VaataMustajõe Hariduse
Seltsi
Põhikiri.
H. Laane trü...Mustajõe Hariduse
Seltsi
Põhikiri.
H. Laane trükk, Pärnus, 1930. a.
Mustajõe Hariduse
Seltsi Põhikiri. I.
Seltsi otstarwe.
/°j V>'
§ 1. Seltsi otstarbeks on rahwa huwi ärata mine teaduse ja kunsti wastu, wabahariduslisele isetegewusele õhutamine, hariduse lewitamine, majanduselu edendamine, rahwa waimlise ja kehalise kaswatuse eest hoolitsemine ja oma liigete igakülgne arendamine. II.
Tegewuswahendid.
§ 2. Tegewuswahenditeks oma sihtide taotle misel on seltsil: a) Koosolekute, kõneõhtute, loengute, kur suste, hariduspäewade, kongresside, jaluluskäikude, ringreiside ja õpereiside kor raldamine. ;
b) raamatukogude, lugemistubade, koolide, teaatrite, spordi ja mänguplatside, uisuteede, lasteaidade ja warjupaikade awamine ning ülewalpidamine; c) muusikaliste, kirjandusliste ja teadusliste ettekannete, pidude, perekonna-, referaatja huwiõhtute ning liigete ja kutsutud külaliste omawaheliste kooswiibimiste korraldamine; d) liigete eneseharimiseks ja hariduslise tasa pinna tõstmiseks lugejate ja õpiringide ellukutsumine ja toetamine; e) näiteseltskonna, muusika ja laulukoori organiseerimine ja ülewalpidamine; f) rahwa tutwustamine mitmesuguste lei duste, nähtuste ja katsetega, waimliselt ja majandusliselt alalt ning nende kasutamiswõimalustega; g) ühistegewuse, kehakultuuri, karskuse ja noorsooliikumise edendamine ja toetamine; h) rahwamajade awamine ja ülewalpidamine; i) kunsti, kirjanduse, käsitöö ja muude näi tuste ning kirjanduse müügi ja lewitamise korraldamine; j) loteriide ja näitemüükide toimepanemine; k) kõige muude seaduslikkude wahendite kasutamine.
2
III.
Õigused. § 3.
Seltsil on kõik juriidilise isiku õigused, mis makswates seadustes ettenähtud. Ta roõib kinnis- ja wallaswara omandada, wõõrandada ja pantida, lepinguid teha, kohustusi oma peale wõtta, kohtus nõudjana ja kostjana esineda ning koos teiste seltsidega liite asutada ja lii tude liikmeks olla. § 4.
Seltsil on oma pitser, oma nimetusega.
IV.
Warandus. § 5.
Seltsi waralised abinõud saadakse liikme maksudest, korjandustest, kingitustest, pärandus test, toetussummadest üksikule isikute, asutuste ja riigi poolt, kirjanduse müügist, kõnede mak sudest, pidudest, näitemüükidest ja muudest seltsi ettewõtetest. V
Asukoht. § 6.
Mustajõe Hariduse seltsi asukohaks on Tori wald, Pärnumaal. 3
VI.
Liikmed ja nende õigused. § 7.
Seltsil wõiwad olla tegew-, au- ja toe tajad liikmed. § 8-
Seltsi liikmeks wõiwad olla kõik Eesti wabariigi kodanikud 18 eluaastast alates, kel pole seaduse läbi keelatud seltside liige olla. Märkus: 1. Tõrjub juhatus mõnel põhjusel liiget wastu wõtmast, siis jääb wiima-sel õigus kaebusega peakoosoleku poole pöörata. 2. Seltsi liigeteks ei wõeta isikuid, kes arstliselt nõdrameelseteks on tun nistatud, kui ka neid, kelle õigused on kohtu poolt kitsendatud.
§ 9.
Auliikmeks wõib walida seltsi peakoos olek neid, kel erilised teened haridustöös. § 10.
Toetajateks liikmeteks wõib wõtta alla 18 aasta manuseid isikuid. § li-
Hääleõigus on ainult tegew- ja auliigetel. Toetajail liikmeil on seltsi koosolekuil ainult sõnaõigus. § 12.
Tegew ja toetajaid liikmeid wõtab wastu seltsi juhatus. Tarbekorral wõib juhatus anda liigete wastuwõtmise peakoosoleku otsustada. 4
§ 13.
Juhatusse, rewisjoni komisjoni ja teistesse seltsi wastawasse ametisse wõib walida ainult täisealisi tegew- ja auliikmeid. § 14.
Tegew ja toetajad liikmed maksawad iga aasta liikmemaksu, mille alammäära ja maks mise korra määrab peakoosolek. § 15.
Liikmed wõiwad wabal tahtmisel seltsist wälja astuda, sellest juhatusele tingimata kirja likult teatades. § 16.
Liige kustutatakse juhatuse poolt liigete nimekirjast maha, kui ta eelmise aasta liikme maksu pole tasunud käesolewa aasta kuue kuu jooksul. § 17.
Peakoosolek wõib wälja heita neid liik meid, kes ei täida tema poolt maksma pandud määrusi, kes muid peakoosoleku otsust wõi põhi kirja rikuwad, wõi seltsi huwide wastu töötawad. § 18.
Väljaheitmise küsimus otsustakse salajase hääletamisega ja loetakse otsustatuks, kui kaks kolmandikku kõigist peakoosolekul wiibijatest liigetest oma hääled wäljaheitmise poolt annawad. Enne wäljaheitmist peab peakoosolek wäljaheidetawa seletused ära kuulama. 5
§ 19.
Liikmed, kes § 18 järgi wäljaheidetakse, wõib ainult peakoosoleku otsuse järgi liikmeks tagasi wõtta. § 20.
Igal liikmel on peakoosolekul ainult üks hääl, oma hääleõigust ei saa ta kellegile teisele edasi anda. § 21.
Liigete arm on seltsis piiramatu.
VII.
Juhatus. § 22.
Seltsi juhatus on wühemalt wiie liikme line, nende hulgas esimees, kassahoidja ja kirja toimetaja, walitakse peakoosoleku poolt üheks aastaks, ühes peakoosoleku poolt määratud armu kandidaatidega. Kui peakoosolek juha tuse liigete ameti nimetusi ära ei määra, siis jaotab juhatus ise omawahel ameti ära. § 23.
Juhatus on otsekoheseks seltsi täidesaatwaks walitsewaks orgaaniks, ilma erilise wolituseta. Tema kohuseks on seltsi tegemuse juh timine ja warade walitsemine neis piirides, mis käesolewas põhikirjas ja peakoosoleku poolt kinnitatud juhatuskirjas määratud. Juhatuse asukoht on Mustajõe ümbruskond, Tori wallas. § 24.
a)
Juhatuse otsekoheseks ülesandeks on: Seltsi esindamine ametasutustes ja kohtus; 6
b)
c)
b) e) f)
g) ' h)
uute liigete wastuwõtmine, seltsi liigete nimekirja pidamine, raamatupidamise kor raldamine, peakoosolekute otsuste täit mine ; kirjawahetus, aruande, ülejäägi jaotuskawa, tegewuskawa ja eelarwe kokkusäädimine; raha maksmine ja kõigi kulude tegemine eelarwe järgi peakoosoleku poolt kinni tatud piirides ja seltsi waranduste walitsemine; laenude tegemine ja wekslite wäljaandmine seltsi nimel: raha wastuwõtmine wekslite, tšekkide, posti teatelehtede ja muude dokumentide järgi; kinniswara omandamise, wõõrandamise wõi pantimise korral lepingute sõlmimine peakoosoleku otsuse põhjal; punkt 2 nimetatud wahendite käsitlemine; iildse kõigi seltsi asjade ajamine ja muu tegewuse juhtimine peakoosoleku poolt määratud piirides.
§ 25. Juhatuse koosolekuid peetakse tarwiduse järgi juhatuse enese poolt määratud päewadel ja tundidel, mille kohta teadaanne seltsi ruumes wälja pannakse.
§ 26. Juhatuse koosolek on otsnswõimne, kui on koos wähemalt kolmandik, kuid mitte alla kolme liikme. Asjad otsustakse liht häälte 7
enamusega. Häälte ühepalju juures loetakse ettepanek tagasilükatuks. Märkus: Juhatuse koosolekust wõiwad seltsi liikmed sõnaõigusega osawõtta. § 27.
IuhatusliiKmed wõiwad oma töö eest tasu saada peakoosoleku otsust mööda, peakoosoleku poolt määratud piirides ja wiisil. § 28.
Iuhatusliikmed wastutawad isiklikult ja solidaarselt kõigi kahjude eest mis nad seltsile on teinud nii oma tegewuseta olekuga, kui ka käesolewa põhikirja määruste wõi peakoosoleku seaduslikkude otsuste ja kinnitatud juhatuskirja määruste rikkumistega wõi teiste seaduswastaste tegudega. § 29.
Juhatusel on õigus üksikute küsimuste otsustamiseks eritoimkondi moodustada ja neisse tarbekorral mitteliikmeid kutsuda. § 30.
Juhatus on kohustatud aasta peakoos olekule esitama eelmise aasta tegewuse ja kassaaruande ja järgnema aasta tegewuskawa ning eelarwe.
8
VIII.
Peakoosolek.
§ 31. Seltsi täiswõimeliseks orgaaniks on tegewliigete peakoosolek, mida peetakse wübemalt kord aastas. Peakoosoleku kutsub kokku seltsi juhatus omal äranägemisel, kui ka rewisjoni komisjoni wõi wähemalt Vio liigete nõudel. Rewisjoni komisjoni wõi Vio liigete nõudmine peab ühe kuu jooksul juhatuse poolt täidetama. Wastasel korral on peakoosoleku kokkukutsu mise õigus nõudjail.
§ 32. Peakoosoleku wõimkonda kuulub kõigi seltsi puutuwate küsimuste otsustamine selle põhikirja ja seaduste piirides, kuid tema erilis teks ülesandeks on: a) seltsi tegewuskawa, eelarwe ja aruande kinnitamine; b) juhatuse ja rewisjoni komisjoni liigete ja nende kandidaatide armu määramine ja nende walimine, kui ka tasu määramine; c) kinniswarade omandamise, pantimise ja müümise otsustamine; d) liikmemaksu määramine; e) juhatuse ja rewisjoni komisjoni liigete wastu tõstetud süüdistuste arutamine ja otsustamine, kui ka nende enne walimisaja lõppu ametist tagandamine ja nende wastutusele wõtmise otsustamine; s) auliigete walimine; 9
g) seltsi liigete wäljaheitmine; h) seltsi põhikirja muutmine ja täiendamine; I) seltsi tegewuse lõpetamine. § 33. Koosoleku oja, koha ja päewakorra tea tab juhatus liigetele hiljemalt üks nädal enne koosoleku püewa kirjalikult wõi muul wiisil, peakoosoleku määramist mööda. Samuti on juhatus kohustatud sellekohast teadaannet seltsi ruumes wülja panema. § 34.
Peakoosolek on otsuswõimne kui koos on wähemalt üks kümnendik liigetest. Kui määratud ajaks tarwiline arm liikmeid ei ilmu, kutsutakse sama päewakorra arutamiseks § 33 ettenähtud korras uus peakoosolek kokku, mis otsuswõimne on, kokkutulnud liigete armu peale waatamata.
§ 35. Peakoosolek walib iga koosoleku algul sellekordse juhataja ja protokolli kirjutaja nende liigete hulgast, kes ei ole juhatuse wõi rewisjoni-komisjoni liikmed. Samuti ei wõi pea koosoleku juhatajaks walida seltsi teenistuses olewaid isikuid. § 36. Peakoosolek otsustab kõiki küsimusi liht häälteenamusega, wäljaarwatud § 18 ja muud küsimused, mille otsustamiseks on tarwilik 2/.3 koosolijate häältest, nagu põhikirja ja kodu 10
korra muutmine, seltsi tegewuse lõpetamine, ametist tagandamine, liigete wäljaheitmine ja kinniswara ja wallaswara otsustamine. Kui asjade otsustamisel, mis liht häälteenamusega otsustatakse, poolt ja mastil ühepalju on, siis loetakse ettepanek tagasiliikatuks. Peakoosoleku otsused on ka nende liigete kohta makswad, kes koosolekult puuduwad. § 37.
Kinniswara wõõrandamise üle otsustami seks ja seltsi tegewuse lõpetamiseks peab wähemalt 74 liigetest koos olema, mähemalt Vio koos olijate nõudel sünnib hääletamine kinniselt. § 38. ,
Peakoosoleku protokoll kirjutakse proto kolli raamatusse. Protokoll loetakse koosoleku lõpul ette ja protokollile kirjutawad alla koos oleku juhataja, protokolli kirjutaja, juuresolejad juhatuse liikmed ja rewisjoni komisjoni liikmed ja koosoleku poolt walitud kolm liiget. Märkus: Liigetel on õigus oma isearwamise protokolleeriunst nõuda.
IX.
Osakonnad. § 39.
Seltsil on õigus asutada osakondi. Osa kondade asutamise otsustab seltsi juhatus. Osakonnad töötawad käesolewa põhikirja alusel. 11
X.
Ringid, sektsioonid, toimkonnad ja komisjonid. § 40.
Seltsi peakoosolek ja juhatus, samuti ka seltsi osakonna peakoosolek ja juhatus wõiwad asutada oma sihtide saawutamiseks ringe, nagu noorsoo-, nais-, kultuur-, näite-, muusika-, spordi-, õpi- ja karskusringe, samuti ka mitme suguseid ajutisi wõi alalisi toimkondi ning ko misjone (kirjanduse-, organiseerimise-, kihutus töö-, majanduse-, pidu-, maja-), kelle wõimupiirid, ülesanded, wahekorra teiste seltsi orga nitega ja kokkuseade ära määrawad need asu tused, kes nad ellu kutsuwad. Samad asutused matimad ka nende poolt asutatud toimkondade ja komisjonide liikmed. Alaliste toimkondade ja komisjonide liigete wolitused kestawad ühe aasta, ajutiste ülesande lõpetamiseni, kuid mitte üle ühe aasta. XI.
Rewisjoni-ko misjon. § 41.
Seltsi tegewuse rewideerimiseks malid aasta peakoosolek rewisjoni-komisjoni üheks aastaks. Rewideerimist peab toimetama wähemalt kord aastas. § 42.
Rewisjoni-komisjoni walitakse wähemalt kolm liiget ja kaks kandidaati, kuid mitte seltsi teenijaid ega juhatusliikmeid ja nende kandidaate. 12
§ 43.
a)
b) c)
d) e)
Rennsjoni komisjoni ülesandeks on: seltsi kassas olewate rahasummade ja wäärtpaberite ülelugemine ja wõrdlemine raamatüte ja dokumentidega; seltsi warade ülelugemine ja wõrdlemine raamatutega; liigete poolt juhatuse wastu tõstetud kae buste läbiwaatamine ja peakoosolekule esitamine; selle järgi walwamine, et juhatus kodu korda ja peakoosoleku otsust täidaks; aasta-aruande ja eelarwe läbiwaatamine ja wõrdlemine raamatutega, kui ka kõige seltsi tegewuse kontrolleerimine. § 44.
Asjaajamises ja arwepidamises leiduwate puuduste kohta teeb rewisjoni-komisjon juha tusele sellekohased märkused. On korratused seltsis suured wõi leidub asjaajamises kuritarwitusi, ja ei astu juhatus nende kõrwaldamiseks wiibimata samme, siis nõuab rewisjoni-komisjon põhikirja § 31 järgi peakoosoleku kokkukutsu mist. Ei täida juhatus rewisjoni-komisjoni nõudmist ühe kuu jooksul, siis kutsub rewisjonikomisjon omal algatusel peakoosoleku kokku. § 45.
Kaebusi rewisjoui-komisjoni peale tuleb esitada peakoosolekule komisjoni enese kaudu, kes need järgmisele peakoosolekule ühes oma seletustega ette kannab. 13
XII.
Seltsi Legewuse lõpetamine. § 46.
Seltsi tegewus lõpetakse: a) peakoosoleku otsuse põhjal; b) kui seltsi liigete arw alla 7 lauged; c) kui selts tunnistatakse maksujõuetuks. § 47.
Juhatus on kohustatud wiibimata pea koosolekut kokku kutsuma, kui ilmsiks tuleb seisukord, mis annab põhjust päewakorrale wõtta seltsi tegewuse lõpetamise küsimust. Peakoos olek otsustab, kas lõpetada seltsi tegewus wõi kõrwaldada asjaolud, mis likwideerimise küsi muse põhjuseks. § 48.
Kui seltsi likwideeritakse § 46 punktide a ja b põhjal, siis toimetab seda kas juhatus wõi peakoosoleku poolt selleks walitud mitte wähem kui kolmeliikmeline likwideerimise ko misjon. Peakoosoleku otsusest teatatakse registreerimisasutusele ja kuulutakse ajalehes ja „Niigi Teatajas". § 49. Likwidaatorid alluwad üldse samadele mää rustele ja nad kannawad wastutnst seltsile teh tud kahjude eest samadel alustel, mis maksawad juhatusliigete kohta. Samuti kuulub nende tegewus rewisjonikomisjoni kontrolli alla. 14
§ 50.
Likwidaatorid kutsuwad kokku kirjalik kude teatelehtede ja kuulutuste kaudu seltsi wõlausaldajad (hrebitoore), muretsewad maksuabinõusi nende nõudmiste rahuldamiseks, müüwad seltsi warandust ja sõlmiwad lepinguid kolmaudate isikutega. § 51.
Kui pärast kõigi seltsi wõlgade tasumist warandust üle jääb, siis jaotakse see liikmete omawahel, ehk antakse üldkasulikuks otstarbeks hariduslisele alale. § 52.
Pärast likwidatsiooni lõppu seawad likwi daatorid kokku oma tegewuse aruande ja esitawad selle ühes rewisjoni-komisjoni otsusega peakoosolekule kinuitamiseks. Pärast aruande kinnitamist teatawad nad sellest registreerimis-asutusele ja wastawatele lii tude keskasutustele ning annawad seltsi raamatud ja dokumendid registreerimisasutusse hoiule. § 53.
Juhtumisel, mis selles põhikirjas ei ole ettenähtud, talitab selts wastawalt makswatele seadustele ja määrustele.
Allkirjad.
15
Kohtu- ja siseministri 10. aprillil 1930 a. otsusel on Mustajõe Hariduse seltsi põhikirja muudatus ühingute, seltside ja nende liitude registrisse W. P. R. nr. 18S all sisse kantud. Tempelmaksust roaba. Registreerun, toim, nr. 31 1920 a.
Tallinnas, 12. aprillil 1930 a. (Allkiri) Kohtu- ja siseministeeriumi administratiiwosakonna Registreerimise asjade juhataja aj. k. t.
VaataMeie kandvamad
ideed
EESKAVA
Tallinn, 1930
Eestim...Meie kandvamad ideed EESKAVA
Tallinn, 1930 Eestimaa Trükikoja Aktsia Selts
Kultuur-sotsiaalne ühing ..Radikaal"
Eessõna. Kultuur-sotsiaalne Ühing „Radikaal“ on asu nud radikaal-demokraatliku ilmavaate levitami sele. Kuna viimaste aastate jooksul on meie kultuurilises kui ka majandus-sotsiaalses elus suurt tagasikiskuvat meeleolu märgata — mil leks on ühinenud politiliste parem- ja keskera kondade mõtete kandjad ja võimu teostajad — siis on meie arvates viimane aeg päästa radi kaalne kultuurpolitiline mõtlemisviis teda ähvar davast kadumisest. Siia mõtteilma kuuluvad kodanikud ei ole palju aastaid omale enam leid nud kohta, kuhu liituda, jäädes erapooletuks või ühinedes olude sunnil mõne olemasoleva äär mise erakonnaga. Kahe äärmuse tugevnemine paremalt ja pahemalt poolt ei ole aga riikliselt mitte soovitavH * t Kuna Eesti Vabariigi alguses radikaalne ollus kaldus tööerakonna ja sotsialistide rida desse, leides siin oma kultuurilise ja sotsiaal sete paleuste väljendamist — siis ei olnud ka tarvidust mõne teise organisatsiooni järele. Et aga tööerakond juba hulk aastaid on ikka enam ja enam kaldunud paremale poole oma nõud miste, tegeliku selgrootu olupolitika ja taktika tõttu, siis on ta laiades rahvahulkades poole hoiu ja — mis veel halvem, — usu ja lugu pidamise enda vastu kaotanud. Teiselt poolt pole suutnud ka rahuldada sotsialistlik erakond ja mõtteilm laialisi rahvahulke. 3
Kuritarvituste ja korruptsiooni olemasolu, mis alati suurkodanlust paljastanud tema välja kurnamise püüetes, peab leidma radikaalselt mõtlevais, pahempoolsetes kodanikkudes au sate ja julgete kodanikkude rühma, kes võitlevad väärnähtustega. Meie kandvamad ideed ühelt poolt ja, tei seks, eeskava, mis on nähtud esialgse ka vandina, võivad aluseks olla esialgu laie maks organiseerimistööks — näidates, mida meie soovime. Kui oleme omavahel kokku lep pinud ja jõudu kogunud, võime asuda raske mate ja reaalsete ülesannete juure. Algatajad.
4
Meie kandvamad ideed. Põhikirja 1. punkti kohaselt on meie sihiks edendada radikaal-demokraatlikku ilmavaadet. Praeguse ühiskonna arendamise aluseks ei saa olla liberaalsuse põhimõtted, mis lubavad asja del areneda omapead („laissez faire, laisser passer”), vaid riik peab segama end samm-sammult ikka enam üksikute inimeste ja rühmituste tegevuse vahele, korraldades vahekordi mitte üksi enam, : niivõrd admin,istra tiiv-politiliselt, kui ka üksikasjaliselt majanduslikkude hu vide alal. . Palgavõitlus, elukallidus ja turuhinnad, kõikide ühiskonna rühmituste heaolek, hari dus, kool j. n. e. peavad lahendatama mitte ainult riigi vahelesegamisel või abil, vaid ka riiklikul algatusel. See on seda enam tarvilik, et praegusel ajal majandusliste organisatsioo nide võim end samm-sammult ikka tugevamini politilises elus maksma paneb, ühistunne, solidarism kui looduse loomulik seadus olgu juhti vaks põhimõtteks. Radikaalsed sotsiaal-seadused, majandus-demokraatia, nõrgema kaitse, isikuvabadus, vaesemate rahvakihtide majan dusliku, kultuurilise ja õigusliku seisukorra kiire parandamine j. n. e. on alad, kus igal kodanikul õigus on nõuda, et riik korraldavalt vahele astuks sotsiaalse õigluse maksmapane miseks ja algataks uusi korraldusi. Riik oma 5
korda on kohustatud seda tegema. Sel lega asume m a j a n d u s p o 1 i t i 1 i s e 11 riikliku sotsialismi ja s oli dar ismi alusel. Kuid individuaalne areng ja algatus eriti ühiskondiistes huvides peab samuti leidma sihikindlat tunnustamist. Tunnistades arengu vormidena praeguse seltskonna korra aluseid, nagu eraomandus, perekond, isikuvabadus j. n. e., loeme aga siiski tarviliseks ettevÕtta järk-järgult ja julgelt; muu datusi ja täiendusi Eesti maksvas demokraatli kus korras. Selle juures on esimeseks ja peami seks sihiks hävitada igasugused kuritarvitused (korruptsioon) ja kurnamine, mis praegu käi mas ja ikka rohkem hoogu võtab majanduslik kude ringkondade, väljamaa kapitali ja majan duslikult tugevamate suurpõllumeeste poolt, millele parempoolsed valitsused kui ka Eesti omad vanemad tegelased seni truult kaasa on aidanud. Sarnast seisukorda põhjalikult muut vad uuendused tulevad viia läbi kohe, mitte aga revolutsiooniga, mis kutsub välja terrori ja diktatuuri, vaid evolutsioonilisel teel. Sellega asume tegelikkudes võitlusviisides eestkätt evolutsiooni ja demokraat i a alusel. Pooldades põhimõtteliselt eraomandust, sar nases mastaabis, mis ekspluateerimist ei või malda, on meie eriline ülesanne tõsta v ä i k s e t e eraomani k k u d e a r vu, selleks ülesharides uudismaid ja kaotades viimase või maluseni suurtalud ning süurmaapidamised, milleks tuleb maksma panna riigi ostu-eesõigus, söötismaade ja laokilolevate talude harimisele võtmine, lasteta isikute pärandusõiguse muut mine j. n. e. Tööstuses tuleb majandus-demokraat i a kaudu kaotada palgatöö väljakurnamise 6
kujul või otstarbel, nagu kadus kord orja pidamine ja pärisorjus. Selleks tuleb töö listele (võimaldada osavõtt tööstuse juhtimi sest, osasaamine kasudest ja ettevõtte osani kuks saamine. Ühtlasi tuleb edendada töölisteprodutseerijate ühisettevõtteid (töökodasid). Samuti tuleb käsitöö ja väiketööstuse aladel pöörata suuremat tähelpanu nende toetamisele ja arendamisele. Et hoida ära laiaulatuslikku väljakurnamist mõnede üksikute poolt, tulevad võtta need ettevõtted, mis eriti ainete produtsee rimisel laiemate hulkade teenistuses ja mis oma iseloomu poolest selleks sündsad, riigi või oma valitsuste kätte, nagu seda on praegu post, telegraaf-telefon, raudteed, põlevkivitööstus j. n. e. Sellega pooldame täiel määral võimalikke kõm mu n a 1 i s e e r i m i s e ja riigis t a m i s e püüdeid. Majanduselus, eriti aga tööstuses, tuleb üldsuse huvides maksma panna võimali kult pea ratsionaliseerimine. Asudes ühistunde — solidarismi — alusel, ei saa meie pooldada klassivõitluse põhi mõtet täiel määral, vähemalt mitte selle üldistamist seltskondliku korra, ajaloo ^edene mise, kooli pedagoogika ja kõikide elunähtuste korraldamise ja seletamise ainukese alusena. Ainult tööstuse töölisklass kuuluks enam-vähem kindla klassi mõiste alla, keda ettevõtjadkurnaj a d tõesti võivad välja kurnata. Kuhu klassi täpselt kuuluvad aga vabaharitlased, ametnikud, käsitöölised, talunikud, õpe tajad, ajakirjanikud jne. jne., keda kokku on vähemalt 2/3 Eesti rahvast? Mitte vihavaenu Õhutamine üksikute rahva rühmituste vahel, millised on kujunenud ühis konnas aegade jooksul töö-jaotuse tõttu, ei ole meie siht, vaid ühistunde, solidarismi kasvatamine rahva kui ühispere liikmete ja 7
rühmade vahel. Praegu väga, laialdaselt ettetulev suurte rahvakihtide, eriti töölisklassi ja teenijate väljakurnamine mõnede tuhandete või isegi sadade isikute poolt peab kaotatama radi kaalsete reformide teel sotsiaalse õig luse ja väikeeraomanduse kaudu, võimalikult riiklikul algatusel. Selle juures olgu alati püüdmiseks, et kõrge andelise väärtusega kodanikud eriti silmas pee taks, kuulugu nad kuhu klassi tahes. Väikerahva liikmetena pooldame meie rah vuslikku omapära ja rahvuskul tuuri edendamist, lugedes rahvuse aluseks igale kultuurile. See rahvuslus ei pea aga muutuma šovinismiks, vaid rahvaste koos töö Rahvasteliidus — Pan-Euroopas ja igal muul kujul olgu meie ülimaks sihiks. Sa muti püüame sõjavägede kaotamist Rahvaste liidu abil.
Meie lõppsiht. Meie sihiks on tulevikus maksma panna riigikorda ja rahvaste ühiselu, kus üksiku isiku või rühmade väljakurna mine teiste poolt oleks kaotatud. Iga t ö ö j õ u 1 i n e inimene peab elatama end ainult oma töövaevas t. Meie oleme julgete, radikaalsete ja alaliste uuenduste pooldajad eksploateerimis vaba ühiskonna poole, kus valit seks tõsine demokraatia.
Taktika.
Asudes radikaal-demokraatlikul alusel, nõu des julgeid ja kaugele ulatavaid uuendusi, kuulume meie politiliselt ilmavaatelt pahem poolsesse tiiba. Tegelikus politikas eeskätt tuleb kaasa tunda neile, kes meile pahemalt poolt lähedal seisavad, ja tuleb ühiselt algatada ja toetada endi eesmärkidele vastavaid seadusi. Eestis kuni viimase ajani kestnud parem poolsuse kõva surve, mis tegelikult kaitstud ja teostatud parempoolsete valitsuste kaudu (mõni üksik kord välja arvatud), nõuab sotsi aalse elu korraldamisel kõigi radikaalide poolt kindlat tahet kuuluda suurkodanluse vastas rinda. Kuna radikaalsel ilmavaatel puuduvad senini väljakujunenud kihid, tuleb meil tegelikus töös pidada kinni äärmise järjekindlusega program mist. „P r o g r a m m kõige peal t,” olgu meie juhtlauseks! Ainult sel teel osutame endist ilmavaatelist koondist ja kasvatame usku poolehoidvates massides meie nõudmiste reaal susse. Selgrootu tuulelipu olup o li ti k a (või n. n. „riiklik” parempoolne politika) ei kujuta endast ülimat politilist tarkust, vaid ainult jõuetut järelandmist parempoolsusele! Kõige hiilgavamalt on tõen danud prantsuse radikaal-sotsialistide (mis alusel meiegi seisame) hiilgav minevik ja praegune tugevus, milliseid tagajärgi anna-b sirgejooneline programmist kinnipidamine ja vänkumata võitlus ülesseatud sihtide eest. Kuna Prantsusmaal on radikaalid kõige suurem partei 9
juba mitukümmend aastat, on Soomes, Eestis ja Saksamaal radikaalsemate parteide poolehoid järk-järgult vähenenud kuni hääbumiseni (Sak samaal) ja seda just painduva ja liig parem poolse politika tõttu. Järjekindlus programmis on radikaalsuse suurim voorus ja edu pant! Eesti praeguse politilise elu seisukohast tu leb püüda kõigi pahempoolsete riiklikkude olluste ühinemist, sest vastasel korral jääb pahempool sus, olles killustatud, kauemaks ajaks ilma te geliku mõjuta. Seepärast olgu meie siht püüda koostööd eesti riikliste pahempoolsete vooludega, katsudes luua pahempoolset blokki ning koaleerudes tarbekorral nendega ühiste sihtide taotlemiseks. Ei tohita aga kergel käel moodustada parempoolsete või keskerakondade koalitsiooni pahempoolset tiiba! See võib tulla kõne alla ainult rahvast või riiki ähvardavatel mo mentidel (näit. 1. detsember) kuni olukorra la hendamiseni. Lahkuminekud teiste politiliste ilmavaadetega. Lahkuminekud parema poolega: 1) Radikaalsed ja julged reformid; riigis tamise algatused. 2) Halastamatu võitlus korruptsiooni vastu. 3) Võitlus diktatuuri vastu. 4) Võitlus presidendi instituudi sissesead mise vastu. 5) Võitlus väljakurnamise vastu. 6) Sihikindel väikeeraomanduse toetamine. 7) Majandus-demökraatia. 10
Lahkuminekud sotsialistidega: 1) Laiem eraomanduse põhimõttelik tunnis tamine ja väikeeraomanduse tekitamine (ka vabrikutöölistele). 2) Klassivõitluse äärmuste mitte poolda mine. Mitte klassivaenu Õhutamine, vaid töötavate rahvakihtide eluõiguste kaitsmine. 8) Rahvusliku kultuuri ja rahvusluse tun nustamine. 4) Võitlus pahempoolse diktatuuri vastu. Lahkuminekud
tööerakonnaga:
Tööerakond oma asutamise ja esimestel Vabariigi aastail oli täiesti radikaalse programmi ja taktikaga erakond, kuid viimased 7—8 aas tat on ta püsivalt ajanud parempoolset selgrootut olupolitikat, mis rahva masse igal järgneval valimisel temast eemale tõuganud. Äärmine sirge joone puudus ja järel andmine paremale poolele tegelikus politikas on talle annud tuulelipu tak tika ja parempoolse ilme. Lahkuminekud seisa vad sellega peale muu tegelikus tööerakonna parempoolses politikas ja parem poolses taktikas.
11
Kavand.
Meie eeskava.
I. Riigikorraldus. 1) üldiselt : Põhiseaduse kui raamsea duse kaitsmine ja põhiseaduse täitmise nõud mine. 2) Seadusandlik võim: Riigikogu liikmete arv jäägu endiseks. Riigikogu kui rahva tahte avaldaja kaitsmine. Riigikogu töö ratsionaliseerimine kodukorra muutmise kaudu. Riigikogu liikmete majanduslikkude suhete avaldamine avalikkusele. Maksva valimisviisi täiendamine nii, et saaks kergemini isikuvalimisele kaasa aidata. 8) Täidesaatev võim: Valitsus aparaat: Valitsuse stabiliseerimine prae guse põhiseaduse piirides. Valitsuse aparaadi ratsionaliseerimine majandusliku kokkuhoiu sihiga. Pidulikkude vastuvÕtmiste arvu vähen damine ja lihtsustamine. Halastamata võitlus korruptsiooni vastu. Ametnikkude arusaamatu rikkus, suured sissetulekud, ulejõu elamine j.n.e. tulevad selgitada. Välisp oli tika: Välispolitiliste suhete kindlustamine. Koostöö Rahvasteliiduga. Võit lus suurkapitali mõjuvõimuga Rahvasteliidus. Pan-Euroopa toetamine. Sõprus- ja toetus lepingute sõlmimisel või revideerimisel tuleb ettevaatust ja tagasihoidlikkust ülesnäidata nende riikidega, kus võimul fašistlik vool või diktatuur. Välisesinduste reorganiseerimine otstarbekohasuse ja odavuse mõttes.
Riigikaitse: Riigikaitse summade vä hendamine miinimumini. Järk-järguline kaitse väe teenistusaja lühendamine ja alalise sõjaväe kaotamine Rahvasteliidu kaasabil. Kaitseliit olgu ilma ülearuste riikliste kuludeta, võimali kult kõigist seltskonna kihtidest koosnev era pooletu ja seltskondlik organisatsioon. Kaitse seisukorra seaduse otstarbekohasuse arutusele võtmine. Omavalitsus: Vald omavalitsuse üksu sena eimesele kohale. Maavalitsused tulevad vähendada ja lihtsustada viimse võimaluseni. 4) Kohus ja politsei võim: Kohtu asjaajamise kiirustamine ja lihtsustamine. Ko hus rohkem kättesaadavaks. Isiku vabadust ei või piirata ilma kohtuotsuseta üle 48 tunni. Riigikohus jäägu Tartu. Isiku süüdimõistmine momentidel, mis põhj enevad ainult politsei agentuurandmeil, ei ole lubatav. Ühtegi säärast tõendust kohtus mitte lubada, mille päritolu jääb kohtule saladuseks. Üld- ja politilised kuriteod tulevad viia sõjaväekohtu alt kodanlise kohtu alla. Sõjakohtu alla jääksid vaid ainult distsiplinaar ja ametalalised kuriteod.
IL Majandusprobleemid. 1) Põllumajandus. Väikemaapidamise kaitse (keskmiselt 10 ha. põllumaad). Karjapidamise igakülgne kaitse. Suurtalude arvu vähendamine. Söötismaade viibimata ha rimisele võtmine. Maasoovijate registreerimine. Põllumajanduskoolide ja vastavate täiendus koolide võrk algkooli lõpetajaile. Põllumajan duslikkude laenude muutmine pikaajalisteks. JuurelÕiked liig väikestele väikemaapidamistele. 13
Riiklik ostu eesõigus talude müümisel maksma panna. Kokkuhoidlik ja metsa juuresoetav metsapolitika. Riiklik otsekohene abi väikemaa pidajaile ja popsidele. Maade kokkuostu ja spe kuleerimist takistada. Maa nende kätte, kes ise harivad — ainult teatavad õigluse seisukohast nähtud erandid väljaarvatud. 2) Tööstus, Eesti tööstuse juhtimine Eesti loomulikkude eeltingimuste piiridesse. Väiketööstuse arendamine. Produtseerimise abi nõude moderniseerimine ja produktiivsuse tõst mine (ratsionaliseerimine). Põllumaj anduslikkude ja teiste kodumaa saaduste ümbertöötamine omal maal ja valmisprodukti eksporteerimine tooresprodukti asemel. Tööstuse monopoli alal tuleb tunnistada ainult riiklikku monopoli. Riiklikuks monopoliks eestkätt tööstused, mis selleks oma iseloomult sobivad, eriti aga ettevõtted, mis pro dutseerivad toredus- ja maitseaineid (tubakatööstus, õlletööstus). Ettevõtted, mis laiema kodanikkude ringkonna teenistuses, ei tohi olla üksikute eraettevõtjate — ei oma ega välismaa laste ekspluateerida ja peavad olema samuti riigi või omavalitsuste käes, nagu seda on raud teed, post, telegraaf, telefon, põlevkivitööstus, trammiliinid jne., näiteks Narva kose ja teiste vee j õudude kasutamine, kõik regulaarsed ühendusevahendid nagu omnibusliinid, jne. Ajast mahajäänud ja kurnavad ettevõtted tulevad pi dada tugeva järelvalve all ja võimalikult likvi deerida. Truste ja muid selliseid kapitalistlikke koondisi tuleb eitada. 3) Kaubandus: Väliskaubanduse eden damine ja kõikide võimalustega kaasaaitamine välisturgude leidmisele. Algatus ja kaasabi kau bandusliku informatsiooni korraldamiseks. Energiline valveolek soodsate kaubalepingute sõlmimiseks, seal hulgas ka Nõukogude Venega. 14
Teatud aladel — -liiäkasu ja sahkerdamise ärahoidmiseks — riikliku kaubandus-monopoli sisseseadmine. 4) Laevandus. Laevandusele tuleb panna suurt rõhku kui kaubandust edendavale tegurile, kuid laevanduse krediteerimisel tuleb pidada silmas meie laevastiku reaalse arenemise võimalusi ja püsivat tululikust. Võimalikul kor ral riikliku sisevete ja rannasõidu laevaliinide sisseseadmine. Sadamad jäägu riigi kätte. 5) Kalandus. Kalanduse arendamine ja kalasaadustele välisturu soetamine. Rannarahva ühistegevuse edendamine kalasaagi tulusamaks paigutamiseks, konserveerimiseks ja turule saatmiseks. Riigi ja omavalitsuste abi kalaturu korraldamiseks. 6) Käsitöö. Käsitöö ja väiketööstuse riiklik soodustamine. Otstarbekohased elu- ja töökohad käsitöölistele. Ühised käsitöökojad. Ehituslaenud või korterid käsitöölistele. Käsi tööliste ühistegevuse õhutamine. Käsitöö ise seisev esituskoda. 7) Ü h i s t e g e v u s. ühistegelise kultuuri ja oskuse tõstmine. Ühistegevuse laiendamine ka igasugustele valmistuse ja tööaladele. Töö ühingute ellukutsumine. Eratööstuses töölise osasaamine ettevõtte puhaskasust ja tema osa nikuks muutmine. Tööliste osavõtt tööstuse juhtimisest, ühistegevuse parteilise killunemise takistamine riigivõimu abil. 8) Krediidi p o 1 i t i k a. Riigikassa ei tohi olla pank. Riiklikkude laenuasutuste tege vuse sfäär tuleb kindlalt piiritleda. Laenusid tuleb juhtida äärmise kokkuhoiu ja ettevaatu sega ainult aladele, kus laen tulus riiklikust seisukohast. Laenud peavad olema täielikult 15
kindlustatud. Iga-aastased võlgade mahakirjutamised riigi rahade arvelt tulevad kaotada ja kui neid tehakse, siis teha teatavaks erinimekirjade läbi. Avaldamisel tuleb teatavaks teha ka kõik suuremad majanduslikud tehingud, lae nude saajad riigi rahadest j. n. e. Pankade koon damine läbi viia. 9) Maksud, tollid ja aktsiisid. Maksusüsteemi lihtsustamine. Karmide abi nõude tarvitusele võtmine kõikide ettevõtete, asutuste ja isikute tulude kindlaksmääramiseks ja võitlemine tulumaksust kõrvalepõiklemise vastu. Kaudsed maksud juhtida ainetele, mida tarvitavad jõukamad klassid. Tollide korraldu ses tuleb silmas pidada omamaa tööstuse kait set, millel tulevikku ja mis elujõuline. Suur tööstuse tolli kaitset, mille elujõud välisturgudes, tuleb eitada. Vallaliste maks. Lasterikaste perekondade suurem maksusoodustus. 10) Teede ja liikle mi spolitika. Maanteede võrgu arendamine ja • eelistamine raudteedele edaspidises teedepolitikas. Omnibusliinid riigi kätte. Liikumise soodustamine süda linnade ja aedlinnade vahel.
III. Sotsiaal- ja haridusprobleem i d. 1) Töötavate kihtide sotsiaalkaitse : Sotsiaal-kaitset tuleb laiendada tööstustöölistelt ka kõikidele muudele tööaladele. 44-tunnilise töönädala ülemmäära maksmapanek töö produktiivsuse tõstmisega käsikäes. Kõi kide palgaliste kindlustus haiguste, õnnetuste, vanaduse, invaliidsuse ja töötaoleku vastu. Kõi gile palgalistele perioodiline puhkus. Põllutöö 16
liste kaitse üldistel alustel vastavalt põllutöö iseäraldustele. Palga alammäärad ja ülemmää rad peavad olema kindlaksmääratud vastavate vahekohtu otsustega, mis omavad seaduse jõu. Tööstuskohtud töötülide lahendamiseks. Riik peab olema eeskujuks oma ettevõtetes tervis hoiu, hariduslikul jne. aladel. Ametiühisusliku liikumise õhutamine väljaspool parteilist võit lust tööliste majanduslikkude ja sotsiaalkaitse probleemide lahendamiseks. Ametiühisuste abi sotsiaalkaitse seaduste elluviimisel. Ametiühi suste liikmete soodustamine. Ametiühsiuste or ganiseerimine ametalaliselt territoriaalsetesse üksustesse, kui see võimalik. Sotsiaalkaitse sea duste täitmise järelvalve võrku tuleb suuren dada ja täiendada, kaasa tõmmates ka ameti ühisuste esindajaid, et seadused ei jääks ainult paberile. Tööstusõpilaste kaitse ja õpetamine tuleb reguleerida seadusandlikul teel eriseadu sega. Kollektiivlepingute maksmapanek. 2) Kõrte riküsimus. Ehituslaenud 2toaliste korterite ehitamiseks. Ehitusseadus. Korteriseadus. Aedlinnad. 8) Sotsiaalne hoolitsemine. Hulgalised väärnähtused hoolekandes tulevad kõr valdada. Hoolekande asutuste juhtijateks asja tundjad isikud. Tuleb elustada erahoolekannet. Hoolekannet sõjainvaliidide eest tuleb ühtlus tada ja süvendada, ühtlustada ja kohandada mitmekesiseid ja osalt ülejÕukäivaid pen sione ja pension juhtida neile, kel puuduvad muud eluülespidamise võimalused või kellel sel leks erilised teened. Osalt liig dekoratiivne ja deklaratsioonne hoolek. seadus kohandada tege likule elule. Igasugune seltsk. paralleeltöö koos tada. Hoolekande tegelaste ettevalmistus. Lastekaitse eraldada ja luua suuremate lin nade ning maavalitsuste juures lastekaitse eri 17
harud. Erilist tähelepanu tuleb pöörda vallas emale, neid kaitstes liialdatud kallaletungide eest. Vallaslapse seisukord tuleb kindlustada. Exeptio plurium kaotada. Norra seadustik val lasemade kohta maksma panna. Lapsel õigus pärida, nime valida. Riik peab rohkem äratama aukartust ema vastu. Lastekaitse alal erilist tähelepanu pöörata ärahoidvale hoolitsemisele (mängumurud, klubid, ringid, töökojad, toitlusja õppepunktid, suvekoloniid, lastepeod, võistlu sed, raamatukogud, lugemistoad, lastekodud jne.). Rahva loomulikku juurekasvu tuleb eden dada tervete lasterikaste perekondade ees õigustamisega teenistuse-, korteri- ja maasaamisel jne. Rahvatervislisi seadusi tuleb järk järgult katsuda maksma panna. Kõik haridus ministeeriumi, ^sotsiaalministeeriumi ja kohtuministeeriumi korraldusel töötavad lasteasutised koondada haridusministeeriumi alla. Ala ealiste kohtupidamine lihtsustada ja muuta kin niseks. Võimaldada osa võtta kohtukäigust ka lastekaitsel ja pedagoogidel. Otsuste tegemisel anda kohtule suur otsuste valiku ja painduvuse võimalus. Tarvitada ohtralt tingimusi karis tust ja võimaldada kohtunikul otsuste täitmise edasilükkamist. 4) Haridusala. Ühtluskooli kaitsmine, ülikool demokraatlikumaks. Üksikute teadus alade populariseerimine. Andekaile kodanikkele tuleb võimaldada haridus keskkoolis ja ülikoo lis maksuta. Vabakuulajatele suurem ligipääs loenguile. Üliõpilastelt tuleb nõuda tööaastaid, hinnates seltskondlikku tööd. Üliõpilaste oma elu korraldamisele suuremat tähelepanu, pro fessorite koosseisus mõjuvamaid ja kodumaad armastavamaid isikuid. Eesti keel ja meel üli koolis maksma. Keskkoolide korraldamist tuleb jatkata ja asuda nende süvendamisele uue 18
mate kasvatuslikkude nõuete kohaselt. Kõike keskkoole ei tule koondada linnadesse. Maakeskkoolidesse eeskätt tuleb määrata kaalukaid ja väljapaistvaid koolijuhte. Tuleb panna rohkem rõhku kodumaa omapärasusele, ühistundele, sot siaalküsimustele, praktilistele oskustele, tõuter vishoiule, sanitaarteadmistele, hõimutööle ja rahvastevahelisele ühistööle. Tuleb kasvatada armastust kodukoha vastu. Õpilaste isetegevu sele tuleb anda suuremaid võimalusi. Keskkool peab olema rohkem ettevalmistav kool elule. Tuleb asutada kõrgem tehnikakool. õpilaste senist keelupoiiitikat tuleb revidee rida (teatri, kino, pidude jne. keeld) ja raken dada neid seda enam positiivsele isetegevusele. Õpilaste kehalisele kasvatusele enam rõhku panna. Algkool peab jääma ühtluskooli esime seks astmeks, õpilasi tuleb kasvatada lihtsusele, ligemisearmastusiele, kokkuhoiule, tööarmastu sele, ümbruskonna sotsiaalpahede vastu võitlu sele. Vaeste laste varustamine .Õppevahendite ja varustusega. Õpetajate ettevalmis tust kohandada meie riiklikule omapärale (põllumajandus, küla). Koolinõunikkude insti tuut tuleb reformeerida ja koolilt liigne amet likkuse ilme kaotada. Koolima j ad tulevad viimase võimalu seni kasutada üldsuse huvides, milleks neid tu leb ehitada nii, et nad kõlbaksid ulualust andma vabahariduslikule tegevusele ja noorsootööle. Oskus- ja täienduskoolide võrku tu leb laiendada, ja igasugu kutsehariduse saamist kergendada, luues eritüübilised kutse- ja oskuskoolid. Tuleb võimaldada täiskasvanute süste maatilist edasiharimist kõigis kooli astmeis. Konservatooriumite juures tuleb aren dada rahvuslik-populaarmuusikat. Vabaha19
r i d u s t ö ö 1 e tuleb osutada suuremat tähele panu. Rahvaülikoolide võrku tuleb arendada. Lõbustusmaks tuleb kohalikkudele hariduslistele organisatsioonidele kultuuriliste esinemiste jai pidude pealt kaotada. Tuleb toetada vasta vaid noorsoo omaettevõtteid väljaspool kooli (klubid, ringid, noorsoo organisatsioonid), kui need ei tegutse aktiivse politika mõjukonnas. Linnades tuleb ■juhtida vabaharidustööd ka kehvema kihi (tööliste) ettevõtetele (teatrid, kursused, rahvaülikoolid, õhtukoolid jne.). Kultuurkapitali tuleb reformeerida. Tema juhtimisest kõrvaldada poliitilised mõjud. Kapitali suurendamiseks tuleb leida sissetule kuid ja kapitali juhatuses kohte anda ka hari dus- ja noorsookoondistele. IV. Mitmesugused ülesanded. 1) Usk ja kirik. Usk on kodaniku era asi. Vabade usuühingute vaba enesemäära mise õigus. 2) Naisküsimu s. Naine vabastada mehe eestkostmise alt.
Vaata
Kiidjärwe Hariduse Selts
„KALJU“
põhikiri
... Kiidjärwe Hariduse Selts
„KALJU“
põhikiri
-
T.
Seltsi eesmärk.
§ 1. Kiidjärwe Hariduse Seltsi sihiks on Eesti üldise
hariduslise tasapinna tõstmiseks abinõusid otsida, haritud jõu
dusid koguda; sporti, laulu ja muusikat edendada ja elustada.
IL
Tegewuswahendid.
§ 2. Oma eesmärgile jõudmiseks korraldab selts kul
tuurilisi õppe- ja huwireise, loenguid, kursusi ja kõneõhtuid.
a) Asutab raamatukogu ja lugemistubasid annab
wälja oma kirjandust.
b) Selts awab rahwaaedasid, spordi- ja liuwäljasid.
c) Seltsil on oma laulu- ja muusikakvor — korral
dab awolikke kontserte, piduõhtuid, uäokatte-pidUsid, perekonna-õhtuid, näitemüiike ja loteriisid.
e) Kasutab kõi i muid seaduse poolt lubatud wõimalikke siin nimetamata tegewusmahendeid.
IIL
Tegevuspiirkond, juhatuse asukoht,
õigused ja waralised abinõud.
§ 3. Kiidjärwe Hariduse selts „Kalju" tegewuspiirkonnas on Eesti Wabariik.
§ 4, Seltsi juhatuse asukohaks on Kiidjärwe.
§ 5. Kiidjärwe Hariduse Selts „Kaljul" on kõik
juriidilise isiku õigused : ta wõib omandada, pantida ja wöõrandada wallas- ja kinniswara, teha seaduse poolt lubatuid
lepinguid, wõtta oma pääle kohustuse ja kohtu ees nõuda
ning kosta jne.
§ 6. Seltsil on oma nimetusega pitsat.
4
§ 7. Seltsil on õigus oma ruumides alalist alkoholita einelauda pidada, piljardid ja muid ajawnte mänge
korraldada.
Märkus:
Igasugu wõidumängud on keelatud.
§ 8. Seltsi sissetulekuallikaks on liikmemaksud; to^
tusrahad osutusilt ja eraisikutelt, kingitused, pärandused,
tulud Seltsi warandusest ja ettewötteist nagu näitust st, pi
dudest, korjandusist, näitemüü idest, loterii est ja kõigist teis
test Eesti Wabarugi seadustes lubanud tegewusmoodudest.
IV.
Liikmed.
§ 9. Seltsi liikmeteks wõiwad olla kõik E. W. koda
nikud 18 aasta manuselt alates, kellel see seaduse poolt kee
latud ei ole.
§ 10 Liikmed maksawad liikmemaksu iga aasta pääkoosoleku poolt määratud suuruses.
Märkus:
Maksu aasta algus on 1. jaanuar.
§ 11. Liikmemaks peab esimese weerandaasta jooksul
tasutud olema, wastasel korral loetakse liige seltsist wäljaastunuks.
§ 12. Wabatahtlikult ehk wäljaheidetud liikmel pole
õigust liilme- ega sisseastumise-maksu tagasi nõuda.
§ 13. Seltsi huwidel ja Eesti dem. korra wastu
töötawad liikmed heidab wälja pääkoosolek.
§14. Auliikmeks wõib juhatuse ettepanekul Seltsi
pääkoosolek walida isikuid, kellel erilised teened asutama seltsi
elus ja haridustöös.
Tegewliikmed wõtab wastu seltsi juhatus.
§ 15.
V.
Tegewuse juhtimine.
§ 16. Kiidjärwe Hariduse selts „Kalju" tegewust
juhiwad liigete pääkoosolek, juhatus ja järelwalwe toimkond.
5
VI.
Pääkoosolek.
§ 17. Pääkoosolekud on harilikud ja erakorralised.
§ 18. Harilikud pääkoosolekud kutsub kokku seltsi
juhatus iga tegewusaasta algul.
§ 19. Tarbekorral on juhatusel, järelwalwe toim
konnal ehk lõo/o liikmeil õigus juhatuse kaudu erakorralist
pääkoosolekut kokku kutsuda.
Märkus: Ci täida juhatus seda nõuet kahe nädala jooksul,
wõiwad lnkmed ise pääkoosoleku kokku kutsuda.
§ 20. Pääkoosoleku ajast ja kohast Mes päewakorraga antakse liikmetele kaks nädalat enne koosolekut kuulu
tuste kaudu teada
§ 21. Pääkoosolekut juhatab igakord walitud juhatus.
§ 22. Hääletuse wiisi määrab kindlaks pääkoosolek.
§ 23 Otsused tehakse liht häälteenamusega.
§ 24. Häälte tasakaalu puhul on koosoleku juhataja
hääl otsustaw.
§ 25 Pääkoosoleku töökama:
a) Aasta aruande ja eelarwe läbiwaatamine ja
kinnitamine
b) juhatuse liigete järelwalwe toimkonna ja muud
walimised
c) põhikirja muutmine
d) liigete wäljaheitmine
e) Sel si tegewuse lõpetamine
f) liikumata waranduse omandamine ja wõõrandamine.
g) muude seltsi elusse puutuwate küsimuste otsus
tamine.
§ 26. Pääkoosolek on otsuswõimne kui wähemalt
Vs liikmeid koos on, wäljaarwatud koosolekud, kus põhikirja
muutmine ja seltsi tegewuse lõpetamine päewakorral mille
otsustamiseks nõutakse, et Vs kõigist tegewliikmeist koos on.
§ 27 Jääb koosolek liikmete wühese arwu tõttu Pi
damata, peetakse järgmine pääkoosolek nädal hiljem ära, mis
liikmete arwu püüle waatamata otsuswõimne on.
6
Lvn.
Juhatus.
§ 28. Seltsi juhib 7 liikmeline pääkoosoleku poolt
ühe aasta peale walitud juhatus, kes enestest walib esimehe
ja abi, kirjatoimetaja ning laekahoidja. Pääle selle kuulub
juhatusse iga aasta pääkoosoleku poolt walitud sellsi warahoidja.
§ 29. Juhatuse koosolekud on otsuswõimsad, kui
wähemalt 2/» liikmetest koos on, nende hulgas esimees wõi
ta abi. Otsused tehakse liht häälteenamusega.
§ 30. Juhatuse ülesandeks on:
a) Põhikirja § 2 tähendatud tegewuswahendite käsi
tamine pääkoosoleku poolt antud juhtnööride
järele
b) aruannete, eelarwete ja tegewus^awade kokku
seadmine ja pääkoosolekule kinnitamiseks esita
mine
c) pääkoosoleku otsuste täitmine
b) seltsi edastamine, ka ametiasutustes ja kohtutes,
e) Wõlakohustuste wäljaandmine ja laenude tege
mine pääkoosoleku wolitusel;
f) tegewliigete wastuwõtmine;
g) pääkoosoleku kokkukutsumine ja selle koosoleku
päewakorra kokkuseadmine;
h) seltsi waranduse walitsimine;
i) seltskonna informeerimine seltsi tegewusest koos
olekute jne. kaudu.
j) Jooksem asjaajamine.
VIII.
Järelwalwe toimkond.
§ 31. Aruannete ja eelarwete läbiwaatamiseks ja
seltsi tegewuse rewideerimiseks walib pääkoosolek üheks aas
taks wähemalt kolmeliikmelise järelwalwe toimkonna ühes kahe
asemikuga. Liikmed jaotawad ise omawahel ametid. Rewt-
deerimist toimitakse wähemalt kord aastas. Rewideerimise
kohta esitab järelwalwe toimkond kirjaliku aruande pääkoosolekule.
IX,
Aruande kord.
§ 32. Juhatus seab iga aasta aruande Seltsi waranduse ja tegewuse üle kokku
Kaks nädalat enne korralist
pääkoosolekut pannakse aruanne seltsi ruumes tutwustamiieks
wälja. Aruanne waadatakse järelwalwe to mkonna poolt
läbi ja antakse tema otsusega päükoosolekute kinnitamiseks.
X.
Seltsi tegewuse lõpetamine.
§ 33. Tegewuse lõpetamiseks walib pääkoosolek likwideerimistoimkonna, kes oma aruande esitab järgmise Pätikoosolekule. Aruande kinnitamisest peale loetakse seltsi tegewus lõpetatuks.
§ 34. Seltsi warandus läheb tegewuse lõpetamise
puhul wiimase pääkoosoleku otsusel hariduse edendamiseks
Eestis.
Kiidjärwe Hariduse Selts „Kalju"
asutajad liikmed:
August Hernits.
Joh. Etti.
A. Mollok.
1926 a. mai kuu 22. päewal, Tartu-Wõru Rahukogu registree
rimise osakond waatas läbi Kiidjärwe Rahwaselts „Kalju" põhikirja
ja nime muutmise registreerimise asja. Otsustas: Kiidjärwe Hari-
dttse Lelts „Kaliu ja selle uus Põhikiri, kui „Kiidjärwe Rahwaselts
Kahu luuridiline järeltulija seltside, ühisuste ja nende liitude rcaistrisse kanoa. Kiidjärwe Rahwaselts „Kalju" juriidiline järeltulija;
Kndiärwe Hariduse Selts „Kalju", ning uus põhikiri on Seltside re
gistrisse kantud 26. mail 1926 a. J6 768 all. Tempelmaks 60 mrk
ja kantseleimaks 25 mrk. on tasutud. Käesolew põhikiri on TortuWõru Rahukogu poolt wälja antud August Hernits'ele.
VaataKuressaare Eesti Seltsi
Põhikiri.
Kuresaar...Kuressaare Eesti Seltsi
Põhikiri.
Kuresaares, 1926.
/■ ii-GMr
Kuresaare Eesti Seltsi
Põhikiri
y- vo&i
Kuresaares,
1926 a.
..Saaremaa Kirjastus-Ühisuse" trükk.
ENSV U Es. n Kreetzweldl vi»
Kirjandusmuuseumi
9lpT-o
Tallinna-Äaapsalu Rahukogu
poolt
10. mait 19?4. aastal ja scltsido ja ühin
gute registrisse Na 227 all usse kantud.
Rah tkogu akt Na 321—20
Seltsi siht.
§ 1
Kuresaare Eesti Seltsi siht on teadust, kir
jandust ja kunsti, iseäranis näitekunsti ja muu
sikat edendada, kehalise terwise eest hoolt kanda
ja oma liikmetele priitundidel lõbusat ajawiidet
pakkuda.
Selrsi tegewuspiir on Kuresaare linn ja
Saare maakond.
TegewuS
§ 2.
Oma ülesande täitmiseks on Setlsile luba
tud raamatuid, ajakirju, noote j. n. e. kirjas
tada ja laiali laotada; raamatukogusid, lugemistube, nüitelawasid, muusika- ja laulukoore, muu
seume, kinosid j. il e asutada, teaduslisi ning
kirjanduslisi õhtuid ja koosolekuid pidada, teaduse
ja kunsti ning teistel aladel mitmesuguseid kõne
sid korraldada. Niisama ka kursusi, õhtukoole,
rahwaülikoole j n. e asutada, kus üleüldistes
kui ka eriteadustes, laulus, muusikas ja näite
kunstis õpetust antakse. Selts wõib kõiksugu
seid pidusid, nagu laulu- ja rahwapidusid, näitemüükisid, loteriisid, näitemängu-, muusika- ja
'sport-etendusi, naokattepidusid jne. toime panna.
Selts muretseb spordi, nagu ratta- ja paadisõidu,
maadlemise, turuimise, mitmesuguste mängude,
jalutuskäikude, lõbusõitude ja ringreisude eest.
Selts astub ja toetab ka teisi ettewõtteid, niis
tema sihtidega kokku küiwad.
Märkus: 1 Selts wõib pidada einelauda alko
holiga wöi ilma, peakoosoleku otsuse järele.
2. Seltsis on kõiksugused mängud lubatud, peale nende,
mis rngiwalitsuse poolt seltsimajas keelatut».
Õigused.
§ 3Seltsil on juriidilise isiku õigused, onia pit
sat ja lipp.
WaraLised abinõud.
§ 4.
Waranduslist jõudu saab Selts liikmemak
sudest, kingitustest, pärandustest, korjandustest,
näitemüükidest, ettelugerpistest, kontsertidest, pidu
dest, näitemängudest ja reistest Seltsi ettewõtetest
Märkus: Näitemüükide, loteriide, korjanduste
j n. e korralda,niseks, millede kohta erimäärused
wäljaantud, muretseb Selts igakord wastawatclt
ametiwöimudelr sellekohase loa.
Liikmed.
8 5.
Selti liikmeks wöirvad saada kõik isikud,
kellele see üleüldiste riigiseaduste ehk määruste
järele keelatud ei ole.
Seltsil oti : a) pürisliikmed, 0) tegewliikmed, d) toetajad liikmed, e) auliikmed ja g)
eluaegsed liikmed.
§ 6.
Seltsi liikmeks astumise ja auliikmeks walimise korra määrab peakoosolek.
§ 7.
Liikmemaksu suuruse ja maksutähtajad mää
rab peakoosolek.
Seltsist lahkumine.
§ 8.
Peale liikmemaksu maksmata jätmise müü
ratud tähtajaks loetakse seltsiliige Seltsist wüljaastuuuks. Muul Põhjusel wõib seltsiliikme pea
koosolek 2/3 häälte enamusega wülja heita.
Haruseltsid.
' §n.
Kui Seltsi tegewuspiirkonnas, wäljaspool
Kuresaart, wähemalt 10 isikut jooui awaldawad Seltsi haruseltsi asutada, siis wöiwad nad
Seltsi juhatuse nõusolekul seda teha.
8 10.
Haruseltsi liikmete peakoosolek walib igal
aastal haruseltsi juhatuse ja selle liikmete kan
didaadid. Juhatuse liikmete armu määrab haru-
seltsi peakoosolek iga aasta peale kindlaks. Juha
tüse läbi annab haruselts • peaseltsi juhatusele
teada oma seltsi tegewuse kohta käiwad otsused.
§ 11.
Haruseltside tegewus areneb iseseiswalt käes
olewa põhikirja raamides, peale selle põhikirja
muutmise õiguse (§ 19). Oma wõlgade ja ko
hustuste eest wastutab haruselts iseseiswalt.
Iga haruselts maksab peaseltsi kassasse igal aas
tal ühe peaseltsi liikmemaksu üldiste kulude katteks
§ 1N
varnsettsi asjades wõtab harnseltsi esitaja
peaseltsi juhatuse koosolekutest otsustama hääle
õigusega osa
Ringid.
§J3.
Wähemalt wiis Seltsi liiget Wõiwad ühi
nedes juhatuse nõusolekul asutada Lettsi niingisuguse tegewusharu toetamiseks ja arendamiseks
sellekohase ringi,-nagu hariduse-, näitemängu-,
muusika ja laulu, spordi-, loodusarmastajate
(turistide), kino jue. ringid. Igal ringil on
oma juhatus ja ta ajab oma erialasse puutuwaid asju iseseiswalt, kuid Seltsi juhatuse
nõusolekul.
§ U.
Ringi asjus wõtab ringi esitaja Seltsi juha
tusest otsustawa hääleõigusega osa; teistes asja
des on tal nõuandew hääleõigus.
Sport-Ringi
kodukord.
Kuresaare Eesti Seltsi põhikirja § 13 põh
jal asutatud ja tegewust alustanud „ Kuresaare
Eesti Seltsi Sport Ringi" tegewuse aluseks ja
seltsiga ja selle juhatusega wahekorra kindlaks
määramiseks kinnitatakse Seltsi juhatuse poolt
järgmine kodukord:
Ringi ülesanne.
§ 1. Sportringi ülesaune on lahendada
kehalise arenemise ja kaswatamise waldkonda kuuluwaid küsimusi p tegelikult edendada kehalist
kaswatamist.
§ 2. Oma sihtide saawutamiseks ön Sportringil kõik seltsi põhikirjas ettenähtud wõimalused, uagu: 1) organiseerida ja arendada kehalisi
harjutusi igal sport-alal, wõimlemist, paadisyitu,
jahipidamist, sportlist kalapüüki, mürgilaskmist,
sõitusid jalgratastel, mototsiklettidel, automobiili
del ja lennuriistadel; 2) asutada wöimlemisruumisid, harjutuse- ja mänguplatsisid ja aedu, liuwälju ja mägesid, supelmaju ja liikmete kogu
mise ruumisid; 3) toime panna sportetendusi har
jutuste ja mängudega, wõidusöitusid, wõistlusi
auhindade ja muude ergutuste wüljaandmisega,
maksulisi pidusid ja lõbuöhtuid; 4) ellu kutsuda
wõimlemise, wehklemise, tantsu, aerutamise, pur
jetamise, ujumise, ratsa, jalgratta ja õhusõidu
kursusi ühes tunnistuse wäljaandmisega osawõtjatele; 5) awada kursusi sportharjutuste ja män-
gube juhatajate ettewalmistamiseks; 6) toime panna
kehalise kaswatamise küsimuste lahendamiseks näi
tusi ja kõnesid; 7) wälja anda kehalise kaswata
mise ja arendamise käsiraamatuid ja kirjatöid;
8) pidada liikmetele raamatukogusid ja einelaudu
ja 9) awada sportasjade muuseume ja töökodasid.
Ringi liikmed.
§ 3. Ringil on au- ja pärisliikmed. Ringi
liikmeks wöiwad olla Kuresaare Eesti Seltsi liikmed.
§ 4. Pürisliikmeid wõtab wastu ringi juha
tus kahe ringiliikme kirjalikul soowitusel. Hää
letamisel tagasilükatud isikud wöiwad end aasta
pärast uuesti liikme kandidaadiks üles anda.
§ 5. Auliikmed walib ringi pääkoosolek
juhatuse ettepanekul. Äuliikmetel on pärisliikme
õigused. Riugimaksudest on nad wabad.
§ 6. Ringi liikmemaksu suuruse ja maksu
tähtajad määrab kindlaks ringi pääkoosolek.
Ringist lahkumine.
§ 7. Liige, kes oma liikmemaksu pääkoosoleku poolt määratud tähtajaks ära ei ole maks
nud, loetakse ringist wüljaastunuks.
§ 8. Üldiste aumõistete wastu eksimise,
wiisakuseta tegude, wõi suurema kodukorrast üle
astumise eest wõib ringi juhatus liikme ringist
kuni lähema püükoosolekuni wälja heita, wäljaheitmise küsimuse lõpulikku otsustamist pääkoosotekule ette pannes. , Väljaheitmine otsustatakse
nii juhatuses kui ka püäkoosolekul lihthäälteena
musega. Hääletamine sünnib lahtiselt wõi ühe
liikme nõudmisel kinniselt.
Ringi õigused.
