhatuse koosole
kuist osavõtta sõnaõigusega.
Ühingu ruumes viibijad on kohus-
iatud endid korralikult ülalpidatna ja majava
nema ning korrapidaja nõudeid täitma.
§ 81.
Ühingu ruumes ei tohi liikmed üks
teist sõnaga ega teoga haavata. Sünnib selline
väärnähe, siis peab süüdlane oma tegu kanna
taja ees vabandama teiste liikmete juuresolekul.
§ 82
Kui § 81 tähend. süüdlane liige seda
ei tee, siis karistab teda juhatus, ehk kannab
asja pääkoosolekule ette, süüdlast liiget ühingust
kõrvaldades kuni pääkoosolekuni.
Märkus: Asja arutamisel on juhatus ja pääkoosolek
kohustatud poolte seletusi ära kuulama.
§ 83.
a) Ühingu kodukorra vastu eksimisküsimuste lahendamine kuulub juhatuse võim
konda.
b) Asja arutamise korral kutsub juhatus
kaebaja ja kaebealuse, vajadusel ka tunnistajad,
ette. Asja arutamine sünnib kinniselt, otsus
kuulutatakse avalikult.
Märkus:
Karistatute kohta peetakse sellekohane ni
mestik.
§ 84.
Kodukorra rikkumise ja põhimõtete
vastu eksimiste eest karistatakse süüdlasi juha
tuse poolt järgmiselt:
1. märkusega,
2. noomitusega,
3. ärakeelamisega ajutiselt ühingu ruu
messe ilmuda,
4. väljaheitmine ühingust kuni pääkoosoleku otsuseni.
Märkus:
Juhatuse otsusega mitte rahulolija võib kaebada pääkoosolekule.
§ 85.
Igal liikmel peab ühingu ruume il
mudes liikmekaart kaasas olema ja seda maja
vanema ehk korrapidaja nõudel otsekohe esitama
isiku tõestamiseks.
19
§ 86.
Ühingu ruumes on keelatud laulda
riigivastaseid ja roppe laule, ning lärmitseda.
§ 87.
Juhatuse liikmeil, majavanemal ja
korrapidajal on õigus korrarikkumise kõrvaldadamiseks korraldusi teha, mida vastuvaidlemata
tuleb täita.
Märkus:
Leiab keegi liikmeist, et nende korraldus
pole kooskõlas põhimõtetega või kodukor
raga — siis võib ta selle üle hiljem juhatuse
ees kaebust tõsta.
§ 88.
Pidude ajal valvavad korra järele ju
hatuse poolt määratud korrapidajad, kellede kor
raldustele kõigil tuleb alluda.
Märkus:
Selle § kohta on ka maksev § 87 märkus
§ 89.
Liige, kes ühingu varandust rikub
ehk ära raiskab, on kohustatud juhatuse poolt
määratud tähtajaks ja suuruses kahju ära tasuma.
§ 90.
Kui ühingule võlgnev liige omab
õiguse saada tasu ühingult, siis tuleb enne tasu
väljamaksmist ühingu võlg maha arvata.
§ 91.
«Külaliste raamatusse« kui ka mu
jale tulevad nimed kirjutada selgelt ja arusaada
valt. Kellelgi pole õigust ühingu raamatuist
lehti välja rebida, kinni kleepida või muul viisil
rikkuda.
§ 92.
«Kodukorra« muutmise ettepane
kuid peab esitama kirjalikult juhatuse või pääkoosolekule ja need võetakse järgmise pääkoosoleku päevakorda. Nende vastuvõtmise poolt
peab olema vähemalt 2/z koosolijaid.
VIII
KORRAPIDAJA KOHUSEID.
§ 93.
1) Korrapidajaid määrab juhatus
ühingu liikmeist teatava aja pääle kindla üles20
andega. 2) Korrapidamisest on kohustatud osa
võtuta ühingu liikmed järjekorras, väljaarvatud
juhatuse liikmed (võimalusel).
§ 94.
Korrapidaja, kes ei saa täita temale
määratud ajal korrapidamise kohustust, võib
oma asemele jätta kedagi teist, enne teatades
sellest esimehele ehk majavanemale.
§ 95.
Korrapidaja päämiseks ülesandeks on:
1. Valvata, et ei rikutaks ühingu kodu
korda.
2. Hoolitseda, et kõik mängud (male, kale
jne.) ja ajalehed oleks korras ja soovijaile kätte
saadava).
3. Sellekohasel korraldusel lõikab äjaletedest kõik ühingusse puutuvad kirjutused välja,
samuti ajalehe joonealused jutud — romaanid.
Asetab need juhatuse tuppa.
4. Kinnise peo puhul valvab, et peoruu
mis viibijad oleks registreeritud «Külaliste raa
matusse* vastava korra järele.
§ 96.
Korrapidaja peab keelduma alkoholi
tarvitamisest, sellepärast, et ta ise peab olema
külalistele eeskujuks.
§ 97.
Kui korrapidaja, täites oma ameti
kohust, kandes korrapidaja märki, olles kaine ja
otsustusvõimeline — teeb korraldusi, mis kooskõ
las põhimõtetega ja kodukorraga, siis tuleb igal
ühel neid korraldusi täita ja võimukad liikmeil
(nagu juhatuse jne.) mitte vahele segada.
Märkus:
Igasugustest arusaamatustest tuleb hiljem
juhatusele teatada.
§ 98,
On korrapidaja joobnud ja tema
korraldused pole kooskõlas kodukorraga, siis tu
leb kohal viibivad juhatuse või nõukogu liik
meil see korrapidaja otsekohe kõrvaldada, ase
täitja määrata ja sellest juhatusele teatada.
IX
PÄÄKOOSOLEKU KORD,
a) Üldine kord.
§ 99.
Pääkoosolekud kutsutakse kokku ja
peetakse vastavalt ühingu põhikirja ja maksvate
seaduste nõuete järele. Pääkoosoleku päevakord
peab vähemalt 7 päeva enne koosolekut ühingu
korteris väljas olema.
Märkus: Poole aasta pääkoosolek informatsiooni and
miseks kutsutakse kokku hiljemalt 30. juuliks,
§ 100.
Pääkoosolekul on igal liikmel sõ
na- ja hääleõigus.
Märkus:
Erandiks on ainult § 41 esinev juhus
§ 101.
Pääkoosolekust võivad osavõtta
mitteliikmed nagu : politsei, ajalehe reporterid,
jne. aga ilma sõna- ja hääleõiguseta.
Märkus:
Erandjuhul võib koosoleku juhataja neile
sõnaõiguse anda vaid pääkoosoleku loal.
§ 102.
Soovib keegi liige temale eriti täht
sat asja protokolleerida lasta, siis esitab ta selle
kohase palve ja asja sisu lühidalt ja selgelt suu
sõnal ehk kirjalikult. Protokollija on kohustatud
seda palvet kohe täitma.
§ 103. Kõik pääkoosolekust osavõtjad kirju
tavad oma nime »Ivvoorumi Raamatusse*.
§ 104.
Enne pääkoosoleku avamist tuleb
■kokku kutsujad selgusele jõuda kas kvoorum on
koos s. o. kas põhikirjas ettenähtud arv liikmeid
on koos.
Märkus: Pääkoosolek on otsusvõimeline kui koos on
vähemalt 7io liikmeid, väljaarvatud põhikirja
muutmine ja ühingu tegevuse lõpetamine.
Neil juhtudel peab koosoiema vähemalt */»
liikmeskonnast.
§ 105.
Ei ole pääkoosolek mitte otsus
võimeline, siis jääb koosolek pidamata ja selle
üle koostatakse protokoll, millele kokku kutsujad
alla kirjutavad.
§ 106.
On pääkoosolek otsus võimeline, siis
avab esimees ehk tema puudumisel keegi kokku
kutsujaist koosoleku ja palub valida koosoleku
juhataja, protokollija ja 3 protokolli kinnitajat.
Kui tarvis valitakse ka häältelugejad.
Märkus:
Vajadusel valitakse juhatajale ja protokolli
jale abid.
§ 107.
On pääkoosoleku juhataja valitud,
annab avaja koosoleku juhatamise temale üle.
b) Juhatamine.
§ 108.
Juhatamisele asudes tutvustab pää
koosoleku juhataja koosolijaid päevakorraga ja
selgitab missuguses järjekorras soovitakse päeva
korra punktide arutamisele asuda.
§ 109.
Tehakse koosolijate poolt päeva
korra muutmise kohta ettepanekuid, siis otsus
tatakse need liht häälteenamusega.
§ 110.
On soovitav, et enne iga päeva
korra punkti arutamisele asumist antakse selle
punkti kohta lühike seletus päevakorra koos
tajate poolt.
§ 111.
Koosoleku juhataja ei tohi pikalt
asju seletada. Tema ülesandeks on :
1. päevakorras olevate küsimuste aruta
mist erapooletult juhatada ;
2. järjekorras sõna anda ;
3. korda pidada;
4. läbirääkimistest kokkuvõtteid teha;
5. ettepanekuid hääletusele panna.
§ 112.
Kui koosoleku juhataja tahab osa2a
võtta läbirääkimistest, siis peab ta juhatamise
ameti kas maha panema, ehk üle andma oma abile.
Märkus:
Koosoleku juhataja ei saa ega tohi vaielda.
§ 113.
Koosoleku juhataja valvab, et tea
tud päevakorra punkti arutamisel sõnavõtjad ai
nult selle punkti kohta mõtteid vahetaks. Eksib
keegi selle vastu, siis kutsub juhataja ta korrale
sõnadega: »Palun päevakorra juurde. «
§ 114.
Kui kõneleja väga pikalt ja sega
selt kõneleb, siis peatab juhataja teda sõnadega :
»Kõneleja, ma peatan teid !« ja palub teda lühi
dalt ja selgelt kõneleda.
§ 115.
Samuti peatab juhataja kõnelejat,
kui kellelegi korrarikkujale on tarvis märkust teha.
Kõnelejale antakse luba edasi kõneleda sõnadega:
» Kõneleja, palun jatkatal«
§ 116.
Soovib keegi asja arutamise korra
kohta märkust teha, siis palub ta sõna »Korra
kohta* milleks juhataja temale siis sõna annab
kui eelkõneleja on lõpetanud.
.Märkus:
Sõnavõtt korra kohta võib kesta kuni
minutit.
5
§ 117.
Samuti nagu § 116 antakse sõna
ka soovijale. »Faktiiine märkus,* milles lühi
kesi õiendavaid teateid tohib teha.
Märkus:
Faktilisel märkusel on eesõigus korra küsi
muse ees.
§ 118.
Ükski koosolija ei tohi ilma juha
taja loata kõneleda.
§ 119.
Juhataja on kohustatud korrale
kutsuma kordarikkujat kõnelejat ja koosolijat
kas : 1) sõnaõiguse võtmisega, ehk 2) märkuse
tegemisega.
Märkus:
.24
I Sõnaõiguse võtmine sünnib nii, et pääle
kolmekordse hoiatuse tegemise juhataja võ
tab korrarikkujalt sõnaõiguse ära selle päe
vakorra punkti arutamise ajaks.
Märkus:
II Märkuse tegemine sünnib juhataja poolt
sõnadega; „N. N. Teen teile I märkuse kor
rarikkumise eest.
§ 120.
Osutub vajalikuks korrarikkujale
teha teistkordne märkus, siis juhataja selgitab
ühtlasi III da märkuse tagajärgi.
§ 121.
Ill-da märkuse tegemisel võib ju
hataja ettepanekul koosolek ilma vaidlusteta ot
sustada korrarikkuja kõrvaldamise koosolekult.
Enne otsustamist võib korrarikkujale lühikeseks
seletuseks sõna anda.
Märkus:
Kui korrarikkuja ei lahku koosolekult, võib
juhataja politsei abi tarvitada
§ 122.
Kui koosolekul tekib suurem korra
rikkumine ehk arusaamatus, siis võib juhataja
kuulutada vaheaja kuni 15 min. ehk hädakorral
lõpetada koosoleku
t
§ 123.
Ei vasta koosoleku juhataja oma
ülesandele, ehk ei talita erapooletult, siis võib
usaldusküsimuse üles tõsta. Selgub hääletusel,
et juhatajal pole enam koosolijate usaldust, siis
tuleb ta vallandada ja otsekohe uus juhatajavalida.
Märkus:
Juhataja usalduse küsimuse arutamisel ju
hatab koosolekut tema abi.
§ 124.
Kui päevakord läbi, lõpetab juha
taja koosoleku koosolijate otsusel.
c) Ettepanekud ja hääletus.
§ 125.
Kui läbirääkimised arutusel oleva
küsimuse kohta on lõppenud, võtab keegi sel
gunud mõtted ja soovid lühidalt kokku ja esitab
selle ettepanekuna koosolekule vastuvõtmiseks.
§ 126.
Kui ettepanekud tehtud ja sõna
nende kohta poolt ja vastu võetud, siis asutakse
hääletusele.
Märkus:
Viimasena antakse sõna aruandjale, ettepa
neku tegijale, või isikule kelle tegevus oli
arutusel sõnadega: „N. N. Teil on viimane
sõna!"
§ 127.
Hääletus sünnib pääkoosoleku ot
susel kas lahtiselt või kinniselt — sedelitega.
Häälte lugemist toimetab koosoleku juha
taja ehk selleks valitud liikmed.
§ 128.
Enne hääletamist antakse hääletusviisi ja ettepanekute järjekorra kohta sõna
lühidalt.
M ä rkus:
Kui hääletamine alganud, ei anta enam kel
lelegi sõna.
§ 129.
Kõige kaugemale ulatuv ettepanek
•võetakse esimesena hääletusele. Kahtluse puhul
määrab järjekorra pääkoosolek.
Märkus:
Ettepaneku paranduse korral, kui parandu
sega ei ole nõus ettepaneku tegija, hääle
tatakse enne parandus, ja siis kogu ettepa
nek tervikuna.
§ 130.
Hääletusele tuleva ettepaneku loeb
juhataja ette. Hääletus lahtiselt sünnib küsimu*
sega :
»Kes on selle ettepaneku poolt ?« ja
»Kes on selle ettepaneku vastu ?« ja käte üles
tõstmisega.
§ 131.
Kui on kinnine, sedelitega hääle
tus, siis sedelid tembeldatakse ja hääletusel kir
jutavad pooldajad »ja«, vastuolijad »ei«.
§ 132.
Hääletuse tagajärjed teeb teatavaks
koosoleku juhataja.
§ 133.
Kui lahtisel hääletusel ettepanek
ühepalju hääli poolt ja vastu on saanud, siis
36
võetakse ette uus hääletus. Tagajärje kordumi
sel otsustab küsimuse juhataja hääl.
§ 134.
Küsimusis, milles pole tehtud vastu
ettepanekuid, võib juhataja tunnistada vastuvõe
tuks ka küsimuse, järele : »Kas vastu ei olda?«
§ 135.
Selle kohasel ettepanekul võib koos
olek piirata kõneaega, sulgeda sõnasoovijate nime
kirja ja lõpetada läbirääkimised. Need ettepa
nekud lähevad kohe hääletusele kui nende poolt
ja vastu ükskord sõna on antud.
Märkus:
Ettepanekute arv pole piiratud
§ 136.
