VaataNarva Kveenholmi
Kultuurharidusline
Selts
"Ühen...Narva Kveenholmi
Kultuurharidusline
Selts
"Ühendus"
põhikiri.
Narva Kreenholmi
Kultuurharidusline
Selts
"Ühendus"
põhikiri.
Kohtu ja siseministri 13. detsembri 1930. a. otsu-
sel on Narva Kreenholmi Kultuurharidusline selts
"Ühendus" ühingute ja nende liitude registrisse
Nr. 2649 all sisse kantud.
Tempelmaksu 2,45 krooni suuruses tasutud.
Registreedm. toim. nr. 12146 19-a. Tallinnas 16.
detsembril 1930. a.
Kohtu ja siseministeeriumi administraliiv-osakonna registreerimise asjade juhataja (allkiri).
O.-U. .Narva Kirjastusühisuse1* trükk. 1931.
I. Seltsi nimetus ja tegevuspiirkond.
§ 1. Selle põhikirja Järele asuta
takse Narva Kreenholmi Kultuurharidusline Selts „ühendus“, kelle te
gevuspiirkonda kuulub Narwa linn
ühes Kreenholmi raiooniga.
11. Seltsi eesmärk, tegevusala ja
õigused.
§ 2. Seltsi otstarbe on tõsta oma
liikmete kultuurhariduslist tasapinda.
§ 3. Selts oma eesmärgi saavuta
miseks:
a) paneb toime kursusi, loenguid,
kontserte, näitemänge, piduõhtuid
ning väljasõite;
b) korraldab loteriisf, näitemüüke
ja korjandust seaduses ettenähtud
korras;
c) avab ja peab üleval raamatu
kogu, lugemislauda, näitetruppe, laulu
3
ja muusika koori, spordi ning male
ringe;
d) loob sidemeid samasugustes
eesmärkides tegutsevate seltsidega.
§ 4 Seltsi juhatus asub Narva lin
nas, Kreenholmis.
§ 5. Seltsil on juriidilise isiku õi
gused. Tema võib vallasvara oman
dada, lepinguid sõlmida ja kohtus
nõuda ja kosta.
§ 6. Seltsil on pitsat oma nime
tusega.
§ 7. Seltsi tegevusaasta 1-st maist
ja lõpeb 30-ma aprilliga.
111. Seltsi sissetulekud.
§ 8. Seltsi sissetulekuks on:
a) liikme ja sisseastumise maksud;
b) igasugused annetused, kingitu
sed )a pärandused;
c) tulud seltsi ettevõttetest, nagu
näitemüükidest, loteriidest, pidudest
ja kontsertidest;
d) kapitali protsendid;
e) juhuslikud sissetulekud.
4
IV. Seltsi liikmed, nende õigused
ja kohustused.
§ 9. Seltsil on tegevad ja toetajad
liikmed
§ 10. Seltsi tegevliikmeks võiwad
olla isikud mõlemist soost alates
18. a. vanaduses.
§ 11. Toetaja liige toetab seltsi
igaaastase peakoosoleku poolt mää
ratud liikmemaksu alammäära maks
misega.
Märkus: Tegev ja toetaja
liikmete vastuvõtmist toimetab
juhatus kahe seltsi liikme soo
vitusel. Juhatuse otsusest an
takse soovijatele teada, kus
juures vastuvõtmata jätmise kor
ral selle põhjusi teatada ei tar
vitse, kuid soovijal jääb õigus
juhatuse otsuse peale kaebu
sega esineda peakoosolekule,
kes 2/3 koosolekul viibivate lii
gete häälte enamusega otsustab
kaebuse rahuldada ehk rahul
damata jätta.
§ 12. Seltsi liige on kohustatud
täitma seltsi põhikirja, kodukorra ja
peakoosoleku otsuste nõudeid.
5
§ 13. Seltsi liige, kes oma liikme
maksu peakoosoleku poolt määratud
tähtajaks maksmata jätnud, loetakse
seltsist väljaastunuks.
Märkus: Liikmed, kes te
gevusaasta vältel liikmemaksu
äramaksnud, hoiavad liikme
õigused ja kohustused alal üks
kuu aega järgneva aasta kor
ralisest peakoosolekust arvates.
§ 14, Liikmed, kes seltsi sihtide ja
kasude vastu töötavad, heidetakse
seltsist välja. Seltsist väljaheitmist
toimib peakoosolek, 2/3 koosolekul
viibivate häälte enamusega peale
väljaheidetava liikme seletuse ära
kuulamist kui viimane soovib seletust
anda.
§ 15. Väljaheidetud liige võib pea
koosoleku poolt mitte vähem kui 2/3
häälte enamusega uuesti seltsi võe:
tud saada, kuid mitte varem kui kuue
kuu möödumisel väljaheitmise päevast
arvates.
V. Seltsi tegevuse juhtimine.
§ 16. Seltsi tegevust juhivad:
6
a) peakoosolek,
b) juhatus.
§ 17. Peakoosolekud on:
a) korralised, mis juhatus vähe
malt üks kord aastas kokku kutsub;
b) erakorralised, mis juhatus kas
oma äranägemise järele ehk revisjoni
komisjoni või 1/20 liikmete kirjaliku
nõudmise peale kokku kutsub.
§ 18. Peakoosoleku kokkukutsu
misest teatab juhatus liikmetele ühes
päevakorraga vähemalt seitse päeva
enne koosolekut, erakorralistest pea
koosolekutest vähemalt kaks päeva
enne peakoosoleku kokkukutsumist.
§ 19. Peakoosolek on otsusevõimuline, kui sellele on ilmunud vähe
malt pooled liikmete üldarvust. Ei
tule nõuetav arv liikmeid väljakuulu
tatud ajaks kokku, siis peetakse pea
koosolek sama päevakorraga tund
aega hiljem, milline on otsusevõimuline kokkutulnud liikmete arvule vaa
tamata. Peakoosolekul otsustatakse
küsimused
lihthäälte
enamusega,
väljaarvatud, §§ 14 ja 15 ettenähtud
asjad.
7
§ 20. Peakoosoleku avab seltsi esi
mees ehk tema abi, mille järele koos
oleku juhataja valitakse.
§ 21. Hääletamise viisi määrab
peakoosolek, kusjuures salajane hää
letamine on sunduslik Vio osavõtjate
nõudmisel.
§ 22. Peakoosoleku ülesandeks on:
a) juhatuse, revisjonikomisjoni ja
vajalikkude erikomisjonide valimine
ning neile juhtnööride andmine,
b) eelarvete ja aruannete läbivaamine ja kinnitamine,
c) asjaajamise kodukorra kinnita
mine,
d) põhikirja muutmine ja täienda
mine,
e) sisseastumise ja liikmemaksu
kindlaks määramine,
f) kõik muud asjad, mille otsusta
mine ei ole peakoosoleku otsuse, põhi
kirja või kodukorra põhjal antud juha
tuse võimupiiri,
g) seltsi tegevuse lõpetamine.
VI. Juhatus.
§ 23. Seltsi juhatus valitakse pea
koosoleku poolt ühe aasta peale. Ju
8
hatus seisab koos vähemalt viiest
liikmest ja viiest asetäitjast, milline
arv peakoosoleku poolt suurendatud
võib saada. Juhatuse liikme lahkumi
sel astub asemele asemik kui kõik
asemikud läbi. võetakse ette täienda
vad valimised, üldkoosoleku otsuse
põhjal võivad ümbervalimised ka enne
tähtaega ettevõetud saada.
§ 24 Juhatus valib oma keskelt
esimehe, tema abi, kirjatoimetaja,
laekahoidja ja varahoidja.
§ 25. Juhatus peab koosolekuid
üks kord nädalas kindlaks määratud
päevadel.
§ 26. Juhatuse koosolekud on otsusevõimulised, kui koos pool juhatuse
liikmeist, nende hulgas esimees, ehk
tema abi Otsused tehakse liht häälte
enamusega ühesuguse häälte arvu
juures poolt ja vastu, on esimehe ehk
tema abi hääl otsustav.
§ 27. Juhatuse koosolekute üle
peetakse protokolli, millele kõik koos
olekust osavõtjad allakirjutavad.
§ 28. Juhatuse liikmed, kes kolm
korda järjestikku mõjuvate põhjusteta
9
koosolekust osa ei võtnud, loetakse
juhatusest väljaastunuks.
§ 29. Eriti on juhatuse ülesandeks:
a) seltsi juhtimine põhikirja ja
kodukorra nõuete ning peakoosoleku
otsuste kohaselt,
b) peakoosoleku kokkukutsumine
ja selleks päevakorra kokkuseadmine,
c) aasta aruannete ja eelarvete
kokkuseadmine,
d) esinemine kohtuis ja valitsuseasutusis seltsi nimel ning lepingut
sõlmimine ilma iseäraliste volituskir|ata peakoosoleku poolt,
e) esitajate valimine igasugustesse
asutuisse, organisatsioonidesse, kui
see ettenähtud ja tarvilik on.
§ 30. Seltsis olevad trupped, ringid
jne. tegutsevad juhatuse juhtnööride
järele.
§ 31. Seltsis olevate ringide Ja truppete esitajad võivad ainult sõnaõigu
sega juhatuse koosolekust osa võtta.
§ 32. Seltsi rahasummad hoitakse
juhatuse poolt määratud rahaasutus
tes. Kõigil raha operatsioonide doku
mentidel peab vähemalt juhatuse esi
mehe ehk tema asetäitja ja laeka10
hoidja allkirjad olema. Laekahoidja
ei või ilma juhatuse nõusolekuta oma
käes raha üle 100 krooni hoida.
VII. Revisjonikomisjon.
§ 33. Seltsi asjaajamise ja arve
pidamise revideerimiseks valitakse
seltsi korralisel peakoosolekul ühe
aasta peale vähemalt kolme liikmeline
revisjoni komisjon, kellele samasu
gune arv asetäitjaid valitakse. Komis
joni liikmed valivad eneste hulgast
komisjoni esimehe.
§ 34. Revisjonikomisjoni kohuseks
on:
a) eelarve täitmise järelvalvamine,
ning kulude kontrollimine,
b) arvepidamise kassa rahasum
made ja varanduste revideerimine,
c) aruanne läbivaatamine ja esi
tamine peakoosolekule oma arvami*
sega,
d) eelarve läbivaatamine ja arva
mise avaldamine peakoosoleku ees.
§ 35. Revisjonikomisjon teostab re
videerimist vähemalt neli korda aastas
kas perioodiliselt või ootamatult.
§ 36. Revideerimise üle koostakse
11
protokoll ja otsused antakse peakoos
olekule teada.
§ 37. Revisjonikomisjoni liikmed
võivad sõna õigusega osa võtta kõi
gist juhatuse koosolekutest
VIII. Seltsi tegevuse Iõpstamine.
§ 38. Seltsi tegevust võib lõpetada
peakoosolek 2/3 koosolijate liigete
häälte enamusega.
§ 39 Seltsi lõpetamise korral valib
peakoosolek vähemalt kolme liikme
lise likvideerimiskomisjoni, kes talitab
seaduses ettenähtud korras ja pea
koosoleku poolt antud juhtnööride
kohaselt.
§ 40. Peale likvideerimisekomisjoni
töö lõppu kutsutakse kokku lõpukoosolek, kes likvideerimise toimetuse läbi
vaatab, kinnitab ja otsuse teeb üle
jäänud varanduse kohta.
§ 41. Seltsi lõpetamise korral ot
sustab seltsi peakoosolek, kellele järel
jäänud seltsi varandus määratakse.
Asutajad liikmed: A. Tetlov.
O. Saar.
J. Süda.
A. Pau.
12
Vaata Kreenholmi Naisseltsi
põhikiri
Kreenholmi ... Kreenholmi Naisseltsi
põhikiri
Kreenholmi Naisseltsi
põhikiri
Kohtu- ja siseministri 16. jaanuari 1932. a.
otsusel on Kreenholmi Naisselts ühingute,
seltside ja nende liitude registrisse nr. 3235
all sisse kantud.
Tempelmaks 3,45 krooni suuruses tasutud.
Registreerim. toim. nr. 12820. Tallinnas 18,
jaanuaril 1932. a.
Kohtn- ja siseministeeriumi administatiiv
osakonna registreerimise asjade juhataja.
(allkiri)
K.-U.-Ü „Põhja Eesti“ trükk 1932.
1. Seltsi nimetus ja siht.
§ 1. Naise igakülgseks arendami
seks, tema vaimlise tasapinna tõst
miseks, teadmiste ja oskuste laienda
miseks, kutselise hariduse võimalda
miseks ning häätegevuseks asutatakse
Kreenholmi Naisselts.
§ 2. Selts töötab karskuse põhimõt
tel.
§ 3. Oma sihtide saavutamiseks tar
vitab selts järgmisitegevusvahendeid:
a) korraldab koosolekuid, kõneõhtuid, õpereisusid, kus eestkätt
naiste ellu puutuvaid küsimusi
harutatakse ja tarvilikke teadmisi
naiste keskele laotatakse.
b) korraldab pidusid, näitemüüke,
loteriisid ja korjandusi seaduses
ettenähtud korras.
c) avab raamatukogu, lugemistube,
varjupaike, kasvatusmaju.
d) korraldabkäsitöö.õmbluse,maja
3
pidamise kursuseid, avab koo’e
ja asutab kõiksugu töökodasid.
§ 4. Oma ülesannete täitmiseks ja
ainelise jõu kasvatamiseks on seltsil
lubatud tarvitusele võtta kõik maks
vates seadustes ettenähtud abinõud
2. Õigused.
§ 5. Seltsil on juriidilise isiku õigu
sed. Tema võib kinnis- ja vallasvara
omandada lepinguid sõlmida ja koh
tus nõuda ja kosta.
§ 6. Selts võib teiste samasihiliste
organisatsioonidega ühendusse astuda
ja nende liige olla
§ 7. Seltsil on oma nimetusega pit
sat, märk ja lipp.
3. Tegevuse piirkond.
§ 8. Seltsi tegevuspiirkonda kuulub
Narva linn ühes Kreenholmi rajooniga
Seltsi juhatus asub Narva linnas,Kreen
holmis.
4. Liikmed.
§ 9. Seltsil on tegev-, toetajad ja
auliikmed.
4
§ 10. TegevÜigeteks võivad olla kõik
täieealised naised, kel seaduse läbi
pole keelatud seltside liige olla. Juha
tusse ja juriidiliselt vastutavatesse ame
titesse valitakse ainult tegevliikmeid
§ 11. Toetajad liikmed võivad olla
kõik E. V. kodanikud sugu peale vaa
tarnata Toetajatel liigetel on ainult
sõnaõigus.
§ 12. Liikmeid võtab vastu juhatus
kahe seltsis oleva liixme soovituset ja
paneb üldkoosolekule kinnitamiseks
ette.
§ 13. Auliikmed valitakse seltsi pea
koosolekul,juhatuseehk osa liigete ette
panekul, isikuist, kel iseäralised teenu
sed seltsi töös. Auliikmeteks, kel on
sõna ja hääle õigused, võivad olla nii
nais- kui meeskodanikud.
§ 14. Liikmed maksavad igaaastast
liikmemaksu,mille alammäära ja maks
mise korra määrab peakoosolek. Tegev
liige, kes kümnekordse liikmemaksu
ära maksab, saab eluaegseks liikmeks.
§ 15. Liikmemaks kestab 1. jaanua
rist—1. jaanuarini. Liikmed, kes üld
koosoleku poolt määratud ajaks liik
memaksu ära ei maksa,loetakse se’tsist
väljaastunuks. Liige, kes soovib seltsist
5
lahkuda, teatab sellest kirjalikult seltsi
juhatusele, kes lahkuja seltsi liigete
nimekirjast kustutab.
§ 16. Liige, kes seltsi põhimõtete
vastu töötab, heidetakse peakoosoleku
otsuse järee seltsist 2k koosolijate
häälteenamusega välja. Seltsist välja
heidetud liikmeil ei ole õigustliikmeraha tagasi nõuda.
5. Seltsi varandus.
§ 17. Selts saavutab sissetulekuid
liikmemaksudest, korjandustest, kingi
tustest, pidudest, loteriidest, abiraha
dest j. n. e.
§ 18. Seltsi kapital hoitakse raha
asutustes, väärtpaberites ja jooksval
arve'. Jooksvate kulude katteks võib
juhatus oma käes pidada teatava sum
ma, mille suuruse peakoosolek kind
laks määrab.
6. Seltsi tegevuse juhtimine.
§ 19. Seltsi tegevust juhivad: ai pea
koosolek, b) juhatus, c) revisjoni ko
misjon.
A. Peakoosolek.
§ 20. Peakoosolekud on korralised
6
ja erakorralised. Korralise peakoos
oleku kutsub kokku juhatus iga aasta
algul, läinud aasta aruande ning käes
oleva aasta eelarve läbivaatamiseks,
selles põhikirjas ettenähtud valimiste
täideviimiseks ja muude küsimuste
harutamisteks; erakorralised koosole
kud — aga tarvidust mööda. Samuti on
V10 liigetel ja revisjoni komisjonil õi
gus erakorralise peakoosoleku kokku
kutsumist nõuda. Viimasel korral on
juhatus kohustatud peakoosoleku hil
jemalt 2 nädala jooksul kokkukutsuma.
$ 21. Peakoosoleku võimkonda kuu
luvad :
a) üidjuhtnööride andmine,
b) aruannete ja eelarvete kinnita
mine, liikmemaksu
kindlaks
määramine j. n. e.
c) juhatuse, revisjoni komisjoni ja
toimkondade valimised
d) seltsi põhikirja muutmine, kodu
korra kinnitamine ja kõik muud
küsimused, mis juhatuse võim
konda ei Kuulu
§ 22. Peakoosolek on otusevõimumuiine, kui sellele on ilmunud vähe
malt pooled liikmete üldarvust. Ei tule
nõuetav arv liikmeid väljakuulutatud
7
ajaks kokku, siis peetakse peakoos
olek sama’ päevakorraga tund aega
hiljem, milline on otsusevõimeline
kokkutulnud liikmete arvule vaatamata.
§ 23. Peakoosolekul tehakse otsu
sed lihthäälte enumusega. Põhikirja
muutmise, seltsi tegevuse lõpetamise,
liigete väljaheitmise ning liikumata
varandnse omandamise ja võõrandamiseküsimuste otsustamiseks nõutakse
a/3 koosolevate liikmete häältest.
Märkus: Kui koosolijatest
1 <1 o nõuab kinnist hääletamist,
siis hääletatakse kinniselt.
§ 24. Peakoosolek, mille avab seltsi
esinaine või tema abi, valib oma kes
kelt koosoleku juhataja ja protokollikirjutaj
§ 25. Peakooso'eku otsused kan
takse protokolli, millele kirjutavad alla:
koosoleku juhataja, protokollikirjutaja
ja 3 koosoleku poolt selleks valitud
liiget.
§ 26 Peakoosoleku kokkukutsumi
sest teatab juhatus liikmetele ühes
päevakorraga vähemalt seitse päeva
enne koosolekut, erakorralistest pea
koosolekust vähemalt kaks päeva enne
peakoosolekut.
8
B. Juhatus.
§ 27. Seltsi juhatus valitakse pea
koosoleku poolt ühe aasta peale. Juha
tus seisab koos vähemalt viiest liik
mest, milline arv peakoosoleku poolt
suurendatud võib saada Juhatuse liik
me lahkumisel astub asemele kandi
daat, kes valimisel kõige rohkem hääli
saanud, kui kandidaadid läbi,võetakse
ette täiendavad valimised.Üldkoosoleku
olsuse põhjal võivad ümbervalimised
ka enne tähtaega ettevõetud saada.
Märkus: Juhatuse liikme
tele valitakse tarviline arv kanditaate.
§28 Juhatuse liikmed valivad enes
te keskelt juhataja (esinaine.) abi (abiesinaine), kirjatoimetaja, tema abi.laekahoidja j. n. e
§ 29. Juhatusekoosolekuid peetakse
tarviduse järele, mitte vähem kui üks
kord kuus. Juhatuse koosolekud on
otsusevõimulised, kui koos pool juha
tuse liikmeist ja nende hulgas esinaine
ehk tema abi.
§ 30. Juhatuse otsused tehakse liht
häälte enamusega. Häälte poolenemisel otsustab juhataja s. o. esinaine ehk
tema abi.
9
§ 31. Juhatuse võimkonda kuulub;
ai seltsi esitamine,
b) peakoosoleku otsuste täitmine,
c; töökava, sissetulekute, väljami
nekute ja eelarvete kokkusead
mine ning peakoosolekule esiesitamine ja
d) jooksvate asjade ajamine.
C. Revisjoni komisjon.
§ 32. Seltsi asjaajamise ja arve pida
mise revideerimiseks valitakse seltsi
korralisel peakoosolekul ühe aasta
peale vähemalt kolme lilkmelinerevisjonikomisjon, kellele samasugune arv
asetäitjaid valitakse. Komisjoni liik
med valivad eneste hulgast esinaise
ja kirjatoimetaja.
§ 33. Revisjoni komisjonil on õigus
igal ajal seltsi tegevust ja varanduslist seisukorda järelevaadata ja revi
deerida Revisjoni komisjon on kohus
tatud enne aasta peakoosolekut seltsi
arvete ja kassaraamatute järele kassa
seisu ja varandust läbivaatama, nii
samuti ka järgmise aasta eelarvet. Re
visjoni komisjoni otsus pannakse pea
koosolekule kirjalikult ette.
§ 34 Revisjoni komisjoni liikmed või10
vad sõnaõigusega osa võtta kõigist
juhatuse koosolekutest.
7. Tegevuse lõpetamine.
§ 35. Seltsi tegevust võib lõpetada
peakoosolek a,'3 koosolijate liikmete
häälte enamusega.
§ 36. Seltsi lõpetamise korral valib
peakoosolek vähemalt viie liikmelise
likvideerimise komisjoni, kes talitab
seaduses ettenähtud korras ja pea
koosoleku poolt antud juhtnööride
kohaselt.
§ 37. Peale likvideerimisekomisjoni
töö lõppu kutsutakse kokku lõpukoosolelek (peakoosolek), kes likvideeri
mise toimetuse läbi vaatab, kinnitab
ja otsuse teeb ülejäänud varanduse
kohta.
;
§ 38. Seltsi lõpetamise korral otsus
tab seltsi peakoosolek, kellele järele
jäänud seltsi varandus määratakse.
Asutajad liikmed : V. Tuuder.
A. Jool.
Kool jatkab endise Eesti Tütarlaste Gümnaasiumi tegewus !
Ta jaguneb kaheks õpeasutuseks : lütseumiks, mis tütarlasti
üleüldise hariduse omale sihiks seadnud ja ülikooli ettewa^
mistus-asutuseks, mis realgümnaasiumi kawas küpsuse eksa
miks ette walmistab, Lütseumil on 10 klassi, millest koir
(X., IX. ja VIII ) alama (ettewalmistuse), kolm (VII., VI. j
V.) keskmise ja neli (IV., IIL, II. ja I ) ülema astme sünni
tawad. X. kl. wõetakse wastu 7-aastaseid lapsi, kes midagi
ei ole õppinud, teistesse klassidesse eksamiga õpekawa pii
rides. Ülikooli ettewalmistus-asutusse pääsewad õpilased
kes kooli IV. klassi lõpetanud, wõi wastawa eksami teinud
Kursus kestab siin 6 aastat. Opekeeleks on Eesti keel
pääle selle õpetatakse koolis weel Saksa, Prantsuse ja Inglist
„ keelt, ülikooli ettewalmistus-asutuses ka Ladina keelt.
Kooliraha on:
Lütseumis ; X. kl. — 160 marka, IX. kl. 180 marka, VIIL kl.—
200 marka, VII. ja VI. kl. — 220 marka, V. ja IV. kl. —
240 marka, 111. ja 11. kl. — 260 marka, I. kl. — 280 marka;
Ülikooli ettewalmistus-asutuses : VI ja V. kl.— 320 marka
IV. ja 111. kl. — 350 marka aastas.
Lähemaid teateid saab kooli kantseleist — For
tuuna uul. nr. 6.
„SSWO" llWMWMt.
äox>35Aj
„Odamees" — Tartus,
Promenaadi unl. nr. 7-a.
Kirjastus. Raamatu ja kirjutusmaterjali kauplus- Opt*
abinõud. Mänguasjade kauplus ja tööksda.
yOdamees" on kõige suurem kiriastus Eesti?
Algupärane ilukirjandus on »Oda«
mehel" esitatud täielikumalt, kui kunagi ichckS
Eesti kirjastusel. On ilmunud töid M. Anders
Fr. Tuglas'e, A. Adson'i, H. WisnapuUx- 1
Gailit'i, J. Oks'a, A. Alle j. L. poolt.
Tõlk eilukirjand us ilmub kahes seerib
Paremad tööd ilmakirjandusest hoolega tehM
tõlkes. Eestkätt noorsoole määratud.
S«
ilmunud M. Maeterlinck'! Sinilind jaKellermann'i Jngeborg.
dawal keelel. Sen! ilmunud »Odamehe" rcchwaraamat nr. 1 — Mein-Rnd'i ajaloolik romaan
Walge kinnas — nr. 2 ja nr. 3.
Ksokikixzandnst edendada püüab »Odamees'.
Ilmus E. Asson'i Keskaeg.
Wares waga LmKLkerre, »Odamehe" rahwa»
tähtraamat, on tõsine rahwatähtraamat.
Tõsta Eesti kirjandust, luues soliidi kirjastuse»
ja korraldada raamatu rahwa kätte wiimist, on
»Odamehe" pääpüüd.
»Odamees" korraldab raamatukogusid ja saadab
kirjanduse laotajaid üle maa.
Kõik — appi LSSLsr lastades, oste- ^Dda»
mehe" raamatuid!
„Odamehe"
rahwaraamatud.
Huwltawat, ühtlasi wäärtusttkeu kir
jandust selgel, arusaadawal keelel —
on hüüdsõnaks „Odamehel" toimetades oma rahwaraamatuid.
Raamat rahwa kätte!
Ainult siis on tulu hääst raamatust. Sellepärast
saadab „Odamees" oma rahwaraamatud odawast
müügile ja korraldab kiiret laialisaatmist üle maa
oma kirjanduse kaotajate kaudu.
ÖWt"
— Mein Riid'i huwitaw ajalooline romaan Balgt
Einnas. Tegelased: Must ratsanik, lossipreili Meeri,
lossiherra Marmädjuk Aad, kuninganna paash,
preili Loora, kapten Start, rööwlipäälik Gregor!
Gart, ilus Betsi j. t. — Hind 4 marka.
JWnoiMwt iü
— Konan Doil'i põnew kriminaal-romaan Nelja
märk. Päätegelane kuulus Scherlok Holms. —
Hind kõigest 4 marka.
Mt,
„Nmehe" HvursngKii!!
Pääladu — Tartus, „Odamehe^ raa
matukaupluses Promenaadi uul. nr. 7-a.
leidub „Odamehe" wares.
Iga aasta »Odamees"
laseb neid musttuhat minna
üle Eesti siia-sinna
ja lõik teated on tal sees,
mis kalendril aga waja,
sellepärast iga maja
tänab siis ka »Odameest"
Wares waga linnu eest.
Sel aastal on 363 päewa.
Aastaajad.
Kewade alg-'b 21. mär-sil
kell
Suwi
„
22. juunil
,
Sügis
y
24. septembril „
Talw
»
22. detsembris „
6,06 m- p. l.
1,41 „
„ „
4,23 „ e. l.
11,14 „ p. 9
Päikefeja kuu warjutufed 1919. a.
1919. aastal on 2 päikese ja 1 kuuwarjutus.
1. Täieline Päiksewarjutus 29. mail. Algab
k. 12,20 m. p. L, lõpeb f. 5,31 m. p. l. Täielise
warjutuse riba läheb üle Lõuna-Amecrika, Atlandi
ookeani ja Lõuna-Aafrika.
2. Osaline kuuwarjutus 7.-8. nowembril. Ov
Tartus näha.
3. Rinqkujuline Päiksewarjutus 22. nowembr.
Algab t 2,01 m. p. L, lõpeb k. 8 p. l. Ringkujulise warjutuse riba läheb PZHja-Ameerikast üle
Atlandi ookeani ja lõpeb Läane-Aafrikas.
Näärikuu
PMK.-p.
Tere hommikust, Nääri Jaak tuleb! Nääri
v. teised jõulud. — Tuleb uue aaSta hommikul
msesrerahwas esimese«« külla, sits tähendab see
hüüd, tuleb aga naisterühmas, halba. — Ripub
nääripäewal räästas palju jääpurikaid, sits
saab hää suwewilja aasta.
Adu näärikuul toob^wesise suwe. - Kolmekarga päew — kolmandad jõulud. — Kui kolme»
taraa ööst tüdrukule laudas tuleb oinas esimesrna waStu, sitS saab tüdruk käesolewal aastal
mehele. — Selge Paawlipäew toob hää uaSta,
tuuline toob wthma.
Püha Tõnisekens, hola mu vinakest, kaitse
mu karjakestl - Tõnise päew lööb talwe selja
- —
Tõllise päewal ei tohi kapsaid keeta,
kalki.
4 on
muidu
on sügise palju kapsausse. - On Tõnise,
päewal niigi palju Paikesepaistet, et mees
hobuse selga saab karata, firS saab häa hetuaaasta,
Ostke omile Vanemaile lastele ilmakuulsa
Prantsuse kirjaniku M- Maeterlinck': „Sink»
Näärikuu
Märkused'
On ree harjas, sits saab
sutviwisia. Külm näärikuu tssb kena kewade ja kutrva suwe.
— Luaeqe kirjandust: raamat on dikil õhtuil
tulus jc- HLä ajawtide. See raha mis raamatu
ostmisel kulutatud, tasub end inttmervrdseU »a
aeg, mis raamatu lugemise püül?- kulutatud, et
ole kunagi maha wtsatud.
Tormine ja sügawa lumega näärikuu kuulu.»
tab wthmast suwe. - Kui lumi katuselt maba .
tuiskab siis lähwad ilmad sulale. — uugrge l
otmilt häid raamatuid. Kõik ,O-vmehs mar
giga raamatud on hääd.
lind". Eesti keelde tõlkinud Marie Utti)«.
Hind 7 mk
Küünlakuu.
Paike
K.-p. Tõus. L. looj.
Aus suu, uued Irmad.
Küünla päewa sula ja Mareta põud, on
nälja ema. — Kui küünla päewal paiks paistab,
saab hääd terarvilja, kui lund sajab — lehtwilja.
— Küünla päewast seitse seasse, kaheksa karja,
kümme kündi, üksteistkümmend Jürgi (TVS
sääduS).
kuulval« bäeipfl! laskem luid ja liikmeid
puhata. — Kõrk kõrred wihkawad pärast küünla
püewa kalme. — .Odamehe" kroonika — teated
kirjanduse ja kunsti alait. Ilmub kord nädalas.
Kui küünlakuul kuuse okkad pudunewad.hakked lumi nelja nädala parast sulama. — Kui
lõokesed veebruaris manal kuul kulewad, siis
koovad nad haid sõnumid^
Madise päeval antakse kanale võti kütte. —
Kõik maa sisse pugrnv loomad Pattavad Madise
päeval end liigutama. — Kes Madise päeval
õmbleb, seda nõelab suvel uss jalga.
D
Palwe päew. Talitharja p.
K. Peterson s. 1801.
O. Masing t 1832.
Passtukuu.
Paike
K.-p.
Kes on Scherlok Lolms? Lugege „Odamehe"
rahwaraamat „Nelja märf", siis teate. . .
Kui kuu w astla päeival kolm kuud toana,
sits tuleb yää aaSla. — Linad liugu laSkijale,
takud taga lükkajale, tudrad tuppa istujale. —
Kui liugu püewal supp üle keeb, stiS on sSnnikuweo aegu wthmane.
Taliharja püsivast püüle hakkab lumi wühettema, — Paastu lumi pleegib kangad. — Tuleb
lSoke ivana kuuga, saab hüü suwt; tuleb ta aga
noore kuuga, siis halb.
Kui lmawSstrikku esimest lordrr marS r-ätzksrse, siis tuleb hää lina aasta, kui letrnuS troi
aiatetwas, siis — halb. - Kui kewadsiel pööri
päewal (21-sel) tuul pehmelt poolt puhub, siis
tuleb soe kewade.
Paastu-Maarja pSewal antakse seale wõti
fStte — P -Maarja Pä'wal karvad rukioras ‘
tulb.— Kes et tõuse P.-M. päewai enne päikest, \
jääd uniseks tut taru. — Siga ütleb: Maarja
päewast pääle pandagu mind settime põuaga
ata ja hange wahele, ma et sure mitte, toidan
ennast ja põrsad ka.
9 ööd Ja päewa pääle P.-M. päewa läheb
pLike hange taha looja (hangsaeg). sits niisama
palju aega mette, Ja alles stiS tulewad soojad
pSewad.
Jürikuu
Paiks
K.-p. Tõus. L.looj,
Ilmadel on suws nägu, aga talwe tegu. —
.Odamees" on noorte sõber sest „Odamehel" on
noortele mõnusaid raamatuid. —
Ambruse piiewal hakkab haug kudema.
2
9
16
23
30
5,28
5,08
4,48
4,29
4,11
6,42
6,57
7,13
7,29
7,45
Märkused:
Kui enne Jüri päewa müristab, siis tuleb
wilu suwi.— Kui enne Jüri päewa weised karja
maalt suus õlekõrsi koju toowad, tulev halb
wilja aasta, kui hainakõrsi, siis waene heinasaak.
Wäljad hakkawad haljenduma ja künd peab
algama (künni päewal). — „Odamehe" rahwaraamatud on mõnus pühade kirjandus: huwi»
taw, kasulik ja odaw. Saada igast mõistlikust
raamatukauplusest ja .Ovamepe" kirjanduse
laotajailt. —
KeS 3 päewa enne Jüri sipelga pää pääle
sülgab, selle nägu ei kõrbe suwel päikesest.
1. HlestZusm. püha.
2. Al. p.
3. Ül. p.
C Jüri p.
J. Kunder t 1888.
Markuse päew.
1. piihüpäew päLle Kristuse ülestSuSmise pühi. Ivh. 20, 19-31.
27
28
29
30
Pühapäew
Esnraspäew
Teisipäew
Kolmapäew
14
13
16
17
J. Rosenp lauter f 1846.
• 3. LUW s. 1864.
Müd peremehel weel wähe aega ja rvõtab
kätte „Tubaka kaswakarrrrrre" (h. 2 mk.),
uurib
läbi ja
teeb nagu raamatus kästud.
Märkused:
Esimesel pühal tõuseb päike kantsides. —
Jüri pnewal lastakse tari lahti. — Jüri päew —
suur Täitmise päew. — Kui Jüri päewa hommital on kaöte maa», stiS watmib rukis Jakobi
pSswani. — Kui Markuse päewal ei külmeta,
siis odral karta sügiSkülma.
Müristamine mere pyott tood talu, maa
poolt külma. —
Siis jääb waheltkauplejale werehind tubaka
eest maksmata.
Mai —
KuuPäew
Nädalapäew
1
2
3
Neljapäew
Reede
Laupäew
Wana
kal.
18
19
20
Wolbri p.
Risti leidm. p.
2. pühapäew pääle Kristuse ülestõusmise püha. Joh. 10, 11—18.
Lehekuu
Päike
K..P. Tõus. L.lvvj.
Wolbri päew — srneste külwamise -Lew.
— LüheH niets ruttu lehte, peab põllumees
kahel käel külwama.
Tuleb kägu „Witfa*, saab suwiwilja, kui
.urba" siis ohuline aeg, tut lehte, siis leiwasuwi. — Narri pSldu üks kord, pöw narrib sada
torda. — Ostke .Odamehe" raam. „Tubaka
kaswatamtne ja kodune walmistamine^
Iuurwili külwatakse wanal kuul, muu aiawili noorel, siis keemad ruttu pehmeks. — Nukis
tuhka, thu mutta. — Kiilwi ajal et tohi püüle
püewa riideid pesta ega sauna minna, .
2
9
16
23
30
4,06
3,48
3,33
3,19
3,07
7,49
8,05
8,20
8,35
8,47
Märkused:
Mai
Kuupäew
NLdalapäew
W ana
ka L
i. pühapäew pääle Kristuse ülestõusmise püha. Ioh. 16, 5—15,
Lehekuu.
Märkused;
Döüsuke koob sooja pLewa, Õvxik — sooja
hõ, lõoke — sooja lõuna. —
Kur õunapuud« Sttsemine faßte kuusse langeb,
saab palju Sunu. - Lehekuu puiSrcb kulda
põllule. — Taew «minemise p. wihm kuulut, b
Haiba heinasaakt, — on sellel päewal külm pvh.
jatuvl, peab kogu suwt kasukat kaist pidi kaasas
kandma. —
luuletajad: Marie Under, J. Semper, H. Vis
napuu, A. Alle, A. Adson kirjutanud.
Juuni —
Kuupiiew
NkidalapLew
Mana
kal.
6. pühapäew pääle Kristuse ülestõusmise püha. Ioh. 15, 26—16, 4.
Jaanikuu
Paike
Jürikuu soe, lehekuu wilu. Jaanikuu niiske
täidab talumehe salwe ja aida. — kiiresti lendawad. muutud ilm. — Ostke pühaks
„Odamehe" kirjandust! —
Kust ouhub kuul pövripäewal, säält puhub
ta 3 kuud järjest!.
•
K.-p.
2
9
16
23
30
arKnf IP font
3,04
2,56
2,53
2,52
2,57
8,52
9,02
9,08
9,12
9,11
Märkused:
On Märjad süwtSte pühad, saatvad raswased jõulud — Ära vkra enne 3aoni kilda. —
On hommiku paks kaste maas, saab päiksepaistene päew; ei ole aga kastet, wõi on weidi,
hakkad wihma sadama.
Wttdi p. - kapsa istutamise päew. — Kui
pilwed kiiresti leudawad, sitS muutud ilm. —
Perenaised, korjake wärwtmtseks ta'mi! Ostke
.Odamehe" .Taimewärwtde õpetus" Lind kõigest
3 mk. —
Wihm enne Jaani toob hääd, pääle Jaani
— halba. —
Jaani Söst arSttrohte korjama! —
N
4, piihapäew pääle Kolmainu Jumala püha. Luuk. 6, 36 42.
13
14
15
16
17
18
19 j
Pühapäew i
Esmaspäew
Teisipäew
Kolmapäew
Neljapäew
Reede
Laupäew
30
1
2
3
4
5
6
GMareta p. J-Jan-»
[seti t 1890.
tz. Treffner s. 1845.
M. Körber s. 1817.
Paiks
K.-p. Tõus. L. looj.
Mareta päewal saab hädalriva, Olewi päe
wal saab leiwa kakku. — Kui Mareta päewal
kuiw ilm, tuleb hää sügis. — On palju kärbseid,
saab HSü rukilõikus. — Enne Jakobi päewa palu
wihma, pärast tuleb isegi.
2,59
3,06
3,18
3,31
3,45
9,10
9,04
io
Langeb udu maha, tuled Põud; tõused ta
üles,wõib wihma oota.—Kui 7 wenn« päewal
sajab wihma, siis sajab weel 7 nädalat, 7 päewa,
7 tundi, 7 minutit ja 7 sekundi järjesti. On aga
niigi palju päikest, et jõuab mees hobuse selga
hüpata, siis kuiroa loota.
2
9
16
23
30
00
Põwwa latse ei ike rtU, kui wihma latse. —
Leina-Maarja päewa wihm päästab wiljad põua
kahjust. — Pühapärwal puhata ja hääd raa.
matut lugeda.
Lõikusekuu.
Paike
K.-p. Tõus. L.looj.
Sn lõikusekuu esimesel nädalal ilm selge
ja soe, saab pikk ja walt ralw.
Kui rnkikiUwi aegu on maas palju ämbliku
»võrku, siis tulewad hääd ilmad ja rukioras saab
kore. — Mana rukiseeme külwatagu raskele
maale juba Lauritsa päerval.uus aga kergele ja
hiljem — Pärtli piiewa paigu.
Lauritsa päew laotab kapsal lehti, Pärtli
päew käänab nad pääks kokku. — .Odamehe"
kirjastusel ilmus raamat „Tähelend, — Koidula
elulugu, kujutanud Aino Kallas. Saada igast
raarnakukanplusest.
2
9
16
23
30
3,51
4,06
4,22
4,37
4,53
8,22
8,05
7,48
7,29
7,10
Märkused:
August —
Krmpärw
Nädalapäew
Wana
kal.
9. pühapäew pääle Kolmainu Jumala püha. Luuk. 16, 1—9.
Kui sood ja järwed aurowad, flts tuleb
wihma. — »Odamehe" raamatukaupiuseS vn
taielik ladu kooliraamatuid ja muid kooli tarSeaeju.
Kui Pärtli päeival männaolkad pudenewad,
sajab Mihkli päewal lund. — Uudse seeme ker«ete maale! — Rael beina, kiivi kaewu. (Pärtli
päerv.) — KeS on Scheeluk Lobns? Ostke .Oda
mehe" rahwmaarnat nr. 2, romaan Nelja märk,
fiLs näete missugune pagana wahiva mees on
Echerlod Lobas.
Kõik sügised et ole talwe tõotajad.
Mihklikuu kõu toob tetseks aastaks palju
Sunu ja marju.
2
9
16
23
30
4,59
5,15
5,30
5,45
6,00
7,01
6,41
6,21
6,01
5,41
Märkused:
Asst-Maarja päewal häwiwad rukiusüd. —
Läheb mets enne Mihkli päewa paljaks, siis
läheb lumi enne Maarja päewa maast. — Lugege nädalalehte .Odamees". Sdaw ja huwitaw
lugemine.
Kui pihlakatel palju marju, saav palju tüd
rukuid mehele.
September —
Kuu.
päew
Nädslapiiew
Wana
kal.
14. pühapäew pütile Kolmainu Jumala Püha. Luu?. 7, 11—1!?.
Siigisudu toob sooja. — Sajab porikuul
palju wthma, siis on jõulukuu tuuline.
Ostke laadalt .Odamehe* rahwaraamaluid.
Mõnusad, põnewad raamatud. Odawad. — Kui
sügisel lehed wara pudenewad, tuleb tali hilja.
— Uuendage waraku't nädalalehe „Odamehe'
tellimine uue -veerandaasta pääle!
Langemad tähed toowad tuult ja wihma. —
Sajab lumi wanal kurrl lõunast, saab taltoe,
sajab põhjast — warsit sula.
Ostke uus „Mares toaga linnukene' — „Oda
mehe' rahwakährraamat 1620. a. jaoks.
2
9
16
23
30
6,05
6,21
6,36
6,53
7,07
5,35
5,16
4,56
4,38
4,22
Märkused:
Oktoober —
Kuu,
-üew
Nädalapäew
Mana
kal.
!8. pühapKew P2äke Kolmaiurr Jumala yM». Matt. 22, 34—
Talwekuu.
Pail'e
K.-p. Tõus. L. looj.
Ei taii tule wiluga, ega lähe waluga.
Kõik talwek magajad loomad -- karud, Mid
j. t. — ,Pvewad põhku". — Kui Mardi päewal
aia kõrgused anged,stis kaswab järgmisel aastal
büä oder. — Mart määndab. Kadri kaotad,
Andres arutab, Nigulas needib.
Tere, tere eidekene, tere, tere taadikene, laske
mardid sisse tulla, mardi küüned külmetawad.
mardi warbad walutamad, mart ei tule sööma
pärast, mart et tule jooma pärast, mart tuled
karja õnne pärast.
Jõulukuu
Põike
Jõulukuu ütles: ma olen küll külm, aga üks
jalg lonkab; näärikuu ütleS: ma olen kõige külmew; küünlakuu ütleS: ma oleksin weel külmem,
aga üks silm jookseb trett
Nigula päewast päüle hakkab kalw täiesli
walttsema.
2
9
16
23
30
8,23
8,34
8,43
8,49
8,50
V. MVI.
3,16
3,10
3,08
3,10
3,16
Märkused:
Rigula-Maarja päewal oldagu tasahiljukesi,
muidu tuleb weel kõu.
Weriworstideta ja hääde raamatuteta ei ole
jõuludel pühade mõnu. Weriworsttd on pere
naiste mure, raamatud aga teeb „Odamees'.
Ostke .Odamehe' raamatuid! Saada igast raamalukauplusest.
Uuendage ajalehtede tellimised! Tellige huwitaw ja odaw nädalaleht „Odamees", ^õuab
teile kätte igaks pühapäewaks. —ISulus haljas,
llhaivõttel paljas.
Süüta laste p.
F. Wiedemann 11887.
5 lI.Bergmann s.1856.
on lastele kõige
koha
semad „Odamehe" lasteraamatud:
Nr. 1 — „Nttta-Zass ja Navp-Mall",
JõMulun.
Märkused
Tooma P3ew on ttSqt-kuke päsw: toit muStufi pühiks majast wäljo! - Kui jSuknSSl käbed
färawav. siis siginewad loomad hästi. — Pst.
totne jSuluöS lähendab dääd wiljaaaStak. —
Paljas kiilmand maa tSotaS halba.
Kni wianafel svulnpühal puud paksust härMas. siis tuleb bää räimesaak — Kui jZulu ja
vuSaaöra wadel ööd selgete, siis saab palju noort
loomi laula.
Selge, watkne wanaaaSla öö kmrlutab hääd
uut assrak.
Nr.
2
—
^LõhMMnud
Nr. 3,4,5 — neid näete „Odamehe" kaupluses.
Laadad.
WMtsuse käsu järele ei'ole luba laupa ewa! ega püjhapäewal laat«
pidada,
Waid kui nõnda juhtub,
peab seda teise nädala ärjpäewäl pidama.
Iga kuu 5. ja 20. päewal
peetakse Wõõbsus ja ga
kuu 1. ja 15. päewal Petseris kuu-lauta.
Jaanuaris. Pärnus, sel
le kuu wiimasel kolmrupaetval ja neljapäewäl — 7.
Tartus 3 näd.; Mõrus 3
p.; Orgital 1 P.; Riias 3 P.
— 8. Mehikoormas 1 P. —*
9. Jmawere mõisas sPilltstw.) lp. — 10. Haapsa
lus 1 p.; Heinastes 2 p.;
Nasina 2 p.; Malgas 2 p.
— 11. Jõelehtmes, Niidu
kõrtsi juures 1 y.; Perserrs
1 p. — 17. Koluweres 2 p.
— 20. NapluZ 2 p.; WSnnus lp. — 27. Rakveres
2 p. — 29. Põltsamaal 1 p.
— 30. Wolmaris 2 P.
Weebrua'ris. Lihulas esmas Päewal ja teiftpäewal
enne wastlapäewa — 2.
Baltiskis 2 p. — 3. Keb^
lastes 1 p.; Milj andi aastalaat 3—11. weobr.; RäginamäeV, Suures-Lühdrus
56
2 p. — 4. Tartus 2 P.; Mõ
rus lp. — 6. Paides 2 p.;
Nrrrwas 3 p. — 8. Malgas
2 p. — 12. Kurcsaares 10 p.
— 13. Lähtrus 1 p, — 15.
Riias 8 p.; Nina külas,
Alatskiwr wallas — 18,
Jõhwis 3 p.; Audrus (reeibel enne wastlapäewa) —»
20. Õisu mõ sas Türi kihelk. 1 P.; Kiwiloo kõrtsi
juures 2 p. — 22. Mõrus
8 p. —< 23. Saaremaal,
Orisaare mõisas; Sutlema
mõ.pas Hageri kiriku juu
res 2 p.; Jsaku mõisas 2
p. —• 24, Kulinas 2 P. —■
26. Amblas 2 p. — 27«
Mahu külas, Koeru f. 2 p.
— 28. Saaremaal, Pilguse
mõisas 2 p.
Märtsis. Molmaris sells
kuu esimesel esmaspäewal.
— Raplas selle kuu esime
sel esmaspäewal ja teisipäewal. — Keilas w ii enda
paastun ädala esmasipäewäö
ja teisip. Lihulas paastu
esimese nädala esmaspäev
luni. Palmsis keskn. ja neljap. pärast Lihawõtet, Wal-i
gutas neljap. enne Palmib
puude püha; Wiljandis neljapüewal pärast Lihawõtte
pühi; Lihulas neljap. pärast
Lihawõtte pühi; RakivereS
esmaõp. ja teisip. pärast Lihawõtie pühi. — 1. Kodijärwe Kitsel; Waimastwere Si
hi kõrtsi juures; Ärmanni
mõisas, Pillistwere t helk.;
Kadrina
mõisas,
Tartu
maak.; Polnas, Oudowa
maak. 3 p.; Ostrowis 11 p.
— 3. Rannus, Kulli kõrtsi j.
— 4. Kastnas; Pühtitsas 1
p. — 5. Kallaste külas;
Sangaste kiriku kõrtsi j. —7. Wäike-Ulilas 2 p. —8.
Laekwere mõisas 2 p. — 9.
Watt-- mõisas lp. — 10.
Wõrus 1 P.; Wasknarwas
1 p.; Strägo-wa kiriku j. 3
ip.;
Ruhjas;
Wa-lgjärwe
Kitse kõrist juures 1 p.; Lei
sel 1 P. — 11. Mõra mõisas,
Tartu maak. — 12. Woldil
—13. Wana-Pranglis; Kärtzulas. Sulbi alöwis lp.—
,15. Saaremaal, Kellamäe
m.; Paides „Portlaat" 2 p.;
Walguta mõstas. — 20 Söriste Puskarul 1 p.; WanaAntsla Haukal 2 p.; Kloogas 1 p. Märjamaal..— 23.
Roosas, Rõuge kiholk. —■
26. Waiwara mõisas 2 p. —’
27. Ilderna kõrtsi juures. —
Tartus Ülestõusmise nädala
neljapäewal. 28. Missu walkamaja juures.
Aprillis. Pärnus kolimaPüewal ja neljapäewal enne
Jüripnewa. — Põltsamaal
reedel enne Jüripäema —
Rakveres esmasp. ja teisip.
pärast Lihawõtte pühi. —■
Kose Uuemõisas esimesel es
masp. ja teisip. v.-ran Jüripäewa — 1. Wastse-Pranglis, Koorlvere kõrtsi juures;
Nissi kiriku juures; Sadu
külas, Pikknurme kõrtsi juu
res; Wastse-Koiõla, Leewil;
Kuiwajõel, Kose kihelkonnas
2 päewa — 5. Koeru Peedi
Mahul 2 p.; Mustla alewiZ
Tarrvastus. — 6. Luutsnikus
1 p.; Kilingl-Nõmmes 2 p.
•— 8. Riias 4 p.; saare
maal, Pilguse mõisas 2 p.
—10. Wõrus 2 p.; Wasulas;
Watlas 2 p. — 11. Saare
maal, Uue-Lõwe mõisas. —
12.
Ellamaal;
Kuristas
Suitsu kõrtsi j.; Soonistes
2 päewa; Maarja-Magdal.
kih.; Sadukülas.— 14. Saarem.. Saare kõrtsi j. — 15.
Krüüdneris, Sulaoja kõrtsi
i.; Kolga toallas, Liiwa
kroonu wimapoe j. 2 p.;
Kuusalus. — 16. Ahja Kär
sal 2 p.; Majatus. — 17.
Saare mõisas; Wastse-NõoK
2 p.; Haanja wallamaja jum
«es lp. — 18. Nissis 2 p.;
Malgas 2 P.; Kergus, Pär-
L7
Juulis. Pärnus esimesel
nu maa.?. 1 p. — 19' Mam ast es; Tüvwas 2 p. — 20. selle kuu kvlmap. ja neljap.
Ruhj's 2 p.; Nuustakul 2 — 1. Leisil Saaremaal 8 p.
p.; Anis« mõisas 2 p.; Kaa- — 2. Karksis 3 p. — 10. KucePeras; Lelles 1 P.; Kure- nfartß wo.—20. Rüas 3 p.;
sa-res. — 21. Walgas, Wol- Pärnus aastaiaatlunil0.aumaris 2 p.; Katvastu-Koo- aust u;: 26. WolmariK 1 p. —
sal 2 P. — 23. Järwak-ndi 28. T li mõisas 1 päew.
Augustis. 1. Säärel, Saa
mõisas 2 p. — 25. Partsi
mõisas, PÄwa k helk.; Tsau remaal 3 p. — 2. Tuhalaa
rus, Rõuge kihelk. — 26. nes, Paistu kih. — 7. Mõi
Häädemeeste! 3 v.; Närivas saküla wcksaS juures 2 p.
3 p, — 28. Missus l p.; — 8. Urisaare kütus, Vai£*‘
Neolas — 29. Kaiawere Pa- saare w. 1 p. — 9. Koitva»
linnas (Adselis) — 10. Mal
iaste kõrtsi j. 2 p.
Mars. 1. Kähri K:raatsis gas; L sm salus. — 12. Saar
2 p. — 5. Sangaste kiriku- de Pati mõisas 3 p.; 15.
körtsi j. — 9. Wõõbsus 1 p. Marienbur s — 18, Helmes
— 10. Oudowas. — 12. Mõ 2 p,; Häädemeeste! 3 p.;
Pootsis, Soli w. 2 p, — 21
rus 1 Päew,
Juunis. Tartus esmasp. —22. Taalis, Märal. — 24.
enne Jaanid. — 1. Wastse- J amburis 3 p.; Ruhsas;
Kuustes. — 10. Mustmees R"via mõrfas;Wastsemõ as,
3 p. — 11. Wõnnu l unas Wiljandimaal 2 p.; Wastse2 p. — 12. Märjamaal 2 v. Nõos 2 p. — 26. Mõrus 1
Mõntos (Olbrükil), Saa
— 14. Põltsamaal 1 P. —16.
Mõiste kõrtsi juures, Tahku remaal. — 28. Kilingi-. Nõm
ranna Walles 3 p.; Rakve mel 3 p.; Lelles lp. — 30.
res 2 P, — 18. WalgaS — Ka ausus; Meh koormas 1
20. Paides 2 p.; P-Lines 2 P. — 31. Kolga<-Jaanis 1 p.
Septembris. Uue-Mõisas
p.; Wiitna kõrtsi j. 3 p.;
Tallinnas aast'laat 2 näd^; esimesel selle kuu teisip ja
Riias aasta laat 3 näi).; Mõ kolmap. — Pärnus ksmaip.
rus 1 p. — 21. Tartus 2 p. ja neljap. enne Mihkli- p.
— 23. Keilas, Harar sortsi — 1. J isi kus 2 P.; Õ i sus,
juures — 23—24. Wiljan- Türi kihelk. 1 p,; Soobel
dis — 27. T-i rlv astus 1 «P, kõrtsi j.; Kursstlare ligidal;
68
Raanitsas 1 p, — 2. Abjas
3 p.; Tammistes, Pärnurnaal. — 4. Räpinas ja
Uusnas.—5, Ruhjas; San
gaste Hriifufõrtfi juures;
Sindis 2 p.; Pikkjärwe kõrt
si juures. — 6. Kergus 2 p,;
8. Tartus 3 p.; Saaremaal,
Wõluipe kõrtsi juures 1 p.;
Rõuges 1 p, — 9. Kastncrl,
Pärnu m.; Kiwi-Wigala
Poe juures 2 p.; Koiwalinsias l p.; Saaremaal, Pa
ju mõi-sas, — 10. Saare
maal, Spi kõrtsi juures 2
p.; Iärwakandi mõis, s 2
P.; Paides 2 p.; Sürgaweres 2 p,; Holdres 2 p,; Mu
hu Wanas-^autns ta Suu
res mässas 4 p.; Polnal 3 p.
~~ 11. Saaremal, Koigi
Mõisas 3 p. — 12. WanaAntsla H-nkal 2 P. — 13,
Pööraweres, Pärnu maak.
— 15. Toris 2 p.; Wastlas
1 P.; -Kuresares; Orgital
2 p.; PM samoal 2 p. — 16
K-repis 2 p.; Am blos 2 p.
7*~ 17. Haanja wa ila maja
luures lp. — 18. Audrus
2 p.; Kolga to. Li wa wiinapoe juures 2 p,; RaisN'A 2
ip. — 19. Uuemõisas; Saaremõisas 2 p, — 20. Nar
was 3 p.; Wana-Wõndras
2 p.; Laanemetsa mõisas 1
P-." Kawastu Koosa kõrtsi j.;
Keeni Tinsu kõrsisi j.; Hei
nastes 2 p,; Tõrwa aleiv s
2 ip.; Leewi mõisas. — 21,
■a- nes. B lusns -?
Reolas; W oim äris; Palm
ses 2 p. — 23. Kaiawers
Palas te kõrtsi j. 2 p.; Leewil. — 24. Lihulas; Wilj au
dis 2 p.; Wõrus 2 p.; Sutlemas 2 p.; H'geris. — 25.
Saaremaal, Mustla mõisas;
Puk s 2 p.; Kärdel, Konna
kõrtsi juures. — 26. Toll in
nas 2 p.; Kuresaares 2 v,
— 27. Põlwas; Imawere
nn — 28. R kweres 3 p.;
Okõuge kiriku juures. — 29.
J liuks te m. 2 p.; Keblasq
tes; Keilas 3 p.; Tartus 2
p.; Rawanurmes 3 p.; Wasgas L v.: W iftietttnas 1 p.
Oktoobris. Jõbwi alewis
neljanda nad. esmasp., teisipäewal ja kolmap. pärast
MibAipäema. — Rapla? ermesel reedel ja- laup, pärast
M.hklipäewa. — 1. Erastweres 1 p.; Heinastes 3 p. —2. Ralweres 3 p.; Rannus,
Kulli kõrtsi juures. — 4.
Jõhwis 3 p,; Suures-Lühtrus 2 p.; Koloweres 2 p.;'
Nuustakul 2 p. — 5. Lohu
suus 2 p.; Wõõbsus lp.-—
6. Luutsnikus 1 p-; Tar-'
wastus 2 p.; Jõelehtmes,
Nn du kõrtsi j.; Lc-atwine
59
Lörtsi
—7. Koeru Preedi
Wahül 2 p.; Hurmi mõisas.
Tille kõrtsi j.; Heltermaal,
Suures mõisas. — 8. Haap
salus 1 p.; Laekweres 2 P.;
Hummulis, Soe kõrtsi j.;
Kurist al. Suitsu kõrtsi j. —
9. Kürgulas, Sulbi alewis
1 p, — 10. Wasulas; Kõos
2 p. Moosres 1 p. Koluweres
2p.— 11. Lautres, Tartu maak.
2 p. — 12. Soonistes 2 p.;
Sindis 1 P.; Wõrus 1 P-;
Hellamaa kõrtsi j.; Nissi kh.
2 p.; Maarja-Magd. kh. —
13. Ellamaal. — 14. Saare
m. — 15. Pikknurme kõrtsi
j,; Kursis; Ori.ku kõrtsi j. 1
p.; Räginamäel, Suures
Lähtrus'1 p.; Weskimõisas;
Taagepera s, Helmes 2 p. —•
16. Ahja Kärsal 2 p,;WTntu mõisa j. — 17. Watlas
— 18. Mõnistes 1 P. — 19.
Kulina mõisas 2 p. — 20,
Nõu sa kõrtsi j.; Uues-Wändras 2 p.; Mõra mõisas;
5^rawa mõisas; Haukal 2
p. - 22. Nissis 2 p. - 23.
Wana-Antsla Haukal 1 P.;
Raanitse mõisas. - 24.
Kassinurmes; Rõuges; d.rugsala Srka kõrtsi j. 3 p. — 25.
Udernas. — 28.. Jogswa
mõisas 1 p.; Mis sus 1 P-;
Walgas; Wolmaris 3 p.
30, Kähri Karilatsis 1 p.
60
Nowembris. 1. Tartus;
Kärus 2 p. — 4. Pühtitsis;
Patis. — 10. Wõrus 2 p.;
Mustwee alewis 3 p.; Ruhjas 2 p.; Paides 2 p.— 13.
Walgjärwe Kitse kõrtsi j. li
p. — 15. Woltwetis 3 p.;
Põltsamaal; Wigalas 2 P.
— 20. Walgas 2 p. — 22.
Ambla ale nn s 2 p. — 25.Wiljandis 2 p.; Wolmaris 3 p.;
Ketsis. — 26. Kulinal — 28,
Wõrus lp. — 29. WanaWändras,
Detsembris. Pärnus kolmap. ja' neljap. pärest kolmandat Kristuse tulemise
püha. — Põltsamaal reede
enne 16. dets. — Lelle mõsi
sas wiimase nädala esmasp.
enne jõulupühi. 1. W-sknarwas 1 p.; Nina külas Alatskiwil- — 2. Petseris. — 3.
Rakweres. — 5-Pööraweres.
— 7. Wõõbsus 1 p. — 9.
Narwas. —10. Mustwees;'
Krüüdneris, Sulaoja kõrtsi
j.; Riias kuni 10. näärikurt
päewani; Ruhjas. — 12.
Märjamaal. — 13. Wõrus
3 p. — 15. Puka kõrtsi j.;1
Walgas 10 p. — 16. Paides
2 p,; Märjamaa kiriku j. 2
p, — 18. MoosteZ 1 P. —*
20. Meski m.
b) Wäljamaa raha b*).
Saksamaa 1 mark ---- 100 vemringit . . . —
rbL46Wt
Austria gülden = 100 kröiiseri
783/4
Inglismaa 1 naelster!. — 20 schillingiiä 12pence) 9
453/4 H
Itaalia 1 liire — 100 fenieftmf
—
371/2
Prants, Belgia ja„Shweitsi 1 frank 100 santi mi —
87 V» f»
Pohja-Ameerika Uyisr. 1 doüar — 100 senti
1
941/4 5>
Soome 1 mark (frank) -----100 penni (santimi) —
371/2 st
Daanr, R00M sa Norra 1 kroon — 100 öre —
51
Hollandi 1 gülden =s 100 senti. . . , , —.
73
-) Ülestähendatud arwub on Siqed sõja eelse raha kürft
kohta. Praegu on raha kurs nii muutlik, et tema kohta
vnngit kindlat tabelit kokku seadida ei saa.
Änba» nupumehed tubakanäljast
PSLsswad.
Tubaka saamine on meie päiwil suitsetajate
ringkondades põlewamaks päewaküsimIl
seks saanud. Nagu muud wõõramaa saadused,
on ka tubakas pikaldase maailma soja tagajärjel
otsa saanud. Seni kui Wene piir weel lahti seisis
ja Wene raudteed wedamise poolest polnud pankrotti
jäänud, saadi ikka tubakat. Nüüd aga on Vene
maalt tubaka saamine mõneks ajaks lõpnud ja
sen'- kui maailmasõda kestab, puudub võimalus
tubakat kaugemailt mailt saada. Paberosse ja
sigarid wõidakse kui ka kullaga üles kaaludes osta,
aga päristubakast tuntakse seda suuremat nälga.
Linnalased tarwitawad wähe tubakat; nende pilgud
on sigarite ja paberosside poole pöördud
Maameestel selle wastu on tubakas tawalinc
suitsetamise aine, selgemini öeldud, Piibu suitse
tamine nende ülem lõbu ja seda piibu täidet
otstwad nad nüüd tihti nagu tina tuhast.
66
Juhtud paar tuttawat kokku — esimene töö
piipu suitsema parma. Meie päiwil Pöörab suitse
tajate seas alati jutu joon kohe tubaka saamise
poole. Ja kus sa ka kuulad,
Äks nurin kuulda igal pool:
Liig raske elukool!
Miks on elukool raske, elu halb?
Suitsetajal puudub tubakas. Ollakse arwamisel, et muidu magus jutt sugugi ei taha edeneda,
kui meestel sääl juures piibud ei suitse. Puhutakse
tihti ilusaid suitsurõngaid suust, waadatakse nende
käiku ja kuulatakse magusat juttu. Aegamööda
muutub toas puhas õhk ikka halwemaks, suits
tungib ninasse ja kõrwadesse, tungib igasse mööb
lisse ja toanurka, harjumata isikul hakkawad suitsu
käes silmad kipitama, köha tükib pääle — kuid
suitsetajad on oma suitsust manatud, nende ümber
lehwib nagu Paradiisi lehk, kuna mittesuitsetajad
palju enam selle wastukohana esinewa paiga
Pääle motlewad. Selles suitsuiünas wiibida on
suitsetajate ülem onn, suurem rõõm.
Nüüd puudub paraku selle õnne looja —
tubakas.
Puuduse puhul otsiVad mõned suitsetajad
juba karjaste abinõusid üles. Linnarahwas ei tea
ehk hästi, kuidas maal karjapoisid enestele suitse
tamiseks aineid mure'sewad. Suitsetamise poolest
meeste jälgedesse soowides astuda, ei suuda poisid
ometi meestele järele jõuda: neil puudub tubakas
67
Za pääle selle raha tubaka ostmiseks. Isegi piip
puudub. Siiski poisid pole nounäljased. Wõetakse
mingisugune puu, wäänatakse süda seest wälja,
ühte otsa punn ette — piip walmis. Nüüd weel
tubakat. Eks leppade lehed kõigu Luules sa kutsu
endid wötma. Kuid need on toored. Otsitakse
oks kuiwanud lehtedega; lehed pannakse uutmoodi
piipu, tuli pääle ja nüüd popsib karjapoiss paremini
weel kui wanapagan Hansu piipu,
Karjapois e moodi tubakat on mõned suitse
tajad juba otsinud. Nad on mingisuguse puu lehti
wotnud, kuiwatanud, piipu pannud, tuli otsa —
suits käes. Kaebawad küll, et suitsul kangus
puudub, aga mis hädakorral Leha! Parem pool
muna kui tühi koor.
Mitmed kahjatsewad, et nad paraja silmapilgu
jätnud õieti hindamata, ei ole õigel ajal enestele
tubaka seemet muretsenud. Kui tubaka puudus
ennast tunda andis, ei saadud enam tubaka
seemneid ehk aeg oli juba liig hilja seemneid
külmata, et külwaja ise oleks enesele kodust tubakat
kaswa tanud.
Tubaka puudus ja kõrge tubaka hind sunnib
nüüdsel ajal iga suitsetawat maameest selle Pääle
mõtlema, kuidas Piibu jaoks suitsetamise ainet,
poetubaka asetäitjat leida. Ei Lea paremat abinõu,
kui kodust tubakat hakata kaswatama. See täidab
igapidi paremini oma ülesannet, kui mõni muu
tubaka asemik. Küll ei saa kodukaswatatud
88
tubakas mahorka ega paremate lubakasortide wastu,
aga puuduse päiwil ei panda rõhku häüdu'e paale.
Palju suitsetajaid seisab, fui ka pääsetee leitud,
ometi raske ülesande ees: ei tea, kuidas tubakat
kaswatada sa pärast parkida. Teised nupukamad
otsiwad selleski tükis abi. Ei ole ju tubaka kaswatamine nii keeruline, et sellest jagu ei saa ja
kulu tubaka walmistamine ei nõua.
(Wäljawõte „Odamehe^ kirjastusel ilmund
raamatust: „Tubakas, ta kodune Laswatamine
ja tarwitamiscks kõlbulikuks tegemine5'. Sisu:
Kudas nupumehed tubakanäljast pääsewad. Tubaka
ajaloost. Suitsetamine Eestis. Tubaka tarwitamine ja monopool. Tubaka sordid. Tubaka taim.
Tubaka maa. Tubakataimede kaswatamine. Tu«
bakataimcdc istutauiine. hoolirscunne taimede eest
nende kaswanüse aegu. Tubakalehtede kogumine.
Tubakalehtede kuiwa-ainine (parkimine). Mis suit
setamisest arwata. fzind ainult 2 marka.)
Koduse WLrwiMise õpetus.
Alles mõnikümmend aastat tagasi wärwis
meie rahwas lõngad ja niidid kodu. Nüüd on
unustusse jäänd wanarahwa wärwimise tarkus,
nagu palju muudki. Et praegusel ajal „poetoärtol*
õieti saada ei ole, wõi kui on, siis õige rallilt,
ühtlasi ka, et kodused wärwid lõngale kauni pehme
tooni annawad, tahab „Wares waga linnukene"
õpetada oma lugijaile meie esiwanemate wärwimise
kunsti.
*
Esialgseks juhatuseks. Et wärwid õige
selged saaksid, selleks pandagu kõige päält tähele:
1. Wärwitawaid lõngu ja willu peab enne
hoolsasti puhtaks pesema.
2. Kõige parem on wärwimiseks wask, tinuLamata katel. Raudpada annab sinist ja sellepärast
ci saa temaga puhtaid wärwe.
3. Katelt waja enne wärwimist liiwa wõi
tuha ning seebiga küürida.
70
4. Enne wärwimist waja keppe, millega lõngu
woi willu liigutatakse, pesta.
5. Et lõngu kaunis raske on ühtlaseks saada,
on soowitaw otse willu wärwida.
6. Korutatud ja korutamata lõng saab kumbki
eriwärwi ühes ja samas wärwiwees.
Millega wsrwida. Pääasjalikult wärwrtt
wanasti taimewärwidega. Taimed korratagu siis,
kui nad täisealised ja kõige mahlakamad.
Taimed, mida talweis korjatakse, Lulewad
hästi ja ruttu kuiwatada, awaras, õhurikcas ja
kuiwas kohas, kuhu aga päike pääle ei paista.
Koori korjatakse siis, kui need lahti on, mahla
jooksmise ajal, neid wöetakse nooremaist puist, mis
mitte sammaldanud ei ole.
Lehti korjatakse siis, kui nad Läiskaswanud on,
nii umbes Iaanipäewa ümber, wõib ka hiljem
korjata, kuid nad ei sisalda siis enam nii paljuwärwi.
Kõiki taimi, koori ja lehti wõib tarwitada
toorelt ja kuiwatatult, kuid eelmised annawad
rohkem wärwi. Ka on kuiwatatud taime wärw
palju tuhmim.
i.
Kodumaa taimed, millega wärwida.
Kase- ja lepalehed annawad kollast
wärwi.
Kase koorest saab hallikas-kollast wärwi.
Koore päält wöetakse toht ära.
71
õunapuu koorest saab kaunis wägewat
punakas-kollast wärwi.
Toominga koortest saab punakas-kollast
wärwi.
Lepa koorest saab kollast wärwi.
Paatsalu aa puu (Rhamnus frangula)
koorest saab brongs-kollast wärwi. Kui paatsamaa
puu koortega wärwi^ud lõugad pannakse külma
libeda sisse, saab telliskiwi punast.
Nõgesed annawad toorelt rohekas-kollast
wärwi, kuiwatatult ilusat hallikaskollast. Korjatakse
enne õitsemist.
K a n a r p i k.
S o o k a e! a d.
P oh la warred. Korjatakse siis, kui pun
gad on lahti minemas, neist saab igastühest ise
sugust kollast wärwi.
Kuuse käbid korjatakse maast, mis talw
otsa luure all on lamanud. Kuid need ei tohi
mitte kuiwanud olla. Pooleks murdes peawad
need seest niisked ja punakat wärwi olema.
Soo madara juured (Galium boreale).
Need juured korjatakse enne õitsmist, puhastatakse
ja kuiwatatakse. Neid wõib mitu aastal hoida.
Annab õige wägewat punast wärwi, mida ka krapi
asemel tarwitada wõib.
Paale nende on weel palju teisi taimi; siin
kohal ainult kõige tarwilisemad. Pikemalt »Taimewärwide opetusrs"^
73
2°
Märjamaa taimed, millega wärwida.
Kodumaa taimedest et saa küllalt mitme*
sugust wärwi, siis juhatab ^Wares waga linnu
kene^ ka wäljamaa taimi. Neid saab rohu poest
ja nad ei ole mitte kallid.
Indigo (sirükiwi), millest meil juba wanast
kuulsat Potisinist on walmistatud. Saob selleko
hasest taimest ja annab lõpmata ilusat sinist wärwi.
Kauplustest saab seda umbes tolli suurustes
kuuekandilistes tükkides. Hää indigo on tume
sinine ja läigib noaga lõigates wasepunaselt. Halb
indigo on heledam ja läigib hallilt.
K o s ch e n i l l. Kaktustaime täi. Wäiksed fui»
Watatud putukad annawad punast wärwi (carmiini).
Wärwi õun ehk Lindi pähkel (Gallae turticae).
Selle aset Läidawad ka Lamme torud.
S i n i l a a st (Lignum campechianum) Haa
sinilaast on tumepruuni wärwi. Saab kauplustest
waikefeks raiutud tükkides.
Z°
Keemilised ained, mli warwimiss
juures waja.
Ma arj a j ä ä walgetes läbipaistwates Lükkides.
Kroom hapu kaali, ilus punakaskollane
sool, mürgiline.
73
Wase witriol, n. n. silmakiwi, sinine sool,
ott märgiline ja tuleb sellepärast klaaspurgis hoida.
Raua witriol, sinirohekas sool.
Lõnga õli (witriol) suitsew. Et lõnga
oli põletab, niipea kui see riide pääle sattub, siis
peab sellega ettewaatliiult ümberkäima. Katlasse
peab lõnga õli wähehaawal ja pikkamööda kallama.
W i i n a k i w i, punane ja walge, pruunikates,
pool läbipaistwates tükkides.
Tähelepanemiseks.
Enne wärwimist pestakse willu kui ka lõngu
3—21 wee läbi, mis keew olla ei tohi, sest et
liig kuum West musta kinni põletab. Pesemiseks
wöib soodat tarwitada, selle puudusel ainult seepi.
Kõige parem on selleks roheline seep, mida rõhu
ja wärwikauplustest karpides osta saab. Wõib
aga ka omakeedetud seepi tarwitada.
Paale pesemise loputatakse lõngu paari wee läbi.
On lõngad pehmed, siis peab pesemise juures
ettewaatlik olema, et need mitte liiga ära ei wanuks.
Warwitakse neid tumedaks, siis aitab ka ühekordne
pcsnume, seebi asemel soodat tarwitades.
Et warw lõngale hästi Pääle hakkaks, on
rarwilik neid enne wärwimist
—1 tundi puhtas
wees keeta, millesse on segatud kas maarjajääd,
punast ehk walget wiinakiwi, wasewitrioli ehk
kroonchaput kaali. Kõik need ained hõõrutakse enne
katlasse panemist peenikeseks ja keedetakse, enne
74
kui lõng sisse lastakse,
tundi. Maarjajääd ei
ole tarwts keeta. Enne lõnga katlasse panemist
tuleb wesi ikka ära jahutada, wastasel juhtumisel
worb lõng plekiline saada.
Wärwid willa ja willase lõnga jaoks.
Lõnga määr 1 nael.
Nr. 1. Rohekas kollane.
5 loodi maarjajääd.
I1/» naela koeraputki.
Longu keedetakse vh tundi maarjajää wees.
Koeraputki keedetakse 3-4 tundi, lastakse läbi
sõela, puhas wärwi wesi kallatakse katlasse tagasi
ja lõngad pannakse 1 tunniks keema. Loputatakse
ja kuiwatatakse.
Nr. 2. Hele pruun.
6 loodi maarjajääd.
5 naela kuiwatatud nõgeseid.
Wärwitakse kui nr. 1.
Nr. 3. • Roheline.
4 loodi kroomhapu kaali.
4 naela sookaelu.
„ ^õngu keedetakse kroornhapu kaali wees 2 tundi,
woetarje katlast wälja, wäanatakse ia pannakse
kuiwama. Sookaelu keedetakse 3—4 tundi, lastakse
läbi sõela ja puhas wärwiwesi kallatakse katlasse
7-
mgast. Kui west on ära jahtunud- pannakse
kroomhapn kaali wees keedetud lõngad 1 tunniks
Teema. Loputatakse ja kuiwatatakse.
Nr. 4. Hall.
5 naela kase koort.
Kasepuu koori keedetakse 4 tundi- lastakse läbi
sõela ja märjad, hästi wäänatud lõngad pannakse
tunniks keema. Loputatakse ja kuiwatatakse.
Nr. 5. Kollane.
6 loodi maarjajääd.
7 naela kanarpikku.
Wärwitakse kui nr. 1°
Tahetakse wärwi tumedamaks, jäetakse lõngad
12 tunniks wärwiwette likku.
Nr. 6. Roosa (terrakota),
4 loodi paatsapuu koori,
1 nael sandelit.
Paatsapuu koori keedetakse 4 tundi, lastakse
käbi sõela ja märjad, hästi wäljawäänatud lõngad
pannakse Vs tunniks keema. Lõngad wõetakse
katlast ja enne «/a tundi keedetud sandeli West
kallatakse paatsapuu koore weele juurde, kuhu
lõngad uuesti 1 tunniks keema pannakse.
Nr. 7. Sinine.
6 loodi maarjajääd.
5 loodi sinikiwi (indigo leotist).
76
Lõngu keedetakse Va tundi maarjajää wees.
West kallatakse ära, katel täidetakse puhta weega,
finikiwileotis kallatakse sisse, segatakse segi ja
hästi wälsawäänatud lõngad pannakse v2 tunniks
keema. Loputatakse ja kuiwatatakse.
Kes soowib rohkem willa ja willase lõnga
wärwimise õpetust, waadaku „Odamehe" kirjastusel
ilmund raamatust „Taimewärwide õpetus", —
sääl on ülepää ükssada wiis (105) warwiopetust.
See raamat on saada igast raamatukauplusest.
Pääladu Tartus, „Odamehe" kaupluses, Hind
ainult 3 marka.
Warwid puuwilla ja linase niidi jaoks.
Taimi wõib ka puuwilla ja linase lõnga wär»
wimiseks tarwitada. Täpipäälseid juhatusi wõime
siinkohal ainult üksikud tuua. Kui puuwilla lõngu
willase lõnga juhatuse järele wärwitakse, saab
wärw kaunis palju tuhmim, nii ei wärwiaineid
rohkem wõtma peab.
» Puuwilla lõngu ei ole tarwis enne maarja«
jääs eraldi keeta, seda wõib korraga wärwiwette
panna. Pleekimata puuwilla lõngu keedetakse
enne Wärwimist puhtas wees 1—2 tundi, kuhu
soodat ehk selget kasepuu tuha libedat juure
pannakse, mille järele longu tublisti soojas wees
loputatakse.
7?
Warwid puuwrlla lõnga jaoks.
Lõnga määr 1 nael.
Nr. 1. Kollane.
2 naela soodat.
8 loodi rauawitrioli (sinisoola).
1 nael pleegitud püuwilla lõnga.
Sooda ja rauawitriol leotatakse soojas wees,
kumbki ise riista sees. Märjad, hästi ära wäänatud lõngad pannakse 10 minutiks soodawette ja
pääle selle 10 minutiks rauawitrioli wette. Mi
tehakse 5 kuni 6 korda, kui tahetakse tumedamat
wärwi, siis weel rohkemki. Loputatakse külmas
wees ja pannakse kuiwama. Lõng on märjast
pärast rohekas, kuiwast pärast kollane.
Nr. 2. Must.
3 naela tamme laaste.
5 naela lepa koori.
2 naela rauawitrioli (silmakiwi).
Keedetud ja läbi sõela lastud tamme laastu
wette pannakse lõngad
tunniks keema.
Lepa koori keedetakse 3—4 tundi, lastakse läbi
sõela ja silmakiwi leotatakse wärwiwette. Lõngad
wääuatakse tamme laastu weest wälja ja pannakse
lopa koore wette 1 tunniks keema. Lõng wõetakse
katlast ja pannakse kuiwama. Pääle selle pannakse
need jahedasse tamme laastu wette. Kuiwata78
takse ja siis lepa loore wette.
jätkatakse, kuni
lõng täitsa must on.
»Odamehe" raamatus „Taimewärwide õpetus"
on Puuwilla ja linase niidi wärwimiseks 14 õpetust.
Et meie perenaistele huwitawat „Odamehe"
„Taimewarwide õpetust" tutwustada, awaidame
siin selle tarwiliku raamatu sisu:
Eessõnaks. Juhatus. Willa ja willass lõnga pejo
mitte. Lõngade keetmine enne wärwimist. Wanoimine.
Taimede keetmine. Kuidas lõnga focvtot muu!a wõi
kuidas järelewärwida saab. Libeda walmistaminc Wärwitud lõngade pesemine ja kuiwatamine- Kunas taimi
korjata. Taimed, mis üleüldiselt wänvimiseks tarvitusel.
Väljamaa taimed. Keemilised ained. Indigo (n. nsinikiwi sinine) lõngaõliga walmistatud. Potisinise walmistamine ennewanast. * Wärwid willa ja willase lõnga
jaoks. 1. Rohekas kollane. 2. Rohekas kollane- 3. Hele
pruun. 4. Hall. 5, Pruunikas kollane. 6. Kollane.
7. Brongs-kollane. 8. Tume kollane. 9. Pruun. 10 Telliskiwi punane. 11. Tsitroni kollane
12. Hallikas
pruun. 13. Roheline. 14. Hele rohekas pruun. 15. Kol
lakas pruun. 16. Hele pruun. 17. Hallikas pruun.
18. Rohekas hall. 19. Hele pruun. 20. Luitunud pruun.
21. Hele pruun. 22. Hele hallikas pruun. 23. Hall
24. Roosakas hall. 25. Hele pruun. 26. Pruun. 27. Hele
pruun. 28. Tume pruun. 29. Pruun. 30. Punakas
pruun. 31. Hele pruun. 32. Kollane. 33. Rohekas pruun.
34. Tume kollane. 35. Hele punakas pruun. 36 Pruu
nikas roheline. 37. Tume pruun. 38 Hele pruunikas hall.
39 Hallikas roheline. 40. Hallikas roheline 41. Mustjas
hall. 42. Mustjas hall. 43. Hallikas roheline. 44. Hallikas
pruun. 45. Hall. 46. Hall. 47. Hall (lillakas). 48. Käre
telliskiwi punane. 49. Tume madara punane. 50. Madara
punane. 51. Tume madara punane. 52. Roosa (terra?S
Kodusest arstimisest.
Wares kui tark lind teab wäga hästi, et ta
midagi ei tea arstimisest. On ju arstimine ja hai
gused üks niisugune keeruline asi, et päris õieti
tegi see üliõpilane, kes kord sellepärast arsüks
õppimise maha jättis, et teada sai, et üle 6000
haiguse on ja airmlt mõne saja wastu on olemas
rohtu, see üliõpilane siis ehmatas ja lõi käega.
Aga meil on toed küllalt wanamoore ja päris
noori wanamoori aruga inimesi, kes haawa pääle
tolmust ämbliku toodu panemad, mõne haiguse
puhu! lehma sõnnikut tarwitawad, teine kord oma
kust joowad j. n. e. Lõpmata nigerik ja keeruline
ning "sogane on saunanurkadest tulnud koduse arsti
mise tarkus, et pead küll tunnistama, ( et Pime on
see inimene, Pime nagu neegri sisikond, kes seda
tarkust tunnistab ning teeb selle järgi.
Ent Wares laulab: muretse omale üks haa
tohtriraamat (praegu neid küll saada ei ole), toed
parem mine tohtri juure, ja kui mõnes nurgas
tohtrit ei ole, siis heitku rahwas kokku ja muretsegu
81
enesele üks tohter, wõtkn kirikuõpetaja käest pooles
hooned ja maad ära ja pangu see tohter sinna
elama.
Kuigi mõnel on üks hää tohtriraamat, ärgu
selle pääle üksi lootku, sest seesinane on kui üks
prill, mille läbi raamatut kergem lugeda, s. o. mille
abil haigust kergem ära tunda, aga lugemist, see on
arsti kunsti, ta ei anna kätte. Ning seesinane on
1õ?sti kui prill, mis suureks teeb: kui üks terwe
inimene teda loeb, siis tunneb ta korraga enesel
kõik haigused olewat, iseäranis kui ta ara werega on.
Nii siis jääb ainult arst (muidugi, ega siis
igat pindu sõrmes ja igat sulgu ninas ka arsti
juure maksa wiia), jääb arst ja ettewaatus.
Kui me waatame Wareseid põllu Pääl, siis
nemad on üpris ettewaatlikud : ka wäikse lapse eest
pistawad lendu. Nii ka inimene: ka pisikest hai
gust pane tähele ja hoia ennast.
Pane tähele, et sa oleks Puhas nagu linaseeme, et sinu särk oleks ikka walge nagu pruudil,
et sinu nahk oleks pestud ja hiilgaw kui Pidukarikas, et sina hingaksid õhku omas toas nii Puhast
kui silma tera ja kerget kui eeter.
Et sina jooksid wett, mis nii klaar ja selge kui
odamuse Lähed, et sina sööksid toitu, mis nii kergesti
alla läheks nagu õiglase hing taewasse; ära söö liialt,
et sinu kõht ei oleks nagu weski, kus kolusse rohkem
sisse aetakse, kui alt wälja jõuab tulla, ära söö
haisewat kala, see on kihwt, ära söö toorest ega
82
pooltoorest liha, muidu saad „pantwormi*, mis
on wisam wälja tulema kui Joonas Valaskala
kõhust, ning mis sind närib kui weripatt, ära söö
nätsket leiba — ta on kui kitt sinu kõhus, ära
joo pärast lambaraswa söömist külma, muidu
näeb sinu kõht seestpidi wälja, nagu kewadine
toest, kus ujuwad jääpangad ning ei pääse mitte
tammist wälja, ära söö tulikuumi kartulid ega
pudru külma piimaga, siis mõranewad sinu ham
bad, otsekui tuli ja toest kiwi ära lõhuwad, ja
siis on sinu söömawärk nagu nürid weskikiwtd,
mis hääd jahu ei anna.
Et sinu riided oleksid parajad kerged suwel
ja parajad soojad talwel ja sügisel nink kewadel
parajad kerged ja parajad rasked, ühesõnaga kõik
nii paras kui rusik silmale.
Et sinu tuba oleks koristatud ja küüritud, et
mitte tõeks ei läheks rahwa sõna:
Kõik sitikad ja putukad ja lutikad ja täid
hüppasid, kargasid, raputasid päid.
Ja hari omi lapsi, hari neid rohkem kui
ennast ning pea nende eest hoolt, rohkem kui oma
hinge eest? Mida rohkem ettewaatlik oled ja en
nast harid, seda tugewam oled haiguse wastu.
Tark on küll Vares, aga lõpeb temagi tarkus,
nagu jutustas mulle üks wanamees: La tahtnud
wareseid lasta, wõtnud püssi ja läinud aita luu
rama — waresed lennanud ära, läinud teine kord
aita, poist wõtnud kaasa, saatnud siis poisi jälle
83
tagasija jäänud ise luurama — waresed ära. Wõtnud
püssi ja kaks poissi kaasa ja läinud siis kolmekesi
aita, saatnud poisid minema — waresed ära. Läinud
siis neljakesi, kolm tulnud tagasi, tema jäänud püs
siga aita. Nüüd waresed poüa rnam osanud lu
geda, jäänud ilusasti paigale ning wanamees
lasknud kolm tükki maha.
Nõnda wiisi ei jätku ka sinu oma mõistusest
haiguse wastu, aitab arst, aga eks arstilgi lõpe
kord lugemise tarkus ja siis „pane korwad pää
oUa*, wöi .Viska lusikas käest.*
Wares.
84
Wmmrahwa krmiarkrrs.
Et kilk ei asuks maija, Jtoaja sawi, mis maja»
ehitamise juures tarwis, kuuwalgel teha.
*
Katus tehtagu wanal, aid aga noorel kuul,
siis ei mädane.
Tarwepuuks wõetagu okaspuu noorel, lehtpuu
wanal kuul.
*
tzagu tehtagu noorel kuul, sest siis kaswaö
wõsa ruttu.
$
Wikat tehtagu noorel kuul, siis kaswab hädal
hästi.
Loomi tapetagu ainult noorel kuul.
♦
hv
Lapsi wõõrutetagu, nagu
wasikaidkt,
wanak
kuul.
Kihlust peetagu ainult noorel kuul, ja pulmi
wanal, — siis sigib palju lapsi.
*
Polluwilja kükitagu täiskuu aegu.
Juukseid peab lõikama noorel kuul, siis kaswawad hästi.
#
Lina ei tohi külwata noorel kuul, Waid siis,
kui päike ja kuu mõlemad paistawad.
*
Iuurwili külwatakse wanal, kõik muu aiawili
pääle herneste noorel kuul; noorel kuul külitud
herned õitsewad küll palju, ei kaswata aga kaunu.
*
Meskile mindagu wanal kuul, siis ei tule kold
jahu ega tangu.
*
Noorel kuul sündind wasikas kaswab hästi.
*
86
Kui looke ilmub weebruaris wanal kuul, siis
tuleb wiljarikas aasta.
Sõnnikuwedu wõetagu ette noorel kuul, mitte
wanal, kuidas arwatakse mõnel pool.
Eks proowitagu järel.
Eelpool on nimetamata jäänud järgmised
tululikud raamatud:
Richard Rohti sõjajuttude kogu „MuZ ;a
kveri", hind 5 marka 60 penni.
»Odamehe" rahwaraamat nr. 3: „Professor
BaamgarLeni imeitt katse".
E. Assoni ajalooraamat „Keskaeg", hind
6 mk. Sünnis kodus lugemiseks ja koolis õppi
miseks.
Mbrrrru ja NgNnr.
Jutt suurest neegrid sojast.
Aafrikas, Kuu mägede taga, elas kord kaks
neegri suguharu, Mbruru ja Ngurn. Mbrurut
waütses Vlambruru ja NguruL Waranguru. Moleu md suguharud elasid lepükult ja käisid läbi nagu
wennad kunagi. Igaüks elatas ennast omast tööst
ja ei wõtnud mõttessegi, naabrit kaetseda, et sellel
suurem kari, lihawamad lehmad, wõi laialisemad
karjamaad. See aga ei olnud sugugi pahawaimude
ülema Hukuturu meele parast. Ta kutsus oma
alamad kokku ja ütles:
„Kes teist wõtaks oma pääle Mbrurut ja
Ngurut riidu ajada?"
„See on wõimata", kisendasid kõik pahareti-pojad ühest suust.
„Hm, aga ma kingiks sellele toreda erakabineti tubli ahjuga ja kolmekümne mehise katlaga,
orgid, torto ja wääwel perwoi sort", meelitas
Hukuturu.