§ 9. Ringil on oma nimega pitsat, riiuta=
ja mütsimärk, worm ning lipp. Mürkide worm
ja lipu kawad esitatakse seltsi juhatuse poolt wastawatele walitsuswõiMndele kinnitamiseks ringi
pääkoosoleku ettepanekul.
§ 10. Ringi liikmed wõiwad gruppee
ruda üksikute sport alade järele ja omale wastawa ala juhatajad walida, kes sõnaõigusega ringi
juhatuse koosolekutest osa wötta wõiwad.
§ 11. Ringil on õigus astuda teiste sportorganisatsioonide ja Liitude liikmeks.
§ 12. Ring tegutseb küesolewa kodukorra
piirides iseseiswalt ilma juhatuse igakordse nõus
oleku küsimata (põhikirja § 13). Küsimused, mis
käesolewas kodukorras eriti ettenähtud ei ole,
lahendatakse seltsi põhikirja alusel.
Ringi waralised abinõud.
§ 13. Ringi warandus tekib liikmemaksudest, wabatahtlikkudest annetustest, asutatud son
didest, wõistluste ja pidustuste sissetulekutest jne.
§ 14. Ringi warandus walitsetakse ringi
orgaanide poolt küesolewa kodukorra alusel.
Seltsi asutused ja fondid.
§ 15.
Seltsi asutusi ja fondisid põhjendatakse,
walitsetakse ja tarwitatakse seda mööda, kuidas
seda asutajad ja peakoosoleku otsused ära määrawad.
Juhatus
§ 16.
Seltsi juhatus asub Kuresaare linnas.
Peakoosolek walib igal, aastal liht häälteenamu
sega wähemalt wiielnkmelise juhatuse ja selle
liikmete kandidaadid. Juhatusliikmed jaotawad
ära omawahel: esimehe, kassahoidja, kirjatoime
taja, majaisa ja muud Seltsi juhatuse ametid.
2.
Märkus: 1. b ei tst näite-koorijuhid ning rin*
gide instruktorid on juhatuses nõuandwa häälevigu
jega, otsustaw hääleõigus on neil wastawasse eri
alasse puutuwate küsimuste otsustamise juures
Näite- ja koolijuhid ning teised instruktorid kutsub
ametisse kus wastaiv ring juhatuse nöusolelul ehk
kui ringi ei ole — siis juhatus.
§ 17.
Juhatus walitseb Seltsi ühise waranduse
üle ja on igas asjas Seltsi asemik ja esitaja,
ka kohtu ja adminstratiiw asutustes. Peakoos
oleku- ja juhatuse otsused täidab esimees ehk tema
abi, kui selleks muid isikuid määratud ei ole.
Juhatuse tegewuse määrab ärg lähemalt Seltsi
tegewusplaan ja kodukord, mis peakoosoleku poolt
kinnitatud. Juhatus ou otsuswõimne, kui mähe-
matt pooled liikmed koos mi, nende hulgas esimees,
kassahoidja ehk kirjatoimetaja. Otsused tehakse liht
häälte-enamusega. Häälte pooleks langemise korral
jääb küsimus lahtiseks.
Peakoosolek.
§ 18.
Seltsi peakoosleknid peetakse wähemalt üks
kord aastas. Peakoosolek walib omale igakord
juhatuse . Peakoosoleku kutsub kokku Seltsi ju
hatus. Erakorralise peakoosoleku wõib kokku kut
suda peale juhatuse ka rewisjoui komisjon ehk
wähemalt 10% Seltsi liikmetest. Peakoosolek
kutsutakse kokku kirjalikult ehk kuulutuse läbi
kohalikuis ajalehtis kõige hiljemalt 7 päewa enne
koosolekut. Peakoosolek on orsuswõimne, kui
wähemalt üks wiiendik Saare maawnnas elutsewaist seltsiliikmeist koos on. Kui tarwiline
osa liikmeid ei ilmu, siis kutsutakse ühe nädala
jooksul uus peakoosolek kokku, mis esimesele pea
koosolekule ettepandud küsimused kokkutulnud liik
mete arwu peale maatamata lõpulikult ära otsustab.
Märkus: "peakoosolekud, millede päewakorras
on: põhikirja muutmise-, Seltsi likwideerimise-, alko
holi einelaua sisseseadmise-,liikumata waranduse oman
damise, müümise ehk pantimise küsimused, kutsutakse
kokku kirjalikkude kutsete läbi.
§ 19.
Peakoosoleku wõirnupiiridesse käiwad: juha
tuse ja rewisjoui komisjoni liikmete ning nende
kandidaatide walimine, aruannete läbiwaatamine
ja kinnitamine, Seltsi kodukorra, tegewusplaani
ja aasta tulude kulude eelarwe kinnitamine, põhi
kirja muutmine ja Seltsi ning tema asutuste
lõpetamine. Küsimused, mis puutuwad Seltsi
likwideerimisse, põhikirja muutmisse, liikmete
wäljaheitmisesse, liikumata waranduse omanda
misse, müümisse ehk pantimisse ja alkoholiga
einelaua sisseseadmisse, otsustakse
koosolijate
häälteenamusega. Teiste küsimuste otsustamiseks
nõutakse liht häälteenamust Peakoosoleku otsu
sed tehakse lahtisel hääletamisel, kui liikmete poolt
teistsugust hääletamist ei nõuta.
Rewisjoni-komisjon.
§ 20
Rewisjonükomisjon rewideerib Seltsi kassat,
raamatuid, liikmete nimekirpi ja üldse Seltsi
tegewust ja asjaajamist uiug auuab Seltsi juha
tusega ühel ajal wähemalt ükskord aastas selle
üle peakoosolekule aru Rewisjonikomisjoni liik
mete armu määrab .kindlaks peakoosolek, kuid
mitte wühem, kui kolm ja nad walitakse ühe
aasta peale. Remisjonikomisjon on otsuswõim^
ne, kui wähemalt kaks kolmandikku liikmeist
koos on.
Seltsi lõpetamine.
§ 21.
Seltsi tegewuse lõpetamise korral walib
peakoosolek likwideerimise komisjoni, milles peab
olema wähemalt kolm liiget, nende hulgas üks
rewisjoni-komisjoni liige. Likvideerimise komisjon
peab oma töö lõpul ewiima kuue kuu jooksul tema
walimispäewast arwates. Likvideerimisel üle
jäänud warandused ja rahasummad määrab pea
koosolek samasihilistele seltsidele
Sekt i endine põhikiri.
§ 22.
Seltsi eudine põhikiri, mis kinnitatud
Tallinna Haapsalu Rahukogu poolt 10. mail
1920 a. ja kantud seltside ning ühingute regist
risse nr. 227 all, kaotab käesolewa põhikirja
maksmapanekuga oma makswuse. Kõikide Seltsi
kohustuste ja wölgade eest, mis tekkinud endise
põhikirja makswuse ajal, wastutab Selts ka
käesolewa uue põhikirja maksmapaneku puhul
edasi.
Kodukord.
Seltsi põhikirja § 19 alusel kwnitab
peakoosolek järgmise seltsi kodukorra 1
1 Uute liikmete wastnwõtmine.
. § 1. Seltsi päris-, tegew-, toetajaid- ja
eluaegseid liikmeid wötab wastu seltsi juhatus,
auliikmed walib peakoosolek.
§ 2. Liikmeksastuja nimi, aadress ja muud
juhatuse poolt nõutawad teated kirjutatakse wastawasse raamatusse. Liikmeksastujalpeawad olema
wähemalt kaks soolvitajat seltsi liikmete hulgast.
Ühes awalduse audmisega maksab liikme kandi
daat seltsi kassasse sisseastumisemaksu ja jooksma
aasta liikmemaksu. Mittewastumõtmise korral
makstakse raha tagasi.
§ 3 Igale awalduse andjale teatab ju
hatus kirjalikult wastuwõtmisest ehk tagasilükka
misest. Tagasilükkamise põhjuseid ei ole juhatus
kohustatud awaldama.
§ 4. Isik, kelle soowiawalduse juhatus ta
gasi lükkanud, ei wöi samal tegewusaastal uuesti
soowiawaldusega esiueda.
*§ 5. Juhatusel ou õigus tegewliikmeid
sisseastumismaksust wabastada.
§ 6. Juhatusel ou õigus tegelasi kui ka
teisik kellel seltsi ees suured teened ja seltsile ka
sulikud on, liikmemaksust wabastada. Vabasta
mise otsus tehakse üheks aastaks ja saab makswuse, kui rewisjoni komisjon otsusega nõus on.
§ 7. Eluaegsete liikmete wastuwõtmine
sünnib juhatuse poolt harilikus korras, ainult
otsus peab ühel häälel tehtama. Eluaegne liige
maksab seltsi kassasse peakoasoleku poolt määra
tud suuruses ühekordse maksu.
§ 8. Auliikmeks walimise ettepaneku teeb
juhatus peakoosolekule. Auliikme kandidaat ei
pruugi seltsi liige olla Auliige on liikmemaksust
waba.
§ 9. Igale liikmele antakse aastane liikme
kaart, mida edasi anda ei wõi Eluaegsetele ja
auliikmetele antakse sellekohane tõendus kõigi juhatusliikmete allkirjadega.
§ 10. Peale tegewliikmete on seltsil n. n.
tegelased. Tegelastel on seltsiliikmetega ühesugu
sed õigused seltsimajas wiibimise suhtes.
§ 11 Tegelasi wötab wastu juhatus näi
te-, koori, orkestrijuhi wõi teiste tegewusalade
instruktorite ettepanekul. Tegelasele antakse wülja
sellekohane tegelaskaart, millele kestwusaeg peale
märgitud Tegelaskaardi edasiandmine ott keela
tud Tegelasest lahkudes peab kaart tagasi anta
ma Juhatusel on õigns igal ajal tegelas kaart
tagasi nõuda.
§ 12. Tegelased seltsi kasuks mingisugu
seid makse ei maksa.
§ 13. Juhatusel on õigus tegewliikmetele,
tegelastele, toetajatele ja teistele liikmetele kui
ka wõõrastele, kelledel seltsi wastu tänuwäärsed
teenused, wastutulelik olla neile prii pääsetähti
seltsi etendustele andes, kooswiibimisi korraldades
ning muul wiisil meelelahutust pakkudes. Juhatuslükmetel on seltsi etendustele waba sissepääs.
2. Liikmemaksu maksmisest.
§ 14 Peakoosolek määrab kindlaks sisse
astumise maksu, aastase liikmemaksu, eluaegse
liikmemaksu, ja toetajate liikmete maksu alammää
ra, samuti ka maksutähtajad.
§ 15. Kõik liikmed, kes liikmemaksust wabad wõi wabastatud ei ole, maksawad seltsi heaks
igaaastast liikmemaksu.
§ 16. Igale liikmele annab juhatus ringkirjaliselt ehk kirjalikult posti-lihtkirjaga liikmemaksu suuruse ja maksmise tähtaja teada, pa
ludes maksu ära maksta. Kes oma liikmemaksu
tähtajaks wõi selle möödumisel ühe kuu jooksul
peale kirja postile andmist ära ei ole maksnud,
loetakse põhikirja alusel seltsist wäljaastunuks,
pääle protokolleerimist juhatuse poolt.
§ 17. Kui seltsist § 16 alusel wäljaas
tunuks loetud liige uuesti seltsi liikmeks astub,
maksab ta hariliku sisseastumise maksu ja kui
wäljaastumise aeg alla ühte aastat on, siis ka
wölgujäänud liikmemaksu tagant järele ära.
§ 18. Wabatahtlikult seltsist lahkunud, pea
koosoleku poolt wäljabeidetud ja juhatuse poolt
ajutiselt wäljaheidetud liikmed oma seltsile makse
tud maksusid tagasi ei saa.
3. Seltsimaja seesmine kord.
§ 19. Seltsimaja on awatud iga püew
fe(l 9 hom. kuni kell 12 öösel. Etenduste ja
pidu-päewadel määrab lõpu-aja juhatus.
§ 20. Seltsi liikmetel on seltsi ruumides
wiibimine maksuta. Wõõrastele on seltsimajas
wnbimine kell 9 hom. kuni kell 6 p. L maksuta,
peale seda, s. o kell 6 öh. — 12 öösel wõiwad
wõõrad seltsi ruumides wiibida ainult seltsiliikme
poolt kaasatooduna ja maksawad seltsi kasuks iga
korra eest peakoosoleku poolt kiudlaks määratud
maksu. Nii wõõras kui ka soowitaja seltsiliige
kirjutawad oma nimed wöõrasteraamarusse.
Märkus: 1. Soowitaja seltsiliige on
wastutaw oma kaasatoodud külalise ülespida
mise ja wõlgade eest seltsimajas.
2. Joobnud isikutel on seltsimajas wii
bimine keelatud.
§ 21. Juhatusel on õigus wõõrast kas
ühekordselt ehk alaliselt wõõrastemaksust wabastada Alaliselt wabastatud wõõrastele antakse
„ alalise wõõra" kaart. Wõõrastemaksust wabas
tatud wõõrad kirjutawad oma nimed küll wõõrasteraamatusse, kuid ilma seltsiliikme soowituseta.
§ 22. Pidude, teaatri j. t. etendusõhtutel
wõiwad seltsiruumides wiibida ainult wastawa
etenduse päüsetähe omanikud, olgu püäsetäht ühe
kordne ehk alaline, kino etenduse õhtutel ainult
ooteajal, kui sea ussi kestel saali ei lasta.
§ 23. Korra järele seltsi ruumides wal.wab juhatus wõi tema poolt selleks määratud
korrapidaja Korrapidajaks määrata wõib juha
tus seltsi liiget tema nõusolekul.
§ 24. Kui juhatuse korrapidajat seltsi-,
ruumides ei ole, ou einelauapidaja kohustatud
korra järele walwama
§ 25. Korrapidaja kohuseks on peremehe
liku hoolega üldise heakorra järele walwata Ta
on juhatuse wolinik ning asemik ja talitab korra
loomisel ning pidamisel oma parema äratundmise
järele, kandes oma tegewuse eest wastutust. Kui
korrapidaja ise ei jõua korda luua wõi ettetulnud wahejuhtumisi lahendada, on ta kohustatud
politseiwõime appi paluma.
Tantsuõhtul korrapidaja teatab muu seas
publikule pidustuse lõpu, kino korrapidaja teatab
mehaanikule etenduse alguse, walwab ekraani
korralikkuse järele, wigadest mehaanikule sigualiieerides. Etenduste aegsete korrapidajate hooleks ou
ka ruumide weutilaatorite awamine ja sulgumine.
Peale muu on korrapidajate hooleks ka
wöõrastelt wõõrastemaksu sisse nõudmine, mille
einelauapidaja kätte edasi annab.
§ 26 Korrapidaja kirjutab korrapidajate
raamatusse oma uime,. korrapidamise alguse ja
lõpu aja ja kõik korrarikkumised ning wahejuhtumised, kui sarnaseid ette tuleb.
Suuremate
korrarikkumiste iile seab korrapidaja wastawa
protokolli wöimalikult osawotjate ja tunnistajate
allkirjadega kokku ja annab selle juhatusele edasi.
§ 27. Kõik seltsimajas wiibijad on kohus
tatud end korralikult ja wiisakalt ülespidama ja
korrapidaja märkusi ning korraldusi wastulvaidlemala täitma. Korrapidaja on kohustatud kor
rarikkujaid, lürmitsejaid jne. seltsiruumidest körwaldama, tarbekorral politsei abi tarwitades.
Märkus: Korrapidaja korraldustele
peawad kõik alluma; kes neid õigeks ei pea.
teatab sellest juhatusele.
§ 28. Korrapidajad alluwad majaisale, kes
neid teatud ajaks seltsimaija wöi etendusele mää
rab. Määratud korrapidaja peab tingimata oma
kohale ilmuma. Kui ta seda teha ei saa, peab
ta kas kedagi teist korrapidajate nimekirjas oli
jat selle nõusolekul oma eest saatma ehk wiimasel juhusel oma puudumisest wõimalikult warem
seltsi majaisale teatama.
§ 29. Kui korrapidaja ilma kedagi oma
asemele saatmata ja majaisale teatamata puudub,
peab ta seltsi heaks trahwi maksma, mille suu
ruse korrapidajad ühes juhatusega ühiselt ette
ära määrawad.
§ 30. Igale korrapidajale teadustatakse
kirjalikult ta korrapidamise aeg. Korrapidajate
nimekiri palmakse seltsi ruumis üles.
§ 31. Üldiste aumõistete mastu eksimised,
wiisakuseta tegude wõi suurema kodukorrast ehk
põhikirjast üleastumise eest wöib juhatus seltsiliikme teatud ajaks, kuid mitte kauemaks kui lü
hema peakoosolekuni, seltsist wülja heita Jüüdawalt seltsist wäljaheitmise küsimuse esitab juha
tus peakoosolekule.
§ 32. Liikmete wastuwõtmije kord, wõõraste seltsimajas wiibimise kord, korrapidajate
kohustused ja õigused ja mängude tarwitamise
kord peab juhatuse poolt seltsiruumidesse awalikult wälja pandud olema. Samuti peab seltsi ruu
mides wäljapaudud olema seltsi liikmete nimekiri,
milles üksikute liikmete ametid seltsis (näit: ju
hatuse liige) kui ka kuuluwused ringidesse ära
märgitud.
4. Mängud.
§ 33. Seltsis on kõiksugu mängud luba
tud, wäljaarwatud hasart ehk seaduse poolt kee
latud mängud.
§ 34. Iga mängija peab kohe alguses
sellekohasesse mängude raamatusse ühes aja ära
tähendamisega ennast sisse kirjutama; kui seda
tehtud pole, on hiljem tulijatel, kuid ennem sissekirjutajatel õigus mängu omale saada.
8 35. Kui piljardi ja ping-pongi mängi
mise ajal mängida soowi jäid on, siis kirjutawad
ka need oma nimed mängude raamatusse. Sarna
sel korral on müngijda kohustatud mängu lõpe-
tarna mitte hiljem kui tunniajalise mängimisejärele, mil järgmised sissekirjutanud mängimise
õiguse oiuamab sama pikaks ajaks, kui järjekor
ras meel ootajaid on.
Järjekorras sissekirjutanud kaotawad õiguse
mängu omale saada, kui nad mängu lõpetamise
korral puuduwad (seltsimajas ei wiibi).
Märkus: Mängida soowijateks tun
nistatakse neid, kes järjekorras mänguraama*.
tusse sissekirjutanud.
8 36 Mängud annab wälja ja matab
maStu, samuti rnõtab rnastu ka mängu tasu ju
hatuse poolt määratud isik.
§ 37 Mängude lühema tarmitamise korra,
aja, tasu sa m. tingimused töötab juhatus mülja
ja paneb need seltsimaija üles.
5. Seltsi juhatus.
§ 38. Juhatus rnalitseb seltsi rnarandust,
juhib seltsi tegernust, ajab seltsi asju, palkab
seltsile tarrnilisi ametnikke ja teenijaid, ja täidab
peakoosoleku otsust kui ka seltsi põhikirjaga ning
küesolema kodukorraga tema pealepandud kohustusi.
39.
Seltsi tegemufe juhtimises on juhatus
ülemaks rnöimuks, kelle määruste ja kinnitamise
alla kuulub teatri, kontsertide, kino ja teiste
seltsi ettemõtcte majandusline ja kunstiline
tegernus.
§ 40. Üksikute seltsi tegevusharude, näit,
teatri, muusika jne. juhtimiseks palkab juhatus
eelarwes ettenähtud piirides tarwilikud jõud, kes
täide saadawad juhatuse otsused, mis seltsi majanduslises ja kunstlises tegewuses tarwilikud ja
mille teostamiseks neid wolitatud.
§ 41. Juhatuse koosolekuid peetakse tarwiduse järele. Tegewuse hooajal on koosolekud
wähemalt kaks korda kuus.
Märkus: Juhatuse koosolekud kutsub
kokku ja juhatab esimees ebk tema abi Kui
neist kumbagi kohal ei ole, läheb algatus
kassahoidja, ja edasi sekretääri peale üle, kes
kohustatud on koosoleku kokku kutsuma, kuna
koosolijad juhatusliikmed siis enda keskelt
juhataja waliwad.
§ 42. Juhatuse koosolekust peab kõigile
Kurejaares wiibiwatele juhatuseliikmetele teatama.
Kellel wõimalik koosolekust osa wõtta ei ole,
peab sellest kokkukutsujate ühes puudumise põh
jusega teatama. Juhatus otsustab, kas puudu
mine on mõjuwatel põhjustel wöi mitte. Liige,
kes mitte-mõjuwatel põhjustel kolm korda järgi
mööda puudunud, wõib juhatuse otsusel juhatu
sest wäljaarwatud saada.
§ 43. Juhatusest ajutiselt ehk jüüdawalt
lahkunud ehk wäljaarwatud liikme asemele kut
sutakse kandidaat.
§ 44. Juhatuse koosolekute üle peetakse
protokoll, mis koosolekust osawõtnud juhatusliikmete poolt järgmisel koosolekul alla kirjutatakse.
§ 45. Seltsi juhatuse ametlik kirjawahetus sünnib esimehe, tema abi ehk wastawa juha-
ruskonna juhataja ja kirjatoimetaja ehk selleks
määratud ametniku allkirjaga. Rahaliste bofu-mentibele, aruannetele jne. kirjutab ka kassahoidja alla. Sekretariaadi kirjawahetus sünnib
sekretääri ehk tema abi, kino kirjawahetus —
wastawa juhataja allkirjaga.
§- 46. Juhatuse ülesanded ja regewus
jaguneb ükstkasjaliselt järgmistesse juhatuskondadesse, niida üksikud juhatusliikmed juhiwad:
1) majapidamine, 2) haridus, 3) teater ja muu
sika, 4) kino ja 5) kassa.
§ 47. Kui juhatus wiieliikmeline on, siis
jnhatawad seltsi esimees ja sekretäür ka mingi
sugust juhatuskonda, wäljaarwatud kassa.
Kui juhatuses rohkem liikmeid on, jüäwad
need juhatuskondade juhatajarele abilisteks, kui
peakoosolek neile uusi ametid ei ole annud.
6 Juhatusliikmete ülesanded.
§ 48. Esimees esitab seltsi, walwab
lildse seltsi töö ja asjaajamise järele, lihtlustab
üksikute juhatusliikmete tööd, kutsub kokku juha
tuse koosolekud ja juhatab neid. Esimees hoo
litseb peakoosoleku poolt kinnitatud tegemuskawa
täitmise eest, walwab selle täitmise järele ja
annab peakoosolekule juhatuse tegewuse üle aru.
Esimees wõtab seltsi juhatusele adressee
ritud kirjad wastu ja teeb korraldusi kirjawahe- ‘
tüse täitmiseks.
Esimehe käes on seltsi pitser ja originaalpõhikiri.
Markus: Muud seltsi dokumendid,
nagu maja ja muu waranduse üle, hoitakse
alal seltsimajas kindlas kohas.
§ 49. S ekretäär kirjutab juhatuse
koosolekute protokollid, peab korras protokolli
raamatu, peab seltsi kirjawahetust, hoiab korras
kirjawahetuse kogu ja arhiiwi.
Kirjawahetust täidab sekretäür üheskoos
esimehega ehk wastawa juhatuskonna juhatajaga,
peale kino kirjawahetuse, iseseiswalt teatab sekretäär, kellele waja, juhatuse otsused, saadab
wälja kokkukutsed ja muud teadaanded.
§ 50. Seltsi majapidamist juhib maja
isa. Ta hooleks on seltsi liikuwa ja liikumata
waranduse walitsemine, korrashoid, kinnitamine,
seltsi ruumide seesmine kord, mängud jne, samuti
allub majaisale seltsi einelaud ja einelauapidaja.
Majaisa walitseb seltsi ruumide kasutamise
üle, määrab neid kokkuleppel wastawate juhata
jatega seltsi oma tegewusawalduste jaoks ja
üürib wõõrastele wälja juhatuse poolt müäratlld tasu eest.
Majaisa hooleks on muretseda seltsimaja
kütte, walgustuse, puhtuse, kogu seltsi waran
duse korrasoleku jue. eest. Wäiksemad aga samuti
ka kiire iseloomuga hädatarwilised parandus- ja
kordaseadmisetööd maja- ja waranduse juures la
seb majaisa omal algatusel ära teha, suuremate
tööde üle teeb juhatusele ettepanekuid.
Majaisa peab tema hoole ja walitsuse all
olema seltsi waranduse üle nimekirja (inwentaari
raamatu), täiendab seda jookswate sissekannetega
waranduse juurdetuleku ja kahanemise üle ja teeb
üks kord aastas ühes rewisjoni komisjoniga ehk
selle esitajaga waranduse inwentuuri.
Märkus: Teatri, koori, orkestri ja
raamatukogu rriwaranvuse üle peawad maran*
. duse nimekirju wastawad juhid ja raamatu
koguhoidja, majaisa ja waslawa juhatuskonna
juhataja juhtnööride järele ja järelroalmet.
§ 51. Haridus-, juhatuskonda kuuluwad
seltsi lugemislaud, raamatukogu, raadiojaam, tea’
dusliste ning õpetlikkude loengute, kursuste, ette
kannete jne., korraldamine'kui ka muud üldhari
duslised tegewusawaldused seltsi põhikirja piirides.
Juhataja hooleks on hoolitseda lugemislaua
ja raamatukogu korralikkuse ja küttesaadawuse
eest, muretseb uut kirjandust peakoosoleku poolt
kinnitatud eelarwe piirides, tellib lugemislauale
ajalehti ning ajakirju, seab kokku lugemislaua ja
raamatukogu aruanded ja eelarwed jne.
Juhataja hooleks on korraldada üldharidus
likke loenguid ja kursusi, leida neile lektorid ja
teha muid neisse puutuwaid korraldustöid.
Juhatajale allub seltsi raadiojaam, kui see
üles seatakse. Raadiojaama kasutamise korra
töötab juhatus wälja.
Loengute, kursuste ja m. ettekannete kor
raldamise kinnitab juhatus, samuti kinnitab ju
hatus lugemislauale tellitawate ajakirjade ja leh
tede ja raamatukogusse ostetawate uute raama
tute nimekirja.
Juhataja walwab omale alluma eriwaranduse (nagu raamatukogu) nimekirja korralikult
pidamise üle ja teeb tiks kord aastas ühes rewisjoni komisjoniga ehk selle esitajaga waranduse
inwentuuri
§ 52. Teatri juhatuskonda kuulub seltsi
teatri (näiteseltskonna), laulukoori ja orkestri tegewuse juhtimine ja jürelwalwe.
Teatri tegewuskawa seab kokku juhataja
ühes näitejuhiga, laitlukoori ja orkestri tegewus
kawa ühes koori- ja orkestrijuhiga. Kokkusea
tud tegewuskawa ja ettekannete nimestik esitatakse
juhatusele läbiwaatamiseks ja kinnitamiseks.
Juhataja hooleks on teatri, koori- ja
orkestri etenduste ja ettekannete lähem korraldus
ja lübiwiimiue (kuulutused), tutwustamine, eteudnste load jne. Ta seab ühes wastawate juh'
tidega kokku ka segapidude ja perekonnaõhtute
eeskawad.
Märkus: Muude seltsi pidustuste,
nagu näitemüükide, wäljasöitude. näokattepidude jne. korraldamise otsustab juhatus ja
määrab korraldaja juhatusliikme.
ä Teatri kui ka teiste etenduste ja pidude
Päüsetähtede hinnad määrab juhatus kindlaks.
Juhataja ühe.s wastawate juhtidega seab
kokku teatri, laulukoori ja orkestri eelarwed ja
tegewuse aruanded.
Juhataja walwab, et teatri ja muu temale
alluwa eriwaranduse nimekirjad saaks korralikult
peetud ja ta teeb ükskord aastas ühes rewisjoni
komisjoni ehk selle esitajaga omale alluwa warauduse inwentuuri.
§ 53. Kiuo juhataja hoolitseb kino eten
duste eest. Ta walib ja tellib filmid juhatuse
juhtnööride järele, määrab etendused, hoolitseb
kuulutuste, reklaami, etendustel korrapidamise
jne. eest. Walwab kino-teenijate tegewuse järele,
peab kinosse puutuwat kirjawahetust, seab kokku
eelarwe ja tegewuse aruande jne. Juhataja
walwab ka, et kino suhtes kõik politseilised ja
muud makswad sundmäätused täidetud oleks.
Kino Püäsetähtede hinnad määrab juhatus
kindlaks.
§ 54. Seltsi kassa üle walitseb kassahoid ja. Ta wõtab wastu rahasummad ja
wastutab nende eest, peab sissetulekute ja wäljanrinekute üle arweid, seab kokku seltsi rahalise
aruande jne.
Kassahoidja korraldab seltsi maksuliste tegewusawalduste, nagu teatri ja kino etenduste,
pidude, korjanduste jne. puhul piletite müüki,
uende kontrolli jne.
Kõik kassasse sissetulewad summad peawad
pileti ehk kwiitungi kontsadega, saatekirjadega wõi
kassahoidja memorandumitega tõendatud olema.
Kassahoidja kannab summad kassapäewaraamatusse ja wastawatele eriarwetele. Sularaha
wõib ta hoida oma käes kuni 10.000 margani,
üle selle — pangas jookswal arwel.
Wäljaminewad summad maksab kassahoidja
wülja wastawate arwete ehk juhatuse otsuste järgi.
Arwed peawad esimehe ehk selle juhatusliikme
poolt, kelle algatusel ja korraldusel kulud tehtud,
tõestatud olema. Awansse wõib kassahoidja wülja
anda juhatuse otsuse järgi. Awanssid wõiwad
wäljas olla ainult lühemat aega, nende kustutus peab sündima originaal-arwcte esitamisega.
Awunssidest, mis üle ühe kuu kustutamata on,
teatab, kassahoidja juhatusele.
Kassahoidja hoolitseb tähtajaliste seltsi mak
sude, nagu riigi, linna, pankade, kinnitusseltside,
liitude ja muude sellesarnaste kohustuste õige ja.
tähtajalise tasumise eest, samuti on ta hooleks
aruannete kokkuseadmine nii aastase tegewuse kui
üksikute ettewõtete, näit, korjanduste, loteriide,
pidude jne. üle, kus see tarwilik on.
Kassahoidja hooleks on tähtajaline liikme
maksude sissekasseerimine ehk selleks korralduste
tegemine, liikmekaartide wüljaandmine ja liikmete
nimekirja pidamine. Ta esitab juhatusele nende
liikmete nimekirja, kes tähtajaks liikmemaksu ära
ei ole maksnud.
Kassahoidja rahalise tegewuse juhtnööriks
on peakoosoleku poolt kinuitatud seltsi eelarwe ja
juhatuse otsused teatud assigneerimiste ja kredii
tide awamise kohta.
7. PaakooSolek ja aruanded.
§ 55. Seltsi tegewuse aasta loetakse 1.
maist 30. aprillini.
§ 56. Iga aasta hiljemalt 15. juuniks
on juhatus kohustatud pääkoosoleku kokku kutsuma
ja sellele möödunud tegewusaasta aruande ühes
rewisjoni komisjoni otsusega esitama.
Sellel vääkoosolekül wõetakse ette ka walimised põhikirja järele.
§ 57. Eelolewa tegewusaasta tegewuskawa ja eelarwe läbiwaatamiseks ja kinnitamiseks
on juhatus kohustatud pääkoosoleku hiljemalt
1. augustiks kokku kutsuma.
_
Märkus: Kui pääkoosolek kewadisel
pääkoosoleku! muid juhtnööre ei ole annud,
siis kasutab juhatus luwisel waheajal, f. o. 1.
maist 1. augustini eelmise aasta eelarwet,
summasid wöttes wastawalt ajale, s. o. 1/12
osa kuus.
8. Ringid ja haruseltsid.
8 58. Seltsi ringid töötawad ringide poolt
kokkuseatud ja seltsi juhatuse poolt kinuitatud
kodukorra põhjal.
§ 59. Seltsi haruseltside kohta käesolew
kodukord maksew ei ole veale § 55, mis kõigi
seltsi põhikirja alusel töötawate organisatsioonide
kohta maksew on.
9. Kodukorra makswus.
§ 60. Käesolew kodukord hakkab maksma
ta kinnitamisega pääkoosoleku poolt.
Käesolewa kodukorra maksmahakkamisega
kaotawad makswuse kõik waremalt pääkoosoleku
poolt antud kodukorrad, juhtnöörid ja otsused,
mis selle kodukorra määrustele wastu käiwad.
Juhatutz
§ 15. Ringi juhatuse liikmete ja nende kandi
daatide arwu määrab ringi pääkoosolek, kuid mitte
alla 3, s. o. esimees, warahoidja ja sekrktäär.
Juhatuse liikmed jagawad ametid omawahel.
Juhatus walitakse liheks aastaks.
§ 16. Juhatus on otsuswõimne, kui poo
led liikmed koos dil 3-liikmelise juhatuse juures
on 2-he liikme koosolewine tarwilik ja sel puhul
tehakse otsused ühel häälel. Häälte pooleks lange
misel loetakse ettepanek tagasilükatuks.
§ 17. Juhatuse koosolekud kutsub kokku
ning juhatab ringi esimees, tema äraolekul abi
esimees wõi selle puudumisel warahoidja.
§ 18. Sekretüür toimetab ringi kirjawahetust, kirjutab juhatuse koosoleku protokollid ja
peab liikmete nimekirjad. Äraolekul täidab tema
kohuseid abisekretüür, kui see walitud on.
§ 19. Warahoidja (kui erilist laekahoidjat
walitud ei ole) wötab kwiituugite wastu kõik
ringile makjetawad rahasummad, peab kassaraa
matud ja annab juhatuse poolt kinnitatud maksu
käskude järele rahasummasid wülja. Äraolekul
täidab tema kohuseid tema abi.
§ 20. Juhatuse wõimkouda kuuluwäd:
1) ringiasjade juhatamine ja korraldamine; 2)
korra järele walwamine ringis, ringi kasutada
olewate warauduste hoidmine ja kõigi rahasum
made walitsemine; 3) pääkoosoleku kinuitamise
alla käiwate juhatuskirjade ja reeglite kamade
kokkuseadmine ja eelarwete ning aruannete esita
mine pääkoosolekule ja seltsi juhatusele; 4) asu
tustega ja isikutega läbikäimine, kus juriidilise
isiku õigusi tarwis ei ole; õ) pääkoosolekute kokku
kutsumine ja küsimuste esitamine; 6) liikmete
wastuwõtmine ja 7) ringi teenijate palkamine
ja lahtilaskmine.
Märkus: SeUsi juhatusega peab
ühendusi ja informeerib teda ringi tegewusega
ringi esitaja (põhikirja § 15).
Pääkoosolek.
§ 21. Ringi korraline aastakoosolek pee
takse hiljemalt aasta kahe esimese kuu jooksul.
Kokkukutsumine sünnib wäljasaadetawate kutsete
wõi kuulutuste läbi kohalistes ajalehtedes kõige
hiljemalt 7 päewa enne koosolekut. Erakorraline
pääkoosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt kas
onm algatusel, rewisjoni komisjoni wõi Vw osa
ringiliikmete kirjalikul nõudmisel.
§ 22. Päükoosoleku awab ringi esimees
wõi tema äraolekul abi, kes koosolekut juhatab
kuni koosoleku juhataja ja kirjatoimetaja walimiseni peakoosoleku poolt.
■ § 23. Pääkoosolek on otsuswõimne, kui
kokku on tulnud wühemalt V» Kuresaares wiibiwaid ringiliikmeid.
Tarwilise liikmete armu
puudumisel wõib sealsamas mitte warem kui xh
tunni pärast sama päewakorraga otsustvõimse
koosoleku ära pidada ilmunud liikmete armu
peale waatamata, kui sellest koosoleku kutses tea
tatud oli.
§ 24. Pääkoosoleku wõimkonda kuuluwad:
1) auliikmete wastuwõtmine juhatuse ettepanekul;
2) juhatuse liikmete walimine; 3) ringi esitaja
walimine seltsi juhatuse juure (põhikirja •§ 14
ja kodukorra § 18 märkus); 4) liikmete ringist
wäljaheitmise lõpulik otsustamiue; 5) eelarwete
lübiwaatamine ja aruannete esitamine seltsi ju
hatusele kinnitamiseks; 6) juhatuse ja pääkoos
oleku enda poolt algatatud küsimuste otsustamiue
ja 7) ringi tegewuse lõpetamine.
§ 25 Küsimused otsustatakse pääkoosolekul
liht häälteenamusega; auliigete walimine, tege
wuse lõpetamine ja ringi likwideerimine otsusta
takse 2A ringi püükoosolekule ilmunud liigete
häälteenamusega
Rewisjoni komisjon.
§ 26 Ringi aastaaruande ja eelarwe
lübiwaatamiseks walib püükoosolek rewisjoni
komisjoni, mis 3 liikmest koos seisab ja 2
komisjoni liikme kanditaati. Komisjon wõib igal
ajal ringi rahasummasid, warandust ja raama
tuid koutrollida ja juhatuselt pääkoosoleku kokku
kutsumist nõuda, kodukorras § 19 ettenähtud
korras
I
Ningi likwideerimine.
§ 27. Ringi likwideerimine sünnib seltst
põhikirjas § 21 ettenähtud korras, kusjuures
pääkoosoleku all tuleb mõista ringi püäkoosolekut.
Peale selle on ringi likwideerimise õigus ka seltsi
juhatusel.
§ 28. Käesolew kodukord hakkab maksma
peale wasLuwõtmist ringi pääkoosoleku poolt ja
seltsi juhatuse kinyitamist. Seltsi juhatus jätab
omale õiguse käesolewat kodukorda muuta ja
tagasi wõtta.
Wastuwõetud seltsi juha
VaataPetseri
Rahwahariduse Seltsi
- põhikiri.
I,
...Petseri
Rahwahariduse Seltsi
- põhikiri.
I,
Seltii üht.
§ 1.
Seltsi sihi on Petseri maakonnas rahwa hariduste
/ rahwa wäimlist, kõlblist ja kehalist kaswatust edendada.
Selle tannis asutab selts õpeasutusi, abirahasid, kursu
seid, paneb toime ettelugemist, kirjanduslisi ja muusika
lisi õhtuid, näitemängusid, asutab raamatukogusid, lllgemise lubasid, lasteaedusid, suwekoloniisid, paneb toime
wäljasõitusid, annab wälja ja laotab laiali raamatuid,
lendkirju iting ajakirju ja kutsub elule ning hoiab alal
teisi -ettewõtteid, mis seltsi sihiga kokku käiwad ning
tarwitab oma eesmärkide kättesaamiseks seaduse poolt
lubatud abinõusi. Selts toetab teisi seltsisid ja asutusi,
kellel temaga ühesugused sihid on.
11.
Seltfi õigufed.
§ 2.
Seltsil on juriidilise isiku õigused: ta wõib enesele
liikumata ja liikuwat warandust omandada, müüa ja
2
pandiks panna, kapitaalisid asutada, lepinguid ja lae
nust teha, kohustusi oma peale roõtta ja oma seadus
likkude asemikkude kaudu kõikides kohtu-, Valitsuse-, ühis
konna- ja teistes asutustes asju ajada. Seltsil on
oma pitser pealkirjaga: „Petseri Rahwahariduse Selts."
IIL
Seltfi coarundusliled abinõud.
§ 3.
Waranduslist jõudu saab selt s liikmemaksust, kingi
tustest, pärandustest, korjandustest ja sissetulekutest, mis
näitemüükide, loteriide, näitemängude, kontsertide, ettelugemiste ja pidude kaudu saadakse.
IV.
Seltfi liikmed.
§ 4.
Seltsi liigeteks rvõiwad kõik need saada, kellel see
üldiste riigi seaduste järele mitte keelatud pole.
L õKes seltsi liikmeks astuda sooroib, annab seda eest
seisusele teada, kes teda liikmete nimekirja üles paneb.
Kui eestseisus mitte Võimalikuks ei arrva kedagi seltsi
liikmeks roastu wõtta, siis tuleb wastuwõtmata jäänud
kandidaat seltsi peakoosolekul hääletamise alla.
§ 6.
Liikmemaksu suuruse määrab iga seltsi liige ise.
Maksu alammäär on Z (kolm) marka, ülemmäär on 300
(kolmsada) marka aastas. Seltsi põlise liikme õigused
saab, kes maksab 1000 (tuhat) marka ühekordselt.
Liikmemaks makstakse seltsi kassasse esimese poolaasta
z
jooksul. Uued liikmed maksawad oma maksu sisseastu
mise korral. Liige, kes kuue kuu jooksul oma liikme
maksu ära ei ole maksnud, loetakse seltsist Väljaastu
nuks.
§ 7.
Peale selle, et seltsi liige liikmemaksu maksmata jät
mise korral on sunnitud eemale jääma, wõib teda selt
sist ka peakoosoleku poolt eestseisuse ettepanekul ehk
kõige roähem lOo/o (kümme °/o) seltsi liigete nõudmisel
wälja heita. Wäljaheitmine sünnib kinnise hääleta
misega, kus juures kaks kolmandikku häältest otsuse teeb.
V.
Seltfi tegewuse roõimupiirid.
n
§ 8.
Seltsi eestseisus asub Petseri linnas. Seltsil on
õigus ka teistes kohtades, oma tegewuse piirkonnas,
haruseltsisid awada. Haruseltsid, kes Seltsi osad on,
waliwad enesele eestseisuse selle põhikirja §§ 11, 12
ja 13 põhjal. Nende tegewuse piir on koht, kus nad
asuwad. Nemad töötawad seltsi põhikirja põhjal ja
annawad iga aasta oma tegewuse üle peaseltsile aru.
Peakoosoleku loaga wõiwad aga ka onux eneste põhi
kirjade järele tegewad olla.
§ 9.
Niihästi selts, kui haruseltsid wõiwad üksikute seltsi
ülesannete täitmiseks osakondasid asutada. Osakondade
arwu ja tegewuse piiri määrab seltsi peakoosolek. Seltsi
liikmed, kes seltsi ehk haruseltsi eestseisusele soowi on
awaldanud osakondadesse astuda, waliwad esimehe ehk
tema abilise juhatusel osakondade juhatajad, kelle arwu
ja tegewuse' piirid osakonna liikmed äramäärawad.
4
Osakonna liigete üldine koosolek otsustab küsimused,
mis osakonna tegewuse kohta käiwad, ja määrab ära,
mis peale seltsi poolt osakonnale antud rahasummasid
tarrvitada wõidakse.
VI.
Seltfi asjaajamine.
§ 10.
Seltsi asju ajawad: a) eestseisus, b) nõukogu ja
d) peakoosolek.
VII.
eestseisus.
$ 11.
Eestseisuse liigeteks on: esimees ja kõige rvähemalt
üks abi, laekahoidja ja tema abi, kaks kirjatoimetajat
ja teised liikmed, kelle armu ja kohused peakoosolek
äramäärab. Kohuste ärajagamine üksteise wahel jäe
takse eestseisuse liigete eneste hooleks. Peakoosoleku
sa eestseisuse otsused saadab esimees wõi tema abi täide,
kui selleks peakoosoleku poolt mitte teist isikut ei malita.
Eestseisuse liikmed rvalib peakoosolek lihtsa häälteena
musega kaheks aastaks. Esimese aasta lõpul lahkuwad
liisu läbi eestseisusest pooled liikmed, järgmistel aastatel
pooled wanaduse järele.
Lahkunuid liikmeid wõib
uuesti walida.
§ 12-
Eestseisus walitseb seltsi waranduse üle ja on kõi
gis asjus seltsi asemik. Peakoosoleku kokkukutsumiseni
on eestseisusel kõik selle õigused, peale seltsi lõpetamise,
liigete wüljaheitmise, liikumata waranduse omandamise,
müümise ehk pantimise ja põhikirja muutmise õiguse.
5
§ 13.
Eestseisuse koosolek loetakse otsusewõimuliseks, kui
üks kolmandik tema liigetest koos on, kelle hulgas üks
esimeestest, laekahoidjatest ja kirjatoimetajatest peab
olema. Otsused tehtakse siin lihtsa häälteenamusega.
VIIL
nõukogu.
§ 14.
Seltsi eestseisus, haruseltside ja osakondade esimehed
(igast ühest üks) asturoad seltsi nõukoguks kokku. Peale
nimetatud liigete wõib nõukogu seltsi liigete seast omale
roeel teisi liikmeid töötegemiseks abiks kutsuda. Nõu
kogu kohused on: seltsi eestseisust haruseltside ja osakon
dade tegelusega tutwustada, ettepanekud eestseisusele
ja peakoosolekule wäljatöötada, haruseltsidkle ja osa
kondadele nende tegewuser nõuga abiks olla ja seltsi
tulude ja kulude eelarwet kokku seada.
IX.
Peakoosolek.
§ 15.
Seltsi peakoosolek kutsutakse wähemalt 2 (kaks)
korda aastas kokku. Peakoosolek rvalib enesele igakord
koosoleku juhataja. Peakoosolekud kutsub kokku seltsi
esimees, kas eestseisuse otsusel ehk esimehe ja kahe eestseisuseliikme ehk reroisjoni kommisjoni ehk 10% seltsiliigete nõudmisel. Peakoosoleku kokkukutsumist antakse
wähemalt kolm päewa enne koosolekut kas sedelitega
ehk ajalehes teada. Peakoosolek arwatakse otsuseroõimuliseks, kui Wähemalt 10% liigetest koos on. Kui
peakoosolekut sellepärast ärapidada ei saa, et nõutaw
arw liikmeid kokku pole tulnud, siis kutsutakse kahe
6
nädala pärast uus koosolek kokku, kes esimesele koos
olekule ettepandud küsimused äraotsustab, sellepeale Vaa
tamata, kui palju liikmeid koos on.
Tähendus: Kui esimees kas eestseisuse ehk retuisjoni
kommisjoni ehk harufeltü ehk !O°/o keitliiiigete nõud
misel nädala jooksul peakoosolekut mitte kokku ei
kuthi, riis roõiroad koosoleku nõudjad Kikud peakoos
oleku ise kokkukutfuda.
§ 16.
Peakoosolek walib eestseisuse- ja rewisjoni kommis
joni liikmed, kinnitab seltsi ja haruseltside tegewuse eeskawa ja eelarwe, otsustab küsimused, mis liikumata
roaranduse omandamise, müümise ehk pantimise kohta
käiwad ja mis seltsiliigete wastuwõtmisse, wäljaheitmisse ja põhikirja muutmisse ning seltsi ja tema asu
tuste lõpetamisse puutumad. Põhikirja muutmise, seltsi,
haruseltside ning nende asutuste lõpetamise ja liigete
Väljaheitmise küsimusi otsustakse kahe kolmandiku healte
enamusega. Teiste küsimuste otsustamiseks on liht
healteenamust tarwis, kus juures siis, kui hääli ühe
palju on, asi mitteläbiläinuks armutakse.
X.
Recoisjoni kommisjon.
8-17.
Rewisjoni kommisjon rewideerib laekat, raamatuid,
liigete nimekirja, üleüldse seltsi eestseisuse tegewust ja
annab oma rewideerimisest 2 korda aastas seltsi eest
seisusega ühel ajal peakoosolekule aru.
§ 18.
Kui seltsi lõpetamise korral peakoosolek teist selle
kohast otsust ei tee, siis langewad seltsi kapitaalid ja
—
1
—
warandus kellegi teise weel tegewuses olewa Eesti
asutuse ehk seltsi omanduseks, kellel Petseri Rahwahariduse Seltsiga ühelaadilised sihid on.
D. Palgi.
K. Piirisild.
R. Pilt.
Walter Normann.
Rudolf Pruwli.
G. Eiche.
2l. Liim.
Tartu-Wõru Rahukogu, registreerimise osakond omal
awalikul istumisel 1919 aasta detsembri kuu 6 päewal
otsustas:
1) Petseri Rahwahariduse Seltsi seltside, ühisuste
ja liitude registrisse kanda ja selle üle äramääratud korra järele kuulutada;
2) ühte põhikirja eksemplaari nööri ja kohtu pitseri
all pealkirjaga registreerimise üle asutajatele
nende woliniku W. Normanni läbi tagasi saata,
tempelmaks ja kantselei poschliin sisse nõuda.
Selle otsuse täitmiseks on Petseri Rahwa
hariduse Selts seltside ja ühisuste registrisse
Nr. 204 all sisse kantud.
Tartus, 31. detfembril 1919 a.
Rahukogu esimehe as.: (allkiri).
Sekretär: (allkiri).
(Pitler.)
VaataRIIGI RAUDTEE AMETNIKKUDE
KULTUUR - HARIDUSLINE Ü...RIIGI RAUDTEE AMETNIKKUDE
KULTUUR - HARIDUSLINE ÜHING
„RAUDAM"
Põhikiri
A.-S „Ühiselu“ trükk, Tallinnas,
flftH
SUÜ
.
12D
H F'- 1 llrnunui ala.
K[riant*usrnuuseuiT]j
Arh»^a«maluk«>n..
X?S6
§ 1. Riigi raudtee ametnikkude kultuur-hariduslise ühingu eesmärk on:
a) liikmete hariduslikku järge tõsta, mis ots
tarbel ta asutab raamatukogusid, laulu ja
muusika koorisid, korraldab kursusi, õpereisisi, pidu õhtuid, kontserte, kooperatiwe,
klubisi, teaduslikke, kirjanduslikke ja spordi
ringist annab wälja häälekandjat.
b) asutada omawahelist liikmetele abiandmist.
§ 2. Ühingu tegewuspiirkond on kogu Eesti
Wabariigi raudteede ulatus.
Tähendus: Kohapealsete osakondade asutamisel
määratakse nende kodukord ühingu peakoosoleku
poolt.
§ 3. Ühingul on juuriidilise isiku õigused;
temal on pitsat pealkirjaga: Riigi Raudtee amet
nikkude kultuur - haridusline ühing „RAUDAM“
§ 4. Ühingu warandus kujuneb sisseastumise
ja liikme maksuist, annetusist, abirahadest ja ettewõtete sissetulekuist.
§ 5. Ühingu tegewateks liikmeteks wõiwad
olla kõik Riigi raudtee ametnikud.
Toetajateks
liikmeteks wõiwad olla isikud, kes ühingu ees
märgile kaasa tunnewad ja iga aastast ainelist
toetust teatawas suuruses maksawad. . Ühingu au
liikmeteks wõiwad walitud saada isikud, kes
3
ühingu eesmärkide kättesaamiseks tuntawat aine
list ehk muud toetust annud.
Tähendus: Liikmeks ei wõi olla 16 a. wana, hääle
õigust ei ole alla 18 a. wana.
§ 6. Liikmeteks wastuwõtmist otsustab ühin
gu juhatus oma koosolekutel.
§ 7. Tegewliikmed ja toetajad maksawad
iga aasta korralisel peakoosolekul määratud liikme
maksu, mis peakoosolekul määratud tähtajast arwates kolme kuu jooksul ära tasutud peab saama.
Liikmed, kes oma liikmemaksu määratud täht
ajaks ära ei tasu, arwatakse ühingust wäljaastunuks.
Tähendus: a) Liikmemaksu tasumata jätmise eest
ühingust wäljaarwatud liikmeid, wõib uuesti wastuwõtta, kui maksmata jäänud liikmemaks saab kõik
ära tasutud.
b) Wabatahtlikult wäljaastunutele, kui ka wäljaheidetawatele liigetele liikme- ega sisseastumisemaksu tagasi ei makseta.
§ 8. Kõik liikmed on kohustatud ühingu
põhikirjas ettenähtud määrusi, peakoosoleku ja
juhatuse otsusi täitma ja ühingu tegewuse ede
nemisele kaasa aitama. Ühingu liiget, kelle tegewus
ühingu kasude ja huwide wastu käib ehk kelle
liikmeks olemine soowitaw ei ole, wõib peakoos
olek ühingust wälja heita.
§ 9. Ühingu asjaajamist juhiwad peakoosolek
ja juhatus.
§ 10. Peakoosolekud on harilised ja erakorra
lised, mis juures harilised koosolekud juhatuse
poolt iga aasta algul kokkukutsutakse. Erakorra
lised koosolekud kutsutakse kokku juhatuse poolt
4
oma algatusel ehk 10°/o liikmete, kui ka rewisjoni kommisjoni nõudmisel.
§ 11. Peakoosolek on otsusewõimuline, kui
üks kolmandik ('ja) kohalolewaist liikmeist koos
on, wäljaarwatud peakoosolek, kus põhikirja muut
mine ja ühingu tegewuse lõpetamine päewakorral.
Nende küsimuste otsustamiseks nõutakse 2ja koos
oleku hääli, mis juures wähemalt pooled kõigist
liikmetest osa wõtawad.
§ 12. Peakoosoleku ajast ja kohast ühes
päewakorraga teatatakse liikmetele wähemalt nädal
aega enne koosolekut.
§ 13. Jääb koosolek liikmete wähesusel pida
mata, peetakse järgmine koosolek nädala jooksul
ära, mis kokkutulnud liikmete arwu peale waatamata otsusewõimuline on.
§ 14. Peakoosolekul walitakse igakord juha
taja, määratakse ära hääletuse wiis. Otsused tehtakse lihtsa häälteenamusega, wäljaarwatud juhtu
mised, mis § 15. p. p. d, e, g, all ettenähtud.
Häälte tasakaalu puhul on koosoleku juhataja hääl
otsustaw.
§ 15. Peakoosoleku tööks on:
a) aastaaruande ja eelarwe kinnitamine,
c) juhatuse, rewisjoni kommisjoni ja muud
walimised,
d) põhikirja muutmine,
e) liikmete wäljaheitmine,
g) ühingu tegewuse lõpetamine,
h) liikumata waranduse omandamine ja wõõrandamine ja muude ühingusse puutuwate
küsimuste otsustamine.
5
§ 16. Peakoosoleku protokollile kirjutawad
alla koosoleku juhataja, kirjatoimetaja ja kolm
koosoleku poolt selleks walitud liiget.
§ 17. Ühingu jookswat asjaajamist toimetab
wähemalt wiie - liikmeline, peakoosoleku poolt
häälteenamusega ühe aasta peale walitud juhatus,
kes endi seast walib esimehe ja kirjatoimetaja
abidega ja laekahoidja (kui juhatuses rohkem, kui
5 liiget, siis jääwad teised ametita).
Juhatuse asupaik on Tallinnas.
§ 18. Juhatus on ühingu täidesaatew wõim,
kelle ülesandeks on:
a) Uute liikmete wastuwõtmine,
c) ühingu jookswate majandusliste ja rahaliste
asjade ajamine ja peakoosoleku otsuste
täidewiimine,
d) ühingu tegewuse ja waranduste üle aasta
aruande ning eelarwe kokkuseadmine,
e) peakoosolekute kokkukutsumine,
g) ühingu asjaajamine asutuste ja kohtuga.
§ 19. Juhatuse koosolekud on järjekindlad;
otsusewõimulised, kui 3js juhatuse liikmetest koos
on; otsused tehakse lihtsa häälteenamusega.
Tähendus: Häälte tasakaalu puhul on koosoleku
juhataja hääl otsustaw.
§ 20. Rewisjoni kommisjon walitakse pea
koosoleku poolt häälteenamusega ühe aasta peale
ja seisab koos kolmest liikmest. Tema toimetab
ühingu asjaajamise, waranduse ja aruande rewideerimist, waatab läbi juhatuse liikmete peale
tõstetud kaebused ja kannab neid peakoosolekul
ette.
6
§ 21. Juhatuse poolt kokkuseatud aastaaru
anne ja eelarwed pannakse ühingu ruumes kaks
nädalat enne peakoosolekut wälja. Peakoosolekule
kinnitamiseks pannakse aruanne ette ühes rewisjoni kommisjoni arwamisega.
§ 22. Ühingu lõpetamisel, kui ühingu kohus
tused tasutud, läheb ühingu warandus peakoos
oleku poolt määratud asutusele.
Ühingu likwideerimist toimetab peakoosoleku
poolt selleks walitud wiie liikmeline likwideerimise kommisjon, kes peakoosoleku poolt antud
juhtnööride järele talitab ja oma tegewuse üle aru
annab.
Asutajad liikmed:
7
Tallinna-Haapsalu Rahukogu registreerimise osakond
läbiwaadates awalikul kohtuistangul 13. detsembril 1922. a.
käesolewat põhikirja ja tähelepannes, et see wastab praegu
maksmasolewatele registreerimise seaduse nõuetele,
OTSUSTAS:
Registrisse sisse kanda „Riigi Raudtee Ametnikkude KultuurHariduslise Ühingu „RAUDAM’I“ põhikiri ja sellest „Riigi
Teatajas" kuulutada.
Selle kohtuotsuse täitmiseks on „Riigi Raudtee Amet
nikkude Kultuur-Haridusline Ühing „RAUDAM“ TallinnaHaapsalu Rahukogu juures registreeritud seltside ja ühingute
1922. a. registrisse nr. 302 all sissekantud ja ühing wõib
oma tegewust alustada.
Tarwilised kulud on tasutud.
Tallinn, 18. detsember 1922. a. Akt nr. 440.
„ ,
(Pitsat).
Rahukogu esimees: (Allkiri).
(Pitsat).
Reg. osak. sekretäär:
Rakvere-Paide Rahukogu otsuse
põhjal 21. jaanuarist 1924. a. on
Narva Haridusselts muudetud põ
hikirjaga seaduslikus korras re
gistreeritud ja nime*ud rahukogu
registreerimise osakonna seltside
ja ühisuste registrisse nr. 166/21 a.
all sisse kantud.
Temp. maks ja kants, posshlin
tasutud. Rakveres, 25. märtsil
1925 a. nr. 257/1921 a. all.
Rahukogu esimees: J. SASS
Sekretär: STOKEBI.
ENSV TA Fr. R Kreutzwaldi
Kirjandusmuuseumi
Arhiivraamatukogu
92o 1. SELTSI SIHT.
1. Seltsi siht on edendada rahva
haridust, kirjandust ja teadust.
2. Oma ülesannete täitmiseks avab
selts rahva raamatukogusid, asutab
koole, paneb toime üksikuid etteluge
mist kursusi, pidusid, vaielusõhtuid,
annab välja kirjandust jne.
3. Selts omandab ja võõrandab
liikuvat ja liikumata varandust, pärib
testamendi järele, astub seaduse poolt
lubatud lepingutesse ja talitab üle=
üldse juriidilise isiku õigustega.
4. Seltsi tegevus, kelle asukohaks
on Narva, laotab ennast üle terve
Eesti Vabariigi.
5. Seltsil on oma pitsat pealkirjaga:
..Narva Haridussells.“
3
2. SELTSI LIIKMED.
6. Seltsi liikmeteks võivad astuda
piiramata arvul üksikud isikud mõle
mast soost, kes 18 aastat vanad.
Märkus: Seltsi peakoos
olek võib ka alla 18 aasta va
nuseid isikuid seltsi liikmeteks
vastu võtta, kuid otsustava hää
leõiguseta.
7. Liikmeid võtab vastu peakoos
olek.
8. Seltsi liikmed maksavad iga
aasta vähemalt 20 marka liikmemaksu.
Peakoosolek võib seda liikmemaksu
alammäära tõsta
Need, kes liikmemaksu peakoos
oleku poolt määratud tähtajaks ära
ei ole maksnud, loetakse seltsist
väljaastunuteks. Peale selle loetakse
väljaastunuteks veel need, keda pea
koosolek seltsi huvide
rikkujateks
tunnistab.
Märkus:! Mittetäieealised
liikmed ei või juhatuse ja re
visjoni
komisjoni liikmeteks,
kui ka seltsi volinikkudeks olla.
4
2. Niihästi väljaheidetud, kui
ka vabatahtlikult väljaastunud
liikmed ei või seltsile makstud
summasid tagasi nõuda.
3. SELTSI KORRALDUS JA VALITSUS.
9. Seltsi asju ajavad: 1) peakoos
olek, 2) juhatus, 3) revisjoni komis
jon ja 4) komisjonid ja osakonnad,
keda peakoosolek asutab.
A. Peakoosolek.
10 Peakoosolekud jagunevad kahte
liiki: korralised ja erakorralised. Kor
ralised peakoosolekud saavad juhatuse
poolt mitte vähem kui üks kord
aastas ja mitte hiljem kui märtsi
kuus kokku kutsutud, möödaläinud
aasta aruande ja käesoleva aasta
eelarve läbivaatamiseks ja kinnita
miseks ning isikute valimiseks seltsi
asju ajavatesse ja juhtivatesse orga
nitesse. Neil koosolekutel otsustatakse
ka muid üleüldise tähtsusega küsi
musi, mis juhatuse võimupiiri ei kuulu
5
ja kõik, mis juhatus otsustamiseks
ette paneb.
Erakorralised peakoosolekud kut
sub kokku juhatus oma ehk revisjoni
komisjoni äranägemise järele, ehk
10% üleüldisest liikmete arvust, aga
mitte vähem kui 10 liikme nõudmise
peale.
M ä r k u s: Erakorralise pea
koosoleku kokkukutsumise nõud
mine peab kahe nädala jooksul
täidetud saama, revisjoni komis
joni ehk üleüldisest liikmete
arvust 10% liikme arvu nõud
mise kättesaamise päevast ar
vates.
11. Iga peakoosoleku aja ja koha,
niisamuti ka harutusele tulevate asjade
üle peab juhatus iga liikmele kõige
hiljem viis päeva enne koosolekut
kuulutuste läbi ajalehtedes ehk kirjaIiste kutsete koju kättesaatmise teel
teada andma.
12. Peakoosoleku avab juhatuse esi
mees, koosoleku juhataja ja proto
kolli kirjutaja valitakse koosoleku
poolt.
6
13. Peakoosolek, nii korraline kui
ka erakorraline, loetakse otsusevõimuliseks, kui temast vähemalt 20%
liikmetest osa võtab, väljaarvatud
koosolekud, mis liikumata varanduse
omandamise ja võõrandamise, põhi
kirja muutmise, liikmete väljaheitmise
ja seltsi lõpetamise küsimuse otsus
tamiseks kokku kutsutud, missuguste
küsimuste
otsustamiseks vähemalt
30% osa liikmete osavõtmine tarvilik
on.
Märkus: Juhtumistel, kui
selle § ettenähtud osa liikmeid
kokku ei kogune, kutsutakse
mitte hiljem kui kahe nädala
jooksul teine koosolek kokku,
mis igasuguse osavõtjate arvu
juures otsusevõimuline on.
14. Peakoosolekutel otsustatakse kü
simused lihtsa häälteenamusega. Eel
olevas § ettenähtud küsimused, mil
lede otsustamisel 30% tegevate liik*
mete osavõtmine nõuetav, peavad
mitte vähem kui kaks kolmandikku
kõigi koosolekust osavõtjate liikmete
häälteenamusega otsustatama. Pea-
7
koosoleku otsused kantakse protokolli
raamatusse ja kirjutakse koosoleku
juhataja, kirjatoimetaja ja viie koos*
olekust osavõtja liikme poolt alla.
B. Juhatus.
15. Seltsi juhatus asub
Narvas.
Juhatus seisab koos vähemalt kuuest
liikmest. Juhatuse liikmed valitakse
kolme aasta peale, igal aastal langeb
üks kolmandik (V3) liikmeid, kahel
esimesel aastal liisu läbi, hiljem vali
mise vanaduse järele, juhatusest välja,
kelle asemele uued tulevad valida.
Märkus: Lahkunuid liik
meid võib tagasi valida Seltsi
aastaks loetakse kalendri aasta.
16. Juhatuse liikmete asetäitjateks
viimaste äraoleku puhul valitakse
samasuguse korra järele ja sama aja
peale nendele tarvilik arv kandidaa*
tisid
17. Juhatus on kohustatud oma
koosolekuid vähemalt kaks
korda
kuus pidama.
18. Juhatuse koosolek loetakse otsusevõimuliseks, kui temast vähemalt
8
pool osa juhatuse liikmeid osa võtab
ühes esimehe ehk tema abiga.
19. Juhatuse otsused kirjutakse pro
tokolli raamatusse, mis iga kord kõigi
osavõtjate liikmete poolt alla kirjuta
takse.
20. Juhatuse poolt tehtakse kõik
otsused koosolekust osavõtjate lihtsa
häälteenamusega.
21. Juhatuse
kuulub:
asjaajamise
hulka
1) Liikmemaksude ja muude sum
made vastuvõtmine
2) Seltsi rahasummade krediit asu
tustesse mahutamine ja sealt
väljakirjutamine.
3) Seltsi asjaajamine valitsuse nii
ka eraasutustega ja isikutega.
4) Peakoosolekus kokku kutsumine
5) Seltsi aruannetekokkuseadmine.
6) Majandusliste ja jooksvate as
jade ajamine.
7) Etielugemiste, piduõhtute jne.
korraldamine.
8) Peakoosolekute otsuste täide
saatmine.
9
D. Revisjoni komisjon.
22. Rahaliste summade, inventari,
raamatute, dokumentide revideerimi
seks kui ka seltsi aruande ja eelarve
läbivaatamiseks valib
peakoosolek
iga aasta peale seltsi liikmete seast,
kes mõnda muud ametit seltsi juhti
mises ei pea, revisjoni komisjoni,
mis vähemalt kolmeliikmeline peab
olema. Revisjoni komisjoni liikmed
valivad enda seast esimehe ja sekre
täri.
23 Revisjoni komisjonil on õigus
oma äranägemise järele igal ajal
seltsi asjaajamist revideerida ja on
ka kohustatud seda peakoosoleku
ülesandel ehk ühe kahekümnendiku
osa liikmete nõudel tegema. Revidee
rimise tagajärgedest annab revisjoni
komisjon järgmisel peakoosolekul aru.
24 Peakoosoleku otsuse järele avab
Juhatus tegevuse ringkonnas teatud
kohtades ehk liikmete gruppide tarvis
osakonnad
iseäraliste
juhatustega,
millede tegevust iseäralise, peakoos
oleku poolt kinnitatud juhatuskirja
põhjal reguleeritakse ja revideeritakse.
10
4. SELTSI VARALISED ABINÕUD.
25 Selts saab sissetulekuid liikme
maksudest, annetustest, pärandustest,
valitsusüste ja seltskondliste asutuste
abirahadest, korjandustest, toimepan
davatest etielugemistest, pidudest, kir
jandusest jne.
26. Annetused ja pärandused nende
iseäralise otstarbe äramääramisega,
võivad ainult sarnasel puhul vastu
võetud saada, kui nende otstarbed
seltsi sihile vastavad on.
27 Tagavara-, eri- ja tegevuse- kapi
talid hoitakse
peakoosoleku poolt
juhatatud rahaasutustes ja väärtpabe
rites alal.
28. Kogu seltsi varanduse puutu
matuse eest vastutab juhatus, kuna
kassapidaja käes olevate sumrhade
eest kassapidaja eraldi vastutab.
5. SELTSI TEGEVUSE LÕPETAMINE.
29. Seltsi tegevuse lõpetamise küsi
mus otsustatakse kahe üksteisele järg-
11
neva peakoosoleku poolt, selle põhi
kirja §§ 13. ja 14. lähelepannes ära.