Isiklikus asjas saab sõna alles pää]e
vastava punkti arutamist kuni 2 min. ja mitte
enam kui üks kord.
§ 137.
Kodukorra vastased ettepanekud ei
saa tulla arutuse ja otsustamise alla.
Kodukorra muutmise ettepanekuid peab esi
tama kirjalikult ja need võetakse järgmise pääkoosoleku päevakorda. Nende vastuvõtmise poolt
peab olema vähemalt 2/3 koosolejaid.
e)
Protokollimine.
§ 138.
Protokollija ülesanne on kogu koos
oleku seaduslikkuse ja käigu kohta protokolliraainatus selge ülevaade anda. ' Selleks tuleb tal
protokoll kindlas järjekorras kokku seada.
§ 139.
Esiteks tuleb protokolli märkida «Ng,
organisatsiooni nimi, koosoleku koht ja aeg. Siis :
kes avas koosoleku ja mis kella ajal; kas kvoo
rum koos ; kes juhatajaks, protokollijaks ja kinnitajaiks valitud.
§ 140.
Teiseks märkida protokolli raama
tusse koosoleku päevakord nii, nagu ta koosoleku
poolt vastuvõetud.
27
§ 141.
Kolmandaks märkida päevakorra
punktide järjekorras missugused (ja kelle) ette
panekud ja otsused tehtud ühes hääletus taga
järgedega. Edasi anda lühike ülevaade läbirääki
mistest ja protokollida § 102 esinev juhus.
§ 142.
On nüüd kõik päevakorra punktid
arutatud ja protokollitud, siis märkida mis kella
ajal koosolek lõppes ja kaua kestis.
Siis tuleb protokoll ettelugeda, kas koosoli
jaile või kinnitajaile. Selle õigeks tunnistamisel
kirjutavad alla koosoleku juhataja, protokollija ja
kolm kinnitajat,
x
raamatukogu kord.
§ 143,
Liige, kes soovib raamatuid luge
miseks, esitab sellekohase sooviavalduse raamatu
kogu hoidjale ja maksab kautsjoniks Kr. 0,50
kviitungi vastu ja lugemisraha Kr. 0,10 iga kuu.
§ 144.
Raamatuid antakse lugeda kaheks
nädalaks. Pikema aja lugemise korral peab luba
uuendama.
§ 145.
Kui liige antud tähtajaks raamatuid
ära ei too, ehk ei uuenda lugemistuba, siis tuleb
tal iga viivitatud päeva eest trahvi maksta 3 senti.
§ 146.
Tga raamatu-lugeja on kohustatud
raamatuid korralikult hoidma ja neid tervelt tagasi
tooma
§ 147.
Raamatu rikki ehk kaduma mineku
korral vastutab lugeja mitte ainult kautsjoniga,
vaid ka raamatu hinna suuruses.
28
§ 148.
Raamatukogu hoidja äranägemisei
antakse korraga välja lugeda kuni 3 raamatut
inimese peale.
§ 149.
Lugemise lõpetamisel maksetakse
kautsjon kohe tagasi kui raamatukogul lugeja
vastu nõudmisi pole.
§ 150.
Lugemise eest saadud raha läheb
raamatukogu korrashoiuks ja uute raamatute mu»
retsemiseks juhatuse äranägemisel.
XI
AULIIKMETE KORD.
§ 151.
Auliikmeks võib valida liht liiget,
kes 25 aastat Tartu Vabakutseliste Abiandmise
Ühingu liige olnud ja oma kohustusi ühingu vastu
alati korralikult on täitnud.
§ 152.
Auliikmeks võib valida tegevliiget,
kes vähemalt 15 aastat T. V, Abiandmise Ühingu
juhtivais ameteis on töötanud, korduvalt ühingut
raskustest üle saada aidanud ja ohverdanud ühin
gule oma aega, raha ja tervist.
§ 153.
Auliikmeiks võib valida isikuid,
kellel üldine lugupidamine, või kes ühingule
mõne tähtsa teene on teinud ja veel teevad.
§ 154.
Auliikmeid valib pääkoosolek vähe
malt 2/3 koosolijate poolt olemisel. Sealjuures
tuleb protokollida põhjused, miks auliige valiti.
Märkus:
Auliikme kandidaadilt
nõusolek.
tuleb küsida tema
§ 155.
Auliikmed ei maksa .mingisugust
liikmemaksu ja omavad õiguse saada toetust nii,
nagu saab seda harilik liige.
29
XII
LIPU TÄHTSUS JA KOED.
§ 156.
Tartu Vabakutseliste Abiandmise
ühingu lipp on kahe isevärvi poolega : a) sinine
ja b) roheline.
a) Sinine tähendab taevast ja truudust.
Nii kaua kui võlvub meie pääde kohal sinine
taevavõlv, püüame üksteisl truult abistada elu
võitluses.
b) Roheline tähendab loodust ja lootust.
Nii nagu loodus igal kevadel end ikka ja jälle
rohelisega ehib, nii ka meie püüame alati üks
teist abistada, ja loodame kõiki eluraskusi võita.
§ 157.
Lipul on ühingu nimi ja asutamis*
aasta kuupäevaga Neid ümbritsevad tammelehed
mis tähendavad tugevust. Nii tugevad kui tam
med oleme siis, kui meie ühte kokku hoiame.
§ 158.
On ühingul rõõmupäevad, nagu
aastapäev, väljasõidud, peod, siis lehvib lipp meie
eel, meid julgustades, kinnitades ja rõõmustades.
§ 159.
On ühingul ieinapäev, näiteks liikme
surma puhul, siis katame lipu musta looriga,
märgiks, et üks meie keskelt on igavesti lahku
nud ja meie tunneme selle üle kurbust.
§ 160.
Lipuga väljas esinemisel kannab
lippu üks liige, ja auvalvuritena käivad tema
kõrval kaks liiget.
Kõigil kolmel on särbid
üle õla. Lippu kohates tervitame teda alati, aus
tuse avaldamiseks ühingule.
Koostatud ja parandatud endise kodukorra
alusel vastava komisjoni poolt.
Tartus, juunikuul 1939 a.
Komisjoni liikmed :
J. Tulp
E. Sibul
P. Teder
J. Sibul
J oh. Toming
E. Lõoke
See kodukord on juhatuse- ja nõukogu koos
olekuil 8. ja 10. juulil 1939 a. parandustega
hääks kiidetud ja vastu võetud.
Tartus, 10. juulil 1939 a.
Juhatuse nimel :
esimees: E. Looke
kirjatoimetaja : E. Sibul
Nõukogu nimel :
J. Tulp
J. Paabus
P. Liblik
Pääkoosoleku poolt 23. juulil 1939 a. esita
tud kujul vastuvõetud ja kinnitatud.
Tartus, 23. juulil 1939 a.
Pääkoosoleku juhataja: E. Lõoke
Protokollija : E. Sibul
Kinnitajad: J. Tulp
P. Teder
J. Sibul
31
VaataTALLINNA
PUHKPILLI - MUUSIKA
SELTS
„E D U“
...TALLINNA
PUHKPILLI - MUUSIKA
SELTS
„E D U“
PÕHIKIRI
TALLINN, 1939
TALLINNA PUHKPILLIMUUSIKA SELTS
„E D 11
“
PÕHIKIRI.
R. K. T. K. inikk
Regisireeritud Tallinna-Haapsalu
Rahukogu registreerimise osa
konnas 1923 a. nr. 133 all.
I.
Tegevusala ja õigused.
§ 1. Seltsi tegevusalaks on puhkpillimuu
sika harrastamine ning edendamine ja oma
liikmeskonnas rahvusliku ning seltskondliku
ühistunde arendamine, kui ka hoolitsemine liik
mete heakäekäigu eest.
§ 2. Oma sihtide saavutamiseks selts:
a) asutab puhkpillide orkestri ja noodining raamatukogu;
b) annab õpetustpuhkpillimuusikas, kor
raldab vastavaid harjutusi, kontserte,
eriloenguid, muusikakursusi, muusika
kaastegevusel pidusid, tasuta vabaõhukoniserte, maike ja ekskursioone
kodu- ja välismaale;
c) laenab ja annab rahalist abi ande
katele puhkpillimuusikat õppivatele
liikmetele ja saadab neid edasi
õppima seltsi kulul kõrgemasse
muusikakooli;
d) kirjastab helitöid
kirjandust.
ning muusikalist
3
§ 3. Seltsil on juriidilise isiku õigused.
§ 4. Seltsi juhatus asub Tallinnas.
§ 5. Seltsil on peakoosoleku poolt kinni
tatud omanimeline pitser, lipp, rinnamärk ja
vormimüts ühes märgiga, milleks nõutatakse
vastavad load.
II.
Koosseis.
§ 6. Seltsi liikmeteks võivad olla kõik puhk
pillimuusikast huvitundvad vähemalt lö a. vanu
sed isikud, vaatamata nende soole ja rahvusele.
Liikmed jagunevad: tegev-, toetav-, au- ja
eluaegseteks liikmeteks.
a) Tegevliige on liige, kes võtab osa
seltsi tegevusest kas orkestri, juha
tuse, revisjonikomisjoni või seltsi
juhatuse poolt ellukutsutud ameti
või toimkonna liikmena.
b) Toeiavliige on liige, kes tasub seltsi
peakoosoleku poolt määratud ioetavliikme maksu.
c) Eluaegseks liikmeks saab tegev
liige, kes on olnud seltsi liige 10
aastat järjest, või liige, kes juhatuse
ettepanekul on valitud peakoosoleku
poolt selleks teenete eest.
Märkus: Eluaegse liikme õigused omab ka
see liige, kes tasub korraga 20
aasta liikmemaksu.
d) Auliikmeks valib peakoosolek juha
tuse ettepanekul isiku, kellel on
seltsi vastu või puhkpillimuusika
arengus eriliselt suured teened.
4
§ 7. Tegev- ja ioetavliikmete vastuvõtmist
toimetab juhatus kahe seltsiliikme soovitusel;
mittevastuvõtmise korral motiive ei avaldata.
Märkus: Liige võib igal ajal astuda välja
seltsist, kusjuures tal ei ole õigust
tasutud maksude tagasinõud
miseks.
Iil.
Liikmete õigused ja kohustused.
§ õ. a) Tegev- ja toetavliikmed on kohus
tatud maksma tähtajaks liikmemaksu,
vastasel korral nad automaatselt
langevad välja seltsi koosseisust.
b) Au- ja eluaegsed liikmed on liik
memaksust vabad.
cl Orkestri liikmed on kohustatud võima
osa kõikidest orkestri harjutustest,
kontsertidest ja esinemistest.
juhatusel on õigus korraldustele
ilma põhjusiia miiteallujaid seltsi
tegevusest kõrvaldada kuni järgmise
peakoosolekuni, kus otsustatakse
nende seltsist väljaheitmise küsimus.
§ 9. Seltsi liikmed, kes ei täida põhikirja
eeskirju, ega seltsi üldkorraldusi ja kelle ülal
pidamine ei vasta seltskondlikkudele komme
tele, heidetakse peakoosoleku poolt juhatuse
ettepanekul seltsist välja.
Vähemate eksimuste korral on juhatusel
õigus teha märkusi ja noomitusi voi liiget
ajutiselt seltsist tagandada.
5
IV. Selfsi varandused.
§ 10. Seltsi ainelised varad saadakse sisseasiumis- ja liikmemaksudest, annetustest, kor
jandustest, loteriidest, parandustest, sissetule
kuist seltsi varandustelt jne.
V. Juhtimine.
§11. Seltsi tegevust juhib peakoosolek ja
selle ees vastutav juhatus.
§ 12. Juhatus on seltsi esindaja nii seltskonnas
kui ka ametasutuste ees ja vastutab seltsi
tegevuse eest; ajab seltsi asju erilise volituseta
ja annab seltsi nimel välja edasivolitusi.
§ 13. Juhatus valitakse peakoosoleku poolt
salajasel hääletusel kolmeks aastaks ja vähe
malt seitsme liikmeline, kusjuures esimees vali
takse eraldi. Teised valitud liikmed jaotavad
ametid eneste vahel. Igal aastal langeb juha
tusest välja V3 koosseisust, kahel esimesel aas
tal liisu läbi, hiljem vanuse järele, arvatud välja
esimees, kelle volitused kestavad 3 aastat.
Lisaks valitutele kuulub juhatuse koosseisu
orkestrijuht, kelle valib juhatus ja ametisse
kinnitab peakoosolek määramata ajaks. Juha
tusse võib valida vaid täisealisi liikmeid.
§14. Juhatuse liikmetele valitakse vähemalt
neli kandidaati. Vabaneb juhatuses koht, siis
kutsub juhatus enda äranägemisel kandidaadi
ametisse, kelle volitused kestavad lahkunud
juhatuse liikme volitusaja lõpuni.
§15. Juhatuse liige, kes on puudunud põhjusita ühtejärgi kolmelt juhatuse koosolekult,
langeb automaatselt juhatuse koosseisust välja.
6
§ 16. Juhatus koosneb:
a) esimehest, kes on juhatuse esinda
jaks ja juhib seltsi tegevust ning
üritusi, kutsub kokku ja juhatab juha
tuse koosolekuid, kirjutab alla ühes
vastava juhatusliikmega seltsi kirja
vahetusele ja dokumentidele ning
valvab põhikirja, kodukorra ja pea
koosoleku otsuste täitmise järele;
b) abiesimehest, kes asendab esimeest
tema äraolekul ja kes esimehe lah
kumisel juhatusest enne volitusaja
lõppu astub tema asemele kuni järg
mise peakoosolekuni, mil § 13 koha
selt valitakse uus esimees;
c) sekretärist, kelle hoiul seisab seltsi
pitser ja kes toimetab seltsi kirja
vahetust, peab protokolli- ja liikmeraamatuid ning seab kokku tegevusaruandeid;
d) laekurist, kes toimetab seltsi rahalisi
operatsioone ning on nende eest
vastutav; laekur võtab vastu raha
ja teeb juhatuse otsusel väljamaksmisi, on seltsi raamatupidajaks ja
koostab rahalised aruanded;
e) varahoidjast, kelle hooldamisel on
seltsi inventar, muusikariistad, noodi
kogu ja mälestusesemed, millede
eest ta on vastutav ja kes peab
inventariraamatuid;
f) informaatorist, kes annab informatsi
ooni seltsi tegevuse ja ettevõtete
7
kohta, peab seltsi kroonikat ja kor
raldab reklaami seltsi üritustele;
g) teistest liikmetest, kelle ametid ja
ülesanded määrab juhatus;
h) orkestrijuhist, kes hoolitseb orkestri
kunstilise tasapinna eest ning on
selle eest vastutav.
Kui teisi juhatuse liikmeid pole
kohal on orkestrijuhil õigus teha aju
tiselt hädavajalisi korraldusi, mis kuu
luvad juhatuse võimkonda. Tehtud
korraldusist tuleb juhatust esimesel
võimalusel informeerida.
§ 17. Juhatuse koosolekuid peetakse tarviduse
järele. Need on otsustusvõimelised, kui kohal
on vähemalt kolm liiget, nende hulgas esimees
või abiesimees. Hääletamise korra määrab
juhatus ise.