38
»Ei, lubage toõi kolmtuhat kalalt, see kõik ei
aita*, kisasid paharetipojad läbisegi: „mis ei saa,
ei saa, ei seda paranda ussirohi ega püssirohi.Mõttesse jäi Hukuturu, sügawasse mõttesse,
wiimaks lõi enesele otsaette ja hirnahtas:
Siis kriiskas ober-paharett õudse häälega: „Nuputuru Ve
Ette astus sabatu kärnane kurat ja kum
mardas: „Mis soo tolle?*
„Sina teed seda.*
„Aga
„Ei. Mitte „aga*. Tee, ja lori kinni!*
„Kuidas kasele*.
Nupu turu tegi paar hüpet ja tõusis lendu.
Lend toiis otsekohe Nguru-Mbruru rajale. Nuputuru kukutas enese wastu maad ja muutus kuul
saks adtookaadiks. Tindipott lasiga kaelas, sulg
kõrwa taga, pergamendi rull peos, tuli ta Waranguru juure, langes toürsti ette põlwili ja valus:
„Kõige armulisem baas, kuula, mis sinu
alandlik koer haugub!*
„Räägi", lubas armulik baas.
~
„Ma kaeban Sinu Kuumägede Kõrguse ees
Mbruru alatute koerte pääle. Missuguse õigu
sega ott nende käes maa, et nad oma peremeestelenaurudele hiiresabagi tenra eest ei taha maksaMissuguse õigusega clatoad niisugused a.atuo
koerad samasugust waba ja õnnelikku elu, kui nende
baasid-ngurudti, keda Kuumägede jumalanna —
Humururu— ise kõige maa walitsejaks on jeadnuv?
Miks ei nõua Sa, oh jumalatesarnane, õigust?
Miks ei astu Sa, oh baaside baas, nurjatute
wastu üles ja ei karista neid?!"
„Aga", imestas Waranguru, „mis jutt see
nüüd on? Ma arwasin seni ikka, et mbrurndel
samasugune õigus on nende päralt olewa maa
pääle kui meilgi: kuidas WÕib keegi inimene ilma
maata elada?!"
„Sinu Baasiliku Kõrguse tarkus on mõõtmatu,
kuid õigus käiv üle kõige. Ja uns õigus on ala
tutel mbrurudel ilmas elada, kui sääl elawad isegi
nii kõrged, nii hiilgawad mägilased, nagu on seda
ngurud! Kas Sul ei paista häbematu ja teotaw
olewat, et niisugune peletis ja togu, kui Mambruru, ennast ka baasiks laseb nimetada".
„Aga mbrurud elawad ja see kergats Mambruru on ka olemas, mis ma sinna wõin parata".
„Tee, et neid ei oleks, tapa nad wiimse me«
heni maha, tee kõik maa mbrurudest paljaks! Las
ta saab wecst weeni ülewa Nguru sugukonna
omaks".
„Aga kuidas siis äkki mbrurudele kallale minna;
oleme nendega seni kui hääd naabrid läbi saanud".
„Saada mbrurudele nõudmine, et nad kõik
omad maad, telgid, karjad ja naised ngurudele
annaksid ja ise nende orjaks hakkaksid, mis ju täitsa
õiglane asi oleks. Teewad nad seda, siis oled Sa
ngurudele maapaälse paradiisi loonud. Ei tee nad
90
aga seda, siis on Sul põhjus mbrurusid sõnakuul
matuse eest karistada".
Nuputuru oli diplomaat, Waranguru aga,
nagu looduselaps kunagi, igale wälisele mõjule aldis.
„Oota, pea, las ma mõtlen wahe", puikles La
wastusest kõrwale, enesel aga plaan juba walmis.
Nuputuru muutis näokatet ja lendas kohe Mbruru
Poole. Sääl esitles ta auwäärt wälimusega kaup
mehena Mambrurule.
»OH, mu baas", kaebas ta südantlõhestawalt:
»kaugele käib jutt Sinu kuulsusest, tarkusest ja aust.
Merest mereni lendab Su nimi suust suhu ja kõik
suguharud langewad Su ees põlwili. Isegi walgePaleline Kuumägede walitsejanna tzumururu laseb
oma elewandi kihwast kepi Sinu ees langeda.
Ainult jultunud ngurude koerakarja esik Waran»
guru julgeb Sinu Baasliku Kõrguse wastu omi
Mädanud hambaid paljastada ja Sind häbematult
teotada. Mina tulin mitmesuguste kaupadega, mis
kalli hinna eest kahwatanud nägude käest suure
soolase wee ääres olin lunastanud, ja tahtsin neid
Sinule, oh maailma baas, kingituseks tuua. Aga
teel läbi ngurude maa piirasid need häbematud
shakalid mind ja rööwisid puupaljaks. Kui ma
neid Sinu hirmsa wihaga ähwardastn, naersid ja
teotasid nad Sind ja käsksid need kaks äranäritud
konti Sulle kingituseks tuua, öeldes: „Mbrurude
kutsikale on siin närimist weel küllalt!""
91
Selle kawaka kõne paale langes Nuputuru
silmili ja suudles kergeuskliku Mambruru jalgade
ees maad. Tuline w'cha moonutas Mambruru
seni pehmed näojooned hirmsateks, kuid peagi kogus
ta ennast ja küsis kahtlewalt:
„Aga kes wastutab, et see, mis Sa praegu
ütlesid, ka tõsi on?"
„Kuidas julgeksin ma Kuumägede elewandiisale waletada? Humururu tuline lehwik süütaks
mu selle eest ja minust ei jääks muud Su jalge
ette kui peotäis tuhka. Sinule toodud kingitustest
on mul wee! alles ühe kuulsa walge baasi kolm
purihammast — suurepärane amulett kõigi haiguste,
metslooma kihwade ja waenlaste odade — N g u r u
odade wastu".
„Nagu kutsutud ilmus säälsamas Nguru saat
kond, wana auwäärt Tutunguruga eesotsas. Hall
Tutunguru langes traditsioonidest pühitsetud kombe
järele silmili.
Nuputuru kartis, et asi rahulikult
õiendatakse, hüppas ngurude sekka ja küsis:
„Mis, te tulite wist armu paluma Mambrurult, et ta narri eesli pääluud kummardate?!
Oh, wiletsad waimud, kes seda ahwimolu kardate!"
Ngurude seas tõusis nurin, Tutunguru lükati
korwale ja ette astus kõrk Minangurn ning hooples:
„Kuumägede walitscja Humururu wend, Nguru
ja Mbruru, Alanguru ja Alembrurn baas ja kõigi
baaside ülem ja käskija, ülew ja kõrgeauline Waranguru nõuab oma alatult jalgealuselt Mbruru
92
wlletsalt ninamehelt, sellelt wäikselt waglalt ja porikärbselt Mambrurult, et La ennast ja omi armetuid
alamaid enese õige baasi Waranguru ees põrmu
alandaks.. .*
Kaugemale kõneleja ei saanud.
Ootamatu
teotus, mis mbrurudcsse kui lendwa löök oli mõ
junud. tõstis neis sarnase wihatormi, et ngurud
silmapilkliselt tükkideks kisti.
„Kuhu jäi kaupmees?" päris Mambruru, kuid
wastust ei teadnud keegi anda: kaupmees oli ka
dunud.
Kes oleks aga Warangurule La saatkonna
käekäigust nii piltliku seletuse mõistnud anda, kui
mitte Nuputuru.
Waranguru kiristas teda kuu
lates wahetpidamata hambaid ja ähwardas:
„No, titwai-matwai!
Küll ma nende saat
konnale ka näitan, kust põhjatuul puhub!"
„Saatkonnale?" tegi Nuputuru suured silmad:
»Tead sa ka, missuguse saatkonna mbrurud warsti
siia saadawad? Oh, ma näen wist warsti, et koigi
maade baas ei olegi Waranguru, Waid see wilets
koerasurm Mambruru."
„No ei, enne wahid sa silmad paast, wilets
ässitaja! Sinu süüd ongi kogu see kupatus. Meie
olime ngurudega alati hääd naabrid ja nüüd..."
„Ja nüüd kardab körgeauline_Waranguru ega
julge süüdlasi minna karistama, tzselge lugu: must
lase sõrmega kõige parem piibus tubakat alla ma
jutada. Mis olekski herra Warangurul pääle
83
oma au tagaajamise asja? Ega stis tema sugu
lased, wennad ja pojad sääl tükkideks kistud".
Wihatorm tõusis ngurude leeris, ja tapetute
sugulased nõudsid teerist kättemaksu. Kõige enam
märatses kiiwas Tapanguru, Minanguru wend:
„Maid ja teara nõudma olid mees, aga nüüd
ei taha sõrmegi liigutada. Küllap igaüks oskab
töiste naha! liugu lasta ja ise käed pehme koha
alla pista, et kogemata õlekõrt töise pääle tõstes
ennast ära ei katkestaks. Eks me näe, kui kaua
see pelgur Nguru baasikeppi teeel kannab..."
„Ja mis te siis oige tahate?" päris kisast kur
junud Waranguru rahwalt.
„Surma mbrurudele!"
„See pole nii kerge teha, kui öelda. Päälegi
ei ole nemad esialgsed süüdlased, teaid just meie..."
„Pelgur, äraandjal Maha Waranguru!" kõ
lasid Nuputuru ja rahtea hüüded, ja peagi tõsteti
õnnetu tealitseja odade otsa, kuna Tapanguru kepi
enese kätte kiskus ning hüüete all: „Elagu Tapa
nguru!" baasi telki astus.
Nuputuru naeris enese ette:
„Seda teert) on wähe, mis nähtud; jõgesid,
meresid on tarwis".
Sama päetea õhtul oli Nuputuru Ngurias
kibedalt ametis, et suuri üleskutse plakatid tealmistada, kuna telefoni teel (telefon oli sel ajal
Põrgus juba tuntud) kutsutud abiline Mbrurias
sedasama tegi.
84
Plakatid said ülitoredad: hiiglaneegrid, kes
vaenlaste kõrisid saagisid, wõi terveid kotitäisi
päid seljas kandsid, möirgasid Toteruru ülesleitud
homofonist: „Kaaskodanikud! Isamaa on hädaohus.
Vaenlane ähwardab meie lehmi, meie koeri, meie
naisi, meie elu. Waadake siia! Nii kaitseme end
ja oma wara. Surma vaenlastele! Kes sõjas
langeb, selle võtab Humururu oma põlle alla; kes
aga ellu jääb, pärib vaenlaste lehmad, koerad ja
naised ning teeb nad ise orjadeks".
Ja oli veel teistsuguseid plakatid. Nii Ngurias Mbrurude kohta: „Mbruru shakalid, kelle
hävitamiseks Humururu ngurufid on kutsunud, on
meie vendade liha maitsnud ja nende isu kasvab.
Nad on saadikute puutumatuse püha seadust rik
kunud ja sellepärast seaduse kaitse alt väljas.
Lööge mbrurusid, sööge mbrurusid! Iga kõhutäis
tuleb teile terviseks, iga kõhutäie eest makstakse
veel eraldi tasu!"
Ja Mbrurias luges rahvas plakatitelt:
„Neetud nguru tiigrid on oma Humururust seatud
baasi Waranguru tükkideks kiskunud ja shakali ja
eesli segatõugu Tapanguru oma rööwlisalga ninna
asetanud, kuna seaduslikud pärijad praepannil
Pidusöögiks küpsesid. Meie ei või rahuliselt Päält
vaadata seda vägivalda ja korralagedust. Humu-niru kutsub meid õiglust ning inimsust jalale seadma!"
Plakatite väljapaneku päeva järgmisel oli
esimene kokkupõrge vaenuliste vägede vahel.
96
Ma wõiksin wse! edasi jutustada: Mambrunr
mehisusest, Lapanguru lugemusest, Hukuturu ässi«'
tusest, Humururu hoiatusest ja Ootanguru otsast
ni’ig paljust muust. Kuid see lugu läheks siis
pikaks kui inimkonna eluiga ja ei lõpeks enne
wiimse laupäewa õhtut, sellepärast — hüwasti!
Hendrik Adamson.
I MM MM j
| tttitl kivßchsv«a»jk Iflberatoorinm, |
g h«Lbs |a fuHssa hsiMSik erst, kibiactt |
e
Wiljandi«, Kauba nui. tst. 3,
K
Wärlse turu ääres, Vobenaldi majas.
e
H
J Hammaste rohitsemine, plombecrimine, waluta
N wäljatõmbamine.kunst-hammaste ja kõiksuguste »
A proteside malmist, kõige uuemate nõuete järele. U
sd
IS tali ta®!- ja toHitel
(põllutöö osakonnaga).
Koolil on kolm ettevalmistuse, kuus põhi- ja kolm
eriklassi. Eriklassid jagunevad kolme osakonda:
ülemreaal-, kommerts- ja põllutöö osakond. Iga
osakonna kursus kestab kolm aastat. Koolis õpi
vad ühiselt poiss- ja tütarlapsed.
Kool asub Tartus, Fortuuna uu!, nr. 6—10.
S. Songi
Ilmus:
---- Saksa-Eesti keele ---------
sõnaraamat
uuemas kirjaviisis, tarviliste grammatikaliste sele
tustega. Tingimata soovitatav sellekohane sõnas
tik, S. Songi kirjastus ja trükk Võrus.
Heinrich Niggol
tehthMh Kr gsteisBiien Sprache
zum Selbstunterricht.
Hind 6 mk.
192 Ihk.
Soovitav ka eestlastele» kes huvitust tundvad oma keele vastu,
68
Põh^e kirjastus.
Lastevanematele!
Kodulastele
kõige kohasem õperaamat:
P. Rätsep,
Saada üksikult ja hulga viisi lad ust
„Postimehe“—J. Leppiku raamatu
kauplusest Valgas.
Säälsamas on alati suures ja värskes
valikus Eesti ilukirjanduse tooded,
kooliraamatud,
õpeabinõud j. n. e.
Esimese auhinnaga kroonitud.
jnh. Semmi ja K. Mäekala kirjastusel ilmus trükist K. Maekala
Tegelikud tööd mesilas.
272 Ihk., hind 6 marka. Asjatundjate poolt kõige
parem otsus (M. Reinik „Postm.“ 28. aug. nr. 149).
Pääiadu: Joh. Semmi raamatukauplus Võrus.
1 f 11 b iil
raamatu- ja kirjotusmiterjaalikauplus
Võrus, turu ääres Kubly majas.
Kasulikum ostukoht kõigile. Müük suurel ja
väiksel viisil.
tea MMil! tel. UM
Miil liliMiljIlls
(Tallinn, Eesti pangamaja nr. 3)
on alati saadaval suurel arvul igasugused
==■ kooli- ja kantseleitarvidused, -----------kõiksugused õpeabinõud (kaardid, pildid, gloo
bused jm.), parem ilukirjandus kodi- ja rahva
raamatukogudele.
—
Täitmine kiire ja korralik. —
Kirjastusühisus
„Rahvaülikool66
Tallinnas
S. Karja uut Eesti pangamajas
teaduslik- ja
ilukirjandus,
lasteraamatud,
õpeabinõud,
koolitarbed,
nootide
joonestusabinõud,
kantseleimaterjaal,
kunstkäsitööd,
iluköited,
kõiksugu paberid,
ladu jne.
TEADAANNE: Olen Tallinnas, Falkspargi uul., nr. 12-a
RAAMATU Ja K1RJUTUSMATERJ. KAUPLUSE
avanud.
Võtan ajalehtede tellimisi ja kuulutusi vastu.
ALFRED VALLNER.
Prov. RUDOLF VALLNER
1 ALLINNAS, Hallika uul. nr. 10.
Võtan oma pääle esitusi ja vahetalitust
Minu kaudu võib tellida vabriku hindad c g a v a 1 j a m a a vabrikutest, kelle esitajaks ma
Qien: Berkefeidi filtrid puhta joogivee saamiseks,
termo-, b a r o- ja hügromeetrid, keemia-, a ptegi- ja detsimaalkaaiud jakaaluvihid, foto
graafia objektiivid ja kaamerad, füüsika-,
keemia ja tehnika - õpeabinõud, mineraa
li d
õ p e kogu d, keemia preparaadid ja tarPakk värvid, seerumid ja vaktsii
nid külgehakkavate haiguste vastu inimeste ja koduloomade
jaoks, D a n y s z - v i r u s t ja L ö f f 1 e r i hiire tüüfuse
b a tsi lius preparaadid rottide ja hiirte (ka põkihiirte)
hävitamiseks, kreosooti ja muid aineid ja tarbeid.
Soovin ühendusse astuda meie maa keemia-,
arstirohu-, seebi- ja kosmeetika vabrikute ja laboratooriumi
tega, arstirohtude korjajate ja kasvatajatega ning ümbertöötajatega, kuivpiima-, kaseiini-, tärpentiini-, värnitsa-, laki-, tindi- ja
muude sellesarnaste tehastega. prov RUD VALLNER.
Teatan ühes, et Berkefeidi Filtrite Ühisus Celles, Saksa
mai', on. aneud oma filtrite ainuesituse terve Eestimaa
minu kätte, kelle poon järelpärimistega tuleb pöörata,
õis oerkefeldi filtrite tellimised meie maal tulevad minu
katte saata.
Austusega prov. RUD. VALLNER.
TapalTähtis reisijatele!
Ambla maanteel, vaksali lähedal.
Alati vaiksed ja puhtad toad.
•«eeaeee»•«»*•••sssr»Vsevs^
11 HOIE. UAL |
I kssmsMZWiW. KidesfM. |
| NttMßW. MMWRMZ. |
Uuem kirjandus
:
Georg llrkl triklkoia
TARTUS, Rüütli uul. 26
valmistab odava hinna eest praeguse aja
maitse järele kõiksugu trükitöösid kõige
lihtsamast — kõige parema mitme värvi
trükini, nagu:
Raamatud,
Hinnakirjad#
Teatelehed,
Pohjuskirjad,
Kuulutused,
Eeskavad,
Laulatus,- äri ja
Kutsekaardid j. ° e
Trükikoja juures cm pookimise töötuba jo
kirjutus-materjaüli kauplus
104
Mollil (enS.X. Sõõfi) MWM
Tartus, Promenaadi uul. nr. 6
on valmis iadust saada ühisuste ja seltside jaoks:
põhjuskirju, asjaajamise raamatuid ja blanhttt
TÄIELIK LADU
vallavalitsuste, kohtute ja koolide
raamatuist ja trükitöist
saadetakse ühisuste kui ka valla trükitööde
nimekiri posti kaudu katte
Et G. RoH’i trükikoda oma pikema aja vältusel tehniliselt
hääde masinate, moodsate tähtede ja kaunistuste poolest
järjest täienenud on, siis on tal võimalik
Soovijatele
igasuguseid trükitöid
Eesti, Saksa j. m. keelis maitserikkalt modern-stiilis valmis
tada, olgu liht ehk kunst-värvitrükis, klisheede ja toontrukiga.
Töö häädüse, rutulise valmistamise ning hoolsa asjatalituse
pääle pannakse suurt rõhku. Hinnad on võimalikult odavad.
Trükikoja juures on
Poegimise foöhiba,
LMmMWMli- liij raaiatainjtas,
kust kõik tähelepanemisväärilised uued raamatud ikka pääle
ilmumise saad» on.
105
Gummi-ja metall
templid
ja igasuguseid gsaneeri
mise ning metallipressimise
— (stanzimise) töösid —
valmistab ruttu ja odavasti
Firma FL Kiiver.
Tallinnas, Pikal uul. 36.
P.S. Vallavalitsuste ja
ametikohtale tellimised täi
detakse kirjalikult posti
Kaudu.
106
WMMSMMM« WIMWS
Eesti päewaleht
„M nullit“
ilmub 6 Zsrda nädalas — Tartus.
Lehe toimetuse ja talituse ruumid on — Suurturg
nr. 8 (kolmandal korral).
Praegusel suurel ajaloolisel ajal on roõimata kel
legi! ilma ajaleheta läbi saada. Nüüd on Larwis
teateid ja juhtnöörisid, mis tõsiselt ära kaalutud, ette
nähtud ja õiged on. ^Maaliit" peab teraselt kõiki
sündmusi ja olusid silmas, katsub kõiki Võimalusi
ära kasutada, Eesti rahroa tule Miku õnne ja tõsise
edu kättesaamiseks. SeNes sihis Võitleb „Maaliit^
kartmata ja julgelt tõsist kultuuri Võitlust oma rahwuse nimel. See siht ja püüe on ka hulga pare
maid rahwapoegi ja tütreid „Maalidu" ümber koonda
nud. „Maalitu" toimetawad paremad Eesti ajakir
janduse jõud. Päätoimetajaks on hra G. Meste!.
lo?
Loimenye mrmto: ivr. x>
v-~
» u vru
J. Mändmets, H. Mölder, J. Parik, M.Raud,
A. Schnicker, A. Tu pits, J. Weske. Lähemate
kaastöölistena esinewad paljud wanemab ja noo
remad Eesti awaliku elu tegelased mitmesugustelt
kutsealadelt, nagu: E. Aule, Chr. Arro, M. J. Eisen,
J. Grünberg, Ioh. Hansen, J. Hünerson, H. Lohani,
A. Iürmann, P. Kallit, Ioh. Kalm, A. Kitzberg,
J. Kodres, A. Kohwer, J. Raamot ja hulk teisi.
„Maaliidu" tellimise wastuwõtmise kohtasid on igas
kodumaa wallas, kihelkonnas ja linnas.
Kuulutuste wastuVötmise kohtasid on ka igas kodu
maa suuremates kohtades ja linnades.
Kuuluta
misel „Maaliidus" on kindel mõju, sest et lehte üle
terme kodumaa laiali läheb mitmekesiste lugejate
ringkonna kätte.
Lehe talitus katsub kõiki Võimalusi ära kasutada,
d lehte lugejale wärskelt ja korralikult kätte toimetada.
ioe
MM) MM -MlM ims pi riu iil
)OWSWe"l
Uessimise Hind 1919 a. on järgmine:
Postiga:
12 kuud . . 15 m. — p.
6 e
..
8 „ —„
3 „
,,
4 „ —,
Postita:
12 kuud « . 13 m. — p
6 *
.. 7 „
e
3 ,
. . 3 „ 50 ,
Wõtab raha hoiule ja annab lae
nusid; toimetab kõiki pangatalitusi;
raha edasisaatmist; wekslite, tšekkide, raudtee täh
tede ja teiste dokumentide sissenõudmist; kupongide
wahetamist; wäärtpaberite ostmist ja müümist jne«
KriturmiÄ keü 9—1.
Juhatus.
10t<
M lEonu- lg Holn-üllsas
TARTUS,
Suurel turul nr. 14, omas majas. — Telefon 177,
ühisus Esb raha ksmle
igasugustes summades jooksmak arroek ja
kindla tähtaja paak.
Ühisus annab laenusid
käemeesfe, obligatsioonide, määrfpaberife ja
pantide kindlustusel.
Msm on asuhtud 1902 a.
1917 aastal oli
üleüldine läbikäik . . Rbl. 25'718.242.17
Liikm. wastast. wastutus
„
7.521.660.—
Tagawara kapitaalisid .
„
144.079.36
Mwatud kella 10—2 e. 1.
1:0
□
„Säde" majas, teisel korral.
— Äri tu nn id kell 10—1. —
□
Võtab raha hoiule
□
ja
annab laenusid välja.
□
Toimetab kõiksugu
panga talitusi. —
Juhatus.
ih
MWW!NH!!!!IMtt!!MMWM
Killani
(Oastastlk.
Krediit Ühisus.
Wiljandis, Lossi uuL, omas majas.
Wdtab raha hoiule
ja maksab 3°/o—5°/o; annab lae
nusid; toimetab kõiki
panga talitusi.
Juhatus.
NA
Pärnus.
MM tarbeainete
otin- jä MK-SM.
Zekgrammtoe airess: „Ökonom“.
’ 118
Võru Tarvitajate Ühisus
„Põllumees“
Võrus.
Soovitab oma
ladust:
põllutööriistu, veskikivi valamise
materjaali, tsementi, rauda ja
naelu, katuse-tõrva ja pappi, köieja ohja-nööri, masinaõli ja ratta
määret, soola, tuletikke, seepi,
äädika hapet, saagi, viile, lukke,
ukseiinke, hingi, akna klaasi j. n. e.
Võtab
vastu
ettetellimisi:
vilja- ja heina-niitjate, rehepeksu
masinate, kultivaatorite, hekslimasinate, kunst-põllurammu ja
muude suuremate põllumajandusliste tarbeasjade pääle.
Eestseisus,
«114
PMUMSSMS-MlZUZ
„Xeil“
WHLGAS, Moskwa
uul. 20-a, omas majas.
Tartus, Puu uul. 5.
IM Press i W
Seltsidele saab val
mistatud numbrilau
dadega saali toole.
Tartus, Puu uul. 5.
Vieni toolide tõestus.
Viens toolide tööstus.
Põllutöö-riistad ja masinad.
Majapidamise tarbeasjad.
Ehitusmaterjaal.
Kõige kohasem sisseostukoht põllumeestele.
115
CXõll ürunm lAhltHÜUOt UMUHtöUS
„ESTO“
Tallinnas, Pikk uut 47. — Postkast 40.
Kõiksugu spordi tarbenõud:
TALVE:
hm
• suusad, suusa kepid, saapad, määred,
U u tä u U « soojad kampsonid ja sokid.
lilBlilJa: ^i^ra^iad, hockeyrauad, hockeykepid, pallid,
liiomie • kelgud, juhitavad ja mittejuhitavad.
Isra^UB: särgid, püksid, kingad, vabaharjutus-pom
SUVE:
SEF683tl8l!lill3: °da.d*
kelta<1’ hüppeteivad
MUI y y ii El M 8 11 il .1
za latid, jooKsukingad, naelkingad,
spordi särgid ja püksid, jala, põlve ja niude sided, stopp»
uurid, mõõdurihinad, reklaami plakatid, auhinnad.
sasta<* Ja aerud, ujumise ülikonnad ja
püksid, reklaami plakatid.
koskede uurimise, wesiweskite, paisude,
sildade, wesjõul Ls'ötawats wabrikute
ja elektriwalgustvse sisseseadete ehi
tuse ja proekteeriM^se LöSfid
— —
ins. Ferdinand Petersoni
rvesiehitusbüroo
Tallinnas, Wiru uul. 4, krt. 3.
M P. «mtolttol
masinaehituse, malmi- ja
wasewalamise tehas WalgaS«
Magate pernuimmint ja tiikfaga valamise läöb
sasmd mitu ja KsrrsüKÄt tehtud.
Masinate jaod ja raua- ja Mülmi-matersaal igal
ajal ladus.
Doowitan KoiKSügu
Kõige paremaid
lõnga värvisid
—— äraproowitud hääduses. =====
Haigetele summi tcr&easjo.
Kõiksugu lõhna seepisid,
puudrid ja lõhna õli. —
Looma pulbrid. Pesu pulb
rid. — Seepi, sinet, kanga
pleeki j. m. — — — —
Rpteegi-rohukauba ladud
C. NIGGOL,
Kaubahoov 3, Suurturg (Jaani uulitsa nurgal).
TARTUS,
118
—m.-= Speisiaalkauplus ===== ¥
Z bluuside, kuubede, kleitide, H
| villaste asjade ja pudukauba H
Miaoks. . K
kaminasse
$ Mce:ÄJ:
ja tellimise paale odawa hindadega.
K-S,
Hz Haltaja iiäl. |
»
d
®ff»haBfsai!eZ'™ õ
»«»«««»?
--------- Wanaraua-kauphis —-
U L. Goldberg M
ßO Tartus, Meitsiweski uuk nr.
Kõnetraat nr. 238.
Postkast 111.
tfX s
wana rauda, katkiseid metallist masmaJ jagusid ja iga sorti räbalaid jne. kõige
kõrgemate hindadega.
,
MM •• ee
wähepruugitud üksikuid masinajagusid, nhma» sheibisid, hambarattaid, mustavee- ja kõik
sugu teisi torusid, ehituse juures tarvitat. raudteerööpaid,
tsement torusid.
Palun adressi lahkelt tähele panna.
119
Tapal.
J. Pohlmann,
Segakauplus,
-
Turu ääres, Tamme majas,
soovitab igasugust kaupa:
^=====s
riiet, nahka ja muud.
J. Tilserl
snspaSrl SM
—— Jüri uut nr. 18 ——
soovitab kõiksugu jalavarjus! täies väljavalikus
meesterahvastele, naisterahvastele ja lastele.
Pääle selle kõiksugu kingseppa tarbeasju.
Paranduse ja tellimise tööd tehakse ruttu ja
===== korralikult. ——--
180
Commision
Tehnika-äri
Ag’entuj
K. SERSANT enne ?. V. Weckmann
Rüütli uul. JMs 9 — TARTUS
Dünamod
Mootorid
Akkumulaatorid
Ahjud
Pliidid
Lambid ja muud
elektri kangevoolu tarbeabinõud
Piksevardad
Elektri kellad
Nummerlauad
Telefonid
Faradiseerimise apparaadid
Elemendid ja üksikud jaod
Gasoliini
Petrooleumi
hõõgvalgustus
Piirituse
Karbiidi
Grammofoonid ja nende tarbeasjad
Päevapildi apparaadid
Päevapildi tarbeasjad
Optika kaubad
Kirjutusmasi nad
Automobiilid
Mootor-sõidurattad
Igasugu mootorid
Füüsika ja keemia kabinettide tarbeasjad
12)
J. KIESLER, VÕRUS.
Juri uul. nr. 13-b, end. Terrepsoni kaupl.
soovitab
koorelahutajaid „Baltick“ ja „Alfa", atru
ja adra terasid, aknaklaasi, köie ja ohja
nööri, masina õli, külasid, peksumasina
trumli liistu, katuse ja lati naelu ja kõik
sugust raud- ja teraskaupa.
Möldritele: Veski kunstkivi materjaali,
nagu: Kloormagneesiumi, magnesiiti ja räni.
Kaub. ja Tööst. Kontor „Real44.
Tallinnas. — Asutatud 1911. — Harju uul. 17.
Võtab oma pääle töösid järgmistesse osakondadesse:
TEHNIKA osakond, dipl. prakt. ins. juhatusel.
ÕIGUSTEADL.,_ PÕLLUMAJANDUSLINE, MAAMÕÕTMISE osakonnad,vilunud
advokaadi, agronoomi ja maamõõtja juhatustel.
Toimetab: Majade ja maakohtade müümist,
korterite ja kohtade kuulamist. (Tasu võetakse
ainult korteri ehk koha saamise korral.)
- - - - - Õiglane, asjatundlik töö.
122
mõisaid, talukohti, weskid,
majasid kohe ehk osa maksetawa raha eest;ka juhtub
samasuguseid liikumata
waraudusi müügil olema.
Tartus
L le RHma
g Kiwi-, klaas-, enialeesitiid
j nõude ja laiaga kauplus
W (Kõiksugu majapidamise tarberiistu.)
I J. Berner,
end. J. Wenter.
■ MMM Kesti panga m. nr. 11
W IRtLihllKJ W. Karja mil pool.
RLSWM»WLMZ«WM»V
Tartus, Kaubahoovis nr, 2
Vennad LBPP
Suur väliavallk
kõige uuematest ja kohase
matest moodi-, pudu-, iluja pesukaupadest.
Trikoo- ja spordijakid jne.
suurel ja väiksel arvul.
Hinnad võimalikult odavad.
J ärtus, !ÜMZMS nr. 2
„MOBES“ H. LuOh, Ms,
~—— Ks 5, Rüütli uul. Ka 5. z=
Soovitan omast ärist ja töökojast
mis en valmistatud paremast materiaalist
JK.Ls.sJcO clilä kõige uuemate moodide järel.
knhrtraifl
Modellid
Kübarad sulgedest, siidist, sammetist
ja vildist ja kõik garnituurid nende ehteks iga
aja ja soovi kohaselt. Reiherid, baretid,
plöröösid, jaanalinnu suled ja kõik
f a n t a s i i d; iseäranis pruutidele loorid
ja mirdi krantsid, peigmeestele rinnu
li n t e ja õisi pulmapäevaks. Soovitan pidude
ja ballide jaoks lillesid ja roose kleitide
ehteks siidist ja sametist igas suuruses ja värvis
omas loomulikus iluduses ja suures väljavalikus.
Soovitan garnituur lillesid, iseäranis mäles
tuseks, mis õitsevad aasta läbi ja kaua kestvad
omas iluduses ilmmuutmata. Buketid, vaasid,
lille korvid ja kõik garnituurid.
Võtan tellimisi vastu kõigi üleval nimetatud
tööde pääle; iseäranis sulgede, kübarate ja
fantasiide keemikalik puhastamine ja
ümbertöötamine iga aja ja moodi jaoks
Omas töökojas.
Kõige austusega
TARTUS, Rüütli uul. Na 5.
126
H. Lubja.
1, vms-la lõnga-laflu
A.VASOULW.&M
Tanus, Biiitli oiil. i lä,
lilhii Ulla * $ ti i,
soovitab oma suurest väljavalikust: igasugust
valmiskoetud villast ja poomvillast kaupa; igasUgust pesu ja pudukaupa värskelt saadud,
parajate hindadega.
kõiksugu tellimisi kudumistööde pääle
võetakse vastu.
Ostan villu ja maksan hääd hinda. =====
Haapsalus«
Fotograafia Joü. GMil,
Kalda uul, 31. oma majas (enne Suurel promenaadil).
soodne töö. — Klaasmaja on uuema ehitusviisiga,
hää valgusega ja soojaks köetav talve ehitus.
AL Seemann!
juuksetööstuse äri
tuntud tööde hääduse poolest, soovitab maa
Pidude jaoks parukaid ja muid tarbeasju.
127
Kullassepp
H. Pabo
Aleksandri uuk nr. 6.
Suur väljavalik laulatuse ja kihla
sõrmuseid,käe-vörud, broschid, kaps
lid, kõiksugu kuld ja hõbe kaela
ehted, Rohkes valikus hõbedasi
suhkru-toose,
koorekanne,
leiva
korve, vaasid; iseäranis suured kui
ka väiksed supi- ja thee-lusikad.
Tellimisi võetakse kõiksugu kuld ja hõbe
tööde paale vastu ning valmistatakse
hoolsalt asjatundjate käte läbi.
Austusega
kullassepp H. Pabo.
Aleksandri uul. nr. 6. — Tartus-.,
II. Tartu Kooliõpetajate Ühisus.
Fortuuna uul. nr. 12 ja 20.
Ühisuse Tütarlaste
jn Majanduse
Keskkool.
Koolil on kaks osa: iileüldisharidusline ja kutse
line; üleüldisharidusline osa vastab Saksa kesk
koolile, aga kutselises osas kestab õpetus kaks
aastat.
Kutseline osa on määratud tütarlastele
kaubanduse ja majanduse erihariduse omanda
miseks ja sinna võetakse vastu kõrgema algkooli
lõpetajaid, gümnaasiumi keskmistest klassidest
ja kellel vastavad teadmised on.
laffliliMiaMlehismiläffllisltle.
Õpetus kestab üks aasta — septembrist kuni aprilli
lõpuni. Vastu võetakse õpilased, kellel vastavad
teadmised. Õpilasteks on meeste- ja naisterahvad.
Ühisuse juhatus.
■■■
Eestimaa Põllmneeste Kesisilisi
Põllutöö
ajakiri
Jill“
annab asjatundlikku juhatust
: kf igis põllumajauduslistes :
küsimustes.
Toimetus ja talitus
Aasta ajad.
Kalender.
Ilma teated.
Kõige uuem leidus
eh! maailma ots.—
5. Õnnetud
-aewad
aastas, millal ühtegi
asja alustada ei
maksa. —
6. Naisrätseh ehk kui
das mõuimees ritta,
ilusa ja noore naese
saad.
7. Pilk ja nali.
8. Kuulutused.
Tartu
Mirtööstus
Wkrwikoda
ra
Sette rml. ur la (BsudeNeri majas).
Willa Iroaftmme, ketramine, kunstwilla wabrik, kus igasugustest willastest räbalatest ja rätsepa töö
juures üle jäänud lapidest willa
Lehtakse.
Würwikoda
uuema
sisseseadega,
teeb igasugu wärwirnise, wanutamise, presfimise, käär-mise, dekaLeeriMife, keemikalise puhastamise
j. n. e. tööd, ruttu ja korralikult.
Zartn willatööstuse ja
wärwikoja juhatus.
SLLlsamas ostetakse willaseid räbalaid.
Ameerika põhjusmõtte järele: Kkg DV rsWr
Ülihuwitawa ja lühikese sabaga.
Silis:
1.
Aasta ajad.
2. Kalender.
3
Ilma teated.
4. Kõige uuem leidus
ehk maailma sts.—
5. Õnnetud päewad
aastas millal ühtegi
asja alustada ei
maksa.—
6. Nais rätsep ehk kui
das mõni mees rikka,
ilusa ja noore uaese
saab.
7. Pilke ja nali.
8. Kuulutused.
„Wäikese Hansu" toimetuse kirjastus, Tartus.
Aasta aegade algas.
Kewade algab 21 märtsil.
Suwi algab 22 juunil.
Sügise algab 24 septembril.
Talw algab 22 tetsembril.
Ilma teated.
Jaanuari
sulad, wihmad
ja weewoolud
5 kuulutawad
külma, märga
ja heinarikkast
suwe. Selge
Poawli päew
— hääd suwe,
pilwene ja
tuuline —
halba suwe.
On Jaanuaril
häStt sügaw
lumi, kaswab
fmrel pikk ja
paks wili.
Jl«ra tested.
Midatuulisem
Weebruar, seda
ilusam Märts
ja Aprill.
Kuiwad paas
tud toowad
hää aasta.
On Weebruar
sula, tuleb
halb odra
aasta. Küünla
päewast —
seitse seasse,
kaheksa karjalasenguse ja
kümme kündi.
VT
JN*
8 Kewade algus.
9
10
11
12 Paastu Maarja p.
13
|14j
28
29
30
31
Lühapäew
Esmaspäew
Teistpäew
Kolmapäew
15
16
17
18
1
2
3
4
5
6
7
Ilma teated.
Läheb lumi
wihma sajuga,
saab põudne
suwi, sulab ta
aga päikese
päistega, saab
wihmanesnwi.
Kui öösel enne
ja pärast
PaastuMaarja
päewa külme
tab, siis külme.
tab mcd 40 ööd,
kewadeon külm
aga sügise soe;
on mõlematel
öösetel sula, siis
saabsoekewade.
N,
22 Palmip. püha.
23
24
25
26 Suur Neljapäew.
27 Suur Reede.
28
12
13
14
15
16
17
Ilma teated.
Kui suured
weed wara ja
korraga ära
lähewad. siis
oldagu hoohas
kaera külwiga.
On enne Jüri
päew halla,
härmatist, soabZ
hää suwe wiija
aasta. —
Aprilli lumi
on Septembri
sõnniku eest. —
N.
7
Mai-Lehe-kuu
1 Laupäew
18 WabaLvse püha.
2
3
4
5
6
7
8
Vühapäew
EsmaSpäew
Teifipäew
Kolmapäew
Neljapäew
Reede
Laupöe v
Ilma teated.
Läheb mets
ruttu lehte
peab Põllumees
kahekäega külwama. On
toomel marju
palju saab
terakas rukis,
on kaunu roh'
keste, saab
hästi erneid.
Pääsuke toob
sooja päewa
öõpik sooja öö,
lõoke sooja
lõuna.
N.
Ilma testib.
Kust poolt iuul
pööri päewal
puhub, säält
poolt puhub ta
eitamiste
3 kuud. On
hommiku paks
külm koste maaS
saab päewa
ilus ilm, ei ole
oga kastet ehk
on seda wähe,
hakkab wihma
sadama.
N.
Kui rukki külwi
ajal palju
ämbliku wõrku
maas on siis
tulewad hääd
ilmad ja kaswab hää rukki
oras. Lendawad mesilased
weel peale päi
kese loojaminetui, hakkab
teisel päewal
wihma sadama.
On pihlakatel
palju marju
saab wihmane
sügise.
N.
Kui pööri päetool tuul õhtust
ehk lõunast
Puhub, tuleb
pikk sügise ja
pehme tolro, kui
hommiku ehk
põhja poolt siis
lühike sügise,
aga pikk sügawa
lumega talw.
N.
Zlma teated.
Sügisene udu
tähendab sooja.
Külm ja tuuline
Oktober kuulutab külma ja
tuulist Saanuart ja Wevbruart. Heleduste
paiflwad tähed
toowod käredat
külma, tumedad
tähed toowad
sadu.
N.
2 Jöulu püha.
3 Jöulu püha.
Süüta laste püew.
Mana aasta õhtu,
Külmad Jõulud
ja hää aasta
on wennad.On
Jöulu aeg
sügaw lumi,
saab Jaani
päewaks rohkeste wihma.—
Rohelised Jõulud walged
Lthawotte
(ülestõusmise)
Pühad; on Jõu
lud niisked ja
märjad saab
kehw aaöta.
N.
15
ASige uuem leidus
ehk
maailma ots.
Keegi Alexander Sergo, kes end eestlaseks ja piibli
ajaloo ieadlaseks nimetab, on huwitawa lendlehe wälja
annud milles ta piibli ja ajaloo andmete põhjal
tõendab et 1908 aastast alganud mässud ja sõjad
saawad kestma ligilähedalt kuni 1953 aastani. Juutidel
pidada suured lõbu ja rõõmu aastad: 1915, 1917,
1918, 1922, 1923 ja 1933 a. olema. Kuni 1953
aastani pidada aeg wäga õnnetu olema, kuningriikisi
ja kuningaid saada palju, selle wahe j eed 1908—1953 a.
langema ka paljud kes seda miite poleks ette arwata
wõinud, saada rahwaste üle walitsema; rahwas tõuseb
rahwa wastu, kuningriik kuningriigi wastu, suured
maawärisemised saada olema, nälg, haigused ja katk
murrawad inimesi, hirmsaid asju ja ime Lähtest saab
sündima aga see kõik ei tähendata weel lõppu.
1953 aastast algada maakera peal aeg mille kohta
tuleb ütelda: õnnis on see inimene kes seda aega näeb.
Niisugune aeg kesta-umbes 1000 aastat mille järele
kohutaw ots saada olema. Kõik seda ettekuulutust toob
h-ra Sergo piibli ja ajaloo sündmuste ja arwete läbi
arutamisel näitustena ette mis kaunis tubliste huwitust
pakub ja kohati kaunis tõenäoline paisiab.-—
Elame eks näeme!
N.
õnnetud Metsad aastas millal ühtegi
asia alustada ei maksa.
Niisuguseid päiwi olla aastas 32 nimelt järgmised:
Jaanuari kuus: 1. 2. 4. 6. 11.12 Ja 20 = 7 p.
Veebruari kuus: 11. 17 ja 18 — 3 päewa.
Märtsi kuus: 1. 4. 14 Ja 24 = 4 päewa.
Aprilli kuus: 1. 17 ja 18 ^ 3 päewa.
Mai kuus: 7 ja 16 — 2 Päewa.
Juuni kuus: 17 — 1 päew.
Juuli kuus: 17 ja 21 = 2 päewa.
Augusti kuus: 20 ja 21 — 2 päewa.
Septembri kuus: 10 ja 18 — 2 päewa.
Oktoobri kuus: 6 = 1 päew.
Noowembri kuus: 6 ja 8 — 2 päewa.
Detsembri kuus: 6. 11 ja 18 — 3 päewa.
Ka sündimise peale pidada need päewad mõjuma,
inimesed kes neil päiwil sündinud ei saada rikkaks ega
elada kaua, igal juhtumsel olgu see hoiatuseks neile
isikutele, kes nimetatud päewadel sündida kawatsewad Ü!
Nais rätsep
eh? kuidas Mõni sees riffe ilusa ie noore
neele saab.
Kuule Anna—nende sõnadega pööras ennast rikkas
pangaomanik Zimmermann oma ainsa tütre poole —
mull on sulle toaga tähtsat uudist teatada. Et ma
praegusel silmapilgul börsesse rutan siis ei akka ma
mitte pikka eelkõne peale aega raiskama waid algan
17
otseteel asja sisust. Asi seisab selles et minu juures
juures käis hiljuti noor Meyer, minu wana sõbra
poeg. „Meyer ja Golmersi" kaubamaja omanik ja
palus sind omale abikaasaks. Anna karjatas kergelt.
—„Ei iial isake! wastas ta terawalt isa kõne vahele.
— Mina tunnen seda isandat wäga hästi ja tean et
ta mitte mulle kohane ei ole.
— Ära mitte ägedaks saa lapsekene, ütles panga
omani? tütre punetawaid palgesi silitades. Mul pole
mõtesgi sinu waba walikut takistada. Wäga hea!
ma ütlen selle härrale ära aga siiski tuleviku lootust
võiks talle jätta?
— Mitte vähemat — kas kuuled isa — mitte
vähemat! Minul et saa iialgi tema vastu mingit
tundmusi olema. Minu süda, isa — sügav puna
kätis neiukese palged —ei ole enam vaba, ma olen
ennast juba ära lubanud!
— Kuidas! tähendab ikkagi see kerjus näru arstike!
Nüüd oli kord tütre käes vihastada.
— Mina ei luba mite, isa, et minu doktori kohta
niisugusi lauseid tarwitakse. Ta on kõige armsam
inimene ilmas, temast ei ole ühtegi paremat. Et tall
aga raha ei ole — mis on siis sellest. Kodust et
saanud ta midagi Kui palju oli tal selleks tahte
jõudu ja kindlust tarvis et ülikooli saada, kui suurt
tööd ja vaeva et õpust läbi teha. Siis suured kulud
kõige tarvilikumate asjade peale, korter, selle sisse sääde,
arsti tööriistad, kui palju juba neid talle tarvis läks,
kulu ei ole mitte vähem kui 3 tuhat marka. Aga
kust oli tall võimalik seda summat võtta ... iseenesest
arusaadav, mida sina isa wäga heaste tead, ei võinud
18
ta seda summat tundide andmisega kokku toõtta, taht
mata pidi ta laenu tegema ja minu arwates tõstawad
need toetab toed rohkem ta toSärtuft! kui talle juba
niisugune summa wõlgu usaldati siis tähendab et need
keS talle wõlgu antsiwad tema auususe ja usalduse
wäärtuse peale usuwad. Sa isegi andsid ialle kakstuhat marka.
—„Sina tead — wastas pangaomanik rahulikult
— et ma mitte tirann et ole aga selles asjus ei anna
ma sulle mitte oma nõus olemist ja nimelt sinu oma
kasu pärast. Ära saa ägedaks, kannata toed üks
aasta. Isiklikult doktori wastu ei ole mull midagi ja
kui ta aasta ehk pooleteise pärast oma wõlad ära
tasub ja ka oma teenistuse läbi toõib omale ilma
toaesuseta elu pakuta ... noh! siis wõiisime ehk toed
kord selle asja üle läbi kõnelda.
—„Aga mõtle isa kuidas see wõimalik oleks ühe
aastaaa seda läbi toita?
—„Noh kui talle teaduse alal ei õnnista siis toõiks
ta ju midagi muud ette toõtta.
—„Mida ta siis muud toõiks peale oma eri
teaduse ette toõtta?
„Eks ta tea seda paremine — naeris pangaomanik
palitut selga ajades et börsesse minna. —
Kui ta sind armastab küll ta siis ise wälja uurib
kuidas rikkaks saada.
Wõib olla ehk õnnestab tall
mõnda «meriks onu tertoeks teha ja selle eest heat
tasu saada; aga ei õnnesta see — siis . . . noh
kirjutagu sits mõni kurbmäng, see toob nüüdsel ajal
ka kasu. Ise ütlesid hiljuti et ta „ hirmus hästi
kirjutab, pealegi weel salmikuid." Ei wea aga ka
19
kurbmäng wälja .. noh siis jääks sull temale soowitada ..
Noh minugi pärast kas nais rätsepaks hakata, waata
sinu uus ülikond läks jällegi häbemata suure summa
maksma ja sinu õmbleja teenis head raha!
Zimmermann läks naerdes ukse poole.
—„Jsa! ma ei ootanud sinult mitte seda l—
noomis Anna nuttes — see on ülekohus; ma armas
tan teda nii wäga ja ta on mulle nii kallis! Pisarad
ei lasknud teda enam edasi kõnelda ja isa rahustamise
tähelepanemata jättes, jooksis Anna oma tuppa, ust
lukku käändes.
II.
Peal lõunat läks Anna oma sõbrana Liisa Mülleri
poole. Koguni juhtumisi tuli selleks ajaks Müllerite
poole ka doktor Wegner, Müllerite köögi tüdrukut,
kes oma käe oli ära põletanud, rohitsema. Mõistagi
et pärast haige järel waatust doktori herrat jalgu
puhkama paluti. Aeg oli juba õhtus, Liisal kui perenaesel oli tarwis wäljaS mõndagi korraldust teha ja
armastaja paar jäi mõneks ajaks tuppa üksinda.
Suure waewaga pidas Anna pisaraid kui oma armsa
male isa karmist wastusest kõneles. Lass sina amerika
miljonääri terweks teha, ehk mõne kurbmängu kirjutada
pilkas sinu üle isa ja siis weel ... la wõida ka ju
nais rätsepaks hakata ; . . kaebas Anna, häbenedes ja
nukralt peiukesele isa paha naljatuste üle. Doktor
kuulas seda kõik murelikuli pealt, ainult lõpu lause
juurdes muutis ta korraga rõõmsaks ja tõusis lusti
likult üles.
—„Tubli! ei maksa kurwastada! kõik on hästi!
Ara aga jõudu kaota minu armastuse sisse uskumast.
20
siis ei ole meie weel midagi kaotanud. Sinu isa peale
ei tohi pahandada, tema kui äri mees arutab asja
oma seisukohalt, arwan et tema asemel mina niisama
oleks teinud. Anna wahtis imestusega talle otsa kuna
doktor edasi pajatas: Et rikkast tüdrukut harilikult ikka
rikkuse tõktu igatsetakse, see on arusaadaw ja mida rohkem
-vanemad oma lapsi armastawad seda umbusklikumad
naad on. Nii ka sinu isa; selle pärast ei wõi ma tema
peale sugugi pahane olla.
—„Aga ütle ometi, kuidas sina siis minu isa tahad
meie soowidele wastu tuletikuks teha ja pea asi mille
läbi wõid sa nii lühikese ajaga rikkaks saada? Sina
ise kõnelesid ju mulle, et enne 5 — 6 aastat pole
mõteldagi niisuguse oleku peale, et elu järg täiesti
waesuseta ja kindlustatud oleks.
—„Ja muidugi kui harilik! elu rada käia.
Arstisid on siin ülearu, linna terwislik seisukord hiilgaw
ja sellegi peale waatamata loodan sind aasta pärast
omaks nimetada, sinu isa oma pilkega andis mulle
ootamata ülitoreda mõtte.
—„Ma ei saa sinust aru!
—„ Nüüdsest peale pühendan kõik omad soowid selle
Peale et raha saada. Ameerika miljonäärisi ma juba
üles otsima ei akka, see õnnelik sort inimesi on liiga
haruldane nähtus. Kurbmängude luuletuse jätan ka
kõrwale aga nais rätsep, oi tulise pihta kas tead, see
nõuanne on tõeste hindamata. . .
Annal paistis nagu oleks kallim naljatanud, see
haawas tema tundeid.
—„See ei ole sinust ilus. Teine oleks katsunud
mind trööstida, uusi lootusi anda, aga sina weel naljatad.
21
—.Millest sa seda arwad. et mina naljata».
Nais rätsepaks hakata seda arwan mina kindlast?.
Homme päew lähen Madam Magnuse poole ja hakan
seda kunsti õpima." Annal puhkes suure häälega
naerma — „Sina hakad õmblust ja riide lõikust õpima?
Kas oled hulluks läinud! Aga ma näen. sinuga pole
täna midagi kõnelda, ma poleks iialgi uskunud, et sa
meie wahekorra peale nii kergemeelselt waatad — lisas
ta kurwaks minnes juurde. Ta tõusis üles. et minema
hakata. Doktor wõtis ta küttest kinni ja sundis uueste
istuma.
— „ Kinnitan sulle Anna. et ma mitte ei naljata.
Pean sulle ütlema, et arsti teaduse ja riide walmistamise wahel kaunis tihe side on. mida sina arwatagi
ei wõi. Mina wõiks sutte paljusigi arstisi nimetada,
kes mõne tarwiliku ihukatte täienduse läbi on rikkaks
saanud. Et mitte kaugele minna oleks nimetada
prohwessor Jäägeri, temale tõi wäljamõeldud „terwise
pesu" mitmed sajad tuhanded kasu.
—..Nüüd hakkan ka mina sinust aru saama —
hüüdis Anna rõõmsamaks minnes, tähendab ka sina
oled midagi wälja mõtelnud, eks? sellepärast tahadki
rätsepa kunsti tundma õpida; kas arwad et sel edu on?
—..Waata armsam nüüd on juba meie wahel asi
selge. Ma rõmustan selle üle südamest. Midagi
ma weel wälja mõelnud ei ole aga algus plaanid on
mul olemas, naad pole weel küll arenenud aga siiski
pea siht on mul enam wähem kindel, küsimine on
ainult selles missugusel teel seda kätte saada,
kõige parem abinõu selleks oleks praktikaline asja tund
mine. TarwiS on algada õmbluse ja wälja lõike töödega
22
tutvustamisest ja nõnda edasi kuni kõik tööstus on läbi
tehtud, siis ei saaks mul raske olema näidete abil
tõendada et praegune naesterahwä ülikond kaugeltki
oma ülesannetele et wasta ja kahjulikult tervise peale
mõjub. Minu õnneks on meie linnas ringkond, kes
ka naesterahwa ülikondade uuendust ja ümber muutmist
kavatseb.
—„Jah, mineva aasta asus siia selts, kelle eeS
otsas tegelasena meie linnapea noor abikaasa seisab,
tema on alati ^uuenduste" poole hoidja ja ka tetsa
lugupeetuid naesterahwaid on seltsi hulgas. Mina
tahtsin ka seltsi astuda aga isa keelas ära, sest selts
olla abielus olevate naiste ringkonna jaoks aga mitte
neidudele. Nüüd aga ei jätta ma mitte järele ja
palun isa, et ta mind lubaks seltsi liikmeks astuda.
Olen ma aga seltsis tegev, siis muidugi ka sinu
truu abiline.
—„SiiS on kõik väga kena 'minu kallike! Ta
oli neiukese vaimustusest üllatud ja avaldas oma
tänu palava fuudlemistega.
III.
Teisel päeval läks Dr. Wegner linna kõige parema
ja moodsama naisriiete valmistamise äri omaniku,
kõigile linna elanikkudele tuntud, emand Magnuse poole.
Emand Magnusel oli suur tööstuse äri, linna kõige
paremas uultsas, kus kaksteistkümmend vilunud moodiõmblejat kahe osava juhataja tegevusel töötasiwad.
Doktori wõtis äri omanik isillikult omas toredas
vastuvõtmise tuas vastu.
Millega võin teid teenida herra Doktor?
23
—„ Lugesin ajalehest et teil õpilast waja on.
—„Wäga õige herra Doktor.
—„Sell põhjusel mina ka teie poole tulingi.
— „Teie tahate mulle õpilast soowitada?
—„($t, mitte soowitada! Ma tulin Teie poole
et . . . ise ennast õpilaseks pakkuda.
—,Aga teie olete h-ra Doktor suur naljahammas!
—„Ei, ma ei mõtlegi naljatada. Teie kui aunwäärt naeSterahwa ette ei tuleks ma mitte tühja narri
naljatusega. Emand Magnus tundis ennast niisuguse
wastuse läbi ülistatud olewad.
—„Ma pean teile toed kord tõendama et mul
kindel soow on naeSterahwa riiete õmblust ja lõikust ära
õpida ja Teie poole, kui kõige parema asjatundja poole
selles aõjas, pöörasin. Iseenesest mõista saate _ selle
õpetamise eest waewatasu, mis suguse summa ise nõuate.
Nii siis palun teatada, kui minu ettepanekuga nõus
olete, kui palju pean Teile waewatasu õpuse eest
maksma." Emand Magnusel oli wiisiks, kõik äri
asjad kiirelt toimetada. Ta ei hakkanudki niisuguse
weidra ettepaneku põhjuseid uurima ja otsustas ette
paneku wastu wõtta. Tasu 4 kuulise õpuse eest
määras ta 100 marka.
—„Arwan et nelja kuu jooksul niikaugele jõuate
et iseseiswalt naesterahwa ülikonna wõite walmistada,
ütleS ta Doktorile.
—-„Wäga hea! olen teie tingimiStega rahul ja
loodan et hoolsust ja usinust minul puudu ei saa olema."
Nii oli siis kaup koos ja järgmisel hommikul kui isand
Wegner ärisse ilmus ja õmblus mamselitele äri omaniku
poolt kui uus õpilane sai tutwustatud, sünnitas see
24
suurt segadust sa üllatust. Neiukesed punastasiwad
ja rõõmustasiwad lootes et neil nüüd lõbus kaastöötaja
saab olema aga toota näpust, emand Magnus wiis
uue õpilase oma tuppa kus ta waenekene üksinda pidi
õmbluse kunsti tarkuse kallal küürutama. Siiski oli
nüüd neiukeste! küllalt tööd selle üle lobiseda ja päid
murda mis põhjus selleks ometi pidi olema et h-ra
Doktor nõela kuningaks ennast koolitama akkas ja
järgmisel pühal lendas niisugune üllatato sõnum kõik
linna läbi muidugi mõista sai sellega doktor Wegneri
nimi ka niisugustes ringkondades tutawaks kus tal
ei sõpru ega tutatoaid polnud.
IV.
Wegmr asus asja juurde suure püsiwusega;
neli kuud rutasiwad mööda arusaamata kombel
ruttu ja doktori isand näitas niisugust osawust
ja akja tundmust üles et emand Magnus rahu
liku südametunnistusega wõis tunnistusele, mida
ta doktorile Zpeoja lõpul walja andis, allakirjutada et «Doktor Wegner wõib ilma juhatuseta
kõige parema elegant naesterahwa ülikonna
malmis meisterdada. Emand Magnuse tööstuse
ärist mälja astudes ei jätnud Dr. Wegner oma
täiendamist rätsepa tööstuse alal seisma aga et
ta nimi kaunis laialt tutwaks oli saanud ja ta
tegewus kui arstil iga päewaga laienrs siiS töö
tas ta õmbluse töö kollal õhtuti, sagedaste kuni
poole ööni. Õmbluse masina taga istudes, riiete
hunikate keskel, pani ta oma auuwäört teenija
ipiramata imeZtusese mis aga doktori herra õmbles
jäi teenijal ^vaesekesel teadmata; uudis himu
peale waatamata ei saanud ta ikkagi wälja uu
rida sest kõik haiti iseäralises toas warjul kuhu
teda ligi ei lastud. Saladus mis Dr. Wegneri
piiras Lõi talle iga päewaga uusi arsti abi Larwitajad, uudis himu pärast, juurde nii et selles
ametis tall juba kaunis suur tegemiste Väli tek
kis. Lehtedes ilmus kord teate et Dr. Wrgner on
omale eesõiguse ehk patendi wõtnud n.aesterahwa
riiete täiendamise ja uuenduse peale. Ühes sellega
ilmus la kuulutus nais seltsi ..Reformi" poolt
et sell ja sell kuu päewal saab Dr. Wegneri poolt
awalik kõne „naestrrahwa riiete üle terwisliselt
seisukohalt" ära peetud. Kõne pidamise kohaks
oli kõige suurem ruum linnas Võetud aga ka
seegi kippus kitsaks jääma ja palju pidiwad ruumi
puudusel kodu tagasi pöörama. Suurem osa
publikumi olid naesterahwad ehk küll ka meesterahwaid ei puudunud, sest rahwas tuli koos
olekule juba uudishimu pärast. Kõige esimeses
reas istus emand Msgnus oma töötajatega;
küll püüdsiwad tema töö tarwitajad Doktori
saladust emandalt wälja uurida aga see tegi
ainult saladuslise näo ette kui teaks paljugi aga
siiski awaldada ei wõi. Wegner algas kõnet,
juba ta kõnewiis ja ülesastumine meeldis kuu
lajatele ja kui ta omas kõnes arstiteaduselt ja ka
terwituse seisukohalt waadates naesterahma riiete
makSwa moodi oli läbi arutanud, mõndagi
nalja sõna tarwitades, ja ara seletanud kuidas
Võimalik oleks Vigast parandada et riie otstarbe
26
kohane, teimifele kahjuta oleks, mille läbi weel
naeSterahwa ilu tõsta wõikS, siis polnud kiiduawaldustel otsa. Lõpuks laskis Wegner manekeni
ümbert, mis tall kõne ruumidese oli kaasa toodud,
katte ära wötta ja kuulajate silmade ette ilmas
tore naeSterahwa ülikond koguni uue ja ilusa
mustriga. — „ Srlle ülikonna mood on täiesti
ajakohane nii arstliselt kui ka iluduse tõstmise
seisu kohalt, selle ülikonna olen mina oma kättetööza walmistanud — lisaS doktor naeratades
juurde — see wõrmalus sai mulle see läbi osaks
et ühe kõige parema naeõterahrva riiete tundja,
nimelt emand Magnuse juures ennast selle tööga
tutwuStasin. Kõne lõpus, suuri tungi peale waatamata, läks mõnel asjatundjal korda lähemalt
Dr. Wegneri tööd waadata ja naad leidsiwad
et ülikonna mood kui ka tööstuse wiiS wäga
ilus ja praktikalik oli ja kõige nende omandus
tega, mida kõneleja omas kõnes ülistas. Uhe
sõnaga Dr. Wegner sai päewa kangelaseks.
V,
Järgmisel päewal oli Dr. Wegneri waStu
wõtmise tuba rohwast tungil täis ja et küll
waStu wõtmise tunnid ammugi mööda oliwad
oli doktor sunnitud ikkagi weel nõu ja abi tarwitaiaid jutule wõtma. Parajaste sell silmapilgul
kui Wegner juba tööst tüdinenud, wiimast abi
tarwitajat ära saatis ilmus teenija teatega et
weel üks, herra soowib Doktori jutule saada.
— ^Ütelge selle herrale et waStu wõtmise
tunnid juba löbi on ja mull täna wõimata on
27
weel kedogi wastu wõtta! käskis Wegmr paha
selt. Teenija läks wälja aga ilmus lühikese aja
pärast uueste.
— „See herra palub Lungiwalt Teiega kokku
saada, ta laseb ütelda et ta mitte haige ei ole
ega arSti abi ei türmita waid ühe teife tähtsa
asja pärast on tulnud. Siin on tema nimekaarti
Nende sõnadega andis teenija Wegnerile tund
matu isanda nimekaardi. Wegmr rrõttis kaardi
mille peal „Ferd'nc>nd Reimann, wsbriku oma
nik" seifis.
— „ Paluge fisse!
Kabineti aStuS toreda wälimusega herra ja
kummardas wiisakalt Doktori poole.'
— „Wabandage herra Doktor, et teie kallist
aega tarwitan!
— „Olge nii lahke! millega wõin teid tee
nida? rrastas Wegner ja palus külalist tooli
wõtta.
Tundmata herra asuS tooli ja algaS:
Minu kutseline amet on naeSterahwa moo
dide wälja tööstus. Minu wobriku naiSdirektor
oli eila Teie kõne õhtul ja oli Teie wälja mõel
dud naeSterahwa ülikonda „Terwis" läbi waatanud. Ta on sellest täiesti waimuSLatud ja waStutob selle eest, et Teie wäljomõeldud ülikonnal
suur tulewik on. Sell põhjusel ilmusin Teie
poole ettepanekuga, kas ei annaks Teie mulle
eesõiguse Teie poolt wälja mõeldud ülikonna
töötamiseks ja müümiseks. Wegmr tundis suurtrõõmu, ta ei lootnudki nii kiirelt ostja peale,
28
siiski ei awaldanud ta seda waid waStas kaunis
külma wereisielt:
— „Kahjuks olen ma juba läbi rääkimist
alustanud ühe moodi äripidajaga emand Magnusega, ft§ omale tahab eesõiguse minust
mätta mõeldud ülikonna töötamiseks saada.
— „ Vabandage! see minu asja koguni ei
takista, mina ei mõtlegi ülikonna walmistamise
peale, üks hrawal ja mõedu järele tellimisi mõttes. Minu eesmärk on angro kauplus, wabriku
walmistus ilma turgu... nüüd on wiisiks
wõetud malmis riideid osta ka naeLterahwade
ringkonnas. Mina saadan iga arSta mitmed
tuhanded ülikonnad matjamaadesse ja mull pole
midagi selle waStu, kui siin mõni kohalik äri
üksikute tellimiste järele Teie poolt wrlja mõel
dud ülikond asi walmiStaks.
— »Hm — pomises W^gner — mõistan!
ja üürikese mõllemise järele lisaS ta juurde —
aga kui palju Teie mulle eesõiguse eest mak
saksite?
— ^Palju Teie nõuate?
—„Ei, par m oleks kui Teie ise hinda ütleks".
— „Kuidas Teie rohkem soowikstte ühekordset
tasu ehk iga aastast % kauba läbiminekust?
— „Hm! aga kas neid koh^e mitte ühendada
et saaks! waadake mulle oleks küll praegu suu
rem summa raha Lärmis aga ma oleks siiski ka
kindlat aastast sissetulekut soowinud!
— «Vabandage! kannatage üks minut!
wastaS wabriku omanik. Ta wõtiS taSkuraa-
29
matu wLlja, tegi rutuste mõne arme ja pööras
sii§ Weaneri poole.
— Wõin Teile järgmise ettepaneku teha:
Teie annate mulle eesõiguse kümmne aaSLa
pesle, kõige tulemaste taiendawate parandustega
Teie poolt ,tnt6 meel wälja mõtlete. Emand
Magnufe õigused koha peal üksikuid tellimisi
täita jääwad jõusse. Mina omalt poolt maksan
teile kontrahi kinnitamisel 20.000 marka wälja
|a peale lelle iga aasta 5°/o kauba läbi minekust.
— «Aga kui suureks arwate Teie läbimineku?
— „Kindlaste ütelda ei tea aga armemife
järele mitte alla 100,000 marka.
— „ Tähendab minu osaks tuleks siis iga
aasta 5000 marka.
_ — „Jttal juhtumisel, kui mitte rohkem".
See tuli Wegnerile ootamata. Ta poleks seda
uneögi wõinud aimata, et korraga ja nii ruttu
suure summa omanikuks saab.
„Hüwa! wõtan Teie ettepaneku wastu,
ütles ta.
Vabriku omanik tänas — „Mina arwasin
seda ennemalt et meie kokku lepime ja sell põh
jusel wõtsin ka malmis tehtud kontrahi kaasa
ainult on meel taimis numbrid juurde lisada ja
allakirjutada siis oleks kõik korras. Wegner kirju
tas kontrahile alla ja sai tšekki Riigi panga läbi
raha kätte saamiseks. Sellsamal päewal lõpetas
ta ka läbi rääkimfe emand Magnufe juurdes, feS
talle iga malmistatud ülikonna pealt kohustas
10 marka maksma. Dr. Wegner sai korraga
30
kapitalistiks, ühes iga aastase ilusa sissetuleku
omanikuks.
vi.
Panga omanik Zimmermann istub omas
kontoris löö kallal. Postiga on ta juba toime
saanud nüüd waatab ta wõla raamatuid ja
pomiseb habemesse: Hm! Täna on isand Wegneri wekslil tähtaeg... 2000 marka. Temast kõne
leb nüüd kõik linna rahwaS... ei tahaks talle
just tüli teha ... wõiks ju weel kannatada...
WiimaSte mõttele mõlgutusi ajal astub kontori
teenija sisse ja teatab:
— Dr. Wegner!
— Waesekene tuleb wiStist paluma et wekfel
pikkkendatud saaks — arwaS panga omanik. Aga
ei! Doktor wõtab taskust tuli uue raha mappe,
sealt seest kaks uut panga piletit kumbagi 1000
marka ja ulatab naad külmawereliselt Zrmmermanni kätte.
— „Siin herra Zimmermann annan mina
tänuga oma wõla tagasi. Weksel on muidugi
Teie käeS alal?
Waewalt oma imestust warjateS otsis pangaomanik äri dokumentide seast wekSli üles ja
andis selle Wegneri kätte. See käristas wekSli
puruks. WSite omale panga omaniku imestust
ettekujutada Doktori järgmise kõne üle:
— „KaS ei oleks Teie nii lahke mulle nõu
anda missuguste °/o paberite peale wõiks ma
kasulikumalt 15000 marka mahutada. Mis oleks
Teie arwates kasulikum kaS riigilaenu pabmsi
osta ehk kuhugi kindla obligatsioni waStu anda?
Panga pidaja õeruS silmi.
,KaS Teie olete... waranduse pärinud
wõi õnneliku loosi wõitnud?
— „Ei seda ega teist — waStaõ Wegner
naeratades — mina tegin ainult Teie nõuande
järele ja halasin naiSrätsepakS". Siis andis ta
lühidalt pangapidajale kõik oma juhtumised kuni
wabriku omanikuga kontrahi tegemiseni teada,
ühes sellega näitas ta ka kontrahi Z>mmermannile.
Panga omanik hakkas konirahti lugema ega
pannud tähelegi, et üks r uuge juukseline peale
läbi ukfeawause kabineti wahtiS.
— „Waat kuS tükk! Teid peab südamest terwitama!... Reimann! see on ju esimene kuulus
firma! kõige wähem teeb fee wabrik aastas läbi
müüki 400,000 marga eest, nii et 20,000 marka
on Teil kindlaste aastas taskus ja peale selle
on teil ju weel arSti praktika. WZgr rõõmuStaw!
nüüd olete Teie herca doktor täielikult roobaöteS.
Aga lubage! lisas ta naerdes juurde — minul
on iu teie käest nüüd kommiSsia raha saada.
Teie ise kõnelesite et mina Teid selle hea mõtte
peale olen juhtinud!
,77 -lubage armaS herra Zimmermann!
huüdrs Wegner rõõmust hiilgama näoga, ears
Teie ometi oma wäimehe käest hakka kommisia
raha nõudma?
~~ »MiS?... KuidaS?... wäimehe? mis
suguse wäimehe? ta ei saanudki algatud lauset
lõpetada. UkS tehti täielikult lahti, Anna jooksis
32
sisse ja ilma pikkema kõneta langes doktori kaela.
Kõik teises Loas olijad kontori ametnikud ajasiwad suud ammuli niisugust vilti näheS. Mis
siis meel isal üle jäi teha ? Polnud muud parata
kui armastaja paarile õnne foowida ja nende
käed ühendada.
— „Noh seda poleks ma iialgi uSkunud
ütles ta naerdes — et minu Väimeheks nais»
rätsep saad ja Veel missugune — ise ma teda
rätsepaks tegingi! —
LM talu õues normi piima
linna Viimisel.
Peremees: Kuule Juhann! kui täna peaks
wihma Lmnateel sadama halama siis tee piima
anuma Laan lahti, lass Jumala märjukest ka
piimale hulka jooksta. Luga raswane piimrrkkub linnalatse nõrka kõhtu ja egas seal waraLtuS
wõi warutus ametis nii mõrudalt selle asja peale
ei maadeta kui mast kõneldaks!
Mõru kraam.
Mees: Kurat wõtku! küll on aga leib mõru,
ma arwan wift jään haigeks...
Naene: Lollike! mis sa meel et arwa! eks sa
tea et seda kallist kraami Mõru omast hel
dusest annab, iga loodud asi kiidob oma loojat!
N. N,
Linna sissetulekud
—„Kuhu linnaisad peaks nred suured sissetule
kud panema mis nad igalt poolt.kokku kraabiwad?
— „Oled ikka eht taina pea! millega peab
siis sinu arrvateS watsa kaswatama? waata mehed
kui niisad pole ühelgi meel õiget kõttu ees! —
N. N.
— „Mina kuulsin, hra Rootslane olla omas
TulewikuS kirjutanud et meil küladesse tillifonnid
pidada pandama!
— „Mine kassi rabasse oma juttuga! saime
alleS sõnnidest lahti kes neid põrgulisi meel siia
sisse laseb!
N- N#
Sala kõue ühes linna laste kaltsekomlteer Ameerika kingituste jagamisel.
Js. A. — .Kas Teie tutawad on ka kõik
kingitust saanud?
Js. B. — „Jah! ainult N. wenna õe poeg 153A
aast. lapsukene on minu jaoskonnas ilma jäänud".
Js. A. — „Noh fee ei tee suurt toiga! nüüd
on proowi tegemise aeg möödas, tarwis is toa
matsidele kisalõugadele andma hakata, aga et neil
muidugi osawus puudub tortisi ja peenemaitselisi toiwsi walmistada ja Ameerika kingitusest
oleks jõledus midagi sodi sarnast Leha, pealegi
pole neil toredaid köökisi ega praeahjust... siis...
paneme oma suppiköügid tööle. .. küll sealtki
meile mõni raswa tilk üle jääb.
N. N.
Igaüks ostku omale huwitaw raamat
„Smmi> Klrd«ski>">
Raamat on kauniks mälestuseks tulewikus.
Hind 1 mrk. 30 penni.
Suuremal mõõdul hinna alandus.
Nõutke igast raamatutaMukest.
P S L L a d u: Tartus, Purde uut. Nr. 13.
E. Sarap.
Ostetakse
HHHHH
0
tühje
terveid:
aga
tillu laose, paberossi kestade ja
paberossi karpe
plsll sigarett loos
otti liitisa sulgi (pikkad).
Wanu ajalehti ja ajakirjafi kõigis keeldes.
^
Ka kõiksugu mana paberit.
0 Tartus. Puiestee uul. ur. 59.
6- Italt talil Tartus.
Vaata1923 a
tähtraamat
R. Jünvetson’i trükk, Pärnus.
...1923 a
tähtraamat
R. Jünvetson’i trükk, Pärnus.
5 esimest auhinde.
5 esimest
H 1 MM 1
õllewabrik, limonadi
tehas, seltresi ja lin
naste tööstus.
Pärnus, Suur-Jõe t. nr. 10/12,
Kõnetraat 146.
Kõige maitsewamad õlled.
......... Pilsen, Märtsi,
'"
karastawad joogid, walm. suhkruga.
-Õlle linnased =
Ainuke wabrik, mis walmistab sel:-:
trist destilleeritud weest.
:-:
Tähtraamat.
1923.^
Sel aastal 365 päews:
W^5^
^^
Kenrade algab 21. märtsil, suroi — 22; juunil, sügis —
22. septembril ja taim — 22. detsembril.
IIIIIMIINIlllllIÜIIIlHiniMIIMIillllllillllfflllllllllHlIllllIlllllliM^
»Waba
wWaba
„\X7aba
„Waba
maaa on kõige loetawam leht kestis.
maa* on jühtiro leht kestis.
maa" on õige teenäitaja.
maa" annab elu üle kestis Kõige sel
gema pildi.
„Waba maa“
toob käige värskemaid uudiseid.
„Waba maa"
annab lehe tellijatele hinnata kaasa
piltidega erapooletu
nädalilehe
„Esmaspäev".
„Waba maa" kuulutustel on suurim mõju.
nWaba maa’d“ tellivad ja loevad kõik.
Tellimise ja paranduse
tööd saawad korralikult ja odawalt tehtud.
§ —
Kuldamine ja hõbefamlne.
— §
IOstan kulda ja hõbedat piira-5
K mata arwul oma tööstuse jaoks ja 1
* :-: maksan kõrgemat hinda. :-: =
|Jällemüüjatele Lõrged protsendid.
$
=
Kuldsepp A. Raudsepp, j
1Riia fän. nr. 21, Pärnus.
TSS-r ss-. «359 ^1lP9Mlll!»>!9!l.m«nM
1—
Jooge ainult
—
Reform-kohwi
==
K.UBA
——-
Xs 25
— Suurepäraselt maitsew ja toitew. —
SAADA IGAST KOLONIAL KAUPLUSEST.
,
Ladu: Pärnu, Riia tän. nr. 64.
W««««MMWMWlMZ^W^lWWWMAWzWZ888MO
Nõude- ja lambikauplus:
H
Graf
:
Pärnus, Jänesselja tän. nr. 7.,
Soowitan omast kauplusest suures wäljawali-*
kus kõiksugu seina- ja laelampe, lambiklaase, ■
emmalleeritud-, portselaan-, fajangs-, alu- S
miinium-, klaas- ning kööginõue.
Aupaklikult H. Graf.*
Ce Hla» ® e■r H@!E^a SEBIS B BEi 3 ®aassa
kõigist koetud kaupadest, nagu: jakid, kamsonid, mütsid
sallid, sukad, kindad jne. suurtele ja lastele kõige uuemal
moes paljudes wäcwes kõigeparemast wäljamaa lõngast
Peale selle weel kõik muud kaubad: schttpsud, kraed, trak
sid, naist, käekotid, rahataskud, kammid jne.
Aupakl.
Mkrtin'a kaupl.
51.
Wastu ^Endlat".
G»GG»TST»»S»G»»4»ch^Gch««»S«GVSVSS»»D•
Rüütli t.
holei Restoran jeolfiri
♦ Pärnus Hospidali t. 6, telel. 95.♦
4
J
♦ Kõige kodusemalt ja maitserikkamalt sisseseatud ♦
♦ ruumid. Sissesõitjatele alati korralikud numb- ♦
rid laada.
♦ :-: Sise- ja wäljamaa meinid — liköörid. :-: ♦
* — Esimese järgu köök, korralik teenimine. — J
£Juhatus.♦
—
17
—
Kodumaa laadad.
Jaanuar. 1. Petseris; Tallinnas hobuse laat. — 2.
Krüüdneri w., Pusu kõrtsi juures. — 7. Tartus aastalaat
3 nad ; Orgital, Märjamaal; Wõrus. — 10. Wärskas, Slobodka w. — 12. Weinjärme w. Wahu k. — 15. Petseris;
Tallinnas hobuse laat; Laekweres. Simuna kihelk. — 17.
Kolurveres, Kullamaa kihelk. — 20. Laura alewis. — 21. Ir
boskas ; Mehikoormas, Meeksi w — 22. Jmawere w., end.
Päia kõrtsi junres. — 23. Haapsalus; Malgas; Rasinal,
Wõnnu kihelk. — 24. Paides; Iõelehtmes.
Weebruar. 1. Petseris; Tallinnas, hobuse laat. —
2. Raplas; Hallistes. — 4. Wõrus. — 5. Oisus. Alliku W.,
Järwamaal; Tõrwa alewis; Keblaste M, Mihkli k. —
6. Narmas. — 9. Pärnus; Rakweres. — Audrus, reede
enne wastlapäema. — 10. Wärskas, Slobodka w.; Raasikul,
Harjumaal^; Räpinas; Antslas. — 11. Põltsamal. — 12.
Tapal. — 15. Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Lähtrus,
Läänemaal; Baltiskis; Jõgewa alewis. — 16. Wiljandis,
8 p. — 17. Tartus — 18. Nina k., Peipsiää ses w. — 19.
Paides. — 20. Laura alewis; Rawilas, Kose k, Harjumaal;
Wasknarwas. — 21. Irboskas; Muhu-Suure wallamaja
luures; Walgas. — 25. Wõrus. 8 p.; Lihulas. — 26.
Wõõbsus, — 28. Wiljandis.
Märts. 1. Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Jõgewal; Piirsalu w., Risti jaama juures. — 3. Jõhwis. —
4. Kiwiloos, Peningi w. — 5. Kirbla W., Läänemaal. —
Pitseris. — 8. Murumaal, Iisaku m; Kurista w., end.
Aidu kõrtsi juures; Tumalas, Uuemõisa W. — 9. Jakobi
kirik» juures, W^ru-Jakobi kihelk.; Hiiumaal, Emmaste w.;
Kohila W.; Põltsamaal reede enne 15. m. — 10. Wärs
kas, Slobodka w.; Wiljandimaal, Kõo m; Suurejõel, UueWändras; Watlas, Karuse kihelk; Walgjärwe w., rnd. Kitse
kõrtsi juures ; Puhjas. — 12. Ellamaal; Ardu k., Triigi w.;
Ambla w; Wõrus. — 13. Wiljandimaal, Riidaja m. ~
14. Koodijärwe W., Kambja kihelk.; Waimastwere wallamaja
juures. Laiuse kihelk; Mustjala wallam. juures; Jmawere
W., K-Uukonna m Pilistwero k»helk.; Mk'fakül ?. — 15.
—
18
—
Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Raplas. — 16. Rannu W.,
end. Kulli karjamõisas ; Rannakülas, Saaremaal. — 18.
Wõhmuta W., Järwajaani k.: Keilas; Kasinas, Tõstamaa
kihelk.; Sangastes; Kallastes Tartum. — 20. Wiljandimaal, Taewere W ; Kuresaares; Märjamaal ; Jüri kiriku
juures, Rae w.; Laura alewis. — 21. Irboskas; Ulila w.
— 22. Järwamaal, Albu wallam. juures. — 23. Malgas;
Marnjas; Leisi alewis — 24. Laiuse W., Mõra m. —
25. Waldis. — 26. Sulbi alewis; Pärnumaal, Wõlla-Kihlepas; Wana-Pranglis, Kambja kihelk. — 28. Kellamäe kõrtsi
juures, Saaremaal; Kasepere poe jnurcs, Kloostri w.; Pai
des; Pritsu jaama juures. — 31. Mustmees.
Aprill. 1. Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Juurus,
Harjumaal; Pindi W., Leeri m. — 2. Antslas; Alajõel,
Mirumaal; Põlgaste W., Wõrumaal. — 5. Wiljandis
neljap. püüle ülest. p. — 8. Pärsamaa w., Saarem; Waiwaras ;
Kaftre-Wõnnu w. — 9. Udernas, Eltva jaama luures. —
10. Ellamaal; Wärskas, Slabodka w.; Petseris; Loona wal
lam. juures, Saaremaal. — 12. Wõrus. — 14. Nina
Hummulis, Sot kõrtsi suures. — 15. Petseris; Tallinnas,
hobuse laat; Tapal; Saru wallam. juures, Wõrumaal. —
16. Woltweti-Keremal. — 18. Tarwastu w., Mustlal;
Läänemaal, Wigala kiriku juures; Rahu k., Saaremaal;
Weinjärwe w., Wahu k. — 19. K.-NSwmes; Wiitnal, Kad
rina kihelk.; Nogosi w., Luutniku m. — 20. Lihulas; Põlt
samaal reede enne Jürip; Tartus; Laura alewis; Alarvere w.; Kuresaares; Selis, Tõstamaa kihelk. — 21 WäikeMaarjas; Irboskas. — 23. Orajõe Kablis, Pärnumaal;
Wasulas. — 24. Lohusuu w., Tartum.;
Wasiseliina
wallam. juures, Wõrumaal; Petseris. — 25. Peri w., Wõ
rumaal ; Narmas; Roosikus, Zooru w.; Wõrumaal; Kõiguste kõrtsi juures, Saaremaal; Koonga wallam. juures,
Pärnumaal; Saulepi w., Warbla kihelk.; Märjamaal. —
26' Jõgrwal. — 27. Saare W., Maarja-Magdaleena kihelk.
7- 28. Taewere W., Wiljandimaal; Käru w., Lauri jaama
juures; Rakweres; Krüüdneri w., Sulaoja kõrtsi juures ;
Abja-Paluojal, Pärnumaal. — 29. Malgas; Ahja-Kärsal,
Wõnnu kihelk.; Stolbowa k„ Pankomstschi w.; Kolga w.,
Liiwal; Wõtikwere w., Waiatu kõrtsi juures. — 30. Wa"^-
19
—
Nõo M., Nõu kihelk.; Haanjas, Wõrumaal.
Mai. 1, Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Kergu alewis; Nissis, Riisipere w. — 2. Tõrwa olemis; Wändra
atewis; Äaikna w, Päri mõisa juures; Nõelas; Alamus
tes, Kõlleste w. — 3. Kawastu W.. Koosa k; Lille-Hiiekõnnus; Nuustaku alemis; Soodlas. Anija w.; Koarepera W.,
Pikkjärme kõrtsi juures. — 4. Pärnus. — 5. Haapsalus;
Palal, Kodawere kihelk. —• 6. Jarwakandis ■— 7. Põlma
kiriku juures, Peri w. — 8. Tahkurannas, Mõiste kõrtsi
juures. ■— 9. Uu^-Antsla wallam. juures; HLädcm»estel.
10. Wana-Rsosa wallam juures; Uduweres, Parnu-Jakobis;
Kuiwajõel, Harjumaal; Wärskas, Slobodka w. — 11. Reolas, Tartumaal. — 12. Pataslel, Maarja-Magdaleena iibelt;
Worus; Antslas. — 14. Karitatsi w., end. Karilatsi kõrtsi
juures; Holstre wallam. juures, Viljandimaal. — 15. Pet
seris ; Kuresaares; Tallinnas, hobuse loet. — 16. Paides.—•
18. Sangaste kiriku juures.—19. Mehikoormas. — 20. Laura
alervis; Ha'ba poe juures, Kirna-Kohatu w. — 21. Irbos
kas — 22. Wõõbsus. — 23. Walgas; Mätasküla karjamaal,
Pärsamaa w. — 26. Petseris.
Juuni. 1. Petseris; Tallinoes, hobuse lant — 5. Vil
jandis. — 10. Wärskas, Slobodka w. — 12. Poidest —
13. Woltweti Keremal. — 14. Wastse-Kuuste w., Lootmina
k. — 15. Märjamaal; Petseris; Tallinnas, hobuse laat. —•
16 Taval. — 20. Laura alewis ; Wõhmuta w., J -Jaanis;
Mustmees. — 21. Wõrus; Irboskas. — 26. Witsandis;
Laiksaare Urisaarel, Pärnumaal ; Piirsalu W., Risti jaama
juures. — 27. Põltsamaal. — 28. Rakw res.
Juuli. 1. Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Walgas ;
Haapsalus. — 3. Palmse W., Wiitna kõrtsi juures ; Poi
des. — 4. Tartus — 7. Petseris. — 8. Taog'pere wallam.
juures. — 10. Wärskas, Slobodka m.; Tarwasm w', Mustla
olemis. — 14. Leisi alemis, Saaremaal, 8 p. (riiete laat) —
15 Karksis Pärnumaal; Petseris; Tallinnas, hobuse laat —•
18 Tõrwa alemis. — 20. Pärnus; Laura alewis. — 21.
Irboskas. — 23. kuni 5. eug. riiete laat Kuresaares.
August. 1. Petseris; Tollinnos, hobuse laat; Paides.
"- 2. Pärnus, 3 näd. — 10. Kuresaares; Wärskas, Slo-
—
20
—
bodka w. — 12. Wana-Woidu wallam. juures, Wiljandimaal. — 15. Tuhalaane wallam. juures, Wiljandimaal;
Petseris; Tallinnas, hobuse laat. — 18. Loodi w, Wiljan
dimaal. — 20. Laura alewis. — 21. Jrboskus ; Laiksaare
Urisaarel, Pärnumaal. — 23. Walgas. — 25. Wõrus: Naroowa-Jõesuus. — 26. Paides ; Mõisakülas; Kaarli m,
Wiljandimaal. — 28. Petseris; Holstre wallam. juures, Wil
jandimaal. — 30. Rakweres. — 31. Helme m.; Häädemees
te!; Suurejõel, Uue-Wändras.
September. 1. Petseris; Tallinnas, hobuse laat. —
2. Taewere W., Suure-Jaani kihelk — 3. Selis, Tõstamaa
kihelk.; Narwas. — 5. Wiljandis. — 6. Meeri W., WastsoNõo m.: Wõõbsus; Wastemõisa kõrtsi juures, Wiljandimaal.
— 7. Hummuli w, Soe kõrtsi juures; Wana-Kariste rool*
lam juures. — 8. Olustwere jaama juures; Peningi wallam. juures, Harjumaal; Hallistes. — 9. Puiatu m., Wil
jandimaal. — 10. Tapal; Würskas, Slobodka w.; K -Nõm
mes; Kärstna m., Wiljandim.; Ellemaal, Saaremaal ; Puh
jas. — 11 Lelle.Hiiekõnnul. — 12. Maasi w, Tagew-rel;
Kose w., Kriuscha k.; Mehikoormas. — 13. Jsaku m.; Wal
gas ; Soosaare w, Kolga-Jaani kiriku juures. — 14. Wiitina
wallam. juures; Alliku w., Oisul; Kuresaares; Nina külas.
— 15. Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Jõgewal; AbjaPaluojal; Tammistes, Pärnum.; Saulepi w.. Warbla kihelk.
— 17. Uduweres. Jakobi kihelk.; Räpinas; Uusna M., Wil
jandim. — 18. Sindis; Sangaste kiriku juures; Alawere
w., Alawere m.; Kaarepere w., end. Pikajärwe kõrtsi juu
res. — 19. Kergu, alewis; Kogula w., Kalli !. —
20. Laura alewis; Pindi w., Leewil, Wõrumaal; Wigala
kiriku juures. — 21. Irboskas; Rõuge kiriku juures, Worumaal; Tahewa wall m. juures; Wahastu w, Järwamaal;
Pärsamaa w, Walupe kõrtsi juures; Orajõe Kablil. — 22.
Kastnas, Tõstamaa kihelk. — 23. Paides; Holdre mõisas,
Helme kihelk.; Järwakandis; Sürgawere M., Wiljandim. —
24. Wõrus; Kirbla w. — 25. Tartus; Antslas; Loona wal.
lam. juures, Saaremaal; Wõlla Kihlepus, Pärnumaal;
Paatsalu w. — 26. Pööraweres, Jakobi kihelk; Tallinnas.
— 27. Põlwa kiriku juures, Wõrumaal. — 28. Põltsamaal;
Kuresaares; Tori alewis. — 29. Ambla alewis; Kirev:?,
—
21
—
Rõngu kihelk.; Keblaste m. — 30. Haanja M, Wirumaal.