30 Esimese peakoosoleku otsuse
järele jäätakse seltsi tegevus seisma
ja peakoosoleku poolt selleks valitud
komisjon algab seltsi asju likvidee
rima Teise peakoosoleku otsuse järele
lõpetatakse seltsi tegevus täiesti ära
ja likvideerimisest ülejäänud kapi
talid ja varandused lähevad peakoos
oleku otsust mööda kirjandust ja
haridust edendavatele asutustele ehk
seltsidele, kuna raamatukogu ühes
temale
kuuluva inventariga läheb
Narva linnaomavalitsusele.
31. Viimase peakoosoleku päeva
üle antakse vähemalt kaks nädalat
enne koosolekut kohaliste ajalehtede
kaudu ehk kirjaliste kutsetega üle
üldiselt teada.
VaataÜleriiklise Medicin Velskerite
Ühingu
Põhikiri...Üleriiklise Medicin Velskerite
Ühingu
Põhikiri,
Kinnitatud Kohtu- ja Siseministri
otsusega 20. märtsil 1930. a. No 2216 all.
Üleriiklise Medicin Velskerite
Ühingu
Põhikiri.
I. ühingu eesmärk.
§ 1. Ühingu eesmärk on: oma liikmete
majanduslikkude ja õiguslikkude huvide
toetamine ja kaitsmine, ning nende kul
tuurilise seisukorra parandamine ja tõst
mine. Ühingu tegevus seisab väljaspool
igasuguseid poliitilisi organisatsioone.
1
§ 2. Nende eesmärkide saavutami
seks ühing:
1) paneb toime koosolekuid, loen
guid kursusid pidusi jne.,
2) avab oma raamatukogu, lugemis
toa ja muud asutused § 1 nimetud sih
tide saavutamiseks,
3) kaitseb oma liikmete huvisid
kõige seaduslikkude abinõudega,
4) esineb ametasutuste ees eelnõu
dega, palvetega, kaebtustega protesti
dega jne.,
5) astub tarvilisel korral liitu sama*
sihitiste organisatsioonidega.
§ 3. Ühing võib seaduses ettenähtud
korras pantida ja võõrandada kinnis- ning
vallasvara, asutada kapitaale, sõlmida le
pinguid, enda peale võtta kohustusi ja
nõuda ning kosta kohtus. Üleriikl. med.velskerite ühingul on juriidilise isiku õi
gused.
2
§ 4. Ühingul on oma pitsat päälkirjaga: „ Üleriikline med. velskerite ühingtt.
§ 5. Selle põhikirja arendamiseks pa
neb ühing oma juures maksma kodukorra,
mille vastu võtab üldkoosolek.
II. ühingu koosseis.
§ 6. Ühingusse kuuluvad tegevliik
med, toetajad liikmed, auliikmed ja elu
aegsed liikmed.
§ 7. Tegevliikmed võivad olla kõik,
sugu ja vanaduse pääle vaatamata, velskerid, ämmaemandad, halastajaõed ja mas
seerijad, vaatamata sellele, missuguse kooli
ehk kursuse keegi on lõpetanud, kas sõja
aegse või rahuaegse, kas kaitseväe või
kodanlise. Otsustusvõimseteks tegevliikmeteks on need liikmed, kes on saanud
18 a. vanaks.
Tegevliikmeid võtab vastu juhatus
sellekohase kirjaliku sooviavalduse põhjal
ja kahe tegevliikme soovitusel. Tegev3
liikmed, kelledel teenistust ei ole on juha
tuse otsusel liikmemaksust vabastatud.
Märkus: Venemaal erihariduse saa
mise suhtes võetakse vastu neid isikuid,
kes Venemaal medicin erialal on õppinud
1917. aastal ehk varem.
§ 8. Toetajad liikmed võivad olla
isikud, kes ühingu põhimõtteid ja ees
märke pooldavad ning toetavad ja, kes
ühingu kasuks töötavad. Toetajaid liik
meid võtab vastu ühingu juhatus üldkoos
oleku poolt ühingu kodukorras antud juht
nööridel ja üldkoosoleku poolt määratud
liikmemaksu tasumisel.
§ 9. Toetajad liikmeil on kõigist
ühingu koosolekuist nõuandvahäälega õi
gus osavõtta, peale selle võivad nad ühingu
elule, ühistel alustel tegevliikmetega, kaasatöötada.
§ 10. Auliikmeid võtab vastu üld
koosolek juhatuse ettepanekul.
§ 11. Auliikmel on tegevliikme õigus.
4
§ 12. Liikmed, kes tasuvad kümne
aasta liikmemaksu ühekorraga ära, loe
takse eluaegseteks liikmeteks.
§ 13. Kõik ühingu liikmed on kohus
tatud ühingu põhikirjas ja kodukorras ette
nähtud määrusi täitma ning selle tegevu
sele igatpidi kaasaaitama.
§ 14. Liikmed, kes selle põhikirja ja
kodukorra alla end ei heida ja nende
pääle panduid kohustusi ei täida, ning
kes ühingu kasudele ja sihtidele vastu
töötavad, heidetakse üldkoosoleku poolt
juhatuse ettepanekul ühingust välja.
§ 15. Liikmetel, kes ühingust välja
astuvad ehk väljaheidetakse ei ole õigust
nende poolt ühingu kassasse makstud
makse tagasi nõuda.
§ 16. Igal liikmel on õigus ühingust
vabatahtlikult lahkuda, sellest kirjalikult
ühingu juhatusele teatades.
§ 17. Liikmed kes pole liikmemaksu
24. detsembriks äratasunud, loetakse ühin
gust lahkunuks.
5
III. ühingu juhtimine.
§ 18. Ühingu tegevust juhib: 1) üld
koosolek, 2) ühingu juhatus ja selleks va
litud toimkonnad.
1) üldkoosolek.
§ 19. Üldkoosolek on ühingu kõrgem
juhtiv organ. Üldkoosolekud on korrali
sed ja erakorralised.
§ 20. Korraline üldkoosolek kutsu
takse kokku hiljemalt 1. märtsiks, kuna era
korralisi üldkoosolekuid kutsutakse kokku
tarviduse järele. Erakordseid üldkoosole
kuid kutsub kokku juhatus kas oma ära
nägemise, revisjoni komisjoni ehk Vs tegev
liikmete nõudmisel.
§ 21. Korraline üldkoosolek tehtakse
teatavaks liikmeile 14 päeva enne üld
koosolekut kas kirjalikult ehk kuulutuste
kaudu ajalehtedes, kus on äratähendatud
koosoleku koht, aeg ja päevakord.
6
§ 22. Ei ilmu üldkoosolekule tarvi
line arv liikmeid, siis peetakse sama koos
olek üks tund hiljem ära, mis kokkutul
nud liikmete arvu pääle vaatamata otsusvõimne on.
§ 23. Üldkoosolek on otsusvõimne
kui vähemalt pool ühingu nimekirjas ole
vatest tegevliikmetest koos on.
§ 24. Koosolek valib tegevliikmete
hulgast koosoleku juhataja ja kirjatoime
taja.
§ 25. Üldkoosoleku otsused tehtakse
lahtisel hääletamisel.
Kinnist hääletamist tarvitatakse:
1) Juhatuse, revisjonkomisjoni ja
muude ühingu liikmetest ametisikute
valimisel, eemaldamisel ja vastutusele
võtmisel.
2) Juhtumisel, kui kinnist hääleta
mist nõuab 1/4 koosolekust osavõtjaist
tegevliikmetest.
§ 26. Otsused tehtakse koosolekul
liht häälteenamusega. Erandina üldreeg7
list nõutakse vähemalt Vz koosolekul ole
jate häältest järgm. otsuste tegemiseks :
1) kinnisvara omandamiseks, panti
miseks või võõrandamiseks ja laenu
tegemiseks,
2) erakorralise liikmemaksu määra
miseks.
§ 27. Üldkoosoleku võimupiirkonda
kuuluvad:
1) Juhatuse, revisjonkomisjoni ja
teiste tarviliste komisjonide valimine.
2) Juhatusele juhtnööride andmine.
3) Põhikirja muutmine.
4) Sisseastumise ja liikmemaksu
määramine.
5) Ühingu aruannete ja eelarve läbi
vaatamine ja kinnitamine.
6) Muud tähtsamad ühingu ellu puu
tuvad küsimused, mis põhikirja ja sea
duse põhjal ei või jääda juhatuse otsus
tada,
8
2) Juhatus.
§ 28. Juhatusse kuuluvad: esimees,
abiesimees, sekretär, sekretäri abi ja laekahoidja. Juhatusse võib ainult neid velskerina tegutsevaid täieealisi E. V. koda
nikke valida, kes vähemalt kolm aastat
velskerina tegutsenud.
§ 29. Juhatuse esimees valitakse
eraldi, kusjuures valituks loetakse kõigerohkem hääli saanud tegevliige. Juhatuse
liikmeid valitakse ühiselt ja kõigerohkem
hääli saanud juhatuse liige loetakse abiesimeheks. Võrdse arvu hääli saanud va
litakse ümber. Sekretäri, sekretäri abi ja
laekahoidja ametid jagab juhatus oma
vahel.
§ 30. Juhatuse liikmed valitakse ühe
aasta pääle. Endised juhatuse liikmed
võivad tagasivalitud saada.
§ 31. Juhatus esitab ühingut ja teos
tab ühingu eesmärke selle põhikirja ja
9
ühingu kodukorra ning üldkoosoleku poolt
antud juhtnööride alusel.
Juhatuse ülesanneteks on eriti:
1) Ühingu täielik asjaajamine,
2) Ühingu varanduse valitsemine ja
arvepidamine,
3) majanduslikkude küsimuste ot
sustamine põhikirja, eelarve ja üldkoos
oleku poolt antud juhtnööride piirides^
4) ettevalmistuste tegemine üldkoos
oleku kokkukutsumiseks ja selle päeva
korra väljatöötamine,
5) tegev, toetajate ja eluaegsete liik
mete vastuvõtmine,
6) lepingute ja tehingute sõlmimine
ning volituste väljaandmine ühingu ni
mel,
7) ühingu tegevusse puutuvate ül
diste juhtnööride ja määruste väljatöö
tamine ja üldkoosolekule kinnitamiseks
esitamine,
10
8) ühingu summade, raamatute ja
arvepidamise revideerimine vähemalt
kord kolme kuu jooksul,
9) kostmine kohtus kinnisvara pä
rast, väljaarvatud nõudmine kinnisvara
pärast,
10) oma võimupiirides ülestõstetud
küsimuste ja kaebtuste läbivaatamine
ja lahendamine ning küsimuste esita
mine üldkoosolekule, mis juhatuse ot
sustamisele ei kuulu.
§ 32. Juhatus peab oma koosolekuid
tarbe järele.
§ 33. Kõik juhatuse otsused protokolleeritakse.
§ 34. Uus juhatus astub ametisse
seitsme päeva jooksul pääle valimisi.
§ 35. Juhatuse otsused tehtakse lah
tisel hääletamisel ja liht häälteenamusega.
Kui hääled pooleks lähevad, siis annab
ülekaalu esimehe hääl.
§ 36. Juhatus asub Tallinnas.
11
3.
Revisjonkomisjon.
§ 37. Ühingu majapidamise revidee
rimiseks valib üldkoosolek ühe aasta peale
kolmeliikmelise revisjonkomisjoni tegevliikmetest. Revisjonkomisjoni liikme ära
oleku puhuks valitakse neile kaks kandi
daati. Revisjonikomisjon valib oma seast
esimehe ja tema asetäitja.
§ 38. Revisjonkomisjon valvab ühingu
majapidamise seaduslikkuse ja otstarbe
kohasuse järele. ' Selle ülesande täitmi
seks revisjonkomisjon:
1) võib igal ajal oma äranägemise
järele ühingu majanduslikku asjaajamist
revideerida, peab aga seda tegema vä
hemalt üks kord nelja kuu jooksul;
2) revideerib möödunud aasta tege
vuse aruannet enne selle esitamist üld
koosolekule, võrdleb aruannet raama
tute ja dokumentidega, ühingu kapitaalidega ja muude varandustega; aruan12
nete revideerimiseks määratakse kodu
korraga tähtaeg mitte alla ühe kuu:
3) vaatab läbi järgneva aasta eel
arve enne selle esitamist üldkoosolekule;
4) võtab juhatuse kutsel nõuandva
häälega osa lepingute ja tehingute ot
sustamisest, lepingute tekstide kokku
seadmisest ja väärtuste hindamisest.
§ 39. Revisjonkomisjoni koosolekuid
kutsub kokku komisjoni esimees, kas oma
algatusel, komisjoni kahe liikme, või Vs
tegevliikmete nõudmisel.
Revisjonkomisjoni koosolekud on otsustusvõimsed, kui koos on vähemalt esi
mees või tema asetäitja ja kaks liiget.
§ 40. Revisjonkomisjoni võib valida iga
tegevliiget, kes ühingus teist ametit ei pea.
IV. ühingu varandus ja
arvepidamine.
§ 41. Ühingu vara suurenemisallikateks on: 1) liikmemaksud, 2) sisseastu13
mise maks, 3) oma vara kasutamisest saa
dav tulu, samuti igasuguste maksuliste
pidustuste, kontsertide, loteriide ja muude
lõbustuste kasu ülejäägid, 4) mitmesugu
sed juhuslised sissetulekud.
§ 42. Iga ühingu liige maksab ühin
gusse astumise korral ühekordse sisse
astumise maksu ja igal aastal liikmemaksu,
mis igal aastal saab üldkoosoleku poolt
kindlaks määratud.
§ 43. Ühingu raha ja väärtpaberid
hoitakse alal riiklistes pangaasutustes jooks
val arvel.
§ 44. Ühingu raha ja muud varan
dust tarvitab ühingu juhatus ühingu ka
suks oma parema äranägemise järale,
ühingu eelarves, kodukorras ja selles põhi
kirjas ettenähtud alustel ja piirides.
§ 45. Ühingu vallasvara kohta pee
takse üksikasjalised nimekirjad iga ma
janduse alal eraldi.
14
§ 46. Ühingu arvepidamist peetakse
kodukorras ja üldkoosoleku poolt vastu
võetud raamatute järele.
§ 47. Aruandeaasta peetakse 1. jaa
nuarist kuni 31. detsembrini.
§ 48. Hiljemalt 15. veebruariks an
nab juhatus revisjonkomisjonile möödunud
aasta aruande läbivaatamiseks ja revidee
rimiseks.
Revisjonkomisjoni poolt läbivaadatud
aruande esitab juhatus ühes revisjonko
misjoni märkustega ja oma seletustega
üldkoosolekule.
V. Rinnamärk.
§ 49. Ühingu juhatus töötab rinna
märgi kavandi valmis ja esitab üldkoos
olekule vastuvõtmiseks.
§ 50. Rinnamärki, kui ameti sümbooli,
võivad kanda kõik tegev-, au ja eluaeg
sed liikmed; toetajad liikmed juhatuse ära
nägemise järele.
15
§ 51. Rinnamärk antakse juhatuse
poolt välja ühes sellekohase kandmise loaga.
§ 52. Liikmed, kes rinnamärgi saa
nud tasuvad selle valmistamise kulud.
VI. ühingu likvideerimine.
§ 53. Ühingu likvideerimise tarbe
korral lõpetab ühing oma tegevuse 2/3
ühingu nimekirjas olevate tegevliikmete
häälteenamusega.
§ 54. Ühingu likvideerimist ja va
randuse hindamist toimetab üldkoosoleku
poolt selleks valitud likvideerimise ko
misjon, kes koosneb komisjoni esimehest
ja kahest liikmest. Pääle selle võtavad
likvideerimise komisjonist osa ühingu juha
tuse esimees ja revisjoni komisjoni esimees.
§ 55. Likvideerimise komisjon tegut
seb üldkoosoleku poolt saadud juhtnööride
kohaselt, ning lõpetab saadud juhtnööride
alusel ühingu tegevuse.
Alguskirjale alla kirjutajad
asutajad liikmed:
A. Laos, A. Latt, K. Paju,
Th. Awendfi trükk. Viru t. 6.
VaataEesti Õpetajate Liit
Avalikkude
algkoolide se...Eesti Õpetajate Liit
Avalikkude
algkoolide seadus
Vastuvõetud Riigikogu poolt
2. juunil 1931. a.
Eesti Õpetajate Liidu kirjastus
Tallinnas 1931.
Eesti Õpetajate Liit.
Vastuvõetud Riigikogu poolt
2. juunil 1931. a.
Kiriondw^x
fs4- \*>£o%
MIT s) K 0
Eesti Õpetajate Liidu kirjastus
Talliuuas 1931.
„Estotrükk“, Tallinn, S. Karja 8
Avalikkude algkoo*
Iide seadus*)I. Ü1 d e e s k i rj a d.
§ 1. Avalik algkool moodustab
ühtluskooli esimese järgu.
§ 2. Algkool on emakeelne ja
maksuta.
y 3. Õpilaste emakeel arvatakse
nende vanemate rahvuse järgi. Va
nemate kahte rahvusse kuuluvusel
määratakse laste emakeel vanema
te või hooldajate kokkuleppel. Kui
ei jõuta kokkuleppele, on lapse õp
pekeeleks riigikeel.
§ 4. Kõik koolikohuslikud lapsed
(§§ 8 ja 9j peavad käima emakeel
ses koolis. Erandi moodustavad:
1) lapsed, kelle jaoks nende elu
koha kooliringkonnas ei ole korral
datud emakeelset avalikku algkooli
ja kes seepärast võivad õppida mil*
teemakeelses koolis oma vanemate
või hooldajate valikul;
Avaldatud „Riigi Teatajas" 9.
juunil 1931. a. nr. 46.
3
2; vähemusrahvustest lapsed, kes
oma vanemate või hooldajate otsu
sel või nende kokkuleppe puudumisel
(§ 3) Õpivad riigikeelses koolis.
Muil juhtudel laps võib õppida
mitteemakeelses koolis ainult mõju
vad põhjusil, mida otsustab koha
lik maa- või linnakooli valitsus.
Kui lapsevanem või hooldaja ei
ole rahul koolivalitsuse
otsusega,
võib ta kaevata Hariduse- ja sot
siaalministeeriumile ühe kuu kestel.
§ 5. Algkool võib olla ühis- või
lahuskool, selle järgi, kuidas otsus
tab kooli ülalpidaja.
§ 6. Algkoolil on oma pitsat ko
haliku maa- või linnavalitsuse poolt
kinnitatud kujul.
§ 7. Käesolevas seaduses tähen
datud omavalitsuste ülesandeid vämusrahvuste suhtes, kel on kultuuromavalitsus, täidavad maksvate sea
duste piires vastavad vähemusrah
vuste kult u ornavali suse:1.
II. Koolikohustus.
§ 8. Lapsed, kes kooliaasta algu
seks saanud 8-aastaseks, on kohus
tatud astuma algkooli õppetöö al
guseks.
Erandina võivad üksikud lapsed
astuda kooli ka vanemalt, kui õpilas
4
te vastuvõtmist toimetatakse üle aas
ta (§§ 22—25) või kui selleks on
mõjuvaid põhjusi, mida otsustab koo
li õppenõukogu .kuulates ära koolivõi jaoskonnaarsti arvamuse. Teh
tud otsusest teatab koolijuhataja vii
vitamata kooli ülalpidajale.
õppenõukogu võib võtta
lapse
kooli ka nooremalt, kui laps on tar
vilikult arenenud.
§ 9. Koolikohustus kestab algkoo
lis kuni kursuse lõpetamiseni või
mittelõpetamise korral kuni 16 ,a.
vanuseni .
õpilased, kes saavad 16-aastaseks
kooliaasta (§ 40) esimesel poolel,
vabanevad koolikohustusest eelmi
se õppeaasta (§ 38) lõpul, kuna õpila
sed ,kes saavad 16- aastaseks koo
liaasta teisel' poolel, peavad käima
koolis Õppeaasta lõpuni.
§ 10. Lapsed, kes saavad õpetust
kodus, erakoolis või muul teel, mis
ei seisa alamal avaliku algkooli õpe
tusest, vabastatakse avalikus algkoo
lis käimisest vastavalt linna- või
maakoolivalitsuse poolt, viimasel ju
hul kohaliku omavalitsuse ettepa
nekul. Selle õpetuse tasapinna kõr
guse iile otsustavad asutised ja isi
kud, kelle hooleks antud kooli pe
dagoogiline instrueerimine ja üle
valve.
§ 11. Lapsed, kellel nende keha
liste või vaimiliste puuduste pärast
on täiesti võimatu õppida algkoolis
või kelle koolis viibimine on häda
ohtlik teiste õpilaste julgeolekule või
kõlblusele, paigutatakse seilekohastesse kasvatuse- ja õppeasutistesse.
Nende asutiste korralduse määrab
sellekohane seadus, kuni selle maksmapanerri eni aga Va a ligi Väiksu
se poolt Hariduse- ja sotsiaalministri
ettepanekul antud määrus.
Seni kui seesugused asutised puu
duvad või kui õpilase paigutamine
neisse võimata, vabastatakse käes
olevas paragrahvis tähendatud lap
sed ajutiselt kooliskäimisest linnavõi msakoolivaLitsuse otsusega.
Ettepanekud eriasutisse paigutami
seks või kooli; käimisest vabastami
seks teeb kooli ülalpidaja Õppenõu
kogu ettepanekul, kusjuures lapse
vanemate või hooldajate mittenõusoleku puhul küsimus
otsustatakse
Hoolekande seaduses (RT 120/121
— 1925) ettenähtud korras.
§ 12. Koolikohustuse täitmise järe
le kooliringkonnas valvab kohalik
omavalitsus ,kes peab kooliealiste
laste nimestikku, hoiab selle alati
6
korras, parandab ning täiendab seda
ja teatab igal aastal hiljemalt 2 nä
dalat enne Õppetöö algust kooliringkonnas asuvate
koolikohuslikkude
laste vanematele või nende asemik
kudele koolikohustuse maksmahakkamisest ning saadab koolikohuslikkude
laste nimestiku vastava kooli juhata
jale samuti kaks nädalat enne õppe
töö algust.
Maa- ja linnaomavalitsustel on
õigus panna maksma sundmäärusi
koolikohuslikkude laste registreerimi
se kohta.
§ 13. Õpilaste korrafliku koolis
käimise järele vallvavad eeskätt kooli
juhataja ja õppenõukogu. Koolijuha
taja peab tarviduse järgi andma tea
teid hoolekogu juhatajale
õpilaste
puudumise üle. Hoolekogu on kohus
tatud need teated viivitamatult vaa
tama läbi ja võtma tarvitusele kõik
seaduslikud abinõud lapse
kooli
saatmiseks.
^ 14. Lapse vanemad või hoolda
jad, kes on süüdlased nende hocrfle!
all olevate laste korratus kooliskäi
mises, langevad koojli hoolekogu
määramisel (§ 80 p .13) rahatrahvi
alla kooli kasuks (§ 80 punktid 2 ja
3) 5—40 sendini iga puudunud päeva
eest. Trahv nõutakse administratiiv-
s
korras ,kui see ei ole makstud vaba
tahtlikult ühe kuu jooksul
pärast
trahvimisotsuse jousseastumist (§ 80
d. 13 ja§ 82).
Kui rahatrahvile vaatamata last ei
saadeta kooli vabandama tuil põhjusil,
siis teatab hoolekogu juhataja Sel
lest. kooli iilalpidavale omavalitsusele
süüdlaste kohtulikule vastutusele võt
miseks.
§ 15. Maa- või linnakoolivaütsus
annab lähema juhatusekirja trahvi
raha suuruse järkude kohta § 14 (esi
meses lõikes tähendatud piires ja sel
le määramise korra ning tarvitamise
kohta. Hariduse- ja sotsiaalministee
riumil on õigus ühtlustada nimetatud
juhatusekirju ja anda nende kohta
korraldavaid määrusi.
§ 16. Kui lapsevanemad või hool
dajad, hoolimata mitmekordsest ra
hatrahvist või kohtulikust karistu
sest ,ei saada last kooli vabandama
tud põhjusil, siis antakse laps hoolekandekohtu otsuse järgi vanemate
või hooldajate kulul teise perekonda
või kasvatusema ja ülalpidamiseks või
kooli saatmiseks.
§ 17. Kui vanemad või hooldajad
vaesuse pärast ei suuda panna last
kooli ,siis peab kohalik omavalitsus
hoolitsema lapse kooliskäimise või8
maiuse eest. Selle ülesande täitmiseks annab omavalitsustele toetast
ka riik Hariduse- ja sotsiaalministri
määramise järgi riigi eelarves sel
leks ettenähtud krediidi piires.
§ 18. Koolikohuslikke lapsi ei tohi
võtta Õppeajal palgalisse ametisse.
Erandjuhtudel on maa- või linnakoolivalitsusel Õigus lubada koolikohuslikule lapsele pidada palgalist
ametit, kui see ei takista korralikku
kooliskäimist.
Selle nõude täitmise järele valvab
kohalik valla-, alevi- või linnavalit
sus.
III. Asutamine ja ülalpida
mine.
§ 19. Avalikud algkoolid asutatak
se ja peetakse ülal valdade, alevite
ja linnade poolt niisugusel arvul,
nagu see on tarvilik koolikohustuse
täitmiseks. Algkoolid, millel on üle
riigiline või ülemaakonnaline täht
sus .asutatakse ja peetakse ülal rii
gi või maaomavalitsuse poolt.
§ 20. Riik kannab kõik tema poolt
asutatud ja ülalpeetavate algkoolide
kulud. Omavalitsused kannavad nen»
de poolt asutatud koolide majan
duslikud ja kõik muud kulud peale
õppejõudude palga selle osa, mii
on seadusega määratud riigi kanda.
§ 21. Hlgkoolid, mis vajalikud koo
likohustuse täitmiseks, moodustavad
avalikkude algkoolide võrgu.
Maa- ja linnavalitsused koostavad
algkoolide võrgu kava Hariduse- n
sotsiaalministri
poolt antud juht
nööride järgi, kusjuures maavalitsu
sed võtavad arvesse valla- ja alevivalitsuste põhjendatud ettepanekuid
.koolivõrgu moodustamise kohta; pä
rast heakskiitmist maa- või linnavo
likogu poolt saadetakse algkoolide
võrgu kava Hariduse- ja sotsiaalmi
nistrile kinnitamiseks. Samas korras
teostuvad ka muudatused koolivõr
gus.
§ 22. Õpilaste normaalarv klassi
komplektis on 40, maksimealarv —•
50 ja rninimaalarv — 20.
Äinult
erandjuhtude! võib õpilaste arv klas
sikomplektis ajuäselt langeda kuni 15.
Eeltoodud ülemmäärad on maks
vad, kui klassikomplektis on üks või
kaks klassi. On klassikomplektis kolm
või neli klassi, siis on kõrgeim luba
tud õpilaste arv niisuguses klassi
komplektis 40. Ühes komplektis ei
või olla üle nelja klassi.
_ Ühekomplektilistes koolides
võib
õpilasi^ võtta vastu üle aasta.
§ 23. Väiksemad saartel ja soo
dega või metsadega eraldatud maa
10
kohtades on algkoolide ülalpidajad
(§ 19) kohustatud avama algkooli
või klassi ,kui koguneb vähemalt 15
koolikohuslikku õpilast. Neis kohta
des võib õpilasi võtta vastu ka üle
aasta.
, Kui mõnel väiksemal saarel koolik õhustikkude laste arv on alla 15 ja
laste kooliviimine mujale võimata,
võib Hariduse- ja sotsiaalminister
määrata toetust laste õpetamiseks
selleks riigi eelarves ettenähtud kre
diidist .
§ 24. Omavalitsuste piirkonnas, kus
vähemusrahvus enamuses, on alg
koolide ülalpidajad kohustatud ava
ma eesti rahvusest laste jaoks alg
kooli või klassi, kui koguneb vähe
malt 15 eesti rahvusest koolikohus
likku õpilast. Seejuures võib Õpilasi
võtta vastu üle aasta.
§ 25. Algkoolide ülalpidajad on
kohustatud avama vabariigi vähe
musrahvustest kodanikkude lastele
nende emakeelse kooli voi klassi,
kui koguneb vähemalt 15 ühest rah
vusest koolikohuslikku õpilast, kus
juures võib õpilasi võtta vastu üle
§ 26. Kui §§ 24 ja 25 näidatud juh
tudel õpilaste arv langeb alla 15,
siis korraldatakse neile mitteemakeel
XX
ses koolis õppimisel (§ 4) võimaluse
järgi emakeele õpetamine Heriduseja sotsiaalministri korraldustega.
§ 27. Kui kooliringkonnas on koolikohuslikke lapsi, kelle asukoht on
koolist iile 3 kim., peab kooli ülalpi
daja avama kooli juures internaadi.
§ 28. Kui mõnele üksikule koolikohuslikule lapsele võõra valla, alevi
või linna kool asub märksa lähemal
kui oma valla kool, siis on sellel
lapsel Õigus õppida lähemas koolis,
kui selles leidub ruumi. Kui aga sel
liseid lapsi koguneb teistest valdadest
mõne valla, alevi või linna koo'i üle
10 prots. laste üldarvust selles koo
lis, siis on need vallad, kust lap
sed pärit, kohustatud kandma pro
portsionaalselt nende laste
arvule
kooli jooksvaid majanduslikke ku
lusid.
29. Kui avaliku algkooli ülalpi
daja ei hoolitse kooli eest tarvilikult,
siis kannab tarvilikud kulud ajutiselt
Hariduseja sotsiaalministeerium
riigi eelarves selleks otstarbeks et
tenähtud krediidist. Kantud
kulud
nõutakse tagasi kooli ülalpidajalt ad
ministratiivkorras.
§ 30. Kooli asutamise, ümbermuutrnise ja korraldamise juures tulevad
täita nõuded, mis nähtud ette Hari
12
duse- ja sotsiaalministeeriumi mää
rustes koolimajade, kooli
kõrval
hoonete, nende asukoha ja seadete
kohta .
§ 31. Algkoolil peab olema tarvi
lik maa-ala võimalikult mitte vähem
kui ühe hektaari suuruses kooliõue,
õpilaste võimlemis- ja mänguplatsi
de ning kooliaia jaoks.
§ 32. Peale eelmises (31) paragrah
vis tähendatud maa-ala muretsetakse
maa-algkoolidele koolitalu vähemalt
ühe lehma injng hobuse (pidamiseks ja
õppejõudude ning kooliteenijate aia
maaga varustamiseks. Koolitalu an
takse kooliülalpidaja korraldusel ren
di alusel isiklikuks kasutamiseks koo
lijuhatajale või samadel tingimustel
mõnele sama kooli õpetajale, kui koo
lijuhataja ei taha kasutada
seda
isiklikult.
Õpetajaile ja kooliteenijaile antak
se samuti isiklikuks kasutamiseks'
rendi alusel igaühele sellest koolitalust aiamaad vähemalt 20 aari. Kui
keegi talle kuuluvat aiamaad ei taha
kasutada isiklikult, antakse see kasu
tada kooliülalpidaja korraldusel kas
koolijuhatajale, teistele õppejõududedele või kooliteenijaile.
1
§ 33. Kooliülalpidaja on kohusta
tud muretsema eelmistes (31 ja 32)
13
paragrahvides ettenähtud maa-ala ja
võimalikult kooli lähedal.
§ 34. Kui koolijuhataja või õpeta
ja kooliülalpidaja nõusolekul ettevõe
tud põhjalikeks ja kulukaiks maaparandustöiks ja seadeiks, nagu maatorutamiseks, rigoolimiseks, puude ja
põõsaste istutamiseks ja kaitseaia
ehitamiseks ei ole saanud toetust
või ei ole seda saanud tarvilikul
määral, siis tema lahkumise puhul
kooliülalpidaja maksab talle tehtud
töö ja kulude eest tasu asjatundjate
hindamise põhjal.
§ 35. Kui kohalt lahkuv õppejõud
töötas koolis kuni kevadise õppetöö
lõpuni, siis on temal õigus
kooli
maaosa kasutada õppetöö
lõpule
järgneval suvel .Kui ta koolist lah
kus enne õppetöö lõppu, siis jääb
maa kasutada uuele õppejõule.
IV. õppe- ja kas vatuseala.
§ 36. Algkooli kursus kestab 6
õppeaastat.
§ 37. Algkoolide juures või neist
lahus avatakse tarviduse korral ühevöi 2-aastase kursusega täiendusekoolid või -klassid. Nende koolide
ja klasside korralduse määrab selle
kohane seadus, kuni selle maksmapa
nemiseni aga Vabariigi Valitsuse
14
poolt Hariduse- ja sotsiaalministri
ettepanekul antud määrus.
§ 38. Õppetöö algkoolides kestab
normaalselt 1. septembrist kuni 31.
maini.
Maalasuvais algkoolides võib õp
petöö alata ka pärast 1. septembrit
ja lõppeda enne 31 .maid, kuid Õppe
töö peab kestma üldiselt vähemalt
180 päeva aastas.
§ 39. Hariduse- ja sotsiaalminister
määrab Õppetöö vaheajad ja üldised
ning kohalikud pühad.
§ 40. Kooliaasta kestab 1. augus
tist kuni järgmise aasta 31. juulini,
§ 41. Algkoolis õpetatakse järgmi
si õppeaineid:
1) emakeelt;
2; usu- ja kõlblusõpetust;
3) kodulugu;
4) matemaatikat;
5) looduseõpetust ja tervishoidu;
6) maateadust;
7) ajalugu ja kodanikuõpetust;
8) üht võõrkeelt
eestikeelsetes
koolides ja riigikeelt vähemusrah
vuste koolides;
9) joonistamist;
10) tööõpetust;
11) laulmist;
12) võimlemist.
15
Usuõpetus on õpetajaile ja Õpilas
tele vabatahtlik õppeaine.
tj 42. Hariduse- ja sotsiaalministee
riumi loaga võib kohalikkude olude
nõudel võtta algkooli Õppekavasse
veel teisi aineid, misjuures aga ei tolr
tunduvalt kannatada üldhariduslik
kude ainete läbivõtmine.
§ 43. Hariduse- ja sotsiaalminister
määrab tema poolt maksmap anda väis
õppe- ja tunnikavades õppeainete
üldise laadi ja läbivõtmise ulatuse
iga õppeaine kohta klassis.
§ 44. Älgkooli klasse nimetatakse
õppeaastate järgi I, II, III, IV, V ja
VI klassiks.
§ 45. Iga klassi kursuse läbivõt
miseks arvatakse normaalselt
üks
õppeaasta. Andekad Õpilased võivad
erakorraliselt õppenõukogu otsusel
klassi lõpetada lühema ajaga või
jätta vahele mõne klassi .
§ 46. Nõrgaandeliste laste tarvis
korraldatakse kooli juures abitunnid
või avatakse omavalitsuste ning rii
gi kulul abikoolid määruse alusel,
mille annab Vabariigi Valitsus Hari
duse- ja sotsiaalministri ettepanekul.
§ 47. õpilased viiakse ühest klas
sist teise ja tunnustatakse kooli kur
suse lõpetanuks õppenõukogu otsuse
järgi õpilase õppetöö edu ja üldise
16
vaimlise arenemise põhjal — Haridus
se~ ja sotsiaalministeeriumi
poolt
määratud korras,
§ 48. Igas koolis peavad olema tar
vilikud õppevahendid ja õpilaste ning
õpetajate raamatukogud. Hariduseja sotsiaalministeerium koostab nen
de õppevahendite ja raamatute ni
mestiku .milliste muretsemine on sun
duslik kooli ülalpidajaile.
; Koolis võib tarvitada ainult Ha
riduse- ja sotsiaalministeeriumi poolt
lubatud õpperaamatuid.
§ 49. Koolis võivad olla tarvitusel
ainult pedagoogiliselt lubatavad karistuseviisid.
§ 50. Puudustkannatavaid õpilas
tele tarvisminevad õpperaamatud ja
õppevahendid muretsetakse
neile
kooli poolt tasuta, milleks riigi ja
koo i ülalpidava omavalitsuse eel
arves nähakse ette summad eelmise
aasta tegelikkude tarvete ulatuses.
Ö 51. Igas algkoolis peab olema
kooliapteek. tarvilikkude arstirohtu
dega ja abinõudega.
•f P2‘ KohaÜkke tarvidusi silmas
pidades võib algkooli ruumes, kui
see ei ole takistuseks õppetööle, ava
da eriklasse, pühapäeva või õlhtukoole, raamatukogusid, kursusi luge
mistuba ja teisi hariduseasutisi, kui
17
ka tarvitada kooli saali rahvamaja
na, 'kui see vastab sellekohaste mää
ruste nõuetele (§ 30).
V. õpilased.
§ 53. Algkooli esimese klassi õpi
lasteks võetakse lapsi ilma eelhari
duseta, teistesse klassidesse — õpi
lasi, kelle teadmised vastavad klas
sis õpitavale kursusele.
§ 54. Õpilaste üleminek ühest alg
koolist teise algkooli samasse klassi
— mõjuvad põhjusil ka õppeaasta
vältusel — toimub takistuseta. Kodu
se haridusega õpilaste kooli astumi
se korral otsustab õppenõukogu, mil
lisesse klassi tuleb paigutada õpi
lane.
^ .
§ 55. Algkooli kursuse lõpetajaile
antakse selleohased tunnistused.
Õpilastele ,kes lahkuvad algkoo
list enne kursuse lõpetamist, annab
kool tunnistused nende koolitöö tule
muste kohta.
VI. Ametisolevad isi kud.
§ 56. Avalikus algkoolis on ametis
iärgmised isikud:
1) juhataja ;*
2) juhataja abi;
‘
3) Õpetajad;
18
4) arst;
5) teenijad.
§ 57. Algkooli juhatajaks, juhataja
abiks ja õpetajaks võivad olla isi
kud ,kel on algkooliõpetaja või sel
lele vastav kutse ja kes vastavad
muile sellekohaste seaduste nõuetele.
Käesolevas paragrahvis tähendatud
kutse vastavus määratakse Hariduseja sotsiaalministri sellekohaste kor
raldustega .
§ 58. Algkooliõpetaja kutse omanda
mise, koolijuhataja ja ta abi ning
õpetajate valimise, ametisse sead
mise, ametis olemise ja ametist lah
kumise kord määratakse sellekohase
seadusega, kuni vastava
seaduse
maksmahakkamiseni aga
Vabariigi
valitsuse poolt Hariduse- ja sotsiaal
ministri ettepanekul antud määrusega.
§ 59. Koolijuhataja kohuseks on
kooli õppe- ja kasvatusetöö ning
majandusliku ala juhtimine, vastutus
koolitöö korralikkuse ning kooli
vara korrasoleku eest ja kooli as
jaajamine kooskõlas seaduse
ees
kirjadega ning õppenõukogu ja hoo
lekogu otsustega.
Eriti on juhataja ülesandeks:
1) kooli esindamine ja läbikäimine
teiste asutustega ning isikutega;
19
2) koolisse puutuvate
küsimuste
selgitamine ja esitamine otsustami
seks õppenõukogule ja hoolekogule;
3) järelevalve ja hoolitsemine, et
koolitöö toimuks takistamatult, tunnid
alati algaksid ja lõpeksid täpselt ja
kõik õpetajad ja õpilased täidaksid
oma kohuseid korralikult, kusjuures
koolijuhatajal on õigus korratuste
puhul kutsuda õpetajaid korrale;
4) tundide jaotamise eelnõu esi
tamine Õppenõukogule;
5) kooli eelarvete ja
aruannete
koostamine;
6) mõjuväli põhjusil õpetaja kooli
tööst vabastamine kuni kolme päeva
ni, teatades sellest vastavale kooliva
litsusele ;
7) puuduvate Õpilaste nimestiku pi
damine ja puudumise põhjuste sel
gitamine, milleks Õpetajad on kohus
tatud koolijuhatajale olema kõigiti
abiks;
8) internaadiga seotud tööde juh
timine ja korraldamine;
9j kooliteenijate (§ 66) ametisse
võtmine ja ametist vabastamine koo
li ülalpidava omavalitsuse teenijate
kohta maksva korra järgi;
10) kooli kroonika kirjutamine.
§ 60. Kui klassikomplektide arv
koolis ulatub üle 10, siis valitakse ju
20
hata,
abi. Juhataja abi on kooli
sisemises ning kasvatuslikus tege
vuses abiks juhatajale ja täidab vii
mase puudumisel ta kohuseid. Koo
lis, kus ei ole juhataja abi, määrab
juhataja koolist puudumise ajaks en
dale õpetajate hulgast asemiku.
§ 61. Opeta:e kohuseks on õppening kasvatusetöö, valve õpilaste
järele koolis, internaadis ning va
jaduse puhul ka väljaspool kooli, õp
penõukogu koosolekuist osavõtmine
ning selle otsuste kui ka koolijuha
taja korralduste täitmine. Õpetajal
ei ole õigust keelduda talle määra
tud kasvatusetöist ja tundidest.
Koolist kui ka õppenõukogu koos
olekult võib Õpetaja puududa ainult
mõjuväli põhjusil. Puudumise korral
õpetaja on kohustatud aegsasti tea
tama sellest koolijuhatajale ühes
puudumise põhjuste tähendamisega.
?? 62. õppeaasta alul esitab õpetaia õppe- ja kasva tüsedal lähema
töökava Õppenõukogule heakskiitmi
seks. Vähemalt iga poolaasta lõpul
teatab õpetaja õppenõukogule, mil
lisel määral on ta suutnud täita ka
vas märgitud nõudeid.
§ {60. KasvatuseölesajUnete lähemaiks täitäiks määrab õppenõukogu
Õpetajate hulgast klassijuhatajad, kel
21
le kohused Õppenõukogu määrab Ha
riduse- ja sotsiaalministeeriumi poolt
antud juhtnööride põhjal.
§ 64. Maa- ja linnaomavalitsused
võivad panna ametisse iga 75 Õpeta
ja kohta ühe tagavaraõpetaja, kes
täidab puuduvate õpetajate aset. Va
bal ajal töötab tagavaraõpetaja koduõpetuse instrueerimise (§ 10) ja
haridusetöö edendamise alal väljas
pool kooli.
§ 65. õpilaste tervise eest hoolit
semiseks pannakse ametisse kooli
arstid.
§ 66. Igas algkoolis peab olema
tarvilik arv kooliteenijaid.
VII. õppenõukogu
$ 67. õppenõukogu liikmeiks on:
1) kõik kooli õppejõud;
2) kooliarst; j
3) hoolekogu esindaja;
4; 'lastevanemate esindaja.
§ 68. õppenõukogu ülesandeks on
kooli kasvatuslikkude ja õpetuslik
kude küsimuste ning nendega läheda
ses ühenduses olevate muude kooli
elu küsimuste lahendamine. Eriti kuu
lub ta võimupiiri:
1) kasvatuse- ja õppeviiside aru
tamine koolitöö viljakuse tõstmise
sihis;
2) õppekava läbivõtmise ulatuse ja
korra kui ka vastavais määrustes
lubatud kõrvalekaldumiste arutami
ne;
' ! 1
3) kasvatuse- ja õppetöö jaotamine
üksikute õpetajate vahel;
ä) õpetajate poolt esi'alud tööka
vade arutamine;
5) õppetööks tarvisminevate Õppe
vahendite valimine ja soetamine;
6) õppetöö aruande vastuvõtmine;
7) Õpilaste vastuvõtmine
.vasta
vaisse klassidesse paigutamine
ja
Õpilaste koolist eemaldamine (§11);
8) õpilaste töö hindamine, nende
edasiviimine klassist klassi, lõpeta
jate koo1ist väljalaskmine ja õpilas
tele tunnistuste andmine;
9) Õpilaste kohta käivate määrus
te koostamine ja maksmapanemine
Hariduse- ia sotsiaalministeeriumi
^oolt antud üldalustel;
10) otsustamine koolis tarvitatava
te kasvatuslikkude abinõude üle;
11) kooliruumide jaotamine tarvi
tamiseks Õpetajaile, Õpilastele
ja
kooliteenijaile.
§ 69. õppenõukogu koosolekuid
peetakse tarviduse järgi.
70. õppenõukogu astub kokku
ka§ koolijuhataja või ta asemiku kut
sel või Vähemalt ühe kolmandiku
liikmete ettepanekul.
§ 71. Õppenõukogu koosolekuid ju
hatab koolijuhataja ,ta puudumisel
— juhataja asemik.
§ 72. Õppenõukogu koosolek on
otsusevõimeline, kui sellest võtab osa
vähemalt 3/4 õppejõududest, nende
hulgas koolijuhataja või ta asemik. $ 73. Koosoleku otsus on maksev,
kui selle poolt on enam kui pool
koosolijaist; häälte poolekslangemisel on juhataja hääl otsustav. Kui
koolijuhataja ei ühine õppenõukogu
otsusega ,võib ta küsimuse enne ot
suse täidesaatmist esitada vastavale
koolivalitsusele lõplikuks otsustami
seks.
§ 74. õppenõukogu valib oma liik
mete hulgast üheks aastaks sekre«
tari .raamatukoguhoidja ja
tarbe
korral õppekabinettide hoidja.
VIII. Kooli hoolekogu.
§ 75. Igal algkoolil on hoolekogu.
§ 76. Hoolekogu liikmeiks on:
1) koolides, kus 1 kuni. 6 klassi
komplekti: kaks kooli
ülalpidaja
esindajat ,kaks lastevanemate esin
dajat ja üks Õpetaja;
2) koolides, kus 7 kuni 12 klassi
komplekti: kolm kooli
ülalpidaja
24
esindajat ,kolm lastevanemate esin
dajat ja kaks õpetajat;
3 J koolides kus üle 12 klassikomp
lekti: neli kooli ülalpidaja esindajat,
neli lastevanemate esindajat ja kolm
õpetajat.
Peale punktides 1—3 näidatud isi
kute on hoolekogu liikmeiks: koolij uha taia, kooliarst ja esindaja asu
tiste või isikute poolt, kes kooli toe
tavad majanduslikult, kui
toetuse
kogusumma moodustab vähemalt üks
viiendik kooli majanduslikest kulu
dest.
§ 77. Kõik koolis töötavad õppe
jõud võivad võtta osa sõnaõigusega
hoolekogu koosolekuist.
§ 78. Lastevanemate esindajad va
litakse (§ 89) igal sügisel pärast õpoeaasta algust üheks aastaks. Kooli
ülalpidaja esindajad valitakse samaks
ajaks, kui nende valijate volitused
kestavad.
§ 79. Hoolekogu valib igal aastail
õppetöö alul pärast lastevanemate
esindajate valimist endale juhataja,
ta asemiku, kirjatoimetaja ja laekahoidja.
§ 80. Hoolekogu ülesandeks' op
hoolitseda kooli eest üldse, eriti te
ma majandusliku külje eest. Selle
Ülesande täitmiseks kuulub temale:
lj iärelvalve nende laste korra
liku kooliskäimise Ole, kes kantud
kohaliku omavalitsuse poolt lno1ekogu hoolele kuuluva kooli Õpilas
te nimestikku (§ 12);
2) õpilaste toitluse- ja tervisolude korraldamine;
_ 3) kehvemate õpilaste varustamine
jala
Õppetarvetega .riietega ning
nõudega (§§17 ja 50);
äj õppetöö pealtkuulamine oma
esindaja kaudu, kes võib esitada oma
arvamused ja tähelepanekud hoole
kogule, kuid ei ole õigustatud tegema
märkusi klassis;
5) ettepanekute tegemine
kooli
ülalpidajale uute õppeainete sisse
seadmise ning uute klasside või kur
suste avamise asjus;
6) abinõude otsimine kooli aine
lise külje tõstmiseks;
7) kooli rahaliste summade valit
semine ja tarvitamine, kuivõrd need
summad on antud hoolekogu korraldusse;
8) kooli kinnis- ja vallasvara kor
rashoidmise järelevalve;
9/ kooli eelarve läbivaatamine;
10) oma tegevuse kohta aastaaru
ande koostamine;
11) kooliteenijate tegevusala mää
rava juhatusekirja kinnitamine;
12 j otsusatmine Õpilaste koolist puu
dumiste põhjuste üle ja nende puu
dumiste tunnustamine vabandama
tuks või vabandatavaks;
13) trahviraha määramine õpilaste
puudumise korral (§ 14) ja trahvimi
sest teatamine lapse vanemaile või
hooldajaile.
§ 81. Õpilase koolist puudumise
arutamisele (§ 80 p. 12) kutsub hoole
kogu juhataja õpilase vanema või
hooldaja; viimaste mitteilmumine ei
põhjusta asja arutamise edasilükka
mist.
_
§ 82. Hoolekogu otsuse peale õpi
lase trahvimise asjus (§ 80 p. 13)
võivad kaevata vastavale kooliva
litsusele hoolekogu kaudu kahe nä
dala jooksul:
1) trahvitu, arvates trahvimisteate
kättesaamise päevast;
2) koolijuhataja .arvates otsuse te
gemise päevast.
Koolivalitsus otsustab kaebuse lõp
likult hiljemalt kahe nädala jooksul.
Koolivalitsuse otsuseni jääb trahv
nõudmata.
§ 83. Hoolekogu koosolekuid pee
takse tarviduse järgi.
§ .84. Hoolekogu kutsub kokku ju
hataja või juhataja puudumisel ta
asemi’:, Erakor.altelt kttltutaks: hoo-
lekogu kokku kolme liikme või koo
lijuhataja nõudel .
& 85. Hoolekogu koosolekuid juha
tab hoolekogu juhataja või juhataja
puudumisel ta asemik.
§ 86. Hoolekogu koosolek on ot
susevõimeline ,kui on koos vähemalt
pool liikmeist, nende hulgas hooleko
gu juhataja ja koolijuhataja või nen
de asemikud.
§ 87. Koosoleku otsus on maksev,
kui selle poolt on enam kui pool
koosolijaist. Häälte poolekslangemisel
on koosoleku juhataja hääl otsustav.
IX.L astevanemate koosole
kud
§ 88. Kooli ja kodu vahel lähenia ühenduse loomiseks õppenõuko
gu kutsub kokku lastevanemate koos
oleku vähemalt kaks korda aastas.
Erakorraliselt võib hoolekogu juha
taja kutsuda kokku lastevanemate
koosoleku .
§ 89. Lastevanemate
koosoleku
ülesandeks on:
lj kasvatuse- ja õppetöösse puu
tuvate küsimuste arutamine ja neis
asjus sooviavalduste esitamine õp
penõukogule ja hoolekogule;
28
2, esindajate valimine hoolekogus
se ja õppenõukogusse.
§ 90. Lastevanemate koosolek on
otsusevõimeline, kui sellest võtab osa
vähemalt üks viiendik lastevanemaist
või nende asemikkudest, kusjuures iga
perekonna kohta arvatakse üks esin
daja. Kui lastevanemate
koosolek
jääb pidamata kokkutulnud liikmete
vähese arvu pärast, siis peetakse
järgmine koosolek mitte varem kui
ühe nädala pärast. Teistkordne koos
olek on otsusevõimeline, kui on tul
nud kokku vähemalt vus lastevanemat. Kooli õppejõud võtavad sõna
õigusega osa lastevanemate koosole
kuist.
,
....
§ 91. Koosoleku alul valitakse liht
häälteenamusega koosoleku juhata
ja ja kirjatoimetaja. Koosoleku pro
tokolli kinnitavad oma allkirjadega
juhataja, kirjatoimetaja- ja vähemalt
kolm koosoleku poolt valitud isikut.
X. Seaduse elluviimine.
92. Hariduse- ja sotsiaalministril
on õigus anda määrusi käesoleva
seaduse teostamiseks.
8 93. Käesolev seadus
hakkab
maksma 1. juunist 1931. Sest ajast
kaotab maksvuse Avalikkude alg-
29
koolide seadus (RT 75/76 — 1920 ia
RT 56 — 1930).
J
ÄIgkirjale alla kirjutanuid:
Riigikogu Esimees K. E i n b u n d.
Sekretär A. Schulbach.
Asjadevalitseja E. Maddisson.
Määrus avalikkude algkoo
lide tunnikava kohta.
Alus: Avalikkude algkoolide seadus?
§ 43 (R. T. 46------ 1931.)
Avaldatud Riigi Teatajas
nr. 51.
1931. a.
§ 1. Avalikkudes algkoolides hak
kavad maksma 1931 ./32. kooliaastast
järgmised tunnikavad/:, <■,
30
1. Eestikeeled koolid.
Õppeained
11. Laulmine
12. Võimlemine
Linnas:
Maal;
I ii iii IV V i VI Kokku
8 8 8 8 6 6 44
1. Emakeel
2. Usu- ja kõlblusõpet. 2 2 2 2 1 1 10
3. Kodulugu
3 3 4 — —:— 10
5 30
5 5 5 5
4. Matemaatika
9
5.Looduseõp.ja tervish. — — — 3 3 3
——— 2 2 2
6
6* Maateadus
6
7. Ajalugu ja kod-õp. — — — 2 2 2
— — — — 5: 5 10
8. Võõrkeel
2 2 2 2 li 1- 10
9. Joonistamine
2 2 2 2 2; 2 12
10. Tööõpetus
2 2 2 2 2; 2 12
10
2 2 2 2 li 1
Kokku 26:26 27130 30301 169
§ 2. Tunnitabelites (§ 1) nimeta
tud tööõpetuse tunnid ühendatakse
kahe või rohkem tunni kaupa, kus
juures ühendatud tundidel töö toi
mub ka harilikul õppetundide vahe
ajal, kui töö iseloota seda nõuab.
Linnades asuvates algkoolides võib
rühmitada V ja VI klassi Õpilasi
tööõpetuse tundidel soo järgi või
poolitada klassi, kui see vajalik õpi
laste arvult, kuid selle läbi ei suurene
riigi poolt tasutavate tundide arv;
sel juhul on igal rühmal 2 tööõpe
tuse tundi nädalas. Ühiskoolides võib
moodustada tööõpetuse tundidel V
ja VI klassis õppivatest tütarlastest
ühe rühma ja poeglastest teise rüh
ma, kui õpilaste arv seda võimaldab;
sel juhul on igal rühmal linnas neli
ja maal 2 tööõpetuse tundi nädalas.
§ 3. Koolidel, kes soovivad võt
ta tunnikavasse veel teisi aineid, tu
leb esitada maa- või linnakoolivali ts uste või vähemusrahvuste kul
tuurvalitsuste kaudu Hariduse- ^ja
sotsiaalministeeriumile sellekohased
ettepanekud enne sügisest õppetöö
algust.
§ 4. Käesolev seadus hakkab
maksma 1. augustist 1931. Sest ajast
kaotab maksvuse Hariduse- ja sot
33
siaalministeeriumi 16. augusti 1930
a. nr. 32936 määrus algkoolide turi'
nikavade kohta (R. T. 67 — 1930)
Tallinnas, 16. juunil 1931. Nr. 3983
Hariduse- ja sotsiaalministe
J. P i i s k a r.
Koolivalitsuse >direktsoi
P. iMägraken.
Määrus täiendusekoolide
kohta.
Kinnitatud Vab. Valitsuse poolt
22. juunil 1931. a.
Äius: Avalikkude algkoolide sea'
dusei § j37 (R. (T. 46 — 1931).
§ 1. Kuni sellekohase Seadus*
maksma hakkamiseni võivad omava
litsused avada avalikkude algkooli'
de juures või neist lahus täienduse
koolid või -klassid käesoleva mää
ruse §§ 2—15 toodud alustel.
§ 2. Täieiidusekoolid või -klassi*
korraldatakse, silmas pidades Õpi'
laste kalduvusi ja tulevast elukutset
34
tas ühiselt mitme tööala [kohaselt
rõi eriti aianduse, mesinduse, kalanluse, sulg- ja väikeloomakasvatuse
a muude põllumajanduslikkude alade,
tui ka ehituse, jõumasinate, kudunise, Õmblemise ja teiste alade kolaselt. Peale kutseaineliste täiendusetoolide või -klasside võib Haridusa
la sotsiaalminister lubada avada ka<
Üldhariduslikke täiendusekoole või
ilasse, mis üldiselt töötavad keskrooli alamastme kava järgi või mil
les on tõstetud esikohale eriainena
mõni keskkoolis õpetatav aine.
§ 5. Täiendusekool või -klass on
emakeelne, kusjuures Õpilaste ema
keele määramine toimub samadel
alustel kui avalikus algkoolis. Kooli
kohustus ei ole maksev täiendusekoolide kohta.
§ 4. Seaduslikus korras koolivõr
ku võetud (§ 9) täiendusekooli või
-klassi ülalpidamine on omavalit
susele kohustatav seni, kui täien
dusekool või -klass ei ole kustuta
tud koolivõrgust.
§ 5. TäiendusekoolM või -klassil,
mis töötab lahus algkoolist, ion oma
pitsat kohaliku maa- või linnava
litsuse poolt kinnitatud kujul.
35
§ 6. Tiäiendusekooli või -Massi
kursus kestab üks või kaks õppe
aastat ja tiäiendusekooli või -klassi
põhitüüpideks kooliskäimise nädala
päevade arvult on:
1) kuue- või viiepäevane täiendusekool või -Mäss,
2) nelja- või kolmepäevane täiendusekool või -klass.
§ 7. Hariduse- ja sotsiaalminister
määrab täiendusekoolide või -klas
side Õppeained ja tunni- ning õppe
kavad, Ikui ka ligemad õppesihid (§
2). Samuti määrab Hariduse- ja sot
siaalminister Õppetöö alguse ja lõpu
täiendusekoolides või -klassides kui
ka Õppetöö vaheajad.
§ 8. Täiendusekooli klasse nimeta
takse Õppeaastate järgi I ja II klas
siks.
§ 9. Maa- ja linnavalitsused koos
tavad täiendusekoolide või -klasside
võrgukava, kusjuures maavalitsused
võtavad arvesse valla- ja alevi va
litsuste põhjendatud ettepanekud;
pärast heakskiitjmist maa- või lin
navolikogu poolt saadetakse täien
dusekoolide või -klasside võrgukava
Hariduse- ja sotsiaalministrile kin36
uitamiseks. Samas korras teostuvad
ka muudatused täiendusekoolide võr
gus.
§ 10. Täiendusekoolide ja -klassi
de õpilasteks võetakse isikuid, kes!
on täitnud koolikohustuse algkoolis.
§ 11. Täiendusekooli või -klassi
õpilaste minimaälarv klassis või
klassikomplektis õppeaasta alul on
20. Seni töötanud täiendusekooiides
või -klassides võib erakordselt Ha
riduse- ja sotsiaalministri loal jätta
klassikomplekti töötama üheks aas
taks ka vähemalt 15 Õpilasega.
Poeglaste ja tütarlaste rühmita
miseks ühes koolis praktiliste eri
ainete järgi Hariduse- ja sotsiaalmi
nistri poolt antud tunnikavade pii
rides on tarviline Õpilaste arv klas
sikomplektis mõlema soo kohta kok
ku vähemalt 30 õppeaasta talul. Eran
di selle normi kohta täiendusekooii või -klassi teisel õppeaastal,
kui esimesel õppeaastal oli teosta
tud õpilaste rühmitamine soo järgi
praktiliste eriainete alal, võib teha
Hariduse- ja sotsiaalminister vastan
va koolivalitsuse ettepanekul, mis
tuleb esitada Hariduse- ja sotsiaailmmsiteeriumile hiljemalt 15. juuniks.
37
§ 12. Täiendusekooli või -kjasisi
tegevust juhivad ja korraldavad sel-le algkooli juhataja, õpetajad ja õp
penõukogu ning hoolekogu, mille
juures täiendusekool või -klass asub,
samadel alustel kui algkooli enese
tegevust, kusjuures kõik täiendus,e*■' oli või -klassi õpetajad algkooli
'• ctajatega ühesugustel alustel kuu
lu, ad Õppenõukogusse ja neil jon
seal viimastega ühesugused õigused
ja kohused. Algkoolist lahus töötava
laiendusekooli või -klassi tegevust
juhivad selle kooli või klassi juha
taja, Õpetajad ja Õppenõukogu ees
kirjadel, mis ette nähtud algkoolide
juhatajate, Õpetajate ja õppenõukogu
tegevuse kohta.
§ 13. Täiendusekoolide ja -klassi
de Õppejõududeks võivad olla vas
tava ettevalmistusega alg-, .täien
duse-, kesik- ja kutsekoolide õpe
taja kutsega või vastava eriaine õpe
taja kutsega isikud või õpetajaameti
kandidaadid. Ainult nimetatud isi
kute puudusel võib valida ja regist
reerida täiendusekooli või -klassi
Õppejõu kohusetäitjaks teisi isikuid,
kes oma hariduse ja pedagoogilise
ettevalmistuse suhtes vastavad Ha
riduse- ja sotsiaalministri poolt an
tud sellekohaste määruste nõuetele,
38
§ 14. Täiendusekooli või -klassi
õppejõudude ametisse valimine ja
registreerimine toimub samadel alus
tel kui algkoolides.
§ 15. Täiendusekoolide või -klas
side ülalpidajad omavalitsused või
vad tarbekorral kooli või klassi ku
lude katteks määrata õpilastelt õp
pemaksu, mille suuruse iga kooli või
klassi kohta kinnitab Hariduse- ja
sotsiaalministeeriumi
koolivalitsus.
Õppemaks
määratakse
vähemalt
üheks kooliaastaks ja Õppemaksu
suurus ning Õiendamise tähtpäevad
peavad olema Õpilastele teada sügi
sel õppetöö alul.
§ 16. Käesoleva määruse maksma hakkamisega kaotavad maksvuse
Täiendusekoolide esialgsed põhijoo
ned (R. T. 71 — 1922).
Riigivanem K. Päts.
Hariduse- ja sotsiaalminister
J. P i i s k a r.
Riigisekretär K, Terras.
Ennemuiste elanud ühes külas vaene sauna
mees, kes enesele ja perele korvide ja viiskude
valmistamisega päätoidust korjanud.
Kui mees ühel päeval raske pajuvitsade
puntraga metsast kodu poole tulnud, tunnud ta
korraga tee pääl kanget valu. Ei suutnud enam
sammugi astuda.
Visanud puntra seljast maha ja ütelnud
meelt äraheites : «Võtku tont töö ja vaeva nä
gemise ! Kas sest veel küll ei saa, et igapäev
tühja kõhuga orjan ! Nüüd pean veel haiguse
käes vingerdama 1 Kus see kondikolistaja ometi
vahib, et oma saaki ei tule koristama 1»
Korraga astunud väike must mehike ta
juurde ja küsinud, mis mehel viga
Haige saunamees jutustanud oma vea ära.
Seda kuuldes võtnud must mees pika pudeli
taskust välja, võtnud punni päält ära, andnud
pudeli haige mehe kätte ja ütelnud : «Säh, rüüpa
siit kolm mehist lonksu, siis oled terve nagu
enne!»
Saunik täitnud jala päält käsku. Olnud
silmapilk valust lahti ja tundnud enese palju rõõm
sama olevat kui iial enne
Teisel päeval olnud saunamehega metsas
seesama lugu Jäänud jälle järsku haigeks. Eilne
aitaja must mehike tulnud jälle ta juurde.
4
Selle korra ei toonud võõras pudelit kaasa,
vaid viinud saunamehe maa alla koopasse, kus
suur katel seisnud. Katla all leekinud hirmus
tuluke.
Vana must mees ütelnud katla juurde astu
des : «Vaata külamees, nende nõudega saab elurohtu valmistatud. Selle nimi on viin. Et sul
hädakorral vaja ei oleks minu juurde tulla, ta
han sulle selle kunsti kätte õpetada. Kas tead,
sõber ! Mida enam sa seda vedelikku jõuad välja
jagada, seda enam hädalisi tuleb sinu juurde ja
sinu kukkur kasvab igapäev suuremaks I»
Saunamees läinud koju ja teinud nõnda
nagu mees õpetanud. Saanud rikkaks meheks.
Selleläbi olnud viin ja viinapõletamise kunst lei
tud. Tänapäevani on see rohkesti järel tegijaid
leidnud. Pärast aga viinud saatan mehe hinge.
Ei olnud rikkusest kasu midagi.
Kuidas viin saadi.
F. Valts, Narvast.
Uks peremees lõikas rukist ja vandus sääljuures : «Mis pagan see on 1 Küll külisin hää
seemne maha, aga nüüd ei saa enam töövaevagi kätte !»
Korraga tuli ta juurde halli riietega tugev
mees ja ütles peremehele : «Mis sa siin nurised?»
Peremees ütles : «Miks ma ei pea nurisema !
Tee tööd, näe vaeva, aga ei saa sest midagi!»
5
Halli riietega mees ütles : «Võta mind su*
laseks, küll sa siis näed, et niipalju pead saama,
kui sinu salve mahub ja jääb veel järelegi!»
Peremees ütles pilgates: «Noh, olgu siis
pääle 1 Tule minu sulaseks. Ma tahan näha
saada, kui tark sa oled 1 Mina olen juba mitu
aastat siin harjutanud ja ei ole midagi saanud!»
Halli riietega mees läks kohe väljale ja
hakkas kibedasti tööle.
Kui tuli teine sügis, sai peremees niipalju
vilja, et ei jõudnud enam salve mahutada. Pere
mehel oli väga hää meel, et nii rohke saak oli.
Hall mees ütles : «Mine, müü vili linnas
ära, siis saad rohkesti raha. Ehita omale suur
maja ja pane sinna suured tõrred ja katlad sisse.
Küll siis õpetan, mis pead tegema!»
Sai peremees nõnda teinud nagu hall mees
õpetanud, pani hall mees viina katlasse ja keetis
seda tublisti Tõstis säält keedisse tõrredesse,
siis vaatidesse ja pärast pudelitesse. Siis ütles
peremehele: «Nüüd osta pill, kutsu sõpru ja
tuttavaid kokku, eks katsume õige järele, mis
meie keedis ka on, siis teame seda sõpradele
pakkuda.»
Peremees võttis pudeli, rüüpas lonksu ja
ütles : «Küll on kibe I»
Hall mees ütles: «Rüüpa veel teine lonks !»
Peremees rüüpas veel lonksu ja ütles:
«Suus on ta küll kibe, aga kui juba alla saab,
siis teeb kohe mind nagu vapramaks 1»
Hall mees ütles : «See on hää ! Võta veel
üks lonks!»
Peremees 'rüüpas jälle ühe lonksu ja ütles :
«Oli sa eluvesi, küll o—led sa hää ja ma—ag—us!»
Ja hakkas laulu trallitama.
Hall mee»
võttis nüüd pilli kätte ja hakkas mängima. Pe
remees kargas nagu pöörane ühe jala päält teise
pääle, niikaua kui põrandale kukkus ja sinna
magama jäi
Teisel päeyal käis ta sõpru ja tuttavaid
enese juurde kutsumas Kui sõbrad ta juurde
tulid, andis ta oma leidust sõpradele juua. Kui
need küll olid maitsnud ja seda uudist kiitnud,
tõi hall mees pilli ja hakkas mängima.
Sõbrad hakkasid keksima, kargama ja suurustama, üksteist pilkama ja sõimama, kõige
viimaks üksteist peksma.
Hall mees (vanapagan) rõõmustas ja hõõruskäsi, et töö korda läinud. Ja rõõmustab selle üle
veel tänapäev. Õitseb ju mehikese uisu, kui ini
mesed joovad ja hullavad.
Kust viin tuli?