§18. Juhatusel on õigus kutsuda endale abi
lisi liikmete hulgast, väljaarvatud auliikmed
ja moodustada erilisi toimkondi.
VI. Peakoosolek
§ 19. Korralise aastapeakoosoleku kutsub
kokku juhatus tegevusaasta algul, kuid hiljemalt
1. märtsiks aruande ja eelarve vastuvõtmiseks,
valimisteks ja ieiste päevakorras seisvate
küsimuste arutamiseks ning otsustamiseks.
§ 20. Seltsi tegevus- ning aruandeaasta algab
1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Seltsi
asutamise päevaks loetakse 18. aprill 1923. a.
8
§21. Erakorralised peakoosolekud kutsub
kokku juhatus tarviduse järele kas enda alga
tusel või V6 liikmete või revisjonikomisjoni
nõudmisel.
§ 22. Peakoosolekust ühes päevakorraga
teatatakse liikmetele vähemalt 7 päeva enne
koosolekut kas ajalehe kuulutuse või kirjaliku
kutsete kaudu.
§ 23. Peakoosolek on otsustusvõimeline, kui
koos on vähemalt V6 liikmete üldarvust. Ei
tule kokku väljakuulutatup ajaks nõuetav arv
liikmeid, peetakse peakoosolek sama päeva
korraga pool tundi hiljem, milline on otsusvõimeline kokkutulnud liikmete arvule vaatamata.
Peakoosolekul on hääleõigus vaid iäisealistel
tegev-, eluaegsetel ja auliikmete!, kuna taeiayliikmetel on vaid sõnaõigus.
§ 24. Peakoosoleku avab esimees, tema abi,
või nende puudumisel üks juhatuse liige, juha
tab koosolejate poolt selleks valitud liige ja
protokollib seltsi juhatuse pooli selleks määra
tud isik. Protokollile kirjutavad alla koosoleku
juhataja, protokollija ja peakoosoleku poolt
selleks valitud kolm liiget.
§ 25. Peakoosoleku otsustamisele kuulub:
a) aastaaruannete ja eelarvete kinni
tamine;
b) juhatuse ja revisjonikomisjoni liik
mete ning nende kandidaatide vali
mine;
c) seltsi põhikirja uuendamine ja täien
damine ning kodukorra kinnitamine;
9
d) sisseasiumis-ja liikmemaksu suuruse
ja tasumise tähtaja määramine;
e) orkestrijuhi ametisse kinnitamine;
f) kinnisvara ostu ja müügi lubamine,
võõrandamine, pantimine jne.;
g) liitudesse astumine;
h) auliikmete valimine ja liikmete selt
sist väljaheitmine;
i) seltsi likvideerimine;
j) kõigi teiste küsimuste otsustamine,
mis juhatus on võtnud päevakorda.
§ 26. Igal liikmel on õigus peakoosoleku
päevakorra täiendamiseks teha ettepanekuid,
millised tulevad esitada juhatusele kirjalikult
hiljemalt 3 päeva enne peakoosolekut.
§ 27. Peakoosoleku hääletamiskorra määrab
peakoosolek ise, arvatud välja seltsi põhikirja
§ 25. pp. c, f, h ja i ettenähtud küsimused, milli
sed otsustatakse koosolejate 2/3 hääleenamusega ning § 13. ja § 2ö., kus hääletamine toi
mub salajaselt
VII. Revisjonikomisjon.
§ 2ö. Revisjonikomisjon valitakse salajasel
hääletusel üheks aastaks. Ta koosneb vähemalt
kolmest liikmest, kelledele valitakse vähemalt
kaks kandidaati. Revisjonikomisjon revideerib
seltsi asjaajamist, arveid ja dokumente vähe
malt kaks korda aastas, mille kohta esitab
peakoosolekule aruande. Revisjonikomisjon
võib võita osa sõnaõigusega juhatuse koosole
kuist.
10
Vill. Aukohus.
§ 29. Lahkarvamisi ja iüliküsimusi liikmete
vahel lahendab seltsi aukohus, milline astub
kokku hiljemalt 14. päeval peale aukohtu moo
dustamist. Aukohtu otsus on lõplik ja sellele
alistuvad mõlemad pooled vastuvaidlematus
korras. Kui üks pooltest soovib aukohut, siis
teisele on see sunduslik.
§ 30. Aukohtusse valib kumbki pool seltsi
liikmete hulgast kaks usaldusmeest, kes oma
korda lisaks endile valivad aukohtu esimehe.
Küsimuste lahendamisel aukohus toimib kodu
korra ja kehtivate kommete kohaselt.
IX. Likvideerimine.
§ 31. Kui selleks kokkukutsutud likvideerimispeakoosolekul seltsi tegevuse lõpetamine
tunnustatakse tarvilikuks 2/3 hääleenamusega,
siis valitakse samal koosolekul likvideerimis
komisjon ja määratakse kindlaks likvideerimise
kord. Likvideerimisest järele jäänud liikuv ja
liikumata varandus, kapitalid jne. antakse üle
mõnele teisele Eesti asutusele või organisat
sioonile, kelle sihid sarnanevad seltsi omadele.
H. Mailing
Esimees.
j. Rossman
Abiesimees.
E. Jänes
Sekretär.
R. Pajumets
Laekur.
Siseministri 7. jaanuari 1939. a. oisusel on Tal
linna Puhkpilli-Muusika Selis „Edu” põhikirja muu
datus kantud Siseministeeriumi üldosakonna ühin
gute, seltside ja nende liitude registrisse nr. T. H. R.
135—23 a. all. Tempelmaksu vaba.
Tallinnas, 10. jaanuaril 1939. a.
E. Aron {allkiri)
juriidiliste isikute büroo juhataja
A. Kask (allkiri)
VaataPäinurme
Piinnaühisuse
PÕHIKIRI
A. Seidelb...Päinurme
Piinnaühisuse
PÕHIKIRI
A. Seidelberg’i pär, trükk, Paide 1939
I. Ühisuse ülesanded ja õigused.
§ 1. Käesoleva põhikirja järele asutatakse Järva mk.
Koigi vallas Päinurme piimaühisus, mille ülesandeks on
ühistegelisel alusel korraldada liikmete majapidamises saa
dud karjasaaduste ümbertöötamist ja turule toimatamist.
§ 2. Ühisusel on juriidilise isiku õigused. Tema võib
omandada, võõrandada ja pantida kinnis- ja vallasvara, esi
neda kohtus nõudjana ja kostjana, avada osakondi, asutada
oma peakoosoleku otsusel seltse, ühisusi ja nende liitusid
ning astuda niisuguste seltside, ühisuste ja nende liitude
liikmeks, kel piimaühisusega ühiseid eesmärke.
§ 3. Ühisusel on omanimeline pitsat.
II. Liikmed.
A. Liikmeks vastuvõtmine.
§. 4. Ühisuse liikmeks võivad olla kõik isikud, nende
hulgas ka juriidilised isikud, kes ühisuse kaudu toimetavad
piima ümbertöötamist ja karjasaaduste müüki.
Füüsilisi isikuid võetakse liikmeks alates 17. aastast.
Mitte täisealistel liikmetel 17—20 aasta vanaduses on pea
koosolekul ainult hääleõigus. Neid ei või valida juhtivate
ja revideerivate organite liikmeks.
§ 5. Ühisuse liikmeid võtab vastu juhatus liikmeks
astuda soovija sellekohase avalduse põhjal.
Isik, kes otsustatud liikmeks vastu võtta, peab :
a) tasuma sisseastemaksu ja põhikirja § 17 järele
nõuetava jao äriosast;
3
b) alla kirjutama lisavastutuse kohustusele.
Nende nõudmiste täitmisel omandab füüsiline või ju
riidiline isik liikmeõigused, mille äratähendamiseks tema
juhatuse poolt kantakse liikmete nimekirja.
§ 6. Sisseastumaksust on vabastatud liikme majapida
mise edasiandmisel tema varandusliste õiguste pärija, kui
ta vastu võetakse ühisuse liikmeks.
B. Liikme lahkumine ühisusest.
§ 7. Liige, kes soovib välja astuda ühisusest, peab
teatama sellest juhatusele kirjalikult. Lahkumise päevaks
ühisusest loetakse äriaasta viimane päev, kui lahkuja oma
teadaande vähemalt 3 kuud enne seda tähtpäeva on juha
tusele esitanud, vastasel korral loetakse lahkumise päevaks
järgmise äriaasta viimane päev.
§ 8. Liikme surma või juriidilise isiku — liikme likvi
deerimise puhul loetakse ta ühisusest lahkunuks selle äri
aasta viimasest päevast, mil ühisuse juhatus sai sellekohase
teate.
§ 9. Peakoosolek võib välja heita need liikmed ühi
susest :
a) kes ei täida oma kohustusi ühisuse vastu, mis kind
laks määratud põhikirjas, kodukorras või peakoosolekute
otsustes;
b) kelle tegevus ühisusele kahjulik;
d) keda on tunnistatud kohtuotsuse järele maksujõue
tuks, või kellel on kitsendatud kodaniku õigusi.
Väljaheidetav liige ei võta hääletamisest osa väljaheit
mise otsuse tegemisel.
Väljaheidetavale antakse enne hääletamist sõna sele
tuseks, kui ta seda soovib. Väljaheitmise otsusest annab
juhatus väljaheidetule teada allkirja vastu või tähitud kir
jas. Lahkumise päevaks loetakse selle äriaasta viimane
päev, mil tehti väljaheitmise otsus.
Väljaheidetuid liikmeid võib uuesti ühisuse liikmeks
vastu võtta peakoosoleku otsusel.
Juhatus võib lahkunuks lugeda ja kustutada äriaasta
vahetusel liikmete nimekirjast neid ühisuse liikmeid, kes
aasta jooksul ei ole toonud piimatalitusse karjasaadusi
ümbertöötamiseks või müügile toimetamiseks.
§ 10. Hääleõiguse peakoosolekul ja ametite pidamises
õiguse ühisuse orgahites kaotab vabatahtlikult lahkuja pärast
lahkumise teadaande esitamist ja väljaheidetud liige sest
4
päevast peale, mil temale väljaheitmise teate kätte on
saadetud.
§11. Liikme äriosad maksetakse tagasi lahkunud, sa
muti ka väljaheidetud liikmele või tema varandusliste õi
guste pärijale üks aasta pärast selle aasta-aruande kinnita
mist peakoosolekul, mille lõpuks liige lahkus. Selle juures
kaetakse tagasimaksetavatest äriosadest kõigepealt väljaastuva liikme kohustused ühisusele, niisama ka tagavarakapitalist katmata osa üldisest kahjust, mis lahkunud liikme
peale langeb selle äriaasta bilansi järele, mis kokku seatud
liikme lahkumise päevaks.
III. Liikme õigused ja kohustused.
§ 12. Liikmel on õigus :
a) peakoosolekutest osa võtta ja valimise kaudu ühi
suse juhtivaid ja revideerivaid organe ametisse
kutsuda, kusjuures igal liikmel on üks hääl. Hääle
õigust ei saa edasi anda.
Juriidilised isikud võivad end peakoosolekutel
esitada juhatuse poolt .kirjalikult volitatud isikute
kaudu.
b) ühisuse sisseseadeid kasutada nende kohta maksma
pandud määruste kohaselt ja kõigi muude soodus
tuste osaliseks saada, mis ühisusel korda läheb
muretseda oma liikmetele.
§ 13. Liikmed kohustuvad:
a) täitma põhikirja ja selle alusel maksma pandud
kodukorra nõudeid ja muid peakoosoleku otsusi,
kusjuures liikmele siduvad on ka kodukorras ette
nähtud trahvid kodukorra või põhikirja mittetäitmise
puhuks;
b) saatma ühisuse piimatalitusse kõik majapidamisest
saadud piima, välja arvatud koduseks majapidamiseks
tarvitatav ja kõlbmata piim ;
c) omandama peakoosoleku poolt määratud arvul Eri
osasid ;
d) vastutama ühisuse kohustuste eest oma sunduslik
kude äriosadega ;
e) teatama ühisuse juhatusele nakkavate haiguste ilm
siks tulekust loomade juures tema majapidamises.
5
§ 14. Liikmed, kes § 7, 8 ja 9 korras ühisusest lahku
nud, kui ka nende pärijad, vastutavad ühes teiste liikme
tega pärast lahkumispäeva ühe aasta jooksul ühisuse kohus
tuste eest, mis enne nende lahkumist on tekkinud.
IV. Ühisuse varad.
§ 15. Ühisusel on äriosa-, tagavara- ja muud kapitalid.
Viimased asutatakse peakoosoleku otsuse põhjal.
§ 16. Äriosakapital sünnib liikmete äriosadest, mida
need on kohustatud omandama peakoosoleku poolt mää
ratud arvul, aluseks võttes eelmise aasta jooksu! ümber
töötamisele toodud piima hulga.
Ühisuse käsutuses olevaid üksiku liikme äriosasld ei
saa tagasi maksta liikme soovil enne liikmest lahkumist.
Üksiku äriosa suurus on 10 krooni.
§ 17. Sisseastumisel tasub iga liige vähemalt
äriosast. Ülejäänud osa äriosast tasutakse ühesuurustes osades
iga kalendri veerandaasta lõpuks, kui seda teisiti ei määra
peakoosolek. Järgnevate äriosade tasumise tähtajad mää
rab peekoosolek. Juhatus on kohustatud liikmele maksetavatest summadest äriosa kinni pidama, kui see tähtajaks
tasutud ei ole.
§ 18. Tagavarakapital sünnib peakoosoleku poolt
kindlaksmääratavast liikme sisseastemaksust, trahvimaksudest, kui viimasele eriotstarvet ei ole määratud ja iga
aastasest juurearvamisest ülejäägist.
Tagavarakapitali võib tarvitada peakoosoleku otsusel
ärilisest tegevusest tekkinud ühisuse kahjude katteks.
§ 19. Kõigi muude kapitalide asutamisel määrab pea
koosolek kindlaks nende otstarve ja tarvitamise viisi.
V. Ühisuse valitsemine.
§ 20. Ühisuse organiteks on juhatus, revisjonikomisjon
ja peakoosolek.
6
A. Juhatuš.
§ 21, Juhatus juhib ja korraldab ühisuse tegevust,
seaduste, põhikirja ja peakoosoleku poolt antud juhtnööride
kohaselt ning otstarbekohasuse ja ühisuse edu seisukohalt.
Juhatus on ilma erilise volituseta ühisuse esitajaks kohtus
ja kolmandate isikute ees. Üksik juhatuse liige Võib ühisuse
esitajana esineda ainult juhatuse iseäralisel volitusel. Juha
tuse asukoht on Päinurme as. Koigi vallas.