Oktoober. 1. Audrus; Petseris; Tallinnas, hobuse
laat; Waikna w, Peri m juures; Rasinal, WZnnu kihelk.;
Uuemõisa W., Mehamäel; Kolga w., Liiwal. — 2. Roelas,
end Torma jaama juures; Tõrwa alewis; Märjamaal. —
3. Wändra alewis; Lindroral, Loosi to.; Laanemetsal, Suure
kõrtsi juures, Wõrumaal; Narmas; Kawastu W., Koosa k.—
4. Kuimajõel; Baltiskis; Rõuge w , end. Sauna kõrtsi juu
res; Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk; Reolas, Kambja
kihelk.; — 5 Roosikul, Zooru w.; Lihulas. — 6. Taval;
Jõhwi alewis; Patastel, Maarja-Magdaleena kihelk. -7. Wiljandis; Hageris, Kohila w. — 8 Mustjala mõisa
juures, Saaremaal; Pukal, Sangaste kihelk — Wärskas,
Clobodka w.; Jmawere w; Malgas ; Suuremõisa W., Hiiu
maal. — 11. K.-Nõmmcs. — 12, Leemi alewis; Keilas;
Jllukal, Kuremaal; Tartus; Pärnus; Wastseliina wallam.
juures. — 13. Kurista w , end Aidu kõrtsi juures; RakWeres; Wõrus — 14. Albu wallam. juures, Järwamaal;
Petseris. — 15. Tallinnas, hobuse laat; Petseris; Raplas;
Kolomere m., Rannu w., Kulli karjamõisa juures; Saru
Wallam. juures, Wirumaal — 16 Muhu-Suure walla magasiaida juures, Saaremaal. — 17. Nuustakul; Koonga wal
lam suures, Pärnumaal — 18. Wäike-Maarjas; Lohusuus;
VZõõbsus; Kuresaarcs; Taervere w., Suur^-Jaanis ; SuuMaste k., Hiiumaal. — 19. Tarwastu W., Mustlal; Rogosi
W., Lutsniku m; Põlgaste w, Puuskarul; Jõelehtmes;
^astse-Kuuste w, Lootmina m. ■— 20. Kõlleste w., Tillel;
Laura alewis; Wana-Roosa wallam. juures; Weinjärwe W.,
Mahu k; Uue-Antsla wallam. juures. — 21. Irboskas',
Haapsalus; Loosi w. end Holsta kõrtsi juures; Kastre-Wõnnu w., end. Suitsu kõrtsi juures — 22. Kärgula w , Sulbi
alewis. — 23. Kõo m., Wiljandimaal; Moisekatsi alewis:
Kasepere kõrtsi juures, Kloostri w.; Wasulas, Tartu lähe
dal; Sooniste W, Ellamaa kõrtsi juures. — 24 Krootuse
M., Kõlleste w; Laatre w, Sangaste kihelk. — 27. Saare
W., Maarja-Magdaleena kihelk.; Leekmeres, Simuna kihelk.
*— 28. Wolrweti-Kerewaa l; Wõhmuta W., J.-Jaanis ; Puur
manni w., Pikknurme k.; Krüüdneri w, Puju kõrtsi juures;
^aogeperas. — 29. Ahja-Kärsal. Wõnnu kihelk.; Stolbomo
—
22
k, Pankowitschi W.; Wõtikwere W., Waiatu k. — 31. Mõ
niste wallamaja juures; Sindis.
Nowembev. 1 Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Ja
kobi kiriku juures, Wiru-Jakobi kihelk.; Pärsamaa W,, Mälja
külas, — 2. Laiuse W., Mõra m.; Paides; Suurejõel, UueWändras; Palal, Kodawere kihelk. — 4. Nissis, Riisipere
w. — 5 Antslas; Missi kõrist juures, Kambja kihelk. —
6. Kaarepere W., Kassinurmes; Rõuge W., end. Ala kõrtsi
juures. — 7. Walgas; Elwas. — 10. Jõgewal; Wärskas,
Slobodka w.; Lähtru w. — 11. Mõrus; Wiljandis. — 12.
Karilatsi m, end. Karilatsi kõrtsi juures; Kuresaares; Ardu
k, Triigi w. — 14. Tartus; Käru w, Lauri jaama juures.
— 15. Petseris; Tallinnas, hobuse laat.— 20. Laura alewis;
Piirsalu w., Risti jaama juures; Haibas, Kirna-Kohatu
w. — 21. Irboskas. — 23. Paides; Mustmees. — 25. Raa
sikul, Harjumaal. — 26. Walgjärwe W., end. K ile kõrtsi
juures. — 28. Moltwetis; Põltsamaal; Keilas. — 29. Korsakowos, Pankowitschi W.; Mõrus — 30. Wigala W., end.
Poti kõrtsi jnures.
Detsember. 1. Petseris; T llinnas, hobuse laat; Ta
pal. — 2. Juurus. — 3. Alajõel, Wirumaal; Walgas :
Jõgewal. — 5. Amblas. — 7. Kallas-el. — 8. Nakweres;
Wiljandis. — 10. Wärskas, Slobodka w ; Jüri kiriku juures,
Rae w. — 11. Narwas 3 p. — 12. Wändras: Martna
kiriku juures; Wõhmuta w, reede enne 15, dets. — 14. Nina
külas; Antslas; Pärnus; Põltsamaal. — 15. Petseris; Tal
linnas,
hobuse
laat;
Mõrus;
Kohilas. — 17.
Moisekatsi w, end. Kauksi kõrtsi juures. — 18. Pööraweres,
Jakobi kihelk'; Paides. — 19. Jõhwi alewis. — 20. Laura
alewis; Wõõbsus; Märjamaal. — 21. Jsborskis. — 22.
Mustmees. — 23. Sulaojal, Krüüdneri w. — 28. Warnjas;
Walgas. — 29. Wasknarwas. —
—
23
—
0
O
Malmi tän. nr. 8.
Sissesõitjaile alati saadawal
puhtad toad.
Korralik teenimine.
------- Puhtus.
Juhatus.
Pärnu ruht.
Ar s Li Ä.
Dr. Maksimow, Kuninga t. 7. — Dr. Stillmark. Kuninga
t. 11. — Dr. Lewin, Rüütli t. 49. — Dr. Kaar, Rüütli t 47.
— Dr. Kukk, Ring t. 3., linnaarst. — Dr. Siegel, Ring
t. 12. — Dr. Uustalu, Aia t. 6, maakonnaarst. — Dr.
Wares, Esplanadi 31. — Dr. Tumma, Esplanadi t. 27.
-- Dr. Martinson, Promenadi t. 15. — Dr. Tanilas, Karja
t. 14. — Dr. K. Mühlen, S.-Sepa t. 14. — Dr. W.
^ü^len, Riia L. 6 — Dr.
Loerschelmann,
linnaHaigemajas. — Dr. Dahl, Kuninga t. 21. — Dr. Nirk
S.-Sepa t. 21. —
E d u r,
maakonna loomaarst,
Hospidali t. 14, P a jo, loomaarst ja linna tapamaja
juhataja, Karja t. 11. S ir w in s k y, maakonna welsker,
S.-Sepa L. 2. Lipman n, maakonna loomawelsker, linna
tapamajas.
Hambaarstid.
Sparwaldt,
Rüütli
t. 31. — Tamm,
Ringi L 6. — Tam-
Pärnus, Riia
K 43.
1 Riiliurii^
saapatõõstus.
Kõige parem jala
nõude tellimise koht.
Austatud kaubatarw itajatele soowitan
omas tööstuses valmistatud jalanõusi wäljamaa kui ka^ kodumaal nahkadest.
:-: Kõige uuemad fassongid.:-:
Aupaklikult J. Noodapera.
Riia tän. ^43
—
25
—
man. Kuninga t. 36. — Dertewa, Kuninga L. 15. — Meri,
Ning
Ämmaemandad
Järw, S. Sepa t. 4. — Paara, S. Sepa t. 3. — Takl'
Karja t. 11. — Terrepson, S. Ohwitseri t. 21. — ArrimRiia t. 60. — Maksimow, Kuninga t. 7. — Lieband^
S.-Jõe t. 18.
Masseerijad.
A. Toodu,
W.-Kuke t. 1. —
K. Madisson,
W.-Jõet. 9-
Adwokadid
Neiman, Aia t. 8. — Leesment, Aia t. 6. — Kuusner,
Possieti t. 4. — Timusk, Suvelus L. 6., wan. adw. abi. —
Böthling, Rüütli t. 15, wan. adw. abi.
Eraadwokadid.
Wiitak, Aia t. 3. — Soosar, Lubja t. 35.
—- Jacoby, Kuninga t. 38.
Ametiasutused.
Maakonna pol. walitjus, Possieti t. 12.
Linna jsk politsei, Possieti t. 2
Kriminaal-politsei, Rüütli t 3.
Riigimaade ülem,
Maakonna metsade ülem, Karja t.
Tolliwalitsus, Mee t. 8.
Sadamawalitsus, Walli peal.
Raudteewalitsus, Rüütli t 40.
Piirikontroll, Wee t. 8
3-da jalawäe diwiisi staab, Mere t. 2.
6-da jalawäe polgu staab, Nikolai t 17.
Kaitsepolitsei, Promenadi t 1
.Pärnu maakonna maamõõtja, Supeluse t. 8.
Maksuinspektor 1 ja II jsk., S Sepa t. 22.
Rahukohtud 1 ja II jsk., linnaamelimajas.
Kohtuurijad 1 ja 11 jsk., Karja t 1.
Notarius, Kuninga 1. 1.
.
Maakonna wangimaja, Lilli t. Maakonna arestimaja, uutt.
Pärnu maakonna rahwawäe ja K. L. Ülem. Rikolui t. 6.
—
26
—
Posti-telegraafi kontor. Rüütli t. 21.
V. ringkonna aktsiisiwalitsus, W. Jõe t. 1.
Kohtupalati prokurööri noorem abi Putnik,
Maakounawalitsus, S. Sepa t. 14.
Na d 6 a fuitsf e $.
Pärnn Pank A S., Rüütli t. 42.
Pärnu Eesti laenu-hoiu ühisus, Rüütli t. 42. (Endla).
Pärnu H wastas!. kred.-ühisus, Rüütli t 40.
Pe:rogradi Riia kaubapank, Rüütli t. 28,
Pärnu rentei, Kuninga t. 5.
Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Panga Pärnu osakond,
Pikk t. nr. 9.
SeLLsimKjKd.
Endla, Rüütli t. 42. — Musse, Kuninga t. 9. — Kodanik'
kude klubi, Akademia t 5. — Wene selts, Akademia t. 1.
— Külam. selts „Iahta*, Tall -Posti t. 1 — Am. Äh. Kesk
nõukogu, Põhja t 3. — Pärnu Eesti kooliselts, Rüütli t.
55. Wigastatud sõjameesteühisus, Pikk t. 11.
Kõigi Eesti Waba10 50
22 50 riigi piirides olewate
sõidupileti
33 — raudteede
52 50 Hinnale juurdemaks E.
Punase Risti kasuks:
60
63 -—. sõidupileti pealt tunni
81 — 50 klm.
211 50 n klassis 1 mark.
97 50 M
„
0
„ 50 p.
109 50 Iga pealt üle 50 klm.
132 —.
n klassis 2 marka
148 50
III
„
1
.
180 .—.
Iga pileti peale tehak193 50 se sellekohane märkus.
Jaama nimetus
Alliku ................
Paide....................
Lauri ....................
Lelle........................
Keawa ................
Äärrileti................
Äagudi ................
Kohila ....................
Saku . . . ..
Tallinna Peajaam
Tallinna Sadam .
J. D. Levin,
Pärnus, Jänesselja tänaw nr. 5.
Alati saadawal:
nr.
Jänesselja t
PiKkimUe tsementi ja stabetunl.
4<1
Hinnad o^awad.
»1>
Jänesselja t, nr.
talla-,
>6
pinsoli-,
pastla-,
juht-,
kroom-,
schernroo- ja
kkknahku,
eht juht saapasääres! ja moorsusi,
kõiksugu kingsepa tarbeasju
On kohale jõudnud uued fas
songid saapaliistusi, suur ladu
kummikontse, saapa- ja
kingapaelu.
30
—.
1 puud — 40 naela — 16 kilogrammi 384 grammi.
1 nael - 32 loodi — 96 solotnikku ä 96 dooli — 400Va
grammi.
Seda ja teift.
LosMade söödikute wastu
topib järgmist abinõu tarwitada: Segatagu aniisiõli ja
äädikat, kummagit ühepalju kokku ja õörutagu selle seguga
—
31
—
sööma karmad niiskeks. Söödikud ei kannata seda Haisn
la põgenewad kohe loomade kallalt minema.
—ints.
Nõgesed tulus looMatott.
Ehk küll nõges kui tüütaw umbrohi tuttaw on, et
Whr fnski unustada, et temast nimelt nooremas eas wäga
vead loomatoitu saab. Professor Potti õpetuse järele
hekseldatakse nõgesed ühes õlgedega sarwloomade jaoks
peenikeseks. Seda segu süües annawad lehmad wäga Hea
Maitsega piima. Niisama wõib katkihekseldatud noori nõgeletd jahu peale riputades sigadele sööta.
Wäga heaks
Uduks on noored, peened nõgesed ka sulgloomadele.
on nõges wäga munawalge ja raswarikas toit, mille
lorduwäärtust erutrwad ollused, nagu sipelgahapu, weel
wstawad
Sellepärast tarwitatagu nõgeseid, alati ühel
wõi teisel wiisil loomatoiduks.
—ints.
^ui kanad pehme koorega mune mu^ew^dsiis ei ole nende toidu sees küllalt lupja, mida neil muna
Wore jaoks teataw osa tingimata waja on.
Ei ole seda
loidu sees nii palju olemas, siis otsiwad nad lupja müüttde küljest jne. Sellepärast on tulus peenikeseks õõrutud
Munakoori kanadele ühes muu toiduga anda. Lubjarikkad
munakoored on parem abinõu, kui kanad pehme koorega
mune munewad.
Rohkete lubja- ja woswori jagude päon kanamuna koori ka noortele, kaswawatele looma
dele, nagu wasikatele, toarsadele jne sünnis sööta. Selle°urast ei peaks munakoori
kõrwale heidetama, ega
Mlde wisatama. Lelweetsias ostawad põllumehed pagarite
kondiitrite käest munakoored kokku, õõruwad nad peeneks
söödawad kasuga noortele loomadele.
—ints.
KülmetattttÄ karramuttad.
Talwel, kni kanad ei mune soojas ruumis,
tuleb
ette, et munad ära külmarvad. Klllmawõetud mune
moib parandada, kui neid külma wee sisse pandakse,
mhu natuke soola juurde lisatud.
Wesi tõmbab külma
munadest wälja.
—ints.
—
32
—
Kui lehm lüpsa ei lase,
stis on kasulik niisugusele loomale enne lüpsmist külma
weega märjaks tehtud riie selja peale panna. See lihtne
abinõu mõjub isegi niisuguste lehmade juures, keda hea
ega kurjaga seisma sundida ja lüpsa ei ole saadud.
—ints.
Linaseemne mehelikku toust kätele anda
on küll kasulik, kuid sellejuures ei täida leotamine wõi
keetmine küllalt täielikult oma ülesannet, sest ei seemne
koor selle läbi ära rikutud ei saa ja terwed seemneterae
seedimatult wasikast läbi lähemad. Tahetakse rammust
linaseemne andmisest täit tulu saada, siis tuleks seeme
kuidagi katki pigistada ehk jahmatada ja siis meega keeta
seda wedelikku pandagu kooritud piimale sekka.
Nädalal
tuleks seda wedelikku tarwitamise jaoks paar korda keeta
ehk walmistada.
—ints.
Glauberisool Kui loswade rohi.
Glauberisool on hea loomade rohi, iseäranis niisuguste
haiguste wastu, mille põhjuseks rikkiläinud seedimine on>
Seda odawat rohtu peaks igas majapidamises kodus olema
Kariloomadele wõib umbes paar supilusikatäit, raskemate'
kordadel kuni pool naela, leige jahujoogiga (enne sooja
wee sees ära sulatada), sigadele üks supilusika täis wähese
wedela söögiga sisse anda. Kohe sette järele ei ole tarwst
toitu anda.
—tn.
Lehma udar
lüpsetagu igakord täiesti tühjaks, millel wäga suur tähtsus
on. Esiteks saadakse selle läbi rohkem piima, ja naga
tuttaw, on wiimane piim kõige rammusam, raswajagude
voolest kõige rikkam. Teiseks saab selle lädi, kui udar tüh'
jaks ei lüpseta, lehm kahju ja piimaand wäheneb. Kusaga
oli kümnenädalise Halwa lüpsmise tagajärjel hea piimas
lehm täiesti rikutud, piima and oli palju wähemaks jää'
nud ja lehm ei lasknudki lüpsa, ilma et löönud oleks. Ut*
katse näitab, et halwa lüpsmise läbi 39°/o piima wähes
saadi ja selles.1,?"0/g raswaja^ustd wäfjcm c ' kui He'p
Saapa ja nahakauplus
K. Memmel 1-Lo.
k õ ig e k a s u lik u m
Soovitan suures väljavalikus oma tööko
jas valmistatud kõige uuema moe järele
mees-, nais- ja laste- saapaid, kinge lakk,
schevroa, chroom ja suur väljavalik milt
bootikuid nais ja laste.
Gummi galossid kõiksuguses suuruses.-
:-:
Kingseppadele kõiksugu tööriistu.
:-:
Ühtlasi võtame igasugu tellimisi vastu. Töö täidetakse kor
ralikult ja ruttu. Töö headuse
peale pannakse suurt rõhku.
Pärnu Põllumeeste Seltsi poolt
L auhind, suur hõbe auraha.
Hinnad töö headusega ja tuge:: musega võrreldes odavad. ::
Aupaklikult
R. Remmel ja Lo.
k õ ig e k a s u itk u m o s tu k o h t.
Kaupmeestel
Pärnus,
*—---------- ----- Rüütli t. 51.
Kaupmeestel
o s tu k o h t.
Pärnus,
Rüütli t. 51.
—
31
korraliku lüpsmise juures. Sellepärast tuleb alati selle
peale maadata, et lehma udar igakord tühjaks lüpstaks. Laid lüpsjaid on wast wähem, kui halbu ja hoole
tumaid.
»-in.
Ärge söötke lsoMsröe!e warsZeid heinu.
Kasulik ei ole Wärsket heina loomadele sööta. Isegi
hea ilmaga, kuiwatud ja kokkupandud, läheb ta weel soojaks ja
hakkab käärima. Kui sarnases seisukorras olewat wärsket
heina rohkemal mõõdul loomadele antakse, sünnitab see
kõhuhaigust, mis teinekord kaunis kardetamad. .
On
parem kuu wõi rohkem aega oodata ja alles siis wärskeid
heinu loomadele söötma hakata.. Ei ole toidu puudusel
wõimalik niikaua ilma wärske heindeta läbi saada, siis
tuleb wähemal mõõdul korraga anda, ehk kui wõima
lik wanade heinte wõi õle hekslitega segatult. Wärske
heina tarwitamise juures on soomitam loomale rohkem
soola anda.
—tn.
Kaksikud wssitad suguLsoMaKsna.
Sagedasti toomad lehmad kaksikud wasikad.
Sel pu
hul tuleb küsimus esile, kas on need eluloomadeks jäetust
niisama head suguloomad, kui üksikult sündinud wasikad.
Selle kohta on nii õpetatud meeste kui ka tegelikkude karjapidajate keskel mõtteid wahetatud. Liljuti on üks Saksa
karjapidaja oma ja teiste tähelepanekuid kokku wõttes selle
küsimuse
järgmiselt
otsustanud: — ühest sugust —
ükskõik kumbast — wasikad olid suguloomadeks täiest:
kõlbulikud; sõnnwasikas, kes lehmmasikaga kaksikuna
sündinud; on suguloomaks
kõlblik;
kuid
lehmwasik,
kes sõnnimasikaga kaksikuna sündinud, on selleks kõlb
matu, sest et La tiineks ei jää. Seesuguseid lehmmasikaid
ei
tule
siis
põllumehel
eluloomaks
jätta,
kuna
neid suguloomadena tarmitada ei saa.
—in.
Paras losjus laudas.
Echolimaal pani üks kariloomade kontroll-selis kauemait aega tähele, missugust mõju soojad, halwa õhuga ja
jahedad, tarmilise õhumahetuseta laudad lehmade piima-
—
35
-
anni kohta awaldasid.
Tuli ilmsiks, et jahedates, puh
ta õhuga lautades lehmad enam piima andsid, terwemad
la enam haigustele wastupanijad olid, kui sooja ja Halwa
ohuga lautades. Sellepärast on joowitaw lehmi alati
laheda, puhta õhuga laudas pidada
Paras temperatuur
laudas on umbes 12° R. ehk küll lehmade tormisele miga
er tee, kui soojust paar kraadi wähem on.
Parem
lahedad, puhta õhuga ja walged, kui tuulutamata, mitmeluguste gaasidega täidetud ja liiga soojad laudad. —in
HLwitsge kärbseid!
Suwisel ajal on kärbsed suureks tüliks inimestele ja
loomadele. Mustawatimehed ei ole mitte ainult werejäbulised Purejad, waid nad tikumad ka söögi sisse ja reostarvad, kui eluruumid neid kibinal täis^ kõik kohad ja
tr kättesaadawa toidutagawara ära. Iseäranis on kärbsed
loomadele tüütamaks piinaks. Iga karjapidaja on tähele
pannud, kuidas kärbeste ajal piimaand mähemaks jääb,
^ahju, mida kärbsed sünnitawad, on küll kahtlemata suu
rem kui harilikult arwatakse. Kui palju jõudu et kuluta
Näituseks loomad endid kärbes:e wastu kaitstes ära. Peale
lelle on kärbsed kui külgehakkamate haiguste laialikandjad
mttawad. Nõnda on põhjust küllalt kärbestele sõda kuuutada Lömitamist raskendab nende kole suur siginemisWõime. Weerandtunni jooksul mõib ema-kärbes kuni 70
^una muneda, mida ta mõnesuguste mädanemate olluste
la ka sõnniku sisse paigutab ja kust kolme nädala jooksul
tarbsed mälja tulemad. Arwatakse, et iga emakärbes
aastas kuni 25 miljoni järeltulijat mõib anda.
Üks mõjuwamatest kärbeste hämitamise abinõudest on
Nende püüdmine liimipaberiga
Seda liimi mõib igaüks
a ise Malmistada: keedetakse kaks osa kolosooniumr ühe
rapsiõliga, ja kui keeduriist tule pealt ära wSetud, walatrkse
osa paksu terpentiini ja paar lusikatäit mett mõi siiruPlt juurdu ja segatakse läbi. Seda liimi mõetakse ajalehe
paberi peale ja riputatakse paber tuppa ja lauta lae alla
vvi sema peale üles. Paberid tulemad ühes selle külge
^anud kärbestega aegajalt, ära wõtta ja uued asemele
^nna. Et kärbseid laudast ja piimakambrist minema kihu
—
36
taba, on tarmis nende seinu ja lage lubjata wõi ka ainult
pritsida, kus pange lubja wedeliku kohta paar naela maarjajää sulatist juurde lisatakse.
Olla ka soowitaw lauda
aknaid siniseks märmida; kärbsed ei armastada finne walgusega ruumi.
.
, _
Suured kärbse häwitajad on pääsukesed, mispärast
mõistlik karjapidaja nende elutsemist oma lauda juures
näeb. Soowitaw on lauda lage ja seinu aegajalt luuaga
püsitaks pühkida. Et 'kärbeste siginemisele tõket teda, on
lautas karmis puhtuse ja tuima alu-põhu e-st sumisel ajal
hoolt kanda.
Mädanewaid sõnnikuhunnikuid „ei toh°ks
karjaaias ja lauda ligidal lahtiselt olla.. Üldse
on
puhtus ja puhas õhk laudas suured mastased kärbestest
Ei ole tarmis kurta, et mähe läbitõmbamat tuult sumrsel
aja! looniadele palju paha teeks.
Et kärbseid mäljas kar amaal loomadest ara Hoida
selleks keedetakse searaswa mõni minut loorberi lehtedega
ja mõietakss loomi enne mäljaminekut selle seguga. Loos
beri õli lõhna, nagu tuttaro, kärbsed sugugi ei sall:. Mää
rimiseks mõib ka kakatraani mötta, millele pisut loorber'
ja nelgiõli juurde segatakse. Weel mõrd loomi mõida
kas tubakamee, ülgerasma, nastaliinisalwi wõi mõne mu"
lehkama ainega.
' ^ts.
Bahjosi tööga kurnatud hobuseid
mõib jälle jõusse saada kui neile järgmise retsepti järelt
toitu walmistatakse: 2 toovi - igistatud kaeru, 1 Loop tufukliisid, 1/^ Loopi linaseemneid ja söögilusika täis soola sega
takse segi ja walatatse siis edasi, segades niipalju keem'
mett peale, kui sisse mõtab. On me segu, mida puu no>
stes walmistatakse, pikkamisi umbes 5 tunni pärast än
jahtunud, siis söömad hobused seda suure isuga ja taga
järg on ütlemata hea.
Tähendatud portsjonist jätku
hobusele üheks päemaks muu toidu körival.
Segu tule
iga päem uus walmistada, sest et ta ruttu Hapuks lähe"
"
—in—
Hoönj^ kõhEe^nd F^bja Põlstitu Wallis
on maarjajää (alaun) hea rohi.
Umbes kanamuna suurust
—
37
—
tükk maarjajääd sulatatakse voole toobi wee sees ära ja
Pritsitakse seda wedelikku lõhkenud kabja prao wah?le, kus
juures hobuse jalg üles tuleb wötta. Enamisti mõjub
juba ühekord-ne pritsimine ja põletik kaob harilikult teisel
Päewal.
—in—
Hobuste peaksirä.
Sume ajal olen tihti näinud, et hobustele nimelt
kartulid kündes riidelt kotid pähe pandakle, millega neile
teekäikudel kaeru antakse. Niisugusel miilil hobule luu
lulgumine on loomale hirmlaks piinaks ning raskuseks
ja teeb ka hobule ferroifele kahju.
Tahetakle et hobune miljo ääres kündes ehk kartulaid
mullates mitte mõnda suutäit wilja ei pea mõtma, või
kartulipeaileid üles kiskuma, siis pandagu temale märgult
kott pähe, mida manalt märgult mõik valmistada ehk Ka
lelle jaoks päris kududa
Niisugune mõrgukott ei luba
hobufel kõrtki miija rikkuda ega kartulipeaileid üles kis
kuda ning ei tee talle ka mingisugust maema ega kahju
Abinõu hobuste lõutdbe wastu.
Kui märgata on, et hobune lõutõbe (paiguti ka poleks
nimetatud) hakkab põdema, uis korja heina puru, pane
need hobule peakoti lisle, ja Kotiga mõneks minutiks
keema meeste, künni Küllalt läbi on lagunenud ja palaWaks läinud. Wee feelt majja mõttes tuleb umbes pool
õlleklaasi täit terpentiini peale kallata sa niisama palamast
Hobusele Kott pähe panna. Peab aga vaatama, et purud.
Kutte nii kõrgelt koti fees ei ole, et hobune nina ära põle
tab. See on hea abinõu ka hobule köha vastu
Looma
tuleb külmetamise ja läbifõmbaja tuule eelt hoida.
Kabja kitt.
Kui hobule kabi lõhki on, siis mõib feda järgmiselt
Valmistatud Kitiga kinni panna: 2/3 ofa gutapertichat ja 1/1
ala amn^oniaki maiku sulatatakse kokku; kui kabja lõhe
hoolega on puhtaks tehtud, liis surutakle loojaks tehtud
noaga nimetatud kitt lõhe fisfe. Peagi läheb liis segu nii
kõmaks, et ta rautamise korral ka naelte sislelöömilt wäija
—
38
—
Kannatad, Kuna ta kapja enam lõhkuda ei lale. Kui ko
dule lõhkenud kapja varakult ei ramitfeta, liis wsib ta
põhjalt mädanema hakata ja kabja koguni ära rikkuda.
—in-
Hobuste äraddrdunud rind.
Paljud hobulepidajad näikle hobuste kätkile rinna
kui igopäemase nähtuse peale roaatama. See aga on:
hobustepidajate luure hooletute ja laiskute rohi; wSib jul-;
gesti kinnitada, et kümnes juhtumites fulemad ühekta mehel
hoolimatute läbi mõnikord ei ole rangid parajad, rangi
padi on roõõriti liste pandud, ehk jälle on milt tolmu ja
prügiga kokku lastud minna, misläbi peagi rooldid lünniroad, mis hobule naha katki õõruroad ja hobulele rualutaid
Kaamu tünnitamad. Äraõõrutud rind on aga tdäd tegemal
hobule! mäga raita paranema. Tuleb ka teda ette, et ran
gid hobuste rinnahaaroede tünnitajad ei ole, tett ilma
tööka leisnud hobutele, kui teda raskeste tooste pannakle, juh
tub feda ka ette tulema. Siiski tee on juhtumine. Iga
hobute rangid pearoad asjatundja mehe tehtud olema ho
bule oma kaela järele Saaroad rangid hobute kaelalt ära
roodud, peab kohe roäikete kepikesega rangipatja nõnda
kaua kloppima, künni padja feelt rooldid täiesti era kaoroad ja padi puhtaks läheb.
Hobule Kael tuleb
alati puhtalt hoida ja rangipuud niimoodi
teada,
et rangid roedamile juures ennast täies nurgas roastu
hobule kaela hoiaroad. Iga raske töö järele on roäga hea
rangili roähe aega hobule kaelalt eemale hoida ja nii rinda
liialt palamuselt jahutada. On päeroa töö lõppenud, peod
hobule rinda külma meega pelema, et rinnas mitte
higi läbi lõhed ci tekkiks.
-Kui hobuste peremehed
rohkem täheiepanu farnaste päikeste asjade peale pöörakliroad, jääks meie kallitel roeoloomadel palju roaeroa,
mis nad nüüd oma haige Kaela päralt kannatama pea
road, kannatamatu.
-—jnts.
44 ’ * 4 'M 4 -2 ♦ 4 1 4 »^44
♦J. Küstnerl*
|paewapnBitoMa|
waimistab igasuguseid üks^
mõtteid ja suurendusi.^
J Nõudke minu maatekaarfe Pärnu linnast
^
2
ning ümbrusest igast raamatukauplusest, d
^Pradsmanni t. nr. 11 Pärnus.^
00444444440444^444
- -----------———-—-—----------------- - *
Nii-, OMi- li Wltep^e liti
M. Pawlnwsky, Pärnus
minial ih. 6r. 6. ilmastu sala Kilas
Soowitab suures wäljawalikus
:-" kõiksugu kaupasid. :-:
Kõige parem ja kasulikum ostukoht
:-: :•:
kaupmeestele.
:•:
M. Pawlowsky, Pärnus, Nikolai t. 6.
Linnaameti maja wastus.
Jnsener A. G. Adleri
mehaaniline puufööstus
Jänesselja fanaa) nr. 1, Pärnus
walmistab hulg&wiisi:
Reis ümber ilma,
korgipistolisi,
hüppamisnööre,
maalitud loomi,
’ Eg
käärisi,
Wedru pesuklambrid, nuiad,
maja
puust nööbid, piibud, pitsid,
tarbed.
rosettid elektri sisseseadeteks,
«B N W M K SN S
Pinaale,
sulepäid,
märmialuseid
jne.
MM MMM MMM!
A
Kõige kasulikum riidekauba ostukoht
on Rüütli tän. G. Tölp'i riidek.
4^
Palitu, ülikonna ja kleidiriided,
aknakardinad? päewatekid.'
rss^
L^
4^
Kõige austusega
4^
—
Rüütli t. 55.
G Tölp
^-
^^^^
Kuld- ja hõbeasjade
hõige korralikum ja odavam valmistamine, paran
damine, graroeerimine, metall- ja gummitemplid,
ukse- ja risti- nimeplaadid jne.
Iseär. kõigeadamamait kuld laulatuse sõrmused.
Pärnus, Riia tänaw nr. 57.
Walmistan igasuguse nahast kõigeparemas . hääduses
meeste-, naiste- ja lastesaapaid ning wilt tuhwlcid ja potikuid kõige uuema moe järele.
Töö kiire ja korralik. — — Hinnad wõistlemata odawad.
Austusega M. Leinasaar
^^^^-^ ^MMMA^W G'^WT»'E^.E!7ri^^WWAWILõLWLWlLL-LiSL
3uukselöikamise äris
mõetakse roastu tellimisi patside parukate jne. peale.
Ostan kõrge hinna eest mahakukkunud ja äralõigatud
: -:
:-:
juukseid.
:-:
:-:
---------- Wõtan vastu teatri töid. ------Riia tänaw nr. 87,
wastu Wene surnuaeda.
H L0 HUa
Pärnus.
Raotud künni k. 12 öösel.
käimise klassi köök.
Alati
saadaval maitserikkad
hommiku-,
tõuna- ja õhtusöögid.
------- Lõuna k. 12 künni 5 p 1.
------------
Cinelauas suures u^ljumalikus köiksu:-: gu jooke ja delikatess.
: :
1. kl. biljardid, geegel ja
piramiidid alati tarmitada
Korralik teenimine.
Puhtus.
Aupaklikult
Juhatus.
ae
3H
EsESHslE
Kinnitus aktsiaselts
Eesti-Cloid“
^VCull MVIU
mölab roasfu Pärnu linnas ja
maakonnas
fulekinnifusi,
toeokinnifusi,
laewakinnitusi
(kaske),
elukinnitusi.
Peaagentuur loh. Cinde läbi,
Uus tänaw nr. 12, telefon 121.
Agentuurid:
J. Tannebanm,
H. Heumann,
Akadeemia tän. nr. 1
Kuninga t. nr. 19, tel. 156
KinnlisgE oma ela ja earaiiut tauni istel aeg ! 1
9E
44 24 4 44 44 4 4 tz4s 4 4 -444 444 K444 44'4 4
^♦^^♦^❖^^^^❖^^♦♦♦t
K. Lwer5i
apteegi rohu» ja
wärwikauplus
Pärnus, Riia iän. nr. 54.
Saomitab omast kauplusest:J
kõiksugu arstirohtu ja häid5
lõhnaõlisid,
4
seepisid,5
puudrid,J
kreemisid,
juukseruett
4
ja kõiksugu ilu- ja muud kaupa. §
«« Binnad roomalikult odawad. »»*
Aupaklikult
L
H. Groers.j
^♦'^^♦^^^♦^^❖^♦^w
J3\^-~l ^^EE===1
^==^3^
WMU Jri$löl1
Pärnus, Rüütli t. nr. 45.!
Rikkalik einelaud, liköörid ja napsid |
kõigeparematest wabrikutest.
ESIMESE JÄRGU KÖÖK.H
]Sissesõitjaile alati puhtad numbrid.
1 — — —
Teenimine korralik.
— — —J
Foto „BALTIKA“
Kuninga 1. nr. 38.
Üleswõtmine piiewa- ja kunstwalgugega — ka väljaspool töökoda.
Suurendused elusuuruseni — ka loomulikkes wärwes. Palun proove
tähele panna!
Alati saadawal maitserikkas wäljawalikus: palitu-'
•‘ülikonna- ja kleidiriideid, head plüüsi mantliteks’
sammetit, igasugust kleidi ja woodri siidi, barchi ja
pesuriideid, wateeritud, willaseid ja pikee tekke,
tüll kardinaid, mööbliniet, wahariiet, rätikud, kaela
sidemed, traksid, kindad jne. jne jne.
WÕ1MALIKULT ODAWATE HINDADEGA.
Aupaklikult: K. Koppel
Endine Ä Sakatow.
oopooooooooo□ oonKM3opaoopoocooaaanO
hMn1
U^NZ^S ISOoM
Pärnus, Hommiku t. nr. 5.
Asutatud 1899 a.
Wöfan wastu kõiksugu tellimisi ja parandusi õmblus-,
kudumis- ja kirjutusmasinate ning koorelahutajate, püsside,
revolvrite, jalgrataste ja füüsika-optika aparaatide p ä ä 1 c<
Samuti saavad tööd joonistuste järel korralikult tehtud.
Soomitab suures malibus:
toiduaineid,
tubaka saadusi,
maitseaineid,
tualett- ia)
seepe,
maiusasju,
pesu-)
puuvilja,
lõhna-õtisi,
kala ja
wineer kartonge,
lina
'
laste toole,
iga päev värsket „ spordi kärusi,
pärmi,
„ mänguasju.
.T T T T ^ T ^ TK.K K K K K KK
MM suurel ja väiksel arvul.
........ ====—--------- - - ------ -.
:^.^ W MU«W MWWz
* Raamatukõitja *
IWMMI
X^ Pärnus Karusselli tän. 35
X
^r== Cesfuks. --------
$
X Teen kõiksugu raamatuköitmise töid korra-^
Mi tikult, ruttu, odavalt, iseäranis kasuliku ;A
Mr ------ 1--------------------------- ------------------ —"3
E? tingimistega maa seltsid raamatukogudele. ^
1
Sealsamas valmistatakse kõiksugu palme-
» kirju nõudmise, süüteo ja puhtakasu ning ^
tulumaksu asjus.
Austusega
H. Brro.
9
XXXXX##XXXXWXXXX
Õpetajate osaühing
„hiit“ Pärnus
Rüütli tän. 40.
Linna walgesmajas.
Raamatu, õpiabinõude ja kirju:-: fusmaterjaaii kauplus. :-:
Soovitab 0dawafe hindadega suu
res wäjawalikus igasuguseid kooli ja
kantselei tarbeid, nagu:
Kooliraamatud, Eesti ja ^võõrakeelne kir
jandus, maakaardid, gloobused, füüsika ja
keemia kabinetid, kompassid, luuped, mik
roskoobid, stereoskoobid,
kunstipildid,
raamid ja kujud, spordi tarbed (jalgpallid,
suusad j. n. e.)
Kontori ja protokolli raamatud, arwelauad,
schapirograafi lindid, kõiksugused tindid,
tindi pulber, templiwärwid ja padjad.
Kopeer paber 25 wärwis, Soome ja Riia
— — —
paberid.
— — —
Jällemüüatele ja suuremal mõõdul ostjatele
hinnaalandus.
W ^W V
Esimene, kõige wanem
Julius Hsrroberoer
^1
miinilAlati suures walikus saada wärskeid ja maitsewaid
kooke, torte, kohwisaiu
'v « x s w
P ärn u s, Nikolai tä n a w n r. 18.
00000000000000000C
ja mitmesuguseid maiusküpsiseid,
kompwekke jne. jne.
Tellimised täidetakse ruttu
ja korralikult
000000000000000000
Ü. Toom.
Paberi- ja kirjutusmaferjaaii kaugtuled
Rüütli tän. nr. 51 ja Riia tän. nr. 42.
Sooroitan odaroafe hindadega suures mäljamalikus paberit, paberikaupe, kirjutufe-
joonitufe- ja bürootarbeid,
maak suuremal ja wakemal armul.
Kaupmeestele ja õpetajatele 0/00/0
Rustufega
Kõige kasulikum on siis minu poole pöörata :
1. Kui on teil waja paerguse aja kõige paremaid
** jalgrattaid. —2. Kui teie wanad ja katkenud rattad parandusi
nõuamad.
3. Kui rataste juures uusi osasid ehk gurn'
misid waja.
Siin saamad ka
manad rattaraa'
mid uuesti Üle
emmailleeritud
(peale põletuse
teel märmimine)
Inglise kõige pa'
remate wärwi'
dega, kui ka kaunistatud ilu ornamentidega.
Rutake oma tööde andmisega juba sügisel, nii et
::-:: järjekorras tarmiduse ajaks kätte saate.
Minu kauaaegne praktika wabrikutes selle töö alal
^ubab loota, et teie soomid rahuldamalt täita mõiv-
«"^t*kella-tSSbe
meister
----------- Riia tänaw nr, 56. --------------- *
enne Petrogradis: Newsky
Spetsiaal parandused :
Stoppuurid,
Cüronogrsphid, ♦
Chronometrid,♦
Sammumõõtjad j. n. e.f
A
Ja igatsugu komplitseeritud kui ka liht uuride ja
kellade wastutaw parandus.
--------- 20-ne aastane praktika.
-------------- ♦
Prillid.
::-::
Prilli raamid.
::—::
Klaasid, f
—— Riia
tänaw nr. 36.
=====--
4
F. Smirnowi
riide-, naha ja
:-:
ParnnS, Zänesselja t. nr. 12.
:-:
Endise Wene monopoli ruumes, laadaplatsi nurgal),
soowitab alati suures wäljawalikus
häid talla-, pinsott- ta paätisnahku
ning kõiksugu
«- -- riidekaupa. -- -Linnad wõistlemata odawad.
Aupakl. F. Smirvow
Valmistame riigi ja omavalit
suse asutustele, seltsidele kui ka
Eraisikutele igasugu
metall- ja kummi-
^^^^.
Ladus:
templivärvid,
i/F/LMVI L M värvipadad,
v
Ä. LIIV
Ä pitsatilak,
Austusega:
^. lõriseb & A. IliiV.
Pärnus, Karusselli tänav 37.
Kirjalikud tellimised täidetakse suurema hoolsusega.
Eesli Kindlustuse sells
oma Pärnu ofakonna kaudu, mis asub
Pärnus, „enäla" feltfi majas
Pärnu faenu-hoiu ühifufe ruumides,
========= mõlad —
..^=
Kinälustulele tuleõnnetule wastu
linnas, kui maal hooneid, taakraami, «vabrikute ja
töökodade sisseseadeid, põllumajanduse inwentaari,
pällufaadufi, kaupafid jne; kindlustab Kodule maja
pidamise asju, põllumajanduse inwentaari ja muud
murdmargufe ja rõõmimile wastu,
toimetab elufcindlustuft.
Selts on asutatud 1907 a.; töötab Vastastikkusel alu
sel ; iga kinnitaja on feltfi liige ja lellega ka feltfi
tegewule juhtija ja tema fihtide määraja. Selttil,
kui «vastastikkusel, ei ole aktfionääre, ei ole sellepä
rast ka kellegile diwidenta maksia, mispäraft fiin
preemiad odowomad on.
Praegu on feltfil Üle 7000 liikme, kinnituste Kogu
summa ulatab üle 2,000,000,000 marga, tagamata
Kapitaalid üle 2,500,000 marga.
Suuremad kindlustused saamad edalikind:-: :-: lustatud kuni 90% mõrra. :-: :-:
Kindlustage oma warandulf ja elu
----------- eesti Kindlustufe Seltiis. ------=
„61ektra"
Alati suures mäljamalikus saada määrustes ettenähtud
elekfrifraafi L elektri-tarbeasju
I. sorti lambid ja taskupatareid „€eku“, peale
selle baromeetrid, aurukatla ja masinate armatuurid,
torupürstid ja 91iriided.
Toimetab igasugu elektri sisseseadete ülesseadmis
ja samuti ka manade ümbertegemisi.
Tehniker
R. Sprooge,
Põhja tän. nr. 5.
Turu platsi mastu.
Cflftelpanemileks kaupmeestele ja
kaubafarw. Ühtlustele.
♦
Pärnus, Nikolai tän, nr. 12.♦
♦♦♦»»♦♦»♦»»*»+»»»»»»+♦ ^M^H^
Soowitame oma astatud kssbatarwitajateLe:
Kantselei ja poftoaberit, kirjaümbrikud, wihud ja
kaustikud igas suuruses ja headuses, suurel ja wäiksel arwul; weewärwid, pliiatsid, gummid ja muud joonis tüse ja kirjutusabinõud; tinti pudelites ja klaasides, hea d
Inglis tindi pulberd. Juur wäliaw?lik piltpost
kaarte, albomisi, krepp-, siidi ja klantspaberit, pappi
^gas paksuses. Igas kuus uued E est i, Saksa ja
Inglis moodulebed. Suitsetajatele: paberossid, tuba
kas. hülsid, piibud ja tuletikud.
Ajalehtede üksikud numbred, tellimiste ja
kuulutuste was tu wõtmine ja uuema kirjanduse müük
Austades P, Rutfo K Ko.
Kirjanduse, kirjutusmaterjali ja pudukauplus.
—
Jänesselja t. «r. 4.
Kõnetraat 137,
r~
Pärnu kompmeki wabrik
«Progress"
Asutatud 1903 a.
Omanik €. Wesset.
Pärnus, Malmi t. nr. 16.
Sooroitab oma austatud kaubatarroitajatele suu
res mäljamalikus igal ajal kõiksugu häid pürgi
ja paberites Kompwekka, marmelaadi, sKõik kompvekid saamad malmistud peene
maitselisest, puhtast, heast materjalist. Kauba
headuse eest täielik mastutus.
Palun oma austatud kaubatarmifajaid
ise sisse astuda.
UIMI»!«MMIMMMMMMM»M»«»«»«»«««»«»
Tööstus on „Töö"
Pärnus, Hommiku t. nr. 8,
(waksali juures omas majas) kõnetr. nr. 108.
======
I.
Teeb järgmisi töid: ======
Willatööstuse osalondes
(11 masinat)
kraasitakse ja kedratakse willu.
Willade wastuwõtmine omas majas, Pärnu Ma.
janduse-ühisuses, -Killingi-Nõmmel — Hra Kiwiselg'i
kaupluses, Jakobis Hra Lusik'i juures ja mujal.
ukse
j
aida)
tnäratva]
naelad 1—7"
Hobuse, looma
köietam, ketid
kerese-,
mafina,
ahju-,
tsilindri.
peldiuksed,
koorelahutaja
raud witsa,
ja wärnitsa õli,
põletatud ja petroo eumi,
feebikiwi,
okastraati,
ukse) A tökatit,
akna
' « tõrwa,
wärawa)
katusepappi ja
wankrimääret,
laua
las
5
seinu
latri
ja nende ikksiknd ssad ja
tormilatred,
emallleeritud,
plekk ja port
selaan nõud,
ohja- ja köie
nööri,
Walged pajad
ja humalad.
S. Gordini kauplus
Hinnad Wõistlemata odatvad
Pärnus, Jäneselja t. nr. 9. Könelraat 152,
]G
Kitsa ro pali ne
Pärnust — Wiljandi — Tallinna
R. nr. 6
Ja ö mad
Talli, nr. 1,5, 5, 9, H, 12
Tallinna Sadam $
Tallinna uäike @
Ciitoa nr. 11
ITlänniku
Saku
Kiisa
Kohila Q
Cohu
Hagudi
Rapla 41
Keatoa
lelle nr. 7
Käru
Kola
Türi nr. 16 @
Käretoere
Ollepa
Wõhina
Olustroere
Sürqamere
Wiljandi •
Sinialliku
Coodi
Õisu
Halliste •
flbja
mõisaküla nr. 15 •
Woltroeti
Kifingi-Flõmme
Siigaste
Riisselja nr. 4
Surju £
Waskrääma
Papiniidu
VaataA-äw.
Rudolf E$pe
KALENPER
Riide-, pudu- ja ^
ko...A-äw.
Rudolf E$pe KALENPER
Riide-, pudu- ja ^ koloniaalkauplus Wastseliina alewis.
Lugupeetud kalendri lugejad ja kaubatarwitajad! 5 aastat tagasi algasin wagusid ajama oma kaubanduslises tegewuses ja rahuldusega room tagasi roaadata oma käidud teed — minu töö ja roaero ott wilja kandnud. Palju tuli roõidelda waenuliste roastu. Minu siiailmumisel roõeti wastaste poolt sõjakäik suure kisa ja käraga ette, tõrwati ja siunati nagu seda keegi oskas, loobiti kaikaid kodarate roahele, et mind Wastseliinast wälja tõrjuda ja isegi päevi,selleks määrati kindlaks. Õiglane läbikäimine rahwaga ja korralik kaup olid mu sõjariistad, millega tõrjusin teelt kõik need takistused ja wäiklased wastutöõtamised. Mitte nende eeskujul, kes üleöö rikkaks tahawad minna, waid aastate kestel, kokkuhoiuga, ennastsalgawa töö ja kaubatarwitajate kaasabil jõudsin niikaugele, et roõin rahulikult omas majas oma lugupeetud ostjaskonna nõudeid rahuldada. Minu sihiks pole aleroit ja ümbrust reklaamlaudadega ülekülroada, mail) pakkuda kõigile ainult roäärtuslikke kaupe ja seda kättesaadaroaks teha, wähese tasu ja mitmesuguste sooduste roaral. Tänutundega sooroin oma ärisõpradele ja kalendri lugejaile
Õnnerikast uut aastat! Austusega 91.
(ŽBpC.
-------------
Esimene aastakäik.
-------------
R. Espe 1930 a. kalender. Sel aastal on 365 päewa.
Markide ja lähenduste seletused: G — noorkuu. 3 — esimene weerand. ® — täiskuu. C — rottmne weerand. nt. = minut; p. = püha, päew, pärast; e. I. = enne lõunat; p. l. = pärast lõünat; ** = ametlikud pühad.
Aasta-ajad. Keroade algab 21. märtfil Kell 5. Sumi algab 22. juunil Kell 0. Sügise algab 23. septembril Kell 15. Taime algab 22. detsembril Kell 10.
Pühap. 23 24 Esmasp. KolmeZ. p. 25 Teisip. I k. 5 hom. 26 Keskn. 27 Neljap. 28 Reede Paarvli p. 29 Laup.
^ 12 13 14 15 16 17
Pühap Esmasp. Teisip. Rejfn. Neljap. Reede
Tükike Wõru
30 31 korjuse p. 1 2 @ kell 0 öösel. 3 Tõnise p. 4I
haridus- ja arenemisloost.
Cndine 9p. ?, Karllon aiutas Wõrus 1900 a. efimefe Eesti raamatukaupluse Dr. ?r. R. Kreutzroaldi majas ja „Kalemipoja* kirjapanemise kohas. Järgnelid omanikkudeks Toomas Uustalu, end. kooliõpetaja ja „Laste Kaleroipoja" kirjutaja, keda 1906 a. politiiistel põhjustel Siberisle saadeti, kes Soome tagati põgenes 2
Näärikuu. Uus kalender
18 Laup. 19 20 21 22 23 24 25
Pühap. Esmasp. Teisip. Lesin. Neljap. Reede Laup.
26 27 28 29 30 31
Pühap. Esmasp. Teisip. Lesin. Neljap. Reede
31 p.
\V, ITlälest.- ja tähtpäemad kai.
€ kell 18 õhtul.
Paawli ümberp.
D kell 21 õhtul.
5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18
Päike tõufeb: fäheb looja: V jaanuaril kell 9, 02m. kell 15, 51 m. 11. > n 8,55 „ „ 15, 47 . 21. „ „ 8, 42 „ „ 16, 08 . ja [eal hukkus. Samal ajal oli äri kaasomanik end. Õpetaja I. fidamion. Raamatukauplus läks 1906 a, ostuteel praeguse omaniku end. õpetaja 5. Songi kätte, keda 1905 a. politilistcl põhjustel ametilt roallandati. 1912 a. mõideldi raamatukaupluse juure ka trükikoda, mis oma aeg ainsaks oli ja „Kultuura* nime all töö tama pidi, lett Wene mõimud kortlid ärVcttemõtjate
rahmuslitt maimu ja mõimu ning rahma poolehoiu kasroamift. Kaasmditlejateks olid iamalajal etteroõttes 1. Puderlell ja Cätilt kihelkonna kooliõpetaja fl. Zinn (roarjunimi) nii roõib S. Songi (end. ?. Karlloni) raamatuäri tänarou oma 30 a. juubelit pühitseda.
Haid loomapeetide, sroette, Porgandi ja kaalikate, samuti aia-, keedutvilja ja lillede
seemneid ^ N. Espe kauplusest, Wastseliinas. 8
Jürikuu. Uus kalender
malest.-ja tähtpäeroad
30 p. w. kai.
**18 Reede 19 Laup.
Suur Reede.
5
**20 **21 **22 23 24 25 26
Pühap. Esmasp. Teisip. Leskn. Reljap. Reede Laup.
7 1. Alest. p. 2. „ ,, ^k.Oo. 8 9 3. ,, „ Jüripäew. 10 11 Markuse p. 12 13
27 28 29 30
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn.
6
G k. 21 õhtul. Tuule ristip.
käike tSuleb: I. aprillil kell 5,43 m. 11. „ , 5,14 0 21. * , 4,47 .
14 15 16 17
Cäheb looja: kell 18,53 m. „ 19,16 e . 19,38 .
mis on Ulüügil R. Espe Wvvlimvvj kaupluses, on tellitud seemnewilja ühisustest, mis laseb müügile ainult kõigeparemat jct idanemiswõimelisemat seemet, seepärast ostke seemned ainult
R. Espe kauplusest, Wastseliinas.
9
V.
Mai
Uus kalender
malest,-ja tähtpäeraad kai".
**1 Neljap. 2 Reede 3 Laup.
1. mai püha.
4 5 6 7 8 9 10
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
i 21 J k. 19 õhtul. 8 22 Z- 23 Q24 25 26 Nigula p. ?■ 27
töiftitib ja wikatilaaste saadawal HLLdel tingimrstil
R. Espe kaupl., Wastseliinas. 14
Heinakuu. Uus kalender
31 p.
w. ITlälcst.-ja tähtpäecuad kai.
18 19 20 21 22 23 24 25 26
Reede Laup. C k. 1 õõsel. E Pühap. (Eita p. — Esmasp. Teisip. Maarja-Magdal. D: [päero. £ Neljap. Reede Jakobi p. G k. 23 ö. Laup.
5 6 7 8 9 10 11 12 13
27 28 29 30 31
Pühap. Esmasp. Teisip. ftejfn. Neljap.
14 15 16 17 18
I. II. 21.
Olewi p.
Päike tduleb: juulilkell 3,10 m. . » 3,22 „ . „ 3,40 „
Cäheb looja: kell 21,23 m. , 21,14 „ 20,58 .
Saiajahu, herkulest, riisi, mannat ja tatratangu -------------- -
saadawal
------------—
N. Espe kaupluses. Wastseliinas. 15
Viil
August
Uus kalender
ITlälest.-ja tähtpäeroad kai.
1 Reede 2 Laup.
19 20 21 22 23 24 Kristuse selet. p. 25 26 ® k. 13 p. l. 27 D
3 4 5 6 7 8 9
Pühap. Esmasp. Teislp. Keskn. Neljap. Reede Laup.
10 11 12 13 14 15 16
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
17 Pühap.
f. 14 p. I.
28 29 30 31 1
Lauritsa p.
Rukki-Maarja p.
2
3 C k. 14 p. 1.
4
fiaialliinnvltaludi
lõhnas eebid, juukse- ja lõhnaõlid müügil
K. €spe ZzcmpZ&sses
.
Wt&sl&eliim ols 16
Löikusekurr. Ilus kalender
31 p.
mälest.-ja tähtpäeroad kai.
18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup. Pühap. Pärtli p. Kk. 6 hom. Esmasp. Teisip. Äeffn. Neljap. Johannese surma p. Reede Laup. D k. 2 õõsel. 31 Pühap. päike töuleb: 1. augustil keil 4,02 m. II. . , 4.?4 » 21. , . 4,45 „
5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16 17 18
Läkeb looja: kell 20,36 m. „ 20,11 „ » 19,46 .
Naiste siidi-, siidi floor-, floor- ja puuwillasuteke
igas wärwis ostate Teie hästi ainult R. E S P E kauplusest, Wastseliinas.
IX.
September
Uus kalender
Mälesl.-ja tähtpäcroad kai.
1 2 3 4 5 6
Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
7 8 9 10 11 12 13
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
14 15 16 17
Pühap. Risti ülendamise p. Esmasp. C k. 23 õhtul. Teisip. Keskn.
„KUULUTRJfl” Tellimise hind: aastas postiga 50 senti, pooles aastas 25 senti, wõib ka postmarkides tasuda. Slt&dje&ss: ,,Kuulutaja** Wõvus.
18
Mihklikuu malest.-ja tähtpäeroad
Neljap. Reede Laup. Pühap. Madise p. Esmasp. k. i4 p. l. Teisip. Sügise ai. fieffn. Neljap. Reede Op. Johannese p. Laup. Pühap. Esmasp. Mihkli p. ® f.17 5. Teisip.
5
Uus kalender
18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
30 p. w. kai.
e
Päike tõuked: 1. septembril kelt 5,10 m. 11. * „ 5,32 „ 21. , » 5,54 ,
6
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
Cäheb looja: kell 19,15 m. „ 18,46 „ „ 18,17 „
993£uuluteija.“ saadetakse waewalt posti kulude eest tellijatele kätte, jagatakse hinnata rahwa sekka ja kleebitakse linnas nähtawale kohale ning wõimaldatakse igal pool nähtawal kohal hoida. Kasulik ja odaw lugejaile ja kuulutajaile. 19
X.
Oktoober
Uus kalender
ITlälest.-ja tähtpäemad kai.
Leskn. Neljap. Reede Laup.
Maarja kaitsmise p. 18 19 20 21
5 6 7 8 9 10 11
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
Lõikuse p.
12 13 14 15 16 17
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede
1 2 3 4
G k. 21 õhtul.
22 23 24 25 26
-
Lolletamise p. C k- 7 hom.
27 28 29 30 1 2 3 4
Portselaan
kõõgitarbeid saadawal R. Espe kauplusest Wastfettinas. 20
Wiinakrnr. Uus kalender
31 p.
w. JTlälest.-ja tähtpäeroad kai.
18 Laup.
5
19 20 21 22 23 24 25
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
6 7
26 27 28 29 30 31
Pühap. (Esmasp. Teisip. Keski,. Neljap. Reede
G k. 24 öösel. Kaasani-Maarja p.
Simuna p. J k. 11 hom. Lut.-usu puhast, p.
Päike tduleb: l. oktoobril kell 6,15 rn. 6,39 „ tl. 7,01 . 21.
8
9 10 11 12 13 14 15 16 17 18
£äheb looja kell 17,49 m. „ 17,20 ?> p 16,53 »
Suures walikus uutes mustrites meeste
kaelasidemed, siidi- ja willased sallid on müügi! N. €spe fecrsfpteses Wastseliinas.
XI.
Rotvember
Uus kalender
Ulälest.-ja tähtpäeroad ~w. kai.
1 Laup.
Pühade päew.
19
2 Pühap. 3 Esmasp. 4 Teisip.
Hingede p.
20 21 22 23
5
Rcjfn.
6 Neljap. 7 Reede 8 Laup. 9 10 11 12 13 14 15
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
® 112 päewal.
Märdi p. L k. 14 p. I.
24 25 26 27 28 29 30 31 1 2 3 4
16 Pühap. 17 Esmasp.
OPILASEP! Igasuguseid koolitarbeid on saadawal K. Wastseliinas.
weres kaks p. 6. Wihulas. 7. Kallastes kaks p. 8. Wiljandis kaks p. 9. Arawetel. 10. Jüris, Sadalas, Mõisakülas, K.-Nõmmel, Ahja w. Läänistes. 11. Narwas kaks p. 12. Wändras, Järwa-Jaanis, Kloostris, Martnas, Põltsamaal, Paluperas kaks p. 13. Patil. 14. Ants las, Wasknarwas, Ninal, Koerus. 15. Jõgewal, Kärd las, Wõrus, Kohilas, Tartus. 16. Türil. 17. Raplas, Moisekatsis. 18. Paides, Pööraweres, Soonistes, Sula ojal Krüdneri w. 19. Lehtses, Jõhwis kaks p., Elwas. 20. Tõrwas, Wõõbsus, Missos, Haapsalus, Märjamaal. 21. Kuresaares 22. Mustwees kaks p. 28. Walgas, Warnjas. Pärnus Jõulu-laat kolmanda nädala keskn. ja neljapäewal. Wana-Roosa wallas, Warstu alewikus on lubatud turupäewad igal reedel. Mõniste raudteejaama juures igal kolmapäewal ja Wastseliina alewikus iga kuu 12. päewal. sevi linnas saawad laadad ära peetud iga kuu 1. ja 15. päewal ja 1. jaanuari asemel 2. jaanuaril. Aastalaadad : kooma laat 10. märtsil, Urbe laat 14. aprillil, Tooma laat 28 aprillil, Ristipäewa laat 29. mail, Jaani laat 7. juulil. Maarja laat 28. augustil. Mihkli laat 14. oktoobril. Petserimaal peetakse laatasi järgmistes kohtades ja ajal: Laura alewikus iga kuu 1Õ. ja 25. kuupäewal. Irboska jaama juures iga kuu 20. päewal. Stolbowo talus (Laura wallas) 29. aprillil ja 29. okt. Rootowo wallamaja juures iga kuu 5. päewal ja 29. nowembril Wana Irboska alewis iga kuu 4. ja 21. päewal. Wärskas, Järwesuu wallas iga kuu 10. päewal. Obinitsa k. Meremäe w. iga kuu 8. päewal.
31
Tedrelähti wõib arstida järgmiselt: aädik tuleb mädarõika paale malada ja lasta 24 tundi seista. Õhtul tulewad tedretähed sellega üle määrida ja lastakse seista kuni sisse tõmbab. *
Halwa lõhna, mis harilikult Lekib kapsaste, naerite ja teiste sarnaste keeduwilja keetmisel toas, saab kõrwaldada, kui üle keedunõu pan nakse äädikasse kastetud ja kuiwaks pigistatud linane rätik ja selle üle keedunõu kaan. Alaasnõud saamad kõige kergemini puhas tatud tasase raputamise läbi äädika ja soolaga. Pärast nõu loputada puhta meega.
Meeletuletuseks! Keegi argu unustagu, et iga kuu 12* päetval peetakse Vastseliina alewis l & d t <*♦ Trükitud S. Songi irükikojas, Võrus.
Wõrrelge midagi R. ESPE hindasid
enne kui ostate kaupluse teistega.
Meil on hinnad alati madalad, mõõdud õiglased, tellimine kiire ja korralik. Kõige austusega
R £spe.
Karjakasvatajatele! Iga loomapidaja tarnitagu hobustele, weistele, sigadele ja lammastele, söögiisu puudusel, köha, jõuetusel kui loomad öösel laudas märjaks lähemad enne ja peale rasedust pulbrit „EestittUM/'
Nimetatud pulber
koosneb
mõjuwamaist
rohtudest ja isujuurikate pulbritest. See äratab loomades söögiisu ja kergendab nende terwise seisukorda haiguste puhul, kui loomaarsti abi saadawal ei ole. Söögiisu pulber „Eestimaa" on Terwishoiu peawalitsuse poolt kinnitatud ja loomaars tide komitee poolt heaks kiidetud, see walmistatakse wilunud prowiisori juhatusel. Iga ostja waadaku hoolega, et igal karbil oleks kaitsemärk hobune maduga ja nimi Arthur Ahlmann. Pulbrit müüakse igast apteegist, rohu- ja tarwitajate-kauplustest. Pulber walmistatakse o.-ü. mag. F. fturrot ja prow. A. Benkson'i keemiafarm. laboratooriumis, Tallinn, S.-Kloostri 1.18. Karbi hind 40 senti.
Arthur Ahlmann, Tallinn, W. Pärnu m. 9. Äiutatud 1908. a.
VaataK i i '
jb
a is .
M. Seiler’i töökoja
.
^
-ö\e...K i i ' jb
a is .
M. Seiler’i töökoja .
^
-ö\e n oL
.
1925
+
Töökoda M. Seiler ftm en d e k a u p lu se w astu .
7. ------------
M. S E I L E R ’i TÖÖKODA Pikk tän . 7.
::
Pikk tän . 7.
o
rrias tööstuses walmistan:
n a h w ta m o o to reid , 6
, 12 j a 24 h . p.,
petroleu m i m ootoreid , n e lja ta k tilis i
6
,
12
ja
18
h. p.
Mõlemad seltsi mootorid ehitadakse laewa, paadi kui ka m uu tööstuse käimapanemiseks. M a t e r j a a l i h ä ä d u s e pääle on erilist rõhku pandud, mille tõttu mootorid omawad pikaldase w a s t u p i d a w u s e ning wähese k ü t t e a i n e tarwitamiše.
M. S E I L E R M TÖÖKODA Pikk tän . 7.
::
Pikk tän . 7.
iil K o d a n ik u d ! Kui t a h a t e s e lg e t ü le w a a d e t m a a ilm a ja k o d u m a a s ü n d m u s is t, n in g h in d a te õ ig la s t e lu n ä h tu s te a r w u s ta m is t —
te llig e w iib im ata „W aba Maa", s e s t „W a b a M a a “ ei o le ü h e g i k ild k o n n a h ä ä le k a n d ja , w aid s e is a b a la ti w alw el k o g u ra h w a h e a k ä e k ä ig u k a its e k s .
„ W a b a M aa" P ä r n u
wäljaanne
on kohalikkude sü n d m u ste p eeg el, te m a s is u k u s e g a ei v õ is tle ü k sk i k o h a lik leh t.
Ä r im e h e d ! et te ie ä ri a n n a k s k a s u ja
la ie n e k s ,
tö ö stu r id ! e t te ie e tte v õ tte d s a a k s id e lu jõ u lis e k s , n in g n e n d e s a a d u s e d le ia k sid ta r v i t a j a i d laia liste s h u lk a d e s ,
k u u lu ta g e „W aba Maa" Pärnu w äljaan d es, s e s t p o le k o h ta , k u h u ei tu n g ik s „ W a b a M a a “ P ä rn u v ä lj a a n d e k u u lu tu s e d .
„ W a b a M a a “ Pärnu w ä lja a n n e t lo e ta k s e Pärnu lin n a s ja m a a k o n n a s ro h k em , ku i t e is i le h ti k o k k u . T o i m e t u s a s u b : H o s p id a li tä n . 14. T a l i t u s : R üütli tä n . 26, „ K u ltu u r’i“ ra a m a tu k a u p l. K õ n e tra a t 112. = = P o s tk a s t 19. 1
Kõik need, kellel on waja prille, pööraku kõige päält optikaärisse,
- Wee tänaw nr. 11 (Puuturu nurgal, Makarowi kpl. wastu), kus , alati
on
saadawal kõik sugu
prillid
igasuguste sil m ade tarwis. Tarbekorral walmistakse klaasid arstitähtede järgi. Niisama on suur wäljawalik kelladest, uuridest, kuld-, h õ b e ja uuskuld asjadest. H ä ä d u s e e e s t p i k a a j a l i n e w a s t u tu s . Austusega W .
2
lg N a tjS V .
Täiendatud uute kirjadega. Töö korralik. Hinnad mõõdukad.
„KULT(JUR’i“ TRÜKIKODA H o s p id a li tä n . nr. 14, P ä rn u s.
Kõige täielikum pudu-, moodi-, koloniaal-, tubakaja teraskaupade ladu Pärnus
J. Kahn & W. Krakusen Nikolai tän. nr. 2, telefon 51. Kaupmeestele ja kaubatarwitajateühisustele kõrged °/o°/o. Hinnad w õistlem a ta o d a w a d !
Kõigeaustusega Kahn & Krakusen. 3
0.1 ü.„T 0 0 " willa-
ja
puu tö ö stu se
P ä rn u s , H o m m ik u tä n . nr.
2
w abrik
, o m a s m a ja s ,
k r a a s ib , k e t r a b ja k o r u t a b
willast lõnga.
UUDIS! T ee b k o e tu d w illa s e d k a ltsu d (su k a d , k in d a d , k a m p s o n id j. t.) kui n e ile w illu ju u r e lis a ta k s e u u e s ti lõ n g a d e k s . N ä itu s e k s : 10 % k a lts u d e le tu le b ju u r e lis a d a 4
20 %
„
..
„
% willu.
8 %
„
UUDIS! Kujub w illast, p u u w illa s t j a lin a s t riiet. P u u tö ö stu s w a lm is ta b a k n a id , u k si j a te isi e h itu s o s a s id , ko o li j a ig a s u g u s t m ö ö b le id . 4
=
Töö k o rra lik j a kiire.
o 0 o o o o o o 0o ' O q O O O O OO O O O O O O
° 0 0 O O O O ooooooooooooo0
gOOOOOOOOOOOOOOOOOOO0
MARTIN SEILER’1 TÖÖKOJA
| I
O Oooooooooo O
KALENDER I
o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o
0o o o o e o o e e o o e o e o o 0
1925 ° 0 0 0 0 0 0 0
a
o o
OOOOOO0
oo
j M. SEILER’i TÖÖKODR j PÄRNUS, PIKK TÄN. 9.
j
Aastaaegade algused: K e w ad e a lg a b 21. m ä rtsil k. 5,11 m . e. 1. Suw i a lg a b 22. ju u n il k. 12,50 m . 1. S ü g is a lg a b 23. s e p te m b ril k. 3,40 m . p. 1. Talw a lg a b 22. d e ts e m b ril 10,37 m . e. 1.
S e l a a s ta l o n 365 p ä e w a . „K ultuur’i ' trükk, Pärnus.
a) Wõtab raha hoiule tähtajalisele ja jookswale arwele ja maksab ajakohast %% b) Laenab raha wekslite ja kinniswarade kindlustuseL e) Toimetab rahasäafmist ja fokumentide järele raha sissenõudmist. ühendus kõigi kodumaa rahaasutustega. ühispank seisab loowa töö teenistuses. Kaswatage
oma
wara
rahahoidmisega
ÜHISPANGAS. Rahwa jõud on ka riigi jõud.
Narwa Ühispanga Juhatus,
Pidage kirjandusega sõprust. Kodu- ja välismaa ajakirju, ajalehti, maailmakirjanduse toodangust romaane ja igasugust muud kirjandust leiate alati suu rimas väljavalikus kioskis ^Võitleja" ilu aias ja jaama raamatukapis. Pühadeks liht- ja piltpostkaarte ning kirjutustarbeid mõõdukate hindadega! „Võitleja" iluaia kiosk ja jaama raa matukapp on läbi aasta tulvil täis uuiraa kirjandusega, iga vähegi ajaga kaasasammtiv kodanik peaks sea't hankima oma vaimuvara täiendamiseks kirjandustooteidl Austusega
Grammofone ja wiimaseid uudisplaate, naister.: wiimase moe käsitaskuid, meester. rahataskuid, portfelle, õpilaste koolikotte nahast ning riidest, kooliraamatuid, ilukirjandust, postkaartide albume nahkköites ja harilikke, kirjutuslaua garnituure, maniküür keste, reisukohwreid, tapeete, kontori raamatuid, registratoreid ning igasugust paberi* kaupa jne. Müük en gros ja en detail. Suur wallk.
Odawad hinnad.
R. ROOSIPUU Raamatu- ja
kirjutusmaterjali äri
Narwas, Joata t. 10.
Ka kodus wõite nautida teatri muusikat ja isegi mugawamalt. Rinult kui on hea ja loomutruu [33||{0‘|0DSSikil. Selleks soowitan ja asjatundjate nõudmisel: kuulsate: Philips
Saba. Nora wastuwõtjaid. Ainult nende firmade saadused wõimaldawad Teile kodus tõsist naudingut
Tõlge |a weeadoge ja Teie ei kahetse. Kõige täielikumad raadio ja elektri osad. igaüks, kes tahab hoiduda üleliigsetest kulu dest, tarwitab ainult minu äri kaupa
Fa. K. Noormägi. Foto-Raadio-EIekter^ Joala t. 15. Narva.
Veebruar Pühapäev Esmaspäev Teisipäev (g Kesknädal Neljapäev Reede Laupäev
Pühapäev Esmaspäev EJseseisv.p' Pa Evepäev Neljapäev J Reede Laupäev
22 23 24 25 26 27 28 1
9 10 11 12 13 14 15
28 p
A.-s. «Saku õlletehase"
õlut ja mõdu, mis tuntud headuses, soovvitab
Saku õlleladu
Narvas, Viru tän. 15, tel. 88, Soowitab laiali tuntud võistlemata hääduses kodumaa veine, nagu: Portveini, Madeira, Sherry, Maiaga. Õuna ja sõstra-veine; Parsak, Vahu veine ning uudisena Dessertveini; sealsamas saadaval igasuguseid oma tööstuse karastavaid jooke. Omanik J. VEBER.
oleneb laulja häälepaeltest - nii oleneb ka Teie ringhäälingu vastuvõtu headus valju hääldaja kvaliteedist Ainult häid raadio aparaate ja raadio- ning eiektritarbeid soo vitab «Valgus". Võrkanoodid 3009, 372; dajad
valjuhääl
2003, 2014, 2016, 2007 jne.
Ostul võimaldatud ka järelmaks! Igal hooajal suur väljavalik soodsate hindadega kõiksugu elektri,
soowitab suures wäljavvalikus daamideie kü baraid. Alati, iga! aasta-ja hooajal saadawa! mõõdukate hindadega ja parimatest mater jalidest ja asjatundlikult vvalmistatud wiimaseid moeuudiseid nfng kõiksugu pudukaupa. Narwalasfele kõige soodsam ostukoht. Tulge ja weendugel Auslusega: omanik.
lill liinil Mi on hääs kuulsuses wälis- ja sisemaal oma rikka liku maitse, rohke foitwuse ja terwlsliselt garan teeritud. Saadawal igas paremas koloniaal» ja toiduainete kauplustes. Tööstus ja ladu, Narwas, Lembitu t. nr. 20.
R. niGGOL. Kinga kreem
„Shimmi“ ia ,.Polar“—Eestis Wõistlewad oma sisaldawa hääduseja hinna oda wusega kõige parema wälismaa kreemidega, juba wiiendat aastat. Tarwitajad, nõudke igalt poolt kodumaa kingakreemi!
„Polar“ja„Shimmi'‘ - R. Niggol.
v.
Mai
1 2
1. mai püha 18 Laupäev (g> 19
3 4 5 6 7 8 9
Pühapäev Esmaspäev Teisipäev Kesknädal Neljapäev Reede Laupäev C
Esimene tlarwai Traatwirgnlitii Suur tän. 8 „T RflflTWÕRK1' walmisfab soowitawates mõõtudes, mitmesugusteks otstarweteks traatwõrke, nagu: kana-, murulõnise, rohu- ja surnuaedade jaoks, akendele ja masfnaiele kaitseks ja laduruumide vaheseinteks. Peale selle
JALAMATTID, r e f o r ri • m a d ratsid ka tellimise iin]if| iiinflltill ni! ka täielikult a>ad peale uued lullii nUülJIIi haudade ümber.
f*5 Narwa, -Suur tän. nr. 23 soowitab läbi aasta = rikkalikus walikus: = kõrgewäärtuslikke kirjutustarbeid, paberit, tinti, krepp-paberit, õpperaamatuid jne. Kooliõpilastele kõige parem ja odawam ostukoht. Tulge ja weenduge ise kauba wäärtuses ja hinna odawuses!
Narva arstid: 1) Dr. V. Reier, sise- ja suguhaigused. Vestervalli 27/29, telef. 205. 2) Dr. V. Lebedev, naha- ja suguhai gused. Vabaduse tän. 29, telef. 208, 3) Dr. K. Hoffmann, Kreenholm, Joala mõis 1, 3, telef. 32. 4) Dr. V. Jakovlev, Vestervalli 27, 2, laste- ja naistehaigused; telef. 1 —96. 5) Dr. A. Kress, Suur tän. 20, telef. 2-12 6) Dr. V. Lange, Rahu t. 12, telef. 1-55 7) Loomaarst H. Fiegel, Narva linnatapamaja juhataja, linna tapamaja, telef. 38. 8) Piiri ja Narva jsk. loomaarst Hjalmar Link, Elisabeti 17, telef. 1-14. 9) Dr. Aleks. Levitski, närvi- ja sisehaigused, elektri ravimis-kabinett, sollux-kõrgustik-päike. Kraavi 14, telef, 2-36 10) Dr. Ilse Ugam-Põder, linnahaigemaja sünnitusosakonna arst, Peetri pl. 3, telef. 3-12.
Ametasutuste aadressid: Omavalitsus: Linnavalitsus, raekodai Kohtuasutused: Rahukohtunik I jsk Valge t. 7; rahukoht, 2 jsk Posti t 36; Kohtu-uurija, Valge t 7; Proku röri abi 2 jsk. Rüütli t. 18; vangimaja, Vestervalli t 51-a; Notarid: ]. Hansing, Peetri pl. 2; Waabel. Vestervalli I 6. Politsei: Politsei abiprefekt 1. jsk. Posti t. 36; Politsei 2 jsk., Kreenholm 31; Poliitilise politsei komissar, Posti t. 36; Piirivalve valitsus, Uus liin 34; Kriminaal abikomissar, Posti L 36. Kaitsevaeasutused: Kaitseliidu mai. staap, Valge t. 7; Post, telefon, telegraaf: Postkontor, Valge t 7; Magistraal-iaam, Valge t. 7; Telegraaf, Valge 7; Narva raudteejaama kõnep.,- Kreenholmi postkontor. Narva vanemad ajalehed: „Põhja Kodu . Salme t. 5; „St. Narvski-Lislok", Suur t 1. Pangad: Eesti pank, Narva osak; Suur t 24; Narva Lihisp nk, Joala t. 18; Eesti kommerts-pank. Rüütli t. 24; Narva majaomanikkude pank, Peetri pl. 2.
Sel aastal on 365 päeva.
Päikese- ja kuuvarjutused: 1) Täieline kuuvarjutus 2. aprillil. On meil näha. 2) Osaline päikesevarjutus !8. apr Ei ole meil näha. 3) Osaline päikesevarjutus 12. sept. Ei ole meil näha. 4- Täieline kuuvarjutus 26 sept. On meil näha 5) Osaline päikesevarjutus 11 okt Ei ole meil näha.
Laadad Alutagusel: Jaanuaris: 15. — Paasvere vallas. Veebrua= ris: 6 — Narvas 2 p; 10.— Rakveres 2 p; Märt sis: 23 — Vasknarva v Aprillis: 8 — Vaivaras 2 p ; 25 Narvas 2 p ; Mais: 6 — Tapal; Juunis: 26 — Rakveres 2 p ; Augustis: 25 — Narva Jõesuus 2 p; Septembris: 16 — Tapal; Oktoobris*. 3. ~ Narvas 2 p; 6 - Jõhvis 2 p; 17 Rakveres; Novembris: 11.—Narvas 2 p; Detsembris: 4 — Rakveres 2 p ; 11 — Narvas 2 p ; 14. — Vasknarvas; 19.-—Jõhvis 2 p
Advokaat F. Frank, Mäe tän. 6, telef. 104. Vann. advokaadi abi Ernst Grau, Tallinna mnt. 2, telef. 290. Vann. adv. A. Pahla, Peetriturg 2, telef 1-25. Vann. adv. J. Kuusk, Suur tän. 13, telef 2-13 Vann. adv. abi L. Vahter, Suur tän. 13, telef. 2-13. Õigusteadlane A. Rutstein, Suur tän. 5-3, telef. 2-62. Advokaat M. Kanavin, Suur tän. 5—3, telef. 2-62.
Suuremad Narva tööstused: A.-s. „Rotermanni tehased", Narva osakond, Tallinna maantee 7, telef. 64.
Rätsepmeister
PÄRN,
võtab vastu igasuguseid meesterahva tellimisi. Töö kiire ja korralik. Peetri pl 9 — 11.
NARWA KALEWI MANUFAKTUUR end. parun A. L. Stieglifzi kalevvivvabrik. Asutatud 1847. aastal.
Suures waiikuss daamide ja här rade moodsaid sügise- ja ialwe- paliiuning ülikonna riideid, kaitseVäelastemantli-
ja ülikonnarii deid ja kooli laste palitu- ja -ülikonnariideid. Kauplus Narwas, Kalewiwabriku juures, awatud äripäewadel kella 9—5-ni ja laupäewadel kl. 9—4-ni.
Odawaif! Suur walik! Odawalf Kirjutus — koolitarbed. — Tapeedid. — 3 Peennaha kaubad. — Portfellid j.n.e. Ü z Reisukohwrid — mänguasjad 5
iu
<
■J
Posti 55 Joala 20, 3 3 moelehed — nips — ilu — kirjutuslaua X. karnituurid. Tapeetid 17 s. ja kallimad. Kuulake hindu!
). LÄTE.
-------- -UUESTI LAIENDATUD---------
M. Tsõmbalow'i kella-, kulla, hõbeda ja kristalli äris, Joala tän. nr. 13. Teie leiate suures wäljawalikus igasuguseid kellu, nii seina, laua, äratus- kui ka parematest Shweitsi wabrikutest kuld, hõbe ja teras tasku ning käeuure. Lauahõbe ja hõbedat kiri gitusteks. Paberossitoosid hõbedast ja eht alpakis samuti alpak lauatarbed. Laulatussõrmused dukattkullast, 585°/0ja iga sugused sõrmused kividega, kuldkäevõrud, prossid jne. HINNAD ERITI ODAWAD. Kullast mees-ja nais-käeuurid suure hinna alandusega. Äri juures kellade, kuld- ja hõbeasjade parandustöökoda.
Tarwastu ja kogu ümbruskonna elanikkudele tähelepanuks:
riide- ja pudiikauplus asub
1, jaanuarist 1927 uuel kohal —
A. Müllersoni majas
Jaan Jänese kaupluses on kõige suurem walik iga sugu riide- ja pudukaupa, hinnad odawamad kui kuskil mujal. Kes tahab saada tõesti hääd ja wastupidawat riidekaupa, see tulgu
Jaan Jänese kauplusesse
Uueks aastaks. Mis suli armas isamaa, Soowin uue aastaga, . ? Soowin, et su mehe meel Igaweste elaks weel. Soowin, et sa ükskord saaks Ilma ilusamaks maaks, Et sa hariduse tippu Võiksid wiia wõidu lippu, Soowin, et su pinnalt kaoks Igaweste hauda waoks; — Kes sind ihkab eksita Pimeduses pidada. _ Soowin sulle südamest Onne rahu, igawest Olgu meie wabamaa Kallim kõigil kullasta, K.
Märkide seletus @ — noorkuu || — esimene weerand ® — täiskuu @ — wiimane weerand k.=kell; m.=minut; p,=päew ja püha; s,=sündinud; i*:=:surnud. Päikese tõusu ja loojamineku märkimisel tähendawad arwud 12-st kuni 24-ni, aega kella 12-st keskpäewal kuni kella 12-ni keskööl. Märgitud on Tartu kellaaeg, et õi get kellaaega kohapääl kätte saada, tuleb juurde panna Wiljandis 5 min„ Pärnus 9 min., Haapsalus 13 min, ja Kuresaares 17 min. Aastaaegade algus on märgitud kalendaariumis.
Päikese ja kuuwarjutused 1927. aastal on 3 päikese- ja kuuwarjutust. Eestis on näha päikesewarjutus 29. juunil — algus kell 6 ja lõpp kell 10,17 min. ja kuuwarjutus 8. detsembril — algus kell 16,53 min. ja lõpp kell 22,17 min.
**25 Pühap. 12 1. Jõulu püha **26 Esmasp. 13 2. Jõulu püha **27 Teisip. 14 3. Jõulu püha 28 29 30 31
HD • »—< •r* **
m r«*t ,2.
<ü ž t/3 O
%
6 10 11
-ö1/3 C/D .2. <« o w TJ « O a, «« 3 § .*5. D 10 C/D —1 a *T3 72 lx 13~ 15 Süütalaste päew 16 $ k. 13,22 17
118 13
bo O
3w TJ
.§>3 C
Päikese tõus
loojana
1. kell 8,34 kell 15,30 15,26 8,41 5. 15.23 8,49 10. 15,21 8,55 15 15,21 9,00 20. 15.24 9,03 25
Soowitus. Lähed Mustla, järel päri, Kus on kuulsam riide-äri; Otsi üles seda poodi, Kuhu wärskelt kaupa toodi. Kus kõik odawamas hinnas — Mis sa warem leidsid linnas. Kus on mõõt ja küünar õige, Kauba wäärtus üle kõige. Seda ainult Jänes suudab. Ta nüüd oma kohta muudab: Koha Müllersonilt wõtab, Uuest aastast sinna tõttab. Sinna poodi sisse astu, Jänes wõtab sääl su wastu, Kiiresti su ette kannab, Odawamalt teistest annab. Oled rikas sa wõi waene, Preilike wõi perenaene, Jänes annab riide ^rullid, Mis kui wärsked saiapullid, Mõni pehmem, mõni karem, Omale säält wõta parem. Sääl wõid odawamalt maksa, Teised wõistelda ei jaksa.
9 14
Meie Tarwastu. (Järgnew wana laul sai osaliselt üle kolmekümne aasta tagasi Tarwastu Karskuse Seltsi pidulikul koosolekul ettekantud.)
Tarwast kuulus tarkusesta, Tarwast tähtjas teadusesta, Tarwast tääb mis ta tahab, Tarwast mõistab mis ta mõtleb. Tarwastus on meestel meele, Meestel meele, naistel keele, Mehe siin om nagu männa, Poisi siin om nagu poomi. Naise nooriku nägusa, Neiu pildi peenikese. Sääre siidin neil särawe, Kalli kleidi neil kahawe. Siin om pika põllupiiri* Kuuse kõrgu heinakuhja. Kaar siin kaswab katuseni, Tapu tare kõrguseni, Wili wõrsub wirnadena. Lina pistab pilwedeni, Rüga seisab nagu seina, Oder roomab otsetigi. Siin om majan masinaida, Wilja wihku weeretamas, 15
Meistre-mehed meiereides, Piimast petti pitsitamas Wõi wänta weeretamas, Siin meil kõdun kuusi kooli, Hariduse armast aset, Laste mõistust laiendamas, Ülikooli hüpatamas. Tarwast tõuseb tarkusesta, Tarwast tärkab teadusta, Õitseb ilma õhtueni Uue ilma hommikuni.
Kelle elutöö on rahwa kasuks Rahwa tänu olgu selle tasuks.
larin Pant. mändi iaostnnd Wiljandis, Lossi tänaw, omas majas, kõnetraat 83
Toimetab kõiki pangaoperatsioone kodu- ja wäljamaal Wõtab raha hoiule ja annab laenusid Ostab ja müüb wäljamaa raha Wõtab dokumente sissenõudmiseks wastu Üürib teraskambris teraslaekaid (Safes) wälja
Toimetab
Tarwastus oma agentuuri kaudu Igasuguseid pangaoperatsioone ja wõtab raha hoiule Kõnetraat Tarwastu Mustlas: 14
SüäSSE
Pidage m eeles! Jaan Jänese riide- ja pudukauplus Tarwastu Mustlal
Müllersoni majas on igal ajal kõige parem ostukoht, olgu see pühade, leeri, pulmade jne. ükskõik mis puhul.
Kaupluses alati
saadawal paremate wabrikute riiet kõigis sortides, moodsates warwides ja mustrites.
VaataJAAN JÄNESE
RIIDE- JA PUDUKAUPLUSE
KALENDER
1...JAAN JÄNESE
RIIDE- JA PUDUKAUPLUSE
KALENDER
1928
AASTA JAOKS
KOLMAS AASTAKÄIK
KAUBATARVITAJATELE
LAHKEKS KINGITUSEKS
J. JÄNESE KIRJASTUS TARVASTU MUSTLAL
Jaan Jänese
riide-ja pudukauplus j
Tarvastu Mustlal
A. Mõldersoni majas
Telefon 7. Telefon 7
on kõige täielikum
kauplus omal alal
Kaupade loetelu tekstis — kalendaariumis
Ostke omad kaubad ainult J Jänese
kauplusest.
JAAN JÄNESE
RIIDE- JA PUDUKAUPLUSE
KALENDER
1928
AASTA JAOKS
KOLMAS AASTAKÄIK
KAUBATARVITAJATELE
LAHKEKS KINGITUSEKS
J. JÄNESE KIRJASTUS TARVASTU MUSTLAL
Hääd uut aastat
soovib kõigile ärisõpradele
Jaan Jänes
Tarvastu Mustlal
Märkide seletus.
O -— noorkuu j ) — esimene veerand
@ — täiskuu
j ([ — viimane veerand
k —kell; m—minut; p—päev ja püha; s—sündinud;
*j*=surnud. Päikese tõusu ja loojamineku märkimisel on
tähendatud Tartu kellaaeg, et õiget kellaaega kohapääl kätte
saada, tuleb juurde panna Viljandis 5 min., Pärnus 9 min,,
Haapsalus 13 min. ja Kuresaares 17 min.
Päikese- ja kuuvarjutused.
1928 aastal on 3 päikese- ja 2 kuuvarjutust, neist on
Eestis näha ainult osaline päikesevarjutus 12 novembril
Viimase kestvusaeg on umbes kella 9—13.
Aasta aegade algus.
Kevad
Suvi
Sügis
Talv
algab
„
„
„
20
21.
23.
22.
märtsil.
juunil.
septembril.
detsembril.
Kõige huwitawam ja oda
vam ajaleht on kaks korda
nädalas ilmuw ajaleht ::
,Viljandi Uudised*
Maksab ainult 35 marka kuus,
kolme kuu paale 100 mk. Tel
limisi võtavad vastu postiasutused ja tellimiste vastuvõtjad.
Päikese
tõus
loojam
1. kell 9,19 kell 3,27
11. „ 9,12
„ 3,44
21. „ 8,57
„ 4,06
J. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab
suures valikus
igasugust villast kaupa —
meeste- ja naisterahva üli
konna riiet ja kõiksugu
seid lisatarbeid rätsepatöö alal.
Soojad villased suurrätid,
villased ja boy-tekid, eri
lised tekid lastele, mitme
sugused sallid ja kampsonid, jumprid j. n. e.
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal
19
20 Küünlap,
21
22
23
24
25
26
27 Luuvalu p.
28
29
30
y
31
1
2
3
4
5 Või nädal
Märkused
:
>
J
6
7
8
9 Vastla p.
m
10 Tuha p.
11 Iseseisv. püha
12
13
14
15
16 Palve päev
1. kell
11. ..
21. ..
Päikese
tõus loojani.
8,35 kell 4,33
8,11 „ 4,59
7,45 .. 5.24
j. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
iiiiii
Soovitab suures valikus
ja odavamalt kui kusagil
mujal — villast kleidiriiet,
igasuguses värvis ja must
ris, kallid ja odavad sor
did. Ülikonna kupongid
naisterahvastele—viimane
uudis ! Sallid, kindad, soe
pesu j. n. e. Villast lõnga
igas värvis; siidlõng -imeilus ja odav!
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal
Päikese
tõus
loojani.
1. kell 7.20 kell 5,47
11. „ 6,51
„ 6,11
21. „ 6,22
„ 6,35
J. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab suures valikus
ja võistlemata odavate hin
dadega pleegitud ja pleekimata pesu- ja aluspüksi
riiet. Kõige paremate vab
rikute kaup.
Sukad ja sokid — siidist,
floorist, villased, puuvillased j n e. — kõik wärvid
ja mustrid.
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal.
Suur Neljap. (g)
Suur Reede
1. Ülest. p.
2. Ülest. p.
3. Ülest. p.