J. Hinderov, Vigalast.
Ennemuiste olnud üks aeg, et inimesed
väga kaua elasid, misläbi surm hoopis laisaks
jäi. Vanapagan, kuradite ülem, kutsus kõik tei
sed kuradid kokku nõupidamisele, misläbi ini
mesed ennemini sureksid, Üks ütles : «Läkitame
katku, et inimesed ennem sureksid » Teine üt
les : « Ässitame kuningaid, et nemad riidu lähe
vad ja siis sõdima hakkavad » Siis ütles kol
mas : «Mis see ometi kõ.’k aitab, olgu siis, et
üks hulk sureb, teised elavad ikka kaua » Vii
maks leidis kõige targem nende seast hea nõu.
Ta ütles: «Kuulge vennad ja kaimud 1 mul on
7
praegu hea "nõu meelde tulnud. Valmistame nii
sugust kanget jooki, mis inimese mõistust kui ka
tervist rikub ja vähendab, sel viisil saavad en>
nem vanaks ja surevad siis ruttu.» Siis läkitas
vanapagan omad sellid välja, et nemad pidid äs
sitama viina jooma ja kanget tubakat suitsetama.
Sellest nõupidamisest saadik on hakatud viina ja
tubakat valmistama ja neid pruukima. Nüüd on
surmal tööd ja vanapaganal rahu.
Viin ja paias.
P. Meil, Tarvastu-Voorust.
Muiste olnud vanapaganal kaks poega Esi
mese poja nimi olnud viin, teise nimi paias
(õlu). Mõlemad pojad olnud laisad, luusinud
päevad otsa põrgut mööda ja ei kuulanud isa
sõna Ei pannud ka seda tähele, kui isa õhtul
mõnda oma teenritest kiitis, kes rohkesti inimesi
eksitada jõudnud.
Ühel päeval kutsunud vanapagan mõlemad
pojad enese ette ja hakanud aru pidama Ütel
nud : «Pojad, te olete küllalt asjata aega viit
nud, olete ka küllalt tugevad, sellepärast hakake
tööle ! Ka olete te küllalt tunda saanud, mis
kasu mul sest on, mida rohkem inimesi jõuaksite
eksitada nagu minu teenrid, sellepärast katsuge,
kuidas oma kavalust jõuate arusaamata kombel
inimeste sekka seadil»
Isa kõne olnud poegadele meelepärast. Nad
kuulanud vagusasti päält ja mõtelnud, kuidas
isa rõõmustada.
8
Varsti pärast seda läinud mõlemad noored
paganad ilmateedele luusima, käinud palju teesid
läbi ja näinud teedel palju rahvast käimas Esi
mese pagana — viina — sees ärganud see mõte,
et rahva puhkamise kohtadele (kõrtsidele) niisu
gust väge anda, mis rahvas enesele sisse neelaks
ja nii nende võrku langeks.
Teine poeg paias kiitnud nõu hääks. Nüüd
hakanud paganate töö.
Vanem poeg, viin, hüüdnud nooremale:
«Mina lähen kaevu juurde ja puhun vee sisse
oma väge. Sina mine, vaata kõrtsi räästa all
seisab suur savitõrs
See on vett täis.
Tee
sääl veega sedasama!»
Sellepääle läinud viin kaevu juurde ja pu
hunud suust õhku kaevu vee pääle.
Viimaks
võtnud temalt vee nime ära ja annud temale
enese nime «viin», see tähendab kuradi käeraha.
Sellepärast, et viin veest sai tehtud, on ta
tänapäevani nii selge kui vesi.
Teine poeg, paias, olnud oma tööga ka
seni valmis ja pannud oma veele ka oma nime
«pajas». Et savises tõrres vesi ennast savi karva
muutnud, on paias tänapäevani savi karva.
Mõlemad saadavad inimesi hukatuse sisse.
Viina ja õlle tegemine.
J. Ratas, V.-Löevist.
Muistsel ajal, kui vanakurat oli taevast
maha visatud, olnud ta pere poolest õige kehva,
küll meelitanud ta ühte ja teist omale teenriks,
aga keegi ei tahtnud temaga tegemist teha ; vaid
9
igaüks hoidnud ennast vanast kollist eemale.
Viimaks mõtelnud vana hea tüki välja. Läinud
ühe lagendiku pääle, ehitanud suure kivimaja,
pika korstna pääle ja hakanud siis sääl viina
ja õlut tegema.
Jumal vaadanud : Ei tea, mis kurat nüüd
sääl teeb.
Suurest kivimaja pikast korstnast
käib paksu suitsu välja. On ta ehk sepaks
hakanud terariistu tegema ? Ütelnud: «minge
vaadake, mis vana sääl sepitseb ja tõmmake ta
lõõtsa külg maha; kust siis inimesed peaksid
eluaeg leiba võtma, kui ta juba sepatööd ka
hakkab tegema. Kohe võtnud üks ingel pussnoa
kätte ja läinud vanapoisi majasse.
Sisseastudes küsinud ta vanapoisi käest:
«mis sa
teed,»
«Tule ja vaata!» ütelnud kurat ja viinud
ingli toru alla, kust viin välja jooksnud, annud
siis ka maitsta. Ingel maitsenud ja ütelnud, et
palju kange olla. Siis viinud kurat ta teise tuppa,
kus õlletõrs parajasti käärinud. Sääl annud ka
seda maitseda. Kui ingel nõnda kanget märju*
kest oli maitsenud, jäänud ta viimaks pikali
maha
Jumal oodanud ja vaadanud, ei ole inglit
tagasi tulemas, saatnud teise ingli. Selle käsi
käinud niisamuti kui esimeselgi. Viimaks läinud
Jumal ise vaatama, kuhu inglid on jäänud.
Sisseastudes leidnud ta inglid pikali seina ääres
magavat. Kurat tahtnud aga inglisid selle eest
omale saada, et ta nad purju on jootnud. Jumal
ütelnud: «Neid ei saa sina mitte omale, kes
veel alles elus on, olgu küll, et ta purjus on*
aga keda sa oled surnuks jootnud, selle hinge ja
. ihu saad sa omale. Sestsaadik maetakse need,
10
kes viinasurma on surnud, surnuaia taha, mistähendab, et see kuradi pärandus olla.
, Kuidas esimene õlu saadi.
J. Melzov, Võru-Navist.
Kui Noa laeva teinud, tulnud Juudas (saa
tan) naise juurde nõudma, mis mees teeb. Naine
aga ei teadnud ütelda. Juudas käskinud järele
pärida.
Teinekord tulnud Juudas jälle sinna. Naine
teatanud, et mees oma saladust ei ilmuta. Nüüd
pidanud Juudas naisega nõu, kas meelitamisega
teada ei saa
Aga ka see ei aidanud. Juudas
võtnud nõuks jooki valmistada ja sellega Noad
hulluks joota. Võtnud otrasid, teinud õlut, aga
ei läinud käärima. Läinud teisi talusse. Näinud
kaht siga teineteist kihvadega kiskuvat Võtnud
sigade suust vahtu, visanud vedeliku hulka Kohe
olnud vahutamine käes
Vedelikku käskinud Noale anda Kui Noa
sest purju jäänud, avaldanud ta naisele oma tööd.
Naine teatanud loo Juudale. Selle üle ehmatanud
ta. Nüüd sundinud ta Noa naist, et see teda
ühes laeva aitaks.
Õpetanud naisele: «Kui kõik laevas on,,
pead sa minekuga viivitama. Seniks võta mind
põlle pääle!»
Kui Noa kõikidega laevas olnud, koliisenud
kõik kohad vee tõusul. Noa hüüdnud naisL
Kui naine veelgi viivitanud,, hüüdnud Noa : «Tule,,
Juudas, ennemalt!»
Nüüd käskinud Juudas naist tõtata. Lae
gas puistanud naine Juuda põllest põrandale.
Küll käskinud Noa Juudast välja minna,
Juudas aga kostnud: «Ei oleks sa mind kutsu
nud, ei oleks ma ka tulnud !»
Eune kui Noa teda välja visata saanud, lukutatud laevauks kinni.
Nii jäänud Juudas veeuputusest üle ja saa
nud esimene õlu maailma
Jutustanud Juhan Kõrveer.
Vanapagana torupill.
J. Reitvelt, Veelt.
Kui esimest viinakööki ehitatud, istunud
vanapagan tööliste juures suure tamme õõses ja
mänginud torupilli. Viimaks tulnud vanapagan
puu otsast maha, heitnud murule magama ja
pannud torupilli oma kõrvale murule
Sellepeale
tulnud üks venelane, näinud torupilli vanapagana
kõrval ja et vanapagan rahulikult maganud, va
rastanud venelane pilli ära. Kui vanapagan seda
teada saanud, et venelane tema pilli ära varasta
nud, vandunud ta venelaste sugu ja ütelnud, et
kõik venelased ja nende sugu tema torupilli lugu
peavad ajama, mis nendel ka tänapäevani on.
Kiusajad
H. Reissar, Pallistest.
Kord lasknud mõisahärra ühe kõrtsi ehitada.
12
Kui see valmis olla saanud, ei maksnud härra
meistrile tervet palka kätte.
Meister olla ära
minnes ütelnud : «Kuradid saavad selles kõrtsis
magama »
Olnud ka nõnda. Öömajalised saanud kõik
kõrtsist ühe järve äärde välja kantud.
Korra tulnud kaks meest öömajale. Ka
neile räägiti, mis paha lugu öömajalistega sün
dida. Need toonud hea hulga pihlakasi keppisid
ja pannud kepid oma kõhu alla. Lõiganud veel
kotipõhja lahti, pistnud mõlemad omad pead,,
teine teisest kotiotsast sisse ja heitnud niiviisi
magama.
Öösel tulnud üks vanamees oma kahe po
jaga sisse. Kui nad magajaid näinud, ütelnud
vana : «Ma olen näinud, kui Riia linna asemel
suur tammelaas kasvas ja kui pärast laas maha
raiuti, tatar asemele külvati ja pärast rehi ehitati,
kus tatar ära pekseti, aga seda ei ole veel näi
nud, et kaks paari jalgu on ja pead ei olegi »
Poja küsinud: «Kas viime välja?»
Vana ütelnud: «Välja, välja!»
Pojad haaranud eluka keskpaigast kinni ja
tahtnud välja viia, aga mehed kukkunud teine
teisest kotiotsast välja, tõmbanud pihlakased kepid
pihku ja hakanud kutsumata külalisi soendama.
Pojad saanud plehku panna aga vanamees jää
nud kätte. Mehed harinud vanamehe tublisti
läbi ja lasknud viimaks suure palumise ja selle
tõotusega mitte enam kõrtsi öömajalisi kiusama
tulla, lahti.
13
Enne kirikut kõrtsi.
J. Karu, Helmest.
Kord olnud peremees, kes alati joonud.
Kõrtsist kojutulles vandunud naist ja peret ning
käskinud neid elusalt põrgu minna. Mees oli nii
hukka läinud, et 7 aastat enam lauakirikus ei
olnud käinud.
Küll palunud perenaine meest kirikusse
minna, mees aga vastanud, et pole aega.
Seitsme aasta pärast hakanud mees pere
naise palve pääle ometi kirikusse minema. Ki
rikutee läinud kõrtsist mööda Kõrtsi ette jõudes
karanud mees vankrist välja ja kohe kõrtsi poole.
Ütelnud ise, et midagi ei või parata: kolm meest
oodata kõrtsis
Küll palunud perenaine meest edasi sõita,
mees aga vastanud, et edasi sõita pole aega.
Läinud kõrtsi.
Kõrtsiuksed olnud aga nagu
kinni naelutud, ei läinud ega läinud lahti. Küll
peremees katsunud ustest ja akendest sisse minna,
hüüdnud ka kõrtsirahvast, kuid sisse ei saanud.
Viimaks läinud peremees kõrtsiukse pääle,
tõuganud ja hüüdnud südametäiega: «Mis sa
kurat veel ootad, kui sa sisse ei lasel»
Sellepääle läinud uks praginaga ja mürinaga
lahti, otsegu oleksid ahjuluuad, roobid ja raud
kangid eest ära läinud. Peremees läinud kõrtsi.
Perenaine oodanud väljas. Ei peremeest
tule tagasi. Läinud siis kõrtsi ja küsinud, kas
ta mees sääl. Kõrtsirahvas aga vastanud, et
meest nähagi pole olnud
Kui perenaine kõrtsist välja tulnud, ütelnud
hääl: « Ära enam peremeest otsi 1 Peremees
põrgu peremehe juures, kelle juurde sind ja pe
ret soovis !»
14
Peremees jäänudki kaotsi.
ära viinud.
Saatan oli teise
Mari Karu suust.
Kirikust kõrtsi.
J. Pihlap, V.-Võidust.
Mees ja naine tulnud vanaaasta õhtul kiri
kust. Natukene maad kirikust olnud kõrts. Mees
läinud kõrtsi, kutsunud ka naist. Naine ei läi
nud, vaid läinud edasi. Mees lubanud järele
tulla.
Tükk aega läinud naine edasi. Siis vaatanud tagasi, kas mees tuleb. Ei meest näha ku
sagil. Näinud aga: kaks inimest sumbanud tükk
maad tee kõrval lumehangesid mööda. Naine
mõtelnud ; mis inimesed need on, kes tee pääle
ei tule ja kõrval sumpavad, kuid õiget otsust
naine ei saanud.
Jälle läinud tükk maad edasi, aga meest
järele ei tule. Naine istunud kivi otsa ootama.
Ei meest ühtigi. Aeg läinud istudes igavaks.
Tõusnud üles, läinud jalg jalalt edasi, aga meest
ei tule ega tule. Läinud sedaviisi jälle hulga
maad ära. Näinud : needsamad kaks inimest
tulnud lumehangedest nüüd risti tee poole. Naine
jäänud seisma, et õige vaadata, mis inimesed
need on. Tulnud lähemale, teine kadunud kõr
valt ära ja teine tulnud üksi teest risti üle. Läi*
nud järve poole.
Naine tundnud, et see on ta oma mees. Ha
kanud küsima: «Mis tembud need sul nüüd on,
et hakkad tee kõrval sumpama ja nüüd jälle teest
15
üle lähed ? Kas oled ennast purju joonud ? Või
mis sul viga on ?»
Mees ei näinud naise küsimist kuulvatki,
vaid läinud ikka edasi. Naine hõiganud, käski
nud ennast ka järele oodata, kuid mees ei teinud
tegemistki, vaid läinud edasi. Naine tundnud
selgesti ära, et see ta mees on, läinud järele vaa
tama, kuhu mees ometi läheb.
Mees läinud järve äärde ja järve karsulps!
Naine pistnud jooksma, et mehele appi minna,
aga enne kui juurde saanud, olnud mees kadu
nud nagu tina tuhka Natukese aja pärast tõus
nud mees ometi vee pääle.
Naine hüüdnud: «Jumal Isake b ja raba
nud mehe kättpidi kinni. Tahtnud järvest välja
tõmmata, aga ei jõudnud. Hakanud appi hüüd
ma Kaks meest tulnud hobuse ja saaniga appi.
Tõmbanud mehe järvest välja. Küsinud, kui
das see lugu juhtunud. Mehe käest ei saanud
nad aga mingisugust vastust Tõstnud mehe
saani pääle ja viinud koju.
Alles mõne päeva pärast saanud naine mehe
käest parema seletuse.
Mees rääkinud; «Kui ma kõrtsi läksin, _/
võtsin sääl topsi viina. Jõin ja andsin ka sõpra
dele. Kui mu tops lõppes, ostsid sõbrad jälle.
Sedaviisi purjutasime seni kui mu silmad kirjuks
läksid * Siis tulid sina, kutsusid mind teisi tuppa
ja käskisid enesele ka osta. Mina ostsin ka Sa
jõid topsi ära karlõnksti ja käskisid teist veel
osta. Ma ostsin. Viimaks kutsusid sa mind sa
laja ära. Tee oli ummine ja vaevaline käia, aga
sa ütlesid, et lund on sadanud . . . Kõndisime
viimaks koju. See oli imeilus tuba, ei sugugi
niisugune nagu meil. Sääl olid küünlad põlemas,
värvitud põrandad ja nii libe, et ma sugugi ei
16
võinud jalal seista. Ma libisesin maha, siis kuul
sin ma Jumala nime nimetavat. Sa kadusid ära.
küünlad kustusid ära, ja ma tundsin ennast nagu
külmas vees olevat, Üks võttis mind kättpidi
kinni. Veel kuulsin ma nagu inimesi enese üm
ber karjuvat. Muud ei tea ma enam 1»
Sellest naine ega mees aru ei saanud, kas
see vanapagan või näkk olnud, kes mehe järve
petnud.
Sääl on siis see kirikust tulek ja kõrtsi
minek 1
Kes kõrtsis riidu sünnitab.
J. Ekemann, Tapalt.
Korra läinud mees naisega kodu poole. Öö
jõudnud kätte, koju olnud veel tükk maad minna.
Mees mõtelnud kõrtsi -öömajale jääda. Ütelnud
naisele: «Meil tuleb paksust metsast läbi minna.
Oleks parem, kui ööseks kõrtsi jääksime »
Naine nõus. Kostnud kohe: «See oleks
muidugi parem. Aga ei tea, kas kõrtsirahvas
enam ülevel on !»
Seda üteldes kuulnud nad suurt kisa. Hulk
mehi tulnud neile vastu. Naine ütelnud mehele :
«Näe, poisid tulevad kõrtsist!» Mees teretanud
vastutulejaid, aga need ei lausunud sõnagi, vaid
läinud mühinal mööda. Kõik olnud toredasti
riides.
Saanud nad mööda, vaadanud naine tagasi.
Näinud, kuidas üks mees jala kõrgesse kaselatva
pannud. Saanud sedamaid aru, et need muud
ei ole kui põrgulised.
17
Natukese aja pärast tulnud neile üks kaapkübaraga härra valge hobusega vastu ja nii ligi
dalt, et vaevalt mööda saanud. Küsinud nende
käest: «Kas minu poisse nägite vastu tulevat?»
Mees vasta : «Teekäänakus tulid küll isanda
moodi mehed meile vastu.»
Võõras seletama: «Need olid kõik minu
abilised !»
Mees pärima: «Mis ametimees siis sina
Võõras vastu: «Kurivaim 1 Käisin vaata
mas, kas enesele kõrtsist väge lisaks saan. Siit
kõrtsist saan enesele alati hingesid
Kihutan
nad riidu. Olen rõõmus, kui nad kisuvad Seda
viisi notivad nad mõne maha ja see on minu
käes. Kõrtsmik on mu hää abimees. Täidab
hästi oma kohut Täna õhtu sain jälle ühe noore
mehe enesele. Kõrtsmik hää mees oli mehe enne
ju viina jooma õpetanud. Täna läks see noor
mees tikutoosi pärast vaidlema ja viimaks karvu
pidi kokku. Lugu läks minu poiste kihutusel
nii kaugele, et üks talle noaga südamesse virutas.
Oligi mnui 1 kiitsin teisi tubli teo eest!»
Seda üteldes läinud vanapagan edasi. Naine
näinud, kuidas teisel tuli hammastest välkunud.
Mees ja naine jõudnud kõrtsi juurde. Juba
kõrtsituled kustunud. Sõitnud edasi. Koju jõu
des kuulnud nad, et nende ainus poeg kõrtsis
maha löödud Pidanud vanematele vastu minema,
läinud aga kõrtsi ja saanud sääl surma.
Vanemate kurvastus olnud ütlemata suur,
seda enam veel, et vanapagan oma ütlemise jä
rele poja hinge võtnud.
18
Mees jätnud sestsaadik viina maha. Ei
võtnud enam tilkagi kauget jooki suhu.
Kart
nud, et vanahõelus ta enese muidu ka ära pärib..
Tantsijad.
Fr. Vahe, Kassarest.
Saaremaal läinud ühel pühapäeva õhtul
kaks noort tüdrukut, kes väga maailma rõõmust
osa võtta armastanud, lähedale kõrtsi nagu en
negi tantsima ja hullama. Nende tee läinud just
kirikuaiast mööda.
Kirikuaial näinud nad kahte noortmeest
teineteise vastu seisvat.
Tüdrukud noormehi nähes kohe hüüdma :
«Küla nooredisandad, mis te sääl vahite ? Tulge,,
lähme kõrtsi tantsima I»
Nooredmehed krabinal üle aia kohe tüdru
kute juurde. Teine võtnud teise käe alla ja tõta
nud kõrtsi poole. Sinna saades kohe tantsima,
mis tolmab Noored tundmata mehed ei jäta
tantsimist järele. Tantsivad ühtelugu edasi ja
ikka nendesama tüdrukutega.
Viimaks jõudnud kesköö kätte. Teised kõik
läksid kõrtsist koju, aga võõrad mehed ei mõtlegi
äramineku pääle. Tantsivad ja tantsivad, ikka
tüdrukud ka ühes
Saanud siis tüdrukud ometi niipalju mahti,,
et kõrtsitoast väljalipsata, Pidanud nõu lakka
minna, et endid noortemeeste eest ära peita.
Juba olid nad arusaama hakanud, et tantsijad
nooredmehed hääd vaimud ei olnud.
Teine läinud ees ülesse ja ütelnud seltsili-
19
•sele : «Ma tean, kus üleval kanade õrred on. Ot
sin need ülesse ja peidan ennast sinna ära. Kui
ma «kikoo» hüüan, siis tule ka minu juurde !»
Tantsijad nooredmehed olid juba tähelepan*
nud, et tüdrukud enam tagasi ei tulnud. Läksid
otsima. Ronisid mööda redelit lakka. Parajalt
hüüdis teine tüdruk: «kikoo!»
Maasolev tüdruk nägi, et enam ülesse ka
nade juurde ei jõua. Peitis enese mujale ära.
Korraga küsis üks poiss: «Kus sinu «ki
koo » on ?»
Teine vastas r «Minul on pardes!»
Esimene vastu : «Minul on murdes !»
Teine poiss toonud oma kikoo maha. ja kä
gistanud ära
Esimene aga ei saanud omast
midagi ! Kui ta käe välja sirutas, kisendas kukk.
Poiss kartis kukke
Varsti jõudis kesköö mööda ja poiss läks
ära.
Hirmuga jooksis tüdruk koju ja ei läinud
«enam millalgi kõrtsi tantsima.
Jutustanud A. Sirkel.
Seitse õde.
J. P. Sõggel, Paistu-Kaarlist.
Ühes külakõrtsis peeti laupäeva õhtuti tihti
tantsupidusid. Sinna läks palju noori inimesi
osavõtuna
Ühel laupäeva õhtul läks seitse õde tantsule.
Et küll pühapäeval neil kirikusse armulauale
minek oli, ei hoolinud nad sest midagi. Oed
tantsisid kuni hommikuni ja läksid siis alles koju.
20
Et kirikutee pikk oli, ei olnud neil enam
aega puhata. Panid teised riided selga ja läksid
kirikusse.
*
Kiriku ligi jõudes tikkus uni neid vägisi
vaevama.
«Läheme siia küüni vähe jalgu puhkama t
Kirikulisi ei lähe veel kirikusse! Meil on veel
aega !» ütles kõige vanem õde.
Kõik olid sellega nõus. Läksid küüni.
Küünis oli vähe heinu. Õed heitsid seits
mekesi kõrvustiku heinte pääle puhkama.
Ei läinud kuigi kaua aega, kui kõik juba
norskasid.
Pea oli kirik rahvast täis, aga õed magasid
alles küünis. Keegi ei äratanud neid üles. Kiri
kulised läksid koju, õed aga mitte.
Alles mõne päeva pärast leiti õed küünist
magamast
Asjast teatati vanematele.
Küll
katsuti neid üles äratada, aga õed magasid, ma
gasid igavesti.
Seda küüni võib praegu veel näha, kus
need õed magasid. Mõnigi on katsunud neid
ülesäratada, aga kõik on asjata olnud.
Tüdrukud kõrtsis.
J. A. Veltmann, Tallinnast.
Vanalajal elanud ühe jõuka peremehe juures
lesknaine oma ainsa tütrega. Peremehel olnud
niisama vana tütar nagu leselgi. Lesk ja ta tü
tar olnud jumalakartlikud inimesed. Peremehe
tütar käinud küll ka kirikus, aga ainult kombe
21
pärast. Seda rohkem himustanud ta aga tantsi
mist ja trallimist.
Ühel laupäeva õhtul läinud peremehe tütar
lesetütre juurde ja kutsunud teda enesega seltsis
kõrtsi tantsima.
Lesetütar ei tahtnud minna.
Aga peremehe tütar ei annud järele. Ajanud
mustlase moodi pääle. Lesetütar andis viimaks
järele.
Ilma vanemate teadmata läinud tüdrukud
kõrtsi. Kõrtsi juurde jõudes rutanud peremehe
tütar silmapilk tantsijate sekka. Lesetütar jää
nud ukse kõrvale aralt vaatama.
Ta ei olnud
iialgi veel enne kõrtsis käinud.
Tantsijaid vaadates kohkunud lesetütar
hirmsasti ära. Näinud : suur, kole inimene rat
sutanud inetu musta mära seljas. Ratsamehel
olnud karused käed ja suur nui käes. Kellele ta
iganes nuiaga hoobi selga vemmeldanud, see seda
rohkem rõõmutujul tantsima ja trallima hakanud.
Lesetütrele tulnud seda nähes kange hirm
pääle. Üks, kaks, kolm õue ja tuhatnelja kodu
poole, Aga suuremaks läks ta hirm : ninamees
musta mära seljas kihutas ta kannul. Õnnega
pääsis ta viimaks koju, kambrisse ja langes pool
hingetult maha Kole kuju siiski veel ta kõrval.
Vanapagan ajanud ema ülesse ja ütelnud t
«Kui sa magad, siis maga rahuga, aga kui sa
valvata tahad, siis valva hoolega. Seni oled küll
tütre järele valvanud, aga ei ole hoolega oma
kohut täitnud. Täna oleksin su tütre enesele
saanud, kui su õhkamised talle müüri ette ei oleks
teinud. Teinekord valva hoolega, et ta mu küüsi
ei lange !»
Vanapagan ütelnud ja kadunud.
22
Lesetütar ei läinud enam iialgi kõrtsi. Pere
mehe tütar käinud aga kõrtsis edasi. Ei pääse
nud enam vanapagana küüsist lahti
Kaardimängija.
J. Neublau, Jootmalt, Ambla k.
Kord elanud vanal ajal rikas mõisnik, kes
igapäev muud ei teinud kui kaarte mänginud.
Ta olnud juba nõnda sellega harjunud, et öösel,
kui magamast ülesse ärganud, kaardikimbu võt
nud ja üksipäini mängima hakanud
Võõrad ei kadunud rikka mõisniku majast,
Ühed tulid, teised läksid. Rikas mõisnik olnud
iga mängija vastu esimene mängija ja võitnud
igaühte. Rikka mõisniku lossis pole enam iialgi
äripäeva olnud. Võõraid, pillimängijaid, tantsi
jaid ja ka kaardimängijaid, neid olnud ööd kui
päevad loss täis
Ühel jõululaupäevaõhtul pole ta lossi ühtki
kaardimängijat tulnud. Ta sõitnud linna võõras
temajasse (trahterisse) mängima, Aga oh õnne*
tust: sellel õhtul kaotanud ta oma raha, viimase
kui sendini. Ta tulnud koju ja olnud nii rahast
puhas nagu hiidlase nööp.
Teisel õhtul läinud ta tagasi mängima. Võt
nud raha viimse sendini kodust kaasa, Tagasi:tulles olnud ta niisama puhas nagu esimesel kor
ral. Rikka mõisniku majast enam sentigi ei
leitud
Kolmandal õhtul läinud ta veel mängima,
lootes ehk ikka võidab, aga ei saanud ühtegi 1
Juba oli oma päävarjugi ära mänginud.
23
Nüüd saanud rikkast mõisnikust kerjaja,
Mis nüüd hääks nõuks võtta? Võtnud püssi,
läinud metsa, et kuuliga ennast seest tinutada,
Seadnud püssiotsa südame kohta ja hakanud jala*
varbaga trikil pääle vajutama. Korraga tantsinud
ta ees kadakapõõsa all punase kuuega poisikene
ja laulnud ise:
«Kükk, kükk, kükk, kükk küürakili,
Püssiots on püstakili!»
Härra kuuluud neid laulusõnu Ta võtnud
ja lasknud selle paugu pisikesele poisikesele sinna
kadakapõõsa alla. Sinine suits tõusnud säält
ülesse.
/
Ta läinud sinna vaatama ja leidnud säält
«pada kuninga» maast Ta visanud selle kaardi
maha ja ütelnud : «Nüüd te paganad surmatun^
niigi ei taha mu silma eest kaduda.»
Pannud teist korda püssiotsa oma südame
kohta, et ennast maha lasta. Pisikene mehikene
aga pannud käe püssibaamri külge ja ütelnud :
«Rumal mees, sa lased ennast sellepärast maha,
et ennast oled vaeseks mänginud Mine too see
kaart säält maast ära ja hakka jälle mängima
Küll näed, sa saad kolm korda rikkamaks kui
enne olid 1»
Mõisnik toonud kaardi kadakapõõsa alt ära,
Vaadanud : ilus «pada kuningas.» Ei ole teisega
veel kordagi mängitud.
Väike mehike ütelnud: «Kui sa mängima
hakkad, tee näpp märjaks ja katsu seda kaarti
enne salaja taskus, et teised mängijad ei näe,
siis pead sa igakord võitma. See kaart jääb si
nule, aga selle eest pead sa minule kolm tilka
verd oma pahema käe nimetissõrmest andma.»
Mõisnik pole küll tahtnud verd anda. Lu
banud siis anda, kui näha saab, kas ta selle
24
kaardiga võidab. Mõtelnud siis veel risti ja põi
giti oma elu läbi .ja ütelnud siis ometi : «Säh,
käsi! Võta see veri! Anna see kaart siia!»
Väike mehike hammustanud sõrme otsa
pisikese täkke ja lasknud kolm tilka verd ühe
pisikese toosi sisse, pistnud toosi tasku ja olnudki
kadunud.
Mõisnik läinud koju. Ta olnud sellega
kõige rohkem kimbus, et mitte kopikat pole raha
olnud, millega kaarte mängima minna. Ja teiseks :
ükski endine mängija, keda ta võitnud, ei tulnud
ta lossi enam mängima
Ta pannud oma kõigeparemad riided selga
ja läinud linna võõrastemajasse (trahterisse) män
gima. Kõige päält mänginud ta oma riiete pääle.
Võitnud. Nüüd olnud ühtelugu võit mõisniku.
Teisel päeval läinud mängima ja võitnud
oma mõisa tagasi. Nii käinud ta mängimas iga
päev ja olnud alati suur võitja. Keegi pole te
maga enam tahtnud mängida. Nii olnud siis
väikese mehikese jutt tõsi, et mõisnik pidanud
kolm korda rikkamaks saama
Aastad läinud mööda, aga mõisnik pole
määgimist maha jätnud Ta käinud võõrastes
linnades mängimas. Ta rikkus olnud mitu mil
joni suur.
Ükskord jäänud see härra haigeks. Küll
käinud tohtrid ligidalt ja kaugelt, aga keegi pole
võinud aidata Pisike punase kuuega kurivaim
seisnud alati ta silma ees ja vaevanud teda hirrn. sasti.
Kui teda üksipäini oma kambri jäetud,
kuuldud teda suure häälega nagu vaidlevat. Kui
proua teda vaatama läinud, pole sääl kedagi näi
nud, kes härraga rääkinud. Kui proua küsinud :
«Kellega sa siin räägid?» siis ütelnud ta: «Pi
sike punase kuuega poiss oma teenritega tahab
mind kinni siduda ! Näe, praegu tuleb ta, suur
nöörikimp käes 1 Tulge appi, tulge appi 1 Juba
hakkavad jalgu siduma!»
Proua kutsunud kõik mõisapere kokku, aga
keegi pole midagi näinud. Härra aga tampinud
jalgadega ja vehkinud kätega voodis.
Padakuningas olnud härra rindade pääl. Proua visanud
kaardi põlevasse ahju.
Natukese aja pärast hakanud härra jälle
karjuma : «Tulge appi! Lõigake need nöörid
katki! Nad seovad minu käed ja jalad kinni 1
Küll tõmbavad kõvasti nööridega ihusse!»
Jälle rablenud härra ja ütelnud : «Ometigi
sain veel nöörid katki!»
Jälle olnud padakuningas härra rindade pääl.
Proua tõmbanud
kaardi katki.
Jälle hakanud härra karjuma: «Tulge
appi! Nüüd tahavad mu pääd otsast ära tõm
mata. Juba seovad käsi ja jalgu kinni. Ei enam
jaksa katki kiskuda Nüüd seovad traadiga!»
Sellepääle jäänud härra vagusaks ja olnudki
surnud. Aga kuidas ehmatanud kõik ära, kui
näinud, et surnud härral padakuningas pääks
otsas olnud !
Keegi pole julgenud minna kaarti ära võtma.
Valumees laotanud härrale vaiba pääle. Kõik
läinud oma teed.
Kui kohtuametnikud sinna
kutsutud asja järele vaatama, olnud härral jälle
oma pää otsas, aga hing olnud igavesti kadunud,
26
Kapjadega saks.
J. Keerd, Põlvast.
Ühes kõrtsis mängitud hullu viisi raha pääle
kaarte, joodud ja tehtud palju kõlbmata tükke
ööd ja päevad.
Ühel sügisesel õhtul olnud kõik mängusõbrad jälle koos ja mänginud raha pääle, nii et
kellelgi aega ei olnud välja minna. Kell löönud
11. Korraga tulnud uhkes riides saks kõrtsi ja
tahtnud kümnerublalist paberraha vahetada.
Kõrtsimees ise olnud ka suur mängija, Ütel
nud : «Minul ei ole nüüd sugugi aega
Anna
raha siia 1 Küll ma pärast mänga lõppu vahe
tan Kui teil aga aega on ja kui mängida mõis
tate, siis astuge lauda, mängime ühes !»
Saks annud raha kõrtsimehe kätte, istunud
lauda ja hakanud mängima. Kõrtsimees pannud
raha kõryale ja hakanud endist viisi mängima.
Mängitud umbes kella 12
Saksal kuk
kunud kaart käest laua alla.
Üks mängija võt
nud lambitule, et saksa kaarti otsida. Mitu män
gijat vaadanud korraga laua alla.
Laua all ei olnud mingisugust kaarti. Vaa
tajad näinud aga, et saksal olnud saabaste ase
mel hobusekabjad.
Kõik mängijad kahvatanud ära ja hakanud
värisema. Sel silmapilgul laulnud kukk ja kell
löönud 12.
Saks karanud pingi päält ülesse, tuli kustuUU(* ära’ vaf* kolin ja mürin olnud kuulda. Kui
mängijad toibunud, võtnud tule ülesse
Saksa
pole kusagil näha olnud, ka saksa raha olnud
■kadunud, ainult valge paberitükk jäänud sinna
.asemele.
Kui kukk ei oleks laulnud, ei tea, mis saks
või vanapagan siis oleks mängijatega teinud.
Sestsaadik kadus kole mängimine kõrtsist.
Jaak kõrtsi minnes.
V. Veelmann, Rakverest.
Jaak oli mõtelnud kõrtsi minna. Mõne
päeva eest oli seal üks mees ära surnud nimega
Tönts. Kui Jaak ühest suurest kuusemetsast
läbi oli läinud, siis oli temale Tönts vastu tul«
nud. Ta ütelnud: «Jaak, lähme nüüd kõrtsi
poolel» Külm värin oli üle Jaagu keha käinud
ja ta oli mõtelnud : «Tönts suri ju ära, kust ta
nüüd siia on tulnud »
Jaak püüdnud Tcntsust lahtisaada. Esiteks
mõtelnud ta tee kõrval oleva kuuse otsa ronida.
Tönts oli ütelnud : « Ära mine, Jaak, kuuse otsa,
lähme aga kõrtsi poole!» Ja Jaak oli ka edasi
läinud. Tee ääres olnud mõisa hobused bärjapää
peal söömas. Jaak oli mõtelnud ühe hobuse selga
hüpata ja sellega minema kihutada, Tönts jälle
hüüdnud taga: «Ära mine hobuse selga.»
Jaagu nõu olnud jälle otsas ja ta pidanud
Tõntsu järele edasi minema. Nad hakanud ühest
ojast üle minema. Jaak otsinud ikka. kuiva kohta
Tönts oli omad jalad lahti sirutanud ja kõige
sügavamatest kohtadest läbi läinud. Nad läinud
siis kahekesti ühes kuni ühe peretoa taha Toa
taga olnud suur kivi.
Jaak ütelnud Töntsule : «Ma lähen siia
peresse natukene sisse, jää sa siia kivi juurde
ootama » Jaak oli pereõue kaudu teisele teele
28
läinud ja plagama pandud. Jaak hüüdnud veel :
«Tönts nüüd ma lähen !» Jaak tänanud häid
jalgu, et kodukäija käest pääsis.
Imelik juhtumine.
A. Kraft, Kuusalust.
Kord õhtul õue minnes kuulis kõrtsmik sur
nuaia poolt appihüüdmist ; tema läks tuppa,
võttis laternatule ja läks vaatama, mis seal on.
Surnuaia väraval seisnud kaks meest; ligemale
minnes ütelnud mehed: «Ah tulidki juba, tule
aita meid.»
Mehed läinud ees, tema tulega järele nii
kaua kuni ühe haua juurde jõudsid, teine mees
läinud teinepoole hauda ja ütelnud : «Löö kolm
korda pahema jala kannaga vastu hauda!»
Kõrtsmik pole tahtnud lüüa, aga näinud, et
teisel mehel olnud hobusejalg all. Suure hirmu
ja ehmatusega löönud mees vastu hauda, haud
vajunud kaheks. Mehed võtnud puusärgi hauast
ja läinud metsa.
Kodu minnes ei ole mees sel õhtul rääkida
saanud, teisel hommikul alles saanud rääkida,
mis oli sündinud ja olla käinud seda kohta otsi
mas, kus see haud olnud, aga ei ole leidnud.
Selle ehmatuse järele jäi mees haigeks ja suri.
See sündis Juuru vanal surnuaial,
Nääri-õhtused kaardimängijad.
O. Hintzenberg, Tapalt.
Peremees ja sulane mänginud näärilaupäeva-
29
-öösel kõrtsis kaarte. Aken olnud natukene lahti,
sest tuba olnud liiga palav
Korraga kuulnud mängijad kassi näugumist
ja kohe roninud suur must kass põlevate silma
dega aknast sisse
«Tule Jumal appi! Mis loom see on?»
hüüdnud sulane ehmatades.
Sulase hüüdmise pääle lennanud aga kapi
otsast suur must kukk maha Ei peremees ega
sulane olnud teda enne sääl näinud. Kukk haka
nud kohe kassile küüntega ja nokaga valu
andma
Võitlemine läinud õige ägedaks.
Kukk
lehvitanud tiivu, nii et kaardid laua paalt põran
dale lennanud ja tuli ära kustunud.
Niihästi peremees kui ka sulane katsusid, et
minema said. Kassi ja kuke võitlus kestis veel
kaua edasi, kuni kukk viimaks kassi minema
kihutas,
Peremees ja sulane said sest hääd õpetust,
et edaspidi enam iialgi kallil ööl kaarte ei haka
nud mängima.
Lõõtsapilümees.
J. Ekemann, Tapalt.
Kadrina kirikusse jäänud kord mees maga
ma. Kirikuuksed pandud kinni, mees jäänud
ööseks kirikusse, Öösel äratanud üks võõras mees
teda magamast üless i : «Kaua sa magad ! Hakka
pilli mängima!»
Mehel olnud lõõtsapill kaasas. Selle oli
kõrtsist purjuspääga kirikusse kaasa võtnud,
ÖU
Mees vaadanud ümber : hulk rahvast kirikus, aga
kõik võõrast moodi
Mehele tulnud hirm pääle Uuesti sunni*
tud teda mängima. Võtnud pilli ja hakanudki
mängima Üks tulnud ta kõrvale ja sundinud
taga: «Mängi paremini!» Teised aga hirvitanud.
Mees mänginud, nii mis higi tilkunud, aga
ikka sunnitud paremini mängima. Viimaks läi
nud mees altari ette Sinnagi tulnud ometi kurjadvaimud järele. Mees käinud kirikus kõik ko
had läbi, aga ikka teised kannul.
Korraga tulnud mehele meelde, et altarimüüri ja pildi vahele kurjadvaimud järel ei tule.
Läinud kohe sinna. Sääl saanud rahu.
Küll vahtinud ja oodanud vanapaganad, et
mees välja tuleks, aga mees ei lasknud ennast
petta. Seisnud seni altari vahel kuni kurjadvai
mud ära kadunud. Siis tulnud välja, läinud kel
latorni ja löönud sääl nii kaua kella, kuni teda
välja lastud.
Sestsaadik jätnud mees viinajoomise ja
lõõtsapilli mängimise maha.
Vaene saunamees.
A. Valts, Kreenholmist.
Ennemuiste elas kena vaene saunamees.
Saunamehel ei olnud muud midagi hinge taga
kui ainult üks lehm. Lehmagi tahtis kirikupapp
poolvägisi saunamehe käest ära võtta
Saunamees mõtles iseeneses : «Parem lähen
laadale, müün lehma ära, kui selle kirikupapile
kingin !»
31
Kirikupapp sai teada, mis mõtted mehel
olid. Saatis laadamehele oma mehed tee peale
vastu.
Natukese maa peal tuleb laadamehele mees
vastu, ja küsib: «Kuule mees, kuhu sa selle
kitse viid I»
Mees mõtleb: «Mis hullu juttu ta Düüd
räägib ! Mul peab kits olema 1 Lehm on mul
ometi müüa!»
Läheb natuke maad edasi. Seesama lugu.
Laadal niisama. Kes aga tuli, see küsis : «Kuule
mees, mis kits maksab?»
Mees mõtleb : «Mis temp see nüüd peaks
olema !»
Viimaks tuleb kirikupapp, küsib ka : «Kuule
mees, palju sa oma kitse eest tahad ? Kas ta
had kolm krooni ? Ega teised sulle sedagi ei
anna!»
Mees mõtleb : «Noh, olgu peale ! Kui ta
kits on, sii olgu kits ! Säh võta !»
Kirikupapp andis mehele kolm rubla ja
sai lehma enesele.
Mees läheb koju, süda täis.
Naine küsima : «Kui palju sa lehmast said? »
Mees vasta: «Mis lehmast I Kõik laadalised
ütlesid, mul olla kits. Viimaks tuli kirikupapp,
maksis mulle kitse eest kolm kroonil»
Naine vasta : « Ära sellepärast pahane ole.
Ta on meid petnud, petame vastu ! Teeme talle
veel parema pussi. Mine mu venna juurde,
laena 10 krooni. Osta enesele siis uus müts,
raha aga vii kõrtsmiku kätte
Kui kirikupapp
sulle vastu tuleb, siis kutsu ta kõrtsi. Ütle, et
sul niisugune müts on, millega iialgi tarvis ei
ole maksta. Löö vastu letti mütsiga ja küsi kas,
on maksetud; kõrtsmik vastab: on maksetud!»
32
Hääkene küll, mees teeb nõnda nagu naine
õpetanud Ostab öO kopika eest enesele uue mütsi
ja läheb kirikupapile vastu.
Kirikupapp tuleb,
kaks teist kaasas. Mees palub neid kõrtsi, lubab
hääd liigud teha.
Lähevad kõrtsi. Mees tellib kohe 10 rubla
eest. Joovad, et küll saab. Viimaks läheb mees
leti äärde, lööb mütsiga vastu letti ja küsib ise :
«Kõrtsmik, kas on maksetud?»
Kõrtsmik vastu : «Jah, kõik ausasti mak
setud I»
Kirikupapp mehelt kohe pärima: «Kuidas
nii? Sa pole ju kopikat maksnud 1»
Mees vastu : «Sest on maksmiseks ju küll,,
kui mütsiga vastu letti löön ja küsin : Kõrtsmik
kas on maksetud!»
Kirikupapp kohe peale ajama: «Müü see
müts minule!»
Mees vasta : «Ei ma niisugust hääd mütsi
ära müü I»
Kirikupapp uuesti peale ajama : «Müü ikka,
mulle niisugust mütsi tarvis!»
Mees jälle: «Kui 100 rubla maksad, siis
müün !»
Kirikupapp maksnudki 100 rubla.
Mees
saanud raha, läinud oma teed.
Kirikupapp kohe uut mütsi katsuma. Joo
nud veel, koputanud mütsiga vastu letti ja küsi
nud : «Kõrtsmik, kas on maksetud?»
,
Kõrtsmik vastu: «Ei ole. Makske välja!»
Kirikupapp v^astu: «Mis sa räägid? Kõik
on maksetud. Kui» mütsiga vastu letti koputan,
on kõik maksetud !»
Kõrtsmik jälle : «Ainult siis, kui müts saunamehe käes on. Teie agä peate maksma!»
33
Ei aidanud, kirikupapp pidi kõik välja
maksma Sai nüüd aru küll, et ennast oli petta
lasknud, aga mis sinna enam võis parata. Kae
vas saunamehele auku, kuid langes ise sisse
Sada rubla aastase teenistuse eest
M. Siipsen, Rõugest.
Sõdur oli kakskümmendviis aastat kroonut
teeninud, ja koju tulemas Mitu linna ja küla
oli juba seljataga, kuid veel oli pääle saja ki
lomeetri kõmpida enne kui oma valda tagasi
jõudis, kust kahekümneviie aasta eest pidanud
teenistusesse astuma Sugulasi tal palju ei olnud,
kes teda oleksid koju oodanud, oma isa ja ema
oli ta enne teenistusesse astumist kalmukünkasse
kandnud, nüüd oli tema meelest ükskõik, kas
mine oma endisse kodupaika tagasi või jää võõ
rasse linna ehk kubermangu elama.
Nõnda mõteldes jõudis ta ühe kõrtsi juurde,
kust ühe võõra härra eest leidis, kes teda ICO
rubla eest omale aasta pääle teenistusesse palkas.
«Sul ei ole muud tööd, kui paja alla tuld teha,
päris eht karjapoisi amet,» ütles võõras härra.
«Selle eest saad siis aastas 100 rubla, riie, söök
ja prii korter veel pääle kauba. Aga vaadata sina
katlasse ei tohi, teed sa seda, oled oma aasta palga
kaotanud, võid minna kuhu tahad, muud trahvi
sul ei ole »
Kaup tehti kindlaks ja sõdur astus teisel
hommikul ametisse. Õhtul tänas ta Jumalat, et
hea koha ja peremehe oli leidnud ja nõnda läks
elu ühte järge kuus kuud lõbusasti edasi muud
34
kui pane puid katla alla, mis selle tarbeks olid
sinna maja kuuri kokku veetud.
Juba seitsmes kuu oli käes ja katel vurises
hommikust õhtuni, sääl tuli sõduril kord mõte
pähe katlasse vaadata, mis sääl ometi peaks
keema ja et ka nägijat kedagi sääl polnud, kust
võis siis peremees seda teada saada, et ta kat
lasse oli vaadanud Nõnda mõtles sõdur ja tõstis
katlakaane ülesse, aga nägi, et sääl muud sees
polnud kui selge vesi.
Aasta lõpul tuli peremees asja ülevaatama
ja küsis sõduri käest : «Kas oled katlasse vaada
nud?» Sõdur vastas: «Ei ole»
Peremees pööras ennast nüüd katla poole ja
küsis : «Katel, kas poiss vaatas sinu sisse ?»
Katel vastas: «Vaatas küll.»
Peremees sai nüüd pahaseks ja ütles sõdu
rile : «Mispärast sina valetad, oled nüüd oma
aasta palgast ilma ja võid minna kus kolmküm
mend. Ehk kui soovid veel aasta pääle tagasi
jääda ja mitte katlasse ei vaata, saad jälle 100
rubla nagu esimese aasta kaup oli »
Sõdur jäi jälle teiseks aastaks teenima ja
imestas väga, et katel oli vastu rääkinud, kui pe
remees ta käest küsis. Ei ma ole nüüd enarn
nõnda rumal, et ma ta sisse vaatan, minu pärast
olgu sääl sees mis tahes. Sõduri asi oli nüüd
igapäev . katlale tuld alla kihutada, et kees mis
vurises künni aasta pea lõppema hakkas ja sõdu
ril jälle see rumal mõte pähe tuli kord katla sisse
vaadata, mis sääl ometi peaks keema, vesi ei
võinud see mitte olla, sest magus lõhn tuli katla
kaane alt välja ja tungis sõduri ninasse Mida
rohkem ta selle pääle mõtles, seda rohkem kasvis himu katlasse vaadata künni ta ühel päeval
oma tahtmise üle enam ei jõudnud valitseda, vaid
35
kaane üles tõstis Aga ehmatades nägi sõdur, et
alasti inimene katlas oli, — ta pani kaane jälle
pääle ja teadis nüüd muidugi, et omast aasta
palgast ilma oli. Aasta lõpul tuli jälle peremees
ja küsis? «Kas oled katlasse vaadanud?»
«Vaatasin küll 1» vastas sõdur
«Mis sa nägid sääl ?»
«Üks alasti inimene oli katlas, vastas sõdur.»
«Noh ütles peremees: Oled omast aasta
palgast jälle ilma, või tahad veel üks aasta tee
nida ; et sa katlasse mitte ei vaata, siis võid tee
nistusesse jääda!» Ja sõdur jäi veel kolmandat
aastat teenima. Nüüd ta ei vaadanud . enam
katlasse, vaid kihutas tuld alla künni aasta lõpuni,
kui siis peremees jälle ilmus ja küsis : «Kas
katlasse oled vaadanud ?»
«Ei ole!» vastas sõdur.
«Kas ta vaatas sinu sisse?» küsis peremees
katla käest ?»
«Ei vaadanud,» ütles katel.
«Hea poiss, ütles peremees, nüüd võta oma
palk 100 rubla ehk tahad õnne, siis võta Õnn.
Õun on niisugune, et kõik asjad, puud, kivid,
linnud ja olgu mis tahes asjad suile vastu kosta
vad, kui sa midagi küsid »
Sõdur valis omale õnne, jättis siis pere
mehega jumalaga ja hakkas minema oma sündimiskoha poole
Aga varsti tuli temale nälg
kätte, ning ta kahetses väga, et ta õnne ja mitte
sada rubla raha pole võtnud. Ta jõudis varsti
teelahkmele, kus üks post oli püsti pandud, aga
mitte midagi pääle kirjutatud.
«Post, kuhu läheb tee pahemat kätt,» küsis
sõdur
Ja post vastas: «Külasse. Sinna saab 12
kilomeetrit »
Jälle küsis sõdur: «Post, kuhu läheb pa
rema käe tee?»
«Linna!» vastas post, «Siit saab linna 4
kilomeetrit maad » Sõdur imestas selle üle, et post
temale vastu rääkinud ega kahetsenud enam oma
100 rubla üle.
Varsti jõudis ta linna ja leidis koha kaup
mehe selliks, sai 100 rubla aastas palka, riideid
ja sööki Nüüd läks elu õige korda Hääkene
küll, seal sündis ühel ööl õnnetus, vargad olid
kaubakontori tunginud ja mitme tuhande rubla
eest kallist kaupa ära viinud Kümme tuhat rubla
pakuti sellele mehele, kes teaks varastatud asjad
kätte juhatada Meie tuntud kaupmehesell võis
nüüd seda lubatud hinda kergesti omale saada.
Ta andis kaupmehele üles, et tema võib ära
ütelda, kus kaupmehe varandus ja vargad seisa
vad. Kaupmees sai selle üle väga rõõmsaks ja
lubas niipea kui varandus ja vargad kätte saadud,
jalapäält 10 000 rubla sõdurile välja maksta.
Sellepääle läks siis sõdur kontori ja küsis:
«Kuule kontor, kus on see varandus, mis kolman
dal ööl siit ära varastati?»
Ja hääl vastas
kontorist: «Siit kolmas tänav maja nr. 40 kaup
mehe keldris, kes ise oma sellidega varas oli ja
varanduse ära viisid » Anti siis asjalugu polit
seile teada, ja mindi varandust otsima Ja eks
kae, varandus oligi sääl, kust viimane kui naha
kogel tagasi toodi ja kätte saadi. Vargad ei või
nud enam midagi salata, tunnistasid kõik oma
suuga kohtu ees ülesse ning said sunnitööle
mõistetud.
Sõdur sai nüüd rikkaks meheks, sest 10 000
rubla, mis kaupmees temale ülesandmise eest
välja maksis, ei olnud enam väike raha sel ajal,
Lugupidamine ning austus kaupmehe ja linna
37
valitsuse poolt veel päälekauba. Keegi ei julge
nud sääl linnas enam pääle selle varastada, sest
nad teadsid, et nüüd nende linnas mees elab,
kes kõik asjad ära teab ja kõige pimedamad teod
valge ette toob. Ta abiellus kaupmehe ainsama
tütrega, kes teda väga armastas, ja sai pärast
kaupmehe surma kõige rikkamaks kaubakontoriks.
Sõdur ja kolm viiekopikalist raha.
Ernst Saabas, Suurest-Jaanist.
Uks sõdur saanud kroonuteenistusest lahti
Kodureisul pole tal rohkem raha olnud kui ainult
kolm viiekopikalist. Tee peal tulnud temale üks
sant vastu ja palunud armuandeid. Ta andnud
ühe nendest ära ja kaks jäänud veel järele.
Edasi reisides tulnud temale teine sant vastu
ja sellele andnud ta teise viiekopikalise ära. Vii
maks tulnud temale üks õige vilets ja vigane sant
vastu ja sellele andnud ta kolmanda viiekopika
lise ära, nii et ta ise päris ilma rahata jäänud.
Õhtul jõudnud ta ühte kõrtsi, ja kõht oli tal
väga tülli olnud. Et tal söögi ostmiseks enam
raha polnud, siis hakanud ta hädaldama: «Mis
pärast ma ilmaaegu kahe esimese sandile raha
andsin, nad olid päris terved ja oleks veel
küllalt teenida võinud ? Nüüd olen ma ise ilma
ja pean nälga surema.
Kolmandale sandile
oli minul õigus anda, sest et ta vana ja vigane
oli Ka pühakiri ütleb, et kes vaesele andeid
annab, sellele Jumal tuhat korda tagasi tasub »
Kui ta niiviisi seal hädaldanud, tulnud
järsku üks hall vanamees uksest sisse ja rääki-
38
nud : «Mis sa ilmaaegu hädaldad ? Mine lähe
male karjamaale ja too see kits sarvepidi siia^
mis sa seal söömas näed »
Sõdur kuulanud sõna ja toonud ka kitse
kõrtsi. Vanamehe abil tapnud ja puhastanud
sõdur kitse ära ja pandnud selle tükid patta
keema. . Vanamees käskinud kitsesüdant enda
jaoks hoida ja heitnud ise niikauaks magama,,
kuni liha keeb. Peale puhkamist hakanud nad
sõduriga sööma. Vanamees tahtnud kitsesüdant,
pole aga teiste tükkide hulgast mitte leidnud,
sest et sõdur ta oma magamise ajal toorelt nälja
pärast ära oli söönud. Lihatükkide hulgast ikka
edasi otsides, küsinud vanamees viimaks sõdurilt,
kuhu see südame pandnud. Viimane valetanud
ja vastanud, et Jumal kitsele pole südant loo
nudki ja sellepärast puududa see teiste lihatük
kide hulgast.
Vanamees vaadanud sõdurile tõsiselt otsa,
raputanud peaga, pole aga midagi vastanud. Kui
nad söönuks saanud, reisinud nad mõlemad selt
sis kõrtsist välja. Vanamees küsinud, kas tal
kodus tööd ka teha on, et ta nii ruttu sinna
tahab. Sõdur vastanud, et ikka on ja seletanud,
et tal raske on kodu saada, sest et tal raha otsas
on ja teepeal nälga ära surra võib. Vanamees
pandnud temale ette, kuhugile kuninga juurde
minna, kelle seitsmeteistkümne aastane tütar juba
kümme aastat haige olevat. Seda võida ta tema
abil terveks teha, mille eest kuningas neile hästi
tasub, Sõdur olnud nõus, ja nad reisinud ku
ninga linna, kus ka tõesti printsess haige olnud.
Kuningas lubanud vakk kulda anda, kui nad
tema tütre terveks teevad, sest kõik maailma ars
tid pole seda mitte teha võinud. Nad lasknud
sauna palavaks kütta ja kuningatütre sinna viia.
39
Vanamees lõiganud printsessi tükkideks katki,
pesenud nad puhtaks, seadnud jälle kokku ja pu
hunud hinge neile sisse, nii et kuningatütar varsti
elusalt ja tervelt nende ees seisnud.
Kuningas olnud selle üle väga rõõmus ja
andnud neile vakk kulda palgaks Nad jaganud
kulla pooleks ja reisinud jälle edasi.
Tee peal tulnud neile üks oja ette, kust nad
läbi pidanud minema Vaevalt olla sõdur keset
oja saanud, kui vesi järsku tõusma hakanud.
Sõdur rabelnud rinnust saadik sees, kuna vana
mees juba teisel kaldal kuival maal olnud. Vii»
mane küsinud esimeselt, kas ta kitsesüdame ära
söönud. See vastanud ja valetanud, et ta mitte
ei olla söönud.
Tal tõusnud vesi juba lõuast saadik. Vana
mees küsinud uuesti. Sõdur ajanud ikka vastu.
Viimaks tõusnud tal vesi juba suust saadik.
«Ütle kas sa sõid kitsesüdame ära või
mitte, sest Kui sa tõtt ei räägi, siis lasen ma sind
ära uppuda,» küsis vanamees viimast korda.
Sõdur vastanud aga ikka, et ta mitte pole söö
nud
Vanamees näinud, et sõdur ennast meelega
ärauputada tahab lasta ja mõtelnud iseeneses:
«No noh, küll ükskord aeg tuleb, millal sa ikka
tõtt räägid » Ta lasknud vee jälle madalale va
juda, nii et sõdur pääsis
Kaldal ütelnud ta viimasele : «Siin on piir,
kuhu ma sind saatnud olen ja kust sa üksipäini
edasi võid reisida
Ma pean sinust lahkuma.
Kui sul elus häda käes on, siis hüüa mind ja ma
tahan sind aidata.»
Ta jätnud sõduriga jumalaga ja lahkunud.
See reisinud edasi ja jõudnud ühte suurde tore
dasse linna. Ka siin olnud kuningatütar raskesti
40
haige, keda ükski arst veel terveks pole teha
võiuud. Sõdur kuulnud seda ja andnud ennast
ka kohe ülesse, et ta printsessi terveks teeb. Ku
ningas lubanud temale kaks vakka kulda selle
eest palgaks anda. Ta lasknud sauna palavaks
kütta ja kuningatütre sinna viia, tapnud ta ära,
lõiganud tükkideks katki ja pesenud hästi puh
taks Viimaks hakanud ta neile hinge sisse pu
huma, kuid mis surnud, see surnud, kuningatü
tar pole mitte enam,elusse tulnud. Ta puhunud
kolm päeva ja ööd asjata, künni kuningas ise vaa
tama oli läinud, miks ta nii kaua tema tütart
terveks teeb,
Ta leidnud oma ehmatuseks, et sõdur tema
tütre tükkideks katki oli lõiganud ja mõistis teda
selle hirmsa teo eest poomise surma. Juba oli
sõduril köis kaela pandud, kui tal surmahädas
vanamehe sõnad meelde tulid. Kui ta kolm korda
vanameest oli hüüdnud, ilmus see võlla juurde.
Ta küsis sõdurilt, kui see juba õhus rabeles :
«Ütle, kas sa sõid kitsesüdame ära ehk kui sa ei
vasta, siis lasen ma sind ülespuua » Sõdur ütel
nud aga ikka, et ta mitte söönud ei ole, sest
Jumal ei olevatki sellele loomale südant loonud.
Vanamees näinud, et sõdur ka poomise surmagi
läheb, sellepärast käskinud ta timukaid teda üle
valt alla lasta ja palunud, et nad tema peale
armu heidaksid, sest ta tegevat selle eest tõesti
kuningatütre terveks
Timukad lasknud ka ku
ninga käsu peale sõduri ülevalt alla, kes varsti
peale selle vanamehega sauna läinud kuningatü
tart elusse äratama.
Vanamees seadnud uuesti tükid kokku, ja
esimese puhumise järele olnud juba kuningatütar
elusalt ja terve nende ees Kuningas rõõmusta-
41
nud ennast selle üle väga ja kinkinud neile pal
gaks kaks vakka kulda
Vanamees rääkinud iseeneses : «Raha pa
neb kõik rattad käima, küll ta ka inimese tõtt
rääkima paneb » Sõduri poole pööiates ütelnud
ta: «Ütle, kas sa sõid kitsesüdame ära?» Kui
sa tõtt räägid, siis saad sa kõik see kaks vakka
kulda omale, mis kuningas meile andis ja mida
ta meil pooleks käskis võtta.»
Seda kuuldes hüüdnud sõdur: «Sõin jah.»
Vanamees ütelnud : «Et sa vaesid aitasid, kõige
rohkem viimast santi, kes ma ise olen ja muude
tud kujul sind proovida tahtsin, sellepärast võid
sa seda kulda endale pidada, mis sa esimese kuniugatütre terveks saamise eest said, aga seda siin
ei saa sa mitte, sest et sa valet rääkisid. Mina
olen Jehoova, taevane Jumal ja tean väga hästi,
et ma kitsele niisama südame lõin nagu kõikidele
loomadelegi Nüüd võid sa minna: tee, et sa
alati tõtt räägid, aita vaesid ja tea, et Jumal sel
lele tuhande võrra tasub, kes tema nimel vaesele
head teeb :»
Sõdur kõrtsis.
A. Kivi, Rakverest.
Ühes külas olnud kõrts Seal sees pole aga
keegi võinud elada ega öömajalgi olla, sest seal
elanud mingisugune pahavaim; kes õhtul kõrtsi
läinud seda pole öösel seal enam leitud.
Korra tulnud sinoa külasse sõdur öömajale
Külarahvas ütelnud, et kui sõdur tahab, siis mingu
kõrtsi öömajale, muidu öömaja ei saa.
_Sõdur mõtelnud: mis setil kõrtsis siis ikka,
on. Õhtu ka käes, kuhu ma veel lähen. Kroonu
mees peab kõik läbi tegema. Läinudki kõrtsi
öömajale Heitnud magama ja maganud mehe
moodi
Südaöö ajal löödud mehele une pealt noaga
palesse Sõdur karanud ülesse ja näinud lae all
väikest oda, mis tema kohal rippunud ja nagu
ähvardanud uuesti temasse kukkuda Aga ei ole
kukkunud. Oda hakanud hoopis rääkima. Ütel
nud sõdurile : «Ma näen, sa vast oled julge
mees Teised on ka siin öömajal olnud, aga on
peale seda juhust kohe putket teinud. Sind palun
ma nüüd : sa kutsu õpetaja siia ja lase mind
maha matta, sest mina olen ühe tüdruku laps,
kes 14 aasta eest mind siin kõrtsis ära tappis ja
matmata jättis. Kui sina minu ära lased matta,,
siis jään ma rahule ja kõrtsis võidakse jälle elada,
ja öömajal olla. Vaevatasuks saad selle oda en
dale See on niisugune, km võtad tr tagant ot
sast kinni, siis läheb ta suureks ja sa võid temaga,
ei tea kui suure väe ära tappa; võtad sa aga
temal teravast otsast kinni siis on ta jälle väikene »
Sõdur läinud ja tellinud õpetaja. Õpetaja
tulnud ja lugenud matmissõnad ära. Sõdur saa
nud oda endale.
Varsti tuli selle riigi kuningal sõda Ku
ningas lubanud sellele inimesele, kes vaevaks võ
tab vaenlasega sõdida ja tema ära võidab, poolekuningriiki ja oma tütre naiseks. Sõdur võtnud1
sõdimise oma peale.
Läinud võõra väe vastu välja. Võtnud odal
käepidemest kinni Oda korraga suur Vehkinud
sellega võõra väe seas künni sellest enam ühtegi
meest järele ei jäänud.
43
Sedaviisi saapud vana sõdur kuningatütre
endale naiseks ja poole kuningriiki omanduseks.
Valitseb seda riiki praegugi veel, kui ta ära pole
surnud.
Pealuu.
A. Kuldsaar, Sõrvest.
Üks mees läinud pühapäeva õhtul kõrtsi.
Et aga tee surnuaiast mööda läinud, juhtunud ta
tee ääres surnupealuud nägema — virutanud
sellele jalaga pihta ja ütelnud : «Mis sa siin ve
deled, — kui sind teiste hulka ei võeta, siis tule
parem kõrtsi 1»
Pealuu jäänud oma koha pääle
vagusi ja mees sammunud kõrtsi poole.
Kõrtsi jõudes leidnud ta palju oma sõpru
juba eest. Siin võtnud mehed hästi va' kibedat
Kui meeled juba õige lõbusaks olid läinud, kut
sutud ka va’ torupilli Juhan välja. Antud sellele
ka mõni hää kärakas ja kästud torupilli tiiluta,
mida see oli ka teinud. Mehed tantsinud, mis
pätid paukunud, Äkitselt ilmunud üks võõras
mees teiste hulka. Tantsinud sääl mehe moodi
teistega, aga kõige rohkem selle mehega, kes
õhtul surnuaia juures pealuud oli tervitanud.
Tantsitud, juba mitmed tantsud. Nüüd läinud
jälle võõras endise tuntud mehega viimast tantsu
tantsima. Rutulise keerutamisega astunud see
võõra mehe saapa pääle ja tundnud, et saapa
sees jalga pole olnud. See ehmatanud mehe
üsna poolehingega. Ta kiskunud ennast varsti
võõra tantsija käest lahti ja pugenud teiste vahelt
kõrtsi nurka.
44
Siit vaadanud ta võõrast terasemalt läbi
ning näinud selle juures veel palju iseäralikke
vigureid, mis teiste omadega ühte ei passinud.
Mehel tulnud viimati endine pealuu meelde. Ta
hakanud nüüd veel rohkem kartma, vahest on
ehk pealuu tõesti tema käsku täitnud ja kõrtsi
tulnud ning värisenud hirmu pärast kui haava
leht. Mees pandnud kõrtsist punuma.
Võõras seda nähes lipsanud ka kõrtsist välja
ja temale järele Kui külamees seda näinud,
karjunud ta hirmuga : « Ära tule, ära tule ! Jäta
mind veel mõneks aastaks elama ; mis sa minust
üksi ometi saad — võta säält terve kõrtsitäis
minu asemel !» Nõnda kisades langenud ta põl
vili ja vorpinud enesele ilma lugemata vasaku
käega ristitähti ette. Võõras kuulnud ka teise
hädakisa ja läinud kõrtsi tagasi ning pandnud
kõrtsitäie mehi nahka.