§ 22. Juhatuse eriliseks ülesandeks on:
a) ühisuse liikmete vastuvõtmine ja liikmete nimekirja
ning äriosade raamatu pidamine :
b) karjasaaduste ümbertöötamise korraldamine, karjasaaduste müümine ja kõigi ühisuse ettevõtete juhti
mine ning varanduste valitsemine;
c) rahasummade vastuvõtmine ja väljaandmine, kõigi
ühisuse päralt olevate väärtuste hoidmine;
d) laenude tegemine ühisuse nimel, samuti vekslite ja
teiste võlakohustuste väljaandmine neis piirides, mis
määratud peakoosoleku poolt;
e) kinnisvara pantimine, ostmine ja müümine peakoos
oleku otsuse põhjal;
f) kohtutes ühisuse nimel nõudmine ja kostmine ja lä
bikäimine valitsuse asutustega;
g) ühisuse teenijate ametisse võtmine ja ametist vabas
tamine;
h) volikirjade väljaandmine üksikutele juhatuse liikme
tele ja ühisuse teenijatele;
i) ühisuse nimel lepingute sõlmimine ;
j) juhatuskirjade kokkuseadmine ja peakoosolekule
kinnitamiseks esitamine;
k) arvepidamise korraldamine, aasta-aruande kokkusead
mine ja esitamine läbivaatamiseks revisjonikomisjo
nile ning kinnitamiseks peakoosolekule;
l) ühisuse tegevuskavaga eelarve kokkuseadmine;
m) peakoosoleku ja revisjonikomisjoni kokkukutsumine
§ 23. Ühisuse juhatus koosneb 3 liikmest, keda pea
koosolek valib kolme aasta peale ja 2-st asemikust, kes
7
valitakse ühe aasta peale. Liikmeid, kes ühisusega ühetao
list äri ajavad, ei või valida juhatuse liikmeteks.
Juhatus valib iga aasta enese hulgast esimehe, tema
asetäitja ja laekahoidja. Juhatuse koosolek on otsuse või
meline, kui koos on pooled liikmed, vähemalt aga 3 liiget
nende hulgas esimees ehk asetäitja.
§ 24. Iga aasta lahkub üks kolmandik juhatuse liikme
test esialgu liisu, pärast valimisi vanaduse järele. Sel vii
sil lahkunute asemele valitakse uued liikmed peakoosole
kult. Ametist lahkunud juhatuse liikmeid võib nende nõus
olekul uuesti tagasi valida.
§ 25. Kui mõni juhatuse liige lahkub ametist enne
volituste tähtaja lõppu, siis valitakse peakoosolekul tema
asemele uus juhatuse liige selle tähtajani, milleni oli vailtud lahkunud liige. Lahkunud või ajutiselt puuduva liikme
kohuseid täidab kuni korralise peakoosolekuni või juhatuse
liikme tagasi tulekuni juhatuse liikme asemik.
§ 26. Juhatus määrab järjekorraliste koosolekute päeva
eeloleva aasta peale kindlaks pärast peakoosolekut. Era
korralised juhatuse koosolekud kutsutakse kokku juhatuse
esimehe või kahe teise juhatuse liikme poolt. Otsusi tehakse
liht häälte enamusega. Langevad hääled juhatuses pooleks,
siis otsustab küsimuse esimehe hääl.
§. 27. Kõik kirjalikud aktid, mis ühisust aineliselt ko
hustavad nagu vekslid, võlakohustused ja lepingud ning
tšekid peavad kandma kahe juhatuse liikme allkirja.
§ 28. Juhatuse otsused kantakse otsekohe nummerda
tud lehekülgedega protokolli raamatusse ja kirjutatakse alla
kõigi koosolekul viibinud juhatuse liikmete poolt. Kui mõ
ni juhatuse liige otsusega rahul ei ole, mis tehtud tema
juuresolekul või äraolekul võib ta nõuda oma isearvamise
protokollimist, niisugusel juhtumisel ta ei vastuta selle ta
gajärgede eest. Koosolekult puudunud juhatuse liikmed
kannavad vastutust nende äraolekul tehtud juhatuse otsuste
eest, kui nad ei ole oma eriarvamise protokollimist nõud
nud järgmisel osavõtmisel juhatuse koosolekust.
§ 29. Ühisuse juhatuse liikmed vastutavad solidaar
selt kahjude eest, mis nende poolt ühisusele on tekkinud
ametikohuste rikkumise või tegevuseta oleku korral.
B. Revisjonikomisjon.
§ 30. Juhatuse ja ametnikkude tegevuse kontrollimi
seks ning juhatuse poolt kokkuseatud aruannete ja eelar
vete läbivaatamiseks valitakse peakoosoleku poolt ühe aas
ta peale ametisse revisjoni komisjon. Revisjoni komisjonis
on vähemalt kolm liiget. Revisjoni komisjoni liikmed ei
või olla mingisuguses palgalises või valitavas ametis ühi
suses.
§ 31. Revisjoni komisjon valib enese keskelt esimehe
ja tema asetäitja, kelle ülesandeks on komisjoni kokkukut
sumine ja koosoleku juhatamine. Komisjoni koosolek on
otsusevõimeline, kui koos on komisjoni enamus. Esimese
koosoleku kutsub kokku juhatus hiljemalt kuu aja jooksul
pärast revisjoni komisjoni valimist.
Tarviduse korral võib juhatus igal ajal kokku kutsuda
revisjonikomisjoni koosoleku.
§ 32. Revisjoni komisjon võib igal ajal kõiki ühisuse
asjaajamist revideerida. Juhatus peab omalt poolt igatpidi
kaasa aitama revisjoni hõlbustamiseks. Revisjonikomisjoni
otsused kantakse nummerdatud lehekülgedega raamatusse
ja kirjutatakse alla kõigi koosolekul viibinud komisjoni
liikmete ja komisjoni poolt koosolekule kutsutud asjatund
jate poolt.
C. Peakoosolek.
§ 33. Peakoosolekud on korralised ja erakorralised.
Korraline koosolek tuleb kokku mitte hiljem kui aprilli
kuul, kuna erakorralised kutsutakse kokku kas juhatuse
enese algatusel, rsvisjonikomisjoni või V10 liikmete nõudel
erakorraliste asjade arutamiseks. Revisjonikomisjon või l/io
liikmete nõudmisel peab juhatus esitatud päevakorra aru
tamiseks koosoleku kokku kutsuma 14 päeva jooksul arva
tes nõude saamise päevast. Kui juhatus peakoosolekut
määratud aja jooksul kokku ei kutsu, siis teeb seda revis
jonikomisjon.
§ 34. Kirjalikud kutsed peakoosolekule saadetakse liik
metele välja vähemalt 7 päeva enne peakoosoleku päeva.
Nendes kutsetes peab olema nimetatud: a) päev ja tund,
mil algab koosolek: b) koosoleku koht ja ruum ; c) koos
olekul arutusele tulevad küsimused.
9
§ 35. Peakoosolek on otsusevõimeline, kui see on kok
ku kutsutud määratud korra järele ja esitatud on vähemalt
Vio ühisuse liikmetest.
Ei ole kokku tulnud määratud arvul liikmeid, peetakse
uuel kokkukutsel kahe nädala jooksul teistkordne peakoos
olek, mis pidamata jäänud peakoosoleku päevakorra otsus
tamiseks on otsusevõimeline, vaatamata kokkutulnud liik
mete arvule.
§ 36. Peakoosolekul võib ainult nende küsimuste koh
ta siduvaid otsusi teha, mis ettenähtud ühisuse liikmetele
kätte saadetud peakoosoleku päevakorras. Juhatusel liikme
te vastutusele võtmist, samuti erakorralise peakoosoleku
kokkukutsumist võib otsustada igal peakoosolekul.
§ 37. Peakoosoleku igakordne juhataja valitakse koos
oleku algul 'nende liikmete hulgast, kes ei ole ühisuse
valitavas või palgalises ametis. Kuni koosoleku juhataja va
limiseni juhatab koosolekut juhatuse esimees või tema
asetäitja. Protokollikirjutajad nimetatakse koosoleku juha
taja poolt
§ 38. Juhatus on kohustatud päevakorda võtma ette
panekud, millele vähemalt !/io liikmeid alla kirjutanud, kui
ettepanek on tehtud vähemalt 14 päeva enne väljakuuluta
tud peakoosolekut, hilisemal esitamisel võetakse ettepanek
järgneva koosoleku päevakorda.
§ 39. Peakoosoleku otsustada on tingimata järgmised
asjad:
a) aasta-aruande kinnitamine ;
b) ülejäägi jaotamine ja puudujäägi katmine;
c) ühisuse üldise tegevuse kava, eelarve ning juhatuskirjaae ja kodukordade kinnitamine juhatuse, revis
jonikomisjoni ja vastavate teenijate jaoks;
d) juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine
ning nende tagandamine ametist, samuti nendele
tasu määramine ning nende vastutusele võtmine;
e) piiride äramääramine, milles juhatusel
teha laenusid ja koormata kinnisvara ;
10
õigus on
{) ühisuse tarviduseks kinnisvara omandamise ja selle
pantimise ning müümise otsustamine ;
g) põhikirja muutmine või täiendamine;
h) sunduslikkude äriosade arvu ja sisseastemaksu mää
ramine ;
i) liikmete väljaheitmine:
j) seisukoha võtmine välisrevisjoni protokollis tähen
datud puuduste kohta:
k) ühisuse tegevuse lõpetamine ja asjade likvideeri
mine ;
§ 40. Peakoosolekul otsustakse küsimusi liht häälte
enamusega, väljaarvatud § 39 pp. „f“ »g“ >4“ ja »k“ allmärgitud küsimused, milliste otsustamiseks on tarvilik
-/a-line koosolijate häälteenamus.
§ 41. Peakoosolek otsustab salajasel hääletamisel: 1)
juhatuse ja likvidatsioonikomisjoni liikmete tagandamist
enne valimiste aja lõppu ; 2) valitud tegelaste vastutusele
võtmise küsimust; 3) liikmete väljaheitmist; 4) valimisi,
kui seda nõuavad vähemalt kolm liiget.
§ 42. Avaliku hääletamise korral valitakse juhatuse ja
revisronikomisjoni liikmed üksikult ning valituks loetakse
see, kes saanud rohkem hääli poolt. Kui hääletamine on
salajane, siis loetakse valituks need, kes saanud suurema
hääle arvu poolt. Ühesuguse häälte arvu korral kahel või
mitmel kandidaadil otsustab küsimuse liisk.
§ 43. Koosoleku üldise käigu ja otsuste üle seatakse
kokku protokoll, mis kantakse nummerdatud lehekülgedega
protokolliraamatusse. Protokolli kinnitavad oma allkirjaga
koosoleku juhataja, protokollikirjutaja ning vähemalt kolm
koosolekul viibinud liiget, kes nimetatakse peakoosoleku
poolt.
§ 44. Juhatuse ja likvidatsioonikomisjoni liikmed ei
võta hääletamisest osa aruannete kinnitamisel ja küsimuste
arutamisel, mis puutuvad nende vastutusele võtmisesse
üksikult või terves koosseisus või sellest vabastamisesse,
nende tagandamisesse ametist ja nendele tasu määramisesse.
§ 45. Peakoosoleku otsused on kohustavad kõigile
liikmetele, niihästi neile, kes viibisid koosolekul kui ka
peile, kes puudusid koosolekult.
11
VI. Aruanne ja selle revideerimine.
§ 46. Ühisuse äriaasta kestab 1. jaanuarist kuni 31.
detsembrini. Juhatuse kohuseks on äriaasta vahetusel:
a) toimetada revisjonikomisjoni juuresolekul lao ja
varanduste ülelugemist;
b) hoolitseda kohe peale äriaasta lõppu aruande kok
kuseadmise ja arveraamatute lõpetamise eest.
§ 47. Aasta-aruanne olgu juhatuse poolt kokku seatud
hiljemalt 15. märtsiks. Ühe nädala jooksul pärast aruande
kokkuseadmist esitab juhatuse selle revisjonikomisjonile
läbivaatamiseks, kes selle kahe nädala jooksul peab läbi
vaatama.
§ 48. Hiljemalt 30. aprilliks peab juhatus kokku kut
suma peakoosoleku aruannete ja eelarvete kinnitamiseks.
Aasta-aruanne esitatakse peakoosolekule ühes revisjoni
komisjoni otsusega ning juhatuse kavaga ülejäägi jaotami
seks või kahjude katmiseks.
§ 49. Hiljemalt 7 päeva enne peakoosolekut pannakse
aasta-aruanne ühisuse ruumi liikmetele tutvunemiseks välja
või saadetakse liikmetele koju kätte.
VII. Ülejäägi jaotus ja puudujäägi katmine.
§ 50. Aasta tegevuse ülejäägist arvab peakoosolek
vähemalt ühe viiendiku tagavarakapitaliks. Osakasuks võib
määrata kuni kaheksa protsenti äriosakapitalist.
Ülejäävat osa ülejäägist kasutab peakoosolek oma ära
nägemise järele. Lisatasu maksmisel karjasaaduste eest
jaotatakse see liikmete vahel proportsionaalselt rahasum
male, mis nende poolt saadud aruande-aastal ühisusse too
dud karjasaadustest.
Ühisuse ostu-müügi kõrvaloperatsioonide ülejäägid ar
vatakse tagavarakapitaliks või jaotatakse liikmete vahel
proportsionaalselt ostetud või müüdud kauba väärtusele.
12
§ 51. Kuni liige oi ole omandanud temale sunduslik
ke äriosasid, ei makseta temale välja osakasu ega muid
lisatasusid, vaid arvatakse need äriosa täiendamiseks.
§ 52. Osakasu väljamaksmine algab kuu aja pärast
peale peakoosolekut. Aasta lõpuks väljavõtmata osakasu
arvatakse juure liikme äriosale.
§ 53. Kui ühisuse aasta tegevus on kahjuga lõppenud,
siis kaetakse see kahju koosoleku otsusel kas eelarve kor
ras või tagavarakapitalist. Kui sellest ei jäktu kahju kat
miseks, võib peakoosolek katmata jäänud osa ära jagada
liikmete vahel proportsionaalselt nende sunduslikkude äriosadele ja määrata tähtaeg, mille jooksul liikmed on ko
hustatud ära tasuma nende peale langevat kahjuosa. Ei
maksa liige oma kahjuosa ära, arvab juhatus selle tema
äriosast maha ja nõuab äsiosa täiendamist.
VIII. Ühisuse tegevuse lõpetamine.
§ 54. Ühisuse tegevust võib lõpetada igal ajal pea
koosoleku otsuse põhjal. Tegevus lõpetatakse kui ühisuse
liikmete arv langeb alla seitsme või ühisus maksujõuetuks
tunnistatakse.
§ 55. Tegevuse lõpetamisel nimetab peakoosolek vä
hemalt kolmeliikmelise likvidatsioonikomisjoni ja määrab
kindlaks likvidatsiooni korra.
Likvidatsioonikomisjoni määramisega lõpevad ühisuse
juhatuse õigused ja kohustused. Peakoosoleku õigused jää
vad maksma ka likvidatsiooni ajal ja ta kinnitab likvidatsi
ooni aruande.
§56. Ühisuse kohustused katmise ja äriosade tagasimaks
mise järele ülejääv varandus määratakse mõne kohapealse
ühistegelise asutuse heaks, annetatakse üldkasulikuks ots
tarbeks või määratakse mõne ühistegevuse vaimlise kesk
asutuse ühistegevuse mõtte õhutamiseks.