C
■
G
Jüri p.
Markuse p.
3>
Paikese
tõus
loojani.
1. kell 5,49 kell 7,01
11. .. 5,20 .. 7,24
21. „ 4,52 „ 7,48
J. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab suures valikus
igasugust flanelli ja parchi;
Inglise flanell pesu tarvis.
Kanga lõimed, kuulsa Pää
sukese* märgiga, kõigis
numbrites, samuti vatti ja
kraenahku — karakul, kängur, saarmas, lunter jne.
Palitu- ja mantliriided nii
meestele kui ka naistele
kõige parematest vabri
kutest Hinnad väljaspool
visti. Palun vaatama tulla.
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal.
Päikese
tõus
loojani
1. kell 4,25 kell 8,12
11. .. 4,59
.. 8,35
21. „ 3,37
„ 8,57
J. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
nim
Soovitab suures valikus
meestele suve ülikonnariiet, naistele kostüümi ja
kleidiriiet igas wärvis ja
väärtuses. Hinnad odavad!
Kõik sordid voodririiet,
lastingi j. n. e.
Broderii, tüll ja linane pits. Hoo
aja sukad, sokid ja igasugune
muu tarvilik pudukaup. Paelad
ja lindid igaks ^otstarbeks, kum
mipael j. n. e. Õiged ja vastutu
lelikud hinnad!
Paikese
tõus
loojam.
1. kell 3,19 kell 9,18
11. „ 3,09 „ 9,31
21' „ 3*07 „ 9,37
J. Jänese
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab suures valikus
ja vustutulelikkude hinda
dega suveriiet — linane,
krepp, sits jne. Eririided
pluusideks, haruldaselt ilu
sad kleidiriided igas vär
vis ja mustris. Alati saa
daval moeuudised!
Nahast ja kummist püksirihmad;
kaelapesu—maniskad, kraed,man
setid; kaelasidemed kõige suure
mas valikus.
Päikese
tõus
loojani.
1. kell 3,12 kell 9.35
11. „ 3,24 „ 9,25
21. „ 3,43 „ 9,08
J* Jänese
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab suures valikus
ja palub külastada oma
kauplust austatud pruutpaarisid, kes leiavad siit
kõik, mis neile tarvis. Vas
tavad riided ülikondadeks
ja kleitideks; sukad, kin
dad, schleierid ja kõik
muu mis sinna juure tar
vilik. Riietumiseks alati
häätahtlik nõuanne.
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal.
Paikese
tõus
loojam.
kell 4,07 kell 8,44
„ 4,29
w 8,19
m 4.52
„ 7.52
J. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab suures valikus
pudukaupa: niiti, paela, pitsi,
moulliini,lõnga, taskurätikuid, kaelapesu, kindaid, päärätikuid, mo
nogramme, nööpe j. n. e. j. n. e.
Hinnad odavad!
Vihmamantlid meestele ja nais
tele. Vahariie laua katteks.
Naistele suur valik kretongi, mus
liini, markisetti jne^palju sortisid.
zephiiri särkideks, satään ja iga
sugune suvehooaja kaup.
Poolvillast püksiriiet igas värvis.
12
13 Joh. õp. p.
14
15
16 Mihkli p.
17 Lõikuse püha
Päikese
tõus
1. kell 5,18
U. ,, 5,40
21. .. 6,03
loojam.
kell 7,21
„ o,52
..
6,22
J, JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab
suures valikus
ja tuletab meelde, et kus
kil mujal pole võimalik
end paremini varustada
vastu talvet kui minu kaup
luses — Jgasugune riie
meeste- ja naisterahva üli
konna ja päälisriideks. —
Kõik sordid muid riideid
Eriti naistele pluusideks,
kleitideks ja pesuks.
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal.
Päikese
tõus
loojam.
1 kell 6,26 kell 5,53
11. „ 6,49 „ 5,24
21. .. 7.13
„ 4,56
J. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab suures valikus
ja teeb kõigile teatavaks,
et uuest aastast alates võ
tab vastu tellimisi meester.
ülikondade—samuti üksi
kute pükside, kuubede ja
ka palitute, jopede jne.
paale. Töö tehakse kiirelt
ja korralikult; täielik vas
tutus töö hääduse eest.—
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal.
soV^va
19 Pühade p.
20 Hingede p.
21
22
23
24
25
26
27
28 Märdi p
29
30
31
Talvekuu
1
Märkused.
€
O
1
2
3
4
5
6
7
H
8 Leem. Maarja p9
10
11
12 Surnute p. Kadri p.
13,
14
15
16
17 Andrese p.
Päikese
tõus
loojam,
1 kell 7,40 kell 4,26
11. >. 8,05
„ 4,02
21. „ 8,30
„ 3,42
J. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab
suures valikus
ja tuletab meelde, et pole
kuskil täielikumat tagavara
villast, poolvillast ja kõike
muud sorti riiet. Kõik, kes
soovivad endid varustada
vastu talvet, tulgu minu
kauplusesse tutvunema.
Erilised riided kasukateks
ja palituteks, mis peavad
vastu aastaid, —
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal
1. Jõulu p.
2. Jõulu p. 0
3. Jõulu p.
Süütalaste p.
''
Silvester.
Päikese
tõus
loojani.
1. kell 8,52 kell 3,26
11. „ 9,08
„ 3,18
21 „ 9,17
„ 3,19
J. JÄNESE
riide- ja
pudukauplus
Tarvastu Mustlal
Soovitab
suures valikus
ja müütab odavamalt kui
kuskil mujal—Jõulukingitusteks kõige soodsam
ostukoht* Tehke ainult ots
tarbe kohaseid kingitusi.
Riie on selleks sündsam
kui miski muu asi. Ta teeb
palju rõõmu ja on tulus
ning kasulik. Seepärast,kui
kingitusi ostate, astuge sis
se Jaan Jänesse riide- ja
pudukauplusesse.
Kõige täielikum kauplus
riide- ja pudukauba alal.
J. Jänese kauplus
:
:
:
Tarwastu Mustlal
:
r
r
Suurema tagawara metallhauapärgasid
paljudes
- - mustrites ja suurustes» - Lintidele trükitakse pääle
päälkirjad, milleks eri-sissesead muretsetud.
! 1! ! Töö korralik ja odaw ! ! ! !
Siis on alati saadawal ka
Laadad.
Esimeses kärpes Viljaodi linna ja maakonna laadad, teises kärpes
tähtsamad laadad teistes linnades ja maakondades.
Jaa?»naris (kohalikud) i 10 Suure-Jaani alevis; 22 Imavere vallas,
endise Paia kõrtsi juures.
Iaanuaris s 2 Petseris, 7 Võrus 10 Tartus, 15 Jõgeva mõisas,
Petseri linnas. 22 Türil, 23 Valgas, Haaps41us, 24 Paides.
Veebruaris (kohalikud) : 11 Põltsamaal, 16 (8 p.) Viljandis, 28
Viljandis.
Veebruaris* 1 Petseris, Kallaste alevis, 2 Pärnus, Rapla alevis,
Jõgeva alevis, Kilingi-Nõmmes, Pornuse Lenhofis, 4 Wõrus, 5 Tõrvas,
Oisus, A liku vallas, 7 Narvas, 8 Elvas, 10 Rakveres, Antsla alevis, 12
Tapal, 15 Paldiskis, Tamsalus, 17 Tartus, 19 Paides, 20 Vasknarvas, 21
Valgas, 22 Mustvee alevis, 25 Võrus 8 päeva, Audrus, Lihula alevis.
Märtsis (kohalikud): 4 Võhma alevikus, 10 Kõo mõisas, 13 Käsukonna mõisas, Imavere vallas, reedel enne 15 märtsit Põltsamaal, 26 Rutikvere asunduses,
Märtsis , 1 Petseris, Jõgeva alevis, 3 Jõhvi alevis, 8 Antsla ale
vis, 9 Uue-Vändra Suurjõel, Petseris, 10 Haapsalus, Puhjas, 12 Võrus,
Amblas, 14 Petseris, Mõisaküla alevis, 15 Petseris, Rapla alevikus, 16
Rannu vallamaja juures, 18 Keila alevis, Kallaste alevis, Kastnas, Tõsta
maa kihelkonnas, Sangaste kiriku kõrtsi juures Järva-Jaanis, 20 Kuresaares, Avinurme vallamaja juures Türi alevis, 22 Albu vallamaja juures,
23 Valgas, 26 Vahastu vallas, 28 Paides, 31 Mustvee alevis.
Aprillis (kohalikud): 18 Mustla alevis, 21 (neljapäeval pärast
Kevadpühi) Viljandis, Porilaat, 25 Kabala vallamaja juures, 26 SuureJaani alevis.
Aprillis t 1 Petseris, Juuru alevikus, 2 Antsla alevis, 8 Einmanni
vallas, Tamsalu jaama juures, 9 Elva alevis, 10 Võlla-Kihelpas, 11 Pati
Nurmeotsal, 12 Võrus, Jõgeval, 13 Petseris, 14 Hummuli Soe kõrtsi juu
res, 15 Petseris, Taral, Voltveti Keremal, 17 Karula vallamaja juures,
18 Petseris, Koerus, Veinjärve vallas, 16 Kilingi-Nõmmcs, 20 Kuresaares,
Lihula alevis, 21 Tartus, Väike-Maarjas, 23 Võrus, Orajõe Kablis. Sauga
vallamaja juures, 25 Narvas, Koonga vallamaja juures, 26 Jõgeva alevis,
27 Leebiku vallamaja juures, 28 Rakveres, Abja-Paluojal, Kärus, 29 Val
gas, 30 Kargu alevikus.
Mais (kohalikud) : 10 Põltsamaal, 12 Õisu jaama juures, 14
Holstre vallamaja juures, 15 Kolga-Jaani alevikus.
Maie r 2 Petseris, Vändra alevis, Mõniste vallamaja juures, Rä
pina vallamaja juures, Tõrvas, 3 Otepää alevis, 4 Pärnus, 5 Haapsalus,
6 Järvakandi vallamaja juures, 7 Mõisaküla alevis, 9 Häädemeestel, 10 Rõugu alevikus, Kuikatsi vallas, Priipalu ale
vikus, 12 Võrus, Antsla alevis, 14 Puka alevikus, 15 Petseris, Kuresaares, 16 Paides, 18 Sangaste kiriku kõrtsi juu
res, 20 Selis, Tõstamaa kihelkonnas, 22 Võõpsu alevis, 23
Valgas, 24 Leisi riiete laat 7 päeva, Koerus, 28 Petseris.
Juunis (kohalikud) : 5 Viljandis, 20 Põltsamaal, 26
Viljandis Jaanilaat.
Juunis: 1 Petseris, 2 Petseris, Türil, 8 Rapla ale
vikus, 9 Antsla alevis, 10 Hageri kiriku juures, 12 Paides,
13 Voltveti Keremal, 15 Petseris, 16 Tapal, 18 Kilingi-Nõmme alevis, 20 Nissi alevikus, Mustvee alevis, Patküla vallas,
Pikasillal, Järva-Jaanis, 21 Võrus, 26 Laiksaare Urisaare,
Tamsalus, 27 Rakveres, 29 Tahkurannas, endise Võiste kõrtsi
juures.
Juulis (kohalikud) : 10®Mustla alevis.
Juulis : 1 Petseris, Valgas, Haapsalus, Vana-Kariste
vallamaja juures, 3 Paides, 4 Tartus, 6 Pärnus, 7 Petseris,
8 Taagepera vallamaja juures, 3 Paides, 4 Tartus, 6 Pär
nus, 7 Petseris, 8 Taagepera vallamaja juures, 12 Mõisaküla
alevis, 15 Petseris, Karksi-Nuias, 18 Tõrvas, 23 Kuresaares
2 nädalat, 24 Võrus.
Augustis (kohalikud): 7 Holstre vallamaja juures, 12
Vana-Võidu vallamaja juures, 15 Tuhalaane vallamaja juures,
28 Loodi endise kõrtsi juures.
Augustis : 1 Petseris, Paides, 2 Pärnus 21 päeva,
3 Elva alevis, 10 Kuresaares, 15 Petseris, 20 Valgutas, 22
Pali Nurmeotsal. 23 Valgas, 25 Võrus, Narva-Jõesuus 2 p.
26 Paides, Mõisaküla alevis, 28 Petseris, 26 Rakveres, 30
Antsla alevis, 31 Häädemeestel, Uue-Vändras, Suurejõel,
Helme mõisas
Septembris (kohalikud) : 1 Suure-Kõpu asunduses,
2 Suure-Jaani alevis ja Kaarli vallamaja juures, 5 Viljandis,
6 Vastemõisa end. kõrtsi juures, 8 Olustvere jaama juures.
9 Puiatu asunduses, 10 Kärstna ja Rutikvere as, 13 KolgaJaani alevikus, 17 Uusna mõisas, 23 Sürgavere asunduses,
25 Vana-Suislepa vallamaja juures, 28 Vana-Põltsamaa val
lamaja juures.
Septembris t 1 Petseris, 3 Selis, Tõstamaa kihelkon
nas, 5 Sauga vallamaja juures, 6 Võõpsu alevis, 7 VanaKariste vallamaja juures, Võlla-Kihelpas, Hummuli Soe kõrtsi
juures, Nõmmküla vallas, Tamsalus, 8 Halliste Pornuse-Lenhofis, 10 Puhjas, Kilingi-Nõmmes, Tapal, 11 Lelle-Hiiekõnnus, 12 Türil, 13 Valgas, 14 Kuresaares, Alliku vallas, Oisus, 15 Petseris, Rakveres 3 päeva, Jõgeva alevis, Tammis
tes, Pärnu kihelkonnas, Abja-Paluojas, 16 Rõngu alevikus,
17 Uduveres, Jakopi kihelkonnas, 19 Mustvee alevis, Kergu
alevis, 20 Jõgeveste vallamaja juures, 21 Orajõe-Kablis, 22
Kastnas, Tõstamaa kihelkonnas, 23 Tartus, Paides, Järva
kandi vallamaja juures, Holdre mõisas, Helmes, 24 Võrus,
Kuigatsi vallas, Priipalu alevikus, Kirbla vallas, Kirbla kiriku
juures, 25 Antsla alevis, 26 Tallinnas 3 päeva, Pööraveres,
Jakopi kihelkonnas, 28 Kuresaares, Tori alevis, 29 Haapsa
lus Kirepi vallas, Kirepi kõrtsi juures, Karksi-Nuias, Amblas,
Oktoobris, 1 Petseris, Audrus, 2 Mõisaküla alevis,
Tõrvas, 3 Narvas, Vändra alevis, 4 Paldiskis, 5 Pärnus, Li
hula alevis, 6 Jõhvi alevis Tapal, 7 Hageri kiriku juures,
8 Puka alevikus, Velise vallas, 10 Valgas, 12 Tartus, Keila
alevis 13 Võrus, 14 Kilingi-Nõmmes, Petseris, 15 Petseris,
Rapla alevikus, Rannu vallamaja juures, Avinurme vallamaja
juures, 16 Karula vallamaja juures, Leebiku vallamaja juures,
17 Rakveres kolm päeva, Otepää alevis, Koonga vallamaja
juures, 18 Kuresaares, Väike-Maarjas, Võõbsu alevis, Antsla
alevis Haapsalus, Kastre-Võnnu vallamaja juures, Koerus, 24
Laatre vallas, Tsirgulinna alevikus, 26 Võrus, 28 Voltveti
Keremal, Taagepera Ala alevikus, Järva-Jaanis, 31 SindiLodja kõrtsi juures, Mõniste vallamaja juures.
Oktoobris (kosalikud): 5 Kabala vallamaja juures, 7
Viljandis Mihklilaat, 10 Imavere vallas, Paia kõrtsi juures,
Novembris (kohalikud): 11 Viljandis, 15 Põltsamaal.
Novembris 1 Petseris, 2 Paides, Suurejõel, Uue-VändJ-as, 5 Antsla alevis, 7 Valgas, Elvas, 10 Jõgeva mõisas, 11
Võrus, 12 Kuresaares, Triigi vallas, 'Ardu külas, Karilatsi
vallas, endise Karilatsi kõrtsi juures, 14 Tartus, Kärus, 15
Petseris, 21 Tamsalu jaama juures, Nõmküla vallas, 23 Pai
des, Mustvee alevis 2 päeva, 25 Raasiku vallamaja juuree,
Türil, 25 Pati nurmeotsal, 27 Amblas, 28 Keila alevis,
Voltveti-Hallikukivil, 19 Võrus.
14 Vana-Tänassilma vallamaja juures, 18 Suure-Jaani alevis,
23 Kõo asunduses.
Detsembris (kohalikud): Viljandis, reedel enne 16
detsembrit, Põltsamaal.
Detsembris, 1 Petseris, Tapal, 2 Juuru alevikus,
Saare postijaama juures, 3 Valgas, 5 Rakveres, Lelle-Hiiukõnnus, Amblas, 7 Kallaste alevis, 10 Jüri kiriku juures,
Rae vallas, Kilingi-Nõmmes, Mõisaküla alevis, 12 Narvas,
Vändra alevis, Järva-Jaanis, 13 Pati Nurmeotsal, 14 Antsla
alevis, 15 Petseris, Võrus, Kohila vallamaja juures, Jõgeva
alevis, Kärdla alevis, 16 Türil, 17 Rapla alevikus, 18 Paides,
19 Jõhvi alevikus, 20 Haapsalus, Vasknarvas, Võõbsu alevis,
21 Pärnus, 22 Koerus, 58 Valgas.
hiieks aastaks õnnesoov.
Uueks aastaks sada soovi,
Liiguvad mu rinna sees ...
Soovin : et uus aasta oleks
Õnnelik teil kõigil ees.
Kt me isamaa võiks rahus,
Onneliselt Õitseda,
Et me väike rahvas mahuks
Kestis Õnnel elama.
Kt me armsad Kesti isad,
Seisaks nagu kaljusein;
Töös ja hooles oleks visad...
Meelest mingu mure lein.
Kesti tütred, Kesti pojad,
Olgu vahvus teie võit,
Armastuses olge soojad,
Siis võib leida õnne õit.
Emadele parem pala
Minu õnnesoovi sees:
Armsam Õnn teil Õitsku ala
Uuel aastal kõigil ees.
Jäägu kaugel riid ja tüli
Olgu rõõmus teie meel,
Kandku vilja armu küli,
Onn teil Õitsku igal teel.
Jänes tahab jälle astu
TJuel aastal edu teel,
Tahab olla kõigi vastu,
Palju sõbralikum veel.
^ Andku tarkust kõigil taevas,
Onne, rõõmu rohkesti
Kõigis töös ja kõiges vaevas,
Aitku Jumal edasi.
Seda soovib
J. Jänes.
Aasta läbi
meeles pea, et
Jänese äris on kaup
odav ja hea.
Helmile. . .
Mälestuseks 25. okt. 1927 a.
Mu meeles elab Helmike...
Ta armas, ilus hääl,
Ta lahke jutt ja laulmine
Kui kostaks siin ja sääL
Veel näeks kui õhtu eha seest
Ta naervat näokest. ..
Kui aimaks tasa tuuleke
Ta armast häälekest.
Ta kustus nii kui täheke,
Säält sini-taeva seest.
Ja jättis raskelt leinale
Küll vanemaid ja meest!
Küll kurb ja valus vaadata,
On haua sügavus —
Kus kallim pandi puhkama
Ja lõpeb armastus.
*
*
Jt.
See viimane and, mis Sulle tõin:
Üks lillekimbuke
Neid silmapisarail ma viin
Su hauakünka mullasse.
Jää jumalaga, oota mind
Pea lähen järele.
Sest valust varsti väsib rind
Ja langeb põrmusse.
J. Kr.
Mis elus kõige raskem kanda.
Üks wöimumees kord küsis rahwa käest:
„Mis on teil elus kõige raskem kanda?
Mis saatus Leile wõtnud Pääle panda
Ja millest lahkuda te ihkaks tõest 2"
Siis
Ja tegi
„Waat'
On Löö
astus keegi alandlikult ette.
rääkimiseks lahti oma suu:
kõige raskem elus üle kõige mull.
ja amet, mis ma wõtnud kätte."
! kIa teine tegi rahwa seast siis häält.
Ning ütles: „Mul on kanda tühi rahakott
Ja möödapääsemata on pankrott.
Oh aidake mind ruttu wälja säält."
^ 3a kolmas küsis: „Kui ma omast nasiest
Siin lahkuda wõiks üsna kohe just?
Ei ole temaga siin elada mul lust —
Oh peastke, Peastke kohe mind tast waesest."
Nii tuli tungiwalt mitu sada soowi.
Üks ihkas ühte, teine ihkas teist.
Ei rahuldada saanud ühte neist.
Ta rahwa tahtmisest sai ainult wäikest Proowi.
Siis ütles wöimumees: „Neid tahan mina aita,
Kes elus wäsimata waikselt wõitlewad.
Kes aga oma elu saatust sõitlewad,
Nxid tuleb kõiki ilmas ainult laita.
Meie Mustla.
Wiisil: „Kui neiu oleks ma"
Meil oli wäike
Nüüd alewiks ta
Ma sagest' sinna
Süül elu suur ja
Mustla linn.
sai —
ihkasin.
lai.
Sääl tahaks olla meestega.
Kel' süda truu ja hää.
Kel' julgust, wahwust elada —
Ja norus Pole pää
Kus Rootberg nagu Kröösus on.
Nn tore torni all. . .
Ja Müllerson kui wäike von
Sääl samas ligidal.
Sääl reas seiswad kaubapoed
Ja huugab restoraan
Ja ühe ukse päält sa loed
Siin kaupleb Zänes-Iaan.
Kus Jänes riidekaubaga,
Sääl trumpab üle kõik:
Ta hoiab hinna madala
See on ta suurem wõit.
Jah Jänesel siin kaubapood.
Kust riiet suurelt saad.
Ja mis sa säält kord kodu tood
Sest aina rõõmustad.
Ei Jänes tingi kunagi
Ta lõbus ladna mees.
Käi waatma teda sageli
Kui „ujud" Mustla wees.
Siin sakusmendid magusad
Mis restoraanis laual.
Saad hästi suured portsjonid
Et annab wöLLa kaual.
Ma Mustla! elaks alati
Kus ausa meeste ring
Waat' seda sõber sullegi
Siin soowib minu hing.
J. K.
Hauakaewajad.
Küll Palju hauakaewajaid.
Kes ihumas on labidaid —
Nad teisi kõiki hauda a'aks,
EL ise pärast saaki saaks.
Kuid elu saatus imelik.
Ta teeb mis temal tarwilik...
Waest mõni lõbus lapjumees
Saab enne aset haua sees.
------- □-------See on ju sagest elu see.
Teist lükkaks auku mõni mees:
Kuid aga warsti wahest näeb.
Et enesele auku säeb.
•
,M
\ Vi ui/
. xV ...
■'
'\V
.\V^
Armastus võidab kõik.
Tõesti sündinud lugu.
Nad olid õnnelikumad teistest kõigist—Theodor Friedhamm ja tema abikaasa Eva. Nagu öeldud, olid nad teistest
kõigist õnnelikumad siin maises ilmas. Ja miks ka mitte,
olid nad ju alles teist päeva abielus. .. Nende õnn seisis
palavas vastastikuses armastuses, nagu seda meie päevil har
va leida. Kuigi see veidi uskumatalt kõlab, ometi on see
nii sest vaevalt oleks rikka mitmekordse miljonäri, riidevabrikute omaniku Friedhammi poeg abiellunud oma isa vab
riku kehva naistöölisega, kui ta mitte teda ei oleks armas
tanud tõsiselt ja südame põhjast. Vaevalt oleks ka end, naistööline Eva „Päikene“, nagu kaastöölised teda naljatades
hüüdsid, nii rumal olnud ja ainult rikkuse pärast abiellunud.
Oleks teda ainult raha kütkestanud, ta oleks seda abiellumatagi nooremehe käest suutnud enesele niipalju nõutada
kui tarvis, et elada muretult surmani. Oli ju noormees nii
palju kordi küsinud, et kas ta ei saaks Eevat aidata, ta oleks
selleks igal ajal valmis. Ja olid Evalgi mitu korda mõttes
sõbrannade hoiatused, ke"s manitsesid olla ettevaatlik — ei
võida uskuda, et sarnasel noorel miljonäril, kes omale mil
jon naist võiks leida, et tal Evaga väga tõsine nõu oleks.
See olla kõik tühine ja möödaminev tuju ning Eeva vaadaku
ette, et ta ennast õnnetuks ei tee. Võida ju asjaolud väga
kergesti kujuneda, et Eva õnnelik on, kui ta vabrikus jälle
teenistust leiab. Nii umbes kõnelesid nad enne Eva ja Theo
dori abiellumist ja pärastki ei jäänud see jutt ära Osalt oli
selle põhjuseks kadedus, kuid ei puudunud ka neid, kes
rääkisid hšäst südamest ja kellel tõsiselt mure oli Eva tule
viku pärast. Nad rääkisid aga ju kõike sellepärast, et neil
aimu ei olnud, kui väga Eva ja Theodor üksteist armastasid,
kui väga puhas oli nende vahekord.
Nii olid nad siis teist päeva abielus ja jalutasid mit
mekordse miljonär Fr. Friedhammi aedades. Siin olgu veel
tähendatud, et Fr, Friredhamm oli ise vabrikutöölisena al
gan ud ja hoolsa töö ja õnneliku kordaminekuga nii kaugele
jõudnud, Ta oli üks neist iseloomudest, kes kõiki asju võtsid
nii nagu nad on ja seepärast ei leidnud ta põhjust ka oma
poja kavatsustele vahele segada. Kui ta aru sai, et poeg
Evat tõsiselt armastas ja tegemist polnud mite möödamineva
tujuga, siis andis ta oma nõusoleku selleks abieluks ning
tundis isegi teatavat meelehääd, et poeg ei erinenud tema
iseloomust. Kuna poeg talle seda armsam oli, et tema noo
ruses nii väga armastatud, abikaasa õieti varakult siit ilmast
lahkus.
Noored jalutasid ja nende vahel avanes järgmine kõ
nelus :
„Theodor, ma ei suuda uskuda selle kõige tõelikkuses,
mida praegu üle elan," lausus Eva,
„Aga siiski armsam, sa ära võta seda kõike nii ime
likuna; ei ole tõepoolest midagi loomulikumat, kui et kaks
inimest, kes üksteist nii väga armastavad, abielluvad," vastas
Theodor.
„Aga siiski, ma ei suuda nii ruttu harjuda olukorra
muutmisega. , . mõtle omati, alles kuud kaks-kolm tagasi
olin sinu isa vabrikus väikesepalgaline teenija ja nüüd ka
sutan kõiki sinu isa varandusi. Kui imelik on sinu isast, et
ta selle kõigiga nõus oli., ..
„Aga kallim, sa tead ju ometi, et minu isa oli kord
samasugune kehv tööline, kui sinagi ja miljoneid teisi seda
on olnud ja veelgi on."
„ Ja tal on õnne olnud ... ka meil on õnne olnud . ,.
seda juhtub harva, et kaks inimest, kes nii risti vastuoksa
olukorrast, võivad üksteist omaks nimetada. . .“
„Selles on sul küll palju õigust armsaim ja mis veel
— on sarnaseidki kus takistused õieti väikesed ja ometi
peavab armastajad üksteisest loobuma. Kas on siis selleks
vaesus või mõni teine põhjus."
„Nii on see küll !“
„Aga kas sind huvitaks üks väikene asi, mis mulle
praegu pähe tuli. .. Meil on raha ja rikkust nii palju, et ei
tea mis sellega pääle hakata. , . Teeme oma õnne alu\ selle
rahaga midagi, mis teistele noortele armastajatele kasuks
võiks tulla. . .
„Aga mis nimelt.“
„Tule minuga kaasa."
Ja nad läksid Theodori isa vabriku laduruumi, kus
leidus miljoneid küünraid igasugust riiet. Riiuli ees, kus
aset leidsid pruutkleidi riide kangad, peatusid mõlemad kor
raga, Siis võttis Theodor ühe kanga, rullis selle lahti, ja
kuna Eva tumma imestusega ta tegevust jälgis, võttis ta
taskust panga tshekiraamatu ja kirjutas igale tshekiie ilusa
summa. Nüüd hakkas Eva midagi aimama. . . Lõpuks rullis
Theodor kanga jälle kokku tagasi, kuna iga tüki maa taha
nööpnõelaga kinnitas ühe . . „ pangatsheki. .. Nii toimetas
veel mitme kangaga. Siis võttis Theodor Eva käe alt kinni
ja läksid sõnalausumata aedadesse kust tulnud. Istudes ühe
põõsa varjul, küsis Theodor:
„Kas sa mõistsid, milleks seda tegin ?*
„Ja,“ vastas Eva, ^mõistsin, see oli kingituseks neile,
kes armastuses õnnelikud ja rikkad kuid muus kehvad.
Suudlusega lõppes see kõnelus.
*
*
*
Uhke ja raskelt rikas Mulgimaa, Vähe sellest, viib meid
järgnev lookene Mulgimaa kõige rikkamasse, muidugi ka
kõige uhkemasse valda. Aeg, kus meie lookene sünnib, on
ärev ja närviline; pole enam see vana hää aeg, kus kõik
elasid rahus ja üksmeelses, kus kõik käis oma saetud ja
ette määratud rada. Nüüd on võimalikud ka sihukesed asjad,
mille sarnast varem keegi mõeldagi ei julgenud. Ja nii elame
küll ühtepidi mitte meeldivaid sündmusi üle, kuna teisest
küljest on elu nagu huvitavam ja ; mitmekesisem — oma ül
latustega. Ja neid viimaseid, üllatusi juhtub sageli.
Üheks sarnaseks üllatuseks, mis mõneltki südamerahu
riisus ja palju kõneainet pakkus, oli Ilumäe lugu, Ilumäe oli
nimelt rikka Mulgimaa kõige rikkama valla rikkaim talu; üle
sellepoolest teistest kõigist. Võis arvata, et liumäel on
sellega kõik korras, kuid see oleks raske eksitus. Rikkuses
ainult ei seisa mitte õnn ja samuti on lugu ka ilumäel. Ka
Ilumäe peremehe Mäe rikkusest on vähe, et olla õnnelik,
kuigi ta ise oma rikkust üle kõige hindas. Ja eriti just vii
masel ajal oli lugu hulluks läinud. . . Ta poeg, rikka Ilumäe
talu uhke omaniku Mäe ainus poeg Jaan tahtis naabri talu
maal asuva popsitütart omale naiseks võtta. Ja mitte ainult
ei tahtnud; vaid ähvardas kindlasti oma tahtmist ja kavatsust
läbi viia. See oli ometi midagi hullu. Vana Mäe raius kui
rauda vastu.
Viimaks püüdiS Minna — nii oli ta poja armsama ni-mi
isaga rääkida, kuid ka sellest polnud abi. Vana Raks ainult
muigas ja sots nagu ta oli, vastas poolnaerul; „No mes se st
om ? Nüüd om töise aja. .
Mäe kuulas selle jutu ära ja
mõtles : »Ega sellelt sotsilt abi pole loota. . .“
Viimases hädas võttis ta kätte ja andis teada, et jätab
varandusest ilma, kui see oma kavatsusest ei loobu ja
sotsi „risu“ (nii ütles ta kena Munakese kohta) majja toob..,
Ja veel enam — üldse keelab oma majja tulemast, asugu
elama kas või Raksu sauna. Poeg Jaan mõtles veidi ja
ja lausus siis : „Armas isa, kui sa arvad, et see su hinge
rahuks tarvilik on, siis olen valmis ka Raksu sauna asuma,
aga vaat — Minnast ma ennast lahti ei „ütle“. Ja ei öel
nudki. Läks Raksule elama ja tundis ennast väga õnneli
kuna. Kuna Minna isagi väga kehv mees ei olnud, siis
kavatseti kenad pulmadki pidada. Minna ja Jaan koos läksiu tarvilikke riidekaupu nõutama ja muid sisseoste tegema.
Selleks võtsid nad kursi Jaan Jänesse riide- ja pudukauplusse. See oli nende õnn. Kuidas nimelt, selgub kohe. Nad
valisid pruutkleidi riiet. Peagi said sellega hakkama ja pa
lusid hr. Jänest tarvilikku osa maha lõigata. Nii ka sündis.
Hind oli odav ja kõik omaga rahul. Ja sääl sündis üllatust
kui riie pakist lahti võeti ja seda hoolega mõlemast küljes:
silmitseti, puutus silma kirju lehekene, mis nõelaga riide
külgi oli pistetud, Omblejanna noppis selle säält ja viskas
maha. Korraga tundis Jaan tarvidust vaadata mis lehekene
see on — ja teate mis ta leidis. . .? See oli pangatshekk,
kuhu oli märgitud 1000 naelsterlingi ja märkusega: ettenäi
tajale välja maksta— Kes suudab kirjeldada seda, mis nüüd
sündis ! Seda ei suuda inimese keel üles rääkida, Tshekk
tähendas ju Jaanile üle miljoni margalist kapitali,.. Ja seda
tõi talle Jänese kauplusest ostetud pruutkleit. Jääb üle veel
öelda, et Jaan selle raha tõesti sai ja kui rikas mees, oli
ta vastuvõetav ühes oma naisega ka isale.
Oled hobune siis vea,
Oled vanker, vastu pea.
J. Kr.
Kuld ja hõbe kallis hinnas,
Olgu maal ehk olgu linnas,
Olgu kallim kullast, hõbest.
Kui sa pääsed raskest tõvest.
Viljandis, Lossi t, omas majas, kõnetr. 83
Toimetab kõiki pangaoperatsioone kodu- ja
väljamaal. Võtab raba hoiule ja annab laenusid.
Ostab ja müüb väljamaa raha. Võtab doku
mente sissenõudmiseks vastu. Üürib teraslaekaid (Safes) välja.
Toimetab Tarvastus oma agentuuri
kaudu igasuguseid pangaoperat
sioone ja võtab raha hoiule
Kõnetraat Tarvastu Mustlal: 14
Suurem ja täielikum
linatööstus
Ketramire, kudumine, värvimine ja villatööstus.
A/S.
Esitaja
Tarvastu Mustlal
J. Jänese riide- ja pudukauplus
Sääl võetakse vastu igasugust tööd
ZZ ja antakse valmistöid välja ZZ
Jaan Jänese pudu- ja riidekauplus
Tarvastu Mustlal. 1928
'
Tarvastus ja ümbruskonnas on
Jaan Jänese
1
" 1 kauplus
ainuke sarnane, kus müügil kõik
—kaup vastavalt alalt. —:—
Täieliku ladu tõttu või
malik rahuldada igasu
guseid nõudmisi — alates
kõige odavamate sorti
dega ja lõpetades kailite luksusartiklitega
Jaan Jänese pudu-ja
riidekaupiuse
kalender
25 a. tegevuse juubeliks.
IV aastakäik.
Lahkeks kingituseks ärisSpradele.
Jaan Jänese pudu- ja riidekaupiuse kirjastus
Tarvastu Mustlal. Telefon nr. 7.
JHaäd uut aastat
kõigile ärisõfiradele
soovib
{Jaan {Jänes
Aueks aastaks.
Uus aasta seisab ukse ees
Za tahab sisse astu.
Ning igaüks, kel elu sees.
Peab wõlrna teda wastu.
Ta tuhat terwitusi toob,
KLtt sõbralikult annab
Uut lootust iga rinda loob
Mis tulewtku kannab.
Ka Zänes uue aastaga.
Teid terwttama tõttab.
Za igal õnne soowima.
Ta igatsedes ruttab.
Et kosuks, kaswaks rahwajõud
Za annaks wilja küli . . .
£> kurnaks maod siin wihm ei põu
Saaks täidet salw ja sült.
Ses soowis panen kokku käed:
El, „Onne andku looja".
Meid hoidku wägewamad wäed
Kes kõige õnne tooja.
3. Jänes.
2
25 aastat.
Kõigile
lugupeetud
ärisõpradele,
1929 a. veebruaris täitub sellest 25 aastat, kui hak
kasin tegevust kaubanduse alal. Valisin omale riidekaupluse haru, sest selleks meelitas mind onu — tuntud^ üle
Eesti kõige suurema riideäri ja -lao omaniku M. Jänese ees
kuju, kelle ettevõte asus Tartus, Kaubahoovis või nn. ringpoodide reas. See oli õnnelik algus, sest sääl võisin juba
esimesest päevast pääle tutvuda nende nõuetega, mis säeb
üles ajakohane ja ülesande kõrgusel seisev äri. Veel kord,
— see oli hää kool.
Aastate möödudes
ja vilumuse omandades, tuli
tahtmine omal jalal tegutsema hakata. Valisin selleks ko
duvalla — Tarvastu Väluste Tuulikul, kuhu 1918 aasta
mais kaupluse avasin. See enam-vähem harilik maakauplus erines teistest omataolistest siiski tublisti ja leidis
hääd poolehoidu. Kõige keerulisemal ajal — okupatsiooni
päevil, sündis see ja kauplus püsis kuni 1920. aastani,
kus tuleõnnetus ettevõtte lõpetas. Siis rentisin Tarvastu
Kivilöövi, mida pidasin 1926. aasta alguseni Samal aas
tal asutasin Tarvastu Mustlale praegi se kaupluse. Kuid
see on arenenud ja missuguse seisukoha see omab koha
likus kaubanduses, pole mul tarvis seletada, seda teab ju
iga tarvastlane ja naabruse elanik. — Ütlen ainult oma
parima tänu kõigile senistele ärisõpradele ja loodan, et
hää vahekord ka edaspidigi meie vahel kestma saab.
Parimate soovidega eelolevasse aas
tasse minnes, tervitab kõiki tarvastlasi ja teisi ärisõpru
Jaan Jänes
Tarvastu Mustlal,
3
TARVASTU
ÜHISPANK
MUSTLA ALEVIS
Võtab raha hoiule ja maksab ajakohast
kõrget protsenti, annab põllumeestele
seemnevilja ja kunstpõllurammu
ost
miseks |laenu, diskonteerib veksleid,
saadab raha igasse kodumaa linna ja
alevisse ning toimetab kõiki panga-------— — operatsioone.--------- ---------
Pank on avatud
igal äripäeval
— kella 10-2. —
Märkide seletus.
H — noorkuu I H — esimene veerand
(D — täiskuu
| ([ — viimane veerand
k'=kell; m—minut; p—päev ja püha; s—sündinud,
*j*= surnud. Päikese tõusu ja loojamineku märkimisel on
tähendatud Tartu kellaaeg, et õiget kellaaega kohapääl kätte
saada, tuleb juurde panna Viljandis 5 min., Pärnus 9 min.;
Haapsalus 13 min. ja Kuresaares 17 min.
Päikese- ja kuuvarjutused.
1929 aastal on kaks päikesevarjutust.
Esimene täielik päikesevarjutus tuleb 9. mail ja on
näha Afrika lõunaida nurgas, Madagaskaris, Sunda ja Filipini saartel ja Austraalia põhjaosas.
Teine rõngakujuline päikesevarjutus 1. novembril kell
10 kuni 15, ja on näha Kanada idarannal, Newfoundlandis,
Lääne-Euroopas, Väike-Aasias ja Araabias.
Aastaaegade algus.
Kevade
Suvi
Sügis
Talv
algab 21.
„ 21.
„ 23.
„ 22.
märtsil.
juunil.
septembril.
detsembril.
Riiklikud ja kiriklikud pühad.
Täielikud pühad, mil ametiasutused ning äriettevõtted
sulutud, on järgmised : 1) 1. jaanuar (Uusaasta); 2) 6, jaa
nuar (Kolmekuninga päev); 3) 24. veebruar (Eesti iseseis
vuse püha); 4) 20. veebruar (Palvepäev): 5) 29. märts (Suurreede); 6) 31. märts, 1. ja 2. aprill (Kevadpühad); 7) 1. mai
(tööliste püha): 8) 9. mai (Taevaminemise püha); 9) 19., 20.
ja 21. mai (Suvipühad); 10) 24. juuni (Jaanipäev); 11) 25.,
26, ja 27. detsember (Jõulud).
Ametiasutustes lõpetatakse töö kell 12 järgmistel pü
hade eelpäevadel: 30. märtsil, 18. mail, 24 dets. ja 31. dets.
5
Päikese
tõus
loojam.
1. kell 9,02 kell 3.33
11. „ 8,56
„ 3*48
21. " 8,45
„ 4,06
Tagajärjekam kokkuhoidmisviis on otstarbekohane
kulutamine. — Kokku hoiab see, kes oma riide- ja pudukaubad ostab
Jaan Jänese kauplusest Tarvastu Mustlal.
Hääd kaupa võib odavalt
müüa ainult see, kes seisab öi
ses ühenduses valmistajatega —
esimesejärgu suuräridega j. n. e.,
kuna kõik teised ainult tolmukloppijateks osutuvad, sest nad
peavad rahvale müütama seda,
mis juba ammu seisma jäänud,
kõdunenud ja väärtuselt kõlb
matu. — Teraval ja tähelepane
likul silmal on kerge otsustada,
mis ühe või teise kaupluse
kauba väärtus. Seepärast on tar
vis enne mõelda ja alles siis te
gutseda. Kes kavatseb ostusid
riide- ja pudukaupade alalt, kaa
lugu enne kõik võimalused järele.
Riie teeb inimesest seltskonna liikme.
Päikese
tõus
loojam.
kell 8,24 kell 4,33
.. 8.01 „ 4,57
„ 7,36
„ 5,21
Kauba väärtus ja hind käivad käsikäes. — Mõõduka
vahekasuga kaubeldes võib aga ka hääd kaupa odavalt müüa.
— Selles võite tõenduda
Jaan Jänese riide- ja pudukaupluses
Tarvastu Mustlal.
Meeste- ja naiste palituriiet;
meeste ülikonna ja naiste kostüü
mini et kõige parematest vabri
kutest, samuti sametit ja igasu
gust villast kleidiriiet moodsates
värvides ning mustrites, leiate
ainult Jaan Jänese riide- ja
pudukauplusest. — Sääl on ka
kõige rikkalikum valik villastest,
vateeritud ja boy-tekkidest. —
Müügil ainult kontrollitud kaup,
mille väärtus kõigiti garanteeri
tud. — Kes oma raha ei taha
asjata kulutada, ostku väärtusli
kumat kaupa,
Moodsat riiet seljas kanda,
Ennast kõikjal maksma panda,
See on suurim kunst.
Kuidas seda teostada saan ?
Pole raske — Jänes-Jaan
Jagab lahkelt nõu ja juhatust.
9
Palmipuude p. 11
Paastu-Maarja p. 12
E® 13
14
Suur Neljap.
15
Suur Reede
16
>17
|l8
1. Ülest. p
10
tõus
loojam.
1. kell 7,09 kell 5,44
ii. jj 6j42
jj G,09
21. „ 6,14
„ 6,30
Iga üksiku kohus on hoolitseda, et tõuseks kogu rahva
jõukus — Seepärast oldagu ettevaatlik ostudel ja kulutustel
ning peetagu meeles, et parim ostukoht on
Jaan Jänese pudu-ja riidekaupL Tarvastu Mustla!.
^
■■■■Jr
On kasulik meeles pidada,
et hästi ja odavasti saab iga
sugust riide- ja pudukaupa ai
nult sarnasest kauplusest, kus
suur läbimüük ja kõigiti asja
tundlik juhatus. — On tarvis
sooja pesu või villaseid silmkoe
asju, nagu kampsuneid, jumpreid
jne ; puuduvad akandel eesriided,
siis ikka ja alati aitab teid Jaan
Jänese kauplus, kus leiate kõik
mis tarvis. — Kaup esimestest
allikatest, värske ja vastupidav.
Kui on kaes külmem tali,
Väljas praksub, ilm on vali —
Siis sa otsi, kus on Jänes . . .
Mis on tarvis iganes,
Tema annab lahkel käel,
Et võid sõita kelgumäel.
Külm ei tee siis põrmu liiga,
Sõida kas või otse Riiga . . .
11
Päikese
tõus
loojam.
kell 5,43 kell 6,55
„ 5,13 „ 7,17
„ 4,47 „ 7,39
Kehval aial on vähe raha, seepärast ärge ostke halba
ja vähe vastupidavat, vaid hääd ja kõrgeväärtuslik kaupa,
nagu seda müüb
Jaan Jänese riide-ja pudukaupL Tarvastu Mustlal.
«8C8M8C8®
Suurem valik igasugust pudukaubast ja rätsepatöö tarve
test, — Kõige parem ,Pääsu
kese" lõim igasuguses jämeduses.
Kõiksuguseid voodririideid —
lasting, pärli jne.; vatt ja vateliin ning muud tarbed» Meeste
ja naiste üliriiete kraenahad
kõigis sortides. — Suurrätikud.,
parhrätikud ja harilikud päärätikud kõige mitmekesisemas va
likus. Villased paa- ja kaelasal
lid; suur valik kindaid j. n. e.
Mööbli- ja madratsiriie.
Kaupa osta, see teeb muret,
Ahastuses kas või sured . . .
Kuid — asi pole siiski hull,
Kuigi tuju näitab null..
Otsi üles Jänes-Jaan,
Temal valmis õige plaan.
Annab odavalt ja hästi,
Nii kui vanast ajast kästi.
22
i 23
:cöc 24
25
Taevani* p.
26
[Niarula p. # ON 27
28
29
15 30
:cti6 1
J>
2
3
00 4
5
1. Nef ip.
2. Nelip.
3. Nelip.
"5
:ctfa
V
15
)
r-<
6
7
8
9
10
11
12
13
-o 14
.S 15
Ts 16
vn 17
18
(T
14
Päikese
tõus
loojani.
1. kell 5,20 kell 8,03
11. „ 3,56
„ 8,25
21. „ 3,35
„ 8,45
Oma silm on kuningas! — Kes huupi toimib, kanna
tab kahju, — Enne kui mujalt osta e, astuge sisse
Jaan Jänese riide- ja pudukauplusse
Tarvastu Mustlal.
Kevade hooajaks on paljugi
tarvis — Ärge käige ühest ärist
teise, ega rikkuge omi närve,
vaid astuge sisse Jaan Jänese
kauplusse ja nõutage omale säält
mis tarvis. — Valige ! — batist,
musliin, krepp ja kretong igas
värvis ja mustris; kerged kleidiriided. parimatest vabrikutest,
meeste ja naiste kummist vih
mamantlid — kõige odavamatest
kõige kallimateni.
_ Kevad ! Kevad ! hõiskab suu . . .
Õitseb lill ja lehes puu,
Kõigest sellest aga vähe,
Õiget rõõmu ei saa näha
See, kel puudub riie uus,
Olgu ta või tähtis tuus.
Kui tal aga moodne muster,
Tulgu vastu päris köster, —
Kõik on sõbrad, austavad;
Ilu, tähtsust kiidavad.
15
3
'"3 4
:cöö 5
6
Zd 7
cd 8
9
10
JO 11
lu 12
a 13
14
7 magaja p.
Päikese
es
15
t5’:s
looiam.
d 1. kell 3,17 kell
9,05
P. ja Paavli p.
11. „ 3,09 „ 9,18
17| 21- „ 3,07 „ 9,25
C
J-sai p.
16
Miks otsida seda kaugelt, mis lähedalt saadaval. Puu
dub teil kehakatte alal midagi — ootab teenistusvalmid
Jaan Jänese pudu- ja riidekapulus
Tarvastu Mustla!.
Ei oie mõtet, teha kaugeid
reisusid ja kibedal tööajal päevi
viita, et mõnesugust ostu riidevõi pudukauba alal teha. — Sel
leks on kohe juures J* Jänes e
kauplus ja pakub seda kõike, mis
leiate linnas, kuid märksalt oda
vamalt. Mustlal kaubeldes on või
malik tagasihoida kulusid ja sedavõrra odavamalt müüa.
, Ilusama} heinaajal,
Õitsva niidu haljal rajal,
Sõlmib sõprus noori. . .
Tingib varsti pulmaloori!
Et saaks pulmad ilusad,
Üle kõige kenamad,
Tarvis leida kaupmees Jänest,
Tema aitab kõigest väest,
Oma lahkest südamest
Pulmailuks igavest. .
Päikese
tõus
loojam.
1. kell 3,12 kell 9.24
11. „ 3,24
„ 9,15
21. „ 3,42
„ 8,59
Suveilust ei tunne keegi täit rõõmu, kui pole ennast
riietanud vastavalt soojale ajale. Selleks on tarvis külastada
Jaan Jänese riide- ja pudukauplust
Tarvastu Mustlal.
V?VAAAVVVAAAVVtA4A
Kerged riided naistele—noortele
ja vanadele, kõige odavamast
kõige kallimani, samuti kõige
mitmekesisemas värvivalikus ning
igasuguses mustris; alati saadaval
ilmuvad uudised. — Naiste suviriided on riidetööstuse imeks; et
sellest õiget pilti pakkuda, peab
olema ladu täielik ja ülevaatlik.
Väikese kogukesega kuskil riiulinurgas ei maksa üldse arvestada.
Peab olema riiuleid süldadega
mõõta.
Meie ajal pole kerge
Moes ja kombes hoida järge.
Et võiks teiste kõrval seista,
Ennast lasta välja paista,
Siin on abiks kaupmees Jänes
Kes ei ole enam võõras...
Mis sul iial tarvis läheb,
Tema sulle ette säeb.
19
22
G 23
Kristuse selet. p. 24
25
26
27
Lauritsa p.
28
29
1 30
31
1
Rukki-Maarja p.
2
3
4
5
6
O 7
8
9
10
Pärtli p.
11
12
13
C 14
Päikese
15
E Joh. surm, p. 16
tõus
loojana.
1. kell 4,05 kell 8,37
17 11.
„ 4,26
.. 8,13
18 21, „ 4,49 „ 7,47
20
Raha. on raske teenida, kuid kerge väljaanda, seepärast
vaadake, arvustage, kaaluge ja alles siis— otsustage. . . Parim
ostukoht on
Jaan Jänese riide- ja pudukauplus
Tarvastu MustlaL
Et sünnist riiet leida, selleks on
tarvilik suur ladu rikkaliku vali
kuga. Eriti mitmekesine peab see
olema naiste riide alal. — Ka
kõige nõudlikumat suudab rahul
dada Jaan Jänese kauplus, kus
rikkalikum valik, kui kusagil mu
jal, — näit, flanell kleidi- ja pluuse-riidest;
villasest musliinist
moodsates värvides; pleegitud
ja pleekimata pesuriidest kõigis
sortides; käterätiku ja laudlinariidest jne. Tutvunege, siis tõendute ise.
Olgu noor, või olgu vana
Mees ehk naine, neiu kena,
Kõigil jätkub, mis neil tarvis,
Olgu kas või pagan sarvis . . .
Tahta ainult, siis on käes,
Mis veel vähe inimväes.
21
Päikese
tõus
loojana.
1. kell 5,22 kell 7,13
11. „ 5,42
„ 6,46
21. „ 6,00
„ 6,16
Kes vihkab ennast ja oma rahakotti, see külastab
kauplusi-ärisid juhuslikult. Kes aga teadlik selles, mis tal
tarvis ja kuidas toimida, see astub sisse
Jaan Jänese riide- ja pudukaiupluss e
Tarvastu Mustlal.
On teil tarwis triikpesu (mees
tele), sukke-sokkisi — siidist,
floorist, puuvillast jne; või jälle
puudub kaelasall — neid leidub
siidist ja muust odavamast ma
terjalist, nii meestele kui nais
tele. Eriti ilusad kerged rätikud
siidist, satäänist, batistist ja vil
lased— kõige ilusamad koe- ja
värvimustrid. Rikkalik valik käe
kottidest — rediküülidest igas
värvis. Ja lõpuks veel kõik pudukaup, mis selle mõiste alla
üldse käib.
Hoia raha! — see on tarkus!
Kaugel jäägu tühi nõrkus.. Mida omal iial ostad,
Toimi hästi — ise kostad:
Nõu on hää, parem plaan —
Odavamalt müüb Jänes-Jaan.
23
Päikese
loojana.
1. kell 6,15 kell 5,48
11. .. 5 40
„ 518
21. .. 7. 3
„ 4,54
tõus
Tervis on kallim, kui kõik muu vara — hoidke seda!
Selleks on tarvis vastu niisket ja külma aastaaega hästi
riietuda Jaan Jänese pudu- ja riidekaupluses
Valmisriided kõige paremast
materjalist ja oskusliste tööjõu
dude poolt valmistatud, võimalda
vad ruttu ja hästi riietuda. Kohapääl on see esimene sarnane
algatus, mis loodetavasti väärilist
hindamist ja tähelepanu leiab.
Tarvitajale tuleb valmisriiete
ostmine odavam ja tulusam, kui
ise tellides. — Kultuurilmas lööb
ikka enam ja enam läbi valmis
riiete tarvitamine. Et tarvitajale
vastu tulla, on kaosa- või järel
maks võimaldatud. Jääb ainult
soovida, et kasutataks võimalust
hästi ja odavalt riietuda.
Kui sul elu tuska teeb,
Puudub kuub või püks,—
Tea, kus ärielu keeb
Riided saada number üks;
Kaupmees Jänes Mustlal.
Päikese
tõus
loojam.
1 kell 7.29 kell 4,26
11. „ 8,51
„ 4, 3
21. .. 8,13
.. 3,46
Talv ei olegi nii külm, kui keha katab riie, mis ostetud
Jaan Jänese riide- ja pudukaupl Tarvastu Mustlah
Talveks kasukat või mõnda
teist suuremat riiet valmistades,
olgu mureks, et päälisriie saaks
tugev ja vastupidav, aga ka ilus
ja kõigiti meeldiv. Päälisriie täi
dab neid nõudmisi siis, kui ta
on paremast vabrikust. On tin
gimata vajalik, et sarnast ostu
mitte juhuslikult ei toimitaks.
Enne kõike muud aga tutvunege Jnan Jänese kaupluse
kaupadega. — Sääl leiate sa
muti talveks hääd ülikonna- ja
kostüümiriiet, alates odavast ja
lõpetades kalliga, nii kuidas kel
legi jõud kannab. Vastupidamise
eest vastutus.
Tahad saada kaupa hääd —
Tead sõber, kuhu lääd.. ?
Kaupmees Jänes ootab sind—
Ole mureta kui lind.. .
27
25
26
J) 27
28
29
Lutsina p.
30
1
2
3
4
5
6
7
Tooma p.
8
9
€ 10
11
1. Jõulu p.
12
2. lõulu p.
13
3. Jõulu p.
14
Süütalaste p.
15
Päikese
tõus
loojani,
16
1. kell 8,33 kell 3,33
17 11. .. 8,46 „ 3,16
Silvester,
D 18 21 „ 8,57
„ 3,25
28
Jõulude eel —siis on peremehel ja perenaisel palju
muret. — Need kaovad uduna päikese ees, kui astute sisse
Jaan Jänese pudu- ja riidekaupL Tarvastu Mustlal.
^------ F
Ainsam ja õige jõulukink, eriti
kehval ajal, on midagi riietuse
alalt, o lgu siis riide, või mõne
muu tarbe näol. See teeb vähe
magi kingi puhul tuju hääks ja
rõõmsaks. — Kinkida on soo
vitav ainult seda, mis on tululik
ja kasuks igapäevases elus Jääb
aina soovida, et see arusaamine
läbi lööks ja alatiseks kombeks
jääks.
0
Armsad on need jõulupühad —
Worstist täituwad me kehad;
Saia, püülileiba sööme,
Ahnel sõõmul õlut joome . . .
Ristaliwiln ka seisab laual,
Mida pole saadud kanal, kanal . . .
Et on käes nüüd pidupäewad,
Lapsed end ka ritta säewad . . .
Nendesilmad jõulupuul, —
Ei nad püsi mingil muul . , .
Olgu noor ehk olgu wana.
. Jõulupüha kõigil kena.
Üle kõige saanisöit
Kirikusse — see on wõit - . .
29
Laadad.
Tähendus: Laupäeval, pühapäeval ja pühadel laata ei peeta,
vaid järgneval äripäeval, Petseris on iga kuu 1-sel ja 15-mal laat. L,aura
alevis iga kuu 10-mal ja 25-mal. irboska jaama juures iga kuu 20-mal
ja Vana-Irboska alevis iga kuu 21-sel Rootove vallas iga kuu 5-mal.
Tallinnas hobuste laat 2 korda kuus pühap. peale 1. ja 15 p.
Jaaguarist 2 Krüüdeneris. 7 Võrus, Orgital. 9 Kapu Kikeveres.
10 Suure-Jaani alevis 12 Koerus. 15 Võlupes, Jõgeval, Laekveres 2 p.
17 Koluveres. 20 Missul. 21 Mehikoormas. 22 Imavere-Päial, Türil. 23 Rä
sival, Haapsalus, Valgas. 24 Paides, Jõelehtmes. 30. Nissis.
Veebruaris t Kuu esimesel kolmap. ja neljap. Pärnus. 1 Viru
Roelas 2 p , Mässu Kõmsil, Kallastel 2 p. 2 Kilingi-Nõmmel, Raplas, Pornuseh 3 Maasi Liiglasmal, Keblastes, Jõgeval 4 Võrus 5 Narvas 2 p,
Tõrvas, A liku Õisus. 6 Oru Linnamäel. 8 Elvas 10.—11 Rakveres.
10 Raasikul, Keinas, Soonistes, Antsla alevis, Räpinas 11 Põltsamaal.
12—13 Tapal. 14 Tamsalus. 15 Paldiskis, Lähtrus. 16 Viljandis 8 p.
17 Tartus, Kernu Haibal. 18 Rakkes, Nina külas. 19 Paides 20 Varbolas,
Missul, Ravila Kosel,Vasknarvas. 21 Muhus,Valgas. 22 Mustvees 23 Maasi
Tagaveres. 25 Võrus 8 päeva, Lihulas. 26 Võõbsus. 28 Viljandis 2., Aud
rus, reede enne Vastlapäeva'
Märtsis t 1 Jõgeval, Kärdlas, Ristil, Keavas 2 Nabalas 3 Jõhvis
2 p , 4 Kiviloos, Võhma alevikus. 5 Kirblas, Leisi Metskülas, SimuuaSallas. 8 Antslas, Kuristab 8 — 9 Tumalas. Iisakus 2 p. 9 Viru-Jakobil 2 p.
Petseris, Hageris, Emmastes. 10 Valgjärvel, Haapsalus, Vallas, Laeval,
Kõos, Vändra Suurjõel, Puhjas. 12 Võrus, Hellamaal, Amblas ja Ardus,
Põltsamaal reedel enne 15 märtsit 14 Mustjalas, Imavere Käsukonnal.
Vaimastveres, Kodijärvel, Mõisakülas. 15 Raplas, Maasi Rannakülas Rannus.
18 Keilas, Kastnas,Viru-Nigulas, Sangastes, Järva-jaanis. 18—-19 Kallastel.
20 Kuresaares, Missul, Märjamaal, Avinurmes, Sadalas,Türil, Jüril. 21 Väike
Ulilas. 22 Albus. 23 Leisi alevis, Valgas, Varujas 24 Laekveres 2 p.,
Mõras. 25 Voldis, 26 Kärgula Sulbil, Vana Pranglis Vihterpalu Puunal,
Ru-tikveres, Võlla-Kihlepas, Vabastus. 28 Paides, Kellamäel 2 p , Valgutal,
Kloostri Kaseperes. 31 Mustvees'
Aprillis x 1 Juurus Pindil. 2 Alajõel, Antslas, Põlgastes. 5 Har
kus. 6 Taeblas. 8 Vaivaras 2 p, Roopakas, Kastre Võnnu Suitsul Tam
salus 9 Elvas. 10 Sauel, Loona vallas ja Ellamaal. 11 Pati Nurmeotsal.
12 Kapu Kikeveres, Võrus 13 Torgus, Petseris, Kärlas 14 Hummulis,
Ninakülas, Kooreverel. 15 Kuusalus, Kihelkonnal, Rakkes, Sarus 16. Voltveti Keremal. 17 Karulas, Tapal. 18 Tarvastus. >9 Kilingi-Nõmmes. 20 Ku
resaares 23 Võrus. 24 Vastseliinas. 25 Koongas, Kabalas. 26 Suure-Jaanis,
Jõgeval 27 Petseris, 27 —28 Narvas. 28 Rakveres 2 p , Abja-Paluojal.
29 Valgas, Viljandis ja Tartus Lihavõtte neljapäeval. 30 Kargu alevikus,
30
Mais : Kuu esimesel kolmap. ja neljap. Pärnus. Ristipäeva nädala
teisip algades Leisis riiete laat 7 p., 2 Mõnistes, Tõrvas, Vändras, Räpi
nas. 3 Lellel. 3-4 Nuustakul. 5 Haapsalus, Järvakandis. 7 Mõisakülas,
Põlvas. 9 Häädemeeste!, Uue-Antslas 10 Põltsamaal, Rõngus 12 Antslas,
Võrus, Õisus. 14 Holstres, Karilatsis. 15 Kuresaares. 16 Paides 18 San
gastes, 22 Võõbsus. 23 Valgas 28 Petseris.
Juunis • 1 Rasinal, 2 Türil. 5 Viljandis 2 p, 8 Raplas. 9 Antslas.
10 Hageris. 12 Paides. 13 Voltveti Keremal. 16 Tapal. 18 Jõgeval, KiiingiNõmmes. 20 Põltsamaal, Järva-Jaanis, Mustvees, Kaarma Suuremõisas
riiete laat 10 p. 21 Võrus. 26 Viljandis 2 p., Tamsalus 26 ja 27 Rakveres 2 p.
Juulis: Kuu esimesel kolmap. ja neljap Pärnus. 1 Haapsalus,
Vana-Karistes, Valgas 3 Paides 4 Tartus 7 Petseris 8 Taageperas.
10 Tarvastus. 12 Mõisakülas. 15 Karksis. 18 Tõrvas. 23 Kuresaares 10 p.
24 Võrus.
Augustis $ 1 Paides 2 22 Pärnus. 3 Elvas. 7 Holstres. 10 Ku
resaares. 12 Vana-Võidus 15 Tuhalaanes 18 Loodis. 23 Valgas. ', 4 Ta
pal 25 Võrus. 25 ja 26 Narva-Jõesuus. 26 Mõisakülas, Paides. 28 Petse
ris. 28 — 29 Rakveres. 30 Antslas. 31 Helmes, Uue-Vändra Suurejõel
Septembrist 1 Suure-Kõpus 2 Suure-Jaanis, Kaarlis 5 Viljan
dis 2 p , Sangas 6 Vastemõisas. 7 Hummulis, Vana-Karistes, Tamsalus.
8 Olustveres, Halliste Pornusel 9 Puiatus, 10 Kilingi-Nõmmes, Rutikveres, Kärstnas. 12 Tapal, Türil. 13 Kolga-Jaanis, Valgas. 14 Oisus. Kure
saares. 15 Abja-Paluojal, Jõgeval. 17 Räpinas 2 p,, Uusnab 18 Sangastes.
19 Mustvees. 21 Rõuges, Orajõel. 23 Keilas, Tartus, Sürgaveres, Järva
kandis, Paides. 27 Võrus, 25 Vana-Suislepal. 26 Tallinnas. 27 kuusalus,
Põlvas, 28 Toril, Kuresaares, Vana-Põltsamaal. 29 K arksi-Nuias, Haapsalus.
Oktoobris t Kuu esimesel kolmap, ja neljap. Pärnus. 1 Päri
mõisas. 2 Tõrvas, Mõisakülas,Vana-Vändras 4 Baltiskis, Kuivajõel 5 Ka
balas, Lihulas, 5—7 Narvas. 6 Jõhvis 2 p. 7 Viljandis 2 p., 8 Tapal, Pukas.
10 Valgas, Imaveres. 11 Riidajal. 12 Tartus,Vastseliinas. 13 Võrus, 14 KiKngi-Nõmmes, Petseris. 15 Rakveres 3 p., Avinurmes, 16 Leebikus, Karulas, 17 Otepääl 2 p. 18 Kuresaares, Suure-Jaanis, Antsla alevis. 20 UueAntslas, Vana-Tänassiimas. 21 Haapsalus, 23 Moisekatsis, Kõos. 24 Laatres 26 Võrus. 28 Taageperas, Järva-Jaanis. 31 Sindi Lodjal.
Novembris: 2 Paides, Vändra Suurejõel. 5 Antslas 7 Valgas,
Elvas. 10 Jõgeval 11 Võrus, Viljandis 2 p. 12 Kuresaares. 14 Tartus,
15 Põltsamaal. 21 ja 22 Tamsalus. 24 Paides, Mustvees. 25 Türil. 29 Võrus.
ikUf-rw?. Detsembris : 1 Abja-Paluojal, Räpinas. 3 Tapal, Valgas. 4 Rak
veres 8 Viljandis 2 p. 10 Mõisakülas, Kilingi-Nõmmes. 10 ja 11 Narvas
2 p. 12 Vana-Vändras, Järva-Jaanis 14 Antslas Reede enne 16 detsembr.
Põltsamaal. 15 Jõgeval, Võrus 16 Türil. Kuu kolmanda nädala kolmap.
ja neljap. Pärnus. 18 Paides 19 Jõhvis 2 p 20 Haapsalus 28 Valgas.
31
Kuulge imet!
Poisid pistke pillid põske:
Lõbusal lauluhäält nüüd tõstke I
Laske kuulda kaunist kaja
Üle Eesti riigi raja . . .
Et meil wabadus on toodud —
Jseserswus majja loodud. EE on möödas wanad walud
Mõisa põldel paistmas talud —
Paistmas paljud hoonte harjad,
Wä'jadel oa kenad karjad.
Karjastel ta siidi sukka,—
Ega sellest ilm läe hukka . . .
Jänese! neid mitmed moodi —
Mine waatama Mustla poodi.
Sääl on sadat sorti sukke
Mitmet kartva siidmukke;
Sääl wõib wübi, aega wiita.
Näed, kus riiet mitu ritta;
Sääl on kalewit ja sitsi,
Mitmet moodi ilupitsi.
Tuhat sorti tuliuued;
Kindlad, kõwad, wihmakuued,
Za ka palju hauapärgi,
Zgal a'al ivöib tulla järgi.
Kaup sääl paistab nagu päike,
Hind on alaliselt wäike.
Mis sääl Jänes wötab anda,
- öid sa julgelt koju kanda.
Jänes annab riide selga.
Ei siis enam külma Pelga . . .
Olgu naised, wöi ka mehed.
Kõigile ta annab ehet.
Kui sa Pead rõõmsaid Pühi,
r
32
Siis sa poodi sisse rühi. . .
Neiud saawad kena kleidi.
Mis ei seisa mitte weidi.
Zänes tahab lahkelt soowt —
Ütleb: tehke korra proowi.
Ostke riiet teisest Poest,
— Ehk küll ammu läinud moest —
Küll siis warsti asi tahe.
Saate näha kui suur wahe.
Teistel ülikallid hinnad.
Käi wõi läbi mitmed linnad.
Marka kümme ehk ka wiis.
Teistel küünar kallim siis.
On ju palju seda nähtud.
Mõnegagi Proowi tehtud . . .
Enne ei saa targaks keegi.
Kui ta küllalt Proowi teegi.
*
*
*
Suured saksad Sutfllest toowad,
Wooru wägewamad wõtawad.
Hoolsad Holstrest siia sõitwad.
Loodist lopsakamad jõudwad,
Riumaft rikkamadki puha,
Toowad oma osturaha,
Wäluste ja Saareküla,
Ka et waata üleõla;
Mustla muidugi on wõtmas.
Kiirest poodi sisse tõtmas;
Ülendsi ei jää ka üksi.
Ostab paremagi püksi;
Ptkru pistab peenemadki.
Ämmuste ei häwinegi,
Kuressaare kuulsam kuuleb.
Wa«a-Sõber<
33
Tarwastu-Holstre sõda.
Lookene minewiknst.
Armasõda — ? Kus? Kunas? Mis jutt fee on 1 Nii
wõõrasteleb'küsiteleb noorepõlwe inimene, kui ta kuuleb kõnelust
Älrmasöjast. Wanemapõlwe inimesed, need muigawad tähendus
rikkalt ja kinnitawad, et sarnane sõda — Armasõda — on tõe
poolest ikka kunagi olnud. See oli äge kokkupõrge, mis umbes
55 aastat tagasi Tarwastu—Holstre Piiril, Arma talu lähedal
mägedes aset leidis. Umbes 55 aastat tagasi nimelt selle
pärast, et Pole korda läinud kindlaks teha, mis aastal just sõda
— kas 1872—73, wöi kogunisti 1871 aastal. Andmete
kogumisel on nimetatud kolme märgi, ud aastat.
Üldiselt seab teda rahwasuu ühendusse ühe loodusnähtu
sega, suurejoonelise taewa punetamisega, mis olnud 1871 a.
23. jaanuaril (w. k. j.). Pool taewa ulatusest punetanud kui
määratu tulelõõsk. See kohutaw-ilus nähtus awaldanud rahwale
sügawat mõju ja annud Põhjust mitmesugusteks ennustusteks.
Kui siis aasta wõi kaks hiljem Holstre ja Tarwastu Poiste wahel
suur „sõda" toimus, siis ühendati taewa punetamine sellega. Kui
sõja käiku ja sündmusi ktrjeldaw laul wabritseertti, siis käis üks
salm järgmiselt:
r
„ v
Kas teate, mis see tähendas.
Et talwel taewas Punetas?
Ta põles nii kui tulewärk —
See oli Ärmajõja märk . . .
Mõnikümmend aastat tagasi oli fee „jõda" Tarwastus,
Holstres ja ümbruskonnas elawaks kõneaineks. Iseäranis suurustasid holstrelased oma wötmu ja wäega, stst Holstre jäi „sõjas"
wõitjaks. Meie Päewil kuuleb temast weel harwa ja noortel Pole
sellest „ajaloolisest sündmusest" suurt aimugi. Kui omapärane
juhtumine, millest rahwal teatud mälestused ja muljed, olgu
käesolewad read tema jäädwustamiseks.
Enne kui „föja" käiku ja sündmusi puudutame, märgime
34
ära tema Põhjused. Siin oltd nimelt ffibi ufub mängus.—
Larwastu—Holstre Piiril asub suur Ärma talu ja weSki, kus tol
ajal oli 4—5 tätskaswanud tütart ja kõik ihaldatawad iludused.
Loomulikult käis Poisse-kawalere laialt kokku. Iseäranis tihedalt
liikusid aga Holstre ja TarwaStu omad. Sääl on loodusliselt
ilusad mäed, kus laupärwiti ja pühapäewttt mõnus oli piller
kaari pidada. Muidugi kogunes ka mujalt tüdrukuid ja nii löödi
wahel tantsu mitmekümne Paariga. Kõige Paremini tantsinud aga
Ärma talu tütred... Poiste wastastikkuses wõtstluses tekkis
mõnigi konflikt ja arusaamatus. Kord, arwatawaSti küll 1873 a.
heinaajal, wõttis üks wahejuhlumine õige terawa kuju. Ja selle
tulemuseks oli „söda." Järgmisel laupäewa õhtul tuli mägedesse
TarwaStu ja Holstre PoiSsa ebaharilikult rohkel arwul. See oli
hoolsa organiseerimise järeldus. Juba alul wöts märgata teatud
pinewat meeleolu. Kummagi walla poisid eraldusid gruppideks,
kajasid wäljakulsed ja wastastikused mõnitused. Tantsuhimulised
tüdrukud jooksid laiali ja Poistel ei jäänudki enam muud üle,
kui kaS wöt ajawiiteks jõudu katsuda.
See kujunes „sõjaks" — lahinguks kahe Poole wahel,
millest kummagilt Poolt umbes 30 poissi osa wõttis. Ei puudu
nud ka „ülemjuhatajad" — tarwastlastel „ktndral" Legru ja holsterlastel — n. n. Peedi-Päältk. (Kuidas nende tõelised nimed,
pole tähtis.) Relwadeks olid kaikad ja kiwid. Lahing algas
Ärma mägedes ja näitas juba alul holsterlaSte tuntawat üle
kaalu Tarwasilased olid sunnitud taganema kuni Ärma taluni.
Kuid ka siingi et suutnud nad Positsioon! pidada ja tõmbasid
oma „wäe" üle jõe, suundudes TarwaStu MõnnaStekülaSse. Aga
rad holsterlased energilise Peedt-Päältku juhtimisel ei annud
aega mõtlemiseks, weel währm taganemiseks „täte§ korras" ning
lõid tarwastlaSte read segamini. See oli umbes Asuri talu aia
kohal, kus seisukord niiwõrd kriitiliseks läks, et kindral Legru oli
sunnitud oma kasukat aiale wtskama ja jooksma, mis jalad wötsid.
Tarwasilased Põgenesid otse kabuhirmus, uks nendest
oli warjule Pugenud Asuri talu ahju. Räägitakse, et see
olnud kindral Legru ise, kuid wõib olla oli see mõni muu.
puepisoodiks tuleb pidada kindral Legru kasuka Purustamist.
35
Selle toiminud Peedt-Päältk ühes mõne abilisega. See õieti ongi
ainuke raskem wigastus „sõjas", Ainult üksikud, keda kiivi WS
kaigas tabanud, said mälestuseks muhu, wõt jälle mõne kriiimustuse kukkumisel.
Ei wõi öelda, et wahekord TarwaStu ja Holstre poiste
wahel halwaks oleks jäänud — seda kogunisti mitte. Peagi
lepiti jälle ära ja käidi koos pillerkaar! pidamas — simmanil taytsu
uh tümas.
„(5õja" kohta walmistas luuletaja Aadu Reinwald, kes
TarwaStu walla Zlissa talus peremeheks oli, pika laulu, mis
„Ärmasõja laulu" nime all laialt tuntud Laulul oli ka wtis ja
teda lauldi meelsasti nii Tarwastus kui Holstres, aga ka mujal.
Wanematest inimestest oskawad weel paljud seda laulu.
Zärgnewalt awaldame selle laulu, kuid paar salmi lõpust
ja mõni rida eespool, ei kannata trüimusta, need ptoh wälja
jätma. Olgu ta siin kui mälestus „sõjast", kus TarwaStu
ja Holtstre seisid waenuliste pooltena waslamisi.
Ärmasõja laul.
Meil kõlas kõrwu sõjahääl.
Mis -peeti Holstre piiri pääl . . .
See sündis hilja roe** a'al,
Sääl Ärma talu karjamaal.
See kindral Legru Tarwastust,
On näitnud omn wägewust —
Kui kutsus nelikümmend meest.
Ta kokku oma küla seest.
Sits Peedi-päälik Holstre Poolt
On tublisti ka kannud hoolt I
Kui möllas õues sõjamäng —
Kui astus Polk siis üle jõest.
Ju kuuldus „hurra" Holstre mäest.
Käsk' Peedi-Päälik Pilduda,
Säält oma Poisse kiwega.
36
j
See oli kawaluse wiis,
Za nagu rahet sadas siis . . .
Küll järjest alla mägedest . . .
Ning kindral Legru taganes.
Lahing Ärma laudani neid ai *)
Sääl uuest wastu Pandud sai.
Za sõditi nii kangest sääl.
Et heli helkis taewa pääl . . .
Nii kaua nad sääl sõdisid.
Za wastastikku wõitlesid ...
Siis wiimaks wõitis Holstre hulk,
Ning taganes weel Legru polk.
See kindral Legru suurest wäest.
Läks jookstes üle Ärma jõest —
Za Peedi-Zaan ta kannul käis.
Nii kaua kui ta wähe wõiS.
Kui Peedt-Zaan pea järgi sai,
Sits kindral kaska *****)
) maba ai,
Za tviskas Asurt aia pääl —
Zaan wõttiS teda tuhaks teha sääl.
Siis Peedt-Zaan läks tagasi.
Kus Ärma preilid magasid . . .
Kisk *") akna maha käraga —
*
*
*
Kas teate, mis see tähendas.
Et talwel taewas punetas?
Ta põles nii kui tulewärk . . .
See oli Ärmafõja märk.
Servadel.
Kuule tvennas, mis sul viga.
Tule räägi minule!
Ära waata nukralt wLlja
Tühje mõtteid mõiguta!
Lähme lustil, päike wäljas —
Linnud rõõmsalt lendawad;
Meile räästas kaugelt rändas.
Ilust laulu laulab ta !
Pane täna raamat kinni:
Olgu täna mängupäew!
Lähme ruttu; Palli wõta 1
Teised juba mängimas.
Utteb mõõdud.
Uus aasta toob uued mõõdud — alates 2 jaan.
1929.
hakkab meil maksma meetrimöõdustik. Zgapäewase
elu ja tegewusega arwestades wõiks seda järgmiselt wäljendadar
werstade asemele tulevad kilomeetrid, süllad wahetuwad meet
ritega ja tolli asemel loeb sendiweeter. Seda Pikkusemõötude
kohta. Õõnesmöõtudest kaowad toop, wakk jne., kuna nende ase
meel maksma hakkawad liiter, dekal, hektoltiter jne. Raskusmõõ'
tudest loobume senistest leesikatest puudadest, kaaludest jne. Edas
pidi kaalume grammiga, kilogrammiga jne.
Muidugi toob mõõtude wahetamine palju pahandusi kaasa,
kuid sinna pole midagi Parata — küll ajajooksul omandatakse
ka kogemused. Kogu maailm on meetrimõödustikule üle läinud
ja ainult wähestes maades Püsivad erimõõdud. Meie senised
mõõdud on wana Wene pärandus, kuna Wenemaa isegi juba
meetrimõõdustikule üle on läinud. Et ole sellepärast mingit
mõtet ainuüksi Eestil sellest weel kinni pidada, mis mujal juba
ammu kõlbmatuna ära heidetud- Mõõtudes teistest maadest eri
neda, see wõib rohkem Pahandust ja arusaamatust tekitada, kui
need wõimaltkud sekeldused seda väärt on, mis mõõtude vaheta
mine kaasa toob. Asja selgitamiseks ja tarviliku abi saamiseks
toome siin ära kolm võrdlevat tabelit, mis aitavad selgitada
vanade ja uute mõõtude vahekorda.
Meetri ja Vene mõõtude võrdlus.
Meetrimõõdud on Eesti Vabariigis sunduslikud arvates 2. jaan. 1929. a.
Raskusmõõtude võrdlustabel.
Naelad ja puudad grammides
ja kilogrammides
Luulejutt igapäewasest elust.
Rahu oli rändama- ja tahtis retsiwäsimusest weidt puhata,
milleks öökorterit otsis. Kui ta esimese maja uksele koputas^ ja
oma soowi awaldas, wastati:
„Siin pole sinule aset. Alles hiljuti üürisid sita Riid ja
Tüli omale korteri ning wöimata weel sinule küljeaset anda."
Järgmisest majast, kuhu Rahu sisselaskmist Palus, wabandati, et sääl on korteris Ahnus ja Zhnus ning seega ruumi
puudus suur... Nõnda wäsinult edasi rännates kohtas ta kedagi reisijat, kellele oma kurba lugu kurtis ja palus, kas see et
teaks korterit juhatada.
„Kullakallts sõber", wastas küsttaw, ..siin ei ole sulle pääwarju juhatada. Näiteks see ilus suur maja sääl, kus asuwad
Kurjus ja Kadedus, need juba sulle korterit ei anna, ja nii on
lugu kõikjal. Edasi sääl — näed — elab Omakasu, kes weel
sõgedam — ei wõta temagi sind wastu. Li tea sulle midagi
hääd juhatada ega soowttada -.. "
Rahu tõttas tühjale Põllule, et lageda taewa all öömaja
pidada, aga parajasti, kui ta istet tahtis wõtta, tuli tormates
Luul ja ütles, et see olla tema eluase... Kurwal meelel rän
das Rahu edasi.
Wiimaks tuli Lootus hüpates wastu. „Noh, nüüd ometi
on õnne, see mu hää tuttaw ja sõber, ega see mulle öömaja ei
keela", mõtles Rahu.
„Kuhu sa rändad sõber?" küsis Lootus.
„Otsin öömaja, aga kusagilt et leia; ole hää mees ja wti
mind oma korterisse". Palus Rahu.
„Aga sõber, mul Pole eneselgi kohta, kuhu Pää WStks
panna; olen kord siin, kord sääl ja wahest lendan ka üles täh
tede riiki, sest minul on tiiwad ja kui sa tahad, tule minuga
ühes..."
Lootu- wõttiskt Rahu enesega kaasa ja nad lendasid läbi
42.
sinimere edasi ilmlõpmatuse sügawuses ja otsisid omale öömaja.
Aga mida kaugemale nad edasi jõudsid, seda rahutumaks nad
said, sest ILHIeilmad et peatanud, et andnud ptlgukestkt aega öö
maja saamiseks. Rahu arwas paremaks tagasi pöörata, sest tal
tuli meelde, et rahwasteliit Peab suuri rahutstanguid Genfis,
eks temalt ole wöimalik öömaja saada. Lootusega seltsis Genfi
jõudes, tormas Rahu kohe suurde konwerenifl saali ennast esi
tama ja öömaja paluma. SLält wastatt kobe, et Praegu weel
ruumi et ole, kannatagu, kuni selleks ehitatakse maja.
Rahu lendas Lootusega seltsis edasi, edasi üle metsa ö ja
Mägede, kuni nägi paika, kus Palju ristisid reas seisid. Uhe
pääle oli kirjutatud „Hinga rahus" ja sääl ligidal üks wärske
lahtine haud. „Waata sõber Lootus, siin leiame öömaja", ütles
Rahu ja ta laotas omad tiiivad õnnelikult laiali ja lendas alla
hauda, öeldes: „Maailmas ei leia Rohu mujal öömaja, kui
hauas."
Mõistatus.
Mind leiad terive ilma seest.
Mul wäga mitu nime:
Sind warjan tuule tormi-eest.
Teen walgust ka. kui Pime.
Ka sulle minu teinepool.
On armas seltsiline.
Mis hällis juba ema hool
Sul andis armsa nime.
Kui sõnajärke mõlemaid.
Sa wõtad kokku seada
Siis saab küll sulle sedamaid
See wiimne osa teada.
Seletus tulewa aastases kalendris.
42*
3. K.
Mis on Tarwastus" Palju?
TarwaStus on tarkust Palju,
Kadedust ka kaunis küllalt.
Kuressaares kuulsust palju.
Pahandusi ka et puudu.
ÄmmuSleS on HLädust palju.
Nurinaid ja nukrust siiski . . .
Mõnnastes on mõnda mõnu.
Põllud paremad sääl paistmas . . .
WLluSte oli wägew küllalt—
Wireleb nüüd wchma pärast 1
Wihm tõi palju wiletsust —
Rikkus rikkast Riuma rada
Paiguti tõi palju paha . . .
SuiSles palju sudakaida,
Kehakamaid kiisa-räkse . . .
Mustlas palju pagarist,
Kentsakayraid kingiseppi,
Räbedamatd rätsepaidkt . . .
Kauplusi on kaunis palju. . '
Sinna Jänes jääda suutis —
Riiderulle ribistama . . .
OdawaSti ostjal andma.
Palju teistest paremaida
Ehtekangaid ilusaida.
Laimajale.
6öbit, kas on sinul aimu.
Et sa tõstad teisest laimu.
Teise silmis näed sa Pinda
Oma Palki sa ei hinda.
Enda ukseesist Pühi —
Ära teise au sa rühi.
Enda Puudust püüa aita
Enne, kui läed teist sa laitma.
44
J. K.
3cmtttö tuleroob.
Widetoik toalitseb metsatoarjus. Täiskuu naeratab jõe kohal,
noore jää Peeglist, oma saledat kuju silmitsedes. Wetdikene
eemalt kostawad haamri löögid. Kuugi waatab sinnapoole. Lige
male minnes, tunneme kogust hõbedase habemega Pakase ära, kes
terwe öö on jõge tinutanud. Praegu on ta jääaugu kallal ame
tis, mida ta hoolega kinni naelutab, tasakesi inimesi kirudes, et
nad ta kätetööd rikuwad. Korraga, nagu oleks tal töö lõpule
jõudnud, tõttab ta kiirel sammul mäest üles — otsekohe Kuuse
talu poole.
„Peaks jeda toalget waipagi naelutama,- et ta mitte nii
ruttu ära ei kaoks".
Tänawasfe jõudes wiskab käbe toona hõbedased naelad sel
jast maha ja Panrb haamri toälkuma Mares, kes teibas üles
ärkas, sai ehmatusega häälekrambid. Zuba on toanakesel ka
säälgi töö toalmis ja ta ruttab kaetou juurde. Ta toaatab mõt
tes üle saltoe kaetou Põhja, kust kerktto aur Pakase habeme toeel
pikemaks toenitab.
„Ei maksa täna siia ronida: on aga teine sügato. Aeg on
ka hiline. Tartois õige toäsimust puhata".
Sellejuures toaatas ta hommiku poole. Uks lõksatas. Pa
kane puges puu toarju. Kuuse talu peremees tuli toälja toaatama,
mis ilm teeb: kas heinte järele toötb sõita.
„On aga täna külm, mis külm on! Wist pant kõik jõe
kinni. Ometi toitmaks saab jõest üle", lausus peremees tuppa
astudes. Pakasel oli häämeel, et temagi inimestele hääd toöib
leha ja toaatas kartlikult päikese tõusu poole. Jällegi oli lõksatust kuulda. Peremees ja sulane läksid hobuseid ette panema.
Oli tartois pühade heinu tuua: eks loomalgi ole parem tund
mus, kui pühade heinad pruukostina sõime ilmutoad. Wätke naksatus oli kuulda. Pakane poeb parajasti läbi mulgu samettkartoa
metsa poole, oma samblataresse, töustoa päikese ilmumisel.
Paar kitsast joont õuetoäratoaft toälja minnes ja stlma45
piiril kokku sulades, tunnistawad, et Kuusetalu omad on metsa
sõitnud.
TLna on jõululaupäew. Kuusetalu Perenaine küürib niisu
guse usinusega, et mustus ilma sõnalausumata oma korteri peab
jätma. Keskhommik hakkab liginema ja töö usina perenaise käte
all hakkab ka ots-otsaga kokku sulama. Kõik ümber on nii waikne,
ainult tasast solinat on kuulda. Wälke Pere on alles waiba all.
Perenaise kõrw on wtst midagi iseäraliku kuulnud, sest sil
mad tõusewad üles ja waatawad naerul Moodi poole: wälke
Kusti liigutab! Juba tuleb waiba serwa alt nudipää nähtawale.
Sellejärele lendab watp kõrwale ja Kusti seab end istukile. Ta
waatab oma ümbruskonda ja wiimaks jääb silm woodijalutsisse
peatuma: Kiisu on ennast kerasse tõmba ud ja laseb oma ühe
tasast kontserti kuulda. Kusti käed kiiguwad nagu harilikult iga
hommikul kiisu Poole, haarc wad ta kinni ja seawad sülle istuma.
Kusti wötab waiba serwa ja mähib oma igapäewase seltsilise
selle sisse, nii et ainult Pää ja saba ots nähtawale jääwad.
Käekene silub suure õrnusega kiisu Pääd: laul köweneb ja saba
ots lööb takti. Kusti! tuleb tahtmine seda wehklemist takistada,
ja hakkab teise käega saba tipust kinni. See just kiisu arwamise
järele kõige meeldiwam ei olnud ja korraga kostab näu! näu!
Kusttl jääb imestusega suu lahti; kust see tuleb: kui ühe otsa
pääle wähe wajutad, siis see nii wägewasti suu Pääle mõjub.
„Kusti, Kusti! Ära kiisule haiget tee", kuuldus ema hääl:
„Lase ta parem lahti ja tule woodist wälja".
a f t ä//
„Ega ma haiget ei tee! Katsusin muidu natike sabast .
„Sabast ei tohi kassi kinni wötta: ta jääb siis lolliks".
Kusti laseb sõnakuulelikult kassi lahti ja ronib woodist
Wälja. Nüüd seab ta nagu kolmeaastane mees kunagi, ennast
püsti ja waatab kuidas ema käte all töö lõpule hakkab jõudma.
Weel kord tõmbab ta wäänatud nuustiga Põranda üle ja ongi
walmis Perenaine waatab ringi, kuhu õige wäike pojuke on
jäänud? Pojuke aga teeb põrandale ilusaid jalamudeleid- mis
emale just meele järele et ole.
„Kuule sa päntajalg, kuhu sa ronid? Katsu, et sa ruttu
ära tuled".
46
„Tahan hobulkopt juulest".
„Hobu too Pärast! Tule läheme nüüd kööki!" ütles pere
naine oma tööd üle stlmitsedes.
Köögis on tegemist küll: tee kollast saia, tee worSta, tee
Pühade kooka ja siis weel muid suupisteid- Kes teab, ehk tuleb
mõnigi Kuusetalusse külalisena, stis peab ka selle tarwis ette
walmistama.
Wäike Kusti silmitseb siin uudishimuga seda pühade kraa
mi, iseäranis moosipotta. Kusti on kui nõiutud: ta näeb ainult
moosipottt ja selle magust sisu. Juba on Kusti! käed, suu ja
ka riided oma wärwi muutnud. Kusti on nii waimustatud,^et
ümbruskonna täiesti unustab. Aga oh õnnetust» kui keegi kõige
kallimal ajal Pääle juhtub...
„Kusti, küll sa aga Pahuraks lähed! lase nüüd need moosipotid rohule jääda! sa waata missugune sa oled — kõik riided
ja suu oled sa hukka määrinud. Kuluks sulle õige niisuguse töö
eest wähe kibedat teha. Noh, ruttu, pott juurest minema!"
„Ega saanud weel midagi — muidu natuke sõrme otsaga
katsusin".
„Tule nüüd ära! — et Lea, mis Pahandust sa sääl weel
wõid ära teha. Mine parem otsi kiisu üles! Kes sedagi teab
uskuda..."
„ Pahandust ma täna ei Lee", ütleb Kusti ja läheb kassi
otsima.
Kusti läheb külma kambri poole ja näeb — uks paokile.
Et tea, kes sääl Peaks olema? Lks Kusti waatab järele. Ta teab,
et kiisu sagedasti seda Paika waatamas käib, kui ta ise. Üte läwe
astudes, jääwad Kusti silmad kui naelutud magusa koogi wirna
Pääle Peatama. Sääl on neid nii palju, et Kusti oma kõhule
täiesti ülekohut teeks, kui need Puutumata jätaks. Päälegi on
need weel moosiga paksult üle määritud... Juba ongi üks ka
dunud: see üks maitses nii hästi, et teine ka weel järele läheb.