Tapetud inimese vaim
0. Hintzenherg, Tapalt.
Rikas kaupmees tulnud kõrtsi ja palunud
öömajale. Kõrtsimees lubanud temale öömaja,
sest ta lootnud omale head saaki saada ; ta oli
mõrtsukas, kes teekäijad ära tappis ja nende va
randuse omale võttis
Nõnda teinud tema ka
nüüdki. Kui kaupmees rahulikult maganud, võt
nud kõrtsimees kirve, löönud kaupmehe surnuks
ja matnud ta kõrtsipõranda alla. Varanduse pand
nud aga oma kõrtsipõranda alla keldrisse, kust
seda keegi pole teadnud otsida ja pruukinud sealt
vähehaaval. —
Sestsaadik pole aga kõrtsimees enam rahu
likku siltnatäit magada saanud. Kaupmehehing,
mis rahu pole- leidnud, käinud ja kolistanud igal
öösel mööda kõrtsi, ei ole teekäijad ega ka kõrtsi
mees magada saanud. Kõrtsimees päästnud en
nast viimaks sellega, et enese ülespoos ; kuid nüüd
läinud asi veel hullemaks. Kaks vaimu teevad
ikka hulga rohkem mürinat kui üks, pealegi kui
nemad veel üksteise vastased on Kaupmehe ja
kõrtsimehe vaimud purelnud kassi ja koera viisil
igal öösel kord ühes, kord teises kohas, mõnikord
põranda all ja ka õues. Päeva ajal olnud ikka
kõrtsiskäijaid küll, kuid ööseks otsinud ka uus
kõrtsmikki omale uue varjupaiga ja magamiseaseme. Tulnud ükskord reisija, ja palunud kõrtsi
öömajale. Kõrtsmik rääkinud temale kõrtsis ole*
vatest viirastustest ja ütelnud, et seal keegi ei või
magada. Reisija olnud julge mees, võtnud nõuks
järele uurida, rais lugu siis selle kõrtsiga on.
Lubanud sinna öömajale jääda Läinud tagumi
sesse kambri, pandnud omale küünla põlema ja
istunud peale uksede lukku keeramist laua äärde
sööma. Kella kümne ajal tehtud uks lahti ja
üks mees astunud küünalt käeshoides sisse. Rei
sija tundnud, et see tema sõber üks kaupmees on,
kes ühe aasta eest imelikul viisil ära kadunud.
Ta läinud kohe kaupmehele vastu. See ütelnud
aga: «Mina ei ole mitte enam elavate kirjas,
vaid juba ühe aasta eest tapeti mind süd kõrtsis
ära ja maeti kõrtsipõranda alla, minu varandus
pandi keldrisse Trahviks oma tapmise eest kiu
sasin mina kõrtsimeest niikaua, künni tema enese
ülespoos
Siis ma oleksin küll rahule jäänud,,
kuid poodud kõrtsimehe vaim ei lasknud jääda,
käis mind igal öösel kiusamas. Sellest tuleb, et
siin keegi pole magada saanud, sest et meie üks-
46
teisega igal öösel valjusti tõreleme ja purelema.
Minu südametunnistus ei olnud elus mitte suurte
süüteodega koormatud, sellepärast võin mina tund
aega varem õhtul omast kohast välja tulla kui
tema Sina võid kõrtsimehevaimu vangi panna,
et tema enam öösel hulkuda ei saaks, tema päe
vane elukoht on kõrtsileti all tühjas viinapudelis.
Sellele pudelile vaja kadakane prunt enne kella
ühteteistkümmend ette lüüa. Mina olen kõrtsipõranda all, kuhu kõrtsimees mind pani ; mata
mind maha. Olen juba ennemalt teistele püüd
nud seda teatada, aga kõik on minu eest ära põ
genenud.» Pööranud nüüd jälle tagasi, tõmbanud
ukse kinni. Reisija võtnud kadakase prundi ja
löönud leti all olevale pudelile ette. Heitnud siis
magama, maganud rahulikult hommikuni, 'pole
midagi enam kuulda ega näha olnud.
Päeval jutustanud teistele öösist juhtumist.
Võtnud kõrtsipõranda ülesse ja leidnud sealt alt
kaupmehe keha. Matnud õnnistatud maa sisse
Kolmanda osa kaupmehe varandusest saanud rei
sija omale. Kõrtsimehehing kadunud kõige pu
deliga ära, vististi päris sarvik teda omale.
Koorma iimberlükkaja.
O. Hintzenberg, Koerust.
Ennevanast juhtunud Paide kihelkonnas,
Anna kabeli lähedal kõrtsisolevatele öömajalistele
see õnnetus, et nende koormad, mis nad õue jät
nud, ümber lükatud
Talvisel ja suvisel ajal
pole sellest just suurt lugu olnud, kuid sügisel
ja kevadel porise ajaga rikutud mõnegi mehe
47
koormad ära. Viimaks pole kõrtsimees enam taht
nud kedagi omale öömajale võtta, —
Kord tulnud hulk tartlasi soolavooriga Tal
linnast ja läinud Tartusse Nad võtnud nõuks
kõrtsi öömajale jääda
Küll jutustanud kõrtsi
mees neile selle loo,' et seal koormad ümber lü
katakse, kuid mehed pole sellest midagi hoolinud,
lubanud ise endi koormate eest muretseda Nad
rakendanud hobused lahti, pandnud sööma ja
läinud ise kõrtsi. Kaks kavalat meest jäänud
aga õue koormatevarju ootama, mis tuleb.
Jõudnud juba kella üheteistkümne aeg.
Korraga näinud valvajad metsast ühte narusriietega meest tulevat. Kui see veel ligemale tul
nud, näinud valvajad, et see tõesti üliloomuhk
olnud
Ta astunud arvamata pikad sammud,
silmad põlenud tulesüte sarnaselt. Ta tulnud
koormate juurde ning lükanud ühe koorma, mil
lel küll hulk soola pääl olnud, ümber. Nüüd
tulnud koletu mees ka seda vankrit ümberlükkama,
mille varjus varitsejad peidus olnud. Niipea kui
ta sinna vankri juurde astunud, sasinud valvajad
temal teine teiselt poolt kuuest kinni, lugenud
siis ise korra Jssameie ära. Küll rabelnud mees,
kuid lahti pole saanud. Hambad olnud, nagu
valvajad nüüd näinud, temal nagu rehapulgad
suus.
Mehed vedanud koorma ümberlükkaja kõrtsi.
Seal hakanud temalt küsima, kes ta on ja miks
ta niisuguseid tükke teeb. Esiteks pole mees sõ
nagi lausunud, pärast hakanud aga rääkima, ost
nud meestele viina ja palunud, et teda lahti las
takse, olla niisama teekäija nagu nemadki. Kee
gi kaval teinud ukse ja iga nelja seina pääle krii
diga ristid, nii pole meest enam tarvis olnud kin
ni hoidagi. Siis läinud üks nupukas mees tee-
v
48
käijate hulgast ja vilistanud hundid välja. Nüüd
tehtud kõrtsiuks lahti, kodukäija läinud kui tuul
metsa poole. Korraga tulnud aga hundid, kodu
käija karjatanud veel kord ja olnudki huntidest
puruks kistud Hommikul läinud mehed seda
paika vaatama, pole seal muud olnud kui paar
riidekaltsn ja sinist vett. Sestsaadik pole seal
kõrtsi juures enam koormaid ümberlükatud.
Sõprus.
Erna Potsepp, Harglast.
Kord elas kõrtsimees ja peremees sõbrali
kult Kui peremees linna sõitis, käis ta igakord
ka kõrtsimehel külas. Teda võeti alati lahkesti
vastu, nagu ikka külalist. Nõnda elasid nad õige
mitu aastat. Kõrtsimees teadis väga hästi, et
peremees oli vaene. Ta küsis alati peremehe
käest: «Mis sa nüüd linna lähed?»
«Viin ikka ka midagi müügile, kust muidu
kopikat saada,» vastab peremees. Kord kaebab
peremees, et tal on väga halvasti. «Homme tuleb
härrale mõisasse 500 rubla viia, kust ma selle
raha saan. Täna pele midagi müüa Aga mõne
kuu pärast tahan küll paar siga maha tappa ja
müün ka lehma ära.»
Kõrtsimees küsis : «Kus sa neid siis müüd?»
«Sead viin ikka linna; näis mis lehmaga
saab, kas saan kodus müüa, ei tea!» lausus pe
remees.
Kõrtsimees peremehele ütlema: «Kui sa
lehma kodus maha müüd ja kui sigu linna tood,
siis võta see lehma eest saadud raha ka ühes,
kui sa lehma saad kulla eest müüa, siis min vaa-
49
hetan sinule paberrahaks, egas härrale kulda
maksa anda.»
Kuis jutt, nii ka tegu Läksid mõned kuud
ja päevad mööda, tappis peremees sead maha ja
müüs lehma ära. Ladus siis peremees kõik koor
masse ja algas sõitu linna poole. Sõitnud ligi
pool versta kodust kaugele, vaatas taskusse, leh
mast saadud kuld on koju jäänud, keeras hobuse
ringi ja läks koju tagasi, võttis selle raha ka
kaasa ja algas jällegi sõitu linna poole
Sõitis
öö läbi hommikuni künni koitis, siis nägi mees
kaugelt juba sõbra kõrtsi paistvat.
Peremees lausub iseenesele : kui ma temale
selle kuldraha annan ja tema minule paberraha,
siis oleme paremad sõbrad, kui kunagi ennem.
Mõtles, et mind võetakse siis alati hästi vastu
kui linna sõidan. Nii mõteldes oligi juba kõrtsi
juures. Näeb: kõrtsimees-peremees kargab läbi
akna välja, teretab ja rõõmus, et peremees juba
on tema juures Küsis, kas ta läheb sigu müüma.
Peremees ütleb, et ta on ka selle kuldraha toonud
ümbervahetada. Kõrtsimees lausus, et oled ikka
mul hää sõber. Kargas kohe tarre, võttis võtme,
keeras luku lahti ja tegi kõrtsialuse ukse lahti.
Kõrtsimehe järele tuleb tema kümneaastane poeg.
Astub peremehe hobuse juurde, silitab ja ütleb
saksakeeles: «papa see on minu hobune,» kõrtsi
mees vastu «sead ja lehma raha on ka meie
oma, las läheb linna ja sead ära müüb, küll siis
õhtul ongi meie käes. Nüüd kutsunud kõrtsi
mees sõpra tarre, et küll perenaine sinule midagi
suupistet valmistab, istu tooli peale, seni vahe
tame ka raha ära. Söök oli valmis, peremees sõi
kõhu täis ja jällegi algas kaubaga sõitu linna
poole. Seda lugu kuulis keegi vana kõrtsijoodik,
kes õhtul kõrts oli tulnud, purju joonud ja kõrtsi-
ÖO
alasele magama jäänud. Kõrtsimees rääkis oma
pojale saksakeeles, joodik oskas aga saksakeeli,
sest ta oli enne mõisakubjas olnud, kes peremehe
isale mitu korda oli peksa andnud. Kui see kord
kaotati, mõtles kubjas, mida teha : otsustas kõrtsis
käima hakata. Nüüd kui peremees linnast tagasi
sõitis ja kauba oli ära müünud, tahtis ta kõrtsi
puhkama minna oma vana sõbra juurde. Kub
jas aga tuli temale tee pääle vastu ja kõneles
kõik ära, mis ta oli kuulnud. Käskis tal koju
minna naise ja laste juurde, sest nad ei olla ju
enam kõrtsimehega nii suured sõbrad.
Päästa oma elu, ütles kubjas, sest kõrtsmik
on päris röövel, ta tapab sind ära ja naine jääb
päris päävarjuta, ning oma vana isa saadab ta
murega hauda
Peremees kuulis kubja sõna ja läks kõrtsist
mööda kodu poole
Oli juba mõni kilomeeter
kõrtsist eemal, jõudis ilusa rohulaaneni, rakendas
hobuse lahti, pani sööma ja istus ise ka maha
sööma. Tõstab äkki silmad üles ja näeb sõber kõrtsimees sammub suur raudne nui käes, astub
ligi ja ütleb : «Tere sõber, miks sa minu poole ei
tulnud ?» Peremees vabandas ja palus andeks,
et tahab koju minna ennem, sest naine ja lapsed
ootavad. Kõrtsmik küsis, kas ta ka naise ja las
tega on jumalaga jätnud, kui ta kodust ära tuli.
Peremees ütles, et ei.
Kõrtsmik ütles, et tema teeb küll seda alati,
kui ta jalutama tuleb ja istus peremehe kõrvale.
Tõmbas suure pussi välja ja hakkas sööma pere
mehe anumast.
Peremees märkas, et nüüd on paras aeg
teda surmata, muidu tapab ta teda. Parajasti
kui kõrtsmik jälle suure pussiga võid võttis ja
suhu pani, lõi peremees temale rusikaga pussi-
51
pää pääle, oligi teiselpool, kaelast läbi ja nii oligi
sõber surnud. Kõrtsmikul oli väike, valge koer
kaasas, see kargas surnu juurde ja hammustas sur
nut kõrist, peremees tõusis püsti, võttis selle suure
raudse nuia ja lõi koerale Koer läks koju, pe
remees mattis sõbra sambla alla ja selle nuia ka
tihes. Pani hobuse ette, hakkas koju kihutama
ja rääkis kõiki seda kodus, mis temale oli juh
tunud ja sündinud.
Aasta pärast sõitis peremees jällegi linna ja
läks oma sõbra kõrtsi sisse. Teretas kõrtsiemaiudat lahkesti, küsis, kus on ta sõber kõrtsimees ja
miks kõrtsis enam viina ei ole, Emand vastas,
et ei ole enam raha, just aasta tagasi kui mees
läks välja jalutama, koer oli ka kaasas. Koer
tulnud koju kolme jalaga, aga teda ei tulnud.
Ütles, et tal on kahju sellest nuiast, mis kõrtsmi
kul olnud kaasas, temast enesest tal kahju ei ole.
Peremees mõtles, et nui on kallim kui mees.
Lubas minna sõpra vaatama, kui linnast tagasi
sõidab. Läkski. Leidis nuia üles ja sõbraluud.
Viis nuia enesega koju kaasa. Nui oli väga
raske. Keeras konksu ühele ja teisele poole ning
kulda jooksis nüüd välja,
Rõõmupisarad palgel mõtles peremees, et
need on mitme inimese veretilgad selles nuias,
samuti oleks ka minu veri olnud selles nuias.
Peremees andis politseile üles; kõrtsi keldrist
leiti palju surnuluid.
52
Minu äpardused.
Erna Potsepp.
Kord läksin mina Valgast Võndu, jäin aga
rongist maha ja pidin jala minema Läksin ühe
kõrtsi juurde ja mõtlesin sinna ööseks jääda.
Kui ma kõrtsis sööma hakkasin, tulid hulk lät
lasi kõrtsi ja istusid kõik sellele lauale, kus mina
sõin. Kihutasid ikka endid minu pool£ künni
mind üle lauaotsa maha tõukasid. Lauaotsa all
maas istudes mõtlesin, kuidas nüüd siit edasi saan
minna, sest et sinna mul enam võimalik ei olnud
ööseks jääda. Näen korraga : üks mees sõidab
kõrtsi ette, seob hobuse kinni, paneb heinad ette
ja tuleb ise kõrtsi. Ajas palitu seljast ja algas
pummeldama. Seda nähes läksin mina välja,,
võtsin hobuse lahti, suskasin heinatropi kella
sisse ja istusin saani ning algasin sõitu. Kui
juba tükk aega olin sõitnud, jäi hobune äkki
seisma ja ei läinud enam paigast edasi. Vaata
sin ümber ja nägin, et olin surnuaia juures.
Kartes, et tagaajajad tulevad, sidusin hobuse
kinni ja läksin ise surnuaeda, trehvasin ühe risti
juurde, kus üks väike pada rippus ja liha täis.
Tegin sellele tule alla, et seda soendada, aga enne
kui sööma hakkasin, pidin keha natuke tühjen
dama Läksin natuke maad edasi ja kukkusin
ühte hauda, kus tühjad surnulinad sees olid.
Vaatasin ümber ja silmitsesin kuhu surnu on
jäänud, kui korraga kuulsin, et «kes seal hauas
on?» Vastasin, et mis sina minust tahad, katsu
et minema saad, muidu teen sind peeneks Siis
hakkas ta mind paluma, et tule välja ja lase
mind sisse, sest mina olen juba seitse aastat siin
olnud ja tahan jälle tagasi minna. Küsisin siis,.
53
-et kus sa käisid. Tema seletas, et olevat vennapulmas käinud. Et vend mind pulma ei kutsu
nud, läksin ise ja surmasin peigmehe ja pruudi
Seda kuuldes ütlesin, et kui sina niisuguse teoga
toime said, siis mina sind enne küll ei lase kui
sa ära ei seleta, kuidas neid jälle ellu saada Ta
ütles, kui minu puusärgist vasaku külje poolt
laastu võetakse, seda laastusuitsu neile ninasse
lastakse, siis tulevad nad kohe elusse. Siis võt
sin laastu nagu öeldud ja ronisin hauast välja.
Nüüd näen, et ei ole enam katelt lihaga ega ho
bust. Kõik olid ära kadunud 1 Hakkasin edasi
minema ja kuulsin umbes versta kauguselt ini
meste häält, läksin sinna poole. Sain teada, et
sääl ongi pulmad, kus noorpaar ära on tapetud ;
nüüd tahtsin neid elusse äratada. Palusin, et
mind öömajale võetakse, aga vastati, et meil ise
suur pahandus, sest noorpaar on surnud. Mina
aga lubasin neid jälle elusse äratada, siis võeti
mind kohe vastu ja pakuti kõiksugu toite, mis
minu väsinud keha hästi kinnitasid.
Läksin
rehetarre, kus noorpaar lamas, lasksin nendele
laastusuitsu ninasse ja kohe kargasid mõlemad
üles, nagu kunagi rõõmsas pulmatujus. Seda
teada saades, et noorpaar elus on, tormas noore
mehe isa ka rehetaresse,
üle läve tulles komis
tas ta ja kukkus maha nagu sumu. Kohe karga
sin ta juurde ja lasksin ka temale suitsu ninasse,
aga ta ei tulnud elusse. Siis tuli mul meelde,
•et ka kusi niisuguseid aitab ja valasin talle suhu,
mis pääle ka see üles ärkas. Minult küsiti, kust
ma selle tarkuse olla saanud. Seletasin, et seda
on teie vend teinud, keda teie pulma ei kutsu
nud ja kes juba seitse aastat hauas on olnud.
Siis palusid nemad mind, et kas ma ei saaks nii
teha, et see kuri inimene enam hauast välja ei
tule, sest ta käib igal õhtul kodus. Ma lubasin
seda teha. Siis anti mulle veel hulk raha
Läksin minema oma teed. Kolm meest, kes
olid näinud, et mina palju raha sain, tahtsid
minu raha ära röövida, üks ütles, et mina la
sen ta püssiga maha, aga teine ütles, et ei maksa
pauku teha, mina löön ta pussiga läbi, aga kol
mas ütles, et ei maksa, võtame talt raha ja löö
me sel vaadil, mis seal metsa ääres on, vits maha
ja põhi välja, siis pistame ta sinna sisse ja seal
võib ta siis elada ehk surra, see on tema asi.
Nii ka tehti. Panti ka põhi peale, ainult punniaugust sain mina välja vaadata. Istusin hulga
aega vaadis kuuni magama jäin, kui üles ärkasin,
kuulsin, et keegi kobistab vaati ja nuusutab punniaugust. Korraga näen, et üks saba tuleb vaadi
sisse
Võtsin mõlema käega sabast kinni, no
sõit algas. Kui juba hulga aega olin sõitnud,
tundsin ma korraga raksatust, vaat põrkas vastu
kivi ja mina lõin oma silma vastu kivi, nii et
saba lahti pidiu laskma, siis nägin, et minu sõiduloom oli hunt, kes nüüd metsa põgenes.
Kui
mitte lätivoorid vastu ei oleks tulnud, oleks hunt
mind käidud teed ühes vaadiga Valka tagasi
toonud, sest olin ju üsna linna ligidal, nii sain
mina kerge vaevaga ja raske põrutusega Valka
tagasi.
Ühest kaubajuudist, kes kõrtsi öömajale
J. Kivisäk, Karksist.
Kord oli rändaja kaubajuut ühte surnuaia,
kabelisse läinud ja näinud sääl ühte surnud nais-
XJkJ
terahvast, kellel ilusad siidi kingad jalas. Juudil
oluud himu neid omale saada, kiskunud jalast,
ei saanud kudagi, need olnud kui tinutud jala
külge kinni. Juudil ikka neid kiugi himu omale
saada. Siis ei aidanud muu nõu kui pidi mõle
mad jalad otsast ära lõikama. Nõnda ta ka tei
nud. Siis võtnud jalad ühes ja reisinud edasi,
ilma et keegi oleks teadnud. Läinud õhtul pi
medas kaunis tükk maad edasi künni ühte kõrtsi
ja palunud sääl öömaja, mida kõrtsmik talle ka
lubanud. Läinud kõrtsiahju pääle magama ja
jäänud sääl haigeks. Juut kusenud ühe pudeli
sisse ja käskinud kõrtsitüdrukut seda tohtri juurde
viia, kes sääl lähedal olnud, et tohter järele uu
riks, mis haigus tal olla Tüdrukul läinud tohtri
kätte viies pudel katki, muidugi läinud ka juudi
kusi kaduma, mida enam võimalik kätte saada ei
olnud. Tüdruk läinud kõrtsi ilma juudi teadmata
tagasi, võtnud uue pudeli ja viinud lauta lehma
alla, lasknud pudeli lehmal täis kuseda ja viinud
tohtrihärra kätte uurida. Tohter ütles: «Sellel
juudil saab homme hommiku kirju vasikas olema»,
ja saatnud tüdrukuga selle pudeli juudi kätte.
Juut küsinud tüdruku käest: «Mis tohter sulle
ütles » Tüdruk yastas juudile, «Tohtrihärra üt
les,. homme hommiku saab sellel haigel juudil
kirju vasikas olema,» Hommikul enne koitu
olnud lehmal kirju vasikas Tüdruk viinud va
sika salamahti ilma juudi nägemata juudi kõrvale
ahju pääle, kus juut maganud. Juut ärgates koh
kunud vasikat nähes ja katsunud, kuis aga minema
saanud mööda metsateed, jätnud kauba sinna
paika ahju pääle ja ka need surnujalad, mis ta
surnuaiast kaasa oli võtnud. Pärast tuli ilmsiks,
et juut need jalad surnul kabelist ära lõiganud.
Tänapäev on teadmata, kuhu see juut on jäänud.
56
Kuradiga kimbus.
J. Ekemann, Tapalt.
.Mees purjutanud õhtu hilja kõrtsis,
Tei
sed tahtnud meest hirmutada, ütelnud: «Ega
sina enam julge koju minna, metsas on tonte ja
kodukäijaid.»
Mees hoobelnud: «Minu pärast tulgu sada
kuradit mu vastu, ma teen nad kõik tümaks 1»
Varsti hakanud mees kodu poole tuigerda
ma. Metsasalgast olnud mehel läbi minna. Metsa
jõudes tulnud mehele must mees vastu ja ütel
nud: «Sina hooplesid, et tahad sada kuradit tümaks
teha 1 Mina olen ainuüksi 1 Tee, mis lubasid I»
Mees ehmatanud kangesti ära, ega saanud
sõnagi suust Võõras võtnud mehe kõrist kinni
ja pigistanud, nii et mehel mõistus pääst ära ka
dunud.
Kui mees üles ärganud, olnud päike juba
pääle lõune. Kõik kohad valutanud kangesti, ise
äranis kael. Kaelast oli võõras teda kinni võtnud.
Mees läinud suure vaevaga koju ja olnud seitse
nädalat surmaga yõitlemas.
Haiguse ajal näinud mees unes: üks valges
riides mees tulnud ta aseme ette, pandnud käe
ta pääle ja ütelnud : «Seekord saad sa veel ter
veks, aga kui sa edaspidi ennast ei paranda,
käib su käsi halvasti !»
Mees saanud selle järele varsti terveks. Ei
ole aga enam viinatilka oma suhu võtnud.
Mihkel Tihase suust.
57
Kadunud kõrts
J. Ekemann, Tapalt.
Mees läinud kõrtsi viina tooma. Lasknud
kõrtsis pooletoobise pudeli täis panna, võtnud
pool hunti reisipassiks ja hakanud koju minema.
Teel tulnud talle mees vastu, kes nagu tut
tav näinud olevat
Teinud juttu
Jutu vahel
riiübanud mõlemad tublisti. Varsti olnud pudel
tühi.
Mees sõnama : «Pudel tühi I Mida ma se
daviisi koju viin !»
Võõras vastu : «Tule tagasi! Ega kõrts
siit kaugel ole. Võta uus täis 1»
Mees valmis minema
Oli ju viina tooma
läinud- ega siis tühjalt maksa koju minna. Juttu
puhudes jõudnud varsti kõrtsi juurde Sääl ütel
nud võõras : «Siit kõrtsist ei maksa viina võtta.
Lähme edasi! Natukene maad siit eemal on teine
kõrts
Sääl on minu tuttav kõrtsmikuks. Sääl
on ka parem viin !»
Mees mõtelnud: «Ükskõik ! Eks ma siis või
natukene edasi minna!»
Läinud siis kahekesi edasi. Varsti jõudnud
teisi kõrtsi. See olnud palju ilusam kõrts kui
esimene. Tuba seest puhas, seinad valged. Kõik
nii, et lust vaadata
Võõras ütelnud viinatoojale: «Ole siin ees
toas. Ma lähen lasen ise viina. Ma tean, kus
kõigeparem viin on !»
Läinud siis teise tuppa. Mees istunud ette
tuppa pingi pääle, Silmitsenud teisi inimesi kõrt
sis.
Mõned riiübanud viina, teised istunud
muidu. Aga keegi ei ole sõna lausunud. Kõrt-
mik leti taga valanud tahtjatele viina klaasi, aga
kõik ilma sõnalausumata.
Mees kuulnud, kuidas võõras ankrust viina
lasknud. Oodanud tüki aega, aga ikka jooksnud
viin sorinal
Viimaks tulnud mehele tüdimus
oodates. Ütelnud iseeneses : «Kallis Jumal, kui
kaua ta ometi seda poolt toopi viina laseb 1»
Sedamaid kadunud kõrts ära ja mees leidnud
enese jõe silla päält istumast. Viinapudel olni d
niisama täielt taskus, nagu ta selle kõrtsis tasku
pandnud.
Mees läinud koju Sääl kuulnud ta, et juba
kaks päeva oli kodust ära olnud.
J. Böttclieri suust.
Õnnetuse otsija.
T. Viedemann, Tuhalast.
Elanud kord üks rikas peremees, kellel
kõiki olnud küll Ei ole millegist puudu olnud,
ega ole mees teadnud, mis tähendab õnnetus.
Tahtnud siis õnnetust tundma õppida. Istunud
hobuse selga ja läinud mööda ilrüa õnnetust ot
sima Ei olegi tarvis olnud väga kaugele minna.
Seitse versta kodust eemal olnud kõrts.
Mees
läinud kõrtsi, et seal mõni sõna juttu ajada
ja jälle edasi minna. Kui ta seal parajasti istu
nud, läinud salk sõdureid mööda.
üks sõdur
tulnud kõrtsi, tellinud pool naela viina ja ütel
nud : «Täna oli mul õnnetus, täna ma viina eest
raha ei või maksta.»
Kõrtsmikul olnud sõdur tuttav ja ta and
nud sõdurile viina võlgu. Peremees kuulnud, et
ov
sõdur õnnetusest rääkis, läinud kohe sõduii käest
küsima :
« ütle, kulla sõber, mis õnnetus sul oli, siis
ma maksan su viina raha kõrtsmikule ära »
Sõdur rääkinud, et temal on püssilukk ära
kadunud, mida tema on pidanud kinni maksma
Peremees küsinud selle luku hinda, mida sõdur
on nimetanud ja peremees maksnud talle selle
ära, Siis küsinud, kas sõdur võiks teda ka õpe
tada, kuidas saaks õnnetust tunda. Sõdur lubas
õpetada. Käskis istuda hobuse selga ja enese
järele tulla. Läinud siis lähema järve äärde,
järvel olnud juba õhukene jääkord peal. Käski
nud peremeest riided seljast ära võtta ja järve
ujuma minna. Mees öelnud, ega siis see veel
kellegi õnnetus ole. Võtnud riided seljast ära ja
läinud ujuma. Kui ta järves parajasti on uju
nud, võtnud sõdur tema riided ja hobuse ning
läinudki nendega minema Peremees näinud, kui
sõdur tema hobuse ja riietega ära läinud Tul
nud järvest välja, jooksnud hulk maad järele, ei
ole aga enam sõdurit käite saanud Mõelnud siis :
«Kust ma nüüd omale uued riided saan?» Vii
maks tulnud temale meelde, et seal ligidal mõi
sas tema sõber elas, kes mõisa puusepp oli.
Mõtles selle juurde minna omale teisi riideid pa
luma, et aga puusepp tööl oli ja noor naine üksi
kodus, siis ei julgenud ta ennast sellele Aadama
mundris näidata ning jäi nurga taha ootama
kuuni naine lehma lüpsma läks. Siis puges ta
tasakesi tuppa ahju alla ennast ära peites, kus
ta mõtles nii kaua oodata, kui sõber koju tuleb.
Puusepal oli noor ilus naine, kes mõisa opmannile meeldis ja see käis teda tihti vaatamas,
mida puusepp ei teadnud. Ka täna tuli opmanil
puusepa naise juurde, tõi omalt poolt kaks toopi
60
kibedat ja ankrutäie õlut. Naine tegi kooke ja
muud surimuri, sõid ja jõid kõbud täis, mis üle
jäi selle pani naine kõrvale, prae ja koogid ahju,
viinapudelid sängi peatsisse ja õlleankru sängi
alla, ise heitnud opmanniga sängi magama. Kui
nad maganud, tulnud naise oma mees koju ja
opmann pugenud ahju alla. Mees küsinud naise
käest süüa :
Naine öelnud : «Mul ei ole sulle midagi
anda, ma ei teadnud, et sa täna koju tuled, sa
ei lubanud ju koju tullagi ja oma pärast ma ei
hakanud ka ühtegi keetma »
Toonud siis mehele silku, leiba ja kalja laua
le, millega mees rahul olnud. Söönud söömakorra ära ja heitnud siis magama. Kui ta juba
tublisti norskanud, siis on peremees, tema sõber,
ahju all opmanni käest omale riideid küsinud,
mida aga opmann ei ole tahtnud anda.
Pere
mees hakanud opmanni ähvardama ja lubanud
teda seal ära kägistada, siis on opmann talle oma
riided andnud. Riided seljas pugenud peremees
ahju alt välja ja läinud tasakeisi uksest õue.
Teinud siis ukse prauh lahti ja teretanud valju
häälega: «Tere õhtust,» mispääle sõber unest
üles ärganud ja küsinud :
«Mis sina siis ka siin pool käid?»
Peremees öelnud : «Eks ma tulnud ka mõne
aja tagant oma vana sõpra vaatama. Olen tükk
maad ära käinud, kõht läks tühjaks, otsi mingit
kehakinnitust »
Puusepp öelnud : «Meil ei ole midagi, mil
lega võõrast vastu võtta, ainult silku ja leiba on,
kui sa sellega rahul oled.»
Peremees öelnud: «Küll sul on, aga sa
oled ihnus, ei küüni anda, vaata sul ahjus on
61
praad ja koogid »
Puusepp läinud ahju vaatama ja leidnudki
sealt prae ja koogid.
Kui road laual olnud, öelnud peremees :
«Noh otsi natuke viina ka söögi alla, siis mait
seb parem.»
Teine öelnud, et tal mitte maikugi majas ei
ole.»
Teine öelnud jälle: Sul on küll, aga sa ei
taha anda, vaata sängi peatsis on kaks toobist
pudelit täis, ühest on natukene võetud, aga teine
on päris täis » Puusepp läinud vaatama ja leidnud
ki sealt kaks pudelit kibedat täis Puusepp pand
ilud oma sõbra tarkust väga im§ks. Võtnud siis
kumbki oma tipsud ära ja hakanud sööma,
Kui kõhud täis, siis öelnud peremees: «Noh
too siis õlut ka söögi peale »
Puusepp öelnud: «Noli seda asja mul küll,
ei ole piiskagi kodus.»
Peremees öelnud : «Ah sul on küll, aga sa
oled ihnus, ei küüni anda. Vaat sängi all on
ankur täis.»
Teine läinud vaatama ja leidnudki sealt
õlleankru, siis on sõbrad üheskoos tublid lonksud
joonud, mille mõjul keelepaelad on vallale peasnud, jutt on jooksnud üsna sorinal.
Viimaks läinud juttulõng vaimude valda.
Peremees öelnud : «Kuule, sul on kurivaim ma
jas.»
Aga puusepp ei ole seda uskunud.
Siis
käskinud võtta ahjuroobi ja kurjavaimu ahju alt
välja ajada. Puusepp võtnud roobi ja hakanud
ahju all kobama ja opmanni küljekonte taguma,
nii et opmanni elu üsna kibedaks läinud ning ta
paremaks arvanud sealt välja pugeda ja putku
panna. Mehikene tulnud ahju alt välja, kus ta
62
ennast oli üleni mustaks määrinud põlenud ahju
roobist, näinud välja kui noor kurivaim ja kadu
nud kui tuul sealt, ega ole enam sestsaadik puu
sepa naise juures käinud.
Nüüd läinud peremees koju ja ütelnud nai
sele :
«Õnnetused ikka veel kannatab inimene
ära, aga kui viletsused su kaela tulevad, ei siis
enam ole eluga tegemist »
Mõisasaksa surmatagu.
A. Kivi, Hõbedalt.
Vanal ajal olnud ühel teomehel ilus naine.
Mõisahärra hakanud salaja teomehe naise juures
käima, kui teomees kodunt ära olnud,
Kord kui mõisahärra parajasti teomehe naise
juures olnud, tulnud teomees ilma teadmata koju.
Kui mõisahärrat naise juures näinud, vihastanud
ta mis hirmus ja löönud esimese vihatujuga
härra surnuks. Aga mis nüüd teha ? Kuhu
härra keha panna ’? Mehel hea nõu kallis Ra
kendab hobuse vankri ette, härra ree peale riiete
alla ja viinud öösel ära kõrtsi juurde, pand aud
härra ilusasti kõrtsi seina äärde seisma, nii et
aru ei ole saada, kas härra elus või surnud.
Teomees läinud ise koju
Teisel hommikul tuleb rannamees hobusega
kõrtsi ette ja näeb härrat. Hüüab: «Hei, hei
mõisasaks, hoia eesti»
Ei mõisasaks hoia eest ühtigi Rannamees,
hüüab uuesti: «Sa kuuled, mõisasaks, hoia eest I
Muidu tuleb hobu otsa!»
63
Ei sünni paremat. Rannamees ajab hobuse
otsekohe härra poole Aisa ots käib härrale vastu
rinda ja härra kukub «karkäuh» pikali. Ehma
tades jookseb rannamees härra juurde ja näeb,
-et mõisasaks surnud.
Püüab mõisasaksa üles ajada, aga ei see
tõuse sugugi. Viimaks saanud ta otsusele, et
mõisasaks surnud. Mees häda täis, mis nüüd
teha? Aisa ots lõi härra surnuks. Pandnud
teise vankri peale ja viinud mere äärde. Seal
pandnud ta härra istukille lootsikusse istuma ja
saatnud selle niimoodi mere peale. Rannamees
läinud ära
Saarlane olnud merel kalal. See näinud
mõisasaksa, hüüdnud: «Hei mõisasaks, hoia
eest 1»
Ei mõisasaks tee väljagi. Saarlane mõtleb :
pagana pärast, kui uhked need mõisnikud on.
Ma hüüan hoia eest! ja tema ei hoia eest ega
vaata otsagi. Hüüdnud uuesti:
«Kui ei hoia
eest, ma löön mõlaga »
Ei mõisasaks tee ikka väljagi. Saarlane
virutab mõlaga Mõisasaks langeb lootsikupõhja.
Saarlane vaatab — mõisasaks surnud 1 Arvab,
et tema mõisasaksa tapja pidi olema, võtab teise
sülle, paneb pea ettepidi ja laseb «sulpsti» merre.
Merepõhjas on ka vist mõisasaks praegu, ega
teadnud keegi mõisarahvas, kuhu mõisahärra nii
äkki ära oli kadunud.
64
Rehest kõrtsi.
J. Ekemann, Tapalt.
Rehepapp maganud üksi mõisa rehes. Öö
sel kuuleb t,a, et keegi teda läbi ukse hüüab r
«Jaan ae 1»
Tema vastab : «Mis sa tahad ?»
Ukse tagant hüütakse jälle:
«Hakkame
minema »
Rehepapp küsib: «Kuhu me siis lähme?»
«Sinna-tänna I» vastatakse õuest.
Rehepapp teeb ukse lahti ja vaatab, kes
seal peaks hüüdma, pole näha midagi. Paneb
jälle ukse kinni, seesama hüüdmine. Rehepapp
hüüab südame täiega: «Kes kurat seal karjub.»
Kohe sellepeale tulnud hulk mehi uksest
sisse ; võtnud rehepapi õlale ja uhtinud ligemasse
kõrtsi Seal olnud teisi seesuguseid ju enne hea
hulk koos.
Rehepappi peetud hästi üleval;
viina ja õlut olnud nii et küll sai.
Peale
poole ööd viinud mehikesed jälle rehepapi ilusti
sinna tagasi, kust tõid ja kadund ise üksteise jä
rele ära
Sedaviisi teinud nad igal õhtul Rehepapp
rääkinud seda lugu ka teistele Teised ei usu,,
lähevad rehepapi juurde öösel, et vaadata, kas
tõsi on, mis ta räägib. Aga ei siis ole kihku
kahku kuulda, kui rehepapil seltsimehi on. Tei
sed pidasid rehepappi suureks valelikuks. Nii
pea aga kui rehepapp üksipäini rehes oli, viidi
ta jälle kõrtsi.
Ühel hommikul leiti rehepapi müts rehe
põrandalt, aga teda ennast polnud kusagil näha.
Vist viisid kuradid ta enese juurde päriselt ela
ma, et siis neil enam pole tarvis rehes käia.
65
Imelik kõrts,
O. Hintzenberg, Amblast.
Mees läinud kõrtsi vastlaõhtut pidama. Tei
nud enesele kaunis sooja pää, võtnud siis hobuseohjad pihku ja hakanud koju sõitma. Sõites
jäänud tukkuma. Korraga jäänud hobune seis
ma.
Mees tõstnud kirudes pead, et hobuse
seismajäämise põhjust vaadata. Näinud : hobune
seisnud tuledega valgustatud maja ees. Majast
kostnud pillimäng, tantsutrampimine ja müra
välja.
«Näe imeti» mõtelnud mees. Hobune kee
ranud kõrtsi juurde tagasi. Kõrtsi tunnistades
saanud aga aru, et see mitte see ei olnud, mille
juurest ta vähe aja eest ära sõitis. Kõrtsitoast
tulnud inimesi välja, need tulnud temale lahkesti
vastu, aidanud hobuse kinni siduda. Andnud
ka heinu ette, et loomal igav ei oleks ning kut
sunud mehe siis kõrtsi.
Kõrtsi astudes näinud mees seal palju tant
sijaid Pillimängija tõmbanud kõrtsi laua peal
pilli. Mehele antud viina ja õlut, pistetud ka
sigar suhu ja kutsutud siis tantsima. Mees ol
nud sellega nõus : kõrts olnud üsna külmavõitu
ja mehel olnud juba ennegi külm.
Küll mees siis tantsinud. Olnud täis tubli
tantsumees, varsti hakanud juba soegi. Mees
visanud esiteks kasuka maha, siis kuue ja vesti
ning tantsinud edasi. Hakanud kesköö jõudma.
Umbes kukelaulu ajal käinud otsekui plah
vatus. Mees leidnud enda lausa pimedast. Enese
ümber katsudes leidnud, et metsas kännu otsas
istub. Seljast võetud riided olnud istumise all.
Hobune olnud puu külge kinni seotud, sipelga-
66
hunnik ees. Käbi olnud mehel sigari asemel suus.
Mehe nahk auranud aga külmast ilmast ja särgi
väel olemisest hoolimata, Katsunud, et riided
selga saanud ja hakanud nüüd kodu poole mi
nema, kuhu ta varsti õnnelikult jõudnud.
Vanapagana pill.
J. Kukrus, Pärnust.
'Vanast oli üks poiss kõrtsist tulnud lõõtsapilli mängides. Korraga tulnud üks saksa tõld
temale vastu ja härra ütelnud: «Meil on täua
suur pidu., tule meile mängima »
.
Poiss vastanud, et temal mitte aega ei ole,
homme olla tööpäev, siis ei jõuda ta tööd teha
Härra aga vastanud : «Küll mina kõik seda
maksan »
n ...
Poiss istunud tõlda ja sõitnud uhe suure
tuledega valgustatud lossi ette ja astunud härraga
lossi. Poisile antud pehme leentool ja kästud
mängida. Küll ta sääl mänginud ja saksad,
keda väga palju olnud, küll meeste- küll naiste
rahvaid, tantsinud väga imelikke tantse.
Kui küllalt tantsitud, maksetud pillimehele
rohket palka ja saksad kadunud ära, loss aga
jäänud kottpimedaks.
Kui hommik jõudnud,
tulnud rehepeksjad lossi ja poiss näinud, et ta
kaksiti reheparre peal istunud, ehk ta küll õhtul
pehmes leentoolis oli aset võtnud.
67
Kolme koeraga mees.
A. Kivi, Hõbedalt.
Ühte kõrtsi tulnud kord mees, kellel kass
olnud. Seal kõrtsis olnud väga palju hiiri ja
rotte.
Mees palunud kõrtsist öömaja. Lubatud.
Mees heitnud magama; pandnud kassi oma
peaotsa.
Kogu öö jooksul püüdnud kass hulk hiiri
ja rotte kinni ning söönud ära.
Teisel päeval märganud kõrtsmik imestusega; mis kass teinud. Ta polnud enne veel kassi
näinud. Tahtnud kassi ära osta ja pakkunud
kallist hinda. Mees pole müünud.
Viimaks ütelnud kõrtsmik :
«Mul on kolm vägevat koera; anna siis
nende eest see kass minule.»
Sellega olnud mees nõus. Andnud kassi
ja võtnud koerad. Kõrtsmik ütelnud:
«Nende koerte nimed on : kuule, näe, murramaha. Kui tahad teada, kas midagi iseäralikku
kuulda on, ütleb koer «kuule» kohe sulle seda.
Kui tahad teada, kas midagi iseäralikku näha on,
ütleb koer «näe» seda sulle kohe. Tahad midagi
maha murda lasta, siis teeb seda koer «murramaha » Sul on vaja neid ainult käskida, näha
ohk maha murda.»
Mees võtnud koerad ja hakanud ära mi
nema
Varsti tulnud talle nõialoss vastu. Sinna
mõtelnud koertega mees minna.
Ta lasknud
koera «murramaha» abil kõik väravad ja uksed
murda ja läinud lossi vangikeldrisse.
68
Vangikeldris olnud kolm kuningatütart van
gis. Need hakanud rõõmu pärast käsi kokku löö
ma ja hõiskama:
«Vaeh 1 ristiinimene ! kuidas sina siia oled
saanud ? Eks sa tea, et kes siia kord satub, siit
enam see ei pääse.»
Mees vastu :
«Seda tean ma küll, aga pole kartust, need
koerad aitavad mind. Ma tulin teid päästma.
Ta viinud kuningatütred välja. Käskinud
koera «kuule» kuulata, kas midagi kuulda on.
See vastanud, et väga kaugel sõidumürinat
kuulda on. Kuningatütred ütelnud, et see kõige
noorem nõid on, kes koju tuleb
Mees käskinud koera «näe» vaadata, kas ke
dagi näha on.
See vastanud, et umbes 300 versta peal noo
rem nõid kodu poole sõidab.
Varsti olnud ka noorem nõid kodus. Tei
nud kuningatütreid nähes väga kurja näo, püüd
nud siiski koertega mehe vastu lahke olla ning
tulnud üsna mehe ligidale.
Korraga karanud ta mehe kallale, et seda
ära kägistada ja nahka panna. Mees aga ütelnud :
«Murramaha 1»
Ah sa ime, kui «murramaha» nõia kallale
karanud ja selle kohe maha murdnud.
Üks kuningatütar oli vaba.
Mees käskis koera «kuule» kuulata, kas
veel midagi on kuulda. See vastanud, et sõidumürin on kuulda. Koerte mees käskinud koera
«näe» vaadata, mis näha on. See ütelnud, et
keskmine nõid koju sõidab.
Varsti olnud ka keskmine nõid kodus.
Kurja näoga vaadanud ta kuningatütarde peale.
69
Püüdnud siis koertega mehe vastu lahke olla
ning tulnud üsna mehe ligidale.
Korraga karanud ta mehe kallale, et seda
ära kägistada ja nahka panna. Mees ütelnud:
«Murramaha »
Silmapilk murdnud «murramaha» nõia ära.
Teine kuningatütar vaba.
Mees käskis koera «kuule» kuulata, kas veel
midagi kuulda on. See vastanud, et sõidumürin
kaugelt kuuldub. Koerte mees käskinud koera
«näe» vaadata, mis näha on See vastanud, et
kõige vanem nõid kaugel kodu poole sõidab
Varsti olnudki vanem nõid kodus. Hirmsa
näoga vaadanud ta kuningatütarde peale. Püüd
nud siiski koertega mehe vastu lahke olla ning
tikkunud mehe ligidale
Korraga karanud ta mehe kallale, et teda
ära kägistada ja nahka panna. Mees ütelnud :
«Murramaha.»
Ah kui see koer karanud nõia kallale, siis
pole olnud muud kui ragin taga, kuid see nõid
oli liig tugev ja koer ei ole üksi temast jagu
saanud.
Mees ütlema: «Kuule ja näe!»
Koerad «kuule» ja «näe» karanud «murrainahale» appi ja nüüd polnud nõiast muud kui
tükid taga.
Kuninga kolm tütart olid nüüd päästetud.
Koerte mees viinud nad kõik 'oma isade
juurde tagasi. Kõige ilusama kuningatütre saa
nud koerte mees omale naiseks ja selle isalt poole
kuningriiki päranduseks. Koerad kadunud ise
enesest tema juurest ära.
70
Hobuse noorskamine.
M. Aija, Veelt.
Ühes kõrtsis olnud hulka mehi koos, kus
kõiksugu asjade üle juttu aetud. Üks mees kaebanud teistele, et tema hobune ei söö kuidagi
moodi heinu ; kui neid tema ette paned, igakord
peab noorskama ja eemale kippuma.
Meeste seas olnud ka üks Saaremaa mees,
see ütelnud: «Kas sinu hobune siin on, eks
vaatame, mis tal siis viga on.» Mehed läinud
hobust' vaatama. Peremees pakkunud hobusele
heinu. Niipea kui ta heinad maha pannud, ha
kanud hobune noorskama ja tagasi ajama. Saa
remaa mees ütelnud: «Kuidas siis hobune heinu
peab sööma kui külamees hundipoja heinte sisse
on pannud » Ta läinud, tallanud jalgega heinte
peal ja ütelnud : «Noh nüüd pole enam karta,
et ta hobust hirmutab » Sestsaadik hakanud ho
bune sööma ja ei ole enam ilmaski kartnud.
Sisalik viinaklaasis.
P. Scheller, Orgitalt.
Kaks*meest istunud ühes kõrtsis leti ääres
ja puhunud juttu. Üks neist olnud postipoissja teine talumees. Talumees ostnud pool kortlit
viina, rüübanud ise enne ja pärast pakkunud
postipoisile. Postipoiss, kellePaga sarnased vigu
rid tuttavad olid, ei rüübanud mitte kohe, vaid
pani peo klaasipõhja alla ja vaatas sinna sisse.
Kohe näinud ta, et viina sees väike sisalik üm
ber ujunud. Silma nähtavalt paisunud see ikka.
71
suuremaks. Äkilises vihas andnud ta mitu tulist
kõrvalopsu talumehele õpetuseks, et teinekord
viienda käsu vastu ei peaks eksima ja läihud kõrtsiuksest välja.
Kerjaja öömajal.
A. Reimann, Hanilast.
Kerjaja palunud kõrtsimehelt öömaja. Kõrt
simees ütelnud : «Kui sa kõrtsi eestoas tahad
magada, mis väga külm on ; paremat mul sulle
anda ei ole.» Kerjaja : «Ei sellest pole viga midagi,
kui aga varju alla saan » Jäänud öömajale. Öö
sel haukunud koer õues õige käredasti. Kerjaja
ütelnud Kõrtsimehele: «Mine õue, vaata, mis see
koer sääl haugub» Kõrtsimees: «Mis sääl vaa
data on, et teekäijad lähevad mööda, eks ta hau
gu nende peale » Läinud siiski vaatama. Tul
nud tagasi. Kerjaja küsinud: «Kas oli õues
midagi näha?» Kõrtsimees pole kerjaja küsimuse
peale midagi vastanud. Jälle haukunud koer.
Kerjaja käskinud jälle kõrtsimeest vaatama minna.
Kõitsimees läinud. Tulnud tagasi, pole sõnagi
lausunud. Kolmandat- korda haukunud koer ja
keijaja ütelnud : «Kõrtsipapa, mine vaata veel,
mis ta sääl haugub ?» Kõrtsimees läinud. Vaaaa.D,ll(^ *ia tulnud tagasi, ilma et kellelegi oleks
lääkinud, mida ta õues näinud. Hommikul kü
sinud keijaja kõrtsimehelt : «Mis sa õues nägid,
sest sa käisid kolm korda, ometi pidi igakord mi
dagi näha olema.» Kõrtsimees vastanud: «Esi
mesel korral oli kõik kõrtsiesine surnud hobuseid,
veiseid ja muid loomi täis; teisel korral nägin
72
surnuid inimesi maas olevat ja kolmandal korral
oli kõik kõrtsiesine ja kaugemad kohad viljakotte
täis » Kerjaja ütelnud selle peale : «See tähen
dab, et pea tuleb suur surm, esiti surevad loo
mad, selle järele inimesed ja siis on vilja küll
järel, aga pole neid, kes vilja ära söövad.»
Vaesuse kaotaja.
J. Prooses,
Tornimäelt.
Kord ühe kõrtsi juures jutustanud külamees
teisele oma puudust, et tee, mis sa teed, muretse
mis sa muretsed, aga vaesus kipub ikkagi vägisi
kallale. Mõni mees näikse üsna vähe muretsevat,
aga jõudu küll, räägitakse, et vedajad on, peaks
mulle ka vedajad tooma 1 Mees kellele niisugust
juttu räägitud, olnud ise vedajate tegija. Mees
ütelnud : «Hea küll, ma tahan sulle anda, tule
natukese aja pärast hoovi » Natukese aja pärast
kutsunud siis' külamees vaesemehe kõrtsi hoovi ja
ütelnud kahele hilpharakale: «Vaata, teie peate
nüüd selle peremehe sulaseks saama, olge hool
sad !» Nüüd hakatud vaesele mehele vara küllal
daselt kätte vedama, aga viimaks tüütanud mehi
kesed peremehe siiski ära, ikka ühtepuhku kisen
danud : «Anna tööd, anna tööd!» .Kui peremehe
kannatus üsna otsas olnud ja mehikesed jälle
tööd peale ajanud, peeretanud mees ja ütelnud ;
«Püüdke nüüd hais kinni ja tooge mu kätte!»
Mehikesed pandnud küll tuhat nelja haisu järele,
aga ei saanud kätte. Sestsaadik saanud mees
jälle oma sulastest lahti.
73
Kõrtsmiku tulihänd.
A. Kivi, Rakverest.
Üliel kõrtsmikul olnud tulihänd. See oli
talle juba küllalt vara sisse kandnud. Kõrtsini*
kui tõusnud oma hinge pärast juba hirm. Taht
nud sellepärast tulihännast lahti saada.
Ükskord olnud kahe mõisa teomehed seal
kõrtsis peatamas. ühe mõisa mehed ikka torki
nud seda tulihända, teise mõisa mehed jälle pai
tanud ja silitanud teda.
Tulihänd kandnud aga torkijate reed kõik
puude latva : hobused viinud sügavasse kuristikku.
Paitajate regedele kandnud aga palju viljakottisid.
Teomehed läinud välja Torkijad pole oma
hobuseid kusagil näinud; paitajatel olnud aga
viljakotid rees
Viimaks leidnud torkijad omad reed puude
otsast; hobused leidnud nad sügavast kuristikust
ülesse
See oli nüüd nende palk
Kord tulnud sant sinna kõrtsi. Sellele pak
kunud kõrtsmik oma tulihända Sant kohe ka
nõus. Tehtud tulihännaga 10 aasta peale kaup.
Siis pidi tulihänd sandi hinge pärima.
Kõrtsmikul hea meel, et hingepärijast lahti
sai; andnud veel kaks rubla sandile tulihännaga
kaasa —
Tulihänd kandnud sandile 10 aastat vara,
siis oli sant ka jõukas mees.
Nüüd ka sandil mure — küll kurinahk pea
Tinge pärib. Mõtelnud ja mõtelnud, kuidas nüüd
ise tulihännast lahti saaks.
Sant käskinud tulihännal kirikutorni otsa
linaseemnetest kuhja teha,
74
Tulihänd vabandama et, «Ei ma seda kiili
saa, ma kardan kirikut. Saada mujale.»
Sant pandnud mehikese püsti ridva otsa
linaseemnetest kuhja tegema.
Tulihänd kandnud hulga seemneid kokku ja
hakanud ridva otsa kuhja tegema. Aga ridva
otsas ei ole enam seisnud kui paar seemet Kuh
jast ei juttugi.
Läinud siis kus see ja teine ja jätnud ka
sandi hinge pärimata
Kõrtsimehe naisevõtmine.
J. Hünerson, Karksist.
Ühekorra elanud üks poissmees kõrtsimees
ühes oma seitsme siidipoega Mõelnud ka naist
võtta, aga omast linnast pole kuidagi saanud.
Läinud siis nõia juurde nõu küsima. Nõid õpe
tanud : «Käi sakste treppide peal ja kuhu jalapülikimise raua külge jalg kinni jääb, säält saad
naise. Jalg pole aga kuhugi kinni jäänud. Läi
nud siis viimaks veel ühe pütisepa trepile, kuhu
aga jalg kinni jäänud. Pütisepal olnud kaks
tütart Vanem tütar pole tulla tahtnud, noorem
aga küll. Mehel olnud hea meel, läinud siis kõrtsi
purjutama. Teistel olnud paha meel, et mees nii
halvast soost naise võtnud.
Üks kelm läinud selsamal õhtul kõrtsimehe
noore naise magamiskambrisse, varastanud laua
pealt laulatussõrmuse ära ja viinud kõrtsi, näida
nud mehele ja ütelnud, et vaata, mis ma su nai
se käest sain. Kõrtsimees ja seitsme siidipoe
omanik vihastanud selle üle kangesti, Lasknud
75
pütisepal suure klaasist akendega vaadi teha . ja
ajanud naise ühes kõige sõrmusega vaati ning
lasknud vaadi merre. Nii jäänud jälle naisest
ilma
Rätt läheb odras.eemet tooma.
P. Scheller, Orgitalt.
Ükskord seisnud teekäijad Pärnu maantee
ääres ühe kõrtsi ees. Olnud õhtune aeg. Korra
ga näinud nad ratti metsast välja tulevat ja kõrtsi
eest üle tee venivat
üks kõrtsi ees seisjaist
meestest hüüdnud järele: «Leenu, kuhu sa
lähed?» «Lähen N. mõisast odraseemet tooma.!»
vastanud rätt ja veninud peatamata edasi. Kõik
kõrtsi ees seisjad kuulnud mehe kui ka räti häält.
Imelik olnud see, et keegi pole rätis inimest ära
tundnud peale selle mehe, kes ratiga kõnelnud.
Joodik varrusid (ristseid) pidamas.
O. Hintzenberg, Koerast.
Elanud kord õige joodik mees. Ta käinud
väga tihti kõrtsis seda va’ elutilka võtmas. Nai
ne pole sellega aga sugugi rahul olnud; tolmutanud mõnel niisugusel korral mehe naha tublisti
läbi. Joodik pole siis tihti joobnult koju läinudki
vaid maganud enne kusagil peatäie välja, sest
targa peaga jaksab ometi naisele vastu hakata —
Kord tuigerdanud mees jälle kõrtsist kodu poole.
Olnud juba sügisene vilu aeg. Mees kujutanud
76
oma endised tülid oma vaimusilma ette ja võtnud
nõuks mitte enne hommikut koju minna. Vaa
danud ringi, kus puhata saaks Teest natuke ee
mal välja pääl, olnud mõisa rehi. «Müüd on re
hepeksu aeg see on soe, seal on hea puhata.»
Läinudki reheparsile, vili olnud parsil, mees
viskanud sinna sirgu. — Mees pole »veel õieti
magama saanud jäädagi, kui juba jälle reheuks
lahti tehtud ja keegi tuppa astunud. Sissetulija
võtnud tule ülesse, nii- et rägisenud ; mees parsil
saanud aru, et ta hammastest tule ülesse võtnud.
Kuid mees pole kartnud ; joobnud mees on väga
julge. Vaadanud, tulijal olnud suur kõrge toru
kübar peas; aina isanda sorti mees. — See ha
kanud nüüd rehetuba korda seadma : toonud nur
gast pikad lauad, toolid, taldrikud, noa, viinapu
delid ja kõik mis tarvis ning seadnud laua peale.
Siis, kui juba kõik korras, läinud ta õue ja vilis
tanud kolm korda läbi hammaste Nüüd tulnud
tuppa suur hulk rahvast; küll mehi, küll naisi,
kõik toredates riietes. Mitmel naisel olnud väi
kesed lapsed süles — ka paar õpetajat tulnud.
Nüüd hakanud söömine ja joomine Ka meeski
parsilt kutsutud sööma, otsekui oleks teatud, et
ta parsil on. Kui nad söönud ja joonud olid
läinud mees jälle suurte sakste jalust parsile ta
gasi. üks mees tulnud temale järele, suur saiakannikas käes, ütelnud: «Vii see koju naisele
ega ta siis enam ei riidle » Toppinud saiakannika
hoolsasti mehele põuetasku. Nad korjanud nüüd
laualt toidud ära ja hakanud ristimise vastu
seadma
Juba olnud vaderitel lapsed kätte peal
valmis ja õpetajad ametitoimetust algamas seal —
«kukeleegu 1» kostnud kuke laul, kõik olnud
kadunud ja tuba pime. Mees keeranud teise
külje ja uinunud magusasti. Kõht varruroogasid
77
täis, mis nüüd viga magada. Nagu ikka nii ka
nüüd võttis naine meest tõrelemisega vastu, mil
lest aegamööda riid oleks tekkinud. «Kus sa
laisklesid nõnda kaua, päev juba lõunas.» —
«Varrusid pidasin, mis sa kohe nii väga kaagu
tad.» — «Soo-oh või varrusid. Kus need olid?»
pärinud naine uudishimulikult. — «Eks rehes » —
«Rehes, kes seal varrusid peab.» Nüüd seletatanud mees naisele kõik varruloo ära, kuid naine
pole uskunud. Viimaks tulnud mehele meelde,
et talle ju tükk saia kaasa antud. Võtnud ande
taskust välja, see pole muud olnud kui — pool
hobusekapja Sestsaadik jätoud mees joomise ja
naine riidlemise sootuks maha, sest nad saa
nud aru, et need põrgulised ise olid, kes seal re
hes varrusid pidasid.
Kaval varas.
O. Hintzenberg, Tapalt.
Taluperemees läinud kõrtsis ühe mehega
vaidlema. Peremees ütelnud: Seda pole veel
juhtunud, et minu majast midagi ära on varas
tatud. Mul kaks tigedat koera, need teevad va rü
gate pü&sid kohe sõredaks. Võõras mees ütelnud :
«Tahad, ma varastan su koerad ja teen ka sulle
omale tubli tüki, nii et kaua saad mälestada.» —
«Ei usu 1» vaielnud peremees. «Veame kihla saja
rubla peale » «Veame minugi pärast, ütelnud va
ras «saja rubla peale » Vedanudki. Varas ost
nud head liigud, andnud peremehsle veel kojuminemisekski kaasa. Käskinud seda lugu ka
kodus omale rahvale rääkida. Peremees läinud
78
koju, rääkinud seal sulastele, tüdrukutele ja pere
naisele seda lugu. Nad joonud siis üheskoos viina
künni kõik joobnuks jäänud. Varas tulnud öösel
pimedas, kui paraja aja arvanud olevat; võtnud
laia koti kaasa. Luuranud siis tasakesti koerteputka juurde. Koerad pole sugugi kuulnud, et
mees tuleb. Varas seadnud koti putkasuu ette
ja koputanud siis vastu putkat Haukudes jooks
nud koerad välja, õnnetuseks kohe koti sisse.
Nad hakanud seal tublisti rabelema, vargal pole
paremat nõu olnud kui tapnud koerad ära. Ripu
tanud siis ühe koera kotta varna otsa ja teisel
lõiganud kõhu lõhki. Ta pandilud koerte soolikakimbu viinauimastuses magavate tüdrukute va
hele. Puistanud koeramao sees oleva kraami pe
remehe ja perenaise asemele. Sulased, kelledel
mõlematel pikad juuksed olnud, sidunud ta juuk
seidpidi ühte. Läinud siis -hirvitades minema —
Perenaine ärganud kõige enne viinauimastusest
Tundnud paha haisu, ase olnud ka rabane. Ar
vanud, et peremees alla teinud. Hakanud teda
ülesse äratama, üteldes : «Sedap sa alati kõrtsis
käid ja viina jood, nüüd ei jäksa sina ennast
enam pidada ja teed juba asemele.» Peremees
pole arvanud oma jao olema ja ütelnud : «See
sinu oma tegu!» Nad vaielnud ja riielnud kaua.
Viimaks ärganud noorem tüdruk ülesse. Leidnud
asemelt ühe sooja ja libeda kimbu. Ajanud ka
vanema tüdruku ülesse ja ütelnud sellele : «Sedap
sina möllad ikka mõisapoistega, näed nüüd, mis
sul siin on.» — Vanem tüdruk pole ka mitte
seda omaks võtnud, vaid ütelnud : «Ise möllad
üleaia Jaaniga, sinu oma jagu.» Sulased ärga
nud ülesse. Üks tahtnud ülesse tõusta, kuid juuk
sed olid neil ühte seotud, mõlemil olnud väga
valus. «Miks sa karvust kisud?» karjunud esi
79
mene.
saanud
kihlveo
kunagi
«Ise kisud mind,» karjus teine. Viimaks
kõik eksitusest aru Varas saanud oma
järele sada rubla. Peremees pole enam
kiidelnud.
Viiulimängija.
A. Kivi, Hõbedalt.
Korra olnud viiulimängija. Pole ta midagi
mänginudki, aga uhkustanud mehike alati, et
tema viiulimängija. Käinud alalõpmata kõrtsides
mängimas. Mänginud ja teised tantsinud. Kõik
pidanud mehest palju lugu.
Ükskord kui viiulimängija parajasti kodus
olnud, tulnud keegi mees tema juurde ja ütelnud :
«Tule meile viiulit mängima.»
Ta pole tahtnud minna, et mees on tund
mata, kuid läinud siiski.
Võõras mees viinud ta suurde metsa Metsa
sees olnud tore kõrts. Sinna sisse viidud viiuli
mängija.
Palju saksarahvast oodanud teda sääl ja
olnud valmis tantsima Niipea kui ta sinna jõud
nud, pandud ta kohe mängima ja saksad" haka
nud tantsima.
Viiulimees mängib vähe aega ja ootab, et
saksad ehk lähevad puhkama ja et tema ka saaks
puhata. Ei! muudku kolberdavad aga pealegi.
Vahest käib mõni akna juures, pistab sõrme pu
delisse, mis aknal oli ja kastab silmi.
Ena ometegi jäävad kord seisma. Lähevad
kogu kupatusega teisi tuppa.
80
Viiulimees astub akna juurde ja pistab ka
sõrme pudelisse ning kastab silmi. Imet! ta ei
ole kellegi lossis, vaid kesk suurt metsa, väikese
lagendiku peal. Istepaigaks olnud tal känd.
Saksad pole kellegi saksad olnud, vaid täied
kurjadvaimud, sabad taga, sarved peas ja kabjad
jalgade otsas. Nad ütelnud viiulimehele : «Anna
nüüd viiulile jemu »
Andnudki jemu. Saksad tantsinud, nii et
kabjad välkunud.
Viimaks tüdinenud viiulimees koguni ära.
Ta ütelnud : «Jumal hoidku, kui kaua teie tant
site ?»
Vaevalt saanud mees selle sõna ütelda, kui
kurjadvaimud kõik nagu kuusekäbid viu ja viu
ära lendanud.
Viiulimängija jäänud üksinda ja läinud koju.
Sest ajast saadik tundnud mees kõik kurjad
vaimud ära.
Kord olnud ühes peres pulmad. ATiulimängija olnud pulma «pillipuhujaks» tellitud.
Keegi võõras mees tulnud ka pulma lapu
liseks. Kõik arvanud ta mõne härra olevat.
Viiulimängija näinud aga, et võõral sarved
peas j saba taga ja kabjad jalgade all olnud.
Võõras tantsinud alguses, pärastpoole haka
nud vaidlema. Vaielnud mis kole. Viimaks
vaidlusest riid. Võõras löönud isegi pulmalisi
maha.
«Mis sa kurivaim koperdad ja riidled siin,
mes ? Katsu, et sa minema saad I» öelnud viiuli
mängija temale
Võõras küsinud : «Aga kust sa mind tun
ned ?»
Viiulimängija vastanud : «Miks ma siis ei
pea tundma ? Ise kutsusite mind ükskord endi
81
lossi viiulit mängima. — Ma nägin, et teie tihti
sõrme akna peal pudelisse panite ja siis silmi
kastsite. Ma kastsin ka ja nägin, et teie kurjadvaimud olite ja ma mitte lossis ei olnud, vaid
metsas kännu otsas. Näen nüüdki, et kurivaim
oled,»
Võõras küsinud : «Kumba silma sa kastsid ?»
Viiulimängija vastanud: «Pahemat.»
«Vups !» löönud kurivaim käe ja tõmma
nud mängijal pahema silma välja. Ise läinud
oma teed.
Viiulimängija pole enam kedagi ära tund
nud, ta pole ka enam kuhugi kõrtsi ega joodule
mängima läinud.
i
Kodukäijast.
O. Hintzenberg, Tapalt.
Laada ajal tulnud kõrtsi palju inimesi,
Kõrtsiruumid saanud öömajalisi nii täis, et pole
enam jalatäit ruumi olnud. Viimaks tulnud veel
kõrtsimehe juurde üks reisisell ja palunud öö
maja. Kõrtsimees ütelnud, et ruum napp.
«Aga mis maja see sul sääl põllu ääres
on ?» küsinud reisisell.
«See oli enne kõrts, nüüd on mulle reheks.»
«Kas sinna ei võiks öömajale minna. Näib
ju aina uus maja olevat.»
«Uus maja on ta küll. Ei tea kuidas jutud
on tekkinud, et sääl majas käivad kodukäijad.
Mina ostsin need majad endise kõrtsmiku käest.