§ 57. Kui ühisuse likvidatsioonil kahjud ilmsiks tulevad,
mida ei saa katta ühisuse varadest, siis on iga liige ko
hustatud kahju tasumisest osa võtma proportsionaalselt
tema sunduslikkudele äriosadele ühisuse liikmeks astumise
puhul antud lisavastutuse kohustuse põhjal ja selle piirides.
13
Jääb kahju katmata, mis ühe või mitme ühisuse liikme
peale langeb, siis jaotatakse see kahju teiste ühisuse liik
mete vahel nende lisavastutuse kohustuse piirides proportsio
naalselt nende äriosadele.
IX. Üldised määrused.
§ 58. Kõigil neil kordadel, kus käesolevas põhikirjas
ei leidu juhatusi, toimetab ühisus üldiste seaduste ja mää
ruste järele.
H
Kohtu- ja siseministri 14. juuni 1932. a. otsusel on
Päinurme Piimatalituse Ühisuse põhikirja muudatus ja uus
nimi „Päinurme Piimaühisus“ ühingute, seltside ja nende
liitude registrisse nr. 132 all sisse kantud.
Tempelmaks 3,70 krooni suuruses tasutud.
R. P. r. Registreerimis toim. Nr. 132 1922. a.
Tallinnas, 16. juunil 1932. a.
Kohtu- ja siseministeeriumi administratiiv osakonna
registreerimise asjade juhataja.
N. (allkiri).
VaataEESTI
MAAKRED1ITSELTS
ASUTATUD 1802
PÕHIKIRI
...EESTI
MAAKRED1ITSELTS
ASUTATUD 1802
PÕHIKIRI
TALLINNAS, 1939
Eesti Maakrediitseltsi
põhikiri.
A/S. „ühiselu“ trükk. Tallinnas 1939.
Riigivanema poolt dekreedina 12. juu
lil 1935. a. antud (Riigi Teataja
23. juulist 1935. a., nr. 63) ja Riigi
kogu poolt vastu võetud muudatus
tega paragrahvides 15, 21, 22, 27,
UI, UU, U8, 60, 61, 92 ja 96 (Riigi
Teataja 16. maist 1939. a., nr. UI)
Eesti Maakrediitseltsi
põhikiri.
I peatükk.
Üldmäärused.
§ 1. 1802 a. Eestimaal asutatud eralaenupank
(Eestimaa Mõisnikkude Krediitkassa, hiljem Eesti
maa Mõisnikkude Krediitselts) jätkab käesoleva
põhikirja maksmahakkamisega oma tegevust nime
all „Eesti Maakrediitselts“.
§ 2. Eesti Maakrediitseltsi ülesandeks on anda
Eesti Vabariigi piires asuvate maa-alade ja nende
päraldiste omanikele nende kinnisvarade pantimisel
laenu pantlehtedes.
§ 3. Isik, kes on Eesti Vabariigi piires asuva
kinnisvara omanik ja kes võttis seltsilt laenu oma
kinnisvara pantimisega, saab seltsi liikmeks. Seltsi
liikmeks saamine ei ole seotud seltsile panditud
3
maa suurusega. Kinnisvaral lasuva laenu tasumi
sega lahkub selle kinnisvara omanik seltsi liikmete
hulgast.
§ 4. Seltsile panditud kinnisvara ülemineku kor
ral teise isiku omanduseks uus omanik saab seltsi
liikmeks kõigi õigustega ja kohustustega, arvates
omandusõiguse ülemineku akti toimumise päevast,
kuna isik, kellelt kinnisvara läks üle, loetakse sa
mast päevast seltsi liikmete hulgast lahkunuks.
§ 5, Seltsi liikmed, olenemata igaühel lasuvatest
.ja oma kinnisvaradega kindlustatud kohustustest
tähtajaliste maksete ja laenu äratasumise suhtes,
vastutavad seltsi ees peale selle veel oma laenu
summale vastavalt nii kinnisvarade pantimisega
antud laenude kui ka kõigi nõudmiste suhtes, mis
võivad tekkida seltsi poolt enda peale võetud kohus
tuste tõttu. See lisavastutus lasub igal liikmel vas
tavalt tema laenusummale, mis on tähendatud tema
kinnisvaral kinnistusraamatus lisavastutuse kätte
jõudmise ajaks.
§ 6. Kõik senised Eestimaa Mõisnikkude Maakrediitseitsist laenusaajad-väikemaaomanikud, kelle
kinnisvarad on panditud sellele seltsile, tunnusta
takse Eesti Maakrediitseltsi liikmeteks nende soovi
avalduste põhjal.
Endise Liivimaa Mõisnikkude Maakrediitseltsi
laenusaajad-väikemaaomanikud, kelle kinnisvarad
on panditud sellele seltsile, võetakse nende soovi
avalduse põhjal Eesti Maakrediitseltsi liikmeiks.
4
Eelmises kahes lõikes tähendatud isikud, kes ei
esita vastavaid sooviavaldusi, vastutavad ainult, võla
eest, mis on kindlustatud nende kinnisvaradega ega
kanna § 5 tähendatud lisavastutust. Ühtlasi samad
isikud ei oma õigusi Eesti Maakrediitseltsi varale
ega loeta selle seltsi liikmeteks.
§ 7. Eesti Maakrediitseltsi! on juriidilise isiku
õigused.
§ 8. Seltsi tegevuspiirkonnaks on Eesti Vaba
riik.
Oma tegevuse hõlbustamiseks selts võib avada
Majandusministri loal agentuure.
§ 9. Seltsil on oma pitsat seltsi vapiga ja peal
kirjaga „Eesti Maakrediitselts, Tallinn".
II peatükk.
Laenud.
1.
Laenude
andmine ja laenuvõtjate
m a k s u k o h u s t u s e d.
§ 10. Seltsi tegevus piirdub pandi kindlustusel
laenude andmisega neile maa-alade ja viimaste pä
raldiste omanikele, kellel on panditava kinnisvara
täisomandusõigus.
Märkus. Seltsi poolt enne 1898 a. põhikirja
kinnitamist väljaantud laenud mitmesugustele
asutistele ja isikutele ilma hüpoteekkindlustu5
seta kustutatakse tähtaegadel ja tingimustel, mis
on määratud nende laenude väljaandmisel, kui
võrd hilisemad seadused ei määra teisiti.
§ 11. Laene antakse pantlehtedes (peatükk TY)
nende nimes väärtuse järgi. Kuid vastastikusel kok
kuleppel laenusaajaga selts võib võtta enese peale
laenuna väljaantud pantlehtede müüki juhatuse
poolt määratava eritasu eest, mis ei tohi tõusta üle
K %n, ja peale selle börsimaakleri tegelikud kulud
ja tasu.
§ 12. Laene võib anda ainult niisuguse kinnis
vara pantimise vastu, millele, kui iseseisvale kinnis
varale, kinnistusraamatute registris on eraldatud
eriosa (Not. seaduse § 308—310, VSK XVI k. I j.).
§ 13;. Laen ei tohi ületada kahte kolmandikku
panditava kinnisvara väärtusest erihinde järgi.
<§ 14. Hinnete teostamise korra määrab esinda
jate kogu ja kinnitab Majandusminister.
§ 15. Eesti Maakrediitseltsile panditud kinnis
varasid võidakse koormata hüpoteekidega üksnes
seltsi juhatuse nõusolekul.
§ 16. Seltsile panditud kinnisvarad võivad min
na üle päranduse, kingituse ja müügi teel, kuid
ainult ühes võla ja seltsi suhtes täitmisele kuulu
vate kohustuste ülekandmisega uuele omanikule.
§ 17. Avaldused laenu saamiseks esitatakse kir
jalikult seltsi juhatusele. Samuti on laenusoovija
kohustatud esitama maakoha kaardi, kõik nõutavad
tõendused ja dokumendid või nende tõestatud ära
kirjad oma omandusõiguste kohta panditava varan
duse asjus.
§ 18. Laenusoovija kannab kõik seaduse ja
käesoleva põhikirja eeskirjade põhjal kinnisvara
pantimisega ühenduses olevad kulud ning alistub
juhatuse nõudmistele asjaajamiskorra ning täien
davate tõendite ja teadete esitamise asjus panditava
varanduse kohta.
§ 19. Laene antakse välja esindajate kogu poolt
määratud aja peale, igatahes mitte rohkemaks kui
72 aastaks, ja need kuuluvad tasumisele erikavade
järgi, milllised kinnitab esindajate kogu.
§ 20. Selleks, et saada laenu, peab laenuvõtja
esitama juhatusele kohaliku kinnistusameti poolt
väljaantud väljakirjutise kinnistusregistri osast
panditava kinnisvara kohta või tunnistuse selle
kinnisvara koosseisu ja päraldiste kohta, samuti
kõikide kinnisvaral lasuvate koormatiste, omandus
õiguse kitsenduste ja hüpoteekkindlustiste kohta.
§ 21. Laenu andmisel võtab Eesti Maakrediitselts laenusaajalt võlakohustuse, milles on tähen
datud laenutingimused ja laenusaaja kohustused
kuni laenu lõpliku tasumiseni. Selle võlakohustuse
tagamiseks kinnistatakse laenusaaja kinnisvarale
hüpoteek Eesti Maakrediitseltsi kasuks. Võlako
hustuse esitab laenusaaja või Eesti Maakrediitselts
vastavale kinnistusametile kinnistamiseks pandita
vale kinnisvarale. Eesti Maakrediitseltsi nimel kin
7
nistusametile esitatavad palved, pealdised võlako
hustustel laenu tasumise kohta, pealdised nõudedokumentide'1, samuti seltsi poolt väljaantavad tun
nistused ja ärakirjade ning väljavõtete tõestused
ei vaja allkirjade notariaalset tõestamist, kui need
on varustatud kahe allkirjaga, kusjuures vähemalt
üks neist on Eesti Maakrediitseltsi juhatuse liikme
oma, ja Eesti Maakrediitseltsi pitseriga. Samane
allakirjutamise kord on kehtiv ka kohtu- ja ametiasutistele esitatavate palvete ja avalduste kohta.
§ 22. Eesti Maakrediitseltsi kasuks antav hüpo
teek peab olema vanuselt esimene. Sellest järeldu
valt antakse laenuvõtjale lubatud laen välja ainult
niisuguse kinnisvaraga tagamisel, mis kinnistus
raamatute järgi ei ole varem koormatud teiste võl
gadega, või siis, kui laenuvõtja võlausaldajad on
ettenähtud korras avaldanud nõusoleku loovutada
esimese järjekorra õiguse seltsi poolt väljaantava
laenu tagatisele. Vastasel korral tasutakse lubatud
laenust panditavale kinnisvarale varem kinnista
tud võlad. Selleks peab seltsi juhatus kogu laenu
või vastava osa sellest kinni seni, kuni tähendatud
võlgade kohta väljaantud dokumendid on esitatud
ühes võlausaldajate allkirjadega dokumentides tä
hendatud võla tasumise kohta ja ühes võlausalda
jate avaldusega, et nad nõustuvad võla kustutami
sega kinnistusraamatuis. Ettenähtud korras kustu
tatud võladokumendid esitab Eesti Maakrediitseltsi
juhatus laenuvõtja arvel asjaomasele kinnis tusame8
tile vastavate sissekannete tegemiseks kinnistusraamatuisse.
Eesti Maakrediitseltsi kasuks antav hüpoteek
võib oma vanuselt olla erandina mitte-esimene sel
korral, kui pandiõigused on varem kinnistatud
Eesti Vabariigi, Eesti Maapanga või Pikalaenu
Panga kasuks, kusjuures Eesti Maakrediitseltsi poolt
antud laen ühes Eesti Vabariigi, Eesti Maapanga
ja Pikalaenu Panga kasuks varem kinnistatud võb
gadega ei tohi kogusummas ületada § 13 ettenäh
tud) ülemmäära.
§ 23. Protsente nende pantlehtede pealt, mis
juhatus hoiab oma käes võlanõudmiste (§22) kind
lustuseks, ei anta välja laenu võtjale ega arvestata
laenu tasumise maksena, kuni ei ole tõestatud tar
vilisel viisil, et on rahuldatud kõik hüpoteegiga
kindlustatud kohustused, mis seotud eelnimetatud
võlanõudmistega.
§ 24. Kui laenusaajal vahekord tema võlausal
dajatega ei lahene § 22 ja 23 ettenähtud korras, on
seltsil õigus kutsuda võlausaldajad lõpparvet tege
ma kuulutuse teel Riigi Teatajas, andes vähemalt
kahekuise tähtaja, ja peale selle kutselehtedega,
kui on teada võlausaldajate elukohad. Lõpparve
tegemisel arvatakse intressid kas tegeliku maksupäevani või kutselehes või kuulutuses tähendatud
päevani, millele arvatakse juurde kümnepäevane
tähtaeg ilmumiseks, kuna pärast seda lõpeb intressimaksmine võlausaldajale.
9
§25. Eelmises paragrahvis (§ 24) tähendatud võ
lad tasutakse ja kustutatakse võlausaldajate nõus
olekuta ja vaatamata sellele, kas võlatasumise täht
aeg on jõudnud kätte. Samuti tasub selts antava
laenu arvel kõik nõuded, millel on eesõigus seltsi
laenu ees (Tsiviilkohtupid. sead. § 1890). Kustuta
tava võlakohustise pidajale kuuluv raha hoitakse
Eesti Maakrediitseltsis väljamaksmiseks võlako
hustise pidajale.
§ 26. Kui selts on kinnistusametile teatanud, et
kinnisvarale kinnistatud § 24 tähendatud võlad on
tasutud, kustutab kinnistusamet vastavad võlad ja
saadab seltsile ärakirja sellekohasest otsusest.
§ 27. Laenuvõtjad maksavad Eesti Maakrediitseltsile algvõlalt kogu laenu kestel iga poole aasta
viisi ette: intresside arvele summa, mis võrdub
pantlehtedelt võetavate protsentidega, ja kustutuse
arvele — summa vastavalt laenu kestusele. Laenu
'väljaandmisel arvutatakse sellest maha intressid
menu andmise päevast kuni laenu lähema poole
aasta alguspäevani, kuna laenu kustutuse summa
tasumine algab laenuandmise päevale järgnevast
laenu poole aasta alguspäevast alates terve poole
aasta eest. Iga poole aasta alguspäeva kinnitab
esindajate kogu. Peale intresside ja kustutussummade on laenuvõtjad kohustatud tasuma erimakseid: a) ühekordse sisseastemakse laenu saamisel ja
b) alalisi makseid seltsi valitsemise kulude katteks.
Nende maksete suuruse määrab kindlaks esinda10
jäte kogu. Punkti b all nimetatud makse on aastas
V* % laenu summast, kusjuures esindajale kogul on
õigus seda Majandusministri kinnitamisel suuren
dada kuni 1%-ni. Valitsemiskulude katteks võetav
makse tasutakse poole aasta viisi ette.