Juba tahab ta kolmandat wõtta, kuid korraga, mis see on? Üks
krõbistab nurgas. Kusti waatab uuriwalt Pimedusesse: ennäe,
tema seltsimees ka siin — see õgib parajasti kõige Paremat toeworsti. Sääl juures on ta nii rahulik. Kusti! tuleb äkitselt mt47
dsgi meelde:
„Ema, ema! kass sindel, sööb ossil"
„m* sa ütlesid?"
„Sit sahwlis kass sööb ossi!"
„Mtks sa siis wälja ei ajanud?" küsib perenaine läwele
ilmudes.
'
„Ma läksin..."
„Mis ma läksin? Tubli keretäis kuluks teile mõlemile ära.
Aga kes tahab nüüd niisuguse asja Pääle aega raisata. Kõtt!
kõtt! wälja! Ja sina niisamuti! Ei wöt neid lapsi ka kuhugtle
saata ega jätta, ikka on nad sul pahanduseks ees," sõnas" pere
naine külma kambri usi kinni tõmmates. Kusti saadeti nüüd ette
tuppa. Ema tõi küna ka sinna, et saiapätsistd walama hakata.
Kusti waatab harmuses päält, kuidas ema suure rutuga toime
tab, nii et Pea aurab. Päts, pätsi järele tulewad laual nähtawale, kus ema nad weel munaga üle määrib. Need omandawad
nii ilusa wärwi, et Uut wett jooksma hakkab... Aga sääl pais
tab pcar musta tera. Kusti arwamise järele need õiged asjad et
ole, ja kahtlus langes kohe lLikiwa mundriga Prussakate Pääle.
„Ema, ema! prussakas on saia sees!"
„Prussakas? Ei prussakaid sääl juba küll ei oIC— need
on rosinad."
„Osinad, osinad" — kordab Kusti mõttes; need wõtwad
küll hääd asjad olla, ega ema neid muidu leiwa sisse ei pane.
„Kas osinad magusad ka on?" küsib ta.
„On küll".
„Kas katsu ka wõib?"
„Lase nüüd olla! ära mine oma musta näppudega leiba
sorima, pärast saab muidugi!" Kusti katsub katsub „pärast" ettekujutada. aga see näib liig kaugel olewat. Need rosinad oman
dawad Kusti silmis niisuguse kuju, et tahtmine oleks nüüd juba
katsuda. Cma tõmbab süsa koldesse. Kusti mõõdab weel kord
enda ja leiwa wahet ja rosinas ongi nagu maasikas wäiksesfe
suhu kadunud.
„Rosinad on Päris hääd!"
„Kas juba jällegi kallal käisid? Mis sa tahad ^niisugusele
48
ütelda! Mine parem sitt sinna akna alla Pingi PLäle ja waata,
kas teised heinakoormalega tulewad!" Kusti läheb akna alla.
Eemalt kaugelt tuleb terwe lumemeri silma pimestawa läikega
wastu. Ohk on nii Puhas, nii läbi paistew, et kõige kõrgema
puu ladwasi terive maailma tvõiks ära näha.
midagi ütelda, aga oma kohmetusega on ta sõnad ära unusta
nud ja ainult kanged kummardused tulewad nähtawale. Varb
lased kihawad hunikus purukasti juures, et säält midagi leida—
aga, mis tühi, see tühi. Ja rMmgi lendab eemale aga wähefe
aja järele on nad jällegi tagasi. Kõht uriseb! Za kui ta uri
nat järele ei jäta, siis Peab tahes ehk tahtmata tema soowisid
täitma. Kusti silm jääb metsa serwale Peatama, kust hobune
haljendama heinakoormaga nähtawale tuleb.
„Ema, heinad tulewad"!
„Knst nad siis õige tulewad" küsis perenaine, kui nägi, et
tööga hakkas lõpule
jõudma.
„Näe, säält metsa
äälest."
„Wöi metsa äärest", jatkas perenaine,
häädmeelt
tundes,
tui pojukesega jälle sõnakest sai wahetada.
„Zsa
hobu tuleb ees. Näe, mis lohilised oksad need heinte
pääl litguwad?"
„Need on jöuluwana
witsad, et wallatumaid lapsi
karista
da," ütles perenaine naerul.
„Ema, kas jöuluwana meile ka tuleb"?i
„Ei, mette ta küll wist ei tule: Kusti on ju hirmus
paha
Poiss."
„Aga nüüd, kui ma HSä laps olen, kas sits tuleb?"
„Stis ehk ta tuleb!"
Kusti nägi nüüd, kuidas hobused õuewärawast sisse tulid
ja kuuri alla kadusid. Mõne aja Pärast ilmus isa. look ja ran
gid käes. hobune oheliku Pidi järel, kaewu juurde.
„Kuule Züri", kostis läbi akna tuppa:
49
„Kui ära joodad,
wiska hallile heinu ette ja pane kaeru ka matiga molli otsa sisse,
sits säe saan korda! Kella kolmeks katsume kiriku poole nihkuda.
Kustil oli nüüd nii hää meel, et kõik kodus on, ja jooksis,
mii jalad wälguwad mööda puhast põrandat.
Kella suurseier näitab juba, et aeg kolmele on jõudnud.
Peremees on juba walmts: suur kasukas seljas: rihm aitab. et
hõlmad sooja mitte wälja ei laseks: suured weesaapad on paksult
tökatiga ja raswaga sisse määritud, nii et nad Kusti silmis to
reda läike omandawad. Ta ootab Perenaist, kellel ritdessepaneMisega ikka rohkem aega läheb kui temal: ja waatab oma Poju
kest, kes ivagusi ukse Pääl seisab.
„Kas wahel hakkama ei saa?" küsib peremees, kellel aeg
näis igawaks minewat.
„WarSti, warsti! Oota natuke! Wa' üle tee Kata on ikkagi
palitu kitsa teinud. Ütlesin küll: laiem olgu, ega ma mõni noorik
enam ole. Ah sa Pime—pidin kindad ära unustama".
„Walmis! Aga maf Pidin unustama: saia-leiba wõtan ka
ligi, lviin õige küiakakku saunarahwale — pole ju teest kaugel."
„Kuule ometi, aeg juba minna, aga sa mässad PLäle sääl —
jääme muidugi ukse taha".
Perenaine kobistas juba köögis ja mõne silmapilgu järele
oli ta leiwaga läwel: sellejuures peatas ta pilk pojakese pääl,
kes koju pidi jääma.
„Noh, Kusti, nüüd jääd sa koju ja ole ikka hää lapi:
jaunaema tellin sulle niikauaks seltsiliseks!"
Kusti waataS ja tvaatas kuni pisarateni. Kui teised läwe
poole omad sammud pöörasid, pääsid ta häälepaelsd wallale ja
wesi—see tuli esialgul tllkade kaupa, aga wiimaks muutus wooluks, mis lõppeda ei tahtnud.
„Noh mis sul on?" küsib ema ümber Pöörates.
„E-e-ma m-m-aa tahan ka tulla!"
„Ei-ei KuStikene, ära nuta midagi! WäljaS on ilm wäga
külm—sa Pead täna sellepärast koju jääma. Kui kullerkupud öit50
sewad, küll sits sa ka sõidad. Za ära nuta midagi!"
„Noh, mis siin nii kaua seisame, ega tema oma Pilli siin
ikkagi järele ei jäta; parem läheme minema!" ütles peremees.
Kusti hakkas weel suurema hooga nutma.
„KuSti ole nüüd hää laps, ära nuta nüüd ühtegi. Kui ta
gasi tulen, küll siis toon sulle magusaid saiu. Ära nüüd nuta!"
trööstis ema ja kuiwatas pisaraid, mis kuidagi lõppeda ei taht
nud. Peremees, kelle kannatus lõppema näts, käratas:
„Ei tea, mis sääl nii kaua mängida. Kuule poiss, kui sa
sääl oma joru ei lõpeta, siis ma tahan õige waadata, kuhu see
nüpakaS jäi. Wöi muud ei saagi, kui kuula ainult sinu kisa!"
Isa ähwardust kuuldes põgenes Kusti hirmuga ahju taha
woodi, kust tükk aega weel nuuksumist kuuldus. . . Kellahelin
kuulutas, et kirikulised teel olid.
Waikus. Imelik tundmus asus Kusti südamesse. See on
kõik nii hää, nii magus. . . Tuba täidab iseäralik walgus, mis
aknast ojana sisse woolab. Kusti läheb tasahiljukeSti akna juurde
seda watgust waatama. Korraga. . . mis see on ? Külm õhk hak
kab ikka rohkem ja rohkem tuba täitma ja waigu lõhnagi on
tunda. Kusti waatob ümber ja näeb: üks mees ^alli habemega
ja niisuguste lahkete silmadega, ef tärkaw argtus alanema hakkas.
„Kusti!" Kui palju Pehmust oli lelles sõnas. Kusti ei ol
nud ilmaski nii ilusasti oma nime kuulnud.
„Kusti", jätkab wanaweeS edasi: Kas sa ka häälaPS oled
olnud?"
Kusti ei wasta KuSttl on nagu häbi, et ta ülekohut on teinud.
Kusti lubab südames hääd teha.
„Ia ma näen," ütles Manamees, „et sul on hää süda,
mis Paljugi hääd wöib teha. Sellepärast meeldetuletuseks: ära
iialgi loomale wiga tee, waid tee aina hääd. Za kui näed, et
linnud wäljas külma ja nälja pärast wärisewad, siis wii neile
ikkagi toitu, et neil talwe! meel rõõmsam oleks. TrahwtkS, et sa
liig maias oled, (sellejuures näitas jõulumees käega kuuse PLäle,
mille okstel küünlad ja ponksid olid) annan
51
maiusasju
sulle wä-
mehe kui teistele. Siin on üks raamat, mille järele õpi ilusasti
lugma. Siin on rveel sulle üks ratsu ja ül konna ning prlituriie, mis ostetud Jaan Jänese kauplusest Mastlal."
Kõik need asjad ladus Jõulumees lauale. Ülejäänud wiSkas kot>ga selga, et edasi m nna.
„Ia laps, ole nüüd ikka hää, siis tulewal aastal saad
weel rohkem. Jumalaga nüüd 1"
Nüüd Pääsis ka Kusti sun lahti:
//Jumalaga, jumalaga, jõulumees
„Zöulumees jah," kuuldus ema hääl. „Kusti, küll sa aga
täna oled raske unega, ma ajasin tükk aega. U id nSgtb wist! ?
Noh, tule nüüd woodist wälja ja waata mis meil toas on "
Kusti tõuseb istukile ja öörub kahe rusikaga und maha.
Silma ees awaneb Peaaegu samasugune Pilt, kui une ajal: suur
kuusk keset tuba, palju küünlaid, ponkse ja kooke, põrandal tore
täkk walmis kirikusse minemas.
„Waata, uued püksid saad I Need on Jänese juurest ostetud
riidest. Pane aga jalga 1
Kusti rõõmul ei ole enam otsa ega hakatust. Za nüüd
andis ta ka oma unenäost teistele aru Ka saunalapsed, kes jõu
lupuule olid kutsutud kuulasid suure õhinaga seda juttu. Za
lõpuks lauldi ühendatud jõ ll — — —
Püha öõ.
Õnnistud öö 1
Laulu ajal waatas Kusti uuriwalt oma uusi püksa, kat
sub kas taskud sügawad jne. Siis kerk wad Kusti watmus saia
pätsid ülesse, mis ahju kadusid. Teised lõpetasid laulu. Za kor
raga kostab selle watkuse sekka:
„Ema, josina saia kah
Sõber.
^ * £
52
Püha jõuluöö.
Kõrgemäe talu seiüs L. küla wttmafes otsas- Ta oli
kaunis hääs korras. Wõlad oliwad koi? tasa maksetud ja ehi
tused uued. Peremehel oli üksainus tütar — Miina. Iluduse
poolest ei wõinud teda küll kiita, aga kus see suur ja tore > örgemäe talu! Ja mõni teadis ka weel rääbda, et wanamehel
mitu hääd tuhandet puhast raha tagawaral olewat. Sellepärast
wiskastwad mitmedki perepojad oma pilkusid Miina pääle —
kuid Miina ei wastanud kellelegi.
Kõrgemäe talu körwal, natuke maad hommiku poole, seisis
Kangru talu, kus peremees, Peeter, kahtlümmentwtit aastatki
wana ei olnud. Selle järele igatses Mima süda, ^ Aga kus
poiss — ei wõinud Mlinaga lahket sõnagi rääkida t Ühel pühapäewal, kus külas tants lahti oli, pani Miina endale kõige
ilusamad riided selga ja mõtles: ,Füllap nüüd Peeter mind
ikka tähele paneb!"
Aga wõta näpust! Peeter ikka Peeter: niisama külm Miina
wastu nagu ennegi. Koju minnes rääkis Miina iseendaga:
„Mis ma waeneke tahan teha?! Peetrit ma ikka wist endale
ei
saa l"
föönaga tuleb temale Aru Anni meelde, kes ka kord nii
suguses kimbatuses oli olnud ja sus ühelt targalt abi saanud.
Ta otsustas Arule minna ja Anni käest nõu küsida.
Teisel hommikul wara pani ta endale dübapäewa riided
selga ja läks Arule. Anniga sai ta õue pääl kokku. Ta kutsus
Anni teistest natuke körwale, et sala asja rääkida. „Mis ma
pean ometi tegema?" küsis Miina wiimaks, kui ta Annile oma
loo ära oli jutustanud„Ma juhatan sulle ühe inimese, kes sind aidata wõib,"
ütles Anni: „Mine täna õhtu Tiiule. — sinna on üks nöiamoor tulnud: see ütleb sulle kõik, mis sa tegema pead."
___ ^
Õhtu hakkas juba kätte jõudma ja Miina walmistas end
Tiiule mineku wastu. Kui Päikese wiimased kiired juba metsa
taha kinni jäiwad, astus Miina teele. Tee wtis läbi Pimeda
54
metsa, mts küll kuigi suur ei olnud, aga Minale siiski hirmu
hääle ajas- Ta mõtles juba tagasi pöörda ja koju minna, aga
armastus Peetri wastu ei lasknud seda mitte sündida. Ta sam
mus siis kindlasti ja kartmata edasi. Warsti hakkas ka metsa
toahelt Tiiu talu korsten paistma. Mtina kiirustas käiku ja
lühikese aja pärast oli ta kohal. Põksutoa südamega koputas
nüüd Mina lagunud katusega saunaurlsiku ukse pihta, mida üks
toana naine ka kohe atoama tuli.
„Mis sul tartois on, armas laps?" küsis toanamoor lahke
häälega. Mina astus saunaurtsikusse ja rääkis nõiamoortle
kõik oma loo põhjani ja ilma kartmata ära. Wanaeit seisis
tükk aega toagusi ja ütles siis katoalasti: „Seda toiga on kerge
ära atoitada 1 Sa pead aga mõne Peetri asja siia tooma."
Seda kuuldes lippas Miina nagu noor hirto "odu poole. Kui
ta kcju jõudis, olttoad kõik teised juba magama heitnud.
Nädal läks mööda ja uus pLhapäeto jõudis kätte. Sel
päetoal otsustas Miina Kangrule minna, et siis sääit mõnda
Peetri asja ära tuua. Ta pani endale puhtad hilbud ümber ja
läks. Natukese aja pärast kuuldi Kangru koeri haukuma ja
Mina oligt jääl. „Te?e hommikuti" ütles ta uksest sisse askudes.
„Lere-tere 1" toastasiwod Kangru tüdrukud nagu ühest suust.
„Nah, kuidas käsi käib?" küsis Miina jutulõnga otsides. „Wana
toiisi ikka!" oli ära kulunud wasrus
Nad rääkisttoad toeel
ühest ja teisest- Siis tõusis Muna üles ja läks akna juurde,
tehes, nagu tahaks ta aknast wälja toetabata. Aknalaua pääl
silmas ta Peetri uuri. Selle laskis ta salamahti taskusse libi
seda ja tegi siis kohe minekut.
Peeter pikutas kõik selle aja kapi Laga sängis ja pani
Mtinat hoolega tähele, kui see akna juurde läks. Tema silmade
eest ei läinud ka uuri toötmine mööda — Kui Miina oli toaetoalt tänatoasse saanud, kui Peeter tal juba kannul oli. Ta
astus Miinale risti tee pääle ette ja käratas kurjasti: „Kas
annad uuri kätte wöt et?!" Miina, kes ennast õigeks tahtis teha,
toastas moonutatud imestusega: „Kunas sa oma uuri minu
kätte andsid?" Nüüd läks Peetrrl hing täis ja ta äbtoardas:
„Hää küll — kui sa hääga ei anna, siis katsume teisel teel!"—
55
Kui nüüd Miina nägi, et asi halwasti minna wöib, siis hakkas
ta Peetrit paluma: Armas Peeteri Säh, siin on sinu uur! Aga
ära sa seda kellelegi räägi, muidu et julge ma enam oma jalgagi kodust wälja wiia!"
Peeter kelle südames äike juba mööda oli läinud, wastas siis ;
„Hää küll, ma jätan selle asja ainult enese teada, — kui sa
aga mind oma tempudega edaspidi rahule jätad."
Ehk see Miinale küll raske oli, siiski tõotas ta seda ja
nad järsimad üksteise rahulikult jumalaga.
Nõnda sai Miina nöiamoori abiga nii kaugele, et ta
Peetrit talgi enam tülitada ei julgenud.
Luuroos.
Tõestisündinud lugu Tarwastust.
„Ei aita midagi, peab itta küll Stroom- Jürilt abi otsima!
minema! Räägitakse, et ta wäga osaw olewat kõiksuguseid hai
gust arstima ja nõiduma. Ja sul on muidugi roos: egas ta
muidu nõnda ei walutaks! Linna ei wöi roosiga minna: sääl
topiwad tohtrid talle kohe midagi märga pääle ja siis on asi
hull — roos kardab kö^ge enam märga!"
Nõnda rääkrs Anu, rikka talu perenaine, oma mehe Kustaga. KuStal oli lõualuu ühe purthamba kohalt wäga walutama hakkanud ja kõik pale üles paistetanud. Kohe latti hobune
wankri ette rakendada ja Kusta ühes Anuga söitsiwad StroomZüri Poole.
Sel kuulsal arsti! ja nõial oli Pahem käsi halwatud. Kui
Jüri Kusta häda kuulnud ja järele waatanud oli, ütles ta,
Paljutdaewat nägu tehes: Zah, Kusta, sinuga on asi halb : sul
on luuroos!"
„Luuroos!" ehmatas Anu.
56
„Aga mina leen siud teriveks", rääkis JüriAedasi. „Eut sa
aga mulle 30 krooni maksad^.
„Kolmlü mmb krooni!" hüüdis Anu käsa kokku lüües:
„Ega sa hull ei ole! Ühest kroonist saab küllalt!"
Selle Pää e tegi nõid õige salaliku näo ja ütles sosinal,
nagu kardaks ta mida i: „Stin on mul Moosese seitsmenda
raamatuga ja elawa ussiga tegemist, ja neid ma odafoama maksu eest tarteitada ei wõi!"
Elawa ussiga!" hüüdis Anu hirmuga.
„See on jah ikke paris elati? uss! Maata, sellepärast mul
pahem käsi ei lrigugi: tema sees on elati) uss!"
„ st üll on hirmus!" hüüdis Anu ja taganes kartlikult
ukse poole.
„Egas ma siis muidu nõnda osaw arst et oleks!" ütles
Jüri, oma wanadusest küürdunud selga uhkesti sirgu ajades.
„Oeh — oeh 1 Küll walutabl" hoigas Kusta, kes seniajani
teaikinud oli.
„ Üo hakkame siis pääle, kui 30 krooni lubad? See et ole
sugugi palju 1" sundis nõid.
„O!gu PLale!" teastas Kusta, nähes, et Anu teeel tin
gima vakata ja sellega tema waluaega pikendada tahtis.
Jüri saatis nüüd Anu toast wälja ja sidus Kusta! silmad
räti uga kinni, üteldes; „E?awat ussi ei tohi keegi pääle minu
näha, muidu sureb ta kohe ära 1" Siis wõttis ta kapist toana
lauluraamatu ja neli suurt kotinõela wälja. Raamatu tegi ta
lahti ja andis ftuita titte, ise aga hakkas nõeltega mitmesugu
seid tempe tegema. Kui nöelatembud otsa saiwad, siis täskis
nõid „Jrsameiet" lugeda ja hakkas ise suuga ussi susinat tegema.
Kui need tembutused kõrk tehtud, sits pant nõid raamatu kappi.
Päästis Kustal silmad lahti ja kuulutas temale rutulist Lerteekssaamist: seda olewat elate uss ütelnud ja ka Moosese raamatus
oleteat nõnda kirjutatud. Kusta maksis nüüd nõiale nõutud
30 krooni teälja ja sõitis Annga koju, kindlasti lootes, ei ta
nüüd teeteeks saab.
Aga ehk küll Kusta lootis ja uskus, ei tulnud terteis ega
tulnud, teatd walu suurenes iga Päeteaga. Ei attanud midagi:
57
Mindi linna tohtri juurde. KuStal oli himu kliinikusse minna,
aga Anu ei lasknud, üteldes: „Klitnikusse et tohi sa minna t
Sääl need tohtrid muud ei. mõistagi, kui inimesi lõikuda. Löiguwad
kas wöi tü kideksl — Kui nad ka midagi rohtu annaksiwad 1
Kõik, mis annawad on nagu West. Mis niisugune solge ka
aitab 1? Rohi Peab hästi mõru ja kange olema, nõnda et körtvetab kohe 1 Waat siis toob ta kasu! Läbeme Parem mõne kodu
tohtri juurde!"
Nõnda siis
mindi ühe
lörwalohtri Poole, aga see saatis
nad hambaarsti juurde. Tohter waatas walutawa koba fÄbt ja
ütles: „Seda walu teeb üks hammas, aga mitte roos, nagu
teie kardate. Tarwis ta wälja tõmmata."
„Issand Zumal! Egas te muud ei mõistagi kui inimesi
lõhkuda!" hüüdes Anu hirmuga ja hakkas Kustat kuue käistpidi
ukse poole wedama.
Wiimaks ometi läks tohtril korbal Anut nii kaugele saada,
et ta luba andis hammast wälja tõmmata.
Pärast hamba wälja tõmbamist oli Kustal kõtk walu nagu
käega pühitud. Za kõ ge selle suure hääteo eest et wõtnud tohter
Kustalt rohkem kui ainult 2 krooni!
„OH sa põrguline Zür„Üileb enese suure arsti ja nõia olewat ja et tunne sedagi ära,
mis roos ja mis hambawalu on 1"
„Za meie 30 krooni pettis ta oma Moosese raamatu ja
elawa ussiga wälja!" siunas Anu.
„Ei mina enam temalt, kelmilt abi otsima lähe
olgu
Wõi surm suu ääres!" tõotas Kusta ja andis hobusele piitsa.
58
Kerjuse tütar.
Ühes wiletsas saunaurtstkus elas linna lähedal waene ja
wigane naisteraswas, kes ennast teiste inimeste armust elatas.
Temal oli aga siiski midagi millepärast ta mõned rikkadki
te
ma üle kadedust tundftwad: see oli tema ilus tütar, Hilda. Hilda
isa oli juba siis ära surnud, kui laps alles kaheaastane oli.
Mitmedki tahtsiwad ilusat Hildat omale kasutütreks saada, aga
ema süda ei raatsinud oma ainust warandust teiste hoolde usal
dada ja ka Hilda ei nLitanud wähematkt soowt oma waesest aga
armsast emast lahkuda. Nõnda elastwad nad päewast päewa ja
aastast aastasse. Hilda ema regi küla naistele mõnda näputööd
ja käis wahete-wahel kerjamas ning wõttis mõnikord ka Hilda
ühes.
Üks kord jäi ta just jõulusel raskesti haigeks. Loiduwara
hakkas kodus juba otsa lõppema, aga kerjama et wöinud ta weel
minna. Ta õpetas siis Hstdale ühe laulusalmikese selgeks ja saa
tis ta raske südamega üksi bäähe inimeste käest jõuku andisid
korjama. Hilda laks talust talusse ja juhtus wtimaks ühte mõi
sasse, mis tema kodust kaunis kauge! seisis. Selles mõisas elas
lesk Proua, kellel ühtegi last ei olnud. Kui nüüd Proua Ilusat
tütarlast nägi, sirs ei raatsinud ta teda enam ära lasta ja jät
tis ta mõisasse, ehk küll Hilda tõendas, et teda kodus haige
ema ootwat. Hrlda oli sits alles kaheksa-aastane. Ta arwas, et
teda homme jälle Lea minna lastaks ja ei hakanud sellepärast
mõisaprouale Palju wastu tõrkuma. Päälegi anti temale mõisas
niisuguseid marule artju, mida ta weel iialgi saanud ei olnud.
Õnnetundmusega heitis ta õhtul pehmesse woodisse ja mõtles
ainult selle pääle, kuidas ta jälle oma ema juurde läheb ja teda
oma kingitustega rõõmustab. Hommikul tõusis Hilda wara Messe,
pani riided selga ja tahtis ära minema hakata. Aga oh seda
rõõmu: proua lõi uued ja ilusad riided ja käskis Hildat wanad
seljast ära wötta ja need selga panna. Hilda tegi seda kõik üt
lemata häämeelega.
Aga kui ta kuulis, et teda enam sugugi ära minna ei
59
lasta, fiis hakkas ta kibedasti nutma ja Paluma. |6ee kõik oli
aga asjata: ta Pidi mõisasse jääma.
Kõige selle öö ja järgmise Päewa ootas haige ema oma
tütart koju. Aga tütar ei tulnud. Järgmisel päeival (see oli
jöulu laupäew) sai ta sedawõrd paremaks, et ta juba kä?ma
wöis hakata. Ta armas kõige pailt, et Hilda ehk linna läinud
ja sääl ära eksinud on. Ta pani endale paremad hilbud ümber
ja läks linna tütart otsima. Ilm oli juba kaunis Pimedaks läi
nud, kui waene naine linna jõudis. Kõigis akentes särasiwad
jõrlutuled. Pisarsilmil tuletas ta meelde, kuidas ta neil se! õhtul
soojas toas jõulupuu säras, kui tema mees alles elas, ja kuidas
siis Hilda rõõmu tundis... Ta käis mitu maja läbi, kus ta
Hildat arwas leldwat, aga ikka sai ta oma lootustes petta.
Wiimaks, kui ta oma tütart kustki ei leidnud, hakkas ta arwama,
et eh mõni hää inimene waeselapse Pühade ajaks oma juurde
wötnud ja et tr ehk pärast Püha koju tuleb. Ema ootis ja loo
tis, kuid pühad läksiwad mööda ja Hilda jäi kadunuks. Küll
nuttis ja leinas nüüd waene ema ! Aga pikkamisi harjus ta selle
mõttega ära, et La oma Hildat enam iialgi näha et saa Wa jäi
rahule.
Hilda oli juba hulga aega mõisas elanud. Aga kõigi hellttamiste ja hoidmiste PSäle waatamata ei saanud ta rõõmus
olla, waid tuletas igapäkw oma ema igatsusega meelde. Proual
oli hing täis, et Hilda teda emaks nimetama ei hakkanud, waid
ikka ainult oma päris emast rääkis. Ühel pühapäewal kirjutas
proua ise salaja ühe kirja ja andis Hilda kätte, üteldes: „See
kiri on fäält saadetud, kus su ema elas, ja selles kirjutatakse, ^et
Su ema juba ära surnud on." Mitu PLewa nuttis ja leinas
nüüd waenelaps oma ema, keda ta fügawastt armastas. AZit'
maks jäi ka Hilda oma saatujega rahule ja mõisaproua rõõmus
tas, kui ta nägi, et ilus waenelaps teda ikka enam^ja enam
oma ema asemel armastama hakkas.
Sellest oli juba kümme aastat mööda läinud, kui Hilda
oma ema juurest lahkus. Ta oli juba Pikaks ja nägusaks neiuks
60
...J
sirgunud. Teised nimetasid teda mõisapreiliks. Aga lesk Proua
kartis ikka, et ta ema mitte surnud ei ole, la ei lasknud teda
sellepärast iialgi Lkst kodust wälja minna. Ühel suwtsel Pühal
andis Proua siiski järele ja lubas Hildat üksi kirikusse minna
Kiriku trepi ees nägi ta mitu kerjajat. Tal tuli nüüd elawalt
meelde, et ka tema ema waene kerjaja oli. . . tuli meelde, kui
das ta ükskord üksi kerjama Pidi minema ja kuidas ta sits mõi
sasse sattus. . . Hildal hakkas waestest hale meel ja ta kahetses
wäga, et tal seekord raha kaasas ei olnud. Niisuguse mõtetega
jäi la kiriku ette wahe seisatama ja kuulis imestusega, et üks
kerjaja sedasama salmikest luges, mis tema kadunud ema talle
ükskord õpetas. Ta tundis, et see kerjaja talle armas oli ja hak
kas temaga rääkima. Waene natsterahwas seletas nüüd Hildale
kõik oma loo ära. Ta jutustas, et ka temal ü^s tütar, Hilda,
olnud, keda ta ükskord oma haiguse Puhul kerjama saatnud ja
kes siis jäljeta kadunud. . . Hilda ei lasknud teda enam edasi
rääkida, waid langes talle kaela ja hüüdis: „Ema, armas ema."
Siis wöttts ta oma ema käe kõrwale, wiis ta mõisasse ja ütles
Prouale: „Slna oled mulle waletanud, et mu ema surnud on!
Ma ei wõt enam siia jääda, waid lähen jälle oma armast ema
toitma!" — Nüüd alles sai proua aru, et ka Hilda waese
ema Pääle oleks mõtlema pidanud. Ta ei tahtnud oma kasutütart mitte ära minna lasta ja wöttis nüüd ka tema waese ema
mõisasse. Kuid seda rõõmu sai Hildale ainult lühikeseks ajaks:
ta elatanud ema eisuunud seda rõõmu ära kanda, mis ta wanad
silmad weel näha satwad, — ta jäi jälle raskesti haigeks ja
Pant mõne Päewa Pärast oma wäsinud silmad jäädawalt kinni.
Hooletus ees — õnnetus taga.
Meie naaber oli hooletu mees. Kui temale midagi Sildi, siis
ott ikka tema sõna: „Ah olgu pääle !" Aga kui asi juba halwaks oli läinud, siis ei jõudnud seda kirumist ja Mandumist tema
suust keegi ära kuulata.
Ükskord ütles talle karjapoiss: „Kuule peremees! Kraavi
pääl on trumm*) katki. Tule nüüd ja paranda ära l"
„No mis sul weel tarwis ei ole: täna, pühapäeval, pean
mina trummi parandama minema ? ! — Homme tulen !" wastas
peremees ja ei teinud minekuga asjagi. Aga poiss ütles uuesti:
„Ma ei või ju säält karja enam üle ajada: lehmad wöiwad
jääl jalad ära murda!" — „Ah see ei ole minu asi!" wastas
peremees: „Anna aga Piitsa, küll nad üle lähewad."
Esmaspäew läks mööda: selle järele niisamuti teisipäev
ja kolmapäew, aga trumm kraawi Pääl oli itta parandamata.
Za neljapäeval juhtuski, mida karjapoiss kartis: üks lehm sat
tus jalgapidi Palkide vahele ja murdis jala. Karjapoiss jooksis
ruttu koju ja hüüdis peremehele: „Kuule, Kirjak murdis jala
ära ja lesib trummi Pääl. Mina ei saa teda maast ülesse!" Pere
mees arvas, et karjapoiss teda niivisi petmisega trummi parandama kutsuda tahab, aga Pant siiski kuue selga ja läks vaa
tama. Kui ta nüüd nägi, et Kirjak tõesti trummi Pääl lamas,
siis hakkas ta koledasti vanduma ja kihutas karjapoisi jalamaid
enese juurest minema Karjapoiss läks oma vanemale juurde ja
rääkis neile kõik lood-asjad ära, nagu nad olid. Nüüd läks
karjapoisi isa peremehe käesi palka nõudma,
kuid Palga asemel
kihutas ta malgaga välja. Et jäänud muud nõu kui asja koh
tusse anda — ja kohtus mõisketi peremehelt terve aasta Palk
karjapoisile välja maksta.
Nii tabasid siis Peremeest mitu õnnetust: 1) lehm murdis
jala ära. 2) ta pidi karjapoisile poole suve teenistuse eest terve
aasta palga välja maksma ja 3) teiseks Pooleks suveks ei saa
nud ta enam karjast. — Seda kõik tegi Peremehe hooletus.
Oleks ta trummi õigel ajal ära Parandanud, siis oleks ka kõik
need õnnetused tulemata jäänud.
*) sild, trump.
62
Lõpuks mõni sõna.
Ka kadakast saab riistapuud. — Ka mina olen kehwast
möisatöölise Mõsust arenenud tsesetswaks inimeseks. Wanemaid,
neid oma lapse toetajaid ja kaswatajaid mäletan waid läbi
udu. Olin Mist üksteistkümmend aastat Utvana, kui kadus minu
wiimane tugi — isa sugulase... Siis wiidt mind Tartu, lähedase
suurkaupmehe M. Jänese juurde. Kui isa weel elas, juba tema
tõotas mind Tartu Miia ... Nii läks tema soow pärast ta enese
surma täide. .. Sellest oh nüüd ligemale lveerandsada aastat
täis, kui mind onu ja tädi algatujel ja ettewõttel Tartu wiidi.
Oli üks weebruarikuu päew, õigem öö, kui onuga teekonda
algasime üle järwe. Hommikuks jõudsime Randu ja keskpäewaks
jõudsime Tartu, kus üles otsisime kaupmees ZLnese. Tema oli nii
lahke ja hää, ning wöttis mind waestlast oma hoolde Tema
teenistuses olin ühtesoodu 9 aastat. Lahkusin säält 1913 aastal ja
asusin Soome. Säält siirdusin Haapsalusse, kus teenistusse as
tusin kaupmees M. Makarowi juurde.
Siis tuli ilmasõda ja mina — astusin wabatahtlikuna
sõjawäeteenistusse. Sõjas olin 4 aastat ja wõtsin Paljudest la
hingutest osa. Üidse olin esimesel tuleliinil 28 kuud ... RewolutsioonipäeMil läksin üle Wiljandis afuwasse Eesti Polku. Siis
tulid sakslased ja mina asusin TarMastu WLluste Tuulikule,
kus kaupluse ruumid rentisin ja kaupluse asutasin. Sain 8 kuud
tegutseda, kui wabadussöda algas. Tuli sellestki osa wõtta ning
kauplus saatuse hooleks jätta. Eesti sõjamäes teenisin üle kaheaasta.
Kui 1920 aasta! sõjamäest wabanesin, jätkasin äritegewust, kuid
stts tuli õnnetus... 1921 aastal weebruarikuus, kui Walgas
olin käimas, HLmitas tuli mu kogu waranduse— kaupluse...
Koju tulles leidsin ainult tuhaaseme eest.D
Siis rentisin end. Tarwastu mõisa kiwilööwi, kuhu Palju
raha sisse matsin, sest ettewõte oli lagunenud ja laokile jäetud.
Suure püüdmisega wiisin sellegi hääle järjele. Kuid süda ei
63
püsinud rahul .., Midagi nagu puudus... Za lõpuks, — 1926
aasta 1. jaan. otsustasin oma kauplust awada, mille ka teestasin. See on mu praegune kauplus TarwaStu Mustkal, m lle
awasin H. Parsu majas, kust ta hlljem praegusele kohale üle
fõh. Kaupluse tutwuStamiseks pcle mul tarwts sõnu klllutada.
Seda on wöimaltk igal ise tundma öpp da. Pean ainult suu
rimat tänu awaldama lugupeetud ostjaskonnale ja köigüe ärrsöpradele Kogu TarwaStu ja ümbruskonna rehwas on algusest
pääie minu ettewötet käiae häätahilikumalt toetanud ja ma loo
dan, et see ka käesolewal juubeliaastal weelgi fõmeneb. O-^jaSkond ja teda teenija ärimees, need peawad wartamisi ü^sleist
mõistma, flis saawad nad ka rahul olla. Meel kord — minu
suurim tänu!
Et wõi ma siin unustada ka lähedast sugulast ja häätegijat Tartu suurkaupmeest M. Jänest — onu, nagu t da wanasti
nimetasime
kelle toetusele Pclju tänu wölgnen, sest tema toe
tus on suureks abiks olnud minu äri edenemisel ja kaswanusel.
Soowtn hääd ja ilusat käekäiku kõigile I
Jaan Jänes.
64
Lillimäe
kauplus
Tarwastu Mustla!,
postkontoriga ühes majas.
On parim ostukoht riide-, pudu- ja
koloniaalkauba-alal
Iseäranis soovitatavad on naeste
kampsunid, kleidid, põlled, va— teeritud tekid jne. jne. jne.—
Võetakse vastu ka tellimisi nimetatud
asjade pääle-
Töö kiire ja korralik.
Ml
Suur ja väga mitmekesine valik
metall-
ggferaSBBSfi
hauapBrgi
1. metallpärgade
vabrikust.
Tulge ja vaadage — ostmine
pole kohustav.
VaataLahkeks kingituseks
ärisõpradele.
Jaan Jänes'e...Lahkeks kingituseks
ärisõpradele.
Jaan Jänes'e
Kalender
1930.
V
AASTA-
KÄIK.
Jaan Jänes'e riide-, pudu-, naha- ja kolo-
niaalkaupl. kirjast. Tarwastu-Mustlal 1929.
Trükikoda J. Nürnberg, Villandi.
Grammofonid.
Tantsuorkestri
aset täidab noortele grammofon.
Oh seda elu ja õnne,
Oh seda pidu ja põlwe!
Oh seda Lusti ja rõõmu,
Kui grammofon kutsub meid tantsima!
Trillala, trallala,
Pane pulmajalg alla.
Ilusat grammofoni-
pilli ja tantsu,
see on kõigerõõmsam siin elus.
Igas perekonnas on grammofon kõigepare-
maks seltsiliseks ja ajawiiijaks.
Igasugused grammofonid, ja plaadid
suures wäljawalikus alati ladus.
HINNAD ÄÄRMISELT ODA-
WAD.
Jaan Jänes'e
riide-, pudu-, naha- ja ko-
loniaalkauplus,
Tarwasiu-Mustlal. Telefon 7.
Jaan Jänes'e
riide- pudu-, naha- ja
koloniaalkaupluse
Kalender
1930
V. aastakäik.
Lahkeks kingituseks
ärisõpradele.
Jaan Jänes’e riide-, pudu-, naha- ja koloniaal-
kaupluse kirjastus Tarwastu-Mustlal 1929.
Uueaasta tervituseks ärisõpradele.
Wana-aasta ajamerde waob
Igawikku ära kaob.
Wana asemel uus elu tärkab
Nii uusaasta sünnib, ärkab.
Jälle tuntaks eluhinda,
Lootus asub igal rinda
Et uusaasta õnne toob
Elu paremaks ehk loob.
Kaotada ei tohi lootust
Tulewiku õnne ootust.
Uute aasta sala sammul
Tarwis astu uuel rammul.
Ärisõpradele uutaastat head
Ma soowin
pühendan need read.
Andku saatus õnne, jõudu
Läbi elumere sõudu.
Eluteele kuldse läike
Külwaks teile õnnepäike,
Et täide läheks, soov/id ihad,
Lõpeks jonnid, lõpeks wihad.
—
—
—
f
!
Jaan Jänes.
—
2
\y i —
Märkide seletus.
0 — noorkuu. IfD
esimene weerand.
O — täiskuu.
lj
L — wiimane weerand.
Kella aeg kalendris on Jda-Euroopa aeg, mis Eestis maisem.
Kalendris märgitud aeg on õige ainult Tartu kohta ja läheb
teiste linnade kelladest järgmiselt lahku, mida tuleb kalendris
märgitud arwudele igakord juurde lisada: Põltsamaal + 3 min.,
Wiljandis +-5 nt., Pärnus + 9 nt., Paides + 5 nt., Haapsalus
+ 13 nt., Kuresaares + 17 nt.
Päikese- ja kuumarjutused.
1930. a. on kaks päikesewarjutust ja kaks kuuwarjutust.
1) O s a l in e k u u w a r j u t u s 13. aprillil. Ei ole
meil näha. Nähtaw Atlandi ookeanis, Ameerikas ja Waikses
ookeanis.
2) Ringkujuline — täieline paikesem arjutus 28. aprillil. Ei ole meil näha. Nähtaw P5hja-Ameerikas, Põhja-Jäämerel, Atlandi ookeanis ja osa Waikses okeanis.
3) Osaline k u u w a r j u t u s 7. oktoobril. On ka
meil näha; kuna aga kuu warjutatud osa on ainult 0.03 tema
näimast läbimõõdus!, pole warjutus palja silmaga märgataw.
Warjutuse algus kell 20.46 min., keskmoment — kell 21.6 min.,
warjutuse lõpp — kell 21.27 min.
4) Täieline p ä i k e s e w a r j u t u s 21.—22. o k t o o br i l. Ei ole meil näha. Nähtaw idapoolses Austraalias, Waikse
ookeani lõunapoolses osas ja Lõuna-Ameerikä lõuna tipul.
Aastaaegade algus.
Kewade alg. 21. märts. !. 10 h. Sügise algus 23. sept. kell 9 õht.
Suwe algus 22. juunil kell 6 h. \ Talwe algus 22. dets. kell 4 p. l.
Riiklised ja kiriklikud pühad.
Täielikud pühad, mil tööd ei tehta, on järgmised:
1) Uus aasta (1. jaan.) 2) Kolmekuninga p. (6. jaan.) Jseseiswuse P.
(24. weebr.) 4) Palwepäew 12. märts.) 5) Suur Reede (18. apr.)
6) Kewadpühad (20., 21. ja 22. apr.) 7) 1. mai püha. 8) Taewaminemise püha (29. mail). 9) Nelipühad (8., 9. ja 10 juurt.)
10) Jaanipüew (24. juunil). 11) Jõulupühad (25., 28. ja 27. dets.)
Töö lõpetatakse kell 12 p ä e w a l: 1) Suurel
lattpäewal (19. apr.) 2) Nelipühi laupäewal (7. juunil). 3) Jõulu
laupäewal (24. dets.) 4) Wanal aastal (31. dets.)
Sel aastal on 365 päema»
3
I kuu
Jaanuar — Näärikuu
Nadalapäewad
73
g
**1
2
3
4
Mlgu P.
Neljapäew
Reede
Laupäew
19
20
21
22
5
**6
7
8
9
10
11
Pühapäew
3 Kuu. p.
Teistpäew
Keskn. 3
Neljap
Vaawli p.
Laupäew
Pühapäew
(Esmasp.
Teisipäew
K skn. G
Neljap.
Reede
31 päewa
Markused:
Päike tõuseb:
l. k. kell 9,2 m„
11. _ _ 856 ,
21. „ * 8,45 .
13
14
15
16
17
18
Läheb looja:
1. k. kell 3,33 nt.
11. .. * 3,48 „
21. * „ 4,6 ,
JAAN JÄNES’e riide-, pudu-, naha- ja koloniaalkauplus,
Tarvastu-Mustlal.
Külmataat Tarwastust kohe kadus,
Kui nägi, mis Jänes’e äris kõik ladus
Meeste-naiste kampsunid, wülased sallid,
Imeilusad, soojad ja mitte kallid.
Suur-rätikud ja toredad kraenahad,
Nii et rõõmuga nahast wälja hüpata tahad.
—
kV
4
II luu
—m
Märkused:
W
f Nädalc,päewad
jg
28 päewa
Weebruar — Küünlakuu
1 Laupäew
19
2
3
4
5
6
7
8
Kllünlap.
Esmasp.
Teisipäem
Kesknädal
Nel ap. J
Reede
Laupäew
Läheb looja:
1. k. kell 4,33 tn.
11- , .. 4,57 „
21. „ „ 5,21 „
Terwe, nagu wees need kalad,
On see, kel talwel soojad jalad.
Seepärast rahwas wiltsaapaid kannab,
Wiii jalgel mõnust sooja annab.
Wiltsaapaid
meeste-naistele
ja moodsaid kotikuid
Ja jalanõusid palju muid
On Jänesye äris saada nüüd,
Kui säält ei osta
oma süüd.
Tal hinnad odawad ja kaup ülihea.
Sa ainult aadress meeles pea.
—
Päike tõuseb:
1. k. kell 7,9 m.
11. * „ 6,42 ,
21. „ „ 6,14 .
Läheb looja:
1 k. kell 5,44 m
U. . „
6,9 „
21„ 6,30 „
Ei hõbedat, kulda ei leita siin maal,
Kuid siidi ja sametit müüb Jänes igal aal.
Need daamid
nad Jänes’est peawad suurt lugu,
Sest kleidi- ja mantliriideid seal leida igatsugu.
Kes riideid kewadeks sealt toob,
See köitwa wälimuse endale loob.
—
JAAN J Ä N E S’E RIIDE-, PUDU-, NAHA- JA KOLONIIAALKAUPLUS, TARWASTU MUSTLAE.
Ärge häbenege midagi, piigakesed, meid
Meie wõime ju omal ajal kosida teid.
Sest Jänes’e äris ootab pulmaloor
Ja pulmariideid terwe woor.
Aprill on tuntud pettuse kuu,
Kuid Jänes ei peta
wast keegi muu.
Noorpaarid
pidage Jänes’e aadress meeles,
Mis on järgmine sula eesti keeles:
JAAN JÄNES’e kauplus, Tarwastu-Mustlal.
—
Pühapäew 5 u-T4
Esmasp.
6
Te'sip. C
7
Kesknädal
8 g
Neljapäew 9
Reede
10 cx
Laupäew
11
25
26
27
28
**29
30
31
Pühapäew
Esmasp.
Teisipäew
Keskn. O
TKSrvKM
Reede
Laupäew
21 CD
22
23
24 S
25
26 Or
27
12
IH
14
15
16
17
18
co
6
ncr
Päike tõuseb:
1. f. kell 4,20 m.
11. „ „ 3,^6 .
2!. „ „ 3,35 „
05
Läheb looja:
1. k. lell 8,3 m.
11. „ „ 8,25 „
21. i, ,, b.45 ,,
0
5:
or
Kuulge neiud,
Kuulge peiud,
Tahate teha kiiret sõitu,
Tuulega kihutab wõitu?
Kui ja
siis Jänes’e poodi tarwis minna
Tarwastu Mustla alewinna.
Sealt osta jalgratas
teraslind,
Mis parematest parem
ja odaw hind.
Küll märkate suwises sõiduhoos,
Et hea sõidukiga tõesti olete koos.
— 8 —
—
Wiidi v.
Gsmasp.
Teiüpüew
Kesknädal
Neljap. (£
Reede
Laupäew
2
3
4
5
6
22
23
**24
25
26
27
28
Suidc alg
Esmasp.
Zaani P.
Kesknädal
Neljap. G
7 magaia p.
Laupäew
29 Peetri p.
30 Esmasp.
7
2
5
B
G7
2
•
co
M. j
2
6
B
P:
8
9
10
11
12
13
14
15
tss
Päike tõuseb:
1. . kell 3 17 m.
11. „ „ 3,9 „
21. „ „ 3,7 ,
e
5:
cy
Läheb looja:
i. t kell 9,5 m.
11 „ „ 9,18 „
2i. ,. „ 9,25 „
16
17
Siin on neitsid noorukesed,
Just kui prisked maalikesed.
Joowad rammust piima-petti
Kandwad õrna markisetti.
Noormehe süda kuumaks laeb,
Kui neid neitsikesi näeb.
Kõige rikkalikum walik naiste suweriiete alal on JAAN
JÄNES’e äris, Tarwastu-Mustlal. Hinnad wõistlem. odawad.
Pühapäew
(Esmasp.
Teinpäew
Kesknädal
Neljapäew
Iak -p. G
Laupäew
7
8
9
10
11
12
13
27
28
29
30
31
Pühapäew
(Esmasp.
Olemi p.
Kesknädal
Neljapäew
14
15
16
17
18]
Päike tõuseb:
l. k. kell 8,12 m.
ii. „ „ 3,24 „
21. „ „ 3,42 „
Läheb looja:
1 k. kell 9,24 m.
11. „ „ 9,15 „
21. „ „ 8,59 „
Kleidiriideid, siidirätte
Odawasti saate kätte
Jänes’e ärist Mustla pealt,
Leerilapsed ostwad sealt.
Sukad, sokid, siidisallid,
Jänes’el pole iial kallid.
Tahad saada kaupa head,
Tema juurest ostma pead.
10
Pärtli p. H
Esmaep.
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Püdap. 3
28
29
30
31
1
2
3
11
12
13
14
15
16
17
18
Päike tõuseb:
i. k. lell 4.5 m.
11. „ .. 4 ?6 ..
21 „ , 4 49
Läheb looja:
1. k. kell 8,37 m.
11. „ , 8,13 „
21. „ „ 7,47 „
RAHVALAUL.
Külad jäiwad kuulamaie,
Rahwas salgana seisamaie,
Hak’sid \viimaks märkamaie,
Et Jänes’el kaubad kaunimaie.
Alati saada kõiki sorti pleegitud ja pleekimata pesuriietr„
odawat põlleriiet, tüllkardinaid jne.
JAAN JÄNES’e riide-, pudu-, naha- ja koloniaalkauplus,,
Tarvastu-Mustlal.
— 11 —
Päewast pikemaks läheb juba öö
Ja warsti algab koolitöö.
Ja mudilased kooli rutfwad
Ja kõik, mis tarwis, kaasa wõtt’wad.
Iga lastewanem teab,
Et lastele ostma peab:
Käsifööniite, käsitööriiet, laste kampsuneid ja mütse
ainult JAAN JÄNES’e riide-, pudu-, naha- ja koloniaal kauplusest,
Tarwastu Musilal, sest seal on kaubad kõige paremad ja odawamad.
Pühapäew 6
7
(Esmasp.
Teisip. G 8
Kesknädal
9
Neljapäew 10
Reede
n
12
Laupäew
26
27
28
29
30
31
Pühapäew
Esmasp.
Teisipäev)
Keskn. 3
Neljapäe
Usupuh. p.
Päike tõuseb:
1. k. kell 6,15 m.
N. „ „ 6,40 „
21. „ „ 7,3
13
14
15
16
17
18
'
Läheb looja:
1. k. kell 5,49 m.
11. „ „ 5.18 „
21. „ „ 4,51 „
Peremees nüüd seda tea,
Et ajawiiteks raadio wõi grammofon on hea.
Sa kohe raadio tallu sisse sea.
Jänes wõih sind selles aidata,
Et raadio wõi grammofoniga wõid end rõõmusta.
Raadioaparaadid, grammofonid ja plaadid müügil suures walikus JAAN JÄNES’e äris Tarwastu-Mustlal.
13
XI kuu
Nomember — Talmetuu
§- Nädala£? päewad
1 Laupäew
*2
K
19
2
3
4
5
6
7
8
Hingede p.
Esmasp.
Teisipäew
Kesknädal
Neljap @
Reede
Laupäew
! 20
21
22
23
24
25
26
9
10
11
12
13
14
15
Pühapäew
Mardi p.
Teisipäew
Kesknädal
Neljap. (C
Reede
Laupäew
Surnute p.
Esmasp.
Kadri p
Kesknädal
Neljapäew
Reede J
Laupäew
10
11
12
13
14
15
16
30 päewa
Märkused:
Päike tõuseb:
1. k. kell 7,29 m.
11. „ „ 7,51 „
21* n it õ,13 ff
Läheb looja:
1. k kell 4,26 nt.
11- „ „ 4,3 „
21. „ „ 3,40 „
30 Pühapäew 17 *
Villased kaelasallid, sokid, sukad, kindad
Neid sa sõber talwel hindad.
Rahwa terwist Jänes hoiab waos,
Soojad tarbeasjad alati ta laos.
Flanelli, parhi ja kõiki riideid musttuhat
Tänad seda, kes sind sinna juhat.
—
—
Külma wastu warustab igat JAAN JÄNESe riide-, pudu-,
naha-, ja koloniaalkauplus, Tarwastu-Mustlal.
Tooma p
Salme ala.
Teisipäew
Kesknädal
1* 3 P.
2. 3. P.
3. 3. P
8
9
10
11
12
13
14
t. k. kell 8,33 nt.
11- „ , 8,46 „
21. „ ,, 8,57 „
28
29
30
3!
Pühap. 3
Esmasp.
Teisipäew
Wana a.
15
16
17
18
1. k. kell 3,33 m.
11. „ .. 3,16 „
21. „ „ 3,21 „
Päike tõuseb:
Läheb looja:
Perenaine peremees
Kingipühad ukse ees.
Kõik nüüd teie peale lootwad
Kingitusi pühiks ooiwad.
Ihkab ka kena neiu,
Keda kosib priske peiu,
Jõulukinki kõigest wäest,
Mis armsam ostab Jänes’e käest.
Jõuluwana kinkideladu on käesolewal aastal JAAN JÄNES’e
riide-, pudu- ja koloniaalkaupluses, Tarwastu-Mustlal.
— 15 —
—
,
£aab&b*
Laadad jaanuari kuul: 2. Krüüdneri wallas endise Pusa
kõrtsi juures. 7. Mõrus. Haimre wallas, „Orgita laat". 9. Kikewere külas, Kapu wallas.' 10. Suure-Jaani alewis. 12. Koeru
alewis. 15. Laekweres, Simuna kihelkonnas 2 p. Kolga-Jaanis.
17. Koloweres. Mustlal. 21. Mehikoorma kihelk. Meeksi wallas.
22. Paia kõrtsi juures, Jmawere wallas. Türi alewis. 23. Rasina
kõrtsi juures. Haapsalus Malgas. 2. p. 24. Paides. Jõelehtmes.
30. Nissis.
Märkus: Petserimaal, Naroowatagustel maaaladel ja
Saaremaal peetawad laadad ei ole siin ülestähendatud.
Laadud Veebruarikuul: 1. Kallaste alewis 2 p. 2. Raplas.
Kilingi-Nõmmes. Pornuse Lenhofis. 3. Maasi wallas. Liigalaswal. Jõgewa al. 4. Mõrus. 5. Narwas 2 päewa. Keblastes.
Tõrwas. 2 p. Õisus, Alliku w. 6. Oro w. Elwa alew. Rakweres 3
päewa. 10. Antslas. Raasikul 11. Põltsamaal. 12. Tapal. 14. Tamsalus. 15. Lähkru w. 16. Wiljandis, Münla laat 8 päewa. 17. Puhmus. Tartus. Haibal, Kernu w. 18 Ninakülas 19. Paides. Wasknarwas, Rawilas. 21. Muhu-Suure wallamaja j. Malgas 2 p.
22. Mustwee alewis. 25. Mõrus 8 p. Lihulas. 28. Tagawere Maasi
wallas. Wiljandis, Wasilalaat 2 p. 26. Wõõbsus.
Weebruari esimesel kesknädalal ja neljapäewal Pärnus, reedel
enne wastlapäewa Audrus.
Laadad märtsikuul: 1. Ristil. Kärdlas. Jõgewal. 3. Jõhwis
2 p. 4. Mõhmas. Kiwiloos. 5. Lehtses. Salla w. Kirblas. 8. Ants
las. Iisakul 2 p. Kurista w. Tumala mõisas 2 p. 9. W.-Jakobis
2 p. Hageris. Emmastes. 10 Haapsalus. Suurejõel. U.-Wändras.
Kitsel. Pilistwere alewikus. Watlas. Puhjas. 12. Amblas. Mõrus.
Hellamaal, Aidu külas. 14. Mõisaküla alewis. Käsulonna m. Jmaweres. Mustjala wallamaja j. Maimastwere „ Sihil". Kodijärwel.
Reedel enne 15. märts. Põltsamaal. 15. Rapla alewis. 16. Ranna
külas Kullil. 18. Järwa-Jaanis. Sangastes. Kärstnas. Kallastel
2 p. 20. Kuresaares. Jüri kiriku j. Märjamaal. Awinurmes. Türi
alewis. 21. Wäike-Ulilas. 22. Albu w. 23. Malgas. Leisi alewis.
Kawastu-Marnjal. 24. Laekweres 2 p. Mõra mõisas. 25. Moldis.
26. Rutikwere asund. Mahastus. Mõlla-Kihelepas. Subis. ManaPranglis. 28. Paides. Kellamäe kõrtsi juures 2 p. Kloostri w. Malgutal. 31. „Märtsi laat" 2 p.
Laadad aprillikuul: 1. Pindis Juuru al. 2. Antslas. Puskarul. Alajõel. 8. Tamsalus. Einmannis. Waiwaras 2 p. 9. Elwas.
— 16 —
10. Loonal. Ellamaal. 11. Pati-Nurmeotsal. 12. Wõrus. 13. Kärd
las. 14. Hummulis „Soe" kõrtsi juures. Ninakülas. Kooweres.
15. Tapal. Sarus.16. Woltwetis. 17. Karulas. Tapal. 18. Koerus
Mahus. Mustlal. Kiwi-Migalas. 19. Kilingi-Nõmmes. Luutsnikul.
Wiitnal. Lüganusel. 20 Selis. Kuresaares. Alawere m. Lihulas.
21. W.-Maarjas. 23. Orajõe-Kablis. Saugas. Keila al. Wasulas.
24. Tartus. Wastseliinas. Lohusuus. Amblas. Esnas. 25. Narwas.
Rakweres. Koongas. Kanepis. Partsis. Roosikus. Kabalas. Märja
maal. Marblas. 26. Suure-Jaani al. Narwas. Rakweres. Tsirgulinnas. Laatre w. Kohilas. Jõgewal. 27. Narwas. Saare kõrtsi j.
28. Kärus. Abja-Paluojas. Rakweres 2 p. Miljandis, neljapäewal
pärast lihawõtte pühi, 2 p. 29. Malgas. Kärstnas. 30. Kärgu
alewis. Haanjas. Nõo mõisas.
- Laadad nmikuul: Pärnus Jürilaat, esimesel kesknädalal ja
neljap. 2. Puhmus. Tõrwas 2 p. Haapsalus 3 p. Wändras. Ala
mustel Räpinas. Waksnas. 3. Lelle Hiiekõnnus. Linnamäel Kawastu-Koosal Pikkjärwel. Nuustakul 2 p. Tahewa kõrtsi juures.
5. Haapsalus. Salakülas. Kodaweres. 6. AnMas. Järwakandis.
Tapal. 7. Mõisakülas. Pärnus 2 p. Põlwas. 8. Tahkurannas.
Mõistre kõrtsi j. Kõnnu wallas. 9. Häädemeeste!. U.-Antslas.
10. Põltsamaal.' Priipalu asund. Uduweres. Mana-Roosal. Kuiwajõel. 11. Missos. Reolas. 12. Mõrus. Õisus. Patastel. Roelas.
14. Karilatsis. Holstres. 15. Pärsamaal. Soosaare wallas. 16. Pai
des. 18. Sangastes. 19. Mehikoormas. 20. Heibal. 22. Wõõbsus.
23. Malgas.
Laadad juunikuul: 1. Sulbis. 2. Türil. Miljandis 2 p.
9. Antslas. 12. Paides. 13. Woltwetis. 15. Märjamaal. 16. Tapal.
18. Kilingi-Nõmmes 2 p. 20. Põltsamaal. Järwa-Jaanis. Pika
sillal. Patkülas. 2 p. Mustwee alewis, laat 2 p. 21. Mõrus. 26. Miljandis 2 p. Laiksaarel. Mihulas. Ristil. Tamsalus. 27. Wiljandis. Rakweres 3 p.
Laadad juulikuul: 1. Malgas. Haapsalus 3 p. 2. Pärnus 3 p.
Paides. Palmses. Wiida kõrtsi juures 2 p. 4. Tckrtus. 7. Petseris.
8. Taageperas. 10. Tarwastu asunduses. 15. Karksi-Nuias. Must
lal. 18. Tõrwa alewis. 2 p. 25. Puhmus, Kapil wallas.
Laadad augustikuul: 1. Paides. 2. Pärnus 20 p. Türil.
7. Holstre wallamaja juures. 10. Kuresaares. 12. Wana-Wõidu wallamaja juures. 15. Tuhalaane wallamaja j. Koerus. 16. Martnal.
19. Laiksaares. Kallaste alewis 2 p. 22. Pati-Nurmeotsal. 23. Mal
gas. 24. Tapal. 25. Mõrus. Narwa-Jõesuus 2 p. Mustlal.
—
17 —
26. Paides. Mõisaküla alewis. Kaansoos. 29. Rakweres 2 p.
30. Antslas. 31. Helme m. Häädemeeste!. Suurjõel. U.-Wändras.
Laadad septembrikuul: 1. Suure-Kõpus. 2. Suure-Jaanis.
Kaarlis. 3. Selis. 5. Wiljandis. Wõõbsus. 6. Wastemõisas. Nõos.
7. Tamsalus. Hummulis. Wana-Karistes. 8. Hallistes. Pornusel.
Peinigis. 9. Puiatus. 10. Olustweres. Tapal 2 p. Rutikwere asun
duses. Kilingi-Nõmmes. Kärstnas. Rutikweres. Puhjas. 11. LelleHiiekõnnus. 12. Loodis. Türi-Allikul. Mehikoormas. Palmses.
Wiitnal 2 p. 13. Walgas 2 p. Iisaku mõisas 2 p. Kolga-Jaanis.
Kirikumõisas. 14. Õisus. Wiitnas. Ninakülas. 15. Tammistes.
Abja-Paluojas. Kohila alewis. Warblas. Jõgewa alewis. 16. Ta
pal. 17. Uduweres. Räpinas. 2 p. Uusnas. Pikkjärwel.18. San
gastes. Alawere mõisas. 20. Pindis. Sulbis. Kiwi-Wigalas. Pais
tus. Rõuges. 21. Wahastus. 23. Paides. Tartus. Sürgaweres. Järwakandis. 24. Wõrus. Priipalu alewis.
Kirblas. 25. Antslas.
Wana-Suislepis. Wigalas. Oiul. 27. Põlwas. 28. Tori alewis.
Kuresaares. Põltsamaa linnas. 29. Haapsalus. Amblas. Keblastes. Kirepi kõrtsi Mures. 30. Haanjas.
Laadad oktoobrikuul: 1. Audrus. Pärnus 2 p. Kolgas. Päris.
Linnamäel. Nasinas. 2. Tõrwas 2 p. Mõisaküla alewis. Märja
maal. Roelas. 3. Narwas 3 p. Laanemetsas. Wändras. Lindoras.
Wiitnal 2 p. Kuiwajõel. Reolas. 5. Roosikul. Ollepas. Lihulas.
6. Tapal. Jõhwis 2 p. Patastes. 7. Wiljandis 2 p. Hageri alewis.
8. Tapal. Mustjala mõisas. Pukas. 10. Walgas 2. p. Jmaweres.
Kõnnus. Lüganusel. 11. Riidajas. 12. Wastseliinas. Jllukal 2 p.
Kuremäel 2 p. Keila alewis. 13. Karulas. Tartus. Wõrus. Rak
weres 3 p. Kurista w. 14. Kanepis. Aldus. Kilingi-Nõmmes. W.Tänassilmas. 15. Rakweres. Karulas. Raplas. Kulli mõisas. Awinurmes. 17. Rakweres. Koongas. Anias. Koluweres 2 p. Nuus
takul 2 p 18. Wõõbsus. Antslas. Kuresaares. Sala külas. WäikeMaarjas.' Suure-Jaanis. Lohusuus 2 p. 19. Puskarul. Tarwastu
asunduses. Jõelehtmes. 20. Koerus. Mahus. Wana-Roosas. UueÄntslas. 21. Haapsalus. Saalusel. Wasulas. Kastre Wõnnus. Kaan
soos. 22. Sulbil 23. Moisekatsis. K5o asunduses. Kloostris. 24. Laatres. Krookuses. 25. Esnas. Kanakülas. Ellamaal. 27. Laekweres 2 p.
Saare kõrtsi juures. 28. Järwa-Jaanis. Taageperas. Woltwetis.
Missos. Piknurme külas. 29. Kärsa kõrtsi juures. 31. Sindis.
Mõnistes.
.
Laadad nowembrikuul: 1. Matjaküla karjarnaal. Räpinas.
W.-Jakobis 2 p. Paides. Suurejõel. Uue-Wändras. Kodaweres.
Mõra mõisa juures. 4. Nissi alewis. 5. Antslas. Missi kõrtsi juures.
— 18 —
6. Rõuges. Kassinurme alewis. 7. Malgas. Elwas. 10. Põltsa
maal. Jõgewa mõisas. 11. Miljandis. Mõrus. 12. Miljandis. Karilatsis. Kuresaares. Ardu külas. Triigi wallas. Suure-Lähtrus.
14. Tartus. Kärus. 15. Põltsamaal. 20. Haiba poe juures. Kernu
wallas. Ristil. Tamsalus. 23, Paides. Mustwee alewis. 25. Türis.
Raasiku wallamaja juures. 26. Einmannis. Pati-Nurrneotsal. Kitsel.
Wiru-Nigulas 2 p. 27. Amblast 28. Woltweti Hallikukiwil. Keilal.
29. Mõrus. 30. Migalas.
Laadad detsembrikuul: 1 Tapal. 2. Juuru alewis. 3. Malgas.
2 p. Alajõel. Mirumaal. Tapal. 5. Rakweres 2 p. Amblas. 6. Wihulas. 7. Kalleste alewis 2 p. 8. Miljandis 2 p. 10. Kilingi-Nõmmes. Mõisaküla alewis. Jüri kiriku juures. 11. Narwas 3 p.
12. Järwa-Jaanis. Mändra alewis. Martnas. Pati Nurmeotsal.
14. Antslas. Ninakülas. Koerus. 15. Mõrus. Kohila wallamaja
juures. Kärdlas. Jõgewa alewis, reede enne 16. dets. Põltsamaa
alewis. Pärnus 2 p. Moisekatsis. Türil. 18. Paides. Pööraweres.
Jakobi kih. 19. Jõhwis 2 p. 20. Haapsalus. Mõõbsu alewis. Masknarwas. Märjamaal. Lehtses. 22. Mustwee alewis Jõulu laat.
23. Sulaoja kõrtsi j.
kellegil oleks eod
Wiljandi mõisa nurmed,
Õisu heinamaad,
Woltweti mets ja ostaks kõik kaubad
Jaan jänes’e kaupl. Tarwastu Mustlalt,
Riia matt = Y2 Riia tündrit ■= 6 külimittu = 54 Riia toopi.
Tallinna wakk = 3 külimittu = 6 matti; = 36 toopi.
Tallinna sälitus = 24 tündrit _ = 72 Tallinna wakka.
Liiwimaa waat = 30 Riia toopi.
b. Kodumaa mõõdud.
1 Liiwimaa oksaam = 180 Riia toopi.
1 Eestimaa waat = 64 kannu = 128 toopi.
Ruskusmõõdud.
kaal — 10 puuda — 163,81 kg.
puud — 2 leisikut (puuda) — 40 naela — 16,38 kg.
leisik (pund) = 20 naela = 8,19 kg.
nael — 32 loodi = 96 solotnikku — 409,52 grammi.
lood — 3 solotnikku — 12,79 grammi.
solotnik = 96 dooli — 4,26 grammi.
Sagedamini ettetulewad nmljauma mõõdud.
1 registertonn on ruumimõõt laewamõõtmisel Moorsomi süsteemi
järele — 100 Inglise kantjalga — 2833 kantmeetrit.
1 Inglise hundredwight (tsentner) märgitakse ctot., mis jaguneb
4 kwarterile — 50,8 kilogrammile. _
1 Inglise nael (märgitakse lbs), mis jaguneb 16 untsile — 453,6
grammi.
1 Inglise tonn — 2240 naela - 1016,064 kilogrammi.
1 Saksa nael — 500 grammi — V2 kilogrammi.
1
1
1
1
Töö mõõdud.
suur kalooria — soojuse hulk, mis tarwis läheb, et 1 klgr. mett 1°
wõrra soojendada.
atmosfäär — 1 klgr. suurune rõhumine 1 ruutsentimeetri peale.
meeterkilogramm — töö, mis tarwilik, et 1 kilogrammi 1 meetri
kõrgusele tõsta.
hobusejõud (P. S. wõi H. J.) - 75 meeterkilogrammi tööd,
tähendab töö, mis tarwilik, et 75 kilogrammi 1 Eetri kõrgusele
tõsta.
1 inimjõud — loetakse umbes 1/s hobusejõudu.
Elektri mõõdud.
Moõduüksused on: wolt — pinewuse tähendajaks; ampeer —
woolu Lugemuse tähendajaks.
Kui wooluringis on woolu tugewus 1 ampeer ja woolu pinewus 1 wolt, siis läheb igas sekundis ringist läbi 1 Walt elektrit; seega
1 watt — 1 ampeer X 1 wolt.
1 kilowatt (kw) — 1000 matti (w).
1 kilowatt X 1 tund = 1 kilowatt-tund.
21
Woldi ja ampeeri wahet on enesele kõige parem selgeks teha,
kui ette kujutada jõge, millele tamm ette ott tehtud. Kõrgus, millelt
wesi alla langeb, wastab elektri pinewusele; igas sekundis üle tammi
woolaw weehulk wastab woolu lugemusele.
Kui kaswatame tanuni kõrguse meetrites läbiwoolawa toee
hulga peale, mida mõõdame kilogrammides, saame energia hulga
wõi tööhulga meeterkilogrammides, mis weewool sünnitab. Watt
on ka energia hulk, mis saawutatakse wooluringis ühe ampeerilise
wooltt ttlgewuse ja ühewoldilise pinewuse juures.
Maksuinspektorite tööpiirkonnad Wiljandimaal.
Wiljandi I. jaoskonna maksuinspektori tööpiirkonda kuuluwad
järgmised wallad: Aidu, Heimtali, Holstre, Kaarli, Kärstna, Loodi,
Puiatu, Päri, Pärsti, Riidaja, Suure-Kõpu, Taewere, Tuhalaane,
U.-Suislepa, U.-Wõidu, Uusna, Wana-Suislepa, Wana-Wõidu,
Wastemõisa, Wiiratsi, Wiljandi ja Õisu. Ühtlasi kuulub sama jaos
konna maksuinspektori alla Wiljandi linn. Maksuinspektor asub
Wiljandis, Lossi tatt. 31.
Wiljandi II. jaoskonna maksuinspektori alla kuuluwad: Põlt
samaa linn, Adawere, Jmawere, Qlustwere, Lustiwere, Rutikwere,
Sürgawere, Taewere, Kabala, Kõo, Kurista Wõisiku, Uue-Põltsamaa, Wana-Põltsamaa, Soosaare, Wana-Tännasilma ja Pajusi
wallad ühes Suure-Jaani ja Wõhma alewitega. II. jaoskonna
maksuinspektor asub Põltsamaa linnas, Põltsamaa ühispanga
majas, Lossi tatt.
Nahukohtunikkude tööpiirkonnad.
Wiljandi I. jaoskonna rahukohtunik: Wiljandi linn alewikku-
dega ja Wiljandi wald.
Wiljandi II. jaoskonna rahukohtunik: Tarwastu-Mustla alewik; wallad: Riidaja, Kärstna, Uue-Suislepa, Wana-Suislepa, Tarwastu, Tuhalaane, Õisu, Aidu, Holstre, Loodi, Heimtali, Puiatu,
Kaarli, Wana-Tännasilma, Uusna, Uue-Wõidu (Karula), WanaWõidu, Wiiratsi, Päri Pärsti, Suure-Kõpu.
Suure-Jaani rahukohtunik: Suure-Jaani alew; Wõhma alewik; wallad: Taewere, Wastemõisa, Qlustwere, Sürgawere, Kõo ja
Kabala.
22
Põltsamaa rahukohtunik: Põltsamaa linn; Wana-Põltsamaa,
Uue-Põltsamaa, Kurista, Pajusi, Adawere, Lustiwere, Wõisiku ja
Jmawere.
Kohtupristawite tööpiirkonnad.
Wiljandi I. jaoskond: Kohtupristaw Jüri Oert, asukoht Wiljandis, Lutsu täit. 6. Wiljandi linna parempoolne osa Lossi tänawast ja Semžntit puiesteest; Suure-Jaani ja Tarwastu-Mustla alewid; wallad: Wiljandi, Wiiratsi, Wana-Wõidu, Sürgawere, Olustwere, Taewere, Uusna, Wana-Tänuasilma, Wana-'L-uislepa, UueSuislepa, Holstre, Tarwastu ja Riidaja.
Wiljandi II. jaoskond: (Kohtupristawi k. t. Johan Lapp,
asukoht Wiljandis, Juudi tän. 3.) Wiljandi linna parempoolne osa
Lossi tänamast ja Lembitu puiesteest; Karksi-Nuia alewik; wallad:
Päri, Pärsti, Puiatu, Wastemõisa, Suure-Kõpu, Heimtali, Loodi,
Kaarli, Aidu, Oisu, Tuhalaane, Kärstna ja Karksi.
Põltsmnaa jaoskond: (Kohtupristaw Johan Soo, asukoht
Põltsamaal.) Põltsamaa linn, Wõhma alewik; wallad: WanaPõltsamaa, Uue-Põltsamaa, Kurista, Pajusi, Adawere, Rutikwere,
Lustiwere, Wõisiku, Soosaare, Kõo ja Kabala.
23
Loomade sugutamise normid.
Haudumise mattus
kanal 19—24 päewa, kalkunil 25—29 p., hanel ja pardil 28—32 p.
ja tuwil 17—19 päewa.
Tiinuse mältus
hobusel 330—419 päewa, keskmiselt 340 p., lehmal 240—321 p.,
keskmiselt 9 kuud, lambal ja kitsel 144—158 p., keskmiselt 5 kuud,
seal 109—130 p., keskmiselt 4 kuud, koeral 63—65 p. ja kassil
56—60 päewa.
Isase jaoks lubatud emaseid:
käest paaritamisel täkule 30—50 mära, pullile 40—80 lehma, oinale
60—80 lammast ja kuldile 20—25 emist. Wnbal paaritamisel aga
poole wähem. Wabal paaritamisel kukele 8—15 kana, isahanele
3—5, pardile 3—5 ja isakalkunile 5 emakalkunit.
Loomi suguloomadeks Võib tarwitada:
täkku 3—5 a., märat 3—4 a., pulli lxA a., lehma IV2—2 n.,
oinast ja lammast IY2—2M> a., kulti ja emist 10—18 kuud.
Otsimise ilmumise aeg.
Mära otsib pääle sünnitamist 7—20 päewa jooksul ja pärast
tagajärjetut paaritamist 8—10 päewa pärast, lehm 3—4 nädalat
Pääle sünnitamist ja pääle tagajärjetut paaritamist 3 nädala pärast;
lammas 6—28 nädalat pääle sünnitamist ja 2—3 nädalat pärast
tagajärjetut paaritamist, emis — pärast põrsastest ära wõõrutamist
ja 2—3 nädalat pääle tagajärjetut paaritamist.
Loomi sugutamiseks tarnitama mõib hakata:
hobuseid 5—18 aastani. Pulli kõige parem sugulooma wanadus
on 3—5 aastani, häid suguloomi peetakse ta 7—8 aastani. Lehma
suguloomadeks peetakse harilikult kuni 12 a. wanaduseni, wahel ka
kuni 15 a. wanaduseni, kuid suuremalt osalt langeb lehma piimaand
juba 12-aastaselt.
Oina id kasutatakse suguloonradeks 4—5 aastani, lambaid
7—8 aastani, harukordselt isegi kuni 12 aastani, kulti, 3—5 aas
tani ja emiseid 6—10 aastani.
Käterätiku- ja laudlinariie.
Suurrätikud, parhräiikud, päärätikud ja
aknakardinad.
— 25 —
Näitus-mess nüüd moodi läinud,
Kes et oleks teda näinud.
Rahwas jookseb murrus kokku —
Lüüakse ju kangest lokku!
Uudist näha, see on iha —
Mõni murrab kas toõt piha
Noored, wanad, suured, wäiksed,
Näod ees kui lõunapäiksed,
Juba mitu pikka nädalt,
Waewas nii kui tehes hädalt
Talwel, jõululauba,
Olles unustanud kauba ...
Hobuwankril, raudteerongil,
Autol, omnibussi-kongil
Tõttwad kõik, kel elu sees —
Kojujäänul silmad wees. ..
Lastega on isad hädas,
Nagu mustlane kord mädas. —
Näituseks kõik nõudwad raha,
Sulab see kui päiksel waha.
Kuluta ja näe nii waewa,
Ega sellega saa taewa.. .
Nõnda näitus waewa teeb,
Rahwas aina jookseb, keeb.
Asi on ka seda wäärt,
Maksab kõpsutada säärt.
Uudiseid ja palju imet! —
Laienda saab silmaringi,
ülendada tuimund hingi. . .
Lõbust, naljast ära räägi,
Seda arwata et täägi,
Kuidas meel lääb kohe laheks,
Süda hüppab rõõmust kaheks
Rääkida saab mitu aega —
26
Uskuge, mn tulen praegu
Ise säält... Mis teete häält!
Tulen näitus-messi päält.
Asupaik on Mustla linnas, —
Mis on praegu suures hinnas.
Näitus asub turu rajas.
August Möldersoni majas.
Peremeheks Jänes Jaan —
Tõtta nüüd, et kulub saan.
Rahwamurd sääl uksi rõhub,
Jänes kaupa fätte lõhub.
Waata, kus on näitus-mess,
Näinud seda harwa, kes...?
ll^aha annad, kauba saad,
Mis piab wastu aasta'ad.
Ei siin ainult silmalõbu,
Kuule, usu armas sõber ...
Kõik, mis wälja näha pandud,
Sellel esimene auhind antud.
Kullaga kõik kronitud,
See on tõde, proowitud.
Riide- ja ka pudukaubad need,
Omale suurt kasu teed,
Kui sa ostad Jäneselt,
Oma manalt tuttawalt.
Tema näitus-messist tulu
Kõigil, kes taha liigset kulu.
Hää S.
27
28
iltga&tc ja
Mutda&ie
«jciZcoZzzie $2ZewcEszUdu j a Rudu kaksik laul.
Urgaste Udu:
,.Keda näen ja mida kuulen:
Armas Nudu Nurgastest!
Nüüd ma kohe laulu kuulen ...
Tulen otse Urgastest."
Nurgaste Nudu:
„Tere, sõber Udu Ürgastest!
Lauluga ka mina nõus...
Jutustan sul Nurgastest:
Süül on praegu kõwa tõus!"
Urgaste Udu:
„Ega meie maha jää,
Sent nüüd krooni ette maksab .. .
Kui weel hullemaks ei laa —
Mees, kes Intri" osta jaksab."
Nurgaste Nudu:
„Lugu tõesti üsna täbar,
Raha tõuseb kõmast pinnas. . .
Samuti käib meie käbar —
Pank ei wõta wekselt linnas."
Urgaste Udu:
„Leidus meil üks nupumees:
Tegi wekslil „wapi" perra...
Nüüd ta püsti häda sees —
Siilina, kas tõmba kerra."
29
Nurgaste Nudu:
„Kursitõus on päris paha,
PLälegi, km „restod" pead,
Ta kus aga puudub raha —
„Liitri" wiisi toiina toead."
Urgaste Udu:
„Wanasti, kui oli jõukust,
Pankasid meil polnudki...
Nälg nüüd näitab ema nõutust —Üle maja pangadki."
Nurgaste Nudu:
„Ja kui see toeel ei rahulda,
Wõib uue panga asuta —
Eks wekslipaberist saa kulda,
Kui oma kassa kasuta."
Urgaste Udu:
„Meil päewakorral tärpentiin,
Mis muidu suureks ohuks;
Kui aga liialt mõjunud toim,
Ta päris arstirohuks."
Nurgaste N u d u:
„Ning pärast ajalehes siis,
-On seletada wõimalus:
Kel osaks sai see priis,
Kes omale toeel palus..."
Urgaste Udu:
„Kas nimetame sobrakeft,
Kes mängis kord haruloonikat, —
Tas tunneme üht tõprakest,
Šbii jutustame kroonikat."
Nurgaste N u d u:
^Kakskümmend aastat tagasi,
Tal toaraks oli lõõtspill. ..
Nii toähe omas Pagasi...
Miüd seisab torn kui pütsiklill."
30
Urgaste Ubin
„Kuid taewani ei kaswa ta,
See kindel üsna tõesti;
Küll leiab omad toitjad ka,
Kui elab nõnda õelasti."
N u r g a s t e N u d u:
„Tõest meie elu igato küll,
On tartois weidi waheldust.
Seks toota katoaleeriks Lüll —
See pakub toähe rahuldust!"
Nurgaste N u d u:
„Nii järjest „sorditoahetus",
Meil päewast päetoa käib,
Kas süüdi mitte kahetus,
Mll seda hiljem näib."
31
Eüiitiin
JAAN IÄNE$’e
riide,- pudu-, naha- ja
koloniaalkauplus, — —
TARWASTU MUSTLAL.
1
TELEFON Nr.
cHaadio o&afkond.
TERWE MAAILMAGA
olete ühenduses, kui Teil raadio majas on
Raadio-aparaadid —
moodsamaid konstruktsioone — ja
nende osad.
alati laos.
Minu juures müügil olewate raadioaparaate ehituswiis on suuresti täienenud — teaduse wiimane sõna
sel alal — kuna hinnad märksa odawamad kui eriärides, sest et mina oma kaubalao milmekesiduse
tõttu äärmiselt väikese vahekasuga leppida wõin, kuna
era ärid kõik ärikulud ja kasu protsendid aparaatide
müügist katma peawad.
32
On tehtud rida aastaid tööd,
Ja raskustega wõideldud,
Küll läbi päewad ja ka ööd;
Ning waenlastega sõideldud.
On tulnud jõudu jagada
Nii mitmel, mitmel alal
Küll pritsiseltsis Pragada,
Et seista kindlal jalal.
Siis weel nii mitmel mujal pool:
Kas selts, wõi ühing, walitsus —
On kaasa teha olnud hool...
Nii päewast-päewa talitus.
Ja kõigest kõige pahem see:
Nii mitu aastat ikaldus.
Et iganes, mis tahad tee —
On jälle karta äpardus.
Sest rahtoal raha wäheks jääb, —
Ja toaga raske elada;
Eks igaüks ju hästi tääb,
Ei maksa pikalt seleta.
Nüüd toitmaks asi paranes —
See aasta oli õnnelik.
Sai tehtud tööd — nahk maranes...
Saak koos — meel nii tänulik.
Ka rahtoa tuju hoopis uus,
Et elu muutub teisemaks;
Ei lää nii ruttu halliks juuks,
Ning silmaring lääb selgemaks.
Kuid seegi sunnib murdma pääd,
Et seista ajakõrgusel:
Kui ajast toeidi maha jääd,
Waat hoopis teine sisu sel...
33
Käib tagurpidi Lriring,
Saad tertoet meelel imesta,
Kui pitsitama hakkab king,
Paar tahab otse pimesta...
Nii järjest püsima peab hool,
On tarwis walwel olla,
Mis õpetanud elukool,
Et kahju ei saaks tulla.
Ja peagi taipu tabasin:
On tarwis teha huwireis.
Nii asjast kinni rabasin,
Et kindlalt Püsiks äriseis.
See oli samal ajal wast,
Kui tuletõrje juubeldas,
Siis teatati Tallinnast:
On pidupäewad tulemas!
Kõik, üle maa nüüd kokku — kõik!
Et juubel leiaks hindamist.. .
Nii kõlas korra juhtiw hõik.
Küll oli nüüd wast lendamist!
Ning meie pritsiseltsil siis,
Ka tuli kaasa teha,
Kuis nõuab kohus ja ka wiis,
Et mitte jääda maha.
Käes wiimaks oli Tall'na sõit,
Mul tuli ise minna,
Kuigi tormil, wihmal töölt,
Algas reis päälinna.
Siis mitu mõtet ühendin,
Üks teekond — asju kaks.
Ka ärile end pühendin,
Et oleks kergem maks.
Tee Wiljandi ja edasi,
On tuntud juba kõigile...
Kiri saabus Tallinn sedasi,
Wett woolas taewast kõigili...
34
Tuju see ei teinud halwaks,
Wastuwott oli ülitore;
Paha ilm oli ainult naljaks,
Armas tuletõrje -ere.
Päewakorras algas siis
Aktus, rongikäik — paraad,
Nagu tuletõrje wiis,
Harwa aga näha saab.
Tähtsam kõigest siiski oli,
Riigiwanernale austuskäik,
Mis ka hästi wälja tuli
Kuigi ilm oli wäga jäik.
„Suomiweljed" külas olid,
Pidustustest osawõtsid;
Ilus neist, et kord ka tulid,
Üle lahe... kokku lõime patsid.
Meid siis omal külla wiisid,
Üle tormitsewa lahe.
Millel waritsemas „kriisid" —
Tuntud piirituse pahe.
Helsingi meil oli sihiks,
Et wõiks tundmaõppi wendi,
Kes meil toetamaks kihiks,
Ja kui tarwis, ohwerdasid endi.
See mu plaanis hästi klappis,
Kaubaasjadega sündis,
Kuigi laewasoit nii rappis,
Süda siiski rõõmu tundis.
Tööstusmaana Soome tuutud,
Manast ajast saadik hästi.
Soomeriiet palju kantud,
Seda tuua ikka kästi.
Kui kord jõudis Helsingi,
Wõeti wastu kahel käel.
Ei siin polnud tarwis tingi,
Sõit läks linna kangel Mäel.
35
Au ja toredust siin palju,
Lahkust, wastutulekut,
Wennasrahwas pole kalju,
Näitab kaunist olekut.
Suurem mure aga minul,
Linnas ringi waadata.
Seda soowiksin ka sinul —
Wend ehk õde wõimalda.
Kaubandus on ülielaw —
Tagawarad hiigelsuured,
Kõikjal kõne wäle, kõlaw,
Tugewad siin ärijuured.
Sarnast liikuwust ja kiirust,
Wähe ilmas näha tõest.
Ei siin aita mõnest tiirust,
Kõik tõttab meena mägijõest.
Kaubamajad, suured laod —
Miljardeid nad maksawad.
Sinna wahele sa kaod . . .
Kes küll osta jaksawad!
Laewad, autod, raudteerongid
Kaupu ümber weawad —
Õrnale siit mõnda hangid —
Müüjad malmis seawad.
Reisikawas mitu linna,
Neidki tarwis waadata.
Aega wähe — tarwis minna
Rongile, et lennata...
Nõnda mõne päewa kestel —
Linnasid on terwe rida
Läbikäidud jutul, westel
Kõnetatud lään ja ida.
Loetlen ainult mõned nimed,
Mis on Soomes tähtsamad.
Tõesti need on ilnmimed —Palju wäärt ja kuulsamad.
36
Tampere ja Hamenlinna,
Imatra ja Wallinkoski —
Kes ei tahaks kordki sinna?!
Kotka, Oulu, Wiiburi...
Tähtsam kõigist Tampere;
Saal näed riidetoabrikuid!
Põksuma see paneb mere -—
Annab käia nädalaid ja kuid.
Kurwa südamega Soomest
Pidin wiimaks lahkuma.
Terwiseid ei wäsind toomast
Wennasrahwalt, harwa näeme kuna...
Ärilisi sidemeid sain teha...
Sellest tuleb kasu rahwale.
Seda saamad sõbrad näha. ..
Kellel sovwin jõudu — wahwale.
Kustumata mälestus!
Reisilt kaasa tõin.
Unustada iial teda
W ae toalt küll ma toom.
Seda
Kojusõit läks üsna kergelt,
Ilm oli ütlemata ilus
Tuulekene puhus hergelt...
Seisin purje marjul nulus. . .
Lõpuks lausun paari sõna
Kalli kodurahtoale.
Wõõrsil küll nii toaga kena —
Armastus aga kodule. . .
Siin on kõigest kõige kaunim,
Wiljakas mu kodupind!
Koduküla kõige kallim
Tuliselt siin tuksub rind.
Kodurahtoas, kaunis Eestis,
Mõlkus meeles kogu aja.
Igal Pool, nii tõesti!
Teda tundus ikka toaja.
Jaan Jänes.
— 37 —
rjactH (JäftoAe
viid.&~9 -psM.$lm~9 ma.fo.aL~ ja
kclcniaalUawplus
lefen 7
TeFWSSfa M»s!žaL
Telefon 7
TltiiiŽfo
Kalossid, ja foeMhwd
wõrdlematud oma eloganfsa.se $a fewa~
liteedi poolest. Kõige uuemad, moed.
mati ladus iega&ugused
nafaaZumbad.
VPUtsaapad
WMisaa&ad
meestele.
ttuisiele.
Minnad Sifjlas&d.
—
38
—
LM Wii — lill WS.
„Mina sisse ei läha..."
„Lääme, ma osta sulle siiditse nmtieibi..."
„Ei läha, ega taha..."
„Laame sisse, ma osta sillle ilusa pika ruutleieri. .."
„Ei, ei taha..."
„Lääme nüüd, ma osta sulle malge kinda kah ... kik ja puha,
mis sa aga tahad..."
„Ma ei taha midagi..."
„Kuidas, ei taha! Sa tääb ju esigi, et nelja nädala pärast
om..."
„Midagi ei ole!"
„Korat, ma ütle, et pulma om.. ."„ Ennem juba surm ja matused..."
„No koradi-korat, ei ole — ma ütle, et pulma om..."
Sarnane kõnelus leidis aset möödunud aasta kewadel Wiljandis, Lossi tän., ühe keskpärase riidekaupluse ukse ees, kus juba
mitu hääd minutit peatasid Tarwastu Künkamõisa talu peremees
Juhan Küngas, tema naine Liis ja nende tütar Anna — ainus laps
ja warapärija. Shma isa ja tütar üksteisest paari sammu kaugusel
seistes eelpool toodud lauseid wahetasid, püsis perenaine Liis enamwähem erapooletuna, aineti mehele ja tütrele murelikke pilke hei
tes. Ta poolehoid kuulus küll tütrele, kuid sõnakuuleliku abikaasana
armas ta paremaks suu kinni pidada, fui mehele wastu rääkida.