Päeval käivad ikka teenijad sääl, aga öösel ei
82
julge sinna keegi minna. Öömajale ei lähe keegi
sinna ammugi mitte, tondi jutud on kõigile liiga
tuttavad. Ega teiegi sinna öömajale lähe. Ma
gage parem tuule ja taeva all.»
«Mina lähen sinna öömajale 1» ütelnud sell.
Võtnud kõrtsimehe käest küünla ja läinud. Tas
sinud kubu õlgi endisse kõrtsikambrisse ja jää
nud nende pääl magama.
Maganud juba esimese uinaku ära, siis oli
keegi teda unes seganud.
Segaja patsutanud
talle otsekui äratamiseks külje pääle.
Reisisell hõõrunud silmi. Ta näinud kuu
valgel, et tema ees keegi inimene särgi ja alus
pükste väel seisnud: «Mis sa tahad!» küsinud
sell ja ulatanud käe tikutoosi järele välja, et tuld
ülesse tõmmata, «Ära tõmba tuld!» keelanud
kodukäija. «Sa ehk hakkaksid mind tulevalgel
kartma. Parem kuula, mis ma sulle räägin :
Sellesama kambri all, kus sa praegu magad, on
kelder. Kanguta hommikul paar lauda ülesse,
siis näed kohe. Mind tapeti mõne aasta eest ära
ja visati sinna keldrisse
Tapja ei saanud aga
minul kaasasolevast varandusest kasu, ta ei jul
genud seda tarvitada, mattis selle keldrisse minu
külje alla. Võta minu pahema käe nimetissõrme
luu, mata see õnnistatud maa sisse. Varandus
kaeva välja ja võta omale Oleksin ehk ammugi
ärapääsenud kui mitte inimesed nii arad poleks
olnud ja minu eest ärapõgenenud »
Valge inimene kadunud äkitselt ära. Reisi
sell mõtelnud kuuldud loo üle järele. Viimaks
uinunud magama.
Hommikul kangutanud põrandalauad ülesse.
Leidnudki nende alt keldri. Keldris olnud ini
mese luukere. Mees võtnud pahema käe nime
83
tissõrme luu mahamatmiseks. Leidnud ka luu
kere alt hulga kuld- ja hõberaha.
Sestsaadik hakanud kõik julgesti seal öö
majal käima, kuuldes, et üks reisisell seal öömaja
pidanud. Seda pole aga keegi teadnud, et reisi
sell kodukäija ära kaotaski
Tähelepanemise väärt on ka see, et kõrtsi
•endine kõrtsimees selsamal päeval hirmsa valuga
hinge heitnud, mil sell sõrmeluu maha matnud.
Kodukäija.
V. Veelmann, Rakverest.
Üks mees läinud ühest kõrtsist jala pimedas
Teinepool kõrtsi olnud lepavõsastik.
mööda.
Äkitselt tulnud võsastikust üks hall kogu välja
ja liõisanud : «Kuhu sa lähed?»
Mees hakanud kartma ja kükitanud põõsa
taha maha, ta tahtnud näha saada, kes see õige
on. Vaadanud : üks hall kogu ja peenikesed
jalad all kui kepid. Need hakanud tema ees
minema. Mees kartnud ja läinud taga. Korraga
kadunud see tema silmade eest ära. Suur plagin
nagu saelaudade kokkutagumine olnud veel
pärast seda lepikus kuulda. Peale selle olnud
teine koid veel seda lepikus kuulda
Mis see
muud võis olla kui kodukäija
84
Julge mees.
T. Lepp-Viikmann, Hai j alast.
Kord purjutanud õhtu hilja ühes kõrtsis
üks mees. Teised nõnda ütelda vedelikuyõõrad
olnud juba läinud.
Kõrtsmik mehele ka nõu andma, et aeg on
ju ära minna
Ei mees pole sellest väljagi tei
nud, öelnud omal aega küll olema : «Kus mul
kiire, kodukäijaid ma ei karda ja raha on mul
veel, et võin pummeldada, ega ma homme enam
teile tule, täna võtan mis võtan ja siis olete mi
nust vähe aega üsna vait » Noh hea küll, võtnud
siis veel ühe napsu ja kaks, kolm tagant järele
oma nahkpauna hoida. Viimaks saanud ometi
nii pikale, et sealt kodu poole hakanud tulema.
Taevas olnud selge, kuu paistnud heledasti, vähe
värsket lund olnud maas, Noh mehel siis ka
hästi valge, nii et oma suure kõhu ja raske peaga
läbi pääsis, sest tee pole mitte kitsas olnud.
Teerajad aga läinud laiema jao küngastikustläbi, nii et ta mitu korda pidanud mõõtma kui
kaugel õige tee on. Viimaks üsna õige tee ligi
dal silmanud mees maast ülestõustes, et üks teine
mees ka maast üles tõuseb, tema kõrval kõnnib
ja ikka tema poole tuleb.
Mis nüüd teha, mis see muud on kui kodu
käija kaapjalg, ei mehel aita muud kui võtabpussnoa puusast (tupest) välja ja kodukäija
kallale
Küll ta pistnud siia ja sinna ei jää maha
tee mis tahad, ikka kipub mehe kallale, muud
kui torgi aga peale ühtelugu.
Viimaks väsimus mehel peale tulemas, aga
teine ei anna alla. Õnneks läinud taevas pilye,.
85
kuu kadunud pilve taha ja kuuga ühes ka must
mees.
Mees vaadanud veel kord oma ümber, kas
on veel näha, et aga kedagi enam näha ei olnud,
pannud sealt jooksu, ikka otse kodu poole läbi
muda ja vee, mis ees oli, ikka läbi. Viimaks
saanud väsinult koju, saanud veel ukse käepide
mest kinni võtta ja hüüda . «Naine, tule tondid
söövad mind ära.» Siis kukkunud mees maha
Naine hüüdmist ja kukkumist kuuldes kohe vaa
tama, kes ukse taga on. Mees olnud ukse all
maas üleni mudaga määritud. Naine küsima :
«Kust sa mudaseks said, tõuse ometi ülesse.»
Mees vastu: «Ei, ma ei ole mitte mudane, vaid
ma olen üleni tondi verega » Tõusnud siis maast
ülesse ja kobinud tuppa, sääl seletanud, kuidas
tal tee peal kodukäija tüliks olnud.
Härra hobused.
P. Ariste, Noarootsi Osterbüst.
Türgi sõja ajal, kehval ajal, oli Ridala rah
vast Lätimaal tööl
Teel juhtunud ühel mehel
niisugune tükk. Olnud liig pikk kõrtsi vahe.
Mees mõtelnud: «Peaks hobune tulema, võtaks
peale !» Korraga sõidab härra tõllaga järele :
«Mis sa rääkisid ?» — «Ei ma rääkinud
midagi. Ma muidu ütlesin, et pikk tee, võtaks
mõni pääle.»
Härra ütelnud : «Istu pääle »
Mees istunud pääle. Härra pannud sigari
•ette; andnud mehele ka Tuld närinud paberi
tükist hammaste vahel.
86
Jõudnud väikese maja juurde. Härra ütel
nud mehele:
«Hoia muhobused kinni. Mul
on siin härg
kaubelda » Mees oodanud kuuni
härra veidi
aja pärasttagasi tulnud.
Härra
näidanud mehele hobuseid ja küsinud: «Kas
tunned neid hobuseid?»
«Kust ma neid tunnen,» vastanud mees
Härra ütelnud: «vaata, neil on kiri laka
all » Mees
vaadanud: teine olnud Kolovere
krahv, teine Rannamõisa kindral.
Härra ütelnud : «Siit sain kolmanda hobuse
juurde »
Vahepääl jõutud kõrtsi juurde. Mees läi
nud maha Jutustanud kõrtsmikule teel kuuldud,,
nähtud lugu.
Kõrtsmik ütelnud : «Sel mehel pole loomi,
ei hobust, ei härga » Hommikul kuuldud, et
mees riielnud naisega öö otsa, künni poonud
enese üles.
Hundid kooljat tagaajamas.
V. Veelmann, Rakverest.
Üks mees joonud enese kõrtsis täis ja läi
nud siis kodu poole. Tee peal läinud ta metsa
ja jäänud puu alla magama, Kui magamast
üles ärganud, olnud tal kangesti külm. Ta läi
nud mööda metsa edasi ja leidnud ühe heinalao,
Laosuu olnud ülevelt lahti, tema läinud sinna
sisse ja heitnud heinte pääle magama
Korraga kuulnud mees metsas kanget kisa,,
kodukäija jooksnud lao juurde, roninud mööda
seina ülesse ja istunud laosuu pääle. Hundid
ajanud teda taga ja jäänud laosuu ette ootama,
c
87
et teda kätte saaksid. Kooljas näidanud ja pakunud huntidele jalgu ja öelnud: «Kuts, säb
see laia ja jälle teist: kuts säh see laial» Ise
ikka vaadanud üle õla mehe poole lattu ja ütel
nud ; «Mehike, mehike, kaela murran!»
Mees mõtelnud, et mis nõuga ta kooljast
lahti saaks. Heinalaos olnud üks heinahang.
Ta võtnud salaja selle orgi kätte ja löönud laia
pakkumise ajal kodukäijat. See kukkunud huntide
kätte. Selle järele kuulnut mees kanget kilinat,
sest hundid söönud kaapjalga kõige kontidega,
nii et ragin taga ära
Mehe võitlemine.
J. Loiken, Kärlast.
Ühel pühapäeva õhtul, vist talvisel ajal,
tulnud ta Kihelkonna kirikust kodu poole, nõnda
kõneles mees. Kirikust väljatulles oli ta ka ki
riku lähedal asuvas kõrtsis kord sees käinud ja
sellepääle kohe kodu poole tulema hakanud. Ta
tee Kihelkonnast koju, mis Karujärve idakal
dal asus, oli arvata 12 km pikk.
Kui ta juba kodu lähedale Karujärve põhjaida nurgale n n. «Kõmini sillale» lähedale jõud
nud, seisnud äkitselt üks mustas riides ja laia,
musta kübaraga, pika musta mantliga mees,
nagu maa põhjast tema ees, võtnud temal rinnust
kinni ja küsinud: «Kus sa käisid?» «Käisin
Kihelkonna kirikus,» kostnud ta. «Aga miks sa
Pajumõisa kõrtsis ka käisid ?» ütelnud mees ja
püüdnud teda maha visata
Suure vaeva ja rabelemisega jõudnud ta
ennast tema käes püsti hoida, sest ta oli selajal
88
noor ja tugev mees. Viimaks märganud ta, et
tontlik mees ennast kõige väega rabeledes ikka
kuu poole püüdnud hoida ja kui ta vari tema
peale langenud, siis tunnud ta, et tont hoopis tu
gevam olnud. Jõudnud tema aga ennast kuu
poole hoida, nii et tema vari tondi peale lange
nud, siis olnud ta hoopis nõrgem
Viimaks kadunud tont äkitselt kui maa
põhja. Koju jõudes jäänud mees selsamal ööl
raskesti haigeks ja pidanud 7 nädalat raskes tõves
vaevlema enne kui jälle terveks sai,
Lisaks tähendan siia juurde, et mees yiinasõber ei olnud, et ta purjusolekut kõrtsis seeskäimisest oletada oleks võinud. Ta oli palvevennaliku meeleline mees ja põlgas viina täiesti.
Ka ei olnud ta sugugi tühja loba ajaja, vaid
ennem vähese, tõeliku jutuga mees, seda tõenda
vad kõik, kes teda lähemalt tundsid ja seda ma
tean ka ise. Siis oli see jutt küll imelik kuulda
ja sigitas palju kõmu ja arutamist sel ajal. Nüüd
on ta ise surnud, aga neid, kelle vastu ta seda
asja pärast jutustanud, elab suur hulk ja imesta
vad praegugi selle asja üle.
Kes tontide olemasolemise pooldaja ja us
kuja, nendel on asi arusaadavam, aga kes seda
mitte ei ole, need arvustavad ja imestavad prae
gugi veel seda asja, kui see jutuks tuleb.
Kõrtsist mineku!.
J. Prooses, Tornimäelt.
Üks mees tulnud kõrtsist kodu poole, äkist'
näinud kilomeetri posti ääres seisnud üks lasu.
Mees tõrelema: «Mis sa k . . . . siin kükitad.»
89
See olnud aga kodukäija, karanud hammas
tega mehe kraesse kinni ja tahtnud ära kägistada.
Mees oli tähele pannud, et kui ta kuu poole pöö*
ranud, nii et kuu vari kodukäija peal olnud, siis
•ei saanud kodukäija midagi teha ja mees olnud
tugev, kui aga kodukäija kuu poole pööranud,
siis pidanud ta mehe ära kägistama. Suure vae
vaga jõudnud mees ennast kuu pool hoida ja
tassinud sedaviisi kodukäija koju ukse ette, seal
■olla siis kodukäija mehest lahti lasknud.
Hilpharakad.
J. Kala, Voorust.
Kord oli üks purjus mees kõrtsist kojutulles kuuvalgel ööl kahte valget kogu näinud lõunapoo.lt põhjapoole tantsides jooksvat, ikka ühe jala
pealt teise peale ja ise üksteise käest kinnihoidvat. Mehel tuli juba niisuguseid liilpharakaid
nähes hirm pääle, astus aga siiski julge ja kindla
sammudega edasi.
Varsti olid harakatantsijad joobnud mehe
kohta jõudnud ikka hüpates ja koledat vissi las
tes, siis ütles teine teisele : «Kas meie teda nüüd
ka ühes võtame?» Teine jälle: «Ei võta reel,
tuleme teinekord temale ise järele, nüüd on meil
aega vähe.»
Nõnda rääkides olidki juba mehest mööda
hüpanud teine teisi poole ja jällegi olid nende
käed üksteise käes ja hüpasid edasi Mees koh
kunud nõnda ära, et enam ei julgenud öösel
üksinda kõrtsis käia,
90
Kaimupoisid
A. Suurkask, Viljandist.
Vanast olnud moeks noorematel kõrtsi tant
sima minna
Nii läinud siis ka ühel pimedal sügisesel
pühapäeva õhtul hea trobikond küla tüdrukuid
paari versta kaugusel olevasse kõrtsi. Nende tee
läinud ka ühest vanast katkuaegsest kalmust
mööda, mida aga tüdrukud sugugi pole kartnud,
vaid hõiskanud veel : «Kaimupoisid, tulge meiega
kõrtsi tantsima » Jõudnud siis ilma mingisuguse
äparduseta kõrtsi juurde, kust poisse arvanud
eest leida, aga mitte ühte poissi pole olnud.
Poisid olnud kaugema kõrtsi juurde läinud.
Tüdrukud mõtelnud natuke aega kõrtsis
istuda ja siis jälle koju minna.
Korraga aga läinud kõrtsiuks kärinal lahti
ja sisseastunud hulk isandamoodi riides olevaid
poisse üks olnud torupilliga Poisid hakanud
tüdrukutega mahedasti juttu puhuma ja neid
tantsima paluma, mida tüdrukud suures tantsuhimus rõõmuga vastu võtsid. Nüüd pole enam
muud olnud kui torupill töinama ja tantsu tul
nud kui pipart. Tüdrukud olnud puruväsinud
viimaks, poisid aga pole väsimust veel sugugi
tundnud, vaid tahtnud vahetpidamata tüdrukuid
tantsitades surnuks tantsitada
Viimaks olnud tüdrukud nii väsinud, et
jalgu pole enam oma korra järele jõudnud tõsta,
sellepärast läinud neil poiste jalgadega tihti jalad
kokku ja nüüd tundnud tüdrukud, et poistel
väga pehmed ja külmad jalad olnud.
ühele
tüdrukule astunud poiss ka kogemata jala pääle,
see astumine olnud aga nii kerge ja pehme nagu
91
oleks kanapoeg jala pääl. Tüdrukud löönud kõik
kiubkauh laiali ja kalmupoisid — sest nemad nad
olid — pistnud uksest mürinal ja kolinal välja.
Tüdrukud ei ole enne hommikut enam julenud
kõrtsist koju minna.
Varastatud laps
Gerta Kaus, Palamuse kihelk.
Roela mõisa Keresse kõrtsis tapelnud vana
pagan kõrtsilistega. Vanapaganal oli kõrtsi ahjul
varastatud lapsuke vahiks, kes pidi vanapaganale
teatama, kui kõuepilv tõuseb.
Eks pilv tõusnudki kiiresti. Lapsuke ei
pannud seda tähele, vanapagan nägi ennem ära.
Pilv tõusis üle järve kõrtsi kohta
Kõrtsi ees
järves on nii suur kivi, kui lieinasaad. Vanapa
gan olla jooksnud kõrtsist välja otse järve, kivi
taha peitu pikse eest.
Pikne lõi kivi lõhki.
Pärast jäigi mees kadunuks, kes kivi taha jooks
nud.
Poiss jäi alles, kes nüüd kõnelema hakanud,
kus tema peremees käinud ja mida teinud. Kus
pulmad olnud, läinud pulmamajasse sisse, ässita
nud riidu. Perenaistele seadnud jala ette, siis
need komistanud sööginõudega, ühes kohas jälle
tapelnud mehed. Teine löönud teist õlenuiaga ja
löönud teise surnuks. Vanapagan samal silma
pilgul löönud seaküpaga, aga seda muidugi
keegi ei näinud. Surmahoobi saigi mees seaküna
löögist.
92
Lapse vahetamine
J. Ekemann, Tapalt.
Kord sündinud tüdrukule laps.
Tüdruk
palunud sulast lapse pesemise viina tooma minna.
Sulane olnud nii lahke ja lubanud minna,
võtnud lähkri õlale ja läinud kõrtsi. Teeääres
metsa vahel istunud üks mees ja nikerdanud
puutüki kallal.
Kui sulane tema kohta saanud, küsinud ta
.sulase käest: «Kuhu sa lähed ?»
Sulane kostnud : «Lähen hobust vargile »
Küsinud mehe käest: «Mis siis sina teed?»
Mees vastanud : «Teen last ja lähen vahe
tan inimese lapse ära »
Sulane küsinud jälle: «Kes sa siis oled?»
Mees vastu: «Ma olen kurat»
Sulane läinud edasi, võtnud kõrtsis viina ja
läinud koju. Tee ääres ei ole ta enam sedameest näinud, kes ennast kuradiks nimetas Ohtu
läinud sulane vommile magama Enne kukelaulu
kuuluud sulane isemoodi krabinat; ta teinud
silmad lahti, aga pimedas ei ole ta kedagi näi
nud, siiski kuulnud ta, kuidas keegi toalae all
piuksunud. Sellepeale aevastanud tüdrukuiaps.
Sulane ütelnud: «Aitäh Jeesukesele.»
Üks hääl hüüdnud sellepeale toalaest : «Elkott, hobusevaras »
Sulane hüüdnud vastu : «Laku p . . . . t,
lapsevaras »
Siis kuulnud ta kuidas keegi toalaelt koli
naga maha läinud. Peale selle jäänud kõik vaik
seks.
Hommikul rääkinud sulane seda lugu teis
tele ka. Et aga vanapagan enam last ei saaks
93
vahetada, siis tõmmatud kolm risti lapsekätki
peaotsa laua külge, mis teda nii kauaks eemal
hoidnud künni laps sai ristitud.
Lapse kimbatused.
Gerta Kaus, Palamuse kihelk.
Imakvere vallas, mis nüüd Kuremaaga
ühendatud, on Aoveski talu. Talulaps läinud
kooli. Lapseisa olnud vangis ühe süü pärast.
Kooliteel tuleb lapsele vastu üks mees. Küsib
lapselt: «Kus lähed?»
Laps vastab : «Lähen kooli »
Mees ütleb : « Ära mine, tule parem minuga,
näitan sulle, kus sinu isa on.»
Mees näeb, et poisil midagi põues on, kü
sib : «Mis seal on?»
Laps vastab : «Katekismus.»
Mees viskab raamatu maha, ütleb: «Seda
pole meil tarvis.»
Hammustanud poisil leiva küljest, järele
jäänud sügavad hambajäljed. Siis võtnud poisi
kaasa ja käinud igas kõrtsis sees. Poiss olnud
kõrtsi ahju pääl, kust ta rahvast nägi, aga rah
vas poissi ei näinud. Mees viis poisi Tartu vangimajja. Poeg näinud isa, aga isa poega mitte
Poiss pärast kodus jutustanud emale, et käinud
vangimajas ja näinud isa.
Mees hulgutanud poissi 3 päeva ja siis
viinud sama Aoveski tee peale tagasi.
94
Preili seltsiliseks.
J. Ekemann, Tapalt.
Mees tulnud kõrtsist. Olnud ilus kuuvalge
öö. Mees olnud küljeli ree pääl; hobune teadis
isegi, kus pool kodu oli-. Äkitselt tulnud raske
kogu rõntsti tema kõrvale ree peale. Mees vaa
tab, kes see peaks olema. Näeb : ilus preili istub
tema kõrval. Terasemalt vaadates näeb mees, et
preilil on suured kollased hambad suus.
Mees küsinud; «Kuhu sa lähed?»
Preili vastu: «Sinna, kus sinagi.»
Kodu ligidal kadunud ta äkitselt ära. Mees
läheb koju, sääl vaatab ta hobust: see üleni
vahus kohe. Mees siunab võõrast naisterahvast,
kes nii raske oli, et hobune teda nii kangesti
vedas.
Mees läheb tuppa ja hakkab sööma. Äkit
selt sigineb jälle seesama naisterahvas tema kõr
vale laua äärde ja hakkab sööma Mees pärib,
kes ta on, aga naisterahvas ei anna otsust.
Mees ütleb : «Sa olid nii kole raske, et mu
hobune aina vahus oli, kui sind vedas »
Naisterahvas vastab: «Ei mina olnud nii
raske, see olid sina ise, Igakord kui hingasid,
siis tuli sinu suust üks elukas välja ja istus ree
peale, niikaua kui enam ei mahtunud ja need
maha kukkusid. Aga niipea, kui ma maha läk
sin, siis kadusid teised ka »
Mees ei usu seda juttu. Naine võtab tas
kust väikesed prillid välja ja hoiab nad mehe
silmade ees. Ehmatusega nägi mees, kuidas ta
suust väikesed kuradid välja vulksatasid, igakord
kui hingas, siis tuli jälle üks elukas. Kõikidel
olid sarved peas ja sabad taga. Mees ehmatas,
95
lõi risti ette ja luges püha palvet. Korraga ka
rtus naine ja kurjadvaimud toast ära.
Sestsaadik jätnud mees viiaajoomise maha
ja hakanud «ettelugejaks», kes teistele ära sele
tab kui palju kuradeid joodiku sees on ; sest
keegi ei tea seda nii hästi kui tema.
Vanapagan kõrtsis.
M. Esna, Surjust.
Kord oli üks mees ennast ära poonud ja
seaduse järele pidi teda linna viidama lõikamisele
ehk tohtri ülevaatuse alla, aga linn olnud nii
kaugel, et ühe päevaga ära ei ole jõudnud käia,
pealegi olnud nemad hilja tulema hakanud Et
neil niisugune surnu viia olnud, ei ole keegi
üksi viia julenud ja sellepärast läinud kolm meest
teda küütima
Kui õhtu kätte jõudnud, läinud
nemad kõrtsi ja jäänud sinna ööseks, ajanud ho
bused kõrtsihoovi ja läinud ise kõrtsi; pannud
küünla põlema, ning ajanud ühest ja teisest as
jast juttu.
Varsti heitnud üks pingi peale magama ja
kaks meest jäänud ülesse.
Kui poole öö aeg
kätte jõudnud, hakanud kõrtsi kuked ja kanad
kuristama. Kui kanadekuriu ikka suuremaks
läinud, siis ütelnud teine ülevaloleja: «Mis sa
siin vahid? mine hoovi ja võta oma jagu ära,»
Selle sõna peale käinud hoovis hea müra1
kas, nõnda et magaja kõrtsipingi pealt üles ärga
nud ja ütelnud : «Ma nägin unes, üks punane
hobune jooksis siin mööda kõrtsi ja läks läbi
kinnise ukse hoovi, mis müratas, ma ärkasin
üsna üles.»
96
Sellepääle läinud nemad hoovi vaatama, misr
mürakas see peaks olema ja näinud, et see ho
bune, mis surnut vedanud, oli maha kukkunud
pea kahekorra esimese jalgade vahel, nõnda et
tasase maa peal niisugune kukkumine koguni
võimata oleks olnud
Mehed tõstnud hobuse üles, kohendanud
asjad joonde ja läinud minema. Ehk küll ne
mad seekord hobuse ära peastsid, ei ole see ho
bune siiski kauaks elama jäänud, vaid kukkunud
üle kaela kraavi ja surnud sinna ära.
Seda ei
tea, mis vanapaganal hobusehingega tegemist oli.
Vaata MEINHARD ALEKSA
Tulease
Luuletisi
AUTORI
... MEINHARD ALEKSA
Tulease
Luuletisi
AUTORI
VÕRUN
KIRJASTUS
19
3
1
ENSV TA
Kirjandusmuuseumi
1431-/01g.
Arhiivraamatukogu
3058
TRÜKITUD S. SONGI TRÜKIKOJAN — VÕRUN.
ÖINE MELANKOOLIA
Melankoolne talveöö
On hilisöö, ju ammu uinund maja;
öö magab väljal nagu sügav haud.
Ma istun vaikselt nagu palvetaja:
ei leia und, et sulgeda saaks laud.
Külm maalib akendele hõbelilli,
nein sädeleden mängib kuu külm kiir.
Tuul iniseden ajab õuen pilli
ja kungi nurgan ragisteleb hiir.
Öö südamen külm praksateleb, kaikub;
siis kostab äkki üksik koera hund.
Taas ümber minu üksildus ja vaikus —
ma valvan üksinda, ei leia und.
5
Öö
Öö mustin rõivin tuleb taevatelki
ja mässib hämarusse põõsad, puud.
Täht üksik heidab värisevat helki.
Näen läbi kaseokste valget kuud.
Ju viimsed päevapakud ammu paland,
pea suletakse taeva ahjusuu.
Kuu kaame valgust nagu vihma valab,
ta valgel suigub talu, mets ja nurm,
vaid öökull kuuse otsan nutab, halab...
Vist luurab ligidal siin võigas surm.
Öö imbub verre, valulisse hinge,
teeb haigeks südame see vaikus, hurm.
Must mureämblik veab oma ringe
mu ümber, valunaaskel torkab mind.
Oo jätke mind, must muremõtted minge!
Hing kehan rabeleb kui puurin lind.
6
Kesköine
Kell kesköötundi raskelt tornin lööb,
kui võpatuden avan silmad, ärkan.
Mis oli see . . . mind hüüdis keegi?..
[Märkan:
öö süsisilmil aknast tuppa sööb.
Mu otsa nagu koolja, tulnud hauast,
kuu koltund nägu läbi akna kaeb;
ta jüle pilk mu südamesse saeb
kui terassaag, mis lõikab läbi rauast.
Kuu aknale mu veab, vaatan õue —
kuuvalgel liugleb üksik lind suur, must.
Ta kuhu rändab, kaob, tulnud kust? -—
Nii tekib küsimusi hinge, põue.
Mu elu samane, — kun selle algus?
Kui öine lind ma tulnud süngest ööst,
taas neelab pimedus, kui väsind tööst;
tean üht ma vaid: ma keskus pimedusen,
[valgus. .
7
Ma ligi oma südant olen kandnud
ju kaua olemiseküsimust.
Ei ava mulle keegi seda ust.
Tean üht ma vaid: vaim vangi kehha
[pandud.
Mind veetlend elu sünge, öine pale:
sest hing on pime, süda valus, kurb.
Kas olen tõeline, nii küsimuseurb
taas pakatab, või unenägu vale?...
Siis tõstan tähti poole nukrad silmad
ja hardan palven risti panen käed.
Oo Mõistmatu, kes avaruste ilmad
loond, kuule mind, mu ahastust kas näed ?
Miks elu mulle emaihhu andsid,
miks toitis piimal mind küll naiserind,
miks vaimu vangi inimihhu panid;
sa oleks võinud luua kiviks mind!..
Mu ahastusekisa kustub nagu seebimull,
sest keegi tend ei kuule. Aitab mis, et
[pärin
ma elumõtet, kui kõik lõppeks tühine ja
[null:
ma sellega vaid oma üdi, südant närin.
Vaid eemale siit varje riigist, mida loor
paks teadmatuse varjab. Ära siit mu sööst!
Siit tahaks kaduda kui meteoor
mis kukkus praegu helendaden ööst!
8
Ööl kõledal
Kild punast kilgendavat kuud
öö servalt tõuseb aegamisi taeva,
mis siniseks ja kõrgeks muutub aeva.
Härm mässib hõbenarmastesse puud.
Skeleti poodud klõbisevad luud
on oksad jäätund tuulen. Poodu vaeva
tuul iniseja meelestab, ja kaevab
öö tuhast tähti taeva ahjusuul.
Ööl sellasel kui Ahasveerus minna —
sest raske kanda südant kurba rinnan,
kuid kuhu põgened eest enda, läed? . .
Külm, kõle tuul kui oleks tulnud õuest
ja tõmmand läbi, jahutanud põue,
uks südame kui oleks lahti jäet.
9
To be or not to be!
„To be or not to be" mu hinge käristand
on kaheks nagu kaupmees riide, paela.
See Hamleti probleem nii südant väristand,
et tahaks nööri panna ümber kaela.
Mis
kui
kui
kui
on see elu väärt, kui temal mõtet pole,
juhib kõiki töid me loomusund,
pole midagi, mis õilis, püha! Kole,
kahtlen: on see ilmsi või näen und?
Mis jaoks ma olen, milleks elan, kuhu
[püüan,
kui sündimisest määrat meie tee.
Kui meie tahe, mõte, vaimgi pole vaba,
mis parem siis: to be or not to be !
10
Mu hing
Mu hing on virun nagu kaos, —
ei suuda hoida teda vaon,
sest nõder minu jõud.
Mu hing kui vesi katian keeb,
mind õnnetuks ja haigeks teeb,
mu hingen valu, õud.
Mu hingel ihu vangiraud,
ta päästab ainult kirstulaud,
ta lepitab vaid surm.
Kes suudaks keelda mõttemerd,
nii võimas ta, a ab keema verd
hing uhke, võimas, turm.
Mu hingen domineeriv koht
on kahtlusel, see minu oht
vastoluline ta.
Kord palvetab ta hardusen
kui preester pühakuju een,
säälsaman naerab ka.
11
Kui mõttemeren torm, see siis;
ent lakkab see, siis teine viis
mu hingen heliseb.
Siis tähti poole vaatab silm,
suur rahu hingen; vaikne ilm
taas järgnend tormile.
Taas heidab päike hinge tuld
ja hing sest särab nagu kuld,
mis tulest läbi käind.
Suur rahupäev, suur pidupäev
on hingen; lõpnud kurbus vaev.
Hing jumalat on näind.
12
Üksiolu
Täna on kuu
nii kollane suur.
Nii vaikne, täis und
on öö.
Suiguvad puud
rasken hõbehärman.
Korstnad kui vanamehed piipu popsivad,
Külmapoisid jäähaamritega seinu kopsivad.
Lamp ei põle.
Istun ja vaatlen
kuuvalge hõbedan
õitsvaid jääroose aknal
On üksik ja kõle.
13
TUULEKANNEL
Paani sügisviiulilt
Ei enam pikne halbu lapsi kärgi,
ei sõida pilvil välgu tulisaan.
Ja närtsuräbalaid kui üle maa
tuul piitsuteleb halle pilvi märgi.
Taas vahetet on rõivad: surisärgi
kuldkollase on ajand selga laas.
Käib, istub nukralt metsan kännul paan
ja punub lehekullast suvel’ hauapärgi.
Läind peremees, ei enam keegi vala
aolampi õli, sest ta’i enam pala;
ju närtsind õhtutaevan tulilill.
On sügis jahekivi vette heitnud
ja väljad kolletand ning paljaks niitnud,
kun kurba viisi mängib tuulepill.
17
Süküsilo
Ei kütetä nüüt inämb pääväahjo;
maailma lämmistäs vast mõni hüdsi,
mis järge jäänii suvõst. Peris kahjo,
et kaonu aig, kui päiv su nahka küdsi!
Ilm nigu sannakeres tossas, savvas,
pilvnärtsu’ katva taivaiho palla.
Maapõrmand muutunu om savihavvass —
kui uavarrõst tulõ vihma alla.
Om lännü tsirgu’, eski hani’, kurõ’!
Vaak pallalt varõs otsan rõuguroika.
Tuul kõoladvast viimsit lehti purõ
ja korstnamulgun mühises ja oigas.
Nüüt pestäs riihi, lindas tuulõn akan
ja koristetas uutsõvili salvõ.
Siss käüdäs kivil. Omma sälä takan
tüü, hää nink murõtu om uuta talvõ.
Joht karjatsilgi olõõi suurt vika:
hää tuliveeren küdsikartold süvvä
ja peesütä nink mängi „kulli“, „tsika“,
vai hüdsipüssä laska, laulu lüvvä.
18
Mis tuust, et tulõ üü ja kistus valgus,
et kollõtanu mõtsa’ süküsvilo!
Kui kõigen sen om vahtsõ elo algus,
siss eski koolmisen om sükäv ilo.
19
Lumelaul
Nüüd pilvevärav valla,
kust hõbesulgist lund
nii tasa liugleb alla
kui lapsesilmi und.
Kui laululinnu silin,
nii unistuslik, hell,
siis kuuldub õhun tilin,
kui helaks hõbekell.
Oo kuula! Vaevalt tajun
üht laulu imelist,
mis kõlab lumesajun:
nood talvehaldjad vist!
20
Kevadhelinaid
Maailm a’ab seljast jälle vana kuue
ja mõseb hoolsast’ puhtaks põsed, näo.
Saab kingiks kuue kevadelt ta uue,
tend vastu võtma saadab räästa, käo.
Taas värvitakse hoolsast’ taevaklaasi
ja puhtaks hõõrutakse päiksevask.
Maa-emake säeb lumelilled vaasi,
ta käsul hakkab mahla andma kask.
Maa-emake siis annab ohjad veele
ja pragiseden murdub jäine kaas.
Noort külvatakse rohtu mäele, teele
ja lilledega tikitakse aas.
II
Viind lumehanged kevadised tuuled,
jõen kivilt kivvi keerleb vesi, vaht.
Ja koiduajal läbi une kuuled
kuldnokka vilistavat uibul kaht.
Nüüd tulnud päevad imeliselt selged —
kui hiigla-ääs nii hõõgub päiksepall.
Kui lapse unistused puhtad, helged
nii heljuvad kuldpilved taeva all.
Muld must kui tõrv taas sigitab ja ärkab,
kask annab jälle mahla, lahti koor.
Ja aasal võidu rohtu, lilli tärkab —
suur kõikjal uuestsünd, saab vanast noor.
111
Päike veereb metsa taha,
palu taha.
Kase ladvan ripub kuu.
Vakatavad õhtutuuled,
õrnad tuuled.
Oieehtein õunapuu.
Sirama on hakand tähed,
vaiksed tähed.
Laulab võsastikun lind.
Minu unistuste tiivad
üles viivad
sinna, kun need tähed, mind.
22
Kaovad igatsused, valud.
Nagu palud,
hing sul hapraks, härdaks jääb.
Helisevad hingekeeled,
õrnad keeled.
Rahu südamesse läeb.
23
Kevad mägeden
I
Kui kevad keerab päik‘selambin tahti
Ja tukslema maa hakkab uinuv rind,
siis valdab alati mind rännuind,
et matkad mägedesse, kui vaid mahti.
Jääkattest mägijärved juba lahti
ja helendaden tervitavad mind.
Haug kudeneb ja pesiteleb lind;
kütt, kalur metsan, järvel peab jahti.
Veenired, ojakesed vulisevad
ja alla orgudesse ruttavad.
Mu kased lõunapäik‘sen nutavad,
sest mahlanired kappa sulisevad.
Ent mägijõelt, kärestikelt kostub üha
jääkilde kõlin, vete tume müha.
24
II
Meil’ mägedesse tuleb hilja kevad:
aprill ju käen, kuid lumme mattund teed,
kun libisevad kidiseden reed.
Mäeküljil hanged päik’sen sädelevad.
Ent siiski kevadest ju unelevad
Ja sala õõnestavad endil’ teed
all hangede ju kevadised veed,
mis varsti laulden sööstvad, mürisevad.
Ja üle lumen mägitippe lõõtsub
tuul kevadine, võimsalt puhub, õõtsub:
mäed talve tardumusest ärkavad.
Ka metsad värskeid tuuli märkavad:
taas talvekatte endilt virutavad
ja latvu päikse poole sirutavad.
25
Aian
Kuum päiv utt kuusõtüvest vaiku, tõrva
ja küdsä kirsse, sitikpuhman marju.
Musttuhat kärblast tükis nõnna, kõrva,
et kostki näide iist ei lövvä varju.
Täüs lõhnu mesitsit om häitsmin lilli’,
mis mehitsite petmisess kui luudu.
Ohk — ainus kummin, pirrin, summin, pilli’
nüüt küll vast egäl mehel vällä tuudu.
Põud
I
Uss tarõst vii kui ääsä-kütet sanna,
kon kuumamulgu omma tettü valla.
Päiv lõunat hiit, juusk higi kihhä müüdä
[alla
et võta viht ja muudkui pihta anna.
Ei ainust pilvelaiva olõ taivarannan,
tuuperäst hää nüüt haina tetä, palia.
Liiv tõtõst pallav tuhkhaud jalatalla
all, kohe kartold küdsämä võit panna.
Mõts upus sinitsehe suitsuvinna,
õhk virvendäs ja helkäs; kostki nõnna
lüü kõrvõn’t turbahaisu: mõtsa takan
vast tuli tegi inemistel’ hätä —
Ei olõ api taivavõlvil nätä:
vihm kongi kavvõn merepõhjan maka.
27
II
On ilma liialt jootnud põuanisa
ja liialt päiksetõrvik näitnud tuld.
Ju suurest janust lõhkeman on muld:
maa pole ammu näinud vihmapisa.
Ei tõuse pilv, vihm tulekuga visa,
vaid päike külvab üha sulatuld
ja õhtul loojeneb kui särav kuld.
On kurdid palvedele kõrvad jumal-isa.
Siis taevaalune läeb pimmeks, mustub
ja kaarna kraaksumine metsan kustub,
all akna tukub hääletumalt kask.
Vaid peni undab aoti kungi talun
ja öökull huikab võikalt Tõrvapalun,
kui hiiliks ringi nälja vari, mask.
28
Inne pikset
Om ilma liialt kütnü pääväahi,
sest lämmätäv-kuum kätte tulõ üü.
Man pedäjite juba välkü lüü,
kui kistutas üü päävälambin tahi.
Ma istu trepil, ütsisilmi vahi,
välk tulikerä kui üüst läbi süü.
Ja kottal Tõrvapalo musta rüü
Kats pilvesammast nigu tumma’ vahi’.
Ei kuulõ mürinät, viil pikne kavvõn,
õhk paks ja rassõ nigu kuuljahavvan,
ei liigu hainakõrs, ei lehtki puul.
Üü tulek
Päiv mõtsa ladvul palanu om ammu,
tast pallalt tulõasõ järge jäänu,
kon leegitsäse hüdse’ muu kõik häönü.
Siss kostva mõtsast väega vaiksõ' sammu’:
üts nainõ tulõ, musta rõiva’ sälän —
tuu om vast üü, sest ilm lätt pümmess
[välän.
Kui hindäst avanõsõ taivaluugi’,
ja nätä nüüt om apar taivaaid,
täüs häitsmin moonilille vereväid,
mis paistva nigu tulõsilmä’ puugi.
Kui uma tarõussõ valla muugi,
näe: aknõ takan hele valgus sai —
suur päävälill kesk taiva hainamaid
om lännü häitsmä. Tuld nüüt läütä ’i
[pruugi.
30
TULEASE
Tule äären
Teen metsa äärde tule,
haorisu kokku vean.
Leek seltsiliseks mulle,
öö tuleb kätte pea.
Jääb vakka metsan kahin,
sest ümber kasvab öö.
Ma istun kännul, vahin
kuis tuli lõkkel’ lööb.
Suits tulelt üles sirgub,
öön lendleb sädemeid.
Meel unelmaten virgub
ja seirab kadund teid.
Poeb tuli tuha alla,
leek harva näitab vaid
kui muinasjutun sala
ööl’ keeli verevaid.
Kuid pea kustub seegi —
Söed, põlend muld ja tuhk
vaid jäänud kustund leegist,
mis loitis öön kord puhk.
33
Mäletüs
Ma pelgä üüse väega vanna matust,
tuuperäst timäst kavvõst müüda lää.
Kui olõ müüdä saanu, om nii hää,
kui õndsal hingel, kes om pääsnü patust.
Luukambre vana hirmu tege mullõ,
sest vanakurat esi eläs sääl
ja kolistas sääl kooljakirstõ’ pääl —
Nii selet imä, kui tek hirmu mullõ.
Kui
vai
siss
kes
üüse unnas pini Mõtsa talon
Nogopalon uigas kullisuu,
ütel imä: „Tuu om kuuljaluu,
rüük sääl müürü takan suurõn valon."
Es julgu inämb üüse vällä minnä,
tuuperäst imä üten kutsut sai.
A timä tii es egäkõrd joht pai,
kui riksõ unõ täl ma kutsõn sinnä.
Kui saijõ vanõmbass, siss hirmgi kattõ:
siss eski Nogopallo karja ai,
kon mõtsavahilt tõrõlda ka sai,
kui saijõ mino karja palost kätte.
34
Ka varastime Nogopalost lattõ,
kui esä rehetarõ katust lei —
Või olla, et siss mii küll pattu tei,
et kodo minnen tii käest ärä kattõ.
Siss julksi üle matusaia läve
jo astu ütsindä. Kon kääpa all
mu vanaesä havvan puhkas hall,
sääl ütsindä ma unistaman käve.
Ma
kes
ma
Ma
kuulsõ ütskõrd vanaimä juttu,
ütel: „Vanaesäl havvan hää,
pia tälle sinnä järge lää!“
ütli siss: „Är’ mingo õi nii ruttu!"
Ja tõtõst vanaimä haigõss jäije
nink ütel: „Aig jo minnä tulnu siist!"
Mu silmä’ tsilksõva siss ikuviist,
kui patja tälle pähütsille säije.
Käe kuijonu pää pääle mulle pandsõ
ja ütel: „Mis sa ikõt vannu luid,
aig hauda minnä, kon jo sõpru muid
om pallo iin!" Siss mullõ muso andsõ.
Kui tõõsõn tarõn kell kesküüd jo leije,
siss kistu timä elolambin taht.
Ma istsõ kõik üü timä man kui vaht
ja tõistõga tä sängüst lautsi veije.
35
Siss vanaimä külmä hauda kanti
ja aeti tälle pääle rassõ maa.
Ei inämb kunagi täd nätä saa!..
Puust ristikene pähütsille panti.
Säält viimas kodo juuma, süüma minti.
„Kas kuulot, Ann, tuu kapist siijä viin,
et unõtõtus saagu lein ja piin!"
Nii ütel esä, kes oll jäänu vinti.
„Üts haud om jälki rohkõmb Nogopalon,
nii mõtõl mino vässüv latsõpää.
„Vast vanaimäl havvan olla hää,
vai parembki, kui koton esätalon! . .“
Tull kevväi — tälle pallo lille veije,
näist vanaesä kadonukõ osa sai,
sest mõlõmba nä olli mullõ pai’.
Ma imäga näil' kääpä’ üles teije.
„Meil kõigil tulõ ütskõrd minnä sinnä,
kon vanaimä!" ütel imä Ann.
Ma esi mõtli siss sääl havva man:
„Parhilla taha õi viil kuigi minnä!"
36
Sann
Sa saisat alan lohon, lumbi veeren,
mii küürüvaonu, laonu vana sann.
Mo latsõmeelest nigu mere veeren,
kui üsän sanna velje ima Ann.
Ma
kui
siss
ma
pelksi sinno, toda joht ei salga,
olli nuur, või olla aastat kolm,
egäkõrd säält püüdse laska jalga
tarõ mano nigu tuhk ja tolm.
Es miildü mullõ siss nuu sannapäävä’
sest sannan mõnikord oll väega kuum.
Ma tahtsõ sanna siss, kui poisi käävä,
kui tossu täüs es olõ sannaruum.
Nii saijõ minost
kel miildümä jo
Siss mõsksõ ma
es vii mo sanna
tillo poisimolu,
nakas inämb sann.
jo poisto seltsin kolu,
inämb imä Ann.
Siss sannan kävven saijõ pallo nalja,
kui soputime, loputime viin.
Ka lumpi suvõl joosi, kindsu palja’,
kon kaalani ma olli jahen viin.
37
Ka
kui
ma
vai
mõnikord sääl vihakandsu saijõ,
midägi sääl kurja, koerust tei:
puhta hammõ kuuma vette aijõ,
seebi kereselle kuuma vei.
Nüüt ammu müüdä armsa’ ao’ lännü’
om pallalt mäletüs noist päivist häist!
Ma olõ joba pallo sannu nännü,
kuid rahuldust ei olõ tundnu näist.
Kui tulõ suvi, saa ma jälki kodo,
siss kiitä sinno jälki, vana sann.
Tuu halja viha hindäl' mõtsast kodo,
tuu ao seen sanna vii vii imä Ann.
Sa hoia uma’ saina’ seeni pistü,
ka katust visakoi viil ärä päält!
Mis tuust, et sammõl sainu vahelt kistu:
tuu noorõlt suitsuhädän võetu säält!
38
Sonett Munamäele
So mõtlik kogo mino otsa kaije
jo siss, kui olli tillokõnõ nigu vuun.
So nimi sakõst oll mo vaiko suun,
ma mõttõn suka sakõst juttu aije.
So otsa sakõst ummi sammõ säije,
nii hää siin hullata oll ütenkuun.
Siist kavvõdale näije, otsast puu
ka edimäne kõrd siist liina näije.
Nüüd latsõpõlvõ ao’ ammu lännü',
ma pallo liinu, pallo mäki nännü,
joht ütski näist es olõ mul nii hää.
So mõtsa rassõmiilne kohin vaonu
om mino hinge, säält tä ‘i olõ kaonu.
Jääs alati so perält mino süä!
39
Kodukäija
Tare akna taga väljan
öö nii koletu ja must
valvab. Nagu peni näljän
ulub tuul ja kraabib ust.
Õuen vihiseden veerleb,
lumehangi loob ja sööb
tuisk. Julm tormikotkas keerleb,
vihan tiibu peksab, lööb.
Pimedusse jäänud tuba,
lamp ei põle; kustunud
tuli ammu koldel, juba
söedki tuhan mustunud.
Puhkavad ju ema, isa
rasken unen päevatööst.
Unelauluks — tormikisa
raju metsik võitlus, sööst
Imelik, miks täna tuulen
kostvad oiged, õudne viis!
Alati, kui seda kuulen,
süda raskemaks läeb siis.
Kas ehk kodukäija õuen,
kellel kannul kümme sutt,
või hirm tontide eest põuen —
nagu räägib muistne jutt.
40
Äkki hirm mu südant salvab:
taren ahjul tuleviik.
Paneb tarretama, halvab
musta kassi silmist pilk.
Rehetarest peni urin,
niutsumine, metsik hund
kostab. Siis taas kolin, mürin
parsilt — Käen vist vaimutund
Prantsataden lahti ukse
virutab siis salajõud.
Kuulda südame on tukse,
silmin hirm ja põuen õud.
Meelemärketa siis vajun
põrandale, sulen laud
surmahirmun. Vaevalt tajun:
kodukäija hüljand haud!..
Külmast väriseden ärkan,
hõõrun silmist võigast und.
Uksest pärani, siis märkan,
keeruteleb sisse lund.
Siin vist õudsel kesköötunnil
lumm või sünge koolja käind,
kes siit hirmul salasunnil
kukelaulu ajal läind.
41
Roima vanne
Ballaad
Kesk metsi sügavaid järv üksik puhkab,
tend ümbritsevad laukalised sood.
Ja suve päikseleili külma uhk’vad
ta mürgised ja pigimustad vood.
Järv ligipääsmatu, kurg ainult vaotab
soo kamarat, mis varjab sügavust.
Kui kaame maski lainetesse paotab
kuu, näha võidavat altilma ust.
Soo laugastesse vanal ajal ajand
ja tapnud paljuid vägivaldselt raud.
Sääl inimeste hädakisa kajand
on võikalt, neeland kui neid mülgashaud.
Too olnud sünge aeg: vend tapnud velle
ja tihti seisnud isa kõrin, luun
siis poja nuga. Liigub kohta selle
legende imelisi rahvasuun.
Öökulli kisa kooljad unest hõikab,
kui saabub Hingedeöö südatund.
Siis nende hädakisa võikalt lõikab
öö pimedusse, kesk haudvaikust, und.
42
Ja igal Hingedeöö südatunnil
soon kordub taas see verepuim, julm mäng.
Ent laulab kukk, siis kaob kõik salasunnil
ja veretöö taas varjab samblasäng.
Aeg lennand mööda kiirelt nagu tuvi,
ent ununend veel pole sünge turm.
Sool, järvel lasub vanne talv kui suvi,
soo laukaist piilub pigisilmne surm.
Soo pinnal kasvavad vaid vaevakased,
jändrikud männid, kõhnad nagu luud.
Soon õitsval elul pole enam aset:
tall’ hingab külmalt mürki hallasuu.
Ei ela järve sügavusen kala,
soo laukail harva krooksub konnakoor,
vaid ilgeid siuge piilub mättal sala,
et tülgastusen pöördub vana, noor.
Soo koriseb ja sookoll köhib, ilgub
sääl igal udutseval sügisööl.
Soon virvatulukesi liigub, vilgub,
kui oleks tuhat hunti murdmistööl.
43
Süküsõdang tarõn
Pääl kuivi sassõ rehetarõn lammõ,
kui vällän peenüt vihma maha vala.
Kiits tuulõn värät, unõtõttu valla —
Seen lämmi, tükis higi läbi hammõ:
Om kongi krõbinat ja kergit sammõ —
vast kass käü roitman kambre otsan sala.
Ma piibust savvu lasõ lae alla,
ei viisi liiguta, nii kihä rammõ.
Ma vaivalt läbi hämärüse näe,
et aho tuhan, ääsä kartold küdsi
kon, unitsõlt viil vilgus mõni hüdsi.
Ots kirjõ unõn pini — makav kerä,
vai satas parsilt alla mõni terä —
hää kullõlda, et olõ ’i vihma käen.
44
Kodumetsan
Taas olen kodun maal,
taas olen endaga,
taas hulgun mägiteil ja metsara’al.
Kui parim vend aga
mul saatjaks vana peni truu.
On vaikne metsa all,
siin kuulda pole muud,
kui orav näsib käbi kuusen üleval
või kungi toksib puud
rähn kirju. Aoti murdub oks
mu jala all. Ja lind
harv tõuseb vurinal
siis pesalt äkki jahmataden mind.
Mu peni urinal
ja heledasti haukuden,
et lajateleb laas,
on järel tal kui tuul.
On nõelapuru, paatund lehti maan,
mis varistanud puu,
kui sügis kõndis metsa all.
45
Ja lõhnab vaigust mänd,
on uimastav see lõhn.
Ma istun, istmeks hääks mul pehkind känd.
Kui tiisikhaige kõhn
nii ahnelt metsaõhku, tuult
ma neelan. Olla hää
mul üksinda on siin.
Ja kergeks süda, lahedaks lä’eb pää
ning hajub viimne piin —
Siin nagu väike laps ma taas.
46
Pühapäevahommik metsatalun
Taas pühapäevahommik metsatalun:
suur rahu kõikjal, vaikne harras tund!
Mu meel on nukher, süda nagu valus.
Nii tasa, tasa tuleb pehmet lund.
Ma sammun metsan: tee viib künkast üles,
daal vana kuuse na ale surun paa.
Kui lapsepõlven õndsa ema sülen
mul olla nii on imeline hää.
47
Kala
Lä’ en läbi kastest märja rohu paljajalu
ma vara, veel ei värvi pilvi koit —
jäi hommikuttu maha unen talu.
Plekkkarp mul käen, kun vaglad, pettetoit
ja õngevibu õlal. Kui näen järve
ju kuldab metsaparrast tõusva päik‘se loit.
Külm tuulehingus järvelt karastab mu närve
ja paneb kergelt lõdisema mind,
kui heidan kivilt kalasööda järve.
Mul kergen ärevusen kergib, vajub rind
ja närvid pingul nagu kandlekeeled,
mind oma nõiavõrku mässib ind,
et töntsid ümbrusele silmad, meeled.
Kork kadund?.. kala otsan?., silmapett?..
taas näen, pilk nagu kullil puurib korki
[veele...
Järsk tõmme paneb laksatama vett:
suur otsan hõbesoomusline kala,
kel lõuge vahelt tilgub verist vett.
48
Käed rõõmsan ärevusen päästvad kala valla
ja säädvad õngeotsa vakla uut,
taas õngeluide kiirelt vetehauda alla.
Ma ootama jään kaldal püüki suurt.
49
Sinuga ja sinuta
Nüüd, kui oled kaugel minust,
üha unistan vaid sinust:
kuidas lähen sinu juure,
räägin armastusest suurest
kauneid sõnu sinu vastu,
sinu vastu.
See nii unistuste retkel,
teisiti ma tegin hetkel,
käed kui ümber kaela heitsin,
südame ja suu su leidsin,
joobuden su ligiolust,
ligiolust.
Polnud mingisugust mõnu
rääkida sull’ kauneid sõnu.
Tundusid mull’ tühistena
ilusõnad pühistena.
Süda ainult südant ihkas,
südant ihkas.
50.
Ah, et igavesti kestaks
tunnid need ja mulle vestaks
armust, õnnest! hardalt palun.
Peatse loobumise valu
vaikselt südant kurba loorib,
südant loorib.
51
Sügisekell
Kuule, kuis taob
sügisekell
kumedalt,
tumedalt!
Nukker ja hell
südamel.
Kahju, et kaob
päikene taas!
Teretab veretav
sügistund laas,
koltund aas.
Alla öö vaob
pime ja külm.
Udune,
nutune
taevasilm,
sompund ilm.
Sügise raob
südant, mil mant
kukub kild.
Hukkub pilt
südamen kant:
hing ei —- sant.
52
Hingedekuu ööl
Ma vähkren voodin, ei maga
ööl pimedal hingedekuu.
Vihm rabiseb akende taga,
tuul oigab korstnasuul.
Mu süda nii sünge ja kole
kui ümber minu öö,
kun ainustki valguskiirt pole,
ja mida valu sööb.
Kord oli mull’ elu kaunis,
kui olid mu loht ja usk
Sa läksid — kõik sinuga jaunis,
jäi mulle vaid sõnatu tusk.
Ma nutan, kuid mitte ta pärast,
sest pole ta seda väärt,
vaid inimtundmuste pärast,
mil polevat otsa, ei äärt.
Mul kahju, et nooruseuned
kui lehed sügisekuul,
mis lendlevad kui suled,
kui rebib puult neid tuul.
53
Öön keegi nutab ja halab —
Mu unekujud sääl
vist, vaimudega sala
on nutman välja pääl.
54
AVARAD TEED
Poeet — kirurg — lihunik
Nagu kirurg koed
inimkeha lahastab,
nõnda avastab
oma mõttenoaga poeet
südamekambrid —
need hinge teraskapid.
Nagu lihunik, kes poob
tapet looma pidi perasõrgu
konksu külge,
et veri nõrguks,
saaks puhas ja valge liha —
Nõnda poeedil, kes loob
tuleb teha
vaimukehaga.
57
Epigramme naisest
I
Kui ütleb naine —
„Mu kallis, ma armastan sind!"
jää kaineks
ja uhkelt löö ette rind.
Ning teda hiilga,
või pahemal juhul
tall’ näkku sülga.
Sest tea — sel puhul
on naine ärimees nagu juut
ja armastus kaubaasi.
Ja see, kes pakub ta eest hinda suurt
on tõesti suur vasik.
II
Nagu tolm maanteel,
mida iga sõiduk või tuul
üles kihutab,
on naise tundmused, meel.
Kes ennast vaid lähemale nihutab,
on päralt selle tema punahuul.
58
III
Nagu võõrastemaja õu,
mille väratist iga sõiduk
sisse võib sõita —
on naise hing.
Ja jõud,
millega teda võita
ei peitu mitte targan nõun,
vaid häbematusen turman,
milline omadus mehe
naist alati hurmand,
ollen ta silmin suurim mehe ehe.
59
Öine ise
Mu vana maja keset metsa, ööd
kui kärbes ämblikvõrku mässit roosteuttu.
Öön, majan hääled tummund, keegi ei tee
[tööd,
vaid kuulda aoti tuule sosisklusi, nuttu.
Vaid minu aknast hõõgub kollast tuld
ööpimedusse nagu silmist paagi.
Mu hinge varakastid avat: muld ja kuld
mu een kui vargal, kes on kallal saagi.
Mu hing on kurb kui Griegi sügislaul,
täis paani viiulite sulni nuttu.
Ma ise nagu kurjast vaevat Saul
Taaveti kandlemängu, kuulan vaikusjuttu.
Öö kõneleb... Kui uhke kotkas hing
maast vallandub ja tõuseb pilvi alla.
Ei taba teda ükski relv ei ling,
sest kõigest maisest rämpsust on ta valla.
60
Poeet ja pilved
Pilved, miks nii tõttate,
kust te tulete, kuhu te lähete
Kas mind kaasa võtate? —
Keskusteleme nüüd väheke.
Oleme sihitud matkajad,
kodu kõikjal ja ei kungi meil.
Tuulte teede jatkajad
võivad vaid rännata meie teil.
Taeva sinise lageda
rändurid, minagi ihkan tuult
värsket; ihk laevaga pageda
kodutul merele sadamasuult.
Ühen ei siiski saa tulla
meiega, kes me lapsi kõrguse.
Jalust sa külge mulla
seot kui kala oled võrgusse.
Rändurid mõlemad oleme
nagu kodutud mustlased need.
Kaaslased siiski pole me:
pilv käib oma, ma oma teed.
61
Torm
Kui välja pääsnud metsik pull,
kes vihast, härgitusest pääst on hull
nii möirgab tormikeel.
Torm irvitaden lendab, sööb
ja võimsalt murrab, sodiks peksab, lööb
kõik vallid, tõkked teel.
Külm majaseinan laksahtab
kui püss, siis hoone katus praksahtab,
taas kuule: murdub puu.
Tuul aknaluuki kiitsutab,
jääteri vastu klaasi piitsutab
ja hundab korstnan: huul
Kui märatseman loodusväed,
siis abitud ja väetid inimkäed
ja nõuta tahte õõts.
Mu süda hirmust käriseb,
kui külmatõven ihu väriseb,
sest puhub põrgu lõõts.
62
Vedur
Rattad raovad, rattad taovad
siine siledaid kui laud.
Rattad taovad, rattad raovad,
rataste all kõmab raud.
Rongi juba kaugelt tähib
suitsu-nõepilv taeva all,
mida vedur üha köhib
korstnast välja pahinal.
Tuliseks teeb, hõõrub siinid
oma sööstal raudne ruun.
Tormata hää raudset liini
mööda, een kui kindel suund.
Tulevad ja jälle kaovad
metsad, külad, linnad, veed.
Rattad sööstvad, rattad raovad
mööda rutul oma teed.
Vedur norskab, vedur lõõtsub —
Äkki nagu valge luik
tossupilv ta kohal õõtsub:
lõikub õhku hele huik
63
Väsinuna puhib, ähib,
lõõtsutab, et rappub maa.
Jaama tossupilve mähib,
tuhka, nõge välja a’ab.
Kustutand kui oma nälja
veega, sütega, taas raob
ratas rauda, sööstab välja,
nagu kiskjas puurist kaob.
Vedur lendab, vedur rühib —
Raudsein soonten raudne ramm
siine kuumaks kütab, nühib,
nii et rapub raudteetamm.
Rattad raovad, rattad taovad,
raudseist sõõrmeist suits ja tuhk
lendab. Kergivad ja kaovad
pildid uued vaid üks puhk.
See on elu paigalpüsiv,
vihkav kõike võõrast, uut,
Ent ei vedur rahu küsi
nagu igavene juut.
Üha kaugustest ta joobub,
ent kui saavutand vaid need,
hülgab, kõigest vabalt loobub,
een taas uued sihid, teed.
64
Rattad raovad, rattad taovad
läbi päevast, läbi ööst.
Lagendikud, linnad kaovad —
mööda neist viib raudne sööst.
65
Lainete mäss
Poeem
Ju mitu päeva ja ööd
torm teind kihutustööd
merel voogude sülen,
kutsuden üles
ründama kaldaid,
vallutama uusi piire ja maid.
Ja lõppeks on siiski nii kaugele saad:
kui tormihäire lõikub öhe,
vood peavad valvel olema ja töhe
kõik ühiselt sööstma, et vallata maad
veel enne, kui vastu panna ta saab . . .
Mühinal, mürinal rannale vaovad
mere päält vahused lainetemäed.
Kaljud neid tagasi paiskavad. Kaovad
haavatult merele mässu eelväed.
Kaljusid värvib vaid lainete veri,
kelle korjused neeland meri.
Ja see on vaht —
Mürtsub ja kohiseb laht
tormi-kahuri paukudest.
66
Kihiseden, vihiseden vihased siud kui ööst
veerevad, lahingu sööstvad.
[nad
Kohku ei ükski, et olgugi hukuvad
tuhanded jäljetult upuvad,
kaljudelt merre
paisatakse taas,
oda, et verre
pistab kalda paas . . .
Otsekui tuhanded müürit käed
vabadust ihkavad,
müürisid vihkavad
lainete-vasarad uuesti taovad
vangiahelaid, kaljusid raovad.
Torm õõtsub ja möirgab,
ja lainete turjal,
näol vihasel, hurjal
ta metsikult tantsib,
neid armutult piitsutab, vantsib.
Ta vihased käed
päästavad lahti
sügavuse julmimad väed,
mis kui norskavad sõjatäkud kihutavad,
üleni vahun.
Üle laipade langenute haudade
.peavad jatkama rünnakut, jahti.
Ent vangiraudade,
kaljude suud naeravad
hääletut naeru.
67
Mis sest, et vannuvad, neavad
neid lainete vahupäised harjad!
Sest teawad:
lainete hullund leegionid, musttuhanded
[karjad,
tormist ässitet ja taga aet,
on mannetud, jõuetud
kaljude vastu
pidavate vahti,
vaatavate tummalt seda metsikut jahti.
Ei iial oma piirest välja saa
vood mässavad ja trotsivad,
teed väljapääsu otsivad.
Een kõikjal piirid, kaljulised kaldad,
ent iialgi ei valda
sööst lainte neid.
Nad võivad hullunult vihan
ja vabaduse ihan
vaid massaten taguden
vast killu neilt raguda.
Ent lõppeks siiski saatusele alistuma
[peavad
nad, ehkki hambaid kiristavad, neavad
ja käima rahun kindlaks määrat teid.
68
Sisu
Lhk.
ÖINE MELANKOOLIA:
Melankoolne talveöö............................ 5
Öö.............................................................6
Kesköine.................................................. 7
Ööl kõledal............................................ 9
To be or not tobe!........................... 10
Mu hing................................................ 11
Üksiolu................................................ 13
TUULEKANNEL:
SOLL ja Co. KIRJASTUS KILTSIS 1931. A.
E. Hunt’i trükk Paides.
ENSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim.
Kirjandusmuuseumi
Arhiivraamatukogu
89596
Ärisõpradele.
Minu 15 aastase äritegevuse juubeli puhul
loen oma meeldivaks kohustuseks tänada oma lai-
aldast kaubatarvitajaskonda näidatud usalduse ja
lugupidamise eest.
15 aastat äritegevuses on küllalt pikk aeg, et
kogeneda selle alaga põhjalikult. Olen püüdnud
luua sidemeid ja kontakte vaid firmadega, millistelt
võin saada eranditult ainult kõige väärtuslikumaid
kaupe. Tingituna sellest minu äri ostjaskond ja lä-
bimüük on järjekindlalt suurenenud. Usun, et ka
edaspidi võib minu äri sama edukalt ja produk-
tiivselt oma tegevust jätkata.
Minu püüdmine saab ka tulevikus oma austa-
tud kaubatarvitajaid ja ärisõpru õiglaselt ja ausalt
teenida ja alati kõige väärtuslikumaid kaupe mõõ-
dukate hindadega müüa.
Kittsis, mail 1931
Artur Traks.
ENSV R. Kirjandusmuuseum
Ef.13.554
RAAMATUKOGU
Tagasivaade.
Käesoleval aastal Artur Traks pühitseb oma
40. a. sünnipäeva ja 15. a. äritegevuse juubelit.
Selle kahekordse tähtaasta puhul on tarvilik, et
meeietuletada üksikuid episoode nii paljude lugu-
pidamise võitnud ärimehe möödunud elust.
Artur Traks sündis 1891. aastal Rakkes põllu
mehe pojana. Kasvas üles kodukohas. Tolleaegse-
tes oludes traditsiooniliseks saanud väljarändamine
Venemaale, kiskus endaga kaasa ka A. Traksi selle
parimas meheeas. Laialdasel Venemaal mitmesu-
gustel aladel teotsedes, lõpeks A, Traks siirdus
ärialale, avades 1916. aastal omaette äri Peterburis.
Lühikese aja jooksul A. Traks suutis end täiel
määral maksma panna kohalikus eesti seltskonnas.
Muuhulgas ta eriti aktiivselt tegutses Peterburi Eesti
Spordiselts „Kalevis“, edustades seltsi tegevust nõu
ja jõuga. 1918. a, Artur Traks lõpetas äri
tegevuse Peterburis, pidades segaste aegade tõttu
paremaks tagasituleku kodumaale. 1919 a. ta asus
Rakke Tarvitajateühisuses ärijuhi kohale. Püsides
sellel kohal 4 aastat (1919. a.—1923. a.) jubilar
suutis oma ärimeheliku võluvuse ja vastutulelikku
sega võita laialdase lugupidamise.
Ärijuhiks olemise ajal A. Traks oli abiellunud,
ning tas ärkas endistest aegadest säilinud tung ise
seisva äripidamise rajamiseks. Mõte sai teoks ning
A. Traks kauples iseseisvana kolm aastat SallaTammikus ja kuni 1927. a. Salla-Kärus Perekonna
inimesena Ä, Traks tundis tungivat vajadust kindla
kodu loomiseks. Tahteküllase inimesena ta ei koh
kunud tagasi eelarvamistest ning asus 1927. a. maja
ehitamisele Kiltsi.
Asumist Kiltsi tuleb vaadata kui pöördepunkti
Artur Traksi elus. Senisest pinnakatsumisest ja umb
ropsu rabamisest tuli loobuda, aset andes sihikind
lale ja edurikkale tööle. Maja valmides, mis stiilse
maks ja kenamaks Kiltsi alevikus, A. Traks asus
jätkama oma kaubanduslikku tegevust. Jga algus
on raske, nii kä seekord. Ostjaskond oli väike ning
raskete aegade tõttu selle ostujõud minimaalne.