§ 28. Neil juhtudel, kus seltsi juhatus peab
seda vajalikuks, on laenuvõtja kohustatud kindlus
tama panditud kinnisvara juurde kuuluvad hooned
tule vastu Eesti Maakrediitseltsile vastuvõetavatel
tingimustel ja vastuvõetavas summas Eestis tegut
sevates kindlustusseltsides Eesti Maakrediitseltsi
juhatuse valikul, ning esitama Eesti Maakrediit
seltsile poliisid nõutava märkusega. Tulekahju pu
hul kindlustusseltsilt saadud summast seltsi juha
tus peab kinni laenu tasumiseks kuuluva osa, kui
aga laenuvõtja esitab kindlustise, et ta kasutab
kindlustusseltsilt saadava tasu mahapõlenud ehi
tiste uuendamiseks, võib seltsi juhatus selle kind
lustise alusel või ilma kindlustiseta, kui laen on
panditud maa-alaga küllaldaselt kindlustatud, anda
välja laenuvõtjale kindlustussumma täies suuruses
või osade viisi.
Kui laenusaaja laenu võtmisel ei ole esitanud
poliisi või kui ta ei esita vähemalt viisteist päeva
enne kindlustuse tähtaja lõppu seltsile kindlustuse
uuendamise dokumenti, siis kindlustab selts hooned
oma äranägemisel kuni nende täie väärtuseni lae
nusaaja arvel, kes on kohustatud tasuma selleks
kulutatud summa hiljemalt laenu lähemaks mak
sutähtajaks ühistel alustel tähtajaliste maksetega.
11
Seltsil on õigus loobuda tulekindlustuse nõud
misest, kui laen on selletagi küllaldaselt kindlus
tatud.
2.
Laenude tasumine,
§ 29. Laenuvõtjad on õigustatud tasuma oma
võlga igal ajal kas täielikult või osaliselt, viimasel
korral mitte aga teisiti, kui ainult ümmarguselt sa
dades kroonides või summas, mis vastab liikveloleva pantlehe nimes väärtusele. Tasumine sünnib
sularahas, kuid summa, mis võrdub võla kapitalisummaga, võib tasuda ka seltsi pantiehtedega ni
mes väärtuses, ühes nende juurde kuuluvale talon
gidega ja tähtajaliste kupongidega. Kui maksmine
sünnib sularahas, nõutakse maksjalt sisse ka prot
sendid sissemakstud summa pealt aja eest kuni sis
semakstud kapitaliga loositavate pantlehtede ku
pongide kõige lähema väljamaksu tähtpäevani.
§ 30. Laenu kustutuseks laenuvõtjate poolt ta
sutud tähtajaliste ja ennetähtajaliste maksete üld
summa arvatakse iga aasta täielikult laenude kapitalvõlgade tasumiseks.
3. Tasumata jäänud summade sisse
nõudmine ja laenude kindlustamise
abinõud.
§ 31. Laenuvõtja, kes ei ole pidanud kinni te
male langevate maksete (§ 27) või teisme tema vastu
12
käesoleva põhikirja alusel pööratud nõudmiste täht
päevast, maksab viivituse eest viivitusraha tasu
mata summalt 2U%o kuus, arvates poolikud kuud
terveteks.
§ 32. Viivitusnaha arvutamine kestab kuni tasu
mata summa sissemaksmiseni, ka kui laenu kind
lustav kinnisvara on määratud müügile.
§ 33. Maksutähtpäevadest mittekinnipidamise
korral seltsi juhatusel on õigus nimetada eriline
administraator valveks ebakorraliku laenuvõtja kin
nisvara alalhoidmise järele. Kui administraator pa
neb tähele kinnisvaraomaniku seesuguseid talitusi,
mis on sihitud kinnisvara laastamisele, siis ta tea
tab sellest seltsi juhatusele, kes niisugusel korral
on õigustatud kõrvaldama omaniku kinnisvara va
litsemisest ja panema selle administraatorile, see
juures mitte keelates omanikku jälgimast administ
raatori korraldusi, kuid ilma et ta ennast kuidagi
tohiks segada administraatori talitustesse. Omani
kul on õigus kaevata seltsi juhatusele, kui ta leiab,
et, administraatori talitused kinnisvara valitsemise
alal ei ole õiged.
§ 34. Nii kinnisvara alalhoidmise järele valva
mise kui ka kinnisvara valitsemise aja eest admi
nistraator saab tasu administratsiooni alla võetud
kinnisvara sissetulekute arvel. Nimetatud tasu suu
rus määratakse administraatorite jaoks määratud
erilise instruktsiooniga, missuguse kinnitab esinda
jate kogu.
13
§ 35. Tähtajal tasumata jäänud summade tasu
mine ühes viivitusrahaga kolme kuu jooksul vabas
tab kinnisvara administratsiooni alt; kui aga võlgu
olevat tähtajamakset ühes viivitusprotsentidega ei
tasuta ka selle aja jooksul, siis võib seltsi juhatus
asuda panditud kinnisvara avalikule müügile.
§ 36. Seltsi esindajatel on õigus igal ajal revi
deerida panditud kinnisvara ja valvata võlakohustistes ettenähtud tingimuste täitmise järele.
Kui laenusaaja kaldub kõrvale enda peale võe
tud kohustuste täitmisest, on seksil õigus antud
laenu tagasi nõuda kas osaliselt või täielikult.
Kui tähtajamaksed), viivitusrahad ja muud mak
sed ei ole tasutud ühe aasta jooksul pärast tähtaega
(§ 27) ja nende tasumiseks pole antud seltsi juha
tuse poolt pikendust, määratakse panditud kinnis
vara avalikule müügile enampakkumise teel käes
olevas põhikirjas ettenähtud korras.
§ 37. Selleks, et määrata panditud kinnisvara
müügile enampakkumise teel Tsiv. kp. s. § 1845—
1888 (ViSK XVI k. I j.) ettenähtud korras, pidades
silmas erilisi käesoleva põhikirjaga seatud eeskirju,
seltsi juhatus pöördub vastava kohtuasutise poole.
Märkus. Käesolevas ja järgnevates para
grahvides toodud eeskirjad ei kitsenda seltsile
üldseaduste alusel kuuluvat õigust — pöörata
sissenõudmist võlgniku igasugusele, peale pan
ditud vara, vallas- või kinnisvarale.
14
§ 38. Kinnisvara müügile määramise palves tu
leb tähendada kõik seltsi poolt varale pööratavad
sissenõudmised, millel on esimese hüpoteegi õigu
sed, kui ka niisugused, millel neid õigusi ei ole, sa
muti võlasumma, mida ostja soovil võib temale üle
kanda. Palvele tuleb juurde lisada kinnistusameti
teatis selle vara pantimise kohta, mis määratakse
müügile seltsi laenu katteks.
§ 39. Kohtupristav teatab omanikule seltsi poolt
esitatud nõudmisest määrata müügiks temale kuu
luv kinnisvara; kuid kohtupristav algab Tsiv. kp. s.
§ 1095 ja 1849 (YSK XVI k. I j.) ettenähtud toimin
guid ära ootamata nendes paragrahvides nimetatud
tähtaegade möödumist, kuna kuulutamine ja teised
korraldused müügi kohta tehakse nii, nagu ei oleks
saavutatud kokkulepet asjast huvitatud poolte va
hel avaliku müügi koha, aja ja korra suhtes.
§ 40. Kohtupristav teostab müügiks määratava
kinnisvara üleskirjutamist ja hindamist ainult nii
sugusel korral, kui seltsi juhatus seda palub; sa
mast juhatusest oleneb kinnisvara päraldist moo
dustava vallasvara üles kirjutada ja aresti alla
panna laskmine selleks, et see läheks müügile ühes
koos kinnisvaraga.
§ 41. Enampakkumiskuulutus tuleb avaldada
Riigi Teatajas vähemalt üks kuu enne enampakkumispäeva. Kuulutuses tuleb peale Tsiviilkohtupida
mise seaduse § 1869 (VSK XVI k. I j.) ettenähtud
15
teadete tähendada müüdava vara hindesumma, mil
le alusel selts arvestas laenu, kui nimetatud vara ei
ole eriti hinnatud vastavalt § 40.
§ 42. Kuni enampakkumise alguseni jääb võlg
nikule õigus tasuda võlgnevat summat ühes viivitusprotsentidega ja ühes tema arvel sissenõudmise
toimetusel kulutatud summadega ning sellega va
bastada varandus müügist.
§ 43. Pärast kuulutuse saamist kohtupristavilt
avaliku müügi kohta tuleb juhatusel teatada kohtuasutisele kõikidest muudatustest, mis sündisid või
peavad sündima juhatuse kalkulatsioonide järgi ku
ni enampakkumise päevani § 38 nimetatud andmetes.
§ 44. Seltsile panditud vara müügi korral enam
pakkumise teel — olenemata sellest, kelle nõudmi
sel müük teostatakse, — algab enampakkumine
summast, mis ei ole vähem seltsile tasumisele kuu
luvast varal lasuvast võlast ühes maksetega, nagu
see § 29 tähendatud, kui maksmine toimub sulara
has, ühes viivitusrahaga maksutähtpäevadest mitte
kinnipidamise eest ja müügikuludega ning samuti
ühes seltsi nõudmiste suhtes eesõigustatud maksete
ja nõudmistega.
Igaüks, kes soovib osa võtta enampakkumisest,
peab enne esitama kohtupristavile tagatise 10% suu
ruses sellest summast, millest algab enampakku
mine. Tagatiseks võetakse raha, riigi- ja riigi poolt
tagatud väärtpabereid ja samuti niisuguseid taga16
mata väärtpabereid, mida võetakse vastu tagatisena
riiklikkude hangete ja tellimiste puhul. Eeltähen
datud väärtpaberid võetakse vastu Majandusmi
nistri poolt määratud ja Riigi Teatajas väljakuu
lutatud hinde järgi. Kui ostja, kes avalikul müügil
pakkus kõige kõrgema hinna, ei tasu ülejäänud
rahasummat õigel ajal (§ 47), siis kaotab ta esita
tud tagatise, mis läheb võlguolevate avalikõiguslikkude maksude ja kohustuste, oksjoniga seotud
kulude, laenuvõtja arvel tehtud väljaminekute ja
kinnisvaralt seltsile kuuluvate maksete katteks.
§ 45. Kui enampakkumisel pakutud hind katab
summa, millest algas enampakkumine, siis vara
kinnitatakse selle omaks, kes pakkus kõige kõrgema
hinna.
§ 46. Esimese müügi ebaõnnestumisel korralda
takse teistkordne enampakkumine kuu aega hiljem,
millest teatatakse erilise kuulutusega Riigi Teata
jas. Need, kes soovivad võtta osa tähendatud enam
pakkumisest, peavad esitama tagatise pooles suu
ruses sellest tagatisest, mis tuli maksta esimesel
enampakkumisel. Selle tagatise kohta maksab § 44
eeskiri. Kui teine enampakkumine tunnustatakse
mittetoimunuks või kui teisel enampakkumisel keegi
ei paku § 38 kohaselt arvestatud summat, siis jääb
seltsi juhatuse otsustada, kas paluda, et varandus
kinnistatakse seltsi nimele viimases summas, või
kinnitatakse müük isikuga, kes pakkus kõige kõrge
17
ma hinna selle varanduse eest, olgugi, et see hind
ei kata kõiki seltsi nõudmisi.
§ 47. Isik, kes pakkus kõige kõrgema hinna
(kui pakutud hind ei ole madalam § 44 kohaselt
määratud summast), peab tasuma seltsi juhatusele
neljateistkümne päeva jooksul kõik seltsile varan
duse pealt kuuluvad tähtajalised ja tasumata jää
nud maksed ning nõudmised, kuna kinnisvaral la
suva võlakapitalisumma võib kanda üle ostjale.
Tasutud summade kui ka selle summa kohta, mis
kuulub arvestamisle võla ülekandmise tõttu, seltsi
juhatus annab ostjale tunnistuse, missuguse ostja
peab esitama ühes ostuhinna ülejäänud osaga kind
laksmääratud tähtajal (§ 1874 Tsiv. kp. s. YSK XY1
k. I j.) sellele kohtule, kus toimus enampakkumine.
Kui ei tasuta tähendatud makseid õigel ajal, siis
müük tunnustatakse mittetoimunuks ja seltsi juha
tus saab vastava rahulduse müügil sissemakstud
tagatisest (§ 44).
Märkus. Enampakkumise ebaõnnestumise
tõttu seltsile jäänud vara kohta seltsi juhatus on
kohustatud' viivitamata, kui selleks ei ole seadus
likke takistusi, teostama kinnistusakti jia müü
ma selle varanduse seltsi arvel ühe aasta jook
sul kas enampakkumise teel või vaba hinnaga.
§ 48. Seltsile panditud kinnisvara üleminekul
teisele isikule kohtuotsuse, kohtumääruse või muul
teel võidakse kinnisvara kinnistusregistris üle kan
18
da uuele omanikule ainult seltsi nõusolekul, kus
juures enne seda tuleb tasuda kõik võlguolevad
maksed. Selts ei või keelduda kinnistamiseks nõus
olekut andmast, kui uus omanik võtab enese kanda
kinnisvaral lasuva seltsi kasuks kinnistatud võla
käesolevas põhikirjas määratud alustel. Kinnistus
ametid teatavad seltsile iga kord panditud kinnis
varade kinnistusregistrisse sissekantud omandiõi
guse üleminekust.
§ 49. Sel isite panditud vara näol antud hüpoteekkindlustise vähendamine tähendatud vara osa
või päraldise võõrandamise teel, või mõne osa või
päraldise eraldamise teel ilma võõrandamiseta kas
vara koormamisega servituutidega või servituutidest 'loobumisega või rendilepingute sissekandmi
sega kinnistusraamatutesse võib sündida hüpoteegi
korras ainult seltsi juhatuse loal.
§ 50. Nõusoleku avaldamisel panditud varaosa
eraldamiseks või võõrandamiseks juhatus peab sil
mas, et vara peale jääv võlg või võlasumma mõne
osa ülekandmisel eraldatavale kinnisvarale — selle
võlasumma osa ei ületaks käesolevas põhikirjas
nõutud suhtelist vastavust neid kindlustatavate va
rade väärtusele (§ 13).
§ 51. Laenuvõtja, kes palub seltsile võlguoleva
summa jaotamist ühes panditud vara jaotamisega
või selle võla kindlustise mõnda teist muutmist, al
lub § 18 toodud nõuetele.
19
§ 52. Kui laenuvõtja, rikkudes käesoleva põhi
kirja eeskirju, vähendab milgil teel panditud varan
duse väärtust ilma võlga vastavalt vähehdamata,
siis seltsi juhatusel on õigus nõuda vastava laenu
osa tagasimaksmist ka enne esialgu määratud täht
aja möödumist; kui aga laenuvõtja ei täida seda
nõuet vabatahtlikult, siis seltsil jääb õigus esitada
kohtu teel tema vastu nõudmist selle laenuosa sisse
nõudmiseks, mis suhteliselt vastab niisugusele kind
lustise vähendamisele.
III peatükk.
Teised seltsi operatsioonid.
§ 53. Olenemata laenude andmisest kinnisvara
de pantimisega on seltsil õigus toimetada järgmisi
operatsioone:
1) võtta hoiule igasuguseid väärtusi, dokumente,
panti ehti ja väärtpabereid;
2) anda lühiajalisi laene oma laenuvõtjaile nende
varade kindlustusel, mis on panditud seltsis, mitte
aga teisiti, kui § 13 on ettenähtud.