Teatawatel kordadel seda siiski juhtus ja siis juba oli ka tema sõna
otsustamaks. Kuigi käimasolewal sõnawahetusel pikem eellugu ei
puudunud, samuti kui tal asja kohta oma armumine oli, ometi leidis
ta, et meel pole õige aeg ennast maksma panna. Nii jätkuski jälle
kõnelus ilma temata.
„Ja kui ongi pulmad, siis mitte Jürkaga..." lausus Anna
argsel toonil .
,,Wõi kellega siis..." salmas isa palitu hõlmu laiali lüües
ja käsa püksitaskutesse torgates. „Ja meel — tema nimi ei ole
Jürka, maid Jüri Juhkentaal... temaga om sul..
„Midagi ei ole.. . Jürkaks ta jääb. Nii nirnetamad teda
kõik."
„Kes om si kik. . .? Kui mina ütle, et Jüri Juhkentaal om
üits aumees..."
39
„Sa eksid isa, eksid tuhatkordselt, kui teda aumeheks pead!"
„Koradi-korat! Suu pea lõkats! Ma tää, mis ma tää...
Ja nüüd üitskõrd juba lõpp sel loral! Nüüd sisse... korat!"
Walusalt puhkes nutma Anna ja heitis emale Pilgu, mis selle
tagasihoidlikkuse lõpetas. Päälegi jäid möödaminejad, kes nutwat
neidu märkasid, seisma ja tegid olemise piinlikuks. Tõsise ja kaaluwa
tooniga lausus ta:
„Nüüd om sel kommejandil sedapuhku lõpp... Mõlema om
nagu arust ära! No, kas sedamoodu minnas ruutleiti ja leierit
ostma... ? Uits tülitsemine ja ikmine! Nagu türgisõda... Ma
ütli ju mitu päewa tagasi, et etttte ei massa linna minna, kui asi
ei ole selge... Sääl te nüüd kaaklede!"
Wnmased sõnad olid eriti mehele öeldud, kes tasahilju käsa
taskutest wälja õiendama hakkas.
„No, mes ma pea sis tegema...?" urises Künkamõisa pere
mees oma enam kui tõsisele teiselepo,olele mustuseks.
„Wõi mis sa pead 'tegema? Pead ka minuga weidj kõne
lema. Juba pool aastat talitud sa seda kui oma asja, ega kõnele
minuga sõnagi... Ma mõtli, et las ivana möllab ... Nüüd oleme
sis nii kaugel..."
„Ja mis peab sis tegema?" jorises pahuras tujus olew isa
ja abikaas.
„Nüüd lääme põllu kodu ja wõtame weidi istet. Ma ole nii
wäsinu, nagu oles mitu päewa järgimööda rüarehte „rabanu".
„Egas sis midagi", sõnas peremees ja süüdis ennast liikuma
mööda Lossi tän. „Roosenbergi nuka" poole. Kõrwuti astusid nad
— peremees Juhan ja perenaine Liis, nagu kaks kaewupange, Anna
tahenewail silmil ja kergenewal südamel nende kannul. Jõudes
Tartu tänawani, tuli neile ümbert „Rosenbergi nurga" wastu pikk,
kärme ja kindla astumisega meesterahwas, kes juba mitme sammu
kauguselt kübarat kergitas ja hüüdis:
„Ahhaa, keda ma näen, Künkamõisa rahwas! No tere-tere!
Kuidas käsi käib?" Ühtlasi surus wõõras kõigel kolmel kätt.
„Tere-tere ärra Jänes..." lausus Küngas ise kerkiwal tujul,
sest wõõras oli oma walla, wõi õigem: oma walla päälinna, Mustla
alewi parem kaupmees Jänes. „Te tulete päris õigel ajal..."
„Wõi nii! Siis on ju hästi!" hüüdis Jänes. Terawamalt
Künkamõisa omasid silmitsedes, jatkas ta: ,,Kuid, teil on kõigil
nii imelikud näod ees. . . Neiu Anna näib koguni nutnud
olewat..."
„Nii see on!" ohkas perenaine, küna Anna ise häbelikult kõrwale waatas.
40
„ Peaks kuskil toeidi istet küll tootma," arwas Jänes, kes
mõistis, et midagi iseäralikku oli päetoakorral.
„ Pidime minema põllul adu," toastas peremees Juhan.
„Õige, õige, just minu mõte," lausus Jänes. „Sinna just
nüüd lähmegi."
Ja kõik neli seadsid sammud'mööda Tartu tänatoat „Põllumeeste Kodu" suunas. Teel puudutati mõne sõnaga üht ja teist,
kuid õiget juttu ei saanud, sest Künkamõisa rahtoal oli nii toaga
mitmekesine meeleolu.
„Näib neif häil inimestel midagi toaga rasket südamel oletoat," mõtles kaupmees Jänes eneses.
Peagi oldi kohal ja nõuti omaette toakene, kus segamatult
mõis juttu toesta. Wäikefe nõupidamise järeldusena tekkis lauale
lõunasöök, paar pudelit õlut ja pudel mõdu.
Alul söödi toaikselt ja joodi paar klaasi õlut, kuna jutujätkuks
nagu mööda minnes üht kui teist puudutati. Wiirnaks sõnas
Jänes:
„Kuid, nüüd asja juurde! Mis rõhub Künkamõisa rahtoa
südant ja rikub nende tuju?"
Oli silmapilguks toaikust, siis lausus peremees ise:
„Latse ei kulle enam sõna nüüdsel ajal..."
„Kui palju sul siis neid rnn .. .?" osatas perenaine.
„Ja, teil ju tõepoolest üks ainus laps — tütrekene, kes kuuldatoasti toaga toiisakas ja tvirk," kinnitas ka Jänes.
„Nojanoh, si sama si asi omgi, et si sama üitsainus sõna ei
taha toõtta..."
„Milles siis asi seisab?"
„Näe, ei taha korralikule mehele minna.. . ."
„No si Jürka küll nii toaga korralik ei olegi," lausus perenaine
toahele.
„Mes sa..." kurjustas peremees.
„Missugusest Jürkaft siis jutt on?" küsis Jänes.
„Lihunik Jüri Juykentaalist Mäe tänatoat, siin Wiljandin,"
seletas Küngas ise.
„See on küll kange mees," muigas Jänes.
„Näete nüüd!" hõiskas peremees.
„Jah, kange mees igas tükis", seletas Jänes täiendawalt. „Olen temast ärimeeste ringkonnast nii mõndagi kuulnud.
Kuid, ma ei tea, kas tohin kõike rääkida, sest nagu ma tean, on
ta perenaisele toanasti kuidagi sugulanegi..."
„Ei ma sihukestest sugulastest suurt hooli..." õiendas pere
naine agaralt.
41
„Jah, õige fee küll on," jatkas Jänes. „Sõpru ja tuttawaid saab walida, kuid sugulasi mitte. Peab rahul olema, keda
saatus kellegile sugulaseks armud!"
„Noh, mina teda iki sugulase pärast just austagi," seletas
peremees. ^Sellepärast ma teda wLimeheks tahagi — sis et lää
mebe warandus wõõraste kätte. Päälegi,— ta om esi kah üits
igawene lõwi... Näe, kuidas ta nelja-wiie aastaga om äri asutanu ja suures ajanu. Worsti teeb esi lil ja puha. Selli käima
mööda laatu, rahapaki ligi ja ostawa maailma looma puha
kokku..."
.
..
_
„Seda nüüd küll ei ole, õiendas Jänes wahele. „eee mõni
kümmend looma, mis Juhkentaali-Jürka sellid kokku ostawad, pole
kaugeltki mitte maailma loomad. Päälegi olete wist kuulnud kui
palju tal on protsesse talumeestega, kes kurdawad, et Jürka kunagi
korralikult raha wälja ei maksa, arwest maha tõmbab jne."
„Seda küll..." põmises peremees.
„Ja mitte ainult seda," jatkas Jänes, „waid palju hullemaid
asju teatakse temast."
„Woib usku küll," kinnitas perenaine, „ta ju maast madalast
sulitükke täis. Ja mis puudu oli, seda õpp' Walgan lihuniku pool
manu."
„No ja, nii ongi asi, et Walga lihuniku kaduma minek enam
laste aegu pannakse Jürka süüks. Tema sõitnud enne enamlaste
tulekut peremehega maal ringi, ostes loomi nagu harilikult. Kui
enamlased pääle tulnud, siis wõtnud ta rahapaki oma kätte ja luba
nud selle linna toimetada — lihuniku naise kätte. Jürka aga ei
mõelnudki seda, waid rääkis enamlastele, et peremees on kontrrewolutsionäär ja pursui, keda tarwis tappa. Taganedes wiisidki enamlased Jürka peremehe ühes. Raha aga jäi temale. Lihunik aga
sellest ajast jäädawalt kadunud. Pärast siis ta hakkas spekuleerima
ja saawutaski omale teatawal määral warandust. Sihukesele
mehele aga et jätku suuremastki warandusest, sest päewast-päewa restoraanides istudes ja raha pääle kaarte mängides, sulab see wõina
päikese käes. Nii on teada, et need paar kolm maja, mis tal Mäe
tänawal, on üleni obligatsioonidega koormatud. -Liis on tal weksleid rohkem kui aru... On enam kui kindel, et ta paaril juhtu
misel male allkirjadega weksleid on diskonteerinud, kuid need wiimasel silmapilgul jälle wälja ostnud. Wähemalt kaks korda cm
wastutus allkirjade kohta wastawate isikute poolt pankadele teata
tud, et tegemist on wõltsimisega. Need aga oma huwisid silmas pi
dades, et mitte laenatud rahast ilma jääda, on wekslid Jürkale
— 42 —
mõla tasumisel wälja armub. Kuid, see on kindel, kord tuleb aeg,
kus ta omaga kimpu jääb. Loomulikult oleks Jürkale Künkamõisa talu hädast pääsemiseks enam kui wajalik...'
„Ega ta muud nõudnudki, kui ainult obligatsioone; talu oleks
minu ja perenaise surmani ikka meie nimele jäänud," seletas
peremees.
„Nii, nii.. . see on see kõige kawalam mõte. Kuid mis on
siin sisulist mähet? Jürka pandib obligatsioonid Panka, ning kui
tema wõi teie ise neid lunastada ei suuda, siis läheb talu miiügile. Kui talu teie nimel ja obligatsioonid teise mehe taskus, siis
on Künkamõisa meel airmtt wormilikult teie, sisuliselt kuulub ta aga
sellele, kelle taskus obligatsioonid..."
„Ja sihukene on see sinu armas ning kallis wäimees, keda
Annale siin pääle sunnid! Kas tuled kord arusaamisele mana? Mul
oli aimusen midagi niisugust, aga et mul midagi kindlat tääda ei
olln, sis pidi ma matt olema. .. Nii, nii jah, aja sa asju....
Sis saame Meel kord kroonu leirna otsa..." Wiimaseid sõnu öeldes
puhkes perenaine nutma.
Esimesena mõttis nüüd Anna sõna, et ema trööstida. Ta
mõttis ema käest kinni ning lausus:
„Ema, ära nuta, pole häda kedagi! Küll läheb kõik hästi.
Näe, härras Jänes siin, tema annab hääd nõu, mis teha ja kuidas
olla. Nüüd mõistab ja näeb ka isa, mis mees see Jürka õige on.
Küll läheb kõik hästi. . ."
„Mis ta ästi lääb. ..." urises isa. „Wõi atmab, et si Olstre
poiss, si engemaa-popsnik ongi si, kes asja ästi ajab... No seda
ei ole... Om Jürkaga kuidas om .... Kui ärra Jänes õigust kõ
neleb, mea kah pääle ei sunni.. . aga si Olstre engemaaline, si pessa
omast meelest..."
„Mis ma kuulen! Neiu Annal on siis meel keegi teine süda
mel. Tal on meel teine peigmees. . . .?" sõnas Jänes.
„Wõi keda meel..." salmas peremees. „Ei ole siin peig
mehest juttugi. Näe Olstres si ma Tähnkse-Mihkli poig Mihkel,
kellega na üten Wana-Wõidu põllutöökoolin käisirna, maat, si om
tübntru meele segamini ajanu. Nüüd on tal rojul julgust, et tahab
minu tütart omale naiseks... Si Muntsonõmme engemaaline..."
„Kuulge peremees, Tõhukse pole ju sugugi Muntsunõmmes,
ega hingemaa-koht, maid päriselt keskmise suurusega endise Wene
kroonu renditalu, mis asub Tarwastu piiri ääres. Wilimeeste-külas.
Need kohad müüs Wene kroonu juba enne maailmasõda nende
pidajatele päriseks..."
43
Müüs, müüs .... enne oli ta renditalu... tooi engemaa
-koht.. . mes saal wahet! Wilimeeste-küla... üits Muntsunõntm si Olstre puha. Ma tää küll — tal Põldu 40—50 toakamaad,
rnebe Künkamõisal aga 110 wakamaad . ..
„Palju teda sis Jürkal om?" osatas perenaine.
„Jürkal —? tal om kolm maja..."
„Jah! seda küll —" naeris Jänes, „kolm maja: wangimaja,
Haigemaja ja waestemaja..,"
Seda kuuldes puhkesid kõik kui ühest suust naerma. Kõige
rohkem aga toana Küngas ise.
„Si om nüüd õigus küll, ärra Jänes," ütles ta, „aga mis
putub sellesse Tõhukse Mihklisse, sis temast ei taha ma kulletagi..."
„Mea aru ei saa", jatkas perenaine," mis toiha sel min
toanal selle Olstre rahtoa ja Tõhukse-Mihkli toastu om," jatkas
perenaine.
„Ei ole mul toiha üttegi, aga miul om oma uhkus..."
„Kas sa Jumalat ei pelga... toõi temal oma uhkus..."
kurjustas perenaine.
„Jah, Wnkamõisa peremees, ega nüüdsel ajal nii peenid
wahesid pidada ei saa," sõnas Jänes. „Kes seda teeb, saab ise
kahju. Veab olema wastutulelikust ja kannatust ning sallitoust, siis
elame üksteise kõrtoal kui inimesed kunagi. Tõesti läheb meie elu
segi ja sassi, et keegi ei suuda lahendada. Ei taha ju mina ennast
teie perekonna asjadesse segada... aga seda pean ütlema: eksi
nud olete raskesti, kui walisite toäimeheks lihuniku Juhkentaali.
Seda mõistate nüüd isegi. Kindlasti eksite ka selles, kui põlgate
ära Tõhukse noore Mihkli, keda minagi tunnen, kui kõigiti korra
likku inimest."
„Kost te teda nõnda äste tunnete?" uuris toana Küngas.
„Miks ei. . . ta ostab kõik oma kaubad mõnda aastad minu
kauplusest. Kõik riidekaubad omale ja toanematele; möödunud sutoel ostis kalli jalgratta — alati kõike puhtas rahas toälja makstes."
„No si om juba rumalus..."
„Et puhtas rahas. . .?"
„Ei! — Et ta üldse Mustla kauplusest oma kauba toõtab. . . .
olgu si wõi Jaan Jänese kauplus," muigas Küngas pool häätahtlikult, kuid siiski iseteadtoalt.
„Aga miks on see rumalus?"
„Noh, ega te sis ei saa ometigi nii odatoalt anda kui linnakaupmehe, päälegi — kost toõtate säänse kauba. Linnameestel iki
fuucrma toõimalnse."
44
„Pai Künkamõisa peremees, see on raske eksitus."
,,Mes sääl nüüd kõnelda... timt om iki linn ja maa toõi
küla om iki küla. Täädusen ja tehnikan, kaubandusen ja tööstusen
maa linna wastu ei saa."
„Künkamõisa peremees! Asi ei seisa ju mitte linnas ja maas,
waid selles, kuidas keegi ettewõtja oma äri ja asju ajab. Qn tal
asjatundlik ja ettenägelik pilk ning tahet ausalt äri ajada, siis wõib
ta teistega toabalt wõistelda, olgu asukohaks linn wõi maa..."
Nüüd wõttis ka perenaine sõna:
„Ma pea ütlema, et mis ma kunagi Jänese kauplusest ole
o§tan, om iki odaw ja hää — parem kui teistel, kes oma märgi
linnast toonu. Ja ega me toist nüüdki oles tahtan neid asju siit
linnast osta, aga noh, — peigmees linnast..."
„Mes koradi peigmees si toa Jürka nüüd toõi...." pomises
jälle Künkamõisa toana.
See toiimane ütelus mõjus Annasse nagu elektrisäde: Enne,
kui keegi oskas midagi mõelda, oli ta isa kaelast kinni haaranud ja
surus selle palgele laksutoa suudluse.
„Näh, mes sa mässad..." tõrjus see tütart õrnalt tagasi.
„Aga ära sa toeel mõtle, et nüüd om toaba tooli selle Olstre kolla
sega ... Ei, näe — Loodi ja Kärstna kaudu sõdame tagasi. Ma
ei taha neid Olstre künkit nata."
„Aga sa kuulsid ju, mis ärra Jänes Mihklest kõnel," toaidles
perenaine omalt poolt.
„Si om puha kitus ja muud midagi..."
G
„Muidugi, muidugi... Mis mina räägin toõi ütlen, kas
kaubanduse suhtes, toõi jälle kellegist hääd-halba tean, sellega Mnkamõisa peremees ei artoesta. Kiri ta ainult omal nahal tunda
saab, nagu lugu selle Jürkaga oleks kujunenud, siis, noh, siis on
teine asi..."
See torkas Künkamõisa peremeest nagu ohakaga. Hommikul
Jürka pool käies, oli ta sääl paar tublit napsu toõtnud, millele
hiljem paale toõetub õlu tublisti kaasa aitas. Teatud toaielushoos
ja äretouses oli ta toeel iseäranis hell ja õrn. Nii pajatas ta kõma
rõhuga:
„Ärra Jänesel toõib küll mÕnen asjan Õigus olla, aga mitte ka
just igan. Mis ta sellest Olstre engemaa kotlasestkitab, si om tal
puha oma kasu. Mihkel ostab oma kauba tema poest — seda ru
malam ta om — ja nüüd Jänes sääjab teda igati moodu kui maa
ilma asjameest miule ette..."
45
Jänesel tuli idee nii põikpääna tuntud Künkamõisa pere
mehest kord jagu saada: sundida teda tunnistama püüle enese ka
reisi ja nende tahtmist. Ettewaatlikult lausus ta:
„Ega sellest kõnest üksi midagi pole, tarwis asja põhjalikult
tundma õppida..."
„Mes saal õppi. .
pahmitses roana Küngas.
„Pidage, peremees... Nagu kuulsin, oli teil täna tahtmine
ühest kohalikust kauplusest midagi osta. Tehke seda. Pärast soibame koos koju, Tarwastusse ja astume minu kauplusesse sisse.
Sääl roõime ostetud kaupa ja nende hindasid ro õrrelt) a min lp kaup
luse kaupade ja hindadega. Tohin ma teada, mis nimelt mõtlesite
osta?"
„Si oli säände naiste toärk..." jõras toana Küngas.
„Wõi naiste!" sähtoas perenaine omalt poolt. ^Esi iki taht
Annale osta ruutleiti toalgest siidist, leierit ja kindat ja puha. .
„AH nii!" hüüdis Jänes. „Jkus! Ostke kõik need asjad
ja pärast siis paneme Mustlal minu kaubaga kõrtouti. Waatame,
kellel parem ja odawam. On minul kallim ehk haltoem, siis maksan
linnast ostetud asjade hinna kinni. Kui minu kaupa aga odatoam
ja parem, siis peate ostma toeel teise komplekti minult juurde.
Kas on nii Künkamõisa peremees?"
„Jah, om!" andis küsitato toastuseks. Mõlemad pooled and
sid kinnituseks käe ja asi tehtud.
Neiu Anna, kes kogu seda waielust ja kihlwedu öhetawal
näol Milt kuulas, lausus toiimaks häbelikult:
„Aga mis nende asjadega toiimaks tegema hakatakse?"
„Si om küll õigus!" kinnitas ka perenaine.
„Küll meil ruumi om, et toärki hoida," rahustas Künkamõisa
peremees.
Ja Jänes lausus:
„Kili Künkamõisa peremees näeb, et mul õigus, mina kihlroeo
toõidan, siis usub ta, et mul muuski asjus õigus ja ega siis pole
tarwis peigmeest oodata, ega otsida ..."
Kõik said asjast aru.. .
Peremees toastas:
„Sis ma jää juba mõtlema ..."
Edasi lepiti kokku, mil kellaajal kojusõitu alatakse ja asja
osalised lahkusid.
*
46
Ohtu lähenes, kell näitas 7, kui Mustlal Jaan Jänese kaup
luse ukse ees meie tuttawad linnalised peatusid. Esimesena hüppas
omalt sõidukilt kaupmees Jänes ja tõttas Künkamõisa omasid ai
tama. Peagi olid kõik kaupluses leti ees. Ilma pikema jututa
— sest asi oli juba teada, pistis Künkamõisa peremees käe põue,
kust nähtumale tõi paberisse mässitud pakikese. Kui Jänes selle
awas, leidus sääl trikk hallikas-määrdunud ja tärgeldatud riidena
krabisewat riiet ja mingi wõrgusarnane asi; ei puudunud ka kindad,
mis pääliskaudsel waatlemisel paberist paistsid olewat.
Siis lausus Jänes leti taga askeldades abikaasale, kellel as
jast aimugi polnud:
„Luba säält see kolmanda sordi walge pruutkleidi siidi pakk.
Warem, kui kord silmi sai pilgutada, oli soowitud pakk letil ja
awatud. Kuid ... otse erakorralisest walgusest täitus kaupluseruum,
sest walge siid Heikis niiwõrd tugewalt wastu. Kui teda üle käe
lasti käia, toÕt lehwitati, siis kahises, mitte ei krabisenud, nagu
linnast toodud riidetükk. Kõik olid üllatusest weidi wait. Si'is
sõnas Küngas ise:
„Nüüd ärra Jänes, sa ole wait... Rouwwa, mis si siid wõi
rõõwas massap???
Nimetatud hind awaldas Kuningamõisa peremehele ja tema
abikaasale ning tütrele otse masendawat mõju, kuigi wiimaste näo>jooned mitte nii tusasteks ei muutunud, Maid ennem tagasihoidlikku
naeruwinet märgata wõis. ...
„Si om —" Künkamõisa peremees neelas paar korda, ,,liai
kolmandik odawam..."
Ta neelatas jälle.
Kaupmees Jänes asetas letile karbi, milles peitusid pruutloorid wõi -leierid. Kui Künkamõisa peremees talle küsiwalt otsa
waatas, keeras Jänes karbi Põhja üles, kuhu Hind oli märgitud.
Seda nähes kirus Küngas:
„Kas koradit näed, sääl linnan, — kos müüs, wõrgu kalli
raha eest! Ja siin leier mis alla leier om... poole selle raha eest!
Ma kinnastest ei ooligi... Oh, seda kabajantsikut oma wõrguga..."
„Selle wõid mõnele kalaniehele ära anda," salwas Künka
mõisa prenaine.
„Ei noh, si om ää kiisawõrk, — ja kos weel si innake, mis sai
masset!? Ohkas peremees weel kord.
,'Jsa, sa oled kihlweo kaotanud, härra Jänes wõitis. . ."
seletas neiu Anna agaralt.
47
„No, sina tunne nüüd sellest rõõmu... Waat, tos om alla aja,
oma laits rõõmustab, kui esal õnnetus. .wastas Künkamõisa
peremees kibedalt.
„Kui keski rõõmu pias tundma, sis küll sina, — et obligatsiooni
tegemata," parandas perenaine.
„Seda nüüd küll.. ."õigustas mees nõusolewalt.
Nüüd wõttis Jänes sõna:
„Minu Lohus on asjas lahendust tuua... Kõige wähem
soowin ma seda, et wanemad ja lapsed üksteisest aru ei saaks. Ei,
just selle wastu: praegu on meil aga wäga keeruline olukord. Kuid
sellegi suudame lahendada.
Künkamõisa peremees on nõus, et see kawatsus Jürka suhtes
oli ometi wäga õnnetu.. . Mina wõitsin sel puhul aset leidnud
kihlweo. Mitte selleks ei wõtnud ma seda ette, et isiklikku kasu saada
ja wähe tulu on sellest wäikesest ärilisest tehingust mulle üldse. ..
Kuid meil oli jutt Tõhukse-Mihklest, ja see ei lähe mul meelest.
Tunnen Mihkelt kui tublit meest, samuti on tema kodune
seisukord kõigiti lugupidamiswäärne... Ma tahan weel kord kin
nitada, et tema — Mihkel, ,on tõesti Künkamõisa wäimeheks wääriline. Ma olen malmis selle pääle kihla wedama; olete nõus Kün
kamõisa peremees?" lõpetas Jänes naerdes.
„Ei, noh, mis nüüd kihla. .. wõi ma seda just salga, et ta
iki töine mees, kui nii töise engemaalise... Aga waat — ega
sis mia teda pallema lää..sõnas Künkamõisa peremees.
„Polegi tarwis paluda... Ta wist ülehomme tuleb meile ..."
seletas Anna agaralt.
„Kohe meile?" küsis isa.
„Noh nii... ta pidi tõistrele tulema. .. Ma oleksin siis
sinna läinud..."
„Sihuke sehwt, si om wist ammu käiman..." pahandas isa.
„Peremees, mis te muidu pahandate. See ju noorerahwa
mood ja asi, wõi teie suudate walwata wõi keelata. Tänage õnne,
et teie tütar nii wiisakas ja korralik laps ongi," rahustas Jänes.
Edasi jatkas ta:
„Ja nüüd minu ettepanek: leppige järele. See pole üksi minu
soow, waid sellega ühineb teie abikaasa — perenaine, tütrele on
ta tõsiseks soowiks... Ja teate mis — mina sellest kihlweost ei
räägi, ei tee temast wäljagi... Kuid teeme nii: Neiu Anna leiab,
et temal on wajalikud mõnesugused asjad, just need millest meie
kihlweos jutt, ja järjelikult ostate nad. Kui siis ülehomme TõhukseMihkel tuleb, siis..."
48
„Seda ma tää. . . Si' ja nt’ om nõus. . ." lausus peremees.
„Oigu sis. . . lao wälja, mõõda ja lõika maha... raha saab
inasset. Aga maata, et juttu ei ole kihlweos ja kaotusest ja...
Neil om neid asju maja ja nema ostame..."
„Aga kuidas MihkligaV" küsis puuetawal näol ja naerumuigel Anna. „Ta ikka meile tulla tohib?"
„W5ib küll... Teil wahel õigus kah. Kes tääb — wõib
olla, et nüüdki."
Seda kuuldes lausus kaupadega askeldaw Jänes:
„Nagu mina aru saan, on Mihklil tõesti lootusi...? Aga
peremees, kui mina Mihklil isameheks olen, siis loodan, et keeldu'ei
ole..."
„Ei, noh, kos seda ..." kinnitas peremees.
„No si oli sul õige sõna, Manamees. .. rõõmustas pere
naine. „Ja ärra Jänes tulge te tingimata üten."
„Nagu räägitud," mastas Jänes. „Tähendab, siis on kõik
korras. Arusaamatused on lahendatud. Lõpp hää — kõik hää!
Mina soowin teile õnne neiu Anna. . . Sette aga Künkamõisa
peremees ja perenaine awaldan tõsist rõõmu, et saate wäimeheks
nii tubli noormehe. Ja ülehomme, siis teeme wäikese kihluspäewa.
Mina ise olen isameheks. Pean sellest kohe Mihklile teatama..."
„No täädusta jah..." kinnitas Künkamõisa peremees.
H. Sõber.
Minema aastase mõistatuse seletus on: Puu-särk. P u u s ä r k.
Igatsetaks au ja rikkust
Sinna juurde elrrpikkust
Aga teise on ja raha
Mõne meelest hirmus paha.
__
J- Kr.
Walitsuse keskasutused Tallinuas.
Riigikogu, Toompeal, kautselei kõnetraat 2-68.
Migiwanem, Toompea loss, kõnetraat 10-51; krt. Riiqiwanema maja Toompeal, kõnetraat 6.
Riigikogu esimees, Toompea loss, kõnetraat 1, krt. Tõnismäai
5-a, krt. 3, kõnetraat 13-50.
a
Riigisekretär, Toompea loss, kõnetraat 2-31.
Riigikantselei, Toompea loss ,kõnetraat 2-36.
— 49 —
Haridus- ja sotsiaalministeerium, Tõnismägi 11, fõttctr. 10-48
hariduse asjus. Töö-hoolekande sekretariaat asub Toompeal, Toorid
Kooli t. 7, kõnetraat 1-98.
Kaitseministeerium, Pagari tän. 1, kõnetraat 2O-6O.
Kaitsewägede staap, Pagari tn. 1, kõnetraat: kaitsewäe 1-23.
Kaitsewäe warustuswalitsus, Pagari tn. 1, kõnetr.: kaitse
wäe 1-34.
Kohtu- ja siseministeerium, Toompea loss, kõnetr. 12-41 ja 45.
Piiriwalwe walitsus, Toom-Kooli 23, kõnetraat 27-39.
Politsei walitsus, Toompea loss, kõnetraadid 1-O6 ja 1-03.
Kohtupalat, Jaani tn. 7, kõnetraat 58.
Majandllsministeerium, Toompeal, Kohtu tn. 8. kõnetr. 11-94.
ja 10-74.
Põllutööministeerium, Wismari tn. 7, ministeeriumi kantsalei
kõnetraat 2-93.
Teedeministeerium, Toompeal, Rahukohtu tn. 1, kõnetr. 64.
Wälisministeerium, Toom-Kohtu tn. 1, kõnetraat 6-25.
Riigikontroll, S. Roosikrantsi tn. 10-a, kõnetraat 3-97.
PosLi-telegraafi-taksid.
Kirjad, mille raskus kuni 20 grammi, maksawad sisemaale 10
senti, wälismaale 20 fenti. Iga järgmise 20 grammi wõi selle
osa päält sisemaale 5 senti, wälismaale 12 senti. Kirjade raskuse
ülemmäär on 2 kilogrammi.
Märkus: Sisemaa taksi järele käiwad kirjad ka Lätti ja
Leedusse.
Postkaartide saatemaks hariliku (üksiku) kaardi päält on 5 senti
sisemaale ja 12 senti wälismaale. Wastusega kaardid sisemaale 10
senti, wälismaale 24 senti.
Riftpaelasaadetised (äripaberid, kaubaproowid, triikitooted) iga
50 grammi Päält sisemaale 2 senti, wälismaale 4 senti. Alammäär
üripaberite eest sisemaale 10 senti, wälismaale 20 senti. Alammäär
kaubaproowide eest sisemaale 5 senti, wälismaale 8 senti.
Tähtsaadetised registreeritakse wastuwõtmisel raamatusse ja
antakse soowikorral kwiitung wastu. Tähitusmaksu wõetakse iga
kirja, postkaardi wõi ristpaela päält pääle hariliku saatemaksu (kaaluraha) weel sisemaale 10 senti ja wälismaale 20 senti.
50
Mas Teie teate, et. * *
— Maa, kus ei sallita nööpnõelu, on Hiina. Nööpnõuela aset
täidab seal nöör.
— Filmitäht Clara Bov on sündinud 8. augustil 1906. a.
Brooklynis.
— Kõige kasulikum ostukoht Wiljandimaal on Jaan Jänes'e
riide-, pudu-, naha- ja koloniaalkauplus Tarwastu Mustlal.
— Endise Tartu professori Barfurti tõenduse järele olla ühel
naisel 1600. aastal sündinud seitsmikud.
— Ei miski muu kui ainult kokkuhoidmine wiib sinna meid,
kus waew on tundmata. Et seda saawutada, on tarwis ainult kõik
kandub järjekindlalt Jaan Jänes'e kauplusest nsta.
— Arstirohtudest kopsutiisikuse wastu on iseäranis tuntud
kreosoot, mis annab paljudele haigetele paremat söögiisu ja mõjub
ka köha ja röga peale lahendawalt. Taskutiisikuse wastu on kõige
mõjuwamaks rohuks see, et kõik kaubad Jaan Jänes'e kauplusest
— Tarwastu Mustlal — osta.
— Hiinlased kujutawad kuradit walgena.
Mazpflzpciew.
Rahwalaul.
Tere, tere, eidekene,
Tere, tere, taadikene.
Laske mardid sisse tulla,
Mardi warbad walutawad,
Mardi küüned külnretawad.
Mart ei tule sööma pärast,
Mart ei tule jooma pärast,
Mart tuleb karja õnne pärast
Jänese hea kauba pärast.
Jänesel kaubad kaunimad,
Imehead ja odawad.
Kes ei tule Jänese poodi,
Ostab kaubad mujalt kandist,
Makstes seal rasket raha,
Sellel tuleb pankrott majja,
Sellel nisud ohakased,
Kaerad on kasteheinalised.
Kaera Jaan.
51
—
aan rianeö e
RIIDE-, PUDU-, NAHA- JA KO
LONIAALKAUPLUS
Tarvastu Mustla!
7
TELEFON Nr
$aCaiattad
(meestele ja naistele) parematest
vabrikutest alati laos.
Kõige kohasemad meie teedele.
Wastupidowad ja kerge sõiduga.
Ilusa, moodsa wä limusega,
Ja kõigi nende heade omaduste
peale waatamaia üliodawad.
Haid jaCgtaHaid nii
odamad woH ainuii
minu ärist saada.
Müük ka jarcL
maksuga.
52
JAAN JÄNES'E
RIIDE-, RUDU-, NAHA- JA
KOLONIAALKAUPLUS,
TARWASTU-MUSTLAL
--
TELEFON 7.
S"alenžerii ja moe»
kaupade osakond.
Rikkalikus meeldiwas walikus müügi! kõige moodsamad
ntoe~t pudu-f iCu- ja pesukaubad.
Koetud willased kampsonid
meestele ja naistele. Jakid,
sukad. sokid, kindad,
kaelasidemed, sallid.
Rahuldust ja mõnu tunneb iga reisija kes külastab Rakveres, Lai tän. 25, tel. 123 asuvat KÄSITÖÖLISTE SELTSI
alkohol, jookidega
Einelauda-QyrasteDiai... „ n
n
U A
Alati saadaval puhtad ja sojad numbritoad. Mugavad kabinetid. PILLJARD MUUSIKA. Sissesõiduhoov. Autokuurid ja hobusetallid.
kassas®
■assasasssj
i
kodu, kooli, käsitöö ja tööstuse jaoks.
Soodsad ostu ja järelmaksa tingimused. Jlutikandust ja juurdelõikust õpetatakse maksuta.
Ladus kõik õmblusmasinate osad, nõelad, õlid ja niidid. Oma mehaanika töökojas võetakse igat sorti õmblusmasinate parandusi vastu.
Rakveres, Lai tanu 7. Telefon 293. iE35
Ins. LEO WALDMANN’i
S
EletiroielniKa i.raadiB Uitodi
Rakveres, Tööstuse tän. omas majas. Telef. 72. Panga konto Viru Pank
l l
Raadio aparaadid, elektri sisseseaded, piksevardad. Eelarvete projektide ja joonistuste valmistamine. Tehniline nõuanne. Hinnad odavad. Maksutingimused soodsad.
u
Anto ja raadio akkumulaatorlte täitmine.
,
iv
RAKVERE
TÖÖS T US-K AUBA N DUS E
MM-MKII 1930
/ '
X Pfaff, Naumann ja Westa
õmblusmasinad* Jlutikanduse õpetus maktuta. Masinate eest kauaaegne vastutus.
Inglise ja Saksa grammofonid, tasase käigu ja ilusa kõlaga.
Grammofoni noodid nalja, muusika ja Eesti lauludega.
Sukakudumise masinad ,
j;igas laiuses ja numbris.
Kõiksugu põllutöömasinad.
Kr. Saar &Ko,
v:
RAKVERE, Tallinna t, 13
Pikaajalised järelmaksa tingimused.
A. LALL’i kirjastus.
b&h
võimalust hää ja nä gusa trükitöö saami QBfi)
seks sootsa hinnaga
trzn Crzzao
QJ
E. PAIDES, PIKK TAN. 11. c=^ E. HUNTI TRÜKK, PAIDES
Märkide seletus. — noorkuu — täiskuu
H — esimene veerand ([ — viimane veerand
Päikese- ja kuuvarjutused. Aastal 1930. on kaks päikese- ja kaks kuu varjutust, millest viimane kuuvarjutus meil näha on. Osaline kuuvarjutus on 13. aprillil ja on näha läänepool Euroopas, Põhja-Afrikas ja Ameerikas. Ringisarnane päikesevarjutus on 28. aprl. ja on näha Põhja-Ameerikas ja Islandis. Osaline kuuvarjutus on 7, oktoobril kell 19 ja on näha Euroopas, Aasias ja Austraalias. Aga kõigest T§-^ osa kuust on varjatud, Täieline päikesevarjutus on 21. oktoobril ja on näha Austraalia saartel ja Lõuna-Ameerika lõunapoolses tipus. ____ Aastaaegade algas. Kevade algab 21. märtsil, suv 22. juunil, sügis 23. septembril, talv 22. detsembril.
Riiklikud ja kiriklikud pühad. Täielikud pühad, mil ametiasutused ning äri” ettevõtted sulutud, on järgmised: 1) 1. jaanuar (Uusaasta); 2) 6. jaanuar (Kolmekuninga päev); 3) 24. veebruar (Eesti iseseisv, püha); 4) 12. märts (Palvepäev): 5) 18. aprill (Suur reede); 6) 20., 21. ja 22. aprill (Kevadpühad); 7) 1. mai (tööliste püha); 8) 29. mai (Taevaminemise püha); 9) 8., 9. ja 10. juuni (Suvipühad); 10) 24. juuni (Jaani päev); 11) 25., 26. ja 27. detsember (Jõulud), Ametiasutustes lõpetatakse töö kell 12 järg mistel pühade eelpäevadel; 19. aprillil, 7. juunil, 24 dets. ja 31 dets. 3
pcnxmiBinnnaiinnnmmimunLumnfflcnxnnm mmmmm umgxHMCpgmm^ Pesukindlaid DMC käsitööni ite: Perlniiti nr. 3, 5, 8 ja 12, lokkides ja kerades ja mouline’d kõigis 290 värvis ja kirjud ning Fill o’floss siidilõngad saadaval
A. ZLAFPi kaupluses, Tallinna t. 7. Telef. 2-57 DMC käsitöö joonised. DMC märk- ja hšegelniiti, Gütermanni „Marna“ kunstsiidi tük kides ja kerades. Villast väljaõmb. lõnga suures valikus. Müük üksikult ja kaupmeest. En-gros Tallinna En-gros hindadega. Suures valikus hooaja pudukaupa: barette, kin daid, sukki, lipse, püksitrakse, triik- ja võimlemissärke ja m, mõõdukate hindadega. □miiiu.uuuimniiiriMtuinnmrmTnmicaxinmnigmmnimimngT^nTnfTTTTTTin
Jalanõude kauplus
A. GRASSM ANN RAKVERES, PIKK TÄN. 20.
Soovitab suures valikus kõige moodsamaid ja vastupidavamaid jalanõusid. Hinnad võist lemata odavad. PÕLLUTÖÖRIISTADE TÖÖKODA
D. LÕHMUS ja POJAD RAKVERES, PARKALI TÄN. 7. Valmistame
kõiksuguseid
põllutöõriistu.
Eriti häid
kartuli ja kunmatru. Soovitame omast töökojast põllumeestele kartuliatru, milledel eriti suur poolehoid Virumaa kartulikasvatajatelt.
Ei ole paremaid perekonna ja rätsepa õmb lusmasinaid kui KAYSER masinad seda on. Oma tugeva, lihtsa värgi, äärmiselt vaikse, kerge käigu ja lait mata ilusa õmbluse tõttu on nad kõikidest teistest üle. 10-aastane vastutus. Jlutikkimise õpetus tasuta, Äärmiselt odavad hinnad ja soodne järelmaks võimalik. Tõrjuge kõik agendid eemale Vabriku otsekohene esitus ja ladu AUG. KOOP*i õmblusmasinate äris. Rakveres, Pikk tän. 22.
Juhin kõikide jalgratta ja grammo foni tarvitajate tähelpanu seepeale, et kõige täielikum JšllCJi*«iitšl
grammofoni ostukoht
on
Rakveres, Laada tän. 6 Tehakse igasuguseid paran duse töid kiiresti ja korralikult Austusega
miks müüakse Laada t« 1 nahakaupu, hobu seriistu, igasug, töösaapaid jne, odavamini? Sellepärast, et tellime kaubad otse vabriku test vahetalituste kuludeta. Sellepärast, et kiire läbimüügi tõttu kaup on alati värske ja kuiv. Sellepärast, et ostjaskond meil on üle Viru maa suur, mis võimaldab väikse prots, kaup lemist, sest et meie raha kaua kauba all ei seisa Sellepärast, ostame kõik omad nahakaubad, hobuseriistad ja igatseltsi töösaapad „ M. SOMELAR’i ärist, Laada tän.>r, 1.'J
Mispärast on a.-s. Vesteras ja Gloria vabrikute saadused parimad teistest ? Seda küsib nii mõnigi. Seletust selleks saame „Kajast“ nr. 168, 20. juul. 1929. a. ja „ Päevalehest'' nr. 144, 1. junn. 1929. a., kust järgmist loeme: Nii Rootsis kui ka Saksamaal peetud n. n. rändnäitustel on eelpool nimetatud vabrikute masinad esimes teks tulnud. Proovikomisjoni otsus kõlab ; „N a d on hästi konstruitud, soliidse ehi tusega ja hoolsa välj atöötuseg a.“ Niidumasinad „GlorIa“ — Gloria vabrikust Gävles ja „Aktiiv“ — a.-s Vesteras vabrikust on ka meil Eestis põllutööministeeriumi põllumajanduse peavalitsuse poolt 1929. a. Tähtvere riigimõisas korral datud proovitöödel esimesteks ja parima teks tunnistatud.
omandab iga põllupidaja omale ainult , Gloria" ja „ Aktiiv1188 1
niidumasina ja loorehaB Peale eelnimetatud masinate ladus alati suures valikus igasuguseid pSllntõõriistD, mootoreid) trak toreid ja jalgrattaid suurematest Rootsi ja Amee rika vabrikutest.
Lugupeetud daamid! Kõige moodsamad soengud ja lokid valmistatakse meie äris. Poisipea lõikamine, kulmude ja ripsmete vär vimine,juukste pesemine ja maniküür
Erakabinetach Töö soliidne ja puhas
Vaksali tänav nr. 17 Telefon 232.
Telefon 232,
Austusega Ae Sšlltsk*
UJ
Lukusepa tööstus, J jalgrataste üürimine ja parandus.
L
A. PEAS ON, ?«' I0
R. Allika Rakvere, Jaama puiestee 27.
Valmistab kõikusugu raud voodeid lihtsa ja reformpõhjadega, praeahjud, pliidauksed, ristid. Võtab vastu kõiksugu parandustöid. 17
Aug. Remmelgas Pikk tän. 1, tel. 260, — Tallinna tän. 19, tel. 261. Soovitan
oma lugupeetud "ärisõpradele maitsevaid
kohvi «aiu, pirukaid, kooke, küpsiseid, dorte. Inglis keeksi, leiba ja peentleiba. Tulge ja külastage, et võiksite veen duda minu maitserikkalt valmistatud maitseainete headuses. Tellimisi võetakse vastu igal ajal ning täidetakse täpselt
22 23 24 25 26 27 28 29 30 Kolletamisep, 1 C 2 3 4 5 6 7 n 8 Ka asani Maarja p. 9 10 11 12 13 14 Simunap. 15 - 16 17 Usupuhastuse p. | 18 22
Päikese tõus loojam. kell 6,15 kell 5,48 . „ 6,40 „ 5,18
Oktoober
^^s
Rätsep G. Õunapuu, Rakveres, Vaksali tän. 4, telefon 299. Endine juurelõikaja Peterburis ja Siberi linnades. Võtan tellimisi vastu kõiksugu meeste ülikondade ja palitute peale. Alati saadaval palitu ja ülikonna riiet kõige uue mates mustrites. Töötavad endised Petrograadi esimese järgu tööjõud.
Rakvere lillailösmse 0.1 Villakraasimtse, ketramise ja värvimise vabrik, Rakvere viinavabriku juures.
Kraasib, ketrab, värvib, pügab, pressib ja dekadeerib võistlemata headuses. Kantud riiete keemiline puhastamine.
Sepp G. Harmipaik, Adra- ja vankritööstus. Rakvere, Vaksali tän. 20.
Hilda UiederkamM ärist, Pikk tän. 62. Saadaval: laste mänguasjad, igas suuruses portselaan kujud, jõulupuu ehted, pühade postkaardid, elavad lilled ja suures väljavalikus metallpärjad.
Riideladu ja kauplus
A.-S. „Tekla ,b Pikk tän, 24.
Telefon 285.
Rakvere osakond.
Müüb suurel ja väiksel arvul kaupu, mis saadud otseteed oma vabrikust igas hääduses kindla vabriku hinnaga, Shokolaadi- ja kompvekitööstus
,,Viktoria
11
Rakveres, Aleksandri tän. 14, tel, 98. Soovitab omast tööstusest igasugu shokolaadi ja kompvekke mitmesuguses hinnas. Jällemüüjatele head protsendid.
Restoraan-võõrastemaja
EUROOPA Lai tän. 26, tel. 227. 27
a
g
Laadad* Tähendus : Laupäeval, pühapäeval ja püha del laat ei alga, vaid järgneval äripäeval, Petseris on iga kuu 1-sel ja 15-mai laat Laura alevis iga kuu 10-mai ja 25-mal Irboska jaama j, iga kuu 20-mal ja V. Irboska alevis iga kuu 4-mal ja 21-1. Rootovas iga kuu 5-mal, Värskas iga kuu 10-mal. Meremäe Obnitsal iga kuu 8-mal. Tallinas ho bustelaat 2 korda kuus, pühap. peale 1. ja 15 p. Näärikuus: 7 Võrus, Orgital. 8. Tartus 10 Suure-Jaanis. 12 Antslas, Koerus. 14. Põit, samaal 15 Võlupes, Jõgeval, Kolga-Jaanis, Laekveres 2 p. 17 Koloveres. 20. Järva-Jaanis, MissolKuresaares. 22. Imaveres, Türil 23. Rasinal, Haap salus, Valgas. 24. Paides, Jõelehtmes, 25, Esnas, Võõbsus. 28. Keilas, Lullikaikul 30, Nissis. Küünlakuus : Kuu esimesel keskn. ja neljap. Pärnus. 1. Mässul, Viru Roelas 2 p , Kallas tel 2 p. 2. Kilingi-Nõmmel, Raplas, Pornusel. 3, Liigalasmal, Keblastes, Jõgeval. 4, Võrus. 5. Tõr vas 2 p., Halliku Oisus. 6. Oro Linnamäel, Nar vas 2 p. 8. Raasikul, Elvas. 9. Saare vallas 10.— 11 Rakveres. 10. Keinas, Soonistes, Antslas, Rä pinas. 11. Põltsamaal. 12. Tapal. 14. Nõmkülas. 15 Paldiskis, Lähtrus. 16. Viljandis 8 p. 17. Tar tus, Hai bai. 18. Rakkes. 19. Paides. 20. Varbolas, Missol, Kuresaares, Kosel. 21, Muhus, Valgas. 22 Mustvees. 25 Võrus 8 p , Lihulas. 26. Võõbsus, 28. Ninakülas, Tagaveres, Viljandis 2 p„ Audrus, reedel enne Vastlapäeva, Paastukuu: 1. Jõgeval, Kärdlas, Ristil, Keaval. 2. Nabalas, Kapu Puhmul. 3. Lehtses, Jõh vis 2 p. 4. Kiviloos, Võhma alevis. 5. Kirblas, Leisi Metskülas, Sallas 8. Antslas 8.—9. Tumalas, Iisakus 2 p. 9. Viru-Jakobis 2 p„ Hageris, 28
vas, Paliveres. 10 Sauel, Jõgeval, 11 Võrus, Vil jandis 2 p. 12. Karilatsil, Kuresaares, Triigi Ar dus, Lähtrus. 14. Tartus, Kärus. 15, Tumaias, Põltsamaal. 17. Haibas, 20. Missos, Leevil, Kuu salus. Ristil. 21. ja 22. Nõmkülas. 23 Paides, Mustvees 2 p. 25. Raasikul, Türil. 26. Valgjärves, Pati Nurmeotsal, Einmanni Tamsalus, Võõbsul. 27. Amblas. 27,-28. Viru-Nigulas. 28, Hallikukivil, Keilas. 29. Rootovas, Võrus. 30. Vigalas. Jöulu kiilis r Hiiekõnnus esmasp. pärast 2. Kr, tui. püha, 1. Abja Paluojal, Räpinas. 2, Saare vallas, Juurus, 2, Valgas, Tapal, Alajõel. 4. Rak veres 2 p. 6. Vihulas. 7.—8. Kallastel. 8 Viljan dis 2 p. 9. Aravetel. 10. Jüris, Sadalas, Mõisa külas, Kilingi Nõmmes. 11. Narvas 2 p. 12. Vänd ras, Järva-Jaanis, Kloostril, Martnas. 13. Pati Nur meotsal. 14. Antslas, Vasknarvas, Ninakülas. Ree del enne 16. dets. Põltsamaal. 15. Jõgeval, Kärd las, Võrus, Kohilas. 16. Türil. 17. Moisekatsis. Raplas. Kuu kolmanda nädala keskn. ja neljap, Pärnus. 18. Pööraveres, Soonistes, Paides. 19. Lehtses, Jõhvis 2 p. 20. Võõbsus, Tõrvas, Missos, Haapsalus, Märjsmaal. 21. Kuresaares, 22. Koe rus, Mustvees 2 p. 23. Sulaojal. 28. Valgas, Varnjal.
Vaja ainult teada! Õnnelikuks saate kõik vanad ja noored, sest pare mini ja odavamini kui kusagilt mujalt ostate igasugu spordi ja villa asju hääst materjalist, mis pori ja vihmale vastu pidavad Paale selle maitsekalt valitud moe- ja pudukaupe. T,ni tän. 23 (Majandusühisuse kõrval) Lugupidamisega
E. KRAIS. 33
MõSdud ja kaalud. Pikkusemõõdad. I.
Penikoorm.
1 geograafia penikoorm onljis ekvaatori kraadi 1
1 1 1 1 1 1 1 1 1
— 6,952 ehk 624|25 versta zzz 7,42 kilomeetert — 4 meripenikoorm merisõlm ehk meripenikoorm — 10 kabeltaud — 1 versta. 369 sülda — 1, 856 kilomeetert — 1|60 maavöö kraadi. Inglise penikoorm — 1,508 versta — 1,609 kilomeetert. Vene penikoorm — 7 versta — 7,468 kilomeetert. Soome penikoorm — 10,019 versta — 10,698 kilomeetert, Saksa penikoorm — 7,03 versta — 7,49 kilomeetert, Daani penikoorm — 7,06 versta — 7,54 kilomeetert. Rootsi penikoorm — 10,2 versta — 10,69 kilomeetert. Norra penikoorm — 10,59 versta — 11,59 kilomeetert. Austria penikoorm — 7,11 versta — 7,59 kilomeetert. Hollandi penikoorm — 5,21 versta — 5,56 kilomeetert. II. Meeter.
Protsentide väljaarvamise tabel. Protsendisumma väljaarvamiseks tuleb kapital aja (päevade arvu) peale kasvatada ja protsendijagajaga jagada. Selle juures tuleb arvestada; üks kuu — 30 päeva, üks aasta — 360 päeva. O jo H |0 C H |^ '
Näited: Kui suur on aastas protsendi summa 1000 krooni pealt, kui aastas 6-q malest, ? 1000 X 360 — 360,000 :6000 — 60 krooni. Kui suur on kuus protsendisumma 1000 krooni pealt kui aastas U# makstaks ? 1000 X 30 — 30.000 : 24,000 — 1| krooni. Poolikud ülejäägid tulevad täisarvuna lugeda. Näide: Kui suur on aastas protsendisumma 100 sendi pealt, kui aastas 61 % makstaks ? 360 X 100 — 36,000 : 5.538 — 7 senti. Kui suur on aastas protsendisumma 1000 kr. pealt, kui aastas 81 % makstaks ? 1000 X 360 — 360.000: 4.235 — 85 kr. 39
Väljamaa rahad. Eesti rahas (umbes)
Austria -— schilling —100 helleri -— kr. Belgia —- beiga — 100 santiimi — 99 Danzig -— gulden.................... — 99 Helveetsia (Schveits) — frank — — » —100 santiimi Hollandi — gulden — 100 cents 1 99 Inglise —- naelsterling — 20 sohil-linggut ä 12 penssi .... 18 99 Itaalia —- liira — 100 sentesimi — n Läti — latt — 100 santiimi . . . — 99 Leedu -- litt — 100 tsentu . . — » Norra —- kroon — 100 ööri . . 1 M Poola —- slott — 100 krossi . . — n Põhja-Ameerika Ühisriigid — dollar — 100 centi................ 3 99 Prantsuse — frank — 100 santiimi ■— n Rootsi -— kroon — 100 ööri . . 1 99 Saksa -- mark — 100 penni . . — » Soome ■— mark — 100 penni . — 99 Taani —- kroon — 100 ööri . . 1 99 Tshehho-Slovakkia — kroon . — ii — 99 Ungari — pengo — filleri . . Vene —- rubla — 100 kop. . . 1 99 tshervonets — 10 rubla 19 99 40
53 senti 52 99 73 99 73 51 21 20 72 37 — 42
99 99
99
u 99 99 99 99
75 15
99
—
99
89 10 —
11 66 94 40
11
99 n it 99 99 99 99
Rakwere adressid. Pangad. Eesti Pank, Rakwere osak.. Tallinna tän. 3, tel. 36. Linna Hoiu- ja Laenu-Kassa, Tallinna t 5, tel. 15. Pärnu Krediitpank, Rakwere osak.. Pikk t. 25, tel. 192. Rakwere Majaomanikkude Pank, Tallinna tän. 20, tel. 183. Rakwere Ühispank, Lai tän. 17, tel. 164. Tartu Pank, Rakwere osak.. Tallinna tän. 27, tel. 200. Wiru Pank, Pikk tän. 2, juhat. tel. 22, üldine tel. 109. Virumaa Ühispank, Pikk täa. 15, tel. 236,
Kinnttusseltfide agentuurid. A..s. „Eesti Lloid", esitaja A. Meos, Po-ti tän. 22. A. s. „Eesti Union", agentuur. Pikk tän. 15, tel. 236. A.-s. „Eesti Union", agentuur, Waksali tän. 5. A.-f. „Eesti Union", esitaja K. Leer, Pikk tän. 43-a. A.-s. „Eka", agentuur. Pikk tän. 25, tel. 192. A. s. „Polaris", agentuur Tartu panga juures. Tal linna tän. 27, tel. 200. A.-s. „Polaris", esitaja K. Winkler, Tallinna tän. 64. A«-s. „Turis", agentuur Majaomanikkude panga juures. Tallinna tän. 20, tel. 183. Eesti Omawakitsuste Kinnitus a.-s. „Om«“, agen tuur, Pikk tän. 2, tel. 109. Eesti Omawakitsuste Kinnitus a.-s. „Oma", agen tuur, Pikk tän. 15, tel. 236. Eesti Omawakitsuste Kinnitus a.«s. „Oma", agen tuur, Maawalitsus. Eesti Omawakitsuste Kinnitus a.-s. „Oma", agen tuur, Linnawalitsus, 41
Eesti Omawalitsuste Kinnitus a-s. „Oma", esitaja F. SLein, Tallinna tän. 16, tel. 181. Kindlustusselts „Eesti", agentuur. Lai tän. 17, tel. 164. Põhja Kinnitusselts, esitaja W. Kuldwere, Pikk t. 37, tel. 131. Rakwere Wastastikune Kinnitusselts, Tallinna tän. 5, tel. 15. KaAbandus. Apteek, linna. Pikk tän. 14, tel, 195. — „ Wiru maawalttsuse, Pikk tän. 15, tel. 6. Eesti Tarwitajateühisuste Keskühisus, Ralwere osak.. Lai tän. 19, tel. 196. Einelaud alkoholiga, Rakwere Käsitööliste Selts, Lai tän. 25, tel. 123 (waata kuul. kaane 1. lhk.j. Elektritarwete, jalgrataste ja nende osade kauplus, G. Uustalu, Laada tän. 6 (waata kuul. lhk. 11)._ Elektri- ja raadiotarwete ning jalgrattaari, G. Leetberg, Lai tän. 2. Grammofonide, raadio ja jalgratta kauplus, E. Nude, Pikk tän. 13, tel. 68. Hotel-restoraan Hansou, Maksalt tän. 24, tel. 206. — „ — „Nord", Pikk tän. 2, tel. 155. Inglis walmisriiete kauplus. Tallinna tän. 20. Iahitarwete kauplus, Z. Ellert, Tallinna tän. 16. Jalanõude kauplus, A. Grassmann, Pikk tän. 20 (waata kuul. lhk. 5). — „ — „ — Z. Kolts, Maksalt tän. 12. — „ — „ — A. Luurich, Maksalt tän. 6. — „ — „ — A. Paz, Tallinna tän. 19, „Anion", m tän. 24, tel. 177. Kaubamaja Zürgens ja Feldmann, Tallinna tän. 49, tel. 145. Kaubamaja 3. Puhk ja Pojad, Rakwere kontor, Laada tän. 27, tel. 105. 42
Kella- ja knllasepaäri, H. Mischel, Pikk tän. 7. — „ — „ — Leo Safro, Tallinna tän. 30. — „ — „ — W. Ushakow, Pikk tän. 5. Kella- ja kullasepa- ning jalgrattaari, Z. Aivik, Pikk tän. 53, tel. 269. Kirjutusmaterjali, paberi, koolitarwete ja Manguasjade kauplus „Edu", Tallinna tän. 7. Kirjutusmaterjali ja tapeedikauplus, Ewald Birkenfeldt. Lai tän. 17. Kiwiriistade kauplused, A. Nowikow, Pikk tän. 1 ja Tallinna tän. 46. Klaas- ja kiminõude ladu, Juri Oksenberg, Tallinna tän. 33. Kolouiaal- ja weinikauplus, O. Abel, Tallinna tän. 23, tel. 60. — „ — „ — 3. Hubel, Pikk tän. 39, tel. 24. Koloniaalkauplus, A. Busch, Pikk tän. 13, tel. 156. — „ — P. Erdmann, Tallinna tän. 24. „ — K. Kakit, Tallinna tän. 12. — „ — H. Lugenberg, Tallinna tän. 30, — „ — Ed. Rammulus, Tallinna tän. 34. — „ — Ed. Wiederkom, Pikk tän. 62. Koloniaalkauplus, mineraalwete tehas ja õlleladu, O. Pedriks, Pikk tän. 9, tel. 179. Kübaraäri, M Ellert, Tallinna tän. 16. — „ — Lugenberg, Tallinna tän. 30. — „ — A. Matiesen, Pikk tän. 22. — „ — E. Nihwer, Tallinna tän. 39. — „ —- S. Nurk, Pikk tän. 8 ja Turu kaubamaja 5. — „ — S. Rööpson, Pikk tän. 7. — „ — E. Wolkow, Tallinna tän. 12. Kübara- ja kullasepaari, H. Stahlberg, Tallinna t. 18. Lille- ja parjakauplus, A. Tenneberg, Pikk tän. 26, tel. 65. — „ — „ — H. Wiederkom, Pikk tän. 62. 43
Lille , pärja- ja mänguasjade kauplus, A. Ustaw, Tallinna tän. 35. Liha ja worstikanplus, P. Baumann, Rohuaia l 13, tel. 99. — „ — „ — M. Klopp, Waksali tän. 26 — „ — „ — K. Saksen, Tallinna tän. 62. Joh. Senkel, Lai tän. 18, iel. 138, Z. Tedre, Tallinna tän. 50. — „ — „ — M. Leimann, Waksali tän. 1. — „ — „ — Uustalu ja Saksin, Pikk t. 16. Lihakauplus ja worstitööStus „Produkt, Maksalt tän. 3, tel. 152. Masinatekauplus, Kr. Saar ja Ko., Tallinna tän. 13 (waata kuul. lhk. 1). Möõbliäri, Ed. Saukas, Tallinna tän. 6. Mööblikauplus, M. Oraw, Pikk tän 13. Mööblikauplus ja tööstus, J. Siil, Pikk tän. 62. Mööbli- ja mänguasjade kauplus, Roman Zürgens, Pikk tän. 11, tel. 247 (waata kuul. lhk. 56). Mööbli- ja antiikasjade müümine ja ostmine, K. HunniuS, Pikk tän. 17. Mütsi- ja karusnahkade kauplus, A. Golomb i Tar tust, Rakwere osak.. Tallinna tän. 25. Mütsikauplus ja Sööstus, M. Tiisel, Tallinna tän. 35. Mütsi- ja pndukauplus, A. Mikk, Tallinna tän. 34. Nahala u, Mennad Saar, Tallinna tän. 30-a (waata kuul. lhk. 13). . „ Rahakaupltts, S. Firk. Laada tän. 5, tel. 125. — n — K. Lewinson, Tallinna tän. 21. — „ — Paide, Tallinna tän. 27, postkontori wastu (waata kuul. lhk. 56). Naha-, nööri- ja hobuseriistude kauplus, N. Somelar. Laada tän. 1 (waata kuul. lhk. 13). Optikaäri, A. Amos, Pikk tän. 26. Pagariäri, K. Kingsepp, Pikk tän. 45. 44
Daaari ia kondiitriari, G. Baumwerk, Laada tän. 13. __ __ — 3, Danilow, Tallinna tän. 62. " — — H. Dorwald, Pikk tän. 54. H. Kool, Pikk tän. 16. Aug. Kuber, Waksali tän. 16. _ '' — „ — L. Matiesen, Tallinna tän. 21. ___ — „ — G. Remmelgas, Pikk tän. 1, " kl 260 (wt. kuul. lk. 21). __ — — G- Remmelgas, Tallinna 119 Tööstuse tän. nurk, tel. 261. __ — „ — H. Tammik, Tallinna tän. 23. Petrooleum, densiin, õlid ju autotarbed „Bultotuiftdf, Tallinna tän. 32, tel. 265. Petrooleumi ludu, E. Kreek ja E. Thomson, Roebü tän. 5, tel. 79, Piimaühing, Rakwere, Tiigi tän., tel. 242. — z/ — „Wlru", Kauba tän. 6, tel. 269. Pudukauplus, S. Tanksmäe. Tallinna tän. 9. — — A. Zlaff, Tallinna tän. 7, tel. 257, (wt. kuul. lhk. 5). __ z/ — B. Blumeneff, Tallinna tän. 36, tel. 287. Soodne ostukoht kaupmeestele. Pudu- ja moekauplus, E. Krais, Lai tän. 23 (waata kuul. lhk. 33). w Pudu-, moe- ja parfiimerriaari, S. Haukks, Tallmna tän. 20. PNdu- ja pefuari, N. Amberg, Tallinna tän. 25. Pudu- ja kirjutusmaterjali kauplus, R. Osias, Tallinna tän. 30. M Pudukauplus ja kudumise tööstus, Reiner, Tallinna tän, 10. __ _ — „ — Waademann, Pikk " " tän. 1. _ — „ — Martens, Pikk " tän. 5. 45
Põllumajanduse ja Tööstuse a.-s. „Estakla«d", Waksali tän. 32134, tel. 47 (tvaata kuul. lhk. 19). Põllumajandus tarwete kauplus, E. Lepikfaar, Lat tän. 29 (waata kuul. lhk. 9). Põllumajandus tarwete ja ehitusmaterjali kaup lus, Z. Klasmann, Tallinna tän. 36, tel. 224. Põllumeeste tarbeainete kauplus, F. Fählmann, Tallinna tän. 32. Põllutöömasinate, jalgrataste, koorelahutajate, õmblusmasinate ja põllumajandus tarwete kauplus, Zoh. Rosenberg, Laada tän. 25, tel. 162. Põllutööriistade ja masinate ladu, Anton Willberg, Waksali tän. 5, tel. 104 (teaata kuul. Ihk. 23). Raamatukauplus, Zoh Priimann, Pikk tän. 24. Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplus, Zoh Triefeldt. Pikk tän. 17. .. Rakwere Majanduse Ahisus, Lat tän 19, tel, 112. Rakwere Tarwitajate Ühisus, Pikk tän. 1. Rauakauplus, G. Limberg, Tallinna'tän. 22, tel. 224. — „ — Kr. Tatrik, Tallinna tän. 29, tel. 55. Restoraan wõõrastemaja „ Eestimaa", (end. Kuke), Waksali tän. 7, tel. 190. — „ — „Euroopa", Lai tän. 26, tel. 277. Restoraau „Wiru", Waksali tän. 1. Riidekauba ladu a. s. „Tekla", Pikk tän. 24, tel. 285, Riidekauplus, L. Hoff, Tallinna tän. 11. — „ — Z' Käsik, Lai tän. 4. — „ — K. Kruusenberg, Pikk ISn. 17, tel. 303. Riide- ja pudukauplus, W. Zwanow, Tallinna tän. 31. — „ — „ — F. Metz, Tallinna tän. 8, tel. 263. --„ — „ — P. Tingas, Tallinna tän. 33. — „ — „ — Tallinna tän. 24, tel. 276. Riide- ja raamatukauplus, Nikolai Erna, Tallinna tän. 14. 46
Riide $<* walmisriiete kauplus, Aleksander Zwanow, Tallinna t&n. 21, tel. 244. Riide ja õmblusmasinate ari, A. Koop, Pikk t. 22, tel. 270.
Rohukauplus, A. Feldmann, Pikk tän. 11. —
„
—
H. Lemberg, Tallinna tän. 22.
Rohu- ja würwikauplus, Haase ja Nhlaender, Pikk tän 3, tel. 230.
Saapakauplus, D. Blechmann, Tallinna tän. 34. — z, - 3. Hochin. Pikk tän. 16 (wt. kuul. lhk. 7), — —
zz „
— —
F Rogowsky, Tallinna tän. 28. Uhlberg, Pikk tän. 6. Saku õlleladu, Pikk tän. 9, tel. 286 (waata kuul. kaane 3. Ihk.). Seemnekauplus, Eesti Seemnewilja Ühisus, Lai tän 7. Söögisaal, E. Laas, Waksali tän. 4. Söögi- ja teewaja „Silwa", Lai tän. 11. Talurahwa kauplus, Zoh. Matson, Turu pl. 5. — zz — „ — O. Truuberg, Waksali tän. 8. — „ — „ — J. Uhlberg, Laada tän, 21. Tapeedi- ja segakauplus, Wold. Matson, Turu pl. 5. Valmisriiete kauplus, % Ehasan, Tallinna tän. 33, tel. 267. — — 3- Finberg, Pikk tän. 3 (ivaata kuul. lhk. 25).
Valmisriiete, mütsi- ja karusnahkade kauplus, B. Patow, Tallinna tän. 19, tel. 268.
Wilja ladu, jahud, kliid. Tallinna tän. 30-a, tel. 167. Võõrastemaja „Astoria", Jaama puiestee 11, tel. 61. _ — „ — ^Rakwere, Jaama puiestee 17. Õmblusmasinate kauplus „Singer", Lai tän. 7, tel. 293 (waata kuul. kaane 2. lh?.).
„rlhiskanbamaja, klawerite, grammofonide, plaa tide, raamatute, kirjutusmaterjali, reisitarwete, jalanõude jne. müük. Leo Erna, Tallinna tän. 24, tel. 276. 47
Turu kaubamaja kauplused: All. Rr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr.
1. 2.
3. 4. 5. 6. 7.
Liha- ja tvorstikauplus, J. Hansen. — „ — „ — Laissaar. — „ — „ — Saan Hansen. — „ — „ — D. Guseiv. — „ — „ — T. Tamm, — „ — „ — J. Kongi — „ — ir — A. Sander. Ülewal.
Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr Nr Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr.
1. 2.
3, 4. 5. 6. 7.
8. 11. 12. 14.
15. 16.
17. 18.
Saapakauplus, A. Luurich. Riidekauplus, M. Kaeramaa— — L. Willberg. — „ — M. Hermann. Moeäri, S. Nurk Riidekauplus, R. Paulus. Pudukauplus! M Sule. — „ — A. Moose. Saapakauplus, 3- Kirilow. Raamatukauplus, R. Pokk. Kiwinõude kauplus, 3 Riismann. Pudukauplus, A. Meeru. Riidekauplus, A. Übius. — , L. Lepp. Pudukauplus, P. Meilbaum.
Tööstus. Adra- ja wankritööstns, G. Harmipatk, Maksalt t. 20. Elektrotehnika ja raadio töökoda, ins. Maldmann, Tööstuse tän. 5, tel. 72 (mata kuul. kaane 2. lhk). Esimene Eesti kroomnahawabrik, Vaestemaja t. 13, Jalanõude kiirparandns-tõökoda. Härma tän. S (wt. kuul. lhk. 56).
ZnnkfetõSstns, W. Aetttk, Pikk tän. 20. — „ — „Central", oman. A. Iäger, Maksalt tän. 8. , . — „ — 3. Linbaum, Tallinna tän. 9, tel. 205. 48
Zuuksetöõstus, „Hhgiene", oman. H.
2ux, Maksalt tän. 12. — „ — K. ja A. Ianow, Tallinna tän. 7 (wt. kuul. lhk. 7). — „ Z. Kilm, Pikk tän. 6. — „ — A. Rein, Pikk tän. 1. — „ — Zoh. Palm, Tallinna tLn. 39. — „ — A. Sunns, Küti tän. 5 — „ — A. Sääsk, Maksalt tän. 17, tel. 232 (wt. kuul. khk. 17). Kellasepa töökoda, Z. Ässaftei, Tallinna tän. 41. — „ — A. Llk, Laada tän. 10, omas majas. — „ — A. Rose, Pikk tän. 17. Kella- ja kullasepa töökoda, K. Wichmann, Pikk f, 13. Korwitööstus, A. Omblik, Turu pl. 29. Köie- ja nööri VVstus, D. Grünberg, Saue tän. 3. Lauatõöstus, S Aistkowits ja Ko., Narwa tän 17, tel. 262. Limonadi tehas ja õlleladu, K. Sebald, Pikk tän. 24, tel. 157. Lina ja takuketrawise wabrik, Rakwere, tel, 130.
Lukusepa tööstus, jalgrataste üürimine ja paran dus, A. Peason, Maksalt tän. 11. Maaler!, lakeerimise ja klaafimise tööstus, J. Towbach, Tallinna tän. 11.
Maaler, Z. Kuulberg, Laada tän. 17. Masina, masina paranduse, raud- ja waskkatelsepa tööstus, A. Nei, Jaama Puiestee 11, tel. 61. Mehaanikatööstus, E. Aren, Lai tän. 3. Mehaarrik-lukusep, E. Laul, Pikk tän. 34. Mehaanikatööstus ja autogeeniline metallide kokkukeetwine, Z. Pikk, Tallinna tän. 25. Mehaaniline puutõõstus, treiali ja tisleri töö koda, Stein, Laada tän. 31, tel. 225. Metallitööstus, R. Allika, Jaama puiestee 27 (maata kuul. lhk. 17). 49
Metallitööstus, Z. Walter, Mü tLn. 14. Mööblitööstus, G. Zöe, Pikk tän. 28, tel 302. — —
„ „
— —
H. Nömberg, Tallinna tän. 56. Z. Puutmann, Tallinna tän. 39. Rahawabrik „Sakala", Narwa tän. 21, tel. 20. — „ — „Wiro", Narwa tän. 26, tel. 134.
Plekisepa, laskeriistade ja jalgratta parandustöökoda, M. Kleit-, Laada tän. 4. Plekisepatööstus ja katusekatmine, Z. Rosenberg, Lai tän. 14-a.
Plekisepatööstus, A. Steinberg, Laada tän. 20. Puusärgi tööstus, P. Nei, Tallinna tän. 41. Puutööstus, O. Ntedrichson, Pikk tän. 48, tel. 82. Paewapildi ja suurendustöõstus, Z Krtibi, Tallinna tän. 56.
Päewapildi, suurenduste ja raamimise tööstus, J. Kiiber, Tallinna tän. 7.
Põllutööriistade ja reformwoodite tööstus, A. Laur, Lai tän. 14-a.
Riidewärwimise tööstus, firma H. Stahl, Pikk tän. 31. __
__
__
K. Wöölmann, Posti t. 5-a (waata kuul. lhk. 56). Rätsep, G. Õunapuu, Waksali tän. 4, tel. 299 (waata kuul. lhk. 15). — „ — M. Markson, Roosi tän. 4. Rätsepatöökoda, K. Kärdi, Posti tän. 18. __ „ — E. Weinberg, Pikk tän. 21. Rätsepmeistri töötuba, P. Kask, Aleksandri tän. 38. Rätsepatöõstus, Z. Käsik, Lai tän. 4. — „ — G. Sallo, Waksali tän. 26. Rätsepaäri, P. Raja, Waksali tän. 15
Sadulsepa, pehmemööbli ja autopolstri tööstus, G. Meisner, Tallinna tän. 66. 50
Sepatõöstus, D. Lõhmus ja Pojad, Parkali tän. 7 (waata kuul. lhk. 5). — „ — Z. Pappel, Waksali tän. 23. — „ — 3* Puusep, Laada tän. 15. Sepa- ju tvankritööstus, H. Mölder, Rarwa tän. 7. — Z. Oksenberg, Tallinna t. 56158. Shokoladi- ja kowpwekitöüstus „Vittoria", Aleksandri tän. 14, tel. 98. Trükikoda, k.-ü. „Wirulane", Lai tän. 17, tel. 136. Tõllafepa tööstus, Z. Bachmann, Laada tän. 4. Wase- ja plekttööstus, A. Saukas, Pikk tän. 26. WiittraiuMise tööstus, A. Meilbaum, Laada tän. 35. WMsaapa tööstus, Z. Willo, Pikk tän. 7. Ähistrükikoda, Lai tän. 12, tel. 135. OmblusMaftnate parandus ja agent, Z. Tootsi, Tallinna tän. 54.
Terwishoir» ala. Arstid. Dr. Gerda Bürger, sise- ja naistehaigused. Pikk tän. 20, tel. 298, kõnet. kl. 9 -1 ja 4—7. Dr. A. Eberhardt^ sise- ja lastehaigused. Pikk tän. 16, tel. 69, kõnet. kl. 9-1 ja 4-6, pühap. kl. 11-1. Dr. T. Feimann, naha-, sugu- ja sisehaigujed. Laada tän. 4, kõnet, tl 9—1 ja 4—7. Dr. S. Golomb kõrwa-, kurgu- ja ninahaigused. Lai > tän. 9, tel. 64, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6. Dr. 3. Haho, (maakonnaarst), sisehaigused. Pikk tän. 30, tel. 44, kõnet. kl. 9—11 ja 4-5. Dr. W. Hildebrand, naiste-, sise- ja sünnitusabi. Pikk tän. 18, tel. 149, kõnet, tl 9-1 ja 3—5. Dr. Cd Hoffrnann, kirurgia ja sünnitusabi. Pikk tän. 58, tel. 56, kõnet. kl. 9—11 ja 4—5. Dr N. Krooni, sise- ja laste-, hamba- ja suuhaigused. Rohuaia tän. 9, tel. 297, kõnet. kl. 9—12 ja 4-6. 51
Dr. A. Kuldsepp, sile- ja lastehaigused, analüüsid, Pikk f4n. 14, kõnet, kl 9—12 ja |4—15. Dr. B. Melik—Muradsw, laste-, naiste- ja naha haigused, Tallinna tän. 22, tel. 252, kõnet- kl. 9—1 la 4—7. Dr. 3. Müller, sifehaigused, Maksalt tän. 32, tel. 266, kõnet. kl. 9-1 ja 5—6. Dr. W. 9lei, kirurgia. Lai (Äri. 18, tel. 51|16, kõnet. kk. 9—10 ja 3—5. Dr. W. Oja, (kooliarst), sise- ja sugrrhaigujed, Parkali tän. 7, tel. 197, kõnet. kl. 8—10 ja 3—*5. Dr. M. Serwann, silma- ja närwihaigused, elektri rawimise kabinett, (massaasb), rawimine hüpnoosiga. Tal linna tän. 24, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6 pühap. kl. 11—1. Dr. J. TiWas, sije- ja naistehaigused, röntgeni kiired, elektri rawi, Pikk tän. 39, tel. 7, kõnet. kl. 9—11 fa 5—7. Dr. E. lift, sise-, laste-, haawa-, naha-, kõrwa-, kurguja naistehaigused. Lai tän. 27, tel. 212, kõnet. kl. 9—12 ja 3—5. Dr. M. Wihmann, sünnitusabi, naiste- ja haawahaigused. Rohuaia tän. 19, tel. 300, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6. Dr. N. Wiren, (linnaarst), sisehaigused. Pikk tän. 44, Ui 101, kõnet. kl. 9—10 ja 3—5.
Hambaarstid. E. Ewald-Amberg, Tallinna tän. 25, tel. 275, kõnet. kl 9 -1 ja 4—7, kesknäd. ja reedel 11. 5—7. M. Zuurik-Gerberson. Tallinna tän. 8, tel. 233, kõnet. kl. 10—1 ja 4-5. H Soon-Kuldsepp, Pikk tän. 14, kõnet. kl. 9—1 ja 4-6. K. Tombach Osman, Pikk tän. 17, tel. 228, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6. F. Zlafs, Tallinna tän. 6, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6. 52
Ämmaemandad» R. Ajasta, Waksali tän. 27, tel. 290c L Kert-Zalak, Küti tän. 5. M. Kiisk, Tartu LSn., omas majas. F- Kukke. ämmaemand-masseerija, Pikk tän. 21. Pr. Kitth Normann, Tallinna tSn. 50, tel. 223. E. Tuling, Pikk tän. 23. G. Walk, Waksali tän. 8, tel. 211.
Masseerija. Leontine Müller, Tallinna tän. 11, kõnet. kl. 11—1. Haigemajad. Linna haigemaja. Tallinna tän. 44, tel. 102. Haigete wastuwõtmine igal ajal. Ambulantsis wastuwötmine kõikidel aladel kl. 11—1. Zuhat. dr. R. Wiren.
Rakwere erahaigemaja Aleksandri ja Rohuaia tän. nurgal, teles. 300. Wõetakfe wastu igal ajal:
Sünnitajaid, naiste -, fise- ja haawahaigeid. Õöpäewa maks 3—4 kr. Sidematerjali ja rohtude tasu eraldi tegeliku hinna järele.
Zuhat. dr. W. Wihmann. Laboratoorium. Dr. A. Eberhardt*i keemia-bakterioloogia labora toorium, Pikk tän. 16, tel. 69. Analüüside wastuwõtmine kl. 9—1 ja 4—6, pühap. kl. 11—1. 53
Kohtu ula. Wanrmtatud Ädwokaadid. Kr. Haho, Pikk tän. 30, kõnet. kl. 8—10 ja 3—5. EV. Hasfelblatt, Pikk tän. 15, tel. 184, kõnet. kl. 8-12 N. Jlttmf*,* Pikk tän. 13, tel. 146, kõnet. kl. 8-10, 3-5. M. Kutti, Pikk tän. 46, tel. 169, kõnet, igal ajal, kui kodus. A. Levs, Tallinna ISn. 12, tel. 208, kõnet. kl. 8-10, 3—5. W. Magi, Tallinna tän. 25, tel. 33, kõnet, igal ajal, kui kodus.
Wannutatud advokaatide abid. E. Federwann, Pikk tän. 22, tel. 270, kõnet. kl. 8—11 ja 3—6. W. Heiswald, Tallinna tän. 12, tel. 208, kõnet. kl. 8—10 ja 3-5. R. Knüpffer^ Pikk tän. 18, tel. 216, kõnet. kl. 4—6. N. Koolmann, Pikk tän. 46, tel. 169, kõnet, iga! ajal. kui kodus. Z. Kriisk, Pikk tän. 13, tel. 146, kõnet. kl. 8-10, 3—5. A Krooni, Rohuaia tän. 9, tel. 297, kõnet. kl. 8—10 ja 3—6. N. Kütt, Waksali tän. 29, tel. 226. A. Ssmann, Pikk tän. 17, tel. 228, kõnet. kl. 8—10 ta 4—6. P, Randrnets, Tallinna tän. 25, tel. 33, kõnet, igal ajal, kui kodus. J. Schneering, Pikk tän. 15, tel. 184, kõnet. kl. 9—12 ja 3—6. 3, Triefeldt, Tallinna tän. 24, tel. 259, kõnet. kl. 8—10 ja 3-5.
Adwokaat
Ed. Waldwann, Pikk tän. 27, tel. 178, kõnet. kl. 8—10 ja 3—5. 54
Et omandada parimat — — pange tähele firmat! Il
Leo Erna
i
reklaam — on odavad hinnad I 8k Müügil: klaverid, grammofonid, plaadid, raamatud, kirjutusmaterjal, reisi tarbed, jalanõud jne.
El
Rakveres, Tallinna tän. 24. Tel. 276.
55
Mööblikauplus
Roman järgens Rakvere, Pikk tän 11
Telef. 247.
Lutheri vabriku mööbli müük vabriku hinnaga.
K. Vöölmanni riidevärvimise tööstus. Rakveres, Posti tän. 5-a, omas majas. Värvib, vanutab, pressib ja pügab kangaid* Värvitakse kantud riideid. Töö kiire ja korralik
Töö eest täielik vastutus.
Raha hoiab kokka see ane ja lapsevanem,
kes
toob
oma
jalanõud parand
9,Kiirparandusse®4 Rakveres, Härma tän. 9, Töö kiirem ja hinnad odavamad, kui mujal.
56
mi Tähelepanu !
Nahatarvitajad 1
m
Tähelepanu 1
Itinill fii Tallinna tän. nr. 27,
postkontori vastas
ostate kõik nahakaubad kõige soodsamalt. Kaubad alati värsked ja hinnad ajakohased. Kaupmeestele ja kingsepadele vabriku hindadega.
12223 (J
I
ii
3
CU=Li
Saku õlleladu soovitab oma
õlut ja mõdu tuntud võistlemata headuses. W Saada igalpool! S
Kontor, Rakveres, Pikk tän. 9, tel. 286.
O^SB
§
ee
Uhispiimatalitustele soovitan suures väljavalikus: Weetorusid Toru ühendused Kraanid Ventiilid Kaevupumbad Tsilindrid Tendrid Põhjaventiilid Torud, mustad ja tsingitud. Hinnad kõige odavamad Eestis.
VaataWalga
kalender
1924
aasta jaoks, millel 366 pä...Walga
kalender
1924
aasta jaoks, millel 366 päewa on.
Esimene aastakäik.
Hind 10 marka.
Lepik & Saare trükk, Walgas.
Tutu-lutu, tule ruttu,
Lähme poodi ostma luttu!
Puudub sulg ja puudub tint,
Waja wiiulile wint.
Lepik — Saart me' tunneme,
Nende juurde tõttame,
Seal on wihu paber eht,
Lust kui pergamendi leht.
See paber on neil pärit kust?
Eks ikka Türi wabrikust!
Ei nad sealt pealt kasu taha,
Wabrik maksab bonus raha.
Ümbrikuid seal sadat sorti,
Tee wõi nende peale sporti,
Kastides ja karpides
Nii et wäsid wahtides.
Pliiatsid neil teinud Faber,
Wärwid keetnud Gunther Wagner.
La mõtle roeel, kui naljakas:
Kaup kõik neil otse hallikast.
Ei ole tarwis Tall'na sõita,
Et kallist hinda ära wõita.
(Järg kolmandal kaane küljel.)
Täht-raamal
1924.
Sell KKsLkl sn^sG pÄewa.
ZKalettdrisItarWrlatttdlMärgid;< Whend«fed.
G — noorkuu
@ = täiskuu
j
j
3 esimene meercmd
C »limane toeetanb
a. — aastal; p. — päera, pühapäew ehk pärast; e. = enne;
e.!. = enne lõunat (f. o. aeg kella 12=eft öösi kuni kella 12-ni lõuna)
p. l. == pärast lõunat (s. o. aeg kella 12-st lõuna kuni kella 12-ni öösi).
BastK-arad.
Kewadealgab 20 märtsil
Sügise"algab 23. septembril
[6moi '
: [21 juunil- L
^ „ 22. detsembril.
k Päikese- ja kuu-Wkrjut«sed.<
1924. a. on 2. kuu- ja 3 päikese-rvarjutust.
Neist on meil näha 1) Täieline kuu-warjutus 20. weebr.
Algab k. ljS p. l. ja lõpeb 8/*7 p. l.
2) Täieline knn-warjutus 14. aug. 'Warjutus algab
kel! 9 õhtu ja lõpeb kell 11 öösi.
Päikese warjutusi ei ole 1924. a. meie kodumaal näha.
Lepik & Saare trükk, Wnlgas.
roct>
Vanasõnad tlsnobeft.
Missugused uueaasta päeroab, niisugused ilmad sa
mad heina ajal, sest uusaasta on heinamaarjapäewaks.
Külm jaanuar toob sooja sume.
Jaanuari kuu tuulewagased ilmad kuulutawad head
kewadet.
Mida külmem weebruar, seda soem saab suwi.
Kuidas küünla kuu, nõnda lõikuse kuu.
Küünla kuu udu toob wihmase sume.
On märts wihmane, saab terme suwi mihma.
Märja aprilli järele tuleb kuiw juuni.
Kuiw lehekuu, — märg juunikuu.
Kuidas juuli, nõnda jaanuar.
Kui augusti kuu esimene nädal selge ja palan), saab
pikk ja külm talw.
Sajab septembri kuul, on jaanuaril lund küllalt.
Ei ole oktoobris lund, on ka detsember sellest tühi.
Oktoobri lõpu wihm annab hea aasta ja jõuluks
tuisused ilmad.
Nowembri udu kuulutab detsembriks meel pehmeid Urni.
Kuidas talwe kuu, nõnda tulemune mai.
Kaksteistkümmend päewa enne jõulu on 12 kuu
ilmade ettekuulutajad tuimal aastal.
Waikib õhtuks tuuleke, tuleb ilus ilmake.
Tuule keerise peale tuleb kolmandal pärnal mihma.
Laewa moodi pilwed toomad kolmandal pärnal sadu,
mis kolm päewa kestab.
Kui päike selgelt kullakarwa looja läheb, siis tuleb
ilus ilm.
Kui kuu ehk päewa ümber ratas on, siis läheb ilm
halwale.
Tumedalt paistwad tähed kuulutawad sadu, heledad
aga selget ilma.
Kui pääsukesed madalalt lendawad, siis tuleb mihma.
Kust poolt kewadel pikne käima hakkab, sealt käib
ta kõik suwi.
Jõulu tuisus on õunad ja marjad marjul.
Üks aasta nagu silmapilk,
Su elu nagu kastetilk;
Oh inimene, mõlemad
Su käest kiirelt kaoroab;
Sest ära lase iial sa
Üht ainust pilku kaduda.
A. Reinwald.
Päikese tõus
loojaminek
Malgas:
1. — 8,54
3,18
11. — 8,48
3,34
21. — 8,34
3,55
Hääd õpetused suudawad
palju korda saata, aga hääd
eeskujud meel rohkem, sest
selle juures näeme õpetust
tegewuses, tarkust töö juure.
6. Smiles.
Päikese tõus
loojaminek
Walgas:
10
11
Paastu-Maarjap. 12
13
€ 14
15
16
17
4. p. paastus
18
3. p. paastus
Elada ilma kasutoomatu,
tähendab mitte elada.
P. Desulje
Õmt aitab meid, kui mõis
tusega teeme enesele teed.
Päikese tõus
loojaminek
Malgas:
1. — 7,01
5,31
11. — 6,34
5,41
21. — 6,06
6.13
Parem on iiksi olla, kui
katmas seltskonnas. Sinu
seltsilised olgu sinu sarnased,
ehk meel paremad: sest mehe
roäärtuje üle rnalitseb alati
tema seltsiliste roäärtus.
S. Smiles.
Päikese tõus
loojaminek
Walgas:
1. — 4,13
7,49
11. — 3,4y
ti,iu
21, — 3,30
8,32
Keüele antud on paista
[hut päikene,
Paistku siis päiksena üle
[mao!
Kellel kästud on lüüa kui
[äikene.
Löögu fee waljult ja armuta!
G. Suits.
Päikese tõus
loojaminek
Malgas:
Oled sa alas — kannata
[ ala,
Oled sa wasar — muub
[ kui wala.
P. <§.
Kawalab inimesed räügimab
wastu teistele. Targad räägiwad iseenestele roastu,
O. Wilde.
Päikese tõus
loojaminek
Walgas:
Sa pead rääkima, mitte
palju, maid kaunimõtteliselt.
Sa pead paluma, mitte
kaua, maid õrnalt;
Sa pead
palwetama,
mitte kiirelt, maid mõjuwalt;
Sa pead armastama,
mitte kuuldawalt,
maid
kindlalt;
Sa pead elama, mitte
metsikult, maid rõõmsalt;
Sa pead ennast aitama.
Jumal aitab sind edasi:
F. Hahn.
Päikese tõus
loojaminek
Walgas:
1. — 8,26
3,17
11. - 8,41
3,10
21. — 8,51
3,10
15
Kodumaa laadad.
Tähendus: Laupäewal, pähapäewal ja pühadel taota ei
peeta, waid järgnewal äripäewal. Petseris on iga kuu 1-fel ja
15-mal laat. Laura alewis iga kuu 20-mal. Irboskas iga kuu
21-fel. Wärskas, Iärwesuu wallas iga kuu 10-mal.
Laadad jaanuari kuus: 2. Krüüdneri Pusul,
7. Mõrus, Orgital, Tartu aastalaat. 12. Mahus. 15. Laekweres. 17. Koloweres. 21. Mehikoormas. 22. Päial.
23. Heinastes, Nasinal, Haapsalus, Malgas 2 p. 24. Pai
des, Iõelehtmes.
Laadad weebruari kuus: 2. Raplas, Halliste
Pornusel. 3. Zõgewal. 4. Mõrus. 5. Keblastes, Tõrwas, Oisus. 6. Narmas. 9. Pärnus. 9.—10. Rakweres. 10. Raasikul, Antsla alewis ja Räpinas. 11.