Kuid Artur Traks oma suure äriinimese talendiga
ei jäänud ka siin hätta. Rõhku pannes peamiselt
kauba heale kvaliteedile ta äri läbimüük on näida
nud järjekindlat tõusu. Seistes äriühendustes paljude
suurfirmade esindustega, ta ainult head ja kõrge
väärtuslikku kaupa püüab hoida ladudes. Loomulikult
3
halva kauba pealt teenitav protsent on palju suurem,
kuid Artur Traksil on rahva huvid tähtsamad kui
enesekasu ning see on põhjuseks, mis on loonud
talle laialdase rahva poolehoiu. A. Traksi äri on
alati püüdnud olla ärarippumatu hindade määramises
teistest äridest. Täie õigusega võib lugeda pigem
ainuüksi A. Traksi äri hindademäärajaks Kiltsis.
Käesoleval aastal, mil 4 aastat saab täis asu
misest Kiltsis, juubilar võib täie rahuldusega tagasivaadata tehtud tööle. Päävõit, ostjaskonna usaldus,
on saavutatud, ning Artur Traks võib jatkata oma
kaubanduslikku tegevust märksa kergema meelega.
Kahtlemata A. Traksi rohkearvuline ärisõprade
pere ühineb hüüdega, mis ergutab lugupeetud äri
meest jätkama senist edurikast tegevust:
„Jõudu ja palju aastaid õnnelikuks ja edurikkaks
äritegevuseks 1“
Ärisõber.
4
„VanalepaM Villemi suur saladus.
Ega seda maad „Kõrgemäe“ ja „Vanalepaa
vahel polnud palju, vast sammu nelikümmend, kuid
talud üksteisest nagu olid isoleeritud. wKõrgemäelM
mingeid suhteid ei peetud „Vanalepaga“, samuti
„Vanalepal“ midagi ei tahetud teada „Kõrgemäest“.
Elati kummalgi pool omaette, ärarippumata ükstei
sest. Et see kõik nii oli võimalik, selles mängis
tähtsat rolli eestlastele omane kadedus ja jonn.
„Kõrgemäe“ Kaarel kuidagi ei võinud sallida, et ta
naaber Villem elas paremini kui tema. Kaarel püü
dis küll olla kokkuhoidlik, iga asja peale võimali
kult vähe kulutades raha, kuid sellegi peale vaatatamata tal nii mitmedki asjad jäid muretsemata,
millised hankis omale „Vanalepa“ Villem. Küll
püüdis Kaarel tähelepanelikult jälgida oma naabri
majanduslikku „virtšafti“, kuid kuidagi ta ei jõudnud
otsusele, millised olid seal edu põhjused.
Kuid mida kauem Kaarel asja uuris, seda enam
tal sai selgeks, et „Vanalepa“ Villemit lihtsalt roh
kem õnnistab saatus. Eks olnud mõlematel naabritel
küll ühesugused põllud, ühevõrdselt väetatud, kuid
ikka pidi „Vanalepa“ põldusid ehtima lopsakam
taimestik kui „Kõrgemäe“ omadel. Ostis wVanalepa“
Villem oma pojale jalgratta, ei tahtnud Kaarel alla
jääda ja soetas oma tütrele samasuguse riistapuu,
õnnelik olles, et suutis selle muretseda ennekuul
mata odavalt. Kuid Kaarli ostetud ratas lagunes
peagi sõidukõlbmatuks, sel’al kui Villemi ost ei olnud
5 •
suutnud veel roostetadagi. ISamuti oli lugu ka
igasuguse riietuse, jalanõude ja muu kehakatetega,
millised Kaarli perel tulid tihemini uuendada kui
naabrimehe omal. Viljakoristamise aegadel Kaarlit
jälgis üks viperus teise kukil. Kas lakkas niidumasin
lõikamast, viijapeksumasin töötamast või ükskõik
mis, kuid äpardusi pidi olema, sel ajal kui naabri
Villemi põldudel läks kõik ilma takistusteta. Kaarel
kirus, vandus, tunnistas Villemi kuradi kannupoisiks,
kuna väga kahtlasena näis naabrimehe õnn. Kuid
Villemit kõik need kahtlustused ei takistanud vilja
saagist saada hoopis suuremat summat kui suutis
seda Kaarel hankida oma produktidest.
Nii oli kestnud mitmeid aastaid. Rasked majan
duslikud ajad murdsid lõppude-lõpuks „Kõrgemäe“
Kaarli eneseuhkuse. Kehvus kippus vägisi talusse
ning Kaarel otsustas otsida sõprust naabri Villemiga.
Juhuslikud jututegemised olid teerajajaks ning lõpeks
viinaliitri taga kinnitati oma heanaaberlik vahekord.
„KõrgemäeM ja „Vanalepa“ peremehed said headeks
sõpradeks ja kui ükskord hiljem Kaarel päris Villemilt
selle edu saladust, vastas see elutargalt :
„Parem pant edu saavutamiseks on osta kõik oma
tarbed, viljaseemned ja tööriistad Kiltsist, A. Traksi
kauplusest. Sealt ostetud kaup on alati kõrgeväär
tuslik, kauakestev ja rikkiminemata".
Kaarel talitas Villemi nõuande kohaselt, Ja ta
ei pettunud. „Kõrgemäe“ hakkas kosuma ja jõudis
peagi järele oma naabrile Juba pankroti lävel seis
nud talu sai tagasi oma jõu ning Kaarel teab kellele
ta selle eest võlgneb tänu : naabri Villemile ja kaup
mees A. Traksile.
6
Kas teate et
• • 9
. .. koledam mürkelajas, kohiseja madu, elut
seb Brasiilias* Kohiseja mao salvamine toob silma
pilkselt surma.
. . . Indias leidub lihasööjaid taimi, mis häda
ohtlikud ka inimestele.
... kõige vanemaid inimesi leidub indiaanlaste
hulgas. Seal pole harulduseks üle 150 a. saavutam.
. . . suurim meresügavus on mõõdetud Vermuuda saartest idapool. Merepõhi seal on 15 437 m
(15,5 km) sügaval.
. . hiina perekondades kõik toidujätised hei
detakse ühte tagavarariista, kus mädanemise taga
järjel valmib hiinlaste maiusroog.
... leidub haikalu, kelle kaal on üle 20 puuda,
ning kellel inimkeha on parajaks suutäieks,
7
Kevade- ja suvehooajaks
leiate kõige uuemaid ja moodsamaid kodumaa, Inglise
ja teiste paremate välismaa vabrikute
ülikonna-, kleidi- ja pesuriideid,
Inglis ja Rootsi vabrikute
jalgrattaid, grammofone, põllutööma&inaid
ja nende osasid,
elegantseid ja moodsaid
kingi, saapaid ja kalosse,
kõiksuguseid
ehitustarbeid, maja riistu, rauda ja ehteid,
kõrgeväärtuslikku ja odavat
põllurammu, seemnevilja, bensiini, petroole
umi, igasuguseid määrdeõlisid ning
en-gros ja en-detail müügil
koloniaal- ja pudukaupe
Artur Traksi kauplusest,
Kiltsis, omas majas telef. 21*
VaataHind 20 senti,
Kaugused Võrust
maakonna tähtsamat...Hind 20 senti,
Kaugused Võrust maakonna tähtsamatesse kohtadesse.
JEST
on kõige kindlam tugi tule ja surma vastu.
VaslBtnssumma iile 160.000.000 sendi. Seltsi valitsus Tartus, Suurturg 10, omas majas.
m
V õru osak. Jüri t.24, tel. 2-03.
9>
Kui tahad julgest’ elada, siis „EKA’sa ennast kinnita!
Meie kõige suurem ja kapitalikindlam kodumaa kinnitusselts
Eestimaa Kinnitus AA „EKA“ Tallinn, Pikk tän. 6, omas majas. Toimetab
elu-, tule- ja muid kinnitusi Elukinnituse tegemise läbi muretsete enese vanaduse eest ning kindlustate oma lapsi teie enneaegse surma juhtumiseks. Agentuurid kõikides kodumaa linnades, alevites ja rahvarikkamates kohtades. Võru linna ja maakonna esitajad: Võrus, Aleksandri tän. 14, telef. 144 ja Vabaduse tän. 17, telefon 204.
KAUGUSED VÕRUST maakonna tähtsamatesse kohtadesse. Koostanud Võru maavalitsuse Teede- ja Tehnikaosak. juh. P. M Ä G GI. f
Kirjandus)^
'? U
■«. S<&
^MÄTUKO^
Turistide Üh. Võru osak. kirjastus 1931.
fw&J ■
Saatesõna. Kuna seni puudus Võrumaal ametliste andmete varal koostatud tabel kauguste kohta Võru linnast tähtsamate kohtadeni Võrumaal, siis tahab käesolev broshüür abiks olla huvireisijatele, ametnikele, asu tustele, äridele, autojuhtidele ja kõigile neile, kellel tuleb liikuda Võrumaal. Andmed on saadud vastavate teede mõõtmiste tagajärjel ja märgivad ära kaugusi mööda tähtsamaid I ja II klassi teid, ehk kui koht asub III kl. tee ääres, siis ka neid mööda. Kuna ühte kohta on võimalik tihti sõita mitme tee kaudu, on siin alati arvestatud kõige lühema trakti kaudu I ja II kl. teedel. Huvireisijaile on hõlbustuseks juurde lisatud ka andmed autoliinide kohta, mis läbistavad loetletud kohti. Kirjastaja.
Tränsport-veoäri Võrus ja Petseris
VALTER ROSENBERG Võrus, Karja tän. 36, telefon 177 ja 210. Autobuste'liinid: Võru linn—raudteejaam, Võru—Põlva (Võrust ärasõit kell 4 p. 1., Põlvast ärasõit kell 6,30 hom.) Petseri linn—raudteejaam, Petseri—Laura (Petserist ära sõit igal äripäeval kell 4 p. 1. (kl. 16). Laurast ärasõit kell 7.30 hom) Tellimiste peale eraldi vabad autobused, veoauto ja 2 kergesõidu autot. Korraldan suvekuudel pikemaid väljasõitusid, soovikorral ka väljaspool Eestit. Sõiduhinnad odavad. Omanik Valter Rosenberg. 2
Seletuseks autoliinide kohta. Rooma numbritega märkused I—XIII, kohanimede järele, näitavad, kust kohast läheb läbi autoliin mitte kaugemalt kui 1, klm. Kaugused on arvestatud Võrust Tartu ja Kreutzwaldi tä nava nurgalt. I Võru—Tartu II „ —Põlva III „ —Räpina—Võõpsu IV „ —Vastseliina—Misso V „ —Mõniste raudteej. VI „ —Kanepi—Kõlleste VII „ —Võru raudteejaam
J.L.A. — jaoskonna loomaarst. J. A. — jaoskonnaarst. H.P.J. — hobuse postijaam. R. vai.— riigimaade ringkonna valitseja, p.k. — peatuskohi.
Võru
Taksoautode seisukoht Kreutzwaldi ja Tartu tän. nurgal. Telel. 210.
i
Telel. 210.
laalla ollaälLõoJLofllfaolla olla tall®oJiMi
Lühendusi:
VIII Kanepi—Tartu IX Võõpsu—Räpina—Tartu X Põlva—Tartu (pole praegu käigus). XI Võru—Rõuge—Luutsniku XII „ —Sulbi—Kaagvere XIII „ —Antsla—Urvaste
B
g . •r5 u ^ Sgfc
Koha ehk asutuse nimetus Aarna veski Aleksandri vallamaja Alska end. kõrts Alamusti end. kõrts Anne as. ja raudt. p.-k.
Asukoht
Tee üle
Kaugus kilom. Võrust
Omnibuse liinid
Kioma vald Ihamaru kõrts Aleksandri v. Joosu as. Säru vald Säru „ Kõlleste vald Ihamaru kõrts W.-Antsla v. Antsla alevi
31,4 14,0 43,7 34,1 41.3
6 7 8 9 10
Anne asundus Sõmerpalu v. Osula Anne „ Urvaste vald Kooraste as. Antsla alev, HPJ, J. arst Antsla alev Vaabina, Hänike Antsla raudt.-jaam Antsla J. L. Arst
16,7 38,5 35,6 35,9 35,8
11 12 13 14 15
Antsla-Wana vallamaja Antsla-W. mõis Antsla-Uue vallamaja Antsla-U. as. ja R. vai. Antsla Metsaülem
Antsla alevi Kraavi U.-Antsla as. Linnamäe „ Tsooru „
38,9 35,5 37,7 34,4 40,9
16 17 18 19 20
Boose as. Borodino as. Braakmani as. Erastvere vallamaja Erastvere as., JA, JLA, HPJ, Van. K.
Vana-Antsla v. Vast.-Roosa v. Loosi vald Erastvere vald
Antsla alevi Vast.Roosa as. Lindora kõrtsi Põlgaste as.
38,9 48,2 28,4 24,0
VI
25,3
VI
21 22 23 24 25
Erastvere Metsaülem Fridholmi (Rahumäe) as. Haabsaare Haabsilla as. Haanja vallamaja
Söödil Räpina vald W.-Antsla v. Rõuge vald Haanja vald
Erastvere as. Pindi, Leevi Tsooru as. Sänna as.
27,7 42,5 40,5 23,4 16,7
1 2 3 4 5
W.-Antsla v. U.-Antsla v. Haabsares
lt
V.-Kasaritsa as.
I XII XIII XIII XIII XIII
III V
„FORD“ autod, „FORDSON“ traktorid Auloosad, autolarbed, kummid j.n.e. Põrandaõlid, Silindriõlid, Masinaõlid, Nafta, Mootoriõlid, Petrooleum, Koorelahutajaõlid, Bensiin suures väljavalikus määrdeõlide engros-erilaost väljaspool võistlust olevate hindadega. Asjatundlik nõuanne, missugustel juhustel missugust õli tarvi tada. Suurem osa masina- ja piimaühisusi tarvitavad need õlid. Maakoolidele soovitan head põrandaõli.
KAUBANDUS- & TRANSPORT-KONTOR
P. LAAMANN, v‘T.Ä.“-b> 4
äa Koha ehk asutuse nimetus
Asukoht
Tee üle
Kaugus kilom Wõrust
W.-Kasaritsa a. Lappi kõrts Holsta Põlgaste as. Urvaste ,,
17,1 8,8 17,9 23,3 32,0
Omnibuse liinid
26 27 28 29 30
Haanja asundus Haigri „ Halla Hänni „ Hansi „
Haanja vald Aleksandri v. Saaluse vald Erastvere v. Urvaste vald
31 32
Hänike asundus Heisi’i „
33 34 35
Hilba veski Hintsiko asundus Holopi kõrts
Kärgula vald Sõmerpalu m. Kõlleste „ Erastvere, V.-Piigandi Ihamaru U.-Roosa ,, U.-Roosa as. Kasaritsa „ U.-Kasarit. as.
Jaama as. Jaama „ Jaanimõisa as. Järvere as. ja Metsaül. Ihamaru kõrts
Tsooru vald Räpina „ Mooste „ Sõmerpalu ,, Kõlleste „
Kangsti kõrtsi Räpina aleviku Mooste vallam, Soe kõrtsi Varbuse as.
29 3 48,6 44,5 11,3 28,9 .
V IX
46 47 48 49 50
Illi as. ja veski Joosu as. Jõksi „ Juba ,, Kaagu „
Vastseliina Aleksandri Kooraste Nursi Waabina
Vastsel, alev. Wäimela m. Kanepi ai. Wõlsi Hänike
27,5 12,0 31,9 6,1 21,6
IV II VIII
v. ,, „ „ „
I, VI VI
18,5
VI VI
32,1 31,0 50,9 10,6
IV
XIII I
EESTI KINNITUS A.-S.
..POLARIS" Põhi- ja tagavarakapitalid Kr. 700.000.— TOIMIB KINNITUSI: Tule ja pikse vastu, murdvarguste vastu, veo-, kasko-, Baevakeredekinnitusi, klaasikinnitusi. Soliidne edasikinnitus ja kiire kahjude tasumine.
30,8 Kooraste vald Sillaotsa 33,3 Kooraste as. * V Kõlleste „ Ihamaru, Hilba 33,7 Orava „ Orava asund. 39,1 29,3 Tsooru „ Kangsti k.
lüh. Mõniste as. Sänna as. Rõuge Antsla alev
Räpina tee
5,9 43,0 27,3 18,2 38,9
IV
X
V XI XII XII VI
Kes tahab hääd ja korralikku tööd saada, see viib omad riided ja villad ümbertöötamiseks
Võru Linatööstuse Ühisuse
villa- ja värvimistööstusse, kus alati julge võite olla, et saate töö võistlemata hääduses, mida võimaldab meie kõige suurem ja täielikum töös tus Võru- ja Petserimaal. P. S. on täielik sisseseade keemilise puhastuse, pleekimise, kaltsudest villa tegemise ja lõngaks ketramise alal.
A. & R. TELG Võrus, Kreutzwaldi tän. 59, tel. B7. 7
AS • 33*
Koha ehk asutuse nimetus
Asukoht
Tee üle
Kaugus kilom. Wõrust
101 102 103 104 105
Kõrgesaare asund. Kõrgesilla veski Kraavi kirik „ kõrts Krabi asund.
Pindi vald Pindi vallam. 19,2 Loosi „ Kütioru 22,0 U.-Antsla vald Waabina 33,2 32,5 Krabi vald Rõuge 32,0
Lümandu asundus Maaska „ Matsi „ Mäesaare „ Märdimiku „ Misso asundus * V 142 Misso vlmj., ai., J. arst 19
143 144 145 146 147 148 149
J1
91
Meeksi asundus Moisekatsi mõis ja HPJ Mooste vallamaja 11 Mõniste asundus ja HPJ Mõniste vald „ vallamaja » „ r.-jaam „ kirik, J. arst, Wana-Roosa v. [J. L. arst 150 Muhkametsa asundus Rõuge vald
11
11
Omnibuse liinid XIII XIII
IV XI
V
IV IV IX IX V V V V
The Shell Company of Estonia, Ltd.
Tallinn, Merepuiestee 17.
i\ \l ö
Kõnetr. 305-94, 309-84, 304-02.
Ameerika Kristall-petrooleum. Maailmakuulsad Bensiin-Shell Määrde-õlid > Mineraal-õlid Mexphalt Spramex Shell-To x Laod ja müügikohad igas tähtsamas kohas Eestis.
Orava as. ja Mets. Ülem Orava raudteejaam Osula alevik ja J. arst Otsa as. ja raudt. peat.-k. Paidra veski
Lindora >1 Sõmerpalu v. Soe Lasva as. Pindi vald Pindi as. Pindi vald
38,2 41,3 15,0 22,3 16,5
Xii
171 172 173 174 175
Palu asundus Palu „ Partsi asundus Partsi kõrts Peetri asundus
Weriora vald Pindi, Leevi Waabina vald Linnamäe as. V.Koiola, Timo Peri vald n Timo Sõmerpalu v. Osula
22,6 28,8 28,7 26,9 20,5
151 Munamägi
Haanja vald
j,
Orava vald
Lindora
Orava vald
,,
17,8 36,4 18,9 15,1 16,7
1
III III XIII
j
Kinnitus Aktsia Selts
m
§j
on asutatud Eestis kõige esimese kinnituse aktsiaseltsina. Kiire ja õiglase kahjude tasumisega on ta võitnud omale suure poolehoiu laialdases elu- ja tulekinnitajate peres, „EESTI LLOIDI“ poolt seni väljamakstud kahjutasud ületavad Kr. 2.000.000.— (kakssada miljoni senti),
g j g g
I „e:e:sti lloid" I g 1 g g
| H 1
Kinnitage oma elu ja varandus
A.-S. „EESTI LLOYDIS* Agentuurid Võrus: P. Reirnann ja Krediit Panga Võru osak. Sub-ag. K. Möllerson ja J. Üle.
10
g
03i Sajhh Sh•j—5 .b Sož
Koha ehk asutuse nimetus
176 Pähni (Koosa Mets. Ül.) » ~ 177 Peri as. ja R. Vai. 178 „ vallamaja 179 Piigandi-Vana asundus 180 Piigaste-Vana asundus 181 Pikjärve asundus 182 Pindi asundus 183 Pindi vallamaja yj a 184 ,, kirik 185 Piusa raudteejaam 186 187 188 189 190
Plaani kirik „ asundus Plessi asundus Poti kõrts Põlgaste asundus
Asukoht
Tee üle
Vana-Roosa v. Matsi, Sänna Rõuge,Krabi Peri vald V.-Koiola Peri as. Era stvere vald Erastvere as. Valgjärve vald Ihamaru, Krootuse Valgjärve vald Sirvaste, Kitse Pindi vald Kääpa Pindi as. 99
Tamme, Lasva W.-Kasar., Lasva
Orava vald
Lindora
Haanja vald W.-Kasaritsa ' 19 Wastseliina v. Wastseliina as Wõru vald Põlgaste vald Ridali
[XII, XIII i. ii, vi. VI II, X II X II 1. VI 1 II, X
MUMUUMU
Autode remont, elektro- ja mehaanikatöökoda
K. HEUER, Võrus, Kreutzwaldi tän. 59. Igasugune autode, mootorite ja jalgrataste parandus. Töökojast auto saadaval paranduste peale väljasõitmiseks. Töö asjatundlik ja igasugune teenimine täpne. 0
mmmm 11
1 1
|
Järjekorra
Koha ehk asutuse nimetus
Omnibuse liinid
Räpina alev.
47,2 46,5 45,7 46,4 47,3
III, III. III, III, III,
Talnitsa Räpina alev. Rahumäe Leevi Räpina vald Urvaste vald Sillaotsa Põlgaste vald Lappi k.
49,2 42,8 42,5 32,6 13,5
lil Ui
Mõniste vald Rogosi vald
37,2 27,8 29,4
215 Roosa kirik
Sänna Haanja Rogosi as. 9J Kooraste vald Kooraste, Kaagvere W.-Roosa vald Matsi
216 Roosa-Vana asundus 217 „ vallamaja 218 Roosa-Uue vallam. jaas. 219 ,, J. arst ja L. arst „ metsaülem 220
W.-Roosa vald Matsi Warstus 99 U.-Roosa v. Mõniste as. W.-Roosa v. Matsi Pähnil 99
34,5 34,4 47,1 36,7 38,3
221 Roosiku kõrts 222 Rosma veski 223 Rõuge asundus 224 „ vallamaja 225 „ kirik
Tsooru vald Peri vald Rõuge vald
25,8 24,2 17,3 17,5 16,2
Nr.
Kaugus kilom, W orust
Asukoht
201 Räpina vallamaja Räpina vald 202 „ Lut. kirik ja HPJ 203 „ Sillapääas. jaAp.kir. 204 „ Ala as. ja J. L. arst 205 „ J. arst 206 207 208 209 210
Räpina Metsaülem „ R. valitseja Rahumäe asundus Rebase asundus Ridali kõrts
MAKSTES AJAKOHAST HINDA. Korjamise kohta antakse apteegis juhtnööre.
/ 2
Nr.
Järje- I korra 1
226 227 228 229 230
Koha ehk asutuse nimetus
Asukoht
Rõuge J. arst, J. L. arst Rõuge vald „ Rgm. valitsus Jaama as. Ruhingu asundus Urvaste vald Ruuna mõis Weriora vald Ruusa mõis ja r.-jaam Toolamaa v.
Tee üle
Kaugus kilom. Wõrust
Omnibuse liinid
Rõuge kõrtsi Sänna as. Kärgula as. Wirusküla Wiira
16,8 29,3 26,5 36,5 38,8
231 Rummi asundus Kärgula vald Linnamäe as. 232 Saaluse vallamaja Saaluse vald Holsta, Halla 233 „ -Vana asundus 234 „ -Uue as. ja R. vai. Räppo 235 Saarjärve asundus Peri vald V.Koiola, Timo
26,1 20,9 22,2 15,1 24,9
236 Saarlase veski Wiitina vald 237 „ asundus 238 Säru asundus Sara vald 239 „ vallamaja n 240 „ raudtee peatuskoht *■
Walgjärve v. Sirvaste, Kanepi V Rõuge vald Nursi Sänna as. Kooraste vald Kärgula as.
38,8 38,3 21,0 21,8 29,2
VIII VIII V V XII
246 247 248 249 250
Sõmerpalu v. Nursi vald Walgjärve v. Osula as. Sõmerpalu v.
9,6 13,2 39,4 15,3 14,1
XII, XIII XI VIII XII XIII
Soe kõrts Soe kõrts Soodla asundus Sõmerpalu vallamaja „ mõisa ja HPJ
Kirumpää Käätso Saverna kõrts Soe kõrts 11
Naisselts „Voruhoimu“
NAISKUTSEKOOL Võrus» Kreutzwaldi tän. 15 (Vana apteegi pääl).
Kool töötab õmblus-käsitöö ja majapidamise osakondadega. Õpetus kestab õmblemise osakonnas kolm aastat, majapida mise klassis üks aasta. Õppemaks aastas 30 krooni. Õmblemise osakonna kolmandas klassis, s. o. praktika aastal — võetakse vastu tellimisi kõiksugu õmblemis-ja käsi tööde peale, samuti valmistatakse majapidamise osakonnas igasuguseid toite, küpsiseid, kooke jne. mõõdukate hindadega. Tellimisi täidetakse korralikult. Õppetöö algus: õmblemise osakonnas augusti kuu lõpul, majapidamise klassis 1. oktoobril. F. Piibe, koolijuhataja. 13
Sõmerpalu as. 16,6 Soe k. 11,3 20,4 Mustoja k. 21,0 Osula Sänna as 22,8
265 266 267 268 269 270
„ vallamaja Tõdu asundus ja HPJ Trohvi asundus Tromsi „ Truuta ,, Tsolgo ap. kirik
Aleksandri v. Ridali Wana-Koiola W.-Koiola as. Timo as. Timo vald Toolamaa v. Räpina Kauksi Leevaku küla » Walgjärve v. Karilatsi Kioma vald Kioma as. Peri as. Peri vald Urvaste vald Kooraste as. Kääpa Timo vald
Waltina veski Wana asundus Warbuse asundus „ HP J Wardja asundus Warstu alevik
Asukoht
Tee üle
Waabina vald Waabina as. Urvaste vald Linnamäe as. Urvaste as. J* » >> Linnamäe v. Sõmerpalu as.
Kaugus kiloni. Wõrust
30,3 30,3 33,6 35,9 21,3
28,6 Sõmerpalu Linnamäe as. 31,1 Hänike 27,7 40,3 Walgjärve v. Saverna 44,2 a il Pikkjärve 47,4 W.-Antsla v. Antsla ai., Anne a. 45,1 23,0 Wiitina vald Kassi kõrtsi Kioma vald Tilleoru 25,3 23,5 ii Aleksandri v. Wana-Koiola 17,3 34,7 Vana-Roosa v. Matsi
Waabina v.
Moisekatsi v. Moisekatsi as. 42,2 W -Roosa v. Matsi, W.-Roosa a. 36,0 Wastseliina v. Kassi k. 28,8 24,1 ii ii 24,6 n ” Fastseliina v. Wastseliina as. 29,2 Wastseliina HPJ 30,6 „ J. arst, J. L. arst Ravanurme a Illi 28,4 23,0 Saaluse vald Holsta „ kirik Waabina vald Waabina v.-m. 28,6 Waabina r.-peatuskoht Nursi vald Juba 7,4 Wagula „
Leevi W.-Piigasteas. Partsi kõrts Rõuge Wiitina as.
30,7 40,2 29,3 21,3 22,3
III
Weriora vald Koiola vald Rogosi vald Kahkva vald Toolamaa v.
Leevi Põlva Haanja Kirmsi k. Wiira
27,9 27,5 26,8 38,9 37,0
III X
316 Wõõpsu alev
Wõõpsu
Räpina ai.
51,8
IX
317 Wõru vallamaja
Wõru vald
Poti kõrts
1,3
318 Wõrumõisa asundus 319 Wõru raudteejaam
19
tl
Kasaritsa v.
320 Wõru surnuaed
1,6
19
Soo kõrts V
3,1 2,6
XI XI
III
I. II, VI, XII, XIII I. II, VI, XII, XIII IV, V, VII, Xl IV, V, VII, Xl
Võru-Mõniste autoliin Võrust ärasõit igal äripäeval turuplatsilt autobuse jaamast kell 4.00 p. 1. (16.00), Sännast kell 4.50 p. 1. (16.50), Varstust kl. 5.40 p. 1. (17.40), saabub Mõniste kl. 6.30 õht. (18 30). Mõnistest ärasõit igal äripäeval Siimanni maja juurest kl. 5.30 hom., Varstust kl. 6.05 h., Sännast kl. 6.40 h., saabub Võrru kl. 8.00 h. Sõiduhind üks ots 2.— kr. Liinipidaja J. Tulff. Võru, Petseri tän. 11, telefon 157. V. POHLAK'U TRÜKIKODA VÕRUS.
Kinnitan. 18. V. 31. H. Perna (allkiri) Teedeministeeriumi maanteede ja ehituse osakonna direktor.
Võru-Misso autoliin. Liinipidaja A. K A S A K. Sõidab igal äripäeval. Km. Kellaaeg
Aga nüüd vaadake, kui kerge on lugeda: see läheb juba trükitult.
KUIDAS OLI VANASTI. Oli aeg, kus inimesed istusid ja muudkui kirjutasid hanesulega pakse raamatumürakaid. Aastate viisi kirjutasid. Päeva otsa istub ini mene, ja justkui kitib tähe tähe kõrvale. Jõuab uue päätükini ja siis selgest rõõmust väänab algustähe nii keerulise, et vaata ja imesta: igasugused konksud, rõngad ja noolekesed. Mõnikord muist isegi punast värvi. Rutata pole nii kui nii kuhugi — aeganõu dev töö. Ja algustäht — see on nagu vahe jaam. 4
Joon. 1. 5
Mõni ümberkirjutaja joonistas algustäheks terve pildi: tillukese, puhta ja täpsa. Joonis tas — ja uuesti teele: muudkui matka mööda täheridu tuhandete verstade kaupa uue jaamani. Olid suured meistrid! Vaatad mõnd lehe külge ja ei tahaks nagu uskudagi: egas see kõik ometi pole tehtud käsitsi? Nii puhtalt, justkui trükitult. Aga pitsatit tundsid inimesed juba hallidel aegadel. Need lõigati kalliskivvi — mingisu gune näopilt või elukas. Kivi paigutati sõr musesse ja kanti sõrmes. Kui oli vaja pitsee rida kirja kinni, tilgutati ümbrikule vaha ja suruti pitsatiga selle pääle. Vahale jäi kumer, reljeefne jälg — pitsat. Muidugi võib pitsa tisse lõigata ka tähti — siis saame vahale nende jäljendid. Nüüd ei pitseerita kirju enam vahaga, vaid kirjalakiga. Ja pitsateid ei lõigata ka enam kivvi, vaid vaske. Aga inimestel ei tulnud hulgal ajal pähe teha pitsatile kumeraid, kõr gemaid tähti ja neid määrida värviga, nagu nüüd tehakse näiteks postitemplitel. Olid küll sellele kaunis lähedal* määrisid sõrmed tindiga ja vajutasid paberile — see oli siis allkirja asemel. Seepärast, et kirjaoska jaid oli kolevähe — võib olla ainult mingisu gused sekretäärid oskasid kirjutada.
Vene bojaarid, näiteks, ei osand üldse kir jutada, Vaja allkirja: lihtne asi. Määris sõrme tindiga ja vajutas kirjale. Sellepärast üteldigi: „Pani sellele kirjale käe alla. . .* Aga vaat’ — tindise sõrme asemele kirja alla vajutada väljalõigatud tähega — seda ei tulnud hulgal ajal kellelegi pähe.
INIMENE TAIPAB. Lõppeks üks sakslane, Gutenberg, mõtles selle välja. Oli 500 aastat tagasi. Tema tegi väljalõigatud tähed, säädis need ritta, et sõna 4 tuleks välja, määris vär vi paale ja surus pa beri neid vastu. Sõna oli trükitud. Oli mees TÄHT muidugi õnnelik, kui esimesel korral õnnes tus. Nüüd tehakse samajoon. 2. sugused templid täht haaval. Need valatakse erilisest seatina, antimoni ja inglistina sulatisest. Tulevad niisugused neljakandilised postikesed (tähed). Otsal on neil täht (tähepilt). Nii nagu pildil näha. Neid tehakse mitmes suu 7
ruses. Suure ]a väikese trüki jaoks (just nagu siingi on trükitud). Siin on teile näiteks seitsmes erisuuruses:
UUUUuüü Aga kuulutuste jaoks on niisuguseid väge vaid tähekolakaid, et ei mahu poolt tähtegi selle raamatu leheküljele. Vaadake paremale. No, aga siiski, kuidas trükkida? Egas ometi tule võtta igat tähte tinast saba pidi, torgata värvi ja siis tonkida mööda paberit täht tähe järele? Oleks lihtsalt surma igavus: olge lah ked, tonkige välja tähthaaval terve see raamat, — ja lõppeks — püüa kui palju tahad, ikka läheks kõik viltu ja põigiti. Parem juba liht salt võtta sulg kätte ja kirjutada — nagu raa matu alguses — läheks hoopis paremini. Aga pääasi, pole ju tähtis see, et oleks trükitähte dega, aga see, et — et trükkida korraga tuhan deid raamatuid. Seda raamatut näiteks trüki takse 1000 tükki. Trükikoja jõud seisab ses, et ta trükib teile kas või 50.000 tükki ja teeb seda kähku. Muidugi, keegi ei hakkagi tonkima tähthaaval, aga koostatakse midagi templitaolist. Suur tempel — terve lehekülg laotakse täht tähe kõrvale, et tuleksid vajalised sõnad, ja nii — 8
rida realt — koostatakse terve lehekülg. Nüüd jääb vaid määrida see tempel värviga ja . . . ja siis? Virutame sellega paberile? Otsekohe pudeneks see tempel tähtedeks laiali. Ja kui das saab seda üldse tõstagi üles? Muidugi ei vajutata tähtedega paberile, vaid paber pan nakse tähtedele ja surutakse vastu neid. Nii jääbki tempel paberile. Korraga terve lehekülg. Muudkui määri jälle tähed värviga — ja paber pääle. Lase aga käia leht lehe järel.
RIVIK. Aga jälle häda: hiigla-raske on sääda tähed ritta, et tuleks välja ühetasaselt. Ja see pole sugugi naljaasi. Konks ei seisa ainult värvis. °lge lahked> katsuge 1uSeda seda- MuSav mis? Ju3tkui mööda
mä‘Vd ia
Vm
seda °n ainuU
r*da. ^ga mis siis’ ku* o*eks ko“u raa" “a* niiviisi? Vaja mõtelda välja midagi, et tähed tuleks ilusasti ritta. Selle jaoks ongi leiutatud rivik. See on raudnurk (joon. 4). Esimest seina sel ei ole. Sellesse laotaksegi tähed. Põhi on rivikul sile nagu joonlaud. Tähed jäävad ta saseks ja sirgesse ritta. Vasak külg on rivikul liikuv. Seda võib liigutada edesi-tagasi ja kinnitada soovitud 10
RIVIK
Joon. 4.
kaugusel. Selle abil võib tähtede aluspinda teha pikemaks või lühemaks. Kui lehekülg on lai ja read peavad olema pikemad, tõm matakse ots kaugemale vasakule. Nüüd pole muud, kui lao rivikusse tähtedest rida val mis. Tähti laovad spetsialistid — trükiladujad. Vasakus käes hoiab laduja enda ees rivikut, paremaga laob tähttüüpe. Aga egas ometi igale tähele tule otsa vah tida, et teada, missugune ta on? Aga muidu äkki, ole lahke, virutad B asemele R. Kas siis tõesti tuleb uurida igat tähte, enne kui ase tada ta rivikusse. Oleks alles piin. Ja ladu mine veniks ka tigusammul. Eriti kui on pee ned tähed: kaotad silmaseletuse enne kui rida valmis. Tehakse vaat’ niiviisi.
TÄHEKAST. Kõik tähed paigutatakse suure, madalasse kasti (tähekasti), mis vaheseinaga jaotatud laht ritesse. Neid on tähekastis üle saja. Igas sahtlikeses oma täht. Üks lahter ainult A-dele, teine B-dele jne. (Joon. 5.) Mingisuguseid päälkirju lahtrikestel ei ole. Laduja teab tähekasti pääst. Tema on juba niiviisi harjund — justkui käsi ise veab vajalise lahtri poole. 12
A
B
L
M
E
D
C
P
O
N
F
G
Q
R
H
j
S !
5
6 §
1
2
3
4
Ä
Õ
Ö
Ü *
Š
Õ
Ž
&
7
8 õ
9
0
-
s
J
11 X
t
u
w
1 k
h
<5
c
ž
J
b
i y
r
s
š
»
ö
ä
V
m
i
n
0
a
poolkantlikud
e
d
u
X
Y
*
t
[
)
!
?
V
;
Z
-
z
lp. 2p 3p. 4p.
q p
j
’
g
|
f
kantlikud kvad raadid
Joon. 5.
Tähekast. Ja vaadake — kõik osad tähekastis pole ühesuurused. Seepärast, et mõnd tähte peab olema roh kem tagavaraks. Lugege naljapärast kas või kolmes reas tähed ära: kui palju siin on a-sid, kui palju u-sid. Näete ise — a on kõige tar vitatavam täht. Noh, hää küll. Ütleme, et laduja teab ilma vaatamata, missuguse tähe võtab tähekastist. Otsa vaadata pole vaja. Aga vaatamata võib laduda tähe laudikusse jalad ülespidi. Nagu praegu nniteks. Mis teha? Näib, et ilma vaa tamata ikka ei saa. 13
JJoon. 6.
14
Õigus: tuleb vaadata. Ainult laduja ei vahi silmadega, vaid sõrmedega. Igal tähtpulgal on tehtud ühe külje sisse sälk (signatuur). Vaja laduda tähed nii, et see sälk jääb ülespoole, siis jääb ka täht otse, mitte jalad taevapoole. Laduja võtab kastist tähe, katsub sõrmega, kus signatuur ja asetab ta õieti rivikusse. Nii ta laobki — täht tähe järele. Sõna lõpeb — vaja alustada järgmist. Aga see pole sugugi lihtne. Laod sõnad ühte — keegi ei oskaks lugeda. Siinnäitekssõnavahesideiole. Jätad tühja koha — äärmine täht vääratab viltu ja naabrid tema järele. Kogu töö läheb sul untsu. Seda vahet on vaja millegiga täita — et tähed seisaksid kindlasti.
SULUR. Selleks on erilised väikesed tinaliistakad. Neid on mitmes paksuses: mõni nagu kuubik, mõni aga õhuke killuke. Neid kutsutakse suluriteks (vahedeks). Sulurid on madalad, madalamad kui tähttüübid. Nende otsad vastu paberit ei ulatu ja tekibki vahe. Laduja püüab, et rida lõpeks alati hästi, kir javeata. Et ei tuleks nii: ühel pool rea lõpul AMja teise rea alul EERIKA. Siin tuleb laduda sulureid, et ei kukuks rumalasti välja. Kord on sõnad lähestikku, kord kaugemal. Nagu näiteks praegu siin. 15
Juhtub, et on vaja mingi sõna teistest eral dada. Siis paigutab Iaduja iga tähe kõrvale suluri. Saame nõndanimetatud sõrenduse. Mäletan, kui olin veel koolipoiss, meil üks õpilane klassis seletas: „Kas teate, poisid, meie Jürist on ajalehes kirjutatud, et ta on tola. Päris õigus. Ma toon väljalõike. On kohe suurte tähtedega trükitud.a
Joon. 7.
Ja ta näitab eemalt. Vaatame — õigus: temal vihku kleebitud ajalehe väljalõige. Suurte trü kitähtedega : „Teise klassi poiss Jüri Puu on tola.“ 16
Justkui olekski õigus. Aga siiski nagu ei ole. Ja äkki kõik panevad kisama: * Järele tehtud! Tüssamine!* Oli teine lõigand ajalehest tähed välja ja kleepind vihku. Kolm rida tuli välja, aga ei saand ikkagi poiss sääda sõnu kokku nii, kui das seda teeb laduja — sõnade vahed polnud korralikud. Nii et isegi poisikesed märkasid korrapäält. Ei, sulur polegi nii lihtne asi. Võid ilma temata ilusasti kukkuda sisse.
JALAD ÜLESPIDI. Nüüd laduja lõpetab rea. Kiilub kõik vahed suluritega kinni. Rida on rivikus valmis. Võib teise võtta välja ja asetada lauale. Ainult ta ei jää seisma — pudeneb laiali. Ja rivi kus on päälegi veel ruumi. Võib sellele reale laduda veel teise pääle. Niisuguseid ridu, nagu need siin, mahub seitse tükki rivikusse üks teise pääle. Aga asi kujuneb nii, et ülemine rida jääb meil alla ja viimane rida — kõige pääle. Nii viisi peaks ju hakkama lehekülge lugema alt ülespoole. Aga mis siis kui teha niiviisi: la duda kõik tähed jalad ülespidi, nii et signa tuurid jäävad allapoole. Ja pärast, kui ase tame lao lauale, jääbki esimene rida üles. Vaat’, nii ongi vaja laduda. 2
17
qg pojmgnqg bggjG jgorae nejlgnqg ieg' {fojixrgnqg LGg jgome {gibg bggjG* gGG fGJUG Liqg on GsiracaG bggp gGG anu on gsiixjgijg Liqg-
Aga lauale peame selle juba asetama nii kuis vaja. See siin on esimene rida. See teine rida on esimese pääl. Kolmanda rea laome teise pääle. Ja kolmanda pääle laome neljanda rea. Ainult ühe asjaga on häda. Esimest rida on hää laduda; riviku põhi on sile. Muret pole mingisugust — rida tu leb iseenesest sirge. Aga vaat teine ? See võib kukkuda välja juba kõveram: siin ei tule ladu enam tasasele alusele, vaid esimese rea tähtede pääle. Võib kergesti minna viltu. . . Ajad teise rea viltu — kolmas tuleb juba hoo pis kõverik.
JOONIK. Siin paneb lugeja mängu teate millise viguri. Laob esimese rea valmis ja katab selle päält õhukese vaskplaadiga — joonikuga. Joonik on sile, mitte sugugi halvem kui riviku põhi. Ja teise rea laob laduja juba sellele vaskplaadile. On rida valmis, tõmbab ta ettevaatlikult rea 18
alt jooniku välja ja asetab selle juba teise rea pääle — kolmanda jaoks valmis. Lõpetab kol manda, jälle tõmbab vaskplaadi välja ja säeb selle järgmise rea aluseks. Rivik on täis. Nüüd tuleb kõige keeruli sem manööver. Vaja ladu rivikust võtta väl ja ja paigutada suurele raudplaadile („laudik“). Siin peab olema juba päris taskukunstnik. Laduja haarab osavasti lao mõlemast otsast käte ga, surub sõrmede vahele ja paigutab ainsa liigutusega laudikule — mitte ainuski täht ei liigu paigast ega Joon. 8. pudene. Joonik. Kui anda see töö teha meile teiega — kogu lao puistaksime laiali. Otsekohe pillaksime põrandale. Aga laduja viib selle triki läbi. Ladu — ongi laudikul. Aga kuidas sellega nüüd edesi saab ? Kui das alustada lehekülge?
LAUDIK. Järgneb ju sellele laotükile, mille võtsime rivikust, teine, kolmas jne. Nagu sein tellis kividest nii tuleb lehekülg neist tükkidest la duda kokku. Ja tükid peavad tingimata asu ma ühetasaselt. 2*
19
Joon. 9.
Muidu tuleb välja nii nagu siin.
Vaadake
auha läks viltu ja otsast on vajund valja. Aga katsuge õiendada. Vaadake — kogu ladu pudeneb teil pudruks ja hakka jälle ot sast pääle. Hää oleks paigutada ladu mõnda karpi ja et karp oleks sama suur nagu lehekülgki. Midagi sellesarnast ongi olemas. Pole vaja isegi karpi. Kahest küljest aitab. Jätkub ühest nurgastki. Seda kutsutakse laudikuks. See on sile raudplaat. Kahel küljel on tal kõr gem äär. (Joon. 9.) Sellesama nurga täidabki laduja tükk tüki järele. Laudiku sees siledal põhjal tulevad täiesti tasased leheküljed. On lehekülg valmis, muudkui käi laudikust välja. Vaja teha ruumi järgmisele. Lehekülg seotakse nööriga kõvasti ümbert kinni, nüüd võib teda vedada mööda siledat, õlitatud plaati igasse kanti nagu kasti libedal jääl. Säädke teine laud alla ja võib ilma häda ohuta selle ladu nurgast välja tõmmata. Pä rast libista teist nagu kelku liumäel, kuhu aga soovid.
VORM. Arvate, et nüüd võib trükkida ? Määrime värviga kokku ja muudkui vajuta paberile? 21
Aga muidugi. Katsume. Näiteks see siin, mis meil praegu käsil, tuli otse ladumisruumist. Väga hää. Kuidas ka ei oleks püütud, paiguti on siiski läind viltu. Siin, näete, on tähtedel Talad nlespoola. Sa mas jälle on ladujaunustand suluri vahele panemata. Või võtnud jälle kastist vale pähe. Võimalik, et p oli ka kogemata sattund tähekastis t lahtrisse. Või komma sattund vale kohale. Tekivad trükivead. Nii ei või ometi lasta. Kujutage ette, kui on arvutusülesannete raamat näiteks — ja ei ole õieti. Koolipoiss arvutab ülesannet — mitte ei tule välja. Vastuseks saab ikka, et perekond koos neb 9‘/n mehest ja naisest. Kolm korda arvab — ikka sama. Olge lahke... Kutsub venna. See arvab kah. * Õigus,* ütleb, „6/? naist ~~ täpselt nii tuleb välja.“ „Noh, sina oled ka lollpää,“ ütleb poiss. „Lähen isa juure.“ Isa higistab. Kuidagi ei taha alla anda. Oleks häbi. Aga tegelikult on trükitudki ülesandesse vi ga. Uks ainus number ei ole õige. Aga tema pärast minnakse majas sõnelema — pisarateni. Ema rahustab. wNaine vist,* ütleb, „nagu näha, oli alles plikakene — kuue aastane ja seitsmes pääl. 22
Joon. 10. 23
Noh, ja sai muidugi ka oma jao. Aga süüdlane on ladu ja. Ehk mis temagi? Kas masin või ? Ei või eksida ? Oli pandud lihtsalt kastis number vale lahtrisse. Aga kui põrutame trükikojast välja 20.000 niisugust raamatut ? Läheb lärmiks kõigis koo lides. 20.000 korda tüli ja pisaraid. Tähendab, vaja vaadata, mida trükkida. Vaadataksegi. Proovitakse enne kui trükkimist alustatakse. Säetakse ladu lehekülg lehekülje järele ritta. Kolm — neli lehekülge korraga. Määritakse värviga kokku. Muidugi mitte pintsliga ämbrist — nii võik sime kogu lao täis potsida, saaks söelaev neegri meeskonnaga. Ei. Selle jaoks on rull. Rull määritakse trükimustaga ja veeretatakse käe pidemest kinni hoides üle lao. Siis kaetakse ladu paberiga ja — pressi alla. (Joon. 10.) Saame esimese äratõmbe. Seda ni metatakse vormiks. Nüüd võime siis näha, kuidas laduja ladus. Vigu, kus on trükivigu..! Kas teate ka, et laduja laob tunnis 2000 täh te? Tähendab — 2 sekundit ja täht. Selle aja jooksul peab jõudma sirutada käe tähekasti, katsuda, signatuuri, pöörda täht nii kuis 24
vaja ja paigutada ta rivikusse. Ja ‘ vahtida kogu aja veel käsikirja. Aga mõnel'kirjanikii on käekiri veel hullem kui minul. Väänab sulle ritta mingisuguseid sitikajalgu. Ja selle jaoks vaid 2 sekundit. Pole imegi, kui siin luiskad. Nüüd võtab asja käsile korrektor. Tema loeb äratõmbe läbi, võrdleb seda käsikirjaga. Vead märgib äratõmbe äärtele. See lehekülg ongi esimene äratõmme. Näete — algavadki juba korrektori märked. 'Y' Siin on täht sattun^ tagurpidi — näete missu gune konks on tehtud — laduja juba teab: vaja täht paigutada nii kuis tarvis. Siin on vaj^sõnad^iksteisest kaugemale tõsta — laduja on unustand sulurid vahele panemata. Siin on jäme kirjaviga. Korrektor teeb märgi teksii ja samasuguse äärele — selle juures siis kir jutab, kuidas peaks olema õieti. Äkki on kus ki sulurpiles ronind. Peaks aga rahulikult istuma kaVie sõna vahel ja neid lahutama, et need ja ei vajuks laiali. Aga tema äkki tor kab oma Mnuy pää sama kõrgele kui tähedki, määriti teine^värviga üle ja paberile tuligi must ruut-tõusik. Samas on jälle sõnad^^ üksteisest ^j^liig kau gele sattund — vaja need lähemale tõmmata. Või on rida läind viltu.
KORREKTUUR. L ix Jyi Ko^e^toril on suur v^mus ja tejFav silm. l*[c J_ol Tema peab kõik märkama: kus halvasti laoffj tu$ või kus lihtsalt luisatud. Korrektor teeb märkused, kus parandada. Seda lehte märkustega nimetatakse esimeseks korrektuuriks. Laduja saab korrektuuri, võtab regaalist laua laoga ja hakkab otsima, kus midagi pole õieti. Vaadake siin on kohe tähe ase mele laotud pähe. Vaja p asemele panna t. Egas ometi tule kogu lehekülg lammutada, et saada kätte tähttüüp? Siin pannakse naaskel tööle. Naaskliga haarab laduja p-st kinni, tirib laost välja ja torkab tema asemele vajalise t. Mis siin siis on? Vahe liig kitsas. Laduja tõmbab õhukese suluri välja. Aga tema ase mele ei saa ometi suuremat sisse vajutada. Ei mahu. Vaja olla kavalam. Laduja otsib mööda rida, kuhu võiks veidi kitsama suluri lüüa sisse, et teha sõnade lahu tamiseks ruumi. Niiviisi urgitseb laduja naask liga läbi kõik kohad, mis märkis korrektor: siin pöörab tähe õiget pidi, sääl paneb komma vahele. „Parandab,“ nagu üteldakse. 26
Aga kas parandas ka hästi? Tehakse jällegi äratõmme ja — uuesti korrektorile: teine kor rektuur. Niikaua, kuni ladu on täiesti puhas. Aga muidugi — korrektorgi on inimene. Pil gutab silmi — ja libisebki veast mööda. Juhtub harva, et raamat tuleb välja ainsagi trükiveata. Ega suurt häda ka ei ole: kui juba korrektor gi ei märgand, siis lugeja ka ei pane tähele.
TÄIDIKUD. Nüüd juba teate: kui on mingi erakordne vahe — tähendab, midagi on löödud laosse vahele. Ja nimelt midagi madalamat. Niisu gust, mis on lühem kui tähed ja ei ulatu pa berini. Ridade vahele on loomulikult pandud liistud. Laduja laob rea rivikusse ja paneb tema pääle liistu — kiilu. «laotud kiiludel®.
See lehekülg on
Kiile on mitmesuguseid —
pakse ja õhukesi. Vaadake, kui paksud praegu on löödud vahele. Aga võib ajada veel laiemalegi. Vaat nüüd — kas märkate missuguseks siin read on muutund ? Harvad read.
Sellel leheküljel nimelt ?
Õigus, eks?
Arvan et taipate
nüüd isegi, kuidas see on tehtud. 27
Kujutage enesele ette, et mul oleks vaja ehk tuleks lihtsalt tuju: tahan et mulle veerand leheküljele trükitaks keskpaika üksainus sõna:
Kapsas!
Ainult kuus häälikut. Kuus tähttüüpi. Kui das need siis peaks seisma lagedal alusel? Millega need kinnitada või toetada ? Aga vaat, toosama lage alus pole sugugi tühi. „Kapsas“ on ümber tugevasti kinni kiilutud kuubikutega — täidikutega. Need on madalamad kui tähttüübid ja ei ulatu paberile välja. Aga võib teha veel lõbusamaid asju. Võib laduda tähtedest trepiastmeid, *ga
ümb
er
°n
[äid
%ud.
Võib laduda tähtedest isegi ringe, sõnu risti üksteisest läbi või mingisuguseid looklevaid madusid koguni. 28
Kas olete näind, et raamatus päätüki lõppu paigutatakse kriips? Seda kutsutakse lõpu jooneks. Valmis — ja kriips alla.
Niisugune joon on juba trükikojal varuks olemas. Muudkui paiguta laosse ja kiilu täidikutega kinni. Aga on veel keerulisemaid, lõbusamaidki vigureid. Ma lõpetan näiteks selle päätüki ja palun trükikoda, et mulle paigutataks lõppu kõige keerulisem keerutis, mis neil olemas (vinjett).
29
KLIŠEE. ubli. Tuleb välja, et võime panna isegi vinjette sisse, las ta tähti viltu ja laduda mit mesuguste tähtedega (šriftidega). Tühje kohti ja jooni võime panna vahele... Aga kas oleks võimalik laduda ka lehekülg minu käekirjaga ? Ehtsalt, just nii nagu ma kirjutan ? Kas nad tõesti täpsalt niisugused tähed on valmistand? Ma ju ometi kirjutan mitmet moodi. Vaadake esimesele leheküljele: sääl pole mitte ainult minu tähed, vaid täpsalt kõik, mis ma kritsel dasin — kuidas tegin äärtele tingiplärtsudest sarvikuid — kõik nagu on. Minge küsige poes teine niisugune raamat, — ja näete, et sääl on kõik seesama esimesel leheküljel. Ja kõi gel tuhandel on niiviisi trükikud. Trükitud — see on õigus. Ainult pole lao tud. Tähekastis sarvikuid ei ole. Ja mingi suguseid lõustu pole ammugi. Ei saa anda edesi joonistust mitte mingisuguste joonte ega täidikutega. See on tehtud niiviisi. Mina kirjutasin lehekülje. Kirjutasin ja mää risin ka sarvikud äärtele. Siis tehti sellest 30
leheküljest ülesvõte, nagu pildistatakse nägusidki. Klaasist fotoplaadil tuleb minu lehekülg välja niiviisi: valge paber must ja tint valge. Päevapildiplaadil tuleb see ikka tagurpidi — hele tumedalt ja tume heledalt, päris läbipaist valt. Seda kutsutakse negatiiviks. Kui nüüd selle negatiiviga katta eriline tsink plaat, mis kaetud vajaliste ainetega, ja panna päevavalgusse, saame vaat’ mis: kus on must, säält valgus läbi ei lähe. Must koht varjab nagu aknaluuk tsinki valguse eest. Säält aga, kus on valge koht, tungib valgus läbi ja mõ jub tsinkplaadile. Mõjub niiviisi, et valgusta tud kohad võib sulatada hiljem happega õõn saks. Ainult need kohad, mis must valguse eest varjab, jäävad püsima kui saared. Ja kõik minu tähed, kõik sarvikud seisavad hapgega väljasulatatud kohtadest kõrgemal. Saa me reljeefi. Seda nimetatakse tsinkklišeeks, 32-sei leheküljel on niisuguse klišee kujutis» See on tehtud lehekülg 14. pääle paigutatud joonistuse järele. Kui nüüd määrida klišee värviga ja suruda siis paber selle vastu, saame äratõmbe, nagu templijäljendi. Asi on valmis. Võib trükkida. Klišee kinnitatakse puuklotsile, et ta oleks laoga ühekõrgune. 31
Joon. 11.
32
Ma oleksin võind joonistada sarvikute ase mele midagi mõistlikumat, kui oskaksin. Sellel leheküljel oleks siis tulnud joonistusest klišee. Nii tehaksegi. Kunstnik joonistab pildi. See päevapildistakse ja valmistatakse klišee. Aga klišeed võib valmistada mitte ainult joo nistusest, vaid päevapildistki.
MASIN. joonistused selles raa matus ongi nii tehtud. Tsinkklišee kinnitatakse laosse ja siis määrivad rullid ta tähtedega ühes värviga. Surutakse pa ber pääle — ja tulebki pildiga lehekülg. Kohe näete, kuidas seda tehakse juba tõsi selt, mitte katseks või korrektuuriks. Meil on ülesanne — trükkida tuhat raa matut, igaüks 44 lehekülge, piltidega, minu käekirjaga, vinjettidega — ja selle kõik peame tegema ruttu tähtajaks valmis. Ladu meil nagu oleks juba. Tähtede vahele on kinnitatud täi3
33
dikutega klišeed piltide jaoks. Tinasulatisest vaiatud vinjetid algusse ja lõppu on kohal. Kohati on isegi paigutatud päätükkidele kee rulised algustähed. See ladu kõik on jaotatud lehekülgedeks. Edesi on vaja kogu see ladu sääda masinas se. Las masin ise määrib ta värviga, võtab paberigi ise ja surub vastu; las laob välja trükitud leheküljed. On niisuguseid masinaid. Täpsalt jutustada, kuidas nad on ehitatud — selleks tuleks kirjutada terve raamat. Mina ütlen ainult, milles seisab asja mõte. See on laud, mis võib sõita edesi-tagasi. Kutsutakse seda plaadiks. Selle vastu on päält surutud silinder, — aga silindri ümber on peened rullid — valtsid — need määrivad värvi pääle. Plaat liigub — silinder pöörleb ja temaga ühes valtsid. Silindri pääle tuleb panna leht paberit — ja töö läheb. Leht veereb üle kogu lao, temale jääb trükk kõigist tähtedest ja piltidest. Plaat sõidab silindri alt läbi ja — leht on valmis. Plaat sõidab tagasi — kähku uus paberileht rullile — ega siin pole aega haigutada. Jälle sõidab plaat rulli alla, see surub paberi ladu vastu. Paberit paneb pääle tööline — päälepanija. On säetud nii, et rull haarab ise paberi 34
klappide vahele ja tõmbab alla, kui see ou paigutatud õigesse kohta. Haarab nagu sõr medega ja tirib. Päälepanija seisab alusel masina kõrval. Te ma kõrval on paberivirn. Ta laseb paberi masinasse just momendil, kui plaat sõidab ta gasi ja rull nagu peatub sekundiks. Pääle panija ei tohi kõhelda — plaat juba ei oota ja sõidab muidu tühjalt tagasi. Päälepanija libistab väledalt lehe masinasse, rull haarab lehe ja masin tõmbab ta rulli ja plaadi va helt läbi. Teisest otsast laob masin välja trükitud lehed. Vaadates tundub nagu masin oleks elus. Haarab ise lehe, veeretab üle lao ja ise heidab valmis lehed välja. Justkui oleksid tal sõr med. Kolm sekundit — ja leht. Samas plaadi kohal on valtsid värviga — plaat veereb nen de alt läbi ja need määrivad laole värvi pääle.
TRÜKIPOOGEN. Aga kuidas paigutada ladu plaadile? Missu gusesse järjekorda murda leheküljed?1) Võite ise kohe otsustada. Võtke paberieht, murdke pooleks, veel kord pooleks kokku — ja saate kaheksaleheküljelise raamatu. Murdke veel kord kokku — juba on raamatus kuusTrükikojas üteldakse — kuidas vorm sisse lasia. 3*
35
teist lehekülge. Nüüd nummerdage lehekül jed. Ärge ainult lahti lõigake. Pugege pliiat siga vahele. Kas märkisite numbritega leheküljed. Nüüd pöörge paberileht uuesti lahti. Vaadake, mis saite: ühel küljel aga teisel: . . 5. . . . . j 12 1 9 | 8 7__j 10 | 11 [ 6 4 | 13 j 16 j 1 2 | 15 j 14 { 3 Näete missugune puder. Kui aga see leht uuesti murda raamatuks, õmmelda kokku nagu vihk ja lõigata leheküljed lahti — selgub, et pole mingisugust putru — lehekülgede numb rid lähevad õiges järjekorras. Leheküljed paigutatakse plaadile ainult teises järjekorras kui lahtipöördud paberilehel. — Saetakse vaat’ nii: ühele küljele: 8 | 9 [ 12 | 5 1 | 16 | 18 | 4
teisele küljele: 6 | 11 | 10 | 7 3 | 14 | 15 | 2
Lastakse masin käima, päälepanija ainult laob paberit trummile. Trükitakse 1000 niisu gust poognat, igaüks kaheksa lehekülge. Esi teks muidugi trükitakse ühele küljele. Siis trükitakse täis ka lehtede teised küljed. Ainult ladu plaadil muudetakse. Trükitakse teised kaheksa lehekülge (16 lehekülge on poog 36
nas). Trükitakse üks külg, pöördakse poogen ümber ja trükitakse teine. Vaadelge seda raamatut hoolega. Näete, et ta koosneb vihkudest. Need on kõik kokku pandud poognad. Kuusteist lehekülge igast poognast. Vaadake: 17-dal leheküljel seisab tilluke 2; see tähendab — algab teine poogen. 33-dai leheküljel seisab järelikult 3. Trükitud poognaid murravad vihkudesse valisijad (trükikojas ei ütelda kokkupanijad, vaid valtsijad). Seda tehakse äärmise osavusega... Üks! — murrab ja tõmbab murru luupulgaga tasaseks. Kaks! — jälle tõmbab siledaks. Iga murre tuleb siluda üle. Ja tuleb teha väle dasti — pool tuhat trükipoognat valtsida päe vas. Päälegi veel väga hoolikalt, et üks lehe külg tuleks täpsalt teise pääle.
TOIMETUS. Noh, näib, et minu töö on tehtud: kirjuta sin sellest raamatust. Nüüd vaja minna kirjastusärri ja sääl ütelda : „Näete, kirjutasin. Trükkige. Räägin sula õigust: On hää raamat.® Nii, — arvate, et otsekohe rebivad käest, rõõmustuvad ja tormavad üle pää-kaela trüki kotta: laduge! Korraldage! Torgake masinas se! Ja tehke kiiremini! 37
E-ei sugugi.. . Nüüd kirjutan teile, kuidas käisin kirjastusäris. Oli vaat’ kuidas. Mingisugune preilikene tuhnis paberites. Sel lele ma ütlesingi: „Näete mina kirjutasin raamatukese.^ Ja ulatan temale käsikirja. Ta ei vaadandki minu poole. „Millest see teil on kirjutatud? ^Raamatust," seletan, — laste jaoks. .. On hästi kirjutatud. Tahtsin isegi kiita oma tööd. Aga tema nähvab vastu. „Mis te käite ilma küsimata ? Viige laste osakonna toimetusse. Siin on korrektori ruum. Arvan, et see on uksele kirjutatud!“ Hüppasin välja. Koridoris hakkasin pärima kus see asub. „ Kolmas kord, tuba 28. Mina kolmandale korrale. Ongi nr. 28. — Toimetus. Istub kolm onkut. Mina jällegi: „Näete — trükkige, kui tohin paluda. Võib olla... Üks — prillidega, puhtaks kraabitud lõuaga. Võttis minu käsikirja. Pööris kaks-kolm lehe külge. 38
„Ei,Ä ütleb, „Mu armas mees, nii ei lähe. Kirjutage kõik masinal ümber. Meil ei ole ae ga uurida teie varesejalgu. Pole parata» Viisin masinakirjuta ja preilile. Tippis ra%ule kogu raa matu masinal ümber. Hakkasin lugema. Ja neid vigu„ Oi-oi, sina. Kõik^lugesin läbi. Parandasin ettevaatlikult sulega* Toon jällegi toimetusse. (JalleWõtseesama, prillidega. v Tõ&tis prillid otsaette ja hakkas lugema oma ette. Ühe lehekülje £g5&läbi, siis keskpaigast t(^e. ummardas madalale paberile,peaaegu ninaga vedas mööda ridu.
Minul langes süda kohe saapasääre — saa pasääres! varba vahele. Varbast — õigele kohale tagasi. Justkui eksamil. Tema aga uriseb. „Igavavõitu näib.“ Ja torkab teisele pihku. „Säh loe.“ Teine oli noorem, ägedam. Metsiku välimu sega. Pistis käsikirja otse portfelli. ,.Tulge,“ ütleb, „nädala pärast tagasi, ma vaatan läbi.44 „Sääl on ju44, seletan, „kõik nagu vaja. Ma ju tean, ise kirjutasin/4 „Teie teate, aga meie ei tea. Meie ei või trükkida mis aga juhtub. Meie vastutame iga 39
raamatu eest. Võib olla, et teile paistab, et on hää, aga meie leiame, et ei kõlba kuhugi. Ja ärge segage meid, meil on kiire töö.“ Tulen nädala pärast. Noorem otsib mu raamatu välja. Mina vaa tan — sääl on äärtel märkusi, küll küsimus märke, küll hüüdmärke, küll maha tõmmatud ja alla kriipsutatud. Ääred puha täis kriipsu tatud. Naljakad konksud mingisugused... Noorem pöörab lehekülje lahti ja torkab sõr mega : „Siin on teil, näiteks. Mis on siin kirjuta tud ?“ Päälepanek käib .käsitsi. Tähendab, et päälepanija töötab käega. Ta sirutab selle ruttu masinasse. Silinder haarab ta kinni ja masin veab silindri ja plaadi vahele.“ Hakkasin juba kartma. — Aga mis ? — sosistan mina. — Nojah... masin veab. — Mille, mille veab ? — Teil tuleb välja et käe. Tuhat kätt on vaja päälepanijale selle töö lõpetamiseks? Saate aru? — Paberi. .. Kirjutasin et paberi.. . Toimetaja veab aga sõrmega mööda rida ja loeb: — „ töötab käega. . . Sirutab selle ruttu ma sinasse.. . Mis „Selle“? Tuleb välja, et käe. 40
Teisiti ei saa mõista. Palju on teil siin nii sugust. — Tähendab, ei kõlba? — Võtke kaasa, parandage ära ja tooge ta gasi. Siis selgub. Tulin koju ja hakkasin pa randama. Algusest pääle. Parandasin kõik. Viisin uuesti tagasi. Vaatas see prillidega mees ja ütles: — Ei saa praegu midagi otsustada. Vaja anda lugeda asjatundjale. Võib olla, et on vi gu tehnilise külje kirjelduses. Teatame siis teile. Kas teil telefon on? Aga ise kogu aja veab silmadega mööda ri du ja satub just sinna kohta, kus kirjutatud päälepanijast. Aga selles kohas juba, kus mi nul masin vigastas päälepanijat, oli paranda tud. Parandasin ise sulega pääle: „Tema libistab poogna masinasse. Silinder haarab selle poogna, ja masin tõmbab paberi silindri ja plaadi vahelt läbi.“ Nüüd anti raamat spetsialistidele-trükitöölistele. Mis need küll ütlevad? Jaa, nüüd ma juba tean, mis tähendab toi metus. Aga nüüd algage teie, lugejad. Ja mis ütlete veel teie?
VaataTALLINNA
RAHVAÜLIKOOLI SELTSI
PÕHIKIRI
Kohtu-...TALLINNA
RAHVAÜLIKOOLI SELTSI
PÕHIKIRI
Kohtu-ja siseministri 11. aprilli
1932 a. otsusel on Tallinna Rahva
ülikoolide Seltsi põhikirja muuda
tus ühingute, seltside ja nende
liitude registrisse N9 96. all sisse
kantud.