§ 54. Dokumente, väärtpabereid ja pantlehti
võib võtta vastu kas lihtsalt hoiule või kapitalide
valitsemiseks (raha vastuvõtmiseks deponeerija ar
vel kupongide vastu, loosimiste jälgimiseks, väärt
paberite ostmiseks loosiläinud paberite asemele
jne.). Hoiule vastuvõtmise kohta antakse nimelised
tunnistused.
20
§ 55. Lühiajalisi laene antakse ainult seltsi liikmetele-laenuvõtjatele seltsis juba varemini pandi
tud varade kindlustusel, tähtajaga mitte üle kuue
kuu. Nii pika- kui ka lühiajalise laenu kogusumma
ühele ja samale varale ei tohi ületada kahte kol
mandikku selle vara hindest (§ 13). Lühiajaliste
laenude andmiseks võib kulutada ainult seltsi vabu
summasid.
IV peatükk.
Pantlehed.
§ 56. Seltsi pantlehti lastakse välja ainult lae
nude andmisks kinnisvarade pantimisel käesoleva
põhikirja täpsel alusel. Liikveleiastud pantlehtede
summa ei tohi ületada seltsi poolt antud pikaajaliste
laenude summat.
§ 57. Pärast pandikohustuse kinnistamist (ingrossatsiooni) juhatus esitab valmis pantlehed ühes
pandikohstusega Majandusministeeriumile. Majan
dusministeerium pärast kindlakstegemist, et val
mis pantlehtede summa vastab kinnistusameti
poolt kinnistatud pandikohustuses äramärgitud võ
lasummale, märgib pandikohustusele, et välja on
lastud pantlehti selles pandikohustuses tähendatud
summa peale, ning igale pantlehele, et ta on valmis
tatud kinnistatud pandikohustuse alusel.
21
Märkus, Selts tasub Majandusministeeriu
mile kulud, mis võivad tekkida Majandusminis
teeriumil käesoleva põhikirjaga peale pandavate
kohustuste tõttu seltsi pantlehtede väljalaske
valve alal, Majandusministri poolt määratud
normide järgi.
§ 58. (Seltsi poolt enne 1898 aasta põhikirja aval
damist vastuvõetud võlakohustised ning väljalastud
pantlehed kuuluvad kustutamisele vastavalt nen
dele tingimustele, millega nad vastu võetud või väl
ja lastud. Selleks aga, et võimalikult ühtlustada
seltsi mitmekesiseid kohustusi liikveiolevate pant
lehtede ja võliakohustiste suhtes, on seltsil õigus
teostada konversioone
Majandusministri poolt
heakskiidetud tingimustel.
§ 59. Pantlehti lastakse välja ettenäitaja peale
ja neid võib anda edasi lihtsalt üleandmisega käest
kätte.
Omanikkude soovil pantlehed võivad olla nime
lised. Nimelise pantlehe kaotsiminekust, varastami
sest või muust seadusevastasest äravõtmisest teatab
omanik seltsi juhatusele, kes omaniku arvel aval
dab kuulutuse Riigi Teatajas ja ühes ajalehes juha
tuse valikul, kuulutades selle pantlehe ühes tema
juurde kuuluva talongiga maksvusetuks, kuna oma
nikule antakse kuus kuud pärast kuulutamise päe
va uus nimeline pantleht teise numbri all, kuid ilma
jooksva kupongleheta.
22
Seltsi nimeliste pantlehtede ja obligatsioonide
pidajate palvel seltsi juhatusel on õigus kuulutuse
teel tunnustada maksvusetuks nimelisi pealkirju
pantlehtedel ja obligatsioonidel, kui need paberid ei
ole kantud nende tegeliku pidaja, vaid mõne teise
uimele, ja kui nimelises pealkirjas tähendatud isik
seltsile on tundmata ja ei olnud võimalik teda leida.
Sellejuures peetakse kinni järgmistest määrustest:
a) seltsi juhatus teatab paluja arvel pealkirja
tühistamisest kuulutuse teel Riigi Teatajas ja ühes
ajalehes juhatuse valikul ja kutsub kõiki isikuid,
kellel on mingisugused õigused, mis põhinevad ni
melisel pealkirjal üksikasjalikult tähendatud pantlehel või obligatsioonil, teatama oma õigustest kuue
kuu jooksul, alates kuulutuse avaldamise päevast
Riigi Teatajas, hoiatusega, et selle tähtaja möödu
misel tühistatakse nimeline pealkiri ja antakse väl
ja uus pantleht paluja nimele. Kuulutuses tuleb
nimetada isik, kelle palvel sünnib väljakutse;
b) kuulutuses1 määratud tähtaja möödumisel ja
kui keegi ei ole avaldanud mingisugust õigust ni
metatud pantlehele pealkirja põhjal, teeb seltsi ju
hatus korralduse nimelise pealkirja tühistamiseks
ja annab välja panti ehe või obligatsiooni asemel uue
vastava pantlehe sama isiku nimele, kes oli tema
pidajaks ja kelle palvel teostati kuulutamine. See
juures uutele pantlehtedele ja obligatsioonidele te
hakse pealkiri selle kohta, et 1) tähendatud pantlehed anti sellele ja sellele tühistatud pantlehe ase23
meie ja 2) et 10 aasta jooksul, arvates uue pantlehe
väljaandmise päevast, seda uut pantlehte ei või
ümber kirjutada ettenäitaja peale;
c) isikud, kes leiavad, et nende õigused on riku-,
tud nimeliste pealkirjade tühistamisega ja uute
pantlehtede ning obligatsioonide väljaandmisega,
võivad 10 aasta jooksul seaduslikus korras esineda
kohtuliku nõudmisega selle isiku vastu, kelle pal
vel algatati kuulutamine, nõudes oma õiguste jalu
leseadmist uuele, tühistatud pantlehe asemele an
tud pantlehele või kahjude tasumist, mis tekkisid
nimelise pealkirja tühistamise tõttu.
§ 60. Pantlehtede kustutamine toimub: 1) loosiläinud pantlehtede nimesväärtuse väljamaksmise
teel seltsi kassast laenude tasumise arvel sisse
maksmisele kuuluvate maksete summas, samuti
kõigi sularahas tehtud maksete summas, mis sisse
makstud laenude ennetähtaegseks tasumiseks, ja
2) § 29 põhjal seltsi kassasse sissetulnud pantlehte
de käibelt äravõtmise teel.
§ 61. Iga liigi pantlehtede loosimine toimub kaks
korda aastas vähemalt üks kuu enne loositavate
pantlehtede tasumist, arvates kupongi tähtajast.
Pantlehtede loosimisega ühel ajal hävitatakse ka
pantlehed, mis § 60 alusel sisse tulnud seltsi kas
sasse alates eelmisest pantlehtede hävitamisest.
Loosimine ja hävitamine teostatakse avalikult seltsi
ruumes esindajate kogu poolt valitud esindaja ja
24
Majandusministri poolt määratud
olekul.
isiku
juures
§ 62. Iga loosiläinud pantlehe eest makstakse
välja tema nimes väärtus niisuguses valuutas, mis
sugune tähendatud pantlehel. Loosiläinud pantlehe
väljamaksmise alguspäevaks loetakse loosimisele
järgnev kupongi tähtpäev, millisest päevast lõpeb
loosiläinud pantlehtede pealt protsentide maksmine.
Väljamaksmiseks esitatud pantlehel peavad olema
juures järgnevate tähtpäevade kupongid. Puudu
vate kupongide väärtus arvatakse maha väljamaks
tavast fcapitalisummast.
§ 63. Loosiläinud pantlehtede numbrite nime
kiri pannakse välja seltsi ruumes pärast loosimise
teostamist ja tehakse teatavaks üldsusele kuuluta
mise teel Riigi Teatajas. Samuti kuulutatakse väl
ja pantlehtede numbrid, mis läksid varem loosimi
sele ja mis ei ole veel esitatud väljamaksmiseks.
§ 64. Kupongide ja loosiläinud pantlehtede väl
jamaksmine toimub kas seltsi kassas või ka teistes
kohtades, mis juhatus määrab selleks oma äranäge
misel ja mis antakse teada kuulutuse teel.
§ 65. Kapital ja protsendid pantlehtede pealt
kindlustatakse seltsi kapitalidega ja kogu seltsi va
randusega, samuti ka seltsi liikmete lisavastutuse
ga, nagu see nähtud ette käesoleva põhikirja § 5.
§ 66. Protsente pantlehtede
kupongide ettenäitajale.
pealt
makstakse
25
§ 67. Kui kümne aasta jooksul, arvates välja
maksmiseks määratud tähtpäevast, ei esitata ku
ponge ja samuti loosiläinud panti ehti väljamaksmi
seks, siis nende väljamaksmiseks kuuluvad summad
lähevad üle seltsi omanduseks.
§ 68. Pantlehed trükitakse Majandusministri
poolt kinnitatud kujul, pantlehtedel märgitakse nen
de nimesväärtus, protsentide määr, number, välja
laske tähtaeg ning tasumisviis. Pantlehtedele lisa
takse juurde kupongileht.
Pantlehed lõigatakse välja raamatust ühes ta
longidega ja nad kannavad esimehe ja vähemalt
kahe juhatusliikme faksimiili ja raamatupidaja
autograafilist allkirja.
§ 69. Rikutud pantlehti või kuponge vahetatak
se nende pidajate soovil uute vastu ettenähtud tasu
eest.
§ 70. Seltsi pantlehti võib vastu võtta valitsusasutistega ja samuti om avalitsusasutistega sõlmi
tavate lepingute ja hangete kui ka aktsiisi ja tolli
maksu kindlustuseks Majandusministri loaga ning
tema poolt pantlehtede turuhinna põhjal määra
tava hinna järgi; neisse pantlehtedesse tohib ma
hutada ka vaeslaste, seltside ja omavalitsusasutuste
kapitale.
§ 71. Pantlehtede võltsimise eest süüdlased lan
gevad karistuse alla, mis on nähtud ette riiklikkude
paberite võltsimise puhul.
26
§ 7:2.Protsente pantlehtede pealt makstakse iga
poolaasta tagant esindajate kogu poolt määratud
tähtaegadel, millised kinnitab Majandusminister.
§ 73. Pantlehti antakse välja pooiaastaviisi.
§ 74. Pantlehti võib lasta välja 100-, 250'-, 50 0-,
1.000-, 5.000- ja lO.ÜOO-kroonistes kupüürides.
Y peatükk.
Seltsi asjade valitsemine.
§ 75. Selts kuulub Majandusministeeriumi võim
konda. Seltsi asju ajavad: 1) juhatus, 2) järelevalve-nõukogu ja 3) esindajate kogu.
1.
Juhatus.
§ 76. Seltsi juhatus asub Tallinnas ja koosneb
esimehest ja vähemalt kahest liikmest. Juhatuse
esimehe ja liikmeid valib esindajate kogu neljaks
aastaks isikutest, keda järelevalve-nõukogu selleks
ette paneb. Juhatuse esimeheks ja liikmeteks võib
valida ainult seltsi liikmeid, kes on Eesti Vabariigi
kodanikud, Juhatuse esimehe haigestumise või ära
oleku puhuks valitakse tema asetäitjaks üks juha
tusi iige.
Mõne juhatusliikme enne määratud tähtaega
ametist lahkumise, haiguse või tema äraoleku ju
huks valib esindajate kogu kolm juhatuse liikme
kandidaati nendest isikutest, kes järelevalve-nõu27
kogu poolt esitatud. Juhatuse esimeest ja liikmeid,
kes langevad välja juhatusest tähtaja möödumisel,
võib valida uuesti.
Seltsi asjaajamise juhtijaks võib juhatus nime
tada järelevalve-nõukogu kinnitamisel asjaajajadirektori kas juhatuse liikmete hulgast või väljast
poolt.
Seltsi juhatus juhib seltsi tegevust ja esindab
seltsi ilma erilise volituseta. Juhatus võib anda
enda poolt volitusi teistele isikutele seltsi asjade
ajamiseks. Üksik juhatusliige võib Eesti Maakrediitseltsi 'esindada juhatuse erilisel volitusel.
Juhatuse koosseis avaldatakse Riigi Teatajas
pärast juhatusse kuuluvate isikute valimist.
§ 77. Juhatus, samuti järelevalve-nõukogu liik
med, kes ei ole täitnud oma maksukohustusi seltsi
vastu või kelle kinnisvara on määratud avalikule
müügile, või kes on seatud hoolekande või eestkost
mise alla, või kelle asjade üle on määratud kon
kurss, ei või jääda oma ametikohtadele.
§ 78. Juhatuse ülesanneteks on eriti:
1) nende kinnisvarade hinde teostamine, mille
pantimisel antakse laen, ja lubatava laenu suuruse
kindlakstegemine;
2) laenude andtmine ja tarbe korral laenudega
ühenduses olevate igasuguste dokumentide, and
mete, väljavõtete, muu seas ka kinnistusametitelt,
nõutamine;
28
3) maksete võtmine laenuvõtjailt ja võlgnevate
summade sissenõudmine;
4) abinõude tarvitusele võtmine panditud kin
nisvarade majapidamises tähelepandud korratuste
ja kuritarvituste ärahoidmiseks, et takistada nende
kinnisvarade väärtuse vähendamist;
5) asjad, mis on ühenduses laenude kindlustu
seks antud kinnisvarade väärtuste vähendamisega,
nende hulgas — panditud kinnisvarade rendilepin
gute läbivaatamine, õigusega nõuda niisuguste tin
gimuste muutmist, mille tagajärjeks võiks olla
majapidamise halvenemine;
6) korralduste tegemine pantlehtede valmistami
seks, väljaandmiseks, kustutamiseks ja hävitami
seks;
7j pantlehtede loosimise teostamine;
8) korralduste tegemine kupongide järgi prot
sentide maksmiseks ja kapitali tasumiseks loosiläinud pantlehtede eest;
9) väärtuste, dokumentide, pantlehtede ja väärt
paberite hoiulevõtmine;
10) aruanne!e ja eelarve koostamine kõikide
seltsi operatsioonide kohta;
11) asjaajamise, arvepidamise ja aruandmise si
semise korra määramine, ametnikkude ametisse
võtmine ja sellest vabastamine.
§ 79. Seltsi juhatus ja samuti tema kohalikud
organid tegutsevad käesoleva põhikirja ja esinda
jale kogu otsusega maksmapandud selle põhikir
29
jaga kooskõlaliste eriliste instruktsioonide täpsel
alusel.
§ 80. Kõik juhatuse otsused tehakse häälteena
musega; ühesuguse häälte arvu juures esimehe hääl
on otsustav.
§ 81. Kaebused juhatusliikmete ebaõigete tali
tuste kohta esitatakse järelevalve-nõukogule.
§ 82. Juhatuse liikmed kannavad vastutust
käesoleva põhikirja ja esindajate kogu otsuste rik
kumise eest, kuid nad ei ole vastutavad kolmandate
isikute ees seltsi nimel võetud kohustuste eest.
2.
Järelevalve - nõukogu.