Põltsamaal. 12. Tapal. 15. Lähtrus, Zõgewal, Baltiskis. 16. Miljandis 2 p. 17. Tartus. 18. Nina külas.
19. Paides. 20. Kosel ja Masknarwas. 21. Muhus,
Ulilas ja Malgas. 25. Mõrus 8 päewa, Lihulas. 28.
Miljandis 2 p. Audrus reedel enne wastlapäewa.
Laadad märtsi kuus: 1. Zõgewal, Ristil.
3. Jõhwis, 2 p. 4. Kiwiloos. 5. Kirblas. 6. Petseris,
8. Kuristal. 8.-9. Tumala mõisa karjamaal. Emmas
tes, Uuemõisa wallas, Isaku mõisas 2 p. 9.—10. WiruZakobis, Kulinal, Wana-Kulbenis, Wõnnus, 5)ageris.
10. Wolmaris, Walgjärwe mõisas, Watlas ja Kõus,
Suure Jõel, Uue Wändras, Puhjas. 11. Sajanjas.
12. Saaremaal, Hellamaal, endise teemaja juures, Mõru
linnas, Amblas, Ardus. 13. Riidaja mõisas. Põltsa
maal reedel enne 15. märtsi. 14. Saaremaal Mustjalas,
Waimastweres, Kodijärwel, Mõisakülas, Pillistweres.
15. Raplas. 15. Mana Laitsinas, Rannus, Serulis.
17. Ilukas. 18. Keilas, Kastnas, Sangastes, Iärwa
Jaanis 2 p. 18.—19. Kallastel. 20. Kuresaare linnas.
Märjamaal, Jüril ja Taeweres.
21. Mäike Ulilas.
22. Aldus. 23. Leisi alewis, Malgas, Marujas. 24.—25.
Laekweres ja Mõras. 25. Moldis. 26. Kärgula wallas,
Apteegid.
Rücker, A., Moskwa tänaw 4.
Sõrmus, H., Pihkwa tänaw 26.
Hambaarstid.
Goerts, 3., Kuperjanowi tän. 10.
Goerts, R., Kuperjanowi tän. 10.
Rääbis-Kihno, E., Pihkwa tän. 10.
Tamm, M., Pihkwa tän. 22/24.
Karolin, M., Moskwa tän. 27.
ÄmMaeMKKdad.
Kukrus, 3., Pushkini tän. 7.
Kalnin, M., Mesipuu tän. 7.
Schamajewa, W., Pihkwa tän. 31 -a.
Schinmann, A., Aleksandri tän. 13.
Meister A., Aleksandri tän. 16.
Koolid.
Mees-reaalgümnaasium, Kuperjanowi tän. S.
Nais-reaalgümnaasium, Pihkwa tän. 13.
Läü sega-reaalgümnaasium, Wee tän. 1.
Saksa era-reaalgümnaasium, Allee tän. 4.
21
Wene era-reaa!gümnaasmm, Uus tän. 27.
1. linna algkool, Allee tän. 4.
2. linna algkool, Kuperjanowi tän.
3. linna algkool, Nikolai tän. 23.
4. Läti algkool, Wee tän. 1.
5. Wene algkool. Uus tän. 27.
6. linna algkool, Pushkini tän. 19.
,
7. linna algkool, Köie tän. 9.
Lesti lasteaed, S. Sepa tän. 12.
Pangad Za rahaasutused.
Eesti Pank, Walga osakond, Aia tän. 16.
Walga Pank, Pihkrva tän. 6.
Kaubandus-tööstus pank, Walga osak., Moskwa t. 15/17.
Walga 2. kredütühisuse kassa, Moskwa tän. 15/17.
LulAmaks.
Otsekohestest maksudest on kõige tähtsam tulumaks, mida
maksawad kõik riigikodanikud ja mille määr tõuseb progrevsiiwselt
tulumaksu alla käiwate isikute sissetuleku suurenemisega.
1) Tulumaksu nrõlmLse Lord io «mksuwabad sisse
tulekud. Tulumaksu kohta awaldatud seaduse põhjal (,.R. Seat.
nr. nr. 63/64 — 1920 a. ja 78 — 1922 a.) käiwad sette maksu alla
mõne mäljarvõttega kõik isikud, kellel Eesti wabariigi piirides
mingisugused tuluallikad on ja kui sissetulek nendest tuluallikatest
ulatab Tallinna. Narma, Petseri ja 2BaIga linnades ning Nõmme
alewis üle 30.000 marga aastas, teistes linnades, olemites ja kõigis
maakondades üle 20.000 marga aastas, kus juures palgasissetulekust
meel 20 prots. maksuwabaks arwatakse. kuid siiski mitte suuremal
määral kui maksuwaba algsissetulek seda on. Igaaastane tulumaks
«rwatakse eelminewa aasta sissetuleku järele. Kapitali tuludest ar
mutakse maha hoidmise, walitsemise ja kinnituse kulud ning kapi
talidest wõetawad riiklikud maksud: liikumata waranduste ja ettemõtete tuludest arwatakse maha: majandamise jooksivad kulud, roaranduse wäärtuse kustutussummad, kindla tabeli järele, tõelised kahjud
waranduse häwinemisel, lootuseta laenud, mille maksutähtaeg oli
maksuaastale eelkäinud aastal ja riiklikud ning feoguuoriMtkub
maksud; makstud tulumaksu ei arwata mitte maha. Kui mõne
tuluallika kulud suuremad on kui tulud, siis arwatakse see wahesumma üleüldisest tulust maha.
üleüldisest tulusummast arwatakse
meel maha: protsendid wõlgade pealt, sunduslikud aeg-ajalised
22
maksud ja sunduslikud kinnituskassa maksud enese ja perekonna
liikmete eest, sarnased wabatahtlised maksud aga mitte rohkem kui
10.000 margani aastas. Üleüldisest tulusummast arwatakse peale
selle maha maksukohuslase ülespidamisel olema iga alla 17-aastase,
ehk kooliskäia wõi ametitõppiwa, alla 20-aastase lapse ja arsti
poolt tõendatud tööwöimetu wõi üle 60-aastase roana perekonna
liikme kohta Tallinna, Narma, Petseri ja Walga linnades ning
Nõmme alerois 15.000 marka, teistes kohtades 12.000 marka.
Tegelikult on makstuvaba sissetulek roeel natukene suurem, sest et
tulumaksu alla 100 marga ei roõeta. Iseäraliste õnnetute juhtu
miste puhul roõib maksukohuslase palroe peale tulumaksu künni 50
prots. roõrra roähendada, kui maksualuse tulu üle 200.000 marga ei
ulata.
2) Tulumaksu kommisjonid. Tulumaksu asjade ajami
seks on asutatud: 1) roalla- ja aleroi tuluhindamise kommisjonid,
2) jaoskonna tulumaksukomiteed ja
3) tulumaksu peakomite.
Maksualla käiroad maksukohuslised isikud selles maksujaoskonnas,
mille piirides neil läinud aasta 15. detsembril oli alaline asukoht.
3) Tulu teadaannete sisseandmise kord. Kõik maa
ja majapidajad pearoad iga aasta hiljemini 30. detsembriks teatama:
maakondades — roalla ja aleroiroalitsustele, linnades — kohalisele
maksuinspektorile kindlaksmääratud roormi järele kõigi nende isikute
nimekirja, kes künni 15. detsembrini nende majades ja maa peal
elanud, kõik palgamaksjad aga niisamuti künni 15. roeebruarini
nende isikute nimekirja, kes neilt läinud aastal palka roõi muud
tasu saanud. Kõik isikud, kellel möödaläinud aastal mingisugune
iseseisero tulu on olnud, pearoad määratud roormi järele oma sisse
tulekute üle teadaande saatma hiljemini 1. roeebruariks: roaldades ja
aleroites tuluhindamise komisjonile, linnades — maksuinspektorile.
Põllupidajad roõiroad oma põllumajapidam. saadud tulu ülesandmata
jätta, kuid pearoad seda teatelehel äramärkima ja nende põllumajandusline tulu määratakse siis kindlaks sellekohaste kinnitatud normide
põhjal. Sellekohaste tulumaksu asutuste nõudmisel pearoad maksu
kohuslase!) kahe nädala jooksul nõutud täiendaroaid teateid andma.
Walla- ja aleroi tuluhindamise kommisjonid roaataroad sisseantud
teatelehed järele, määraroad tulud kindlaks ja panemad sellekohased
nimekirjad 1.—15. aprillini üleüldiseks teadmiseks roälja.
4. Kaebused tulumääramise asjus. Tuluhindamise peale
roõib märkusi teha ja kaebust tõsta, missugused kaebused ja mär
kused ühes nimekirjadega hiljemini 20. aprilliks tulumaksu jaoskonna
kommisjonile saadetakse. Jaoskonna tulumaksu kommisjoni esimees
roaatab teadaanded ja tuluhindamise kommisjonide materjaalid läbi.
nõuab tarbekorral täiendaroaid teateid, mis kahe nädala jooksul anda
tuleroad, mispeale jaoskonna tulumaksu komiteed maksualuse tulu
kindlaks teemad. Maksulehed, kus tulu suurus ja maksumäär ära
.tähendatud, saadetakse hiljemini 1. juuliks maksjatele kätte, kus
23
juures kõikide maksualuste nimekiri ühes kindlaks tehtud tulumää
radega wälja pandakse. Tuluhindamise ja maksu määramise mustu
wõib hiljemini 1. augustiks wastulausega esineda jaoskonna komis
jonile. kes oma otsusest kaebajale teada annab. Jaoskonna komitee
otsuste wastu wõib kahe nädala jooksul tulumaksu peakomiteele
kaemata: kaebus tuleb jaoskonna komiteele sisse anda. Peakomi
tees wõib maksja isiklikult esineda, suusõnalist ja kirjalikke seletusi
esitada. Peakomitee otsuse wastu wõib peakomitee kaudu kahe
nädala jooksul riigikohtusse kaemata. Maksukohuslased, kes mõne
sugustel põhjustel üldmaksustamisel maksustamata jäänud, aruta
takse maksu alla jaoskonna komitee poolt lisandeliselt: sarnasel juhtu
misel wõib ebaõige muksustamise pärast kaebtust tõsta kahe nädala
jooksul maksu lehe kätte saamisest arwates.
8. Tulumaksu tasumine. Tulumaks makstakse kohalisse
renteisse 30. septembriks ja 30. nowembriks ühesugustes osades, kes
neid tähtaegu ei pea, peab 1 prots. kuus wiiwitusraha maksma,
kus juures maks politsei kaudu sisse nõutakse, ühes teatud protsendiga
politsei kasuks. Iseäralistel tingimistel wõib tulumaksu õiendamiseks
pikendust saada künni kolme aastani.
k. Trahwid. Maa- ja majapidajad, kes nõutud isikute
nimekirju seaduslisel tähtajal sisse ei anna, wõi seda puudulikult oti
teinud, langemad karistuse alla 40 kuuni 2000 margani; isikud, kes
oma palgaliste nimekirju seadusliseks tähtajaks sisse ei anna, lange
mad karistuse alla 400 künni 20.000 margani; tuluteatelehe mitte
sisseandmise wõi puudulikkude teadete eest wõib karistada, mitte üle
12.000 marga. Teadlise waleteadete andmise eest wõib karistada
künni 100.000 margani. Nõutud teadete andmata jätmise eest wõib
karistada mitte üle 4000 marga. Kõik tulu hindamise kommisjonidele
ja jaoskonna komiteedele autawad seletused ja wastulaused kui ka
jaoskonna komiteedele antamad wastulaused trahwimääramise asjus
on tempelmaksust wabad. Teised kaebekirjad ja edasikaebused käiwad hariliku tempelmaksu alla.
7. Maksustamise tabel. — Esimese alganud wõi täie
kh nnn mk. pealt
Z1
noru —
!/o prots.
nrntf
(1 kutini
künni 50.000)
— 1l1/»
50.000
100.000) — 3
„
50.000 ..
.. (üle
järgu. 50.000
200.000) — 4^2 „
100.000 „
100.000 "
„
300.000) — 6
200.000 „
100.000
400.000) — 71/2 „
300.000 ..
100.000
500.000) — 9
400.000 „
100.000
” ("
600.000) — 101/2
500.000 „
100.000
700.000) — 12
600.000 „
100.000
",
800.000) — 13^/2
700.000 „
100.000
„
900.000) — 15
800.000 „
100.000
.. („
900.060 „ 1.000.000) — 1672 ..
100.000 „
.. (..
Kubiktabel ümarguste palkide tarwis, ladwaotfa lübimõödu järele.
e ä b i m õ õ b u - t o 1 t i b
Anekdoot.
Kord rääkis juudikooliõpetaja õpilasele: „Schepschelewitfch! Sa ei ole terme nädal koolis olnud. . . Poisi
DmpsiKas, mis fee tähendab ometi ?"
Wäilre Schepschelewitsch pilgutas silmi, waatas lakke,
silmitses imestades oma tindiga mustaks määrituid sõrmi
sa wastas, minut aega mõteldes:
„Ei olnud wõimalik tulla."
„Mis fee tähendab — ei olnud wõimalik?"
„Miks pärast ei olnud wõimalik?"
„Ei olnud aega."
„Kuidas, koolipoisil ei ole aega kooli tulla ?! Mis
sa tegid näituseks pühapäewal?"
Schepschelewitsch j iii mõttesse.
„Pühapäewal? Ei saanud. Ma olin koolitulekuks
malmis, astusin juba toast wülja, kuid näen meie wärawate juures suurt, suurt koera lamawat. Mõtlesin iseen
dast, et kui fee koer mind nüüd hammustab, siis on õige
lugu lahti? Pöörasin tuppa tagasi ja istusin terme päew,
nagu loll kodus. Ütlemata kahju!"
„Hm... Aga esmaspäewa!... Lamas wist jällegi
koer?"
„ Ühtegi koera ei lamanud! Esmaspäewal olin kohe
kooli tulekul, astusin üle turuplatsi — waatan, hulk ini
mesi ühte kokku kogunud ja peksawad warast. 3a kui
palju inimesi seal oli, kohe hirmus! Oi oi mõtlen ...
Kuidas ma küll niisugusest rahwahulgast läbi peases?
Waatasin tükk aega, kuidas margale tuupi tehti ja läksin
kodu tagasi."
„Hea küll! Aga teisipüewal?"
Teisipäewal tuli meile üks külaline ja ütles: Täna
on laupäew. Ma rumal uskusin ka ja ei tulnud kooli.
Kui ma oleks hinges teadnud, et mitte laupäew ei olnud,
maid teisipäew, oleks muidugi kõige parem olnud —
kooli tulla."
„6a oled suur wõrukael, Schepschelewitsch. Mikrpärast ei olnud s« siis kesknädalal õpetundidel?
26
..Kesknädala hommikul ostis ema õunu. Ma kart
sin, et kui ma nüüd kooli lähen, söömad mu õed ja wennad õunad ära ja mina jään ilma. Nii et, kesknädalal
pidin ma kodus õunu walwama. Kuidagi wiisi ei olnud
wõimalik ära tulla".
,,AH, wõtaks sind tont! Aga mikspärast ei olnud
sa siis reedi koolis?"
,,Säh sulle? Uks püew ei tule kooli, juba kära
lahti. Siis ühte päewa ei tohi enam puhata..."
Arkadi Awertschenko järele.
j. n Rlcnler
Welgas, S.-S8PA lii. Nr. 13.
PoaSrett-pölrEE waürik
Priimets, kw. 4.
walmistab ilma mingisuguse seguta
lõhnamata põllurammu inimeste wäljaheidetest.
Hilünlatehas
S.-Sepa tän. 13.
walmistab walgeid ja wärwilisi
Jõuluküünlaid.
MU OSAKOND.
Toimetab kõiki pangaoperatsi
oone kodu- ja väljamaal, nagu:
Võtab raha hoiule, diskonteerib vekslid ja annab
laene.
Ostab väärtmetalle, ostab ja müüb
välisvaluutat, võtab oma peale raha edasi saat
mise, dokumentide inkasso j. n. e.
Ostab ja müüb E. V. 1920 a. võidulaenu piletid,
müüb nende peale langevaid juhuslisi võitusid,
iga üksikul loosimisel tervete seeriate viisi.
Annab välja maksutähti iga soovitava summa
peale, millega jääb ära mitmekordne rahaluge
mine ja eksimine valerahadega. Ümbervahetada maksutähte sularaha vastu võib Eesti
Pangas ja selle osakondades.
Otsekohene ühendus suuremate väljamaa pankadega. Operatsioonid Vene
maaga —- Gosbank’a kaudu.
Telegrammi aadress: Eesti Pank, Valk.
Telefon Nr. 18.
Eesti hagi Valga osakonna Maias.
j
|
YÄLGÄS,
Pihkva tänav Nr. 6, telefon Nr. 36.
I võti naa Mõlale ajiiase plseaälga,
I
öüi linsiil.
Osli ja mii) välisvalilal
I ja ralasaatiiie ilu loialeia, Iakasso
I aiBQ mi paiga eieraisieeEifl sise- ja
1
väljana!.
1
1
Korrespondendid kõigis
maakonnalinnades,
s
I Peale selle völi iesaifleld kaapide
I tollimiseks Valga iolllvaillsases ja kalle1
iolmelamlseks Valka ja majale.
Juhatus: Tartus^Suur turg 10. Kõnetr. 172.
Osakond Valgas, „Säde“ seltsimajas,
Valga Panga ruumides.
Igasuguse varanduse
liitelise vasil kiiWsiMiW. kiaasikinfilaslis, murdvarouse ja röövimise vasil kiimasiis, elBkiBliisiis.
Kõik suuremad ja kardetavamad
riisikod kindlustatakse kuuni 90°/® edasi.
Preemiad odavamad kui aktsiakindlustusseltsides.
Valga osakonna nimel
H. LEIUR.
EESTI
SEEMNEVILJA ÜHISUS.
TÄLL1NN, „Estonia“ teatrimajas.
EEBBBBSB
Telegr. adr.: SEEME.
Kõnetr. 8-60.
KÄSVÄTÄB puhtasordilist teravilja-, heina-,
juure-, aiavilja- ja lille
SEEMET Jõgeva ja Luunja mõisates. Nii
samuti organiseerib seemnekasvatust põllu- ja aiapidajate kes
kel ja
M U U B nii omamaa kui väljamaa pare
matest seemnekasvatusest sisse
toodud
SEEMET ühisustele ja põllupidajateele Eesti
Sordiparanduse Seltsi kontrolli
all kõrge külviväärtuse eest
vastutust kandes.
Pealadu Tallinnas.
ESITAJAD JA OSAKONNAD :
Tartus, Suurturg 10.
Haapsalus, Ehte t. 2.
Pärnus, Rüütli tän. 41.
Rakveres, Pikk t. 13.
Viljandis, Suurturg 2.
Narvas, Peetri plats 9.
Võrus, Jüri tän. 5.
Valus, Pihkva Ila. 5, Lepik & Saare kaaploses.
Eesti Seemnevilja Ühisus.
Eesti wanem päewaleht
Josllmees"
on 67 aastat töötanud Eesti mbmuslihu kultuuri loo
miseks. Selle tööga on ta mõjumast kaasa aidanud
ka waba Eesti riigi loomisele.
Rahwuslise häälekandjana walwab ..Postimees"
ka tulewikus riigi hea käekäigu üle.
ühtlasi wõitleb „Postimees" alati selle eest, et
meie rahwusliku kultuuri elu ainumõjuliseks keskko
haks ei wõi teha kärarikast tööstus- ja ärilinna Tal
linnat. Prowintsi kasud peawad tarwilikku kaitset
leidma. Eriti peab tähelpandama piiriäärsete elanik
kude muresid. Siin tahab ..Postimees" erilise tähelpanuga töötada ja loodab, et piiriäärsed Eestlased
kõik ..Postimehe" sõpradena tema ümber koguwad.
Toetage ..Postimeest" kaastööga ja tellimistega.
..Postimeest" lugedes saate kõige wärskeniad
ja kindlamad sõnumid nii siseriigi elust, kui ka wülispoliitilistest sündmustest.
Ärge wiiwitage sellepärast ..Postimehe" telli
misega.
Iga ärimees ja tööstur kuulutagu »,Posti
mehes". teades, et tema kuulutus ulatab kõige laie
matesse tarwitajate ringkondadesse.
^Postimehe" peakontor: Tartus. Jaani
tatt. nr. 11/13. Kontori ja talituse kõnetr. 80. Toi
metuse kõnetr. 186 ja 286.
Abitalitused kõigis Eesti linnades.
Esitused ja agentuurid kõigis rahwarikkamates
kohtades.
Walgas abitalitus Lepik & Saare juures,
Pihkwa tän. 5.
«MMM»
lüli Siili Mõisas
wlllalooslns
Karl Hütt
ML Kfile litilt i MM Nr.«.
Tööstus wõiafo rwillu^kraasimiseks ja ketra
miseks xv astu.
Kes tahab teha pulma kinki,
Argu ostku selleks sinki.
Lepik-Saarelt leiab ta,
Mis ihaldab üks noorpaar ka.
Kel on tarwis tuha topsi,
Et saaks hästi piipu popsi;
Seal nad reas seisawad,
Alandlikult peidawad.
Tindi potti ihkad sa,
Mine kohe waatama,
Lepik — Saarel on neid palju,
Hindadega pole walju.
On maja seinal tapetit,
Kui näed, siis kaswab apetit;
Neid on sääl ära lõpmata
3ct hinnad pole wõitmata.
Kewadel, kel seemet maja.
See tunneb Lepik — Saare ära;
Sest Seemnewilja Ühisus,
Et oleks asjal lühidus.
On saatnud seemned siia Walka,
Et poleks maksmist kõrget palka
Protsentidega müügile,
Hind ühine seal kõigile.
Nad wõiwad Sull ka raamat trükki,
Seks masinaid neil mitu tükki,
3n puudub raamatul Sull leht,
Seks köitja meister on neil eht.
Nüüd sinna, papa, tõttame —
Sealt ikka kauba wõtame!
MMMMM
LEPIK & SÄÄR, Valgas
(ühend Lepik - Postimees ja R. & O. Saar.)
PIHKVA TÄN. 5.
KÕNETRAAT 64.
Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplus.
„Päevalehe“ ja
„Postimehe“ abitalitus. Trükikoda. Köitmiskoda. Eesti
Seemnevilja Ühisuse Valga osakond.
Türi paberivabriku paber vabriku hinnaga.
Gustav Pihlakas ja Pojad ümbrikute tehase ümbrikud
vabriku hinnaga.
Rikkalik väljavalik kõiksugu iluasjadest.
Valmistab:
kõiksugu trüki- ja köite töid kiirelt ja korralikult.
— Kooiivihud oma tööstusest.—
Täielik väljavalik ilukirjandusest.
Kooliõpilastele kõige odavam ostukoht.
Õpetajatele,
kaupmeestele ja asutustele
kõige soodsamad ostutingimised.
VaataWalga
kalender
1925
aasta jaoks, millel on 365 ...Walga
kalender
1925
aasta jaoks, millel on 365 päewa.
Teine aastakäik.
Hind 10 marka.
Walga
kalender
1925
aasta jaoks, millel on 365 päewa.
Teine aastakäik.
Hind 10 marka.
Lepik & Saare trükk, Walgas.
Kalendris tarwitatud märgid ja lühendused.
a. — aastal; p. — päerw, pühapäerw ehk pärast; e. — enne;
e. I. — enne lõunat (s. o. aeg kella 12-est öösi kuni kella 12-ni lõuna)
p. I. — pärast lõunat (s. o. aeg kella 12-st lõuna kuni kella 12-ni öösi),
m. — minut.
— noorkuu
— täiskuu
esimene weerand
miimane weerand
Aasta-ajad.
Kewade algab 21. märtsil kell 5,13 m. e. I.
Suwi algab 22. juunil kell 12,50 m. e. I.
Sügise algab 23. septembril kell 3,44 m. p. I.
Talw algab 22. detsembril kell 10,37 m. e. I.
Maakera on päikesele kõige lähemal 2. jaanuaril ja 3. juulil.
Päikese- ja kuu-warjutused.
1925. a. on kaks kuu- ja kaks päikese-warjutust, nimelt:
1. Täieline päikesewarjutus 24. jaanuaril. Ei ole
meil näha.
2. Osaline kuuwarjutus 8./9. weebruaril. On meil
näha. Warjutus algab üleülbse 8. roeebruaril kell 10,48 m. p. I.
ja lõpeb 9. weebruaril kell 2,35 m. e. I.
3. Ringkujuline päikesewarjutus 20/21. juulil
Ei ole meil näha.
4. Osaline kuurwarjutus 4. augustil. Ei ole meil
näha.
Pühade ja puhkepäewade nimekiri 1925 a.
1.
2.
3.
Uueaasta p. sl. jaan.].
Kolmekuninga p. [6. jaan.].
Eesti Wabariigi ifefeisroufe
p. [24. roeebr.].
4. Palroe päero [4. märtsil].
5. Suur Reede [10. aprillil].
6. Kr. Mest. p. [12—14 apr.].
7.
8.
9.
10.
11.
Maipüha [1. mail].
Taeroaminemise p. [21. mail].
Suroiste pühad [31. maist
kuni 2. juunini].
Saani päero [24. juunil].
Sõulu pühad [25—27 dets.]
TõS Lõpetatakse kell 12 päewaL:
1.
2.
3.
4.
Suurel laupäeroal [11. aprillil],
Suroiste pühade laupäeroal [30. mati],
Sõulu laupäeroal [24. dets.].
Wana! aastal [31. dets.].
Wõõbsus, Kuresaares, Suure-Iaanis, Metsalugu külas,
Antsla alewis, Sallas. 19. Lootwinal Mastse-Kuustes,
Mustlas, Rogosi mallam. juures, Põlgaste Puskarus,
Iõelehtnies. 20. Tillel, Uue-Aantlas, Wahul, WanaRoosas. 21. Haapsalus, Wahastus, Saaluses, KastreWõnnu wallamaja juures. 22. Sulbi alewis. _ 23. Käos,
Tõrwas, Mõisekatsis, Wasulas. 24. Tsirgulinna alewis,
Krootuses Kõlleste w., 25. Ellamaal. 27. Saarewallas.
Laekweres. 28. Iärwa-Iaanis, Woltweti Keremal, Pikk
nurme külas, Pusul, Missas, Mana-Ku"stes, Taageperas.
29. Ahja-Kärsal, Waiatus, Stolbowa külas. 31. Mõnistes, Sindis.
Laadad nowembri tous; i- Wiru-Iakobi
kiriku juures.
2. Paides, Mõral, Suurejõel, Palal,
4. Nissis. Antsla alewis, Wissil.
6. Kassinurmes,
Rõuge „Allal". 7. Walgas, Elwas. 10. Suures-Lähtrus. Küünikul, Mõrus, Iõgewa mõisas. 11. Viljandis.
12. Karilatsis, Kuressaares. 13. Triigi Ardus. 14. Tar
tus, Kärus Lauri jaama juures,
Mana-Laitsnas.
20. Haibas.
23. Paides, Mustmees. _ 25. Raasikul,
Türi alewis. 26. Pikkjärwe-Kitsel, Pati-Nurmeotsal.
28. Woltweti Allikukiwil, Põltsamaa alewis, Keilas.
29. Korsakowas, Mõrus. 30. Migalas.
Laadad detsembri kuus: 1- Tapa aierois.
2. Juurus. 3. Walgas, Alajõel. 5. Amblas, Rakweres. 6. Wihulas.
7. Kallastes.
8. Wihandis.
10. Ööril, Killingi-Nõmmel.11. Narmas. 12. W.-Wündra
alewis. 13. Pati-Nurmeotsal. 14. Wasknarwas, Ninakülas, Pärnus. 15. Mõrus, Iõgewa alewis. 17. Kauksis.
18. Iärwa-Iaanis, Pööraweres, Paides. 19. Iõhwi
alewis.
20. Wõõbsus, Märjamaal.
22. Mustmees.
23. Sulajõel. 28. Marujas, Malgas.^
Lelle-Iiekõnnus, esmasp pärast II Kr. tulem. püha.
Põltsamaal, reedel enne 15. dets.
1)
2)
3)
4)
Kuulaatasid Peetakse:
Petseris, iga kuu 1. ja 15. päewal.
Irboskas, iga kuu 21. päewal.
Laura alewis, iga kuu 10. ja 20. päewal.
Wärskas, Slabodkas, iga kuu 10. päewal.
Hsbuste loata peetakse Tallinnas kaks korda
kuus, nimelt: pühapäemadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Valga teaatrid.
«toäbe , Wabaduse tän. 6; 1924/25 a. teaatri hooajal
mängib igal pühapäeroal „Wanemuise" näiteseltskond:
roaheldamisi esinedes draama ja operetiga.
Walga kinod.
Apollo", Kungla t. 4, tel. 117, om. ja juh. A. Jürgenson.
„3lmarine\ Kesk t. 33, tel. 124, om. ja juh. 3. Meister.
„Lmda", Riia tän. 5, om. ja juh. K. Wender.
Walga arstid.
Brodorosky, M., Vabaduse tän. 5.
Gens, E., nais., l., f. h. — 3aani tän. 1; roasturo. kella
10—12, 5—7.
Haynberg, P., s. ja l. h. — Kesk tän. 23: roasium. kella
10—12, 5—7.
Hammer, G., s. h. — Kesk tän. 17.
Heusler, W., f. h.
3akobson, E. — Tartu t. 8; roasturo. 10—12, 4—5.
Leisner, G., kõrroa, nina ja kurguh. — Kungla tän. 13;
roasturo. 5—6.
Lepik, A., silmaarst — W.-Sepa t. 2; ro.ro. 10—12,4—6.
Müllerson, 3., s. h. ja sug. h. — Vabaduse tän. 26,
tel. 68; roasturo, 10—12, 4—5; linnaarst.
Panoro, P., s. h. — Pargi tän. 7.
Polikorosky, 3., s. H-, bakterioloogia — Kuperjanoroi t.
10, tel. 103; roasturo. 9—11.
Polikorosky, 6., f. h., bakterioloogia, röntgeni kabinett—
Kuperjanoroi t. 10, tel. 103; roasturo. 11—1, 3—5.
Sikk, 3., s. ja silma h. — Vabaduse tän. 5, tel. 127;
roasturo. 10—12, 4—6.
Tamberg, A., l. ja silma h. — Kuperjanoroi t. 3, tel. 89;
roasturo. 10—12, 3—4; maakonna arst.
Walga maakonna arstid.
Bergmann, T. — Tõrroas, tel. 17; roasturo. 9—12;
Helme jaoskonna arst.
Hold, H., kopsu h. — Taagepera sanatooriumi juhataja.
Rauch, K., s. h. — Sangastes; roasturo. 9—12; jsk. arst.
Wessar, A., naiste h., fänn. a. — Taagepera sanat. n. a.
Õunap, R., hirurgia — Harglas; roasturo. 9—1.
Walga maakonna loomaarstid.
Morel, Adam. Maakonna loomaarst, Valgas, Kuperja
noroi tän. 3. tel. 14.
Schmidt, A., Valgas, Tartu tän., Räni talu, tel. 76.
Tomberg, 3. — Tõrroa alerois.
Walga hambaarstid.
Goerts, J. — Kuperjanowi tiin. 10.
Goerts, R. — Kuperjanowi tän. 10.
Karolin, M. Kesk tän. 27.
Reisenbuk, L. — Tõrwa alewis.
Ruus, Kesk tän. 31.
Rääbis-Kihno, E. — Vabaduse tän. 10.
Tamm, M. — Vabaduse tän. 22-24.
Hallik, L. — Laatres.
Ämmaemandad.
Hinsohn, E. — Kungla tän. 17—9.
Kalnin, M. — Mesipuu tän. 7—2.
Kukrus, 3. — Kungla tän. 7—2.
Meister, A. — Lai tän. 16—4, tel. 124.
Roots, A. — V.-Sepa tän. 1.
Schamajew, V. — Vabaduse tän. 31a—3.
Serschinsky, 3. — Vabaduse tän. 15—5.
Schinmann, A. — Lai tän. 13—3.
Walga maakonna ämmaemandad.
Gerberson, M. — 3õgeweste w.
3ako, A. — Hummuli-Soe.
Kymenthal, K. — Tõrwa.
Käärik, A. — Pikasilla, Liiwa, Mangu t.
Mühle, R. — Sangaste.
Raud, 6. — Karula.
Trepp, E. — Hargla jaosk. arstimaja.
Undritz, E. — Keeni w.
Haigemajad Walga linnas ja maakonnas.
Linna haigemaja — Puiestee t. 6. 3uhat. Dr. E. Gens.
Taagepera tiisikusehaigete sanatoorium. 3uhat. Dr. H. Hold.
Apteegid Walga linnas ja maakonnas.
Rückeri — O. Kordt, Valgas, Kesk tän. 4.
Sõrmuse — H. Sõrmus, Valgas, Vabaduse t. 26, tel. 72.
Hargla — E. Sender, üle Hargla.
Karula — W. Grohtal, üle Karula.
Puka — E. Peterson, üle Puka.
Sangaste — Kohrts, üle Sangaste.
Taagepera — 3. Peep, üle Tõrwa.
Tõrwa — K. Leiburg, üle Tõrwa.
36
Malga hoolekandeasutused.
Manade kodu — W. Mäe tön. 2.
Laste warjupaik — Aia t. 19.
Malga manuutatud adwokaatide abid.
Miila, T., Kesk t. 15/17, wastuw. 8—9, 4—6, tel. 33.
Õssu, E., Kesk t. 15/17, wastuw. 9—11, 3—5.
Malga eraadwokat.
Peri, 3. — Lai tän. 3.
Malaa notaarius.
Tuul, H. — Mabadufe tän. 6; wastuw. 9—3, tel. 53.
Malga rahaasutused.
Eesti Pank, Malga osakond — Aia tän. 6, tel. 18.
Eestimaa Toöstus-Kaubandus Pank, Malga osakond —
Kesk tän. 15/17, tel. 55.
Malga Pank — Mabaduse tän. 6, tel. 36.
Malga II Krediit-Ühisuse Kassa —Kesk t. 15/17, tel. 55.
Posti, telegraafi Za telefoni asutused Malga
maakonnas.
Hargla — V tgtl.; Holdre — ag.; Karula — V
tgtl.; Keeni — ag.; Koiküla — ag.; Koorküla — ag.;
Leebiku — ag.; Mägiste — ag.; Pikasilla — ag.; Prii
palu — ag.; Puka — IV tgtl.; Sangaste — V tgtl.;
Soe — V tgtl.; Taagepera — ag.; Tahewa — ag.;
Tõrwa — IV tgtl.; Malga — II tgtl.; Malga raudtee
jaam — m tgtl.
Alewid Za mullad Malga maakonnas.
Tõrwa alew — Tõrwa.
Helme wald — üle Tõrwa.
Holdre wald — üle Tõrwa.
Hummuli wald — üle Soe.
Zõgeweste wald — üle Tõrwa.
Kaagjärwe wald — üle Malga.
26
Karula wald - - üle Karula,
Keeni wald — üle Keeni.
Koorküla wald — üle Tõrwa.
Patküla — üle Tõrwa.
Kuikatsi — üle Puka.
Laanemetsa — üle Hargla. Sangaste — üle Sangaste.
Sooru — üle Malga.
Laatre — üle Sangaste.
Taagepera — üle Tõrwa.
Leebiku — üle Tõrwa.
Tahewa — üle Hargla.
Lõwe — üle Tõrwa.
Tõlliste — üle Sangaste.
Paju — tite Malga.
Malga linna koolid.
Puiestee tän. 4.
Kuperjanowi tän. 68.
Lembitu tän.
III
Mee tän. 1.
läti
IV
Uus tän. 27.
roene
V
Kungla tän. 23.
%7I
Kesk tän. 5.
VII
Eesti "tütarlaste gümnaasium — Mabaduse tän. 13.
Eesti poeglaste gümnaasium — Kuperjanowi tän. 8.
Mene era ühisgümnaasium — Uus tän. 27.
Saksa era ühisreaalgümnaasium — Riia tän. 5.
Läti tihis humanitaargümnaasium — Mee tän. 1.
I linna
algkool
II «
Malga maakonna koolid.
algkool — üle Soe, Hummuli wallas.
Ala
üle Tõrwa, Helme w.
Helme
„
üle Hargla, Tahewa w.
Hargla
„
üle Tõrwa, Holdre w.
Holdre
„
„ Soe, Hummuli w.
Soe
„
„ Tõrwa, Jõgeweste w.
Zsgeweste „
„
Malga, Kaagjärwe w.
Kaagj.-Zakobi
„ 5)argta, Laanemetsa w.
Kakko
„
„ Tõrwa, Taagepera w.
Karjatnurme „
„
Keeni rdtj., Keeni w.
Keeni „Kiho"„
H Priipalu p.-ag., Kuikatsi w.
Keerdi
„
w Koorküla p.-ag.. Koorküla w.
Koorküla
w
„
Mägiste, Kuikatsi w.
Kuikatsi nt. „
n
w
HM
„ Waalu „
„ Hargla, Laanemetsa w.
Laanemetsa „
„ Sangaste, Laatre w.
Laatre m. *
27
üle Sangaste, Laatre w.
Laatre-Õru algkool
„
„ Sangaste w.
Lauküla
„
„ Leebiku p.^ag., Leebiku ro.
Leebiku
„
„ Tõrwa, Lõwe w.
Lõwe
„
„ Malga, Paju w.
Paju
„ Karula, Karula w.
Pauluse
„ Puka, Patküla w.
Pikasilla
„
„ Mägiste, Kuikatsi w.
Priipalu
„
„ Puka, Kuikatsi w.
Puka
„
„ Karula, Karula w.
Rebase
„
„ Sangaste, Sangaste w.
Restu
„
Sangaste m. „
— „ Tõrwa, Patküla w.
Soesadu
„
— „ Malga, Sooru w.
Sooru
w
— H Tõrwa, Taagepera w.
Taagep.-Ala „
— „ Sangaste, Sangaste w.
Tagula
— „ Tahewa p.-ag., Tahewa w.
Tahewa
„
— „ Sangaste, Laatre w.
Tsirgulinna „
— Tõrwa.
Tõrwa al.
Tõrwa ühisrealgümnaasium — Tõrwa alewis.
Uniküla algkool — üle Sangaste, Tõlliste w.
Missi algkool — üle Karula, Karula ro.
Valga maakonna metsaülema kantselei
Malgas, Pargi tän. 9, tel. 60.
Malga metskonna ülema asukoht
Malgas, Mabaduse i 12, tel. 51.
Koorküla metskonna ülema asukoht
Taagepera m., üle Tõrwa.
Sangaste metskonna ülema asukoht
Keeni tn., üle Keeni, tel. Puka 31.
Karula metskonna ülema asukoht
Karula-Koobaste, üle Karula, tel. Hargla 1.
Aakre metskonna ülema asukoht
Soontaga m., üle Puka, tel. 19.
PoLilseilise karistuse alla Mimab jSrgmiseb
süüteod:
Majaelanikkude mitteregistreerimiue; iganenud elanusdokumenbtga, ilma setteta elamine ehk liikumine seal, kus nende kaa
saskandmine kohuslik; ettewaatamata ehk liig kiire sõitmine üks
kõik missugusel sõiduriistal; nende sundusliste määruste rikkumine,
mis kõtra ah puhtuse ja terraishoiu, araalikkude kohtade, aedade ja
puiestikkude korrashoiu ja auto- ning raoorimeeste sõidu kohta.
Tähendatud süütegude eest karistatakse süüdlasi kohaliku politleiüleraa poolt rahatrahwiga kuni 3000 margani ja autojuhtidelt ehk
-voorimeestelt sõiduõiguse ärawõtmisega kuni 7 päeraani. Politseitife karistuse määruse peale roõib süüalune edasi kaebaba kohalikule
rahukohtunikule, kes asja harilikus kohtukorras läbi raaatad ja
süüalusele
raastarva
seaduse
põhjal
ka
suurema karis
tuse roõib määrata (peale rahatrahroi ka aresti). Edasikaedtus
tuleb anda kas otse rahukohtunikule roõi samale politseiülemale
7 päeroa jooksul, süüdlasele politseiülema trahraimääruse kuuluta
mise päeraast arraatee. Edasikaebtuse sisseandmine ei takista trahratmääruse täidesaatmist, kuna trahivist mabastamise korral enne sisse
nõutud trahrairaha kaebealusele renteist tagasi maksetakse („9x. T."
nr. 147/148 — 1920).
KoosoleLmb toiMepaKna
Nii kinnises ruumis kui ka lahtise taeroa all on õigus kõigil Eesti
Vabariigi kodanikkudel, ühingutel ja liitudel. Ilma loata ei roõi
koosolekuid pidada lahtise taeroa all voole kilomeetrilises kauguses
hoonetest, kus Riigikogu roõi Vabariigi Valitsus asuraad. Koos
olekuid pidada kinnistes ruumides igal ajal, lahtise taeroa all kella
6 h. kuni k. 11 õhtu. Sõjariistus isikud ei roõi ühelgi koosolekul
-viibida, ronija arroatud ametikohuste täitjad, kellel sõjariista kand
miseks õigus. Koosoleku kokkukutsujateks ja koosoleku luhatajaks
wõiroad olla täisealised kodanikud, kelle õigused seaduse roõi kohtu
otsuse põhjal kitsendatud ei ole. Koosolekute üle pearoad kokkukutsujad teatama linnas politseiülemale ja maal politsei jaoskonna
ülemale ehk maak. politseiülemale ja nimelt: 12 tundi enne algust, km
koosolek karoatsetud pidada lahtise taeroa all ja kuus tundi enne
algust, kui karoatsetud pidada kinnises ruumis. Teadaandes tuleb
äratühendada koosoleku koht, aeg, koosoleku aine, kokkukutsuja
isiku nimi ja elukoht, ehk kui kokkukutsujaks on ühing, sus ühingu
-vastutama esitaja nimi ja elukoht. Teadaanded tempelmaksu ada
ei käi.. Teadaandeid ei nõuta: Riigikogu, linna, aleroi, maakonna
ja -valdade omaroalitsuste roalimiseelsete koosolekute kohta ametli
kult roalimiste roüljakuulutamise päeroast kuni roalimtste lõpuni,
samuti koosolekute kohta, mille • üle publikumile awalikult teada
antud setteks politsei-ülema poolt määratud aroalikkude kuulutuste
kohtadel, ehk linnades ühes kohalikus ajalehes eelpool tähendatud
tähtaegadel ja teadetega. Rahwusroaheliste kongresside ja komverentside kokkukutsumiseks antakse luba siseministri poolt. Igal
koosolekul peab olema juhatus. Juhtumisel, kui teadaandes juha
tus ette ei ole nähtud ja koosoleku kokkukutsuja koosolekule ette
29
ci pane juhatust walida, on koosoleku juhatajaks koosoleku kokkukutsuia. Registreerimise ega eeltähendatud korra alla ei kuulu: 1)
walitsuswõimude poolt kokkukutsutawad koosolekud, 2) usulised ja
palwekoosolekud selleks ususeltside poolt määratud kohtadel, 3)
harilikus korras toimepandawad matuserougid, 4) ametnikkude wõi
tööliste prosessionaal koosolekud, millest ainult ühe asutuse amet
nikud wõi töölised osa wõtawad, 5) seaduslises korras registreeritud
wõi asutatud ühingute ja liitude koosolekud, millest osa wõtawad
ainult ühingu mõi liidu liikmed ja 6) koosolekud, mis ära peetakse
kinnises ruumis ja millest osawõtmme oleneb kokkukutsuja selle
kohasest isiklikust kutsest. (R. T. Nr. 79 1922 a.)
AwMkkude ettekannete korraldaMineNäitemängude, ooperite, kino, tsirkuse ja teiste sarnaste
ettekannete üle/kuhu igaüks ilma isiklise kutseta roõib ilmuda
wõi kuhu pääsemise eest tasu wõetakse, peab linnades wähemalt 12
tundi enne ettekannete algust kohalikule politsei-ülemale, maal ja
olemites wähemalt 24 tundi enne ettekande algust kohalikule politsei-jaoskonnaülemale wõi maakonna-politseiülemale, selle järele
kumb neist lähemal asub, kirjalikult teatama, mille üle tea
tajale kwiitung wäljaantakse. Teadaandeid roõib teha ka terme rea
ettekannete wõi terme hooaja kohta. Teadaanne peab sisaldama:
1) ettekannete korraldaja nime, perekonnanime ja elukoha; 2) kogu
ettekannete üldine aine: näitemängu, ooperi, kino ja kõne ette
kannetel nende nimetuse ja autori, kui need teada on. Teadaanded
kä wad tempelmaksu alla. Restoraanides, kabareedes, kohwikmes ja
teistes sarnastes ettewõtetes, kus sööke ja jooke kohapeal tarwitamiseks müüakse, roõib awalikke ettekandeid ainult kohaliku oma*
walitsuse nõusolekul ja siseministeeriumi loal korraldada. Awalikkudel platsidel, teedel ja tänawatel roõib awalikke ettekandeid
ainult kohaliku politseiülema loal korraldada. Awalikkude ette
kannete korraldajate peate pannakse: 1) roatroe korra järele ette
kannete algusest kuni nende lõpuni ning selle üle, et ettekanded
wastaks teadaandele; 2) määruste täitmine alaealiste awalikkudele
ettekannetele pääsemise kui ka nende ülesastumise suhtes.
Awalikkude! ettekannetel wõiwad alaealised alla 16 aasta
manuse üles astuda ainult oma wanemate wõi eestkostjate loaga,
kusjuures kooliõpilastel selleks ka meel koolijuhatuse luba peab
olema. Awalikkude! ettekannetel neis ettewõtetes, kus alkoholilisi
jooke kohapeal tarwitamiseks müüakse, on alaealistel alla 16 a.
manuse keelatud pealtwaatajatena ehk kuulajatena wiibida, samuti
ka ülesastumine neil ettekannetel. („9L T." nr. 43 — 1923 a.)
30
Pärandtismaksit tabel.
new sugulane ehk pojastatud:
kuni 50.000 margani
50.000— 100.000
*
100.000— 300.000
„
300.000— 600.000
„
600.000—1.000.000
yf
1.000.000—1.500.000
„
1.500.000—2.000.000
„
2.000.000—2.500.000
„
2.500.000—3.000.000
„
3 000 000—4.000.000
„
üle 4.000.000 marga
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
2°/o
30/o
4°/o
5°/o
6O/0
70/o
8o/0
9%
10°|o
ll°/o
12°|o
2. Kui pärija on minija ehk wäimees,
wõõraspoeg ehk wõõrastütar, õde ehk wend ehk
õe- wõi wenna laps:
kuni 50.000 margani — 6°/o
50.000— 100.000
,
— 70/o
100.000— 300.000
„
— 8°/o
300.000— 600.000
*
— O^o/o
600.000—1.000.000
„
— HO/o
1.000.000—1.500.000
„
— 121|2°/o
1.500.000—2.000.000
„
— 140/0
2.000 000—2.500.000
„
— 15i/2°/o
2.500.000—3.000.000
„
— 17°,'0
3.000.000—4.000.000
„
— 18
üle 4.000.000 marga — 201/2°/o
p. 2) ehk neljanda asime sugulane külgjoones:
kuni 50.000 margani — 12°/o
50.000— 100.000
„
— 140/o
100.000— 300.000
„
— I6O/0
300.000— 600.000
„
— I8O/0
600.000—1.000.000
*
— 200/0
1.000.000—1.500.000
„
— 220/0
1.500.000—2.000.000
„
— 240j0
31
2.000.000—2.500.000 margani — 2õ°/o
2.500.000—3.000.000
„
— 28°/o
3.000.000—4,000.000
„
— 30°/o
üle 4.000.000 marga — 32°/o
4. Kui pärija on mõni muu isik:
kuni 50.000 margani — 24°/o
— 26°/o
50.000— 100.000
— 28°/o
100.000— 300.000
— 30°/o
300.000— 600.000
— 32°/o
600.000—1.000.000
— 35°/o
1.000.000—1.500.000
— 38°/o
1.500.000—2.000,000
— 410/'o
2.000.000—2.500.000
— 440/0
2.500.000—3.000.000
— 47o/o
3.000.000—4.000.000
üle 4.000.000 marga — 50o/o
Seemnete idanemise aeg.
2—4 päewa: Sinep, rõikad, naerid, õlinaerid,
ja linad.
4—7 pLewa: Kapsad, kaalikad, peedid, salat,
sigurid, kõrwits, melonid, hapuoblik, talwespinat, tatrad,
kassisaba, kanep, ristikhein, rukkis, oder ja nisu.
7—10 petema: Oad, herned, läätsed, arbusid,
sibulad ja kaer.
.
10—15 päerva - Kardulid, köömned, petersillid;a
porknad.
,
Nisu, rukkis, oder, kaer, läütsad, ristikhein, naens
ja rõigas tarwitawad kõige wähemalt + 4° R. sooja,
porknad ja oad + 5° R., herned ligi + 6° R., tatrad
-j- 70 R, tubakas + 9° R., kõrwits + 10° R. Mida
enam sooja, seda rutemini idanewad seemned.
LEPIK & SÄÄR
WÄLGÄS,
Wabatluse t. 5.
Kõnetraat 64.
Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplus. BPäewalehee ja
„Postimehe“ abitalitus. Trükikoda. Köitmiskoda. Eesti
Seemnewilja Ühisuse Walga osakond.
Õpilastele
Wihuti, kaustikud ja õpilaste pEewaraamatud oma tööstusest.
Suled, sulepead, kummid, pliiatsid, tsirklid, kolm
nurgad, joonlauad, wesi- ja õli-wärwid lahtiselt
ja karpides.
Joonestus-, klants- ja siidipaber. Kirjaümbrikud
ja paber rikkalikus walikus. Älbumid, pilt-postkaardid jne.
Wiiuli ja gittarre keeled. Tasku noad.
A. Devis‘e ja J. Magnus‘e trükikoda., Tallinnas, Lai tän. 38.
A 12 81.
VÄLISEESTLASE KALENDERKÄSIRAAMAT
1929 I.
AASTAKÄIK
TOIMETANUD
H. HALJASPÕLD
A. Devis‘e ja J. Magnus‘e trükikoda., Tallinnas, Lai tän. 38.
Ajakiri „ROMAAN“ Toimetaja P. GRÜNFELDT. (VIII aastakäik)
toob igas oma korralikult kaks korda kuus ilmuvas numbris romaane ja lühemat proosakir jandust ning luulet mitmekesistelt rahvustelt väga laialises valikus. „ROMAAN‘i" siht on tutvustada Eesti lugevale rahvale maailma tähtsamaid kirjanikke nende põnevamate ja tuumakamate teoste näol. „ROMAAN® toob põnevaid jutte, on see ju „Romaan‘i" otsekohene ülesanne, et iga
üks leiaks temas väärtuslikku ja huvitavat lugemist. ROMAAN’ keel on rahvalik ju arusaadav iga- ||| ühele.
Tellimise hind välismaile: 1/1 aastas 1/2 „ 1/a .
Kr. 10.— senti - 5.— - 2.50 .
Tellimise hind kodumaal: 1/1 aastas (24 nr.nr.) 7 kr. 50 senti 1/2 „ (12 nr.nr.) 4 „ — V4 „ (6 nr.nr.) 2 . 25 2 kuuks ( 4 nr.nr.) 1 „ 60 1 . (2 nr.nr.)- . 80 Üksiknumber - kr. 40 senti Kõik järgnevad romaanid lõpevad iga aasta- | käigu viimases numbris ja järgmise aasta esime ses numbris algavad juba uued romaanid.
„Romaan‘i" talitus, Tallinn, Müürivahe t. 16
Ajeküri „HOMAAN" 1929.
(VIII aastakäik)
Eessõna. Saadan seega välja esimese „Välis-eestlase k al e n d er - k ä s i r a a m a t u". Teen seda kindlas usus, et täidan sellega tähtsa lüngi meie kirjanduses. Aeg on käes, et kodumaa selgi alal tööle asuks. Saadan selle kalendri välja nii, nagu ta on, loo tes, et ta järgmised aastakäigud ületavad selle esimese katse mitmevõrra. Kahtlemata on sel raamatul palju puudusi, kuid ta on esimene samm täitsa uuel alal, ja seepärast andestage ta puu dused. Ole siis, kalender, puuduste peale vaatamata abiks eestlasele laias maailmas ja anna kodumaalisele käsitlejale väikegi ettekujutus ühest seni söödis seis nud suurest tööväljast. Seda soovib sinu sepp H. Haljaspõld.
Nõmmel, 21. oktoobril 1928. a. Eesti majanduselust informeerib põhjalikult =
„Kaubandus-töösIlmub 2 korda kuus. IV. aastakäik.
1929. =
Tellimishind: Aastas Poolaastas
Eestis 2.50 150
Välismaale 5 krooni 3 krooni
Toimetus: Kaubandus-tööstuskoda, Tallinnas, Lai tän. 45.
= = =
AdAls,
5 hes soovivad tutvuda kodumaa lähema
minevikuga.
H. HALJASPÕLD.
3
e 4 4
UIK vana üliõpilase mälestusi, I Hind 80 senti. Sisuks:
ESISÕNA.
I sari: KOOLIPOISS (1902—1915).
S €
4
=
€
1. 2. 3. 4. 5.
Kodust Meie sajangu alguse elementaarkoolist Mälestusi esimesest Vene revolutsioonist Eestimaa Saksa kooliseltsi Hansakool. Pedagoogid.
6. Õppurid.
7. Vana-Tallinn. 8. Tallinna Peetri realkool.
IIsari: LÄBI SEGASTE OLUDE (1915-1918)
1. 2. 3. 4. 4 5. 6. 7. 8. 4
Moskvas. Linnadeliit. Vene revolutsioon, peamiselt Naissaarel. Nizhni-Novgorod, Peterhof, Tallinn, Petrograd. Maapäeva laialipeks. 24. veebruar 1918. Katkeid sakslaste päevilt. Riia üliõpilaste sõttasõit. LÕPPSÕNA.
Pealadu; Tallinna E. Kirjastuse Ühisuse Päevalehe raamatukauplused, Tallinnas, Pikk 2 ja Tallinnas, S. Karja 23. W WWWWWWWWWWWWWWWWWW
Vabariigi valitsus. Riigivanem Jaan Tõnisson. Välisminister Hans Rebane. Siseminister Jaan Hünerson. Sõjaminister Nikolai Reek. Rahaminister A. Teetsov. Kaubandus- ja tööstusminister J. Holberg Haridusminister Alfred Mõtius. Kohtuminister Tõnis Kalbus. Teedeminister August Kerem. Tõõ- h oo 1 ekand em inister J. Soonberg
Eesti esindajad välismail. (Vabariigi välisministeeriumi nimestik 17. okt. 1928). Ameerika Ühisriigid. Konsulaat: New York, City, 1860 Broadway. Telegr. aadress: „Saatkond New York." Peakonsul V. Mutt. Konsulaat: Norfolk, Hasler 2 Co. Konsul (hon.) R. T. Hasler. Konsulaat: Charleston. Konsul (hon). Thadeus Street. Konsulaat: New-Orleans. Konsul (hon.) N. O. Pedrick. Konsulaat: San-Francisco, California, 1805 Pine Street. Konsul (hon.) Martin Coffer.
Austria. Saatkond : Erakorraline saadik ja täisõigusline mi nister K. Menning (elab: Berlin, W 10, Hildebrandstrasse 5). Konsulaat: Wien IV, Wiedner Hauptstrasse 66. Konsul (hon.) ins. Erich Andresen. 17
Belgia. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõigusline minister K. R. Pusta (elab: Paris, VIII, 6 rue Magellan). Konsulaat: Antverpen (Anvers), 25, rue St. Thomas. Konsul (hcn.) Ch. A. A erissens, asekonsul-sekretär D. Treude. Konsulaat: Bru xelles, 21, place de Louvain. Peakonsul (hon.) Leon Moreau
Brasiilia. Konsulaat: Rio-de-Ja ne ir o, The Cork Coren Company Ltd., Rua Itapiru 341. Konsuli k. t.Rud. Ise.
Helveetsia. Saatkond: Charge d’ affaires K. Menning (elab
Berlin W 10, Hildebrandstrasse 5). Konsulaat: Bern, Schauplatzgasse 35). Kon sul (hon.) H. Hirter.
Hiina. Konsulaat: Harbin 29, Kirin Street. Konsul (hon.) I. Sütt. Konsulaat: Shanghai, Post Box 1017, asekonsul (hon.) P. Rumberg.
Hispaania. Konsulaat: Barcelona. rian del Rey.
Konsul (hon.) Ad-
Hollandi. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõigusline minister dr. O. Kallas (elab: London S. W. 7 Queen‘s Gate 167)., Konsulaat: Rotterdam, Pieter de Hooghwegh 108 (Postbus 362). Peakonsul (hon.) Carel Stahl Sekretär J. Bauer. 18
Konsulaat: Amsterdam, 69 Vondelstraat Omdelpark. Konsul (hon.) Henri A. Heijmeijer van Heemstede.
Inglismaa. Saatkond: London: S. W. 7, Queen‘s Gate 167. Telegr. aadress: „Saatkond London." Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister dr. O. Kallas. Nõunikpeakonsul ins. R. Mõller s on. Sekrefär-asekonsul V. Ojanson. Konsulaat: Leith, 2 Commercial Street (firma Ellingsen & Co). Konsul (hon.) N. A. Ellings en. Konsulaat: Aberdeen, 59 Marishall Street. Asekonsul (hon.) George Hall. Konsulaat: Hull. Konsul (hon.) Th o mas G oo d. Konsulaat: Manchester, 48 Faulkner Street. Telegr. aadress: „Compatible Manchester." Asekonsul (hon.) James Caro. Konsulaat: Liverpool, Mac Symons Buildings. Asekonsul (hon.) Livingstone Holmes. Konsulaat: Dundee, 33 Commercial Street. Asekonsul (hon.) B. L. Nairn. Konsulaat: Swanse a, Pembroke Buildings (Austin & Silcocks). Asekonsul (hon.) Ryland Thomas. Konsulaat: Glasgow, 189 Hope Street (Armour & Co). Konsul (hon.) T. W. Armour, jun. Konsulaat: Southampton, 6 Canute Road (Sandell Bros). Asekonsul (hon.) G. W. Sandell. Konsulaat: Cardiff, LowerGrand Floor, Cymric Buildings. Asekonsul (hon.) S. Davies. Konsulaat: Fowey, C/o. Hannah, Samuel & Co. Asekonsul (hon.) S. J. Samuel. Konsulaat: Dover, C/o. G W. Prescoft & Co. Asekonsul (hon.) E. F. Prescott. Konsulaat: New Castle on Tyne, C/o Shipping and Coal Co., Ltd. Asekonsul (hon.) R i c h a r d Bolton Tinsly. Konsul -agentuur : All oa, The Shore (C/o. Alloa Coal Co., Lid.) Konsulaaragent (hon.) Joh. D. Ure. 19
Konsul.-agentuur: Burntisland, C/o. Joh. Connel & Son. Konsulaaragent (hon.) James W. Connel Konsul.-agentuur: Methil, Konsulaaragent (hon.) D. D e w ar. Konsul.-agentuur: Bo’ness, Konsulaaragent(hon.) D. B. H a rr ower. Ko sul.-agentuur: Grangemouth, C/o. Denholm & Co., Charing Cross. Konsulaaragent (hon.) D. Mac-Iniosh.
Briti asumaad ja dominioonid. Konsulaat: Malta, 292 Strada Reale Valletta. Asekonsul (hon.) R. G. Vadala. Konsulaat: Gibraltar, C/o. John Carrara & Sons. Asekonsul (hon). L. A. Carrara.
Kanada. Konsulaat: Montreal, 1410 Stanley Street West Montreal Que., Canada. Konsul (hon) Akseli Rauanheimo.
Iirimaa. Konsulaat: Belfast, 75/7°, Corporation Street, John Burke & Co. Asekonsul (hon.) A. U. Burke. Konsulaat: Dublin, Hymany, 7, Ailesbury Road. Asekonsul (hon.) Richard J. Kelly.
Itaalia. Saatkond Roma, Via Andrea Vesalio 26. Telegr. aadress: „Saatkond Roma." Erakorraline saadik Ja täisõiguslik minister K. Tofer. Sekretär D. Ja nson. Konsulaat: Genova 1, Via Fossatello 16. Konsul (hon.) Christophe Kielland. 20
Konsulaat: Milano 2, Borgonuovo 24. Konsul (hon.) G iovanni Rasini. Konsulaat: Napoli 76, ViaAgostino Depretis 31. Konsul (hon.) Enrico Scarciglia. Konsulaat: P alermo, Via Bentivegna 50. Konsul (hon.) Giovanni Aurelio Scaccianoce.
Kreeka. Konsulaat: A te e n, Odos Patision, Agathonpoleos 4. Telegr. aadress: „Weberman Kilipir Athenes." Peakonsul (hon.) E. Veberman.
Kuuba Konsulaat: Habana, Calle Presidente Zayas nr. 11. Kirjade aadress: P. O. Box 2335, Habana, Cuba. Konsul (hon.) Benito Larsen
Läti. Saatkond: Riga, Skolas iela 13,14. Telegr. aadress: „Saatkond Riga". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister Ed. Virgo Sekretärkonsul J. Mölder. Konsulaaragentuur: Valk a, Seminara iela nr 23. Konsulaaragent A. Stafenau. Konsulaaragentuur: Liepaja, Spikeru iela nr. 27. Konsulaaragent S i em an n-T offry.
Leedu. Saatkond: Kaunas, Duonelaiqiog--ve nr. 31-a Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister H. Laretei.
Mehhiko. Konsulaat: Mejico-City, 33 Avenida Uruguay Konsul (hon) Fernando Fernandez de la Torre. Konsulaat: Veracruz, Independencia 15. Konsul (hon.) Mario Berea.
Norra. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister dr. Fr. Akel (elab: Stockholm, Grefgatan 9) Konsulaat: Oslo, Skippergaten 29. Peakonsul (hon.) Rich. Bjercke. 21
Konsulaat: Bergen, Finnegaarden, Tyskebryggen 2. Asekonsul (hon) Lars Peterson. Konsulaat: Trondhjem, Olaf Trygvessons gaten 1, asekonsul (hon.) Bern. Brekke. Konsulaat: Halder, asekonsul (hon.) M. Halv ors en. Konsulaat: Var dö, asekonsul (hon.) H.Zachariasen Konsulaat: Tromsö, asekonsul (hon.) C. Ry eHolmbo e. Poola. Saatkond: Warsz awa, Al. Ujazdovska 19, m. 4. Telegr. aadress: „Saatkond Warszawa". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister O. Strandmann. Sekretär-asekonsul A. Haman. Konsulaat: Danzig, Stadtgraben 6. Konsul (hon.) V. Kukovsky. Prantsusmaa. Saatkond: Paris VIII, 6 rueMagellan. Telegr. aadr: „Saatkond Paris". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister K. R. Pusta. Sekrelär-konsul R. Kask. Konsulaat: Dunkerque, 30 rue Carnot. Asekonsul (hon) Paul Collet. Konsulaat: Marseille, 29, rue de la Republique Konsul (hon.) Sven Busck. Konsulaat: Bordeaux, 76 Cours Balguerie. Asekonsul (hon) Robert Behrend. Konsulaat: Boulogne-Sur-Mer, 16 rue de Scierie. Asekonsul (hon.) Jean Crouy. Konsulaat: Lyon, 45 rue de Ja Republique. Tel Franklin 31-79.Konsul(hon.)Paul-Auloge Duvivier Konsulaat: Alger, 5 rue de Constaniine. Tele' phone 62-22. Konsul (hon.) Louis Royer. Konsulaat: Oran, 25 rue El Maungar, Tele' phone 12-77; telegr. aadress: „Cazafil Oran." Konsul (hon) Bernard Cazals.
Rumeenia. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister O Strandmann (elab: Warszawa, Al Ujazdovska 19, 4). 22
Rootsi. Saatkond: Stockholm, Grefgatan 9. Telegr. aadress: „Saatkond Stockholm". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister dr. Fr. A kel. Sekretär-asekonsul O. Grant. Konsulaat: Stockholm, Fredsgatan 10. Peakon sul (hon.) J. F a gra e u s. Asekonsul (hon.) Bror Holmgren. Konsulaat: Göteborg, Norra Hamngatan 6. Konsul (hon.) A. Sandstrõm. Konsulaat: Hälsingborg. Asekonsul (hon.) C. G. Carlstrõm. Konsulaat: Norrköping. Asekonsul (hon.) P. A. Holmberg. Konsulaat: Sundsvall. Asekonsul (hon.) C. R S t j e r n s t r õ m. Konsulaat: Lulea. Asekonsul. Konsulaat: Malmö, Jörgen Kocksgatan 2. Ase konsul (hon.) S. A. Anderson.
Saksamaa. Saatkond: Berlin, W. 10, Hildebrandstrasse 5. Telegr. aadress: „Saatkond Berlin". Erakorraline saa dik ja täisõiguslik minister Karl Menning Sekre tär peakonsul H. Markus. Konsulaat: Berlin W. 9, Schellingstrasse 9. Konsul (hon.) Dr. Georg Quandt. Konsulaat: Stettin, Bollwerk 2, I Treppe. Konsul (hon.) Otto Daentzer. Konsulaat: Rostock, Strandstrasse 86. Kon sul (hon) Friedrich Mentz. Konsulaat: Lübeck, Speditionshaus Ernst Boie Konsul, (hon.) Ernst Boie, Kanalstr. 24. Konsul at: Hamburg, Schopenstehl 15. Kon sul (hon.) dr. Jacob Ritter. Konsulaat: Mühlheim a. d. R. Friedrichstr. 26. Konsul (hon) Fritz Rehmann. Konsulaat: Königsbergin Pr., Friedrichsburgerstrasse 5. Konsul (hon.) Max Arli. 23
Konsulaat: Leipzig, Gottschedstr. 23. Konsul (hon.) dr. Carl Haschke. Konsulaat: Bremen, Wachstrasse 41/42, L. v. Kampff & Co. Konsul (hon.) Georg Stiszer. Konsulaat: Breslau, Herrenstrasse 25. Konsul (hon.) Berthold Helling. Konsulaat; Frankfurt a / M. Konsul (hon) Eduard Schwarzschi 1 d - Ochs. Konsulaat: Köln, Heumarkt. 43. Konsul (hon) Paul Herzberg. Konsulaat: Kiel-Holtenau, Schleuse. Tel. 242 Konsul (hon) Detlof Bauer.
Soome. Saatkond: Helsinki, Itä-Kaivopuisto 20. Telegr aadress: „Saatkond Helsinki". Telef. 7-93. Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister A. Hellat. Sekretär-konsul A. Pallo. Konsulaat: Viipuri, Karjalankatu 11, tel. 921. Asekonsul (hon) Jaakko Leskinen. Konsulaat: H a n g õ. Konsul (hon) Viktor Reinhold Willgr en Konsulaat: Turku, Humalistenkatu 7, tel. 3458. Konsul (hon) Ernst Brandes. Konsulaat: Helsinki, Mikonkatu 11 A. Pea konsul (hon) Paul Huuri. Konsulaat: Tampere, Koulukatu 11, tel, Pyynikki, Konsul (hon.) Sulo Salminen. Konsulaat: Vaasa Koulukatu 17, tel. 12-07. Konsul (hon) Heikki Lehmus. Konsulaat: Loviisa. Konsul (hon.) Ragnar Nordstrom.
Taani.
Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik minis ter dr. Fr. Akel (elab: Stockholm, Grefgatan 9). Konsulaat: K o p e n h a g e n, Raadhusplats 4. Telegr. aadress „Saatkond Kopenhagen." Peakonsul (hon) E. Carlsen. Sekretär-asekonsul (car.) Ph. Kal jot. Asekonsul (hon) Sõren Jensen. 24
Konsulaat: A a r h u s, Tforv. 7. Asekonsul (hon.) Sophus Ulrik Skikkeld. Konsulaat: H e 1 s i n g ö r, Holländske Mölle. Asekonsul (hon.) K.J. Kallenbach. Konsulaat: Aalb org, Badehusvej I, Tel. stät. 21. Asekonsul (hon) K. E. M. Marcussen. Konsulaat: O d e n s e, Pjentedamsgade 21, tel. 172 Telegr. aadress: „Autotnangel“, Asekonsul (hon.) Klint. Konsulaat: Esbjerg, Tovvaerksfabrik A. B., tel. 399. Asekonsul (hon) M. A Broegaard. Konsulaat: Haderslev, „Lille Damagen", Ribe Landevej. Tel. 334. Asekonsul (hon.) Sophus Thomsen. Tshehhoslovakkia.
Saatkond: Erakorra ine saadik ja täisõiguslik Minister O. Strandmann (elab: Warsz awa, Al. Ujazdovska 19,4). Konsulaat: Praha II, Na Porici Nr. 22, Palais Legiobanka. Konsul (hon.) Josef Beck.
Ungari. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik Minister K. Tofer (elab : R o ma, Via Andrea Vesalio, 26). Telegr. aadress: „Saaikond Roma". Konsulaat: Budapest, VI Rozsa utca 111. Konsul (hon.) Gabriel Z s i 1 i n s k y.
Venemaa. Saatkond: Moskva, Malaja Kislovka 5. Telegr. aadress: „Estomissia Moskva". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister: J. Seljamaa. Nõunik O. Õpik. Sekretär-asekonsul P. Ja l a j a. Konsulaat: Leningrad, Ul. Gertsena (end. Morskaja) 59. Telegr. aadress: „Estokonsul Leningrad" Tel. 1-56-33. Peakonsul dr. H. Lohk.
25
Eesti seltsid välismaailmas. Ameerika ühendriigid.
Hiljuti Ameerikat külastanud vanem töökaitsekomissar hra Ed. Riismann teeb meile teatavaks järgmised Eesti seltsid. Ameerika Eesti Selts „Edu“ New-York. Amee rika Eesti Muusika Klubi, New-York. New-Yorgi Eesti Klubi. Ameerika Eesti Jõustiku Klubi, NewYork, Ameerika Eesti progressiivne Selts „Kiir" Ne w-York. Kõigi viie New-Yorgi seltsi aadressiks (kirjavahetu seks) olla New Yorgi Eesti konsulaat: C O Estonian Consulate, 1860, Broadway, New-York City, U. S. A. Konsulaat annab ka seltside igakordsed, tihtilugu muutuvad aadressid. Sama härra E d. Riismann‘i teatel asub San Francisco‘s „San Francisco Eesti Tööliste Selts", mille aadressiks (kirjavahetuseks) on sealse Eesti konsulaadi oma: C/O Estonian Consulate 1805 Pine Street, San Francisco, U S. A. Hra P. Tobi teatel on Los Angeles‘is Lõuna-Kalifornias paarikümne-liikmeline „Lõuna.Kalifornia Eesti Selts". Kah juks puudub meil aadress, aga arvame, et ta on olemas San-Francisco konsulaadil. Hra Ed. Riismann teab veel rääkida Bostoni ja Phila delphia Eesli seltsidest. Need olla kommunistlikud ühingud ja kiratseda. Argentiina.
„Buenos Ayresi Eesti Seltsi" aadress on: Maipu 1280, Buenos Ayres.
Calle
Austraalia.
Austraalial külastanud hra Ed. Riismann teeb meile teatavaks „E e s f i Kodu Linda" aadressi, mis jällegi on meie konsulaadi kaudu: Estonian Socieiy „Eesti Kodu Linda", C/O Estonian Consulate, Pacific House, 249. George Street. Sydney N. S. W Australia. Austria
Viinis asub Eesti üliõpilaste asutatud „Viini Eesti Selts". Aadress (kirjavahetuseks): Wien IV, Wiedner Hauptstrasze nr. 66, Esinisches Konsulat. Belgia.
„E est i lug em i s lau d asub esialgu Antverpeni Soome meremisionis : 67, avenue d’ Italie (67, It a lie l ei). Lugemislaud on avatud iga päev kella 10-12 ja 6—10, pühapäeviti kella 2—10-ni. 26
1
Iga kuu esimesel pühapäeval on eestikeelne jumala teenistus sealsamas (Soome kirikus). Avamisel Brüsselis „Eesti-Belgia kaubanduskoda". Brasiilia.
„Sa o-Paulo Eesti Noorsoo Ühing" asub Sao-Paulos. Aadress kirjavahetuseks: Caixa Postal nr. 35 30. Sao Paulo, Brasil S. A. Danzigi.
„Danzigi Eesti Selts". Aadress kirjavahetuseks Eesti konsulaadi kaudu. Freie Stadt Danzig, Estnisches Konsulat, Stadtgraben S. Hollandi.
.Eesti lugemislaud" avatakse lähemate kuude jooksul Rotterdamis. Teateid saab Rotterdami Eesti konsulaadilt (sekretär hra J. Bauerilt): Rotterdam, Pieter de Hooghwegh 108 (Postbus 362). Inglismaa
Londoni kaubanduskojas on peakonsuli hra Möllersoni hoolel asutatud sektsioon. Kirjad adresseerida meie peakonsulile. Londanis asub Eesti Selts, asukohaga saatkonnas. Läti.
Riias asub vana ja elujõuline ..Riia Eesti Hariduse Selts". Seltsil on oma algkool. Niihästi kooli kui seltsi lähemaks aadressiks on Riia Eesti saatkond: Riga, Latvija, Skolas iela 13,14. Sealtsamast saab ka Marienburi ja teiste Eesti Seltside aadressid. Riia eestlastel on oma kirik ja kogudus. Riia Eesti haridusseltsil on oma maja: Nometnuida 62. Leedu.
„K aunase Eesti Selts" asub Eesti saatkonna majas: Kaunas, Lietuva, Duonelaiciog-ve nr. 31-a. Prantsusmaa.
«Pariisi Eesti Selts". ,Eesti-Pranisuse Ühing". Kirjavahetuseks võiks kasutada saatkonna aadressi: Paris VIII, 6 rue Magellan. Rootsi.
Eesti—Rootsi ühing. Kirjavahetus sünnib saatkonna kaudu: Stockholm, Grefgaien 9. Saksamaa.
„Berliini Eesti Seltsile" (esimees hra Kippasto) on kõige tulusam kirjutada Eesti saatkonna aadressil: Berlin, W. 10, Hildebrandtsrasse 5. Estnische Gesandtschaft. 27
Soome.
Tähtsaim Eesii setis Helsingis on „Helsingi Eesti Hari dusselts". Peale selle seltsi on siin terve rida teisi Eesti, Eesti—Soome ja Eesti vasiu huvi tundvaid Soomegi ühinguid. Nende nimestiku toomisest peame meie esialgu loobuma, kuil arvame, et see nimestik on olemas Helsingi Eesti saatkonnal: Helsinki, Suomi, Jtä: Kaivopuisto 20. Ungari. „Budapesti Eesii Selts* on Eesti üliõpilaste asutatud. Aadress kirjavahetuseks Eesii konsulaadi kaudu: Budapest, VI
Rozsa utca 111. Venemaa. Loobume esialgu käesolevate väheste aadmete avaldamisest. Siiski kavatseme järgmises aastakäigus anda täieliku nimes tiku Venemaa Eesti seltsidest.
Soome meremisjon. Asutised välismail. Austraalias : Melbourne. Pastor O. Kaksonen. Diakon A. Vältfilä. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, 114 Montague Street, South Melbourne, Australia. Telegr. aadress: Finmissi Melbourne. Sydney. Käib pastor O. Kaksonen Melbourne ist. Lugemis saal asub 17 Harmer Street, East Sydney, Australia. Belgias: Antverpen. Pastor Daniel Orädd Diakon Väinö Kyyfsönen. Kirik ja iugemislaud. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Italielei 67, Antwerp, Belgium. Telegraaf, aadress: Finseamis Anvers.
Hollandis : Rotterdam. Jutlustaja Fr. Kankkonen. Kirik ja lugemissaal Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Tervenakker 11 a Rotterdam, Holland. Inglismaal : London. Pastor Lennart Hetenius. Diakon J. Uuro. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Branch
28
Road. Siepney, London E. 14, England. Telegr. aadress: Finmissi London. Cardiff. Juhataja John Ingren. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Hannah Street, Cardiff, England. Telegr. aadress: Finmissio Cardiff. Liverpool. Külastab pastor Sederqvist Hull‘ist Hull. Pastor Theodor Sede.qvist. Diakon M. Sundvall. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, 1 High Street, Hull, England. Telegr. aadress: Finnish Mission Hull. Shields.
Külastab pastor Sederqvist Hull‘ist.
Kanada: Montreal Pastor Fr. Pennanen. Kirik ja lugemissaal. Posti aadress: Finnish Seamens Mission, 372—374 Lagauchefiere Street, West, Montreal, Que, Canada.
Pariis
Prantsusmaa : Külastab Pastor Lennart Helenius Londonist.
Saksamaa : Hamburi. Pastor Johannes Kunila. Diakon Mariti Jokipi. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnishe Seemannsmission, 26 Diimar Koelstrasse, Hamburg 9, Deutschland. Telegr. aadress: Merimies, Hamburg. Berliin. Külastab pastor J. Kunila Hamburist. Antakse teada Soome saatkonna kaudu. Kiel. Eisenbahndamm 10. Külastab Pastor J. Kunila Hamburist. Lüübeki. Külastab pastor J. Kunila Hamburist.
Taani: Kopenhaageni. Pastor Aarne Forsman. Postiaadress: Finska Siõmansmissionen, Bredgade 25, Köbenhavn, Danmark. Telegr. aadress: Finmissi Köbenhavn. Ühendriigid : San Francisco, California, 11 S. A. (Suomi Synoden). Pastor Jacob Mänttä. Kirik ja lugemissaal Aadress : Finnish Seamens Mission, 9 Mission Street, San Francisco, Cal., U. S. A. Brooklyn U. S. A Finnish Immigrants and Seamens SerVice, 529 Clinton Street, Brooklyn N. Y. Telegr. aadress: Maekinen, New York.
Asutised Soomes Helsingi Meremisjonär Fr. E. Uuro. Lugemissaali juhataja Droua E Eriksson. Kirik ja lugemissaal Albertin katu 2. Telegr@adress: Seamission Helsinki. 29
Turu. Meremisjonär Hugo Rosenlen. Lugemissaali juhataja proua M. Samulin. Lugemissaal ja meremeeste kodu Stadeni vil las Aitkantenis Pori. Meremisjonär H. v. Fieandt. Viiburi. Meremisjonär Ilmari Heinonen. Meremeeste kodu juhataja proua Aino Heinonen. Lugemislaud ja meremeeste kodu Fresegatan 5 Uuras— Trangsund. Pastor J. Tammisto. Postiaadr: Sjömansmissionens läsesal, Uuras. Hangö. Meremisjonär William Höglund. Lugemissaal Högbergsgatan 15. Vaasa, Vasklot. Meremisjonär V. Koskenranta. Kirik ja luge missaal oma majas Vasklot‘is. Postiaadress: Sjömansmissionens läsesal, Sailors Rest, Vasa, Vasklot. Kotka. Lugemissaal Berggatan 6. Räfsö. Lugemissaal ja mer meeste kodu oma majas Räfso‘s. Jakobstad, Alholm. Lugemissaal Alheda villas. Meremisjonär u. Lindell.
Üldised aadressid. Sekretär ja misjonidirektor: Pastor A. J. Carlstedt, Helsingi, tel. 36.114. S e k r e f ä r i d-a d j u n k t i d : Pastor K. Kurkiala, Helsingi, tel. 37.766. Pastor Toivo Vinter, Helsingi, tel. 37.766. (Eraaadress: Georgsgaten 23 B). Reisijutlustaja: Isak Lejonmark, aadr : Kimito; Albin Lassel, aadr: Hangö.
30
Väliseestlasele tähtsad seltsid. Välis-Eesti küsimuste vastu tunnevad Eestis teoreetilist Ja tege likku huvi järgmised ühingud: Õpetatud Eesti Selts, asut. a. 1838, Tartus, Ülikool. Eesti Kirjanduse Selts, Tartus, Lai tänav. Akadeemiline Hõ imuk 1 ub i, Tartus, Ülikool. Akadeemiline Emakeele Selts, Tartus, Ülikool. Akadeemiline Ajaloo Selts, Tartus, Ülikool. Asutis „F e n n o-U g r i a', Tartus, Eesti Karskusliit. Eesti Karskusliit, Tartus, Jakobi tänav. Eesti Eugeenika Selts, Tartus, Jakobi tänav. Eesti-SoomeUngari Klubi, Tallinnas, Seltskondlik Maja. Väli s-E e s t i Ühin g, Tallinnas, „Estonia" teater. Üleriikline Eesti Noorsoo Ühendus, Ü. E. N. Ü. Tallinnas. Välis-eestlasekalender käsiraamatu toime-
1 a j a, Nõmmel, Põllu iän. 15 Meremeeste Kodu, Tallinnas, U Sadama 11-a. Eesti L a e v a j u h a t a j a t e Selts, Tallinnas, U. Sadama t. 11-a. Ülemaaline Eesti Meremeeste Liit, Tallinnas. U. Sadama 12. Eesti Rahva Muuseum, Tartus, Raadimõis. Eesti Lauljate Liit, Tallinnas. Eesti Üliõpilaskond, Tartus.
Baltische Post 1X Pärnumaa 3X + Pärnumaa Elu (album) Pärnumaa Nädal 2X Pärnumaa Teataja 2X Pärnu Päevaleht 6X Pärnu Postimees 6X Pärnu Uudised 2X Vaba Maa — Pärnu 6X väljaanne.
0.9 2.70 5.40 10.80 P. Haeussler Saksa A. Jürvetson Töõerak. 1.00 3.00 6.00 10.00
H. Kuusner J. Tomson Ed. Nukk H. Kuusner J. Loosalu A. Jürvetson
-— 5 Maa J. Loosalu Päevaleht 7X G. E. Luiga +Kratt Raadioleht 1X Ast. Külm Rahvaleht 3X Nik. Küng A. Rei ja Rahva Sõna 6X E Joonas. Revaler Bote 6X A. de Vries +Deutsch-Beilage, D. Leben in Wort & Bild, Aus deutsch Geistesarbeit ja - Herdflammen allinna Uudised 2X J. Loosalu Teataja 2X K. Waldson Judisleht 2X Ernst Joll Ühistegel. Uudised IX J. Mõttus Vaba Maa 6X A. Anderkopp ja E. Laaman T Esmaspäev Vesti Dnja 7X E. Müller + Segodnja.
Eestikeelsed ajalehed välismail. Venemaa. Leningradis ilmub 1917. aastast saadik (praegu 2 korda nä dalas, teisipäeviti ja reedeti) ajaleht „Ed a si", mille toimetajaks on praegu L. Looring. „Edasi" on Eesti kommunistide häälekandja Tellimishind Venemaal on kuus 1 rbl. (50 Ameerika senti), kolm kuud 3 rbl., kuus kuud 6 rbl. ja aasta 12 rubla. Tellimishind Eestis (ja k8 mujal välismaailmas): rbl. 1.50, 4.50, 9.00 ja 12.00, s. 0 dollarites: 0,75; 2,25; 4,50 ja 6.00. „Edasil" an kaks lisa: „P õl 1 u m e e s" ja „L e e g i d". Peale selle ilmuvad Leningradis: 4 „Säde“ (lähemad andmed puuduvad) ja „Uus Kultuur (lähemad andmed puuduvad). Novosibirsk‘is ifmuda „Siberi Teataja", mille kohta jälleg puuduvad lähemad andmed.
Ameerika Ühisriigid. New-Yorgis ilmub erapooletu „New-Yorgi Eestlane üks kord nädalas (laupäiviti), seda 1928. a. saadik. Toimetaja of Anton Heilmann. Tellimishind aastas: Ameerikas 6.50 dollarit Eestis 4 dollarit. Aadress: Estonian Publishing Co., Incor p o r a t e d. N e w-Y orgis ilmub ka Eesli kommunistide häälekandja „U u 5 Ilm" mille tellimishind Eestis on 0,30; 0,90; 1.80; 3,50 (kõik dolla rites); Ameerikas 0,35; 1,00; 2,00; 4,00 doilarit. Ka see leht ilmu üks kord nädalas, teisipäiviti.
Eestikeelsed ajakirjad välismail. Läti. Riias ilmub üks kord kuus ajakiri „Läfi Eestlane", mille toimetajaks on V. H o r n. Tellimishinnad Eesti jaoks on järgmised 3 kuud 0,90; 6 kuud 1,75; 12 kuud 3,50 latti.
Venemaa. Leningradis ilmub H. Põõgelmann‘i toimetusel üks kor’ kuus ajakiri «Klassivõitlus" (asut. 1919. a.). Tellimishinna Eesti jaoks: poolaastas 1,20 ja aastas 2,40 rbl. 4 korda aastas ilmub sealsamas: „Proletaarne revolu sioon Eestis" (Eestisse tellides poolaastas 1,25 ja aastas 2,50 rb 4 korda aastas ilmub veel „NaistööIine ja Ta 1 unai st era vas" (40 kop. aastas) ja kuus korda aastas ajakiri „O r a s" (1926. 8 sa adik), mille tellimishind Eesti jaoks on aastas 3 rbl.
34
Ajakirjad Eestis. I1mub
Nimi
Peatoimetaja
A. Lange ja M. Reinik Jaan Mets 1Xk Agronoomia K. Treiberg 4Xa Ajalooline Ajakiri 2Xk Aus deufscher Geisfesarbeit R. v. Engelhardt 1Xk Auto J Täks O. Greiffenhagen 5Xa Beifräge zur Kunde Estl. A. Holm 1Xk Drogistide Teataja Peeter Panksep 4Xa Edu R. Reimann 10„a Edule S. Talvik ja A. 1Xk Eesti Arst Valdes A. Saareste 8Xa Eesti Keel H. B. Rahamägi 1Xn Eesti Kirik J. W. Veski 1Xk Eesti Kirjandus Juh. Aavik 1Xk E. Laulj. L. Muusikaleht 6Xa Eesti Loomaarst. Ringvaade A. Ojasalu O. Daniel 1Xk Eesti Mets Helmi Mäelo 1Xk Eesti Naine 10 a Eesti Noorte Punane Rist Joh. Nyman 1Xn Eesti Politseileht E. Maddison Joh, Tederson 8Xa Eesti Skout H. Tammer 1Xn Eesti Spordileht A. Tooms 1Xk Eesti Statistika H. Tuttar 1Xk Elukevad K. L. Marley 10 a Evangeeliumi Kristlane Joh. Mülber 1Xk Filmileht Emil Musso 2Xk Herdflammen Informoj de EsperantoH. Sakaria 1Xk Asocio de Estonio 2Xk Kaitse Kodu V. Neggo A. Käbin 1Xk Karjamajandus E. Martinson 10 a Kasvatus 2Xk Kaub.-Tööstuskoja Teataja H. Anto Hans Männik Kirjanduslikke Uudiseid 2Xk Kodu A. Kreisberg 2Xk Kodukolle Herm. Jänes Rudolf Zero 1Xk Kodulind Karl Laane Kraavitaja 1Xk Kristlik Kaitsja Hans Sõle 1Xn Kustbon Nik. Blees 1Xk Külvaja Ed. Kubjas Aug. Gustavson 1Xk Laevandus ja Kalandus TXk Aed
iXk La Societe Estonienne H. Haljaspõld 1929 1.80 3.00 5.00 IXk Laste rõõm J. Oengo (Oro) 1922 0 45 0.90 1.00 IXk Länken Nils Angelin 1928 1.05 2.10 4.20 — 1.50 10„a Linnad ja Alevid V. Smetanin 1927 — 10„a Looming Jaan Kärner 1924 — 6.50 13.00 20„a Maaomavalitsus H. Avikson 1923 — 2 50 5.00 10„a Noorte Elu Vold. Rakles 1921 1.00 2 00 4.00 IXk Noorusmaa M. Laarman 1925 — 1.25 2.50 IXk Odamees Carl Sarap 1919 — 2.00 4.00 R. Rägo 8Xa Õigus 1920 2.25 415 7.50 J. Grüni erg ja 1927 IXk Piimandus — 3.00 6.00 H. Saar — 2.50 2Xk Põllumees J. Hünerson 1919 — 6Xa Prisõv 1928 E. Pertelson maksuta IXk Profesfantline Ilm Th. Tallmeister 1923 — 1.50 3.00 A. Audova, E. 6Xa Rahvaülikool 1927 — 1 60 3.00 Kilkson ja J. Sütt — Riigi Teataja J. Reinhold 1918 — 10.00 20.00 2Xk Romaan Peeter Grünfeldi 1922 2.50 5.00 10.00 1926 — 1.20 2.00 6Xa Rünnak Reinh. Saving IXk Saare Skout G. Aleksandrov 1927 — 0.60 1 20 lXn Sädemed 1925 1.05 2 10 4.20 R. Tiitus 1-2 k. Side 1924 — 1.50 3.00 AI. Lepp lXn Sõdur 1919 3.00 6.00 12.00 E. Ahman — 23.00 6Xa Taie 1928 — M. Laarman — 1.20 IXk Talu 1910 — J. Hünerson IXk Taluperenaine Liis Martinson 1927 1.25 2.25 4.25 2Xk Tarvitaja Teejuhi Eugenie Punga 1928 maksuta 2Xk Teekäija F. Mathisen 1904 0.90 1.75 3.50 IXk Tee ja Tehnika E. Timma 1925 — 4.00 6.00 IXk Tervis 1909 0.75 1.35 2.50 R. Tamm IXk Töö-Õppus 1926 1.20 2.00 4.00 Joh. Karell IXk Töö ja Tervis 1925 0.45 0.80 1 50 L johanson 2Xk Tööliste Hääl 1928 0.60 1.20 2.40 E. joonas 6Xa Tõusmed E. Roos 1926 — 1 30 2.50 IXk Tuletõrje Teated A. Pirker 192 5 0.45 0.90 1.80 — 1.25 6Xa Tuletõrjuja E. Lukaszewicz 1927 — IXk Urituli Ago Jõger 1927 1.50 3.00 6.0° IXk Uus Talu A. Loosalu 1925 — 1.20 2.00 iXk Ühistegevusleht A. Kask 1910 0.85 1 55 3.00 14ka Üliõpilasleht V. Adams 1914 — 3 00 6.00 lXn Väikesed Tähed F. Maihiesen 1920 0.40 0,75 1.50 IXk Väikeste Sõber Helmi Mäelo 1926 0.35 0.70 1.30 IXk Vesinik Selskavo Hosjaistva R. Penno 1927 — | 0.80 1.50 36
Kursisedel (Eesti kroonides) 100 dollarit.......................................................— 372,90 — 373,75 1 naelsterling........................................... = 18,10— 18,15 100 Saksa marka............................................. = 88,95 — 89,40 100 Soome marka.......................................... = 9,38 — 9,42 100 Rootsi krooni......................................... = 99,80 — 100.40 100 Taani krnoni......................................... = 99,50 — 100,10 100 Norra krooni.......................................... = 99,40 — 100.10 100 Prantsuse franki .................................. = 14,60 — 14,85 100 Hollandi kuldnat...................................... = 149,70 — 150,30 100 Läti latti................................................. = 71,90 — 72,30 100 Helveetsia franki... .................................= 71,80 — 72,35 100 Belgia belgat......................................... = 51,85 — 52,35 100 Itaalia liiri ..............................................= 19,50 — 19,90 100 Tshehhi krooni...................................... = 11,05 — 11,25 100 Austria shillingut...................................... == 52,60 — 53,20 100 Ungari pengöt.......................................... = 64,95 — 65,60 100 Poola slotti.............................................. = 41,50 — 42,70 100 Leedu litti ..............................................= 36,75 — 37,35 100 Vene rubla.............................................. = 191,00 — 192,50 100 Danzigi kuldnat...................................... — 72,40 — 73,00
—she__ e
trükikoda Tallinnas, Lai t. 38, tel. 18-66.