9osz4
Tallinna Rahvaüli
põhikiri.
Eesmärk ja tegevusvahendid.
§ 1. Tallinna Rahvaülikooli Seltsi eesmärgiks on rahva kultuurilise tasapinna tõstmine hariduse- ja kasvatustöö edendamise
ja teaduse, kirjanduse, kunsti ning praktilises
elus kasulikkude oskuste levitamise kaudu.
§ 2.
Oma eesmärgi taotlemiseks
Selts:
a) asutab ja peab ülal õppeasutisi, rahva
maju, raamatukogusid, lugemistube,
laboratooriume, õppetöökodasid, muu
seume, spordi- ja mänguplatse ja muid
haridus- ja kasvatusasutisi;
b) korraldab kursusi, loenguid, õpiringe,
õpikäike ja -reise, koosolekuid, kong
resse, hariduspäevi ja näitusi;
c) korraldab teaduslikke, kirjanduslikke,
muusikalisi ja näitekunstilisi ettekan
deid, pidusid ja huviõhtuid ning muid
haridus- ja kasvatussihilisi koosviibi
misi ;
d) asutab ja peab ülal laulu- ja muusikakoore ning näiteseltskond!;
e) paneb toime loteriisid ja näitemüüke,
kirjastab raamatuid ja muid trükitooteid;
f) astub liitu ja ühendusse teiste samasihiliste organisatsioonidega kodu- ja
välismaal;
g) kasutab kõiki muid seaduslikke ja Seltsi
eesmärgile vastavaid vahendeid.
Õigused.
§ 3. Seltsil on kõik juriidilise isiku õigu
sed : omandada, müüa, kinkida, laenata, pan
tida ja pärandada vallas- ja kinnisvara, võtta
oma peale kohustusi, asutada kapitale, nõuda
ja kosta kohtus ja kasutada teisi maksvates
seadustes juriidiliste isikute kohta ettenähtud
õigusi.
§ 4. Seltsil on oma pitsat ja lipp, mille
kavandid ja pealkirjad kinnitab peakoosolek.
Varandus§ 3. Seltsi varandused moodustuvad liik
memaksudest, kingitustest, pärandustest, toe
tussummadest, pidude, näitemüükide ja muude
Seltsi ettevõtete tuludest.
Juhatuse asukoht.
§ 6. Tallinna Rahvaülikooli Seltsib juhatus
asub Tallinnas.
Liikmed.
§ 7. Seltsi liikmeteks võivad olla kodani
kud, kes omaks võtnud Seltsi eesmärgi ja
kellele maksvad seadused ei tee takistusi
ühingute ja seltside liikmeks olemiseks. —
Seltsi toetajateks liikmeteks võivad olla peale
füüsiliste isikute ka Seltsi eesmärgi omaks
võtnud või Seltsi toetavad organisatsioonid.
§ 8. Seltsi liikmed jagunevad au-, tegevja toetajateks liikmeteks.
§ 9. Seltsi auliikmeteks võib Seltsi pea
koosolek valida silmapaistvate teenetega kul
tuuri- ja haridustegelasi, samuti isikuid, kel
suuri teeneid Seltsi tegevuse ja ettevõtete
arendamisel. Auliikmeil on ühesugused õigu
sed Seltsi tegevliikmetega ja nad on vabad
liikmemaksust.
§ 10. Seltsi tegev- ja toetajaid liikmeid
võtab vastu juhatus.
§ 11. Tegevliikmeteks võetakse koda
nikke, kes üle 20 a. vanad ja kelle liikmeks
võtmist soovitavad oma allkirjadega vähemalt
kaks Seltsi tegevliiget. Tegevliikme vastu
võtmine otsustatakse koosolevate juhatusliikmete absoluutse häälteenamusega, kusjuures
tagasi lükatud liikmeksastumise sooviavaldu
sed võivad tulla lõplikule otsustamisele vähe
malt kahe juhatusliikme nõudmisel lähemal
peakoosolekul.
§ 12. Tegevliikmed võtavad Seltsi pea
koosolekust osa hääle- ja sõnaõigusega ja
ainult neid võidakse valida Seltsi juhtivate
ja vastutavate organite (juhatuse ja revisjoni
komisjoni) liikmeiks.
§ 13. Toefajaiks liikmeiks võetakse isi
kuid ja organisatsioone, kes avaldanud selle
kohast soovi.
§ 14. Toetajad liikmed võtavad peakoos
olekult osa sõnaõigusega (organisatsioonid
võtavad peakoosolekust osa igaüks ühe esin
daja kaudu), muust Seltsi tegevusest aga ühe
sugustel alustel teiste liikmetega.
§ 15. Seltsi tegev- ja toetajad liikmed
maksavad liikmemaksu, mille alammäära ja
tasumise korra määrab kindlaks Seltsi pea
koosolek.
§ 16. Liikmed võivad Seltsist lahkuda
omal soovil, teatades sellest juhatusele.
§ 17. Liige kustutatakse juhatuse otsusel
Seltsi liikmete nimestikust, kui ta ei ole tasu
nud liikmemaksu peakoosoleku poolt määra
tud tähtaegadeks.
§ 18. Peakoosolek võib heita Seltsist
välja liikme, kelle tegevus ja ülalpidamine on
kahjulik Seltsi huvidele.
§ 19. Paragrahvide 15. ja 17. alusel Seltsi
liikmete hulgast väljaarvatud liikmete poolt
varemalt sissemakstud liikmemaksu tagasi
ei maksta.
Juhatus.
§ 20. Seltsi juhatus on 9 liikmeline ja
see valitakse peakoosoleku poolt kolmeks
aastaks. Igal aastal lõpevad kolme juhatuse
liikme volitused (esimesel aastal liisu läbi,
järgmistel ametivanuse järgi), kelle asemele
lähem peakoosolek valib uued liikmed. Pea
koosolekul on õigus valida juhatusse tagasi
neid liikmeid, kes juhatusest langenud välja
volituste lõppemise tõttu.
§ 21. Seltsi juhatuse hääleõiguslikuks liik
meks on ka Seltsi õppeasutiste juhataja.
§ 22. Juhatuse liikmete ametid — esimees,
sekretär, laekur ja tarbekorral nende abid —
määratakse kas peakoosoleku poolt või vii
mase otsusel juhatuse liikmete eneste kokku
leppel.
§ 23. Juhatuse otseste ülesannete hulka
kuulub :
a) Seltsi esindamine ametiasutistes ja
kohtutes;
b) peakoosolekute otsuste täitmine;
c) Seltsi varanduste valitsemine;
d) paragrahv 2. nimetatud vahendite käsi
tamine ;
e) tegevuskava ja eelarve ning tegevuseja kassaaruande koostamine ja esita
mine kinnitamiseks peakoosolekule;
f) Seltsi alaliste asutiste ja ettevõtete
põhikirjade ning kodukordade koosta
mine ja nende esitamine kinnitamiseks
vastavatele ametiasutistele;
g) Seltsi ja ta asutiste ametnikkude, õppe
jõudude ja teenijate ametisse võtmine
ja ametist vallandamine, samuti teenistus-eeskirjade andmine nendele, kui
need ülesanded ei ole lahendatud teisiti
käesoleva paragrahvi punkt f-s nime
tatud põhikirjades ja kodukordades
või maksvates seadustes;
h) jooksev asjaajamine ja muu tegevus
peakoosoleku poolt määratud piirides.
§ 24. Juhatuse koosolekuid kutsub kokku
esimees või tema asetäitja.
§ 25.
melised,
Juhatuse koosolekud on ofsusevõikui on koos vähemalt viis liiget.
§ 26. Juhatuse koosolekuid juhatab esi
mees või tema abi, viimaste puudumisel koos
oleku poolt valitud juhataja.
Peakoosolek.
§ 27. Seltsi täisvõimeliseks organiks on
liikmete peakoosolek, mis peetakse vähemalt
kord aastas. Peakoosoleku kutsub kokku
Seltsi juhatus oma äranägemisel, samuti revis
jonikomisjoni või vähemalt Vjo tegevliikmete
nõudmisel.
Revisjonikomisjoni või Vio tegevliikmete
nõudmine täidetakse juhatuse poolt vähe
malt ühe kuu jooksul.
Ei täida juhatus
tähendatud nõudmist ühe kuu jooksul, on
peakoosoleku kokkukutsumise õigus nõudjail.
§ 28. Peakoosoleku võimkonda kuulub
kõigi Seltsi puutuvate küsimuste otsustamine
käesoleva põhikirja ja seaduste piirides. Eriti
on tema ülesandeks:
a) Seltsi tegevuse juhtnööride kindlaks
määramine ;
b) juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete
valimine;
c) Seltsi tegevuskavade, aruannete ja eel
arvete kinnitamine;
d) Seltsi põhikirja muutmine;
e) liikmemaksu määramine;
f) kinnisvara omandamine ja võõranda
mine ;
g) auliikmete valimine;
h) liikmete
tagandamine peakoosoleku
poolt valitud kohtadelt ja väljaheitmine
Seltsist;
i) Seltsi tegevuse lõpetamine.
§ 29. Peakoosolek on otsusevõimeline,
kui on koos vähemalt V3 Seltsi tegevliikmeist.
Kui koosolekule ei ilmu liikmeid tarvilikul
arvul, peetakse hiljemalt ühe kuu jooksul
uus peakoosolek, mis on otsusevõimeline,
olenemata kokkutulnud liikmete arvust.
§ 30. Peakoosoleku kutsed ühes päeva
korra ettepanekuga saadetakse kõigile liik
metele kirjalikult kätte vähemalt üks nädal
enne koosolekut Samuti nädal enne koos
olekut avaldatakse koosoleku päevakord,
koht ja aeg teadaandena ühes pealinna päe
valehes, ja vastavasisuline teadaanne pan
nakse nähtavale kohale välja Seltsi ruumides.
§ 31. Peakoosolek valib omale juhatuse,
sekretärid ia protokollikinnitajad.
§ 32. Peakoosolek teeb otsused liht hääl
teenamusega, välja arvatud § 28. punktides
d, f, h, i loendatud asjad, mille otsustamiseks
on tarvilik 2/3 koosolevate tegevliikmete hääl
teenamus, kusjuures kinnisvara võõrandamise,
Seltsi põhikirja muutmise ja Seltsi tegevuse
lõpetamise otsustamisel peab olema koos
vähemalt 1(2 tegevliikmeist.
§ 33. Paragr. 28. punktides b, g ja h loen
datud küsimused otsustatakse kinnisel hääle
tamisel.
Muudel juhtumistel toimetatakse
hääletamist kinniselt siis, kui seda nõuavad
vähemalt 5 peakoosolekul viibivat tegevliiget.
Osakonnad ja toimkonnad.
§ 34. Seltsil on õigus asutada osakondi
oma tegevuspiirkonnas. Osakondade asuta
mise otsustab peakoosolek ja osakonnad töö
tavad peakoosoleku poolt kinnitatud kodu
korra alusel.
§ 35. Seltsi juhatus võib asutada Seltsi
eesmärgi saavutamiseks toimkondi, ringe ja
komisjone, mille ülesanded, võimupiirid ja
koosseisu määrab kindlaks Seltsi juhatus.
Aruandmine ja revideerimine.
§ 36. Seltsi aasta-peakoosolek tegevuseja kassaaruannete ja järgneva aasta eelarvete
kinnitamiseks peetakse hiljemalt kolme kuu
jooksul peale aruandeaasta lõppu.
§ 37. Seltsi tegevuse ja aruannete revi
deerimiseks valib peakoosolek vähemalt kol
meliikmelise revisjonikomisjoni üheks aastaks.
Revideerimist toimetatakse vähemalt kord
aastas. Revideerimise kohta esitab revisjoni
komisjon aruande peakoosolekule.
Tegevuse lõpetamine.
§ 38. Seltsi tegevuse lõpetamise otsus
tab peakoosolek, kes määrab ühtlasi ära
Seltsi varanduse saatuse, kusjuures võlgade
katmisest ülejäänud varandus võidakse mää
rata ainult organisatsioonile või asutisele,
kellel sama eesmärk ja ülesanded, mis olid
Seltsil.
Lõpetamise
tegelikuks
täidesaatmiseks
valib peakoosolek vähemalt kolmeliikmelise
likvideerimise komisjoni, kes võtab juhatuselt
vastu Seltsi varanduse ja asjaajamise, püüab
rahuldada võlausaldajaid, seab kokku varan
duse nimestiku ja esitab hiljemalt ühe aasta
jooksul oma töö lõpetamise tagajärgedest
aruande kinnitamiseks peakoosolekule.
J. Roosilehe trükikoda Tallinnas,
Vana Posti 8.
1932
1. Ühingu eesmärk.
§
Ühingu eesmärgiks on rahwa huwi
äratamine teaduse ja kunsti waslu, wabahariduslifele isetegewusele õhutamine, hariduse lewitamine, majanduselu edendamine, rahwa waimlife ja kehalise kaswatuse eest hoolitsemine ja
oma liikmete igakülgne arendamine.
II.
Tegewusabinõud.
§ 2. Vma eesmärkide saawutamiseks Ühing
j) paneb toime kursuseid, loenguid, kõnekoosole
kuid, miitinguid, kontserte, näitemängu- ja p(oõhtuid, jalutus- ja rongikäike, spordi- ja laskewõistlusi; 2) korraldab loteriisid, näittmüüke ja
korjandusi seaduses ettenähtud korras; 3) awab
ja peab ülal raamatukogusid, lugemistube, män
gu- ja spordi platse, lasketiire, laulu- ja muusikakoore, näiteseltskond!; 4) paneb ametisse oma
ülesannetele wastawaid juhte ja nõuandjaid ja
5) korraldab üleriiklist kui ka ümbruskondseid
oma sihtidele wastawaid kongresse, päewi j.n.e.
ja wõtab osa teiste organisatsioonide poolt korraldatawatest samasisulistest ettewõtetest.
3
lil.
Tegewuspiirkond ja õigused.
§ 3. Ühingu tegewuspiirkonnaks on Lesti
Vabariik. Ühingu juhatuse asukohaks Woltweti
wald „ kanaküla" Pärnumaal.
§ 4. Ühingul on kõik juriidilise isiku õigu
sed. Ta wõib omandada, pantida ja kinkida iga
sugust wallas- kui ka kinniswara, teha lepinguid,
anda kohustusi, esineda kohtutes nõudjana kui ka
kostjana jne.
§ 5. Ühingu! on oma nimetusega sõõrikujuline pitsat, oma embleemiga lipp ja rinnamärk.
IV. Sissetulekud.
§ 6. Ühingu sissetulekuteks on j) sisseastu
mise ja liikmemaksud; 2) igasugused annetused,
kingitused ja pärandused; 3) tulud ühingu ette
võtetest, nagu loteriidest, pidudest jne.; 4) mit
mesugused muud sissetulekud.
V.
Liikmed, nende õigused ja kohused.
§ 7. Ühingul on tegem-, au- ja toetajad liik
med.
§ 8. Tegewliikmeteks mõiwad olla kõik Va
bariigi kodanikud, kelle õigused kitsendamata, wähemalt 18 aastat manad ja kes juhatuse poolt
ühingu liikmeks tema kirjaliku soowiawalduse põh
jal wastuwõetud.
§ 9. Toetajateks liikmeteks on need, kes al
la 18 aastat manad, kes liikmemaksu tasunud ja
juhatuse poolt liikmeks wastuwõetud.
§ 10. Auliikmeteks walitakse neid, kel erili
si ^teeneid ühingu suhtes wõi üldise haridustega
4
wuse alal. Auliikmed walitakse peakoosoleku poolt
nende eluajaks, kusjuures neil on juhatuse liikme
õigused. Ettepaneku auliikme malimise asjas
teeb juhatus ehk wähemalt 7 liiget ühise kirjali
ku ettepanekuga.
§
Iga liige maksab liikmeksastumisel ühe
kordset sisseastumise maksu, mille suurus on sO
senti ja igaaastast .liikmemaksu, mille suurus aas
tas on 25 senti. Ühekordse s. o. eluaegse liikme
maksu suurus on 3 krooni.
Märkus I.
Ühingu tegewusaastaks loetakse
kalendriaasta.
Märkus II. Auliikmed on maksudest wabad.
§ \2. Liige, kes aasta algusest 8 kuu jooksul
pole õiendanud oma liikmemaksu, loetakse juhatu
se otsusega ühingust wäljaastunuks.
§ \3. põhikirja wastu töötamise, autute- ja
korrawastaste tegude pärast wõib ühingu pea
koosolek nii tegew- kui ka au- ja toetajat liiget
ühingust lõpulikult wälja heita ehk temalt ajuti
selt ära wõtta liikme õigused.
§
Liige wõib igal ajal ^vabatahtlikult
ühingust lahkuda, kuid peab sellest juhatusele kir
jalikult teatama.
§ s5. Vabatahtlikult lahkunud nõiwäljaheidetud liikmel ei ole õigust tagasinõuda sisseastu
mise- ja liikmemaksusid.
§ stz Wastutawatele kohtadele wõib kinnita
da ia walida ainult täisealisi liikmeid.
§ \7. Hääleõigus koosolekutel on tegew- ja
auliikmetel, kuna toetajatel liikmetel on ainult sõ
naõigus.
5
VI
ühingu kegewuse juhtimine.
-§ \S.. Ühingu tegewust juhiwad |) ühingu
peakoosolek; 2) ühingu juhatus; 3) peakoosole
ku poolt walitud komisjonid, tountonnad kui ka
selleks palgatud ja wolitatud ametmehed.
Vii. Peakoosolek.
§ \9. Ühingu peakoosolekud on korralised ja
erakorralised. Korralise peakoosoleku kutsub kok
ku ühingu juhatus iga aasta hiljemalt
maiks.
Lrakorralised peakoosolekud kutsutakse kokku ju
hatuse poolt juhatuse omal algatusel, rewisjom ko
misjoni poolt wõi Vio liikmete nõudmisel.Nõudmine
kutsuda kokku erakorraline peakoosolek peab juhatuse
poolt täidetamaonädalajooksul pärast nõudmise kät
tesaamist ,kusjuures juhatus möib täiendada päewakorda. Nui juhatus Lähendatud aja jooksul
peakoosolekut ei ole kokku kutsunud, siis kutsub
peakoosoleku kokku rewisjoni komisjon.
§ 20. peakoosoleku otsustamisele kuuluwad
järgmised asjad: j) Ühingu peasekretäri walimine ja juhatuse ametisse kinnitamine; 2) rewisjon-komisjoni malimine; 3) põhikirja muutmine
ja täiendamine; 4) aruannete ja tegewustawade
kinnitamine; 5) ühingu kegewuse lõpetamine; 6)
kõikide asjade otsustamine, mis juhatuse wõimupiiridest üle käiwad.
§
Peakoosoleku kutsed ühes päewakorraga saadetakse liikmetele kätte hiljemalt 3 päewa enne koosolekut.
§ 22. peakoosoleku awab ühtneu peasekre
tär wõi tema asetäitja, pärast amamist walib
koosolek omale juhataja ja protokolli kirjutaja ja
6
wajabufe korral ka neile abid.
§ 23. Peakoosolek on otsusewõimne, kui koos
wähemalt V5 liikmete üldarwust. Kui määratud
ajaks wajalik arm liikmeid kokku ei tule, peetakse
teine koosolek sama päewakorraga tunni aja pä
rast, mis waatama^a liikmete armule on otsuse
wõimne. Peakoosolekul tehakse kõik otsused liht
häälteenamusega, wäljaarwatud põhikirja muut
mine, liikmete wäljaheitmine, auliikmele irliitmine
ja ühingu likwideerimine, kus nõutakse 2/g koos
oleku häälteenamusest. Häälte poolenemisel otsus
tab küsimuse ühingu peasekretäri hääl.
§ 24. Hääletamise wiis määratakse kindlaks
peakoosoleku enese poolt.
§ 25. peale koosoleku awamist peab koosoleku
juhataja päewakorra kinnitamiseks esitama. Koos
olek wõib päewakorda munka ja tärendada, kuid
wõib seda ainult enne päewakorra kinnitamist.
§ 26. Iga päewakorra punkti kohta peetakse
läbirääkimisi. Läbirääkimised selle päewakorra
punkti suhtes lõppenud, paneb juhataja kõik teh
tud ettepanekud nende tegemise järjekorras hää
letamisele. Peale ettepanekute hääletamist wõib
sama küsimuse kohta uusi erlepanekuid teha peale
päewakorras olewate punktide lõppu.
§ 27. Enne ettepanekute hääletamist wõib
iga liige hääletamise motiiwide kohta sõna wõtka.
§ 28. Isiklises asjas ja erakorralisteks tea
daanneteks wõib alati sõna nõuda ja koosolek ot
sustab, kas selles asjas läbirääkimisi awada wõi
mitte.
§ 29.
Koosoleku juhatajal on õigus keeldu7
da mitte wiisakat wõi mitte kompetentset ettepa
nekut hääletamisele panemast, kõnelejale märkus
teha, sõnaõigus ärawõtta kas selle päewakorra
punkti wõi kogu koosoleku ajaks ja wajaduse kor
ral nõuda koosolekult lahkumist.
§ 30. Peakoosoleku kohta kirjutatakse proto
koll, mis kinnitatakse juhataja, protokolli kirjuta
ja ja koosolekul wiibijate poolt, kes seda soowiwad.
VIII.
Juhatus.
§ 3s. Ühingu tegewust juhib wähemalt 3. liik
mest koosnew juhatus, mis moodustatakse järg
miselt: s) peakoosolek walib ühingule peasekre
täri, kes on ühtlasi juhatuse esimeheks; 2) walitud peasekretär esitab samale koosolekule ametis
se kinnitamiseks tema poolt ametisse kutsutud wähemalt temast ja kahest liikmest koosnewa juhatu
se, ja 3) juhatuse liikmeteks peale tähendatute
on kõik tegewusharude juhatajad (§ Hj).
§ 32. Juhatuse koosolek walib enese keskelt
peasekretärile asetäitja ja määrab teistele liikme
tele nende erialalifed ülesanded.
§ 33. Juhatuse koosolekud kutsub kokku ja
juhatab ühingu peasekretär, tema puudumisel ase
täitja. Koosolek on otsusewõimne kui koos wä
hemalt pooled juhatuse liikmed. Dtsused tehakse
liht häähteenamusega. Läälke poolenemisrl ot
sustab küsimuse peasekretäri hääl.
§ 34. Juhatuse ülesanneteks on s) kokkuseada ja kinnitamiseks esitada tegewuskawasid ja
aruandeid; 2) täide wiia peakoosoleku otsuseid;
3) juhtida tegewust omal algatusel; 4) walitse.
da ühingu roata ja raha asju; 5) juhtida jakort
rashoida ühingu arwepidamist— ja 6) wolrtaba esindajaid ühingu nimel kohtulikke asju ajama.
§ 35. Juhatus kinnitatakse ametisse üheks
aastaks.
IX.
Rewisjoni komisjon.
§ 36. Iga aasta peale walitakse rewisjoni
komisjon, mis koosneb wähemalt 3. liikmest, kes
eneste hulgast waliwad omale juhataja ja proto#
kolli kirjutaja.
§ 37. Rewisjoni komisjon rewideerib ühingu
kassat, arwepidamist, aruandeid ja waakab. lobi
ühingu juhatuse wõi mõne juhalusliikme kohta
tõstetud süüdistused ja kaebused.
§38. Rewisjoni komisjon annab aru oma
tegewusest ühingu peakoosolekule.
X.
Puudumine.
§ 39. Ühingu juhatuse, rewisjoni komisjoni,
kui ka kõigi teiste toimkondade ja komisjoride
liikmeid tuleb lugeda wolituse mahapannuks jär
jekorras kolm korda põhjuseta puudumise järele.
Xl.
Tegewusharud.
§ -^0 Oma tööjaotuses ühing jaguneb tegewusharudeks, nagu näiteks, näitekunsti, helikusti,
spordi jne. tegewusharud.
§ 4V Kui liikmeksastumise soowiawalduste
põhjal selgub, et wähemalt sO liiget tahawad tea
tud tegewusharus tegewad olla, kutsub ühingu ju
hatus nad koosolekuks kokku, kusjuures tähenda
tud tegewusharu walib omale juhataja, kes § 3\
põhjal kuulub juhatuse koosseisu.
9
Xl!
Aukohus
§ 42 Ähingu peakoosolekul ja teistel ühingu orgaanide koosolekutel liikmeskonna n ahel üks
teise suhtes ettetuleMate auhaawawate üteluste
ja tegude asjad lahendatakse aukohtu teel, kui nen
de karistust ei nõuta kriminaal kohtupidamise kor
ras.
§ 43. Aukohtu kodukorra kinnitab peakoos
olek.
XIII.
Ühingu tegewnfe lõpetamine.
§ ^4- Ühing lõpetab tegewuse l) peakoos
oleku sellekohase otsuse põhjal — ja 2) kui liik
mete arm alla ^0. langeb § -^5. Peakoosolek, mis otsustab ühingu likwideerimife, määrab ära kuhu warandus ja kas
sa üleanda — ja wajaduse korral walib likwideerimise komisjoni.
§ H6. Kui liikmele arw alla t0. langeb, tea
tab sellest ühingu registreeriwale asutusele ühingu
peasekretär palwega — ühing lugeda likwideerituks. Lrl juhul kui puudub ühingu likwideerimiseks peakoosoleku otsus, läheb kõik ühingu wa
randus Woltweti-Kanaküla awaliku raamatukogu
omanduseks.
Asutajad:
J. Iürissõn.
M. Põder.
H. Iako.
10
Aloltweti wallawalitsus tõendab seega, et käesolewale on allakirjutanud wallawalitsusele isikli
kult tuntud õigus- ja teguwõimelised kodanikud
Marie Põder, Jaan Iürisson ja Hans Iako.
Woltwetis, W- nowemb.
a. Nr. 1390,
Märkus: Tõestus Lempelmaksuwaba tempelmaksu
seadus § 12 ja tariif I osa nr. 11. p. 3
põhjal.
Wallawanema abi: J. Päärson.
Sekretär: I. Tawed.
Kohtu- ja siseministri 5. detsembr.
a.
otsusel on Kanaküla seltskondlik ühing „Metsafuru ühingule, seltside ja nende liitude registris
se Nr. 3(67 all sisse kantud.
Tempelmaksuwaba.
Registreerim. toim. Nr. \27^0.
Tallinnas, 8. detsembril ^931. a.
Kohtu- ja siseministeeriumi administratiikosakonna registreerimise asjade jnhataja.
E. Aron.
VaataÜlesiberlise
EESTI LIIDU
põhjuskiri.
УСТАВ
В...Ülesiberlise
EESTI LIIDU
põhjuskiri.
УСТАВ
Всесибиршкаго Эстонскаго
СОЮЗА.
Томск.
Пар. тип. «Тоыскаго Союза Koone]ативой»,
1919 г.
V
'
Ole siber lisc
ti Liidu
Всесибирснаго Эстонскаго
СОЮЗА.
Томск, пар. тип. „Томскаго Союза Кооперативов".
\уУ23
Ь ооа.з.8
/
'küwlw #61циёкШ. м,
Шнукопна Н<>1>hi oUftw järel*
’ jan W19 a., sissekantud nende
M
seltside ja ühisuste registrisse, mille eesmark kasu saamise püüle
sihitud ei ole. (Lii. li. I jagu,
JV? 80)
Registratsioom jaoskonna juha ■
taja, Kohtu Liige (allkiri).
Sekretäri as. (allkiri).
I Liidu siht ja otstarbe.
§ i.
v
Liidu siht on koigi Siberi eestlaste ühendamine, nende
huwide kaitsmine poliitilisel, rahwuslisel, majanduslisel ja hariduslisel (kultuurliselj aladel.
§
2.
Selle teostuseks seab omale Liit järgmised lähemad ülesan
ded üles: a) oma liigete huwide kaitsmine kõigis riigi ja
seltskondlistes asutustes; b) oma liigete ühendamine seilsideks
ja ühisusteks, koosolekute ja kongresside korraldamine, kui ka
nende elu tingimiste uurimine sellele, wastawate statistiliste ja
ajalooliste andmete korjamise teel; c) kooperatiivide, kauba
Kontorite, Laenu- hoiu ja Kinnitus- asutuste, wiljaladude, kat
sejaamade, trükikodade sisseseadmine, Kui ka häätegevvate
asutuste ja waestemajade korraldamine: d) hariduse, ja spordi
seltside asutamine, raamatu Kogude, lugemistubade, muuseumile
ja näituste, haridusliste ja eri tead 1 iste Kursuste, läbirääKimiste,
ettelugemiste, ekskursioonide, kontsertide, näitemängude ja
näitemüükide korraldamine, kui ka ajanirjandiise ja raamatute
wäljaandmine.
4
II Liidu koosseis
Kohaline oryanisätsioon ■
§ 3.
Kohaliste, liidu osade juhtimiseks asundustes ja linnades
asutataKse oma «Kohaline organisatsioon»; wahearwulised asun
dused, Kui ка iiKsisud Kiilad, iihinewad üheus cKohaliseKS
organisatsiooniss».
$ 4.
Kohaline organisatsioon seisab koos üleüldisest KoosoleRust ja
selle poolt iiheics aastaKs walitud Komiteest. Kohaliste orga
nisatsioonide põhjapanewad ülesanded on järgmised: a) Koigi
Kohaliste eestlaste lähendamine ja ühendamine rahwuspoliitilisto,
haridusliste, majandusliste ja hnätegewusliste organisatsioonide
elusseKutsumise, iilewalpidainise ja arenemise teel; b) üleüldis
im ridusliste ja eriteadliste õpeasutõste, raamatuKOgüde, luge
mistubade, laulu-, spordi, majandusliste seltside asutamine ja
ülevalpidamine; c) majanduslise omaabi arendamine коорегаtiiwide, laenu ja hoiu ning Krediit, Kinnitus-ühisuste, wiljaladude
ja Katsejaamade asutamise teel; d) waeste eest hoolcKandmiue
ja arstiabi Korraldamine, waeste ja waestelaste majade ja
haigemajade näol; e) Kõidde raioonide organisatsioonide ja
ülesiberüse eesli asunduste Kongressi ja nende poolt walitud
Komiteede otsuste täidesaatmine nii wõrd, Kui nad Liidu liimi
dele wastawad.
§ 5.
Üleüldiste KoosoleKute ülesanded on: a) Komitee ja rewisjooni
Komisjoni liigete walimine; b) aasta aruande ja eelarwe Kin
nitamine ; c) lubaandmine liiKumata waranduse omandamiseks
ja wddrandamiseKs; d) Komitee paale tõstetud kaebtuste läbiwaatamine ja selgitamine; e) üleüldse Kohalise organisatsiooni
ülemjubtiraiue Kõigis suhteis.
■j§ 6.
Üleüldised KoosoleKiid Kutsutasse kokku tarviduse järele,
Kuid mille walieui, Kui üks Kord aastas. Piiale selle peab liigete
Koesoles Komitee poolt KOKKusulsutud saama, Kui J/io Koha
lise organisatsiooni liigetest seda nõuavad. Liigete koosoIck on
оtsusewoimuline, Kui }j-> kõigist liigetest koos on ; Kui koosoleKut tähendatud liicine arwu puuduse Korral pidada ei saa
Kutsutasse 2 nädala pärast teine KOOsoleK kokku, mis kokkutulnud liigete arwu p&äle vaatamata otsusewdimuline on.
§ ".
Kohaline Komitee seisab vähemalt 6 liismest koos, nende
seas esimees, abiesimees, Kirjatoimetaja ja Kassapidaja. KoosoleKust KutsutaKse hääleõigusega osawötma iga asutuse või, ettevõtte
poolt, mis organisatsiooni poolt elusse Kutsutud, üks esitaja.
§
8.
Kohalistel Komiteedel on paale liigete Koosolekule otsuste
ja Korralduste täidesaatmise weel järgmised ülesanded : a) uute
liigete ja ШшегаЬа vastuvõtmine Kui ка 1 iikiuекааrtide
väljaandmine; b) liikmete nimcKirjade KOKKuseadmine ja Ko
haliste eesli elaniKKiide elu iile statistilise materjaali Kogumine
ja ümberlöötamine; c) aasia eelarvve ja aruande KOKKuseadmine,
volituste väljaandmine ja üleüldse organisats:ooni majanduse
juhtimine ; d) liigete KoosoloKute KOKKUKiitsumine.
§ 9.
Komitee koosolekud peetakse tarviduse järele ära ja on
otsusewõimulised, kui pool tema liigetest koos on, nendest üks
esimees ehk abiesimees.
§ 10.
Revisjoni komisjon, mis mitte vähemas, kui 3-e liikmelises
koosseisus walitud saab, revideerib kohalise organisatsiooni
6
kassat, warandust ja asjaajamist wähemalt uks kord aastas
ja annab sellest liigete koosolekule aru.
Uniooni organ (satsioon.
§ 11.
Kõik kohatised organisatsioonid, mis ühiste huwide lahi
seotud, iihinewad liheks «Raiooni organisatsiooniks» Raiooni
keskkomiteega eesotsas.
Märkab". Raiooni organisatsiooni piirid saawad ülesiberlise kongressi poolt ära tähendad ja kindlaks määratud.
§
12.
Raiooni organisatsioonidel on järgmised ülesanded : a) kõi
kide kohaliste organisatsioonide tööde ühtlustamine teatud
raioonis; b) raiooni eesti elanikkude huwide kaitsmine ja nendele
jõudumööda abi andmine (waata § 2. p. a); c) kõiksuguste
asutuste ja ettewõtete asutamine, mis ühendatud kohalistele
organisatsioonidele üleüldise tähtsusega on ; d) abinõude muret
semine Liidu ülewalpidamiseks raioonis ja liikmemaksu kindlaks
määramine oma raioonis; e) kohaliste organisatsioonide tegewuse juhtimine.
13.
Raiooni organisatsioonide töö siht määratakse ära Raiooni
esitajate koosoleku poolt, mis Raiooni keskkomitee poolt tarwiduse järele kokku kutsutakse, kuid wähemalt üks kord aastas.
Esitajate koosolek seisab koos raiooni kohaliste organisatsioonide
esitajatest, kes proportsionaalselt liikmete arwu järele walitud
saawad, kui ka raioonis asiivvate asutuste esitajatest.
14.
Raiooni esitajate koosolek on otsusewõimuline, kui у и ko
haliste organisatsioonide esitajatest koos on, kui tarwilist arwu
koos ei ole, siis peetakse koosolek järgmisel päewal ära ja on
liikmete arwu pääle waatamata otsusewõimuline.
7
§ 15.
Raiooni esitajate koosoleku täidesaatjaks organiks on Batooni
keskkomitee, mis esitajate koosoleku poolt 10 liikmelises suuru
ses ühe aasta pääle walitud saab, kellest wähemalt 5 seal
kohas elama peawad, kus keskkomitee asub.
$ 16.
Keskkomiteel on õigus isikuid, kes oma teadmiste poolest
asjale kasu tuua wöiwad, koopteerida. Kuid neil isikutel on
ainult nõuandew hääl.
Ülesiberline organisatsioon.
* П.
Ülewal pool täheudud organisatsioonide tegevuse ühtluse
järele wahvah Ülesiberline asunduste esitajate kongress ja
Ülesiberline komitee.
§ 18.
Ülesiberline kongress seisab kohaliste organisatsioonide esi
tajatest koos, kes kohaliste koosolekute poolt proportsionaalselt
organisatsiooni liigete arwule teatud kohas walitud saawad ja
saab LIlesiberli.se Komitee poolt wähemalt üks kord aastas kokku
kutsutud. Wähemalt 2 raiooni organisatsiooni nõudmisel on
ÜIes'berline komitee kohustatud erakorralise Ülesiberlise kongressi
kokku kutsuma. Iga järjekorralise Ülesiberlise kongressi aeg ja
koht saab eelminewa koosoleku poolt kindlaks määratud, erakorrolised aga Ülecibr riise komitee poolt Raiooni keskkomiteedega
kokku leppides.
Märkus: Kui wõimalik ei ole Ülesiberlist kongressi
kokku kutsuda, on komiteel õigus rutuiiste küsimuste
otsustamiseks Raiooni ci e esitajate koosolekut kokku
kutsuda, kuna komitee kohustatud on järgmisel ülesiber' üsel kongressil selle põhjustest aru andma.
8
$ 19.
Ülesiberline kongress, kui kõrgem Liidu mõõduandev organ
juhib kõiki asju, mis kõikide Liidu liigete huvidele vastavad.
Sellele wastawalt kaitseb kongress Ülesib. Kemitee, või eriliselt
walitud isikute läbi Liidu huvvisi riigi ja seltskondlistes asu
tustes.
§ 20.
Sisemise Liidu asjaajamise alal käivad Ülesiberlise kongressi,
wõimupiiri: a) Liidu üleüldiste ettevõtete ja asutuste asutamine
ja valitsemine; b) küsimuste otsustamine liikumata varanduse
ja kapitalide muretsemise ja valitsemise asjus; c) selle
põhjuskirja muutmine ja juhatuse andmine Liidu asjaajamises;
d) Liidu likvideerimine; e) raioont organisatsioonide vahel
olevate õerumiste lõpulik likvideerimine; f) aasta eelarve
kinnitamine ja Ülesiberlise Komitee tegevuse ja asjaajamise
revideerimine.
§ 21.
Ülesiberline Komitee, mis Tomski linnas asub, seisab koos
kongressi poolt valitud raioonide poolt ülesseatud isikutest,
mis juures nende arv ja volituste vältus Kongressi poolt kind
laks määratud saab.
Märkus:
ülesib. Komitee asuKohta wüib valida
ja
muuta ülesiberline Kongress.
§ 22.
Ülesiberlise Komitee liikmed peawod täieliselt Liidu teenis
tuses olema ja on vastutavad ülesiberlise Kongressi ees oma
tegevuses. Nemad valivad oma keskelt Komitee esimehe ja
jagavad tööalad oma hääksarvvamise järele.
§ 23.
Ülesiherlisel Komiteel on õigus vitunuid isikuid koopteerida.
kes oma osavõtmisega asjale kasulikud võivad olla. Neil on
Komitees nõuandev hääl.
9 —
§ 24.
Ülesiberlise Komitee juures on kantselei, ni’s komitee asja
ajaja juhatuse ja järelevaatamise ai! töötab.
§ 25.
flesiberiine Komitee on Liidu, üksikute Liidu liikmete ja
üksikute Liidu organisatsioonide liimide kaitsja riigi ja seltskondlistes asutustes, ning ühtlasi ka ülesiberlise kongressi täidesaatevv organ. Neile ülesannetele wastawalt—saadab Komitee
tema paale p.rndud kohused täide: a) kas alatise wöi ajutise
Liidu esituse läbi riigi wöi seltskondlistes asutustes; b) vas
tab raiooni komitee poolt antud ülesannete paale ja annab oma
poolt, viimastele tarvilisi teateid; c) valitseb ülesiberlise kon
gressi poolt asutatud ettevõtteid ja asutusi, saeb igaaastalised
komitee eelarved ja aruanded kokku; teeb ülesiberlise kongressi
kokkukutsumiseks eeltööd, seab päevakorra kokku ja saadab
viimase otsused täide.
S 26.
Kõigi Liidu organisatsioonide, nagu i' lesiberli.se Kongressi,
kohaliste organisatsioonide ja komiteede koosolekutel, saawad
kõik küsimused lihtsa häälteenamusega otsustad, välja wõetud
järgmised küsimused: a) liikumata varanduse omandamine ja
wõõrandamine, b) pohjuskirja ja instruktsioonide muutmine,
c) Liidu või iibe tema organisatsiooni likvideerimine. Neis
küsimustes on 2/;i koosolijate häälteenamust tarvis.
V. Liidu liigete õigused ja kohused.
§ 27.
Liidu Kiireteks võetakse vastu kõik Eesti rahvusest isikud,
kes vähemalt 20 aastat vana on.
Märkus:: Isikud, kes 17 aastat vanaks saanud, võivad
Liidu toetajateks liigeteks wastu wõetud saada, kuid neil
ei ole otsustavat hääle õigust.
10
§ 28.
Liikme nimi saab kohalise organisatsiooni liigete nimekirja
tema soowi järele sissekantud. Üks Liidu liige wõib korraga
piiramatalt ühe ühe wõi mitme kohalise 1 organisatsiooni liige
olla, waatamata raiooni paale.
■§ 29.
Liidu liikmetel on täieline hääleõigus nende liigete koosole
kutel, kus organisatsioonis ta liikmeks on; nendes organisatsioo
nides on liikmetel õigus Osakasu saada kõigist Liidu asutus
test ja ettewõtetest.
$ 30.
Kõikides teistes Liidu organisatsioonides on Liidu liikmetel
õigus koosolekutest osa wötta, kui ta ka selle organisatsiooni
liige ei ole, kuid temal ei ole sääl otsustawat hääleõigust; selle
organisatsiooni asutustest osakasu saamine saab nende asutuste
põhjuskirjades ära määratud.
§ 31.
Osakasu saamise õigus nendest ettewõtetest ja asutustest,
mis raiooni organisatsiooni poolt elusse kutsutud ja iilewal pee
takse, on kõ.kidel sille raiooni liigetel: seesama õigus on lõi
gi! Liidu liigetel, nendest asutustest, mis Ülesiherlise organisat
siooni poolt iilewal peetud saawad.
§ 32.
Kõige wähem sunduslik liikme aastamaks on 5 rubla. Raioo
ni organisatsioonil on õigus* seda maksu tõsta.
Märku*: üks kolmandik liikme maksudest jääb koha
lise organisatsiooni, üks kolmandik raiooni organisatsiooni
ja üks kolmandik ülesiberlise Komitee hääks.
Liidu liige, kes aasta joossul liikmemaksu
pole, loetakse Liidust wälja astunuks.
Märkus: waeste liigete liikmemaks wõib
ande järele kohalise organisatsiooni komitee
datud saada, ehs jälle wöiwad nad koguni
bastud saada.
äraöiendanud
nende teada
poolt wähenmansust wa-
§ 34.
Põhjuskirja wastu eksimise piirast, wöi Liidu huwide vvastu •
töötamise, wöi jälle mõne autu teo pärast wöiwad need liikmed
Kohalise organisatsiooni otsuse järele 2/з hääleenamusega Liidust
wälja heidetud saada. Wäljaheidetud wöiwad otsuse wastu
raiooui kesk-ко mi tees kaebtlist tõsta, mille otsus lõpulik on.
§ 35.
Kõigil Liidu organisatsioonidel, nii ülesiberlisel, kui ka
raiooni ja kohalistel, on igaliihel juriidilise isiku õigused, mida
nad kas komitee, wöi eriliselt selleks walitud isikute läbi
teostawad.
§ 36.
fksisntel juhtumistel on eelmistes §§ nimetatud Komiteedel
ja isiKiitel õigus HiKumata warandust omandada ja wõerandada
seaduse poolt ette nähtud piirides; Krediit asutustes osamakse
ja deposiit isi tõsta, jookswaid arweid awada, tsheicKisi wälja
anda ja raha nende wastu saada, lihtsaid Kui ка kinnitatuid
ja rahalisi posti saadetusi ja раккш wastu wõtta. icontrahtisi
teha, Kohtu ja administratiivv asutustes üles astuda.
§ 37.
Liidu sissetulekud seisawad koos: a) lilKmemaKSudest, b)
liismewahelistest Kirjandustest, c) laenudest ja annetustest,
12
d) Kapitalide °/o°/o ja liiKuraata waranduse sissetuleicuiest.
e) loteriidest, Kontsertides!, e t tel и ge m i s tes t ja näitemängudest.
§ 38.
Kõige Liidu wõi шопе tema organisatsiooni likvideerimine
koosoIcku otsuse põhjal toimetatud.
Kui KOOSOleKii! EOKKUKutsuda wõimaliK ei ole, siis läheb eiMk
Liidu warandus Siberi Eesli Koolide hääES.
saab selleKohase esitajate
I
*
^
5Г;
^|
^|
У
|
Настоящей устав внесен со
гласно опредгьлетя Томского Окружмаго Суда от 24 января
1919 года, в регестр обществ и
союзов, не п.тъюпеих цгьлью извлечете ■ прибыли
(Лит. В.
часть 1, № 80).
Завгъдывающт Регистрацииным отдплом, Член Суда
(подпись).
И. д. Секретарь (подпись).
I ЦЪль и задашь Сок!Зг.
§ 1.
Цель Союза— объединена* всЛ,х эстонцев в Си
бири на началах осущсствлешя политических, на*
ц’юнальных, хозяйственных и культурных интересов.
§ 2Для достижешя означенной цели союз ставит
себе следующйя задачи: а) защиту интересов членов
Союза во всех государственных и общественных
учрежденьях • б) объединена членов Союза в. об
щества и товарищества, устройство собранш, съездов,
а равно изелёдоваше условш жизни эстонцев путем
себирашя соответствующих статистических и исто
рических данных- в) открытйе кооперативов, тор
говых фирм, ссудо-сберегательных касс и страховых
учреждений, продовольственных складов, опытнопоказательных станций, типографий, обществ призрТщгя и благотворительных учреждений; г) открыт]е
просветительных и спортивных обществ, библютек,
читален, музеев, а равно устройство выставок,
общеобразовательных и специальных курсов, чтений,
собеседований, экскурсий, концертов, спектаклей,
базаров и изданie газет, журналов и книг.
2
II. Состав Союза.
Мгьстная оргатшщш.
§ 3Для управлены отдельными частями Союза, в
городах и колошях учреждается местная организация;
малочисленный колоши, отдельный деревни и усадьбы
объединяются в одну местную организшцю.
§ 4.
Местная организация состоит из Обшаго Собран!я
членов, проживающих на известной территорш и
выборка го им на один год Комитета. Основныя
задачи местных организаций следуюиця: а) объеди
нены и сближение всех местных эстонцев путем
учреждены и развитая нащонально-политических,
просветительных, хозяйственных и благотворитель
ных обществ; б) открытое и ' содержите общеобра
зовательных и спецшльных учебных заведений,
библютек, читален, певческих, спортивных и эко
номических обществ; в) развиты самопомощи
хозяйственной жизни, эстонцев, открытие коопера
тивов, ссудо-сберегательных касс, кредитных и
страховых обществ, продовольственных складов и
опытно-показательных ставши; г) призрены бедных,
урегулированы оказаны медицинской помощи, уст
ройство богаделен, прттов и больниц; д) проведены
в жизнь постановлены Всесибирскаго Съезда пред
ставителей колоши и районных организацш, а равно
постановлен^ избранных ими Комитетов, насколько
указанный постановлены отвечают интересам Союза.
3
§ 5-
Задачи собран1я членов: а) выборы членов
Комитета и Ревизкшной Комясст; утверждена го
довой отчетности и смЕты; в) выдача разрЕшетй
на нршбрЕтете и отчуждеше недвижимаго имуще
ства ; г) разбор и plvineHie жалоб, поданных на
Комитет и д) общее руководство местной организа
ций во всЕх отношен],ях.
§ 6.
Общее Собрате организащи созывается по мЕрЕ
надобности, но не менЕе одного раза в год. КромЕ
того Комитет обязан созывать собратя членов по
требование Vio части членов местной организации
Собрате членов считается правомочным при наличш
х/5 части всЕх членов. Если за отсутствии указаннаго числа собрате не состоится, то через двЕч
недЕли созывается вторичное собрате, которое, не
смотря на число собравшихся, считается право
мочным.
.§ t
Местный Комитет состоит не мен Ее, чЕм из
шести членов, из которых: один председатель,
товарищ предсЕдателя, \секретарь и казначей. На
собрате с правом рЕшающаго голоса приглашаются
но одному представителю от каждаго учреждены и
предпрштгя, основаннаго мЕстной организаций.
§ 8.
На мЕстных Комитетах, помимо приведены в
исполнете рЕшенш и постановлены общих собрании
лежат еще слЕдующы обязанности: а) прюм новых
4
членов, сбор членских взносов и выдача членских
карточек; б) составлена именных членских списков,
собираше и обработка статистических сведешй о
жизни местных эстонцев; в) составление годовой
сметы и отчетности, выдача полномочий, общее ру
ководство хозяйственной частью оргавизацш и
г) созыв общих собранш.
§9.
Собрашя Комитета созываются no мере надоб
ности и считаются правомочными при наличш по
ловины членов Комитета, среди которых должен
быть председатель Комитета или его товарищ.
§
10.
Ревизюнная Комиссия, избираемая не менее,
чем из трех членов, проверяет кассу, имущество и
делопроизводство организации не менее одного раза
в год, о чем дает отчет на Общем Собранзи.
/ *а типыя оргаи к за ц 1и.
§ И.
Гее местный организации объединенный одними
общими интересами, соединяются в одну районную
организации, во главе с Центральным Районным
Комитетом.
Прим пиши }<;: Границы районных органнзацш
определяются и утверждаются Всесибирским
Съездом.
§
12.
Районным органнзацш имеют следу юная задачи:
а) обобщение всех предпршчй, местных органнзацш
в определенном районе; о) защиту интересов всех
эстонцев, проживающих в районе и оказание им
всемерной помощи (см. § 2, пункт а); в) открьте
разного рода учреждненш и предпргятш, имеющих
одинаково важное значешс для всех объединенных
местных организаций; г) изысканйе необходимых для
существованья Союза средств и определена размера
членскаго взноса в данном районе и д) направлена
деятельности местных оргашшщй
§ 13.
Цель деятельности районных организаций опре
деляется Общим Собрашем представителей районов,
созываемым центральным районным Комитетом по
мере надобности, но не менее одного раза в год.
Членами означенного Собрашя являются представи
тели местных районных организаций, избираемые
пропорцюнально количеству членов организации, а
равно учреждений района.
§ 14.
Собраше представителей района считается пра
вомочным при наличш ]/з всех представителей
организаций ; в случае отсутствия означенного числа,
назначается вторичное собрате на следующей день,
каковое является правомочным при всяком числе
собравшихся.
§ 15.
Исполнительным органом собрашя районных
представителей является Центральный Районный
Комитет, избираемый означенным собрашем в коли
честве 10 членов на один год, из которых не менее
—
6
5 членов обязаны проживать на месте пребыванья
Комитета.
§ 16.
Центральный Комитет имеет право кооптировать
cBtдующих лиц, могущих быть полезными делу, но
они пользуются в Комитет!', правом лишь совеща
тельная голоса.
В самой река я op t а низа ц i я.
§ 17
За единством деятельности вышеозначенных
организащй наблюдает Бсесибирскш Съезд предста
вителей от колоши и Бсесибирскш Комитет.
§ 18.
Бсесибирскш Съезд состоит из представителей
местных организащй, избираемых местными собраншми прогюрщонально числу членов организацш
определенной местности и созывается Всесибирским
Комитетом не менее одного раза в год.
По требованш представителей не менее двух
районных организацш, Бсесибирскш Комитет обя
зан созывать внеочередной Бсесибирскш съезд.
Время и место созыва очередных съездов опреде
ляется на предыдущем Всесибирском Съезде, внеочередных-же—Всесибирским Комитетом в согласш
с районными комитетами.
Иримнучан/е: В случай невозможности созвать
Всесибирскаго Съезда, Бсесибирскш Комитет для
решетя неотложных вопросов имеет право со
звать съйзд представителей районных организаций
причем Комитет обязан о причинах не созыва
Всесибирскаго Съезда дать объяснена на сле
дующем Всесибирском Съезде
7
§ 19.
Всеснбирекш Съезд, как высшш орган упра
вления Союзом, руководит всеми делами, имеющими
обицй интерес для всех членов Союза и соответ
ственно этому, Съезд в лице Комитета или особо
выборных лиц защищает интересы Союза пред го
сударственными и общественными учреждена ми.
§
20.
Из внутренней деятельности Союза в компетенцш Всесибирскаго Съезда входят: а) открыта
всех перечисленных в уставе предпр1ят1й и учреж
дений Союза и управлеше ими; б) решение вопросов,
касающихся прнобретенпя недвижимаго имущества и
капиталов и управление ими- в) вам'ененде устава
Союза и руководство делопроизводством его;
г) ликвидацш Союза; д) разбор и окончательное
реиипеше недоразумений, возникающих между отдель
ными организащями районов и е) утверждение годовой
сметы и ревизия деятельности и делопроизводства
Всесибирскаго, Комитета
§
21.
Всесибирений Комитет пребывает в городе Том
ске* и избирается Всесибирским Съездом из намечен
ных районами кандидатов; число членов комитета
и продолжительность полномочий их определяется
тем же съездом.
При игьчате: Место пребывание Комитета вы
бирает и переменяет только Всееибирскш съезд.
§
22.
Члены Всесибирскаго Комитета должны всецело
служить Союзу и в своей деятельности ответ-
ствснны пред Всесибирским Съездом; они выбирают
из своей среды ч председателя и распределяют обя
занности между собою по своему усмотрен!ю.
§ 23.
Всесибирсшй Комитет имеет право кооптировать
следующих лиц, могущих быть полезными делу и
они имеют в Комитете лишь право совещатель
на™ голоса.
§ 24.
При Всесибирском Комитете имеется канцелярш, которая работает под наблюдением и руковод
ством секретаря Комитета.
§ 25.
Всесибиршй Комитет является защитником ин
тересов отдельных членов и брганизац'ш союза в
государственных и других существующих общест
венных учрежденьях и вместе с тём исполнитель
ным органом Всесибирскаго Съезда. Соответствию
своему назначена, Комитет возложенный на него
обязанности исполняет: а) через постоянное или
временное представительство Союза в государственных
и общественных учреждешях; б) отвечает на за
просы районных организаций исполняет поручен!я
последних и дает необходимый сведенья и указатпя; в) управляет предпршчями и учреждениями
открытыми Всесибирским Съездом, составляет ежегодныя сметы и отчетности Комитета, ведет под
готовительным работы по созыву Всесибирскаго
Съезда, намечает вопросы, подлежащая обсужденш
съезда и приводит в исполнеше решен!я и поста
новленья носледняго.
9
§ 26
На веЪх собраны х союза как то: Всесибирскаго
Съезда, местных организащй и Комитетов, Bct во
просы решаются большинством голосов, за исклю
чением следующих вопросов- а) npioÖptTenia и от
чуждены недвижимаго имущества- б) изменены
устава союза и инструкций; в) ликвидацш Союза
или отдельных его организащй Для ргЬшен5я выше
означенных вопросов необходимо ptinenie двух тре
тей голосов собраны.
права и обязанности членов Союза.
Членами Союза принимаются всЪ граждане
эстонской нащональности не моложе 20 л 1гг.
Нрилпъчоп/е: Лица, достигшая 17 ти лЬтняго
возраста, могут быть приняты в союз членами
соревнователями без права решающа го голоса.
§ 28.
Лица, желакнцы поступить в союз, зачисляются
в список членов организации Член Союза несмотря
на район, может состоять одновременно членом одной
или нискольких местных организации
§ 29.
Члены Союза пользуются правом решающего
голоса на собрашях лишь тЬх организащй, членами
коих они состоят, и в гйх же организащях они
им'Ьют право на получение дивидента от всЬх предпргят]й и учреждены Союза.
I
:ш.
ЧлейЫ öofoaa Па собраниях tex организаций,
коих они членами не состоят имеют право присут
ствовать, но без права рЪшающаго голоса; получен!е дивидента от предир1ят1й тех организаций опре
деляется уставом самих предпрштш.
§ 31.
Право получения дивидента от предщняпй и
учреждений, основанных и содержимых районными
организацшш, принадлежит всем членам района:
подобным же правом пользуются члены Союза от
предпртятш, содержимых Всесибирской организащей.
§ 32.
Наименьший размер членскаго взноса считается
5 руб. но районный организацш имеют право уве
личивать размер членскаго взноса.
При.тьчате: одна, треть членскаго взноса по
ступает в пользу местной организацш, другая
треть —в пользу районной организацш и послед
няя треть в пользу Всесибирскаго Комитета.
§ 33.
Член Союза, не уплативши! в теченш года
членскаго взноса, считается выбывшим из союза.
При-лтчате: членскш взнос для бедных по
их заявлетю может быть Комитетом местной
организацш уменьшен или они могут быть совер
шенно освобождены от платы такового.
§ 34.
Члены Союза за нарушеше устава Союза, за
противодейотвш интересам Союза или за без нрав-
бФбёниыс поступки могут быть исключены т cotodii
решеншм й/з голосов местного собраны членов.
Исключенный имеют право обжаловать решете
собраны в центральный районный Комитет, решете
котораго считается окончательным.
§ 35.
ВсЬ организацш Союза, как Всесибирская, так
и районная и местная, имеют право юридическаго
лица, осуществлеше какового поручается Комитетам
или особо выборным лицам.
§ 36.
Указанным в предыдущем § Комитетам и лицам
в отдельных случаях предоставляется право: npiобрйтешя и отчуждения недвижимаго имущества в
пределах предусмотренных в законе, увеличены
паевого взноса и депозита в кредитных учреждешяхъ,
открыт]я текущаго счета, выдачи чеков и обмена
их на деньги, полу чете простой и заказной кор*
респонденцш, денежных пакетов и посылок, состав
лены контрактов и выступлены в судебных и
административных учрежденых.
§ 37.
Доходы союза состоят: а) из членских взносов;
б) из сборов, производимых между членами, в) заемов и пожертвованы, г) °/о °/о и доходов с ка
питалов и недвижимаго имущества, д) из доходов
с лотерей, концертов, спектаклей и чтешй!
§ 38.
Ликвидацы Союза или какой либо его органи
зацш производится решением соответствующих соб*
1 ;Li
----i. \>
______
рант представителей. В случай невозможности
созывать означенный собранья, имущество и капи
тал Союза или организацш поступает в пользу
ЭСТОНСКИХ ШКОЛ В Сибири.
VaataRaudteelaste kultuur-haridusühingu
„RAU D A M“
...Raudteelaste kultuur-haridusühingu
„RAU D A M“
PÕHIKIRI
I. Ühingu eesmärk.
S97S~G
§ i.
Raudteelaste kultuur-haridusühingu „Raudam“ eesmärk on: arendada oma liikmete
kultuur-hariduslikku taset ja hoolitseda
vastastikkuse toetamise põhimõttel nende
hea käekäigu eest.
II.
Eesmärgi taotlemisviisid.
§ 2.
Oma eesmärgi taotlemisel ühing korraldab
koosolekuid, kursusi, kontserte, raadioõhtuid,
näitemüüke, pidusid, õppe- ja huvireise;
organiseerib laulu- ja muusikakoore, õppeja spordiringe; peab ülal raamatukogusid;
kirjastab, annab välja ja levitab kirjandust,
ajakirju või ajalehti; asutab oma liikmetele
abiandmiseks toetusfonde või abikassasid.
1
III.
Tegevuspiirkond ja Õigused.
§3.
Ühingu tegevuspiirkonnaks on Eesti
Vabariik. Ühingu juhatus asub Tallinnas.
§ 4Ühingul on juriidilise isiku õigused. Ta
võib omandada ja võõrandada kinnis- ja
vallasvara, asutada kapitale, toetusfonde ja
abikassasid, sõlmida lepinguid ja võtta oma
peale kohustusi kui ka kohtus nõuda ja
kosta.
§5.
Ühingul on õigus liituda või ühtuda teiste
samasihiliste organisatsioonega, nendega koos
keskorganisatsioone luua ja oma osakonde
asutada.
§6.
Ühingul on oma lipp, pitser ja märk.
IV.
Liikmed ja nende kohused.
§ 7-
Ühingu liikmeiks võivad olla raudteelased
ja nende poolt soovitatud isikud, kellele seda
maksvad seadused ei piira.
Liikmed liigitakse:
a) tegevliikmeiks,
b) toetajaiks liikmeiks ja
c) auliikmeiks.
Tegevliikmeiks loetakse raudteelased ja
nende perekonnaliikmed; toetajaiks liik2
meiks — isikud, kes ühingu eesmärgile kaasa
tundes ühingut toetavad, olgu see füüsilise
või vaimlise tegevuse ehk perioodiliselt
maksetavate maksude kaudu, mille määra
kinnitab ühingu üldkoosolek. Auliikmeiks
võivad olla isikud, kellel ühingu tegevuses
erilised teened; neid valib juhatuse ette
panekul ühingu üldkoosolek.
§ 8.
Liikmete vastuvõtmist toimib ühingu
juhatus. Astunud ühingu liikmeks, tasub iga
tegev ja toetaja liige ühingu kassasse vastava
sisseaste- ja liikmemaksu, mille määra,
tasumiseviisi, kui ka tähtaja määrab kindlaks
ühingu üldkoosolek.
Liige, kes oma liikmemaksu määratud
tähtajaks pole tasunud, loetakse ühingust
väljaastunuks. Teda võib vastu võtta uue
liikmena ehk kui ta tervelt tasunud oma
maksuvõla.
§ 9Kõik liikmed on kohustatud ühingu põhi
kirjas ettenähtud määruseid ja üldkoosoleku
ning juhatuse otsuseid täitma ja igatpidi
ühingu tegevuse edendamisele kaasa aitama.
Liiget, kes ühingu huvidele vastu töötab
või kelle liikmeksolemine pole soovitav, võib
üldkoosolek ühingust välja heita.
§ 10.
Vabatahtlikult ühingust väljaastunuile,
kui ka väljaheidetuile liikmeile nende poolt
makstud sisseaste- ja liikmemaksu tagasi ei
maksta.
3
V.
Ühingu varad.
§ UÜhingu vara moodustavad: a) sisseasteja liikmemaks, b) annetused ja abirahad ja
c) sissetulekud ettevõtetest.
VI. Ühingu tegevuse juhtimine.
§ 12.
Ühingu tegevust juhib ühingu üldkoosolek
ja juhatus.
A.
Üldkoosolekud.
§ 13.
Ühingu üldkoosolekud on korralised ja
erakorralised.
Korralised üldkoosolekud kutsutakse
kokku juhatuse, revisjonikomisjoni või ^io
liikmete algatusel.
Revisjonikomisjoni või ^io liikmete nõudel
juhatus on kohustatud erakorralise koosoleku
kokku kutsuma hiljemalt ühe kuu jooksul
nõudekirja kättesaamise päevast arvates.
Selle mittetäitmisel algatajad kutsuvad üld
koosoleku kokku ise.
§ 14.
Üldkoosoleku eriliseks ülesandeks on:
a) aruande ja eelarve kinnitamine,
b) maksude ja nende tasumisviiside
ning tähtaegade kindlaks määra
mine,
4
c) juhatuse, revisjonikomisjoni ja iga
suguste toimkondade valimine ning
nendele tarvilikkude juhtnööride
või kodukordade kinnitamine,
d) auliikmete valimine ja soovimatu
liikmete väljaheitmise küsimuse
otsustamine,
e) kinnisvarade omandamise ja võõ
randamise otsustamine,
f) põhikirja muutmise, ühingu tege
vuse lõpetamise, teiste organisat
sioonega liitumise ja
i) ka muude ühingu tegevusse
puutuvate tähtsamate küsimuste
otsustamine juhatuse ettepanekul.
§ 15.
Üldkoosolekute kutsed ühes päevakorraga
saadetakse liikmetele kätte hiljemalt 7 päeva
enne kokkukutsutavat koosolekut.
§ 16.
Üldkoosolekuid juhatab koosolekul valitud
juhatus. Päevakorras ettenähtud küsimuste
otsustamiseks on koosolek otsusevõimeline
sõltumatult kokkutulnud liikmete arvust.
Otsused üldkoosolekul tehakse liht häälte
enamusega, väljaarvatud § 14 punktides d,
e ja f ettenähtud küsimused, mille otsusta
miseks on nõutav 2/3 koosolijate hääli.
§ 17.
Hääletamise viisi üldkoosolekul määrab
kindlaks koosolek ise.
5
Ettepanekute hääletamisel häälte tasakaalu
langemise puhul loetakse küsimus tagasi
lükatuks.
§ 18.
Üldkoosoleku protokolli kinnitavad koos
oleku juhatus ja kolm koosoleku poolt valitud
ühingu liiget.
B.
Juhatus.
§ 19.
Ühingu juhatus, valitav üldkoosoleku
poolt kolme aasta peale, on seitsmeliikmeline
ja koosneb esimehest, abiesimehest, sekretärist,
abisekretärist, laekahoidjast, varahoidjast ja
ühest ametita liikmest.
Ametite jaotuse toimib juhatus ise.
Kahel esimesel aastal peale valimisi
juhatusliikmeist langeb välja ^3 loosi läbi ja
järgmistel aastadel — valimise vanaduse
järjekorras.
Ühes juhatuse liikmete valimisega vali
takse iga aasta neile ka tarvilik arv kandi
daate.
Juhatusse astunud kandidaadi valimise
vanadus loetakse selle juhatuse liikme järgi,
kelle asemele ta juhatusse astunud.
§ 20Juhatus on ühingu esindaja ja asjaajaja
kõigis ühingu jooksvat tegevust puutuvais
küsimusis ilma erilise volituseta. Tema üles
anded, võimupiirid ja koosolekute pidamise
kord määratakse kindlaks üldkoosoleku poolt
kinnitatud kodukorraga.
6
§ 21.
Juhatuse koosolekud on otsusevõimelised,
kui koos on vähemalt 4 juhatuse liiget.
Koosolekuid juhatab esimees või tema abi.
Otsused juhatuse koosolekuil tehakse liht
häälteenamusega. Häälte tasakaalu langemisel
on otsustav koosoleku juhataja hääl.
VII.
Revisjonikomisjon.
§ 22.
Revisjonikomisjon valitakse üldkoosoleku
poolt ühe aasta peale. Ta koosseis on kolme
liikmeline. Ühes revisjonikomisjoni liigetega
valitakse neile, sama aja peale ka tarvilik
arv kandidaate.
§ 23.
Revisjonikomisjoni ülesanne on ühingu
asjaajamise, varade ja aruannete revideerimine,
juhatuse liikmete peale tõstetud kaebuste
läbivaatamine ning tarbekorral nende ette
kandmine üldkoosolekuile.
VIII. Ühingu tegevuse lõpetamine.
§ 24.
Ühing lõpetab tegevuse oma liikmete
üldkoosoleku otsuse järgi või kui ta jäänud
maksujõuetuks.
§ 25.
Tegevuse lõpetamisel, kui ühingu kohus
tused tasutud, antakse ta varad üldkoosoleku
poolt määratud asutusele.
7
Ühingu likvideerimist toimib vastavate
juhtnööride järgi üldkoosoleku poolt selleks
valitud viieliikmeline likvideerimise komisjon.
Kohtu- ja siseministri 21. aprilli 1931 a. otsusel
on Riigi raudtee ametnikkude kultuur-hariduslise ühingu
„Raudami“ põhikirja muudatus ja uus nimi: Raud
teelaste kultuur haridusühing „Raudam“ ühingute,
seltside ja nende liitude registrisse Nr. 302 all sisse
kantud.
TempelmaksuuaÄa krooni suuruses tasutud.
T. H. r. Registreerim. toim. Nr. 440 .1922 a.
Tallinnas, 22 aprillil 1931 a.
Kohtu- ja siseministeeriumi administratiivosakonna
registreerimise asjade juhataja. E. Aron (allkiri)