§ 83. Järelevalve-nõukogu koosneb esimehest ja
vähemalt neljast liikmest, kes valitakse neljaks
aastaks liikmete hulgast, kes on Eesti Vabariigi ko
danikud. Järelevalve-nõukogu liikmed lahkuvad kohustetäitmiselt ametisseastumise vanuse järgi. Lah
kunute asemele valib esindajate kogu uued järele
valve-nõukogu liikmed nende isikute hulgast, keda
järelevalve-nõukogu selleks esitab. Lahkunud järe
levalve-nõukogu liikmeid võib uuesti ametisse vali
da. Mõne järelevalve-nõukogu liikme enne täht
aega lahkumise, haiguse või äraoleku juhuks valib
esindajate kogu järelevalve-nõukogu poolt esitatud
isikute hulgast järelevalve-nõukogu liikmete kandi
daadid. Kandidaatide arvu määrab kindlaks esin
dajate kogu.
§ 84. Järelevalve-nõukogu koosolek peetakse ot30
susevõimeliseks, kui sellest võtavad osa esimees või
tema asemik ja vähemalt kaks liiget.
§ 85. Järelevalve-nõukogu astub kokku tarvi
duse korral oma esimehe kutsel.
§ 86. Järelevalve-nõukogu võimkonda kuulub:
1) kõikide esindajate kogu kinnitamisele kuulu
vate asjade ja küsimuste eelläbivaatamine;
2) koos juhatusega kõikide nende muudatuste
lubamine esindajate kogu poolt kinnitatud seltsi
tegevuskavas, mis ei kannata edasilükkamist;
3) aastaaruannete eelläbivaatamine seltsi operat
sioonide kohta;
4) omal äranägemisel seltsi asjaajamise ja kassa
revisjoni teostamine;
5) seltsi juhatuse peale antud kaebuste läbivaa
tamine.
Punktis 2 lubatud muudatused ja järelevalve
nõukogu korraldused on kohuslikud kuni lähema
esindajate kogu koosolekuni, välja arvatud need
juhud, kus esindajate kogu volitab nõukogu tegema
lõplikke otsuseid teatud küsimuste kohta.
§ 87. Järelevalve-nõukogu otsused tehakse hääl
teenamusega; ühesuguse häälte arvu juures esi
mehe hääl on otsustav.
3.
Esindajate kogu.
§ 88. Esindajate kogul on 60 liiget, kes valitakse
allpool ettenähtud korras seltsi liikmete hulgast
neljaks aastaks.
31
§ 89. Seltsi liikmed astuvad kokku valimiskoos
olekuks seltsi juhatuse poolt määratud valimis
ringkondades. Igas üksikus valimisringkonnas va
limisele tulev esindajate arv määratakse kindlaks
juhatuse poolt proportsionaalselt valimisringkon
nas asuvate seltsii liikmete arvule tingimusel, et
igast valimisringkonnast, kus on seltsi liikmeid,
tuleb vähemalt üks esindaja.
§ 9*0. Valimiskoosolekud kutsutakse kokku seltsi
juhatuse poolt iga nelja aasta tagant kuulutuse
teel, mis avaldatakse Riigi Teatajas ja ühes Tallin
nas ning igas valimisringkonnas ilmuvas ühes aja
lehes juhatuse valikul.
§ 91. Valimiskoosolekuid juhatab seltsi juhatu
se esimees või juhatuse poolt temale määratud ase
mik.
§ 92. Valimiskoosolekust võivad hääleõigusega
osa võtta seltsi liikmed, kes omavad samas valimis
ringkonnas omal nimel seltsile panditud kinnisvara,
kes ei ole piiratud oma varalistes õigustes ja kellel
ei ole laenuga ühenduses olevaid makseid seltsile
tasumata, välja arvatud juhud, kus võlguolevate
maksete tasumiseks on antud pikendus. Hoolduse
ja eestkoste all olevate seltsi liikmete asemel võta
vad koosolekust osa nende seaduslikud esindajad
või eestkostjad. Kui mõni liige ei saa osa võtta
koosolekust isiklikult, võib ta saata oma voliniku.
Ühise vara kaasomanikud, samuti asutised ja seltsid
võtavad osa koosolekust ühe hääle kaudu, mille
32
annab ära selleks volitatud asemik; viimasel on
aktiivne ja passiivne valimisõigus. Valimistel ei või
kellelgi olla rohkem kui kaks häält, üks oma õiguse
ja teine volituse põhjal.
§ 98. Valimisi toimetatakse nimekirjade järgi.
Seltsi liikmetel on õigus esitada vähemalt kolm
päeva enne valimist seltsi juhatusele nimekirja iga
valimisringkonna kohta vastava arvu esindajate
kogu kandidaatidega. Kandidaatideks võivad olla
ainult seltsi liikmed. Kandidaatide nimekirjale pea
vad alla kirjutama vähemalt 10 teist liiget, kusjuu
res iga liige tohib alla kirjutada ainult ühele nime
kirjale.
§ 94. Valimisi toimetatakse vaatamata valimi
sele ilmunud liikmete arvule. Kui ei ilmu ühtki lii
get, samuti kui ei ole esitatud ühtki nimekirja, siis
toimetatakse uued valimised juhatuse poolt määra
tud tähtajal. Valimised sünnivad lahtisel hääleta
misel ja valimisele tulevad kandidaatide nimekir
jad, mis on esitatud § 93 kohaselt. Valituks tunnus
tatakse selle nimekirja kandidaadid, millele anti
kõige rohkem hääli. Ühesuguse häälte arvu juures
loetakse valituks seltsi juhatusele varem sissetulnud
kandidaatide nimekiri.
§ 95. Esindajate kogu liikmed, kes on määra
tud hoolekande või eestkoste alla, või tunnustatud
maksujõuetuks, või kelle varandus on määratud
müügile avalikul enampakkumisel, ei ole õigustatud
võtma osa esindajate kogu koosolekutest.
33
§ 96. Esindajate kogu koosolek kutsutakse kok
ku Tallinna. Koosolekud on korralised ja erakorra
lised. Korralised koosolekud kutsub seltsi juhatus
kokku iga aasta hiljemalt juunikuus. Erakorrali
sed koosolekud kutsub kokku nõukogu omal ära
nägemisel, vähemalt 30 esindaja nõudmisel või eel
mise esindajate kogu otsuse põhjal. Erakorralisi
koosolekuid võib seltsi juhatus ka omal äranägemi
sel kokku kutsuda. Koosolek kutsutakse kokku
ühekordse kuulutamise teel Riigi Teatajas ja ühes
kohalikus ajalehes juhatuse valikul. Kuulutus
avaldatakse vähemalt kaks nädalat enne koosolekupäeva. Kuulutuses tähendatakse koosoleku koht,
aeg ja päevakord. Peale selle saadetakse esindajate
kogu liikmeile isiklikud kutsed sama sisuga hilje
malt kaks nädalat enne koosolekupäeva.
§ 97. Koosolek on otsusevõimeline, kui sellest
võtavad osa vähemalt 30 esindajat või vähemalt üks
esindaja igast valimisringkonnast. Juhul, kui ei
tule kokku määratud arv esindajaid, jääb koosolek
pidamata, Teiskordne koosolek peetakse ära mitte
hiljem kui ühe kuu pärast, mis on otsusevõimeline
kokkutulnud esindajate arvule vaatamata. Täis
kordsel koosolekul võivad tulla arutusele ainult pi
damata jäänud koosoleku päevakorda ülesvõetud
küsimused,
§ 98. Esindajate kogu valib enese hulgast juha
taja, kelleks ei või olla juhatuse liige; kuni juha
34
taja valimiseni juhatab koosolekut nõukogu esimees
või tema asemik.
§ 99. Seltsi esindajale kogu on seltsi kõrgemaks
võimuks, kes lõplikult otsustab selle põhikirja pii
rides kõiki seltsi puutuvaid asju ja küsimusi.
§ 100. Arutusele tulevad asjad esitatakse esinda
jate kogule otsustamiseks ühes seltsi juhatuse sele
tustega ja nõukogu seisukohtadega.
§ 101. Esindajate kogu võimkonda kuulub eriti:
1) valimiste teostamine vastavalt põhikirja nõue
tele ning juhatuse ja nõukogu liikmete ametist ta
gandamine;
2) seltsi tegevuskava ja juhatusele antavate
juhtnööride kinnitamine;
3) aastaaruande ja eelarve kinnitamine;
4) laenudelt võetavate maksete ja pantlehtedelt
makstava intressi määramine;
5) agentuuride avamise ja sulgemise otsusta
mine;
6) seltsi tegevuse likvideerimise otsustamine il
ma selleks kohustava põhjuseta (§ 109);
7) lõplik otsustamine põhikirja muutmise ja
täiendamise kavade asjus enne nende esitamist rii
givõimule kinnit aniiseks;
8) otsustamine kinnisvarade omandamise, võõ
randamise, pantimise ja püstitamise asjus peale
§ 46 ettenähtud juhtude.
§ 102. Esindajate kogu otsused tehakse liht
häälteenamusega, välja arvatud § 101 pp. 4. 6 ja 7
35
tähendatud küsimused, mis otsustatakse 2U koosoiijate häälteenamusega. Häälte poolnemisel on juha
taja hääl otsustav.
§ 103. Esindajate kogu otsused, mis tehtud sea
duspäraselt ja käesoleva põhikirja piires, on kohus
tavad kõikidele seltsi liikmetele ja laenuvõtjatele.
VI peatükk.
Seltsi tulud, tema tagavarakapitalid ja
erakorraliste maksete võtmine.
§ 104. Iga-aastased tulud, mis on saadud seltsi
operatsioonidest, laenuvõtjate poolt asjaajamise kat
teks tasutud erilistest summadest ja ühekordsetest
sisseastumismaksetest, kantakse pärast kõigi seltsi
administratsiooni- ja operatsioonikulude katmist
seltsi tagavarakapitali arvele, kuni viimane ei ulatu
10%-ni liikvelolevate seltsi pantlehtede summast.
§ 105. Kui tagavarakapital ulatub ettenähtud
normini (§ 104), siis esindajate kogul jääb õigus lõ
petada edaspidiste summade kandmine tagavaraka
pitali arvele ja käsutada vabu summasid omal ära
nägemisel.
§ 106. Seltsi tagavarakapital läheb kupongide ja
loosiläinud pantlehtede väljiamaksmiseks sel korral,
kui ei ole selleks küllaldasel määral tulnud sisse
tähtajalisi sissemakseid laenuvõtjatelt, — ja puudu
jääkide katteks. Kui eeltähendatud otstarbeks peaks
kulutatama osa tagavarakapitalist, nii et ta selle
36
tõttu oleks väikseni § 104 ettenähtud summast, siis
tuleb seltsi tuludest uuesti kanda summasid tagavarakapitaOr arvele, kuni tagavarakapital ulatub
§ 104 tähendatud normini.
§ 107. Seltsi tagavarakapitali summad tuleb
mahutada riiklikkudesse või valitsuse poolt garan
teeritud väärtpaberitesse. Selts on kohustatud täit
ma käesoleva paragrahvi nõude Majandusministri
poolt määratavaks tähtajaks.
§ 108. Lisakohustuste põhjal, mis lasuvad seltsi
liikmetel vastavalt § 5, esindajate kogu võib mää
rata, et võetakse liikmeilt erakorralisi makseid, kas
ühekordseid või perioodilisi, kahjude katteks või
kohuslikkude kulude katmiseks tarvilikkude sum
made puudujäägi katteks. Nende maksete mitteta
sumisel on § 31 ja sellele järgnevates paragrahvides
ettenähtud tagajärjed. Niisugusel alusel sissemaks
tud summasid võib maksta tagasi liikmeile, kui
esindajate kogu otsustab, et seltsi ainelised vahen
did ja ebakorralikkude laenuvõtjate tagatiste reali
seerimine annab selleks võimaluse.
§ 109. Seltsi tegevuse võib lõpetada igal ajal
seaduslikul alusel kokkutulnud esindajate kogu ot
susel. Juhul, kui seltsi operatsioonid lõpevad puu
dujäägiga, mille summa ületab ühe kümnendiku
liikvelolevalte seltsi pantlehtede summast ja kui
seltsi liikmed-laenu võtjad ei kata neid puudujääke
lisavastutuse põhjal Majandusministri poolt määra
tud tähtajaks, siis selts on kohustatud asuma oma
37
asjaajamise likvideerimisele seaduses
korras.
ettenähtud
YII peatükk.
Aruandmine.
§ 110. Seltsi tegevusaasta arvestatakse 1. jaa
nuarist kuni 31. detsembrini.
§ 111. Seltsi juhatuse poolt koostatud aastaaru
anne ühes järele vai ve-nõukogu märkustega aruande
kohta trükitakse vähemalt kaks nädalat enne pea
koosolekut ja saadetakse lihtsaadetisena postiga
kõigile esindajale kogu liikmetele. Pärast peakoos
olekut esitab seltsi juhatus aastaaruande kolmes
eksemplaris Majandusministeeriumile teadmiseks.
§ 112. Väljavõte aastaruandest ja tulude ning
kulude arved avaldatakse Riigi Teatajas.
§ 113. Peale aastaaruannete juhatus esitab Ma
jandusministeeriumile igakuised bilansid seltsi ope
ratsioonide kohta ja avaldab nad iga poolaasta ta
gant, 1. jaanuaril ja 1. juulil, Riigi Teatajas.
Juhatus kohustub samuti avaldama protokolli
aruande kinnitamise kohta esindajate kogu poolt.
VIII peatükk.
Üldmäärused.
§ 114. Lahkarvamisi, mis võiksid tekkida käes
oleva põhikirja täitmisel, lahendab Majandusminis
ter seltsi juhatuse esitiste alusel.
38
§ 115. Käesolevas põhikirjas ettenägemata jää
nud juhtudel selts allub üldseadustele, nii neile, mis
maksavad praegu, kui ka neile, mis antakse hiljem.
§ 116. Käesolev põhikiri hakkab maksma aval
damisega Riigi Teatajas. Tema maksmahakkamisega kaotab maksvuse Eesti Maakrediitseltsi põhi
kiri (VSKK 29 — 1898, RT 60 — 1931 ja 9 — 1932).
Tallinnas, 12. juulil 1935.
K. Päts
Peaminister
Riigivanema ülesannetes.
K. Selter
Majandusminister.
Sl SUKORD:
Lk.
I peatükk.
Üldmäärused §§ 1—9...............................
3—5
II peatükk.
Laenud §§ 10—52....................................5—20
1. Laenude andmine ja laenuvõtjate
maksukohustused §§ 10—28 . . . 5—11
2. Laenude tasumine §§ 29*—30 ...
12
3. Tasumata jäänud summade sisse
nõudmine ja laenude kindlustamise
abinõud §§ 31—52...................................12—20
III peatükk.
Teised seltsi operatsioonid *§§ 53—35 . 201—21
IV peatükk.
Pantlehed §§ 56—74 .............................. 21—27
V peatükk.
Seltsi asjade valitsemine §§ 75—103 . 27—36
1. Juhatus §<§ 76—82 ............................... 27—30
2. Järelevalve-nõukogu §§ 83—87 . . 30—31
3. Esindajate kogu §§ 88—103 .... 31—86
VI peatükk.
Seltsi tulud, tema tagavarakapitalid
ja erakorraliste maksete võtmine
§§ 104—109 ...................................
36—37
VII peatükk.
Aruandmine §§ 110—113..........................
38
VIII peatükk.
Üldmäärused §§ 114—116......................... 38—39