Valmistab igasugu trü kitöid - korralikult, kiirelt ja mõõdukate hindadega.
37
Sinimustoalge. 9. Prünfeldt.
Sesti lipp, sa päiksekiiril
kolme koduvärviga lehoi uhkelt pilvepiiril üle kalli kodumaa! Kaua pidid ennast peitma, paikselt ennast varjales, pidid ennast põrmu heitma Dõõra vägivalla ees.
Nüüd on lõpnud võõras poli, pabaks saanud meie maa, kõik, mis enne võõras oli, unelmina kadund ta.
Sinine ja must ja valge — kodupäroid kaunimad, teeoad rõõmsaks meie palge, kaunistades kodumaad. Andoad jõudu meile püüda, tubliduses töötada, alust südamlikult hüüda: Gla, Sesti, ela sa!
Sesti lipp, sa päiksekiiril lehoid jälle oabana. Sehoi uhkelt piloepiiril kolme kodupäroiga! 9.
38
VIIL 28,
Välis-Eesti ja hõimuküsimus. H. Haljaspõld.
Välis-Eesti küsimusel on kaunis pikk ajalugu. Võik sime alata Laksi Tõnise kurva eluga. Sealt edasi lä heb see küsimus ala laiemaks ja sügavamaks. Olude tõttu jäi aga see küsimus kogu oma ulatuses (vähe malt algul) tähele panemata, ja seega on praegu vist väga raske ülevaadet anda Eesti väljarändamise aja loo algpäivilt. Eesti kultuurilise tõusuga läinud sajangu teise poole lõpul tekkis osalt meie ajalehtede õhutusel, osalt era viisil teatud väike side väliseestlaste ja kodumaa vahel sellega, et hakati üksikuid sündmusi protokolleerima jooksvas ajakirjanduses. Tolleaegsest ajakirjandusest võiksime leida selle küünla, mis meile selles küsimu ses ehk nüüdki jaksaks teed valgustada. Sajangu lävi tähendas uut põõret paremusele. Senine juhuslik in formatsioon annab ruumi enam-vähem ühtlasele vaat lemisviisile. Seda tänu vabatahtlikult tõõle rakendu nud tegelastele. On vist põhjust meele tuletada Samuel Sommeri eluaegist apostlitõõd sel ohaklikul väljal. Aga mujaltki ja väga autoriteetlikelt sul gedelt tuleb selgust Välis-Eesti olukorrisse. Siin on ennastsalgavat tööd teinud tänapäeva Eesti suurim diplomaat dr. O Kallas, toimetajad A. Jürgensiein ja G. E. Luiga, kirikuõpetajad M. J. Eisen, A. Kapp, A. Mohrfeldt ja A. Nigol, koolidirektor N. Kann jne, et ainult tähtsamaid nimetada. Ameerika eest laste elust samal ajal saame ülevaate, kui lehitseme tol ajal alles mõõduka „Uue Ilma" vanu aastaraama tuid. Tol ajal oli see töö nii siis kaunis täielik, sest tookordsed kaks väljarändamise sihtmaad (Vene ja Ameerika) olid võrdlemisi hästi valgustatud. Olemas oleva lüngi pidi siis täitma praegune Tallinna praost A. Kapp oma meremisjoniga, mis kavatsuse järgi pidi ulatama kõigisse Eesti meremeestele tähtsatesse välissadamatesse. Siingi näis tubli kese loodud olevat. 39
Maailmasõda, mis paiskas suure hulga eestlasi mitmekesistesse Vene garnisonidesse, tõi meile üldiselt Venemaa lähemale, kui ta seda kunagi varem oli ol nud, kuid samal ajal hävitas ta pea täielikult kodumaa sidemed oma asunikkude ärksamate poegadega, kes sõja põhjusel pidid maha jätma oma uue isakodu ja endised huvid-harjumused. Iseseisvussõda lõi müüri Eesti ja ta venepoolsete asunikkude vahele. Tekkis ka müür Venes eneses n. n. „valgete" ja „punaste" eestlaste vahel. Ning tänu „võidukale kommunismile" on mõlemad müürid veel praegu ülepääsmatumad.Iseseisvuse esimesed aastad oma majanduslikkude ras kustega tõid kaasa uue väljarändamise laine, mis aga pärasisõjastes oludes polnud enam nii ühtlane kui vanasti. Uued väljarändajad valgusid laiali üle tervemaailma. Enam kui kunagi varem nõuab sil mapilk Eesti riigilt ja rahvalt nende „tuulest kantud lehtede" korraldamist ja sidumist. Side tuleb luua, side, mille üle pole nalja heita. Meie ei või arvutada ajalehenumbreid, mida välis eestlased saavad, ja mõnitada, et neid nii vähe on, kes ajalehte tellivad, nagu seda võis teha keegi täna vusuvine noor ajakirjanik. Sest sideme all ei tohi meie niipalju mõista iga üksiku väljarändaja eraalga tust ja huvi vana kodumaa vastu, kui nimelt seda tõelikku sident, mis lähtudes ühisest võimsast kesk mest (meie küsimuses on suurimaks keskmeks Eesti riik!) saadab oma lained laiali üle terve maailma, ning omab — seda arusaadavalt, ka oma vasiuvõtteaparaadi Välis-Eesti hädadele. Mida annab meile sel alal iseseisev Eesti? Peame vastama: mitte just võrdset ennesõjaste Välis-Eesti teadete ja tulemustega.. Kuigi meie kõigil teistel ala del oleme edenenud, pole see üks ala teistega sammu pidanud, vastuoksa, siin on tõõ isegi tagurpidi läinud. Põhjusi selleks on palju, millest tähtsamad kolm: 1) väline, mis meilt rõõvinud ühenduse enama kui poole väliseestlastega; 2) usk riigiametnikkude jõusse, mis avaldub riigiametnikkudes kõige selle 40
alahindamises, mis «eraisikute" poolt tehtud, ja rah vas kõige peale käegaviskamises, mida aga kuidagi saab kanda kinnimakstud ametniku turjale, ja 3) meie süsteemitu talitamine. Esimesed kaks põhjust on käe gakatsutavad ja ei vaja mingisugust kommentaari, küll aga eeldab seda kolmas. Enne aga kui meie seda teeme, vaatame, kui das on meil seni käsitatud väliseestlaste küsimust. Milline on praegune olukord ? Valitsus seisab meil sellest küsimusest täitsa eemal. Oli vist kunagi siseministeeriumil kavatsus mingit väl jarändajate- bürood ellu kutsuda, aga see büroo ei täidaks ju nagu nii Välis-Eesli organiseerija ülesandeid, vaid asuks ainult uute väljarändajate sõelumisele, mis on ikkagi vaid väga kitsapiirdelise tähtsusega ala. Välisministeerium seda küsimust asja delikaatsuse pä rast ka ei edenda, ehk kui siiski, ainult konsulaarteenisiuse ulatuses. Eesti Kirjanduse Selts alustas seepärast ennesõjasel hästi ära proovitud alusel. Eraviisil ja väljaspool poliitikat, et sellega juba algusest saadik kaasa tõmmata just Venemaa eestlasi. Samade juht mõtetega iäks asi edasi Fenno-Ugria asutise kätte ainult selle vahega, et seal pahempoolsemad mehed eesotsas seisavad. Parempoolsed mehed jälle on loo nud iseseisva „Välis-Eesti ühingu", mille tööst veelgi vähem teada. Milline on selle kahe organisatsiooni tegevus sel alal? Mitte suur! Jah, kahel korral on Ameerika eestlased Eestit külastanud, aga kas on seda eite valmistanud need kaks ühingut ? Korraldati „V älis-Eesti päev". Aga kas poleks saanud seda „päeva" sisukamaks teha sellega, et oleks kutsutud osa võima peale 5. Sommeri teisedki vanad VälisEesti liikumise veieraanid, nagu prof. M. J. Eisen, A. Jürgenstein, dr. O Kallas, dir. N. Kann, Praost A. Kapp, G. E. Luiga ja A. Mohrfeldt? Kas ei saaks neid pärast konverentsigi liikumisele taSasi võita, et sellega suuremat asjatundmist tähtsasse tegevusalasse rakendada? Ja väline elumärk? Ei ole näha. 41
Kõige viljakam Välis-Eesti mõtte õhutaja kodu maal ja ka välismaailmas pole aga olnud ei seltsielu ega ka meie ametlik välisteenistus, vaid vaba ajakirjandus. Öeldagu mis tahes, aga iänavusegi, kuigi pooliku väliseestlaste päeva on ellu kutsunud meie ajakirjanduses juba pikemat aega sel alal silmapaist nud nimed, kes nii täitsa ärateenitult tohivad astuda eelpool maintud vanade tegelaste kõrvale. Need olek sid peamiselt Ed. Riismann ja Andres Pranspill. Seda ei tohi unustada. Nii näeme siis järgmist: Töötab sel alal jooksev ajakirjandus oma kõrvaltööga kõigest ja saavutab tagajärgi, senised seltsid pole oma olemasolu veel millegagi õigustanud. Kirikki suurima seltskondliku or ganisatsioonina seisab tänapäeva Eestis sel alal täitsa kõrval. Riik paremal juhul korraldab, halvemal ei tee sedagi, igatahes pole juhtimisest juttugi. Nii on see küsimus õige süsteemitu, teiseks ta on ilma riikliku kaitseta, abita- Mõlemast pahest aitaks meid üle asja ametlik lahendamine niisugusel kujul, et ka eraalgatuse käed tarvilikult vabaks jäävad. Haridusministeerium oleks igatahes ainuõigus tatud sellise vaid kultuurilisi sihte taotleva keskme ellukutsujaks. Süsteem (mis näiteks Belgias tuntud igasuguste Conseil S u perieu r’id e näol.) on te malegi hästi tuntud. Pretsedentsiks on siin peale koo livõrgu väljatöötamise komisjoni ka rahvamajade võr gu komisjoni häid tulemusi tõotav tegevus. Komisjoni soovitab muu seas ka tolle juhusliku valitsuse ja orga nisatsioonide vahelise komisjoni väike, kuid tähelepan dav töö, mis sündis Tallinnas mõni aasta tagasi Antverpeni Eesti lugemislaua huvides. Seega tuleks hari dusministeeriumis luua eriti eelpool nimetatud härra dest ja vastavate ühingute esitajatest koosnev komis jon, kes juba omapoolt määraks sihid ja süsteemi ning jaotaks ära eelseisva töö (kus seisaks esikohal Välis-Eesti elu-olu kirjeldava koguteose väljaandmine, mis jääks n. ü. aluseks ehitusele, mida alles hakatakse püstitama.) Siis võiksid kõne alla 42
tulla avaramad kavatsused, mida krooniks terve laiaulatuslik süsteem Eesti raamatukogusid ja seltskondlikke delegaate (neid usaldusmehi tunneb näiteks juba praegu Eesti Kirjanduse Selts ja „Bergmanni Abiraha" 1) kogu maailmas, kes oma kitsamal alal töötaksid ene sestki mõistetavalt lähedalt käsikäes meie diplomaat liku ja konsulaarpersonaaliga, eriti kui nemadki olek sid varustatud valitsuse usaldusega. Niipalju Välis-Eesti organiseerimistööst Eesti enese võimiste piirides. — — - — — — — — Ühest küljest meeldib mulle aga väga, et VälisEesti liikumisega oma nime on sidunud asutis FennoUgria. See on hea oomen, sest ta juhatab meile kätte tee, mille kaudu kõige hõlpsam on organiseerida Välis-Eestit, ilma et kulud otsekohe liig suurteks kas vaksid. Sellega peaksid sel alal edasitöötajad tõsiselt arvestama. juba pikemat aega, aastakümneid, on näiteks Soome meremisjon olnud Eestigi meremeestele koduks võõrsil, seda tasuta. Praegugi hoiab Eesti karja ligi paariskümnes välissadamas Soome hingekarjane, ilma et Eesti selle eest midagi maksaks. Aniverpenis, kus Eesti lugemislaud asub eritoas — maksti küll lühi kest aega pisut, aga see on tilk vett selle kuludemere kõrval, mida eestlaste vastuvõtmine Soome meremisionile üldse maksma on läinud ja praegugi veel edasi maksab, igalpool, kus Soome meremisjon oma te gevust on alustanud. KuidSoome meremisjoniga ei seo Eestit vaid need abipaluvad suhted. Ta on meile ka eeskujuks olnud. Nagu ma peadirektor dr. Toivo Valtari’ kõnelusest kunagi Aniverpenis aru sain, seisis Soome meremisjon vaderina ka praost A. Ka pp‘i sümpaatliku algatuse juures. Ja ma ei näe tõesti mitte takistusi selleks, et sobiks kokkulepe Eesti ja Soome kultuurtegelaste vahel, kus Soome juba olemasolevad hooned avaneksid veelgi laiemal määral Eesti inimes tele. Osa Soome silla ehitustööst sünniks nii isegi kaugel välismaailmas. Muidugi peaks meil sel puhul ka midagi olema (kuigi ehk meie rahvaarvu kohaselt 43
vähemal määral), mida võiksime jagada (näiteks ava tavat Aniverpeni meremeestekodu) soomlastega ja meist vähema Liivi hõimuga. Aga veel mitmekordselt suuremat abi võiksid sel les mõttes aeda ungarlased, kelle seltside võrk välismaailmas on vähemalt kümme korda tihedam Soome omast. Ma ei kõnele vaid Jugoslaaviast, kui Ungari piiritagusest, kus ma hiljuti tutvunesin Ungari intensiivse kultuureluga, kus ilmub Ungari lehti ja kus loomulikult ka Ungari seltsielu hästi on arenenud. Nägin seda elu Antverpeniski, kus tõõtab 4—5 ühin gut oma raamatukogudega, ja kus eraviisil mõtteid vahetades näidi väga lahkelt pooldavat eestlaste osa võttu seltsitegevusesi, seda isegi soovitati. Kuna ma siis eestlaste organiseerimise nurka heitsin, siis jätsin ma tookord ka selle võimaluse kasutamata. Aga sel alal võiks edasi tõotada, ja mitte ainult Ant erpenis, vaid ka mujal, Siis võiks valmida ettepanek lähemale Soome—Ugri kultuurkongressile,ettepanek, mis võiks vastuvõttu leida, kuna ta viib üksteisele lähe male välismaailmas viibivad ja võõraste raasside kes kel elavad hõimud, toob ligi vaimustust ja mõjub ter vendavalt niihästi saajale kui andjale. Meil on Ungari õpetlasi soojadeks sõpradeks ja meie ülikoolis töötab neid mitu. Kindlasti leiaksid nemad siin, selle mõtte omaks võtnud, võimaluse Eesti asja edendamiseks, kas või ainult omapoolse soovitusega. Teatud arv vastuseid Ungari seltsidelt ja kokku lepe Soome meremisjoni keskseltsiga võimaldaksid Eesti raamatukogude võrgu väljatöötamise, mis võiks rahuldada vähemalt nii mõnegi aasta jooksul tekki vaid kultuurnõudeid ja ühenduses välismaailma Eesti seltsidega meid viia teadvusele Valis-Eesti suhtes. See on asja tuum. Kui selles sihis areneb FennoUgria kaastöö Välis-Eesti liikumise alal, siis on ta kahtlemata tervitatav. Ja siis ei tohi ametlikki Eesti teda jätta tähele panemata ja tänamata, mida kahjuks muidu nii mõnigi kord võib juhtuda.
Nõmmel, 18. oktoobril 1928 a. 44
Eesli pealinna ajaloo kokkuvõte (Esimesest Tallinna Kaubandus-Aastaraamatust.) Eelajalooline ae g: asumine ja kaubandus praeguse Tallinna kohal Rafala (Rabala) maal jne. on sündinud ajul, mida kindlaks määrata võimatu. Lindanise maalinna rajamine umb kaudu esimese aastatuhande lõpul. Tallinna asutamine; Taani kuninga Valdemar II sõja käik Revelemaale, Lindanise äravõitmine, lahing nüüdse linna kohal.............................................................15 juunil 1219 T o o m p e a 1 e T a a n i k i n d 1 u s e r a j a m i n e .sügisel 1219 Tallinna piiramised eestlaste poolt........................... 1221 ja 1223 Tallinn mõõgavendade ordu all ........................................... 1227 Kindluse jalale. Toompea ida- ja lõunaküljele, tekib kodanline linn : 1228 Toompeale ehitatakse tugev kants, mis osalt praegugi alles 1227—1238 Tallinnas uuesti Taani valitsus •.................................................. 1238 Tallinn saab Lüübeki õiguse ...................................................... 1248 Tallinna linnaseaduse täiendused: keeld majadesse tänava ligidale väljakäigukohti teha; kaks raekohlu (linna nõu kogu) käsku • . . 1257ja 1282 Tallinn astub Hansa-liitu............................................................. 1284 Tallinnas asutatakse «Toomkool" .............................................. 1319 Eestlaste suur jüriõö-mäss ; Tallinna piiramine; lahing Tallinna all Sõjamäel, kus eestlased täiesti löödi............. 14. mail 1343 Taani kuningas Valdemar IV müüb Eestimaa ühes T a 1linnaga Saksa Ordule................................... 29. aug. 1346 Orduaeg Tallinnas.................................................. ..1347—1561 Raekohtu määrus nõuab trahvi ähvardusel majade eest täna vate puhtakshoidmist ja igal laupäeval prügi äravedamist 1360 Raekohtu seadused („Burspraken") keelavad ära edaspidi lin nas ja mere ääres aedades puumaju ehitada; kaks käsku 1360 ja 1384 Tallinna tänavad prügitatakse....................... 1376 Esimene veevärk I allinnas: kaetud kaanal toob vett Ülemiste järvest linna kaevudesse ja vallikraavi.................. pärast 1400 Pirita kloostri asutamine............................................................. 1407 Raekohtu käsk, 10 marga trahvi ähvardusel, kõiki linnas ole vaid puuhooneid ja keelatud elumaju maha lõhkuda ja puukraami lubjaahju vedada................................................... 1423 Oleviste kiriku juures asutatakse esimene linnakool .... 1424 Suured tulekahjud Tallinnas; pea kõik linn tules 1433 Tallinn Hansa-liidu peakaubalaoks 1496 Eesti keel pääseb maksvusele osalise ameikeelena, eestisoost kodanikkude jaoks luuakse eriline vandevormel . . umbes 1500 Usupuhastus Tallinnas 1524 Pildilõhkumine Tallinna kirikutes 13. sept. 1524 Oleviste kirikus jutlustab Luteri õpetaja; Oleviste ja Niguliste kirikus ka Eesti Jutlus! oolid“ olemas.................. sügisel 1524 45
Esimene evangeeliumiusku kool (Niguliste kiriku juures) . . 1526 Linna suur põlemine..................................................................... 1527 Katariina nimelise mungakloostri lõpp ja tulekahju .... 1532 Mõisniku Johann Üxküll'i ärahukkamine Tallinna väravas talumehe tapmise pärast...................................................... 1535 Suurte sõdade algus ; Vene väe Eestimaale tungimine murdub Tallinna ees............................................................................. 1558 Vene väed esimest korda Tallinna all; võidukalt tagasi tõr jutud „Jeruusalemma mäe" lahingus...................13. sept. 1560 Eestimaa ühes Tallinnaga satub Rootsi alla 1561 Taani ja Lüübeki laevastik Tallinnat pommitamas 1569 Vene väe esimene Tallinna võitmise püüe, 30 nädalane „pikk piiramine" (26. aug. kuni 16. märtstni)................... 1570—1571 Piiramise puhul linna uhke „Roosiaed" Rannavärava ees ja Kalamaja alev ühes Eesti kirikuga hävitatud. . . augustil 1570 Venelased Tallinna ees; Pirita peale kippumine....................... 1575 Teine Tallinna piiramine Vene väe poolt (23. jaan, kuni 11 märtsini).................................................................................1577 Võitlus Tallinna all; Pirita kloostri häving..................... 30. I. 1577 Suur katk Tallinnas ja Eestimaal...................................1591—1592 Suur näljahäda ja suremine Eestimaal; Tallinnas ühel aastal 11.000 inimest ühishaudadesse maetud............... 1602—1605 Tallinna Eesti koguduse õpetaja Georg Mülleri jutlused pee tud ja kirjutatud (kõige vanem allesolev eestikeelne käsi kiri); samal ajal on Tallinnas olemas Eesti kool ja tarvi tusel eestikeelne palveraamat ................................... 1600—1607 Tallinna asutatakse esimene trükikoda, mis püsib tänini, asudes küll praegu teistes ruumides ja kandes uut nime („Ühiselu")............................................................................1608 Rootsi piiskop Rudbeckins käib Tallinna kirikuid katsumas Sel puhul on Toomkoolis 29 õpilast (kõik Eesti rahvusest!) 1627 Kuningas Gustav Adolf asutab Tallinna Mihkli kloostris gümnaasiumi, mis püsinud tänini 6. juun. 1631 Esimene suurem eestikeelne kirjatöö (Siahl'i „koduraamat") Tallinnas trükitud................................................................. 1632 Eestikeelse piibli tõlkimise algus Talllinnas.............................. 1642 „Vana katkuaeg". Suur suremine Eestimaal ja Tallinnas . . 1657 Eestikeelne Uus Testament õp. Blumi tõlkel valmis, jääb aga trükkimata........................................................................1660 Toompea Eesti kogudusele ehitatakse Kaarli kirik...............1670 Tulekahju hävitab pea terve Toompea..................................1684 Toompea Pikkjalg korralikult prügitatud....................... 1687—1688 Rootsi kapten Waxelberg valmistab esimese maamõõduliselt täpse Tallinna kaardi......................................................... 1688 Tallinna suuremoeline kindlustamine vallidega Vauban‘i kava järgi, nüüdsed Ranna-, Viru-, Harju- ja Rootsikants ehitatud..................................................................... 1670—1700 Suur näljahäda Eestimaal.............................................. 1696—1697 Põhjasõja algus; Narva lahingust toodud Vene vangid hul46
gana Tallinnas, teiste seas hertsog de la Croy, kelle muumia siin paarsada aastat matmata seisis................... 1700 Vene väed Tallinnat ähvardamas.............................................. 1704 Raekohtu käsk, linna tänavaid laternatega valgustada . . . 1709 Tallinna kolmas piiramine Vene väe poolt 22. augustist peale; kõik Tallinna alevid ühes Eesti Kaarli kirikuga set puhul maha põletatud ; 29. septembril Harku lepingus Tallinna a 1 i s t u m i n e V e n e r i i g i 1 e.......................................... 1710 Samal ajal Eestimaal ja Tallinnas „viimne katk“; Tallinna elanikkude arv alaneb alla 2000........................... 1710—1711 Eestikeelne Uus Testament Tallinnas trükitud........................... 1715 Krahv Zinzendorf jutlustab Tallinnas ja nõutab Vennastekogudusele Eestimaale asumise õiguse 1736 Tema kaashoolel trükitakse siin eestikeelne piibel................... 1739 Äigna- ja Naissaar, seni linna omad, võetakse Vene kroonule 1742 Vene keisrinna Elisabeti Tallinnas suvitusel viibimisel tehakse siin leping Austriaga, mis tekitas „ seitsmeaastase sõja" . . 1746 Vene maavalitsusliku korra maksmapanek Tallinnas .... 1786 Selle kaotamine ja endise raekohtuvalitsuse uuendamine. . 1797 Esimene eestikeelne seaduseraamat välja antud ja Tallinnas trükitud.....................................................................................1802 Tallinna kitsikus Napoleoni sõdade, nimelt mannersulu tule musena; Inglise laevastik Läänemerel (a. 1801 Nelson Tallinnas) 1800—1812 Inglased blokeerivad Paldiski ja Tallinna sadamat..........1809 Paljud sõjaajal Venemaale jäänud prantslased asuvad Tal linna elama................................................................... 1813 Eesti talurahva pärispõlvest vabastamine
23. mail 1816 Vabastamise ametlik väljakuulutamine Toompea lossis ja kiri kutes. (Selle järele algab eestlaste suuremal arvul Tallinna asumine ja Tallinna muutumine Eesti linnaks) . . 8. jaan. 1817 Tallinna-Peterburi vahelise laevaliini avamine 1837 Krimmi sõda; Inglise ja Prantsuse laevastik admiral Napier‘i juhatusel sulgeb Tallinna sadama ja Eestimaa ranniku; kaubanduselu on soigus 1854—1855 Tallinna kindluse kaotamine; hakkab linna hoogus areng . 1857 Eesti uus talurahva seadus, ühtlasi maauuendused: tekivad laialised alevid 1856—1859 Asutatakse vabatahtlik tuletõrje 2. aug. 1862 Mõisate omandamise õigus kõigile lubatud, tekivad Eestigi rahvusest mõisnikud.............................................................. 1865 Eesti selts „Estonia" Tallinnas asutatud...................................... 1865 Viimne veeuputus Tallinnas..........................................................1867 Viimne näljaaeg Eestis ; Tallinn aitab mõjukalt hädalisi 1867—1869 Kahekordne Nunnevärav lõhutakse maha.................................. 1868 Balti raudtee avamine Peterburi ja Paldiski . . . . 24 okt. 1870 Harjuvärav lõhutakse maha......................................................... 1874 Esimene püsiv Eesti ajaleht Tallinnas: „Ristir. Pühapäevaleht" 1875 47
Tallinna-Tartu raudtee avamine.................................19. dets. 1876 Teine Eesti Selts Tallinnas, „Lootus.......................................... 1877 Vene linnaseadus hakkab maksma.............................................. 1877 Esimene Tailinna laulupidu..........................................................1880 Eestlased (venelastega liidus) oma rühmaga Tallinna volikogus 1886 Vene õppekeele maksmapanek kõigis koolides 1887 Vene kohtute avamine Tallinnas; raekohtu täielik lõpp 20. novembril •............................................................................. 1889 Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi asutamine............................... 1890 Teine Tallinna üldlaulupidu................................ •...................... 1896 Suureviisiline tööstuse tõus; Eesti elanikkond hakkab kiiresti kasvama........................................................................... umbes 1900 Tallinna—Viljandi—Pärnu—Valga raudtee avamine . 1. mail 1901 Eesti päevaleht Tallinnas, „Teataja" 1901 Tallinna—Haapsalu raudtee avamine 15. dets. 1904 Linnavalitsus eestlaste käes dets. 1904 „Punane aasta": 13. jaanuaarii verine kokkupõrge sõjavõimudega, hiljemini käärimised ja streigid, 14—16 oktoobrini rüüstamised ja põletamised, lõpuks uue turu veresaun (57 surnut, üle 100 haavatu); liikumisel sotsialistlik ja vabariiklik ilme; Tallinn sõjaseaduse all........................... 1905 ^Päevalehe" asutamine................................................................. 1905 Vene riigi põhiseaduse-manifest...................................17 okt. 1905 Ärev ja voogav ajajärk ; riigivolikogu valimised ; Tallinnas korraga kuus Eesti päevalehte 1906 Vene keisri, Inglise kuninga ja Prantsuse presidendi kokku saamised Tallinnas, nende riikide ligida sõpruse loomine vastolus Saksamaale (Eelsamm maailma sõjaks) 1908 Kolmas Tallinna laulupidu 1910 Tallinna sõjasadama rajamine; suured laevatehased, linna kiire kasv................................................................................ 1912 „Estonia" teatri ja kontserthoone avamine.............................. 1913 Maailmasõja s ü 11 i m i n e ; ärielu halvatud ; elanikkude lahkumine linnast • 1914 Tallinn evakueerimise hirmus 1915 Eesti talurahva vabastamise 100-aastane juubel; uue aja koi diku esimesed kiired, märgusõnaks saab Eesti autonoomia 1916 Vene revolutsioon. Ärev aeg ja määratud muutused ka Tallinnas. Märtsi algul ametikohtade „ülevõtmine“ väevõimuga. Eesti sõjaväe loomise algus. Sõdurite kong ress 18. juunil. Eesti maanõukogu (Maapäeva) avamine ja Eesti rahvuskongress 1—3 juulil. Maapäev kuulutab enese kõrgeimaks võimuks Eestis 15. nov. Järgneb enamlaste valitsus........................................................................................ 1917 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas 24. v e e b r uaril................................................................. 1918 Saksa okkupatsioon; selle langemisel 11. novembril asub tegevusse Eesti ajutine valitsus.............................................. 1918 48
Eesli Asutava Kogu avamine „Estonias" 23 aprillil. Tallinn Eesli riigi pealinn...................................................... 1919 Laevaliinide uuendamine Tallinna ja välissadamate vahel . . 1920 Esimese Eesli Riigikogu avamine.................................................. 1921 Püstitatakse Riigikoguhoone.... . •......................................... 1922 VIII üldlaulupidu Tallinnas............................................................. 1923 Kommunistide mässukatse............................................ 1... dets. 1924 Eesti Vabariigi 10-eastane juubel....................... .24 veebr. 1928 Juubeli-laulupidu, millest osa võtsid külalistena sajad välja maalased. välis-eestiased ja ajakirjanikud, läheb hiilgavalt korda..................................................................................... 1928
Dr. OskarKallas 60- ne aastane. ) * Oskar Philipp Kallas, Eesti folkloori uurija ja rah vuslik tegelane, sünd. 13. (25.) oktoobril 1868 Kaarmas köster Mihkel Kalda pojana, õppis Kuresaare gümnaasimis ja selle lõpetamise järel a. 1887 peale klas silist keeleteadust Tartu ülikoolis, mille lõpetas a. 1892 cand. phil. astmega. Üliõpilaspõlves (ja ka hiljemini) on K. olnud E. Üliõp. Seltsi juhtivamaid tegelasi. Aastal 1892—93 täiendas K. end Helsingi ülikoolis Soome rahvateaduses ja Soome-Ugri keeltes. Aastal 1893—95 oli ta Narva poeglaste gümnaasiumis vanade keelte õpetajaks. Kaitses a. 1901 Helsingi ülikoolis doktori väitekirja, saades dr. phil. astme. Oma õpin guid jatkas ja täiendas K. õppereisidel välismaile, (a. 1895 Türgimaal (sellest reisikirjeldus „Postimehes" 1896, eriraamatuna a. 1896 ja 1898); 1898—99; 1908—1912) Hing viibis uurimisteekondadel Lutsi (1893) ja Kraasna (1901) eestlaste juures. Aastal 1901 valiti K. Peterburi ülikooli võrdleva keeleteaduse eradotsendiks, mis kohal la viibis kuni a. 1903, olles sama ajani ka Peterburi May gümnaasiumis kasvatajaks ja sealsamas ning Pavlovi instituudis Saksa ja Ladina keele õpetajaks. A. 1903 sügisel asus K. Tartu, kuhu jäi kuni aasta *) Avaldame siinkohal Eesti Biograafilise Leksiooni II andes loodud dr. O. Kalda eluloo, et sellega rõhutada väliseestlaste suurt lugupidamist meie avalikus elus niiväga tuntud sümpaailiku ja tulise tegelase vastu. Võtku ta ühtlasi vastu meie parimad soovid!
49
1918, töötades Pushkini nimelise tütarlaste, Treffneri ja kroonu poeglaste gümnaasiumis Saksa ning Ladina keele õpetajana. Nende ametite kõrval oli K. tegevuses ka „Postimehe" toimetuses, kodumaa osakonna redaktorina, lühemat aega ka toimetuse sekretärina ning ärijuhatajana. A. 1918 tegid Saksa okupatsiooni võimud Kaldale ettepaneku hakata Tartu ülikoolis pidama loenguid Eesti keele üle, mida aga vastu võtmast K. keeldus. Sama aasta sügisel kaotas K. okkupatsioonivõimude survel kooliõpetaja koha. Eesti iseseisvuse algul nimetati K. sama aasta detsembris Eesti saadikuks Soome, a. 1922 aga samasse ameti Londoni ja a. 1913 ühtlasi ka Haagi. A. 1900 peale on K. abielus prof. Julius Krohni tütre Ainoga. Üle 30 a. on K. algatavalt ja juhtivalt teotsenud meie vaimukultuuri tegelaste esimestes ridades. Juba Peterburis viibides ja Tartuski pidas K. esimesi üldhariduslikke kursusi töölistele. Hiljemini oli ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi asutajaist ja selle tegevuse tähtsamaisi õhutajaist, saades nimetatud seltsi poolt a. 1906 asutatud tütarlaste gümnaasiumi juhatajaks, seega siis tunduvalt mõjutades selle õppeasu' tuse arenemissihi määramist. Vaesemate Eesti soost üliõpilaste laenukassa, n.n. „Bergmanni abiraha" (asul, a. 1903) juhatuses oli K. pikemat aega kandvamaks jõuks. Tema teeneks on m. s. ka uueaasta õnnesoor videst vabastamise kombe elluviimine ülalnimetatut asutuse kasuks. Ka Eesti Rahva Museumi, eriti aga selle Arhiivraamatukogu asutamisel (a. 1908 — 09) oli K. juhtivalt tegev: tema algatusel asuti eestikeelsete raamatute kogumisele ERM-i heaks ja annetati Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt eestikeelsed raamatud ja baltikumiosakond ERM-le alusvaraks. A. 1904 algas Kalda üritusel ja korraldusel ülemaaline rahvaviiside korjamine, mille tulemuseks oli 1916 a. ERM-I 11.808 numbriline viisiteisendite (ja dublettide) ning 215950-realine muinaslaulude kogu. See J. Hurda ja M. J. Eiseni sõnor lise muinasvara kõrval tähtsamaist Eesti muinaskultuuri salvedest on seni aluseks olnud Eesti omapäre 50
sele muusika-kultuurile. Tähtsat osa on K. etendanud ka Eesti karskusliikumises ja Eesti Kirjanduse Seltsi tegevuse esimesel aastakümnel. Kolmatkümmet aastat on K. kasulikult mõjunud ka Eesti ja Soome lähene miseks. Tõhusat toetust on Kaldalt saanud ka liiku mine Eesti omapäraste isikunimede heaks, eriti tema broshüüri kaudu: „120 uut ristinime (Tartus 1914; esimest korda ilmunud „Sirvilaudades" 1911 pealkir jaga: „Uusi nimesid?"III trükk 1921) — Eriliselt tähtsad on aga K. teened Eesti folkloori alal. Üksikute ja väheste teadete põhjal otsis K. esimesena üles Eesti emamaast XVI sajangu lõpul ja XVII sajangu esipoolikul eemale paisatud rahvakillud, Kraasna ja Lutsi maarahva, kel lelt ta koha peal kogus etnoloogidele, lingvistidele ja usundiuurijaile ülitähtsa ainestiku, mis sisaldab rohkelt ülestähendisi lutsilaste ja kraasnalaste rahvaluulest, kombest, keelest ja muinasusust, millede väärtus on eriliselt suur neis peituvate kronoloogiliste kriteeriu mide tõttu, kuna need rahvariismed on pikemat aega elutsenud muudest eestlastest täiesti eraldi, võõrakeel sete rahvaste seas. Nende uurimiste tulemusena ilmu sid Kaldal „Lutsi maarahvas" (Helsingis, 1894, 151 Ihk.; äratr. ajakirjast „Suomi"), „Kaheksakummend Lutsi Maarahva muinasjuttu" (Tartus 1900, 202 + V Ihk.; ära trükk Verhandl. d. G.E.G. XX andest), „Achtzig Marchen der Ljutziner Esten" (ibid), „Kraasna Maarahvas (Hels, 1903, VI+128 Ihk. + kaart; äratr. ajakirjast „Suomi") „Die Krasnyer Esten. Volkskundliche Beschreibung" (Tartu 1904, 71 lhk.; Verhandl d. G. E. G. XXI 2) — Oma uurimiste tulemused Eesti rahvaluule alal on K. avaldanud juba ülalmainitud doktoriväite kirjas „Die Wiederholungslieder der estnischen Volkspoesie" I (Hels. 1901. V+398 lhk. + kaart), millest ta, tarvitades geografilist (Julius ja Kaarle Krohni) meeto dit jälgib Eesti korduslaulude tüüpisid, nende tekki mise paika, aega ja rändamisteesid, määrab ära nende algkuju ning selgitab Eesti laulude vahekorda vastavate lauludega Soomes. Eesti folkloori käsitlevaist uuri mistest väärivad veel tähelepanu „Ubersicht über das 51
Sammeln estnischer Kunen" (Hels., 1902, 34 Ihk. äratr. Finn-Ugr. Forschungen‘ist, il, 1), „Estonian „Folklore" (London, 1923, 16 lhk.; äratr. ajakirjast, „Folklore"). — Tegelenud on K. ka keeleteaduse ja kirjakeele arendamise alal, juhtides omal ajal tähelepanu murrete uurimise ja murdesõnastiku koostamise tarvidusele ja soovitades Eesti kirjakeelt rikastada murdeliste sugemetega. Eesti Kirjanduse Seltsis õhutas ta eestikeelsete teaduslikkude oskussõnade loomist. Kirjakeele normi kindlaksmääramisel ja muutmisel soovitab ta arvestada terves keeles levinud muutusi. Kalda muudest teaduslikkudest ja populaarteaduslikkudest töödest ja artikleist nimetatagu veel: väljaande „Bibliogr. d. finn.-ugr. Sprach-Volkskunde" Eesti osakonna redigeerimine a. 1902 peale (F. U. F. V, Anz.); „Soomesugu paganaaegne jumalateenistus" (Jul. Krohni järele, Tartus, 1895, 29 lhk.; äratr. E. Ü. S-i Albumist III); „Mis ajas Dr. Kreuizvaldi Kalevi lugulaulu laulma?" (Linda XVII, 248—54); Spricht man in Livland noch livisch?" (F.U.F. IV, Anz 61 — 65; SB. GEG. 1905, 65—67). Kuna K. energiast ja teovõimest on suurem osa kulunud ära seltskondlikul, laiemal rahvuskultuurilisel ja isegi polii tilisel alal, ei ole tal küllalt võimalust olnud tervet oma annet ja jõudu teaduse alal välja arendada ega tegevusse rakendada, ja ta on sunnitud olnud suure osa oma rikkalikkudest ainekogudest jätma vajaka teaduslikust analüüsist ja viimistlusest. Kuid teha suudetud teaduslik iõõ on omaaegsete ja praegustegi Eesti olude kohta esmajärgulise tähtsusega, mida hinnatud on ka muude rahvuste poolt Kalda valimisega Keiserliku Vene Geograafia Seltsi (1905), Soome-Ugri Seltsi (1910), Soome Kirjanduse Seltsi (1911) ja Magyar Neprajzi Tärsasäg’i (1911) kirjavahetajaks liikmeks. K. kuulub oma tegevuse avarusega ja mitmekülgsusega nende Eesti kultuuritegelaste esiridadesse, kes selle Eesti rahvusliku ideoloogia on loonud, millest hiljemini võrsus Eesti riikliku iseseisvuse mõte.
52
Eestlased Belgia „mustas impeeriumis". Belgia Kongos, selles Belgia „mustas impeeriumis", mis oma 2.417.000 ruutkilomeetriga on emamaast 80 ja Eeslist 52 korda suurem — teenib teatavasti oma leiba kolmekümneni ulatav arv eestlasi, enamjaolt mehaanikud, mõned kaptenid ja paar laevapuuseppa. Harva jõuab sealt teateid Eestisse; K. A Hindrey‘gi reis, mis ainult Kinshasa‘ni ulatas — ei annud eestlastest suuremaid teateid; seepärast pean ma oma kohuseks edasi anda andmed, mille eest ma üldjoontes tänu võlgnen vaneimale Eesti kongolastest, 29. juunil Coquilhatville‘is surnud kapten Voldemar Filimonoffile, kes nad mulle 1928 a. algul Brüsselis kättesaadavaks tegi. Kongo avastamine Eesti poolt sündis 23. novembril 1920 a., sest sel päeval astus Pärnu kapten V. Filimonoff, pärast osavõttu vabadusesõjast ohvitserina Eesti mereväes ja soomusrongidel — Kongos teenistusse esimese eestlasena. Alul oli ta teenistuses Sonatra‘s, milline kompanii aga peagi, ühinedes Citas‘ega moodustas uue, Unatra nimelise kompanii. Siin teenis V. F. kaptenina 2 „termi" (ligi 3-aastast lepinguaega) Veetes üle 5 aasta kliimaliselt eriti halvas ümbruses (Ekvaatori provintsis, Lulonga, Libenge ja Hele distriktis) ja pidades laevadega ühendust. Coquilhatville‘i Ja Pikoro vaheline ühendus pidi talle maksma kord formi ajal laeva ning enese ja reisijate elu. Kuid raskeim ühendustest olevat Prantsuse ja Belgia Kongo piirijõel Ubangi1, kus kapten kord 17 päeva järgi mööda ööd-päevad töös olnud, tuledeta, märkideta lootsita, püstitades sellega Kongo annaalides uue rekordi. 20. augustil 1926. lahkub kapten F. kompaniist, et puhkusaega veeta Euroopas, kuidjuba 19. detsembril samal aastal tuleb ta uuesti tagasi, seekord C. F. Cli (suurte järvede raudteekompanii) teenistuses ia TanBanyka piirkonnas. Siin tabab teda vähe hiljem kuri üllatus, millest ma juba varem mujal olen kirjutanud 53
ja mille lahendust parajasti kapten Brüsselis ootas, kus ka tema asi kompanii vastu kohtus tema kasuks ära otsustati. Viimasele kohale sõitis ta 26. veebruaril 1928, seekord jälle halbadesse oludesse: Ekvaatori provintsi, kus ka suri. Proua Maria Filimonoff on tallinlane (sünd. Tshutsheloff)ning esimene ja seni ka ainus Eesti daam, kes Kongoga lähema tutvuse sõlminud. Oma mehele sõitis ta järgi 1. juunil 1925 ja veetis seal kaks aastat. Temagi tunneb Kongo kliimat, kuid pole veel kordagi haige olnud. Mehe surma ajal viibis Brüsselis, oodates kompanii luba järelesõiduks. E. Kadak, endine 2. meister al „Kodumaal", on „Unatra" teenistuses Kongojõel, käies vahel ka Kasail. Kuulub vanemate Eesti kongolasie hulka. Eeskujulik iõõmees. Jakob Suurmann teenib samal kohal juba üle kolme aasta. Teenis omale nime masinate kokku* seadjana, keda kõik hindavad. G. Laubach, endine laevamehaanik, asub praegu maa sisimas. Belglaste oskamatus mingisuguse masina kokkuseadmisel tõi talle kaasa koha ja head tingimus sed, kuigi aastad ei lubanud Kongosse sõita. Selles, juhtumusest on näha, kuivõrra otsitavad ja hinnatud on tublid Eesti meistrid. Laubach on naisemees ja kahe lapse isa; ta perekond elab Antverpenis. Puusepp Mihkel Vittong teenis alul Sonatra‘s, läks sealt C. F. L-i, kuid lahkus sealt peagi võimatute töötingimuste pärast. Praegu töötab Sise-Kongos ühine „Forminiere’is", kus täie lugupidamise võitnud. Mehaanik Joosep Linholm teenis 39 kuud jõelaeval Kongolo ja Bukama vahel, veetis puhkeaja (mida antakse kuni kuue kuuni) Antverpenis ja läks uuesti tagasi. Mehaanik P. Dessenberg tuli Kongosse 1926 aasta novembris ja teenib ühes Linholmiga. Mehaanik Ad. Kesk teenis oma termi ära Bo° ma‘s, olles meistrina riigiteenistuses, siis lahkus. 54
Mehaanik AugusiElb on jällegi vana kongo lane, kuid on seni asunud vaid Kongo suus, teenides riigilaevadel meistrina, viimati a/l. Wael'il, mis peab ühendust Aafrika lääneranniku ja Boma vahel. : Kapten A, Orpus teenis ligi 16 kuud C.r .L.is Tanganyka järvel. Käis Euroopas ja sõitis jälle tagasi. Kapten Ka rl Lu ks teenib praegu C. F. Lis On vana kongolane (1923 a. saadik). Olla Eesti keele Inglise keele vastu vahetanud ja ei pidavat Eestist suurt midagi. Elab aga Eesti passiga! Praegu toos Kabala ja Bukama vahelisel liinil. Mehaanikud J ohan nes Tauben ja Aleksan der Akatus teenisid Kongojõel Kinshasa ja Manleyville‘i vahel. Termid läbi, viibisid Tallinnas puhkusel. Akatus heitis abiellu(preili Grenziga Paldiskist) ja sõitissils uuesti Kongosse Proua ootab järgisõiduks luba Brüsselis. Mehaanikud Nikolai Tutti ja Ru dolf Bellberg teenisid pooltermi Tanganyka järvel C. F. Lis. Lahkusid oma soovil võimatute töötingimuste parast. Siis teenisid lühemat aega Eesti aurik Kalevil . Nüüd on Tutti (naisemehena) jälle Kongos. Nii viimased kui eelmised on kõik eeskujulikud töömehed. . Eelpool manitud meh. Elb‘i vend olla ka juba üle kahe aasta Kongos, lähemad teated puuduvad. Teeninud lühemat aega Kongos keegi Besil insener (arvan isiklikult, et see oli J o h. P1 n k of t) Citas’e kompaniis, kuid lahkunud kliima pärast. * * Tublile ja kohkumatule töömehele on tee Kongosse lahti. Kapten F. käskis aga juure lisada, e eriti viimasel ajal belglased välismaa astele tegevat suuri raskusi. Sest hakkab belglasi endid juba kokku voolama. On isegi juba firmasid, kes välismaalasest kohatahtjat jutulegi ei võta. Igatahes tuleb aga kohta väga pikaldaselt ette valmistada. Kulub selleks pool aastat otsinguid, isegi aasta. Seda mehele, kes oskab isegi hästi Prantsuse keelt. Seepärast siis ettevaatust väljaruttamisega! HI H 55
Eestlased Belgias. Kuigi meie rahvas üldiselt on väga väike, pole vist terves maailmas ainustki linna, kus ei leiduks eest lasi. Võõrana kuhugi võõrasse linna jõudes ei tea neid küll aimata ja ära tunda, kuid kohanedes ja tutvusi luues, tekib iga uustulnuka ümber peagi täielik Eesti seltskond. Arvasin küll Belgiasse sõites, ei seal eestlasi püsiva ollusena vähem leida, kuna sealsed riigikeeled (Prant suse ja Vlaami-Hollandi) igatahes ei kuulu nende hulka, mille vastu meil Eesti lihtrahva seas suuremat huvi tuntakse. Seepärast üllatas mind suuresti sealse tookordse konsuli hra. Ch. A. Ae rissensi teade, et Belgias olla umbkaudselt arvates ligi 2000 eestlast, arv, mis kahtlemata on liialdatud. Siinsed eestlased kuulusid väga mitme riigi kodakondsusesse. Oli Eesti Vene, Belgia ja isegi Ühendriikide kodanikke. Nii on see praegugi veel. Suurem hulk neist koondub Antverpeni sadamalinnajakku, elades seal kas mere meeste rannahuvidest või jälle vahenditust meretõõst. Suur hulk Eesti meremehi on oma kodusadamaks valinud Antverpeni, kus end laevale munsterdavad ja tagasi jõudes kuni uue munsterduseni end kuidagi elatavad. Vähe pole eestlasi ka Lõuna- ja Ida- Belgia kaevandustes. Sest sealsed suured tööstusettevõtted ja maa-alused tehased vajavad alati rohkel arvul töö jõudu, ning nii mõnigi eestlane, kes Antverpeni jõudes oli täitsa ilma rahata, on siinse konsuli korraldusel sinna tööle saadetud ja enesele jälle jalad alla saanud. Seda kasutavad ka meie meremehed, kui laeva ootamisaeg liig pikale venib. Kuid meremeeste-mäetõõliste peale ei vaadatavat kaevandustes just hea mee lega,kuna nad polla harjunud püsiva tõõsiustöögajakiirelt jälle teenistuskoha maha jätvat, et uuesti merele minna. Belgia eestlaste hulgas paistab silma ka intelligent jõude Nii töötab seal juba mõnda aega üks mu koolivendadest, kes mõni aasta tagasi Riia tehnika ülikoolis tegi masinaehiiuse-diploominseneri eksami. See härra J. P. on Antverpeni lähedal (Hobokenis) ühes suuremas tehases (Ford) heapalgalisel kohal. Siis 56
töötab veel terve kobar eestlasi Bell Telephone Mfg Co‘s Antverpenis. Silma paistavad siin endine Tartu üliõpilane A. G. ja keegi G. M., kelle abil pärast nii mõnigi teine vabrikus kohale saanud, kuigi ehk töös tuslik ettevalmistus selleks polnud kuigi sobiv. Nüüd on siia asekonsuliks nimetatud eestlane, hra D. Treud e, kes peab neid laiali pillatud eestlasi koondama, teades, et neid on Belgias mujalgi, peale Antverpeni. Umbes kümme eestlast peavad Antverpenis kõrtsi ja „boarding-house‘i", kus leiavad meremehed ulualust reisist reisini. Kahel on tubakakauplus. Veel nii mõ nigi teine äri on olemas. Eestlaste omavahelised erinemised näivad otsaga ka Antverpeni ulatavat. See on juba kord Eesti ise loomu eriavaldus. Sulane Anvelt on pärast suurt eba õnnestumist Eestis a. 1924 oma tähelepanu pööranud Eesti meremeestele ja igasugusele Eestist lahkunud ollusele. Ohtral käel jagatavat siingi toetust igasugu Moskvale armsateks otstarveteks. Olla isikuid, kes siin kuudekaupa midagi ei tee, kuid ometi võivad raha kulutada. Huvitav on see, et siinsed rahasummad ei tule otseteed Moskva kominterni kassast, vaid PõhjaAmeerika Ühendriikidest, seal olevate eestlastest-kommunistide kaudu New-Yorgist. Sama organisatsioon varustab siinseid agente, kelle hulgas ka belglasi ja võõraid juute, „Uue Ilma/ lendlehtede ja isegi raama tutega. Oma töö edukamaks juhtimiseks oli kommu nistidel aastat viis tagasi süüiunimeline selts: «Esto nian Educaiional Society". Kuid kohalikkude politseivõimude korraldusel on see ühing juba pikemat aega suletud ja üks ninameestest (keegi Kuusik) maalt välja saadetud. Kuid see ei eksitanud agenti jälle tagasi tulemast. Praegu juhib eestlasi ka kultuurilisel alal eestlasest asekonsul. Talle abiks on soomlaste ja eestlaste ühisel jõul loodud „Eesti lugemislaud", esialgu veel Soome meremisjoni ruumes Antverpenis (67, Avenue d’ Italie, Italielei), kus leidub Eesti raamatuid ja saa dakse mõningaid ajalehti. Lähemal ajal on siin Eesti riigi toetusel tekkimas iseseisev Eesti Meremeeste Kodu. P
H. H.
57
Eestlased Brasiilias. V. Rooberg. *)
Kümned tuhanded eestlased, keda meie väike kodumaa üles kasvatanud, on majandusliku kitsi kuse tõttu siit laegade jooksul lahkuma pidanud. Sarmaatsia lagendikkudel, Siberi laantes ja taigades. Ameerika suurlinnades, Kanada metsades, Austraalia farmides ja Brasiilia kohviistandustes — igalpool lei dub neid. Peale majandusliste põhjuste mängib väl jarändamise juures suuri osa veel massipsükoloogiline moment, ja just viimasega on seletatav hiljutine suur väljarändamise tung Brasiiliasse. Tuhanded eestlased on seal omale õnne otsinud, vähesed ka leidnud, kuid suurem jagu on pidanud üle elama suuri raskusi. Paljud on seal oma viimasegi varanatukese kaotanud, mujale rännanud, kodumaale tagasi tulnud ja räägi vad otse muinaslugusid sealsetest rasketest oludest. Kuid paljud on mingisuguse tõõ leidmisel jäänud kohale ja omale uued kodud loonud. Suuremal arvul elab eestlasi Brasiilias Sao Paolos, kus neid 1926 a. leidus umbes 3000, kuid viimasel ajal on see arv 1500 peale kokku kuivanud. Paigale jääjatest on mitmed omale väikese maalapi või maja soetanud ja on oma eluga enam-vähem rahul. Tõõkriisi praegu Sao-Paolos ei ole, ja välja õppinud ametmehed leiavad enamasti tõõd. Tõõpalgad on Eesti rahas arvates: metaliiiõõlised 65 — 100 senti tund, ehitus- ja trükiiõõlised 75-100 senti tund, lihttõõlised 40-60 senti tund, naisvabrikuiõõlised 300—400 senti päev, naismajaieenijad 45—80 krooni kuus ühes ülespidamisega. Tööpäev on igal pool enamasti 9 tundi. Elu on kallim kui Eestis. 1 kilo leiba umbes 45 senti, tosin kanamune 2 milli 600 reisi (1 mill — 50 senti, 100 reisi — 5 senti), kartuli kilo 800 reisi, või kilo 9 milli, soolaliha kilo 2 m. 800 reisi jne. Täielik pansioon maksab 60-75 krooni kuus. Ülikond ja saapad samas hinnas mis Eestiski. Kuigi siin erilist korterikriisi ei tunta, on korterid siiski kal *) See artikkel on võetud ajakirjast „Romaan" Nr. 17, 1927. 58
lid. Mööblita tuba linnas 40-50 krooni, linna ääres 25—35 krooni. Suve kliima on siin muidugi palavam kui Eestis, kuna talv umbes meie sügissuvega sarnane. Kodumaaga ja omavaheliseks ühenduse pidamiseks asutati 1926 a. eestkätt Ülemaalise Eesti Noorsoo ühenduse Tallinna ja Hõimla osakondade liigete poolt Sao Paolo Eesti Noorsoo Ühing, millel praegu 204 liiget. Ühingul on liikmeid ka teistest rahvustest, nimelt 12 itaallast, 4 lätlast, 3 sakslast, 2 soomlast ja 10 venelast. Ühingul on 2 teguvõimsai osakonda: näite- ja spordiosakond. On peetud 6 pidu, millest keskmiseit 300-400 inimest osa võtsid ja kus peale vähemate näitemängude on ette kantud „Neetud talu," „Seitsmes käsk," «Hispaania kärbes" ja «Püve talus". Ühingu rahaline läbikäik on 1. aug. 1926 — 1 juunini 1927 a. 360.000 senti. On asutatud tugev jalgpallimeeskond, kus kaasa mängivad mitmed kodumaa 2. ja 3. klassi mängijad. Meeskond on Ühingu poolt täielikult varustatud ja võistleb Eesti värvide all kohaliste meeskondadega heade tagajärgedega. Samuti on moodustatud rahvatantsijate grupp, mis pidudel demonstreerib Eesti rahvatantse. Lähemas tulevikus on kavatsus asutada raamatukogu ja lugemislauda, sest omakeelne kirjandus puudub pea täielikult. Iga kuu korraldatakse perekonnaõhtuid ja oma vahelisi koosviibimisi, millest suurel arvul ka mitteeestlasi osa võiab. Ühingu energilise tegevuse tõttu on vahekord eestlaste ja kohalise seltskonna vahel õige sõbralikuks kujunenud. Ühing on alalises kontaktis ÜENÜ keskjuhatusega, Eesti noorsoo liikumi sega ja Eesti eluga. Praegu on Noorsoo Ühing Sao Paolos ainukene Eesti organisatsioon, kuna esimene Eesti selts „Estonia" juba 8 kuud elumärke pole avaldanud. Sao Paulo Eesti noored on rõõmustava, eeskujuliku aluse pannud seltsielule kaugel võõrsil. Oma organisatsiooni ümber koondudes kõveneb side sün nimaaga, püsivad kodumaised mälestused Kauemini värsketena ja elavatena. 59
Eestlased Jugoslaavias. - Siiagi Balkani nurka on sattunud mõni eestlane. Üldisemalt tuttavaks on saanud kodumaal kunstnik Beshevitshi proua, kes ühes oma mehega, kes on aja lehe „Vreme" kaastööline, külastas 1928 a. suvel Ees li IX laulupidu. Kui sellest sündmusest Beshevitsh hiljem „Vremes" ilusaid ridu tegi, siis on ehk proua Beshevitshilgi siin teeneid. Kotor‘i (Cattaro) ümbrus konnas elavad endise Kanepi köstri Valdmanni pojad: Friedrich ja Heinrich, kes siia sattunud Vene armeega. Kuna nad üles kasvasid Venemaal, siis ei oska nad hea tahtmise peale vaatamata sugugi Eesti keelt ja näivad vist igaveseks kadunud olevat Eesti rahvusele. Juhuslikke Jugoslaavia külastajaid on aga rohkem. Näiteks, läinud aastal käis siin teaduslisi loenguid pidamas Tartu professor L Puusepp. Siis tulid minister O. Strandmann ja nõunik Mickvitz kaubalepingut sõlmima. Olid need vaevalt lahkunud, kui tulid uued eestlased tõeliku sensatsiooniga. Need olid maadlejad Jaan Jaago ja A. Aroküll oma võitudega maadlusmatil. Ja elas nende ridade kirju taja Belgradis üle kolme kuu. See oleks siitpoolt ka kõik! H. H.
Eestlased Kalifornias. P. Tobi *)
Kui meie seltsimehega aasta viieteistkümne eest Peterburist, Venemaalt, Los Angeles‘i linna Lõuna-Kalifornias jõudsime, siis arvasime, et oleme esimesed eestlased selles noores ja seekord alles vähe tuntud linnas. San Francisco oli seekord tuntud suurlinn Kalifornias. Seal oli juba siis Eesti selts. Võõral maal, võõra keele ja rahva seas tundus igatsust kodumaalaste järele. Võimatu aga oli teada, kas on siin eestlasi. Viimaks kirjutasime New-Yorki seekordse „Uue Ilma" toimetusele ja saimegi sealt *) See kaastöö on võetud „New-Yorgi Eestlasest"; 1928. 60
paari suguvenna aadressid. Mäletan veel selgesti, missuguse huvitusega ma oma esimest siinset suguvenda üles otsima läksin. Oli ju teadmata, kas ta on oma taoline tööline või Ameerika miljonär. Nagu kõik kodumaalased, arvasin seekord, et miljonäriks saamine Ameerikas ja eriti Kalifornias on õige lihtne asi, tar vis ainult roobiga raha kokku ajada — kuni miljon käes. Uulitsaraudteel sõitsin saadud aadressi järele paremasse Los Angeles‘i linnajakku. Aadress oli üks nägusamaid ehitusi. Näis küll, nagu olekski suguvend toredast elamas. Kõlistasin. . . Keegi hästi riides daam avas ukse. „,Does Mr. L. Iive here ?“ „ Who, did you say?“ „Mr. L, Mr. Hans L.?" „Oh yes Hans. He is our gardener" Soo, siis esimene suguvend, keda siin leidsin, oli aednik. Tegime tutvust ja tema läbi sain siin tuttavaks veel mitme teise suguvenna ja õega. See esi mene tutvus on nüüd juba viisteist aastat püsinud. Inglise keele äraõppimise järele leidus tutvusi ameeriklaste hulgas. Kord juba nagu kadus tahtminegi eestlastega läbi käia. Siinne pehme kliima vististi mõjub ka iaisendavalt igaühe peale. Nii läheved päe vad, nädalad ja aastad üksteise järele. Aastate jooksul on siia Lõuna-Kaliforniasse ja eriti Los Angeles’i linna sadamasse, San Pedro‘sse, kaunis hulgake eestlasi kogunud. Noorel, alles hiljuti asutatud Lõuna-Kalifornia Eesti seltsil on praegu üle 20 liikme. Seltsi kirjatoimetajal on üle 40eestlase aadressid. Vististi on veel mõni muugi, kelle üle meie midagi ei tea. San Pedro eestlased on suuremalt jaolt mereme hed ja mõned kalamehed. Kaks ehk kolm on mõist nud siin õigel ajal maad osta ja on selle müümisega jõukale järjele jõudnud. Teised on töölised. Kodu maa lugejatele oleks siin tähendada, et Ameerika töö line vist küll natuke paremini elada saab kui kodu maal. Süüa saab, kui tööd on, kokkuhoidlik mees võib endale ajajooksul ka majahüti muretseda ja võib olla isegi autoloksi ümbersõitmiseks. 61
Töölise palga suurust ma ei nimeta, sest see viib harilikult iga väljamaa-lugeja eksiteele. Kui ma näi teks ütleksin, et siin puutõõline mõnikord kümme dolla rit päevas teeb, siis võtab vististi iga kodumaa lugeja paberi ja pliiatsi ning rehkendab, et see on 375 senti X. 10, võrdub 3750 senti päevas. Kasvata teda jälle 25 päevaga kuus, teeb 93.750 senti, ning seda on kindlasti rohkem kui Eesti riigivanemal kuus. See kõik aga on eksitus. Mõnikord teeb siin tööline 10 dollarit päevas, jah. Kuid niisugust tööd ei ole alati. Ja mis peaasi — väljaminekud on ju ka sissetuleku järgi. Lõppude lõpuks elab Eesti tööline siin niisama peost suhu nagu kodumaalgi Kuidas asjad kaugelt kuulsaks saavad, selle üle väike näide. Siin elas keegi Eesti vanapoiss. Oli üsna kena teenistus puutööga. Saatis kodumaale vennale siiatulekuks sõiduraha. Vennaga ühes ehitasid siin endale maja. Ajajooksul sai see valmis ja tasutud, Siis sai äkki vanem vend õnnetult surma. Testamenti temal ei olnud. Vend kui lähem sugulane jäi varan duse hooldajaks. Keegi siinne advokaat oli Eestisse tema õdedele kirjutanud ja seal oli kuidagi teade lai ali läinud, et Los Angeles‘is Kalifornias olla keegi rikas eestlane surnud. Maja ja automobiilid olla järele jäänud. Tõepoolest on aga ainus väärtus maja. Auto oli seevõrra lagunenud, et keegi vanarauakaupmees 10 dollarit ta äraviimise eest nõudis. Maja on nüüd juba kauemat aega enampakkumisele kuulutatud. Võib olla toob 3 kuni 4 tuhat dollarit. Sellest maha arvata kohtukulud, müügikulud, pärandusmaks, mehe matuse raha, võib olla jääb igale pärijale paarsada dollarit. Sellest ei tea kodumaal keegi. Aga kuulujutt miljonääride üle lendas arvatavasti üle maa. Eesti jooksumeister Lossm an tuli siia Pyle’i ülemandrijooksus 25.000 dollarit võitma. Pärast nägime mitmes lehes, missugused vead ja puudused sel jook sul olid. Ei olnud korralikku kokka ega magadisaset, liig külm ja liig palav, vilets ja lõpmatu pikk tee. . . 62
Üleskutse ja palve. Nagu ma eessõnas ütlesin, on sel esimesel „Väliseestlase kalender-käsiraamatul" kahtlemata palju puudusi. Suur hulk puudusi tuli muidugi sellest, et meil Eestis välis-eestlaste kohta vähe teateid olemas, ja, tei seks, kiirusest, millega töö pidi valmima. Sellest kõi gest aitab meid üle pikaajaline ettevalmistus järgmi seks aastakäiguks ja välis-eestlaste eneste kaastöö. Toimetaja loodab nimelt, et kõik välis-eesflased, kellele see kalender-käsiraamat käte vahele peaks puu tuma, talle saadavad kalendri andmestiku jaoks tar vilikke ja uuemaid teateid. Sama palvet rõhutab toi metaja eriti Eesti seltside eestseisuste suhtes. Soovita vad oleksid kõigi Eesti seltside täpipealsed aadressid, seltsi eestseisuse kõnetunnid, liikmemaksu määrad, eestseisuse liigete nimestik, võimalikult ära tähenda des, mis ametit keegi eraelus peab. Siis peaks veel leiduma leateid Eesti ärimeeste üle (mis liiki äri, täpi pealne aadress jne). Seltside eestseisused teeksid hästi, kui nad saadaksid kalendri toimetajale kokkuvõtliku ülevaate oma ühingu tegevusest (võimalikult asutami sest saadik — järgmise —1930 — aasta jaoks). Väliseestlaste suuremad sulemehed tooksid elu-olu pilte ja täidaksid sellega meie kalendri üldise ja loe tava osa. Päevapiltnikud saadaksid pilte eestlastest, nende tööst ja etievõtetest. Need andmed tuleksid võimalikult vara saata „Välis-eestlase kalenderkäsiraamatu" toimetajale, ja nimelt järgmised aadressil: Nõmme (Estonie), Põllu t. 15. H. Haljaspõld. Kõiki lahkeid kaastöölisi eite tänades, palun ma vastu võita mu suurima lugupidamise kinnitus. H. Haljaspõld Nõmmel, Põllu t. 15.
63
Sisu. Eessõna...................................................................................... Ihk. 3 Kalendaarium .............................................................................. 5 Vabariigi valitsus..................................................................... » 17 Eesti esindajad välismail.........................................................." 17 Eesti seltsid välismaailmas...................................................... a 26 Soome meremisjon................................................................. • 28 Väliseestlasele tähtsad seltsid.................................................. « 31 Eesti ajalehed ja ajakirjad ning nende tellimishinnad vä ismaale.................................................................................... " 2 Kursisedel................................................................................ * 37 Sinimustvalge (P. Grünfeldt).................................................. •
38
Välis-Eesti ja hõimuküsimus..................................................... »
39
Eesti pealinna ajaloo kokkuvõte.......................................... » 45 Dr. O. Kallas — 60 aastane.................................................. • 49 Eestlased Belgia Kongos .... ....................................... • 53 Eestlased Belgias..................................................................... ..... 56 Eestlased Brasiilias................................................................. » 58 Eestlased Jugoslaavias............................................................. » 60 Eestlased Kalifornias................................................................. * 60 Üleskutse ja palve................................................................. a 02
wälja areneda ei ole wõinud ja paljud kaubad wäljamaalt
stssewedama
mis
peame,
kustega seotud.
wale
ras
Siiski on ärimehed küllalt püüdnud wõima-
et tarwilisi kaupasid rah-
luse järele olukorda lahendada,
kättesaadawaks
küllalt kallid
mitmesuguste
omajagu
teha.
Paljud
maksma läinud,
kaubad seejuures on
kus' igakord mitte
tootmises ärimehi süüdistada ei wõi,
liiakasu
sest õiglasel ärimehel
ei ole kunagi liiakasu wõtmine tähtis, waid rahwa soowidele ja püüetele wastutulek.
Et
lase ja odawa hinna eest kõiksugu
suurema
läbimüügi
mis mul selle
rahwa
rahulolemist
olen püüdnud alati wõimalikult
usaldust ära teenida,
juures
juures
wähema
korda
otseteel esimestest allikatest
riidekaupa
witajad ka otsustada wõiwad.
2
mida
ning
teenistusega leppida,
on läinud,
saan,
müüa
ja
õig
et kõik
kaubad
auwäärt kaubatar-
Kindlas lootuses,
et tule-
ostjate
Wikus minu
sel
aastal
märksa
oleks kõiksugu
leida,
des.
ringkond kaswama saab,
enese
kauplust,
et
suurendasin
igaühel
wõimalik
riidekaupa suures maitserikkas wäljawalikus
seejuures iseäranis
ka
kauba häädust
silmas pida
Sellepärast palun igaüht lahkesti waatama tulla, et ise
otsustada wõiks, kus ajakohane ja odaw ostukoht on.
M. Wallas päris Eesti wend,
Ei esita ta pettes end.
Kõik tulge, käige waatamas,
Sest oma silm on kuningas.
Kõige austusega
M. Wallas
Kaubahoovis 16.
3
Kalendris tarwitatud märgid ja lühendused.
G — noorkuu
D — täiskuu
i
j
B — esimene weerand
E = wiimaue weerand
a. — aastal; p. — päew, pühapäew ehk pärast; l. — enne:
e. I. = enne lõunat (f. o. aeg kella 12-st öösi kanni kella 12-ni lõuna)
p. l. — pärast lõunat (s. o. aeg i kella 12-st lõuna kuuni kella 12-ni öösi).
Sel aastal on 365 päewa.
Aasta-ajad.
Süstse algab 23. septembril
Komade algab 21. märtsil
Suwi
„
22. juunil
Tatw
„
22. detsembril.
Päikese- ja kun-warjutamised.
Tänaivu on kaks päikesewarjutust.
kumbagi näha.
5tuumanutult sel aastal ei ole.
Neist ei ole meie kodumaal
Pühade ja puhkepäevade nimekiri 1922 a.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
1. Uueaasta v. (1. jaan).
2. Kolmekuninga p. (6. jaan).
3. Eesti wabariigi dc juure tunnist. v. (2. web).
4. Eesti wabariigi iseseisw. p.
(24 webr.)
5. Palwepäew (8. märistt)
6. Suur Nelja päew (13. avr.)
Suur Reede (14. apr.)
Kr. Ülest. p (16 -18. apr.)
Esimene mai p. (1. mail)
Taewaminem. p. (25. mait)
Suwiste pühad (4—6. juun.)
Jaani p. (24. juun.)
Märdi p (10. now.
Jõulu p. (25—27. dets.)
Töö lõpetatakse kett 12 päewal.
1.
2.
3.
Suurel laupäewal (15. apr.)
Suwiste pühade laupäewal (3. juun.)
Mana aasta õhtul.
Laada päewad *).
Jaanuarikuus.
2. Orikul (Weski m.), Kambja ki
helkonnas.
i. Orgital, Märjamaa kih.
7. Tartus, aastalaat 3 näd.
7. Wõrus.
17. Koluweres, Kullamaa kih.
21. Mehikoormas, Meeksi wallas.
22.
23.
23.
24.
24.
—
Jmaweres.
Haapsalus.
Rasinal, Wõnnu kih.
Iõelehtmes, Harjumaal.
Paides.
Pärnus, jaanuari kuu wiimasel
kolmap. ja neljap.
Raplas.
Wõrus.
Otsus, Järwamaal.
Keblastes, Mihkli kih.
Narwas.
Raasikul, Harjumaal.
Rakweres.
Räpinas.
Põltsamaal.
Lähtrus, Läänemaal.
Wiljandis, 8 p.
Tartus.
19.
20.
21.
21.
21.
21.
23.
25.
28.
28.
—
Paides.
Kose külas, Harjumaal.
Walgas.
Ulilas, Tartu maakonnas.
Muhu Suure wallamaja juures.
Käärikul, Kodasoo wallas.
Wõrus, 8 p.
Lihulas.
Ninakülas, Kodawere kih.
Wiljandis.
Petseris, teise paastunädala esmasp.
*) Walitsuse käsul ei ole luba laupäewal ega pühapäewal laata pi»
Lada. Seepärast veetakse laadapäewi, mis laupäewa ehk pühapäewa pääle
langemad, järgmise nädala esimesel äripäewal.
Ziruli laat, Wana-Laitsua wallas.
Järwa-Jaanis.
Keilas.
Kastnas, Tõstamaa kih.
Sangastes.
Kallaste külas, Kodawere kih.
Taeweres.
Märjamaal.
Jüril, Rae wallas.
Leisil.
Warnjas.
Wasknarwas.
Laekweres, Simuna kih.
Woldis.
Wäike-Ulilas.
Sulbi alewis, Kärgula wallas.
Wana-Pranglis, .K ambja kih.
Kellamäel, Saaremaal.
Kaseperel, Kloostri wallas.
Paides.
Walautas
Põltsamaal, reedel enne 15. märtsikuupäewa.
Aprilli-kuus.
1.
1.
2.
2.
2.
8.
8.
8.
9.
10.
12.
12.
14.
14.
14.
15.
18.
18.
18.
19.
19.
19.
20.
23.
25.
25.
26.
26.
27.
Juurus.
Pindi Leewil, Rõuge kih.
Alajõel, Wirumaal.
Antsla alewis.
Põlgastes, Kanepi kih.
Ropkas, Tartumaal.
Pärsamsal, Saaremaal.
Waiwaras.
Udernas, Elwa jaama juures.
Ellamaal, Sooniste wallas, Kul
lamaa kih.
Wõrus.
Wastseliinas.
Wastse-Pranglis, Kambja kih.
Ninakülas, Peipsi järwe ääres.
Hummulis.
Tapal.
Mustla alewis, Tarwastu kih.
28.
28.
28.
29.
18
Liiwa poe juures, Rahu külas.
Kogula wallas.
Kilinge-Nõmmes.
Mahul, Koeru kih.
Luutnikus, Rõuge kih.
Lihulas.
Wasulas, Tartumaal.
Partsi laat, Peri wal., Põlwatih.
Roosikus, Zooru wal., Rõuge kih.
Jõgewal.
Narwas (Jüri laat).
Saaremõijas, Maarja-Magdaleena kih.
Suure-Jaani alewis.
Rakweres.
Krüüdneris, Kambja kih.
Walgas.
Petseris, esmasp. pärast Liha,
mõtte pühi.
Palmses, Kadrina kih., kolmap.
p. Lihawõtte' pühi.
Tartus, neljap. P. Lihawõtte pühi.
Wiljandis. „Porilaat", neljap. p.
Lihawõtte pühi.
Wäike-Maarjas. reedel P. Lihawõtke pühi.
29. Ahja-Kärsal, Wõnnu kih.
29. S:olbowo külas, Panikowitshi
wallas, Setumaal.
29. Silmal, Koiga wallas.
30. Wastse-Nõos, Nõo kih.
30. Haanjas, Wõrumaal.
— Petseris, esmasp. pärast Palmipuude püha.
Taeweres, Suure Jaani kih.
. Selis, Tõstamaa kih.
Wiljandis.
Wastemöisas.
Hummulis.
Olustwere waksali juures.
Puijatus, Kõpu kih.
Kilinge-Nõmmes.
Kärsmas.
Ellamaal.
Lelle-Jiekõnnul.
Wana-Suislepas.
Melhikoormas.
Kolga-Jaanis.
Jisakus.
Loodel, Saaremaal.
Wiitinas.
Oisus, Türi tih.
Wissil, Kambja kih.
Ninakülas, Peipsi järwe ääres.
Jõgewal.
Abjas.
Tammistes, Pärnu kihelk.
Uduweres, Pärnu-Jakobi kih.
Räpinas.
Uusnas.
Sindis.
Sangastes.
Wõrus.
Sinimeres.
Helmes.
Häädemeestel.
Septembri-kuus.
18. Puhjas.
19. Kärgus, Jakobi kih.
19. Alaweres, Kose kih.
20. Kiwi-Wigalas.
20. Pindi Leewil, Rõuge kih.
20. Narwas, „ Mihkli laat.*
21. Rõuges, Rõuge kiriku juures
22. Kastnas, Tõstamaa kih.
23. Tartus.
23. Holstres, Paistu kih.
23. Sürgaweres, Suure-Jaani kih
23. Järwakandis.
24. Wõrus.
25. Watlas, Läänemaal.
26. Pööraweres, Jakobi kih.
26. Haapsalus.
26. Tallinnas.
27. Põlwas.
28. Põltsamaal.
28. Tori alewis.
28. Kuresaares.
29. Amblas.
29. Kirepis, Rõngu kih.
29. Petseris.
29. Keblastes.
30. Haanjas.
30. Walgas.
Jõhwi alewis.
Wõõbsus.
Märjamaal
Sulajõel Kambja kih.
Mustmees.
Warnjas.
Moisekatsis Kauksis.
Lrlle-Jiekõnnus, esmasp. pärast
2. Krist. tulem, püha.
— Põltsamaal, reedel enne 15. det
sembrit.
— Pärnus, kolmap. ja neljap. pä
rast 3. Krist. tulem, püha.
19.
20.
20.
23.
23.
28.
31.
—
Kuulaatasid peetakse:
1) Petseris, iga kuu 1. ja 15. päewal.
2) Jsborskis, iga kuu 21. päewal.
3) Laura alewis, iga kuu 20. päewal.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus, nimelt: pühapäewadel pääle 1. ja 15. kuupäewa.
22 ,
Pasti ja teltgrassi toffilt tabel
a)
6)
c)
2 wk. — prr
kohalikud, esimese 20 grammi eest .....
1
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest . .
5
sisemaalised, esimese 20 eest
2 „ 50
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest. . . .
1
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 grammi
wäljamaalised, esimese 20 grammi eest . . . . 10
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest . . . 5
Kirja ülikaal 2 klgr.
.
Kirja üliulatus 45X45 cm. ehk torukujulistel
57X10 cm.
2.
Postkaardid:
üksikud
. .
a)
wastusega
.
b) sisemaalised üksikud . .
wastusega .
c) wäljamaalised üksikud
wastusega
Kaust mitte suurem kui
10 cm. X? cm.
3. Ristp
kohalikud:
a)
b)
e)
.
.
.
.
.
2 mk. — pnr
.
4
2 " 50
5
. 5 * —
. 10
,
14 cm. X9 cm. ja nutte wähem ku.
.
ael asa ad eti s e d :
mk. 50 pn.
kohalikud: iga 50 grammi eest ......
2
alammäär äripaberite ja kaubaproowide eest
.
1
sisemaalised: iga 50 grammi eest.....................
5
alamäär äripaberite eest . ......
2
alammäär kaubaproowide eest..........................
2
wäljamaalised: iga 50 grammi wõi selle osa eest
*
10
alammäär äripaberite eest.....................................
4
alammäär kaubaproowide eest
. , • • •
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klg.
Kaust 45 cm. X45 cm. X45 cm. ehk torukujulistel 75X10 cm.
Kaubaproowide ülikaal — 500 gr.
Kaust 30 cm. X 20 cm. X10 cm. ehk torukujulistel 30 cm. X 15 cm-
23
4. Relieestrüki tö öd pimedate kirjaga iga 500 grammi eest:
a)
b)
ftfemaalifeb..................................................................................... ou pn.
wäljamaalised.................................................................... 1"
*
Üliulatus nagu teistel trükitöödel.
Üiikaal — 3 kglgr.
5 Ilma- markideta kui ka poolikult maksetud saadetiste
eest nõutakse saaja käest puuduw postimaks kahekordselt sisse, kuid mitte
wähem kui:
;................................................................................. _
sisemaasse eest....................................................... 3................pn.
wäljamaalise eest...................................................... 5 „
„
6.
a)
6)
T ä ht s a ad et i s e d:
sisemaalised, lisamaksu (peale kaaluraha) iga saadetise pealt
5 mk. — pn.
wäljamaalised, samuti................................................10,,
»
7..... Rahakaardid:
sisemaalised, kuni 3.000 margani iga 100jnarga
khk pooliku 100 marga eest........................ 2 ml. — pn.
alamäär. . .
- -............... üle 3.000 marga kuni 10.000, margant, esimese
3.00 marga eest 60 marka, siis iga järgmise
100 mrk. pealt
..................................................1 *
Üle 10.000 marga eest 130 marka, siis iga järg
mise 1.000 marga pealt..................................... 5 „ —
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle
weel telegrammi maksu nagu 20-sõnalise tele
grammi eest
Rahasaadete summa — piiramata.
.
.
b) Wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakstde järgi.
a)
8.
■
*
»
Postitshekid:
sisemaalised, esimese 1.000 marga eest.......................... 5 mk. — pn
Iga järgmise 1000 m. ehk selle osa eest .... 2 „ —
Tsheri ütisumma — 5.000 marka..............,
b) Wäljamaalised — sisseseadmise korral — eritakstde
a)
'
järgi.
9.
a)
Wäärtkirjad:
sisemaalised:
, L
.
kaalu- ja tähitusraha nagu tähitud tiriade eest
Kinnitusraha iga 30.000 marga ehk selle osa ee,t 1 mk. — pn.
Kinnitusraha alamäär . . .......................................... 2 "
24
b)
Wäärtkirjades on riigi roha saatmine keelatud
Wäärtuse ülimäär — 200.000 mrk.
wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
10. Pakid:
sisemaalised: kuni 5 kilogrammini.............................30..mk. —.pn.
üle 5—10 klgramm.60..„ — „
üle 10—15 klgr
90 „
— „
Kinnitusmaks (wäärtpakkide eest) nagu wäärtkirjade
juures.
Lihtpakke (f. o. ilma ülesantud wäärtuseta) wõib ka
tähtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest
iga paki pealt.............................. ..... 5 „ — „
b) wälramaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
Paki üliulatus: 135 cm. X40 cm. X30 cm. ehk
100 cm. X50 cm. X^O cm. „
60 cm. X60 cm. X60 cm. „
Wäärtpaki üliwäärtus 20.0000 marka.
a)
11. Wäljastusteade (avis de reception):
saadetiste juure lisatawate eest:
kohalikud..................................................................2 mk. — pn.
sisemaalised.......................................................... . . 5 „ — „
wäljamaalised.................................................................. 10 , —
„
-) tagant järele saadelawate eest:
kohalikud................................................................. 4 „ — „
sisemaalised....................................................................... 10... „... —..... ,
wäljamaalised.................................................................. 20 „ —
„
Wõib juure lisada ehk wastawal korral järele saata igale saadeisele, mille postile wõtmisel kwiitung wälja antakse.
a)
a)
a)
b)
c)
12. Nõudekirjad:
postisaadetiste järgiotsimine, tagasinõudmise ehk
aadressi muutmise üle, iga saadetise kohta:
sisemaal
10 mt. — pn.
Väljamaal
20 , — ,
,
Tähendus:
Riigiasutuse ametlikkude saadetiste kohta
käiwad nõudekirjad on maksust wabad.
13. Järelmaks:
alustaks iga saadetise pealt.......................................... 5 mk. — pn.
sissekasseerimise maks.................................................... 3 „ — „
järelmaksu saatekulu........................................................ rahakaardi taksi
järgi.
Märkus: Punktides b ja c ettenähtud maksud arwatakse
järelmaksu summast enesest, enne tema ärasaatmist, maha.
25
14. Kojuwiimine
rahakaartide ja wäärtkirjade pealt iga saadetise iga 500
marga ehk selle osa eest.......................................3 mi/— pn.
Märkus: Kojuwiidawate saadetiste wäärtus on piiratud :
linnades 10.000 margaga, mujal 3000 margaga.
Rahatelegrammid iga summa peale toimetatakse koju.
15..... Nimekastid:
aastas............................................................................... 1000 mk. — pn.
aasta eest
600 , — „
aasta eest
350.... „ — ,
16..... Käsipost:
aastas
................................................................................. 400 „
1/2 aastas
250 „
aastas
150.... „
— „
— „
— „
17. W 0 lipiletid :
aasta eest (kalendri a.)
25.... „
dublikaadi eest kaotuse korral.............................................. 10 „
—... ,
— „
Ajalehed:
18.
50/0
tellimine: tellimise hinnast
saatmine:
a)
L)
Postimaks tellimiseraha järele arwatüd
20 0/0
Lehe ilmumise sagedus:
kuni 2 korda päewas . . .
„
1„
„
...
„
2„
nädalas . . .
„
2„
kuus
»
1"
„
.
.
18 0/0
16°/g
I40/0
120/0
10 0/0
.
...
8 0/0
kuni 6 korda aastas
. . .
Märkus 1: Protsendid arwatakse ajalehe hinnast, mis
makiew iga käesolewa aasta 1. jaanuaril.
Märkus 2: Juhtumistel, kui tellimise hinda tõstetakse,
maksetakse postikuludeks endisest hinnast taksi järgi, kõrgendatud
hinna wahest aga 500/0 Wähem.
Ajalehtede juures laialiiaadetawate kuulutuste ja
reklaamide eest iga 50 grammi pealt ...
— mk. 50 pn.
19. Abitööd raHwale:
Rahakaardi, pakikaürdi, pakikirjä wõi postkaardi aad
ressi k rjutamise eest ......... 1 mk. — pn.
Postkaardi kirjutamise eest ühes aadressi kirjutamisega . 3 mk. — pn.
Nõudekirja kirjutamine ühes postikwiitungi kopeerimisega 3 „ — „
26
20.
Telegrammid:
a) kohalikud, iga sõnapealt................................................... 2 mk. — pn
alammäär
20 „ — ,
b) sisemaalised, iga sõnapealt . . .'.............................. 5... „ — ,,
alammäär
40 „ — „
c) wälistelegrammid — eri sõnatalside järgi, kiiretelegrammid — 3 korda kallimad;
makstud katse (collationnement paye) ^ telegrammi
enese hinnast;
ärakiri iga 100 sõna pealt:
kohalik, ja sisemaal. lättele gramm.................................. 25 ml. — pn.
„ „
„
kiirtelegrammist
..... .50 „ — „
wäljamaalisest liht- ja kiiretelegrammist 50 santiimile ja
1 frangile wastawa ekwiwalendi järgi;
telegraafiline wäljastusteade (accuse de reception):
kohalikkude sisemaaliste telegrammide üle ... 25 mk. — pn
wäljamaaliste telegrammide üte — nagu 5-sõnalise
telegrammi eest algtelegrammi sihtkohta;
kiirwäliastusteade — kolm korda kallim, wäljastusteade
posti kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui ka wälismk.
telegrammide üle............................ • . . . 10
b) Eriaadress:
3000
1 aasta eest
Va
1750
Vi
1000 mf. — pn.
21.
Pankade rahatelegrammid:
liht — poolteistkordne sõnamaks.
kiir — kolme ja poole kordne sõnamaks.
Käib ainult sisemaaliste telegrammide kohta.
Märkus: Igal pool, kus maksusid aja järgi arwatakse, sünnib
see kalendri-aasta ehk wastawatel kordadel selle osade (näit, poole
ehk weerand kalendri-aasta) järgi.
27
Jahikalender.
Metsad; Peawalitsufe teadaande järele on kuni uue jahiseaduse
wäljaandmiseni allpool olew jahi tabrl Eesti Wabariigis maksew.
(.Riigi Teataja" 26. juulil 1920 a., Nr. 101 102).
Loomade nimed
K
Emapõder-,
w sikad
emahirw
(inetskits)
ja
nende
Isapõder
IIIIIIIIIIH
S ■ I S S I B 28. 1 ; |
Silla Ml j
hall
Metssikk (isahirw)
Isamõtus ja isateder
Waldsnepid
,
j
10128!
BB
sall 12
Aned ja luiged
Jsapardid
0 12
13
Emapardid, topelsnepid, mudasuepid ja teised üle
mal tähendamata jäänud snepid ja weelinnud.
Põldpüüd
13
Jänesed ja fafanid
Ematedred, emamõtused, laanepüüd ja sookanad
Kõik teised eespool nimetamata jäänud jahi
loomad
III
liii
lill II
.III
13
13
13 ■■ II
illil
28
Röö lv linde ja rööwloome wõib kogu aasta tappa
Lubatud aeg jahil kam.
Keelatud aeg, looma Horu-, kaitse aeg.
Märkus I: Riigi metsades on igasugune jahipidamine ainult metsa
ülemate poolt wäljaantud jahipiletite põhjal lubatud.
Märkus II: Niihästi metsaülematelt jahipileti saamiseks, kui ka oma
ehk renditud eramaadel jahipidamiseks on tarwis Maakonna walitsuselt jahi,
luba wõtta.
28
Kubiktabel ümarguste palkide tarwis, ladwaotsa läbimõedu järele.
Kaupmees M. Wallas.
Meie tuttaw kaupmees Wallas,
Kaubahoowis toredas.
Tal on riiet suures küllas.
Laialt ladus olemas.
Kaua aega tema äri
Töötanud ju õigel teel,
Paljudel ta jutt on peri,
Kaup tal Palju Parem weel.
Rasked päewad, surwe-ajad
On ta ärist üle käind,
Wõersil olles mitmed rajad
Läbi käinud ta ja näind.
Kõigist siiski üle eland
On ta äri auga
Rahwa suus ta nimi köland —
Kõlab wast Weel kaua ta.
Nummer kuusteist Kaubahoowis,
Toreda klaas akna all,
Sääl on riiet igas proowis
Saada igal soowijal.
Astu sisse! Igal tunnil
Wallas Wötab wastu sind.
Wali riie põue sunnil,
Kaup on hää ja odaw hind.
Aupaklikult
M. Wallas.
Kaubahoowis nr. 16.
30
Tulge!
Tulge rikkad, tulge waesed,
Neiud, noorikud ja naesed,
Tulge waatma minu äri
Kaup siin igalühel Peri
Hinnaga ei ole juttu,
Kõigega saab Walmis ruttu.
Tahad pesuriiet kanda
Kõige paremat Wõin anda;
Tahad bluuset selga a'ada
Moodis riiet siit wöid saada;
Tahad ehtsat suurträtti
Jälle saame kohe jutti.
Tahad sitket kangalöime
Paremat me anda Wõime;
Tahad ilust kleidiriiet,
Neid siit Wali sadawiiet,
Kõwad ilusat mis ime
Millel mitukümmend nime;
Satineed ja kristallini
Ripsi, Kretongi, Musliini
Ja nii edasi kõik saate,
Ilutundel selga a'ate;
Tahad Püksa, kuube, westi Riiet Walida wöid hästi.
31
Mis nii kõwad nagu nahad.
Kirjud, ilusad kui rahad...
Minu äri, ei see Wäsi,
Lõbus meel ja lahke kasi,
Kõiki letile sull kannab,
Wenna kombel müüb ja annab.
Muud kui tulge, Wend ja õde,
Mis siin räägin, see on tõde.
